text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Nädalavahetusel saabus Venezuelasse Iraani naftatanker miljoni barreli toornaftaga. Laadung on kolmas, mis on saabunud Venezuelasse Iraani ja Venezuela vahelise kokkuleppe alusel, vahendab the Jerusalem Post.
Naftatanker Sonia I lahkus Iraanist maikuus. Veel kaks Iraani lipu all sõitvat naftatankerit, Dino I ja Silvia I saabusid Venezuela sadamatesse eelmisel kuul. Sadamates lossiti maha Iraani kerge toornafta ja laaditi asemel Venezuela raskem toornafta.
Venezuela president Nicolás Maduro on viimasel ajal püüdnud suurendada riigi rahvusvahelist haaret külastades Türgit, Iraani ja nüüd Kuveiti.
Nädalavahetusel toimus Maduro Iraani-visiidi raames Iraanis ehitatud naftatankeri üleandmine Venetsueelale.
Iraani Fars uudiste sõnul müüb Iraan Venezuela Caracase valitsusele juba praegu droone ning üheskoos saavad nad moodustada läänevastase liidu. Mõlemal riigil on vaenulikud suhted Ameerika Ühendriikidega ning skepsis demokraatliku ühiskonnakorralduse suhtes.
Venezuela ja Iraan sõlmisid hiljuti 20-aastat kestva koostöölepingu. Varasemalt sõlmis Iraan Hiinaga 25-aastat kestva koostööleppe.
Venezuela loodab Iraani abiga uuendada oma naftarafineerimise tehased, mis on mõeldud eelkõige siseriikliku tarbimise rahuldamiseks. Iraan usub, et suudab aidata Venezuelal rafineerimistehaseid uuendada ning pikas plaanis kasutada samu tehaseid oma toornafta müümiseks Ladina-Ameerikasse.
Mõlemad riigid loodavad jagada ka USA sanktsioonidest kõrvale hiilimise kogemusi.
Venezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud, kuid pole võimeline enda valduses olevaid naftaväljasid täiel määral ekspluateerima.
Nii Iraan kui Venezuela on naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC liikmed. | Iraan ja Venezuela tugevdavad koostööd energia ja kaubanduse vallas | https://www.err.ee/1608629677/iraan-ja-venezuela-tugevdavad-koostood-energia-ja-kaubanduse-vallas | Iraani ja Venezuela lähenemine on uus läänevastane autoritaarne liit, teatab The Jerusalem Post. Iraan on Venezuelale müünud droone ning Venezuela töötleb oma rafineerimistehastes Iraani naftat. |
Wimbledoni slämmiturniiri korraldajad avaldasid teisipäeval vabapääsme saanud mängijad ning nimekirjast leiab ka seitsmekordse võitja Serena Williamsi.
40-aastane Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud.
Lisaks Williamsile said vabapääsme ka Katie Boulter, Jodie Burrage, Sonay Kartal, Yuriko Miyazaki ja Katie Swan. Kaks viimast vabapääsme saajat on veel selgumisel.
Williamsi osalemine Wimbledoni slämmiturniiril polnud enne teisipäeva kindel, sest kümme päeva tagasi avaldasid turniiri korraldajad osalejate nimekirja ja maailma edetabelis 1208. kohale langenud Williamsit seal polnud, kuigi ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk anda end üles vigastuseelse edetabelikohaga, kuid seda võimalust ameeriklanna ei kasutanud.
Teisipäeval postitas ameeriklanna Instagrami pildi enda jalgadest murul ja kirjutas allkirjaks: "SW ja SW19. 2022. Näeme seal." SW viitab mõistagi tema enda nimetähtedele ja SW19 on Wimbledoni postiindeks.
It's on, @serenawilliams #Wimbledon pic.twitter.com/f0pGoYE0TF
— Wimbledon (@Wimbledon) June 14, 2022
Ühtlasi teatas Inglismaa tenniseliit (LTA), et Williams osaleb Eastbourne'is toimuval WTA turniiril paarismängus koos maailma neljanda reketi Ons Jabeuriga. Viimati osales Williams paarismängu turniiril 2020. aasta alguses, kui Aucklandi turniiril jõudis ta koos Caroline Wozniackiga finaali.
Eastbourne'i põhiturniiri algab eeloleval pühapäeval, Wimbledon aga 27. juunil.
View this post on Instagram
A post shared by Serena Williams (@serenawilliams) | Ametlik: Serena Williams sai Wimbledoni slämmiturniirile vabapääsme | https://sport.err.ee/1608629476/ametlik-serena-williams-sai-wimbledoni-slammiturniirile-vabapaasme | 23-kordne slämmivõitja Serena Williams naaseb pea aastase vahe järel taas võistlustulle, kui võtab osa Wimbledoni slämmiturniirist ja WTA 500 kategooria turniirist Eastbourne'is. |
Vastne välisminister, 57-aastane Choe Son-hui on üks Põhja-Korea kõige mõjuvõimsamaid naisi. Kõige paremal võimupositsioonil olevaks naiseks eraklikus riigis peetakse Kim Jong-uni õde, Kim Yo-jongi, vahendab The Times.
Choe Son-hui räägib sujuvalt inglise keelt ning on pikalt esindanud Põhja-Koread kõnelustes USA-ga. Välisministri vahetus annab lootust, et Põhja-Korea pole loobunud diplomaatiast, kuigi riigi ametlik retoorika on jätkuvalt väga sõjakas ning valmistutakse järgmiseks Põhja-Korea tuumakatsetuseks.
Choe nimetati ametisse kolmepäevase Korea tööliste partei kongressil, kus Kim lubas parandada Põhja-Korea sõjalist võimekust.
Kim teatas Põhja-Korea tööliste erakonna keskkomiteele, et riigi julgeolekuolukord on väga tõsine ning riiki ümbritsev kätkeb endas eskalatsiooni ohtu.
Uue välisministri puhul eeldatakse pehmemat diplomaatiat kui ajas tema eelkäija Ri Son-gwon, kelle uueks ametiks on suhted Lõuna-Koreaga. Choe on töötanud nii tõlgi, diplomaadi kui ka läbirääkijana, töötades end üles Põhja-Korea poliitilises süsteemis.
Choe isa on 91-aastane Choe Yong-rim, kes on Põhja-Korea varasem riigipea ja väidetavalt Kimi isiklik lemmik.
Uus välisminister nõustas Kimi Donald Trumpiga kohtumistel, kus ei suudetud jõuda kompromissini Põhja-Korea tuumarelvadest loobumises.
Joe Bideni administratsioon on andnud teada valmidusest kohtuda Põhja-Korea juhtkonnaga eeltingimusteta. Põhja-Korea pole aga samas näidanud valmidust suhelda, kuniks USA loobub nende suhtes vaenulikust poliitikast, mille all peetakse silmas USA sanktsioone riigi vastu.
USA valitsus ja rahvusvaheline aatomiagentuur on hoiatanud, et Põhja-Korea valmistub seitsmendat korda katsetama maa-alust tuumarelva. | Põhja-Korea nimetas ametisse esimese naisvälisministri | https://www.err.ee/1608629665/pohja-korea-nimetas-ametisse-esimese-naisvalisministri | Põhja-Korea liider Kim Jong-un nimetas ametisse riigi esimese naisvälisministri, kes on varem osalenud läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega. |
21. juunil möödub sada aastat Ida-Virumaal sirgunud legendaarse Eesti kergejõustiklase ning omaaegse Euroopa parima kuulitõukaja ja maailma tippu kuulunud mitmevõistleja Heino Lipu sünnist. Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948) ja medalisoosik Helsingis (1952), ent kahjuks sekkus poliitika ja suurt sportlast ei lastud piiri taha võistlema.
Virumaal sündinud ning Jõhvis koolis käinud suure sportlase sajandal sünniaastapäeval toimub Heino Lipu nime kandval uhiuuel Jõhvi kergejõustikustaadionil esimene täisprogrammiga rahvusvaheline kergejõustikuõhtu. Ida-Virumaa spordisõbrad saavad esmakordselt oma kodustaadionil vahetult kaasa elada nii kõrge tasemega jõuproovile.
Kergejõustikuõhtu algab teisipäeval, 21. juunil, kell 18.05 tulise meeste 4x100 meetri teatejooksuga, kus Eesti sprindikoondis, eesotsas sisemaailmameistrivõistluste neljanda mehe Karl Erik Nazaroviga, hakkab jahtima kiiret aega pääsemaks Euroopa meistrivõistlustele Münchenis. Mõõtu võetakse Läti koondiselt ning esindatud on ka Eesti B-koosseis.
Kuuldavasti on mehed teatejooksuks spetsiaalselt valmistumas ning sihiks on seatud Eesti rekord 39,52 sekundit. Teatejooksus osalevad sprinterid tulevad stardijoonele ka 100 meetri jooksus. Võttes arvesse, et Karl Erik Nazarov pole tänavu sel distantsil veel kordagi soodsa pärituule toel oma vormi realiseerida saanud, võib Jõhvi publik hea õnne korral näha Marek Niidu nimel oleva Eesti rekordi (10,19) purunemist.
Meeste kettaheide tõotab kujuneda üheks kergejõustikuõhtu peaalaks, sest stardinimekirjas on maailma edetabelijuht ja tänavu kolm Teemantliiga etappi järjest võitnud Kristjan Ceh Sloveeniast, kes võib ennast Jõhvis tunda nagu kodupubliku ees. On ju tema vasaraheitjast tüdruksõber Anna Maria Orel siinsete juurtega ning sloveeni treeneriks on eestlasest olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle ema on Jõhvis koolis käinud.
Enam kui kahemeetrise vägilase poolt sel kevadel heidetud Sloveenia rekord 71 meetrit ja 27 sentimeetrit jääb sakslase Jürgen Schulti maailmarekordile (74.08) alla vähem kui kolme meetriga. Cehi peetakse kõige tõenäolisemaks maailmarekordi ohustajaks juba lähiajal.
Jõhvi võistluse korraldajadki on selle võimalusega arvestanud, olles kohalike sponsorite kaasabil valmis maailmarekordi eest väärilise tasu välja käima. Eriboonus pannakse välja ka siis, kui sünnib Eestis heidetud pikim kettakaar, milleks on hetkel 2009. aastal Kanteri poolt Kohila BIG Kuldliiga etapil saavutatud tulemus 71.64.
Kettaheites võib juhtuda, et saab taas teoks Kanteri-Alekna duell, sest suure tõenäosusega on Jõhvi tulemas ka kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna 19-aastane poeg Mykolas Alekna (isiklik rekord 68.73), kes on valitsev juunioride maailma- ja Euroopa meister. Põhjamaist eksootikat toob kettaheitesektorisse ala seitsmekordne Islandi meister ja riigi rekordiomanik Gudni Valur Gudnasson (isiklik rekord 69.35).
Naiste kõrgushüppes lööb kaasa ukrainlannast maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja Julia Levtšenko (isiklik rekord 2.02). Temaga konkureerib kunagine Euroopa juunioride meister Katerina Tabaschnik (1.99) ja Eesti kõrgushüppajad.
Eesti koondislastest on hetkeseisuga lubanud Jõhvis kaasa lüüa Keiso Pedriks, Kreete Verlin ja Grit Šadeiko tõkkesprindis, Hans-Christian Hausenberg kaugushüppes, Karel Tilga kettaheites, Ida-Virumaa parimad kergejõustiklased Viktor Morozov ja Anna Panenko kolmikhüppes ning mitmed teised. Esikolmikusse tulnud sportlasi autasustatakse Heino Lipp 100 mälestusmedaliga ning rahaliste auhindadega. Eesti rekordi püstitajatele on ette nähtud kopsakas eripreemia.
Võistlusõhtu lõpeb vabaõhukontserdiga, kus esineb Eesti laulu poolfinaalis osalenud Ida-Virumaa ansambel Boamadu. Jõhvi kergejõustikuõhtu lõplik stardinimekiri avaldatakse 20. juunil Jõhvi vallavalitsuses toimuval pressikonverentsil. | Eesti sprindikoondis asub Jõhvis jahtima teatejooksu rahvusrekordit | https://sport.err.ee/1608629584/eesti-sprindikoondis-asub-johvis-jahtima-teatejooksu-rahvusrekordit | 21. juunil toimub Heino Lipp 100 projekti raames uuel Jõhvi staadionil kõrgetasemeline rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, kus osalevad Eesti paremad kergejõustiklased ning mitmed maailma tippatleedid. Meeste kettaheites on kohal maailma edetabelijuht ja Teemantliiga liider Kristjan Ceh Sloveeniast, naiste kõrgushüppes MM-hõbe Julia Levtšenko Ukrainast. |
Ministeerium selgitas, et osaliselt piiratakse informatsiooni avalikustamist riigieelarvekulutuste kohta. Sellega vastatakse sanktsioonide negatiivsetele tagajärgedele Venemaa majandusele.
Rahandusministeeriumi andmetel oli Venemaa riigieelarve ülejääk tänavuse aasta esimese viie kuuga 1,49 triljoni rublaga (25 miljardit eurot) ülejäägis tänu kõrgetele energiahindadele nafta- ja gaasiekspordis. | Venemaa varjab lisasanktsioonide vältimiseks riigieelarve andmeid | https://www.err.ee/1608629647/venemaa-varjab-lisasanktsioonide-valtimiseks-riigieelarve-andmeid | Venemaa piirab edaspidi osa andmeid valitsuse kohta, mida avalikkusega jagatakse, teatas rahandusministeerium teisipäeval. |
Madridis toimunud kõrgetasemelisest MK-etapist võttis osa 426 sportlast 40 riigist üle maailma. Eestit esindasid võistlusel Klen-Kristofer Kaljulaid ja Mattias Kuusik, kes mõlemad maadlesid kehakaalus kuni 90 kilo.
Klen-Kristofer Kaljulaid oli esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kaljulaid ipponiga prantslase Max Laborde'i ning kolmandas ringis alistas samuti ipponiga iisraellase Guy Gurevitchi.
Äärmiselt tasavägiseks kujunenud veerandfinaalis pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse Tšehhi judokalt Jiri Petrilt. Kaljulaid pääses lohutusringi, kus võitis lisaajal ipponiga hollandlast Tigo Renesi ning kindlustas endale pääsu pronksimatši. Seal tuli aga eestlasel tunnistada hispaanlase Ilia Kabhuliani paremust. Kehakaalus kuni 90 kilo saavutas Kaljulaid seega viienda koha.
Samas kaalus maadelnud Mattias Kuusik oli samuti esimeses ringis vaba. Teises ringis võitis Kuusik itaalia judokat Lorenzo Riganot, kuid kaotas kolmandas ringis Kaljulaidi pronksimatši vastasele Kabhulianile. | Eesti judoka saavutas MK-etapil viienda koha | https://sport.err.ee/1608629563/eesti-judoka-saavutas-mk-etapil-viienda-koha | Eesti judoka Klen-Kristofer Kaljulaid saavutas Madridis toimunud MK-etapil viienda koha kehakaalus kuni 90 kilo. |
Reinsalu möönis, et Isamaal on olnud etteheiteid, mis puudutab kiirtestide hanke asjaajamise korrektsust ja õiguspärasust haridusministeeriumis, ent Isamaa fraktsioon arutas teisipäeval umbusaldushääletuse küsimust ning otsustas sellel mitte osaleda.
"Praeguses olukorras me käsitleme seda lahingut sellisena, et see on see võitlus, kus EKRE ja Keskerakond on kutsunud meid ühinema, aga poliitiline tõsiasi on, et me peame läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. See esitab asjale oma konteksti," kommenteeris Reinsalu.
"Ilmselgelt on praegu selline teatud interregnumi periood, kus mõned poliitilised algatused on mõistlik panna pausile ja see on üks neist."
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla 39 saadikut EKRE ja Keskerakonna fraktsioonist.
Riigikogu juhatus otsustas kutsuda neljapäeval kokku parlamendi täiendava istungi, kus pannakse Kersna vastu esitatud umbusaldusavaldus hääletusele. | Isamaa ei osale Kersna umbusaldamise hääletamisel | https://www.err.ee/1608629638/isamaa-ei-osale-kersna-umbusaldamise-haaletamisel | Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa fraktsioon ei osale neljapäeval toimuval haridus- ja teadusminister Liina Kersna umbusaldamise hääletamisel. |
Kokku esitati Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 ehk Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitamise riigihankele kuus pakkumist, mille keskmine maksumus jäi suurusjärku 35,5 miljonit eurot, teatas transpordiamet.
Ehitustöid on plaanis alustada selle aasta kolmandas kvartalis ning tööde teostamise aeg on 30 kuud.
Tee ehitatakse välja nelja sõidurajaga maanteeks. Pärnu–Uulu lõigule kavandatakse kaks eritasandilist liiklussõlme, mitu jalakäijatunnelit ja metsloomade teeületuskohad.
Tööde käigus rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, lammutatakse ja ehitatakse uus Uulu sild, ehitatakse Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit,
kolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.
Teelõik saab ka muutuvteabega liiklusmärgid.
Liiklusuuringu järgi on sel lõigul prognoositav liiklussagedus üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osa üle 20 protsendi.
Pärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu projekteerija on Skepast&Puhkim OÜ. | Pärnu-Uulu 2+2 lõigu ehitus läheb maksma 30 miljonit eurot | https://www.err.ee/1608629629/parnu-uulu-2-2-loigu-ehitus-laheb-maksma-30-miljonit-eurot | Transpordiamet sõlmib Pärnu‒Uulu neljarajalise teelõigu ehitamiseks lepingu ühispakkujatega Verston OÜ ja Järelpinge Inseneribüroo OÜ, kelle pakkumus, 30 miljonit eurot, oli soodsaim. |
Kontrabass flööti kasutatakse muusikas harva. Helikõrguse poolest on kontrabass flööt kaks oktaavi madalam kui tavaline flööt, samuti nõuab instrument heli tekitamiseks palju suuremat õhuhulka kui enamik teised puhkpillid. Kontrabass flööti mängitakse püsti seistes.
Maarika Järvi juhtimisel Šveitsis loodud flöödiansambel Post Tenebras Flutes esitab Klaaspärlimängu festivalil programmi pealkirjaga "Flöödi kuningriik", kus esitatakse muuhulgas Arvo Pärdi teoseid "Summa" ja "Da pacem Domine", tuntumaid osi Antonio Vivaldi "Aastaaegadest", samuti Daniel Schnyderi loomingut ning maailma esiettekandeid.
Maarika Järvi on ainus flötist, kes on salvestanud helikandjatele kõik eesti heliloojate flöödikontserdid. Tema flöödiansambel Post Tenebras Flutes koosneb Šveitsi ja Prantsusmaa muusikutes. Flöödimängu kõrval on Järvi ka Šveitsi Flöödiühingu president
Festival Klaaspärlimäng toob sel aastal vaatajate ette 12 kontserti mitmete esiettekannetega, festival toimub Tartus 7. kuni 12. juulini. | Festivalil Klaaspärlimäng kõlab kahemeetrine flööt | https://kultuur.err.ee/1608629614/festivalil-klaasparlimang-kolab-kahemeetrine-floot | 9. juulil saab Tartus festivali Klaaspärlimäng raames kuulata ligi kahemeetrist kontrabass flööti, mida pole Eestis varem avalikel kontsertidel kasutatud. Erilise flöödiga astub üles Maarika Järvi koos 12-liikmelise flöödiansambliga. |
Barclays kaardistas oma raportis kliimamuutuste mõjusid valuutavahetuskurssidele, võttes arvesse üleilmse temperatuuritõusu ja kaasnevad majanduskulud, vahendab Reuters.
Briti panga kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt võidutseb euro, mis tõuseks väärtuses 0,5 protsenti dollari vastu aastaks 2030 ja keskmiselt 3,9 protsenti järgmise viie kümnendi jooksul. Eurotsooni majanduslik avatus aitab kaubanduspiirkonnal üleilmse kliimamuutuse mõjudega paremini toime tulla.
Kontrastina langeks Hiina jüaani väärtus aastaks 2030 5,5 protsenti. Kümnend peale seda oleks langus veel 7 protsenti, peale seda võib langus olla 10 protsenti kümnendis.
Barclays sõnul kasutasid nad tootlikkuse ja kapitalivoo andmeid järgmise viie kümnendi modelleerimiseks. Mudeliga püüti mõista kuidas eri majandused sel perioodil kasvavad ja milline saab olema kliimamuutuse mõju majanduskasvule.
Üleilmsed kliimamuutuste majanduskaotused eelmise kümne aasta jooksul olid üle 1,38 triljoni dollari, tõustes 1970ndatest kaheksa korda. Sel kümnendil prognoositakse kliimamuutuste majandusliku kahju suuruseks 2 triljonit dollarit.
"Riigid, kus tootlikkus väheneb ja majandusele olulised sisendid kaovad, kaotavad ka kapitalivoogudes", teatas Barclays.
Hiina jüaan võib järgmise poolsajandi jooksul kaotada üle poole oma väärtusest, kuna riik on tugevalt industrialiseerunud ja jätnud riigis tähelepanuta keskkonnakaitse.
Jaapani jaoks on suurim risk veetaseme tõus. Keskkonnast tingitud asjaolud võivad igal aastal jeeni väärtuselt 3 protsenti maha võtta. Jaapani jeen võib järgmise 50 aasta jooksul kaotada kuni 55 protsenti oma väärtusest.
USA majandusel peaks aga isegi kliimamuutuste tingimustes hästi minema majandusstruktuuri mitmekesisuse tõttu.
Samuti peaks kliimamuutuste oludes hästi minema Austraalia dollaril. Kuigi Austraaliat mõjutab veetaseme tõus samamoodi nagu Jaapanit, on neil siiski märkimisväärne tarbekaupade eksport ja avatud majandus, mis aitab kahjusid hajutada.
Kliimamuutuste majandussurve alla peaks sattuma ka arengumaade valuutad. | Barclays: kliimamuutusest võidavad euro ja dollar, kaotab Hiina jüaan | https://www.err.ee/1608629599/barclays-kliimamuutusest-voidavad-euro-ja-dollar-kaotab-hiina-juaan | Briti suurpanga Barclays raporti järgi võidab kliimamuutusest enim eurotsoonis kasutusel olev euro ja kannataksid Hiina jüaan ja Jaapani jeen. |
"Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ," ütles sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.
"European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas," märkis ta ja lisas, et konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. "Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm."
Samas rõhutas Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. "Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm," selgitas ta.
Festivali raames avatakse näitus "Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis'', mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Laupäeval toimuva disainikonverentsi "Beyond Design" peaesinejad on disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt. | Tallinnas antakse sel nädalal üle Euroopa Disainiauhinnad | https://kultuur.err.ee/1608629608/tallinnas-antakse-sel-nadalal-ule-euroopa-disainiauhinnad | 17. kuni 19. juunini toimub Tallinnas Euroopa Disainifestival, mis toob Eestisse kokku enam kui 100 tippdisainerit kogu maailmast. Laupäeval toimub festivali raames Kultuurikatlas Euroopa disainiauhindade gala, kus tunnustatakse Euroopa parimaid, teiste seas on nomineeritud neli Eesti disainibürood. |
Ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses oli peamine küsimus selles, kas Narva-Jõesuu linn selgitas välja kõik ehitusloa andmise otsustamiseks olulised asjaolud ning kas esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Loodusvõlu poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada halduskohtu otsust, millega õlitehase ehitusluba jõusse jäeti.
Vaidlustatud ehitusloaga anti õigus ühe Enefit280 õlitehase ehitamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse üksnes osaliselt, kuna planeeringuga kavandati nelja õlitehase, järeltöötluskompleksi ning neid teenindavate ehitiste rajamine.
Ringkonnakohus ei leidnud, et kavandatav ehitis väljuks detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse piiridest või esineks muus osas vastuolu detailplaneeringuga. Väiteid, mis seadnuks kahtluse alla ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule, ei esitanud kohtule ka Loodusvõlu.
Loodusvõlu väitis kohtumenetluses, et õigusvastane on ka õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamise ette näinud detailplaneering. Nimelt ei olnud MTÜ hinnangul detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitatava õlitehase keskkonnamõju väljaselgitamiseks piisav.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et õlitehase käitamisega ei ületata inimesele ohtlikuks hinnatud ühendite ja osakeste piirväärtust keskkonnas. Kohus leidis ka seda, et ehitusloa andmisel ei olnud Narva-Jõesuu linnavalitsus kohustatud koguma täiendavaid tõendeid keskkonnamõjude kohta ning keskkonnamõjude hindamine jäi õiguspäraselt algatamata.
Kaebaja poolt esile toodud võimalikud probleemid keskkonnamõjude hindamisel puudutavad õlitehase käitamisel, mitte ehitamisel avalduvaid mõjusid, leidis kohus.
Õlitehase käitamisest tingitud keskkonnamõjusid on asjakohane hinnata tehase käitamiseks nõutava keskkonna kompleksloa taotlemisel ning keskkonnaamet ongi asunud vastavaid mõjusid hindama, märkis kohus.
Kohtu hinnangul puudus Narva-Jõesuu linnal alus järelduseks, et kavandatava ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
Seetõttu jättis Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 4. juuni 2021. aasta otsuse muutmata. Kaaludes kaebuse eduväljavaateid ning kaalul olevaid huve ei pidanud ringkonnakohus jätkuvalt põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Otsus ei ole jõustunud ning sellele on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule 30 päeva jooksul.
MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton teatas, et kliimanoored kaaluvad otsuse edasi kaebamist riigikohtusse.
"Kliimakriis ei saabu tulevikus, vaid see on juba käes. Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi. Noored ei peaks olema sunnitud käima oma riigiga kohut, aga kui otsustajad muidu ei mõista, et Eesti rahva ja inimkonna hoidmiseks tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine, siis teeme selle neile selgeks kohtus," ütles Anton.
Enefit: hea, et vaidlus on lahenemas
Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola ütles saadetud kommentaaris, et Enefit Poweril on mõistagi hea meel, et tehase ehitamisega seonduv õiguslik vaidlus on lahenemas ja ettevõte saab edaspidi keskenduda keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele.
"Enefit-tehnoloogiat rakendades hakkab Enefit Power tulevikus põlevkivi pürolüüsima koos jäätmeplastide ja vanarehvide hakkega, tootmaks nendest lähteaineid keemiatööstusele. See tähendab, et tänane vedelkütuste tootmine asendub aja jooksul uute toodete tootmiseks vajalike lähteainete valmistamisega. Neid lähteaineid hakkavad enda tootmissisendina kasutama ära Euroopa keemiatööstused. Sellised tooted, mida ei põletata, ei ohusta üheltpoolt kliimaeesmärkide saavutamist ning teisalt aitab selline tootmine kaasa ringmajanduse põhimõtete ellurakendamisele. Lisaks on keemiatööstuse toorainete tootmine tulusam ja võimaldab meil siin Ida-Virumaal luua veel suuremat lisandväärtust," lausus Vainola. | Kohus leidis, et Enefiti õlitehase ehitusloa tühistamiseks ei ole alust | https://www.err.ee/1608629467/kohus-leidis-et-enefiti-olitehase-ehitusloa-tuhistamiseks-ei-ole-alust | Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud MTÜ Loodusvõlu kaebust vaidlustamaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse otsust, millega anti ehitusluba õlitehase püstitamiseks. |
Oleme seisus, kus peaminister palus presidendil koalitsioonipartneri ministrid vabastada ja Eestis on üheparteivalitsus. Samal ajal pole riigikogu peaministrile umbusaldust avaldanud ja mitu vajalikku seadust on ka vähemusvalitsuse ajal vastu võetud. Peaminister ei ole presidendile uute ministrite kandidaate esitanud ja püüab moodustada uut koalitsiooni.
Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Vaielda saab selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleb muuta nii, et peaminister peaks koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma.
Sel moel peaministri institutsiooni nõrgestamine on kahtlemata võimalik, ent tasub hoolega mõelda, kas see on pikas vaates tark. Aastaid on ju kurdetud peaministri liiga nõrga positsiooni üle.
Poliitilistes vaidlustes püütakse sageli põhiseaduse sätetele omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale. Põhiseadus kehtib ja peabki kehtima täpselt ühtemoodi, olgu peaministri, koalitsiooni või opositsiooni pingil kes tahes. Loodetavasti kestab põhiseadus veel aastakümneid ning kõik demokraatlike protsesside osalised jõuavad olla mitmes eri rollis
Põhiseaduse sätted ja neid täpsustav Vabariigi Valitsuse seadus on selged ja nende tähenduse selgitamine ei ole kuigi keeruline.
"Valitsus astub tervikuna tagasi:
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
peaministri tagasiastumisel;
peaministri surma korral;
kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu." (Vabariigi Valitsuse seadus)
Lisaks peab peaminister tagasi astuma, kui valitsusse jääb vaid kaks inimest. Seaduse keeli siis, kui: "ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates."
Sellise olukorra tekkides on mõistagi võimalik ka kohene umbusaldusavaldus, riigikogu ei pea taluma kolm nädalat valitsust, mis ei saa kvoorumi puudumisel ainustki otsust teha.
Mõistagi lõpevad ka peaministri volitused tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Eeltoodud loetelu on lõplik. Koalitsioonipartneri või kasvõi kõigi ministrite vahetamine sellesse loetellu ei kuulu ega peagi kuuluma: riigikogul on alati võimalik valitsus vahetada.
Loomulikult võib peaminister igal ajal tagasi astuda, kui tunneb, et see on õige ja vajalik. Eesti praktikas on olnud nii tagasiastumisi kui valitsuse vahetamist peaministrile umbusalduse avaldamise teel. Põhiseadus on neid olukordi targalt tüürinud.
Peaministri tagasiastumise kohustust ei saa tuletada ka põhiseaduse paragrahvist 89, sest too käsitleb olukorda, kui peaminister on juba tagasi astunud ja valitakse uut peaministrit, kelle juhtimisel luua uus valitsus. Presidendi valitud peaministrikandidaat teeb riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta ja seejärel saab või ei saa valitsuse moodustamiseks volitusi.
Riigikogu ei kinnita ei valitsust, selle üksikuid ministreid ega koalitsioonilepingut.
"Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus."
Kui peaministrikandidaat on juba valitsuse moodustamiseks volitused saanud, esitab ta ministrid nimetamiseks presidendile. Kui peaminister poliitilistest kokkulepetest taganeb ja ise tagasi ei astu, on ainus väljapääs umbusaldusavaldus.
Täpselt sama on olukord siis, kui valitsus on juba mõnda aega töötanud. Nõnda on loodud peaministri, ministrite, riigikogu ja presidendi vahel võimu ja otsuseid jagades peen tasakaalumehhanism, mis on senini Eestit eripalgelistes olukordades väga hästi teeninud.
Nagu öeldud, on võimalik põhiseadust muuta ja lisada uus peaministri tagasiastumise alus: valitsuskoalitsiooni lagunemine. Enne tasub hoolikalt läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad, mil see rakenduks. Ja ikka nii, et eri rollidesse mõeldakse erinevad erakonnad – kõik võivad olla väikesed või suured, kaalukeeleks või mitte, opositsioonis või koalitsioonis, hästi või halvasti rahastatud.
Kindlasti peab vastama küsimusele, kas uus peaministri tagasiastumise alus rakenduks ka siis, kui koalitsioonipartner rikub kokkuleppeid, lahkub valitsusest või kui näiteks isiklike erimeelsuste tõttu vahetatakse mõni minister koalitsioonipartneri soovi vastaselt.
Kui ka neil juhtudel tuleks peaministril automaatselt tagasi astuda, loobutakse praegu põhiseaduses ette nähtust ehk umbusaldusavaldusega valitsuse vahetamisest ja nõrgestatakse lisaks peaministri rollile ka presidendi tasakaalustavat rolli.
Ka kujutlus sellest, et peaministrile valitsuse moodustamiseks volituste andmisel kinnitab riigikogu kaude koalitsioonileppe, on ainult pealtäha ilus.
Põhiseadus koalitsioonileppe mõistet ei tunne ja see, et äärmiselt olulised muudatused Eesti elus pannakse detailideni koalitsioonileppesse kirja, on pigem kahjulik ning lõpuks piirab riigikogu enese põhiseaduslikku rolli Eesti elu juhtimisel. Riigikogu liikmetel peab alati olema võimalik teha valitsuse esitatud seaduseelnõus või riigieelarves muudatusi.
Koalitsioonikõnelustel ei saa olla piisavalt aega kõikide reformide ja muudatuste mõjude igakülgseks kaalumiseks ja selgelt tuleb teadvustada: koalitsioonileping ei asenda seadust. Koalitsioonilepe saaks põhiseaduse mõtet silmas pidades sisaldada üldisi reformieesmärke, võib-olla ka muudatusi, mida keegi osalistest ühiselt valitsuses olemise ajal taotlema ei hakka.
Valitsusliikmete valikul tuleb peaministril alati arvestada sellega, et kõik olulisemad riigielu otsused peab põhiseaduse järgi langetama riigikogu. Ka raha valitsuse plaanide elluviimiseks annab riigikogu. Tõsi, riigikogu on oma rolli märkimisväärselt pisendanud nii riigieelarve määramisel kui ka paljudes muudeski küsimustes. Põhimõttelisteks riigielu muudatusteks ja riigieelarve kehtestamiseks on aga jätkuvalt riigikogu liikmete toetust tarvis, vahel lausa vähemalt 51 häält.
Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus püsib riigikogu usaldusel. See tähendab, et riigikogul on igal ajal õigus avaldada peaministrile, mõnele ministrile või kogu valitsusele umbusaldust.
Selleks, et vältida poliitmängurlust, annab põhiseadus valitsusele peaministri või kogu valitsuse umbusaldamise korral taotleda erakorraliste valimiste väljakuulutamist. President langetab otsuse lähtudes oma ametivandest, lühidalt sellest, mis on tema hinnangul Eestile kõige kasulikum. | Ülle Madise: valitsuse vahetus põhiseaduse valgel | https://www.err.ee/1608629602/ulle-madise-valitsuse-vahetus-pohiseaduse-valgel | Põhiseaduse säte ja mõte on peaministri tagasiastumise kohustuse osas selged. Poliitilistes vaidlustes püütakse põhiseaduse sätetele aga sageli omistada tähendust, mida neil pole. Põhiseaduse tõlgendamise esimene reegel on, et isiklikud eelistused ja hoiakud tuleb jätta kõrvale, kirjutab Ülle Madise. |
Vastavalt möödunud aastal alguses saanud traditsioonile toimuvad maantee grupisõidud kõikidele vanuseklassidele Balti riikidel ühiselt, sel korral Lätis Kuldiga piirkonnas. Eraldistardi Eesti meistrivõistlused toimuvad 22. juunil kodumaa pinnal Kuremaal, vahendab ejl.ee
Eesti meistrivõistlustel asuvad starti mitmed Eesti tippsportlased ning noored tulevikutegijad.
Kolmapäeval, 22. juunil toimub eraldistardist sõit, kus ME ja MU vanuseklassidele on distantsi pikkuseks 35 km. | EMV grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval | https://sport.err.ee/1608629320/emv-grupisoidus-ja-eraldistardis-saavad-alguse-juba-sel-puhapaeval | Eesti meistrivõistlused jalgratta maanteesõidu grupisõidus ja eraldistardis saavad alguse juba sel pühapäeval, 19. juunil, kui Lätis Kuldigas stardivad MU vanuseklassi (19-22-aastased) ratturid 127-kilomeetrisel grupisõidul. |
Tehnoloogia ja meelelahutuse osas on maailm viimase 30 aastaga tundmatuseni muutunud. 1990. aastate alguses võis nutitelefonidest ja tahvelarvutitest vaid und näha, arvuti kui selline oli isegi veel luksuskaup, filme vaadati väikestest kineskooptelekatest VHS-ide pealt ja arvutiefektid filmides olid veel üsna, khm, toored. Küll aga paistab sellest perioodist ereda tähena välja 1993. aastal valminud "Jurassic Park", mis oli tehniliselt oma ajast vähemalt kümme aastat ees. Tänasel päeval on isegi raske mõista, kuidas Steven Spielberg oma tiimiga sellise hullusega hakkama sai, sest film lummub praegugi oma suursugususega.
Vahepealse ajaga on palju vett merre voolanud ning 2022. aastal saame kinno minna vaatama juba järjekorras kuuendat Jurassicu-filmi. Tagasi mõeldes laiutab peas aga tühjus: kui "Jurassic Park" on üks kõige aegade tugevamaid kassahitte, mis joonistas reljeefselt välja Hollywoodi kaasaegse popkornikino piirjooned, siis kõik järgmised linateosed on olnud kas lahjendused või siis lihtsalt haledad-tühised koopiad. Otseselt ei ole selles midagi imelikku ega isegi erilist, mõttetute järgede tootmine on Ameerika kinotööstuse leivanumber, kuid antud juhul pole 30 aastaga suudetud leida ühtki elementi, mis originaalile midagigi juurde annaksid.
Mõnes mõttes on selline turvaline taastootmine meeldiv: ükski neist järgedest pole olnud kohutavalt ja lootusetult halb, vaid need kõik on meelt lahutanud ja olen neid rõõmuga nautinud, kuid tänaseks on selliseid filme kõik kohad täis. Netflix ja teised voogedastusplatvormid loobivad keskpärast vaatan-ja-unustan sisu meie suunas igapäevaselt ja päriselt meeldejäävad filmid on üha haruldasemad. "Jurassic World: Ülemvõim" ei tee paraku mitte ühtegi pingutust selleks, et kuidagi eriline olla. Võib isegi öelda, et tegu on uhkelt keskpärase tootega!
Huvitavalt kombel on "Jurassic Worldi" triloogia – väidetavalt tõmmatakse nüüd tõesti saagale joon alla, jumal tänatud! – nii lihtsakoeline ja naiivne, et saab kokku võtta ühe pildiga. Siin see on:
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Ehk siis mehemürakas Chris Pratt peatamas totra käeliigutusega dinosauruseid. Kui vaja, siis on need rohusööjatest rahumeelsed dinosaurusekesed, kui vaja, siis peatuvad tema viipe peale ka verejanulised monstrumid. Kas paroodilisus oligi algusest peale selle liigutuse eesmärk? On väga raske võtta tõsiselt filmi, kus enamike probleemide lahendus on peategelase väljasirutatud käsi, värskes filmis tehti seda nii umbes kümmekond korda. Aga nagu üks kolleeg viitas, siis saab vähemalt lihtsa vaega teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui Pratt jälle dinosaurust peatab.
Selles valguses pole isegi mõtet "Jurassic World: Ülemvõimu" sisul pikemalt peatud: eks ikka on maailmas mingi jama dinosaurustega, mõned jooksevad niisama ringi, teised on suurkorporatsioonid puuri pistnud ja peategelased üritavad iga hinna eest asju korda seada. Korraga rullitakse vaataja ees lahti umbes kuus tegevusliini, millest enamik sulavad lõpuks ühte, kuid üldpilt muudetakse siiski tarbetult keeruliseks. Nende kümnete käändude-pöördude ning ebavajalike kõrvaltegelastega üritati ilmselt juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, kui vähe tegelikult tegijatel meile öelda on...
Ükskõiksus ja laiskus oma algmaterjali suhtes on isegi pisut üllatav. Kui 2015. aastal valminud "Jurassic World" oli üsna särtsakas ja sümpaatne taaselustamine, millega toodi vähemalt kultussaaga uuesti meie teadvusesse, siis teine ja kolmas osa on täielikult ilma fookuseta. Mida siis ikkagi prooviti teha? Dinosaurused on "Jurassic World: Ülemvõimus" pigem kõrvaltegelased, neile ei anta isegi eriti ekraaniaega, pigem sibelevad-säbelevad ekraanil ringi inimtegelased ning üritavad jätta pidevalt muljet, et neil on midagi hästi olulist öelda ja teha. Kui originaalfilm laenas küllalt palju õuduskinost ning mõjus hirmutavalt, siis värske järg meenutab pigem keskpärast telekrimkat.
"Jurassic World: Ülemvõim" Autor/allikas: Universal Pictures and Amblin Entertainment
Võib tunduda, et laidan "Jurassic World: Ülemvõimu" lootusetult maha, aga tegelikult sobib ta igati suvisesse kinoprogrammi. Pärast pikka suvepäeva, kui oled mitu tundi päikese käes lesinud ning pea on paks, siis ei jaksagi midagi keerulist vaadata. Lased omale masinast suure siirupikoka, haarad kaenlasse künatäia popkorni ja lesid lihtsalt teraapiliselt jahedas kinosaalis. Sellistel filmidel on oma koht ning tegijad teavad seda väga hästi, kurb on lihtsalt sellest, et alusmaterjali arvestades saanuks teha ikkagi kordades parema filmi.
Aga kui tahate kümme eurot alles jätta, siis võite ka lihtsalt "Jurassic Parki" üle vaadata. Proovisin ise ära ja julgen kinnitada: ka kurat-teab-mitmendal vaatamiskorral tekitab see endiselt sama suurt vaimustust ja kui esimest korda näidatakse dinosaurust, tikub vägisi pisar silma. | Arvustus. "Jurassic World: Ülemvõim" ei anna filmisaagale mitte midagi juurde | https://kultuur.err.ee/1608629539/arvustus-jurassic-world-ulemvoim-ei-anna-filmisaagale-mitte-midagi-juurde | Uus film kinolevis
"Jurassic World: Ülemvõim" ("Jurassic World: Dominion")
Režissöör: Colin Trevorrow
Osades: Chris Pratt, Bryce Dallasa Howard, Laura Dern, Sam Neill, Jeff Goldblum, DeWanda Wise, BD Wong, Omar Sy jt.
5/10 |
Rahvusvahelise jalgpalliliidu juhatus (IFAB) pidas esmaspäeval Dohas oma iga-aastase üldkoosoleku.
Kuigi arutati audi sisseviske asendamist sisselöögiga, ei seatud kindlaid plaane selle elluviimiseks, vahendab BBC.
Endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger ning praegune FIFA globaalse arenduse juht paiskas selle idee õhku eelmisel aastal. Wengeri sõnul on audi sissevisked ja karistuslöögid mängutempo suurimad pidurdajad.
"Eesmärk on muuta mängu kiiremaks ja suurepärasemaks," sõnas Wenger.
"Tehti ettepanek kasutada sisselööke," ütles FIFA president Gianni Infantino. "Me ei saa enne kindlad olla, kas uued ideed aitavad mängu parandada, kui me ei ole nendesse täpsemalt süvenenud. Uurime kõiki ettepanekuid," lisas Infantino.
Audi sisseviskeid on kasutatud juba alates 1860. aastatest. | Jalgpallis võib audi lahtimängimine suuresti muutuda | https://sport.err.ee/1608629401/jalgpallis-voib-audi-lahtimangimine-suuresti-muutuda | Jalgpalli seadusandliku organi viimasel koosolekul arutati audi sisseviske võimalikku asendamist sisselöögiga. |
Teisipäeval kerkis elektri keskmine börsihind 198,06 euroni.
Kõige kallim on kolmapäeval elekter õhtul peale kella kaheksat, kui kerkib Balti riikides 305,77 euroni megavatt-tunni kohta. Odavaimad tunnid on varahommikul kolmest kuueni, kui hind on 110,8 euro ümber.
Kui teisipäeval oli elektri börsihind Lätis ja Leedus Eestiga pea samal tasemel, siis kolmapäeval vahe suureneb ning Lätis kerkib päeva keskmine hind 216,86 ja Leedus 224,18 euroni megavatt-tunnist.
Soomes langeb hind kolmapäeval 143,28 eurole, teisipäeval oli see 169,09 eurot megavatt-tunnist. | Elektri börsihind langeb kolmapäeval 187 eurole megavatt-tunnist | https://www.err.ee/1608629551/elektri-borsihind-langeb-kolmapaeval-187-eurole-megavatt-tunnist | Elektri keskmine börsihind langeb kolmapäeval Eesti hinnapiirkonnas 187,47 eurole megavatt-tunnist. |
Aidan Chambersi romaani põhjal. 1985. aasta suvi Põhja-Prantsusmaa väikelinnas. 16-aastane Alex ajab Normandia rannikul paadi ümber ja paar aastat vanem David tormab teda päästma. Elupäästjast saab Alexi suurim sõber, kes poisi südame kiiremalt põksuma paneb. Koos võetakse 1985. aasta suvest mida võtta annab. Euroopa filmiauhinna nominent, tosin Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.
Režissöör François Ozon, osades Benjamin Voisin, Félix Lefebvre, Filippine Velge, Valeria Bruni Tedeschi jt.
"Suvi 85" ("Ete 85") on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Francois Ozoni "Suvi 85" Jupiteris | https://kultuur.err.ee/1608629554/kultuuriportaal-soovitab-francois-ozoni-suvi-85-jupiteris | Kõik need, kellele meeldib Luca Guadagnino 2017. aastal valminud "Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name"), võiks anda võimaluse ka Prantsuse kultuslavastaja Francois Ozoni 2020. aastal valminud filmile "Suvi 85" ("Ete 85"). Mõneti võibki öelda, et "Suvi 85" on otsekui Guadagnino filmi väikevend. |
Gaasiga köetakse Austrias ligikaudu miljon majapidamist, mis on umbes neljandik kogu riigi gaasitarbest. Austria saab Venemaalt ligikaudu 80 protsenti oma gaasist, olles seega üks enim Vene gaasist sõltuvaid riike Euroopa Liidus.
Austria kliimaministri Leonore Gewessleri sõnul vähendab iga eemaldatud gaasikatel sõltuvust Vene gaasist. Gewessleri sõnul tähendab iga jätkusuutlikult soojendatud korter ja maja väljapressimise ohu vähenemist.
Uute gaasikatelde müük keelatakse 2023. aastast. Varem plaaniti nende müük keelata 2025. aastal. Õlil ja kivisöel põhinevate küttesüsteemide müük on Austrias keelatud juba 2020. aastast. Nüüd kavatseb Austria valitsus keelustada ka selliste süsteemide parandamise.
Aastast 2025 plaanib Austria teha kohustuslikuks küttesüsteemide uuendamise, mis puudutab eelkõige vanu õli ja kivisõel põhinevaid küttesüsteeme, millest enamik osteti 1980ndatel.
Austria sihib kliimaneutraalsust aastaks 2040.
Küttesüsteemide vahetamist toetatakse riiklikult 7500 euroga. Sellele lisanduvad Austria liidumaade toetused. Inimestele, kel on vähe raha, makstakse kinni kogu küttesüsteemi vahetus.
Austrias on sõltuvus gaasist muutunud väga teravaks küsimuseks. Erinevalt Saksamaast, mis on vähendanud oma gaasiimporti Venemaalt, on Austria seda aasta algusest hoopis suurendanud. | Austria plaanib 2023. aastast keelustada uute gaasikatelde müügi | https://www.err.ee/1608629536/austria-plaanib-2023-aastast-keelustada-uute-gaasikatelde-muugi | Austria plaanib vähendada sõltuvust Vene gaasist, keelustades plaanitust varem uute gaasikatelde müügi ning nõudes, et õlil ja kivisöel põhinevad küttesüsteemid asendatakse uutega, vahendab Euractiv. |
"Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased," sõnas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.
"Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks."
Võidutööd üldkategoorias:
1. koht – Raigo Tõnisalu "Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le"
2. koht – Ave Kruusel "Tallinn pole enam kaugel"
3. koht – Heiko Kruusi "Kinnisvaraomanik"
Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto "Naabrid linnas pärast vihma".
Võidutööd laste ja noorte kategoorias:
1. koht – Grete Johanna Korb "Naabrid linnas pärast vihma"
2. koht – Karel Laas "Privaatsust, palun!"
3. koht – Lilli Sadul "Tee loodusesse"
Sel aastal laekus fotokonkursile "Metsik linn" 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. Fotokonkursile sai töid esitada 28. märtsist kuni 18. maini. Fotokonkursi žüriipinki kuulusid Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.
Fotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni silmata Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval.
Võidutöid saab sirvida fotokonkursi kodulehel.
Fotokonkurss "Metsik linn" on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub 10.–15. juunini. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival: "Loodus loob". | Selgusid loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi "Metsik linn" võidutööd | https://kultuur.err.ee/1608629527/selgusid-loodusfestivali-linnalooduse-fotokonkursi-metsik-linn-voidutood | Loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi "Metsik linn" võitis sel aastal Raigo Tõnisalu tööga "Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le". Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Grete Johanna Korbi foto "Naabrid linnas pärast vihma". |
Riigikogu menetluses on praegu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mille sellisel kujul jõustumine muudaks ligipääsu infole raskemaks nii ajakirjanikel kui ka laiemale avalikkusele.
"Ajakirjandusel on seal eelnõus isegi paar võitu sees, näiteks on eelnõus öeldud, et ajakirjanikul on õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks. Kuid kõige selle juures, et on püütud kohtumenetlust avalikumaks teha, on võetud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Probleem ongi selles, et need kaitsemeetmed võivad mõjuda vastupidiselt ja lõpuks ei saa ka ajakirjanik oma uut õigust eeldatud õigustatud huvile kasutada," selgitas Pild ERR-ile.
Uue eelnõu kohaselt on ajakirjanikul ka õigus tutvuda kohtutoimikuga enne, kui kohtuotsus on jõustunud. "Nagu kohtud on eelnõu kommenteerides märkinud, siis nad näevad, et see võib massiliselt kasvatada istungite kinniseks kuulutamise taotluste hulka. Kui pooled ajakirjandust istungil ikka üldse näha ei taha, siis nad põhjendavad seda nii, et neil on vaja suletud uste taga asja arutada, sest nii jõutakse kiiremini kompromissile. Kinnisele asjale pärast ajakirjanik enam juurdepääsu ei saa," rääkis Pild.
Samas eelnõus soovitatakse sätestada ka normi, et kohtuistungeid saab veebis üle kanda. "Pole aga öeldud, millal seda tuleb teha, seega kohus peab ise otsustama. Samas kohtud kurdavad, et neil on suur ressursipuudus ja see seadus neid ei aita, vaid teeb neile kohustusi juurde. Küsimus on selles, kas nad veebiülekande võimalust siis üldse kasutama hakkavad. Jällegi – kui protsessi üle ei kanta, siis ega meedia ju paremini infole ligi ei saa," märkis Pild.
Laiemaks probleemiks, mis puudutab kõiki kodanikke nende ametist sõltumata, on haldus- ja tsiviilkohtu lahendites nimede automaatselt varjamise nõue. "Kui praegu on seaduses, et inimene peab taotlema tsiviil- ja haldusasjades, et tema nimi lahendist eemaldatakse, siis nüüd on vastupidi – nimi tuleb kohe automaatselt kohtulahendist eemaldada. Kui inimene tahab, võib ta öelda, et nimi kajastuks kohtulahendis, aga kohus ei pruugi seda taotlust rahuldada," rääkis Pild. Tema sõnul on ka praegu kohtud varmad nimesid varjama, kuid ikkagi on praegu ka mõned lahtised lahendid.
Läbipaistvus on kahanemas
Teine murekoht puudutab juriidiliste isikute nimede ja registreerimisnumbrite varjamist. "Riik väidab, et juba praegu saavad juriidilised isikud paluda oma nime varjamist kohtulahendis, kuid praktikas näeme seda nii, et kui lahend võib füüsilist isikut kahjustada, siis võib ka juriidilise isiku registrinumbri ära kustutada, aga pole nii, et juriidiline isik paluks oma nime ära võtta. Nüüd on aga eelnõus kirjas, et juriidiline isik saab seda paluda," rääkis Pild.
Põhjendusena on eelnõus kirjas, et see võib olla vajalik au kaitseks. "Kuid siin tekib küsimus, et kohtumenetluses ju vale ei avaldata, siis mis saab seal olla vale ja kas kohtumenetluse avalikkus ei kaalu üles seda väidetavat au kaitset, sest me peaksime ju kodanikuna või ajakirjanikuna nägema, kellest jutt käib," sõnas Pild.
Kuhu panna seaduseloomes tasakaalupunkt, on ka maailmavaate küsimus. Pildi hinnangul on Eesti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega läbipaistvuselt mitu sammu ees: meil on avalikud dokumendiregistrid, meil on avaliku teabe seadus, mida nimetatud väga edasijõudnuks. "Me oleme avatust võtnud kui tavapärast elu osa. Ja Eesti riik on alati tahtnud olla avatud ja läbipaistev, et saaks võidelda korruptsiooniga ja teha läbipaistvaid tehinguid, näiteks saaks lihtsalt kontrollida laenu andmisi. Hetkel tundub aga, et Eestiski on tekkimas tendents justkui tasakaalu leidmisele inimeste kaitseks: et peame rohkem infot kinni hoidma ja infot varjama. Muretsetakse enne, kui mingi probleem või kahju on tekkinud," rääkis Pild.
Tema hinnangul pole see pikalt ette valmistatud eelnõu siiski veel päris valmis, sest pole näha kohtute poolt entusiasmi veebiülekannete tegemiseks, ja palju muret tekitab nimede kadumine.
Avalikku kohtumenetlust käsitlev halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõuab lõpphääletuseni järgmisel riigikogu istungjärgul ehk sügisel. Seaduse eeldatavaks jõustumistähtajaks on 2023. aasta august. | Advokaat: kohtupidamise avalikumaks muutmise kava toob kaasa info varjamist | https://www.err.ee/1608629473/advokaat-kohtupidamise-avalikumaks-muutmise-kava-toob-kaasa-info-varjamist | Uus seaduseelnõu kohtumenetluse avalikkuse suurendamiseks teeb tegelikult avalikustamise kõrval ka mitu sammu tagasi info varjamise suunas, leiab vandeadvokaat Maarja Pild. |
Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi suurenes ka tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal aprillikuu 41 protsendilt mais 47 protsendile.
Keskmisest sagedamini kogevad probleeme majandusliku toimetulekuga ja tunnetavad majanduslikku ebakindlust 50–64-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega, Kirde-Eestis elavad või määratlemata kodakondsusega inimesed.
Keskmisest sagedamini kogevad majanduslikke probleeme ning majanduslikku ebakindlust töötud, pensionärid ning sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Töötavatest inimestest tunnevad majanduslikke probleeme ja ebakindlust kõige sagedamini oskustöölised.
Eestlaste tajutud turvatunne kasvas
Kui aprillis Eesti elanike turvatunne vähenes, siis mais kasvas turvatunne taas märtsi lõpu tasemele.
Nende inimeste osakaal, kelle hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt, on võrreldes aprilliga suurenenud 50 protsendilt 57 protsendini. Sealjuures suurenes eestlaste turvatunne, muudest rahvustest elanike puhul muutust polnud.
Pisut on kasvanud ka inimeste isiklik turvatunne: nende inimeste osakaal, kes tunnevad end Eestis elades turvaliselt, on suurenenud aprilli 67 protsendilt 71 protsendile mais.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veidi langes
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on võrreldes aprilliga pisut vähenenud: aprillis toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti, mai keskel 77 protsenti elanikest.
Eestlaste seas pole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate inimeste osakaal oluliselt muutunud (92 protsendilt 89-le), kuid muudest rahvustest elanike seas on see pisut langenud (59 protsendilt 52-le).
Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks, et nende ülalpidamine on kallis (viimastel kuudel on see kartus süvenenud), ning et põgenike saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (viimastel kuudel on see kartus siiski vähenenud).
30 protsenti mitte-eestlastest hangib uudiseid Vene meediast
Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 69 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest inimeste jaoks samuti Eesti uudisteportaalid (42 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti).
Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 22 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 12 protsendi muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest (aprilli keskel samuti 30 protsenti).
Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 88 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (71 protsenti). Ukraina uudistekanaleid usaldab 53 protsenti ja Venemaa uudistekanaleid kaks protsenti eestlastest.
Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 35 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 31 protsenti, lääne uudistekanaleid 29 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 16 protsenti.
Võrreldes aprilliga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on mitte-eestlaste usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.
Usaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes
Eesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on võrreldes aprillikuuga vähenenud ja on hetkel ligilähedaselt 2021. aasta keskmisel tasemel.
Valitsust usaldavate inimeste osakaal on langenud 60 protsendilt 53-le ja riigikogu usaldajate osakaal 56 protsendilt 50-le. Muutunud pole usaldus kohalike omavalitsuste (usaldab 67 protsenti) ning presidendi (74 protsenti) vastu.
Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 13.–17. mail ning sellele vastas 1252 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. | Uuring: toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal kasvas | https://www.err.ee/1608629515/uuring-toimetulekuraskusi-kogevate-inimeste-osakaal-kasvas | Kui varakevadel majanduslikke toimetulekuraskusi kogevate Eesti inimeste osakaal vähenes, siis mais see taas kasvas, suurenedes aprillikuu 19 protsendilt mais 27 protsendile. |
"Imeline aasta on lõppenud ja Pärnu Sadama meeskond on esmakordselt Eesti meister!!! Tänan südamest kõiki, kes selle teekonna nii edukalt kaasa tegid. Meeskond, treenerid, taustajõud, sponsorid, Pärnu linn ja fännid – AITÄH!!!" kirjutas klubi juht Johan Kärp Pärnu Sadama Facebooki postituses.
"Järgmiseks aastaks oleme teinud otsuse osaleda Euroopa tugevuselt teises sarjas. Jah, me andsime avalduse osalemiseks FIBA Meistrite liiga turniiril!" jätkas Kärp. "Juba sügisel saalis näeme!" | Pärnu Sadam otsustas FIBA Meistrite liiga turniiril osaleda | https://sport.err.ee/1608629524/parnu-sadam-otsustas-fiba-meistrite-liiga-turniiril-osaleda | Lõppenud hooajal esimest korda korvpalli Eesti meistritiitli võitnud Pärnu Sadama meeskond teatas, et plaanib uuel hooajal kaasa lüüa FIBA Meistrite liiga turniiril. |
Konverentsiliiga ajaloo teisel hooajal asub esimeses eelringis võistlema 60 meeskonda, vahendab jalgpall.ee. Möödunud hooajal Premium liigas hõbemedalid teeninud Tallinna FC Flora alustab eurohooaega koduväljakul ning läheb vastamisi mullu Soome kõrgliigas kolmanda koha teeninud SJK Seinäjokiga.
Premium liigas kolmanda koha teeninud Paide Linnameeskonna eurohooaja esimeseks proovikiviks on Gruusia hõbemedalist Tbilisi Dinamo, kellega alustatakse võistlemist võõrsil.
Konverentsiliiga esimese eelringi kohtumisi mängitakse 7. juulil ning korduskohtumised toimuvad nädal hiljem, 14. juulil. Esimese eelringi võitja pääseb edasi teise eelringi, mille vastasseisud selguvad kolmapäeval, 15. juunil.
FCI Levadia mängib Meistrite liiga eelturniiril, kus poolfinaalis kohtutakse Islandi klubiga Reykjaviki Vikingur. Teises poolfinaalis lähevad vastakuti SP La Fiorita (San Marino) ja Inter Club d'Escaldes (Andorra).
Mõlemad mängud peetakse 21. juunil Islandil. Poolfinaalide võitjad kohtuvad 24. juunil samuti Islandil peetavas eelringi finaalis, mille võitja pääseb omakorda Meistrite liiga I eelringi. Kolm ülejäänud klubi jätkavad euroteekonda UEFA Euroopa Konveretsiliiga teises eelringis meistrite alajaotuses.
Kui FCI Levadia võidab eelturniiri Islandil, on nende järgmine vastane Meistrite liiga esimeses eelringis Rootsi klubi Malmö. | Selgusid Flora ja Paide eurohooaja esimesed vastased | https://sport.err.ee/1608629512/selgusid-flora-ja-paide-eurohooaja-esimesed-vastased | Šveitsis Nyonis toimunud Konverentsiliiga esimese eelringi loosimisega said mullune Eesti hõbeda- ja pronksimeeskond Tallinna FC Flora ja Paide Linnameeskond teada oma esimesed vastased. |
Allikate sõnul otsustasid JPMorgan Chase ja Goldman Sachs Group taganeda Venemaa võla teenindamisest peale USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli (OFAC) otsust keelata USA turuosalistel osta nii uusi kui ka olemasolevaid Venemaal emiteeritud võla- ja aktsiaväärtpabereid.
"Kooskõlas OFAC-i ajakohastatud juhistega ja Goldman Sachsi Venemaaga seotud tegevuste järkjärgulise lõpetamisega ei tegele ettevõte enam Venemaa üksustega koos turu kujundamisega," ütles üks pankadest avalduses.
OFAC teatas varem, et ei pikenda litsentsi, mis võimaldas kuni 25. maini Venemaa rahandusministeeriumi ja Venemaa pankade võlakohustuste maksete laekumiseks vajalikke tehinguid.
Venemaa rahandusministeerium teatas avalduses, et USA otsus rikub eelkõige välisinvestorite õigusi ning õõnestab usaldust lääne finantssüsteemi vastu.
Vene rahandusministeerium kinnitas, et vastutava laenuvõtjana kinnitab ministeerium oma valmisolekut jätkata kõigi võlakohustuste teenindamist ja tagasimaksmist. Kuna Venemaa ei saa enam teenindada oma võlga USA dollarites, siis jätkatakse selle tegemist Vene rublades koos võimalusega konverteerida need algvääringusse vastava makseagendi kaudu.
Rahandusministeeriumi esindaja Anton Siluanovi sõnul ei ole praegusel olukorral mingit pistmist 1998. aastaga, mil Venemaa oli maksevõimetu. Praegu on Venemaal olemas raha võla tasumiseks, kuid puudub võimalus.
Siluanov teatas ka, et 23.–24. juuniks, mil maksegraafiku alusel peaks Venemaa tegema järgmised võlakirjamaksed, valmistab Venemaa ette mehhanismi, mis võimaldab teha arveldusi ilma USA võimude loata. | Kaks suurimat USA panka peatasid Vene riigivõla teenindamise | https://www.err.ee/1608629485/kaks-suurimat-usa-panka-peatasid-vene-riigivola-teenindamise | USA kaks suurimat panka JPMorgan Chase ja Goldman Sachs on lõpetanud Vene Föderatsiooni võlakohustustega tegelemise, vahendab Interfax. |
Varem on Eesti emiteerinud võlakirju vaid negatiivse tootlusega. Märtsis emiteeritud 250 miljoni euro väärtuses 12-kuuse tähtajaga võlakirjade tootlus oli -0,225 protsenti ja mullu märtsis 400 miljoni euro väärtuses emiteeritud võlakirjadel -0,441 protsenti.
Rahandusminister kinnitas 2020. aastal lühiajaliste võlakirjade programmi, mis annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuise tähtajaga diskonteeritud või ülekursiga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.
Võlakirjaemissioonid toimuvad riigi rahavoovajaduse katteks ja võlakirjad on suunatud vaid kutselistele investoritele. | Eesti uute aastaste võlakirjade intressiks kujunes 0,9 protsenti | https://www.err.ee/1608629479/eesti-uute-aastaste-volakirjade-intressiks-kujunes-0-9-protsenti | Eesti emiteeris teisipäeval vähempakkumisega oksjonil 100 miljoni euro väärtuses 12-kuise tähtajaga võlakirju, mille tootlus tähtajani on 0,9 protsenti. |
Tartu 2024 produtsendi Kati Tihkani sõnul pakub Autovabaduse puiestee avakontsert kuulamisrõõmu nii vanematele kui ka noorematele linlastele. "Autovabaduse puiestee avakontserdil saab tantsida tuttavate Justamendi laulude järgi ja laulda kaasa Stefani tänavusele eurolaulule. Mõlemad esinejad ilmestavad ideaalselt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuurilist mitmekülgsust. Avaõhtu juhatab sisse seitsme nädalavahetuse pikkuse kultuuriprogrammi, mille jooksul saab näha ja kuulda veel palju põnevat," lubas Tihkan.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Tiigi seltsimaja ja Tartu linna eestvedamisel toimuvad Vabaduse puiesteel 1. juulist kuni 14. augustini kontserdid, tantsuõhtud, toiduturg ja paljud teised sündmused.
Programmis esinevad Rita Ray (16.07), Horoskoop ja Heidy Tamme (23.07), Raul Ojamaa (29.07) ning Ewert and the Two Dragons (14.08). Klaaspärlimängu festivali raames toimub ansambli Kukerpillid 50. aastapäeva kontsert (10.07) ning augusti esimene nädalavahetus toob Vabaduse puiesteele Tartu toidu- ja veinifestivali, kus esinevad Jüri Pootsmann (5.08) ja Alika Milova (6.08).
Suvise programmi ajal, 1. juulist 14. augustini on Vabaduse puiestee autoliiklusele suletud nädalavahetustel (R 18.00 – P 23.59). Täielik sulgemine on perioodil 8.-19. juuli, mil kesklinna kolivad WRC Rally Estonia sündmused. Ülejäänud perioodil on autodele avatud Vabaduse puiestee pargipoolne ala.
Vabaduse puiestee jõepoolne osa on kujundatud varasematest aastatest tuttaval kujul. Lisatud on istumis- ja ajaveetmisvõimalusi, haljastust ning uus veeatraktsioon. Alal pakuvad süüa erinevad tänavatoiduautod. Kogu Autovabaduse puiestee pikkuses Delta õppehoonest Vaksali sillani täiendatakse tänavaid erinevate ajaveetmiskohtade ja väikese seikluspargiga Lillemäel. Oma tegevuse saavad suveperioodiks osaliselt tänavale kolida ka Riia tänava ettevõtted.
Autovabaduse puiestee eesmärk on ühendada südalinn ja Emajõe-äärne ühtseks tervikuks, eraldada liiklejagrupid turvaliseks liikumiseks ja elavdada suvist linnasüdant. | Tartu Autovabaduse puiestee avatakse Stefani ja Justamendi kontserdiga | https://menu.err.ee/1608629458/tartu-autovabaduse-puiestee-avatakse-stefani-ja-justamendi-kontserdiga | Autovabaduse puiestee rattarajad ja programm avatakse 1. juulil Justamendi ja Stefani kontserdiga. Tartus Vabaduse puiesteel toimuvat avakontserti kannab üle ka ETV. |
Tõsiasi on muidugi see, et voogedastusplatvormid ei ela praegu just kõige paremini. Netflixi kasutajaskond langes 200 000 võrra, mis moodustab küll naeruväärse 0,09 protsenti nende kõigist kasutajatest, kuid aktsiaturul tõi see kaasa üle 70-protsendise hinnalanguse. Mida sellest järeldada? Võimalik, et inimesed on kinno tagasi läinud, aga pigem on vaatajad paariaastase koroonaperioodi ja kodus konutamise järel filmidest-sarjadest väsinud ja tegeletakse kõige muuga. Ja Netflixi valik on sel aastal ka püsivalt alla käinud, seega kui tuleks kulusid kokku hoida, siis võiks isegi sellest südamerahuga loobuda.
Disney+ saab sellest aga ainult võita. Eesti turule tulekuks on raske paremat aega leida: just on kõik telekanalid oma hooaja lõpetanud, mis tähendab, et lineaartelevisioonis puhub järgmised kaks-kolm kuud tuul. Ka kinolevi on lähikuudel üsna hõre, vaatajate ette jõuab mitu oodatud kassahitti, aga kvantitatiivselt on valik pigem ahtake ja suurt konkurentsi ei ole. Seega astub Disney+ pigem tühjale areenile ning neil on kiiresti võimalik siinsel turul kanda kinnitada.
Kui võrrelda kõiki Eesti turul saada olevaid voogedastusplatvorme, siis Disney+ paistab neist silma ennekõike ühe märksõna poolest: nad on pika puuga kõige laiapõhjalisemad. Esmase tutvumise põhjal võib vabalt nende sihtgrupiks määrata legendaarse Lego vanusevahemiku 4–99. Kuigi-kuigi, Disney+ pakub vaatamist ilmselt ka veel pisematele põnnidele.
Lastele on seal olemas kogu Pixari ja Disney anima- ja joonisfilmide kataloog, kuhu lisandub samas pidevalt ka platvormi originaalsisu, näiteks tänavu jaanuaris uus "Jääaja" film, mida kinodes näha ei saanudki, või mullu valminud "Üksinda kodus" uusversioon. Noortele on seal nii Marveli koomiksifilmid kui ka terve hunnik sarju, millele seni siinsel publikul ligipääsu polnud, samuti on olemas kõik "Tähesõdadega" seonduv. Need vaatajad, kes iga uue filmi pärast kinno ei kipu, võivad samuti rõõmustada: koroona tõttu vaid 45-päevaseks lühenenud kinoaken tähendab seda, et juba praegu on platvormil olemas näiteks Agathe Christie müsteerium "Surm Niilusel", Guillermo del Toro "Luupainaja allee" ning Steven Spielbergi muusikal "West Side Story".
Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata, kuid juba nende näidetele põhjal joonistub välja, et Disney+ on parimas mõttes kogu perele mõeldud platvorm. Samas tasub rõhutada, et kui näiteks Amazon Prime on Eestis selgelt vaid uuele sisule mõeldud keskkond ning varasemast ajast seal midagi tähelepanuväärset polegi, siis Disney+ on samavõrd tugev ka kinoklassika suhtes. Olemas on enamik Wes Andersoni ja Tim Burtoni filmid, täismahus saab end kurssi viia "Alieni", "Visa hinge" ja "Kariibi mere piraatidega" saagaga või vaadata isegi legendaarset 1963. aasta filmi "Cleopatra" Elizabeth Tayloriga. Valikut on väga palju.
Ligipääs filmiklassikale on Eestis olnud seni suur probleem, kuna DVD ja Bluray riiulid muutuvad poodides üha lühemaks, telekomettevõtete videolaenutused on kaootilise valikuga ja pigem täis suvalist B-kino ning Netflixi korjab süstemaatiliselt põnevamad asjad valikust ära. Seega on juba puhtalt filmihariduse seisukohalt oluline, et inimestel oleks võimalik legaalselt ära vaadata sümboolsed teosed, mis defineerivad tänaseni popkultuuri. Olukord selles plaanis muutub veel paremaks, kui lõpuks jõuab siis ka HBO Max, mis täidab samuti terve rea auke klassika vallas. Juba praeguse olukorraga võib rahul olla, vaatamist peaks Disney+ vahendusel mõneks aastaks jaguma küll.
Seda, kui palju hävitustööd suudab Disney+ Eesti turul päriselt teha, näitab aeg, kuid üks on kindel: kaheksa euro eest kuus pakutakse nii palju meelelahutust, et kommertsliku maitsega vaatajad saavad kõhu küll ja veel täis. Telekomettevõtted peaksid nüüd küll muretsema hakkama, sest nende filmilaenutus muutub Disney valikut arvestades üsna mõttetuks, samuti on raske leida põhjendust, miks peaks maksma kaks-kolm korda rohkem lineaartelekanalite eest, mida me mitte kunagi ei vaata.
Siia lõppu ka mõned soovitused, millele tasuks esmajoones võimalus anda:
Kõik "Simpsonite" hooajad – suurepärane võimalus kultussari otsast lõpuni ära vaadata.
Kõik "Salatoimikute" hooajad – ilmselt oleme kõik aeg-ajalt "Salatoimikuid" vaadanud, aga tasub koos värskete hooaegade ja kahe täispika mängufilmiga uuesti ette võtta.
Vendade Coenite "Raising Arizona" – Nicolas Cage'i karjääri üks parimaid rolle.
Esimene Miki Hiire animatsioon "Steamboat Willie" – täielik filmiklassika, lühianimatsioon 1928. aastast.
Marveli telesari "Wandavision" – üks põnevamaid asju, mis Marvel teinud on, nüüd lõpuks ka Eesti vaatajate ees.
"Tähesõdade" originaaltriloogia – neljandat, viiendat ja kuuendat "Tähesõdade" filmi pole Eesti telekanalitel juba ammu näidatud, seega paljudel on need ilmselt üldse nägemata, kuigi seda ei juleta tunnistada.
Dokfilm "Summer of Soul" – eelmise aasta üks parimaid filme, mida sai Eesti kinodes näha vaid paar korda.
David Cronenbergi "The Fly" – kehaõuduse meistriklass, mida võiksid vaadata ka õudusfilmiskeptikud. | Kaspar Viilup: Disney+ teeb A-kategooria meelelahutuses Netflixile ära | https://kultuur.err.ee/1608629242/kaspar-viilup-disney-teeb-a-kategooria-meelelahutuses-netflixile-ara | Viimased aastad Eesti voogedastusplatvormide turul on olnud üsna rahulikud: Netflix, Amazon ja Apple on oma koha leidnud ning Jupiteri kasutajaskond laieneb pidevalt. Platvormi Disney+ jõudmine Eestisse lööb kahtlemata pildi segasemaks, sest oma filmi- ja sarjavalikult edestab ta enamikku konkurente, sõnas Kaspar Viilup arvamusloos. |
Jekabpilsi kohaliku omavalitsuse esimehe Ravis Ragainisi sõnul edeneb mälestusmärgi demomonteerimine edukalt ning selle ümber on kasutusele võetud kõik vajalikud turvameetmed.
Läti Televisiooni visiidi ajal polnud lammutamisel oleva mälestusmärgi juures näha ei rahvakogunemisi ega proteste. Mälestusmärgist möödujate vaated olid erinevad.
Jekabpilsi elanik Arta ütles: "Minu vaated on väga positiivsed. Mul pole midagi negatiivset öelda. Sellised asjad ei peaks Lätis olema".
Teise Jekabpilsi elaniku Lidija on teisel arvamusel: "Nendel inimestel [toim. monumendi eemaldajatel] ei ole mingit südametunnistust, kui nad sedasi oma ajaloo ja inimestega käituvad".
Monumendi juurde kuuluv kahuriplatvorm viidi pärast demonteerimist kohaliku omavalitsuse laohoonesse.
Kuna pole veel selge, kas mälestusmägi alla on maetud Punaarmee sõdureid, tuleb monumendi varasema asukoha ümbruses teha veel kaevamisi. Juhul kui leitakse inimsäilmeid, maetakse need ümber kalmistule. | Läti alustas esmaspäeval nõukogude monumendi teisaldamist | https://www.err.ee/1608629449/lati-alustas-esmaspaeval-noukogude-monumendi-teisaldamist | Esmaspäeval alustati Lätis, Jekabpilsis Nõukogude Armee mälestusmärgi lammutamist, vahendas Läti Rahvusringhääling. |
Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et komisjon otsustas hääletamise edasi lükata.
ERR-i ekspertliikme kohale nõukogus kandideeris kuus kandidaati.
Kultuurikomisjon ootas ERR-i nõukogu liikmekandidaatide dokumente teisipäeval kella 9-ks, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukokku uus tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liige.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et tingituna nõukogu liikme Priit Hõbemägi omal soovil tagasiastumisest otsitakse rahvusringhäälingu nõukokku uut eksperti.
Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat. | Kultuurikomisjon lükkas ERR-i nõukogu liikme nimetamise edasi | https://www.err.ee/1608629446/kultuurikomisjon-lukkas-err-i-noukogu-liikme-nimetamise-edasi | Riigikogu kultuurikomisjon pidi teisipäeval nimetama nõukokku uue tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liikme, ent komisjon otsustas liikmekandidaatide hääletuse edasi lükata. |
Raamatukogu on üks salapärane asutus. Siia mahub korraga palju. Mahub noori ja vanu inimesi, mahub uusi ja vanu raamatuid, ajalehti-ajakirju ning igasuguseid muidki teadmiste ja kultuuri kandjaid. Siin on koos ja kõrvuti järjepidevus ja kestlikkus, aga ka aegade ja olude igavene muutumine.
Raamatukogu oma loomuliku korrapära ja süsteemsusega on otsekui alusmüür, millele on toetunud ja toetuvad kiiresti muutuva elu mitmed protsessid ja süsteemid. Olles toeks ja aluseks paljudele teistele struktuuridele, kohendab raamatukogu end ise samaaegselt vastavaks uutele ootustele ja vajadustele. Eelkõige oma külastaja ehk lugeja ootustele.
Just need kaks raamatukogule nii iseloomulikku ja pidevalt koos toimivat poolust – aegade järjepidevust säilitav korrapära ning pidev kohanemine muutuvate vajadustega – loovad raamatukogule erilise õhkkonna. Õhkkonna, millest on võimalik osa saada kõigil ühtviisi ja üheaegselt, kus on võimalik olla samaaegselt koos ja üksinda, ning mis toob alati rahvast raamatukokku, olgu raamatud või artiklid elektrooniliselt ükskõik kui kiiresti ja valutult kättesaadavad.
Raamatukogu pole kunagi ainult kokku kogutud ja ritta pandud raamatute kogum, vaid on alati oma aja ühiskonna vaimsuse peegeldaja: tulles raamatukokku, toob igaüks siia mitte ainult iseenda hinnangud, ootused ja tahtmised, vaid ka killukese ümbritsevast.
Teadusraamatukogu seisab teaduse teenistuses
Sel aastal, mil Eestis kestab raamatukogude aasta, mil üha rohkem rahvaraamatukogusid areneb oma paikkonnale tuge pakkuva kogukonnakeskuse vaimus, saab Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastaseks.
Kaugesse minevikku vajunud 1802. aastal taasavati Tartus ülikool ning rektor Parroti kutsel saabus Saksamaalt tollasesse Dorpatisse Karl Simon Morgenstern. Tema eestvedamisel asutati ülikooli õppe- ja teadustöö edendamiseks möödapääsmatult vajaliku asutusena raamatukogu.
Tollastel vähestel Tartu äärelinnas elanud eestlastel polnud siis veel asja ei ülikooli ega raamatukokku. Kuid Morgensterni raamatukogu mõju ulatus selle seinte vahelt märksa kaugemale. See ulatus väikese provintsilinna ellusuhtumisse ja isegi tänavapilti, kujundades seda puhtamaks ja tervemaks, vaimult erksamaks ja elavamaks. Jõudis välja isegi maarahvani, kasvatades selles püüdu hariduse ja vaimsuse järele.
Tartu Ülikooli raamatukogu loodi teenima teadust. Raamatukogu on arendatud ja selle kogusid komplekteeritud nüüd juba rohkem kui paarsada aastat teaduse huvides.
Ühest küljest tähendab see traditsiooniliste kogude ja viimastel aastakümnetel üha rohkem ka elektrooniliste raamatute ja artiklite temaatiliste piiride avardamist, et rahuldada nii entsüklopeediliste kui ka kitsa teadusvaldkonna huvidega lugeja ootusi. Teisalt aga aina suuremat paindlikkust, lugejate üha paremat tundmist, suutlikkust kiiresti ja asjatundlikult orienteeruda väga kirevas ja muutuvas infomaailmas.
"Raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse."
Oskus pakkuda oma külastajatele juhendatud avastamist ehk sellist teavet, mis pole esmapilgul leitav, on üks teadusraamatukogu edukuse aluseid. Lähiajal muutub see oskus aina tähtsamaks, sest suund, et raamatukogu väärtus ei tulene mitte niivõrd hoonest, milles see asub, ega ka raamatukogu kogudest, vaid inimesest, kelle jaoks olemas ollakse, on süvenev.
Teadusraamatukogu ratsionaliseeritud ja sihitud infosüsteemid teadusandmete säilitamiseks ja kättesaamiseks muutuvad ju aina mahukamaks ning vajadus neid tunda, et siis ka teisi juhendada, on raamatukogutöötaja igapäevaks. Seda kõrvuti ootustega omada wikipedialikku universaalsust, kriitilist mõtlemist, tõlkijaoskusi ja külastajat austavat professionaalsust.
Teadusraamatukogu suutlikkus teenida kõige kiiremal ja samas ökonoomsemail viisil teadust ja teadmisi ei mõjuta mitte ainult ühe või teise kõrgkooli hariduse ja teadustöö kvaliteeti, vaid kogu ühiskonna arengut ja võimekust.
Ükski korralik kool ei arene raamatukoguta
Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku. Ehk järjekindlalt ja süsteemselt täiendama ja täiustama kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude infotehnoloogilist võimekust, digitaalseid ressursse ning raamatukogu digipädevusi.
Kitsaskoht pole enam ammu ühe või teise trükiväljaande laenutamises või tagastamises, vaid oskuses kasutada digimaailma ammendamatuid võimalusi, et see kõige vajalikum ja õigem üles leida, et õigel ajal ja õiges kohas teha andmekaevet, et digimaailma jäädvustada andmeid, uurimusi ja arvutusi just kõige asjakohasemate kirjelduste ja kirjetega jne.
Kaasaegsed kooli-, eriala- ja teadusraamatukogud saavad olla kogu haridussüsteemi digitaalseks tugisambaks, minetamata seejuures oma tähtsust kultuurimälu hoidjana.
Ei tulnud ülikool 220 aastat tagasi toime raamatukoguta ega tule ka aastal 2022. Ükski korralik kool ega kõrgkool ei arene raamatukoguta. Raamatukogu lammutab teaduse ja õppetöö valdkondade vahelisi piire, aitab kaasa kogu teadusmaailma strateegilise tervikpildi kujunemisele, teeb teadussaavutused igaühele kättesaadavaks, kuid ühtlasi on ka paik, mis toob kokku ja lähendab inimesi, loob turvatunnet ja usaldust.
Albert Einstein, relatiivsusteooria rajaja, sõnastas raamatukogu tähtsuse juba ammu väga lihtsalt ja selgelt: "Ainuke asi, mida peate kindlasti teadma, on raamatukogu asukoht".
Tartu Ülikooli raamatukogu ootab reedel, 17. juunil, kell 11 kõiki oma sõpru ja tuttavaid Tartusse raamatukogu ette. Muusikat mängib puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel. Raamatukogu esitleb äsja ilmunud aastaraamatut ja pakub sünnipäevakringlit. | Krista Aru: ainuke asi, mida peab kindlasti teadma… | https://www.err.ee/1608629431/krista-aru-ainuke-asi-mida-peab-kindlasti-teadma | Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul. |
Ingliskeelsetele ettekannetele on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.
Aastakonverents keskendub tänavu lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikule ja andmemajandusele.
Ajakava
Kell 10 – riigikogu esimene Jüri Ratase avasõnad
Kell 10.15 – "Kuidas muudab maailma sõda Ukrainas?" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), Euroopa Ülikool-Instituudi avaliku valitsemise kooli direktor, endine Soome peaminister Alexander Stubb
Kell 10.45. – "Kõrghariduse väljakutsed" (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde), endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke
Kell 11.15 – "Kõrghariduse tulevikustsenaariumid Eestis", Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane
Kell 12-13 lõunapaus
Kell 13 – "Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti rahvastikule, tööturule ja sotsiaalsüsteemile: stsenaariumid aastani 2100", Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits
Kell 13.30 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", Luminori peaökonomist Lenno Uusküla
Kell 14 – "Ukraina sõja mõju toorme- ja muudele sisendhindadele Eesti majanduses", advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Karmen Turk
Kell 14.30-15.30 vestlusring, kus osalevad riigikogu liige Margit Sutrop, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, ettevõtja Kaimar Karu ja riigikogu liige Peeter Ernits. Vestlusringi juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. | Otse kolmapäeval kell 10: kuidas Eesti muutuvas maailmakorras toime tuleb? | https://www.err.ee/1608629440/otse-kolmapaeval-kell-10-kuidas-eesti-muutuvas-maailmakorras-toime-tuleb | Kuidas Eesti saab pikaajaliselt hakkama Ukraina sõja järgses maailmas, küsib Arenguseire Keskus kolmapäeval oma aastakonverentsil "Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras". Kell 10 algavat konverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Liikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.
Sellise jaotusega hakatakse peale liikuvuse arvestama ka koha väärtusega, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus
"Tänavatel on kohaväärtus, mis tähendab, et milline on koht, kui mõnus seal on, millist tunnet tekitab. See peaks tähendama, et me ei kasuta enam selliseid mõisteid nagu magistraal- või läbisõidutänav. Tore on see, et osa Tallinna tänavaid on juba vastavalt nendele väärtustele ära jagatud. Seega ei ole see enam teoreetiline jutt," lausus Lippus.
Lippus tõi näiteks piirkiiruse, mis määrab paljuski, kas tegu on kohaga, kus inimestel ka peale autoga läbisõitmise midagi teha on. "Arusaadavalt kohas, kus auto sõidab 50 kilomeetrit tunnis, on oluliselt suurem müra ja tunnetuslikult ei tunne me end ohutult. Ehk kohtades, kus on kõrge kohaväärtus, ei ole selline piirkiirus võimalik, vaid seal on see 30 või madalam. Enamus Tallinna südalinnast kuulubki kõrge kohaväärtusega alasse," lausus ta.
Tänavate jaotus üheksaks kategooriaks (vasakul) liikumise intensiivsuse ja kohaväärtuse alusel ning sellest lähtuvad piirkiirused. Autor/allikas: Tallinna LV
Kõrge kohaväärtusega alasse peaksid (lähi)tulevikus kuuluma ka näiteks Pärnu maantee ja Narva maantee kesklinna jääv osa. See tähendab piirkiirust 30 km/h. Liikuvuskavas leiduvalt kaardilt on näha, et sama piirkiirusega alasse jäävad ka näiteks Endla ja Luise tänav ning Toompuiestee.
Lippuse sõnul kaovad kesklinnast sellega niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad.
"Jääb kindlasti mingi läbisõidufunktsioon, aga see peaks kindlasti olema väiksem, kui on praegu. Need ei ole enam magistraaltänavad, vaid on ka olulised kohaliku elu kohad. Praegu ei saagi seal kohalikust elust rääkida, sest müra on seal lihtsalt nii kohutavalt tugev," lausus Lippus ning tõi näiteks Liivalaia tänava, mida Tallinn kavatseb lähiajal rekonstrueerida.
"Liivalaia on hea näide, eriti see ala, mis jääb Veerenni ja Juhkentali vahele. Seal rohelust täiesti on, aga liikumiskiirused ja müratase on sellised, mis muudavad selle ala ebameeldivaks. Piirkiirusega annab seda muuta," lausus Lippus.
Asumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse selline tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga, lisas abilinnapea.
Tallinna tänavatüüpide jaotus üle linna. Kesklinn muutub suures osas 30 km/h alaks. Autor/allikas: Tallinna LV
Nii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Tulevikus tähendab see juba enne teeremondi väljakuulutamist, milline tänav saab olemuselt peale remonti olema.
Parkimiskohtade põhimõtted muutuvad
Üheks tegevusprogrammist seitsmest on liikuvuskavas linnakeskkonda sobiv parkimine. Üks läbivaid põhimõtteid on lihtne: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatside peale raisata.
"Linn muutub seeläbi kompaktsemaks ning tekivad uued ärivõimalused, mis Tallinna linnakeskkonda elavdavad. Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut ning suunatakse arendusi hea ühistranspordi ligipääsuga piirkondadesse või seatakse suuremate arengualade eeltingimuseks kokkulepped ühistransporditaristu väljaehitamiseks," seisab liikuvuskava kavandis.
Tulevikus peaks uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile. Parkimiskohtade rajamine maa peale on põhjendatud äärelinnas, kuigi reeglina välditakse seda kõigi keskuste mõjualas.
Lippuse sõnul on kõige olulisem muudatus see, et kaardil markeeritakse üle linna niinimetatud aktiivse liikuvusega ala, kus on hea ühistranspordiühendus ja hea ligipääsetavus. Seal muutub ka parkimise planeerimine.
"Seal ei käi parkimiskohtade arvestamine mitte hoonepõhiselt, vaid alapõhiselt, et vaadata, kas parkimiskohtade vajadus oleks kaetud ala mitte hoone lõikes. See tähendab, et me ei vaata seda ühe arenduse lõikes, vaid võime öelda, et sinna uute parkimiskohtade loomine pole nii tarvilik, sest kõrvalhoonetes on piisavalt parkimiskohti olemas. Praegu oleme saanud tagasisidet arendajatelt, et kõik parkimiskohad ei ole kasutuses," rääkis Lippus.
Maa peale uute parkimiskohade loomist südalinnas ja kesklinnas, aga ka linna keskustes liikuvuskava pigem ette ei näe, lisas abilinnapea. "Parkimine peaks olema lahendatud maa all või parkimismajas," ütles ta.
Tallinnas oli 2019. aastal 245 000 parkimiskohta. Sihttase aastaks 2035 on, et see arv ei kasva.
Liikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle laekunud ettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.
Liikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035. | Uue kava järgi muutub enamik Tallinna kesklinnast 30 km/h alaks | https://www.err.ee/1608628522/uue-kava-jargi-muutub-enamik-tallinna-kesklinnast-30-km-h-alaks | Tallinn jagab uue liikuvuskavaga oma tänavad ja teed üheksasse gruppi, mis aitab määrata, millise iseloomuga liiklus sinna sobib. Näiteks suur osa kesklinnast – Pärnu maantee, Narva maantee, Liivalaia tänav – peaks praeguste läbisõiduteede asemel muutuma kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 km/h. |
Võrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30 protsenti.
Lisaks põlevkivile kaevandati 2021. aastal koguseliselt kõige enam ehk 7,6 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa, 3,3 miljonit kuupmeetrit lubjakivi ja dolokivi ning 900 000 tonni turvast. Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.
Ehitusmaavarasid ehk liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi kaevandati koguseliselt kuus protsenti enam kui 2020. aastal.
Turvast toodeti möödunud suve heade ilmaolude tõttu 30 protsenti enam kui aasta varem.
2021. aasta lõpu seisuga oli maavarade registris arvel 951 maardlat. Kehtivaid keskkonnalube maavara kaevandamiseks oli 762.
Maavarade kaevandamine 2010-2021 Autor/allikas: Maa-amet | Põlevkivi kaevandamine jäi möödunud aastal tunamullusele tasemele | https://www.err.ee/1608629419/polevkivi-kaevandamine-jai-moodunud-aastal-tunamullusele-tasemele | Eestis kaevandati mullu maa-ameti andmetel 9,2 miljonit tonni põlevkivi ehk sama palju kui aasta varem. |
Vakra peab oluliseks puuetega inimeste kaasamist sporti ja liikumisharrastusse. "Mind valiti järgnevaks neljaks aastaks Eesti Invaspordi Liidu presidendiks. Ma siiralt tänan selle usalduse eest. Pean jätkuvalt oluliseks, et ühiskonnas räägitakse rohkem paraspordist ja sportlastest, kes tõestanud ennast profisportlastena maailmatasemel. Ühtlasi on soov, et puuetega inimestel tekiks veel suurem huvi, võimalused ja julgus tegeleda spordi- ja liikumisharrastusega," ütles Vakra.
Järgmise nelja aasta jooksul on Vakra sõnul vaja ümber vaadata ka liidu organisatsoonilised alused, et olla kaasas arengutega Eesti paraspordis ning koostöös Eesti Paralümpiakomiteega tegeleda ühiskonna kaasamisega. "Oluline on leida puuetega inimeste spordile kui vähemkindlustatud osale üldsuse moraalne kui materiaalne toetus. Nii suudame aidata inimesed töö- ja ühiskondlikku ellu, läbi spordi- ja liikumisharrastuse parema elu juurde," märkis EIL-i president.
Eesti Invaspordi Liit tegeleb liikumispuuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse korraldamisega Eestis. EIL on Eesti Paralümpiakomitee liige. | Rainer Vakra valiti taas Eesti Invaspordi Liidu presidendiks | https://sport.err.ee/1608629194/rainer-vakra-valiti-taas-eesti-invaspordi-liidu-presidendiks | Teisipäeval valiti Eesti Invaspordi Liidu (EIL) aastakoosolekul järgnevaks neljaks aastaks uus juhatus. Liidu presidendina jätkab Rainer Vakra, viieliikmelisse juhatusse kuuluvad ka Väino Marjak, Kaia Kollo, Tõnis Mölder ja Endre Varik. |
Maailmas on kokku üle 7000 keele, millest ainult umbes 200 on riikide ametlikud keeled. On kümnete miljonite rääkijatega keeli, milles ei anta kõrgharidust. Euroopa väikeste keelte uurijana saan nentida, et eesti keel ei ole ohustatud ega staatuse mõttes isegi mitte väike keel. Eesti keel ei ole isegi väikekeelte uurijate uurimisobjekt, ta on selleks liiga suur ja tugev.
Arvestades, et eesti keelt kasutatakse kõigis eluvaldkondades ja et eesti keele rääkijate arv pidevalt kasvab, kuulub eesti keel rikkuse ja elujõu mõttes pigem maailma suuremate keelte hulka.
Mis üldse võiks eesti keelt ohustada? Keelte arenemise ja muutumise ajalugu arvestades on raske selliseid tegureid praegu näha. Euroopa keelte minevikust ei leia me ühtegi näidet, kus mõni keel oleks hääbunud, sest selle kirjakeele reeglid ei olnud piisavalt detailsed (nagu tundub, et mõnikord eesti keele puhul kardetakse) või vastupidi, olid liiga jäigad (mida on ka ette heidetud). Kuid kirjakeele reeglid üldiselt keele elujõudu ei mõjuta.
Eesti keele tuleviku kontekstis on murelikult räägitud noorte keelekasutusest. Me elame praegu ingliskeelse interneti ja sellega kaasneva kakskeelsuse ajastul. Kui praegused teismelised kasutavad palju (või nii mõnegi arvates liiga palju) ingliskeelseid sõnu või terveid fraase, siis see aga veel ei tähenda, et nad läheksid mingil hetkel täiesti üle inglise keelele ning pärast enam eesti keelt ei oskaks.
Sama näeme ka Põhjamaades või Lääne-Euroopa riikides ning tegemist on pigem samasuguse nähtusega nagu släng. Noored tahavad olla teistsugused kui nende vanemad ja keel pakub selle väljendamiseks hea võimaluse. Täiskasvanuks saades kaob enamasti nii akne, kõige vastu mässamine kui ka spetsiifiline keelepruuk, millega see põlvkond ennast eristas.
Noorte inglise keelele üleminekut on kardetud varsti juba aastakümneid. Juhtunud see siiski ei ole. Mõned, kes praegu kurdavad, olid ise needsamad noored, kelle üle eelmised kurtjad mõni aeg tagasi südant valutasid.
See, et erinevad grupid räägivad sama keelt veidi erineval moel, on keeleteadlase jaoks pigem keele rikkuse märk. Mulle tundub, et eestlased on hakanud rohkem ja mõnuga rääkima murdekeeli või vähemalt ei näe selles probleemi, kui murdeelemendid nende eesti ühiskeelt isikupärasemaks muudavad.
Näiteks si-osastav, mida on olnud viimasel ajal rohkem märgata (autosi, raamatusi jne), ei ole ju sugugi mingi olematu vorm, vaid mitmetes eesti murretes on see tavaline käändelõpp. Veel 1920. aastatel oli see ka ühiskeeles kasutuses. Sealt see omal ajal kadus, praegu tundub, et tuleb tagasi. Kas see meile nüüd meeldib või mitte, on ehk juba pigem maitse kui keelekorrektsuse küsimus.
Teoreetiline oht paljudele keeltele oleks see, kui kõrgharidus muutuks liiga palju ingliskeelseks. Teatavasti pole ükski keel kunagi "valmis", vaid keeled muutuvad, tekivad uued sõnad, kogu viis, kuidas mida öeldakse, muutub jne.
Kui mõnda keelt kõrghariduse ja teaduse jaoks ei kasutata, siis on selle keele uuenemine ja praktilise eluga kaasas käimine kohe tunduvalt raskendatud.
"Magistri- ja doktoritöid võiks Eestis küll kirjutada võimalikult palju eesti keeles. See ei tohiks ju ometi kellegi jaoks olla raskem kui inglise keeles kirjutamine."
Samal ajal on muidugi kasulik, kui akadeemilises maailmas on olemas mingisugune ühine suhtluskeel, vanasti oli selleks ladina keel, vahepeal saksa keel, tänapäeval siis inglise keel. Seegi muutub. Aga näiteks magistri- ja doktoritöid võiks Eestis küll kirjutada võimalikult palju eesti keeles. See ei tohiks ju ometi kellegi jaoks olla raskem kui inglise keeles kirjutamine.
Keel on elujõuline siis, kui temast on kasu. Iirlastel on selline ütlus: " Beatha teanga í a labhairt" ehk "Keele elu on selle rääkimine". Keel elab ja jääb elama, kui seda kasutatakse. Kui oma keelt aga igapäevaseks suhtluseks enam vaja ei lähe – tihti sellepärast, et inimeste jaoks on mugavam kasutada mõnda muud keelt, mida rohkem osatakse –, siis see hääbub või muutub nii-öelda "pühapäevakeeleks", mida räägitakse ainult piiratud määral ning pigem formaalselt. Seda seisundit näeme nüüdseks juba paljudes Euroopa vähemuskeeltes.
Eesti keele jaoks on seega kõige parem see, kui Eestis elamiseks on seda igal pool vaja. See motiveerib ka mujalt tulnud inimesi keelt õppima. Mäletan, et tihti oli Tartu Ülikooli saksa filoloogia esimesel kursusel Ida-Virumaalt pärit tudengeid, kel oli eesti keele oskus peaaegu olematu. Nad suhtlesid teiste tudengite ning õppejõududega siis saksa keeles.
Oma eriala ainetes ei olnud see ka mingi probleem. Kuid varsti tulid juurde ka üldained, mis olid läbinisti eesti keeles, ja teiseks semestriks oli neil eesti keel ilusti suus, sest ilma selleta ei oleks nad hakkama saanud.
Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses.
Uute inimeste oma keeleruumi toomise heaks eeskujuks võib tuua Walesi, kus on tugev kõmrikeelse hariduse kultuur. Kui ingliskeelne pere tuleb näiteks Londonist Gwyneddi provintsi elama, siis lapsed läbivad kõigepealt kuuekuulise kõmri keele kümbluse, saavad keele selgeks ja lähevad siis kõmri kooli.
Nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi rohkem ja vähem õnnestunud integratsiooni vaadates saab jällegi öelda, et ei ole ehk erilist mõtet proovida avalikke teenuseid lõputult võõrkeeltesse tõlkida, sest lõpuks peavad inimesed niikuinii riigikeele ära õppima ja mida kiiremini see toimub, seda parem kõigile.
Viimase 30 aastaga on eesti keele positsioon pidevalt paranenud. Kui kunagi pidi inimene mõtlema, kas näiteks Tartus saab arsti juures eesti keeles hakkama, siis nüüd saab ka Sillamäel juba eesti keeles suhelda. Mitte alati, kuid aina rohkem. Teisalt võib nüüd juhtuda see, et Tallinna vanalinnas vaadatakse sulle imeliku pilguga otsa, kui üritad eesti keeles suhelda. Aga ehk seegi kunagi jälle muutub. | Axel Jagau: eesti keel on suurkeel | https://www.err.ee/1608629173/axel-jagau-eesti-keel-on-suurkeel | Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau. |
Läinud neljapäeval pöördus Leedu lennufirma Transaviabaltika kohtusse ja teatas, et kolm aastat tagasi sõlmitud leping Tallinna-Kärdla liini teenindamiseks on neile üle pea kasvanud. Kasumit pole see liin teeninud juba veebruarist saati, kahjum üha kerkis. Ettevõte soovis, et leping lõpetataks või et riik annaks neile lendamise eest rohkem raha.
Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktori Martin Lengi sõnul sai amet ettevõtte murest aru.
"Selles lepingus, mis siiamaani kehtis, oli kütusekulu kvartaalselt indekseeritud. Ja lepingus oli sees ka aastase intervalliga lennujaamatasude ülevaatamine," rääkis Lengi. "Küll aga kindlasti on ka muud kulud kasvanud, alates personalikulust kuni hoolde ja muude kuludeni, mis lennunduses on väga tähtsad."
Amet otsustas ettevõttega kompromissile minna. "Sisuliselt lõpetasime käesoleva lepingu," sõnas Lengi, ning lisas, et ühtegi rahalist kohustust kellelegi ei jäänud, õiguskulud jagati võrdselt ja Transaviabaltika lubas lennata veel 26. juuni õhtuni.
Siiski ei tähenda see, et inimesed pärast jaanipühi enam lennukiga Hiiumaale ei saa või et leedukad meie taevast lahkuvad. Martin Lengi sõnul on Kärdla lennuliin paljudele, sealhulgas Hiiumaa haiglas töötavatele Põhja-Eesti regionaalhaigla arstidele väga oluline. Seetõttu korraldati kiiresti uus hange.
Hind kasvab riigile, kuid mitte lendajale
"Uus hange on otselepingu hange. Selleks, et seda hanget teha, võtsime neljalt turul opereerivalt lennufirmalt pakkumisi. Sealt leidsime endale ka partneri, kelleks osutus Transaviabaltika, kes pakkus ka odavaimat hinda," rääkis Lengi.
Kui seni sai Transaviabaltika ühe Tallinna-Kärdla, Kärdla-Tallinna ringi eest 1976 eurot, siis uues lepingus maksab rotatsioon 2948 eurot. Leping sõlmiti seitsmeks kuuks. Selle ajaga saab lennufirma 300 000 eurot seni plaanitust enam
"Ja järgmine pakkuja oli hinna poolest circa neljandiku võrra kallim," lisas Lengi.
Reisijatele piletihind ei muutu. Ühtlasi on uues lepingus samad tingimused nii lennukile kui KA lennugraafikule. "Piletimüük on uuesti avatud ja teenuse toimimine on tänase teadmisega ja hetkeseisuga tagatud," ütles Lengi.
Otselepinguga hankel on siiski ka mõned piirangud – seda saab kasutada ühistransporditeenuse tagamiseks, kuid ainult nii pikaks ajaks kui hädapärast vaja. Seega valmistab transpordiamet ette uut hanget, et leida ettevõte, kes hakkaks lendama seitsme kuu pärast. | Hiiumaa lennuk muutub riigile poole kallimaks | https://www.err.ee/1608629158/hiiumaa-lennuk-muutub-riigile-poole-kallimaks | Riik lõpetas lepingu Kärdla ja Tallinna vahel lendava firmaga Transaviabaltika, kuna ettevõte tunnistas, et ei suuda riigihankega võetud kohustusi täita. Lennud siiski jätkuvad, sest järgmiseks seitsmeks kuuks sõlmiti sama firmaga uus 300 000 euro võrra kallim leping. |
Pirita tee ääres asuv nõukogudeaegne Maarjamäe memoriaal on halvas seisus. Tallinna linn soovis memoriaalkompleksi korda teha juba mitu aastat, ent kuna memoriaal asub osaliselt reformimata riigimaal ja riik pole andnud maad Tallinna linnale, ei ole võimalik memoriaali ka täies mahus korda teha.
Sveti sõnul läheksid tööd maksma umbes kolm miljonit eurot. Tema sõnul ei tähenda see juurdeehituste tegemist, vaid memoriaali osade konserveerimist ja kõige suurema murekoha ehk sademevee probleemi lahendamist. Suur tähelepanu on projektis ka valgustuslahendusel.
Eelmise aasta septembris leiti ettevõte, kes oleks valmis memoriaalkompleksi korrastamist projekteerima. Projekteerija jõudis ära teha geodeetilised mõõtmistööd ja koostada esialgse kavandi. Siiski pandi projekt seisma.
"Hetkel me oleme sellises seisundis, et see leping on peatatud, osa sellest lepingust – 60 protsendi ulatuses – on tasutud," ütles Svet.
Pooleli jäänud projekteerimistööd läksid maksma ligikaudu 190 000 eurot.
Kuigi keskkonnaministeerium andis linnale rohelise tule juba eelmise aasta lõpus ja maa soovitakse anda linnale, pole valitsuses seda küsimust päevakorda võetud.
"Arvestades seda, et on olnud erinevaid kiireid teemasid valitsusel, nii Covidiga seotud kui nüüd ka sõjast tulnud teemasid, ei ole valitsus seda päevakorda jõudnud võtta ja otsust selles osas langetada," rääkis keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit.
Vladimir Sveti sõnul ei olnud üks valitsuse erakondadest nõus Maarjamäe memoriaali linnale üleandmist arutama.
"Eelmises valitsuses minu teada Reformierakond seda ei pooldanud. Miks nad ei pooldanud, seda tuleb küsida nende käest," ütles Svet.
"Paistab, et nad tahavad seda maad ikkagi endale saada, et sinna uut sellist nõukogude sümboolika võimestamise või nõukogude aja teemaparki rajada. See kindlasti ei lange kokku sellega, mida Reformierakond arvab ja on arvanud," ütles Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Sveti sõnul aitaks renoveerimine selgitada memoriaali tausta. "Me ei soovi lisada sellele memoriaalile mingeid uusi tähendusi ja oleksime valmis koos ajaloomuuseumiga lihtsalt varustama seda selgitavate infoviitade ja tahvlitega, mis räägiksid inimestele, mis on selle memoriaali lugu, mis on selle tekkelugu, mis oli see kontekst. Ongi kõik."
Kristen Michali sõnul asub Maarjamäe memoriaal teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite kalmistul ja kompleksile tuleks leida uus lahendus.
"Kindlasti mitte anda Tallinnale nõukogude aja teemapargi tegemiseks, vaid see tuleb sõjahauana kaitse alla võtta ja vastavalt sellele seal juba edasi toimetada. Erinevate ekspertidega, kas siis muinsuskaitse, sõjamuuseum või eesti mälu instituut, tuleb leida sellele objektile kõige parem ja Eestisse sobiv tulevik," ütles Michal.
Juhul kui linn ei saa riigimaad endale, siis tehakse Sveti sõnul korda linnale kuuluvad halvas seisukorras objektid, näiteks 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mis on inimestele ohtlik. | Svet: Maarjamäe memoriaali renoveerimine jäi seisma Reformierakonna tõttu | https://www.err.ee/1608629413/svet-maarjamae-memoriaali-renoveerimine-jai-seisma-reformierakonna-tottu | Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul pidurdas linn kevadel Maarjamäe memoriaali renoveerimist Reformierakonna pärast. |
Sel suvel abielluvad bändi laulja Marta Arula ja trummar Hans Kristjan Pikani. Armastus, mille eest pole pääsu, oli inspiratsiooniks ka uuele singlile.
Laulu video filmiti üles Lääne-Virumaal Porkuni tallides, Tallinnas ja Viljandis. | Wiiralti uus singel sai inspiratsiooni bändiliikmete peatsest pulmast | https://menu.err.ee/1608629395/wiiralti-uus-singel-sai-inspiratsiooni-bandiliikmete-peatsest-pulmast | Kantribänd Wiiralti uus singel "Enam pole pääsu" jätkab sealt, kus aasta varem ilmunud "Tähed" pooleli jäi. |
Enne sellenädalast kohtumist andsid USA Föderaalreservi ehk Ameerika Ühendriikide keskpanga esindajad märku, et kaaluvad 0,5-protsendilist intressimäärade tõstmist juunis ja sama palju juulis. Oodatust kõrgem intressimäärade tõus tulenes eelmine nädal USA-s avaldatud üle ootuste kõrgest inflatsioonist, vahendab The Wall Street Journal.
Kaks USA tarbijate seas läbi viidud küsitlust näitasid samuti, et leibkonnad USA-s eeldavad, et kõrge inflatsioon püsib ka sügisel. See võib osutuda isetäituvaks ennustuseks, mida föderaalreserv pidi oma otsuses arvesse võtma.
USA Föderaalreserv tõstis eelmine kuu intressimäärasid pool protsenti, mis oli esimene selline tõus alates aastast 2000, jättes intressimäärade sihttaseme 0,75 protsenti ja 1 protsendi vahemikku. Viimane kord tõstis föderaalreserv intressimäärasid 0,75 protsendini aastal 1994, mil püüti ennetada võimalikku tõusu inflatsioonis.
Föderaalreservi president Jerome Powell kinnitas ühes hiljutises intervjuus, et nende otsuseid juhivad otseselt empiirilised majandusandmed. Seoses intressimääradega oodatakse kindlaid tõendeid, et inflatsioon on pidurdumas. Juhul kui inflatsioon kasvab, siis on föderaalreserv sunnitud intressimäärasid tõstma veelgi agressiivsemalt, lisas Powell.
Powell kinnitas eelmine nädal pressikonverentsil, et Föderaalreserv ei soovi lisada ebamäärasust ning proovib oma otsustest turgudele varakult teada anda. Samas ei saa välistada prognoosidest suuremat inflatsiooni, millele peaks keskpank suurema intressimääraga reageerima.
USA tööministeerium teatas reedel, et tarbijahinna indeks tõusis USA-s maikuus 8,6 protsenti võrrelduna sama ajaga aasta tagasi. See tähendab, et inflatsioon USA-s on praegu 40-aasta kõrgeimal tasemel. Hinnatõusule on aidanud kaasa kütusehinna tõus ja logistikaahelate tõrked Vene-Ukraina sõja tõttu.
Paljud USA finantsanalüütikud ootavad erakordsete majandusolude tõttu kuni 0,75-protsendilist intressimäärade tõusu. | USA föderaalreserv võib intressimäärasid tõsta 0,75 protsenti | https://www.err.ee/1608629398/usa-foderaalreserv-voib-intressimaarasid-tosta-0-75-protsenti | Kasvav inflatsioon USA-s on pannud USA föderaalreservi kaaluma intressimäärade oodatust suuremat tõstmist sellenädalasel koosolekul, arvavad paljud finantsanalüütikud. |
Vormel-1 president Stefano Domenicali lendas pühapäeval peale Aserbaidžaanis toimunud Bakuu etappi Lõuna-Aafrikasse, et kohtuda Kyalami ringraja esindajatega, vahendab BBC.
Kyalamis võisteldi vormel-1 sarjas viimati 1993. aastal. Peale seda ei ole ühtegi Lõuna-Aafrika etappi kalendris olnud.
Kui Lõuna-Aafrikas suudetakse kokkuleppele jõuda, võib F1 järgmisel aastal pidada lausa 24 võistlust, mis oleks ajaloo pikim hooaeg.
Kui Kyalami võidusõit toimub, pole selge, millal see hooajal aset leiaks.
F1 on juba kinnitanud järgmiseks hooajaks Las Vegases uue võistluse, mis peetakse tõenäoliselt novembris, kirjutab BBC.
Kui 2023. aastal toimuvad nii Hiina ja kui ka Lõuna-Aafrika etapp, võib juhtuda nii, et kuulus Belgia ringrada Spa-Francorchamps peab teistele võidusõitudele kalendris ruumi tegema.
Kuigi Spad peetakse üheks parimaks ringrajaks maailmas, tunneb F1 muret, et raja infrastruktuur ja rajatised on teiste ringradadega võrreldes hiljuti toimunud arengute tõttu viletsamad. | Vormel-1 sarja kalendrisse võib tagasi tulla Lõuna-Aafrika etapp | https://sport.err.ee/1608629257/vormel-1-sarja-kalendrisse-voib-tagasi-tulla-louna-aafrika-etapp | Vormel-1 on sõlmimas lepingut järgmisel aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva võidusõidu naasmiseks. |
Lenini kuju, mille autor on Eesti skulptor Matti Varik, kinkis 1979. aastal Kotkale selle sõpruslinn Tallinn, mis oli sel ajal Nõukogude Liidu koosseisus, teatas Soome rahvusringhääling Yle.
Vandaalid on monumenti korduvalt kahjustanud ning selle üle on peetud debatte juba ammu enne seda, kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainat ründas.
Linnavõimudele esitatud taotluses, mis esmaspäeva õhtul heaks kiideti, leiti, et monument solvab inimeste mälestust, kes on Nõukogude sõjakuritegudes hukkunud.
Kotkas asuv Kymenlaakso muuseum soovitas monument paika jätta, kuid varustada see ajalugu selgitava sildiga. Muuseum pakkus ka Lenini kuju viimist Tamperes asuvasse Lenini muuseumi, kuid see ettepanek lükati tagasi.
Linnavolikogu hääletas Lenini kuju teisaldamise poolt häältega 41 poolt ja üheksa vastu.
Turu linnavõimud teisaldasid selles linnas asunud Lenini kuju juba aprillis, viidates Venemaa agressioonile Ukrainas. Sarnaselt Kotkas asuva monumendiga tekitas ka Turus paiknenud skulptuur debatte alates ajast, kui Leningradi (nüüdse Peterburi) linn selle 1977. aastal Turule kinkis. | Kotka koristab avalikust ruumist Soome viimase Lenini kuju | https://www.err.ee/1608629377/kotka-koristab-avalikust-ruumist-soome-viimase-lenini-kuju | Kotka linnavolikogu otsustas esmaspäeva õhtul viia linna ühelt haljasalalt ära Vene bolševistliku revolutsionääri Vladimir Lenini kuju ja paigutada see muuseumi. Tegemist on viimase Soomes veel avalikus ruumis seisnud Lenini monumendiga. |
Kokku hoiab Gaia teleskoop silma peal ligi kahel miljardil tähel. Värskete täienduste toel leiab nüüd selle andmete alusel koostatud kaardilt ka kümnete miljonite tähtede ja tuhandete asteroidide kolmemõõtmelised liikumistrajektoorid. Samuti kajastuvad seal niinimetatud tähevärinate esinemiskohad ja võimalikud Päikesesüsteemi-välised planeedid, vahendab Nature News.
Gaia meeskond tegi andmebaasi ja uued teadusartiklid 13. juunil kõigile huvilistele kättesaadavaks. Kahetonnise observatooriumi saatis ESA teele 2013. aastal. Nagu eelmine 2020. aastal avaldatud andmebaas, koondab ka äsja avaldatud uusversioon endas 34 kuu jagu vaatlusandmeid aastatest 2014–2017.
ESA teadusjuhi Günther Hasingeri sõnul avaldatakse Gaia andmete põhjal iga päev viis teadusartiklit. Viimase kolme aastaga on sellega Gaia andmestik tõuganud astronoomia kuldstandardi troonilt Hubble'i kosmosteleskoobi andmed. Kokku valmib Hasingeri sõnul igal aastal Gaia andmestikku abil 1600 teadustööd.
Üksikasjalikud spektrid
Gaia sond tiirutab Päikese ümber Maast kindlal kaugusel. Ühe aasta jooksul mõõdab see samu tähti mitu korda, aga erinevate nurkade alt. Nii näib iga tähe asend sõltuvalt tähe kaugusest taevas õige pisut ehk tavaliselt miljondiku kraadi võrra muutuvat. Nende väikeste muutuste ja parallaksi-nimelise tehnika abil arvutab Gaia meeskond välja, kui kaugel iga täht Päikesest täpselt asub.
Lisaks mõõdab Gaia tähtede valgusspektrit. Võrreldes varasema kataloogiga seiseb suurim uuendus just umbes miljonit tähte ümbritsevate spektrite üksikasjalikes kirjeldustes.
Meeskond mõõtis iga spektri sees ära valguskiirguse Doppleri nihke. Helilainete puhul on hea näide samast efektist olukord, kus kiirabiauto sireeni kõrgus sõltub sellest, kas auto parasjagu läheneb kuulajale või eemaldub temast. Nihkemõõtmiste põhjal arvutasid uurijad välja 30 miljoni tähe radiaalkiiruse ehk kui kiiresti need Päikesele lähenesid või sellest kaugenesid.
Uurijate arvutused koos Gaia andmetega tähtede kauguse ja liikumise kohta võimaldavad luua iga tähe trajektoorist Linnutee galaktikas täieliku rekonstruktsiooni.
Saksamaal Garchingis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomi Tereza Jerabkova sõnul on üks kaardi peamine eesmärk leida ja uurida galaktikas ringi liikuvaid tähteparvi. Kõik täheparveuurijad hakkavad tema sõnul ilmselt kiiresti kasutama võimalust uurida varasemast rohkemaid tähti kuuemõõtmeliselt – iga tähe kohta on uuel kaardil olemas kolm asukohta kajastavat mõõdet ja kolm liikumissuuna mõõdet.
Tähevõnked
Gaia kataloogis on nüüd olemas info ka üksikute tähtede nii-öelda võnkumise kohta mõne massiivsema kaaslasobjekti mõjul. Selle abil tegi missiooni meeskond kindlaks 800 000 kaksiksüsteemi ehk ühe objektina näivat tähepaari.
Mõnel juhul ei paista tõmme tulenevat tähe kaaslaselt, vaid mõnelt tähe ümber tiirutavalt suurelt planeedilt, märgib Gaia koostööprojekti liige Alessandro Sozzetti. Sellised juhtumid on tema sõnul uurijatele eriti magusad. Kui vaatlusandmeid koguneb veel mitme aasta jagu, loodab Gaia meeskond leida sel viisil tuhandeid uusi eksoplaneete.
NASA eksoplaneediarhiivi projekti teaduri Jessie Christianseni sõnul ulatab Gaia oma planeediotsingutega abikäe ka puhtalt sellel keskendunud missioonidele nagu NASA Kepleri ja TESS-i missioonid.
Viimased on niinimetatud kuumade Jupiteride ehk oma tähele väga lähedal tiirlevate Jupiteri-laadsete planeetide suhtes eriti tundlikud, samas kui Gaia leiab Christianseni sõnul ridamisi ka tähest kaugemaid ja jahedamaid hiidplaneete. Jahedate hiidplaneetidega süsteemid on tema sõnul aga eriti huvitavad, sest need võivad meenutada meie enda jahedate hiidudega Päikesesüsteemi.
Gaia on lisaks praegu kataloogitud andmetele kogunud veel nelja aasta jagu andmeid ja meeskond plaanib lähiaastatel avaldada veel suuremaid ja põhjalikumaid katalooge. Eeldatavasti kogub miljardi-eurose eelarvega missioon andmeid 2024. aastani, mil selle kütus peaks lõppema. | Gaia pani Linnutee tähtede teekonnad kaardile | https://novaator.err.ee/1608629356/gaia-pani-linnutee-tahtede-teekonnad-kaardile | Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Gaia kosmosemissiooni üha täienev tähekataloog on astronoomidele praeguseks peamine Linnutee atlas. Nüüd täienes kataloog tähetrajektooride kolmemõõtmeliste mudelitega. |
Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski selgitas, et festivali näol on tegemist lühiajalise katsetusega, mille abil näitlikustatakse seda, kui mitmekülgne võib olla elu, kui tänavatele mahutada lisaks autodele ka inimesed koos põneva programmiga. "Katsetame koos elanikega tänavaruumi erinevaid palgeid ja saame näha, millist mõju omab tänavate teadlik sulgemine, elanike kaasamine ning aktiivne osalemine linnaelus," rääkis Ossinovski.
Kahel päeval toimuva festivali programm on jaotatud nelja plokki: tegutse, vaata ja koge, kuula ning räägi kaasa ja avasta linnaruumi. Toimuvad erinevad vestlusringid, töötoad, kontserdid ning ruumieksperimendid, lisaks saab vaadata öökino ja osaleda ekskursioonidel. Festival on külastajatele tasuta.
Linnaruumifestival "Tulevik on täna/v" toimub 18. ja 19. augustil Tallinnas Rävala puiesteel. Sündmuse toimumiseks sulgetakse autoliiklusele kolmeks päevaks Rävala puiestee lõik Solarise keskusest Kentmanni tänavani. | Augustis suletakse linnaruumifestivali ajal kolmeks päevaks lõik Rävala puiesteest | https://kultuur.err.ee/1608629341/augustis-suletakse-linnaruumifestivali-ajal-kolmeks-paevaks-loik-ravala-puiesteest | Tallinn korraldab tänavu 18. ja 19. augustil Tallinnas Rävala puiesteel linnaruumifestivali "Tulevik on täna/v," mis asetab fookusesse pealinna linnaruumi, kliimaküsimused ning Tallinna tulevikuperspektiivid. |
ARD Tagesschau kirjutas, et kuigi kütuse maksusoodustus on kehtinud juba kaks nädalat, siis hinnad tanklates on langenud palju vähem, kui loodeti. Kriitika läheb aina valjemaks nii kütusemüüjate kui ka föderaalvalitsuse vastu.
"Kui maksukärbe välja arvata, siis alates mai lõpust on tankla hinnad tõusnud rohkem kui toornafta hind. See tekitab loomulikult küsimusi," ütles konkurentsiameti juht Andreas Mundt.
Samas ütles Mundt, et kütusefirmade vahel ei ole tuvastatud hinnakokkuleppeid, mis teeb ka sekkumise keerukamaks.
Et aktsiisilangetusest loodetud efekti ei saadud, tunnistas ka Saksa konjunktuuriinstituudi juht Marcel Fratzscher.
"Kütusepaagi loodetud allahindlus kukkus läbi," ütles Fratzscher. Tema sõnul saaks selline maksulangetus toimida vaid "tõelise konkurentsi korral".
Fratzscher lisas, et kui kütusemüüjad ja rafineerimistehased kontrollivad turgu, siis jätavad need ettevõtted maksulangetuse endale ega kanna üle tarbijatele. Ta leidis, et selle tõttu peaks föderaalvalitsus aktsiisilangetuse lausa peatama.
1. juunist alandati Saksamaal kolmeks kuuks kütuste kütuseaktsiise, mis oleks pidanud muutma bensiini 35,2 senti ja diislikütuse 16,7 senti odavamaks.
Vahetult enne aktsiisilangetust olid hinnad tanklates märgatavalt tõusnud. Maksusoodustusega need lühikeseks ajaks veidi langesid, kuid mõne päeva järel läksid taas üles.
Mineraalõlide assotsiatsiooni Fuels und Energie lükkas kriitika tagasi ja teatas, et riiklik soodustus antakse tanklaklientidele täielikult edasi.
Saksa majandusminister Robert Habeck (Rohelised) on käinud välja ettepaneku karmistada monopolivastaseid seadusi, mis tõi kriitikat nii koalitsioonikaaslastelt kui ka kaubandusliidult.
Kaubandusliidu esindaja ütles, et tegemist on tõendamata süüdistustega, mis toob kaasa poliitilise sekkumise ettevõtlusesse ja hinnakujundusse ning kahjustaks Saksamaa ärikliimat ka laiemalt. | Kütuseaktsiisi langetus Saksamaal loodetud hinnaleevendust ei toonud | https://www.err.ee/1608629323/kutuseaktsiisi-langetus-saksamaal-loodetud-hinnaleevendust-ei-toonud | Kuigi Saksamaa langetas kolmeks kuuks kütuseaktsiise, on hinnad tanklates langenud märksa vähem kui loodeti ning see on tekitanud debati, kas anda riiklikule konkurentsiametile rohkem volitusi kütusemüüjate tegevusse sekkuda või aktsiisilangetus suisa tagasi pöörata. |
Juuni kahel esimesel nädalal andis koroonaviiruse proovi 2496 täisealist. Neist osutus positiivseks 2,5 protsendi testitulemus. Nakatunutest kaks kolmandikku olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud. Ligi kolmandikul positiivse proovi andnutest aga nakkusoht püsis.
Nõnda on praegu nakatunud iga 38. täisealine, mida on võrreldes maikuise uuringuetapiga kolmandiku võrra vähem. Samuti on vähenenud selgete haigustunnustega nakkusohtlike hulk.
Koroonaviirusevastased antikehad olid olemas 87 protsendil uuritutel. Seeläbi on Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul antikehadega täisealiste osakaal püsinud ühiskonnas samal tasemel alates märtsist. "Arvestades, et uusi vaktsineerimisi toimub väga visalt, on see tulemus üsna ootuspärane," märkis Kalda.
Joonisel on näha viiruse levimus uuringuetappide lõikes. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Seekordses uuringuetapis leidis taas kinnitust, et vaktsineeritutel püsivad antikehad kauem kui läbipõdenutel. Vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, aga läbipõdenutest kolmel neljandikul. Uue nakatumise eest on teadlaste sõnul kõige paremini kaitstud need, kes on peale läbipõdemist ka vaktsineeritud.
Seire käigus toimunud käitumisuuring näitas, et vanuserühmiti on valmisolek tõhustusdoosi teha üsna erinev. Kui üldiselt väljendas sellekohast valmidust iga kolmas tõhustusdoosita täisealine, siis vanemaealistest kinnitas seda plaani 40 protsenti. Seejuures olid eestlastest vanemaealised oma sõnul altimad vaktsineerima kui mitte-eestlased.
Võimalike omikrontüve uuest variandist tingitud puhangute tõttu soovitasid teadlased teha riskirühmadesse kuulujatel tõhustusdoosi juba enne sügist.
Järgmine seireetapp on kavas augustis.
Terviseameti nädalaülevaade
Terviseameti epiidülevaate kohaselt on viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on Eestis 3,8. Esmaspäeva hommikul viibis haiglas 24 inimest, kes vajasid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kaks surmajuhtumit vanuses 53 ja 91 aastat, neist üks oli vaktsineerimata.
Eelmisel nädalal analüüsitud 9079 testist osutus 840 koroonapositiivseks. "Üle 60-aastaste hulgas kasvas haigestumine pea kõikides vanusrühmades," selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R tõusis veidi üle ühe (1,01). Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase madal.
Nädala jooksul manustati 1068 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 294. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 460 614 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.
SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees on valdavalt rohelisel ohutasemel. Kõige rohkem viirusosakesi oli Harjumaa proovides, neist enim Tallinnas. | Seireuuring: koroonavastaste antikehade levimus püsib kolmandat kuud sama | https://novaator.err.ee/1608629251/seireuuring-koroonavastaste-antikehade-levimus-pusib-kolmandat-kuud-sama | Koroonaviirusega nakatunute hulk on kolmandat kuud languses. Viirusevastaste antikehade levimus on püsinud aga alates märtsist samal tasemel, viitab Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuring. |
Esmaspäeval peetud avakohtumist domineeris Madridi Real algusest peale, kui esimesel kolmandikul visati lausa 30 punkti, juhtides Barcelona ees 13 punktiga.
Real oleks võidust kindlasti rohkem rõõmu tundnud, kui nende üks põhimängija Anthony Randolph poleks teisel veerandil oma jalga vigastanud.
Kolmanda veerandi lõpus juhtis Real juba lausa 23 punktiga. Barcelona suutis seejärel visata 12 punkti järjest ning vahe 11 punktile vähendada.
Gabriel Deck (Madridi Real) viskas parimana 18 punkti, millest kaheksa tulid viimasel veerandil ning Adam Hanga lisas kõik 16 silma esimesel poolajal. Fabien Causeur tabas kolm kolmepunktiviset ning tõi 15 punkti.
Barcelona parimatena tõid Nicolas Laprovittola 16, Nikola Mirotic 13 ja Kyle Kuric 12 punkti. | Real näitas finaalseeria esimeses kohtumises Barcelona vastu võimu | https://sport.err.ee/1608629296/real-naitas-finaalseeria-esimeses-kohtumises-barcelona-vastu-voimu | Hispaania korvpalli kõrgliiga finaalseeria esimeses kohtumises näitas Madridi Real võimu, kui skooriga 88:75 võideti igipõlist rivaali Barcelonat. |
Finaalvõistlus saab avalöögi teisipäeval kell 11.30. Esimese päeva lõpus toimub võistluse pidulik avamine Eesti Olümpiakomitee poolt korraldatava Olümpiapäeva raames.
Finaali pääsenud suured koolid: Rakvere Reaalgümnaasium, Kuusalu Keskkool, Paikuse Kool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Valga Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Põlva Kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Saue Gümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Tartu Tamme Kool, Jõgeva Põhikool, Tallinna 21. kool ja Türi Põhikool.
Finaali pääsenud väiksed koolid: Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, Parksepa Keskkool, Tarvastu Gümnaasium, Ääsmäe Põhikool, Kiltsi Põhikooli/Simuna Kooli/Võsu Kooli ühendvõistkond ja Haljala Kool.
Lisaks on osalemas individuaalvõistlejad 28 koolist.
Võistluste tulemusi saab jälgida Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Võistluste ajakava.
Finaaletapi kokkuvõttev saade on nähtav ETV kanalil pühapäeval, 19. juunil kell 17.30. | Rakveres toimub TV 10 Olümpiastarti finaaletapp | https://sport.err.ee/1608629308/rakveres-toimub-tv-10-olumpiastarti-finaaletapp | Teisipäeval ja kolmapäeval (14.- 15. juuni) toimub Rakvere staadionil TV 10 Olümpiastarti finaaletapp. Osalema on oodata 162 noorsportlast 48 koolist. |
Sikk pälvis esikoha ajaga 1:04.08, edestades Rasvat 24 ja parimat Soome triatleeti Max Waltherit 33 sekundiga. Teistest eestlastest sai Armin Angerjärv (+1.12) viienda ja Rinel Pius (+3.08) 12. koha.
"Jään tiitlikaitsmisega rahule ja tegelikult sujus võistlus päris kenasti," ütles Sikk. "Ujumisest tulin kolmandana veest välja ning kohe ratta alguses saime treeningkaaslase Gregoriga eest ära. Kahjuks ei suutnud me vahet hoida ja poolel distantsil jõudis suur grupp järele. Edasi oli grupis äraminekuid, kuid mitte midagi otsustavat. Jooksus võtsin kiirelt juhtpositsiooni, kuid alguses vahe tagumistega ei kasvanud väga. Õnneks sain lõpuks ikkagi ennast natuke kindlamalt tunda ja piisava vahega lõpetada. Kokkuvõttes oli päris hea võistlus ning ainult jooksus olekski võinud natuke paremat minekut näidata."
Naiste seas võidutses soomlanna Julia Kekkonen ajaga 1:11.14. Kapten kaotas talle ühe minuti ja kahe sekundiga ning teise eestlannana stardis olnud ja neljanda koha saanud Hanne Grete Hanvere ühe minuti ja 47 sekundiga. Kolmas oli soomlanna Minttu Hukka (+1.09).
"Soomes oli minu esimene sprindi võistlus," ütles Kapten. "Ujumine õnnestus paremini kui lootsin ja tundsin end tugevalt. Rattas tegin grupis tööd koos Julia ja paari teise triatleediga. Jooksu esimesel ringil tundsin end juba päris väsinult, kerge maksapiste ei tulnud samuti kasuks. Teine jooksuring oli juba puhas kannatamine. Ühesõnaga väga raske oli, aga arvan, et sain hästi hakkama ega hoidnud ennast kusagil tagasi."
Teatevõistlusel said eestlased samuti kaksikvõidu. Esimesena lõpetas võistkond, kuhu kuulusid Sikk, Kapten ja Angerjärv ning teisena tiim koosseisus Rasva, Hanvere ja Pius. Kahte võistkonda jäi lahutama 59 sekundit. Kolmanda koha sai Soome parim tiim koosseisus Timi Malinen, Julia Kekkonen ja Juha-Matti Halonen (+1.24). | Sikk ja Rasva teenisid Soome meistrivõistlustel kaksikvõidu | https://sport.err.ee/1608629218/sikk-ja-rasva-teenisid-soome-meistrivoistlustel-kaksikvoidu | Vantaas peetud triatloni sprindidistantsi Soome meistrivõistlustel pälvisid kaksikvõidu eestlased Johannes Sikk ja Gregor Rasva. Naiste hulgas jõudis pjedestaalile Liis Kapten. |
Statistikaameti arvutatav tarbijahinnaindeks oli veel aprilli 5,7 protsenti.
Inflatsiooni kiirenemist põhjustasid peamiselt elektrienergia, bensiini ja diislikütuse hinnatõus, teatas Soome statistikaamet teisipäeval. Samuti kasvasid muud kaubad ja teenused, muuhulgas kallines järsult eramute renoveerimine.
Statistikaamet tõi esile, et kui mai algul maksis bensiin keskmiselt 2,21 eurot liitrist, siis kuu lõpus oli selle hind kasvanud 2,53 euroni. Diislikütus kallines kuu alguse 2,24 eurolt 2,34 euroni.
Soome kaubanduskoja peaökonimist Jukka Appelqvist märkis sotsiaalmeedias, et viimati ületas Soomes inflatsioon seitsme protsendi piir 1990. aastal. Kinnisvaraettevõtete liidu Hypo analüütik Juho Keskinen tõdes, et nii kiire hinnakasv on paljud inimeste jaoks ootamatu.
"Inimeste tulude ei suurene samas tempos, mis tähendab, et nende ostujõud väheneb. Kui kinnisvara hind kasvab kolm protsenti, siis see tähendab sisuliselt, et nende hind kahaneb, kuna üldine hinnatõus on kaks korda kiirem," tõdes Keskinen. | Soome maikuu inflatsioon tõusis üle seitsme protsendi | https://www.err.ee/1608629263/soome-maikuu-inflatsioon-tousis-ule-seitsme-protsendi | Soome tarbijahinnaindeks tõusis mais aastases võrdluses 7,1 protsendini, mis on viimase 30 aasta kõrgeim inflatsiooni tase. |
Evelin Pärn-Leel on õigusalase töö kogemused nii era- kui avalikust sektorist.
Maris Lauri ootused konkurentsiameti uuele juhile on, et ta kontrolliks ühiskonnas levivate konkurentsikokkulepete kahtluste tõelevastavust, samuti peab amet hindama koondumistega kaasnevaid riske ja praeguses inflatsiooniolukorras olema eriti nõudlik oma regulaatori rolli täites.
Praegu töötab Evelin Pärn-Lee vandeadvokaadina, ta on advokaadibüroo PrioriLaw omanik. Samuti annab ta loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis.
Varem on ta aastatel 2016–2018 töötanud AS-i Hoolekandeteenuste juristina, aastatel 2012–2016 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses õigus- ja hankeüksuse direktorina, aastatel 2006–2012 eri advokaadibüroodes advokaadina ning aastatel 1998–1999 justiitsministeeriumis eraõiguse spetsialistina.
Pärn-Lee on omandanud nii Tartu Ülikooli kui Helsingi Ülikooli magistrikraadi õigusteadustes ning praegu õpib doktorantuuris Tallinna Tehnikaülikoolis.
Konkurentsiameti korralisele peadirektori konkursile laekus kuus avaldust.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on praegu ametis juba kolmandat ametiaega, ühe ametiaja pikkus on viis aastat. | Konkurentsiamet sai uue juhi | https://www.err.ee/1608629275/konkurentsiamet-sai-uue-juhi | Justiitsminister Maris Lauri nimetas konkurentsiameti uueks peadirektoriks praegu vandeadvokaadina töötava Evelin Pärn-Lee, kes asub ametisse alates 8. augustist. |
Viimases alagrupimängus üllatuslikult Hollandi paari Alexander Brouwerit ja Robert Meeuwsenit 2:1 võitnud Tiisaar ja Nõlvak tulid C-grupis täiseduga esimeseks. Hollandlased tulid kahe võiduga teiseks ja kolmandaks platseerus Mehhiko duo Virgen – Sarabia, kes oli viimases voorus 2:0 üle Maroko esindusest Abicha – El Gharouti, vahendab volley.ee
Kokku on alagruppe 12, kus igast pääses otse edasi kaks esimest paari, lisaks tagasid kohe koha play-off' is 1/16-finaalis kõigi alagruppide peale neli paremat kolmanda koha saajat. Kaheksa ülejäänud kolmanda koha tiimi mängivad teisipäeval lisaringi, et selgitada viimased edasipääsejad.
Eesti läheb kolmapäevases 1/16-finaalis vastamisi just ühe nn "õnneliku kaotajaga" ehk kolmandana edasi saanud meeskonnaga. Seejärel oleks kaheksandikfinaalis vastaseks üks alagrupis teise koha saanud tiim. Alles veerandfinaalis võiks kokku minna alagrupivõitjaga, kas itaallaste Nicolai – Cottafava või tšehhide Perušic – Schweiner duoga.
Tegelikult ei tähenda alagrupi kolmandaga kokkuminek MM-il debüüti tegevatele eestlastele tingimata oluliselt kergemat mängu, kuna alagruppide koosseisud olid taseme mõttes erinevad. Tiisaare ja Nõlvaku grupp oli üks kergemaid, samas näiteks B-grupp oli täielik surmagrupp ja neljandaks osutus seal Poola duo Bryl – Losiak, keda loeti enne turniiri viie suurema soosiku sekka.
B-grupp tuli seepärast nõnda tugev, et üks Aafrika duo loobus osalemisest ja neid pääses asendama Hollandi paar Varenhorst – Van de Velde. Bryl – Losiak kaotasid hollandlastele 0:2, võitsid siis küll 2:0 kanadalasi Schachter – Dearing, kuid viimases matšis tunnistasid itaallaste Lupo – Ranghieri paremust seisuga 2:0 ja viletsam geimide suhe jättis nad viimaseks.
Teisipäeval selguvad lucky loser' i ringis viimased neli edasipääsejat ja siis loositakse 1/16-finaalide paarid.
Lucky loser' i ring:
Krou – Gauthier-Rat (Prantsusmaa) vs Surin – Banlue (Tai)
M. Grimalt – E. Grimalt (Tšiili) vs N. Capogrosso – T. Capogrosso (Argentiina)
Huber – Dressler (Austria) vs Benzi – Bonifazi (Itaalia)
Virgen – Sarabia (Mehhiko) vs Schachter – Dearing (Kanada)
Alagrupiturniir
A-grupp
1. Carambula – Rossi (Itaalia) kolm võitu, 2. Bruno Schmidt – Saymon (Brasiilia) kaks võitu, 3. N. Capogrosso – T. Capogrosso (Argentiina) üks võit, 4. Jawo – Jarra (Gambia) null võitu.
B-grupp
1. Lupo – Ranghieri (Itaalia) kaks võitu, 2. Varenhorst – Van de Velde (Holland) üks võit, 3. Schachter – Dearing (Kanada) üks võit, 4. Bryl – Losiak (Poola) üks võit.
C-grupp
1. Tiisaar – Nõlvak (Eesti) kolm võitu, 2. Brouwer – Meeuwsen (Holland) kaks võitu, 3. Virgen – Sarabia (Mehhiko) üks võit, 4. Abicha – El Gharouti (Maroko) null võitu.
D-grupp
1. Cherif – Ahmed (Katar) kolm võitu, 2. Sander – Crabb (USA) kaks võitu, 3. Krou – Gauthier-Rat (Prantsusmaa) üks võit, 4. Gonzalo – Roger (Paraguay) null võitu.
E-grupp
1. André – George (Brasiilia) kolm võitu, 2. Samoilovs – Šmedinš (Läti) kaks võitu, 3. Huber – Dressler (Austria) üks võit, 4. Salemi – Vakili (Iraan) null võitu.
F-grupp
1. Perušič – Schweiner kolm võitu, 2. Berntsen – H. Mol (Norra) kaks võitu, 3. Schalk – Brunner (USA) üks võit, 4. Martinho – Monjane (Mosambiik) null võitu.
G-grupp
1. Ermacora – Pristauz (Austria) kaks võitu, 2. Herrera – Gavira (Hispaania) kaks võitu, 3. Immers – Boermans (Holland) kaks võitu, 4. Wu – Ha (Hiina) null võitu.
H-grupp
1. A. Mol – Sörum (Norra) kolm võitu, 2. Luini – Penninga (Holland) kaks võitu, 3. Benzi – Bonifazi (Itaalia) üks võit, 4. Aravena – Droguett (Tšiili) null võitu.
I-grupp
1. Seidl – Waller (Austria) kolm võitu, 2. Kantor – Rudol (Poola) üks võit, 3. M. Grimalt – E. Grimalt (Tšiili) üks võit, 4. Windisch – Dal Corso (Itaalia) üks võit.
J-grupp
1. Ehlers – Wickler (Saksamaa) kaks võitu, 2. Díaz – Alayo (Kuuba) kaks võitu, 3. McHugh – Burnett (Austraalia) ja 4. Hannibal – Cairus (Uruguai) mõlemad üks võit.
K-grupp
1. Nicolai – Cottafava (Itaalia) kolm võitu, 2. Crabb – Bourne (USA) kaks võitu, 3. Surin – Banlue (Tai) üks võit, 4. Murray – Rivas (Kolumbia) null võitu.
L-grupp
1. Nicolaidis – Carracher (Austraalia) kaks võitu, 2. Alison – Guto (Brasiilia) kaks võitu, 3. Renato – Vitor Felipe (Brasiilia) kaks võitu, 4. Mora – López (Nicaragua) null võitu. | Tiisaar ja Nõlvak kohtuvad MM-il "õnneliku kaotajaga" | https://sport.err.ee/1608629188/tiisaar-ja-nolvak-kohtuvad-mm-il-onneliku-kaotajaga | Võit tugeva Hollandi paari üle toob Mart Tiisaare ja Kusti Nõlvaku vastaseks rannavolle MM-i 1/16-finaalis ühe alagrupis kolmanda koha saanud võistkondadest. |
Ehitisregistri ulatuslikud probleemid on saanud otseseks takistuseks kohalikele
omavalitsustele ehitus- ja kasutuslubade taotluste menetlemisel ning registris esinevate probleemide tõttu on ehitus- ja kasutuslubade menetlemine
osutunud äärmiselt keeruliseks, tihti ka võimatuks, märkis HOL pöördumises.
Ehitisregistris on probleeme ametnikule suvaandmete kuvamises, dokumentide meelevaldses sidumises registri enda poolt, samuti menetlusdokumentide kustumises. "Praeguseks on ilmne, et uus ehitisregister ei ole kasutamiseks valmis ja registril esineb märkimisväärseid puudusi," teatas HOL.
HOL-ile teadaolevalt on mitmed omavalitsused ja teised ehitusloa menetlusega seotud asutused teavitanud, et nad on ehitusloa taotluste menetlused peatanud seni, kuni ehitisregister on võimeline taas tagama korrektse menetluse.
"Paraku seab ehitusseadustik ette taotluste menetlemisele ja loa andmise üle otsustamisele lühikesed tähtajad ja neid järgida ei ole tekkinud olukorras parimagi tahtmise juures võimalik," märkis HOL.
HOL pakkus välja, et seni, kuni uus ehitisregister töökorda parandatakse, võiks kasutusele võtta endise registri.
MKM: suuremaid tehnilisi tõrkeid ei tohiks enam olla
Möödunud nädalal lahendati enamik suurimatest tehnilistest probleemidest, kuid seni tegeldakse spetsiifilisemate muredega, öeldi ERR-ile MKM-ist.
"Tänaseks ei tohiks olla suuremaid tehnilisi tõrkeid, mis takistaksid laiemalt lubade väljastamise protsessi, pigem on tegu nii-öelda anomaaliatega," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube.
Laube tõi näiteks, et juba reedel anti ehitisregistri kaudu välja ehitus- ja kasutuslube ning projekteerimistingimusi 63, esmaspäeval 60. Lubade väljastamiseks esitati reedel 156 taotlust, esmaspäeval oli see arv 193.
Laube möönis, et sellist olukorda, kus asutused ehitisregistri vigade tõttu hätta satuvad, ei oleks tohtinud tekkida. "Ennekõike palume praegu kõigilt osapooltelt kannatust – nagu arvudest näha, siis on toimunud ka pärast registri uuele versioonile üleminekut igapäevaselt nii taotluste kui teatiste esitamine ja menetlemine, kuigi tõrgetega. Siiski on selge, et tavapäraste menetlusaegade taastumiseks läheb mõni nädal," lausus ta
Laube sõnul on kõik ajakriitilised probleemid, millest on ehitisregistri talitusele teada antud, esmatähtsad ja hättajäänuid aidatakse, et ükski luba seisma ei jääks.
Laube nentis, et enim oli probleeme energiamärgise väljastajatel, kes ei saanud energiamärgist salvestada, ja enamikul kasutajatel kooskõlastuste nägemisega. Mitmes omavalitsuses oli takistatud haldusaktide väljastamine. "Need probleemid on lahendatud. Küll on aga alles veel mõned probleemid, mis võivad ühe või teise omavalitsuse tööd raskendada või ajutiselt pärssida," ütles ta.
Vana registri turvariskid oleks liiga suured
HOL-i ettepanek võtta ajutiselt kasutusele vana ehitisregister pole mõistlik, märkis Laube.
"Esiteks on kriitilisemad probleemid möödunud nädala keskpaigast lahendatud. Teiseks olid vanas süsteemis vananenud tehnoloogiast tulenevad turvaaugud, mille paikamine oleks olnud ajutiseks kasutuselevõtuks ebamõistlikult kallis, peaaegu 100 000 eurot, ja avatuks jätmine riskantne," ütles ta.
30. mail kasutusele võetud uue ehitisregistri tarkvara arendati mitme projekti käigus ja arendamine jätkub. Laube sõnul tehakse uueneva ehitisregistri erinevad projektid raamlepinguga, mille osalejad on Tieto, Datel, Idakoidliku ja Informata konsortsium.
Arendusprojektid maksid riigile kokku 351 761 eurot. Tarkvaravead kõrvaldavad registri tegijad tasuta.
Laube sõnul ei tulenenud peamised probleemid üldse tarkvaravigadest, vaid eelmise ehitisregistri versiooni kaardistamata andmebaasivigadest, mis testimise käigus kahjuks ei ilmnenud. "Need ja ootamatud välised tehnilised probleemid tõid kaasa tõrked, mis on kahjuks põhjustanud ehitisregistri kasutajatele probleeme," ütles ta. | Vallad-linnad on uue ehitisregistri vigade tõttu tähtaegadega hätta jäänud | https://www.err.ee/1608629245/vallad-linnad-on-uue-ehitisregistri-vigade-tottu-tahtaegadega-hatta-jaanud | Uue ehitisregistri vead on nii suured, et omavalitsused on ehituslubade taotluste menetlemisega hädas ning tähtaegu ei suudeta täita, teatas majandusministeeriumile (MKM) Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). Ministeeriumi teatel on suur osa vigadest kõrvaldatud. |
Pärast kuid kestnud frustratsiooni on diplomaatide ja ametnike seas kasvanud lootus, et Poola nõustub EL-i riikide ühehäälset toetust nõudva direktiiviga, kirjutab väljaanne Financial Times.
Poola nõusolek oleks Euroopa Liidu jaoks oluline, sest miinimummaksu kehtestamine on üks pool ehk teine sammas eelmisel aastal 136 riigi heakskiidu saanud maksupaketist, millega EL ühines.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatusel sõlmitud kokkuleppe esimene sammas näeb ette maailma sajale suurimale korporatsioonile nõude deklareerida oma tulu riikides, kus nad selle teenivad ja maksta selle pealt ka tulumaksu.
Poola rahandusminister Magdalena Rzeczkowska on seni kinnitanud, et Poola ei nõustu miinimummaksu kokkuleppega enne, kui ei ole legaalselt siduvat kinnitust, et ka kokkuleppe esimese sambaga liigutakse edasi. Kuid väidetavalt on Poola seatud tõkke tegelik põhjus selles, et Euroopa Komisjon ei olnud seni kinnitanud EL-i taastefondist 35 miljardi euro suuruse paketi eraldamist Varssavile. Nüüd on aga komisjon selle takistuse eemaldanud.
Komisjoni otsus, millega Poola saab 23,9 miljardi euro eest toetusi ja 11,5 miljardi mahus madala intressiga laenu, seisis seni vaidluse taga Poola justiitsreformi üle, mis komisjoni hinnangul võib kahjustada kohtute sõltumatust ja õigusriiki.
EL-i eesistujariik Prantsusmaa loodab kokkuleppe vormistada reedel Luxembourgis toimuval rahandusministrite nõukogul.
OECD kokkuleppe esimese samba heakskiitmine on jäänud venima rahvusvahelisel tasemel ning komisjon on ka loobunud ideest veel enne suvevaheaega selle rakendusaktid kinnitamiseks esitada. | Euroopa Komisjon loodab ületada Poola vastuseisu suurettevõtete tulumaksule | https://www.err.ee/1608629212/euroopa-komisjon-loodab-uletada-poola-vastuseisu-suurettevotete-tulumaksule | Euroopa Komisjoni hiljutine otsus kiita heaks taastefondi summade eraldamine Poolale peaks aitama üle saada Varssavi senisest vastuseisust Euroopa Liidu direktiivile, mis kehtestaks suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendise tulumaksu. |
1. juunil jõustunud riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid üle vaatama oma senise hankepraktika, et juhinduda edaspidi uuendatud riigihangete seaduse regulatsioonist. Hankepraktikat suunavad hankijaid üle vaatama ka riigihangete järelevalvemenetluses tuvastatud eksimused, mis võimaldavad hankijatele anda tagasisidet nende tegevusele ning õppida tuvastatud vigadest, vältimaks rikkumisi tulevastes riigihangetes.
Kuigi ühelt poolt on riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse eesmärk rahandusministeeriumile riigihankepraktikast tervikliku pildi saamine, et olemasolevat õigusraamistikku kujundada, võimaldab see korrigeerida hankijatel ka riigihangete läbiviimist. Selleks on võimalik tutvuda iga-aastaselt koostatavate riigihangete järelevalve kokkuvõtetega, milles märgitakse muuhulgas peamised struktuursed probleemid riigihanke-eeskirjade kohaldamisel.
2021. aasta riigihangete järelevalve kokkuvõttest tuleneb, et sageli on probleemiks riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihankemenetluse korraldamata jätmine. Teisisõnu on tegemist probleemiga, et hankija jätab riigihanke eeldatavast maksumusest tuleneva nõuetekohase riigihanke menetluse korraldamata või viib läbi menetluse, mis ei ole riigihanke eeldatavat maksumust arvestades seaduslik.
Selliste rikkumiste vältimiseks on enne riigihanke alustamist oluline riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglite, aga ka ebaseadusliku riigihanke osadeks jaotamise keelu järgimine, sealjuures võiks hankijale abiks olla hankeplaani koostamisest, millesse koondatakse aasta jooksul korraldatavad riigihanked ning mis võimaldab paremini aru saada, millised asju, teenuseid või ehitustöid tellitakse sama eesmärgi saavutamiseks või mis on funktsionaalselt koos toimivad.
Tegemist on avalik-õigusliku asutuse juhi jaoks elulise probleemiga, sest rikkumine võib päädida väärteomenetlusega nagu oleme näinud haridus- ja teadusministri suhtes algatatud väärteomenetlusest kiirtestide hankimisel. Väärteovastutus on ette nähtud füüsilisele isikule mitte avalik-õiguslikule asutusele kui abstraktsioonile, välja arvatud juhul, kui hankijaks on mõni osaühing või muu eraõiguslik juriidiline isik, mil vastutusele saab võtta ka ühingu (trahv kuni 32 000 eurot).
Enamlevinud struktuurseks probleemiks osutus ka riigihanke alusdokumentide koostamise nõuete eiramine, kuhu on mahutatud erinevad eksimused, mis riigihanke alusdokumentide koostamisel esineda võivad.
Nendeks on vastuolud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustes, ebaseaduslikud ettevõtjate kvalifitseerimise, kõrvaldamise või pakkumuse vastavuse tingimused, aga ka õigusvastased hindamise kriteeriumid ning avatud hankemenetluses läbirääkimiste võimaluse sätestamine.
Kui vastuolude esinemine riigihanke alusdokumentides võib olla tõlgendamise teel ületatav, siis teised loetletud rikkumised on sellised, mille kõrvaldamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole enam võimalik, sest riigihanke alusdokumente saab muuta kuni pakkumuste esitamise tärminini.
Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on selliste rikkumise kõrvaldamiseks vajalik riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada ning vajadusel alustada uut riigihanget. Seetõttu võib pidada riigihanke alusdokumentide koostamist võtmeteguriks eduka riigihanke menetluse läbiviimisel, vastasel juhul riskib hankija olulise ajakuluga.
Rahandusministeeriumi 2021. aasta kohta koostatud riigihangete järelevalve kokkuvõttest selgub, et enamlevinud struktuurse probleemina tuvastati mh hankekorra ja/või –plaani puudumine või mittevastavus riigihangete seaduses sätestatud nõuetele.
Hankekorra kehtestamine on riigihangete seaduse järgi kohustuslik lähtuvalt ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatavast kogumaksumusest, mis on avaliku sektori hankijatele ja võrgustikusektori hankijatele kehtestatud erinev.
Lisaks sätestab riigihangete seadus minimaalsed nõuded, mida peab hankekord reguleerima. Hankekorras peab olema kehtestatud riigihangete planeerimise, sh iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ja tähtpäev ning riigihanke eest vastutava isiku määramine, sh hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine.
Ühtlasi tuleb hankekorras reguleerida alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete ehk nn väikehangete läbiviimise kord, vajadusel sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord, kaitse-ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord ning meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need ei ole kehtestatud muus organisatsioonisiseses dokumendis.
Eraldi väärib märkimist, et valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või võrgustikusektori hankija võib kehtestada hankekorra ja hankeplaani üksnes vastavalt ministeeriumi valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija kontsernis tegutsevate hankijate eest.
Nii ei saa näiteks kohalikule omavalitsusele kuuluva äriühingu eest hankekorda kehtestada kohaliku omavalitsuse üksus ise, vaid selline äriühing peab oma hankekorra kehtestama ise, kui nende eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab riigihangete seaduses ette nähtud summat.
"Hankija peab seega jälgima ka seda, et tema hankekord ja hankeplaan oleksid pärast nende kehtestamist ka riigihangete seaduse kohaselt avalikud."
Praktikas on ette tulnud, et hankijatel on hankekord ja hankeplaan küll olemas, ent need ei ole riigihangete seaduse kohaselt avalikud. Hankija peab seega jälgima ka seda, et tema hankekord ja hankeplaan oleksid pärast nende kehtestamist ka riigihangete seaduse kohaselt avalikud.
Alla lihthanke piirmäära või alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamisel tuvastas rahandusministeerium 2021. aastal struktuurse probleemina riigihanke üldpõhimõtete rikkumised.
Alla lihthanke piirmäära riigihangete ehk nn väikehangete ning alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära riigihangete korraldamist riigihangete seadus detailselt ei reguleeri, ent riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, millel baseerub ülejäänud riigihangete seaduse regulatsioon, tuleb selliste riigihangete läbiviimisel siiski järgida.
Viidatud probleemi alla kuulub ka võrreldavate pakkumuste küsimata jätmine, mille põhjuseks võib olla näiteks hankija kiire vajadus konkreetse hankelepingu eseme järele, mistõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita, aga ka hankija soov sõlmida hankeleping talle meelepärase ettevõtjaga.
Riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumiste vältimiseks ongi hankijal kohustus kehtestada väikehangete, sotsiaal- ning eriteenuste ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsioon oma hankekorras.
Vähemal määral eksisid hankijad 2021. aastal veel teistegi riigihangete korraldamisel kohalduvate nõuete vastu. Tähelepanuväärseks võib pidada aga seda, et ka varasematel aastatel on peamiste probleemidena läbivalt esinenud nii puudusi hankekorda või –plaani puudutavas, riigihanke dokumentide koostamisel kui ka riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmisel.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta.
Tihti on probleemide allikaks vähene teadlikkus ning ajapuudus keeruka regulatsiooni ja selle alusel tehtud kohtupraktikaga tutvumisel. Arvestades, et ainuüksi 2021. aastal korraldati riigihankeid ca 5,15 miljardi euro väärtuses ning riigihankereeglid panevad paika selle raha jaotamise reeglid, on struktuursete probleemide tähelepanuta jätmine äärmiselt kulukas nii hankijatele kui ka meie ettevõtluskeskkonnale. | Marit Piirisaar ja Kadri Matteus: probleemidest riigihangete korraldamisel | https://www.err.ee/1608629125/marit-piirisaar-ja-kadri-matteus-probleemidest-riigihangete-korraldamisel | Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus. |
Kultuurimõtestaja preemiale saavad kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Lisaks ootab Tartu kultuurkapital Ene Mihkelsoni loomingu uurimisele pühendatud stipendiumitaotlusi. Tegemist on uurimustega, mis võiksid kujuneda osaks Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäeva tähistamisest 2024. aastal.
Võimalike teemadena on Ene Mihkelsoni Selts välja pakkunud:
kirjanik kui aja(stu) meedium ja rahva ajaloolise kogemuse mõtestaja: stalinismiaja ja metsavendluse kajastumine Ene Mihkelsoni loomingus;
kirjaniku kui looja eneserefleksioon Ene Mihkelsoni tekstides ("…mu päevatöö on sõnad, turnimine sügaviku kohal");
mihkelsonlik poeetika, proosa ja luule põimitus.
Stipendiumi saab taotleda akadeemilisemas või esseistlikumas vormis loodavateks uurimistöödeks ja analüüsideks. Stipendiumi taotlejatel on võimalus välja pakkuda ka teisi Ene Mihkelsoni loominguga seotud teemasid.
Stipendiumifondi kogusumma on 5000 eurot, taotletavate stipendiumite suurus võib olla 750, 1000 või 1500 eurot, sõltuvalt esitatava projektitaotluse mahust. Lähtudes saabunud taotluste iseloomust otsustab žürii välja antavate stipendiumide arvu ja suuruse. Stipendiumid makstakse välja kahes osas.
Taotlusi Ene Mihkelsoni uurimisstipendiumile võetakse vastu 1. augustini 2022. Otsus stipendiumide määramisest tehakse kuu aja jooksul. Tööde esitamise esmane tähtaeg on 1. oktoober 2023, suurema mahuga töö puhul on lõpptähtaeg 1. märts 2024. Stipendiumi toel tehtavaid töid tutvustatakse Ene Mihkelsoni seltsi aastakoosolekul oktoobris 2023 ning avaldatakse 2024. aastal Ene Mihkelsoni juubeliks valmivas kogumikus.
Ettepanekuid 2022. aasta Ene Mihkelsoni kultuuripreemiale oodatakse 1. septembrini 2022. Preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta (august 2021–august 2022) jooksul ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.
Preemia antakse 2022. aastal erandlikult üle mitte kirjanike sünnipäeval (21. oktoobril), vaid 23. septembril ehk Ene Mihkelsonile pühendatud mälestuspäeval.
Stipendiumitaotlused (1.08) ja kultuurimõtestaja preemia ettepanekud (1.09) tuleb esitada Tartu kultuurkapitalile ([email protected]). | Ene Mihkelsoni selts avas kultuurimõtestaja preemia ja stipendiumi konkursi | https://kultuur.err.ee/1608629206/ene-mihkelsoni-selts-avas-kultuurimotestaja-preemia-ja-stipendiumi-konkursi | Tartu kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni selts kuulutasid välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ning Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale pühendatud uurimisstipendiumide konkursi. |
Äsja 25-aastaseks saanud Hermet on alates 2020. aastast mänginud Kalev/Cramo ridades. 2018-2020 esindas ta Tartu Ülikooli korvpalliklubi. Varasemalt on ta korra mänginud ka välismaaklubis. Nimelt esindas ta aastatel 2016-2018 Hispaania esiliigaklubi Forca Lleidat.
KREGOR HERMET⚫ nowym zawodnikiem zespołu Polskiego Cukru Pszczółki Startu Lublin
Mierzący 2️⃣0️⃣4️⃣ cm. wzrostu, 2️⃣5️⃣-letni Estończyk podpisał kontrakt na nadchodzący sezon 2022/23 @PLKpl.
Witamy w zespole! ⛹️♂️ #plkpl #CzerwonoCzarni #WeAreFamily ⚫ pic.twitter.com/0ufjB7dc5w
— MKS Start Lublin (@StartLublin) June 13, 2022 | Eesti koondise korvpallur sõlmis lepingu Poola kõrgliigaklubiga | https://sport.err.ee/1608629146/eesti-koondise-korvpallur-solmis-lepingu-poola-korgliigaklubiga | Eesti koondise korvpallur Kregor Hermet sõlmis aastase lepingu Poola kõrgliigas mängiva klubiga MKS Start Lublin. |
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini doktorant Anni Lepland uurib professor Tambet Teesalu täppis- ja nanomeditsiini laboris, kuidas saaks rinnavähki ravida paremini kui praegu. Kui inimene saab rinnavähi diagnoosi, siis peamised ravivõimalused on operatsioon, keemia- või kiiritusravi. Veel kasutatakse hormoonravi ja immuunteraapiat ehk immuunravi. Viimast ei ole ravis väga kaua praktiseeritud ja selle maksumuski on küllaltki kõrge. Seepärast ei kasutata seda sageli esimese variandina.
Anni Leplandi sõnul on kõigi meetodite, välja arvatud operatsioon ja immuunteraapia, probleem selles, et nad ei ole spetsiifilised. See tähendab, et ravi käigus saavad kannatada ka teised organismirakud ja see võib viia laastavate kõrvalmõjudeni. Selleks võib olla juuste väljalangemine, väsimus, aga ka immuunsüsteemi nõrgenemine. Kuna keemiaravi ründab ühtlasi rakke, mis pole vähirakud, oli teadlaste eesmärk välja töötada uus meetod, mis viiks ravimi täpselt sinna, kuhu vaja ja seeläbi vähendaks kõrvalmõjusid.
Lepland koos kolleegidega tegeles kolmekordselt negatiivse rinnavähi vastu aitava ravimi arendamisega. Tegemist on väga agressiivse vähitüübiga ja see tekib tavaliselt alla 50 aasta vanustel inimestel. "Tegemist on noorte naistega, kes ei käi rutiinses mammograafias. Tihti inimene ei teagi, et tal areneb vähk ja kui ta lõpuks jõuab arsti juurde, on sõraline levinud üle keha. See omakorda tähendab, et ravi võimalused on väga piiratud," rääkis doktorant. Proovida saab küll keemia- ja kiiritusravi, aga tihtipeale ei pruugi needki enam toimida ning elada võib olla jäänud alla aasta.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini doktorant Anni Lepland. Autor/allikas: Erakogu
Teistmoodi vähiravi
Leplandi ja tema kolleegide eesmärk oli välja mõelda vähiravi, kasutades varasemast teistsuguseid meetodeid. Ta selgitas, et kui kasvaja kasvab, siis tekitab ta enda ümber teatud keskkonna, kus elavad erinevad rakud, nagu makrofaagid. Üldjuhul vastutavad makrofaagid organismis selle eest, kui mõni võõrkeha, näiteks haigustekitaja, satub organismi, siis see saaks kõrvaldatud. "Kui meil tekib mõni haav, siis makrofaagid on need, kes vastutavad selle eest, et haav saaks parandatud," sõnas Lepland. Just seda funktsiooni kasutavad aga kasvajad enda jaoks ära.
"Kasvaja saadab teatud signaale, mida võib lugeda selliselt, et tule minu juurde, siin on hea, hakka minu jaoks tööle," rääkis doktorant. Kuna makrofaagid suudavad sõltuvalt keskkonnast väga kiiresti muutuda selliseks nagu vaja, saavadki nad muutuda kasvajate signaalide peale halvaks ja hakata inimeste vastu töötama.
"Kasvaja saadab teatud signaale, mida võib lugeda selliselt, et tule minu juurde, siin on hea, hakka minu jaoks tööle."
Nagu mainitud, makrofaagide üks ülesanne on ka haavade parandamine, mistõttu suudavad nad veresooni juurde tekitada. Kasvaja seisukohast tähendab see, et kasvajasse tuuakse pidevalt toitaineid, mis viivad selleni, et kasvaja saab järjest suuremaks kasvada. "Samuti on makrofaagid need, kes aitavad kasvajal peituda immuunsüsteemi eest, nemad annavad sealsetele immuunrakkudele signaale, et immuunvastust ei ole vaja, kõik on hästi. Kuigi tegelikkuses kasvaja kasvab ja midagi ei ole hästi," selgitas Lepland. Seega on makrofaagid kasvaja arengu ja levimise seisukohast väga olulised.
Kuidas teadlased makrofaagid ära tunnevad? Igal rakutüübil on kindlad markerid, mis on iseloomulikud just neile. Lepland tõi näite, et kui inimene kohtub võõraga, siis ta võib selgitada, et kannab prille. Kui nüüd võõras peab prillikandja üles leidma ja suures seltskonnas keegi teine neid ei kanna, siis võõras mõistab koheselt, kelle juurde tal minna tuleb. Samamoodi on rakkudega: nende peal on marker, mille järgi ümbritsevad rakud või molekulid saavad aru, et peavad sinna minema.
Leplandi juhendajad Pablo Scodeller ja Tambet Teesalu töötasid välja peptiidi, mis võtab sihikule just halvad makrofaagid. Peptiid on lühike ahel aminohappeid ja neid saab disainida täpselt selliseks, et need tunneksid ära ainult konkreetse markeri. Seeläbi saab muuta peptiidid väga spetsiifiliseks selle koha jaoks, kuhu neid suunata tahetakse.
Tartu teadlased koostöös María J. Vicenti laboriga Hispaanias Valencias disainisid uue ravimi selliselt, et halbadele makrofaagidele suunatud peptiid pandi süsteemi koos tuntud keemiaravimiga, doksorubitsiiniga. Nii sündis ravim OximUNO, mis tapab ainult halvad makrofaagid. Ravim leiab tänu peptiidile üles halvad makrofaagid ja seondub nendele, misläbi saab liikuda kaasas olev ravim rakku, mis siis omakorda tapab raku. "Rakk siis otsustab, et tema aeg on lahkuda," sõnas Lepland.
Idee seisneb selles, et kasvaja mikrokeskkonnas, kus on palju teisi rakutüüpe, tuleb hävitada ainult halvad makrofaagid. Head makrofaagid, mis seal eksisteerivad, aga lihtsalt väiksemas koguses, saavad sellisel juhul võidule.
Raviuuringud hiirte peal
Selleks, et ideed katsetada, tegid teadlased hiirte peal raviuuringuid. Närilistele tekitati rinnavähikasvajad, misjärel süstiti neile väljatöötatud ravimit. Uuringute käigus jälgisid teadlased kasvaja suurust ja hiirte välimust. Väljanägemist vaadati seepärast, et vähiravil on üldiselt väga tugevad kõrvalmõjud ja teadlased soovivad neid vähendada.
Kahe raviuuringu tulemusel selgus, et teadlased suutsid vähendada rinnakoes esmast kasvajat. Kolmekordselt negatiivse rinnavähi puhul on esimeseks metastaaside ehk siirete tekkimise kohaks kops. Raviuuringust selgus lisaks, et ravim vähendas isetekkivaid kopsusiirdeid.
Sellest tulenevalt otsustas uurimisrühm, et nad analüüsivad siirete tekkimise osa veidi edasi ja nii tehti kolmas uuring, mille puhul tekitati hiirtele kasvaja kopsu, et vaadata ainult kopsusiirdeid. "Süstisime hiirtele OximUNOt ja nägime, et oleme suutnud vähendada ka kopsusiirdeid, võrreldes kontrollrühmadega," lausus Lepland. Ta selgitas, et vähiravi ongi tihipeale keerukas justnimelt siirete pärast. "Kui suudame vähendada siirdeid, siis on see väga suur edasiminek," sõnas ta.
"Kui suudame vähendada siirdeid, siis on see väga suur edasiminek."
Seejärel viisid teadlased läbi elumusuuringu, mille puhul alguses ravitakse hiiri nagu tavalise raviuuringu puhul, aga siis lastakse neil ravita edasi elada. Teadlased jälgisid ja vaatasid, kui suureks kasvaja kasvab ja kuidas hiir välja näeb. Seda aga ei tehtud lõputult, vaid loomade elu lõpetati teatud loomkatseloast tulenevate punktide alusel.
Katse tulemusel mõisteti, et ravimit süstides elab hiir kauem. "See loodetavasti võrdub tulevikus sellega, et nende inimeste, kelle puhul kasutatakse OximUNOt ravimina, eluiga pikeneb," ütles Lepland. Teadlaste eesmärk ei ole aga pikendada inimese eluiga mõne kuu võrra, vaid kauemgi ja samal ajal kindlustada, et selle aja jooksul saaks inimene ka normaalselt elada.
"Praegu on väga palju vähiravimeid, mis pikendavadki elu mõne kuu võrra, aga siis inimene ikkagi vannub haigusele alla või elukvaliteet sellel ajal ei ole väga hea, sest inimene on kohutavates valudes või üleüldse liiga nõrk, et normaalselt elada," sõnas doktorant. Seega ongi teadlaste pikem eesmärk pakkuda inimestele ravi abil võimalikult pikka ja kvaliteetset elu, ideaalis saaks inimesed aga vähist täiesti terveks ravitud.
Lisaks näidati kolme raviuuringuga, et OximUNO pole mürgine südamele, neerudele ega maksale. Seetõttu võib järeldada, et selle manustamine on turvaline.
Teadlased tegid hiirte peal raviuuringuid. Katse tulemusel mõisteti, et ravimit süstides elab hiir kauem. Autor/allikas: Anni Lepland
Mitme meetodi kombinatsioon
Kuigi praegu kasutasid teadlased halbade makrofaagide hävitamiseks üht meetodit, tahaksid nad toime suurendamiseks tahaksid kombineerida OximUNOt teiste juba kasutusel olevate teraapiatega. Lisaks on olemas meetod, kuidas halbade makrofaagide hävitamise asemel saaks nad keerata tagasi headeks. "On olemas erinevaid aineid, mille mõjul halvad makrofaagid hoopis otsustavad, et tal on vale funktsioon ja ta nüüd läheb heaks tagasi," ütles Lepland.
Praeguse uuringu puudus on Leplandi sõnul see, et see tehti hiirte peal. "Hiirte peal tundub, et see meetod võiks olla lootustandev, aga kahjuks ei oska ma veel inimeste kohta öelda," sõnas doktorant.
Kui taoline ravi aga tõesti töötaks, siis vähemalt nende jaoks, kellel on kolmekordselt negatiivne rinnavähk, annaks see Leplandi sõnul ravi osas kindlasti lisavõimaluse ja loodetavasti raviks nad ka terveks nii, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu.
Kuigi esmased tulemused on olemas, siis enne, kui jõutakse inimkatseteni, kulub veel aega. Kõigepealt peavad teadlased näitama suuremat toimet kasvajate ravimise osas. Kui minnakse inimkatseteni, siis selleks hetkeks peavad teadlased olema täiesti kindlad, et välja töötatud ravim või meetod aitab vähki ravida. "Praegu me vähendame kasvaja suurust ja siirdeid, aga me ei ravi hiirt terveks," sõnas Lepland.
Ta rääkis, et üldjuhul võtab uudse raviviisi avastamisest inimkatseteni jõudmine 10-15 aastat. "Ma ise väga loodan ja usun sellesse, et me ühel hetkel jõuame ka inimkatseteni," lausus doktorant.
"Ma ise väga loodan ja usun sellesse, et me ühel hetkel jõuame ka inimkatseteni."
Halvad makrofaagid ei ole iseloomulikud ainult rinnavähile, vaid nad on omased kõikidele mõnest elundist alguse saanud kasvajatele, nagu kopsuvähk, soolevähk, nahavähk. Kuigi praegu on Lepland uurinud ainult rinnavähki, siis tulevikus soovib ta lisada ka teisi vähimudeleid. Seetõttu võiks väljatöötatud uus ravim töötada kõikide taoliste soliidkasvajate peal.
Anni Leplandi juhendajad on Pablo Scodeller ja Tambet Teesalu täppis- ja nanomeditsiini laborist. Uurimistöö on tehtud koostöös María J. Vicenti laboriga Valencias Principe Felipe uurimiskeskuses, Hispaanias ja Alessio Malfantiga, kes töötab hetkel Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis. Lisaks aitasid tööle kaasa koostööpartnerid Argentiinast Buenos Airesest, Uku Haljasorg ja Pärt Peterson Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia laborist ja Liis Salumäe Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiaosakonnast. Tulemused on avaldatud Ameerika Vähiühingu ajakirjas Cancer Research Communications. | Väike valgujupp muutis vähiravimi täppisrelvaks | https://novaator.err.ee/1608629164/vaike-valgujupp-muutis-vahiravimi-tappisrelvaks | Rinnavähk avastatakse tihtipeale üsna hilja, mis tähendab, et ravivõimalused on kesised. Värsked loomkatsed annavad lootust, et eestlaste kaasabil loodud uudne täppisravim võiks inimeste eluiga pikendada ja nad sõralisest terveks ravida. |
Eesti rahvuskoondise peatreeneri Jukka Toijala sõnul on mängudel Soomega kaks peamist eesmärki. "Me soovime pakkuda võimalust mängijatele, kes ei ole meiega varem olnud, et nad saaksid kogemusi ning harjuksid meie süsteemiga. Lisaks on meil mõned mängijad, kes vajavad mängupraktikat eelseisva MM-valikmängude eel ning need kaks mängu pakuvad täpselt seda võimalust."
Sarnaselt Eestiga valmistub ka Soome otsustavateks mängudeks 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste raames, kus kolmandas aknas minnakse vastamisi Rootsi ja Horvaatiaga. Soome on seni kogunud MM-valikmängude esimeses ringis kolm võitu ja ühe kaotuse.
Esimene mäng Eesti ja Soome vahel leiab aset neljapäeval, 16. juunil kell 18.00 ning teine kohtumine kohe päev hiljem kell 13.30.
Eesti ja Saksamaa vahelise MM-valikmängu piletid soeta siit. | Eesti meeste korvpallikoondis peab sel nädalal kaks kontrollmängu Soomega | https://sport.err.ee/1608629122/eesti-meeste-korvpallikoondis-peab-sel-nadalal-kaks-kontrollmangu-soomega | Suvisteks 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste valikmängudeks Saksamaa ja Iisraeliga valmistuvad Eesti meeste korvpallikoondise kandidaadid kohtuvad sel nädalal kahel korral Soome koondise nooremate kandidaatidega. Tegemist on ametlike kontrollmängudega, mis peetakse suletud uste taga Tallinnas. |
Kui poleks epidemioloogiat ning selle suurkujusid nagu John Snow või Janet Lane-Claypon, kus me ühiskonnana oleks, seda nii rahvatervishoiu kui ka teiste teadusvaldkondade arengu mõttes, millega on epidemioloogia tihedalt läbi põimunud?
See on hea küsimus. Meditsiin ja erinevad ravivõtted on aastatega väga tublisti arenenud. Kui räägime aga näiteks haiguste ennetamisest, jätavad rahvatervishoiu vallas tehtud edusammud minu arvates meditsiini vallas toimunud progressi mõju kaugelt varju. Oodatav eluiga on nende toel rabavalt kasvanud.
Tasub märkida, et see juhtus enne antibiootikumide leiutamist ja meditsiiniajastut laiemalt. Peamiselt saame selle kirjutada erinevatele rahvatervishoiu vallas tehtud jõupingutustele, nagu paremale hügieenile ja kanalisatsioonile. Maailm oleks seeläbi epidemioloogiata praegu hoopis teistsugune paik.
Mis ühte head epidemioloogi iseloomustab? Võib-olla olen ülekohtune, kuid kasvõi koroonapandeemia ilmestas hästi, et kuigi teadlased tulevad numbrite kokku löömise ja prognooside koostamisega toime suurepäraselt, kipuvad üksikinimese vajadused ja käitumine selle taustal kaotsi minema. Kui palju peaks epidemioloogid olema oma leidude tuginedes ühe või teise poliitika või otsuse eestkõnelejad?
Rahvatervishoiu üks osa on anda edasi teadustulemusi viisil, et neid rakendada annaks. Selle teine osa on teaduse arendamine. Arvan, et need on kaks erinevat tegevust, mida tuleks lahus olla ja sel on omad eelised.
"Hea teadlane peab olema valmis kõigeks. Mingi poliitika eestkõnelejaks hakates on palju raskem hiljem oma eksimusi tunnistada."
Hea teadlane peab olema valmis kõigeks. Mingi poliitika eestkõnelejaks hakates on palju raskem hiljem oma eksimusi tunnistada ja soovitada millegi muu tegemist. Meil on ruumi nii millegi propageerijatele kui ka teadlastele, kuid nende rollide segamine ei lõppe tavaliselt kuigi hästi.
Kas keegi on suutnud neid kahte edukalt klapitada?
Ma olen selles kindel, kuid mulle isiklikult oleks see liiga raske ja eelistan jääda teaduse tegemise juurde. Teadlane peab olema tõe suhtes agnostiline. Mitmed minuga sama ametit pidavad inimesed, keda ma imetlen, on samas rohkem aktivistide laagris. Nende eesmärk on muuta inimeste käitumist, et sellega nende elu paremaks muutuks. Selleks peavad nad aga teadma, mis inimeste jaoks õige on. Mina tunnistan aga, et ei tea, kus see lõplik tõde on, isegi kui üritan seda välja selgitada.
Ken Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Andmeid saab koguda mitmel viisil ja neid ka erineval moel tõlgendada, kuid neil on komme tuua ilmsiks nähtusi, mida me ise ehk mõnikord tunnistada ei tahaks. Kui palju poliitikud epidemioloogilisi andmeid seetõttu hindavad, arvestades, et need viitavad ühiskonnas sageli mõnele süstemaatilisemale probleemile, mida lihtsa meditsiinilise sekkumisega ei paranda?
Selle hea näide on tubaka suitsetamine. Teadustööd tehti mitmete aastakümnete vältel, sellest suurem osa 1950.–1970. aastatel. See näitas, et tubaka suitsetamine seostub mitmete kahjulike mõjudega, sh eluea lühenemise ja mitmete haigustega. Muutus inimeste harjumustes nõuab aga sotsiaalset liikumist ja poliitilist tahet, maksude kehtestamist, poliitikate muutumist, jne.
"Teadlased võivad küll raporteid ja uuringuid teha, kuid nad pole ise parimad inimesed muutuste esile kutsumiseks."
Teadlased võivad küll raporteid ja uuringuid teha, kuid nad pole ise parimad inimesed muutuste esile kutsumiseks. Siin tulevad mängu poliitikud ja ühiskond tervikuna peab otsustama, et aeg on selleks küps. Näiteks kehtestati meil USA-s 20. sajandi alguses kuiv seadus, mis keelas alkoholi müümise, kuid sellel olid katastroofilised sotsiaalsed tagajärjed, sest inimesed ei tulnud sellega kaasa.
Teadlased võivad küll muretseda oma muutuva positsiooni pärast ühiskonnas, kuid sellegipoolest kasutavad poliitikud vähemalt Eestis nende tulemusi oma poliitiliste vaadete toetamiseks, isegi kui need on kohati risti vastupidised. Kui sageli näete te epidemioloogiliste uuringute järelduste väärastamist, et neid saaks rakendada neid seejärel oma poliitilise vankri ette?
Seda juhtub kogu aeg. Ilmselt langeb meie arvamus kokku, et teadlase ülesanne on esitada oma väiteid nii selgelt ja üheselt mõistetavalt kui võimalik. Arvan, et rahvatervishoiu vallas on aktivismile ruumi, kuid teadlase roll lõpeb sellega, kui oled mingile tulemusele jõudnud.
See ei ütle sulle midagi selle kohta, milline peab olema seda probleemi lahendav sotsiaalne poliitika. Isegi suitsetamise puhul polnud selge, et seda peaks sirgjooneliselt keelama. Arvan, et inimesi tuleb riskide osas harida, millist hinda nad mingi käitumise eest maksavad, kuid otsuse peavad langetama nemad.
Ken Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Teadusajakirjanikuna mõtisklen aeg-ajalt, kas teadustulemuste vääral tõlgendamisel ei lange vähemalt osa vastutusest teadlastele endile. Praegune teadusuuringute avaldamiskultuur soodustab väga selgete piiride tõmbamist, millest alates muutub mingi asi oluliseks ja selle piiri ületamise nimel ka alateadlikult pingutatakse. Samal ajal loob see maailmast must-valge pildi, meid ümbritsev maailm on samas tavaliselt kogum halli erinevatest varjunditest.
Nõustun sellega täielikult. Tegelikult olen ma terve karjääri vältel kuulutanud, et teadlased peaksid hoiduma statistilise olulise hindamisest. Minu õpetuse järgi ei peaks seda üldse tegema. See on aga vaid üks viisidest, mis võib viia teadlast oma tulemuste liigse lihtsustamiseni. Antud juhul võib see päädida vale tulemuseni jõudmisega.
Kui võtta ühe selle äärmusliku näitena toitumisteaduse, kuidas sellest august välja ronida? Kas selleks mõned lihtsad nipid või nõuab see terve kultuuri muutmist?
Ma arvan, et selleks on vaja kultuurilist muutmist. Kui parafraseerida kvantfüüsikaga tegelenud Max Plancki, uued ideed ei juurdu teaduses mitte nende vastaste veenmisega, vaid vanad inimesed peavad eest ära surema.
Millist rolli peaksid selle juures mängima teadusajakirjad? Kui palju on kasu kosmeetilistest muutustest, nagu olulisuse tõenäosusest ehk p-väärtusest vabanemisest, mille alusel tavaliselt alternatiivseid selgitusi kõrvale heidetakse?
Teadusajakirjad võtavad lihtsalt aluseks nende toimetajate ja lugejate otsused ja veendumused. Need pole paremad inimestest, kes seal töötavad. On aga õige viide, et see on laiem hariduslik probleem. Teadlaste harimine on miski, mida ma olen püüdnud kõik need aastad teha.
Viimase 15 aasta jooksul tabas mitmeid teadusvaldkondi nn replikatsioonikriis. Järsku tunnistati, et mitmeid tunnustatud tulemusi polegi võimalik teatud piirides korrata. Ehkki see tuli teadusele ja avalikkusele teatud mõttes kasuks, sundides meid küsima, millele need säravad pealkirjad toetuvad, mis oli selle miinuspool?
"Ühe selle tulemusena näeme rohkem kliiniliste uuringute pjedestaalile paigutamist. Minu arvates peetakse neid liigselt au sees."
Ühe selle tulemusena näeme rohkem kliiniliste uuringute pjedestaalile paigutamist. Minu arvates peetakse neid liigselt au sees. Kui need oleksid nii ideaalsed, kui need mõnede hinnangul on, piisaks tõe välja selgitamiseks vaid ühest katsest. Näeme aga, et nende kordamisel jõutakse erinevale tulemusele ehk need pole ideaalsed. Seeläbi tuleks neid kohelda kui ükskõik millist teist uuringut.
Ken Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Minu jaoks on veidi veider, kuidas mõned tervishoiuvaldkonnas töötavad inimesed usuvad, et põhjuslikku seost saab tõestada vaid juhuslikustatud kliinilise uuringuga. See on aga vale tõlgendus. Õige tõlgendus on, et lõplikult ei saa tõestada põhjuslikku seost mitte millegagi. Alati on oma roll teoreetilisel raamistikul, mida me kasutame.
Osutaksin ka, et leidub mitmed teadusharusid, kus pole võimalik kliinilisi katseid üldse läbi viia, kuid need arenevad sellele vaatamata. Näiteks õpivad astrofüüsikud universumi kohta päris palju, kuigi nad ei tee tähtedega katseid. Seega on minu arvates uuringute hierarhilisest püramiidist rääkimine kohatu. See on mõttetus.
Kuidas peaks siis selliste selgete väliste tundemärkide puudumisel laiem avalikkus aru saama, mis on parasjagu teadlaste arvates kõige parem teadmine mõne valdkonna kohta või mida usaldada tasub? Tõenduspõhise meditsiini üks käilakujudest Gordon Guyatt on käinud välja näiteks mõtte elavatest ehk vastavalt uuele infole jooksvalt muutuvatest ülevaateartiklitest.
"Teaduslike ideede populariseerimisel on [...] oht liigsete lihtsustuste tegemiseks. See süstib inimestesse liiga palju julgust, et miski on usaldusväärne. Mõnikord pööratakse need tulemused hiljem pea peale."
Teaduslike ideede populariseerimisel on alati oma roll, eriti kui need on keerulised. Ent selle juures on oht liigsete lihtsustuste tegemiseks. See süstib inimestesse liiga palju julgust, et miski on usaldusväärne.
Mõnikord pööratakse need tulemused hiljem pea peale. Näiteks kuulutati minu nooruseas, et või asemel tuleb margariini süüa, kuna see on tervislik ja hea. Hiljem sain teada, et margariinil on omad probleemid ja peaks sööma midagi muud, näiteks võid.
Mõistan, kuidas see teaduslikus mõttes toimub. Vastavalt uutele uuringutele tuleb ilmsiks uusi fakte, mis meie mõtteviisi muudavad. Nõnda ongi avalikkusele liiga selge sõnumi saatmine ohtlik. Reeglina on inimesed seda tehes milleski kindlamad, kui nad tohiksid olla. Avalikkusele ei meeldi muidugi määramatusest kuulda. Kui keegi ütleb, et miski võib niimoodi olla, ei jäta see kuigi head muljet.
Ken Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Avalikkuse jaoks on see raske, kuid oleks väga kasulik mõista, et teadmised kuhjuvad aegamisi ja selle käigus näeme mitmeid keerdkäike. Pikemat ajavahemikku vaadates on progress nähtav, ent peaksime söandama lasta oma ellu määramatust. Me ei pruugi olla alati täiesti kindlad, kuid mõnikord tuleb oma käitumist muuta. Siin tulevadki mängu individuaalsed otsused.
Kui vaatame epidemioloogia tulevikku, milline võiks see välja näha? Ühelt poolt koguneb üha rohkem andmeid, kasvõi geeniandmete või liikumismonitoride kogutava teabe näol, mis võimaldavad arvestada uuringutes üha rohkem inimeste eripäradega, kuid samas tunneb ühiskond üha rohkem muret selle pärast, kes neid kasutab. Kus on kuldne kesktee?
Mul pole sellele head vastust. Epidemioloogia on juba praegu hoopis teistsugune, kui ajal, mil ma oma karjääriga algust tegin. Kasutame palju rohkem andmeid. Mõnes vaates on privaatsust praegu hoopis vähem, kuigi tunneme selle pärast rohkem muret.
Kogutavad andmed on olnud seni teadusele väga kasulikud ja oleme palju õppinud, ent privaatsusküsimused on tähtsad. Teisalt meeldib mulle, kui meil andmed olemas on. Need aitavad kõiki. Võib-olla peame inimestele selgemalt näitama, mida nad nende andmete eest saavad, kuid ma ei tea, kuhu me praegusel kursil välja jõuame. Euroopas on see mõnevõrra suurem probleem kui näiteks USA-s.
Ja lõpuks, mis on üks soovitus, kuidas praeguses maailmas paremini hakkama saada?
Julgustaksin inimesi olema skeptilised ja kaaluma võimalust, et erinevad vaatenurgad võivad tõele vastata, mitte vaid nende oma. See tuleb kõigile kasuks.
Ken Rothman Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ken Rothman (snd 1945) on Ameerika epidemioloog, kes on avaldanud karjääri vältel enam kui 600 teadusartiklit, millele on viidatud ligi 87 000 korral. Tema kaasautorlusel ilmub praegugi aastas mõnikümmend teadusartiklit. Muu hulgas on ta ka kahe laialt kasutatava epidemioloogiaõpiku "Modern epidemiology" ja "Epidemiology: an introduction" autor. Nõukogude Liitu, sh Eestit külastas ta teaduskoostöö algatamiseks esmakordselt 1975. aastal. | Epidemioloog: liigne selgus jätab maailmast vale mulje | https://novaator.err.ee/1608628486/epidemioloog-liigne-selgus-jatab-maailmast-vale-mulje | Teaduslike ideede liigne lihtsustamine ja selgete soovituste andmine jätab teaduse olemusest ning meid ümbritsevast maailmast vale mulje. Rahvatervishoiu vallas lõpeb aga teadlase ja poliitika eestkõneleja rolli segamine tavaliselt kehvasti, leiab Kenneth Rothman, Bostoni ülikooli epidemioloogiaprofessor ja mitme laialt kasutatava epidemioloogiaõpiku autor. |
"Mitme ametniku sõnul, kes on kursis esmaspäeval volinike peetud arutelu sisuga, soovitab Euroopa Komisjon anda Ukrainale ametliku kandidaatriigi staatus," öeldakse Politico esmaspäeva hilisõhtul avaldatud artiklis.
"Komisjon ei unusta, et Ukraina on ainus Euroopa riik, kus inimesed on hukkunud, kus inimesi tulistati selle eest, et nad olid tänavatel Euroopa lippudega. Me ei saa nüüd neile öelda: "Vabandust, poisid, te ei lehvitanud õiget lippu," rääkis üks allikas Politicole.
Teemat kommenteerinud diplomaadid ja ametnikud viitasid vestlustes Politico ajakirjanikega Ukraina, Moldova ja Gruusia kandidaatriigi staatuse üle peetud arutelude juures sellele, et Lääne-Balkani riikidele anti EL-i kandidaadi staatus juba rohkem kui kümme aastat tagasi.
"Volinikud arutasid esmaspäeval laiemat küsimusteringi, mis puudutab seda, milline hakkaks Euroopa Liit pärast edasist laienemist välja nägema, sealhulgas kas igal liikmesriigil oleks oma esindaja Euroopa Komisjonis. Diskussioon puudutas ka võimalust, et eelseisval ülemkogul võivad mõnede riikide liidrid siduda Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmise mingite eeltingimustega või mingisuguse uue staatuse, mis ei oleks kooskõlas ametliku kandidaatriigi staatusega," märkis Politico.
Ukraina tunnistamine kandidaatriigiks nõuab Euroopa Liidu riikide ühehäälset otsust, mida loodetakse järgmise nädala ülemkogult Brüsselis. Politico märgib siiski, et praegu on veel vähemalt kolm riiki sellise otsuse vastu.
Euroopa Liidu kandidaatriigi staatust on taotlenud ka Moldova ja Gruusia ning Politico andmeil olid volinikud üldiselt toetavad Moldova suhtes, kus on praegu võimul tugevalt Euroopa-meelne valitsus. Gruusia suhtes ollakse vähem entusiastlik. | Politico: Euroopa Komisjon soovitab anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse | https://www.err.ee/1608629143/politico-euroopa-komisjon-soovitab-anda-ukrainale-kandidaatriigi-staatuse | Euroopa Komisjon otsustas soovitada Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist, teatas väljaanne Politico anonüümsetele allikatele toetudes. |
Queensi turniiril viiel korral triumfeerinud Murray, kes võitis Londonis viimati 2016. aastal, sai pühapäeval toimunud Stuttgardi turniiri finaalis Matteo Berrettini vastu mängides kõhuvigastuse, ütlesid Queensi turniiri korraldajad esmaspäeval.
35-aastase šotlase liigutused olid finaalmängu otsustavas setis piiratud, kui kahel korral sai ta väljaku ääres füsioterapeudilt ravi, vahendab WTVB.
"Queensi turniir tähendab mulle palju. Ma olen väga pettunud, et ei saa osaleda, arvestades, et olen viimasel ajal murul hästi mänginud," sõnas Murray.
Murul võitis ta viimati tiitli Wimbledonis 2016. aastal. Murrayl on kaks nädalat aega taastumiseks enne 27. juunil algavat Wimbledoni. | Murray jätab vigastuse tõttu Queensi turniiri vahele | https://sport.err.ee/1608629107/murray-jatab-vigastuse-tottu-queensi-turniiri-vahele | Endine maailma esireket Andy Murray ei osale Queensi tenniseturniiril kõhuvigastuse tõttu. |
Keskpanga prognoosi kohaselt hakkab sõja mõju majandusele avalduma teisel poolaastal. Panga teatel ootas ka uue kriisita Eesti majandust ees kasvu aeglustumine. Kui kevadel prognoosis Eesti Pank majanduslanguseks püsivhindades 0,40 protsenti, siis nüüd korrigeeris seda 1,5-protsendiliseks kasvuks.
Tuleval aastal ootab keskpank hinnatõusu aeglustumist 4,3 protsendini.
Sõda avaldab peamiselt mõju eksporditurgude kadumise, tarnekanalite katkemise ja toorme hinnatõusu läbi. Kui Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kiirendatud hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis laiem mõju majandusele hakkab avalduma aasta teises pooles.
Märtsi lõpus avaldatud prognoosis ootas keskpank tänavuseks töötuse määraks 6,7 protsenti, nüüd korrigeeris Eesti Pank seda 5,6 protsendile.
Samuti ootab keskpank palgakasvuks varem prognoositud 7,9 protsendi asemel 10,7 protsenti.
Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist
Hinnatase jääb ka järgmisel aastal kõrgeks, kuigi hinnakasv aeglustub. Eesti hinnakasv on viimastel kuude peamiselt energia kallinemise tõttu olnud euroala hoogsaim ja energiakulu kasv kandub ka teiste toodete ja teenuste hindadesse.
"Kuna gaasi, elektri ja nafta tulevikutehingud ei näita püsivate geopoliitiliste pingete tõttu lähiajal odavnemist, siis jääb tarbijakorvi hinnatase pikemaks ajaks kõrgemaks kui varem prognoositi," teatas Eesti Pank.
Siseriiklikult toetab hinnakasvu sissetulekute ja nõudluse kasv, millele on hoogu andnud pensioniraha vabanemine ja riigi kulutuste suurenemine.
Viimasel kahel aastal on eelarvepuudujäägi kaudu ja Euroopa Liidu vahenditest majandusse täiendavalt lisandunud raha maht umbes 7 protsenti SKP-st.
Hinnatõusu peaks ohjeldama raha poliitika karmistamine. Euroopa Keskpank teatas juulist baasintressimäärade tõstmisest. Intressitõus kergitab aga ka laenude hinda koduomanikele ja ettevõtetele, kuid keskpanga teatel jõuab selle mõju hinnakasvuni aegamisi.
"Kuna kiire hinnakasv Eestis on paljuski tingitud riigisisestest põhjustest, oleks riigil vaja inflatsiooni ohjeldamiseks laenuraha arvelt kulutamist piirata," teatas Eesti Pank.
Keskpanga hinnangul mõjuvad hädas inimeste toetamiseks paremini täpselt sihitud meetmed. "Laialdased ja ühtlased toetused või maksulangetused põhjustaksid seevastu aga praeguses majandusolukorras täiendava hinnakasvu, kui neil puuduvad eelarves katteallikad."
Eesti Panga teatel suurendaks kaua kestev maksulangetus või ühtlased toetused riigi niigi sügavat eelarvepuudujääki ning kuna energia jääb kalliks pikemaks ajaks, tuleks pikemad üldised toetused maksumaksjatel siiski tulevikus korvata. | Eesti Pank tõstis inflatsiooniprognoosi 15,1 protsendini | https://www.err.ee/1608629110/eesti-pank-tostis-inflatsiooniprognoosi-15-1-protsendini | Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud majandusprognoosi, milles prognoosib tänavu hinnatõusu kiirenemist 15,1 protsendini ja käesoleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. |
Platvorm toob vaatajateni 1100 filmi, enam kui 500 seeriat ja 213 originaalfilmi Disney, Pixari, Marveli, Star Warsi, National Geographicu valikust. Näiteks on tellijatel juurdepääs Star Warsi sarjade "Obi-Wan Kenobi" ja "The Mandalorian" mõlemale hooajale ning enam kui 60 filmistuudio Marvel Studios linateosele.
2019. aasta novembris käivitatud platvormil oli selle kevade ja suve jooksul plaanis lisaks Eestile käivitada teenus 42 riigis ja 11 territooriumil. Viimasena jõuab tänavu 16. juunil teenus Israeli. Enne seda laienemist oli Disney+ saadaval 18 riigis Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. | Eestisse jõudis Disney+ | https://kultuur.err.ee/1608629065/eestisse-joudis-disney | Eestis käivitus teisipäeval Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+. |
"On palju argumente, mille pärast peab Leedu olema selles nimekirjas esimene. Aga siis, kui selleks vajalik mehhanism on välja töötatud, hakkame seda rakendama ka teise NATO riikide suhtes. Ja mitte ainult NATO. Näiteks väljus ka Ukraina Nõukogude Liidu koosseisust ebaseaduslikult," edastas väljaanne Gazeta.ru Fjodorovi sõnu.
Tema väitel on just Leedu lahkumisega Nõukogude Liidust seotud "konkreetne territoriaalne probleem", mis lähtub 1990. aasta seadusest, millega tulnuks lahendada liiduvabariigi Nõukogude Liidust lahkumisega seotud küsimused.
"Meil kui Nõukogude Liidu õigusjärglasel on õigus määratleda neid kui vaidlusaluseid, konfliktseid [teemasid]. See ei puuduta kõiki territooriume. Kui riigid ohtu ei kujuta, siis nendega me ei muuda midagi. Endiselt on rahu ja sõprus," rääkis duumasaadik, kes on võimupartei Ühtne Venemaa liige.
Fjodorov esitas eelmisel nädalal riigiduuma menetlusse eelnõu, mis tunnistaks Nõukogude Liidu ülemnõukogu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest ebaseaduslikuks.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis on öelnud, et Fjodorovi algatus teeb talle muret, vahendas Gazeta.ru.
"Ma nimetaksin seda ohuks, otseseks ohuks Leedule ja me suhtume tõsiselt kõikidesse ohtudesse, isegi kui ettepaneku teinud inimene ei ole Venemaa poliitilistes ringkondades tuntud kui poliitiliselt tõsiselt võetav isik," rääkis Landsbergis usutluses ajakirjale Foreign Policy. | Riigiduuma võib tühistada Eesti ja Läti iseseisvuse tunnustamise | https://www.err.ee/1608629086/riigiduuma-voib-tuhistada-eesti-ja-lati-iseseisvuse-tunnustamise | Vene parlamendi alamkoda võib pärast Leedu iseseisvuse tunnustamise tagasivõtmist teha sama ka Eesti, Läti ja Ukrainaga, ütles riigiduuma saadik Jevgeni Fjodorov. |
Leedsi Ülikooli viiruse ja peremehe suhte töörühm avastas, et molekul nimega sialokiin hõlbustab mitme viiruse ülekandumist sääselt inimesele. Kord inimkehas kanda kinnitanud, põhjustavad viirused seal ebameeldivaid ja surmaga lõppeda võivaid haigusi.
Selliste haiguste seas on näiteks kollapalavik, mis kujuneb tõsise kuluga haiguseks umbes 15 protsendil nakatunutel. Samuti levivad sääskedega dengue palavik ja 2016. aastal üleilmse meditsiini-hädaolukorra põhjustanud Zika virus.
"Teadsime varem, et sialokiin veresooni mingil määral mõjutab, kuid me ei teadnud, et see võib aidata ka viirustel peremeest edukamalt nakatada ja haigeks teha,"sõnas uuringu autor ja Leedsi Ülikooli meditsiinikooli kaasprofessor Clive McKimmie ERR-ile. Kuna molekul aitab levida tervel real erinevatel viirustel, on tema töörühm McKimmie sõnul avastusest väga elevil.
Varasematest uuringutest teati nimelt, et sialokiin võib suurendada laboris kasvatatud veresoontes verevoolu ja hõlbustada sellega sääse toitumist. Seni jäi uurijatele aga selgusetuks, kuidas täpselt aitab sialokiin viirusel keha nakatada.
"Mulle teadaolevalt enamiku Eestis levinud sääskede süljes sialokiini pole," märkis uuringu kaasautor ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Tema sõnul on sialokiin perekonna Aedes sääskedele üsna eriomane. "Eestlased puutuvad nendega tõenäoliselt kokku mõnel lõunamaareisil," tõdes professor.
Viiruste pääsetee
Uudistades sialokiini toimet hiirte naharakkudel, avastas töörühm, et molekul muudab veresooned läbilaskvamaks. Nii võib soonte sisu lekkida nahapinnale ja seeläbi tahtmatult aidata viirustel peremeesorganismi nakatada.
Clive McKimmie sõnul tegi töörühm kindlaks, et just sialokiin on sääsesüljes peremehe nakatumist soodustav võtmekomponent. "Kui saaksime seda tõkestada näiteks ravimi või vaktsiiniga, mis sihib just sialokiini, siis inimene nakatuks ikka, aga tema haigus ei pruugiks kulgeda nii rängalt," selgitas ta: "Nii on see veidi sarnane Covidi vaktsiiniga, mis samuti ei takista sul nakatuda, aga hoiab ära vajaduse haiglaravi järele, kui haigestud."
Töö esimese autori ja praeguse Glasgow' Ülikooli järeldoktori Daniella Lefteri sõnul võivad tulemused selgitada sedagi, miks osa sääski inimestele nakkusi kannab ja teised mitte. Hallasääsed näiteks ei saalevitada enamikku viirusi . Lefteri sõnul näitab uus töö tuumakalt, et hallasääskede sülg ei põhjusta veresoonte leket ega võimenda imetajast peremehe kehas viirusnakkust, sest see ei sisalda sialokiini.
Esimese autori sõnul andis töö paremat aimdust, kuidas mõjutavad sääsest sõltuvad tegurid nakkuse levikut peremeesorganismi kehas.
Andres Merits täpsustas aga, et ehkki Eesti sääskede puhul sialokiini kartma ei pea, veendus ta Clive'i ettekannet kuulates, et nendegi leidub süljes komponente, mis võivad mõjuda samamoodi. "Meie sääskede hammustused põhjustavad turseid. Kui sääsk hammustab ja turset ei teki, on tõenäosus viiruse tugevnemiseks palju väiksem. Kui turse tekib, siis on probleem olemas," võrdles ta. Sel juhul võib Meritsa sõnul abi olla mistahes tursevastasest ravimist.
"Minu jaoks oli Clive'i ettekandest uudis, et viiruste jaoks on väga soodne veel üks asi, mis Eesti inimestele väga meeldib: päevitamine," muigas professor. Kes ohtralt päevitab, riskib tema sõnul sääsehammustuse korral tugevama nakkusega. "Päikesepõletus ja isegi tavaline päevitamine muudab inimese viirusele umbes kaheks nädalaks väga vastuvõtlikuks – vähemalt hiiremudeli põhjal otsustades," lisas ta.
Sääseviiruste välimääraja
Sääskede levitatavaid viirusi kutsutakse arboviirusteks. Need võivad mõjutada nii inimesi kui ka teisi imetajaid, näiteks veiseid. Inimestel tekivad sümptomid tavaliselt kolm kuni 15 päeva peale kokkupuudet viirusega ja püsivad kolm-neli päeva. Kõige tavalisemad sümptomid on kurnav palavik ja peavalu, kuid halvemal juhul kulgeb haigus tõsisemalt ja võib mõnikord lõppeda surmaga.
Arboviiruseid levitavad perekonna Aedes sääsed, keda leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Nende hulka kuuluvad näiteks Aedes albopictus ehk tiigersääsk ja kollapalavikku põhjustav Aedes aegypti.
Clive McKimmie sõnul ei kao arboviirused avastuse mõjul maamunalt ära, sest nende puhangud olenevad paljudest asjaoludest. "Kuna sialokiin on samuti üks tegur, mis viiruste levikule kaasa aitab, võiks selle mõistmine olla minu arvates meie arsenalis üks lisarelv," ütles ta.
Kollapalavik levib Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Selle sümptomid on näiteks palavik, külmavärinad, peavalu, seljavalu ja erinevad lihasvalud. Umbes 15 protsendil juhtudest kujuneb haigus nii tõsiseks, et võib lõppeda surmaga
Dengue palavik levib Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere saartel. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestus 2019. aastal 5,2 miljonit inimest. Nüüd ähvardab nakatumisoht poolt maailma elanikkonda.
Zika viirus levib aga Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Kariibi mere saartel, Vaikse ookeani saartel, Aafrikas ja Aasias. Muu hulgas võib viirus kahjustada loote arengut. Aastal 2016. sündis rasedana Zika viirusega nakatunud emadel tuhandeid ajukahjustusega lapsi.
Dengue palavikule, Zika viirusele ega teistelegi raskelt kulgeda võivatele sääsenakkustele pole praegu olemas sihitud ravi, leevendada saab ainult sümptomeid. Sellised viirused on näiteks ka Chikungunya viirushaigus, Lääne-Niiluse viirusepalavik, Semliki metsa viirus ja Rifti oru palavik.
Töörühma sõnul peaks tulevastes uuringutes otsima sääsesüljest muidki tegureid, mis võivad soodustada peremehe nakatamist. "On olemas terve rida asjaolusid, mis aitavad sääsel paremini verd imeda," sõnas McKimmie, "kuid näib, et need abistavad ka viiruseid." Töörühm loodab edaspidi arendada ka selliseid molekule sihtivaid ja tõkestavaid teraapiaid. "Idee poolest võime valmistada vaktsiini, mis sihib näiteks nelja-viit neist teguritest ja takistab süljel viirusnakkuse mõju võimendamast," arutles autor.
McKimmie sõnul oleks üks võimalus arendada välja vaktsiin, mille mõjul tekiks kehas neutraliseerivad antikehad, mis seoks süljes leiduvaid molekule ja takistaks neil viirusele abi anda. "Oleme oma tööga praegu veel algstaadiumis," selgitas ta. Seni piirdus töö vaid loomamudelitega, sest enne mingitki laadi inimkatseteni jõudmist peavad uurijad McKimmie sõnul oma avastuses ja selle mõjus lõpuni veenduma.
Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Sääsehaiguste leviku võti peitub putukate süljes | https://novaator.err.ee/1608629056/saasehaiguste-leviku-voti-peitub-putukate-suljes | Leedsi Ülikooli teadlased eraldasid sääsesüljest molekuli, mida sihtides saaks luua vaktsiini mitme ravimatu haiguse vastu. Eestis levinud sääskede sülg ei sisalda seda ainet juba eos. |
Fenerbahce võitis esimese veerandaja 24:12 ning 12-punktilisest kaotusseisust enam Efes välja ei roninud. Teise veerandi võitis Efes 23:17, kuid sellest ei piisanud rivaalklubi alistamiseks.
Kolmandas kohtumises 37 punktiga säranud Shane Larkin sai seekord kirja kõigest kümme punkti. Meeskonna teine eestvedaja Vasilije Micic tõi meeskonnale samuti ainult kümme silma. Tibor Pleiss ja Chris Singleton olid Efesi parimad, tuues mõlemad 17 punkti.
Fenerbahce jaoks oli tegu kümnenda meistritiitliga ja esimesega pärast 2018. aastat. Jan Vesely viskas parimana 18 punkti ja ta nimetati ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Nando De Colo (Fenerbahce) lisas 17 silma ja Marko Guduric 16. | Euroliiga võitja jäi koduliigas tiitlist ilma | https://sport.err.ee/1608629068/euroliiga-voitja-jai-koduliigas-tiitlist-ilma | Esmaspäeval peetud Türgi korvpalliliiga finaalseeria neljandas kohtumises alistas Istanbuli Fenerbahce 92:80 Euroliiga meistri Anadolu Efesi ning võitis sellega meistritiitli. |
Emmanuel Macron alustas 2022. aastat suurte ambitsioonidega. Saada uus mandaat Prantsusmaa presidendina, muuta eesistujana Euroopa Liitu ja saavutada Prantsusmaa parlamendivalimistel taaskord enamus, mis lubab reformidega jätkata.
Kaks nädalat enne Euroopa Liidu eesistumise lõppu on Macron Prantsusmaa president ja kahtlemata hetkel kõige mõjukam Euroopa liider, kõige suurem eesmärk on saavutatud. Kahte eelmist Prantsusmaa presidenti tagasi ei valitud. Ka sisepoliitikas ei ole Macronil millegi üle kurta. Euroopa asjades on seis vastuolulisem.
Macronil läheb sisepoliitikas hästi
Pühapäeval toimunud parlamendivalimiste esimese vooru tulemused lubavad ennustada Macroni Ensemble koalitsiooni võitu selle nädala lõpus toimuvas teises voorus. Suure tõenäosusega kaotab Macron absoluutse enamuse ja peab moodustama koalitsiooni kas vabariiklaste (Les Républicains) erakonnaga või vasakblokiga NUPES, mis tegi valimiste esimeses voorus Macroni koalitsiooniga sisuliselt sama tulemuse (25 protsenti).
NUPES-i juht Jean-Luc Melenchon, kes on vastu Prantsusmaa NATO liikmesusele ja lubab mitte täita neid Euroopa Liidu õigusakte, mis prantslastele ei sobi, on kogu kampaania üles ehitanud Macronile vastandumisele. Pigem saab NUPES olema jõuline opositsioonijõud, mis võtab opositsiooniliidri koha üle Marine Le Peni Front Nationalilt, mis saavutas esimeses voorus 18,5 protsendiga kolmanda tulemuse.
Praeguse prognoosi kohaselt saab Ensemble 577 kohalises parlamendis 255-295 kohta, NUPES 150-190, vabariiklased (Les Républicains) 50-80 ja Front National 25-40 kohta.
Koalitsioon sunnib Macroni võtma valitsusse ministreid väljaspoolt oma erakonda ja otsima rohkem kompromisse, kuid võimaldab enamuse plaanitud reformidega jätkata ja valida ise peaminister. Macron suudab vältida n-ö jagatud valitsemist, mis on Prantsuse poliitikas sagedane, selleks peaks vasakblokk suutma moodustada koalitsiooni, mis on ebatõenäoline.
Prantslased tajuvad Venemaad meist erinevalt
Üheks Macroni edu põhjuseks on prantslaste õige tunnetamine. Ühiskonna eelistuste allhoovused lähevad tagasi Teise maailmasõja aegsesse ja järgsesse aega. "Jah, see on Euroopa, Atlandist Uuraliteni, kogu Euroopa, mis otsustab maailma saatuse". See tsitaat ei pärine Vladimir Putinilt vaid Prantsusmaa natsivastase vastupanuliikumise juhilt ja hilisemalt pikaaegselt Prantsusmaa presidendilt Charles de Gaulle'ilt. Kõnest, mille ta pidas Strasbourgi Ülikoolis 22. novembril 1959. aastal.
Prantslased on alati näinud tugevat Euroopat vastukaaluna ameeriklaste ja brittide domineerimisele ning Venemaad Euroopa osana, partnerina. Vaikne vastuseis ingliskeelsetele suurjõududele sai alguse Teise maailmasõja lahendustest, millega prantslased jäeti eemale olulistelt kohtumistelt ja kokkulepete sõlmimisest.
"De Gaulle blokeeris kaua brittide majandusühendusega liitumist, kartes, et Ühendkuningriik hakkab vähendama Prantsusmaa mõjujõudu Euroopa turul."
Lähenemine Saksamaale ja Euroopa Majandusühenduse moodustamine olid muuhulgas kantud mõttest tasakaalustada ameeriklaste ja brittide mõju. De Gaulle blokeeris kaua brittide majandusühendusega liitumist, kartes, et Ühendkuningriik hakkab vähendama Prantsusmaa mõjujõudu Euroopa turul.
Saamata brittide ja ameeriklastega võrdset staatust NATO-s, mis oleks prantslastel võimaldanud arendada tuumarelvi USA-st sõltumatult, viis de Gaulle Prantsusmaa 1968. aastal välja NATO sõjalistest struktuuridest. NATO sõjaliste juhtimisstruktuuriga taasliitusid prantslased alles 2009. aastal Nicolas Sarkozy presidendiajal.
Kui meenutada hiljutist AUKUS-e kokkulepet USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia vahel tuumaallveelaevade arendamiseks, millest Prantsusmaa kõrvale jäeti, tunnevad prantslased end ka nüüd väiksema vennana, kellega ei arvestata.
Prantsuse viienda vabariigi looja de Gaulle'i ideoloogiat toetab siiani ka prantsuse haridussüsteem alates sellest, et natsist füüreri kuritegusid hakkavad lapsed õppima juba esimeses klassis, Stalini ja kommunismi kuritegudeni aga ei jõutagi.
Prantsusmaa eesistumise tulemused ei ole veel selged
Vaatamata sellele, et Prantsusmaa on andnud Ukrainale raskerelvi, teinud eesistujana kõva tööd, et Venemaa sanktsioonide paketid saaksid heakskiidu, ja pooldab nii Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist kui ka energiaembargot, on Macroni telefonikõned Vladimir Putinile ja Venemaa "mitte-alandamise poliitika" tekitanud olukorra, kus Prantsusmaa poliitikat ei mõista Ukraina ega Ida-Euroopa partnerid.
Macronil on aastaid olnud de Gaulle'i poliitilisest ideoloogiast lähtuv suur eesmärk: suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat. Ida-Euroopa on sellesse alati skeptiliselt suhtunud, kuid Venemaa sõjaga Ukrainas sai Euroopa strateegiline autonoomia suure võimaluse.
Nüüdseks on selge, et see eesmärk teoks ei saa, kuigi Euroopa sõjaline võimekus suureneb oluliselt. Prantsusmaa on EL-i sõjaliselt võimekaim riik, prantslaste sõjatööstus on igati arvestatav ja Euroopa on teinud ukrainlaste sõjalisel abistamisel palju rohkem, kui oleks võinud loota, aga Ida-Euroopa riigid usaldavad oma julgeoleku tagamisel jätkuvalt rohkem ameeriklasi ja britte. Nemad on suurimad Ukraina sõjalised toetajad ja nende sirgjooneline julgeolekupoliitika Venemaa suhtes annab idapoolsele Euroopale kindlust.
Venemaa sõda Ukrainas andis võimaluse ka teisele Macroni eesistumise suurele poliitilisele eesmärgile, uues rändepaketis kokkuleppimisele. Ukraina sõjapõgenike laine muutis küll senist arusaama rändepoliitikas, kuid ei tekitanud Ida-Euroopas loodetud soovi solidaarse põgenike jagamise mehhanismi järele. Neil päevadel käivad veel ministrite viimased arutelud uue rändepaketi üle. Kokkulepe on võimalik, aga solidaarsuse osas ei minda kaugemale ajutisest vabatahtlikust põhimõttest.
Prantsusmaa eesistumise edukuse panevad paika juuni viimased nädalad. Jaanipäeval toimub Euroopa Liidu liidrite kohtumine, kus otsustakse Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmine. Eeldatavalt enne seda näeme EL-i kolme juhtriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia liidrite visiiti Kiievisse, mille käigus arutatakse nii Ukraina toetamise kui ka rahuläbirääkimiste alustamise võimalusi.
Eelmise nädala telefonikõnes Volodõmõr Zelenskiga kinnitas Emmanuel Macron, et Ukraina peab sõja Venemaa vastu võitma ning rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine. Kesk-Euroopa liidrid tahaksid kahtlemata, et sõda lõppeks, aga hirm, et Ukrainat sunnitakse järeleandmistele on ülepaisutatud.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. | Keit Kasemets: Macron vaatab Ukrainat läbi Prantsuse poliitikapeegli | https://www.err.ee/1608629062/keit-kasemets-macron-vaatab-ukrainat-labi-prantsuse-poliitikapeegli | Emmanuel Macron on kinnitanud, et Ukraina peab sõja võitma ning rahuläbirääkimiste alustamise eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine. Kesk-Euroopa liidrid tahaksid kahtlemata, et sõda lõppeks, aga hirm, et Ukrainat sunnitakse järeleandmistele on ülepaisutatud, kirjutab Keit Kasemets. |
Mõttevahetuses "Põhiseadus 30. Vabadused ja vaidlused" analüüsivad õigusriigi nõrkusi ja tugevusi õiguskantsler Ülle Madise, presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja vandeadvokaat Paul Keres. Arutelu juhib rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.
30 aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist 28. juunil 1992 ei tunne kõik Eesti inimesed, et nende põhiõigused oleksid kaitstud. Ühiskonna valupunktina tajutakse lõhestumist ning dialoog eliidi ja tavakodanike vahel kas puudub või pole piisav. Euroopa Liidu soolise palgalõhe tabelis on Eestil ühed kõrgemad protsendid ja pensionäride elatustase jääb kas suhtelisse vaesusse või vaesusriski.
Kas ühiskonnagruppide üksteisest kaugenemise kompenseerib koos suurriikidega digiinnovatsiooni arengus kaasa rääkimine? Või kas fakt, et elanike arvu kohta on Eestis kõige enam idufirmasid, annab meile piisavalt lootust seljatada ebavõrdsest kohtlemisest tulenevad probleemid? | Otse kell 17.30: Madise, Kalmo ja Keres põhiseaduse tervisest | https://www.err.ee/1608629053/otse-kell-17-30-madise-kalmo-ja-keres-pohiseaduse-tervisest | Rahvusraamatukogu üritustesarja "Infomüra" raames toimub teisipäeval põhiseaduse 30. aastapäeva puhul arutelu, kus õigusteadlased koos õiguskantsler Ülle Madisega vahetavad mõtteid põhiseaduse tervise üle. Kell 17.30 algavat arutelu näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Reedel, esimesel võistluspäeval, tervitas sportlasi ilus suveilm, mis kahjuks oli tuuletu. Küll aga said võistlejad merele laupäeval ja pühapäeval, et oma oskused merel proovile panna.
Ilca 7 võistlusklassis tuli võitjaks Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool), temale järgnes Tavo Annus (ROPK) ning kolmanda koha saavutas Martin Aruja (ROPK).
Ilca 6 klassis oli aga esikolmik rahvusvaheline. Esimesele kohale tuli lätlane Estere Kumpina. Teise koha saavutas Karel Ratnik (Pärnu Jahtklubi) ning kolmas koht läks naaberriigist pärit sportlasele Elza Cibule.
RS Aerode puhul oli seekord parim Jaak Jõgi (Hara Seilamise Selts), temale järgnes Liina Kolk (Saaremaa Merispordi Selts) ning auväärsele kolmandale kohale tuli Ants Haavel (HSS).
Kõiki tulemusi saab vaadata siit.
Järgmine võistlus toimub juba sel nädalavahetusel, kui oma oskusi minnakse proovile panema Kärdlasse. | Pärnu Purjetamisnädal pakkus pingsaid sõite kaheks päevaks | https://sport.err.ee/1608628993/parnu-purjetamisnadal-pakkus-pingsaid-soite-kaheks-paevaks | Nädalavahetusel peeti Pärnus maha järjekordne Purjetamise Eesti Karikavõistluste etapp. Kolmest võistluspäevast saadi merele ainult kahel. |
Jalgpalli maailmameistrid, kes on alagrupis kaotanud kaks ja viiki mänginud samuti kaks mängu, paiknevad grupis viimasel kohal kahe punktiga, olles lausa väljakukkumisohus madalamasse divisjoni.
Horvaadid võitsid mängu Luka Modrici varajasest penaltist löödud väravast. Modric on koondise eest löönud 152 mänguga 22 väravat. Alagrupi teises mängus võitis Taani 2:0 Austriat ning on üheksa punktiga liidripositsioonil. Kaks vooru jääb alagrupi lõpuni mängida ning Prantsusmaa ei suuda enam Taani juhtimist kõigutada.
Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps ei ole üheski senises mängus kasutanud parimat võimalikku koosseisu, kuna on andnud paljudele mängijatele puhkust.
Prantsusmaa suurimal staaril Kylian Mbappe'l oli mitu head võimalust, kuid ei suutnud neid realiseerida. Mängu lõpus vahetas peatreener sisse ka Antoine Griezmann'i, kuid ka tema ei suutnud viigiväravat lüüa.
Tulemused:
B-divisjon
Island-Iisrael 2:2
C-divisjon
Kazahstan-Slovakkia 2:1
Aserbaidžaan-Valgevene 2:0 | Horvaatia kustutas Prantusmaa lootused edasipääsuks | https://sport.err.ee/1608629011/horvaatia-kustutas-prantusmaa-lootused-edasipaasuks | Jalgpalli Rahvuste liiga kõrgeima divisjoni A-grupi kohtumises alistas Horvaatia koondis 1:0 Prantusmaa, kustutades sellega Prantsusmaa võimalused pääseda nelja parema hulka. |
Tallinna Tuule lasteaed on eesti õppekeelega lasteaed, kus kõik peaks toimuma sada protsenti eesti keeles, kuid tegelikkuses on meie lasteaia 227 lapsest üle 70 protsendi muukeelsed.
Tulenevalt Lasnamäe elanikkonnast moodustavad enamuse vene emakeelega lapsed, kuid meil on ka inglise, araabia, gruusia, ukraina, armeenia, leedu, kasahhi, portugali ja soome emakeelega lapsi. Järjest enam on peresid, kes valivad lapsele eestikeelse haridustee, mis on väga suurt tunnustust vääriv valik.
Kuid lasteaed, kus on üle 70 protsenti muukeelseid lapsi, ei suuda enam kuidagi pakkuda keelekeskkonda, mida pered ootavad ning mis tagaks eesti keele omandamise tasemel, et laps oleks valmis minema eestikeelsesse kooli. Õppetöö toimub küll eesti keeles, kuid lastel on omavahel mugavam suhelda emakeeles.
Ajast, ruumist, inimestest ja oskustest jääb meie olukorras väheks ning kindlasti ei ole me ainus lasteaed, kes on sellises seisus. Silt lasteaia uksel on küll uhkelt eestikeelne, sees aga valitseb keelte paabel, kus õpetajad töötavad vähemalt topeltkoormusega.
Sellest tulenevalt hakkasime kolm aastat tagasi ise asjaga pihta. Saime oma õpetajatele pakkuda lapse kõne arengu ja keelekümbluse koolitusi, millest viimased on varasemalt olnud kättesaadavad ainult keelekümblusrühmadele.
Lisaks võtsime oma eestikeelsesse lasteaeda tööle kaks eesti keele õpetajat, kes aiarühmades muukeelsete lastega igal nädalal väiksemates gruppides tegutsevad. Kuna laste keeletase on väga erinev – on neid, kes tulnud meie lasteaeda aasta enne lõpetamist, ja neid, kes käinud siin alates sõimerühmast –, peavad nii eesti keele kui ka rühmaõpetajad tegevusi vastavalt varieerima.
Samal ajal kui keeleõpetajad õpetavad muukeelseid lapsi, saavad rühmaõpetajad pühenduda neile vähestele eesti kodukeelega lastele, kes rühmas on, sest ka nende keele- ja kõneoskus vajab arendamist.
Poolteist aastat tasusime keeleõppe kulud ise, viimasel aastal on Tallinna haridusamet meie palgafondi keeleõpetajate võrra täiendanud ning rahastanud ka keeleõppe kabineti väljaehitamist. Ühegi teise toetusmeetme või programmi alla me ei sobi, kuna meil on ka eestikeelseid lapsi ning lasteaia töökeel on eesti keel.
Heal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi. Õpetajad teevad topelttööd, mis nõuab neilt suurt sisemist põlemist ja motivatsiooni. Suured muutused võtavad teadupärast aega ja päris elu liigub oma rütmis, aga kuskilt tuleb pihta hakata. | Marian Vares: kuskilt tuleb pihta hakata | https://www.err.ee/1608629005/marian-vares-kuskilt-tuleb-pihta-hakata | Heal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi, kirjutab Marian Vares algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
6.-12. juunini saabus Eestisse 1969 sõjapõgenikku (sh 333 last). Neist 1082 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Eestisse jääda soovijaid lisandus seega nädalaga 887.
Alates sõja algusest 24. veebruaril on Ukrainast piiri ületanud 7,3 miljonit inimest. Põgenikena on neist registreeritud 4,9 miljonit. Ajutise kaitse taotlusi on antud 3,2 miljonile.
Kõige rohkem on sõjapõgenikke siirdunud Poola - 1,15 miljonit inimest 9. juuni seisuga.
Eesti on vastuvõetud põgenike koguarvult Euroopas 21. kohal, kuid meie rahvastiku arvu silmas pidades eespool. | Eesti on vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku | https://www.err.ee/1608628999/eesti-on-vastu-votnud-42-257-ukraina-sojapogenikku | Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 27 489 inimesele. |
Nelja võiduni peetavas seerias on Golden State 3:2 juhtimas. See tähendaks, et järgmise mängu võidu korral saaksid nad tiitli, mis oleks nende jaoks neljanda NBA meistritiitliga viimase kaheksa aasta jooksul.
Viienda mängu staar oli Andrew Wiggins, kes viskas lausa 26 punkti (Golden State) ja võttis 13 lauapalli. Bostoni poolelt oli resultatiivseim Jayson Tatum (Boston Celtics; 27), võttes ka 10 lauda. Klay Thompson (Golden State) tabas lausa viis kolmest ja toetas meeskonda 21 punktiga. Stephen Curry ei tabanud imekombel see mäng ühtegi kolmepunktiviset, kuid tõi siiski 16 punkti.
Järgmine kohtumine peetakse Eesti aja järgi reede varahommikul. | Golden State on NBA tiitlist ühe võidu kaugusel | https://sport.err.ee/1608628981/golden-state-on-nba-tiitlist-uhe-voidu-kaugusel | Korvpalliliiga NBA finaalseeria viiendas kohtumises alistas Golden State Warriors 104:94 Boston Celticsi ning jääb ühe võidu kaugusele NBA tiitlist. |
Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči sõnul põhjustab Ühendkuningriigi tegevus Euroopa Liidus tõsist muret, mistõttu komisjon kaalub, milliseid samme järgmisena astuda.
Šefčoviči sõnul kaalub Euroopa Komisjon õiguslikke protseduure Ühendkuningriigi vastu, kes kavatseb septembris Põhja-Iiri protokolli senisel kujul tühistada.
Õiguslikke protseduure on Šefčoviči sõnul vaja, et kaitsta Euroopa Liidu ühisturu lõimitust nagu see läbiräägitud kaubandusprotokollis kirja pandud sai. Ühendkuningriigi ühepoolne tegevus hävitab Sefcovici sõnul mõlemapoolse usalduse. Euroopa Liit kavatseb sellises olukorras tagada protokolli elluviimise.
Sefcovici sõnul peegeldab Euroopa Komisjoni otsus just reaktsiooni Ühendkuningriigi ühepoolsele tegevusele ning on sellega täielikus proportsioonis.
Samalaadsed meeleolud valitsevad ka Põhja-Iirimaa kohalikus parlamendis, mille 52 liiget saatsid Ühendkuningriigi peaministrile Boris Johnsonile kirja, kus soovitatakse keskvalitsuse välja pakutud mittevajalikud uuendused tagasi lükata.
Kokku on Põhja-Iirimaa parlamendil 90 liiget, seega pooldab protokolli muutmise tagasilükkamist üle poole parlamendiliikmeist.
Saadikud kinnitavad, et uuenduste tagasilükkamist ja protokolliga jätkamist Brexiti ajal Brüsselis kokku lepitud kujul ei soovi ainult Põhja-Iirimaa poliitikud ja äritegelased, vaid ka suurem osa Põhja-Iirimaa elanikest. Allakirjutanute sõnul pole Põhja-Iiri protokoll praegusel kujul kaugeltki mitte ideaalne, kuid tegu on ainsa dokumendiga, mis põhjaiirlastele Brexiti negatiivse mõju eest üldse mingit kaitset pakub.
Samuti on kirja autorid kurjad Ühendkuningriigi valitsuse avalduse peale, mille kohaselt on Põhja-Iirimaa protokolli muutmist, täpsemalt selle osade tühistamist vaja Suure Reede rahuleppe säilitamiseks. Suure Reede rahulepe sõlmiti 1998. aastal ning see lõpetas vaenutsemise Iiri vabariiklaste ja britimeelsete lojalistide vahel.
Ühendkuningriigi valitsuse ministrid pole aga Põhja-Iirimaa enda poliitikutega nõus, vaid leiavad, et kõik Põhja-Iirimaa arvestatavad poliitilised jõud on avastanud protokollist mitmeid puudujääke. Ministrid leiavad, et protokoll on mõeldud ära hoidma piirikontrolli teket Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piirile, selle asemel tekitab protokoll edukalt aga piiri keset Iiri merd, kus Ühendkuningriigist imporditud kaubad peavad läbima tollikontrolli. | Briti valitsuse otsus ähvardab tekitada uue tüli Brexiti üle | https://www.err.ee/1608628948/briti-valitsuse-otsus-ahvardab-tekitada-uue-tuli-brexiti-ule | Ühendkuningriigi valitsus otsustas võtta vastu määrused, millega Euroopa Liidust lahkumise (Brexiti) käigus kokku lepitud ning Brexiti-järgsel ajal Põhja-Iirimaa staatust määrama pidanud mehhanism sisuliselt tühistatakse. Otsus ähvardab vallandada uue tüli Londoni ja Brüsseli vahel. |
"On kaheldav, kas vabariigi president põhiseaduse hoidjana saab ametisse nimetada uue valitsuse viisil, mis on ette nähtud ministrite vahetamiseks," kirjutas Jõks Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis.
Endine õiguskantsler tõi esile, et põhiseaduses on ette nähtud normid nii valitsuse vahetamiseks (paragrahv 89), misjuhul vahetatakse nii valitsemiskaaslasi kui valitsemisprogrammi, kui ka valitsuse koosseisus muudatuste tegemiseks (paragrahv 90).
Kuna valitsusremondi korral vahetatakse peaministri ettepanekul minister või ministrid välja, mis aga ei ole eelduslikult keeruline ega olulise mõjuga, siis põhiseadus seda ka põhjalikult ei reguleeri, tõdes Jõks. "Raske on ette kujutada, et mõne ministri vahetamiseks toimuksid nädalaid kestvad läbirääkimised, mis tipnevad uue valitsemiskokkuleppe allkirjastamisega," lisas ta.
Jõksi sõnul nõustub ta põhiseaduse ühe looja Liia Hänniga, kes pidas küsitavaks seda, kuidas luuakse praegu uut valitsuskoalitsiooni, mille käigus eeldatakse, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsuse moodustamiseks ei ole vaja peaministri tagasiastumist
"Põhiseaduse 30-aastase ajaloo jooksul oleks see esimest korda, kui uus valitsus astub ametisse korras, mis on ette nähtud ministrite vahetamiseks," rõhutas Jõks. Tema hinnangul ei ole varem samal moel valitsusi moodustatud.
"Siiani on meie riigipead oma otsustes seda vahetegu ka järginud," märkis endine õiguskantsler.
"Ajal, kui oleme silmitsi kobarkriisidega, ei ole Eesti huvides valitsus, mille ametisse nimetamise seaduslikkus on küsitav," lõpetas Jõks oma artikli. | Jõks: valitsust ei saa vahetada valitsusremondi reeglite järgi | https://www.err.ee/1608628921/joks-valitsust-ei-saa-vahetada-valitsusremondi-reeglite-jargi | Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks leiab, et käivitatud valitsusvahetus ei saa toimuda valitsusremondi vormis, vaid peaminister Kaja Kallas peaks tagasi astuma ning nõudma endale uut mandaati. |
Saksamaa on nüüdseks tarninud ukrainlastele arvestatava hulga relvastust – tuhandeid tankitõrje ja lühimaa õhutõrje rakette, 100 000 granaati, 16 miljonit padrunit ja muud. Kuid raskerelvastuse tarned on seni jäänud vaid lubadusteks.
Näiteks lubas Saksamaa aprillis Ukrainale seitset liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000. Need peaks Ukrainasse jõudma selle kuu lõpus. Sarnased Norra ja Prantsuse päritolu süsteemid on Ukrainas rindel juba kasutusel.
Veel aprillis räägiti Saksamaal 50 soomustatud õhutõrjekahurist Gepard. Nüüdseks on täpsustatud lubatud arvu kolmekümnele – 15 juulis ja 15 augustis.
Kui ameeriklased ja britid teatasid, et saadavad Ukrainale mitmikraketiheitjaid, lubas sama ka Saksamaa. Kuid hiljem selgus, et sakslaste süsteem vajab tarkvara uuendust, mis võib võtta kuid.
1. juunil kinnitas Scholz parlamendis taas, et Saksamaa toetab Ukrainat raskerelvastusega.
"Tulevatel nädalatel me tarnime veel relvi. Näiteks on valitsus otsustanud saata süsteemi IRIS-T, kõige moodsama õhutõrjesüsteemi, mis Saksamaal on. Nii võimaldame kaitsta Vene õhurünnakute eest ühte Ukraina suurlinna," rääkis kantsler.
Kui Bundestagis teenis Scholz sellega aplausi, siis Saksa meedia kirjutab, et kaitseministeeriumile tuli lubadus üllatusena. Nii võib jälle juhtuda, et tarne jääb venima – moodne õhutõrjesüsteem ei pruugi Ukrainasse jõuda enne detsembrit. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütleb, et tõenäoliselt Saksamaa lõpuks lubatud tarnetest ei loobu.
"Tundub, et nad panustavad sellele, et nende relvasüsteemide tähtsus kukub ajaga. Võib-olla sakslased loodavad, et see küsimus üks hetk kaob. See oli kindlasti sõja alguses Saksamaa ja paljude teiste seisukoht, et Venemaa võidab väga kiiresti ja relvatarnetel pole mõtet," tõdes Lawrence.
Samas ei usu Lawrence, et sakslased valetavad. On ka hulgi tehnilisi põhjuseid miks tarned venivad. Alarahastatud Saksa armeel on relvi vähe, need on kohati pikalt hoiul olnud ja seetõttu vajab nende töökorda seadmine aega. Lisaks on ukrainlastel vaja väljaõpet.
"See on mitme teguri koosmõju, kuid peamine põhjus on see, et Scholz peab rahuldama ka koalitsioonipartnereid, kes on endiselt Ukrainasse igasugu relvaabi saatmise vastu," rääkis Lawrence. | Saksamaa lubatud raskerelvastus pole seni Ukrainasse jõudnud | https://www.err.ee/1608628915/saksamaa-lubatud-raskerelvastus-pole-seni-ukrainasse-joudnud | Saksamaa on lubanud Ukrainale raskerelvastust, kuid selle kohalejõudmine venib. Kui osaliselt on kiired tarned tehniliselt keerukad, siis tõenäoliselt venitab liidukantsler Olaf Scholz peamiselt poliitilistel põhjustel. |
Normaalajal sajaprotsendilisi võimalusi ei sündinud, kümme minutit enne lisaaja lõppu tabas Edison Florese pealöök Austraalia posti, kuid 120 minuti jooksul kummagi meeskonna väravalukke lahti muukida ei õnnestunudki.
Lisaaja üleminutil tegi Austraalia koondise peatreener Graham Arnold tavatu vahetuse, kui võttis pingile meeskonna esiväravavahi ja kapteni Mathew Ryani ning pani penaltiseeriaks postide vahele enne esmaspäeva vaid kaks koondisemängu pidanud 33-aastase Andrew Redmayne'i.
Austraalia risk aga õigustas ennast: pärast Martin Boyle'i eksimust lõi Luis Advincula Peruu kolmanda penalti posti ning seejärel pareeris Redmayne Lõuna-Ameerika koondise kuuenda löögi, saates austraallased nõnda viiendat turniiri järjest MM-ile.
Austraalia kuulub MM-finaalturniiril D-alagruppi koos valitseva maailmameistri Prantsusmaa, Taani ning Tuneesiaga. Teisipäeval selgub Kataris viimane MM-ile pääsev riik, kui Costa Rica mängib Uus-Meremaaga. | Tavatu vangerdus viis Austraalia MM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/1608628810/tavatu-vangerdus-viis-austraalia-mm-finaalturniirile | Jalgpalli maailmameistrivõistluste Aasia ja Lõuna-Ameerika konföderatsiooni play-off 'is alistas Austraalia penaltiseeria järel Peruu ning pääses MM-finaalturniirile. |
Eestlasi osales seekord koguni kuus, neist viis olid Aix Racing Teami sõitjad. Rotax Junior klassis võistlesid Marko Andreas Muru, Jakob Mattias Oja, Siim Leedmaa ja Georg Kõss ning Rotax max klassis hoidsid eestlaste lippu kõrgel Kaspar Korjus ja Kairo Kivi (KH Racing Team).
Juba alates treeningutest oli näha et Kaspar Korjuse hoog on selline, mis lubab oodata kõrget kohta. Treeningutel pidevalt esikolmiku aegu näidanud Korjus sõitis kvalifikatsioonis välja ülikõrge teise aja, mis tähendas eelsõitudesse stardikohta esireast. Ka eelsõitudes suutis Kaspar näidata tugevat sõitu ja eelfinaalis oli Korjuse stardikohaks kuues positsioon. Eelfinaalis pidi ta kahjuks mõned kohad loovutama stardis toimunud väljasõidu tõttu. Tugevat sõitu näidates lõpetas ta eelfinaali üheksandana. Kairo Kivi tulemuseks eelfinaalis oli 17. Finaali stardis pidi Korjus sarnaselt eelfinaalile kohti loovutama kuid südika sõiduga lõpetas ta hooaja esimese rahvusvahelise stardi kaheksandana. Kairo Kivi oli finaalis 18.
Rotax Junior klassis näitasid pea kõik eestlased terve nädala esikümne aegu. Vast kõige suuremate ootustega läbis eelsõidud Georg Kõss, kes eelfinaalis startis kuuendalt kohalt. Kahjuks lõppes tema sõit eelfinaalis juba avaringil. Uskumatu sõidu tegi aga Siim Leedmaa, kes rivi tagumisest otsast startides lõpetas eelfinaali kaheksandana. Paarisrakendina sõitnud Oja oli 17. ja Muru 18. Finaalis tõestas aga Kõss oma eelsõitude kiirust ja viimasest reast startinuna lõpetas ta finaali 10. kohal. Pisut ehk märkamatult leidsime lõpuprotokollis temast kaks kohta eespoolt ehk kahekandalt kohalt Marko Andreas Muru, kes tegi suurepärase rahvusvahelise debüüdi Rotax Junior klassis. Jakob Mattias Oja lõppkohaks jäi Valencias 25. ja Siim Leedmaa pidi finaalis kahjuks katkestama. | Kolm Eesti kardisõitjat pääses Valencias esikümnesse | https://sport.err.ee/82170/kolm-eesti-kardisoitjat-paases-valencias-esikumnesse | Hispaanias Valencia kardirajal sõideti läinud nädalavahetusel Rotax Winter Cup. See on kardisõitjatele üks suurimaid hooajaeelseid mõõduvõtte, kus kogu Euroopa paremik teeb esimese võistluse. |
Absoluutarvestuse parimaks tuli viimases stardis olnud Priit Prous, kes läbis 10 km ajaga 13.02,96, mis andis keskmiseks võimsuseks 361 (W). See tulemus jagatud sportlase kehakaaluga osutus päeva parimaks, milleks oli 4,85 (W/kg). Talle järgnes päeva parima aja välja sõitnud Lauri Peil, kes läbis 10 km 12.25,11-ga, kuid jagatise tulemusega 4,70 (W/kg) pidi leppima teise kohaga. Kolmas oli väda südikas sõidu teinud juunioride klassi kuulu Karel Georg Nõmm tulemusega 4,63 (W/kg).
Noorte arvestuse parimad olid M16 vanuseklassis Stefan Lootus, M14 vanuseklassis Robert Johanson, M12 vanuseklassis Romet Pajur ja N16 vanuseklassis Hanna Heinsaar.
Senini sarja koondarvestuse kahel liidril ei olnud sõbrapäev sportlikus mõttes hea. Indrek Vait ja Rivo Pajur pidid mööda laskma Lauri Peili Tartust, kes tõusis kokkuvõttes kolmandalt kohalt esimeseks. Noorte liider on endiselt Matvei Tarassov.
Sarja viimane etapp toimub 28. veebruaril 2016. Seekord sõidetakse 30 min ja 15 min distansti peale. Startida saab nii Tallinnas kui ka Tartus. | Wattbike'i sarja hooaja neljanda etapi võitis Prous | https://sport.err.ee/82165/wattbike-i-sarja-hooaja-neljanda-etapi-voitis-prous | Tallinna lahtistel meistrivõistlustel siseratastel, Wattbike'i 4. etapp, tõi kokku hulgi spordisõpru, kes valentinipäeval oma võimed proovile pani. Seekord oli kavas absoluudi 10 km ja noorte 4 km sõit. Pingerida koostati distantsi läbimisel saavutatud keskmine võimsus jagatud kehakaaluga (W/kg) tulemuste põhjal. |
"Lagunemise oht on reaalne, kuna see protsess on tõepoolest väga õrn. Tegelege sellega ettevaatlikult. Seda, mis on purunenud, ei saa enam parandada," ütles ta Rumeenias, lisades, et Euroopa Liit on praegu jõudnud "kriitilise hetkeni".
London soovib leppida Brüsseliga kokku Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise tingimustes ning korraldada seejärel rahvahääletuse. | Tusk: Euroopa Liidu lagunemise oht on reaalne | https://www.err.ee/554489/tusk-euroopa-liidu-lagunemise-oht-on-reaalne | Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas esmaspäeval 28-liikmelise Euroopa Liidu lagunemise eest ning kutsus suuremale koordineerimisele reageerimisel nn Brexitist tulenevale ohule. |
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon peab "selliseid rünnakuid rahvusvahelise õiguse jõhkrateks rikkumisteks", ütles maailmaorganisatsiooni kõneisik Farhan Haq.
Rünnakud tsiviiliobjektidele mõistis hukka ka USA, Ühendriikide andmeil said Aleppo provintsis tabamuse muu hulgas humanitaarorganisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières - MSF) rajatis ja Azizi linnas asuv naiste ja laste haigla.
Vägivalla kasv leidis aset vaid paar päeva pärast seda, kui rahvusvaheline Süüria toetusrühm leppis Münchenis kokku peatada nädala jooksul vaenutegevus, et liikuda sealt edasi alalise relvarahu kehtestamise suunas.
Ei Ühendriigid ega ÜRO nimetanud, kes õhulöögid andis, kuid Venemaa on Aleppos ja selle ümbruses korraldanud viimasel ajal intensiivseid õhurünnakuid, et toetada Süüria valitsusvägede suurpealetungi.
USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby sõnul seavad viimased arengud kahtluse alla Venemaa tahte ja/või võime aidata kaasa Assadi režiimi jätkuva brutaalsuse peatamisele oma rahva vastu.
"Et Assadi režiim ja selle toetajad jätkavad neid rünnakuid ilma põhjuseta ja austamata rahvusvahelisi kohustusi kaitsta süütuid elusid, on vastuolus rahvusvaheliste üleskutsetega kaasa arvatud Müncheni julgeolekukonverentsil, hoiduda rünnakutest tsiviilisikute vastu.
AFP fotodelt võis näha õhurünnakus osaliselt kokkuvarisenud MSF-i haigla rususid.
"Haigla purustamine jätab 40 000 kohalikku elanikku aktiivses konfliktitsoonis ilma arstiabist," lausus Piirideta Arstide Süüria operatsiooni juht Massimiliano Rebaudengo.
ÜRO avaldus andis märku, et tabamuse saanud tsiviilobjekte ja ohvreid on palju rohkem kui esialgu teatati. | ÜRO: Süürias on rünnakud koolidele ja haiglatele nõudnud 50 tsiviilohvrit | https://www.err.ee/554495/uro-suurias-on-runnakud-koolidele-ja-haiglatele-noudnud-50-tsiviilohvrit | ÜRO andmetel on Süüria põhjaosas Aleppo ja Idlibi provintsis saanud õhurünnakutes vähemalt viiele meditsiiniasutusele ja kahele koolile surma kuni 50 tsiviilisikut, ohvrite seas on ka lapsi. |
Kaheringilisel lühirajavõistlusel oli Kaasiku GPS-jälgimise info põhjal poolel distantsil veel esikümne lõpus, kuid raja teises pooles õnnetus tal mitmest konkurendis mööduda. Võitnud soomlannale Mira Kaskisele kaotas Kaasiku 1.42-ga, jäädes seejuures medalist 1.18 kaugusele. Avadistantsil pronksi võitnud Daisy Kudre tegi kohe raja algul 3-minutilise eksimuse ja taandus 11. kohale (+5.29). Kaisa Sander oli 15. (+10.51).
Meeste klassis võitis kolmanda individuaalvõistluste kulla bulgaarlane Stanimir Belomažev (35.37), edestades tihedas heitluses kolme konkurenti Soomest. Eesti noormeestest oli tänagi parim Rimmo Rõõm 21. kohaga (+6.47), Andres Saalile 24. koht (+10.29).
Järgmised üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused toimuvad 2018. aastal Tartus ning 2019. aastal on ala ka esmakordselt Krasnojarskis toimuva taliuniversiaadi kavas. | Evely Kaasiku jõudis tudengite MM-il kolmandat korda poodiumile | https://sport.err.ee/82159/evely-kaasiku-joudis-tudengite-mm-il-kolmandat-korda-poodiumile | Venemaal Tuulas toimuvate esimeste üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste lõpetuseks sõidetud ühisstardist lühirajal saavutas Evely Kaasiku 6. koha, jõudes seega kõigil kolmel individuaaldistantsil lillesaajate hulka. |
Uueks aastaks Kasahstani esiliigasse kukkunud Kaisari vastu alustasid mõlemad Eesti koondislased mängu algkoosseisus ning said kirja kogu avapoolaja, vahendas Soccernet.ee.
Poola esiliiga hooaeg jätkub Miedzi jaoks 4. märtsil. | Subbotin ja Artjunin kuulusid taas põhikoosseisu | https://sport.err.ee/82158/subbotin-ja-artjunin-kuulusid-taas-pohikoosseisu | Poola jalgpallimeistrivõistluste esiliigaklubis Legnica Miedz pallivad Artjom Artjunin ja Igor Subbotin alustasid taas treeningmängu algkoosseisus, kui Miedz alistas Rimo Hundi eelmise koduklubi Kõzõlorda Kaisari tulemusega 3:1. |
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Vitali Fridzon ning Kyle Hines 12 punktiga, kaotajate poolelt tegi kaksikduubli Rasid Mahalbasic 13 silma ja 11 lauapalliga.
Krasnodari Lokomotiiv-Kuban alistas samuti omal väljakul Loimaa Bisonsi 95:55 (23:22, 28:14, 27:14, 17:5). Anthony Randolph tõi võitjatele 26 ja Paul Hill kaotajatele 14 punkti.
CSKA, kelle ainus kaotus pärineb avaringist Nižni Novgorodilt, juhib turniiritabelit, Lokomotiiv-Kuban on neljandal, Nižni Novgorod kaheksandal ning Bisons 11. kohal. Kalev/Cramo hoiab 16 meeskonna seas 14. positsiooni. | CSKA nuhtles Ühisliiga tunamullust finalisti 33-punktilise ülekaaluga | https://sport.err.ee/82157/cska-nuhtles-uhisliiga-tunamullust-finalisti-33-punktilise-ulekaaluga | Korvpalli VTB Ühisliigas sai Moskva CSKA kodus 98:65 (23:11, 21:21, 31:9, 23:24) jagu tunamullusest finalistist Nižni Novgorodist. |
"Me sõltume sellest, et Euroopa Liidu ja Türgi tegevusplaan tööle hakkab. Ja mulle meeldiks näha meeldivat üllatust meie Kreeka kolleegide poolt," rääkis Fico Kesk- ja Ida-Euroopa riikide peaministrite kohtumisel.
"Kuid ma pean tunnistama, et ma olen üsna pessimistlik. See on ka põhjus, miks me rääkisime ka plaanist B, milleks on Makedoonia ja Bulgaaria piiride kindlustamine," lisas ta Reutersi teatel.
Reedel esitati Kreekale ametlikult nõudmine võtta kontrolli alla olukord rändesurve alla jäänud Schengeni ruumi välispiiril. Allika kinnitusel kiideti samm ministrite nõukogus heaks hoolimata sellest, et Ateena oli sellele vastu.
Kokku peab Kreeka kolme kuu jooksul ellu viima 50 ettekirjutust. Kuna see on üsnagi ebatõenäoline, võib peagi kätte jõuda enneolematu situatsioon, kus lubatakse liikmesriikidel taastada kuni kaheks aastaks piirikontroll Schengeni ala sisepiiridel.
Eelmisel aastal saabus Kreekasse rohkem kui 850 000 migranti ja põgenikku, kellest suurem osa liikus edasi teistesse Euroopa riikidesse. | Slovakkia peaminister: Euroopa Liidu piiride kaitsmiseks on vaja plaani B | https://www.err.ee/554484/slovakkia-peaminister-euroopa-liidu-piiride-kaitsmiseks-on-vaja-plaani-b | Slovakkia peaminister Robert Fico märkis, et Türgi ja Kreeka ei pruugi tulla toime Euroopasse suunduvate migrantide pidurdamisega, ning seega peab tema arvates olema valmis ka "plaan B", kuidas Bulgaaria ja Makedoonia piire kindlustada. |
Vene viibis Kaunases toimunud kohtumises väljakul 18.10 ning viskas selle ajaga 10 (2 pv 5/6, 3 pv 0/1) punkti, võttis mängu parimana 8 lauapalli, kaotas korra palli ja tegi 2 isiklikku viga.
Žalgiris juhib 24. vooru järel turniiritabelit 22 võiduga. 11-st vastasest jagu saanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas kuuendat kohta. | Vene hea mäng aitas Žalgirise Leedus 33-punktilise võiduni | https://sport.err.ee/82156/vene-hea-mang-aitas-zalgirise-leedus-33-punktilise-voiduni | Eesti meeste korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel Panevežyse Lietkabelise 92:59 (23:19, 27:14, 24:13, 18:13). |
Rääkides poliitilistest arengutest Moldovas kinnitasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid, et Euroopa Liit on jätkuvalt huvitatud koostöö arendamisest Moldovaga.
Eesti välisministri Marina Kaljuranna sõnul on stabiilsus partnerriikides Euroopa eluline huvi. "Moldova uus valitsus vajab Euroopa jätkuvat poliitilist toetust ning arengukoostöö-alast abi," ütles ta.
Kaljuranna hinnangul tuleb uuele valitsusele praeguste sisepoliitiliste pingete ja probleemide taustal anda aega tõestamaks, et jätkatakse reformidega Euroopa kursil.
Välisminister rõhutas, et Eesti jätkab arengukoostöö raames Moldova toetamist ja oma reformikogemuse jagamist. Eesti teeb Moldovaga koostööd nii demokraatlike riigistruktuuride ja kodanikuühiskonna tugevdamisel kui ka Euroopa Liidu nähtavuse tõstmisel, koostöös Eesti Idapartnerluskeskusega.
Välisminister Kaljuranna sõnul on oluline pöörata Moldovas enam tähelepanu Euroopa Liidu teemalise info edastamise ja valitsuskommunikatsiooni arendamisele, parandamaks arusaamist Euroopa Liidust. "Nii Euroopa Liidu alase info kui ka kogu reformide vajalikkust selgitav strateegiline kommunikatsioon aitab vähendada sisepingeid ning suurendada arusaamist Euroopa Liidust," nentis ta.
Euroopa Liidu välisministrid tõdesid, et Moldova peab senisest tõhusamalt rakendama EL-iga sõlmitud assotsieerimislepingut, eeskätt reformide alal riigiasutuste korruptsiooni, kohtusüsteemi läbipaistvuse ja riigi rahanduse haldamise valdkondades.
Välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Moldova Vabariigi kohta, milles öeldakse, et tänaseid raskusi saab ületada kõikide poliitiliste jõudude vahelise konstruktiivse dialoogi abil. Moldova valitsust kutsutakse üles seadma esikohale ulatuslik reformiprotsess, milles Euroopa Liit on valmis jätkuvalt abiks olema.
Järeldustes kutsutakse muuhulgas üles astuma samme, mis aitaksid ennetada uusi kriise pangandussektoris.
Samuti rõhutatakse vajadust tõsta tõhusama strateegilise teabevahetuse abil Moldova elanike teadlikkust Euroopa Liidust ja lõimumisprotsessi kasulikkusest. | Välisministrid: Euroopa Liit on jätkuvalt huvitatud koostöö arendamisest Moldovaga | https://www.err.ee/554485/valisministrid-euroopa-liit-on-jatkuvalt-huvitatud-koostoo-arendamisest-moldovaga | Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis räägiti arengutest Moldovas ning sealsete reformide jätkamise vajadusest. |
MM-sarja ainus talveralli oli tänavu raskete ilmaolude tõttu ära jäämas. Lõpuks võistlus siiski peeti ja selle võitis prantslane Sebastien Ogier Volkswagenil. Fordiga kihutav Ott Tänak oli viies.
"Nädal aega tagasi oli seis halb," ei varjanud Rootsi ralli eestvedaja Glenn Olsson. "Siiski suutsime korraldada suurepärase võistluse, mis tõi meile WRC-ga kolmeks aastaks lepingupikenduse." | Rootsi ralli jääb maailmameistrivõistluste kalendrisse | https://sport.err.ee/82155/rootsi-ralli-jaab-maailmameistrivoistluste-kalendrisse | Rootsi ralli kuulub ka järgmised kolm aastat autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse. |
Sotsiaaldemokraadid soovivad haldusreformiplaanis jätta soovi korral tänased vallad osavalla staatusesse ning tagada nii kohapealne demokraatia. Endine regionaalminister Siim Kiisler (IRL) peab aga plaani nõrgaks kohaks seda, et nii ei suudeta luua tugevaid ja võimekaid omavalitsusi, mille pärast reformi tehakse, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Sotsiaaldemokraatide nägemuses tegutseks nendes osavaldades ka osavallavolikogu ning vallavolikogu võiks vajadusel delegeerida osavaldadele ka õiguse võtta osavallas vastu õigusakte.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Kajar Lember ütles, et nii saaks tagada kohapealse demokraatia ning selle, et otsustusprotsessid ei liiguks kuhugi kaugele.
Lemberi sõnul võiks see osavald ennekõige tegeleda näiteks sotsiaalhoolekande ja koolipidamise, aga ka heakorra ning näiteks teehooldusküsimustega.
"Eks need ongi sellised kogukondlikud temaatikad. Olgu ta kohapealse rahvamaja toimimine, alghariduse temaatika, lõpuks ka see teede lükkamine jääb erinevatesse kategooriatesse - kas ta läheb suure hankena üle maakonna või on seal ka nö väikehanked sees. Neid nüansse on tegelikult hästi palju. Ma veel kord möönan, et need on igal pool niimoodi erinevalt kokku lepitavad. See ei ole küsimus. Küsimus on meie puhul praegu selles, et me ei taha kuidagi seadusesse kirja panna, et kõik on mustvalgelt nagu paigas. Me tahaks vähemalt, et selline seaduseraamistik oleks olemas, mille sees on need asjad võimalikud," selgitas ta.
Endise regionaalministri Siim Kiisleri arvates pole küsimus selles, kas osavaldu lubada või mitte, sest need on osaliselt lubatud juba praeguses seaduses, aga küsimus on funktsioonides ja otsustuspäedevuses. Osavallad võivad killustada liigselt omavalitsust ning see ei teeniks reformi eesmärke.
"Meil täna on soov bürokraatiat vähendada selgelt, muuta avalikku haldust efektiivsemaks, paindlikumaks, kaasaegsemaks. Siis selline samm, kus sisuliselt tekiks osavaldade pealt üks tasand juurde, siis see oleks samm edasi minevikku. Kui selline otsustamine ära killustatatkse, et öeldakse, et te olete küll üks vald, aga valla sees igaüks teeb ise oma otsuseid, siis me ju teame, et tegelikult võimekus langeb, mitte ei kasva," märkis Kiisler.
Riigihalduse minister Arto Aas (RE) ütles, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul on osavaldade idee reformiseadusesse kirja pandud.
"Otsustada nüüd lähtuvalt kohalikest oludest, kui suurt rolli osavallale ette nähakse, aga me ei taha anda osavallale õigusaktide andmise õigust. Me ei taha, et osavaldades oleks eraldi ametkond - see peaks ikkagi olema ühes omavalitsuses üks täidesaatev. Küll aga võiks osavalla tasandil kujundada ja anda arvamusi valla eelarve kohta, planeeringute kohta, arengukava kohta, aga pigem sellise nõuandva esindusorganina, mitte sellise ametkondliku aparaadina," rääkis minister Aas. | Osavaldade küsimusest võib kujuneda haldusreformi üks suuremaid vaidluskohti | https://www.err.ee/554478/osavaldade-kusimusest-voib-kujuneda-haldusreformi-uks-suuremaid-vaidluskohti | Üheks suuremaks vaidluskohaks võib kavandatava haldusreformi puhul kujuneda see, kas omavalitsuskorraldus peaks tulevikus olema ühe- või mitmetasandiline. Sotsiaaldemokraatide volikogu nägemuses võiks omavalitsusel olla palju tasandeid. |
Määravaks sai esimeses lasketiirus tehtud neli eksimust. Läbides teise tiiru puhtalt ja eksides kolmandas ja neljandas tiirus kummaski korra, saavutas Heldna omaeelaiste maailma tippkonkurentsis kõrge 10. koha. Teine stardis olnud Eesti koondislane Mart Všivtsev sai 36. koha.
Neidudest olid laskesuusatamise jälitussõidus stardis Anneliis Viilukas ja Hanna Moor. Eilse võistluse põhjal tänasele 7,5 km distantsile 18. kohalt startinud Viilukas langes koha võrra ja tema lõpptulemuseks jäi 19. koht. Hanna Moor saavutas tänasel võistlusel 46. koha.
Kiiruisutamises olid 1500 m stardis Eesti koondislased Kaspar Kaljuvee ja Kermo Voitka. Mõlemad noored uisumehed libisevad jääl kiiremini kui 1964. a olümpiavõitja Ants Antson. Kaljuvee sai täna 24. ja Voitka 27. koha.
Curlinguvõistkond kohtus täna hommikupoolses mängus Suurbritanniaga, kellele jäädi alla seisuga 2:8. Õhtul kell 20.30 kohtutakse Norraga. | Viilukas loovutas jälitussõidus ühe koha | https://sport.err.ee/82154/viilukas-loovutas-jalitussoidus-uhe-koha | Täna oli Lillehammeri II noorte taliolümpiamängudel stardis 10 Eesti spordi tulevikutegijat. Eile laskesuusatamise 7,5 km distantsil 5. koha saanud Robert Heldna täna oma positsiooni 10 km jälitussõidus kaitsta ei suutnud. |
Vehklemiskohtunik Juhan Salmi hinnangul võis Eesti meeskonnale saatuslikuks saada kohtunike eksimus.
Juhan Salm oma Facebooki konto vahendusel: "Peale tänaöist Vancouveris toimunud meeste epee MK-etapi poolfinaali, kus meie meeskond pidi väga dramaatiliselt alla vanduma hilisemale etapivõitjale Ungarile, jäi kripeldama kohtuniku eksimus, mis võis maksta meie meestele finaalikoha.
Nimelt oli selles kohtumises kasutusel tootjamaa Itaalia aparaat "Favero", mis normaalaja lõppedes enam torkeid ei registreeri. Seda selleks, et vältida hilisemad vaidlused selle üle, kas torge oli sooritatud enne või pärast aja lõppu. Tuli ei põlenud - järelikult oli aeg otsas. Lihtne.
Paraku on selle aparaadi "omapäraks" see, et enne lisaminuti algust tuleb kaugjuhtimispuldil vajutada nuppu "rearm", mis võimaldab uuesti torkeid registreerima hakata.
Eesti ja Ungari vahelises kohtumises seda nuppu ei vajutatud ning nii veheldi kuni otsustavate hetkedeni mittetoimivate relvadega. Seejuures on minu isiklik hinnang selline, et Koljal oli selle aja jooksul vähemalt kaks momenti, kus tema tuli oleks võinud süttida ning Eestile võidu tagada (momendid fotodel).
Kuigi sel hetkel eestlastele justkui sobis, et jätkati järele jäänud 5 sekundi vehklemist, siis tundsin huvi, et mis oleks saanud juhul kui seda oleks märgatud nt 1 sek enne aja lõppu? Loogiliselt võttes oleksid ju ungarlased nõudnud uut minutit.
Tuleb välja, et sellise olukorra jaoks polegi vist ühtegi reeglit, mis on seda imelikum, et seda tuleb ette isegi tihedamini, kui oleks normaalne. Olen isegi võitnud lisaminuti samasuguses olukorras, kus vastane tegi väga selge ja puhta torke, kuid tuli ei põlenud. Teisel katsel olin osavam mina.
Tuleb tunnistada, et nii Eesti meeskond kui ka Kolja viimases matšis tegi väga korraliku etteaste, kuid kahjuks sellest ei piisanud. Võib ju väita, et oleks siis võinud töötava relvaga veel ühe torke sooritada, kuid paraku sellisel tasemel vastased torgetega ikka päris kuivale ka ei jää." | Kohtunike eksimus võis epeemeeskonnale MK-etapil maksta finaalikoha | https://sport.err.ee/82153/kohtunike-eksimus-vois-epeemeeskonnale-mk-etapil-maksta-finaalikoha | Eesti meeste epeekoondis kaotas eile Vancouveris toimunud MK-etapil poolfinaalis lisaajal Ungarile 14:15 ning olümpiamängudele ei pääse. |
Žirinovski ütles telesaates "Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga", et Balti riigid ei saa ise otsustada, kellega nad koos on.
"Seda, kellega te koos olete, otsustame meie," ütles Žirinovski, väites, et Balti riigid asuvad Vene maadel. "Kas Narva on eestlaste linn? Ja mis on Daugavpilsi nimi? Borisoglebsk! Te asute teiste maal!" karjus Žirinovski.
Mamikins soovitas öeldu järel Žirinovskil suu puhtaks pesta.
"Pärast sääraseid sõnu minge ja peske oma suu klooriga puhtaks. Teil peaks häbi olema," ütles Läti poliitik. | Läti eurosaadik käskis Vene telesaates Žirinovskil suu puhtaks pesta | https://www.err.ee/554477/lati-eurosaadik-kaskis-vene-telesaates-zirinovskil-suu-puhtaks-pesta | Läti Üksmeele erakonna eurosaadik Andrejs Mamikins käskis pühapäeva õhtul Vene telekanali Rossija-1 saates Vene liberaaldemokraatide liidril Vladimir Žirinovskil suu puhtaks pesta, kuna viimane väitis, et Balti riigid asuvad Vene aladel. |
Saksamaal sündinud Kameruni päritolu 24-aastane Matip on Schalke eest pidanud Bundesligas 181 kohtumist, milles löönud 17 väravat.
Liverpooli sakslasest peatreener Jürgen Klopp üritas Matipi Inglismaale meelitada juba jaanuaris, kuid need katsed lõppesid edutult. Nüüd liitub Matip Liverpooliga 1. juulil ilma üleminekutasuta. | Schalke kaitse tugitala liitub Liverpooliga | https://sport.err.ee/82145/schalke-kaitse-tugitala-liitub-liverpooliga | Saksamaa jalgpalliklubi Gelsenkircheni Schalke kaitsja Joel Matip liitub pärast käesoleva hooaja lõppu inglaste Liverpooliga. |
Teine koondislane Oliver Venno seevastu Türgis mängupraktikat ei saanud, vahendas Volley.ee.
Innsbrucki Hypo Tirol saavutas lõppenud nädalal koduliigas kaks võitu. Esmalt mängiti kodusaalis 3:0 (17, 22, 19) tulemusega üle turniiritabeli kolmas meeskond Grazi UVC Holding ja seejärel võõrsil 3:1 (24, 15, -23, 22) resultaadiga tabeli viies võistkond Oberösterreichi SU Supervolley. Renee Teppan tõi esimeses kohtumises võitjatele 13 (+9, rünnakul 56%) ja teises mängus 20 (+11, 50%) punkti, olles mõlemas vastasseisus üleplatsimängija.
Esikohal jätkaval Innsbrucki esindusel on kuueteistkümnest mängust koos 47 punkti. Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dobi jääb maha nelja ja Grazi meeskond neljateistkümne silmaga.
Ankara Ziraat Bankasi mängumootor nii õlitatult ei käi, sest viimati jäädi võõral väljakul 1:3 (-21, -19, 23, -20) tulemusega alla Fenerbahcele. Vaid teises geimis korraks mängu sekkunud Oliver Venno statistikasse ühtegi märget kirja ei saanud. Marcus Nilsson tõi Bankasile seekord 18 punkti (rünnakul 41-st 17, 41%).
26 punkti kogunud Bankasi langes kaotusega Fenerbahce (28 punkti) seljataha viiendaks. | Teppan säras Austrias, Venno Türgis mängupraktikat ei saanud | https://sport.err.ee/82152/teppan-saras-austrias-venno-turgis-mangupraktikat-ei-saanud | Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan aitas koduklubi möödunud nädalal kahe võiduni, viibides mõlemas vastasseisus platsil algusest lõpuni. |
Nõmme Kalju U21 jaoks algab Esiliiga hooaeg 27. veebruaril, mil võõrustatakse Viljandi JK Tulevikku.
2014. aastal osales Nõmme Kalju duubel esimest korda Esiliigas, siis saavutati tugev neljas koht. Möödunud hooajal algas Nõmme Kalju II hooaeg Esiliigas aga väga raskelt, ning alles tugeva lõpuga suudeti saavutada püsimajäämine ning korralik viies koht. Millest möödunud hooaja keeruline algus? Kuidas jäite möödunud aastaga üleüldiselt rahule?
Mulle ei meeldi üldiselt rääkida eelmisest hooajast, kuid võin öelda, et pigem ei jäänud täielikult rahule. Alles hooaja teises pooles saavutasime oma rütmi ning hakkasid ka tulemused tulema. Samuti oleksin tahtnud näha rohkem noori esile tõusmas ning esindusmeeskonda murdmas.
Millised on tänavuse hooaja eesmärgid? Keda näete konkurentidena ning peate tugevaimaks iseseisvaks klubiks?
Mingi kindel tabeliseis ei ole kindlasti meie eesmärk, vaid noorte arendamine. Meile ei annaks midagi olla tabeli esimesed, kui me ei kasvataks esindusmeeskonnale ühtegi noormängijat. Kalju U21 treeneri eesmärk on esindusmeeskonnale mängijaid anda. Mul ei ole vahet, kas vastas on Kalev või Maardu, me keskendume oma peamistele eesmärkidele.
Kes U21 meeskonnast on lahkunud ning kes liitunud?
Mängijate põhituumik on jäänud samaks, kuid lisandumas on mitmed mängijad teistest klubidest ning ka järgmine aastakäik oma kasvandikke, kes oma võimaluse saavad. Kokku on meil koosseisus planeeritud 20-25 mängijat ning keskmiseks vanuseks eeldan kuskil 17,5-18 aastat.
Kas ootate ka oma III võistkonna tõusmist Esiliiga B tasemele sarnaselt Florale? Mis aastaks loodate oma kolmanda võistkonna nii kõrgele tõsta?
Sel hooajal jätkame suures plaanis samamoodi. Kalju III-s on plaanis anda mänguaega noortele, kes Kalju U21-s saavad vähem platsile.
Nõmme Kalju duubelmeeskonna keskmine kodumängude publikuarv oli eelmisel hooajal duublitest kõige kõrgem – 67 inimest keskmiselt mängu kohta. Kas Kalju jaoks on auasi olla jätkuvalt kõige vaadatum U21 meeskond? Kas olete ka mõelnud, mida saate teha veel rohkem ja paremini, et publikunumber uuel hooajal veelgi kasvaks?
Tahaksin näha mängudel 200-300 pealtvaatajat. Eelmisel hooajal tahtsime publikule näidata ilusat jalgpalli. Näiteks mängud Floraga tõid korralikult inimesi staadionile, mängud olid põnevad ning publik sai korraliku show! Suur publikuhulk motiveerib ka mängijaid, sest on, kellele mängida.
Meie eesmärk ongi arendada mängijaid, näidata ilusat jalgpalli, kuid meie mentaliteet on alati võita. See on meie filosoofia. Mängijad peavad armastama oma klubi, peavad tahtma siin olla ning eesmärgiga võita ja areneda. | Nõmme Kalju U21 loodab publikule ilusat jalgpalli näidata | https://sport.err.ee/82146/nomme-kalju-u21-loodab-publikule-ilusat-jalgpalli-naidata | Jalgpalliklubi Nõmme Kalju FC U21 kohtumised olid mullu duubelmeeskondade arvestuses pealtvaatajate jaoks kõige atraktiivsemad. Võistkonna treener Zaur Tšilingarašvili tahaks mängudel näha 200-300 inimest, näidata neile ilusat jalgpalli, aga säilitades peamist eesmärki, mis on noorte arendamine. |
Kübaratriki tegi Merily Toom, ühe värava lisasid võitjate kasuks Liivi Sõrmus ja Anne-Grethe Pajuviidik, vahendas Soccernet.ee.
Pärnu mängis koosseisus: Elis Meetua (Maarja Virula), Elizaveta Rutkovskaja, Berle Brant, Heleri Saar, Ketlin Saar, Kristina Bannikova, Kairi Himanen (Varje Tugim), Laada Tereštšenkova, Merily Toom, Margarita Matjuhhova (Anne-Grethe Pajuviidik), Liivi Sõrmus.
Eesti meisternaiskond on sel talvel käinud ka Soomes, kus tehti kaks viiki (Malmi Palloseuraga ja Vantaa PK-35 duubliga). | Pärnu lõi võõrsil Läti meistrile viis väravat | https://sport.err.ee/82147/parnu-loi-voorsil-lati-meistrile-viis-varavat | Pärnu JK naiskond käis nädalavahetusel külas Läti jalgpallimeistril FK Riial ning teenis 5:4 võidu. |
"226 häält on vaieldamatult olemas. Arvan, et Petro Porošenko Blokk hääletab, Samopomitš (Omaabi) hääletab, Batkivštšina samamoodi. Radikaalsel Parteil ei ole muud väljapääsu kui hääletada. Tagandamise poolt hääletab ka Volja Narodu ja arvan, et ka see osa Opositsiooniblokist, mis suunistab Rinat Ahmetovile," ütles Leštšenko esmaspäeval Kiievis ajakirjanikele.
Vastates Interfaxi täpsustavale küsimusele, mitu Petro Porošenko Bloki saadikut valitsuse tagandamise poolt hääletaks, ütles Leštšenko, et kõik sõltub president Petro Porošenkost.
"Sõltuvalt sellest, kas on Porošenko suunis toetada, toetab fraktsiooni enamus. Kui sellist suunist ei ole, siis vabal tahtel hääletaks inimest 30," arvas rahvasaadik.
11. veebruaril teavitas Samopomitši esindaja Viktoria Voitsitska, et tema erakond alustab allkirjade kogumist valitsuse umbusaldamiseks.
Esmaspäeval teatas Oleh Ljaško Radikaalne Partei, et tema erakonna saadikud andsid sellele allkirjad.
15. veebruaril registreeriti ülemraadas ka otsuseprojekt valitsuse tegevusaruande tagasilükkamiseks ja selle tegevuse mitterahuldavaks tunnistamiseks.
Ukraina valitsus esitab ülemraadale tegevusaruande teisipäeval, 16. veebruaril. | Petro Porošenko Blokk: Jatsenjuki tagandamiseks on hääled koos | https://www.err.ee/554469/petro-porosenko-blokk-jatsenjuki-tagandamiseks-on-haaled-koos | Ukraina ülemraadas on peaminister Arseni Jatsenjuki valitsuse tagandamiseks vajalikud hääled koos, kinnitas Petro Porošenko Blokki kuuluv rahvasaadik Sergi Leštšenko. |
Soome politsei teatel on kõik 16 jõuguliiget eestlased või Eestist pärit inimesed. Üks kahtlustatav on veel tabamata, vahendas Postimees.
Muu hulgas tegeles jõuk mootorrataste, veoautode ja vasktorude varastamisega.
Soome keskkriminaalpolitsei kahtlustuse järgi tegeles jõuk mullu kevadel ja sügisel Lõuna-Soomes eri kohtades suuremahuliste vargustega. | Soome politsei tabas 16-liikmelise Eestist pärit vargajõugu | https://www.err.ee/554464/soome-politsei-tabas-16-liikmelise-eestist-parit-vargajougu | Soome politsei tabas 16-liikmelise eestlastest vargajõugu, kes tegeles Lõuna-Soomes suuremastaabiliste vargustega, kirjutab Iltalehti. |
Pildil olevat 24-aastast meest on alust kahtlustada viimastel nädalatel Tallinna linna erinevates piirkondades kooliealistelt lastelt avalikes kohtades toimepandud mobiiltelefonide vargustes, teatas politsei.
Politseile hetkel teadaolevate ohvrite vanused jäävad 8 kuni 10 eluaasta vahele.
Seetõttu palub Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistus kõigil, kes tunnevad pildil oleva mehe ära või kelle lapse on viimasel ajal langenud mobiiltelefoni varguse või röövi ohvriks, anda sellest teada telefoninumbril 5690 4272. | Politsei otsib võimalikke varguse ohvreid | https://www.err.ee/554468/politsei-otsib-voimalikke-varguse-ohvreid | Politsei otsib 24-aasta meesterahva ohvriks langenud koolilapsi, kellelt kahtlustatav on mobiilitelefoni röövinud. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.