text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Hashimoto esikohatulemus oli 15.066 punkti, teise koha saavutanud horvaadi Tin Srbic skooriks jäi 14.900. Pronksmedali teeninud Venemaa Olümpiakomitee sportlane Nikita Nagornõi tulemus oli 14.533 punkti.
Hashimotot peetakse kaasmaalasest võimlemisstaari Kohei Uchimura, kes valmistub karjääri lõpetama, mantlipärijaks.
Ka 32-aastane Uchimura tegi koduseid olümpiamänge kaasa, kuid tema medalilootused purustas kangi kvalifikatsioonis toimunud kukkumine.
Jaapani kuulsaima meesvõimleja Uchimura olümpiamängude medalisaagiks on kolm kulda ja neli hõbedat. 19-aastane Hashimoto tõi juba oma esimestelt mängudelt koju kaks kuld- ja ühe hõbemedali, millest tingituna võib arvata, et noor jaapanlane on võimeline võimlemislegendi tulemust ületama. | Juba ajalugu teinud jaapanlane sai kodusel olümpial kaela ka teise kulla | https://sport.err.ee/1608296907/juba-ajalugu-teinud-jaapanlane-sai-kodusel-olumpial-kaela-ka-teise-kulla | 19-aastane jaapanlane Daiki Hashimoto, kes sai möödunud nädalal kõigi aegade noorima mehena kaela individuaalse mitmevõistluse kuldmedali, triumfeeris teisipäeval ka kangil. |
Nigeeria juurtega ja sõprusmängudes selle Aafrika riigi koondistki esindanud suur äär pallis NCAA ülikooliliigas kolm hooaega Tulsa Golden Hurricanes'i eest ning esindas viimasel kolledžiaastal Iona Gaelsi, kus kogus 34 kohtumisega keskmiselt 24,1 minutit, 8,6 punkti, 7,1 lauapalli ja 1,1 blokki, vahendab Korvpall24.ee.
Oma esimesel hooajal Euroopas pallis Edogi viis kohtumist Belgia kõrgliigaklubi Kangoroes'i eest ning 11 mängu Türgi meistriliigatiimi Sakarya eest. Türgis sai ta keskmiselt 25,5 minutiga kirja 10,3 punkti ja 7,1 lauapalli.
Hooajal 2019/20 jagas Edogi ennast Türgi esiliiga ja Iisraeli esiliiga vahel ning mullu pallis 24 kohtumist Prantsusmaal tugevuselt teises liigas Saint-Chamond' klubis. Keskmiselt 16,5 minutiga kogunes protokolli 8 punkti ja 4,5 lauapalli.
Peatreener Heiko Rannula sõnas värske täienduse kohta klubi Facebooki lehel: "Tegemist on liikuva ja atleetliku mängijaga, kes on võimeline katma kaitses erinevaid positsioone ja on rünnakul väga hea pick & roll mängija. Omab korralikku keskpositsiooniviset ja päris vabaks ei saa teda ka kolmesejoone taga jätta. Eelkõige ootan temalt head tööd kaitses ja lauas. Rünnakul sobib ta hästi kiire tempoga mängu, kus tema atleetlikkus kõige paremini esile tuleb."
Edogi enda sõnum Sadama tiimiga liitumisel on lihtne: "Ma teen kõik endast oleneva ja rohkem, et aidata meeskonnal võita!"
Edogi oli kirjas ka 49-mehelises Nigeeria koondise esialgses nimekirjas, kellega alustati peatreener Mike Browni käe all Tokyo olümpiamängudeks valmistumist.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pärnu toob korvi alla esialgu Nigeeria olümpiakoondisesse kuulunud palluri | https://sport.err.ee/1608296898/parnu-toob-korvi-alla-esialgu-nigeeria-olumpiakoondisesse-kuulunud-palluri | Pärnu Sadama korvpallimeeskond teatas teisipäeval, et ookeani tagant tuuakse klubi eesliini täiendama 27-aastane ja 202 cm pikkune ameeriklane Tarekeyi "T.K." Edogi. |
Kaks tundi ja 25 minutit kestnud põnevuskohtumises võttis esimesena liidrirolli 2018. aastal maailmameistriks kroonitud Poola koondis, võites esimese geimi 25:21.
Teises geimis suutis Prantsusmaa seisu viigistada, olles omakorda prantslastest 25:22 üle. Kolmas geim kuulus sarnaselt esimese geimiga 25:21 poolakatele, neljas geim sama skooriga hilisematele võitjatele.
Prantslaste neljanda geimi tugev lõpp kandus edasi ka otsustavasse geimi, sest seda asus Prantsusmaa kohe algusest peale juhtima ning Poolal oma rütmi üles leida ei lastud. Nii kuulus viies geim 15:9 ja kogu mäng 3:2 prantslastele.
Prantslaste edu võtmeks võib nimetada tugevat meeskonnamängu, sest erinevalt Poolast suutsid enam kui 10 punktiga võistkonda aidata neli meest. Esimeses kahes geimis kahvatult tegutsenud staarmängija Earvin Ngapeth tõi võitjatele lõpuks 17 punkti, kuid rohkemgi punkte tõi 24-aastane diagonaalründaja Jean Patry, lisades 21 silma. Üle 10 punkti lisasid ka Trevor Clevenot ja Nicolas le Goff. Viimane säras ka blokis, tuues sulustamisega viis punkti.
Poolakate rünnakuvankrit vedasid selgelt kaks meest - 29 punkti tõi maailma parimaks võrkpalluriks tituleeritud Wilfredo Leon, 26 punkti lisas Bartosz Kurek. Punkte toonute pingereas kolmas oli kõigest üheksa punktiga Mateusz Bienek.
Tundub, et tugeva Poola jaoks on olümpial veerandfinaalis konkurentsist langemine mustriks kujunemas, sest sama saatus tabas neid ka 2004., 2008., 2012. ja 2016. aastal.
Ülejäänud kolm poolfinalisti on Kanada alistanud Venemaa Olümpiakomitee, Jaapanit võitnud Brasiilia ja Argentina, kes mängis üle Itaalia.
Poolfinaalides kohtuvad Brasiilia ja Venemaa Olümpiakomitee ning Prantsusmaa ja Argentina, need mängitakse 5. augustil. | Prantslased lõpetasid valitsevate maailmameistrite olümpiaturniiri | https://sport.err.ee/1608296886/prantslased-lopetasid-valitsevate-maailmameistrite-olumpiaturniiri | Tokyo olümpiamängude meeste võrkpalliturniiril selgusid teisipäeval neli paremat, kes asuvad medaliomanikke välja selgitama. Viiendat olümpiat järjest langesid konkurentsist maailma paremikku kuuluvad poolakad, sel korral vandusid nad 2:3 alla Prantsusmaale. |
Sarja saab aasta pärast näha Amazon Prime Video keskkonnas, mis on saadaval 240 riigis. Uued osad ilmuvad sinna iganädalaselt, kirjutab Deadline.
Äsja lõppesid Uus-Meremaal esimese hooaja võtted ning sel puhul avaldasid sarja tegijad ka foto sarja esimesest osast, jättes täpsustamata, keda on pildil kujutatud.
View this post on Instagram
A post shared by Amazon Studios (@amazonstudios)
J.D.Payne'i ja Patrick McKay loodud sarja tegevus toimub tuhandeid aastaid enne "Sõrmuste isanda" sündmustikku. | "Sõrmuste isanda" telesari sai linastuskuupäeva, avaldati ka esimene foto | https://menu.err.ee/1608296847/sormuste-isanda-telesari-sai-linastuskuupaeva-avaldati-ka-esimene-foto | Nüüd on teada Amazoni "Sõrmuste isanda" telesarja linastuskuupäev – sari jõuab vaatajateni 2. septembril 2022. aastal. |
21-aastane Djurajev rebis 193 ja tõukas 237 kilogrammi, mis teeb võidutulemuseks 430 kilogrammi.
Teise koha teeninud armeenlane Simon Martirosjan rebis samuti 193 kilogrammi, kuid tõukas 228 kilogrammi. Sealjuures ei saanud ta viimasel kahel tõukamiskatsel tulemust kirja. 2018. aastal püstitas armeenlane oma kaalukategooria maailmarekordi, kui seadis uueks kõigi aegade tippmargiks 435 kilogrammi.
29-aastane Läti tõstja Arturs Plesnieks saavutas kogutulemusega 410 kilogrammi kolmanda koha ning teenis sellega koduriigile teise medali. Sarnaselt Eestile on Lätil teisipäevase võistluspäeva järel Tokyo olümpiamängudelt seega üks kuld- ja üks pronksmedal. | Usbekk edestas tõstmises maailmarekordiomanikku, lätlane kolmas | https://sport.err.ee/1608296862/usbekk-edestas-tostmises-maailmarekordiomanikku-latlane-kolmas | Teisipäeval peetud Tokyo olümpiamängud tõstmisvõistluel kuni 109 kg kaaluvate meeste seas võitis maailmarekordiomaniku Simon Martirosjani ees kuldmedali Usbekistani tõstja Akbar Djurajev, pronksmedali kaela saanud lätlase Arturs Plesnieksi medal tõstis lõunanaabrid medalitabelis Eestiga ühele pulgale. |
Kanepi esimese ringi vastane oli 25-aastane Suurbritannia tennisist Sarah Beth Grey, keda kogenud eestlanna võitis 6:0, 6:3.
Kanepi pani kodusel turniiril paremuse maksma, kasutades ära kõik neli murret, samal ajal kui Grey ei suutnud seitsmest võimalusest realiseerida mitte ühtegi.
Turniiri esimese asetusega Kanepi järgmine vastane on Rutuja Bhosale (India) ja Jekaterina Šalimova (Venemaa) vahelise kohtumise võitja.
Tallink Estonian Openi naiste turniiri auhinnafond on 25 000 dollarit. | Kanepi alustas Tallink Estonian Openit võidukalt | https://sport.err.ee/1608296859/kanepi-alustas-tallink-estonian-openit-voidukalt | Esmaspäeval algas Pärnus Tallink Estonian Open nime kandev tenniseturniir, kus teeb kaasa ka Eesti teine reket Kaia Kanepi. Eestlanna võitis kindlalt esimese kohtumise maailma kuuenda saja mängija vastu. |
Kolmapäeval jõustub dokument, mis annab Leedu-Valgevene piiri valvamist tagavatele ja neid abistavatele ametkondadele korralduse migrante riiki mitte lasta ning saata nad otsekohe lähimasse piiripunkti.
Otsuses märgitakse, et ametnike seaduslikke nõudmisi eiravate inimeste suhtes võib vajadusel kasutada seaduses ettenähtud heidutusvahendeid.
Leedu siseministri Agne Bilotaite esmaspäeval allkirjastatud otsus lubab piirivalvureil kasutada ebaseaduslike migrantide suhtes psühholoogilist survet ja füüsilist jõudu. Seadus lubab vägivalda rakendada korrakaitseametnike nõudmisi eiravate isikute suhtes nende kuuletuma sundimiseks, aga samuti vastupanu osutavate isikute kinnipidamiseks, et tõkestada nende seaduserikkumine.
Leedu seimi julgeoleku- ja riigikaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasciunas ütles BNS-ile, et nimetatud meetmete puhul kehtib proportsionaalsuse põhimõte.
"Arvestatakse seadusvastaste migrantide käitumist, kas nad alluvad korraldustele, kas osutavad vastupanu või mitte. See määratleb korrakaitsjate kasutatavad vahendid," ütles seimisaadik.
Ta märkis, et nende vahendite kasutamise võinuks lubada juba varem, kuid praegu on see möödapääsmatu. "Parem hilja kui mitte kunagi," ütles poliitik.
"Esmajoones on meie vastuvõtmisvõimalused piiratud. See, mida me näeme pagulaslaagrites, nõuab juba tugevamaid meetmeid. Teiseks, arvan, et Lukašenko vihjed relvastatud pühasõdalastele, et ka sellised inimesed võivad Leetu liikuda, on üks selliste meetmete rakendamise mõjureid," ütles Kasciunas.
Kaitseminister: rändekriisi aitavad lahendada sajad sõjaväelased
Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles, et sajad sõjaväelased aitavad piirivalvuritel rändekriisi lahendada.
"Mis puudutab kaasatud sõjaväelaste hulka, siis sellest ma ei räägi. See on üsna suur arv. See on märksa suurem, kui ükskõik milliste muude ametkondade abi piirivalvele. Praegu aitavad piiri valvata sajad sõjaväelased," ütles minister ajakirjanikele presidendilossis.
Seimile esitatavad seadusmuudatused lubavad sõjaväelastel anda füüsilistele isikutele kohustavaid korraldusi, neid jälitada ja kinni pidada. Ühesõnaga nad hakkavad täitma piirivalvurite ülesandeid.
Minister avaldas lootust, et õnnestub vältida Vene-Valgevene ühise suurõppusega Zapad seotud provokatsioone.
"Õppus toimub Leedu piirist kaugel. Eeldusi selleks, et Valgevene poolele ilmub lisavõimsusi – ma ei arva. Loodame relvaprovokatsioone vältida," ütles Anušauskas, lisades, et sõjavägi on valmis mis tahes sündmuste arenguks.
Minister rõhutas, et relvaprovokatsiooni puhul lülitub töösse sootuks teine õigusrežiim.
Kaitseväe ülem kindralleitnant Valdemaras Rupšys ütles omalt poolt, et sõjaväe kaasamise haare sõltub kaitseministri otsusest.
"Ülemjuhatajana esitan oma soovitused, mis ajani me saame siseministeeriumi süsteeme aidata. (...) Peame selgelt säilitama suuna sellele, et Leedu väe lahinguvalmidus ja -võime ei lange, peame olema valmis täitma oma peamist otstarvet – kaitsta riiki relvaga," ütles kindral, kelle sõnul on lootus, et reservi ei ole vaja teenistusse kutsuda.
President: rände peatamiseks vajab sõjavägi rohkem volitusi
Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et rände tõkestamiseks tuleb sõjaväele anda rohkem volitusi eriolukorras tegutsemiseks.
"Leedu riik on valmis kaitsma oma piiri kuidas suudab, kasutades selleks sõjaväe ressursse, eelkõige andes sõjaväelastele volitusi," lausus president teisipäeval.
Nauseda arutas teisipäeval kaitseminister Arvydas Anušauskase ja kaitseväe ülema kindralleitnant Valdemaras Rupšysega seimile esitatud seadusemuudatusi, millele ta kavatseb otsekohe pärast vastuvõtmist alla kirjutada.
Muudetakse kaitsesüsteemi korralduse ja sõjaväeteenistuse seadust, samuti sõjaväe kasutamise määrustikku. Seim koguneb erakorraliselt tuleval nädalal. | Leedu saatis 180 migranti piirilt tagasi Valgevenesse | https://www.err.ee/1608296856/leedu-saatis-180-migranti-piirilt-tagasi-valgevenesse | Leedu on alates teisipäeva keskööst tõkestanud sissepääsu umbes 180 migrandile, kes kavatsesid tulla üle Valgevene piiri, ütles Leedu piirivalveameti ülem Rustamas Liubajevas ajakirjanikele. |
Möödunud hooajal Kreeka kõrgliigas Thessaloniki PAOK-is leiba teeninud Aganitsast saab kolmas Eesti võrkpallur, kes nimetatud meeskonnas mänginud. 13-kordset Saksamaa meistrit, 2007. aastal ka Meistrite liiga võitnud Friedrichshafenit on varasemalt esindanud Oliver Venno ja Martti Juhkami. Juhkami mängis Friedrichshafenis seejuures lõppenud hooajal, mil võistkond teenis kohalikel meistrivõistlustel Berliini järel hõbeda, vahendab Võrkpall24.ee.
27-aastane ja 207-sentimeetrine Aganits sai tuule tiibadesse Tallinna Selveris, välismaal on ta lisaks Kreekale mänginud nii Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa kui ka Belgia kõrgliigas. Oma esimese välishooaja tegi ta just Saksamaal, esindades hooajal 2013/14 Bühli ridu.
Friedrichshafen osaleb uuel hooajal taas Meistrite liigas. See tähendab, et Belgia tippklubisse Roeselaresse siirdunud Märt Tammearu pole enam ainus eestlane, kes uuel hooajal Euroopa tugevaimas sarjas kaasa lööb.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Meistrite liigas on uuel hooajal väljakul teinegi eestlane | https://sport.err.ee/1608296841/meistrite-liigas-on-uuel-hooajal-valjakul-teinegi-eestlane | Eesti meeste võrkpallikoondise temporündaja Andri Aganits jätkab karjääri Saksamaa tippklubis Friedrichshafenis. |
Tagurpidi räppiv artist kirjeldab uues loos elus esinevat tasakaalu läbi süngete meloodiate.
"37" on samuti esimene singel räppartisti järgmisest seni avaldamata suuremast projektist, mis on inspireeritud Kanye Westi ning Travis Scotti muusikast.
Video on filmis režissöör Meel Paliale Eesti metsades väljaspool Kiisat ja Kurtnat.
"Ma tahtsin pühendada visuaale rohkem loodusele ja selle puhtusele," tõdes Marmormaze.
Marmormaze'i saab uut ning mitmeid muid laule esitamas näha juba 12. augustil baaris Odeon. | Marmormaze avaldas uue loo | https://menu.err.ee/1608296802/marmormaze-avaldas-uue-loo | Eesti päritolu räppartist ja produtsent Marmormaze avaldas sel teisipäeval emotsionaalse träpiballaadi "37". |
"Sanofi ostab Translate Bio, millega see koroonavaktsiini arendamisel koostööd on teinud, 2,7 miljardi euro eest," teatas Sanofi.
Sanofi proovib koroonavaktsiinide turul endiselt teistele järgi jõuda.
Juunis teatas Sanofi plaanist investeerida kaks miljardit eurot mRNA keskuste loomisse oma laborites USA-s ja Prantsusmaal.
Sanofi teatel loodetakse uut tehnoloogiat kasutada ka väljaspool koroonaviiruse pandeemiat.
"Meie eesmärk on lasta valla mRNA potentsiaal lisaks vaktsiinidele ka teistes strateegilistes valdkondades nagu immunoloogia, onkoloogia ja haruldased haigused," ütles firma tegevjuht Paul Hudson.
Sarnasest ambitsioonist teatas hiljuti ka Saksa BioNTech, mis avalikustas plaani töötada välja mRNA tehnoloogial tuginev malaariavaktsiin.
Sanofi müüs eelmisel aastal poole oma 20,6 protsendilisest osalusest ravimifirmas Regeneron. Sanofi teenis tehingu käigus 6,1 miljardit dollarit. Ettevõte lubas kasumi investeerida uute tehnoloogiate arendamisele, teatas Financial Times.
Hudson sai Sanofi juhiks 2019. aastal. Hudson lubas siis alustada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. | Sanofi võtab üle mRNA tehnoloogiale spetsialiseerunud USA firma | https://www.err.ee/1608296832/sanofi-votab-ule-mrna-tehnoloogiale-spetsialiseerunud-usa-firma | Prantsuse ravimifirma Sanofi, mis on oma rivaalidest uue põlvkonna mRNA koroonavaktsiini arendamisel maha jäänud, teatas teisipäeval, et võtab üle antud tehnoloogiale spetsialiseerunud USA firma. |
"Kui see tõesti oli mõrv, siis see on kindlasti katse hirmutada välismaal tegutsevaid [opositsioonilisi] valgevenelasi. Sest Valgevenes elavad inimesed on režiim juba nagunii ära hirmutanud," ütles MTÜ Valgevene Maja juhatuse liige Vitali Moltšanov teisipäeval ERR-ile.
Teisipäeval ühes Kiievi pargis pooduna leitud Vitali Šišov (Vital Shyshou) oli Ukrainas tegutseva Valgevene Maja juht. Ta jäi kadunuks päev varem, kui ta tegi Kiievis hommikujooksu. Valgevene ajakirjaniku Tadeusz Giczani sõnul olid Šišovi sõbrad Twitteris kirjutanud, et meest jälgiti viimasel ajal.
Volunteers are still searching for Vitaly Shishov, leader of Belarusian diaspora in Kyiv, who went jogging this morning and disappeared. Police traced his phone, K9 searched the woods but to no avail. Friends say he's been followed lately. SBU and Border guard have been informed. pic.twitter.com/ztTl7Fm0j8
— Tadeusz Giczan (@TadeuszGiczan) August 2, 2021
Ukraina politsei alustas juhtunu kohta juurdlust.
"Kui see tõesti oli poliitiliselt motiveeritud mõrv, siis peavad opositsioonilised valgevenelased kõikjal Euroopas ennast ohustatuna tundma," ütles Moltšanov. "Režiim kas tahab sellega mingi konkreetse sõnumi anda või jääb see läheneva 9. augusti konteksti," rääkis Valgevene Maja esindaja.
Möödunud aasta 9. augustil peeti Valgevenes presidendivalimised, mille võitjaks kuulutasid võimud 1994. aastast saadik riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko, kuid vaatlejate hinnangul võis need võita hoopis opositsiooni ühiskandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja. Kuna valimised ei olnud vabad ega ausad, siis suur osa demokraatlikke riike ei tunnista Lukašenkot enam riigi legitiimse juhina.
Moltšanovi sõnul ei ole Šišovi surma asjaolud veel lõplikult kindlad, kuid väidetavalt olevat tema surnukeha leidnud sõbrad näinud mehe kehal peksmise jälgi. Teisipäeva lõuna paiku, kui teatati Šišovi surnukeha leidmisest, esitasid mitmed Valgevene opositsionäärid kahtluse, et tegemist võib olla mõrvaga.
"Me elame juhtunut sügavalt üle. Mul on keeruline oma abikaasale öelda, et ma töötan Eestis sisuliselt samal kohal, kus Šišov Kiievis," rääkis Moltšanov. "Kui teiste maade kodanikud saavad oma riigilt kaitset, siis mina pean oma riiki kartma," lisas ta.
Paljud valgevenelased on riigist põgenenud pärast seda, kui Lukašenko režiim alustas eelmisel aastal presidendivalimiste järel vallandunud protestide jõhkrat mahasurumist ning opositsionääride ja ajakirjanike tagakiusamist. Valgevene Maja Ukrainas abistas riiki saabunud valgevenelastel tööd ja peavarju leida. Kuna valgevenelased saavad Ukrainasse siseneda ilma viisata, siis on see neile kõige lihtsam põgenemise sihtkoht. Lisaks Ukrainale on hulgaliselt valgevenelasi siirdunud Poola ja Leedusse.
MTÜ Valgevene Maja on Eestis elava valgevenelaste kogukonna organisatsioon, mille eesmärk on aidata Valgevene võimude poolt repressioonides kannatada saanud Valgevene kodanikke – leida välismaal tööd ja omandada haridus ning kaitsta Valgevene kodanike õigusi. | Valgevenelaste esindaja Eestis: Šišovi surm on ohu märk kõigile välisaktivistidele | https://www.err.ee/1608296826/valgevenelaste-esindaja-eestis-sisovi-surm-on-ohu-mark-koigile-valisaktivistidele | Valgevene režiimi eest Ukrainasse põgenenud inimesi abistava organisatsiooni juhi leidmine surnuna tekitab ebamugavust ka Eestis tegutseva ühenduse Valgevene Maja juhtide hulgas. |
Olukord Ilmarises on tõesti nutune. Lasteetendusi mängiva teatri palgale on jäänud kolm näitlejat. Peale kunstilise juhi Juri Mihhaljovi surma pole teatril ka lavastajat ning koroonakriisiga on piletitulu olematu. Lisaks sellele kärpis kultuuriministeerium teatri aastatoetust pea neli korda.
Teatri trupijuht Vassili Jakovlev kinnitab, et praegu on teatri raha just nii palju, et paar kuud vastu pidada. Kaugem siht on aasta lõpuni pinnal püsida, kuid siin saab loota vaid linna ja riigi toele.
"Sel aastal me palju mängida ei saa. Koolid meid vastu ei võta, lasteaiad on kinni. Mängida saame vaid oma saalis või õues, aga nii väikeste etenduste hulgaga me omadega välja ei tule, peab riigi ja linnaga läbi rääkima ja kui see ei õnnestu, siis tuleb teater kinni panna."
Riik on sel aastal Ilmarise teatrit toetanud 11 000 ja Narva linn 13 000 euroga, mida on kokkuvõttes poole vähem kui enne koroonakriisi.
Narva linnapea Katri Raigi arvates on aeg otsustada, kas panna teater kinni või leida lisatoetust. "Oleks vale teater kinni panna, mina näen võimalust selles, et teatrit toetada riigi ja linna poolt võrdsetes osades ja leppida selles kokku ja leppida kokku ka pikemas perspektiivis."
Raigi arvates võiks Ilmarise teatri toetamist vaadelda ühes Vaba Lava Narva teatrikeskuse toetamisega. "Kui me räägime Vaba Lava rahastamisest riigi poolt, siis võiksime rääkida ka väikestele lastele mõeldud teatri rahastamisest riigi ja linna poolt."
Kultuuriministeerium on Ilmarise olukorrast teadlik, kuid mida teatriga peale hakata, veel ei tea ja veel lahendust ei lubata. Kunstide osakonna nõunik Laur Kaunissaare märkis, et tuleb kaaluda, millisel moel edasi minna.
"Ministeerium on avatud väga erinevatele võimalustele ja igasugustele läbirääkimistele nende osas ja kuulama ära erinevaid arvamusi ja initsiatiive ja nende põhjal tuleb leida lahendus, mis on kõige parem. Siin on kohane strateegia, et kiirustada tuleb aeglaselt."
Ilmarise teatri esindajad loodavad kultuuriministeeriumi esindajatega kohtuda veel sel kuul. | Ilmarise teatril Narvas tuleb toetuseta paari kuu pärast uksed sulgeda | https://kultuur.err.ee/1608296793/ilmarise-teatril-narvas-tuleb-toetuseta-paari-kuu-parast-uksed-sulgeda | Rahapuuduses vaevlev Narva teater Ilmarine võib paari kuu pärast uksed sulgeda. Hullemast päästaks linna- ja riigipoolne toetus. |
Biles jäi tulemusega rahule, sest ei lootnud võistluse eel pjedestaalile tõusta. "Otsustasin viimasel hetkel kõige toimuva tõttu mahatulekut muuta. Kuld- ja hõbemedaliomanikud on imelist tööd teinud ja väärisid häid tulemusi. See, et sain veel ühe võimaluse olümpial võistelda, tähendas mulle palju," rääkis Biles.
Kuigi Bilesi jaoks oli Tokyo olümpia vaimselt keeruline, tegi ta nädal aega tagasi võistluse pooleli jätmise järel iga päev poomil siiski trenni edasi. "Pidin iga päev meditsiinisel hindamisel käima ning kohtusin kaks korda Ameerika Ühendriikide koondise spordipsühholoogiga," kirjeldas Biles viimase mõõduvõtu eel toimunut.
Biles ja tema tiim otsustasid vahetult enne võistluse algust muuta ka poomilt mahatulemist. "Tegin sooritatud mahatulekut viimati ilmselt 12-aastasena. Otsustasime nii teha, sest ma ei olnud kindel, kas tulen võistlema või ei. See mahatulek oli lihtne ja saan sellega alati hakkama," ütles võimlemistäht.
Kui ajakirjanik küsis Bilesilt, kas poomil saavutatud pronks võis edukale sportlasele olla üks enam rahuldust pakkuvamaid hetki tema karjääris, oli ameeriklanna öelduga nõus. "Jah, vaimse tervise teema päevakorda toomine oli oluline. Sellest peab rohkem rääkima, eriti sportlastega, sest ma tean, et nii mõnedki võitlevad samade probleemidega. Meile lihtsalt öeldakse, et ole olukorrast üle. Päeva lõpuks ei ole me lihtsalt meelelahutajad, vaid siiski inimesed ja eesriide taga toimub nii mõndagi, millega me üritame toime tulla," võttis Biles keerulise teema kokku.
Biles väljendas pressikonverentsil ka pettumust, et kuigi ta kvalifitseerus sportvõimlemise kõigile viiele alale, sai ta tulemuse kirja vaid ühel, poomil. Elasin päev korraga ja elasid teistele USA koondislastele kaasa. Ise võistlemine polnuks vahepealsel perioodil turvaline olnud," ütles ta. | Biles: me ei ole lihtsalt meelelahutajad, vaid ennekõike inimesed | https://sport.err.ee/1608296823/biles-me-ei-ole-lihtsalt-meelelahutajad-vaid-ennekoike-inimesed | Nädalapikkuse pausi järel taas võistelnud Ameerika Ühendriikide võimlemisstaar Simone Biles võitis Tokyo olümpiamängude poomiharjutusel pronksi, kuid tähtsustas võistlusjärgsel pressikonverentsil tulemusest enam sportlaste vaimset tervist. |
Alates 9. augustist on lubatud korraldada vaktsineerimistõendit nõudmata sisetingimustes kuni 50 ja õues kuni 100 osalejaga üritusi. Kui inimesi on rohkem, võivad neis osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, koroona läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed.
Vaktsineerimise või koroonaviiruse läbipõdemise tõendit saab alla laadida portaalis digilugu.ee. Paljudele inimestele, kes ei ole arvutiga sina peal, võib tõend aga jääda kättesaamatuks, kuid kohalikud omavalitsused on hakanud neile vastu tulema ja pakkuma erinevaid võimalusi vaktsineerimistõendi välja printimisel.
Vaktsineeritust saab lisaks tõendada ka paberkandjal kollase vaktsineerimispassiga.
"Mis puudutab ELi COVID-tõendite loomisel inimeste abistamist, siis hetkel on mitmed kohalikud omavalitsused juba ise aktiivsust üles näidanud ja samuti otsime koostöövõimalusi erinevate riigiasutustega, kel on teenindusvõrgustik ja kes saaksid inimesi aidata," ütles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kommunikatsioonijuht Karilin Engelbrecht.
Tartu teatas pühapäeval, et pakub inimestele, kel puudub võimalus digitaalse vaktsineerimistõendi välja trükkimiseks, abi Tartu raekojas asuvas infokeskuses, linnaraamatukogus ja A Le Coqi spordihoones asuvas vaktsineerimiskeskuses.
Selleks tuleb kaasa võtta ID-kaart ja selle paroolid. Vajadusel saab uued paroolid politsei- ja piirivalveametist.
Tallinna kesklinna valitsus tõttab appi tehnilise toega sotsiaalkeskuses, linnaosavalitsuses ja sotsiaalhoolekande osakonnas.
Pärnus saab lisaks linnavalitsusele trükkida tõendeid välja ka Pärnu Keskraamatukogus, selle haruraamatukogudes ja maaraamatukogudes.
Eesti isikukoodita välismaalased peavad pöörduma TEHIK-u poole
Mure on aga inimestega, kel on ununenud ID-kaardi paroolid ja kellel puuduvad mobiil-ID või smart-ID ning ka neil, kel pole Eesti isikukoodi ega välismaalase elamisluba.
"Inimesed, kellel ei ole Eesti isikukoodi, hetkel tõendit ei saa, kuid see võimalus luuakse käesoleva kuu jooksul," rääkis Engelbrecht.
Välismaalastele, kellele on väljastatud Eesti isikukood, kuid kellel ei ole võimalik pääseda patsiendiportaali, võtab TEHIK ELi COVID-tõendi loomiseks avaldusi vastu teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9-15 TEHIK-u kontoris aadressil Uus-Tatari 25.
Peale avalduse vastuvõtmist saadetakse tõend inimese e-posti aadressile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Merli Bambuse sõnul ei ole PPA teenindustesse viimasel ajal ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu tavapärasest rohkem pöördutud.
"Märgatavat tõusu ID-kaardi PIN-koodide taotlemises on tavaliselt näha näiteks tuludeklaratsiooni esitamise perioodil või vahetult enne kevadist eksamiperioodi. ID-kaardi PIN-koodide unustamise või kaotamisega pöördutakse PPA teenindustesse iga päev ning neid saab taotleda teenindustest ootetööna kogu aeg. Seoses vaktsineerimistõenditega pole siiski PPA teenindustes ID-kaartide PIN-koodide tellimuste märgatavat kasvu olnud," rääkis Bambus.
PPA-l puuduvad andmed selle kohta, kui paljudel inimestel kehtivat ID-kaarti ei ole, kuid Bambuse sõnul jälgib suurem osa kodanikke siiski hoolega, et nende dokument oleks kehtiv.
Täpse ELi COVID-tõendi genereerimise juhendi leiab siit. | Vaktsiinitõendi printimisel tulevad appi omavalitsused ja raamatukogud | https://www.err.ee/1608296808/vaktsiinitoendi-printimisel-tulevad-appi-omavalitsused-ja-raamatukogud | Tulevast nädalast kehtima hakkavate piirangute alusel ei pääse ilma vaktsineerimistõendita suurematele üritustele. Nutiseademeteta inimestele tulevad appi kohalikud omavalitsused ja raamatukogud, mis pakuvad võimalust vaktsineerimistõend välja printida. |
Euroopa meistrivõistluste medalitele mängitakse 16 tugevama koondise osalusel Montenegros. Teises divisjonis toimub lisaks Gruusia-turniirile teine võistlus Leedus. Tbilisis mängib pärast Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisraeli eemalejäämist üheksa võistkonda. A-alagruppi loositi lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka ja Luksemburg.
EM-i eel pidas Eesti kaks kontrollkohtumist Lätiga, esimene kaotati 21:29 ja teine võideti 28:21. Koondise treenerid Ella Kungurtseva, Ragnar Põldma ja Kaupo Liiva võtavad Gruusiasse kaasa 16 pallurit, kes tulevad viiest klubist. Viimasel hetkel langes põlvetraumaga rivist Alina Karzubova, keda asendab Läti vastu debüteerinud Hannah Mänd.
"Ühe põhipommitaja Alina eemalejäämine on muidugi tagasilöök, aga meil on väga ühtne ja universaalne võistkond ning saame hakkama. Hannah tõestas end treeninglaagris ja Läti-mängudes väga kõva võitlejana. Kui rünnakul ehk pisut kaotame, siis kaitses pigem võidame," lahkas treener Kaupo Liiva koosseisumuudatust.
Eesti alustab EM-turniiri reedel, 6. augustil Itaalia vastu, esmaspäeval on vastaseks Serbia ja 12. augustil kohtutakse Fääri saartega. Alagrupi kaks paremat pääsevad poolfinaali, kaks järgmist mängivad edasi kohtadele 5.–8. "Vastastest me palju infot ei oma, aga eks avamängude järel saame juba videosid vaadata," sõnas Liiva.
"Mõne koondise eemalejäämine tegi turniirikalendri hõredamaks. See muidugi kergendab taastumist, aga pigem on kahju, et rohkem tugevaid mänge ei saa. Samas jätavad vahepäevad aega nii treenimiseks kui ka oma mängu ja vastaste analüüsimiseks," arutles koos Liivaga peatreener Kungurtsevat abistav Ragnar Põldma.
Eesti koondise 16 neiu seas on vaid üks, kel olemas sarnase turniiri kogemus – väravavaht Darja Belokurova käis kolm aastat tagasi U16 koondisega Göteborgis EM-il. "Kogemus kindlasti maksab ja meie tüdrukutele nii suure turniiri pinged pole varem osaks saanud, seega saab olema väga huvitav kõigile," hindas Põldma.
"Ainult kogemusi me siiski sinna hankima ei lähe. Plaan on mängida igas kohtumises maksimumi ehk võidu peale. Suuremat pilti vaadates on tegu meie naiste koondise järelkasvuga ja loodame, et EM annab palluritele motivatsiooni treenimiseks ning uuele tasemele tõusmiseks," lausus Liiva.
Eesti U17 neidude koondis EM-turniiriks Gruusias: Milana Leoke-Bosenko, Karoliine Vijard (mõlemad HC Kehra), Laura Kärner, Elle-Liis Liivas, Simona Koppel, Gertu Jõhvikas, Johanna Kalgan, Hannah Mänd (kõik HC Tabasalu), Inga Bušina, Marta Vinogradova, Valeria Sohhina, Darja Belokurova, Angelina Samoylova, Beata Gajevskaja (kõik SK Reval-Sport), Karina Kuul (SK Tapa) ja Aleksandra-Jennifer Mednikova (Aruküla SK). Peatreener Ella Kungurtseva, treenerid Ragnar Põldma ja Kaupo Liiva, füsioterapeut Allar Lamp, delegatsioonijuht Mihkel Jürisson. | Neidude käsipallikoondis sõidab EM-turniirile Gruusiasse | https://sport.err.ee/1608296787/neidude-kasipallikoondis-soidab-em-turniirile-gruusiasse | Eesti kuni 17-aastaste neidude käsipallikoondis alustab homme reisi Gruusiasse, kus reedel stardib Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniir. Tbilisis peetaval võistlusel kuulub Eesti 2004. aastal ja hiljem sündinute koondis B-alagruppi, kus vastasteks on Serbia, Itaalia ja Fääri saared. |
Kuldmedali kindlustas valitsev Euroopa meister ja Doha MM-hõbe Duplantis kõrgusel 6.02. 21-aastasele Rootsi teivashüppajale pakkus kõige pikemalt konkurentsi ameeriklane Christopher Nilsen, kes püstitas kõrguse 5.97 ületamisega isikliku rekordi ning tuli hõbedale.
Kuldmedali kindlustamise järel läks Duplantis, kelle nimele kuulub alates eelmisest aastast maailmarekord 6.18, püüdma ka uut tippmarki 6.19, ent ajas kolmel korral kõrguse maha.
Duplantise ja Nilseni järel tuli pronksile brasiillane Thiago Braz, kes ületas avakatsel 5.87, ent ajas siis kõrguse 5.92 kolmel järjestikusel korral maha.
2012. aasta OM-kuld ja 2016. aasta OM-hõbe Renaud Lavillenie sai kaheksanda koha, ületades kõrguse 5.70. | Maailmarekordiomanik Duplantis võitis esimese olümpiakulla | https://sport.err.ee/1608296769/maailmarekordiomanik-duplantis-voitis-esimese-olumpiakulla | Tokyo olümpiamängude meeste teivashüppe võitjaks tuli rootslasest maailmarekordiomanik Armand Duplantis. |
Vene opositsiooni teatel üritavad võimud teisitimõtlejaid üha enam heidutada. Septembris toimuvad riigis ka parlamendivalimised. Kreml tõrjub kõiki opositsiooni süüdistusi.
Juunis kuulutas Kreml Navalnõi organisatsioonid äärmusrühmitusteks ja keelas tema liitlastel valimistel osalemise.
Sobol oli kavatsenud kandideerida parlamenti. Teda süüdistatakse inimeste tänavatele kutsumises Navalnõi toetuseks.
Soboli advokaadi Vladimir Voronini sõnul keelas kohus tal kodust lahkuda kella kümnest õhtul kuni kella kuueni hommikul. Samuti keelati talle rahvarohketel üritustel osalemine ja Moskvast lahkumine.
Teised aktivistid mõistsid otsuse hukka.
"Poolteist aastat piiratud vabadust väljamõeldud juhtumi eest, millel pole ühtegi ohvrit," ütles Twitteris Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš. Jarmõš on praegu ka ise koduarestis.
Sobol sai suurema tähelepanu osaliseks 2019. aastal, kui alustas näljastreiki, millega protestis kohalikel valimistel osalemise keelu vastu. | Venemaa kohus karistas Navalnõi liitlast liikumispiirangutega | https://www.err.ee/1608296775/venemaa-kohus-karistas-navalnoi-liitlast-liikumispiirangutega | Venemaa kohus kehtestas teisipäeval Ljubov Sobolile, kes on vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi üks peamisi liitlasi, pooleteise aasta pikkused liikumispiirangud koroonareeglite eiramise eest. |
Tokyos ka 100 m jooksus võidutsenud Thompson-Herah läbis 200 m Jamaica rahvusrekordi väärilise ajaga 21,53. Ka viis aastat tagasi Rios võitis Thompson-Herahi nii 100 kui 200 m jooksud.
Jamaicalanna järel tuli Tokyos teiseks Namiibia esindaja Christine Mboma (21,81) ning kolmandaks ameeriklanna Gabrielle Thomas (21,87).
Rio olümpia 400 m kuldmedalist Shaunae Miller-Uibo leppis kaheksanda kohaga, olles tundnud kurvis tagareies ebamugavust. | Jamaica sprinditäht tegi kuldse duubli | https://sport.err.ee/1608296760/jamaica-sprinditaht-tegi-kuldse-duubli | Tokyo olümpiamängude naiste 200 m jooksus võitis teist olümpiat järjest kuldmedali Jamaica sprinter Elaine Thompson-Herah. |
Sel kevadel 90. aasta juubelit tähistanud eesti joonis- ja portreefilmide klassik eksponeerib Kadrioru kunstikeskuses taas valikut oma kompositsioone ning portree- ja lillemaale. Näitusel saab vaadata ka ülevaadet Rein Raamatu filmidest.
Rein Raamat (s. 1931) on filmikunstnik-lavastaja, joonisfilmide autor ja dokumentaalsete portreefilmide looja eesti kultuuriinimestest. Temaga on seotud pea 70 aastat eesti filmikunsti ajalugu. 1971. aastal rajas Raamat Tallinnfilmi juurde joonisfilmigrupi, kus valmis 17 aasta jooksul 14 animafilmi.
Tema kunstnikutööde nimekirja eesti mängufilmidest kuuluvad "Viimne reliikvia", "Mäeküla piimamees", "Põrgupõhja uus vanapagan" jt., joonisfilmide nimekirja aga sellised eesti publiku seas üldtuntud šedöövrid nagu Eduard Wiiralti loomingule tuginev "Põrgu", aga ka "Suur tõll", "Kilplased", "Värvilind" jt.
Hariduselt ongi Rein Raamat maalikunstnik. Ta on lõpetanud 1957. aastal kunstiakadeemia maali erialal cum laude. Kunstnikusaatus viis ta filmimaailma, ent ka filmitöö kõrval jäädvustas ta üha oma kolleege, muusikuid ja filmimaailma tegelasi nii skitside, joonistuste kui maalidena. Ka joonisfilmidele tuli teha eskiise ja mitmeid neist olid vaadata veel sel suvel Viinistu muuseumi nn tünnigaleriis. Rein Raamatu portreemaale ja graafikat võib leida ka Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Kunstiteadlane Mai Levin on öelnud, et Raamatut iseloomustab hea portreteerimisvaist, kus inimene avaldub heatahtliku ent terava pilgu läbi, imetlust väärib kunstniku erakordne mitmekülgsus ja renessanslikud oskused.
Suur osa galeriis esitatud loomingust on näitusele toodud esimest korda. Näitus jääb avatuks 2. septembrini ja galeriid saab külastada T, N–L 11–17, K 11–18. | Rein Raamat avab Kastellaanimaja galeriis isikunäituse "Taas Kadriorus" | https://kultuur.err.ee/1608296754/rein-raamat-avab-kastellaanimaja-galeriis-isikunaituse-taas-kadriorus | Neljapäevast, 5. augustist on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud Rein Raamatu isikunäitus "Taas Kadriorus". |
35-aastane Wlodarczyk, kelle nimele kuulub ka 2016. aastast ka naiste vasaraheite maailmarekord 82.98, heitis enda parimal katsel vasarat 78.48 meetrit. Kolmanda OM-kulla toonud heite tegi poolatar neljandal katsel.
Hõbemedali sai kaela hiinlanna Wang Zheng tulemsuega 77.03. Pronksile tuli samuti Poola vasaraheitja, kui Malwina Kopron kes sai kirja 75.49-meetrise vasarakaare. | Poola vasaraheitja võitis kolmanda järjestikuse olümpiakulla | https://sport.err.ee/1608296757/poola-vasaraheitja-voitis-kolmanda-jarjestikuse-olumpiakulla | Tokyo olümpiamängude naiste vasaraheites polnud kolmandat järjestikust OM-i vastast poolatar Anita Wlodarczykile. |
Athing Mu võidu näol on tegemist Ühendriikide esimese kuldmedaliga naiste 800 m jooksus pärast Madeline Manningu triumfi 1968. aasta Mexico City olümpial.
Alles juunis 19. sünnipäeva tähistanud Lõuna-Sudaani juurtega Mu edestas olümpiadebüüdil teiseks tulnud samuti 19-aastast britti Keely Hodgkinsoni, kes jooksis Suurbritannia rahvusrekordi, 0,67 sekundiga.
Mu ja Hodgkinsoni järel tuli Tokyos pronksile 2019. aasta Doha MM-i ameeriklannast hõbemedalist Raevyn Rogers isikliku rekordiga 1.56,81.
Esikolmikule järgnesid Jemma Reekie (Suurbritannia), Chunyu Wang (Hiina), Habitam Alemu (Etioopia), Alexandra Bell (Suurbritannia) ja Natoya Goule (Jamaica). | Athing Mu lõpetas ameeriklannade 53 aastat väldanud kullapõua | https://sport.err.ee/1608296736/athing-mu-lopetas-ameeriklannade-53-aastat-valdanud-kullapoua | Tokyo olümpiamängude naiste 800 m jooksus võitis kuldmedali Ameerika Ühendriikide jooksja Athing Mu USA rahvusrekordiga 1.55,21. |
Tavapäraselt kogunesid inimesed käesoleva aasta juulikuu teisel laupäeval Lendurite kivi juurde. Kuusalu valla kohalikud inimesed ja Eesti lennuväelased teavad kohe, millest jutt. Olgu mainitud, et 1994. aastal taastati see mälestusmärk ning samaks ajaks sai meie õhuväest täieõiguslik väeliik kaitseväe koosseisus. Õhuväelastele on see igati märgiline paik, sest tänavu möödus 80 aastat sündmusest, mille käigus hukkusid eesti lennuväelased.
Lendurite kivi. Autor/allikas: Vello Loemaa
Lennuväelased
Üks väike episood aastast 1941 paneb mõtlema laiemalt ka tänapäevastel teemadel. Peale seda, kui nõukogude vägede sisenemise järel neelati alla Eesti Vabariik, algasid repressioonid täies mahus.
Üks esimesi asju oli kaitseväe lammutamine ja ohvitseride hävitamine. Lennuüksused koondati ühte eskadrilli Jägalas ja ükshaaval kõrvaldati eestlaste juhtivad ohvitserid. Kuid peale sõja algust Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel jõudis järg kõigi lennuväelaste kätte. 27. juuni õhtul said lennuväelased korralduse sõita uute lennukite järele... Sõit pidi järgmisel päeval algama Nõmme raudteejaamast sihtkohaga kuskil Venemaal ja seda tuli hoida saladuses.
Meestel oli senise kogemuse järgi asi selge, millega see sõit lõpeb ning käes oli otsustamise hetk. Järgmisel päeval, algul üks 22-meheline grupp ning seejärel paljud teised põgenesid metsa. Eskadrill lakkas eksisteerimast, kuna 85 protsenti koosseisust olid läinud, sest lennuväelased ei soovinud minna vabatahtlikult tapalavale.
Vähem kui kuu aja pärast, 13. juulil toimus suurem haarang ning ebavõrdses kokkupõrkes hukkusid mitmed lennuväelased. Meestel olid enesekaitseks ainult revolvrid ja väikesekaliibrilised püstolid paarisaja vintpüssi vastu. Järvi läheduses Kuusalu vallas, Pikajärve ja Pärijärve vahel, kus lennuväelased hukkusid, on nende mälestuseks avatud mälestusmärk, mida rahvas tunneb Lendurite kivi nimetuse all.
Eesti Vabariigi poolt omistatud auastmetes ja riigijuhtide poolt uuele võimule üleantud kaitseväelased polnud nõus loovutama vabadust, kuid enne kui nad midagi jõudsid ette võtta selle taastamiseks, hukkusid:
sv.-lendur kapten Oskar Aksel, Härmakosul 10. juulil,
sv.-lendur kapten Arnold Streiman, Järvi läheduses 13. juulil,
sv.-lendur kapten Johannes Kalmet, Järvi läheduses 13. juulil,
sv.-lendur leitnant Martin Terts, Järvi läheduses 13. juulil,
aviomotorist van. seersant Johannes Tombach, Aegviidus.
Ellujäänud lennuväelased liitusid teiste vastupanugruppidega ning osalesid oma parema äranägemise järgi võitluses okupantide vastu. Veel samal suvel langes 3. augustil Mahtra lähistel Harjumaa omakaitse staabiülem sv.-lendur nooremleitnant Eero Saag. Tallinna vabastamisel 27. augustil langesid sv.-lendurid nooremleitnandid Leino Oru ja Vello Maks.
1942. aastal püstitati mälestuskivi hukkunud lennuväelastele ja 10. juulil 1994 see taasavati samas kohas. Nüüdseks 27 aasta jooksul toimunud kohtumistel on käinud ka need, kellel õnnestus tollal ellu jääda.
Remi Milk oli tollal üks noorimaid, kes lõpetas traagilisel 1940. aastal lennukooli. Temal nagu ka teistel lennuväelastel tuli Eesti mundril asendada nööbid, pagunid jm tunnused uue võimu omadega. Eesti sõjaväelenduri rahvusvärvidega kutsemärk oli juba keelustatud ning see osteti salamisi ise.
Raskete olude kiuste päevikuks muudetud märkmikus kirjapandud read annavad praegustele õhuväelastele ja teistele lugejatele tõetruu pildi sellest, kuidas noor ohvitser Remi Milk suutis läbi murranguliste sündmuste jääda iseendaks.
Kõige tähtsamaks omaduseks oli tema kui vabas Eestis sündinud ja üles kasvanud mehe tahe poliitiliste otsuste kiuste jääda kodupinnale, jääda ise vabaks ning võidelda ka Eesti vabaks. Nii tema kui ka paljud teised valisid võitluse tee. See oli aeg, mil neutraalsus või erapooletus sõduri eas mehe jaoks oli pea halvim valik.
Remist veidi vanem Martin Terts aga ei jõudnudki sellest hetkest kaugemale ning hukkus, olles hingelt eesti ohvitser. Ta polnud siis mitte ühegi teise riigi teenistuses, oma riigi kaitsmise võimalus kaitseväe koosseisus aga oli nii temalt kui ka teistelt ära võetud.
Lendurite kivi juures on talletatud see paik ja lühike ajahetk, kus kohtusid ja hakkasid hargnema ning aastate möödudes jälle kohtusid erinevad eluteed. Just selles paigas ja sellel ajahetkel 1941. aastal olid inimesed vabad oma otsustes, sest nad olid südames Eesti Vabariigi kodanikud. Praegu on see ka eri põlvkondade inimeste lepituskoht, nende inimeste jaoks, kes on meie oma riigi kodanikud.
Ega ka rahva mälu kivist ole. Kui vaadata konkreetsemalt, siis iga inimese mälu eraldi võetuna toetub kogemustele, meelele ja teiste mälestustele, kui keeleoskus seda võimaldab.
On juhtunud, et enne üritust pidid korraldajad korrastama Lendurite kivi ümbrust ja näiteks, taastama lõhutud lipuvarrast. Paik iseenesest on asustatud RMK telkimisplatsi asukate poolt ning kena mets ja järvekallas meelitavad ligi puhkajaid, marjulisi ja seenelisi. Ei tahakski oletada, mis siis, kui jälle kõik kordub...
Tavatsetakse rääkida, et ühiskond areneb spiraali mööda ja ajaloosündmused korduvad, mingis uues vormis. Mõnikord soovitakse, et (halb) ajalugu enam ei korduks.
On raskeid aegu, mil ajalugu jõuab rohujuure tasemele ning peategelasteks on jällegi lihtsad inimesed. Kaheksa aastakümmet tagasi oli Eesti Vabariik kaotanud iseseisvuse ning rahvas kui kõrgem võimukandja seisis valikute ees.
Poliitikud ja sõjaväelased langetavad otsuseid, aga ka tavainimesed seisavad valiku ees. Vahel on need otsused ja valikud ette määratud oludega, kuid mingil hetkel, võib-olla kõige raskematel, tuleb igaühel lähtuda oma tõekspidamistest. Eriti tol raskel ajal, kui ametiisikud, kellele usaldati riigi valitsemine, jätsid inimesed paljude vastusteta küsimuste ette.
Mälestuskivi tahvliga, millel on Marie ja Hans Oskari nimi. Autor/allikas: Vello Loemaa
Marie ja Hans Oskar mõrvati 19. augustil 1941. aastal selle eest, et abistasid koos teiste maainimestega hättajäänud lennuväelasi ja nende perekondade liikmeid. Vaevalt et nende valik oli mõjutatud võimalikest karistusaktsioonidest, nad olid südames vaba Eesti kodanikud ja tegid, mida pidasid vajalikuks teha.
Jägala sõjaväelaagris asunud lennuväelaste pered paiknesid samas ümbruskonnas ning nemadki jäid vägisi sissetoodud võõra võimu meelevalda. Ainult lihtsad inimesed said neid aidata, mitte mingisugune riigivõim.
Lennuväelased ise otsustasid valdavas enamuses jääda kodumaa pinnale ning mitte lasta end ära viia teadmatusse, mis sisuliselt tähendas lisaks riigi hukule ka nende endi hukku.
Sellisteks kujunesid 1941. aasta suvised sündmused eesti inimeste jaoks, kus alanud suure sõja vapustustes tuli jääda ellu ning jääda inimesteks.
Lendurite kivi juurde kokkutulnute seas on olnud vägagi erineva taustaga lennuväelasi, kohalikke elanikke, tollastes sündmustes osalenud inimeste järeltulijaid ja sugulasi. Viimasel kohtumisel käesoleva aasta juulis polnud enam tollaste sündmuste vahetuid osalisi. Kuid kõigi saatust on mõjutanud 80 aasta tagused sündmused ja erinevad võõrvõimud. Valikuvõimalused on olnud erinevad ning eluteed erinevad.
See paik on ka sümboolne eri põlvkondade lepituskoht, kus raskete aegade sündmuste tõttu inimeste eluteed hakkasid hargnema, kuid taasiseseisvunud Eestis on jällegi kokku saanud. Selles paigas ei lõigata poliitilist profiiti, siin kohtuvad tavalised eesti inimesed ja mälestavad neid, kes pidasid vabadust kõige kõrgemaks anniks.
Maarjamäe
Maarjamäele Tallinnas ei mahu kõik eesti inimesed ühekorraga ära, kuid aja jooksul, kuni jalg tatsub, peaksid kõik seal ära käima. Küll aga mahuvad sinna kõigi inimeste nimed, kes on olnud totalitaarsete režiimide ohvrid.
Kaks kõnealuse sündmuse ohvritest Kalmet ja Terts, nagu ka hiljem hukkunud lennuväelased E. Saag, E. Mardo ja J. Roomets, on maetud Maarjamäele, kuid nende nimesid pole seal praeguseni.
Teise lennuväelaste gruppi ja nende peresid abistanud tsiviilisikud Anija vallas Kõrve külas asunud Aruhärma talu peremees Hans ja perenaine Marie Oskar mõrvati 19. augustil. Nende nimed on kommunismiohvrite memoriaalil olemas.
Väga laias plaanis on võimalik käsitleda kõiki neid, kes on sinna maetud või seal ära märgitud, kuritegelike režiimide ohvritena. Diktaatorite ohvriteks muutusid kõik nende riikide ja vastavalt nende poolt okupeeritud riikide elanikud. Mingis mõttes polnud vahet, keda ässitati teiste kallale ja kes langes totalitarismi ohvriks. Kuid selline käsitlus jääb otsustamiseks juba kõigevägevama kohtupäevaks. Inimsusevastaseid kuritegusid ei õigusta miski, nende ees, keda me mälestame ja mäletame ning meie praeguste ja tulevaste inimeste silmis.
Meie ajaloole omasel kombel on Maarjamäele sattunud tähised nii erinevate okupantide kui ka kannatanute poolt. Iseenesest juba see peaks sundima mõtlema lepitusele vähemalt nende suhtes, keda enam pole. Kuid meie endi seas lahterdamine jätkub, vaatamata kõlavatele sõnadele.
Episood praeguse Lendurite kivi juures iseloomustab seda, mis juhtub, kui hakatakse inimesi lahterdama. Kui seatakse endale mingid raamid ja seejärel kramplikult püütakse varjuda endi poolt loodud reeglistiku taha. Kõnealune seik, kus hukkusid tapalava eest põgenenud lennuväelased, langeb nende lahterdajate vaateväljast eemale.
Must-valgetel lahtritel pole halle alasid ja kõiki varjundeid, mida elu võib ette tuua. Suures plaanis oli ju kogu okupeeritav Eesti Vabariik kommunismiohver. Kuid eestlased pole siiski ainult ohvrirahvas, sest vastupanu osutati mitmel moel. Kes aga olid need hukkunud Eesti Vabariigile truuks jäänud lennuväelased?
"Me ju ei hakka võrdlema kodukaitseks haaratud kööginuga sissetungija mõõgaga ja nimetama seda relvastatud vastupanuks."
Eesti Mälu Instituudi esindajatele pole teema ja ka küsimused võõrad. Küll aga ei oska nad eristada toone, asjaolusid, rääkimata relvadest. Viimaste osas tahaks rõhutada, et ainult lendurohvitseridele anti välja enesekaitseks revolvrid nagaan ja tavakohaselt, kes soovis, ostis endale ka püstoli. Viimaseks oli harilikult 6,35 mm kaliibriga relv. Mõlemad pole mõeldud jalaväelahinguks, kus on kasutusel tugevamad relvad. Me ju ei hakka võrdlema kodukaitseks haaratud kööginuga sissetungija mõõgaga ja nimetama seda relvastatud vastupanuks.
Isiklikud relvad pidid lennuväelased endaga kaasa võtma Venemaale suunduva rongile, kus siis need poleks järgneva verise lõpu puhul aidanud, sest kavas oli lihtsustada relvade konfiskeerimist. Ainult näpuga järge ajava ametniku jaoks võinuks see olla kinnitus, et need mehed olid relvastatud ja seetõttu kommunismiohvriteks ei saa lugeda. Näib, et pole vahet, millises kontoris ametnikud asusid tollal või nüüd.
Kuid keskendumata detailidele, kerkib esile küsimus, kelle oma on Maarjamäe sinna maetutega ja kõige sellega, millega mälestatakse ohvreid ja langenuid erinevates sõdades ning okupatsioonides, mis käisid üle Eesti? Kelle võim või monopol seal kehtib?
Lugeja saab ise leida infot nii instituudi kui ka Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormi kohta. Kuid siinkohal toon esile tutvumiseks paar seisukohta, memoriaali kui terviku kohta ning konkreetselt 1941. aasta kõnealuse sündmuse käigus hukkunud eesti lennuväelaste kohta.
Arhitekt Kuno Raude kirjutas ajakirjas Memento novembris 2015.
"Memoriaal Eesti patriootidele.
Kokkuvõtvalt tuleb vastata küsimusele: "Kelle auks memoriaal rajatakse?" Kas eesti rahvas soovib mälestada mõlema okupantriigi terroriohvreid Eestis? Või ainult kommunismi ohvreid? Või on eesmärgiks okupantriikide vägivalla üle elanud eesti rahva au, väärikuse ja elujõu ausse tõstmine? Vastusteta nendele küsimustele ei ole võimalik memoriaali projekteerimise lähteülesande koostamine ja arhitektuurivõistluse korraldamine. Kogu ettevõtmise eelduseks on laiapõhjaline konsensus lähteülesandes püstitatud eesmärgi formuleerimisel, mis ilmselt ei ole võimalik represseerituid esindavate organisatsioonide ning parlamendis esindatud ja esindamata poliitiliste jõudude osavõtuta. Nõukogude režiim õiendas julmalt arveid oma ideoloogiliste, poliitiliste ja sõjaliste vastastega, isamaaliselt meelestatud eesti inimestega, patriootidega, kes allakirjutanu arvamust mööda just sellistena väärivadki rahva austust ja sügavat lugupidamist Maarjamäele memoriaali "Eesti mäletab" kavandamise ja tegeliku rajamise kaudu. Okupatsioonivõimudele vastupanu osutanud kangelased ei olnud üleloomulikud olendid, vaid inimesed meie seast, kes Eesti jaoks väga rasketel aegadel tegid seda, mida said, ja aitasid oma rahvast seal, kus võimalik.
Kujunegu loodav memoriaal koondsümboliks meie rahva vabadusejanule, mehisusele, elujaatusele. Võitlusvalmidusele läbi aegade."
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikmed on tutvustanud oma seisukohta, et kommunismiohvrite memoriaalile kantakse ainult nende inimeste nimed, "kes kaotasid poliitilistel motiividel oma elu kaitsetute vangide või küüditatutena, jms., juba võimaluseta oma au ja väärikust kaitsta. Nimekirjades ei ole ka sõjaohvreid: inimesi, kes jäid tsiviilisikutena jalgu maailmasõja lahingutele ja kaotasid lahingute ajal ning pommirünnakutes oma elu. Nende puhul ei olnud rünnakud suunatud otseselt nende isikute vastu. Erinev lugu on inimestega, kes langesid relv käes kommunistliku režiimiga võideldes..."
Kõnealuste lendurite puhul loetakse, et "tegemist on esmajoones langenud võitlejatega, mitte kaitsetute ohvritega ja neid tuleb neile vääriliselt mälestada. Aga seda ei nähtud ette... memoriaalis".
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et palli ei mängita mitte ainult Maarjamäe memoriaali kõrval, nii praegusel väljakul kui ka tulevases hallis. Pallimäng käib ka meie endi mälestuste lahterdamisel. Siit järeldus: kõige kindlam ja kestvam on rahva mälu, kuniks ka teda jätkub. | Vello Loemaa: mälestusmärkidest ja rahva mälust | https://www.err.ee/1608296364/vello-loemaa-malestusmarkidest-ja-rahva-malust | Must-valgetel lahtritel pole halle alasid ja kõiki varjundeid, mida elu võib ette tuua. Suures plaanis oli kogu okupeeritud Eesti Vabariik kommunismiohver. Kuid eestlased pole siiski ainult ohvrirahvas, sest vastupanu osutati mitmel moel, kirjutab Vello Loemaa. |
"Pärast tarku palju, ette ei ühtegi..." on Ostrovski üks kõige kuulsamatest näidenditest. Lugu Jegor Glumiovist, kes otsustab teha karjääri pettuste ja valede abil, on erinevatel aegadel köitnud väga erinevaid lavastajaid – alates Sergei Einšteinist kuni Mark Zahharovini. Eesti Vene Teatris on seda lavastatud kahel korral. Esimene kord, aastal 1966, tõi selle lavale S. Tinkov ja aastal 1990 A. Suhatšov.
"Tarkpea" on noore kreeka lavastaja Georgi Kutlise (lõpetanud teatrilavastaja erialal GITIS-e D. Grõmovi ja E. Kamenkovitši kursuse) kaasaegne tõlgendus vene klassikateosest. 2019. aastal Vene Teatris toimunud režissööritöö laboratooriumil esitleti selle lavastuse eskiisi, mis tunnistati laboratooriumi parimaks tööks.
"Praegu on paljud inimesed depressioonis, me oleme nii kaua istunud nelja seina vahel, et sellest võib juba lausa hulluks minna. Mul endal on praegu suur vajadus millegi kergema järele, mis võimaldab vabastada selle aasta jooksul kogunenud seisva energia," rääkis Georgi Kutlis. "Minu jaoks oli väga oluline teha dünaamiline ja lõbus etendus. Muidugi peab olema algne idee, sisuline põhjendus ja aktuaalsus. Need on igas klassikalises komöödias olemas. Inimese soov olla edukas, igal ajal, on hästi mõistetav. Mulle tundub, et paljud tunnevad ennast ära kas Glumovis või teda ümbritsevates inimestes."
Lavaloo tegevus toimub maskeraadipeol, seetõttu omandab "maskeraadsus" lavastuse žanrimääratlusel mitte ainult metofoorse vaid ka otsese tähenduse, sest igal tegelasel on tema sisemist olemust väljendav mask. Lavastus balansseerib rütmiliselt realismi ja groteski piirimail, võludes kerguse ja meeletusega. "Tarkpea" tegelased on äratuntavad, naljakad ja igati kaasaegsed.
Lavastaja - Georgi Kutlis / Kunstnik - Juliana Laikova / Kostüümikunstnik - Hetag Tsabolov / Helilooja - Aleksandr Žedeljov / Koreograaf - Olga Privis
Osades: Aleksandr Žilenko, Tatjana Manevskaja, Dmitri Kosjakov, Natalja Dõmtšenko, Aleksandr Okunev, Sergei Furmanjuk, Anna Markova, Karin Lamson, Daniil Zandberg, Alexandr Domowoy
74. hooaja teised esietendused
Astudes absurditeatri suurte autorite jälgedes, toob Vene Teater 25. augustil välja veel ühe esietenduse – lavastuse "MROŽEK", mis põhineb poola tuntuima näitekirjaniku Slawomir Mrožeki kahel ühevaatuselisel näidendil. Lavaloo autorid on Viktor Marvin ja Dmitri Kosjakov, kes tõestavad taas, et parim ravim meeleheite vastu on – naer!
15. oktoobril jõuab Vene Teatri suures saalis lavale esietendus, mis põhineb vene kirjanduse ühel kõige loetavamal ja salapärasemal teosel – Mihhail Bulgakovi romaanil "Meister ja Margarita". Lavastajaks on Sergei Fedotov.
5. novembril aga püüab publiku tähelepanu suures saalis esietenduv situatsioonikomöödia teatri lavatagusest elust "Lavalised sekeldused", mille lavastab Priit Pedajas. Selles loos kuhjuvad naljakad ja ootamatud olukordadest, mis juhtuvad teatritrupiga, kes teeb uue lavastuse peaproove. Ettevalmistatava näidendi sündmused segunevad peategelaste endi eraeluga, nende kirgedega, armastusega, armukadedusega ja arusaamatustega.
Täpsem ülevaade Vene Teatri repertuaarist augustist oktoobrini on väljas teatri kodulehel. | Vene Teater avab uue hooaja lavastusega "Tarkpea" | https://kultuur.err.ee/1608296739/vene-teater-avab-uue-hooaja-lavastusega-tarkpea | Vene Teatri 74. hooaja avab maskeraadi komöödia "Tarkpea", mis põhineb A. Ostrovski näidendil "Pärast tarku palju, ette ei ühtegi...". |
El on annetanud 7,9 miljonit koroonavaktsiini. USA on juba annetanud 59,8 miljonit ja Hiina 24,2 miljonit, seisab dokumendis.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles juba eelmisel reedel, et EL-i ebapiisav vaktsiiniannetuse programm võib vähendada Euroopa globaalset mõjuvõimu. Tühimiku võib aga täita Hiina.
"Hiina laienemine Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse peaks meid kõiki panema muretsema. See peaks puudutama meid kõiki," ütles Borrell.
Dokumendis märgitakse ka millised piirkonnad on EL-i jaoks strateegiliselt kõige olulisemad. Põhjalik ülevaade on Põhja-Aafrikasse, Türki ja Balkanile saadetud vaktsiinitarnetest.
EL on koroonavaktsiine eksportinud 51 riiki. Vaktsiine on eksporditud 505 miljoni annuse ulatuses. Enamus vaktsiine eksporditi jõukamatesse riikidesse. EL toetab rahaliselt samuti rahvusvahelist vaktsiinijagamisprogrammi COVAX. | Dokument: EL jääb vaktsiinide annetamisel USA-st ja Hiinast maha | https://www.err.ee/1608296730/dokument-el-jaab-vaktsiinide-annetamisel-usa-st-ja-hiinast-maha | Veebiportaal Politico nägi Euroopa Liidu Nõukogu dokumenti, mille kohaselt EL jääb koroonavaktsiinide annetamisel oluliselt maha Hiinast ja USA-st. |
Tallinn Food Truck Festivalil saab peale seinast seina toidu nautida kontsertprogrammi ja erinevaid DJ-sette. Alale ehitatakse üles suur Tšehhist kohale toodav lõbustuspark 20 atraktsiooniga ning luuakse eraldi programmiga lasteala.
Festivali lõppedes autasustatakse parimaid foodtruck 'e kahes kategoorias – parim disain ja parim söök. Võitjad selgitab välja publik, kes saab oma lemmikute eest kohapeal hääle anda. Mõlemal päeval toimub ka ühekilogrammise retroburgeri söömise võistlus.
Festivali avalike suhete juhi Reno Hekkonensi sõnul näitas eelmisel aastal esimest korda nii suurelt toimunud üritus, et inimesed on väga teadlikud tänavatoidu trendidest ning huvitatud uutest maitsekogemustest.
Täpne kontsertprogramm ja kogu osalejate nimekiri avalikustatakse lähiajal.
Vastavalt valitsuse otsusele kehtestada alates 9. augustist uued külastatavuse kontrolli piirmäärad, teatab korraldaja, et üritusele sisenedes tuleb esitada viiruse läbipõdemise tõend, immuniseerimise tõend või kohapeal tehtud negatiivse kiirtesti tulemus. Sellest on vabastatud kuni 18-aastased, kuna neil pole olnud piisavalt aega vaktsineerida. Ka uute reeglitega saab Tallinn Food Truck Festivalil korraga viibida kuni 12 000 väravas kontrolli läbinud külastajat. | Üle 60 ratastel söögikoha koguneb kaheks päevaks Tallinna lauluväljakule | https://menu.err.ee/1608296709/ule-60-ratastel-soogikoha-koguneb-kaheks-paevaks-tallinna-lauluvaljakule | Tallinn Food Truck Festival seab end 26. ja 27. augustil üles Tallinna lauluväljakule. Üle 60 ratastel söögikoha seas on nii Eesti tegijaid kui ka lähiriikide omapärased tänavatoidu meistrid. |
"TalTech tundus võistkonnana kõige huvitavam valik, tähtis roll otsuse juures oli kordki karjääri jooksul koos vennaga ühes meeskonnas mängida. Ootan huviga, kui kiiresti suudan võistkonda sulanduda ja kuivõrd ma suudan aidata kaasa selle arengule," vihjas Sokk omapoolses kommentaaris, et tema ei jää uuel hooajal ainsaks Sokuks TalTechi ridades.
Lisaks Sokule on TalTech koondisekogemustega mängijatest praeguseks hetkeks välja hõiganud ka Erik Keeduse ja Indrek Kajupanga nimed. Ei tasu unustada, et TalTechis tõmbab spordidirektorina niite kauaaegne Eesti koondise snaiper Gregor Arbet ning uuel hooajal võtab peatreeneritoolil koha sisse pikaaegne koondise abitreener Alar Varrak.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Koondise mängujuht Sten Sokk tõmbab selga TalTechi särgi | https://sport.err.ee/1608296721/koondise-mangujuht-sten-sokk-tombab-selga-taltechi-sargi | TalTechi korvpallimeeskond teatas teisipäeval, et mitmete ekskoondislaste kõrvale on uueks hooajaks palgatud Eesti koondise 32-aastane põhimängujuht Sten Sokk, kes viimati vahetas Eestis klubi kuus aastat tagasi. |
Tasavägise poolfinaali normaalajal ja lisaajal kumbki meeskond võrku sahistada ei suutnud, misjärel otsustati võitja penaltitega. Penaltiseerias saatis edu brasiillasi, kes realiseerid kõik oma neli 11 meetri karistuslööki. Mehhiko eksis kahel esimesel löögil, ainsana skooris Carlos Rodriguez.
2016. aastal kodupubliku ees Rios oma esimese olümpiakulla võitnud Brasiilia kohtub tänavuses finaalis kas võõrustajamaa Jaapani või Hispaaniaga. Kullamatš peetakse 7. augustil Yokohamas. | Brasiilia jalgpallurid jõudsid kolmandat olümpiat järjest finaali | https://sport.err.ee/1608296664/brasiilia-jalgpallurid-joudsid-kolmandat-olumpiat-jarjest-finaali | Tokyo olümpiamängude meeste jalgpalliturniiril selgus esimene finalist, kui Brasiilia alistas nelja parema hulgas Mehhiko. |
Viking Line on teinud sel suvel erikruiise Ahvenamaale ja Kotkasse. Soome reisipiirangute tõttu jäid ära planeeritud kruiisid Hangosse ja Turusse. "Lisaks on eestlased saanud Helsingi kaudu reisida Visbysse," rääkis Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko.
Viking Line on reisijate arvu laevadel piiranud ja lubanud pardale umbes poole laeva mahutavusest.
"Erikruiisid on populaarsed olnud just seetõttu, et laevaga on turvaline reisida ja sihtkohad on olnud huvitavad. Reisimiseks on olnud vajalik kas vaktsineerimistõend, tõend koroona läbipõdemise kohta või negatiivse koroonatesti tõend," rääkis Borodenko.
Borodenko sõnul on tänavused reisipiirangud olnud kitsamad ja seetõttu ka kruiisireisijate arv jäänud varasemaga võrreldes väiksemaks. "Sellepärast on ka reisijaid olnud tänavu vähem," lisas ta.
Tallinki kommunikatsioonijuhi Katri Linki sõnul on suve keskpaigas leevenenud piirangute tõttu toimunud suurem osa laevafirma erikruiise juulis.
Tallinnast ja Stockholmist on väljunud erikruiisid Visbysse, Rootsi reisijad said lisaks külastada Stockholmist ka Ystadi. "Ahvenamaale oleme juunikuust opereerinud ajutist liini laevaga Silja Serenade. Esialgu juunikuus pakkusime reise vaid Soome reisijatele Helsingist, kuid juulikuu jooksul pakkusime neid reise ka Eesti ja Läti reisijatele ning laev tegi Helsingist Mariehamni suundudes vahepeatuse Tallinnas," rääkis Link.
Juunis taasavas laevafirma kruiisiliini laevaga Silja Europa Tallinna ja Helsingi vahel. "Ka sel laeval pakkusime esialgu enne Soome reisipiirangute leevenemist juuli keskpaigas vaid Tallinnas maaleminekuta kruiise, kuid juuli keskpaigast saavad Soome reisijad taas ka neil kruiisidel Tallinnas soovi korral laevalt maha," rääkis Link.
Tallink avas pärast 16-kuist pausi kruiisireisid Stockholmi ja 1. augustist avas laevafirma ka Helsingi-Stockholmi liini.
Linki sõnul on reisijate huvi olnud peale reisipiiranguid suur ja Rootsi paranenud viiruseolukorra tõttu on reisijate arv liinil tõusutrendis.
Põhjanaabrite huvi reisimise vastu püsib esialgu aga leige. "Reisijad, kelle reisihuvi osas peame hetkel kõige rohkem tööd tegema, on soomlased, kelle reisihuvi on kindlasti mõjutanud Soome riiklik kommunikatsioon, mille sõnum on pikka aega olnud ühene ning tungivalt soovitanud riigi kodanikel reisida vaid siis, kui see on vältimatu ja hädavajalik," kirjeldas Link.
"Teeme selle nimel palju tööd, et näidata Soome reisijatele, kui tõsiselt me võtame ohutust oma laevadel, hotellides, restoranides, aga kindlasti on Soome turisti Eestisse tagasi toomine tegevus, mille nimel peab kogu Eesti turismisektor ühiselt pingutama," sõnas Link. | Eestlased kibelevad kruiisireisidele, soomlaste huvi on leige | https://www.err.ee/1608296673/eestlased-kibelevad-kruiisireisidele-soomlaste-huvi-on-leige | Riikide kehtestatud reisipiirangute tõttu pidid laevafirmad oma tavapärased liinid ümber vaatama, mistõttu plaanisid ettevõtted kevadel sisustada suvehooaja erikruiisidega. Eestis on kruiisid osutunud populaarseks, soomlased on pandeemiaolukorras olnud märksa ettevaatlikumad. |
EHHF tähistab sünnipäeva kolm päeva kestva programmiga, kust ei puudu nii tulevikutähed kui ka raudvara ning Brooklyni tänavatel alustanud Jeru on hiphopi tõeline klassik. Aastal 1992 Gang Starri albumil "Daily Operation" üles astunud mees on omas žanris jäänud prominentseks tänase päevani. Jeru debüütalbumit "The Sun Rises In The East" on nimetatud läbi aegade üheks parimaks hiphop albumiks. Kiidusõnu on pälvinud ka tema hilisemad katsetused trummi ja bassi produtsentidega.
Viimaste kodumaiste nimedena on EHHF-i programmi lisandunud A-Rühm, Azma, säm, Maxtract, Karmo ja Küberünnak, Rikošett, Marmormaze, Eutanasiyah, NKN, RV ja KLAUS, Kriipsu-Uku, Valevxll ja Jyrise.
Festivalil astuvad üles ka Cledos (FI), 5MIINUST, Genka & DEW8, reket, Pitsa, Väike PD, villemdrillem, pluuto, KiROT, Põhjamaade Hirm, Bad Art, OKYM, Heleza, Clicherik & Mäx, SIP€LGA14, manna, Lukamon, Lil Till, kaw, margiiela, L6ke, marp$, Fanta Stika, TopsiJumal ja benakanister. Samuti tuleb EHHF-i sünnipäevaks kokku eriprojekt Ühendatud Inimesed 2.0 koosseisus Chalice, Tommyboy, Spoom, Krick, Ain Nuffin ja Typicalflow. | Brooklyni räpiveteran Jeru The Damaja esineb EHHF-il | https://menu.err.ee/1608296670/brooklyni-rapiveteran-jeru-the-damaja-esineb-ehhf-il | Eesti HipHop Festival 2021 toimub 12.–14. augustini ja tänavu juba 15. korda. Sünnipäevahõngulise festivali nimistusse on lisandunud veel mitmed nimed, seal hulgas ka Brooklyni räpiveteran Jeru the Damaja. |
28-aastane ja 179 cm pikkune Laane on varasemalt kohalikus kõrgliigas pallinud Rapla ja TTÜ KK ridades. Piiri taga on mees esindanud Kreeka esiliigaklubide Pireaus Ethnikose ja Kosi Ippokratise ridu ning pannud ennast proovile ka Rumeenia kõrgliigas Miercurea Ciucis, vahendab Korvpall24.ee.
Tema tiimi saagiks jäi Rumeenias mullu vaid kolm võitu ning 23 kaotust, mis andis eelviimase ehk 13. koha. Laane oli hooaja esimeses pooles kimpus vigastusega ja teises tabasid ka võistkonda tagasilöögid, mille käigus lahkus kaks korvialust jõudu. | Rait-Riivo Laane liitub kõrgliigas debüteeriva Viimsiga | https://sport.err.ee/1608296604/rait-riivo-laane-liitub-korgliigas-debuteeriva-viimsiga | Algava hooaja kõrgliigadebüüdiks valmistuv KK Viimsi täiendas ridu Eesti korvpallikoondise mängujuhi Rait-Riivo Laanega. |
Tundmatu vägivallatseja põhjustatud tulekahju hävitas tõenäoliselt keskuses hoitud koroonavaktsiinid, vahendas Poola meedia.
"See oli terroriakt, mis oli suunatud mitte ainult keskuse töötajate, vaid ka riigi vastu," ütles Niedzielski.
Poola on hädas koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega.
"Nende rünnakute eesmärk on heidutada inimesi vaktsineerimast. Vaktsineerimise pärssimine tähendab piiranguid," ütles Niedzielski.
Juuli lõpus üritasid vaktsineerimise vastased rünnata Varssavi lähedal asuvat vaktsineerimiskeskust, teatas Politico. | Poola minister: vaktsineerimiskeskuse tulekahju oli terroriakt | https://www.err.ee/1608296634/poola-minister-vaktsineerimiskeskuse-tulekahju-oli-terroriakt | Poola tervishoiuminister Adam Niedzielski ütles esmaspäeval, et mobiilse vaktsineerimiskeskuse tulekahju Lõuna-Poola Zamosci linnas oli terroriakt. |
Uued saated keskenduvad 20. sajandi India muusika meistrite ning nende instrumentide tutvustamisele. Lisaks avab saade India muusikapärimuse aluseks olevate sakraal- ja muusikaalastes tekstides kirjeldatud ideid ja raaga tehnilisi aspekte.
Saate autor on Leho Rubis ja saated on eetris laupäeviti kell 21, kordussaade pühapäeviti kell 23 Klassikaraadios. | Augustikuus jätkab Klassikaraadios saade "Raaga aeg" | https://kultuur.err.ee/1608296592/augustikuus-jatkab-klassikaraadios-saade-raaga-aeg | Augustikuu neljal laupäeval jätkub Klassikaraadios Põhja-India klassikalist muusikat tutvustav saatesari "Raaga aeg". Sarja esimesed viis saadet olid eetris jaanuaris. |
Võimsa võidu võtnud sakslannad Franziska Brausse, Lisa Brennauer, Lisa Klein ja Mieke Kröger edestasid viimasel kahel olümpial võidutsenud Suurbritanniat (4.10,607) enam kui kuue sekundiga.
Saksamaa ja Suurbritannia järel tuli pronksile USA ajaga 4.08,040.
Samuti teisipäeval sõidetud meeste võistkondlikus sprindis võidutses Holland (Jeffrey Hoogland, Harrie Lavreysen, Roy van den Berg) olümpiarekordiga 41,369.
Hollandi järel tuli teiseks viimased kolm olümpiat kulla võitnud Suurbritannia (44,589) ja kolmandaks Prantsusmaa (42,331). | Kullale sõitnud sakslannad püstitasid maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608296598/kullale-soitnud-sakslannad-pustitasid-maailmarekordi | Tokyo olümpiamängude naiste trekisõidu võistkondlikus jälitussõidus võitis kuldmedali Saksamaa, püstitades ajaga 4.04,242 uue maailmarekordi. |
Teise koha pälvinud kavandi "Klaaspärlimäng" (autorid Tarmo Ladva ja Uku Põllumaa) puhul tõi žürii esile selle väärikust ja pilkupüüdvust. Lahenduse ambitsioon ei ole olnud asukohas domineerida, vaid mõjuda arusaadavalt ja ümbritseva suhtes lugupidavalt. Teise koha eest premeeritakse kavandi autorit 4000 euroga. Kolmanda koha kavandi "Konradi pilk" (autorid Kirke Kangro ning Toomas Tammis) puhul hindas žürii selle nüüdisaegset ja ootamatut lahendust värvi ning ruumi kasutamisel, kuid pidas töö teostust hoone ajaloolisel fassaadil pigem komplitseerituks. Kolmanda koha preemia on 3000 eurot.
Žüriiliikme Anne Rudanovski sõnul otsiti eelkõige teost, mille kunstnik on loonud inspireerituna teise kunstniku loomingust ja elust. "Tööde hulgas oli aga enim lahendusi, mis tegelesid pigem hoone dekoreerimise ja illustratsiooni loomisega kui asukoha ja ruumi mõtestamise ning monumentaalkunstile kohaste väljundite otsimisega," ütles ta. Viimane vajab Rudanovski hinnangul Eestis tõsist ümbermõtestamist ja edasist pikemat arutelu.
Žürii esimees linnaarhitekt Tõnis Arjus täpsustas, et hindajad otsustasid esimest preemiat mitte välja anda, kuna ei leidnud pakutute hulgast Konrad Mäe panuse väärilist realiseeritavat tööd. Ideekonkursi eesmärgiks oli sõlmida võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teose projekteerimiseks hankeleping. Kuna võitjaväärilist tööd ei leitud, jääb leping sõlmimata. "Konrad Mägi SA, Eesti Kujurite Ühendus, Tartu Kunstimuuseum ja Kõrgem Kunstikool Pallas jätkavad linnaga koostööd Konrad Mäe panuse jäädvustamise teemal," lausus Arjus.
Žüriisse kuulusid linnaarhitekt Tõnis Arjus, Konrad Mägi Sihtasutuse esindaja Enn Kunila, Pallase skulptuuriosakonna juhataja ning Eesti Kujurite Ühenduse esindaja skulptor Anne Rudanovski, Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann ning Eesti Kujurite Ühenduse esindaja skulptor Jana Huul.
Konrad Mäe mälestusmonumendi ideekonkursiga otsiti lahendust monumendile, mis oleks tema kunagise ateljee ees Raekoja platsil märkinud kunstniku panust Eesti kultuuriruumis. | Konrad Mäe mälestusmonumendi ideekonkursil anti välja vaid teine ja kolmas koht | https://kultuur.err.ee/1608296577/konrad-mae-malestusmonumendi-ideekonkursil-anti-valja-vaid-teine-ja-kolmas-koht | Konrad Mäe mälestusmonumendi ideekonkursile esitatud 17 töö hulgast pälvis teise koha kavand "Klaaspärlimäng" ja kolmanda koha kavand "Konradi pilk". Esimene koht jäi sobiva töö puudumisel välja andmata. |
"Laidre sai noodi, milles öeldi, et vastastikkuse põhimõtte alusel kuulutatakse Moskva Eesti diplomaatilise esinduse töötaja persona non grata' ks. Diplomaat peab lahkuma Venemaa Föderatsiooni territooriumilt nädala jooksul," teatas Venemaa välisministeerium.
"7. juulil kuulutati Peterburi konsul Mart Lätte persona non grata' ks. Ta peeti kinni spionaažioperatsiooni käigus. Eestit hoiatati, et olukorra edasine eskaleerumine toob kaasa paratamatuid vastumeetmeid," teatas Venemaa välisministeerium.
"Meie pöördumist ei võetud arvesse ja 15. juulil kuulutas Eesti välisministeerium Venemaa saatkonna töötaja persona non grata' ks," teatas Venemaa välisministeerium.
Eesti välisministeeriumist öeldi ERR-ile kommentaariks, et Eesti diplomaadi väljasaatmine on kahetsusväärne samm, mis ei aita kaasa kahe riigi vahelisele diplomaatilisele suhtlusele. "Omapoolseid järgnevaid tegevusi kaalume põhjalikult," lisas välisministeeriumi esindaja.
Eesti välisministeerium kutsus 15. juulil välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi, kus talle anti omakorda üle noot selle kohta, et üks Venemaa suursaatkonna diplomaat on kuulutatud persona non grata 'ks.
Ka tänavu veebruaris saatsid Eesti ja Venemaa vastastikku diplomaate välja. Toona saatis Moskva Eesti diplomaadi välja vastuseks Eesti teatele Venemaa saatkonna ametniku persona non grata' ks kuulutamisele.
"Diplomaat saadetakse välja ebakohase tegevuse eest asukohariigis," ütles veebruaris selleks ajaks endine välisminister Urmas Reinsalu, kelle ametiajal vastav otsus tehti. | Venemaa saadab välja veel ühe Eesti diplomaadi | https://www.err.ee/1608296571/venemaa-saadab-valja-veel-uhe-eesti-diplomaadi | Venemaa välisministeerium kutsus teisipäeval välja Eesti suursaadiku Margus Laidre, et anda talle teada, et nädala jooksul peab riigist lahkuma üks Eesti diplomaat. |
Klubide registreerimise tähtajaks oli esialgselt seatud 1. august, millele Saaremaa VK president Ivar Alt palus maksuametile tasumata võla tõttu päeva võrra pikendust. Et ka esmaspäeva õhtuks ei suutnud klubi oma rahaasju korda seada, jäi meeskond uueks hooajaks registreerimata. Saaremaad ei näe osalemas ka Eesti meistrivõistlustel.
2017. aastal asutatud Saaremaa Võrkpalliklubi võitis oma debüüthooajal Balti liiga, Eesti meistrivõistlused ja Eesti karikavõistlused. Karikavõitjaks tuldi ka järgneval hooajal. Tugevuselt kolmandas eurosarjas CEV Challenge Cupil jõudis Saaremaa mullu kevadel veerandfinaali.
Eestist osalevad uuel hooajal Balti liigas Tartu Bigbank, Tallinna Selver, Pärnu Võrkpalliklubi ning TalTech, kinnitas Eesti Võrkpalli Liit. Lätist teevad kaasa RTU/Robežsardze/Jurmala, SK Jekabpils Luši, Daugavpils Universitate/Ezerzeme ja VK BIOLARS/Jelgava ning Leedut esindab Gargždai Amber-Arlanga.
Balti liiga uus hooaeg algab oktoobris. | Saaremaa Võrkpalliklubi uuel hooajal ei jätka | https://sport.err.ee/1608296529/saaremaa-vorkpalliklubi-uuel-hooajal-ei-jatka | Võrkpalli Balti liigas osaleb uuel hooajal üheksa meeskonda, neist neli Eestist. Tegevust ei jätka Saaremaa Võrkpalliklubi. |
Aegade üks edukamaid sportvõimlejad Biles, kes võitis viis aastat tagasi Rios neli kuldmedalit, loobus tänavu osalemast vabaharjutuses, toenghüpetes ja rööbaspuudel, viidates probleemidel koordinatsiooniga. Ka ei osalenud 24-aastane Biles individuaalse mitmevõistluse finaalis, viidates oma vaimsele tervisele.
Poomil teenis Tokyo individuaalse medaliarve avanud Biles oma esituse eest 14,000 punkti. Tema ees noppisid kaks kirkamat medalit hiinlannad: kulla võitis 16-aastane Guan Chenchen (14,633) ja hõbeda sai kaela 18-aastane Tang Xijing (14,233). | Võistlustulle naasnud Biles tuli pronksile, Hiinale kaksikvõit | https://sport.err.ee/1608296523/voistlustulle-naasnud-biles-tuli-pronksile-hiinale-kaksikvoit | Ameerika Ühendriikide võimlemistäht Simone Biles naasis Tokyo olümpiamängudel nädalase võistluspausi järel võistlustulle, teenides poomil pronksi. Kulla võitis hiinlanna Guan Chenchen. |
"Eelmisel aastal ostis esimest korda relva enam kui kaheksa miljonit ameeriklast," teatas Rahvusliku laskespordi sihtasutus (NSSF).
NSSF-i pressiesindaja Mark Oliva sõnul suurendasid relvade müüki eelkõige koroonapiirangud ja politsei aeglasem reageerimine.
"Kui kaheksa miljonit uut relvaostjat tahavad osta ühe kasti 50 padruniga, siis on see 420 miljonit padrunit," ütles Oliva.
Nõudluse kasv tõi kaasa kroonilise padrunite puuduse. Laskemoona tootjad väidavad, et nad ei suuda nõudlust rahuldada. Selle tulemusena tõuseb ka laskemoona hind.
Laskemoona puudus kimbutab juba politseid.
"Oleme teinud jõupingutusi, et säilitada olemasolevat laskemoona," ütles Las Vegase politseiosakonna pressiesindaja Larry Hadfield.
USA sõjaväel siiski laskemoona puudust pole. Sõjavägi toodab moona iseseisvalt kuues tehases, teatas The Times.
USA linnades kasvab kuritegevus.
78 protsenti ameeriklastest leiab, et kuritegevus on riigis suur probleem. 73 protsenti leiab, et kuritegevus jätkab kasvamist, vahendas The Washington Examiner.
Inimeste osakaal, kes leiavad, et kuritegevuse kasv on ülimalt tõsine, oli viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel, selgus juunis tehtud Washington Posti uuringus.
Iseseisvuspäeva nädalavahetusel sai tulevahetustes surma ligi 200 ameeriklast. Eelmisel nädalavahetusel toimusid suurlinnades mitmed tulistamised. Nädal tagasi sai tulevahetuses surma kuueaastane tüdruk.
USA võimud proovivad ohjeldada relvavägivalla kasvamist. President Joe Biden tahab kehtestada relvamüügile karmimad eeskirjad. Mitu Bideni partei poliitikut tahavad siiski politsei rahastamist jätkuvalt vähendada. | Relvamüügi järsk kasv põhjustas USA-s laskemoona defitsiidi | https://www.err.ee/1608296448/relvamuugi-jarsk-kasv-pohjustas-usa-s-laskemoona-defitsiidi | Relvamüügi järsk kasv põhjustas USA-s laskemoona puuduse. Laskemoona defitsiit mõjutab ka paljude politseijaoskondade tegevust. |
Teisipäeva hommikul pisut peale 10 alanud kohtumine toimus video teel. Umbes poolteisetunnine kohtumine algas Soomere sissejuhatusega, kus ta kõneles oma nägemusest ideaalse presidendi kohta. Et president peaks otsima ühisosa, olema tasakaalustaja, erakonnaüleste väärtuste kandja, mitte sekkuma päevapoliitikasse, küll aga peaks vastutama väärtusruumi üle.
Teaduste akadeemia presidendile kohaselt rääkis Soomere, et tema kaasaks presidendina poliitilise otsustamise juurde rohkem teadlasi ja teadust. Et poliitikud küll ei pea lähtuma otsuseid tehes teadlaste soovitustest, kuid parim teadmine peaks olema laual. Samuti tõi ta olulise teemana sisse nii reaalse kui ka tajutud ebavõrdsuse, ja vajaduse liikuda võrdsema ühiskonna poole.
Kui sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar Soomerelt seepeale küsis, kas tema jutt võrdsusest võiks tähendada ka toetust õiglasema või progressiivsema maksusüsteemi poole liikumist, presidendiks pürgija otse vastata ei soovinud. Ta küll ütles, et tal on oma vaade maksusüsteemile, kuid neid otsuseid teeb riigikogu ja president ei peaks teemasse sekkuma.
Ivari Padari küsimusele, kas Soomere oleks presidendina jätnud Kersti Kaljulaidi kombel teise pensionisamba välja võtmist võimaldava seaduse välja kuulutamata, vastas Soomere samuti ebakonkreetselt, märkides, et tema küsiks selliste asjade kohta nõu teadlastelt. Soomere ütles, et oma teist sammast ta välja ei võtnud.
Välispoliitilistel teemadel tegi otsa lahti endine diplomaat Marina Kaljurand, kes uuris, millised võiksid olla Euroopa Liidu ja Venemaa suhted ning mida võiks ette võtta Eesti-Venemaa piirilepinguga. Vastuseks ütles Soomere, et Venemaaga tuleb dialoogis olla ja Eesti võiks vähemalt senise aktiivsusega osaleda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kujundamisel. Tartu rahu piiride taastamist ei pidanud Soomere enda eluajal võimalikuks.
Sven Mikseri küsimusele Eesti suhetest Hiinaga ütles Soomere, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Hiina 16+1 koostööformaat on Euroopat lõhestav ja Eesti ei peaks selles kõrgeimal tasemel osalema, aga samas peaks olema jätkuvalt kursis, mida Hiina seal pakub. Lisaks märkis Soomere, et olulisim on Euroopal kasvada Hiinast kiiremini, et tagada riigi mõju kasvu pidurdamine.
Soomere lisas, et välispoliitikas esindaks ta Eesti ühtset joont, sest Eestil ei saa olla mitut välispoliitikat ja presidendiks saades teeks igati koostööd välisministeeriumiga. Lisaks märkis Soomere, et ta on võimeline Venemaa oluliste partneritega rääkima nende emakeeles.
Kodakondsuse teemal väljendas Soomere seisukohta, et Eestis võiks olla ka topeltkodakondsus seadustatud, eriti sõbralike riikidega. "Ma olen kodakondsuse suhtes liberaalses tiivas. Ma ei näe mingit probleemi, miks inimesel ei võiks olla mitu kodakondust," ütles ta Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates.
Ta märkis mitmes kohas, et Eesti probleem on just muu emakeelega inimeste riigist lahkumine ja ajude väljavool. Tuues näitena, kuidas teaduste akadeemiasse on jäänud üks vene emakeelega akadeemik, kuidas ka näiteks TTÜ-s on vene emakeelega professoreid väheks jäänud. Soomere sõnul peaks Eesti pingutama, et kõik siin sündinud tahaksid oma tulevikku ka Eestiga siduda ja maksimaalselt ühiskonda panustada.
Kohtumisel sotsiaaldemokraatidega tulid arutluse alla ka vähemuste õigused ja kooseluseadus. Eduard Odinets uuris, et kui Kersti Kaljulaid on öelnud, et tema ei kuulutaks välja kooseluseadust tühistavat seadust, mida teeks Tarmo Soomere. Oma vastuses ütles presidendiks pürgija, et presidendil ei ole poliitilise veto võimalust ja kui seadus on põhiseadusega kooskõlas, siis tuleb see välja kuulutada või president võib tagasi astuda.
Samas ütles Soomere, et maailm on kiires muutumises just seksuaalvähemuste teemadal, väljendas kahetsust arvutiteaduse looja Alan Turingu tagakiusamise ja enneaegse surma üle ja ütles, et marginaliseeritud inimesi peaks mõistma. Indrek Saare täpsustavale küsimusele, kas ta abieluvõrdsust toetab, vastas Soomere jaatavalt. "Mul on kohustus olla kõigile erakondadele suhteliselt võrdselt ebameeldiv. Aga see on üks printsiipe, mis läheb kokku minu maailmavaatega."
Metsanduse teema tõstatas Lauri Läänemets, kes uuris presidendikandidaadiks soovijalt, kas Eestis raiutakse liialt palju metsa ja kas tselluloositehase rajamine on mõistlik. Metsaraiumise kohta ütles Soomere, et ta ei tea, kas raiutakse liiga palju või mitte, kuid kindlasti on probleem, kui teadlased on selle teema suhtes üksteisega nii suurtel eriarvamustel, et omavahel isegi enam ei räägita.
Mis puudutab tselluloositehast, siis selle rajamisele väljendas Soomere otsest heakskiitu. Tema sõnul võimaldaks tselluloositehas liikuda Eestil väärtusahelas ülespoole ja suurendada riigis loodavat lisandväärtust. Keskkonnariske peaks tema sõnul praeguseks olema võimalik märgatavalt maandada ja tehase rajamisel oleks ka positiivne mõju siinsele teadusele.
Kui Kalvi Kõva küsis Soomere arvamust põlevkivi kasutamise kohta Eestis, siis vastas teaduste akadeemia president, et põlevkivi on praegu ainus viis, kuidas Eesti energiajulgeolek tagada. Aga kui lahendada energia salvestamise probleem, võiks põlevkivist elektri või õli tootmise lõpetada ja kasutada seda keemiatööstuses.
Samuti väljendas Soomere positiivset vaadet võimaliku tuumajaama rajamisse Eestisse. Tema sõnul on tuumajaam juhitav ja võrdlemisi turvaline energia tootmise vahend, samas seonduvad tuumaenergiaga paljud ühiskonna hirmud. Soomere rääkis, et Eesti energiaportfell võiks olla võimalikult lai ja mingite lahenduste elimineerimine juba eos ei ole mõistlik.
Presidendikandidaadiks pürgiv Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtub sel nädalal enamiku parlamendierakondadega. Esmaspäeval kohtus ta Reformierakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooniga. Neljapäeval on plaanis kohtuda Isamaa fraktsiooniga. EKRE Soomerega kohtuda ei plaani. | Soomere sotsidele: toetan tselluloositehast ja samasooliste abielu | https://www.err.ee/1608296445/soomere-sotsidele-toetan-tselluloositehast-ja-samasooliste-abielu | Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtus teisipäeva hommikul Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooniga, otsides partei toetust presidendiks saamisele. Kohtumisel rääkis Soomere vajadusest ebavõrdsust vähendada, väljendas toetust tselluloositehase rajamisele, samasooliste abielude seadustamisele ja lubas presidendiks saades esindada Eesti ühtset välispoliitikat. |
Tänavu esimesel poolaastal läbis lennujaama 283 495 reisijat, mida oli 50 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Juulikuus tõusis reisijate arv rekordilise 158 349 reisijani, mis on suurim ühes kuus teenindatud reisijate arv alates 2020. aasta märtsist.
Ettevõtte müügitulu langes esimesel poolaastal aastaga 15 protsenti 10 miljonile eurole, puhaskasumit teenis ettevõte 100 000 eurot ehk 111 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.
"Koroonaeelse aja ehk 2020. aasta esimese kahe kuu head tulemused annavad selles võrdluses tunda. Vähenenud müügitulu peamiseks põhjuseks oli lennundustulude väiksem laekumine, mis on tingitud lennuliikluse oodatust aeglasemast taastumisest," rääkis Tuvike.
Tuvikese sõnul on lennujaama majanduslikku olukorda parandanud suvekuud ja viiruseolukorra paranemine. "Lisaks sellele oli suureks abiks ka töötukassa poolt pakutud töötasu jätkutoetus, mida meil oli võimalik ka sel aastal kolmel kuul kasutada. Vaatamata prognoositust paremale suvele näeme, et aasta teine pool saab tulema keeruline ning kriisist taastumist prognoosime jätkuvalt aastatel 2024-2025," rääkis Tuvike.
Lennujaama juhi sõnul on keerulisele ajale vaatamata tähtis jätkata investeeringutega strateegiliselt olulistesse projektidesse. "Esimesel poolaastal tegime investeeringuid kogusummas 15,9 miljonit eurot. Meie jaoks on oluline jätkata töödega nii Tallinna lennujaama lennuliiklusalal kui ka pagasialal, kus uuendame pagasi sorteerimissüsteemi, lisaks sellele jätkuvad tööd ka Pärnu lennujaamas."
Juulis lisandusid otselennud Zürichisse Šveitsis ja Roomasse Itaalias. Kokku toimusid lennud 27 erineval regulaarliinil. Tellimuslendudest olid kõige populaarsemad Türgi, Bulgaaria ja Kreeka sihtkohad.
Juulis teenindas lennujaam 2662 lennuoperatsiooni, mis teeb keskmiselt 86 maandumist ja õhkutõusu päevas.
Seitsme kuu kokkuvõttes läbis lennujaama 441 844 reisijat ja toimus 12 387 lennuoperatsiooni.
2019. teenindas Tallinna lennujaam üle 3,26 miljoni reisija ja ettevõte teenis 9,7 miljonit eurot puhaskasumit. Lisaks Tallinna Lennujaamale haldab ettevõte veel kuut regionaalset lennuvälja Eestis. | Tallinna lennujaam teenis esimesel poolaastal kasumit | https://www.err.ee/1608296421/tallinna-lennujaam-teenis-esimesel-poolaastal-kasumit | Tallinna Lennujaama käive esimesel poolaastal langes, koroonakriisist hoolimata jäi ettevõte aga 100 000 euroga kasumisse. Aasta teine pool tuleb lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul tõenäoliselt keerulisem. |
Eesti taasiseseisvuspäeval, 20. augustil leiab aset ainulaadne Gunnar Grapsi 70. sünnipäevale pühendatud kontsert, mis toimub Sack von Sound festivalil Saku mõisapargis. Vanameistri armastatud lugusid esitavad solistid Vaiko Eplik, Kristjan Kasearu ning Gerli Padar koos ÜENSO rokk-orkestriga, dirigent Jüri-Ruut Kanguri juhtimisel.
Kontserdil tulevad esitusele Gunnar Grapsi lood tema pikaajalise karjääri ajast. Lisaks kuulsa hevimehe ("raudmees") imagole soovitakse näidata Grapsi kui mitmekülgset lauljat ning laulukirjutajat, kelle looming on laiapõhjalisem kui rokkmuusika, mille poolest ta end rahva südamesse on kirjutanud. Muusikat kõlab beat muusikast, bluusist, diskost, funky' st ning rokk- ja hevimuusikani. Kavas saab kuulda tema suurimad hitte "Valgus", "Raudmeest", "Üks imelik masin" ja "Tühjad pihud".
Kontsert üllatab sellega, et legend ise esitab laval koos orkestriga ühte oma põhihittidest. Seda aga mitte traditsioonilisel kujul, antud väljakutse aitab ellu viia tänapäevane tehniline võimekus. "Kuidas see kõik aga täpselt aset leidma hakkab, selleks peab publik ise kohale tulema – loodame kuulajaid sellega positiivselt üllatada ning leiame, et antud suurkuju kontsert on ideaalne viis vastu võtmast taasiseseisvuspäeva," ütles korraldaja Tõnno Piigli. | Sack von Soundil kõlab Gunnar Grapsi 70. sünnipäevale pühendatud kontsert | https://menu.err.ee/1608296382/sack-von-soundil-kolab-gunnar-grapsi-70-sunnipaevale-puhendatud-kontsert | Sack von Soundi toob rahvani rokipioneer Gunnar Grapsi 70. sünnipäevale pühendatud erilise kontsert, mis üllatab kuulajaid maestro enda olemasoluga. |
"Praegu on parvlaeva Piret elektrifitseerimine valitud 32 parima innovaatilise projekti hulka, mis võivad toetust saada. Selleks, et jõuda eelotsusest lepinguni ja lõpliku rahastusotsuseni, on meil veel vaja teha teatud tegevused ja saata andmeid," ütles TS Laevade juhatuse liige ja laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro ERR-ile.
Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt rahastatakse EL-i innovatsioonifondist 118 miljoni euroga 32 väikest innovatsiooniprojekti, mis asuvad 14 EL-i liikmesriigis ning Islandil ja Norras. Projektide hulgas on ka Piretile elektriajamite ja akude paigaldamine. Diislikütusel töötavad masinad jäävad laeva ainult olukordadeks, kui rasked jääolud sunnivad neid kasutama, teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.
Pireti elektrifitseerimise projekt ühendab endas kolm innovatsiooni, märkis komisjon. Esiteks demonstreerib see elektrimootorite kasutamise võimalikkust laevatranspordis ka sellises geograafilises piirkonnas, kus talvel võib esineda jääkatet. Teiseks hakkab parvlaev kasutama uuendatud energiajuhtimise süsteemi, mis peaks võimaldama tasakaalustada tarbimise ja patareide piiratud energiamahutavuse. Kolmandaks annab projekt võimaluse hakata kasutama kaldal paiknevat puhverakumulaatorit, mida saab süsteemioperaator tulevikus rakendada ka elektrivõrgus suure nõudluse hetkedel stabilisaatorina.
Kokkuvõttes võiks projekt vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 61 protsendi võrra, hindas komisjon.
Rahastamiseks välja valitud 32 projekti puhul hindasid eksperdid seda, kuidas need tavapäraste tehnoloogiatega võrreldes aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja viia majandus praegust tehnika taset ületavate uuenduste kasutamiseni. Hinnati ka seda, kas need projektid on piisavalt valmis, et neid saaks kiiresti kasutama hakata, teatas komisjon.
Samas rõhutas TS Laevade juhatuse liige Kivro, et Pireti elektrifitseerimine peab käima kooskõlas vajaliku laadimistaristu ehitusega sadamas. "Peame ka kinnitama, et selleks ajaks, kui Pireti ümberehitustööd lõppevad, peab sadama taristu olema valmis täiselektrilist laeva teenindama," märkis Kivro.
TS Laevad on juba ehitanud hübriidlaevaks ümber mandri ja Muhu vahel sõitva parvlaeva Tõll. Elektrimootorite ja akudega täiendatud Tõll tegi hübriidlaevana esimese reisi 2020. aasta 2. septembril. Tõllu ehitas TS Laevad ümber oma vahenditest.
TS Laevad paigaldas ligi 1,6 miljonit eurot maksnud ümberehituse käigus Tõllule akupangad, mis vähendavad diislikütuse tarbimist 20 protsenti ning jätavad sellega õhku paiskamata 1600 tonni CO2 aastas. Lisaks õhuemissioonidele väheneb ka veealune mürareostus ja vibratsioon.
Kui Tõll kasutab korraga nii diisel- kui ka elektrimootoreid, siis Piret peaks üldjuhul sõitma hakkama ainult elektri jõul.
Euroopa Komisjoni teatel hakatakse nüüd rahastamiskonkursi edukalt läbinud projektide jaoks ette valmistama konkreetseid toetuslepinguid. Need peaksid valmis saama 2021. aasta neljandas kvartalis, et komisjon saaks vastu võtta vastava toetuse andmise otsuse ja alustada toetuste väljamaksmist. Projektide rahastamise lõpetamiseni on aega kuni neli aastat. | TS Laevad sai EL-ilt lubaduse rahastada parvlaeva Piret elektrifitseerimist | https://www.err.ee/1608296355/ts-laevad-sai-el-ilt-lubaduse-rahastada-parvlaeva-piret-elektrifitseerimist | Ettevõtte TS Laevad kava viia Saaremaa liinil sõitev parvalaev Piret üle elektritoitele sai Euroopa Komisjonilt esialgse heakskiidu ja rahastamislubaduse. |
Potkonen, kelle 2016. aasta OM-il võidetud pronks oli Soome ainus medal Rio mängudelt, alistas teisipäeval Tokyo turniiri veerandfinaalis türklanna Esra Yildizi 3:2.
Eelnevalt oli Potkonen võitnud kaheksandikfinaalis korealannat Oh Yeon-jid 4:1 ning avaringis Prantsusmaa esindajat Maiva Hamadouche'i 3:1.
Poolfinaalis kohtub valitsev Euroopa meister Potkonen brasiillanna Beatriz Ferreiraga, kes võitis kaheksa parema seas Usbekistani poksijat Raykhona Kodirovat 5:0.
Et poksis eraldi pronksimatši ei peeta, saavad mõlemad poolfinaalides kaotanud kolmanda koha. Teise finalisti selgitavad iirlanna Kellie Harrington ja tailanna Sudaporn Seesondee.
Soome on Tokyo olümpialt seni võitnud ühe medali, kui meeste 200 m rinnuliujumises tuli kolmandaks Matti Mattson. | 40-aastane poksija kindlustas Soomele teise medali | https://sport.err.ee/1608296349/40-aastane-poksija-kindlustas-soomele-teise-medali | Tokyo olümpiamängude naiste poksiturniiril jõudis kuni 60 kg kaalukategoorias võistlev 40-aastane soomlanna Mira Potkonen nelja parema hulka, kindlustades sellega medali. |
"Paljunemise määra jälgimiseks, reguleerimiseks ja massiliste haiguste ennetamiseks on ohustatud liikide küttimine lubatud teaduslikel eesmärkidel," seisab kirjas seaduses.
Keskkonnaaktivistid ei toeta uut seadust. Aktivistid leiavad, et seadus sillutab teed ebaseaduslikule jahipidamisele. Aktivistid viitasid ka varasematele juhtumitele, kus Venemaa ametnikud küttisid ohustatud liike.
Aktivistid muretsevad mitme ohustatud liigi turvalisuse pärast. Venemaal elavad sellised haruldased liigid, nagu lumeleopardid, jääkarud ja Amuuri tiigrid.
Aktivistid alustasid ka protestiks allkirjade kogumist. Allkirju kogutakse veebis ja neid on juba 180 000, teatas Rferl. | Venemaal jõustus seadus, mis võimaldab küttida haruldasi loomi | https://www.err.ee/1608296343/venemaal-joustus-seadus-mis-voimaldab-kuttida-haruldasi-loomi | Venemaal jõustus 1. augustil seadus, mis lubab teaduslikel eesmärkidel küttida ohustatud liikide nimekirjas olevaid loomi. |
Liven soetas Regati puiestee 3 kinnistu avalikul kohtutäituri pakkumisel, milles osales kaheksa ettevõtet, 12 miljoni euroga.
Nüüd plaanib firma ellu viia kehtestatud detailplaneeringu järgse lahenduse, mille kohaselt rajatakse aastaid kasutuseta seisnud asfaltplatsile elukvartal. Projekti eesmärgiks on välja arendada kõigile linnaelanikele avatud elukeskkond ning osa Pirita rannapromenaadist, teatas ettevõte.
Liveni plaanide kohaselt rajatakse kinnistule kolmekorruselised elamud ning 220 kodu. Projekt järgib kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt on 90 protsenti kavandatud elamumaaks ja 10 protsenti äripindadele. Kavandatud investeeringu maksumus on ligi 70 miljonit eurot.
"Reidi tee avanemisega lahenes Pirita ja kaugemate piirkondade elanike jaoks liiklusummikute probleem. Tänaseks on Reidi tee kesklinna poolsest alast kujunenud linnaelanike ja külastajate eelistatud ajaveetmispaik. Meie soov on Pirita teest kujundada ühtne tervik, mis kannaks edasi Tallinna kui merepealinna kuvandit," selgitas Liven AS-i tegevjuht Andero Laur ettevõtte plaane.
Järgmise etapina kavandab ettevõte arhitektuurikonkurssi, mis hõlmab ka ümbritsevat rannapromenaadi.
Regati puiestee 3 krunt. Autor/allikas: Pirita LOV
Kõnealuse ala arendus Pirital seisis aastaid muutusteta. 2013. aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt pidi Regati puiestee 1/3/5 asuvad olemasolevad hooned rekonstrueeritama, rajatama rannapromenaad, veekeskus, korterelamud ja ärihooned praeguste parkimisplatside asemele, et sellest kujuneks Pirita keskus. Kinnistu senine omanik oli Pirita Promenaad OÜ.
Tänavukevadine oksjon kinnistu müügiks nurjus. Uuesti pani kohtutäitur selle elektroonilisele enampakkumisele juuli alguses ja alghind oli üheksa miljonit eurot.
"Pirital olümpiapurjespordikeskuse juures asuv kinnistu mere ääres on magus koht, kuid aastatepikkuste vaidluste, erimeelsuste ja omanike vahetuste tõttu pole ühestki plaanist asja saanud. Linnaosavalitsuse selge seisukoht on, et meri peab jääma avatuks ja kinnistut ei tohi viimse ruutmeetrini täis ehitada. Tegemist on ju puhkeala piirkonnaga," ütles juulis Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. | Liven rajab Pirita TOP-i lähistele üle 200 korteri | https://www.err.ee/1608296340/liven-rajab-pirita-top-i-lahistele-ule-200-korteri | Kinnisvaraettevõte Liven ostis möödunud nädalal avalikul oksjonil Tallinnas Pirita purjespordikeskuse (Pirita TOP) naabruses asuva 27 000-ruutmeetrise kinnistu, kuhu kavatseb rajada elamukvartali enam kui 200 korteriga. |
Merkulova märkis väljaandele Variety, et Memento on nende unistuste levitaja, kes on töötanud mitmete nende lemmikfilmidega, sealhulgas Safdie-vendade film "Good Time" ja Luca Guadagnino "Call Me By Your Name". Tšupov lisas, et Memento Internationaliga on nende film üle maailma rändamiseks parimates kätes.
"Kapten Volkonogovi põgenemine" on ajaloo esimene Eestiga seotud linateos, mis kandideerib Kuldlõvile.
Eestlastest kuulub filmi meeskonda operaator Mart Taniel, kes on ka filmi stsenaariumi kaasautor, kaasprodutsent Katrin Kissa Homeless Bob Productionsist, samuti valgusmeister Taivo Tenso, helirežissöör Matis Rei, koostöös Moskva kolleegidega 1-2-3 Productionist eriefektid loonud Tallinn Postworks ja filmi graafilise disaini autor Margus Tamm.
Filmi sündmused toimuvad 1938. aastal linnas, mis meenutab Leningradi. Käimas on massilise poliitilise represseerimise ajastu. Peategelane, rahvusliku turvateenistuse ehk NKVD kapten Feodor Volkonogov korraldab arreteerimisi, mille käigus piinatakse ja hukatakse süütuid inimesi. Ühel päeval muutub Volkonogovi jaoks olukord vastupidiseks – ta kuulutatakse riigivaenlaseks.
Kaptenist saab nn omade poolt tagaaetav lindprii. Selgub, et kui kapten kahetseb oma tegusid ja leiab kasvõi ühe enda tagakiusatud ohvri, kes talle siiralt andestab, pääseb ta igavesest põrgust. Mees haarab võimalusest kinni ja alustab teekonda oma ohvrite omaste juurde, lootes leida andestust.
"Kapten Volkonogovi põgenemise" nimitegelast mängib Juri Borissov – sama näitleja, kes mängib meespeaosa ka juulis Cannes'is grand prix ' võitnud filmis "Kupee nr 6", mis valmis samuti kaastootmises Eestiga. | Memento International ostis filmi "Kapten Volkonogovi põgenemine" õigused | https://kultuur.err.ee/1608296316/memento-international-ostis-filmi-kapten-volkonogovi-pogenemine-oigused | Memento International ostis Vene-Eesti-Prantsuse ühistööna valminud ja Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammis osaleva režissööride Nataša Merkulova ja Aleksei Tšupovi filmi "Kapten Volkonogovi põgenemine" leviõigused. |
PU-16 Eesti 69:60 PU-16 Taani
Eesti võitis avaveerandi 18:14 ning haaras poolajaks juba 41:28 eduseisu. Kolmandal mänguperioodil suurendati vahet veel kuue punkti võrra ja otsustava neljandiku eel olid Brett Nõmme hoolealused 63:44. Taani suutis viimase kümne mänguminuti jooksul vahet kõvasti vähendada, ent ohtikult lähedale Eestile enam ei jõutud.
Jorke Aav ja Espen Mägi tõid võrdselt 19 punkti, viimase arvele kogunes ka üheksa lauapalli. Gerrit Lehe lisas üheksa punkti ja kaheksa lauapalli, Tormi Joonatan Metsla kontosse kanti kaheksa punkti ja neli lauapalli. Taani parim oli Anton Harring Östoft 15 silmaga, Johan Munch toetas teda 13 punktiga.
TU-16 Eesti 77:67 TU-16 Taani
Eestlannad läksid esimese mänguperioodi järel 26:22 juhtima, poolajaks oli Esko Tõnissoni hoolealuste eduseis 44:36. Kolmandal veerandajal suurendas Eesti vahet veel kümne punkti võrra ja otsustaval neljandikul vormistati võit kenasti ära.
Keandra Koorits säras võitjate poolel 25 punkti ja viie lauapalliga. Kristel Rattasepp lisas 12, Maria Vasar 10 ja Anette-Laura Tõks kaheksa silma.
Teisipäeval tuleb Eesti noortekoondistel Soomes vastamisi minna Rootsi eakaaslastega. | Eesti korvpallinoored võitsid Taanit | https://sport.err.ee/1608296133/eesti-korvpallinoored-voitsid-taanit | Eesti U-16 vanuseklassi korvpalli noortekoondised jätkasid Soomes Kisakallios peetavad Nordic Championship turniiri võidukalt, kui esmaspäeval alistati Taani eakaaslased. |
Hardzijevitš peab kohtu otsusega maksma ka 1600 dollarit trahvi, teatas Valgevene Ajakirjanike Liit 2. augustil.
Hardzijevitši süüdistused tulenevad Telegrami vestlusgrupi sõnumitest. Hardzijevitš lükkas süüdistused tagasi.
Vjasna inimõiguste keskus kuulutas Hardzijevitši poliitvangiks.
"Ainuüksi juulis korraldas Valgevene politsei aktivistide ja ajakirjanike korterites üle 200 läbiotsimise," teatas Vjasna.
Valgevene võimud suruvad maha sõltumatut meediat. Samuti survestavad võimud aktiviste.
2020. aasta augustis kuulutasid valimisametnikud Lukašenko presidendivalimiste võitjaks. Aktivistid ja opositsiooniliidrid väidavad, et toimus valimiste võltsimine.
Paljud valgevenelased on riigist põgenenud pärast seda, kui Lukašenko režiim alustas eelmisel aastal pärast presidendivalimiste võltsimist vallandunud protestides osalejate vastu vägivalla kasutamist. | Väidetavalt Lukašenkot solvanud ajakirjanik mõisteti 18 kuuks vangi | https://www.err.ee/1608296298/vaidetavalt-lukasenkot-solvanud-ajakirjanik-moisteti-18-kuuks-vangi | Valgevene ajakirjanik Sergei Hardzijevitš mõisteti 18 kuuks vangi, kuna võimud leidsid, et ta oli süüdi riigi juhi Aleksandr Lukašenko solvamises. |
558,75 punkti teeninud Siyi ja 534,90 silma saanud Zongyuani järel oli 518 punktiga kolmas britt Jack Laugher.
Hiina vettehüppajad on Tokyo olüpiamängudel senisest võimalikust kuuest olümpiakullast võitnud viis, ainsana on nende võimu suutnud väärata 10 m torni paarishüpetes võidutsenud britid Tom Daley ja Matty Lee. | Hiina vettehüppajad jätkavad Tokyos võimsas hoos | https://sport.err.ee/1608296256/hiina-vettehuppajad-jatkavad-tokyos-voimsas-hoos | Hiina vettehüppajate ülevõim Tokyo olümpiamängudel sai teisipäeval jätku, kui Xie Siyi ja Wang Zongyuan tõid riigile 3 meetri hoolaua inividuaalhüpetes kaksikvõidu. |
"Haige mäger" on saanud inspiratsiooni 1960. aastate Eesti alternatiivkultuurist, eeskätt Tartu Ülikooli bioloogia- ja geograafiatudengite ansamblist Rajacas, mis esitas sõnalis-muusikalisi kavu ning tõi Eesti lavadele musta huumori.
Lavastust ette valmistades kohtus trupp nii Rajaca liikmete kui teiste 60ndatel aktiivselt kultuurielus osalenud inimestega. Intervjueeritavate hulgas olid näiteks Priit Pärn, Mihkel Zilmer, Aarne Vaik, Ain Kallis, Jüri Tenson, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm.
Tartu Uues Teatris algasid Kinoteatri uuslavastuse "Haige mäger" proovid. Autor/allikas: pressimaterjalid
"Mind huvitas, mis tõukas tagant oma erialal silmapaistvaid loodusteaduste tudengeid, et nad hakkasid tegema ennastunustavalt teatrit ja muusikat, nii et legend sellest kestab üle põlvkondade," kirjeldas Priit Põldma näidendi kirjutamise lähtepunkti.
Helilooja Jakob Juhkam on lavastuse jaoks loonud uued laulud, viisistades Johnny B. Isotamme, Andres Ehini ja Maimu Bergi 1960. aastatest pärit tekste.
Tartu Uues Teatris algasid Kinoteatri uuslavastuse "Haige mäger" proovid. Autor/allikas: pressimaterjalid
Näitlejatest löövad kaasa Grete Jürgenson (Rakvere Teater), Teele Pärn (Eesti Draamateater), Sander Roosimägi (Eesti Noorsooteater) ja Eduard Tee. Lavastuse kunstnik on Arthur Arula, valguskujundaja Rene Liivamägi ning helikujundaja Lauri Lüdimois (Ugala).
Tegemist on Kinoteatri ja Tartu Uue Teatri koostöölavastusega. Hiljutistest projektidest esietendus Kinoteatril 18. juulil Naissaarel uuslavastus "BÄNG" (lav Priit Võigemast) ning Tartu Uuel Teatril 31. juulil Kolkjas uuslavastus "Serafima + Bogdan" (lav Ivari Põllu). | Tartu Uues Teatris algasid Kinoteatri uuslavastuse "Haige mäger" proovid | https://kultuur.err.ee/1608296247/tartu-uues-teatris-algasid-kinoteatri-uuslavastuse-haige-mager-proovid | Teisipäeval algasid Tartu Uues Teatris Kinoteatri uue lavastuse "Haige mäger" peaproovid. Lavastus, mille autor on Priit Põldma ja lavastaja Ringo Ramul (Ugala), esietendub 21. augustil ning seda mängitakse kaheksal korral vaid Tartus. |
Uutest nakatunutest 171 inimest ehk 76 protsenti olid vaktsineerimata. 15 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 39 nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 47 patsienti. Haiglaravil viibivatest patsientidest kuus inimest ehk 12,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega, neist sümptomaatilise COVID-19 tõttu viis inimest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 65 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 32 inimest ehk 68,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul suri üks 86-aastane koroonaviirusega nakatunud naine. Kokku on Eestis surnud 1273 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 152 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,8 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 95 inimesel. 70 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 34, Pärnumaale 27, Viljandimaale 15 ning Võru- ja Raplamaale 12. Põlvamaale lisandus seitse ning Lääne- ja Ida-Virumaale neli uut nakatunut. Lääne-Virumaale lisandus kolm, Saare- ja Valgamaale lisandus kaks ning Hiiu-, Jõgeva-, Järvamaale lisandus üks uus nakatunu. Viiel juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Ööpäeva jooksul manustati 5924 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 644 957 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 566 692 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 57,9 protsenti. | Ööpäevaga lisandus 225 positiivset testi | https://www.err.ee/1608296235/oopaevaga-lisandus-225-positiivset-testi | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5788 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 225, mis moodustab 3,9 protsenti testide koguarvust. Suri üks inimene. |
"Meel iseenesest on vaikne, vagur ja liikumatu. Ta hakkab liikuma välisasjade mõjul ja see meeleliigutus ongi mõtlemine. Välisasjadest kõige enam mõjutab meie meelt just muusika," selgitas Ott.
Lääne traditsioonis on enamasti eeldatud, et tunded ja mõtted kuuluvad eri kategooriatesse ning et mõtlemiseks on vaja tundeid ja emotsioone maha suruda. "Tegelikult käivad need alati koos: iga mõtte juurde kuulub teatud tundevärving ja igal afektiivsel seisundil on oma ratsionaalsus," sõnas Ott.
Lääne kultuuris suubus filosoofiline mõtlemine muusika üle matemaatilistesse aruteludesse. Oti sõnul oli see ka Hiinas olemas, aga see ei puutunud eriti filosoofiasse: "Varaste Hiina mõtlejate Konfutsiuse ja Mozi mõned kõige olulisemad arutelud olid just muusika üle. Konfutsius arvas, et muusika aitab inimest õilistada, oma vastulauses ütles Mozi, et muusika tegemine kulutab liigselt riigi ressursse ja seetõttu on muusika tegemine vale."
Hea muusika aitab riiki valitseda
Hiina pärimuse järgi ühendab muusika nii isikut seesmiselt kui ka inimesi üksteisega. "Muusika aitab meil tunnetada kooskõla ümbritseva maailmaga, aga muusikal oli Vana-Hiina kontekstis erakordselt oluline roll ka ühiskonna kujundamisel ja haldamisel. Teatud laadi muusika arvati tekitavat ühiskonnas teatud laadi afekte ja tundeid, näiteks raevukust või liiderlikkust," kommenteeris Ott.
Muusika ühiskondlikku ja riiklikku tähendust ilmestab ka asjaolu, et muusika ei kuulunud meie mõistes mitte kultuuri-, vaid siseministeeriumi alla. "Muusika aitas ühiskonda korrastada," selgitas autor, kes on varem avaldanud kuueosalise raamatusarja "Vägi".
Margus Ott Autor/allikas: Erakogu
Nii-öelda kõrgmuusikat mängiti esivanemate templis ja valitseja õukonnas, kus valitseja koos oma kaaskondsetega muusikat kuulas. "Eri tasandi võimnike staatust väljendas see, kui palju tema korraldatud esinemistel oli muusikuid ja tantsijaid. See oli vanal ajal vähemasti ametlikult rangelt reglementeeritud," lisas Ott.
Hiina kontekstis on muusika oluline ka sõja jaoks. Sõjaväeliikumist korraldati kongide ja trummidega. "Trummilöögid tähistasid pealetungi, gongid aga taganemist. Teist väge kuulates võis aimu saada nende võitlusvalmidusest. Kui helid olid nirud, võis see anda märku sellest, et trumminahad pole pingul, muusikud on laisad ja sõjavägi demoraliseerunud," arutles Ott.
Lisaks rõhutab Ott muusika ja looduse seost: "Muusikas väljendub looduse käekäik, teistpidi võib Hiina pärimuse kohaselt muusika ka looduse head või halba käekäiku ise mõjutada. Kokkuvõttes tähendab see, et muusikal on erakordselt suur jõud: kui teha halba muusikat võid iseenda ära rikkuda, sa võid ühiskonda laostada ja lõpuks ka aastaajad sassi lüüa."
Muusika äratab tardumusest
Muusika abil saab tekitada väga erinevaid meeleolusid, unelemisest sõjakuseni. "Kõige üldisemalt võib ütelda, et muusika sulatab meid üles ja aitab kaasa muundumisele. Me paratamatult kipume tarduma teatud psühhofüüsilisse vormi. Muusika paneb aga meele liikuma, andes võimalusi edasi teiseneda," mõtiskles Ott.
Hiina traditsiooni tuumne mõiste kulg (dào 道) tähendab lakkamatut muundumist. "Ühed kõige ilusamad leheküljed selle kohta pärinevad taoismi klassikult Zhuangzilt, kellelt on kogumikus tõlgitud mõned lõigud," märkis uurija.
Oti sõnul on lääne mõttetraditsioonis juurdunud sellised eristused nagu vorm ja aine, teooria ja praktika: "Hiina pärimuses neid sellisel kujul ei ole. Need kõik on juba kulgemise tahked tulemused, aga küsimus on selles, kuidas pääseda olemise sulaolekusse, mis sellistele tahenemistele eelneb."
Minimalistlik muusika
Raamatu jaoks tõlgitud ning Oti poolt põhjalike saateesseedega varustatud tekstid pärinevad meie ajaarvamise eelsest perioodist: "Partituure muidugi sellest ajast säilinud ei ole, küll aga on olemas pillid, mida on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel ja mida mainitakse ka tekstides. Eriti väärib mainimist Hiina kellamäng, mis ulatus uskumatute peensusteni. Üht-teist saab muusika iseloomu kohta oletada just pillide ehituse kaudu. Näiteks paistab välja, et muusikapraktikas kasutati viietasemelist ehk pentatoonilist helisüsteemi, aga muusikateoorias räägiti kaheteistkümnest helikõrgusest."
Hiina süvamuusika oli minimalistlik. "Sellest räägitakse kogumiku ühes võtmetekstis "Muusika ülestähendused". Süvamuusika on minimalistlik ja jätab kuulajale palju ruumi, andes talle võimaluse ringi rännata, hingata ja muunduda. Sedalaadi minimalismi võib märgata ka Hiina tušimaali puhul," sõnas Ott.
Muundumisfilosoofia
Uurija märgib, et muundumis- ja teisenemisvõimekuse keskseks seadmine toob kaasa konkreetse põhimõtte: "Inimene peaks püüdma mitte klammerduda identiteetide ja rollide külge. See erineb läänelikust ideaalist, mille järgi inimene peab olema tahtekindel ja pürgima kindlate eesmärkide poole."
Ott märgib, et Hiina maitse järgi on eesmärgist lähtuv mõtlemine piiratud ja suletud, sest inimene allutab ühele konkreetsele vormile. Hiina ideaali kohaselt on oluline välja arendada võimalikult tundlik ja vastuvõtlik meel, mille tulemuseks oleks avatud ja plastiline suhe maailmaga. | Hiina mõttepärimuses sulatab muusika tardumusse vajunud meele | https://novaator.err.ee/1608296238/hiina-motteparimuses-sulatab-muusika-tardumusse-vajunud-meele | Värskelt ilmunud uurimuslik tõlkekogumik "Muusika ja muundus" tutvustab varast Hiina muusika- ja ennustuskultuuri ning annab ülevaate muusika pinnalt välja kasvanud filosoofilisest pärimusest. Teose autori Margus Oti sõnul aitab muusika Hiina mõttepärimuses liigutada inimese sisekosmost, aga on oluline ka riigivalitsemises ja sõjapidamises. |
Meeste seas võidutsesid britid Dylan Fletcher - Stuart Bithell, kes edestasid napilt Rio olümpiavõitjaid, uusmeremaalasi Peter Burlingut - Blair Tuke'i. Pronksi teenis Saksamaa paatkond Erik Heil - Thomas Plössel, kes pidi sama kohaga leppima ka viis aastat tagasi.
Naiste 49erFX klassis kaitsesid Rio olümpiavõitu brasiillannad Martine Grael ja Kahena Kunze. Tina Lutz ja Susann Bücke kindlustasid Saksamaale hõbeda, Annemiek Bekkering ja Annette Duetz Hollandile pronksi.
Suurbritannia purjetajate ilus päev jätkus mõned tunnid hiljem Finn-klassi kullaga, kui teise järjestikuse olümpiavõidu saavutas Giles Scott. Tema järel sai hõbeda ungarlane Zsombor Berecz ning pronksi hispaanlane Joan Cardona Mendez. Rios võistles selles klassis ka Deniss Karpak, kes sai 23 mehe konkurentsis toona 20. koha. | Brasiilia paat kaitses 49er klassis Rio olümpiavõitu | https://sport.err.ee/1608296124/brasiilia-paat-kaitses-49er-klassis-rio-olumpiavoitu | Tokyo olümpiamängudel selgitati teisipäeva hommikul medalivõitjad meeste ja naiste purjetamise 49er klassis. |
Reuters vahendab, et 36-aastase Abrahamjani 31. juulil Tokyos antud võistlusvälisest dopinguproovist leiti steroidide kasutamise jälgi. Sportlane võib nüüd nõuda B-proovi avamist, kuid seni on ta ajutise võistluskeelu all ehk teisipäeval toimuvas kuulitõuke kvalifikatsioonis ta osaleda ei saa.
Abrahamjan võttis osa ka Rio olümpiamängudest, kus 18 meetri ja 72 sentimeetri kaugusele kandunud tõuge teda finaali ei viinud.
Armeenias sündinud Gruusia kuulitõukaja dopingujuhtum on Tokyo olümpiamängudel teiseks omalaadseks, kolm päeva varem määrati ajutine võistluskeeld Nigeeria sprinterile Blessing Okagbarele. | Gruusia kuulitõukaja andis OM-il positiivse dopinguproovi | https://sport.err.ee/1608296229/gruusia-kuulitoukaja-andis-om-il-positiivse-dopinguproovi | Dopinguvastase võitlusega tegeleva ühenduse ITA (International Testing Agency) kinnitusel on Gruusia kuulitõukaja Benik Abrahamjan andnud positiivse dopinguproovi ja ei saa teisipäeval Tokyo olümpiamängudel toimuvast kvalifikatsioonist osa võtta. |
"Ma ei kujuta ette tegelikult, mis tunne neil neid jookse abituna teleka ees vaadata on. Seda ma ka läbi elada ei tahaks," tunnistas ta emotsionaalselt. "Igal juhul on see teekond olnud ka neile närvesööv, aga ma loodan, et ka piisavalt huvitav. Mina seda millegi teise vastu ei vahetaks!"
Mägi jõudis viis aastat tagasi Rio de Janeiro olümpial finaal, kus sai kuuenda koha. Rios jooksis ta Eesti rekordi 48,40, see tippmark püsis kuni 1. augustini, mil ta Tokyos poolfinaalis selle üle jooksis.
2017. aastal jäi parimaks ajaks 48,94, aasta hiljem 48,60 ja 2019. aastal 48,93. Mullu sügisel jooksis ta Roomas 48,72.
400 meetri tõkkejooksu OM-finaal Tokyos Autor/allikas: Karli Saul
"Kogu olümpiajärgsel hooajal ehk 2017 meeldis mulle see tulemuste dünaamika, tundsin, et liigun tõusvas joones. Aga viimases MM-i eelses laagris viimase treeningu viimasel meetril tegin tagalihasele haiget ja samal ajal hakkasid läbimurret tegema mehed, kes siin olid eesotsas. Kindlasti mõjutas see kõiki järgnevaid aastaid," rääkis Mägi, kes viis Tokyos Eesti rekorid 48,11 peale. "Eks ma ei osanud ise ka õigel hetkel treeningute mõttes ümberhäälestatust teha. Oli asju, mida oleks saanud treeningutest välja visata ja tõesti keskenduda kvaliteedile."
"Mingisugune hirm või kartus oli minus sees, et kui ma veel rohkem ei pinguta, siis ma äkki ei ole tegelikult neid tulemusi väärt," jätkas 29-aastane Mägi. "See on tegelikult tohutu psühholoogiline protsess, mis selle alaga kaasas käib. Arvan, et need on ilmselt kõige raskemad momendid enda jaoks olnud. Ise olen vahepealsed aastad enda jaoks liiga raskeks teinud. Hea, et ma sellest välja tulin."
"Eelmise aasta hooaja lõpp oli see, mis tegelikult päris palju õpetas – minna sellise pooliku ettevalmistuse, pooliku tunde pealt võistlema, saada natuke teistmoodi kogemust jooksudest, teistmoodi naudingut. See õpetas igal juhul päris palju," lisas ta. "Ma ei saa üle ega ümber inimestest, kes on toeks olnud. Meil on õnnestunud enda kõrvale saada veel häid inimesi, kelle abi on olnud hindamatu."
400 meetri tõkkejooksu OM-finaal Tokyos Autor/allikas: Karli Saul
Kuigi vahepealsetel aastatel hakati rääkima, et Mägi peaks treenerit vahetama, sest vanemate Anne ja Taivo käe all enam edasiminekut ei tule, ei hakanud ta sellist sammu tegema. "Nagu ma ütlesin, on see ka enda peas selline psühholoogiline protsess, enne tuleb iseendast sotti ja jagu saada, selliseid võib-olla olematuid barjääre muuta. Jah, oleme viimastel aastatel saanud kõrvalt päris head nõu, ise nuputanud ja teiste selliste soorituste vaatamine ka kindlasti õpetab," rääkis Mägi. "Aga teha 25-26-27-28-aastaselt mingisugune meeletu kannapööre, minna kuskile täiesti teise kohta teise koolkonna juurde treenima… selliste asjadega harjumine nõuab kolme aastat. Oleks ma mingisuguse muudatuse teinud, võib-olla oleksin ennast emotsionaalselt hästi tundnud, aga jookseks ikka 49,0 peale ja ei oleks sellega rahul."
"See rahulolematus viimastel aastatel muudkui kasvas ja kasvas. Uskusin, et sel metoodikal, mille me enda jaoks oleme välja töötanud, on arenguruumi ja potentsiaali. Kõige suurem väljakutse oli lihtsalt need korrektuurid teha," lisas ta.
400 meetri tõkkejooksu OM-finaal Tokyos Autor/allikas: Karli Saul
Kokkuvõttes jäi Mägi võimsa finaaliga lõppenud olümpiaga rahule – suurfavoriit, norralane Karsten Warholm püstitas uue maailmarekordi, joostes koguni 45,94. "Olen õnnelik, tänulik. Palju emotsioone," nentis Mägi. "See, et olümpia toimus aasta hiljem, et see otsus vastu võeti, ära tehti, kõik mehed on rivis, need ajad, mis joosti. Olla osa sellest… seda peab seedima."
Ajalooline finaaljooks ja enda head jooksud andsid Mägile lisamotivatsiooni, et veel edasi pingutada. "Olgu see tase, mis ta on. Sellest sain juba peale Riot aru, et me ju teeme enda jaoks seda ja minu jaoks on see olnud huvitav teekond. Huvi on ikka," kinnitas ta, et sihib 2024. aasta Pariisi olümpiat. "Põhiline on püsida terve. Massöör, kellega olen viimastel aastatel töötanud, on teinud ära väga suure töö. Loodan, et suudame selles osas ilusti jätkata. Vanus ei ole nii suur, et ennast halvasti peaks tundma, Pariisis konditsiooni võiks olla küll veel."
"See tänavuse hooaja puhta 400 m mark on veel üks asi, mis lisab optimismi ka järgmiste aastate suunas. Olen sellest 400 tulemusest igal aastal rääkinud, aga sel aastal jooksin natuke parema aja välja. See on see joon, mida kindlasti hoidma peab, et tõkkes oleksid ka ajad stabiilselt heal ja paremal tasemel," lisas Mägi, kes püstitas tänavu Eesti meistrivõistlustel sileda 400 meetri distantsil Eesti rekordi 45,45.
400 meetri tõkkejooksu OM-finaal Tokyos Autor/allikas: Karli Saul | Rasmus Mägi: ise olen vahepealsed aastad enda jaoks liiga raskeks teinud | https://sport.err.ee/1608296217/rasmus-magi-ise-olen-vahepealsed-aastad-enda-jaoks-liiga-raskeks-teinud | Tokyo olümpiamängudel 400 m tõkkejooksus taas Eesti rekordit parandanud ja seitsmenda koha saanud Rasmus Mägi tõdes, et tema jaoks on see tulemus perekonnatriumf, tänu lähedastele sai ta üle vahepealsetest rasketest aastatest. |
Kõige karmimad lahingud käivad Helmandi provintsi pealinna Lashkargahi ja Herati provintsi keskuse pärast.
"Lashkargahis on Taliban kaotanud 77 võitlejat, sealhulgas kolm tähtsat pealikku," edastas teisipäeval kaitseministeeriumi pressiesindaja Fawad Aman.
"Terroristidevastane operatsioon Helmandi provintsi pealinnas jätkub," ütles Aman.
Heratis tõrjuvad kaitse- ja julgeolekujõud, eriüksused ja rahvaväe võitlejad õhujõudude toetusel kesklinnale lähenevat Talibani.
"Hävitatud on relvi ja moona, terroristidest puhastati laialdased naabruskonnad, samuti hulk asulaid," teatas Afganistani relvajõudude pressitalitus.
Talibani tõrjet juhib provintsi endine kuberner, 78-aastane Mohammad Ismail Khan.
Ismail Khanile Herati kaitsel avaldas toetust ka USA ajutine asjur Afganistanis Ross Wilson.
"Arutasin Khaniga Herati olukorda ja väljendasin toetust pingutustele, mida Afganistani kaitse ja julgeolekujõud Herati ja selle elanike kaitsmiseks Talibani eest teevad," ütles Wilson.
Rasked lahingud käivad ka teistes riigi provintsides. | Afganistan teatas 375 Talibani liikme tapmisest | https://www.err.ee/1608296214/afganistan-teatas-375-talibani-liikme-tapmisest | Lahingutes valitsusväega on viimase 24 tunni jooksul Afganistanis tapetud 375 Talibani võitlejat, edastas teisipäeva hommikul Afganistani kaitseministeerium. |
Kozaki ja Dora Bodonyi ees võitsid 500 m kahesüstal kulla uusmeremaalannad Lisa Carrington ja Caitlin Regal, hõbe läks poolataridele Anna Pulawskale ja Karolina Najale. Teine finaalis olnud Ungari paar jäi esimesena medalita.
Kozak on üks Ungari olümpiaajaloo edukamaid sportlasi. Teisipäevane medal on talle juba seitsmes, tema auhinnakappi kuulub viis OM-kulda.
Sellest on enamat suutnud vaid kuldne vehklemiskolmik Aladar Gerevich (seitse OM-kulda), Pal Kovacs ja Rudolf Karpati (mõlemad kuus). Sealjuures on Gerevichi vastupidavus erakordne ja hämmastav: mees võitis oma esimese olümpiakulla aastal 1932 ning viimase 50-aastasena 1960. aasta mängudel!
Kui Ungari traditsioonilised paraadalad on olnud vehklemine, ujumine ja veepall, on viimaste mängudega nimekirja lisandunud ka aerutamine ja pettumust ei ole valmistanud ka need mängud: meeste 1000 meetri ühesüstal tõid Balint Kopasz ja Adam Varga teisipäeval riigile kaksikvõidu. | Ungari spordilegend lisas kollektsiooni järjekordse olümpiamedali | https://sport.err.ee/1608296196/ungari-spordilegend-lisas-kollektsiooni-jarjekordse-olumpiamedali | Ungari ajaloo üks edukamaid sportlasi Danuta Kozak lisas teisipäeval auhinnakappi järjekordse medali, kui sai Tokyo olümpiamängudel naiste aerutamises 500 meetri kahesüstal pronksi. |
Eelmise nädala kolme viimase päeva koroonastatistikasse ilmusid andmed, mis omajagu kõigutavad usku vaktsineerimisse. Reedest saadik oleme teada saanud, et uute nakatunute hulgas on umbes 80 protsenti neid, kes pole vaktsineeritud, ja 20 protsenti ehk viiendik neid, kellele on tehtud üks süst või vaktsiinikuur lõpetatud. Kusjuures viimaseid on nakatunute hulgas 15-16 protsenti.
Tean, et osale inimestele ei möödunud esimese süsti saamine üldsegi valutult, oli kõrvalnähte ja kui vaktsineeritud nii kergesti taas nakatuvad, siis võib paljudel tekkida küsimus, milleks üldse vaktsineerida. Meie ühiskonnas on sügavalt juurdunud idast imporditud suhtumine, et ärme midagi tee, äkki läheb mööda.
Statistilise ebakindla fooni tõttu jääb märkamata teadusnõukoja kinnitus, et vaktsineeritutel kulgeb nakatumisel haigus kergemalt ja sümptomeid ei pruugigi ilmneda.
Ent nõustugem, et selline statistika ülemäärast optimismi ei sisenda. Pealegi võib taas esitada õigustatud küsimuse: kui ma olen vaktsineeritud, siis miks pean ühistranspordis jälle maski kandma? Me ju vaktsineerisime endid selleks, et maskinuhtlusest vabaneda. Eriti ei lohuta teadusnõukoja juhi Irja Lutsari väited, et nõukoda maskide kohustuslikuks tegemist ei nõudnud.
2. augustist rakendusid piirangud ja 9. augustist karmistuvad piirangud veelgi. Mis edasi? Järgmine samm on ilmselt ürituste keelamine. Abikaasaga restorani minnes tuleb istuda teineteisest jälle kahe meetri kaugusel (õnneks ei nõuta sellist distantsi, nagu pidi hoidma Stirlitz kohtumisel oma abikaasaga – kumbki istus saali teises otsas) jne. Toitlustajad ja meelelahutajad peavad jälle arvestama teadmata suuruses kahjudega. Jääksid siis vähemalt kauplused avatuks.
Koroonapiirangute piits lööb valusalt eraisikuid, ettevõtjaid, ärimehi. Sellise ahistamise juures kipub tekkima vahkviha valitsejate vastu. Pühapäeva õhtul kinnitas Keskerakonna esimees Jüri Ratas "Aktuaalses kaameras", et Tanel Kiik on ministrina hakkama saanud ja teda välja ei vahetata. Tule taevas appi! Tervise- ja tööministri haldusalas toimub ei tea mis: ravimid hävinevad; erasektori abi tõrjuti viimase ajani nii, kuis võimalik; on näha, et 22. septembriks seatud ülesannet vaktsineerimise osas suure tõenäosusega ei täideta; vaktsineerimisplaani pigem ei olnud kui oli jne. Ratas aga kinnitab, et kõik on korras. Ei ole ju.
Valitsuse saamatust nähes on tekkimas soodne pinnas kodanikuallumatuseks, mida õhutab EKRE esimees Martin Helme.
"Need, kes on vastutanud pandeemiavastaste tegevuste eest algusest peale, on väsinud ja vajavadki väljavahetamist."
Reformierakond pidavat olema koalitsioonipartneri Keskerakonna suhtes ühe kriitilisem. Sellest on vähe. Kui peaminister Kaja Kallas ei soovi Eesti kõige saamatumaks valitsusjuhiks, on ammu aeg ette võtta valitsuse remont, kuigi sotsiaalministeeriumi juhtkonnast on juba luuaga üle käidud. Need, kes on vastutanud pandeemiavastaste tegevuste eest algusest peale, on väsinud ja vajavadki väljavahetamist.
Kui eesmärgiks on kõiki hõlmav vaktsineerimine, tuleb teatud elualadel rakendada nulltolerantsi. Haridus-, meditsiini- ja sotsiaaltöötajad, kes keelduvad vaktsineerimisest, peavad saama valiku: kas vaktsineerida või vahetada ametit. Inimestega, kes oma töö tõttu puutuvad tihedalt kokku kaaskodanikega, pole teistmoodi võimalik.
Koolilaste vaktsineerimise jätmine sügisesse võib tähendada jälle kaugõpet. Teadmata isegi, kui mitu lainet on veel tulemas, on korduvalt sama reha peale astumine lubamatu.
Suvega on kaotatud lubamatult palju aega, et olla valmis nakatumiste tõusuks. Süüdlased oma süüd ei tunnista ja nii jääb järjekordse laine raskus rahva kanda. | Rain Jung: vaktsineeritud ja ohtlik | https://www.err.ee/1608296190/rain-jung-vaktsineeritud-ja-ohtlik | Suvega on kaotatud lubamatult palju aega, et olla valmis nakatumiste tõusuks. Süüdlased oma süüd ei tunnista ja nii jääb järjekordse laine raskus rahva kanda, kirjutab Rain Jung. |
Riigitelevisioonis esinedes ütles Rouhani, et andis oma kahe ametiaja jooksul endast parima. Samuti vihjas ta ebaõnnestumistele.
"See, mida me inimestele rääkisime, ei olnud tegelikkusega vastuolus. Kuid me jätsime osa tõest rääkimata. Ma leidsin, et see pole kasulik ja võib kahjustada rahvuslikku ühtsust," ütles Rouhani.
"Palun inimestelt vabandust nende kannatuste pärast," lisas Rouhani.
Rouhani siiski ei täpsustanud, mida ta oma märkustega täpsemalt mõtles.
Rouhani ametiajal tulistas Iraan eelmisel aastal ekslikult alla kommertslennuki. Hukkusid kõik pardal olnud 176 inimest.
Iraani juhid ei tee tavaliselt avalikule arvamusele järeleandmisi. Rouhani palus vabandust aga ka eelmisel kuul, siis elektrikatkestuste pärast.
Teisipäeval astus ametisse uus president. Presidendiks sai vaimulik ja endine peakohtunik Ebrahim Raisi. Raisi hüüdnimi on Teherani lihunik, teatas The Times.
Raisi on poliitveteran. Lääneriikide meedia spekuleerib, et temast võib saada ka riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei järeltulija.
Rouhani sai riigi presidendiks 2013. aastal. Tema juhtimisel sõlmiti 2015. aastal ka suurriikidega tuumaleping. USA loobus lepingust 2018. aastal. Donald Trumpi administratsioon taastas ka karmid sanktsioonid.
USA president Joe Biden lubas valimiskampaanias, et taastab 2015. aastal sõlmitud tuumalepingu.
Bideni administratsioon pidas Teheraniga kaudseid läbirääkimisi. Pärast valimist Iraani presidendiks on läbirääkimised aga praktiliselt lõpetatud, teatas Financial Times.
USA ja Suurbritannia süüdistasid sel nädalavahetusel Iraani droonirünnaku korraldamises. Rünnakus hukkusid britt ja rumeenlane. | Iraani endine president tunnistas vigu ja palus vabandust | https://www.err.ee/1608296184/iraani-endine-president-tunnistas-vigu-ja-palus-vabandust | Iraani endine president Hassan Rouhani tunnistas esmaspäeval, et tema riik pole kodanike suhtes olnud alati aus ja palus vabandust. |
Selle nädala esmaspäevast neljapäevani lülitub Raadio 2 alates kella 12st Tartus asuvasse välistuudiosse, kui saatega "R2 päev" alustab Pille-Riin Karro. Keset Autovabaduse puiesteed asuvast raadiomajast jätkavad "Suvedraivi" saatejuhid Marta Püssa ja Kristo Rajasaare ning kuni neljapäeva õhtuni jõuab kuulajateni Tartust ka kell 18 algav Koit Raudsepa saade. Lisaks vahendavad hommikuprogrammis Tartus toimuvat R2 välkreporterid ning reedel kell 14 võtab kultuurielu kokku Kaisa Potisepp saates "Tour de Kultuur".
R2 programm Tartu stuudiost:
Kell 12.15-14.00 R2 Päev, Pille-Riin Karro
Kell 15-18 Suvedraiv, Marta Püssa ja Kristo Rajasaare
Kell 18-20 Koit Raudsepp
Reedel kell 14 Tour de Kultuur, Kaisa Potisepp
Autovabaduse puiestee ala on Tartus avatud Uueturu ristmikust kuni Kaarsillani ning tegevusi jagub ka kesklinna parki. Külastajaid oodatakse kuni 8. augustini. | Raadio 2 läheb sel nädalal eetrisse Autovabaduse puiesteelt | https://menu.err.ee/1608296181/raadio-2-laheb-sel-nadalal-eetrisse-autovabaduse-puiesteelt | Raadio 2 seadis esmaspäeval Tartus sisse välistuudio ja kuni reedeni jõuab pärastlõunane programm kuulajateni Autovabaduse puisteelt. |
Praeguse esimehe Agris Peedu tähtajaline leping lõpeb 1. novembril ning haigla nõukogu teeb kandidaatide hulgast valiku sügisel.
PERH-i administratiivdirektor Aivi Karu kinnitas, et kandideerimisavalduse esitas ka praegune juhatuse esimees. "Regionaalhaigla juhatuse esimehe konkursile on laekunud kümme avaldust," sõnas ta.
Agris Peedu kinnitas ka ise ERR-ile, et esitas konkursile oma kandidatuuri ning visiooni, millega edasi tegeleda.
Suurimate väljakutsetena, mis uut esimeest ees ootavad, tõi Peedu välja võitluse koroonaviirusega, aga laiemalt ka uue vähikeskuse ja psühhiaatriakliiniku ehitamise. | PERH-i juhiks tahab saada kümme inimest | https://www.err.ee/1608296163/perh-i-juhiks-tahab-saada-kumme-inimest | Esmaspäeval lõppes avalik konkurss Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimehe kohale. Konkursile laekus kümme avaldust. |
Radu Jude on nimetanud oma mängufilme komöödiateks, isegi kui need pole naljakad. 1"Kohatu kepp ehk Meeletu porno" on tõesti mitmeti mõistetav. Üks on siiski ühene – film (nagu see arvustuski) on kindlasti mõnele talumatult vulgaarne. Vahest just seetõttu oli saal siinkirjutaja kahe kinokülastuse ajal hõre, olgugi tegu "Berlinale" peapreemia laureaadiga. Või siis iseloomustab publiku nappus hoopis huvi Rumeenia kino vastu ning keskmise filmisõbra esimene assotsiatsioon, kuuldes sõnapaari "Rumeenia" ja "film", pole mitte "Rumeenia kino uus laine", vaid "Dracula" või "Nosferatu". Mõte võib muidugi ka pärast Jude loominguga tutvumist ekselda kujuteldavasse Transilvaaniasse (õieti Valahhiasse), nüüd juba hoopis teisel põhjusel. Sellest aga allpool.
Progressiivse pedagoogi piinad
Filmi keskmes on küsimus aususest, asjade tegeliku olemuse avamisest ja õigete nimedega nimetamisest. Autori vahekord Tõega paistab olevat fataalne ja keerukas nagu mõni komplitseeritum armusuhe. Kord hellitab ta seda, kord heidab kiusliku kriitika alla, peamiselt aga tassib krattipidi kaamera ette ning jätab halastamatult ja vaid satiiriga varjatult ekraanile, teades samas, et Tõde, too kodustamata metselajas, püsib seal täpselt nii kaua, kui ise heaks arvab, ja võib lüüa igal hetkel hambad vaatajale allapoole vööd, reetlikult nagu vagina dentata.
Nii peab publik vaatama hakatuseks kolm minutit – ei saa öelda, et hoiatuseta – puhast amatöörpornot, mida elavdavad asjaomane dialoog ja kõrvaltoast kostvad ämma olmekurtmised. Meie ees on Emi Cilibiu (Katia Pascariu, vahel ka kehadublant) ja tema abikaasa (professionaalne pornonäitleja Ştefan Steel). 2 Filmi üks esimesi repliike on "Ime, mu Messalina", mis on sobilik sissejuhatus Jude huumorisse, sest eks ole Emi ju ajalooõpetaja.
Seks tõmbab tähelepanu sinna, kuhu muidu vaadata ei tahetaks. Filmis "Kohatu kepp" tõstatavad lapsevanemad pärast ühist pornovideo vaatamist hulga küsimusi.
Kaader filmist
Järgneb filmi esimene kolmandik "Ühesuunaline tänav". Asjalik Emi ruttab piki Bukaresti kõnniteid, astub läbi direktrissi (Claudia Ieremia) juurest, külastab apteeki, kohvikut, raamatukogu, turge, poode ja kasiinot – viimast selleks, et saaks tänavamürast eemal telefonitsi vestelda. Operaator Marius Panduru on loonud kaamerapilgust justkui omaette tegelase, kes paistab vahel Emi hoopis unustavat. Pealtnäha talitsetud Emi vestlustest kuuleme, et sissejuhatuseks nähtud video (mida olime just valmis kohatu ekstsessina unustama, niivõrd teisest maailmast tundub see argiselt keriva tänavapanoraami kõrval) on sattunud kuidagi avalikku veebi ja nüüd tuleb lastevanematele äpardusest aru anda. Sinna ta tõttabki.
Teist segmenti – "Anekdootide, imede ja märkide lühisõnastikku" – võib nimetada videoesseeks. Sõnastikus on rida üldisemaid mõisteid, valik seksiga seotud märksõnu ja Rumeenia (lähi)ajalugu avavaid "pilte" (armee, kirik, Ceaușescu, aga ka näiteks romaviha peegeldavad klipid rassismist ja patriotismist). Mitmed eksitavalt süütuna sõnastatud kanded (nt matemaatika, jõulud, montaaž) kajastavad sallimatuse, institutsionaliseeritud vägivalla ja võimu kuritarvitamise temaatikat, illustratsiooniks kõnekad arhiivikaadrid. Mõni klipp on vaid visuaalne, aga teisal serveeritakse pikki tsitaate, autorit nimetamata (tsiteeritute nimistu on näha lõputiitreis, aga seosed tuleb vaatajal endal luua).
Triptühhoni viimane osa on "Praktika ja vihjed (situatsioonikomöödia)". Lapsevanemate koosolek toimub pandeemiaaega (võtted toimusid 2020 suvel) sobivas keskkonnas, koolimaja siseõues. Massiivse hoone arhitektuur reedab väärikat ajalugu ning kui õhtuhämaruses tõrvikud süüdatakse, süveneb mulje, et karikeeritakse keskaegset nõiaprotsessi. Pärast ühist video vaatamist esitavad eri taustaga vanemad Emile küsimusi ning vaidlevad isekeskis. Kuigi vaataja tutvus läbilõikega ühiskonnast juba esimeses kvaasidokumentaalses segmendis, keeratakse siin peale väike vint: galeriid rikastavad variserlik ja korruptiivne "lõviema", sõjaväelane, piloot, preester, pearätiga naine (ilmselt moslem), mustanahaline mees, nutitelefoni abil tsitaatidega žongleeriv progressiivne intellektuaal, kleidis mees, kelle dekoltees õitsevad mustad rinnakarvad, haldjalik tšehhitar-välismaalane jt. Kõik kannavad maske (piloodi sõnul: "orjade suukorve"), mis omandavad siin sümboolse lisatähenduse.
Emi seisab täiskasvanu õiguse eest harrastada vabatahtlikku seksi mis tahes vormis ja soovi korral seda filmida. Tundub juba, et olukord on lahenemas tema kasuks, kuid siis tuuakse sisse uus tasand: Rumeenia ajaloo õpetamine. Alles siin avalduvad tõelised kired. Õelad antisemiitlikud avaldused, mürgised märkused romade aadressil ja räige misogüünia vastanduvad Emi kreedole õpetada avatult ka ajaloo vastuolulisemaid peatükke. Viimaks pannakse "pornoõpetaja" saatus – jääda või lahkuda – hääletusele. Näeme kolme potentsiaalset lõppu, millest viimane paisub ootamatuks groteskiks. Kirsiks tordil on tiitrite taustal kõlav lõbus lauluke Wittgensteini sõnadele: "Et öelda, kas pilt on tõene või vale, peame seda tegelikkusega võrdlema. Ainuüksi pildi järgi on võimatu öelda, kas see on tõene või väär." 3
Pildil ehk ekraanil on samal ajal aga üüratu riist.
Mis on mõttes meistril, kes selliseid riistu taob?
Ühe retsepti oma filmide tarvitamiseks annab autor ise, öeldes, et kino on vahend, mille abil näha reaalsust paremini, kasutades selleks eri tööriistu, nagu näiteks montaaž. Struktuurini, mille puhul paneb vaataja ise filmi kokku nagu salatibaaris – "siit tomatid, sealt kurk" –, 4 jõudis ta kubistlikke maale vaadates, otsustades luua filmi, mis on teatud mõttes "tükkidena laiali" (ingl broken) ja millest peab koherentse terviku looma vaataja mõte. 5 Ta on nimetanud "Kohatut keppi" montaažfilmiks, mis kutsub publikut üles looma seoseid ja kõrvutusi pornovideo n-ö roppuse ja meid ümbritseva laiema roppuse vahel, mis on palju reaalsem ja mürgisem. 6
Võtkem näiteks filmi "lühisõnastikust" täht "P". Patriotism – Pingviin – Vitt – Poliitika – Pornograafia – Suur plaan – Pilk – Riist – Rusikas – Võim. Kõik klaar, kuid milleks pingviin, küsib ehk vaataja. "Pingviin" on rütmikas lõik Romeo Fantastiku nimelise artisti muusikavideost, kus deklareeritakse: "Olen pingviin, tahan sind panna! Sul pole hambaid ega stiili, aga sa tahad, et paneksin sind." Pole ime, et sellise lüürika naabruses tunnevad end koduselt klipid märksõnadega "Vitt" ja "Riist". Esimest illustreerib naise jalgevahet kujutav staatiline videopilt (milles võib tunda ära G. Courbet' 1866. aasta Euroopat šokeerinud maali "Maailma päritolu") selgitusega: "Sünekdohh väljendeis "nagu loll vitt"." Vastukaaluks esindab aga riista vastav organ jõulises poosis mehekehal, soliidse kommentaariga: "Oleme maskuliinse korra ajaloolised struktuurid omaks võtnud alateadlike taju- ja hindamisskeemidena", taustaks ründav mootorimüra. Ja järsku pole enam jutt pelgast seksist, vaid võimust, ning kus on võim, seal on ka alistamine ja vägivald. Edasi on lihtne tabada šovinismi kriitikat paljudes teistes videosketšides. Tagantjärele asetub konteksti ka filmi alguses korduv motiiv jalakäijate elu põrguks tegevatest koljat-autodest ja arrogantsetest juhtidest. "Mida võimsam masin, seda …" Mis enne oli pelk riist, on nüüd võimu metafoor.
Võim ja jõud (selle kuritarvitamine, aga ka vastupidi – kaasaminek valitseva või valdava jõuga, loobudes enda vastutusest ja mõtlemisest) tundub olevat üks filmi peateemasid. Nii saavad mõistetavaks viited ajaloolistele veretöödele, Ceaușescu diktatuurile, 1989. aasta revolutsioonile ning juutide ja romade alandamisele.
Selge pilt, märgib ehk vaataja nüüd, kuid kas vähem ropusti ei saanud? Sest pole kahtlustki – Jude tahab, et kogeksime vulgaarsusi omas mahlas ja tunneksime end häirituna. Et vaataja mõnusas kinotoolis liiga mugavaks ei läheks, on filmi pikitud ka minipomme. Turul astub järsku kaadrisse valges kübaras ja ontlikult maskistatud vanadaam, lausudes: "Laku mu vittu!" Poleks oodanud, mis? Emi koolimajja jõudes hõikab keegi (talle? meile?): "Võta meil kõigil suhu!" Roppused kirjavad esimese ja kolmanda segmendi repliike. Austusest režissööri vastu ei laveeri seegi tekst siin ümber rõveduste, vaid läheb sealt, kuhu filmis osutatakse. Miks?
Sest valmidus ja vajadus nimetada asju nii, nagu nad on, võib olla eesmärk omaette. Emi pole juhuslikult ajalooõpetaja. Pole juhus, et vimm prahvatab just siis, kui koosolek jõuab ajaloo õpetamiseni. Kas ikka peab lastele rääkima rumeenlaste massimõrvadest idarindel? Kas see, et miski on või oli, tähendab, et seda peab lahkama? Emile heidetakse ette, et ta kahjustab lapsi – olgu siis liiga avatud ajalookäsitluse või oma seksiva alasti kehaga. Tema aga esindab küsimust: kui asjad on, siis miks ei võiks need olla nähtavad, et saaksime neist rääkida? Ja kui rahva minevikus on koledusi, siis kas pole igaühe kohus järeltulevaid põlvi sel teemal harida?
Radu Jude ja rekonstrueeritud tõde
See mõttesuund saab selgemaks, kui meenutada Jude varasemaid mängufilme, sealhulgas eeskätt kolme: "Aferim!" (2015, "Berlinale" parima lavastaja auhind), "Mind ei huvita, kui me läheme ajalukku barbaritena" (2018, peaauhind Karlovy Vary filmifestivalilt) ja "Trükitähtedega" (2020). Kõigis neis on tajutav meetodi otsing, millele oleks omane kollaažlik tehnika ning arhiivimaterjali ja autoriteetsete tekstide ärakasutamine.
"Aferim!" viib 1835. aasta Valahhiasse, kust puuduvad vampiirid, kuid mitte õõv. Kaamerapilk saadab korrakaitsjat, kes täidab kohalikult bojaarilt saadud ülesannet püüda kinni pagenud mustlasori ja tagastada ta peremehele. Romade (või nagu filmis öeldakse – "vareste") orjus, mis lõppes Valahhias alles 1856. aastal, ja hilisemgi suhtumine neisse pole Rumeenias uhkuse asi (vrd hõige koolikoosolekul: "Ärge käituge nagu mustlased!").
"Mind ei huvita …" peategelane, noor režissöör Mariana, kelle jaoks on rumeenlaste toimepandud holokaustist kujunenud väikestviisi kinnismõte, lavastab Teise maailmasõja kangelaste mälestusürituse raames sõjalist rekonstruktsiooni. Ta kavatseb rekonstrueerida muu hulgas ka Odessa massimõrva, mille peavastutajaks oli vastuoluline kindral Antonescu.
Mõlema filmi lõpp on küüniline. Kuigi jooksik veenab peategelast, et ta ei põgene varguse, vaid peremehe naise võrgutustele allumise pärast, ja halastust paluvad talle nii naine ise kui ka korrakaitsja, lõpeb film kastratsiooniveres väänleva romaga. Publiku reaktsioon asendab sädeme Mariana silmis ruttu pettumusega: selmet reageerida provokatsioonile õudusest tardumisega, vaimustub õhinal pildistav publik põlevate juutide tulevärgist ja ühineb ("rekonstrueeritud") antisemiitlike hõigetega.
Seks kui "Kohatu kepi" provokatiivne kütus on jõhkruse vastanduva paarilisena kohal juba neis filmides. See väljendub romast orja süüteos ja kastreerimises, aga ka kõnekas stseenis filmis "Mind ei huvita …": Mariana armuke soovib videokõnes, et naine näitaks talle "vittu", too hakkab aga hoopis ette lugema Isaak Babeli märkmeid juudivastasest vägivallast. Jude räägib intervjuudes oma meetodit kirjeldades vastandusest (juxtaposition) sageli. Nagu teatud mustad peatükid ajaloos, on ka seks seotud tabudega (Rumeenia kontekstis ei tasu seejuures alahinnata ortodoksse kiriku tugevat rolli). Ja vastupidi: seks tõmbab tähelepanu sinna, kuhu muidu vaadata ei tahetaks.
Film "Trükitähtedega" on teismelise Mugur Călinescu Securitate toimiku pooldokumentaalne ekraniseering. Nooruk kirjutas 1981. aastal majaseintele protestilauseid, milles nõuti vaesuse lõpetamist ja juhiti tähelepanu vabaduste puudumisele. "Tõekuulutaja" avastamiseks ja karistamiseks mobiliseeriti arvukalt informaatoreid, kuulati pealt telefone ja küsitleti inimesi. Salapolitsei üllatuseks noorukil ässitajat polnudki ning keskseks sai küsimus, kuidas ta selles ühiskonnas "selliseks" kasvas. Mugur põhjendas oma tegusid nii: "Tahtsin tuua nähtavale tõde ja äratada inimeste südametunnistust, et nad hakkaks nõudma oma õigusi. Seda oli vaja, isegi kui see polnud tõhus."
Just selle filmi kontekstis tõdes Jude, et teda kannustab soov rääkida asjust, millest inimesed ei taha kuulda või teised Rumeenia filmitegijad ei taha rääkida: "[On] tõsi, et kui oleks tehtud juba kakskümmend filmi romade orjusest, poleks ma "Aferimi!" teinud. Kui Rumeenias oleks tehtud kakskümmend filmi holokaustist, poleks ma ilmselt teinud enda oma." 7
Jude missioonitunde ja maailmataju taga on midagi äratuntavalt põlvkonnale omast (1970ndail sündinuna kuulub ta eagruppi, kelle nooruses vahetus nii ühiskonnakord kui ka ajalookäsitlus), mis väljendub filmitegija vastutusena. Nii polegi "Kohatu kepi" tõhusaim riist mitte sissejuhatuses paljastatud tegus kürb ega finaali vägev vänt, vaid üks filmi keskmisesse segmenti peidetud tsitaat (märksõnaga "Film"). See tööriist on mugandatud filmiteoreetiku Siegfried Kracaueri sõnadest 8 ja räägib Vana-Kreeka müüdist, milles Athena saatis Perseuse tapma gorgo Medusat, kelle hirmsa näo nägemine muutis inimesed ja loomad kiviks, hoiatades, et gorgot võib vaadata vaid kilbi peegelduselt: "Moraal on selles, et me ei suuda näha tegelikke õudusi, mis halvavad meid hirmust. Me saame teada, millised nad on, vaadates reprodutseerivaid kujutisi. Kinoekraan on Athena poleeritud kilp."
Ka Jude püüab näidata oma filmides seda, mis on (olnud) vahetult kogemiseks talumatu, olgu selleks siis ajaloolised massimõrvad, muud häbiväärsed peatükid rahva ajaloos või hoopis inimlik väiklus ja silmakirjalikkus. Ta üritab seista tõe eest. See, mis on tõde, pole muidugi selge. Samas ei saa Judele ette heita ka kerge- või lihtsameelsust. Tõega seotud dilemmad ja paradoksid on ta ladunud filmis "Mind ei huvita …" dialoogiks, kus Mariana missiooni ründab mefistolik linnavalitsuse ametnik ("Te räägite tõest. Mis on tõde? Kus on tõde selles naeruväärses rekonstruktsioonis?" ja "Küll on tore olla nii suurepärane inimene, istuda diivanil ja arutada Odessa veresauna"). "Kohatus kepis" toimub analoogne arutelu apteegis, kus mööndakse: "Me teeks võib-olla samamoodi, iial ei või teada."
Jude käsitletavad teemad, millelt keskmine inimene tahaks pilgu pöörata, ongi keerukad. Raske on leida moraalselt õiget ja objektiivset lähenemisviisi. Aga see ei tähenda, et osa ajaloost tuleb üldse vältida, nagu direktrissi tütar väldib vanaema, sest see "haiseb". Kui ausa diskussiooni ruumi üldse mitte luua, siis vallutavad sama ruumi meelevaldsed ja jaburad teooriad (vt repliik vanemate koosolekult: "Me kõik teame, et Hitler ja kõik tema laagriülemad olid juudid!").
Haridus ja hambajäljed
Sobimatu või hirmutava reaalsuse eiramine viib moonutatud arusaamani tegelikkusest. Kui Emi, kelle sõnul kirjutas Eminescu ("meie koidutäht, kogu rumeenia kultuuri kehastus, vojevoodluse lüüriline kokkuvõte", ühesõnaga nende Koidula) erootilist luulet, vanemate nõudmisel ühe sellise (Romeo Fantastiku mõõtu) rõõmsa roppuse ette kannab, keelduvad need uskumast, et selle kirjutas Eminescu. Silma kinni pigistamine suure poeedi rõveduse ees pole teab mis kuritöö, aga keeldumine uskumast ja nägemast katastroofilisi plokke ajaloos on lünk hariduses, millel võivad olla juba palju ohtlikumad tagajärjed. Ja harimist ei vaja ainult lapsed.
Siin tulebki mängu Dracula. (Muide, kuulus vampiir on persona grata ka Jude filmograafias: Dracula ohvri karjed on üks audioklippidest, mida Mariana kaalub kasutada juutide põletamise "rekonstruktsiooni" helitaustas.) Vampiirikütt Van Helsing täheldas, et vampiiri jõud seisneb selles, et temasse ei usuta. 9 Sarnaselt gorgoga suudab ka vampiir oma vahetu pilgu ette sattunu nii mesmeriseerida, et see kaotab kaitsevõime. Kui öö möödas, hoiduvad päevavalgusest nii "võimu kuritarvituste koletis" kui ka Dracula. Võttes vampiire meie ühiskonna türannide sümbolina, võib väikese provokatsiooni vaimus öelda, et Emi (ja Mariana ja Mugur, ehk Radu Jude isegi) on omamoodi vampiirikütid (Emil on koomilisel kombel lisaks päeva kätte tarimise ihale ka soov "vaiaga" susata). Kracaueri arvates 10 kujutab "Nosferatu" 11 armastuse võitu türannia üle. "Kohatu kepp" armastusest rääkima ei kehuta, kui jutt pole just tõearmastusest. Rohkem sobib filmi lõpukaadrile viidates kokkuvõtteks üks teine, hoogsam Kracaueri mõte:
"Vahest oli Perseuse suurim triumf […] hirmude ületamine ja [Medusa] peegelduse vaatamine kilbilt. Ja kas polnud nii, et just see saavutus aitas tal võtta maha koletise pea?" 12
Radu Jude satiirikilbilt peegelduvad koletised on piisavalt universaalse lõustaga, et võiks tekitada maarjamaistelgi priiuserüütlitel soovi luhvtitada põue ununenud pistodasid.
1 Intervjuu Radu Judega. Berlinale 2021: The prolific Romanian director breaks down what is perhaps the naughtiest feature in this year's competition. – Cineropa 2. III 2021.
2 Samas.
3 Ludwig Wittgenstein, Tractatus Logico-Philosophicus. 1921.
4 Intervjuu Radu Judega. Berlinale winner Radu Jude: "Cinema can be a tool to better see reality". – Exberliner 8. VII 2021.
5 Intervjuu Radu Judega. Berlinale: Interview mit Radu Jude zum Film "Bad Luck Banging or Loony Porn". – Spätvorstellung – Das Kinomagazin 27. V 2021.
6 Intervjuu Radu Judega, Cineropa 2. III 2021.
7 Intervjuu Radu Judega. Reaching Into History: Radu Jude on Uppercase Print and The Exit of the Trains. – Senses of Cinema, aprill 2020.
8 Siegfried Kracauer, Theory of Film. The Redemption of Physical Reality. Princeton UP, 1997, lk 305.
9 Mängufilm "Dracula", Tod Browning, USA 1931. Bram Stokeri samanimelise romaani ja selle alusel H. Deane'i ja J. L. Balderstoni kirjutatud näidendi põhjal.
10 Siegfried Kracauer, From Caligari to Hitler. A Psychological History of German Film. Princeton UP, 2004, lk 79.
11 Tummfilm "Nosferatu, eine Symphonie des Grauens" ("Nosferatu. Hirmu sümfoonia"), F. W. Murnau, Saksamaa 1922.
12 Siegfried Kracauer 1997, lk 306. | Arvustus. Alasti tõde ja teised roppused | https://kultuur.err.ee/1608296154/arvustus-alasti-tode-ja-teised-roppused | "Kohatu kepp ehk Meeletu porno" ("Babardeală cu bucluc sau porno balamuc")
Režissöör-stsenarist Radu Jude
Operaator Marius Panduru
Heliloojad Jura Ferina ja Pavao Miholjevic
Osades Katia Pascariu jt
Arvutus ilmus Sirbis |
"Minu hinnangul on vajalik mingisugune füüsiline barjäär. See sai mulle siin väga konkreetselt selgeks," rääkis Johansson piiriäärses Medininkai linnas peetud pressikonverentsil. "Minu arvates oleks hea mõte ehitada füüsiline tõke," vahendas Leedu rahvusringhääling tema sõnu.
Samas tunnistas volinik, et ei saa öelda, kas tara ehitust saab finantseerida Euroopa Liidu eelarvest. "Me ei ole kunagi piiritara ehitust rahastanud, kuid oleme finantseerinud rohkelt muid rajatisi, mis peaks tagama, et [Euroopa Liidu] integreeritud piir oleks piisavalt kindel. Seda me hakkame arutama," rääkis Johansson.
Volinikku saatnud Leedu siseminister Agne Bilotaite ütles, et nad leppisid kokku vajaduses ehitada Leedut tabanud hübriidrünnaku tõrjumiseks tara.
Leedu piirivalve on koostanud plaani piiritara ehitamiseks, kuid esmase tõkkena kavandatakse kogu Valgevenega külgnev piir katta tõkestustraadiga, ütles minister.
Leedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas rääkis pressikonverentsil, et poliitilist otsust piiritara ehitamiseks on oodata selle nädala lõpus. "Me oleme oma ettepanekud siseministeeriumile esitanud ning oleme ehitusplaane tutvustanud ka valitsuses," ütles Liubajevas.
Johansson saabus Leedu olukorraga tutvumiseks riiki pühapäeval. Leedu on viimastel kuudel sattunud enneolematu rändesurve alla, kui Valgevene kaudu saabuvad riiki Iraagist ning teistest Aasia riikidest ja Aafrikast tulnud immigrandid. Praeguseks on riiki saabunud juba ligi 4000 migranti.
Esmaspäeval käis Johansson piiril koos Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja peaminister Ingrida Šimonytega.
Johansson: EL-i ei tohiks olla vaba sissepääsu
Volinik rõhutas esmaspäevasel pressikonverentsil, et illegaalsetel migrantidel ei peaks olema vaba pääsu Euroopa Liitu.
"See on Lukašenko režiimi provokatsioon. Me peame näitama selgelt, et Euroopa Liitu ei saa vabalt siseneda. Leedu, Euroopa Liidu ja Schengeni piirkonna riigid on kohustatud ära hoidma loata sisenemise Schengeni alale. Ja see on põhjus, miks meie, Euroopa Liit tervikuna seisame koos Leeduga, et kaitsta meie ühist piiri Valgevenega," ütles Johansson.
Euroopa Komisjoni liikme sõnul on Leedu sattunud Valgevenest lähtuva provokatsiooni sihtmärgiks: "Me seisame vastakuti Lukšenko režiimi agressiivse tegevusega. Seda tehakse provotseerimiseks... ja see ei ole esmajärjekorras mitte rändekriis. See on agressiooniakt, mille siht on provotseerimine."
Johansson kinnitas, et komisjon võib eraldada lisavahendeid piiri kindlustamiseks. "Me oleme valmis Euroopa Komisjonist rahastama lisameetmeid ja ma saadan delegatsiooni, mis arutab selle põhjalikumalt läbi, millest meie rääkisime põgusalt," ütles volinik. Tema sõnul on kaalumisel piirikaitserajatiste tugevdamine, mis hõlmaks jälgimissüsteeme ja peaks ära hoidma illegaalse sisenemise. Komisjoni delegatsioon peaks Leetu saabuma juba pühapäeval. | Euroopa Komisjoni volinik soovitab Leedul piirile tara ehitada | https://www.err.ee/1608296172/euroopa-komisjoni-volinik-soovitab-leedul-piirile-tara-ehitada | Leedul on vaja piirile Valgevenega tara, mis takistaks migrantide sisenemist, ütles esmaspäeval Leedut külastanud ja piiril käinud Euroopa Komisjoni siseküsimuste volinik Ylva Johansson. |
Ameeriklastele nii 2008. kui 2012. aasta olümpiafinaalis kaotanud Hispaania võitis avaveerandi 21:19 ja poolajale mindi viigiseisul, aga otsustava neljandiku alguses tegi USA 9:0 spurdi ja 15-punktilist eduseisu enam käest ei antud.
Ameeriklaste parim oli 29 punkti visanud Kevin Durant, Jayson Tatum lisas 13 ja Jrue Holiday 12 punkti. Üleplatsimeheks kerkis võimsa mängu teinud Hispaania mängujuht Ricky Rubio, kelle arvele kogunes 27 minutiga lausa 38 punkti (visked väljakult 13/20).
USA mängib poolfinaalis Austraalia ja Argentina vahelise kohtumise võitjaga. Päeva esimeses veerandfinaalis oli Sloveenia 94:70 üle Saksamaast. | Rubiole toetunud Hispaania andis lahingu, aga USA pääses poolfinaali | https://sport.err.ee/1608296166/rubiole-toetunud-hispaania-andis-lahingu-aga-usa-paases-poolfinaali | Tokyo OM-i meeste korvpalliturniiril pääses teise koondisena nelja parema sekka viimased kolm olümpiakulda võitnud USA, kes oli veerandfinaalis 95:81 üle Hispaaniast. |
Mais 17. sünnipäeva tähistanud Kane debüteeris Esiliiga B-s juba 2019. aasta sügisel ehk 15-aastasena, sama hooaja lõpus sai ta kirja ka esimese mängu algkoosseisus, kirjutab Soccernet.ee.
Eelmisel aastal esindas ta Viimsit 24 liigamängus, kerkides hooaja lõpuks kindlaks algkoosseisumängijaks. Käimasolevast hooajast on tal Esiliiga B-s kirjas 12 mängu, samuti mängis ta kõik 120 minutit Evald Tipneri karikasarja kohtumises kus Viimsi alistas lisaajal Premium liigasse kuuluva Pärnu Vapruse.
Eesti noortekoondiseid on Kane esindanud eri vanuseklassides viiel korral, viimati kandis ta sinisärki juunikuises U-19 koondise kohtumises Leeduga. Lazio esindusmeeskond sai eelmisel hooajal Serie A-s kuuenda koha, noortemeeskond ehk Primavera mängib uuel hooajal tugevuselt teisel liigatasemel. | Viimsi noor kaitsetalent sõitis Itaalia tippklubi juurde testimisele | https://sport.err.ee/1608296142/viimsi-noor-kaitsetalent-soitis-itaalia-tippklubi-juurde-testimisele | Esiliiga B-s liidrikohta hoidev Viimsi JK andis teada, et nende kaitsja Robin Kane näitab ennast Itaalia jalgpalli tippklubile Rooma Laziole. |
Ülekande toodab sotsiaaldemokraatlik erakond.
Riigikogu esimees Jüri Ratas on pakkunud akadeemik Soomere välja võimaliku presidendikandidaadina. "Ehkki Soomere on tunnustatud teadlane, on tema seisukohad riigi- ja ühiskonnaelu teemadel nii sotsiaaldemokraatidele kui laiemale avalikkusele seni üsna tundmatud. Seepärast korraldame selle kohtumise avalikuna," ütles erakonna esimees Indrek Saar.
Saar avaldas lootust, et kohtumine annab esmase ülevaate Soomere tõekspidamistest seoses presidendi põhiseadusliku rolli ja ülesannetega ning avab ka laiemalt tema arusaamu ja väärtushinnanguid.
Esmaspäeval kohtusid Soomerega Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioon, neljapäeval on kavas Isamaa kohtumine Soomerega. | Otse kell 10: Soomere tutvustab sotsidele oma arusaamu presidendi rollist | https://www.err.ee/1608296139/otse-kell-10-soomere-tutvustab-sotsidele-oma-arusaamu-presidendi-rollist | Presidendikandidaadiks pürgiv Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtub sel nädalal enamike parlamendierakondadega. Teisipäevane kohtumine sotsiaaldemokraatliku erakonnaga on avalik ning seda saab algusega kell 10 jälgida ERR-i portaalis. |
Ühendriikides ähvardab miljoneid inimesi kodutuks jäämine, sest koroonapandeemia tõttu kogu riigis kehtestatud väljatõstmise keeld sai läbi.
Väljatõstmiskeeld kehtestati mullu septembris, kui Ühendriikides kadus 20 miljonit töökohta. Hinnangute alusel on väljatõstmise keelu ja muude üürnikke toetavate meetmetega suudetud vältida üle kahe miljoni inimese väljatõstmist koroonapandeemia ajal.
"Arvestades delta variandi leviku tõkestamise kiireloomulist vajadust palus Biden haiguste kontrolli ja ennetamise keskusel (CDC) kaaluda üürnike kaitsmiseks uut kuuajalist väljatõstmiskeeldu," edastati Valge Maja teadaandes.
"CDC juhil Rochelle Walenskyl on aga raskusi leidmaks seaduslikku alust uue sihipärase väljatõstmismoratooriumi jaoks," lisas Valge Maja. | USA president kutsus üles väljatõstmiskeelu pikendamisele | https://www.err.ee/1608296127/usa-president-kutsus-ules-valjatostmiskeelu-pikendamisele | USA president Joe Biden kutsus esmaspäeval üles väljatõstmiskeelu pikendamisele, et ära hoida inimeste kodutuksjäämise lainet. USA-s suureneb koroonaviiruse delta variandi levik. |
21-aastane Eleriin Vaino on Tartu naiskonnas Eesti naiste meistriliiga tasemel mänginud alates hooajast 2015/2016. Eelmisel, nii Eesti karikavõidu kui meistritiitliga lõppenud hooajal tegi Vaino kokku 18 mängu. Karikavõistluste kuues mängus kogunes keskmisteks näitajateks 11,5 punkti, 4,3 lauapalli ja 4,7 korvisöötu. Meistriliiga 12 mängu keskmisteks olid Vainol 7,25 punkti, 3,8 lauapalli ja 3,6 korvisöötu. Vaino on mänginud ka Eesti naiste koondises.
Eleriin Vaino on augusti lõpus Hispaaniasse mineku eel elevil. "Ootan hullupööra juba uue võistkonnaga tutvumist ja mängimist; samuti uusi kogemusi erinevatel treeneritelt ja ka seda, et saaksin seal end tõestada ning näidata, mis puust ma tehtud olen," sõnas Vaino.
Suhteliselt keerulise võistlussüsteemiga Hispaania naiste esiliigas mängis mullu 42 võistkonda ja ISE C.B. Almeria teenis nende seas 28. koha. Hispaania lõunarannikul asuva ligi 200 000 elanikuga sadamalinna Almeria esindusnaiskond mängib sel hooajal LF2 A alagrupis ja mängudega alustatakse 2. oktoobril. | Tartu Ülikool/Kalev korvpallinaiskonna kapten siirdub Hispaaniasse | https://sport.err.ee/1608296094/tartu-ulikool-kalev-korvpallinaiskonna-kapten-siirdub-hispaaniasse | Mullusel hooajal kuldse duubli teinud Tartu Ülikool/Kalev korvpallinaiskonna kapten Eleriin Vaino siirdub algavaks hooajaks mängima Hispaania tugevuselt kolmandasse liigasse ning sõlmis lepingu ISE C.B. Almeria võistkonnaga. |
"Pühalepa muusikafestival on teadaolevalt ainus festival maailmas, kus tõepoolest igal aastal kõlab Erkki-Sven Tüüri looming. Kuna tänavu oleks Alo Mattiisen saanud 60. aastaseks, siis otsustasime teha talle kummarduse. Alo Mattiisen sai laiemalt tuntuks läbi isamaaliste laulude, kuid ta on kirjutanud muusikat väga erinevates žanrites. Nii kõlavadki laupäevasel kontserdil Alo Mattiiseni Tšellosonaat (1986) ja Süit kammerorkestrile (1990). Ühtlasi seob mõlemat heliloojat see, et aastal 1983 andis Erkki-Sven Tüür just Alole üle ansambli "In Spe" juhtimise," rääkis Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht Endrik Üksvärav.
Vaadates tagasi kümnele festivaliaastale, ütles Üksvärav, et festivali alustalad ja põhimõtted on läbi aastate olnud samad – soov korraldada Hiiumaal kõrgetasemelist klassikalise muusika festivali, soov et Erkki-Sven Tüüri muusika kõlaks tema kodusaarel ja soov toetada Hiiumaa vanimat kirikut - Pühalepa kirikut. "Me ei ole küll kontsertide arvu poolest suured, kuid meie eesmärk on kvaliteedis," ütles ta. Üksvärav lisas, et tema enda jaoks on üheks oluliseks sammuks kindlasti Hiiumaa kammerorkestri (HIKO) loomine eelmisel suvel. "HIKO sai loodud küll festivaliga seoses, kuid plaanid sellega on laiemad ja kontserte anname ka väljaspool festivali."
Kümnes Pühalepa muusikafestival on eriline selle poolest, et lisaks augustikuisele põhifestivalile toimusid festivali erikontserdid juba ka juunis ja juulis - 12. juunil andis esmakordselt Hiiumaal kontserdi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja 17. juulil tuli Kärdla kirikus ettekandele Maria Fausti "Maarja missa".
10. Pühalepa muusikafestivali kava:
Reedel, 6. augustil
Kell 18 Pühalepa kirikus avakontsert "Gambadel" (Henry Purcell ja J. S. Bach)
Jaye Consort (FIN/EST)
Koosseisus: Markus Kuikka, Varpu Haavisto, Mikko Perkola ja Arvo Haasma
Kontsert toimub koostöös festivaliga Gambavaim.
Laupäeval, 7. augustil
Kell 17 Kärdla kirikus "Tüür ja Mattiisen"
Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert nr 2 "Angel's Share"
Alo Mattiisen "Süit kammerorkestrile" ja "Tšellosonaat"
Hiiumaa kammerorkester (HIKO), solistid Robert Traksmann (viiul), Johannes Välja (tšello), Johan Randvere (klaver). Dirigent Endrik Üksvärav.
Hiiumaa Kammerorkester (HIKO) on asutatud 2020. aasta suvel dirigent Endrik Üksvärava eestvõtmisel. Orkester tegutseb professionaalsetel alustel ja selles mängivad Hiiumaa seotud muusikud ning Hiiumaa sõbrad. Orkestri kontsertmeister on Robert Traksmann. Dirigent Endrik Üksvärav.
Pühapäeval, 8. augustil
Kell 14 Pühalepa kirikus "Laurentsiuse lugu" (Arvo Pärt ja Pärt Uusberg)
Pärt Uusbergi uue kooriteose "Laurentsiuse lugu" maailmaesiettekanne. Teose teksti autor on Doris Kareva.
Kammerkoor Collegium Musicale, orelil Piret Aidulo.
Festivali kunstiline juht on dirigent Endrik Üksvärav. Festivali korraldaja on MTÜ Kerema Kultuurikoda. Festivali korraldamist toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Hiiumaa vald, Hiiumaa Sõprade Selts, Selver, Liviko, Muusikaelu.ee | Pühalepa muusikafestival teeb kummarduse Alo Mattiisenile | https://kultuur.err.ee/1608296103/puhalepa-muusikafestival-teeb-kummarduse-alo-mattiisenile | Sellel nädalavahetusel, 6.-8. augustil toimub Hiiumaal järjekorras juba kümnes Pühalepa muusikafestival. Avakontserdil säravad Purcell, Bach ja gambad, Hiiumaa kammerorkestri kontserdil tuleb kõrvuti Erkki-Sven Tüüri muusikaga ettekandele Alo Mattiiseni looming ja pühapäeval, 8. augustil kõlab Pärt Uusbergi uudisteose "Laurentsiuse lugu" maailmaesiettekanne. |
"Tegemist on osa loomulikust protsessist masinate integreerimisel Eesti kaitseväe süsteemidega. Modifitseeritud ja eestindatud liikursuurtükid ühendatakse kaitseväe sidesüsteemidega ning need saavad edukalt kasutada kaitseväe poolt välja arendatud tuletoetussüsteemi TOORU. See loob eelduse üksuse efektiivseks toimimiseks ühtse löögirusikana lahinguväljal," ütles RKIK-i soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuht Ivar Janson pressiteate vahendusel.
Moderniseerimise raamleping sõlmiti ettevõttega GoCraft AS (endine Ühinenud Depood AS)
Tehtavad tööd hõlmavad liikursuurtükkide side- ja juhtimissüsteemide paigaldamist, värvimistöid, tulekustutussüsteemi vahetust, elektrisüsteemi kohandamist ja muude lisatarvikute paigaldamist.
"K9 Kõu näol saab kaitsevägi endale kiiresti ümberpaikneva, meeskonnale kaitset pakkuva, töökindla ja ajateenijatele ning reservväelastele väljaõppeks piisavat lihtsakoelise relva. K9 eestindamisel on arvestatud tulevaste kasutajate vajaduste ja ettepanekutega ning seeläbi luuakse eeldused K9 potentsiaali kõige efektiivsemaks kasutamiseks Eesti oludes, mis tõstab kaitseväe brigaadide tuletoetusvõimet," lisas kaitseväe suurtükiväeinspektor kolonelleitnant Arbo Probal.
Esmalt arendatakse ja ehitatakse kaks prototüüpi, mis läbivad testperioodi kaitseväes. Kinnitatud projekti alusel ehitatakse valmis ülejäänud liikursuurtükid. Tööd teostatakse koostöös kaitseväe, GoCraft AS-i ja K9 tootja, Lõuna-Korea ettevõtte Hanwha Defence'iga.
"Go Crafti jaoks oli tegemist väga olulise hankevõiduga, mis annab meile võimaluse rahvusvaheliseks koostööks kaitsetööstuse valdkonnas. Koostöö liikursuurtükkide tootjaga saab olema kindlasti väga huvitav ning meie ettevõtte ja Eesti kaitsetööstuse arendamiseks väga oluline. Kuna raamleping on sõlmitud 84 kuuks, siis saame tõestada, et oleme RKIK-le ja kaitseväele hea ja usaldusväärne koostööpartner," lisas GoCraft AS militaarsõidukite valdkonna juht Tormis Saar.
Kokku on kehtiva riigikaitse arengukava 2026 järgi kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast Eestisse saabumas 18 liikursuurtükki kogumaksumusega 58 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi. Lisaks on kaalumisel osta veel kuus liikursuurtükki ning luua liikursuurtükiväe võime ka 2. jalaväebrigaadile, mis ühtlustaks ja tõstaks oluliselt kaudtulevõimet mõlemas brigaadis.
Liikursuurtüki K9 põhjalik väljaõpe Eesti kaitseväe esindajatele algas möödunud aasta septembris Lõuna-Koreas, kus toimus relva kasutaja tasemekursus. Nüüdseks on kaitseväel koos instruktorite baas, kes alustavad ajateenijate koolitamist juba sel sügisel. Liikursuurtükid on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.
Viimased modifitseeritud ja eestindatud liikursuurtükid antakse kaitseväele üle 2024. aastal. | Kaitsevägi uuendab 4,6 miljoni euroga liikursuurtükid K9 Kõu | https://www.err.ee/1608296100/kaitsevagi-uuendab-4-6-miljoni-euroga-liikursuurtukid-k9-kou | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis lepingu, mille alusel modifitseeritakse 4,6 miljoni euro eest 24 kaitseväe liikursuurtükki K9 Kõu. |
Kuuendal rajal jooksnud Warholm viis hiilgava sooritusega maailmarekordi 45,94 peale, tema juuli esimesel päeval püstitatud eelmine tippmark oli 46,70. Ameeriklasele Rai Benjaminile hõbemedali toonud aeg 46,17 on eelmisest maailmarekordist omakorda enam kui poole sekundi võrra kiirem.
Rasmus Mägi parandas finaalis Eesti rekordit veerand sekundiga ja kirjutas uueks rahvusrekordiks 48,11, ent sellest ei piisanud teisipäeval enamat seitsmendast kohast: oma riigi tippmarki kordasid või uuendasid kuus sportlast.
"See on hullumeelne," rääkis Warholm pärast jooksu ajakirjanikele. "See on ilma igasuguse kahtluseta mu elu kõige tähtsam hetk. Teate klišeed, et saavutus pole veel kohale jõudnud? Arvan, et polegi, aga tunnen ekstaasi."
"Ütlesin endale jooksu eel, et pean mäletama kogu tööd, mis sellesse on läinud. Ma ei suuda kirjeldada, kui tähtis see mulle on. Seda teen ma hommikust õhtuni: olen sellest maniakaalselt unistanud, olen sellest und näinud, olen kogu oma aja veetnud sellele mõeldes. Tuhanded tunnid. Mu kollektsioon on olümpiakulla lisandumisega nüüd täiuslik," lisas Norra jooksutäht.
"Ma ei suuda aega uskuda. Tihti küsitakse mult täiusliku jooksu kohta. Olen öelnud, et seda pole olemas, aga see on lähim, mida olen suutnud: ma ei puutunud ühtegi tõket ja leidsin finišisirgel veel ühe lisakäigu. Vau! Olin juba võitnud MM- ja EM-kulla, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordi, aga kõik räägivad ikka olümpiakullast. Teadsin, et sellest tuleb mu elu kõige raskem jooks, aga olin selleks valmis. Nüüd pean endale püstitama uued eesmärgid: ma ei ole veel lõpetanud!" | Warholm: olen kogu oma aja veetnud olümpiakullast mõeldes | https://sport.err.ee/1608296097/warholm-olen-kogu-oma-aja-veetnud-olumpiakullast-moeldes | Tokyo olümpiamängude meeste 400 m tõkkejooksu finaal kujunes kõigi aegade kiireimaks, kui norralane Karsten Warholm jooksis esimesena alla 46 sekundi. |
Ghana pealikuühiskondades on rituaalne eeldus uue pealiku valimisel, et väljavalitud kandidaat ei soovi seda positsiooni, millele teda valitakse. Seetõttu algab tseremoonia pärast valiku tegemist sellest, et kandidaat "röövitakse". Sellele järgneb "piinamine", mis seisneb kandidaadi määrimises valge saviga ja mööda tänavaid ringi vedamises.
"Kogu see kombetalitus, mis sarnaneb rebastepeo mõnitustega, peaks tulevast kandidaati hoiatama, et kui ta oma uut rolli väärikalt ei kanna, saab talle osaks just selline kohtlemine. See on viimane agoonia, mille järel saab pealikule osaks kuninglik kohtlemine," sõnas Annist.
Kui pealik oma rolli välja ei kanna ega arvesta nõuandjate ja kuningliku ema soovitustega või käitub muidu vääritult, võidakse ta troonilt kukutada. Tagandamisele võib viia nii joomine, vargus, mõnitav keelekasutus kui ka leepra, suguvõimetus ja mitmed muud kehalised hädad.
Võimu kaotust sümboliseerib pikali sunnitud endisele pealikule kolm korda vastu istmikku löömine. "Päris huvitav oleks, kui sellised rituaalid näiteks tagandatud USA presidentidele osaks saaks," ütles Annist.
Seda, et kuningas on oma kõrge positsiooni mõnevõrra vastumeelselt vastu võtnud, on oluline rituaalselt rõhutada ka näiteks Svaasimaa bantude seas.
Juhid on tihtipeale nii jumalad kui ka surelikud
Nii mõneski ühiskonnas on tavalised nii-öelda alandavad või juhi positsiooni naeruvääristavad rituaalid.
Annist sõnas, et juhte nähakse nendes ühiskondades nii jumalate kui ka surelikena, mistõttu teevad nad tihtipeale enne jumalikule ettemääratud positsioonile jõudmist läbi kombetalituse, mille käigus nende surelikkust ja alandatavust neile meelde tuletatakse.
Mosambiigis ja selle ümbruses elava Yao rahva hulgas on kuninga troonilepühitsusriitus näiteks järgmine. Naaberküla pealik, kes rituaalset vastupanu juhib, lööb külajuhi hoobiga vastu otsaesist pikali. Nüüd koheldakse teda justkui surnukeha. Tema ellu äratamiseks riputatakse ta peale ohvriannikorvist jahu ja ta eraldatakse ühiskonnast kinnisesse ruumi.
Sinnasamasse tulevad nõustajad tulevasele kuningale loenguid pidama ja kuulutama, mida nad temalt ootavad. Tavand päädib katsega, kus tulevasele kuningale pakutakse sümboolset inimliha. Tulevane kuningas peab sellele katsele õigesti reageerima.
Lõuna-Sudaani bari rahvas ähvardab ametissemääramise tseremoonia käigus oma kuningat ja sellele järgneb rituaalne teeseldud võitlus. Malawi ja Zambia kandis elava ngoni rahva külajuhti ja tema naist aga hurjutatakse ja kuulutatakse, kui tänamatud, ihned ja petturlikud nad on.
"Veidrad rituaalid iseloomustavad ka paljusid tänaseid ühiskondi, kus presidendiks saamiseks peavad sellise positsiooni ihalejad käima mööda tehaseid, suruma kätt sadadel toetajatel või patsutama lapsukesi," ütles Annist.
Svaasimaa bantude seas on iga-aastane rituaal, kus rahvas ja kuninga võimalikud rivaalid kuninglikus klannis kuningale sümboolselt vaenulike lauludega vastu astuvad. "Lõuna-Aafrika sotsiaalantropoloog Max Gluckman on nimetanud sellist regulaarset vaenulikkust vastupanurituaaliks, mille kaudne eesmärk on tegelikult kuningavõimu kinnitada. Nii on võimalik alamate hulgas peituvatel potentsiaalsetel vastastel ja nende toetajatel ajuti aur välja lasta," seletas Aet Annist.
Annisti sõnul kinnitatakse selliste rituaalidega kuningavõimu või juhipositsiooni olulisust. Isegi kui mõni kuningas on üpris kõlbmatu ja ehe vastuhakk talle on asjakohane, ei ohusta see kuninga positsiooni kui sellist.
"Veidrad rituaalid iseloomustavad ka paljusid tänaseid ühiskondi, kus presidendiks saamiseks peavad sellise positsiooni ihalejad käima mööda tehaseid, suruma kätt sadadel toetajatel või patsutama lapsukesi," ütles Annist.
eSwatini kuningas Mswati III koos juhtivate printside ja sõdalastega iga-aastase pillirootseremoonia ajal 2004. aastal. Autor/allikas: ...your local connection/Flickr
Juhi olemasolu pole olnud inimesele iseenesest mõistetav
Juhi olemasolu ühiskondades pole Annisti sõnul olnud alati iseenesestmõistetav ega ole osa inimeseks olemisest. Nii näiteks on kütt-korilastel olnud üsna võrdsed ühiskonnad, kus juhtimise koorem oli jagatud.
Just väikestes rühmades küttide-korilastena on inimesed eksisteerinud põhilise osa inimkonna ajaloost. Kütid-korilased on mitmel pool olemas veel ka praegu ja nende käitumise põhjal saavad teadlased teha oletusi inimkonna ajaloo pikima perioodi kohta.
Küttidel-korilastel oli juhtimise koorem jagatud. See tähendab, et juhirolli võttis erinevatel elualadel enda kätte neis kõige osavam või teadlikum rühmaliige. Üldjuhti polnud pigem vajagi või oleks selline ühele isikule tuginemine rühmale isegi kahjulik olnud.
Küttidel-korilastel oli juhtimise koorem jagatud. See tähendab, et juhirolli võttis erinevatel elualadel enda kätte neis kõige osavam või teadlikum rühmaliige.
"Kui tollega midagi juhtunuks, olnuks grupp jupiks ajaks "peata", mis oleks võinud kõigile halvasti mõjuda," sõnas sotsiaalantropoloog. "Pigem oli mõni grupi liige osavam navigaator, teine suhtles allilmaga, kolmas oskas hästi juurikaid koguda ja neljas jahti juhtida."
Juhiroll oli toona seega pigem vajadus- ja pädevuspõhine, kuigi Annisti sõnul olid kahtlemata inimese isikuomadused tähtsad. Samasugusel viisil on juhtimisülesandeid jaotatud ka inimlaste ja ahvide hulgas.
"Üldliidrit pole niisiis vaja. Lisaks on osutatud, et säärane üldliider võib mõjuda halvavalt koostööle ning tekitada kadedust, võistluslikkust ja muid probleeme, millega rinda pistmiseks ei pruugi ühiskonnal olla piisavalt ressursse ja energiat," sõnas teadlane.
Sümboolne juhtfiguur paneb inimesed ühise eesmärgi nimel pingutama
Vajadus üldise juhi järele tekkis alles hiljem seoses omandisuhete ja hiljem seisuslikes ühiskondades poliitiliste privileegide jagamisega.
Sellistes ühiskondades kadus side juhiomaduste ja pädevuse vahel hoopis ära. "Polnud tähtis, millised olid inimese isikuomadused või võime teistega suhelda, kõige tähtsam oli, et ta oleks õige pere või klanni liige," ütles Annist.
Sotsiaalantropoloog sõnas, et keeruka ülesehitusega demokraatlikes tööstusühiskondades, nagu seda on suur osa tänapäevaseid riike, on tihti vajadus sümboolse juhtfiguuri järele, kes ühendaks.
Ühelt poolt on sellise juhtfiguuri eesmärk kindlustada senist võimude tasakaalu, mis soosiks valitsevaid gruppe.
"Kuningate puhul oli juhiroll ja kogu ühiskondlik hierarhia justkui jumalikult ette antud. Tänapäeval aktsepteeritakse sellist juhti – nagu näiteks kuningannat Inglismaal või kuningat Rootsis – lihtsalt osana traditsioonist, mis juba iseenesest hoiab ühiskonda koos ja säilitab seda sellisena, nagu see on nii-öelda aegade algusest olnud," sõnas Annist.
"Juht on justkui panoraamvõtte tasand ühiskonnas, milleta poleks selgust, miks inimesed peaksid ühisele keskvõimule alluma ja just selle riigi seadustele kuulekad olema," lausus Annist.
Sümboolse juhifiguuri ülesanne on ka ületada ühiskonnasiseseid vastuolusid. Annisti sõnul on kogu rahvusriigi põhimõte panna väga erinevate ning isegi vastakate eesmärkidega inimhulgad mingi ühise idee nimel tegutsema.
"Juht on justkui panoraamvõtte tasand ühiskonnas, milleta poleks selgust, miks inimesed peaksid ühisele keskvõimule alluma ja just selle riigi seadustele kuulekad olema," lausus Annist.
Annist ütles, et ka Eestis oodatakse presidendilt ühiskonna ühendamist ja seda, et president hoomaks ühiskonna laiemat mõõdet, aga ka selle kohta maailmas. "President peab suutma esindada seda panoraamvõtet Eestist ka rahvusvahelisel areenil," sõnas ta.
"Sellised rituaalid, nagu näiteks mööda Eestit ringi sõitmine ja "lihtsatel inimestel" käesurumine, näitavad aga, kuidas selline panoraamvaade pole lõpuni veenev. Nii tuleb ühtlasi näidata, et liider on tegelikult iga üksikisiku jaoks oluline, mõistab neid ning näeb ka detailsemat pilti," ütles sotsiaalantropoloog. | Juhirollist keeldumine pole omane vaid Eesti presidendikandidaatidele | https://novaator.err.ee/1608295566/juhirollist-keeldumine-pole-omane-vaid-eesti-presidendikandidaatidele | See, et võimalik presidendikandidaat Kaja Kallase või Jüri Ratase pakkumise esmapilgul justkui tagasi lükkab või selle vastu leiget huvi üles näitab, pole omane vaid Eesti ühiskonnale. Ühtlasi peab mõnes ühiskonnas juht positsioonile pääsemiseks läbi tegema ka alandavaid või tema positsiooni naeruvääristavaid rituaale, sõnas sotsiaalantropoloog Aet Annist. |
21-aastane Irie alistas finaalis favoriidist valitseva maailmameistri, Filipiinide poksija Nesthy Petecio. Pronksi teenisid itaallanna Irma Testa ja britt Karriss Artingstall.
Jaapani viimaseks poksi olümpiavõitjaks oli Ryota Murata, kes võidutses 2012. aastal Londonis 69 kuni 75 kilo kaaluvate meeste seas. 1964. aastal teenis kodusel olümpial kulla ka 51-54 kilo kaaluvate meeste seas võistelnud Takao Sakurai. | Jaapan sai riigi ajaloo esimese naissoost poksi olümpiavõitja | https://sport.err.ee/1608296088/jaapan-sai-riigi-ajaloo-esimese-naissoost-poksi-olumpiavoitja | Tokyo olümpiamängudel võitis riigi ajaloo esimese naiste poksikulla 51 kuni 57 kilogrammi kaaluvate naiste seas triumfeerinud Sena Irie. |
Valitsuse teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg selgitab, et vaktsineerima saab innustada inimesi, kui see teha võimalikult lihtsaks. Näiteks võib osadele inimestele takistuseks olla vajadus teha ka teine süst. Samas hoiatab Uusberg, et vaktsiinide omadusi võrreldes ei pruugi teada saada, milline on inimeste eelistus.
"Näiteks mingil kummalisel kombel on Eestis Pfizeri vaktsiin omajagu populaarsem kui Moderna. Kui tegelikult vaadata nende vaktsiinide kahe doosi ajakava, siis Modernaga saab täiskaitse palju kiiremini. Moderna kahe süsti vahe on lühem kui Pfizer kuus nädalat. Paljud inimesed ei ole ilmselt tänaseni teadvustanud, et Modernal on see eelis," ütles Uusberg.
"See demonstreerib minu jaoks seda, et vaktsiinide konkreetsed omadused: üks doos, kaks doosi, erinevad ooteajad, nende mõningane efektiivsuse erinevus - need võivad rolli mängida, aga kui me tahame mõista inimese otsust, siis on oluline aru saada, et mängivad rolli ainult need tegurid, mis on inimese mõttemaailmas parasjagu esil," selgitab psühholoog.
Siiski on ainult ühte süsti nõudev Jansseni vaktsiin nõutud just kiiresti tekkiva immuunsuse tõttu. Kuna vaid ühe süsti tegemine on ka logistiliselt lihtsam, kasutatakse Jansseni vaktsiini näiteks kodustel vaktsineerimistel ja teistel väljasõitudel, ütleb haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Tarneraskuste tõttu vaktsineerimiskeskused Jansseni vaktsiini ei paku.
"Viimane tarne tuli meil eelmise nädala lõpus, 30. juulil. Ootasime 8000 doosi, tuli 4800. Kokku on meil üldse saabunud koos selle viimase tarnega 46 000 doosi, manustatud on 38 000," rääkis Parv. Süstimata vaktsiinist on pooled doosid juba teenuseosutaja käes ja teine pool on nendele teele pandud.
"Tänasest vaktsiinist, mis meil Eestis on, saab selle nädala ja järgminse nädala alguse kaetud. Millal tuleb uus Jansseni tarne, seda me täpselt ei tea. Lubati augusti teisel nädalal, aga kuupäev ja tarne kogus on tootja poolt kinnitamata," ütles Parv.
Eesti proviisorapteekrite liidu tegevjuht Ly Rootslane kinnitab, et ka apteekidest otsivad inimesed Jansseni vaktsiini: "Kuna huvi on, siis ilmselt oleks ka Jansseni vaktsiini jaoks oma kliendid, kes tahavad kindlasti just saada ainult Janssenit ja saada ühe süstiga vaktsineeritud. Praegu on ilmselt kiirus põhiline. Kuna piirangud laienevad, siis inimesed tahaksid võimalikult kiiresti süsti kätte saada."
Rootslane lisab, et täna apteekides pakutav Biontech/Pfizeri vaktsiini eeliseks on fakt, et erinevalt Jansseni vaktsiinist sobib see ka noortele alates 12. eluaastast. Siiski ütleb Rootslane, et mida rohkem valikut saab pakkuda, seda rohkem inimesi õnnestub vaktsineerida. | Jansseni vaktsiini kõikidele soovijatele ei jagu | https://www.err.ee/1608296076/jansseni-vaktsiini-koikidele-soovijatele-ei-jagu | Koroonaviiruse uue laine kartuses otsivad vaktsineerimata inimesed kiiresti mõjuvat kaitset. Kõige kiiremini immuunsust pakkuvat ühedoosilist Jansseni vaktsiini aga kõigile soovijatele ei jagu. |
Kuuendal rajal jooksnud Warholm viis hiilgava jooksuga maailmarekordi uude sekundisse, tema juuli esimesel päeval joostud eelmine tippmark oli 46,70. Ameeriklasele Rai Benjaminile hõbemedali toonud aeg 46,17 on eelmisest maailmarekordist omakorda enam kui poole sekundi võrra kiirem.
Rasmus Mägi parandas finaalis Eesti rekordit veerand sekundiga ja kirjutas uueks rahvusrekordiks 48,11, ent sellest ei piisanud teisipäeval enamat seitsmendast kohast: oma riigi tippmarki kordasid või uuendasid kuus jooksjat.
Ajalooliselt kiire jooks pani kergejõustikuspetsialistid kasutama ülivõrdeid. "Lihtsalt öeldes oli tegemist ühe kõigi aegade parema jooksuga. Mitte ainult 400 meetri tõkkejooksuga, vaid jooksuga, punkt," kirjutas rahvusvaheline kergejõustikuliit World Athletics oma olümpiablogis.
"Olen näinud Suurt kanjonit, Iguacu jugasid, Messi imelööki Nou Campil - aga mitte midagi selleväärset, mis oli see 400 meetri tõkkejooksu finaal. See on ilma igasuguse kahtluseta kergejõustikuajaloo parim jooks. Kõik staadionil olijad on sõnatud," lisas kergejõustikuajakirjanik Cathal Dennehy.
"Maailmarekorditest rääkides on see samaväärne Usain Bolti 9,58-ga, samaväärne Florence Griffith-Joyneri 10,49-ga," rääkis BBC-le kahekordne 110 meetri tõkkejooksu maailmameister Colin Jackson. "Ma olen šokis. See on üks silmapaistvamaid maailmarekordeid ja olen kindel, et jääb püsima ka pärast minu surma."
Most amazing race of all time? Karsten Warholm adds the Olympic title to his world title and earlier world record as he wins the 400m hurdles in a truly staggering 45.94. Rai Benjamin pushes him all the way with 46.17 compared to a previous world record of 46.70! #Tokyo2020
— AW (@AthleticsWeekly) August 3, 2021
WHAT DID WE JUST WATCH!!! Rao Benjamin OBLITERATES the world record but Karsten Warholm OBLITERATES IT MORE AND RUNS UNDER 46 SECONDS FOR THE FIRST TIME IN HISTORY. Truly one of the all time great track races in history.
— CITIUS MAG (@CitiusMag) August 3, 2021
48 people ran in the regular 400m prelims yesterday. The highest semifinal qualifying time was 45.64.
Karsten Warholm ran 400m in 45.94 — while jumping over hurdles — which was better than 23 Olympic sprinters did without the hurdles.
— Bryan Fischer (@BryanDFischer) August 3, 2021
Best 400m times in the world this year...
1. 43.85 Randolph Ross (USA)
2. 43.88 Kirani James (GRN)
...
142. 45.94* Karsten Warholm (NOR)
*with ten hurdles in his way
— FloTrack (@FloTrack) August 3, 2021
World Record obliterated in the men's 400M-H by nearly a full second at the #Olympics
If you follow/know track, you know that it is basically not possible, but it was just achieved.
Incredible.
Karsten Warholm
45.94
— Louis Riddick (@LRiddickESPN) August 3, 2021
What on earth have we just witnessed I am absolutely shook, is this even real life. Absolute hero. I think I could cry pic.twitter.com/AnilbPsdJl
— Thomas Barr (@TomBarr247) August 3, 2021 | Eksperdid Warholmi rekordist: see oli üks ajaloo võimsamaid jookse | https://sport.err.ee/1608296061/eksperdid-warholmi-rekordist-see-oli-uks-ajaloo-voimsamaid-jookse | Norra kergejõustikutäht Karsten Warholm krooniti Tokyos 400 meetri tõkkejooksu olümpiavõitjaks uut maailmarekordit tähistava ajaga 45,94. Enda nimel olnud eelmist tippmarki parandas Warholm enam kui kolmveerand sekundiga. |
KGB ei täpsustanud, kuidas 16 aastat Venemaal paguluses elanud Akajev kodumaale toodi.
"Kumtori kullakaevandusega seotud korruptsiooni pärast rahvusvaheliselt tagaotsitav Kõrgõzstani ekspresident Askar Akajev toimetati Biškekki ja anti viivitamatult üle ametkondadevahelisele uurimisrühmale," öeldi julgeolekukomiteest.
KGB andmeil kuulutati endine president Akajev tagaotsitavaks Kumtori projekti elluviimise käigus ilmnenud korruptsiooni tõttu.
"Akajev võeti koos teiste endiste kõrgete ametikandjatega kriminaalvastutusele korruptsiooni tõttu Kumtori projekti lepingu sõlmimisel 1992. aastal, selle muutmisel 1994. aastal ja niisamuti Cameco Corporationiga üldlepingu restruktureerimisel 2003. aastal," öeldi pressiteenistusest.
"Akajev on praegu KGB hoones, kus temaga käivad Kumtori asjaga seotud juurdlustoimingud," märkis julgeolekuteenistus.
Prokuratuuri andmeil lõid mõned kõrged ametikandjad ja aktsiaseltsi Kõrgõzaltõn juhtkond õigusvastase ja püsiva suhte Kanada ettevõtetega Cameco ja Centerra Gold Inc., samuti Kumtor Operating Company ja Kumtor Gold Companyga, et saada seadusvastast ainelisi ja muid hüvesid, sõlmides teadvalt Kõrgõztanile ebasoodsaid lepinguid Kumtori kullaleiukohas kaevandamisel.
Kõrgõzstani esimene president arvutiteadlane akadeemik Akajev põgenes riigist pärast 2005. aasta nn tulbirevolutsiooni.
Akajev väljendas veel 2010. aastal veendumust, et Vene võimud teda Biškekile välja ei anna.
"Olen veendunud, et Venemaa juhtkond suhtub sellesse dokumenti kui ebaseaduslikku, põhiseadusevastasesse, ja ma arvan, et reaktsioon vastab sellele järeldusele," ütles Akajev tollal kommenteerides Kõrgõzstani presidendi Roza Otunbajeva seadlust puutumatuse äravõtmisest esimeselt riigipealt, kes tulbirevolutsiooni järel riigist põgenes ning sellest ajast alates Venemaal elas. | Kõrgõzstani võimud said kätte Venemaal redutanud ekspresident Akajevi | https://www.err.ee/1608296052/korgozstani-voimud-said-katte-venemaal-redutanud-ekspresident-akajevi | Rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Kõrgõzstani ekspresident Askar Akajev toimetati Biškekki, teatas esmaspäeval riigi julgeolekukomitee (KGB) pressiteenistus. |
Isamaa fraktsiooni aseesimehe Priit Sibula sõnul oli Kiige otsus üllatav. "Üllatav selles kontekstis, et ma ei tea, kas on põhjust just süüdlast otsida, aga vaadates konteksti, siis mitmel inimesel tasuks peeglisse vaadata. Ka ministril. Minu jaoks oli jahmatav otsus see, et terviseameti kureerimist ja kogu seda valdkonda vedanud asekantsler Maris Jesse otsustati mõni aeg tagasi võtta Priske nõunikuks," ütles Sibul Postimehele. Tema sõnul kiitis sellega Kiik heaks, et see seltskond jätkaks.
"Tänane otsus on mingist teisest kategooriast ja ooperist. Ministri otsused ja seisukohad ei ole järjepidevad ega arusaadavad. Nendes otsustes ei ole loogilist järjekorda, kui vaadata ministeeriumi tasandil tehtavaid otsuseid," lisas Sibul.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadiku Helle-Moonika Helme sõnul oli tegemist Kiige päästemanöövriga. "Aga Priske on olnud ametnike keeles selles ametis isegi igaviku. Ma arvan, et tema haldusalas on juhtunud seda ja teist, kolmandatki. Mis praegu on juhtunud, seegi on halb. Neid inimesi on tegelikult ju veel rohkem sotsiaalministeeriumis, kes peaksid vastutama selle hooletuse eest," ütles Helme.
Tema sõnul on loomulik, et keegi peab vastutama, kuid Kiik peaks olema samuti nende hulgas. "Maris Jesse oli juba enne ära räägitud, et ta peab lahkuma, et näidata, et muutused toimuvad. Jesse oleks saanud nii kaua, kui soovib, Priske nõunikuna tööd teha. Poliitilist vastutust samas keegi ei võta. Priske ja Jesse ei kauple kahjudega ning küll nad varsti on soojadel kohtadel. See on märgiline, et nii Kiik kui ka Riisalo tegid ettepaneku – see on koalitsioonipartneritevaheline kokkulepitud hind," lisas Helme.
Sotsiaaldemokraatide liider Indrek Saar leiab, et toimunu nägi välja Tanel Kiige päästmisena ja see on loogiline. "Kui on pikemat aega ühiskonnas kasvamas kriitika ühe ministri haldusalas hakkama saamise kohta, siis on väga loogiline, et ennetada ministri umbusaldust, tuleb aadrit lasta ametnike seas. Klassika," ütles Saar.
"Lõpuks vastutab tehtud töö eest minister. Mulle tundub, arvestades, et oleme teise suve maha maganud ning põrutame väga halval kursil oma tervisepildiga, siis küsiksin retooriliselt: kas ei ole mitte liiga hilja vangerdusi teha?" küsis Saar.
"Kui Tanel Kiik arvab, et sellisel moel suudab ta ennetada, et me sügiseks oleme taas omadega väga suures hädas, siis tal on sügiseks antud aeg. See on tagumine aeg, et selgeks saada, kas nende ümberkorralduste tulemusena on midagi oluliselt muutunud või mitte," lisas sotside juht.
Sotsiaalministeerium teatas esmaspäeval, et tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) teevad valitsusele ettepaneku kutsuda ametist tagasi praegune sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. | Opositsioon taunis Kiige otsust vabastada ametist kantsler Priske | https://www.err.ee/1608296037/opositsioon-taunis-kiige-otsust-vabastada-ametist-kantsler-priske | Opositsiooni esindajad taunisid tervise- ja tööministri Tanel Kiige esmaspäevast otsust veeretada vastutus vaktsineerimiskriisi eest sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske õlgadele, kirjutab Postimees. |
Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist kinnitas ERR-ile, et festival toimub täismahus ning kõik arutelualad on Vallimäel, sest seal on sissepääsul võimalik inimeste nakkusohutust kontrollida.
"Kontrollime inimeste vaktsineeritust, haiguse läbi põdemist või testimist. Kohapeal on ka võimalik kiirtestida," sõnas Tammist.
Kokku on Arvamusfestivali kavas 133 arutelu 17 arutelualal. Kahe päeva jooksul on teemade hulk mitmekesine - kajastatakse kõike seda, mis on inimestele oluline ja omane. Seda peegeldavad ka veidi humoorikad alade nimed: näiteks Turvatunde ala, Tõde ja õiglus, Ei sammukesti tagasi ning Raha räägib, loetlest Tammist.
Teiste seas seas toimuvad tavaks saanud parlamendi erakondade esinumbrite debatt ning tulemas on ka külastajaid kohalike omavalitsuste valimisteks ettevalmistav erakondade ala.
Korraldajate sõnul tõotab tänavu huvitavaid arutelusid Poliitika ala. "Igat erakondade arutelu jälgib kaks eksperti ning arutelujuht kaasab neid vastavalt vajadusele arutelusse, et kõik, mis räägitakse, oleks faktuaalne," selgitas Tammist.
Lisaks aruteludele saavad külastajad osa ka kultuuriprogrammist ja töötubadest. | Arvamusfestival toimub kehtivaid piiranguid arvestades | https://www.err.ee/1608295701/arvamusfestival-toimub-kehtivaid-piiranguid-arvestades | Tänavune arvamusfestival toimub, kuid arvestades kehtivaid viirusepiiranguid. Arvamusfestival toimub Paides 13. ja 14. augustil. |
Naiste kaugushüppefinaal kujunes Tokyos väga põnevaks. Kogenud ameeriklanna Brittney Reese hüppas kolmandas voorus 6.97 ja kuigi Rio olümpiapronks, nigeerlanna Ese Brume sai avavoorus kirja sama tulemuse, oli Reese'i paremuselt teiseks tulemuseks 6.95 ja see andis talle otsustavate hüpete eel esikoha.
Kulla võitis aga Rios esimesena medalita jäänud Saksamaa kaugushüppaja Malaika Mihambo, kes sai viimases hüppevoorus kirja 7.00, parandades oma senist parimat tulemust viie sentimeetri võrra. Tokyos jäi esimesena medalita 6.91 hüpanud serblanna Ivana Spanovic. | Viimane voor tõstis Saksa kaugushüppaja olümpiavõitjaks | https://sport.err.ee/1608296028/viimane-voor-tostis-saksa-kaugushuppaja-olumpiavoitjaks | Põneva naiste kaugushüppefinaali võitis Tokyo olümpiamängudel täpselt seitse meetrit pika hüppega Malaika Mihambo. |
Poolajal veel seitsme punktiga ees olnud Sloveenia lõpetas mängu jõudemonstratsiooniga, kui tabas 12 kaugviskest seitse ja võitis viimase veerandaja 28:16.
Üleplatsimeheks kerkis suurepärase mängu teinud Zoran Dragic, kes tabas 13 viskest 11 (kaugvisked 5/7) ning kogus 27 punkti. Luka Doncicil jäi taas napilt puudu kolmikduublist, Dallas Mavericksi staari arvele jäi 20 punkti, 11 resultatiivset söötu ja kaheksa lauapalli. Saksamaa resultatiivseim oli 11 punkti visanud Maodo Lo.
Esimesena poolfinaali pääsenud Sloveenia jääb vastast ootama Itaalia ja Prantsusmaa vahelisest mängust. Teistes veerandfinaalides kohtuvad USA - Hispaania ja Argentina - Austraalia. | Kolmikduublile lähedal olnud Doncic viis Sloveenia kindlalt poolfinaali | https://sport.err.ee/1608296025/kolmikduublile-lahedal-olnud-doncic-viis-sloveenia-kindlalt-poolfinaali | Tokyo olümpiamängude korvpalliturniiril tagas esimese meeskonnana koha nelja parema seas debütant Sloveenia, kes alistas veerandfinaalis Saksamaa 94:70. |
Kanada alistas poolfinaalis valitseva maailmameistri USA 1:0, kohtumise ainsa värava lõi penaltist Jessie Fleming.
Reedeses finaalis on nende vastaseks Rootsi, kes oli Fridolina Rolfo värava toel sama skooriga üle Austraaliast.
Kui Rootsi mängib olümpiafinaalis teist korda järjest, pääses Rios pronksi võitnud Kanada kullamängule esmakordselt. USA naiskond pääses finaali viiel järjestikusel olümpial ning võitis neli kulda, kuid Rios jäädi veerandfinaalis alla Rootsile. | Üllatuskaotuse saanud USA jalgpallinaised jäid taas olümpiafinaalist välja | https://sport.err.ee/1608296022/ullatuskaotuse-saanud-usa-jalgpallinaised-jaid-taas-olumpiafinaalist-valja | Tokyo olümpiamängudel kohtuvad naiste jalgpalliturniiri finaalis Rootsi ning favoriit USA alistanud Kanada. |
Kuubas sündinud, ent viimased kaks aastat Portugali esindanud Pichardo hüppas kvalifikatsioonis teisel katsel tulemuse 17.71. Nii kaugele pole olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlusel varem hüpanud ükski sportlane.
Eelvõistluse paremuselt teise hüppe tegi türklane Necati Er (17.13). Kvalifikatsiooninormi 17.05 täitsid viis meest, viimasena viis tänavu sisetingimustes ka 18 meetri joone alistanud Hugues Fabrice Zango edasi 16.83.
Rio olümpiafinaalis hüpanud meestest pääses Tokyos edasi vaid toona hõbeda võitnud ameeriklane Will Claye. | Portugali kolmikhüppaja tegi OM-i kvalifikatsioonis ajalugu | https://sport.err.ee/1608296019/portugali-kolmikhuppaja-tegi-om-i-kvalifikatsioonis-ajalugu | Tokyo olümpiamängudel sai meeste kolmikhüppe eelvõistlusel kindla võidu Portugali esindaja Pedro Pablo Pichardo. |
Bahama sprinditäht oli esimeses eeljooksus lõpusirgele jõudes kindlal esikohal ja sai jala üsna sirgeks lasta, finišijoone ületas ta ajaga 50,50. Teise koha saanud Kuuba jooksja Roxana Gomez sai edasi ajaga 50,76.
Miller-Uibo on sellel alal valitsevaks olümpiavõitjaks, Rio de Janeiros tõi talle legendaarse ameeriklanna Allyson Felixi ees olümpiakulla aeg 49,44. 35-aastane Felix pääses kolmanda eeljooksu võiduga edasi ka teisipäeval.
Juba täna õhtul, Eesti aja järgi kell 15.50, stardib Miller-Uibo 200 meetri jooksu finaalis. | Miller-Uibo alustas olümpiakulla kaitsmist veenva võiduga | https://sport.err.ee/1608296016/miller-uibo-alustas-olumpiakulla-kaitsmist-veenva-voiduga | Rio olümpavõitja Shaunae Miller-Uibo võitis Tokyo OM-il oma 400 meetri eeljooksu ning tagas nõnda koha poolfinaalis. |
20-aastane Euroopa rekordi omanik läbis 1500 meetrit ajaga 3.36,49, mis andis talle viimases eeljooksus neljanda koha ehk tagas automaatse edasipääsu poolfinaali.
Paraku piirdus esimese ringiga tema vanem vend Filip, kes sai esimeses eeljooksus kümnenda koha. Teise eeljooksu teise kohaga sai kindlalt edasi ameeriklasest Rio olümpiavõitja Matthew Centrowitz | Norra jooksutäht pääses raskusteta edasi | https://sport.err.ee/1608296013/norra-jooksutaht-paases-raskusteta-edasi | Tokyo olümpiamängudel joosti teisipäeva hommikul meeste 1500 meetri eeljooksud. Kindlalt tagas edasipääsu ka norralane Jakob Ingebrigtsen. |
Mitmed naised on 70-aastast poliitikut süüdistanud ahistamises. Moore on süüdistused tagasi lükanud.
Trump on varem nimetanud süüdistusi murettekitavaks. Hiljem on president hoiatanud Alabama valijaid Moore´i vastaskandidaadi eest, kelleks on demokraadist Doug Jones ja kelle valimist peab Trump katastroofiks.
Valge Maja eestkõneleja kinnitusel helistas Trumo esmaspäeval Moore´ile ja andis ametliku toetuse 12. detsembril aset leidvateks valimisteks.
Moore oli enne ahistamissüüdistusi valimiste kindel eelsoosik.
Moore'i suuremate toetajate sekka kuulus Valge Maja ametist tagandatud Trumpi endine peastrateeg Steve Bannon.
Moore'i on Alabama ülemkohtus töötades korduvalt karistatud, kui ta on keeldunud väljastamast samasoolistele paaridele abielulube ning ei allunud korraldustele eemaldada kohtuhoonest Kümmet Käsku kujutav monument.
Jonnakus on teinud Moore'ist paljude kohalike elanike silmis kangelase, nii näiteks väljendas ta võimueliidi-vastast trotsi kandes kauboikaabut ja vesti ning tõmmates rahvahulga ees välja väikese revolvri, et avaldada sellega visuaalsel kombel oma toetust relvaseadusele.
Moore`i kampaaniameeskond kasutas süüdistusi, et alustada rahakogumise kampaaniat kandidaadi toetuseks. Välja saadetud e-kirjas teatati, et käimas on vaimne võitlus kurjuse jõudude vastu.
Lisaks kujutati meedia süüdistuste vahendamist rünnakuna Moore`i vastu: "Obama-Clintoni masinavärgi liberaalse meedia sülekoerad on äsja algatanud kõige õelama ja vastikuma rünnaku, mida eales nähtud." | Trump asus toetama ahistamisskandaalis senaatorikandidaati | https://www.err.ee/646706/trump-asus-toetama-ahistamisskandaalis-senaatorikandidaati | USA president Donald Trump andis esmaspäeval ametlikult toetuse ahistamisskandaali sattunud Roy Moore'ile, kes pürgib senatisse Alabama vabariiklaste kandidaadina. |
Riiki sisenemise keeld puudutab peamiselt kuut moslemienamusega riiki ehk Tšaadi, Süüria, Jeemeni, Iraani, Somaalia ja Liibüa kodanikke.
Ülemkohtu otsuse kohaselt on valitsusel õigus jõustada keeld täielikult.
Alamastme kohtutes oli riiki sisenemise keeld külmutatud ja seal jätkuvad arutelud selle seaduslikkuse üle. Ülemkohtu otsus tähendab seda, et keeldu saab jõustada sel ajal, kuni vaidlused selle üle käivad. | USA ülemkohtu otsusega jõustub Trumpi reisikeeld täies mahus | https://www.err.ee/646708/usa-ulemkohtu-otsusega-joustub-trumpi-reisikeeld-taies-mahus | USA ülemkohtu esmaspäevase otsusega jõustub president Donald Trumpi kehtestatud reisikeeld täies mahus. |
Nimelt oli avaetapi, individuaalse eraldistardi kaardile märgitud toimumiskohaks Lääne-Jeruusalemm. Iisraeli ametliku retoorika kohaselt pole olemas Jeruusalemma ida- ega lääneosa vaid pealinn kuulub tervenisti Iisraeli koosseisu. Iisrael vallutas Jeruusalemma idaosa Jordaanialt pärast Kuuepäevast sõda 1967. aastal ja annekteeris piirkonna. ÜRO nimetas toimingut illegaalseks ja ka rahvusvaheline üldsus ei kiitnud seda heaks, vahendab Rattauudised.ee.
Iisraeli spordiminister Miri Regev ja turismiminister Yariy Levin saatsid uudisteagentuurile AFP avalduse, kus seisis, et Girot korraldava ettevõtte RCS-i sõnakasutus on Iisraeli valitsusega sõlmitud lepingu rikkumine ning et "pealinnas ei eksisteeri ida- ja lääneosa". Regev ja Levin lisasid, et kui sõnastus ei muutu, siis Iisraeli valitsus Girot ei toeta.
Giro direktori Mauro Vegni sõnul ei olnud Lääne-Jeruusalemma kasutamine mõeldud poliitilise tagamõttena, vaid silmas peeti eelkõige geograafilist tähendust, et teha huvilistele võistluse kohapeal jälgimine võimalikult lihtsaks. "Midagi reaalset ei juhtunud. Oli palju suitsu, kuid mitte tuld," lausus Vegni, kes lasi "Lääne-Jeruusalemma" muuta "Jeruusalemmaks". | Kehv sõnastus võinuks Giro d’Italia korraldajad Iisraeli rahast ilma jätta | https://sport.err.ee/646707/kehv-sonastus-voinuks-giro-d-italia-korraldajad-iisraeli-rahast-ilma-jatta | Pärast Giro d’Italia ametlikku esitlust ja rajakaartide avaldamist said Iisraeli juhtivpoliitikud väga pahaseks ning õhus oli variant, et valitsus tühistab oma toetuse aasta esimesele suurtuurile, mille kolm esimest etappi sõidetakse juudiriigi pinnal. |
Liverpool võõrustab oma igipõlist rivaali jaanuari esimesel nädalavahetusel.
Liverpool ja Everton on Inglismaa karikasarjas olnud varem vastakuti 23 korda, neist kümme mängu on võitnud Liverpool ja seitse Everton. Ülejäänud kuus matši on lõppenud viigiga.
Viimati mindi omavahel kokku 2012. aastal poolfinaalis, kui Liverpool võitis Luis Suarezi ja Andy Carrolli väravatest 2:1.
Liverpool ja Everton on kahel korral läinud kokku ka finaalis. Wembley staadionil peetud mängudes alistas Liverpool oma vastase nii 1986. kui ka 1989. aastal. | Liverpool loositi karikasarjas kokku vana rivaaliga | https://sport.err.ee/646705/liverpool-loositi-karikasarjas-kokku-vana-rivaaliga | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool loositi Inglismaa karikasarja kolmas ringis vastamisi sama linna teise meeskonna Evertoniga. |
Esmakordselt on INAS võistlustel Downi sündroomiga ujujatel omaette võistlus. Selle kasutas hästi ära alles 18-aastane Maria Rein, kes võitis kuus pronksmedalit, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Rein võitis ühtekokku kuus pronksmedalit ning saavutas korra ka neljanda koha. Medalid tulid kõikidel rinnuliujumise distantsidel, 50 ja 100 meetri seliliujumises ning 200 m kompleksujumises. Ühtekokku püstitas eestlanna viis isiklikku rekordit. "Olen Maria tulemustega rahul," sõnas treener Vello Liivamägi pärast enda hoolealuse viimast starti. "Keskendumine oli ujujal väga hea ning kõik alad läbis korrektselt. Teeme tööd edasi, et Downi sündroomiga võistlusklassis maailma päris teravasse tippu jõuda, sest Maria on juu siiski vaid 18-aastane.
Liivamägi räägib veel, et võistluste organisatoorne külg oli harjumatu. "Hommikuti oli basseinis niivõrd külm, et vesi auras ja neljanda-viienda päeva hommikune soojendus lükati seetõttu edasi. Üleüldine transport hotell-bassein-hotell jättis kõvasti soovida, aga mida päev edasi seda paremaks asi läks ja korraldajad õppisid oma vigadest."
Treener kiidab ka võistluste vabatahtlikke, kes kõik tema sõnul olid väga abivalmid ja soojad inimesed ning alati prooviti anda endast parim.
Maria Rein on teinud suurepärase hooaja ning tõusnud üheks Eesti parimaks paraujujaks. Kuu aega tagasi toimunud Euroopa meistrivõistlustel pälvis ta kuld- ja kolm pronksmedalit. Nüüd lisab noor ujuja enda kukrusse veel kuus maailmameistrivõistluste medalit. | Maria Rein naaseb Mehhikos toimunud MM-ilt kuue medaliga | https://sport.err.ee/646691/maria-rein-naaseb-mehhikos-toimunud-mm-ilt-kuue-medaliga | Mehhikos tõmmati joon alla seitse päeva kestnud INAS (intellektipuudega inimeste rahvusvaheline spordiorganisatsioon) MM-ile ujumises. Downi sündroomiga võistlusklassis tegi imelise võistluse eestlanna Maria Rein, kes naaseb Eestisse kuue medaliga. |
Sergei Polišin ja Edwin Stüf lõid kaks väravat, kui Rinopal oli nädalavahetusel 7:4 parem Sillamäe FC NPM Silmetist, kes on kuue punktiga tabeli viies meeskond.
Rinopali lähimaks jälitajaks on FC Cosmos, kes viigistas 4:4 võõrsil Tartu Maksimumiga. Rinopalist (12 punkti) jääb Cosmos maha ühe punktiga, kellest omakorda punkti kaugusel on SK Augur Enemat. Augur alistas Robert Veskimäe nelja tabamuse toel 6:4 Narva Unitedi ja möödus Ida-Virumaa meeskonnast ka tabelis. Auguril on viie mänguga koos kümme, Narval üheksa punkti.
Punktiarve avas Sillamäe Smsraha, kes oli 6:4 üle Tartu Ravens Futsal EMÜ SK-st. Ravens ja Smsraha on kolme punktiga tabelis vastavalt seitsmendal ja kaheksandal kohal. Maksimum edestab neid ühe punktiga. | Saalijalgpalliliiga liidriks tõusis Rinopal | https://sport.err.ee/646673/saalijalgpalliliiga-liidriks-tousis-rinopal | Betsafe saaliliigas oli viiendas voorus edukas Viimsi FC Rinopal, kes sai ühe kaotuse kõrvale hooaja neljanda võidu ja tõusis tabeliliidriks. |
Saksamaal oli eestlaste jaoks tervikuna parim nädal kogu senise hooaja jooksul – keegi meie viiest kohalikes liigas esinevast pallurist ei tundnud kaotusekibedust! Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf võõrustas 13. kohal paiknevat 12-kordset Saksamaa meistrit ja viiekordset Euroopa Meistrite Liiga võitjat VfL Gummersbachi, kes pärast treenerivahetust vaid võite tunnistanud.
Avapoolaeg möödus peamiselt külaliste juhtimisel, kuid teise pooltunni algul tegi Hannover-Burgdorf võimsa spurdi ja sai 28:22 (12:12) võidu. Patrail oli nähtavas rollis kogu kohtumise, visates mängu parimana ise seitse väravat ja teenides mitu karistusviset, mis samuti seitse väravat visanud taanlasest olümpiavõitja Casper Ulrich Mortenseni poolt realiseeriti.
Värskelt Eesti parimaks käsipalluriks valitud Dener Jaanimaa jäi seekord nulli peale kui MT Melsungen sai 25:19 (10:8) jagu Ludwigshafeni Die Eulenist. Bundesliga tabelitipp on tihe: SG Flensburg-Handewitt ja Berliini Füchse 25, Hannover-Burgdorf 23, Rhein-Neckar Löwen ja Melsungen 22 punkti. Tiitlikaitsja Löwenil on üks mäng varuks.
2. Bundesligas panid Janar Mägi ja EHV Aue lõpuks ometi pidurid peale 9-mängulisele kaotuseseeriale, alistades koduses Sachseni-derbis Dresdeni HC Elbflorenzi 28:27 (11:16). Pea terve mängu tagaajaja osas olnud Aue läks esmakordselt juhtima kaks ja pool minutit enne lõppu just Mägi viskest! Eestlasest vasaksisemise arvele jäi kaks väravat ja üks sööt.
Samas liigas mängis Esseni TUSEM 25:25 viiki ASV Hamm-Westfaleniga, Karl Roosna panustas ühe resultatiivse sööduga. TUSEM on 15 punktiga 11. kohal, Aue tõusis 6 silma kogununa tabeli punase laterna rollist astme võrra kõrgemale. 2. Bundesligat kindlalt juhtival Bergischer HC-l on 30 punkti.
Saksamaa kolmanda liigas vallandas Karl Toomi koduklubi TV 1893 Neuhausen peatreener Anel Mahmutefendici ja vangerdus tõi 19:17 (7:9) koduvõidu VfL Pfullingeni üle. Karl Toom väravaid ei visanud, Neuhausen on lõunatsooni liigatabelis 12. kohal 12 punktiga, liidrist kaheksa silma maas.
Tihedad nädalad on viimased kaks olnud Mikk Pinnonenile Islandil. Kahe nädalaga on tema koduklubi UMF Afturelding pidanud neli kohtumist. Eelmisel nädalal saadi kaks magusat võitu võõrsil, alistades IR Reykjaviki 33:29 (14:12) ja IBV Vestmannaeyjari 25:19 (10:7). Pinnonen viskas esimeses mängus kaks ja teises ühe värava. Afturelding kerkis 11 punktiga tabelis kuuendaks.
Augustis hooaega superkarikavõiduga alustanud Afturelding ei suutnud esimesest kuuest liigamängust ühtegi võita. Nüüd on omakorda viimasest kuuest kohtumisest saadud viis võitu. "Keeruline öelda, miks niipidi, aga liiga on siin nii ühtlane, et kõik võivad kõiki alistada," sõnas Pinnonen.
"Ruletis võib ka kuus korda järjest pallike punasel numbril peatuda," tõi eestlasest mängujuht tabava näite. "Õnneks oleme tagasi ree peale saanud ja just esimese võidu järel oli näha, kuidas koorem langes õlgadelt. Oleme rünnakul tegutsenud vabamalt ja loovamalt ning tervel meeskonnal suur võidunälg."
Pinnoneni ennast kimbutas vahepeal reietrauma, ent nüüd on kõik korras. "Ühe mängu pidin vahele jätma, aga nüüd tegutsen jälle täisminutid ründefaasis. Kaitses ei mängi, sest treener tahab värskust hoida, et oleksin võimeline rünnakul mängu juhtima ja teravust hoidma. Eriti resultatiivne pole olnud, aga minu roll ongi teistsugune ning hetkel olen meeskonnas väga oluline lüli," kirjeldas tänavu 32 väravat visanud Pinnonen.
Mujal Euroopas eestlastel nii hea nädal kahjuks polnud, aga kahel juhul andsid eestlaste klubid tugeva lahingu liigaliidritele. Soome viimaste aastate vaieldamatu valitseja Riihimäe Cocks võitis suurte raskustega 28:27 (17:17) Valdar Noodla koduklubi Helsingi Dickeni, eestlase arvele jäi üks värav.
Rootsi esiliigas kohtus Amo HK kaotuseta jätkava liidri HK Varbergiga ja pidi samuti tunnistama nappi kaotust 26:28 (12:13). Jürgen Rooba viskas ülimalt tasavägises kohtumises kuus väravat. Amo on tabelis 14 punktiga viiendal astmel, Varbergist üheksa, ent teisest kohast vaid viis punkti maas.
Ebaõnnestunud teise poolaja järel said Andris Celminš ja RK Maribor Branik valusa 21:31 (12:12) kaotuse Loka RD Urbanscape'ilt. Celminš viskas vahetu konkurendi vastu kaks väravat. Ribnica RD Rikol on Sloveenia kõrgliiga liidrina 19 silma, järgnevad RD Koper 18, Urbanscape 16 ja Branik 13 punktiga.
Türgi meistriliigas jäi Serik Belediyespor võõrsil alla tabeli viimasele Maliye Piyango SK-le 24:33 (13:17). Kristo Voika arvele jäi kaotajate ridades kolm tabamust. Kõrgliiga uustulnuk Serik on tabelis 9 punktiga seitsmes. | Eesti käsipallurid Saksamaal kaotusekibedust ei tundnud | https://sport.err.ee/646684/eesti-kasipallurid-saksamaal-kaotusekibedust-ei-tundnud | Möödunud nädala säravaim etteaste Eesti käsipalluritelt välismaal tuli kõige tugevamalt tasemelt ehk Bundesligast, kus Mait Patraili viskas hooaja parimat skoori tähistavad seitse väravat. |
Feltman "arutab Põhja-Korea ametnikega vastastikkust huvi ja muret pakkuvaid teemasid", ütles ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric.
Külastus toimub Põhja-Korea tuuma- ja raketiprogrammi ümbritsevate pingete taustal. | ÜRO tippametnik sõidab Põhja-Koreasse | https://www.err.ee/646680/uro-tippametnik-soidab-pohja-koreasse | ÜRO poliitikaasjade osakonna juht Jeffrey Feltman teeb teisipäevast reedeni haruldase visiidi Põhja-Koreasse, teatas ÜRO pressiesindaja esmaspäeval. |
Sogndal suutis küll avamängus Ranheimi 1:0 alistada, kuid sama tulemusega lõppes korduskohtumine vastase koduväljakul, kui Ranheim avas skoori 87. minutil penaltist. Lisaajal väravaid ei löödud ning Sogndali saatus selgus penaltiseerias. Kuigi Taijo Teniste realiseeris Sogndali esimese penalti, eksis korra tema meeskonnakaaslane ning eksimatud Ranheimi mehed sai tähistada pääsemist Norra kõrgliigasse. Seal on neid taas ees ootamas lahingud Tenistega, kes esindab uuest hooajast Bergeni Branni.
Inglismaa Premier League’is sai kaks suurt võitu Liverpool. Ragnar Klavan oma meeskonda aidata ei saanud, kuid Liverpool alistas nädala keskel võõrsil Stoke City 3:0 ning oli nädalavahetusel 5:1 parem Brighton & Hove Albionist. Liverpool tõusis tabelis neljandaks. Kui Klavan ei saanud Liverpooli aidata haigestumise tõttu, siis oma koduklubi mängu pidi vigastuse tõttu tribüünilt vaatama ka Karol Mets, kui NAC Breda alistas Hollandi kõrgliigas 3:1 Excelsiori.
Mattias Käit aitas Fulhami noortemeeskonnal 3:1 alistada Inglismaa tugevuselt neljanda liiga võistkonna Crawley Towni. Fulhami noortevõistkond siiski EFL karikavõistluste alagrupist edasi ei pääsenud.
Poola kõrgliigas mängis Konstantin Vassiljev 90 minutit, kui tema koduklubi Gliwice Piast tegi koduväljakul väravateta viigi Poznani Lechiga. Täna õhtul on vastamisi kahe Eesti koondislase tööandjad, kui Krakówi Cracovia (Sergei Zenjov) võõrustab Kielce Koronat (Ken Kallaste).
Slovakkia meistrivõistlustel tegid Ružomberok ja Artur Pikk võõral väljakul 1:1 viigi Michalovce Zemplíniga. Pikk tegi kaasa kogu kohtumise. Ružomberok on kõrgliigas kolmandal kohal 31 punktiga, kuid Bratislava Slovan ja DAC on vastavalt neljanda ja viiendana teeninud sama arvu punkte.
Sloveenia kõrgliigas kuulus Ilja Antonov Velenje Rudari algkoosseisu ja mängis 56 minutit, kui tema koduklubi kaotas 1:2 Triglavile. Liigatabelis langes Rudar neljandaks.
Tšehhi kõrgliigas jäid Siim Luts ja Bohemians 1905 0:1 alla Karvinàle. Luts kuulus algkoosseisu, mängis 87 minutit, kuid vahetult pärast tema väljakult lahkumist lõi kodumeeskond Karvinà võiduvärava.
Henrik Ojamaa koduklubi HNK Gorica tegi Horvaatias võõrsil väravateta viigi Soliniga. Ojamaa kuulus meeskonna algkoosseisu ja mängis 75 minutit. Gorica on Horvaatia esiliigas teisel kohal, kui jäädakse maha vaid Zagrebi Dinamo duubelmeeskonnast viie punktiga. Gorical on koos 32 punkti ning Dugopoljet edestatakse tänu paremale väravate vahele. Sesvete jääb neljandana neist vaid punktiga maha. Nüüd läheb Horvaatia esiliiga talvepausile, mängudega jätkatakse märtsis. | Eestlased välismaal: Teniste realiseeris penalti, kuid Sogndal langes kõrgliigast | https://sport.err.ee/646669/eestlased-valismaal-teniste-realiseeris-penalti-kuid-sogndal-langes-korgliigast | Läinud nädalal käisid Euroopa väljakutel oma oskuseid näitamas mitmed Eesti koondislased. Norras peeti üleminekumänge, kui oma kohast kõrgliigas jäi ilma Taijo Teniste senine tööandja Sogndal. |
Novembrikuu lõpu seisuga on Eestis juhtunud ligi 1300 liiklusõnnetust, milles inimesed said vigastada, ütles BNS-ile Põhja prefektuuri pressiesindaja. Neis õnnetustes kaotas elu 43 ja vigastada sai 1286 inimest. Aasta tagasi oli liiklusõnnetustes hukkunuid 68.
Novembris sai liiklusõnnetustes surma kaks juhti. Mõlemad õnnetused toimusid Pärnumaal Häädemeeste vallas. Kuu alguses hukkus Pärnumaal 61-aastane bussijuht ning novembri teises pooles kaotas elu 53-aastane juht, kelle auto põrkas kokku veoauto haagise lastist vabanenud tööstusliku paberrulliga.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe märkis, et möödunud aasta november oli veelgi traagilisem. "Toona hukkus kümme liiklejat, kellest kolm olid jalakäijad. Seitsme inimese elu katkes sõidukite kokkupõrgete tõttu," lausus Tikerpe. "Sel novembril ükski jalakäija ei hukkunud, kuid tänavu pole jõudnud koju seitse jalakäijat. Ja nähes seda, kui paljud jalgsi liikuvad inimesed pole vaevunud helkurit enda külge kinnitama või tormavad ükskõikselt teele, siis arvan, et see arv kasvab."
Möödunud kuul juhtus kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi Harjumaal. 70 avariis sai vigastada 82 inimest. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 29 õnnetuses, mille tagajärjel vajas arstide abi 12 inimest. Alkoholi tarvitanud juhid põhjustasid mullu 11 kuuga rohkem kui 500 inimkannatanuga õnnetust. Neis sai surma kaheksa ja vajas ravi ligi 200 inimest.
Purjus roolikeerajad on sel aastal põhjustanud 458 õnnetust, neist rohkem kui 200 Harjumaal. Joobes juhtide põhjustatud õnnetustes hukkus üheksa inimest, neist neli Lääne-Virumaal, neli Ida-Virumaal ja üks Hiiumaal ning vigastada sai 167 liiklejat - 50 Harjumaal, 16 Lääne-Virumaal, 15 Pärnumaal, 14 Ida-Virumaal, 12 Raplamaal.
Ka on politseinikud tänavu roolist eemaldanud 5940 alkoholi tarvitanud ning 6003 juhtimisõiguseta juhti. Kõrvaliste tegevuste eest roolis karistati 2509 juhti. Mullu karistati kõrvaliste tegevuste eest roolis 11 kuu jooksul 1380 juhti. Turvavarustuse mittekasutamise eest on tänavu karistada saanud 4473 inimest
Tikerpe toonitas, et lapsevanemad peaksid lastele üle kordama ohutu liiklemise põhitõed ja vaatama, et neil oleks küljes helkur. "Selleks, et sõnum oleks lastele selge, peavad täiskasvanud ise ka liiklema nõnda, nagu nad lastele räägivad. On raske lastele selgeks teha, et teed ületatakse rohelise tulega, kui igapäevaselt jooksevad punase tule saatel teele helkurita pereemad ja –isad."
Tikerpe lisas, et ohutu teeületus pole ainult jalakäija asi. „Kui juht läheneb reguleerimata ülekäigurajale, siis on ka temal kohustus veenduda, et teele pole astumas inimest. Hiljem saab tõesti selgeks, kes kellele teel pidi andma või kellel oli õigus, kuid see enam inimest tagasi ei too,“ ütles Tikerpe. | Liiklusõnnetustes on tänavu hukkunud 43 inimest | https://www.err.ee/646671/liiklusonnetustes-on-tanavu-hukkunud-43-inimest | Sel aastal on 11 kuu jooksul on liiklusõnnetuses elu kaotanud 43 ning viga saanud ligi 1300 inimest. |
TÄNAK: New chapter and new car in @OttTanak ’s career. Photo of him testing the @TGR_WRC Yaris WRC on Col de Perty in France today ???????? @OfficialWRC @ACM_Media #WRC???? jeremybzzz on Instagram pic.twitter.com/JQiC2bmw63
— RallyingUK ???? (@RallyingUK) December 4, 2017
Ott Tänaku värske tiimikaaslane Jari-Matti Latvala hoiatas paari nädala eest eestlast, et kohanemine Toyota võistkonna ja masinaga ei pruugi minna kergelt. Latvala tuli Toyotasse eelmise aasta lõpus, aga tegi kõvasti tööd, et masinat enda käe järgi seadistada. "Ma olen töötanud selle nimel, et teha Yarisest minu auto," lausus soomlane väljaandele Motorsport News. "Ja nüüd peab Tänak uue autoga harjuma."
Test day @TOYOTA_GR @OttTanak #RallyeMonteCarlo #WRC #Rallye #Tanak @RallyingUK pic.twitter.com/FfVhiExOyU
— Thibault Pascal (@ThibaultPascal) December 4, 2017
Video clip of @OttTanak testing @TGR_WRC Yaris WRC to @ACM_Media @OfficialWRC by Cissou via @Traxx_WiF pic.twitter.com/QVQ1vki9I4
— eWRC-results (@eWRCresults) December 4, 2017
Test day @TOYOTA_GR @OttTanak #RallyeMonteCarlo #WRC #Rallye #Tanak @RallyingUK pic.twitter.com/lkqJzxA07M
— Julien PASCAL (@JulienPASCAL4) December 4, 2017 | VIDEOD | Tänak sai Prantsusmaa teedel Toyotat testida | https://sport.err.ee/646565/videod-tanak-sai-prantsusmaa-teedel-toyotat-testida | Järgmisel hooajal Toyota tehasemeeskonnas sõitev Ott Tänak sai Yarisega lähemalt tutvuda Prantsusmaal Col de Perty's. |
Seni huthidega liidus olnud Saleh' toetajate ja šiiamässuliste vahel puhkesid eelmisel nädalal pealinnas Sanaas ägedad kokkupõrked. Laupäeval teatas Saleh, et lõpetab kolm aastat väldanud liidu huthidega.
Mässuliste kontrollitav siseministeerium teatas Saleh' tapmisest ja avaldas video, millel on väidetavalt ekspresidendi surnukeha.
Videost on näha, kuidas grupp huthisid tõstavad värvilisse tekki mässitud Saleh' surnukeha autosse. Ekspresidendi pea tagaosas on suur haav ja tema särk verine.
"Siseministeerium teatas omakaitsejõududega seotud kriisi lõppemisest, nende juht ja hulk tema kuritegelikke toetajaid on tapetud," teatas mässuliste telekanal Al-Masirah.
Saleh' erakond kinnitas, et Saleh on surnud. "Temast sai vabariigi kaitsel märter," ütles Rahvakongressi juht Faiqa al-Sayyid ning süüdistas Saleh' tapmises huthi mässulisi.
Sayyidi sõnul avasid huthid Saleh' ja teiste Rahvakongressi tippametnike pihta tule, kui nad üritasid põgeneda mässuliste kontrollitud pealinnast piirkonda, mis on kindlalt Saleh'le lojaalsete rühmituste kontrolli all.
Huthid peatasid neljaautolise konvoi umbes 40 kilomeetrit Sanaast lõunas ja lasid maha Saleh', erakonna peasekretäri Arif al-Zouka ja tema asetäitja Yasir al-Awadi, ütles sõjaväelasest allikas.
Mitu huthi sõjaväelasest allikat ütlesid, et Saleh tapeti, kui ta oli teel kodulinna Sanhani. Huthid järgnesid talle 20 soomukis, ründasid konvoid ja tapsid pea kõik, kes temaga olid, ütlesid anonüümsust palunud ametnikud.
Üks huthide meediaametnikest, Abdel-Rahman al-Ahnomi, ütles uudisteagentuurile Associated Press, et huthid tapsid Saleh', kui ta üritas põgeneda Saudi Araabiasse läbi pealinnast idas asuva Maribi provintsi.
Saleh' surm tähistab murret Jeemeni sisepoliitikas, sest Saleh oli aastakümneid riigi mõjuvõimsaim inimene. Ta valitses riiki üle kolme aastakümne ja püsis võtmetähtsana ka pärast vastu tahtmist tagasiastumist 2012. aastal.
Saleh suutis pikalt navigeerida Jeemeni keerulisel poliitmaastikul ning elas üle kodusõja, ülestõusu Jeemeni põhjaosas, terrorivõrgustiku Al-Qaeda tõusu Jeemeni lõunaosas ja 2011. aasta juunis ka atentaadi, milles ta sai raskelt viga.
2014. aastal astus ta liitu oma endiste vaenlaste, Jeemeni põhjaosast pärit huthi mässulistega, et maksta kätte nendele, kes ta 2012. aastal võimult tõrjusid. Analüütikute hinnangul poleks huthid suutnud hõivata pealinna Sanaad ilma Saleh' toetuseta.
Kuigi Saleh andis ameti käest, keeldus ta eksiili minemast, püsis oma erakonna ehk Rahvakongressi juhina ja kasutas oma mõjuvõimu kulisside tagant. Tema järel presidendiks saanud Abedrabbo Mansour Hadi ei suutnud oma võimu kehtestada ning pidi 2014. aastal alanud huthide pealetungi järel põgenema Saudi Araabiasse.
Saleh' liit huthidega hakkas hargnema 2017. aasta keskel ning väidetavalt olid vaidluse keskmes raha, võimujagamise piirid ja väidetavalt lepped, mille pooled olid teineteise tagaselja teistega sõlminud.
Kui Saleh ulatas eelmisel nädalal käe Saudi Araabia juhitud koalitsioonile, siis süüdistasid huthid teda suures reetmises ja pööramises alliansi vastu, millesse ta kunagi ei uskunud.
Isegi ilma Saleh' toetajateta on mässulised jätkuvalt võimsad ning pole selge, kui palju Saleh' toetajatest ilmajäämine neid nõrgestab. Viimase aastaga asusid huthid õõnestama Saleh' mõjuvõimu ja piirasid sõltuvust temast, kui meelitasid enda poolele Saleh' komandöre ja tugevdasid omaenda jõude.
Lisaks pole teada, kas Saleh'le lojaalsed üksused ja teda toetanud hõimud suudavad koonduda huthide vastu.
Saudi koalitsioon kutsus jeemenlasi lahkuma mässuliste aladelt Sanaas
Saudi Araabia juhitav koalitsioon kutsus esmaspäeval tsiviilisikuid lahkuma Jeemeni pealinnas Sanaas mässuliste kontrollitud aladelt.
"Koalitsioon kutsub tsiviilisikuid huthide kontrollitavatelt aladelt lahkuma," teatas koalitsioon pärast seda, kui Jeemeni president andis vägedele korralduse pealinn hõivata.
Jeemeni president Abedrabbo Mansour Hadi andis esmaspäeval oma vägedele korralduse hõivata pealinn Sanaa, kus eelmisel nädalal puhkesid mässuliste vahel kokkupõrked, ütles presidendi kantselei ametnik.
"President tegi Maribis viibivale asepresidendile Ali Mohsen al-Ahmar korralduse aktiveerida sõjaväeüksused ja liikuda pealinna poole," ütles anonüümsust palunud allikas.
Jeemeni valitsus pakub mässulistega sidemete katkestanuile amnestiat
Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus teatas esmaspäeval, et pakub amnestiat kõigile, kes katkestavad sidemed huthi mässulistega.
"President kuulutab peagi välja amnestia kõigile, kes on teinud viimastel kuudel huthidega koostööd ja selle liitukuuluvuse tagasi võtnud," ütles peaminister Ahmad Obaid bin Daghr.
Jeemeni pealinna tabas õhurünnakute laine
Jeemeni pealinna Sanaad tabas esmaspäeval õhurünnakute laine, linnas puhkenud kokkupõrked mässuliste ja ekspresident Ali Abdullah Saleh' toetajate vahel on levinud ka ümbruskonda.
Õhulöögid tabasid siseministeeriumi ja rahvusvahelise lennuvälja ümbrust, mis mõlemad on huthi mässuliste kontrolli all.
Kohalike elanike teatel on kolmapäeval Saleh' toetajate ja huthi mässuliste kokkupõrked laienenud pealinna ümbrusse. Saleh' kodulinna Sanhani hõimuallikad teatasid ägedatest lahingutest ööl vastu esmaspäeva. | Huthi mässulised teatasid Jeemeni ekspresidendi tapmisest | https://www.err.ee/646591/huthi-massulised-teatasid-jeemeni-ekspresidendi-tapmisest | Jeemeni huthi mässulised teatasid esmaspäeval, et riigi mõjuvõimas ekspresident Ali Abdullah Saleh on tapetud. |
"Julgesin võtta riski ja see toimis," kommenteeris uisutaja, kelle kava oligi kahes esimeses vahefinišis punkte noppida. "Ma teadsin, et kerge ei saa olema, sest väga palju tugevaid naisi oli ühes grupis, aga nagu ma ütlesingi, et võtsin riski ja nii see toimis."
Mitmendana ta täpselt finišijoone ületas, seejärel enam oluline ei olnud. "Teadsin, et võtsin kahest vahefinišist maksimumpunktid. Teadsin, et keegi vahefinišipunktidega minust rohkem ei saa. Mis kohaga lõpetasin, ei mänginud enam mingit rolli."
Oma üldise seisuga on ta rahul. "Mul on väga hea meel, et see plaan toimis ja tunnen end füüsiliselt väga hästi," jätkas uisutaja intervjuus ERR-ile. "Tunnen, et olen heas vormis ja lisaks vormile läheb uisutamine ka tehniliselt paremini. Võib öelda küll, et olen väga rahul."
Järgmisena on tal kavas võistelda Salt Lake City MK-etapil. "Pärast Salt Lake City MK-d sõidan tagasi Ingelsisse, kus jätkan treeninguid ja jõuludeks üritan mõneks päevaks koju tulla, et jõulud perega veeta. Pärast seda hakkab samamoodi töö pihta, et valmistuda olümpiaks. Natuke peame pärast MK-sid treeneriga maha istuma ja täpse plaani tegema." | Alusalu: julgesin võtta riski ja see toimis | https://sport.err.ee/646650/alusalu-julgesin-votta-riski-ja-see-toimis | Saskia Alusalu sai Calgary MK-etapil ühisstardist sõidus neljanda koha ja kindlustas sisuliselt koha olümpiamängudel. |
"Centeno, Portugali rahandusminister, valiti uueks eurogrupi presidendiks," säutsus Euroopa Liidu Nõukogu Twitteris.
Eurogrupi endine juht, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem, oli sunnitud ametist lahkuma oma ministrikoha kaotamise tõttu pärast nõrka valimistulemust Hollandis.
Eurogrupi juht valitakse kaheks ja pooleks aastaks ning tema ülesandeks on juhtida igakuiseid euroala rahandusministrite kohtumisi
Eurogrupi uus juht valiti euroalasse kuuluva 19 riigi rahandusministrite seast. Uueks juhiks kandideerisid veel Pierre Gramegna Luksemburgist, Peter Kazimir Slovakkiast ja Dana Reizniece-Ozola Lätist. | Eurogrupi uueks juhiks valiti Portugali rahandusminister Mário Centeno | https://www.err.ee/646644/eurogrupi-uueks-juhiks-valiti-portugali-rahandusminister-m-rio-centeno | Eurogrupi uueks juhiks valiti Portugali rahandusminister Mário Centeno. |
„Meie vastased ei ole meie sees, vaid erakonnast väljaspool.“
Nendele Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnadele tahaks vastu vaielda. Sest, olgem nüüd ausad: selleks, et näha suurima opositsioonipartei vastasmängijaid, ei pea vaatama väljapoole, vaid Reformierakonna sisse, nende enda sisetülide kaevikutesse.
Nähtavalt hakati neid kaevama 2014. aasta kevadel. Siis naasis Reformierakonna algusaegade vapinägu Siim Kallas Euroopa Komisjonist Eestisse, Andrus Ansipi järgset valitsust tegema. Kodupartei mõjukate poliitikute vastuussitamine (mida võimendas meediasurve) päädis aga sellega, et Kallas loobus ootamatult ja lendas tagasi Brüsselisse. Reformierakonna toonased sisemised jõujooned tõstsid peaministriks Taavi Rõivase. Tema vastaskandidaat oli siis siseminister Hanno Pevkur.
Kallase lähetamisest ja Rõivase tõstmisest jäi paljudesse solvumistunne.
Mullused presidendivalimised lisasid Reformierakonda sisepingeid. Rõivas ei suutnud otsustada, kas toetada erakonna ametliku kandidaadina rahva lemmikut, välisminister Marina Kaljuranda või partei auesimeest Siim Kallast.
Lõpuks langes liisk küll Kallase kasuks, ent selleks ajaks olid reljeefsed jõujooned uuristanud reformierakondlaste omavahelise läbisaamise seina otsekui liivakivisse suuri tühimikke. Pealegi, Reformierakond igas mõttes kaotas presidendivalimised ning nõustus lõpuks riigikogus toetama Kersti Kaljulaidi sotside, IRL-i ja Keskerakonna soosikuna riigipea kohale.
Ja kui 2016. aasta sügisel lõppes Rõivase jaks valitsust juhtida ning IRL-i ja sotside soov seda koos hoida, kukkus Eesti võimupartei staatusesse kerkinud Reformierakond mürtsuga opositsiooni. See tõi parteisse ebakindlust ja lisas sealsetesse suhetenurkadesse pettumust, solvumist, kibedust.
Kui partei üks ülesehitajaid, samas ka partei rahastamisskandaaliga varjutatud Kristen Michal kaotas tänavu jaanuaris üldkogul häältega 635:1048 esimehevalimised Hanno Pevkurile, ei olnud see Reformierakonna uus algus. Algas hoopis interregnum, aeg ilma valitsejata. Pevkur võitis küll maakondade toel parteijuhi koha, ent tema meeskond on liiga õhuke, et erakonda ka tegelikult juhtida. Parlamendifraktsiooni mõjukas tiib hoidis valimistel ju Michali poole. Need hoiakud, et kes keda toetab, ei ole muutunud.
Rahulolematus ussitab nagu kehvas keldris talvituvas õunas.
Interregnumi lõpetajana hingab Pevkurile kuklasse Kaja Kallas, kes on juba öelnud, et tahab Euroopa Parlamendist lahkuda enne õiget tähtaega, 2019. aasta riigikogu valimiste eel. Reformierakonnale saavad need valimised katseks võtta revanš opositsiooni langemise eest ja uuesti võimule tulla. Ebaõnnestumine oleks parteile läbikukkumine, vähemalt mõneks ajaks totaalne.
Kristen Michalit on ajakirjandus hakanud pidama Kaja Kallase seljataguse üheks kindlustajaks, et seeläbi teha tagasi Pevkurile esimehevalimiste kaotuse eest ja tagada ka enda isiklik mõjuvõim. Tema mõtiskleb nüüd intervjuus, kuidas Reformierakond võidab järgmised riigikogu valimised, aga ainult siis, kui eest veab õige liider ja on meeskond. Kuid ta lisab, et sellise juhita tuleb seitse aastat õnnetut armastust.
Sellise avalduse tõlge näib olevat lihtne, aga isiklik: Hanno Pevkur selline liider ei ole.
On muidugi küsimus, kas Kaja Kallas ikka vajab Michali tuge, et sirutada käsi Reformierakonna esimehe ning suure töö ja hea õnne korral ka peaministri ukselingi järele? Ta ulatuks selle kõigeni ka täiesti iseseisvalt. Kohalikel valimistel sai Pevkur Tallinnas 3590 ja Kaja Kallas 3551 häält, mõlemad võtsid isikumandaadi, nende vahe on statistilise vea piires. Kuvandi mõttes oleks Kaja Kallas aga värske ja hoogne tulija, keda toetab ka isa Siim Kallase renomee. Küsimus on vaid – millal?
Pevkuri roll partei esimehena lõpeb põhikirja järgi 2019. aasta jaanuaris, kaks kuud enne parlamendivalimisi. Siis on valimisplakatid juba tellitud või isegi trükitud ja hobuseid enam ei vahetata. Ent küsimus, kes juhib Reformierakonna läbi valimiskampaania, tõuseb juba korralisel üldkogul 2018. aasta mai lõpus või juuni alguses.
Seal on kolm võimalust. Üldkogu pikendab Pevkuri ja praeguse juhatuse volitusi 2019. aasta suveni. Kaja Kallas kandideerib Reformierakonna esimeheks ja võidab. Parteijuhi kohale on rohkem kandidaate ja tuleb sisevõitluse uus laine. Täpselt ennustada on praegu keeruline, kuid võimupöörde nimel töötab mitu mõjukat reformierakondlast, lihvides strateegiat ja taktikat ning otsides endale liitlasi.
Kuigi Reformierakond sai kohalikel valimistel Eestis 19,5 protsenti häältest ja nad hoiavad 30 saadikuga jätkuvalt suurima parlamendifraktsiooni tiitlit, on praegu tegemist väsinud erakonnaga. Samamoodi jätkates kingib Reformierakond parlamendivalimiste võidu Keskerakonnale ja määrab end vabatahtlikult jätkama opositsioonis. On üllatav vaadata, kuidas isiklikud solvumised ja pettumused tõukavad enam kui 12 000 liikmega erakonna poliitikalava tagumisse serva. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Toomas Sildam: Reformierkonna interregnum | https://www.err.ee/646643/toomas-sildam-reformierkonna-interregnum | Mitu mõjukat reformierakondlast töötab täna erakonna võimupöörde nimel, kirjutab oma kommentaaris ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam. |
Kaitseminister Jüri Luige sõnul kehtib Eestis küll üldine ajateenistuskohustus, kuid tegelikkuses läbib ajateenistuse vaid umbes kolmandik aastakäigu noormeestest. Näiteks Soomes on vastav näitaja ligi 80 protsenti.
“Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Üldine kohustus peab olema üldine, vastasel juhul tekib küsimus, miks selline riiklik kohustus üldse on, kui see langeb osaks vaid osadele kodanikele,” ütles kaitseminister Jüri Luik riigikogus.
Luige sõnul on ministeerium olukorra parandamiseks valmistanud ette hulga õigusakte, mis antakse peagi riigikogu menetlusse.
“Oleme kavasse võtnud ajateenistuses asuvate noorte arvu suurendamise tänaselt 3200-lt kuni 4000-ni. See aitab kaasa ajateenistuse väärtustamisele,” sõnas kaitseminister.
Samuti plaanitakse seadustepaketti lisada rea meetmeid, millega karmistatakse sanktsioone ajateenistusest kõrvalehoidmisel. | Riik tahab kutsuda ajateenistusse senisest rohkem noori | https://www.err.ee/646639/riik-tahab-kutsuda-ajateenistusse-senisest-rohkem-noori | Kui praegu kutsutakse igal aastal ajateenistusse 3200 noort, siis edaspidi tahab riik suurendada selle arvu 4000-le. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.