text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
In memoriam Ivika Kärmik
2. III 1942–8. II 2020
Alles hiljaaegu kuulsime uudist, et tekstiilikunstnik Ivika Kärmik on valmis saanud oma kodulehekülje. Olles tegus ja pikalt ning põhjalikult oma tegemisi ette planeeriv, ootas järjekorras mitmeid huvitavaid projekte järgnevateks aastateks, kuid need jäidki nüüd ainult plaanideks. Ivika Kärmik lahkus ootamatult 8. veebruaril.
Kunstniku kodulehekülg tutvustab Ivikat, tema vaibaloomingut ja digimaale. Need on värviküllased, huvitavad, uuenduslikud ja mitmekülgsed, nagu oli Ivika Kärmik ka ise.
Ivika Kärmik sündis 1942. aastal Rakveres. Õppis 1971–1976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Tema valik õppida kunstiteadust Peterburis ei olnud tookord päris tavaline. Vene keele pidi eesti tüdruk juba esimese eksamisessiooni ajaks selgeks saama, kellelegi ei tehtud hinnaalandust.
1976. aastal, kunstiteadlase diplom taskus, ei leidnud ta aga Tallinnas erialast tööd ja noore spetsialisti võttis avasüli vastu sünteetilisi kodu- ja autotekstiile valmistav Teadus- Tootmiskoondis Mistra. Siit algaski Ivika jaoks vaipade kavandamine ja peagi moodustas toimekas peakunstnik enda ümber tegusatest tekstiilikunstnikest naiskonna. Aastatel 1987–1991 õppis Ivika Kärmik Moskva Tekstiiliinstituudi aspirantuuris.
1990. aastate keskel jätkas Ivika vabakutselise kunstnikuna, kasutades enda kavandatud vaipade kudumiseks teostajate abi. Samal ajal oli Ivika tegus kunstigaleriide loojana. Esmalt aitas ta luua 1993. aastal esimese tarbekunstnike galerii ‒ Lühikese Jala Galerii Tallinnas, seejärel asutas Toompeal 1995. aastal Toompea Kunstigalerii. Ivika oli Toompea Kunstigalerii juhataja kogu galerii tegutsemise aja kuni 2010. aastani.
Ivika Kärmik osales mitmetel tarbekunsti ja tekstiilikunsti näitustel ja oli esimene eesti tekstiilikunstnik, kes kavandas sõlmtehnikas kootud Eesti-Hiina ühistööna valminud siidivaiba.
Jääme teda mäletama kui julget, värvilist, loomingulist ja ajaga sammu pidavat loojat.
Kersti Villand ja Sigrid Huik
Ivika Kärmiku ärasaatmine toimub lähedaste ringis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Tekstiilikunstnike Liit
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium | Suri tekstiilikunstnik Ivika Kärmik | https://kultuur.err.ee/1034687/suri-tekstiilikunstnik-ivika-karmik | Laupäeval, 8. veebruaril lahkus tekstiilikunstnik Ivika Kärmik, teatavad erialaliidud. |
Eero Epner sai Soosaare preemia Eesti Ekspressis 8. mail ilmunud artikli "Sest nad saavad" eest, mis kõneles koduvägivallast.
Žürii koosseisus Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler, Janek Luts ja Ülo Tuulik valis Epneri välja tugevate kandidaatide seast.
Auhinnale kandideerisid eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad eestikeelsed kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind määratakse alati ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee(de) eest. Kui aga algul võeti arvesse vaid trükiajakirjanduses ilmunud kirjutisi, siis alates eelmisest aastast võivad ESSA auhinnale kandideerida ka üksnes elektrooniliselt ilmunud esseed.
Auhind anti välja üheksandat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre, Jüri Reinvere, Marju Lepajõe ja Hasso Krull.
Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV pank.
Eetilise esseistika nimetuse pakkus omal ajal välja sihtasutuse patroon, president Toomas Henrik Ilves, kes hindas väga kõrgelt Enn Soosaare loomingu rolli eetilise ühiskonna loomisel.
Enn Soosaar (1937-2010) oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sealhulgas meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti.
2014. aasta maikuu lõpus avati Keilas Harju maakonnaraamatukogus Enn Soosaare isiklike raamatute püsiväljapanek avalikuks vaatamiseks ja kasutamiseks nime all "Raamatukogu raamatukogus". Kogu koosneb ligi 10 000 ühikust. | Enn Soosaare eetilise esseistika preemia võitis Eero Epner | https://kultuur.err.ee/1033491/enn-soosaare-eetilise-esseistika-preemia-voitis-eero-epner | 13. veebruaril on Tallinna ülikooli audoktori Enn Soosaare 83. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks kuulutati Harju maakonnaraamatukogus traditsiooniliselt välja Enn Soosaare eetilise esseistika laureaat, kelleks tänavu valiti dramaturg ja esseist Eero Epner. |
Alustan täpsustusega – kui räägin maapiirkonnast, siis mõtlen kõiki neid piirkondi, mis asuvad väljaspool Tallinna, Tartut või Pärnut. Elukorraldusega seotud väljakutsed on väljaspool neid piirkondi hoopis teistsugused. See tähendab, et ka poliitikakujundajad ja ametnikud peavad võtma omapäradega arvestava suhtumise ja lähenemise.
Viimast mõttekäiku silmas pidades on oluline välja tuua, et regionaalse arengu hoogustamiseks ja riigi üldiseks arengu suunamiseks investeeritakse igal aastal miljoneid eurosid. 2020. aastal on see summa umbes 67,3 miljonit, mida minu hinnangul on ei ole piisavalt.
Piirkondlikule arengule tuleb suunata palju rohkem ressurssi. Kuid kuhu see ressurss suunatakse? Osa sellest rahast on suunatud konkreetsete piirkondade toetamiseks (näiteks Kagu-Eesti või Ida-Virumaa).
Teine osa on suunatud tervele Eestile ja erinevatele sihtgruppidele – nii ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele kui ka tavakodanikele. See tähendab, et väljakutsetele lähenetakse mitmekülgselt.
Järgnevalt peatun kahel valdkonnal - töö ja elamiskoht - ning nendega seotud probleemidel ja praegu rakendatavatel lahendustel.
Valida juured või karjäär?
Suur osa ametnikkonnast on koondunud Tallinna või selle lähiümbrusesse. See tähendab, et kui on soov töötada mõnes ministeeriumis või selle allasutuses, siis on vajalik elada Harjumaal. Ma ei pea seda mõistlikuks ega õiglaseks. Igal inimesel peab olema võimalus töötada riigi heaks, elagu ta Tallinnas, Kadrinas või Emmastes.
Samal meelel on terve valitsus ja seetõttu oleme vastu võtnud päris mitu põhimõttelist otsust – Tallinnast tuleb jätkuvalt töökohtasid välja viia; avalikus sektoris soodustame ja julgustame kaugtööd ning ehitame riigimajad (inimkeeles – hoone, kus on koos mitu riigiasutust) pea igasse maakonnakeskusesse (eranditeks Tallinn ja Tartu).
Samuti oleme kokku leppinud üle Eestilise värbamise põhimõtte. See tähendab, et riigiasutused, -ametid, -ettevõtted ja sihtasutused otsivad töötajaid üle Eesti ja palkavad inimese just sellesse piirkonda, kus töötaja parasjagu elab.
Kuigi töökohtade pealinnast välja viimine sai krõbeda kriitika osaliseks, siis minuni jõudnud lood tõestavad, et valitsus on teinud õige sammu.
Olen rääkinud Pärnu EAS-i töötajatega ja Türi sotsiaalkindlustuseameti ametnikega ning saanud kinnitust, et Tallinnast töökohtade väljaviimine on loonud võimaluse tagasi pöörduda kodukohta ja oma juurte juurde. Nii mitmedki riigi heaks töötavad inimesed on kolinud pealinna just töö tõttu.
Koli või kuuse alla…
Üsna tihti külastan Eesti erinevaid paiku, et tutvuda piirkonna murekohtadega. Omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate suust kuulen ühte ja sama: "leiaks küll kellegi tööle, aga elamispinda pole! Seepärast pole ka töötajat!"
Ja nii ongi, et pole heas korras korterit või maja, mida saaks üürida või isegi osta. Ehitamisel seisad aga järgmise probleemi ees – oma kinnisvara müües ei saa küsida ehitusväärtusega vastavat hinda ehk juba ehitades tead, et lood oma pere eelarvesse miinust ning üldiselt pangad sel juhul laenuga appi ei tule.
"Paraku on aga olemasolevad meetmed jäänud ajale jalgu ja pole vastavuses inimeste vajadusega."
Iseenesest pakuvad KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) toetusi, mis peaksid lahendama kõnealused probleemid. Paraku on aga olemasolevad meetmed jäänud ajale jalgu ja pole vastavuses inimeste vajadusega. Seetõttu oleme uuendamas toetusi ja nende tingimusi, et muuta maapiirkonda kolimine ja seal elamine hõlpsamaks.
Plaanin ettepanekud viia valitsuse ette juba järgmisel kuul. Lisaks teen ka ettepanekud ettevõtete investeeringute toetamiseks maapiirkondades, mis aitab luua uusi töökohti.
Paari sõnaga veel tulevikuväljavaadetest. Erinevaid eksperte kuulates ja inimeste harjumusi vaadates on selge, et aina enam väheneb töö tegemise asukoht ning oluline on paindlik tööaeg ja kaugtöö.
Samal ajal on teada, et toimub ka töö automatiseerimine, mis suurendab omakorda ühiskondlikku ebavõrdsust. Üldjuhul rakendatakse nutikamaid lahendusi suuremates keskustes. Samas tuleb toetada innovatsiooni ka maapiirkonna ettevõtetes.
Üks on kindel – uute tekkivate väljakutsetega tuleb tegeleda, kuid seda riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöös.
Samal ajal tahan rõhutada, et riigihalduse minister vastutab üldisema regionaalpoliitika eest, aga kui tahame piirkondi kõigis valdkondades arendada, siis peab iga minister olema regionaalminister.
Regionaalsed töökohad
Kokku on pealinnast välja viidud 1037,5 ametikohta.
Arvuliselt on kõige enam töökohti välja viidud:
Tartumaale (253 töökohta)
Ida-Virumaale (129,5 töökohta)
Pärnumaale (117 töökohta) | Jaak Aab: maapiirkondade arendamine on valitsuse prioriteet | https://www.err.ee/1034667/jaak-aab-maapiirkondade-arendamine-on-valitsuse-prioriteet | Eesti rahvastikuga on seotud kolm muret tekitavat trendi – rahvaarv väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb ja üha enam kolitakse maalt linna. Maapiirkondades kaasneb nende trendidega aga ebavõrdsuse suurenemine, kirjutab riigihalduse minister Jaak Aab. |
Widzew (Poola II liiga) jäi Türgis alla Mieleci Stalile (Poola esiliiga) 1:3. Ojamaa kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 64. minutil, kui seis oli 1:2, vahendab Soccernet.ee.
Kohtumise kaks viimast väravat lõi Stal penaltist. | Ojamaa kaotas uue klubiga ka teise mängu | https://sport.err.ee/1034677/ojamaa-kaotas-uue-klubiga-ka-teise-mangu | Henrik Ojamaa pidas oma uue koduklubi Lodzi Widzewi eest teise sõpruskohtumise ja sai teise kaotuse. |
"Huaweid ei diskrimineerita. Ei, Huaweid ei välistata Prantsusmaal 5G-st," ütles majandus- ja rahandusminister Bruno Le Maire telekanalile BFM.
Ta lisas aga, et riik võtab ettevaatusabinõusid oma huvide kaitsmiseks, eriti tuuma- ja sõjaväerajatiste juures. "On ka arusaadav, et me võime prioritiseerida Euroopa operaatoreid," lisas ta, pidades silmas Nokiat ja Ericssoni.
Euroopas peetakse ägedat debatti, kas jätta Huawei uue põlvkonna sidevõrkudest kõrvale või mitte.
Kriitikud eesotsas Ühendriikidega ütlevad, et Huawei on liiga lähedalt seotud Pekingi ja tema luureteenistustega, mistõttu võib Huawei seadmeid kasutada luuramiseks. Firma eitab seda.
USA president Donald Trump on käskinud Ameerika firmadel Huaweiga äritegemise lõpetada ja ärgitanud sama tegema ka liitlasi.
"Kõik saavad esitada pakkumise Prantsusmaa territooriumi 5G-ga varustamiseks, aga me seame teatud hulga piiranguid oma suveräänsuse kaitsmiseks," ütles Le Maire.
Küsimusele, kas Prantsusmaa annaks eelisseisu Euroopa telekomifirmadele Nokia ja Ericsson, vastas Le Maire: "Meil on kaks Euroopa operaatorit, kes pakuvad 5G-d ja kvaliteetset varustust."
"See on normaalne, kui me vaatame esmalt, kas nad suudavad lahenduse pakkuda. Ma arvan, et Hiina partnerid mõistaks seda," ütles minister.
"Huaweid ei diskrimineerita. Kui Huawei teeb tehnilisest või hinna perspektiivist parema pakkumise, võib see saada ligipääsu Prantsusmaa 5G-le," ütles ta.
"Aga kui läheduses on üliolulised rajatised, sõjaväe või tuuma omad, siis me seame mõned piirangud oma suveräänsuse kaitsmiseks," ütles ta. | Prantsusmaa ei välista oma 5G võrgu puhul Huaweid | https://www.err.ee/1034675/prantsusmaa-ei-valista-oma-5g-vorgu-puhul-huaweid | Prantsusmaa teatel ei jäeta Hiina telekomihiidu Huaweid riigi 5G võrkude arendamiselt kõrvale, kuid sellele võidakse seada piiranguid ja Pariis võib eelistada Euroopa toodangut. |
Mitsch juhib CDU sees konservatiivset survegruppi Väärtuste Liit (Werteunion). Tegemist ei ole erakonna ametliku osaga, kuid suurem osa grupist on CDU liikmed. Grupp on olnud kriitiline Merkeli ja viimase tsentristliku suuna suhtes, vahendas Politico.
Poliitik rääkis kolmapäeval ringhäälingule ARD, et annetas omal ajal kaks korda raha konkureerivale erakonnale AfD - 2016. aasta detsembris 100 eurot ning hiljem veel 20 eurot.
"Ma annetasin AfD-le kaks korda raha Kreeka võlakriisi ajal," selgitas Mitsch ja märkis, et kaalus mingil määral isegi AfD-ga liitumist, kuid teda hoidsid lõpuks tagasi mõnede AfD liikmete avaldused, mida ta pidas vastumeelseteks.
2016. aasta lõpus oli kunagise peamiselt euroskeptilise AfD muutumine paremäärmusluses süüdistatud erakonnaks juba käimas. Erakonna kunagine asutaja Bernd Lucke oli lahkunud juba 2015. aastal ning kurtis, et AfD on juba "pöördumatult valedesse kätesse sattunud".
Käesoleva nädala esmaspäeval selgus, et CDU senine juht Annegret Kramp-Karrenbauer ei kavatse järgmistel, 2021. aastal toimuvatel parlamendivalimistel Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) juhtida ega järgmiseks liidukantsleriks pürgida. Ehk sisuliselt otsib võimupartei endale nüüd aktiivselt uut juhti ning ametlikuma protsessiga alustatakse juba järgmisel nädalal.
Paremtsentristliku CDU järgmise juhi ning kandidaadina liidukantsleri kohale näeb Saksa meedia hetkel nelja poliitikut - Friedrich Merzi, Armin Laschetiti ja Jens Spahni ning liidukantsleri kandidaadina võib kõne alla tulla ka Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) esimees Markus Söder.
Juba pikemat aega mõjuvõimu kaotanud Kramp-Karrenbaueri taandumine just praegu on vähemalt osaliselt samuti seotud AfD-ga ehk täpsemalt skandaaliga Tüüringi liidumaal, kus sealsed CDU liikmed murdsid senist nn poliitilist tabu ja hääletasid liidumaale uut juhti valides koos AfD rahvasaadikutega. | Merkeli parteikaaslane tunnistas, et on annetanud raha erakonnale AfD | https://www.err.ee/1034671/merkeli-parteikaaslane-tunnistas-et-on-annetanud-raha-erakonnale-afd | Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli parteikaaslane erakonnast Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) Alexander Mitsch tunnistas kolmapäeval, et annetas omal ajal raha protestiparteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). |
Esimesel etapil olid finaalis samad mehed, kuid siis pidi Filatov tunnistama Tsernuhha nappi 5:4 paremust. Kolmandad kohad saavutasid Andrei Sokolovile ja Kristjan Sihvonen.
"Tore on tõdeda, et püramiidi meistriliigas osalemisest on huvitatud aina rohkem piljardisportlasi. Samuti on hea meel selle üle, et esmakordselt esindab Eesti paremik Eestit Kremlin Cupi nimelisel turniiril septembrikuus ning lisaks käivad hetkel MM-i korraldajaga läbirääkimised, ühe Eesti püramiidimängija lähetamiseks püramiidi MM-ile, mis toimub aprillikuus Kasahstanis," sõnas alaliidu esindaja Kristjan Kuusik. | Püramiidi meistriliiga teise etapi võitis Maksim Filatov | https://sport.err.ee/1034665/puramiidi-meistriliiga-teise-etapi-voitis-maksim-filatov | Eesti Piljardiliidu poolt korraldataval püramiidi (tuntud ka Vene-piljardi nime all) meistriliiga 2020. aasta hooaja teisel etapil oli võidukas Maksim Filatov, kes alistas pingelises finaalis seisuga 6:5 oma klubikaaslase Aleksandr Tsernuhha. |
Haapsalu linnavolikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni liikmed Helle Saarsoo, Peeter Vikman ja Merle Mäesalu tegid Lääne Elu teatel ettepaneku toetada Haapsalu uut nimistuga tööd alustavat perearsti 25 000 euroga ja lisada see summa linna 2020. aasta eelarvesse.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles ERR-ile, et ta suhtub ettepanekusse loominguliselt ning on kohtunud perearstidega ja suhelnud terviseametiga.
"Igal juhul võib selline algatus olla positiivne," sõnas ta.
Küsimus pole Suklese sõnul rahas, vaid selles, kuidas see summa, olgu selleks siis 25 000 eurot või rohkem või vähem, töötama panna, nii et perearst tõepoolest linna tööle tuleks - perearstidest on ju puudus kõikjal Eestis. Ehkki linnapea sõnul on elanike tervishoiuga kindlustamine põhiliselt riigi ülesanne, võib ka omavalitsus appi tulla.
"Nii et arvan, et see algatus, mida hakkame läbi töötama, võib loodetavasti isegi töötada. Ja lisaks töötab see, et Haapsalu elukeskkond on üks paremaid Eestis ja kui veel suudaksime perearstidele ka elamispinda pakkuda, siis oleks juba päris normaalne pakett koos," ütles ta ja lisas, et arstile elamispinna andmise suunas töötab linn samuti.
Haapsalu perearstikriis teravnes tänavuse aasta algusest, kui ühe pensionile jäänud perearsti patsiente hakkas ravima perearst Madis Tiigi juhitav Terviseagentuur, mis pakub võimalust pöörduda pereõe juurde või tõsisema häda puhul videosilla kaudu Paides töötava arstiga nõu pidada. Korra nädalas käib kohapeal ka perearst Tiik.
Terviseagentuuriga on terviseamet sõlminud lepingu pooleks aastaks ning Sukles ütles, et kuigi seni on ta videokonsultatsioonide kohta ainult kriitikat lugenud, siis lähemalt vaadates ei ole see lahendus üdini negatiivne ja tuleb ajutise võimalusena kõne alla küll.
Millal võiks uue perearsti Haapsallu meelitamise motivatsioonipakett paika saada, ei osanud Sukles veel täpselt öelda. Kõigepealt tahab linn välja töötada, mida selle rahaga teha saab ning kellele ja kuidas seda antakse.
"See, et anda perearstile 25 000 eurot sularahas kätte, ei ole just kõige mõistlikum. Kui seda üksikisikule anda, võtab riik ju sellest pool ära. Aga see algatus on hea ja arvan, et teeme sellest päris toreda tulemi," lausus Sukles.
Perearstide motivatsioonipaketid ei ole väga levinud
Terviseameti andmetel on perearstidele toetust pakkuvad omavalitsused pigem erandlikud ja tegu ei ole levinud praktikaga.
Üks selliseid valdu, kus toetused on kehtestatud, on Tapa. Sealne vallavolikogu otsustas möödunud aastal hakata toetama nii seal juba tegutsevaid kui ka alles alustavaid perearste.
Tööd alustavale perearstile makstakse Tapal ühekordset toetust 5000 eurot, igal aastal saab perearst tegevuskulude katmiseks kuni 1000 eurot ning kui välisriigist tuleb Tapale tööle üldarst, makstakse tallegi ühekordset toetust kuni 1000 eurot.
Hüvitised on ette nähtud arsti keeleõppe ja elamispinnaga seotud kulude jaoks, kuid esitada tuleb ka kuludokumendid. Samuti tagatakse vajadusel elamispind.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles, et omavalitsustel ei ole otsest kohustust perearstidele motivatsioonipakette kehtestada, kuid perearsti nimistu atraktiivsuse tõstmisel on nende roll kindlasti olemas ja see võib teatud juhtudel ka perearsti jaoks otsustavaks saada.
"Sarnaselt potentsiaalsete tööandjate meelitamisele on nii omavalitsuste atraktiivsus, võimalused kui ka motivatsioon perearstinduse osas lahendusi leida erinev," tõdes ta.
TÜ koolitab varasemast rohkem perearste
Peremeditsiini residentuurikohtade riiklik tellimus on viimastel aastatel suurenenud: kui 2015. aastal oli neid kohti 25, siis 2018. aastal 30 ja mullu 35.
Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja peremeditsiini residentuuri üldjuhendaja Ruth Kalda ütles, et tema hinnangul ei pea lähiajal vastuvõtuarvu isegi väga palju suurendama - olulisem on see, et enamik neist, keda vastu võetakse, residentuuri ka lõpetaks.
"Lõpetamised lükkuvad väga sageli edasi pere loomise tõttu ning vahel ka haigestumise tõttu, aga osalise koormusega residentuuri lubamine võiks tähendada ka seda, et pereelu ja õpinguid õnnestub paremini ühildada," sõnas ta.
Peremeditsiini residentuuri lõpetas eelmisel õppaastal 15 arsti, aasta varem oli neid 14. Samal ajal katkestas peremeditsiini õpingud eelmisel õppeaastal neli inimest ja kahel varasemal aastal oli katkestajaid aastas kuus.
Ehkki see eriala äratab järjest enam huvi, aitaks Kalda sõnul seda veelgi süvendada, kui peremeditsiiniga puututaks õpingute ajal kokku senisest enami.
"Hetkel on meil lühike peremeditsiini kursus üliõpilastele teisel aastal ja ka viiendal aastal. Praktika-aastal viibivad üliõpilased perearstikeskustes kaheksa nädalat ja väga paljud ütlevad, et just see kaheksa nädalat on kallutanud nende valiku perearsti elukutse suunas," ütles peremeditsiini professor.
Eestis ei ole tema hinnangul praegu probleem niivõrd selles, et perearste oleks arvuliselt vähe ja et neid oleks liiga vähe koolitatud, vaid selles, et eelistatakse töötada suuremates linnades, aga mitte seal, kus perearstidest enim puudus on: Valgamaal, Võrumaal, Virumaal ja saartel.
"See aga ei ole mitte niivõrd koolituse küsimus, kuivõrd regionaalpoliitiline küsimus, küsimus motivatsiooni mehhanismides ja tugivõrgustikes," tõdes Kalda. | Haapsalu plaanib perearste stardirahaga linna meelitada | https://www.err.ee/1033968/haapsalu-plaanib-perearste-stardirahaga-linna-meelitada | Haapsalu linnapea Urmas Sukles peab linnavolikogus tehtud ettepanekut toetada Haapsalu uut nimistuga tööd alustavat perearsti stardirahaga positiivseks algatuseks ega välista ka seda, et tohtrile elukoht tagada. Terviseameti andmetel ei ole niisugused motivatsioonipaketid kuigi levinud praktika, kuid arstide nappuse leevendamiseks võib neist abi olla. |
Pressikonverentsi salvestuse teeme hiljem kättesaadavaks esimesel võimalusel.
Pressikonverentsil osalevad peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme (EKRE), välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ja riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond). | Valitsuse pressikonverentsi otsepilti neljapäeval ei näe | https://www.err.ee/1034624/valitsuse-pressikonverentsi-otsepilti-neljapaeval-ei-nae | Iganeljapäevast valitsuse istungijärgset pressikonverentsi sel nädalal tehniliste probleemide tõttu otseülekandes jälgida ei saa, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. |
Praegu 30-aastane Ocasio-Cortez tekitas 2018. aasta demokraatide eelvalimistel suure üllatuse, kui võitis pikka aega kongressis piirkonda esindanud Joe Crowley't. End demokraatlikuks sotsialistiks nimetav rahvasaadik on seejärel pälvinud palju meedia tähelepanu ning praegu teeb ta kampaaniat presidendikandidaat Bernie Sandersi toetuseks, vahendas Axios.
Samas pole ta eriti populaarne Demokraatliku Partei mõõdukamate liikmete ja valijate seas, kellest paljude hinnangul on tegu vasakäärmuslasega, kelle mõned avaldused võimaldavad vabariiklastel oma valijaid hääletuskastide juurde innustada.
Caruso-Cabrera kuulub umbes tosina kandidaadi - nii vabariiklaste, demokraatide kui ka teiste - hulka, kes on oma kandidatuuri 14. valimisringkonnas üles seadnud. | Ocasio-Cortez sai endale demokraatide eelvalimistel tõsise vastase | https://www.err.ee/1034658/ocasio-cortez-sai-endale-demokraatide-eelvalimistel-tosise-vastase | USA esindajatekoja liige Alexandria Ocasio-Cortez, kes kuulub Demokraatliku Partei kõige vasakpoolsemasse tiiba, sai endale parteikaaslasest konkurenti New Yorgi 14. valimisringkonna eelvalimistel. Talle astub vastu tsentristlike ja ettevõtjasõbralike vaadetega endine CNBC uudisteankur Michelle Caruso-Cabrera. |
"Päris mammutitega me katseid teha ei saa ja mutantelevantide loomiseks ei annaks eetikakomitee meile ilmselt luba. Pealegi kasvavad need aeglaselt. Pidime leppima kõige parema alternatiiviga ja äratama mammutite geenid ellu katseklaasis kasvavates elevandirakkudes," nentis Vincent Lynch, Buffalo Ülikooli bioloog ja uurimuse juhtivautor ERR Novaatorile.
Loomade eluolu kahjustavate geenivariantide olemasolu kahtlustati juba varem. Mõnesajapealistes karjades hakkab loodusliku valiku võim hääbuma. Loomadel on võimalik paarituda vaid oma lähisugulastega. Seda tõenäenäolisemalt on geenivead juba kõigil isenditel. Üle jääb oodata vaid õnnelikku juhust, et geen muteerub tagasi soodsa või neutraalse mõjuga geenivariandiks.
"Samas polnud mutatsioonid nii hullud, et loomad oleks surnud enne suguküpseks saamist. Geeniveaga loomad võisid saada rohkem järeltulijaid juba puhta juhuse läbi," selgitas bioloog.
Kahjulike geenivariantide tuvastamiseks kõrvutas töörühm mammutite pärilikkusainet inimeste geenivigade kohta tehtud teadustöödega. Suur hulk mammutite ja inimeste geene on sarnased ning täidavad sama rolli. Selle põhjal võib oodata, et tõsine geenirike mõjutas sarnaselt inimestele nende heaolu. Kokku tuvastas Lynch umbes 4000 aasta eest elanud elevandi genoomis 214 tõenäoliselt või ilmselt kahjulikku geenivarianti.
Näiteks üks sõelale jäänud geen, HYLS1 on tähtis raku ripsmete ja närvisüsteemi arengus. Selles leiduvaid geenivigu seostatakse eriti ränkade arenguhälvetega. Kentsakama näitena oli Wrangeli saare ühel viimasel mammutil muteerunud lillelõhna tajumise juures tähtis haisteretseptori valmistamise eest vastutav geen. Leid on oluline, sest mammutite ja elevantide jaoks on lõhnataju inimeste omast oluliselt tähtsam.
Genoomi mõnes piirkonnas leidus geenivigu oodatust rohkem. Näiteks leidus neid rikkalikumalt lihasvalgu troponiini valmistamist juhtivas pärilikkusaine lõigus. Eriliselt oluline on imetajate üks kõige pikemaid geene südamelihase töös.
Lynch tõdes, et päris mammuti elu ei pruukinud olla siiski sedavõrd piinarikas, kui võib paista katseklaasis tehtud eksperimentide põhjal. "Geenivigadel oli rakkude tööle kindlasti mingisugune mõju, kuid rakul on teatud piirides võimekus nende mõju vähendada. Mõningate mutatsioonidega tulid mammutid ilmselt toime, teistega mitte. Me ei saa kahjuks neid eristada," selgitas bioloog.
Analoogia võib tuua diabeediga. Kui katki on vaid mõned ainevahetusega seatud geenid, haigus välja ei löö. Paljude mutatsioonide korral ületatakse aga raku taluvuspiir.
Samuti pole kindel, kas sedavõrd palju geenivigu leidus ka kõigi teiste saarel elanud mammutite DNA-s. "Keskendusime geenidele, mis olid katki nii ema- kui ka isaliinis. Seega pidid olema vigaste geenidega vähemalt kolm looma. Tõsi, kolm looma mõnesajast ei tundu just kuigi suure probleemina," viitas Lynch.
Aastasadade vältel toimunud sisearetuse kahjulikus mõjus pole aga kahtlust. Seda iseloomustab Euroopas pikalt valitsenud Habsburgide dünastia, mille mõjuvõimu kasvatamise strateegia hõlmas sugulasabielusid. 19. sajandi keskpaigaks kannatasid valitsejad mitmete tervisehädade käes. Ferdinand I epilepsiahood muutsid tõhusa valitsemise sisuliselt võimatuks.
Järgmise sammuna plaanib teha Lynch rakukultuuridega täiendavaid katseid. "Saame panna rakud arenema näiteks rasvkoeks. Kui see mutatsioonide tõttu tavapärasest kehvemini toimib, aitab see meil paremini mõista, kas ja kui palju saab süüdistada mammutite väljasuremises nende geene," lisas bioloog.
Uurimus ilmus ajakirjas Genome Biology & Evolution. | Maailma viimaseid mammuteid kimbutasid sajad geenivead | https://novaator.err.ee/1034263/maailma-viimaseid-mammuteid-kimbutasid-sajad-geenivead | Vähemalt üks Wrangeli saarel elanud mammut kaotas võime tunda lillelõhna ning teda vaevasid mitmed arenguhälbed ja viljakusprobleemid, leiavad geenivigade mõju uurinud teadlaste tööst. |
Maakonnaleht Lääne Elu kirjutab, et nn pehme reform sulgeks kaks kooli – Metsküla kooli ja Virtsu kooli. Lihulas säiliks gümnaasium, Kõmsil 6-klassiline kool, Koongasse, Lõpele ja Varblasse jääksid 4- või 6-klassilised koolid.
Radikaalne reform sulgeks kõik kuus põhi- ja algkooli ning Lihula gümnaasiumist saaks 9-klassiline kool. Avataks aga uus algkool Koonga, Lõpe ja Varbla laste jaoks.
Praegu on Lääneranna vallas seitse kooli: Lihulas gümnaasium, põhikoolid Lõpel, Koongas, Varblas ja Virtsus ning algkoolid Kõmsil ja Metskülas.
Lääneranna vald on vald Pärnu maakonnas. Vald moodustati 2017. aastal, kui haldusreformiga ühinesid kaks varem Lääne makonnas olnud valda (Lihula ja Hanila) ning kaks Pärnu maakonna valda (Varbla ja Koonga). Valla halduskeskus asub Lihulas. 2019. aasta seisuga elas vallas 5343 inimest. | Lääne Elu: Lääneranna vald hakkab koole kinni panema | https://www.err.ee/1034655/laane-elu-laaneranna-vald-hakkab-koole-kinni-panema | Lääneranna vallavalitsus tellis haridusvõrgu arengukava konsultatsioonifirmalt Cumulus, kes pakkus välja kaks võimalust koolivõrku koomale tõmmata: Metsküla ja Virtsu kool läheksid kinni mõlemal juhul, radikaalse reformiga saaks Lihula gümnaasiumist põhikool. |
Mella suurimaks skoorijaks oli üheksa väravat visanud Jekaterina Tšerneštšuk, Angelika Šalk sai kirja seitse väravat, viiega panustas Karina Paju ja neli lisas Diana Vassiljeva. Käe said valgeks ka Kristina Suzdaleva (3 väravat), Elizaveta Mironova ning Anastasija Bušina (mõlemad 2) ja Anastassia Volkova (1).
Teele Utsal ja Merit Moro viskasid Tabasalu poolt kumbki üheksa väravat, Laura Kärner panustas kuue tabamusega, Kerli Jõks sai kirja kolm väravat, Gertu Jõhvikas viskas kaks ja Helena Ruthe lisas ühe tabamuse. | Mella käsipallinaiskond oli Tabasalust parem | https://sport.err.ee/1034652/mella-kasipallinaiskond-oli-tabasalust-parem | Reval-Sport/Mella naiskond alistas naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel 33:30 (18:18) Tabasalu naiskonna. |
Haridusministeeriumi andmetel on kaks tippülikooli esitanud puudulikke aruandeid oma välismaiste annetuste ja lepingute kohta, mille koguväärtus ulatub sadade miljonite dollariteni, vahendasid Yle, BBC ja New York Times.
Muuhulgas on Harvardi ja Yale'i ülikool saanud raha Saudi Araabiast, Venemaalt ja Hiinast.
USA seaduste kohaselt peavad ülikoolid raporteerima kõigi välismaalt saadud annetuste või lepingute kohta, mille väärtus ületab 250 000 dollarit ehk umbes 230 000 eurot.
Pärast möödunud aasta juulit on haridusministeerium tuvastanud kokku 6,6 miljardi dollari eest välismaise taustaga vara, millest pole varem võimudele teada antud.
Harvardi ja Yale'i ülikool teatasid kommentaariks, et valmistavad ette vastuseid ametnike selgitustaotlustele.
USA võimud on varem kirjeldanud riigi ülikoolide välismaist rahastamist kui "musta auku" ja hoiatanud, et sellise raha saamise eest võidakse hakata ülikoolidelt nõudma vastuteenete osutamist.
Jaanuaris pälvis USA meedias palju tähelepanu, kui võimud pidasid kinni Harvardi ülikooli keemiateaduskonna juhi Charles Lieberi ning ühe sealse meditsiinitudengi kahtlustatuna seotuses Hiina Rahvavabariigi operatsiooniga varastada teavet Ameerika Ühendriikide ülikoolidest.
Lieberi puhul oli tähelepanuväärne see, et tema labor oli alates 2008. aastast saanud Pentagoni kaudu rohkem kui 15 miljonit dollarit ning nüüd on selgunud, et juba 2011. aastal allkirjastas ta samas Wuhani tehnikaülikooliga leppe, mille kohaselt sai temast "strateegiline teadlane" | USA võimud asusid uurima Harvardi ja Yale'i ülikooli välismaist rahastamist | https://www.err.ee/1034642/usa-voimud-asusid-uurima-harvardi-ja-yale-i-ulikooli-valismaist-rahastamist | USA võimud alustasid uurimist seoses Harvardi ja Yale'i ülikooli välismaise rahastamisega. |
Europarlamendi liikmed lükkasi häältega 443 - 169 tagasi ettepaneku mitte kinnitada Euroopa Liidu neljandat ühishuvi-projektide (PCI) loendit, mille esitas oktoobris veel Euroopa Komisjoni eelmine koosseis," kirjutab Euractiv.com. Rohelised leidsid, et Euroopa Liidu rahastamise aluseks oleva nimekirja kinnitamine oleks vastuolus Euroopa süsinikuneutraalsuse saavutamise eesmärgiga.
Loendis on 151 energiataristu projekti, millest 70 protsenti puudutavad elektriühendusi. Teiste hulgas on seal ka Balti riikide elektrisüsteemi Venemaa võrgust lahtiühendamiseks vajalikud projektid.
Samas on selles ka 32 gaasitaristu objekti, mille elluviimine ohustab kriitikute sõnul Euroopa püüdlusi saavutada süsinikuneutraalsus.
"Andes nendele projektidele prioriteetsuse ja rahalise toetuse, tsementeerib Euroopa oma sõltuvuse gaasist järgmiseks 40-50 aastaks ja raiskab 29 miljardit eurot EL-i maksumaksjate raha," leidis keskkonnagrupp Climate Action Network (CAN) Europe oma kommentaaris.
Parlamendis enne hääletust esinenud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles, et jagab parlamendi nägemust "moodsast, puhtast, kindlast ja ja targast energiataristust" ning lubas, et töötab selle nimel, et projektid vastaksid EL-i huvidele. Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Euroopa Rohelise kokkuleppe valdkonnas Frans Timmermans lisas, et projektide lülitamine PCI-listi ei garanteeri veel nende rahastust ning iga üksikjuhtu käsitletakse kliimaneutraalsuse seisukohast.
Roheliste ettepaneku vastu hääletasid nii Euroopa Rahvapartei (EPP, sotsiaaldemokraatide, liberaaldomkraatliku Uueneva Euroopa fraktsiooni kui ka Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ning Idenditeedi ja Demokraatia (ID) saadikud. | Euroopa Parlament tõrjus roheliste katse kärpida EL-i toetust energiaühendustele | https://www.err.ee/1034644/euroopa-parlament-torjus-roheliste-katse-karpida-el-i-toetust-energiauhendustele | Euroopa Parlament lükkas kolmapäeval ülekaalukalt tagasi roheliste ja vasakäärmuslaste esitatud ettepaneku, millega europarlament oleks keeldunud kinnitamast EL-i prioriteetsete energiaühenduste loendit, mis sisaldab ka Balti riikide projekte. |
Kuulsuste rubriigis TÄHT on Liis Kolle lugu Jessye Normanist.
Novembris toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias juubelikonverents "Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated". Veebruarinumbrist saab lugeda seal kuulatud Heino Elleri muusikakooli direktori ja Eesti muusikakoolide liidu juhi Kadri Leivategija ettekannet. Tema ettekande teema olid murekohad Eesti muusikaõppes ja järelkasvus.
Uues numbris on ka Mai Simsoni kirjutis avastustest Rudolf Tobiase türe Silvia Tobiase kohvrites. Silvia Tobiase kohvrid leiti üsna hiljaaegu korterist, kus ta Tallinnas omal ajal elas.
Joosep Sang intervjueeris jazz -lauljat Lembe Lokki, kes elab ja tegutseb Prantsusmaal. | Veebruari Muusikas: noor täht Tähe-Lee Liiv, Jessye Norman, leiud Silvia Tobiase kohvritest | https://kultuur.err.ee/1034631/veebruari-muusikas-noor-taht-tahe-lee-liiv-jessye-norman-leiud-silvia-tobiase-kohvritest | Muusika veebruarinumbri kaanel on ajakirja siiani noorim muusik – 16-aastane Tähe-Lee Liiv. Tähe-Lee võitis hiljuti Eesti pianistide konkursil ja astub varsti üles telekonkursil "Klassikatähed". Teda intervjueeris teine pianist – Kadri-Ann. |
Algviisikus alustanud Kotsar viibis väljakul 29 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 5/12, vabavisked 1/2), võttis viis lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ja blokeeris kaks vastaste pealeviset. South Carolina ridades neljandat ja viimast aastat mängiv Kotsar on nüüd visanud kahekohalise arvu punkte viies järjestikuses kohtumises, vahendab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks kerkis Kotsari meeskonnakaaslane A.J. Lawson, kes viskas 20 punkti. Georgia parim oli 16 punkti visanud Anthony Edwards, keda peetakse juunis toimuva NBA draft 'i esimeseks valikuks. Edwards on sel hooajal visanud keskmiselt 19,5 punkti mängus, olles sellega NCAA esimese divisjoni resultatiivseim uustulnuk.
NCAA kagukonverentsis (SEC) jagab South Carolina seitsme võidu ja nelja kaotusega neljandat-viiendat kohta. Georgia on sel hooajal kogunud 12 võitu ja 12 kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kotsar ja South Carolina alistasid NBAdraft'i arvatava avavaliku juhitud Georgia | https://sport.err.ee/1034634/kotsar-ja-south-carolina-alistasid-nba-draft-i-arvatava-avavaliku-juhitud-georgia | Maik-Kalev Kotsari kodumeeskond South Carolina Gamecocks teenis USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis kindla võidu, kui võõrsil alistati 75:59 Georgia Bulldogs. |
Kusjuures lahja alkoholi ehk õlle, siidri ja long drink-tüüpi jookide toomine Eestist kasvas ligi 40 protsenti. Kange alkoholi toomine aga hoopis vähenes 30 protsenti, vahendas Yle.
Soomlaste laevareisid Eestisse vähenes samal ajal kolm protsenti.
Lahjat alkoholi tootvaid ettevõtteid ühendava liidu ehk Panimo- ja virvoitusjuomateollisuusliitto tegevjuht Riikka Pakarinen märkis, et alkoholi Eestist toomise kasv tuleneb Soome kõrgest alkoholiaktsiisist.
Eesti langetas juulis alkoholiaktsiisi 25 protsenti ning pärast seda on soomlaste seas Eestist alkoholi toomine taas tõusule pööranud.
"Reisijate poolt toomise tugevat kasvu selgitab see, et Soomes on alkoholiaktsiis Eestiga võrreldes ligi kaks korda suurem," nentis Pakarinen liidu pressiteates.
Uuring toob välja ka selle, et suures mahus alkoholi kodumaale toojate ehk nende, kes toovad Eestist rohkem kui 100 liitrit alkohoolseid jooke, osakaal on kasvanud. Suures mahus toojate poolt maale toodud alkohol moodustab kogumahust umbes 40 protsenti. Ehk viiendik reisijatest tõi 80 protsenti kõigist Eestist Soome toodud alkoholist.
Uuringu tellijateks on Panimo- ja virvoitusjuomateollisuusliitto, teenustevaldkonna ametiliit PAM, Päivittäistavarakauppa ry PTY, Matkailu- ja Ravintolapalvelut MaRa ja Soome alkohoolsete jookidega kauplejate ühing SAJK. | Uuring: soomlased tõid Eestist möödunud aastal 26 protsenti rohkem alkoholi | https://www.err.ee/1034632/uuring-soomlased-toid-eestist-moodunud-aastal-26-protsenti-rohkem-alkoholi | Uuringu- ja analüüsikeskuse TAK Oy uuringu kohaselt kasvas reisijate poolt Eestist Soome toodava alkoholi hulk möödunud aastal 26 protsenti. |
Tüüri 1. sümfooniat on varem korra 1984. aastal Eesti Raadio ERSO Stuudiotunnis. Teos valmis konservatoorium lõputööna ning ajal, mil progerokki viljeleva In Spe eestvedaja noor Tüür otsustas keerata elus uue lehekülje ja jätkata kutselise heliloojana. Tegu on Tüüri esimese orkestriteosega.
"Muusikalise materjali mõttes on 1. sümfoonia loogiline edasiminek In Spe instrumentaalpaladest," ütles Tüür, kes oli ansambli eestvedaja aastatel 1979–1983.
Loomeperioodi algusaja olulist teost uuesti komponeerides suhtus Tüür enda sõnul algmaterjali tolleaegsetele püüdlustele truuks jäädes. Samas katsetas ta tänaseid kogemusi ja püüdis suhestuda originaalpartituuriga kompositsiooniõpetaja positsioonilt.
Sümfoonia nr 1 uusversioon valmis 2018. aasta suvel ning see jõuab esiettekandele 36 aastat pärast algupärast versiooni esitust.
Uudisteos tuleb ettekandele Tõnu Kaljuste juhtimisel sarjas "Kõrvaring" teisel kontserdil, kus seekord on läbiv teema eri põlvkondade heliloojate sidemed. Kontserdikava telg on Arnold Schönbergi ja Erkki Sven Tüüri varajane loomeperiood. Mõlemad sõbrustasid vanemate kolleegidega ja õppisid neilt loomingulisi elutarkusi. Schönbergi õpetaja oli Alexander von Zemlinsky ja Tüüril Lepo Sumera.
Teoseid esitavad sopran Yena Choi, Eesti muusika- ja teatriakadeemia koor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
1993. aastal asutatud Tallinna kammerorkester on Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Orkestri moodustavad keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. Tallinna kammerorkestri asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. | Erkki-Sven Tüür taaselustab teose loomeperioodi algusajast | https://kultuur.err.ee/1034628/erkki-sven-tuur-taaselustab-teose-loomeperioodi-algusajast | Tallinna kammerorkester ja Tõnu Kaljuste alustasid proovidega, et tuua kontserdisaali Erkki-Sven Tüüri 1. sümfoonia uusversioon. Esiettekanne on kavas 21. veebruaril "Kõrvaringi" kontserdisarjas Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. |
Läti Delfi andmetel siirdub lätlane Emils Kruminš Riia VEF-i, Rodrigo Bumeisters hakkab esindama Jurmalat, vahendab Delfi.
Lahkunud on ka serblasest peatreener Marko Zarkovic, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et on suured kahtlused, kas võistkond suudab hooaega lõpuni mängida.
Klubi juhtkonda kuuluv Valka linnapea Vents Armands Krauklise sõnul on klubi keerulisse olukorda sattunud Valga vallavalitsuse tõttu, kes lubas 2020. aastal meeskonda toetada 33 000 euroga, kuid pole seda summat siiani üle kandnud.
"Kui arvestasime jaanuaris 33 000 euroga, aga selle asemel on meil null eurot, on olukord muidugi kohutav. Valga vald ei ole praeguseks hetkeks meile eelarvest midagi eraldanud. See on väga oluline osa meie eelarvest. Tõsi, nad lubasid, et see võib juhtuda paari nädala jooksul. Täna küsime mängijatelt, kas nad on valmis veel ootama," viitas Krauklis, et mängijad pole pikka aega palka saanud.
Homme, 14. veebruaril peaks Valga Eesti-Läti liigas kodus kohtuma Tallinna Kalev/TLÜ-ga. | Valga-Valka meeskond pidas kriisikoosoleku, mitu mängijat lahkuvad | https://sport.err.ee/1034618/valga-valka-meeskond-pidas-kriisikoosoleku-mitu-mangijat-lahkuvad | Eesti-Läti liigas osalev Valga-Valka Maks&Mooritsa korvpallimeeskond pidas kolmapäeval kriisikoosoleku, kus mitu mängijat teatasid klubist lahkumisest. |
Sellel nädalal andis majandusministeerium heakskiidu FlixBus Polska taotlusele avada bussiliinid marsruudil Berliin-Tallinn, Varssavi-Tallinn ja Praha-Tallinn, vahendas ERR-i venekeelne portaal.
"Teeme ettevalmistusi Balti riikides tegevuse alustamiseks," rääkis FlixBusi tegevdirektor Poolas, Ukrainas ja Baltimaades Michal Leman. "Meie peamiseks prioriteediks on liinid, mis ühendavad Tallinna teiste Euroopa pealinnade, näiteks Berliini ja Varssaviga, ja need on plaanis käivitada 2020. aasta esimesel poolel."
LuxExpressi asutaja Hugo Osula ütles, et konkurents bussiturul on Baltimaades väga tugev, vedajaid on palju.
"Liinidega tegelevad lätlased, leedukad ja rahvusvahelised ettevõtted. Kindlasti on järjekordse konkurendi ilmumisel oma roll. Reisijatel on rohkem valikuvõimalusi ja vedajad jätkavad teenuse kvaliteedi parandamise nimel tööd," lausus Osula.
FlixBusi turuletuleku mõjudest hindadele rääkides ütles Osula, et mõne aasta eest üritas Superbus siin odavaid pileteid pakkudes tegutseda, kuid kauaks ta siia ei jäänud.
"Kahtlen, et FlixBus kavatseb siin suure kahjumiga töötada. Investeeringud bussiärisse on väga suured ja kasum väga väike. Pikalt dumpinguga tegelda kindlasti ei õnnestu," sõnas ta.
FlixBus Estonia registreeriti Eestis möödunud aasta lõpus. Selle omanik on Saksa ettevõte FlixBus ning Eesti ettevõtte juhatusse kuulub kaks välismaalast, kellest üks on Poola kodanik Michal Leman.
FlixBus asutati 2013. aastal ja rahvusvahelisel turul hakkas see tegutsema alates aastast 2015. FlixBus sõidab enam kui 2500 sihtkohta 30 riigis. | Euroopa suurim bussifirma plaanib juba tänavu Tallinnast reise alustada | https://www.err.ee/1034612/euroopa-suurim-bussifirma-plaanib-juba-tanavu-tallinnast-reise-alustada | Euroopa suurim bussifirma, Saksamaa ettevõte FlixBus kavatseb alustada reise Tallinnast Ida- ja Lääne-Euroopa linnadesse juba 2020. aasta esimeses pooles. Konkurentide teatel on nad uue turuosalise saabumiseks valmis. |
Talisurfi MM-il osaleb 91 võistlejat 12 riigist. Algselt Eestisse planeeritud võistlus koliti korraldaja, Eesti Jahtklubide Liidu poolt Soome ning see muutis mõnevõrra võistlejate arvu – mõned eelregistreerunud loobusid. Ala tipptegijaid on siiski kohal ja võistluste tase on kõrge.
Võistluse treeningpäevadel oli Lääne-Soomes sula, kuid hiljem on olnud kerged miinuskraadid ja jääolud on järjest paranenud. Esimesel võistlussõitude päeval toimusid kõikidele klassidele kursisõidud. Kelkude klassis loobusid paljud keeruliste olude tõttu – kohati oli topeltjääd, mis suurel kiirusel võib järsult hoogu pidurdada.
Enamik kelkusid siiski osalesid ja said kirja viie sõidu tulemused. Kelkude klassi kursisõitu juhib lätlane Aleksander Leontjevs, parim eestlane on Boris Ljubšenko neljandal kohal. Viis sõitu sai kursisõidult kirja ka tiivaklass, võistlust juhib Miroslav Pacold Tšehhist. Lohedele toimus neli kursisõitu.
Võistluste teisel päeval sõitsid kelgud ja tiivad lühiraja slaalomit. Pärast kaht kvalifikatsiooni toimus mõlemale klassile neli võistlussõitu. Kelkude klassis hoiab esimest kohta Paulius Voverys Leedust, parim eestlane on Boris Ljubtšenko kolmandal kohal, parim noor Raul Mihkel Anton on neljas. Liisa Aasma on naiste arvestuses teisel kohal. Tiivaklassi slaalomit juhib Miroslav Pacold Tšehhist, lohede kursisõitu Nikita Kodanjov Venemaalt. | Talisurfi MM-il on peetud kaks edukat võistluspäeva | https://sport.err.ee/1034602/talisurfi-mm-il-on-peetud-kaks-edukat-voistluspaeva | Esmaspäeva õhtul Soomes Lestijärvil ametilkult avatud talisurfi maailmameistrvõistlustel on peetud kaks edukat võistluspäeva. Kelgu- ja tiivaklassile on toimunud võistlussõidud kursisõidus, slaalomis ja GPS kiirussõidus, loheklassis kursisõidud. |
Netsile oli see viies järjestikune võit ja seitsmes võit viimasest kümnest mängust. Viimasest 20 omavahelisest mängust oli see aga alles teine kord, kui Nets sai Raptorsist jagu.
Caris LeVert tõi võitjatele 20 punkti, Joe Harris lisas 19 punkti. Raptorsi parim oli Serge Ibaka, kes viskas üleplatsimehena 28 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Los Angeles Lakers sai võõrsil lisaajal 120:116 jagu Denver Nuggetsist. Võitjate ridades tegi LeBron James kolmikduubli, visates 32 punkti, andes 14 korvisöötu ja võttes 12 lauapalli.
Sloveenia staar Luka Doncic naasis vigastuspausilt ja aitas Dallas Mavericksi 130:111 võidule Sacramento Kingsi üle. Doncic viskas 33 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Kristaps Porzingis lisas 27 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Tulemused:
Cleveland – Atlanta 127:105
Orlando – Detroit 116:112 la.
Brooklyn – Toronto 101:91
Indiana – Milwaukee 118:111
New York – Washington 96:114
Memphis – Portland 111:104
Minnesota – Charlotte 108:115
Dallas – Sacramento 130:111
Phoenix – Golden State 112:106
Utah – Miami 116:101
Denver – LA Lakers 116:120 la. | Nets lõpetas Raptorsi võiduseeria, Lakers sai lisaajal võidu | https://sport.err.ee/1034601/nets-lopetas-raptorsi-voiduseeria-lakers-sai-lisaajal-voidu | Korvpalliliigas NBA 15 mängu järjest võitnud tiitlikaitsja Toronto Raptorsi võiduseeria lõpetas Brooklyn Nets, jäädes kodusaalis peale 101:91. |
Eesti välisministeerium teatas Twitteris, et jälgib Ugulava suhtes tehtud otsust murega. "Seda kohtuotsust ümbritsevad asjaolud ei aita kaasa poliitilisele dialoogile, mida oleks nii vaja poliitilise polariseerumise vähendamiseks Gruusias," lisas välisministeerium.
We are following the recent ruling by the Georgian Supreme Court against Gigi #Ugulava with concern.
The circumstances around this verdict are not conducive to advancing the political dialogue aimed at a much needed depolarisation of the political situation in #Georgia. https://t.co/gryR26lcnK
— Estonian MFA (@MFAestonia) February 12, 2020
Rootsi välisminister Ann Linde tõdes Twitteris Ugulava vangi mõistmist kommenteerides, et Rootsi jagab Euroopa Liidu muret Ugulava juhtumi osas. "Gruusia lähedase sõbrana kutsume üles astuma samme lõhede vähendamiseks ning järgima demokraatia ja õigusriigi kõrgeimaid standardeid," kirjutas Lind.
Sweden shares EU concerns about circumstances around the case of Ugulava. As a close friend of Georgia we call for steps to narrow divisions and uphold the highest standards of democracy and rule of law. https://t.co/zfPLfv99L5
— Ann Linde (@AnnLinde) February 12, 2020
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikajuhi pressiesindaja Peter Stano ütles teisipäeval, et EL jälgib pingsalt Gruusia ülemkohtu viimast otsust.
Gruusia ülemkohtu kolmeliikmeline kogu mõistis 10. veebruaril Ugulava süüdi linnaeelarve väärkasutamises 17 miljoni väärtuses, kui ta oli Thbilisi linnapea. Ugulava mõisteti kolmeks aastaks ja kaheks kuuks vangi.
Kaks kolmest kohtunikust, kes olid hiljuti ülemkohtu liikmeteks määratud, toetasid otsust, üks kohtunik oli selle vastu. | Eesti ja Rootsi kritiseerisid opositsiooniliidri vangistamist Gruusias | https://www.err.ee/1034595/eesti-ja-rootsi-kritiseerisid-opositsiooniliidri-vangistamist-gruusias | Eesti ja Rootsi välisministeerium kritiseerisid kolmapäeval Gruusia ülemkohtu otsust, millega mõisteti vangi opositsioonierakonna Euroopa Gruusia üks juhte Gigi Ugulava. |
"Aastase müügitulu vähenemine umbes viiendiku võrra oli ootuspärane ning seda tingituna 2018. aasta erakordselt suurest võrdlusbaasist, mis sisaldas eeskätt mitme väga suure kaubanduskeskuse ehitust Tallinnas ja Riias. Kontserni vähenenud ehituslepingute portfell peegeldab ka olukorda turul: uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem kuna konkurents on tihenenud, ehitushinnad tõusnud ja finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks," ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink pressiteates.
Võrdluseks kasvasid 2018. aastal ettevõtte müügitulu ja puhaskasum mõlemad aastaga 31,6 protsenti vastavalt 418 ja 19,3 miljoni euroni.
Neljandas kvartalis oli ehitusettevõtte käive 99 miljonit eurot ja puhaskasum 9,3 miljonit eurot, mis on ligi kolmandiku võrra enam kui aasta varem. Neljandas kvartalis kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu enam kui kahekordistus 2018. aastaga võrreldes ning moodustas ligi 47 protsenti kogu kontserni müügitulust.
"Neljas kvartal oli oodatult tugev ning sellele aitas kaasa kontserni ettevõtete meeskondade professionaalne töö ja vastavalt plaanidele valminud korteriarendusprojektid. Meie enda prognoosid said mõnevõrra ületatud tänu mõne korteriarendusprojekti varasemale valmimisele ja ostjate suuremast huvist tulenenud kiiremale korterite müügitempole," ütles Trink.
Hinnakonkurents on Trinki sõnul peatöövõtu turul jätkuvalt tihe. "Aasta puhaskasumi numbrit mõjutas 2018. aastaga võrreldes oluliselt suurem tulumaksukulu seoses dividendide väljamaksmisega," lisas Trink. Kontserni 12 kuu maksueelne kasum oli 20,3 miljonit eurot, kasvades aastatagusega võrreldes 2,8 protsenti.
Kinnisvaraarenduse ärisuuna osatähtsus moodustas neljandas kvartalis ligi 47 protsenti kontserni müügitulust. Valdkonna käive oli neljandas kvartalis 46,5 miljonit eurot ning aasta jooksul kokku kokku 70,1 miljonit eurot. Merko müüs neljandas kvartalis 276 ja aastas kokku 482 korterit ning vastavalt 13 ja 24 äripinda.
"Korteriturg Tallinnas, Riias ja Vilniuses on stabiilne ning meie fookuses on jätkuvalt eeskätt suured arendusalad, kus saame luua tervikliku elukeskkonna ning käivitada ja ehitada arendusprojekte etapiviisiliselt vastavalt nõudlusele," lisas Trink.
2019. aastal investeeris kontsern käivitatud ja juba töös olnud arendusprojektidesse 87,4 miljonit eurot ning alustas Baltikumis kokku 368 uue korteri ehitust. Suuremad projektid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses.
Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja, Türi Põhikooli, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ja Pärnu mnt 186 ärihoone ehitus ning Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Pinki koolihoone ja ühiselamu, Lidl logistikakeskuse, Alfa kaubanduskeskuse ja Laima šokolaaditehase ehitus ning Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimine. Leedus ehitati Neringa hotelli, Quadrum büroohoonet ja Vilniuses erakooli.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ning Norras Peritus Entreprenør AS. 2019. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 694 inimesele. | Merko Ehituse käive langes mullu ligi viiendiku võrra 327 miljonile | https://www.err.ee/1034588/merko-ehituse-kaive-langes-mullu-ligi-viiendiku-vorra-327-miljonile | Merko Ehituse käive langes mullu aastases võrdluses ligi viiendiku võrra 327 miljonile eurole ning puhaskasum 16,3 miljonile eurole, ettevõtte juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku maksta dividendi 60 senti aktsia kohta. |
JOHANNA ROSS: Jaan Krossi roigasaedade vahel
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Hollandi keelde on tõlgitud kuus Jaan Krossi romaani. Seda rida alustavad 1990. aastate alguses "Keisri hull" ning "Professor Martensi ärasõit". Kõik XXI sajandi tõlked on aga teinud kaks meest, Frans van Nes ja Jesse Niemeijer: Niemeijeri tõlgitud on "Paigallend", van Nesi tõlgitud "Mesmeri ring" ning ka äsja ilmunud "Rakvere romaan". Vahest ehk kõige muljetavaldavam on raamatu "Kolme katku vahel" tõlge,mille nad tegid kahe peale. Eesti kirjandusest on van Nes muide hollandi keelde pannud veel Meelis Friedenthali "Mesilased", Niemeijer aga Andrus Kiviräha "Mehe, kes teadis ussisõnu".
TIINA ANN KIRSS: Meenutades Jaan Krossi
Tee kahest kaneelipurgist iganädalaste sõbralike kohtumisteni
Aastal 1989 – hiliskevadel, kui õigesti mäletan – mainisid mu Toronto sõbrad muu seas, et Ellen Niidule tuleb külakostiks viia jahvatatud kaneeli: õunakoogi jaoks, mis keele alla viib. Kui küsisin, mida Jaan Krossile kaasa võtta, vaikiti. Tollel esimesel Eestis käigul ma ei lootnudki Jaan Krossiga kohtuda. Tal käis niigi palju välismaiseid külalisi, kelle hulgas leidus neid, keda Toomas Hendrik Ilves (seitsme aasta pärast sai temast president) oli just hilis-väliseesti väljaandes Põrp "safaarieestlasteks" nimetanud. Kaks purki jahvatatud kaneeli olid mul siiski kohvris varuks.
KULTUURKAPITALI elutööpreemiad
MERLE KARRO-KALBERG: Kuus kümnendit viljakat loometööd
Leila Pärtelpoeg on pälvinud selleaastase kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia. See pole talle esimene elutööpreemia. Varem on talle annetatud ka riigi elutööpreemia (2010) ja muinsuskaitseameti elutööpreemia (2016), rääkimata lugematutest kultuurkapitali ja erialaliidu preemiatest. Nii silmapaistvat tööd tulebki esile tõsta. Pärtelpoeg on olnud pea kõigi mõisainterjööride taastamise juures. Tema loomingu tippnäidete hulka kuuluvad Palmse, Sagadi, Vihula, Saku mõisahoone. Eraldi peab välja tooma ka Tallinna raekoja ja riigikoguhoone sisekujunduse. Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu tõstab preemia määramisotsuses esile: need hooned iseloomustavad hästi tõsiasja, et eri perioodidest pärit hoonete taastamisel on peale pieteeditundelise suhtumise ajaloopärandisse vaja ka isikupärast loovat käsitust.
MALLE TALVET: Viis aastakümmet ilu variatsioone
Kui Mare Vint ka enam ühtegi pilti rohkem teha ei võta, on ta juba meile kinkinud küllusliku ja erakordselt hõrgu kunstiterviku.
Möödunud aastal sain kujutava kunsti aastaelamuse arhitektuurimuuseumi näituselt "Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vint ja Arne Maasik". Vaimustav esteetiline kooslus tundus täiuslik. Eriliselt sümmeetriliseks korraldatud ruumi täitis kahe looja maailm, võimendudes vastastikku. Arne Maasiku objektid mõjusid kui Mare Vindi elujärkude kaupa grupeeritud seeriate lakooniline kokkuvõte. Neid sai süvenedes silmitseda vaiksetes valgetes ruudukujulistes kambrites.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid
THORWALD-EIRIK KALJO: Pensionipoliitika kui riigi sotsiaalajaloo peegelpilt
Kuigi ülemaailmsete tendentsidega on suudetud haakuda ning keskkonnateemadel meelt avaldada, on Eesti noorte kaasarääkimine poliitdebattides harv nähtus.
Kätte on jõudmas papibuum. Beebibuumi põlvkond läheneb pensionieale. Nii Eestis kui ka Prantsusmaal teostatakse ulatuslikku pensionireformi, ent eestlase ja prantslase reaktsioonid suurtele muudatustele ühiskonnas lahknevad ning peegeldavad ilmekalt kahe riigi poliitilist kultuuri. Hoolimata sellest, et sotsiaalkaitses tehakse muudatusi, käib köievedu kahe osapoole vahel, kellest üks ei soovi heaolust loobuda ning teine kutsub üles pingutama, et heaolust oleks kolmekümne aasta pärast midagigi järel.
EERO EPNER: Karin ja Marko
Teater ei pea pakkuma midagi, mida kõik inimesed tema arvates ühtmoodi vajavad, ei pea väitma, et ta tunneb ja teab meid kõiki ning oskab meid kokku panna.
Maastikus ei ole enam ebamäärasust, künkad tasanduvad ka lähedalt vaadates. Vihma sajab ootuspäraselt, lombid meenutavad midagi geomeetrilist. Täpselt kell kümme õhtul jäävad viinajoojad vait, nad pühivad suu ja hakkavad rääkima homsest. Rauk mõtleb ümber, ta hakkab noorenema. Poeet viskab ära luhtaläinud read, laenuvõtja maksab õigeaegselt, pilved kuhjuvad arvatavas korras, jumal enam ei naera. Näitleja teatris kummardab, aplaus keerleb minutite kaupa, laest pudenevad sinna ammu tulistatud serpentiini viimased jäägid, näitlejale tuuakse lilli (floksid), pimedus mähkub õrnalt tema ümber, "Braavo, braavo!", kusagil miski hahetab, järjekordne õhtu on olnud veatu.
ANDREI LIIMETS: Kellele on vaja Oscareid?
Ühe auhinnaõhtu põhjal on vara öelda, kas "Parasiidi" võit oli ühekordne üllatus või murrangu esimene märk. Arvestades preemiate üldise jaotuse ootuspärasust tundub optimism ennatlikuna.
Kui Eesti aja järgi ööl vastu esmaspäeva andis Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia õhtu ihaldatuima preemia, parima filmi Oscari "Parasiidile", hoidsid ilmselt paljud mitu pikka hetke äraootavalt hinge kinni. Liiga erksalt on veel mälus 2017. aasta tseremoonial aset leidnud fopaa, kui kõigepealt hüüti välja vale film ja alles pärast asjaosaliste lavale jõudmist viga parandati.
Kaotusvalu nahas. KEIU VIRRO vestleb režissöör J.-P. Valkeapää ja peaosalise Pekka Strangiga. J.-P. Valkeapää: "Tahtsin vältida BDSM-maailma näitamist lahendamata probleemide sümptomina."
Möödunud nädalast on Eesti kinodes Soome ja Läti ühistööna valminud "Koerad ei kanna pükse". Sünge komöödia keskmes on Juha (Pekka Strang), kes kaotab naise ja oma leinas kontakti maailmaga. Seda seniks, kuni kohtub domina Monaga (Krista Kosonen) ja avastab BDSM-maailma. Filmi maailma esilinastusele Cannes'i "Autorite kaksiknädala" ("Quinzaine des Réalisateurs") programmis on järgnenud üle 60 festivali üle kogu maailma. Sirbi tarvis rääkisid filmist režissöör J.-P. Valkeapää ja peaosaline Pekka Strang (eestlastele muu hulgas tuttav kui Tom of Finland).
Palmioks viigileheks
Filmi "Koerad ei kanna pükse" üheks produtsendiks soomlase Aleksy Bardy ja läti kaasprodutsentide Alise Ģelze ja Aija Bērziņa kõrval on eestlane Helen Vinogradov. Juba tema produtseeritud esimene täispikk film jõudis Cannes'i filmifestivali programmi.
JANE GINSBORG: Muusikaharidusest kliimaprobleemi teadvustamiseni
Rahvusvahelisusega seotud probleemide üks lahendusi on keskenduda muusikategemisele piirkonniti ja riigiti, rõhuga õppimise ja osalemise integreeritusele.
Põhja-Inglismaa kuninglik muusikakolledž (Royal Northern College of Music – RNCM), institutsioon, kus ma töötan, on ühtaegu veidi vanem, veidi noorem ja palju noorem kui Eesti muusika- ja teatriakadeemia. 1893. aastal asutati Manchesteri kuninglik muusikakolledž, 1920. aastal Põhja-Inglismaa muusikakool ja nende kahe liitmisel loodi 1973. aastal RNCM. Tol aastal alustasin muusikaõpinguid Yorki ülikoolis ja sain stipendiumi, et käia RNCMi laulutundides. Seega olen üks selle kooli esimestest õpilastest.
EDGAR KAROFELD: Lubadused ja tegelikkus teadusrahastuses
Kas teadmistepõhine Eesti või ökoloogiline lõks noorteadlastele?
Oleme tahtnud Eestit näha teadmistel põhineva riigina, kus teadlased on kaasatud otsuste tegemisse ja nende tööd väärtustatakse. Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks kirjutati 2018. aasta detsembris pidulikult alla ühiskondlikule kokkuleppele. Kõik allakirjutanud kinnitasid, et nad "toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ni sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoida vähemalt samal tasemel". Erakondadest ei liitunud teadusleppega vaid EKRE, põhjendades seda vajadusega teadust hoopis rohkem toetada. Pärast lepingu allkirjastamist ütles peaminister Jüri Ratas, et loomulikult tuleb lepingut täita. Ta on peaminister ka nüüd, kui valitsuses on sõnades suuremaid teaduinvesteeringuid nõudnud EKRE, kuid oma lubadusi ei ole täidetud ja üheprotsendisest toetusest on asi kaugel. Jätkuv teaduse alarahastus võib aga hävitada aastakümnetega loodud teadmised ja võimekad teadusgrupid ning Eestist kaob kompetents just meile vajalikes uurimissuundades. Otsustajate tähelepanu sellele juhtimiseks tehti nende poole avalik pöördumine teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus (Sirp 31. I).
KAJA PETERSON : Et metsaraiet ei juhiks robot
Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal.
Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on inimese peas, kala on kala. Või siiski? Jagades liike väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks tuleb esile inimese eelistus või ka halvakspanu. Inimene kategoriseerib ju teatud liike kahjulikeks (nt parasiidid) ja kasulikeks (kes pakuvad inimesele teatud hüvesid, näiteks toiduna, kodu- ja lemmikloomana jne). Kui väärtuslikkuse mõistet laiendada, võib ka ühele või mitmele liigile teatud elupaik olla väärtuslikum kui mõni teine, sest elupaik on keeruline toimesüsteem, mis on kujunenud miljonite aastatega paljude liikide koosmõjus, olles allutatud nii kliimamõjudele kui kaasliikidega konkurentsimõjudele.
AAPO ILVES: Tuttava linna tuled. Tema paistab sulle tillukese täpina
On üks laul, mis algab nii: "Kui sa lennukiga lendad üle Räpina, tema paistab sulle tillukese täpina, aga kohale kui ennast vead, aru saad, et siin on hea." Räpinasse siseneb Sirbi lugeja tõenäoliselt Tartu poolt. Mõnisada meetrit pärast asulasilti, paremal, paisjärvepoolsel teeserval veidra lasipuu taga seisab kahekorruseline tumepunane hruštšovka, mille juurde pannakse kunagi tagasihoidlik viit: "Aapo Ilvese sünnikoht". Selle alla pannakse teine samasugune viit kirjaga "Urmas Klaasi sünnikoht", mille alla pannakse kolmas viit "Jaanus Adamsoni sünnikoht", mille alla pannakse, kui pannakse, veel palju samasuguseid silte, sest toona, hallidel ja punastel aegadel, kui sünnitamine Lõuna-Eestis veel keelatud polnud, siis seda ka usinasti tehti. Endise sünnitusmaja taga terendab paisjärv ja selle teisel kaldal Sillapää lossi park romantilise musitempliks kutsutava paviljoniga. Sinna te veel jõuate, Tartu maanteele parkida pole mõtet, sõitke edasi.
Arvustamisel
Tallinna ülikooli loomemaja Vita
Tartu ülikooli Delta keskus
Pärnu Fotofest 2020 "Viga süsteemis"
näitus "Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus"
kontsert "Naabrist parem"
Jean Echenozi "Jooks"
Paide teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava "Between Dreams And Drowning" | Sirp pühendab numbri Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale | https://kultuur.err.ee/1034583/sirp-puhendab-numbri-jaan-krossi-100-sunniaastapaevale | Kultuuriportaal tutvustab värsket Sirpi, mis on sel korral pühendatud kirjanik Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale. |
"Selle aastal eeldatakse, et tuleb suurusjärgus 300-500 täiselektrilist autot ja järgmistel aastatel lähtuvalt juba Euroopa Liidu seadusest autotootjad peavad hakkama elektriautosid müüma, muidu nad ei täida kekskkonnanõudeid," ütles Raul Potisepp elektriautode rendi ja laadimistaristu arendamisega tegelevast ettevõttest Eleport.
Maanteeameti registris on jaanuari lõpu seisuga 1361 elektriautot. Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal müüdi Eestis alla saja elektriauto, siis tänavu on olukord teine. Aasta algul jõustus riigi toetus ning mäletatavasti esitati esimese nelja tunniga taotlusi 240 auto ostuks.
Peamine takistus elektriauto ostmisel ongi hind. Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juht Arno Sillat ütleb, et hinnavahe võrreldes bensiiniautoga muutub aga järjest väiksemaks.
"Premium klassis on see täna veel 10 protsenti, väiksematel autodel mõnevõrra suurem. Kindlasti peale toetusmeetmete lõppemist, võiba-olla antakse lisaeelarve, me loodame seda, aga selleks hetkekes ilmselt on elektriautode hinnad veidi langenud, sest nad langevad täna. Enamikus Euroopa Liidu riikides on toetused olemas, 5000 eurot on selline keskmine näitaja," selgitas Sillat.
Oodatakse, et elektri ja bensiiniautode hinnad võrdsustuvad juba aastaks 2023.
"Kui jõustub kogu seda elektriautode liikumist lükkav keskkonnanorm tootjatele, 95 grammi kilomeetri kohta CO2-heidet. See on hästi range norm, seda suudab tooja täita kui tal on programmis suhetliselt tuntavas mahus elektriautosid," ütles Sillat.
Majandusministeeriumi transpordiarengu osakonna juhataja Indrek Gailan ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et lähiriikide praktikale tuginedes oleks autode ostutoetuse jätkamine mõistlik, et kiirendada elektriautode turule tulekut.
"See, kui kiiresti kasv toimub peale 2022-23 perioodi, on raske ennustada. Kui praegu on uute autode osakaal autode müügist 25 000, siis täna oleks keeruline saada poolt inimestest ostma elektriautosid," ütles Gailan.
Elektriauto kõige nõgem koht on aku, millele tehas annab kümmeaastase garantii. See annab alust küsida, millal näeme turul esimesi niiöelda teise ringi autosid? "Eks me neid esimesi juba nägime, sotsiaaltööatajate käsutusse antud Mitsubishi i-MiEV, mis on tänaseks jõudnud riigivara oksjonitele suhteliselt tagasihoidliku hinnaga kahe-kolme tuhande euro vahel. Akupark maksab sellisele autole 10-12 000 eurot. Nii et sellega peab arvestama, et elekriautode tsükkel ei ole isalt pojale või vanaisalt pojapojale," tõdes Sillat. | Elektriautode müük võib tänavu kasvada mitu korda | https://www.err.ee/1034584/elektriautode-muuk-voib-tanavu-kasvada-mitu-korda | Euroopa Liidu keskkonnanõuetest tingitud elektriautode müük peaks Eestis tänavu kasvama võrreldes eelmise aastaga mitu korda, usub valdkonnas tegutsev ettevõtja. |
Eelmisel nädalal järeldas riigikontroll, et sotsiaalministeeriumi kaudu eraldati hasartmängumaksust 2019. aastaks Eesti LGBT Ühingule, MTÜ-le Oma Tuba (portaal Feministeerium) ja Eesti Inimõiguste Keskusele aastatoetused seadusevastaselt. Summad, millest jutt käib, on vastavalt 96 000 eurot, 60 000 eurot ja 92 010 eurot ehk kokku ligi veerand miljonit eurot.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) on juba pikemat aega püüdnud sellele probleemile tähelepanu juhtida, põrkudes paraku meedia ükskõiksuse vastu. Seejuures ei ole probleem vaid mullustes aastatoetustes, sest seadusevastane rahaeraldamine on väldanud aastaid.
Näiteks Eesti LGBT Ühingule on alates 2013. aastast antud toetusi üha suuremas mahus ja sellest ajast saati on neile ainuüksi aastatoetusi eraldatud seadusliku aluseta koguni 338 526 eurot.
Ilmselge seaduserikkumine
Lisaks on oluline, et igale vähegi ausalt seaduse nõuetele vaatavale ametnikule (ja ilmselt ka toetusi saanud ühingute eestvedajatele) peab raha eraldamise ebaseaduslikkus olema olnud ilmselge.
Ütleb ju hasartmängumaksu seadus ühemõtteliselt, et hasartmängumaksust laekunud rahast võib sotsiaalministeeriumi kaudu rahastada vaid niisuguseid projekte, mis on mõeldud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks. Muuks otstarbeks, sealhulgas võrdsete võimaluste edendamiseks raha eraldamist pole seadusandja poole sõnagagi ette näinud.
Ei ole mõeldav, et hasartmängumaksu seaduse alusel raha jagavad ametnikud pole olnud teadlikud, milleks see seadus lubab raha jagada.
Nii on raske jõuda muule järeldusele kui see, et kõnealustele ühingutele maksuraha eraldamine on toimunud teadlikult ja tahtlikult seadust rikkudes. Kusjuures selle tagajärjel on muuhulgas rahata jäänud perede, vanurite ja puuete inimeste toetuseks mõeldud projektid, mis vastanuks seaduse nõuetele.
Tohututes summades maksumaksjate raha seadust rikkudes ideoloogilistele ühingutele jagamine ei saa õigusriigis olla vastuvõetav. Kujutagem ette, mis juhtuks, kui riigikontroll tuvastaks, et EKRE kontrolli all oleva siseministeeriumi kaudu on aastaid antud seadusvastaselt sadu tuhandeid eurosid SAPTK-le ja teistele konservatiivselt meelestatud ühingutele.
"Seetõttu peaks nüüd väga teravalt tõusetuma küsimus sellest, kes ja mil moel kõnealuse seaduserikkumise eest vastutab."
Kindlasti puhkeks täiesti õigustatult tohutu skandaal ning ametist sunnitaks lahkuma nii minister kui ka kantsler. Tahaks aga loota, et sarnasel puhul ei kehti topeltstandardid. Seetõttu peaks nüüd väga teravalt tõusetuma küsimus sellest, kes ja mil moel kõnealuse seaduserikkumise eest vastutab.
Kes vastutab ja kuidas?
Fakt on see, et sotsiaalminister Tanel Kiik on olnud seaduserikkumisest teadlik ning on seda soosinud. Samuti on seaduserikkumist avalikult eitanud ja õigustanud sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
Marika Priske on aga olnud sotsiaalministeeriumi kantsler alates 2014. aasta suvest ja vaadanud seega aastaid pealt, kuidas sadu tuhandeid eurosid maksumaksjate raha on eraldatud seadusevastaselt. Seejuures ei tarvitse olla sugugi juhuslik, et Feministeeriumi portaali eestvedav ja ka Eesti Inimõiguste Keskusega seotud olnud Kadi Viik on endine sotsiaalministeeriumi kõrge ametnik.
Õigusriigis ei saa nii olla, et suured summad maksumaksjate raha jagatakse seadust rikkudes laiali ja vastutama ei pea selle eest mitte keegi.
Vastupidi, vaid siis saab põhjendatult pidada Eestit õigusriigiks, kui mitte ainult deklareeritakse, et riigivõimu tuleb teostada kooskõlas seadustega, vaid ka nõutakse poliitikutelt ja ametnikelt sellest põhimõttest kinnipidamist ning karistatakse selle rikkujaid.
Vastutusest rääkides tuleb nõuda vastust ka küsimusele sellest, kes hüvitab seadusevastaselt riigile tekitatud rahalise kahju. Kui seda ei tee seadusevastaselt raha saanud ühingud, siis peaks kahju hüvitama raha seadusevastaselt laiali jagamist võimaldanud ja selle kasuks otsustanud ametnikud.
Ütleb ju avaliku teenistuse seadus ametnike varalist vastutust käsitlevas paragrahvis 80 selgesõnaliselt, et kui ametnikud on teenistuskohustuse süülise (st tahtliku või hooletusest tuleneva) rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on nad kohustatud selle hüvitama.
Jätkuv seaduserikkumine tuleb ära hoida
Absoluutne miinimum, mida tuleks riigikontrolli poolt tuvastatud seaduserikkumise olukorras esimese asjana teha, on niisuguse praktika viivitamatu peatamine.
Kuivõrd praegu on aasta algus, on võimalik ära hoida uute seadusevastaselt antud toetuste väljamaksmine ja sellega riigile veelgi suurema kahju põhjustamine. Isegi kui uute toetuste andmise otsused on juba langetatud ja toetused ka üle kantud, tuleks need viivitamatult tagasi nõuda, enne kui asutakse raha ära kulutama.
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See on üks kõige fundamentaalsema tähtsusega riigikorralduslikke printsiipe. Kui käesoleval puhul mitte keegi tippametnikest vastutust ei võta, siis hävitab see veelgi niigi õhukeseks kulunud usaldust Eesti kui õigusriigi vastu. | Varro Vooglaid: kas eesmärk pühitseb seaduserikkumist? | https://www.err.ee/1034582/varro-vooglaid-kas-eesmark-puhitseb-seaduserikkumist | Seadust rikkudes ideoloogilistele ühingutele sadade tuhandete eurode maksumaksjate raha jagamine ei saa õigusriigis olla vastuvõetav ja keegi peab selle eest võtma reaalse vastutuse, toonitab Varro Vooglaid. |
"2020. aasta looma nahkhiirega kaasneb palju müstikat ja salapära," ütles näituse kuraator Lennart Lennuk. "Nahkhiired tunduvad mõnedele armsad, mõnedele hirmsad, viimast aga ainult teadmatusest, sest nad toimetavad peamiselt vaid ööpimeduses. Näitusel toomegi loomakesed pimedusest valgusvihkude keskele, et näidata nende armsamat külge ja uurida nende hingeelu."
Näitusesaali mahub teemasid evolutsioonist ja keha iseärasustest müütide, rahvapärimuse ning popkultuurini. Muu hulgas saab teada, kas nahkhiired imevad verd, miks ei tohi talvituvaid nahkhiiri segada ja milline on nende roll looduses.
"Oleme palju rõhku pannud sellele, et erinevad eksponaadid aitaksid nahkhiirte elu paremini tundma õppida, selle nüansse ise järgi proovides," rääkis Eesti loodusmuuseumi ekspositsiooni kuraator Ulla Männi.
"Nii saabki nahkhiireks kehastudes pea alaspidi rippuda, kuulata maailma läbi hiigelkõrva, pugeda koopaprakku magama. Ja nahkhiirega koos lennata," lisas Männi. "Näituse üks osa on seiklus virtuaalreaalsuses, kus vaataja saab lennata koos nahkhiirega üle sügisese maastiku toitumisretkele ning seejärel end talveunne sättida. See on enneolematu võimalus veeta 5 minutit nahkhiire nahas."
"Kes aga soovib, võib hoopis kehastuda nahkhiireuurijaks: panna proovile oma täpsuse ja teravuse liikide eristamisel, otsida taskulambi abil koopast nahkhiiri, katsuda ja võrrelda, missugused on nahkhiired talveunes ja ärkvel olles, või piiluda nahkhiirte suvistesse varjepaikadesse," tõi Männi välja.
"Näitusesaalist leiab ka Eesti ainukese koopa, mida võib ilma piiranguteta külastada igaüks, kellel soovi nahkhiiri uurida," sõnas Lennuk. "Looduses ei tohi talvituvaid nahkhiiri kindlasti mitte kunagi häirida, sest nad vajavad rahu ja vaikust. Pideva ärkamise puhul kulutab nahkhiir suure osa oma rasvavarust, mida seetõttu ei pruugi kevadeni jätkuda. Näitusesaalis on talvituvate nahkhiirte uurimine aga lubatud."
Koos näituse avamisega muutuvad ka Eesti loodusmuuseumi avamisajad: alates 13. veebruarist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani iga päev kell 10–19.
Traditsiooniliselt saadavad näitust ka muuseumitunnid lasteaedadele ja koolidele, sünnipäevaprogrammid ning loodusõhtud. Viimaseid toob kevadhooaeg mitmeid: 20. veebruaril kell 18 teeb kuraatorituuri näitusel näituse kuraator, zooloog Lennart Lennuk, 28. veebruaril kell 18 peab venekeelse loengu nahkhiirtest bioloog Jekaterina Pesotski. 5. märtsil kell 18 on kõik oodatud nahkhiire ekspert Rauno Kalda loengule ning 2. aprillil kell 18 kuulama folklorist Marju Kõivupuud. | Loodusmuuseumi näitusel saab proovida elu nahkhiire nahas | https://kultuur.err.ee/1034578/loodusmuuseumi-naitusel-saab-proovida-elu-nahkhiire-nahas | Neljapäevast, 13. veebruarist on Eesti loodusmuuseumis avatud näitus "Hirmus armas nahkhiir", mis toob külastajate ette tänavuse aasta looma olemuse ja elu-olu. Näituse keskmes on nahkhiirte aastaring koos võimalustega seda ise näha, kuulda ja tunnetada. |
Kui sõbrapäev saab õhtusse, on võimalik hakata täitma seekordset tuludeklaratsiooni.
Mäletan oma Ameerika Ühendriikide sõpru kirjeldamas sealse tuludeklaratsiooni esitamise protsessi ja sellega kaasnevaid vaevusi. Mulle kirjeldati nende deklaratsiooni kui tapeedipaani, millel olevaid lahtreid ja ridu olevat sadu. Samuti ei suutvat deklaratsiooni kantud summadega tehtavaid arvutuskäike keegi päris lõpuni mõista ja esimesel katsel kohe õigesti kokku arvutada.
Tunnistan, et ma ei ole Ameerika tuludeklaratsiooni täitmist oma silmaga näinud, mistõttu võib see kirjeldus olla ka pisut värvikamalt edasi antud, kui see protsess tegelikult endast kujutab.
Sellegipoolest väljendasid minu ookeanitagused sõbrad siirast imestust, kui neile meie tuludeklaratsiooni täitmist kirjeldasin. See, et Eesti eeltäidetud deklaratsiooni saab internetikeskkonnas täita kõigest mõne minutiga tundus neile uskumatuna.
Mida ütlevad nad aga veel selle peale, kui neile ühest seni peaaegu võimatuna tundunud uuendusest räägin, mis tuludeklaratsiooni täitmisega sellest aastast toimuma hakkab.
Usun, et paljudele eestimaalastelegi tuleb deklaratsiooni täitmise ajal üllatusena üks lisandunud muudatus. Nimelt avaneb esmakordselt Eesti ajaloos kõigil neil, kellel on tulumaksu võimalik tagasi saada, võimalus see summa kas tervikuna või osaliselt heategevuseks annetada. Heatahtlikult naljatledes võib öelda, et maksuametist saab paariks kuuks annetusamet.
"Me ei anneta tegelikult raha – annetame headust, hoolivust ja armastust."
Küsimus pole rahas, vaid selles, et tuludeklaratsiooni täites on igal tulumaksu tagasisaajal võimalus teha annetuse kaudu väike heategu. Tuleb vaid etteantud mittetulundusühingute, sihtasutuste või koguduste nimekirjast kuni kolm omale südamelähedasemat välja valida ning oma tagastatav tulumaks tervikuna või osaliselt neile annetada. Me ei anneta tegelikult raha – annetame headust, hoolivust ja armastust.
Oleme viimastel aastatel võinud sageli tõdeda, et Eesti inimesed on hakanud lahkemalt annetama.
Puudust kannatavate laste, hüljatud lemmikloomade, vähihaigete, lastekodulaste, kodutute, kristliku hoolekande, pühakodade taastamise-rajamise heaks, samuti muuks heategevaks otstarbeks on paljud inimesed valmis andma aastas kümneid, sadu ja isegi tuhandeid eurosid.
Nõnda kogutakse imeväikeste toetusavaldustega, püsiannetuste ja korjandustega aastas kokku miljoneid eurosid selleks, et astuda välja saajate ringist andjate hulka. Tegelikult on see jõukohane kõigile.
Keegi meist ei ole kunagi nii vaene, et me ei saaks ligimese heaks enam midagi omalt poolt anda, nagu ka ükski meist pole kunagi nii rikas, et me ei vajaks enam kunagi kellegi armastusest kantud tähelepanu või heategu.
See, kui palju saab head korda saata tuludeklaratsiooni täites, selgub alles mõne aja pärast. Aga paljud meist saavad olla selles heategevuses osalised, et muuta Eesti elu oluliselt paremaks ja paljud-paljud inimesed rõõmsamaks.
Kutsun kõiki, kellel on võimalus oma tulumaks tagasi saada, muutma oma tuludeklaratsiooni annetuste kaudu heategude deklaratsiooniks! Ema Teresa on öelnud: "Ära oota, et juhid midagi teeksid. Tee ise, inimeselt inimesele." | Urmas Viilma: muudame tuludeklaratsiooni heategude deklaratsiooniks | https://www.err.ee/1034575/urmas-viilma-muudame-tuludeklaratsiooni-heategude-deklaratsiooniks | Peapiiskop Urmas Viilma kutsub üles kõiki, kellel on võimalus tulumaks tagasi saada, muutma oma tuludeklaratsiooni annetuste kaudu heategude deklaratsiooniks. |
Kangerti esimeseks võistluseks pidi kujunema Prantsusmaa mitmepäevasõit Tour du Haut Var (21.-23. veebruar), ent ootamatult vajas meeskond teda juba varem. Eestlasest mägedemees on joonel täna algaval Tour de la Provence velotuuril, kus teevad kaasa ka Rein Taaramäe (Total Direct Energie) ning Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation), vahendab Baltic Chain Cycling.
Ametlik info puudub, kelle asemel Kangert meeskonda pääses. Võib spekuleerida, et tal tuli asendada Sebastian Langeveldi, kes Etoile de Besseges'i mitmepäevasõidu 3. etapil kukkus ning murdis rangluu. Nädalavahetusel käis hollandlane operatsioonilaual.
Kangertile plaanide muutus üldjoontes sobis. Jaanuaris Baltic Chain Cycling portaalile antud videointervjuus mainis ta, et soovib hooaega alustada varem kui esialgsed kavad ette näevad. Nüüd see võimalus ootamatult tekkis.
Tour de la Provence mitmepäevasõit on väga esindusliku koosseisuga. Esimene päev peaks kujunema sprinterite pärusmaaks, ülejäänud kolm etappi on mägise reljeefiga. Kolmandal etapil on finišitõusu pikkuseks 9,6 km, keskmise protsendiga 9,2. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Tanel Kangert alustab hooaega plaanitust varem | https://sport.err.ee/1034574/tanel-kangert-alustab-hooaega-plaanitust-varem | Profijalgrattur Tanel Kangert (EF Pro Cycling) alustab võistlushooaega poolteist nädalat varem kui algselt planeeritud. |
Laupkokkupõrge juhtus kella 00.35 paiku maanteel R-23 Pustoška rajoonis. Kannatada said üks väikebussi reisija ja veokijuht.
Esialgsetel andmetel olid väikebussis Ukraina kodanikud.
Oblasti liiklusjärelevalve teenistuse allikas ütles varem, et bussijuht eksis vahemaa arvestamisega möödasõidul ja sõiduk põrkas kokku mittegabariitse laadungiga veokiga. | Pihkva oblastis hukkus väikebussiõnnetuses kaheksa inimest | https://www.err.ee/1034573/pihkva-oblastis-hukkus-vaikebussionnetuses-kaheksa-inimest | Venemaal Pihkva oblastis põrkas väikebuss Mercedes kokku veokiga Volvo, üheksast bussis olnud inimesest hukkus kaheksa, teatas Vene siseministeerium ööl vastu neljapäeva. |
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,9 protsenti, Keskerakonda 20,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 15,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,4 protsenti ), Eesti 200 (8,4 protsenti ) ning Isamaa (6,2 protsenti). Eesti 200 toetus on liikunud üheksa nädalat järjest tõusvas trendis on hetkel rekordtasemel.
Opositsioonierakondi toetab kokku 44,3 protsenti ja koalitsioonierakondi 41,9 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. jaanuarist 11. veebruarini ning kokku küsitleti 4005 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 16.01-21.01, 23.01-27.01, 28.01-03.02 ja 04.02-11.02 ning nendele vastas kokku 4005 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. | Norstati uuring näitab Keskerakonna reitingu kerget langust | https://www.err.ee/1034569/norstati-uuring-naitab-keskerakonna-reitingu-kerget-langust | Reformierakond püsib parteide populaarsustabelis kindlalt liidrikohal, aga teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on kolme nädalaga 2,6 protsendipunkti langenud ning samas jätkub Eesti 200 tõus, selgub neljapäeval avaldatud küsitluse tulemustest, mille viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel läbi uuringufirma Norstat Eesti AS. |
Eduskund hakkab arutama kodanikualgatust, milles tehakse ettepanek jäädavaks üleminekuks suveajale. Algatus, mis kogus ligi 54 000 toetusavaldust, anti parlamendile üle novembris, kirjutab Soome ringhääling Yle.
Algatus õigustab suveajale jäämist sellega, et talvisel ajal on õhtul vähem valgust. Muudatuse eesmärk oleks toetada soomlaste liikumist õues ka sügisel ja talvel. Lisatund valgust õhtul annaks paremad tingimused treenimiseks pärast tööd ja koolipäevi, aga suurendaks ka tööohutust, põhjendatakse algatuses.
Soomlased said eelmisel aastal avaldada arvamust, kas nad soovivad suvel või talvel alaliselt elada.
Teede- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel pälvis püsivale talveajale üleminek toona veidi rohkem toetust, seda nii avatud veebiküsitluses kui ka eraldi küsitluses.
Soomes on suveajale üleminekut kasutatud alates 1981. aastast, ehkki esimene suvine suvekatse viidi läbi 1942. Alates 1996. aastast on Soomes aega muudetud vastavalt EL-i tavadele.
Euroopa Liit on otsustanud lõpetada igakevadine ja -sügisene kellakeeramine, kuid jätnud riikide enda otsustada, kas jääda kasutama praegust suve- või talveaega. Eesti olukorra teeb keeruliseks, et põhjanaaber Soome eelistab talveaega, lõunanaabrid Läti ja Leedu aga suveajale jäämist, kuigi kõik neli asuvad geograafiliselt ühes ajavööndis. | Soome parlament hakkab arutama alalist üleminekut suveajale | https://www.err.ee/1034565/soome-parlament-hakkab-arutama-alalist-uleminekut-suveajale | Soome parlament hakkab neljapäeval arutama ettepanekut minna alaliselt üle suveajale. Kui Soome otsustaks alaliselt suveaja kasuks, lahendaks see ära siiani püsinud vastasseisu, kus ühes ajavööndis asuvad Balti riigid ja Soome ei ole suutnud kokku leppida, millisesse aega jääda pärast seda, kui Euroopa Liit on otsustanud lõpetada kellakeeramise. |
Suurbritannia esitatud resolutsioonikava võeti 15-liikmelises nõukogus vastu häältega 14-0. Venemaa jäi erapooletuks, kuigi president Vladimir Putin oli üks neist 12 riigijuhist, kes leppisid plaanis kokku 19. jaanuaril Berliini konverentsil.
Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja ütles, et jäi erapooletuks, kuna Vene valitsusel on "tõsised kahtlused", kas see resolutsioon suudetakse ellu viia ja sõda lõpeb rivaalitsevate poolte vahel "nii nagu meie soovime seda näha".
Tema sõnul on Berliini plaanil üks asi puudu ja see on selgelt väljendatud nõusolek Liibüa mõlemalt konfliktipoolelt.
"Sündmused näitavad, kellel oli õigus," ütles Vene suursaadik. "Ja kui resolutsioonil on positiivne mõju konflikti lahendamisel, siis olen ma esimene, kes tunnistab, et ma eksisin."
Briti suursaadik Karen Pierce rõhutas, et resolutsioon on elujõuline ja lisas: "Me kõik tahame näha, et see ellu viiakse."
Resolutsiooni vastuvõtmisele eelnes kaks nädalat arutelusid, mis peegeldasid sügavaid rahvusvahelisi erimeelsusi Liibüa küsimuses, seda hoolimata asjaolust, et maailma liidrid leppisid hiljuti kokku igasuguse välissekkumise lõpetamises ja relvaembargo jätkamises. | ÜRO JN võttis vastu 55-punktilise teekaardi sõja lõpetamiseks Liibüas | https://www.err.ee/1034563/uro-jn-vottis-vastu-55-punktilise-teekaardi-soja-lopetamiseks-liibuas | ÜRO Julgeolekunõukogu võttis kolmapäeval vastu 55-punktilise teekaardi sõja lõpetamiseks Liibüas ja mõistis hukka hiljutise vägivallapuhangu selles naftarikkas Põhja-Aafrika riigis. |
Kui hea on teil pealinnas üksinda valitseda, et ei mingit koalitsiooni, on ainult Keskerakonna tahe?
Vastab tõele, et ainult üks erakond on võimul. Loomulikult ei ole ka see mudel ideaalne.
Esimene miinus, mis tuleb ette – on ainult üks vaatenurk. Kui asju arutatakse ja lahendusi pakutakse, siis mida laiem on ring ja mida rohkem on kompetentsust, seda laiem on ka pilt. Koalitsioon võiks laiemat pilti juurde anda.
Teisest küljest, mis on koalitsiooni miinus? Liiga palju energiat ja ressurssi kulub asja arutamisele ja kompromissi otsimisele. Tihti ei ole see kompromiss ka kõige parem lahendus.
Seega lähtume demokraatia põhimõttest: kui valija annab ainult ühele erakonnale volituse juhtida linna, tuleb seda võimu teostada, kui valija otsustab teistmoodi, siis tekib koalitsioon.
Pärast 2017. aasta kohalikke valimisi arvas peaminister Ratas, et Tallinnas jälle ainuvõimu võtnud Keskerakond võiks siiski teha koalitsiooni sotsidega, aga teie – saite toona 24 668 häält – olite vastu. Miks?
Mulle tundub, et meil ei õnnestunud – ei taha öelda, kes oli süüdi – viia läbirääkimisi positiivse tulemuseni. Olid erinevad nägemused ja ettepanekud, lõpuks ühte kontseptsiooni ei tulnud.
Kas seda mõjutas ka valimiskampaania, et sotsid olid siis liiga reljeefsed?
Mind kindlasti mitte. See ongi opositsiooni roll – olla kriitiline, aktiivne, reljeefne. Kas ta peab olema agressiivne, seda vast mitte. Reljeefsusel ja agressiivsusel on vahe.
Mullu märtsis võtsite riigikogu valimistel Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas rekordilised 17 150 häält. Te võinuks küsida ministriportfelli ja saanuks selle. Miks te ei teinud seda?
Positsioon ehk portfell on teisejärguline küsimus, inimest peaks motiveerima ikka see, mida ta tegelikult saaks teha ja saavutada.
Näiteks majandus- ja taristuminister – ehitate Eestis neljarealisi maanteid, suured projektid, avarus, haare...
Jah, aga see ei tähenda, et iga poliitik on piisavalt pädev, et olla iga valdkonna minister. [Eelmine Tallinna linnapea, nüüdne majandus- ja taristuminister] Taavi Aas on kindlasti pädev. Jätkasin pärast valimisi Tallinnas, kus aastatega on mul tekkinud kogemused ja kompetentsus ning pean tunnistama, et mulle meeldib ja on ka huvitav Tallinnas töötada.
Kui see olnuks teistsugune valitsuskoalitsioon, kas te teinuks teistsuguse otsuse?
On ju teada, et Keskerakonnas hääletasin mina selle koalitsiooni vastu. Samas, kui tuli erakonna otsus, siis osalesin koalitsiooniläbirääkimistel ja lähtusin sellest, et meie valijate huvid peavad olema kaitstud nii palju kui võimalik. See on poliitiku vastutus, et tema isiklik suhtumine on mõnikord teisejärguline.
Minule oli emotsionaalselt raske seda valikut aktsepteerida, aga iga poliitik peab lähtuma sellest, et kui arutatakse koalitsioonilepingut, siis seda ei arutata inimestega, kes talle meeldivad või ei meeldi, vaid inimestega, keda valis [riigikogusse] Eesti inimene. Kuna meil ei ole võimalik, et üks erakond saab [parlamendis] ainuvõimu, siis istumegi [läbirääkimiste] laua taga erakondadega, kes on meie oponendid ja kelle ideoloogia läheb tihti lahku Keskerakonna omast.
Keskerakonna juhatuses hääletasid praeguse koalitsiooni vastu Mihhail Kõlvart, Yana Toom, Vadim Belobrovtsev ja Raimond Kaljulaid. Kas praegu hääletaksite teie samamoodi või teistmoodi?
(Turtsatab) Vabandust, et ma nii ütlen, aga selles küsimuses ei ole sisu.
Kui lähtuda olukorrast, kus olime [märtsis 2019], siis hääletaksin samamoodi.
Kui aga praegu peaks tekkima arutelu ühe või teise koalitsiooni üle, siis oleks vaja hinnata, mida saaks saavutada teises koalitsioonis rohkemat ja see oleks hoopis teine arutelu.
Kuna valimistest on möödas juba peaaegu aasta, aga meie ikka arutame, milline koalitsioon võiks olla, siis see ei ole väga konstruktiivne. Peaksime juba arutama, mida selle võimuga teha, mitte seda, kes võimu saab.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Nüüd olete EKRE-ga ühes paadis, ka Tallinnas.
Mismoodi Tallinnas ka?
Teie linnavalitsuse selle aasta eelarve poolt hääletasid ka kõik Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni liikmed. Mis see on, kui see ei ole koostöö?
See on küll huvitav lähenemine. Ühest küljest räägime, et poliitikud võiksid tegeleda asja sisuga, mitte ainult lähtuda seisukohast, et opositsioon on alati vastu ja koalitsioon on alati poolt. Ja kui keegi hääletab teise loogika järgi, nähakse ainult poliitilist tagapõhja.
Nii mina kui ka EKRE fraktsiooni liikmed saavad kinnitada, et ei olnud mingit arutelu või kokkulepet enne hääletamist. Mis oli, oli pikk ja detailne eelarvedebatt volikogu saalis, olid [opositsiooni] muudatusettepanekud, millest osa rahuldati ja see oli suhteliselt erakordne Tallinna volikogus ja vaadates Toompeale, kus ükski opositsiooni ettepanek ei lähe läbi. Antud juhul toetasime nii Reformierakonna, EKRE, Isamaa kui ka sotsiaaldemokraatide ettepanekuid.
Miks te toetasite opositsiooni ettepanekuid?
Mõnega neist sooviti midagi arendada ja selles oli meie jaoks sisu. Kui mäletan õigesti, siis linnaeelarvest läks umbes 800 000 eurot just opositsiooni ettepanekute katteks. (Tallinna tänavune eelarve on 700 miljoni euro ringis, toim)
Ma ei varja, et see oli ka signaal. Jah, on opositsioon ja on võimuerakond, loomulikult on meil erinevad arusaamised, aga oleme valmis konstruktiivseks koostööks, kuigi selle maht ei ole väga suur.
Põhjendasite, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus on ainus võimalus säilitada Eestis venekeelne haridus, sest kui Keskerakond teinuks liidu Reformierakonnaga või jäänuks opositsiooni, siis oleks vene kooli säilitamise võimalus olnud null. Kehtib see mõte endiselt?
Jah, see on minu öeldud.
Ei saa aru. Ka Reformi- ja Keskerakonna valitsuse ajal poleks ju keegi hakanud venekeelseid koole sulgema.
Mina küll mäletan peaministri kandidaatide debatti, kus austatud Reformierakonna esimees ütles väga konkreetselt: oleks vaja [vene koolid] kinni panna, kas mitte juba järgmiseks õppeaastaks...
Valimiskampaania ajal võib paljut rääkida, aga kui koos valitsema hakatakse, on elu teistsugune.
Jaah, see vastab ka tõele. Aga tõde selgub ainult koalitsiooniläbirääkimiste käigus. See on juba vana jutt, et kas Reformierakonnaga olnuks võimalik midagi läbi rääkida või mitte. Täna pole seda enam mõtet arutada.
Aegajalt tundub, et Reformierakond on Keskerakonnale kurjuse kehastus. On see nii?
Palju aastaid oli Keskerakond opositsioonis ja siis öeldi meie kohta "kurjuse kehastus".
Mina pole seda küll öelnud.
Aga paljud ajakirjanikud ja poliitikud ütlesid, mis on ka arusaadav, sest alati on poliitiline jõud, mis kellelegi ei meeldi.
Aga Reformierakond praegu Keskerakonnale?
Minu poliitiline karjäär ei ole väga pikk...
Kuidas? Juba 20 aastat tagasi olite sotsiaaldemokraat, Mõõdukate erakonnas.
(Naerab) See ei olnud poliitiline karjäär.
Alguses mulle tundus, et tuleb väga täpselt määrata, kellega peab asju arutama ja kellega ei pea. Praegu arvan, et iga erakonnaga peab asju arutama, kuigi mitte iga erakonnaga ei saa koalitsiooni teha. Aga, et mingi erakond on absoluutselt välistatud ja teda vaadatakse kui kurjuse sümbolit – see lähenemine ei ole õige.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kas te teate, kes teatas mullu 20. oktoobri ajalehes Lääne Elu: "Mihhail Kõlvart on suurepärane linnapea, teeb julgelt otsuseid."?
Ei tea.
See oli Reformierakonna auesimees Siim Kallas.
(Üllatub) Väga meeldiv.
Kui teid möödunud kevadel valiti Tallinna linnapeaks, ütlesite: "Iga inimene, kes elab Eesti riigis, peab mõistma eesti keele tähtsust ning tajuma selle kultuurilist konteksti." Miks te siis olete vastu vene koolide üleminekule eestikeelsele õppele?
(Naerab) Jaah... Sellele küsimusele ei ole ühe lausega vastust.
Alustame sellest, et eesti keel ei ole ainult suhtlemise vahend. Keel on iga rahvuse mentaalsuse selgroog. Ilma keeleta ei ole kultuuri ja ilma kultuurita ei ole rahvust ega riiki. Keele tähendus on palju suurem kui riigikeel või õppekeel.
Teistest rahvustest inimesed, kes siin elavad, toovad tänu enda kultuurile lisavõimalusi, mitte lisaprobleeme. Nende kultuuriline taust annab teist vaatenurka, teist teadmist ja nii tekib ühiskonnas erinevate arusaamiste sünergia, mis loob uusi teadmisi ja uusi võimalusi. Kui rahvusvähemused kaotavad enda keele ja kultuuri, siis kaob osa nende potentsiaalist.
Inimene peab oskama eesti keelt ja tundma eesti kultuuri – seda keegi ei vaidlusta. Ei ole praegu ka nii, et kohalikud venelased ei taha õppida eesti keelt. Pigem on probleem selles, et avalik sektor ei ole suutnud aastate jooksul luua võimalusi, et inimesed saaksid [eesti] keelt õppida. See ei välista muidugi inimeste isiklikku vastutust.
Kõik saavad aru, et nende lapsed peavad õppima eesti keelt. Mina arvan, et me liigume selles suunas niikuinii.
Millises suunas?
Selles suunas, et venekeelsed vanemad hakkavad enda lastele valima eestikeelset kooli. See juba toimub. Aga eesti kool ei ole praegu valmis võtma nii palju vene õpilasi.
Kui ma aga küsin praegu, kas Inglise kolledž, Prantsuse lütseum, Saksa gümnaasium on haridusmaastikul väärtus, sest seal on teine õppekeel ja kultuuriline alus? Kindlasti vastatakse – jah.
Tulevikus hakkab vene koolide arv langema igal juhul. Aga isegi tulevikus võiksid olla vene koolid, kus oleks tagatud eesti keele õpe, aga säilitatud õpilaste kultuuriline taust.
Ma teen asja veel keerulisemaks. HEV-lapsed ehk hariduslike erivajadustega õpilased. Nende arv kasvab iga aastaga, Tallinnas, Eestis, kogu Euroopas. Kuidas peavad nemad õppima mitte-emakeeles, sellele ei vasta keegi.
Poliitikutele meeldib kõigepealt otsustada ja siis vaadata, millised on tagajärjed. Mõnikord võiks rohkem analüüsida ja alles siis otsustada. Väga paljud meist ei saa aru, mis on probleemi sisu, aga poliitikud kütavad emotsioone. Mõned protsessid arenevad palju kiiremini ja efektiivsemalt, kui poliitikud ei sekku.
Kohalikud valimised on tulekul ja küll poliitikud sekkuvad, te saate sellest ka ise aru.
Jah, kuigi mõnede teemade puhul võiks olla enne valimisi moratoorium. Seal, kus teame, et tekitame ühiskonnas lisapingeid. Ei ole ju nii, et tekitame konflikti ja pingeid, valimised mööduvad ning pinged ja konfliktid saab kappi panna. Need elavad oma elu edasi.
Millised need teemad oleksid?
Rahvusteemad, eelkõige. Üldse teemad, mis puudutavad vähemusi, need tekitavad emotsioone. Kas on vaja seda arutada enne valimisi? Arvan, et siin on väga palju riske.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Augustis 2019 ütlesite, et koalitsioon EKRE-ga pole Keskerakonnale hästi mõjunud. Ometi peaks teie valijatele sobima praeguse valitsuse konservatiivne hoiak traditsiooniliste pereväärtuste hoidmisel või sisserände, ka Ukraina päritolu hooajatöötajate ohjeldamisel.
Sisseränne võib olla Eesti ühiskonnale probleemiks, mis aga ei tähenda, et seda saab vihaga lahendada. Siin tuleb vaadata, kui palju on meil vaja tööjõudu, kuidas seda reguleerida ja kuidas vältida riske.
Ukrainast tulnud võõrtöölised töötavad ka Tallinnas paljudel ehitusobjektidel. Millise pilguga te seda vaatate?
Sellise pilguga, nagu ütles üks ehitusfirma juht: kui ei oleks ukrainlasi, siis suurem osa objekte seisaks, neid ei oleks võimalik ehitada. Kas päris nii, ma ei tea, võibolla peaks siis inimestele rohkem maksma ja tööle tuleksid ka kohalikud, kui palk oleks märkimisväärselt suurem.
Ühes me aga ei vaidle, sest kõik saavad aru: Eestis on tööjõupuudus. Nii tekivadki pragmaatilised küsimused – kuidas seda lahendada ja kas saab ilma välistööjõuta. Kui ei, tuleb seda reguleerida ja mõelda ka sotsiaalsele aspektile. Praegu on tekkinud olukord, kus majandus vajab tööjõudu, aga kes tegeleb sotsiaalse aspektiga?
Tallinna linn.
Tunnetame seda juba ammu – lasteaedades, koolides, seda näevad meie sotsiaaltöötajad, on lõimumise küsimused. Probleem on, aga suhtumine ei saa olla emotsionaalne.
Me ei ole kaalunud, mida tähendab migratsiooni kasv lõimumisele, sotsiaalsele aspektile. Me ei ole selleks valmis. Mis toob teise riski – hakkab kasvama pinge, hakkavad kasvama ksenofoobsed meeleolud, seesama viha, millest ükski ühiskond ei ole huvitatud.
Aga kui meie lihtsustatud lähenemine on selline – mida rohkem tööjõudu, seda parem...
Valitsus ütleb praegu ikka, et piirame.
... või teine äärmus on see, kui ütleme, et võõraid ei ole meile üldse vaja.
Mõlemad lähenemised ei ole adekvaatsed. Kui tõõjõu vajadus on olemas, tuleb seda tunnistada ja siis protsessi reguleerida.
Koalitsioon leppis kokku teha koos kohalike valimistega sügisel 2021 ka rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks, et sõnastada abielu mehe ja naise liiduna. Kuidas teie sellesse suhtute?
Mnjah... (Paus) See, et nendele küsimustele peavad vastama poliitikud, on juba probleem, sest seda arutelu hakatakse poliitiliselt kasutama.
See arutelu muutub kohalike valimiste teemaks, mis tegelikult ei ole kohalike valimiste teema.
Minu suhtumine on: jah, abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, nii on ka meie perekonnaseaduses. Miks on vaja seda üle kinnitada põhiseaduses, mina ei tea.
Praegu lähtume, et see [rahvahääletus] on koalitsioonileppes, mida tuleb täita. See on aga veel üks küsimus, kus ühiskonnas hakkab tekkima viha. Siin on probleem.
See rikub kohalikud valimised.
Antud kontekstis on valimiste tulemus teisejärguline, mina räägin sügavamatest protsessidest.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kuivõrd vastab tõele, et on Jüri Ratase Keskerakond ja Mihhail Kõlvarti Keskerakond ja siis veel Tartu Keskerakond, mingi Ida-Viru Keskerakond jne?
Ükski erakond ei ole huvitatud, et tema sees oleksid erinevad fraktsioonid, aga samas on igas erakonnas erinevaid gruppe. Mina olen huvitatud sellest, et erakond oleks ühtne.
Kuidas tegelikult on?
Ei ole näha, et Keskerakond läheks kaheks või kolmeks. Kindlasti on erinevaid arutelusid, pingeid ja probleeme, aga et oleks tendents, kus erakonnas tekib kaks või kolm fraktsiooni, seda mina ei näe.
Olete nõus nendega, kes ütlevad, et Mihhail Kõlvarti positsioon Keskerakonnas muutub järjest tugevamaks – teist on saanud vene tiiva liider, kes laiendab oma mõju üha rohkem ka nö eesti sektorisse?
Saan küsimusest aru, et siin peaks olema aktiivne ja läbimõeldud tegevus, et kasvatada erakonnas enda mõju. Esiteks pean vist tunnistama, et viimasel aastal on 99 protsenti minu motivatsioonist pühendatud Tallinna linnale ja ma ei ole teinud palju tööd erakonnas, mida peaksin aseesimehena tegema hoopis rohkem.
Teiseks ei ole mul eesmärki, et peaksin koguma eelismõju erakonnas. Mulle positiivne ja ka erakonnale vajalik oleks see, et erakonna juhid ja liidrid koguksid autoriteeti ja mõju sõltumata nende emakeelest.
Sügisel 2018 pöördusite presidendi poole, sest – teie sõnul – Eestis sildistati inimesi lähtuvalt nende rahvusest, nimetades olulist osa ühiskonnast "sandiks, kes ei taha kõndida", "praagiks" või koguni "vähkkasvajaks" ja sellised väljendid kõlasid ka Riigikogu saalis, lisaks oli saanud tavapäraseks osade poliitikute või ajakirjanike püüdlus luua pilt tervest rahvusest lähtuvalt ühe inimese tegudest. Kas pooleteise aastaga on Eesti paremaks muutunud?
Muidugi tahaks loota, et Eesti muutub iga aastaga paremaks. (Paus) Viimasel pooleteisel aastal pole taolisi väljaütlemisi kuulnud. Kui aga rääkida pingetest ühiskonnas, siis – kahjuks ei [ole paremaks muutunud]. Pingeid on jätkuvalt palju.
Kust pinged tulevad?
Kõik tajuvad, et üheks põhjuseks on jätkuvalt emotsionaalne poliitiline vastandamine. Mõnikord näeme, et agressiivsus leiab väljundi ka tänavatel ja see muutub muidugi ohtlikuks. Siin peavad poliitikud olema ettevaatlikud, nad peavad aru saama, et võivad luua fooni, võivad luua keskkonna, mis hakkab ühiskonnas elama oma elu. Siis hakkavad protsessid kontrolli alt väljuma. Kas me tihti või üldse sellele mõtleme? Kardan, et mitte alati.
Kui isiklik on see teema – meenutades kirja presidendile – teile endale?
Olen juba lapsepõlvest (tema vanemad kolisid Kasahstanist Eestisse, kui poeg oli kolme-aastane, toim) harjunud, et olen teistsugune. Minu kohta on öeldud, ka avalikult, erinevaid asju, ise aga jälgin, et see ei tekitaks mul isiklikke emotsioone.
Ja see kiri [presidendile] ei olnud võimaliku emotsiooni väljund, see oli tähelepanu pööramine protsessidele, mis minu arvates on ohtlikud. Mul tõepoolest süda valutab, kui tekib arusaam, et protsessid on üldisemad, kui konkreetse inimese emotsionaalne väljaütlemine.
Kas president vastas teile tookord?
President mitte, ametlik vastus tuli tema kantseleist.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Miks te otsustasite linnapeana sulgeda Tallinna Televisiooni?
Otsus oli pragmaatiline. Ma ei näinud sel tulevikku. Selleks, et seal tekiks kvaliteetne toodang, oleks vaja täiendavalt raha eraldada. Mina arvan, et see ei oleks mõistlik.
Kui palju teid Keskerakonnas selle otsuse eest kritiseeriti?
Mitte ainult Keskerakonnas. Kriitika oli laiem.
Muidugi, sest maapiirkondades kadus paljudel inimestel võimalus vaadata vabalevist nii Tallinna Televisiooni kui ka, oleme ausad, Keskerakonna poliitikuid.
Mitte ainult Keskerakonna poliitikuid, veel üks erakond oli Tallinna Televisioonis päris populaarne. EKRE.
Ma võtan omaks, jah, maakondade inimesed kaotasid ühe telekanali. Aga peame aru saama, et Tallinna Televisioon ei olnud üleriigiline kanal, see oli ühe omavalitsuse televisioon, mille maksis kinni Tallinna maksumaksja. Seda raha on võimalik kasutada efektiivsemalt.
Need teised, väljaspool Tallinna, ei ole teie valijaid?
Asi pole selles, kelle valijad nad on. Jutt on sellest, et Tallinna Televisiooni tallinlased ei vaadanud.
Aga, ühel üritusel rääkisin sama juttu, seal olid lugupeetud eakad inimesed, kes ütlesid, et nemad kõik vaatasid. Tõstsin käed üles ja vabandasin. Aga kui lugeda statistikat, siis selle kanali vaadatavus tallinlaste seas oli marginaalne ja, et teha korralikku televisiooni, oleks vaja investeerida palju rohkem ja ka siis pole garantiid, et tallinlased hakkaksid seda vaatama. See [sulgemine] oligi matemaatiline otsus.
Teie valijad vaatavad venekeelset telekanalit PBK, kuhu Tallinna linnavalitsus ostab saateaega. Hiljuti otsis kapo läbi nende kontori, põhjuseks Lätis alustatud uurimine EL-is rahvusvaheliste sanktsioonide alla pandud inimesega seotud äritegevus. Teie ei kaalu koostöö katkestamist või peatamist PBK-ga, kuni kahtlused selgeks saavad?
Meie huvi on väga pragmaatiline: partner peab tagama meile televaatajad ja inimesed vaatavad PBK-d. See, mida meie näitame, ei ole seotud kanali ülejäänud sisuga. Samamoodi on valitud meie partneriteks eestikeelsed telekanalid. Nii saab rohkem televaatajaid Tallinna informatsiooni ja see on ka odavam kui enda televisiooni ülalpidamine.
Kõik partnerid valiti konkursi või riigihankega ja praegu ei ole mõjuvat põhjust, et lepingut lõpetada, ilma, et linn ei kaotaks rahaliselt. Meil ei ole ka piisavat informatsiooni, mis seal [PBK-s] toimub, rääkimata sellest, mis hakkab toimuma.
Kuna PBK-st on nii palju juttu, siis... Oleks imelik arvata, et kaasaegses maailmas saab informatsiooni piirata, inimene leiab alati informatsiooni, mida ta soovib. Teine aspekt: ei ole ka õiglane arvata, et just venekeelsed inimesed ei suuda informatsiooni analüüsida, ei suuda mõelda ja ei suuda teha valikuid. Inimesed suudavad teha järeldusi, mis on adekvaatne, mis objektiivne või subjektiivne. Mina usun, et meie inimesed – sõltumata emakeelest – on piisavalt targad.
Teate, mida oponendid teile praegu ütleksid?
Olen kuulnud, olen kuulnud. (Muigab)
Et varsti näeme jälle, kuidas Vene saatkonna juurde Tallinnas koguneb järjekord inimestest, kes soovivad hääletada Putini või "Ühtse Venemaa" poolt. See on Vene telekanalite mõju, öeldakse teile.
Kõigepealt on meie eesmärk, et Eestis oleks rohkem Eesti kodanikke.
Teiseks me vist ikka päriselt ei tea, keda nad seal valivad.
Kolmandaks, inimesed oskavad mõelda. Kui nad kellegi arvates eksivad, siis on neil ka selleks õigus. Aga kuidas teistmoodi? Kui me mingi hetk ütleme, et peaksime jälgima, millist informatsiooni inimesed saavad, jagama informatsiooni õigeks ja valeks, siis – mulle tundub – on see päris ohtlik tee.
Ja kes on need, kes hakkavad otsustama, milline informatsioon on õige alguses ühele konkreetsele inimesele ja siis kogu ühiskonnale? Kui ma hakkan sellest rääkima, on mul juba natuke hirmus. On keegi, kes otsustab, mis on õige informatsioon ja mis on vale informatsioon...
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
On see tõsi, et olete Tallinna linnavalitsuses alustanud reorganiseerimist, et muuta linnavalitsemine lihtsamaks?
Eesmärk on laiem. Linnal peab olema suurem kontseptuaalne nägemus, millist linna me soovime mitte ainult praegu, vaid ka 25 aasta pärast.
Kõlab imelikult, aga viimased suured planeeringud ja arenguvisioonid ehituses olid magalate projekteerimise ajal. 30 aastat tagasi. Praegu, üldiselt, otsustab eraarendaja, kuidas hakkab linn välja nägema. Ma ei ütle, et seda oleks vaja ülereguleerida, aga vajame laiemat arenguvisiooni, mille üks osa on vastus küsimusele, milline peab olema linna [valitsemise] struktuur. Siin on vaja muutusi ja aastaga on tekkinud arusaam, kuidas seda muuta.
Üks teie linnaametnik tunnistas, et "ballasti on kogunenud palju, asjad sumbuvad lõpututesse kooskõlastamistesse". Kui täpne on tema kirjeldus?
Horisontaalne koostöö on see, mida peab arendama. Nii valdkondade kui ka konkreetsete asutuste vahel. See, millest teie räägite, näitab, et juhtimine on ainult vertikaalne. Et asjad liiguksid kiiremini, on vaja rohkem horisontaalset juhtimist ja initsiatiivi. Seda saab tagada muuhulgas struktuuri muudatustega, aga vaja on ka organisatsiooni kultuuri muutust. Ja see vajab aega.
Kas need struktuurimuutused jõuavad ka näiteks Tallinna kultuuriametisse, küsiksid teilt praegu paljud?
(Muigab) Tallinnas on 270 asutust, umbes 14 500 töötajat. Mõned muutused juhtimises peavad doominoefektina tooma muutusi ka allpool, mõned muutused tuleb ellu viia igas asutuses eraldi. Kas me sellega tegeleme? Jah, tegeleme. Kas meie eesmärk on jõuda igasse asutusse, ühel või teisel viisil? Jah, selline eesmärk on olemas.
Kui teil tuleb otsustada, kas autotee laiemaks ehitada või sinna jalgrattatee lisada, siis kumma valite?
See on lihtsustav küsimus. Võimalik on ka teine lähenemine – nagu me tegime Reidi teega. Autod said ruumi ja ehitati kergliiklustee. Suuremate tee-ehituste puhul käivadki need asjad käsikäes.
On jäänud siiski mulje, et teie olete rohkem autojuhtide poolel, kes moodustavad suure osa valijaskonnast.
(Naerab) Jah, olen seda mitu korda kuulnud ja lugenud ka.
Ühte või teist projekti oleks õige ellu viia siis, kui see on läbi mõeldud ja linnaruum on selleks valmis. Et ei oleks mingi idee idee pärast, vaid see teeks linna elu paremaks ja võimalikult paljudele inimestele. Sõltumata sellest, kas nad sõidavad jalgrattaga või autoga.
Mullu sügisel lubasite telesaates Laser, et mõtlete Tallinnas piirkiiruse alandamisele 40 km/h peale. Mida te välja mõelnud olete?
Meil oli tallinlaste rahulolu uuring, kus küsisime ka, mida inimesed arvavad piirkiiruse alandamisest. Tuli välja, et tallinlased seda ei poolda, sõltumata sellest, kas nad sõidavad bussi, auto või jalgrattaga.
Osa tallinlasi võib pooldada ka piirikiiruse tõstmist 60 km/h peale.
Just. Praegu me aga juurutame süsteemi, et foorid ja märgid saaksid liiklust reguleerida lähtuvalt infost, mida nad operatiivselt tänavatelt saavad. Siis võibki piirkiirus olla väiksem ja tänu sellele on liiklus sujuvam. See on meie tulevik – targad foorid, mis panevad paika liikluse takti, ja elektroonilised liiklusmärgid, mis saavad muuta autode kiirust.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kas Tallinn ehitab super-haigla?
Kui projekti minimaalne maksumus on 400 miljonit eurot, siis peame aru saama, et selle suudame ellu viia ainult koostöös riigiga. Tallinn on motiveeritud teemaga tegelema, püüame seda ette valmistada, kuid see ei ole ainult Tallinna projekt, vaid kogu riigi oma.
Küsimus on ka Euroopa Liidu rahas?
Jah, esimene vastus tulebki Euroopast, mingi osa peab tulema Eesti riigi poolt ja siis saab tulevikus konkreetsemalt rääkida.
Millal alustavad riik ja linn Narva ja Rakvere poolt Tallinnasse suubuva ülilagunenud Peterburi tee renoveerimist?
Meil on muidugi ootus... Kuna jutt pole ainult Tallinna linna maanteest, vaid rahvusvahelisest magistraalist, siis peaks sinna tulema ka riigi toetus, riigi rahastus. Linna arvates läheb see projekt maksma umbes 40 miljonit eurot. Ei ole väike raha. Meil on jätkuvalt lootus, et riik võiks Tallinna toetada, kuid hakkame ise tasapisi tegelema. Meil on plaan, et järgmise aasta eelarves võiks juba projekteerimist ette näha.
Kas sügisel 2021 võidab Keskerakond ka kuuendat korda absoluutse enamuse Tallinna volikogus?
Seda otsustavad valijad.
Mida üks poliitik saakski muud öelda?
Jah, loomulikult. Aga muidugi on iga poliitik huvitatud sellest, et tema erakonna toetus kasvaks, aga selleks ei piisa ainult poliittehnoloogiaga tegelemisest, tuleb tegeleda ka asja sisuga. Siin on meil rohkem vastutust kui opositsioonil, sest võim on meie käes ja inimesed saavad hinnata meie tööd selle järgi, mida me reaalselt teeme.
Selja taga on Tallinn, taganeda pole kuhugi.
Kui üks või teine erakond võidab või kaotab valimistel, ei peaks see olema tragöödia. See on järgmine samm ühiskonna arengus.
Sotsidega liitunud Raimond Kaljulaid arvab, et Kõlvarti jaoks on kõige loogilisemaks partneriks pärast valimisi EKRE ja Isamaa. Kas nii ongi või hirmutatakse sel moel teie valijaid?
Seekord vist Raimond ei hakka osalema Keskerakonna poolt koalitsiooni loomisel, ükskõik, kes oleks meie teine võimalik partner.
Tõsi, tema on sotsiaaldemokraatide linnapea kandidaat.
Ja kui seda teemat tuleks arutada pärast valimisi sotsidega, siis Raimond ongi vist üks neist, kellega koalitsiooni tulevikust saame arutada.
Aga kui rääkida tõsiselt, on see natuke sedamoodi küsimus, et mis on õige koalitsioon? Aga ei ole õiget koalitsiooni.
Mulle isiklikult oleks lihtsam teha koostööd erakonnaga, kus on sarnane ideoloogiline arusaam asjadest. Selles mõttes on ilmselge, et meil on sotsiaaldemokraatidega sarnane ideoloogia. Ja tulemus ei peaks sõltuma sellest, kas nende erakonnas on Raimond Kaljulaid või Rainer Vakra või veel mõni endine keskerakondlane, vaid ideaalis sõltuks ikka sellest, et tõepoolest on sarnane maailmavaade, mille põhjal on võimalik midagi üles ehitada. Kas see päris elus töötab? Mitte alati.
Muidugi soovib iga erakond valimistel saavutada maksimaalset tulemust. Keskerakonnale on see Tallinna linnas 40+ häält [79-liikmelises] volikogus.
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Te olete 42-aastane. Kui pikalt kavatsete jääda Tallinna linnapeaks?
(Naerab) Kas on juba aeg minna, või? (Naerab uuesti)
Kolleeg Anvar Samost kirjutas, et ainus positsioon, kuhu teil liikuda, on see, mida praegu täidab Jüri Ratas.
On veel üks positsioon, mis mulle väga meeldib. Taekwondo treener.
Mina olen väga spordikauge inimene, jääme poliitika juurde.
Mnjah... Kas mul on selline [peaministri] eesmärk?
Olete ise öelnud, et poliitikul peavad olema ambitsioonid.
Loomulikult peavad poliitikul olema ambitsioonid (naerab), sellega olen 100 protsenti nõus.
Mina usun siiralt, et inimesel on elus tähtsad etapid, mis valmistavad teda mingiks rolliks. Natuke saatuse moodi arusaam. Kui tulevikus peaks niimoodi juhtuma, et minu eesmärgiks on peaministri koht, siis mina tahan, et mul oleks piisavalt palju ettevalmistusetappe ja aega, et olla selleks valmis.
Teine vaade seisneb selles, et aasta tagasi sai minust linnapea ning tahaksin palju asju ära teha, midagi reaalset saavutada. Siin ja praegu. Selleks, et mul oleks alus, motivatsioon, võibolla ka inimeste toetus, et mõelda teiste perspektiivide peale.
Aga praegu on mul väga palju asju, mida Tallinnas teha.
Miks on teie kabineti nõupidamislaual just väikeste kaktuste rivi?
Nad koguvad negatiivset energiat, kui see peaks kuskilt tulema. (Naerab)
Toomas Sildami intervjuu Mihhail Kõlvartiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Mihhail Kõlvart: sisserännet ei saa lahendada vihaga | https://www.err.ee/1034432/mihhail-kolvart-sisserannet-ei-saa-lahendada-vihaga | Keskerakonna mõjukas aseesimees, Tallinna linnapea, taekwondo musta vööga treener – Mihhail Kõlvart. Pooleteise tunni jooksul ta muigab mitmel puhul, naerab mõnel korral, lisab paar irooniatorget, aga lahkelt nalja ei pillu. Ja tema laual on väikeste kaktuste rivi. |
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) teatas aasta algul, et mullu sõideti esimest korda ettevõtte ajaloos aastas rohkem kui 100 miljonit korda ning et sõitjate arv kasvas aastaga kümmekond protsenti.
Järgmistel aastatel on TLT-l plaanis masinaparki korralikult uuendada. Suur eesmärk on, et juba aastaks 2025 ei kasutataks Tallinnas ühistranspordis tilkagi diiselkütust. Selleks plaanib TLT järgmise viie aasta jooksul soetada 350 gaasibussi, millest esimesed 100 jõuavad Tallinnasse juba käesoleval aastal.
Keskkonnasõbralikule ühistranspordile üleminek aga sellega ei lõppe, tegu on pigem üleminekuetapiga. Juba praegu katsetatakse elektribusse ning suur eesmärk on, et aastal 2035 liigub kogu Tallinna ühistransport elektri toel. Kui praegu on elektrisõidukitena kasutusel trammid ja trollid, siis aastal 2035 on nendeks trammid ja elektribussid. Trollid kaovad järgmise kümmekonna aasta jooksul tasapisi Tallinna linnapildist.
Tänasel päeval on TLT rohkem kui poole tuhande bussi kõrval 50 trollibussi, mis sõidavad neljal liinil – 1, 3, 4 ja 5. Tippaastatel oli Tallinnas üheksa trolliliini, millest tänaseks on rohkem kui pooled bussiliinidega asendatud. Näiteks pandi trolliliini 2 asemel käima buss 24, trolle 6 ja 7 asendasid bussiliinid 42 ja 43.
Nii palju, kui praegu trolle on, nii palju neid ka jääb. Seniks kuni need veel sõidavad, neid kasutatakse.
Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on Tallinna trollid täiesti korralikud. "Kuna trollipark on praegu täiesti kaasaegne, siis tagab kindlasti olemasolev trollide taristu ja veerem trollibussiliinide teenindamise veel lähiaastatel. 2019. aasta lõpu seisuga oli trollide keskmine vanus 13,2 aastat," lausus ta.
Täna piisab olemasolevatest trollibussidest, et olemasolevaid liine teenindada ja uusi trollibusse juurde soetada ei ole plaanis, ütles ERR-ile TLT kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti.
Selle üle, kas ja millal sulgeda trolliliine ja asendada need bussiliinidega, linnale kuuluv TLT ise ei otsusta, seda teeb linna transpordiamet. TLT-le teadaolevalt selliseid muudatusi plaanis pole. "Trollibussiliinid jätkuvad täna olemasolevas mahus ning teenindavad aastas ligikaudu 11 miljonit inimest," märkis Kutti.
Novikovi sõnul pole Tallinna linnal konkreetset plaani, kas või millal võiksid trollibussiliinid asendada bussiliinidega ning lähiajal ei ole kavas ka ühtegi trolliliini asendada bussiliiniga.
Elektribuss asendab kõik peale trammi
Seega võib trolle Tallinna liikluses näha veel üsna mitu aastat. Kuid juba lähiaastatel peaksid pealinna tänavatel reisijaid vedama ka elektribussid. Kuigi ka trollibussid aitavad TLT-l täita keskkonnasõbralikku strateegiat, on elektribuss kokkuvõttes siiski parem lahendus.
"Tootjad panustavad täna elektribusside arendamisele ja tootmismahtude kasvatamisele, sest elektribuss kombineerib trolli- ja tavabussi parimad omadused. Seega annavad nii trolli- kui tavabussid teatepulga elektribussile (Tallinnas) üle tegelikult üsna samal ajal," ütles Kutti, ning lisas, et ligikaudu 5 protsenti kõigist uutest Euroopa ühistranspordis kasutusele võetavatest bussidest on juba täna elektrilised.
Enne elektribusse ilmuvad Tallinna gaasil sõitvad bussid, mis vahetavad järgmise paari aasta jooksul välja kõik diiselbussid. Gaas on ent ainult ajutine lahendus. "Gaasibuss on ökoloogilise jalajälje vähendamiseks igati loogiline vaheetapp enne üleminekut elektribussidele – märgatav kokkuhoid ja oluliselt väiksem ökoloogiline jalajälg," märkis Kutti.
Praegune variant – trollid ja diiselbussid – on ka kõige kallim. "Uue bussi soetusmaksumus on väiksem, kuid kütusekulu on seevastu suurem. Trollibussi puhul on soetusmaksumus kõrgem, hooldamist vajab kontaktvõrk, kuid elekter on diiselkütusest odavam ja keskkonnasõbralikum," lausus Kutti.
Nii kaua, kuni elektribussid lõpuks Tallinna tänavad vallutavad, vuravad sarvedega masinad edasi.
"Ettevõtte keskkonnasõbralik strateegia ei survesta kuidagi trollibusside väljavahetamist. Trollibusse kasutame rahulikult nende loomuliku ressursi lõppemiseni veel mitu aastat. Aga tulevik on selge – hiljemalt aastaks 2035 on kogu Tallinna ühistransport elektriline, kus sõitjaid teenindavad elektribussid ja trammid," ütles Kutti. | Trollid kaovad: aastaks 2035 jäävad Tallinna vaid trammid ja elektribussid | https://www.err.ee/1034364/trollid-kaovad-aastaks-2035-jaavad-tallinna-vaid-trammid-ja-elektribussid | Kui aastaks 2025 kaovad Tallinna ühistranspordist diiselbussid, mida asendavad järgmised kümmekond aastat gaasibussid, siis aastaks 2035 peab kogu pealinna ühistransport olema elektriline. Täpsemalt tähendab see elektribusse ja tramme, trollidele linnapildis enam 15 aasta pärast kohta ei nähta. |
Maailmameistrivõistlused peetakse kahel päeval. Reedel on võistlustules naised ning laupäeval mehed. Ees on ootamas 1900 meetrit ujumist, 90 kilomeetrit rattasõitu ja 21,1 kilomeetrit jooksu.
Reedel antakse kohaliku aja järgi kell 7.30 (Eesti aja järgi kell 16.30) start Pro klassi naistele. Vanusegruppide sportlased pääsevad rajale kümme minutit hiljem. Eestlastest on võistlemas Kerttu-Liis Laane (F25-29), Anneli Metsamaa (F35-39) ja Merli Randoja (F45-49).
Laupäeval stardivad kohaliku aja järgi kell 7.30 (Eesti aja järgi kell 16.30) Pro klassi mehed. Vanuseklasside sportlased alustavad viis minutit hiljem. Eestit on esindamas Rasmus Jaagant (M18-24), Hannes Rootsi (M30-34), Raido Martinson (M35-39), Hannes Kiipus (M40-44), Tanel Kroonberg (M40-44), Rainer Virve (M45-49), Sven Freiberg (M45-49), Ivar-Illimar Ots (M45-49) ja Marek Antoniak (M50-54).
2023. aasta maailmameistrivõistlused peetakse Soomes Lahtis. | Triatloni poolpika distantsi MM-il USA-s stardib 12 eestlast | https://sport.err.ee/1608763960/triatloni-poolpika-distantsi-mm-il-usa-s-stardib-12-eestlast | 28. ja 29. oktoobril peetakse Ameerika Ühendriikides Utahis St. Georgis maailmameistrivõistlused triatloni poolpikal distantsil. Eestit on esindamas kolm nais- ja üheksa meessportlast. |
Aston Villa nimetas eelmisel nädalal vallandatud Steven Gerrardi asemele oma uueks peatreeneriks Unai Emery, teatas Premier League'i klubi esmaspäeval.
Emery jaoks on Inglismaa tuttav, kuna aastatel 2018-2019 oli ta Londoni Arsenali peatreener. Pärast seda suundus Emery Hispaaniasse, kus ta on alates 2020. aastast Villareali juhendanud.
Varasemalt on Emery olnud ka Valencia, Moskva Spartaki, Sevilla ja Paris-Saint Germaini peatreener. | Aston Villa leidis Steven Gerrardile asenduse | https://sport.err.ee/1608764179/aston-villa-leidis-steven-gerrardile-asenduse | Inglismaa jalgpalli Premier League'i klubi Aston Villa vallandas hiljuti peatreeneri kohalt Steven Gerrardi. Talle on asendus leitud ning klubi uueks treeneriks palgati Unai Emery. |
Oluline esmaspäeval, 24. oktoobril kell 23.20:
- Ukraina president kutsus Iisraeli üles valima sõjas pool ning tarnima Kiievile õhukaitsesüsteeme;
- Ukraina peastaap: Donbassis vabastati neli asulat;
- Ukraina lõunaringkonna sõnul tulistati riigi lõunaosas alla kaks Vene Ka-52 kopterit;
- 86 protsenti ukrainlastest tahab jätkata relvastatud vastupanu;
- Ukraina kaitseministeerium: Hersoni oblastis on vabastatud üle 90 asula;
- Ukraina luurejuht: Vene väed ei kavatse Hersonist veel lahkuda;
- Venemaa käskis Hersoni elanikel linnast põgeneda;
- Ukraina teatel asuvad Valgevenes Iraani sõdurid, kes aitavad Venemaad droonirünnakute korraldamisel;
- Ukraina: Zaporižžja tuumajaama lähedal asuvas Enerhodari linnas võib puhkeda humanitaarkatastroof;
- Kiiev: Ukrainal on talveks piisavalt maagaasi;
- Kuleba: Venemaa räägib räpasest pommist, sest võib otsida ettekäänet valelipuoperatsiooniks;
- ISW: Venemaa hirmujutt "räpasest pommist" on mõeldud aeglustama lääneriikide relvaabi;
- Briti luure: Ukraina õhukaitse on droonide vastu üha efektiivsem;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit.
Zelenski kutsus Iisraeli üles sõjas poolt valima
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Iisraeli üles ühinema võitluses Venemaa vastu ning kordas palvet, et Iisrael annaks Kiievile õhukaitsesüsteeme.
"Kas teie riigil poleks samuti aeg valida, kellega te olete? Kas demokraatliku maailmaga, mis võitleb külg külje kõrval oma eksistentsi ohu vastu? Või nendega, kes panevad silmad kinni Vene terrori suhtes, isegi kui jätkuva terrori hind on globaalse julgeoleku täielik hävitamine?" rääkis Zelenski Iisraeli ajalehele Haaretz.
Iisrael on keeldunud müümast Kiievile õhukaitserelvi, kartes rikkuda suhteid Moskvaga. Seda vaatamata väidetele, et Iraan on andnud Venemaale droone Ukraina tsiviiltaristu pommitamiseks.
Venemaa on eitanud Iraani droonide kasutamist Ukraina linnade vastu, kuid Teherani ametnikud on seda kinnitanud ning öelnud, et Iraan annab ka ballistilisi rakette, et täiendada Venemaa kahanevat relvastust.
Iisrael on Venemaa sissetungi hukka mõistnud ning piirdunud Ukrainale humanitaarabi ja kaitsevarustuse tarnimisega. Viimati pakkus Iisrael ukrainlastele abi tsiviilisikute jaoks õhurünnakute hoiatuste väljatöötamisel. Zelenski ütles esmaspäeval, et sellest ei piisa ning palus Iisraelil kaaluda ka õhukaitsesüsteemide saatmist.
Ukraina peastaap: Donbassis vabastati neli asulat
Ukraina kaitsejõudude peastaabi rindeülevaates toodi välja Karmazõnivka, Mõasožarivka ja Nevske vabastamine Luhanski oblastis ning Novosadove vabastamine Donetski oblastis.
Ukraina väed tõrjusid esmaspäeva jooksul Vene rünnakud Spirne, Soledari, Bahmuti, Andriivka, Marõinka ning Pervomaiske peale.
Peastaabi sõnul on Vene väed asunud Hersoni oblastis taandumiseks mineerima sildu.
Ukraina lõunaringkonna sõnul tulistati riigi lõunaosas alla kaks Vene Ka-52 kopterit
Ukraina relvajõudude teatel tulistati kaks Vene Ka-52 kopterit alla Berislavi lähistel kl 13 ja 13.30 Ukraina aja järgi.
86 protsenti ukrainlastest tahab jätkata relvastatud vastupanu
Ainult 10 protsenti ukrainlastest arvab viimase küsitlusuuringu kohaselt, et Ukraina peaks Vene rünnakute peatamiseks alustama rahuläbirääkimisi. 89 protsenti Ukraina elanikest peab relvastatud vastupanu Vene vägedele vajalikuks, teatas Kiievi rahvusvaheline sotsioloogiline instituut.
Küsitlusuuring viidi läbi 21-24 oktoobril. Valimis oli 1000 inimest kõikidest Ukraina oblastitest, välja arvatud Krimmi autonoomne vabariik.
Ukraina kaitseministeerium: Hersoni oblastis on vabastatud üle 90 asula
Ukraina kaitseministeeriumi sõnul on vabastatud asulate elanikkond kokku 12 000 inimest. Ukraina võimude sõnul on vabastatud külades ja linnades ellu viidud stabiliseerimismeetmed.
Ukraina luurejuht: Vene väed ei kavatse Hersonist veel lahkuda
Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure juht kindralmajor Kõrõlo Budanov ütles pikas interjuus Ukrainska Pravdale, et tema hinnangul ei kavatse Vene väed Hersonist lahkuda. Budanovi hinnangul tuuakse Hersoni Vene üksusi hoopis juurde. Vene poole jutt evakuatsioonist olevat infooperatsioon.
Samas olevat Vene väed sunnitud tegema Dnepri läänekaldasse jäämise osas otsuse kindlasti siis kui Ukraina väed Kahhovka tammini jõuavad. Budanovi sõnul peavad Vene väed siis kiirelt Dnepri läänekaldalt lahkuma või nad leiavad end samast olukorrast nagu Ukraina väed Mariupolis.
Budani hinnangul vabastatakse Herson kindlasti aasta lõpuks.
Luurejuhi kinnitusel jätkuvad Iraani päritolu Shaheed droonide rünnakud veel mõnda aega. Budanovi sõnul on Vene vägedel alles 13 protseni Iskander rakettidest, 43 protsenti Kalibr rakettidest ning umbes 45 protsenti Kh-101 ning Kh-555 rakettidest.
Budani sõnul ei taha Vene väejuhatus, et raketivarud langeks alla 30 protsendi. Samuti on Budanovi sõnul 22. oktoobriks Vene väed ära kasutanud 330 Iraani Shahed-136 drooni, millest 220 tulistas õhutõrje alla. See tähendab, et umbes 30 protsenti droonidest tabas sihtmärki.
Samuti kinnitas luurejuht, et lähiajal tuumalööki oodata ei ole ning tuumaoh on praegu täpselt samasugune nagu kolm ja kaheksa kuud tagasi.
Budanov pidas ka Valgevene suunalt tulevat rünnakut ebatõenäoliseks.
Venemaa käskis Hersoni elanikel linnast põgeneda
Okupeeritud Hersoni administratsioon käskis elanikel pingelise olukorra tõttu kaasa võtta dokumendid ja raha.
"Tänane olukord on raske. Oma elu päästmine on tähtis. Te tulete kindlasti tagasi," väitis Venemaa haridusminister Sergei Kravtsov.
Venemaa võimud üritavad piirkonnast evakueerida kuni 60 000 inimest. Venemaa võimude väitel on piirkonnast evakueeritud umbes 25 000 inimest.
Briti sõjaväe endine juht: Venemaa kaotab Hersonis kindlasti
"Venelased tahavad nüüd muuta vältimatut lüüasaamist mingiks organiseeritud taganemiseks, et see paistaks välja vähem kaootilisem," märkis Suurbritannia sõjaväe endine juht Richard Dannatt.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/AP/LIBKOS
Ukraina teatel asuvad Valgevenes Iraani sõdurid, kes aitavad Venemaad droonirünnakute korraldamisel
Ukraina erivägede teatel tegutsevad Valgevenes Iraani revolutsioonilise kaardiväe üksused. Nad koolitavad seal Vene vägesid, vahendas The Kyiv Independent
Ukraina: Zaporižžja tuumajaama lähedal asuvas Enerhodari linnas võib puhkeda humanitaarkatastroof
"Enerhodar on humanitaarkatastroofi äärel. Vaenlane jätkab linna tsiviiltaristu hävitamist. Linn jääb ilma elektrita ja veeta. Enamikus linnaosades pole gaasi," teatas linnapea Dmõtro Orlov.
Linnapea sõnul pole Enerhodari küttesüsteem töötanud kevadest saadik.
Ukraina: Vene rünnakute tõttu hukkus Donetski oblastis kuus inimest
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas esmaspäeval, et Venemaa rünnakute tõttu hukkus piirkonnas kuus inimest, viis inimest sai vigastada.
Kiiev: Ukrainal on talveks piisavalt maagaasi
Ukraina peaministri Denõs Šmõhali sõnul on Ukrainal 14, 2 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Šmõhali sõnul sellest piisab talveks, vahendas The Kyiv Independent.
"Ukrainas on pommitamisest hoolimata kütteperiood alanud," teatas Šmõhal.
Kuleba: Venemaa räägib räpasest pommist, sest võib otsida ettekäänet valelipuoperatsiooniks (false-flag operation)
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba vestles oma USA kolleegi Anthony Blinkeniga. Ministrid leidsid, et Venemaa võib otsida ettekäänet valelipuoperatsiooni korraldamiseks.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja USA kaitseminister Lloyd Austin rääkisid pühapäeval telefoni teel. Šoigu ja Austini pühapäevase vestlusega kursis oleva USA ametniku sõnul väitis Šoigu, et ukrainlased plaanivad kasutada nn räpast pommi – relv, mis sisaldab tavalist lõhkeainet ja uraani.
Sarnaseid väiteid esitas Šoigu ka oma Prantsuse ja Briti kolleegile.
Oma ametikaaslastega suhtles Šoigu järel ka Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov, kes lükkas Venemaa väited ümber.
Communicated with #DefMin of @SebLecornu @BWallaceMP @HulusiAkarTC
Colleagues informed me about their talks with russian DefMin. I responded to all rus fake allegations. This is an act of rus nuclear blackmail.
I want to repeat: is open for any monitoring mission
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) October 24, 2022
Reznikov väljedas ka valmidust kolmandate riikide vaatlusmissiooniks Ukrainas.
ISW: Venemaa hirmujutt "räpasest pommist" on mõeldud aeglustama lääneriikide relvaabi
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma viimases rindeülevaates, et Vene kaitseministri Sergei Šoigu telefonikõned valitud NATO liikmesriikide kaitseministritele pidid hirmutamise kaudu aeglustama või peatama lääneriikide relvaabi.
Šoigu väitis telefonikõnedes, et Ukraina on valmis kasutama "räpast pommi".
Kolme lääneriigi (Prantsusmaa, USA ning Ühendkuningriigi) ühisavalduses lükati Venemaa väited ümber ning kinnitati jätkuvat toetust Ukrainale.
Briti luure: Ukraina õhukaitse on droonide vastu üha efektiivsem
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Ukraina väed üha edukamad Iraani päritolu droonide tabamisel.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 October 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/jVDRARAQjJ
#StandWithUkraine pic.twitter.com/rWoxv4qHni
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 24, 2022
Brittide hinnangul kasutavad Vene väed Iraani päritolu droone, kuna Venemaa enda pikamaa täppisraketid on otsa saamas.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 67 940 (võrdlus eelmise päevaga +470);
- tankid 2590 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5295 (+11);
- lennukid 270 (+0);
- kopterid 245 (+0);
- suurtükisüsteemid 1673 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 375 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 189 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1370 (+9);
- tiibraketid 350 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4044 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 149 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Venemaa võim okupeeritud Hersonis muutub üha nõrgemaks | https://www.err.ee/1608762754/venemaa-voim-okupeeritud-hersonis-muutub-uha-norgemaks | Venemaa käskis Hersoni elanikel linnast põgeneda. Okupeeritud Hersoni administratsioon käskis elanikel pingelise olukorra tõttu kaasa võtta dokumendid ja raha. Ukraina sõjaväeluure juhi Budanovi sõnul samas Vene väed Hersonist veel lahkuda ei kavatse. Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et hävitas riigi lõunaosas Venemaa radarisüsteemi. |
41-aastane Antjuhh kannab 2025. aastani määratud võistluskeeldu antidopingureeglite rikkumise eest. Ta võitis 2012. aasta augustis Londoni olümpiamängudel kulla, edestades seal teise koha saanud ameeriklannat Lashinda Demust.
"Venemaa sportlasele Natalia Antjuhhile määrati keelatud aine/meetodi kasutamise eest võistluskeeld. Tulemused alates 15. juulist 2012 kuni 29. juunini 2013 tühistati," seisis Rahvusvahelise kergejõustikuliidu dopinguvastase üksuse AIU avalduses. | Londoni olümpial kulla võitnud venelanna tulemus tühistati | https://sport.err.ee/1608764050/londoni-olumpial-kulla-voitnud-venelanna-tulemus-tuhistati | 2012. aasta Londoni olümpiamängudel naiste 400 m tõkkejooksus kulla võitnud venelanna Natalja Antjuhhi tulemus tühistati. |
Maailma edetabelis hetkel kümnendal kohal olevat Halepit testiti USA lahtiste meistrivõistluste ajal ning nii tema A-proov kui ka B-proov kinnitasid roksadustaadi (aitab suurendada hapnikku kandvate punaste vereliblede tootmist – toim.) olemasolu, vahendab Tennisnet.ee.
Cahill, kes töötas Halepiga kokku kuus aastat (rumeenlanna võitis Cahilli juhendamise ajal ka 2018. aastal Pariisis oma esimese suure slämmi tiitli – toim.) tõstis esile Halepi laitmatut ausust.
"Esiteks, ja mis kõige tähtsam, ei ole mitte mingit võimalust, et Simona võttis teadlikult või tahtlikult ühtegi ainet, mis on keelatud nimekirjas," kirjutas Cahill Instagrami postituses. "Ta on sportlane, kes muretses väga kõige pärast, mida meditsiinitöötaja talle ette kirjutas (mida juhtus harva) või mis tahes toidulisandi pärast, mida ta kasutas või kaalus kasutada."
Cahilli sõnul usuvad nad Halepiga mõlemad ITIA (tennises dopingupuhtuse eest hoolitsev ühendus International Tennis Integrity Agency) testimisprogrammi ja arutasid omavahel sageli, mitu korda on rumeenlannat testitud, seda nii turniiridel kui ka juhuslikult. "Simona tegi seda kaebusteta, teades, et teisi sportlasi testitakse ka sama sageli," sõnas Cahill.
Endine maailma esireket Halep, kes võitis ka 2019. aastal Wimbledoni, kirjeldas võistluskeeldu kui "oma elu suurimat šokki" ja eitas keelatud ainete teadlikku võtmist.
"Nüüd järgneb protsess, mis paljastab vastused paljudele küsimustele. Nagu Simona ütles, siis nüüd algab tema elu raskeim matš. Ma usun temasse. Olen alati uskunud ja võin ausalt öelda, et praegu usun temasse rohkem kui kunagi varem," kirjutas austraallane, kes muuhulgas on treeninud ka Andre Agassit ja Lleyton Hewittit ning teeb praegu koostööd Jannik Sinneriga (ATP 12.).
Halepi võistlemine on praegu ajutiselt keelustatud ning uurimine on täies hoos. | Halepi endine treener astus rumeenlanna kaitseks välja | https://sport.err.ee/1608764116/halepi-endine-treener-astus-rumeenlanna-kaitseks-valja | Simona Halepi (WTA 10.) austraallasest kunagine treener Darren Cahill ütles, et puudub võimalus, et kahekordne suure slämmi tšempion võttis teadlikult keelatud ainet. |
Hiina liidriks tagasi valitud Xi Jinping on seadnud eesmärgiks teha Hiinast keskmise sissetulekuga riik järgmiseks kümnendiks, mis eeldaks, et iga aasta kasvab Hiina majandus viis protsenti.
Sellele soovile mängivad vastu ebasoodne demograafiline trend ehk Hiina elanikkonna vananemine, kõrge võlakoorem ning kahanev tootlikkuse kasv – kõige selle najalt hindab Rockefeller Internationali analüütik Ruchir Sharma oma Financial Times arvamusloos, et Hiina majanduskasv saab olema soovitud tasemest vaid pool.
Sharma rõhutab, et pikas plaanis sõltub majanduskasv tootlikkuse kasvust ehk protsessist, kus töötajad kasutavad töö tegemiseks rohkem kapitali.
Hiina oma kahaneva elanikkonna ning aeglustuva tootlikkuse kasvuga on siiani toetanud majanduskasvu kapitali suunamisega majandusse määral, mida Sharma ei pea jätkusuutlikuks.
Sisuliselt on Hiina juba praegu keskmise sissetulekuga riik ning selle tasemeni jõudes majanduskasv tavaliselt aeglustub.
Praegu on Hiina SKP inimese kohta keskmiselt 12 500 dollarit ehk viiendik USA tasemest (toim. kõrvutuseks: Eesti SKP jooksevhindades elaniku kohta on Statistikaameti kohaselt 23 641,6 eurot).
Ainult 19 arenenud majandusega riiki kasvas peale II maailmasõja buumi kiiremini kui 2,5 protsenti ning enamasti tingis selle tööturu suurenemine. Ainult kahel riigil sellest nimekirjast oli erandina sel perioodil kahanev tööjõud (Leedu ja Läti).
Hiina tööealine elanikkond peaks samas kahanema 0,5 protsenti iga aasta. Samuti on Hiinal suur võlakoorem.
19 riigi hulgas, kes suutsid hoida majanduskasvu 2,5 protsenti juures peale praeguse Hiina majandustaseme saavutamist oli võlg keskmiselt kokku (valitsusvõlg, eraisikute ning ettevõtete võlg kokku) 170 protsenti SKP-st.
Hiina võlakoorem kokku on aga palju suurem, rõhutas Sharma.
Enne 2008. aastat oli Hiina võlakoorem ligikaudu 150 protsenti SKP-st, kuid juba 2015. aastaks jõudis see 220 protsendini SKP-st.
Praeguseks on Hiina võlakoorem lausa 275 protsenti SKP-st, millest suur enamus on seotud kinnisvarasektori investeeringutega, kus turg on mullistunud ning kriisis.
Sharma toob välja, et 2010. aasta kandis arvasid paljud analüütikud, et Hiina majandus ületab oma suuruselt USA majanduse 2020. aastaks.
See aga tundub lähitulevikus ebatõenäoline nii tööealise elanikkonna vähenemise kui ka madala tootlikkuse tõttu.
Sharma hindab oma arvutuste kohaselt, et Hiina Rahvavabariigi majandus ei pruugi oma suuruselt ületada Ameerika Ühendriike enne 2060. aastat ning on võimalik, et isegi selleks ajaks jääb USA majandustegevuse mahult suuremaks. | FT: Hiina majandus ei ületa USA majandust enne 2060. aastat, kui üldse | https://www.err.ee/1608764086/ft-hiina-majandus-ei-uleta-usa-majandust-enne-2060-aastat-kui-uldse | Briti lehes Financial Times ilmunud analüütiku Ruchir Sharma arvamusloo kohaselt ei pruugi Hiina Rahvavabariigi majandus oma suuruselt ületada Ameerika Ühendriike enne 2060. aastat. Samas on ka võimalik, et hiinlased ei jõua majandustegevuse mahus USA-le kunagi järele. |
Omnium koosneb neljast alast: 200 m lendstardist sõidust, 500 m paigaltstardist sõidust, kolme km individuaalsest jälitussõidust ja 10 km lõpufinišiga grupisõidust ehk scratch' ist. 200 m lendstardiga puutus Juul esmakordselt kokku ning aeg 14,167 andis eestlannale 12. koha. 500 m paigaltstardiga sõidus ei õnnestunud Juulil stardipukist väljumine ning aeg 44,733 tähendas 15. tulemust.
Kolme kilomeetri pikkust jälitussõitu sõitis Juul enda sünnipäeval. Tahtmine saada isiklik rekord kannustas eestlannat niivõrd, et pingutas alguses üle ning aeg 4.17,768 märkis protokollis 13. kohta. Kümne kilomeetri pikkuses grupisõidus toimus juba neutraalringil suurem kukkumine, kuid õnneks eestlanna pääses sellest ning tal õnnestus ka miinusringi vältida. Juuli sõnul võib 12. kohta nimetada õnnestumiseks.
Omniumi kokkuvõttes sai Juul 13. koha. Maailmameistriks krooniti uusmeremaalane Nicole Murray, kes edestas prantslannasid Marie Patouillet'd ja Heidi Gaugaini.
"Üldiselt oli keeruline pärast kolme aastat trekisõidust eemalolekut kohe tiitlivõistlustele starti minna," tõdes Juul. "Kahjuks madalama kategooria võistluseid sel aastal polnud ja viimase hetke harjutusvõimalused piirdusid paari trenniga Helsingi välitrekil, kus oli piiranguks sügisene niiske ilm. Sellise puuduliku ettevalmistuse tõttu ei saanud Pariisist väga kõrgeid tulemusi loota ja kui välja arvata jälitussõidu läbikukkumist, võib teistel aladel saavutatud tulemustele rahuldava hinde panna," ütles Juul. | Mari-Liis Juul teenis pararatturite trekisõidu MM-il omniumis 13. koha | https://sport.err.ee/1608763951/mari-liis-juul-teenis-pararatturite-trekisoidu-mm-il-omniumis-13-koha | 20.– 23. oktoobrini Prantsusmaal Pariisis kiirel Saint - Quentin - en - Yvelinesi velodroomil peetud pararatturite maailmameistrivõistlustel sai Mari-Liis Juul omniumis WC5 klassis 13. koha. |
Alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest Venemaal on mobiliseeritutel olnud võimalus abielluda ühepäevase etteteatamisega.
Tavaliselt on Venemaal tarvilik abiellumiseks registreeruda kuu aega ette enne abiellumise tseremooniat, vahendas Mediazona (Медиазона).
Mediazona analüüsis Vene abiellumisstatistikat ning jõudis järeldusele, et oktoobri keskpaigaks on Venemaal mobiliseeritud vähemalt 431 000 inimest, kuid tegelik arv võib ulatuda 492 000 inimeseni.
Власти уверяли, что на войну отправят не более 300 тысяч человек.
Наши подсчеты показывают, что по всей стране мобилизовали как минимум 492 тысячи мужчин. Выше всего доля мобилизованных на востоке России, ниже всего — в Москве https://t.co/BZSO2zEJqh
— Медиазона (@mediazzzona) October 24, 2022
Kiirabielude kasvu järgi kaudselt mobilisatsiooni määra tuvastamine toob välja ebaühtlaselt läbi viidud mobilisatsiooni Venemaal – riigi idaosas on mobiliseeritud enim mehi ning Moskva linnas kõige vähem.
Vene võimud teatasid mobilisatsiooni väljakuulutamisel, et riigis mobiliseeritakse kokku ligikaudu 300 000 meest.
Vene presidendi Vladimir Putini vastava seadluse (ukaasi) paragrahv, milles sisaldus väidetavalt mobiliseeritute arv, jäi salastatuks. Ülejäänud ukaasi tekst on leitav Vene presidendi administratsiooni kodulehelt.
Putin lubas, et "osaline mobilisatsioon" lõppeb oktoobri keskpaigaks ning eeldatavasti teatab Vene president peatselt, et 300 000 sõdurit on mobiliseeritud.
Samamoodi nagu Vene armee kaotused on tegelikult suuremad kui Vene kaitseministeerium on tunnistanud on tõenäoliselt suurem ka mobiliseeritute arv, hindab Mediazona. | Vene abielustatistika kohaselt on mobiliseeritud kuni 0,5 miljonit meest | https://www.err.ee/1608764041/vene-abielustatistika-kohaselt-on-mobiliseeritud-kuni-0-5-miljonit-meest | Vene sõltumatu opositsioonilise väljaande Mediazona analüüsi kohaselt on Venemaal mobiliseeritud vähemalt 431 000 inimest. Analüüs põhines kiirabielude sõlmimise statistikal. |
Iisrael ja Liibanon peaksid neljapäeval lõpuks sõlmima ametliku merepiiri kahe riigi vahel. Iisraeli peaminister Yair Lapid lubas, et peale merepiiri kokkulepet saab Iisraelist Euroopa suurim maagaasiga varustaja.
Lapid andis oma lubaduse kohtumisel Hollandi peaministri Mark Ruttega. Rutte on praegu visiidil Iisraelis.
Kohtumisel osalesid ka kahe riigi energeetikaministrid, kes arutasid võimalusi kahe riigi vahel energeetikakoostöö tugevdamiseks.
Iisrael ja Egiptus sõlmisid juunis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni juuresolekul kokkuleppe, mille järgi lubasid kaks riiki ühiselt tarnida Euroopasse veeldatud maagaasi.
Kokkuleppe järgi tarnib Iisrael mööda gaasitoru maagaasi Egiptusesse, kus see muundatakse veeldatud maagaasiks, mis tankerlaevadega saadetakse Euroopasse.
Peaminister Lapid rõhutas, et taastuvate, roheliste lahenduste leidmiseks keskpikas ja pikas plaanis on vaja teha koostööd, vahendas The Jerusalem Post.
Iisraelis on nädala pärast kavas parlamendivalimised.
Viimaste küsitlusuuringute kohaselt on suurima toetusega endise peaministri Benjamin Netanyahu erakond Likud, vahendas Haaretz.
Praegu pole veel selge kes võiksid uue Iisraeli valitsuse moodustada ning kas ja millisel määral järgmise valitsuse välispoliitiline suund võiks muutuda. | Lapid: Iisraelist saab varsti Euroopa suurim maagaasi tarnija | https://www.err.ee/1608764008/lapid-iisraelist-saab-varsti-euroopa-suurim-maagaasi-tarnija | Iisraeli peaminister Yair Lapid lubas oma Hollandi ametikaaslasele Mark Ruttele esmaspäeval, et Iisraelist saab peale Iisraeli-Liibanoni merepiiri kokkuleppe sõlmimist Euroopa suurim maagaasi tarnija. |
Avasõidu võitis Dominique Aegerter (Yamaha). Teise koha sai Raffaele De Rosa (Ducati) ning kolmandaks sõitis end Federico Caricasulo (Ducati).
"Sain stardist hästi minema, aga siis oli pisut nügimist Kawasaki-sõitjatega ja lisaks pidin Glenn Van Straaleni kukkumisest tingitud segaduse tõttu korraks hoogu maha laskma, mistõttu pudenesin avaringil kolm kohta tahapoole," ütles Soomer Msport.ee vahendusel. "Alustasin seejärel kohe liidrite tagaajamist, aga neile järgi jõudes olid rehvid juba liialt kulunud, et ettepoole edasi trügida," sõnas esimese sõidu kümnendana lõpetanud eestlane. "Sellest hoolimata on tunne hea, sest ratas liigub hästi ja ilma karpi jäämiseta olnuks viies koht reaalne eesmärk."
Pühapäeval toimunud teises sõidus kukkus Soomer kohe esimesel ringil koos Oliver Baylissiga (Ducati). Tasub mainida, et Bayliss on kolmekordse Superbike sarja maailmameistri Troy Baylissi poeg.
Teises sõidus võidutses samuti Aegerter. Caricasulo oli seekord teine ning kolmandaks sõitis end Lorenzo Baldassarri (Yamaha).
World SSP sarjas jätkab Aegerter kindla liidrina, olles kogunud 424 punkti. Teisel kohal on Baldassarri 352 punktiga. Soomer on 13. kohal 86 punktiga.
Hooaja lõpuni jääb veel sõita kaks etappi. | Soomer sai Argentina etapi avasõidus kümnenda koha | https://sport.err.ee/1608763981/soomer-sai-argentina-etapi-avasoidus-kumnenda-koha | Mootorrataste World Supersport (World SSP) sarjas toimus nädalavahetusel Argentinas San Juan Villicumi ringrajal kümnes etapp. Eestlane Hannes Soomer lõpetas avasõidu kümnendana, kuid teises sõidus kukkus Soomer esimesel ringil ning katkestas. |
31. oktoobrist 6. novembrini toimub Boltonis üle 500 000 euro suuruse auhinnarahaga snuukriturniir Champion of Champions, kuhu pääses võistlema 16 mängijat.
Allen alistas Põhja-Iirimaa lahtiste finaalis 9:4 hiinlase Zhou Yuelongi (WS 23.) ning teenis selle võiduga viimasena pääsme Boltonis toimuvale turniirile. Seitsmekordne maailmameister Ronnie O'Sullivan läheb eliitturniirile maailma esinumbrina. O'Sullivan on selle turniiri võitnud 2013., 2014. ja 2018. aastal.
Kolmekordne maailmameister Mark Williams, kes on mänginud ka Eesti parima snuukrimängija Andres Petrovi vastu, ei pääsenud turniirile.
Turniiril osalevad järgmised mängijad:
Judd Trump (Inglismaa, WS 3.)
Zhao Xintong (Hiina, WS 8.)
Neil Robertson (Austraalia, WS 2.)
Ronnie O'Sullivan (Inglismaa WS 1.)
Fan Zhengyi (Hiina, WS 37.)
John Higgins (Šotimaa, WS 5.)
Luca Brecel (Belgia, WS 11.)
Kyren Wilson (Inglismaa, WS 7.)
Hossein Vafaei (Iraan, WS 20.)
Joe Perry (Inglismaa, WS 30.)
Robert Milkins (Inglismaa, WS 27.)
Ryan Day (Wales, WS 16.)
Lee Walker (Wales)
Mark Allen (Põhja-Iirimaa, WS 9.)
Nutcharut Wongharuthai (Tai)
Mark Selby (Inglismaa, WS 4.) | Mark Allen teenis viimasena pääsme kopsaka auhinnarahaga eliitturniirile | https://sport.err.ee/1608763912/mark-allen-teenis-viimasena-paasme-kopsaka-auhinnarahaga-eliitturniirile | Pühapäeval, 23. oktoobril snuukris Põhja-Iirimaa lahtised võitnud Mark Allen (WS 9.) teenis viimasena koha Boltonis toimuvale 16 mängijaga eliitturniirile. |
Eelmise aasta detsembris lahkus Carrick ManU juurest mõni aeg pärast seda, kui Ole Gunnar Solskjaer peatreeneri kohalt vallandati.
41-aastane endine Inglismaa koondislane asendab Chris Wilderit, kes vallandati selle kuu alguses Middlesbrough peatreeneri kohalt.
"Middlesbrough oli esimene profiklubi, kus ma üheksa-aastase poisina mängisin, seega on väga eriline tunne siin peatreenerina tagasi olla," ütles Carrick.
"Annan endast kõik, et aidata meeskonda arendada ja klubi edasi viia ning fännidele heameelt valmistada. Ma ei jõua ära oodata, millal saan alustada," lisas Carrick.
Middlesbrough on meistrivõistlustel hädas olnud ja on 16 mängu järel edetabelis 21. kohal – ühe punkti võrra kõrgemal väljalangemistsoonist. Laupäeval mängitakse võõrsil Prestoniga.
Carrick tegi oma karjääri jooksul rohkem kui 700 klubikohtumist ning võitis Alex Fergusoni käe all Unitedis viis Premier League'i tiitlit ja korra ka Meistrite liiga. | Middlesbrough palkas uueks peatreeneriks endise Unitedi mängumehe | https://sport.err.ee/1608763939/middlesbrough-palkas-uueks-peatreeneriks-endise-unitedi-mangumehe | Inglismaa esiliigaklubi Middlesbrough palkas endale uueks peatreeneriks endise Manchester Unitedi mängumehe Michael Carricki. |
Välisminister Rinkevitši sõnul on lääneriigid olnud Ukraina abistamisel piisavalt tugevad, kuid probleemiks on relvaabi otsuste elluviimise kiirus.
Otsused sünnivad aeglasemalt kui muutused rindejoonel nõuavad.
Minister rõhutas, et Ukrainat ei tuleks aidata ainult sõjaliselt, vaid ka rahaliselt ning tuleb aidata Ukrainal talv üle elada, vahendas Läti Delfi.
Rinkevitši hinnangul on Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu hiljutised telefonikõned oma Briti, USA, Prantsuse ja Türgi ametikaaslastele võimalik ettevalmistus Vene Föderatsiooni provokatsioonide tegemiseks või katse viia lääneriikide avalikkuse tähelepanu eemale Vene rünnakutest Ukraina tsiviiltaristule.
Šoigu väitis kõnedes, et Ukraina valmistub kasutama nö räpast pommi, kus lõhkeaine hulgas radioaktiivset tuumamaterjali. USA, Prantsese ja Briti valitsused lükkasid antud väiteid ühisavalduses tagasi.
Läti kaitseminister rõhutas, et Läti jaoks on oluline saada riigi tsiviilkaitse süsteem korda. | Läti välisminister: Venemaal on piisavalt ressursse pikaks sõjaks | https://www.err.ee/1608763942/lati-valisminister-venemaal-on-piisavalt-ressursse-pikaks-sojaks | Läti välisminister Edgars Rinkēvičs hindas hommikuses intervjuus Läti Televisioonile, et Venemaal on piisavalt ressursse pidamaks Ukraina vastu sõda pikka aega. |
Eelmisel hooajal esindas Henry teist Euroliiga klubi Fenerbahcet. Pärast seda püüdles Henry NBA lepingu poole, kuid tal ei õnnestunud põhihooajaks Houston Rocketsi nimekirja pääseda ning klubi loobus temast oktoobris.
2019. aastal, kui Henry tuli Baskoniasse, oli ta üks silmapaistvamaid tagamängijaid. Hooajal 2020-2021 viskas ta ühes mängus keskmiselt 10,5 punkti, andis 7,3 resultatiivset söötu ja võttis 3,2 lauapalli.
2020. aastal võitis Henry Baskoniaga Hispaania korvpalli kõrgliiga. | Endine Baskonia mängumees taasliitus klubiga | https://sport.err.ee/1608763873/endine-baskonia-mangumees-taasliitus-klubiga | Eesti korvpallikoondislaste Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsari koduklubis Baskonias aastatel 2019-2021 mänginud tagamängija Pierria Henry taasliitus klubiga. |
Eesti esinduskoondise kapten Eduard Veltsman kommenteeris, et turniiri eesmärk sai saavutatud. "Meie eesmärk oli saada kolme parima hulka ning oleme oma saavutusega rahul. Tuleb küll tunnistada, et sel korral ei saanud me finaalis näidata oma parimat mängu ja Läti esindusvõistkond oli sel päeval erinevates mänguaspektides meist tugevam," sõnas Veltsman.
Finaalkohtumises oli vastaseks Läti esinduskoondis kapten Martins Truksansi juhtimisel. Kolmandas voorus võtsid lätlased kolm punkti, kuid finaalkohtumise tulemuse otsustas seitsmes voor, kus lätlased said viis punkti. Kohtumine lõppes lätlaste 9:3 võiduga.
Poolfinaalis oli Eesti koondise vastaseks tugev Saksamaa esindus ning Veltsmani meeskond alistas vastase tulemusega 6:5. Tasavägises veerandfinaalis alistasid eestlased 7:6 Rootsi meeskonna. Alagrupi mängud lõpetas Veltsmani meeskond kolme võidu ja ühe kaotusega.
Eesti meeste koondis võistles MK-etapil koosseisus: kapten Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Konstantin Dotsenko, Janis Kiziridi, Igor Dzenzeljuk. Kokku võistles kümme meeskonda.
Eesti kurlingu esinduskoondis valmistub eelseisvateks Euroopa meistrivõistlusteks, kus mängitakse B-divisjonis. Eesmärgiks on jõuda A-divisjoni ning selleks tuleb Eesti meeskonnal jõuda kahe parima hulka. Järgmiseks ettevalmistusturniiriks on kahe nädala pärast toimuv Praha MK-etapp. | Eesti kurlingumeeskond saavutas MK-etapil teise koha | https://sport.err.ee/1608763855/eesti-kurlingumeeskond-saavutas-mk-etapil-teise-koha | Eesti meeste kurlingu esinduskoondis saavutas Eduard Veltsmani juhtimisel Lätis toimunud maailmakarika etapil WCT Latvian International Challenger teise koha. |
Eesti rahvuskoondis, kes lõpetas septembris toimunud 2022. aasta EM-finaalturniiri 19. kohal ning tõusis FIBA Euroopa edetabelis 22. kohale, kuulub MM-valikmängude teises ringis ühte alagruppi Soome, Rootsi, Sloveenia ning esimesest ringist tuttavate Saksamaa ja Iisraeliga. Valikmängude teist ringi alustasid eestlased augusti lõpus, kui võõrsil tunnistati Sloveenia ning nende superstaari Luka Doncici 104:83 paremust ning koduväljakul kaotati Soome koondisele 68:76.
J-alagrupis kahe võidu ja kuue kaotusega kuuendal kohal paiknev Eesti koondis koguneb 7. novembril Tallinnas ning novembrikuu esimene valikmäng peetakse reedel, 11. novembril kell 19.00 Saku Suurhallis Rootsi vastu. Piletid mängule on saadaval Piletitaskus.
"Kõik mängud on koondise jaoks olulised. Maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumine pole võib-olla enam nii tõenäoline, aga koondis ei kogune väga tihti ning igal mängul on protsessis oluline roll. Me soovime oma kohta FIBA edetabelis parandada ning samuti on mõnel mängijal võimalus taas koondisega liituda või teha debüüt ning saada väga head mängud Soome ja Rootsiga," rääkis koondise peatreener Jukka Toijala eelseisvate mängude eel.
Eesti meeste korvpallikoondise kandidaadid:
Siim-Markus Post (Viimsi/Sportland)
Kasper Suurorg (Joventut Badalona)
Kristian Kullamäe (BC 7bet-Lietkabelis)
Märt Rosenthal (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Rain Veideman (Tallinna Kalev/Audentes)
Martin Paasoja (IR Reykjavik)
Mikk Jurkatamm (Nutribullet Treviso Basket)
Robin Kivi (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi)
Martin Dorbek (BC Kalev/Cramo)
Robert Valge (Pärnu Sadam)
Henri Drell (Windy City Bulls)
Artur Konontšuk (BC Kalev/Cramo)
Hendrik Eelmäe (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Hugo Toom (BC Kalev/Cramo)
Tanel Kurbas (BC Kalev/Cramo)
Sander Raieste (Cazoo Baskonia Vitoria-Gasteiz)
Siim-Sander Vene (Hapoel Jerusalem B.C.)
Mihkel Kirves (Pärnu Sadam)
Kregor Hermet (Start Lublin)
Kristjan Kitsing (BC Kalev/Cramo)
Rauno Nurger (Gipuzkoa Basket)
Matthias Tass (MKS Dabrowa Gornicza)
Maik-Kalev Kotsar (Cazoo Baskonia Vitoria-Gasteiz) | Selgusid 24 kandidaati Eesti korvpallikoondise MM-valikmängudeks | https://sport.err.ee/1608763849/selgusid-24-kandidaati-eesti-korvpallikoondise-mm-valikmangudeks | Eesti meeste korvpallikoondis peab novembris FIBA MM-valikmängude teises ringis kaks kohtumist, kui 11. novembril võõrustatakse Saku Suurhallis Rootsi koondist ning 14. novembril kohtutakse võõrsil Soomega. |
Kevadel Harkivist Tartusse elama kolinud kunstniku Anna Ryazanova jaoks oli Pärnitsa loole piltide tegemine esimene illustreerimiskogemus. Ukrainas töötas Ryazanova aastaid sisekujunduse alal, tegeledes freskode ja 3D-visualiseerimisega. Lasteraamatu "Mustikas ja maruline jooks" illustratsioonid valmisid akvarelltehnikas.
"Hakkasime küll lasteraamatut koos tegema, kuid võib öelda, et tänu Anna illustratsioonidele valmis hoopis väike kunstialbum. Lugu ise on lihtne ja napisõnaline, aga kunstnik on sellele lisanud hulgaliselt pisidetaile, mis võivad vaataja peas sootuks uue loo käivitada," kirjeldas Marge Pärnits.
Eestikeelse raamatu keeletoimetaja oli Mari Tuuling ja küljendaja Maarja Roosi. Lähinädalatel ilmub raamatust ukrainakeelne versioon, mis on mõeldud Eestis elavatele Ukraina lastele. Ukrainakeelse tõlke on teinud Alina Paas.
"Mustikas ja maruline jooks" on teine lugu koerast nimega Mustikas. Sarja esimene osa kannab nime "Must kass ja Mustikas" ning see ilmus 2020. aastal. | Eesti kirjaniku ja Ukraina kunstniku koostöös ilmus lasteraamat "Mustikas ja maruline jooks" | https://kultuur.err.ee/1608763822/eesti-kirjaniku-ja-ukraina-kunstniku-koostoos-ilmus-lasteraamat-mustikas-ja-maruline-jooks | Eesti kirjaniku Marge Pärnitsa ja Ukraina kunstniku Anna Ryazanova koostöös ilmus raamat "Mustikas ja maruline jooks", mis räägib loo ühe koera kodust ärajooksmisest ja sinna tagasijõudmisest. |
Konkursi komisjon hindab kavandeid kahes voorus. Kirjaliku vooru tulemuste põhjal kutsutakse idee autorid vestlusvooru, mis toimub 31. oktoobril.
Paide teatri ideekonkursi kavandeid hindab komisjon, kuhu kuuluvad etenduskunstide valdkonna asjatundjad ja Paide linna esindajad. Töid hindavad Kristiina Alliksaar, Hedi-Liis Toome, Priit Raud, Paul Piik, Eimar Veldre, Piret Moora, Anu Puusepp, Ründo Mülts ja Martha-Beryl Grauberg.
Paide Teatri praegune koosseis lõpetab tegevuse 2022. aasta lõpus, nende viimane lavastus "Oaas" esietendub 8. detsembril. | Paide teatri ideekonkursile laekus neli ideekavandit | https://kultuur.err.ee/1608763834/paide-teatri-ideekonkursile-laekus-neli-ideekavandit | Paide Muusika- ja Teatrimaja korraldatud avalikule konkursile Paide teatri idee ja elluviijate leidmiseks laekus tähtajaks neli ideekavandit. |
Külalised juhtisid kahe kolmandiku järel Allan Saare ja Anton Nekrassovi tabamustest 2:0, kuid otsustava perioodiga pöörasid nelja viimase aasta Eesti meistrid mängu enda kasuks, võites 3:2. Tartlaste väravad viskasid Otar Sakhokia, Maksims Širokovs (1+1) ja Harri Koll.
Välgu väravavaht Juri Bahturin tõrjus mängu jooksul 28 ning SK Viru Sputniku tagalat kaitsnud Sergei Andreev 50 vastaste pealeviset.
Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 10 (5), HC Panter 8 (4), Narva PSK 6 (5), HS Riga 6 (7), Välk 494 6 (6), HC Everest 4 (6), SK Viru Sputnik 0 (5).
Esmaspäeval kell 19.10 kohtuvad Riias Läti klubid HS Riga ja HK Kurbads. | Tiitlikaitsja Välk tuli kodujääl välja kaheväravalisest kaotusseisust | https://sport.err.ee/1608763747/tiitlikaitsja-valk-tuli-kodujaal-valja-kahevaravalisest-kaotusseisust | Eesti jäähoki meistriliigas tuli tiitlikaitsja Tartu Välk 494 Astri Arenal välja kaheväravalisest kaotusseisust ning alistas Kohtla-Järve SK Viru Sputniku tulemusega 3:2 (0:1, 0:1, 3:0). |
Rumeenia kaitseminister Vasile Dincu teatas esmaspäeval, et ei saa erimeelsuste tõttu Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega enam koostööd teha ja astub ametist tagasi.
Dincu ütles oktoobri alguses, et ainus viis rahu saavutamiseks Ukrainas on Ukraina rahvusvaheliste liitlaste rahuläbirääkimised Venemaaga, mille raames arutataks ka Ukraina julgeolekutagatisi, vahendas Reuters.
Rumeenia president Klaus Iohannis rõhutas seejärel, et rahuläbirääkimisi saavad pidada ainult ukrainlased ise, kuna nemad maksavad sõja eest enda verega, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Tollaseid kaitseministri kommentaare kritiseerisid nii Rumeenia president Iohannis kui ka Rumeenia valitsuskoalitsiooni juht. Dincu väitis hiljem, et tema kommentaarid võeti kontekstist välja.
Rumeenia on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige ning riigil on põhja- ja lõunaosas 650 kilomeetri pikkune piir Ukrainaga. Rumeenias paiknevad mitmed USA raketitõrjesüsteemid ning alates sellest aastast paikneb riigis püsiv NATO lahinggrupp.
Viimase kaheksa kuu jooksul on läbi Rumeenia Euroopasse edasi põgenenud 2,65 miljonit ukrainlast. | Rumeenia kaitseminister pidi Ukraina kommentaaride tõttu tagasi astuma | https://www.err.ee/1608763804/rumeenia-kaitseminister-pidi-ukraina-kommentaaride-tottu-tagasi-astuma | Esmaspäeval teatas ametist tagasiastumisest Rumeenia kaitseminister Vasile Dincu, kes enda sõnul ei suuda enam Rumeenia presidendiga koostööd teha. Ministrit on mitu nädalat tema Ukrainas toimuva sõja kommentaaride tõttu survestatud. |
Esikolmikusse mahtus ka animakomöödia "Hullud käpad: Legend Hankist" ("Paws of Fury: The Legend of Hank"), mis kogus 2777 vaatajat (kokku 11 958 vaatajat).
Edetabelisse jõudsid veel õudusfilm "Naeratus" ("Smile"), mida vaadati 2564 korda (kokku 18 954 vaatamist), komöödia "Mõrv teatris" ("See How They Run"), mis kogus avapäevade jooksul 1533 vaatajat, dokumentaalfilm "Tammepuu südames" ("Le chêne"), mida käidi avapäevadel vaatamas 1480 korda ja õudusfilm "Halloween lõpeb" Jamie Lee Curtisega peaosas, mis tõi kinno 1368 külastajat (kokku 6118 külastust). | Ove Mustingu "Kalev" on kogunud üle 89 000 kinokülastuse | https://kultuur.err.ee/1608763753/ove-mustingu-kalev-on-kogunud-ule-89-000-kinokulastuse | Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli seiklusmärul "Must Adam" ("Black Adam"), mida käis avapäevadel vaatamas 9568 inimest. Möödunud nädala populaarseimat filmi, Ove Mustingu "Kalevit" käis nädalavahetusel vaatamas 6086 kinosõpra ja kokku on see nüüdseks kogunud 89 075 külastust. |
Selle aasta 1. septembril alustas terviseamet riikliku järelevalvemenetluse Tallinna Kiirabi kohta seoses laekunud kaebusega, milles heideti kiirabipidajale ette kiirabikaardil nõuetele mittevastavate väljasõiduaegade korrigeerimist.
Terviseameti Põhja regionaalosakond tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et 57 kiirabikaardist on 26 juhul kiirabibrigaadid ületanud vabariigi valitsuse määruse nr 119 lisas 1 kehtestatud kiirabibrigaadi väljasõidukutsele reageerimise aega.
"Kuuel juhul esines kiirabikaartidel vastuolu häirekeskusest automaatselt päritud ja kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatud väljasõidu kellaaegade vahel. Ühtlasi ei saa ameti hinnangul tekkida sellist olukorda, kus kiirabiauto tegelik liikuma hakkamise kellaaeg on hilisem kui kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatud aeg," ütles terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.
Pruudeli sõnul leiab terviseamet, et õigeaegse abi viibimine võib seada ohtu abivajaja elu ja tervise ning riikliku järelevalvemenetluse eesmärk on kõige paremini saavutatav ettekirjutuse koostamisega.
Ettekirjutusega kohustab terviseamet Tallinna Kiirabi tagama, et kiirabibrigaad sõidab häirekeskuselt väljakutse korralduse saamisel välja viivitamata, kuid mitte hiljem kui vabariigi valitsuse määruse nr 119 lisas 1 kehtestatud aja jooksul.
Samuti kohustab terviseamet Tallinna Kiirabi kiirabikaartide vormistamisel tagama sisestatud andmete korrektsus ja õigsus ning järgima kiirabikaartide täitmisel infosüsteemide standardeid.
"Ettekirjutuse saaja võib esitada kirjaliku vaide terviseameti peadirektorile 30 päeva jooksul. Vaide esitamine ei vabasta vaide esitajat ettekirjutuse täitmise kohustusest," lisas Pruudel.
Seadusega kehtestatud normid nõuavad, et brigaad peab teate saamise järel startima ühe kuni 10 minuti jooksul, sõltuvalt väljakutse prioriteedist. Kõige kõrgema astme ehk delta väljakutsele, näiteks südame seiskumise puhul, tuleb startida ühe minutiga.
Tallinna Kiirabi juht: kohest väljasõitu aeglustas koroonavastase kaitsevarustuse selgapanek
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ütles ERR-ile, kavatseb terviseameti ettekirjutuse vaidlustada.
"See puudutas siis 2021. aastal tehtud 26 väljakutset. Ja terviseameti etteheide on see, et ei sõidetud ühe minutiga välja nagu oleks nende arvates pidanud. Meie käest ka küsiti, et miks me välja ei sõitnud. Peamiselt oli see siis seotud sellega, et oli tegemist epideemia tippajaga ja meie kasutasime sel ajal kaitsevarustust, mille selgapanek mõne sekundiga ei ole lihtsalt võimalik. Aga terviseamet oma viimases dokumendis seda väga ei arvestanud, mistõttu me oleme otsustanud selle ettekirjutuse vaidlustada," sõnas Adlas.
Adlas märkis, et kiirabi oma tegevusega kindlasti kellegi elu ja tervist ohtu ei pannud.
"No päris kindlasti mitte. Meie peamine ja ainuke eesmärk ongi abivajajatele kiirelt appi jõuda. Ja kui me vaatame seda kasvõi kontekstis epideemia periood, mis aastal 2021 oli, siis sellel aastal meie töötajad oma vabast ajast puhkepäevade ja puhkuste arvelt tegid kokku ligi 27 000 ületundi selleks, et abivajajaid ja seda tohutut koormust ära teenindada. Me praegu pigem tunneme natukene ennast sellest seisukohast puudutatuna, et kiirabi töötajad oma tööga kedagi oleks ohtu pannud, pigem vastupidi. Meie peamine ülesanne ongi inimesi võimalikult kiiresti aidata ja see ongi meie tegevuse ainuke mõte," rääkis Adlas.
ERR küsis Adlaselt selgitust ka selle kohta, miks kuuel juhul kiirabibrigaadi juhid sisestasid kiirabikaardile käsitsi sisuliselt ebaõigeid väljasõidu kellaaegasid.
"Ühel juhul meil õnnestus tuvastada, et töötaja oli unustanud oma väljasõidu registreerida ja ülejäänud viiel juhul oli juba nii palju ajast möödas, et töötajad ei suutnud määratleda, mis aasta tagasi see põhjus oli, et neid sissekandeid pidi parandama," vastas Adlas. | Terviseamet tuvastas Tallinna Kiirabi töös rikkumisi | https://www.err.ee/1608763063/terviseamet-tuvastas-tallinna-kiirabi-toos-rikkumisi | Terviseamet tuvastas riikliku järelevalvemenetluse käigus, et Tallinna Kiirabi on ületanud õigusaktiga kehtestatud kiirabibrigaadi väljasõidu aegu ning samuti esines juhtumeid, kus kiirabibrigaadi juhid sisestasid kiirabikaardile käsitsi sisuliselt ebaõigeid väljasõidu kellaaegasid. Rikkumiste tõttu tegi terviseamet kiirabile ettekirjutuse, mille Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas lubas vaidlustada. |
Eelmise aasta põuasel juunil, kui inimesed valutasid südant eesaia närbuva muru ja tagaaia kärbuvate marjapõõsaste pärast, löödi Viimsi veetarbimise rekord. Ööpäevas kasutati ära 5266 kuupmeetrit joogivett. Sellest vaid pisut kõrgemal on kohaliku veevõrgu absoluutne võimekus.
Väiksema osa oma veest saavad viimsilased Tallinna veevõrguga loodud ühendusest. Suurem osa tuleb põhjaveest, kuid selle kasutamisel on AS-i Viimsi Vesi juhi Raul Vanema sõnul kindel piir.
"Mingil hetkel, kui see intensiivsus veelgi suureneb, on oht, et merevesi hakkab tungima põhjaveekihtidesse," selgitas Vanem. "Mis tähendab seda, et vee töötlemine muutub kallimaks ja mingil hetkel võib see muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks."
Inimeste mõistusele kutsumine aitab hooajalist kastmist pisut piirata. Aga surve Viimsi veevärgile kasvab tegelikult ka aastate lõikes. Hiljuti valminud uuringu järgi lubavad Viimsis kehtestatud detailplaneeringud rajada veel 1836 eramaja või korterit. Arvutuslikult tähendaks see, et praegusele 22 000 elanikule lisanduks veel üle 5000 elaniku.
"Viimasel kolmel aastal on hakatud neid detailplaneeringuid ka plahvatuslikult realiseerima," märkis Vanem. See tähendab, et peagi võib valla rahvaarv jõuda sinna, kus see seniste plaanide järgi pidi olema 2030. aastal.
Veeressursi kasvatamine muutub üha kallimaks
Niisiis võttis vee-ettevõte juba läinud aasta suvel vastu otsuse, et uutele elamuehituseks mõeldud detailplaneeringutele nad tehnilisi tingimusi ei väljasta. Teiste sõnadega, kui keegi ostab Viimsis krundi, mille kohta elumaja lubavat detailplaneeringut pole, peab ta arvestama, et lähiajal seal koppa maasse lüüa ei saa.
Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul pole siiski ette näha, et kõik kasutamata ehitusõigused lähiaastatel tarvitusele võetakse. "Ja kui me räägime veeressursist, siis me pidevalt teeme jõupingutusi, et veeressurssi juurde saada. Ehk homme seda, et veeressurss otsa saab, juhtuda ei või," kinnitas Lemetti.
Raul Vanem lisas, et tuleva aasta aprillis võiks valmis saada ka teine ühendus Tallinna veevärgiga. Kui see lisaks tuleb, on veel planeeringutesse joonistatud elamud veevarustusega kaetud. Järgmine küsimus on, kas planeerida ka kolmas ühendus.
"Siin nüüd ongi vaja koostöös vallaga leida vastused. Lisanduvad mahud on oluliselt kallimate investeeringutega, kui need, mis me oleme tänaseks rajanud. Ja lisaks sellele ei tea me ka täpselt seda, kui suureks valla rahvaarv kasvab," märkis Vanem, kelle sõnul peaks sellele küsimusele vastama valla üldplaneering. Üldplaneeringu aruteludel on kõlama jäänud, et Viimsi rahvaarv võiks kerkida kuni 30 000 inimeseni.
Illar Lemetti Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Vallavanem: areng pole pelgalt inimeste lisandumine
Siiski, pisut mänguruumi on ka juba kinniplaneeritud veeressursis. Illar Lemetti sõnul vaadatakse kehtestatud detailplaneeringud üle, et näha, milliseid on hakatud ellu viima ja millised saavad teoks suure tõenäosusega.
"Selliseid planeeringuid, mida ei ole aastaid või isegi aastakümneid ellu viidud, on kuskil kahekümne ringis. Ja nende puhul me hakkame ka kaaluma ja eks ka omanikega arutama, kas neid planeeringuid on kavas ellu viia või mitte," rääkis Lemetti. "Ja võib-olla siis nende puhul ühel hetkel jõuame ka selleni, et räägime võimalikust kehtetuks tunnistamisest."
See kõik võtab Lemetti sõnul aega ja on seotud üldplaneeringu aruteludega. Et veeressursi nappus valla arengut piiraks, seda Lemetti ei usu. Ta kordab, et inimesi tuleb valda juurde juba kehtestatud planeeringute toel.
"Aga ma arvan, et arengu all me ei peaks käsitlema mitte seda, kas elanikke juurde tuleb, vaid pigem sisulisi küsimusi. Et tagada kõigile olemasolevatele elanikele väga hea elukeskkond. See on, ma arvan, sõnale "areng" selline sisulisem lähenemine," ütles Lemetti. | Viimsi näitab veenappusele viidates uutele elamuplaneeringutele punast tuld | https://www.err.ee/1608763786/viimsi-naitab-veenappusele-viidates-uutele-elamuplaneeringutele-punast-tuld | Vähesed veevarud ei luba Viimsis teha ühtegi uut elamuehituseks mõeldud detailplaneeringut. Ühtlasi kaalub vald osa planeeringute kehtetuks tunnistamist. |
JK Tabasalu naiskond võõrustas eelviimases voorus valitsevat meistrit FC Florat. Kaks vooru enne hooaja lõppu oli Tabasalul lootust tõusta ka kolmandaks, kuid selleks oleks vaja olnud Flora alistada, kirjutab jalgpall.ee.
Külalised asusid kohtumist juhtima üheksandal minutil, kui nurgalöögist tulnud palli lõi peaga võrku Kristina Teern. Tabasalu viigistas 46. minutil, kui tabamuse sai kirja Anette Salei. Ühtlasi oli see esimeseks väravaks, mis Tabasalul on õnnestunud tänavu Flora võrku lüüa. Sellele oli Floral siiski kiire vastus olemas, kui taaskord oli täpne Teern. Kohtumise viimane värav sündis 73. minutil, kui Mari Liis Lillemäe tsenderdus leidis tee võrku ja kindlustas Florale 3:1 võidu. Flora võit tähendas ühtlasi ka seda, et Tabasalu ei saa enam püüda kolmandal kohal olevat Tallinna Kalevit, kes jääb viie punkti kaugusele.
Reedel toimunud vooru esimeses mängus õnnestus Pärnu Vaprusel võõrsil alistada Põlva Lootos 5:3. Kuigi 10. minutil jäädi Kärt Hüdsi väravast kaotusseisu, siis avapoolajal pööras Vaprus ikkagi seisu enda kasuks ja läks vaheajapausile 4:1 eduseisus. Teise kolmveerandtunni jooksul sai Lootos küll kirja kaks väravat, ent 86. minutil pani mängule punkti Gerli Israel, kes kohtumise resultatiivseimana tegi kübaratriki.
Suure võiduga väljus eelviimasest voorust juba varasemalt hõbemedalid kindlustanud Saku Sporting, kes alistas oma lähima konkurendi Tallinna Kalevi lausa 7:0. Resultatiivsed olid Katriin Saulus ja Riin Satsi, ent viis väravat sai kirja Emma Treiberg, kes tegi sellega suure sammu väravaküttide esikoha suunas. Üks voor enne hooaja lõppu edestab ta nüüd Flora mängijat Lisette Tammikut nelja tabamusega. Viimases voorus on vastamisi just Flora ja Sportingu naiskonnad.
Tartu Tammeka naiskond teenis oma tänavuse hooaja suurima võidu, kui koduväljakul oldi Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonnast üle 11:0. Enim väravaid sai enda nimele 16aastane Aleksandra Orlova, kes sahistas vastaste võrku lausa neljal korral. Kübaratriki tegi aasta lõpus 17. sünnipäeva tähistav Marie Kiivit. Lisaks oli kahel korral resultatiivne Renate-Ly Mehevets ning jala said valgeks Eva-Maria Niit ja Wanda Prost.
Naiste meistriliiga viimase vooru kohtumised ootavad ees selle nädala lõpus. Reedel on kell 20 vastamisi Tartu Tammeka ja Põlva Lootos. Laupäeval, 29. oktoobril kohtuvad kell 12.30 JK Tabasalu ja Tallinna Kalev. Pühapäeval tõmmatakse hooajale joon alla, kui kell 12 võõrustab Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond Pärnu Vaprust. Kell 12 saab Sportland Arenal avavile ka Soccernet TV mäng, kus FC Flora kohtub Saku Sportinguga ning mängu järel antakse Florale üle ka meistrikarikas. | Tammeka naiskond lõi kahekohalise arvu väravaid, suur võit ka Sakule | https://sport.err.ee/1608763660/tammeka-naiskond-loi-kahekohalise-arvu-varavaid-suur-voit-ka-sakule | Naiste jalgpalli meistriliiga eelviimases voorus teenisid kolm punkti Tallinna Flora ja Pärnu Vaprus. Suureskoorilised võidud said kirja Saku Sporting ja Tartu Tammeka. Ühtlasi sai selgeks, et Tallinna Kalev teenib tänavu kolmanda koha. |
Laupäevasel kõrvitsapeol saab loomaaias uurida, kui suure koguse kõrvitsaid jõuavad sealsed loomad ära süüa, lahendada lustlikku ristsõnamängu ja koguda uusi teadmisi loomariigi kohta. Loomaaia fuajees on võimalik uudistada ka Tallinna botaanikaaia väljapanekut "Põnev ja värviline sügisand – kõrvits", mis tutvustab Eesti aedades kasvavaid kõrvitsaliike.
Tallinna loomaaia söödaköögi juhataja Jelena Motorenko sõnul on sel aastal annetatud kõrvitsate kogus olnud pigem tagasihoidlik, kuid koolid ja lasteaiad on loomadele saatnud see-eest väga palju teisi aedvilju. Toodud on õunu, kaalikaid, porgandeid, aga ka kapsaid ja kartuleid.
"Sügis on olnud väga hea õuna-aasta, paljudes aedades on õunu üle. Täielik õunauputus! Oktoobrikuu alguseks olime juba üle 3 tonni õunu salve kogunud ning see on piisav kogus loomadele maiustamiseks. Kuna õunad säilivad kvaliteetsena vaid lühikest aega, siis kahjuks pidime nende vastuvõtmist ka piirama", tõdes Motorenko.
Aiapidajad teatasid, et tänavu ei ole olnud suurt kõrvitsasaaki. Samas kinnitasid nemadki, et kampaanias osalenud õppeasutused ja head inimesed on loomaaia loomadele väga usinalt söögipoolist toonud. Kokku on loomaaeda laekunud juba ligi 10 tonni aed- ja köögivilju.
Kõrvitsate ja köögiviljade kogumiskampaaniaga liitus sel sügisel 50 kooli ja lasteaeda. Osavõtjaid oli igast Eestimaa nurgast, kuid märkimisväärselt suur osavõtt oli just Tallinnast ja Harjumaalt, kus oma panuse andisid 35 õppeasutust.
Kampaania eesmärk on koguda loomadele söögiks aiasaadusi, sest loomaaial jääb enda kasvatatud köögiviljadest kahjuks vajaka. Loomadele saab aiasaadusi viia loomaaia lahtiolekuaegadel kuni 29. oktoobrini. | Laupäeval toimub Tallinna loomaaias kõrvitsapidu | https://menu.err.ee/1608763693/laupaeval-toimub-tallinna-loomaaias-korvitsapidu | Laupäeval, 29. oktoobril paneb loomaaed sügisesele kõrvitsate ja köögiviljade kogumiskampaaniale punkti kõrvitsapeoga. |
Süüria riikliku meedia teatel oli kahe plahvatuse põhjus Iisraeli õhujõudude rünnak.
Juhul kui rünnakud saavad kinnitust, on tegu haruldase päevasel ajal tehtud õhulöögiga.
Enamik Süüriale tehtud rünnakuid, mida seostatakse Iisraeliga, on olnud ööpimeduses.
Iisraeli relvajõud pole plahvatusi kommenteerinud, vahendas Reuters.
Iisraeli sõjavägi on aastaid rünnanud Süürias Iraaniga seotud mässulisi ja nende rajatisi.
Iraan on Süüria kodusõjas toetanud president Bashar al-Assadi vägesid sestsaadik, kui Süüria kodusõda 2011. aastal algas.
Paar päeva tagasi toimusid Damaskuse ja al-Dimasi lennujaama lähistel samuti õhurünnakud, mida seostatakse Iisraeliga.
Tollal teatas Vene kaitseministeerium, et õhurünnakutes hävis Süüria relvajõududele kuuluv YLC-6M radarijaam, vahendas The Jerusalem Post.
Eraldiseisvalt kinnitasid Iisraeli ametiisikud, et Iisrael on hävitanud 90 protsenti Iraani sõjalisest operatsioonist Süürias, vahendas The Jerusalem Post.
Allikate kinnitusel töötab Süürias edukalt siiani Venemaa ja Iisraeli vahel kokku lepitud konfliktide vältimise mehhanism. | Iisrael tegi väidetavalt õhurünnaku Süüria pealinnale Damaskusele | https://www.err.ee/1608763717/iisrael-tegi-vaidetavalt-ohurunnaku-suuria-pealinnale-damaskusele | Reutersi teatel oli esmaspäeval Süüria pealinnas Damaskuses kuulda kaht valju plahvatust. The Jerusalem Posti sõnul tegu tõenäoliselt Iisraeli õhuvägi Süüriale haruldase päevase õhurünnaku. Enamik Iisraeli rünnakuid tehakse tavaliselt ööpimeduses. |
Raamatus räägitakse lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste, transsooliste ja ennast sooliselt mitte-binaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist.
Muuhulgas on raamatus juttu sellest, millal homoseksuaalsete meeste üle Eestis esmakordselt kohut mõisteti, kuidas nimetati transinimesi 100 aastat tagasi ja kus lesbid ja geid omavahel enne teist maailmasõda Tallinnas kohtusid. Samuti kirjutatakse sellest, millal jõudis LGBT+ aktivism Eestisse ja kuidas jõuti tänapäevase soolise ülemineku menetluseni 1990. aastatel.
Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Peatükid on kirjutanud Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Bart Pushaw, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu illustreeris Jaanus Samma ja kujundas Stuudio Stuudio. Raamatu annab välja Eesti LGBT Ühing.
Vabamus toimuval raamatuesitlusel toimub arutelu raamatu toimetajate Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga. Vestlust juhib Elo-Hanna Seljamaa ning arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde. | Eesti LGBT+ ajalugu pandi kaante vahele | https://kultuur.err.ee/1608763702/eesti-lgbt-ajalugu-pandi-kaante-vahele | 27. oktoobril esitletakse Vabamus Eesti LGBT+ kogukonna ajalugu koondavat raamatut "Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist". |
Parima tulemuse tõi Riia EK-etapilt noor judoka Valeria Ušanova, kes maadles kehakaalus kuni 70 kilo. Loosi tahtel oli Ušanova esimeses ringis vaba ning astus võistlustulle poolfinaalis, kus tema vastaseks oli soomlanna Isla Erkkila. Kohtumine lõppes Ušanova kindla võiduga ning finaalkohtumises läks Eesti judoka vastamisi leeduka Marta Navickaitega. Finaalis võitis Ušanova ipponiga, mis tõi talle EK-etapi võidu.
Pronksmedalid tõid koju judokad Saad Dikajev, Kabriel Kirna ja Emma-Melis Aktasel.
Saad Dikajev maadles kehakaalus kuni 73 kilogrammi ja võitis esimeses kohtumises lätlast Markuss Pomaskovsi, kuid kaotas järgmises ringis ukrainlasele Taras Nielzievile. Dikajev liikus edasi lohutusringi, alistades seal soomlase Kristofer Pertelsoni ja eestlase Christian-Marcus Kasesalu. Pronksimatšis läks Dikajev vastamisi ukrainlase Anton Klõmenkoga, kellele ta viskas kümne sekundiga ipponi ja saavutas kolmanda koha.
Raskekaalus maadelnud Kabriel Kirna oli esimeses ringis vaba. Seejärel võitis ta ukrainlast Mõkõta Tulskõhhi. Kirna maadlus jätkus poolfinaalis, kus ta kaotas leedukale Denis Maksimovile, kuid liikus edasi lohutusringi. Pronksimatšis alistas ta ukrainlase Davõd Salhalovi ning Kirna tulemuseks on kolmas koht.
Emma-Melis Aktas maadles raskekaalus ning esimeses matšis alistas ta Leedu judoka Rugile Stasiulyte. Seejärel pidi Aktas tunnistama Poola judoka Zuzanna Banaszewska paremust ning sai samuti kolmanda koha.
Jakob Vares maadles kehakaalus kuni 90 kilo ja pidi sel korral leppima EK-etapi viienda kohaga. Viienda kohaga lõpetas võistluse ka 81 kilo kategoorias maadelnud Artur Türna.
Kehakaalus 73 kilo maadelnud Christian-Marcus Kasesalu saavutas seitsmenda koha ning samas kehakaalus võidelnud Karl Saare tulemuseks on EK-etapi üheksas koht. Kehakaalus kuni 90 kilogrammi maadelnud Oliver Holtsmeieri tulemuseks on seitsmes koht. Noor judoka Peter Clark sai kehakaalus kuni 60 kilogrammi üheksanda koha. | Noored Eesti judokad võitsid Euroopa karikaetapil kulla ja kolm pronksi | https://sport.err.ee/1608763696/noored-eesti-judokad-voitsid-euroopa-karikaetapil-kulla-ja-kolm-pronksi | Eesti noored judosportlased tõid nädalavahetusel Riias toimunud kadettide Euroopa karikaetapilt ühe kuldmedali ja kolm pronksmedalit. |
2022. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis 900 000 eurot. 2021. aastal laekus samuti reservi 900 000 eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis, selgub rahandusministeeriumi aruandest.
Kolmanda kvartali lõpu seisuga on reservi raha investeeritud peamiselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, mis moodustab 69,9 protsenti paigutuste struktuurist. 27,9 protsenti on paigutatud krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki ja 2,2 protsenti ettevõtete võlakirjadesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustasid 19,5 protsendiga Belgia, 17,6 protsendiga Bpifrance Financement'i ja 12,4 protsendiga Prantsusmaa võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7 protsenti ja kontojääk 0,3 protsenti.
Euroala võlakirjade tootlused kolmandas kvartalis oluliselt tõusid, seda peamiselt baasintressimäärade kergitamise tõttu. Kui juulis majanduslanguse kartuses võlakirjade hinnad tõusid, siis augustis ja septembris need langesid.
Reservi kolmanda kvartali tulusus oli -2,81 protsenti ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -2,15 protsenti.
1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi saab kasutada riigikogu heakskiidul kriisiolukordade leevendamiseks. Reservi loomisel oli selle maht 701,6 miljonit krooni ehk 44,8 miljonit eurot. Reservi on kasutatud näiteks pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks ja 2009. aasta majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
2020. aasta aprillis andis riigikogu loa kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult eriolukorra tõttu tekkinud majandusliku kahju leevendamiseks.
Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud raha ja muud seaduses sätestatud vahendid. | Stabiliseerimisreservi maht vähenes kvartaliga kolme miljoni euro võrra | https://www.err.ee/1608763651/stabiliseerimisreservi-maht-vahenes-kvartaliga-kolme-miljoni-euro-vorra | Eesti kriisiolukordades kasutamiseks mõeldud stabiliseerimisreservi maht kahanes teise kvartali lõpuga võrreldes kolme miljoni euro võrra, septembri lõpus oli reservi maht 423,3 miljonit eurot. |
Robert Täht ja tema koduklubi Sao Jose Farma Conde alustasid Brasiilia kõrgliigat 3:2 (16:25, 30:28, 23:25, 25:21, 15:12) võiduga Volei Renata meeskonna vastu. Algkoosseisu kuulunud ja neli geimi kaasa teinud Täht tõi avamängus 10 punkti (-2).
Esimesed liigamängud peeti nädalavahetusel Prantsusmaa naiste kõrgliigas, kus teevad sel hooajal kaasa Kertu Laak (RC Cannes) ja Karolina Kibbermann (Marcq En Baroeul). Laak tegi avamängus mängu MVP väärilise etteaste, aidates Cannes´i 3:0 (25/17 25/19 25/17) võiduni St-Raphaeli vastu. Laagi arvele jäi 17 punkti (+10). Kibbermann ja tema koduklubi kaotasid 1:3 (25/17 22/25 27/25 25/21) Pays d'Aix Venelles´le, Kibbermann ei mänginud. Võidu teenis ka rahvusnaiskonna peatreener Alessandro Orefice, kelle juhendatav Pariisi St-Cloud alistas 3:1 (16/25 25/23 25/22 25/23) Nancy Vandoeuvre´i.
Naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley 3:0 (25:14, 25:7, 25:13) võidu Institud Federal de Volley-Balli üle ja on A-grupi tabelis 7 punktiga neljandad.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete tunnistama Toulouse´i 3:2 (22/25 25/17 25/18 21/25 15/11) paremust. Kreek tegi korraliku esituse, tuues 13 punkti (+9). Tabelis on Sete 5 punktiga 10. kohal.
Samuti peeti esimesed kohtumised Itaalia naiste esiliigas, kus mängivad mitmed koondislased. Kristiine Miilen ja Olbia Hermaea naiskond said 3:0 (25-16; 25-23; 25-19) jagu Club Italiast, Miilenilt 10 punkti. 3:0 (25-23, 25-17, 25-22) võiduga alustasid hooaega ka õed Liis ja Kadi Kullerkann, aidates oma tööandja Cremona Esperial alistada Vollei Offanengo. Kadi tõi 13 ja Liis 8 punkti. Eliise Hollas ja tema koduklubi San´t Elia said 3:0 (25:22, 26:24, 25:16) jagu Roma Volley Clubist, Hollaselt 9 punkti. Silvia Pertensi tööandja Akademia Messina pidi aga tunnistama Soverato naiskonna 3:2 (25-19, 22-25, 26-28, 25-12, 15-10) paremust. Pertens kerkis 18 punktiga oma naiskonna parimaks.
Itaalia meeste esiliigas sai Valentin Kordase koduklubi Motta di Livenza 0:3 (18:25, 22:25, 22:25) kaotuse Porto Virolt ja 2:3 (22:25, 25:21, 22:25, 25:21, 13:15) kaotuse Ravennalt. Kordas oli esimeses mängus 16 punktiga (+12) oma meeskonna parim, teises tõi samuti parimana 23 punkti (+13). Tabelis asub Kordase tööandja 2 punktiga 14. kohal.
Startis ka Küprose meeste meistriliiga, kus lööb sel hooajal kaasa neli eestlast. Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos alistas avakohtumises 3:1 (25/20 21/25 25/23 25/22) Paralimnou meeskonna. Pafiakose ridades mängivad ka sidemängija Aleksander Eerma ja nurgaründaja Kristo Kollo. Kollo arvele jäi 9 punkti (-1), Eerma tõi lisaks meeskonna rünnakute juhtimisele ka 6 punkti (+5). Markus Uuskari tööandja Nikosia Apoel alustab liigat täna õhtul.
Belgia meistriliigas alistas Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard 3:0 (25:15, 25:16, 25:19) Acheli. Treialilt 8 punkti (+7), Vanker tõi lisaks mängu juhtimisele ka 1 punkti. Märt Tammearu tõi 13 punkti (+11) ning aitas Roeselare Knacki 3:0 (25/22 25/17 25/16) võiduni Leuveni Haasrode vastu. Roeselare on 5 punktiga liigas esimene, Maaseikil on teisena samuti 5 silma. Alex Saaremaa koduklubi Aalsti Lindemans hoiab 3 punktiga viiendat kohta.
Saksamaa kõrgliigas pidid Albert Hurt ja Herrschingi meeskond tunnistama endise Eesti koondise peatreeneri Cedric Enardi juhendatava Berliini Recycling Volleyse 3:0 (25:22, 25:15, 25:21) üleolekut. Hurt panustas 8 punkti (-3). Tabelis on eestlase koduklubi 6 punktiga neljas.
Poola esiliigas aitas Renee Teppan MKS Bedzini järjekordse võiduni, kui 3:0 (25:17, 25:17, 25:23) alistati Wrzesnia Krispol. Teppan panustas võitu ühe geimiga 3 silma (2). Tabelis on Bedzin 16 punktiga esimene.
Tšehhis peeti mitme vooru mängud. Silver Maar ja Libereci Dukla said esimeses mängus kirja 3:0 (27:25, 25:23, 25:22) võidu Brno üle. Maar kuulus meeskonna algkoosseisu, tema vastuvõtuprotsent oli 55). Seejärel sai Liberec kirja 3:0 (25/21 25/21 25/23) võidu Odolena Voda üle ning 3:0 (25/14 25/20 25/20) võidu Pribrami vastu. Maari vastuvõtt oli neis mängudes vastavalt 38% ja 78%. Martti Juhkami koduklubi CEZ Karlovarsko pidas ühe mängu, saades 3:2 (28/26 21/25 25/20 18/25 15/13) jagu Budejovicest. Juhkami sekkus episoodiliselt servima ja skoori ei teinud. Tabelis asub Liberec 21 silmaga liidrikohal, Karlovarsko on 19 punktiga kohe nende kannul.
Kevin Saar tõi Türgi kõrgliigas Altkema meeskonna 3:0 (25/21 25/20 25/20) võidumängus Hekimoglu Global Connecti vastu 9 punkti (+1). Tabelis on Altkema 7 punktiga üheksandal real.
Rumeenias kaotas Keith Puparti tööandja Zalau 1:3 (21/25 25/20 20/25 23/25) Galati Arcadale. Pupartilt 5 punkti (+2). Robert Viiber ja Craiova said kirja 3:0 (25/11 25/16 25/16) võidu Suceava meeskonna vastu, Viiber tegi kaasa kaks esimest geimi. Liigatabelis on Craiova 7 silmaga teisel ja Zalau 4 punktiga seitsmes.
Austria meistriliigas kohtusid omavahel Mihkel Varblase ja Stefan Kaibaldi tööandjad Innsbrucki Hypo Tirol ja Zadruga Aich/Dob ning 3:0 (25:23, 25:14, 25:22) jäi peale Varblase koduklubi. Varblase arvele jäi 5 punkti (+0), Kaibald tõi Aich/Dobile kahe geimiga 6 punkti (+0). Tabelis on Hypo Tirol 11 silmaga teine ja Aich/Dob 6 punktiga kuues.
Soome meeste kõrgliigas kaotas Karli Alliku tööandja Sastamala Valepa 2:3 (25/16 15/25 22/25 25/12 13/15) liiga liidrile Raisio Loimule. Allikult osalise mänguajaga 4 punkti (+2). Tabelis on Sastamala meeskond 11 punktiga teine, Andrus Raadik ja Savo Volley asuvad 2 punktiga eelviimasel real.
Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja kaks kaotust. Esmalt pidi haigustelaine käes olev naiskond tunnistama LP-Vampula 3:1 (22/25 30/28 25/13 25/13) üleolekut ning seejärel ka Hämeenlinna naiskonna 3:1 (20/25 25/18 26/24 25/14) paremust. Tabelis on Arctic Volley 6 punktiga kuues.
Luksemburgi naiste meistriliigas sai Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi RSR Walfer kirja 3:0 (25:20, 25:9, 25:17) võidu Bartrengi naiskonna üle ja jätkab 12 punktiga liidrikohal. Anu Vukicevic ja CV Mamer jäid aga 2:3 (17:25, 25:22, 9:25, 25:17, 11:15) alla Gym Volleyle. Mamer on liigas 10 punktiga kolmas.
Algust tehti ka Šveitsi naiste meistriliiga, kus teeb kaasa Zürichi Volero naiskonna abitreeneriks olev Märt Pajusalu. Eestlase tööandja alustas liigat 3:0 (25:17, 25:19, 25:18) võiduga Toggenburgi üle, ent sai seejärel 2:3 (27:25, 23:25, 25:22, 16:25, 14:16) kaotuse Cheseaux´lt. Tabelis ollakse 4 punktiga neljandad. | Võrkpallurid välismaal: Täht debüteeris Brasiilias, eestlannad edukad | https://sport.err.ee/1608763648/vorkpallurid-valismaal-taht-debuteeris-brasiilias-eestlannad-edukad | Lõppenud nädalal tehti viimaks algust naiste võrkpalliliigadega Prantsusmaal ja Itaalias, kus teeb kaasa ka mitmeid Eesti mängijaid. Samuti algas eksootiline Brasiilia meistriliiga, kus mängib Robert Täht ning esimesed mängud peeti ka mitmete eestlaste koduks saanud Küprosel. |
Enn teatas, et tema viimane tööpäev vallavanemana on 9. november.
Lahkuva vallavanema sõnul jätkab Türi vallas koalitsioon, mille osapooled on edaspidi valimisliit Tulevikuvald Türi, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning vallavolikogu liige Andrus Eensoo.
"Tänaseks koalitsioonist lahkunud isikud ning Eestit raputavad kriisid on esitanud väljakutseid ka Türi valla juhtimisele. Plaanime koalitsiooniga ühiselt muuta valla juhtimist selgemaks ja arusaadavamaks ning majanduslikult keerulisel ajal soodsamaks. Vahest tuleb edasi minekuks astuda sammuke tagasi ning seoses sellega annan teada, et astun alates 9. novembrist tagasi Türi vallavanema kohalt. Jätkan koalitsiooni nõuandja ja liikmena," seisab Ennu teates.
Muu hulgas märgib ta oma avalduses, et ei astu tagasi mitte opositsiooni kriitika tõttu, vaid põhjusel, et pere vajab teda rohkem kui poliitika.
Ele Ennust sai Türi vallavanem pärast 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Enne seda juhtis ta Paide lasteaeda.
Tegemist on nädala jooksul teise Kesk-Eesti omavalitsusjuhiga, kes ameti maha paneb. Möödunud nädalal teatas Paide linnapea Eimar Veldre linnavolikogu istungil, et astub oma ametikohalt tagasi. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Veldre teatas ühismeedias, et Paide poliitiline olukord on keeruline. | Türi vallavanem lahkub ametist | https://www.err.ee/1608763606/turi-vallavanem-lahkub-ametist | Türi vallavanem Ele Enn teatas esmaspäeval, et lahkub vallavanema ametist. |
Ühing põhjendas oma valikut, märkides, et annavad Žadanile preemia tema silmapaistva loomingu ja selge humanitaarse hoiaku eest, mis on motiveerinud teda korduvalt riskima oma eluga, et aidata sõjast mõjutatud inimesi ja seeläbi nende raskele olukorrale rohkem tähelepanu pöörata.
"Oma romaanides, esseedes, luuletustes ja laulusõnades tutvustab Žadan meile maailma, kus on toimunud radikaalsed muutused, kuid mis elab jätkuvalt traditsioonide järgi," seisab ühingu põhjenduses.
"Tema lood illustreerivad, kuidas maailma lülitub sõda ja häving ning see inimeste elud pea peale pöörab. Oma loomingus kasutab ta ainulaadset keelt, mis annab meile elava ja eristuva portree tegelikkusest, mida paljud meist liiga kaua eiranud."
"Žadan näitab läbimõeldult ja tõelise kuulaja täpsusega ning poeetilisel ja radikaalsel toonil, kuidas Ukraina rahvas trotsib neid ümbritsevat vägivalda, püüdes selle asemel elada iseseisvat elu, mis baseerub rahul ja vabadusel," märkis ühing.
Ühing annab preemiat välja alates aastast 1950. Preemia suurus on 25 000 eurot. Läbi aegade on rahuauhinna pälvinud teiste hulgas Margaret Atwood, Péter Esterházy, Václav Havel, Astrid Lindgren, Hermann Hesse jt.
Serhi Žadan (sündinud 23. augustil 1974 Starobilskis) on kirjandus- ja humanitaartöö kõrval olnud tegev ka rokkansamblites Žadan i sobaki ja Linija Mannergeima.
Žadanilt on eesti keeles ilmunud romaan "Internaat" ja "Depeche Mode". | Saksa raamatukaubanduse rahupreemia pälvis Serhi Žadan | https://kultuur.err.ee/1608763552/saksa-raamatukaubanduse-rahupreemia-palvis-serhi-zadan | Saksa kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühing otsustas oma 2022. aasta rahuauhinna anda Ukraina kirjanikule ja muusikule Serhi Žadanile. |
Ma pole kindel, kas ma pole seda varem lihtsalt tähele pannud ja märkan alles praegu, kui plaanin end esimest korda elus riigikogu valimistel proovile panna, või ongi poliitilised kampaaniad ja -sõnumid praegu agressiivsemad kui kunagi varem?
Ma ei kuule enam dialoogi, vaid kõik ainult karjuvad täiest kõrist. Ilmselt asjaosaliste palgatud PR-gurude mõjul võimendatav suur vastasseis, Reformierakond vs EKRE ehk "valgus vs deemonid", nagu seda meile viimastel nädalatel pähe tambitakse, on vastikumaid nähtusi, mida mu 45-aastased silmad on tunnistanud. Süda läheb pahaks, sest sellest ei võida keegi peale otseste asjaosaliste.
Kui ma möödunud suvel oma nina poliitikasse toppisin, oli mul suur unistus, et koroonaajal lõhestatud ühiskond ehk kõik need kurjal katkuajal purustatud sõprus- ja perekonnad liidetakse uuesti. See soov võis ju olla algaja naivism, kuid ka praegu, mil olen poliitikat mõnda aega tähelepanelikumalt jälginud, tundub võikalt küüniline olemasolevat lõhet veel sügavamaks raiuda. Seda ei tee mu hämminguks enam üksnes EKRE, vaid kaasa on läinud ka Reformierakond ning juba hakkab samu hõikeid kostma sotside leerist.
On valik ikka tõesti nii mustvalge? Kas rahvast peetakse nüüd siis täiesti lolliks?
Kes tegi? Ise tegi!
Vihavaenlane on su peegelpilt. Alati! Pada sõimab katelt. Tühi tünn teist tühja tünni. Su suurim vaenlane on sulle palju sarnasem, kui tahaksid tunnistada ja on seega üks suuremaid õppetunde, mis keegi elu jooksul võib saada. Kui ta ainult oleks valmis õppima…
Reformierakond kahjuks "unustab" sihilikult, et EKRE sünnitasid oma liiga pika valitsemisaja jooksul ju nemad ise. Kes teine saanukski tekitada nii otsest kui ka kujundlikku "ääremaad" ehk peremeesorganismi, millest paremäärmuslus praegu toitub ja kosub nagu must hallitusseen?
Oo, ääremaad tunnen hästi! Nimelt tulen ka ise sealt. Olen süsteemi aukudest korduvalt läbi kukkunud. Olen tundnud, et mu riik on mind alt vedanud, viimati näiteks möödunud suvel, kui ootamatult kirjanike laenutustasu kärbiti ja millest saigi mind poliitikasse tõuganud murdumispunkt.
"Millal jõudis sünge ääremaa asukatele pärale, et kui Eesti jõuabki kord viie jõukama Euroopa riigi hulka, ei leidu seal nende jaoks kohta?"
Millisel perioodil hakkasid paljud eestlased tajuma, et nemad ei kuulu edukate kullasärasesse rivvi? Et neid ei sobi Euroopa peentes salongides esitleda? Et nad on taandatud ebameeldivaks statistikaks, mis ainult solgib inimarengu aruandeid? Millal jõudis sünge ääremaa asukatele pärale, et kui Eesti jõuabki kord viie jõukama Euroopa riigi hulka, ei leidu seal nende jaoks kohta? Kellest ja millest algas võimust võõrandumine, meeletult rusuv pettumus, millele on raske kindlat nimegi anda, kuna see koosneb juba liiga paljudest asjadest?
Vastus on end kirjutanud peeglisse, kuhu Reformierakonnal tuleks innuka vastandumise asemel sisekaemuslik pilk heita.
Poliitikavaatlejad väidavad, et Reformierakond olla muutunud. Nad nägevat nüüd betooni kõrval vahelduseks ka inimest. Tõesti? Ma pole küll tähele pannud. Fakt iseenesest, et nende juht on nüüd naine ning et riigieelarvesse lisati – koalitsioonikaaslaste survel! – mõningaid reformikatele ebatüüpilisi lubadusi, ei veena mind, et erakond on muutunud.
Kui loen peaminister Kaja Kallase intervjuusid, ei taju ma usutavat empaatiat minusuguste vastu. Ma ei tunneta, et ta mind ja mu murede juurpõhjuseid mõistaks. Kuidas täiesti teistsugusest ühiskonnakihist pärinev inimene, kes pole mu võitlusi iialgi võidelnud, seda suudakski?
Kes vajab Keskerakonda?
Samas ma ei halvusta EKRE valijaid, kes on mu silmis lihtsalt segaduses ja tülpinud inimesed. EKRE meenutab Eesti erakondade hulgas enim ususekti ja nood jahivadki teatavasti elus pettunuid. Nende loosungid on dogmaatilised ning lubadused taevamanna - ebarealistlikud asjad, mida on tore uskuda, ent mis kunagi teoks ei saa.
See lahmides räuskav seltskond küll toitub kurikuulsast ääremaast, aga ei paranda seal midagi, vaid mürgitab igaüht, kes tema miasme sisse hingama juhtub. EKRE ei ole ühiskonna ravi, vaid hävingut külvav seentõbi.
Jõuan teemani, mille ümber on konkurendid viimasel ajal varjamatu mõnuga vahtu üles kloppinud: kas Keskerakond tõesti tõttaks tuleval kevadel ainsa poliitilise jõuna ühes EKRE-ga valitsust moodustama?
Ma ei saa rääkida erakonna nimel, vaid avaldada isiklikku lootust: seda ei juhtu. Olen sellele lootusele palju panustanud: et Keskerakond on aru saanud, et EKRE-ga valitsemine oli viga. Ärge kandke Eesti suurimat erakonda maha. See oleks liiga lihtne ja arg.
EKRE-le, mis toitub vaesusest ja pettumusest, ja Reformierakonnale, kes oma hoolimatuse ja ülbusega EKRE võimalikuks tegi, on vaja alternatiivi. Liitev, mitte lõhkuv jõud on mu siira arvamuse kohaselt praegu hädavajalik Eestile, demokraatiale, meile kõigile. See ongi Keskerakonna koht ja olemise õigustus.
Mul pole mõtet skandaalseid kohvimasinaid ja muud taolist salgama kukkuda. Aga keegi ei käsi uuesti valida korruptante ja mugandunuid, kes enam kuigi hästi ei mäleta, milleks neid on kutsutud (taolisi leidub igas erakonnas). Keskerakonna valimisnimekirjad on peagi teie ees ja inimesi, sealhulgas täiesti värsket verd, kes soovivad riigikokku minna parimate kavatsustega, leidub seal piisavalt. | Katrin Pauts: mis õieti on see Eestit lammutav "suur vastasseis"? | https://www.err.ee/1608763141/katrin-pauts-mis-oieti-on-see-eestit-lammutav-suur-vastasseis | On lahinguid, kus ei tunta au ega häbi. Kutsun Eesti valijat juba alanud valmiskampaaniate ajal olema tähelepanelik ning läbi nägema mainekujundajate seatud kavalaid lõkse ning "eesti rahva nimel tegutsemise" egiidi taha peidetud künismi, mille hulka kuulub ka Reformierakonna ja EKRE teineteist toitev vastandumine, kirjutab Katrin Pauts. |
Drake ja 21 Savage teatasid, et annavad koos välja albumi pealkirjaga "Her Loss". Uus album ilmub sel reedel, 28. oktoobril.
Räpparid on omavahel koostööd varemgi teinud. 21 Savage astus 2021. aastal üles Drake'i loos "Knife Talk" ning Drake 2020. aastal 21 Savage'i loos "Mr. Right Now".
Tänavu juunis ilmus Drake'il 11. stuudioalbum "Honsetly, Nevermind", mis tõusis Billboardi albumiedetabelis esikohale, nagu kõik räppari varasemadki albumid. | Drake avaldas uue muusikavideo singlile "Jimmy Cooks" | https://menu.err.ee/1608763576/drake-avaldas-uue-muusikavideo-singlile-jimmy-cooks | Drake avaldas uuele singlile "Jimmy Cooks" muusikavideo, mis on tehtud koostöös USA räppariga 21 Savage. Ühtlasi teatasid räpparid videos ka uuest ühisest albumist. |
Möödunud nädala istungil küsitles erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) peaminister Kaja Kallast (RE) seoses Keit Pentus-Rosimannus nimetamisega Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks. Kohati tuliseks muutunud istungil süüdistas Helme Pentus-Rosimannust toimingupiirangu rikkumises.
Möödunud teisipäeval teatas Pentus-Rosimannus, et astub rahandusministri kohalt tagasi ja lahkub ka suurest poliitikast, et keskenduda Euroopa Kontrollikoja liikme tööga seotud ettevalmistusele.
Seejärel teatas Helme, et esitas prokuratuurile kuriteokaebuse, milles kahtlustab toimingupiirangu rikkumist seoses Pentus-Rosimannuse esitamisega Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks. | Otse: korruptsioonikomisjon jätkab kontrollikoja liikme kandidaadi arutelu | https://www.err.ee/1608763081/otse-korruptsioonikomisjon-jatkab-kontrollikoja-liikme-kandidaadi-arutelu | Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jätkab esmaspäeval möödunud nädalal alanud arutelu, mille keskmes oli Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohale Eesti esindaja nimetamine. Avalikku istungit näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
"Kuna kõik ei lähe ju edasi loodusteadusi õppima, siis arusaama mulla tähtsusest ja rollist peaksid kõik kätte saama koolist," ütleb Eesti Maaülikooli (EMÜ) mullaökoloogia professor Endla Reintam. Mullas kasvab valdavalt inimese toit, muld tagab puhta põhjavee, selles elab palju olulisi organisme ning üha rohkem räägitakse mullast ka kui süsiniku sidujast.
"Kuna kõik ei lähe ju edasi loodusteadusi õppima, siis arusaama mulla tähtsusest ja rollist peaksid kõik kätte saama koolist."
Reintam oligi üks kaasautoritest rahvusvahelises uuringus, mis keskendus keskkoolis antavale mullaharidusele üle maailma. Täpsemalt palusid autorid ära täita küsimustiku 43 riigi mullateadlastel, kel oleks kokkupuude kohalike õpetajatega. Samuti analüüsisid nad samade riikide kolmanda kooliastme õpikute sisu. Ilmnes, et mullateema on maailma riikide õppekavades pigem alaesindatud ja seda saaks õpetada praegusest praktilisemalt.
Teatakse, aga ei osata kasutada
"Kui võtame erinevate näitajate punktid kokku, milline oli mullaõppe põhjalikkus erinevates riikides, siis Eesti on siin suhteliselt keskel," toob Endla Reintam välja. Kui kõige rohkem võis iga riik saada 30 punkti, siis Eesti tulemus oli keskmine: 16 punkti.
"Eesrinnas olid siin näiteks Mongoolia, Türgi, Brasiilia ning Nigeeria ja Uganda," loetleb professor. Kõige põhjalikuma mullaõppega Mongoolia sai näiteks lõppskooriks 28,5 punkti. "Samas ei ole mullaharidus neil kõigil kohustuslik. Seetõttu on õppesisu küll hästi põhjalik, aga tegelikult jõuab see õpe vähesteni," selgitab Reintam.
Riikide punktijärjestus mullahariduse kättesaadavuse ja põhjalikkuse alusel. Kui kõige rohkem võis iga riik saada 30 punkti, siis Eesti tulemus oli keskmine: 16 punkti. Autor/allikas: Charzyński et al. 2022/Geoderma
Mullahariduse põhjalikkus osutus kesisemaks aga riikides nagu Austraalia, Kosovo, Iisrael, India, Slovakkia ja Jaapan. "Neil õpilased teavad, et mullad on olemas, taimed seal kasvavad ja võib-olla mulla põhilist koostist. Samas mulla seoseid loodusega ja põllumajandusega eriti välja ei tooda," võrdleb professor.
Tema ise täitis ära küsimustiku Eesti koolide mullateemalise õppe kohta: millisel määral ja millistes õpikutes seda käsitletakse, millised teemad on õppes kaetud, kui ajakohane on õpikute sisu ja kuidas on mullaõpe üldiselt korraldatud. Sellest sai järeldada, kuivõrd õpilased midagi mullast teavad, teadmisi mõistavad ehk ka mäletavad ning kuivõrd nad õpitut ise kasutada oskavad.
"Eesti puhul tuli välja, et meil õpilane väga hästi teab mullaga seotud teemasid. Ometi selles, kui palju võiks läbi kogemise neist teemadest ka meelde jääda, oli meil punkte vähem."
"Eesti puhul tuli välja, et meil õpilane väga hästi teab mullaga seotud teemasid. Ometi selles, kui palju võiks läbi kogemise neist teemadest ka meelde jääda, oli meil punkte vähem," sõnab Reintam.
Temaatiliselt katab Eesti õppekava mulla koostise, muldade tüübid, mullaprofiili ehituse, muldade seosed maailma taimevöönditega ning muldi kahjustavad tegurid. "Samas mullakaitse, muldade sobivus põllumajanduses kasutamiseks ja muldade funktsioonid – need jäid nõrgaks. Meie õpikutes käsitletakse neid üsna vähe," osutab professor.
Mullas kasvab valdavalt inimese toit, muld tagab puhta põhjavee, selles elab palju olulisi organisme ning üha rohkem räägitakse mullast ka kui süsiniku sidujast. Autor/allikas: Endla Reintam
Paljudes uuritud riikdes tuli suure läbiva murena välja, et õppematerjalid võivad küll olla hästi kättesaadavad, kuid mitte enam ajakohased. "Sageli avaldatakse küll uusväljaandeid, aga nende sisu ei ole uuendatud," märgib Reintam. Eestis avaldati värskeim gümnaasiumiõpik 2015. aastal ja uusim põhikooliõpik 2020. aastal. "Eks põhiasjad mullas üldiselt jäävad samaks, aga klassifikatsioon võib veidi muutuda. Nüüd on tulnud väga tugevalt juurde ka süsinikusidumise roll, mida ei leia sellisel moel ühestki õpikust," arutleb professor.
Näpud mulda
Põhiline, mida Endla Reintam uuringu põhjal Eesti koolide mullaõppes teha soovitab, on põimida sisse rohkem praktilisi tegevusi. "Arusaamise jaoks on vaja õpitut oma käega katsuda ja silmaga näha. Lihtsalt niisama, et loed: see info isegi meie tudengitel ei vii väga kaugele, vaid ununeb kiiresti," tõdeb ta.
Paljud koolid on ühe sammu praktilisuse poole juba astunud ja rajanud endale kasvukastidega kooliaia. "Seal jälgitakse taimede kasvatamist, aga vaadatakse ka mulla poolt ja selles elavaid vihmausse. See aitab paremini mõista mulla rolli nii taimedega seoses kui ka toidulaua kujundajana," kirjeldab ta.
"Pildimaterjal on üks asi, aga alati on tore, kui on võimalik minna välja ja siis kaevata."
Kes tahab aga mullatüüpide erinevust näitlikumalt selgitada, võiks õpilased viiagi mõnele praktilist õppetundi pakkuvale väljasõidule. "Pildimaterjal on üks asi, aga alati on tore, kui on võimalik minna välja ja siis kaevata," ütleb Reintam. Taolise programmi pakkusid mõne aasta eest Endla looduskaitsealal välja ka mõned EMÜ teadlased: koolirühmi viiakse seal mullas erinevaid määramisi tegema ja näiteks üht kaevet vaatama.
Samuti pakuvad nii EMÜ oma mullamuuseumis kui ka Tartu Ülikool professori sõnul õpilastele võimalusi külas käia ja praktilist õpet saada. "Kui kohapeale tulla ei ole omal võimalust, siis teadlased võiksid koolidele ka praktilisi õppematerjale ehk veidi ette valmistada," lisab ta teadlaskonna panuse kohta. Samuti saaks taas ellu äratada koroonapandeemia ajal soiku jäänud teadlaste ja geograafiaõpetajate koostöökohtumised.
Õpikutes on juttu küll muldade kahjustamisest, ent mitte sellest, kuidas kahjusid vältida või leevendada. Samuti ei räägita, millised mullad on mille kasvatamiseks sobilikud. Autor/allikas: Endla Reintam
Endla Reintam ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Geoderma. | Uuring: Eesti õpilased võiksid tuleviku nimel rohkem mulda katsuda | https://novaator.err.ee/1608763210/uuring-eesti-opilased-voiksid-tuleviku-nimel-rohkem-mulda-katsuda | Eesti gümnaasiumiõpilane saab koolipingist hulganisti teadmisi mulla koostise, liikide ja erinevate maailma muldade kohta. Samas jääb meie mullahariduses vajaka praktilistest näidetest. Eesti teadlase osalusel valminud uuring soovitabki mulla kui toidu tootmiseks elutähtsa ressursi parema mõistmise nimel viia lapsi rohkem kooliaeda ja õppesõitudele mulda uudistama. |
Euroopa Keskpanga president peab tunniajase loengu 4. novembril kell 11.30 Eesti Panga Iseseisvussaalis teemal "Rahapoliitika euroalal" (Monetary Policy in the Euro Area). Loeng on osa professor Ragnar Nurksele pühendatud Eesti Panga loengusarjast.
Kõik huvilised saavad loengut jälgida otseülekandena Eesti Panga veebilehel. Kohapeal osalemine on kutsetega. Loeng toimub inglise keeles.
Oma visiidi käigus kohtub Lagarde Eesti Panga juhatuse liikmetega, peaministri ja rahandusministri ning noorte Eesti ettevõtjatega. | Euroopa Keskpanga president külastab novembri alguses Eestit | https://www.err.ee/1608763567/euroopa-keskpanga-president-kulastab-novembri-alguses-eestit | 4. novembril külastab Eestit Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, kes peab Eesti Pangas avaliku loengu euroala rahapoliitika teemal. |
Hollandi gaasibörsi TTF-i novembri tulevikutehingute hind langes esmaspäeva keskpäeval päevasisesel turul 97 eurole megavatt-tunnist.
26. augustil ulatus novembri tulevikutehingute hind ligi 350 euroni megavatt-tunni eest.
100 euro ümber on hind liikunud alates möödunud aasta lõpust, mullu 26. detsembril tõusis novembri hind 126 euroni megavatt-tunni eest. Sellest ajast on madalaim hinnatase olnud jaanuari lõpus 62 euro juures, mais langes hind päevaks ka 88 eurole.
Eesti valitsus kompenseerib oktoobrist kuni märtsi lõpuni kodutarbijatele 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. | Gaasi hind langes madalaimale tasemele alates juunist | https://www.err.ee/1608763558/gaasi-hind-langes-madalaimale-tasemele-alates-juunist | Järgmise kuu gaasi tulevikutehingute hind langes esmaspäeval alates juunist esimest korda alla 100 euro megavatt-tunnist. |
Umbes aasta tagasi oli kindel, et 2022. aastal viiakse läbi Vabadussõja võidusamba renoveerimine, mille käigus vahetatakse välja kogu valgus- ja automaatikalahendus. Raha oli selleks ette nähtud 600 000 eurot. Praegu särab Võidusammas tuledes, aga valgustid on ikka needsamad, mis aasta tagasi
"Vabadussõja võidusammas on praegu sellises seisus, et valgustus ja automaatika töötavad, aga tegelikkuses on nad vananenud. Need tuleb välja vahetada. Ka LED-ide eluiga on läbi saanud või läbi saamas. Need tööd tuleb ikkagi ennetavalt ette võtta, kuigi hetkel kõik paistab ilus," rääkis ERR-ile Eesti Sõjamuuseumi nõunik Peep Reisser.
Samba haldamise ja hooldamisega tegelev Riigi Kinnisvara AS kuulutas sel aastal välja hanke samba valgus- ja automaatikalahenduse projekteerimiseks, aga esimene hankevoor ei toonud Reisseri sõnul tulemusi. Nüüd korraldab RKAS uue hanke. Töödega soovitakse alustada kohe, kui hanke tulemused on selgunud ning Reisser avaldas lootust, et see juhtub järgmisel aastal.
Remondiks kavandatud raha saab eelarves edasi kanda. "Me peame ennetama seda, et sammas näiteks ära kustuks või mingi jama seal oleks. Selleks ongi vaja natuke pikemalt ette planeerida remonditöid," ütles Reisser. | Vabadussõja võidusamba suurem remont lükkus edasi | https://www.err.ee/1608763249/vabadussoja-voidusamba-suurem-remont-lukkus-edasi | Tänavu oli plaanis Vabadussõja võidusamba valgustussüsteemi uuendamine, kuid seni pole töödega alustatud. Kui järgmine remonditööde projekteerimishange õnnestub, loodetakse valgustuse väljavahetamiseni jõuda järgmisel aastal. |
"Koolivaheaeg on reisimise tippaeg ja seetõttu on meil parkimismajas tõesti väga vähe kohti. Soovitame kõigil reisijatel, kes tulevad autodega, varuda tavapärasest rohkem aega, sest parkimiskoha leidmine ei pruugi käia kiirelt," ütles lennujaama turunduse ja kommunikatsioonijuht Margot Holts esmaspäeval ERR-ile.
Holts rääkis, et lisaks kolmekordsele parkimismajale lennujaama terminali ees on seal läheduses veel kaks parklat, kuhu reisile saabujad saavad oma auto jätta.
"Tänaseks on meil parkimiskohti veel alles küll, aga seda mitte enam parkimismajas. Sinna väga ei soovitagi inimestele enam minna parkimiskohta otsima. Võib-olla keegi just tuleb lennult ja sõidab oma autoga minema - eks neid üksikuid kohti ikka on - aga hetkel meil on rohkem parkimiskohti meie pikaajalises A2 parklas. See asub siis lennujaama reisiterminali ja Ülemiste hotelli vahelisel alal ja sinna saab sisse nii reisiterminali poolt kui ka lennujaama teelt sisse sõites," rääkis Holts.
Parkla A2 on ka pisut madalamate hindadega kui parkimismaja.
Lisaks on Holts kinnitusel üksikuid vabu kohti ka lennujaama A4 parklas, mis asub reisiterminali Tallinna linna poolses otsas ja kus hinnad on samad, mis parkimismajas.
Parklad on täis koolivaheaja tõttu
Lennujaama turundusjuhi sõnul on parklad nii täis koolivaheaja tõttu: "Koolivaheaeg on põhiline põhjus, miks meil täna parkimismaja niimoodi triiki täis on. Seda nii ülemine, keskmine kui ka alumine korrus. Ja seda juhtub meil täpselt kaks korda aastas," rääkis Holts.
Tema sõnul on sügisene koolivaheaeg tavaliselt kõige rohkem parklates tunda andnud. "Meie parkimist vaadates ongi see koolivaheaeg [kui parklad on hõivatud] - siis reisitakse rohkem peredega ja kasutatakse rohkem mugavust tulla autoga lennujaama," tõdes Holts.
"Soovitame parkimismajast välja sõita ja parkida pikaajalisse A2 parklasse, mis on parkimismajast omajagu soodsam. Aga siis peab arvestama sellega, et tuleb teha jalgsi mõned sammud rohkem. Mina soovitaks täna panna pereisal oma pere terminali ees maha, siis sõita rahulikult terminali eest alla pikaajalisse parklasse, leida sobiv koht, auto ära parkida ja siis mõnusasti jalgsi oma perele terminali järgi minna. Ma arvan, et see on hetkel kõige parem lahendus," rääkis Holts.
Küsimusele, kas lennujaam mõtleb ka parkimisvõimaluste laiendamisele, tunnistas Holts, et kui enne koroonakriisi seda juba kaaluti ning kahe aasta taguste plaanide kohaselt oleks täna pidanud juba ehitus käima, siis praegu ei saa selle kohta midagi kindlat öelda. | Koolivaheaja reisijad tekitasid Tallinna lennujaama parklates kohapuuduse | https://www.err.ee/1608763243/koolivaheaja-reisijad-tekitasid-tallinna-lennujaama-parklates-kohapuuduse | Tallinna lennujaama esindaja soovitab autoga reisijatel varem kohale tulla, kuna parkimismaja on koolivaheaja tõttu väga täis ning seetõttu võib oma sõidukile koha leidmiseks rohkem aega kuluda või see üldse pisut kaugemal asuvasse parklasse panna. |
Turniirile neljanda asetuse teeninud 20-aastane Musetti alistas mulluse Wimbledoni finalisti 7:6 (5), 6:2. Sealjuures kestis avasett koguni tund ja 22 minutit.
"Ma ei mänginud oma parimat tennist, sest olime mõlemad üsna emotsionaalsed, üsna närvis," sõnas karjääri teise tiitli võitnud Musetti pärast triumfi. "Matš oli väga pingeline, aga tähtsatel hetkedel mängisin paremini. Oma pere, selle publiku ees mängida on väga tore. See on mulle väga suureks võiduks ning mu karjääris tähtsaks momendiks."
Pühapäeval lõppes ATP 250 kategooria turniir ka Belgias Antwerpenis, kus maailma edetabelis üheksandale kohale tõusnud kanadalane Felix Auger-Aliassime alistas 6:3, 6:4 ameeriklase Sebastian Korda (ATP 33.). | Itaalia siseasjaks kujunenud Napoli turniiri finaalis võidutses Musetti | https://sport.err.ee/1608763228/itaalia-siseasjaks-kujunenud-napoli-turniiri-finaalis-voidutses-musetti | Itaalias Napolis toimunud madalaima kategooria ATP tenniseturniiril jõudsid kodupubliku rõõmuks finaali Lorenzo Musetti ja Matteo Berrettini, edu saatis neist esimest. |
Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska rääkis, et võrreldes aastataguse ajaga on arved drastiliselt kasvanud. "Me ise võrdleme kuude kaupa, sest aastatagusega ei ole enam mõtet võrrelda. Seis tundub väga nutune olevat," rääkis ta.
Augustikuu arved olid TTÜ-s näiteks kaks korda suuremad kui juulis. "Midagi hõisata siin ei ole. Eks me oleme püüdnud igalt poolt kokku tõmmata juba aasta algusest, teades, et hinnad hakkavad kasvama, aga sellist kasvu ei osanud keegi ennustada," ütles Uska.
Eesti Maaülikooli haldusdirektor Toivo Ilves tõdes, et neil on energiaarved poole suuremad. "Raha, mis meil oli selleks aastaks arvete jaoks planeeritud, on sisuliselt juba otsas," ütles ta.
Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ütles, et 2022. aasta kaheksa kuu elektri- ja küttekulud on Tallinna Ülikoolis ühe miljoni euro kandis ja praeguste arvutuste kohaselt kulub aasta lõpuks veel teine. Seejuures oli tänavuse aasta eelarvesse planeeritud energiakuludeks umbes 1,2 miljonit eurot.
Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe nentis, et 2022. aasta eelarves oli arvestatud elektri- ja küttekuludeks 3 865 000 eurot. Praeguste prognooside kohaselt tuleb selle aasta elektri- ja küttekulu 6 902 000 eurot – see tähendab, et Tartu Ülikoolis on rahaline puudujääk umbes kolm miljonit eurot.
Temperatuur maha
Selle üle, millistest vahenditest puudujääk katta, käivad ülikoolides veel arutelud. Toivo Ilvese sõnul peab see olema poliitiline otsus. "Selge on see, et nende hindade juures ülikool ise raha ei leia, et arveid tasuda. Me võime ruumist lahkudes tule kustutada, aga praeguste hindade juures ei anna see erilist kokkuhoiuefekti," lausus ta. Tema sõnul on sama küttega, sest ruume külmaks jätta ei saa.
"Selge on see, et nende hindade juures ülikool ise raha ei leia, et arveid tasuda," lausus Ilves."
Maaülikoolis vaadatakse üle hoonete temperatuurid ja kui paistab, et soojasõlme automaatikas on häired, siis reageeritakse koheselt, et need kõrvaldatud saaksid. "Tehnika on tehnika, isegi Ott Tänakul juhtub äpardusi. Miks ei peaks siis meil juhtuma? Selge on aga see, et kui toasoe maksab koos käibemaksuga 63 eurot megavatt tunni kohta ja tõuseb 93 peale, siis seda vahet temperatuuri alandamisega kokku ei hoia, " lausus Ilves.
Palju sõltub ka ilmast. Ilves ütles, et praegu võib kütte päeval maha võtta, sest õues on pea kümme kraadi. "Kui temperatuur miinusesse läheb, võid ju kütte maha võtta, aga pärast kütad kolm päeva temperatuuri üles ja raha on siis ikka läinud," lausus ta.
Ta nentis, et häid lahendusi ei ole, sest teadustööd tehakse laborites, kus näiteks on vaja kasutada sügavkülma. "Seal hoitakse teadustööks vajalikke materjali. Ei saa niimoodi, et lähen ja lülitan need välja," sõnas Ilves.
Kstina Vallimäe rääkis, et Tartu Ülikoolis lähtutakse kütte ja ventilatsiooni reguleerimisel konkreetsest hoonest ja seal toimuvast tegevusest. Laborite puhul tuleb lähtuda ühtmoodi, administratiivhoonetes teistmoodi ning õppehoonetes, kus toimub enamasti õppetöö ka nädalavahetustel, hoopis kolmandat moodi. "Nii kütet kui ka ventilatsiooni on võimalik vähendada teatud piirini, nii et see ei hakkaks siiski takistama töötamist ja õppimist," ütles Vallimäe.
"Nii kütet kui ka ventilatsiooni on võimalik vähendada teatud piirini, nii et see ei hakkaks siiski takistama töötamist ja õppimist," ütles Vallimäe."
Tallinna Ülikool plaanib samuti alandada linnaku hoonetes temperatuur paari kraadi võrra ja lülitada välja ventilatsioon nädalavahetustel laupäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Parema ruumikasutuse saavutamiseks koondab ülikool õppe Räägu tänava hoonest Narva maantee linnakusse. Alates septembrist aitab kontrollida energiakasutust kolmes ülikooli linnaku hoones ka ettevõtte R8 Technologies tehisintellekt. Katrin Saks loodab, et sellega suudetakse saavutada märkimisväärne sääst.
Kui TTÜ hoonetes oli varem temperatuur 23–24 kraadi, siis nüüd 19–21 kraadi. Riina Uska rääkis, et kevadel kohtuti Utilitase esindajatega ja sealt öeldi, et kõige suurema kokkuhoiu annabki ruumides temperatuuri alandamine.
Tallinna Tehnikaülikoolis lülitati ka juba märtsi lõpus kütmine oma gaasikatlamajalt üle Utilitase keskkütte trassile. "Õnneks oli ülikoolil kaks aastat tagasi mõeldud igaks juhuks tagavaralahendus, kui oma katlamajaga peaks midagi juhtuma," rääkis Uska. Märtsis katsetatigi ja kuna töötas ilusti, siis jäädigi Utilitase kaugkütte trassi peale. Ka Tartu Ülikoolis mindi üle kaugküttele neis hoonetes, kus varem oli gaasiküte.
Tartu Ülikooli peahoone sambad on tavaliselt jõuluajal kaetud tuledega. Kstina Vallimäe ütles, et peahoone fassaadi ja lähiümbruse kaunistused, mis on leedlambipirnidega ja seega üsna säästlikud, pannakse ka sel talvel üles, kuid muu hulgas on kokkuhoiulahendusena kaalutud võimalust tuled ööseks kustutada.
Vanad hooned maksavad kätte
Üha enam mõtlevad ülikoolid ka taastuvenergia peale. Tallinna Tehnikaülikoolis on kolme korpuse päikesepaneelide projekteerimine lõpukorral. Kui hästi läheb, saab Riina Uska sõnul ühele korpusele päikesepaneelid aasta lõpuks peale. Tallinna Ülikoolil on plaan kokkuhoiust tulenevate vahendite eest soetada ülikooli Vita hoone katusele päikesepaneelid. Tartu Ülikoolis on päikesepaneelid Delta keskuse ja Lossi 3 hoone katusel ning need on kavandatud ka ülikooli raamatukogu katusele. Ehitustööde planeeritav lõpp on järgmise aasta jaanuaris. 2023. aastal kavatseb ülikool algatada päikeseenergia kasutamiseks ka uued arendusprojektid.
Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska rääkis, et inimesed on soodsate energiahindadega niivõrd ära hellitatud, et ei olegi numbreid enne nii tõsiselt vaadanud. Kui nüüd vaadati, siis leidus ka kokkuhoiukohti. "See eeldab aga seda, et ülikoolihooned on täiesti automaatselt juhitavad, mida nad täna paraku ei ole," ütles ta. See tähendab, et piisavalt ei ole kinnisvarasse investeeritud. "Meil on 1960. aastatel ehitatud hooned, mis ei vasta tänastele nõuetele ja soojapidavus on suhteliselt väike. Eks see siin maksab kätte," ütles ta.
Kui Läti ülikoolid kaaluvad kalli kütte tõttu kaugõppele minekut, siis Eestis taolisi mõtteid ei mõlgutata. Küll aga plaanib Tallinna Ülikool sulgeda kulude kokkuhoidmiseks 17. detsembrist kuni 8. jaanuarini enamiku ülikooli hoonetest.
Katrin Saks rääkis, et kõrgharidus on pikalt olnud alarahastatud ja energeetika kõrge hind annab siin omakorda põntsu. "Valitsus on küll lubanud järgmise aasta eelarvega ülikoolidele raha juurde anda, kuid mitmekordselt suurenenud energiahindade tõttu läheb enamik sellest paraku n-ö korstnasse. Kuna suur osa võimalikest lisanduvatest vahenditest läheb inflatsiooni tõttu ka kasvanud majanduskulude katteks, siis jääb vaid väike osa neist planeeritud palgakulude suurendamiseks ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks," lausus ta.
Kõrgharidusse on küll lubatud lisaraha kümme miljonit eurot, aga Saksa sõnul ei ole veel teada, kuidas jagunevad lisavahendid ülikoolide vahel. Seega ei ole ka plaane tehtud, kuidas raha jaotada. "On vägagi tõenäoline, et need kuluvad mitmekordselt suurenenud energiahindade tasumiseks," ütles ta.
Eesti Maaülikooli haldusdirektor Toivo Ilves ütles, et energiaturu reeglitele peab poliitiline otsus taha tulema. "Seniks aga tuleb käia kirikus ja panna küünal, et tuleks soe talv," lausus ta.
Kui riik raha juurde ei anna, ei tea Riina Uska, mis saab edasi. "See on küsimus, millele mul täna vastust ei ole," ütles ta.
Uska rääkis, et püüavad tehnikaülikoolis juurutada mõtet, et tööl käitu nagu kodus. See tähendab, et ruumist lahkudes tuleb tuli kustutada ja üle ei köeta. "Paneme kampsuni selga ja läheme ühtselt talvele vastu," sõnas ta.
"Paneme kampsuni selga ja läheme ühtselt talvele vastu," sõnas Uska."
Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik ütles, et energiakulude kasv on riigis üleüldine ja puudutab igat valdkonda, ka haridust, ning kõrgharidus pole siinkohal kuidagi erandlik.
"Muidugi on teemat ministeeriumis arutatud. Näiteks oleme koostanud energiasäästu suunised riigikoolidele, mida tuleks vaadata koos riigihalduse ministri suunistega. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga otsime ka koolipõhiseid lahendusi, see tähendab mida ja kui palju oleks võimalik konkreetses koolis teha, et energiasääst oleks maksimaalne," rääkis ta.
Koika ütles, et üldisemaid energiasäästu soovitusi on koostanud erinevad ametkonnad, sealhulgas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis on näiteks ülikoolidele saadetud.
Ülikoolidele energiaarvete tasumiseks ministeeriumil toetust eraldada plaanis ei ole. "Küll aga suuname sel aastal kõrghariduse tegevustoetusesse täiendavalt kümme miljonit eurot. Järgmisel aastal kasvab kõrghariduse tegevustoetus 175 miljonilt eurolt 201,5 miljonile eurole," ütles Koik. | Ülikoolidele antud 10 miljonit lisaeurot võib suuresti korstnasse lennata | https://novaator.err.ee/1608763225/ulikoolidele-antud-10-miljonit-lisaeurot-voib-suuresti-korstnasse-lennata | Kõrged energiahinnad on ülikoolid murelikuks teinud, sest juba praegu on näha, kuidas planeeritud kulud on oodatust tükk maad suuremad ja tuleb mõelda, kust leida raha arvete maksmiseks. Nii võib kõrgharidusele eraldatud kümme miljonit eurot lisaraha kuluda suuresti arvete tasumiseks. |
Küsimus, kas teeseldud naeratus võib inimest õnnelikumaks teha, on olnud õhus juba Charles Darwini päevilt, kes arutles selle üle oma 1872. aastal ilmunud raamatus. Sama mõtet on põlistanud ka popkultuur näiteks erinevate laulutekstidega, vahendab ScienceAlert.
Mida ütleb säärase levinud arusaama kohta aga teadus? Ühes 1988. aastal tehtud uuringus paluti inimestel multifilmi vaadates hoida pastakat hammaste vahel, et nende huuled jäljendaks naeratust. Samuti pidid uuritavad pastakat huulte vahel hoidma, et jäljendada neutraalset ilmet. See uuring näitas, et enesele teadmata naeratades tundsid inimesed end lõbustatumana.
Samas osutas 2016. aastal tehtud ja 17 uuringu andmeid ühendav metaanalüüs, et hilisemates pastaka suhu torkamise nippi kasutavates töödes ei õnnestunud 1988. aasta tulemust korrata. Vastukaaluks selgus aga 2019. aastal avaldatud 138 varasema uuringu ülevaatest, et naeratamine ikkagi mõjutab inimeste tundeid, aga ainult õige pisut.
Eksitavad libakatsed
Nüüd värbas rahvusvaheline teadlasrühm 3800 vabatahtlikku 19 riigist, et võltsnaeratuse mõju taaskord proovile panna. Uuritavatel paluti erinevates juhendatud olukordades naeratada või oma näoilmet neutraalsena hoida. Seejärel pidid uuritavad ise enda õnnetunnet hindama.
Kui vabatahtlikud oleksid teadnud, mida uuritakse, oleks see võinud kallutada nende naeratamise mõjule antud hinnanguid. Niisiis mõtlesid uurijad vabatahtlike eksitamiseks välja mõned libakatsed.
Nad teesklesid, et uurivad hoopis väikeste liigutuste ja segavate asjaolude mõju inimeste võimele matemaatika-ülesandeid lahendada. Nii andsid nad uuritavatele ka libajuhiseid, nagu "Pane oma vasak käsi kuklale ja pilguta viie sekundi jooksul üks kord sekundis silmi."
Uurijad segasid erinevate libaülesannete sekka kolm erinevat viiesekundilist naeratamissekkumist. Neist ühes tuli vabatahtlikel panna pastakas hammaste vahele või hoida seda oma huulte vahel. See oli 1988. aasta uuringu kohendatud koopia: multifilmi ei näidatud ja ülesande lõpus mõõdeti lõbustatuse asemel hoopis õnnetunnet.
Teises sekkumises jäljendasid vabatahtlikud fotol oleva näitleja naeratavat või ilmetut näoilmet. Kolmandas naeratamissekkumises paluti uuritavatel kas oma suunurki kõrvade suunas liigutades ja põski kergitades näole õnnelik ilme manada või siis näol hoopis mitte midagi ütlevat ilmet hoida.
Iga ülesande järel, libaülesanded kaasa arvatud, lahendasid uuritavad ära lihtsa matemaatikaülesande, täitsid õnne- ja ärevuseteemalise küsimustiku ning viha, väsimuse ja segaduse kohta käiva küsitluse – kõik selle nimel, et uuringu eesmärk jääks neile häguseks.
Ilmnes, et uuritavate õnnetunne kasvas pisut iga naeratamissekkumisega. Samas oli naeratamise mõju foto jäljendamise ja näoliigutamise ülesannete järel hoopiski suurem, kui pastaka suhupistmise ülesandes.
Mõjub küll, aga...
Autorite sõnul osutab nende töö sama, mida varasem metaanalüüs: näopõhine tagasiside ei pruugi üksnes olemasolevaid tundeid tugevdada, vaid võib ühtlasi esile kutsuda õnnetunnet olukorras, mis muidu oleks neutraalne.
Võib muidugi olla, et aktiivne ülesanne, nagu kellegi näoilme jäljendamine, oli osalejatele lihtsalt vähem igav, kui passiivne ülesanne ilmetut pilku hoida. Teisisõnu võis osalejate õnnetunnet mõjutada ülesande põnevus.
Kontrollimaks, kas selline mõju on olemas, võrdlesid uurijad omavahel just neutraalse ilme ülesandeid ja aktiivseid libaülesandeid. Võrdlus näitas, et naeratamine mõjutas õnnetunnet teistest lihtsamatest näoliigutamise tegevustest rohkem.
Pooltele uuritavatele näitasid autorid iga naeratamisülesande ajal ka rõõmsa alatooniga pildirida. Nii pidi selguma, kas naeratamise mõju on positiivse stiimuli juuresolekult suurem. Tuli välja, et naeratamine mõjutas inimeste tuju igal juhul, oli stiimul siis olemas või mitte.
Uurijad kirjutavad, et naeratuse teesklemine võibki mõjutada inimese tuju. Inimesed kas järeldavad oma naeratavast näost, et nad ongi õnnelikud, või siis paneb naeratamine neil automaatselt tööle õnnetundega seotud bioloogilised protsessid.
Kas see kõik tähendab, et igaüks saab igal hommikul peegli ees viis sekundit naeratades oma tuju parandada? Vastus on endiselt küsitav. Uurijate sõnul ei saa välistada, et ajapikku võivad iseenda naeratava näo vaatamise suhteliselt väikesed mõjud kokku koguneda ja inimese heaolu juba oluliselt muutma hakata.
Kuigi ka rõõmsate piltide vaatamine mõjutab õnne umbes sama palju, pole see autorite sõnul tõsiseltvõetavaks heaolu mõjutavaks teraapiaks osutunud. Niisiis leiab suur osa uuringu töörühma liikmeid, et ilmselt pole ka enda naeratuse vaatamisel nii põhjapanevat mõju.
Teadustöö avaldati ajakirjas Nature Human Behavior. | Võltsnaeratus võib tuju tõsta, kuid vaid korraks | https://novaator.err.ee/1608763153/voltsnaeratus-voib-tuju-tosta-kuid-vaid-korraks | Uus rahvusvaheline uuring osutab, et teeseldud naeratamine võib parandada naeratava inimese tuju. Siiski on kaheldav, kas endale iga päev peegli ees naeratamine päriselt pikas plaanis inimese heaolu parandab. |
Ukraina kirjaniku Serhi Žadani romaani "Internaat" peategelaseks on ühes Donbassi alevis töötav noor õpetaja, kes läheb naaberlinna internaatkooli pandud õepoega koju tooma. Sellel teekonnal tuleb ületada nii rindejoon, vastata enda sees olevatele küsimustele ja kogu protsessist saab kolmepäevane ellujäämisretk.
Toimetaja Katrin Kern sõnas, et emotsionaalses plaanis on "Internaat" raske lugemine, sest kirjapandud sündmustik on kole. Samas tekstilise poole pealt on "Internaati" hea lugeda, sest ka selles romaanis kajastub Žadanile omast, väga hästi voolavas stiilis kirjutamist.
"Kui keegi on lugenud "Depeche Modet, mis on tema eelmine eesti keeles ilmunud raamat siis ta tunneb nagu sellise Žadani stiili seal ära, seal on mõned võtted, mis tal on samad, et kui peategelane millelegi mõtleb parasjagu ja mingisugusele järeldusele jõuab, siis äkki võtab ta tagasi sellise lausega, et "kuigi, no millest me siin räägime"."
Kerk lisas ka, et teoses on väga palju võrdlusi. "Žadan on ka poeet, see on ikkagi poeetiline proosa, seal juhtuvad asjad, mida me tõenäoliselt ei oska ise ette kujutada, aga võrdluste ja metafooride abil see pilt saab meile selgeks." | Toimetaja Serhi Žadani romaanist "Internaat": see on poeetiline proosa | https://kultuur.err.ee/1608763207/toimetaja-serhi-zadani-romaanist-internaat-see-on-poeetiline-proosa | Kirjastus Hea Lugu andis välja Ukraina kirjaniku Serhi Žadani romaani "Internaat". Teose tõlkis ukraina keelest Veronika Einberg, toimetas Katrin Kern. Toimetaja sõnul on "Internaat" emotsionaalses plaanis raske lugemine. |
Salman Rushdie langes augustis pussitamise ohvriks. Rushdie on aastaid saanud tapmisähvardusi. 1988. aastal ilmus tema raamat "Saatanlikud värsid" ja Iraani liidrid andsid välja tema tapmist nõudva fatwa. Rushdie on 75-aastane.
"Ta sai tõsiselt haavata, ta kaotas ühest silmast nägemise. Tema üks käsi ei tööta, kuna närvid lõigati läbi. Ta jääb elama, see on kõige tähtsam," ütles kirjaniku agent Andrew Wylie.
Rushdiet ründas 24-aastane Hadi Matar, kes on oma süüd tunnistanud. Matar väitis ajalehele New York Post antud intervjuus, et "Iraani endine juht ajatolla Ruhollah Khomeini on suurepärane inimene ja Rushdie oli rünnanud islamit". Intervjuus ütles Matar on, et on Rushdie raamatust lugenud ainult paar lehekülge, vahendas Financial Times.
Wylie võrdles Rushdie-vastast rünnakut John Lennoni mõrvaga 1980. aastal.
"Sellise rünnaku eest ei saa end kaitsta, see on täiesti ootamatu. Maailm elab segasel perioodil. Natsionalism on tõusuteel, mingit tüüpi fundamentalistlik õigus on tõusuteel, seda kogu Euroopas, Ladina-Ameerikas ja USA-s," ütles Wylie.
Salman Rushdie'lt on eesti keelde tõlgitud romaan "Mauri viimne ohe" (Varrak, 2001). | Kirjaniku agent: Rushdie kaotas ühest silmast nägemise | https://www.err.ee/1608763204/kirjaniku-agent-rushdie-kaotas-uhest-silmast-nagemise | Briti romaanikirjaniku Salman Rushdie agent ütles, et noarünnaku ohvriks langenud kirjanik sai karmilt vigastada ja kaotas ühest silmast nägemise. |
Tartu Bigbank alistas pühapäeval võõrsil 3:1 (22:25, 25:19, 25:13, 25:20) Jekabpilsi Luši ja on tabelis 16 punktiga esikohal. Jekabpils hoiab kuue punktiga viiendat kohta.
Alar Rikberg vahetas pärast kaotatud avageimi sidemängijat ja Markkus Keelt asendas Ronald Järv, Tamur Viidalepp vahetas aga puhkama Timo Lõhmuse. Tartu meeskonna kasuks tõid nii Matej Šmidl kui ka Mart Naaber kumbki 17 punkti (+8 ja +15), Naabrilt seejuures viis blokki. Viidalepp kogus 11 silma (+7). Läti klubi edukaim oli 14 punktiga (+8) Armands Abolins.
Tartu vastuvõtt oli 57% ja rünnak 62%, blokiga saadi seitse ja serviga kaheksa punkti (15 viga). Jekabpilsi vastuvõtt ja ka rünnak olid 46%, blokipunkte kogunes vaid kaks, servil löödi kuus ässa ja eksiti kümnel pallingul.
Võru Barrus sai raske 3:2 (19:25, 25:23, 25:18, 23:25, 15:4) võidu võõrsil Daugavpilsi Ülikooli/Ezerzeme üle ja asub liigatabelis kaheksa punktiga kolmandal kohal. Daugavpils on viie silmaga kuues.
Täna ilma ühe põhimehe Devin Põllusteta mänginud Võru meeskonnale tõi Matthew Slivinski koguni 31 punkti (+22, sh vs blokki), Robin Kahu arvele jäi 13 silma (+2). Andris Širjakovs panustas Daugavpilsi ridades 18 punktiga (+3).
Võru vastuvõtt oli koguni 87%, rünnakuid lahendati 43-protsendiliselt, blokiga teeniti 12 ja serviga kuus punkti (21 viga). Daugavpilsi vastuvõtt oli 67%, rünnak 38%, blokipunkte kogunes kümme ning servil löödi kolm ässa ja tehti 16 viga.
Täna kodus mänginud Pärnu Võrkpalliklubi pidi vastu võtma 0:3 (17/25 16/25 25/27) kaotuse RTU/Robežsardze/Jurmalalt. Tabelis on Pärnu kolme punktiga viimasel kohal, RTU hoiab kaheksa punktiga neljandat kohta.
Pärnu edukaimaks tõusis kaheksa punktiga (-1) Ivory Õuekallas, seitse silma jäi nii Kristo-Joosep Petersoni kui Jörgen Vanamõisa arvele. RTU-le tõi Matiss Gabdulins 18 punkti (+10).
Pärnakate vastuvõtt ja rünnak olid vastasest kehvemad, vastavalt 56% vs 68% ja 30% vs 35%. Blokis oli 8:7 parem RTU, servil 7:1 samuti Läti klubi. | Tartu kasvatas Balti liigas edu, Slivinski supermäng tõi Võrule raske võidu | https://sport.err.ee/1608763186/tartu-kasvatas-balti-liigas-edu-slivinski-supermang-toi-vorule-raske-voidu | Võrkpalli Balti liiga nädalavahetuse kahe võidu ja kuue punktiga lõpetanud Tartu Bigbank suurendas jälitajatega vahet. Pühapäeval teenis võidupunktid ka Võru Barrus VK. |
Ugala teatri uuslavastuse pealkiri "Kolm ahvi" lähtub kujundist, mis kavalehel lahkelt lahti kirjutatud. Selleks on jaapani buda munkade ütlemine "Ära näe kurja, ära kuule kurja, ära räägi kurja". Kolme ahvi kõrval võib olla ka neljas, kelle kreedo "Ära tee kurja".
Esietenduse algus on parasjagu paljutõotav, seejuures ka mitte kui midagi ennustav. Sumeda kardinaloori taga le(h)vib kodune idüll. Et tegemist on suvilaga, saan teada tagantjärele, vaadates üle "Aktuaalse kaamera" intervjuu, kus tegijad vaikivad, telemees aga reedab sisust üht ja teist. Nojah, eks suvilale viita ka nostalgiliselt maitselage mööbel, aga seeüle ei jää aega mõelda.
Neli inimest tihedas kallistusekobaras koos. Heitumatu mesilaspere? Ohoo, kas panete tähele, ei mingeid ekraane. Keskendunult vaadeldakse elu akvaariumis või jälgitakse nõukogudeaegse kunstkamina kahvatuid leegikesi. Põhjalikult kuulatatakse raadioid, täpsemalt muusikat kassettidelt, sest raadioprogrammi võib sattuda ka sõnu, sõnu, sõnu. Ja sõnad on selles mängus karmilt keelatud. Keelustatud.
Nelja heliilma kokkukõla kütkestab. Ehkki ohtlik, takti- ja turvatundetu välisilm pressib agressiivselt sisse uksest ja kõigist muudest mulkudest, depressiivne uudiste vool kirjutab end isetekkeliselt seintele või ihule, on neliku ainus eesmärk seda vältida. Asendustegevuse süsteem on neil juba välja ja sisse töötatud, kokku lepitud. Hedonismi paroodiad rokivad täiega. Üks neljast eksib käsulaudade vastu, korraks kogemata, edaspidi juba teadlikult, järjekindla põrandaalusena.
Ugala teatri "Kolm ahvi" Autor/allikas: Silver Kaljula
Kes on need kolm pluss üks ahvi laval? Ütleme nii, et ses veidras (anti)-perekonnas elab kaks nõtket, laitmatus füüsilises vormis musketäri (Jass Kalev Mäe ja Alden Kirss), nende vahel üks näiliselt malbe mileedi (Margaret Sarv). Ja see saladusega neljas, kes võiks olla nonde kolme lapsevanem (Terje Pennie).
Kuidas peaks talitama teatrivaatleja, kes on lubanud kergekäeliselt ja heas usus uuslavastust kajastada, ilma et tal oleks aimugi, millise supi sisse ta seekord on sattunud. Ta on lähtunud dramaturgi ja lavastaja tandemist, sest nimed Põldma ja Ramul, nende koostööslepp on äratanud ja süvendanud usaldust. Seekord aga lavastus ei kõneta. Vastuoksa.
Nojah, alati on varuks tüüpvabandus: mina ei ole sihtgrupp. See poleks aga lõpuni aus, sest tolle neljanda ahviga tunnen teatavat abitut hingesugulust, mis suurendab omakorda mu õõva, ärritust, hirmu, kui nähtule tagasi mõtlen. Need koledad emotsioonid pühivad niigi õheda (musta) huumori kaitsekihi sootumaks minema. Kordan küsimust: kuidas peaks talitama teatrivaatleja? Kas taganema endale ja lehetoimetajale antud lubadusest kirjutada vastukaja – või kirjutada oma abitus üles? Aga kuhu jääb sel juhul: ära kirjuta kurja? Lavastus on ju kuri.
Mõnda aega ma ei osanud, võib-olla ei söandanud ette näha lavalise julmuse gradatsiooni. Ometi kanti ehmatamise ja ahistamise süsteemi eest hoolt algusest peale. Jaa, ma mäletan, Ringo Ramul alustas lavastajateed "Kellavärgiga apelsiniga" (Rakvere teater, 2017). Tookord see köitis, ei lammutanud psüühikat. Võib-olla osalt sellepärast, et aeg oli teine? Praegu aiman küll, teoreetiliselt, et šokiteatri laeng tuleb vastu võtta iroonia kaitsemaskis ja võimalikult kõrge valulävega, paindliku ja karastunud sarkasmitajuga, aga ega sihuke värk kainele mõistusele kuigivõrd allugi.
Olen olnud pigem üleolev kõiksuguste eelhoiatuste suhtes, et näidatav võib sisaldada häirivaid stseene ja vajada vanemlikku selgitust (ma ei pea silmas reaalseid tervisehäireid). Ja kuidas pagan seda mõõta, kes langetab otsuse "algav etendus võib kahjustada teie psüühikat"?! Ära siis roni teatrisse, raisk, kui sul pole raudsed närvid! Loomulikult ma ironiseerin. Kui keegi aru ei saanud, täpsustan: iseenda üle.
Esiotsa arvasin tõesti, et laval viibib perekonnakobar, et Terje Pennie kannab selles nelikus ema rolli, et nood kaks panterlikku kutti on vennad ja neil on sõsarake. Tasahaaval hakati suhtlemises läkitama teist laadi signaale. Eeldan, vähemasti loodan kogu hingest, et ema Pennie siiski ei olnud, sest selle oletuse tõeks osutumisel oleks nuku hukkamise rituaal veelgi võikam.
Ugala teatri "Kolm ahvi" Autor/allikas: Silver Kaljula
Aga ema või mitte, luuletaja on kirjutanud "ei ole pühadusi, mille nimel / võid mõnitada inimest". Ja järsku taipan: siin ongi konks! Takkajärele tahaksin ma kolme ahvi peale täiest kõrist karjuda: mida te, ülbed nolgid, endast õige arvate! Kes on andnud teile õiguse keelustada luuletuste lugemine! Ah soo, et Koržets, Heljo Mänd ning Tammsaare "Tõe ja õiguse" Mauruse kooliski kõlanud kurblik lauluke popi või papi penist hakkab teile vastu! Aga nartsissismist joobudes Brautigani "Arbuusisuhkrus" kümmelda on põrgulikult lahe, jah! Mnjah, mõistusega saan aru, et rituaalne karistus on hoopis rääkimise eest, sõnade tähendusest ja rütmist sootuks sõltumata. Luule tähtsusetus on muidugi õudsem veel.
Miks ta ometi minema ei lähe, see Pennie tegelane? Kui ma oleksin kolmanda rea keskel hoogsalt püsti tõusnud, kartmatult lavale astunud, Penniel otsusekindlalt käest kinni võtnud, temaga koos saalist minema kõndinud … Kas siis nood kolm nõmedat, ajuvaba pärdikut oleks meie äratee tõkestanud, meid mõlemaid kiretu naudinguga saaginud ja haamerdanud, töödelnud ja tükeldanud? Ilge. Rõlge. Vastik-vastik-vastik.
Kus on su kodu, neljas ahv? Sina ainus, sa viimane, kes ei tee ligimestele kurja. Tule minu juurde elama, mu raamaturiiul on veel alles, tuletõrjujad ei ole luulekogusid veel põletanud – oi, vabandust, see on üks teine teater, üks teine lavastus, mis pole veel esietendunudki.
Aga ei, too ema või mitte-ema, tema alistub. Tema jääb suvilasse. Ja tal on vist juba üsnagi ükskõik? On see Pennie rolli vaatevinklist "Kui sa tuled, too mul lilli 2"?! Või on tal liiga valus, et seda välja näidata? Või ta kardab nii kangesti? Unustab ta luuletused kuulekalt ära? Või siiski mitte? Kui järgneks teine vaatus, kas ta siis koksataks halastuseta maha? Ära kuule, ära näe, ära räägi kurja – tee kurja!
Igatahes asuvad nad taas palli mängima. Sport on ju soositud. Viimaks, kuna rekvisiidid korjatakse kokku, jätkab ahvide kvartett mängu ilma pallita – buona sera, Antonioni! Jah, ühtäkki on lavale ilmunud toimekad taustajõud, kelle töö on koristada, näitlejate toodetud laga kasida. See võiks ju mõnevõrra lohutada, paanika minema pühkida: kõik on siiski teater, kõik on toimunud normaalsete inimeste, asjalike professionaalide katkematu kontrolli all.
Publik püüab entusiastliku plaksutamisega etendust lõpetada, aga võta näpust, mängureegleid ei kehtesta teie, könnid saalis. Huvitav, mul on äsja olnud kolm isesugust aplausikogemust, kolmel järjestikusel teatriõhtul. Vanemuise "Kolm pikka naist": publik puhkeb plaksutama liiga ruttu, meeleolu lõhutakse ära, saal ei vaevu kuulatama tundlikku muusikat. Tartu Uue teatri "Stereo": näitlejad seisavad laval, kõrvaklapid sahisevad meeleolukalt, kõik kuulatavad hoolega ja hästi kaua; viimaks selgub, et seekord laval hoopis oodati aplausi algust. Ugala "Kolm ahvi": käteplaginas aimub publiku kirglik lõpulootus ja kuna see ei täitu, siis ei tahakski enam käsi kokku lüüa.
Ma ei saagi nüüd lahti kujutelmast, et kui Terje Pennie tegelane, see neljas ahv, oleks ära läinud, oleks mulle kingitud habras valguskiireke. Lootusekübemekesekenegi, ilma milleta on nii lohutu teatrist lahkuda.
Kuna sedagi ei antud, jääb üle vaid laenata Eeva Marlandi repliik Vilde "Tabamata imest": "Kallis on kunst, aga kallim on elu." Vaimsel tervisel ei ole hinda. Või mõtlete teie ümberpöördult? | Arvustus. Kus on su kodu, neljas ahv? | https://kultuur.err.ee/1608763189/arvustus-kus-on-su-kodu-neljas-ahv | Uus lavastus
Ugala teatri "Kolm ahvi"
Lavastaja Ringo Ramul
Dramaturg Priit Põldma
Kunstnik Arthur Arula
Helilooja ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam
Valguskujundaja Laura Maria Mäits
Mängivad Terje Pennie, Margaret Sarv, Alden Kirss ja Jass Kalev Mäe
Esietendus 8. oktoobril Ugala väikeses saalis
Arvustus ilmus Sirbis |
Laupäeval väljusid eestlased lahingutest maksimumpunktidega ning tulemusi vaadates mindi võitlustulle ka pühapäeval vaid positiivsete ootustega.
Sel nädalavahetusel ühe kohtumisega piirdunud SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn läksid pühapäeval vastamisi esimesena mainitu koduväljakul. Balti liigat alustati eriilmeliselt, kui lääne-virulased said kahe kõva Leedu tiimi vastu kolm punkti, kuid Tallinn pidi samade vastaste nappi paremust tunnistama. Mängu alustas omale iseloomuliku lärmaka kodupubliku ees paremini Tapa, kelle eduseisuks viskas Igor Berežnõi kümnendal minutil 7:4. Tallinn tuli küll treener Risto Lepa võetud time-out 'i järel veidi lähemale, kuid poolaja lõpuks suutsid lääne-virulased siiski ohjad tugevalt enda kätte haarata ja Endrik Jaanise värava järel seisult 17:9 teisele poolajale vastu minna.
Järgmise perioodi algus mängu suurt muudatust ei toonud, võistkonnad skoorisid kordamööda ning kuigi HC Tallinn hoidis vahet samana, liiga lähedale vastastele ei saadud. Poolaja keskpaigas viskas pealinlaste Karmo Harju seisuks 19:25. Mäng enam põnevaks ei läinud ning lõpuks kindlustas Trivo Vaiguranna värav seisuga 33:23 Tapale kindla võidu.
Võõrustajate suurimad skoorijad olid Berežnõi kuue ja Jaanis viie väravaga. Pealinlaste poolelt tabas Markus Oliver Mädo viiel korral. "Meil oli täna pandud kindlad eesmärgid, kui palju väravaid peaksime vastastel visata laskma ning mitu ise skoorima. Suutsime oma asjadest kinni pidada ning lõpus isegi noorematele platsiaega jagada. Tallinn on hetkel haavatav ning neil ei olnud täna piisavalt pallureid kaasas, et meiega võidu joosta," olid koondise ja Tapa mängumehe Kaspar Leesi, esimesed mõtted pärast matši.
Viljandi HC ja Mistra jätkavad Balti liigas täiseduga
Kui laupäeval alistasid mõlemad Eesti võistkonnad kindlalt Läti klubid ASK ja Ogre, siis pühapäeval vahetati vastased ja peeti nädalavahetuse teine kohtumine. Mistra osalusel toimunud kohtumine algas madalaskooriliselt ja kuigi Ogre jäi juba esimeste minutite jooksul neljakesi mängima, siis eestlased seda ära kasutada ei suutnud ja 11. minutil tegi lätlaste Gustav Batna seisuks 4:4. Kui 19. minutil särasid tablool veel viiginumbrid 9:9, siis edasi hoidis Ogre võõrustajaid kuival ning viskas ise samal ajal kolm väravat. Mistra treener Jüri Lepp oli sunnitud aja maha võtma. Juhendaja sõnad mõjusid ning garderoobi mindi juba koduvõistkonna 15:14 eduseisus.
Teise perioodi algus jätkas võrdsete tiimide lahingus, kus Mistra püsis siiski paariväravalises eduseisus. Rauno Ausi kaks järjestikust väravat andsid koduvõistkonnale 40. minutiks 25:22 juhtseisu. Viis minutit enne mängu lõppu suurendasid Marko Slastinovski ja Vladõslav Naumenko tabamused võõrustajate edu juba viie peale. Kuigi mõned hetked enne lõppu tegid Arukülas pallinud Jüri Lepa hoolealused veel mõned pallikaotused, siis oli kätte mängitud edu siiski piisav, et 31:29 võiduga edukas nädalavahetus lõpetada.
Mistra tulemuslikemad mängijad olid pühapäeval Rauno Aus 11 ja Serhi Orlovski kümne väravaga. Lätlastel tabasid Intars Jomants ja Rihards Leja seitsmel korral. "Üldises pildis ei olnud täna meie poolt hea esitus. Rünnaku poolega võis rahul olla ning oma kiired suutsime efektiivselt ära lahendada, aga kaitses ei saanud hakkama. Kokkuvõttes tuleb rahul olla, et nädalavahetuse kahe punktiga lõpetasime," kommenteeris eestlaste paremsisemine Marko Slastinovski.
Viljandi HC alustas ASK Zemessardze/LSPA vastu trummipõrina saatel võimsalt, kui Ott Variku efektse söödu realiseeris joonelt õhku lennanud Aleksander Pertelson. Kümnendaks minutiks kasvatas koduvõistkond edu juba 8:3 peale. Võõrustajad suutsid peamiselt poolkiirete abil vahet hoida ja nendest järjekordse realiseeris kuus minutit enne perioodi lõppu Kristjan Koovit, viies nii viljandlased 16:12 ette. Poolaja peategelaseks kujunes Varik, kelle seitsme värava sekka kuulus ka eelviimane ning garderoobi mindi seisult 21:15.
Teise poolaja alguses võitles Viljandi kõvasti kaitses ning Variku hoog ei raugenud. 49. minutil juba oma kaheteistkümnenda värava visanud mees tõi tabloole numbrid 26:17. Mängu lõpp enam pinget ei pakkunud ning mõlemad meeskonnad veeretasid rongi kohustuslikult finišisse. Lõppseisuks tegi Hendrik Koks 35:22. Mulkide tulemuslikem oli loomulikult Varik, kelle arvele kogunes lõpuks 14 väravat. Lätlastelt vastas Kristers Rihards Ozols kuue tabamusega. "Täna kaitse pidas ning saime selle pealt lihtsaid kiirrünnakuid. Teadsime, et vastastele tempo ei meeldi ning suutsime selle üleval hoida. Eesmärgiks pandud neli punkti võtsime sellelt nädalavahetuselt, see on kõige tähtsam," kommenteeris Varik pärast kohtumist.
Põlva Serviti oli üle ka Leedu meistrist
Serviti jätkas teist päeva Leedu turneel, kus pühapäeval mindi vastamisi VHC Sviesaga, kes eile alistas ZRHK Tenax Dobele. Tempokalt alanud matšis skooriti alguses palju ning kordamööda. Üheksandal minutil viis Alfred Timmo põlvakad 6:5 ette ja vaid hetked hiljem tõi Valdas Drabavičius juba oma neljanda tabamusega tabloole taas viiginumbrid. Suureskooriliselt ka jätkati ning taaskord ohtralt kiirrünnakuid jooksnud põlvakad võtsid vaheajale kaasa 21:19 edu.
Teise perioodi algus kuulus täielikult eestlastele, Henri Sillaste skooris neljal korral ning Serviti läks 34:24 ette. Sellest Leedu meister enam taastuda ei suutnudki. Lõpus hoidsid põlvakad oma edu ning lõppskooriks tegi Mathias Rebane 45:33. Eesti tiimi resultatiivseimad olid Henri Sillaste üheksa, Alfred Timmo seitsme ja Hendrik Varul kuue tabamusega. Sviesa poolelt vastasid Mantas Urvikis üheksa ja Skirmantas Pleta seitsme väravaga. "Vastane üritas esimesel poolajal tempo väga kõrgele tõsta ning eks nad sellest maksid ka teisel perioodil oma lõivu. Meile selline stiil meeldib ning nagu visatud väravate arvust on näha, siis olime täna selles edukamad," rääkis Serviti ääremängija Henri Sillaste.
Ainsas kohtumises, kus eestlased ei osalenud alistas ZRHK Tenax Dobele HC Amberi 36:24. A-alagrupis jätkavad Viljandi ja Mistra pärast nelja kohtumist täiseduga. II rühmas mängiv Põlva on samuti kolmes mängus vaid võite tunnistanud. SK Tapa tõusis võiduga teisele kohale olles kogunud kolme matšiga viis punkti. HC Tallinn ei ole veel punktiarvet avanud. Resultatiivsustabeli tipust leiame neli Eesti tiimide esindajat: Ott Varik Viljandist, Serhi Orlovski Mistrast, Hendrik Koks Viljandist ning Henri Sillaste Servitist on visanud vastavalt 32, 32, 24 ja 23 väravat. Balti liiga järgmised kohtumised peetakse novembri keskel, kui N.R Energy sõidab külla lätlaste Tenax Dobele-le ning HC Tallinn võõrustab Servitit.
Balti liiga nädalavahetuse tulemused:
22. oktoober
17.00 HC Amber – Põlva Serviti (Leedus) 28:36
17:00 Mistra – ASK Zemessardze/LSPA (Aruküla spordihall) 33:23
18:00 Viljandi HC – HCHK Ogre/HYDROX (Viljandi spordikeskus) 36:31
23. oktoober
14:00 SK Tapa/N.R Energy – HC Tallinn (Tapa Spordikeskus) 33:23
14:00 VHC Sviesa – Põlva Serviti (Leedus) 33:45
14:00 Mistra – HK Ogre/HYDROX (Aruküla Spordihoone) 31:29
18:00 Viljandi HC – ASK Zemessardze/LSPA 35:22 | Eesti käsipalliklubid jätkasid Balti liigas edukalt | https://sport.err.ee/1608763171/eesti-kasipalliklubid-jatkasid-balti-liigas-edukalt | Pühapäeval jätkusid käsipalli Balti liiga teise vooru kohtumised, kui Eesti klubidest läksid omavahel vastamisi SK Tapa N.R Energy ja HC Tallinn. Viljandi HC ja Mistra kohtusid koduväljakul vastavalt Läti klubide ASK Zemessardze/LSPA ning HK Ogre/HYDROX-iga. Põlva Serviti jätkas Leedu tuuri matšiga eelmise hooaja kohaliku meistri, VHC Sviesa vastu. |
2022. aasta alguses elas Lätis 1 182 000 lätlast. Kui 2011. aastal moodustasid lätlased kogu elanikkonnast 60,5 protsenti, siis 2022. aasta alguses oli see näitaja 63 protsenti, vahendas LSM.
Läti statistikaameti teatel on elanikkonna etniline koosseis piirkonniti erinev. 2022. aasta alguses moodustasid lätlased Riia ja Daugavpilsi kogurahvastikust vähem kui poole. Daugavpilsis oli lätlaste osakaal rahvastikust 20,9 protsenti. Valmieras on lätlaste osakaal aga 85,4 protsenti.
Venelaste osakaal Läti rahvastikust oli selle aasta alguses 24,2 protsenti. Valgevenelasi oli 3,1 protsenti ja ukrainlasi 2,2 protsenti. Lätlase keskmine vanus on 40,5 aastat, venelase oma 48,4 aastat.
Kokku elab riigis 1 838 266 inimest. | Lätlaste osakaal Läti rahvastikus suureneb | https://www.err.ee/1608763150/latlaste-osakaal-lati-rahvastikus-suureneb | Läti statistikaamet teatas, et riigis on lätlaste arv viimase kümnendi jooksul vähenenud 74 300 inimese võrra, kuid lätlaste osakaal rahvastikus on suurenenud. |
Teel finaali loovutas Fruhvirtova vaid ühe seti, finaalmängus oli ta aga kõrgeimat paigutust omanud šveitslanna Ylena In-Albonist parem 6:0, 6:1. Seejuures enda servil kaotas Fruhvirtova finaalis vaid neli punkti.
Alates juuni keskpaigast on kevadel 15-aastaseks saanud Fruhvirtova võitnud 32 ja kaotanud vaid ühe matši. Selle seeria jooksul on ta võitnud 61 ja kaotanud kõigest viis setti. Ühtekokku on Fruhvirtova sel hooajal võitnud 49 matši.
Fruhvirtova võitis enda karjääri esimese ITF-i turniiri alles 14-aastasena tänavu jaanuaris, olles viimaste aastate noorim turniirivõitja. Aprillis sai ta 15-aastaseks ning juunis algas tema võiduseeria, mille käigus võitis ta järjest 27 mängu, seejuures viis 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri.
Ühtekokku on Fruhvirtoval nüüd kaheksa turniirivõitu, kunagi varem polnud keegi enne 16-aastaseks saamist suutnud võita kuus (või rohkem) ITF-i turniiri. Kaheksa võiduga on ta ka tänavusel ITF-i karussellil kõige edukam mängija.
Seejuures tuleb Fruhvirtova puhul arvestada, et vanuse tõttu on tal piiratud võistlusgraafik. 14-aastasena ehk enne tänavust aprilli oli tal lubatud mängida kuni kaheksal profiturniiril. Enda profidebüüdi tegi ta mullu detsembril WTA 125 kategooria turniiril ehk n-ö WTA Challengeril, kus teenis ka enda esimese edetabelipunkti. Tänavu veebruaris mängis ta esimest korda ka WTA turniiril, kui sai Guadalajara WTA 250 turniiri kvalifikatsiooni vabapääsme.
Kuni enda 16. sünnipäevani on Fruhvirtoval lubatud mängida maksimaalselt kümnel profiturniiril, praeguseks on tal kirjas seitse turniiri – millest ta võitis kuus.
See tähendab, et kuni järgmise aasta 1. aprillini saab ta kaasa teha veel vaid kolmel turniiril.
Fruhvirtova alustas aastat edetabeli 1094. realt, sel nädalal kerkis ta 155. positsioonile. Järjekordse turniirivõidu punktid lisanduvad aga järgmisel nädalal ja siis peaks ta tõusma 135. koha kanti, mis tähendab, et ta saaks ka slämmidebüüdi teha ja Austraalia lahtistel täiskasvanute seas kvalifikatsioonis mängida. Juunioride slämmiturniiridel on Fruhvirtova vaid korra osalenud. | 15-aastane tenniselootus teenis juba hooaja kaheksanda turniirivõidu | https://sport.err.ee/1608763138/15-aastane-tenniselootus-teenis-juba-hooaja-kaheksanda-turniirivoidu | Alles 15-aastane tennisist Brenda Fruhvirtova teenis juba enda hooaja – ja ühtlasi kogu karjääri – kaheksanda turniirivõidu profikarussellil, triumfeerides Itaalias Santa Margherita di Pulas peetud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril. |
Austraalia peaminister Anthony Albanese ja tema Jaapani kolleeg Fumio Kishida leppisid sidemete laiendamises kokku nädalavahetusel. Kishida tegi visiidi Austraaliasse ja kohtus Albanesega Perthis, vahendas The Times.
Albanese ütles, et Austraalia ja Jaapani sõjaväelased hakkavad korraldama ühisõppusi. Samuti hakkavad riigid jagama omavahel rohkem luureandmeid.
Kaks riiki kirjutasid alla deklaratsioonile, milles lubavad, et teevad koostööd, et hoida ära agressiivset käitumist, mis õõnestab rahvusvahelist korda. Mõlemad riigid muretsevad, et Hiina suurendab oma Taiwani-vastaseid sõjalisi provokatsioone.
Kishida andis intervjuu ajalehele The Australian, kus mõistis hukka Hiina tegevuse Vaikse ookeani piirkonnas. Kishida lubas, et Tokyo võitleb piirkonnas oma huvide eest.
"Kuigi Jaapanil pole CIA-ga sarnast luureagentuuri, siis Jaapanil on tugev signaalluure, mis annab vastaste kohta tähtsaid luureandmeid," ütles Austraalia rahvusvaheliste suhete instituudi juht Bryce Wakefield. | Jaapan ja Austraalia tugevdavad sõjalisi sidemeid | https://www.err.ee/1608763090/jaapan-ja-austraalia-tugevdavad-sojalisi-sidemeid | Ajaleht The Times kirjutab, et Jaapan ja Austraalia tugevdavad sõjalisi sidemeid ja hakkavad omavahel jagama rohkem luureandmeid. Mõlemad riigid tahavad piirata Hiina kasvavat mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas. |
Esialgsete andmete kohaselt läbis 10 km distantsi 518 osalejat, 5 km rahvarajale suundus 148 spordisõpra ning lastejooksudel võttis mõõtu 286 noort.
Meeste seas oli pikal distantsil ajaga 31.56,2 võidukas Olavi Allase (Tartu SS Kalev), kel jäi veidi üle kolme sekundi puudu mulluse võitja Deniss Šalkauskase rajarekordi alistamisest. Teisena lõpetas Ats Sõnajalg (Sparta; 33.03,6), kolmandana 33.22,4 kirja saanud Šalkauskas (TÜ ASK).
"Rajarekordi alistamisele mõtlesin alles viimasel paaril kilomeetril," rääkis Allase, kes enda sõnutsi oli vaid kaks ja pool nädalat tagasi koroonaviiruse läbi põdenud. "Seepärast jätsin ka Balti meistrivõistlused krossijooksus vahele ja kuna mul vend [Johannes Laur] ka soovis Pärnus joosta, otsustasime tulla," avaldas võidumees.
Naiste tasavägises konkurentsis mahtus esikolmik 20 sekundi sisse: mullust edu kordas 38.04,6-ga Birgit Pihelgas (Petersport), kellele järgnesid Jana Treier (Sparta) 38.13,7 ja Liliana Torn (Täppsportlased) 38.22,1-ga.
"Alles eile [laupäeval] võistlesin Lätis Baltimaade esivõistlustel krossijooksus ja tugev pingutus andis tunda," rääkis Pärnumaa parim naisjooksja, kes põdes enda sõnul septembris koroonat ja on sellest alles taastumas.
Lühemal distantsil pani paremuse veenvalt 16.15,4-ga maksma Enari Tõnström (KJS Sakala), kes sai jagu Ando Aasmast (18.26,2) ja Treeningpartneri liikmest Igor Krawczykist (18.46). Naiste seas oli rivaalidest peajagu üle Anneli Ratassepp, aeg 19.12,1. Teise-kolmandana järgnesid Susan Keedus Treeningpartnerist (22.10,6) ja Elevi Piperal (23.00,2).
Ühes Rannajooksuga tõmmati joon alla Kahe Silla klubi kolmiküritusele, mille arvestusse kuulusid ka kevadine Luitejooks ning septembri alguses toimunud Jüri Jaansoni kahe silla jooks. Parimad selgusid kolme distantsi aegade liitmise teel, autasustati esikolmikuid ning vanuseklasside võitjaid.
Meeste üldarvestuses jättis Franko Reinhold (jooksumees Franko) võidu Pärnumaale, järgnesid Treeningpartneri tiimi liikmed Enar Mustonen ja Raido Krimm. Naiste seas oli parim Mirtti Verbitskas Anu Jooksutrennidest, teise-kolmandana finišeerisid Inga Kree (SK Jooksupartner) ja võitja klubikaaslane Kätlin Maiste. | Rannajooksu võitsid Olavi Allase ja Birgit Pihelgas | https://sport.err.ee/1608763072/rannajooksu-voitsid-olavi-allase-ja-birgit-pihelgas | Pühapäeval Pärnu Kahe Silla klubi hooaja lõppu tähistanud Pärnu Rannajooks tõi rajale 952 spordisõpra. Pikal distantsil pälvisid võitja-au Olavi Allase ja Birgit Pihelgas. |
Waterloo Ülikooli teadlased uurisid koroonapandeemia tõttu tõkestatud eesmärkide ja vaimse heaolu suhet. Reeglina räägitakse eesmärkide ja heaolu seoseid lahates sellest, kuidas võimalikult hästi oma varem seatud eesmärkidele truuks jääda, märkis uuringu kaasautor Abigail Scholer, Waterloo Ülikooli psühholoogia osakonna professor.
Scholeri ja tema kolleegide uuring rõhutab aga, et kriisiolukorras, nagu näiteks koroonapandeemia ajal, aitab vaimset tervist säilitada mõnikord hoopis see, kui oskame oma eesmärgid selja taha jätta .
Heaolu ja eesmärkide suhte analüüsimiseks küsitlesid teadlased 226 inimest. Osalejad vastasid küsimustele vaimse pinge, eluga rahuolu ja oma eesmärkide kohta. Seejuures eristas küsimustik eesmärke, mille täitmine kulges planeeritult, nendest eesmärkidest, mille teoks tegemine pandeemia tõttu katkes.
Selgus, et pausile sunnitud eesmärgid seostusid madalama heaoluga: mida enam sellistest eesmärkidest kinni hoiti, seda rohkem esines stressi, ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
Teadlased rõhutasid, et see, kuidas me suhestume oma eesmärkidega, mõjutab oluliselt meie vaimset heaolu. Eesmärkide üle mõtlemine võib kasvatada muresid ja frustratsiooni, jättes vähem energiat teiste eesmärkide saavutamiseks. Loobudes ebarealistlikest eesmärkidest ja suunates energia nendele, mida on võimalik teostada, loovad inimese tervislikuma suhte oma sihtidega ja parandavad vaimset heaolu.
Ümbertõlgendamine
Oma eesmärkide juhtimine on pakkunud psühholoogias ka laiemalt kõneainet. Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergi sõnul saab ümbertõlgendamist defineerida vaimse tegevusena, mille eesmärk on muuta seda, kuidas inimene ennast tunneb. "Emotsioone saab muuta mitmel viisil, ümbertõlgendamise puhul on tegemist katsega mõtestada ümber asjaolud või sündmused, mis ühte või teist tunnet tekitavad," selgitas ta.
Soov tunnet muuta ei pea olema tingimata teadlik, sest psüühika reguleerib emotsioone pidevalt ja tihti üpris automaatselt. "Näiteks võime saada mitmeti tõlgendava sõnumi, mis võib tekitada korraks kahtluse, et selle saatja tahtis meid solvata. Sellisel juhul võime endale märkamatult selle esialgse tõlgenduse asendada mõne muu, solvumist vältiva tõlgendusega," arutles Uusberg.
Olukord ja eesmärgid
Kaasprofessori sõnul maksab eristada ümbertõlgendamise juures kahte tahku. Esimene puudutab inimese enda eesmärke ja muid motiive. Näiteks võib ambivalentse sisuga sõnum olla häiriv, sest see riivab meie soovi olla lugupeetud. Teine aspekt puudutab seda, kuidas me tajume olukorda ennast ja seda oma peas konstrueerime. Sõnumi puhul hõlmab see näiteks seda, milliseid kavatsusi me sõnumisaatjale omistame.
Psühholoogias on seni rohkem tähelepanu pööratud sellele, kuidas me emotsioone reguleerides olukordi ümber konstrueerime. Vähem on käsitletud eesmärkide ja motiivide nihutamist.
Eristust võib seletada näite abil liiklusest, kus kaassõitja sõidab meile äkiliselt ette ja sunnib meid pidurdama. "Enesetunde parandamiseks võime korrigeerida oma eesmärke, näiteks meenutades, et tervena kohale jõudmine on kiiresti kohale jõudmisest olulisem. Võime korrigeerida aga ka oma arusaama olukorrast endast, näiteks mõeldes, et liiklushuligaani asemel võis tegu olla algaja roolikeerajaga, kes sattus segadusse ja tegi ootamatu liigutuse," märkis Uusberg.
Emotsioonide reguleerimise muudab keeruliseks asjaolu, et tihti ei lähe see nii libedalt, kui soovitakse. Võime küll ütelda endale, et küllap ei tahtnud teine inimene meid oma sõnumiga solvata, aga see ei pruugi juba tekkinud tunnet muuta, kui me oma ümbertõlgendust ei usu. "Kui oled endast väljas ja üritad end sõnadega rahustada, siis võib tulemus olla üksjagu pettumustvalmistav," lisas Uusberg.
Kaugeltki mitte kõik muutused emotsioonides ei toimu reguleerimise tulemusel. Vahel tekitab elu ise olukorra, kus saavad tähtsaks hoopis mingid teised eesmärgid ja see, millest inimene oli püüdnud mõtte jõul üle saada, kaob justkui iseenesest. "Näiteks kohtad kedagi, keda pole aastaid näinud ja see olukord ise dikteerib uued eesmärgid ja ka teistsuguse tundeseisundi," arutles Uusberg. | Kriisi ajal võib eesmärkidest loobumine parandada vaimset heaolu | https://novaator.err.ee/1608763051/kriisi-ajal-voib-eesmarkidest-loobumine-parandada-vaimset-heaolu | Inimesed, kes panevad oma pikaajalised eesmärgid pausile, suudavad vältida kriisiolukorras kergemini ärevust ja depressiooni, selgub hiljutisest uuringust. Eesmärkide ümberhindamise kaudu enesetunde muutmine pakub psühholoogias ka laiemat kõneainet. |
Kodumeeskond otsustas kohtumise saatuse avapoolaja alguses, kui kümneminutilise perioodi jooksul löödi kolm väravat. Ousmane Dembele avas skoori 12. minutil, kuus minutit hiljem andis prantslane resultatiivse söödu Sergi Robertole ning 22. minutil Robert Lewandowskile. Väravasöötude kübaratriki vormistas Dembele 73. minutil, kui tema eeltöö realiseeris Ferran Torres.
Barcelona on 11 vooruga kogunud 28 punkti ning kaotab põlisele rivaalile Madridi Realile kolme silmaga. Kolmandal kohal oleval Madridi Atleticol, kes alistas pühapäeval Antoine Griezmanni kahest väravast Real Betisi 2:1, on 23 punkti.
Itaalias jätkab hiilgavas hoos Napoli. Victor Osimheni 80. minuti värav tõi neile 1:0 võidu AS Roma üle ning Napoli on nüüd kõigi sarjade peale võitnud juba 11 mängu järjest. Heas vormis on ka Rooma Lazio, kes alistas Mattia Zaccagni ja Felipe Andersoni väravatest 2:0 Atalanta ning pole nüüd liigas endale lubanud lüüa väravat kuues järjestikuses mängus.
Napolil on liidritena 29 punkti, teisel kohal olev AC Milan on kogunud 26 ja Lazio ning Atalanta 24 silma. | Dembele suur mäng aitas Barcelona kindla võiduni, Napoli hoog ei rauge | https://sport.err.ee/1608763045/dembele-suur-mang-aitas-barcelona-kindla-voiduni-napoli-hoog-ei-rauge | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas Barcelona pühapäeval Bilbao Athleticu 4:0 ning jätkab teisel kohal, Itaalias püsib suurepärases hoos Napoli. |
Kuigi jalaväemiinid annaks pioneeriüksustele rohkem võimalusi jalaväge tõkestada, ütles kaitseväe pioneeriinspektor, kolonelleitnant Ainar Afanasjev, et suures pildis ei annaks nende kasutamine olulist eelist. Nende asendamiseks kasutab kaitsevägi teisi relvasüsteeme või taktikaid.
"Jalaväe vastu on väga efektiivsed külglaengud, kaitsemiinid, aga nende põhimõte on see, et neid me ei tohi jätta passiivselt maha. Et jätad laengu traadiga maha, seda me ei tohi teha, sest sinna võib inimene, loom või kes iganes sisse joosta. Kui meil on kontrollitud see laeng ehk päästiku taga on sõdur, siis see on okei," rääkis Afanasjev.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt selgitas, et jalaväemiinide eesmärk on tekitada jalaväele ja inimestele selliseid vigastusi, et nad ei suuda enam oma ülesannet täita, mis tähendab, et need ei ole tingimata surmavad. "Eesmärk on sageli tekitada vigastusi nii, et ka lahingpaariline ja veel ülejäänud kaaslased peavad seda haavatut turvalisse kohta toimetama," ütles Hurt.
See tähendab, et jalaväemiinid lõikavad tihti ohvril jala või käe otsast. Sageli hoopis tsiviilisikutel aastaid pärast konflikti lõppu, sest väikseid ning arvukaid miine on raske taas üles korjata. See on ka põhjus miks enamik riike, sealhulgas Eesti, on nende kasutamisest loobunud.
Miinivälju ei jäeta üldjuhul valveta, seetõttu ei ole see suur puudujääk, et päästikule peab vajutama sõdur.
"Väga paljud miiniväljad on häirivad, lihtsalt hetkeks fikseerivad ehk tank tuleb võtab hoo maha, kõrval on jalaväelane tankitõrjerelvaga ja teeb oma töö ära. Silmad on enamasti peal, sest kui silmi peale ei jääta, siis on vastasel väga lihtne neid demineerida," rääkis Afanasjev.
Miinivälja ülespanekul joonistab üksuse ülem miiniväljapassi, kus on märgitud miinide täpne paiknemine. Nii on pärast lihtsam vajadusel väli ohutuks teha.
"Miiniväljade märgistamine on ka erinevate direktiividega ette nähtud. Seda tehakse ka ohutuse eesmärgil. See kui vastane näeb märgistust, selles ei ole midagi halba – miiniväli teeb juba tööd. Vastane ei tule sinna," selgitas kolonelleitnant.
Siiski on lubatud ka vastase poolne serv jätta märgistamata, lisas Afanasjev. Kõike seda tehakse, et miinid mõjutaks vaid vastast. Jalaväemiinide puhul on selles veendumine palju keerulisem ning tüli ei pruugi seda väärt olla, tõdes ka Hurt: "Meil sõjaväelises riigikaitses on olulisemaid võimelünki, mis tuleks esimesel võimalusel ära täita. Mis on olulisemad kui see, et me ei saa jalaväemiine täna kasutada."
Endine kaitseväe juhataja Laaneots ja 19 EKRE saadikut andsid riigikogu menetlusse eelnõu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ning nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni denonsseerimiseks.
Samas ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Thomas Mell eelmisel nädalal ERR-ile, et andmed ei näita nagu vajaks Eesti oma kaitseks jalaväemiine. "Praegu pole vajadus passiivsete jalaväemiinide järele esile kerkinud ei viimase aja võimearendusplaanidest, analüüsidest ega ka Ukraina sõja esmastest õppetundidest," märkis ta. | Eksperdid: jalaväemiinide kasutamine ei annaks Eestile suurt eelist | https://www.err.ee/1608763006/eksperdid-jalavaemiinide-kasutamine-ei-annaks-eestile-suurt-eelist | Eesti ei kasuta oma sõjalise kaitse korraldamisel jalaväemiine, kuna on ühinenud jalaväemiinide keelustamise Ottowa konventsiooniga ning ei näe neis ka suurt kasu vastase tõrjumisel, rääkisid sõjanduseksperdid ERR-ile. |
"Rootsi liberaalide europarlamendi saadik Karin Karlsbro jääb esialgu edasi Renew liikmeks. Selle otsuse eesmärk oli võtta sihikule Rootsi liberaalide liidrid, mitte karistada eurosaadikut," ütlesid Politicole asjaga kursis inimesed.
Renew Europe on europarlamendis suuruselt kolmas fraktsioon. Pärast 2019. aasta eurovalimisi muutis liberaalide europarlamendi fraktsioon oma nime. Kui varem olid Euroopa tsentristlikud liberaalid kogunenud fraktsiooni nimega Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest (ALDE), siis nüüd kannab fraktsioon nime Renew Europe.
Rootsi uue valitsuse moodustasid Rootsi Moderaadid, Kristlikud Demokraadid ning Rootsi Liberaalid.
Rootsi demokraatide juht Jimmie Akesson kinnitas, et nende erakonnal on uue Rootsi valitsuse poliitika üle arvestatav mõju.
Rootsi Demokraatide neonatsistlik minevik on tekitanud varem teistes erakondades tugevat vastumeelsust nendega üldse mingit koostööd teha. Kuritegevuse kasvu tõttu on aga Rootsi demokraatide populaarsus järk-järgult kasvanud. | Europarlamendi liberaalid ei luba enam Rootsi liberaale oma üritustele | https://www.err.ee/1608763033/europarlamendi-liberaalid-ei-luba-enam-rootsi-liberaale-oma-uritustele | Euroopa Parlamendi liberaalide saadikurühma Renew Europe (Uuenev Euroopa) juht Stephane Sejourne teatas, et ei kutsu Rootsi liberaalide juhtkonda enam rühma üritustele, kuna partei osaleb Rootsi parempoolses koalitsioonivalitsuses. Rootsi uut valitsust toetab ka parempoolne erakond Rootsi Demokraadid. |
Varssavi filmifestival. Linn on sügiseselt pulseeriv, inimesed liiguvad kiirustades, kõigil tundub olevat siht silme ees. Nagu sajad teised, tõttan ka mina pimeda kinosaali teise reaalsuse ja rütmi poole. Rõõmuga tõden, et saalid on rahvast täis igal linastusel, või vähemalt, et olen osanud valida filmid, mille puhul see nii on.
Näppude vahel pilet filmile "Jaanuar". Läti-Leedu-Poola koostööfilm, Livia Ulman, Andris Feldmanis, Juhan Ulfsak. Tegelikult oleks üks neljast juba veennud, et tuleb seda filmi vaadata, aga kõik neli koos tundus, et peab olema midagi üle mõistuse head. Filmi esimese veerandi juures tundus, et nii ongi. On loodud nauditav atmosfäär kostüümi, kunsti, valguse, muusika ning kaamera- ja näitlejatööga. Saalist lahkun aga õõnsa tundega.
Režissöör Viesturs Kairišs on mitme väga tugeva mängufilmi autor. Tema käe all on sündinud näiteks ajastufilmid "Sildimaalija" (2021) ja visuaalne meistriteos "Melanija kroonikad" (2016). Enda seitsmenda mängufilmiga "Jaanuar" võtab ta ette 1991. aasta, Nõukogude Liidu lagunemise ja Moskvale alluva miilitsa eriüksuse rünnaku iseseisvuslaste vastu. Põgusas sissejuhatuses enne linastust toob režissöör välja, et sündmuste toimumise ajal oli ta 19-aastane ja tegu on autobiograafilise looga ajast, mil inimestes võttis võimust vaimne ja emotsionaalne ummikseis. Ka tema proovis ennast leida, suutmata ennast kuidagi defineerida.
Filmi on aga mõnevõrra lihtsam defineerida: tegu on üsna klassikalise coming-of-age draamaga 19-aastasest noormehest Jazisest (Karlis Arnolds Avots). Noormehele pakub huvi filmikunst, tühjad maastikud ja imeilus filmitudeng Anna (Alise Danovska). Jazis uitab rannikul ja filmib jääpankasid, vaatab sõbra kioskist laenutatud VHS-ilt Bergmani ja küsib pidevalt isa käest, miks too kommunistlikus parteis on. Nii nagu isa, ei suuda ka Jazis sõnastada, miks ta midagi teeb või millesse ta üldse usub. Muidu üsna rahulikult kulgevasse ellu toob põnevust armumine jõukast perekonnast pärit Annasse. Vastupidiselt Jazise pehmele natuurile on Anna ambitsioonikas, omal viisil protestib ta väikekodanluse vastu, filmib särtsakaid muusikavideosid ja elab aktiivset elu.
Noored filmitegijad otsustavad kohtuda tuntud dokumentaalrežissööri Juris Podnieksiga (Juhan Ulfsak). Podnieks vaatab noorte lavastuslikke katsetusi ja avaldab ausalt oma personaalset arvamust. Antud juhul tähendab see kriitikat Jazise tegelasteta tühermaadele ja komplimente Anna muusikavideotele. Podnieks läheb lausa nii kaugele, et kutsub Anna endale assistendiks, võimalus millele ei saa ega tahakski keegi ära öelda. Jazis võtab seda isiklikult.
"Jaanuar" Autor/allikas: Kaader filmist
Suutmatus kriitikat vastu võtta lõhub kiirelt arenenud suhte, mis tundub olevat ainuke asi, mis talle elus korda läheb. Oma üksluises argielus hakkab ta aga Annat kiiresti igatsema ja sõidab teda otsima. Endale omaselt on teekond täis üksildasi trööstitud maastike ja sihitut kulgemist, mis tundub talle vaat et olulisem kui Annani jõudmine. Kohtudes suudab ta öelda vaid mõned rumalused, mis Annat veel enam eemale tõukavad. Samal hetkel on aga rahutused tuure kogumas ja Jazis jääb barrikaadidele sündmusi filmima. Ta ei tee seda mingist poliitilisest veendumusest või põlevast vajadusest, vaid oskamatusest midagi muud teha.
Ajaloolised sündmused muutuvad filmis kiiresti vaid vahendiks, millega lugu edasi kanda, aga mitte ankurdavaks jõuks. Sarnaselt peategelasele ei teki ka vaatajas nendega suuremat sidet. Filmi põhifookus on esimesel armastusel ja selle purunemisel, Jazise suutmatusel kiindumust hoida ja üldse millegi vastu sügavamat huvi tunda. Peategelase ambitsioonitus ja iseloomu puudus muutuvad ajas omamoodi tüütavaks.
Kas mitte film ei võiks olla targem enda tegelasest ja näidata vaatajale seda, mida ta ise ei ole veel võimeline nägema? Omamoodi on selles paras annus ausust, lavastaja ei ilusta ennast ega proovi end huvitavamaks teha, aga narratiivi seisukohalt see loole kaasa ei aita. Vaatajana janunen küpse režissööri pilgu järele, kelle suurendusklaasi abil tegelast kujutataks. Jazis aga ei jõua filmi lõpuks muutuseni: sama õõnes, kui on tema karakter, on ka tema suhe Annaga, mistõttu saadab filmi kire puudumine.
Süžeest huvitavamad on aga visuaalsed lahendused, mis algusest lõpuni vaatajat üllatavad. Paralleelselt filmi sündmustega tuuakse vaatajani elu läbi Jazise kaamerasilma. Mõnusa formaadivahetusega Super 8-le näeme seda, mida Jazis peab oluliseks salvestada. Podnieksi kommenteerib, et Jazise materjalidest tundub, nagu ta ei osaleks sündmustes, mida ta filmib, ja tühje kaadreid suudab autor vaid oma peas sisuga täita. Režissööri ülesanne peaks olema aga see varjatud sisu visuaali kaudu filmikeelde tõlkida. Nii kaotavad Super 8 kaadrid Jazise vaatepunkti ja edaspidi näeme nendes ka teda ennast. Kõik see sisu, mida Jazis ise sinna juurde mõtleb, on nüüd ootamatult ka kaadritena vaataja ees.
Suhte Annaga võtab kokku aga kaader, kus nad esmakordselt sügavamalt vesteldes otsustavad merre ujuma minna. On talv, meri on jääs ja näeme kahte inimkogu poolalasti jääpankadel uitavat. Filmi lõpus aga liiguvad samad kogud juba sulanud jääl mere poole. Kaader annab lootust muutustele.
Need on vaid mõned näited režissööri oskusest lugu visuaali kaudu jutustada. Vaatamata sümbolite tugevale mõjule, muusika kandvale jõule ja näitlejate veenvale esitusele jääb oodatud katarsisest puudu möödapääsmatult oluline karakteriareng. Võimalik, et takistuseks sai režissööri idee kujutada üleüldist pidepunktita kulgemist võimalustevaeses üleminekuajas, või ka isiklik kogemus, milles ta ei olnud stsenaariumi arendamisel valmis mööndusi tegema. Tulemuseks aga film, mis oleks võinud olla suurepärane, aga jääb keskpärasemale tasemele. | Arvustus. "Jaanuar": film, mis oleks võinud olla suurepärane | https://kultuur.err.ee/1608763024/arvustus-jaanuar-film-mis-oleks-voinud-olla-suureparane | Uus film
"Jaanuar"
Režissöör: Viesturs Kairišš
Stsenaristid: Viesturs Kairišš, Livia Ulman, Andris Feldmanis
Osades: Kārlis Arnolds Avots, Alise Dzene, Sandis Runge, Baiba Broka, Aleksas Kazanavičius, Juhan Ulfsak
Operaator: Wojciech Staroń
Helilooja: Justé Janulytė |
Kolmanda asetusega 28-aastase ameeriklanna esimese servi õnnestumise protsent oli pühapäevases finaalis 52, kuid ta murdis neljandana paigutatud kreeklanna servi viiel korral ning teenis tunni ja 11 minutiga oma karjääri esimese WTA 1000 kategooria tiitli.
Pegula eelmine WTA turniirivõit jääb aastasse 2019, kui ta alistas Washingtonis Camila Giorgi. Tänavu mängis ameeriklanna WTA 1000 finaalis ka Madridis, kuid jäi siis kolmes setis alla Ons Jabeurile. Sel hooajal on Pegula võitnud 41 kohtumist, sellest rohkem on suutnud vaid Iga Swiatek (62) ja Ons Jabeur (46).
Järgmisel nädalal teeb esmakordselt maailma esikolmikusse kerkinud Pegula oma debüüdi Fort Worthis toimuval WTA finaalturniiril. | Esikolmikusse kerkinud Pegula võitis karjääri teise WTA tiitli | https://sport.err.ee/1608763015/esikolmikusse-kerkinud-pegula-voitis-karjaari-teise-wta-tiitli | Mehhikos Guadalajaras lõppenud kõrgeima kategooria tenniseturniiri võitis ameeriklanna Jessica Pegula, kes alistas finaalis 6:2, 6:3 Maria Sakkari. |
"Jaanuar" räägib loo 19-aastases Jazisist, kes haarab kaamera, et võidelda vabaduse eest ja filmida dokumentaalkaadreid okupantide tungimisest Baltimaadesse. Ebakindlal, kuid motiveeritud mässajal tekib heasüdamliku Annaga vastastikune kiindumus, mis aitab leida vajalikku romantilist vastupanu.
Lisaks võidule Varssavis pälvis "Jaanuar" Tribeca filmifestivalil parima rahvusvahelise mängufilmi preemia. Läti esitas "Jaanuari" ka võõrkeelsele Oscarile.
"Jaanuar" on Viesturs Kairišši seitsmes täispikk mängufilm, oma eelmiste linateostega on ta korduvalt korjanud auhindu Läti filmiauhindadel ning 2001. aastal valminud linateosega "Pa celam aizejot" osales ta ka Karlovy Vary filmifestivalil.
Eesti vaatajate ette jõuab "Jaanuar" Pimedate Ööde filmifestivalil Balti võistlusprogrammis. | Eesti stsenaristide kirjutatud "Jaanuari" tunnustati Varssavi filmifestivalil | https://kultuur.err.ee/1608762985/eesti-stsenaristide-kirjutatud-jaanuari-tunnustati-varssavi-filmifestivalil | Läti lavastaja Viesturs Kairišši film "Jaanuar" pälvis Varssavi filmifestivalil parima lavastaja preemia. Filmi stsenaariumi on kirjutanud Andris Feldmanis, Livia Ulman ja Viesturs Kairišš, filmis astub üles ka Juhan Ulfsak. |
Dzintarsi sõnul on läbirääkimistel arutatud palju küsimusi, kuid erimeelsused tekivad siis, kui rääkida konkreetsest rahastamisest. Näiteks kuidas rahastada arstide ja õpetajate palkade tõstmist, vahendas LSM.
Dzintarsi hinnangul võiks läbirääkimistesse kaasata erinevate sektorite esindajaid, mis võimaldaks uue valitsuse kiiremini moodustada.
"See on küsimus Uuele Ühtsusele, miks on valitud selline tempo, selline lähenemine koalitsiooni moodustamisel," ütles Dzintars. Tema sõnul on olemas kõik tingimused, et uus koalitsioon sünniks kiiremini.
Esmaspäeval kohtub Karinš Läti presidendi Egils Levitsiga.
Lätis keskenduvad läbirääkimised sellele, kas uue valitsuse moodustavad kolm või neli erakonda. Nelja partei koalitsioonis oleksid kaasatud ka vasakpoolsed progressiivid. Sellisel koalitsioonil oleks 64 kohta. | Läti parlamendipartei juht kritiseeris koalitsioonikõneluste aeglast tempot | https://www.err.ee/1608762952/lati-parlamendipartei-juht-kritiseeris-koalitsioonikoneluste-aeglast-tempot | Läti erakonna Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! juhi Raivis Dzintarsi hinnangul võiks läbirääkimiste tempo uue koalitsiooni moodustamisel olla kiirem. Koalitsioonikõnelusi juhib peaminister Krišjanis Karinši kodupartei Uus Ühtsus. |
Lajal kohtus Brestis 22-aastase Kasahstani tennisisti Beibit Žukajeviga (ATP 332.) ja kaotas 4:6, 6:7, vahendab tennisnet.ee. Žukajev paistis tänavu silma kodumaal Astanas juulikuus peetud turniiridel, kus ta jõudis finaali nii M25 ITF-i turniiril kui M80 Challengeril. Samas ei ole Žukajev võitnud karjääri jooksul ühtki ITF-i turniiri.
Pühapäevases mängus oli kvalifikatsioonis kolmandana asetatud Žukajev edukas mõlema seti algul. Esimeses setis sai ta murde kätte koha avageimis ja hoidis seda lõpuni. Teises setis juhtis kasahh 3:0, aga Lajal viigistas 3:3, murdes esimest korda vastase pallingu. Tie-break 'is oli Lajal samuti minimurdega taga, aga seisul 3:5 sai selle tagasi. Edasi juhiti kordamööda: Lajalil olid settpallid seisudel 6:5 ja 8:7, vastasel seisudel 7:6 ja 9:8. Neist teise Žukajev realiseeris ja nii oli mäng läbi.
Lajal võitis ässad 12:10, topeltvigu tegid mõlemad neli. Eestlasel oli parem nii esimese servi õnnestumisprotsent (62 vs. 52) kui ka esimeselt servilt võidetud punktid (80 protsenti vs. 79 protsenti), aga ta jäi alla teise servi punktidega (44 protsenti vs. 65 protsenti). | Lajal Prantsusmaal Challengeri põhiturniirile ei pääsenud | https://sport.err.ee/1608762943/lajal-prantsusmaal-challengeri-pohiturniirile-ei-paasenud | Eesti meeste esireket Mark Lajal mängis teist nädalat järjest Challenger sarja turniiri, seekord Prantsusmaa linnas Brestis. Kui Vilniuses pääses Lajal põhiturniirile ja sai seal ka ühe võidu, siis pühapäeval piirdus ta kvalifikatsiooni avaringiga. |
Sel sügisel on on valik isegi ootamatult rikkalik. Esmalt alustas kõiki David Lynchi täispikki mängufilme koondav retrospektiiv, mis tõi nii Tallinnas kui Tartus saalid täis ning oli näha, et inimesed soovisid pimedal Halloweeni-ajal pageda reaalsuse eest sürrealismimeistri unenäolistesse maailmadesse peitu. Ega neid filme naljalt mujalt ei leia ka, füüsilisi koopiaid inimesed enam eriti ei osta ning Eesti kättesaadavad voogedastusplatvormid Lynchi ei levita.
Aga sellega muidugi valik ei lõpe: kui suuremad fännid on kaks nädalat jutti kinos istunud ja Lynchi vaadanud, alustab Artises ka Jaapani tipplavastaja Hirokazu Kore-eda kuue-filmiline põimik, mis toob välja tähtteosed tema 30-aastasest karjäärist. Lynchi luupainajatest toibumiseks sobib Kore-eda suurepäraselt: tema filmides on küll alati teatav stiihia, kuid see on alati tepitud armastuse, rahu, empaatia ja mõistmisega. Seega ka igati kohane antitees praegusele polariseerivale ajale.
Ja kui nüüd nädalake veel ka Kore-eda seltsis veeta, siis ei tasu ikka veel kinole selga keerata, sest novembri alguses alustab Tallinnas kinos Sõprus ja Tartu Elektriteatris Itaalia eksperimentalisti ja provokaatori Pier Paolo Pasolini retrospektiiv, viie-filmiline valik alustab "Mamma Romast" ja lõpetab "Dekameroniga". Sinna ümber ja vahele on muidugi puistatud veel palju klassikat: Artis näitab eriseansil Tarkovski "Stalkerit", Sõprus heidab detsembris pilgu Hollywoodi maksimalisti Baz Luhrmanni karjäärile ja nii edasi.
See kõik on väga tore, aga seda on ka väga-väga palju, rohkem, kui ükski inimene jõuaks ära tarbida. Õnneks on muidugi sügisene kinolevi üsna tuhm ja väheste pärlitega, mistõttu liiga palju muretsema ei pea: kui "Kurbuse kolmnurk" nähtud ja värske kodumaine dokisaak üle vaadatud, võib rahumeeli mööda retrospektiive tiirutada.
Küll aga püstitab see rikkalik kinosügis küsimuse: äkki vajaksimegi Eestisse vähemalt üht sellist kino, mis tegeleb ainult filmiklassikaga? See tähendab, et olekski hästi kureeritud programm, kus kõrvuti suured meistrid Eestist, Euroopast, Aasiast ja Hollywoodist ning ei mingit ajaga võidu jooksvat ning tihti kõikuva kvaliteediga kinolevi. Voogedastusplatvormide võidukäigu valguses, kust heade asjade leidmine on erakordselt keeruliseks tehtud, oleks vaja üht sellist kohta, kus näeme ainult häid filme. Kino Sõprus ja Elektriteater on sellele väga lähedal, aga lihtsalt uitmõte: kino Kosmos seisab praegu tegelikult tühjana… | Kaspar Viilup: ehk vajaksime üht kino, mis tegeleb ainult filmiklassikaga? | https://kultuur.err.ee/1608759817/kaspar-viilup-ehk-vajaksime-uht-kino-mis-tegeleb-ainult-filmiklassikaga | Kui räägime filmiharidusest, siis Balti Filmi- ja meediakooli kõrval on samavõrd oluline see, et vaatajatel oleks võimalik pidevalt näha korralikku kinoprogrammi filmimaailma tippudest. Värskete filmidega kinolevi vajab alati enda kõrvale dialoogiks ka klassikat, ilma selleta ei saagi tekkida filmiajaloost tervikpilti, tõdes Kaspar Viilup kultuurikommentaaris. |
Lindude toitmise hooaeg pole enam kaugel. Toidumajad on juba poeriiulitele välja pandud, tuleb lumi, tulevad ka rasvapallid. Värviliste sädistajate toimetamine aeda või akna taha riputatud toidu kallal pakub huvitavat vaatemängu kogu perele, sealhulgas neljajalgsetele pereliikmetele. Eriti paelub see silmanähtavalt kasse. Kuid kui poleks vahel aknaklaasi...
Meie kliimavöötmes võib õuekassi ohvriks langeda aastas keskmiselt 30–48 lindu, on linnuökoloog Marko Mägi toonud välja ajakirjas Eesti Loodus avaldatud artiklis, osutades 2013. aastal ameeriklaste poolt tehtud uuringule.
Õuekass ei ole mitte ainult püsivalt õues elav kass, vaid ka vabakäigukass ehk kass, kes elab tubastes tingimustes, kuid keda lubatakse vabalt omapäi õue jalutama.
Tihtipeale usuvad kassiomanikud siiralt, et nende kass mitte mingil juhul linde ega väikeloomi ei murra, sest kiisule maitseb ainult üks konkreetne gurmeekonserv, muu ei kõlba nuusutadagi, ja üleüldse jääks pontsakas kiisu igasuguses kiirendus- ja ronimisvõistluses garanteeritult tagantpoolt esimesele kohale. Tegelikult aga algab õues lemmiklooma "salaelu".
Jättes kõrvale koduta kasside kurva ja kahetsusväärse olukorra, ei aja kassi murdma mitte tühi kõht, vaid tema kaasasündinud kiskjainstinkt. Nii nagu kõik koerad hammustavad, nii ka kõik kassid murravad, see on fakt.
"Kui hukka saab emaslind, hukkub mõistagi terve temast sõltuv pesakond."
Kasside salaelu teema on aktuaalne aastaringselt. Iseäranis teravalt kerkib see esile muidugi kevaditi, kui lõunast naasevad rändlinnud. Lennuvõimetud linnupojad ja kogenematud noorlinnud on eriti kerge saak ning kui hukka saab emaslind, hukkub mõistagi terve temast sõltuv pesakond. Teine, just meil talvituvate liikide jaoks kassiohtu täis aeg algab talvise lindude toitmise hooajaga, sest toidumaja on ideaalne tõmbekeskus, st jahipaik.
Mida teha, et kassile jääksid tema salakäigud ("sala" seetõttu, et lemmiklooma pidamise eeskirjad kasside vabakäiguelu tegelikult ei luba) ja linnule tema lennud?
Eesti Metsloomaühing on kassiomanikke üles kutsunud panema kassile kaela rihm kellukesega, mis annab linnule ohu lähenemisest helinaga märku. Esimese hooga see kassile kindlasti ei meeldi ning nii rihm kui ka kelluke kaelas vajavad harjumist, aga pole ükski koergi kaelarihmaga sündinud, kassile tuleb anda aega kohaneda.
Lisaks kellukesele saab rihma külge riputada veel nimesildi loomaomaniku telefoninumbriga, nii on rihmast topeltkasu, sest kui kass peaks ära eksima või muud moodi hätta sattuma, aitab rihm omanikuga kontakti leida.
Tundlikumate kasside puhul, kelle käitumisest on näha, et kelluke neile siiski üldse ei sobi, võib alternatiivina kaaluda Marko Mägi soovitusel ning samuti tõhusaks osutunud erksavärvilist kaelust, mis muudab kassi potentsiaalsele saakloomale hästi nähtavaks.
Kaelarihma ohtlikkust kassile ei maksa karta, sest uuringute kohaselt on kaelarihma kandmisega seotud õnnetused harvad. Rihmast palju tõsisemad ohud vabakäigukassile on liiklus, asulates või lähistel elavad väikekiskjad, koerad või ka inimene.
Eesti Metsloomaühingu, aga kindlasti ka teiste loomapäästega tegelevate organisatsioonide vabatahtlikud tegelevad igapäevaselt leitud vigastatud lindudega. Suure osa neist moodustavad just kasside rünnaku ohvriks langenud linnud.
Võib ju öelda, et looduses on ikka nii, et tugevamad jäävad ellu, nõrgad on määratud hukule, aga kodukass ei ole looduse osa ega jääks ilma inimeseta looduses ka ellu. Kass on inimese oma ja inimene vastutab nii oma kassi kui ka tema tegude eest. Kellukesega rihm kassi kaelas näitab kassiomaniku vastutustundlikkust. Kelluke on odav ja pisike, kuid säästab paljude lindude ja väikeloomade elu.
Kodukass kellukesega kaelas. Autor/allikas: Erika Tars | Tudengid: paneme kassile kaela lindude elu päästva kellukese | https://www.err.ee/1608762895/tudengid-paneme-kassile-kaela-lindude-elu-paastva-kellukese | Ühe õuekassi ohvriks langeb aastas mitmekümneid linde. Kassi küüniste vahele sattunud lindudest enamik hukkub, sest linnu õrn nahk muutub vigastuse tõttu kergesti põletikuliseks ja haavad paranevad vaevaliselt. Kellukesega rihm kassi kaelas hoiatab lindu läheneva ohu eest, kirjutavad Helle Blum, Artur Jegorov ja Erika Tars. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.