text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eelmise põhihooaja parim meeskond Phoenix Suns alistas 112:95 Los Angeles Clippersi. Phoenixi võidumängus jõudis ümmarguse saavutuseni 37-aastane mängujuht Chris Paul, kellest sai John Stocktoni ja Jason Kiddi järel kolmas 11 000 resultatiivse sööduni jõudnud mängija NBA ajaloos. Ühtlasi on Paul esimene mängija, kes on karjääri jooksul kogunud vähemalt 20 000 punkti ja 11 000 resultatiivset söötu.
New Orleans Pelicans kaotas kodusaalis lisaaja järel Utah Jazzile 121:122, aga kahe võidu kõrvale esimese kaotuse saanud tiimi jaoks võib suuremaks mureks olla see, et mängust pidid vigastuse tõttu lahkuma nii Zion Williamson kui ka Brandon Ingram. Kui Williamson tegi kukkudes viga puusale, põrkas Ingram peadpidi kokku tiimikaaslase Naji Marshalliga.
LeBron James viskas 31 punkti, võttis kaheksa lauapalli ning jagas kaheksa korvisöötu, kuid ei suutnud Los Angeles Lakersit päästa 104:106 kaotusest täiseduga jätkavale Portland Trail Blazersile. Lakers tabas 33 kaugviskest vaid kuus. Sama palju saatis kolmesejoone tagant viskeid teele tiitlikaitsja Golden State Warriors, aga nemad tabasid 14 korda ja alistasid Sacramento Kingsi 130:125. Steph Curry arvele jäi 33, pingilt sekkunud Jordan Poole lisas 24 punkti.
Teised tulemused:
Atlanta Hawks – Charlotte Hornets 109:126
Cleveland Cavaliers – Washington Wizards 117:107 (la)
OKC Thunder – Minnesota Timberwolves 106:116 | Chris Paul jõudis ümmarguse tähiseni, Pelicans jäi ilma mõlemast staarist | https://sport.err.ee/1608762919/chris-paul-joudis-ummarguse-tahiseni-pelicans-jai-ilma-molemast-staarist | Korvpalliliigas NBA on Los Angeles Lakers hooaega alustanud kolme järjestikuse kaotusega, pühapäeva õhtul jäädi alla kõik kolm senist mängu võitnud Portland Trail Blazersile. |
Hiina statistikaamet pidi kolmanda kvartali majanduskasvu numbrid avalikustama juba 18. oktoobril, kuid lükkas selle edasi. Hiina kompartei ei põhjendanud edasilükkamist, vahendas The Wall Street Journal.
Eelmises kvartalis kasvas Hiina majandus 0,4 protsenti. Siis kehtisid suurlinnades karmid koroonapiirangud. Aasta esimese kolme kuu jooksul kasvas Hiina majandus 4,8 protsenti.
Majandusteadlased prognoosivad, et riigis jätkuvad majanduslikud raskused. Hiinat räsib kinnisvarakriis, tarbijad vähendavad kulutusi ja kompartei jätkab karmi koroonapoliitikat.
Maailmas väheneb nõudlus Hiina ekspordi järele, kuna lääneriikides kiireneb inflatsioon. Lääneriigid karmistavad samuti oma rahapoliitikat.
Mõned majandusteadlased väidavad, et Hiina ei taasta lähiajal kiiret majanduskasvu, mida riik nautis viimase 20 aasta jooksul. Riigi elanikkond vananeb, USA proovib aga piirata Hiina tehnoloogiasektori arengut.
Kompartei ametnikud teatasid kongressil, et on valmis leppima aeglasema majanduskasvuga. Peking tahab arendada kõrgtehnoloogiat ja vähendada riigis lõhet rikaste ja vaeste vahel.
Hiina juht Xi Jinping saavutas Pekingis lõppenud kompartei kongressil oma ametiaja pikendamise parteijuhina ning jätkab seega teist kümnendit Hiina liidrina. Xi tõrjus kongressil oma rivaalid kõrvale ja edutas endale lojaalseid parteitegelasi.
Finantsfirma Rockefeller International juht Ruchir Sharma kirjutab ajalehes Financial Times, et Hiina majandus ei möödu enne 2060. aastat USA majandusest. Sharma hinnangul ei pruugi Hiina kunagi USA-st mööduda.
"Hiina võimud tahavad, et riigi majandus kasvaks umbes viis protsenti aastas. Riigi rahvastik vananeb, tootlikkus väheneb. See viitab, et riigi kasvupotentsiaal on vähemalt poole väiksem," hindas Sharma.
Hiina on nüüd keskmise sissetulekuga riik, majanduskasv aeglustub. Keskmise hiinlase sissetulek moodustab umbes viiendiku ameeriklase sissetulekust. Hiinas hakkas tööealine elanikkond vähenema juba 2015. aastal. Hiina oleks esimene keskmise sissetulekuga riik, mis säilitaks 2,5 protsendilise kasvu vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele,
Sharma hinnangul on seetõttu 2,5 protsendiline kasv veel optimistlik prognoos. Sellises tempos aga ei jõua Hiina USA-le järele, kui Ameerika majandus kasvab keskmiselt 1,5 protsenti aastas. | Ametlikud andmed: Hiina majandus kasvas kolmandas kvartalis 3,9 protsenti | https://www.err.ee/1608762805/ametlikud-andmed-hiina-majandus-kasvas-kolmandas-kvartalis-3-9-protsenti | Hiina kommunistlik partei avaldas 2022. aasta kolmanda kvartali majanduskasvu numbrid. Pekingi teatel kasvas Hiina majandus 3,9 protsenti. |
Kontaveit alustas aastat maailma seitsmenda reketina ja kuigi langes jaanuari lõpus kaheks nädalaks üheksandale kohale, ei kukkunud ta kordagi esikümnest välja. Suve alguses sai temast esmakordselt maailma teine reket ning ühe erandiga püsis ta esikolmikus kuni esmaspäevani, mil langes 17. kohale.
Nii madalal oli eestlanna viimati täpselt aasta aega tagasi, kui 18. oktoobril avaldatud maailma edetabelis oli ta 20. kohal. Kaks nädalat hiljem tõusis eestlanna esmakordselt esimese kümne sekka. Eelmisel aastal võitis Kontaveit oktoobris Moskva ja Cluj-Napoca turniiri ning jõudis novembris lisaks WTA finaalturniiril finaali, tänavu jäid need punktid tal alaseljavigastuse tõttu kaitsmata.
Kaia Kanepi jätkab maailma edetabelis 29. real, Elena Malõgina kukkus ühe koha 381. positsioonile. Maileen Nuudi tõusis neli kohta ning on nüüd maailma 618. reket. Maria Kaul on 763., Anet Koskel 968. ja Katriin Saar 1139. Esireketina jätkab poolatar Iga Swiatek, kellele järgneb tuneeslanna Ons Jabeur. Kolmandaks kerkis ameeriklanna Jessica Pegula, neljandaks tema kaasmaalanna Coco Gauff ning viiendaks kreeklanna Maria Sakkari.
Meeste maailma edetabeli esikümnes toimus üks muudatus, kui kohad vahetasid varem kümnendal kohal olnud Felix Auger-Aliassime ning tema ees üheksas olnud Taylor Fritz. Eesti meeste esireket Mark Lajal parandas taas karjääri parimat kohta, kui asub nüüd ATP tabeli 448. real. 12 kohta langenud Daniil Glinka on 749., Kristjan Tamm kerkis lausa 107 koha võrra ja on nüüd 882. positsioonil. | Kontaveit langes maailma edetabelis esikümnest välja | https://sport.err.ee/1608762862/kontaveit-langes-maailma-edetabelis-esikumnest-valja | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis kukkus Eesti esireket Anett Kontaveit viimase aasta madalaimale kohale, olles nüüd WTA tabeli 17. reket. |
Prantsuse tuumajaamad pidid olema riigi energiajulgeoleku tagamisel kõige tähtsam lüli. Praegu on elektrivõrgust välja lülitatud 26 tuumareaktorit, kokku on Prantsusmaal 56 reaktorit. Asjaga kursis inimeste sõnul hooldustööd venivad ja see lükkab nende taaskäivitamist vähemalt kuue nädala võrra edasi, vahendas The Wall Street Journal.
Jaamade taaskäivitamist on edasi lükanud ka Prantsuse tuumaenergiafirma Electricite de France SA (EDF) töötajate streik. EDF ja ametiühinguliidrid teatasid siiski, et jõudsid reedel palgatõusu osas kokkuleppele.
"On oluline, et see töö algaks võimalikult kiiresti. Kui see ei hakka, siis suureneb oht, et elektrist tekib puudus," ütles Prantsuse energiaregulaatori juht Emmanuelle Wargon.
EDF on Lääne-Euroopa üks tähtsamaid energiafirmasid. Firma ekspordib elektrit ka naaberriikidesse. Hooldustööde tõttu hakkas Prantsusmaa aga elektrit ostma teistest Euroopa riikidest.
Euroopas süveneb energiakriis. EDF kannab seetõttu suuri kahjusid, kuna firma peab ostma elektrit Euroopa turult, kus hinnad on järsult tõusnud.
Prantsuse valitsus teatas juulis, et riigistab EDF-i. Firma kuulus juba varem 84 protsendi ulatuses riigile. 16 protsendi eest maksis Pariis 10 miljardit dollarit. | Prantsuse tuumajaamades venivad hooldustööd ja energiakriis võib süveneda | https://www.err.ee/1608762859/prantsuse-tuumajaamades-venivad-hooldustood-ja-energiakriis-voib-suveneda | Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Prantsusmaa tuumajaamad ei tööta endiselt täisvõimsusel, kuna hooldustööd venivad. Lehe hinnangul on Prantsuse tuumajaamad sama tõhusad kui Maginot' liin ja seetõttu võib Euroopa energiakriis süveneda veelgi. |
Kuna Anna Regina ise viibis preemia väljakuulutamise ajal Eestist eemal, sai festivalil näha teda videopildis.
Anna Regina Kalk on noor Eesti kitarrist, kes on end muusika- ja kitarrialaselt harinud nii Eestis kui ka välismaal. Eestis on ta õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Mart Soo käe all ja lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia Jaak Sooääre juhendamisel.
Viimased neli aastat on Anna Regina õppinud aga Saksamaal Hochschule für Musik Franz Liszt Weimaris Frank Möbuse käe all ning Hochschule der Künste Bernis Ronny Graupe ja Kalle Kalima juhendamisel.
"Olen välismaal õppinud juba viimased neli aastat ning tunnen üha rohkem, kuidas on aeg tulla aktiivselt tagasi Eesti muusikaellu. Lisaks sellele, et siin on palju maailmatasemel muusikuid, kellega koos mängida on mulle oluline panustada just Eesti, oma kodumaa, muusikaellu," märkis ta.
Viie aasta pärast näeb ta ennast aktiivse muusikuna nii kodu- kui ka välismaal, tegutsedes erinevates projektides ja koosseisudes, salvestades muusikat ning andes kontserte üle maailma.
Tiit Pauluse nimelist preemiat antakse välja igal sügisel ning selle eesmärk on väärtustada väljapaistvaid Eesti noori muusikuid ning innustada neid ennast kitarriõpingute alal täiendama.
Tunnustuse pälvinu sai auhinnaks esinemise 2023. aasta Viljandi kitarrifestivalil, Sinisalu Guitars kitarrihoolduse preemia, kaks esinemist Jazzliidu programmis ja 1000 eurot auhinnaraha Jazzliidult.
Selleaastased taotlused vaatas läbi 7-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Marek Talts, Mart Soo, Raul Sööt, Jaak Sooäär, Andre Maaker, Robert Jürjendal ja Ain Agan.
Varem on Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia pälvinud teiste seas näiteks Virgo Sillamaa, Erki Pärnoja, Merje Kägu, Paul Neitsov, Karl-Madis Pennar, Jaagup Jürgel ja teised. Järgmine võimalus preemiale kandideerida on 2023. aasta sügisel. | Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia pälvis Anna Regina Kalk | https://kultuur.err.ee/1608762853/tiit-pauluse-nimelise-noore-kitarrimangija-preemia-palvis-anna-regina-kalk | 15. Viljandi kitarrifestivalil selgus pühapäeval 2022. aasta Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia laureaat. Auhinna pälvis Anna Regina Kalk. |
Vähem kui nädalaga on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonnast lahkunud mitu juhtival kohal olnud liiget. Erakonnast on välja astunud nii linnavolinik Karl Aaron Adson kui ka sotside Tartu piirkonna juhatuse liige Jens Jaanimägi ja piirkonna aseesimees Asko Tamme. Põhjuseks tuuakse nii erakonna üldine suunamuutus kui ka sisesõda, mis segab töö tegemist valijatele antud lubaduste nimel.
"Inimesi ikka piinavad nende isiklikud läbikukkumised. Siin piirkonnas on selline mulje jäänud, et igaüks, kes on vähegi konkurentsivõimeline, see tuleb kohe kõrvaldada – seda jõuvõtetega, et oma kõikuma löödud positsiooni kaitsta. Selge on ju see, et siin on läbi aastate edutatud inimesi, kes ei ole väga häid valimistulemusi saanud," rääkis Jaanimägi.
Ta tõi näite viimastest kohaliku omavalitsuse valimistest, kus toona üks sotside istuv abilinnapea kandideeris nimekirja teises kümnes.
Sotside Tartu piirkonna juht Leetmaa seesuguste etteheidetega nõus ei ole. Leetmaa sõnul ei ole erakond suunda muutnud ega kavatse seda ka teha. Samuti ei käi kellegi eelistamist:
"Mina piirkonna juhina ei ole kellegi poolt ega vastu. Meil on Tartu piirkonnas kaks riigikogu liiget, kaks linnavalitsuse liiget, võib-olla mõned uued nimekad inimesed ja meil pole vähe neid inimesi, kes võiksid erakonna nimekirja juhtida. Aga kõige tähtsam on ikkagi koostöö, mis me valimiste ajal teeme ja need põhimõtted, mille eest me seisame," rääkis Leetmaa.
Linnavolinik Adson lahkus erakonnast aga seetõttu, et salvestas salaja juhatuse koosolekut. Adson ise ütleb, et lindistamine polnud lahkumise ajend, vaid tagajärg.
Adsoni sõnul lindistas ta koosolekut tõendamaks, et juhatuse tasemel on kokkusaamistel sõimamist, inimeste mõnitamist, laimamist ja karjumist, kuid seesuguseid verbaalseid rünnakuid protokollidesse ei märgita: "Mina näen, et Leetmaa on valmis sisuliselt iga hinna eest koalitsioonis püsima ja ma usun, et ta teeb seda isegi siis, kui see tähendab osast valimislubadustest taganemist. Minu hinnangul ei ole Leetmaa õppinud (Tartu keskerakondlaste juhi - toim.) Jaan Tootsi vigadest ja on astumas täpselt samasse ämbrisse. Ma küsisin Kadrilt kord, kas ta on valmis, et sellise käitumisega lendab piirkond õhku, mille peale ta vastas, et tal on töö juba olemas."
Leetmaa räägib, et viide vihastele koosolekutele on väär. Koosoleku salajane lindistamine on aga eetiline eksimus: "Keegi ei mõista hukka inimest, kõik saavad aru, et noor inimene läks hoogu, aga meie erakonnas on inimesed väärtuste pärast ja me ei saa vaadata oma erakonna liikmetele otsa, kui me seda väärtuste-põhiselt ei lahenda. Teised inimesed on pettunud, kui salaja salvestamise peale kehitatakse õlgu."
Leetmaa hinnangul on erakonna õhk töine ning valimistele minnakse vastu ühtse meeskonnana. | Tartu sotside seast lahkujad viitavad juhtimiskultuuri puudustele | https://www.err.ee/1608762832/tartu-sotside-seast-lahkujad-viitavad-juhtimiskultuuri-puudustele | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonnast on lahkunud mitu liiget, kes põhjendavad äraminekut ebasõbraliku juhtimiskultuuri ning juhatusele meelepäraste inimeste soosimisega. Piirkonna juhi Kadri Leetmaa sõnul pole etteheidetel alust ning lahkujaid ise on kas ebaeetiliselt käitunud või on lahkumise taga laiemad isiklikud ambitsioonid. |
Kui 2021. aasta kolme esimese kvartaliga rahuldati 46 848 toimetulekutoetuse taotlust, siis värske statistika kohaselt on sel aastal rahuldatud 75 564 taotlust, teatas sotsiaalministeerium esmaspäeval.
Tänavu on esimese üheksa kuuga toimetulekutoetusi välja makstud 27 miljoni euro eest. 2021. aasta üheksa kuuga maksti toetusi 12,4 miljoni euro eest.
Toimetulekutoetust saanud perede arv on kahe aasta võrdluses kasvanud 12 165 perekonna võrra.
2022. aasta kolmandas kvartalis rahuldati kokku 27 599 toimetulekutoetuse taotlust ning toetuse maksmiseks kulus kokku 10,8 miljonit eurot.
"Riigi ülesanne on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning kaitsta inimesi, kes on tõusvate energiahindade ning teenuste ja kaupade hindade tõttu jäänud majanduslikult keerulisse olukorda," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo pressiteate vahendusel. "Lisaks laste- ning peretoetustele ja vanemaealiste elujärje parandamisega seotud sammudele oleme käesoleval aastal tõstnud nii toimetulekupiiri kui ka eraldanud vanemaealistele ning lastele ühekordse toetuse, mis jõuab inimesteni novembrikuus."
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus.
Alates 2022. aasta 1. juulist on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üürikulude hüvitamisega.
Toetuse saamiseks tuleb abivajajal esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle territooriumil tegelikult elatakse, sissekirjutus ei ole seejuures oluline. Avaldusele tuleb lisada eluruumi kasutamise õigsust tõendav dokument - omandit tõendav dokument või üürileping, jooksval kuul maksmisele kuuluvad eluasemekulude arved ning antud pinnal elavate pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid. | Toimetulekutoetuse saajate arv kasvas aastaga 61 protsenti | https://www.err.ee/1608762787/toimetulekutoetuse-saajate-arv-kasvas-aastaga-61-protsenti | Toimetulekutoetusi on tänavu üheksa kuuga välja makstud ligi 21 000 perekonnale, mida on 61 protsenti rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal. Kokku on toimetulekutoetusi sel aastal välja makstud 27 miljoni euro eest. |
Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema 280 miljonit eurot. Kui esialgu arvestati haigla ehituse maksumuseks 400 miljonit eurot, siis nüüd ei oska ilmselt keegi öelda, kui palju pärast kiiret ehitushindade kallinemist haigla rajamisele kulub. Kui põhiküsimus on rahastajate leidmises, siis praegune abilinnapea ning endine töö- ja terviseminister Tanel Kiik on kindel, et kevadel, pärast riigikogu valimisi kokkupandav uus valitsus annab raha ka Tallinna Haiglale.
"Kui riik räägib, et eelarveliselt pole Tallinna Haiglat toetada võimalik, siis on see jama jutt. Riik on pea iga aasta teinud eelarve, mis on pea miljardi euroga miinuses. Tallinna Haigla jaoks taotleme riigilt mitme aasta peale kokku 300–400 miljonit, sama aja jooksul kasvatab riik puudujääki üle kümme korda rohkem ja need miljardid me ometigi leiame," rääkis Kiik.
Praegune töö- ja terviseminister Peep Peterson tunnistas, et järgmise aasta riigieelarvest Tallinna Haiglale raha ei anta. Petersoni sõnul ei leidnud Tallinna Haigla rahastamine eelarvekõnelustel valitsuses toetust, sest projekti suhtes valitseb ebaselgus. Minister on nüüd teinud sotsiaalministeeriumi kantslerile Maarjo Mändmaale ülesandeks leida lähikuude jooksul rahastamismudel.
"Ma loodan näha ettepanekuid hiljemalt veebruaris-märtsis. Kas see ka õnnestub, seda ma ei julge kinnitada," ütles Peterson.
Tallinna Haigla ehituse ettevalmistamist veab linna sihtasutus Tallinna Haigla Arendus, mille juht Sven Kruup on kindel, et haigla projekteerimistöid jätkatakse ning selleks kulub 21 miljonit eurot.
"Praegu hakkab meil valmima eelprojekt ja 2024. aasta keskpaigaks saame valmis põhiprojekti. Siis on võimalik korraldada ehitushange," rääkis Kruup.
Kruup rõhutas, et Euroopa Komisjoni dokumentides figureerib kõikjal Tallinna Haigla ehitusraha eraldamine edasi. "Tallinna Haigla vajadus on pikaajaline probleem, see ei ole ühe valmistsükli küsimus, vaid vaadata tuleb 50 aastat ettepoole," rõhutas ta.
Aga kas pole liiga suur risk teha valmis ülimahukas ja kallis projekt, mis maksab mitukümmend miljonit eurot ja siis jääda lootma, et raha leitakse?
Kruup vastas, et valitsus peab haiglat rahastama vähemalt poole ulatuses, sest pooled patsiendid tulevad väljastpoolt Tallinna linna. Ja olemasolevatesse hoonetesse renoveerimisraha matmine ei aita tema väitel luua uut kvaliteeti. Kruup ütles, et sihtasutus on valmis ehituse lõpule viima aastaks 2028 ja haigla võiks sisse kolida 2029. aastal. Aga rahastamisotsus on endiselt täiesti lahtine. | Tallinn jätkab suurhaigla projekteerimist hoolimata rahastuse puudumisest | https://www.err.ee/1608762784/tallinn-jatkab-suurhaigla-projekteerimist-hoolimata-rahastuse-puudumisest | Reformerakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna Haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Kuigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on tunnistanud, et linn üksi ei suuda haiglat ehitada, siis projekteerimisest loobutud pole ning lähiaastatel on selleks kavandatud üle 20 miljoni euro. |
Kuus ringi enne lõppu oli Hamilton liidripositsioonil ning ühtlasi ka üks vähestest, kes oli vaid korra boksis käinud. Pärast teist boksipeatust haaras juhtohjad Verstappen ning tema esikohta ei kõigutanud enam miski.
Verstappen teenis sel hooajal juba 13. etapivõidu, mis kordab vormel 1 sarja rekordit. Hamilton lõpetas teisena, kaotades võitjale 5,023 sekundiga. Charles Leclerc (Ferrari; +7,501) oli kolmas ning neljanda koha sai Sergio Perez (Red Bull; +8,293).
Esikohalt startinud Carlos Sainz (Ferrari) põrkas sõidu alguses kokku George Russelliga (Mercedes) ning Ferrari piloot pidi sõidu katkestama.
RACE CLASSIFICATION (LAP 56/56)
Verstappen takes a record-equalling 13th win of the season #USGP #F1 pic.twitter.com/htHTF4pJ72
— Formula 1 (@F1) October 23, 2022 | Verstappen võitis ja Red Bull kindlustas meeskondade arvestuses MM-tiitli | https://sport.err.ee/1608762538/verstappen-voitis-ja-red-bull-kindlustas-meeskondade-arvestuses-mm-tiitli | USA-s, Austinis toimunud vormel 1 MM-sarja 19. etapil võidutses Max Verstappen (Red Bull), kes sõitis lõpuringidel mööda Lewis Hamiltonist (Mercedes). |
Inglased haarasid juba avapoolajal 3:0 eduseisu: 16. ja 38. minutil oli täpne Raheem Sterling ja 30. minutil skooris ka Marcus Rashford. Tegemist on esimese korraga ajaloos, kus Hispaania laseb endale kodus ametlikus võistlusmängus kolm väravat lüüa.
Teisel poolajal suutsid võõrustajad skoori pisut ilusamaks mängida: 58. minutil lõi värava Paco Alcacer ja lausa kaheksandal üleminutil ka Sergio Ramos.
Võõrsil inglastest 2:1 jagu saanud ja seejärel kodus horvaatidele lausa kuus väravat löönud Hispaanial on nüüd kolmest mängust kuus ja Inglismaal neli punkti. Horvaatial on kahes mängust kirjas üks punkt.
Meie alagrupis (C-liiga, neljas grupp) on väga lähedal edasipääsule Soome, kes oli kodus 2:0 üle Kreekast. Väravad lõid Pyry Soiri (46. minutil) ja Glen Kamara (89.).
Soomel on neljast mängust maksimaalsed 12 punkti. Kreeka jätkab kuue, Ungari nelja ja Eesti ühe punktiga.
Esmaspäevased tulemused:
A: Island - Šveits 1:2, Hispaania - Inglismaa 2:3
B: Bosnia ja Hertsegoviina - Põhja-Iirimaa 2:0
C: Eesti - Ungari 3:3, Soome - Kreeka 2:0
D: Valgevene - Moldova 0:0, Luksemburg - San Marino 3:0 | Vägev avapoolaeg tõi inglastele võõrsilvõidu Hispaania üle | https://sport.err.ee/869292/vagev-avapoolaeg-toi-inglastele-voorsilvoidu-hispaania-ule | Jalgpalli Rahvuste liiga kõige tugevamas grupis oli Hispaanial esmaspäeval võimalik kindlustada pääs finaalturniirile, aga selle asemel kaotati kodus Inglismaale 2:3. |
Paddon peab tänavu jagama Hyundai kolmandat autot Dani Sordoga ja mõistagi pole kumbki rallimees säärase lahendusega päris rahul.
Kuna Hyundai soovib ka järgmisel hooajal sama skeemiga jätkata, uurivad sõitjaid ka teisi võimalusi ja Paddoni jaoks oleks variant jätkata küll Hyundai sõitjana, aga siirduda aastaks laenule Malcolm Wilsoni meeskonda.
M-Sport jääb tänavuse hooaja järel ilma Citroeniga liitunud maailmameister Sebastien Ogier'st ja Velocity Newsi andmetel liigub vastupidises suunas iirlane Craig Breen. Kuna meeskonnas jätkab ka soomlane Teemu Suninen, tähendaks see sõitjakoha kaotust Elfyn Evansile.
Ogier' kõrval peaks Citroeniga liituma ka tänavu rooli keerav Esapekka Lappi, aga hetkel pole teada, kas kolmanda piloodi roll jääb Mads Östbergile või palgatakse sellele positsioonil mõni muu sõitja.
Kui Paddon peaks tõesti M-Spordi ridadesse liikuma, siis jääks Hyundai kolmas auto tervenisti Dani Sordo käsutada. Meeskonna kaks põhipilooti on kindlasti Thierry Neuville ja Andreas Mikkelsen.
Hetkel veel segased seisud on ka Toyotas, kus lõpuni kindel on üksnes Ott Tänaku jätkamine. Tõenäoliselt ei lahku kuhugi ka Jari-Matti Latvala ja kolmanda piloodi kohale spekuleeritakse enim Kris Meeke'i nimega. | Uus-Meremaa väljaanne: Paddon võib teha panuse M-Spordile | https://sport.err.ee/869291/uus-meremaa-valjaanne-paddon-voib-teha-panuse-m-spordile | Uus-Meremaa veebikülje Velocity News andmetel eksisteerib võimalus, et praegune Hyundai piloot Hayden Paddon sõidab järgmisel hooajal M-Spordi ridades. |
EL-i täitevorgan Euroopa Komisjon esitas juulis ettepaneku tugevdada piirikaitseagentuuri Frontex, mille peakorter asub Varssavis.
Brüssel ja Berliin usuvad, et plaan, mis näeb muu hulgas ette tõsta 2020. aastaks piirivalvurite arvu 10 000-ni, aitab blokil paremini reguleerida sisserännet.
Kuid mitmed lõuna- ja idapoolsed liikmesriigid on väljendanud muret, et Frontexi rolli tõstmine kahandab nende suveräänsust.
"Frontexi personali märkimisväärne kasvatamine on meie silmis põhjendamatu," lausus Poola peaminister Mateusz Morawiecki ühisel pressikonverentsil oma Tšehhi kolleegi Andrej Babišiga.
"Seda sorti ettepanekud on tõepoolest laual. Kuid midagi ei saa teostada ilma rahata," lisas ta.
"Meil on mure, et Frontexile mõeldud raha tähendab vähem raha tõukefondidele, vähem raha teede ja raudtee arengule."
21. sajandil EL-iga ühinenud Ida-Euroopa riikidest võidab Poola kohesioonipoliitikast kaugelt kõige enam ehk viimastel aastatel on saadud 10 miljardit eurot aastas.
"Aastate 2021 kuni 2027 finantsperspektiivis sooviksime saada maksimaalselt vahendeid taristu arendamiseks, regionaalpoliitikaks ja ühtseks põllumajanduspoliitikaks." märkis Morawiecki.
Ta lisas, et lääneriigid lõikavad Euroopa lõimumisest olulist kasu.
"Meie, Kesk-Euroopa osapooled soovime lõpuks järele jõuda Lääne-Euroopa elukvaliteedile. Selles on tõukefondide mõte." | Poola ja Tšehhi on vastu EL-i piiri tugevdamise kavale | https://www.err.ee/869290/poola-ja-tsehhi-on-vastu-el-i-piiri-tugevdamise-kavale | Poola peaminister ütles esmaspäeval, et tema ja ta Tšehhi ametivend on vastu kavale tugevdada Euroopa Liidu välispiire kartuses, et see vähendab neile tõukefondidest eraldatavat raha. |
"Usun jätkuvalt, et läbi räägitud kokkulepe on parim tulemus Ühendkuningriigile ja EL-ile. Usun jätkuvalt, et seesugune lepe on saavutatav," ütles May parlamendi alamkojas.
May kõneles päev pärast seda, kui tema Brexiti-minister Dominic Raab külastas Brüsselit, kuid loodetud läbimurret kolmapäeval algava Euroopa Ülemkogu eel ei saavutatud.
May hinnangul tegid mõlemad sellest hoolimata tõelisi edusamme kokkuleppe suunas. Peaministri sõnul nõustus Euroopa Liit põhjalikumalt uurima tema ettepanekuid Suurbritannia hoidmises ühenduse tolliliidus, kuni saavutatakse laiem kaubanduslepe. Edasiminekuid on valitsusjuhi hinnangul ka Põhja-iirimaa piiri osas.
"Me oleme olnud väga selged selles osas, et me ei saa nõustuda millegagi, mis ohustaks Suurbritannia ühtsust," lisas May.
Euroopa Liidu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas aga, et leppeta Brexiti stsenaarium on tõenäolisem kui kunagi varem.
Esmaspäevases kirjas Euroopa Liidu Nõukogu liikmetele märkis Tusk, et kuigi teda julgustab kõnelustel osalejate lootusrikkus ja sihikindlus ... siis tuleb samal ajal vastutustunnet ilmutades valmistada EL ette ka leppeta stsenaariumiks, "mis on tõenäolisem kui kunagi varem".
May Põhja-Iiri liitlane Demokraatlik-Unionistlik Partei (DUP) teatas esmaspäeval, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust järgmise aasta märtsis toimub ilmselt kokkulepet saavutamata.
"Arvestades EL-i käitumist ja seda, kuidas nad on Theresa May nurka surunud, ei näe ma hetkel võimalust kokkuleppeks, mis saaks alamkojas enamuse," ütles DUP-i Brexiti-esindaja Sammy Wilson ajalehele Belfast Newsletter pärast seda, kui London ja Brüssel ei jõudnud pühapäevastel kõnelustel kokkuleppele Põhja-Iirimaa kaubandusreeglites.
"Seetõttu on ilmselt vältimatu, et me kokkulepet ei saavuta."
Šoti iseseisvusmeelne esimene minister Nicola Sturgeon lubas varem päeval hääletada Brexiti leppe vastu, kui see ei säilita Euroopa Liiduga lähedasemaid sidemeid kui praegu arutusel.
Sturgeoni sõnul pakub Briti peaminister Theresa May vale valikut "kokkuleppeta Brexiti" ja "detailideta Brexiti" vahel, mis jätaks olulised teemad lahenduseta.
"Olemas on ka teisi variante. Hääletamine halva või arusaamatu leppe vastu ei tähenda hääletamist leppeta jäämise poolt," ütles Sturgeon Londonis peetud kõnes. "Meie leiame, et Suurbritannia peaks jääma tervikuna EL-i tolliliitu ja ühisturule."
Pühapäeval takerdusid kõnelused Brexiti leppe üle Iiri piiri probleemile. May lahendus jätaks Suurbritannia Brexiti-järgseks üleminekuperioodiks sisuliselt EL-i tolliliitu.
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et edusammud Brexiti kõnelustel on võimalikud ning ta kavatseb hiljem esmaspäeval rääkida Briti peaministri Theresa Mayga.
"Ma usun meie kollektiivsesse mõistusesse, seega minu meelest võime edusamme teha," lausus Macron pressikonverentsil.
Macron lisas siiski, et valmis ollakse kõigiks stsenaariumideks, sealhulgas Ühendkuningriigi leppeta lahkumiseks tuleva aasta märtsis. | Briti peaministri sõnul on Brexiti-lepe saavutatav | https://www.err.ee/869289/briti-peaministri-sonul-on-brexiti-lepe-saavutatav | Briti peaminister Theresa May ütles esmaspäeval, et tema hinnangul on Brexiti-kokkulepe endiselt võimalik, seda hoolimata asjaolust, et kõnelused on Iirimaa piiri küsimuses ummikusse jooksnud. |
Vasaraheitja Annika Kelly, kes reedel esimeses võistlusvoorus parandas kaks korda järjest Eesti U-18 rekordit, viies selle lõpuks 63.41 peale, alustas tänast võistluspäeva üheksandalt positsioonilt – nimelt peetakse noorte OM-il kergejõustikuvõistlused kõigil aladel kahe etapina, kus osalevad kõik sportlased ning lõppkohad selguvad kahe võistluspäeva tulemuste summeerimisel. Tänases teise võistlusvooru avakatses heitis Kelly 60.07, mis teenis talle võistluste kokkuvõttes seitsmenda koha. Võitis ülekaaluka tulemusega ukrainlanna Valeria Ivanenko, kes reedel heitis 74.90 ja täna 72.08.
Annika Kelly nentis, et koht oli täna küll parem, aga eelmise vooru tulemusega on rohkem rahul. "Ring tundus ka esimeses voorus kiirem olevat, täna ei saanud kõike tehniliselt klappima," ütles ta pärast võistlust.
3x3 korvpalluritüdrukutele peeti täna viskevõistlus, kus igast riigist sai osaleda kaks mängijat. Eestit esindasid Janne Pulk ja Johanna-Eliise Teder. Kvalifikatsiooniringis tuli kahe punkti joone tagant 30 sekundi jooksul teha 10 viset, iga korvi läinud vise andis punkti. Paremusjärjestus kujunes esmalt sissesaadud visete arvu alusel ning seejärel vaadati kulunud aega. Janne Pulk sahistas korvi neli tabamust 27,3 sekundi jooksul, mis andis 13. koha. Johanna-Eliise Tederilt tuli kaks korvi 30,0 sekundi jooksul ning protokolli läks kirja 31. koht. Neli paremat pääsesid finaali, kus võitjaks krooniti prantslanna Mathilde Peyregne, esikolmikusse said veel Tšehhi ja Argentina mängija.
Hendrik Õun pidas maha vibulaskmise individuaalvõistluse 1/16 eliminatsiooniringi Iraani sportlase Reza Shabani vastu. Duell oli kõrgetasemeline: 60 meetri pealt tabas Õun neljas setis kaks tabamust kümnesse, seitse tabamust üheksasse ning kolm seitsmesse, samas suutis vastane enamat – viis tabamust kümnesse, neli üheksasse ja kolm kaheksasse, kusjuures viimases setis tulid tal kõik kümnesed. Õun suutis võita ühe seti, kuid kolm setivõitu ja duellivõit läksid ikkagi vastasele. Kokkuvõttes teenis Õun noorteolümpialt rahvusvahelise segapaaride võistluse 6. koha kõrvale individuaalvõistluse 17. koha. "Ootused olid suuremad, aga teadsime, et see ei tule lihtne duell. Kuna segatiimi laskmisel oli läinud kokkuvõttes hästi, siis paratamatult lootsime ka siit head tulemust. See pani ka suuremad pinged peale. Vastane oli põhimõtteliselt võidetav, aga õnne kuigipalju täna ei olnud ning paar viga said otsustavaks," ütles Õuna kohapealne treener Pearu Jakob Ojamäe.
Teisipäeval on noorteolümpial võistlustules Eesti kergejõustiklased: teivashüppaja Eerik Haamer, odaviskaja Gedly Tugi ning 200 m jooksus Ken-Mark Minkovski ja Ann Marii Kivikas. Kõiki nelja ootab ees teine ja otsustav võistlusvoor, kuhu tulevad kaasa esimese vooru tulemused. Haamer püstitas laupäevasel võistlusel uue Eesti U-18 rekordi 5.15, mis oli teivashüppe avapäeva teine tulemus. Tugi sai odaviskes kirja 52.65, mis on esimese võistlusvooru kuues tulemus. Minkovski jooksis esimese võistlusvooru seitsmenda ajaga 21,69 end A-finaali ning Kivikase aeg 25,43 oli kokkuvõttes 15. Kergejõustikuvõistlused algavad Eesti ajas kell 20. | Eesti vasaraheitja tuli noorte olümpial seitsmendaks | https://sport.err.ee/869288/eesti-vasaraheitja-tuli-noorte-olumpial-seitsmendaks | Buenos Aireses toimuvatel noorte olümpiamängudel võistlesid täna Eesti vasaraheitja Annika Kelly ja vibulaskja Hendrik Õun, viskevõistlusest võtsid osa korvpallurid Janne Pulk ja Johanna-Eliise Teder. Eesti koondise päeva parimateks tulemusteks olid Kelly seitsmes koht ning Pulga 13. koht. |
Eraviisilisele külaskäigule tulnud Orban jälgis mängu oma Eesti kolleegi Jüri Ratase kõrval.
Viktor Orban Eesti ja Ungari vahelisel Rahvuste liiga mängul Autor: Siim Lõvi/ERR
Orbaniga sai vutikohtumisel kokku ka erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. | Ungari peaminister Orban saabus Eestisse jalgpallimängu vaatama | https://www.err.ee/869285/ungari-peaminister-orban-saabus-eestisse-jalgpallimangu-vaatama | Esmaspäevaõhtusele jalgpallikohtumisele Eesti ja Ungari vahel oli Tallinna kohale saabunud ka Ungari peaminister Viktor Orban. |
Galatasaray (mullu 4.) alistas koduväljakul Kert Toobali endise koduklubi Inegöli (10.) muretult 3:0 (19, 23, 23). Suurepärase debüüdi tegi uue meeskonna eest neljandat hooaega Türgis mängiv Oliver Venno, kes realiseeris 35 tõstest 22, lõi suisa 5 ässa ja tõi ühe blokipunkti. Kokku seega üleplatsimehena 28 punkti (+18), vahendab Võrkpall24.ee.
Izmir (2.) oli võõrsil 3:1 (19, 20, -19, 27) parem Afyoni Belediye Yüntasist (8.). 25-aastane Täht kuulus debüütmängus Izmiri algrivistusse, kuid vahetati kehva vastuvõtu (27% ja 3 viga) ja servivigade (9 pallingust 5 ebaõnnestus) tõttu kolmandas geimis välja. Üldiselt just stabiilsusega silma paistva eestlase arvele kogunes selle ajaga 8 punkti (-2).
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Venno alustas Türgi liigat võimsalt, Täht langes harvaesineva probleemiga pingile | https://sport.err.ee/869238/venno-alustas-turgi-liigat-voimsalt-taht-langes-harvaesineva-probleemiga-pingile | Türgi meistrivõistluste avavoorus oli pühapäeval võidukas nii Oliver Venno uus koduklubi Istanbuli Galatasaray kui Robert Tähe tööandja Izmiri Arkas. |
De Jongh istus ratta selga hommikul, aga ei naasenud. Kella kolme paiku pani abikaasa Renee Meijer Twitterisse teate ja ütles, et Steven de Jongh on kadunud alates kella 10.30-st.
Seejärel hakkasid mitmed teate saanud inimesed ja päästjad spordidirektorit otsima ja viimaks Kataloonia tuletõrje helikopter ta leidiski. Trek-Segafredo teatel on 44-aastane jalgrattur haiglas teadvusel, aga pole seni rohkem kommentaare jaganud. | Kaduma läinud Trek-Segafredo spordidirektor leiti üles | https://sport.err.ee/869274/kaduma-lainud-trek-segafredo-spordidirektor-leiti-ules | Trek-Segafredo profimeeskonna spordidirektor Steven de Jongh läks täna Hispaanias Gironias rattasõidul kaotsi, aga leiti hiljem ja toimetati haiglasse. |
"Püha sinod võttis tänasel istungil vastu otsuse katkestada täielikult euharistiline suhtlus Konstantinoopoli patriarhaadiga", mis tähendab, et nende kahe kiriku preestrid ei saa koos teenida ning ühe kiriku liikmed ei saa vastu võtta osadust teisest, ütles Vene õigeusukiriku välissuhete juht Illarion.
Illarioni sõnul oli tegemist sunnitud otsusega.
Istanbulis asuv Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat teatas neljapäeval, et nõustus tunnustama Ukraina õigeusu kiriku sõltumatust.
Seda soovis väga Kiiev, kuid samm ähvardab pingestada suhteid Moskvaga.
Ukraina õigeusu kiriku sõltumatus mängib ilmselt rolli ka Ukrainas 2019. aasta märtsis toimuvatel presidendivalimistel, sest uuesti ametisse kandideeriv Petro Porošenko mõtleb panna selle oma valimiskampaania keskmesse.
Otsus langetati kolm päeva kestnud kirikukogu kohtumisel, mida juhtis patriarh Bartholomeos I, keda peetakse ajaloolistel põhjustel kõigi õigeusklike eestkõnelejaks ja esimeseks võrdsete seas.
Kohtumisel "anti korraldus liikuda edasi autokefaalia andmisega Ukraina kirikule", öeldi Istanbulis ette loetud ametlikus teates.
1686. aastal väljastas kirikukogu dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse pühitseda ametisse Kiievi metropoliit. Neljapäeval aga otsustas kirikukogu selle dokumendi tühistada.
Lisaks otsustati ennistada Ukraina õigeusu kiriku patriarhi Filareti ja Kiievi metropoliidi Makari seisus. Nad ekskommunikeeriti Moskvaga peetud vaidluse käigus.
"Seega on eelmainitud kanooniliselt ennistatud nende hierarhiline või preestri seisus," lisati teates.
Ukraina kirik on praegu lõhenenud kolmeks, millest ühe haru vaimulikud on tõotanud lojaalsust Moskvale. | Vene õigeusukirik katkestab suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga | https://www.err.ee/869265/vene-oigeusukirik-katkestab-suhted-konstantinoopoli-patriarhaadiga | Vene õigeusukirik teatas esmaspäeval suhete katkestamisest Konstantinoopoli patriarhaadiga, mis andis läinud nädalal sõltumatuse Ukraina õigeusukirikule, mida Moskva ei tunnusta. |
Õnnetus juhtus kella 18.15 paiku Tallinna-Narva maantee 87. kilomeetril Haljala vallas, kus põrkasid kokku sõiduauto Mazda ja jalgrattur. Kiirabi toimetas jalgrattaga sõitnud 43-aastase mehe haiglasse. Ta ei kandnud kaitsekiivrit.
Esialgsetel andmetel sõitis jalgrattur kõrvalteelt sõiduteele, andmata teed peateel liikunud Mazdale. Autot juhtis 33-aastane mees, kes oli kaine ning omas vastava kategooria juhtimisõigust. Seda, kas jalgrattur võis olla joobes, selgitab ekspertiis.
Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Rauno Tõevälja märkis, et õues läheb aina varem pimedaks ning seetõttu on tähtis, et iga liikleja, olgu ta jalgrattur, autojuht või jalakäija, enda turvalisuse ja nähtavuse eest hoolitseks. "Jalgrattur on liikluses paremini märgatav helkurite ja tuledega ning peab samuti järgima liiklusseadust. Niisamuti nagu ei tohi autorooli istuda joobeseisundis, ei tohi ka jalgrattaga pärast alkoholi tarbimist sõita," rõhutas Tõevälja.
Seoses liiklusõnnetusega oli piirkonnas liiklus mõlemal suunal üle tunni suletud. | Lääne-Virumaal sai jalgrattur liiklusõnnetuses vigastada | https://www.err.ee/869261/laane-virumaal-sai-jalgrattur-liiklusonnetuses-vigastada | Lääne-Virumaal juhtus esmaspäeva õhtul raske liiklusõnnetus, milles sai vigastada jalgrattur - õnnetuse tõttu oli Tallinna-Narva maanteel liiklus üle tunni häiritud. |
Eesti 200 esitas prokuratuurile kahtluse, et valitsus on eraldanud riigieelarvest katuserahade sildi all 25,7 miljonit eurot oma erakonna või oma erakonnaga seotud juriidiliste isikute huvides. Eesti 200 palus prokuratuuril uurida, kas kirjeldatud tegudel on toimingupiirangu tunnuseid või mõjuvõimuga kauplemise tunnuseid. Lisaks palus Eesti 200 prokuratuuril tuvastads, kas otsuse teinud ametnikud olid teadlikud, et nende tegevus tekitab korruptsiooniohtu ning otsustajatega seotud ametiisikud teenivad selle tegevuse tagajärjel sellist hüvist, mille saavutamine ei ole muul viisil võimalik; kas poliitilise erakonna juhatuse liige on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes ning kas eelarveriline investeering tehti lähtudes otsustajate erihuvidest.
Riigiprokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata, kuna avalduses toodud asjaoludes puudusid kuritegudele viitavad tunnused. "Kõnealusel juhul ei nähtu olemasolevast teabest, et riigieelarves kajastuvate vahendite eraldamise eest oleks lubatud või antud vara või muud soodustust, seega puudub mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe. Vara või muu soodustusena ei ole käsitletav riigieelarveline eraldis, sest see on nimetatud otsustuse tulem," märkis riigiprokuratuur.
Prokuratuur lisas, et seadusandja on välistanud toimingupiirangu reeglite kohaldamise riigieelarve menetlemise ettevalmistamisel ja selle vastuvõtmisel. Järelikult on välistatud vastutus seoses sihtotstarbeliste investeeringute eraldamisega riigieelarvest.
Taro: prokuratuur tegi juriidiliselt korrektse otsuse
Liikumise Eesti 200 esindaja Igor Taro kommenteeris, et prokuratuur tegi juriidiliselt korrektse otsuse, kuid jagamise skeem vajab sisulist muutust.
Taro märkis, et sõltumata riigiprokuratuuri otsusest menetluse alustamise kohta, on valitsus näidanud katuseraha jagamisega halba eeskuju õiguslike ja moraalsete piiride kompamises. Taro ütles, et kui katuseraha jagamist moraalselt hukka ei mõisteta, siis varsti on riigieelarve asemel koalitsiooni ühiskassa.
"Äärmiselt põnev on prokuratuuri nending, et seadusandja on välistanud toimingupiirangu reeglite kohaldamise riigieelarve menetlemise ettevalmistamisel ja selle vastuvõtmisel. Sisuliselt tähendab see, et vastutus seoses sihtotstarbeliste investeeringute eraldamisega riigieelarvest on välistatud. Kui poliitikud teevad endale erandi, võivad nad selle raames toimetada nii, et see polegi käsitletav korruptiivse tegevusena - kuidas selline asi kodanikele paistab?" küsis Taro.
Eesti 200 varivalitsuse hinnangul saaks anda piirkondlike murede lahendamiseks raha ausalt ja õiglaselt kolmel viisil: andes igale maksumaksjale võimalus suunata näiteks protsent makstavast tulumaksust kohalikule seltsile või MTÜ-le; eraldades riigieelarvest suuremate piirkondlike investeeringute raha maakondade omavalitsustele ühiseks kasutuseks; andes riigieelarvest kohalikele omavalitsustele täiendavalt juurde protsendi nende eelarvete mahust kogukondade ja külade võimestamiseks.
Siiski tunnistas Taro, et kautseraha nimistus on ka vajalikke objekte ja tegevusi. | Prokuratuur katuseraha jaotamises midagi kuritegelikku ei näe | https://www.err.ee/869240/prokuratuur-katuseraha-jaotamises-midagi-kuritegelikku-ei-nae | Riigiprokuratuur ei näe midagi kuritegelikku niinimetatud katuseraha jaotamises ning poliitilise liikumise Eesti 200 avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alusta. |
"Olin mängu lõpus enesekindel ja mängisin viimaseid punkte hästi, kuid värskus pole päris sama, mis muidu," lausus Kontaveit Eesti ajakirjanikele antud telefoniintervjuus, vahendab Õhtuleht.
Ta selgitas: "Wuhani turniiri (see toimus kolm nädalat tagasi - toim) poolfinaalis neelasin antibiootikume, pärast Pekingist (seal võisteldi üle-eelmisel nädalal - toim) kojutulekut jäin haigeks. Olen viimasel ajal küllaltki vähe harjutanud. Vahepeal tundsin end paremini, eile-täna olin jälle natuke väsinum, kurk oli imelik. Aga mängida sain."
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi prantslanna Kristina Mladenovici (WTA 42.) ja venelanna Anna Kalinskaja (WTA 146.) vahelise kohtumise võitjaga. See mäng peetakse teisipäeval. | Anett Kontaveit: haigus segas vahepeal, ma pole eriti värske | https://sport.err.ee/869258/anett-kontaveit-haigus-segas-vahepeal-ma-pole-eriti-varske | Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 21.) sai Moskvas alanud kõrgetasemelise tenniseturniiri avaringis raske võidu Venemaa tulevikutähe, 17-aastase Anastassia Potapova (WTA 94.) üle. Kaheksandana asetatud Kontaveit võitis üle kahe tunni kestnud mängu 2:6, 6:3, 7:5. |
25-aastast suusasportlast on tabanud mitmed tervisehädad ja hetkel ta täie jõuga treenida ei saa. "Mõnikord pead lihtsalt aja maha võtma. Olin üsna optimistlik, et suudan stressirohkest olümpiahooajast üle saada, aga viimasel ajal on olnud mitmeid tagasilööke," lausus ta sotsiaalmeedias.
"Millal iganes tegin sammu edasi, tabas mind viirushaigus või mõni muu tervisemure. Seetõttu pole viimased nädalad mulle kerged olnud. Hetkel ei ole ma võimeline professionaalseks treenimiseks ega ettevalmistuseks. Mõistan, et ajastus ei saa halvem olla, aga ma olen kindel, et täielikult taastununa jõuan järele. Pean nüüd oma keha kuulama ja patareisid laadima, kuigi see pole kerge."
Dahlmeier võitis PyeongChangi olümpiamängudel nii sprindi kui ka jälitussõidu. Lisaks teenis sakslanna tavadistantsi pronksmedali. Aasta varem Hochfilzeni MM-il pärjati ta koguni viie kuld- ja ühe hõbemedaliga. | Laura Dahlmeier maadleb tervisemuredega, hooaja algus ohus | https://sport.err.ee/869254/laura-dahlmeier-maadleb-tervisemuredega-hooaja-algus-ohus | PyeongChangi olümpiamängudel suurepäraselt esinenud Saksamaa laskesuusataja ettevalmistus uueks hooajaks pole kulgenud sugugi muretult. |
Türgi võimude hinnangul mõrvasid Saudi agendid Khashoggi konsulaadis ligi kaks nädalat tagasi. Saudi Araabia aga eitab selliseid väiteid, vahendasid BBC ja Reuters.
Hulk riike avaldavad Saudi Araabiale üha tugevamat survet selgituste saamiseks.
Esmaspäeval andis Saudi Araabia kuningas Salman korralduse juhtunu uurimiseks. "Kuningas andis prokurörile korralduse alustada sisejuurdlust Khashoggi juhtumis, tuginedes ühisuurimise meeskonnalt saadud informatsioonile," ütles üks allikas Reutersile. Tema sõnul anti prokurörile käsk tegutseda kiiresti.
Eelmisel nädalal võttis Türgi vastu Saudi Araabia ettepaneku moodustada ühine meeskond, kes uuriks Khashoggi kadumist. Sama meeskond korraldab ka konsulaadis läbiotsimise.
Eelmisel nädalal nõustus Saudi Araabia sellega, et Türgi ametnikud otsivad konsulaadihoone läbi, kuid nõudis, et seda tehakse vaid visuaalse vaatluse vormis. Türgi lükkas sellise pakkumise tagasi. Ajalehe Sabah andmeil tahavad uurijad vaadata hoone läbi, kasutades luminoli, mis peaks paljastama vereplekke.
Ametnike sõnul kõnelesid kuningas Salman ja Türgi president Tayyip Erdoğan pühapäeva õhtul telefoni teel ning rõhutasid kahe riigi koostöö vajadust juhtunu uurimises.
Üha rohkem ärimaailma liidreid on juhtunu tõttu öelnud, et ei osale oktoobris Riyadhis toimuval suurel investeerimiskonverentsil. Üks viimastest, kes osalemisest loobus, on JP Morgani juht Jamie Dimon. Üritusel nimega Kõrbe Davos pidi kroonprints Mohammed bin Salman jagama reformiideid. Kroonprintsi peetakse Saudi Araabia kõige mõjukamaks inimeseks.
Saudi valitsuse kriitikut Khashoggit, kes on kirjutanud ka Washington Postile, nähti viimati 2. oktoobril kõndimas Istanbulis Saudi konsulaati.
Türgi julgeolekuallikas on öelnud BBC-le, et võimudel on heli- ja videotõendeid sellest, et Khashoggi mõrvati konsulaadihoones. Väidetavalt toimus rünnak konsulaadis siis, kui Khashoggi läks sinna saama oma abielu sõlmimiseks vajalikke dokumente. Türgi allikate väitel tappis Khashoggi 15-liikmeline Saudi agentide grupp, kuid Riyadhi kinnitusel lahkus mees konsulaadist puutumata.
Kunagi oli Khashoggi Saudi kuningliku perekonna nõunik, kuid langes Saudi valitsuse soosingust välja ning lahkus riigist. Ta elas pärast seda USA-s.
Trump: Khashoggi kadumise taga võisid olla võimudega mitteseotud tapjad
USA president Donald Trump teatas esmaspäeval, et kõneles Khashoggist kuningas Salmaniga telefoni teel umbes 20 minutit.
Trumpi hinnangul võisid Khashoggi kadumise taga olla võimudega mitteseotud tapjad.
"Mulle tundus, et tegemist võis olla võimudega mitteseotud tapjatega. Kes teab?" kommenteeris Trump Valges Majas ajakirjanikele. Samas ei põhjendanud ta sellist arvamust.
"Me ei jäta midagi paljastamata," sõnas Trump ajakirjanikele.
Trumpi sõnul tundus talle, et ei kuningas ega kroonprints Mohammed bin Salman ei teadnud, mis võis Khashoggiga juhtuda. Ta märkis, et Salmani eitus "ei saanud olla enam tugevam".
Salman kinnitas Trumpi sõnul, et saudid teevad tihedat koostööd Türgi võimudega.
Trump saatis Pompeo Salmaniga kohtuma
Trump teatas, et saadab välisminister Mike Pompeo kuningaga kohtuma. Välisministeeriumi teatel lendab Pompeo Riyadhisse juba esmaspäeval.
"President kutsus üles kiirele ja avatud uurimisele Washington Posti ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumise üle," ütles ministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert pressiteates.
Just spoke to the King of Saudi Arabia who denies any knowledge of whatever may have happened "to our Saudi Arabian citizen." He said that they are working closely with Turkey to find answer. I am immediately sending our Secretary of State to meet with King!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) October 15, 2018 | Türgi võimud alustasid Saudi Araabia konsulaadi läbiotsimist | https://www.err.ee/869201/turgi-voimud-alustasid-saudi-araabia-konsulaadi-labiotsimist | Türgi võimud, kes uurivad Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumist, alustasid esmaspäeval Saudi Araabia konsulaadi läbiotsimist, teatas Türgi välisministeerium. |
Kuigi ametlikku kinnitust Vene jätkamisele Manresas pole tulnud, siis mitmed sündmustele lähedal seisvad allikad kinnitasid ajalehele NacioManresa, et eestlane jätkab.
Vene palgati algselt asendama viga saanud Justin Doellmani, aga head mängud ja veel ühe palluri Marko Lukovici trauma on seadnud tema tuleviku klubis soodsasse seisu.
Viimases liigamängus Andorraga kogunes Vene arvele meeskonna resultatiivseimana koguni 23 punkti ja seda 71-protsendise visketäpsusega. Manresa võitis kohtumise 82:77. | Ajaleht: Siim-Sander Vene jätkab Manresas hooaja lõpuni | https://sport.err.ee/869252/ajaleht-siim-sander-vene-jatkab-manresas-hooaja-lopuni | Hispaania kõrgliigaklubi Manresaga kahe kuu pikkuse lepingu sõlminud Siim-Sander Vene on kohaliku väljaande teatel pikendanud seda hooaja lõpuni. |
G-finaalgrupi teises mängus oli Itaalia tulemusega 3:2 (25:20, 22:25, 25:21, 19:25, 15:13) üle Jaapanist. Esimeses mängus alistus Jaapan Serbiale kolmes geimis. Homme selgitavad Itaalia ja Serbia grupis esimese ja teise asetuse.
H-grupis võis näha sarnast stsenaariumi. Pühapäeval oli Hiina viies geimis parem USA-st ja täna sai sama skooriga ameeriklannadest jagu ka Holland (30:32, 15:25, 25:22, 25:15, 15:9). Teisipäeval selgitavad grupi võitja Holland ja Hiina.
Check out the final points and celebrations from both Monday winners at #FIVBWomensWCH: Netherlands ???????? against USA ???????? by 3-2 (30-32, 15-25, 25-22, 25-15, 15-9) & Italy ???????? over Japan ???????? also by 3-2 (25-20, 22-25, 25-21, 19-25, 15-13)! ???? #volleyball #volleyballWCHs pic.twitter.com/BazkpXvxfk
— Volleyball World (@FIVBVolleyball) October 15, 2018
Naiste võrkpalli maailmameistriks on enim kordi kroonitud NSV Liit / Venemaa (seitse), kolm tiitlit on Jaapanil ja Kuubal. Tiitlikaitsjana tuli Jaapanisse USA, kes peab aga nüüd mängima võõrustajatega kõigest viienda koha peale. | Tiitlikaitsja jääb naiste võrkpalli MM-il medalita | https://sport.err.ee/869250/tiitlikaitsja-jaab-naiste-vorkpalli-mm-il-medalita | Jaapanis peetavatel naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel selgusid poolfinalistid. Medalijahti jätkavast neljast naiskonnast kolm on Euroopast. |
Avasetis murdis Kontaveit kohe Potapova servi ja asus 2:0 juhtima, kuid seejärel tema mäng lagunes ja eestlanna kaotas kuus geimi järjest ning seega avaseti 2:6.
Potapova võitis ka seitsmenda järjestikuse geimi, alustades teist setti nulligeimiga. Seejärel asus Potapova Kontaveidi servil 40:15 ette, kuid eestlanna suutis murdepallid päästa ja võitis lõpuks kolm geimi järjest, minnes 3:1 ette. Potapova suutis küll 3:3 viigistada, kuid siis võitis Kontaveit taas kolm geimi järjest, realiseerides viienda settpalli ja võites seti 6:3.
Otsustavas setis kaotas Kontaveit kohe esimeses geimis 30:0 eduseisust enda servi. Seisust 2:4 võitis Kontaveit kolm geimi järjest ja läks 5:4 ette, kuid Potapova viigistas. 6:5 eduseisus suutis Kontaveit Potapova servil kolmanda matšpalli realiseerida ja raske mängu võita.
"Püüdsin iga punkti eest võidelda, see oli äärmiselt raske mäng ja ma olen väga õnnelik, et võitsin," ütles Kontaveit pärast mängu. "Pean nüüd taastuma ja suudan järgmises mängus jälle võidelda. See on hooaja lõpp, kõigil on raske."
Kontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Potapova vastavad näitajad olid neli ja kuus. Kontaveit tegi 36 äralööki ja lihtvigu kogunes tal 46, Potapova sai kirja 35 äralööki ja 42 lihtviga. Mängitud punktidest võitis Potapova 75 ja Kontaveit 67.
Eestlanna realiseeris 18 murdevõimalusest kuus, Potapova kasutas 11 murdepallist ära viis.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi prantslanna Kristina Mladenovici (WTA 42.) ja venelanna Anna Kalinskaja (WTA 146.) vahelise kohtumise võitjaga. See mäng peetakse teisipäeval.
Anett Kontaveit completes the comeback win at @TennisRussia!
Seals victory over Potapova 2-6, 6-3, 7-5! pic.twitter.com/uOGuilvs4t
— WTA (@WTA) October 15, 2018
KONTAVEIT - POTAPOVA:
Potapova paikneb maailma edetabelis 94. real. Noorusest hoolimata on Potapova tänavu juba kahel WTA turniiril finaali jõudnud – juulis pidi ta Moskvas tasavägises kohtumises tunnistama eakaaslase, serblanna Olga Danilovici paremust, septembris kaotas ta Tashkenti turniiri finaalis kaasmaalasele Margarita Gasparjanile.
Varem pole Kontaveit ja Potapova omavahel mänginud. | Kõvasti pingutama pidanud Kontaveit alistas 17-aastase venelanna | https://sport.err.ee/869090/kovasti-pingutama-pidanud-kontaveit-alistas-17-aastase-venelanna | Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 21.) sai Moskvas alanud kõrgetasemelise tenniseturniiri avaringis raske võidu Venemaa tulevikutähe, 17-aastase Anastassia Potapova (WTA 94.) üle. Kaheksandana asetatud Kontaveit võitis üle kahe tunni kestnud mängu 2:6, 6:3, 7:5. |
"See on väga erakordne, et Eesti loodusfilm on korraga nii paljudes kinodes üle Eesti ning inimesed ise on võtnud meiega ühendust, et me tooks filmi ka nende piirkonna kinno, kultuurimajja või kooli," sõnas filmi produtsent Katri Rannastu ja nentis, et "Tuulte tahutud maa" suur publikumenu näitab, et eestlastele läheb väga korda nende kodumaa loodus.
21. oktoobril jõuab "Tuulte tahutud maa" esmakordselt kodumaalt väljapoole. Film linastub Torontos EstDocsi filmifestivalil, kus võistlevad Eesti või Eestiga seotud dokumentaalfilmid. | Loodusfilm "Tuulte tahutud maa" on kogunud üle 15 000 vaataja | https://kultuur.err.ee/869237/loodusfilm-tuulte-tahutud-maa-on-kogunud-ule-15-000-vaataja | EV100 filmiprogrammi raames valminud Joosep Matjuse loodusdokumentaal "Tuulte tahutud maa" on teist nädalat järjest vaadatuim Eesti film. Linateost on tänaseks käinud vaatamas juba 15 404 inimest. |
Film peegeldab McQueeni loomingu metsikut ilu, julgust ja elujõulisust. See on intiimne pilguheit radikaalse ja lummava moegeeniuse ühtaegu piinatud ja lennukasse maailma, mille mõju moemaailmale on olnud mõõtmatu. "Meie huvi Alexander McQueeni vastu põhines pigem Tuhkatriinu lool," rääkis filmi režissöör Ian Bonhôte festivalile antud intervjuus. "Sellel, kuidas noorest trullakast Londoni töölisklassi poisist Leest sai Alexander, üks kõigi aegade tuntumaid moedisainereid."
Dokumentaalfilmi "McQueen" lisaseanss toimub 11. novembril kell 15.00 kinos Sõprus. Film on ingliskeelne ja eestikeelsete subtiitritega . Filmile teeb sissejuhatuse moelooja Britt Samoson.
Moefilmide festivali MoeKunstiKino põhiprogramm toimus 4.-10. oktoobrini kinos Sõprus ja Tartu Elektriteatris. | Moekunstikino korraldab dokumentaali "McQueen" lisaseansi | https://menu.err.ee/869236/moekunstikino-korraldab-dokumentaali-mcqueen-lisaseansi | Möödunud nädalal lõppenud moefilmide festivali MoeKunstiKino programmi kuulus dokumentaalfilm "McQueen", mille neli seanssi linastusid täissaalidele. Publiku suure huvi tõttu otsustasid festivali korraldajad teha Alexander McQueeni elust rääkivale filmile novembrikuus lisaseansi. |
Navalnõi teatas oma võrgulehel, et siseministeeriumi uurijad kutsusid ta välja ning oodata on laimusüüdistust. Asi on seotud opositsioonijuhi 2015. aastal esitatud väidetega siseministeeriumi endise uurija Pavel Karpovi aadressil, kes oli kesksel kohal 2009. aastal Vene vanglas surnud advokaat Sergei Magnitski kohtuprotsessis.
Navalnõi kirjutas 2015. aastal, et Karpovile kuulub ligi miljon dollarit maksev korter ja luksusautod, teiste seas Porsche Cayenne. Navalnõi naeruvääristas Karpovi väidet, et oli saanud need kingituseks.
Võimud avasid laimujuurdluse ja otsisid 2016. aastal läbi Navalnõi kodu.
Navalnõi sõnul peaks süüasi olema aegunud ning laimu eest ei ole ette nähtud arest, vaid suur rahatrahv. | Navalnõi sõnul ähvardab teda laimusüüdistus | https://www.err.ee/869235/navalnoi-sonul-ahvardab-teda-laimusuudistus | Pühapäeval Kremli-vastaste meeleavalduste korraldamise eest kahest järjestikusest arestist vabanenud Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi ütles esmaspäeval, et teda ootab uus kriminaalsüüdistus laimus. |
Kohus leidis, et 35-aastase Artjom Golovanovi süü tapmises, süütamises ja kehalises väärkohtlemises on tõendatud ning tal tuleb selle eest kaheksa aastat ja kuus kuud trellide taga veeta. 35-aastase Vitaly Ivanovi mõistis kohus süüdi süütamises ja karistas kahe aasta ja kuue kuu pikkusega vangistusega. Kuna Vitaly Ivanovil oli eelmise kohtotsusega mõistetud karistusest kandmata kaheksa kuu pikkune vangistus, tuleb tal kokku vanglas veeta kolm aastat ja kaks kuud.
Kuritöö toimus mullu 26. novembril Sillamäel asuvas korteris, kus Golovanov tungis joomingu käigus tuttavale mehele kallale ning lõi teda jalaga mitu korda rindu, põhjustades ohvri surma. Kuriteo varjamiseks kallasid Golovanov ja Ivanov kannatanu üle süüteainet sisaldanud vedelikuga ja panid ta põlema, lootes jätta mulje, et kannatanu hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel.
Kui prokuratuur süüdistas ka Ivanovi tapmises, siis kohus sellega ei nõustunud, mõistes ta süüdi vaid süütamises.
Samuti tunnistas kohus Artjom Golovanovi süüdi 2016. aasta 21. mail kella 16 paiku Sillamäel toimunud ühekordses löömises. Selle teo tagajärjel kaotas kannatanu kolm esihammast ja sai huule ning suuõõne vigastused. Siingi oli roll alkoholil. Sama teo osas ei lugenud kohus tõendatuks, et Golovanov oleks kannatanule põhjustanud täiendavaid tervisekahjustusi. Nende osas tegi kohus osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse.
Ühtlasi mõistis kohus Golovanovi õigeks avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes mullu 14. juunil pommiähvarduse tegemises Sillamäe kauplusele Konsum.
Mõlemad süüdistatavad on varaselt kriminaalkorras karistatud. Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul Tartu ringkonnakohtus. | Kohus saatis mõrvari pikaks ajaks vangi | https://www.err.ee/869233/kohus-saatis-morvari-pikaks-ajaks-vangi | Viru maakohus saatis esmaspäeval pikaks ajaks vangi joomakaaslase tapnud mehe ning karistas ka teist meest, kes aitas pärast veretööd sündmuspaika põlema süüdata. |
Esimesena valitsuse moodustamist katsetanud Mõõduka Koalitsioonipartei juht Ulf Kristersson andis pühapäeval teada loobumisest, sest tal pole õnnestunud kokkulepet saavutada, vahendas Yle.
Kristerssoni sõnul kukkus plaan läbi seetõttu, et paremtsentristlikusse allianssi kuuluvate Keskerakonna ja Liberaalne Rahvaparteiga ei jõutud valitsemise asjus üksmeelele. Seetõttu pole tema hinnangul paremtsentristliku ehk nn kodanliku valitsuskoalitsiooni moodustamiseks eeldusi. Samuti lükkas Kristersson tagasi võimaluse, et Mõõdukas Koalitsioonipartei ja sotsiaaldemokraadid võiks riiki suure koalitsioonina valitseda.
Norlén kohtus esmaspäeval uuesti kõigi parlamenti pääsenud erakondade juhtidega ning otsustas nüüd pakkuda võimalust Löfvenile. Senisel peaministril on valitsuskoalitsiooni moodustamiseks aega kaks nädalat. Märkimisväärne on ka see, et Löfveni jätkamise hääletas parlamendi uus koosseis 25. septembril maha.
Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks
Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.
Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.
Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, nagu septembri lõpus juhtus, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.
Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.
Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.
Löfven ei astunud tagasi ning ta soovis peaministrina jätkata, sest kõigest hoolimata on sotsiaaldemokraadid endiselt parlamendi suurimaks parteiks. Samuti on vasaktsentristidel paremtsentristidest üks parlamendikoht rohkem. Need argumendid aga parlamendihääletust talle sobivas suunas ei kallutanud.
Paremtsentristid, kelle peaministrikandidaadiks oli seni Mõõduka Koalitsioonierakonna juht Ulf Kristersson, on teatanud, et nemad pole Löfveni jätkamisega nõus.
Seega on sisuliselt uue valitsuse moodustamiseks jäänud alles võimalus, et luuakse mingi koalitsioon, mille moodustamiseks on ületatud parem- ja vasaktsentristlikke blokkide jõujooni. Paremäärmusluses süüdistatud Rootise Demokraatidega on koostöö välistanud kõik teised erakonnad.
Kõige rohkem ongi räägitud võimalusest, et paremtsentristlik allianss laguneb ning Keskerakond ja Liberaalne Rahvapartei sõlmivad hoopis vasaktsentristidega mingi kokkuleppe.
Riksdagi uus koosseis:
Senine valitsuskoalitsioon
* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;
* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;
Senist valitsust toetanud jõud
* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;
Paremtsentristide allianss
* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;
* Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;
* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;
* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;
Muu opositsioon
* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta. | Järgmisena üritab Rootsis uut valitsust moodustada sotsiaaldemokraat Löfven | https://www.err.ee/869229/jargmisena-uritab-rootsis-uut-valitsust-moodustada-sotsiaaldemokraat-lofven | Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén, kelle ülesandeks on otsida võimalusi uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, tegi esmaspäeval valitsuse moodustamise ettepaneku sotsiaaldemokraatide juhile ja senisele peaministrile Stefan Löfvenile. |
VIKTORIIN | Kui hästi tunned korvpalliliigat NBA? | https://sport.err.ee/867701/viktoriin-kui-hasti-tunned-korvpalliliigat-nba | Teisipäeval alustab järjekordset hooaega maailma tugevaim korvpalliliiga NBA. Sel puhul on tänane viktoriin pühendatud just sellele teemale. Head lahendamist! | |
"Jah, meie uuring sai alguse õlleklaasi taga, aga enne kui sa küsid – see toimus pärast konverentsi ametlikku osa ja me ei saanud selle töö tegemiseks riigilt sentigi raha. Igal juhul tundus teema pärast kümmekond minutit kestnud vestlust ühtaegu piisavalt lõbus, huvitav, teostatav ja tarvilik. Eriti arvestades, kui tähtis paljude inimeste jaoks õlu on," meenutas Dabo Guan, Ida-Anglia Ülikooli kliimamuutuste ökonoomikale keskenduv professor.
Poolteist aastat hiljem on tulemus käes. Ootuspäraselt läheb õlu sarnaselt teistele luksuskaupadele kliimamuutuste tõttu oluliselt kallimaks. Sõltuvalt vaatenurgast paistab Eesti siinkohal silma heas või halvas mõttes. "Teie kogutarbimine pole küll maailma mastaabis eriti suur, aga elaniku kohta vaadates olete hinnamuutuse ja tarbitava koguse vähenemisega tabeli esikümnes ilusasti sees," sõnas Guan.
Parima võimaliku stsenaariumi ehk temperatuuritõusu piiramisel tuleb maksta aastal 2100 kliimamuutustest tingitud odra kallinemise tõttu õlle eest 27 senti rohkem. Senisel kursil jätkudes peab halvimal juhul pooleliitrise õlle eest välja käima isegi kolm eurot rohkem. Kui muudatused toimuks homme päev, väheneks joodava õlle hulk Guani töörühma hinnangul Eestis 75 protsendi võrra.
Iirimaal, Tšehhis ja Belgias on olukord veelgi drastilisem. Sarnaselt teistele kaupadele sõltub odralinnaste hind maailmaturust. Nende enda riikides ei pruugi otra piisavate linnaste tootmiseks jätkuda. Nii võib maailmas tervikuna väheneda õlle tootmine 16 protsendi võrra, mis vastab praegu USA-s joodavale õlle hulgale. Hind võiks muuta õlle kättesaamatuks sadadele miljonitele inimestele.
Just sellised väikesed ebameeldivused võiksid muuta kliimamuutused lähedasemaks ka suhteliselt kõrge elustandardiga eurooplastele ja ameeriklastele. "Toidunappus ei hakka kimbutama tööstusriike tõenäoliselt vähemalt sellel sajandil sel määral kui arengumaid. Selleks kogutakse viljareserve liiga suure hoolega," selgitas professor. Sama ei saa öelda luksuskaupade nagu kakao, kohvi ja ka õlle tootmiseks kasutatava odra kohta.
"Üks meie retsenseerijatest tegi rõõmsalt märkuse, et lõpuks ometi ilmub üks uurimus, mis võiks Donald Trumpile korda minna," märkis Guan: "teda ilmselt ei huvita, kui hiinlastel köögiviljade rääkimiseks õli ei jätku. Küll aga see, kui Superbowli kõrvale midagi rüübata pole ehk võib-olla vaatab ta korra veel Pariisi kliimaleppe kriitilise pilguga üle".
Professor lisas, et ajalooliselt seostatakse alkoholi nappust ja selle kättesaadavuse vähenemist sotsiaalse ebastabiilsuse ja musta turu laienemisega. Selle heaks näiteks on 1930. aastate keeluperiood ja kuiv seadus.
Guan tõdes, et teaduskirjanduses pole luksuskaupadele seni eriliselt tähelepanu pööratud. Nõnda loodab ta järgmise sammuna vaatluse alla võtta ka teised sarnased tooted nagu tee, kohvi, viina ja šokolaadi. "Toodetava toidu hulgale ja teraviljade saagikusele on pühendatud sadu uurimusi, ent nagu teame, pikas plaanis pole eluks oluline ainult päevas näost sisse aetavate kalorite hulk," laiendas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants. | Kliimamuutus võib kergitada Eestis õlle hinda kolm korda | https://novaator.err.ee/869162/kliimamuutus-voib-kergitada-eestis-olle-hinda-kolm-korda | Õlle hind võib kasvada Eestis ainuüksi kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu sajandi lõpuks kolm korda, leiavad odra saagikuse, maailma majanduse ja kliima vahelisi seoseid uurinud teadlased. |
Landes Basket ja Mailis Pokk said hooaja avamängus koduplatsil 84:68 (21:21, 19:17, 16:17, 28:13) jagu Landerneau naiskonnast, vahendab Korvpall24.ee.
26-aastane ja 185 cm pikkune eestlannast ääremängija viibis väljakul veidi rohkem kui 16 minutit ning kogus seitse punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/1).
Belgia naiste kõrgliigas alustasid võidukalt teekonda juba kuuenda järjestikuse tiitli suunas Merike Anderson ja Castors Braine, kui 88:58 saadi jagu Genti Jeugd Gentsonist. Eesti koondise kauaaegne raudvara viibis väljakul veidi üle 12 minuti ning kogus selle ajaga neli punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/3).
Rootsi naiste kõrgliigas pidid Janeli Lilleallik ja Visby Ladies (0-2) vastu võtma hooaja teise kaotuse, kui 61:85 (19:13, 18:21, 12:21, 12:30) jäädi alla IK Eos (2-1) naiskonnale.
24-aastane Eesti koondise tagamängija Lilleallik alustas matši esiviisikus ning mängis kokku 33,5 minutit. Selle ajaga kogus eestlanna 2 punkti (kahesed 1/5, kolmesed 0/1).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Mailis Pokk ja Merike Anderson alustasid uut liigahooaega võidukalt | https://sport.err.ee/869197/mailis-pokk-ja-merike-anderson-alustasid-uut-liigahooaega-voidukalt | Pühapäeval alustas uut hooaega Eesti naiste korvpallikoondise liider Mailis Pokk, kes tänavu esindab Prantsusmaa tippklubi Landes Basket. Päev varem tegi hooaja avamängu ka kogenud Merike Anderson, kes koos Castors Braine'i naiskonnaga asus jahtima juba kuuendat järjestikust meistritiitlit. |
Hansen (Peugeot 208; Team Peugeot Total) riivas neljandas kurvis rajapiiret ja põrkas seetõttu viiendal kiirusel suurel kiirusel vastu seina. 20-aastane noormees ronis ise autost välja ning seejärel toimetati ta võistluspaiga arstipunkti.
View this post on Instagram
It's great that @kevinhansen71 is OK after this huge impact in the red-flagged Final. On to Cape Town!
A post shared by FIA World Rallycross (@fiaworldrx) on Oct 14, 2018 at 12:14pm PDT
Esialgse ülevaatuse järel otsustati ta igaks juhuks ka haiglasse kontrolli viia. "Minuga on kõik korras!" kirjutas ta hiljem sotsiaalmeedias. "See oli mu seni suurim avarii. Olin kogu aja teadvusel, aga tundsin seljas valu. Käisin haiglas kontrollis ja kõik on korras!"
Hanseni avarii järel finaal katkestati ja ülejäänud viis finalisti alustasid uuesti. Pärast uut starti sõitis Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden) kahel korral päeva kiireima ringiaja ja sai viimaseks ringiks sisse piisavalt suure edumaa, et jokkeriringilt väljudes liidrina finišeerida. MM-tiitli juba kindlustanud Kristofferssonile oli see kaheksandaks järjestikuseks etapivõiduks, ühtekokku on ta tänavuse hooaja senipeetud 11 etapist võitnud koguni kümme.
Rallikrossi MM-sarja hooaja viimane etapp sõidetakse novembri lõpus Lõuna-Aafrika Vabariigis.
I'm okay!???? It was my biggest crash yet. It's a shame the weekend had to finish this way. I grazed the barrier in turn 4 and sent my car into the wall in turn 5. I was conscious the whole time but had pain in my back. After a stop at the hospital, I am good to go ???? pic.twitter.com/AE7Gfmj9jG
— Kevin Hansen (@kevinhansen71) October 14, 2018 | Raske avarii teinud noor rallikrossisõitja pääses vigastusteta | https://sport.err.ee/869188/raske-avarii-teinud-noor-rallikrossisoitja-paases-vigastusteta | Rallikrossi MM-sarja eelviimasel etapil Saksamaal Esteringis tegi rootslane Kevin Hansen finaalis raske avarii, kuid pääses õnneks vigastusteta. |
"Me peame andma aega, et otsustada, kas lepe on täidetud või mitte," ütles Süüria välisminister Walid Muallem mõni tund pärast seda, kui möödus pühasõdalastele antud tähtaeg puhvertsoonist lahkumiseks.
"Me peame ära ootama Venemaa reaktsiooni. Venemaa jälgib olukorda," ütles Muallem ajakirjanikele.
Süüria välisminister avaldas lootust, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan saab "sellest hoolimata lepet omalt poolt täita". Muallem ei välistanud ka sõjalist varianti, öeldes, et "džihadistide rühmitused tuleb nende viimasest tugipunktist Idlibist välja tõrjuda".
"Me peame ootama, kuid meie väed on Idlibi ümbruses valmis," ütles Muallem. "Nagu kõik teised provintsid, peab ka Idlib naasma Süüria võimu alla."
Septembris Venemaa ja Türgi vahel saavutatud vaherahukokkulepe Idlibis andis "radikaalsetele võitlejatele" plaanitavast demilitariseeritud tsoonist lahkumiseks aega 15. oktoobrini.
Džihadistid ei lahkunud tähtajaks Süürias Idlibi puhvertsoonist
Tähtaeg džihadistide lahkumiseks Süüria Idlibi provintsi kavandatud puhvertsoonist möödus ilma, et islamivõitlejad oleksid sealt taandunud, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.
Mässuliste allikas kinnitas tähtaja möödumist.
Džihadistide lahkumine oli teine ja viimane tingimus Vene-Türgi kokkuleppe täitmiseks, et vältida Süüria valitsusvägede pealetungi Idlibi provintsis.
Pühasõdalaste allianss teatas varem pühapäeval, et nad jätkavad Idlibis võitlust. "Me ei ole loobunud meie džihaadi-valikust ja võitlusest meie õnnistatud revolutsiooni elluviimise suunas," ütles allianss Hayat Tahrir al-Sham.
"Me hindame kõigi nende jõupingutusi, kes püüavad riigis ja välismaal kaitsta vabastatud piirkonda," ütles allianss ilmse viitega Türgile.
"Kuid samal ajal hoiatame me Vene okupandi petlikkuse eest," lisas allianss Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi teise tähtsa toetaja kohta.
Venemaa ja Türgi kokkuleppe kohaselt tuli raskerelvad puhvertsoonist ära viia 10. oktoobriks ja džihadistid lahkuma 15. oktoobriks.
"Džihadistide mittelahkumine annab (Süüria) režiimile ja Venemaale ettekäände sõjalise operatsiooni korraldamiseks vähemalt demilitariseeritud tsoonis," ütles Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse direktor Rami Abdel Rahman.
Hayat Tahrir al-Sham (HTS) tõenäoliselt püüdis võita aega Vene-Türgi lepet mitte otseselt tõrjudes, kuid ka mitte heaks kiites, lisas ta.
HTS kontrollib suurt osa Idlibi provintsist, kuid seal tegutsevad ka teised džihadistide ühendused nagu Hurras al-Deen ja Ansar al-Islam. Need võitlejad kontrollivad rohkem kui kaht kolmandikku kavandatavast puhvertsoonist ja pidid esmaspäevaks lahkuma.
Hurras al-Deen lükkas Türgi-Vene kokkuleppe tagasi, kuid ilmselt viis oma raskerelvad piirkonnast eelmisel nädalal välja.
President Assad ja teised kõrged Süüria ametnikud on hoiatanud, et Idlibi kokkulepe on vaid ajutine meede. | Süüria: Idlibi leppe täitmise otsustamiseks on vaja aega | https://www.err.ee/869061/suuria-idlibi-leppe-taitmise-otsustamiseks-on-vaja-aega | Düüria teatas esmaspäeval, et ootab Venemaa otsust, kas lepe puhvertsooni loomiseks riigi loodeosas on täidetud. |
Tallinna Kinomajas toimuval tasuta sissepääsuga filmiõhtul linastuvad dokumentaalfilmid "Toorumi pojad" ja "Liivlaste lood" ning ajame juttu ka Lennart Meri filmide helirežissööri ja kaasautori Enn Sädega – peatselt 80. sünnipäeva tähistava filmimehega, kes mäletab filmivõtete aegseid juhtumisi hämmastama paneva detailsusega.
"Toorumi pojad" (Eesti, 1990) toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud 1980. aastate keskel Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Filmi režissöör on Lennart Meri ja kaasrežissöör Enn Säde.
"Liivlaste lood" (Eesti, 1991) räägib ühest väiksemast tänapäevani säilinud soome-ugri rahvast. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Liivi keele oskajaid vaid paarkümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Lennart Meri soome-ugri filmientsüklopeedia viimane film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on ka arhiivmaterjali aastast 1940. Selles räägivad oma rahva lugu liivi keeles vähesed tollal seda keelt veel emakeelena kõnelevad inimesed.
Filmi idee autor on Lennart Meri ja režissööriks Enn Säde.
Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta sissepääsuga ning filmid linastuvad eesti keeles koos ingliskeelsete subtiitritega. | Lennart Meri ja Enn Säde dokumentaalid linastuvad Kinomajas | https://kultuur.err.ee/869209/lennart-meri-ja-enn-sade-dokumentaalid-linastuvad-kinomajas | 16.oktoobril kell 18 saab Eesti vabariigi juubeliaasta puhul hõimupäevade filmiõhtul näha Lennart Meri ja Enn Säde dokumentaalfilmide klassikat. |
Mullu oktoobris esimest korda tabeliliidriks kerkinud Halep lõpetas ka eelmise aasta esikohal, temast sai nüüd 13. naismängija, kes suutnud kaks aastat järjest aasta maailma esireketina lõpetada.
Halep ei olnud sel aastal esikohal vaid neljal nädalal – jaanuari lõpus võttis temalt Austraalia lahtiste võiduga koha üle taanlanna Caroline Wozniacki. Kuid juba veebruari lõpus kerkis Halep taas esimeseks.
Halep on tänavu jõudnud kuue turniiri finaali ja võitnud neist kolm, seejuures enda karjääri suurima tiitli, kui võitis Prantsusmaa lahtistel karjääri esimese suure slämmi tiitli.
"Minu jaoks oli suur au, kui lõpetasin eelmisel aastal hooaja esireketina. Et teen seda nüüd teist aastat järjest, tundub erilise saavutusena, eriti kuna võitsin sel aastal enda esimese suure slämmi turniiri," rõõmustas Halep.
Hooaja lõpuks on Halep olnud edetabeli esikohal 53 nädalat, mis on tegevmängijate seas paremuselt neljas, kõigi aegade edetabelis on ta esireketiks olemise nädalate poolest kümnendal kohal.
2018 has been incredible. I am so proud to finish as @WTA year-end No.1 for the second time!
Thanks to @darren_cahill and all my team for making these memories with me and being by my side ❤???? pic.twitter.com/zvj6PXJKi4
— Simona Halep (@Simona_Halep) October 15, 2018
Congratulations on securing back to back Year-End No.1 @Simona_Halep! Sealed with just 15 tournaments played and a breakthrough year. An outstanding performance, player and most importantly, person. This video is for you from your team. Thanks for having us by your side. pic.twitter.com/cu0xsKVyqL
— Darren Cahill (@darren_cahill) October 15, 2018 | Simona Halep kindlustas aastalõpu edetabelis esikoha | https://sport.err.ee/869183/simona-halep-kindlustas-aastalopu-edetabelis-esikoha | Naiste tennise maailma edetabelis esikohal paiknev rumeenlanna Simona Halep kindlustas, et tänavu teda keegi enam kõrgeimalt positsioonilt lükata ei saa. |
Kuidas Eesti kino erineb Põhjamaadest ja Venemaa filmikunstist, kui arvestada, et need on kaks peamist geograafilist mõjutajat?
Ma ei pea end ei Skandinaavia ega Vene kino eksperdiks, olen näinud vaid mõningaid näiteid, kuid tunnen ingliskeelse maailma kino. Ma arvan, et filmide juures, mida ma näinud olen, ja need on kaastootmisfilmid mõne teise siinkandis oleva riigiga ("Vehkleja", "Mandariinid", "Risttuules", "Eestlanna Pariisis"), kasutavad Eesti filmid teistsugust pingeloomise meetodit. Sageli loovad Eesti filmid ohutunde kohe alguses, seejärel minnakse edasi aeglaselt, kuid oht on olemas, sa kardad, et juhtub midagi halba.
See on väga huvitav, sest tihtipeale midagi halba ei juhtugi, aga sa tunned kergendust. See pole anti-kliimaks, see on võimas. Seejärel sa lõdvestud ja ühtäkki tuleb šokk. See on huvitav, sest siin kasutatakse teistsugust pingeloomise tehnikat ja kiirust ingliskeelse kinomaailmaga võrreldes.
Seega on hea, et meil on oma hääl, et igal kultuuril on siiski oma nägu?
Jah, see on erinev. Seetõttu soovin ma Eesti kinokunstiga lähemalt tutvuda, võib-olla on see lihtsalt liialdus või liiga varajane üldistus nende mõne filmi põhjal, mida ma näinud olen, aga ma arvan siiski, et siin on midagi. See huvitab mind, sest ma saan sellest õppida, olen ka ise stsenarist ja ma saaksin seda kasutada.
Seda ohu kasutamise võtet ja vaataja kaasatõmbamise ning hirmutamise viisi võib võrrelda õudusfilmide ülesehitusega. Kui sa tead, et midagi halba juhtub, kaamera liigub mööda koridori ja sa ootad, aga midagi ei juhtugi, siis sa rahuned. See on midagi sellist, kuidas pinget manipuleeritakse ning see on väga võimas viis vaataja kinnihoidmiseks.
Inglisekeelsetes filmides juhtub palju, aga neis Eesti filmides , mida ma näinud olen, pööratakse palju tähelepanu hoopis suhetele. Nad hoiavad vaatajat oma kütkes, sest sa oled ärevil ja mures, et midagi juhtub. See on väga huvitav, sest kui inglisekeelsed filmid püüavad olla aeglased, muutuvad nad igavaks ning kaotavad pinget. Pinge on aga oluline igasuguses narratiivis, olgu see või andekdoot.
Kuidas võib hooaegade, aastate peale venitatud lugu mõjutada kinofilmide narratiivi nagu me oleme sellega harjunud?
Ma arvan, et telesarjad on väga põnevad, ka mu eriala on mittelineaarsed filmid, mis hüppavad ühest ajapunktist teise. Olen ka juba pikka aega telesarjade stsenarist. Kui olen rääkinud tegijatega vaatajate huvi ülal hoidmisest, et neil säiliks järjestikuse vaatamise soov, siis üks neist asjadest on ebalineaarsete narratiivistruktuuride kasutamine, et sarja koos hoida. Näiteks kui alustame loo keskelt ja seal on mingisugune müsteerium, siis suudetakse hoida vaataja tähelepanu ka järgmise osa tarvis.
Ma arvan, et mingisugune erisus tekib Ameerika filmides ja ka teistes inglisekeelse kultuuriruumi filmides, sest rohkem huvi hakatakse pöörama suurema arvu kangelaste vastu. Hollywoodi mudel rajaneb ühel kangelasel, telesarjadel seevastu on mitu kangelast ja tegevusliini. Minevikus oli see suur vahe. Muidugi oli Ameerika filmides alati ka rühmalugusid nagu "Magnificient Seven", aga ma arvan, et neid tuleb juurde.
Telesarjad on Ameerikas hakanud rohkem huvi tundma karakteri ja tegelaste vaheliste suhete arendamisele. Alati on olnud tugev karakteriarendus Briti ja Austraalia telesarjades.
Paistab, et telesarjad võidavad, kui arvestada Hollywoodi suurfilmide lõputuid järgi või eelfilme, nagu seda on "Tähesõjad", mis pole muud kui katse järgida telesarjade toimimisloogikat?
Leian, et televisiooni draamasarjad on investoritele väga atraktiivsed, sest nad võivad kesta aastaid, võtame või "Halvale teele" ("Breaking Bad"), mis jätkus viis hooaega, see on unelm neile, kes tahavad sellesse investeerida.
Seetõttu võtavad telesarjad ka vaatajaid kinofilmidelt, kino püüab omalt poolt vastata n-ö brändinguga, näiteks "Teismeliste ninjakilpkonnade" mitu filmi, sest seda saab müüa rahvusvaheliselt. Kuid nende filmide hind on hiigelsuur, teledraama maksumus on küll märkimisväärne, aga mitte selline nagu Hollywoodi suurfilmidel.
Hollywoodis töötavad inimesed on mulle rääkinud, et suurte filmide tootmine on läinud sedavõrd kalliks, et neil on vaja brändingut ja kaubamärgistumist. Vajadus on järgede järele, et tagada endale vaataja. Selliseid filme, nagu olid 20-30 aasta tagused suhtedraamad Ameerikas, enam teha ei saa.
Kas kino jääb püsima?
Muidugi, aga ta korraldub ümber. Ma arvan, et see on põnev vorm, tuleb juurde alternatiivseid filme, sest oma levi võimaldab internet, võtame näiteks kasvõi Youtube'i televisiooni. Juba praegu on seal palju sellist, mis on tõesti väga hea ja algupärane, kuid on toodetud ainult veebile.
Teine asi, mis mind isiklikult huvitab, on virtuaalreaalsuse areng. Kirjutan stsenaariume ka VR-platvormile, kus on mitme tegevusliiniga tugevad lood ning minu arvates on see uus kino. Praegugi võid minna ja vaadata 360-kraadilist filmi sajakohalises saalis. Midagi juhtub selles valdkonnas, ma arvan, sest see läheb aina odavamaks.
Kino jääb püsima, ja ma arvan, et filme tuleb juurde, sest saad teha filmi väga odavalt, kasvõi oma nutitelefoniga. See tähendab ka seda, et tuleb palju kehvasid töid, kuid see aitab esile kerkida ka uutel talentidel ehk kinokunst on kättesaadavam kui varem ning see on suurepärane. | Filmiteooria asjatundja Linda Aronson: Eesti filmid loovad kohe alguses ohutunde | https://kultuur.err.ee/869178/filmiteooria-asjatundja-linda-aronson-eesti-filmid-loovad-kohe-alguses-ohutunde | Eestit on külastamas mainekas stsenarist ja filmiteooria asjatundja Linda Aronson. Ta annab seminari Balti Filmi- ja Meediakoolis. Kultuuriuudistele rääkis Aronson talle silma hakanud eripärast Eesti filmide juures ja kinokunsti ees seisvatest väljakutsetest. |
"Ka eelmises valitsuses vähendasime riigipalgaliste arvu üle 1500 inimese võrra aastas, ilma, et inimestele pakutavad teenused oleks halvenenud," ütles endine riigihalduse minister Arto Aas.
"Kuna Eesti maksumaksjate arv lähiajal väheneb, on see jätkuvalt vajalik ning ka täiesti võimalik ilma õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või päästjate töökohtade kallale minemata," ütles Aas ja lisas, et bürokraatide hulka saab vähendada läbi tõhusama töökorralduse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu.
Lisaks riigilt palka saavate inimeste arvule lubab Reformierakond kärpida riigiasutuste arvu ja seadusloomet.
Reformierakonna programmi järgi tuleb riigireformi käigus oluliselt uuendada e-valitsemist, laiendades e-teenuste pakkumist kodanikele, nende ühendustele ja ettevõtetele.
Ametisolev riigihalguse minister Janek Mäggi (KE) ütles, et ainult numbritest rääkimine riigipalgaliste töökohtade koondamisel on puhas populism.
Ta kinnitas, et valitsus on kaks aastat tegelenud riigi töökohtade optimeerimisega lähtudes sisust – korrastades ja liites struktuure, vähendades võimalikku topelt-tööd, parandades riiklike teenuste kvaliteeti ja kaasajastades tööks vajalikku tehnoloogiat.
"Riigireformi strateegia näeb ette, et riigitöötajaid vähendatakse proportsionaalselt tööealiste inimeste vähenemisega. Tänase seisuga ca 700 inimest aastas. E-riigi uuendamine ning e-teenuste pakkumine inimestele ja ettevõtetele on valitsuse igapäevane töö. Reformierakonna programmist vaatavad vastu isetäituvad lubadused," ütles Mäggi.
Samas ütleb rahandusministeeriumi koostatud memorandum valitsuskabineti nõupidamisele, et riigipalgaliste töötajate arvu vähenemine on oluliselt aeglustunud ning trendi jätkumisel ei suuda riik enam kinni pidada oma eesmärgist hoida valitsussektori töötajate arv alla 12 protsendi tööealisest elanikkonnast.
Kolme aasta peale kokku (2015-2018) on keskvalitsuse sektori töötajate arvu vähenemine (ca 2450 töötajat taandatuna täistööajale) olnud kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega.
Selleks, et olla kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega, peaks keskvalitsusest igal aastal jääma keskmiselt 750 töötajat vähemaks.
Viimase aja trend näitab, et töötajate arvu vähenemine on oluliselt aeglustunud ning viimasel aastal on töötajate arv kasvanud umbes 60 asutuses.
Memo võtab asja kokku nii: sarnase trendi jätkumisel võib eeldada järgmisel aastal koondsaldona hoopis töötajate arvu kasvu ning eesmärgist hoida valitsussektori töötajate arv alla 12 protsendi tööealisest elanikkonnast ei suuda riik kinni pidada. | Reformierakond lubab riigipalgaliste arvu vähendada 4000 võrra | https://www.err.ee/869143/reformierakond-lubab-riigipalgaliste-arvu-vahendada-4000-vorra | Reformierakond lubab riigikogu valimiste programmis vähendada riigipalgaliste inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra. |
Parima valivad publik ja eksperdid, kelle hääled liidetakse. Publikuhääletus algab koos matši avavilega Facebooki lehel Eesti jalgpall ja vältab kuni kohtumise lõpuni. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk.
Oma arvamuse annab ka ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuuluvad Eesti koondises 143 mängu pidanud Marko Kristal, 107 korda rahvusesinduses pallinud Joel Lindpere ja 103 mängu kirja saanud Indrek Zelinski.
Parima auhinna annab pärast matši üle lennuettevõtte Nordica esindaja.
Eesti - Ungari UEFA Rahvuste liiga mäng toimub 15. oktoobril A. Le Coq Arenal. Mängu avavile kõlab kell 21.45, ETV2 otseülekanne algab veerand tundi varem. | Eesti koondise tänase parima valivad publik ja endised tippmängijad | https://sport.err.ee/869198/eesti-koondise-tanase-parima-valivad-publik-ja-endised-tippmangijad | Tänase Eesti - Ungari UEFA Rahvuste liiga mängu Eesti koondise parim teenib auhinnaks Tauno Kangro pronksist taiese "Kalevipoja kojutulek". |
Senini on Rummu karjäärijärve kogu territoorium on olnud erinevate huvigruppide kasutuses - järve sügavamat idaosa kasutatakse majutuseks ehk Paekalda Puhkekeskuse veepealsete kämpingutena, sukeldumiskoolituseks, mootorparvega liikumiseks, veematkamiseks, kalapüügiks, puhkamiseks ja ujumiseks.
Järve madalam lääneosa on kasutuses sukeldumisel, kalapüügil, jalutamiseks, ujumiseks, veealusteks vaatlusteks, matkamiseks, tuukrite treenimiseks, allveefotograafia kursusteks ning ürituste korraldamiseks.
Rummu Invest OÜ teatas 2018. aasta maikuus Matkajuht OÜ esindajale, et kuna järv pole avalike veekogude nimekirjas, siis keelab ta järvel lääneossa aerutamise, kaldapiirkonnas liikumise, sukeldumise ja veeharrastused ning sulges nädal hiljem trossi ja poidega ligipääsu.
Varasemalt oli Rummu Invest OÜ piiranud ligipääsu oma alale väravate ja okastraadiga, et hoida eemale eelkõige turistide ligipääsu Rummu vangla varemetele, kust sooritati vettehüppeid.
"Nüüdseks on Rummus sisse seatud piletitasu läänepoolsele järveosale sisenemise eest. Lääne-Harju vald teatas suulisel järelepärimisel, et nemad oma kinnistul liikumist ja tegevusi ei keela ega kitsenda, riigile vastavasisulist päringut tehtud pole, kuid seni ei ole riigi kinnistul piiranguid seatud. Esialgu säilib vähemalt võimalus kasutada avalikult järve idaosa," toob SA Keskkonnaõiguse Keskuse taotluses välja.
Nende hinnangul on lisaks järve osalisel piiramisel ja sellega kaasneval segadusel kahjulik mõju turistide arvukusele. | Sihtasutus soovib Rummu karjääri avalikuks veekoguks kuulutada | https://www.err.ee/869191/sihtasutus-soovib-rummu-karjaari-avalikuks-veekoguks-kuulutada | SA Keskkonnaõiguse Keskus esitas Matkajuht OÜ nimel keskkonnaministeeriumile taotluse lisamaks Harjumaal asuva Rummu karjäärijärv avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. |
Riik soovib omavalitsuste kätte anda üle kolme tuhande kilomeetri maanteid. Sentigi raha muudatus teehoolduse tarvis juurde ei loo, mistõttu omavalitsused kardavad, et jääksid teid pimesi üle võttes kaotajaks.
Riigile kuulub umbes 16 000 ja kohalikele omavalitsustele 18 000 kilomeetrit maanteid.
Majandusministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergšteini sõnul on tänaseks välja töötatud konkreetsed tunnused, millele riigitee vastama peaks.
Nii näiteks peab riigitee ühendama asulaid üksteise või riigi põhimaanteega aga piisab ka sellest, kui riigitee viib olulise objektini, näiteks piiripunkti või lennujaamani.
3200 kilomeetrit tänaseid riigiteid tingimustele ei vasta ja kui tingimused seadusesse kirja saavad, võib need teed omavalitsustele üle anda.
"Siis oleks mõistlikum teha see ühe korraga, muutes seadusandlust ja koostades määrused. Ja nende alusel siis asi ühetaoliselt läbi viia," selgitas Bergštein.
Ühetaoline oleks ka valem, mille järgi teekilomeetriga raha kaasa antaks. Vastavalt sellele, mitu autot teel ühes ööpäevas sõidab ja kas tegemist on kruusa- või kattega teega, seatakse iga üleantav teekilomeeter vastavasse kategooriasse. Ja selle järgi saaks omavalitsus ka rahalisa.
Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast on sellise üldistamise pihta skeptiline.
"Ükski kohalik omavalitsus ei tea ühtegi teed või teejuppi, mida siis konkreetselt pakutakse ja mis seisundis ta on. Ehk piltlikult öeldes võiks öelda, et põrsas on kotis," märkis Võigemast.
Ehk teede tegelik remondivajadus võib olla väga erinev ja omavalitsused kardavad, et lõpuks võib mõne tee korrastamine maksta oluliselt rohkem, kui riik selle jaoks raha pakub.
Sestap peab Võigemast paremaks plaaniks seda, kui iga teekilomeetri üle omavalitsustega eraldi läbi räägitaks.
"Teed ongi erinevad. Aga siis me teeks seda reformi kümme aastat vähemalt. Need läbirääkimised võtaks tohutult kaua aega," kommenteeris Bergštein.
Nii Jüri Võigemast kui Julia Bergštein ütlevad, et kohalike omavalitsuste autonoomia vaates oleks reformi tarvis. Sest üldiselt liigutakse suunas, kus omavalitsuse roll kohalike küsimuste otsustamises võiks kasvada.
Aga sisuküsimused on ikkagi rahas ja selles, mis läheb paremaks tee kasutajale. Riigiteede remondivõlg, ehk summa, mis eraldab meid ideaalsetest teedest, on 840 miljonit eurot.
Kohalike omavalitsuste teede remondivõlg peaks selguma tuleval aastal lõppeva inventuuriga.
Kuid Jüri Võigemast tõdeb, et oluliselt lisaraha oleks vaja ka nende tarvis. Ja teede üleandmisega raha ei lisandu, vaid liigub maanteeameti eelarvest omavalitusste eelarvesse.
Julia Bergštein avaldab siiski lootust, et kui tee korrashoiu üle saab otsustada omavalitsus, osatakse paremini prioriteete seada.
"Võib minna paremaks just see, et hooldatakse ja investeeritakse just seal, kus on see vajadus kõige suurem ja ollakse pandlikud." | Omavalitsused pole nõus 3000 kilomeetrit teid kui põrsas kotis vastu võtma | https://www.err.ee/869189/omavalitsused-pole-nous-3000-kilomeetrit-teid-kui-porsas-kotis-vastu-votma | Riik soovib omavalitsustele üle anda enam kui kolm tuhat kilomeetrit maanteid, kuid omavalitsused on skeptilised ning usuvad, et iga tee üle peaks eraldi läbi rääkima. |
Kes on üldse "meie" ja kuidas muuseumid saavad aidata meil end turvaliselt tunda maailmas, mis praktiliselt igal kuul üllatab mõne poliitilise, sotsiaalse, keskkonnast tuleneva või kultuurilise probleemiga?
Neid ja veel paljusid teisi küsimusi tõstatasid maailma muuseumigurud Eesti Rahva Muuseumis hiljuti ERMis toimunud Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM), alakomitee ICME aastakonverentsil. Konverentsil tõstatatud probleemid kogus kokku Tartu Ülikooli õppejõud Krista Lepik.
Kusagil kultuurikihi all sütena hõõguvad vanad süüteod ja ebaõiglused, erinevatest kriisidest põhjustatud rahvaste rändamised täna ja ka homme, hirm võimalike uute probleemide ees – need ei ole midagi väikesele Eestile eriomast. Pigem on need probleemid, mis kultuurilistest erinevustest hoolimata loovad uue globaalse taustsüsteemi, mis mõjutab erinevate inimeste, aga ka asutuste, sh muuseumide tegevust.
Tänapäeva muuseumigurudel on välja pakkuda rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid on ilmselge, et erinevate ühiskondlike probleemidega tuleb järjest aktiivsemalt tegeleda ka muuseumidel. Eeldusest, et etnograafiamuuseumid pelgalt koguvad ja eksponeerivad vokke ning õllekappasid, ollakse muuseumide maailmas jõutud juba ammu kaugemale. Muuseumide roll on oma kogusid tõlgendada ning esitada tõlgenduste põhjal teatav vaade maailmas t. Siit tekib aga juba Eesti kirjandusklassiku, Tammsaare ajast tuttav küsimus: kelle päralt on tõde ja õigus?
Meie, eestlased, saame lubada endale kultuurimälu talletamist ja selle läbi töötamist oma rahvuslikes mäluasutustes. Ometi leidub maailmas jätkuvalt erineva taustaga põliselanikke, kelle oma tõde ning oma õigus jäävad veel tänapäevalgi neid ühel või teisel moel vallutanud rahvaste ajalookirjutajate meelevalda.
Postkolonialism on seega seda konverentsi punase niidina läbiv teema, mis võimaldab parimatel eriala asjatundjatel küsida: kuidas saab muuseum parimal moel mõtestada, problematiseerida ja ka mitmekesistada erinevate rahvakildude kultuuripärandi esitust oma ekspositsioonis? Või ka: kuidas peaks muuseum töötama tundlike materjalide ja teemadega nagu näiteks inimsäilmed, religioosse väärtusega esemed või genotsiid?
Arvamuste mitmekesisust toetav muuseum ei pöördu vaid erinevate etniliste gruppide esindajate poole: leidub veel tegureid, mis ka sama rahvuse siseselt võivad muuseumikülastust mõjutada. Vanus, sugu, haridustase, eksponeeritava teemaga enam või vähem kursis olemine, ja lõpuks ka muuseumikülastuse eesmärk ise võib paljuski vormida muuseumis kogetut.
Muuseum ei tähenda sealjuures enam lihtsalt kohta, kus kultuuri tarbida: muuseum on oma olemuselt ka kaasav, erinevatel viisidel kultuurilist osalemist võimaldav asutus. Eesti Rahva Muuseum on siinkohal eriti käepärane näide, kuna selle kogudele toimus aluse panek juba enam kui saja aasta eest, mil eestimeelsed haritlased osalesid erinevates Eesti paigus vanavara kogumisretkedel.
Muuseumi ainese kogumine ise aga jätkub, kuna iga uus päev, kuu ja aasta toob kaasa uusi olukordi ning esemeid, mida omakorda mõnekümne aasta pärast saame imestades, häbenedes või nostalgitsedes meenutada. Tehnilised vahendid, mille kaudu muuseumikülastust või -osalust võimaldada, on sealjuures äärmiselt mitmekesiseid võimalusi pakkuvad. Valik on lai: väikelastele mõeldud, mõne eksponaadiga seotud tegeluskomplektidest kuni puutetundlike ekraanideni, mis võimaldavad erinevatel muuseumikülastajatel avastada just nende jaoks huvitavaid muuseumieksponaadiga seotud tähenduskihte.
Kuivõrd muuseumikülastus saab paljudel juhtudel alguse internetist, s.t siis, kui võimalik külastaja läheb muuseumi kodulehele vaatama infot lahtiolekuaegade või piletihindade kohta, ei ole vähem oluline ka see, mida muuseum oma virtuaalkanalite vahendusel pakub. Siinkohal tekib aga küsimus: kas muuseumi pakutav langeb kokku võimaliku külastaja ootustega, või jääb viimasel midagi olulist märkamata ning ta otsustab hoopis mõne muu tegevuse (mitte aga muuseumikülastuse) kasuks?
Sellest olenevalt on vaja tunda oma külastajat, oma kogukonda, ning koguda tema käest aeg-ajalt ideid ning tagasisidet selle kohta, mida loodab ta leida nii muuseumi füüsilisest kui ka virtuaalruumist.
Tänapäeva (etnograafia)muuseum tegutseb erakordselt dünaamilises ning ettearvamatus maailmas. Partnerluse kaudu erinevate kogukondade, huvigruppide ja teiste muuseumidega on muuseumil võimalik anda oma kaalukas panus ühiskonda ja selle arengusse võimalik, et nõnda leidagi üheskoos vastused selle artikli alguses püstitatud küsimustele.
Ühiskondlikel probleemidel, millega muuseumid kokku puutuvad, võivad olla põhjatutesse kultuurikihtidesse ulatuvad juured, kuid nende vanade probleemide vältimine ja edasilükkamine toob kaasa vaid uusi hädasid. Nii võibki olla just muuseum see asutus, mis õpetab meid vaatama, kuulama ja hoolima. | Muuseumigurud: ühiskondlikel probleemidel on kultuurikihtidesse ulatuvad juured | https://novaator.err.ee/869185/muuseumigurud-uhiskondlikel-probleemidel-on-kultuurikihtidesse-ulatuvad-juured | Mida tähendab see, kui sinu rahvale oluline kultuuriväärtus röövitakse ja eksponeeritakse kusagil muuseumis mingile võõrale kultuurile omaste tõekspidamiste alusel? Mida tähendab immigrandiks olemine – kes oled sa oma kodumaa jaoks, kellena koheldakse sind aga riigis, kuhu oled kolinud või koguni põgenenud? Kes aitaks meil mõista seda "teist" või "neid võõraid"? |
Väga uus aine
Võib juhtuda, et tarvitaja kätte, kes ostab enda teada amfetamiini või speed -i, satub hoopis fentanüül. Vahe on ainult manustamises ehk et kui amfetamiini tõmmatakse ninna, siis fentanüüli süstitakse veeni või suitsetatakse. Aine on liikvel nii Tallinnas kui ka Tartus. Üledooside kohta politsei- ja piirivalve ametil seni info puudub.
Aine on nii uus, et selle kangust pole veel tuvastatud. "Seda, kui kange see aine on, ei ole Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboril võimalik tuvastada, kuna selle aine kangusega võrdlusainet pole olnud veel võimalik saada," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus. Rammus lisas, et kiirtestide alusel ei tohiks otsuseid vastu võtta ning alati läheks vaja ekspertiisi.
Üledoosi põhjus on teadmatus
Enamasti tekib narkootikume süstival inimesel üledoos, kui tal puudub teadmine aine kangusest ja kvaliteedist. Inimesele tekitab joobe 0,2 milligrammi fentanüüli. Paljale silmale on see kogus kaks terakest. Fakt on see, et fentanüül ja tema kõik analoogid on väga kanged.
Juunis käivitus Eestis programm SÜTIK, mis on mõeldud pikaaegsetele narkootikumide tarvitajatele või sõltuvusprobleemidega isikutele, et tõsta nende eluga toimetulekut ja vähendada nende kordasaadetavate süütegude arvu. SÜTIK-ul on praeguseks umbes 80 klienti, pooled neist fentanüülitarvitajad.
SÜTIK-u juht Mart Kalvet, kelle sõnul on fentanüüliturg alati muutumises, on samuti jõudnud programmis osalejaid teavitada uuest amfetamiinisarnasest tugevatoimelisest opiodist. Kalveti sõnul on järgnenud suurtematele konfiskeerimistele alati suurem suremushüpe. "Tulevad uued oportunistlikud pakkujad, kes ei suuda ühtlast kvaliteeti tagada," ütles Kalvet. Ta lisas, et tarbijad ei oska uut pakutavat toodet annustada ning tekivadki üledoosid. Seda, kas ja kui palju on uue analoogi tulemusel üledoosi saanud, pole teada.
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul kaasnevad uute ainetega täiesti uued riskid. "Fentanüüli puhtus, kangus ja koostisosad ei ole kunagi teada, mille tõttu on lihtne seda üle annustada," ütles Kurbatova. Sel aastal on narkosurmasid kaheksa kuu jooksul registreeritud 29, millest 19 on fentanüüli tagajärjel.
Kurbatova lisas, et sama võib olla ka amfetamiiniga. "Sa kunagi ei tea, mida sa ostad. Inimesele võib tunduda, et ta ostab amfetamiini, kuid tegelikult võib ta saada väikese koguse fentanüüli," sedastas Kurbatova. See võib omakorda põhjustada suurt ohtu neile, kes fentanüüli üldse ei tarbigi.
Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse juhi Toomas Loho sõnul on praegune fentanüülituru seis võrreldes eelmiste aastatega parem, kuid aine kadunud kindlasti ei ole. "Fentanüüli on saadaval, aga kogused on tunduvalt väiksemad. Suuremat sorti varustuskanalit me ei tea, et praegu oleks," ütles Loho. Ta lisas, et kui tavapärased varustusteed katkesid, hakati otsima ohutumaid variante, kuidas ainet Eestisse transportida.
Loho sõnul on neid viise kaks: smugeldada see Venemaalt Läti kaudu Eestisse või tellida ainet internetist. "Pimeda veebi probleemiga maadlevad ka kõik ümberkaudsed riigid, kus fentanüüli tarvitatakse," sõnas Loho.
"Praegu käib töö selle nimel, et ei tekiks uuesti organiseerituid ahelaid," ütles Loho. Ta lisas, et kuigi narkosurmade suur langemine oli võit pikas sõjas, eksisteerib probleem jätkuvalt edasi. "Meie sõnum kõigile nendele, kes fentanüüliga tahavad tegeleda on, et varem või hiljem me saame teid kätte," sedastas Loho. | Narkoturul levib amfetamiinina näiv fentanüül | https://www.err.ee/869175/narkoturul-levib-amfetamiinina-naiv-fentanuul | Politsei- ja piirivalveameti andmetel on hiljuti Eesti narkorturule jõudnud aine, mis näeb välja nagu amfetamiin, lõhnab amfetamiini moodi ja annab narkotesteri järgi vastuseks amfetamiin. Tegelikult on tegemist fentanüüli ühe analoogi, 4-fluoro-isobutürüülfentanüüliga. |
Isamaa fraktsioon otsustas, et seni väliskomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni kuulunud Aunaste läheb sotsiaalkomisjoni liikmeks ja põhiseaduskomisjoni kuuluv Mart Nutt siirdub väliskomisjoni.
Aunaste asemel läheb rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liikmeks Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Isamaal pole pärast Kangro lahkumist fraktsioonis sotsiaalkomisjonis oma esindajat.
"Tiina jääb sõltumatu saadikuna komisjoni edasi, aga riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on komisjonid moodustatud proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Mitu fraktsioonitut saadikut ühes komisjonis olla ei saa ning nad peavad omavahel kokku leppima, kes kuhu kuulub," on Seeder ERR-ile rääkinud. | Isamaa saadab riigikogu sotsiaalkomisjoni Kangro asemele Aunaste | https://www.err.ee/869182/isamaa-saadab-riigikogu-sotsiaalkomisjoni-kangro-asemele-aunaste | Erakond Isamaa saadab seoses Tiina Kangro fraktsioonist lahkumisega riigikogu sotsiaalkomisjoni Maire Aunaste. |
"Võta või jäta". Režissöör ja stsenarist: Liina Triškina-Vanhatalo. Operaator: Erik Põllumaa. Produtsent: Ivo Felt. Helilooja: Sten Šeripov. Kunstnikud: Markku Pätilä ja Kirsi Lember. Kostüümikunstnik: Anu Lensment. Helirežissöör: Seppo Vanhatalo. Monteerija: Tambet Tasuja. Osades: Reimo Sagor (Erik), Nora Altrov (Mai), Emily Viikman (kolmeaastane Mai), Liis Lass (Moonika), Epp Eespäev (Evi), Egon Nuter (Mati), Viire Valdmaa (Imbi), Adeele Sepp (Katrin), Indrek Ojari (Toomas), Mait Malmsten (Ülemus), Priit Võigemast (Advokaat) jt. Mängufilm, värviline, kestus 102 min. ©Allfilm. Esilinastus 12. IX 2018.
Minu vanaisal Adolfil oli helesinine Moskvitš 401. Ta sõitis sellega veel 80-ndatel. Kord jäi ta laulva revolutsiooni päevil teel olles autoga räkiti kätte — kaagid astusid maanteeservas peatunud mehele ligi, nõudsid ta Moskvitši endale ja tahtsid, et vanaisa selle neile ka käima väntaks. Vanaisa ütles, et vänta pole ja üldse on masin nii rikkis, et ei sõida meetritki. Röövlid lõid käega ja kadusid. Vanaisa istus autosse, andis gaasi ja sõitis minema — auto oli nimelt kogu aeg tühikäigul tasa tuksunud, ainult nii tasa, et kaabakad seda sosinat ei kuulnud.
Liina Triškina-Vanhatalo uus mängufilm "Võta või jäta" tuksub sama vaikselt kui mu vanaisa helesinine Moskvitš ja on žanrimääratluselt sosinakino.
Sosinakino
… on põhjamaises filmikunstis ette tulev mängufilmi žanri alaliik, mille tehnilises teostuses on osatäitjate dialoogid esitatud hästi vaikse ja monotoonse häälega. Teksti andes peavad näitlejate näolihased olema võimalikult tuimad, silmad kiretud. (Autori definitsioon)
"Võta või jäta" konflikt on lihtne — Soomes töötav eesti ehitaja saab ootamatult üksikisaks. Lapse ema kaob ja kolmekümneaastane, õpitult abitu alfaisane pannakse kätki ette — võta või jäta!
Filmi teemast lähtuv potentsiaal on sotsiaalses plaanis kordades suurem kui kunstilises plaanis. See ei tähenda, et tegemist oleks kunstiliselt tahumatu teosega. Vastupidi, praeguse Eesti ühiskondliku tegelikkuse peegeldamisega on hästi toime tuldud, kuid ideoloogilises plaanis on teemaga täielikult kümnesse tabatud. See kiigub filmi teostuses paratamatult üles, tahmates veidi taiese kunstilist sära.
Mängufilmile omased tunnused on olemas, narratiiv jookseb, aga vägisi jääb mulje, et teema üldisem asetus on tähtsam kui tegelased, filmi sisu ja visuaal. Tundub loogiline, et meie maskuliinses ja patriarhaalses ühiskonnas on vaja teatud asjade selgeks rääkimiseks tõde ja elu suurelt ekraanilt peegeldada. Vägev, et selline asi sai toimuda Eesti Vabariik 100 kontekstis ja pidulikul moel. Millegipärast poleks ma üldse üllatunud, kui see film muudakski Eesti paremaks. Ma näeksin sellel meelsasti näiteks noortest ajateenijatest publikut ja miks mitte ka abituuriumirahvast, just poisse, kellele see võiks olla õppefilmiks. Isadus tuleb normaliseerida ja lõpuks ka deheroiseerida. Olla isa ei tähenda ei nõrkust ega tugevust — see on tavaline nähtus emaduse kõrval. Seda tuleb seletada muide ka emadele. Niisiis, ideoloogilises plaanis on film ühiskonnas aina aktuaalsemate inim- ja võrdõiguslusteemadega meeldivalt sünkroonis. Võib öelda — the beat is on repeat.
Võib-olla on "Võta või jäta" märgiks, et Eesti pole kunagi olnud avatum kristlikule ligimesearmastusele. Aeg on küps inimnäolise meessoo kujunemiseks. Tundub, et mehest peab saama inimene, maskid peavad langema. Jahvest saab Jeesus, kärkijast hoolija. Teatud mõttes on selliseks muutuseks valmis ka Eesti poliitiline hetkeseis. Aga poliitikast ei taha ma rääkida. Triškina kisub ehitaja mugavustsoonist välja, annab talle senitundmatu rolli ja staatuse, ehmatab ta täiesti ära. Teeb paanikasse sattunud kratist ema, kuni see taipab, et on vaid rinnalapse vanem ja lihtsalt isa. Kõik, mis seni on Erikut vee peal hoidnud, kogu tema macho mojo on korraga kasutu, mõttetu ja poseeriv. Tegelikult näitab see, kuidas ühiskond oma normide ja rollimängudega õpetab abitust, andmata seejuures eneselegi aru, kellele see lõpuks kasulik on. Upu või uju! Otsekui küpsuseksamiks üksinda laua taha jätmine, selline on Eriku robinsonaad viletsas magalakorteris. Tema ja laps. Abimehi tal palju pole, vaid vanemad ja mõni sõber, aga lõpuks on ta ikkagi üksi. Ja täpselt samas olukorras nagu tuhanded üksikemad, kes ka on esimest korda lapsevanemad. Ehitajaks võib õppida ehituskoolis, lapsevanem aga visatakse lihtsalt vette — ja see ei ole praktikakoht, vaid triljoniprojekt, luust ja lihast läbi lõikavalt kisendav beebi. Mõjuvaks sai stseen, kus noor laiaõlgne isa trügis lapse, lapsevankri ja mähkmekotiga Mustamäe kitsas trepikojas mööda etteheitva näoga vanadaamist. Mida kõike see stseen meile ei paku — soorollides kähmlev etteheide ja lisaks veel üleolev korralekutsuv pilk eakalt proualt. Ehitajast tänavakakleja, kelle autoriteet mõnel hilisel tunnil kusagil kõrtsis kerge vaevaga kellegi siniseks silmaaluseks vormub, tüüp, kelle stambid ajavad teistele gorilladele ja muidumeestele hirmu naha vahele, on korraga eidekesele alla jäänud. Kelle asi see lapse kasvatamine õige siin ühiskonnas on? Ja mis on see põhjus, miks me poole oma elujõulisest kodanikkonnast tite kasvatamisest eemale tõrjume? Kas on kasulik saata keskmikest mehed Soome ära? Või on see lihtsalt tööjõu vaba liikumine? Või miks me ilmtingimata tahame vaigistada aastateks meestest haritumaid ja nutikamaid naisi, sulgedes nad lastetoa nurka? Ole sa kui tahes tark ja osav, sealt edukas tööjõuturule naasmine on kolme-nelja aasta teema. Tänu Liina Triškinale on mul tunne, et Eestis on midagi kohe murdumas ja muutumas — jää hakkab liikuma, härrased vannutatud mehed; film on ikkagi mastaapne ruupor, selle lai kõlaväli peab isaduse normaliseerima ja emadusega võrdsustama. Igal juhul on see film üks suur ja punane tellis Eesti soolise võrdõigusluse kindluse kaitsevallis. Ka meeste poolt vaadatuna. Värisege, seksistlikud šovinistid — the beat is on repeat!
Ehitajast eikellekski
Filmis tõstatub ka teine sotsiaalne probleem, mis omakorda on vaadeldav narratiivi ajastutruu katteplaanina — Eriku töö Soomes ja laevarahva elu. Soome on nagu sahtel, kuhu meie mehed ära lükatakse, et nad jaksaksid oma pangalaenu maksta. Kuigi ega nad tegelikult ei jaksa. Puhaskasum, millega Kalevipojad lõpuks koju tulevad, kuivab põhjakaldal enne laevale minekut arusaadavatel põhjustel baaris ja kasiinos kokku. Kinnisvara hinnad ja korterite üür on Soomes väga kõrged, töö on ränk ja rutiinne, alkohol, baarikaklused. Paljudel on tekkinud aastate jooksul topeltpered ja laenukoorem. Traagiline on ka see, et Eesti riik, kelle tööhõivepoliitika ja palgavaesuse eest meie mehed Soome põgenevad, jääb saamata maksude tõttu sellest "kokkuhoiust" aina vaesemaks. Soomes teenitaval "suurel rahal" on töötajale optiline efekt — põhimõtteliselt kulub see, nagu juba öeldud, tööl käimisele enesele. Laevarahva allakäik Soomes ehitajast eikellekski võtab enamasti aega kaks kuni viis aastat. Probleemid algavad tavaliselt teisel Soome-aastal. Alguses on kõik väga kena, esimesel aastal saab ehitaja mingi väga hea pooleaastase otsa. Igal nädalavahetusel käib ta Eestis pere juures ja toob palgaraha koju. Poole aasta pärast selgub, et lahetagune töö jätkub, aga juba hoopis teisel objektil. Võib-olla palk ei muutugi, aga tekkima hakkab väsimus, enam ei jaksa igal nädalavahetusel koju naise juurde sõita ja puhkepäevad veedetakse nende samade soome sõpradega, kellega muidu pead-jalad koos kuuekesi ühes toas elatakse. Kuna töö on raske ja roiutav, otsitakse nädalavahetusel üles baarid, kus eestlased isekeskis ohtralt viina ja õlut joovad. Siin tekib seiklusi otsivale töömehele tavaliselt mõni eesti soost ja varem kodumaal lahutatud daam, kes tahaks uuesti mehele minna ja on valmis ses suunas ka vajalikke samme astuma. Komandeeringus ehitusmees oma Eesti perest uuele pruudile aga tavaliselt ei räägi ja nii on tal varsti kaks naist — üks Eestis, teine Soomes. Esialgu on kõik veel suur saladus ja naised teineteisest ei tea. Siis jääb aga uus kaasa lapseootele ja kahenaisemees on ennast sellega nurka värvinud. Kassi-hiire mäng Soome ja Eesti perega jätkub, kuni vale jalad liiga lühikeseks osutuvad ja siis läheb enamasti jälle hirmsaks joomiseks. Mõnel puhul ei julge mees enam ei Eesti ega Soome pere juures nägu näidata. Hirm ja pinged juuakse peitu. Alkoholiprobleem jõuab siis juba tööandja kõrvu ja Kalevipoeg vallandatakse. Seejärel visatakse ta enamasti välja ka ehitajate kuuekesi-ühes-toas-korterist, sest ta ei jaksa üüri maksta. Lõpuks möllib ta ennast viimases hädas kuskil ehitusel mustalt tööle. Siit edasi tuleb riskikäitumise süvenemine, allakukkumised ja muu, mis seotud kas või ohutusnõuete rikkumisega ehitusobjektidel. Ja siis lõpuks on see allakäinud ehitaja liiga "mees", et abi otsida, ja lihtsalt hävib... Kokkuvõtvalt võib laevarahva tegemiste taustal öelda, et "Võta või jäta" jätkab Eesti kinole viimasel kümnendil juba harjumuspäraseks saanud vaos, lahates täiskasvanud eesti mehe jamasid — the beat is on repeat.
Näitlejatööd
… on lugupidamisväärse minimalismini lihvitud. Ei looda karaktereid, vaid argirealismi halli pilti, mis kannab lugu edasi. Mitte mängida sündmust, mitte värvida tegelast, vaid olustikku (mis on tegelikult katteplaan) on jõukohale ainult professionaalidele. See on näitlejale sama raske kui püünelt luuletuse lugemine — rolli ei anta ja oledki alasti. Austan sosinakino rasket raami.
Filmi peaosas on Reimo Sagor. Režii võimaldab näitlejal kujutada noore ebaküpse ehitaja täiskasvanuks saamist nii, et filmi alguses on peategelane ebameeldiv jõmm, kuid filmi arenedes muutub kindlalt kõigi lemmikuks. Skeem on väga lihtne — kohe, kui kõhedust tekitav tüüp lõpetab kulmukortsutamise ja teiste inimestega sõimlemise, kui ta ei tule enam kallale, vaid hakkab selle asemel hoopis ootamatult sülle sadanud rinnalapse eest hoolitsema, muutub ta ümbritsevatele inimestele meeldivaks. Mina tahaksin endale sellist sõpra. Niisiis võib öelda, et politseipraktikas tuntud vahetu ohu aste määrab ära, kas antud karakter oleks suvalisele teepeole kutsutute nimekirjas või mitte. Mul oli näiteks varem üks suuremat kasvu krants, kellega jalutades oli alati superhea ükskõik kellega vestlusse astuda ja lihtsalt inimestevahelist heasüdamlikku jutuajamist nautides positiivseid emotsioone saada. Ühel heal päeval arvasin ma aga, et mu ainsal koeral võib üksi igav olla, ja võtsin veel teise samasuguse. Nüüd on mul koerakari, kaks koera, ja keegi ei taha minuga rääkida. Vähe sellest, inimesed, kes kunagi oleksid mulle vastu jalutades alati lahke pilgu saatnud, annavad nüüd ka teisel pool teed jalgadele valu, et mu karvase kaaskonna eest põgeneda.
Triškina annab peategelasele korraliku kodumaise kasvatuse ja eesti poiste tavapärase tausta. Tugev ema (Epp Eespäev), kes hoiab perekonda koos ja elus, ning absoluutsele sosinale üle läinud ja aastatega täielikult taltunud isa (Egon Nuter) moodustavad paljude arvates Eesti vabariigi selgroo. "Isa võib olla — ema peab olema," sosistab isa, kui selgub poja Eriku ootamatu üksikisaks saamine. Noorele antakse sellest perest kaasa korralik soorollide pakett ja kindel usk, et selles vallas maailmas kunagi midagi ei muutu. Isa sõnad pojale lubavad iidse jõe sängi jäämist: "Küll see Moonika ka ükskord aru pähe võtab, emainstinkt lööb välja ja ongi kõik korras." Ema sõnade kiuste — "Kas sa üldse tead, mida lapse kasvatamine tähendab; sa ei saa iseendagagi hakkama!" — saab Erikust endast sundseisu panduna see, kes tegelikult kõike muudab ja hakkama saab. Jõgi tõstetakse sängist välja ja pannakse teistpidi voolama. Nii saab ka elada ja olla veel lisaks õnnelikki.
Karakteri välise kujunemise poolelt on vahva jälgida peategelase muutumist Balta-tagusest kiilakast tätoveeritud ahvist moodsaks habetunud hipsterpapaks. Umbes poole filmi peal asendub maika T-särgiga ja lõpuks triiksärgiga — filmi finaaliks on meie Erik välimuselt "veel ilusam kui Valdo Pant". Tegelikult tean ma päris paljusid, kes on veendunud, et väikelapse 24/7 kasvatamise kõrvalt omaenese välimuse tuunimine on peaaegu võimatu ja et selline areng Triškina filmis on fiktsioon ja kuulub seega poeesia valdkonda. Kuid kokkuvõttes jätab Reimo Sagor vaatajale siiski usutava mulje ja olgugi et ta seekord filmi üldise suunitluse ja absoluutse realismi huvides eriti kirjut mängu ehitada ei saa, võib temas olla rohkesti teistele režissööridele ja loomulikult ka kinopublikule veel avastamata tänuväärset materjali.
Peategelast number kaks filmis ei ole. Liis Lassi kehastatav ronk-vamp jääb filmi narratiivi toetavaks aksioomiks, impulsiks peategelase arengule. Huvipakkuv on grimmi-ime, kus ühel oma eriti kuri olemise hetkel (tahab, kurivaim, kolm aastat eemal olnuna Erikult last tagasi) meenutab näitlejatar paaris kaadris kangesti näo poolest Taavi Eelmaad. Kinoga võib imet teha!
Kõrvalosi on toodud mängima kuulsad näitlejad
Madala vererõhu mäng (sosinakino) kõrvalosades — Võigemast, Ojari ja Malmsten — võib olla ka taktika ja soov mitte tüüdata kinopublikut juba ette ära, pidades silmas nende näitlejate võimalikke lugematuid tulevasi filmirolle. On selge, et leidub kolm-neli näitlejat, kes on pea igas Eesti filmis. Kui on vaja kellegi keskealist sõpra mängida, on olemas Ojari, ja kui on vaja lihtsalt ükskõik keda, pannakse Malmsten. See on väikese Eesti kino sümpaatne paratamatus; kunagi oli sarnane ütlemine Tallinnfilmi kohta — et too käivat karguga. The beat is on repeat.
Kõrvalosadest nii palju, et üha rohkem hakkab mulle veel vanuigi meeldima Mait Malmsten. Olles tema kui näitlejaga sisuliselt üles kasvanud, algas kõik muidugi Wikmani poistest, kus tema tegelaskuju Vinkel kehastas minu meelest Krossi ja kogu vanema põlvkonna ettekujutust eestluse Pätsu-aegsest vaimsusest. Just sellise koolipoisina tahtsin ka mina oma teklit Tallinna tänavatel kandes näida. Siis järgnes terve plejaad aastaid, mil Malmsteni liiga hea välimus ja eluperemehelikud rollid selle vaimustussuhte hägustasid. Nüüd, kui küpses keskeas teenekas näitleja on juba mõnda aega mänginud elule alla jäänud tegelasi ("Rohelised kassid") või vähemalt elulähedasi tüpaaže, on ta mulle jälle tõeliselt meeldima hakanud. Ma vaatajana tõesti usun Malmsteni töödejuhataja pilku Erikule, kui selgub, miks viimast kaua näha pole olnud.
Keegi ei suuda võistelda Egon Nuteriga paikapandud pereisa kehastamises. Filigraanne ja nauditav, minimalistlik ja soe näitlejatöö on üks selle filmi maiuseid. Epp Eespäev Eriku emana ja Viire Valdma Moonika emana loovad tugevad pisirollid ja moodustavad (filmis tegelikult kokku puutumata) omamoodi põlvkondade silla — veel võimsad, aga noorte lahingutesse enam mitte sekkuvad kaunid eesti naised. Enim rõõmustas silma Eespäeva Ema lakke suunatud pilk, kui ta, lapselaps süles, oma poega WCst arvatavasti juba mitu tundi tagasi oli oodanud.
Sosinakino muusika…
Filmi muusika on loonud helilooja Sten Šeripov. Seda minimalistlikku muusikat on kogu filmi jooksul kuulda umbes paari minuti jagu. Kohe tundub, et väheks jääb. Film algab ja lõpeb Šeripovi helidega, keskel on veel üks koht — maailmakorra taastumise stseen magava isa ja lapsega pärast hirmsat sõimu. "Võta või jäta" muusika loob veidra olukorra, kus justkui kaadrite alla mängitav voolav pala ei karga kõrva ega loo ühtegi iseseisvat mõttesuunda või hargnevust — ei saa selgust, kas tegemist on muusika või lihtsalt taustaga. Põhjalikumal kuulamisel tuleb välja, et ta on nii üks kui teine. Ja veel — Šeripovi muusika sulab filmi sisse ära. Ei lisa midagi, ei võta ära, vaid hoopis seguneb visuaaliga. Ühesõnaga meistriklass — nagu suusataja, kes Yasmina Reza näidendis "Kunst" libiseb üle valge maali lumiste maastike ja kaob... Helilooja loob lisaväärtust ja seda nii kaadrites, mille taustaks see muusika kõlab, kui ka kogu linateose ulatuses üldiselt.
Olen ikka mõelnud, miks meie filmidialoog nii puine ja kuidagi pressitud tundub. Film on ju päriselu peegel. Ehk me, eestlased, ei oskagi omavahel kõnelda muidu kui sunnitult või sosinal? Ma arvan, et asi võib olla traditsioonilises hajaasustuses. Kui metsas seenel käies kusagil kellegi võõrast jopet vilksatamas näeme, on häiritud ja torssis tunne — kuidas siis keegi veel siin tolgendab? Teine variant on, et kaasaegne nutikeskkond surub inimesed virtuaalsesse metsatukka ja näost näkku suhtlemine ongi vastik. Mõelgem kogu selle higi, tati ja pisarate peale, mis elavas argitasandi pläras kogemata pursata võib. "Tund…! on… tulnud…! tasuda…!" (Neil Simon, "Päikesepoisid") Kolmas ja kurb variant on, et head dialoogi ei osata kirjutada. Jah, see on ikka omamoodi fantastiline, kuidas Eesti Oscari-filmis näitlejad omavahel rääkima pannakse — muusikas kõlaks vist ainult üks noot. Vererõhk on kõigil madalamast madalamal, jutu tonaalsus ei tõuse ega lange, silmad on rippuvad ja tuimad, detsibellid varieeruvad vaid siis, kui läheb kellelegi kolki andmiseks või mõne senise mõttekaaslase mahatapmiseks. Mõelge korraks, kuidas räägib itaallane näiteks esimese sordi nisujahust. Kõik on jahused, sellega üleni koos ja rõõmsad. Aga eesti filmi karakter — manage nüüd samas kontekstis silme ette Indrek Ojari sõbralikult nasaalne visaaž... No ei ole eestlane nii vaikne ja õnnetu; ma keeldun seda uskumast. Muidugi võib arvata, et siin karikeeritakse konteksti — kui on Cyrano, siis on nina esimene asi, mida nähakse, ja kui on eestlane, siis peab olema vait nagu Vargamäel. Peab olema sosinakino, muidu arvavad asjatundmatud veel, et ehk on Bulgaarias mustlaste tehtud film.
Kõige ilusam kaader filmist on viimane. Umbes poolteise minuti jooksul liigub pilt Šeripovi muusika tuikes üksikisa ja tema lapse korteri aknast välja, riivab põgusalt mänguväljakul rapsivat räkitit ja hallide naabermajade paneele ning võtab siis suuna otse üles, et rännata soojale maale, sinna, kus kogu aeg on päike, odav toit, rõõmsad naised, justkui või sees mehed ja keegi ei sosista.
Viide:
1 Muster kordub. | Arvustus.The beat is on repeatehk muster kordub | https://kultuur.err.ee/869181/arvustus-the-beat-is-on-repeat-ehk-muster-kordub | Artikkel Teater. Muusika. Kino oktoobrinumbrist. |
Pühapäeva lõunal Belgradis abiellunud Partizani tulihingelised fännid Andela Ulicevic and Danijel Dando Kuc lõpetasid päeva klubi korvpallimeeskonna Aadria liiga mängul Montenegro võistkonna Mornari vastu. Päris perfektselt pulmapäev paari jaoks ei möödunud, sest Partizan sai Mornarilt hooaja esimese, 94:97 kaotuse.
Cestitke crno-belim mladencima :) ???? @PartizanBC pic.twitter.com/F2TTQlp0nn
— AnaV (@AnaVelickovic) October 14, 2018
Vaata pilte ka siit. | FOTOD | Serbia korvpallisüda: ega mäng pulmapäeval nägemata jää | https://sport.err.ee/869180/fotod-serbia-korvpallisuda-ega-mang-pulmapaeval-nagemata-jaa | Endiseid Jugoslaavia riike ühendavas korvpalliliigas ABA nägi pühapäeval meeleolukat vaatepilti, kui Belgradi Partizani ja Mornari vahelist kohtumist oli vaatama tulnud ka üks äsja abieluvande andnud paar. |
Valikvõistlustel viiendana asetatud Zopp kaotas 3:6, 6:7 (2) sakslasele Oscar Ottele (ATP 194.). Teises setis päästis Zopp seisul 4:5 matšpalli ja hoopis murdis Otte servi, viigistades seisu ja minnes seejärel 6:5 ette. Otte viis mängu kiiresse lõppmängu, kus jäi peale 7:2.
Zopp servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi viis topeltviga, Otte sai kirja kolm ässa ja sama palju topeltvigu. Zopp realiseeris seitsmest murdevõimalusest kaks, Otte kasutas kümnest murdepallist ära kolm. Mängitud punktidest võitis Zopp 66 ja Otte 78. | Zopp ei pääsenud Stockholmis põhiturniirile | https://sport.err.ee/869174/zopp-ei-paasenud-stockholmis-pohiturniirile | Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 130.) pidi Stockholmi ATP tenniseturniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis vastase paremust tunnistama. |
"Võib-olla ei tea Tsahkna sõna "karjääridiplomaat" tähendust. Kui aga teab, siis tekitavad tema ettepaneku motiivid minust sügavat kõhedust, sest sisuliselt tähendaks Tsahkna ettepanek karjääridiplomaatial põhinev süsteem prügikasti saata Eesti välisteenistuse täielikku politiseerimist. Seda ei saa kuidagi heaks mõtteks pidada," kirjutas Mikser sotsiaalmeedias.
Välisministri sõnul on näiteks Ameerika Ühendriikides täiesti võimalik pälvida suursaadikukoht tänuks mastaapse kampaania-annetuse eest, kuid väike Eesti seda endale lubada ei saa, sest meie välisesinduste võrgustik on piiratud ja enamik suursaatkondi on mehitatud vaid paari diplomaadi ning samasuguse arvu kohapealt palgatud töötajatega.
"Olukord, kus iga valitsusvahetus - ja neid tuleb Eestis ette ka valimiste vahel - toob kaasa enamiku suursaadikute tagasikutsumise ja uute nimetamise, ei teeks head ei meie julgeoleku- ega majandushuvide kaitsmisele. See, mida Tsahkna nimetab "karjääridiplomaatiaks", tähendab välisteenistuse professionaalsust ja järjepidevust. Täna ei ole Ansipi või Rõivase valitsuse ajal ametisse nimetatud saadikud "Reformierakonna suursaadikud", nagu ei ole Ratase valitsuse ajal uude lähetuskohta saadetud diplomaadid Keskerakonna või sotside omad. Nii peaks see ka jääma," leiab Mikser.
Eesti 200 ei nimetanud varivalitsust tehes välisministrit, kuna Tsahkna sõnul on karjääridiplomaatide süsteem oma aja ära elanud.
"Pärast EL-iga liitumist toiminud karjääridiplomaatide süsteem, kus ühed ja samad inimesed ringlevad suhteliselt ambitsioonitu välispoliitika teostamise ringis, on oma aja ära elanud," ütles Tsahkna Delfile. | Mikseri hinnangul tahab Tsahkna välisteenistust politiseerida | https://www.err.ee/869171/mikseri-hinnangul-tahab-tsahkna-valisteenistust-politiseerida | Margus Tsahkna poolt välja käidud karjääridiplomaatide süsteemi ära kaotamine tähendaks Eesti välisteenistuse täielikku politiseerimist, hoiatab välisminister Sven Mikser (SDE). |
Kolme aasta peale kokku (2015-2018) on keskvalitsuse sektori töötajate arvu vähenemine (ca 2450 töötajat taandatuna täistööajale) olnud kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega.
Selleks, et olla kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega, peaks keskvalitsusest igal aastal jääma keskmiselt 750 töötajat vähemaks.
Riigihalduse minister Janek Mäggi esitas valitsuskabinetile arutamiseks memorandumi, mis märgib, et viimase aja trend on murettekitav - töötajate arvu vähenemine on oluliselt aeglustunud ning viimasel aastal on töötajate arv kasvanud umbes 60 asutuses. Kabinetinõupidamine sel teemal ootab veel ees.
Memo võtab asja kokku nii: sarnase trendi jätkumisel võib eeldada järgmisel aastal koondsaldona hoopis töötajate arvu kasvu ning eesmärgist hoida valitsussektori töötajate arv alla 12 protsendi tööealisest elanikkonnast ei suuda riik kinni pidada.
Perioodil juuni 2017 kuni juuni 2018 on töötajate arvu vähenemine küll jätkunud (-162), kuid oluliselt väiksemas mahus võrrelduna kahe eelmise aastaga.
Suuremaid ümberkorraldusi on vähem ning peamiselt on tegu olnud asutuste siseste ümberkorraldamistega. Kõige suurem töötajate arvu vähenemise mõjutegur oli maavalitsuste tegevuse tänavu jaanuarist, mille mõju töötajate arvu vähenemisele oli 160.
Suuremate vähenemistena on võimalik välja tuua ka: Tallinna tehnikaülikool (-24), vanglad (-29, tööjõu leidmise probleem), rahvusringhääling (-32), maksu- ja tolliamet (-35), rahandusministeerium (-34).
Väiksemaid vähenemisi oli veel rohkelt, kuid koondsaldot on mõjutanud ka olulised töötajate arvu kasvud: kaitsevägi (+38 tegevväelasteta, +82 tegevväelastega), geoloogiateenistuse loomine (+36), ettevõtluse arendamise sihtasutus (+20), töötukassa (+77), TÜ kliinikum (+88), PERH (+21).
Rahandusministeerium küsis kõikidelt ministeeriumidelt augusti seisuga Tallinnast välja viidud töökohtade ülevaate. Selgus, et augusti lõpuks oli välja viidud 584 töökohta ehk täidetud on vaid pool eesmärgist. Prognoos siiski näitab, et aasta lõpuks on Tallinnast välja viidud üle 700 töökoha. | Riigipalgaliste koondamiskirves näitab raugemise märke | https://www.err.ee/869107/riigipalgaliste-koondamiskirves-naitab-raugemise-marke | Riigipalgaliste töötajate arvu vähenemine on oluliselt aeglustunud ning trendi jätkumisel ei suuda riik enam kinni pidada oma eesmärgist hoida valitsussektori töötajate arv alla 12 protsendi tööealisest elanikkonnast. |
"Riigieelarves peavad kõik olulisemad tulud ja kulud selgelt kirjas olema. Nii, et avalikkus mõistab, kui palju kulub riigimasina käigus hoidmiseks, kui suured on õpetajate, arstide, päästjate, politseinike palgad, kui palju on seadustega ette nähtud sotsiaalse turvavõrgu jaoks. Praegu see nii ei ole, arutletakse seletuskirja üksikute osade üle ja riigikogult on otsustusroll ära võetud," ütles Madise ERR-ile.
"Riigieelarve seaduse eelnõu on sedavõrd arusaadamatu ja üldine, et riigikogu liikmel, kes soovib mõne uue algatuse ära jätta ja suunata raha näiteks hoopis politseinike või lasteaiaõpetajate palgatõusuks, sellekohast ettepanekut teha ei saa. Kulutused on kirjas üksnes seaduse seletuskirjas, ent seletuskiri ei ole seadus, seda ei muudeta ega hääletata riigikogu täiskogus," jätkas Madise.
Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi peab riigikogu liikmel olema õigus kõikide oluliste tulude ja kulude üle otsustada neid vajadusel ka muutes.
"Jälgime hoolikalt riigieelarve kujunemist riigikogus, seda, kas leitakse võimalused muudatusettepanekuid teha ja hääletada ning kas riigikogu kirjutab eelarve selgemaks," lisas Madise.
Ta märkis, et aasta alguses tuleb otsustada, kas ja mida saab ette võtta olukorra parandamiseks. "Eelarve läbipaistvus ja seega ka võimalus tulude ja kulude üle arutada on äärmiselt oluline kogu ühiskonnale. Riiki juhib Riigikogu, seega peab tal olema ka võimalus riigieelarvet, üht aasta olulisimat seadust, sisuliselt muuta. Tehniliselt on see võimalik," ütles Madise veel. | Õiguskantsler: riigieelarve seaduse eelnõu ei võimalda kulude üle otsustada | https://www.err.ee/869173/oiguskantsler-riigieelarve-seaduse-eelnou-ei-voimalda-kulude-ule-otsustada | Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et riigieelarve seaduse eelnõu on liiga arusaamatu ning see ei võimalda kulude üle otsustamist riigikogu liikmete poolt. |
Kolmandad kohad saavutasid Eesti piljardisportlane Kait Hinn ja Valgevene esindaja Vladislav Šopik. 2018. aasta hooaja finaaletapp, kuhu pääseb osalema vaid edetabeli 32 parimat, peetakse 9. novembril Leedus.
Eesti esindajatest pääsesid 32 parima hulka järgmised Eesti piljardisportlased:
Mark Mägi (1. koht); Joonas Saska (2. koht); Aleksandr Jermikimov (5. koht); Mikk Pettai (18. koht); Karl Gnadeberg (24. koht); Mart Liigant (26. koht); Eltsin Zabitov (27. koht); Philip Tsunihhin (31. koht). | Grabe alistas Balti liiga etapi finaalis Mägi | https://sport.err.ee/869172/grabe-alistas-balti-liiga-etapi-finaalis-magi | Balti piljardiliiga neljandal etapil sai näha Eesti sportlaste omavahelist finaali, kui Denis Grabe alistas seisuga 7:3 Mark Mägi. |
2016. aastal Cleveland Cavaliersiga NBA meistriks tulnud 38-aastane Jefferson mängis viimati Denver Nuggetsi eest. Individuaalses plaanis veetis Jefferson karjääri parimad aastad New Jersey Netsis, hooajal 2007/08 viskas ta keskmiselt 22,6 punkti mängus. Kokku käis ääremängija väljakul 1181 NBA põhihooaja mängus.
Septembri keskel tapeti Comptonis Jeffersoni isa. "Eelmisel kuul kogesin kahte elu muutvat sündmust, otsust korvpallist edasi liikuda ja isa traagilist kaotust. Olen palju tuge saanud perekonnalt ja sõpradelt."
Lisaks NBA meistrisõrmusele kuulub Jeffersoni auhinnakappi ka 2004. aasta OM-pronks. | Olümpiapronksist NBA meister lõpetas sportlaskarjääri | https://sport.err.ee/869168/olumpiapronksist-nba-meister-lopetas-sportlaskarjaari | 17 aastat korvpalliliigas NBA mänginud Richard Jefferson otsustas nädalavahetusel ketsid varna riputada. |
Nagu Eurobaromeetri uuringust ilmnes, usub keskmine Eesti inimene pimesi meediat. Eriti vanemad inimesed ei tee vahet, kas raadios esitatakse kellegi arvamust või on tegemist tõepoolest uudisega. Kuidas nimetatakse seda, kui sa tead, et see, mida sa väidad ei vasta tõele, aga järjepidevalt räägid seda edasi? Seda nimetatakse valeuudiste levitamiseks või maakeeli lihtsalt valetamiseks. Ja seda teeb meie peaminister järjepidevalt, hirmutades inimesi justkui oleks minul mõte kaotada ära solidaarne tervisekindlustus või on sellele lisandunud väide, et kavatsen ära kaotada pensionid.
Olin Jüri Ratasega Delfi debatis 15. juunil 2018, kus ta väitis, et ma kavatsen erastada kogu Eesti tervishoiusüsteemi. Ma ütlesin talle, et see ei vasta tõele. Uuesti esines peaminister sama väitega ETV "Esimese stuudio" debatis 12. septembril, kus ma jälle vastuseks selle rünnaku peale vastasin, et see ei vasta tõele. Ometi jätkab peaminister selle vale levitamist nüüd Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".
Nüüd on sellele lisandunud veel rahva hirmutamine sellega, et ma kavatsen jätta inimesed tervisekindlustuse ja pensionita, sest käisin välja idee, et pikas perspektiivis peame rääkima sellest, mida teha sotsiaalmaksuga. Vaadates maailma arenguid, seda, kuidas töötamise uus reaalsus on töösuhteid muutnud ja järjest enam muutmas, siis peame mõtlema sellele, kuidas kunagi kokkulepitud süsteem sobib tänapäeva ja tuleviku maailma.
Jään oma seisukoha juurde, et debati algatamine selles küsimuses on ülimalt vajalik. Poliitiliste oponentide vastuseis pole vast eriti üllatav, aga ekspertidest on väga paljud seda suunda tegelikult toetanud. Võtan siin järgmisena kokku mõned arvamused, kes eelolevat mõtet toetavad.
Ettevõtja Raul Puusepp Kaubamaja Grupist ütles, et praegune sotsiaalmaksu süsteem on "käsikäes ajale jalgu jäänud töölepinguseadusega üks peamisi pidureid, mis teeb vähegi "normist" kõrvale kalduvate töösoovidega inimeste palkamise kulukaks ja kohmakaks – töölepinguseadus mõõdab sotsiaalmaksu miinimumläve sama puuga nii osalise kui ka täistööajaga töötajatele, mis ei soosi paindlikke töösuhteid ega noorema põlvkonna armastatud tööampsukultuuri."
Tööjõu tootlikkus langeb
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti tööjõu tootlikkus on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olnud kuus aastat sisuliselt samal tasemel ja viimasel paaril aastal pigem kahanenud. 2016. aasta lõpu seisuga moodustas tootlikkus 71,3 protsenti EL-i 28 liikmesriigi keskmisest, mis on väiksem kui aastatel 2012–2014. Samal ajal on Eestis tööjõukulud kasvanud tootlikkusest kiiremini. Üks majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ilmestav näitaja on tööjõu ühikukulu, mis oli 2016. aastal 23 protsenti kõrgem kui 2010. aastal. See tähendab, et Eestis valminud toodang nõuab ligi veerandi võrra rohkem tööjõukulusid. Samas on näiteks Soomes-Rootsis tööjõu ühikukulu samal ajal tõusnud 11 protsenti.
Kuigi tööjõu ühikukulu Eestis 2017. aasta esimesel poolaastal langes ehk tootlikkus kasvas palkadest kiiremini, hoiatab Eesti Pank, et ilma täiendavate investeeringuteta tootlikkuse suurendamisse ja jätkuva palgasurve tõttu tööturul võib see kasv jääda ajutiseks. Ka valitsuse kinnitatud Eesti konkurentsivõimet käsitleva arengukava "Eesti 2020" üks eesmärk on kasvatada tootlikkust tööjõukuludest kiiremini. Selle eesmärgi saavutamisega on jätkuvalt probleeme. Kui riigikontroll 2014. aastal "Eesti 2020" näitajate, sh ka majandusarengu indikaatoreid käsitles, oli tööjõukulude olukord parem kui aastal 2016. Ehk siis tööjõukulud on majanduse arengu seisukohast suur probleem.
Ka Eesti Tööandjate Keskliit ütleb 2017. aasta lõpu pöördumises, et Eesti majandusarengu suurimat takistust – tööjõupuudust - saab leevendada olemasolevaid inimesi veelgi aktiveerides, tööjõudu teistest riikidest juurde palgates või tööjõumahukust läbi innovatsiooni vähendades.
"Kõigi nende lahenduste puhul on üheks takistuseks kõrge tööjõumaksukoormus. Eesti võitleb kõrgkvalifitseeritud tööjõu pärast kogu maailmaga. Praegune sotsiaalmaksusüsteem ja maksukoormus ei soodusta majandusarenguks ülioluliste kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning teiselt poolt takistavad ka madalapalgalise tööjõu osalise töökoormusega palkamist," seisab kirjas rahandusministrile, mis edastati ka peaminister Jüri Ratasele ja tollasele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse on leidnud, et sotsiaalmaksu süsteem vajab reformi. "Ravikindlustuse maksumäära 13 protsenti otsustas Eesti Vabariigi ülemnõukogu juba 1991. aastal. Siis oli meil 800 000 töötajat ja mittetöötavaid inimesi 600 000. Nüüdseks on see suhe juba selline, et 618 000 töötava inimese kõrval on meil 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. See omakorda tähendab, et makstud raha jõuab töötava inimese ravimiseks palju vähem tagasi võrreldes süsteemi loomise ajaga. /.../ Teiseks peame arvestama, et Eesti majandusstruktuur on oluliselt muutunud. Töötasu maksustamine lähtub eeldusest, et kõigil töötajatel on tähtajatu töölepinguline palgasuhe. Aga töösuhted on muutunud palju lühemaks, tuluteenimine mitmekesisemaks ja nende sotsiaalmaksuga maksustamine keerulisemaks."
Töökohti tekitavad tööandjad
Selgitan veelkord, miks ma arvan, et sotsiaalmaksu tuleb Eestis reformida. Sotsiaalmaks on küll raha kogumise mõttes hea maks, aga see on kõige kõrgem maks, mis meil on. On jabur, et kõige kõrgema maksuga maksustatakse töökohtade loomist ja palgatöötajate sissetulekut. Samal ajal räägib riik, kuidas on vaja teha kõik, et tekiks uusi töökohti. Maks, mida korjatakse töökohtade loomise pealt, ei saa kuidagi soodustada töökohtade tekitamist. Töökohti tekitavad tööandjad, mitte keegi teine. Kui ma tean, et töökohtade loomise eest võetakse mult maksu, mõtlen enne järele.
Vaadates peaministri ja teiste koalitsioonipoliitikute reaktsioone ettepanekule avada diskussioon sotsiaalmaksu kaotamise üle, siis need lähtuvadainult riigieelarvest, aga mitte sellest, mis oleks hea majandusele ja inimestele. Sotsiaalmaks ei soodusta tulude ühtlasemat jaotamist, sest seda võetakse palgatuludelt, tulusaajate põhimassilt, mitte kõikidelt tuludelt, mille pealt makstakse tulumaksu.
2019. aasta riigieelarvesse on sotsiaalmaksu planeeritud 3,28 miljardit. Loomulikult on see väga suur summa ja sellest rahastatakse Eestis solidaarset pensioni- ja haigekassat. Reformierakonnal on nii pensioni- kui ka meditsiinisüsteemi reformimiseks palju mõtteid, aga nende solidaarset rahastamist me kaotada ei kavatse. See tähendab, et sotsiaalmaksu kaotamisega koos tuleks leida allikad, kust samas suurusjärgus maksutulu koguda.
Eeldada võib, et palgatulud kasvavad sotsiaalmaksu kadumise arvel. Maksimaalselt võiksid palgatulud kasvada 30 protsendi võrra, järelikult võib oletada täiendavat tulumaksu laekumist. Aga allikaid peaks leidma ka mujalt. Igatahes on see suur otsus, millesse peaksid oma panuse andma kõik erakonnad ning teised maksuküsimustes ekspertiisi omavad organisatsioonid.
Kokkuvõttes: võttes arvesse, et
1) töötamise suhted muutuvad;
2) sotsiaalmaksu aluseks olevaid suhteid on tulevikus vähem;
3) kulutused tervishoiule ja pensionitele on kasvavad;
4) kõrged tööjõumaksud on üks peamisi pidureid majandusele;
5) riik ei peaks kõige kõrgemalt maksustama töötamist;
soovin kaalutletult arutleda pikaajalise plaani üle, mis seda olukorda parandaks. | Kaja Kallas: sotsiaalmaks ja valeuudised | https://www.err.ee/869159/kaja-kallas-sotsiaalmaks-ja-valeuudised | Mind häirib meie praeguses valimiskampaanias see, et peaminister, kes peaks olema riigi kõige informeeritum isik, tegeleb valeuudiste levikuga, kirjutab Kaja Kallas arvamusloos. |
Võistlusprogrammi hindab lisaks Just Filmi noortežüriile kolmeliikmeline rahvusvaheline žürii, kes annab välja ka Just Filmi grand prix.
Pimedate Ööde filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 16. novembrist 2. detsembrini.
Võistlusprogrammi kuuluvad:
"F20"
Horvaatia
Režissöör: Arsen A. Ostojic
Rahvusvaheline esilinastus
F20 vastab rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi paranoidsele skisofreeniale. Selle diagnoosiga ajab oma igapäevaasju ka Filip. See tähendab, et ta on päevad läbi üksi kodus ja mängib videomänge, õues käib harva ja tellib päevas mitu korda pitsat ühest ja samast kohast, et ainult kulleriteenust osutavat Martinat näha. Filipi kahjuks tärkavad aga Martinas tema vastu tunded ning poisi diagnoosist midagi teadmata meelitab ta Filipi Party Beach nimelisele üritusele. Liiga palju inimesi ja värsket õhku ei meeldi aga Filipi F20-le ja veri hakkab lendama.
"Gonjiam" ("Gonjiam: Haunted Asylum")
Lõuna-Korea
Režissöör: Beom-sik Jeong
Euroopa esilinastus
Populaarne interneti-streamer palkab oma järgmise projekti jaoks posu noori, keda ühendab huvi õudsete ja kummitavate paikade vastu. CNN-i poolt seitsme kõige kummituslikuma paiga sekka valitud Gonjiami psühhiaatriahaigla Lõuna-Koreas tundub noortele ideaalne paik, kus veidi ringi uurida ja otseülekandega raha teenida. Üpris vähe hoolivad nad sellest, et eelmine punt sarnase ideega polevat sealt tagasi jõudnudki. Legendaarsetest "Blair Witch Projectist" ja "[REC]-ist" šnitti võtvas "Gonjiamis" kohtavad noored suuremat väljakutset, kui nad eales karta oleks osanud. Soovitatav alates 16. eluaastast.
"Ma loodan, et sa sured järgmine kord" ("I Hope You'll Die Next Time")
Ungari
Režissöör: Mihály Schwechtje
Rahvusvaheline esilinastus
Armastus on kõige sõltuvusttekitavam ja vabastavam tunne üldse. Samuti on seda narkootikumid, maiustused ja nutitelefonid. Internet on ohtlik koht, kuhu juba liiga palju inimesi on kaduma läinud. Ungari filmile omaselt hubases aegruumis aset leidev lugu räägib animest vaimustunud Eszterist, kes tekitab põnevust nii mõneski oma klassi poisis. Hirm naiste ees ühenduses sooviga neile meeldida, paneb mehi sageli väga imelikke asju tegema.
"Lase mul kukkuda" ("Let Me Fall")
Island
Režissöör: Baldvin Zophoníasson
Järgmise annuse saamiseks on sõltlane valmis absoluutselt kõigeks. Gregory David Roberts räägib raamatus "Shantaram", kuidas esimeseks kaob heroiinisõltlase silmist valgus, seejärel iha ning viimaks armastus. Filmi peategelane Magnea kaotab need kõik juba viieteistkümnendaks eluaastaks. Kuna augus olemist teavad ainult ise põhjas käinud, pole abi modernselt mõistlikest vanematest ega võõrutusravist, kust ta pidevate Jeesuse laulude tõttu põgeneb.
"Vangis Michael" ("Michael Inside")
Suurbritannia
Režissöör: Frank Berry
Michael McCrea on 18-aastane nooruk, kes elab oma vanaisa juures ühes Dublini elamurajoonis. Nende mõlema elud pööratakse pea peale, kui Michael jääb oma sõbra vanema venna jaoks narkootikumide hoidmisega vahele ja mõistetakse kolmeks kuuks vangi. Vanglas sõbruneb ta aga elukutselise diileriga ning loodetud ümberkasvamise asemel leiab ta end keset vägivalda ja uusi kuritegusid. Samal ajal võitleb väljaspool vanglat Michaeli vanaisa grupeeringuga, kelle sõnul Michael neile narkootikume politseile kaotades võlgu jäi. Ülimalt külm ja realistlik ning juba hulga auhindadega pärjatud Iiri krimidraama.
"Fööniks" ("Phoenix")
Norra
Režissöör: Camilla Strøm Henriksen
Rahvusvaheline esilinastus
Laps olla on tore. Tore aga pole see, kui pead liiga ruttu suureks kasvama. Mäng ja rõõm peaks olema iga lapse ja noore peamine töö. Paraku peab teismeline Jill liiga ruttu täiskasvanuks saama, kui lõhki läinud perekonnas ei ole asjad nii nagu peaksid. Jill, kes ootab isa pikisilmi koju ning loodab elus just tema peale kõige rohkem. Ehk suudab isa panna paika kõik puuduolevad pusletükid. Kasvamine ongi raske ja osati peabki olema raske, aga iga raskuse ja katsumuse järel peaks tulema rõõm ja mõistmine.
"Rooste" ("Rust")
Brasiilia
Režissöör: Aly Muritiba
Ohtrate auhindadega pärjatud film näitab tänapäeva noorte elu ja tehnika varjupoolt. Kui vaid iga videoga, kus sa vallatled oma peikaga, kaasneks samasugune kuulsus nagu Kim Kardashiani puhul, poleks ju hetkelisest piinlikkusest, et terve maailm on näinud su intiimelu, eriti midagi. Siin filmis me seda stsenaariumit ei näe, näeme hoopis, mis juhtub, kui keegi rikub su privaatsust räigelt, mis juhtub, kui kõik on sulle noa selga löönud, ja kuidas elada südametunnistuse ja teadmisega, et tegudel on tagajärjed.
"Kooliga on kõik" ("School's Out")
Prantsusmaa
Režissöör: Sébastien Marnier
Pierre Hoffman on parasjagu lõpetamas oma kunagi pooleli jäänud lõputöö kirjutamist Kafka ainetel, kui tal palutakse tulla kirjanduse asendusõpetajaks ühte Prantsuse eliitkooli. Oma kohkumuseks leiab ta enda uued üliintelligentsed õpilased käitumas veidralt, vaenulikult ja isegi vägivaldselt. Kas põhjuseks võib olla nende eelmise õpetaja tunni ajal aknast välja hüppamine või hoopis kadedamate õpilaste kius? Ehk on õpilaste õlgadele liiga suur ootuste kuhi laotud? Või pole kogu maailmas järel enam midagi, mille nimel elada ja pingutada? Pierre asub tõde välja selgitama, olemata kindel, kuhu see kõik välja viib.
"Suvi 84" ("Summer of '84")
USA
Režissöör: François Simard, Anouk Whissell
On 1984. aasta suvi USA äärelinnas ning Davey´t ja ta sõpru painab igavus. Ometi on Davey see, kelle lööklauseks on see, et just äärelinnades juhtuvad kõige crazy´mad asjad. Ta ei peagi pettuma, kui varsti kirjutab kohalikku ajalehte sarimõrvar, kes ähvardab linnakest teismeliste röövimise ja tapmisega terroriseerida. Davey on veendunud, et mõrvariks saab olla üksnes tema politseinikust naabrimees, kuid mida tal veel pole, on vettpidavad tõendid. Nende hankimiseks meelitabki ta oma sõbrad mesti ning ohtlik kassi ja hiire mäng võib alata.
"Õpetaja" ("Teacher")
India
Režissöör: Siddharth Malhotra
Naina on kõrgharidusega noor India naine, kes põeb Tourette'i sündroomi, mis paneb ta iga natukese aja tagant pea ja käega ebatavalisi liigutusi tegema, mida saadab luksumise sarnane hääl. See ei muuda teda aga kuidagi rumalamaks või halvemaks inimeseks ning seetõttu on ta suurimaks unistuseks saada õpetajaks. Paraku leiab ta enda teelt vaid pahatahtlikke inimesi ning üks juba eos tema läbikukkumises veendunud direktor palkab ta õpetajaks ühele keeruliste õpilastega klassile. Suur saab aga olema kõigi üllatus, kui Nainast saab esimene õpetaja, kes lastega ühise keele leiab. | Just Film avaldas noorteprogrammi võistlusfilmid | https://kultuur.err.ee/869156/just-film-avaldas-noorteprogrammi-voistlusfilmid | PÖFFi noorte- ja lastefilmide festival Just Film avalikustas rahvusvahelise noorteprogrammi võistlusfilmid, milles puudutakse muuhulgas vaimse tervise, sotsiaalmeedia ja interneti mõju, narkomaaniat ning kodu- ja kooliteemasid. |
"See sõltub muidugi sellest, kas ja kui palju nende surmast möödas on. Pikemat aega vees triivinud või maha maetud laibalt võetud proovide põhjal ilmselt midagi usaldusväärset öelda ei saa," nentis David Russell, Ida-Anglia Ülikooli emeriitprofessor ERR Novaatorile.
Samas rõhutas ta, et peagi pärast üledoosi surnukambrisse jõudnud inimeste sõrmejälgede analüüsimisel saadavad tulemused on võrreldav tipptasemel lahenduste, nagu vedel kromatograafia-massispektromeetriaga saadavate tulemustega. Need langesid sõltuvalt narkootikumist kokku 93–99 protsendi ulatuses. Proovide võtmiseks ja nende analüüsiks kulus paari päeva asemel kümmekond minutit.
Proovi võtmiseks kasutatava seadme suurus on võrreldav raamatu järjehoidjaga, selle analüüsimiseks kasutatav seadeldis tindiprinteriga. Autor: Intelligent Fingerprinting
Sõrmejälgi analüüsiva seadme tööpõhimõte on lihtne. Ükskõik kuidas narkootikumid või ravimid kehasse satuvad, hakkab keha neid lagundama ja üritab nende jääkidest vabaneda. "Neist suurem osa jõuab uriini, mistõttu on sellel põhinevad testid väga tavalised. Ent piisab ka palju vähemast. Sõrmeotste eritatavas higis leidub piisavalt ainevahetussaadusi, et neid saaks seostada muu hulgas kanepi, opiaatide, kokaiini ja amfetamiini tarvitamisega," selgitas Russell.
Korraga analüüsitavad ainekogused jäävad samas mõne pikogrammi piirile. Tarbitavad uimastikogused on tüüpiliselt tuhat miljardit korda suuremad. Russelli sõnul pole siiski erilist ohtu, et testi ohvriks hakkavad langema süütud inimesed. "Esiteks saab sõrmed enne proovi võtmist ära pesta ja veerandtunni pärast on need uuesti higised. Teiseks analüüsime metaboliite, mitte näiteks trepikäsipuu küljest näppude külge kleepunud kokaiini," laiendas emeriitprofessor.
Analüüsitavate ainete hulga kasvatamine on suhteliselt sirgjooneline. Selleks tuleb valmistada täiendavaid antikehi, mis kinnituvad uimastimolekulide külge.
Eeskätt näeb Russell seadme rakendusalana narkootikumide tarvitamise senisest kiiremat ja odavamat tuvastamist. "Näiteks võiks teha pistelisi kontrolle lennujaama turvakontrollis, pikemat maad sõitvate autojuhtide hulgas või võõrutuskeskuses ja nüüd – otseloomulikult ka surnukambris, et selgitada välja, kas teha tuleks põhjalikum kontroll," lisas emeriitprofessor. Analüüs võimaldab tuvastada küll narkootilise aine olemasolu, kuid mitte selle hulka organismis.
Teadustulemuste argiellu viimiseks asutas Russell kolleegidega iduettevõtte. "Meil pole illusioone, et seda hakatakse müüma igas kaubanduskeskuses, aga veebi kaudu saab tellida seadet juba iga huviline," laiendas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Analytical Toxicology. | Sõrmejälg paljastab isegi surnu narkolembuse | https://novaator.err.ee/869161/sormejalg-paljastab-isegi-surnu-narkolembuse | Laialt levinud uimastite tarvitamist saab tuvastada juba pelgalt sõrmejälje rasus leiduvate kemikaalide põhjal. Viie sekundiga tehtav test töötab selle loonud Briti teadlaste sõnul sama hästi ka surnute peal. |
Aastasse 1886 tagasi ulatuva ajalooga Sears oli üks esimesi kõigemüüjatest kaubamajasid. 20. sajandi keskpaigaks oli firma loonud suure äri, mis kattis kogu Põhja-Ameerika.
Viimastel aastatel on firma aga sulgenud sadu poode seoses jaeäri muutustega, mida põhjustab osaliselt e-kaubanduse ja eriti Amazoni tõusev roll.
Sears ning osa selle tütarettevõtteid on esitanud vabatahtliku pankrotiavalduse pankrotiseaduse 11. peatüki alusel, teatas firma. See peatükk käsitleb äri ümberkorraldamist läbi pankrotimenetluse.
Searsil on suur võlakoorem ning ajakirjanduse andmetel ei suuda firma endale lubada 134 miljoni dollari suurust laenumakset, mille tähtaeg pidanuks olema esmaspäeval.
Sears Holdingsi juhatuse esimees Edward S. Lampert ütles, et maksejõuetuse välja kuulutamine annab ettevõttele paindlikkuse tugevdada enda bilanssi ning aitba firmal läbi viia strateegilisi muutusi.
Ettevõtte teatel plaanib firma end ümber korraldada väiksemate kaupluste keskseks. Säärane strateegia aitaks Searsi teatel päästa kümneid tuhandeid töökohti.
Veebruaris oli firmal 89 000 töötajat, samas kui kümme aastat tagasi oli neid 350 000.
Lisaks teatas Sears, et sulgeb aasta lõpus 142 kahjumlikku kauplust. Juba varem on firma teada andnud, et sulgeb novembris 46 poodi. | USA kunagine jaehiid Sears esitas pankrotiavalduse | https://www.err.ee/869158/usa-kunagine-jaehiid-sears-esitas-pankrotiavalduse | Üks Ühendriikide kunagi mõjukamaid jaekette Sears esitas esmaspäeval pankrotiavalduse ning teatas, et sulgeb pea 150 kauplust. |
"Kehtivat õigust tuleb täita," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, lisades et samas võtsid temaga ühendust kirikute esindajad seoses alates 31. oktoobrist kehtiva kohustusega tegelikud kasusaajad äriregistris registreerida.
Reinsalu sõnul andis ta justiitsministeeriumile ülesande analüüsida, kas seadusesse on võimalik teha erand, nii et kogudused ei peaks oma juhtkonna liikmeid tegelikeks kasusaajateks nimetada. Analüüsi tulemused võiksid selguda juba sel nädalal, märkis minister.
Rahandusministeeriumi hinnangul põhimõtteliselt võiks religioossetele kogudustele erandi teha. "Vastava pöördumise saamisel kaalume, kas oleks võimalik ja põhjendatud kogudustele erandi kehtestamine sarnaselt korteriühistutega või nende puhul kasutatava termini muutmine. Esmapilgul peame oluliseks meeles pidada, et erinevatesse religioonidesse kuuluvate koguduste korraldus ja autonoomia määr võivad üksteisest erineda," ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk. "Seniks soovitame EELK kogudustel tegelikud kasusaajad esitada."
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ajaleht Eesti Kirik, et mitmed EELK kogudused on avaldanud rahulolematust, et koguduste juhatuseliikmed on seadusandja tahtel muudetud tegelikeks kasusaajateks ja kuuluvad kohustuslikule registreerimisele.
Rahandusministeerium märkis, et vastuseisu on tekitanud "tegeliku kasusaaja" termin ja selle sõnasõnaline tõlgendus. "Kuna kogudused oma eesmärkide kohaselt ei taotle kasumi saamist, on neile ilmselt vastumeelne esitada oma juhtorganite liikmeid tegelike kasusaajatena," ütles Põrk. "Tegeliku kasusaaja informatsiooni esitamise kohustus on ka mittetulundusühingutel, kuigi juba definitsiooni kohaselt pole neist ühegi eesmärgiks kasumi saamine."
"Kasumimotiivi puudumisel on siiski oluline kontrolli aspekt: sel juhul näidatakse ära isik(ud), kelle kontrolli all need ühingud tegutsevad. Tegelik kasusaaja ongi seaduse kohaselt "füüsiline isik, kes /…/ omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse." Kui isik on märgitud tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutseb tema isiklikes huvides," rääkis Põrk.
Käesoleva aasta septembris jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis muuhulgas näeb ette, et erinevad juriidilised isikud peavad 31. oktoobriks avaldama äriregistrile oma tegelikud kasusaajad. Tegelike kasusaajaid ei pea avalikustama korteriühistute, hooneühistute, börsifirmade ja teatud spetsiifiliste konkreetsete isikute vara hoidmiseks loodud sihtasutuste kohta. | Kogudused võivad vabaneda kohustusest tegelikud kasusaajad deklareerida | https://www.err.ee/869157/kogudused-voivad-vabaneda-kohustusest-tegelikud-kasusaajad-deklareerida | Justiitsministeerium analüüsib võimalust vabastada religioossed kogudused kohustusest deklareerida alates novembrist oma tegelike kasusaajatena koguduse juhatusse kuuluvad inimesed. Rahandusministeerium on valmis muudatust kaaluma. |
Avamängus võõrsil Champions Ypsonast 20:0 jagu saanud Barcelona käis nüüd külas AMOK Chrysomilia naiskonnal, kirjutab Soccernet.ee. Trutsi tegi kaasa kogu kohtumise.
Tabelis tõstis see Barcelona mõistagi kuue punktiga esimesele kohale, kuivõrd naiskonna väravate vahe on koguni 30:0. | Eesti jalgpalluri koduklubi alustas hooaega 20:0 võiduga | https://sport.err.ee/869148/eesti-jalgpalluri-koduklubi-alustas-hooaega-20-0-voiduga | Eesti poolkaitsja Tiina Trutsi koduklubi Somatio Barcelona jätkas Küprose naiste jalgpalli kõrgliigat võimsalt, kui teises mängus saadi 10:0 võit. |
Olen seda teemat tähelepanelikult jälginud kaugelt rohkem kui kümme aastat ja huvitav on vaadata arengut. Kõige huvitavam on tonaalsuse muutumine aastate jooksul. Kui algusaastatel nõudis kommentaariumikriitika parasjagu julgust, siis nüüd on vastupidi. Nõuab julgust, et seda kaitsta.
Mis siis on juhtunud, et kunagi ülipopulaarne arvamusavaldamise koht on järsku muutunud vaat et paariaks. Kas see on kellegi kurikaval plaan või on kogu ideoloogias mingi geneetiline viga? Mina toetan viimast seisukohta ja olen veendunud, et sellisel kujul kommentaarium ongi määratud sisulist surma surema. Kõik meediaplatvormid, mis on üles ehitatud põhimõttele "Vabadus ilma vastutuseta" on ajutised, nagu ka kõik valitsused.
Algselt idealiste ja uusi arvajaid välja toonud suhtlusvõimalus tõi mõne aastaga kaasa hoopis teistsugused inimesed, kes nägid võimalust lüüa nii, et löödav ei saa vastu lüüa. See muutus massiliseks ja kiiresti kadus soov oma nime alla kommenteerida. Siis sai selgeks, et kogu kommentaariumi suurim varandus on anonüümsus, mitte tekstide sisu. See oli selge väga ammu, aga meedia hoidis seda klikimasinat veel kaua kunstliku hingamise all, osaliselt käib see siiamaani.
Kommentaariumi usaldusväärsuse langusele aitas kaasa ka selle võimaluse kasutamine poliitika poolt. Alguses tegid seda erakonnad, kes panid oma liikmed teisi sõimama. Kogenud lugejad nägid kiiresti, kuidas pärast mingi artikli ilmumist tuli järsku kas plahvatuslik toetus või kriitika ja sellega oli asja ehedus juba rikutud. Kõige suurema hoobi andis kogu selle nähtuse ideoloogiale aga trollindus, kus kogu teema oli otseselt seotud infosõdade praktikaga. Peterburis asetsev "trollivabrik" tootis ju tuhandeid kommentaare päevas, mille eesmärk oli muuta sihtriigi poliitikat. Õnneks paljastati ka see asi. Siis paljud loobusid nii lugemisest kui kirjutamisest, sest ei olnud mingit kindlust, kust materjal pärit on.
Osa kommentaariumi negatiivsetest tagajärgedest on tuntavad tänaseni. Demokraatliku protsessi suurendamise asemel saavutati vastupidine tulemus, paljud loobusid avalikus elus osalemast, kuna lihtsalt ei tahtnud sõimata saada. Tunnen ise mitut andekat analüütikut, kes on täiesti vait. Üks neist ütles, et võib olla siis, kui lapsed on suureks kasvanud, aga praegu ta lihtsalt ei taha, et lapsed iga loo järel loeksid, missugune idioot ta on. Olukord on siiski muutumas.
Ma salvestasin kunagi 400 kommentaari, mis ilmusid mu ühe artikli järel 2011. aastal ja millest enamik olid raevukalt sõimavad. Kuuldavasti tuli palju veel ka ära kustutada, sest ei kannatanud avaldada, need oli nii karmid. See artikkel "Naispuudega Eesti" avastati 2017. aastal uuesti, seda levitati Facebookis ja kirjutati arvamusi lehtedes. Ja kuus aastat hiljem oli kogu tonaalsus täiesti erinev, mingit suurt sõimu ei olnud ja minu jaoks oli see märk, misssuguse positiivse arengu me siiski lühikese aja jooksul olema läbi käinud.
Täna on poliitiline kommentaarium väikese arvu inimeste vastastikuse kraaklemise koht ja suurt sisulist tähendust ei oma. Seal mingigi olulise info hankimine on liiga aja- ja töömahukas.
Samal ajal on aga vaat et olulisemaks muutunud praktiline suhtlemine ja siis on palju heatahtlikkust ja olulist. Kui ma ikka tahan teada, kui palju kaneeli panna õunamoosi, siis keegi annab nõu kiiresti ja see on tore.
Mis on aga Facebooki tulevik, ei julge ennustada. Probleemid on aga suured. Viimase kahe aasta jooksul on Facebooki kritiseerivate artiklite ja analüüside arv suurenenud vähemalt kümme korda, ehk mingi haigus selle sees on. Ilma muutusteta siin ei pääse ega saa välistada, et ühel päeval lepime kokku, et ka see "oli tore asi" ja mitte rohkem.
Tänane väljend võtab kokku kommentaariumi allakäigu olemuse, öeldud on see aga ligi 400 aastat tagasi. Inglise kirjanik George Halifaxile kuulub lause "Inimene kontrollib ennast kõige paremini siis, kui ka teised saavad teda jälgida."
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Raul Rebane | Veel kord kommentaaridest | https://www.err.ee/869119/raul-rebane-veel-kord-kommentaaridest | Eelmine nädal tõi jälle esile anonüümsete kommentaaride teema ja seda eelkõige koos Marika Korolevi juhtumiga. Sellest räägiti kõikides väljaannetes, ka Urmas Vaino oma pikas analüüsisaates teisipäeval. Hea on, et räägiti, saab teha vahekokkuvõtte. |
Eesti 200 poolt Hooandjas 20 000 euro kogumine pidi lõppema möödunud pühapäeval. Hooandja projekti puhul on oluline, et seda toetatakse vaid juhul, kui see kogub terve eesmärgiks seatud summa.
Eelmise nädala neljapäeva õhtul, kui eesmärgist oli puudu üle 3000 euro, tegi liikumise üks eestvedajaid ja selle varivalitsuse minister Jaak Laineste Eesti 200 facebooki seinal üleskutse: "Eriti liikmetele oluline info: on veel viimased päevad võimalik toetada rahaliselt Hooandjas Eesti200 ja saada äge T-särk või suisa pusa!"
Laupäeva hommikul, kui soovitud summa kogumiseks oli jäänud veel kaks päeva ja puudu oli endiselt üle 3000 euro, muutus Hooandja lehel ilma selgituseta projekti tähtaeg: kahe päeva asemel ilmus sinna 22 päeva ja teade, et projekti saab toetada 3. novembrini.
ERR küsis Eesti 200 eestvedajalt Meelis Niinepuult, kas tähtaja pikendamise tingis asjaolu, et soovitud rahasummat poleks muidu kokku saadud.
"Ei, ma ei ütleks. See on tavapärane, et pikendatakse, kogume nii kaua kui saame. Raha tuli ju ammu kokku, meil oli esimene eesmärk 5000, selles mõttes on raha üle. Lihtsalt,kuna meil on infot, et mingid inimesed tahavad veel anda, siis las nad annavad," vastas Niinepuu.
Niinepuu arvas, et raha kogumine võiks kesta novembri alguseni.
Esmaspäeva keskhommikuks on Eesti 200 toetatud Hooandjas kokku 16 961 euroga. Annetuse on teinud 68 isikut ehk keskmine annetuse summa on 250 eurot. Teiste seas on Eesti 200-le annetuse teinud Meelis Niinepuu, Igor Taro, Jaak Laineste, Priit Alamäe, Pirko Konsa, Ando Kiviberg, Ingvar Pärnamäe. | Eesti 200 pikendas rahakogumise kampaaniat novembrini | https://www.err.ee/869144/eesti-200-pikendas-rahakogumise-kampaaniat-novembrini | Kuigi möödunud pühapäeval pidi poliitilisel liikumisel Eesti 200 kukkuma tähtaeg, et saada Hooandjas annetustena kokku soovitud 20 000 eurot, pikendati laupäeval kogumisperioodi veel 20 päeva võrra. Sel hetkel oli eesmärgist koguda 20 000 eurot puudu enam kui 3000 eurot. |
Moraliseeriva kunstikriitika õigustatus on pidevat arutelu vääriv teema ja enamasti laiemalt kui soospetsiifiliselt, antud juhul siiski tuleb seda teha eraldi sooteadlikkuse vaatenurgast, sest Piret Karro artikkel ei täida artikli alguses antud lubadust teemat analüüsida, pigem on tegemist sooteadliku kriitika metakriitikute lõdvalt seotud musta nimekirjaga. Karastunud uulitsafeministina kasutan võimalust ja toetan omalt poolt tähelepanekute-soovitustega feministlike literaatide õiglast üritust.
Esimene soovitus võitlevale feministlikule literaadile on mitte liialt põdeda tsensuuri-teemaliste etteheidete korral, vaid rõhutada (enese)tsensuuri loomulikkust ja põhjendada selle vajalikkust struktuurse ebavõrdsuse kõrvaldamisel. Tsensuurinõuet toetavaid argumente leiab Lääne akadeemilisest kirjandusest ohtrasti. [i] (Enese)tsensuuritaotluse kui ka tsensuurisüüdistuse tundlikustamine Piret Karro artiklis mõjub kohatult, arvestades, et Karro on varem kutsunud üles Tiit Ojasoo lavastust kunstiväliste asjaolude tõttu boikoteerima, samuti avaldab autor oma tekstis otsesõnu tsenseerivat survet väitega, et sooteadliku retseptsiooni metakriitikud tahes või tahtmata panustavad naistevastase vägivalla marginaliseerimisse. Miskipärast peab Karro demokraatliku, vabadusi suurendava tsensuuri vajaduse selgitamise asemel vajalikuks sellist taotlust maha vaikida. Asjatult. On oluline, et teadvustataks demokraatlikus ühiskonnas rakendatava (enese)tsensuuri nõude olemuslikku erinevust autoritaarse ühiskonna tsensuurist. Õiguslase eesmärk on väljendusvabaduse piirangute seadmisega tagada, et väljendusvabadus ei muutuks ise repressiooni õigustuseks. (Enese)tsensuuri-etteheite (ükskõik, on see alusetu või mitte) sisulisest käsitelust hoidumine hoiab võrdõiguslikkuse eest võitlejat tahes-tahtmata pooleldi kaitseasendis, milles ta ei peaks olema.
Vajadusel tuleks seda tsensuurinõuet selgitada ka selle hinnaga, et näidaksegi sellena, kes tahetakse olla: võimestatud, jõulise õiguslasena.
Teine soovitus sooteadlikule kultuurikriitikule on tõsta sooküsimus esile ainult siis, kui see kuidagi teosest endast nähtub või lähtub ja kui juba tõsta, siis teha seda nii, et see ei mõjuks kohustuslikus korras teema markeerimisena. Võrdõiguslikkuse probleemi pelk markeerimine keset arvustust ei jõusta naisküsimust, vaid tekitab kahtlusi õiguslase enda pühendumuses. Toon ühe näite hiljutisest Sirbi kunstiarvustusest, kus Rebeka Põldsam keset arvustust nendib, et " Siinjuures pole põhjust jätta märkamata, et naiskunstnike näitustele antakse Eestis palju vähem ruumi, ja Tallinna Kunstihoone näituse puhul ka palju vähem aega, kui meesklassikute näitustele." [ii] Kui see väide tõele vastab, on see oluline küsimus, mis vääriks veidigi avamist või laiendamist. Selle asemel läheb autor arvustusega edasi, jätmata lugejale ühtki viidetki mõnele teisele artiklile, mis väidet sisustaks, näitlikustaks, tõendaks. Arvustuse üldpildis mõjub lause nukra ja jõuetu teemanäppimisena, aga teema on liiga oluline, et seda lihtsalt möödaminnes koolilapselikult näppida. Teise taolise formalistliku feminismi näitena jäi silma Põldsami artikkel sajandat eluaastat tähistavast kunstiteadlasest Heini Paasist. [iii] Artikkel on südamlik ja ilus, aga miks on sisukale õnnitlustekstile rubriigimääratlusena pähe surutud võrdõiguslikkuse taotlust tähistav "Roosa müts", jääb tekstis endas põhjendamata. See mõjub sisulise selgituse puudumise tõttu suisa vägivaldse katsena kellegi sajandipikkust elu õigustusena kasutades naisõigusluse teemat reklaamida. Kunstiteose instrumentaliseerimine mingi laiema ühiskondliku võitluse huvides on õigustatud ainult juhul, kui see kuidagi nähtub teosest endast, vastasel juhul on lihtne süüdistada kriitikut meelevaldsuses. Piret Karro jätab selle aspekti oma artiklis kahjuks adresseerimata. Ebaadekvaatne arvustus on ebaadekvaatne arvustus, olgu ta kirjutatud ühiskondlikult aktuaalsel teemal või mitte. Võitlev hoiak retseptsioonis on õigustatud, aga iga võitlejat diskrediteerib pikapeale see, kui ta üritab kindlust vallutada loopides selle seinu nt kaalikatega, sest need lihtsalt sattusid talle kindluseäärsel peenramaal kätte.
Suurepärane näide teosest lähtuvast võitlevast sooteadlikust retseptsioonist on Tõnis Kargu (jep, Kark on mees, politseikaplan, näitleja Tõnu Kargu poeg, ennekõike aga vaimukas kriitik) arvustus filmile "Võta või jäta" oktoobrikuises "Teater. Muusika. Kinos". [iv] Autori võitlevat võrdõiguslikku (ka naisõiguslik) positsiooni tugevdavad kritiseeritava teose enda lõimed. Teost ei aktualiseerita kuidagi väliselt või kohustuslikus korras, ometi on tegu võitleva arvustusega. Kõrvalise, aga mitte väheolulise omadusena olgu ära mainitud autori soe huumor, mis tema võitlevat positsiooni legitimeerib. Võitlev feminist – olgu mees- või naissoost – ei tohiks unustada huumorit. Soe huumor annab eriti pingelistel teemadel aruteludele nii-öelda värsket õhku peale, lubab vahepeal osapooltel hinge tõmmata, et oleks jaksu edasi madistada.
Kolmas heatahtlik soovitus võitlevale feministile on diskrimineerimise-väiteid veenvalt põhjendada. Sedasama R. Põldsami artikli väidet naiskunstnike süsteemsest diskrimineerimisest ei olnuks raske Tallinna Kunstihoone näitel verifitseerida või siis viidata mõnele varasemale uurimistööle, aga miskipärast seda ei tehta. Ka Piret Karro piirdub oma metakriitikute loetelu koostades näidete loetlemisega, aga milles täpsemalt seisneb mh minu metakriitiliste reaktsioonide valikulisus ja eriline selektiivsus sooteadlikule kriitikale reageerimises, ei põhjendata. Minu kohta käiva diskrimineerimisväite asjakohasust saanuks artikli autor üsna vähese vaevaga verifitiseerida: selleks sobib kasvõi lihtlabane võrdlus mu varasemate, (sh metakriitiliste) arvamusavaldustega. Minu puhul on üsna selge vaevaga tuvastatav, et olen ise sarnaselt Piret Karrole moraliseeriva kunstireptseptsiooni agar praktiseerija [v] (mis tekitab mõistagi küsimuse, et miks ma siis naisküsimuse puhul seda omakorda taunin, aga lugege järgmist lauset, saate teada) ning ärgitanud laiemalt kultuurimeediat enamale ühiskondlikule ärksusele kunsti retseptsioonil [vi]. Samas olen aktiivselt varemgi vastustanud moraliseeriva kunstiretseptsiooni (retseptsiooni all pean silmas nii teose autori või loomeorganisatsiooni enda väiteid teose kohta kui ka kriitikat) moondumist loomevabaduse piiramise vahendiks [vii] ning – mis antud juhul olulisim - pidanud puuduseks seda, kui teose retseptsioon või selle retseptsiooni kujundamise üritus on meelevaldne ega lähtu teosest endast [viii]. Vikerkaare artiklis toodud näited mu seisukohtadest on igati kooskõlas mu varem avaldunud kriitiliste hoiakutega kunstiteose meelevaldse, teosest endast olulisel määral mitte nähtuva või lähtuva retseptsooni suhtes ning nende serveerimine sooteadliku kultuurikriitika erikohtlemisena on alusetu nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses plaanis. Minu küsimus ei olegi siin kõige olulisem, olen olnud oma arvamusavaldusis (ka teistel teemadel tasapaksult) emotsionaalne ja sestap võin (nagu mõnelgi korral varem) tõdeda, et " I had it coming". Olulisem on see, millise põhjenduskireta võtab Piret Karro väita, et sooteadliku kriitika metakriitika ise võrdub naistevastase vägivalla marginaliseerimisega.
Eelnevast hoolimata tänan ajakirja Vikerkaar ja Piret Karrot üles näidatud söakuse eest, ka rafineerimata kriitilised aktid on harivad juba puhtalt emotsionaalsest aspektist, kasvatavad empaatiat, võimaldavad ehk ka mainitud musta nimekirja sattunud inimestel ühe "X-inimeste" filmist pärit tegelase kombel tõdeda: " I've been a lab rat. I know, when I see one". [ix]
[i] Väga hea ülevaate sellealasest akadeemilisest arutelust saab nt Jerrold Levinsoni artiklikogumikust "Aesthetics and Ethics: Essays at the Intersection", Cambridge University Press, 1998
[ii] Rebeka Põldsam, "Abstraktsioon kui selgus", Sirp, 28.09.2018
[iii] Rebaka Põldsam, "Roosa müts – Palju õnne, Heini Paas!", Sirp, 05.10.2018
[iv] Tõnis Kark, "The Beat Is On Repeat", Teater.Muusika.Kino, oktoober 2018
[v] Meelis Oidsalu, "Miks ma hoidun Amy seisukohta arvustamast", Sirp, 24.11.2011; "Kultuurimõnu voogudes. Eesti algupärane näitekirjandus aastal 2012"; Looming 6/2013; " "Ka võimukriitika võib olla ebamoraalne", Teater.Muusika.Kino, märts 2015; "Komöödiavõte ühiskonnakriitikana", artiklikogumik Eesti näitekirjanduse 20 aastat. Koostanud ja toimetanud H. Aadma ja O. Karulin. Tallinn, 2014.
[vi] Meelis Oidsalu, "Kultuurimeedia kui ajakirjanduse kõhupuhitus", Sirp, 25.11.2016; "Milles seisneb kultuurilehe poliitilisus?" Postimees, 21.11.2013; "Teater ja väärtused" Sirp, 05.04.2012
[vii] Vt "Kenderi protsess. Meelis Oidsalu: transgressiivse kunsti üks eesmärke on teha seda, mida varem pole tehtud"; ERR kultuuriportaal, 31.01.2017.
[viii] Meelis Oidsalu, "Instapilt kultusfilmist", ERR kultuuriportaal, 20.05.2018; "Kampaaniameister koolipapa nahas", Sirp, 16.01.2015; "Gustav Suitsu õudusunenägu", Sirp, 31.10.2013.
[ix]"Tunnen laboriroti ära, sest olen ise olnud laborirott" | Meelis Oidsalu: kolm soovitust feministlikule kriitikule | https://kultuur.err.ee/869149/meelis-oidsalu-kolm-soovitust-feministlikule-kriitikule | Viimases Vikerkaares avaldatud Piret Karro artikli "Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid" võib kokku võtta ajakirja näoraamatu lehel püstitatud artiklit reklaamiva väitega, et Eestis ollakse sooteadliku kultuurikriitika suhtes valivalt tundlikud, et metakriitikas rakendatakse topeltstandardeid sooteadliku kriitika kahjuks. |
23-aastane nurgaründaja kogus 18 punkti (+6), kirjutab Võrkpall24. 29 rünnakust realiseeris saarlane 16.
Saarel on Šveitsi liiga eelmise hooaja viiendas meeskonnas kanda tähtis roll, sest noor meeskond valis ta hooaja eel meeskonna kapteniks. Teistest võõrsil mängivatest eestlastest on sarnases rollis tänavu ilmselt vaid Kert Toobal.
Šveitsi liigas kannab iga meeskonna suurim punktitooja teist värvi särki. Hooaja avakohtumises sai särki kanda klubi kapten ehk Luzerni puhul Saar. | Kaptenipaela kandnud Kevin Saar tegi Šveitsi klubi eest ametliku debüüdi | https://sport.err.ee/869146/kaptenipaela-kandnud-kevin-saar-tegi-sveitsi-klubi-eest-ametliku-debuudi | Mullu Pärnu võrkpallimeeskonda vedanud Kevin Saar tegi eile välisklubis ametliku debüüdi, kui tema koduklubi Luzern kaotas Šveitsi meistrivõistluste avavoorus 1:3 (25:27, 24:26, 25:12, 23:25) Bernile. |
"Sellest on juttu olnud, kuid selle üle otsustamine käib vastavalt erakonna põhikirjale. Lõplikku otsust ei ole," rääkis Vahtre esmaspäeval ERR-ile.
Vahtre on riigikokku Tartus 1990. aastatel kahel korral kandideerinud. Hiljem on ta kandideerinud Harju- ja Raplamaal, samuti Nõmme ja Mustamäe valimisringkonnas. Vahtre on ise Tartust pärit.
Isamaa, endise nimega Isamaa ja Res Publica Liidu, esinumbriks riigikogu valimistel Tartus on viimastel aastatel olnud Margus Tsahkna, kes lahkus erakonnast ja ühines liikumisega Eesti 200. Samuti on Isamaa esinumbriks olnud Tõnis Lukas, kes samuti on praeguseks erakonnast lahkunud.
Isamaal on esinumbrid üsna kindlalt paigas Harju- ja Raplamaal, seal kandideerib kaitseminister Jüri Luik.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on ilmselt esinumbriks Viljandi- ja Järvamaal, Pärnumaal on esinumbriks Andres Metsoja, Lääne-, Hiiu. ja Läänemaal Raivo Aeg. | Üks võimalik Isamaa esinumber valimistel Tartus on Lauri Vahtre | https://www.err.ee/869145/uks-voimalik-isamaa-esinumber-valimistel-tartus-on-lauri-vahtre | Erakond Isamaa üks võimalik esinumber riigikogu valimistel Tartu linnas on ajaloolane ja publitsist Lauri Vahtre. |
Koosseis esineb 8. novembri õhtul kell 20.00 Maarjamäe lossi hoovis.
Lauljatarid Maia Vahtramäe ja Elis Loik esitavad koos andekate noorte muusikutega palju omaloomingut ning sekka ka omas võtmes kavereid.
Vaikuse Viivu muusikat võib nimetada soojaks popiks, mis kätkeb endas nii kiiremaid kaasahaaravaid rütme kui hingepugevaid ballaade.
Vaikuse Viivu esimene singel "Kollane liblikas" ilmus suve lõpus. Kui loo autor Kristel Põld lauluga Maia juurde läks, siis saigi alguse Vaikuse Viiv. Koos Elisega lauldi lugu sisse.
Peagi plaanib bänd avaldada veel uut muusikat. | Maia Vahtramäe uus ansambel Vaikuse Viiv annab esimese kontserdi | https://menu.err.ee/869129/maia-vahtramae-uus-ansambel-vaikuse-viiv-annab-esimese-kontserdi | Maia Vahtramäe ja Elis Loigu ühine ansambel Vaikuse Viiv annab esimese kontserdi. |
Mullu Hollandi esiliiga võitnud ja astme võrra kõrgemale tõusnud HV KRAS/Volendami teine koosseis on meistriliiga hooaega alustanud kahe võidu, kahe kaotuse ja viigiga ning paikneb hetkel kuuendal kohal. Laupäeval oldi 30:26 üle HV Wematrans/Quintusest. Jesper Bruno Bramanis viskas võitjate kasuks neli väravat.
Bramanis: naudin keskkaitses vastaste pidurdamist
Neljapäeval 21. sünnipäeva tähistanud Bramanis selgitab Hollandi keerulist süsteemi: "Meie klubi esindusmeeskond mängib Belgia ja Hollandi ühises ehk BENE-liigas, seal osalesin eelmisel hooajal minagi. Paljude tippklubide teised koosseisud teevad aga kaasa kodustel meistrivõistlustel. Alanud hooaja eel tegin mänguaja nimel ise valiku just seal mängida."
KRAS/Volendam alustas uue treeneriga ja kõik ei toimi hetkel nii nagu peaks. "Ei taha liigselt kritiseerida, aga jah ütleme, et on parandamisruumi. Viimati võtsime vanemate mängijatega asja rohkem endi kätte ja tegime supermängu. Ise raban peamiselt keskkaitses ja naudin seal vastaste pidurdamist, aga nagu väravasaldost näha, siis osalen ka rünnakutel," kirjeldas Bramanis.
Hollandi koondis on tugev Euroopa keskmik ja võõrustab peagi Eestit, aga milline on liiga? "Mul on raske võrrelda, sest pole liiga palju välismaal pallinud, ent BENE-liigat hinnatakse 2. Bundesliga alumise tabelipoole tasemele ja Hollandi meistriliiga oleks siis umbes Saksamaa kolmas liiga. Enamikud on siin profimängijad ja akadeemiad toodavad pidevalt andekaid noori peale," lisas Bramanis.
Itaalia esiliigas oli võimsas hoos Mikk Pinnonen, kes viskas kümme väravat ja aitas Sassari Raimond Handballi 37:23 (19:10) võidule. Kohtumine katkestati vahepeal paarikümneks minutiks kui Sassari kodusaalist kadus elekter, ent võõrustajate võitu see ei vääranud. Pinnonen on nelja mänguga visanud 25 väravat ning Raimond Handball on Serie A2 B-grupis kuuendal kohal.
Jaanimaa, Roosna ja Voika resultatiivsed ning võidukad
Saksamaa Bundesligas meie mehed hetkel ei mängi, aga nende klubid olid võidukad. Mait Patrailita TSV Hannover-Burgdorf alistas HC Erlangeni 26:24 (12:15) ja Rasmus Otsata Bergischer HC sai viienda järjestikuse võidu, olles 27:23 (14:12) üle SC DHfK Leipzigist. Bundesliga uustulnuk BHC on liigatabelis 14 punktiga neljas, Hannover 10 silmaga kaheksas.
Ots tegi laupäeval kaasa BHC duubelmeeskonna ridades tugevuselt viiendal liigatasemel, aga pidi tunnistama 27:33 (12:14) kaotust TV Angermundi vastu. Astme võrra kõrgemal alistas TSG Söflingen Kristo Voika seitsme värava abil SG H2Ku Herrenbergi 34:29 (20:17) ning tõusis tabelis viiendaks, jäädes ühe vähempeetud mängu juures teisest kohast vaid ühe punkti kaugusele.
Hea hooga jätkavad 2. Bundesligas Dener Jaanimaa ja TuS N-Lübbecke. Laupäeval võeti neljas võit järjest, TV Grosswallstadti üle 35:33 (15:17). Jaanimaa tabas kõik seitse viset ja lisas kolm resultatiivset söötu. Nullile jäänud Karl Toom ja TV Emsdetten ei omanud võimalustki ainsana kaotuseta jätkava liider HSC 2000 Coburgi vastu, kaotades 21:35 (8:19). Lübbecke on 12 punktiga kuues, Emsdetten 6 silmaga 14. kohal.
Kolmandas liigas jätkas võidukalt HSG Krefeld, olles võõrsil 33:23 (16:13) üle SG Langenfeldist. Karl Roosna panustas võitu nelja väravaga ja Krefeld juhib jätkuvalt läänetsooni. Armi Pärt oli täpne kolmel korral kui tema Schwerini Mecklenburger Stiere kaotas valusalt 27:30 (18:17) lähikonkurendile ja mullu veel 2. Bundesligas esinenud Hildesheimi Eintrachtile.
Marius Aleksejev hoidis 14 tõrjega meeskonda püsti
Hooaega mitmel rindel hästi alustanud Bukaresti Steaua sai eelmisel nädalal tagasilööke. Esmalt jäädi kodus 24:27 (12:13) alla Rumeenia liigaliidrile CSM Bukarest ning paar päeva hiljem pudeneti eurosarjast. EHF Cupi teise eelringi kordusmängus Iisraelis tunnistati Rishon LeZioni Maccabi 27:23 (13:10) paremust ning langeti koondtulemusega 48:50. Martin Johannson eelmisel nädalal väravaid ei visanud.
Kaotusekibedust tunnistasid mitmed teisedki eestlased. Andris Celminš viskas endise koduklubi Velenje RK Gorenje vastu neli väravat, kuid tema RK Maribor Branik kaotas Sloveenia kõrgliigas 26:32 (14:16). Jürgen Rooba tegi senise parima mängu HIF Karlskrona eest Rootsi meistrisarjas, kuid meeskond jäi 24:34 (15:17) alla Hammarby IF-ile. Eesti koondise paremääre arvele jäi kolm väravat ja üks tulemuslik sööt.
Suurepärase etteaste tegi Islandil Marius Aleksejev, kuid tema tööandja Akureyri HF tunnistas Reykjaviki Frami nappi 26:25 (14:13) paremust. Kogenud väravavaht hoidis Akureyrit mängus pidevate paraadtõrjetega, mida kohtumise lõpuks kogunes 14! Aleksejevi tõrjeprotsent selles mängus oli nii hea kui 35. Islandi naiste kõrgliigas viskas Alina Molkova ühe värava kui tema Reykjaviki Valur viigistas 18:18 (10:9) IBV Vestmannaeyjariga.
Soome meistriliigas tabas Ott Varik kaheksa ja Sten Maasalu kolm korda ning Siuntio IF alistas Grankulla IFK 26:20 (13:9). Ardo Puna oli täpne kahel puhul, kuid tema HIFK jäi kahe kaotuseta meeskonna Helsingi-derbis alla Dickenile 23:36 (12:19). HIFK on kuue punktiga kolmandal, Siuntio nelja silmaga viiendal kohal. Snaiprite esikümnesse mahuvad kolm eestlast – Varik on kolmas (28 väravat), Puna seitsmes (24) ja Maasalu kaheksas (22). | Käsipallileegion: neli pallurit püstitasid hooaja skoorirekordi | https://sport.err.ee/869136/kasipallileegion-neli-pallurit-pustitasid-hooaja-skoorirekordi | Nagu üldjuhul kombeks, tõi eelmine nädal välismaal mängivatele Eesti käsipalluritele nii võite, viike kui kaotusi. Käimasoleva hooaja isiklikke väravarekordeid kohendasid nii Mikk Pinnonen, Jürgen Rooba, Jesper Bruno Bramanis kui Kristo Voika, jätkuvalt olid suurepärases hoos Dener Jaanimaa ja Marius Aleksejev. |
Külalismeeskond kontrollis Chorzowis toimunud kohtumist, hoides palli 68 protsenti ning saatis värava poole 17 lööki Poola kuue vastu. Mängu ainsa värava lõi Fiorentina kaitsja Cristiano Biraghi 90+2. minutil.
Poola on A-divisjoni kolmandas grupis kolme mänguga kogunud ühe punkti ning lõpetab viimase mängu tulemusest hoolimata punase laternana, mis tähendab, et järgmisel hooajal mängitakse Rahvuste liiga tugevuselt teises divisjonis. Grupi liider Portugal on võitnud mõlemad senised kohtumised.
Teised tulemused:
B-divisjon
Venemaa - Türgi 2:0
C-divisjon
Rumeenia - Serbia 0:0
Iisrael - Albaania 2:0
Leedu - Montenegro 1:4
D-divisjon
Aserbaidžaan - Malta 1:1
Fääri saared - Kosovo 1:1 | Üleminuti väravast võitnud Itaalia saatis Poola B-divisjoni | https://sport.err.ee/869125/uleminuti-varavast-voitnud-itaalia-saatis-poola-b-divisjoni | Jalgpalli Rahvuste liiga tugevaimas ehk A-divisjonis mängiti pühapäeval üks kohtumine, kui Itaalia alistas üleminuti väravast võõrsil Poola 1:0. |
Häirekeskus sai kell 20.07 teate plahvatusest Põhja-Pärnumaa vallas Kirikumõisa külas, kus 12-aastase poisi käes plahvats ilutulestiku rakett.
Lääne päästekeskuse teatel viis kiirabi sündmuskohalt haiglasse kaks käe- ja näotraumadega poissi.
Päästeamet toonitas, et kõik lõhkekehad, ka ilutulestiku raketid on ohtlikud. Igasugust lõhkeainet peab käsitlema ülima ettevaatlikkusega ning laps tuleb neist eemal hoida. | Kaks poissi sai ilutulestiku raketi plahvatuses viga | https://www.err.ee/869123/kaks-poissi-sai-ilutulestiku-raketi-plahvatuses-viga | Põhja-Pärnumaal sai kaks poissi pühapäeva õhtul ilutulestiku raketi plahvatuses viga. |
Itaalias Borettos lõppes eile MM-sari paadiklassidele F-125 ja F-500. Kevadel liiga madala veetaseme tõttu ära jäänud Boretto Hydro GP sõideti möödunud nädalavahetusel uuesti. Sellel korral vett jagus, aga mõni päev varem mägedes sadanud vihm tõi nädalavahetuseks Po jõele mägedest alla ujuvat prahti ja oksi, mis muutsid olukorra võistlejatele päris ekstreemseks.
Laupäeval sõideti ainult vabatreening, mis läks arvesse ka kui ajasõit. Võistlussõidud lükati kõik pühapäevale, kui loodeti olukorra paranemist. Pühapäev algas klassi F-125 võistlussõiduga, kus oli tiitli eest võistlemas Erik Aaslav-Kaasik. Erik sai hea lähte ja juhtis sõitu kuni lõpuni. Teiseks tuli Eriku suurim konkurent MM-tiitlile Sebastian Kecinski Poolast. Teises sõidus kõik kordus ja Erik asus võistlust juhtima kahe sõiduvõiduga.
Kolmas sõit otsustati ära jätta, kuna tingimused jõel halvenesid. Erik Aaslav-Kaasik võitis etapi ja tuli F-125 MM-sarja kokkuvõttes maailmameistriks. Hõbemedal kuulus Sebastian Kecisnkile ja pronks Henryk Synorackile Poolast. Sanna Aaslav-Kaasik tuli Boretto etapil seitsmendaks ja MM-i kokkuvõttes saavutas oma debüüthooajal selles sarjas viienda koha.
Klassis F-500 toimus MM-sarja neljas ja viimane etapp. Ajasõit Erko Aabramsil ebaõnnestus, kuid esimeses võistlussõidus tuli ta üle finišijoone teisena. Sõidu võitis Marian Jung Slovakkiast. Jung võitis ka teise sõidu ja tuli MM-sarja kokkuvõttes maailmameistriks. Erko oli teises sõidus viies ja etapi kolmas koht andis talle MM-sarja kokkuvõttes pronksmedali. Hõbemedal kuulus Attila Havasile Austriast. | Eestlane tuli veemoto MM-sarjas maailmameistriks | https://sport.err.ee/869110/eestlane-tuli-veemoto-mm-sarjas-maailmameistriks | Eile tõid Eesti veemotosportlased veemoto MM-sarja viimaselt etapilt Itaaliast taas koju kaks medalit. Erik Aaslav-Kaasik tuli paadiklassis F-125 maailmameistriks, Erko Aabrams F-500 klassis pronksile. |
Jordaania piiripoolel avati väravad kell kaheksa hommikul, Süüria poolel ootas piiriületust mitu Jordaania numbrimärgiga sõidukit.
Jaber/Nasser oli Jordaania-Süüria piiril suurim kontrollpunkt, enne kui Amman selle 2015. aastal sulges, kuna punkti hõivasid Süüria ülestõusnud. | Kolm aastat kinni olnud suurim piiripunkt Jordaania ja Süüria vahel avati taas | https://www.err.ee/869112/kolm-aastat-kinni-olnud-suurim-piiripunkt-jordaania-ja-suuria-vahel-avati-taas | Jordaania ja Süüria vahel avati esmaspäeval kolm aastat suletud olnud Jaber/Nasseri piiripunkt. |
Mida sotsiaalmeedias arutledes öelda ja kuidas? Mismoodi seda uut sorti "salongikultuuri" luuakse, lõhutakse ja kasutatakse? Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud arutelul rääkisid oma kogemustest tudengiaktivist Kaspar Kruup, rühma "Virgina Woolf sind ei karda" moderaator Gea Kangilaski ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin A. Noorkõiv.
Martin A. Noorkõiv tõi välja, et millegi tõttu peetakse tänapäevast arutelu sotsiaalmeedias ebaviisakamaks kui varasemalt toimunud avalikke diskussioone.
"Kui räägitakse erinevusest tänase ja kauge eilse vahel, kus kõik oli ilus ja viisakas, siis tegelikult räägitakse täiesti erinevatest inimgruppidest," selgitas Noorkõiv. Nende etalonidena kujutletud arutelude puhul viidatakse eeskätt varasema eliidi aruteludele, kuhu ei olnud suurel osal elanikkonnast juurdepääsu. Muutus seisnebki selles, et erinevamatel inimestel on nüüd kaasarääkimise võimalus.
Praegused arutelud näivad hoopis arukamad, kui 200 aastat tagasi.
Samas lisas Noorkõiv, et praegused arutelud näivad hoopis arukamad, kui 200 aastat tagasi: "Need ühiskonna grupid, kes on nüüd endale hääle leidnud, rääkisid enne oma väikestes ringkondades palju ebaviisakamalt, olid väiksema sõnavaraga, madalama haridusega. Praegune sotsiaalmeedia arutelukultuur pole sugugi ebaviisakam, me võrdleme seda lihtsalt vale asjaga."
Silmast silma vestlused ongi teistmoodi ja inimesed peavad end paremini üleval, nentis Gea Kangilaski. Sotsiaalmeedias aga aktiviseerub mingi teine filter ja igapäevaselt mõistliku sõnavaraga inimesed võivad internetis muutuda väga ebaviisakaks.
"Millegi pärast me unustame sotsiaalmeedias ära, et oleme ise astunud sellisele avalikule lavale ja väitleme palju suurema hulga inimestega. Sellest tehakse sageli vale järeldus, justkui meid ümbritsevad inimesed on ebaviisakamaks muutunud. Meil pole varem olnud võimalust lihtsalt nendega niimoodi kokku puutuda nagu nüüd," arvas Kangilaski.
Internetisõimu ja -trollimist on olnud veebi algusaegadest peale, lihtsalt kasutajaid on praegu kordades rohkem.
Argumendid vs. väärtused
Kasutajad kipuvad sotsiaalmeedias palju vaidlema, isegi väga agressiivselt. Ühelt poolt kiputakse teineteisele lihtsasti kõri kallale ning teisalt kapseldutakse oma mõttemullidesse. Mõlemad väljavaated on ühiskonna seisukohalt üsna kehvad. Üha enam kehtestatakse omavahelisi kokkuleppeid ja reegleid.
"Mida suurem on sotsiaalmeedia grupp, seda suurem on paratamatu tõmblus selle üle, kas me lubame grupi kokkutulemise eesmärgist hoolimata rääkida selle liikmetel kõigest, mida nad soovivad," sõnas Kangilaski. Samas pole tema arvates gruppide reeglid niivõrd viisakusele suunatud, kuivõrd liikmeskonna kooshoidmiseks ja seotuse tekitamiseks.
Kaspar Kruupi meelest valitseb vähemalt meil Eestis mingisugune väitlusideaal, et arutleda saab ainult ratsionaalselt. Väitluses loevad üksnes argumendid ja tõendid. Erinevaid arutelusid jälgides võib oletada, et inimesed oskavad argumenteerida: nad taipavad vähemasti viidata mingitele allikatele, nende adekvaatsusest olenemata, ja sõnastada midagi, mis sarnaneb argumendile.
"Mida me ei oska teha, on väärtuste üle arutlemine."
"Mida me ei oska teha ja mida me minu meelest ei õpi [sotsiaalmeedias arutledes – toim.] ka paremini tegema, on väärtuste üle arutlemine. See on see, mille pinnal konfliktid ja kokkupõrked tegelikult toimuvad," arvas Kruup.
Väärtuste lahknevust ei osata grupi liikmete vahel kuigi hästi lahendada. Kas veenda vastaspoolt enda idee paremuses või mõista hoopis nende väärtusi, et kuskil keskteel kokku saada?
Sotsiaalmeedias juhtub sageli aga see, et väärtuskonflikti korral on sildid kerged tulema: "Sul on teised väärtused, järelikult sa oled kuri, õel, paha, nats, feminats või mis iganes silt sulle külge pannakse. Me ei oska rääkida väärtustest, me oskame rääkida ainult argumentide keeles."
Arutlema saab õppida
Kas tuleb leppida, et sotsiaalmeedia arutelud on isemoodi või peaks siiski inimesi õpetama "õigesti arvama"?
Kangilaski tõi välja, et mida paremini me oskame argumenteerida ja mõista teise inimese sõnu, eeldusi või väiteid, seda parem on see arutelule tervikuna. Selles, kas sotsiaalmeedia parandab meie aruteluoskust, ta kahtles.
Inimesed said kokku ning harjutasid, õppisid oma arvamust avaldama ning kuulama. Sisukad väitlused ja kirjatükid ei kujunenud üleöö, vaid ajapikku, isegi mitmesaja aasta vältel.
Noorkõiv lisas näite salongidest: ega seal ka kõik kohe mõistlikult arutleda ei osanud. Inimesed said kokku ning harjutasid, õppisid oma arvamust avaldama ning kuulama. Sisukad väitlused ja kirjatükid ei kujunenud üleöö, vaid ajapikku, isegi mitmesaja aasta vältel.
"Sama protsess on minu hinnangul toimumas ka sotsiaalmeedias, lihtsalt palju suuremas mastaabis ja selle võrra hästi palju aeglasemalt," sõnas Noorkõiv.
Sotsiaalsed muutused on aeglased, kuid tänapäeva ühiskond soovib tulemusi näha kiiresti. Samuti rääkis Noorkõiv sellest, et kunagine salongikultuur algas ühiskonnarühmast, kes oli juba saanud parema hariduse ning neid oli kasvatatud olema viisakad ning mõistlikud. Meie ühiskond peab uutes virtuaalsetes "salongides" lihtsalt sama protsessi läbi tegema mahukamalt.
"Ma arvan, et sotsiaalmeedias toimuvate protsesside positiivne tulem võibki olla see, et suurem osa meie elanikkonnast n-ö tsiviliseerub ehk siis õpib ajapikku omavahel paremini suhtlema," oli Noorkõiv positiivne.
Artikkel on koostatud arutelu "Kuidas arvata õigesti? Salongikõlbulikkusest sotsiaalmeedias" põhjal, mida korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kokkuvõtte koostas Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Õnne Allaje. Vaata täispikka arutelu UTTVs või kuula podcast'i Soundcloudis. | Viisakas sotsiaalmeedia arutelukultuur ei teki üleöö | https://novaator.err.ee/869105/viisakas-sotsiaalmeedia-arutelukultuur-ei-teki-uleoo | Päevakajaliste ühiskondlike ja poliitiliste teemade arutelu on kolinud tubakasuitsustest salongidest igaühe elutuppa. Sotsiaalmeedias levib omamoodi arutluskultuur, kus igaühel on võimalus sõna saada. |
33-aastane kaitsja, kes esindas Prantsusmaad 51 kohtumises, sai maikuises Euroopa liiga poolfinaalis Madridi Atletico vastu vigastada ja pidi suvise MM-i vahele jätma.
Koscielny sõnul valmistasid mitmed inimesed talle vigastuspausi ajal pettumust. "Kui oled heas vormis, on sul palju sõpru," sõnas prantslane. "Kui sa oled vigastatud, unustatakse sind mingi aja pärast. Deschamps helistas mulle septembris, kui mul oli sünnipäev. Muidu pole me rääkinud. Paljud inimesed valmistasid mulle pettumuse, mitte ainult treener."
Koscielny viimaseks mänguks Prantsusmaa eest jäi märtsikuine 3:1 võit Venemaa üle. | Arsenali kaitsja kritiseeris Deschamps'i ja lõpetas koondisekarjääri | https://sport.err.ee/869109/arsenali-kaitsja-kritiseeris-deschamps-i-ja-lopetas-koondisekarjaari | Londoni Arsenali keskkaitsja Laurent Koscielny saatis Prantsusmaa rahvusmeeskonna peatreeneri Dider Deschamps'i suunas teravaid kriitikanooli ja tõmbas seejärel koondisekarjäärile joone alla. |
Paari esiklaps sünnib 2019. aasta kevadel.
Their Royal Highnesses The Duke and Duchess of Sussex are very pleased to announce that The Duchess of Sussex is expecting a baby in the Spring of 2019. pic.twitter.com/Ut9C0RagLk
— Kensington Palace (@KensingtonRoyal) October 15, 2018
Rõõmusõnum tehti teatavaks vaid mõned tunnid pärast seda, kui kuninglik paar alustas visiiti Austraalias Sydneys. Tegemist on Meghani ja Harry esimese rahvusvahelise külastustuuriga.
Meghan Markle ja prints Harry astusid avalikkuse ette esmakordselt 2017. aasta septembris prints Harry loodud spordiüritusel Invictuse mängud, kus võistlevad lahingutes viga saanud endised sõdurid. Meghan Markle on tuntud eelkõige näitlejana sarjast "Pintsaklipslased" ("Suits").
Harry ja Meghan abiellusid tänavu 19. mail. | Prints Harry ja hertsoginna Meghan ootavad last | https://menu.err.ee/869108/prints-harry-ja-hertsoginna-meghan-ootavad-last | Briti kuningaperre on oodata lisa. Prints Harry ja Sussexi hertsoginna Meghan ootavad Kensingtoni palee kinnitusel oma esimest last. |
Mitme tudengi jaoks on see ka ülikooli lõputööks. "Protsessi" lavastab Taavi Tõnisson ning kujundab Annika Aedma, kes mõlemad on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased.
NUKU teatri kunstiline juht Mirko Rajase sõnul on eriti sümpaatne, et tudengid töötavad klassika kallal – nende lähenemine toob tuntud tekstidest välja kihte, mis on aktuaalsed nimelt praeguses ajas ja tänastele noortele.
"Lavastaja Taavi Tõnisson otsib koos trupiga Kafka tekstile lavaslist vastet, mis hõlmab eri teatriliikide väljendusvahendeid. Eri vormide ja mänguvõtete kasutamine, visuaalse ja psühholoogilise teatri ühendamine on meie teatrile omane ning oluline. Loodetavasti innustab kokkupuude meie teatri ja Taaviga tänaseid tudengeid ka oma edasisel teatriteel tõlkima puudutavaid lugusid erinevatesse vormikeeltesse," ütles Rajas.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja Taavet Jansen ütles, et ühislavastus NUKU teatriga on ideaalne näide koostööst, millest võidavad kõik osapooled.
"Koostööraamistik on professionaalne teatrikontekst, kuid samas saavad meie erinevate erialade tudengid koos töötada. Juhendatud on nad aga nii ülikoolist kui ka teatrist, nii õppejõudude, kui teatritöötajate poolt. Boonusena on aga väga hea lavastaja ja äärmiselt põnev materjal," kommenteeris Jansen.
"Protsess" räägib ambitsioonikast pangas töötavast noormehest Josefist, kellele tema kolmekümnendal sünnipäeval esitatakse süüdistus. Algab kohtuprotsess, kus süüdistataval pole aimugi, milles seisneb tema kuritegu. Taavi Tõnissoni käe all sünnib psühholoogilist, füüsilist ning nuku- ja visuaalteatrit siduv noortelavastus, mis käsitleb inimeseks olemise baasteemasid.
Lavastaja Taavi Tõnisson tunneb noortest rõõmu: "Viieteistkümneaastase vahe järel olen tagasi Viljandis ja töötan tudengitega, kes õpivad samas koolis, mille ise kunagi lõpetasin. Proovi tehes istun tihti sama laua taga, kus kunagi istus minu õpetaja. Ring saab täis. Rõõm, ärevus, vastutustunne. Noorte energia, entusiasm ja julgus on inspireerivad. Nad on nagu noored hagijad, kes jõuliselt materjali kallal purevad. Ja mis kõige olulisem, ei karda eksida. Sest ainult nii saab tegelikult õppida. Meil on koos huvitav."
Lavastus "Protsess" esietendub 11. novembril 19.00 NUKU teatri väikeses saalis. Vaatama on oodatud nii noored alates 16. eluaastast kui ka täiskasvanuid. Sellel sügisel mängitakse lavastust viiel korral, järgmised etendused kevadpoolaastal. | NUKU teatri ja kultuuriakadeemia koostöös valmib Kafka "Protsessi" lavastus | https://kultuur.err.ee/869106/nuku-teatri-ja-kultuuriakadeemia-koostoos-valmib-kafka-protsessi-lavastus | Sel sügisel jõuab NUKU teatri lavale Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja NUKU teatri koostöölavastus "Protsess", Franz Kafka samanimelise jutustuse põhjal. Publiku ette astuvad 2019. aasta kevadel teatrikunsti eriala lõpetavad üliõpilased koos NUKU teatri näitleja Liivika Hanstiniga. Koostööle aitavad kaasa ka teatrikunsti visuaaltehnoloogia, muusika ning kultuurikorralduse õppekava tudengid. |
Halduskohus jättis 3. oktoobri määrusega linna kaebuse Solovjovi avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks käiguta, kuid andis kaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest.
"Täpsemalt andis kohus linnale võimaluse esitada täiendav seisukoht kohtueelse menetluse läbimise ja kaebuse esitamise pädevuse kohta," ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Tamme sõnul andis kohus linnale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles viimasel tuleb selgitada, kas tal oli tähtaja rikkumiseks mõjuv põhjus.
Kohtla-Järve linnavalitsus esitas Solovjovile ettepaneku kahju hüvitamiseks 31. mail 2017 ja andis hüvitamiseks 90-päevase tähtaja ettepaneku kättesaamisest.
"Kui Solovjov sai ettepaneku kätte samal päeval, oli tal võimalik kahju hüvitada kuni 29. augustini 2017, kuid ta ei teinud seda ega vastanud linna ettepanekule tähtaegselt. Seega lõppes kohtueelne menetlus sel kuupäeval," ütles Tamm.
Seaduse järgi tuli kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates 29. augustist 2017 ja tähtaeg möödus 28. septembril 2017.
Samas esitas linn kaebus kohtule alles tänavu 28. mail ehk kaheksa kuud pärast tähtaega.
"Kui kaebaja ehk linn ei kõrvalda määratud tähtajaks puudusi, on kohtul õigus kaebus tagastada," nentis Tamm.
Kohtla-Järve linn tegi mullu kevadel õiguslikku analüüsi ja otsustas esitada Solovjovile 210 000 euro suuruse kahjunõude, kuna kohtus leidis tõendamist tema süüline kahju tekitamine linnale.
Viru maakohus tunnistas 2015. aastal Jevgeni Solovjovi süüdi omastamises, konkurentsialastele süütegudele kihutamises ja aususe kohustuse rikkumisega seonduvates kuritegudes, võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning usalduse kuritarvitamises ja karistas teda viieaastase tingimisi vangistusega.
Tema süüdimõistmine jõustus 2016. aasta 29. augustil.
Süüdistuse järgi korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, luues põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele. | Kohus andis Kohtla-Järvele lisaaega Solovjovi vastu esitatud rahanõudes | https://www.err.ee/869104/kohus-andis-kohtla-jarvele-lisaaega-solovjovi-vastu-esitatud-rahanoudes | Tartu halduskohus andis Kohtla-Järve linnale võimaluse kõrvaldada puudused korruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kohtla-Järve ekslinnapea Jevgeni Solovjovi vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes. |
Printsess ja tema kaasa poseerivad fotodel perekonnaga ning peiupoiste ja lilleneiudega. Ühel fotol on värskelt abiellunud paari kujutatud tõllas, vahendas News.com.au.
Windsori lossis tehtud fotodel on paar koos perekonnaga, pildi keskel on 92-aastane kuninganna Elizabeth II ja 97-aastane prints Philip. Pildil on ka Eugenie ema ja prints Andrew endine abikaasa, Yorki hertsoginna Sarah. Naine pole kuningakoja ametlikel fotodel poseerinud juba mitukümmend aastat.
Printsess Eugenie ja Jack Brooksbanki ametlikud pulmafotod Autor: Scanpix/PA WIRE/Alex Bramall
Printsess Eugenie ja Jack Brooksbank laulatati Windsori lossis St George'i kabelis.
Eugenie ja Jack Brooksbank kihlusid jaanuaris Nicaraguas. Ööklubijuhina tegutsev Brooksbank tutvus printsessiga seitsme aasta eest Šveitsi suusakuurordis.
Printsess Eugenie ja Jack Brooksbanki ametlikud pulmafotod Autor: Scanpix/PA WIRE/Alex Bramall | Printsess Eugenie ja Jack Brooksbank avaldasid ametlikud pulmafotod | https://menu.err.ee/869097/printsess-eugenie-ja-jack-brooksbank-avaldasid-ametlikud-pulmafotod | Printsess Eugenie ja Jack Brooksbanki pulmast avaldati ametlikud fotod, mille autoriks on Londoni fotograaf Alex Bramall. |
Kuna varasemate hooaegade eel on HBO menusari pidanud infoleketega tegelema, võtsid produtsendid sel korral kasutusele äärmuslikud meetodid. Näitleja Sophie Turner avaldas, et võttepaiku kaitsevad droonitapjad ehk seadeldised, mis ei lase droonidel teatud piirkonnas lennata, vahendas Independent.
Seadeldist kasutatakse selleks, et kõmupiltnikud ei saaks enne viimase hooaja linastust lekitada kaadreid võtteplatsidelt meediasse. "Kui droon võttepaigal lendab, on meil seadeldis, mis selle alla toob. See on väga lahe. See loob drooni ümber välja, mis selle alla toob. Väga "X-meestelik"," kirjeldas Turner.
Võtetel narritati fotograafe ka sellega, et stseenidele filmiti alternatiivseid lõppe. Nii ei saa kindel olla, milline stseen tegelikult sarja jõuab.
HBO pole siiski suutnud kõiki spoilereid vältida. Jamie Lannisteri kehastav Nikolaj Coster-Waldau allkirjastas aasta alguses kohtupaberid, millest avaldub, mitmes osas näitleja viimasel hooajal kaasa teeb. Lisaks on lekkinud meediasse fotod inimestelt, kes on võttepaikade lähedusse sattunud ning püüdnud distantsilt seda fotole või videole jäädvustada. Võimalikud süžeepöörded pole sarja meeskonna rõõmuks veel lekkinud.
HBO hittsarja viimane hooaeg linastub järgmisel aastal ning eetrisse jõuab vaid kuus episoodi. | "Troonide mängu" võttepaiku kaitsevad droonitapjad | https://menu.err.ee/869092/troonide-mangu-vottepaiku-kaitsevad-droonitapjad | "Troonide mängu" ("Game of Thrones") võtteplatsidel kasutatakse viimase hooaja spoilerite vältimiseks droone ründavaid seadeldisi. |
Madison teatas Facebooki vahendusel, et kui pühapäeva päeval oldi eesmärgi täitmisest veel kaugel, siis viimasel hetkel enne projekti lõppemist tuli raha tänu anonüümse annetaja suurele annetusele kokku.
Madison tegi raha kogumiseks ka ühe isikliku konto, sinna kogunes 1173 eurot.
"Hooandjas tehtud projekti eesmärgiks oli koguda 3000 eurot, millest seitse protsenti võtab Hooandja keskkond vahendustasuks eduka projekti korral. Kuna projekt oli edukas, siis sellest summast jääb järgi 2790 eurot. Kokku on annetustena kogutud 3963 ehk 4000 eurot," rääkis Madison.
Madisoni sõnul ei tea ta veel, mil moel kogutud raha Krimmi eestlasteni toimetada. "Kas see raha saab kohale toimetatud isiklikult kohale minnes või teisi variante kasutades - ma ei tea hetkel."
Madison rääkis, et kindlasti läheb ta Ukrainasse novembris, et külastada oma sugulast. "Ühes sellega võtan ma ka plaani taotleda Ukraina poolelt luba Krimmi külastuseks. Kui antakse, siis on hästi. Kui ei anta, siis näitab see ühelt poolt Ukraina suhtumist, kuid leian siis ka teise viisi olukorra lahendamiseks," rääkis Madison. | Jaak Madison sai Krimmi Eesti tare remondiraha kokku | https://www.err.ee/869088/jaak-madison-sai-krimmi-eesti-tare-remondiraha-kokku | Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison sai kokku Hooandja vahendusel kogutud 3000 eurot Krimmis asuva Eesti tare remontimiseks. |
Avalikud hooned, mis tulevast aastast ehitatakse või renoveeritakse, alluvad kõik liginullenergia hoone (LNEH) nõuetele. See nõue laieneb kahe aasta pärast ehk alates 2021. aasast kogu kinnisvarasektorile.
Taoline tehnoloogiast pungil maja sisaldab väga tarka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi, lokaalset energiatootmist (enamasti päikeseelekter) ning tasemel sise- ja väliskliima monitooringut. Kokku sadu andureid ja digitaalseid andmeallikaid.
Need infomassiivid juhivad maja, kuid nad ei pea seda tegema maja kasutaja eest varjatult.
Koolis, kus ma füüsikat õpetan, on need andmed graafikutena kättesaadavad ning see annab mulle terve arsenali praktilisi võimalusi loodusainete ja tehnoloogia õpetamiseks erakordselt rakenduslikul viisil.
Väätsa põhikooli päikesepaneelid, mis kevadest sügiseni toodavad märkimisväärse osa maja energiast. Autor: Lauri Läänemets, Väätsa vallavanem
Me teeme ülesandeid, kus selgitame välja ebameeldiva sisekliima juurpõhjuseid, paneme loodusõpetuses seosesse temperatuuri, õhuniiskuse ja tuule kiiruse või võtame soojus- või elektriõpetuse valemite katsetamiseks aluseks oma maja andmed. Vahepeal lahendame põnevusest detektiiviülesannet, kus CO2 andurid ja energiatarbimine reedavad meile, mida mingis ruumis kahe nädala eest tehti. Õpilased on koostanud õppefilme maja eluliste süsteemide töö selgitamiseks.
Kogu selle uurimise kaudu saab mõista, kuidas need laes ja katusel undavad masinad meile raha ja energiat säästavad ning kuidas nad sealjuures tervisliku sisekliima tagavad. See on vajalik insenertehnilise mõtlemise tööle ärgitamiseks kui ka loodusvarade aruka kasutuse mõistmiseks. Mõni õpilane haarab kinni terviseõpetuslikust küljest. Kolmanda jaoks on see aga lihtsalt võimalus endale igava teema juures midagi praktilist kogeda.
Eestis on üle 500 kooli ja kui need hooned lähiaastatel LNEH tehnoloogiale üle lähevad, oleks minu arvates viga selline elusa labori potentsiaal kasutamata jätta. Väätsa kooli renoveerimisel oli õigel hetkel tähelepanelik ehitusnõunik jaol, kes koos valla- ja koolijuhiga jälgis, et andmemassiividele tekiks ligipääs ning need oleksid keskmise oskusega graafikulugeja jaoks kasutuskõlblikud.
Energiatarbimise ja kulutuste täpne analüüs on praktilise väärtusega ka hoone pidajale, kuid haridusasutustes tekiks teile väikese lisapingutusega isetoimiv labor, millest saab õppida iga õpilane igal koolipäeval.
Järgnevast väljavõttest näeb, kuidas andurite kogutud infot saab kasutada füüsika õpetamisel: | Õpetaja muutis energiatõhusa koolimaja füüsika õppematerjaliks | https://novaator.err.ee/869087/opetaja-muutis-energiatohusa-koolimaja-fuusika-oppematerjaliks | Kas teadsite, et Väätsa Põhikooli hoones kulutab kõige enam energiat söökla, sest töötab siis, kui päikesepaneelid pole veel tööle hakanud? Väätsa koolimaja on liginullenergiahoone ning sellest mõõdetakse igapäevaselt tohutu hulk infot, mille õpetaja Jonas Nahkor muudab põnevaks õppematerjaliks. Ta kirjutas ERR Novaatorile, kuidas ta seda teeb. |
Montegranaro suurimad punktitoojad olid Jeremy Simmons 22 punkti ja üheksa lauapalliga ning 18 silma visanud Lamarshall Corbett, kirjutab Korvpall24. Treieri arvele jäi 10 mänguminuti juures viis punkti (kahesed 1/1, kolmesed 1/2), kolm lauapalli ja viis viga.
Ravenna OraSi poolel viskas Adam Smith 20 punkti. Paremuselt teiseks skoorijaks kerkinud Jurkatamm viskas 20 minutiga 12 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 1/2, vabavisked 1/2) ja võttis ühe lauapalli. | Treieri ja Jurkatamme duellist väljus võitjana esimene | https://sport.err.ee/869079/treieri-ja-jurkatamme-duellist-valjus-voitjana-esimene | Itaalia Serie A2 korvpalliliigas olid teises voorus vastamisi Kaspar Treieri koduklubi XL Extralight Montegranaro ja Mikk Jurkatamme meeskond Ravenna OraSi. Treieri koduklubi võttis võõrsil suure 101:67 võidu. |
Keerulistes tuuleoludes – kohtunikud pidid korduvalt sportlaste katseks valmistumist katkestama, kuna tuul tõi lati tellingutelt alla – peetud pühapäevast tüdrukute teivashüppevõistlust alustas 17-aastane Marleen Mülla soodsalt positsioonilt. Nimelt peetakse noorte OM-il kergejõustikuvõistlused kõigil aladel kahe etapina, kus osalevad kõik sportlased ning lõppkohad selguvad kahe võistluspäeva tulemuste summeerimisel. Neljapäevases esimeses võistlusvoorus hüppas Mülla 3.85, mis oli päeva kolmas tulemus. Pühapäevases teises voorus valis Eesti teivashüppaja algkõrguseks 3.52 ning alistas lõpuks tulemusena kirja läinud kõrguse 3.82 esimesel katsel. Kõrgused 3.87 ja 3.92 jäid Müllale, kelle isiklik rekord on 3.90, täna alistamatuks.
Kui teisele võistlusvoorule läksid Mülla ees liidrina vastu sakslanna Leni Freyja Wildgrube tulemusega 3.95 ja teiselt positsioonilt prantslanna Emma Brentel tulemusega 3.90, siis pühapäevases voorus hüppas Wildgrube suisa 4.17 ja Brentel 3.92. Tugeva võistluse tegi teises voorus ka Valgevene sportlane Krystsyna Kantsavenka, kes alistas 3.97 - esimeses voorus oli temal võistlejatest neljas tulemus 3.75. Nii kuulus Wildgrubele kindel kuld, Brentelile hõbe ning Kantsavenka võttis Mülla ees noorteolümpia pronksmedali vaid viiesentimeetrise summaarse edumaaga.
Mülla treener Hennit Küppas nentis, et noorteolümpia esikolmik oli sama, kes suvistel Euroopa U-18 meistrivõistlustel. "Tänast võistlust oleks saanud paremini teha, samas on neljas koht väga kõrge koht maailmatasemel võistluselt ja teised hüppasid rohkem. Esimesel võistluspäeval tuli võistlus siiski paremini välja, ruumi edasi töötamiseks on," ütles Küppas.
Buenoses Aireses jätkus ka vibulaskmise rahvusvaheline segavõistkondade võistlus. Kaheksandikfinaalis alistas Eesti-Filipiinide segatiim Hendrik Õun ja Nicole Marie Tagle Suurbritannia-Iraani segapaari 5-3. Veerandfinaalis tuli vastu Uus-Meremaa ja Hiina Taipei segapaar, kellega kulges mõõduvõtmine väga tasavägiselt – esimeses setis viik, teises setis olid vastased paremad vaid ühe ning kolmandas kahe punktiga. Setivõit annab aga kaks punkti, nii et kuigi punktiskoor oli lõpuks 103-106, tuli setipunktidega 1-5 lasta poolfinaali minna vastastel. Õun ja Tagle teenisid võistkonnavõistlusel 32 paari seas 6. koha.
Samuti pidas pühapäeval oma viimased alagrupimängud Eesti 3x3 naiskond koosseisus Janne Pulk, Johanna-Eliise Teder ja Martha-Liisa Oinitš, kes teenisid oma turniiri esimese võidu Tšehhilt 17-15. Victoria-Ida Vähi vigastuse tõttu oli naiskonnal kolmekesi raske mängida, kuid tüdrukud pidasid vastu, täitsid treeneri mänguplaani ja ei lasknud neljakesi mängivat Tšehhi naiskonda kordagi initsiatiivi haarata. Viimane alagrupimäng Austraaliaga kulges pidevas punkt-punkti-võistluses, aga mängu lõpule avaldas mõju väsimus – lõppskoor 19:15 vastaste kasuks. Kolmapäevastest esimestest alagrupimängudest olid Eesti naiskonnal kirjas kaotused Hispaanialt ja Hollandilt, nii et kokkuvõttes alagrupis üks võit ja viie tiimi seas neljas koht.
Esmaspäeval on Buenos Aireses noorte olümpiamängudel võistlustules Hendrik Õun, keda ootab ees vibulaskmise individuaalvõistluse 1/16 eliminatsiooniring Iraani sportlase Reza Shabani vastu, 3x3 korvpallurid Janne Pulk ja Johanna-Eliise Teder, kes osalevad viskevõistlusel, ning reedel kaks uut Eesti U18 rekordit püstitanud kergejõustiklane Annika Kelly, kellel seisab ees vasaraheite teine võistlusvoor. | Marleen Mülla saavutas noorte OM-il teivashüppes neljanda koha | https://sport.err.ee/869077/marleen-mulla-saavutas-noorte-om-il-teivashuppes-neljanda-koha | Noorte olümpiamängudel Buenoses Aireses saavutas Marleen Mülla teivashüppes neljanda koha ning vibulaskja Hendrik Õun tuli Eesti-Filipiinide rahvusvahelises segatiimis kuuendaks. Samuti pidas oma viimased alagrupimängud 3x3 korvpallinaiskond, teenides kolmekesi mängides ühe võidu ja ühe kaotuse. |
Kontaveit jätkab karjääri kõrgeimal, 21. pügalal. Eelmisel nädalal hooajale joone alla tõmmanud Kanepi on maailma edetabeli 60. reketiks.
Esikümnes toimus üks muudatus, kui tšehhitar Karolina Pliškova tõusis ukrainlannast Elina Svitolinast mööda viiendaks. Esireketina jätkab rumeenlanna Simona Halep, kellele järgnevad Taani tennisist Caroline Wozniacki ja sakslanna Angelique Kerber.
Meeste edetabelis langes Jürgen Zopp kolm kohta 133. positsioonile. Kenneth Raisma on ATP tabelis 723., Vladimir Ivanov 784.
Shanghais võidutsenud ja oma hiilgavat seeriat jätkanud serblane Novak Djokovic tõusis mööda Roger Federerist ja on nüüd teine, esireketist Rafael Nadalist jääb ta maha ainult 155 punktiga, mis tähendab, et hea vormi jätkudes võib Djokovic aasta suure tõenäosusega lõpetada maailma esireketina. | Eestlannad säilitasid positsiooni, Djokovic tõusis Nadali kannule | https://sport.err.ee/869082/eestlannad-sailitasid-positsiooni-djokovic-tousis-nadali-kannule | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelites jätkavad Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi eelmise nädalaga võrreldes samal positsioonil. |
René Eespere "Augustus" on Noorte filharmoonia kontserdisarja uudisteos, mis esietendub Mustpeade maja Valges saalis 27. oktoobril kell 14. Solistid on Priit Volmer ja Aurelia Eespere ning Tallinna Kammerorkestrit juhatab Andres Kaljuste.
Selle muusikalise jutustuse aluseks on Hermann Hesse jutustus "Augustus", kus uuritakse mis on armastus ja mis on õnn, kuidas neid ära tunda ning mis juhtub siis, kui sinu saatuse üle otsustab keegi teine. Selles muinasjutulises, aga inimlikult õpetlikus loos on proua Elisabeth jäänud ilma oma abikaasast vahetult enne nende poja sündi. Augustuse sündimise ööl juhtub aga midagi maagilist ning täide läheb Elisabethi soov oma pojale – et kõik teda armastaksid. Kas armastus on privileeg või tuleb see välja teenida? Mis saab siis, kui armastus saab otsa?. Sellest etendus räägibki. Eespere sõnul on see lugu mõistukõne nii noortele kui ka täiskasvanutele.
Eespere sõnul on ta "Augustuse" ideed endas kandnud tosin aastat ja kui Tallinna filharmoonia kunstiline juht Risto Joost pakkus Eesperele võimalust kirjutada muusikaline etendus noortele, Tallinna kammerorkestri sarjale Noorte filharmoonia, millega külastatakse uuel aastal ka koole, oli ta rõõmuga nõus.
"Minu mõttele kirjutada Tallinna kammerorkestrile instrumentaalteos, kus loo proosateksti kannab ette Jutustaja, lisas Risto Joost soovi ka mõni laul etendusse kirjutada. Nii ongi Jutustajal laulda vaja Augustuse rollis kaks soololaulu ja üks lühike duett, naistegelasel on episoodilisem roll. Kutsusin Jutustajaks-lauljaks Priit Volmeri ja pakkusin võimaluse osalemiseks ka oma tütrele Aureliale, kes on muusikaakadeemia teise aasta ooperilaulu magistrant Juhan Tralla klassis. Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri soov oli leida orkestri ette noor dirigent ja mina soovisin, et see on Andres Kaljuste, sest ka dirigendil on selles loos oma dialoog Jutustajaga," kirjeldas Eespere, kuidas meeskond kujunes.
Eespere sõnul peab õnnele mõeldes teadma, et õnne ja õnnetuse vahel on õhkõrn sein ja alati on õnne nii suurt kui ka väikest. "Saan öelda, et olen täna õnnelik inimene, tänulik oma emale-isale, õdedele ja vennale, abikaasale, lastele ja pojalastele, sõpradele ning muidugi muusikale. Samas loovad õnnetunnet ka lahke naeratus või tunnustav sõna inimeselt, keda ma päriselt ei tunne," lausus ta.
Noorte filharmoonia on Tallinna kammerorkestri kontserdisari, mille raames tellitakse igal hooajal üks uudisteos armastatud Eesti heliloojalt. Sellest sarjast pärinevad väga menukad Rasmus Puuri "Sipsik", Rein Rannapi "Vana saabas" ning Kristo Matsoni "Trikiga küsimus". | René Eespere esmaesitleb kontsertetendust "Augustus" | https://kultuur.err.ee/869069/ren-eespere-esmaesitleb-kontsertetendust-augustus | 27. oktoobril kõlab René Eespere kontsertetenduse "Augustus" esmaettekanne. |
"Vingugaasianduri nõue tuli sel aastal, kuid kodukülastustel on selgunud, et neid andureid ei ole kuigi palju," ütles Kajak "Vikerhommikule".
"Probleem on see, et kuidas me saame sundida inimesi minema poodi ja ostma endale umbes 40 eurot maksva vingugaasianduri. See on põhiküsimus ja kõige raskem väljakutse," nentis ta.
Kajaku sõnul on analoogne päästeameti suitsuanduri nõue, mis valmis 2005. aastal ja kehtima 2010. aastal.
"Viis aastat oli üleminekuaeg, et seda inimestele selgitada. Tänaseks on peaaegu 15 aastat möödas ja päästeameti kinnitusel umbes pooltel eluasemetel seda suitsuandurit ei ole. Soomlastel kehtib see nõue 25 aastat ja ikkagi umbes kolmandikul seda veel ei ole," märkis Kajak. | Kajak: vingugaasianduri vajalikkuse selgitamine on tõsine väljakutse | https://www.err.ee/869081/kajak-vingugaasianduri-vajalikkuse-selgitamine-on-tosine-valjakutse | Tehnilise järelevalve ameti juhi Kaur Kajaku sõnul hakkas vingugaasianduri nõue Eestis kehtima sel aastal ning selle teadmise viimine inimesteni võtab aega. |
Esimesel poolajal dikteeris sündmuste käiku Grosswallstadt, kes juhtis enne vaheaega 17:13, kirjutab Käsipall24. Teise poolaja alguses pääses N-Lübbecke aga ette 23:19 ja hoidis edu lõpuni. Jaanimaa sooritas kuus pealeviset, mis kõik tabasid. Lisaks selle andis eestlane kolm resultatiivset söötu.
Neljanda järjestikuse võidu saanud N-Lübbecke hoiab üheksa vooru järel 12 punktiga kuuendat kohta. Grosswallstadt on 20 meeskonna seas viie silmaga 18. positsioonil, juhib HSC 2000 Coburg 17 punktiga. | Jaanimaa aitas koduklubi neljanda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/869075/jaanimaa-aitas-koduklubi-neljanda-jarjestikuse-voiduni | Eesti käsipallikoondislase Dener Jaanimaa koduklubi TuS N-Lübbecke alistas Saksamaa meistrivõistluste esiliigas võõrsil TV Grosswallstadti 35:33 (15:17). |
"Ma väga-väga muretsen selle pärast, et kuidagi hiilib mingisuguste ettekäänete varal sisse eesti keele nurkasurumine. Ma arvan, et see on palju hullem riigireetmine, kui mingisugused Dressenid on suutnud. See on äärmiselt ohtlik ja mina ei usu, et ülikoolis õppejõud või rektorid või prorektorid ei saa aru, mis nad teevad. Ma arvan, et nad saavad aru ja teevad meelega."
Vooglaid lisab, et eesti keele kaitsmiseks tuleks ümber teha ülikoolide seadused.
"Kui inimestel oidu nii palju peas endal ei ole, et orienteeruda, siis tuleb seadusega reguleerida. Ja loomulikult võtta üsna resoluutseid meetmeid inimeste suhtes, kes on käitunud kõlvatult."
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul muretsemiseks põhjust pole. Pigem tuleks teha paremat selgitustööd, miks ingliskeelseid õppekavu tarvis läheb.
"Ma arvan, et lugupeetud professor on veidi halvasti kursis sellega, mis on tegelik olukord. Kindlasti tuleb eesti keelele pöörata tähelepanu aga midagi katastroofilist sündimas ei ole ja ülikoolide nõukogud on minu arvates väga vastutustundlikud."
Aaviksoo sõnul tuleb ingliskeelseid õppekavu juurde kahel põhjusel. Esiteks pole mõnel erialal piisavalt eesti keelseid üliõpilasi ja ilma ingliskeelse õppekavata jääks kursus avamata.
"Ja teiseks on oluline ka see, mis keeles on õppekirjandus. Ja siin on kõige suurem probleem, et väikesed riigid ja rahvad ja väikeste all pean ma silmas ka näiteks poolakaid ja sakslasi ei suuda tagada kogu vajalikku õppekirjandust rahvuskeeltes, rääkimata Eestist või Soomest või Taanist."
Keelemaastikul on Tallinna Tehnikaülikool silma paistnud ka uue nimekujuga TalTech ning tasapisi hakkab ingliskeelse põhjaga lühend juurduma ka meie avalikus ruumis. Aaviksoo ütleb, et Tallinna Tehnikaülikooli nimekuju jääb aga senine lühend TTÜ vahetati välja.
"Et inglise keeles, eesti keeles, poola keeles, läti keeles ja eesti keeles oleks üks lühend, TalTech."
Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ütleb, et asi on pisut keerulisem.
"Ta võib olla ingliskeelse nimetuse lühend aga eesti keelse nimetuse lühend ta ei ole. Selles mõttes jääb ta eesti keele seisukohalt eraldi nimeks."
Ja nimed on Pälli sõnul märgilised asjad.
"Nad muudavad inimeste mõttemaailma ka märkamatult. Et kui me võtame selle vaikimisi eelduseks, et meil võivad olla Eestis asutustel ingliskeelsed nimed ja lühendid, siis see ju tasapisi muudab ka inimeste hoiakuid."
Päll lisab, et niisugune, ingliskeelsete nimekujude kasutamine ei tohiks saada normiks ka Eesti riigiasutustes. Halvaks näiteks võib tema sõnul tuua plaanitava terviseandmete riigifirma Digital Innovation Estonia ehk DigInEst´i. | Ülo Vooglaid: eesti keele vähenemine ülikoolides on riigireetmine | https://novaator.err.ee/869074/ulo-vooglaid-eesti-keele-vahenemine-ulikoolides-on-riigireetmine | Hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid peab meie koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, sest ülikoolides surutakse eesti keelt nurka, mis tema hinnangul võrdub riigireetmisega. |
Vastavalt ettevõtte strateegiale asendatakse kõik vanad diiselbussid kütusena gaasi kasutavate linnaliinibussidega.
Kokku hangib ettevõte järgmisel aastal 60 uut normaalpikkuses ja 40 liigendbussi, mis moodustavad rohkem kui viiendiku Tallinna Linnatranspordi kasutuses olevast 469 bussist.
Lisaks hangitakse järgmise viie aasta jooksul veel 200 uut bussi, millega kasvab gaasibusside osakaal bussipargis aastaks 2023 kokku üle 60 protsendi.
Esimese 100 uue bussi täpne maksumus selgub hankega, kuid on hinnanguliselt 25 miljonit eurot. | Tallinna Linnatransport ostab 25 miljoni euroga 100 uut gaasibussi | https://www.err.ee/869065/tallinna-linnatransport-ostab-25-miljoni-euroga-100-uut-gaasibussi | Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu kinnitas ettevõtte 2019. aasta investeeringute kava, mille alusel ostab ettevõte järgmisel aastal 25 miljoni euro eest 100 uut gaasibussi. |
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Lisaks saab konfiskeerida sõiduki. | Politsei tabas 35 joobes juhti | https://www.err.ee/869063/politsei-tabas-35-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeval üle Eesti liikluses 35 joobes juhti. |
46 protsenti vastanutest usub, et Trump saab teise ametiaja presidendina. 47 protsenti aga arvab, et teda ei valita uuesti riigipeaks.
Märtsis arvas samalaadses küsitluses 54 protsenti vastanutest, et Trumpi tagasi ei valita.
Seekordses küsitluses uuriti ka seda, keda vastajad sooviksid oma partei kandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel. Vabariiklaste seas oli 74 protsenti seda meelt, et Trump peaks olema nende kandidaat.
Demokraatide toetajate seas oleks populaarseim kandidaat endine asepresident Joe Biden, keda sooviks kandidaadiks 33 protsenti vastanutest. Demokraatide kampaania ei ole aga veel korralikult alanud ja võimalikke kandidaate võib olla kümneid. Ametlikult ei ole keegi oma kandideerimisest teada andnud.
Küsitlus hõlmas umbes tuhandet ameeriklast ja veamarginaal oli 3,8 protsendipunkti mõlemas suunas. | USA-s kasvab usk Trumpi tagasivalimisse | https://www.err.ee/869060/usa-s-kasvab-usk-trumpi-tagasivalimisse | Üha rohkem ameeriklasi usub, et USA president Donald Trump valitakse 2020. aastal ametisse tagasi, selgus presidendi suhtes kriitilise telekanali CNN küsitlusest. |
Huesca pani vastased paika juba sisuliselt mängu alguses, kui esimene veerandaeg võideti üheksa punktiga. Ülejäänud mängu kontrolliti kindlalt ning vormistati 11-punktiline võit. Eriti hästi tabati lähiviskeid (65%) ning kenasti sujus söödumäng (17 resultatiivset söötu CB Prati 7 vastu), vahendab Korvpall24.ee.
Nurger domineeris kohtumist korvi all täielikult, visates 27 minutiga 17 punkti (kahesed 7/11, vabavisked 3/3) ning haaras 13 lauapalli, millest neli sai kätte ründelauast. Lisaks andis Eesti koondislane ühe söödu, tegi ühe vaheltlõike, kolm viga ja kaotas neljal korral palli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Rauno Nurger vedas võimsa kaksikduubliga Huesca võidule | https://sport.err.ee/869020/rauno-nurger-vedas-voimsa-kaksikduubliga-huesca-voidule | Eesti korvpallikoondise korvialune jõud Rauno Nurger (208 cm) tegi Hispaania tugevuselt teises liigas (LEB Gold) võimsa esituse ning vedas oma meeskonna Huesca kodusaalis võidule CB Prati tiimi üle 97:86 (28:19, 24:22, 18:22, 27:23). |
Tasavägises kohtumises suutis Eesti koondis paremini tabada kahepunktiviskeid (53,7% vs 38,5%), kuid kolmestel anti see edu omakorda tagasi (33,3% vs 45,7%). Lauavõitluse võitis Eesti kindlalt 50-39, kuid pallikaotusi tehti vastasest enam (23 vs 15), vahendab Korvpall24.ee.
Henri Veesaar rassis väljakul lõpuks peaaegu 39 minutit ning kogus üleplatsimehena 23 punkti, hankis 13 lauapalli, jagas neli resultatiivset söötu ja pani 5 blokki. Kolmeseid üheksast viis tabanud Rando Roos panustas 15 silmaga, 41 minutit kirja saanud Gregor Kuuba lisas 14 punkti ja viis lauapalli ning Aleksander Tassa arvele kanti 11 silma, viis lauapalli ja viis söötu.
Kreeklastel paistsid kõige enam silma vastavalt üle 40 ja üle 41 minuti mänginud Apostolos Roumoglou 21 punktiga ja Athanasios Bazinas 20 silma, 14 korvisöödu, nelja vaheltlõike ja kaheksa pallikaotusega.
Eesti kuulub tugevasse B-alagruppi, kus tuleb vastamisi minna veel Prantsusmaa, Leedu, Iisraeli ja Portugaliga. Turniiril mängitakse kõikide vastastega ühe korra, play-off mänge ei peeta. Kolmapäeval ootab Eestit ees heitlus Prantsusmaa eakaaslastega.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Veesaar viskas tasavägises kohtumises Kreeka vastu 23 punkti | https://sport.err.ee/1608296982/veesaar-viskas-tasavagises-kohtumises-kreeka-vastu-23-punkti | Eesti U-18 korvpallikoondis alustas teisipäeval Iisraelis, Tel Avivis toimuvat European Challenger turniiri, mis on FIBA asendus ära jäänud Euroopa meistrivõistlustele. Avakohtumises saadi alles lisaajal napp 83:85 (18:20, 21:13, 19:20, 15:20, 10:12) kaotus tugevalt korvpalliriigilt Kreekalt. |
Poisid võitsid Taanit seisul 69:60, tüdrukud 77:67.
Eesti noormehed võitsid avaveerandi 18:14 ning haarasid poolajaks juba 41:28 eduseisu. Kolmandal mänguperioodil suurendati vahet veel kuue punkti võrra ja otsustava neljandiku eel olid Brett Nõmme hoolealused peal 63:44. Taani suutis viimase kümne mänguminuti jooksul vahet kõvasti vähendada, ent ohtikult lähedale Eestile enam ei jõutud.
Jorke Aav ja Espen Mägi tõid võrdselt 19 punkti, viimase arvele kogunes ka üheksa lauapalli. Gerrit Lehe lisas üheksa punkti ja kaheksa lauapalli, Tormi Joonatan Metsla kontosse kanti kaheksa punkti ja neli lauapalli. Taani parim oli Anton Harring Ostoft 15 silmaga, Johan Munch toetas teda 13 punktiga.
Eestlannad läksid esimese mänguperioodi järel 26:22 juhtima, poolajaks oli Esko Tõnissoni hoolealuste eduseis 44:36. Kolmandal veerandajal suurendas Eesti vahet veel kümne punkti võrra ja otsustaval neljandikul vormistati võit kenasti ära.
Keandra Koorits säras võitjate poolel 25 punkti ja viie lauapalliga. Kristel Rattasepp lisas 12, Maria Vasar 10 ja Anette-Laura Tõks kaheksa silma. | U-16 koondised jätkasid Nordic Championship turniiri võitudega Taani üle | https://sport.err.ee/1608296979/u-16-koondised-jatkasid-nordic-championship-turniiri-voitudega-taani-ule | Eesti U-16 vanuseklassi korvpalli noortekoondised jätkasid Soomes, Kisakallios peetavad Nordic Championship turniiri võidukalt, kui esmaspäeval alistati Taani eakaaslased. |
Lukaku oli Chelsea klubi uus põhiline sihtmärk, kui Dortmundi Borussia otsustas, et siiski ei müü sel suvel noort ründetuusa Erling Braut Haalandit. Enne Lukakut oli Inglismaa klubi orbiidil just 21-aastane norrakas.
Kuna Interi omanikud on parasjagu suurtes majanduslikes raskustes, on kogenud Belgia superstaari enda ridades hoidmine nende suurim eesmärk. Chelsea' värve korra juba esindanud Lukaku mängis eelmisel hooajal Itaalia klubis võtmetähtsust, sest belglase täpsete väravate toel võideti 11-aastase pausi järel Itaalia kõrgliigas taas tiitel.
Veel ei ole teada, kas möödunud hooajal Meistrite liiga võitnud Inglismaa klubi otsustab Lukaku eest suurema pakkumise teha või rahuldub esimese negatiivse vastusega. Interi juhid ootavad Belgia jalgpalluri müümiseks ilmselt ulmelist pakkumist, sest jalgpallur on ka ise avaldanud soovi Itaalia klubis jätkata.
Aastatel 2011-2013 Chelsea's pallinud Lukaku käis sinisärkide eest väljakul 15 korral, kuid müüdi siis Evertoni.
2017. aastal oli mees lähedal uuesti Chelsea'ga liitumisele, kuid otsustas siis suunduda Manchester Unitedi ridadesse.
Lukaku lõi Unitedi eest 96 mänguga 42 väravat, kuid lahkus 2019. aastal klubi rekordtasu, 74 miljoni naela eest Interisse. Toona sõlmis kogenud mängija viieaastase lepingu. | Inter ei olnud Chelsea' Lukaku eest pakutava summaga nõus | https://sport.err.ee/1608296976/inter-ei-olnud-chelsea-lukaku-eest-pakutava-summaga-nous | Milano Inter lükkas tagasi Chelsea' pakkumise osta 85 miljoni naela eest ründeäss Romelu Lukaku. |
"Tegin lihtsalt avalduse meie peatreeneri hooletuse kohta, sest ta langetas teatevõistkonna osas otsuse, arvestamata seotud sportlaste arvamust," ütles Tsimanovskaja, pidades just avaldust olukorra tuumaks. "Ma lihtsalt ei saanud aru, kuidas saab üks treeneritetiim nii otsustada ja seda ma ütlesingi. Ma poleks elu sees arvanud, et asi nii suure kella külge pannakse ja et sellest puhkeb poliitiline skandaal."
Intervjuus sõnas valgevenelanna ka seda, et sooviks kindlasti sportlaskarjääri jätkata. "Olen alles 24-aastane ja mul oli plaan veel vähemalt kahel olümpial võistelda, niisiis loodan, et mu plaanid saavad reaalsuseks ja saan ka järgmistel olümpiamängudel osaleda," rääkis ta.
Tsimanovskaja väljendas ka pettumust, et Valgevene ei võimaldanud tal enda olümpiat lõpuni viia. Sprinteril jäi skandaali tõttu osalemata 200 meetri jooksus, kuhu ta tegelikult kvalifitseerus. "Ma olin jooksuks pikalt valmistunud ja täielikult valmis. Ma olen muserdatud, aga loodan, et asjad laabuvad ja saan tulevikus edasi võistelda," ütles ta valgevenelanna.
"Hetkel on parim, mis minu heaks teha saab, tagada turvaline lend tagasi Euroopasse. Seal kohtun inimestega Valgevene spordi solidaarsusfondist ja otsustan, mida edasi teha," lisas ta lõpetuseks. | Tsimanovskaja: situatsioon ei saanud alguse poliitikast | https://sport.err.ee/1608296961/tsimanovskaja-situatsioon-ei-saanud-alguse-poliitikast | Pühapäeval Valgevene olümpiadelegatsiooni liikmete poolt vastu enda tahtmist Haneda lennujaama viidud Valgevene sprinter Kristsina Tsimanovskaja ütles intervjuus välismaa meediale, et ta ei ole kunagi poliitikaga seotud olnud ning olukord sai alguse muudest probleemidest. |
Kameruni päritolu Hayatou juhtis Aafrika jalgpalliliitu (CAF), kuni ta 2017. aastal välja hääletati.
FIFA asepresident oli mees ajal, mil organisatsiooni juhtis suuremahulisse korruptsiooniskandaali sattunud Sepp Blatter.
FIFA sõnul puudutas Hayatou uurimine perioodi, kui mees oli veel Aafrika jalgpalliliidu president. Kõrgel positsioonil asudes osales ta aastatel 2014-2017 endiselt kohalike võistluste meedia- ja turundustehingutes Prantsusmaa ettevõtte Lagardere Sportsiga.
Kohtunik otsustas, et kamerunlane sõlmis alaliidu nimel ausa konkurentsi põhimõtteid eiravaid kokkuleppeid, mis põhjustasid alaliidule märkimisväärset kahju. FIFA sõnul ulatus kahju enam kui 12 miljoni dollarini ning lisaks rahalisele kahjule on tekitud alaliidule ka mainekahju.
Keeld, mis puudutab igasugust jalgpalliga seotud tegevust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, jõustus teisipäeval. | Endisele FIFA asepresidendile määrati aastane tegutsemiskeeld | https://sport.err.ee/1608296952/endisele-fifa-asepresidendile-maarati-aastane-tegutsemiskeeld | Aastatel 2015-2016 rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni (FIFA) asepresidendi kohustusi täitnud 74-aastane Issa Hayatou mõisteti süüdi jalgpalli juhtorgani eetikakoodeksi rikkumise eest ning karistuseks on aastane igasugune jalgpallis tegutsemise keeld ning 30 000 Šveitsi frangi suurune rahatrahv. |
Kane usub, et tal on Spursi juhi Daniel Levyga härrasmehelik kokkulepe, mis võimaldab tal sel suvel klubist lahkuda. Eeldatavasti seab Inglismaa ründeäss sammud Tottenhami rajatistesse selle nädala lõpus, et uuesti lahkumise tingimusi arutada.
Inglismaa kapten puudus esmalt esmaspäevaselt koroonaviiruse testimiselt, milleta mehi ühistreeningutele ei lubata. Ka ei võtnud jalgpallur osa teisipäeval toimunud treeningutest.
Manchester City, kuhu Kane siirduda tahab, ei soostunud olukorda kommenteerima. Küll aga on selge, et üks kahest Manchesteri hiiust ei nõustunud Kane'i eest tasuma 160 miljonit naela, mida Tottenham suve esimeses pooles kogenud ründaja eest küsis.
Tottenhami värske peatreener Nuno Espirito Santo ei soovinud samuti tekkinud konflikti kommenteerida, küll aga tõdes ta eelmisel kuul antud pressikonverentsil, et Kane on osa tema võistkonna nägemusest.
Tottenham kohtub juba kolmapäeval hooajaeelses kontrollmängus Chelsea'ga, pühapäeval minnakse sama eesmärgiga vastamisi Londoni Arsenaliga. Inglismaa kõrgliiga avakohtumine toimub Tottenhamil 15. augustil, kui kohtutakse tõenäoliselt Kane'i tulevase leivaisa Manchester Cityga.
Kane'i leping Tottenhamiga kestab 2024. aastani, kui aastal 2018. sõlmis ta klubiga kuueaastase lepingu. | Kane'i Tottenhamist lahkumise soov muutub üha jõulisemaks | https://sport.err.ee/1608296937/kane-i-tottenhamist-lahkumise-soov-muutub-uha-joulisemaks | Tottenhami Hotspuri ründaja Harry Kane ei varja soovi klubist lahkuda ning kuna ülemustega pole kokkuleppeni jõutud, on inglane juba kaks päeva jätnud klubi sündmustele ilmumata. |
Esimesed maksed nõndanimetatud Next Generation EU fondi vahenditest hõlmasid 770 miljonit eurot Belgiale, 12,1 miljonit eurot Luksemburgile ja 2,2 miljardit eurot Portugalile, teatas Euroopa Komisjon.
Kõigi nende maksete eesmärk on rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, luues liikmesriikides vundamenti ülejäänud maksete saamiseks.
Taastekava suuruseks teatati algselt 750 miljardit eurot, kuid see oli kalkuleeritud 2018. aasta hindade järgi. 2021. aasta hindade järgi võrdub see 806,9 miljardi euroga.
Kõik liikmesriigid peale kahe on esitanud oma kava vahendite kulutamise kohta ja 16 liikmesriiki on saanud ka heakskiidu.
Kava pole veel esitanud Bulgaaria ja Holland. Nende järgmiseks tähtajaks on 2022. aasta keskpaik. Samuti kaalutakse veel väljamakseid Poolale ja Ungarile, kuna Varssavi ja Budapest vaidlevad Brüsseliga LGBT õiguste ja õigusriigi küsimustes.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Arianna Podesta sõnul sõltub maksete saamise järjekord sellest, kui kiiresti valitsused suudavad oma kokkuleppeid menetleda.
"Mõne liikmesriigi jaoks on see päevade küsimus, teistel liikmesriikidel võib minna kauem," ütles ta.
Belgia saab kokku 5,9 miljardit eurot toetustena ja Luksemburg 97 miljonit. Portugalile on ette nähtud 16,6 miljardit eurot, sellest 13,9 miljardit toetustena ja 2,7 miljardit laenudena.
EL-i kava valmis aasta eest liikmesriikide põhjalike läbirääkimiste käigus.
Kõik nõustusid, et Euroopa peaks tegema rohkem, et ehitada üles majandust COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks. Mõned liikmesriigid olid sealjuures kriitilised EL-i ühise laenamise suhtes. | EL tegi liikmesriikidele esimesed väljamaksed taastepaketist | https://www.err.ee/1608296928/el-tegi-liikmesriikidele-esimesed-valjamaksed-taastepaketist | Euroopa Liit tegi teisipäeval liikmesriikidele esimesed väljamaksed 800 miljardi euro suuruse koroonaviiruse taastekava raames. |
Austraalia koondise boss Ian Chesterman sõnas, et kahjud olid siiski pigem pisikesed ja kuna sportlased on käitumise eest vabandanud, ei alustata kellegi suhtes distsiplinaarmenetlust, samuti ei toonud ta ühegi ebasobivalt käitunud sportlase nime välja. Chesterman võttis oma koondislaste suhtes pigem kaitsva positsiooni, tuues muu hulgas välja, et papist valmistatud voodeid pole just kuigi raske lõhkuda.
Sellegipoolest teatas Austraalia Olümpiakomitee, et riigi juhtorganid alustavad ragbi- ja jalgpallimeeskonna suhtes uurimist, sest reedel Sydneysse lennanud meeskonnad käitusid lennul rumalalt ja nende peale kaevati.
Olümpiakülas vandaalitsemise kohta ütles Chesterman, et tegemist oli noorte inimeste rumalusega. "Nad jätsid toad lubamatusse seisukorda, kuid täiesti pea peale neid ka ei pööratud," rääkis ta.
Austraalia ragbiliit teatas, et kuna laekus teateid meeskonna ebasobivast käitumisest, alustasid nad omal algatusel sisejuurdluse. Ametlikke kaebusi meeskonnale ei esitatud, kuid kaasreisijad olid personalile teinud sportlaste häirivast käitumisest mitmeid märkusi.
Põhilist süüd kandev Austraalia ragbimeeskond jõudis Tokyo olümpiamängudel veerandfinaali, kus tunnistati hilisema olümpiavõitja Fidži paremust. Suure saare jalgpallimeeskond elimineeriti juba alagrupifaasis. | Austraalia atleedid paistsid olümpialt lahkudes silma räige käitumisega | https://sport.err.ee/1608296922/austraalia-atleedid-paistsid-olumpialt-lahkudes-silma-raige-kaitumisega | Austraalia Olümpiakomitee teatas, et nende sportlased kahjustasid enne olümpiakülast lahkumist voodeid, lõhkusid seina sisse augu ja käitusid kojulennul lubamatult. |
"Sõltumatu juurdluse käigus jõuti järeldusele, et kuberner Andrew Cuomo ahistas seksuaalselt mitut naist ja rikkus sellega nii föderaalseid kui ka osariigi seadusi," ütles James pressikonverentsil.
James ütles, et Cuomo ahistas seksuaalselt praegusi ja endisi New Yorgi osariigi töötajaid, puudutades neid soovimatult ja ilma nõusolekuta ning tehes hulgaliselt seksuaalselt kahemõttelise alatooniga vihjeid, mis lõi naiste jaoks vaenuliku töökeskkonna.
Eelmise aasta lõpus süüdistas Cuomo endine nõunik Lindsey Boylan meest seksuaalses ahistamises. "New Yorgi kuberner Andrew Cumo ahistas mind seksuaalselt ja paljud on selle tunnistajad. See toimus mitu aastat ja töökeskkond oli ülimalt mürgine," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Lisaks Boylanile süüdistas Cuomot ahistamises veel mitu naist. Süüdistajad töötasid kuberneri juures Albanys või ajal, mil Cuomo töötas president Bill Clintoni administratsioonis.
Boylan töötas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta oktoobrini demokraadist Cuomo administratsiooni majandusarengu asekantsleri ja erinõunikuna.
Cuomo ise on eitanud kellegi sobimatut puudutamist, kuid on öelnud, et tal on kahju, kui ta tegi kellegi olukorra ebamugavaks.
Veel aprillis ütles Cuomo, kes on keeldunud kuberneri kohalt lahkumast, et prokuratuuri uurimine ei leia tõendeid, et ta oleks kedagi seksuaalselt ahistanud.
Andrew Cuomo valiti New Yorgi kuberneriks 2010. aastal. Ta võitis valimised uuesti 2014. aastal ja 2018. aastal. | Peaprokurör: New Yorgi kuberner Cuomo ahistas mitut naist | https://www.err.ee/1608296904/peaprokuror-new-yorgi-kuberner-cuomo-ahistas-mitut-naist | New Yorgi kuberner Andrew Cuomo ahistas seksuaalselt mitut naist, sealjuures osariigi töötajaid, ütles teisipäeval New Yorgi osariigi peaprokurör Letitia James. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.