Datasets:

text
stringlengths
0
388k
heading
stringlengths
1
196
url
stringlengths
30
223
leadin
stringlengths
4
5.8k
31-aastase murdmaamehe tervislik seisund ei võimalda praegu treenimist. Seetõttu võtab ta kaheks nädalaks aja maha. Koondise peatreener Tor Arne Hetland olukorra tõttu üleliia ei muretse. "Olümpiale võib jõuda mitmel moel," lausus ta väljaandele VG. "Üks lahendus on teha kõvasti tööd ja osaleda üksikutel võistlustel, mitte seitsmel võistlusel üheksa päeva jooksul. Neid võimalusi oleme arutanud. Aga kuni ja täiskoormusega ei treeni, on raske planeerida." 13-kordne maailmameister piirdus Lillehammeri MK-etapi sprindis kvalifikatsiooniga. Vahetult enne hooaja algust räsis teda haigus, mistõttu jätsid koondise juhid kahekordse Vancouveri olümpiavõitja Ruka minituurile sõitnud valikust välja.
Petter Northug ei pruugi sel aastal üldse rajale naasta
https://sport.err.ee/646637/petter-northug-ei-pruugi-sel-aastal-uldse-rajale-naasta
Norra suusakuulsus Petter Northug kahel järgmisel MK-etapil vastavalt Davosis ja Toblachis ei osale. Kahtlane on startimine ka Tour de Skil.
Näidendi "Pärast proovi" lavastas Madis Kalmet Ingmar Bergmani järgmisel aastal aset leidvat 100. sünnipäeva silmas pidades ning etenduses endas on palju paralleele teatri suurkuju kuulsa autobiograafilise teosega "Laterna magica". Meespeategelane Vogler, keda kehastab Guido Kangur, arvatakse olevat autori alter ego. Tegevus toimub vanas teatrimajas, kus pärast Strindbergi näidendi “Unenäomäng” proovi on jäänud vestlema ja elu keerdsõlmi lahti harutama tunnustatud vana lavastaja ning nooruke näitlejanna, keda kehastab möödunud aastal parimaks naisnäitlejaks tituleeritud Riina Maidre. Nagu väga sageli, on teatriinimestel valusalt põimunud isiklikud ning tööalased suhted. Loosse sekkub mälestuspildina ka noore näitlejanna ema, kellel samuti näitlejana olid väga intiimsed ja lähedased suhted lavastajaga. Loosse sekkub mälestuspildina ka noore näitlejanna ema Rakel, kellel samuti näitlejana olid väga intiimsed ja lähedased suhted lavastajaga. Rakeli osatäitja Anne Veesaar ütles, et lisaks tavapärastele teatrisõpradele kõnetab lavastus ka teatritegijaid endid, kuna selles on nii palju samastumist ja äratundmist. "Meie Guido Kanguri ja Riina Maidrega tohutult tahame seda mängida ning lavastaja Madis Kalmet tahab seda iga kord vaadata," tunnistas ta. Ka kriitikud on lavastusele palju positiivseid hinnanguid andnud. "On see kuulsa rootsi režissööri egotripp või eesti näitlejate meistriklass?" küsib Maris Johannes Sirbis ilmunud arvustuses. Etendust "Pärast proovi" näeb Filmimuuseumis viimaseid kordi veel 5., 6. ja 7. detsembril. "Pärast proovi" ilmub järgmisel aastal LR sarjas Bergmani 100. sünnipäevaks
Bergmani elulool põhinev näidend jõuab viimaste etendusteni
https://kultuur.err.ee/646627/bergmani-elulool-pohinev-naidend-jouab-viimaste-etendusteni
Filmimuuseumis Ingmar Bergmani auks lavastatud etendust "Pärast proovi" saab näha veel vaid kolmel korral.
Kuue aasta eest sama turniiri võitnud Trump läks eksmaailmameister Graeme Dotti vastu freimidega 2:0 juhtima, aga kaotas seejärel kuus järgmist. 40-aastane Šotlane näitas täpset kätt, kui sooritas viis enam kui 50-punktist seeriat. Juba varem olid pidanud oma kiid pakkima valitsev maailmameister Mark Selby ja hiinlane Ding Junhui. Esimene kaotas teises ringis Scott Donaldsonile 3:6 ja Ding juba avaringis Leo Fernandezile 5:6. Hetkel on konkurentsis veel neljanda paigutusega neljakordne maailmameister John Higgins, kes kohtub 32 hulgas 17-aastase Hiina tulevikulootuse Yan Bingtaoga.
Trumpi kaotus tähendab, et UK Championshipil on kolm kõrgeimat paigutust väljas
https://sport.err.ee/646633/trumpi-kaotus-tahendab-et-uk-championshipil-on-kolm-korgeimat-paigutust-valjas
Snuukri suurturniiril UK Championshipil langes kolmandas ringis auti maailma edetabeli teine number Judd Trump. See tähendab, et enam pole konkurentsis ainsatki Top 3 mängijat.
"Mis puudutab Ukrainat, siis peame nägema Venemaalt rohkem samme õiges suunas. NATO on kindlalt pühendunud sellele, et näidata Ukrainale ja Venemaale, et tavapraktika ei saa jätkuda," ütles Kay Bailey Hutchinson Twitteris. Venemaa ja USA presidendi eriesindajad Ukrainas peavad järgmisel nädalal neljanda kõnelustevooru, ütles USA suursaadik Venemaal Jon Huntsman esmaspäeval. Ta ütles, et loodetavasti on Venemaa presidendi eriesindaja Vladislav Surkovi ja USA presidendi eriesindaja Kurt Volkeri eelseisvad kõnelused varasematest edukamad. Kuigi eelmised kolm kõnelustevooru polnud piisavalt produktiivsed, siis asjaolu, et need üldse toimuvad, on Huntsmani sõnul lootustandev. Surkovi ja Volkeri kohtumiste eesmärk on lahendada erimeelsused Venemaa ja USA positsioonides Ukraina konflikti asjus ja leida konfliktile lahendus.
USA ootab Venemaalt Ukrainas rohkem samme õiges suunas
https://www.err.ee/646630/usa-ootab-venemaalt-ukrainas-rohkem-samme-oiges-suunas
USA ootab Venemaalt Ukrainas rohkem samme õiges suunas, ütles esmaspäeval USA alaline esindaja NATO juures.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon sai esmaspäeval toimunud istungil Tallinna linnavalitsuse esindajatelt ülevaate korruptsioonivastase seaduse nõuete täitmisest Tallinna linnavalitsuses ja linna asutustes, muuhulgas Tondiraba Spordikeskuse osas läbiviidud sisekontrollisüsteemi hindamise auditist. Erikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul on endiselt arusaamatu, miks jäeti Tondiraba spordikeskuse audit viieks aastaks ametisiseseks kasutamiseks. Tondiraba spordikeskuse juhi ametikohustused, mida asutuse põhimääruse järgi ei tohiks edasi delegeerida, olid edasi antud asejuhile. Protseduuri reegleid asutuses polnud. Nüüdseks on olukord spordikeskuse teatel paranenud, kuid järelauditit veel tehtud ei ole," märkis Herkel. Herkel lisas, et erikomisjon otsustas arutelu jätkata 14. detsembril, et ära kuulata ka Tallinna linnapea Taavi Aas ja tollal abilinnapea ametis olnud Mihhail Kõlvart. 2016. aastal viis Tallinna linna sisekontrolöri teenistus läbi auditi "Tondiraba Spordikeskuse sisekontrollisüsteemi hindamine". Auditi tulemusena esitati Tallinna Spordi- ja Noorsooametile ning Tondiraba Spordikeskusele mitmeid soovitusi. Komisjoni istungil andsid ülevaate Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja linna sisekontrolör Arvo Teder.
Aas ja Kõlvart kutsuti riigikokku Tondiraba spordikeskusest aru andma
https://www.err.ee/646628/aas-ja-kolvart-kutsuti-riigikokku-tondiraba-spordikeskusest-aru-andma
Tallinna linnapeal Taavi Aasal ja linnavolikogu esimehel Mihhail Kõlvartil tuleb minna riigikogu korruptsioonikomisjoni Tondiraba spordikeskuses läbi viidud auditi tulemustest rääkima.
Ülekaalukate võitudega 10:0 alistas Mäe kaheksandikfinaalis Judit Penas Varela (Hispaania) ja veerandfinaalis Jelena Lukina (Venemaa). Poolfinaalis seljatas eestlanna aga ajaga 1.55 Anžela Katajeva (Venemaa). Homses finaalis tuleb Epp Mäele vastu kolmekordne (2012, 2014, 2015) maailmameister Adeline Gray (USA).
Epp Mäe läheb kokku kolmekordse maailmameistriga
https://sport.err.ee/646626/epp-mae-laheb-kokku-kolmekordse-maailmameistriga
Venemaal Tseboksarõs toimuvatel Venemaa lahtistel karikavõistlustel naistemaadluses on Epp Mäe (-75 kg) jõudnud kolme kindla võiduga finaali.
Eesti Vegan Selts teatas oma kodulehel, et pärast mitu kuud kestnud arutelusid Tervise Arengu Instituudi (TAI), terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga on ametkonnad lõpuks tunnistanud vegantoidu lasteadedesse sobilikuks ja lastevanemate soovil võib sellise menüü kasutusele võtta. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles ERRile, et vegan seltsiga oli tõepoolest kohtumine, kus nad rääkisid oma muredest ja tegid ettepanekuid, kuidas võiks nende laste toitlustamine toimuda. "Terviseamet ei poolda veganlust ja soovitab lähtuda ametlikest toitumissoovitustest." Saluri sõnul põhineb aga teade veganmenüüde lasteaedades lubamisest ainult ühel lasteaial, kuhu niisuguste vaadetega vanemaid on rohkem kogunenud. "Seal otsustati, et lõplik vastutus jääb lapsevanemale, kui ta maksab juurde ja kui lasteaed on nõus jagama seda vastutust koos lapsevanematega. Aga terviseamet ei poolda veganlust ja me soovitame lähtuda ametlikest toitumissoovitustest," rõhutas ta. Terviseameti esindaja sõnul tähendab see ühtlasi, et lapsevanemal ei ole õigust lasteaialt oma lapsele veganmenüüd nõuda. "See on ikkagi kokkuleppel lasteaiaga, toitlustajaga, aga riik seda ei poolda," lausus Saluri. Ta lisas, et ei tea, kuidas lasteaiad selle survega hakkama saavad, kui teisiti toitujaid on palju ning põhjuseks ei ole laste tervis, vaid vanemate isiklikud arusaamad. "Ei lastearstid, terviseamet ega ka sotsiaalministeerium saa öelda, et me keelame, aga me ei poolda," nentis Saluri. Veganid peavad laste toitu käsitlevat määrust diskrimineerivaks Mitu Tallinna lasteaia direktorit, kellega ERR ühendust võttis, ei soovinud kommenteerida, kui lihtne või keeruline oleks mõnele lapsele täistaimset menüüd pakkuda. Eri asutuste juhid põhjendasid keeldumist eelkõige sellega, et küsimust ei ole veel praktikas ette tulnud. "Kui meile esimene veganpere tuleb, siis võtame teema üles, et kuidas saame ja mismoodi teeme," tõdes ühe lasteaia direktor, kes oma nime avaldada ei soovinud. Lasteaialastele pakutava toidu nõuded on pandud paika määruses " Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis", mille kohaselt tuleb kolmandik laste valguvajadusest katta loomsete valkudega, milleks ei tohi olla üksnes piim ja piimavalgud. Kala või kalatooteid tuleb pakkuda vähemalt korra nädalas, liha või linnulihatoite vähemalt kaks korda nädalas ning maksast valmistatud roogi mitte üle kahe korra kuus. "Usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu teisiti toituvate laste toitlustamises võib teha muudatusi vastavalt lapsevanema soovile kooskõlas tervisekaitsenõuetega," sedastab määrus. Ka keelab määrus anda toidulisandeid ilma meediku ettekirjutuseta ning vältida tuleb selle järgi ka toitainete ja muude füsioloogilise mõjuga ainetega rikastatud toitu. Veganite hinnangul on loomsete valkude, kala ja lihaga seotud nõuded olemuselt neid otseselt diskrimineerivad, sest veganid ei tarbi loomset päritolu toiduaineid. "Kuna tervisliku vegantoitumise oluliseks osaks on teatud toitainete saamine kas rikastatud toiduainetest või toidulisanditest, on rikastatud toiduainete vältimise säte veganeid kaudselt diskrimineeriv," leiab veganite selts. Veganid toovad lisaks välja, et kuigi määrus võimaldab teisiti toituda usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuse tõttu, siis terviseamet ja TAI on senini tõlgendanud määrust moel, mis ei võimalda vegantoitumise näol oma veendumusi järgida. TAI juhised: piiratud toitumine on kasvavale lapsele ohtlik Eesti Toitumisteaduse Seltsi seisukoht on, et veganlus ei sobi laste, rasedate ja rinnaga toitvate emade puhul. Tervise Arengu Instituudi välja antud Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes on välja toodud, et lastel ja noorukitel võiks soovituslikult kuni 75 protsenti kogu saadavast valkude kogusest tulla loomset päritolu kõrge bioväärtusega valkudest. Seejuures kirjutas Eesti Ekspress kevadel, kuidas varasema toitumissoovituse tekstis oli loomse valgu osakaaluks märgitud vähemalt 75 protsenti, kuid just veganite survel asendati "vähemalt" sõnaga "kuni". Kui inimene on otsustanud välistada täielikult mõne toidugrupi, ei ole see riiklike juhiste kohaselt parim toitumisviis, kuna pikka aega selliselt toitudes jääb ilma mitmetest vajalikest toitainetest. "Kõiki selliseid muutusi võivad inimesed teha, kuid see on nende enda vastutusel," rõhutatakse väljaandes. "Kui täiskasvanu otsustab kasutada enesepiiratud toitumist, siis on see tema õigus. Kõik lastele meditsiinilise näidustuseta vanemate vm poolt rakendatud piiratud toitumise variandid on aga kasvava lapse jaoks ohtlikud". Laste puhul võivad tekkivatel probleemidel olla eluaegsed tagajärjed. Näitena on välja toodud imiku- või väikelapseas joodipuudusest tingitud alaareng. "Seega, kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik," öeldakse mitmekümne spetsialisti koostöös välja antud juhistes. Veganlus ehk täistaimetoitlus välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganid väldivad lisaks lihale, munale ja piimale ka näiteks mett ja želatiini.
Taimetoitlased survestavad riiki lasteaedadesse veganmenüüsid lubama
https://www.err.ee/646571/taimetoitlased-survestavad-riiki-lasteaedadesse-veganmenuusid-lubama
Eesti Vegan Selts teatas möödunud nädalal oma kodulehel, et lõpuks ometi on vegantoit Eesti lasteaedades lubatud. Terviseameti teatel ei vasta see aga päriselt tõele - riik ei saa veganlust keelata, kuid ei poolda seda ning lasteaedu ei saa kohustada sellist menüüd võimaldama.
Eesti mets on kuum teema - südantlõhestavad lageraied kodukülas, arutelud-kihutustööd sotsiaalmeedias, seaduste reformimine ja metsaraieõigusi kokkuostvate agressiivsete maaklerite telefoniterror - jah, ma arvan, et metsa teemal on igaühel oma mõtteväljak loodud. Ja kindlasti oleme kõik ühel meelel, et Eesti mets on üks meie rahvuslikke rikkusi ning vaevalt et leidub kedagi, keda kodumetsa käekäik külmaks jätaks. Metsa peavad aga silmas mehed, kes asja tunnevad: jäägrid, metsavahid, metsandusprofessorid ja muud eksperdid. Üks osa neist otsustas pea pool sajandit tagasi, et tore on ju koos asju arutada, aga tehkem ka üks meestelaul ehk - 45 aastat tagasi loodi 44 mehe eestvedamisel meeskoor Forestalia. Koori tuumiku moodustasid Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlased ja see asjaolu võimaldas praktiliselt kohe alustada ka kontserttegevusega. Forestalia mehed esinevad kuldsete nööpidega rohelist värvi metsameeste mundris noodivõtmega lõkmel ja kuna metsameestelt enam mundri kandmist ei nõuta, siis on koori riietus omamoodi jätk kunagise traditsiooni edasikestmiseks. Koori peadirigent on algushetkedest saati olnud Alo Ritsing. Forestalia on eelkõige vennaskond, kes turvaliselt sumiseva kohviaparaadiga kontorilaua taga istumise asemel kummikute välkudes laiades laantes metsa tervislikku seisundit uurib, vajalikke istutustalguid planeerib ja raielube väljastab. Metsas karastuvate meeste hing heliseb aga koorijuhi nõudliku käe all kaasa muusikakunstile ja kokkulaulmiseks kogunetakse isegi mitte iga kuu vaid veel harvem - suurem osa repertuaarist õpitakse selgeks suvistes laululaagrites. Metsaistutustalguid on meeskoor korraldanud aastaid, ikka korraga mitu tuhat noort istikut metsapõue kasvama sättides. Kontsertsõidud on koori esinema viinud kõikidesse kodumaa väiksematessegi küladesse ja tundmata pole neile ka suurlinna tuled. 45 aastat on ikkagi piisavalt pikk aeg, et selle kõigega toime tulla. Forestalia sünnipäevakontserdil kõlasid maitsekalt koostatud kavas kõrvuti Veljo Tormis ja Cesar Frank, Alo Mattiisen ja Luigi Denza. Koori kõla on üsna metsik, kuid kui arvestada, et seal laulavad metsamehed, siis palun lugeda seda komplimendiks. Jah, kuulda-näha on suurt tööd ja dirigendi taotlusi, aga eks vähene kokkulaulmine annab mõnes kohas armutult tunda. Ja mõni mõis! Sest teise käega on meeste muhe lavalolek ja luksuslikud unisoonid igati nauditavad. Õhtu õnnestunumad numbrid olid kindlasti Arvo Pärdi "Eesti hällilaul" ja Alo Ritsingu Harri Kingo tekstile koori aastapäevaks kirjutatud "Me oleme metsadest tulnud" laulu esiettekanne. Forestalia on omamoodi fenomenaalne nähtus koorimuusikamaastikul. Jah, selliseid projektipõhiseid vabariikliku lauljaskonnaga kollektiive on meil ju mitmeid. Antud juhul on tähtis see, et siin kooris laulavad parimais aastaid Eesti mehed. Mehed, kes peavad vajalikuks luua ilu läbi musitseerimise. Julgen oletada, et kui Eesti metsamehed tahavad laulda selliseid laule nagu nende sünnipäeval kõlas, siis on meie metsadega kõik veel korras. Ja laaned on endiselt valla kevadistele sookurgedele. * Pealkiri on laenatud Alo Ritsingu luuleridadest. Meeskoor Forestalia aastapäevakontsert toimus Keila Muusikakoolis 2. detsembril dirigentide Alo Ritsingu ja Kuno Kerge dirigeerimisel, klaveril saatis Made Ritsing. Klassikaraadio toimetaja Marge-Ly Rookäär kirjutab koorimuusikast põhjalikumalt siin
Marge-Ly Rookäär: metsa põue me poeme, kui valutab...
https://kultuur.err.ee/646619/marge-ly-rookaar-metsa-poue-me-poeme-kui-valutab
Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia laulis 45. aastaringi auks muusikat ooperist regiviisideni. Parimatel aegadel 80 mehest koosnev koor alustas kunagi 44-liikmelisena, kellest neli on veel tänaseni auväärsete laulumeeste ridades.
.Seto Folk on festival, kus muusika ja looduse koosmõjust sünnivad elamused ja tärkab inspiratsioon ning selle kinnituseks vallutavad Värska Laululava ja Seto Talumuuseumi karjakopli kaheks päevaks ägedad artistid nii meilt kui mujalt. Lavale astuvad näiteks Marko Matvere ja VLÜ, Cätlin Mägi, Lõõtsavägilased, Päri Päri, Mandro Trio, Ansambel Kirju, Verska Naase’ ja paljud teised. Eriprojektina sünnib Seto esimene tantsupidu ning loomulikult saavad kõik külalised setodega ühes leelotada ja tantsida. Tänavuse festivali programmi on kokku pannud Värskast pärit muusik Jalmar Vabarna, kelle sõnul on Seto Folk Värskale ja kogu Setomaale väga oluline sündmus. "Tundsin, et tahan kodukohale läbi loomingulise tegevuse kaasa aidata," selgitas Vabarna. Ta lisas, et 2018. aasta juunikuus toimuva festivali muusikaprogramm tuleb pisut kompaktsem kui varasemalt, ent sellest hoolimata saab see olema põnev ja mitmekülgne. Erilist heameelt avaldas Vabarna selle üle, et mitmed artistid esitlevad Seto Folgil oma uusi plaate. "Erilise maiuspalana astub festivalil peaesineaja üles mind ja teisi Eesti pärimusmuusikuid tugevasti mõjutanud folkrokklegend Hoven Droven," rõõmustas Vabarna.
Järgmise Seto Folgi kava on koostanud Jalmar Vabarna
https://kultuur.err.ee/646524/jargmise-seto-folgi-kava-on-koostanud-jalmar-vabarna
Tuleva aasta 29. kuni 30. juunini toimub Värskas Seto Folk alapealkirjaga "Peo peal", mille programmi on sel korral koostanud Jalmar Vabarna.
20. novembri "Plekktrummi" saates žongleeris Joonas Hellerma külaliseks olnud lavastaja Uku Uusberg mõistetega: bioloogiline vertikaal, metafüüsiline vesi, ambivalentne õhk, loodusseaduslik absoluut jne. Noor lavastaja rääkis teatrist ja oma töömeetodist. Ajal, mil inimesed pöörduvad abi saamiseks aina enam esoteerika ja müstika poole, on üha rohkem vaja leida hetki, kus rahulikult maha istuda ja mõelda, mis mida tähendab. Kui meie armastatud kultuuriinimesed, suurepärased lavastajad, koreograafid või muusikakriitikud, jutlustavad meile tõest, mida nemad juba teavad ja meie lihtinimesed saame sellest osa vaid nende vahendusel, siis lihtsalt peab ka ise hakkama kaasa mõtlema. Seadus ise on mingi reegel ja kui see on Looja või looduse poolt nii sätitud, siis on tegemist universaaliga, maailma olemise paratamatusega. Paratamatust aga ei saa seletada. Seepärast on arusaadav, et ka Uusberg jäi oma mõistete lahtisõnastamisel ambivalentseks. Küll aga tajub ta neid seadusi. Iga inimene tajub maailma mingisugusena, näiteks ruumilisena, ennast tajub ta ajalisena jne. Paraku me vist tegelikult ei tea suurt midagi. Me tajume ja taju on inimese sisemine mehhanism, inimene on nii ehitatud ja inimese taju maailma kohta sõltub tema eripäradest. Lõppude lõpuks polegi ju oluline, kas bioloogiline vertikaal on päriselt olemas või ei ole. Kui me hakkame rääkima, siis keele kaudu lisandub ka emotsioon ja funktsioon. Objektid ise ei saa petta ega valetada, keel ja inimene aga küll. Uku Uusberg tutvustas meile ennast ja oma isiklikku taju, mitte tõde maailma kohta. Enesekriitiliselt tuleb nentida, et me samas nii väga igatseme ja kuulame suuri sõnu suu ammuli. Oma viga. Loodusseadused on paratamatult vaid inimese loodud teooriad, seaduspärasusi endid ei saa ümber lükata, nende kohta käivaid teooriaid aga küll, ja seda on alati ka tehtud, sest need on inimese loodud ja keeles kirja pandud. Isegi kui on olemas mingi bioloogiline vertikaal või loogiline horisontaal, muutub see teooriaks kohe, kui sellest rääkima hakkad. Kunagi kuulutati loodusseaduseks teooria, et maa on lapik, hiljem see, et ümmargune, Looja ja loodu seaduspärasused sellest ei muutu, nende ligi me ei pääsegi. Teadlased aktsepteerivad parima teadmise, mis hetkel olemas on, aga samas nad teavad, et see on ümberlükatav. Siis tulevad aga esoteerikud ja kuulutavad tõde, olgu selleks tõeks siis lapik maa, ühiskonnas õhus olevad tranformatsiooniprotsessid või bioloogiline vertikaal. Hellerma ja Uusberg tõid jutuks ka valu ja kurjuse ning teatri ja kiriku suhted, tõdedes, et eestlase kirikukaugust kompenseerib tema teatrilähedus. Selles pole midagi halba. Sel puhul on aga oluline, et vaimseid sihte taotlev teater näeks teooriaks sõnastatud vertikaalsete ideaalide kõrval oma reaalses lavaelus ka seda üksikindiviidi, kelle silmad ei hõõgu fanaatiliselt mitte esoteerilisest eufooriast, vaid valust ja palavikust. Ja igal teatrisõbralgi tasub alati meeles pidada, et teater on inimtekkeline kultuuri osa, mida, vaatamata tema paljudele lisavõimalustele, tuleks eeskätt mõista kultuuri kontekstis, metafüüsiliste kaunistusteta.
Madis Kolk: paratamatust ei saa seletada
https://kultuur.err.ee/646612/madis-kolk-paratamatust-ei-saa-seletada
ERR raadio kultuurikommentaaris rääkis ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk tajudest ja tõlgendamisest. Kultuuriportaal avaldab kommentaari pikema versiooni.
Internetita on üle 800 inimese, mobiilside häire võib puudutada enam kui tuhandet inimest, ütles Telita pressiesindaja ERR-ile. Esialgse info kohaselt põhjustasid kaablirikke piirkonnas toimunud kaevetööd ning seetõttu on häiritud saare lõunapoolses osas nii Telia mobiilside kui interneti püsiühenduste töö. Ettevõtte koostööpartnerid tegelevad kohapeal rikke kõrvaldamisega ning praeguse hinnangu kohaselt saab rike kõrvaldatud õhtul kella 20.30-ks. Hädaabi vajaduse korral ja mobiililevi puudumisel tuleb mobiiltelefonist eemaldada SIM-kaart. Sel juhul valib mobiiltelefon hädaabinumbrile 112 helistamiseks mõne teise hetkel samas piirkonnas kättesaadava võrgu.
Osa hiidlastest jäi Telia mobiilside ja internetita
https://www.err.ee/646611/osa-hiidlastest-jai-telia-mobiilside-ja-internetita
Hiiumaal purunes esmaspäeval optiline kaabel, mistõttu peab osa inimesi saarel õhtuni hakkama saama Telia mobiililevi ja internetita.
Seto Folk vallutab kaheks päevaks Värska laululava ja Seto talumuuseumi karjakopli. Lavale astuvad Marko Matvere ja VLÜ, Cätlin Mägi, Lõõtsavägilased, Päri Päri, Mandro Trio, Ansambel Kirju, Verska Naase’ ja paljud teised. Tänavuse festivali programmi on kokku pannud Värskast pärit muusik Jalmar Vabarna, kelle sõnul on Seto Folk Värskale ja kogu Setomaale väga oluline sündmus. "Tundsin, et tahan kodukohale läbi loomingulise tegevuse kaasa aidata," selgitas Vabarna. Mees lisas, et 2018. aasta juunikuus toimuva festivali muusikaprogramm tuleb pisut kompaktsem kui varasemalt, ent sellest hoolimata saab see olema põnev ja mitmekülgne. Erilist heameelt avaldas Vabarna selle üle, et mitmed artistid esitlevad Seto Folgil oma uusi plaate. "Erilise maiuspalana astub festivalil peaesineaja üles mind ja teisi Eesti pärimusmuusikuid tugevasti mõjutanud folkrokklegend Hoven Droven," rõõmustas Vabarna. Lisaks kvaliteetsele muusikale ja erilistele kontserdipaikadele ootab festivali matkaprogramm osa saama Setomaa looduse imedest ja rikkustest. Hilisõhtutel avab uksed vana söökla, kus pidulisi ootab juba legendaarseks kujunenud söökladisko. Seto Folk 2018 kannab alapealkirja "Peo peal" ning toimub 29.–30. juunini Värskas.
Seto Folk tuleb suvel välja oma tantsupeoga
https://menu.err.ee/646602/seto-folk-tuleb-suvel-valja-oma-tantsupeoga
Seto Folk valmistub järgmisel suvel toimuvaks festivaliks, eriprojektina sünnib Seto esimene tantsupidu.
HC Vipers juhtis teisel kolmandikul mängu 4:1, kuid lasi vastasel viimasel perioodil viigi jalule seada. Konstantin Ljubobratetsi 5:4 juhtväravale vastas 1.40 enne kohtumise lõppu HC Vikingi kaitsja Silver Kerna. Lisaajal arvulises ülekaalus mänginud HC Vipersi võiduvärava viskas Andrei Lukin kui üleaega oli kulunud 1.27. Võitjate poolel tegi Konstantin Ljubobratets kübaratriki (3+1), ühe värava viskasid Micahel Tugo, Maksim Borovikov ja Andrei Lukin. Nikolai Mamadžanov andis kolm ning Anton Levkovitš kaks resultatiivset söötu. HC Vikingi poolel olid täpsed Maksim Ivanov (2+1), Marko Kettunen (1+1), Gennadi Filippov ja Silver Kerna (1+1). Deniss Antonovi arvele jäid kaks tulemuslikku söötu. HC Vipersi väravavaht Roman Šumihhin tõrjus mängu jooksul 43 ning HC Vikingi puurilukk Daniil Erport 39 vastaste pealeviset. Nordic Power Hokiliigas paikneb liidrikohal Tartu Kalev-Välk 18 punktiga üheksast mängust, järgnevad HC Viking 16 (8) ja Narva PSK 15 (9) kohtumisest. HC Vipers teenis hooaja esimesed 2 punkti ning paikneb neljandal kohal. Seoses Eesti U20 koondise osalemisega MM-turniiril Šotimaal seisab Nordic Power Hokiliigas ees kolmenädalane mängupaus. Käesoleval aastal peetakse veel üks kohtumine, laupäeval, 23. detsembril kell 18:40 Tondiraba jäähallis kui HC Vipers ja HC Viking lähevad taas omavahel vastakuti.
Lisaajal Vikingi alistanud Vipers avas punktiarve
https://sport.err.ee/646606/lisaajal-vikingi-alistanud-vipers-avas-punktiarve
Nordic Power Hokiliigas alistas Tallinna HC Vipers kodujääl Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vikingi lisaajal tulemusega 6:5 (3:1, 1:2, 1:2, 1:0) ning teenis hooaja esimesed punktid.
Esimene tõlkega etendus antakse 9. detsembril Küünis ning jätkatakse venekeelsete subtiitritega etenduste näitamist uuel aastal. Uuel aastal lisandub venekeelsele publikule ka üks suure saali lavastus. Venekeelsete subtiitritega lavastuste näitamine Endla teatris on võimalik tänu Intergratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed projektile "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused". Projekti eesmärk on integreerida Eestis alaliselt elavat muukeelset elanikkonda Eesti kultuuriruumi. "Pea kolmandik Eestis elavatest inimestest räägivad igapäevaselt pigem vene keeles. Võrreldes Ida-Virumaa või Tallinnaga on Pärnus muukeelset elanikkonda loomulikult palju vähem, aga nad on oluline osa siinsest elanikkonnast," ütles teatrijuht Roland Leesment. "Näeme teatris olles, et nad käivad vaatamas venekeelseid külalisetendusi. Miks siis mitte pakkuda neile võimalust vaadata ka Endla teatri etendusi?" arvas Leesment. Venekeelsete subtiitritega näitamisele tulev lavastus "Minu vana daam" on tragikomöödia eluga ummikusse jooksnud keskealisest Mathiasest, kes lendab viimaste säästude eest New Yorgist Pariisi, et müüa isalt päranduseks saadud luksuslik korter. Kohale jõudes avastab mees oma suureks nördimuseks, et korter on viager – kinkekomplekti kuulub ka igakuist tasumist vajav 2400-eurone kommunaalmakse ning korteris elav vanaproua ja tema vaenulik tütar. Olude sunnil korterinaabriteks saanud kolmikul on üksteiselt nii mõndagi õppida, et minevikuga lepitust teha ning lootusrikkamalt tulevikku vaadata. Lavale astuvad Lii Tedre, Carmen Mikiver ja Egon Nuter. Näidendi autor on Israel Horovitz, tõlkija Anne Lange, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Marion Undusk, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Janek Vlassov. Endla teater alustab venekeelsete subtiitrite lisamisega ühele etendusele, kuid tulevikus on plaanis subtiitritega repertuaari laiendada. Kuna programm on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele, siis lisaks venekeelsetele subtiitritele on hiljem kavas ka inglisekeelsete subtiitrite lisamine etendustele.
Endla teater hakkab näitama etendusi venekeelsete subtiitritega
https://kultuur.err.ee/646598/endla-teater-hakkab-naitama-etendusi-venekeelsete-subtiitritega
Endla teater alustab detsembris lavastuse „Minu vana daam“ näitamist venekeelsete subtiitritega
Kodumeeskond läks mängu 13. minutil juhtima, Kylian Mbappe viigistas 42. minutil seisu, kuid Stephane Bahokeni tabamus 65. minutil andis Ligue 1'i tagumisse poole kuuluvale Strasbourg'le väärtusliku võidu. PSG-le oli see hooaja esimeseks kaotuseks, viimati lahkuti väljakult punktideta aprillis, kui võõrsil jäädi liigamängus alla Nice'ile. Lyon alistas Maxwel Cornet' ja Mariano Diaze väravatest võõrsil Caeni 2:1, Monaco Falcao tabamuse toel Angersi 1:0. PSG jätkab 41 punktiga tabeli tipus, neile järgnevad 32 punkti kogunud Lyon, Monaco ja Marseille. Teised tulemused: Montpellier - Marseille 1:1 Saint-Etienne - Nantes 1:1 Lille - Toulouse 1:0 Nice - Metz 3:1 Rennes - Amiens 2:0 Troyes - Guingamp 0:1 Dijon - Bordeaux 3:2
PSG sai võõrsil hooaja esimese kaotuse
https://sport.err.ee/646594/psg-sai-voorsil-hooaja-esimese-kaotuse
Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas kaotas Pariisi Saint-Germain võõrsil ootamatult 1:2 Strasbourg'le.
Nüüd on see arvamus saanud teadusliku ümberlükkamise osaks. Nevada ülikooli teadlased tegid uuringu äsja sünnitanud naistel, kellest tosinale anti platsentakapsleid, 15 naisele aga platseebot mõne nädala vältel pärast sünnitust. Selgus, et platsentakapslitel ei olnud mingit mõju sünnitusjärgse depressiooni kujunemisele või selle ärahoidmisele. Küll aga oli ema veres märgata väikest, kuid siiski tuvastatavat hormoonide tõusu. „Platsentasöömise pooldajad ilmselt viitavad selle kasulikkusele just uuringu selle leiu tõttu, et vastavate platsentas olevate hormoonide hulga kasvu oli märgata ka ema veres, kuid me nägime ka, et sel ei ole mõju ema meeleolule,“ selgitas uuringu üks autoritest professor Daniel Benyshek. Samas ütleb uuringu juhtivautor Sharon Young, et selle uuringu tulemused ei räägi platsentasöömise poolt ega vastu, kuna teatud hormonaalne muutus naise kehas ju siiski esineb. Paari aasta eest Northwesterni ülikooli teadlaste ülevaateartikkel, millest ERR Novaator kirjutas, sedastab, et platsentasöömise kasulikke mõjusid ei ole kuigi palju teada, kuid kahjulikke mõjusid pole pea üldse uuritud. Varem on Nevada ülikooli sama teadlasgrupp näidanud, et platsentakapslite võtmisel pole mõju ka ema veres sisalduvale raua kontsentratsioonile, mida nende tablettide puhul on väidetud olevat. Kui varem võtsid platsentakapsleid pigem kodusünnitajad, siis üha enam on neid hakanud tarvitama ka haiglas sünnitanud naised. Naised loodavad, et platsenta mõjutab nende hormonaalset taset ning nii ei teki sünnitusjärgset depressiooni. Miks on inimesed hakanud platsentasöömist harrastama? On arvamus, et kuna loomariigis söövad paljud imetajad pärast poegimist platsentat, siis küllap on see ka inimesele tarvilik. Värske Nevada ülikooli teadlaste uuringu kriitikana tuleb välja tuua katsealuste väike hulk, mis ei pruugi olla piisav suurte üldistuste tegemiseks. Samas on aga platsentasöömise teemalisi uuringuid tehtud peamiselt loomadel ning väga vähe inimestel, mistõttu on praegune uuring panus sellesse väheuuritud valdkonda. Küll aga on Nevada ülikooli teadlaste uuring näide sellest, kuidas teadlased tegelevad üha enam teaduspõhiste meetoditega igapäevaelus käibele läinud tervisekäitumise praktikate tõestamise või ümberlükkamisega. Loodetavasti jääb neil ka aega ja võimalust uurida ning arendada ka neid meditsiiniteemasid, mis võiksid tulevikus aidata inimeste tervist hoida ja parandada.
Platsentakapslite söömine ei vähenda sünnitusjärgseid meeleolumuutusi
https://novaator.err.ee/646593/platsentakapslite-soomine-ei-vahenda-sunnitusjargseid-meeleolumuutusi
USAs, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja mitmes teises arenenud lääneriigis kogub värskelt emaks saanud naiste hulgas populaarsust platsentakapslite söömine, millel arvatakse olevat mõju sünnitusjärgse meeleolumuutuse vastu ning mis peaks tekitama ema ja lapse vahel suurema sideme.
Valikukomisjoni kuulusid Eesti Kirjanike Liidu (Janika Kronberg, Rein Veidemann, Tiit Aleksejev), Eesti Rahvusraamatukogu (Janne Andresoo), Eesti Kirjastuste Liidu (Kaidi Urmet), Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (Ilvi Liive) ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse (Triin Soone) esindajad. Seni on palgalisi kirjanikke olnud üheksa: Jürgen Rooste, Eeva Park, Jan Kaus, Hasso Krull, Mehis Heinsaar, Triin Soomets, Maarja Kangro, Indrek Koff ja Mihkel Mutt.
Uued palgalised kirjanikud on Piret Raud, Maimu Berg ja Kätlin Kaldmaa
https://kultuur.err.ee/646585/uued-palgalised-kirjanikud-on-piret-raud-maimu-berg-ja-katlin-kaldmaa
Selgusid kolm uut kirjanikupalgalist, kelleks on Piret Raud, Maimu Berg ja Kätlin Kaldmaa. Nad lisanduvad üheksale varasemale palgalisele kirjanikule.
Sportvibu naiste klassis võitis alles kadettide klassi kuuluv Alexandra Põllumäe (Tartu VK/Tartu Valla SK), kelle punktisumma 574 punkti jäi Eesti rekordile alla vaid ühe punktiga. Teise koha kindlustas Vana-Võidu VK/Viljandi SK laskur Laura Nurmsalu 557 punktiga. Kolmas koht läks 553 punktiga samuti kadeti klassi laskurile Triinu Lilienthalile (Järvakandi Ilves). Sportvibu meeste seas oli kohtade heitlus väga tihe, võrdse tulemuse ehk 553 punkti lasid Hendrik Õun (Sagittarius) ja Martin Rist (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), kuna ka kümnete arv oli võrdne, läks paremus selgitamisele üheksate lugemisega ja selles oli parem kadettide klassi kuuluv Hendrik Õun. Järjekordse võrdse tulemuse ehk 552 punkti lasid Priit Tanvel (Tallinna Vibukool) ja Karl Kivilo (Järvakandi Ilves), kus kümnete lugemisega jäi peale Priit Tanvel. Plokkvibu meeste klassis võitis kadettide klassi kuuluv Robin Jäätma 585 punktiga, teine oli Kristjan Puusepp 574 ja kolmas Artur Aas 568 punktiga (kõik Türi Vibukoolist). Plokkvibu naiste klassis jagati esimesed kohad taas kümnete lugemisega, kus võrdse punktisumma 574 lasid Lisell Jäätma (Türi Vibukool) ja Emily Hõim (Tartu VK/Tartu Valla SK), kuid Lisell jäi ühe kümnega peale, kolmanda koha teenis Kristi Ilves (Türi Vibukool) 567 punktiga.
Noored edestasid vibuspordi karikavõistlustel täiskasvanuid
https://sport.err.ee/646584/noored-edestasid-vibuspordi-karikavoistlustel-taiskasvanuid
Pühapäeval toimusid Imaveres Eesti sisekarikavõistlused vibuspordis. Võitjateks tulid sportvibu klassis alles kadettide klassi kuuluv Hendrik Õun ja Alexandra Põllumäe ning plokkvibu klassis Robin Jäätma ja Lisell Jäätma.
Chapecoense alistas Tulio de Melo 90+5. minuti värava toel Coritiba 2:1 ning lõpetas kõrgliiga ehk Serie A kaheksanda kohaga. See tähendab, et klubi saab järgmise aasta Libertadorest alustada teisest ringist, alagrupiturniirile jõudmiseks tuleb vastane alistada ka kolmandas ringis. E A IMAGEM SE REPETE!!????⚽???? pic.twitter.com/dCxD5AbUCr — Chapecoense #PraSempreChape (@ChapecoenseReal) December 3, 2017 Möödunud aasta 28. novembril toimunud lennuõnnetusest eluga pääsenud Neto, Jackson Follmann ja Alan Ruschel elasid pühapäeval meeskonna triumfile kaasa. Ruschel kuulus ka vahetusmeeste pingile. Follmann no volante, Neto puxando os gritos. Alan de carona. É a festa da Chape na Libertadores! #gechape pic.twitter.com/D4tfoa8EjZ — Cahê Mota (@cahemota) December 3, 2017
Aasta pärast lennukatastroofi: Chapecoense kindlustas koha Libertadoresel
https://sport.err.ee/646581/aasta-parast-lennukatastroofi-chapecoense-kindlustas-koha-libertadoresel
Aasta ja viis päeva pärast lennukatastroofi, milles kaotasid 71 inimese hulgas elu ka pea kõik Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense mängijad, tagas meeskond koha Lõuna-Ameerika tähtsaimal klubiturniiril Copa Libertadores.
"Otsime huvitavaid inimesi erinevatelt elualadelt, kes oleksid valmis rääkima oma tööst, harrastusest või elu ettevõtmisest. Alates kokkadest, puuseppadest ja õpetajatest, kuni disainerite, müüjate, meremeeste ja modellideni – meie kangelasteks võivad saada väga paljud," ütles ütles režissöör Aljona Suržikova. Esimeseks valiku kriteeriumiks on pühendumus oma ettevõtmisele, elukutsele, hobile või harrastusele. "Võib-olla on mõni meister mootorrattasõidus või oskab filigraanselt ristpistes tikkida või valmistab hoopis uskumatult hõrgutavaid ja kauneid torte. Tegevusalad võivad olla erinevad – peaasi on siiras ind selle asjaga tegelemisel. Teiseks kriteeriumiks on Lasnamäe. Inimene peab olema ise Lasnamäega seotud või peab see tegevus toimuma selles linnaosas," selgitas Suržikova. Režissöör lisas, et andekad inimesed on tihtipeale häbelikud. "Seepärast pöördume ka meie projekti võimalike kangelaste ärksate sõprade ja lähedaste poole: kui teate mõnd väärikat kandidaati, siis andke meile temast kindlasti teada," lisas Suržikova. "Saatetsükli" esimene hooaeg osutus edukaks ning see ei olnud ETV+ peatoimetaja Darja Saare sõnul juhuslik. "Meie kõrval elavate ja töötavate inimeste isiklikke lugusid ei näe me tele-eetris kuigi sageli, aga me ju väga tahaksime näha iseennast, oma sõpru või naabreid teleri, nutitelefoni või tahvelarvuti ekraanilt. Ma usun siiralt, et projekti autoritel õnnestub taas kord võita enda poole televaatajate südamed," ütles Saar. Casting toimub 29. detsembrini, võtted tehakse jaanuaris ja esimesed "Lasnamäe muuseumi" osad on ETV+ eetris juba märtsis. Oma soovist võtetel osaleda saab teatada ja osalejaid välja pakkuda telefonil 55693961 või e-postiaadressil [email protected].
ETV+ kutsub Lasnamäe noori teleprojekti
https://menu.err.ee/646578/etv-kutsub-lasnamae-noori-teleprojekti
Telekanal ETV+ ja filmistuudio Diafilm otsivad noori, kes sooviksid osaleda teleprojektis "Lasnamäe muuseum". Võtetele kutsutakse kuni 35-aastaseid Lasnamäe noori, kes oleksid valmis pajatama telekaamerate ees oma hingelähedasest tegevusalast või lemmikharrastusest.
Daniel Mallory on avalikkusele täiesti tundmatu nimi, kuid kirjandusmaailmas on temast räägitud rohkelt juba üle aasta, sest ta püstitas maailmarekordi debüütromaani teistesse keeltesse tõlkimise arvestuses, kuigi raamat ise pole ametlikult veel üldse ilmunud. Daniel Mallory on pseudonüümi A. J. Finn all kirjutanud krimiromaani “Naine aknal”, mis on ilmumas praeguse seisuga vähemalt 38 keeles. Raamatu suureks puhumist ja ilmumist on ette valmistatud 2016. aasta sügisest ning see ilmub üle maailma 2. jaanuaril 2018, mil selgub, kas ka lugejad on suurte ootustega päri. Kuna autor on lubanud osaleda 2018. aasta mais Tallinnas kirjandusfestivalil HeadRead, leidis ta aega rääkida ka eesti lugejatele oma raamatust, kirjastamisärist ja rahvusvahelise menuraamatu loomise köögipoolest. Raamatu ilmumine on nüüd üsna lähedal, nii et suur ootus hakkab sinu jaoks läbi saama. Millistest numbritest me üldse räägime? See kõik on minu jaoks väga põnev! Erinevaid keeli peaks praeguseks olema 38, mis on ilmumata raamatu kohta maailmarekord. Mul on olnud kohutavalt palju õnne – eriti praegusel ajal, mil paljud riigid soovivad hoopis enda ümber uusi müüre ehitada. Minu kirjastajad erinevates riikides on minu pass maailma. See raamat on üks neist ebaharilikest raamatutest, millest räägitakse juba tükk aega enne ilmumist käsikirja faasis. Esimesed jutud algasid 2016 sügisel, aga millal sa seda juba kirjutama hakkasid? Alustasin raamatut “Naine aknal” septembris 2015, täpselt aasta enne kirjastajale esitamist. Eriti hämmastav oli see, et filmistuudio Fox ostis filmiversiooni õigused juba enne raamatulepinguid. Kuus nädalat enne kirjutama hakkamist diagnoositi mul bipolaarne häire. Paljudele oleks see tähendanud pika ja raske tee algust, minu jaoks tähendas see aga selle lõppu. Olen üle 15 aasta kannatanud tõsise depressiooni all, mis mõjutas minu elu iga nurga alt: minu suhteid, õpinguid ja tööd. Ma otsisin abi kõikjalt: ravimitest, meditatsioonist, grupiteraapiast, hüpnoosist, elektriravist ja üsna kesiste tulemustega. Siis aga diagnoosi täpsustati ja muudeti ravimite valikut. Poolteist kuud hiljem tundsin ennast oluliselt paremini ja kogesin vabadust tegeleda millegi loomingulisega. Selleks ettevõtmiseks saigi "Naine aknal", mille peategelane sugugi mitte juhuslikult kannatab samuti depressiooni all. Nii sain kajastada oma kogemusi loos naisest, kes on kaotanud usu elusse ja tulevikku. Sind on nimetatud insider´iks, sest töötasid varem kirjastuses. Mida sa täpsemalt tegid? Lõpetasin Oxfordi filoloogina ja keskendusin krimikirjanduse analüüsimisele, eriti Patricia Highsmithi romaanidele. Pärast lõpetamist kolisin New Yorki ja sain tööd Random House´i kirjastuses nooremtoimetajana, kus minu teemaks said krimiromaanid, mis sobis isiklike eelistuste tõttu suurepäraselt! Mõne aasta pärast kaitsesin Oxfordis doktorikraadi ja töötasin Londonis kirjastuses Little, Brown. Tol ajal tuli tegeleda selliste autoritega nagu JK Rowling (tema Robert Galbraithi krimilugude sari), Stephenie Meyer, Patricia Cornwell, Nicholas Sparks, aga ka näiteks Rafael Nadal. 2012 kolisin uuesti New Yorki ja hakkasin tegelema HarperCollinsi kirjastuse krimiautoritega. Alles äsja panin selle ameti maha, et pühenduda üksnes kirjanikutööle. Kui raske sul oli ise autoriks hakata? Kas selle n-ö rindejoone ületamisega kaasnes ka iroonilisi kommentaare? Mul oli tuttav kirjandusagent, kes teadis kirjutamisel olevast raamatust, keegi teine aga mitte. Seepärast valisingi endale pseudonüümi A. J. Finn, et teised teada ei saaks ja arvasin, et keegi ei tahagi seda avaldada. Praegu ilmub nii palju psühholoogilisi krimiromaane, et raske oli sellesse uskuda, kuigi agent palus mul jätkata. Kartsin et leige huvi korral teen endale kirjastajana häbi. Aga niipea kui esimesed pakkumised laekusid, siis “tulin kapist välja”, et mäng oleks aus. Nii et selles mõttes oli avalikuks tulek suur kergendus! Räägi, kuidas toimub kirjastamise protsess suures riigis? Kui kaua kestavad ettevalmistused, millest üldse alustatakse? Kuna ma ise kirjastuses töötasin, siis lähenesin asjale pisut teisiti kui enamik autoreid. Ma teadsin, mis on õiged kirjandusagentuurid, kuhu pöörduda. Kui mul süžee peas paigas oli, saatsin tuttavale ja mõjukale agendile Jennifer Joelile 7500-sõnalise kokkuvõtte. Ta luges selle õhtul läbi ja palus mul edasi kirjutada, nii et aasta hiljem viisid tema ja üks tuttav briti kirjandusagent selle kirjastustele näha. Kogu selle protsessi jooksul andsid agendid mulle soovitusi, mida kirjutamisel arvestada. Kui nad valmis käsikirja kirjastustele laiali saatsid, olid 36 tunni pärast meil laual pakkumised kirjastustest üle maailma. Seda ei osanud keegi oodata ja ma olen kõige eest väga tänulik. See on sinu ametlik debüütromaan, aga kas sa pole üldse midagi varem üritanud kirjutada? Täiesti esimene tekst! Mul oli küll Inglismaal töötamise ajal tunne, et ma kunagi seda proovin. Aga tollal domineerisid krimikirjanduses juba 1988. aasta "Voonakeste vaikimisest" saati sarimõrvarite lood, mis mind eriti ei köitnud. Siis muutis raamatuturgu Gillian Flynni raamat "Kadunud". See oli intelligentne ja peategelasekeskne lugu, midagi kergelt sarnast, nagu Patricia Highsmith kuuskümmend aastat varem. Mul oli tunne, et ahaks ise midagi sarnast kirjutada. Ma ei tea, kas see õnnestus, aga igal juhul tahtsin ma proovida. Arusaadavalt võrreldakse seda raamatut Hitchcocki "Tagaaknaga" või raamatutega nagu "Kadunud" ja "Tüdruk rongis". Kui palju sa mõtlesid sellele, et kuidas kirjutada süstemaatiliselt menuraamatut? Kas sa üritasid vastata just mingitele praeguse publiku ja kirjastuste ootustele? Hea küsimus. Ühest küljest oli psühholoogiline põnevusromaan juba varem minu lemmikteema, Patrica Highsmith jne. Töötades kirjastajana puutusin kokku paljude autoritega. Üks minu esimesi tööülesandeid oli Ruth Rendelli romaanide uustrükkidega tegelemine. Nii et huvi selle teema vastu oli mul juba varem. Aga teisest küljest sai just raamatute "Kadunud" ja selle kloonide nagu "Tüdruk rongis" edu minu jaoks tõukavaks faktoriks. Aga ma olen väga õnnelik, et minu isiklik ja publiku huvi praegu kokku langevad. Loomulikult ma tahan, et see meeldiks võimalikult suurele lugejate ringile. Loomulikult on minu raamatu loos sarnasusi mitmete teiste põnevusromaanidega, aga ma loodan, et minu raamatu puhul on üks eristuv element loo emotsionaalne laeng. Ma olen seda üritanud kirjutada tavapärasest põnevuskirjandusest mõnevõrra sügavama sisuga. Ma arvan et just selle pärast on raamat tõlkimisel nii paljudesse keeltesse ja valmimas ka film. Oskad sa kirjastajana öelda, kui palju laekub keskmise või suurema New Yorgi kirjastuse toimetusse uusi käsikirju iga nädal? Kuidas sellise massi seast valikuid tehakse? Kui kirjastuses töötab umbes tosin sisulist toimetajat, siis igaüks saab nädalas umbes viis uut käsikirja ja järelikult laekub viie päeva jooksul umbes 60 uut käsikirja. Aimekirjanduse puhul saadetakse tavaliselt ainult tutvustus või kokkuvõte, neid on lihtsam lugeda. Ilukirjanduse puhul sageli tervet käsikirja ei hakata lugema – kui esimesed 50 lehekülge, teema, turuseis ja autori varasem maine ei tundu soodsad, siis käsikiri visatakse kõrvale. Kirjastamine on karm äri! Mis on krimikirjanduse viimaste aastakümnete trendid? Kuidas me oleme jõudnud jõudnud olukorda, kus USA-s on James Pattersoni raamatuvabrik, samas Skandinaavia noir oma sünguse ja depressioonis joodik-uurijatega ning nüüd on iga raamatu pealkirjas "naine" või "tüdruk"? 1980. suur uudis oli sarimõrvarite laine, millele pani alguse Thomas Harris raamatuga "Voonakeste vaikimine". Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdruk" vallutas maailma ja “tüdrukute” tsunami sai alguse Gillian Flynni raamatust "Kadunud". Kirjastajad hakkasid “tüdrukut” valimatult toppima iga raamatu pealkirja. Eks see on pealiskaudne, kuid psühholoogiline põnevusromaan eeldab ka muud peale üksnes naispeategelase ja laiba. Ajaviiteromaanide poolel on žanri piire liigutanud Jojo Moyes, kelle “Pärast sind” muutis naistekad natuke tõsisemaks või provokatiivsemaks žanriks kui varem. Mida sa ise eelistad lugeda, mida üritad vältida? Ei ole enam Philip Marlowe´ ajad, kui näiteks populaarsetes Rootsi krimiromaanides võib leida 200 surnud last mere põhjas asuvas konteineris … Hehh – kui vähegi võimalik, siis mina neid 200 surnud lapsega raamatuid ei loe. Lapsena köitsid mind Agatha Christie ja Arthur Conan Doyle. Ülikoolis olid minu lemmikud Patricia Highsmith ja Graham Greene, kes keskendusid psühholoogilisele küljele. Nemad kõik on mind mõjutanud. Mainiksin ka autoreid nagu Gillian Flynn, Kate Atkinson ja Tana French, kes on suutnud luua kolmemõõtmelisi tegelaskujusid. Mulle meeldib elav dialoog nagu Dashiell Hammetti ja Andrea Camilleri teostes, mulle meeldivad Carl Hiaaseni ja Fred Vargase vimkad ja Dickensi loodud meeleolu. Keegi ei pea Dickensit põnevusromaanide autoriks, kuid mitmed tema raamatud (eriti “Bleak House”) sisaldavad kriminaalset teemat ning tema viimane, lõpetamata jäänud romaan "The Mystery of Ewin Drood" oli juba puhas krimiromaan. Võib vist kokku võtta, et mulle meeldivad sellised põnevusromaanid, millel on usutavad peategelased, hea stiil ja kus pole jõhkra vägivallaga liialdatud. Ma pigem ei loe selliseid raamatuid, mis on liiga küünilised või üdini masendavad. Enamik inimesi soovivad põnevusromaane lugedes näha, et õiglus siiski võidutseb, süüdlane saab karistuse ja vooruslikkus tasutud. Kui palju on sinu arvates trendide muutumine juhuslik ja kui palju sellest on turundustöö tulemus? Üks stsenarist ütles kunagi Hollywoodi kohta, et mitte keegi ei tea mitte midagi. Mulle tundub, et kirjastamises on natuke sama asi: me ei oska siiamaani päris kindlalt ette näha, mis saab populaarseks ja mis kukub läbi. Näiteks “50 halli varjundi” edu oli täiesti uskumatu nähtus, selles žanris polnud mitte kunagi olnud ühtegi edukat raamatut. Või siis Stieg Larsson: mitte keegi ei osanud ette näha, et laiemat maailma võiks huvitada Skandinaavia poliitiline põnevik isiklikku ristisõda pidavast tätoveeritud kangelannast. Kui välk lööb sisse, siis ujutavad kirjastajad letid üle sarnaste toodetega. Mõnikord otsitakse selleks uusi käsikirju, teine kord lihtsalt muditakse sobivasse vormi juba tootmistsüklis olev materjal. Pärast "Naine aknal" läbilugemist pole raske näha, et sulle ilmselt meeldivad vanad mustvalged filmid. Kas see on isikliku meeldivuse küsimus või see tundus sobilik taust selle raamatu jaoks? Teismelisena oli meie kodu ühe kvaliteetfilme näitava kino kõrval, kus näidati sageli erinevaid vanade filmide retrospektiive. Mulle meenuvad filmid nagu "Laura", "Out of the Past", "Charade", "Les Diaboliques", "The Night of the Hunter" ja kümned Hitchcocki filmid. Need on mind palju mõjutanud, selle raamatu puhul võib kõige rohkem mõjutusi leida filmidest "Tagaaken" ja "Gaasivalgus". Nii et kui mu raamatu peategelane Anna vaatab kodus vanu filme, siis ta sattub kaudselt ise ühe sellise loo keskmesse. Mida sa ütleksid neile inimestele, kelle jaoks sinu raamatu süžee kõlab liiga sarnaselt "Tagaakna" omaga? Esiteks ma tuletaksin meelde, et teatud korduvaid motiive on paljudes raamatutes ja filmides. "Tagaakna" algmotiivi on kasutatud muudetult mitmetes filmides nagu "Body Double" (1984), "Sliver" (1983), või "Disturbia" (2007). Teiseks ma paluksin peategelasele Anna Foxile anda võimaluse. Lugedes ilmselt selgub, et see ei kulge arvatud rada, vaid peategelasel oma täiesti oma hing ja lugu. Ma arvan, et selle raamatu süžeel on rohkem tahke kui keskmisel põnevusromaanil. Ja naljaga pooleks lisaksin, et ma olen kogu elu töötanud krimikirjandusega ja sel teemal ka doktorikraadi kaitsnud, nii et ma olen igati kompetentne soovitaja! Raamatu süžeest me muidugi rääkima ei hakka. Aga kas mingi osa oli kirjutamisel eriti keeruline või pidid sa palju ringi tegema toimetamise käigus? Jah, üks süžeepööre oli väga vaevanõudev, aga ma muidugi ei saa lugemiselamust rikkumata välja rääkida, milline. Ma võin öelda, et eriti palju midagi välja ei toimetatud, nii et lõpptulemus ei erine väga palju algsest kavandist. Mõnikord muudab toimetaja teksti väga palju, aga kirjastuse toimetajana ma omasin natuke paremat ettekujutust, mida siit hakataks välja jätma ja seetõttu polnud see vajalik. Autorid suhtuvad toimetajate töösse sageli valulikult, aga tegelikult on toimetaja sekkumine sisusse väga vajalik. Autorina on mul paks nahk, ma ei solvu parandusettepanekute peale ja enamasti nõustun nendega. Kumb on raskem: vana lugu veenvalt uues kuues kirjutada või pakkuda midagi täiesti uut? Ma arvan, et "Tüdruk aknal" pole siiski nii sarnane, et seda nimetada vanaks looks. Algpunkt on sarnane nagu "Tagaaknas" (nagu ka "Tüdruk rongis" puhul), kuid üsna pea hargneb hoopis teine lugu. Stephen King ütles, et "Tüdruk aknal" on "täiesti originaalne lugu" , nii et ma rõõmuga usun tema arvamust! Olen kuulnud, et stuudio Fox on juba üllatavalt kaugel ka filmiversiooniga. Kuidas selline suur ettevõtmine edeneb? Fox oli algusest peale väga energiline. Stuudio valis produtsendiks Scott Rudini, kes pälvis Oscari filmi "Ei ole maad vanadele meestele" eest ja oli seotud filmidega "Sotsiaalvõrgustik", "Lohetätoveeringuga tüdruk" ja "Grand Budapest Hotel". Scott omakorda kutsus stsenaristiks Tracy Lettsi, kes pälvis Pulitzeri näidendiga "Augustikuu". Stsenaarium peaks kohe valmima, praegu ta lõpetab näitlejana rolli uues Steven Spielbergi filmis “The Post”, kus mängivad ka Meryl Streep ja Tom Hanks, mis on seni olnud ainus viivitus. Aga üldiselt liiguvad asjad filmi kohta väga ruttu, sest Fox mitte ei varunud endale optsiooni (linaversiooni tegemise eesõigust), vaid käis kohe õiguste eest raha välja, mis motiveerib neid kiiremini filmi valmis tegema, et raha tagasi teenida. Raamat ilmub suurtes keeltes ja üle maailma alates jaanuarist. Miks mitte suurel raamatumüügiajal enne jõulupühi? Kas üritasite rohkem silma paista? Just: enne jõulupühi ilmub nii palju raamatud, et auhinnaraamatute, menukite ja kõmubiograafiate rägastik on nii tihe, et parem juba avaldada jaanuaris – muidu on teiste vahelt raskem eristuda. Kuidas nii suurte ettevalmistuste puhul üldse edu mõõdetakse? Kas sa tunned survet, et peale juba saavutatud edu peab nüüd olema mitte lihtsalt edukas, vaid lausa uskumatult edukas? Ma pean ütlema, et kirjastajana töötamisest hoolimata ma pole kunagi näinud, et kellegi esikraamatut nii palju ja nii suures tiraažis avaldatakse. Mul on olnud kohutavalt õnne ja ma ei oska seda enam mõõtkavasse panna. Kõigil turgudel on omad ootused: USA ja Suurbritannia turgu ma tunnen ja seal ma oskan enda edu millegagi võrrelda. Plaanitud tiraažid on tavalisega võrreldes väga palju suuremad. Aga ma ei saa eeldada, et see müüb kindlasti sama palju kui "50 halli varjundit" või "Kadunud", need olid fenomenaalsed sündmused. Loomulikult ma tahan, et raamatul läheks hästi üle maailma. Brasiilias, Hiinas, Austraalia või Eestis. Kui teistel on minusse nii palju usku olnud, siis loodetavasti läheb ka tõlgetel hästi. Kuidas see viimane ilmumiseelne aeg sinu jaoks välja näeb? Väga kiire! Panin äsja kirjastajana oma ameti maha ja keskendun ainult kirjutamisele. Kogu 2018 on plaanitud raamatu tutvustamisele eri riikides ja plaanin ka kevadel Eestisse jõuda. Samal ajal kirjutan oma teist raamatut, mis toimub San Franciscos. Aga peale selle kõige kavatsen ma endale koera võtta – prantsuse buldogi! A.J. Finn "Naine aknal" Raamatu peategelane on agorafoobiat põdev endine psühholoog Anna Fox, kes lahkub koduseinte vahelt harva. Suurema osa päevast saadab ta mööda internetipoest tellitud veini juues, vanu filme vaadates ja naabrite elu jälgides. Ühel päeval märkab ta naabermaja aknast midagi sellist, mis senise elu pea peale pöörab.
Intervjuu. Kuulsuse künnisel
https://kultuur.err.ee/646574/intervjuu-kuulsuse-kunnisel
Daniel Mallory on maailma edukaim debüütkirjanik, kuigi raamat pole veel ilmunudki.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles ERR-i raadiouudistele, et komisjon on ära kuulanud väikekaupmeeste esindajate arvamused, arutanud kaupmeeste liidu märgukirja ning otsustas, et eelnõu ei jõustu seadusena mitte 1. jaanuaril 2019 vaid sama aasta 1. juulil. "Täna kiitis sotsiaalkomisjon teksti heaks ja teine lugemine toimub kolmapäeval ning eelnõu vastuvõtmine on planeeritud 13. detsembriks," kinnitas ta. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et justiitsministeerium on oma tähelepanekud andnud ning sotsiaalkomisjon on seisukohad kujundanud. "Ministeerium on võimalikku ettevõtlusvabaduse ja kaubamärgiõiguse riivet osundanud. Nüüd tuleb tunnistada, et ettevõtlusvabadust võib piirata, sest rahvatervise argument on kindlasti kaalukas. Eesti on õigusriik ja õigusriigis tuleb teha neid valikuid põhiseaduspäraselt ja küllap sotsiaalkomisjon kaalub kõiki argumente," arvas Reinsalu. Eelnõu järgi laiendatakse tubakaseaduse reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas. Eelnõu näeb ette tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keelu, samuti nende kaubamärkide esitlemise keelu jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele. Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele ehk näiteks ei tohi pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena ning müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega samas müügipakendis. Eelnõu näeb ette ka e-sigarettide kättesaadavuse ja tarvitamise piiramise ehk e-sigareti kasutamine on edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades. Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja nendega seonduvatele toodetele, sh e-sigarettidele. Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides. Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. Maksu- ja tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid noori. Müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides, keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele on üleminekuaeg 1. juulini 2019.
Eelnõu lükkab tubakaseaduse jõustumise pool aastat hilisemaks
https://www.err.ee/646577/eelnou-lukkab-tubakaseaduse-joustumise-pool-aastat-hilisemaks
Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis esmaspäeval tubakaseaduse muutmise eelnõu teksti heaks ning see läheb kolmapäeval teisele lugemisele, samas lükkub eelnõu seadusena jõustumine senisest pool aastat hilisemaks.
"Peame sellist kampaaniat läbimõtlematuks ja halvustavaks. Vastukaaluks sellele oleme teinud Facebookis külje "Jälle raamat!", kuhu saab üles laadida pilte lastest koos mõne neile meeldiva raamatu pildiga. Kutsume osalema nii peresid, lasteaedu, koole, raamatukogusid kui ka kõiki teisi. Näitame, et raamatud pakuvad rõõmu, mitte ei kurvasta," kirjutas vastukampaania algatanud kirjastaja Tauno Vahter. Prisma Peremarketid tuli tänavu välja jõulukampaaniaga, kus pettunud näoga laste kõrval on tekst: "Jälle raamat?". Sarnaselt pettuvad reklaamnäod ka sokkide, küünalde ja tasside peale. ETV "Kirjandusministeeriumi" saatejuht Mart Juur nimetas kampaaniat lolluseks. "Arvan, et meediaväljaanded võiksid oma veebikülgi kaunistada bänneriga nutvast lapsest, kes küsib: "Jäle Prisma?". Ja oleks tore vaadata, kas Prisma rahval on hea meel sellist asja näha. Aga siiski, kokkuvõttes arvan, et haisvat rumalust ei ole vaja torkida, las ta lämbub oma mustuse sisse," kommenteeris Juur ERR Menule. Prisma saatis omapoolse vastuse ka Vahterile, kes selle sotsiaalmeedias avaldas. Vastuses põhjendatakse, et jõulukampaaniaga soovitakse pöörata tähelepanu erinevate kingiklišeedele, mistõttu ongi kampaanias neli küsimust "Jälle raamat?", "Jälle küünal?", "Jälle sokid?", "Jälle tass?". "Kindlasti ei ole meie eesmärk see, et inimesed teineteisele raamatuid ei kingiks. Meil on saadaval palju häid raamatuid, sokke, tasse ja ka küünlaid. Aga soovime pöörata tähelepanu sellele, et meil on hulgaliselt ka muid häid kingiks sobivaid tooteid," ütles Prisma Peremarketite kommunikatsioonijuht Piret Lankots ja lisas, et kui läbimõeldud kingiks tegemisel osutub valituks hea raamat või vahvad sokid, mis saajale rõõmu pakuvad, on see ainult tore. Prisma soovitab reklaami huumoriga võtta Prisma Peremarketi turundusjuht Reigo Rahumäe soovitab suhtuda kampaaniasse huumoriga ja mõnusa eneseirooniaga. "Ilmselgelt on iga reklaami eesmärgiks tähelepanu tõmmata ja meediamürast silma paista. Hea kampaania puhul tõstatub ka arutelu käsitletud teema osas. Nagu näha, siis see kampaania oma eesmärgi täitnud – tõmmanud tähelepanu ja pannud inimesed arutlema, milliseid kingitusi sel aastal oma lähedastele teha," ütles Rahumäe ERR Menule. Rahumäe hinnangul saadi aru, et kampaania tekitab küsimusi ja inimesed võivad end ka puudutatuna tunda. Prisma koostööpartneri reklaamiagentuur Imagine loovjuht Sven Luka lisas, et idee kampaaniaks sündis meeskonna enda isiklikust kogemusest, kus arutelu käigus kerkisid esile jõulukingitused, mida on kõik meeskonna liikmed ise korduvalt kingituseks saanud. "Sealt kasvas idee edasi kingiklišeedele ja soovile anda inimestele vihjeid, et sel aastal võiks jõulukuuse alla leida ka midagi muud kui nii-öelda traditsioonilisi kinke," põhjendas Luka.
Raamatusõpru solvab Prisma jõulureklaam, Mart Juure sõnul on kampaania haisev rumalus
https://menu.err.ee/646566/raamatusopru-solvab-prisma-joulureklaam-mart-juure-sonul-on-kampaania-haisev-rumalus
Raamatusõpru on teinud nõutuks Prisma Peremarketite jõulukampaania, kus õnnetu näoga lapsed kurvastavad kingiks saadud raamatute üle. Kultuuriinimesed on algatanud vastukampaania Facebooki lehe "Jälle raamat!" näol.
"Edgar Savisaare tegemised on jätnud aastate jooksul nii sügava jälje, et veebilehelt nende eemaldamine alles käib," vastas linnavalitsuse pressiesindaja Janno Kauts BNS-i küsimusele, miks kajastab aadress linnapea.tallinn.ee praeguseni Edgar Savisaare tegemisi. Veel esmaspäeva pärastlõunal sai linnapea tegemisi kajastavalt veebilehelt lugeda 2015. aasta septembrist pärit Savisaare kirjutist "Miks valitsus hoiab üleval kõrget elektrihinda?", samuti tema mõtteid pealkirjade all "Tallinna sügisesed tulevikuplaanid", "Tallinna volikogu usaldas järjekordselt Savisaart", "Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on sellisel kujul vaja laiali saata". 2014. aastast on nähtaval kirjutised "Edgar Savisaar: Lõpp alkopeole – Tallinn keelab tänaval joomise", "Leiutati uus värv – kriminaalroheline", "Sport on lahe!" ning vaadata videot "Tere, Edgar !". Kell 13.50 oli blogi kadunud. Harju maakohus kõrvaldas 2015. aasta septembri lõpus riigiprokuratuuri taotlusel korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare linnapea ametist.
Tallinna veebilehel oli veel esmaspäeval Edgar Savisaare poliitblogi
https://www.err.ee/646573/tallinna-veebilehel-oli-veel-esmaspaeval-edgar-savisaare-poliitblogi
Tallinna linnavalitsuse ametlikul veebilehel oli esmaspäeva lõunani nähtav korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva endise linnapea Edgar Savisaare bogi "Tallinna linnapea blogi. Eesti loetum poliitblogi".
Viimati saavutas Secret nii suure võidu üle-eelmisel hooajal, kui suudeti võita Shanghai Major, vahendab portaal Level1. Turniir kuulub Dota 2 looja Valve'i poolt kinnitatud Major turniirde hulka, mis tähendab sellele automaatselt 500 000 dollari suurust auhinnafondi ning võimalust teenida suurel hulgal kvalifikatsioonipunkte Dota 2 kõige olulisemale turniirile The International. Auhinnafondile lisandus ka turniiri enda poolt panustatud osa, mis tegi auhinnafondi kogusummaks miljon dollarit. Sellest läks Team Secretile võidu puhul pool ehk 500 000 dollarit. We are your DreamLeague Season 8 Champions! We close out the Grand Finals 3-0 against Team Liquid, GGWP! Thank you to all of our fans and sponsors for your continued support. We're taking this one home!! #SecretFighting pic.twitter.com/gOVtEGl7Is — Team Secret (@teamsecret) December 3, 2017
Eesti edukaim e-sportlane teenis koos võistkonnaga pool miljonit dollarit
https://sport.err.ee/646572/eesti-edukaim-e-sportlane-teenis-koos-voistkonnaga-pool-miljonit-dollarit
Möödunud nädalavahetusel leidis Rootsis Jönköpingus aset üks maailma suurimaid videomängu- ja e-spordiüritusi DreamHack Winter 2017, mille raames toimus ka Dota 2 DreamLeague Season 8 turniiri finaal. Turniiril osutus võidukaks Team Secret, kelle kapteniks on vaieldamatult Eesti edukaim e-sportlane Clement "Puppey" Ivanov.
Nii oluline on, et on inimesi, kes tahavad kaasa mõelda, kes riskivad tulla sellele noorele jääle või palja tallaga üle orase joosta … Ilus! Tegevuspaik: Sveta baar (et Svetat Eestis pole, siis kuidagigi…) Aeg: novembri lõpp, totaalne kaamos Tegelased (nagu nad end ise kirjeldavad): Jürgen Rooste: 38 (aasta noorem, kui Dylan Thomas end surnuks juues!), muidu asjamees. Bukowskilik koduperenaine. STL’i resident ja riigikirjanik. Endine õpetaja ja ajakirjanik. Kerli Ever: 28, toimetaja-tihendaja, vaatleja-tasakaalustaja. Lõpetanud referent-toimetaja ja kultuuriteaduse erialad. Seni jälginud mõningate kaasaegse tantsu lavastuste valmimisprotsesse kõrvalt, kuid mõtted jätnud aruteludesse. Edasi – näis! Kaisa Kattai: noor koreograaf ja tantsija Tallinna Ülikooli koreograafia erialalt. Varasemalt on õppinud moderntantsu Taanis, olnud (külalis)õpetaja mitmetes Eesti tantsustuudiotes ning annab kaasaaegse tantsu workshope noortele. Mitme ameti ja eriala juures teab ta, mida ta just tantsust tahab, kui tähtis on protsess eesmärgi kõrval ning kui oluline on arengule keha ja mõistuse piiride pidev proovilepanek. Henri Künnap: 17-aastane aktiivne loomingumaailma nooruk. Tegeleb ise luulega, ning on kohutavalt kriitiline nii oma luule kui ka teiste loomingu vastu. Kui on esitusest lummatud, siis tavaliselt on vait :). Konstruktiivne kriitika on suurim sõber, ei lapi lihtsalt puid vaid seab vundamendi, millest edasi areneda. Taust on kirev, on käinud 4 aastat sõjakoolis ja veetnud aega ja kulutanud oma tervist erinevat sorti tippsportidega ent peab nentima on alati leidnud väljendusviisi rohkem loomingumaailmast. ESIMENE VAATUS Jürgen Rooste: Mis on/peaks üldse olema kultuurikriitiku ülesanne, miks teda vaja on? Henri Künnap: Kriitika on kuidagi välja suremas. Kui mina oleks kriitik, ma looks konstruktiivset kriitikat. See ongi see: ma ütlen, mis sa võib-olla valesti tegid, ja mis sa saaks paremini teha. Selle läbi saad sa edasi luua, ja ma annan enda ideid äkki. Sellest tuleb see konstruktiivne-produktiivne osa, et kunstnik saab läbi tolle kriitika kuidagi õppida ja paremini teha. Mitte minu meele järgi … et inimesed kuulaks. Ma ise näiteks ei ole laulja, ma ei oska lauljale midagi niiviisi öelda. Aga pildistamised ja sellised asjad – ma olen fotogaarf. Mingid silmad, nurga, varjud. Ma saan aru, saan teha selle kohta kriitikat ja siis kunstnik saab testida. Nt ilmutad ja katad selle vaseliiniga ja saad maalitaolise pildi – kui ta varem ei teadnud seda, ta saab katsetada-kasutada. Juba tehnika osas võin kaasa rääkida … JR: Sa ütlesid, et kriitika on välja suremas, kas sa mõtled seda, et kõik on valgunud blogidesse ja FB-sse, arvamusteks … või et päevalehed peaaegu ei avalda? HK: Sellel on nii palju nüansse. Nt et inimene, kes kirjutab teise heliloomingust paar lauset, loob endale kriitikunime. Kuigi võib olla on teisi kriitikuid, keda saab kuulata, kellelt on õppida. Mitte too üks, kellelt saab negatiivset tagasisidet, kust sa midagi ei õpi. Kes kirjutab – pardon my language – et see oli lihtsalt sitt! JR: Jah, need kolmelauselised plaadiarvustused on ka mu jaoks jubedad… Kerli Ever: Kriitik on mõtestaja, suuremasse konteksti asetaja. Üks roll võiks olla: teistele söödavaks nämmutaja. Sa ju ikka tead mingeid kriitikuid, kellega su maitse näiteks ühildub. Ja tema siis hekseldab välja mingid asjad, mida vaadata … See on muidugi ka väga primitiivne lähenemine, aga kui sa ise ikka ei jõua kõike vaadata, siis loed kedagi, kes mõtleb laiemalt, mitte ei ütle, kas oli sitt või ei olnud, vaid räägib sellest, kuidas see asi sobitub näiteks tantsumaastikule, kus ta võiks asetseda seal, mida võiks paremini teha … JR: Ühtpidi selline kaardistaja, teisalt kajakaissi või -emme, kes oksendab selle nämmutatud asja sulle ette … KE: Võib-olla küll. Kaisa Kattai: Ma jätkaksin selle konstruktiivse kriitika teemaga, et võib-olla on see sellepärast välja surnud, et kardetakse või ei osata kriitikat edasi anda või vastu võtta. Ja seda võetakse solvanguna. Või võetakse solvanguna seda, kui inimesele ei meeldinud. Kriitik võib austada seda, mis sa teed, aga see ei tähenda seda, et see PEAB talle meeldima. Jah, võib-olla see tuleb sealt: ei anta konstruktiivset kriitikat, sest äkki solvatakse, samas ei osata vastu võtta … Samas, see viib kunstnikku edasi. Selline arvamuse loomine on minu silmis tähtis. Et inimesed arvavad midagi millestki. Ja on väga ilus, kui keegi oskab seda kas põhjendada, või lihtsalt oma arvamust esitada, sest alati on neid, kes hoolivad sellest. Võib-olla mitte sellest, et kas meeldib-või-ei-meeldi… KE: Just, et mitte, et kas minu arust oli äge, vaid ei, mida ma seal nägin, mis on need muud asjad, millega ma seda teost siduda võin. JR: Tegelikult seda kultuurikriitika pinda on ka väga vähe. Sirp, Müürileht, kultuur.err, ja siis need erialaajalehed, aga see on väga väikse ringi asi. Tavameedias väga napilt võrreldes kõige toimuvaga. Aga teeks nüüd ühe kahe kiire küsimusega raundi, et veidi teada saada midagi teist. Ühesõnaga: esimene küsimus: mis on olnud viimaste aegade põnevaim-inspireerivaim kunstielamus, kultuurikogemus. Ei pea olema nüüdistants. Valdkondadeüleselt. Mis lükkaks ennast käima ja mida soovitaks … HK: Ma ei tea, kas see on otse kultuurisündmus, aga mis mind hästi käima pani … Mis pani vaatama kunsti teise pilgu alt … Vanalinnas on Haus Galerii, mis on mu tädi oma juba kakskümmend aastat. Ma lähen talle sinna oma sõbraga külla. Ja ta küsib, kas me tahame maale näha? Meie: jaa, muidugi! Ja siis me läheme laoruumi, kus on oma 200-300 maali. Laapinid ja niisugused. Ja tädi ütleb: olge siin nii kaua, kui tahate, puudutage-vaadake, mida tahate. Me olime sõbraga kultuurišokis, süda kloppis hullemini, kui pärast viit tassi kohvi. Saame vaadata papüürosele tehtud visandeid ja ta räägib meile Hieronymus Boschist, renessansiajastu maalidest. Ja mida inimesed arvavad neist maalidest, mida kunstnik päriselt üritas väljendada. Ja see annab nii palju aspekte … ka muusika ja tantsu … aga eriti maalikunsti kohta. Ma hiljuti nägin üht maali – justkui täiesti tavaline maastikumaal jahilossiga. Aga kui sa „sisse zuumisid”, siis seal all oli paat, mis viis parajasti tolle lossi omanikku teisele kaldale, kus oli pehmem pinnas, et teda sinna matta. Ja jahilossi veranda peal oli metskits, sest ta sai sinna nüüd tulla. Need on pisikesed detailid maalikunsti juures, mis mind paeluvad. Seda ma õppisin seal … JR: Sala-arhiivi pääsemine, saladuse juurde pääsemine on alati hää tunne … KK: Ma ütleks võib-olla ainult seda, et mul kahjuks või õnneks ei ole olnud ühtegi heas mõttes šokeerivat lavastust ega hetke. Aga viimase aasta jooksul – ma käin vaatamas peamiselt tantsu – on see olnud need pisikesed hetked kokku. Kui ma leian nt lavastuse tagant tööd, et inimesed on teinud tööd, ükskõik, milline see töö on – füüsiline või mõttetöö –, aga seal on mingi töö taga, siis ma tean, et nad ei ole seda teinud lihtsalt väljatoomise pärast, vaid seal on mingi põhjendus taga. Võib-olla viimase aasta jooksul ongi olnud erinevaid pisikesi lavastusi, kus üks on pakkunud seda esteetilist või töönaudingut, mida ma näen, üks on pakkunud mu meelele seda rõõmu, et ta leidis sellise niši. Aga võib-olla on see kurb, et mul ei ole olnud ühtki täiesti sellist „head” elamust. Aga … see „hea” on tihtilugu tekkinud siis, kui ma olen samamoodi kriitiliselt arutanud selle lavastuse kulgu. Vahepeal mul tekibki see tervik või see vau-effekt alles siis, kui ma olen teistega arutanud, et mida nemad nägid, ja siis ma märkan ka midagi muud … Aga võib-olla see on natuke kurb, et mul säärast elamust olnud ei ole. Ma tegelikult tooksin välja küll paar etendust, mis viimasest aastast ilu mõttes on meelde jäänud: Raho Aadla "Di" ja Kädi Metsoja "Moiste". Võib-olla täiesti naiivselt öeldes, lihtsalt meeldisid… Võib-olla oli seal minu jaoks see töö ja liikumine ja kohalolek, mida otsin. KE: Käisin hiljuti üht tantsulavastust vaatamas, see polnud ehk kõige ägedam, aga seal oli ilusaid kohti. Ja noh, tore. Aga kui siis artist-talk’il etendaja ütleb, et noh, ma hakkan otsast midagi tegema ja siis pärast mõtlen, siis loomulikult ei suuda ma enam ka takkajärele seda esteetilist ilu nautida: et nahhui sa teed siis! Aga raputava kogemuse koha pealt ei ole ma muidugi eriti erapooletu. Mind raputavad ja puudutavad eriti Sveta Grigorjeva tööd. Näiteks „Hulgakesed”, see oli nii hästi kokku pandud, see oli lõbus, afektiivne, see viha, jõud, apaatsus, kõik kokku. Selline tonaalsus mõjub mulle väga tugevalt. HK: Mulle hästi meeldis Marta ja Edgar Vunši ja Kaisa Kattai korraldatud Greenfield. Ma olen võrdlemisi vähe käinud kohtades, kus sa näed nii erinevaid esinejaid: luuletajad, lauljad, tantsijad – osad paremad, muidugi, kui teised. Ja kui see just ei šokeerinud, siis tõukas mind väga. Seda tahaks veel teha ja näha! JR: Teisest servast: mingi viimaste aegade kogemus, kus te keelaksite kunstiteose ära, põletaksite raamatu või laseksite lavastaja maha või vähemasti lahti? Et kui kriitikuna peale lendaks, peaks jätma kirjutamata või kirjutama väga ausalt ja karmilt, et see ei kõlba … KK: Ma võib-olla alustan: mul on neid kogemusi olnud, kus ma isegi sõna pole tahtnud võtta. Ja see on väga raske hetk mu enda jaoks. Sest ma tahaksin jubedasti leida head ja ma leiaksin ka need aspektid ehk üleks, aga ma tunneks ise, et ma ei suudaks sellest kirjutada, sest ma võin ju need head asjad välja tuua, aga asi polnud isegi selles, kas mulle meeldis või mitte, vaid seal puudusid väga olulised asjad, mida ma hindan või austan või vajan või tahan. Neid asju on olnud viimasel ajal isegi paar, ja sellest on kahju jälle … mul on väga õnnetu elu! JR: Ja sa ei julge ja saa öelda, mis need on olnud? KK: Ma ei julge öelda, mul tekib enda sees see vastandseis, et kes olen mina ütlema. Ja samas – kes siis ütleb? Sest keegi ei ütle vahepeal välja neid asju. JR: Mis on kunstikriitiku vastutus, eks … Aga teil teistel? HK: Mul ei ole olnud niivõrd negatiivseid kogemusi, sest ma leian muusikast või millestki ikka ka neid lusaid nüansse … aga üks asi küll. Tänavu Positivuse festivalil esines Palladiumi laval selline bänd nagu Bukarest. Ma läksin sinna, ma olin neid varem kuulanud … aga seal ei raatsitud helitehnikat korda sättida. Ma käisin mitmes kohas sel platsil, ja kuulsin ainult trummi ja bassi, aga seal olid ka kitarrist ja vokalist. See jättis väga negatiivse tunde, üks mees käis, tahvel peos ringi, ja sättis tähtsa näoga seda heli, aga ma lihtsalt ei suutnud kuulata … JR: Ühesõnaga, igasugusel lavastusel peab olema ka korralik tehniline tugi … HK: Nii palju, kui on filmidest kuni lavateosteni, me peaksime saama selle emotsiooni kõikide oma meelte kaudu. Mitte sellest, kui lahe on see lavatöö… JR: Ainult energiast ei piisa. KE: Lavastuste puhul – ma olen umbes samal nõul, ma olen ikka alati midagi leidnud. Või siis lihtsalt, ma ei ole viimasel ajal sattunud lavastustele, kus mul oleks tunne, et lihtsalt istun seal ja mul on piinlik. Ikka vaatad, et see asi on tobe, aga see element jälle … Üks asi, mis mind tõesti vihaseks on ajanud on hoopis üks kirjandusteos, ma ei tea, kas ma pean seda siin välja ütlema … JR: Sa ei pea, aga võid. KE: Jaan Undusk, "Teekond Hispaania". Ma pean nüüd sõnu otsima. See on üks misogüünne sitt, aga ühtlasi on see halvasti kirjutatud. Selle puhul oleks võinud küll keegi avaldamisprotsessi jooksul öelda, et kuule … mis asi see on. Sellest hoolimata, et tegu on suure kirjandusteadlasega. JR: Et end kuidagi sama pulga pääle panna … Vaba Lava hooaja avaetendus, „Big Data”, istusin saalis ja seal oli hetki, kui mul oli tunne, et tahaksin ennast või neid tappa … mitte näitlejaid siis, vaid tegijaid. Ma mõtlesin mitmest lavastusest varem halvasti, ja ma andsin nii paljudele teistele töödele andeks, millest ma olin halvasti mõelnud. Nägin, et inimesed olid vaeva näinud, olid loonud vähemasti. „Bid Data” oli lihtsalt õudne, nagu koolilapse essee pidulik ettekanne. Lavakujundus oli muidugi uhke! KK: Kui ma olen viimase aasta-paari jooksul näinud midagi tõesti halba, siis ma olen mõelnud, et äkki ei ole enne selle teose väljalaskmist kutsutud kedagi kriitilise pilguga kõrvalt vaatama. Et kas tehakse hästi omas mullis – mida võib teha, sest see võib ju imeline välja tulla!, mis sinu sees toimub. Või siis on ka see, et kui keegi vaatabki kõrvalt, siis antakse liiga palju asju andeks, mida saaks putitada. Jah, kõrvaltvaataja pilgust jääb puudu. Võib-olla siis selleks on ka kriitikuid vaja, et nemad oleks see kõrvalpilk. KE: Kuigi kriitik on seal juba koos muu publikuga. Keegi võiks enne ka mingitele kitsaskohtadele tähelepanu juhtida, et ennetada publiku kannatusi. JR: Kuidas te suhtute väitesse, mida on palju korratud – ja eriti kordavad seda muidugi inimesed, kes ei ole kriitikud ja otse asjatundjad – et nüüdistantsus pole enam tantsu. Noh, nagu, et tänane luule pole enam luule. On ka mõni kriitik, mõni ajakirjanik seda öelnud … Ja kui neid nüüd lavastusi vaadata võõra, jäise pilguga, siis on need küll koreograafide tehtud ja liikumine on väga tähtis, aga see on mõistetav muuna kui "tantsuna". KK: See on huvitav! Ma olen seda ise ka hästi palju kuulnud ja see sundis mind nüüd alustama uurimistööga: mis on kaasaegse tantsu ja performance’i vahe ja piirid. Seetõttu ma ei tahaks hästi seisukohta võtta, sest ma tahan alles teada, kuhu mul see uurimustöö läheb. Kas need piirid on, või neid pole, ja kas äkki on okei, et neid piire ei ole ja seda tantsu on vähem. Või on tihti asi ka selles, et me nimetame mõne töö kaasaegse tantsu lavastuseks, aga tegelikult seal on mingeid aspekte vähem. Äkki on see hoopis performance-etenduskunst. Ma isiklikult, oma vaatenurga alt, tunnen, et tantsu on natuke väheks jäänud – siis "tantsu" tantsu. Mitte ainult liikumist, vaid koreograafiat. See on suuresti minu maitseküsimus, aga see ei pane müüri ette kõigele muule, mis seal veel võib olla. Aga mina tahaksin näha rohkem koreograafiat, keha liikumist kui sellist. Tantsu. HK: See ütlus on võib-olla pisut stagneerunud, paigalseisev vaade. Elab kinni selles vana ilusa tantsu idees. Aga kõik on ju pidevas arengus. Majad tõusevad, inimesed sünnivad. Juhtub ju! Uusi asju tekib. Sa ei saa mõõta tulevikku läbi mineviku. Kui sa eladki sellises hetkes, kus oli džäss ja nüüd on techno-rock… sa ei saa neid ühe katuse alla panna ja ühtmoodi mõõta. JR: Natuke nagu see, et ballett on inimkonna ajaloos suhteliselt uus ja ajutine asi olnud … KE: Ja nüüd on etalon! Igasugune kategoriseerimine – mis vahet seal on, kuidas me seda nimetame, kas see siin laval on täna õhtul performance või tants?! Pigem on vahe seal, kui sul on vaja mingeid Kulka blankette täita. See on ainukene koht, kus see loeb, aga tegelikult ka see ei peaks lugema. Igasugune kunstivorm võiks püüelda oma piiride kompamise poole. Pigem küsi: mis see üldse on, miks ma seda teen? Ja see, mis siis välja kukub, ei meenuta võib-olla seda, mida kanooniliselt selleks kunstiliigiks peetakse. Sellepärast on pigem kurb, kui tehakse asja, millest on näha, et see on täpselt sama, mis kakskümmend aastat tagasi. Või kümme aastat tagasi. Ja jumal hoidku, kui 100 aastat tagasi! JR: Piret Karro kirjutab Sirbi loos „Vaadake tantsu rohkem kui uudiseid” – mil ta oli Saksamaal vaadanud tantsulavastusi –, et miks meil puudub kriitiline sõnum, miks ei võeta poliitilisi seisukohti. Kõik nüüdistantsijad sukelduvad iseendasse. Toob tohutu hulga näiteid, eranditena nimetab Iggy Lond- Malmborgi ja Sveta Grigorjevat. Kas nüüdistantsust, mis on niigi kaasaegsete lavakunstide serva pääl – kas me ootame säält poliitilist-kriitilist sõnumit. Kas teie näiteks vajate seda? KE: Igaühele oma ju. Me ei saa öelda, et iga luuletaja peab luuletama sellest või tollest. On neid, kellel on vajadus lasta välja endast romantilist õhkamist, teine vaatab enda sisse, kolmas surub ühiskonna valupunktidele … JR: Aga kui öeldakse, et Eestis on seda vähe? KE: Iga looja peab endasse ise vaatama. See tundub kuidagi liig suunav. JR: Paneme kunstnikud lööktööle? KE: Jah, et siin seinas on auk, tulge kõik nüüd siia! JR: On siis Eestis liiga vähe seda poliitilist? KE: Iga asi on ka ju poliitika, see räägib ise juba enda eest, mida sa lavale tood ja lood. KK: Ma nõustun sellega väga, et igaüks teeb seda, mis talle sobib. Aga ma usun, et väga mitmel inimesel võib ka jääda see julguse taha või et … kuidas ma seda tantsulavastusega nüüd kirjeldan. Kas minust saadakse aru? Ma arvan, et see jääb kas julguse taha või see ei paku huvi. HK: Minu jaoks pole see probleem, et tantsu või loominguga peaks siduma poliitilisi vaateid. Seda ei peakski olema! Kui ma looks ise tantsulavastuse, siis kui keegi tähtis poliitik seoks seda mingi poliitilise agendaga, ma ei tea, Kataloonia iseseisvusega … mind üldse ei huvita see asi. Seda võib olla … JR: Toon vastupidise näite, ütleme, et poliitiline kord muutub ja sa teed oma tantsulavastuse, nagu süda juhatab. Ja siis tullakse su juurde ja küsitakse, aga kuidas see nüüd rahvusliku programmi mõttes oluline on? Kuidas see aitab kaasa meie asja ajamisele? See ei kanna eesti vaimu! HK: Ma saan aru, kui Eestil on jälle mingi raske aeg, siis ongi vaja vaimu tõstmist, siis inimesed hakkavadki nii looma – kui me olime nõukogude võimu all näiteks. Inimesed hakkavad seda iseenesest tegema. Võõrvõim võib muidugi inimese lihtsalt ajaloost välja kirjutada. Et sa ei ole ei elus ega surnud õigupoolest selle kultuuri jaoks. KK: Aga samas, silmaringi arendamiseks, iseendale, kunstnikuna, ma soovitaks, et proovi luua midagi vahepeal, mida sa niisama ei tahaks luua. Sest tõenäoliselt see arendab kunstnikku väga palju. Sa ei pea sellega välja tulema, aga sa võid proovisaalis või oma peas ette kujutada, mis see oleks, kui ma teeks või looks midagi sellist. See arendaks. Ja sa võid siis minna tagasi selle „mugava” juurde, mis sul kohe seest välja tuleb. JR: Ja võtta midagi endaga kaasa… Kui palju ja kust te loete kultuuri- ja ühiskonnakriitikat? Mis on teie jaoks need allikad? KE: Kultuur.err. Müürileht. Värske Rõhk. Sirp … põhimõtteliselt kõik, mis ilmub. Ikka ju loed! JR: Sirp ütlesid viimasena, sa oled rohkem sellise noorema kultuuriringkonna jälgija? KE: Vist jah! Aus vastus on ka see, et ma loen pigem aeglaselt, ja paberväljaandeid nii palju, kui ma bussis tööle ja koju sõidan. Üht Müürilehte loen ma ka kaks nädalat. Sirp ilmub mu enda tempo jaoks liiga tihedalt. Facebook’is ka ikka klikkan, kui keegi midagi intrigeerivat jagab … KK: Mulle meeldib Kanuti Gildi oma leht – seal räägitakse palju oma asjadest. Ma isegi tahaks, et mingid sellised kohad kirjutaks rohkem. Täpselt nagu STL – tegelikult võiks seal ju midagi rohkem olla kui üks lugu kuus… KE: Kui meie siin juba oleme, äkki kuukiri paisub? HK: Ma loen võrdlemisi vähe tantsukriitikat ja selliseid asju … Kõige rohkem olen ma lugenud toidukriitikat. Siis kui minusugused 12-aastased poisid mängisid arvutis, siis ma lugesin toidukriitikat. See oli nii paeluv, kuidas inimesed suudavad luua seosed! Maitsemeele läbi! JR: Aga põhi infokanalid? HK: On ka Müürileht. Aga vanemad tellivad Sirpi, seda olen ka lugenud. JR: Panin kirja kõik, kes sel sügisel on kuidagi tantsust või tantsuga seoses kirjutanud, keda suutsin leida, loen need nimed ette: Evelyn Lagle, Iiris Viirpalu, Keiu Virro, Madli Pesti, Marie Pullerits, Heili Einasto, Kaja Kann. Kõik naised! Enamasti noored naised. Mida sellest arvata? See vähene tantsukriitika või tantsuga kaude seotu on kõik naiste kirjutet. Nad võib-olla on üldse viimaste aastate jooksul ainsad, kes tegelevad … HK: Minu jaoks on see tohutult imeline! Mul oli eile ühe neiuga vestlus ja ma sageli unustan oma jutu pointe, kui tuleb meelde, siis hakkan vahele ütleme. Ja ta vastas: palun, lase mul lõpetada! Mehed on jutus domineerivamad, nad ei lase naistel lõpuni rääkida … KE: Vaata, aga kirjutamisel ei sega keegi vahele! Heh, äkki siin ongi see naiste ainuke võimalus oma mõte lõpuni viia? KK: Võib-olla see on lihtsalt paratamatus, et tantsu või tantsukunstiga tegelevad rohkem naised … JR: Meestantsijad ja -kriitikud ei mõtle? KK: Neid on ka arvuliselt vähem. Sellest nimekirjast ma mõnda kriitikut väga hindan ja iga kord loen. JR: Keda? KK: Nt Kaja Kann, mitte, et ma alati nõus oleks, aga enamjaolt paratamatult olen. JR: Aga ta on intrigeeriv. KK: Ning mulle ei meeldi see, et nätsutatakse läbi ja siis neelatakse vägisi alla või sülitatakse tasakesi välja – vaja on konkreetsust! Isegi, kui arvamus ei sarnane, siis on vähemalt huvitav lugeda. Sealt tekibki see kriitikuasi: tore oleks ka, kui oleks põnev lugeda. KE: Ma tuleks korraks selle esimese küsimuse juurde tagasi, miks on tore, et on kriitikuid. Kui ma olen midagi käinud vaatamas, siis ma pärast hakkan guugeldama, et näha, kas on ilmunud juba midagi, et leida uusi vaatenurki. KK: Just, täpselt! Või on tore, et keegi mõtleb suga samamoodi! JR: Mul oli veel mõni küsimus, aga ma rohkem ei küsi … Näeme Joanna Kalmu etendusel! (Läeme puhvetisse hängima, lootuses, et teine vaatus tuleb peagi.)
Vestlus. Tore oleks ka, kui oleks põnev lugeda! (Esimene vaatus)
https://kultuur.err.ee/646562/vestlus-tore-oleks-ka-kui-oleks-ponev-lugeda-esimene-vaatus
Sõltumatu Tantsu Lava juures pesitsevad vaimselt sel aastal uued tantsukriitikud, kes koos meiega tükke vaatavad ja analüüsivad-kirjutavad. Kohtusin selles kaasaegses end ise loovas draamatükis Kerli Everi, Kaisa Kattai ja Henri Künnapiga. Teised ei jõudnud kohale. Aga nende kolmega, kes jõudsid, oli põnev.
Kohus kaalus Medunitsa (44) vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, ütles maakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile. Medunitsat süüdistatakse narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises. Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtmisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega. Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti. Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti väga oskuslikult luksautodesse ning kokku smugeldas jõuk 2,3 tonni hašišit. MTA narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul kasutas jõuk narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid. Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni 2015. aasta detsembris ning anti Eestile üle mullu veebruaris. Koos Medunitsaga astub kohtu ette veel 13 inimest. Rahvusvaheline narkovõrgustik tabati tänu Eesti maksu- ja tolliameti infole ning koostöös Hispaania narkopolitseiga.
Kohus vaeb rahvusvahelise narkoveo väidetava juhi vahi alt vabastamist
https://www.err.ee/646567/kohus-vaeb-rahvusvahelise-narkoveo-vaidetava-juhi-vahi-alt-vabastamist
Harju maakohus arutas esmaspäeval Hispaaniast Venemaale kokku 2,3 tonni hašiši smugeldamisega tegelenud jõugu juhtimises süüdistatava Jevgeni Medunitsa vahi alt vabastamist ning teeb selle kohta määruse neljapäeval.
Kinkar töötab täna ERM-is finantsjuhina ning on pikalt eest vedanud ka muuseumi väliala projekti. Kinkar on ka Tartu Rotary Klubi president ja on varem töötanud SEB pangas. Alar Karis otsustas töötada lõpuni oma ametiaja riigikontrolörina, mistõttu ta alustab ERM-i juhina tööd 9. aprillil 2018. Tõnis Lukase ametiaeg lõpeb aga 21. jaanuaril. Seega jääb Kinkari ajutise muuseumijuhi perioodi sisse ka ERM-is 24. veebruaril korraldatav EV100 pidulik kontsert ja presidendi vastuvõtt.
ERM-i ajutiseks juhiks saab Rein Kinkar
https://www.err.ee/646556/erm-i-ajutiseks-juhiks-saab-rein-kinkar
Kuivõrd Tõnis Lukase ametist lahkumise ja Eesti Rahva Muuseumi uue direktori Alar Karise ametisse asumise vahele jääb rohkem kui kaks kuud, täidab vahepealsel ajal muuseumijuhi kohuseid Rein Kinkar.
Järgnev on Eesti Naistearstide Seltsi selgitus: Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49-aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170–180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 70 naist Eestis. Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle? Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamine põhjus on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46 protsenti kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70 protsenti kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti. HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86–100 protsendil. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Terviseorganisasiooni (WHO) välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. WHO nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9–13 või 9–14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017. aasta märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas. Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.
Naistearstid põhjendavad HPV vastu vaktsineerimise vajalikkust
https://novaator.err.ee/646564/naistearstid-pohjendavad-hpv-vastu-vaktsineerimise-vajalikkust
Kuna emakakaela vähki haigestumine on Eestis tõusuteel ning selle haiguse tõttu sureb aastas palju naisi, pani Eesti Naistearstide Selts kirja põhjused, miks emakakaela vähi ennetamiseks ning selle vastu võitlemiseks on vaja vaktsineerida inimese papilloomviiruse ehk HPV vastu.
Kohtumise avapoolajal suutis Ferencvaros vastaste väravavõrku sahistada neljal korral. Teise kolmveerandtunni jooksul sattus Zlidnise koduklubi tõeliselt hoogu, kui kokku löödi 12 väravat. 67. ja 90. minutil sai jala valgeks ka Eesti koondise kaitsja, kelle jaoks oli tegemist hooaja esimeste väravatega. FC Metz teenis Prantsusmaa esiliigas hooaja üheksanda võidu, kui alistati La Roche. Skoor avati 18. minutil ning poolajapausile mindi Metzi 2:0 eduseisul. Teise kolmveerandtunni jooksul lõid mõlemad naiskonnad ühe värava ning kohtumine lõppes 3:1. Getter Laar võidumängus kaasa ei teinud. Metz hoiab tabelis endiselt esikohta, edestades lähimat jälitajat nelja punktiga.
Zlidnis lõi Ungari karikavõistlustel kaks väravat
https://sport.err.ee/646561/zlidnis-loi-ungari-karikavoistlustel-kaks-varavat
Inna Zlidnis ja Ferencvaros said Ungari jalgpalli karikavõistluste veerandfinaalis kindla võidu Ujpesti üle, kes alistati 16:1.
Eckerö Line'i müügi- ja turundusjuhi Peep Siinmaa sõnul otsustati sõidugraafikut tihendada seetõttu, et seni ei jõudnud ükski laev Tallinnast Helsingisse enne tööpäeva algust, vajadus selleks on aga olemas. "See polnud küll ainus põhjus, sest täiendavate väljumiste vajaduse tingis ka suur reisijate arvu kasv käesoleval aastal," lisas ta. "Lisaväljumiste vajaduse tingis ka suur reisijate arvu kasv käesoleval aastal." Uuest aastast väljub Finlandia Tallinnast tööpäeviti kell 6 hommikul ja jõuab Helsingisse kell 8.15. Lühenenud on ka laeva sõiduaeg. Siinmaa ütles ERRile, et juba praegu sõidetakse osal väljumistel kahe tunni ja 15 minutiga, järgmisel aastal läheb lühemale sõiduajale aga enamik väljumisi. Ainult kell 18.30 Tallinnast väljuva laeva sõiduaeg jääb 2,5 tunni pikkuseks. "Sõiduaega saime lühendada seetõttu, et Helsingis valmis uus terminal ja selle kasutuselevõtt vähendab meie laeva manööverdamisaega sadamas," selgitas ta. Tallinki pressiesindaja Katri Link sõnas, et nende reisilaevade graafik on paigas ja jääb tänavuse aastaga samaks, sest klientide tagasiside kohaselt on graafik hea ja toimib hästi. "Konkurents Tallinna-Helsingi liinil on kogu aeg tihe olnud," tõdes ta. Viking Line'i pressiesindaja Christa Grönlundi sõnul ei kavatse ka nemad Tallinna-Helsingi marsruudil praegu graafikut muuta. Peep Siinmaa sõnul kasvas tänavuse aasta esimese kümne kuuga välisturistide arv eelmise aastaga võrreldes 33 protsenti ehk ligi 50 000 reisija võrra. Suurim tõus oli hiinlaste seas.
Eckerö Line hakkab tööpäeva alguseks Helsingisse sõitma
https://www.err.ee/646543/eckero-line-hakkab-toopaeva-alguseks-helsingisse-soitma
Eckerö Line'i laev Finlandia hakkab alates uue aasta 3. jaanuarist Tallinnast kell kuus hommikul väljuma, et reisijad tööpäeva alguseks Helsingisse jõuaksid. Teised sellel liinil sõitvad ettevõtted tunnistavad tihedat konkurentsi, kuid omaltpoolt väljumiste arvu suurendada ei kavatse.
"USA tugevdab president Trumpi juhtimisel oma suveräänsust ja tõkestab globalistliku agendat," sõnas Madispon partei pressiesindaja teatel. "Loobumine migratsioonikokkuleppest peab olema eeskuju ka Eesti välispoliitikale. Ainult Eesti otsustab, milline migratsioonipoliitika on meie huvides, mitte ei tee seda ÜRO või keegi kolmas." Trumpi administratsioon teatas esmaspäeval, et USA lõpetab ÜRO migratsioonikokkuleppes osalemise, sest see on ebajärjekindel ja vastuoluline. Mullu 19. septembril võeti New Yorgis toimunud pagulas- ja rändekonverentsil vastu New Yorgi deklaratsioon. Sellega võtsid riigid muuhulgas kohustuse tugevdada positiivset panust, mida annavad migrandid vastuvõtvate riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Ühtlasi mõistis deklaratsioon hukka ksenofoobia pagulaste ja migrantide suhtes. Madisoni sõnul on Ameerika Ühendriikide otsus on tähtis kogu maailmale, mis näitab USA iseotsustamise võimekust ja iseseisva migratsioonipoliitika ajamist. Madison lisas, et eelmisel aastal sõlmitud kokkulepe, kus Eesti esindajateks olid president Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Jürgen Ligi, on pannud Eestile kohustuse rahastada propagandat, milles näidatakse majandusmigrante positiivses valguses ja soodustatakse multikultuursuse levikut ka Eestis. “New Yorki deklaratsioon võib olla vastuolus meie põhiseadusega, mis käsitleb Eestit kui rahvusriiki, sest ÜRO poliitika on selgelt vasakliberaalne ja keskendunud rahvusriikidele vastandumisele,” lausus Madison.
Madison: Eesti peab loobuma ÜRO migratsioonikokkuleppes osalemisest
https://www.err.ee/646560/madison-eesti-peab-loobuma-uro-migratsioonikokkuleppes-osalemisest
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul peab Eesti USA eeskujul loobuma osalemisest ÜRO migratsioonikokkuleppes.
David Puttnam oli aastatel 1986-1987 ka Columbia Picturesi tegevjuht, olles muuseas esimene britt selles ametis. Tallinnas uuris Lordide Koja auliige võimalust vändata osa oma uuest filmiprojektist Patarei merekindluses. Mis on Eesti võimalused saada filmimaaks rahvusvahelises mõttes? Te plaanite oma järgmist filmi siin. Võimalustest rääkides on siin kolm tingimust, mida peate täitma. Kõige tähtsam on infrastruktuur, kas me peame tooma siia oma kaamerad ja muu varustuse. Näiteks, kui tegin "Killing Fieldsi" mitu mitu aastat tagasi, me ei saanud sinna oma kaameraid viia, sest Pol Poth veel valitses, praegu on Kambodžas olukord muutunud ja käin seal sagedasti. Käin ka Vietnamis ja Tais, Tai tegi riigi infratstruktuuri suuri investeeringuid. Filmitegijana saad Taisse paigutada oma filmi tegevustiku ja teha seal võtted, kõik vajalik seadmestik on seal olemas, on laboratooriumid filmi järeltöötluseks, nii et digitaalilt filmile üle kandmine on hoopis lihtsam. Seega, Tais on mõistetud kogu filmitootmise protsessi. Analoog Eesti jaoks on selles, et kas siia saab tulla kogu varustusega, mida läheb vaja tänapäeva filmitegemisel, kui suur on puuduoleva varustuse rent, kui palju tahavad saada tehnikud, kui palju on siin juba eelnevalt spetsialistiteadmist? Need on küsimused, millele peab valitsus eelnevalt vastuse leidma ja kõige olulisem – kui palju on valitsus nõus sellesse investeerima, et teha Eestist koht, kuhu maailma filmitegijad tahaksid tulla. Näiteks Suurbritannias on organisatsioon nimega Film London, mida ma ka juhatan ja Film London asutati ühe eesmärgiga – kui tahad tulla Londonisse filmi tegema, tule meile, me lahendame su probleemid. See on enam-vähem see, mida Eesti Filmi Instituut siin teeb ja millega alles hakatakse suuremas plaanis tegelema. Filmimine on keerukas, see nõuab ka lubasid filmimiskohtades, et keegi ei tuleks küsima, et mida te siin teete, seega enne tuleb teha ära paberitöö ja sul on vaja ka toetavat meeskonda, kes hoiaks rahvamassid eemal ja võtteplatsil vaikust. Milliseid võimalusi näete Patarei merekindluses? Esmalt me soov on näidata üht Murmanski vanglat, kuhu pannakse vangi mu filmi tegelased, pärast viiakse nad üle Peterburgi. See vangla näeb välja ja tundub täpselt sellise kohana, mida me otsime. Merekindlus on ehitatud 1880. aastal, see on vene ehitusstiiliga vanglahoone, seda on kasutatud tsaariajal teisitimõtlejate kinnipidamiseks, seega ajalooliselt tundub see sobiv, emotsionaalselt tundub ta sobiv. See on väga oluline, sest kui noored inimesed sellisesse vanglasse viiakse, on see neile väga häiriv, üleüldse mitte selline nagu nad võisid ette kujutada, milline üks vangla võib olla, igatahes mitte kuidagi ameerika vanglate moodi. Kas vastus on "jah", kas Patarei sobib? Kui ma saan kõik toimima ning see sobib lavastajale ja osatäitjatele - "jah!", siin pole küsimustki – Tallinn oleks ideaalne koht, kus töötada. Siin poleks muidugi kõik võtted - meil on vaja suurt tankerit, see on meil juba välja vaadatud Plymouthis, Londonis, mõned võtted on plaanitud USA-s, meil on vaja ehitada ka laevasisemus. Olen plaaninud nii, et mõned nädalad võtame Londonis, mõned nädalad Norras, päris laevaga ja siis kuus nädalat siin – Tallinnas filmitaks sisevõtted ja vanglastseenid . See oleks ideaal. Kino elab läbi keerulisi aegu – väikesed ekraanid tahavad kustutada suured, milline on siis kino tulevik? Tõepoolest, kino teeb läbi muutuseid, teisalt ma ei arvaks, et suured ekraanid kaovad. Seda mitmel põhjusel - esiteks on nad olulised reklaamivahendid, näiteks filmi esilinastused, esimene levinädal annab suurtel ekraanidel väga palju. Samuti on kino endiselt suurepärane ja universaalne kohtumispaik. Kui tahad viia oma tüdruku välja, kas tõesti eelistad sa pisikest ekraani või hoopis suure ekraani tagarida? Ma ei oska nimetada ka paremat elamust kui komöödiafilmi vaatamine suures saalis - see on hoopis teistsugune elamus kui hea komöödia vaatamine kodus, pere keskel. Naer su ümber suures kinosaalis on nakkav, sa tunned, kuidas see sind haarab ja kui film on väga pingeline, siis tunned ka seda pinget. Ma arvan, et kui oleksin noor, püüaksin minna ikkagi suurde kinno, muidu ma ei saaks seda elamust. "Dunkirki" ei saa näiteks vaadata kodus, see pole samasugune elamus kui IMAX kinosaalis. Ma arvan, et minu nooruse kino, kus igal nädalal oli uus film, või see kino, mida olen tootnud, kus film võis kinos olla 6-8 nädalat, on tänaseks läinud, kuid kino jääb vaatemänguks ning suure või olulise loo avajaks veel väga pikaks ajaks. Kui tootmise juurde tulla, see on tihedalt seotud ka poliitikaga – Brexit, Hiina kapitali pealetulek ja Euroopa-Ameerika kõikuvad suhted. Need ei anna alust end väga kindlalt tunda? Alati on väga ohtlik üle reageerida. Olin filmitoomises tegev 1980. aastatel, kui peale tulid suured Jaapani kompaniid Matsushita ja Sony, kes ostsid end USA filmistuudiotesse sisse. Ameeriklased kartsid, et käes on maailma lõpp, kõik filmid tulevad nüüd Jaapani näitlejatega, aga muidugi midagi sellist ei juhtunud. Juhtus aga see, et suured tootekompaniid, milleks praegu oleks näiteks Apple või Amazon, soovisid oma osa filmitoodangu sisust. Nad tahtsid sinna lisada oma sisuelemente, ärge unustage, et Sony'le oli katastroof esimese video müükipaiskamine, neil polnud sellele sisu. Betamax tehnoloogia oli väga hea isegi ilma sisuta aga enam nad seda viga ei tee. Seega, ma arvan et 1980. surve tootjafirmade poolt, kes soovisid omada filmitööstust või vähemalt tagada mingit osa toodangusisust, oli imperatiiv. Nüüd on Netflix. Netflix juhib tehnoloogiaid, juhib ka üha suuremaid ekraane, juhib 4G, 5G ekraane. Seega suhe sisu ja tehnoloogia vahel on väga tihe. See viib tagasi juba helifilmi tuleku juurde, kui ühtäkki pidid kõik kinod varustama end heliedastamisvahenditega ja see oli üüratult dramaatiline muutus nii kinode kui ka filmitegijate jaoks. Teil on selja taga pikk filmitööstuse karjäär. Mis on teie lemmikhetked? Väga põnev oli 1970. aastatel teha rock-muusikale, need olid head ja väga edukad filmid. 1976. aastal nägin "Ristiisa II" ja "Raging Bulli" ning mõtlesin, et peab tagasi kooli minema ja uuesti alustama. Siis tegime "Midnight Expressi" ja "Chariots of Fire", ma arvan, et kaks parimat kogemust tulidki peaaegu koos. Professionaalses plaanis oli "Killing Fieldsi" tegemine väga raske ülesanne, sest kõik olid veel elus, mul tuli laveerida inimeste mälestuste vahel ja panna paika, mida tegi üks ja mida teine. Seega, professionaalses plaanis oli "Killing Fields" tipphetk. Isiklikus plaanis aga on mu lemmik Bill Forstyhi "Local Hero", mille valmimisele kaasa aitasin, seal oli tunne, nagu oleks olnud puhkusel ja keegi tuleb kaameraga. See oli suurepärane kogemus.
Filmiprodutsent David Puttnam: ma ei usu, et suured ekraanid kuhugi kaovad
https://kultuur.err.ee/646546/filmiprodutsent-david-puttnam-ma-ei-usu-et-suured-ekraanid-kuhugi-kaovad
Lõppenud nädalal külastas Eestit üks praeguse filmimaailma mainekamaid produtsente David Puttnam. Ta on olnud produtsent 50 filmi juures nagu näiteks Ken Russelli lavastatud "Mahler" (1974) ja "Lisztomania" (1975), rock-muusikalid "That’ll Be the Day" (1973) ja "Stardust" (1974), samuti ka spordifilmi "Chariots of Fire" (Hugh Hudson, 1981), mis tõi talle ka Oscari.
"Jõulud on koosolemise aeg perega, sõpradega ja lähedastega. Mõtetes oleme ka nendega, keda mingisugusel põhjusel meiega ei ole, ent kellel on alati koht meie südameis. "Hinges Salamisi" on laul, mis jutustab ühest ilusast jõuluaja mälestusest ning lootusest, et see kõik jääks kestma," kirjeldas Laev. Loo muusika kirjutas Kati Laev, sõnade autorid on Kati Laev ja Kaidi Laev.
Eesti Laul 2016 finalist Kati Laev avaldas akustilise jõululaulu
https://menu.err.ee/646557/eesti-laul-2016-finalist-kati-laev-avaldas-akustilise-joululaulu
Eesti Laul 2016 finalist Kati Laev avaldas akustilise jõululaulu, mis kannab pealkirja "Hinges salamisi".
Weirather jõudis finišisse ajaga 1.18,52 ning edestas teiseks tulnud šveitslannat Laura Guti, kes triumfeeris Lake Louise'is eelmisel aastal, 11 sajandikuga. Kolmanda koha sai Nicole Schmidhofer (+0,27). Aastatel 2009-2012 neljal korral järjest ülisuurslaalomi kristallgloobuse võitnud ameeriklanna Lindsey Vonn ei saanud aega kirja. Hea nädalavahetus oli ameeriklannal Mikaela Shiffrinil, kes võitis laupäevase kiirlaskumise etapi ning sai reedel kolmanda koha. Ülisuurslaalomis sai Shiffrin viienda koha. Üldarvestuses jätkab 510 punkti kogunud Shiffrin ka MK-sarja liidrina , sakslannal Viktoria Rebensburgil on 336 silma ning Weiratheril 234 punkti. Naiste MK-sari jätkub sellel nädalavahetusel Šveitsis St. Moritzis.
Tiitlikaitsja alustas ülisuurslaalomi hooaega võidukalt
https://sport.err.ee/646558/tiitlikaitsja-alustas-ulisuurslaalomi-hooaega-voidukalt
Möödunud hooajal ülisuurslaalomi arvestuses MK-sarja esikoha saavutanud Liechtensteini mäesuusataja Tina Weirather alustas ka seda hooaega võidukalt, kui näitas kiireimat minekut Lake Louise'is toimunud avaetapil.
"Jah, olen avalduse esitanud," ütles Posti ERR-i uudisteportaalile. Posti on viimased kaks ja pool aastat töötanud muuseumi teadusjuhina, kuid on avalikkusele rohkem tuntud kontratenorina. Esmaspäev on ka viimane päev esitada oma avaldused muuseumijuhi konkursile. Eelmisel reedel teatas oma kandideerimisest staažikas keskerakondlane Eldar Efendijev. Enda kandideerimist kinnitas esmaspäeval ERR-ile ka muuseumi senine juht Andres Toode. Oma vastaskandidaatide kohta ütles Posti, et teab sama palju, kui meedias kirjutatud ehk on kuulnud nii Efendijevi kui ka Toode nime. Võimalik, et esmaspäeva jooksul lisandub veel kandidaate. Häälte jagunemist kuueliikmelises nõukogus ei osanud Posti prognoosida. "Olen aru saanud, et linna esindajate kandidaat nõukogus on Efendijev," tähendas Posti. "Tahaksin uskuda, et kandidaatide nimekiri vaadatakse sisuliselt üle ja konkurss oleks avalik." Toode kandideerib uuesti Andres Toode ütles ERR-ile, et Posti kandideerimine tema otsust ei mõjuta. "See, kes soovib, see ka kandideerib," lausus Toode, kes on varasemalt oma osalemisest konkursil muuseumijuhi leidmiseks kinnitanud. Toode hinnagul on tõenäoline, et Narva esindajad muuseumi nõukogus toetavad Efendijevit. "Seda võib eeldada, sest linnavolikogu volikogu poolt tema kandidatuuri toetatakse," ütles Toode, lisades juurde, et sajaprotsendiliselt ei saa salajase hääletuse puhul selles kindel olla. Narva muuseumi uue juhi valib muuseumi nõukogu, kuhu kuuluvad kolm liiget riigi ja kolm linna poolt. Muuseumijuhi hääletus on salajane ja äravalituks on vaja lihthäälte enamust. Kui hääled jagunevad kandidaatide vahel võrdselt ehk kolm-kolm, konkurss nurjub. Efendijevi vangerdus Narva linn on selgelt Efendijevi selja taga, kes kuulus eelmise nädalani ka muuseumi nõukogusse. Oma võimaluste suurendamiseks loobus Efendijev nõukogu liikme kohast, sest ise kandideerides ja nõukogusse kuuludes poleks ta saanud hääletada ning kuueliikmelises nõukogus oleks jäänud linn kahe häälega riigi kolme esindaja vastu vähemusse. Kiire vangerduse tõttu määrati Efendijevi asemel uueks linnapoolseks esindajaks nõukogusse Tatjana Stolfat, kes on Keskerakonna ja Narva volikogu liige. Linn on heitnud Narva muuseumi senisele juhile Andres Toodele ette, et see on jätnud teadustegevuse tähelepanuta ja keskendunud muuseumi arendamisel kommertstegevusele. Toode kriitikaga ei nõustunud ja näeb linna etteheidete taga hoopis muid motiive. "Väga hea oleks lülitada muuseum sisse oma kummalistesse toiduahelatesse, mida nad siin tekitavad. See on pigem nende soov. Ma ei usu, et nende lõppeesmärk oleks Efendijev, aga siis on neil oma mees ees," rääkis Toode reedel ERR-i raadiouudistele. Vastuolud Narva muuseumi juhi ümber on viinud selleni, et Narva linn ei ole täitnud endale võetud kohustusi muuseumi rahastamisel. Kui varem kuulus muuseum linnale, siis 2012. aastal moodustati sihtasutus, milles lepiti kokku muuseumi ühises rahastuses riigi ja linna poolt. Riik on sellest kinni pidanud, aga linn jätnud maksmata tänavu 70 000 eurot.
Narva muuseumi juhiks pürib ka muuseumi teadusjuht Ivo Posti
https://www.err.ee/646535/narva-muuseumi-juhiks-purib-ka-muuseumi-teadusjuht-ivo-posti
Lisaks Eldar Efendijevile ja Andres Toodele pürib Narva muuseumi juhiks ka viimased kaks ja pool aastat muuseumi teadusjuhina töötanud Ivo Posti.
Prokurör taotles Uljukajevile 10-aastast vanglakaristust range režiimiga koloonias, samuti 500 miljoni rubla suurust trahvi ning temalt riiklike autasude ja aunimetuste ära võtmist, vahendas Lenta.ru. Advokaat Timofei Gridnevi sõnul on Uljukajevile eistatud süüdistus paljasõnaline ja tõendamata. "Uljukajevil polnud võimalik Bašnefti erastamises mingisugust otsust langetada ning sel põhjusel ei olnud tal võimalik ka Setšinilt positiivse otsuse eest altkäemaksu nõuda," märkis ta. Uljukajevi sõnul on tema vastu esitatud süüdistused altkäemaksu võtmises fabritseeritud ning tema vastu suunatud provokatsiooni korraldasid naftakompanii Rosneft juht Igor Setšin ja Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB). Uljukajevit süüdistatakse naftafirmalt Rosneft poolte Bašnefti aktsiate erastamise eest kahe miljoni dollari suuruse altkäemaksu võtmises. Uljukajev on alates 2016. aasta 15. novembrist koduarestis. Uljukajev oli majandusarenguminister alates 2013. aastast. Rosneftile juurdluskomiteel pretensioone pole. Uljukajev on esimene ametis olev valitsuse liige, kes Venemaal enam kui 20 aasta jooksul on arreteeritud.
Prokurör nõuab Venemaa eksministrile 10-aastast vanglakaristust
https://www.err.ee/646548/prokuror-nouab-venemaa-eksministrile-10-aastast-vanglakaristust
Prokurör taotles esmaspäeval Moskva Zamoskvoretski kohtus Venemaa endise majandusarenguministri Aleksei Uljukajevi süüdimõistmist suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja tema karistamist 10-aastase vangistusega.
Matip sai vigastada Liverpooli 3:0 võidumängus Stoke'i vastu eelmisel nädalal ning esimese diagnoosi järgi hinnati tema vigastuspausi kuu aja pikkuseks. Liverpooli peatreener Jürgen Klopp rääkis tänasel pressikonverentsil, et Matip ei mängi kolmapäeval Moskva Spartaki vastu. "Tal on lihasevigastus. Ma ei tea täpselt, kui kaua ta väljas on - kindlasti ei mängi ta kolmapäeval," kinnitas Klopp. "Ma ei usu, et ta on kuu aega audis. See on küll võimalik ja me peame ootama, aga on ka võimalik, et paus on lühem." Matipi vigastuse tõttu võtsid laupäevases liigamängus kaitsvamad rollid sisse Emre Can ja Gini Wijnaldum ning Klopp kiitis nende kohanemisvõimet. "Nad peavad sellega hakkama saama, sest meil pole kedagi muud," rääkis sakslane. "Ma nautisin seda, see oli huvitav. Poisid said uue süsteemi keerukuse kiuste väga hästi hakkama." Kolmapäeval võõrustab Liverpool Spartakit, pühapäeval Merseyside'i derbis Evertoni.
Klopp: Matip võib vigastuspausilt varem naasta
https://sport.err.ee/646551/klopp-matip-voib-vigastuspausilt-varem-naasta
Liverpooli peatreeneri Jürgen Kloppi sõnul võib kamerunlasest keskkaitsja Joel Matip vigastuspausilt naasta arvatust varem.
"Toetus läks sadama arengu toetuseks, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja ettevõtlusele. Eraisik riigieelarvest toetust ei saanud ja huvide konflikti ei esinenud," ütles Keskerakonda kuuluv Simson Vabaerakonna saadiku Andres Ammase arupärimisele vastates. Minister lisas, et eraldis läheb Mõntu sadama süvendamiseks ning korrastamiseks, mis aitab kaasa saare turismi arendamisele. "Ükski eraisik toetust ei saa ja poliitilist korruptsiooni selles küsimuses ei ilmne." Mõntu Sadam OÜ-le on riigieelarvest majandusministeeriumi realt sadama süvendamiseks ette nähtud 400 000 eurot. Mõntu sadam on Simsoni sõnul Saaremaale väga oluline sadam, millel on potentsiaali elavdada tulevikus turismi ja kaubavedu. Samuti elavdab sadam kohalikku elu ja tõstab piirkonna üldist atraktiivsust. "Aastatel 2005−2008 Mõntu-Ventspilsi sadamate vahel tegutsenud laevaliin näitas positiivset mõju Saaremaa turismisektorile. Mõntu sadama süvendamine ja korrastamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks. Rahvusvaheline laevaliin on kirjas ka valla ühinemislepingus," seisab Simsoni vastuses. Minister märkis, et Mõntu sadama arendamist reisisadamaks, mis suudaks käidelda kuni kuue meetrise süvisega reisilaevu, oleks ebamõistlik vahendeid taotleda nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), kuna tegu on üksikjuhtumiga ja teisi sadamaid praegu ei ole, mis sellist arendamist vajaksid. "Kuna Mõntu sadama näol on tegemist erijuhtumiga, siis parim lahendus piirkondliku regionaalja majandusarengu sihtotstarbeliseks toetamiseks leiti riigieelarvest. Sarnaselt praegusele olukorrale on Mõntu sadama tarbeks vahendeid eraldatud ka 2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest," ütles Kadri Simason. Ta lausus, et riigieelarves mõnele üksikobjektile toetuse ettenägemine ei ole samuti tavapäratu. Näiteks 2018. aasta eelarvest toetatakse üksikobjektina lisaks ka Arvo Pärdi keskust ning 2017. aasta riigieelarves oli otsetoetus Lilleküla staadionile.
Simson: Mõntu sadama toetamises puudub huvide konflikt
https://www.err.ee/646542/simson-montu-sadama-toetamises-puudub-huvide-konflikt
Majandusminister Kadri Simsoni sõnul ei saa lugeda korruptiivseks Saaremaa Mõntu sadamale 2018. aastast riigieelarvest tehtavat eraldist, kuigi sadama omanikuks on kohaliku Keskerakonna piirkonna esimees Mihkel Undrest.
Koos Cretuga klubis töötanud statistik Alar Rikberg jääb esialgu vähemalt kuni detsembri lõpuni meeskonna juurde. "Nägin, et minu ideed ei lähe nende omadega kokku ja tegin sellise otsuse," rääkis Cretu volley.ee -le. "See on minu loomuses, ma ei saa meeskonda treenida, kui kõik ei klapi. Mängijatele pole mul aga ühtegi etteheidet, suutsime koos Alariga leida õige viisi mängijatega suhtlemiseks ja sain kõigi meestega suurepäraselt läbi. Ühtlasi saan tänu Venemaal veedetud ajale lükata ümber varasemad negatiivsed kuuldused sealsetest mängijatest. Vene võrkpallurid on väga toredad ja jään seda seltskonda igatsema," sõnas Cretu. Rumeenlasest juhendaja tänas klubi presidenti ja juhte, et sai ühes maailma tugevamas liigas kätt proovida. "Olen neile selle võimaluse eest tänulik. Need kolm kuud kasvatasid mind nii inimese kui treenerina palju ja tegid tugevamaks. Sain teada, milleks ma võimeline olen ja et suudan mängijad panna enda käe järgi mängima. Kui üks rumeenlane ja üks eestlane pälvivad mõne kuuga nelja olümpiavõitja usalduse, siis pole mul põhjust nukrutseda. See oli minu otsus ja ma võtan siit kaasa palju head. Alar jääb praegu meeskonna juurde ja loodan, et nii temal kui meeskonnal läheb hästi," lisas juhendaja.
Cretu: ma ei saa meeskonda treenida, kui kõik ei klapi
https://sport.err.ee/646538/cretu-ma-ei-saa-meeskonda-treenida-kui-koik-ei-klapi
Eesti võrkpallikoondise peatreer Gheorghe Cretu pani Venemaa klubi Belgorodi Belogorje peatreeneriameti maha, sõnades, et tema arusaamised meeskonna juhtimisest olid klubi juhtide omast erinevad.
Politsei tänab kõiki, kes mehe otsimisele kaasa aitasid.
Valgamaal hooldekodust lahkunud mees tuli koju
https://www.err.ee/646534/valgamaal-hooldekodust-lahkunud-mees-tuli-koju
Politsei otsis Paju pansionaadist lahkunud meest, kes aga naasis ja temaga on kõik korras.
Soome 100 viktoriin: kui hästi tunned põhjanaabrit?
https://menu.err.ee/646532/soome-100-viktoriin-kui-hasti-tunned-pohjanaabrit
ERRi arvamustoimetaja ja Soome-sõber Rain Kooli pani mälumänguritele kokku ühe paraja Soome-teemalise viktoriini. Ikka selleks, et tähistada põhjanaabrite 100. sünnipäeva. Head lahendamist!
"Olen ala juures pikalt olnud mängijana, nüüd ka treenerina ja pärast toetust nii rannajalgpalliliidult, Eesti Jalgpalli Liidult kui ka minu kandidatuuri toetamist Rando poolt otsustasin pakkumise vastu võtta," kommenteeris Marmor jalgpalliliidu pressiteate vahendusel. Rando Rand juhendas koondist möödunud kolmel hooajal. Marmor on mänginud endise peatreeneriga koos, lisaks ka tema käe all. "Tõepoolest, tema kingadesse astumine ei saa olema kerge. Ta tõstis Eesti rannajalgpalli aastast aastasse järgmistele tasemetele ning seda proovin ka mina jätkata. Minu eesmärk on viia koondis A-divisjoni. Järgmisel aastal kaasneks sellega veel üks boonus, sest 2018. aasta B-divisjoni võitja pääseb 2019. aastal toimuvatele Euroopa mängudele, mistõttu mängijatel motivatsiooniprobleeme tekkima ei peaks – kaks kärbest ühe hoobiga!" Koondise ettevalmistus algas tavapärasest varem, sest koondisekandidaadid tulid kokku möödunud nädalavahetusel. "Tahame, et kõik oleks võimalikult professionaalne, kvaliteetne ja läbimõeldud. Soovime luua kõik eeldused, et teeksime uue hüppe. Seoses sellega, et saame tänavu esmakordselt sisetingimustes liivatreeninguid teha Tallinnas, on meil varasematest aastatest paremad ettevalmistustingimused. Üldkehalise ettevalmistuse treeninguid viin läbi MyFitnessis, kus oleme treeningkava kooskõlastanud oma ala spetsialisti, personaaltreeneri Roman Minlibajeviga," lisas Marmor. "Uueks osaks meie kavas saab olema aeroobse põhja ladumine suveks, kuid plaanidesse soovime jätkuvalt jätta Hispaania-laagri, kui Giverolas loodame kevadel taaskord nädala viibida, et kohapeal tugevate koondiste vastu mängupraktikat saada. Oleme koondise kandidaatide nimekirja pikemaks venitanud, kaasanud kaheksa uut nime ja seda kõike selleks, et meeskonnasisest konkurentsi suurendada. Ma tahan, et kõik näeksid kõvasti vaeva ja tõestaksid oma väärtust koondisele – oma koht on vaja välja võidelda,“ rääkis Marmor. 30-aastane Marmor on endine jalgpallur, kes mängis FC Levadias aastatel 2006-2009 ning tegi 2009. aastal oma debüüdi jalgpallikoondises. Rannajalgpallis on tema karjäär olnud väga edukas, kui 2012-2013 võitis ta SK Auguri särgis Eesti meistritiitli ning nii 2013. kui ka 2014. aastal valiti ta Eesti parimaks rannajalgpalluriks. Aastatel 2011-2014 rannajalgpallikoondise kaptenipaela kandnud Marmori karjääri saatsid kahjuks vigastused, mistõttu otsustas Marmor treeneriameti kasuks. Alates 2014. aastast on ta olnud SK Auguri rannajalgpallimeeskonna peatreener.
Rannajalgpallikoondise etteotsa asub Kristian Marmor
https://sport.err.ee/646530/rannajalgpallikoondise-etteotsa-asub-kristian-marmor
Eesti rannajalgpallikoondist kolm aastat juhendanud Rando Rand meeskonna eesotsas ei jätka. Uueks koondise peatreeneriks on Kristian Marmor.
Kati Kuusemets on silma paistnud väga heade tulemustega õppetöös ja on lootust andev käsitööuurija. Tema koolitöödena disainitud ja valmistatud paar rõivaeset on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumi rahvusliku moeajaloo ülevaatenäitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“, mis on rahvusliku tekstiili erialale suurepäraseks reklaamiks. Pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannapi uurimisteema on äärmiselt aktuaalne: ta loob oma töö kaudu rahvarõiva nõuandekeskuse mudeli, mis koondaks paikkonna rahvarõiva-alase teabe ja pakuks tuge nii rahvarõivaste kandjale kui valmistajale. Magistritöö kirjutamise ja õpingute kõrval on ta tegelenud ka rahvarõivaste populariseerimisega ja tema eestvedamisel on toimunud mitmeid rahvarõivaste valmistamise kursuseid Saaremaal. Tekstiilikunstnik Anu Raud oli kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava üks loojatest. Temanimeline stipendium loodi kolm aastat tagasi 2013. aastal sooviga tunnustada üliõpilast, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Igal aastal antakse välja vähemalt üks stipendium, mille ühe osa moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga. 2017. aasta sügissemestril esitati Anu Raua stipendiumikonkursile 13 esildist kokku kaheksale üliõpilasele. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond pakub rakenduslikku kõrgharidust eesti rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö erialal ning magistriõpinguid pärandtehnoloogias. Traditsioonilisi käsitöötehnikaid kaasaegsesse tarbekeskkonda lõimides esindab osakond paikkondlikku ja rahvuslikku traditsiooni ning identiteeti tugevdavaid ja taasloovaid väärtusi.
Selgusid Anu Raua stipendiumi laureaadid
https://kultuur.err.ee/646527/selgusid-anu-raua-stipendiumi-laureaadid
30. novembril TÜ Viljandi kultuuriakadeemias peetud pärandtehnoloogia konverentsil anti kahele kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua stipendiumid. Komisjoni otsusel said 2017. aasta stipendiumi rahvusliku tekstiili eriala neljanda aasta üliõpilane Kati Kuusemets ja pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannap.
Alusalu jõudis naiste ühisstardist sõidus finaali, kus saavutas sprindipunktide toel kõrge neljanda koha ning kogus 60 MK-punkti. See kergitas Alusalu MK-sarjas 11. kohale ning kuna Alusalu täitis Eesti rekordi 4.07,76 toonud 3000 m distantsil OM-kvalifikatsiooninormi, on ta sisuliselt kindlustanud koha PyeongChangi olümpiamängudele. Tõenäoliselt tagas OM-koha ka 1000 m distantsil ajaga 1.08,70 samuti Eesti rekordi püstitanud Marten Liiv. OM-kohad on selged 27. detsembri õhtuks.
Saskia Alusalu täitis Kanadas OM-normi
https://sport.err.ee/646521/saskia-alusalu-taitis-kanadas-om-normi
1.-3. detsembrini toimus Kanadas Calgarys kiiruisutamise MK-etapp, kus Saskia Alusalu sai ühisstardist sõidus neljanda koha ning kindlustas sisuliselt koha olümpiamängudel.
Kuidas soomlased eesti keelest huvitusid, saame lugeda soome ajaloolase Seppo Zetterbergi äsja eesti keeles avaldatud raamatust „Rändajad Soome sillal“. Seal on kirjas ka Elias Lönnroti uurimisreis Eestisse 19.sajandi keskel. Lönnrot kirjutab, et Eestimaa estofiilid on erineval arvamusel eesti ja soome keele suguluse asjus, et kas eesti keel on soome keele õde või tütar. Lönnrot arvab, osundan:“...kui pean valima kahe halva vahel- kas rikutud õde või laps, siis meelsamini valiksin esimese“. Tsitaadi lõpp. Ehk siis rikutud õde. Nii Lönnrot kui August Ahlqvist leidsid, et eesti kirjakeele on sakslased ära rikkunud ja eesti keel on väänatud saksa keele kirjutustava järgi. Nii et tuli maha matta lootus eesti ja soome keel ühendada, sest erinevused olid läinud juba liiga suureks. Nii või teisiti, niipalju sarnased on me keeled küll, et Johannes Aavik tõi meie kirjakeelde terve portsu laensõnu soome keelest. Ja lõpuks meenub mu koduküla mehe jutustatud lugu. See oli 1920ndate lõpus, 30ndate algul Soomes, kui Eesti rannaküla noormehel tuli ametnikule öelda oma nimi ja see oli Mägi. Ametnik kirjutas selle k-ga ja eestlane ütles, et peab g-ga olema. Ametnik torises: kuka perkele kirjoittaa Mägi g-n kanssa. Siin me oleme. Üks kirjutab Mägi k-ga ja teine g-ga , aga hääldame ühtviisi Mägi. Me saame teineteisest aru, me soovime Soomele 100. sünnipäevaks õnne ja soome keelele kestmist. Küll siis kestab ka eesti keel- sugulased ju. Kuulake varasemaid säutse.
Keelesäuts. Soome ja eesti keel, kas õed või ema ja tütar?
https://kultuur.err.ee/646517/keelesauts-soome-ja-eesti-keel-kas-oed-voi-ema-ja-tutar
Heal naabril Soome riigil on ülehomme 100. sünnipäev. Et me oleme nii lähedased, ka keeleliselt, siis on teineteise vastu huvi tuntud ammu.
Taas algkoosseisu kuulunud Hunt ei saanud vastaste mängujuhti maha murda, küll aga peatas kolmel korral läbimurret üritanud Jaguarsi ründaja, vahendab Delfi Sport. Colts on võitnud kolm ja kaotanud üheksa kohtumist ning jätkab AFC lõunadivisjoni viimasena. Jaguarsi ja Tennessee Titansi seis on 8-4, Houston Texansil 4-8. Järgmisel pühapäeval läheb Colts kokku Buffalo Billsiga.
Hunt ja Colts said järjekordse kaotuse
https://sport.err.ee/646513/hunt-ja-colts-said-jarjekordse-kaotuse
Margus Hundi koduklubi Indianapolis Colts kaotas ameerika jalgpalli liigas NFL Jacksonsville Jaguarsile 10:30.
Getafe jäi juba 25. minutil arvulisse vähemusse, kui teise kollase kaardi tõttu pidi väljakult lahkuma Mauro Arambarri. Sellele vaatamata jäeti võit koju, kui kohtumise ainsa värava lõi Markel Bergara 66. minutil. Valencia kapten Dani Parejo, kelle karistuslöök tabas korra ka Getafe värava posti, polnud mängu järel rahul Coliseum Alfonso Perezi muruga. "Nad võtsid küll kolm punkti, aga ilusat jalgpalli ei saa sellisel väljakul mängida," sõnas Parejo. "Nad võitsid meid väljakul, mis oli kohutavas seisukorras. See pole aus, aga see on jalgpall. Pall ei liikunud murul korralikult, see oli liialt kuiv. See pole küll vabandus, aga me peame otsima lahendusi, kui tahame olla parim liiga maailmas." Valencia kaotus tähendab, et Barcelona edu tabeli tipus suurenes nende ees viiele silmale. Laupäeval Real Sociedadi võitnud Madridi Atletico jääb Kataloonia klubist maha kuue punktiga. Neljandal kohal olev Madridi Real ei suutnud enamat 0:0 viigist Bilbao Athleticu vastu. Teised tulemused: Eibar - Espanyol 3:1 Leganes - Villarreal 3:1 Sevilla - Deportivo 2:0 Malaga - Levante 0:0
Valencia ei suutnud Barcelona varajast jõulukingitust ära kasutada
https://sport.err.ee/646508/valencia-ei-suutnud-barcelona-varajast-joulukingitust-ara-kasutada
Hispaania jalgpalli kõrgliigas ei suutnud Valencia Barcelona ootamatust 2:2 viigist Celta de Vigo vastu kasu lõigata, kui jäi ise 0:1 alla Getafele.
Samas loomaaias, kust on pärit tema isa Nord, ootavad Eestis sündinud jääkaru ees väga head elutingimused. Nora sündis Tallinna loomaaias 24. novembril 2013. aastal. Ta on suurepärane ronija ja äärmiselt mänguhimuline. Lisaks naudib Nora väga loomaaiakülaliste tähelepanu. Uue kodu saab ka Nora isa Nord, kes viiakse Tallinna loomaaia uude polaariumisse. Loomaaia poolt on kõik valmis, et Nord uude jääkarumajja viia, kuid üleviimine on viibinud, sest pärast Friida ja Aroni ärakolimist suhtub isakaru Nord transpordikasti väga ettevaatlikult ja keeldub talitajat nähes või kuuldes sinna sisenemast. Et mitte tekitada püüdmisega kaasnevat lisastressi, harjutatakse teda sööma avatud transportkastis talitajate juuresolekul.
Jääkarutüdruk Nora alustas teekonda Viini loomaaeda
https://menu.err.ee/646504/jaakarutudruk-nora-alustas-teekonda-viini-loomaaeda
Äsja neljandat sünnipäeva tähistanud jääkarutüdruk Nora alustab täna teekonda Viini Schönbrunni loomaaeda
„Laineile end kingin“ Kadri Voorand ja Eesti Filharmoonia kammerkoor Taavo Remmel Dirigent Kaspars Putninš Helikunstnik Ilmar Madison Niguliste kirikus 26. novembril Kadri Vooranna ja Eesti Filharmoonia kammerkoori (EFK) ühisettevõtmine on heas mõttes auahne projekt. Koguni selline, et selle hindamine nõuab pisut distantsi ja aega. On palju, mis vajab kuulajasse settimist. Kuigi iseenesest on tegemist kolmeosalise kontserdiga – alguses kõlavad EFK esituses John Cage „Four2“ ja Anders Hillborgi „Mouyayoum“ –, moodustab lõviosa sellest Vooranna esimene suurvorm „Laineile end kingin“. Segakoorile, soolohäälele, klaverile ja kontrabassile kirjutatud teos põhineb Põhja-Eesti rahvapärimusel ning on oma olemuselt väga voorannalik. Kuid Niguliste kiriku kõla arvestavad Cage’i ja Hillborgi teosed pole siinkohal sugugi tähtsusetud. Olles EFK kirurgilise täpsusega paika lihvitud, loovad vaid helidel ja kõladel põhinevad kooriteosed oivalise fooni tulevale. Sealjuures kõlab „Four2“ nagu sügishommik, mil astud paljajalu õuemurele ja tajud esimest korda, et enam pole suvi, „Mouyayoum“ aga võiks olla nagu esimese kosmoseränduri emotsioon, kui ta puutub kokku nähtustega, millele ta ei suuda nime anda ega neid sõnadega kirjeldada. Ehk oleks pilgeni täis saali puhul olnud hea mõte mõlemal pool publikut alustanud lauljad õige pisut viimastest ridadest eemale nihutada, et imepisikeste laulutehniliste liigutuste adumine poleks ka kõige tagumiste kuulajate lummuse uksele koputanud – aga see on tegelikult tähtsuseta kõrvalmärkus. Vooranna teos toob lavale tema enda soolohääleks ja klaveri taha, EFK ning Voorannaga kaua koostööd teinud Taavo Remmeli kontrabassiga. Etteruttavalt kokku võttes on neil kõigil oluline roll, sest lahutades kas või ühe neist elementidest tervikust oleks see kindlasti hoopis teistmoodi teos. Vähemate pingete ja kahvatuma kõlaga. Oma korduste ja kõlade, kiirete ja ootamatute rütmimuutustega on see teos kantud sellest, mis on Voorannale kõige omam. On ju kogu see iseenesest lõpuks traagiline lugu rahvapärimus (aga võib-olla lihtsalt ettekujutatud unenäoline segu pärimusest) ning juured – või traagelniidid, kui soovite – on tahtlikult paistma jäetud. Kuid kui ma ütlen, et „Laineile end kingin“ on rahvapärimus ja regilaululise motiiviga, on oht kujutada endale ette tõsieestilikku nühkimist, mida kõikvõimalikelt folkidel ja rahvapidudel ikka aeg-ajalt kohtad. Ärge kujutage. Kui 21. sajandi regilaul on regilaul 2.0, siis siin on tegemist regilaul 5.0-ga. Hea küll, 3.0-ga, sest 5.0-ni oleks Voorand jõudnud, kui oleks end kahes kontserdi avateoses tõestanud koorile veel rohkem vastutust andnud ning EFK suutlikkusest veel rohkemat välja pigistanud. Kuid selles, mis on antud, töötab koor filigraanselt, toetades solisti, kes omakorda ilmestab koori. Peaosad ja rollid vahetuvad ning vahepeal antakse juhtiv roll hoopis klaverile-kontrabassile või kiriku kõlale. Kõik see on tähtis, sest emotsioonid, mida teos väljendab, on äärmuslikud ja nõudlikud. Armastusest surmani, igatsusest tülpimuseni, tulevikulootusest hääbumiseni. „Laineile end kingin“ muutub pidevalt nagu merigi, maitsedes kohati nagu allikavesi, siis nagu maasikad ja korraga, kõige tummisemate kobarate juures nagu aroonia. Teose helikeele nõtkus on vajalik, sest kõrvuti emotsioonidega väljendab see ka palju põhjaranniku karges looduses valitsevaid hääli ning helisid – näiteks III pildi merelised motiivid on otseselt justkui muusikasse transkribeeritud loodushääled. Samas läheb IV pildis kohe vaja pühalikku, peaaegu kiriklikku lähenemist ning VIII pildis massiivsusega segatud ketravat elementi, kus helisid keritakse nagu kalarandades võrke. Palvelikus IX pildis tõuseb vast ainukest korda selgelt esile Voorand ise. See kõik kokku on nauditav elamus, mille helilisele teostusele ei ole ette palju midagi ette heita. Vaid ehk seda astumata jäänud sammukest EFK nüansside veel oskuslikuma ärakasutamise suunas. Ning teksti puhul tabasin end mõttelt, kas nendesse oleks võimalik olnud veel ühe tiiru sügavust juurde saada, kui niigi määratu töö teinud Voorand oleks andnud selle kirjutamise endalt ära kellelgi teisele. •
Arvustus. Vooranna võimas voogamine, lainekese võrra napp
https://kultuur.err.ee/646505/arvustus-vooranna-voimas-voogamine-lainekese-vorra-napp
Kadri Vooranna esimene suurvorm on nauditav elamus, mille helilisele teostusele ei ole palju midagi ette heita. Vaid ehk seda astumata jäänud sammukest Eesti Filharmoonia kammerkoori nüansside veel oskuslikuma ärakasutamise suunas.
Taaskord oli hea õhtu James Hardenil, kes viskas 36 punkti (väljakult 13/22, vabavisked 6/7), jagas üheksa korvisöötu ning tegi kaks vaheltlõiget. Lakersi resultatiivseim oli uustulnuk Kyle Kuzma 22 punkti ja 12 lauapalliga. Rockets on käesoleval hooajal võitnud 18 kohtumist ning kaotanud neli, võõrsil on nende saldoks 10-1. Oklahoma City Thunder alistas Russell Westbrooki kolmikduubli (22-10-10) toel San Antonio Spursi koduväljakul 90:87. Kehv viskeõhtu oli aga Paul George'il, kes tabas 17 viskest vaid kaks. Kolm veerandaega väljakul viibinud Steph Curry arvele jäi 30 punkti, Kevin Durant toetas teda 24 silmaga ning Golden State Warriors oli võõrsil 123:95 üle Miami Heatist. Nikola Vucevici 34 punkti ja 12 lauapalli aitasid Orlando Magicu 105:100 võiduni New York Knicksi üle, Jimmy Butleri 33 punkti ja kaheksa lauapalli Minnesota Timberwolvesi 112:106 võiduni Los Angeles Clippersi üle.
Hardeni hea mäng vedas Rocketsi seitsmenda järjestikuse võiduni
https://sport.err.ee/646499/hardeni-hea-mang-vedas-rocketsi-seitsmenda-jarjestikuse-voiduni
Ookeanitaguses korvpalliliigas jätkas muljetavaldavat hooaega Houston Rockets, kes alistas Los Angeles Lakersi võõrsil 118:95.
Otsa teeb lahti märulikomöödia Ugandast ehk "Bad Black", mis linastus HÕFFi programmis ning mis nüüd esmakordselt Tartu publikuni jõuab. Elektriteatri meeskond garanteerib, et kõhu- ja näolihased saavad teisipäeva õhtul korraliku trenni, nii et võib jõusaali ühe korra vahele jätta ning hoopis kinno tulla. Sügiskaamose peletamiseks on detsembrikavas veel naerufilmid "Suburbicon" ja "Reis Hispaaniasse". Suur rõõm on, et ekraanile jõuab tänavune Berliini filmifestivali võidufilm "Ihust ja hingest", mis paneb kaasa elama armastajatele tapamajas, pakub mõnusat huumorit ja mõtiskleb igipõlisel romantika teemal. Detsembris on Elektriteatrisse külla tulemas kaks režissööri: 11. detsembril Sulev Keedus oma uue mängufilmiga "Mehetapja/Süütu/Vari" ning 19. detsembril soome filmitegija Antti-Jussi Annila ajaloodraamaga "Igitee". Puudutavate draamade austajaile pakuvad elamusi Woody Alleni "Ilmaratas" ja Andrei Zvjagintsevi "Armastuseta". Ekraanile jõuavad ka Emir Kusturica "Piimaringil" ning värske "Star Wars: viimased jedid". Dokfilmifännidele on mitu maiuspala: tänavakunstiteemaline "Shadowman", loodusdokumentaal"Habras maailm" ning nägemus maailmakuulsast semiootikust ehk "Lotmani maailm". Loe täpsemalt siit.
Elektriteater seab end detsembrikuuks sisse Tartu Ülikooli kirikus
https://kultuur.err.ee/646500/elektriteater-seab-end-detsembrikuuks-sisse-tartu-ulikooli-kirikus
Tartu Elektriteater alustab 5. detsembril Tartu Ülikooli kirikus (Jakobi 1) taas igapäevase kinonäitamisega ning toob hubases kirikusaalis vaatajateni hulga suurepäraseid filmipärle.
Minna Lindgreni ja Piia Hirvensalo stsenaariumi põhjal tehtud fiktiivses lühidokumentaalsarjas, kus on kasutatud nii lavastust kui ka animatsiooni, vaadeldakse maailmakuulsat heliloojat kaheksa eri nurga alt. Sari räägib Jean Sibeliusest kui inimesest, mitte tema muusikast. Kommentaatoriks on valitud üks Soome tuntumaid nüüdisheliloojaid Kaija Saariaho. Lisaks osalevad eri alade asjatundjad nagu arst, suhteterapeut ja veiniekspert. Esimene episood läheb eetrisse 4. detsembril kell 12.25, tähistamas Soome 100. sünnipäeva.
ETV2 ekraanil alustab dokumentaalsari helilooja Jean Sibeliusest
https://menu.err.ee/646490/etv2-ekraanil-alustab-dokumentaalsari-helilooja-jean-sibeliusest
4. detsembril alustab ETV2 ekraanil 8-osaline lühidokumentaalsari "See on ju Sibelius!", mis uurib Soome tuntuima helilooja loomingut eri külgedest.
Erinevalt HKScan Eesti varasematest majandusaasta aruannetest on 2016. aasta aruandes eraldi toodud välja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtted ja neilt ostetud kaupade ja teenuste väärtus kahe viimase aasta jooksul, kirjutab Postimees. eelmisel nädalal said HKScani eksjuht Teet Soorm ja samuti HKScanist vallandatud seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi kahtlustuse oma endise tööandja raha omastamises suures ulatuses ja rahapesus - Soormi ja Tuviga seotud ettevõtted müüsid aastaid praeguse HKScan Eesti ettevõtetele sigu, mune ja teravilja. HKScan Eesti mulluses majandusaasta aruaandes on loetletud kõik tegevjuhtkonnaga seotud firmad: Lõpe Agro OÜ, Saimre Seakasvatuse OÜ, Linnamäe Peekon OÜ, Ovolex OÜ, Saumet Service OÜ, Helkma Trans OÜ, Hannora OÜ, Paadrema Agro OÜ, Farmitek OÜ. Tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetelt on ostetud 2016. aastal kaupu 4,5 miljoni euro väärtuses ja 2015. aastal 5,2 miljoni euro väärtuses ning teenuseid on HKScan neil aastail ostnud tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetelt vastavalt 1,3 miljoni ja ühe miljoni euro väärtuses.
Leht: HKScan maksis eksjuhtidega seotud firmadele kahe aastaga 12 miljonit
https://www.err.ee/646496/leht-hkscan-maksis-eksjuhtidega-seotud-firmadele-kahe-aastaga-12-miljonit
HKScan ostis mullu ja tunamullu oma eksjuhtidega seotud firmadelt miljonite väärtuses kaupu ja teenuseid.
Fitnessi kategoorias -163 cm võttis Kristina Koroljak suure edumaaga pronksmedali. Kategoorias +163 cm võttis Endla Vaher oma esimese MM-medalina samuti pronksi. Kõige arvukamas, bikiinifitnessi kategoorias kuni 158 cm, ei õnnestunud meie sportlasel Regina Krukovskajal kahjuks poolfinaali pääseda. Bikiinifitnessi pikkuskategoorias -160 cm sai kolmanda koha valitsev Euroopa juunioride absoluutne meister Arida Muru. Samas pikkuskategoorias saavutas Alice Heinmets 11. koha. Bikiinifitnessi kategoorias -166 cm tuli Helena Mang pronksmedalile. Pikkuses -162 cm pääses finaali Mariliis Mia Topp, kes lõpetas võistluse kuuenda kohaga. -169 cm pikkuste naiste seas pääsesid finaalidesse koguni kaks eestlannat, Reet Reimets ja Andra Vagur. Vagur sai kolmanda ning Reimets kuuenda koha. Bikiiniftnessi kategoorias -172 cm pääses poolfinaalidesse Jana Teder ja tema lõppkohaks jäi kümnes. +172 cm kategoorias võitles ennast kindlalt poolfinaalidesse Jane Tammearu, kuid jäi napilt finaalist välja ning lõpetas seitsmendana. Esimesel maailmameistrivõistlustel wellness fitnessis- kategoorias +163 cm tuli Õnnela Raudsepp neljandale kohale. Bodyfitnessis -168 cm saavutas Tatiyana Pudovkina 12 koha. Riikide arvestuses tuli Eesti 56 riigi seast kõrgele viiendale kohale, jäädes alla vaid fitnessi suurriikidele Venemaale, Ukrainale, Slovakkiale ja Poolale.
Eesti koondis naasis fitnessi MM-ilt viie medaliga
https://sport.err.ee/646495/eesti-koondis-naasis-fitnessi-mm-ilt-viie-medaliga
1.-3. detsembril toimusid Prantsusmaal Biarritzis maailmameistivõistlused fitnessis. Eestit esindas 13 sportlast ning üheskoos toodi viis medalit ning kolm finaali- ja neli poolfinaalikohta.
Mida saab välja lugeda ajast aega korduvatest elu mustritest? "Plekktrummil" on külas režissöör Sulev Keedus. Saade on eetris esmaspäeval kell 21.35 ETV2-s.
Sulev Keedus astub "Plekktrummi"
https://kultuur.err.ee/645818/sulev-keedus-astub-plekktrummi
Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis esilinastus Sulev Keeduse uus mängufilm "Mehetapja / Süütu / Vari".
Benevento alustas Serie A hooaega 14 järjestikuse kaotusega, millega löödi ühtlasi üle Manchester Unitedi 1930/31 hooaja alguses püstitatud negatiivne rekord. Toona alustas United Inglismaa kõrgliigahooaega 12 kaotusega. Pühapäeval viis Giacomo Bonaventura külalised Milanist 38. minutil ette, 50.minutil viigistas seisu Interist laenul olev George Puscas. Seitse minutit hiljem oli täpne Nikola Kalinic, kes viis Milani 2:1 juhtima, kuid sellel hooajal mitmel korral üleminutitel punkte kaotanud Benevento suutis seekord ise võimalusest haarata, kui 90+5. minutil suunas palli peaga väravasse kodumeeskonna väravavaht Alberto Brignoli. Torino Juventusest Beneventos laenul olevast 26-aastasest Brignolist sai esimene Serie A-s skoori teinud väravavaht pärast Massimo Taibit 2001. aastal. "Ma sulgesin lihtsalt silmad ja hüppasin. See oli väravavahi, mitte ründaja värav," rääkis ta hiljem meediale. AC Milani jaoks oli tegemist esimese mänguga uue peatreeneri Gennaro Gattuso käe all. "See teeb haiget," tõdes klubi endine keskväljamees. "Isegi noahaav oleks olnud talutavam kui see värav." Teistes pühapäevastes mängudes alistas Inter Ivan Perisici kübaratriki toel Chievo 5:0, Lazio oli võõrsil 2:1 üle Sampdoriast, Fiorentina koduväljakul 3:0 Sassuolost ning Bologna ja Cagliari mängisid 1:1 viiki. Koos võiduga kerkis 39 punkti kogunud Inter ka tabeli tippu, Napoli jääb neist maha ühe ning Juventus kahe silmaga.
Väravavahi üleminutite tabamus lõpetas rekordiliselt kehva seeria
https://sport.err.ee/646493/varavavahi-uleminutite-tabamus-lopetas-rekordiliselt-kehva-seeria
Itaalia jalgpalli kõrgliiga peksupoiss Benevento kirjutas pühapäeval tabelisse hooaja esimesed punktid, kui koduväljakul võideldi välja 2:2 viik AC Milani vastu.
Cretu otsustas Belogorje vanemtreeneri ameti maha panna pärast 0:3 kaotust Kemerovo Kuzbassile Venemaa karikavõistluste poolfinaalis, vahendab volley.ee. Venemaa kõrgliigas hoiab meeskond hetkel teist kohta. "Tänasel treenerite koosolekul otsustas Gheorghe Cretu lahkuda "lõvide" vanemtreeneri ametikohalt. Belogorje president ja peadirektor Gennadi Šipulin rahuldas Rumeenia spetsialisti taotluse. Šipulini uueks assistendiks määrati Aleksandr Bogomolov, kelle juhtimisel läheb meeskond CEV Cupi 1/16-finaalmängule Bulgaariasse Sofia CSKA vastu," postitas Belgorodi klubi pühapäeval kodulehele. Koos Cretuga klubis töötav statistik Alar Rikberg jääb esialgu vähemalt kuni detsembri lõpuni meeskonna juurde.
Gheorghe Cretu lahkub Venemaa klubi eesotsast
https://sport.err.ee/646491/gheorghe-cretu-lahkub-venemaa-klubi-eesotsast
Selleks hooajaks Poolast Lubini Cuprumi klubi peatreeneritoolilt Venemaa liigasse Belgorodi Belogorjet juhendama siirdunud Gheorghe Cretu lahkub meeskonna juurest.
Jill Greenberg nõudis Keskerakonnalt ja ajalehelt Kesknädal 10 aastat tagasi pildistatud nutva lapse kunstilise foto loata kasutamise eest 57 500 eurot, sest pilti kasutati 2011. aastal Ärma talu vastases reklaamikampaanias, kirjutab Õhtuleht. Harju maakohus rahuldas Greenbergi hagi osaliselt ja mõistis erakonnalt välja 2800 eurot ja Kesknädalat välja andvalt MTÜ-lt Vaba Ajakirjandus 9800 eurot. Keskerakond vaidlustas otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kes leidis, et maakohtu otsus on autoriõiguste suhtes seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks pole põhjust, kuid menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Seepeale esitasid kostjad hagi riigikohtule. Eelmisel nädalal tühistas riigikohus Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks.
Maakohus hakkab Keskerakonna vaidlust fotograafiga uuesti arutama
https://www.err.ee/646489/maakohus-hakkab-keskerakonna-vaidlust-fotograafiga-uuesti-arutama
Riigikohus saatis Keskerakonna ja ajalehte Kesknädal välja andva MTÜ Vaba Ajakirjandus kaebuse autoriõiguse väidetavas rikkumises vaidluses fotograaf Jill Greenbergiga uuesti Harju maakohtule arutamiseks.
Viimasel ajal võib Tallinna tänavatel märgata Tšehhi numbrimärke kandvaid peamiselt Mercedes-Benze, mis tulevad Tšehhi maaletoojatelt, kes peavad tooteid müüma eelkõige oma siseturul, kirjutab Eesti Päevaleht. JMV Motorsi kaudu saavad aga ka Eestis elavad kliendid Tšehhist osta valmis auto või tellida uue sõiduki ja valida lisavarustuse, kuid Tšehhi partneril on range tingimus, et autod peavad kuni aasta aega Tšehhi registris olema ja alles seejärel võib neid edasi müüa. Kui kaua täpselt, sõltub juba margist ja mudelist ning seetõttu annab JMV Motors autod kõigepealt rendile ning kui klient on kindla aja, näiteks kuus kuud, Tšehhi numbrimärkidega rendiautoga ringi sõitnud ja nii Tšehhi partneri nõuded täitnud, siis vormistatakse ost-müük ning uus omanik kannab auto Eesti registrisse. Konkurentidele selline skeem ei meeldi, sest Tšehhist tulevad autod on odavamad ja JMV Motors võidab nii hulganisti kliente. Eelmisel aastal oli ettevõtte müügitulu veidi üle miljoni euro, 2015. aastal ligi 1,5 miljonit eurot. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht ja endine Silberauto nõukogu liige Arno Sillati ütles, et nende tehtud kontroll midagi keelatut ei näidanud. "Meile tuli vihje, milles väideti, et skeemi kasutatakse maksude vältimiseks, kuid nii see ei ole. Me tegime põhjaliku uurimuse ja kuigi me ei saa väita, et kõik autod, mis Tšehhist tuuakse, on puhtad, siis JMV Motorsi puhul me midagi kahtlast ei tuvastanud," kinnitas ta. Sillati sõnul võib edasimüüja saada rahalist kasu, sest Tšehhi partner müüb autosid soodsamalt. "See on lihtsalt veidi ebatraditsiooniline müügivorm ja mittetavapärane konkurents. Eks ta natuke vastuoluline ole, aga kõik, mis pole keelatud, on vabas ettevõtluses lubatud. Kas see meile meeldib või mitte, seda ma ei kommenteeriks. Ma ei tahaks, et sellist ärimudelit tekiks palju, sest see tekitab segadust,” ütles ta. MTA maksuauditi osakonda juhtiva maksuaudiitori Siim Tamme sõnul pole autode Tšehhi registris hoidmine seotud maksudest kõrvalehiilimise, vaid lihtsalt müüja seatud tingimustega.
Uus müügiskeem tõi tänavatele Tšehhi numbrimärkidega autod
https://www.err.ee/646487/uus-muugiskeem-toi-tanavatele-tsehhi-numbrimarkidega-autod
JMV Motorsi müügiskeem annab sõidukid kõigepealt rendile ja sel ajal pole keelatud Tšehhi numbrimärgiga kasvõi kuude kaupa ringi sõita, müügiskeem seadustega vastuollu ei lähe.
Kui enne töövõimereformi maksti töövõimetuse hindamiste eest ekspertarstidele 2015. aastal kokku 268 511 eurot, siis tänavu on uue süsteemi järgi selleks kulunud juba 4 452 709 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht. Lehe teada võivad aktiivsemad ekspertarstid, kes peamiselt just hindamisele keskenduvadki, teenida 10 000–12 000 eurot kuus, töö ise seisneb enamasti dokumendipõhises hindamises ehk arvuti taga info analüüsimises ja otsuste vormistamises ning ühe inimese hindamise keskmine maksumus on ligi sada eurot. Enne töövõimereformi oli ühe ekspertiisi tükihind 4,5 eurot, 2015. aastal kulus hindamistele 268 551 eurot ning arstid, kes tegelesid hindamisega tollal ja tegelevad ka nüüd, tunnetavad vahet eriti hästi, sest teenivad nüüd kümneid kordi rohkem.
Töövõimet hindavad ekspertarstid võivad teenida üle 10 000 euro kuus
https://www.err.ee/646485/toovoimet-hindavad-ekspertarstid-voivad-teenida-ule-10-000-euro-kuus
Puuetega inimeste hindamisele on kulunud 4,5 miljonit eurot, vana süsteemiga kulus selleks mitu korda vähem.
Kell 14.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kadaka tee ja Tuuliku tee ristmikul, kus 67-aastane mees sõitis Škoda Fabiaga kõrvalteelt peateele ette BMW X3-le, mida juhtis 47-aastane naine. BMW juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 16.50 juhtus liiklusõnnetus Rakveres Tallinna tänaval, kus 51-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga reguleerimata ülekäigurajal otsa 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell 17.40 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Lootsi 3a juures, kus 56-aastane mees sõitis Volkswageniga reguleerimata ülekäigurajal otsa 45-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Liikluses sai viga kolm inimest
https://www.err.ee/646482/liikluses-sai-viga-kolm-inimest
Pühapäeval juhtunud kolmes liiklusõnnetuses sai viga kokku kolm inimest.
Õnnetus juhtus kell 22.50 Saku raudteejaamast ligi 600 meetrit eemal. Rongijuht märkas rööbastel lamavat inimest, andis helisignaali ja üritas koheselt rongi pidurdada, kuid paraku see ei õnnestunud. Nooruk hukkus. Juhtumi asjaolud selgitab uurimine.
Saku vallas hukkus rongi alla jäänud nooruk
https://www.err.ee/646481/saku-vallas-hukkus-rongi-alla-jaanud-nooruk
Pühapäeva hilisõhtul hukkus Harjumaal Saku vallas rongi alla jäänud 16-aastane noormees.
Kushneri sõnul kaalub Trump ikka veel võimalikke variante. Kushneri kommentaar oli tema esimene avalik sõnavõtt Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste taasalustamise jõupingutuste kohta. USA ametnikud ütlesid sel nädalal, et Trump on kaldumas tunnustama Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, kuid ei kavatse kiirustada saatkonna kolimise otsusega. Ametnike sõnul peaks Trump oma seisukoha tegema teatavaks kolmapäeval. AL-i peasekretär: Jeruusalemma-otsus võib õhutada vägivalda Araabia Liiga peasekretär hoiatas pühapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi võimalik otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana võib anda hoogu fanatismile ja vägivallale ning ei aita kaasa Iisraeli-Palestiina rahuprotsessile. "Kahjuks mõned inimesed nõuavad selle sammu astumist, ilma et arvestaks ohtusid, mida see toob kaasa Lähis-Ida ja kogu maailma stabiilsusele," ütles AL-i peasekretär Ahmed Abul Gheit liiga peakorteris Kairos ajakirjanikele. Abul Gheit ütles, et Araabia Liiga jälgib tähelepanelikult seda teemat ja on kontaktis nii Palestiina võimude kui araabia riikidega, et koordineerida araabia seisukohta, kui Trump peaks selle sammu astuma. Traditsiooniline edasilükkamine Trump peab esmaspäeval juba teist korda otsustama, kas lükata veel poole aasta võrra edasi plaan kolida USA saatkond Tel Avivist Jeruusalemma. Iga USA president on seda teinud iga poole aasta järel alates 1995. aastast, rõhutades, et aeg ei ole selleks küps. Kolmapäeval peaks Trump aga teada andma, kas ta tunnustab Jeruusalemma juudiriigi pealinnana. Palestiina liidrid teevad meeleheitlikult lobitööd sellise sammu vastu, kartes, et see võib tuua kaasa vägivalla ja fanatismi, mis nurjavad rahulootused. "Miski ei õigusta seda sammu, see ei aita kaasa rahule või stabiilsusele, vastupidi, see toidab fanatismi ja vägivalda," ütles Abul Gheit. See samm oleks kasulik ainult ühele osapoolele, milleks on rahuvastane Iisraeli valitsus, lisas ta. Iisrael okupeeris Ida-Jeruusalemma ja Jordani jõe läänekalda 1967. aastal ning annekteeris hiljem Ida-Jeruusalemma. Rahvusvaheline kogukond ei ole seda kunagi tunnustanud.
Kushner: Trump ei ole veel Jeruusalemma suhtes otsust langetanud
https://www.err.ee/646480/kushner-trump-ei-ole-veel-jeruusalemma-suhtes-otsust-langetanud
USA president Donald Trump ei ole veel otsustanud, kas tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana või alustada otsekohe Ühendriikide saatkonna kolimist Tel Avivist pühasse linna, ütles tema väimees ja nõunik Jared Kushner pühapäeval.
Sten Tristan Raid (B13, TÜASK) saavutas teise ja seitsmenda koha, Ruudi Lumiste (B12, TÜASK) neljanda ja Remo Paur (B7, TÜASK) kolmanda koha. Eelmisel aastal jäi võistlushooaeg Euroopas koroonapandeemia tõttu ära ning ka sel aastal on Euroopa kalendris toimuma pidanud võistlusi järjest edasi lükatud. Sõitjad ise olid õnnelikud, et said taas võistelda ja jäid võistluse tulemustega rahule. Sten Tristan Raid, kes saavutas laupäeval toimunud esimesel etapil rootslase Jesper Wahlbergi järel teise koha, kommenteeris järgnevalt: "finaalis kõik justkui õnnestus, võidu noppinud Wahlberg on väga heas vormis ning oligi minust selles sõidus lihtsalt kiirem. Pühapäevase etapi finaal kahjuks ebaõnnestus. Viga väravas ning teise ratturiga kokku sõites kaotasin nii palju hoogu, et ma lihtsalt jäin teistest maha. Püüdsin oma positsiooni lõpuni parandada, aga kahjuks see ei õnnestunud." "Jäin rahule, et sain finaalis sõita, kuid tegelikult olid ootused veidi kõrgemad, oleksin tahtnud saada pjedestaalile. Pühapäevasel sõidul lõppes minu võistlus poolfinaaliga. Raja viimases kurvis olin kolmandal kohal, tahtsin oma positsiooni parandada, aga see lõppes hoopis kukkumisega," kommenteeris esimesel päeval neljanda koha saanud Ruudi Lumiste. Kõige noorematest oli võistlemas Remo Paur, kes sai teisel võistluspäeval kolmanda koha.
Eesti BMX krossiratturid võitsid hooaja avaetapilt kuus karikat
https://sport.err.ee/1608199006/eesti-bmx-krossiratturid-voitsid-hooaja-avaetapilt-kuus-karikat
Eesti BMX krossiratturid avasid hooaja Euroopa karikasarja Verona etapiga, kus kahe võistluspäevaga toodi kokku kuus karikat. Kõige edukam eestlane oli Palula Palmiste (G10, TÜASK), kes noppis mõlemal päeval ülekaalukalt etapivõidud.
Hamburgi algviisikus alustanud ja 34 minutit väljakul viibinud Kotsar püstitas teist kohtumist järjest oma Saksamaa liiga punktirekordi, visates üleplatsimehena 26 silma (kahesed 12/16, vabavisked 2/3), vahendab Korvpall24.ee. Lisaks kogunes tema arvele meeskonna parimana kaheksa lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks blokeeritud vise, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga. Eelmises mängus Bayreuthi vastu viskas Kotsar 23 punkti. Hamburgile oli see 20 võidu kõrvale 12. kaotuseks ning liigatabelis ollakse nüüd 40 punktiga seitsmendal kohal.
Kotsar nihutas teist mängu järjest punktirekordit, aga Hamburg kaotas
https://sport.err.ee/1608198979/kotsar-nihutas-teist-mangu-jarjest-punktirekordit-aga-hamburg-kaotas
Saksamaa korvpalli kõrgliigas pidi pühapäeval valusa kaotuse vastu võtma Eesti koondislase Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers, kes jäi võõrsil 79:85 alla lähikonkurendile Crailsheimi Merlinsile.
Halep võitis pühapäeval asetamata hiinlanna Saisai Zhengi (WTA 57.) vastu avaseti 6:0 ja oli teises 5:3 ees, kuid Zheng murdis seejärel. Rumeenlanna vastas aga kohe enda murdega ja võitis seti 6:4. Sealjuures oli võit Halepi jaoks justkui esimese ringi matši teistkordseks läbielamiseks: ka seal läks rumeenlanna vastamisi asetamata mängijaga (Sara Sorribes Tormoga), kelle vastu võitis avaseti 6:0 ja oli teises 5:2 ees, enne kui lubas vastasel kaks korda järjest murda ja seisu viigistada. Kolmandas ringis kohtub Halep 13. asetusega belglanna Elise Mertensiga, kes oli 7:6 (4), 7:5 üle Kasahstani tennisistist Elena Rõbakinast. Konkurentsist langes Läti esireket Jelena Ostapenko (WTA 50.), kes kaotas 2:6, 1:6 Jennifer Bradyle (WTA 14.).
Deja vuläbi elanud Halep pääses Madridis edasi
https://sport.err.ee/1608198970/deja-vu-labi-elanud-halep-paases-madridis-edasi
Maailma kolmas reket Simona Halep pääses Hispaanias Madridis jätkuval kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril kolmandasse ringi.
Ajaxil on koduliigas käsil võimas periood ja nad pole alates 5. detsembrist kaotanud ühtegi mängu. Selle aja jooksul on võidetud 16 ja viigistatud neli matši. Kolm vooru enne hooaja lõppu on Amsterdami hiid 31 mänguga kogunud 79 punkti, nende väravate vaheks on 93:21 ja teisel kohal olev PSV jääb maha 14 silmaga. Sealjuures pole viimased tiitliheitlused Hollandis nii ühepoolsed olnud: kui mullu jäi võitja koroonapandeemia tõttu välja selgitamata, krooniti Ajax 2019. aastal PSV ees meistriks kolmepunktilise eduga, aasta varem oli PSV Ajaxist parem nelja silmaga ja 2017. aasta kevadel otsustati meistritiitli saatus viimases voorus, kui Rotterdami Feyenoord teenis Ajaxist lõpuks ühe punkti enam.
Võimsas hoos Ajax kaitses Hollandi meistritiitlit
https://sport.err.ee/1608198955/voimsas-hoos-ajax-kaitses-hollandi-meistritiitlit
Hollandi jalgpalli kõrgliigas võitis Amsterdami Ajax pühapäeval 4:0 Emmenit ja kindlustas ühtlasi teise järjestikuse meistritiitli.
Kuigi Eesti koondis ei pääsenud pühapäeval kordagi juhtima, püsiti mängu alguses Rio olümpiapronksi tempos. 12. minutiks oli Eesti veel 5:6 kaotusseisus, siis tegid võõrustajad esimese suurema spurdi ja läksid poolajaks ette 17:10. Teisel poolajal näitas Saksamaa meeskond oma klassi ja võitis valiksarja viimase kohtumise lõpuks 35:20. Eesti kasuks viskasid Kaspar Lees ja Karl Toom viis väravat, Dener Jaanimaa arvele jäi neli tabamust. Saksamaa võitis teises grupis kõik kuus kohtumist, Eesti sai ühe võidu ja viis kaotust. Austria alistas Bosnia ja Hertsegoviina pühapäeval 27:23, ehk sai grupis kolme võidu ja kolme kaotusega teise koha. Bosnia saldoks jäi kaks võitu ja neli kaotust. Enne mängu: Avakohtumise Tallinnas kaotas rahvusmeeskond tulemusega 23:35. "Saksamaa on üks maailma parimaid käsipalliriike ja kõik mängijad on seal väga väga head," kirjeldas Karl Toom vastast. "Sakslastel peab olema kehv päev, et meil võimalus oleks. Peame olema kui üks tiim ja suutma mängida rohkem kokku, kui tegime seda kolmapäeval Austria vastu." Eesti hoiab teises alagrupis kahe punktiga neljandat ehk viimast kohta. Esikohal oleval Saksamaal on kümme silma. Teisel kohal on Bosnia ja Hertsegoviina (4) ja kolmandal Austria (4). Selleks, et Eesti EM-finaalturniirile pääseks, oleks Saksamaa üle vaja kindlasti võita.
Eesti käsipallikoondis lõpetas EM-valiksarja kindla kaotusega Saksamaale
https://sport.err.ee/1608198451/eesti-kasipallikoondis-lopetas-em-valiksarja-kindla-kaotusega-saksamaale
Eesti meeste käsipallikoondis pidas pühapäeval Euroopa meistrivõistluste valiksarjas viimase mängu, kui jäi võõrsil 20:35 alla Rio olümpiapronksile Saksamaale.
Sparta võttis pühapäeval kindla võidu, kui juba 17. mänguminutiks mindi Kermo Uue, Sander Savi, Gerdo Unga ja Stenver Savi väravatest 4:0 juhtima. Alex Kark ja Rome Andro Moora vähendasid Jõgeva kaotusseisu küll kaheväravaliseks, aga mängu lõpus jõudis Egert Unga sihile veel kolmel korral ja Sparta teenis lõpuks 7:2 võidu. Pronksimängus oli Eesti Maaülikool SK LINK/Sakust üle 10:9, Maaülikooli võistkond krooniti 4:2 võiduga Sparta Spordiklubi üle naiste meistriks.
Kindla võidu teeninud Sparta krooniti Eesti saalihokimeistriks
https://sport.err.ee/1608198931/kindla-voidu-teeninud-sparta-krooniti-eesti-saalihokimeistriks
Eesti saalihokimeistriks krooniti tänavu Sparta Team Automaailm I, kes alistas pühapäevases superfinaalis Jõgeva SK Tähe/Olivia.
"Läksin täna rajale mõttega, et kõik, mis tuleb, on boonus," kommenteeris Meier. "Viimase nädala jooksul oli mul tervisega probleeme, pahkluu piirkond paistetas ja jalaga ei saanud rahulikult liikuda. Käisin spetsialistide juures, sain leevendust ja õnneks ka loa nädalavahetusel rajale minna. Minu uus ratas Lapierre Prorace SAT CF 9.9 jõudis ka kohale ja sain selle kohe võistlustules ära proovida." "Terve võidusõidu käis tugev võitlus neljanda koha naisega, aga lõpuringidel sain natuke rahulikuma vahe sisse ja lõpetasin õnnelikult finišis kolmandana," lõpetas eestlanna.
Meier pääses Portugalis pjedestaalile
https://sport.err.ee/1608198886/meier-paases-portugalis-pjedestaalile
Maaris Meier (Maiatos) osales pühapäeval Portugalis toimunud võidusõidul Portugal Cup XCO – Lousada, kus saavutas kolmanda koha.
Pühapäevast etappi alustas esikohalt Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas, aga varem Max Verstappenist (Red Bull) mööda saanud maailmameister jättis 20. ringil hea manöövriga selja taha ka soomlase ja hoidis esikohta sisuliselt sõidu lõpuni. Finišis edestas Hamilton 29,1 sekundiga teiseks tulnud Verstappenit, Bottas kaotas kolmandana 33,5 ja Sergio Perez (Red Bull) neljandana 39,7 sekundit. Esikuuikusse mahtusid veel Lando Norris (McLaren) ja Charles Leclerc (Ferrari). Hamiltonil on sarja üldliidrina nüüd 69 punkti, Verstappen on teisena kogunud 61 ja pühapäeval kiireima ringi välja sõitnud Bottas 37 punkti. Järgmine etapp leiab aset juba järgmisel nädalal, kui sõidetakse Barcelonas.
Verstappenist ja Bottasest möödunud Hamilton võidutses Portugalis
https://sport.err.ee/1608198868/verstappenist-ja-bottasest-moodunud-hamilton-voidutses-portugalis
Vormel-1 hooaja kolmanda etapi Portugalis võitis tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes), kes suurendas ühtlasi oma edu sarja üldliidrina.
Inter alistas laupäeval 2:0 Crotone ning et teisel kohal olnud Bergamo Atalanta ei suutnud pühapäeval enamat 1:1 viigist Sassuolo vastu, kindlustas Milano klubi neli vooru enne hooaja lõppu meistritiitli. Inter võitis Serie A viimati hooajal 2009/10, toonane oli neile viiendaks järjestikuseks tiitliks. Interi peatreeneriks oli toona Jose Mourinho ja samal hooajal krooniti klubi ka Meistrite liiga võitjaks. Viimased üheksa hooaega tiitli võitnud Torino Juventus võitleb tänavu Meistrite liiga koha eest, kui on 33 mänguga kogunud 66 punkti ja asub viiendal kohal. Teist ja kuuendat kohta lahutab Itaalias vaid viis punkti, seevastu on Interi ja Atalanta vahel lausa 13 silma. Interile on see 19. Serie A meistritiitliks, aga väljaspoolt Milanot ja Torinot võidutses Itaalias viimati AS Roma, kelle triumfist möödub sel kevadel juba 20 aastat. Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani koduklubi Cagliari teenis pühapäeval tähtsa punkti, kui Napoliga mängiti võõrsil 1:1 viiki. Klavan vaatas mängu vahetusmeeste pingilt. Heas hoos Cagliari on kogunud 32 punkti ja asub punkti võrra kõrgemal väljalangemistsoonist.
Inter lõpetas Juventuse üheksa hooaega kestnud valitsusaja
https://sport.err.ee/1608198790/inter-lopetas-juventuse-uheksa-hooaega-kestnud-valitsusaja
Itaalia jalgpallimeistriks kroonitakse 11 aastat kestnud pausi järel taas Milano klubi Internazionale.
Teisipäeval andis Venemaa riiklik telekanal Rossija 1 teada, et Kreml paneb talle ebasõbralike riikide nimekirja USA, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti, Suurbritannia, Kanada, Ukraina ja Austraalia. Ametlikku kinnitust, et selline on tõesti Vene ametlik pahade riikide loend, veel ei ole. Kolmapäeval kordas nende välisminister Sergei Lavrov, et president Putin tõesti andis korralduse selline nimekiri teha, kuid lisas, et seda alles koostatakse. Niisiis Eesti ei tea, kas ta on seal sees või sealt väljas. Kui sees, siis laieneb meile keeld võtta Moskva saatkonnas või Peterburi peakonsulaadis tööle kohalikke inimesi. Neid on aga Eesti esindustes niigi vaid mõned, samal ajal kui ameeriklased või britid on värvanud sadu Vene kodanikke enda viisaosakondadesse ja abipersonali hulka. USA juba andiski teada, et kui nad ei saa enam Moskvas kohalikku tööjõudu kasutada, siis kurb küll, aga maikuu keskel lõpetavad nad suure osa viisataotluste töötlemise. Süüdlast otsides leiavad Vene inimesed end tõtt vaatamas Kremliga, kes on hakanud pealtnäha irratsionaalselt välissuhtluses rapsima. Eesti ei tohiks isiklikult võtta, kui peaksimegi sattuma ebasõbralike riikide nimekirja. Sest see, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku Lääne suunas, et ärge torkige Venemaad, rahunege maha, hakake läbi rääkima. Ja see heidutuspoliitika jäisus – mille näiteks oli hiljutine vägede koondamine Ukraina piiride lähedale – on omakorda ääristatud ettemääramatuse jaheda hingusega. Ettemääramatuse kõrgpilotaaž oli president Putini hoiatus kümmekond päeva tagasi tema niinimetatud aastakõnes, et Venemaal on oma punased jooned, mida ei tohi keegi ületada, aga kus need punased jooned on, seda määrab Venemaa iga kord ise. Ei mingit reeglitel põhinevat maailmakorda. Niisugusele hirmutamisele ja ettemääramatusele saab vastu panna reeglitele toetuva korra ning Lääne ühtsuse, kõlagu see kui trafaretselt tahes. Venemaa tahabki ju riikidega üks-ühele asju ajada, aga jääb jänni näiteks Euroopa Liidu ja Atlandi-ülese üksmeelsuse vastas. Venemaa rahvusvahelist tegutsemist märgistavad praegu sõjategevuse toetamine Ukrainas, Krimmi endale haaramine, sekkumised teiste riikide valimistesse, oponentide mürgitamised ja jõulised luureoperatsioonid välismaal, demokraatlike riikide kehtestatud sanktsioonid… See kõik tõukab Venemaad Läänest eemale, õigemini Venemaa kaugeneb ise. Kas kõik Vene inimesed on sellega nõus? Ilmselt mitte, või vähemalt näevad nii mõnedki ohumärke. Ja jutt pole praegu Aleksei Navalnõist. President Putini seni oluline liitlane, Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill ütles ülestõusmispüha eel tehtud pöördumises üllatuslikult: "Juhiülesannete täitmisega, mis mõnikord nõuab ka teiste vabaduse piiramist, ei tohi kaasneda isikliku uhkuse ja üleoleku tunne. Siis muutub võim türanniaks." Ilmselgelt ei mõelnud patriarh Kirill ei Eesti riigipead Kersti Kaljulaidi ega isegi Ameerika Ühendriikide presidenti Joe Bidenit.
Toomas Sildam: Kremli heidutuspoliitikale saab panna vastu reeglid ja ühtsuse
https://www.err.ee/1608198697/toomas-sildam-kremli-heidutuspoliitikale-saab-panna-vastu-reeglid-ja-uhtsuse
See, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku Lääne suunas, et ärge torkige Venemaad, rahunege maha, hakake läbi rääkima, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.
"Sakkari mängis väga hästi, kuid mina tundsin suurt väsimust ja mul polnud ei vaimselt ega füüsiliselt jaksu anda endast maksimumi," vahendab Delfi Sport eestlanna sõnu. "Soojendusel lõin palli 20 minutit ja juba vajasin joogipausi. Olin energiast tühi ja mängisin kui udu sees. Miks, ei tea ja see teeb ärevaks. Tulen nüüd koju ja teen analüüsid ja testid, et probleemile jälile ning sellest jagu saada," lisas Kontaveit. "Mul on plaanis Rooma turniir ja seejärel Prantsusmaa lahtised, aga esmalt ootan ära analüüside tulemused. Ma ei taha käia turniiridel niisama osalemas," rõhutas Kontaveit. Kontaveit alistas Madridis avaringis heitlikus mängus 7:6 (4), 7:5 serblanna Nina Stojanovici (WTA 88.), Sakkari sai 0:6, 6:1, 6:4 jagu ameeriklanna Amanda Anisimovast (WTA 38.).
Kontaveit tuleb koju analüüse tegema: olin energiast tühi, see teeb ärevaks
https://sport.err.ee/1608198685/kontaveit-tuleb-koju-analuuse-tegema-olin-energiast-tuhi-see-teeb-arevaks
Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) langes Hispaanias Madridis peetaval kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril teises ringis konkurentsist välja, jäädes 3:6, 1:6 alla turniiril 16. asetatud kreeklanna Maria Sakkarile (WTA 19.).
Kõlvarti sõnul tuleb enne järgmiste trammiliinidega tegelemist siiski lahendada Viru väljaku tänaseks ammendunud läbilaskvus ning viia lõpule Vanasadama trammiliini projekteerimine ja ehitus. Veel käesoleval aastal toimub Vanasadama trammiliini projekteerimine. "Sadamatrammi arengutest tulenevalt nähakse ette trammikoridorid Gonsiori tänavale (lõigus Kivisilla–Laikmaa tänav), A. Laikmaa tänavale (lõigus Kaubamaja ristmik–Narva mnt), Hobujaama tänavale ja sadama piirkonda, mis aitab kaasa Viru väljaku liikluskoormuse vähendamisele," ütles Kõlvart. Kõlvarti sõnul on järgmiste trammisuundade kavandamiseks vajalik koostada analüüs ühistranspordi sõidunõudlustest. Samas on linnal praegu käsil Lasnamäe nõlvale viiv trammiliin. "Hetkel on välja töötamisel eskiislahendused Kadrioru trammiliini pikendamiseks Tallinna haiglani, sealhulgas alternatiivsed eskiislahendused lauluväljaku Mäe värava lõigule," ütles Kõlvart. Lisaks on Tallinnal töös ruumianalüüs Vanasadama trammi pikendamiseks Noblessneri linnakuni piki Kalaranna tänavat. Kõlvarti sõnul on praegu koostamisel analüüsid, kas, kuhu ja millal oleks uusi trammiliine vaja. Kui Vanasadama tramm saab Euroopast 26 miljonit eurot, siis valitsus on Kõlvarti sõnul ette näinud, et lisaks on võimalik trammiliinide jaoks Euroopa Liidu vahenditest kaasata 40 miljonit eurot, millele lisanduks Tallinna omaosalus, mis on ligikaudu 17 miljonit eurot. Kõlvarti sõnul on praegu ettevalmistamisel Tallinna transpordimudel, mille alusel saab langetada andmepõhiseid otsuseid nii transpordiliigi kui liinivõrgu valikuks. "Uute trammiliinide planeerimisel saab oluliseks sisendiks see, milline hakkab tulevikus olema Tallinna ühistranspordi liinivõrk," nentis ta. Pendelrong jääb tulevikku Kõlvart märkis, et tema eelistus võimaliku Kopli-Kristiine-Lasnamäe pendelrongi ees on trammitaristu arendamine. "Koplit Lasnamäega ühendava ekspressrongiliini rajamine võiks olla oluline 20 aasta perspektiivis, kuid arvestades Tallinna linna ja Eesti riigi võimalusi rööbastransporti investeerida, rongi infrastruktuuri rajamise ja ülalpidamisega kaasnevaid kulusid Eesti ühiskonnale ning rongi kasutegurit linnalise liikuvuse parandamise vaates, on täna oluline keskenduda trammi infrastruktuuri arendamisele," märkis Kõlvart. Kõlvart ütles, et läbiviidud tehnilistest analüüsidest selgus, et pendelrongi idee realiseerimine ümberistumisteta liinina Kopli ja Lasnamäe vahel ei ole võimalik. "See eeldab ümberistumisjaama kavandamist Kristiine keskuse piirkonda. Visioneeritud liin ühendab arengualasid, mille arengupotentsiaal realiseerub alles lähikümnenditel," ütles Kõlvart.
Tallinn töötab välja tulevase suurhaiglani viivat trammiliini
https://www.err.ee/1608198658/tallinn-tootab-valja-tulevase-suurhaiglani-viivat-trammiliini
Pealinnal on praegu väljatöötamisel eskiislahendused Kadrioru trammiliini pikendamiseks tulevase Tallinna haiglani Lasnamäel, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart volikogu arupärimisele vastates.
Ernest Agyiri viis soolorünnaku järel Levadia juba viiendal minutil juhtima, kodumeeskond viigistas 19. minutil Tristan Koskori värava läbi. Levadia lahkub Tartust siiski kolme punktiga, kui Zakaria Beglarišvili realiseeris 67. minutil Tammeka väravavahi Karl Johan Pechteri veale järgnenud penalti. Levadia on kaheksast mängust võitnud kuus ja viigistanud ühe, eelmisel nädalal toimunud kohtumise Flora vastu. 19 punkti annab neile Paide järel tabelis teise koha. Tammeka on kuuest mängust kogutud seitsme punktiga seitsmendal kohal. Enne mängu: Mullu kohtusid meeskonnad omavahel kolm korda. Kahes mängus lepiti viiki, viimase võitis Levadia 3:2. Tänavusel hooajal on Levadia võitnud seitsmest kohtumisest viis. Korra on lepitud viigipunktiga ning korra kaotusega. 16 punktiga hoitakse Paide Linnameeskonna järel liigatabelis teist kohta. Tartu Tammeka on võitnud viiest kohtumisest kaks, kaks kaotanud ja ühe mänginud viiki. Seitse punkti annab hetkel seitsmenda koha.
Levadia pani Tartus kvaliteedi maksma ja naasis võidulainele
https://sport.err.ee/1608198361/levadia-pani-tartus-kvaliteedi-maksma-ja-naasis-voidulainele
Jalgpalli Premium liiga kümnendas voorus alistas Tallinna FCI Levadia võõrsil 2:1 Tartu JK Tammeka.
Pühapäevases finaalis oli viienda asetusega Lajali vastaseks juunioride maailma edetabeli 147. reket, horvaat Luka Mikrut, keda eestlane võitis 6:4, 6:3. Turniirivõiduga tõuseb Lajal maailma noorte edetabelis kindlasti 20 parema sekka, kirjutab Tennisnet.ee. Ka jaanuaris Ukrainas toimunud 1. kategooria turniiri võitnud Lajalist saab Jaak Põldma ja Kenneth Raisma järel kolmas Eesti noormees, kes jõudnud juunioride maailma edetabelis 20 parema sekka.
Lajal võitis Tšehhi turniiri ja tõuseb maailma edetabelis 20 parema sekka
https://sport.err.ee/1608198619/lajal-voitis-tsehhi-turniiri-ja-touseb-maailma-edetabelis-20-parema-sekka
Eesti tennisist Mark Lajal võitis pühapäeval Tšehhis Ricanys toimunud ITF-i juunioride 1. kategooria turniiri.
Kolmandalt kohalt alustanud Miller edestas finišis meeskonnakaaslast Francesco Bagnaiat 1,9 sekundiga, kolmanda koha sai Franco Morbidelli (Petronas Yamaha SRT). Esikohalt alustanud ja kaks eelmist etappi võitnud Fabio Quartararo tsiklit tabas sõidu lõpus tehniline probleem ja ta langes 13. kohale. 26-aastase austraallase jaoks on tegemist karjääri teise võiduga MotoGP sarjas, esimene sündis Hollandis pea viis aastat tagasi. Sarja üldliidriks tõusis 66 punkti kogunud Bagnaia, Quartararo jääb temast maha kahe punktiga.
Austraallane teenis Hispaania GP-l karjääri teise võidu
https://sport.err.ee/1608198586/austraallane-teenis-hispaania-gp-l-karjaari-teise-voidu
MotoGP sarja hooaja neljanda etapi Hispaanias Jerezes võitis austraallasest Ducati sõitja Jack Miller.
Kümne riigi hulgas saavutati 15 medaliga neljas koht. Eesti ette jäid tugevad kaberiigid Valgevene ning Venemaa ning lähinaabrid lätlased. EM-il toimus kolme erineva ajalimiidiga turniiri. Esimesena peetud välkturniiril pälviti kokku kuus medalit, kiirturniirilt nopiti viis ning klassikalise ajalimiidiga turniirilt neli medalit. Kõigis kolmes võistlusliigis õnnestus medal hankida neljal noorel – Keity Kurik teenis G-11 vanuses kolm pronksi, Triinu Jalg G-17 klassis kulla ja kaks hõbedat, Merilii Jalg G-27-s kaks kulda ja hõbe ning poistest Kevin Kurik pälvis noorimas vanuseklassis B-9 kolm pronksi. Lisaks tõi Priit Lokotar B-14 vanuseklassis kulla ja pronksi ning Kris Taimre B-17 vanuses ühe pronksi.
Eesti noored kabetajad võitsid Euroopa meistrivõistlustelt 15 medalit
https://sport.err.ee/1608198484/eesti-noored-kabetajad-voitsid-euroopa-meistrivoistlustelt-15-medalit
Türgis Kemeris 24.-30. aprillini läbi viidud noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises kabes kogusid Eesti noored kabetajad muljetavaldava medalisaagi.
Viimase ööpäevaga suri 12 koroonaviirusega inimest, kokku on Leedus surnud 3945 koroonaviirusega nakatunud inimest. Leedus on positiivse koroonaproovi andnud kokku 249 680 inimest. Lätis 380 uut tuvastatud nakatunut Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 380 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Lätis on positiivse koroonaproovi andnud 119 750 inimest. Viimase ööpäevaga suri Lätis viis koroonahaiget, COVID-19 on nõudnud ühtekokku 2144 inimese elu. Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta on Lätis 441,2.
Leedus tuvastati ööpäevaga 949 uut koroonanakkuse juhtu
https://www.err.ee/1608198514/leedus-tuvastati-oopaevaga-949-uut-koroonanakkuse-juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 949 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval Leedu statistikaamet.
Kohtumine kestis tund aega. Avasetis pidi Kontaveit kohe esimeses geimis murdepalli päästma ning seejärel jagus võrdset mängu seisuni 3:3, kui Kontaveit kaotas nulliga enda pallingugeimi. Sakkari võitis koguni 14 punkti järjest ja avaseti 6:3. Teises setis oli Kontaveidil avageimis kaks murdepalli, aga tal ei õnnestunud neid kätte saada ja hoopis Sakkari murdis järgmises geimis eestlanna servi ning võitis siis taas enda pallingugeimi nulliga, asudes 3:0 juhtima. Seejärel hoidis Kontaveit servi, kuid järgmised kolm geimi võitis taas Sakkari, võites seti kindlalt 6:1. Mõlemad said kirja ühe ässa ja ühe topeltvea ning mõlema esimese servi õnnestumisprotsent oli 64, kuid Sakkari võitis enda esimeselt servilt 88 ja Kontaveit vaid 50 protsenti punktidest. Ametliku statistika järgi teenis Sakkari äralöökidest kümme ja Kontaveit neli punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 12 ja kreeklannal seitse. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 31 ja Sakkari 58. Sakkari realiseeris seitsmest murdevõimalusest neli, Kontaveidil oli kaks murdepalli, mida tal ei õnnestunud ära kasutada. Järgmisena osaleb Kontaveit kõrgeima kategooria WTA turniiril Roomas, mis algab 10. mail. Enne mängu: Kontaveit alistas Madridis avaringis heitlikus mängus 7:6 (4), 7:5 serblanna Nina Stojanovici (WTA 88.), Sakkari sai 0:6, 6:1, 6:4 jagu ameeriklanna Amanda Anisimovast (WTA 38.). Mõlemas mängus oli rohkelt servimurdeid, nii Sakkari kui Kontaveit kaotasid kuuel korral enda pallingugeimi. "Kindlasti ei olnud ma rahul oma serviga. Tundus, et esimene serv ei läinud üldse väljakusse. Kuidagi ärev oli see olek väljaku peal ja ma ei tundnud end väga mugavalt," tunnistas Kontaveit pärast avamängu. 25-aastased Kontaveit ja Sakkari on varem omavahel kaheksal korral mänginud ja seis on 4:4. Viimati olid nad vastamisi tänavuste Austraalia lahtiste eelturniiril, kus Kontaveit jäi poolfinaalis peale 2:6, 6:3, 11:9 (mängu kiires lõppmängus – toim). "Ta (Sakkari - toim.) tegi Miamis väga hea turniiri. Meil on alati tasavägised heitlused, kord võidab üks, kord teine. Kindlasti tahab ta viimase matši eest revanši, aga samamoodi tahan ka mina võita," sõnas Kontaveit. Liival on nad varem mänginud kahel korral ja mõlemal on kirjas üks võit. Viimati olid nad liivaturniiril vastamisi kaks aastat tagasi Roomas, kus Sakkari sai 6:3, 6:2 võidu. Matši võitja läheb kolmandas ringis vastamisi maailma teise reketi, jaapanlanna Naomi Osaka ja tšehhitari Karolina Muchova (WTA 20.) vahelise kohtumise võitjaga.
Kontaveit pidi Madridis Sakkari paremust tunnistama
https://sport.err.ee/1608198376/kontaveit-pidi-madridis-sakkari-paremust-tunnistama
Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) langes Hispaanias Madridis peetaval kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril teises ringis konkurentsist välja, jäädes 3:6, 1:6 alla turniiril 16. asetatud kreeklanna Maria Sakkarile (WTA 19.).
Kahe võimaliku riiklikult rahastatava kultuuriehitise asukohaks on pakutud Tallinna ajaloolist linnakindlustuste ala: ooperiteater soovib laieneda Tammsaare parki (täpsemalt Uue turu platsile) ja Helioru kontserdimaja, mida alguses plaaniti Harjuoru veerele, loodetakse ära mahutada Skoone bastionile või suisa selle sisse. Kahjuks on avalikkusele nende ideede kohta jagatud infot väga napilt ja alles nii-öelda viimasel tunnil. Muinsuskaitse ekspertidest koosnev ICOMOS Eesti on teinud hoiatava avaliku pöördumise, milles soovitab leida mõlemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele vähem problemaatiline asukoht. Tallinna linnakindlustused pole mitte üksnes mälestisena riikliku kaitse all, vaid muldkindlustustele rajatud haljasvöönd on üks osa Tallinna vanalinna muinsuskaitsealast ja UNESCO maailmapärandist. Mõlema kihistuse – nii kaitseehitiste kui ka parkide – säilitamine kuulub muinsuskaitseala selgelt sõnastatud kaitse-eesmärkide hulka. Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud põhimääruses on kokku lepitud, et tuleb hoiduda muldkindlustuste pinnasega täidetud sisekubatuuri hoonetena välja­ehitamisest, neile peale- ja juurdeehituste tegemisest ning maa alla ehitamisel ei tohi kahjustada säilinud kindlustus­elemente. Plussid ja miinused Kuigi uusehitised muldkindlustus- ja haljasvööndis ei ole välistatud, on olemas mingid põhimõtted, mida pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsustega kompromiteerida poleks kuidagi mõistlik. Tallinna vanalinna ümber rohevööndi loomise otstarbekusest saadi aru juba 150 aastat tagasi, kui linnakindlustuste ala lõplikult tsiviilvõimudele üle anti, ja vaevalt on selle mõtte asjakohasus ajaga kahanenud, pigem vastupidi, ümbritsev linn on ju muutunud tihedamaks. Rohevöönd markeerib Tallinna linnastruktuuris pelgalt juba oma olemasoluga endist kindlustuste ala, aga pakub ka parimaid võimalusi kaitseelementide säilitamiseks ja eksponeerimiseks toetavas, mitte liialt tihedalt täis ehitatud keskkonnas. Ajaloolised kaitseehitised eeldavad üldiselt mõjule pääsemiseks enda ümber vaba ruumi. Teisest küljest on tõsi, et just sellele vanalinna ja eeslinnade vahele jäävale alale rajati XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses mitmed ühiskondlikud hooned, mida tänapäeval hindame omaette väärtusena. Kergesti võib tekkida arvamus, et kui esiisad võisid, siis miks ei võiks meie sellega jätkata vastavalt oma (suurenenud) vajadustele. Sellise mõtteviisi kitsaskoht on aga see, et ei linnaruum ega ka muinsusväärtused (nt linnakindlustused ja nende maa sees säilinud ehk arheoloogilised osad) pole ammendumatu ressurss. Seega tuleb kõiki plusse ja miinuseid hoolega kaaluda. Kui jätta kõrvale tsaariaja lõpp, mil alles suhteliselt äsja sõjalises kasutuses olnud kindlusehitisi ei tajutud väärtusena, siis hiljem on hooneid ehitatud ja laiendatud peamiselt olemasolevatesse hoonestuskvartalitesse. Tuleb küll tunnistada, et nii Eesti Vabariigi ajal kui ka nõukogude perioodi alguses toimus see sageli nende kvartalite ajalooliselt väljakujunenud tihedust ja mahte ignoreerides (see oli nii näiteks Vabaduse väljaku, Pärnu maantee, Valli ja Aia tänava vanalinna poolsele küljele kerkinud majade puhul). Üldiselt on pärast tsaariaega väga vähe juhtumeid, kus suuremahuline uus hoone oleks rajatud ilma mingi eelneva hoonestuseta alale, liiatigi siis haljasalale. Küll aga on näiteid nii enne kui ka pärast II maailmasõda, kus varem hoonestatud kruntide või platside arvelt on laiendatud haljasalasid. Kõige problemaatilisem nõukogude perioodi ehitis pargivööndis – Aia tänava ujula – jõudis valmida veel enne kui 1966. aastal moodustati vanalinna kaitsetsoon, ja illustreerib tänaseni üsna ilmekalt, miks ei tohiks selliseid mahte vanalinna parkide kõrvale lubada. 1980. aastatel sama, Aia tänava otsa ehitatud vanalinna elamuvalitsuse hoonetekompleks (praegu Reval-Sport), on küll mastaapne, kuid ei mõju sedavõrd võõrkehana, sest järgib ajaloolise bastioni kuju ja selle ees on ruumi haljasalale. Pärast iseseisvuse taastamist ehitatud uued hooned paiknevad peamiselt Aia ja Wismari tänava piirkonna hoonestuskvartalites (nt WW Passaaž, (Raivo Puusepp, 1997), Aiamaja (elamu Aia tänaval Tallinna vanalinnas, Villem Tomiste, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, 2009), Taani saatkond (Bøje Lundgaard ja Lene Tranberg, 1999), Vabamu (Indrek Peil, Siiri Vallner, Tomomi Hayashi, Toomas Kuslap, 2003) ja selle kõrval olev kortermaja). Jaani kiriku vastas üle Pärnu maantee asuvasse seni suhteliselt hõredasse kvartalisse on ehitatud inglise kolledžile spordihoone (Koko Arhitektid, 2007) ja on lubatud ehitada spordihoone ka reaalkooli kõrval paikneva spordiplatsi kohale. Vabaduse väljaku maa-alune parkla ja Vabadussõja võidusamba ala tekitavad kahetisi tundeid, sest ühelt poolt on seal kaitseehitisi üsna palju eksponeeritud, teisalt aga kaasnes ehitusega ka ajaloolises keskkonnas märkimisväärseid kadusid, nii et seal tehtut kriitikata eeskujuks võtta oleks liig. Igal juhul senises muinsuskaitse praktikas lubatud uusehitised, kas pidada neid õnnestunuks või mitte, ei paku ka parima tahtmise juures ettekäänet vanalinna parkidesse ehitamiseks. Vanalinna pargivöönd vajaks kindlasti uuendamist, kuid õige oleks seda teha pigem maastiku­arhitektuuri lahendustega ja piirduda pargi funktsiooni toetavate väiksemas mahus ehitistega. Selline on näiteks Tammsaare pargis äsja valminud paviljon (Kadarik Tüür Arhitektid, 2020), mis ehitati sõjas hävinud turuhoone kohale ja ühtlasi võeti kasutusse maa sees säilinud keldriruumid. Tallinna varauusaegsed linnakindlustused lõplikul kujul u 1800. Muldkindlustusvöönd ümbritses katkematult kogu linna ja moodustas tervikliku kaitsesüsteemi. Autor/allikas: Ragnar Nurk, alus Maa-amet Uued väärtused vana hinnaga? Skoone bastion, kuhu soovitakse ehitada Helioru kontserdimaja, on Tallinna silmapaistvaim seda tüüpi kaitseehitis. Estonia juurdeehituse puhul on küsimus pigem maa sees säilinud kindlusemüürides. Need ehitised, millest siin on juttu, esindavad Tallinna kaitseehitiste erinevaid etappe. Skoone bastion on ehitatud Rootsi ajal XVII sajandi lõpus ja XVIII sajandi alguses osana suurest projektist, mille kohaselt oleks sarnaste ehitistega ümbritsetud kogu vanalinn ja laiendatud hoonestusala mere suunas. See illustreerib ilmekalt suurejoonelisi kindluseehituskavasid perioodil, mil Tallinn kuulus Rootsi Läänemere-äärse impeeriumi koosseisu. Bastionile annab üldkuju umbes nelja ja poolesaja meetri pikkune eskarpmüür, millest praegu on näha alla poole ja mitte täiskõrguses, kuid selle sama oluliseks tunnuseks on ka pinnasest nõlvadega kujundatud mitme­tasandiline reljeef, mis on hästi säilinud ja mille korrastamine nõuaks vaid suhteliselt väikest vaeva. Bastioni Rannamäe tee poolsel küljel võiks olla ajalooliste ehitiste – püssirohuait, varjend, restoranihoone – kohal uusehitis, kuid ilmselgelt on ajaloolised mahud oluliselt väiksemad, kui mistahes Eestis viimasel ajal ehitatud kontserdimajal. Teisel juhul on Uue turu platsi all, Draama­teatri ja Estonia vahelisel alal, terviklikult säilinud poolbastioni* müürid, mis on seotud venelaste poolt Tallinna muldkindlustusvööndis 1750.–1770. aastatel ette võetud kõige ulatuslikumate tsaariaegsete uuendustöödega, mille käigus kaasajastati kogu Virumäe ja Harjumäe vaheliste kindlustuste planeering. Sellel perioodil lõpliku kuju saanud Virumägi on tegelikult samuti osa ühest bastionist, millega tuleb arvestada. Selgituseks olgu mainitud, et teravikuna Estonia poole sirutuv poolbastioni eskarpmüür ulatub maapinnast umbes kuue kuni seitsme meetri sügavusele, selle laius ülaosas on üle kolme ja allosas üle nelja meetri, kraavi väliskaldas lisandub vaid veidi väiksem kontreskarpmüür. Seega ootaks meid ooperiteatri laienduse ehitamisel ees sarnane olukord nagu Vabaduse väljakul. Pole veel selge, kui ulatuslikud kaevetööd mõlema projektiga kaasnevad ja kas uute mahtude sees õnnestuks ajaloolisi kaitsemüüre kuidagi säilitada ja mõistlikult eksponeerida. Senine kogemus näitab, et üldiselt lammutustest siiski suuremas või väiksemas mahus pääsu ei ole. Seega ikkagi uued väärtused vanade hinnaga? Loodetavasti mitte! * Täisbastionist erines poolbastion oma põhiplaani mõneti lihtsama geomeetria poolest (üks külg ei olnud liigendatud).
Ragnar Nurk. Linnakindlustused ja kultuuriobjektid
https://kultuur.err.ee/1608198364/ragnar-nurk-linnakindlustused-ja-kultuuriobjektid
Kuigi uusehitised muldkindlustus- ja haljasvööndis ei ole välistatud, on olemas põhimõtted, mida pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsustega poleks kuidagi mõistlik hüljata, kirjutab Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog Ragnar Nurk Sirbis.
"Tähelaev: Silvi Vrait" (2006) "Tähelaeva" külaline on laulja Silvi Vrait, kes vestleb saatejuht Mati Talvikuga. Saates näeb ka Vraidist ETV arhiivi talletatud videomaterjale. "Sensatsioon" (1986) kl 21.40 Raimo Kangro ooperfilm Karel Čapeki jutustuste motiividel. Peaosades Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Taisto Noor, Rostislav Gurjev ja Väino Puura. Mängib Estonia teatri kammerorkester, dirigent Endel Nõgene. Stsenarist Leelo Tungal, režissöör Irene Lään, operaator Enn Putnik, kunstnik Tiiu Übi, toimetajad Ülo Vinter ja Heidi Pruuli. Film restaureeritud veebruar 2021, pilt Kadri Kanter ja heli Priit Kuulberg. "Silvi Vrait" (1989) kl 22.10 Laulab Silvi Vrait ja sekka räägib ta oma vaadetest elule. Kaastegevad segakoor "Olevine", orkester Eri Klasi juhatusel, Jaak Jürisson, Tõnu Väärtnõu, Tõnis Mägi, Peeter Volkonski ja ansambel "Ultima Thule". Režissöör Toomas Lepp, toimetaja Heidi Pruuli. "Carte blanche: Silvi Vrait" (1996) kl 22.40 Urmas Oti külaline on lauljatar Silvi Vrait. Režissöör Priit Hummel. "Silvi ja So What" (1993) kl 23.40 Silvi Vraidiga koos esineb ansambel So What koosseisus Jaak Jürisson, Raivo Tafenau, Ain Agan, Raul Vaigla ja Ivo Varts. "Tsirkus Maksimus: "Fix" greatest hits" (1999) kl 00.05 Ansambli Fix 30. sünnipäeva tähistamine Vanemuise kontserdimajas. Silvi Vraidi ja ansambli esituses kõlavad tuntud hitid "Vana pildiraam", "Olla võib", "Vaid üks pilk", "Kell", "Tsirkus", "Pardike ja mooniõis", "Jaanipäev" jne. Režissöör Marek Inno, toimetaja Merike Viilup.
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Silvi Vraidile
https://menu.err.ee/1608198505/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-silvi-vraidile
ETV2 teemaõhtu on sel pühapäeval pühendatud Silvi Vraidile, kes oleks 28. aprillil saanud 70-aastaseks.
Sanchez edestas Alex Hoehni (Wildlife Generation Pro Cycling) ja meeskonnakaaslast Weimar Alfonso Roldani. Israel Start-Up Nationi tiimi parim oli 17. kohal lõpetanud James Piccoli. Esmaspäeval sõidetakse velotuuril Rwanda pealinnast Kigalist Huyesse, etapi pikkuseks on 120,5 kilomeetrit. Varasemalt on Rwanda velotuuril osalenud ka Rein Taaramäe, kes sai mullu kokkuvõttes 40. ja tunamullu teise koha.
Norman Vahtra alustas Rwanda velotuuri 30. kohaga
https://sport.err.ee/1608198493/norman-vahtra-alustas-rwanda-velotuuri-30-kohaga
Eesti valitsev grupisõidu meister Norman Vahtra (Israel Start-Up Nations) sai Rwanda velotuuri (UCI 2.1) avaetapil (Kigali-Rwamagana; 115,6 km) 30. koha. Esikoha pälvis grupifinišis Brayan Sanchez (Team Medellin).
Tšehhi tõusev 20-aastane täht on sel hooajal võitnud maailma esiviisikusse kuuluvat mängijat kolmel korral ning kogu karjääri jooksul kümme korda. Matš kestis kokku ühe tunni ja 52 minutit. Peale Austraalia lahtiseid on see alles teine turniir Muchova jaoks, sest Melbourne'is sai tšehhitar kõhuvigastuse. Stuttgardis langes Muchova välja avaringis, kaotades venelannale Jekaterina Aleksandrovale 4:6, 6:2, 3:6. Seejuures Austraalia lahtistel võitis tšehhitar veerandfinaalis mäletatavasti ka maailma esireketit Ashleigh Bartyt. Muchova kolmanda ringi vastaseks võib olla Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.), kes võitleb edasipääsu nimel 16. asetatud kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 19.). ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis.
20-aastane tšehhitar langetas Madridis maailma teise reketi konkurentsist
https://sport.err.ee/1608198490/20-aastane-tsehhitar-langetas-madridis-maailma-teise-reketi-konkurentsist
Hispaanias Madridis peetaval kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril langes konkurentsist maailma teine reket Naomi Osaka, kaotades Karolina Muchovale (WTA 20.) tulemusega 4:6, 6:3, 1:6.
Ameerika koomiku Eric André uus film "Halb reis" liigitub samasse žanrisse nagu kohalikule publikule tuttavad "Borat" ja "Brüno". 1 Tegu on prank -komöödiaga, st huumoritüübiga, mille võiks eesti keelde tõlkida näiteks kui koeruskomöödia – alaliik, mida iseloomustab parimal juhul interventsionistlik vahelesegamine pahaaimamatu avalikkuse argipäeva, halvimal juhul kaaskodanike elu ja eneseväärikuse ohtuseadmine. Viimast kinnitavad enam kui tihti kuulsusenäljas, kuid ideevaesed juutuuberid. Esimese tüübi koerused seevastu – eesmärgipärasest läbimõeldusest kantud – kingivad oma läbiviijale väärika narripositsiooni selle isanda üle, kellele tema pila juhtub langema. Kuigi seesugune sekkumine kõlab esmalt ülimalt progresiivse ja status quo 'd õõnestava tegevusena, on koeruskomöödiate sündmustik enam kui tihti väljal, mida ei kõhkle nimetada ajuvabaduse, labasuse ning kohati puhta rõveduse pinnaseks. Oleme sisenenud kojanarride maailma. Narri funktsioon on olla aus. Pilada siit ja sealt, kuhu sotsiaalsed normid lihtinimest ei luba. Borati karvane vunts ja Brüno kitsad nahkpüksid andsid Sacha Baron Cohenile voli siseneda Ameerika rahvusliku südame misogüünsetesse, rassistlikesse ja homofoobsetesse nurgatagustesse ja tuua need päevavalgele. Performansikunsti akt, mida suutis korrata alles kümme aastat hiljem tõsielusaatejuht ja amatöörgolfar Donald Trump. Õnneks jääb Eric André looming ülalmainitud klounide otsesest poliitilisusest teatavale distantsile. See ei tähenda, et ühiskondliku kampsuni koed tema käsitluses otsast hargnema ei hakkaks. "Eric Andre Show" Eric André karjäär sai alguse 2012. aastal telekanalis Adult Swim. Siinsele publikule potentsiaalselt vähetuntud kanal alustas 2001. aastal multika­kanali Cartoon Network öise programmina, väldates kaheksast õhtul kuueni hommikul. Kanal töötas ja töötab siiani omamoodi Ameerika televisiooni pimesoolena, kuhu kogunevad absurdi-, sürri- ja šokihuumori ilmingud, mida tele­visiooni üleüldises kultuurikontekstis salongikõlbulikuks pidada ei saa. Ennast vähemalt televisiooni etableerunud maailmas jõuliselt alternatiivsena positsioneeriv kanal kannab praeguseks sama taaka, mis enamik pea­voolust intensiivselt kõrvale hoidjaid. See on saanud meeletult populaarseks ja algselt kanalis esilinastunud saateid vaatavad praeguseks üle maailma eri voogedastus­platvormidelt kümned miljonid. Näidetena oleks paslik välja tuua globaalne fenomen "Rick ja Morty" või spiooniparoodia "Archer". 2 "Eric Andre Show" 3 kannab edasi kanali vaimsust. Tegu on petlikult vestlussaate rõivaid kandva antihuumori maiuspalaga. Umbes kümneminutise kestuse jooksul käib André läbi vestlussaadetele tüüpilised päevakorrapunktid: tiitrid, sissejuhatav poolpäevakajaline monoloog, sketšid linnaruumis, vox populi, intervjuu külalisega ja muusikaline etteaste. See, kuidas Eric neid üksikelemente viimase piirini dekonstrueerib ja narrib, on see, mis annab saatele võlu. Tiitrid koosnevad enamasti sellest, kuidas André peksab süstemaatiliselt puruks kogu oma stuudiomööbli (ühes osas lõhutakse keskmiselt kolm kirjutuslauda), karjub, sööb klaasi ja annab stuudiobändis mängivale trummarile tappa. Sketšid linnaruumis on samavõrd valjud, vägivaldsed ja kohatud, ulatudes sellest, kuidas Eric võtab tundmatutel inimestel bussipeatuses käest kinni kuni selleni, kus hambapastatuubi mängival koomikul tuleb keset New Yorgi tänavaid eksistentsiaalne kriis ühes plahvatusliku hambapasta-kõhulahtisusega. Eraldi väärivad väljatoomist saate legendaarsed intervjuud. Programmis endas umbes 2–3 minutit vältavad usutlused saatekülalistega on reaalsuses kuni tunnipikkused ebamugavusmaratonid, kus André annab endast kõik, et kuulsat külalist viimase piirini viia ja sisuliselt piinata. Enamasti pahaaimamatud B- ja C-kategooria tähed sunnitakse läbi suvalisuse kadalipu, kus laest kukuvad surnud tuvid, saatejuhi ainus ettevalmistatud küsimus on viimasest rasvaimust ning assistent, kes tuleb mikrofoni kohendama, hakkab selle asemel ebamugavalt käperdama. Piinakambri täielik mõõde jääb televaatajal isegi saamata. Mitmetele intervjuudele eelnevalt on stuudio põrandalaudade alla peidetud roiskuvaid molluskeid ning saate neljas hooaeg möödus Andrél nii külaliste, kolleegide kui lähikondlaste meelehärmiks mittepesemise egiidi all. Kogu selle ülima labasuse taga peitub mingisugune teadlik ja fokusseeritud absurditunnetus. Nagu ülal mainitud, on André narr. Narr, kes on mõistnud, et kaasaja eneseteadlikus ja paljulubavas maailmas on televisiooni kontekstis jäänud ületada vaid üks isand – televisiooni vaatemäng ise. Sedakaudu omandab saade võime dekonstrueerida läbi ekstreemse situatsionistliku praktika vestlussaate ohutut ja stagneerunud formaati. Sisse toodud teoreetilised terminid polnud juhuslikud. Eric André on emantsipatsiooni salaagent, kes peidab ennast telekas. Okse ja vabadus Dekonstruktsioon on oma olemuselt sõnakeskne praktika, läbi mille joonistub küllalt selgelt välja keele ebastabiilsus: taandamatu komplekssus ja kasvav võimatus, mida lähemale jõuda tema üksikosiste lahtimurdmisele. Ähmasena mõjuvale kirjeldusele omaselt võib tegu olla keeruliselt käsitletava mõistega; selle taga hõljub konstantselt ähvardav teadmine, et meie maailma moodustavate üksikelementide tähendus on patoloogiliselt arbitraarne ning reaalsus selle kõrval on oma baastasandil halastamatult suvaline. Sama suvaline nii argi- kui telereaalsuses, kus toimetab Eric André. André teleformaati lahtimuukiv toimetamine kasutab dekonstruktiivseid võtteid pea igal sammul. Vestlussaadetele omane poolkodune small talk 'i ohutut vaimsust kandev formaat pole pelgalt ebamugavuseni ära labastatud, vaid seda formaati on vaatajale esitletud nõnda, et ETV õhtust programmi käima lükkav "Ringvaate"-nimeline tuksuv süda mõjub pärast "Eric Andre Show" nägemist nagu sõidupealt üksikelementideks lagunev jalgratas. André kasutatavad praktikad ja meetodid toovad rõhutatult välja selle, kui võlts ja veider on kõik see, mis üht vestlussaadet (ja etableerunud meelelahutustelevisiooni laiemalt) ümbritseb. Need meetodid on loomulikult võimalikult madalad. Kõrgel seistes on raske vaipa jalge alt tõmmata. Saates kohtab rohkelt lihtsat keeleliselt õõnestavat huumorit. Hea näitena meenub üks André sissejuhatavatest monoloogidest: "Sõnad, sõnad, sõnad, sõnad, sõnad, sõnad. Puänt.". See, kuidas nali kaotab tuimalt osisteks lahutades igasuguse naljakuse, saab André käes huumori peamiseks kandvaks talaks. Kui taustal mängivat purginaeruklippi aina üle ja üle ja üle korrata – nagu seda saates süstemaatiliselt ka tehakse – kaotab ta oma funktsiooni helina, mis naerab passiivselt telekat tarbiva subjekti eest. Selle asemel hakkab vaatajale loodetavasti koitma, kuidas ta ise on haaratud telekas toimuva vaatemängu tunnistajaks, seeläbi selle vaatemängu põlistajaks, valideerijaks ja passiivseks subjektiks. Kui telekas töötab kontrolli­aparatuuri aspektist nagu hooldaja, kes söödab meile oopiumiga rikastatud putru, siis Eric André vahetab pudru fekaalidega segatud sädeleva tolmu vastu ja vaatab meile naeratades silma, kuni me äkitselt aru saame, et oleme ennast suutnud toitetoru otsa kukutada. Teisisõnu paneb koomik meid olukordadesse, kus me saame teadlikuks televisiooni vaatemängust. Teadlikuks, kuid mitte priiks. Vestlussaate vaatemängus asendab André parseldatavad ideoloogiad, tarbimisdirektiivid ja passiivsust rõhutavad suunised absurdi- ja antihuumori vaatemängu groteskiga. Arvestades, et groteskide algne tähendus ja eesmärk oli tekitada keskaegsete kirikute veesülitite ning skulptuuride näol kirjaoskamatus kirikupublikus ebamugavust ja hirmu deemonite ees, suudab koomik luua hiilgava vaatemängu, põlistades kõige igavama teleformaadi kaugele väljapoole normaalsust. Moment, kus saatekülaline põgeneb stuudiost pärast seda, kui Eric André hakkab oma lauale oksendatud kõhusisu üles luristama, nagu alustaldrikule aetud teed, vabastab stuudiointervjuu formaadi igasugusest võltsglamuurist, mida me oleme õppinud sellele külge kleepima. Ülalmainitud okseluristamine on tüüpnäide saate kehavedelike kasutuse praktikast. Kunagi lugesin ühest eneseabiõpikust, et kui soovid kaotada aukartust inimeste ees, kellega suhtled, tuleb neid kujutada ette aluspükstes. Saade suudab selle printsiibi viia läbi otseste rõveduste apoteoosini. Siinkohal väärib ka meenutamist, et viibime konstantselt Ameerika kultuurikontekstis. Oleme ümbritsetud kuulsustest ja nende mütoloogilisest aurast. Kui kirjutada "Mudane Kim Kardashian", ei moodustu tõenäoliselt peas vaimupilt inimesest, kes haiseb ja vajaks survepesu, pigem midagi seksikat, mis sobiks mõne klantslehe kaanepildiks. Sellise teadvustamatu, argielust ja lihtsurelikkusest kõrgemale tõstva reifitseerimise vastu sõdib André, viies külalisi punkti, kus nende kuulsuseaura kehalise reaalsuse ebamugavalt kleepuval väljal lahustub. Pole lihtsamat viisi kaotada kelleltki aupaistet, kui meenutada, et ka temal on pärast teravate toitude söömist tualetis kaunis ebamugav. Hirmus leheveerud punastama panna, jätaksin detailsemad kirjeldused siinkohal kõigile ise avastada. Must huumor Nii "Eric Andre Show" kui "Halva reisi" puhul tasub olla ka teadlik rassist. Eric André ise on pooleldi mustanahaline ja pooleldi juut (enda kohta ütleb ta bluish, ehk sinakas). Tema kaaskoomikud ja -kirjutajad – lisaks saate ja filmitiim – kipuvad samuti enam kui tihti olema mustanahalised. Arvestades aega, mil elame, lisab selline kultuuriline pagas mõlemasse teosesse veelgi huvitavamaid pöördeid. Erinevalt Boratist ei püüdle André seejuures teadlikult valge Ameerika sisemise musta pesu pesemiseni. Borat ju ometi juba tegi seda. Selle asemel lähtestab Eric oma naljad, suhtumise ja silmapilgutava positsiooni afroameerika kultuuripagasist. Teisisõnu, oleme nii saates kui filmis haaratud nn teise Ameerika kultuurilisse konteksti, keelekasutusse ja siseringi naljadesse. Kuigi see toetab sotsiaalsel metatasandil veelgi Eric André narripositsiooni, on selle suurimaks vooruseks tegelikult kahe kultuuriruumi vaheliste inimlike mõõtmete ootamatu lähendamine. Piisavalt veidrates olukordades, mille loomine on koomiku leivanumbriks, unustavad André koeruste ohvrid erinevad sotsiaalsed ja keelelised barjäärid. Jääb vaid puhas üldinimlik hämmeldus, mille jagamine ei sõltu nahavärvist, klassist ega sotsiaalsest kuuluvusest. See ei tähenda, et musta Ameerika kultuurikogemus ja selle edastamine oleks alati midagi hambutut, mille põhifunktsioon on roosamannaselt kõlav lõimumine. Erinevatele ajaloolistele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele valupunktidele sõrme asetamine on André eesmärgiks enam kui tihti. Koloniaalajastu teemapargis põgenenud orja mängimine või saatekülaliselt rassistliku arvamuse pooljuhuslikult väljameelitamine pakub huumoriprisma, mille vaimsuse mõistmiseks võib meie konnatiigist kaugemale mittenägev silm leida paralleele talupoegade maakeelsest lõõpimisest mõisniku pitsilise kuuerevääri üle. Loodan, et selline võrdlus pole siin kohatu. Halb reis ja toredad inimesed Pika ringiga jõuan tagasi antud kirjatüki ajendiks olnud filmini. "Halb reis" mõjub natuke nagu korduvalt mainitud "Borati" ja kunagise kultusfilmi "Kutt, kus mu auto on?" 4 kentsakas ristand. Esimeselt võtab film avalikkuses teostatud šokihuumori ja koerused, teiselt teadlikult madalalaubalise meeleolu ja süžeekergluse. Tulemuseks on film, mis jääb esmapilgul Eric André varasema loominguga tuttavale tuntavalt lahjaks, kuid pakub järele mõeldes üllatavat lootust sellel veidral maskidest, vandenõudest ja ebaviisakustest tiinel ajal, mil elame. Filmi süžee on imelihtne. Chris (Eric André) kohtab ootamatult oma kunagist keskkooliarmastust Mariat (Michaela Conlin), kes töötab New Yorgis galeristina. Chris otsustab koos oma sõbra Budiga (Lil Rel Howard) sõita Floridast Suurde Õuna, et seal Mariale armastust avaldada. Sõiduvahendiks laenatakse Budi vanglas istuva õe Trina (Tiffany Haddish) auto. Kui vandersellid on teele asunud, murrab Trina vanglast välja ja asub neid jälitama. Sulgkerge ja trafaretne süžee on mõeldud ennekõike erinevate avalike koeruste läbiviimiseks. Erinevalt "Eric Andre Show'st" piirduvad naljad kahe autoreisil oleva tolvani ja ühe äärmiselt kange ja kättemaksuhimulise põgenenud vangi tegevuse ja kohtumistega. Me ei näe siin absurdikirikus peetavat mõistetamatut missat, vaid pigem seda, kuidas äärmiselt eneseteadlikud saastkomöödia tegelaskujud tõmbavad oma filmiruumi juhuslikke inimesi. Kiita tuleb siinkohal seda, et tüüpilise teekonnafilmi süžeed on nii vähe, kui seda traagelniidiks tarvis on. Rõhk on avalikel koerustel ja publiku reaktsioonil nendele. Samas ei kohta tegelastes endas mingit silmapilgutavat eneseteadlikkust. Kuigi Chrisi tegelaskuju sattub äärmiselt Eric Andréle omastesse olukordadesse, püsitakse truult karakteris, mis annab filmile (erinevalt telesaatest) teatava ülipositiivse laengu. "Halva reisi" tegelik meeleolu ja mõte selgub lavastuse käigus täpselt samamoodi nagu "Boratis". Filmi mõtteliseks sisuks on tavainimeste reaktsioon neid ümbritsevatele pentsikustele ja ekstreemsustele. Kui kasahhi seiklused Ameerikamaal oleksid saanud vastukajaks ainult õrnu muigeid ja palveid võtta vähe vaiksemalt, poleks "Borat" sama film, mis ta on. Kohatud inimestest väljameelitatud rassism, ksenofoobia ja misogünism andsid Borati seiklustele tema tegeliku sisu. "Halba reisi" juhib seevastu universaalne abivalmidus ning tahtmine olla viisakas ja kena. Läbi koeruste koorub välja pilt Ameerika Ühendriikidest, mis on pärast Kapitooliumi mässu, Qanoni veidrikke ja relvastatud maskivastaseid tervitatavalt normaalne ja inimlik. Isegi kui Eric André pritsib neljas suunas kehavedelikke, ronib gorillapuuri või sooritab mõne muu sarnase fopaa, tulevad inimesed talle appi, proovivad parimat ja on täpsema sõna puudumisel headuse peal väljas. Film otsib vastust küsimusele, kuidas kulgeks ühe ajuvaba noortekomöödia narratiiv päris maailmas. Vastus on: "Kehvasti aga see-eest üllatavalt armsalt." Kui uudistes võib üle päeva lugeda sellest, kuidas teispool Atlandi ookeani on aina rohkem ja rohkem vastandumist ning veider alternatiivmeedia puhub lugusid teisest kodusõjast, annab "Halb reis" vaatajale tervistava laksu vastu kõrvu ja meenutab, et tegelikult on ameeriklased ikkagi tuntud oma sõbralikkuse ja abivalmiduse poolest. Sissejuhatuses mainisin, et enamik koeruskomöödiaid ei suuda püüelda mingi olemasoleva status quo murdmiseni, jõuda sellele tähelepanu tõmbamise või selle mingil viisil ületamiseni. Tasub meenutada "Jackassi", 5 mis võib küll olla meeleolukas ja rõõmustav vaatamine, aga ei paku meile tegelikult muud, kui võimalust erinevatele koerustele läbi teleekraani kaasa elada. Siinkohal julgeksin tõepoolest Eric André erilise fenomenina välja tuua. Tema koeruste, naljade ja erinevate interventsioonide absurditase on piisavalt kõrgelennuline, et panna vaatajat päriselt mõtisklema vaatamise kui sellise üle. Selles valguses tundub, et peaksin lõpetama tõdemusega, kus soovitan kõigil vaadata "Eric Andre Show'd" ning jätta "Halb reis" varmalt mõneks laupäevaks, mil soovida lihtsat ja kerglast meelelahutust. Siin sooviks tuua tähelepanu koerusfilmide eripärale, mida montaaži­maagia suurepäraselt peita suudab. Mitte ühtki trikki, lollust või koerust ei tehta vaid korra. Sarnaselt sellele, kuidas muusikud võivad enne loo purki saamist oma osi kümneid kordi üle salvestada, teostatakse enamikku sellistes filmides toimuvaid aktsioone korduvalt. Tunnist toormaterjalist võib vaatajani jõuda vaid minut. Mastaapide vahekord interventsionistliku huumori toormaterjali ja avalikkusesse jõudva filmi/saate vahel näitab, kui palju on loojal tegelikult võimalik mõjutada seda publikut, keda ta meile näidata soovib. Ja tänu sellele julgeks "Halba reisi" siiski soovitada. Eric André – kes on välja visatud Ameerika mõlema peamise poliitilise partei suurkogude pressiüritustelt – toob vaatajani Ameerika kui paiga, kus sensatsioonilisest meediakuvandist hoolimata on inimesed siiski üksteise vastu ennekõike hoolivad ja head. Võib eksisteerida võimalus, et pärast "Halva reisi" vaatamist on võimalik pidada vestlust Ameerika poliitikast nii, et kellelgi vererõhk ei tõuse. Meie aja kohta tegelikult päris hea tulemus. "Eric Andre Show" huvilistel ja fännidel tasuks seevastu saatega ühes kätte võtta Guy Debord "Vaatemänguühiskonna" 6 koopia siira sooviga mitte kunagi surfamist lõpetada. 1 "Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan", Larry Charles, 2006; "Brüno", Larry Charles, 2009. 2 "Rick and Morty", 2013–…; "Archer", 2009–… 3 "The Eric André Show", 2012–… 4 "Dude, Where's My Car?", Danny Leiner, 2000. 5 "Jackass", 2000–2007. 6 Guy Debord, Vaatemänguühiskond. – TLÜ Kirjastus, 2013.
Arvustus. Eric André eneseteadliku ajuvabaduse vabastav kergus
https://kultuur.err.ee/1608197977/arvustus-eric-andr-eneseteadliku-ajuvabaduse-vabastav-kergus
"Bad Trip" (2021) Režissöör Kitao Sakurai Osades Eric André, Michaela Conlin, Lil Rel Howery, Tiffany Haddish, jt Film on nähtav voogedastusplatvormil Netflix Arvustus ilmus Sirbis
"Teatame, et seoses reiside korraldamise loa puudumisega on teie lend tühistatud. Palume vabandust seoses tekitatud ebamugavusega," öeldakse 16. mai lennule pileti ostnud reisijatele saadetud kirjas. Aeroflot taastas kahe pealinna vahelised lennud pärast pikka koroonapandeemiast tingitud katkestust pühapäeval 25. aprillil ning toimuma peaks ka 2. mai õhtuks kavandatud reis, kuid pärast seda rohkem lende ei toimu, mis tähendab, et ära jääb ka 9. mai reis, edastas Vene uudisteagentuur Interfax. Tallinna ja Moskva vahelised regulaarlennud katkesid eelmise aasta kevadel seoses COVID-19 puhanguga ning need olid koroonapiirangute tõttu keelatud. Eelmisel pühapäeval ( 25. aprillil) tegi Aeroflot üle pika aja esimese tšarterlennu ning kavatses kindlatele elanikkonna gruppidele mõeldud lende jätkata kord nädalas. Interfaxi andmeil võib lendude tühistamine olla seotud sellega, et Venemaa koroonastaap ei ole Moskva - Tallinna reiside lubamist Eesti võimudega kooskõlastanud, ütles anonüümne allikas Interfaxile.
Aeroflot peatas uuesti Moskva-Tallinna lennud
https://www.err.ee/1608198487/aeroflot-peatas-uuesti-moskva-tallinna-lennud
Venemaa lennuettevõte Aeroflot teatas alles eelmisel nädalal taastatud Moskva ja Tallinna vaheliste lendude uuest katkestamisest.
Karikasarjas Müncheni Bayerni üle mänginud Kiel Holsteini hammas Dortmundi Borussia peale ei hakanud. Kaotusseisu jäädi 16. minutil, kui Giovanni Reyna võrku sahistas. Seitse minutit hiljem oli 18-aastane ameeriklane taas täpne. Enne esimese poolaja lõppu olid resultatiivsed veel Marco Reus, Thorgan Hazard ja Jude Bellingham. Teisel poolajal väravaid ei löödud. Karikasarja finaal toimub 13. mail, kus Dortmundi Borussia vastaseks on RB Leipzig.
Viis väravat löönud Dortmundi Borussia pääses Saksamaal karikafinaali
https://sport.err.ee/1608198481/viis-varavat-loonud-dortmundi-borussia-paases-saksamaal-karikafinaali
Saksamaa jalgpalli karikasarjas pääses finaali läinud õhtul Dortmundi Borussia, kes alistas Kiel Holsteini tulemusega 5:0.
Kubassova vaatas mängu varupingilt. Kaks väravat lõid Sarah Huchet ja Isotta Nocchi, ühe lisas Jevdokija Popadinova, vahendab Soccernet.ee. Napoli on nüüd 12 punktiga kümnendal kohal, San Marino üheksa punktiga 11. kohal. Praeguse seisuga jääks Napoli püsima ja San Marino langeks välja. Hooaja lõpuni jääb veel kolm vooru. Loe rohkem Soccernet.ee-st.
Kubassova koduklubi sai püsimajäämisheitluses olulise võidu
https://sport.err.ee/1608198475/kubassova-koduklubi-sai-pusimajaamisheitluses-olulise-voidu
Eesti jalgpalluri Vlada Kubassova koduklubi Napoli teenis Itaalia naiste Serie A-s 5:0 võidu tabelinaabri, püsimajäämisheitluse rivaali San Marino üle.
Väravate autoriteks olid Anthony Beauvillier ja Mathew Barzal. Puurilukk Semjon Varlamov tegi väravas 28 edukat tõrjet. Venelane on nüüd meeskonna värava puhtana hoidnud järjest 213 minutit ja 56 sekundit. See on klubi ajaloo parim tulemus. Viimati suutis Chico Resch hooajal 1975/76 edukalt tõrjeid teha järjest 178 minutit ja 26 sekundit. New York Islanders hoiab idadivisjonis 67 punktiga kolmandat kohta, New York Rangers on 58 silmaga viies. Esimesel kahel kohal on Pittsburgh Penguins (71) ja Washington Capitals (69). Tulemused: Boston - Buffalo 6:2 Detroit - Tampa Bay 1:0 (la) Carolina - Columbus 2:1 Montreal - Ottawa 3:2 NY Islanders - NY Rangers 3:0 Philadelphia - New Jersey 1:4 Toronto - Vancouver 5:1 Washington - Pittsburgh 0:3 Chicago - Florida 4:5 Minnesota - St. Louis 4:3 Nashville - Dallas 1:0 Anaheim - Los Angeles 6:2 Arizona - Las Vegas 2:3 Edmonton - Calgary 4:1
NHL: Islandersi puurilukk tegi klubi ajaloo rekordi
https://sport.err.ee/1608198463/nhl-islandersi-puurilukk-tegi-klubi-ajaloo-rekordi
Jäähokiliigas NHL alistas New York Islanders läinud ööl kodujääl New York Rangersi tulemusega 3:0.
Kuidas on viimane aasta mõjutanud sinu tegutsemist erialaselt? Vabakutselise näitlejana on mul ära jäänud palju etendusi ja prooviperioodide planeerimine on antud oludes väga raske. Teisalt õpin hetkel EMTA-s kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammis (CPPM) ja kuigi õppekavas on läbi viidud palju muudatusi, sh kontakttundide asendamine distantsõppega, pean ennast väga õnnelikuks, et see aasta möödus keskkonnas, kus erialane ümbermõtestamise ja kohanemise vajadus oli väga hästi adresseeritud. Ka kool pidi ümber organiseeruma ilma võimaluseta asju päriselt pausile panna. Milline on olnud viimase aasta mõju sinu vaimsele, majanduslikule ja professionaalsele heaolule? Alguses ei osanud ette näha kui pikaajaliseks see kõik kujuneb. Ja fakt, et ka tuleviku kohta ei saa midagi kindlat öelda, tekitab küll majanduslikku hirmu. Lisaks tooksin välja ajalise aspekti. Esineb prooviperioode, mis ei pruugi jõudagi esikani ning su edaspidine osalemine projektis võib olla pealetulevate tööde tõttu kahtlane. Sellistel juhtudel, küll lootes parimat, tekib ikkagi lõpetamatuse tunne, mis takistab ka järgmistele asjadele pühendumist ja tekitab üldises plaanis nõutust, kuidas ennast uuteks ja pooleli jäänud töödeks häälestada. Millist tuge või toetust oled selle aasta jooksul saanud, kui üldse? Toetust olen saanud kulkalt ning lisaks õppemaksu katmiseks Rotalia ja Rahvuskultuuri fondist. Mis on pettumust valmistanud? Pettumust on valmistanud see, kuidas korduvad eneseisolatsioonid ja distants inimeste vahel muudab mu reaalsustaju ning tekitab ärevust, paneb tundma, et ma olen oma probleemidega üksi. Teiste inimeste poole pöördumine on muutumas keerulisemaks, eriti kuna sundimatut sotsiaalset olemist on vähem. Tunnen, et üksindus ja suletus ei ole ainult kohane meede olukorraga toimetulemiseks ja selle kontrolli alla saamiseks, vaid muutumas millekski, mis paneb üldiselt mitte jagama. Loodan, et ühiskonna ja inimeste vaimne tervis saab rohkem vajalikku tähelepanu, kui kriis hakkab mööduma. Milliseid lahendusi või muutusi on sul tulnud jooksvalt leiutada ja ellu viia? Kuidas oma tavapäraste väljendusvahendite kõrvale leida uusi, mis võimaldaksid ikkagi jätkata oma töid ja tegemisi. Virtuaalsed platvormid, video, audio – kontakti ja füüsilise kohalolu võimaluse puudumise tõttu tuli palju uusi oskusi omandada. Millise perspektiivitundega vaatad oma tulevikku? Olenemata kõikidest raskustest, ootan tulevikku huviga. Kriisiolukord kõigutab paljude asjade/mõtete/arusaamade vundamente ja selline olukord loob kindlasti pinna millekski uueks ja huvitavaks. Kas sooviksid pandeemia-aastast välja tuua positiivset? Mulle tundub, et juhul kui tegutsetakse "aknas", mis lubab kohtuda nii omavahel kui publikuga, on tahe ja mõtestatus kasvanud. Ideed on saanud settida selles edasilükkamiste ahelas. Ja võib-olla on alles jäänud need impulsid, millega päriselt tahetakse tegeleda ja millel on ka kajapinda tänases päevas. Selline seis võib soosida just omaalgatuslikke, leidlikke projekte ja iseseisvust nende ellu kutsumisel. Kui sa saaksid saata sõnumi iseendale kolm aastat tagasi, mida sa ütleksid? Edasiliikumine on jõud. Ja mingis mõttes ei saa liikumist tegelikult miski takistada. Ära lükka kunagi põnevaid asju edasi, tegutse kohe. Liisa Saaremäel on vabakutseline etenduskunstnik ja näitleja.
Segane aasta | Liisa Saaremäel: kriisiolukord loob kindlasti pinna millekski uueks ja huvitavaks
https://kultuur.err.ee/1608197986/segane-aasta-liisa-saaremael-kriisiolukord-loob-kindlasti-pinna-millekski-uueks-ja-huvitavaks
"Segane aasta" on Müürilehe aprillikuine sari, kus paarkümmend kultuuriväljaga seotud inimest jagavad oma mõtteid ja kogemusi seoses möödunud keerulise aastaringiga. Heitmata ei jää ka pilk tuleviku suunal. Sel korral vastas küsimustele vabakutseline etenduskunstnik ja näitleja Liisa Saaremäel.
Kaotusseis oli 1:3 ja käis 84. minut, kui vastaste puurivaht oli olukorrast välja mängitud, aga Sorga pehmeks jäänud löögi tõrjus väravajoonele tormanud kaitsja, kes oma sooritust võidurõõmsalt tähistas. Jätkuolukorras lõi Eesti ründaja sisuliselt pallist mööda. Juba järgmisel minutil saavutas Earthquakes oma neljanda tabamuse, vahendab Soccernet.ee. D.C. United on saanud sel hooajal kolme mänguga ühe võidu ja kaks kaotust. Sorga on alustanud kõiki kolme kohtumist põhikoosseisus. Loe rohkem Soccernet.ee-st.
Väravavaht oli väljas, aga Sorga ei suutnud kaitsjast mööda lüüa
https://sport.err.ee/1608198445/varavavaht-oli-valjas-aga-sorga-ei-suutnud-kaitsjast-mooda-luua
Täismängu teinud Erik Sorga jättis hea väravavõimaluse realiseerimata ja tema koduklubi D.C. United sai MLS-is San Jose Earthquakesilt 1:4 kaotuse.
Kuulitõukes mõõdeti Janek Õiglase tulemuseks 14.79 meetrit, mis on eestlase selle hooaja parim tulemus. Õiglase isiklik kuulitõuke rekord on 15.38. Maicel Uibo sai kirja 14.31 meetrit. Nende tulemustega pälviti vastavalt kuues ja seitsmes koht. Võistluse võitis 19.18 meetriga Jonathan Tharaldsen. Uibo osales veel ka 110 m tõkkejooksus, kus võitis oma eeljooksu ajaga 14,94. See on tema selle hooaja parim tulemus. Uibo isiklik rekord on kaks aastat tagasi Dohas välja joostud 14,43. Kahe jooksu kokkuvõttes sai eestlane seitsmenda koha. Võistluse võitis ajaga 13,58 Devon Brooks.
Uibo ja Õiglane parandasid USA-s hooaja parimaid tulemusi
https://sport.err.ee/1608198427/uibo-ja-oiglane-parandasid-usa-s-hooaja-parimaid-tulemusi
Eesti mitmevõistlejad võtsid reedel ja laupäeval osa Georgias Athensis toimunud Torrin Lawrence'i mälestusvõistlustest, kus lõid kaasa üksikaladel.
Eestlannad koosseisus Marie Turmann, Liisa Turmann, Heili Grossmann ja Erika Tuvike jäid Rootsile alla tulemusega 4:7 ja Tšehhile 7:8. Avamängus kaotati Hiinale 3:10. Tiitlikaitsja Šveits sai MM-il kolmanda võidu, alistades Kanada 8:5. Esimestes kohtumistes oldi 10:2 üle Lõuna-Koreast ning 9:2 Itaaliast. Eesti koondis kohtub tiitlikaitsjaga pühapäeval Eesti aja järgi kell 18 ning kell 23 minnakse vastamisi Venemaaga.
Eesti kurlingunaiskond jäi napilt alla Tšehhile ning kaotas ka Rootsile
https://sport.err.ee/1608198421/eesti-kurlingunaiskond-jai-napilt-alla-tsehhile-ning-kaotas-ka-rootsile
Eesti kurlingunaiskond jäi Kanadas Calgarys toimuvatel maailmameistrivõistlustel alla nii Rootsile kui Tšehhile.
Kui ma 2021. aasta jaanuaris kultuurikomisjoni jõudsin, oli valikuprotsess juba alanud. Eelvalik oli tehtud ning 11 objekti ritta seatud. Järgneva perioodi jooksul püüdsin korduvalt teada saada, millised on need konkreetsed kriteeriumid ning milline on see konkreetne teekaart, mille alusel me komisjonis ja seejärel riigikogus väga tähtsate otsusteni jõuame. Püüdsin aru saada, kui suur on meie eelarve ja milliste punktilävenditega tekib pingerida. Minu uudishimu on arusaadav, olen ligi 15 viimast aastat tegutsenud euroraha maailmas. Olin nii toetusesaaja kui ka toetuseandja, nii jagamisreeglite väljatöötaja kui ka vaiete lahendaja. Süsteem oli selge, tähtajad olid paigas, kriteeriumid kindlad, eelarve lõplik, protseduurid läbipaistvad, hindamine erapooletu, komisjoni mõjutamise eest ootas n-ö disklaff. Nii mind õpetati, nii ma olin harjunud. Seda raskem oli mul sulandada poliitiku rolli, kus kõik käib teisiti. Kuid miks peaks? Miks peaks kümneid miljoneid eurosid avalikku raha jagama riigikogus teistmoodi, kui seda tehakse oluliselt väiksemate summade puhul näiteks EAS-is ja mitmes teises asutuses, mis tegelevad toetusraha jagamisega? Ja nii ongi meil komisjoni laual kriteeriumid, mis sobivad kõikidele projektidele. Ja nii ongi meil igaühel neli häält, et valida neli objekti, omistamata ühelegi kriteeriumile mingitki erilist kaalu. Ja nii ongi meil igaühel teises voorus kümme häält, et reastada need neli pingeritta. Seda täiesti subjektiivselt enda isikliku kogemuse ja isiklike huvide pinnalt. Sel moel sünnivad poliitilised kokkulepped, mis panevad paika Eesti kultuuri jaoks kõige olulisemad ehitised, andmata endale aru, millised põhimõtted teevad ühe objekti teisest olulisemaks. Edasi tuleb igal komisjoni liikmel subjektiivselt peegeldada Eesti avalikkusele, miks just need neli on "olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa meie kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuuri terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd" ja miks ülejäänud seitse seda ei ole. Vähemalt otsustati viimasel hetkel, et protseduur on avalik. Seega saab komisjoni liikmetelt hiljem pärida, millest ta lähtus valiku tegemisel. "Kui meil pole rahalist ega ajalist piiri ees, siis miks piirata objektide arvu?" Mind jääb kummitama mõte, et miks ainult neli objekti ja mitte kolm või viis. Olin kultuurikomisjonis ainus, kes hääletas selle põhimõttelise otsuse vastu. Kui meil pole rahalist ega ajalist piiri ees, siis miks piirata objektide arvu? Kui piirata näiteks eelarvet, siis ressursimahukate projektide kõrvale mahuks ka nii mõnigi väiksem ehitis. Komisjonis pole toimunud ühtegi sisulist arutelu 11 objekti üle. Aga postkast on täis ja telefon on punane, ühendust võtavad konkreetsete projektide pooldajad ja vastased, huvitatud linnapead ja kaasatud ärimehed. Ning valikus on projekte seinast seina, mõni ilma kindla asukohata, mõni ilma kindla (paiguti veel Eesti kroonides) eelarveta, mõni väga kindel, mõni alles plaanides objekt. Nii me siis valimegi. Ilmselt pean poliitikas veel palju õppima, sealhulgas ka otsustamist avaliku raha üle ja oma otsuste põhjendamist. Kindlasti saan hakkama. Õppisin ära euroraha jagamise, õpin ära ka riiklikult tähtsate kultuuriehitiste üle otsustamise. Loodetavasti ei hakka järgmine riigikogu tehtud otsuseid üle vaatama, et panna maksma ka oma subjektiivne nägemus.
Eduard Odinets: riiklikult tähtsad kultuuriehitised ja eelmise sajandi võtted
https://www.err.ee/1608196888/eduard-odinets-riiklikult-tahtsad-kultuuriehitised-ja-eelmise-sajandi-votted
21. sajandi otsused tehakse eelmise sajandi võtetega, jättes kõrvale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste otsustamisel kõik tänapäevased läbipaistvuse, kaasamise ja dialoogiplatvormide praktikad, kirjutab Eduard Odinets.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 101 inimesel. 76 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Pärnumaale lisandus 21, Tartumaale 12, Ida-Virumaale kümme, Järvamaale üheksa ning Lääne-Virumaale viis uut nakkusjuhtu. Valgamaale lisandus neli, Saare-, Viljandi- ja Võrumaale kaks ning Rapla- ja Põlvamaale üks uus positiivne test. Jõgeva-, Lääne- ega Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Nelja positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 380,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 8,4 protsenti. Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 25, haiglaravi vajab 315 patsienti. Koju saadeti kümme inimest, kaks inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Pühapäeva, 2. mai, hommikuse seisuga viibib haiglas 315 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 51 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 42 inimest. Haiglaravi on kokku vajanud 7 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 243 inimest (77 protsenti). Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest – 88-aastane mees ning 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1168 koroonaviirusega nakatunud inimest. Pühapäevaks on haiglates lõpetatud 7126 COVID-19 haigusjuhtumit 6854 inimesega. 2. mai seisuga on tervenenud 112 267 inimest. Neist 73 693 inimese (65,6 protsenti) haigusjuhtum on lõpetatud, 38 574 inimese (34,4 protsenti) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist. Ööpäeva jooksul manustati 3017 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 338 090 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 124 413 inimest. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsenti vaktsineeritud Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal. Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 293 019 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 122 685 (9,5 protsenti testide koguarvust). Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 338 090 inimesele, kellest 213 677 on pooleli oleva vaktsineerimisega ning 124 413 on lõpetatud vaktsineerimisega. Ööpäeva jooksul manustati 3017 doosi, kokku on manustatud 462 493 vaktsiinidoosi.
Viimase ööpäevaga lisandus 174 positiivset koroonatesti
https://www.err.ee/1608198412/viimase-oopaevaga-lisandus-174-positiivset-koroonatesti
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3114 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 174 ehk 5,6 protsenti testide koguarvust. Suri kaks inimest.
Uuringufirma Kantar avaldatud andmetel toetab rohelisi 27 protsenti küsitletutest, kantsler Angela Merkeli kristlik-demokraatlikku liitu (CDU) ja selle Baieri sõsarparteid kristlik-sotsiaalset liitu (CSU) kokku 24 protsenti. 27. aprillil avaldatud küsitlusfirma INSA uuringu kohaselt oli kahe juhtiva ju toetus veel võrdne - mõlemal 23 protsenti, Kantari eelmise, 25. aprilli, küsitluse kohaselt juhtisid rohelised siis paremtsentristide ees tulemusega 28 protsenti 27 protsendi vastu. Kahele suurima toetusega erakonnale järgnevad viimases Kantari küsitluses sotsiaaldemokraadid (SPD) 15 protsendiga, liberaalne partei vabad demokraadid (FDP) 10 protsendiga, parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD) 7 protsendi ning vasakpoolset Die Linke 6 protsendiga. Saksamaa parlamendivalimised toimuvad 26. septembril ning riigi kauane valitsusjuht Merkel on teatanud, et ei kandideeri enam kantsleriks. Kolme juhtiva erakonna kantslerikandidaatidest on populaarseim roheliste esindaja Annalena Baerbock, keda pooldab küsitluste kohaselt 26 protsenti, sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaati Olaf Scholzi pooldab 16 ja CDU/CSU kandidaati Armin Laschetit 15 protsenti küsitletutest.
Saksa rohelised tõusid küsitluses kindlalt kõige populaarsemaks
https://www.err.ee/1608198409/saksa-rohelised-tousid-kusitluses-kindlalt-koige-populaarsemaks
Saksamaa roheliste partei tõusis laupäeval avaldatud küsitluse andmetel kindlalt kõige populaarsemaks poliitiliseks jõuks, edestades valitsevaid kristlikke demokraate kolme protsendipunktiga.
Lisaks käsipallile tuleb saates juttu discgolfist ja poksist. Harrastajate seas meeletut populaarsust nautiv discgolf kehtestab end üha jõulisemalt tõsise spordialana. Eestis korraldatakse koondiselaagreid ja töötatakse välja treenerikutse standardeid. Tausta avavad tippmängijad Kristin Tattar ja Silver Lätt. Traagiline lugu, kus noore Eesti poksija 18-aastane vastane matši järel suri, sunnib küsima, kui ohutu ala sportlik poks ikkagi on? Mis läks valesti ja kuidas selliseid õnnetusi vältida? Saate panevad kokku Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
Kogenud treener räägib "Spordipühapäevas", mis käsipallikoondist alt vedas
https://sport.err.ee/1608198403/kogenud-treener-raagib-spordipuhapaevas-mis-kasipallikoondist-alt-vedas
Eesti meeste käsipallikoondis ei suutnud koduväljakul Austriat võita ja nii muutusid Euroopa meistrivõistlustele pääsemise võimalused pigem teoreetilisteks. Miks nii läks ja kuidas edasi? Vikerraadio saates "Spordipühapäev", mis on eetris pühapäeval kell 18.15, jagab oma mõtteid kogenud treener Elmu Koppemann.
"Juhiülesannete täitmisega, mis mõnikord nõuab ka teiste vabaduse piiramist, ei tohi kaasneda isikliku uhkuse ja üleoleku tunne. Siis muutub võim türanniaks," ütles patriarh õigeusklike ülestõusmispüha eel laupäeval tehtud pöördumises, mille andis eetrise Venemaa telekanal Pervõi kanal. Ta lisas, et need sõnad puudutavad nii kiriku- kui ka ilmalikku võimu, vahendas Deutsche Welle. Kirik ei tohi ennast seada samasse ritta koos poliitilise võimuga ega muutuda poliitilise võitluse instrumendiks, lisas Kirill. Varasemalt on Vene õigeusukiriku kriitikud märkinud selle suurt lähedust Venemaa poliitilise võimuga. Pühapäeval tähistavad vana kalendrit järgivad õigeusklikud ülestõusmispüha.
Vene kirikupea hoiatas võimusid türanniaks muutumise eest
https://www.err.ee/1608198388/vene-kirikupea-hoiatas-voimusid-turanniaks-muutumise-eest
Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill tegi laupäeval avaldatud pöördumises ootamatu avalduse, hoiatades võimusid türanniasse kaldumise eest.