text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Veerandfinaalis pidi Bobrov tunnistama Ukraina vehkleja Anatoli Herei nappi 15:14 paremust.
16 parema sekka jõudsid ka Jüri Salm (Tallinna Mõõk; 9. koht), Sten Priinits (Haapsalu En Garde; 10.) ja Peeter Turnau (Haapsalu En Garde; 14.). | Eesti vehkleja tuli Oslo MK-satelliitturniiril kaheksandaks | https://sport.err.ee/865359/eesti-vehkleja-tuli-oslo-mk-satelliitturniiril-kaheksandaks | Ilian Bobrov (TSK/SBSK Draakon) teenis Oslos peetud vehklemise meeste epee MK-satelliitturniiril 75. osaleja seas kaheksanda koha. |
Eelmises voorus pidid Eesti meeskond tunnistama Iraani 3,5:0,5 paremust. Ainsa viigipunkti tõi kolmandalt laualt mustadega mänginud Aleksandr Volodin. Kaido Külaots, Ottomar Ladva ja Ilja Siroš pidid oma suurmeistritest vastaste paremust tunnistama.
Täna läheb Eesti vastamisi Rumeeniaga, kelle mängijad peaksid reitingute poolest taas üle olema.
Eesti naiskond jäi eile samuti kindlalt 0,5:3,5 alla Kuubale. Seekord tuli meile pool punkti esimeselt laualt, kus mustadega Mai Narva viigistas Lisandra Teresa Ordaz Valdesiga. Margareth Olde, Monika Tsiganova ja Triin Narva paraku kaotasid.
Täna mängib Eesti naiskond Austriaga.
Meestest moodustavad esikolmiku Aserbaidžaan, Tšehhi ja Poola, naistest Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Ukraina. | Eesti meeskond ja naiskond said maleolümpial selged kaotused | https://sport.err.ee/865391/eesti-meeskond-ja-naiskond-said-maleolumpial-selged-kaotused | Gruusias Batumis peetaval maleolümpial on Eesti meeskond nädal enne turniiri lõppu 56. ja naiskond 46. kohal. |
Talahadze tõukas Gruusia meistrivõistlustel 264 kg ehk kilo võrra rohkem kui on iraanlase Hossein Rezazadeh' 2004. aastast püsiv maailmarekord. Ka grusiini kogusumma 478 ületab ühe kiloga tema enda nimel oleva mulluse maailmarekordi.
Ametlike tippmarkidena need saavutused aga Mart Seimi konkurendil kirja ei lähe, sest tegemist oli Gruusia meistrivõistlustega, mitte maailmarekordiks vajalike rahvusvahelise võistlusega.
Novembri alguses Türkmenistanis Ašgabatis peetavatel MM-võistlustel on Rio de Janeiro olümpiavõitjal ka selle võrra lihtsam, et kohale ei tule üks tema peamisi ohustajaid Saeid Alihosseini. Iraanlast vaevab põlvevigastus. | Seimi konkurendist Gruusia tõstehiid näitas maailmarekordivormi | https://sport.err.ee/865386/seimi-konkurendist-gruusia-tostehiid-naitas-maailmarekordivormi | Gruusia raskekaalu tõstja Laša Talahadze näitab MM-i eel suurepärast vormi, sest sai kätele maailmarekordilised raskused. |
Nõmme hüppas pühapäeval 122,5 ja 129,5 meetrit ning teenis 222,4 punkti, mis andis 22. koha. Aigro hüppas 124,5 ja 120,0 meetrit ja sai 213,1 punkti. See andis talle 25. koha.
Kevin Maltsev piirdus avavooru 114-meetrise hüppe ja 93,2 punktiga, mis tõi 52. koha.
Klingenthalis hüpati ka eile, aga siis ükski eestlane 30 hulka ei jõudnud. Parimana oli Martti Nõmme 39. (113,8 punkti). Aigro lõpetas laupäeval 41. ja Maltsev 55. kohal.
Eile võitis Klingenthalis juba 38-aastane venelane Dmitri Vassiljev ja täna poolakas Aleksander Zniszczol. | Nõmme ja Aigro hüppasid Saksamaal 30 sekka | https://sport.err.ee/865385/nomme-ja-aigro-huppasid-saksamaal-30-sekka | Eesti suusahüppajad Martti Nõmme ja Artti Aigro jõudsid Saksamaal Klingenthalis peetud kontinentaalkarikasarja etapil 30 parema hulka. |
"Raketi katsetused on jõudnud lõppjärku. Pärast katsetuste lõppu tehakse otsus, kas võtta rakett kasutusse. Loodame, et otsus tehakse veel sel aastal," ütles Kotškin.
S-80FP Broneboištšik on õhust lastav rakett, mida on võimalik paigaldada eri tüüpi lahingkopteritele ja lennukitele.
Raketti saab kasutada õhema soomusega masinateja laevade vastu kuni kuue kilomeetri kauguselt. | Vene relvajõud võivad saada 2019. aastal uue õhk-pind tüüpi raketi | https://www.err.ee/865380/vene-relvajoud-voivad-saada-2019-aastal-uue-ohk-pind-tuupi-raketi | Venemaa uus kõrgtehnoloogiline õhk-pind tüüli rakett Broneboištšik on jõudnud katsetuste lõppfaasi ja võib olla töövalmis selle aasta lõpuks, ütles Vene relvatööstusfirma Rostec allettevõtte Tehmaš asejuht Aleksandr Kotškin pühapäeval. |
Valikul mängis olulist rolli ka Temirbek Birnazarovi linateose rahvusvaheline levi, millele pani aluse PÖFF-i grand prix – iseseisva Kõrgõzstani esimene A-klassi filmifestivali võit. Sealne uudisteagentuur 24.kg nimetas seda koguni üheks 2017. aasta kirgiisi kultuuri säravamaks saavutuseks.
Filmi on pärast Tallinna esilinastust näidatud mitmel pool maailmas, sealhulgas Londonis. Peagi jõuab see ekraanile Helsingis, kus lõpeb filmifestival "Armastus ja anarhia". Septembri alguses pälvis linateos parima operaatoritöö ja muusika auhinna Venemaa avatud filmifestivalil "Kinošokk".
"Öine avarii" jutustab elult peksa saanud vanast mehest, kelle olemisele annab tagasi mõtte tema teele sattuv salapärane noor naine.
"See võitis meie südamed oma lihtsa, ent sügavalt puudutava looga," resümeeris PÖFF-i žürii.
Eilse seisuga oli mitteingliskeelse filmi Oscarile esitanud oma kandidaadi 78 riiki. Nimekirjas on ka kaks PÖFF-i debüütfilmide võistluselt tuule tiibadesse saanud linateost: Makedooniat esindab Gjorce Stavreski must komöödia "Salajane koostisaine" ja Kosovot Blerta Zeqiri draama "Abielu". Kumbki on pärast PÖFF-i osalenud rohkem kui 30 festivalil ja võitnud tunnustust siin- ja sealpool ookeani. | Kõrgõzstan esitas Oscarile PÖFF-i võidufilmi | https://kultuur.err.ee/865381/korgozstan-esitas-oscarile-poff-i-voidufilmi | Kõrgõzstan esitas mitteingliskeelse filmi Oscari kandidaadiks filmi "Öine avarii", mis võitis Pimedate Ööde filmifestivalil peaauhinna. |
27-aastane Halep oli vastamisi Tuneesia tennisisti Ons Jabeuriga (WTA 113.) ja kaotas avaseti 1:6 ning andis seejärel loobumisvõidu.
Tegemist oli Halepile juba neljanda kaotusega järjest: kõigepealt kaotas ta Cinciannati turniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile, seejärel USA lahtiste avaringis Kaia Kanepile ja viimati Wuhanis teises ringis slovakitar Dominika Cibulkovale.
Tervikuna ei saa Halepi aastat kindlasti ebaõnnestunuks pidada, sest Austraalia lahtistel jõudis ta finaali ja kevadel Roland Garrosi väljakutel tuli ka elu esimene suure slämmi turniiri võit. | Esinumbri seis jätkuvalt täbar - tuli tunnistada ka maailma 113. reketi paremust | https://sport.err.ee/865379/esinumbri-seis-jatkuvalt-tabar-tuli-tunnistada-ka-maailma-113-reketi-paremust | Naiste tennise maailma esireketi Simona Halepi kehv vorm jätkus ka Pekingis, kus rumeenlanna piirdus taas ühe matšiga. |
"NBA reeglid keelavad mängijatel kommertslogode kasutamise oma kehal või juustes," kommenteeris NBA kõneisik Mike Bass ESPN-ile.
View this post on Instagram
#Work #SupremeTeam
A post shared by JR Smith (@teamswish) on Aug 2, 2018 at 3:36pm PDT
Smith kasutas sama logo ka mullu detsembris mängus Los Angeles Lakersiga. Siis asus logo küll varruka peal. Vastavalt reeglitele on tegelikult see keelatud, aga siiski ei mainita mingeid piiranguid tätoveeringute osas.
Pisut vastuolulisi kehakaunistusi on ka mõnel teisel NBA mängijal. Näiteks Marcin Gortatil on tätoveeritud kehale Michael Jordani Jumpmani logo, aga selle õiguste omaniku Nike'iga tal sponsorlepingut pole. | NBA palub Cavaliersi mängijal uue tätoveeringu kinni katta | https://sport.err.ee/865377/nba-palub-cavaliersi-mangijal-uue-tatoveeringu-kinni-katta | Korvpalliliiga NBA klubi Cleveland Cavaliersi mängija J.R. Smith lasi augustis enda säärele tätoveerida tänavarõivaste tootmisega tegeleva firma Supreme logo ja liiga palub tal selle mängudeks kinni katta. Vastasel juhul ähvardavad Smithi korduvad rahatrahvid. |
Siegemund juhtis kohtumist 6:3, 4:2, mispeale Kasatkina edasisest mängimisest loobus.
30-aastane sakslanna jõudis küll paari aasta eest WTA edetabelis samale kohale kus Kontaveit praegu, aga hetkel asub ta teises sajas. Suure slämmi turniiridel on tema maksimumiks jäänud kolmas ring, aga pole kahel viimasel hooajal avaringist kaugemale jõudnud.
Enne Kasatkinalt loobumisvõidu saamist kaotas Siegemund järjest nelja turniiri avaringis, kusjuures kahel viimasel korral jäi ta alla maailma kolmanda saja mängijale.
Kontaveit teenis Pekingi turniiri korraldajatelt vabapääsme teise ringi, kuna selle nädala turniiril Wuhanis jõudis eestlanna finaali ja nii saab ta vahepeal rohkem puhkust.
Kui Kontaveit peaks Siegemundi võitma, võib kolmandas ringis oodata endine maailma esireket Caroline Wozniacki (WTA 2.). Mõistagi peab taanlanna selleks oma kaks esimest vastast alistama. | Selgus Anett Kontaveidi esimene vastane Pekingis | https://sport.err.ee/865371/selgus-anett-kontaveidi-esimene-vastane-pekingis | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) läheb Pekingi tenniseturniiri teises ringis vastamisi Laura Siegemundiga (WTA 141.), kes sai avaringis loobumisvõidu venelannalt Darja Kasatkinalt (WTA 13.). |
"Pidin selle vahetuse tegema vigastuse pärast. Ta venitas lihast. Vastasel juhul saanuksin mängu lõpus veel ühe ründavama vahetuse teha," sõnas Cagliari peatreener Rolando Maran kohtumise järel pressikonverentsil.
Inter lõi mõlemal poolajal ühe värava: 12. minutil tegi skoori Lautaro Martinez ja 89. minutil vormistas lõppseisu Matteo Politano.
Liigatabelis hoiab seitsmest mängust kuus punkti teeninud Cagliari 16. positsiooni. Inter tõusis eilse võidu toel 13 punktiga neljandaks. | Cagliari juhendaja põhjendas Klavani pingile kutsumist | https://sport.err.ee/865368/cagliari-juhendaja-pohjendas-klavani-pingile-kutsumist | Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan piirdus eile Cagliari eest Milano Interiga mängides ühe poolajaga. Eestlane vahetati vaheajal teise keskkaitsja Fabio Pisacane vastu. |
Vietnamis on elevandiluuga ja soomuslooma soomustega kauplemine keelatud, kuid nõrk korrakaitse võimaldab mustal turul õitseda ja toita miljarditesse ulatuvat üleilmset loomaosade ja eksootiliste lemmikloomade äri.
Kagu-Aasia riikidest on saanud oluline transiidipiirkond Aafrikast peamiselt Hiinasse veetavatele võhkadele. Soomusloomi hinnatakse Vietnamis ja mujal regioonis oma liha ning soomuste väidetavate raviomaduste tõttu.
Politsei leidis reedel Hanoi lennujaamas paarikümnest pagasikastist 193 kilogrammi elevandiluud ja 805 kilogrammi soomuslooma soomuseid, teatas ajakirjandus.
Kaup oli saadetud Nigeeriast ja jõudis kohale 21. septembril, kuid sellele ei tuldud järele. | Vietnam konfiskeeris ligi tonni soomuslooma soomuseid ja elevandiluud | https://www.err.ee/865367/vietnam-konfiskeeris-ligi-tonni-soomuslooma-soomuseid-ja-elevandiluud | Vietnami politsei konfiskeeris lennujaamas ligi tonni kaubakastidesse peidetud vandlit ja soomuslooma soomuseid, teatas riigi ajakirjandus pühapäeval. |
Shareef O'Neali sõnul läks ta reedel tavalisse kontrolli ja uurimise käigus avastati probleem, mis vajab sekkumist. Seetõttu teda sel hooajal UCLA ülikooli särgis platsile oodata ei ole.
"Mind on õnnistatud, et täna elan. Üks neist hetkedest väljakul võinuks jääda mu viimaseks," lausus esimest aastat NCAA-s alustama pidanud O'Neal sotsiaalmeedias.
"Tulen korvpallimaailma tagasi. Lihtsalt oodake mind. Sel aastal te mind ei näe, aga te olete alati minuga." | Shaquille O'Neali poeg jätab südameprobleemi tõttu hooaja vahele | https://sport.err.ee/865362/shaquille-o-neali-poeg-jatab-sudameprobleemi-tottu-hooaja-vahele | Korvpalliliiga NBA endise kuulsuse Shaquille O'Neali 18-aastasel pojal Shareefil avastati südameprobleem, mis vajab operatsiooni. |
Sageli alustavad disainiteoreetikud ja praktikud oma ettekandeid mantraks saanud mõttega, et enne uue toote loomist tuleks põhjalikult kaaluda, kas on vaja veel üht eset asjadest üleküllastunud maailma juurde teha. Kui juba toode teha, siis selline, mis muudaks maailma paremaks ja lahendaks probleeme. Hea disain peab olema funktsionaalne, ökonoomselt toodetav ja ökoloogiline.
Jutt jutuks, aga tegelikus elus disainer kaua ei juurdle, kas teha või mitte teha. Kui tuleb tellimus, siis tehakse ära. Kui tellimust pole, mõtleb disainer välja oma toote, mida müüa, millega saaks leiva lauale. Sageli tehakse ese, mis tuleneb oma elus tekkinud vajadusest ja arvatakse, et see võiks sobida ka äriks.
Tänavu toimus disainikonkurss "Eesti disainiauhinnad" juba neljandat korda. 2012. aastal viidi ühe katuse alla tootedisaini auhind Bruno, teenusedisain, graafiline disain ja noore disaineri auhind SÄSI, ajapikku on lisandunud veel mõned kategooriad. Neid auhindu antakse välja üle aasta. Tänavu nomineeriti Bruno konkursile 138 tööd, millest pääses teise vooru 58. Tooteid premeeriti kolmes kategoorias: parim elukeskkondliku, elustiili ja insenertehnilise toote disain. Lisaks kategooriaülene tunnustus – elumuutva disaini auhind ning rahvalemmik.
Luua või mitte luua uus ese, see on küsimus, mis käib eelkõige tootedisaini kohta. Kui sellest lähtuda, siis tänavune Bruno konkurss oleks võinud olemata olla, võistlusele esitatud asjadeta ei jä äks elu seisma. Aga kui läheneda süvenenult igale nominendile, siis igas tootes siiski on midagi, mis muudab igapäevased toimetused lihtsamaks, loogilisemaks või rõõmsamaks.
2018. aasta parim elukondlik toode on peegelmaja ÖÖD (autorid Jaak ja Andreas Tiik, tootja Ööd), mille 18 ruutmeetri suurune pindala võimaldab selle püstitada ehitusluba taotlemata.
Elukeskkondlik peegelklaasist tehasemaja
Elukeskkondliku toote kategoorias hakkas silma avatud planeeringuga töökeskkonna mööbel. Üha enam räägitakse avatud kontoriruumi eeliste kõrval ka puudustest: süvenenult tööd teha on võimatu, kaob privaatsus, pidev mürataust tekitab stressi. See on põhjus, miks mõeldakse välja helisummutavaid ja ruumis eralduda võimaldavaid tooteid.
Selle konkursi heaks näiteks on tooted, mis on valminud kvaliteedi poolest tuntud tootjate ja disainerite koostöös. Pehme mööbli seeria August (disainer Pent Talvet, tootja Softrend) koosneb k õrgete helisummutavate seinte ja katusega tugitoolidest ning diivanitest, mis lubavad ruumi luua eri suuruses privaatseid saarekesi. Diivanite-tugitoolide sari Nesto (disainer Martin Saar, tootja Borg) aitab tekitada mikrokeskkonna privaatseks tööks või puhkuseks. Sellesse rubriiki klapib ka töölaua tööstuslikust vildist sirm Somus (disainer Liisa Kuusik, tootja Kitman Thulema), mis aitab summutada heli ja näeb ka esteetiline välja.
V õidutöök s aga osutus ÖÖD i peegelmaja (autorid Jaak ja Andreas Tiik, tootja Ööd). Traditsioonilise puusepa- ja müürsepatööta maja rõõmustab disainiteadlikku inimest, kes naudib minimalistlikku, hästi läbimõeldud elamist. Tegu on moodulmajaga, mis pannakse kokku kohapeal. Maja pindala on 18 ruutmeetrit, mis võimaldab selle püstitada elamumaale ehitusluba taotlemata. ÖÖD i konstruktsioon on terasest, millele kinnitub peegelklaasidega alumiiniumstruktuur – kogu materjal tuleb Tartu ettevõtetelt. Majal on täispõrandaküte, lisaks õhk-õhk-tüüpi soojuspump, mis soojendab, jahutab ja eemaldab ka niiskust. Elektri saamiseks töötatakse välja autonoomset lahendust, mis peaks valmima tuleval aastal.
2016. aastal sai valmis esimene prototüüp, 2017. aastal loodi oma tootmine ja testiti maja vastupidavust tuultele, tormidele, lumekoormusele ja maavärina korral. T änavu alustati m üügiga, tellimusi on üheksa kuuga saadud kokku 40. ÖÖD on juba kasutust leidnud suvilana, välismaal peamiselt hotellitoana. Maja hind erineb riigiti tööjõu erineva hinna tõttu, Eestis on see 45 000 eurot.
ÖÖD võiks olla projekteeritud nii, et see kasutaks päikeseenergiat (vähem elektrienergiat) ja loomulikku jahutamist suvel. Liigutatavate klaasseinte lisamine lubaks piiri looduse ja ruumi vahel hetkega kaotada. Samas on tegu ökoloogilis elt väärtusliku projektiga, sest kõik materjalid on taaskasutatavad.
Huvitav on see, et maja loonud autorid ise ei ole disaini taustaga. Jaak Tiigil oli aastaid San Fransiscos oma ehitusfirma, Andreas Tiik on õppinud Estonian Business School is ning Oslo BI ärikooli s ja varasemalt töötanud reklaamiagentuuris Kontuur Leo Burnett.
Vana hea uues kuues – Lutheri kohver
Elustiili kategoorias jäid silma keskkonnateadlikud tegijad. Ü mbert öö tatud teksadest unisex -kudumikollektsiooni (disainer Reet Aus, tootja Aus Design) materjaliks on purustatud teksapüksid, mille kiust on kedratud uus lõng, millest on 80% taaskasutatud kiud. Taaskasutatud kangastest ja kangajääkidest on loodud ka Superkangelaste kollektsioonid (autor Karin Rask, tootja Kalamaja Printsess), v äljapaistva brändi on loonud mitte disainer, vaid näitleja.
Võitjaks kuulutati vineerist kohver Alexander (disainer Tõnis Vellama, tootja SEOS Valgustus), mis on mõeldud linnanomaadile, mahutades sülearvuti, märkmiku jm hädatarvilikud esemed. Lisaks on kohver kasutatav sülearvuti lauana, mida saab panna põlvedele, kui muu laud puudub.
Tõnis Vellama on tuntud kui valgustidisainer, kes on nüüd leidnud endale vineerist kohvriga uue niši. Vellama on õppi nud Tartu kunstikoolis puidu erialal, aga EKA viimaseks aastaks oli selge tema tõmme valgustite poole. Lõputööna tehtud välisvalgusti sari leidis ühe osana rakenduse rahvusraamatukogu peasissekäigu ees, aga puiduteema on paelunud teda karjääri algusest saati.
Autor on pühendanud oma kohvri Lutheri vabriku ajaloole, väärtustades pärandit ja olulist etappi Eesti disainiajaloos. Inspireeritud kuulsast Lutheri vabriku reisikohvrist, on sellel iseloomulikult kumerad painutatud nurgad ja nahast kinnitused. Kui Lutheri kohvril on kinnitusteks pandlad, siis Vellama kohvril magnetid. Kui Lutheri kohvri üks kaanepool käib teise peale, siis Vellamal on nagu diplomaadikohver, mille mõlemad pooled käivad tihedalt kokku. Lutheri kohver on suurepärane kinketoode, mida saab turustada nii Eestis kui ka Soomes ja Inglismaal, kus osatakse hinnata vineerist tooteid, aga puuduseks on praegu liiga kõrge hind – 249 eurot.
Et kohvrist saaks laiatarbetoode, tuleks kindlasti alandada hinda ja ehk toota ka suurema m õõdu ga versioone, sest praegune ei mahuta paljusid sülearvuteid. Sihtrühma laiendamiseks võiks teha seljakotiversiooni (millele autor on ka juba mõelnud) ja suveniiriks väiksema, millel oleks kaardikohvri funktsioon.
Toode kui valgusskulptuur
Ehkki jalgratas on ammu leiutatud, tuleb iga konkursiga mõni uudistoode juurde. Seekord torkasid silma jalgrattaporilauad XELO (disainer ja tootja Kaspars Kalnišs). Süsinikkiu kasutamine annab porilauale parima jäikuse ja kaalu suhte, võimaldab selle paigutada rehvile eriti lähedale, vähendab logisemist ja vibreerimisest tekitatud müra.
Insenertehnilise toote kategoorias oli palju vajalikku, mis paistis rohkem silma sisu kui disaini poolest. Võitjaks pärjati sadamakaide koralli meenutav teeninduspost Coral (disainer Margus Triibmann, kaasautor Ago Altjõe, tootjad Keha3 ja Keha4), mis on sündinud tänu tellijale. Kakumäe sadama esindaja soovis saada teenindusposti, mis ei oleks tavaline tsingitud metallkapp, vaid midagi erilist.
Nii sai tavatootest – sadamakai teeninduspostist – omamoodi valgusskulptuur. Kakumäe sadamas on neid kokku 105 ja need mõjuvad nagu valguspark. Corali materjalina on kasutatud polüetüleeni, mis on vastupidav meresoolale, ei roosteta ja selle külge ei kogune jää, samal ajal on löögi- ja UV-kindel. Posti sisse on ehitatud topeltkorpusega veesüsteem, mis tagab õnnetus e korral kaitse, et vesi ei pritsi elektrisüsteemi märjaks. See post on ka nutikas, sest iga pistikupesa on võimalik eraldi sisse lülitada ja mõõta sellest tarbitavat voolu, mistõttu saab elektri eest arveldada tarbimispõhiselt. Samuti saab mõõta vee tarbimist ja vajaduse korral lisada wifi pikenduse. Üks post maksab 1000 –1500 eurot sõltuvalt posti nutikustasemest.
Ei varalahkunud autoril ega kaasautoril ole disainiharidust, mõlemad on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli inseneri eriala. Margus Triibmannil oli disainifirma Keha3, Ago Altjõel firma Led Lamp ja kahepeale tehti Keha4. Võib kindlalt öelda, et kõikidel Keha3 toodetel on tugev insenerimõte sees, lisaks on need alati vaimukalt ja maitsekalt kujundatud.
Elumuutev disain sai ka rahva lemmikuks
Bruno kategooriaülese tunnustuse – elumuutva disaini auhinna – pälvis Saaremaa pilliroost valmistatud taaskasutatav, masinpestav, kompostitav ja täiesti looduslik joogikõrs #pillirookõrs (autorid Grete Riim ja Mihkel Tamm, tootja Great).
Inspiratsioonipisik saadi Filipiinide reisilt, kus kasutatakse palju bambusest joogikõrsi, aga plastiteema kui keskkonnaprobleem on sealgi eriti teravalt üleval. Just joogikõrred on need, mis visatakse loodusesse ega jõua töötlusse. Joogiga ei peagi alati kaasas käima joogikõrs, aga need, kes peavad joogikõrt kasutama, neile on nüüd alternatiiv olemas. Pillirookõrred peaksid aitama juhtida tähelepanu inimeste tarbimisharjumustele ja muutma neid loodussõbralikumaks.
Grete Riim tegeles enne pillirookõrte tootmist ühis meediaturundusega, Mihkel Tamm korraldas pealinnas korporatiivüritusi. Noored pidid tulema ainult mõneks ajaks Saaremaale, kuid mere ääres oli talukoht, kus elada, oli pilliroog, oli idee ja nii see alguse sai. Praegu käib tootmine veel kodukohas kuuri all, seniajani on kõigega ise jõutud tegeleda, aga juba otsitakse kohta tootmise laiendamiseks.
Tootmine tähendab pilliroo mahavõtmist, sortimist, puhastamist, lõikamist, otste käiamist, põletustempliga tembeldamist, pesemist, kontrollimist ja pakendamist. Kahe kuuga on kõrsi müüdud juba 4000 tükki. Esimesed pillirookõrred on saadetud Islandisse ja Londonisse, kuid huvi on tuntud ka mujalt. Kõrsi müüakse praegu internetis kümnekaupa pakis koos puhastusharjaga, hind on 12.50 eurot, restoranidesse müüakse ühekaupa, siis on hinnaks poolteist eurot.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tänavune Bruno konkurss ei üllatanud nii palju uute toodete kui disainitaustata tegijatega, kellelt laekus heal tasemel üllatustooteid, kaks neist said ka auhinnatud. Küsimus – luua või mitte luua? – sai vastuse, et ikka tuleb luua, aga alati ei pea looma uut, vaid võib ümber disainida vana. | Luua või mitte luua? Uue toote küsimus | https://kultuur.err.ee/865364/luua-voi-mitte-luua-uue-toote-kusimus | Tänavune Bruno tootedisaini konkurss on läbi ja parimad auhinnatud. Seekord üllatasid disainitaustata tegijad. |
19-aastane tagamängija viibis platsil 30 minutit, viskas 16 punkti (visked väljakult 5/7, sealhulgas kolmesed 3/4, vabavisked 3/6), võttis kuus lauapalli, jagas kaks resultatiivset söötu, pani koguni kolm kulpi, aga kaotas ka neljal korral palli ja tegi ühe vea.
Donciciga võrdselt tegi skoori teine tagamees Dennis Smith juunior, punkti vähem viskas sakslasest suur äär Maximilian Kleber. Dirk Nowitzki platsil ei käinud.
Kevadel võitis Doncic koos Madridi Realiga Euroliiga ning nimetati ka liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nii finaalturniiril kui ka hooaja kokkuvõttes. Lisaks tuli ta aasta eest Sloveenia koondisega Euroopa meistriks. | VIDEO | Luka Doncic debüteeris Dallas Mavericksis korraliku esitusega | https://sport.err.ee/865358/video-luka-doncic-debuteeris-dallas-mavericksis-korraliku-esitusega | Sloveenia korvpallitäht Luka Doncic tegi oma esimese mängu NBA klubi Dallas Mavericksi särgis, kui hooajaeelses kontrollkohtumises alistati Hiina meeskond Peking Ducks 116:63 (21:18, 31:24, 29:14, 35:7). |
Eurofighteri lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatult asustatud punktidest eemal.
Eesti, Läti ja Leedu, nii nagu ka teised NATO liikmesriigid on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude jaoks.
NATO liikmesriikide õhujõud valvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk on Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga. | Saksa Eurofighterid harjutavad Eesti õhuruumis | https://www.err.ee/865356/saksa-eurofighterid-harjutavad-eesti-ohuruumis | Algava töönädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis paiknevad Saksa õhuväe hävituslennukid. |
Esimesel võistluspäeval sõideti kolm kiiruskatset, kus kahelt katselt saadi kirja teine aeg. Päev lõpetati asetsedes teisel kohal, vahendab Ralli.ee.
Teisel päeval oli katseid sõita kaheksa, millest kuuel saadi kirja katsevõidud omas võistlusklassis.
Lõpptulemusena võideti 55. ADMV Rallye Erzgebirge 2018 koguni 53,9 sekundiga, teise koha said Sean Johnston ja Alexander Kihurani. Kolmandaks tulid Romain Delhez ja Gérome Bollette. | Noor Eesti rallisõitja oli Saksamaal võidukas | https://sport.err.ee/865355/noor-eesti-rallisoitja-oli-saksamaal-voidukas | Reedel-laupäeval sõideti Saksamaal 55. ADMV Rallye Erzgebirge 2018, kus ADAC Opel Rallye Cupi seitsmendal etapil olid võistlemas ka eestlastest Karl Martin Volver ning Marten Madissoo. |
Laupäeval avaldatud Twitteri postituses kirjutas Kanye: "Varem tunti mind Kanye Westina. Olen YE."
the being formally known as Kanye West
I am YE
— ye (@kanyewest) September 29, 2018
41-aastast muusikut on Yeks hüütud juba mõnda aega ja sama nime kannab ka tema juunis avaldatud album, kirjutab BBC.
Westi sõnul on uuel nimel tema jaoks religioosne tähendus. "Ma usun, et "ye" on kõige enam kasutatud sõna piiblis. Selle tähenduseks on "sina"," selgitas räppar aasta alguses antud raadiointervjuus. "Seega olen ma sina, olen meie, need oleme meie."
Kanye West pole sugugi ainus räppar, kes oma nimega mängib. Sean Combs on aastate jooksul jõudnud olla nii Puff Daddy, P. Diddy kui ka Diddy. Sel aastal teatas ta, et eelistab olla kutsutud kui Love või Brother Love. | Kanye Westi nimi on nüüdsest Ye | https://menu.err.ee/865351/kanye-westi-nimi-on-nuudsest-ye | Räppar Kanye West teatas, et muudab oma nime ja nüüdsest tuleb tema poole pöörduda kui Ye. |
Avapoolajal omas initsiatiivi Sloveenia, kui palli hoiti julgelt eestlannade väljakupoolel ja äärte kaudu otsiti teed karistusalasse. Sellele vaatamata ei leidnud külaliste löögid väravaraame ning Eesti mängijad suutsid tänu südikale kaitsetööle ka paljud üritused blokeerida. Sloveenia teenis esimese kolmveerandtunni jooksul ka ohtralt nurgalööke, kuid need samuti liigset ohtu Eesti väravale ei kujutanud. Vaheajapausile mindigi 0:0 seisul, vahendab Jalgpall.ee.
Teisel poolaja alguses jätkus Sloveenia surve ja Eesti oli sunnitud kaitses vastaste lööke pareerima. Mängu saabus pööre 58. minutil, kui Kärt Hüdsi sai paremalt äärelt palli keskele tsenderdada, kus seda oli ootamas Sandra Pärn. Hea puude viis Pärna üks ühele vastaste väravavahiga ja tema selja taha jäänud Sloveenia kaitsja võttis ründaja veaga maha. See tähendas penaltit Eesti koondisele ja punast kaarti Sloveeniale. Penaltipunktil näitas kindlat närvi Kadri Reinik, kes saatis palli enda poolt vaadatuna kindlalt vasakusse nurka. Kaotusseisu jäämine ärgitas Sloveeniat rohkem ründama, kuid eestlannad ei murdunud ja hoidsid mängu lõpuni 1:0 eduseisust kinni.
"Tüdrukud olid väga tublid ja üllatasid positiivselt. Püüdsime rohkem ise hoida palli ja leida rohkem liikumisi ettepoole. Suutsime mitu korda rünnakule minna, pealelööke teha. See üks penalti ja väga hea kaitsetöö tõid meile võidu," sõnas mängujärgselt koondise peatreener Kaidi Jekimova.
"Enne turniiri seadsime endale eesmärgid, millest täitsime päris paljud. Suutsime korra värava puhtana hoida, lõime ise värava ja tüdrukud andsid endast igas mängus 100%. Kahju, et Valgevenega mäng ei lõppenud nii hästi, kui me ise ootasime, muidu oleks võinud ka tabeli seisukohast täiesti teistsugune tulemus tulla," võttis peatreener turniiri kokku.
Neljaliikmelise alagrupi võitjaks tuli Austria, kes eilses kohtumises võttis Valgevene vastu 1:0 võidu. Sloveenia jäi vaatamata kaotusele teisele tabelireale. Nendega võrdselt teenisid punkte nii Valgevene kui ka Eesti, kes said vastavalt kolmanda ja neljanda koha. Järgmisesse ringi ehk Eliitringi pääsevad alagrupi kaks paremat ning lisaks ka neli kolmanda koha omanikku, kes näitavad parimaid tulemusi võrreldes oma alagrupi kahe paremaga. Kohtumised on peetud neljas alagrupis, oktoobris ootavad ees veel seitsme alagrupi mängud. | Neidude U-17 vutikoondis lõpetas valikturniiri võiduga | https://sport.err.ee/865349/neidude-u-17-vutikoondis-lopetas-valikturniiri-voiduga | Tüdrukute U-17 jalgpallikoondis pidas eile kodusel EM-valikturniiril viimase kohtumise, kui Sloveenia eakaaslased alistati 1:0. |
Breda suutis Meistrite liigas mängivat külalist esimesel poolajal vaigistada, kuid teise alustuseks avas Luuk de Jong skoori. Väravas oli oma osa ka Metsal, kelle selja tagant de Jong välja hüppas, vahendab Soccernet.ee.
Teise värava lõi PSV alles üleminutitel - Eesti koondislane võeti 88. minutil puhkama, kui NAC läks viiki püüdma ja tõi platsile ründavama suunitlusega mängija.
Seitsmest mängust juba kuuenda kaotuse saanud NAC on tabeli põhjas. Sel nädalal toimusid ka muudatused klubi juhtkonnas, kui tehniline direktor uksest välja sunniti ja peadirektor iseseisvalt lahkumisest teatas. | Mets naasis PSV vastu algrivistusse, kuid tegutses avavärava puhul ebakindlalt | https://sport.err.ee/865347/mets-naasis-psv-vastu-algrivistusse-kuid-tegutses-avavarava-puhul-ebakindlalt | Kahes viimases liigamängus pingil istunud Karol Mets naasis täna PSV vastu algrivistusse, kuid NAC Breda kaotas 0:2. |
Vormsi liinil ei saa reisiparvlaev Ormsö teenindada üle viie tonni kaaluvaid sõidukeid. Sama kehtib ka reisiparvlaeva Kihnu Virve puhul Kihnu ja Manilaiu liinil.
Ühtlasi võib tugeva tuulega esineda häireid Kihnu Virve väljumistes Munalaiu-Kihnu suunal kell 14.30, Kihnu-Munalaiu suunal kell 16.15 ja Munalaiu-Kihnu suunal kell 17.45.
Manilaiu-Munalaiu liinil Kihnu Virve pühapäeval liiga tugeva tuule tõttu ei sõida.
Ruhnu liinil on seoses tugeva tuulega edasi lükatud reisikiirkatamaraani Runö väljumine Ringsu-Pärnu suunal kell 16. Väljumine toimub esmaspäeval kell 7. | Kõrge veetase häirib laevaliiklust väikesaartega | https://www.err.ee/865346/korge-veetase-hairib-laevaliiklust-vaikesaartega | Kõrge veetase häirib pühapäeval laevaliiklust väikesaartega. |
Eilses poolfinaalis oli USA tulemusega 93:77 (21:26, 19:13, 33:18, 20:20) parem Belgiast. Diana Taurasi tõi võitjatele 26 ja Emma Meesseman kaotajatele 23 punkti.
Austraalia koondis alistas teises poolfinaalis eelkõige tänu suurepärasele viimasele veerandajale Hispaania 72:66 (23:15, 11:20, 16:23, 22:8). Palju oli neile abi Elizabeth Cambage'i 33 punktist ja 15 lauapallist.
Täna peetakse MM-il neli viimast kohtumist: kõigepealt mängivad seitsmenda koha peale Nigeeria ja Kanada, seejärel viienda koha nimel Hiina ja Prantsusmaa, siis pronksile Hispaania ja Belgia ning viimasena peetakse finaal. | VIDEOD | Naiste korvpalli maailmameistri selgitavad USA ja Austraalia | https://sport.err.ee/865343/videod-naiste-korvpalli-maailmameistri-selgitavad-usa-ja-austraalia | Naiste korvpalli tänavuse maailmameistri selgitavad viimasest viiest turniirist neli võitnud Ameerika Ühendriigid ja tosina aasta tagune tšempion Austraalia. |
Kontserdisalvestus valmis NHK, Eesti rahvusringhäälingu, Pärnu muusikafestivali ja Eesti festivaliorkestri koostöös ning sellel on jäädvustatud Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Maurice Raveli teosed.
Lisaks kontserdi salvestusele tegi Jaapani telekanal veel pooletunnise dokumentaalfilmi Paavo Järvist ja Pärnu muusikafestivalist. Nende programmidega tähistab NHK Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.
Jaapanlaste huvi Eestis toimuva vastu on mõistagi seotud Paavo Järviga, kes äsja alustas oma neljandat hooaega NHK sümfooniaorkestri peadirigendina. Samas on Eesti festivaliorkestri kontserdi salvestuse näitamine Jaapanis ettevalmistus järgmise aasta aprillis toimuvaks turneeks, kus antakse kokku kuus kontserti erinevates Jaapani linnades, sh Osaka ja Tokyo tähtsaimates kontserdisaalides.
Paavo Järvi asutas Eesti festivaliorkestri 2011. aastal Pärnu festivaliorkestri nime all. Kolm viimast aastat on orkester kandnud Eesti festivaliorkestri nime. Nimevahetus oli seotud orkestri paaril viimasel aastal toimunud turneedega, millel on antud erakordselt edukaid kontserte Euroopa tähtsaimates kontserdisaalides ja festivalidel. EFO viimased kontserdid toimusid käesoleva aasta augustis BBC Promsil ja Hamburgi Elbphilharmonie's.
Pärnu muusikafestivalil salvestatud Arvo Pärdi 3. sümfooniat näitab ETV 14. oktoobril kell 14.45.
Salvestuse režissöör on Ülle Õun, helirežissöör Siim Mäesalu ja produtsendid Helen Valkna, Heidi Pruuli ja Yasuko Kobayashi. | Jaapani suurim telekanal kannab üle Pärnu muusikafestivalil toimunud kontserti | https://kultuur.err.ee/865238/jaapani-suurim-telekanal-kannab-ule-parnu-muusikafestivalil-toimunud-kontserti | Jaapani suurim telekanal NHK näitab hilisõhtul vastu 1. oktoobrit sadadesse tuhandetesse ulatuvale vaatajaskonnale 8. augustil Pärnu muusikafestivalil toimunud kontserti, kus Paavo Järvi juhatas Eesti festivaliorkestrit. |
Geimidega üks-kaks taha jäänud, aga kastanid tulest toonud poolakate paremad punktitoojad olid Bartosz Kurek (29) ja Michal Kubiak (22). USA-le ei olnud abi ka Matthew Andersoni (19), Taylor Sanderi (19) ja Aaron Russelli (18) panusest.
Polska Biało-Czerwoni ????????!
Poland @PolskaSiatkowka beats USA ???????? @usavolleyball in a thrilling five-setter (25-22, 20-25, 23-25, 25-20, 15-11). The Poles will play Brazil ???????? @volei again in the #FIVBMensWCH final.
Info: https://t.co/3i9wUwqBGp #volleyballWCHs #volleyball pic.twitter.com/ViPw1xosOg
— Volleyball World (@FIVBVolleyball) September 29, 2018
Tänases pronksimängus lähevad seega kõigepealt vastamisi Serbia ja USA ning seejärel esikohamatšis Brasiilia ja Poola. Brasiilia on tulnud maailmameistriks kolm korda (2002, 2006, 2010), Poola on selle saavutuseni jõudnud kahel juhul (1974, 2014). | VIDEO | Poola alistas võrkpalli MM-il USA ja pääses tiitlit kaitsma | https://sport.err.ee/865340/video-poola-alistas-vorkpalli-mm-il-usa-ja-paases-tiitlit-kaitsma | Itaalias ja Bulgaarias peetavatel meeste võrkpalli maailmameistrivõistlustel jõudis teisena finaali tiitlikaitsja Poola, kes oli üle Ameerika Ühendriikide võistkonnast 3:2 (25:22, 20:25, 23:25, 25:20, 15:11). |
Kõigepealt üritasid pisut enam kui 40 km enne lõppu koos eest ära minna van der Breggen ja tema kaasmaalanna Annemiek van Vleuten, ent duo püüti kinni. Siis proovis tulevane maailmameister üksi ja vaid Spratt suutis veidi aega kannul püsida.
Seejuures ei teadnud värske maailmameister lõpukilomeetritel oma edu lähima jälitaja ees. "Ma ei teadnud aega. Ma ei teadnud midagi," tunnistas ta. "Nii et jätkasin pingutamist finišini."
"Alles finišis uskusin, et võit on võimalik. See on uskumatu. Kahtlesin veidi, kas läksin liiga vara või mitte. Aga võtsin sellest võimalusest kinni ja pidin minema. MM-tiitel on alati olnud minu eesmärk, seda on raske võita ja ma olen selle üle väga õnnelik."
Vaata tipphetki:
Esikoht oli van der Breggenile esimene suur tiitlivõit Rio de Janeiro olümpiakulla järel. MM-idelt oli tal varem grupisõidust ning individuaalsest ja võistkondlikust temposõidust kokku kuus hõbemedalit.
Kaheksa parema hulka jõudsid veel rootslanna Emilia Fahlin (+6.13), poolatar Malgorzata Jasinska (+6.13), kanadalanna Karl-Ann Canuel (+6.17) ning hollandlannad van Vleuten (+7.05) ja Amy Pieters (+7.05).
Eesti jalgrattureid stardis ei olnud. | VIDEO | Hollandi jalgrattur võitis kuue hõbeda järel esimese MM-tiitli | https://sport.err.ee/865339/video-hollandi-jalgrattur-voitis-kuue-hobeda-jarel-esimese-mm-tiitli | Jalgratta maanteesõidu MM-i naiste grupisõidu (Kufstein - Innsbruck; 156,2 km) võitis hollandlanna Anna van der Breggen (4:11.04), kes edestas austraallannat Amanda Spratti (+3.42) ja itaallannat Tatiana Guderzot (+5.26). |
Justiitsministeeriumist, mille eelarverealt sihtkapitalile ette nähtud miljon eurot leiab, öeldi ERR-ile, et asutuse loomist valmistavad nad ette koos teiste ministeeriumitega ja selle algkapitali maksab riik oma eelarvest.
"Sihtkapitali eesmärk on olla eestseisja selle nimel, et sünniks rohkem lapsi, et eesti rahvas jääks arvuliselt kestma, vanemad hooliksid lastest ja rahvastikusuundumused tagaksid, et eesti rahvas jääks Eestis enamuseks," loetles pressiesindaja Kristin Rammus.
Ettepaneku niisugune sihtkapital luua tegi Isamaa, mille esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et idees ei ole midagi uudset, sest selle käis ligi 30 aasta eest välja president Lennart Meri, kuid Eesti praeguse demograafilise olukorra taustal on teema veel aktuaalsem.
Küsimusele, kuidas täpselt loodav sihtkapital demograafilisi probleeme lahendama hakkab, vastas Seeder, et kõigepealt tuleb välja töötada selle organisatoorne vorm.
"Oleks mõistlik, et riik oleks initsiaator ja tõenäoliselt peaks see olema sihtasutus, aga kas selle loob riik üksinda või haaratakse juba asutamisel kaasa ka kas teadusasutusi või kodanikuühendusi, kes selle valdkonnaga tegelevad, on üks läbiarutamise koht, see organisatoorne pool ettevalmistamisest kuni selle registreerimiseni välja," lausus ta.
Teiseks tuleb Seedri sõnul täpsustada, millega asutus tegeleb, sest kindlasti ei hakka sihtkapital dubleerima ministeeriumite või omavalitsuste tegevust, vaid seda täiendama ja tugevdama.
"Asutamise käigus tuleb kõik need asjad täpselt läbi mõelda," lisas ta.
Isamaa juhi sõnul on veel vara öelda, mitu töötajat sihtkapitalis tööle hakkab, millal või kuskohas. Praegu on see justiitsministeeriumi eelarvereal, sest valitsus pole neid teemasid põhjalikult arutanud, aga edaspidi arutletakse, kas see liigub sotsiaalministeeriumi alla või kuskile mujale.
Seeder märkis, et näiteks kultuurkapital toimetab edukalt kultuuriministeeriumi ja muude asutuste kõrval ja on end igati õigustanud. Pere sihtkapital saaks olla valimistest sõltumatu ja järjepidev, kuid samas ei ole selle eesmärk kindlasti nii ambitsioonikas, et määratleda tulubaasina mingit protsenti maksudest. | Riigi loodav pere sihtkapital võtab eelarvest miljon eurot | https://www.err.ee/864976/riigi-loodav-pere-sihtkapital-votab-eelarvest-miljon-eurot | Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on miljon eurot ette nähtud Eesti Pere Sihtkapitali loomiseks, kuid veel ei ole selge, mitu inimest ja millal seal tööle hakkab ning millise ministeeriumi juures asutus tegutseb. |
Sabalenka päästis teise seti kiires lõppmängus kaks matšpalli ning võitis kaks tundi ja 15 minutit kestnud kohtumise 2:6, 7:6 (8), 6:4. Sabalenkale on see kahe kaotuse kõrvale esimene võit Kanepi üle.
Mäng algas kolme järjestikuse servimurdega, kuni Kanepi suutis esimesena enda pallingugeimi võita ja 3:1 juhtima asuda. Uuesti murdis Kanepi seitsmendas geimis ja vormistas esimesel settpallil 6:2 setivõidu.
Teine sett jätkus eestlanna dikteerimisel, Kanepi läks kahe murdega 5:1 ette, aga vabamalt mängima hakanud Sabalenka võitis siis viis geimi järjest ja asus ise 6:5 juhtima. Seejärel võitis Kanepi enda pallingugeimi nulliga ja viis seti kiiresse lõppmängu. Seal läks eestlanna 5:2 ette, aga Sabalenka võitis neli geimi järjest ja teenis esimese settpalli. Kanepi suutis selle päästa ja teenis ise kaks matšpalli, aga Sabalenka võitles kõvasti ja võitis 7:8 kaotusseisust kolm punkti järjest, jäädes kiires lõppmängus peale 10:8, sett seega 7:6 (8) valgevenelannale.
Otsustavas setis murdis Sabalenka viiendas geimis Kanepi servi ja päästis järgmises geimis murdepalli. 4:5 taga oli Kanepil kaks murdepalli, aga Sabalenka suutis need päästa ja vormistas võidu kolmandal matšpallil.
Kanepi servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi viis topeltviga, Sabalenka sai kirja kolm ässa ja 11 topeltviga. Äralöökidest teenis eestlanna 36 ja valgevenelanna 28 punkti, lihtvigu kogunes Kanepil 32 ja Sabalenkal 41. Mängitud punktidest võitis Kanepi 104 ja Sabalenka 97.
Kanepi realiseeris üheksast murdevõimalusest viis, Sabalenka suutis kuuest murdepallist ära kasutada neli.
The comeback of the tournament. @SabalenkaA rallies from 6-2, 5-1 down to STUN Kaia Kanepi. pic.twitter.com/CWJH0pi4MS
— US Open Tennis (@usopen) September 1, 2022
KANEPI - SABALENKA 6:2, 6:7 (8), 4:6
Enne mängu:
Kanepi alistas avaringis 7:6 (4), 6:3 tšehhitari Tereza Martincova (WTA 71.), turniiril kuuendana asetatud Sabalenka oli 6:1, 6:3 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud ameeriklanna Catherine Harrisonist (WTA 243.).
Kanepi ja Sabalenka on varem omavahel kahel korral mänginud ja mõlemad matšid võitis eestlanna – mullusel Austraalia lahtiste eelturniiril jäi Kanepi peale 6:1, 2:6, 6:1, tänavuste Austraalia lahtiste kaheksandikfinaalis aga 5:7, 6:2, 7:6 (7).
"Ootan rasket mängu ja seda, et ta mängib jätkuvalt väga hästi," ütles Kanepi pärast avamängu.
37-aastane Kanepi on slämmiturniiride kahes esimeses ringis seitsmel korral saanud jagu esikümnemängijaist, see on tegevmängijate seas rekord. Ühtekokku on Kanepi 15 korral alistanud top10 mängija, seejuures tänavu kahel korral ja mõlemal juhul slämmidel – nagu juba öeldud, siis Austraalia lahtistel Sabalenka, lisaks Prantsusmaa lahtistel Garbine Muguruza. | Kanepi kaotas eduseisust maailma kuuendale reketile | https://sport.err.ee/1608701512/kanepi-kaotas-eduseisust-maailma-kuuendale-reketile | Eesti teine number Kaia Kanepi (WTA 34.) juhtis USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis neutraalse lipu all mängiva valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 6.) vastu 6:2, 5:1, aga pidi lõpuks siiski kaotuse vastu võtma. |
Suurema osa mängust juhtinud Saksamaa jäi teise poolaja alguseks korraks 38:39 taha, aga ülejäänud perioodi ehk enam kui kuue minuti jooksul suutis Prantsusmaa visata vaid neli punkti ja Saksamaa pääses ette 57:43.
Viimasel veerandil vähendas Prantsusmaa vahe paaril korral üheksale punktile, aga lähemale kodumeeskonnale enam ei jõudnuki ning Saksamaa alustas EM-finaalturniiri Kölni publiku rõõmuks väärt võiduga.
Saksamaa paremate vahel jaotusid punktid ühtlaselt: Johannes Thiemann korjas 14 silma, Niels Giffey ja Maodo Lo lisasid 13 punkti. Prantsusmaa parim oli Guerschon Yabusele 18 punktiga, Rudy Gobert lisas 11 silma ja 12 lauapalli.
A-grupi esimese vooru viimases kohtumises oli Belgia lisaaja toel üle alagruppi võõrustavast Gruusiast 79:76 (16:11, 22:21, 20:19, 12:19, 9:6). Jean-Marc Mwema ja Jonathan Tabu tõid võitjatele 14 punkti, Gruusia paremad olid Sandro Mamukelašvili 18 ja Thad McFadden 17 silmaga. | Prantsusmaa korvpallikoondise EM algas kaotusega võõrustajale | https://sport.err.ee/1608702448/prantsusmaa-korvpallikoondise-em-algas-kaotusega-voorustajale | Meeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste üheks suuremaks favoriidiks peetav Prantsusmaa kaotas B-alagrupi esimese vooru mängus Saksamaale 63:76 (13:17, 18:21, 12:19, 20:19). |
Eesti ees katkestasid tehnilise ebaõnne või kukkumise tõttu Austraalia, Poola, Austria ja Uus-Meremaa meeskondade liikmed ja sellega seoses langesid paremusjärjestuses ka nende koondised. Meie sõitjad on aga kõik püsinud rivis nii füüsiliselt kui ka nende võistlustehnika. "Täna oleks olnud väga lihtne ennast maha kanda, katsed olid väga rasked," ütles Jüri Triisa (E3, KTM).
Eesti rahvuskoondise liikmete omavahelise pingelise võistluse võitis neljapäeval Priit Biene (E2, Husqvarna), talle järgnes 12,26-sekundilise vahega Veiko Rääts (E1, KTM). Kahel viimasel, neljandal ja viiendal katsel sõitis esmakordselt eestlastest kõige kiirema aja välja koondise uustulnuk Hendrik Talviku (E2, KTM).
Päeva kokkuvõttes tõusid kaks eestlast taas saja esimese sõitja sisse, Biene oli 92. ja Rääts 94. Teineteisele väga lähedal olid ka kaks ülejäänud Eesti koondislast, Jüri Triisa oli 111. ja Hendrik Talviku 113. Nende vahe oli 23,48 sekundit. Nelja päeva kokkuvõttes on Biene 94., Rääts 96., Talviku 109. ja Triisa 111.
Neljapäevase, teise 220-kilomeetrise päeva järel juhib Suurbritannia Hispaania ja Itaalia ees. Eesti tõusis koguni 12. kohale. Meie ees on Mehhiko, kellele kaotame kahe minutit ja 46 sekundiga. Individuaalselt võitis neljapäeval kõik katsed taas hispaanlane Josep Garcia.
Reedel sõidetakse ISDE-l täiesti uus ring, mis peaks olema pisut lihtsam kui neli eelnevat, kuuendal võistluspäeval toimub aga lõpukross. | Eesti koondis tõusis kuuepäevasõidul 12. kohale | https://sport.err.ee/1608702439/eesti-koondis-tousis-kuuepaevasoidul-12-kohale | Eesti rahvuskoondis lõpetas neljapäeval Prantsusmaal rahvusvahelise enduro kuuepäevasõidu (ISDE) neljanda võistluspäeva 12. kohal. |
Oluline 1. septembril kell 22.27:
- IAEA esindajad jäävad Zaporižžja tuumajaama vähemalt laupäevani;
- Oryxspioenkop blogi: Saksamaa on tegelikult saatnud Ukrainale märkimisväärses koguses relvastust;
- Lavrov hoiatas sõjalise konflikti eest Transnistrias;
- WSJ: Hersonis edenetakse raskelt ning ukrainlased kannavad kaotusi;
- BBC: Ukraina valmistub ka Ida-Ukrainas vastupealetungiks;
- Putin olevat andnud käsu Donetski oblasti piirideni jõudmiseks 15. septembriks;
- Võltsreferendumid okupeeritud territooriumitel võivad edasi lükkuda;
- HRW kinnitas ukrainlaste sunniviisilist küüditamist Venemaale;
- BBC venekeelse teenistuse hinnangul kaotasid Vene väed sõjas üle 900 eliitsõduri;
- Kiiev: Ukraina hävitas riigi lõunaosas kuus Venemaa laskemoonaladu;
- CNN: USA aitas Ukrainal planeerida vasturünnakut Hersoni oblastis;
- USA ametnikud: Vene sõjavägi on Ukrainas alamehitatud;
- Vene väed jätkavad Sumõ oblasti pommitamist;
- Zelenski tänas Krimmis elavaid ukrainlasi, kes abistavad riigi sõjaväge.
IAEA esindajad jäävad Zaporižžja tuumajaama vähemalt laupäevani
Vene uudisteagentuur Ria Novosti teatas, et rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) esindajad jäävad Zaporižžja tuumajaama laupäevani (3. september). IAEA jätab jaama viis esindajat.
IAEA delegatsioon jõudis tuumajaama neljapäeva pärastlõunal peale kolme-tunnist ootepausi.
Agentuuri juhi Rafael Grossi sõnul püsib IAEA missioon olenemata riskidest, mis monitooringumeeskonda võivad tabada.
Grossi sõnul kavatseb IAEA kohapeal püsti panna püsiva esinduse.
I am finishing my first visit to #Ukraine 's #Zaporizhzhya Nuclear Power Plant. @IAEAorg is here to stay and will maintain a continued presence at #ZNPP. pic.twitter.com/k4zO3IMe2I
— Rafael MarianoGrossi (@rafaelmgrossi) September 1, 2022
Ukraina luure teatas tuumajaamas asuvatele allikatele tuginedes kolmapäeva hommikul, et Vene okupatsioonivõimud asusid Vene Rosatom töötajaid evakueerima okupeeritud Melitopoli linna. Evakuatsiooni põhjustas väidetavalt IAEA delegatsiooni peatne saabumine Zaporižžja tuumajaama.
Oryxspioenkop blogi: Saksamaa on tegelikult saatnud Ukrainale märkimisväärses koguses relvastust
Vene ja Ukraina sõjakaotusi ning Ukrainasse jõudnud relvaabi dokumenteeriva sõjandusblogi Oryxspioenkop autorite hinnangul on Saksamaa relvaabi Ukrainale meedias alahinnatud ning selle põhiliseks põhjuseks on Saksa valitsuse suutmatus selgitada adekvaatselt enda välispoliitilisi samme ja valikuid.
Autorid toovad välja, et ainus riik, kes on andnud mahuliselt rohkem sõjalist abi Ukrainale on Ameerika Ühendriigid.
"Contrary to popular perception, Germany has delivered significant amounts of arms and equipment to Ukraine to aid the country in its fight against the Russian military." (via @oryxspioenkop ) https://t.co/3byFSjGV3c
— Franz-Stefan Gady (@HoansSolo) September 1, 2022
Lavrov hoiatas sõjalise konflikti eest Transnistrias
Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas neljapäeval Moldovat, et Vene vägede ähvardamine separatistlikus piirkonnas võib viia sõjalise konfliktini Venemaaga.
"Igaüks peab aru saama, et iga käik, mis ähvardab meie vägede julgeolekut, käsitletakse rahvusvaheliste seaduste järgi rünnakuna Venemaa vastu, nagu juhtus Lõuna-Osseetias, kui meie rahuvalvajaid rünnati (endise Gruusia presidendi Mihheil) Saakašvili poolt," lausus Lavrov.
Venemaal on Transnistrias üksused 1990ndate algusest saadik, kui venemeelsed separatistid haarasid piirkonna üle kontrolli.
Moldova valitsuse teatel soovivad nad rahumeelset dialoogi piirkonna tuleviku üle ning oma seisukoha selgitamiseks kutsutakse välja Vene suursaadik.
Venemaa väitel on nende väed Transnistrias rahu hoidmiseks, kuid Moldova soovib nende vägede lahkumist,
WSJ: Hersonis edenetakse raskelt ning ukrainlased kannavad kaotusi
Ukraina haavatud sõduritega suhelnud Wall Street Journal tõi välja, et sõdurite sõnul on lahingud Hersonis rasked. Vene vägedel olevat sõdurite sõnul palju erinevat sõjatehnikat, kuid vähe mehi tehnika kõrval.
Ukrainlaste sõnul on osad Vene sõdurid oma positsioonid koos sõjatehnikaga rindel hüljanud ja jätnud ukrainlastele mineeritud Vene sõdurite surnukehad.
Sõdurite hinnangul Ukraina sõdurid mõnedes pealetungisuundades edenevad, kuid teistes toppavad.
Ukraina ametiisikute ja sõjaanalüütikute hinnangul võivad Ukraina kaotused isegi eduka pealetungi korral olla suured, kuna rünnatakse sissekaevunud vastast.
Ukraina võimud on Hersonis toimuva vastupealetungi osas jaganud vähe detaile ning rõhutanud sõjasaladuse vajadust.
BBC: Ukraina valmistub ka Ida-Ukrainas vastupealetungiks
Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC sai eksklusiivse juurdepääsu Ukraina vägedele. Reportaažis tuuakse välja, et kui Severodonetski lahingutes oli Ukraina kaitsjate suhtarv Vene ründajatele ligikaudu üks seitsmele, siis praegu Siverski lähistel on see pigem üks kolmele.
Ukraina sõdurid tõid ka välja, et Vene väed ei tungi enam suurte vägedega peale, vaid ründab pigem pataljoni või selle allüksus.
Putin olevat andnud käsu Donetski oblasti piirideni jõudmiseks 15. septembriks
Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul andis Putin käsu vallutada kogu Donetski oblast 15. septembriks, vahendab Ukrainska Pravda.
Samas ülevaates toodi välja, et Vene uus 3. armeekorpus on saabumas okupeeritud territooriumitele ning seeläbi luua tingmused Donetski alal pealetungi jätkamiseks.
Peastaabi esindaja Oleksii Gromovi sõnul tehti tugevate Vene poole kaotuste tõttu otsus saata laiali 31 Venemaa õhudessantvägede alaüksust ja 22 erivägede üksust, kus algsest isikkoosseisust on vaid viiendik ellu jäänud.
Võltsreferendumid okupeeritud territooriumitel võivad edasi lükkuda
Ukraina rahvusliku vastupanukeskuse luurehinnangu kohaselt ei saavutanud Vene väed suvel piisavalt suurt edu rindel, et 11. september korraldada võltsreferendumid mitme okupeeritud Ukraina oblasti Venemaaga liitmiseks, vahendab Ukrainska Pravda.
Vene võimud siiski jätkavad referendumi idee inforuumis ülal hoidmist.
Oma rolli referendumite mittetoimumises on mänginud ka okupeeritud aladele jäänud ukrainlaste vastumeelsus Vene võimude suhtes ning partisanitegevus.
Uniani sõnul kavatseti referendumeid algselt korraldada maikuus.
Inimõiguste organisatsioon HRW kinnitas ukrainlaste küüditamist Venemaale
Inimõiguste eest seisev organisatsioon Human Rights Watch (HRW) avaldas raporti, milles on dokumenteeritud Ukraina tsiviilisikute sunniviisiline küüditamine Vene Föderatsiooni ja Vene vägede poolt okupeeritud aladele.
Tsiviilisikute sunniviisiline küüditamine on sõjakuritegu, toob HRW välja. HRW kritiseerib ka Vene filtratsioonilaagreid, mille Vene vägede kätte langenud Ukraina tsiviilisikud peavad läbima. Organisatsiooni sõnul ei peaks keegi läbima sellist protsessi, et jõuda ohutusse.
Küüditatud inimestega suhelnud HRW hinnangul oleksid paljud sõjapõgenikud soovinud jõuda Ukraina vägede kontroll all olevatele aladele, mitte minna Venemaale.
BBC venekeelse teenistuse hinnangul kaotasid Vene väed sõjas üle 900 eliitsõduri
Hinnanguliselt on Vene väed kaotanud sõjas Ukrainaga 151 GRU erivägede võitlejat, hukkunutest üks neljandik on ohvitserid. Samuti on tõendatud 245 Vene rahvuskaardi liikme hukkumine, sh mitmed eriväelased, hindas BBC venekeelne teenistus.
Samuti on hukkunud 67 Vene lennuväe pilooti, kelle väljaõpe kestab 15-17 aastat ning võib maksta 12 kuni 14 miljonit dollarit.
BBC hinnangul ei olnud Vene väed rünnakuks valmistunud ning tavalisele jalaväelasele mõeldud rünnakülesandeid täitsid eriväed, merejalaväelased ja Venemaa õhudessantväed.
Kiiev: Ukraina hävitas riigi lõunaosas kuus Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkond teatas oma rindeülevaates, et viimase ööpäeva jooksul hukkus vähemalt 200 Venemaa sõdurit. Samuti hävitas Ukraina riigi lõunaosas kuus Venemaa laskemoonaladu. Ukraina ametnik kinnitas samuti, et riigi väed on saavutanud edusamme Venemaa poolt okupeeritud Hersoni piirkonnas.
"Ukraina väed on saavutanud edu Hersoni, Berõslavi ja Kahhovka rajoonides," teatas Hersoni piirkonna asejuht Juri Sobolevski.
Sobolevski ei avaldanud Ukraina vägede liikumise kohta rohkem üksikasju.
Ukraina teatel jätkab Venemaa Enerhodari pommitamist, piirkonnas asub Zaporižžja tuumajaam
Ukraina ametnikud teatasid neljapäeval, et Venemaa pommitab jälle Enerhodari linna.
"Tabamuse said mitmed tsiviilobjektid, rünnakus oli ohvreid," teatas sotsiaalmeedias Enerhodari linnapea Dmõtro Orlov.
Vene võimude teatel korraldas Ukraina linna lähedale dessandi. "Ukraina sõjaväelaste pihta avati tuli," ütles kohalik Kremli-meelne ametnik.
IAEA delegatsioon on umbes 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, pole tuumajaama territooriumile veel jõudnud
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) delegatsioon asub Ukraina kontrollpuntkis, mis asub 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest. IAEA teatas, et tahab neljapäeval jõuda Zaporižžja tuumajaama territooriumile.
Ukraina energiafirma Energoatom kinnitas, et IAEA delegatsioon on Ukraina kontrollpunktis. Energiafirma teatel ootab delegatsioon, et olukord tuumajaama ümbruses muutuks turvalisemaks, vahendas The Guardian.
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri delegatsioon teel Vene vägede kontrolli all olevasse Zaporižžja tuumajaama Autor/allikas: SCANPIX/Genya SAVILOV / AFP
CNN: USA aitas Ukrainal planeerida vasturünnakut Hersoni oblastis
Telekanali CNN allikate teatel soovitas USA hoida pealetungi geograafiliselt piiratuna. Paremate tulemuste saavutamiseks osalesid Ukraina väed analüütilistes õppustes. Algselt plaanis Ukraina laiemat pealetungi, kuid otsustas esialgu keskenduda ainult lõunarindele.
"USA-l on Ukrainaga rutiinne dialoog mitmel tasandil. Me ei kommenteeri nende sidemete spetsiifikat. Üldiselt pakume ukrainlastele teavet, mis aitab neil paremini mõista neid ohte, millega nad silmitsi seisavad. Lõppkokkuvõttes langetavad ukrainlased oma operatsioonide osas ise lõplikke otsuseid," ütles Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder.
London: Ukraina jätkab Hersonis vastupealetungi
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et Ukraina jätkab riigi lõunaosas pealetungi. Ukraina jätkab Venemaa juhtimispunktide pommitamist, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 1 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/EzSR28cY3k
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9d6zzhqegk
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 1, 2022
USA ametnikud: Vene sõjavägi on Ukrainas alamehitatud
"USA leiab, et Venemaal on Ukrainas sõduritest puudus ja Moskva otsib uusi viise, et isikkoosseisu täiendada," ütlesid kaks USA ametnikku.
"Venemaa armee on Ukrainas alamehitatud. Usume, et Venemaa kaitseministeerium proovib seda puudust korvata, sundides haavatud sõdureid uuesti rindele minema," ütles üks USA ametnik.
Pentagon hindas augustis, et Ukraina sõjas on hukkunud või vigastada saanud umbes 80 000 Venemaa sõdurit, vahendas CNN.
Ukraina julgeolekuteenistus GUR teatas kolmapäeval, et Moskva ja Peterburi oblasti sõjaväekomissariaadid said juhised kohalike elanike kutsumiseks ajateenistusse. GUR-i teatel viiakse mobiliseeritud inimesed Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarele, vahendas The Kyiv Independent.
Vene väed jätkavad Sumõ oblasti pommitamist
Sumõ oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Vene väed pommitasid kolme oblastis asuvat asulat. Hukkunute kohta veel informatsiooni pole.
Venemaa jätkab Harkivi pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SERGEY BOBOK
Zelenski tänas Krimmis elavaid ukrainlasi, kes abistavad riigi sõjaväge
"Meie luure on selle informatsiooni eest tänulik ja kasutab seda maksimaalselt ära. Andke vaenlasele teada, kelle poolsaarel nad on," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 48 350 (võrdlus eelmise päevaga +450);
- tankid 1997 (+23);
- jalaväe lahingumasinad 4345 (+33);
- lennukid 234 (+0);
- kopterid 205 (+1);
- suurtükisüsteemid 1115 (+24);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 287 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 153 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 851 (+2);
- tiibraketid 196 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3239 (+3);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 104 (+1).
Suurimaid kaotusi kandsid vene väed Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 190. päev: IAEA esindajad jäävad Zaporižžja tuumajaama laupäevani | https://www.err.ee/1608701119/soja-190-paev-iaea-esindajad-jaavad-zaporizzja-tuumajaama-laupaevani | Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht lubas Zaporižžja tuumajaama püsti panna püsiva esinduse. Ukraina lõunaringkond teatas oma rindeülevaates, et viimase ööpäeva jooksul hukkus vähemalt 200 Venemaa sõdurit ning hävitati Ukraina riigi lõunaosas kuus Vene laskemoonaladu. |
Kontaveit ja Rogers pidanuks kohtuma esimeses ringis Tšiili esindaja Alexa Guarachi ja sloveenlanna Andreja Klepaciga, kes mängivad selle asemel brittide Alicia Barnetti ja Olivia Nichollsiga.
Üksikmängus jõudis Kontaveit teise ringi, aga kaotas seal kolmes setis ameeriklannale Serena Williamsile. | Kontaveit ja Rogers loobusid paarismängust | https://sport.err.ee/1608702436/kontaveit-ja-rogers-loobusid-paarismangust | Anett Kontaveit ja ameeriklanna Shelby Rogers pidanuks neljapäeval alustama USA lahtiste paarismänguturniiri, kuid loobusid sellest. |
Juhatuse esimehe Jaanus Rohumaa sõnul toetab Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit küll sõnavabadust ja -julgust, kuid taunib samavõrd vihkamise õhutamist ja suurriiklikku ülbust ajal, mil üks endiste aegade impeerium hävitab arutult vabade inimeste elusid.
"See on avaldus, mis halvustab Eesti rahvust, riiki ja kultuuri," sõnas Rohumaa Filipp Lossi kolmapäevast sotsiaalmeediapostitust kommenteerides.
Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liitu kuulub 125 lavastajat ja dramaturgi kõikidest Eesti teatritest. Viimati liitunute hulgas on näiteks kevadel sõjavastase lavastusega välja tulnud Julia Aug.
Loss, kelle tööleping Vene Teatriga lõpeb tuleval nädalal, avaldas kolmapäeval sotsiaalmeedia postituse, milles ta võrdles Venemaa kodanike olukorda Eestis juutide olukorraga Teise maailmasõja ajal. | Lavastajate ja dramaturgide liit heitis Filipp Lossi oma ridadest välja | https://kultuur.err.ee/1608702430/lavastajate-ja-dramaturgide-liit-heitis-filipp-lossi-oma-ridadest-valja | Seoses lavastaja Filipp Lossi avaldusega, milles ta solvab nii Eesti riiki kui ka kannatanuid Teises maailmasõjas, otsustas Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu juhatus, et heidab ta oma liikmeskonnast välja. |
Tegemist on ligi kümnekilomeetrise Pärnust Uulu viiva teelõiguga töödega alustati Pärnu poolt ja liigutakse Läti poole. Maantee liikluskoormus on suur, seal liigub ligi 12 000 autot ööpäevas, millest 20 protsenti moodustab raskeliiklus.
Just liikluse turvalisemaks muutmine oli peamine põhjus, miks pisut üle 30 miljoni euro maksev töö ette võeti. Leping hanke võitnud taristuehitusfirmaga Verston on sõlmitud sellistel tingimustel, et ehitusmaterjali hinnatõus ei lööks ehitajal jalgu alt.
"Selles lepingus on sees selline uus asi nagu ehitushinnaindeks. Meile on töövõtja esitanud kululoendi, kus on kõik ühikuhinnad sees. Kvartaalselt statistikaameti kodulehel avaldub ehitushinnaindeks ja sellest tulenevalt me saame hindu vajadusel kompenseerida. Juhul kui maailmaturul tõesti toimuvad suured hinnatõusud, siis me kompenseerime selle ka ehitajale, Me oleme maandanud sellega tekkivaid riske," rääkis transpordiameti projektijuht Roger Voll.
Verston on tööd objektil hooga käima lükanud ja teateid mõne tänava sulgemisest või teistest liikluskorralduse muudatustest tuleb järjest.
"Oleme jõudnud esimese kilomeetri jooksul freesimistöödega lõpule. Samas lõigus oleme alustanud kaevetöödega. Ja saab ka öelda, et järgmise kolme kilomeetri jooksul ehk kilomeetritel 134–137 tegeleme ka kaevetööde ja täitetöödega. Nii transiitliiklust kui ka kohalikku liiklust silmas pidades pidasime vajalikuks Raeküla kvartali väiksemad tänavad, mis väljuvad riigimaanteele, sulgeda. Oleme juba sulgenud Vambola ja Hirve tänava ja 2. septembrist, reedest, sulgeme ka Laane, Tarva ja Hiie tänava," lausus Verstoni projektijuht Marek Aun.
Suurel magistraalil on 2+2 sõidurajast jäänud järele 1+1, oluliselt on vähendatud piirkiirust. | Pärnu-Uulu lõigu ehitus on oluliselt muutnud liikluskorraldust | https://www.err.ee/1608702280/parnu-uulu-loigu-ehitus-on-oluliselt-muutnud-liikluskorraldust | Mõne nädala eest alanud Via Baltica Pärnu-Uulu teelõigu ehitus on jõudnud faasi, kus suure liikluskoormusega teel on oluliselt muudetud liikluskorraldust. Ühtki õnnetust pole see siiski kaasa toonud. |
Swiateki esimene serv töötas 61-protsendiliselt ehk kehvemini kui Stephensil (67%), aga poolatar teenis esimeselt servilt 77 ja teiselt 58 protsenti punktidest. Ameeriklannal olid samad näitajad 56 ja 47 protsenti.
Tegemist oli 21-aastase Swiateki 52. võiduga sel aastal - sel kümnendil pole ükski teine tennisist kalendriaasta jooksul nii palju võite teeninud. 2019. aastal suutis Ashley Barty võita 57 kohtumist.
Kolmandas ringis ootab Swiatekit maailma edetabelis 105. kohta hoidev ameeriklanna Lauren Davis.
Edasi sai ka maailma edetabelis kaheksandat kohta hoidev ameeriklanna Jessica Pegula, kes alistas valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši 6:4, 6:4.
Olümpiavõitja Belinda Bencic (WTA 13.) kulutas kolm setti, et alistada rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 37.) 3:6, 7:5, 6:2.
Kuna ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 47.) jäi haigeks, pääses Petra Kvitova (WTA 21.) järgmisesse ringi mänguta. | Maailma esireket Swiatek tagas pääsu kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/1608702394/maailma-esireket-swiatek-tagas-paasu-kolmandasse-ringi | Tennise USA lahtiste naisüksikmängu teises ringis alistas maailma esireket Iga Swiatek (Poola) ameeriklanna Sloane Stephensi 6:3, 6:2 ja jõudis 32 tugevama hulka. |
Uus muutmisnupp on mõeldud neile Twitteri kasutajatele, kes on nõus maksma 4,99 dollarit kuus Twitter Blue teenuse kasutamiseks, vahendab Bloomberg.
Maksvad kliendid saaksid selle teenuse puhul muuta avalikustatud tviite kuni 30 minutit peale avaldamist.
Muudetud postitustele lisandub avalikult nähtav silt, mille alusel teised inimesed näevad, et tviiti on muudetud ning on näha ka selle postituse varasemad versioonid.
Praegu testitakse uut funktsiooni väikese kasutajategrupiga, teatas Twitter Twitteri kaudu. Twitter Blue kasutajatele laieneb funktsioon lähinädalatel.
if you see an edited Tweet it's because we're testing the edit button
this is happening and you'll be okay
— Twitter (@Twitter) September 1, 2022
Twitteri sees on muutmisnupu headuse üle aastaid arutletud. Mõned inimesed on kartnud, et võimalus juba postitatud sisu muuta võimaldab kuritarvitada laia leviga ehk viraalseid tviite.
Ettevõtte tegevjuht Jack Dorsey ütles veel 2020. aasta jaanuaris, et muutmisnupp on väga ebatõenäoline, kuigi väga paljud kasutajad seda soovisid. | Twitter lisab maksvatele klientidele muutmisnupu | https://www.err.ee/1608702364/twitter-lisab-maksvatele-klientidele-muutmisnupu | Sotsiaalmeediakeskkond Twitter loob esimest korda võimaluse postitusi ehk tviite muuta. Twitter on aastaid teistest ühismeedia keskkondadest eristunud sellega, et juba kirjutatud ja avaldatud sisu ei saa enam muuta. |
Mykkänen on varem juhendanud erinevaid klubisid Soomes, Norras ja Islandil. Viimati oli ta aga Hiina kuni 18-aastaste koondise peatreener.
Eesti naiskond mängib 3.-9. aprillil 2023 Brasovis peetaval kolmanda divisjoni A-grupi turniiril Ukraina, Leedu, Rumeenia, Hong Kongi ja Bulgaaria naiskondadega.
Eesti meeste jäähokikoondise peatreenerina jätkab Jussi Tupamäki, kes abistavad Alexander Barkov ja Kaupo Kaljuste ning väravavahtide treenerina Jarkko Hyytiä.
Järgmise aasta esimese divisjoni B-grupi MM-turniir peetakse 23.-29. aprillil Tallinnas Tondiraba jäähallis, kus vastasteks tulevad Jaapan, Ukraina, Serbia, Hiina ja Holland. | Eesti hokinaiskonda asub juhendama soomlane Aki Mykkänen | https://sport.err.ee/1608702355/eesti-hokinaiskonda-asub-juhendama-soomlane-aki-mykkanen | Eesti naiste jäähokikoondise peatreeneriks algaval hooajal saab 50-aastane soomlane Aki Mykkänen, kes juhendab naiskonda aprillis Rumeenias peetaval MM-turniiril. |
Tokajev tegi neljapäeval kõne Kasahstani parlamendile, kus tõstatas nii erakorraliste valimiste idee kui ka ettepaneku muuta Kasahstani seadusandlust nõnda, et presidendi kaks viie aasta pikkust ametiaega asenduks ühe seitsme-aastase ametiajaga.
Presidendi sõnul on meetmed vajalikud, et tugevdada Kasahstani riiklust ning hoida reformide tempot.
Algselt pidid Kasahstanis toimuma presidendivalimised 2024. aastal ja parlamendivalimised 2025. aastal.
Jaanuaris olid Kasahstanis ulatuslikud protestid, mille käigus peeti kinni ligikaudu 12 000 inimest ning hukkus 225 inimest.
Protestide järel võeti juunis Kasahstani parlamendi otsusega riigi eelmiselt presidendilt Nursultan Nazarbajevilt "rahvusliku liidri" tiitel.
Nazarbajev juhtis Kasahstani 29 aastat peale riigi iseseisvumist Nõukogude Liidu koosseisust. Endine president andis presidendiameti üle Tokajevile 2019. aastal.
Koos valimiste varasemaks toomise ettepanekuga tuli Tokajev välja ka ideega tõsta riigis miinimumpalka 17 protsenti.
Freedomhouse 2022. aasta ülevaate järgi ei saa Kasahstani pidada vabaks ühiskonnaks. Riigis on tugevalt piiratud poliitilised ja isikuvabadused. | Tokajev tahab Kasahstanis sügisel erakorralisi presidendivalimisi | https://www.err.ee/1608702337/tokajev-tahab-kasahstanis-sugisel-erakorralisi-presidendivalimisi | Kasahstani ametisolev president Kassõm-Žomart Tokajev pakkus välja ettepaneku korralda erakorralised presidendivalimised sel sügisel ning erakorralised parlamendivalimised 2023. aasta esimeses pooles, vahendab Al Jazeera. |
Neljapäevasel etapil eraldus peagrupist mitmekümneliikmeline jooksikute seltskond, kes osaliselt jäi lõpuni enne. Etapi kulminatsiooniks osutus esimese kategooria tõus ja kõige paremat jalga näitas jooksikustest olümpiavõitja Carapaz.
Ta edestas üheksa sekundiga hollandlast Wilco Keldermani (Bora - Hansgrohe), kes tänu sellele tõusis kokkuvõttes kuuendaks, 24 sekundiga hispaanlast Marc Solerit (UAE Team Emirates) ja 26 sekundiga sloveen Jan Polancit (UAE Team Emirates).
Evenepoel kukkus ühel tõusul, kuid suuremat viga ei saanud ja ronis rattavahetuse järel taas sadulasse ning väntas peagrupile järele. Ta lõpetas 15. kohal, seitse minutit ja 39 sekundit pärast võitjat. Koos temaga olid üldarvestuse lähimad jälitajad ehk Primož Roglic (Jumbo-Visma) ja Enric Mas (Movistar).
Rein Taaramäe lõpetas etapi 33. kohal, kaotades Carapazile üheksa minuti ja 22 sekundiga.
Evenepoel jätkab velotuuri üldliidrina, tema edu Roglici ees on kaks minutit ja 41 sekundit. Mas jääb liidrist kolme minuti ja kolme sekundi kaugusele.
Reedel ootab rattureid tasasem, suurte tõusudeta etapp (Ronda - Montilla; 168,4 km), mille lõpuosa tuleb siiski ülesmäge vändata. | Carapaz võitis etapi, Evenepoel pääses kukkumisest ehmatusega | https://sport.err.ee/1608702331/carapaz-voitis-etapi-evenepoel-paases-kukkumisest-ehmatusega | Hispaania velotuuri 12. etapi (Salobrena - Penas Blancas. Estepona; 192,7 km) võitis Ecuadori rattur Richard Carapaz (Ineos Grenadiers). Umbes tund enne finišit kukkunud Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl) säilitas üldliidri punase särgi. |
Kohus nõustus kaebajate seisukohaga, et kaitsevägi on kehtestanud vaktsineerimiskohustuse, mida ei saa pidada õiguspäraseks, teatas haldusasjas ohvitsere esindanud sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskeskus.
Kohus tuvastas, et kehtestatud vaktsineerimiskohustus ei olnud põhiõiguste piiranguna ei eesmärgipärane, sobilik ega ka mõõdukas. Kohus leidis, et sidudes vaktsineerimise kohustusele allumise ametikoha säilitamisega, rakendas kaitsevägi sisuliselt vaktsineerimissundi.
Kaitseväe juhataja Martin Herem kehtestas mullu 31. augustil oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse.
Kohtunik Andreas Paukštys ütles, et olukorras, kus on juba teada, et vaktsineerimise tagajärjel on isikuid surnud või on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid (tervisekahjustusi), ei ole selline vaktsineerimissund õigustatud ning et üksnes vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed ei saa olla vajalikud ega ka mõõdukad.
Hinnates kaitseväe poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust, toonitas kohus, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise, mitte viiruse leviku tõkestamine on seatud eesmärgiks.
"Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud nõude eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed," selgitas halduskohus.
Lisaks märkis kohus, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada kohustuslikku vaktsineerimist (ehk teenistuse jätkamise vaktsineerimisest sõltuvusse seadmist) iga konkreetse töötaja või teenistuja suhtes.
"Teenistusest vabastamist kui äärmuslikumat võimalust tuleb vaatamata riskianalüüsis sisalduvale vaktsineerimise kohustusele hinnata iga teenistuja suhtes eraldi," märkis kohus, ja lisas, et sunnitud vabastamine teenistusest on kaitseväelase jaoks iseenesest tõsine tagajärg, riivates põhiseadusega tagatud elukutse valiku vabadust.
Kuivõrd Covidiga nakatusid nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kaitseväe teenistujad, märkis kohus, et vaktsineerimine saanuks olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse leviku tõkestamisele.
"Kohtule ei nähtu samas, et vastustaja oleks üldse hinnanud vaktsineeritud teenistujate mõju viiruse levikule kollektiivis ja meetme proportsionaalsuse hindamisel sellel eesmärgil nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Ka puuduvad igasugused analüüsid ja andmed selle kohta, kas ja mil moel on vaktsineerimine kollektiivis rasket haigestumist ära hoidnud. Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega," selgitas kohus.
Kohtu sõnul pole kaitsevägi pole tõendanud, et seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumiste ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis.
Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et kuigi kaitsevägi põhjendas vaktsineerimiskohustuse kehtestamist riigi kaitsevõime tagamise kaalutlusega, ei ole niisugune põhjendus reaalselt veenev. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada mitte ühtegi põhjendust ega kaalutlust, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab päriselt riigi kaitsevõimet säilitada.
Kohus märkis ka, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine võib olla Covid-19 levikut kaitseväes mitte piiranud, vaid hoopis seda soosinud, sest sellega seonduvalt on loobutud muude viiruse leviku tõkestamise meetmete, nagu näiteks regulaarse testimise rakendamisest.
Kaitseväel on võimalik kõnealused kohtuotsused vaidlustada kuni septembri lõpuni. | Kohus: vaktsiinist keeldunud ohvitseride vallandamine oli õigusvastane | https://www.err.ee/1608702310/kohus-vaktsiinist-keeldunud-ohvitseride-vallandamine-oli-oigusvastane | Tallinna halduskohus langetas kolmapäeval otsuse kahes haldusasjas, tunnistades kaitseväe poolt Covidi vastu vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks. |
Debüütalbumite päev on kohtumispaigaks alustavatele muusikutele ning muusikamaailmas juba kogenud tegijatele. Päeva jooksul esitavad oma debüütalbumeid viiuliduo Leik ning bändid Think Twice ja Minimal Wind.
Lisaks kontsertidele annavad seminare mänedžer Henrik Ehte, kes räägib mänedžeri rollis bändi brändimisel, kommunikatsioonispetsialist Liina Tammepõld, kes õpetab, kuidas oma loominguga kuulajateni jõuda, ning Hooandja nõustaja Jelena Žovnikova, kes jagab nippe selle kohta, kuidas Hooandjas edukaid projekte luua.
"See on täiuslik koht, kus ühe päevaga oma bänditegemise teadmised järgmisele tasemele viia," sõnas bändi Minimal Wind kitarrist Paula Pajusaar. | Aparaaditehases toimub esimest korda debüütalbumite päev | https://menu.err.ee/1608702292/aparaaditehases-toimub-esimest-korda-debuutalbumite-paev | 17. septembril toimub Tartus Aparaaditehases esmakordselt debüütalbumite päev, kus annavad seminare muusikavaldkonna spetsialistid ning toimuvad debüütalbumite esitluskontserdid. |
Euroopa kosmoseagentuuri Copernicus-1 satelliiti kasutati teisipäeval Pakistani üleujutuste ulatuse kaardistamiseks.
With much of Europe on #drought alert, this @CopernicusEU #Sentinel1 image on 30 August shows the extent of flooding affecting #Pakistan. Heavy monsoon rainfall – 10 times more than usual – has led to more than a third of the country being underwater https://t.co/KoudvViR4l pic.twitter.com/FVn1uczmJg
— ESA (@esa) September 1, 2022
Mussoonvihmad on ligikaudu 10 korda tugevamad kui tavaliselt ning katastroofiliste üleujutuste käigus on praegu teadaolevalt hukkunud üle 1100 inimese.
Üleujutused on mõjutanud üle 33 miljoni inimese riigi 243 miljonist elanikust.
Üleujutuste käigus on hävinud suures koguses hooneid, põlde ja muud taristut.
Pakistani peaministri Shehbaz Sharifi sõnul on praegused üleujutused riigi kõige rängemad ning taristu kordategemine peale ujutusi võib minna maksma vähemalt 10 miljardit dollarit. | Kolmandik Pakistanist on üleujutuste tõttu vee all | https://www.err.ee/1608702274/kolmandik-pakistanist-on-uleujutuste-tottu-vee-all | Alates juuni keskpaigast riiki tabanud erakordsed mussoonvihmad on viinud olukorrani kus kolmandik kogu Lõuna-Aasia riigist on vee all, hindab Euroopa kosmoseagentuur satelliidipildi abil. |
Acid Arab sai alguse 2012. aastal Pariisis sündinud DJ-de Guido Minisky ja Hervé Carvalho soovist luua araabia muusikale koht kaasaegse elektroonilise muusika seas. Selleks, et välja töötada oma stiil, kogusid Minisky ja Carvalho inspiratsiooni Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida muusikutelt.
Lisaks Miniskyle ja Carvalhole kuuluvad Acid Arabi koosseisu ka Pierrot Casanova, Nicolas Borne ja Kenzi Bourras. Tänaseks on bänd välja andnud kaks albumit ning kontserte on antud enam kui 50 riigis. Acid Arabi kolmas album ilmub sel sügisel.
Enne ja pärast Minisky ja Carvalho ülesastumist mängivad muusikat Halal Clubi DJ-d Tarik Labrighli, Rasmus Neljand ja Pasha xxxx. | Tallinnas esineb DJ duo Acid Arab | https://menu.err.ee/1608702196/tallinnas-esineb-dj-duo-acid-arab | Sellel reedel astuvad suhtlusklubis Uus Laine DJ set' iga üles bändi Acid Arab algatajad Guido Minisky ja Hervé Carvalho. |
Augusti eelviimasel päeval pani Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov enda profiilipildiks Twitteris koomiksikoera. Tegu on Vene-Ukraina sõja alakonflikti - infosõja tunnusega.
My personal salute to #NAFOfellas. I'd like to thank each person behind Shiba Inu cartoon. Your donations to support our defenders, your fight VS misinformation is valuable.
I'm changing my profile picture for a few days. Cheers @marlowc2324
NAFO expansion is non-negotiatiable! pic.twitter.com/SapxtsVsS5
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) August 30, 2022
Jaapani Shiba koera koomiksinäoga tegelastest on saanud isetekkelised infosõdalased, kes on hakanud tegelema Vene mõjuagentide ja diplomaatide trollimise, ärritamise ja narratiivi solkimisega – lihtsalt öeldes ei saa Vene poole sõnumid vähemalt ingliskeelses inforuumis vabalt levida, kuna need uputatakse absurdi alla.
Iga kord kui vähegi suurema leviga Vene poole või Vene jutupunktide suhtes sümpatiseeriv sotsiaalmeediakonto püüab Vene poole jutupunkte levitada reageerivad sellele "NAFO väed", kes meemide ja kommentaaridega algse sõnumi absurdiks muudavad.
Ukraina haaras inforindel initsiatiivi Venemaalt juba veebruaris ning enne seda tegi seda USA, kui teatas maailmale täpselt, millal ja kuidas Venemaa kavatseb Ukrainat rünnata.
Tavaliselt on peetud Vene valitsust ja eriteenistusi desinformatsiooni levitamises paremaks ning avatud lääneriikide ühiskonnad pole suutnud sellele varem edukalt vastu hakata. Kuni praeguseni.
Ühismeedia aktivistid koonduvad Põhja-Atlandi Sellide Organisatsiooni (North Atlantic Fella Organisation ehk NAFO) nime alla, mis on sõnamäng NATO ingliskeelse lühendi põhjal.
Tegu on sarnaselt mõtlevate inimeste kogukonnaga sotsiaalmeedias, kes toetavad Vene-Ukraina sõjas selgelt Ukrainat ning ning on valmis kulutama oma isiklikku aega ja vahel raha, et võidelda Vene poole sõnumite vastu.
Samuti koguvad NAFO infosõdalased raha Ukrainas võitleva Gruusia leegioni heaks Saintjaveli veebipoe kaudu.
Turmtuli sotsiaalmeedias on inforindel olnud üllatavalt edukas. Rindeteadete vahele tänas iseäralikku liikumist ka Ukraina kaitseministeerium 28. augustil, pühapäeval.
We usually express gratitude to our international partners for the security assistance. But today we want to give a shout-out to a unique entity - North Atlantic Fellas Organization #NAFO.
Thanks for your fierce fight against kremlin's propaganda &trolls.
We salute you, fellas! pic.twitter.com/AfDnXf7pfc
— Defense of Ukraine (@DefenceU) August 28, 2022
Ingliskeelsed meemid on tõenäoliselt aidanud inglise keeles rindeteateid jälgival publikul hoida huvi Vene-Ukraina sõja vastu.
Viimase nädala jooksul on NAFO internetifenomenist kirjutanud ka Washington Post, The Economist, Politico ja Vice. | Koomiksikoerad võitlevad internetis Vene väärinfo vastu | https://www.err.ee/1608702217/koomiksikoerad-voitlevad-internetis-vene-vaarinfo-vastu | Sotsiaalmeedias on Ukraina toetuseks tekkinud iseäralik kogukond, kes läbi trollimise ja meemide häirib Vene infosõda Ukraina vastu. |
Soome peaministri Sanna Marini sõnul on riigi majandusolukord lühiperspektiivis erakordselt ebastabiilne, vahendab Helsingin Sanomat Soome valitsuse pressikonverentsil öeldut.
Soomes nagu ka Eestis toimusid riigieelarve läbirääkimised.
Soome valitsuskoalitsioon otsustas riigieelarve läbirääkimiste tulemusena keskenduda elektrihinna tõusu pehmendamisele kodumajapidamiste jaoks ning teistele meetmetele, mis majanduslikult ebakindlal ajal aitavad parandada inimeste toimetulekut.
Ühe meetmena vähendatakse ajutiselt Soomes tulumaksu, mis hakkab olema seotud kulutustega elektrile. Teisisõnu vähendatakse tulumaksu kui elektriarve tuleb väga suur.
Vaesematele inimestele on elektriarved kasvu korral mõeldud otsetoetused.
Mõlema meetme kogumaksumus Soome riigile on ligikaudu 600 miljonit eurot. Toetuste detailid ei ole veel kokku lepitud.
Käibemaks elektrile langeb samuti 24 protsendi pealt 10 protsendile detsembrist aprillini. Maksulangetus vähendab riigi tulubaasi ligikaudu 290 miljoni euro võrra.
Kõikidele Soome peredele makstakse enne jõule ka täiendav lastetoetus. Toetuse välja pakkunud Soome rahandusministri Annika Saariko sõnul ei sõltu toetus pere sissetuleku suurusest.
Täiendav lastetoetus läheb Soome riigile maksma hinnanguliselt 112 miljonit eurot.
Samuti langetatakse käibemaks reisijateveole 10 protsendilt nulli ning see maksulangetus kehtib jaanuarist aprillini. Maksulangetus kehtib bussidele, taksodele, rongisõitudele ja Soome-sisestele lendudele.
Tulude suurendamiseks plaanib Soome valitsus kehtestada elektriettevõtetele täiendava maksu, et n-ö üleliigsed kasumid oleks maksustatud.
Soome riigieelarve puudujääk tõuseb kõikide maksulangetuste, toetuste ja meetmete tõttu 8,1 miljardi euroni. Defitsiidi katab riigivõlg ning seega kasvab Soome riigivõlg 146 miljardi euroni.
Riigieelarve kokku 2023. aastal on ligikaudu 80,5 miljardit eurot ehk eelarvepuudujääk on 10 protsenti.
Eesti võttis 2021. aasta detsembris vastu selle aasta riigieelarve, mille tulud planeeriti tollal olema 13,6 miljardit eurot ning kulud 13,6 miljardit.
Eesti 2023. aasta riigieelarve saadetakse peaminister Kaja Kallase sõnul parlamenti septembri lõpuks. | Soome eelarvepuudujääk tõuseb üle kaheksa miljardi euro | https://www.err.ee/1608701689/soome-eelarvepuudujaak-touseb-ule-kaheksa-miljardi-euro | Soome valitsus kavatseb uue eelarvega pehmendada tarbijatele elektri hinnatõusu, tõsta lastetoetust ning alandada maksukoormust. |
24-aastane mees on asendus Chelseasse läinud Wesley Fofanale, kes liitus Londoni klubiga kolmapäeval umbes 70 miljoni naela eest.
Faesiga sõlmiti viieaastane leping, kuid üleminekutasu ei ole avalikustatud.
Ta sõlmis 2020. aastal lepingu Ligue 1 klubi Reimsiga, olles tulnud läbi Anderlechti ridade ning sel hooajal tegi ta Prantsusmaa klubi eest kolm kohtumist.
Faesil on Belgia koondise eest kirjas üks kohtumine, kui ta sai Rahvuste liiga mängus Poola vastu vahetusest platsile.
Eelmisel hooajal mängis ta Reimsi eest 37 liigamängu, lõi neli väravat. Klubiga saadi liigas 12. koht. | Leicester leidis Chelseasse läinud Fofanale asenduse | https://sport.err.ee/1608701659/leicester-leidis-chelseasse-lainud-fofanale-asenduse | Inglismaa jalgpalliklubi Leicester City sõlmis lepingu Prantsusmaal Reimsi klubis mängiva kaitsja Wout Faesiga. |
Praegu on Paxlovidi hankeleping Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Pfizeri vahel sõlmimisel. Kui varem on ravimi Eestisse jõudmisel räägitud nii suvest kui ka septembrist-oktoobrist, siis praegu ütleb haigekassa, et ravimi Eestisse jõudmise aega on raske ennustada. Venimise põhjusena on välja toodud, et ravimitootja Pfizer ei soovi koguseid garanteerida ja Euroopa Liit ei taha riikidele ebakindlaid lepinguid.
Hanke venimine on tekitanud küsimusi, kas poleks Eestil olnud mõttekam minna iseseisvalt Pfizerilt Paxlovidi hankima. Eesti tervishoiuametnike hinnangul poleks üksi üritamine aga paremat tulemust andnud, pigem vastupidi.
Tervise- ja tööministri Peep Petersoni nõunik Maris Jesse tõi ühishanke positiivse näitena välja koroonavaktsiini. "Meil on kogemus koroonavaktsiinidega ja võin öelda, et kui me ei oleks olnud Euroopa Liidu ühishankes, siis oleksime saanud vaktsiinid oluliselt-oluliselt hiljem," sõnas Jesse.
Eesti alustas koroona vastu vaktsineerimist kiiremini kui Jaapan, sest neil polnud vaktsiini, märkis Jesse. "Sama loogika oli ka koroonaravimi ostmisel: ühishankes on tingimused paremad, kui meil oleks suhteliselt väiksese riigina suurte ravimitootjatega läbi rääkides. Hinna osas pole kõhklust ega kahtlust ja ka ajafaktor võib ühishanke puhul olla parem," sõnas ta.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ütles, et ühishange aitab meil tõrjuda ravimifirma "ebamõistlikke tingimusi". "Viimastel aastatel on olnud Eestil võimalus osaleda Euroopa Komisjoni ühishangetes, mis on aidanud riikidel hankida neid vaktsiine ja ravimeid, mille kohta tootjad on teinud otsuse esialgu oma toodet n-ö vabale turule mitte pakkuda või kui pakutakse, siis ebamõistlikel tingimustel. Nendeks on näiteks kõrge hind või on seatud tellimusele miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida," ütles Voore.
Seega on EL-i ühishangetel osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist, tõdes Voore.
Ühishanke ja iseseisvalt Pfizeriga läbirääkimise ühendamine – et vaadata, millisel moel ravimit kiiremini saab –, pole aga võimalik. "Euroopa Komisjon võib ühishankes seada riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid nn otseostu sooviga tootjatega läbi rääkida," sõnas Voore. "See vähendab riski, et tootjad on Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama, millist hinda, tarnet või teisi tingimusi pakub ravimifirma ühishankele," lisas ta.
Paxlovid koroonale uut klassifikatsiooni ei too
Üks põhjus, miks Paxlovidi Eestisse jõudmist nii pingsalt oodatakse, on varem tervishoiuametnikelt tulnud lubadus, et kodus kasutatava koroonaravimi kättesaadavus on üks peamisest kriteeriumitest koroona ümberhindamisel tavaliseks hooajaliseks nakkushaiguseks. Kui koroona leebemaks ümberhinnataks, poleks riigil võimalik enam ulatuslikke piiranguid kehtestada.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laiuse sõnul pole aga Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib siin eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, sõnas Laius.
"Teadlaste hinnangul ei ole praegu ringlev koroonaviiruse tüvi enam sedavõrd ohtlik kui varasemad. Viimased uuringud näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik. Samas on haiguse kulg paljudel leebete nähtudega," rääkis Laius.
"Kui ravimid apteeki jõuavad, siis on need eelkõige mõeldud riskirühmade patsientidele. Teistel on koroonaviirusest põhjustatud haiglaravi vajaduse oht küll väiksem, kuid ei ole olematu," sõnas Laius. "Seetõttu ei saa me praegu öelda, et peatselt saavad kõikidele inimestele olema ravimid kättesaadavad ja selle kaudu saab haiguse ohupotentsiaali ümber hinnata," lisas ta.
Lisaks Paxlovidile on Eestisse jõudmas veel üks uue põlvkonna suu kaudu võetav koroonaravim Lagevrio. Ka selle ravimi puhul on Eesti teinud ühishanke koos Euroopa Liiduga. Lagevrio peaks Eestisse jõudma peale Euroopa müügiloa saamist. | Ametnikud: koroonaravimi ühishange on Eestile igal juhul kasulik | https://www.err.ee/1608701617/ametnikud-koroonaravimi-uhishange-on-eestile-igal-juhul-kasulik | Eesti ootab pikisilmi Euroopa Liidus müügiloa saanud koroonaravimit Paxlovidi, mille ostmiseks osaleme EL-i ühishankes. Hange on küll jäänud venima, kuid Eesti tervishoiuametnikud leivad siiski, et ühishankes osalemine on kasulik. |
3. septembri keskpäeval saab Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses stardi Eesti maastikurattasarja viimane etapp, 25. Tallinna rattamaraton, kus lisaks selle päeva võitjatele selguvad kogu hooaja parimad. "Tallinna rattamaratoni rada kulgeb põhiliselt vaheldusrikastel metsateedel ja suusaradadel, mis on piisavalt laiad ning pakuvad palju möödumisvõimalusi. Pinnas on peamiselt liivane, mispärast muudab nädala jooksul sadav vihm rajad kindlasti paremaks," kirjeldas eesootavat võistlust 25. Tallinna rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaher.
Vaher lisas, et 17 km poolmaraton sõidetakse mööda põhisõidu rada, kuid nii raja keskelt kui raja lõpust on rasked tõusud ära jäetud, mispärast on tänavune rada igati sobilik samuti pühapäevasõitjale ja peredele. Tallinna maratoni peakorraldaja pani veel südamele, et kuna 47 km ja 17 km osaliselt kattuvad, siis tuleks rajal sõites hoolikalt jälgida tähistust ja viitasid, vältimaks rajalt eksimist.
Sel aastal tähistab Tallinna rattamaraton oma 25. juubelit. "Tegemist on Eesti vanima järjepidevalt toimuva maastikurattamaratoniga ning kutsume kõiki rattasõpru veetma sel laupäeval üks mõnus päev looduses rattasõitu nautides," julgustas Vaher maratonile kogu perega tulema.
Kuna tegu on Eesti maastikurattasarja viimase etapiga, siis peale Tallinna rattamaratoni parimate autasustamist, saavad pärjatud samuti sarja parimad kogu 2022. aasta hooaja kokkuvõttes.
Enne suurt finaali on liidrikohal meestest Josten Vaidem (Fixus) 7500 punktiga, kohe tema järel Gert Jõeäär (Veloplus) 7482 punktiga ning kolmandal kohal on Peeter Tarvis (Veloplus) 7445 punktiga.
Naistest hoiab esikohta Janelle Uibokand (Spordipartner Racing Girls) 7125 punktiga, talle järgnevad Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond) 7109 punktiga ning Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) 7011 punktiga.
Võistkondlikus punktiarvestuses juhib Veloplus ning naiskondlikus punktiarvestuses Spordipartner Racing Girls. Aktiivseim rattur on Josten Vaidem.
Maratonile on kirja pannud üle 800 osaleja ja kuni kolmapäeva õhtuni saab võistlusele veel registreeruda tavahinnaga, seejärel saab kirja panna end ainult kohapeal võistluspäeval. | Tallinna rattamaratonil selguvad Eesti maastikurattasarja hooaja parimad | https://sport.err.ee/1608701437/tallinna-rattamaratonil-selguvad-eesti-maastikurattasarja-hooaja-parimad | Eeloleval laupäeval toimub 25. Tallinna rattamaraton, mis on ühtlasi ka Eesti maastikurattasarja hooaja viimaseks etapiks. Maastikuratturid saavad ennast proovile panna 47 km põhisõidul, 17 km poolmaratonil ning lisaks toimuvad lastesõidud. |
Festivali avakõnes ütles festivali ellukutsuja Stavros Kondilis, et Kaplinski oli kaudselt festivali üks ärgitajaid-initsiaatoreid, sest esmalt tekkis kogukond, sealhulgas Eesti literaadid ja kunstnikud, seejärel pinnas säärase ürituse jaoks. "Kui Jaan ja Tiia poleks mul korduvalt ja tõsiselt soovitanud oma lugusid jätkata ja avaldada, oleksid need sinna paberikuhja jäänudki. Nüüd on need avaldamiseks valmis," ütles Stavros.
Jaan Kaplinski külastas Samose saart koos abikaasa Tiia Toometiga 2019. kuni 2020. aasta suveni. Ta avaldas Samosel resideerumise järel ka essee "Naturalist Samose saarel" (Vikerkaares 2020. aasta augustis). Varem oli tal ilmunud Kreeka-teemaline "Teekond Ayia Triadasse" (1993).
Jaan Kaplinski mälestuseks ("Remembering the great Estonian poet Jaan Kaplinski") oli väljapanek literaadi Samose loomekodus olevate teostega, tema loometee ja panuse kirjeldus, mõned fotod poeedist Velanidias ning kohalike meenutused. Kohalikud festivalikülalised said festivali kohviku laudadel lugeda Magdalini Thoma tõlgitud 14 Kaplinski luuletust uuskreeka keeles.
Kirjandusplatsil oli esindatud hulk Samosel elavate autorite loomingut, nende seas peamiselt kreeklased, sakslased, hollandlased ja britid. Ent esindatud oli ka Tallinnas sündinud, tatari juurtega Sana Valiulina (eesti keeles "Brežnevi lapsed", 2018, Tänapäev), kes elab ka Marathokamposes. Samuti Aldo Maksimov oma "Samose päevaraamatuga" (2020, Ühinenud Ajakirjad) ning 2021. aastal romaaniauhinna võitnud ning selle kirjutamise ajal Samosel viibinud Mait Vaik ja tema "Simulatsioon". Eesti kunstnikest oli festivalil esindatud Christel Allik ja tema kolm akvarelli Ormose kalurikülast.
Festivali korraldaja Aldo Maksimov avaldas lootust, et kolmandal Pythagorase festivalil on Eesti osa juba suurem, aga mitte ka liiga suur. "Tahame kaasata Eesti saatkonna Ateenas, juttu on nendega juba olnud, aga tahaks loota, et kohal on üks Eesti filosoof, üks Eesti kirjandusteema ja vähemalt üks kirjanik ning kindlasti taaskord ka midagi kunsti vallast."
"Mulle väga meeldiks ka Eesti muusika toomine siia, kuigi see on kallis. Juba on meil tekkimas ka hea koostöö Louis Kahni ühinguga, mille puhul näeme palju huvitavaid kokkupuutepunkte," lisas Maksimov. | Kreekas Samose saarel toimunud kultuurifestivalil meenutati Jaan Kaplinskit | https://kultuur.err.ee/1608701674/kreekas-samose-saarel-toimunud-kultuurifestivalil-meenutati-jaan-kaplinskit | 27. kuni 28. augustini toimus Kreekas Samose saarel teine Pythagorase festival (Steps of Pythagoras), mille kirjandusprogrammi põhifookus oli Jaan Kaplinskil. |
Marquez tegi järjekordse suure sammu taastumise teekonnal. Juunis opereeriti tema kätt neljandat korda. Kuni eilseni ei olnud Hispaania võidusõitja mootorrattaga sõitnud.
"Ma ei suuda naeratamist lõpetada. Pärast tohutut pingutust olen taas ratta seljas. Aitäh kõigile, kes mind alati toetavad. Jätkame samamoodi," postitas Marquez pärast edukat treeningut oma Instagrami kontole.
Marquez ei võistle sel nädalavahetusel San Marinos toimuval etapil, kuid ta peaks olema kohal GP-järgsel Misano testil.
Need on olulised paar päeva, kui Jaapani tehas kavatseb astuda järgmisi samme konkurentsivõimelise ratta väljatöötamiseks Marquezi ja Joan Miri (Suzuki) jaoks, kes asuvad selle rattaga võistlustulle järgmisel hooajal. | Kaheksakordne maailmameister naasis üle mitme kuu mootorratta selga | https://sport.err.ee/1608701587/kaheksakordne-maailmameister-naasis-ule-mitme-kuu-mootorratta-selga | Kaheksakordne mootorrataste ringrajasõidu maailmameister Marc Marquez (Repsol Honda) naasis mootorratta selga, treenides Hispaanias Aragoni ringrajal. |
Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on 2011. aastal USA president Barack Obama ettevõtmisel loodud rahvusvaheline initsiatiiv. Eesti liitus sellega 2012. aastal.
"See on oluline just rahvusvaheliselt, suure tunnustusena on Eesti valitud 76 riigi poolt selle ettevõtmise eestvedajaks," ütles peaminister Kaja Kallas.
Tegevuskava koosneb viiest tegevusest, mis "aitavad suurendada poliitikakujundamise koosloomelisust ja teadmistepõhisust, et Eesti oleks uuendusmeelsem, usaldusväärsem ja inimkesksem riik," teatas valitsus.
"Näiteks on plaanis välja töötada avatud avatud valitsemise teekaart, et süstemaatilisemalt liikuda koosloomelise poliitikakujundamise poole. Samuti soovitakse luua avaliku sektori innovatsiooni toetusmeede poliitikakujundamises uute ideede ja lahenduskäikude katsetamiseks," teatas valitsus.
Valitsuse teatel on varasemate tegevuskavade lipuprojektid olnud platvorm rahvaalgatus.ee, portaal minuomavalitsus.fin.ee ning kaasamise ja koosloome oskuste koolitusprogrammid ametnikele, vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele.
Eesti soovib oma perioodil kaaseesistujana keskenduda just koosloomele.
"Esiteks soovime eesistumisperioodil laiemalt tutvustada koosloomelise poliitikakujundamise põhimõtteid ja lahendusi ning samuti arendada neid edasi. Teiseks soovime senisest aktiivsemalt kasutada koosloomet ka AVP kui organisatsiooni protsessides," teatas valitsus.
Juhtiv vabaühenduste kaaseesistuja ja peamine partner Eestile on Anabel Cruz (Uruguay), kellega koos koostatakse septembri keskpaigaks ühine kaaseesistujate plaan. | Valitsus kinnitas avatud valitsemise tegevuskava | https://www.err.ee/1608701644/valitsus-kinnitas-avatud-valitsemise-tegevuskava | Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil avatud valitsemise partnerluse tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks, mille eesmärk on "suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja sotsiaalset dialoogi". |
Kaljulaid rääkis ERR-ile, et komisjon sai kaitseministeeriumi esindajalt ülevaate erinevate ametite suutlikkusest anda kaitsepoliitika kujundajatele ja otsustajatele ajakohast ja täpset informatsiooni.
"Riigikaitsekomisjoni seisukohast on ülioluline see, et kaitseministeeriumil, valitsusel, riigikogul oleks ajakohane ja täpne info otsuste langetamiseks. Ja selles osas meil on tähtis, et kaitseministeerium ja selle informatsiooni hankimisega tegelevate ametkondade vahel oleks igapäevane, professionaalne, tõhus koostöö. Ja selle kinnituse riigikaitsekomisjoni liikmed said, et see koostöö on toiminud, toimib ja jääb toimima. Ja need inimesed, kes vastutavad selle valdkonna eest, teevad täna oma igapäevast tööd, teevad seda hästi ja seda professionaalselt," lausus Kaljulaid.
Kaljulaid rõhutas, et on oluline, et nende ametite töörahu oleks tagatud ja avalikkuses leviv poleemika nende tööd kuidagi ei mõjutaks.
Ta lisas, et komisjoni liikmed jõudsid veendumuseni, et sisulise töö mõttes asjad toimivad.
"Minu sõnum oleks see, et sellele küsimusele võib küll nüüd joone alla tõmmata. Loomulikult, et riigikaitse üle tuleb arutleda, peab ka arutama selle üle, mida saab teha paremini, aga mulle tundub, et konkreetselt antud küsimuses see avalik arutelu enam mingit lisandväärtust ei loo. Ja minu üleskutse oleks küll see, et tõmbame nüüd sellele teemale joone alla, liigume edasi ja keskendume rohkem sisulisematele küsimustele," sõnas Kaljulaid.
Riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas ütles, et kuigi komisjoni istungil räägitu on kaetud riigisaladusega, on tema jaoks laiem probleem see, et Eesti riigikaitse arengukavas 2013-2022 kirjeldatud riigikaitse ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale.
"Mul on küsimus, et kuidas selline olukord sai tekkida," sõnas Kunnas.
Kunnase sõnul on kolm võimalust või nende kombinatsioon, kuidas praegune olukord sai tekkida. "Esimene võimalus on see, et see sisend, mida julgeolekuasutused esitasid ei olnud adekvaatne. See, et nad ei suutnud julgeoleku arenguid ette näha. Teine võimalus on see, et see sisend oli adekvaatne, aga peastaap ja kaitseväe juhataja ei suutnud selle põhjal adekvaatselt otsustada. Ja kolmas on see, et ministeerium hinnates seda sisendit, mida kaitsevägi andis, ei suutnud seda adekvaatselt korrigeerida," lausus ta.
"Või siis kogu valitsemisala võttis seisukoha, et me ei lähe üldse valitsuselt midagi küsimagi, nad meile niikuinii midagi ei anna. Ja kui me küsime, siis antakse meile pähe või meie ametikohad on ohus," lisas ta.
"Sellele juurprobleemile on vaja leida vastus, et me neid vigu ei kordaks," lausus Kunnas.
Eelmisel nädalal tekitas avalikkuses poleemikat kaitseministeeriumi endise asekantsleri Meelis Oidsalu arvamusartikkel, kus ta kritiseeris Mikk Marrani käitumist välisluureameti juhina, mis Oidsalu sõnul viisid pingeteni välisluureameti ja kaitseministeeriumi vahel. | Kaljulaid: julgeolekuametite ja kaitseministeeriumi vaheline suhtlus toimib | https://www.err.ee/1608701416/kaljulaid-julgeolekuametite-ja-kaitseministeeriumi-vaheline-suhtlus-toimib | Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles, et komisjon sai kolmapäeval ülevaate julgeolekuametite ja kaitseministeeriumi omavahelisest suhtlusest. Kaljulaidi sõnul sai ta kinnituse, et see suhtlus toimib ja on professionaalne. |
"Teaduskeskus Ahhaa saab 25-aastaseks ja kooliaasta on just alanud – teeme juttu nii suurte kui ka väikeste õppuritega ning uurime psühholoogilt, mida teha siis, kui laps ei taha kooli minna," rääkis "Terevisiooni" vastutav toimetaja Reimo Sildvee.
Saatejuhid Juhan Kilumets ja Liisu Lass toovad mängu nii robotid kui ka panevad end proovile erinevates sportmängudes. Põneva etteastega rõõmustab vaatajaid Ahhaa teadusteater.
"Uurime ka toidutootjatelt, mis Eesti toodetest kosmiliste energiahindade ja keerulise ekspordituru valguses edasi saab," avaldas Sildvee. "Stuudiosse on oodata nii presidenti kui ka legendaarseid Tartu kossumehi. Tartu Ülikooli tantsutüdrukud teevad tulist sõud ja mõni üllatus on meil ka vaatajale varuks," lisaks Sildvee.
"Terevisioon" on eetris esmaspäevast reedeni kell 6.55. | "Terevisioon" toob reedel Ahhaast ekraanile tuld, roboteid ja üllatusi | https://menu.err.ee/1608701656/terevisioon-toob-reedel-ahhaast-ekraanile-tuld-roboteid-ja-ullatusi | Reedel läheb "Terevisioon" eetrisse Tartust Ahhaa teaduskeskusest, et uurida teaduse ja õppimisega seotud teemasid. |
Kuni 9. novembrini linastub iga nädal Kumu auditooriumis üks tõsielufilm, mis käsitleb mõnd kultuuri-, keskkonna- ja elustiilinähtust või tuntud kultuuritegelase loomingut ja mille juhatab sisse oma ala ekspert.
Hooaeg algab taanlase Rasmus Dineseni filmiga " Looduslikult põhjamaine", mis heidab pilgu maailma põhjapoolseimaile Michelini restoranile.
1991. aastal toimus eksperiment, mille käigu sulgus kaheksa inimest kaheks aastaks Maa ökosüsteemi kopeerivasse mudelmaailma, mis oli ehitatud Arizona kõrbesse. Eksperimenti analüüsib filmis "Kosmoselaev Maa" USA režissöör Matt Wolf.
Mõjukuselt Diori ja Chaneliga võrreldud moekunstnik Mary Quant tgutses 1960. ja 1970. aastatel moerevolutsiooni eesrindel, ärgitades naisi kandma näiteks miniseelikuid ja mikrominipükse. Filmis"Quant" teeb disanerile kummarduse Briti dokumentalist Sadie Frost.
Alex Pritzi filmis "Territoorium" võitleb Amazonase vihmametsades elav väike uru-eu-wau-wau põlisrahvas meelehetlikult oma kodu eest, kust nad tahetakse valitsuse mahitusel välja tõrjuda.
Sakslane Jonas Deichmann tegi pandeemia ajal ujudes, rattaga sõites ja joostes maailmale ringi peale. Tema pingutusele elavad filmis "Jonas Deichmann – piiriks olen üksnes mina" kaasa Saksa režissöörid Markus Weinberg ja Steffi Rostoski.
Selleks, et välja selgitada, kui kiiresti sulab jää, laskusid kolm liustikuteadlast 180 meetri sügavusele jääkilbi sisse. Taani režissöör Lars Henrik Ostenfeld jäädvustas ekspeditsiooni filmis "Jäässe".
USA režissööri A. B. Zaxi keskendub filmis "Tere, Bookstore kuuleb" väikestele raamatupoodidele, kes võitlevad püsimise nimel.
Mick McIntyre ja Kate McIntyre Clere film "Känguru. Armastuse-vihkamise lugu" pakub vastakaid arvamusi kukkurloomast läbi keskkonnateadlaste, põlisrahvaste juhtide ja valitsusametnike vaatenurkade.
Taani režissöör Rasmus Dinesen võtab oma filmis "Istandusest lauale" ette teekonna viinamarjaistandustesse, veinikeldritesse ja kallitesse köökidesse, kus pühendunud eksperdid otsivad täiuslikke kombinatsioone veini ja toidu vahel.
Sügishooaeg lõpeb kummardusega Alan Parkeri filmile "Pink Floyd: The Wall", mille väljatulekust möödub tänavu 40 aastat. | Kumu Dokumentaali hooaja avab Rasmus Dineseni "Looduslikult põhjamaine" | https://kultuur.err.ee/1608701608/kumu-dokumentaali-hooaja-avab-rasmus-dineseni-looduslikult-pohjamaine | 7. septembril avab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja Rasmus Dineseni film "Looduslikult põhjamaine". |
Kogumikku on koondatud Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase-kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad.
Tänavu on eesti keeles ilmunud ka Juri Lotmani "Dialoog ekraaniga", "Vestlused Lotmaniga" ja "Vene kultuuri semiootika". 2022. aastal tähistatakse ka Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva. | Eesti keeles ilmus Juri Lotmani artiklikogumik "Mida inimesed õpivad" | https://kultuur.err.ee/1608701662/eesti-keeles-ilmus-juri-lotmani-artiklikogumik-mida-inimesed-opivad | Kirjastus Ilmamaa andis "Eesti mõtteloo" sarjas välja Juri Lotmani artiklikogumiku "Mida inimesed õpivad", mille on koostanud Silvi Salupere ja Peeter Torop. |
Soomes on reedel päeva keskmine hind 281,82 eurot megavatt-tunni eest, Lätis 366,91 ning Leedus 456,02 eurot.
Kõige kõrgem on hind reede hommikul kella üheksa ja kümne vahel, kui see ulatub 581,97 euroni megavatt-tunni kohta. Üle 500 euro on tunnihind hommikul kella kaheksast üheteistkümneni ning õhtul seitsmest üheksani.
Odavaimad tunnid on öösel kella kahest kella viieni, mil see on 40 euro ringis. Kõide odavam tund on öösel kella kahest kolmeni, mil megavatt-tunni hind on 40,03 eurot.
Nädala keskmine kõrgeim hind oli 15. kuni 26. augustil, kui Eestis ulatus hind 433,61 euroni megavatt-tunnist. Soomes oli nädala keskmine hind sel ajal võrdluseks 260,56 eurot ning Lätis 512,48 ja Leedus 514,68 eurot. | Elektri börsihind langeb reedel 310,88 eurole | https://www.err.ee/1608701653/elektri-borsihind-langeb-reedel-310-88-eurole | Elektri börsihind langeb reedel Eesti hinnapiirkonnas 310,88 eurole megavatt-tunnist, neljapäeval oli see 338,04 eurot. |
Heneliis Nottoni "Emesis" on lugu noortest, kes püüavad leida õiget kohta maailmas, milles nende vanemadki sellega hakkama pole saanud. Näidend on fragmentaarne jada katkestatud stseenidest, kus nüüdishetk ja mälestused vahetavad kordamööda kohti. Muu hulgas puudutatakse teemasid nagu seksuaalne ärakasutamine, posttraumaatiline stress, suhted, sõltuvused, peod ja kõik muu, mis ühe 19-aastase ellu kuulub. "Emesis" pole lugu minevikuigatsusest, vaid hirmust tuleviku (ning kohati ka oleviku) ees.
Näidendi mentor on Mehis Pihla (Eesti Draamateater) ning lugemist lavastab Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater). Teksti esitavad Jan Erik Ehrenberg, Lena Barbara Luhse, Martin Kork, Elise Metsanurk, Marika Barabanštšikova ja Margus Jaanovits.
Marian Vridolin "Enda saar" on lugu tüdrukust, kes on hirmust elu ja üksilduse ees loonud endale turvalise oma maailma. Aga kui lained löövad üle pea ja väljamõeldisesse tekivad augud, hakkab tüdruk endalt küsima, kas suures maailmas ja teistes inimestes võib peituda seda, mis elu elamisväärseks teeks.
Näidendi mentor on Siret Campbell (Drakadeemia) ning lugemist lavastab Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater). Teksti esitavad Andres Roosileht, Hardo Adamson, Maria Ehrenberg ja Taavi Tõnisson.
Eesti näitekirjanduse arendamise mentorprogramm on koostööprojekt, mis loob silla kirjutavate autorite ja teatrite vahele, arendamaks autorite oskust kirjutada teatrile. Programmi on kaasatud autorid, kes on osalenud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel ning näidanud seega üles huvi Eesti näitekirjanduse ja selle arendamise vastu. Autorit toetatakse programmi jooksul näitlejate ja lavastajate professionaalse tagasiside kaudu ning vajadusel kaasatakse teema-eksperte. | Draama festivalil esitletakse näitekirjanduse mentorprogrammi raames valminud näidendeid | https://kultuur.err.ee/1608701647/draama-festivalil-esitletakse-naitekirjanduse-mentorprogrammi-raames-valminud-naidendeid | Draama festivalil loetakse esimest korda ette Eesti näitekirjanduse arendamise mentorprogrammi raames sündinud näidendeid. 9. septembril tulevad Tartu Uues Teatris esitamisele tulevad Heneliis Nottoni ja Marian Vridolini näidendid. |
Peakorraldaja Maili Metssalu sõnul on Rapla suurepärane koht, kust on sirgunud mitmed väga andekad loovinimesed. "Oleme aastal publiku ette toomas Eesti tippe nii teatri, muusika, filmi, kunsti kui ka kirjanduse valdkonnast. Ja uhkusega saab tõdeda, et nii mõnegi lipulaeva kapten on taas Raplamaalt pärit artist. Nii tüürib Ultima Thule lavale Riho Sibul, peagi linastuva filmi "Kalev" loomise telgitaguseid avab Priit Võigemast ja kunstiprogramm toob vaataja ette hulganisti Raplast sirgunud noori loodusmehi, kelle fotodest luuakse ühine näitus," selgitas Metssalu.
Sel aastal astuvad muusikaga lavadel üles Genka ja DEW8, Ultima Thule, Elephants from Neptune, Velikije Luki, Estrada Orchestra, Robirohi, Minimal Wind, Jaan Pehk, Maili Metssalu, Rubundi, Aigar Vals ning DJ Tõnu Kõrvits.
Teatrielamust pakub näitleja Tõnis Niinemets, saab näha Vaba Lava humoorikat lavastust "Kaks garaaži" ja rändteatri Vaba Vanker lastelavastuse esietendusest "Suvesõber" ning Eha Kaljusaare monoetendusest "Loreida ja mehed".
Filmisõpradele on sel aastal kavas paremik eesti arhitektuurifilme, loodusfilmid ja ka film "Pätt või Pühak". Kõikidele filmidele järgnevad vestlused, lisaks on võimalus piiluda korvpalli filmi "Kalev" kaadritagustesse koos Priit Võigemasti ja Ott Kartauga.
Kunstiprogrammi kavas on Merike Tamme ja Karoliina Kreintaali näitused ja ruumiline loodusfotonäitus "Loodus/ruum", mis kutsub vaataja näituse sisse.
Kirjandusprogrammi kuuluvad Lauri Räpp ja Wimberg, koguperehommikule tuleb külla lastekirjanik Kairi Looki ja oma uut raamatut õnnest ja õnnelikuks olemisest esitleb Mari Tammar.
"Sõna "kultuurifestival" ei tähenda meie juures vaid muusikafestivali, millel näpuotsaga täiendusi teistest valdkondadest, vaid pakub põhjalikku kogemisvõimalust ja sisaldab erilisi vestlusi, filme, etendusi, kunsti ja kohtumisi loojatega. See on kultuuriline kogulaeng, millega külastajat rõõmuga kostitame," kinnitas Metssalu. | Raplas toimub seitsmendat korda kultuurifestival Särin | https://kultuur.err.ee/1608701638/raplas-toimub-seitsmendat-korda-kultuurifestival-sarin | 9. kuni 10. septembrini toimub Raplas kultuuriklubis Baas seitsmendat korda kultuurifestival Särin, mis toob taas kokku filmi, muusika, teatri, kunsti ning kirjanduse. |
Kui aprillis saabus Eestisse 40 300 Vene kodanikku, kellest 24 124 olid Eesti elamisloaga, ehk nemad viisat ei vaja, siis juulis tuli üle idapiiri 71 143 Vene kodanikku, neist elamisloaga 30 969.
Eestisse üle idapiiri saabunud Vene kodanike arv 2022. aasta seitsme kuu jooksul. Autor/allikas: PPA
"Viimase poole aasta jooksul on Venemaalt Eestisse sisenevate Venemaa kodanike arv olnud mõõdukalt, aga stabiilselt kasvav. Seda vaatamata tõsiasjale, et Eesti on lõpetanud viisade väljastamise ning üldjuhul ei luba ka varasemalt antud viisadega Eestisse siseneda," ütles PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.
Eesti lõpetas turismiviisade väljastamise Vene kodanikele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas alates 10. märtsist ning alates 18. augustist ei luba ka enam varem Eesti väljastatud turismiviisadega Vene kodanikke riiki.
Belitšev ütles, et praegu tuleb Eestisse keskmiselt 2500 Venemaa kodanikku päevas, neist ligi pooltel on Eesti elamisluba. "Seda on rohkem kui eelmisel kahel suvel, kuid ligi kaks korda vähem, kui Covidi-eelsel perioodil," märkis ta.
Viimase viie aasta jooksul Eestisse üle idapiiri saabunud Vene kodanike arv. Autor/allikas: PPA
Kui 2018. aastal sisenes Eestisse 1 636 9067 Vene kodanikku, neist 671 144 olid Eesti elamisloaga ja 2019. aastal olid samad näitajad vastavalt 1 642 201 ja 606 430, siis järgnevatel aastatel on saabunute arv olnud mitu korda väiksem.
2020. aastal tuli Eestisse 392 269 Vene kodanikku, neist 137 121 elamisloaga, 2021. aastal 238 750, neist elamisloaga 136 079 ning selle aasta seitsme kuuga saabus 312 734 Vene kodanikku, neist 167 810 elamisloaga.
PPA piirivalveosakonna juhi sõnul on tänavu alanud tulijate rohkuse taga mitu tegurit: "Esiteks katkes Putini alustatud sõja järel lennuühendus Venemaaga ning need Venemaa kodanikud, kes tahavad reisida näiteks Prantsusmaale, Itaaliasse või Hispaaniasse, kasutavad nende riikide väljastatud Schengeni viisasid Eestisse sisenemiseks, et siit hiljem edasi reisida."
Kasvu kiirendas ka see, kui Venemaa lõpetas juuli keskel koroonakriisi ajal kehtestatud väljasõidupiirangud.
"Kindlasti on kasvu taga ka aktiivne suvepuhkuste periood," tõdes Belitšev.
Piirivalvejuhi sõnul on PPA suvel tõkestanud keskmiselt umbes 200 korral kuus Vene kodanike Eestisse tuleku. "Kontrollime kõiki riiki saabujaid igal juhul põhjalikult ning veendume, et nende reisi eesmärk on päriselt see, mille jaoks on neile viisa väljastatud ning et saabuja ei ohusta avalikku korda või julgeolekut," märkis ta.
Belitšev ütles ka, et ei pea õigeks ega õiglaseks, et olukorras, kus kümned miljonid ukrainlased kannatavad Venemaa sõjategevuse tõttu, saavad selle riigi kodanikud Euroopas puhkamas käia. "Toetame igati Eesti välispoliitilisi püüdlusi leida sellele rahvusvahelisel tasandil lahendus," lausu ta.
Eesti ja teised Balti riigid ning Soome on Euroopa Liidu sanktsioonide käigus Venemaaga lõpetatud lennuühenduse tõttu sattunud suure Vene kodanike tulva alla. Mitmed riigid on nõudnud Vene turistide Euroopasse lubamise piiramist, kuid EL-i välisministrid selles kolmapäeval peetud kohtumisel kokku ei leppinud. Venemaa piiririikidele jäeti siiski õigus astuda ise vajalikke samme piiriületuste vähendamiseks. | Eestisse saabunud Vene kodanike arv on suvel märgatavalt kasvanud | https://www.err.ee/1608701596/eestisse-saabunud-vene-kodanike-arv-on-suvel-margatavalt-kasvanud | Eestisse sisenenud Vene kodanike arv on aprillist alates iga kuu suurenenud ning kasv on peamiselt tulnud viisaga saabujate arvel, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetest. |
Marrani töötasu ületab Eesti keskmise brutotöötasu 6,5-kordselt. Võrdluseks: peaminister, president ja riigikogu esimees teenivad veidi alla 7500 euro kuus.
Mikk Marran oli alates 2016. aastast välisluureameti peadirektor. Juunis 2020 kiitis valitsus heaks Marrani teise viie aasta pikkuse ametiaja ehk ta saanuks välisluure juhina töötada veel kolm aastat.
Augustis selgus ootamatult, et Marran soovib välisluurejuhi kohalt lahkuda ja et temast saab RMK uus juht.
Mõned päevad hiljem kirjutas endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ERR-i portaalis kriitilise arvamusloo Marrani tegevuse kohta välisluure juhina ja kritiseeris ka kõrgete riigiametnike konkursse, nimetades neid fiktiivseteks.
Marran alustab RMK juhina tööd 1. novembril ning tema ametiaeg kestab viis aastat. | Marran hakkab teenima 11 500 euro suurust põhipalka | https://www.err.ee/1608701635/marran-hakkab-teenima-11-500-euro-suurust-pohipalka | Välisluure juhi kohalt RMK juhiks läinud Mikk Marrani kuupalk hakkab olema 11 500 eurot, millele on lisaks võimalik maksta talle ka lisatasu tulemusliku töö eest, teatas RMK nõukogu esimees Randel Länts Delfile. |
Alates 2018. aastast on Akanji mänginud Dortmundi eest 158 kohtumises. Lisaks on tal kirjas ka 41 mängu Šveitsi koondises.
"Mul on hea meel siin olla ja ei jõua ära oodata, millal saan alustada. City on viimastel hooaegadel olnud üks Euroopa parimaid meeskondi," sõnas Akanji.
Akanjiga sõlmiti viieaastane leping ning tema eest maksti umbes 17 miljonit eurot.
"Neid on suurepärane vaadata, kuna nad mängivad põnevat jalgpalli ja võistlevad aastast aastasse karikate nimel, nii et siia tulek tundub minu karjääris õige sammuna," ütles Akanji uue koduklubi City kohta.
"Pep Guardiola on erakordne peatreener ja see on suurepärane meeskond, nii et see on minu jaoks hea võimalus," lisas Akanji.
"Ootan väga, et saaksin end Premier League'is proovile panna ja teen kõik endast oleneva, et aidata sellel klubil olla edukas." | City täiendas oma ridu Dortmundi kaitsjaga | https://sport.err.ee/1608701503/city-taiendas-oma-ridu-dortmundi-kaitsjaga | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester City ostis Saksamaa klubist Dortmundi Borussiast 27-aastase kaitsja Manuel Akanji. |
Nanjing valiti algselt 2020. aasta sisekergejõustiku maailmameistrivõistluste võõrustajaks, mis lükati esmalt edasi 2021. aasta märtsisse ja pandeemia jätkudes seejärel 2023. aasta märtsisse. Nüüd lükatakse see veelgi edasi 2025. aastasse.
Järgmised sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused toimuvad Glasgow's 2024. aastal 1.– 3. märtsini.
"Oleme pettunud, et pidime meist sõltumatutel asjaoludel selle ürituse taas edasi lükkama, kuid tegime seda selleks, et anda 2023. aasta võistlushooajaks valmistuvatele sportlastele ja liikmesliitudele kindlustunnet," ütles rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe.
"Kahjuks takistab ajakava meil 2023. aasta üritust ümber paigutamast, kuid sise-MM tuleb tagasi 2024. aastal," kommenteeris Coe.
"Oleme pakkunud Nanjingile korraldada MM 2025. aastal, kuna oleme teadlikud juba tehtud olulistest ettevalmistustest ürituse korraldamiseks ja soovime vältida võimalikke rahalisi kaotusi kõikidele osapooltele," lisas Coe. | 2023. aasta sisekergejõustiku MM lükatakse edasi | https://sport.err.ee/1608701569/2023-aasta-sisekergejoustiku-mm-lukatakse-edasi | Rahvusvaheline kergejõustikuliit otsustas 2023. aastal Hiinas Nanjingis toimuvad sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused edasi lükata taas esilekerkiva koroonapandeemia pärast. See tähendab, et järgmine sise-MM toimub alles 2024. aastal. |
Minu kui tüüpilise Eesti ettevõtja vaatest on ülikoolide esmane ülesanne erialaspetsialistide koolitamine. Soovin ju, et enda ettevõttesse värvates oleks nutikate inimeste valik suur ning valituks osutuksid vaid oma ala tipud, sest väikeettevõte peab rahvusvahelises konkurentsis vastupidamiseks pakkuma midagi erakordset ja unikaalset. Sama väljakutse kehtib ühe väikese ja vaba riigi kohta.
Vähemärkusena: Eurostati mõõdikute järgi Eestis minu meelest ainult väikeettevõtted ongi, kui mõni erand välja arvata.
Ma mõistan muret, kui öeldakse, et meil on terve rida erialaspetsialiste puudu ja sellest tulenevat kriitikat, et mõnel riigi jaoks mitte nii vajalikul erialal toimub ületootmine. Samas ei usu ma, et suudame noorte inimeste huve jõuga ümber jagada ja suunata nad õppekavadele, kus spetsialiste on puudu ning vähendada osakaalu omakorda seal, kus n-ö toodetakse üle.
Küll aga saame täita tühimikku, kui me parandame ennekõike defitsiidis olevate erialade baasharidustaset ja tekitame selle suunas huvi. Miks mitte propageerida mõtteviisi, et kõik Eestis elavad inimesed võiksid saada oma elu jooksul vähemalt ühe kõrghariduse?
Ma olen osaline robootikaettevõttes 5.0 Robotics, mille toodetud lõikepingid on kasutusel ühe maailmakuulsa F1 vormelimeeskonnas. Tippinsenerid toodavad nende pinkide abil iga nädal sadu ühesuguseid vormelidetaile, millest paar korda kuus toimuvatel võistlustel võetakse kasutusele vaid mõned. Mida suurem valik, seda suurem lootus õnnestuda. See olukord näitlikustab hästi seda, kuidas inseneriteadustes tagab just ülekate projekti tugevuse ja seeläbi ka inimeste ohutuse.
Mina tõmbaksin kõrghariduse ja inseneriteaduse vahel paralleeli: mida rohkem on kõrgharidusega inimesi ehk mida suurem on erialaspetsialistide ülekate, seda turvalisem on riik ja paremini tagatud meie julgeolek. On ju selge, et Eesti riik vajab tippteadust, teadlasi ja õppejõude, kes õpetaks meile parimaid erialaspetsialiste, kuid samal ajal teame, et iga tudeng ei hakka tingimata teadlaseks. Seetõttu on meil seda ülekatet vaja.
Eestis on kõrgharidus ka julgeoleku mõttes ehk päevakajalisem kui kunagi varem. Nimelt kannavad just ülikoolid vaba akadeemilist õhkkonda ja kui demokraatia ohtu satub, siis on tudengid ja teadlased need, kes sellest jõuliselt märku annavad. Vana hea Euroopa riikide ajalugu toob meile sellest hulgaliselt positiivseid näiteid. Diktaatorid võtavad aga ülikoolide vaba õhkkonda suure ohuna ja püüavad seda lämmatada ning seda on paraku näha praegu riigis siinsamas lähedal ja seal mina elada ei taha.
Tõsi, eestikeelne ja -meelne kõrgharidus on kallis. Aga vaba Eesti riik oma rahvaga ongi väga kallis. Kallis südames! Kui me selle sõna tähendust ühtemoodi mõistame, siis teame, et selle hinda mõõta ei saa. Me pingutame selle nimel, et siin riigis oleks kõigil hea ja turvaline elada ning ülikoolidel on siin asendamatu roll.
Siiski satuvad ka väikeses riigis inimeste elud vahel hammasrataste vahele ja selle pahupoolega tuleb meil tegeleda. Vanglate asekantsleri sõnul on Eestis vange 2114 ja kriminaalhooldusaluseid 3505. Kõrgharidusega vange on seejuures üks protsent ja hooldusaluste seas on kõrgharidusega kaks protsenti.
Teravama irooniaga inimesed ütlevad ehk seepeale, et võib-olla on kõrgharidusega inimesed lihtsalt nii kavalad ja targad, et ei satu vanglasse. Võin ka selle arvamuse kandjaid rõõmustada: unikaalseid kahtlustatavaid oli 2021. aastal 5746 ja kõrgema haridusega inimesi oli nende seas tervelt 341 tükki ehk kuus protsenti.
Kui rääkida rahast, siis üksnes ühe vangi ülalpidamiskulu ühes kuus, mis ei tooda ennast ühiskonnale kunagi tagasi, on 2812 eurot. Ühe üliõpilase peale kulub aga aastas 1670–4700 eurot, sõltuvalt erialast.
"11 000 inimese kriminaalsete tagajärgedega tegelemine on meie ühiskonnale rahaliselt oluliselt kallim kui üliõpilaste ülalpidamine ning see on ka otsene kulu."
Keskmine vanglas viibimise aeg, õnneks väheneva suunaga, on neli aastat. Kui me võtame kahtlustuse saanud, vangid ja kriminaalhooldusalused kokku, siis saame üle 11 000 inimese, mis annab inimeste arvu poolest päris korraliku Eesti ülikooli mõõdu välja. 11 000 inimese kriminaalsete tagajärgedega tegelemine on meie ühiskonnale rahaliselt oluliselt kallim kui üliõpilaste ülalpidamine ning see on ka otsene kulu. 11 000 tudengi õpetamine on seevastu investeering tulevikku, mis teenib meie riigile hiljem ka tagasi ja aitab vältida eelpool kirjeldatud kulu.
Ma olen küll paadunud sinisilmne optimist, aga isegi mina saan aru, et olukord, kus kõik Eesti kodanikud on kõrgharidusega, kõlab utoopiliselt. Utoopiliselt kõlab ka see unistus, et ainult kõrgharidusega elanikkonna jaoks oleks meil vaja ühte 26-kohalist vanglat. Samal ajal ma usun väga, et mõtteviisi muutus kõrgharidusest kui tulevikuinvesteeringust tagab meile turvalise ja võimalusterohke Eesti.
Maailm muutub kiiresti ja meil on vaja elu jooksul õppida selgeks mitu ametit. Kui me seda teame, siis me ei peaks lugema ühiskonna poolt kaotsi läinud kuluks, kui ülikooli lõpetanu ei leia kohe erialast tööd ja asub tegema näiteks lihttööd. Saadud haridus annab talle parema õpivõime ümberõppeks, mida ta peab elu jooksul nii ehk naa veel mitu korda tegema.
Kõrgharidusega inimeste paremat hakkamasaamist näitab näiteks nii töötukassa kui ka tervisekäitumise statistika. See ei tähenda, et need inimesed kõik töötavad ainult oma erialaspetsialistide ametikohtadel, aga neil on see võimekus ja potentsiaal olemas.
Eestis on moodne ja kvaliteetne infrastruktuur, mis minu meelest annab silmad ette paljudele vanadele Euroopa riikidele. See tase on saavutatud läbi õigete otsuste ja pidevalt investeerides.
On täiesti arusaadav, et siin elades oleme hea tasemega harjunud ja pidades pakutavat ebapiisavaks tahame me pidevalt paremat. Nii see peabki olema, sest eduka riigi näiteks tuuakse kvaliteetset infrastruktuuri. Sama kvaliteedi juures võivad meil olla erinevad ootused ja soovid. Kui mõni tahab neljarealisel maanteel kümme minutit kiiremini sihtkohta jõuda, siis mina loen investeeringu õnnestunuks, kui meil õnnestub läbi ohutuse hoida hindamatuid inimelusid.
Ülikoolid on vaimne infrastruktuur ja nendesse tuleb investeerida püsivalt, sest see tagab meie riigile turvalisema teekonna juba täna ja praegu. Mõelge selle peale palun iga kord, kui te sõidate neljarealisel Tallinn-Tartu maanteel 120 km tunnikiiruse alas 130 km tunnis uskudes, et kerge ülekiirus on ohutu, sest tee kvaliteet on sama, mis Saksamaal. Mida kõike me suudaks, kui sama kvaliteetne oleks meie vaimne infrastruktuur.
25. augustil toimus rektorite nõukogu kutsel esmakordselt kuue avalik-õigusliku ülikooli nõukogude ühisistung. Tallinna Ülikooli nõukogu esimehe ja ettevõtja Taavi Lauri kommentaar põhineb kohtumisel peetud sõnavõtul. | Taavi Laur: mida rohkem on kõrgharidusega inimesi, seda turvalisem on riik | https://www.err.ee/1608701377/taavi-laur-mida-rohkem-on-korgharidusega-inimesi-seda-turvalisem-on-riik | Eestis on kõrgharidus ka julgeoleku mõttes ehk päevakajalisem kui kunagi varem. Nimelt kannavad just ülikoolid vaba akadeemilist õhkkonda ja kui demokraatia ohtu satub, siis on tudengid ja teadlased need, kes sellest jõuliselt märku annavad, kirjutab Taavi Laur. |
Inimestele meeldib kurta, kuidas keegi teadust ei rahasta, ent peab ka paika, et igal aastal tekkiva teadusinfo hulk on juba praegu üüratu. Ainuüksi biomeditsiini valdkonnas ilmus enne koroonapandeemiat aastas üle 1,5 miljoni teadustöö. Kuidas teadlased selle info ühtseks narratiiviks põimimisega hakkama saavad? Igal õhtul paari uuringu öökapile jätmisest ilmselt enam ei piisa.
"On oluline mõista, et bioloogia valdkonnas peavad ajahambale vastu andmed ja teadmus."
Meil on andmed, info ja teadmus. Võime lisada sinna uurimistöö näol neljanda kihina narratiivi. On oluline mõista, et bioloogia valdkonnas peavad ajahambale vastu andmed ja teadmus. Teadustööd on kasulikud ja üliolulised selgitamaks, kuidas üks või teine teadlane konkreetse tulemuseni jõudis, kuid andmed on palju olulisemad. Meie teadmiste integreerimiseks ei peaks lugema uuringuid, vaid vaatama korraga otsa mitmete uuringute käigus kogutud andmetele.
Kas bioloogid tulevad sellega toime? Jah, kuid selleks pead olema sa uut tüüpi bioloog, kelle sekka ma ka end ise arvan – arvutusbioloog või ka biomatemaatik. Nii kutsuti meid enne seda, kui andmeteadus seksikaks muutus. Sisuliselt oleme bioloogiale keskenduvad andmeteadlased.
Teatud nurgast vaadates näib olevat muutunud teaduse väljund ise suurandmeteks, mida saadavad kõik nendega seotud probleemid.
Jah. Viis, kuidas me asju mõõdame, muutub seeläbi üha olulisemaks. Samal ajal nihkub aga teaduse tegemine üha rohkem arvutiekraani taha.
Bioloogias tõukab horisonti edasi kaks suurt valdkonda – üks on DNA ja selle produktid ehk kokku genoomika. Teine on pildistamine – kolmemõõtmeliste struktuuride kuvamine röntgenkiirte, elektronide või valgusosakeste abil. Kui inimene mikroskoopiale mõtleb, kujutavad paljud ette koolis nähtud valgusmikroskoope, mille puhul oli andmekogumisseade inimsilm. Elektrone ja suure energiaga footoneid ei näe inimesed aga juba eos. Sellisel juhul pole meil arvutitest üldse pääsu.
Seega on meil vaja mõõtmisi ja eksperimente ikka teha, kuid üha rohkem teadusest sünnib arvutis.
Hiljutises intervjuus märkis ettevõtte Deepmind asutaja ja tegevjuht Demis Hassabis, et tehisintellekt tõotab muuta olemuslikult seda, kuidas teadust tehakse ja eriliselt võiks lõigata sellest kasu biomeditsiin. Kui tuua näitena AlphaFold, ettevõtte poolt valkude kuju ennustamiseks kasutatud algoritmi, pole need vaid tühjad sõnad.
Tehisintellekt on bioloogidele ideaalne tööriist. Teoreetilise füüsika vallas on elegantset matemaatikat rohkem, bioloogias on vaja süsteeme, mis suudavad andmetest õppida ja esitada seda tõhusal viisil. Oleme kasutanud bioloogias tehisintellekti vähemalt kümme aastat ja tuule tiibadesse on saanud see viimasel viiel aastal.
"Teoreetilise füüsika vallas on elegantset matemaatikat rohkem, bioloogias on vaja süsteeme, mis suudavad andmetest õppida ja esitada seda tõhusal viisil."
AlphaFold oli selles vallas märkimisväärne läbimurre. Valkude voltimise probleem oli vaevanud meid alates 1960. aastatest ja seda olid üritanud lahendada mitmed väga nutikad inimesed.
Pealtnäha on tegu lihtsa füüsikaülesandega, mille seljatamiseks piisab vaid piisavalt võimsast arvutist, kui panna kirja vaid see, kuidas erinevad aatomid käituvad. Tuli välja, et meie teadmistest selleks siiski ei piisanud, kuigi valgud teavad meie kehas pea momentaalselt, millise kuju need võtma peavad.
Muidugi on oluline rõhutada, et AlphaFold petab natukene. Loodus valib alati sellise aminohapete keti, mis end iseeneslikult kolmemõõtmeliseks voldib. Sellega Deepmindi programm hakkama ei saanud. AlphaFold õppis, kuidas voltida umbes 10–20 evolutsiooniliselt seotud aminohapete järjestust, mis on sisuliselt analoogne probleem. Selle tulemusel suutis see lisaks inimeste ja hiirte kehas esinevatele valkudele ennustada, kuidas näevad välja ligi 200 miljonit looduses esinevat valku.
"Hea arvutisüsteem ei peaks tegema ainult ennustusi, vaid ütleb meile ka seda, kui usaldusväärsed need on."
Seejuures on oluline, et programm teab ise, millised selle ennustused on tipptasemel ja millised kehvapoolsed. Hea arvutisüsteem ei peaks tegema ainult ennustusi, vaid ütleb meile ka seda, kui usaldusväärsed need on. Meil oli seega väga hea meel, et Deepmind otsustas hakata tegema koostööd meie EMBL-i haruga.
Kahtlustan, et pärast selle valgukataloogi avaldamist küsis nii mõnigi bioloog endalt, miks raiskas ta doktorikraadi saamiseks viis aastat oma elust, üritades määrata ühe või teise valgu kuju. Samas kui tehisintellektil kulus sama tegemiseks vaid loetud tunnid või isegi minutid. Millega teadlased selles heas uus ilmas tegelema hakkavad?
Arvan, et nad ei tohiks sellest meeleheitesse sattuda. Arvutid teevad hästi seda, millega inimesed hästi toime ei tule, nagu skaleerimine jne. Millega arvutid hästi hakkama ei saa, sellega tulevad jällegi inimesed paremini toime. Neil on parem ettekujutus, mida järgmisena mõõta ja milliseid eksperimente üleüldse teha.
"Praegu struktuuribioloogiaga tegelema hakkavat värsket doktorit ootab ees rikkalikum maailm, sest suurem osa igavamapoolsemast tööst on nende eest juba ära tehtud."
Praegu struktuuribioloogiaga tegelema hakkavat värsket doktorit ootab seeläbi AlphaFoldi tõttu rikkalikum maailm, sest suurem osa igavamapoolsemast tööst on nende eest juba ära tehtud. Just nagu tõus kergitab merel kõigi paate, on ka kõigi teadlaste lähtepunkt kõrgemale kerkinud. Saame hakata kohe küsima, kuidas kõik need valkude kujud niimoodi kokku sobituvad või mida mõni kindel valk teeb.
Selles pole midagi uut. Teaduse tegemine 1980. ja 1990. aastatel oli genoomikas ja struktuuribioloogia vallas palju lihtsam, kui oli see seda 1970. aastatel. Me lisame sellele lihtsalt uue tehnoloogilise kihi.
Värsked doktorid ei pea olema tehisintellekti vallas eksperdid, kuid peavad end arvutuslike tööriistade kasutamisel mugavalt tundma. Tuleviku bioloogiatudengitele tuleb õpetada piisavalt palju programmeerimist ja andmeteadust, et nad sellega hakkama saaksid. Sa ei saa olla enam hea bioloog, kui sa andmetöötlust ja statistikat pisutki ei mõista.
Seega võite lubada, et teadlased ei hakka töötuks jääma nagu teised valgekraed, kui iseõppivad algoritmid maailma vallutavad?
Ei-ei-ei! Tehisintellekt ei jäta kedagi töötuks, vaid parandab kõigi võimalusi. Üks mu südameradioloogist tuttav teeb ikka nalja, et tulevikus on kahte tüüpi radiolooge: need, kes kasutavad tehisintellekti abi, ja pensionile läinud radioloogid. Nende koguarv jääb aga samaks ja radioloog ametina kuhugi ei kao.
Struktuuribioloogia on üks valdkondadest, mis on ajalooliselt arvutusbioloogia arengut kannustanud. Mida annab tehisintellekt juurde selle teisele olulisele tugisambale – genoomikale?
Enne selle juurde tulemist tasub märkida, et tehisintellektist on saanud pildianalüüsi tavapärane osa. Seda nii organismi skaalal, näiteks südamest või ajust magnetresonantstomograafiga tehtud piltide uudistamisel, ent ka rakutasandil toimuva uurimiseks. Mõned mu kolleegid EMBL-i Heidelbergis on tehisintellekti sellel otstarbel kasutamises ülimalt vilunud.
Ent vastab tõele, et tehisintellekti kasutatakse üha enam ka genoomikas. See aitab tõlgendada meil DNA järjestuste ülesandeid. Same esitada seda tehisintellektile söödava probleemina.
Tuleb välja, et see on väga hea viis välja selgitada, kuidas meie keha toimib, millised geenid on avaldunud ja millised mitte jne. Paistab, et kui probleem tehisintellekti raamistikku hästi sobitub, suudad sa tõenäoliselt luua sellest tasemel mudeli. Kui sul on juba mudel, hakkad sa juba mõistma, kuidas see kõik toimib.
Millised omadused taolistel probleemidel olema peavad, et neid saaks taolisesse raamistikku pressida?
Kindlasti on sul vaja häid andmeid ja veel parem, kui need on avaandmed. Sellel on kaks põhjust. Esiteks pole tehisintellektiga tegelevad teadlased need, kes suudavad ise mõõtmisi teha. Alusandmed pärinevad kõikjalt üle maailma. Sul on vaja tervet ökosüsteemi.
"Tehisintellekti treenimiseks pole vaja vaid rohkelt andmeid, vaid ka eriilmelisi andmeid."
Teiseks ilmestas AlphaFold eriti hästi, et sul pole tehisintellekti treenimiseks vaja vaid rohkelt andmeid, vaid ka eriilmelisi andmeid.
Sul on vaja teada, kuidas näeb sama bioloogiline probleem välja erinevates olukordades. Vastasel korral õpib tehisintellekt mingit probleemi küll hästi lahendama, ent sa ei saa selle olemuse kohta teada midagi uut ega põnevat. Selle ennetamiseks ja mitmekesisuse kindlustamiseks ongi avaandmed ülimalt olulised.
Oluline on veel üks oluline tahk, millel pole teadusega midagi pistmist, vaid see puudutab hoopis sotsioloogiat. Arvutiteaduse vallas korraldatakse probleemide lahendamiseks sageli võistlusi. Struktuuribioloogia vallas toimus valguvoltimise probleemi keskendunud CASP-i aastakümneid. Formaliseeritud võistlused annavad kõigile sama lähtepunkti ja võimalused. Kõik teavad ette, mille alusel mudeleid hinnatakse. Arvan, et seda lähenemist tuleks rakendada veelgi rohkem.
Genoomika juurde tulles kiidetakse Eesti geenivaramut seal tehtava teaduse ja selle ühiskonna kaasamise tõttu üle kogu maailma. Geeniteaduse pakutavaid võimalusi käsitledes jääb samas alati suhu kergelt mõru maik. End meditsiiniteaduse viimase sõnaga kursis hoida üritavad perearstid upuvad juba niigi pidevalt täienevasse infovoogu. Kuidas neid selle uue infokihi lisandudes endiselt veepeal hoida?
Arstid peavad hakkama seda kindlasti kasutama, ent see ei juhtu üleöö. Radioloogia on siinkohal taas hea näide. Saksa teadlane Wilhelm Röntgen kirjutas röntgenkiirte avastamisele järgnenud päeval kohe, et need võiks meditsiinis rakendust leida. Kulus aga 30 aastat, kuni neid laiemalt kasutama hakati. Osaliselt taandus see tehnoloogiale, kuid inimesed ei mõistnud lisaks täielikult kiirguse ka kiiritustõve olemust jne.
Ent seal juures oli ka sotsioloogiline komponent. Radioloogia meditsiini sulandumine võttis aega. Analoogia pole täiuslik, kuid peaksime mõtlema genoomikast samamoodi. See on hakanud juba saama paljudes riikides meditsiini loomulikuks osaks. Koostöö Eesti biopanga ja arstide vahel on selle hea näide. Kui riik on väike, ongi võimalik pea kõik sellega seotud arstid ja teadlased ühte konverentsisaali kokku tuua, et kõik oleks samal lainel.
Terve elanikkonna genotüpiseerimine on täiesti mõeldav. Seal juures peab olema aga eri valdkonna teadlastest koosnev töörühm ja ka arvutiteadlased, et muuta kogu see info arstidele hõlpsasti hoomatavaks ja arusaadavaks.
Ja seejuures ka hoolitsema, et teada-tuntud riskitegurid, nagu eluviis ja sotsiaalmajanduslik olukord, geneetiliste riskiskooride kõrval kuskile tahaplaanile ei vajuks?
Neid tuleb koos vaadata ja need pole üksteist välistavad. Kõik muu oleks hullumeelsus. Meditsiiniline genoomika ei hakka kunagi arste asendama, sest arvestada tuleb ka infoga, mida algoritmidest ei leia, ükskõik kui head need poleks. Arvestada tuleb lisaks patsientide arvamusega. Seal kõrval on majanduslik pool. Kui see ei mõjuta piisaval hulgal inimesi, pole sellest kasu.
"Meditsiiniline genoomika ei hakka kunagi arste asendama, sest arvestada tuleb ka infoga, mida algoritmidest ei leia."
Praeguseks teame kindlasti, et tasub end ära harvikhaiguste ravis. Neid võib esineda umbes kahel protsendil elanikkonnast, neist 20–30 protsenti on võimalik diagnoosida geenianalüüsiga.
On veel mitmeid, kuigi mitte sedavõrd tugevaid viiteid, et sellest on kasu näiteks rinnavähi ennetamisel ja südamehaiguste korral statiinravi määramisel. Kuigi selle mõju üksikinimesele ei pruugi olla kuigi suur, puudutab see sisuliselt tervelt elanikkonda. Seeläbi võivad end õigustada isegi võrdlemisi suured investeeringud. Tulevikus muutub ennetustöö ilmselt veelgi paremaks.
Viimaks on võimalik genoomianalüüsi kasutada vähi kirjeldamiseks. Histoloogia ei kao kuhugi, kuid sinna juurde geeniinfo vaatamine aitab mõnede vähidiagnooside puhul tunduvalt tõhusamat ravi määrata.
Eestit kiites oli viimati seal käies fantastiline näha, kuidas biopanga teadlased olid suutnud kokku tuua arvutiteadlased, arstid ja bioloogid. Võiksite olla seeläbi enesekindlad, et suudate sedasorti süsteemi toimima saada. See pole aga võimalik, kui juhtivad arstid seda omaks ei võta.
Seeläbi võiksime näha kaugemas tulevikus mudelit, mis kõik erinevad riskid kokku võtab ja reaalajas neid vastavalt meie käitumisele uuendab?
Jah, sinna suunas me liigume. Sotsiaalmajanduslikud tegurid pakuvad üldist tagatausta, geenid kujutavad kaarte, mis meile elu alguses jagati, kuid kõige olulisemad mõõtetulemused on ikkagi sinu hetkelised verenäitajad, kaal ning kas sa parasjagu suitsetad või alkoholi jood. Võime arvata, et kõik need riskid võiks kokku võtta tehisintellekt, kuid kõik muretsevad nende ületreenimise pärast. Me peame suutma teha ise üldistusi.
Enne kui kõik selle tehisintellekti hoolde usaldame, võiksime proovida 1970. aastate stiilis statistilisi mudeleid. Need toimivad. Ilmselt saame suurandmetega midagi senisest rohkem teha, kuid tuleb meeles pidada, et oluliste seoste leidmiseks on vaja kaugelt rohkem kui miljonit inimest. Ainult eestlastest selleks ei piisa – tarvis on sadu miljoneid inimesi.
"Suur osa praegusest eduloost rajaneb 30 aasta eest tehtud otsustel ja teil on võimalus lõigata sellest kasu varem kui paljudes teistes riikides."
Taaskord, mõned parimad arvutusbioloogid, kellega ma kohtunud olen, on pärit Eestist, näiteks Jaak Vilo ja Leopold Parts. Te võiksite selle üle uhked olla. Eesti vaatenurgast julgustaksin teid selle uue vooluga kaasa minema. Suur osa praegusest eduloost rajaneb 30 aasta eest tehtud otsustel ja teil on võimalus lõigata sellest kasu varem kui paljudes teistes riikides.
Ja selle viivisega arvestades üritama leida juba midagi uut...
Jah, alati tuleb olla teistest veidi ees. Seda saab aga vaid teha juhul, kui Tartu ja Tallinn on rahvusvahelisse teaduskogukonda kaasatud. Samal ajal ei tohiks aga unustada, et tehtavast teadustööst ka Eesti elanikele otseselt kasu oleks.
Ewan Birney on Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asedirektor, Euroopa Bioinformaatika Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli audoktor. Muu hulgas mängis ta 2000. aastate alguses olulist rolli inimese genoomi järjestamise juures, oliselle arvutusliku analüüsi üks olulisi koordinaatoreid ja on olnud ka paljude paljude teiste genoomide analüüsi juures. Birney astub üles reedel ja laupäeval toimuval geeniteaduse konverentsil Geenifoorum. | Bioinformaatik: tehisintellekt ei jäta töötuks ühtegi tõsist teadlast | https://novaator.err.ee/1608701581/bioinformaatik-tehisintellekt-ei-jata-tootuks-uhtegi-tosist-teadlast | Viimastel aastatel hüppeliselt arenenud tehisintellekt võimaldab usaldada üha suurema osa igavamapoolest teadustööst masinatele, leiab Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asedirektor Ewan Birney. Andmeteaduse põhialuseid tundmata pole võimalik aga biomeditsiinis enam läbi lüüa. |
Reinsalu sõnul on Eesti seisnud Euroopa Liidus selle eest, et naftakaubanduse sanktsioon Venemaale oleks võimalikult ulatuslik.
Seitsmenda paketiga kehtestatud sanktsioonidele on üleminekuperiood toodetest sõltuvalt kas detsembrini või tuleva aasta veebruarini.
"Need riigid, eks üleminekuperioodil taotlevad erandit võimalusena üleminekuperioodil säilitada õigust naftakaubanduseks Venemaa suunal, need riigid küsivad ettevõtete nimekirja ja annavad sellest teada. Seda on teinud ka Eesti," ütles Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.
"Ma tahan rõhutada, et need ettevõtted ei ole kuidagi käitunud õigusvastaselt. See on Euroopa Liidu kokku lepitud sanktsiooni loogika, mis seda erandit võimaldab. See, kas ettevõtted kasutavad erandit või mitte, on nende enda kommenteerida," sõnas Reinsalu.
Kas ja kui palju naftat on eranditega imporditud Eestisse või transiidina, on Reinsalu sõnul maksu- ja tolliameti vastata.
"Kindlasti ei taha välisministeerium olla kuidagi takistajaks. Kui mõni ettevõte leiab, et selle erandi nimekirjas olemine on talle kas avaliku arvamuse hoiakuid arvestades ebamugav või ebaõiglane, ta ei kavatse seda erandit kasutada, siis kui ettevõte teavitab välisministeeriumi, luban, et teavitame sellest kohe avalikkust ja loomulikult esitame Euroopa Komisjonile täiendava informatsiooni, et see ettevõte taotleb nimekirjast kõrvaldamist," rääkis Reinsalu.
Välisministeeriumi avaldatud naftaimpordiks erandit taotlenud 28 ettevõtte seas on välja toodud ka Operail ja Alexelaga seotud ettevõtted, kes ei ole enda teatel erandit taotlenud ning ütlesid kolmapäeval, et ootavad selle kohta ministeeriumilt selgitust. | Reinsalu: ettevõtete soovil võime nad impordierandi saajate seast eemaldada | https://www.err.ee/1608701578/reinsalu-ettevotete-soovil-voime-nad-impordierandi-saajate-seast-eemaldada | Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on välisministeerium ettevõtete soovil nad valmis eemaldama Venemaa naftaimpordi erandite nimekirjast ning teavitama sellest Euroopa Komisjoni. |
Eesti rahvuskoondise liikmetest oli kolmapäeval kiireim Veiko Rääts (E1, KTM). Tema ja Priit Biene (E2, Husqvarna) vahel käib juba teist päeva väga tihe konkurents. Kui eile võitis Priit Veikot viie katse kokkuvõttes ühe sekundiga, siis täna oli Veiko Priidust 2,6 sekundit kiirem. Sõitjad tunnistavad ka ise, et tiimisisene konkurents lisab asjale vürtsi ja sunnib rohkem pingutama.
Päeva kokkuvõttes oli Rääts 103. ja Biene 105. Teineteisele väga lähedal on ka kaks ülejäänud Eesti koondislast, uustulnuk Hendrik Talviku (E2, KTM) ja Jüri Triisa (E3, KTM). Päeva üldarvestuses oli Talviku 122. ja Triisa 124. Ajaliselt oli nende vahe vaid 4,5 sekundit.
Uustulnuk Talviku oleks kolmapäeval äärepealt välja sõitnud eestlastest kiireima aja viiendal krossikatsel, kuid paar kurvi enne finišit pani ta korraks külje maha. See näitas, et kõik on võimalik ja andis motivatsiooni ülejäänud päevadeks rohkem pingutada.
Kolmapäeva võitis rahvusmeeskondadest taas Ühendkuningriik Itaalia ja Hispaania ees. Ühendkuningriik juhib ka pärast kolme päeva. Eesti säilitas 16. koha. Individuaalselt võitis kolmapäeval itaallane Andrea Verona.
Võistluste täpsem info on kättesaadav siit. | Eesti rahvuskoondis säilitas enduro kuuepäevasõidul oma positsiooni | https://sport.err.ee/1608701356/eesti-rahvuskoondis-sailitas-enduro-kuuepaevasoidul-oma-positsiooni | Eesti rahvuskoondis lõpetas kolmapäeval Prantsusmaal rahvusvahelise enduro kuuepäevasõidu (ISDE) kolmanda võistluspäeva 16. kohal. |
Endine Tallinna FCI Levadia mängumees Vaštšuk siirdus hiljuti Poola kõrgliigas mängivasse Mieleci Stali meeskonda.
Kolmapäeval sai Vaštšuk esimest korda algkoosseisus platsile ning tegi ka kohe skoori. Eestlane lõi 30. minutil 1:1 viigivärava. Vaštšuk vahetati välja, kui meeskond juhtis mängu 2:1.
Hiljem suutis esiliigaklubi seisu viigistada ning mängu lisaajale viia, kuid penaltiseeria järel sai võidu ikkagi Mieleci Stal. | Vaštšuk skooris debüütmängus ning aitas meeskonna võidule | https://sport.err.ee/1608701458/vastsuk-skooris-debuutmangus-ning-aitas-meeskonna-voidule | Kolmapäeval, 31. augustil aitas Eesti koondise jalgpallur Bogdan Vaštšuk oma koduklubil Mieleci Stalil alistada Poola karikavõistlustel penaltiseeria järel 4:3 esiliiga meeskond LSK Lodz. |
Sellest andis teada surmakuulutusega Keskerakonna juhatus ja riigikogu fraktsioon.
Olav Anton oli endine riigikogu liige, kelle südameasjaks oli peaasjalikult maaelu ja põllumajandus.
Anton kuulus VII ja VIII riigikogu koosseisu. | Suri Keskerakonna asutajaliige Olav Anton | https://www.err.ee/1608701506/suri-keskerakonna-asutajaliige-olav-anton | Suri kunagine riigikogu liige ja Keskerakonna asutajaliige Olav Anton. |
Nvidia teatas kolmapäeval, et valitsusametnikud kehtestasid eelmisel reedel Hiinasse ja Venemaale eksporditud kiipidele uue litsentsinõude. Nõue kehtib kiipidele, mida kasutatakse tehisintellekti arendamisel. Nõue jõustus kohe, vahendas Financial Times.
USA kardab, et Hiina võib kasutada USA tipptehnoloogiat sõjalistel eesmärkidel.
"Valitsus märkis, et uus nõue käsitleb ohtu, et hõlmatud tooteid võidakse Hiinas ja Venemaal kasutada sõjalistel eesmärkidel," teatas Nvidia.
Washington on varem avaldanud survet ka Hollandi tehnoloogiafirmale ASML. Hollandi firma toodab arvutikiipide ehitamiseks üliolulisi masinaid. USA tahab, et ASML piiraks ka vanema tehnoloogia müüki Hiinasse. ASML ei tohi juba Hiinale müüa oma kõige kaasaegsemat tehnoloogiat.
Hiina firmad ei suuda toota tipptasemel kiipe, kuna nende firmade tehnoloogia pole piisavalt arenenud. | USA piiras Nvidia kiipide eksporti Hiinasse ja Venemaale | https://www.err.ee/1608701500/usa-piiras-nvidia-kiipide-eksporti-hiinasse-ja-venemaale | USA võimud käskisid tehnoloogiafirmal Nvidia lõpetada kahe arvutikiibi müümise Hiinale. Washington suurendab jõupingutusi, et piirata Pekingi ligipääsu tipptehnoloogiale. |
"Eestis alustab õppeaastat ümmarguselt 158 000 üldhariduskoolide õppurit, keda on enam kui eelmisel aastal. Samas on meil vähem esimesse klassi minejaid, umbes 14 000. Kutseõppureid oli meil eelmisel aastal ligi 26 000, selle aasta numbrid selguvad nüüd varsti. Kõrgkoolides on meil ligi 45 000 üliõpilast," ütles Lukas.
Lukase sõnul saavad ka lapsevanemad palju teha selleks, et lastel läheks koolis hästi ja et neil oleks koolirõõmu." Et kõik laabuks, et ei kurnaks nutisõltuvus või lihtsalt magamatus. Kui kodu hoolib, on koolil ka palju kergem. Lihtsamini säilib ka õpetajate töörõõm," sõnas minister.
Lukas lubas haridus- ja teadusministrina pingutada, et õppekavades sätestatud õppesisu oleks hea nii õpilase arengule kui ka ühiskonna kui terviku koos püsimiseks.
"Et eesti rahvus, keel ja kultuur püsiksid – nii nagu põhiseaduses oleme kokku leppinud. Et ka siin Eestis elavad muu kodukeelega inimesed oskaksid end tunda siinse ühiskonna täieõiguslike liikmetena. Et tulevased põlved oleks eluterved ja õnnelikud ja et ka õpetajad ja õppejõud tunneksid ennast väärtustatuna nii tasu kui töötingimustega. Et koormus oleks piisav, aga mitte liiga suur ja et töö pakuks eneseteostust ning arenguvõimalust," rääkis Lukas.
"Algab õppeaasta, mille kestel on meil kaks suurt lootust, mis erinevad tavapärastest õppeaastasoovidest – soovime, et Ukraina võidaks sõja ja lööks agressori oma riigi territooriumilt välja ning loodame, et koroona ei tuleks enam häirivalt kimbutama. Oma igapäevase käitumisega saame kaasa aidata mõlemal rindel – toetades Ukrainat kõige vajalikuga ja valmistades sõjapõgenike lapsi eluks ette ja käitudes nii teiste kui ka enda tervisega arvestades," lausus Lukas. | Lukas: muukeelsed inimesed peaksid tundma end ühiskonna täieõiguslike liikmetena | https://www.err.ee/1608701125/lukas-muukeelsed-inimesed-peaksid-tundma-end-uhiskonna-taieoiguslike-liikmetena | Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles oma kooliaasta alguse tervituses, et algaval kooliaastal on kaks suurt lootust – et Ukraina võidaks sõja ja et koroona ei tuleks koolielu häirima. Samuti pidas ta oluliseks tagada, et Eestis elavad muu kodukeelega inimesed oskaksid end tunda siinse ühiskonna täieõiguslike liikmetena. |
GØK2 on Istanbulist pärit laulja ja laulukirjutaja, multiinstrumentalist ning produtsent. Koostöös DJ Alex H-ga on tema lavaline kohaolek segu erinevatest žanritest – alternatiiv, hiphop, post-punk, punk-hop ja maailmabiit.
Pärast esinemistega täidetud suve on tegemist viimase kontserdiga enne väikest pausi, mis kulub artisti debüüt-EP välja andmiseks.
"Laval tunnen tihti nagu oleksin kaotanud teadvuse. Kõik on silmapilkne, see on korraga hirmuäratav, põnev, agressiivne, positiivne, haavatav ja selles hetkes pole muud, kui mina ise. Laval olles ei tunne ärevust, ei mõtle probleemidele, ei vaata tulevikku ega minevikku. Olen kui üks tervik," märkis GØK2.
"Hetkel, kui minu ja publiku vaheline side hakkab põrkuma ja üksteist toitma, tõuseb ilus mäss. Kõik on nemad ise ja sõidavad sellel suurel lainel."
Lisaks astub lavale kohalik mehaanika-roki duo Truckthor, muusikat valib Johanna Tenso, kes on tuntud Raadio 2 saate Soulmate ühe juhina. | Sveta baaris esineb Türgi päritolu GØK2 | https://kultuur.err.ee/1608701431/sveta-baaris-esineb-turgi-paritolu-g-k2 | Sel laupäeval, 3. septembril esineb Sveta baaris Türgist pärit, kuid Eestis resideeruv ja žanreid ristav Göktuğ Babataş ehk GØK2. |
Avapäeval läbis Tattar raja 58 viskega ehk kümne viskega alla par 'i. Kolmapäeval läbis Tattar raja 66 viskega ehk kolm viset alla par 'i.
Teist kohta hoiab ameeriklanna Ella Hansen, kes jääb Tattarist maha kahe viskega. Kolmandal kohal on samuti Ameerikast pärit Missy Gannon, kes kaotab Tattarile kolme viskega.
Avapäeva järel teisel kohal olnud soomlanna Henna Blomroos ei näidanud kolmapäeval nii head mängu ning langes viiendale kohale, kaotades Tattarile viie viskega.
Meeste konkurentsis jagab Albert Tamm 39. kohta, olles liidrist maas kümne viskega. Silver Lätt on 85. kohal, jäädes Tammest omakorda maha viie viskega.
Maailmameistrid kuulutatakse välja laupäeval.
Kõik tulemused on leitavad siit. | Kristin Tattar on MM-il kahe päeva järel liider | https://sport.err.ee/1608701413/kristin-tattar-on-mm-il-kahe-paeva-jarel-liider | USA-s Kansases toimuvatel kettagolfi maailmameistrivõistlustel on eestlanna Kristin Tattar kahe päeva järel liidrikohal. |
"Täna hommikul kukkus Maganov haigla aknast alla. Ta suri saadud vigastustesse," ütles asjaga kursis allikas.
Allika teatel on sündmuskohal ka Venemaa politseinikud.
Lukoil väitis neljapäeval pressiteates, et Maganov suri raske haiguse tagajärjel.
"Lukoili tuhanded töötajad avaldavad siirast kaastunnet Ravil Maganovi perele," teatas Lukoil.
Maganov alustas oma karjääri NSVL-i naftatööstuses 1980. aastatel. Pärast NSVL-i kokkuvarisemist töötas ta Lukoilis juhtivatel ametikohtadel. Lukoili direktorite nõukogu esimeheks sai ta 2020. aastal.
Lukoili suuromanik on oligarh Vagit Alekperov. Tema varanduse suurus on umbes 18 miljardit dollarit. 2020. aastal maksis Lukoil Venemaa riigikassale umbes kuus miljardit eurot.
Alekperov kritiseeris märtsi alguses Venemaa sissetungi Ukrainasse. Siiski on ta hoidunud Vladimir Putini kritiseerimisest. | Sõja suhtes kriitiline Lukoili juht kukkus aknast alla ja sai surma | https://www.err.ee/1608701326/soja-suhtes-kriitiline-lukoili-juht-kukkus-aknast-alla-ja-sai-surma | Venemaa naftafirma Lukoil direktorite nõukogu esimees Ravil Maganov kukkus aknast alla ja sai surma. Lukoili juhtkond on varem kritiseerinud Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. |
Hiina läänepiirkond on varem pääsenud karmist kompartei piirangute poliitikast. Nüüd sulgesid võimud aga pandeemia tõttu lääneosas asuva Chengdu metropoli, teatas Bloomberg.
Chengdus registreeriti kolmapäeval 157 koroonajuhtu. Pandeemia on levinud viimaste nädalate jooksul peaaegu igasse Hiina provintsi.
Chengdu võimud loodavad masstestimisega nakkuskolded leida ja isoleerida enne, kui need laieneda jõuavad.
Inimesed peavad jääma määramatuks ajaks koju ja tohivad õue minna ainult erandlikel põhjustel, näiteks hädaolukorras, teatas Chengdu linnavalitsus.
Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat, riigi majandust räsivad veel kinnisvarakriis ja elektripuudus. Hiina juht Xi Jinping siiski toetab piirangute jätkamist.
16. oktoobril algab Hiina kommunistliku partei 20. kongress. Xi taotleb kongressil kolmandat ametiaega. | Hiina kompartei sulges pandeemia tõttu veel ühe suurlinna | https://www.err.ee/1608701410/hiina-kompartei-sulges-pandeemia-tottu-veel-uhe-suurlinna | Hiina kommunistlik partei sulges pandeemia tõttu Chengdu linna, kus elab umbes 21 miljonit inimest. |
MARGUS OTT: Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia
Olemine on vägivaldne. Ma olen vägivaldselt paisatud tulevikku, ootamatusse. Ma ei saa jääda selle juurde, mis juba on ja kes ma olen, vaid edasikestmine rebib mind olnust lahti, nii et ma juba muutun teiseks. Maailm trügib minusse. Valus. Ja teisipidi trügin mina maailmasse, teistesse olenditesse, aitan nende puhul kaasa sellele samale lahtirebimisele olnust, aitan neid tulevikku paisata.
ANTO VELDRE: Kust on pärit zuumeri eesti keel?
Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.
Väikeste keelte arvutitoe tragöödia seisneb asjaolus, et piisava koguse ja kvaliteediga keelekorpusi statistikamasinate ja tehisintellekti treenimiseks pole lihtsalt saadaval. Kvaliteetse korpuse on keeletädi märgendanud käsitsi – vajaliku palgaraha arvutab igaüks ise välja.
Trendiks on saamas masina tõlge. Kui too poolt rehkendust teha ei jõua, no teeb siis vähemalt veerandigi! Hinnatakse, et zuumerite põlvkond pole oma eluea jooksul head eesti keelt näinudki, sest taskutelos ja sotsmeedias võimutsevad estongliš ja estoranto ning saidid nagu Linguee ja Glosbe indekseerivad santi olukorda täiesti adekvaatselt. Siit saab alguse nõiaring: masinad ju suudaksid nõksa kvaliteetsemalt tõlkida, kui vaid leiduks piisavalt hea mitmekeelne tekstikorpus. Praegu on need sunnitud tiražeerima seda viledat piskut, mis küliskäigul kroolija-krabaja haardeulatusse jäänud.
TIIT ALEKSEJEV: Laenutustasust
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKL-il vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema liikmeskonna seas või mitte. Autorite hulka kuuluvad ka raamatukunstnikud ning me räägime kõigist teostest, mida rahvaraamatukogud laenutavad, mitte ainult romaanidest ja luulekogudest.
EPI TOHVRI: Oma koha otsimise lugu
Tallinna tehnikaülikool on olnud Mustamäe linnaosa alguspunkt, elamurajooni kavandamist alustati sellest lähtuvalt. Kuidas aga jõudis Mustamäe luidetele TTÜ kampus?
Sel aastal tähistatakse nii Mustamäe linnaosa kui ka Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe kampuse 60. aastapäeva. Kuna Mustamäe esimeseks kortermajaks peetakse 1961. aasta lõpus valminud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamut, siis on tegemist ühise tähtpäevaga, kuid Tallinna tehnikaülikoolil on seljataga pikk ja põnev oma koha otsimise lugu. Nõnda, nagu on aja jooksul muutunud tehnikaülikooli nimetus, on muutunud ka kohad, kuhu tehnikaülikool on tahtnud oma kampust rajada.
KATRIN NIELSEN: Kes haaraks draamaharidusel sarvist?
Draamana käsitletakse etenduskunstidel põhinevaid osalusteatri- ja koosloomemeetodeid, millel on pedagoogilised, teraapilised või kogukonda ühendavad eesmärgid.
Rahvusvaheline draamahariduse ühendus IDEA (The International Drama/Theatre and Education Association) asutati kolmkümmend aastat tagasi Portugalis. Esmalt aga põgus selgitus, millised on teatri- ja draamaõppe erinevused ning kuidas mida nimetatakse. Õpilaste teatriharrastuse puhul kasutatakse Eestis enamasti kooliteatri mõistet ning see tähistab huvihariduslikku teatritegevust koolides, huviringides ja stuudiotes. Teatriharidust leiab Eesti üldhariduskoolides aga valik- ja suunaainetest, kus seda esineb nii teatri- kui ka draamaõpetuse kursustena.
PEETER HÕRAK: Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
On võimalik, et sooliselt antagonistlik valik piirab mingil määral eesti meeste suuremaks (ja haritumaks) ning naiste väiksemaks (ja vähemharituks) evolutsioneerumist.
Looduslik valik toimub siis, kui teistest millegipoolest erinevad olendid saavad rohkem järglasi kui nende liigikaaslased. Seetõttu on nad järgnevas (ja vahest ka mitmes järgnevas) põlvkonnas geneetiliselt arvukamalt esindatud kui need, kelle paljunemine nii hästi ei õnnestunud. Looduslik valik on üks peamisi mehhanisme, mis võib (kuigi alati ei pruugi) käivitada evolutsioonilisi muutusi. Meie kõugud, alustades esimestest paljunejatest ürgpuljongis ja lõpetades meie vanematega, on teinud midagi, mis võimaldas neil loodusliku valiku sõelast läbi pääseda. Tänu neile võime meiegi endale tunnustavalt õlale patsutada: oleme jõudnud miljardite aastate pikkuse evolutsioonilise triatloni vahefinišisse. Kõigil meie kaasteelistel pole nii hästi läinud. Väidetavalt on kogu inimkonna ajaloo jooksul sigimisikka jõudnud alla poole sündinutest.
RENĀTE ĶEIRE: Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal
Kuigi Esimese maailmasõja kogemuse najal tehti psühhiaatrias ja psühholoogias edusamme, ei käsitletud sõja psüühilisi traumasid samamoodi nagu füüsilisi traumasid.
Koos tehnoloogia arenguga tõi XX sajand maailma ka kõige brutaalsemad relvastatud konfliktid ajaloos. Kõigepealt peeti "sõda kõigi sõdade lõpetamiseks" ehk Esimene maailmasõda, mis kestis neli aastat ja kus 66 miljonist sõdurist sai surma 8,8 miljonit koos peaaegu 6 miljoni tsiviilelanikuga. Nende hulka ei ole arvestatud miljonid, kes said füüsilisi vigastusi ja kelle vaimne tervis sai pöördumatult kahjustada. Üks levinumaid diagnoose oli lahingušokk (shell shock), seisund, mis hõlmab mitmesuguseid füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid, nagu jäsemete liikumatus või värin, depressioon, nutmine jms. Mõnikord kuhjusid sümptomid ägedaks maaniaks.
Tiia Kõnnussaar vestles Tallinna ülikooli isiksuspsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveriga
Miks on vaimse tervise häired noorte hulgas plahvatuslikult kasvanud ja mida selle vastu ette võtta?
Aleksander Pulver, Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht peab üheks mõjutajaks ühiskonnas vaikimisi omaks võetud väärtushinnanguid.
Silvia Pärmann vestles Mare Kelpmaniga
Kolm korda Eesti aasta tekstiilikunstnikuks (2003, 2010, 2017) valitud Mare Kelpman on pälvinud ka tootedisainiauhinna Bruno (2008) ja moedisainiauhinna Hõbenõel (2017). Ta on saanud kultuurkapitali aastapreemia Eesti tekstiilidisaini pioneerile silmapaistva ja inspireeriva töö eest autorina ja õppejõuna tekstiilikunsti ning disaini valdkonnas (2011). Tundes ennast valdkondade vahel liikudes mugavalt, eksponeerib ta oma loomingut tihti ka isiku- kui rühmanäitustel. 11. septembrini on tarbekunsti- ja disainimuuseumis vaadata Mare Kelpmani näitus "Värvikood", tema töid näeb ka naisdisainereid tutvustaval näitusel "Maailm läbi esemete".
Pille-Riin Larm vestles tänavuse Eesti prõmmumeistri Mari-Liis Müürsepaga
Luuleprõmmu üritusesari on oma loomingule tagasiside saamiseks tänuväärne ettevõtmine, nii mõnigi kõrgele kohale jõudnud debütant on hiljem raamatu välja andnud. Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa puhul on pigem vastupidi, tegu on juba kogenud kirjutajaga: tema sulest on ilmunud luulekogud "Paradoksid", "Blondiine armastav mees" ja "Strippari pisarad", samuti leidub tema tekste kogumikus "Eesti novell 2018" ja mujal.
Aimar Ventsel vestles Kiievi plaadipoe Gram Records omaniku Hrõhorõi Õvantsõviga
26. ja 27. augustil toimus VIII Psühhoteegi konverents "Plaadipo(e)eetika", kus osales ka legendaarse ja rahvusvaheliselt tuntud Kiievi plaadipoe Gram Records omanik Hrõhorõi Õvantsõv. Ta müüb vinüülplaate juba kaua, näiteks Facebookis leheküljel The Vinyl Groove Records. Huvitaval kombel läks jutt selle peale, milliseid plaate ta ei müü.
Tristan Priimägi vestles dokfilmi "Kukerpillide rapsoodia" lavastaja Raimo Jõerannaga
"Kas need on jälle need kukerpallurid?" küsib televiisorist mööduv alaealine. Tõsi, igaühel on tekkinud mingi pilt ansamblist Kukerpillid, kellel tänavu täitus 50. tegutsemisaasta. Sel puhul on Raimo Jõerand saanud valmis portreefilmi "Kukerpillide rapsoodia", mis vastab ehk mõneti meie ettekujutusele Kukerpillidest, aga ei vasta ka. Sümpaatne film tekitab hulgaliselt mõtteid ja küsimusi, millele püüangi autori abiga vastuseid leida.
Arvustamisel
Katrin Lauri romaan "Tunnistaja"
Triin Paja luulekogu "Jõe matmine"
Viimsi Artiumi avanädalavahetus
Tallinna kammermuusikafestival
festival "Tartu interdistsiplinaar"
François Schuiteni ja Benoît Peetersi graafiline romaan "Brüsel"
Aleksander Metsamärdi kestvus- performance"5–9"
Saueaugu teatritalu "Kadunud kodu"
Vene teatri "Tavaline ime" | Reedel Sirbis digiajastu keelekorraldus, laenutustasu ja "Kukerpillide rapsoodia" | https://kultuur.err.ee/1608701404/reedel-sirbis-digiajastu-keelekorraldus-laenutustasu-ja-kukerpillide-rapsoodia | Tutvustame 2. septembri Sirpi. |
Valitsev võrkpalli maailmameister ja ühtlasi ka C-alagrupi võitja Poola läheb 1/8-finaalis vastamisi Tuneesiaga.
Poola järel alagrupis teise koha saanud USA kohtub play-off' is E-alagrupis Itaalia järel teise koha saanud Türgiga.
B-alagrupi võitnud Brasiilia läheb vastamisi F-grupis teiseks jäänud Iraani koondisega.
Sloveenia kohtub Saksamaaga. Hollandi koondis võitis viimases mängus 3:1 Iraani koondist ning 1/8-finaalis mängivad nad Ukraina vastu.
E-alagrupi võitja Itaalia kohtub play-off 'is Kuubaga, kes sai B-grupis kolmanda koha. Tokyo olümpiavõitja Prantsusmaa mängib 1/8-finaalis Jaapaniga.
Argentina võitis viimases alagrupikohtumises 3:2 (27:25, 26:28, 24:26, 25:17, 15:6) Egiptust ning pääses F-alagrupist kolmandana edasi, minnes 1/8-finaalis vastamisi suure Serbia koondisega, kes alistas viimases mängus kindlalt 3:0 (29:27, 25.15, 25:17) Tuneesia koondise.
1/8-finaalid mängitakse 3.- 6. septembrini. | Võrkpalli MM-il selgusid 1/8-finaalpaarid | https://sport.err.ee/1608701395/vorkpalli-mm-il-selgusid-1-8-finaalpaarid | Poolas ja Sloveenias toimuvatel meeste võrkpalli maailmameistrivõistlustel sai alagrupiturniir läbi ning selgunud on kõik 1/8-finaalpaarid. |
"Üldiselt olen oma tasemega kolmandas setis rahul, nii et see on positiivne. Matši lõpp läks järjest paremaks," sõnas Medvedev.
"Samas on võit kõige tähtsam. Ootan põnevusega järgmist ringi," lisas USA lahtiste tiitlikaitsja Medvedev.
Järgmisena mängib Medvedev hiinlase Wu Yibingiga. Kui Medvedev ning Nick Kyrgios (ATP 25.) järgmises ringis võidutsevad, siis lähevad nad neljandas ringis omavahel vastamisi.
"Kõige tähtsam on võita ja püüda jõuda nii kaugele kui võimalik. Kindlasti tuleb oma taset tõsta, kuna vastased lähevad aina tugevamaks," sõnas Medvedev. "Lõpuks mängid kellegi sellise vastu, kes on võitnud suure slämmiturniiri," ütles Medvedev. | Maailma esinumber pääses kindlalt edasi kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/1608701254/maailma-esinumber-paases-kindlalt-edasi-kolmandasse-ringi | USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis alistas maailma esinumber Daniil Medvedev 6:2, 7:5, 6:3 prantslase Arthur Rinderknechi (ATP 58.) ning pääses edasi järgmisesse vooru. |
Uuringu autorid vaatasid enam kui 200 riigist pärit vähijuhtumite ja -surmade andmeid. Nad leidsid, et 2019. aastal oli välditavatest riskiteguritest tingitud umbes 4,5 miljonit vähisurma. Toonastest üleilmsetest vähisurmadest moodustasid need enam kui 44 protsenti. Suurimad vähi riskitegurid olid suitsetamine, alkoholi joomine ja ülekaalule viitav kõrge kehamassi indeks, vahendab Nature News.
Saksa vähiuuringute keskuse vähiepidemioloogi Rudolf Kaaksi sõnul kinnitavad tulemused suuresti varasemate väiksemate uuringute tulemusi. Uuringu põhisõnum on tema sõnul lihtne: ära suitseta, ära muutu ülekaaluliseks ega joo liiga palju alkoholi.
Liigne suremus
Kui palju täpselt esineb maailmas vähijuhtumeid ja vähiga seotud surmasid, on raske täpselt öelda. Uuringu kaasautori Justin Langi sõnul on asi selles, et mõned riigid ei kogu selle kohta andmeid.
Andmete puudulikkuse korvamiseks kasutasid Lang ja kolleegid suremuse ja vaevuste andmeid enam kui 350 tervisemure kohta 204 riigis. Andmestiku põhjal hindasid uurijad 34 riskiteguri mõju kehvale tervisele ja 23 erinevat tüüpi vähile.
Aastal 2019 olid meeste seas pooled ja naiste hulgas enam kui kolmandik kõigist vähisurmadest tingitud välditavatest asjaoludest. Näiteks olid need surmad seotud tubaka- ja alkoholitarvitamise, ebatervisliku toitumise, kaitsevahendita seksi ja tööl ette tulevate kokkupuudetega ohtlike ainete nagu asbestiga.
Aastatel 2010–2019 suurenes neist riskiteguritest põhjustatud vähisurmade hulk umbes viiendiku võrra. Eriti just madalama elatustasemega riikides oli surmade taga kõige sagedamini liigne kehakaal.
Uuringu kaasautori Kelly Comptoni sõnul võib tulemustest kasu olla ka kohalikel poliitikakujundajatel. Viimased saavad siis otsustada, milliseid tegureid vähiennetust plaanides sihtida.
Kuhu edasi?
Uuring ei arvestanud mõningad muid ja teadaolevaid vähi riskitegureid, sealhulgas kokkupuudet UV-kiirgusega ja teatud nakkustega. Uuringu autorid kasutasid siiski "ebaturvalist seksi" katusmõistena papilloomviiruse (HPV) ja muude sugulisel teel levivate viirustega seotud vähiriskide kohta.
Näiteks on teatud HPV tüvedega seotud emakakaelavähk naiste vähisurmades Sahara-taguses Aafrikas esikohal. Seal aitaks õigeaegne HPV-vastane vaktsiinikuur Kaaksi sõnul suuresti vähi levimust ja naiste suremust vähendada.
Edasistes uuringutes võib töörühm nende seni välja jäänud riskiteguritega ikkagi arvestada. Tulevastest uuringutest võib abi olla ka Covid-19 pandeemia mõju hindamisel vähijuhtumite ja -surmade hulgale.
Uuring avaldati väljaandes The Lancet. | Uuring: ligi pooled vähisurmad on ennetatavad | https://novaator.err.ee/1608701329/uuring-ligi-pooled-vahisurmad-on-ennetatavad | Värske rahvusvaheline uuring osutab, et suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus on üle maailma vähi tekkepõhjuste esikolmikus. Kõigi nende surmapõhjuste mõju kokku võttes on umbes pooled praegused vähisurmad ennetatavad. |
"Ajaloolised andmed tunnihindade kohta viidi meie (tasulisse - toim.) andmete portaali eelkõige seetõttu, et katta meie kulutused, mis tehakse ajas pidevalt kasvava andmebaasi haldamiseks ja andmete kvaliteedi hoidmiseks," ütles Nord Pooli Balti piirkonna juht Ingrid Arus ERR-ile.
Ta selgitas, et seni kaeti andmete haldus Nord Pooli liikmetelt saadud tasudest.
"Olukorras, kus järsult on suurenenud huvi andmete vastu väljastpoolt meie liikmeskonda, ei olnud enam õige tagada kõigile võrdselt tasuta juurdepääs elektrituru andmetele," lisas Arus.
Aruse sõnul on Nord Pooli lehel päev-ette turu tunnihinnad näha alates 2021. aasta algusest. Vanemad hinnad on üle viidud aga Nord Pooli andmete portaali, kus on hinnad nähtavad alates aastast 2012. Vanemate hindade vaatamine muudeti alates 7. juunist tasuliseks ning see maksab 600 eurot aastas kuni kolmele kasutajale.
"Tähtis on lisada, et ajaloolised andmed tunnihindade kohta on avalikustatud ka ENTSO-E läbipaistvusplatvormil, kus näeb andmeid kogu Euroopa Liidu kohta, samuti reeglina on andmed avalikustatud süsteemihaldurite – Eesti kontekstis Eleringi veebilehel," ütles ta.
Arus soovis ka rõhutada, et tasu eest nähtavate ja ka alla laaditavate andmete hulk "on ääretult lai".
"Eelkõige on selle teenuse vastu tundnud väga suurt huvi portaalid ja uudisteagentuurid, kes meie andmetele tuginedes pakuvad teenuseid oma klientidele. Samuti eraettevõtjad, kes pakuvad elektrituru analüüse või muid elektrituruga seotud teenuseid oma klientidele," tõdes ta. "Reeglina eraisikud meie andmete teenust ei kasuta, sest hinnainfo on avalikult ka mujal kättesaadav."
Nord Pooli esindaja sõnul on ettevõtte teinud tasu küsimisel erandeid riigiasutustele, millele on andmed vajalikud seoses nende vastutusvaldkonnale. Nii on statistikaametil juurdepääs kogu andmebaasile tasuta. Samuti on andmebaasile tasuta juurdepääs Nord Pooli liikmetel.
Sikkut: maksumüüri püstitamine ei ole elektritarbijate huvides
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Riina Sikkut taunis Nord Pooli tegevust andmete vaba kättesaadavus piiramisel.
"Näen, et praeguses olukorras oleks vaja tõsta Nord Pooli läbipaistvust, et meie tarbijate huvid oleksid paremini kaitstud. Raske on näha, et otsus ajaloolised turuandmed nii-öelda maksumüüri taha panna neid huve kuidagi teeniksid," ütles Sikkut pressiesindaja vahendusel ERR-ile.
Minister ütles, et tema hinnangul tuleks lisaks üle vaadata nii hinnalae seadmise süsteem elektribörsil kui ka muuta turul toimuvad tehingud läbipaistvamaks. "Näiteks võiks kõigile avalik olla nii pakkumiste päritolu kui ka maht," märkis ta.
Sikkut teatas, et tegi turu läbipaistvuse tõstmise vajaduse ja järelevalve parandamise teemal ametliku ettepaneku ka Euroopa Komisjonile ja Nord Poolile.
Eestil pole Nord Poolis osalust
Majandusministeeriumi edastatud info kohaselt ei ole Eesti riigil osalust Nord Pooli elektriturul. Elering küll omandas 2 protsendi suuruse osaluse Nord Poolis 2012. aastal, kui Eesti avas oma elektrituru ja integreeris oma elektrisüsteemi Põhjamaadega.
See andis võimaluse Eesti elektrituru konkurentsile avamisel saada infot Põhjamaade ühise turu toimimise kohta otse algallikast. Balti süsteemihalduritele kuulus üks koht Nord Pooli nõukogus, mida kolme riigi süsteemihaldurid täitsid rotatsiooni korras.
Aja jooksul muutusid elektriturgu puudutavad protsessid Euroopa õiguse osaks ning turg avati elektribörside vaheliseks konkurentsiks. Süsteemihalduritel ei ole selle alusel rolli elektribörsi korraldamisel.
Elektribörsidel ja nende omanikel puudub võimalus teha päev-ette ja päevasisese turu toimimises muudatusi, sest need eeldavad direktiivide, määruste või metoodikate muutmist Euroopa Liidu tasemel.
Eestis saab tegutseda mitmeid elektribörsi korraldajaid ning neutraalsuse tagamiseks ei saa Elering olla börsikorraldaja omanike hulgas, mistõttu müüs Elering osaluse Nord Poolis. Vastav tehing lõpetati 2021. aastal, edastas ministeeriumi pressiesindaja. | Nord Pool põhjendas arhiiviandmete eest raha küsimist kulude kasvuga | https://www.err.ee/1608701338/nord-pool-pohjendas-arhiiviandmete-eest-raha-kusimist-kulude-kasvuga | Põhjamaade elektribörsi haldav ettevõte Nord Pool põhjendas oma otsus muuta elektrihinna ajalooliste andmete vaatamine tasuliseks andmebaasi suurenemisest tuleneva kulude kasvuga. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Riina Sikkut kritiseeris otsust. |
Muuhulgas saab viktoriinist vastuse, miks kaunistab kukk paljude aabitsate esikaant, millal algab kooliaasta teistes riikides ja mis vanuses enam kooli ei pea minema?
Viktoriini saab mängida ka ukraina keeles.
Proovi viktoriini siin. | Viktoriin: kuidas on ajalooliselt alanud laste koolitee? | https://kultuur.err.ee/1608701347/viktoriin-kuidas-on-ajalooliselt-alanud-laste-koolitee | Rahvusraamatukogu hariduskeskus pani 1. septembri puhul kokku teadmistepäeva viktoriini, kust saab muuhulgas ka näpunäiteid, kuidas sel päeval käituma peaks. |
Kannel rääkis Maalehele antud intervjuus, et alati ei suuda ka tema kaamera ees särada. "On päevi, kus kõik väsime ja käime tühja pilguga. Kui aga sinu peal on palju prožektoreid ja kaamera, siis lihtsalt võtad ennast kokku. Ka siis, kui tuju on erakordselt halb," kirjeldas ta.
"Aga töölt lahkudes sulgen uudistemaja ukse ja algab minu elu. On juhtunud, et kiirustan koju, et näha ka "Aktuaalset kaamerat", olles juba unustanud, et ise just lugesin seal uudiseid," lausus Kannel.
Välismaal uudiseid tehes teadvustab Kannel endale, et esindab mingil moel seal Eestit ning mõtleb hoolega, kuidas käituda. "See peaks olema iga eestlase suhtumine. Meid on nii vähe ja selle võrra on igaühe sõna kaal suurem."
ETV sümboliks Astrid Kannel ei pea ning pole seda kunagi tajunud: "Elan rahulikult oma elu, ei vaeva oma pead ikooniks olemisega." | Astrid Kannel on kiirustanud koju AK-d vaatama, unustades, et luges ise äsja eetris uudiseid | https://menu.err.ee/1608701317/astrid-kannel-on-kiirustanud-koju-ak-d-vaatama-unustades-et-luges-ise-asja-eetris-uudiseid | "Aktuaalse kaamera" uudisteankur Astrid Kannel ütleb, et kaamerate ja prožektorite ees tuleb end hoolimata võimalikust halvast tujust kokku võtta, kuid uudistemaja ukse taga algab oma elu. |
"Ma arvan, et ta mängis väga hästi," sõnas Kontaveit. "Ma arvan, et ma ei teinud üldse halba matši. Ta tõstis kindlasti oma taset kolmandas setis. Ta mängis hämmastavalt."
Kontaveidil oli kindlasti keeruline mängida, kuna pealtvaatajad elasid väga elavalt kaasa just Williamsile.
"See oli tema hetk," ütles Kontaveit. "Üritasin oma asja ajada. Muidugi puudutab see täielikult teda ja ma olin sellest väga teadlik."
Kontaveidi ja Williamsi matšile oli kohale tulnud rekordarv publik ehk ligi 30 000 pealtvaatajat.
"See oli tõesti raske," ütles Kontaveit suure publiku kohta, kes elas Williamsile vägevalt kaasa. "Ma teadsin, et see juhtub. Seda tundes oli see midagi, mida ma pole kunagi varem kogenud."
Fännid ei karjunud Williamsi toetuseks ainult siis, kui ta punkti võitis, vaid ka muudel hetkel hõigati Williamsile toetavaid lauseid.
"Nad ei olnud minu vastu," ütles Kontaveit publiku kohta. "Nad tahtsid nii väga, et Serena võidaks. Ma ei arva, et see on isiklik rünnak minu vastu ega midagi. See on õiglane. Ta väärib seda."
Hoolimata kaotusest, jätkus eestlannal häid sõnu Williamsi kohta.
"Kui olin noorem, siis vaatasin teda mängimas ja ta domineeris täielikult naiste tennist." | Kontaveit Williamsist: ta mängis hämmastavalt | https://sport.err.ee/1608701323/kontaveit-williamsist-ta-mangis-hammastavalt | USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis jäi Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) 6:7 (4), 6:2, 2:6 alla legendaarsele Serena Williamsile. |
OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas, Madis Kallas ja Urmas Reinsalu | https://www.err.ee/1608701260/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kaja-kallas-madis-kallas-ja-urmas-reinsalu | Kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu ja keskkonnaminister Madis Kallas. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | |
Kvalifikatsioon peetakse kolmapäeval, mõlemad Eesti paarid alustavad neljapäeval põhiturniirilt.
Eesti noormehed mängivad G-alagrupis koos Horvaatia, Rootsi ja Norra paaridega. Neljapäeval kell 15.30 minnakse avamängus vastamisi horvaatide Tin Devaldi – Lovro Šitumiga. Ka alagrupi teine mäng peetakse neljapäeval, kus vastaseks Norra paar Even Stray Aas – Tobias Pedersen. Selle mängu aeg pole veel selgunud. Reedel mängitakse kolmas alagrupikohtumine rootslaste Jacob Höltingu – Erik Aski vastu. Alagrupist pääseb edasi kolm paremat, vahendab volley.ee.
Kandimaa ja Vares mängivad D-alagrupis koos Norra, Poola ja Soome paaridega. Neljapäeval kell 10.45 kohtutakse esimeses mängus soomlannade Ester Hirvoneni – Peppiina Mäenpääga. Kell 17.10 minnakse vastamisi Norra paariga Julia Mol Tennoy – Sofia Mol. Kolmas mäng peetakse reedel Poola duoga julia Radelczuk – Julia Czurylo.
Kaks ja pool suve koos mänginud Tristan Tähte ja Mati Juusi juhendab treenerina Rando Ringmets, kelle sõnul ootab ta neilt EM-il oma oskuste realiseerimist. "Mati põlveprobleemide tõttu oleme sel suvel turniiridega rahulikumalt võtnud ja rohkem treeninud. Aga äsja EEVZA meistrivõistlustel mängides said poisid hõbeda ja kui nende blokk-kaitse tööle hakkas, oli päris ilus esitus ka kaotatud finaalis. See lubab eeldada ka EM-il häid mänge," ütles Ringmets.
"Osadest osalevatest paaridest ei tea suurt midagi, aga paljud on juba mõnda aega rannavolle turniiridel tiirelnud ja ka tegusid teinud. Eks me võtame mäng korraga, aga kui poistel lõvi pilk silmadesse tuleb, on nad oma väga hea esitusega võimelised kõiki võitma."
Lill Kandimaa ja Carmel Varese treeneriks on Jaanika Jakobson. Treeningutega alusati juuni alguses, ent vahepeal oli saalikoondiste tõttu paus. "Alates juulist oleme nüüd kaks kuud saanud treenida ja seis on okei. Tüdrukud on terved püsinud. Nende jaoks on see esimene sellisel tasemel võistlus. Oleme Eestis küll naiste karikasarjas mänginud, ent EM-il on tase kindlasti kõrgem. Eesmärgina tahaks alagrupist igal juhul edasi saada, siis saaks veel tugevate vastastega mänge, mis on arenguks ülioluline," sõnas Jakobson, kes peab oma hoolealuste üheks plussiks head koostööd.
"Võistkonnana toimivad nad hästi ja on läbi suve hästi kokku kasvanud. EM-ile saamine oli neile pingutamist väärt eesmärk ja nad nägid selle nimel vaeva. Eesti meistrivõistlustel kaotasime veerandfinaalis hilisematele võitjatele, aga mängupilt oli hea ja loodan, et see kandub ka siia edasi. Ootan, et väljakul tehtaks seda, mida osatakse ja sellest tasemest allapoole ei langeks," lisas treener. | Rannavolle U-18 EM-il esindavad Eestit Täht – Juus ja Kandimaa - Vares | https://sport.err.ee/1608701275/rannavolle-u-18-em-il-esindavad-eestit-taht-juus-ja-kandimaa-vares | 1.- 4. septembrini toimuvad Kreekas Loutrakis U-18 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused. Eestit esindavad EM-il Tristan Täht – Mati Juus ning Lill Kandimaa – Carmel Vares. |
Romantiline draamakomöödia ning üks 2021. aasta paremaid filme, mis tabavalt ka kaasaja heaoluühiskonnas hiiliva kultuurilise ahistuse välja kraadib. Renate Reinsve pälvis Cannes'i filmifestivalil Julie rolli eest parima naisnäitleja tiitli.
Julie (Renate Reinsve) saab peagi 30-aastaseks, kuid pole veel elus oma kohta leidnud. Tema kallim Aksel (Anders Danielsen Lie) on vanem ja tahaks Juliega lapse saada, ent naine pole selleks valmis. Julie kohtub Eivindiga (Herbert Nordrum), armub ja jätab Akseli maha. Uus suhe toob aga ka uued vastuolud. Kaks Oscari nominatsiooni. Cannes'is nomineeriti Kuldsele Palmioksale ja Renate Reinsve pälvis parima naisnäitleja tiitli.
"Maailma halvim inimene" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Joachim Trieri "Maailma halvim inimene" Jupiteris | https://kultuur.err.ee/1608701311/kultuuriportaal-soovitab-joachim-trieri-maailma-halvim-inimene-jupiteris | Norra lavastaja Joachim Trieri "Maailma halvim inimene" on kahtlemata möödunud aasta üks parimaid filme, millele on raske ühtki etteheidet teha. Empaatiline ja eluterve, samas kõigiti liigutav ja naerutav Euroopa kino tippteos. |
Saksamaa alandas alates 1. juunist kolmeks kuuks kütuseaktsiise. Bensiini kütuseaktsiisi langetati 32,5 senti ja diislikütuse aktsiisi 16,7 senti liitri kohta.
Neljapäeva hommikul ehk vahetult pärast aktsiisisoodustuse lõppu Müncheni, Berliini ja Hamburgi 400 tanklas tehtud kiirhinnang näitas, et E10 bensiin maksis enamikus tanklates üle 2,00 euro. Ööpäev varem oli hind kõikjal olnud alla 2,00 euro.
Diislikütuse hind oli enamikus tanklates üle 2,10 euro, kohati isegi üle 2,30 euro.
ARD Tagesschau kirjutas, et kütusehinnad võivad Saksamaal kerkida veelgi, sest tanklate operaatorid ostsid kuni kolmapäevani kütust alandatud maksumääraga ning said seetõttu bensiini ja diislikütust esialgu soodsamalt müüa.
Seega võib kuluda veidi aega, enne kui maksusoodustuse ehk ka tanklasoodustuse lõppemine klientideni täies ulatuses jõuab.
Kui Saksamaal lõppes aktsiisisoodustus, siis Prantsusmaa hoopis suurendas seda. Senise 18 sendi asemel otsustati septembris ja oktoobris alandada bensiini ja diislikütuse aktsiisi liitrilt 30 senti.
Novembris ja detsembris vähendatakse aktsiisisoodustust 10 sendile ja aasta lõpus kaotatakse see täielikult. Kütuseaktsiisi vähendamine on osa paketist, mille eesmärk on suurendada prantslaste ostujõudu. | Aktsiisisoodustuse lõpp kergitas Saksamaal kütusehindu | https://www.err.ee/1608701302/aktsiisisoodustuse-lopp-kergitas-saksamaal-kutusehindu | Kohe pärast kütusesoodustuse lõppu tõusid Saksamaal kütusehinnad taas järsult ning diislikütuse liiter maksis kohati üle 2,30 euro. |
Kogu koroonaaeg näitas meile mitmesuguseid kitsaskohti hariduses, kuid tõsiasi on see, et kuna kõik see muutus nii kiirelt, siis kohanemiseks aega ei olnud ja eks me kõik mängisime kooli edasi.
See oli mõtlemapanev aeg, sest näitas kätte eriti teravalt õpetajate piiratud ressursid, kui ka selle, kui paljud lapsed olid omandanud sobilikud õpioskused. Kuulusin ka ise veidi naiivselt nende sekka, kes arvasid, et pole hullu, lapsed on loovad ning saamegi õppida iseseisvust. Kahjuks töötas see tõesti vaid ca kolmandiku peal (mis tegelikkuses pole ka muidugi sugugi halb näitaja).
Mille peale ma mõtlen aga nüüd, on see, et me jätsime ühe hea kriisi kasutamata. Sir Ken Robinson räägib oma videoloengus tabavalt sellest, kuidas praegune koolimudel on üles ehitatud industriaalühiskonda silmas pidades.
On uuesti kätte jõudnud suurte muutuste aeg, kuidas aga jõuaksid need muutused haridusse või õigemini kooli? On selge, et klassipõhisel õppel, kus koos istub 24 indiviidi, ei ole võimalik tänapäevast õpet teha. Üks õpetaja täiskoormuse ja täisklassi juures lihtsalt puhtfüüsiliselt ei suuda teha kõike seda, mida uuenenud õpikäsitus silmas peab. Meil tuleks kogu süsteem ümber hinnata.
Pakun välja ka ühe võimaliku lähenemisnurga. See on väga subjektiivne ning põhineb minu enda koolikogemusel õppealajuhataja, õpetaja ja emana.
Loobumine hinnetest. Maksimaalselt kasutada kolme palli süsteemi, nii nagu see on näiteks välja töötatud Tartu Luterlikus Peetri Koolis, kus on kuni kuuenda klassini võimalik saada kokkuvõtvale tööle järgmised hinnangud: omandatud, osaliselt omandatud, mitte veel omandatud. Vana tõde on: sa saad seda, mida sa hindad. Seega on hindamine üks oluline võti kogu süsteemi paremaks arendamiseks.
Loobumine klassidest ning üleminek kooliastmepõhisele lähenemisele. Ka juba praegu ei tohi jätta õpilast klassikursust kordama (ehk istuma), kui tal on võimalik tulemus saavutada kooliastme lõpuks. Ühe kooliastme sees oleks hea teha vanusest sõltumata huvipõhised õppegrupid, kus on võimalik eristada peamised teadmised (ehk see, milleta edasi minna ei saa) ning sügavuti õppimine. Kooliastme läbimiseks võiks olla aastad avatud ehk seda võiks läbida õppurile sobivas tempos.
Õpetaja tööaja ümberhindamine. Õpetajalt nõutakse praegu korraga seda, mida ta tegi n-ö eelmises süsteemis, kui ka seda, mida tahetakse uuelt süsteemilt. Kahte asja korraga ei saa.
Jah, see kõik on kallis. Aga kui me nii väga väärtustame lapsi, et oleme valmis paljulapselistele peredele praktiliselt lennukilt raha külvama, siis kas ei oleks tark see raha külvata hoopis sinna, et meie järeltulev põlvkond oleks tõesti valmis astuma ühiskonda, kus eeldatakse iseseisvat ja loovat mõtlemist ning koostöist lähenemist selle asemel, et toota jätkuvalt konkurentsile ning isiklikule kasule suunatud ühiskonna liikmeid, kes teevad sageli ära miinimumi selleks, et see hinne kätte saada?
Kui see tundub aga liiga suur muutus, siis pakun välja mõned ettepanekud praeguse süsteemi raames.
Muuta ümber vaheaegade süsteemi: suvevaheaeg kuus nädalat, vahele pikkida rohkem kahe nädala pikkuseid pause.
Õppida koolis neljal päeval nädalas, üks päev on iseseisva õppe päev, kui on võimalik saada vajadusel kooliruumides juhendamist.
Vähendada tippteadmiste püüdu põhikoolis ning suurendada inimeseõpetuse mahtu.
Vähendada õpetajate töökoormust. | Triin Käpp: meil tuleks kogu haridussüsteem ümber hinnata. | https://www.err.ee/1608701296/triin-kapp-meil-tuleks-kogu-haridussusteem-umber-hinnata | Klassipõhisel õppel, kus koos istub 24 indiviidi, ei ole võimalik tänapäevast õpet teha. Õpetajalt nõutakse praegu korraga seda, mida ta tegi n-ö eelmises süsteemis, kui ka seda, mida tahetakse uuelt süsteemilt. Kahte asja korraga ei saa, kirjutab Triin Käpp. |
Varasemalt sel kuul võitis Draper ka teist meeste tennise top 10 hulka kuuluvat Stefanos Tsitsipast (ATP 5.) .
Oma USA lahtiste debüüdil suutis Draper taas suurepärast mängu näidata, võites Kanada esinumbrit Auger-Aliassimet.
"Ilmselgelt on Felix uskumatult kõva vastane, seetõttu on ta ka maailma tipus," ütles Draper. "Mängisin väga hea matši ja see on väga eriline sündmus."
"Olen viimastel aastatel palju tööd teinud. Mul on nooruses vigastustega ebaõnne olnud, kuna kasvasin väga kiiresti. Tenniseoskused on mul alati olnud. Küsimus on olnud pigem selles, kas ma suudan vormis püsida ja väljakul mängida." | Maailma kaheksas reket sai USA lahtistel üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/1608701209/maailma-kaheksas-reket-sai-usa-lahtistel-ullatuskaotuse | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel sai Felix Auger-Aliassime (ATP 8.) üllatuskaotuse, kui jäi 4:6, 4:6, 4:6 alla noorele britile Jack Draperile. |
Suurbritannia konservatiivne mõttekoda Policy Exchange nõudis, et politseinikud lõpetaksid uusvasakpoolseid vaateid esindavate kampaaniamärkide kandmise. Mõttekoda leiab, et politsei ei peaks esindama poliitilisi seisukohti, vahendas The Telegraph.
Mõttekoda hoiatas, et selline poliitilise meelsuse esindamine võib vähendada politsei usaldusväärsust. Mõttekoja teatel peab politsei tegelema korrakaitsega, mitte alluma aktivistide survele.
Mõttekoja seisukohta toetab ka Suurbritannia siseminister Priti Patel.
"Priti seisukoht on, et politsei peab keskenduma traditsioonilisele politseitööle, et muuta meie tänavad turvalisemaks," ütles üks valitsuse allikas.
Tooride partei liidrid Liz Truss ja Rishi Sunak leiavad samuti, et politsei peab rohkem tähelepanu pöörama korrakaitse tagamisele.
Eelmisel nädalal said Lincolnshire'i politseinikud teravat kriitikat, kuna sotsiaalmeedias levis video, kuidas nad tantsisid LGBTQ+ üritusel. | Briti minister tahab, et politsei keskenduks rohkem korrakaitse tagamisele | https://www.err.ee/1608701263/briti-minister-tahab-et-politsei-keskenduks-rohkem-korrakaitse-tagamisele | Suurbritannia siseminister Priti Patel muretseb, et politseinikud pööravad liiga vähe tähelepanu korrakaitse tagamisele. Minister tahab, et politsei tegeleks rohkem traditsioonilise politseitööga ja alluks vähem aktivistide survele. |
"Ekspress Meedia ärimudel on muutunud ja uus nimi peegeldab seda paremini," kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Argo Virkebau.
Ta lisas, et ettevõtte digitulud on kasvanud suuremaks kui printtoodete tulud.
"Ka tööandja kuvandina kirjeldab Delfi kaubamärk täpsemalt, milliste oskuste ja väärtustega talente me täna vajame – digikompetents on möödapääsmatu ja ainult traditsioonilistest ajakirjanikuoskustest enam ei piisa."
Virkebau märkis, et trükitooted jäävad endiselt oluliseks osaks Delfi Meedia tooteportfellist.
"Mingeid muutusi selles osas plaanis ei ole. Kõik pabertellijad võivad rahuliku südamega kindlad olla, et nende lemmikbrändid jätkavad ilmumist."
Delfi Meedia ühendab endas internetiportaali Delfi koos erinevate alamportaalidega nagu Ärileht, Delfi Sport, Naistekas, Forte, samuti ajalehti Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ja Maaleht, seitset ajakirja ning nende kõikide veebikeskkondi. Lisaks tegutsevad Delfi Meedia koosseisus piletimüügikeskkond Piletitasku ja üritusi korraldav Delfi Elamus. | Ekspress Meedia uus ärinimi on Delfi Meedia | https://www.err.ee/1608701239/ekspress-meedia-uus-arinimi-on-delfi-meedia | Ekspress Grupp tütarettevõte Ekspress Meedia tegutseb alates 1. septembrist uue ärinime Delfi Meedia all, rõhutamaks ettevõtte teatel oma äristrateegia digisuunda. |
Eesti on väike riik, kuid rahvusvaheliste hindamissüsteemide nt PISA andmetel peetakse selle haridussüsteemi üha enam üheks maailma edukamatest. Eestit tuntakse ka "digiriigina" – e-Eestina. Kõiki ühiskonnas toimimiseks vajalikke tegevusi, alates hääletamisest kuni ettevõtte rajamiseni, saab teha vaid mõne hiireklikiga.
Riiki tuntakse ka laulumaana – rahvusvaheliselt teatakse nii suuri üldlaulupidusid kui ka laulvat revolutsiooni, millega 1980. aastate lõpul rajati Nõukogude Liidust taasiseseisvumise alused. Kuid kas ja kuidas on kõik need Eesti tunnused omavahel seotud?
Eesti jaoks on haridus enamat, kui pelgalt teadmised ja oskused – see on riigi identiteedi ja kultuuri võti. Hariduse olulisuse võtab kokku juhtsõna "haridusriik." Eesti haridussüsteemil on sügavad juured ja selle hariduslik tuum jäi väekaks läbi kogu nõukogude okupatsiooni. Viimase kolmekümne aasta jooksul on haridusest kujunenud oluline võtmetegur iseseisvuse kindlustamiseks ja areneva ning jätkusuutliku ühiskonna rajamiseks.
Eesti hariduse juured
Eestikeelse rahvahariduse juured ulatuvad 16. sajandi luterliku reformatsioonini. Üks luterluse alusideid on, et iga kristlane peab oskama Piiblit lugeda. See idee levis Rootsi ajal 16-18. sajandil ning selle tulemusena kasvas Eestis hüppeliselt lugemisoskuse tase. Selleks ajaks, kui Vene tsaar Peeter I 1710. aastal Eesti vallutas, olid juba ammu ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud ning Eestimaal oli kanda kinnitanud üldise rahvahariduse süsteem. Tsaaririigi algusaastatel lubati Eesti- ja Liivimaale Balti erikorra alusel suhtelist iseseisvust. See võimaldas kohalikul rahvaharidussüsteemil 18. sajandil suurema segamiseta tegutseda.
19. sajandi keskpaigast alates leidis Eestis aset rahvuslik ärkamine. Rahvakoolide võrgustik kasvas, asutati esimesed ajalehed, korraldati laulupidusid ja esile kerkisid erinevad maarahva ühendused, kristlikud- ja kirjandusseltsid. Venestamise laine, millega Vene impeerium 19. sajandi keskpaigast alates oma võimupiirkonnas vene kultuuri ja keelt teistele ravustele peale suruma asus, jõudis alles aastate pärast impeeriumi äärealadele nagu Eesti.
Siiski sunniti ka Eesti rahvakoolid 1885. aastast venekeelsele õppele ja enamus õpetajatest vahetati välja. See periood kestis kuni esimese Vene revolutsioonini aastal 1905, kuid veel kuni 1917. aasta revolutsioonini õpetati enamuses Eesti koolides vene keeles. Tulemuseks oli hariduse kvaliteedi langus, sest valdavat osa õpilasi sunniti lihtsalt tuupima, selle asemel, et toetada õpitust arusaamist. Samas on just sellel negatiivsel kogemusel oluline roll Eesti tänapäevase haridussüsteemi aluste rajamisel.
Et venestamise survele vastu panna, töötas Eesti rahvuslik liikumine välja rahvusliku lasteaia kontseptsiooni. Idee seisnes selles, et laste varajane haridus oleks tagatud siiski eesti keeles. Esimene eestikeelne lasteaed avati 1905. aastal Tartus.
Ka mitmetes teistes luterlikes riikides, näiteks Soomes ja Rootsis, on pikaaegne emakeelse rahvahariduse traditsioon. Eesti koloniseerimise ja pealesunnitud keelemuutuse kogemus jättis riigi kollektiivsesse mällu siiski kustumatu jälje, mis tugevdas arusaama sellest, kui oluline on seos emakeelse hariduse ja kultuuri ning identiteedi vahel.
Eesti saavutas oma vabaduse Venemaast 1918. aastal Esimese Maailmasõja järellainetuses, peale Vabadussõja võitmist. Paljud endised kooliõpetajad said uuesti asuda eesti keeles õpetamise juurde ning nendega liitus ka mitmeid nooremaid õpetajaid. Kiiresti arendati välja tolle aja kohta eesrindlikud eestikeelsed õppekavad.
Eesti hariduse uuendamise üheks oluliseks suunajaks ja eestvedajaks oli Johannes Käis. Ta oli mees, kes oli oma ajast ees, tegutsedes edukalt nii õpetajakoolituses, õppekavaarenduses kui ka õppevara loomisel ning käsiraamatute kirjutamisel.
Käis väärtustas oma töökooli ideedes lõimitud ja individualiseeritud õpet, funktsionaalse lugemisoskuse ja kriitilise mõtlemise arengu toetamist. Tema lähenemine sisaldas mitmeid praktilisi ja tööga seotud teemasid, õuesõpet ja eksperimente. Vanema põlvkonna õpetajatele olid uuendused kohati keerulised, kuid Käis ja tema kasvandikud õpetasid kiiresti välja uue põlvkonna õpetajaid.
Eestikeelsete lasteaedade esimesed õpetajad said samuti professionaalse väljaõppe Eesti selle valdkonna ühelt rajajalt Carl Heinrich Niggolilt. Mitmed ta õpilastest õppisid juurde ka Euroopas ja aitasid Eesti süsteemi integreerida eesrindlikke lähenemisi kogu maailma alushariduse teerajajatelt nt Maria Montessori. Inspireerituna Saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli lähenemisest olid lasteaiad mängupõhised, samas tugevalt mõjutatud Eesti rahvalaulu, laulumängu, rahvatantsu ja käsitöö traditsioonidest.
Vastupanu läbi hariduse
Kuigi Eesti 20 aasta pikkusel iseseisvusperioodil saavutati palju, surus 1945. aastast alanud nõukogude okupatsioon enamuse uutest ideedest maha. Eestlastele ei olnud see šokk. Õpetajad olid ise kogenud tsaariaegset kooli või kuulnud oma vanemate lugusid elust venestamise ajal.
1945aastal õnnestus Eesti haridusjuhtidel uut võimuladvikut veenda, et riiklik üldharidus peaks jätkuma eestikeelsena. Peaaegu sajaprotsendilise kirjaoskusega maa õppekeele muutmine oleks seadnud ohtu hariduse kvaliteedi. Kasuks tuli ka Nõukogude Liidu ametlik retoorika sellest, et toetatakse kõigi rahvuste autonoomiat.
Seega organiseeriti Eestis üldharidus kahe paralleelse süsteemina – alles jäid eestikeelsed koolid, kuid nende kõrval rajati uusi venekeelseid koole, mis järgisid kogu Nõukogude Liidus üldiselt kehtivaid programme.
Venekeelsete koolide arv oli esmalt küllaltki väike, kuid kasvas aktiivse migratsioonipoliitika mõjul jõudsalt. Enamus Eestis asuvaid koole jätkas sellegipoolest eesti keeles õpetamist. Nende koolide programm oli Nõukogude Liidu programm, ent see oli tõlgitud ja kohandatud – võrreldes üleliidulise programmiga oli õpe aasta võrra pikem ning hõlmas lisakursuseid Eesti ajaloost ja kirjandusest.
Väljastpoolt nägid need ained välja ideoloogiliselt sobilikena, hõlmates kirjeldusi Eesti talupoegade orjatööst sakste võimu all, ränkadest füüsilistest karistustest ja kiriku silmakirjalikkusest. Kuid vabadust maitsta saanud inimesed oskasid ridade vahelt nii mõnegi paralleeli välja lugeda ning paljud õpetajad leidsid õppekavas just vastavaid rõhuasetusi. Nõukogude Eesti kirjandus ja luule on mitmetasandiline ja kohati sarkastilise huumoriga, mida oskuslik õpetaja oskas ära kasutada, et õpetada ka oma õpilasi ridade vahelt lugema.
Samal ajal õppisid Eestisse "läänelikku eluviisi" nautima tulnud venekeelsete migrantide lapsed eraldi venekeelses paralleelsüsteemis. Nemad elasid oma nõukogude maailmas, samasid tekste ja õppekavasid järgiti Karjalast Kamtšatkani välja.
Nõukogude terrori ja repressioonirežiim ei sallinud vastupanu. Seega pidid eestikeelsete koolide õpetajad teesklema, et on "peedid" (punased seest ja väljast), kuigi tegelikkuses oli enamus neist "redised" (väljast punased, seest valged). Traditsioon kandus edasi inimeste kaudu – mõned Käisi ja Niggoli kasvandikest küll tapeti, mõned saadeti Siberisse ning mõned põgenesid läände, kuid enamus neist jäi siiski Eestisse, jätkates tööd õpetajate ja õpetajakoolitajatena.
"Nii elasid edasi tugevad praktikakogukonnad, kus õpiti ja jagati parimaid didaktilisi ideid."
Nõukogude haridussüsteemis tuli kõikidel õpetajatel läbida iga viie aasta järel ühe kuu pikkune täiendkoolituse kursus, kus neil eestiaegsetel pedagoogidel avanes võimalus anda uuele õpetajate põlvkonnale edasi vanu ideid ja meetodeid. Nii elasid edasi tugevad praktikakogukonnad, kus õpiti ja jagati parimaid didaktilisi ideid.
Lasteaedades oli Eesti õpetajatel veel parem põli. 1950. aastatel tõlgiti nõukogude metoodilisi materjale Eesti keelde. 1920. aastatel Niggoli käe all õppinud kohalike ekspertide poolt töötati 1968. aastal välja aga koolieelsete lasteasutuste vabariiklik programm.
See oli näiliselt igati ENSV-le sobiv, sisaldades punaseid tsitaate ja teemasid nagu Lenini lapsepõlv, kõigi maade tööliste solidaarsus ja rahvaste sõprus, kuid peamine rõhk oli metoodikal – keskseks olid arusaamad arengupõhisest ja iga lapse individuaalsust arvestavast õppest, väärtustati mängu ja kehalist kasvatust, muusikat ning käsitööd.
1980-ndatel aastatel algas Nõukogude Liidus uus venestamise periood. Eestimeelne haridusminister vahetati välja venemeelse ametnikuga. Vene keele tundide arvu koolis suurendati ja ka lasteaias nõuti ühtsete üleliiduliste programmide kasutuselevõtmist. Ent selleks ajaks, kui uued koolieelse lasteasutuse programmid 1987. aastal ilmusid, oli juba hilja – laulev revolutsioon oli alanud.
Laulva revolutsiooni sündmused aitasid sillutada teed Nõukogude Liidu lagunemisele ja iseseisvuse taastamisele. Kõikides Balti riikides korraldati keskkonnahoiuteemade ettekäändel (öö)laulupidusid ja demonstratsioone, kus lauldi nii traditsioonilisi kui ka uusi laule. Need kujunesid vastupanu võtmepunktideks.
Õpetajad olid üks esimesi gruppe, kes uuel ärkamisajal organiseeruda suutsid. Esimene õpetajate kongress peeti aastal 1987. Selle raames arutatud teemad nagu pädevuspõhine ja lõimitud haridus, haakuvad hästi ideedega, mida täna nimetatakse 21. sajandi oskusteks. Samavõrra vastasid need aga ka ideedele, mille Käis koos oma õpilastega juba 20. sajandi päris alguses välja oli töötanud.
Õpetajad olid ühed esimestest, kes haarasid laulva revolutsiooniga tärganud vabaduse järele. Ma ise olin 7. klassi õpilane, kui laulev revolutsioon algas. Minu kirjandusõpetaja oli alati olnud "nõukalojaalne" ja järgis ametlikku õppekava, kuid ühtlasi õpetas ta meid armastama kirjandust ja lugema ridade vahelt.
Minu selle kooliaasta esimene kirjand kandis pealkirja "Miks ma austan Pavel Kortšaginit" ja rääkis Nikolai Ostrovski "Kuidas karastati terast" peategelasest, kuid õppeaasta viimase kirjandi pealkirjaks oli juba "Mida tähendab olla eestlane?"
Umbes samal ajal hakkas meie ajalooõpetaja tutvustama raudse eesriide taha jäävate riikide nagu Poola, Ungari, Rumeenia jt., ajalugu, mainides ka näiteks Katõni sündmusi ja neis maades aset leidnud nõukogudevastaseid ülestõuse nagu Praha kevad. Meile asuti õpetama teemasid, mis tundusid õpetajatele tõeliselt olulistena. Eesti koolid said niisiis vabaks enne, kui riik ise.
Haridus peale taasiseseisvumist
Vahetult pärast taasiseseisvumist aastal 1991 puudusid Eestis riiklikud õppekavad, kuna nende väljatöötamine on aeganõudev protsess. Nii said koolid ja lasteaiad ise vabas vormis tegutseda. Enamus koole jätkas traditsioonilise aineõppega, mis oli ka nõukogude koolides küllaltki tugeval tasemel olnud, eriti matemaatika ja reaalainete osas. Samas lisandusid ka taas-avastatud suunatud uurimuslik õpe, aktiivõpe ja värskelt uuesti nähtavaks saanud rahvuslik vaim.
Peale raudse eesriide langemist oli väike ja paindlik Eesti avatud uuele informatsioonile ja innovatsioonile. 1994. aastast alustas Eesti õpetajate koolitamist Rahvusvaheline Samm Sammult Assotsiatsioon (International Step by Step Association – ISSA) – meil tuntud kui Hea Algus, et luua paindlikke, keskustena sisustatud klassirummidega lapsekeskseid õpikeskkondi, mis võimaldavad lastele valikuid ja isetegevust ja rakendada demokraatiat alates alusharidusest. Vanemal põlvkonnal oli rõõm avastada, kui sarnased olid paljud ideed Käisi omadega.
Paljud sellel ajal Eestis sisse viidud reformid olid oma ajast ees. Üldpädevused, nagu probleemide lahendamine ja koostööoskused, toodi üldhariduse õppekavasse aastal 1996. Ehkki inspiratsiooniks olid ka teiste riikide nagu Kanada ja Soome haridusalased saavutused, seisnes Eesti edu peamiselt Eesti õpetajate valmisolekul ja initsiatiivil rohujuure tasandil. Riiklik õppekava toetas nende iseseisvust, andes koolidele nii vabaduse kui ka kohustuse töötada välja kooli õppekavad.
Praktikakogukonnad, milles õpetajad saavad õppida uusi innovaatilisi ja järeleproovitud metoodilisi lähenemisi, olid juba nõukogude ajal tugevad olnud. Iseseisvusaastate jooksul on need teisenenud ning tänaseks omandanud pigem professionaalsete õpikogukondade ilme – õpetajate õpiringides ei toimu mitte niivõrd ekspertidelt õppimine, vaid enda kui professionaali ekspertiisi jagamine kolleegidega.
Selle arengu taustal toimus Eesti investeerimine digilahendustesse, sh digiõppe valdkonda. Riiklik Tiigrihüppe programm varustas koolid arvutitega ja koolitas õpetajaid neid õppetöös efektiivselt kasutama. Täna kasutatakse erinevaid digilahendusi laialdaselt juba lasteaedadest peale ja paljud Eesti lapsed õpivad varajases nooruses robootikat.
Edu põhjused
Miks siis on Eesti koolid PISA pingeridade tipus? Kui keegi teaks ammendavat ja täielikku vastust sellele küsimusele, siis saaks seda kõikjal jäljendada ja rakendada. Seda vastust siiski keegi ei tea, ent Eesti edu põhjustena saab välja tuua mõned võtmeelemendid.
Üks esimesi alustalasid on lapse-/ õppijakesksus, kõiki lapsi väärtustav lähenemine hariduses. Õpet kavandatakse võimalikult lapse-/ õppijakeskselt, mis tähendab, et siht on leida laste tugevused ja see, mida nad naudivad ning tuua välja neis parim. Varane haridus on ka eakohane. Kohustuslik haridus algab alles seitsmendast eluaastast ning alusharidus on mänguline. Õpe on lõimitud, eriti alushariduses ja algklassides – erinevad õppeained koondatakse ümber konkreetsete teemade ja projektide.
Eesti süsteemi teine tugevus seisneb õpetajatele ja õppeasutustele antud suures autonoomias. Riik usaldab oma haridusprofessionaale ja õppekavas tehakse vaid minimaalselt ettekirjutusi. Välishindamine, mida paljudes riikides tuntakse "inspektsioonina," on asendatud haridusliku konsultatsiooni süsteemiga. Seda rakendatakse vaid vajadusel ja konsultatsioonide eestvedajateks on sageli kogenud kolleegid ja/või õpetajate kogukonnad.
Kolmas aspekt on kriitilise tähtsusega – Eesti haridussüsteem põhineb võrdsusel. Eesti üldharidussüsteem on tasuta ja vanematele ei lisandu peidetud kulusid. Erakoolide ja -lasteaedade arv on küll tõusuteel, kuid ka see panustab riikliku süsteemi kvaliteedi tõstmisele.
Veelgi enam, koolisüsteem ei erista õpilasi oskustepõhiselt, vaid hoiab neid ühtsel haridusteel. Ainus suurem lõhe ilmneb eesti- ja venekeelsete koolide vahel. Viimaks – kuigi Eestiski leidub sissetuleku ja jõukuse ebavõrdsusest, ei ole lõhe rikkaimate ja vaeseimate vahel paljude teiste riikidega võrreldes kuigi suur. Eestis ei ole kunagi tekkinud tõelist klassiühiskonda.
Eesti suurus ja ajalugu mängivad selles loos samuti rolli. Riigis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest üks miljon kõneleb eesti keelt ja ülejäänutest on enamus vene keele kõnelejad. See tähendab, et Eesti on Euroopa väikeseim ise kõiki eluvaldkondi haldav keelekogukond – eesti keel täidab kõiki olulisi riiklikke ja kultuurilisi funktsioone alates valitsemisest, haridusest doktorikraadini välja kuni õigussüsteemi ja kirjandus- ning kunstivaldkonnani.
See on nii uhkuse kui ka enesearengu võimaluste allikaks kõikidele Eesti kodanikele. Riigi suurus, täpsemini – väiksus, ühtaegu nii võimaldab paindlikkust, kui ka kohustab paindlik olema, mida ilmestab näiteks digitaaltehnoloogia varajane kasutuselevõtt. Eestil on oma väiksuse tõttu raske olla tugev, seega tuleb olla nutikas.
Viimane element, mida rõhutada, on lapsepõlv ja alusharidus. Eesti emadel on õigus kolmeaastaseks emaduspuhkuseks, mille vältel on tööandjal kohustus tagada emale ametikoht. Esimesed 18 kuud saadakse emapalgana täispalka (kui põhipalk just väga kõrge ei ole, oht emana palgas kaotada enamust Eesti emadest siiski ei ähvarda). Hiljem osalevad peaaegu kõik lapsed kõrgetasemelises riiklikus alushariduses. Hind on mõistlik ja madala sissetulekuga perekonnad saavad taotleda ka kohatasu toetust.
Lasteaiad on paigaks, kus laps saab olla laps, nautida lapsepõlve, õppida sõbralikus keskkonnas läbi uurimise ja avastamise, laulumängude, liisusalmide ja tantsu, järgides eesti rahvakultuuri tähtpäevi, nagu see on tavaks olnud juba Niggoli ja tema õpilaste ajast peale. Eesti lasteaedu külastades ei kohta te koolitunde, vaid aktiivset mängu, kunstitegevusi ja muusikat.
Terendav valgus
Eestlased on juba sajandeid suhtunud haridusse kui enesearengu tööriista, mis tagab parema elu ja annab vaimuvalgust. Mängupõhine alusharidus kombineerituna kvaliteetse hilisema õppega on loonud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemi. Riik väldib metoodika pealesurumist, et õpe saaks olla õpilasekeskne. Autonoomia võimaldamine nii kooli, õpetaja kui ka õpilase tasandil aitab vältida üleliigset testimist ja võimaldab õppurite potentsiaalil avaneda.
Eesti hariduse üheks alustalaks on ka positiivne rahvuslus. Riik on väike ja peab seega paratamatult toetama kõikide inimeste arengut. Eesti väiksus ja see, et meie keel on väikseim maismaa keel, mis täidab kõiki riiklikke ja kultuurilisi funktsioone, tähendab ühtlasi ka seda, et riik tegutseb piiri peal – et Eestil oleks võimalik kesta ja areneda, tuleb kõigil sellesse panustada.
Pikk võõrvõim – esmalt sakslased, siis rootslased, siis venelased – on aidanud välja kujundada ellujäämisstrateegiaid. Põlvest põlve on eestlased pidanud olema uuenduslikud ja kavalad, tihtipeale varjatud viisidel. Tänaseks on see asjaolu teinud Eestist start-up 'ide nagu Skype ja Wise kodu. Varakult digitaalse ja õpilasekeskse õppe kombineerimine tasus ära ka pandeemia ajal – paljudel õpetajatel õnnestus toetuda juba olemasolevale distantsõppe kogemusele.
Siiski ei ole Eesti haridussüsteem täiuslik. Õpetajate ja koolide suur autonoomia võib viia ka stagnatsioonini. Mõned õpetajad võivad olla küll eksperdid oma ainevaldkonnas, kuid suhtuda vastumeelsusega üldpädevuste arengu toetamisse või teistsuguste õppe- ja hindamismeetodite kasutuselevõtmisesse.
Venekeelsetes koolides on olukord veel halvem. Ka siin naudivad õpetajad suurt vabadust, kuid võivad seda ära kasutada venekeelsete ja -meelsete õpikute kasutuselevõtmiseks, mis maalivad poliitikast ja ajaloost, sealhulgas Eesti rollist Vene Impeeriumi põlise osana, propagandistliku pildi. Olenemata riiklikest vahenditest on ka keeleõpe tihtipeale problemaatiline ja paljud venekeelsete koolide õppurid ei omanda eesti keelt isegi õppekavas ette nähtud miinimumtasemel.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti haridus avalikest investeeringutest mõnevõrra kasu saanud. Tiigrihüpe tõi klassiruumidesse digitaaltehnoloogia, mitmeid koole ning lasteaedu on põhjalikult renoveeritud, parandades märkimisväärselt füüsilist õpikeskkonda. Samas püsivad õpetajate palgad Euroopa madalaimate seas, mis kahjustab ametikoha atraktiivsust. Ukraina sõda on aidanud välja tuua riikide olulisimad alusväärtused. Eesti valitsus on juba investeerinud julgeolekusse, järgmine eesmärk peaks olema haridus.
Kommentaar ilmus algselt väljaandes Green European Journal. | Maria Jürimäe: pilguheit haridusriiki ehk Eesti lugu | https://www.err.ee/1608701233/maria-jurimae-pilguheit-haridusriiki-ehk-eesti-lugu | Eesti haridus on viimastel aastatel rahvusvahelises võrdluses jõuliselt esile kerkinud. Eesti edu alustaladena võib välja tuua mängulise alushariduse ja lapsekeskse õppe kombineerimise uute tehnoloogiatega. Ehkki palju inspiratsiooni on saadud ka mujalt, mängib väga olulist rolli selles eduloos Eesti soliidne pedagoogiline pärand, kirjutab Maria Jürimäe. |
Tallinna Kalev/Audentes korvpallimeeskonnas hakkab eeloleval hooajal mängima Audentese spordiklubi oma kasvandik, noortekoondiste liige, 18-aastane Karl Gustav Jurtšenko.
Ääremängija positsioonil tegutsev 202 cm pikkune Jurtšenko on kahel viimasel suvel kuulunud Eesti U-18 koondisesse, kes osales FIBA European Challengersi ja Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiril.
U-16 vanuseklassis käis ta testimisel Itaalias, Serie A2 klubi Casale Monferrato Novipiu juures, ent pikemaks koostööks itaallastega ei läinud.
Jurtšenko on treeninud Audentese spordiklubis alates 2015. aastast, Rauno Pehka ja Tair Tenno käe all. Eesti meistriks on ta tulnud U-18 ja U-14 vanuseklassis.
Eesti meistriliigas ja PAF Eesti-Läti korvpalliliigas varasemalt Jurtšenko mänginud ei ole. | Tallinna Kalev/Audentesega liitub Audentese spordiklubi kasvandik | https://sport.err.ee/1608701185/tallinna-kalev-audentesega-liitub-audentese-spordiklubi-kasvandik | Tallinna Kalev/Audentesega liitub Audentese spordiklubi kasvandik Karl Gustav Jurtšenko. |
Tanzmesse toimub biennaalina alates 1994. aastast ning toob tutvumiseks ja kontaktide loomiseks kokku produtsendid, koreograafid, artistid, mänedžerid, festivalide korraldajad ja teised tantsuvaldkonna professionaalid üle maailma.
Sõltumatu Tantsu Lava juhataja Triinu Aron märkis, et koos Balti Tantsu Platvormiga messil osalemine võimaldab näidata baltimaade tantsukunsti võimalusi ja potentsiaali uutest vaatenurkadest.
"Mis eile tundus võimatu, on täna saanud uueks võimaluseks. Esimesed ühistegevused koos Läti ja Leedu kolleegidega on juba kiirendanud kaasaegse tantsu arengut Eestis ning suurendanud selle nähtavust mitte ainult riiklikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil."
Tänavune mess toimub 31. augustist 3. septembrini, osalejaid ja külalisi on 45 riigist ning kokku esitleb end 86 tantsuorganisatsiooni, nende seas Sõltumatu Tantsu Lava, kes on Balti Tantsu Platvormi Eesti partner ja Eesti delegatsiooni koordinaator.
Balti Tantsu Platvorm on kolme Balti riigi tantsuorganisatsioonide Sõltumatu Tantsu Lava (STL, Eesti), Leedu Tantsuinfo Keskuse ja Läti Tantsuinfo Keskuse ühisalgatus 2018. aastast. Ühine platvorm loodi Balti riikide kaasaegse tantsu tutvustamiseks ja selle rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks.
Tanzmessel Eesti delegatsiooni koosseisu kuuluvad STL, Kanuti Gildi SAAL, TantsuRUUM ja koreograafid Sveta Grigorjeva ning Üüve-Lydia Toompere. | Balti Tantsu Platvorm osaleb rahvusvahelisel tantsumessil Tanzmesse | https://kultuur.err.ee/1608701218/balti-tantsu-platvorm-osaleb-rahvusvahelisel-tantsumessil-tanzmesse | Eesti nüüdistantsu esindajad osalevad Balti Tantsu Platvormiga rahvusvahelisel tantsumessil International Tanzmesse NRW Saksamaal Düsseldorfis. |
Isner võitis avavoorus kindlalt Delbonist. Teises ringis peaks ta vastamisi minema norralase Holger Runega (ATP 33.), kuid see jääb vigastuse tõttu ära.
Võimsa serviga Isner kirjutas oma Twitteri kontol järgmiselt: "Eilses matšis kukkusin ja murdsin oma vasaku käe randme. Äärmiselt kahetsusväärne ja ütlematagi selge, et tõmbun turniirilt eemale. Kohtumiseni aastal 2023."
In my match yesterday I sustained a fall and subsequently fractured my left wrist. Extremely unfortunate and needless to say am pulling out of the tournament. See y'all in 2023.
— John Isner (@JohnIsner) August 31, 2022 | USA lahtistel randme murdnud ameeriklane ei jätka turniiri | https://sport.err.ee/1608701176/usa-lahtistel-randme-murdnud-ameeriklane-ei-jatka-turniiri | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel sai ameeriklane John Isner 6:3, 6:1, 7:5 võidumängus Federico Delbonise (ATP 134.) üle vigastada. Isner teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et tema randmeluu on katki ning ei jätka turniiri. |
"Kaliningradis külastab Putin teadmistepäeval muuseumi ning haridusasutusi. Putin viib läbi ka loengu, kus osalevad olümpiaadide võitjad," teatas Kreml.
Kremli teatel kohtub Putin samal päeval Kaliningradi oblasti kuberneri Anton Alihhanoviga.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem, et Putin ja Alihhanov arutavad kaupade sissevedu Kaliningradi.
Kaliningrad kasutab raudteeühendust Venemaaga läbi Leedu nii reisijate kui ka kaupade transpordiks. Juulis tühistas Leedu sanktsioonide all olevate kaupade raudteetranspordi keelu Kaliningradi ja sealt välja.
Kaliningradi oblast piirneb Poola ja Leeduga ning on Venemaa muust territooriumist ära lõigatud. | Kremli väitel külastab Putin neljapäeval Kaliningradi | https://www.err.ee/1608701173/kremli-vaitel-kulastab-putin-neljapaeval-kaliningradi | Kreml väitis neljapäeval, et Venemaa president Vladimir Putin teeb 1. septembril tööreisi Kaliningradi. |
Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul on kodutarbija hinnakujunduse alus gaasi ostuhind gaasibörside hindade alusel.
"Viimasel ajal on gaasi turuhind liikunud järjekindlalt ülespoole, jõudes kohati tasemeni 330 eurot/MWh. Hetkel on õhus õrn positiivne noot – hind on paar päeva langenud, aga pole selge, kas see trend jääb püsivaks," ütles Kaasik.
Septembrist tõusis kodutarbijate paketi hind 2,65 euroni kuupmeetri kohta. Veel möödunud aasta alguses oli see 0,48 eurot ehk viis korda odavam.
Möödunud aasta kevadel oli Euroopa turgudel gaasihind 20 euro kandis megavatt-tunni eest, augusti eelviimasel nädalal püstitas see aga uue hinnarekordi 339 euro juures megavatt-tunni eest. Analüütikute hinnangul võivad hinnad sügisel Gazpromi tegevuse tõttu sügisel veelgi tõusta.
"Gaasiturg püsib ebakindel ja heitlik, prognoose on keeruline teha. Meie hinnangul on turuhinnas rahutust rohkem sees, kui selleks Euroopa varustuskindluse vaatest põhjust on," ütles Kaasik.
"Riikide olukord on erinev, kuid talvevaru on suudetud päris tublisti koguda. Peab lootma, et turg ühel hetkel rahuneb, gaasi hind vabaneb emotsioonidest ja jääb pidama mõistlikumale tasemele," sõnas ta.
Ühest kuupmeetrist maagaasist saab Eleringi juulikuiste andmete järgi 10,66 kWh energiat. See tähendab, et Eesti Gaas pakub kodutarbijatele gaasi hinnaga umbes 385 eurot MWh eest.
Juulis teatas Eesti Gaas, et soetas talveks kahe teravatt-tunni suuruse maagaasi varu. Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik selgitas neljapäeval ERR-ile, et ehkki suvel oli ühe megavatt-tunni hind umbes 150 eurot, oli nende sõlmitud lepingus hind seotud gaasi edasimüümise hetke, ehk oktoobri-novembri hinnaga, mis tähendab, et nende jaoks ei olnud sisse ostetud gaas nii odav.
"See pole kindlasti õige, et me ostsime gaasi 1,5 euroga (kuupmeetrist - toim.) ja müüme edasi nelja euroga," rõhutas Kaasik. | Eesti Gaas tõstab taas kodutarbijatele järsult hinda | https://www.err.ee/1608701110/eesti-gaas-tostab-taas-kodutarbijatele-jarsult-hinda | Eesti Gaasi kodutarbija paketi hind, mis tõusis septembris 2,65 euroni kuupmeetri kohta, kerkib oktoobrist 4,10 euroni. |
Gorillaz esitles lugu esimest korda augusti lõpus Londonis toimunud festivalil All Points East. "New Gold" on üks neid lugusid, kus Damon Albarni 2D-nimeline tegelane võtab taustarolli ning laseb kaastöölistel Booty Brownil ja Tame Impala Kevin Parkeril särada.
Ühes singli avaldamisega avalikustas bänd ka uue, kaheksanda albumi nime ja selle ilmumiskuupäeva. Tulevaselt albumilt leiab kümme lugu. Albumil "Cracker Island" teevad kaasa Stevie Nicks, Adeleye Omotayo, Beck, Bad Bunny ja Thundercat.
Album salvestati aasta alguses Londonis ja Los Angeleses ning selle produtseerisid mitmekordselt Grammy auhinnaga pärjatud produtsent Greg Kurstin, Gorillaz ja Remi Kabaka Jr. Album ilmub 23. veebruaril 2023.
Gorillaz alustas suve albumi nimilooga "Cracker Island (ft. Thundercat)", mis ületas kümne esimese päevaga kümne miljoni video vaatamise piiri. | Gorillaz avaldas singli uuelt albumilt | https://kultuur.err.ee/1608701101/gorillaz-avaldas-singli-uuelt-albumilt | Damon Albarni jaJamie Hewletti virtuaalbänd Gorillaz avaldas ametlikult uue singli "New Gold", kus teevad kaasa bändi pikaaegne koostööpartner, The Pharcyde'ist tuntud Bootie Brown ja Austraaliast pärit multiinstrumentalist Kevin Parker projektiga Tame Impala ning kuulutas välja oma uue albumi "Cracker Island". |
Triinu Vaheri brigaad astub väljakule teisipäeval, 6. septembril, kui vastamisi lähevad Poola ja Kosovo koondised. Oma alagrupis on Poola 14 punktiga kolmas, Kosovo paigutub nelja punktiga kuue koondise konkurentsis eelviimasele reale. Vaherit abistavad äärtel abikohtunikud Anni Koppel ja Helen Käosaar, neljanda kohtunikuna on ametis Reelika Turi. Eesti kohtunike tegevust hindab Snježana Fočić (Horvaatia). Poolas Lublini Arenal kõlab avavile Eesti aja järgi kell 19.30.
Samas võistlussarjas ja samas alagrupis on 2. septembri mängupäeval ametis ka Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjoni liige Kadri Jägel, kes täidab delegaadi ülesandeid Belgia ja Norra vahelises kohtumises. Leuvenis Den Dreefi staadionil algab mäng kell 21.30. Delegaat on vastaval mängul UEFA kõrgeim esindaja, kelle ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest. Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid.
Jagnar Jakobson oli möödunud nädalal ametis UEFA saalijalgpalli Meistrite liigas, kus ta teenindas viit E-alagrupi kohtumist. Kreekas Ateenas toimunud eelturniiril oli Jakobson ühel korral esimene kohtunik, kahel korral teine kohtunik ning kahel korral ka kolmanda kohtuniku rollis. E-alagrupi turniir kujunes väga põnevaks – kuigi nii Gliwice Piast (Poola) kui Doukas (Kreeka) said kirja seitse punkti ning omavahel lepiti 2:2 viiki (sellel kohtumisel kuulus õigusemõistjate brigaadi ka Jakobson), pääses väravate vahe tõttu edasi Poola meeskond. | Eesti kohtunikebrigaad teenindab naiste MM-valikmängu | https://sport.err.ee/1608700954/eesti-kohtunikebrigaad-teenindab-naiste-mm-valikmangu | Eesti kohtunikebrigaad eesotsas Triinu Vaheriga on peagi ametis naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiril, kui teenindatakse Poolas toimuvat kohtumist. Jagnar Jakobson oli möödunud nädalal õigusemõistja UEFA saalijalgpalli Meistrite liigas. |
G7 riikide rahandusministrid kohtuvad reedel. Asjaga kursis inimesed ütlesid, et nad annavad Vene naftale piirhinna kehtestamise plaanile kinnituse. Lääneriikide ametnikud siiski maadlevad mitme keeruka küsimusega, kuidas piirhind toimiks, vahendas The Wall Street Journal.
Lääneriikide ametnikud on töötanud mitu kuud, et leida viise, kuidas vähendada Venemaa sissetulekuallikaid. Samal ajal tahavad nad hoida Venemaa naftat maailmaturul. Lääneriigid proovivad vältida naftahindade järsku tõusu.
Plaani kohaselt keelavad G7 riigid Venemaa naftasaadetiste rahastamise ja kindlustamise, kui naftat ei müüda alla kindlaksmääratud hinna. G7 riigid moodustavad veidi üle 30 protsendi maailma majandusest.
"Meie eesmärk on luua struktuur, mis võimaldab Venemaa naftal jõuda maailmaturule, kuid vähendab Moskva sissetulekut," ütles kolmapäeval USA rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo.
Pole veel selge, kui millise piirhinna lääneriigid Vene naftale määravad. Venemaa müüb juba praegu naftat suure allahindlusega.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli neljapäeva hommikul 96,49 dollarit barreli kohta. | WSJ: lääneriigid plaanivad kehtestada Vene naftale piirhinna | https://www.err.ee/1608701161/wsj-laaneriigid-plaanivad-kehtestada-vene-naftale-piirhinna | Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et maailma juhtivate arenenud riikide ühenduse G7 rahandusministrid peaksid sel nädalal esitama plaani, kuidas nad kehtestavad Venemaa nafta ostmisele hinna ülempiiri. |
Varude keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman ütles Postimehele, et rahandusministeeriumi ning riigi tugiteenuste keskuse poolt tegevusvarusse soetatud isikukaitsevahendite hanked tehti 2020. ja 2021. aastal ehk koroonapandeemia kõrgajal, kui neid tooteid vajati kogu maailmas ning hind oli sellele vastavalt tavapäratult kõrge.
"Kui EVK 2021. aasta lõpus varu haldamise üle võttis, moodustas 2022. aastal aeguv kaup ligi kümnendiku kõigist toodetest ja 2023. aastal aegub veel ligikaudu 40 protsenti," ütles Leppiman.
Leppimani sõnul on varude keskus lühema säilivustähtajaga kaupa tasuta võõrandanud haiglatele, perearstidele, sotsiaalhoolekandeasutustele, politsei- ja päästeametile ning haridusasutustele.
"Samas peame arvestama, et riigi isikukaitsevahendite tegevusvaru on moodustatud pandeemiaaegset nõudlust silmas pidades, see aga erineb tavatarbimise mahuga võrreldes mõnes kaubagrupis kümneid või isegi sadu kordi," ütles Leppiman. | Laos seisab 42 miljonit kaitsevahendit, millest pool on aegumas | https://www.err.ee/1608701146/laos-seisab-42-miljonit-kaitsevahendit-millest-pool-on-aegumas | Eesti varude keskuse (EVK) laos seisab 42 miljonit ühikut koroona kõrgajal kalli raha eest hangitud isikukaitsevahendit, millega on raske midagi peale hakata. |
Bachelet ütles, et teated kinnipeetavate uiguuride piinamisest on usaldusväärsed ja olukord Xinjiangis vajab kiiresti rahvusvahelist tähelepanu, vahendas The Times.
Bachelet avaldas oma aruande kolmapäeva õhtul. Hiina surve tõttu on selle avaldamist korduvalt edasi lükatud.
"Uiguuride ja teiste valdavalt moslemitest koosnevate inimgruppide meelevaldse ja diskrimineeriva kinnipidamise ulatus, see võib sisaldada kuritegusid, eriti inimsusevastaseid kuritegusid," seisab aruandes.
Eelmisel nädalal tunnistas Bachelet, et oli surve all, et ta ei avaldaks aruannet. Varem on rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid süüdistanud Bachelet'd, et ta on Hiina valitsuse suhtes liiga leebe, vahendas The Times.
Hiina suursaadik ÜRO juures Zhang Jun väitis, et Hiina ametnikud polnud aruannet varem näinud.
"Xinjiangi küsimus on täielikult väljamõeldud vale ja selle eesmärk on õõnestada Hiina stabiilsust ja Hiina arengut," väitis Zhang Jun.
"Tšiili endine president Bachelet peaks jääma sõltumatuks, ta ei peaks alluma lääneriikide poliitilisele survele," hoiatas Zhang Jun.
Rahvusvahelise inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch tippametnik Sophie Richardson ütles, et aruande kriitika selgitab, miks Hiina takistas selle avaldamist.
"ÜRO inimõiguste komitee peaks kasutama aruannet, et algatada uurimine Hiina valitsuse inimsusevastaste kuritegude kohta ning võtta vastutavad isikud vastutusele," ütles Richardson.
Inimõiguslaste hinnangul on Xinjiangis vähemalt miljon uiguuri koonduslaagritesse saadetud, kus neid süstemaatiliselt piinatakse ja orjatööjõuna kasutatakse. Samuti on uiguure ja ka teisi vähemusrahvusi vägisi steriliseeritud ning seda ulatuses, mis USA ja mitme teise lääneriigi hinnangul vastab juba genotsiidi tunnustele. | ÜRO: Hiina võib olla süüdi inimsusevastastes kuritegudes | https://www.err.ee/1608701134/uro-hiina-voib-olla-suudi-inimsusevastastes-kuritegudes | ÜRO inimõiguste juht Michelle Bachelet teatas, et uiguuride tagakiusamine Hiinas võib olla inimsusevastane kuritegu. Bachelet avaldas oma aruande vaid mõni minut enne oma ametiaja lõppu. |
City asus mängu 12. minutil Haalandi väravast juhtima. 23. minutil oli Haaland uuesti täpne ning 38. minutil lõi norrakas oma kolmanda värava ehk tegi kübaratriki.
Teisel poolajal sai tabamuse kirja ka äärekaitsja Joao Cancelo ning Julian Alvarez lisas veel kaks väravat, mis tõi Cityle ülekaaluka 6:0 võidu.
Londoni Arsenal alistas 2:1 Aston Villa ning jätkab peale viite vooru liiga liidrina, kuna nad on ainukese klubina suutnud võita kõik viis esimest kohtumist.
Arsenali poolt tegi taas skoori Gabriel Jesus. 74. minutil viigistas Villa mänguseisu, kui täpne oli Douglas Luiz, kuid 77. minutil tegi Gabriel Martinelli seisuks 2:1.
Liverpool oli taas raskustes ning mängus Newcastle'i vastu suutsid nad alles 90+8. minutil lüüa võiduvärava. Liverpooli poolelt tegi skoori Roberto Firmino ning Newcastle'i värava lõi rootslane Aleksander Isak, kes osteti sel suvel meeskonda. Võiduvärava autoriks oli noor portugallane Fabio Carvalho.
Arsenalil on tabeli liidrina kogutud 15 punkti. CIty jätkab teisel kohal 13 punktiga. | Haaland lõi 38 minutiga kübaratriki, Arsenal jätkab liidrina | https://sport.err.ee/1608701107/haaland-loi-38-minutiga-kubaratriki-arsenal-jatkab-liidrina | Inglismaa jalgpalli Premier League'is võitis Manchester City lausa 6:0 Nottingham Forestit. Meeskonna selle suve ost Erling Braut Haaland tegi 38 minutiga kübaratriki. Londoni Arsenal oli samuti võidukas ning jätkab tabelis liidrina. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.