text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Tegemist oli kõige kiirema ringiga kogu testiperioodi jooksul: üleeile sõitis Valtteri Bottas (Mercedes) 1.19,310 ja eile Ferrari piloot Sebastian Vettel 1.19,024.
Täna järgnes Räikkönenile hollandlane Max Verstappen (1.19,438). Napilt alla 1.20 sõitsid veel mõlemad Mercedese piloodid Lewis Hamilton ja Bottas, neist isegi kiirem olnud Carlos Sainz juunior (Toro Rosso) ja sakslane Nico Hülkenberg (Renault).
Üldises mõttes näitasid vormel-1 testid Kataloonias, et Mercedes, Ferrari ja Red Bull on ülejäänud meeskondadest selgelt üle, kuid tipus on eelmise hooaja vahed pigem vähenenud. | Kimi Räikkönen näitas Kataloonias testipäevade kiireimat aega | https://sport.err.ee/320347/kimi-raikkonen-naitas-kataloonias-testipaevade-kiireimat-aega | Vormel-1 viimasel testipäeval Kataloonias näitas parimat aega Ferrari piloot Kimi Räikkönen, kes sai parimal katsel kirja tulemuse 1.18,634. |
Neljast veerandist kolm võitnud Rapla oli kolm ja pool minutit enne lõppu tosina punktiga taga, aga tuli veel mängu tagasi. 11:0 vahespurdis panustas kahe tabava kaugviskega Indrek Kajupank.
Kuna mänguaeg oli selleks hetkeks peaaegu läbi, tehti kiiresti viga vastaste Dominykas Milkale, kes aga vabavisetel ei eksinud. Järgneva kuue sekundiga ei suutnud Rapla mängu käike otsustavat pööret tuua.
Mandell Thomas oli 21 punktiga Tartu parim. Janari Jõesaare arvele jäi 13 silma. Rapla edukaimad olid Kajupank 16 ja Thomas van der Mars 12 punktiga. Hollandlane aitas omasid ka kümne lauapalliga.
"Kolmas veerand oli väga ilus, kuid üldkokkuvõttes ei saa ma mänguga rahule jääda," lausus Tartu peatreener Gert Kullamäe klubi pressiteate vahendusel. "Avapoolajal jäi kõvasti puudu võitlushimust ning ettevalmistusest, see on kindlasti miski, millega peame nüüd finaalidele vastu minnes tõsiselt tegelema. Siiski, mängu teine pool tegi enam rõõmu. Hea, et Raplalt nende kodus ka viimase võidu siiski kätte saime."
Teises reedeses matšis oli TLÜ/Kalev võõrsil üle Pärnu Sadamast 84:75 (18:13, 15:19, 23:15, 28:28). Janis Vahter ja Reimo Tamm viskasid võitjate kasuks vastavalt 23 ja 22 silma. Pärnu resultatiivseimad olid Saimon Sutt 19 ja Domagoj Bubalo 18 punktiga. | Võimsa lõpuspurdi teinud Raplal jäi Tartu Ülikooli alistamisest pisut puudu | https://sport.err.ee/320349/voimsa-lopuspurdi-teinud-raplal-jai-tartu-ulikooli-alistamisest-pisut-puudu | AVIS Rapla hakkas korvpalli meistriliigas kodus Tartu Ülikoolile kõvasti vastu, aga kaotas siiski 65:68 (17:13, 19:15, 10:27, 19:13). |
Esimest korda kustus staadionivalgus kohtumise kümnendal minutil ja pärast kümneminutilist pausi tulid pallurid väljakule tagasi. Seejärel saadi mängida mõned minutid ja valgus kustus taas.
Valgus saadi ka teistkordselt tööle, kuid poole võimsusega. Peakohtunik Kristo Tohver saabus väljakule üksi koos mängu inspektoriga ja uuris ametnikelt seisu. Pärast konsulteerimist nende ja mõlema meeskonna peatreeneriga otsustas Tohver mängu jätkata.
Väravateni jõuti teisel poolajal. 52. minutil viis Rauno Alliku pealöök Flora juhtima ja 74. minutil realiseeris penalti Andrei Sidorenkov. Eelnevalt oli saanud teise kollase kaardi Flora kaitsja Märten Kuusk.
Laupäeval peetakse Premium liigas veel neli teise vooru kohtumist. Vastamisi asuvad Pärnu Vaprus - Tartu Tammeka, Tallinna Levadia - Sillamäe Kalev, Viljandi Tulevik - Paide Linnameeskond ja Narva Trans - FCI.
Enne mängu:
Nõmme Kalju jaoks oli Premium liiga esimene voor äärmiselt positiivne, sest Pärnu Vaprus suudeti võõrsil alistada lausa 6:2. Vaprus aitas ka omalt poolt Kalju võidule kaasa, lüües kaks omaväravat. Lisaks tegid Kalju poolelt skoori ka Andrei Sidorenkov, Igor Subbotin, Peeter Klein ja Karl Mööl. Tänu paremale väravate vahele tõusis Kalju ka peale avavooru tabelis liidriks.
Flora pidi esimeses ringis nägema rohkem vaeva, kui Sportland Arenal kohtuti igipõlise rivaali Levadiaga. Flora jäi mängus esmalt kaotusseisu, kui Levadia ründaja Rimo Hunt saatis 17. minutil palli vastaste võrku. Flora omakorda vastas sellele 33. minutil läbi Rauno Sappineni, kes kõva võitluse tagajärjel viigistas mänguseisu. Rohkem väravaid kohtumises ei löödud ning mõlemad meeskonnad kindlustasid endale ühe punkti.
Eelmisel hooajal näitasid Kalju ja Flora küllaltki võrdseid omavahelisi mänge, kui neljast kohtumisest kolm lõppesid viigilise tulemusega ning ühel korral suutis Kalju 2:0 võidu napsata. Kumb meeskond jääb peale jääb peale sel korral ja, kuidas jagunevad olulised punktid saab näha reede õhtul.
Kalju peatreener Sergei Frantsev: “Hooaja alguses on igas mängus palju emotsioone, eriti Flora vastu, kes pretendeerib liigas kõrgetele kohtadele. Oleme vastavalt sellele mängule häälestatud.”
Kalju kaitsja Maximiliano Ugge: “Sel nädalal on meil väga oluline mäng meeskonna vastu, kes on meie konkurent tiitlile. On küll alles hooaja algus, aga mängud Floraga on olnud alati väga rasked, lisaks on näha, kuidas kõik tiimid on hooajaks kõvasti ettevalmistunud. Aga loomulikult kavatseme anda endast kõik, et enda staadionil, enda kodus ja enda fännide ees 3 punkti võita!”
Flora peatreener Arno Pijpers: “Me alustasime hooaega väga hästi. Mängisime hea mängu Levadia vastu ning jäin rahule mängukvaliteediga. Meil on olnud kaks mängu järjest tugeva võistkonnaga ja ka järgmine mäng on hetke tabeliliidriga. Peale seda mängu on näha, kui tugev on selle aasta liiga ja millises vormis on meie võistkond.”
Flora puurilukk Mait Toom: “Lähme Hiiu mändide vahele kolme punkti järele.”
Täispilet kohapeal maksab 10 eurot, Facebookis ürituse attendinga 3,5 eurot, lapsed kuni 14. Eluaastani ja pensionärid 2,5 eurot, eelmüük Piletilevis 2,5 eurot. | Kalju ja Flora mängisid kaks korda katkenud kohtumise viiki | https://sport.err.ee/316255/kalju-ja-flora-mangisid-kaks-korda-katkenud-kohtumise-viiki | Jalgpalli Premium liiga reedeses telemängus tegid tiitlifavoriidid Nõmme Kalju ja Tallinna Flora kaduva elektrivoolu kiuste 1:1 viigi. |
Justiitsministeeriumi teatel on sarnaseid taotlusi esitatud presidentide vahetumisel ka varasemalt.
Ministeeriumi sõnul on mitmed Barack Obama valitsuse ajal ametisse määratud föderaalprokurörid juba ametist lahkunud, kuid nüüd soovib Sessions veel 46 lahkumist.
USA-l on kokku 93 föderaalprokuröri, kes esindavad oma haldusalas riiki ringkonna- ja apellatsioonikohtus. | USA justiitsminister tahab 46 föderaalprokuröri tagasiastumist | https://www.err.ee/583776/usa-justiitsminister-tahab-46-foderaalprokurori-tagasiastumist | USA justiitsminister Jeff Sessions soovib ametist vabastada 46 föderaalprokuröri, kes määrati ametisse eelmise presidendi valitsemisajal, teatas justiitsministeerium reedel. |
Eesti Jalgpalli Liit selgitas pärast mängu probleeme järgnevalt:
"Hiiu staadioni valgustust uuendati enne Kalju - Flora mängu, et tagada nõuetekohased tingimused pimedal ajal võistluste pidamiseks. Kuna oli teada, et olemasolev elektrisüsteem ei ole uue valgustuse jaoks piisav, siis tellis jalgpalliliit varakult kohale suure konteiner-tüüpi generaatori, mida katsetati mängupäeva hommikust alates mitme tunni vältel - kõik toimis.
Jalgpalliliit tellis mängu ajaks kohale valveelektriku, kes saaks vajadusel probleeme lahendada. Lisaks inspektorile ja kohtunike vaatlejale oli kohapeal ametis Premium- ja Esiliiga arendusjuht.
Sellest hoolimata kustus hetkel veel teadmata põhjustel (valgustuse peakaitsmes oli ülipinge, aga selle põhjust pole veel teada - kõigi parameetrite kohaselt ei oleks tohtinud ülepinget ollla) kell 19.44 staadioni valgustus. Pärast lühikest pausi taastati valgustus ning kohtunik jätkas mänguga. Paraku kadus viieminutilise mängu järel kell 19.57 valgustus teist korda.
Seejärel peeti kohapeal välkkoosolek mängu inspektori, kohtunike vaatleja, väljakukohtuniku, mõlema võistkonna esindaja ja liiga arendusjuhi osavõtul. Lepiti kokku, et mänguga jätkatakse, aga valgusvõimsust vähendatakse poole võrra (võistkonnad alguses polnud sellega nõus, aga kui nägid, milline on poole väiksem valgusvõimsus, siis nõustusid), igaks juhuks lülitatakse välja staadioni ekraan ning kui valgus peaks taas kustuma, siis lõpetatakse kohtumine ära ja jätkatakse järgmisel päeval kell 16.00 Hiiu staadionil (samaks ajaks planeeritud Esiliiga B kohtumine toimuks Sportland Arenal).
Kell 20.10 mäng jätkus ja kulges probleemideta lõpuvileni.
Vabandame kõigi asjaosaliste ees ebamugavuste pärast. Täname mõlemat võistkonda, poolehoidjaid ja korraldajaid mõistva suhtumise eest!" | EJL: valgustuse kustumise põhjus pole veel teada | https://sport.err.ee/320357/ejl-valgustuse-kustumise-pohjus-pole-veel-teada | Täna Hiiu kunstmurustaadionil peetud jalgpalli Premiumi liiga kohtumist Nõmme Kalju ja Tallinna Flora vahel takistasid kaks elektrikatkestust esimesel poolajal, mistõttu prožektorid kustusid. |
Vaherahu Türgi ja Kurdistani Töölispartei (PKK) vahel katkes 2015. aasta juulist ning alates sellest ajast kuni eelmise aasta detsembrini on kuni 500 000 inimest, enamik neist kurdid, olnud sunnitud kodust lahkuma, selgub ÜRO raportist, vahendas BBC.
Raport tugines nii konfidentsiaalsetele kui avalikele andmetele, satelliidifotodele ja teistele allikatele, sest Türgi valitsus ei ole andnud uurijatele luba PKK-vastaste operatsioonide piirkonda siseneda.
ÜRO on dokumenteerinud tuhandeid tapmisi ning inimeste kadumist ja piinamisi valitsuse korraldatud operatsioonide ajal enam kui 30 linnas ja piirkonnas. ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra'ad al-Hussein kritiseeris Türgi valitsust, öeldes, et eriti teevad talle muret teated, et läbi pole viidud ka tõsiseltvõetavat uurimist.
Türgi valitsus on ÜRO-le teatanud, et PKK, mida nad käsitlevad terroriorganisatsioonina, on viinud läbi hulga rünnakuid, milles on hukkunud nii Türgi julgeolekujõude kui teisi isikuid. Samuti on PKK valitsuse hinnangul osalenud röövimistes ja asetanud teedele tõkkeid, mis on takistanud piirkonda esmaabi viia.
Türgi on kurdi mässulistega riigi kaguosas juba aastakümneid võidelnud. PKK alustas relvastatud võitlust Türgi valitsuse vastu aastal 1984 ja nende eesmärk on kuulutada Türgi territooriumil välja oma sõltumatu riik.
Türgi peab ÜRO raportit kurdide väärkohtlemisest kallutatuks
Türgi peab "kallutatuks" reedel avaldatud ÜRO raportit, milles süüdistatakse Türgi julgeolekujõude riigi kaguosas kurdimässuliste vastu toime pandud rasketes inimõigusrikkumistes.
"See niinimetatud raport (Türgi) kaguosas toimunud terroritõrjeoperatsioonidest on kallutatud, põhineb valeandmetel ja pole kaugeltki professionaalne," teatas Türgi välisministeerium.
"Ruumi, mis raportis eraldati ühe terroriorganisatsiooni propagandale ja mis omakorda kattub alusetute süüdistustega, ei saa meie pool aktsepteerida," teatas ministeerium, viidates riigis keelustatud Kurdistani Töölisparteile (PKK).
PKK sõdib Türgi keskvõimu vastu alates 1984. aastast, konfliktis on surma saanud üle 40 000 inimese. Vägivald ägenes Türgi kaguosas 2015. aastal, kui lagunes kaks aastat kestnud Türgi-PKK rahulepe. EL, USA ja Türgi peavad PKK-d terrorirühmituseks.
Ankara edastatud andmetel on Kagu-Türgi rahutustes saanud viimastel aastatel surma paar tuhat inimest.
ÜRO teatel üritati üle aasta saada ligipääsu piirkondadele, kus toimusid PKK vastu suunatud operatsioonid. Türgi välisministeeriumi sõnul kutsusid nad ÜRO inimõiguste juhi Zeid Ra'ad Al Husseini riiki korduvalt.
"Kui Zeid oleks vastanud meie kutsele ja tulnud meie riiki, siis olnuks tal võimalus isiklikult näha, et raportis esitatud väited ei peegelda tõtt," lisas ministeerium. | Türgi ja PKK konfliktis on pooleteise aastaga hukkunud mitu tuhat inimest | https://www.err.ee/583744/turgi-ja-pkk-konfliktis-on-pooleteise-aastaga-hukkunud-mitu-tuhat-inimest | ÜRO süüdistab Türgit tõsistes rikkumistes riigi kaguosas toimuva konflikti ajal ja hindab viimase 18 kuu jooksul hukkunute arvuks üle 2000. |
Nabil Adu Rdeneh' sõnul kutsus Trump Abbasi Valget Maja "peatselt" külastama. Pooled pidasid reedel telefonikõne, mis oli kahe liidri esimene kontakt pärast Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril.
"Abbas on veendunud, et president Trump suhtub rahu saavutamisse tõsiselt ning otsib lepet, millega jõutaks kauaoodatud rahuni," lisas Rdeneh.
Iisraeli-Palestiina rahukõneluste viimane voor, mida vahendas USA, lagunesid 2014. aastal.
Trump pole palestiinlaste seas populaarne, sest tundus, et ta eemaldub oma eelkäija lähenemisest ning hakkab rakendama Iisraeli valitsuse suunal sõbralikumat poliitikat.
Lisaks on ta oma avalduses andnud mõista, et suhtub leigelt nn kahe riigi lahendusse, mis näeb ette Palestiina riigi loomise, kaalub USA saatkonna toimetamist Tel Avivist Jeruusalemma, mida palestiinlased peavad oma tulevase riigi pealinnaks, ning suhtub leebelt Iisraeli asundustesse, mis on rajatud palestiinlaste aladele.
Samas hoiatas Trumpi valitsus möödunud nädalal Iisraeli osa okupeeritud Läänekalda annekteerimise eest, öeldes, et see vallandaks USA ja Iisraeli vahel "viivitamatult kriisi".
Samm vihjab, et Trump võib olla naasmas tavapärasema USA poliitika juurde, et ta ei anna Iisraelile vabu käsi oma kontrolli laiendamiseks Läänekaldal ega tõrju kõrvale palestiinlasi. | Trump kutsus Abbasi Valgesse Majja | https://www.err.ee/583775/trump-kutsus-abbasi-valgesse-majja | USA president Donald Trump kutsus oma Palestiina ametivenna Mahmoud Abbasi Valgesse Majja visiidile, ütles Palestiina riigipea pressiesindaja reedel. |
Üldarvestuses on neli esimest meeskondliku temposõidu võitnud BMC mehed: austraallane Rohan Dennis, olümpiavõitja Greg Van Avermaet, itaallane Damiano Caruso ja ameeriklane Tejay Van Garderen.
Ainsa eestlasena Tirreno-Adriaticol osalev Rein Taaramäe lõpetas võitjast kolm minutit ja 14 sekundit hiljem ning teenis protokolli 129. koha. Kokkuvõttes on ta 149. (+17.22).
Tirreno-Adriaticol jääb sõita veel neli etappi, neist raskeim peetakse homme. | Tirreno-Adriaticol sai etapivõidu Sagan, Taaramäe 129. | https://sport.err.ee/320338/tirreno-adriaticol-sai-etapivoidu-sagan-taaramae-129 | Itaalias toimuva velotuuri Tirreno-Adrietico kolmandal etapil (Monterotondo Marittimo - Montaldo di Castro; 204 km) teenis esikoha kahekordne maailmameister Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), kes edestas lõpuspurdis itaallast Elia Vivianit (Sky) ja belglast Jürgen Roelandtsi (Lotto Soudal). |
17-aastane Zirk alustas võistlusi 100 m vabaltujumisega, kus ta saavutas 18. koha. Ajaga 51,38 püstitas ta ka uue Eesti hooaja tippmargi, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Inglismaal treeniv Zirk purustas Andri Aedmale kuulunud Eesti hooaja tippmargi rohkem kui sekundiga, saades kirja enda karjääri paremuselt neljanda tulemuse 51,38. Eelmisel aastal Euroopa juunioride meistrivõistlustel püstitatud isiklik rekord on eestlasel 50,53. Finaalis saavutas alavõidu Alessandro Miressi, kelle võiduaeg oli 49,44.
Seejärel hüppas Zirk vette 400 m vabaltujumises, alal, kus teda väga tihti stardis ei näe. Eestlasel oli ühes vahetuses au ujuda Rio olümpiamängude 1500 m vabaltujumise kuldmedalisti Gregorio Paltrinieriga. Zirk saavutas 15. koha ajaga 4.02,75. Eesti hooaja tippmark paranes ligi 14 sekundiga. Isiklikule rekordile, mis püstitatud kaks aastat tagasi, jäi Maarjamaa sportlane alla seitsme sajandikuga.
Finaalis saavutas võidu selle ala Rio olümpiamängude pronksmedalist Gabriele Detti võimsa ajaga 3.45,28.
Homme hüppab Zirk vette 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. | Olümpiavõitjaga ujunud Zirk püstitas Itaalias kaks Eesti hooaja tippmarki | https://sport.err.ee/320343/olumpiavoitjaga-ujunud-zirk-pustitas-itaalias-kaks-eesti-hooaja-tippmarki | Täna algas Itaalias Milanos kõrgetasemeline ujumisvõistlus, millest võtab osa ka Eesti koondislane Kregor Zirk. Võistluste avapäeval ta finaali ei pääsenud, aga püstitas kaks uut Eesti hooaja tippmarki. |
"EELK arvamus laekus kultuuriministeeriumisse täna. Sihtasutuse koosolek toimub 6. aprilli ja kujunevat olukorda seal kindlasti ka arutatakse," ütles ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus reedel BNS-ile.
"Kui EELK leiab, et sihtasutuse tegevust tuleks jätkata, siis oleks tervitatav, kui EELK kaaluks võimalust sihtasutusse rohkem ka rahaliselt panustada," lisas Kompus ministeeriumi seisukoha.
EELK esindaja teatas reedel, et EELK konsistoorium seisukohalt ei ole praegu sihtasutuse likvideerimine põhjendatud, kuna sihtasutuse põhikirjaline eesmärk – Narva Aleksandri kiriku taastamine selle kasutamiseks esindusliku ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaalina ning kultuurikeskusena koos kiriklike funktsioonide säilitamisega – on veel täitmata.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sitsi on teinud ettepaneku Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik tegevuse lõpetamiseks.
"Kultuuriministeerium on aga endiselt valmis osalema hoonele sisu andmise protsessis – panustama kultuuriliste tegevustega, et kaitsealune hoone oleks võimalikult maksimaalselt avalikus kasutuses. Selles osas muutusi ei ole," kinnitas Kompus.
SA Narva Aleksandri Kiriku asutajate seas on kultuuriministeerium, EELK ja Narva linn. | Ministeerium ootab EELK-lt suuremat panustamist Aleksandri kirikusse | https://www.err.ee/583767/ministeerium-ootab-eelk-lt-suuremat-panustamist-aleksandri-kirikusse | Kultuuriministeerium lubab arutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) soovi mitte veel lõpetada sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik tegevust, kuid ootab EELK-lt samas suuremat panustamist sihtasutuse töösse |
Merkel külastab Valget Maja järgmisel teisipäeval. Tegemist on Merkeli ja Trumpi esimese silmast-silma kohtumisega, vahendas Reuters.
Kohtumisel arutavad riigipead arvatavalt Saksamaa kaitsekulutuste taset, Ukraina konflikti, Süüria põgenike küsimust, samuti Euroopa Liiduga seotud ja muid küsimusi, ütlesid kolm Trumpi administratsiooni ametnikku ajakirjanikele.
2016. aastal kritiseeris Trump presidendikampaania ajal korduvalt Merkeli nn avatud uste poliitikat põgenike suhtes, vastandudes ise sellele ja lubades rangemat kontrolli USA-s.
Merkel omakorda on olnud üks juhtivaid kriitikuid Trumpi poliitika suhtes, mille kohaselt keelustatakse ajutiselt USA-sse sissepääs mitme moslemiriigi kodanikele.
"Ma usun, et neil on väga positiivne, südamlik kohtumine," sõnas üks ametnikest, kes soovis jääda anonüümseks.
Trump on avaldanud soovi soojendada suhteid Venemaaga, kuid osad tema administratsiooni ametnikud on selles suhtes skeptilised.
"President soovib kuulda kantsleri vaateid oma kogemustele suhtlemisel Putiniga. Ta soovib väga kuulda Merkeli tähelepanekuid sellest, kuidas suhelda venelastega," ütles teine ametnik.
Trump kavatseb küsida Merkelilt ka nõu selle kohta, milline oleks USA parim võimalik roll diplomaatilistes pingutustes Ida-Ukraina konflikti lahendamisel.
USA ametnike sõnul on Trumpile muljet avaldanud Merkeli juhioskused, eriti Saksamaa roll katsetes saavutada rahu Ukrainas ja Afganistanis.
Trump on kritiseerinud NATO liitlasi, kes ei panusta tema sõnul piisavalt kaitsevaldkonda. Ametnike sõnul tõstatab ta selle küsimuse ka kohtumisel Merkeliga, soovides, et Saksamaa tõstaks oma kaitsekulutusi.
Üks ametnik märkis, et Saksamaa peaks näitama oma panuse suurendamisega NATO-s eeskuju.
"Saksamaa valitsuse kava jõuda NATO eesmärgini 2024. aastaks on julgustav. President usub, et kõik liitlased peaksid andma oma osa kaitsekulutustest," ütles ametnik.
NATO eesmärk on, et liitlased panustaksid kaitsevaldkonnale 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. | Ametnikud: Trump küsib Merkelilt nõu Putini ja Ukraina kohta | https://www.err.ee/583768/ametnikud-trump-kusib-merkelilt-nou-putini-ja-ukraina-kohta | President Donald Trump kavatseb küsida Saksa kantslerilt Angela Merkelilt nõu selle kohta, kuidas käituta Vene presidendi Vladimir Putiniga, ütlesid USA ametnikud reedel. |
Nurmsalu hüppas 109,5 meetrit ja teenis 89,0 punkti, mis andis 68 sportlase konkurentsis 59.-60. koha jagamisele. Viimasena 50 hulka jõudnud norralane Joacim Ödegaard Björeng teenis 7,7 punkti enam.
Kvalifikatsiooni edukaimad olid sakslane Andreas Wellinger (140,5 punkti), sloveen Peter Prevc (135,9) ja sakslane Richard Freitag (131,8).
Homme toimub Oslos võistkonnavõistlus, individuaalne MK-etapp viiakse läbi pühapäeval.
Järgmisel nädalal võistlevad suusahüppajad veel Lillehammeris, Trondheimis ja Vikersundis. | Kaarel Nurmsalu piirdus Oslos eelvõistlusega | https://sport.err.ee/320333/kaarel-nurmsalu-piirdus-oslos-eelvoistlusega | Kaarel Nurmsalu ei pääsenud Oslos peetaval suusahüpete MK-etapil kvalifikatsioonist edasi põhivõistlusele. |
Türgi ja Venemaa vahendasid detsembris Süüria relvarahu ja kõnelusi opositsiooni ning Assadi režiimi vahel.
Samuti teevad Vene ja Türgi relvajõud koostööd äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu Süürias.
"Me teeme aktiivselt koostööd kõige akuutsemate kriiside, peamiselt Süüria, lahendamiseks," sõnas Putin Kremlis toimuvate kõneluste eel Erdoğaniga. "Mul on väga hea meel seda öelda, ja vähesed on seda eeldanud, aga meie relvajõud ja eriteenistused on loonud nii efektiivsed ja tihedad sidemed," ütles ta.
Venemaa, USA ja Türgi kõrgemad ohvitserid kohtusid sel nädalal Türgis Antalyas. Kõnelustel keskenduti ISIS-e vastasele operatsioonile Süürias Raqqas.
Putin kohtub pärast kõnelusi Erdoğaniga oma julgeolekunõukoguga.
Erdoğan kutsus kohtumisel Venemaad üles tühistama kõiki Ankara vastu kehtestatud sanktsioone, mis määrati seoses Vene sõjalennuki allatulistamisega Süüria piiri lähistel 2015. aasta novembris. | Putin kiitis Vene-Türgi paranenud suhteid | https://www.err.ee/583765/putin-kiitis-vene-turgi-paranenud-suhteid | Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani võõrustanud Vene president Vladimir Putin kiitis reedel Vene-Türgi relvajõudude vahelisi tihedaid sidemeid. |
TTÜ oli vastasest selgelt üle kaugvisetes (11/26 ehk 42% vs 4/24 ehk 17%), kuid jäi alla lauavõitluses 35:44.
Joonas Järveläinen ja Toomas Raadik viskasid võitjate kasuks 18 punkti, seejuures haaras Järvelainen ka üheksa lauapalli. Sten Olmre arvele jäi 12 punkti kõrval viis resultatiivset söötu.
Homme on TTÜ vastaseks Gruusia tehnikaülikooli võistkond ja pühapäeval lõpetatakse ISBL-i teise faasi turniir seni kõik viis mängu võitnud Moskva riikliku kehakultuuriülikooli vastu. | TTÜ sai Moskvas jagu Himki tudengitest | https://sport.err.ee/320330/ttu-sai-moskvas-jagu-himki-tudengitest | TTÜ korvpallimeeskond alustas rahvusvahelise tudengiliiga (ISBL) etappi Moskvas 74:65 (15:16, 21:15, 19:21, 19:13) võiduga Himki ülikooli üle. |
Mängu kolmandal veerandajal eemaldati KK Pauluse treener Johan Kärp ning 1.51 enne normaalaja lõppu viis treener Zilvinas Strazdas 59:75 kaotusseisus oma võistkonna väljakult ära.
Eesti korvpalliliit teatas, et on juhtunu sündmustega kursis ja vastavalt üldjuhendile märgiti tabelisse KK Paulusele 0:20 kaotus.
Korvpalliliit tunnistab, et sellele mängule oleks pidanud määrama vähemalt ühe kogenud kohtuniku, kuid taunib võistkonna otsust mäng pooleli jätta ja väljakult lahkuda, ükskõik millisel tasemel mäng toimub. "Usun, et tänaseks on sellest juhtumist õppinud kõik osapooled ning teinud enda jaoks järeldused," sõnas EKL-i peasekretär Keio Kuhi.
KK Pauluse treener ja eestvedaja Johan Kärp täiendas: "Olgugi, et me ei olnud rahul nähtuga, oli mängu pooleli jätmine siiski vale lahendus. Oleme sellel teemal alaliidu ja kohtunike esindajatega rääkinud ning jõudnud ühisele arusaamale edasise osas." | Väljakult lahkunud korvpalli noortemeeskond sai tehnilise kaotuse | https://sport.err.ee/320324/valjakult-lahkunud-korvpalli-noortemeeskond-sai-tehnilise-kaotuse | Eesti korvpalli noorteliiga U-16 vanuseklassi kohtumine liiderklubide BC Tarvas/Rakvere SK ja KK Paulus vahel jäi pooleli, kui kohtunike tegevusega rahuolematu Pärnu meeskond lahkus väljakult. |
Konservatiivide toetus püsis 34 protsendi juures, kuid SPD toetus tõusis 2 protsendipunkti võrra 32 protsendini, vahendas Reuters Forschungsgruppe Wahleni läbi viidud küsitlust.
Isikute populaarsuse puhul oli nii Merkeli kui ka SPD kantsleri kandidaadi Martin Schulzi toetus 44 protsenti.
Veebriaris näitas sama firma küsitlus, et 49 protsenti inimestest toetas Schulzi ja 38 protsenti Merkelit.
SPD oli aastaid sörkinud konservatiivide sabas, kuid Schulz on oma valimiskampaaniaga partei toetust kasvatanud. Schulz on lubanud suurendada sotsiaalset õiglust ning vaadata üle tööturureformid, mida tutvustas enam kui kümme aastat tagasi endine SPD kantsler Gerhard Schröder.
Küsitlus näitas, et immigratsioonivatane Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaotas toetust protsendipunkti võrra üheksa protsendini. Praeguse toetuse põhjal pääseb partei parlamenti.
Vasakpoolse Linke toetus on küsitluse kohaselt kaheksa protsenti ja Roheliste toetus seitse protsenti. Vabasid Demokraate toetab viis protsenti küsitletutest.
Küsitluses osales 1212 inimest. | Küsitlus: Merkeli konservatiivid hoiavad eduseisu, kuid sotsiaaldemokraadid vähendavad vahet | https://www.err.ee/583747/kusitlus-merkeli-konservatiivid-hoiavad-eduseisu-kuid-sotsiaaldemokraadid-vahendavad-vahet | Saksa kantsleri Angela Merkeli konservatiivne blokk hoidis oma edu vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ees, kuid viimase toetus on tõusnud viie aasta kõrgeimale tasemele, selgub värskest küsitlusest. |
Ajaga 4:37.51 lõpetanud ja hooaja esimese esikoha teeninud Yatesile järgnes 17 sekundi kaugusel kolumbialane Sergio Luis Henao (Sky). Kolmandana finišeeris võitjast 26 sekundit maas austraallane Richie Porte (BMC).
Yates ründas üksi 20 kilomeetrit enne lõppu, just enne viimase suure tõusu (Col de Bourigaille) kulminatsiooni. Kuigi lõputõusu alguse 46-sekundiline edu kahanes, ei saanud keegi siiski kokkuvõttes kaheksandaks tõusnud britile ohtlikuks.
Üldliidri koha säilitas neljandana lõpuni jõudnud prantslane Julian Alaphilippe (Quick-Step Floors), kes edestab kokkuvõttes 36 sekundiga kaasmaalast Tony Gallopini (Lotto Soudal). Järgnevad Henao (+0.46) ja hispaanlane Gorka Izagirre (+0.57). Kangert kerkis 24 positsiooni ja asub nüüd 62. kohal (+37.14). | Pariis - Nice'i raske etapi võitis Yates, Kangert 30. | https://sport.err.ee/320323/pariis-nice-i-raske-etapi-voitis-yates-kangert-30 | Tanel Kangert lõpetas Pariis - Nice velotuuri viienda, kolme esimese kategooria tõusuga etapi (Aubegne - Fayence; 193,5 km) 30. kohal. Kaotust võitnud britt Simon Yatesile (ORICA-Scott) kogunes 5.52. |
1950-ndatel sõitis Surtees mootorrataste ringrajasarjades ning tuli neli korda 500-kuubikuliste ja kolm korda 350-kuubikuliste maailmameistriks.
1960. aastal siirdus ta F1 sarja, kus teenis 1963. aastal lepingu Ferrariga ja jõudis punase vormeli roolis 1964. aastal ka MM-tiitlini. Kaks aastat hiljem lõpetas ta üldarvestuses teisena. 1970. aastal lõi ta ka omanimelise tiimi.
F1 sarjas kolmes meeskonnas kokku kuus etappi võitnud Surtees tuli lisaks koos itaallase Lorenzo Bandiniga 1964. aastal Le Mansi 24 tunni sõidul kolmandaks.
Oma elu viimased aastad pühendas ta Henry Surteesi Fondi tegevusele. Henry Surtees oli tema 2009. aastal Brands Hatchi ringrajal toimunud õnnetuses 18-aastaselt hukkunud poeg. | Suri ainulaadse saavutuseni jõudnud F1 maailmameister John Surtees | https://sport.err.ee/320320/suri-ainulaadse-saavutuseni-joudnud-f1-maailmameister-john-surtees | Täna suri Londonis 83 aasta vanuselt legendaarne mootorisportlane John Surtees, kes ainsa inimesena on tulnud maailmameistriks nii kahe- kui ka neljarattaliste tippsarjas. |
"See ei ole nii, et kui inimene on vanem kui 70 aastat, siis ei võiks tal sümptomite korral kahtlustada nakatumist HIV-ga," nentis nentis Lõuna-Karjala tervishoiupiirkonna nakkushaiguste ülemarst Pekka Suomalainen Yle uudistele antud intervjuus.
Nakkuse saanud mehi ühendab see, et nad kõik on saanud nakkuse Venemaalt. Küsimusele, kas siis Lõuna-Karjalast käiakse Venemaal seksiturismi harrastamas, vastas ülemarst järgnevalt: "Seda ei oska ma öelda, kuid vähemalt need nakatumised on toimunud Venemaal, ppiiri lähedal. Neid on ikka omajagu."
Suomalainen rõhutas, et kuna vanadel inimeste puhul ei kiputa HIV-nakkust kahtlustama, võib viirus ja sellest tulenev AIDS olla sageli kaugele arenenud.
"Diagnoosi ja ravita see haigus läheb kogu aeg hullemaks. Õigel ajal avastades suudetakse HI-viirust ka eakate inimeste puhul üsna hästi kontrolli all hoida," selgitas ta.
Suomalainen märkis ka seda, et eakate nakatumist HIV-ga on Lõuna-Karjalas täheldatud juba varem. samuti on täheldatud süüfilise levikut. Seetõttu peaksid piirkonna meditsiinitöötajad ülemarsti arvates teemale rohkem tähelepanu pöörama.
Kokku tuvastati möödunud aastal Lõuna-Karjalas seitse nakatumist HIV-ga, kõik nakatunud ei olnud mehed.
Soome ametnik: Venemaal võib olla praegu enneolematu HIV-epideemia
Soome tervishoiuametnikud hoitasid eelmise aasta novembris, et Venemaa piiriäärsetes regioonides on tõusnud uute HIV-nakatunute arv plahvatuslikult kõrgele ning see võib peagi ohustada ka Soome elanike tervist.
Peterburi linn ja Leningradi oblast on HIV leviku poolest Venemaa üheks probleemsemaks piirkonnaks. Vene meedia andmetel on Peterburi linna ümbritsevas Leningradi oblastis saanud HIV-nakkuse juba ligi 1,2% elanikkonnast ehk umbes 20 000 inimest. Viie miljoni elanikuga Peterburis endas on HIV-nakkuse kandjaid elanikkonnast umbes 1% ehk ligikaudu 50 000 inimest. Kokku on Venemaal 9 ohupiirkonda, kus on HIV-infektsiooniga inimesi rohkem kui protsent elanikkonnast.
"On väga tõenäoline, et Venemaal on praegu puhkenud enneolematu HIV-epideemia," rääkis novembris ülemnakkusarst Suomalainen, kelle sõnul on 1% HIV-positiivseid elanikkonnast väga murettekitav näitaja. "Kui kõiki neid inimesi ravida, on see ühiskonnale ja tervishoiusüsteemile väga suureks koormaks."
Võrdluseks - Soomes on aastate jooksul saanud HIV-nakkuse umbes 3500 inimest ehk sisuliselt on Peterburis ja Leningradi oblastis praegu 20 korda rohkem HIV-nakatunuid kui kogu Soome riigis. Samas elanikke on seal umbes 1,2 miljonit rohkem kui Soomes.
Samas pole Soome ametnikel Venemaa olukorra kohta täpsemat ülevaadet, sest Vene kolleegid on omavahelist suhtlust vähendanud. "Viimastel aastatel oleme saanud Venemaalt üha vähem ametlikke andmeid HIV leviku kohta," märkis Suomalainen.
Venemaal on peamiseks probleemiks see, et HIV on levinud riskirühmadest - nagu näiteks narkootikumide kasutajad - tavaelanikkonna hulka.
Samuti olevat Soome ametnike arvates probleemiks võimude ideoloogiline lähenemine - nimelt on Venemaal loobutud kasutamast meetodeid, mis on näiteks lääneriikides aidanud HIV levikut pidurdada. Seega on Venemaal asutud loobuma seksuaalharidusest koolides, tasuta kondoomide ja süstalde jagamisest, sest need kuuluvad võimude hinnangul lääneliku liberaalse ideoloogia juurde. Selle asemel üritatakse hoopis juurutada konservatiivseid moraaliväärtusi, mille taustaks on ka õigeusu kiriku üha suurenev roll.
Eesti on Euroopa Liidus uute juhtude poolest esikohal
2015. aastal diagnoositi Eestis 270 uut HIV-i nakatunut, mis teeb 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Uute juhtude arvu poolest on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esimesel kohal.
Uute diagnoositud HIV-i juhtude analüüs näitab Tervise Arengu Instituudi hinnangul, et viiruse levik Eestis on stabiliseerunud, kuid on endiselt kõrgel tasemel. Oluliselt on aga kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, samuti diagnoosi saanute keskmine vanus nii meeste kui naiste seas. Ehk ka Eesti puhul on alust arvata, et epideemia on narkootikumide süstijate ringist välja murdmas.
Terviseameti andmetel on Eestis käesoleval aastal (3. märtsi seisuga) diagnoositud 51 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9543 inimesel, sealhulgas AIDS 497 inimesel. | Soome piiriäärses maakonnas on kõik HIV-nakkuse saanud mehed vanemad kui 70 aastat, nakkuse aga said kõik Venemaalt | https://www.err.ee/583759/soome-piiriaarses-maakonnas-on-koik-hiv-nakkuse-saanud-mehed-vanemad-kui-70-aastat-nakkuse-aga-said-koik-venemaalt | Arusaam, et HIV-ga nakatumine on vaid noorte või siis kõige rohkem keskealiste probleem, leidis taas ümberlükkamist Soomes, kui selgus, et eelmisel aastal olid Lõuna-Karjalas tuvastatud nakatunud mehed kõik vanemad kui 70 eluaastat. |
Juba esimesel veerandil paarikümnepunktise edu saavutanud Bakken Bearsi resultaiivseim oli 16 punkti kogunud Kitsing. Pea 21 minutit platsil viibinud eestlane tabas kaheseid 8/13. Lisaks võttis kolm lauapalli, jagas kaks tulemuslikku söötu, pani koguni kolm kulpi ja kaotas korra palli.
Taani kõrgliiga põhiturniiri võidu eest heitlevad Horsens (22-5) ja Bakken Bears (22-4), seejuures on mõlemad taganud koha vähemalt play-off 'i poolfinaalis. Kitsingu klubil on pidada veel kohtumised kodus Nästvedi ja võõrsil tabeli kolmanda Horsholmiga. | Bakken Bearsi resultatiivseim Kitsing aitas meeskonna suure võiduni | https://sport.err.ee/320317/bakken-bearsi-resultatiivseim-kitsing-aitas-meeskonna-suure-voiduni | Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears alistas eile Taani kõrgliigas kodus Svendborgi Rabbitsi meeskonna väga kindlalt 109:74 (37:17, 27:19, 18:25, 27:13). |
Kui hooaja 13. etapi võitnud Fourcade eksis korra püstitiirus, siis Moravec lasi pihta kõik kümme märki. Kolmandaks tuli norralane Emil Hegle Svendsen (0; +9,4), kes sai jagu koondisekaaslasest Johannes Thingnes Böst (+12,1).
Kaheksa sekka mahtusid veel sakslane Arnd Peiffer (0; +22,3), austerlane Simon Eder (1; +23,0), lätlane Andrejs Rastorgujevs (1; +25,1) ja ühel hooajal maksimaalselt 12 esikohta saanud ja seega rekordita jäänud Norra legend Ole Einar Björndalen (1; +30,2).
Jälitussõitu jõudsid ka eestlased Rene Zahkna (53. koht; 1 möödalask; +2.06,1 võitjast) ja Roland Lessing (56.; 2; +2.10,0). Meie kolmas sõitja Martin Remmelg piirdus 87. kohaga (2; +3.10,8). | Fourcade napsas Moravecilt rekordilise esikoha 0,6 sekundiga | https://sport.err.ee/316269/fourcade-napsas-moravecilt-rekordilise-esikoha-0-6-sekundiga | Laskesuusatamise maailma karika etapil Kontiolahtis võitis meeste sprindi üldvõidu juba kindlustanud prantslane Martin Fourcade, kelle edu tšehh Ondrej Moraveci ees oli vaid 0,6 sekundit. |
Vaata siit, kuidas Tänak sai Mexico City linnakatse teedel hakkama (kommentaar inglise keeles). | VIDEO | Ott Tänaku etteaste Mexico City linnakatsel | https://sport.err.ee/320316/video-ott-tanaku-etteaste-mexico-city-linnakatsel | Ott Tänak (Ford) jagab Mehhiko MM-ralli esimese kiiruskatse järel teist positsiooni Kris Meeke'iga (Citroen). Mõlemad kaotavad Toyotal sõitvale liidrile Juho Hänninenile 1,6 sekundiga. |
"Mis puutub sellesse niinimetatud mitmekiiruselisse Euroopasse...seda nähakse uue eraldusjoone tekitajana, uut tüüpi raudse eesriidena ida ja lääne vahel. See ei ole nii mõeldud," ütles Juncker Brüsselis pärast EL-i tippkohtumise lõppu ühisel pressikonverentsil Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga.
Luksemburgi ekspeaminister kommenteeris ka Euroopa Komisjoni esitatud EL-i viiele tulevikustsenaariumile osaks saanud tagasisidet. "Kõigi stsenaariumide lähtepunkt on, et me püüame teha koostööd 27 liikmesriigi liiduna. Mitmekiiruselisele Euroopale viidatakse seoses sellega, et need, kes tahavad teha rohkem, saaksid teha rohkem. Kui arutatakse süvendatud koostööd, osalevad diskussioonis kõik, ent mõned saavad õiguse kiiremini edasi liikuda," lausus Juncker ettepanekute kohta.
Tema sõnul ei näe ettepanekud ette süvendatud koostöö tarbeks uute lepingute sõlmimist ning see toimuks olemasolevate lepingute raames.
"Mitmekiiruseline koostöö on olemas juba praegu. Seda näeme nii EL-is laiemalt kui ka eurotsoonis," sõnas Komisjoni president, lisades, et finantsteenuste maksuga on ühinenud 10 euroala riiki 19-st.
Juncker avaldas reedel ka lootust, et Suurbritannia naaseb ühel päeval Euroopa Liitu.
"Mulle ei meeldi Brexit, sest ma tahaksin olla brittidega ühes paadis. Ma loodan, et saabub päev, kui Suurbritannia siseneb uuesti paati," sõnas Juncker.
"Ma kahetsen Brexitit, ent see ei ole lõpp. Mulle on jäänud mulje, et Suurbritannia lahkumine julgustab teisi jätkama ja kokku hoidma" lausus Komisjoni president.
Briti peaminister Theresa May on öelnud, et Brexit tähendab Brexitit ja lubanud käivitada EL-i Lissaboni lepingu lahkumisklausli märtsi lõpuks. Britid otsustasid mullu 23. juunil rahvahääletusel EL-ist lahkuda.
Tusk: EL-i liidritel oli liidu tuleviku üle optimistlik arutelu
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles Brüsselis pressikonverentsil, et Euroopa Liidu liidrid pidasid reede hommikul optimistliku arutelu ühenduse tuleviku üle.
"Kõik 27 riiki on ühel meelel, et meie ühine eesmärk on ühtsus ja usaldus," lausus Tusk Euroopa Ülemkogu teisel päeval Suurbritannia osaluseta peetud arutelu kohta. "Töises meeleolus möödunud konstruktiivne ja aus arutelu keskendus sellele, mis peaksid olema Rooma deklaratsiooni peamised elemendid."
Tema sõnul näitasid eranditult kõik liikmesriigid reedel üles konstruktiivset lähenemist.
EL-i valitsusjuhid kogunevad 25. märtsil Itaalia pealinna Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul tippkohtumisele ja loodavad enne seda jõuda kokkuleppele deklaratsiooni tekstis, mis peaks sisaldama tulevikunägemust.
Euroopa Ülemkogu eesistuja sõnul toetavad mõned riigid mitmekiiruselist Euroopat ning soovivad leida süvendatud lõimumismõõtmeid ja teised tahaksid süsteemseid muudatusi, et lõdvendada EL-i siseseid sidemeid ja tugevdada liikmesriikide positsioone ühenduse suhtes.
"Süvendatud koostöö võimalust näevad ette ka olemasolevad lepingud. Mina pean eelseisvate Suurbritannia lahkumiskõneluste ja liidu strateegilise tuleviku seisukohalt tähtsaks 27 riigi ühtsust," ütles Tusk.
Tema sõnul on 27 riigi ühtsus EL-i kõige võimsam vara.
Ülemkogu eesistuja tegi enda sõnul ettepaneku luua koostööliin Poola valitsusega Euroopa Ülemkogu kohtumiste vahel. "Ma loodan, et minu Poola kolleegid võtavad mu pakkumise vastu," ütles Tusk.
Poola blokeeris neljapäeva õhtul vastuseks Tuski ametiaja pikendamisele Ülemkogu avapäeva järelduste teksti.
Neljapäevaõhtuse arutelu kohta Lääne-Balkani olukorra üle ütles Poola ekspeaminister, et EL-i valitsusjuhid toetavad ühemõtteliselt piirkonna Euroopa-perspektiivi ja stabiilsust. "On selge, et teatud sise- ja välisjõud üritavad piirkonda destabiliseerida. Loodan, et seda sõnumit on regioonis kuulda," ütles ta.
Poola: me ei nõustu mitmekiiruselise Euroopaga
Poola peaminister tõrjus reedel Euroopa Liidu riikide plaanid lõimuda eri kiirustel, päev varem oli Varssavi üritanud takistada Donald Tuski tagasivalimist Ülemkogu alaliseks eesistujaks.
"Me lükkame tagasi igasugused jutud mitmekiiruselisest Euroopast," lausus Beata Szydlo pressikonverentsil pärast seda, kui 27 EL-i liidrit kohtusid Brüsselis, et arutada ühenduse tulevikku pärast Brexitit. | Juncker: mitmekiiruseline Euroopa ei tekita uut raudset eesriiet | https://www.err.ee/583753/juncker-mitmekiiruseline-euroopa-ei-tekita-uut-raudset-eesriiet | Vastuolulised plaanid lubada Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidu liikmesriikidel lõimuda eri kiirustel ei tekita "uut raudset eesriiet", ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker reedel. |
Valitsuse poolt esitatud seadusemuudatuse kohaselt tugevdatakse Soome rahvusringhäälingu (Yle) nõukogu rolli nii, et edaspidi otsustab Yle strateegia üle nõukogu. Lisaks seatakse sisse kord, mille kohaselt korraldatakse meediaekspertide kuulamisi regulaarselt, vahendas Yle.
Yle tulevikku ja rahastamist analüüsinud parlamendi töörühm leidis juba eelmise aasta juunis, et Yle senist rahastamissüsteemi pole vaja muuta. Otsus tähendab ka seda, et praeguse seisuga jääb püsima ka nn Yle maks ehk maksukohuslastelt kasseeritav maks rahvusringhäälingu rahastamiseks.
Töörühma esimees, koonderakondlane Arto Satonen ütles neljapäeval, et seadusemuudatuses rõhutakse sellele, et Yle strateegiat kokku pannes on vaja võtta kuulda rahva tahet.
"Nõukogu rolli kindlustamine rõhutab seda, et Yle on Soome rahva ühtne raadio, mille kulud tasutakse kodanike poolt Yle-maksu kaudu ja mille strateegia üle otsustamine kuulub neile, kes on valimistega saanud rahvalt oma volitused," selgitas ta oma seisukohta.
Satonen toonitas, et viimasel ajal avalikkuse tähelepanu pälvinud peaminister Juha Sipilät ja ringhäälingut puudutav skandaal seadusemuudatuse puhul mingit rolli ei mängi. "On antud mõista, justkui mõjutaks seadusemuudatus Yle sõltumatust. Tuleb täiesti selgelt tõdeda, et nendel kahel ajsal olema omavahel mingit seost. Strateegia üle otsustades ei anta ajakirjanduslikke suuniseid, neid tehakse ainult maja sees."
Yle nõukogu esimees Kimmo Kivelä, kes kuulub Põlissoomlaste parteisse, pidas oluliseks seda, et nõukogu ei mõjuta ka edaspidi Yle ajakirjanduslikku sisu. "On äärmiselt oluline asi, et nõukogu ja ajakirjandusliku tegevuse vahel on tingimusteta tulemüür. Nõukogu ülesanne on seda tulemüüri püsti hoida," lausus ta.
Yle parlamendi töörühma liige, teravate ütluste poolest tuntud Teuvo Hakkarainen (Põlissoomlased) lisas, et temal tuli töörühma järeldustega vastumeelselt leppida.
"Yle on nagu laiuss vana inimese organismis, ta õgib oma toitja lõpuks surnuks. Tänapäeval tuleb informatsiooni igalt poolt, nii sotsiaalmeediast kui ka erameediast, Yle on sünnitatud siis, kui sellist asja ei olnud. Yle jaoks võiks teha sellise süsteemi, et see, kes seda tahab, see maksab, et see ei läheks otse maksumaksja taskust," rääkis ta.
Sotsiaaldemokraat Maria Tolppanen väljendas aga imestust Hakkaraineni ettepaneku üle, justkui võiks sotsiaalmeedia rahvusringhäälingut asendada. Tolppanen tegi omakorda ettepaneku, et Yle-maksu võiks hoopis tõsta. | Soome parlamendis arutleti rahvusringhäälingu seadusemuudatuse üle, nõukogu on saamas tugevamat rolli | https://www.err.ee/583756/soome-parlamendis-arutleti-rahvusringhaalingu-seadusemuudatuse-ule-noukogu-on-saamas-tugevamat-rolli | Soome parlamendis arutleti neljapäeval umbes kaks tundi rahvusringhäälingut puudutava seaduse muutmise üle. |
Comey andis ülevaate vabariiklaste ja demokraatide tippliikmetele ning luurekomitee esindajatele ehk kaheksast liikmest koosnevale kogule, keda regulaarselt teavitatakse riigi kõige tundlikumatest luureteemadest, sealhulgas USA kodanikke puudutavast vastuluuretegevusest, vahendas Politico.
Nii senati vabariiklaste juht Mitch McConnell kui senati vähemuse liider Chuck Schumer keeldusid kohtumiselt lahkudes kommentaare jagamast.
Esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Devin Nunes ütles sel nädalal ajakirjanikele, et kuigi uudistes räägiti, kuidas luureagentuurid uurivad sidemeid Trumpi kampaanialiikmete ja Vene ametnike vahel, ei ole sellest kaheksat luureesindajast koosnevat komiteed teavitatud. Seetõttu on tõstatunud küsimus, kas luureagentuur on olnud komiteega vastuluureteemadel piisavalt avameelne.
Washington Post kirjutas, et Comey on palunud justiitsministeeriumilt, et see Trumpi esitatud süüdistused ametlikult ümber lükkaks. Ministeerium ei ole aga seda teinud.
Comey esitas palve pärast seda, kui Trump oli laupäeval Twitteris kirjutanud, et Obama lasi teda Trump Toweris veidi enne tema võitu pealt kuulata. Valge Maja vastas süüdistusele pühapäeval üleskutsega, et kongress presidendi süüdistusi uuriks. Obama pressiesindaja on öelnud, et endine president ei ole kunagi andnud käsku Trumpi pealt kuulata ja vastupidised väited on lihtsalt valed.
Comey pidas möödunud aasta juulis pressikonverentsi, kus teatas, et FBI ei soovita kriminaalsüüdistuse esitamist endisele välisministrile ja demokraatide presidendikandidaadile Hillary Clintonile, kes kasutas ametialaste elektronkirjade saatmiseks ja saamiseks eraserverit.
Üksteist päeva enne valimisi kirjutas aga Comey kongressile, et FBI uurib uusi e-kirju, mis päevavalgele ilmusid. Demokraatide hinnangul mõjutas Comey tegevus valimistulemust.
Pole teada, miks Comey nüüd Trumpi väidete ümber lükkamist taotles ja samuti pole selge, kellele ta avalduse esitas.
Arvatakse, et Trumpi laupäevased säutsud võisid tõukuda konservatiivse raadiosaatejuhi kommentaaridest, millest tegi ülevaate konservatiivne veebileht Breitbart. | FBI juht andis kongressile ülevaate Trumpi pealtkuulamisväitest | https://www.err.ee/583754/fbi-juht-andis-kongressile-ulevaate-trumpi-pealtkuulamisvaitest | USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey andis neljapäeval kaheksale kongressi kõrgele liikmele ülevaate president Donald Trumpi väitest, et president Barack Obama lasi mulluse valimiskampaania ajal tema telefone pealt kuulata. |
Kvalifikatsioonis oli eestlastest selgelt parim Ilves, kes hüppas 126 meetrit ja teenis 113,9 punkti, mis oli kogu seltskonna peale seitsmes tulemus.
Üsna napilt mahtus 50 hulka ka 47. koha saanud Tiirmaa (108,5 m; 74,6 punkti). Piho oli aga 53 sportlase konkurentsis 94-meetrise hüppe ja 59 punktiga viimane. Edasipääsust jäi teda lahutama 13,5 punkti.
Kvalifikatsiooni parima hüppe sooritas sakslane Manuel Faisst, kelle täpselt 130-meetrine õhulend oli väärt 125,7 punkti. | Kristjan Ilves näitas head õhulendu, Kail Piho jäi viimaseks | https://sport.err.ee/320309/kristjan-ilves-naitas-head-ohulendu-kail-piho-jai-viimaseks | Oslos peetava kahevõistluse maailma karika etapil pääses põhivõistlusele kolmest eestlasest kaks: laupäeval stardivad Kristjan Ilves ja Karl-August Tiirmaa, eemale jääb Kail Piho. |
Kohus mõistis talle liitkaristuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolmeaastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena kohaldati süüdistatavale pooleteistaastast ettevõtluskeeldu.
Samuti mõistis kohus Oleg Nišajevilt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas ligi 500 000 eurot. [ vaata: 2014. aastal käsitles juhtunut põhjalikult "Pealtnägija" ]
Süüdistuse põhjal tegutses Oleg Nišajev 2010. aasta septembri lõpust kuni 2012. aasta aprilli keskpaigani praeguseks pankrotis oleva osaühingu juhatuse liikmena.
Olles teadlik osanike koosoleku otsusest ettevõtte vara säilimise tagamise meetmete rakendamisest, jättis Oleg Nišajev teadlikult ja tahtlikult oma kohustused täitmata ning pööras tahtlikult temale usaldatud osaühingu vara koguväärtusega ligi miljon eurot teiste isikute kaasaitamisel ebaseaduslikult, ilma osaühingu vastava osanike otsuse ja kõiki osanikke tehingutest ja toimingutest teavitamata, enda ja teise äriühingu kasuks.
Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova sõnul on Nišajev võtnud õigeks kannatanule tekitatud kahju kriminaalmenetluse tuvastatud ulatuses ja nõustunud seda hüvitama, millega on kaitstud ka kannatanu huvi.
„Endise advokaadi ja käesoleval ajal juristina töötava isikuna teadis Oleg Nišajev oma ebaseaduslike tegude tagajärgi, mille eest tuli tal kohtus vastutust kanda,“ lisas ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova.
Kohtuotsus ei ole jõustunud ning on vaidlustatav 15 päeva jooksul. | Kohus mõistis endise advokaadi tingimisi vangi | https://www.err.ee/583752/kohus-moistis-endise-advokaadi-tingimisi-vangi | Viru maakohus mõistis neljapäeval Oleg Nišajevi (38) kokkuleppemenetluses süüdi suures ulatuses omastamises ametiisiku ja grupi poolt, notarile ebaõigete andmete esitamises, dokumendi võltsimises ja raamatupidamise kohustuse rikkumises. |
Reedel kella 10 ajal peatasid politseinikud Raplamaal Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 58. kilomeetril sõiduauto Audi juhi, kelle kiiruseks mõõdeti umbes 180 km/h. Lubatud kiirus sellel tiheda liiklusega lõigul on 90 km/h.
Sõidukit juhtinud 25-aastane meest karistas kohus täna 18-päevase arestiga ja juhtimisõiguse äravõtmisega pooleks aastaks.
25-aastane mees on liiklusrikkumistega politseile varasemast tuttav. Viimati peeti mees kinni 25. jaanuaril Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 36. kilomeetril. Siis mõõdeti mehe juhitud sõiduki kiiruseks umbes 130 km/h.
Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi sõnul on nii suur piirkiiruse ületamine väga tõsine rikkumine. "Sellisel kiirusel liikudes on võimatu ootamatule ohule õigeagselt reageerida ja traagilisi tagajärgi vältida. See juht pani oma mõtlematusega otsesesse ohtu end ja kaasliiklejaid," ütles Ruus.
Politseijaoskonna juhi sõnul ei tasu piirkiirust pidada lihtsalt numbriks liiklusmärgil.
"Piirkiirus on maksimaalne ohutu kiirus konkreetsel teelõigul ja mõeldud sõitmiseks ideaalsetes ilmastiku- ja teeoludes. See on kehtestatud kõigi liiklejate turvalisuse huvides," ütles Ruus, kes paneb inimestele südamele, et juhul kui märgatakse ohtlikku juhti, tuleks sellest häirekeskusele teada anda.
"Kindlasti ei tohiks liiklusohutusega seotud probleeme ignoreerida ja me kõik saame midagi teha selleks, et liikluses oleks turvalisem," lisas Ruus. | Maanteel kihutanud meest karistati arestiga | https://www.err.ee/583751/maanteel-kihutanud-meest-karistati-arestiga | Täna Raplamaal liiklusest eemaldatud kiiruseületajat karistas kohus 18-päevase arestiga ja mehel tuleb loovutada juhtimisõigus kuueks kuuks. |
Lisaks samal võistluse kahe aasta eest võitnud Kupperile teevad täiskasvanute hulgas kaasa ka vasaheitja Kati Ojaloo ja kettaheitja Kätlin Tõllasson. Veel võistlevad Jander Heil (U-23 kuulitõuge), Kätlin Piirimäe (U-23 kuulitõuge ja kettaheide), Anna Maria Orel (U-23 vasaraheide) ja Mirell Luik (U-23 odavise).
Võistkonna juht on Ants Kiisa. | Martin Kupper asub starti heitjate talvisel tippvõistlusel | https://sport.err.ee/320306/martin-kupper-asub-starti-heitjate-talvisel-tippvoistlusel | Sel nädalalõpul Las Palmases toimuvatel Euroopa talvistel heitealade karikavõistlustel teeb kaasa ka seitse eestlast, kelle seas ka olümpiamängudel neljandaks tulnud kettaheitja Martin Kupper. |
"Nii salajane sõjaväeosa, välismaised spioonid, tuumaraketid ning ka juhtumist teatav telefonivestlus sõjaväeringkonnaga on kõik viljaka kujutlusvõime tagajärg," selgitas Kesksõjaväeringkonna pressiesindaja Jaroslav Roštšupkin uudisteagentuurile TASS.
Roštšupkini sõnul on väited varastatud tuumaraketi kohta väljaspool tervet mõistust.
"Tuumamaterjalid on selle looga seotud, kuid ainult kui osa nendest ainetest, mida on ilmselt suitsetanud Uurali piirkonna ajakirjanikud, kes selliseid väiteid avaldavad," märkis pressiesindaja.
Varem teatasid kohalikud meediaväljaanded justkui oleks Jekaterinburgi sõjaväeosast varastatud veoauto Kamaz, mille kastis olid tuumalõhekepadega raketid. Ajakirjanike väitel saadi varas küll hiljem kätte, kuid raketid olevat aga endiselt kadunud. | Venemaa relvajõud eitavad kuulujutte, et Jekaterinburgi baasist varastati tuumarakette | https://www.err.ee/583748/venemaa-relvajoud-eitavad-kuulujutte-et-jekaterinburgi-baasist-varastati-tuumarakette | Venemaa Kesksõjaväeringkond eitas neljapäeval varem meedias levinud väiteid, justkui oleks Jekaterinburgis asuvast sõjaväeosast varastatud tuumalõhkepeaga rakette. |
Telekanal teatas Facebooki otseülekandes, et seriaali seitsmes hooaeg jõuab ekraanile 16. juulil, vahendas EW.
Seni oli teada vaid see, et "Troonide mäng" naaseb suvel, kuigi varasematel aastatel on ülipopulaarse seriaali värsked hooajad jõudnud vaatajateni aprillis.
Uuel hooajal jõuab eetrisse vaid seitse uut episoodi, varem on neid olnud kuni kümme. Hoolimata sellest veetis võttemeeskond sama kaua aega uut materjali filmides kui varasematel aastatel. Kokku filmiti järjekorras seitsmenda hooaja materjali umbes viis kuud.
Järgmisel aastal peaks vaatajateni jõudma seriaali viimane, kaheksas hooaeg kuue episoodiga, kuid HBO pole seda veel kinnitanud.
HBO plaanib "Troonide mängu" järel tuua eetrisse sarja eelloo, mis põhineb kirjaniku George R.R. Martini loodud maailmal. | "Troonide mängu" uus hooaeg jõuab fännideni juulis | https://menu.err.ee/320283/troonide-mangu-uus-hooaeg-jouab-fannideni-juulis | Telekanal HBO kergitas saladuseloori "Troonide mängu ("Game of Thrones") uuelt hooajalt ja avaldas esimese õrritusvideo. |
Täna tuli 15-aastasel freestyle suusatajal välja juba selg ees 540-kraadine ja isegi 900-kraadine hüpe, vahendab Delfi.
"Jään treeninguga kindlasti paremini rahule kui eile. Mulle lükati hoogu ülevalt ja keegi sõitis rajal kaasa, kes sirge peal hoogu juurde lükkas. Nii oli võimalik juba trikke teha. See aitab päris palju kaasa. Esiteks sõidan alguses sama kiiresti kui tema oma keharaskusega sõidab ning pärast saan veel tõuke juurde," rääkis Kelly.
"Eks näis, kuidas homme libisemine on. Loodame, et ilm midagi tuksi ei keera." Siiski nentis Sildaru, et medalitele konkureerimiseks tuleks leida veel pisut hoogu. | Kelly Sildaru: täna oli libisemine parem, loodetavasti saan homme võistelda | https://sport.err.ee/320304/kelly-sildaru-tana-oli-libisemine-parem-loodetavasti-saan-homme-voistelda | Kelly Sildaru tänane Big Air treening Norra X-Mängudel oli oluliselt positiivsem kui eile, mil ta piirdus kehva libisemise tõttu vaid ühe hüppega. |
Eestlaste parim oli tänagi Mattis Jaama (15. koht, +4.58), kuid ainult kaks kohta temast tahapoole jäi tubli sõidu teinud Even Toomas (17. koht, +5.25). Vanameister 39-aastane Margus Hallik, kelle jaoks on need 21. orienteerumise MM-võistlused, sai 28. koha (+8.54). Ilmar Udam sarnaselt mitme teise võistlejaga täna tulemust kirja ei saanud.
Jäisel ja tehnilisel rajal väljajagatud MM-i viies medalikomplekt katkestas Rootsi kullasaju, kuna seni toimunud nelja ala võidud on läinud eranditeta meie ülemerenaabritele.
Eesti koondise treener-esindaja Raul Kudre sõnul oli täna eriti kiire rada, kus hea tulemuse saavutamiseks pidi omama ka suurepärast suusatehnikat jäistel laskumistel. Meie meestel jäi täna tema hinnangul puudu füüsilisest võimekusest ja kaotust kogunes raja teisel poolel.
Väljavõte meeste lühiraja tulemustest:
1. Stanimir Belomazhev BUL 33:48
2. Erik Rost SWE 34:03 +15
3. Lars Hol Moholdt NOR 34:54 +1.06
...
15. Mattis Jaama 38:46 +4:58
17. Even Toomas 39:13 +5:25
28. Margus Hallik 42:42 +8:54
DSQ Ilmar Udam
Homme on MM-il kavas ühisstardist tavarajasõidud. Naised stardivad Eesti aja järgi kell 10.00 ja mehed kell 10.45. | Mattis Jaama sai suusaorienteerumise MM-i lühirajal 15. koha | https://sport.err.ee/320284/mattis-jaama-sai-suusaorienteerumise-mm-i-luhirajal-15-koha | Krasnojarskis jätkuvatel suusaorienteerumise MMil tuli meeste lühirajal võitjaks Stanimir Belomažev Bulgaariast, kes edestas 15 sekundiga sprinditeates kulla saanud rootslast Erik Rosti. Pronksi ja esimese medali Norrale sellelt MMilt teenis Lars Moholdt (+ 1.06). |
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul toimub sõit 20. aprilli paiku. "Järgmine nädal selgub, kellega meil on võimalik seal kohtumisi korraldada. Seal on transpordi-, logistikasektori kui ka meie saatkondade poolne koostöö. On ka mõttes, et me saaksime riigiduuma majanduskomisjoni juhtkonnaga kohtuda," ütles Kokk ERR-ile, aga lisas, et kohtumised ei ole veel paigas.
"Järgmisel nädalal me teeme ettepanekud ja siis selgub," lisas ta.
Koka hinnangul ei ole võimalik logistika- ja transiidisektorit kiiresti tõusule viia, kuid väikeste ettevõtmistega võib tulevikus ka suuremat edu saavutada. "Plaanime ettevõtjatega olla üks Team Estonia ning minna Moskvasse transpordi- ja logistikamessile TransRussia ja Kasahstani transiidimessile, et poliitilisel tasandil sektorit toetada," ütles Kokk.
"Eesti majandusel on transiidisektori languse tõttu kadunud üle 300 miljoni euro, mis mõjutab otseselt riigieelarvet. Ma arvan, et majandussuhted ja ettevõtete vahelised suhted on olulised sõltumata hetke poliitilisest suhtumisest ja erinevatest arusaamistest," lausus Kokk.
Kokk selgitas, et sellise visiidiga toetavad nad eelkõige Eesti ettevõtjaid. Koka sõnul oli see kõikide erakondade arvamus komisjonis.
Erki Savisaar: Venemaaga tuleks suhelda
Majanduskomisjoni liige Erki Savisaar arvas, et Venemaaga tuleks suhelda. "Venemaa on meie naaber ja naabritega tuleb suhelda, kas see meile meeldib või mitte. Kuigi poliitilised suhted Venemaaga on äärmiselt keerulised, ei tohiks see takistada kaubavahetust ja muud äritegevust," ütles Savisaar.
"Kui poliitiliselt õnnestub taastada dialoog, siis loodetavasti õnnestub ärimeestel taastada ka äritegevus. Sellest võidab kogu Eesti rahvas," sõnas Savisaar.
"Komisjon peab oluliseks Tallinn-Tartu-Riia raudteel reisijateveo arendamist. Samuti toetab majanduskomisjon Tallinn-Moskva raudteeühenduse tihendamist järgmise aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal, et parandada inimeste reisimist mõlemas suunas," märkis Kokk.
Majanduskomisjon on reedel väljasõiduistungil energeetikasektori ettevõtetes ning külastab Ida-Virumaal Eesti Energiat ja Viru Keemia Gruppi, keskendudes energeetikasektori arengu küsimustele.Neljapäeval arutas riigikogu majanduskomisjon Sillamäel logistika- ja transiidiettevõtjatega tegevusi valdkonna toetamiseks. | Riigikogu majanduskomisjon plaanib visiiti Moskvasse | https://www.err.ee/583746/riigikogu-majanduskomisjon-plaanib-visiiti-moskvasse | Riigikogu majanduskomisjon sõidab aprillis Moskvasse transpordi- ja logistikamessile. Plaanitakse erinevaid kohtumisi ja välistatud ei ole kontaktid ka riigiduuma esindajatega. |
USA poliitikaanalüütik ja endine riigisekretär James Bakeri nõunik Paul A. Goble kirjutab oma blogis, et kuigi Moskva ametnikud ona andnud mõista, et nad võivad Hiina plaaniga nõustuda, on üsnagi kindel, et plaan võib tekitada tavalistes Vene kodanikes tõsist pahameelt.
Hiina plaanide kohaselt algaks veetoru Baikali järve lõunakaldalt ning liiguks läbi Mongoolia ja Gobi kõrbe Gansu provintsi pealinna Lanzhousse. Venemaa ametnikud on öelnud, et enne plaani heaks kiitmist tuleb viia läbi ka projekti keskkonnamõju hindamine.
Samas on plaan tekitanud pahameelt juba praegu nii Venemaal kui ka Mongoolias. Esimeses seetõttu, et kardetakse, et Hiina "imeb Venemaa tühjaks", teises riigis aga põhjusel, et Vene ametnikud ja aktivistid on korduvalt olnud keskkonnakahjule viidates vastu sellele, et Mongoolia rajaks tamme Baikaliga seotud jõgedele, kuid Hiina suurejooneliste plaanide suhtes tundub valitsevat aga ükskõiksus.
Portaali AsiaRussia hinnangul on aga kõige ärritavamaks asjaoluks see, et Peking justkui ei kardagi Venemaa keeldumist - nad isegi ei paista pidavat sellist arengut võimalikuks. Ehk kui laual on piisav hulk raha, siis Moskva on valmis kaasa mängima hoolimata võimalikest tagajärgedest Siberi ja Venemaa inimeste jaoks.
Samal ajal on siiski märke ka sellest, et Hiinas on mõistetud, et plaaniga tuldi esialgu liiga julgelt avalikkuse ette. Näiteks projektiga seotud Hiina veeresursside ja hüdroloogia uuringute instituut pani 17. veebruaril oma veebilehele kaardi, kus kujutati plaanitava veetoru trajektoori, kuid hilejm võeti see kaart kodulehelt maha. Instituudi direktor Vang Khao aga kommenteeris, et hetkel olevat liiga vara öelda, kas projektiga üldse algust tehakse. | Hiina plaan hakata Baikali järvest vett pumpama tekitas Venemaal ärevust | https://www.err.ee/583745/hiina-plaan-hakata-baikali-jarvest-vett-pumpama-tekitas-venemaal-arevust | Hiina Rahvavabariigi valitsus teatas hiljuti, et nad on valmis ehitama 3000 kilomeetri pikkuse torujuhtme, millega transportida vett Venemaal asuvast Baikali järvest Hiinas asuvate farmide, tehaste ja tarbijate jaoks. |
Guardiola jaoks on tegemist esimese kuu parima auhinnaga, hispaanlane edestas samuti nomineeritud Manchester Unitedi peatreenerit Jose Mourinhot ja Londoni Chelsea juhendajat Antonio Contet.
Kane'ile oli auhind sellel hooajal esimeseks, varem on inglane kuu parima tiitli võitnud kolmel korral. Kane edestas hääletusel Manchester City duot Gabriel Jesusi ning David Silvat. | Premier League'i kuu parimateks nimetati Guardiola ja Kane | https://sport.err.ee/320280/premier-league-i-kuu-parimateks-nimetati-guardiola-ja-kane | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga veebruarikuu parimaks treeneriks nimetati Manchester City juhendaja Pep Guardiola ning parimaks mängijaks Tottenham Hotspuri ründaja Harry Kane. |
Euroopa meistriks tuli meeste õhupüstoli harjutuses Christian Reitz, kelle finaalitulemuseks oli 241,6 silma, teise koha sai serblane Damir Mikec 241,4 silmaga ja pronksmedali võitis türklane Ismail Keles 220,7 silmaga.
Naisi osales õhupüssiharjutuses 82, Eesti laskuritest Valeria Koljuhhina ja Anžela Voronova. Valeria Koljuhhina tulemuseks oli 412,3 silma, mis andis talle 43. koha. Anžela Voronova oli täna 75. kohal 405,0 silmaga.
Võistluse võitis finaaltulemusega 249,1 silma horvaat Snjezana Pecic, hõbemedali sai taanlanna Stine Nielsen tulemusega 247,8 silma ning kolmas oli Darja Vdovina Venemaalt 224,1 silmaga
Eile võistlesid meie tüdrukud neidude õhupüssi harjutuses. Meie tüdrukutest olid tulejoonel Anastassia Bobõleva, Katrin Smirnova ja Elise Saar.
Katrin Smirnova sai 62. koha 404,0 silmaga, Elise Saar oli 66. 394,2 silmaga ning Anastassia Bobõleva sai 67. koha 391,7 silmaga.
Neidude õhupüssi esikolmik oli:
1. Bordet (FRA) 249,1 silmaga
2. Johansson (SWE) 247,3 silmaga
3. Janssen (GER) 226,7 silmaga | Peeter Olesk sai EM-il 36. koha | https://sport.err.ee/316306/peeter-olesk-sai-em-il-36-koha | Täna selgusid Mariboris toimuvatel Euroopa õhkrelvade meistrivõistlustel medalivõitjad meeste püstoliharjutuses ja naiste püssiharjutuses. Meeste õhupüstoli harjutuses oli tulejoonel 68 laskurit, nende seas ka meie Peeter Olesk ja Reijo Virolainen. Peeter Oleski tulemuseks oli 572 silma, mis andis 36. koha, Reijo Virolaineni tulemuseks oli 564 silma, millega ta oli 58. |
Tähelepanu saavad ka töövõimereformi erinevad vaatenurgad, sellega seotud hirmud ja takistused. Kuulatakse tööandjate ootusi, kuidas suurendada usalduslikku koostööd puuetega inimestega ning milleks on valmis töötukassa.
"Loodan, et nüüdseks käivitunud töövõimereformist saame jagada juba konkreetseid kogemusi ja esinejate isiklikud avameelsed lood on julgustuseks ning õpetuseks teistele puuetega inimestele ja inspireerivad neid vaatajaid, kes ise püsivate tervisehädadega ei maadle, kuid võivad olla puuetega tööotsijaile toetavaks partneriks," üles saatejuht Margus Saar.
Ta lisas, et paljuräägitud töövõimereform on saate sünnile küll tõuke andnud, kuid loodab, et esinejate avameelsed jutustused on inspiratsiooniks teistele puuetega inimestele ja annavad avardavat mõtteainet neile vaatajatele, kes püsivate tervisehädadega kimpus ei ole. ""Iseolemine" võiks luua omamoodi silla paremaks teineteise mõistmiseks," lisas Margus Saar.
Igas saates näeb ühe või kahe inimese lugu ning nende püüdlust olla iseseisev igapäevaelus ja tööl. "Saate esimene hooaeg läks väga hästi ning see tõstis inimeste teadlikkust puuetega inimestest ja erinevate puuete olemusest. See teadlikkus omakorda kasvatab ühiskonnas üksteisega arvestamist ja teineteisest hoolimist," ütles ETV elusaadete toimetuse juht Ulvi Pihel.
Saatejuht on Margus Saar, toimetajad Christel Karits ja Iiris Saluri, produtsent-režissöör Aarne Kraam.
Saatesarja "Iseolemine" värske hooaeg on ETV eetris sel sügishooajal. Saadet rahastab Euroopa sotsiaalfond. | ETV saatesari "Iseolemine" saab teise hooaja | https://menu.err.ee/320278/etv-saatesari-iseolemine-saab-teise-hooaja | Sügisel toob ETV ekraanile saatesarja "Iseolemine" teise hooaja. Sari jutustab lood erivajadustega inimestest, kes vaatamata kaasasündinud puudele või ootamatule terviserikkele on otsinud lahendust, kuidas ise hakkama saada. |
Richard Beck Pederseni sõnul müüsid süüdimõistetud isikud uimasteid varjatud veebilehtedelt ning enamus ülekandeid tehti kübervaluutas ehk bitcoinides, kuna selle päritolu on raske tuvastada.
Kokku mõisteti süüdi kolm kolmekümnendates meest.
Kohtuprotsess algab hiljem sel aastal.
Võimude juurdlus oli seotud tuntud uimastimüügi veebilehega Silk Road, mis suleti 2013. aastal.
Oslos 2015. aastal vahistatud mehed kasvatasid prokuratuuri väitel kodus marihuaanat, mida saadeti klientidele postiga. | Norra prokuratuur nõuab uimastiäri tulu tagasimaksmist bitcoinides | https://www.err.ee/583743/norra-prokuratuur-nouab-uimastiari-tulu-tagasimaksmist-bitcoinides | Norra prokuratuur nõuab uimastiärimeestelt esmakordselt 120 bitcoini (144 300 dollarit) tagasimaksmist lisaks miljonitele Norra kroonidele, teatasid võimud reedel. |
Sealhulgas registreerisid patrullpolitseinikud kiiruseületamisi, vastassuunas sõitmise ja jalakäijatele tee mitteandmise. Politsei teatel vesteldi ka jalakäijatega, kes ületasid teed vales kohas.
Kesklinna jaoskonna patrulltalituse juht Taavi Kirss ütles, et need kohad valiti välja, sest inimesed ise on neile kui ohtlikele osutanud.
"Tähelepanu liikluses on määrav. Mõni inimene kasutab liiklemist kõrvalisteks tegevusteks ja ei jälgi, mis tal ümber toimub. Liiklemine nõuab täit tähelepanu, aga tihti ei taheta seda uskuda," rääkis Kirss.
Kirss tunnistas, et sellal, kui politseinikud väljas oli, käitusid liiklejad mõistlikult ja liikluspilt oli rahulik. "Juhid peatusid ja inimesed said turvaliselt teisele poole teed. Ülekäigurajale lähenedes võeti ka hoog maha. Olen aga kindel, et meie puudumisel oleks pilt teistsugune olnud," rääkis ta.
Politseinik sõnul on ohtlikud ka kohe pärast pööret asuvad ülekäigurajad. "Pärast pööret peavad juhid olema tähelepanelikud ja jälgima, kas seal asub keegi teed ületama. Lisaks ei mõelda ka sellele, et kui ühes reas on ülekäiguraja ees auto peatunud, tähendab see seda, et inimene on sebral, lausus Kirss.
Kirss ütles, et nad jätkavad ka tulevikus ohtlikematel ristmikel ja vöötradade juures liikluse rahustamist. | Politsei tuletas liiklejaile meelde foorita ülekäiguradade ohtlikkust | https://www.err.ee/583742/politsei-tuletas-liiklejaile-meelde-foorita-ulekaiguradade-ohtlikkust | Neljapäeva õhtul Tallinna Ülikooli juures, Paldiski maanteel ja Pärnu maanteel Magdaleena haigla ees reguleerimata ülekäiguradade juures väljas olnud korrakaitsjad registreerisid seitse väärtegu. |
Valio tegevdirektor Maido Solovjov ütles ERRile, et seda tehingut on turg kaua oodanud ja nüüd tundub see lõpule jõudvat.
"Kindlasti see korrastab piimaturgu," usub ta. "Arvan, et see toob kõigi jaoks selguse majja - nii kettide jaoks, farmerite kui ka muude partnerite jaoks".
Solovjov lisas, et kuna nii Tere kui Maag on peamiselt värsketoodete turul, mis tähendab põhipiima, jogurtit, kohupiima ja kodujuustu, siis on pärast neljapäevast uudist sisuliselt turul värsketoodete osas kaks suuremat tegijat: Maag Grupp ja Valio.
Ka Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine oli seda meelt, et muudatus on piimatootjatele positiivne, kuid ta arvas, et kohe ei juhtu midagi.
"Maag Grupp peab näitama, millised on tema tulevased arengud Eesti piimaturul ja kindlasti peavad nad tõestama, et saavad uue situatsiooniga hakkama. Kui nad näitavad arengut ja edasiliikumist, siis kindlasti on see piimatootjatele positiivne," lausus Kivine.
Ta lisas, et tulemas on suvi, mil on piima tavapärasest rohkem, ja võib arvata, et Põlvas on ressursse enamaks. Seega sõltub Maagist, mida nad piimatootjatele sel suvel pakuvad.
Murakas: kontsentreerumine piimatööstuses on pigem hiljaks jäänud
E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas märkis, et asi on alles poole peal, sest Maag alles omandas panga käest nõuded Tere vastu ning teiste võlausaldajate nõudeid ja Tere aktsiapakki neil veel ei ole. "Maag on võtnud julge sammu, pool tehingut on sõlmitud ja pool sõlmimata," nentis ta.
Muraka sõnul on selge, et poolik seis pidi mingi lahenduse leidma ning Maagi ülevõtmise soov oli kõigile ammu teada.
"Selline kontsentreerumine tänapäeva majanduses, eriti ka piimatööstuses, on normaalne, pigem on see kontsentreerumine Eesti piimatööstuses hiljaks jäänud. See paratamatult täna toimub, et ühed muutuvad suuremaks ja osa sureb välja. See on tänapäeva majanduse käekiri, kontsentreerumise suunas see asi läheb," lausus ta ja lisas, et soovib Maagile nende ettevõtmises edu.
Maido Solovjov hinnangul jääksid Maag ja Tere pärast ühinemist Valiost siiski väiksemaks, turuosalt teisele kohale. Hindades ei tohiks muudatus kajastuda.
"Kõige vähem tunnetavad muutust võib-olla tarbijad. Tarbijate jaoks on kogu aeg need tooted letil olnud," märkis ta. "Piimaturg on täna tugev. Piimaturu tõus hakkas eelmise aasta septembrist pihta ja toorpiimahind on väga tugev. Ka kaupluste müügihinnad on täna pigem kõrged ja heal tasemel, ma pigem sellest tegevusest lähtuvalt muutusi ei näe".
Monopoliohtu ei nähta
Jaanus Murakas märkis turuosadest rääkides, et E-piim ei tooda selliseid tooteid nagu Maag, vaid on ekspordile orienteeritud. Igapäevast piimatoodetepaketti nende toodangus ei ole, valmistatakse juustu ja piimapulbrit ning seetõttu Eesti-sisesed muutused nende müüki ei mõjuta. E-piima turuosa piima kokkuostus hindas ta 13-14 protsendi juurde Eestis varutud piimast. Samas on E-piim suurim piimapulbrite tootja ja üks suuremaid juustutootjaid.
Nii E-piim kui Valio toodavad Muraka sõnul aastas umbes 8000-9000 tonni juustu, Saaremaa Piimatööstus ja Estover Grupp aga kumbki umbes 4000 tonni aastas.
"Juustuturul praegu ei muutu selle tehinguga midagi, selles mõttes see meid väga ei mõjuta. Pigem on see Valio ja Maagi vaheline konkurentsiolukord," tõdes E-piima juht.
Ülo Kivine rääkis, et kui praegu on siseturul kolm suurt tegijat - Tere, Valio ja Farmi, siis Farmi ja Tere koostöö mõjul tekib kindlasti mingeid muutusi, kuid konkurents on olnud nii enne nende koondumist ega kao ka pärast seda, seega suuri muutusi tarbijatele ei terenda ja monopoolseid muutusi ei teki.
Saaremaa Piimatööstuse turuosa piima kokkuostus on Kivise sõnul umbes kaheksa protsenti, Tere ja Maagiga ei saa aga Saaremaad võrrelda, sest viimane toodab hetkel ainult juustu ja võid.
"Või segmendis oleme päris arvestatava turujõuga, juustusegmendis on turuosa alla 20 protsendi," sõnas Kivine.
Maido Solovjov hindas Valio turuosa piima kokkuostus umbes 25-26 protsendi juurde. Ta lisas, et jaemüügis sõltub turuosa kategooriast - mõnes kategoorias on see 40-45 protsenti, mõnes aga 20, kuid kõigi kategooriate peale kokku jääb turuosa 35 protsendi juurde.
Neljapäeval teatas Maag Grupp, et ostis Nordea ja DNB pangalt aktsiaseltsi Tere ja sellega seotud äriühingute laenunõuded ning sai ettevõtte suurimaks võlausaldajaks. Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp kinnitas, et plaanib pidada läbirääkimisi Tere omandamiseks ja esitada koondumisteate koondumisloa saamiseks. | Piimatootjate jaoks oleks Maagi ja Tere koondumine oodatud samm | https://www.err.ee/583739/piimatootjate-jaoks-oleks-maagi-ja-tere-koondumine-oodatud-samm | Suured piimatootjad leiavad, et Maag Grupi ja Tere koondumine oleks positiivne samm ja tooks selgust nii poekettidele kui farmeritele, tarbijaid ei tohiks selline muudatus aga märkimisväärselt mõjutada. |
Hispaania koondisega 2010. aastal maailmameistriks ning aastatel 2008 ja 2012 Euroopa meistriks tulnud Xabi Alonso võitis Liverpooliga hooajal 2004/05 Meistrite liiga, tuli hooajal 2011/12 Madridi Realiga Hispaania meistriks ning Müncheni Bayerniga kahel viimasel hooajal Saksamaa meistriks.
Hispaania koondist esindas 35-aastane bask 114 korral ja lõi 16 väravat, tõmmates koondisekarjäärile joone alla 2014. aastal.
Lived it. Loved it.
Farewell beautiful game. pic.twitter.com/1aSN7GGNzZ
— Xabi Alonso (@XabiAlonso) March 9, 2017 | Maailmameister Xabi Alonso lõpetab sportlaskarjääri | https://sport.err.ee/316305/maailmameister-xabi-alonso-lopetab-sportlaskarjaari | Müncheni Bayerni hispaanlasest keskväljamees Xabi Alonso teatas eile, et lõpetab käesoleva hooaja lõpus jalgpallurikarjääri. |
Väidetakse, et ansambel Vitamiin on Eesti muusikute, eriti lauljate, hüppelaud kuulsusse. Marju Länik, Aivar Mäe ja Peeter Vähi on kõik sellel laual olnud.
Kohtumisõhtul saab teada, kuidas ansambel Vitamiin mõjutas nende hüppeid erinevatesse suundadesse. Kuidas saavad Eestis omavahel läbi levi-, klassikaline- ja koorimuusika? Kuidas kokkupuutepunktid on kõigi kolme muusiku elu mõjutanud? Kuidas ikkagi "igavesel kontserdituuril" ellu jääda? Aga iseendaks?
Õhtut juhib Sten Teppan ja salvestab ERR Menu.
Eesti Muusika Kuulsuste Koja korraldatav kohtumisõhtute sari toob publikuni Eesti levimuusika legendaarsemad tegelased. Fookuses on inimesed, kelle tegevus on kõige rohkem mõjutanud Eesti levimuusikat. Igal kohtumisel saab otsestest allikatest kuulda seda, kuidas on sündinud legendid, laulud, ansamblid, tähed meie muusikataevas ja mis tegelikult Eesti levimuusika tagatubades toimus.
Kohtumisõhtute eesmärgiks on Eesti Muusika Kuulsuste Koja idee tutvustamine ja eksponaatide kogumine Eesti levimuusika näituse jaoks. Kuulsuste koda ja näitus avatakse kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, eesmärgiga säilitada ja näidata publikule Eesti muusika kultuuripärandit ja hoida au sees neid levimuusikuid, kes meie rahvale nii kodu- kui välismaal kuulsust on toonud.
Järgmine EMKK kohtumisõhtu "Punk(a)rid. Villu Tamme, Tõnu Trubetsky ja Peeter Volkonski" toimub mai alguses. | Marju Länik, Aivar Mäe, Peeter Vähi kohtuvad muusikaõhtul | https://menu.err.ee/316302/marju-lanik-aivar-mae-peeter-vahi-kohtuvad-muusikaohtul | 16. märtsil toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kohtumisõhtu kolme väga erineva muusikuga, keda seob üks oluline Eesti ansambel. |
Esimeses hakatakse süvendatult õpetama praktilise kallakuga kunstieralasid ja teises antakse koostöös tehnikaülikooliga tehnikaalast eriõpet, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Haridusministeeriumi koolivõrgu korrastamise eest vastutav asekantsler Kalle Küttis kinnitas et lõpuks on jää liikuma hakanud ja eelkokkulepped ehitamiseks on olemas. Riigigümnaasiumide ehitamiseks kasutatakse Euroopa Liidu raha, mis on mõeldud koolivõrgu korraldamiseks.
Küttis ütles, et koolide rajamine on kindel ning ühe puhul on krunt juba paigas. "Me tahame kooli ehitada samale krundile, kuhu rajatakse nn kolm kaunitari. See on ühine kool, mis tuleb Tallinna Muusikakoolile, Georg Otsa koolile ja balletikoolile. Seal on krunt, kuhu me tahame rajada riigigümnaasiumi 750 lapsele."
Asekantsler ütles, et ministeerium ei taha tulla n-ö sorkima juba heade tublide gümnaasiumide tegevust kesklinnas. "Kavatseme tuua juurde natuke seda kallakut, mida kesklinnas praegu pole. Tahame tuua juurde kujutava kunsti praktilist kallakut."
Teine krunt on kavas leida Tallinna tehnikaülikooli üliõpilasküla piirkonda, kuhu peaks tulema riigigümnaasium tehnika kallakuga, orientatsiooniga tehnikaülikooli suunas.
"Lepingu projekti saadame nädala alguses Tallinnale ülevaatamiseks. Lähipäevil kirjutatakse see alla ja hakatakse toimetama," lausus Küttis. | Tallinna tuleb kaks riigigümnaasiumi | https://www.err.ee/583741/tallinna-tuleb-kaks-riigigumnaasiumi | Tallinna linn ja haridusministeerium on sõlmimas kokkulepet kahe riigigümnaasiumi ehitamiseks Tallinna: üks gümnaasium tuleb muusikaakadeemia lähedusse ja teine Mustamäele. |
Juppé pürgis varem ka ise Prantsusmaa presidendiks, kuid novembris toimunud vabariikliku erakonna Les Républicains eelvalimiste teises voorus jäi ta Fillonile alla. Hiljem, kui Filloni toetus skandaalide tõttu langema hakkas, spekuleeriti sageli selle üle, et erakond võib Fillonist loobuda ja "plaani B" kasuks otsustada ehk Juppé presidendikandidaadina välja käia. Nii aga ei läinud ning ka Juppé ise rõutas, et ei kavatse enam riigipeaks kandideerida, vahendasid Reuters ja Le Figaro.
Hoolimata sellest, et Juppé Filloni vaid paar päeva tagasi teravalt kritiseeris, kinnitas ta reedel, et kavatseb olla erakonnakaaslase ametlikuks sponsoriks.
"Isegi olukorras, kus ma olen vaid reisija, et kavatse ma tormi ajal laevalt lahkuda," märkis ta oma Twitteri-postituses.
Nädala alguses peetud kõnes süüdistas Juppé Filloni selles, et viimane on vabariiklaste tugeva edumaa maha mänginud ja käitnud seejuures "jonnakalt".
Prantsusmaa presidendikandidaadid vajavad enne valimisi vähemalt 500 ametlikku sponsorit, Fillonil on neid nüüd natuke üle 1000 ja üks neist on Juppé.
François Fillon'i süüdistatakse parlamendiliikmena abikaasa ja laste abidena tööle võtmises ja neile kokku 900 000 euro suuruse palga maksmises, kuigi mingit tööd nad väidetavalt ei teinud. Eelmise nädala kolmapäeval teatas Fillon, et talle esitatakse ametlik süüdistus. Lisaks on avalikkuse ette tulnud see, et Fillon olevat võtnud oma miljardärist sõbralt 50 000 eurot intressivaba ja deklareerimata laenu.
Prantsuse seadusandjatel on lubatud perekonnaliikmeid tööle võtta, kuid Fillon'i puhul uuritakse, mida tema abikaasa õigupoolest tegi, kui tal ei olnud isegi rahvusassamblee hoone sissepääsukaarti.
Prantsuse presidendivalimiste esimene voor peetakse 23. aprillil ja teine 7. mail.
Viimased küsitlused näitavad, et teise vooru jõuavad paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde juht Marine Le Pen ja tsentrist Emmanuel Macron. Enne skandaali puhkemist oli Fillon küsitlustes kindel teise vooru pääseja Le Peni järel, samas pole tema toetus siiski ka praegu nii madal, et lootus kadunud oleks. Suurem osa küsitlustest näitab, et Macroni ja Filloni vahel käib väga tasavägine võitlus tesie vooru pääsemise nimel, teise vooru puhul aga prognoositakse mõlemale poliitikule võitu Le Peni üle.
Hoolimata väidetest, et Le Peni toetav Kreml on asunud EL-i meelse liberaalse tsentristi Macroni vastu infosõda pidama, on tema toetus seni püsinud tugev - käesoleval nädalal leidis aset ka üks märkimisväärne areng, kui üks küsitlus prognoosis esimest korda esimese vooru võitjaks kedagi teist kui Le Pen ja selleks kandidaadiks oli just Macron. | Juppé kinnitas, et hakkab Filloni ametlikuks sponsoriks | https://www.err.ee/583740/jupp-kinnitas-et-hakkab-filloni-ametlikuks-sponsoriks | Prantsuse paremtsentristist ekspeaminister Alain Juppé teatas, et toetab kõigest hoolimata oma erakonna presidendikandidaati François Filloni. |
Kentsakas olukord tekkis reedel, kui Kelly oma kontoris kaamera ees poliitilistel teemadel arutles ning tema tütar ootamatult tuppa sisse astus. Kahjuks ei piirdunud asi sellega ning mõne hetke pärast veeres kaamera ette beebidele mõeldud käimisraamiga Kelly teine laps. Kõrvaliste isikute ilmumine otse-eetrisse ei lõppenud ka siis. Kahe lapse järel viskus kaadrisse naine, kes rüblikud toauksest välja surus, vahendas The Guardian.
"Vabandage, minu siirad vabandused," naeris politoloogiaprofessor Kelly keset vahejuhtumit kohmetult ning jätkas pärast seda intervjuud. | Video: saatekülalise lapsed trügisid BBC otse-eetrisse | https://menu.err.ee/316304/video-saatekulalise-lapsed-trugisid-bbc-otse-eetrisse | BBC saatekülaline Robert Kelly lootis ilmselt, et näeb õudusunenägu, kui tema lapsed otseülekande ajal eetrisse trügisid. |
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kuu alguses kooskõlastusringile eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et Eestis oleks seadusega tagatud õigus kaitsta oma põhiseaduses tagatud vabadusi otse riigikohtus.
Muudatuse tulemusel oleks inimestel, kelle põhiõigusi- või vabadusi tänane kehtiv õiguskord pöördumatult rikub, võimalus esitada oma õiguste kaitseks riigikohtule sõnaselgelt seaduses sätestatud õiguslikul alusel asjakohane taotlus.
Väljatöötamiskavatsusega tutvunud õiguskantsler on selle suhtes väga kriitiline, öeldes, et Eesti õiguses puudub lünk, mida peaks seadusemuudatusega täitma, ning seda kinnitab ka riigikohtu praktika.
"Olukorras, kus otsitakse võimalusi lahendada kohtute ülekoormatuse probleemi, on kohtu koormuse tarbetu kasvatamine arusaamatu. Arusaamatu on ka lisaressursi suunamine valdkonda, kus lahendamist vajavat probleemi ei ole, samal ajal kui raha on puudu nii kohtusüsteemis kui õiguskaitsesüsteemis tervikuna," kirjutas Ülle Madise minister Reinsalule.
Lisaks kavandatava seadusemuudatuse sisulisele tarbetusele juhtis õiguskantsler tähelepanu selle ohtlikele kõrvalmõjudele.
"Eelkõige kahjustaks kavandatu toimiva ja lünkadeta põhiseaduslikkuse´järelevalve süsteemi funktsionaalsust ja usaldusväärsust. Samuti ohustaks seadusemuudatus võimude lahususe põhimõtet ja tekitaks riigikohtu politiseerimise ohu," hoiatas Madise.
Madise hinnangul pisendatakse väljatöötamiskavatsuses teadlikult seadusemuudatuse tegelikke mõjusid ja esitletakse muudatust normitehnilist laadi pisiparandusena, mis justkui ei kasvata kaebuste hulka. Dokumendis on väidetud, et kaebuste hulk muutuks väiksemakski kui senine 35 kõigi aastate jooksul kokku.
"Tõenäoliselt on tegemist pahelise katsega eksitada seadusandjat ja avalikkust," hindas Madise.
Kaasnevad ohud õiguskorrale ja demokraatiale
Kaasnevaid ohte analüüsides tõi õiguskantsler esile, et individuaaltaotluse võimaldamisega võivad kaasneda põhjendamatult rasked kõrvalmõjud, mida justiitsministeeriumi mõjuanalüüs kas teadmatusest või teadlikult ei käsitle.
Asjaolu, et riigikohtusse on aastate jooksul esitatud vaid 35 individuaaltaotlust, ei peegelda õiguskantsleri arvates
reaalselt pöörduda soovijate hulka juhul, kui selleks luuakse võimalus: kui kaebused osutuksid ka lubamatuteks, koormaks kohut kohustus need põhjendatud määrusega tagastada.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe on korduvalt – viimati ettekandes kohtunike täiskogul – toonitanud, et kohtute koormus on juba täna viidud kriitilise piirini, pidades seetõttu vajalikuks piirata kaebevõimalusi kohtulahendite peale.
Seetõttu jääb õiguskantslerile täiesti arusaamatuks kavatsus laiendada kohtusse pöördumise võimalusi juhtudele, mil õiguskaitse lünka ei ole.
"Väljatöötamiskavatsus ignoreerib täielikult riski, et individuaalkaebe võimalusega astutaks esimene samm riigikohtu politiseerimisel. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus muutuks sisuliselt seaduseelnõu neljandaks lugemiseks. Inimeste põhiõiguste kaitse, võimude lahususe ja tasakaalu ning õigusrahu seisukohalt on parem professionaalne ja sõltumatu õigusemõistmine," kirjutas Madise.
Reinsalu: valdkonnas peab olema õigusselgus
Justiitsminister Urmas Reinsalu kriitikat omaks ei võta. Ta on seisukohal, et kohtusse pöördumise õiguse laiendamine ei saa mingilgi moel mingilgi moel ohustada demokraatiat.
"Meie ettepanekul on lihtne eesmärk - tagada inimestele õigus oma vabaduste kaitsmisel. Nagu õiguskantsler ise on möönnud, on kohtupraktikas sellelaadne kaitsetee välja kujunenud mitme lahendi pinnalt. Kuid õigusriigis ei ole normaalne, et üks kanal põhiseaduslikkuse järelvalve menetluses ei ole seaduse tasemel selgelt sisustatud," ütles Reinsalu ERR-ile.
Justiitsminister ütles, et väljatöötamiskavatsuses väljendatud muudatuse ainus eesmärk on luua selge õiguslik alus taotlusele, mille esitamise õiguse on riigikohus tuletanud põhiseadusest.
"Demokraatlikule õigusriigile omaselt peab isikule olema selge, kas ja kuidas saab ta oma õigusi- ja vabadusi maksma panna. Eesti õiguskorras ei ole õiguse allikateks kohtulahendid, vaid seadused ja nendest madalamalseisvad õigusaktid," selgitas justiitsminister.
"Seetõttu on oluline, et individuaaltaotluse esitamise võimalus saab selgesõnaliselt seaduses määratletud. Riigikohus kõrgeima kohtuinstantsina kuulub põhiseaduslikult garanteeritud sõltumatu kohtuvõimu alla ka käesoleva väljatöötamiskavatsuse järgi. Kui kodanikud saavad seaduse alusel sõnaselge täiendava võimaluse enda õiguste kaitsmiseks, siis see ei kahjusta, vaid tugevdab põhiseaduslikku õigusriigi põhimõtet,“ on ta risti vastupidisel seisukohal.
Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldab justiitsministeerium probleemi olemust väitega, et kehtiv seadus ei reguleeri normi põhiseaduspärasuse kontrolli individuaaltaotluse alusel, seetõttu puuduvad isikul nii korralised kui erakorralised õiguskaitsevahendid, mistõttu omakorda ei ole isikul võimalik kasutada tõhusat menetlust enda põhiõiguste kaitseks.
Küll aga on individuaaltaotluse esitamise õiguse riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud põhiseadusest 2003. aastal.
Normi põhiseaduspärasuse kontrolli aluse lõi riigikohtu üldkogu 2003. aastal S. Brusilovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel menetletud asjas.
Tegemist oli olukorraga, kus mees kandis kriminaalkoodeksi alusel mõistetud vabadusekaotuslikku karistust määras, mis oli suurem kui sama teo eest karistusseadustiku alusel ette nähtud karistuse ülempiir ning selle ülempiiri ulatuses oli karistus karistusseadustiku jõustumisel juba kantud.
Selles asjas tunnistati põhiseaduse vastaseks karistusseadustiku rakendamise seadus osas, milles see ei näinud ette kriminaalkoodeksi järgi mõistetud vabadusekaotust kandva isiku karistuse vähendamist karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse ülemmäärani.
Kõnesolevas asjas käsitles riigikohtu üldkogu esimesena küsimust, kas riigikohus on üldse pädev kaebust lahendama. Isik ei vaidlustanud riigikohtule esitatud avalduses tema kohta tehtud kohtuotsuste õigsust, vaid tema ajendiks oli soov, et teda vabastataks karistuse edasisest kandmisest, kuna ta oli viibinud vanglas kauem kui 2002. aasta septembris jõustunud karistusseadustik samasuguse teo eest karistusena ette näeb.
Üldkogu asus selles küsimuses seisukohale, et S. Brusilov vaidlustas õigusakti põhiseaduspärasust, väites, et see rikub tema põhiõigusi.
Seejärel käsitles üldkogu kaebuse menetlemise õiguslikku alust - kas ja milline see olla võiks. Üldkogu leidis, et tollal kehtinud apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seaduses puudus alus S. Brusilovi kaebuse menetlemiseks.
Hoolimata asjaolust, et kaebus oli esitatud kohtuvigade parandamise avaldusena, leidis üldkogu, et kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Üldkogu rõhutas, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks ning et kogu kohtusse pöördumise õigusele tuleb tagada lünkadeta kaitse.
Üldkogu leidis, et põhiseaduse §-st 15 tulenevalt saaks riigikohus jätta S. Brusilovi kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal oleks muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse samas paragrahvis ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele (otsuse p 17). Seega leidis üldkogu, et kohtu pädevus kaebust lahendada tuleb põhiseadusest.
Üldkogu kaalus S. Brusilovi õiguste kohtuliku kaitse võimalusi. Kuni 01.01.2003 ei olnud süüdimõistetul võimalik taotleda karistusest vabastamise otsustamist ja alates nimetatud kuupäevast sai taotleda karistusest vabastamist alustel, mis S. Brusilovi puhul ei kohaldunud.
Seega puudusid nii korralised kui ka erakorralised (võimalus esitada kohtuvigade parandamise või teistmise avaldus) õiguskaitsevahendid. Nii järeldas üldkogu, et isikul ei ole võimalik kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks (otsuse p 18).
Seejärel asus üldkogu asja sisuliselt läbi vaatama ning tuvastas isiku põhiõiguste rikkumise ja normi põhiseaduse vastasuse.
Brusilovi kaebus on seni ainus individuaalkaebus, mida riigikohus on menetlenud ja milles otsuse langetanud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on aastate jooksul teinud hulgaliselt määrusi, millega on jäetud kolleegiumile esitatud individuaalkaebused läbivaatamata (34 taotlust).
Kõigil neil juhtudel ei ole kolleegium pidanud kaebust lubatavaks ja seega ei ole riigikohus olnud pädev neid menetlema..
Olukordi, kus isikul ei ole õigustloovast aktist tuleneva olulise ja pöördumatu põhiõiguse riive vastu võimalust kasutada ühtegi muud tõhusat õigust kohtulikele kaitsele kui individuaaltaotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, esineb justiitsministeeriumi kinnitusel äärmiselt harva.
"Selleks, et hinnata oma kaebuse perspektiivikust, ei saa isikud tavapärasel kombel vaadata seaduses sätestatud õiguslikku alust, vaid peavad otsima riigikohtu praktikas kujunenud kriteeriume. Ka riigikohus peab iga avaldust hinnates uuesti kohtuliku õigusloome korras enda loodud kriteeriumid üle vaatama, kuna puudub üheselt arusaadav seadusesäte," märkis justiitsministeerium probleemikirjelduses. | Arusaamatu, tarbetu, ohtlik – õiguskantsler andis hävitava hinnangu justiitsministeeriumi plaanile | https://www.err.ee/583731/arusaamatu-tarbetu-ohtlik-oiguskantsler-andis-havitava-hinnangu-justiitsministeeriumi-plaanile | Justiitsministeeriumi plaanitav seadusemuudatus, mis võimaldaks põhiseaduslikke vabadusi kaitsta otse riigikohtus, on õiguskantsleri hinnangul tarbetu, arusaamatu ja koguni õiguskorda ja demokraatiat ohustav. Minister Urmas Reinsalu kriitikat omaks ei võta. |
„Meil oli esimesel päeval hea test, kus me läbisime palju kilomeetreid ning see oli positiivne,“ sõnas neli järjestikust maailmameistritiitlit noppinud Ogier neljapäevase publikukatse eel WRC kodulehele. „Kui aga aus olla, olin ma veidi raskustes. Ma tundsin ennast teisel päeval järjest paremini ning hakkasin aeglaselt jõudma suunda, kuhu soovisin.“
Ogier' sõnul polnud ta testimisel päris rahul masina vedrustuse ning käigukastiga.
„Tundele on raske mingit protsentuaalset väärtust anda, kuid ma ei tunne ennast nii mugavalt, kui tegin seda oma vanas autos,“ tõdes prantslane, „Selles veetsin ma aga loomulikult ka palju rohkem aega.“
„Ma olen veendunud, et ma saan ka praegu häid esitusi näidata,“ jätkas Ogier. „On hea näha, et siiani pole jõudlus halb olnud ning enesetunne võib alati paraneda. Me peame samamoodi jätkama, proovides igast rallist maksimumi võtta – ka siis, kui ma pole veel soovitud tasemel teravust leidnud.“
Pärast neljapäevast avakatset hoiab Ogier Mehhikos kuuendat kohta, jäädes liidrist Juho Hänninenist maha 4 sekundit. Ott Tänak edestab meeskonnakaaslast 2,4 sekundiga. Mehhiko ralli jätkub täna, kui Eesti aja järgi kell 19.28 lähevad esimesed autod rajale 55 km pikkusel El Chocolate katsel. | Ogier: ma ei tunne ennast nii mugavalt kui eelmises autos | https://sport.err.ee/316296/ogier-ma-ei-tunne-ennast-nii-mugavalt-kui-eelmises-autos | Autoralli MM-sarja valitsev maailmameister ning Ott Tänaku meeskonnakaaslane Sebastien Ogier tunnistas, et pole Mehhikos alanud MM-etapil Ford Fiestaga veel päris sina peale jõudnud. |
Ivan I. Tverdovski on noor vene režissöör, kelle jaoks "Zooloogia" on teine täispikk mängufilm. Tema esimeseks filmiks oli noortefilm "Parandusklass", mida meie publik võis näha 2014. aasta tARTuFFi festivalil. Selle filmiga lendas noor autor komeedina kinotaevasse, tema debüüti pärjati ohtrate auhindadega.
"Zooloogia" on autorifilm, mille juures režissöör on ka stsenaariumi ise kirjutanud. Seegi on üsna kullatud film, naispeaosaline Natalia Pavlenkova on selle eest saanud Venemaa filmikriitikute gildi parima naisnäitleja preemia, Karlovy Vary festivalil sai film žürii eripreemia. Nominatsioone ja võite on teisigi.
Stsenaarium on filmil küll huvitav, kuid kokkuvõttes jääb linalugu veidi hõredaks, sündmusi ja tempot justkui oleks, kuid suuresti on see sisuline kordamine. Jääb mulje nagu laulusalm koosneks mõnest lausest ja suurem osa laulust oleks la-la-la refrään. Sisu võiks olla rohkem ja tihedamalt. Praegu on küll õhuline ja kannatab vaadata, kuid ikkagi jääb mulje, et midagi on puudu. See film töötaks paremini lühifilmina.
Filmi tonaalsus ja operaatoritöö on väga kaunis, kaadrid on maalilised, valitseb kergelt unenäoline õhkkond. Eks see lugu ise ka ole veidi ulmeline, peaosaline on keskealine naisterahvas Nataša (Natalia Pavlenkova esituses), kes elab ikka veel koos oma emaga, meest ja lapsi tal pole, töötab loomaaias, kus teised teda miskipärast narrivad. Ta on eraklik ja melanhoolne. Allaheitlik. Õige pea selgub ka põhjus: nimelt on tal pirakas saba. See ongi kogu tema hädade põhjus.
Näib, et keegi peale tema enda ei tea seda, kuid linna peal käivad jutud sabaga naisest, neid jutte räägitakse ka Natašale endale. Vahepeal leiab ta endale arstist austaja, ilmselt on see tema elu esimene päris armumine ja suures osas keskendubki film sellele, kuidas see armulugu kulgeb. Siin on julgeid pikki suudlusstseene, kuid päris asjaks siiski kaadri ees ei lähe. Mõnes mõttes meenutab see armulugu meie "Kirsitubakat", selle vahega, et peaosas on keskealine naine. Ka meespeaosa Peteri rolliesitus Dmitri Groshevi poolt on vägagi veenev
Asi polegi konkreetselt sabas või armuloos, vaid kogu loo raskuskese on tegelikult sellel oreoolil, mis Natašat ümbritseb. Kõik teavad, kuid käituvad nagu ei teaks. Või siis ei tea? Mine võta kinni. Seda ümbritsevat hoomamatut suhtumist on režissöör väga hästi edasi andnud ja just selle pärast võiks sammud kinno seada, sest kogu see kiusamine, salatsemine, ignorantsus ja jaburus, elu elajalik absurdsus on filmis kenasti sõnadeta edasi antud. See teeb kurvaks ja võtab nõutuks, paneb ehk mõtlema omaenda elu üle järele, paneb tõmbama paralleele. Selles osas on film väga hästi õnnestunud.
Filmi tasub vaadata suurepäraste näitlejatööde pärast, seal on palju värvikaid karaktereid, kõrvalosi tegevad paksud vene baabad on ikka sellised, et oi mamma! Ise ka väriseks, kui niisugune ette satuks. Peaosalise Pavlenkova esitus on väga julge, tema ema Irina Chipizhenko esituses on samuti nagu elust maha astunud. Väga tõetruu ja ehe film, hoolimata kergelt ulmelisest serveeringust. Ulmeline saba küll on, mille ümber õhustik üles ehitatakse, kuid lugu ise on üks ühele niisugune nagu päris elu. Kui tahate näha üht väga realistlikku filmi, siis vaadake seda.
Treiler: | Arvustus. Elajalik elu ehk kurbus kõverpeeglis | https://kultuur.err.ee/320302/arvustus-elajalik-elu-ehk-kurbus-koverpeeglis | Uus film kinodes
"Zooloogia"
Režissöör ja stsenarist: Ivan I. Tverdovski
Osades: Natalia Pavlenkova, Dmitri Groshev, Irina Chipizhenko
Kinodes alates 3. märtsist
Hinne: 7/10 |
Ringsõit algas esmaspäeval Läänemaal, kui peatuti näidistunniks Haapsalu Spordihoones (kohal Haapsalu linna algkool), Oru Koolis ja Noarootsi koolis. Kolme tunni peale kokku osales 200 last. Esimeses tunnis oli abiks treener Jaanus Levkoi, edaspidi koolide endi õpetajad.
Õpetaja Kaili Noarootsi Koolist kirjutas päev pärast EKLi külaskäiku meile oma e-kirjas: "Suured-suured tänud meie kooli külastuse eest. Tund oli vahva, treener oli tore ja lastele väga meeldis. Mina õpetajana sain samuti paar head mõtet näidistunnist. Lisaks tänud pallide, torbikute ja särkide eest :-)!"
Projekti saadikud Martin Rebane ja Rosemary Rits kihutasid seejärel praami peale ning sõitis Kuressaarde. Teisipäeval-kolmapäeval sõideti läbi suur hulk Saare maakonna koole; kaardile said suured koolid nagu Kuressaare Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasium ning Kuressaare Vanalinna Kool. Samuti väiksemad koolid: Lümanda, Kärla ja Salme Põhikool ning Kallemäe Kool.
"Esimesel päeval Saaremaal oli kolme kooli peale meeletult lapsi, kuid head lapsed olid - kõik kuulasid," selgitas Rebane. "Abiks oli kahel päeval kohalik treener Siim Hiie, ilma temata oleks ikka väga raske olnud. Hästi palju energiat läks laste paigutamisele, aga saime ilusti edasi mindud."
"Suured kiitused ja tänud Siimule, kes meid mõlemal hommikul Vanalinna Kohvikusse vedas ja toitis... treener Siim aitas ka kiirelt asju üles panna ning maha võtta. Esimese päeva lõpus sai külastatud ka Georg Otsa Spaad, et oma patareisid laadida." Järgmine päev möödus tegusalt trajektooril Salme-Kallemäe-Orissaare.
Orisaare Spordihoones said viimases jaos kokku Muhu ja Tornimäe Põhikool ning Orissaare Gümnaasium. Siin olid ootamas treenerid Mati Rüütel ning Margo Rüütel. Pärast tunde said EKL-i esindajad osaleda Orissare meeste korvpallitrennis (Saku II liiga meeskond), ikka et küll küllale liiga ei teeks!
Saaremaa etapi võtsid Rits ja Rebane kokku nii: "Saaremaal laabus kõik väga hästi. Lapsed on tõesti erinevates koolides seinast seina, eks see oleneb ka, kuidas neid on selleks tunniks häälestatud. Oli kordi, kui pidi lapsi natuke korrale kutsuma, sest tõesti vahepeal ei jõua üle rääkida ning vahepeal olid lapsed nii toredad ja korralikud, et kuulasid hoolikalt iga meie sõna ega pidanud ka kõvasti rääkima."
Rebane lisas: "Üliväga meeldis lastele näpu peal palli keerutamine, mille peale igast saali otsas lapsed ahhetama ja ohhetama hakkasid. Siis käisin vahepeal teiste laste juures, kes parasjagu harjutusi ei teinud, panin enda näpu peal palli keerutama ning panin selle edasi lapse sõrme peale. Selle peale tahtsid kõik seda teha..., täitsa Harlem Globetrotters. Tundub, et leidsin väikeste laste jaoks põhitriki, millega tuju üleval hoida!"
Kui esimesel päeval kogunes lapsi treeningutele (suured koolid) 400, siis kolmapäeval pisemates koolides ja Orissaares kokku 135. Rebane märkis, et kui Kuressaares teisipäeval viimane näidistund lõppes, siirdus kaks-kolm poissi sealt otse Siim Hiie kossutrenni. Korvpall elab ka saarel.
Neljapäeval hommikul saabus korvpalli saatkond 7.20 praamiga mandrile ja seal otse Virtsu Kooli tundi. Veel läbiti kontrollpunktidena neljapäeval Lihula Gümnaasium ja Kullamaa Keskkool. Lapsi oli neis trennides kokku 115.
Saaremaa ja Läänemaa etapp (lisaks eelmise reede Tallinna Õismäe Gümnaasium) tõi näidistrennidesse kokku nelja päeva jooksul 1080 last. 39 kooli peale kokku on number tänaseks 2785.
Täna on "100 Kooli" karavan taas liikvel - perpetuum mobile, sihtpunktidesks kolm kooli Harjumaal - Kallavere Keskkool, Kostivere Kool ja Raasiku Põhikool. Pärast seda on järjekordne nädal läbi ja ees veel 58 kooli. | „100 Kooli“ suurprojekt külastas Lääne- ja Saaremaad | https://sport.err.ee/316294/100-kooli-suurprojekt-kulastas-laane-ja-saaremaad | Korvpalliliidu suurprojekt „100 Kooli“ jättis seljataha ühe raskeima ning logistiliselt keerukaima nädala, veetes kolm päeva Saaremaal ning kaks Läänemaal. Nüüdseks on käidud 39 koolis, täna külastatakse kolme Harjumaa koolimaja. |
Marcel Hesse nimeline kahtlustatav peeti kinni Nordrhein-Westfaleni liidumaal Herne linnas ehk samas linnas kus ta elas ja kus ka nimetatud kuriteod aset leidsid, vahendas The Local.
Esmaspäeval leiti 19-aastase Hesse maja keldrist tema 9-aastase naabri Jadeni pussitamishaavadega surnukeha. Hesse enda asukohast polnud siis aga midagi teada. Ohvri perekonda esindava advokaadi sõnul oli noormees meelitanud naabrilapse enda juurde palvega, et poiss aitaks tal redelit hoida.
Politseinikud olid läinud maja uurima seetõttu, et internetti oli ilmunud foto- ja videomaterjal, kus Hesse kiitles poisi tapmisega ning tegi endast ka koos surnukehaga pildi. Lisaks väitis Hesse, et ta on tapnud ka ühe naise.
Juhtum tõi kaasa ulatusliku jälitusoperatsiooni, mille raames kasutati ka politseikoeri ja helikoptereidning otsiti muuhulgas läbi ka üks Mönchengladbachi haigla.
Politsei kinnitusel oli Hesse end ise võimudele üles andnud. Meedia andmetel oli noormees tulnud ühe söögikoha juurde ja teatanud: "Mina olen see, keda te otsite, palun kutsuge politsei."
Hiljem rääkis Hesse politseinikele ka ühest korteripõlengust ja kui korrakaistjad sündmuskohale jõudsid, leidsid nad sealt ühe surnukeha. Hetkel pole veel teada, kas tegu on naisega, kelle tapmisega Hesse varem kiitles. Kahtlustatava ülekuulamine alles kestab.
Hesse tegutsemise motiivid on hetkel veel ebaselged.
Politsei andmetel on tegu töötu ja erakliku noormehega, kellel on vähe sotsiaalseid kontakte, kuid kes varem pole võimuesindajate vaatevälja sattunud. | Saksa politsei tabas lapse tapmises kahtlustatava noormehe | https://www.err.ee/583738/saksa-politsei-tabas-lapse-tapmises-kahtlustatava-noormehe | Saksa politsei kinnitas neljapäeva õhtul, et neil õnnestus tabada noormees, keda kahtlustatakse 9-aastase naabrilapse tapmises. Samuti juhatas kahtlustatav võimuesindajad veel ühe surnukeha juurde. |
Saade on eetris 17. märtsil, vaid paar päeva enne NUKU teatri 65. sünnipäeva tähistamist. Seega on märtsi- ehk teatrikuu saade eriti piduliku hõnguga.
"Kontakt" avab saatekülaliste isiksust, tausta, loometeed ja unistusi ning räägib laiemalt teatritööst ning inimestes selle sees.
Helle Laas on NUKU teatris töötanud 1968. aastast ja Are Uder 1973. aastast, olles seega kõige kauem NUKU-ga seotud olnud näitlejad, kes ka praegu etendusi annavad.
Saate salvestus toimub 14. märtsil kell 19.00 Ferdinandi saalis, kuhu on oodatud ka pealtvaatajad. Saatejuhid on Taavi Tõnisson ja Anti Kobin. | Märtsikuu "Kontakti" külastavad näitlejad Helle Laas ja Are Uder | https://menu.err.ee/316291/martsikuu-kontakti-kulastavad-naitlejad-helle-laas-ja-are-uder | NUKU teatri ja ERR-i koostöös sündiva vestlussaate "Kontakt" märtsikuu külalisteks on näitlejad Helle Laas ja Are Uder. |
„Päev varem peetud meeskonnasõit valmistas suure pettumuse. Tulime siia, et saada üldvõit,“ vahendab Spordipartner mullu Pariis-Nice'il esikoha saavutanud Walesi ratturi sõnu.
„Vaatasime eelmisel õhtul Barcelona mängu ja see näitab, et spordis võib ükskõik mida juhtuda. Tahtsime olla agressiivsed ja anda igal päeval endast parim. Barcelona alustab veerandfinaalis nullist, kuid me ei saa seda teha." | Barcelona võit inspireeris Sky ratturit | https://sport.err.ee/316287/barcelona-voit-inspireeris-sky-ratturit | FC Barcelona jalgpallimeeskonna imeline võit Meistrite liigas Pariisi Saint-Germaini üle pole vist külmaks jätnud ühtegi spordisõpra. Tirreno-Adriatico velotuuri teise etapi võitnud Geraint Thomas kinnitas, et temagi sai Hispaania klubi saavutusest innustust. |
"Kooskõlastasime kaubanduskeskuste sissepääsude juurde pandavad hoiatussiltidele mineva teate „ETTEVAATUST! KITSAD PARKIMISKOHAD! SEE PARKLA SIIN EI ARVESTA SINU AUTO LAIUSEGA“," ütles Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst reedel BNS-ile.
Fondi juhatuse esimees Mart Jesse ja Käärst kohtusid neljapäeval Tallinna transpordiameti juhtidega, et märkide paigalduse detailides kokku leppida.
"Liikluskindlustuse Fondil on kavas selliseid hoiatavaid märke paigaldama asuda, et inimesed oleksid teadlikud, nendest parklatest, kus on oht selle tõttu, et seal on standardist tunduvalt väiksemad parkimiskohad," ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa BNS-ile. "Eesmärk on liiklejat teavitada teda varitsevatest ohtudest," lisas Rüütelmaa.
Kuna märgid paigaldatakse linna maale, siis linna esindajad vaatavad ka üle, et need oleks üles seatud korrektselt ja ohutult, märkis transpordiameti esindaja.
"Eesmärk on meil ühine – suunata autojuhtide tähelepanu ohtlikele parklatele ja suunata neid ühes sellega vältima liiklusohtlikke parklaid," lisas Käärst.
"Arusaadavalt on ohtlike parklate tähistamise eesmärgiks ka see, et parklate omanikud suhtuksid ohutuse küsimustesse tõsisemalt ja viiksid need kehtivatele nõuetele vastavaks. Mõned parklad on tööga alustanud või teevad seda lähiajal, teised on aga väljendanud muutustele vastuseisu. Eks see tegevus ongi rohkem viimastele suunatud. Kui parkal korda saab, võetakse märgid maha," lisas Käärst.
"Paljud kaubanduskeskused suhtuvad teemasse mõistlikult ja on hakanud parkimiskohti ka uue standardi valguses üle vaatama. Aga on ka neid, kes ütlevad, et väga ei huvita," ütles Rüütelmaa.
Eelmisel aastal hakkas kehtima parkimiskohtade paigutamist ja laiust käsitlev uus standard, mis sätestab kaubanduskeskustes olevate parkimiskohtade soovituslikuks laiuseks 2,7 meetrit, tavaparklas 2,6 meetrit.
Vana, 2003. aastast kehtinud standardi järgi oli kaubanduskeskuse parkla soovituslik laius 2,6 meetrit, kuid enamus kaubanduskeskuste parklatest ei vasta ka 2003. aastal kehtestatud standardile, ütles Käärst. Tema sõnul on 37 protsenti kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest ehk eelmisel aastal ligi 13 000 juhtumit seotud parkimisega.
Fondi koostatud statistika kohaselt juhtus eelmisel aastal Eesti suurimate kaubanduskeskuste parklatest kõige rohkem liiklusõnnetusi Tallinna Ülemiste ostukeskuse juures. Seal oli 145 kindlustusjuhtumit, mille kogukahju oli 140 000 eurot. Tallinna Rocca al Mare ostukesuse parklas toimus mullu 111 juhtumit kogukahjuga 130 000 eurot ning Tartu Lõunakeskuse parklas 110 juhtumit kogukahjuga 120 000 eurot.
Fondi andmete põhjal järgnesid kolmele eelnimetatule Tallinna Järve keskuse parkla 97 juhtumi ja Kristiine keskus 91 juhtumiga, mõlema kogukahju oli 90 000 eurot ning kuuendana Lasnamäe Centrumi parkla, kus toimus eelmisel aastal 72 liiklusõnnetust, mille kahju oli 60 000 eurot. | Kitsaste parkimiskohtadega poekeskusi ähvardavad hoiatussildid | https://www.err.ee/583736/kitsaste-parkimiskohtadega-poekeskusi-ahvardavad-hoiatussildid | Liikluskindlustuse Fond paigaldab Tallinna kaubanduskeskuste juurde, kus on standardist kitsamad parkimiskohad, hoiatussildid. |
"Kodupubliku ees on fantastiline võita, aga hinges närib, miks mina sain hoogu, aga pisike Kelly mitte. See on ju ebaaus!" vahendab Postimees Killi sõnu. "Ma tõesti tahtsin Kelly vastu võistelda. Ta on parim ja ta olnuks piisava hooga võistluste favoriit," jätkas Killi.
"Sain viimasel soojendusringil oma võistlemisest teada," tunnistas Sildaru loobumise järel võistlema pääsenud Devin Logan, kes võitis pronksmedali. "Loomulikult olin alguses kurb, sest Kelly on parimatest parim ning keegi poleks enne võistlust uskunud, et ta ei saa hoogu üles." | X-mängude võitja: see on ebaaus, et Kellyl hoogu polnud! | https://sport.err.ee/316285/x-mangude-voitja-see-on-ebaaus-et-kellyl-hoogu-polnud | X-mängude pargisõidus kuldmedali võitnud 19-aastane norralanna Johanne Killi oli võidu üle mõistagi õnnelik, kuid täit rõõmu ta sellest ei tundud. |
"Tallinna loomaaias on sündinud kuus jääkarupoega ja loomulikult ei vaiki me jääkarupoisiga seotud sündmusi maha, aga kindlasti ei tahaks me teha neist meediamulli," ütles loomaaia direktor Tiit Maran reedel BNS-ile. "Minu kindel seisukoht on, et loomadest rääkides peame rääkima ka seda lugu, mis toimub nendega väljaspool inimese tehismaailma. Jääkaru puhul peame paratamatult rääkima kliima soojenemisest ja sellega seonduvatest probleemidest."
Viidates Berliini loomaaias elanud, üle maailma tuntuks saanud ja siis nelja-aastasena surnud jääkarupojale Knutile, ütles Maran, et Tallinna loomaaia jääkarupoiss Aron on sama nunnu.
"Aga ta on ikka metsloom, ta on küll meie hoole all, aga ta jääb metsloomaks ja seda peab arvestama. Pelga nunnu lemmiklooma kuvandi tekitamine oleks vale," sõnas Maran. Ta lisas, et eksootiliste loomadega võib alati midagi juhtuda. "Selline õnnetus juhtus Berliini loomaaias 6. märtsil, kus suri neljakuine jääkarupoeg Fritz."
Maran lausus, et septembri lõpus avab loomaaed rajatavas polaariumis jääkarude kodu. "See on väga suur sündmus ja jääkarupoja sinna viimine samuti - olen kindel, et need kaks asja koos pakuvad inimestele suurt huvi," rääkis ta. | Loomaaed ei plaani jääkarupoja "nunnu oleku" abil end turundada | https://www.err.ee/583734/loomaaed-ei-plaani-jaakarupoja-nunnu-oleku-abil-end-turundada | Tallinna loomaaed ei plaani äsja Aroni nime saanud jääkarupoja niiöelda "nunnu oleku" abil end turundama hakata, leides, et loomaaialoom pole mänguasi ning teda ei peaks muutma eksootiliseks lemmikloomaks. |
Sisuliselt pole tegu seaduserikkumisega, sest sellel hetkel ei olnud erukindral Flynn veel riigiametnik. Samas toimus lobitöö ajal, mil Flynn oli olulisel kohal Trumpi kampaaniameeskonnas ning oli aimata, et mingi olulise positsiooni saab ta ka tulevases administratsiooni, vahendasid Foreign Policy, Vox jt.
Kuigi ajakirjanduses oli tema firma Flynn Intel Group Inc koostööd Türgiga kahtlustatud juba varem, sai see lõpliku kinnituse teisipäeval, kui endise julgeolekunõuniku advokaat registreeris Flynni firma justiitsministeeriumi juures, kui välisriigiga koostööd tegeva lobitööfirmana. Sellise teavituse tegemist nõuavad USA seadused.
Advokaadi registreerimisavaldusest tuleb välja, et Flunni firma teenis eelmise aasta augustist novembrini tehtud lobitöö eest 530 000 dollarit. Dokumendis tunnistatakse, et Türgi valitsusega seotud firma heaks tehtud lobitöö puhul on alust eeldada, et sellest sai peamiselt kasu Türgi Vabariik.
Flynni leping Türgi poolega lõppes 15. novembril ehk kolm päeva enne seda, kui ta 8. novembril valimised võitnud Trumpi poolt julgeolekunõunikuks nimetati.
Erukindral Flynni näol on niigi tegu USA ajaloos erandliku isikuga, sest teda on (sisuliselt) vallandanud järjest kaks USA presidenti. President Obama nimetas ta omal ajal sõjaväeluure (DIA) juhiks ning sellelt kohalt oli ta sunnitud väidetavalt halva juhtimise eest ka lahkuma. Trumpi administratsioonist tuli tal aga lahkuda seetõttu, et ta andis asepresident Mike Pence'ile valet või ebapiisavat informatsiooni, mis puudutas tema vestlusi Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga. Viimase puhul on oluline rõhutada, et ametist lahkumise põhjuseks sai just Pence'ile valetamine, mitte aga Vene suursaadikuga rääkimine ise.
Samal ajal on allikad meediale kinnitanud, et Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) jätkab Venemaa sekkumist puudutava juurdluse raames ka Flynni ja Kisljaki suhtluse edasist analüüsimist.
Kahtlused Flynni ja Türgi koostöö kohta kerkisid esimest korda eriti teravalt esile 8. novembril, kui väljaandes The Hill ilmus tema arvamusartikkel, mida eksperdid pidasid Türgi valitsuse suhtes erakordselt positiivseks. Näiteks avaldas Flynn arvamust, et USA peaks kiiremas korras andma Türgile välja maapaos elava islamivaimuliku Fethullah Güleni, keda Ankara kahtlustab suvise riigipöördekatse korraldamises. Flynn leiab artiklis, et esiteks on Türgiga võimalikult hea läbisaamine Washingtonile strateegiliselt oluline, teiseks aga väidab ta, et petlikult malbe mulje jättev Gülen kujutab suurt ohtu ka USA enda jaoks. Näiteks võrdleb ta Güleni maapaos viibimist sellega, kuidas Iraani revolutsiooni tulevane juht ajatolla Homeini 1978. aastal Pariisis elas.
Valge Maja pressiesindaja usub, et Trump polnudsellest asjaolust teadlik
Valge Maja teatas neljapäeval kommentaariks, et Donald Trump ei olnud Flynni lobitööst teadlik, kui ta tegi erukindralile ettepaneku julgeolekunõunikuks asuda.
"Ma ei usu, et see oleks teada olnud," vastas pressiesindaja Sean Spicer briifingul ajakirjanikele. Samas tunnistas kõneisik, et ta ei tea, kui palju ametisse nimetamise eel Flynni taustast ja tema firma klientidest räägiti.
"Nii palju, kui ma olen lugenud, siis on ta täitnud vajalikud dokumendid justiitsministeeriumis. Küsige need välja ja küsige tema enda käest, kui teil on nende dokumentide kohta küsimusi," sõnas Spicer
Samuti polnud Spicer teadlik, kas Flynn oli seotud mõne aruteluga, kus käsitleti Türgiga seonduvat välispoliitikat. "Ma ei tea, mul ei ole selle kohta midagi," nentis pressiesindaja.
Mitu meediaväljaannet nentis pärast neljapäevast Spiceri kommentaari, et vastus "Ma ei tea" hakkab muutuma Valge Maja pressikonverentsidel juba peamiseks vastuseks. | Endine julgeolekunõunik Flynn sattus taas skandaali keskmesse, Valge Maja väitel polnud Trump asjast teadlik | https://www.err.ee/583733/endine-julgeolekunounik-flynn-sattus-taas-skandaali-keskmesse-valge-maja-vaitel-polnud-trump-asjast-teadlik | President Donald Trumpi endist rahvusliku julgeoleku nõunikku Michael Flynn tabas järjekordne skandaal. Nimelt sai kinnituse juba varem meedias mainitud asjaolu, et tema konsultatsiooniettevõte tegi lobitööd Türgi valitsuse huvides ja seda viimati alles eelmise aasta novembris. |
Algselt oli otsuse langetamise tähtaeg reede, 10. märts, kuid kriminaalkolleegiumi reedel kinnitatud määruse kohaselt tuleb otsus langetada 10. aprillil.
Mullu detsembris tekkisid riigikohtu kolmeliikmelisel koosseisul põhimõttelised eriarvamused islamiterrorismi toetamises süüdistatavate Manko ja Khalilovi kaebuste lahendamisel ning süüasi anti arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
Manko (31) ja Khalilovi (26) süüdimõistmise viisid riigikohtusse nende kaitsjad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs ning Kristi Rande, kelle hinnangul tuleb nende kaitsealused õigeks mõista.
Harju maakohus tunnistas mullu jaanuaris Khalilovi süüdi terroristlikku ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning mõistis talle seitsmeaastase vangistuse ning Manko tunnistas kohus süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning mõistis talle viieaastase vangistuse.
Tallinna ringkonnakohus tühistas osaliselt Khalilovi ja Manko suhtes tehtud maakohtu otsuse ning mõistis Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse.
Süüdistus
Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.
2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.
2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Kaitsepolitsei pidas mehed kinni 2015. aasta aprilli keskel Tallinnas ning riigiprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
"Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises," ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.
Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov (31) ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse ISIS ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.
Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse. | Riigikohus teeb islamiterrorismi süüasjas otsuse 10. aprillil | https://www.err.ee/583732/riigikohus-teeb-islamiterrorismi-suuasjas-otsuse-10-aprillil | Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas islamiterrorismi toetamises süüdistatavate Roman Manko ja Ramil Khalilovi kaebuste üle otsuse langetamise tähtaega kuu aja võrra pikendada. |
Eelnevalt põhines teadlaste ettekujutus neandertallaste toidusedelist peamiselt nende kunagistest laagripaikadest päevavalgele tulnud ürgelukate kontidel. Muu hulgas küttisid neandertallased arheoloogiliste leidude põhjal mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja põhjapõtru. Hambakatus talletunud pärilikkusaine analüüs viitab nüüd mitmetahulisemale menüüle.
Laura Weyrich Austraalias Adelaide`i ülikoolist leidis, et Hispaanias asuvas El Sidróni koopas elanud kahe neandertallaste menüüst moodustasid lõviosa taimed ja seened. Teisisõnu oli tegu pigem korilaste kui küttidega. Belgias asuvast Spy koopast leitud hamba kunagine omanik toitus seevastu suuresti lihast. Inimeste lähisugulase toidulauale jõudsid lisaks seentele ka näiteks ninasarvikud ja metsikud lambad. Järeldusele pakuvad tuge koopast päevavalgele tulnud fossiilid.
Autorid leidsid ühe Hispaanias elanud neandertallase hambast jälgi ka papli pärilikkusainest. Kõige paremini kattus see töörühma hinnangul lääne-palsamipapli (Populus trichocarpa) geneetilise koodiga. Puu koor sisaldab põletikuvastast salitsiini, mille derivaadi salitsüülhappe toime sarnaneb aspiriinile. Tõlgendus ei pruugi seista aga kõige kindlamatel alustel.
Lääne-palsamipappel kasvas toona vaid Põhja-Ameerikas. Nõnda võis olla tegelikult tegu mõne teise, Euroopas kasvanud papliliigiga. Samas leidub salitsiini ka nende koores. Laiemas plaanis ilmestab see aga, et teadlastel napib endiselt võrdlusmaterjali, millega iidset ja osaliselt lagunenud DNA-d kõrvutada. Liigipõhine klassifitseerimine ei pruugi olla seega alati põhjendatud ja sellesse tuleb suhtuda mõningase ettevaatusega.
Sama neandertallase hambas peitus lisaks kõhulahtisust põhjustava bakteri Enterocytozoon bieneusi ja penitsiliini sünteesiva hallituse Penicillium pärilikkusainet. Töörühma hinnangul võib see viidata, et iidne inimlane üritas leevendada oma kõhuhäda. Kuigi eelnevate uuringute käigus on leitud, et vähemalt puukoort kasutavad enda ravimiseks ka šimpansid, pole võimalik hetkel öelda, kas neandertallased tegid sama teadlikult või on tegu pelga kokkusattumusega.
Hispaanias ja Belgias elanud neandertallaste suu mikrobioom põhjalikumal kõrvutamisel leiti selles märkimisväärseid erinevusi. Kui esimeste puhul meenutas see pigem šimpansite ja muistsel ajal Aafrikas elanud korilaste mikroobikooslust, siis Belgia neandertallaste oma sarnanes rohkelt liha söövate inimlaste mikrobioomile.
Teadlased leidsid neandertallaste suu mikrobioomist ka bakteri Methanobrevibacter oralis DNA-d. Mikroobi geneetiline kood sarnanes aga rohkem inimese suus elanud bakteritüvele, kui neandertallaste ja inimeste kunagise ühise esivanemas suuõõnes elutsenud bakteritüvele. Töörühma hinnangul võib see olla märk neandertallaste ja nüüdisinimestele hiljem aset leidnud intiimsest läbikäimisest, mis hõlmas näiteks suudlemist.
Tegu on hetkel siiski pigem spekulatsiooniga. Samahästi oleks võinud nüüdisinimeste bakterid jõuda neandertallaste suhu toidu jagamisel või keskkonnast. Varem on leitud, et neandertallaste ja nüüdisinimeste paaritumine lõppes aeg-ajalt ka sigimisvõimeliste järeltulijate ilmale tulekuga.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Neandertallased sõid seeni ja kasutasid ravimtaimi | https://novaator.err.ee/316282/neandertallased-soid-seeni-ja-kasutasid-ravimtaimi | Neandertallased täiendasid oma toidulauda seente, sambla ja piiniapähklitega, nähtub olendite hammaste analüüsist. Mõned 50 000 aasta eest elanud neandertallased võisid kasutada valu leevendamiseks ning haiguste raviks isegi taimi ja hallitust. |
Laupäeva, 11. märtsi õhtul kell 20.00 võõrustab Narva PSK HC Tallinnat oma kodujääl Narva jäähallis ning võidu korral pääseb piirilinna klubi jäähoki Eesti meistriliiga finaali.
Juhul kui laupäevase mängu võidab HC Tallinn, siis peetakse kolmas ja otsustav kohtumine pühapäeva, 12. märtsi õhtul kell 20.10 Škoda jäähallis.
Finaalis on endale juba koha taganud põhiturniiri võitja HC Viking. Finaalseeria kestab kolme võiduni. | Nädalavahetusel jõuab lõpule jäähoki Eesti meistriliiga poolfinaalseeria | https://sport.err.ee/316281/nadalavahetusel-jouab-lopule-jaahoki-eesti-meistriliiga-poolfinaalseeria | Nädalavahetusel jõuab lõpplahenduseni Jäähoki Eesti Meistriliiga poolfinaalseeria HC Tallinna ja Narva PSK vahel. Möödunud pühapäeval alistas meistritiitlit kaitsev Narva PSK võõrsil HC Tallinna tulemusega 3:2 ning asus seeriat 1:0 juhtima. |
14-15-aastaste koolinoorte hulgas tehtud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.
„Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud,“ selgitas Merike Sisask. See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.
Piisava liikumise mõõdupuuks võeti uuringus WHO soovitus liikuda igapäevaselt vähemalt keskmise intensiivsusega: 60 minutit või rohkem.
„Vaid väiksem osa ehk 13,6 protsenti koolinoortest liikus piisavalt. Olulised erinevused esinesid ka maade vahel: Eesti noored liikusid Euroopa keskmisest sagedamini, poistest 25.9 protsenti ja tüdrukutest 17.6 protsenti,“ tõi Sisask välja.
Osalemist sportlikes tegevustes hinnati eraldi individuaal- ja meeskonnaalade kohta. Ka sportlike tegevustega hõivatus on seotud paremate vaimse tervise näitajatega.
„Parimad vaimse tervise näitajad olid meeskonnaalade harrastajatel ja seda just tüdrukute hulgas, poiste puhul see seos nii ilmne ei olnud,“ ütles Sisask ja sõnas, et see paneb arvama, et kehalise aktiivsuse puhul omavad tähtsust ka psühho-sotsiaalsed aspektid. | Uuring: väikegi kehalise aktiivsuse kasv vähendab ärevust ja depressiooni | https://novaator.err.ee/316276/uuring-vaikegi-kehalise-aktiivsuse-kasv-vahendab-arevust-ja-depressiooni | Kümnes Euroopa riigis tehtud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega. Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus. |
Kokk rääkis ERRile, et veel paari nädala eest ei olnud ta nii optimistlik, kuid töörühma viimane arutelu oli väga positiivne ning kõik osapooled said ühtmoodi aru, et eelnõuga edasi minekuks tuleb kompromiss saavutada.
Sõelale jäänud ettepanekutest tõi ta kõigepealt välja selle, et taksoteenusele ja kokkuleppeteenusele ette nähtud miinimumtingimused tahetakse võrdsustada - kõigil peab olema tegevusluba, sõidukikaart ja teenindajakaart. Kokkuleppeteenuse puhul ei pea need olema paberkujul, vaid võivad olla ka digitaalsed.
Teiseks ei piirata taksonduse tegevust enam omavalitsuse piiridega, vaid seda võib pakkuda üle riigi - luba võib küsida erinevatest omavalitsustest, aga kui teenust pakutakse teises omavalitsuses, jääb omavalitsusele õigus seda kontrolli teenuse üle teha.
Lisaks antakse taksojuhtide koolitusõigus taksoettevõtjatele ning taksod võivad kasutada platvormiteenuseid ja sel ajal ei pea platvorm töötama. Kokkuleppeteenuse puhul saab teenust pakkuda kas isikliku autoga või vastutava kasutajana, kes on autopassi kirjutatud.
"Need on praegusel hetkel kõikide osapooltega läbi räägitud ja enam-vähem kokku lepitud. Sellised ettepanekud lähevad majanduskomisjoni ja siis suurde saali, kus kindlasti teine lugemine katkestatakse ja kui kellelgi on veel parandusettepanekuid, on seda võimalik teha," selgitas Kokk.
Ta märkis, et on kõikide ettevõtetega suhelnud ning ehkki igaühel on oma mõtteid, on see suures plaanis kompromiss, mis tundub kõikidele osapooltele sobivat.
"Kindlasti on asju, mida tahetakse natuke teisiti - Uberi poole pealt ei soovita võib-olla, et peab olema vastutav kasutaja, et saaks ka pereliikmed seal olla - need on läbirääkimiste teemad, aga hetkeseisuga on töörühmas ja komisjoni liikmetega sellistes punktides konsensus leitud," lisas Kokk.
See, kas lihtsam on edasi minna uue eelnõuga või tehakse parandused olemasolevasse eelnõusse, selgub tema sõnul ettepanekute kokku kirjutamisel. Riigikogu ette aga eelnõuga sel kuul veel ei minda.
"Märtsis kindlasti saali ei jõua, see on aprilli teine pool, ma arvan, kui see on saalis. Aga praegu tundub minule isiklikult, et on võimalik see seadus enne jaanipäeva vastu võtta," sõnas Kokk. "Esimest korda tundsin, et ei olnud kaklust kummagi poole pealt. Taksoettevõtjate poolt oli suhteliselt positiivne vastukaja ja ka kokkuleppeteenuse inimestega koos istudes tundus, et see võib olla koht, kus kokkulepe saavutatakse".
Ta lisas, et praegu laual olevad ettepanekud pole lõplikud ja lõpuks teevad otsuse ikkagi 101 riigikogu liiget. Majanduskomisjon teeb otsuse eelnõu riigikogu ette saatmiseks Koka hinnangul lähinädalail.
Eelnõu, millelt taksofirmad ootavad ebavõrdse konkurentsiolukorra lahendamist ning sõidujagamisettevõtted võimalikult väheste piirangute seadmist, algatati mullu veebruaris ning läbis esimese lugemise riigikogus eelmisel kevadel. Novembriks tehti selles mitmeid muudatusi, kuid jätkuvalt kõlasid süüdistused, et eelnõu kaitseb liialt jagamisfirmade huve ja selle vastuvõtmiseni ei jõutud. | Töörühm jõudis Uberi eelnõus kõigile osapooltele sobivate ettepanekuteni | https://www.err.ee/583730/tooruhm-joudis-uberi-eelnous-koigile-osapooltele-sobivate-ettepanekuteni | Ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu ehk nn Uberi eelnõuga tegelev töörühm on jõudnud nii taksofirmasid kui kokkuleppevedajaid enam-vähem rahuldavate ettepanekuteni ning eelnõu võiks riigikokku jõuda aprilli teises pooles, ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL). |
„Lepingu allkirjastamise päeva ma nii täpselt ei mäleta, sest kogu protsess oli kirev ja kiire,“ vahendab jalgpall.ee Poomi mälestusi. „On meeles Derby vana staadion ja suur närvipinge, mis kaasnes tööloa ootamisega - toona pidid eestlased Inglismaal töötamiseks taotlema eraldi tööluba.“
Kaks kümnendit tagasi Poomiga koos Derbys lepingut sõlmimas käinud Aivar Pohlak: „20 aasta tagusesse aega tagasi minnes oskan täna öelda, et minu jaoks oli toona tegemist pigem tavalise töökohustusega, aga samavõrd mäletan Mardi emotsionaalset seisundit ja siseheitlusi. Omas ajas oli tegemist märgilise ja tegelikult ka Mardi karjääri kõige otsustavama sammuga, sest sealt algas edukas Inglismaa-karjäär.“
Väljavõte Mart Poomi raamatust „Minu lugu“:
„6. märtsi õhtul helistas Aivar ja ütles, et Derby County pakub lepingut ja tahab teha tehingu enne üleminekuakent, mis sulgub 27. märtsil. Vastasin , et pean Teituri ja Täriga (Teitur Thordarson ja Tarmo Rüütli - toim.) nõu. Teitur ütles, et peaksin väljakutse vastu võtma, sest selline võimalus, et Premier League'i klubi on minust huvitatud ja pakub lepingut, võib juhtuda ainult üks kord elus. Kõhklesin, kas olen juba küllalt hea ja mis siis, kui ma ei saa järgmiseks hooajaks uut tööluba. Teitur ja Täri väitsid, et seal mängib minust nõrgemaid väravavahte ja pean olema enesekindlam, rahulikum ning positiivsem. Pole mõtet kõiki asju nii surmtõsiselt võtta. Ükskõik mis juhtuks, on see suur tunnustus, mis võib mind päris tugevasti aidata tulevases karjääris. Ma ei peaks lugema ajalehti, kui halvasti läheb. Teitur kinnitas, et ei kõhkleks hetkegi, kui talle pakutaks sellist võimalust. Rääkisin veel MyPa ja Soome koondise väravavahi Petri Jakoneniga, kes samuti ütles, et mul on olnud nii palju häid mänge ning ma ei tohiks sugugi karta. Inglismaal viibimine tuleb mulle ainult kasuks, ka majanduslikult, ja mul ei tasu tööloa pärast endale liigset pinget võtta. Niisiis teatasin Aivarile, et ta ajaks asja edasi.
Kui ma 9. märtsil Birminghamis maandusin, oli mul Portsmouthi tööloa pärast piiril jälle väike tõrge. Sõitsime Aivariga edasi Derbysse, hotellis ootas meid Šveitsi agent Jürg von Matt, kes oli aidanud mul FC Wili saada. Järgmisel päeval toimusid läbirääkimised, kus minu poolel osalesid Aivar, Jürg ja Jerome Anderson.
Üleminekusumma oli 250 000 naela esimese hooaja eest ja kui mul õnnestub sinna edasi jääda, siis 125 000 teise ja sama palju kolmanda hooaja eest. Tavaliselt antakse tööluba üheks aastaks, et pikendust saada, tuli mul mängida 75% põhivõistkonna mängudest. Leping nägi ette, et Derby kaotab õigused minule ilma kompensatsioonita, kui tööluba ei pikendata ebapiisava arvu mängude tõttu. See kaitses minu huve, et ei juhtuks, nagu läks Portsmouthis. Seal pidin neli kuud ootama ega saanud mängida ja rikkusin meeskonnaga koos treenides seadust!
Samal päeval oli tervisekontroll ja andsin intervjuu Eesti Raadiole. Kõik käis kiiresti. Palganumbrile polnud aega isegi mõelda. Leidsin, et mul puudub õigus seda küsida. Kõige tähtsam, et sain võimaluse. Olin kindel, et raha tuleb hea mänguga ja kui nähakse, et olen rohkem väärt, siis pakutakse uut lepingut. Rahale mõeldes pole mõtet närvirakke kulutada.
Sõitsin kaheks nädalaks tagasi Küprosele, sest tööloa taotluse läbivaatamise ajal ei tohtinud riigis viibida. Tegin seal veel isukamalt trenni ja osalesin Flora kontrollmängudes. Intervjuusid tuli uue lepingu asjus anda nii Eesti kui ka Briti ajakirjandusele. Derbysse sõitsin lõplikult 25. märtsil. Järgnes see, mida kirjeldasin raamatu alguses: pressikonverents, poseerimine fotograafidele, intervjuud, möll ja melu minu ning Derby County teiste uute mängijate ümber, meie imeline debüüt Old Traffordil Manchester Unitedi vastu.
Miks siiski kõhklesin Derby pakkumist avasüli vastu võtmast? See näitab ilmekalt, kui ebakindel ma olin. Tahtsin ju nii väga tagasi Inglismaale, lahkusin sealt tõotusega ükskord naasta ja näidata, et olen hea väravavaht. Kui tuli konkreetne pakkumine, vajasin korraga mõtlemisaega ja kõrvalseisjate kinnitust, et saan hakkama ja pakutu tuleb vastu võtta. Kahtlesin, kas olen ikka valmis, kas olen vigastusest taastunud, kas olen vahepeal arenenud.“ | Täna 20 aastat tagasi siirdus Mart Poom Derby Countysse | https://sport.err.ee/316275/tana-20-aastat-tagasi-siirdus-mart-poom-derby-countysse | Täna 20 aastat tagasi allkirjastati FC Flora ja Derby County vahel leping, millega Mart Poomist sai esimene Eesti jalgpallur Inglismaa kõrgliigas. |
Looga "Feel me now" jõudis Ariadne finaalkontserdile Saku Suurhalli ning saavutas mängeldes nii terve saali kui ka paljude televaatajate poolehoiu.
Välismaise bändinime Púr Múdd taga on Joonas Alvre ja Oliver Rõõmus. 22. märtsil toimuval kontserdil esitletakse plaati "Undefined", millel kõlavad lood on inspireeritud nende eludest - sügavamast pilgust iseendasse. Samas kõnetavad neid tihti ka ühiskonnas aktuaalsed teemad.
Noormehed oma muusikat liiga spetsiifiliselt määratleda ei taha ning see väljendub ka albumi nimes "Undefined" - piirideta, seletamatu, defineerimatu.
Púr Múddi plaadiesitluskontsert algab kell 21.00. Uksed avatakse kell 20.00. | Púr Múddi plaadiesitluskontserdi üllatusesineja on Ariadne | https://menu.err.ee/316274/p-r-m-ddi-plaadiesitluskontserdi-ullatusesineja-on-ariadne | Märtsis esitleb Kultuurikatlas debüütalbumit duo Púr Múdd, kelle kontserdi üllatusesinejaks on Eesti Laulu finalist Ariadne. |
Euroopa Parlamendi liige Fagare käis Ecuadori saatkonna hoones koos oma raadiosaate produtsendi Christian Mitchelliga ja ta viibis seal 40 minutit. Mingeid seni teada olevaid suhteid või kontakte Farage'il Ecuadoriga ei ole, kirjutasid Buzzfeed ja Independent.
Farage vastas hiljem Buzzfeed Newsi päringule, et ta ei mäleta, mida ta saatkonnas tegi ja lisas: "Ma ei aruta kunagi seda, kuhu ma lähen või kellega kohtun."
Saatkonnahoones on end alates 2012. aastast varjanud Austraalia päritolu aktivist ja Wikileaksi asutaja Julian Assange, keda ähvardab väljaandmine Rootsile, kus soovitakse teda soovitakse üle kuulata seoses vägistamissüüdistustega. Assange ise on süüdistusi eitanud.
Farage'ile lähedal seisev allikas kinnitas ajalehele Independent, et poliitik käis saatkonnas just nimelt Assange'iga kohtumas.
Kohtumine leidis aset ajal, mil Wikileaks avaldas äsja tuhandeid dokumente, mis puudutavad USA Luure Keskagentuuri (CIA) töömeetodeid. Eelmisel aastal aga süüdistati Wikileaksi korduvalt koostöös Vene luureteenistustega ja selles, et nad aitasid häkkimise teel saadud Demokraatliku Partei dokumente avaldades kaasa Hillary Clintoni kaotusele ja Donald Trumpi võidule USA presidendivalimistel. Nüüd on mõned analüütikud aga juhtinud tähelepanu sellele, et USA luureteenistused ja president Trump on olnud pikka aega erineval seisukohal Venemaa sekkumise ulatuse asjus ning Trump on omakorda süüdistanud luureametnikke teda kahjustavates leketes. Samal ajal juhivad mõned analüütikud tähelepanu sellele, justkui oleks Wikileaks CIA materjale avaldades taas Trumpile appi tulnud.
Farage ja Trump on omavahel väga heades suhetes - UKIP-i liider oli esimene poliitik, kes pärast Trumpi valimisvõitu viimast isiklikult õnnitlema saabus. Samuti pidas ta valimiskampaania ajal Trumpi toetuseks kõnesid. Farage pakkus end varem ka "vahemeheks" Briti valitsuse ja Trumpi administratsiooni vahel, kuid see pakkumine lükati tagasi. Küll aga käis Trump oma Twitteri-kontol kunagi välja mõtte, et Fagare'ist võiks tulevikus saada Briti suursaadik USA-s - ka see idee laideti Londoni poolt maha. | Ecuadori Londoni saatkonda külastanud Farage "ei mäletanud", mida ta seal tegi | https://www.err.ee/583729/ecuadori-londoni-saatkonda-kulastanud-farage-ei-maletanud-mida-ta-seal-tegi | Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) endine juht Nigel Fagare käis neljapäeval Londonis Ecuadori saatkonnas, kus varjab end ka Wikileaksi asutaja Julian Assange. Ajakirjanike küsimusele, mida ta ligi kolmveerand tundi saatkonnahoones tegi, vastas Farage, et ta ei mäleta. |
Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson ütles ERR-i uudisteportaalile, et Tartu piirkonna juhatus tegi Tsahknale ettepaneku kandideerimiseks kohalikel valimistel Tartu linnas partei esinumbrina.
"Temaga on räägitud. Ta lubas kahe nädala jooksul anda vastuse," sõnas Laurson.
Laursoni sõnul oli Tsahkna ettepaneku suhtes positiivselt meelestatud.
Laurson ei välistanud, et võib tulla veel kandidaate. | IRL-i Tartu piirkonna juhatus soovib esinumbriks Tsahknat | https://www.err.ee/583728/irl-i-tartu-piirkonna-juhatus-soovib-esinumbriks-tsahknat | Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatus soovib linnapeakandidaadiks erakonna esimeest Margus Tsahknat. |
Avapoolaja Mohamed Salahi ja Frederico Fazio väravate toel 2:1 võitnud Roma lubas Prantsusmaa klubil teisel poolajal endale lüüa kolm vastuseta väravat. Lõppskoori vormistas Alexandre Lacazette kohtumise üleminutitel.
Saksamaa klubide omavahelises mõõduvõtus löödi mõlemad väravad esimesel poolajal, 15. minutil oli Mönchengladbachi eest täpne Jonas Hofmann ning kümme minutit hiljem viigistas seisu Guido Burgstaller.
Belgia siseasjas jäi peale Genk, kes seljatas võõrsil Genti 5:2, Pireuse Olympiakos ja Istanbuli Besiktas mängisid 1:1 viiki ning Celta Vigo oli Krasnodarist parem 2:1.
Kaheksandikfinaalide korduskohtumised mängitakse järgmisel neljapäeval, finaal toimub 24. mail Stockholmi Friends Arenal. | Roma lubas Lyonil endale neli väravat lüüa | https://sport.err.ee/316267/roma-lubas-lyonil-endale-neli-varavat-luua | Jalgpalli Euroopa liiga kaheksandikfinaalide avakohtumistes alistas Lyon koduväljakul AS Roma 4:2, Schalke ja Borussia Mönchengladbach mängisid 1:1 viiki. |
Muuseum tutvustaks piiritööd ehk tolli ja piirivalve tegevusi ning jutustaks tolli ja piirivalve lugu läbi aegade, seisab ettepanekus.
MTA kinnitusel on muuseumi loomise ideega kursis nii Narva linnavalitsus kui kultuuriministeerium, kes mõlemad on näidanud üles tahet muuseumi rajamiseks.
"Muuseumi külastajateks oleksid kooliõpilased, turistid, kohalik elanikkond. Muuseum oleks Sisekaitseakadeemia tolli- ja piirivaldkonna õppuritele praktikabaasis üheks ajalugu tutvustavaks õppekohaks," kirjutas MTA rahandusministeeriumile.
Ühtlasi võiks rajatav muuseum leida kasutust ka piiriülese rahvusvahelise koostöö ja sisekoolituse kohana. Selleks tuleks hoonesse rajada multifunktsionaalsed nõupidamisteruumid loengute ja koosolekute pidamiseks ning teadusalaste uurimistööde tegemiseks.
Aadressil Vestervalli 5 asuv 750-ruutmeetrine hoone kuulub praegu Riigi Kinnisavara bilanssi. Seda kasutatakse praegu laopinnana MTA poolt kinnipeetud kaupade hoiustamiseks.
Hoonest on täna säilinud varemed, mis koosnevad hoone välisseintest ja keldrikorrusest. 1997. aastal, Narva esimese piiripunkti ehitamise käigus hoone säilmed konserveeriti. Täna on hoone kehvas olukorras ja laguneb iga päevaga järjest enam.
Ehitusspetsialistide arvutuse kohaselt oleks renoveerimis- ja ehituskulud koos käibemaksuga kokku 2,4 miljonit eurot. | Narva võib tulla tollimuuseum | https://www.err.ee/583726/narva-voib-tulla-tollimuuseum | Maksu- ja tolliamet (MTA) saatis rahandusministeeriumile ettepaneku rajada Narva koos politsei- ja piirivalveametiga Eesti Tollimuuseum. |
Kuigi üldiselt võeti Ilvese tunnistused nii vabariiklaste kui ka demokraatide poolt soojalt vastu, võttis president Donald Trumpi tulihingeliseks toetajaks olev Rohrabacher oma sõnavõtu käigus Venemaaga seotud ohu teemat kritiseerida. Samuti märkis ta ka seda, et Trumpi meeskonna liikmete ja Venemaa esindajate vahelised kontaktid ei vääri tähelepanu ning et sellega seonduv diskussioon on jõudnud absurdse tasemeni, vahendas Mother Jones.
"Selleks, et Venemaad kätte saada, destabiliseerime me enda demokraatlikku süsteemi sellise nonsensiga," arvas Rohrabacher.
Kui Rohrabacher küsis Ilveselt, et viimane tooks näiteid Venemaa agressiooni kohta, viitas endine Eesti president kaitsepolitseinik Eston Kohveri röövimisele Vene eriteenistuste poolt 2014. aasta sügisel.
Rohrabacherile see muljet ei avaldanud. "Seega teil oli olukord korruptsiooniga piiril, üks teie piirivalvureid kadus ära, kas tõesti on see sõjaline agressioon? Kas on olnud üldse mingit piiriülest sõjalist tegevust Venemaa poolt Eestis?"
"No meil on pidevad piiririkkumised Vene sõjalennukite poolt. See on üks asi ja see on järjepidev," vastas Ilves ja lisas, et selliste juhtumite arv on viimase nelja aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud.
Rohrabacher väitis, et ta on Balti riike külastanud pärast seda, kui kuulis lugusid Vene sõjalisest agressioonist, ning ei leidnud sealt ühtegi teadet tegelikust sõjalisest agressioonist. Ta lisas, et USA on saatnud sinna "meie tanke, korraldanud B-52 libarünnakuid Venemaa vastu ja üle Eesti Nõukogude pealinna suunas selleks, et peatada Nõukogude agressiooni, mida pole kunagi olemas olnud. See peab lõppema või kaldume sõtta."
Lisaks asus Rohrabacher sama kuulamise käigus õigustama president Trumpi sõnu, mida ta ütles eelmisel kuul telekanalis Fox News, kui saatejuht Bill O'Reilly nimetas venemaa presidenti Vladimir Putinit "tapjaks". Trump vastas selle määratluse peale, et ka "USA-l on tapjaid" ning avaldas kahtlust, kas tema juhitud riik on selles vallas nii süütu kui väidetakse. Trumpi sõnad pälvisid tookord nii demokraatide kui ka vabariiklaste kriitikat.
Rohrabacher asus meenutama külma sõja perioodil USA poolt kasutatud salajasi meetmeid, mis puudutasid näiteks Vietnami sõda ja Ladina-Ameerikat. "Kas te mäletate Phoenixi programmi Vietnamis? Mina mäletan Phoenixi programmi. Ma toetasin Phoenixi programmi. Me mõrvasime tuhandeid kohalikke ametnikke. Ja mis oli Allendega? Või Diemiga? Ja ükskõik milliste inimestega, kelle vastu me külma sõja ajal atentaate korraldasime. See on vale, on vale seda teha, kuid palun ärge öelge, et Venemaa on ainus riik, mis selliseid kuritegusid sooritab."
Kongresmen võrldes seejärel Putinit kunagise Chicago linnapea Richard Daleyga ja avaldas arvamust, et Venemaad juhitaksegi praegu selliste Daley-moodi "kõvade kuttide" poolt. "Daley peksis meeleavaldajaid läbi ja ei esindanud midagi, mis Ameerikale omane, kuid ta ei olnud mingi paheline diktaator. Ta oli oma rahva poolt valitud ja me üritasime teda ka maha valida. See, mis Venemaal juhtub, on lihtsalt see, et tegu on riigiga, kes oma huvisid järgib."
Pärast Rohrabacheri sõnavõttu palus demokraadist kongresmen Gerry Connolly, et Ilves oma vastust Vene agressiooni kohta laiendaks.
"Ma ei saanud lõpetada," märkis Ilves Kohveri juhtumi juurde naastes. "See oli sõjaline tegevus. Relvastatud isikud tulid üle piiri ja röövisid selle mehe."
Seejärel kirjeldas Ilves massiivseid sõjalisi õppusi, mida Venemaa piiriäärsetes regioonides korraldab, ning rõhutas, et see ei puuduta ainult Venemaad ja Eestit. "Ma pean silmas seda, et nad harjutavad ka pommituslende Rootsi vastu. Asi pole ainult meis."
Connolly kommenteeris sejärel ka kolleeg Rohrabacheri poolt esitatud väidet, et president Putin ja Chicago endine meer olevat sarnased. "Ma käisin Chicagos koolis, kui tema oli linnapea. Ma ei tundnud teda, kuid ma kinnitan teile, et Vladimir Putin pole mingi Richard Daley. Richard Daley ei lasknud oma poliitilisi vastaseid ära tappa. Ta ei saatnud neid pagendusse. Ta ei pannud neid vangi. Ta ei vaigistanud ajakirjandust. Ta ei lasknud ajakirjanikke tappa. Ta ei saatnud ajakirjanikke pagendusse. Ta võistles nendega ja mõnikord jäi ta alla... Siin ei ole mingit alust võrdluseks ja ma leian, et me teeme endale kahju, kui me ei tunnista oma parteilisest kuuluvusest lähtudes, kuivõrd tõsise olukorra ees me seisame."
Californiast esindajatekotta valitud Rohrabacherit on USA poliitikas peetud alati erandlikuks poliitikuks, kes on juba aastaid teinud avaldusi, mis lähevad vastuollu nii vabariiklaste kui ka USA välispoliitiliste seisukohtadega ja seda mitte ainult Venemaaga seoses. Moskvat toetavaid avaldusi on ta aga teinud korduvalt - Gruusia ja Venemaa vastasseisu puhul näeb ta süüd esimesel, Krimmi "eraldumine" Ukrainast oli tema arvates hea asi ning näiteks 2014. aastal arvas ta isegi seda, et kui Alaska elanikud seda soovivad, võiks osariik uuesti Venemaaga ühineda.
Märkimisväärne on aga see, et kui varem peeti Rohrabacherit marginaalseks poliitikuks, siis eelmise aasta lõpus oli ta üks neist poliitikutest, keda president Trump kaalus enne Rex Tillersoni kandidatuuri kasuks otsustamist USA välisministriks.
Rohrabacheri sõnavõtt algab kohal 1 tund ja 23 minutit. | Video: Venemaa suhtes toetusavaldusi teinud kongresmen asus Ilvesele "ajalugu õpetama" | https://www.err.ee/583725/video-venemaa-suhtes-toetusavaldusi-teinud-kongresmen-asus-ilvesele-ajalugu-opetama | Neljapäeval toimus USA kongressi esindajatekoja välisasjade komitees kuulamine, mis puudutab Venemaa katseid õõnestada demokraatlikke riike. Kuulamise ajal andis tunnistusi ka Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves. Moskva poolt kujutatava ohu teemat asus ühel hetkel kritiseerima ka Venemaad toetavate avaldustega tähelepanu pälvinud vabariiklasest kongresmen Dana Rohrabacher. |
Kella 8 paiku tehtud väljakutse järgi oli Jalametsa külas teelt välja sõitnud koolilapsi vedanud liinibuss, mis jäi siiski ratastele.
"Täna hommikul kell 08.08 saime me teate, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 109. kilomeetril on buss teelt välja sõitnud," ütles Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ERR-i raadiouudistele.
Toomsalu sõnul on hetkel teada, et bussis olnud 15 lapsest sai üks põrutada ja kiirabi vaatab hetkel teda üle. Lääne prefektuuri pressiesindaja sõnul keegi õnnetuses tõsisemalt vigastada ei saanud. "Üks laps kurtis valu seljas ja tema viidi kontrolliks haiglasse. Keegi teine arstiabi ei vajanud," ütles pressiesindaja BNS-ile.
Päästjad ja politsei võttis lapsed oma autodesse sooja. Vigastusteta lapsed jätkasid teekonda kooli asendusbussiga või vanemad viisid nad koju. Sündmusele reageerisid Põltsamaa, Türi, Paide, Koeru kutselised päästjad ning Imavere vabatahtlikud.
Päästjad tegelesid kiirabi saabumiseni õnnetuse hetkel bussis olnud 14 lapsega. Peale laste viibis sõidukis bussijuht. Sündmusele reageerisid Põltsamaa, Türi, Paide, Koeru kutselised päästjad ning Imavere vabatahtlikud.
Õnnetuse põhjustas esialgsetel andmetel see, et ühel lapsel kukkus maha nukk ja bussijuht hakkas seda üles võtma, mille tagajärjel sõitis teelt välja. Seoses liiklusõnnetusega Järvamaal on Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteel Imaveres liiklus häiritud.
Paide politseijaoskonna juhi Margus Toomsalu sõnul oli tegemist õnneliku õnnetusega, kuid tagajärjed oleks võinud olla märksa raskemad. "Me teame, et selles bussis olid turvavööd kinnitatud lasteaias käivatel lastel. Koolinoored bussijuhi sõnul turvavöid kinnitada ei taha. Head lapsevanemad ja õpetajad, palun rääkige noortega see teema veelkord läbi ja tuletage meelde, et turvavöö kasutamine bussis on oluline ja see tuleks alati teha," rõhutas Toomsalu. | Imaveres sõitis buss lastega teelt välja | https://www.err.ee/583719/imaveres-soitis-buss-lastega-teelt-valja | Järvamaal Imavere vallas juhtus reede hommikul liiklusõnnetus, kus teelt sõitis välja lapsi vedanud väikebuss, kirjutab Järva Teataja. Esialgsetel andmetel keegi tõsiselt viga ei saanud. |
Varasem rekord 5.16 kuulus Valeri Bukrejevi nimele, kes püstitas selle 1983. aasta veebruaris Tallinnas toimunud võistlustel.
U-20 vanuseklassi välitingimustes hüpatud Eesti rekord 5.30 kuulub Robin Noole isa Erki Noole nimele, selle püstitas tulevane olümpiavõitja 1989. aastal Taškentis.
iNJR ???? @teamessx @vaultermagazine #vaultermagazine
A post shared by Robin Nool (@robinnool) on Mar 9, 2017 at 10:20am PST | Robin Nool alistas 34 aastat püsinud Bukrejevi rekordi | https://sport.err.ee/316264/robin-nool-alistas-34-aastat-pusinud-bukrejevi-rekordi | Eesti kergejõustiklane Robin Nool ületas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud võistlustel teivashüppes kõrguse 5.17, mis tähistab juunioride vanuseklassi uut Eesti siserekordit. |
Eesti vanima traditsiooniga rütmimuusikafestival Tudengijazz viis tänavu muusika 8.-9. märtsil Tartusse ja Viljandisse ning lõpetab täna Vabal Laval. Kahel laval astub üles koguni kümme noorest energiast pakatavat bändi.
35-aastaseks saanud Tudengijazz on jõudnud oma viimasesse päeva. Täna toimub Vabal Laval tõeline jazzimaraton, kus õhtu jooksul saab kuulda ja näha ligi 40 noort muusikut.
Saaremalt pärit festivali kõige noorem kollektiiv To’Ko pakub kuulajatele värsket jazz/indie, post rock ning experimental sugemetega omaloomingut. Vokaalist ja elektroakustilisest viiulist koosnev duo Kärtseptsioon eksperimenteerib elektroonikaga ning mängib helimaastikega. Lauri Kadalipp Social Jazz esitab kaasaegset jazzmuusikat. Põhjamaist kargust lisab õhtusse jazzisõpradele juba tuttav Peep Kallas Trio. Ansamblilt Borka and The Metrics kuuleme aga traditsioonilisemat jazzi.
Esmakordselt tulevad esitlusele Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Göteborgi muusika- ja teatriakadeemia tudengite omavahelised projektid, mis on valminud kahepäevase loomingulise prooviperioodi tulemusena. Raimond Mägi Trio pakub värsket muusikat, milles võib leida mõjutusi klassikalisest muusikast, progerokist ja põhjamaisest jazzist. Kollektiivi Nord Lights fusionimõjutustega kontsertkava on temperamentne, rütmikas ja tundeline. Sulamit popist, elektroonikast, jazzist ning proge- ja postrockist pakub Karl Petti Band.
Kontserdiprogramm algab kell 18.00 Vabal Laval. | Tudengijazz kulmineerub Tallinnas suurejoonelise kontserdiõhtuga | https://menu.err.ee/316261/tudengijazz-kulmineerub-tallinnas-suurejoonelise-kontserdiohtuga | Juubelihõnguline Tudengijazz’35 kulmineerub täna Vabal Laval suurejoonelise kontserdiõhtuga. |
Avapoolajal vaid 19 punkti visanud ning vahepeal ka 14-punktilises kaotusseisus olnud Žalgiris võitis viimase veerandaja 30:17 ning sai 14 kaotuse kõrvale 11. võidu. Viis vooru enne põhihooaja lõppu jääb play-off koht Leedu klubist kahe võidu kaugusele.
Leo Westermann viskas kohtumise parimana 14 punkti, võttis kuus lauapalli ning andis sama arvu resultatiivseid sööte. Kreeka klubi resultatiivseim oli 13 punkti visanud Nikos Pappas.
Moskva CSKA-st (19-6) sai esimene meeskond, kes sellel hooajal taganud koha play-offis, kui 85:69 seljatati Istanbuli Galatasaray (8-16). CSKA resultatiivseimana viskas Nando De Colo 22 punkti, Galatasaray kasuks viskas Vladimir Micov 18 silma.
Barcelona (10-15) oli koduväljakul 70:62 üle Kaasani Unicsist (7-18), lõpetades ühtlasi koduväljakul kolm mängu kestnud kaotusteseeria. Mängu tulemuslikeim oli 13 punkti visanud Stratos Perperoglou.
Tel Avivi Maccabi (9-16) alistas Milano Emporio Armani (7-18) 92:82, Baskonia (14-11) oli võõrsil 79:74 parem Istanbuli Fenerbahcest (16-9). | Kaotusseisust välja tulnud Žalgiris säilitas edasipääsulootused | https://sport.err.ee/316260/kaotusseisust-valja-tulnud-zalgiris-sailitas-edasipaasulootused | Korvpalli Euroliigas mängiti neljapäeva õhtul viis kohtumist. Tähtsa võidu sai Leedu klubi Kaunase Žalgiris, kes alistas Ateena Panathinaikose 64:58. |
Eesti sõitjate jaoks on see hea võimalus kasutada koduraja eelist ja võidelda kodupubliku toetuse abil kõrgeimate kohtade nimel. Selle aasta suurim motospordisündmus on ka heategevusprojekt, kui sündmuse tulud lähevad läbi õnnetuse liikumispuude saanud laste toetuseks.
Juunioride motokrossi maailmameistrivõistlustel on eestlased läbi aastate näidanud suurepäraseid tulemusi. Tanel Leok, kes on meie edukaim sõitja motokrossi MM-sarjas, on tulnud juunioride maailmameistriks kahel järjestikulisel aastal, 2000 (85cc) ja 2001 (125cc). Gert Krestinov on tulnud aastatel 2004 (85 cc) ja 2006 (125 cc) MM'il hõbedale ja möödunud aastal tuli Meico Vettik 85cc klassis juunioride maailmameistrivõistlustel samuti hõbedale.
Juuli lõpus Lange motokeskuses sõidatavatel juunioride maailmameistrivõistlustel selguvad maailmameistrid kolmes klassis: 65cc, 85cc ja 125cc. Lange motokeskuse jaoks, mis on Skandinaavia ja Baltikumi üks moodsamaid motokomplekse, on sellise suurvõistluse korraldamine uus ja huvitav väljakutse.
Lauri Roosiorg, Lange motokeskus: „Oleme väga tänulikud nii maailmameistrivõistluste promootorile Youthstreamile kui ka Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioonile selle võimaluse eest korraldada selline suursündmus Lange Motokeskuses. Kindlasti näitab see meie keskuse tugevat taset nii Eestis kui ka välismaailmas. Samuti on see meile kinnituseks, et oleme oma asja õigesti ja hästi ajanud. Lisaks sellele on meil suur au ja kindlasti ka vastutus võõrustada siin ligi 30 riigi noori tippe ja näha kuidas Lange motokeskuses selguvad tänavused maailmameistrid.“
Nagu öeldud, on eestlased läbi aegade olnud juunoride motokrossi maailmameistrivõistlustel edukad ja ka kodus peetavale võistlusele minnakse selgete lootustega.
Helen Urbanik, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon peasekretär: "Eesti noored lähevad kodurajal kindlasti kõrgeid kohti püüdma ning kutsun kõiki fänne neile raja kõrval kaasa elades veelgi hoogu juurde andma. Kohe algav hooaeg näitab täpsemalt, milline on meie sõitjate hoog, suurmad lootused on hetkel seotud Meico Vettikuga, kes eelmisel aastal tõi Venemaal peetud maailmameistrivõistlustelt koju hõbemedali. Kahtlemata on see aga kõigile meie noortele super võimalus osaleda maailmameistrivõistlustel ja võrrelda oma taset sõitjatega kogu maailmast. Ka mõjutab rahvusvahelise tiitlivõistluse toimumine Eestis spordiala positiivselt."
Lange motokeskuses on varem toimunud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud laste toetuseks. Motokrossi juunioride maailmameistrivõistlustega kutsutakse taas sellisel moel heategevusliku raha kogumine ellu ja kogu sündmuse tulud lähevad läbi õnnetuse liikumispuude saanud laste toetuseks. Seda toetab ka kohapeal toimuv oksjon, kus läheb müüki tänaste motokrossi staaride ja ka värskete juunioride maailmameistrivõistluste sõiduvarustus.
Jaanika Klopets, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht: “Läbi varasemate heategevuskrosside saime üheskoos pakkuda õnnetuses liikumispuude saanud lastele ja nende peredele mitmeid positiivseid elamusi. Oleme äärmiselt rõõmsad, et selline koostöö jätkub, see tähendab meie kõigi jaoks palju. Täname ja aitame ka omalt poolt kaasa selle sündmuse toimumise osas ning kutsume kõiki Langele kaasa elama ja head tegema.” | Lange motokeskuses selguvad suvel juunioride motokrossi maailmameistrid | https://sport.err.ee/316253/lange-motokeskuses-selguvad-suvel-juunioride-motokrossi-maailmameistrid | 29.-30. juulil kogunevad Tartumaale, Haaslava vallas asuvasse Lange motokeskusesse maailma parimad noored motokrossisõitjad, et selgitada välja 2017. aasta maailmameistrid. Võistlusklasse on kokku kolm, sõitjaid on oodata kuni 200 ja nad tulevad üle maailma ligi 30. riigist. |
President Ilves jagas USA kongressis kogemusi Venemaa tegevusest ja küberrünnakutest
Venemaa on valeinformatsiooni levitamise ja demokraatlike institutsioonide õõnestamisega saavutamas USA-s ja Euroopas peataolekut, leiab Eesti eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves, kes osales USA kongressi esindajatekoja välisasjade komitee kuulamisel, kus jagas muu hulgas Eesti küberrünnakute kogemust.
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas välisasjade komitee kuulamise avapöördumises, et pärast Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse peaksid kõik demokraatlikud riigid mõtlema, kuidas oma valimisi kaitsta. Samuti rääkis Ilves kübersõjast ja libauudistest. Ilvese sõnul on Eesti Venemaa õõnestustegevust kogenud kogu aeg. Lääne maailm ei võtnud seda aga varem eriti tõsiselt.
Ilvese sõnul on keeruline öelda, mida Venemaa õõnestustegevusega täpselt saavutada soovib. "Aga nad on saavutamas - nagu me näeme USA-s, aga ka mujal Euroopas - sellist peataolekut, kaost. Me näeme seda kas või siin sellel samal kuulamisel, kus kaks erakonda omavahel jagelevad ja teineteist süüdistavad," rääkis Ilves.
Tema sõnul ei ole demokraatlikes riikides tavapärane, et lahknevus välispoliitilistes küsimustes on niivõrd suur.
Sotsiaalkindlustusamet tegi esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed
Sotsiaalkindlustusamet tegi täna esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed veebruarikuu eest 1481-le inimesele summas 131 500 eurot.
Selle aasta alguses lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, mida makstakse siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ja kohtutäitur tegeleb ühelt vanemalt toetusraha kätte saamisega. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus ning see sõltub sellest, kas ja kui palju laps eelneval kuul elatist sai.
Mullu detsembri seisuga oli Eestis pea 9000 elatisraha võlgnikku.
Tööõnnetuste hulk on kasvanud
Möödunud aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim, kui registreeriti 300 õnnetust rohkem kui aasta varem, s.o 5082 tööõnnetust. Oma elu kaotas tööd tehes 26 inimest.
Tööinspektsioon annab täna avalikkusele ülevaate 2016. aasta töökeskkonnast ja tööõnnetuste põhjustest. Tegevusaladest juhtus enim õnnetusi metalltoodete tootmisel, kaubanduses, riigikaitses ning veonduses ja laonduses.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul on ühest küljest hea, et tööõnnetusi varjatakse üha vähem ning neist antakse teada. Maripuu kinnitas, et tööinspektsioon suurendab alanud aastal järelevalve mahtu probleemsetes sektorites nagu elektrienergia, veondus ja laondus ning ehitus.
Düsseldorfi kirverünnak ei olnud terroritegu
Seitse inimest sai vigastada kirverünnakus Düsseldorfi keskraudteejaamas. Kirvega vehkiva mehe tabamiseks korraldati ulatuslik politseioperatsioon.
Endise Jugoslaavia aladelt pärit mees tabati, kui ta raudteejaama lähedal jalakäijate sillalt alla hüppas ning vigastada sai. Politsei teatel on kurjategija psüühhiliselt haige ning tegu polnud terrorirünnakuga.
Ott Tänak alustas Mehhiko MM-rallit teise kohaga
Sellel nädalavahetusel sõidetakse Mehhikos autoralli MM-sarja hooaja kolmas etapp. Ott Tänak (Ford) on Eesti aja järgi neljapäeva öösel kavas olnud lühikese publikukatse järel teisel kohal.
1,57 kilomeetri pikkune katse läbiti Mexico City Zocalo peaväljakul kaks korda, esimesel korral näitas kiireimat minekut soomlane Juho Hänninen (Toyota), kes edestas britt Kris Meeke'i (Citroen) 0,3 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja uus-meremaalane Hayden Paddon (+1,6). Ott Tänak kaotas soomlasele 2,8 sekundit ning oli viies.
Tänane ilm: sajune, lörtsine, õhtul on udu ja jäidet
Enamasti pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma, lörtsi ja lund, saju võimalus on suurem Ida-Eestis, õhtul ka saartel. Hommikul ja õhtul on kohati udu ning jäidet. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 0..+5°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida teada täna hommikul | https://www.err.ee/583720/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul | Tere hommikust! Siin on teemad, millega uudistetoimetus reede, 10. märtsi sisse juhatab. |
„See aasta ei saa nagu üldse vedama,” kirjutas Taaramäe oma Facebooki lehel. „Tundus, et konditsioon juba võiks parem olla ja ootasin huviga Tirreno tuuri, mis algas eile meeskonna temposõiduga. Tänasele etapile tulin vastu kurnatud seisundis. Millegipärast hakkas õhtul kõht hullusti valutama ja oksendasin kõik mahlad välja ning magasin ainult 3 tundi. Kogu meeskond sõi sama sööki, aga teised on terved, nii et müsteerium.”
„Täna startisin ikka väga raske südamega. St mingit sõiduisu polnud ja mott oli väga maas. Etapi sain siiski läbi ja kannatama ei pidanud, sest ilm oli ilus ja suuri tõuse polnud. Loomulikult ma ei üritanudki end täiega tapma hakata, vaid võtsin lõpu kergelt. 2-3 päeva pean rahu säilitama ja siis võib äkki veel võidu ka sõita. Igatahes raske algus.”
Velotuuril sõidetakse täna kolmas, 204 km pikkune katse Monterotondo Marittimost Montalto di Castrosse. | Taaramäed tabas Tirreno-Adriatico velotuuril terviserike | https://sport.err.ee/316247/taaramaed-tabas-tirreno-adriatico-velotuuril-terviserike | Katjuša-Alpecini meeskonna ridades sõitev Rein Taaramäe kaotas Tirreno-Adriatico velotuuri teisel etapil võitjale Geraint Thomasele (Sky) 12 minutit ja 42 sekundit. Hiljem avaldas eestlane, et teda tabas salapärane tervisehäda. |
Psychoterror on punkfenomen, mis võtab ajaga aina hoogsamalt kuju. Aasta eest üllituatud album "Streik" oli parimaid kodumaiseid rockalbumeid eelmisel aastal, teatavad korraldajad.
Legendaarsed on ka Psychoterrori kirest ja ihuvedelikeist tiined kontserdid, kus sa kunagi ei või ette öelda, mis suunast hoop võib tulla.
Post-punk rühmitus St. Cheatersburg teeb sellist punki nagu ei keegi teine teha oska. Mõni ütleb, et see on nii punk, et see polegi enam punk. Punk seda teab! Sel korral lööb ansambliga kaasa psühhedeelse saksofonimängu boss Steve Vanoni.
Peatselt üleeuroopalisele illegaalsete hotellide tuurile põrutav hardcore streetpunk trio Huiabella Fantastica on ka üks paaras laamendis, kes hoiab elus vana head 80ndate lääneranniku vaibi.
Kogu selle kurioosumi kroonijuveelina kütab plaadimuusikat maestro Villu Tamme.
Vaata lähemalt.
"Streik": | SnakeHouse kutsub jälle punkpeole | https://menu.err.ee/316245/snakehouse-kutsub-jalle-punkpeole | Täna, 10. märtsil toimub Tallinna alternatiivklubis SnakeHouse taas üks korralik punkpidu, kus astuvad üles Maarjamaa paremad punkorkestrid. |
"Olen oma pika ajakirjanikutöö jooksul puutunud kokku väga erinevate inimestega, suurte ja väikeste ideedega, jälginud erinevate erakondade tõusu ning langust. Tänaseks olen poole valinud," ütles Pukk. "Sotsiaaldemokraatlik erakond seisab nõrgemate eest, nende eest, kes end ise kaitsta ei suuda. See on minu jaoks elus väga oluline,” lisa ta.
SDE pressiteates seisab, et värske sotsiaaldemokraadi sõnul on tema poliitiliseks eeskujuks Eesti poliitika grand old lady Marju Lauristin, kelle põhimõttekindlus, eetilisus ning selge eneseväljendusoskus eristavad teda kõigist teistest Maarjamaa poliitikutest. "Maailma mastaabis on mulle enim muljet avaldanud Mahatma Gandhi, kes tõestas, et ilma vägivallata on võimalik edu saavutada ning et tõde ongi jumal," lausus Pukk.
Mart Pukk on sündinud 1955. aastal Kehtnas. Näitlejakutse sai ta Tallinna Riiklikust Konservatooriumist ning lavastaja eriala omandas 1980. aastal Moskvast. Muuhulgas on Pukk töötanud kirjandusala juhatajana Rakvere teatris, peatoimetajana telekanalis TV1, veebiportaali juhina Eesti Ekspressis, peatoimetajana Delfis ning pikka aega erinevatel töökohtadel raadios Kuku. | Ajakirjanik Mart Pukk astus sotsiaaldemokraatlikku erakonda | https://www.err.ee/583717/ajakirjanik-mart-pukk-astus-sotsiaaldemokraatlikku-erakonda | Delfi endine peatoimetaja ja tuntud raadioajakirjanik Mart Pukk liitus sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ning kandideerib sügisestel valimistel Tallinnas. |
Laagri riigigümnaasiumi osas on ministeerium praegu äraootaval seisukohal, kas kohalikud poliitikud suudavad omavahel kokku leppida selles, mida riigile lubatud, märgib ajaleht.
Jüri puhul on asi veidike keerulisem, asi on rahas. “Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. “Vahepeal on hinnad tõusnud, aga summa, mis meile antakse, lepiti kokku neli-viis aastat tagasi.”
Küttise sõnul pole Rae vallale öeldud, et Jürisse riigigümnaasiumi ei ehitata, aga neljast Harjumaa riigigümnaasiumist on just nemad “nimekirja lõpus”. “Me väga loodame, et raha jääb kuskilt üle, kuid me ei saa võtta endale kohustusi, mida me võib-olla täita ei suuda,” ütles Küttis. “Ma ei võtaks kooli rajamise rõõmu veel kelleltki ära, äkki teeme selle Jüri ikka ära.”
Jüri riigikooli kahjuks räägib ka üksmeele puudumine Rae vallas. Kui haridus- ja teaduministeerium tellis aastal 2015 Geomedialt uuringu, kus võiks Harjumaal riigigümnaasiumid asuda, siis oli Jüri üks kindlatest kandidaatidest ning ka riik oli huvitatud sinna gümnaasiumi rajamisest. Samas polnud riigikoolist huvitatud Rae vald, sest just oli valminud Jüri koolile gümnaasiumiosa juurdeehitus ning pigem nähti, et jätkata võiks niinimetatud täistsükli munitsipaalgümnaasiumiga kui riigi poolt pakutava puhta gümnaasiumiga.
“Rae vallavalitsus ei tulnud pikka aega riigigümnaasiumiga kaasa. Kohalik kogukond ei pidanud seda vajalikuks – nad pidasid vajalikuks seda, et oleks oma täistsükli gümnaasium,” meenutas Küttis. “Me rääkisime vallavanemaga 2014. aastal, et kohtume 2018 ja räägime uuesti, kas on riigigümnaasiumi vaja või ei. Siis võeti volikogus kiiruga vastu otsus, et tullakse asjaga kaasa.”
Mullu juunis sõlmis Rae vald riigiga Jüri riigigümnaasiumi rajamise ühiste kavatsuste kokkuleppe. | Jüri ja Laagri riigigümnaasiumi rajamine on sattunud küsimärgi alla | https://www.err.ee/583718/juri-ja-laagri-riigigumnaasiumi-rajamine-on-sattunud-kusimargi-alla | Harjumaale ja Tallinna on haridus- ja teadusministeeriumil plaanis endiselt rajada kuus riigigümnaasiumi, kuid ehitushindade tõus ja poliitilised muutused on pannud küsimärgi alla Jüri ja Laagri riigikooli rajamise, kirjutab Harju Elu. |
1,57 kilomeetri pikkune katse läbiti Mexico City Zocalo peaväljakul kaks korda, esimesel korral näitas kiireimat minekut soomlane Juho Hänninen (Toyota), kes edestas britt Kris Meeke'i (Citroen) 0,3 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja uus-meremaalane Hayden Paddon (+1,6). Ott Tänak kaotas soomlasele 2,8 sekundit ning oli viies.
Katse teistkordsel läbimisel oli kiireim Tänaku tiimikaaslane Sebastien Ogier, kellele eestlane kaotas 0,1 sekundiga.
Üldkokkuvõttes juhib avaõhtu järel rallit Hänninen, kellele Tänak kaotab 1,6 sekundiga. Sama palju kaotab soomlasele ka Meeke. Mehhiko ralli jätkub täna Eesti aja järgi kell 19.28 algava 54,90 km pikkuse katsega. | Ott Tänak alustas Mehhiko MM-rallit teise kohaga | https://sport.err.ee/316244/ott-tanak-alustas-mehhiko-mm-rallit-teise-kohaga | Sellel nädalavahetusel sõidetakse Mehhikos autoralli MM-sarja hooaja kolmas etapp. Ott Tänak (Ford) on Eesti aja järgi neljapäeva öösel kavas olnud lühikese publikukatse järel teisel kohal. |
Danel Kahar ja Grisli Soppe-Kahar "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele"
Suureformaadilise ekspressiivse bad painting´uga tegelevat kunstnikepaari huvitab eelkõige see, mis nende teostesse tuleb iseenesest ja ilma enesetsensuurita, sest maal erinevalt kõnest võimaldab ausalt ennast väljendada ja maailma näha, teatab Tartu Kunstimaja. Samas ei saa nõnda ka midagi varjata ning valitud väljendusviis on lihtsalt soovitud teemade ja emotsioonide edasiandmiseks kõige sobivam. Teosed räägivad omal salamisi viisil elu tsüklilisusest nii suuremal kui ka väiksemal skaalal ning neist on igal vaatajal võimalik ära tunda midagi enda oma.
Grisli Soppe-Kahar (sündinud 1990) on pälvinud bakalaureuse- ja magistridiplomi maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemiast. Ta on osalenud grupinäitusetel nii Tallinnas, Pärnus kui Tartus. 2015 eksponeeriti ta töid Young Painter Prize’i näitusel Vilniuses. Esimene isiknäitus oli 2015. aastal Draakoni galeriis.
Danel Kahar (sündinud 1990) lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal. Tema esimest isikunäitust võis näha käesoleva aasta talvel Draakoni galeriis.
Näitus jääb avatuks teise aprillini.
Holger Loodus "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule"
Holger Looduse värske maaliseeria "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" tegeleb kunstniku sõnul modernismi sünni lahtimõtestamisega. Aurumasin, käesoleva näituse keskne figuur, näib küll abstraktsem ja vähem jutustav kui kunstniku senised maaliseeriad, mis on pajatanud nii tuleviku inimestest, koeraga jalutamisest kui puhkusele sõitmisest. Ent tuleb tõdeda, et kui esialgu leidsid kineetilised objektid tee maalikunstniku töövahendite arsenali, siis nüüdseks on nad hiilivalt asunud okupeerima ka maalide sisu. Kummastav on aga sealjuures asjaolu, et maalide jutustavus ja ennekõike filmilikkus, mille läbi Loodust tuntakse, on seeläbi veelgi kasvanud.
Holger Loodus (sündinud 1970) lõpetas 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna, täiendas end 2011. aastal Karlsruhe disainiülikooli meediakunsti osakonnas ja lõpetas 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe maali erialal. 2012. aastal pälvis Holger Loodus isiknäitusega "2150. Portreed" Draakoni galeriis noore kunstniku preemia. Lisaks Tallinnale on Loodus esinenud Berliinis ning osalenud grupinäitustel Tallinna Kunstihoones ja Kumus.
Näitus jääb avatuks teise aprillini.
Angela Soop "Diem perdidi"
Angela Soop seob näitusel kanga ja maalingu ühtseks monumentaalgalerii ruumi parameetritest inspireeritud installatsiooniks, mille keskseks teemaks on turvatunne. "Kaitstuse vajalikkust tajutakse teravalt hirmu lähenedes. Viibides väljas on vahest vähem hirmus, kuid väljast vaadates pole näha, mis toimub sees. Selleks, et näha ja teada, tuleb siseneda. Sees olles on olukord loomulikult sama. Erinevus seisneb mõõtkavas: piiratud ja piiramatu."
Angela Soop (sündinud 1970) on õppinud Academia Non-Gratas, saanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ning on samas kaitsmas magistrikraadi. Angela Soop on esinenud isiknäitustega nii Tallinnas, Pärnus, Haapsalus kui ka Tartus. Maalikunsti kõrval on ta ka aktiivne ja tunnustatud joonistaja.
Näitus jääb avatuks teise aprillini.
Vaata lähemalt siit. | Tartu Kunstimajas avatakse kolm uut näitust | https://menu.err.ee/316243/tartu-kunstimajas-avatakse-kolm-uut-naitust | Tartu Kunstimaja kolmes saalis avatakse 10. märtsil kolm näitust: Danel Kahari ja Grisli Soppe-Kahari näitus "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele" suures saalis; Holger Looduse "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" väikses saalis ning Angela Soopi "Diem perdidi" monumentaalgaleriis. |
Danel Kahar ja Grisli Soppe-Kahar "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele"
Suureformaadilise ekspressiivse bad painting´ uga tegelevat kunstnikepaari huvitab eelkõige see, mis nende teostesse tuleb iseenesest ja ilma enesetsensuurita, sest maal erinevalt kõnest võimaldab ausalt ennast väljendada ja maailma näha, teatab Tartu Kunstimaja. Samas ei saa nõnda ka midagi varjata ning valitud väljendusviis on lihtsalt soovitud teemade ja emotsioonide edasiandmiseks kõige sobivam. Teosed räägivad omal salamisi viisil elu tsüklilisusest nii suuremal kui ka väiksemal skaalal ning neist on igal vaatajal võimalik ära tunda midagi enda oma.
Grisli Soppe-Kahar (sündinud 1990) on pälvinud bakalaureuse- ja magistridiplomi maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemiast. Ta on osalenud grupinäitusetel nii Tallinnas, Pärnus kui Tartus. 2015 eksponeeriti ta töid Young Painter Prize’i näitusel Vilniuses. Esimene isiknäitus oli 2015. aastal Draakoni galeriis.
Danel Kahar (sündinud 1990) lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal. Tema esimest isikunäitust võis näha käesoleva aasta talvel Draakoni galeriis.
Näitus jääb avatuks teise aprillini.
Holger Loodus "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule"
Holger Looduse värske maaliseeria "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" tegeleb kunstniku sõnul modernismi sünni lahtimõtestamisega. Aurumasin, käesoleva näituse keskne figuur, näib küll abstraktsem ja vähem jutustav kui kunstniku senised maaliseeriad, mis on pajatanud nii tuleviku inimestest, koeraga jalutamisest kui puhkusele sõitmisest. Ent tuleb tõdeda, et kui esialgu leidsid kineetilised objektid tee maalikunstniku töövahendite arsenali, siis nüüdseks on nad hiilivalt asunud okupeerima ka maalide sisu. Kummastav on aga sealjuures asjaolu, et maalide jutustavus ja ennekõike filmilikkus, mille läbi Loodust tuntakse, on seeläbi veelgi kasvanud.
Holger Loodus (sündinud 1970) lõpetas 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna, täiendas end 2011. aastal Karlsruhe disainiülikooli meediakunsti osakonnas ja lõpetas 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe maali erialal. 2012. aastal pälvis Holger Loodus isiknäitusega "2150. Portreed" Draakoni galeriis noore kunstniku preemia. Lisaks Tallinnale on Loodus esinenud Berliinis ning osalenud grupinäitustel Tallinna Kunstihoones ja Kumus.
Näitus jääb avatuks teise aprillini.
Angela Soop "Diem perdidi"
Angela Soop seob näitusel kanga ja maalingu ühtseks monumentaalgalerii ruumi parameetritest inspireeritud installatsiooniks, mille keskseks teemaks on turvatunne. "Kaitstuse vajalikkust tajutakse teravalt hirmu lähenedes. Viibides väljas on vahest vähem hirmus, kuid väljast vaadates pole näha, mis toimub sees. Selleks, et näha ja teada, tuleb siseneda. Sees olles on olukord loomulikult sama. Erinevus seisneb mõõtkavas: piiratud ja piiramatu."
Angela Soop (sündinud 1970) on õppinud Academia Non-Gratas, saanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ning on samas kaitsmas magistrikraadi. Angela Soop on esinenud isiknäitustega nii Tallinnas, Pärnus, Haapsalus kui ka Tartus. Maalikunsti kõrval on ta ka aktiivne ja tunnustatud joonistaja.
Näitus jääb avatuks teise aprillini. | Tartu Kunstimaja avab kolm uut näitust | https://kultuur.err.ee/320294/tartu-kunstimaja-avab-kolm-uut-naitust | Tartu Kunstimaja kolmes saalis avatakse 10. märtsil kolm näitust: Danel Kahari ja Grisli Soppe-Kahari näitus "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele" suures saalis; Holger Looduse "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" väikses saalis ning Angela Soopi "Diem perdidi" monumentaalgaleriis. |
Selle aasta alguses lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, mis peaks tagama üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks peab inimene pöörduma kohtusse. Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, tuleb algatada kohtutäituri juures täitemenetlus. Samale kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks.
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus ning see sõltub sellest, kas ja kui palju laps eelneval kuul elatist sai. Vastava info saadab sotsiaalkindlustusametile nõuet menetlev kohtutäitur.
Detsembri seisuga oli 8895 elatisraha võlgnikku. Elatisabi suurust ja laekumist puudutavate küsimuste korral tuleks pöörduda selle kohtutäituri poole, kellele esitati taotlus elatisabi saamiseks.
Sotsiaalkindlustusamet maksab täitemenetlusaegset elatisabi siis, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli kuud. Nende täitemenetluste puhul, mis on taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli kuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu. | Sotsiaalkindlustusamet tegi esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed | https://www.err.ee/583716/sotsiaalkindlustusamet-tegi-esimesed-taitemenetlusaegsed-elatisabi-valjamaksed | Sotsiaalkindlustusamet tegi reedel esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed veebruarikuu eest 1481 inimesele summas 131 512 eurot. Kohtumenetlusaegset elatisabi maksis ametl 8. märtsil 123 inimesele kokku 18 014 eurot. |
Avamisele eelneb kell 14 Milleri salongis seminar, kus esinevad ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman ettekannetega Narva elanikkonnast ja kirikuelust Rootsi ajal.
Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.-18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid.
Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peaaegu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani ehk Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641-1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele. Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.
Sõjatules hävisid küll sajandite jooksul Narva Jaani kirikusse kogutud kunsti- ja kultuuriväärtused, kuid raamatukogu oli juba Tallinnas. Kuna kirik oli saanud suurtükitules kannatada ka Vabadussõjas (pihta said katus ja torni puuosa), toodi kirikus leidunud raamatud kultuurivarade kaitse komisjoni eestvõttel 1919. aastal Tallinna. Pärast sõda sattus vaimulik raamatukogu rahvusraamatukokku. Praegustel andmetel on rahvusraamatukogu harulduste kogus hoiul 2770 16.-18. sajandil ilmunud, kirikuraamatukogule kuulunud trükist 1385 köites.
Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloolisest kogust.
Näituse on koostanud Sirje Lusmägi ja kujundanud Inga Heamägi.
Seminarile palutakse registreeruda e-posti aadressil [email protected]. | Rahvusraamatukogus näeb haruldasi teoseid 16.-18. sajandist | https://kultuur.err.ee/320299/rahvusraamatukogus-naeb-haruldasi-teoseid-16-18-sajandist | Täna, 10. märtsil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näituse "Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust". |
Thunderi aitas järjekordselt võiduni Russell Westbrook, kes kogus Spursi vastu oma hooaja 31. kolmikduubli, visates 23 punkti, võttes 13 lauapalli ning jagades 13 resultatiivset söötu. Ühel hooajal on rohkem kolmikduubleid kirja saanud vaid Oscar Robertson (41 hooajal 1961/62), Thunderil on jäänud mängida veel 17 põhihooaja kohtumist.
Spursi resultatiivseim oli 19 punkti visanud Kawhi Leonard, kes aga peavigastuse tõttu viimase veerandaja pingil istus. Pau Gasoli arvele jäi 18 silma.
Cleveland Cavaliers sai ootamatu kaotuse, jäädes 101:106 alla Detroit Pistonsile. Enne viimast veerandaega veel seitsme punktiga kaotusseisus olnud Pistons tegi viimase veerandaja alguses 13:0 spurdi ning suutis seejärel edu kaitsta.
Pistonsi parim oli 20 punkti visanud ja 16 lauapalli võtnud Andre Drummond, Reggie Jacksoni arvele jäi 21 silma. Cavaliersi ridades sai kolmikduubliga hakkama LeBron James, kes viskas 29 punkti, võttis 13 lauapalli ning andis kümme korvisöötu. Kyrie Irving toetas teda 27 punktiga.
Teistes neljapäevastes kohtumistes alistas Portland Trail Blazers lisaaja järel Philadelphia 76ersi tulemusega 114:108, Los Angeles Clippers oli Memphis Grizzliesist üle 114:98. Los Angeles Lakers alistas Phoenix Sunsi 122:110. | Thunder seljatas Westbrooki kolmikduubli toel Spursi | https://sport.err.ee/316241/thunder-seljatas-westbrooki-kolmikduubli-toel-spursi | Korvpalliliigas NBA alistas Oklahoma City Thunder neljapäeval San Antonio Spursi 102:92, Cleveland Cavaliers jäi 101:106 alla Detroit Pistonsile. |
Lugesin suure huviga Urve Eslase hiljutisest artiklist, et pakun Eesti lugejale vaid kahte valikut – kas teha koostööd Venemaaga või leppida terrorismiga. Austatud autor kinnitab seejärel, et Venemaa ei võitle Süürias islamiterrorismiga, mille tõendiks on õhurünnakute sihtmärkide nimekiri. Edasi kinnitatakse, et Venemaa püüab end „müüa” Trumpi administratsioonile kui terrorismiga võitlejat, saavutamaks oma eesmärke teistes regioonides.
Sellest, et Venemaa ei võitle Süürias terrorismiga, oleme kuulnud ka varem. Ka mina ei arva, et Venemaa tegeleb Süürias eranditult vaid terrorismiga võitlemisega. Kuid kinnitada, et ta seal terrorismiga ei võitle, tähendab ilmselge eitamist.
Kained hinnangud kinnitavad, etEuroopa peamine oht on islamiterrorism. Eriti ohtlikuks muudab selle toetuse saamine ISISelt, mis tekkis võimuvaakumi tingimustes Põhja-Iraagi ja Süüria ühe osa territooriumil. Hallid tsoonid maailma poliitilisel kaardil levitavad enese ümber ebastabiilsust; ISISe puhul on tegemist lausa kuritahtliku terrorismipropaganda eksportimisega. Tõsised poliitikud ei sea ISISe likvideerimise vajadust kahtluse alla.
ISIS hukkub – teda tabab sarnaselt kõikide minevikuski esile kerkinud „piraatriikide” saatus. Aga kui kiiresti?
ISISe hävitamisega tegeles viimastel aastatel ka lääneriikide koalitsioon eesotsas USA-ga, samuti Süüria armee Venemaa ja Iraani aktiivsel toel. Praegu, pärast teistkordset Palmyra vallutamist, võin julgelt kinnitada, et Venemaa lähenemine selle probleemi lahendamisele osutus tõhusaimaks. Nii juhtus seepärast, et vahendid ISISe probleemi lahendamiseks langesid kokku Venemaa huvidega. Ameeriklastel vedas selles mõttes vähem. Mida ma silmas pean?
Lääneriikidele ei meeldi diktaator al-Assad üldse ja need tunded on vastastikused. Liiati vaadeldi varem tema kukutamist kui etappi sõjas Iraaniga, mis on nüüdseks päevakorrast maas. Läänemeelne koalitsioon püüdis toetada al-Assadi vastaseid: nood pidid välja vahetama režiimi Damaskuses, seejärel minema sõtta ISISega. Kahjuks moodustavad lisaks kurdidele praeguse Süüria opositsiooni peamise sõjalise jõu eri määral radikaliseerunud islamistid. Osa neist on hoopiski terroristid, nagu Jabhat al-Nusra (praegu Jabhat Fateh al-Sham) – Süüria Al-Qaida. Kuid neid on väga raske eristada, nagu näitas hiljutine USA-Venemaa koostöökogemus Süürias.
Venemaa kui ulatusliku moslemi elanikkonnaga riigi jaoks on täiesti loomulik olla ettevaatlik ISISe ohtliku mõju suhtes. Tundub, et Moskva otsustas islamistidega toime tulla, toetades ja tugevdades neile sõbralikku al-Assadi režiimi. Nad järeldasid, et kui režiim pole seniajani langenud, siis tugineb see märkimisväärse osa elanikkonna toetusele. Venemaalastel pole selliseid eelarvamusi kui on lääneriikide valitsustel – nende jaoks on olulisem, et al-Assad on ilmalik valitseja ning hakkab survestama islamiste kogu Süürias, samuti aitab ta tugevdada Venemaa positsiooni Lähis-Idas.
Üksnes Venemaa või USA õhurünnakutega probleemi ei lahendaks, kuid maa peal ei soovi seal sõdida ega hukkuda ei venelased ega ameeriklased.
Venemaalased osutasid Süüria armeele sõjalist abi läbinähtaval moel, varjamata oma õhurünnakute sihtmärke. Need olid eeskätt al-Assadi relvastatud vaenlased neis piirkondades, kus sõjaline olukord nõudis valitsusvägede kiiret võitu. Diplomaatilisel rindel õnnestus Venemaal tõmmata oma leeri ka NATO liige Türgi. Türgi piiri sulgemine ja Aleppo vallutamine oli vaieldamatu murrang Süüria kodusõjas.
Olles nüüdseks alustanud poliitilise reguleerimise protsessi enda jaoks soodsates tingimustes, suurendab al-Assad oma sõjalist edu ISISega võitlemisel. Ta taasvallutas Palmyra ja võib varsti võtta ka islamistide pealinna Raqqa. Üksnes Venemaa või USA õhurünnakutega seda probleemi ei lahendaks, kuid maa peal ei soovi seal sõdida ega hukkuda ei venelased ega ameeriklased. Selle jaoks ongi tarvis ilmalikku Süüria ja Iraagi armeed, keda toetaks vabatahtlikest koosnevad väerühmitused ja välisriikide eriüksused.
Kodusõja lõppemine Süürias annab võimaluse piirkonna rahunemiseks ja põgenikekriisi raskeima faasi lõppemiseks vähemalt Lähis-Ida piirkonnas. Süüria armee edu, Moskva ja Teherani toetusel, viib ISISe kui Süüria territooriumil asuva pseudoriigi hävimiseni. Seejuures pole Süüria režiim iseenesest lootusetu, seda on võimalik demokratiseerida.
Põhja-Iraagis on lääneriikide koalitsiooni tegevus, eriti Mosuli vallutamine, samuti suunatud kiire võidu saavutamisele islamistide üle. Sisuliselt tegutsevad lääneriigid ja Venemaa ühes suunas, isegi kui nad praegu veel peaaegu ei koordineeri oma tegevusi.
Tänapäeva sõda erineb märkimisväärselt varasematest: me saame jälgida sõjategevust otse-eetris, internet tagab ligipääsu suurele hulgale teabele – konflikti poolte propagandale ja informatsioonile, mitmesuguse tasemega eksperthinnangutele. Peamine on selles teabevoos mitte uppuda, säilitada terve mõistus ja mitte langeda mõne toimuvat kirjeldava „lihtsa selgituse” mõju alla.
Pole vähimatki kahtlust, et USA ja Euroopa viimaste aastate poliitika Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides oli traagiline viga.
Kõik see käib ka Süüria sõja kohta. Siin on meile abiks mitte üksnes teadmised peamistest sündmustest ja terve mõistus, vaid ka ajalugu ja geograafia. Seejuures tasub vältida kaugeleulatuvaid järeldusi üksikute (olgu või soliidsete) organisatsioonide ettekannete ja ametiisikute ametlike avalduste alusel.
Süüria sõja tragöödiat ei saa analüüsida lahus olukorrast kogu piirkonnas. Pole vähimatki kahtlust, et USA ja Euroopa viimaste aastate poliitika Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides oli traagiline viga. Samuti oli viga ameeriklaste tungimine Iraaki. Lääneriikide toetatud „araabia kevad” üksnes paisutas mitmesuguste islamistide purjesid, kes tõrjusid läänemeelsed ja liberaalsed rühmitused kiiresti poliitilise protsessi ääremaadele.
Heaks näide sellest on Egiptus, kus rahvas viis demokratiseerimise käigus võimule Islamivennaskonna, kelle võim kukutati sõjaväelise riigipöörde käigus. Selle tulemusena kehtestati Kairos taas autoritaarne režiim, kuid riigi jaoks hoopis halvemates majanduslikes tingimustes.
Iraagil ja Süürial vedas vähem: seal viis lääneriikide sekkumine kõige sõjakamate islamistide „riigi” tekkeni. Liibüas lakkas riik üldse eksisteerimast, riigi territoorium aga muutus kogu piirkonna põgenike väravaks Euroopasse. Oma panuse põgenikekriisi tekkesse andis ka Süüria sõda, mille muutis veelgi keerulisemaks Türgi äärmiselt kummaline poliitika.
Hoopis eraldi küsimus on vaieldamatult praeguse sõja käigus sooritatud sõjakuriteod. Teadaoleva järgi otsustades sooritasid kuritegusid kõik konfliktipooled ja nende liitlased. Ida-Aleppo õudused korduvad paljus praegu Mosulis – see pole vaid lääneriikide ajalehtede jaoks sedavõrd huvitavaks teemaks osutunud.
Kuid isegi siin võib säilitada mõõduka optimismi: inimsusevastastel kuritegudel pole aegumistähtaega ja karistus nende eest saabub enam kui tõenäoliselt, isegi kui see ei toimu kohe.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Yana Toom: Süüria, terrorism ja ebameeldiva olukorra kaine analüüs | https://www.err.ee/583724/yana-toom-suuria-terrorism-ja-ebameeldiva-olukorra-kaine-analuus | Kodusõja lõppemine Süürias annab võimaluse piirkonna rahunemiseks ja põgenikekriisi raskeima faasi lõppemiseks vähemalt Lähis-Ida piirkonnas. Süüria armee edu, Moskva ja Teherani toetusel, viib ISISe kui Süüria territooriumil asuva pseudoriigi hävimiseni. Seejuures pole Süüria režiim iseenesest lootusetu, seda on võimalik demokratiseerida. Põhja-Iraagis on lääneriikide koalitsiooni tegevus, eriti Mosuli vallutamine, näide sellest, et sisuliselt tegutsevad lääneriigid ja Venemaa ühes suunas, isegi kui nad praegu veel peaaegu ei koordineeri oma tegevusi, kirjutab Yana Toom. |
Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo selgitas enda finantseeritavale ajalehele, et pankrotiavalduse esitasid 6. märtsil Cuxhaveni ringkonnakohtule Elb-Linki eestlastest juhatuse liikmed Urmas Treiel ja Gren Noormets.
Leedo sõnul ei suutnud Elb-Link enam täita rahalisi kohustusi Saaremaa Laevakompanii ees ja seetõttu ei nähtud olukorra lahendamiseks muid võimalusi.
Pankrotiavalduse esitamisest hoolimata käivad Leedo andmetel läbirääkimised Elbel laevaliikluse taastamiseks. “Laevad pole kuskile läinud, ehkki nende vastu on palju huvi tuntud, eelistatakse, et liiklus Elbel jätkuks, kuna kõik on sellest väga huvitatud,” kinnitas ta.
Varasematel andmetel läksid Elbe jõel sõitnud parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa laenu katteks üle Hollandi pangale DVB Bank. "Kuigi SLK teatas möödunud nädalal – SLK omanikule Vjatšeslav Leedole kuuluva ajalehe Saarte Hääl vahendusel –, et müüs osaluse Elbe-Link Reedereis ja lahkus sealsest ärist, on see vaid pool tõde. Tegelikkuses ei suutnud SLK Saksamaa tütarfirma Elbe-Link Reederei enam väidetavalt ettevõtja Olav Miilile kuulunud laevade eest pangale liisingumakseid tasuda," kirjutas Õhtuleht.
SLK esitas juba veebruaris veeteede ametile avalduse, mille alusel kustutati nii Saaremaa kui ka Muhumaa Eesti registrist. Ameti kommunikatsioonijuhi Priit Põikliku sõnul teatas SLK, et laevad lähevad Malta registrisse, mis on ka aluste algne lipuriik. Alused on alates 1. märtsist seisnud Saksamaal Cuxhaveni sadamas, nende meeskonnad on aga koju saadetud. | Leedo: Saaremaa Laevakompanii Saksa firma esitas pankrotiavalduse | https://www.err.ee/583715/leedo-saaremaa-laevakompanii-saksa-firma-esitas-pankrotiavalduse | Saksamaal Elbe jõel Cuxhaveni-Brunsbütteli vahelist laevaliiklust korraldanud Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte Elb-Link Reederei GmbH esitas kohtule pankrotiavalduse, kirjutab ajaleht Saarte Hääl. |
Narva volikogu vaidles pikalt selle üle, kas jätkata traditsiooni, mille kohaselt makstakse endistele linnapeadele (kui neid pole umbusaldusega maha võetud) toetust 15 protsendi ulatuses linnapea palgast. Praegu moodustab see summa 450 eurot ning seda toetust saavad vaid kaks nõukaaegset linnapead (toona täitevkomitee esimehed): Valeri Tšetvergov ja Eduard Rõžakov. Pärast taasiseseisvumist linnapeaks olnutest keegi seda toetust ei saa.
Sel nädalal tuli aga linnavalitsusse Vladimir Tšuikin, kes oli volikogu (linnanõukogu) esimees aastatel 1989-1993, ja esitas avalduse, kus taotleb samuti linnalt igakuist toetust.
“Meil on ju palju igasuguseid toetusi, miks siis mitte kasutada seda võimalust. Kui leitakse, et mul on õigus seda saada, siis on hästi, kui ei, siis ei,” põhjendas Tšuikin oma avaldust Põhjarannikule.
Vladimir Tšuikinit seostatakse aga kõige rohkem 1993. aasta suvel Narvas toimunud autonoomiareferendumiga ning vastasusega Eesti iseseisvumisele pöördelistel aegadel.
Tšuikin ise vaidleb sellele praegu vastu, väites, et ta pole kunagi rääkinud, et on Eesti iseseisvumise vastu. Referendumist kõneldes ütleb ta aga, et eesmärk ei olnud Narvat Eesti küljest lahti rebida, vaid piirkonnale sooviti eristaatust Eesti koosseisus. “Me ei tahtnud referendumiga midagi halba,” ütles ta ja lisas, et eesmärk oli panna praegune Vaivara vald, Narva ja Narva-Jõesuu toimima ühise majandusmehhanismina.
Narva linnasekretär Ants Liimets ennustas, et Tšuikin linnalt mingit toetust ei saa. “Talle ei kavatse seda keegi anda. Kõigil on meeles, kuidas ta Eesti Vabariigi vastu võitles,” sõnas ta.
Narva volikogu otsustas endistele linnapeadele toetuse maksmise aastal 1993 ning põhjuseks oli Meta Vannas, kes oli Narva täitevkomitee esimees, praeguses mõistes linnapea aastatel 1960-1969. | Narva autonoomiareferendumi eestvedaja Tšuikin taotleb linnalt toetust | https://www.err.ee/583714/narva-autonoomiareferendumi-eestvedaja-tsuikin-taotleb-linnalt-toetust | Endine Narva linnanõukogu juht Vladimir Tšuikin, keda paljud mäletavad kui Eesti iseseisvuse vastast poliitikut, kelle eestvõttel korraldati Narvas autonoomiareferendum, taotleb linnalt igakuist toetust, kirjutab ajaleht Põhjarannik. |
Veebruaris tuli tänavaile meelt avaldama umbes 2000 inimest, mis on suurim protestiavaldus pärast 2010. aastat. Meeleavaldajad seisid vastu plaanile kehtestada umbes 200 USA dollari suurune iga-aastane maks neile, kes töötavad alla kuue kuu aastas. Maksule pani rahvas kiiresti nime "muidusööjate maks".
Alates 1994. aastast Valgevenet raudse haardega juhtinud Lukašenko ütles, et ta ei kavatse 2015. aasta dekreedi alusel määratud maksu, mille eesmärk on "sotsiaalse parasiitluse" ennetamine, tühistada.
"Märtsis, kui vaja, me võime dekreeti muuta," vahendas Belta Lukašenko sõnu. "Ent dekreeti tühistama ei hakata."
Lukašenko otsust tõlgendatakse harvanähtava järeleandmisega meeleavaldajatele, opositsioonijuhid nõudsid samas kogu kava täielikku tühistamist.
Demonstrandid lubasid veebruaris, et naasevad tänavaile, kui Lukašenko ei võta ette "tegelikke samme rahva tahte täitmiseks" 17. märtsiks.
"See, mida Lukašenko dekreedi tühistamata jätmisega tegi, ei ole muud, kui režiimi järjekordne trikk," ütles poliitaktivist Vladimir Neklijajev AFP-le. "Selle eesmärk on vaid vaigistada protestilainet."
Maksu tahetakse kehtestada neile, kes töötavad alla 183 päeva aastas.
"Muidusööjate maks" laieneb ka inimestele, kes ei ole end tööotsijatena registreerinud, kaasa arvatud koduperenaised, toetusi saavad talupidajad või tööloata Venemaal tööl käivad inimesed.
Venemaa seadusandjad on tõstatanud arutelu sarnase meetme kasutusele võtmisest.
Sügavale majanduskriisile vastuseks, on Lukašenko algatanud ebapopulaarseid meetmeid, mille hulgas on ka pensioniea järk-järguline tõstmine kolme aasta võrra - naistel 55 aastalt ja meestel 60 aastalt. | Lukašenko peatas protestide peale "muidusööjate" maksu | https://www.err.ee/583713/lukasenko-peatas-protestide-peale-muidusoojate-maksu | Valgevene president Aleksander Lukašenko peatas selleks aastaks niinimetatud "muidusööjate maksu" tuhandete inimeste protesti tõttu, vahendas uudisteagentuur Belta. |
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul korraldatakse sel aastal ühisoperatsioone postipakkide kaudu uimastite tellijate ja edasimüüjate tabamiseks. "Üldjuhul tellivad narkootikume posti teel inimesed vanuses 18 kuni 35 eluaastat, kellest paljud ei ole varem tänaval uimasteid ostnud. Samas ei ole aga vahet, kas osta narkootikume posti teel või tänavadiilerilt. Mõlemal juhul teeb inimene otsuse, mis võib tema tulevikuplaanid rikkuda,“ sõnas Pikaro.
Pikaro sõnul tellitakse internetist üldjuhul ecstasyt või kanepit, kuid kätte on saadud ka amfetamiini, hallutsinogeenseid aineid sisaldavaid seeni, fentanüüli ning kokaiini.
Maksuameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul on narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite tellijate seas palju noori ja ka esmatarvitajaid. „Nendega suheldes tuleb välja, et internetist narkootikumide tellimist võetakse väga kergekäeliselt, kuna vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult madalaks,“ ütles Koppelmaa.
"Oleme aga sel aastal pea igapäevaselt pidanud mõne internetist tellitud paki sisu pärast algatama koostöös prokuratuuriga kriminaalasja. Jõuame postipakis avastatud narkootikumide tellijateni üle 95 protsendi juhtudest, küsimus on tegelikult ainult ajas,“ selgitas Koppelmaa.
Maksuamet avastas 2016. aastal välisriikidest saabunud posti- ja kullersaadetistest üle 600 narkootiliste ainete kahtlusega juhtumit, mis on kaks korda suurem kui 2014. ja 2015. aastal. Selle aasta esimese kahe kuuga on juba on tuvastatud 150 narkootiliste ainete kahtlusega saadetist. | Politsei võtab ette postiga Eestisse jõudvate uimastite tõkestamise | https://www.err.ee/583712/politsei-votab-ette-postiga-eestisse-joudvate-uimastite-tokestamise | Politsei- ja piirivalveameti ning maksuameti andmetel on katsed tellida välismaalt postipaki teel narkootikume ning psühhotroopseid ravimeid järsult kasvanud. Sel aastal on ametid võtnud prioriteediks postipakkide kaudu Eestisse jõudvate narkootikumide tõkestamise. |
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) uue IT-süsteemi SKAIS 2 loomisega alustasid riigihankega kaks arendajat: Tieto ja Icefire, kellest teine loobus tööst vaheetapis, sest etteantud ajagraafik käis üle jõu. Tieto jätkas tööd üksinda ja teatas mullu sügisel teatas, et nemadki on ajahädas ega jõua kuidagi valmis tänavu jaanuariks, kui pidi algama töövõimereform.
Kuna SKAIS 2, mille kaudu info abivajajate kohta pidi liikuma SKA-st töötukassa infosüsteemi TETRIS, ei toiminud, tuli luua ajutine IT-lahendus, mis läks maksma 1,2 miljonit eurot. Tietolt ei nõutud kogu lisakulu hüvitamist, vaid sooviti saada ainult 180 000 eurot, kirjutab ajaleht.
"SKAIS 2 arenduste ajal sai SKA seadusandjalt uusi ülesandeid. Näiteks töövõimereform, elatisabifond, üksi elava pensionäri toetus, mida samuti uus infosüsteem peab toetama,” ütles ajalehele sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Mulle teadaolevalt on viivitusest tulnud osa kulusid, suures osas sisaldab see aga uusi seadusest tulenevaid kohustusi, mida ei osatud SKAIS 2 planeerimisel ette näha."
Kuidas on saadud selline summa – 180 000 eurot?
"Tieto hüvitatud summa kujunes läbirääkimistel, kus võeti arvesse nii muudatusi seadusandluses kui ka arendaja ja tellija mõlema rolli,” selgitas ajalehele sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. "Nii Tieto töö teostajana kui ka riik tellijana tõdesid mullu sügisel, et alahindasid SKAIS 2 projekti kavandades selle keerukust ja mahtu.”
SKAIS2 valmimine on edasi lükkunud 2018. aasta juulisse.
Kokku on Tietoga sõlmitud raamlepingu maht 7,7 miljonit eurot, mis on kasvanud algse 7,2 miljoni euro tasemelt seoses uute seadustemuudatuste tõttu toimunud projekti ulatuse laienemisega.
SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem, mille abil on plaanis moderniseerida ameti IT-süsteeme, välja töötada kasutajamugavad teenused inimestele ning tõhustada organisatsiooni töökorraldust. Esmakordselt luuakse ametile ka iseteeninduskeskkond, mis lihtsustab oluliselt näiteks perehüvitiste taotlemist. | Sotsiaaltoetuste infosüsteemi äpardumine tõi üle miljoni lisakulusid | https://www.err.ee/583711/sotsiaaltoetuste-infosusteemi-apardumine-toi-ule-miljoni-lisakulusid | Kuna IT-firma Tieto ei saanud töövõimereformi alguseks valmis uut pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise infosüsteemi, pidi riik asendussüsteemi tellimise tõttu kandma lisakulu 1,2 miljonit eurot. Tietolt nõuti selle hüvitamiseks tagasi ainult 180 000 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht. |
California vabariiklaste ringkonnad kihavad elevusest ning arutavad võimalust, mille kohaselt võib "Kubernaatori" hüüdnimega Shwarzenegger ja president Donald Trumpi terav kriitik hakata valimisedu korral pidama senaatoriametit Trumpi juhitavas Washingtonis.
Politico kohaselt on tõenäoline, et Schwarzenegger võib kandideerimisotsuse langetamise korral kandideerida 2018. aasta vahevalimistel senatisse sõltumatu kandidaadina. Elevusele annab lisamõõdet asjaolu, et Schwarzeneggeril õnnestub Trumpi sotsiaalmeedia kaudu piisavalt ärritada ning talle "naha vahele pugeda", märkis väljaanne.
Presidendi salvavad säutsud Schwarzeneggeri kohta ja üha intensiivistuv vägikaikavedu sotsiaalmeedias on vallandanud spekulatsioonid, et äärmiselt konkureeriva loomuga kulturismitiitli Mr. Olympia seitsmekordne võitja võib olla huvitatud enamast kui vaid sõnasõjast Trumpiga.
Juhul, kui Schwarzenegger peaks kandideerima senati vahevalimistel järgmisel aastal, mil ümber saab California osariigi kauase demokraadist senaatori ja 85-aastaseks saava Dianne Feinsteini ametiaeg, annaks valimisvõit talle püüne, kust järgneva 16 kuu vältel Trumpi irriteerida, vahendas Politico Vabariiklaste Partei tundmatuks jääda soovinud tippstrateegi sõnu.
Ühtlasi annaks selline asjade käik Schwarzeneggerile võimaluse vastanduda Trumpile mitmel olulisel teemal, nagu näiteks kliimamuutus, poliitilised reformid ja isegi immigratsioon.
Schwarzeneggeri pressiesindaja Daniel Ketchell ei välistanud Austria juurtega Schwarzeneggeri võimalikku senatisse kandideerimist, kui talt paluti kommentaare spekulatsioonidele.
Pikaajalised California poliitikavaatlejad ütlevad, et Schwarzeneggeri naasmine poliitikasse oleks "äärmiselt põnev" ning seejuures "täiesti usutav" väljavaade, kirjutab Politico. | Politico: Schwarzenegger võib kaaluda senatisse kandideerimist | https://www.err.ee/583710/politico-schwarzenegger-voib-kaaluda-senatisse-kandideerimist | USA California osariigi endine kuberner ja filmitäht Arnold Schwarzenegger - kes märgilise Terminaatori rolli kehastajana jäädvustas filmifolkloori ühe tuntuma lause "I'll be back" (ma tulen tagasi) - võib kaaluda poliitilist 'comebacki', kirjutas poliitilise ajakirjanduse väljaanne Politico neljapäeval osariigi mitme kõrge vabariiklase jutule viidates. |
2020. aastal juunioride klassis maailmameistriks tulnud Kamilla Valijeva teenis lühikavas 87,42 punkti, mis tähistab uut maailmarekordit.
Valijeva järel lõpetas lühikavas teisena venelanna Jelizaveta Tuktamõševa (80,10 punkti) ning kolmanda koha pälvis ameeriklanna Mariah Bell (69,37 punkti). Eva-Lotta Kiibus kogus 49,26 punkti ning lõpetas lühikava 12. kohal.
Meeste lühikavas võidutses jaapanlane Kazuki Tomono, kes kogus 95,81 punkti. Tomono edestas napilt teise koha teeninud Morisi Kvitelashvilit, kes kaotas jaapanlasele 0,44 punktiga. Kolmanda koha pälvis kanadalane Roman Sadovsky (84,59 punkti).
Paarissõidus lõpetasid esikolmikus Venemaa paarid. Darja Pavljutšenko ja Deniss Hodõkin teenisid esikoha 73,91 punktiga, teisena lõpetasid Anastassia Mišina ja Aleksandr Galliamov 73,64 punktiga. Kolmanda koha said Jasmina Kadõrova ja Ivan Baltšenko 69,39 punktiga. | 15-aastane Valijeva püstitas lühikavas maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608417200/15-aastane-valijeva-pustitas-luhikavas-maailmarekordi | Iluuisutamise GP-sarja etapil Venemaal püstitas 15-aastane Kamilla Valijeva kodupubliku ees lühikavas uue maailmarekordi. Eva-Lotta Kiibus lõpetas lühikava 12. kohal. |
Ilja Šimanovitš võitis 100 meetri rinnuliujumise ajaga 55,28 ning püstitas uue maailmarekordi. Nädal tagasi püstitas valgevenelane 100 meetri rinnuliujumises maalimarekordi ajaga 55,32, mis püsis kuni reedeni.
ISL-i etapil Eindhovenis osales ka Eesti ujuja Kregor Zirk. Reedel lõpetas Zirk 200 meetri liblikujumise viiendal kohal, ajaks 1.53,71. Võistluse võitis jaapanlane Teppei Morimoto, Zirk kaotas talle 2,44 sekundiga.
200 meetri vabaltujumises teenis Zirk ajaga 1.43,77 kuuenda koha. Võistluse võitis venelane Aleksandr Šegolev, kes edestas Zirki 2,05 sekundiga.
NEW WORLD RECORD! @ilyashymanovich from @energy_standard set a new World Record by posting an amazing time of 55.28 in the men's 100m breaststroke! What a legend!
Shymanovich previously held a world record of 55.32 in this race #watersports #Iswimleague #isl2021 pic.twitter.com/blMn1lkfWc
— International Swimming League (@iswimleague) November 26, 2021 | Valgevene ujuja püstitas nädala jooksul teist korda maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608417188/valgevene-ujuja-pustitas-nadala-jooksul-teist-korda-maailmarekordi | Rahvusvahelise ujumisliiga (ISL) etapil Eindhovenis püstitas Valgevene ujuja Ilja Šimanovitš nädala jooksul teist korda 100 meetri rinnuliujumises maailmarekordi. |
Tabeliseisu arvestades lähevad vooru keskses matšis Sillamäe Kalevi spordikeskuses vastamisi kolme viimase aasta meister ja seda hooaega nelja võiduga alustanud Viimsi Smsraha ning neljast mängust kolm võitnud NPM Silmet FC Sillamäe. Kui Viimsi on senised vastased alistanud suuremate raskusteta ja üldise väravate vahega 35:8, siis kolme võiduga alustanud (sealhulgas alistati maakonnarivaal, eelmise hooaja pronks Narva United FC) NPM Silmet komistas viimatipeetud voorus võõrsil meistriliiga uustulnukale Rõuge Saunamaale, kaotades mängu 4:6.
Neljast mängust kaks võitnud Rõuge meeskond proovibki teist vooru järjest koduses Võru spordikeskuses tekitada peavalu Ida-Virumaa meeskonnale, sel nädalavahetusel sõidavad neile külla Narva United FC mängumehed. Narvalased on pärast avavooru kaotust saanud kolm võitu järjest.
Huvitav vastasseis on Kiilis, kus Tallinna FC Cosmos võõrustab Tartu Ravens Futsalit. Eelmisel hooajal jõudsid tartlased hõbedani ja pealinlased jäid esimesena medalita, kuid põhihooajal punktid poolitati, kusjuures edukamad olid võõrsil mänginud meeskonnad. Ravens Futsal kaotas kodus 3:4 ja FC Cosmose kaotusenumbrid olid omakorda 2:4.
Kohila spordihoones peetavas mängus Rummu Dünamo – Jõgeva Wolves soovivad Dünamo mängijad saada tabelisse kolmandat ja Wolvesi mängijad esimest võitu. Vaadates ajalukku, siis sellest mängust on oodata väravate sadu, sest nende senipeetud seitsmes kohtumises on löödud koguni 105 väravat ehk keskmiselt 15 väravat mängus. Kusjuures kolm aastat tagasi lõppes nendevaheline kohtumine koguni 10:10.
Teises Kohilas peetavas viienda vooru mängus on vastamisi samuti tabeli alumisse poolde kuuluvad JK Kohila ja Sillamäe Alexela, kel senipeetud mängudest on kahe peale ette näidata vaid Kohila võit Wolvesi üle. | Saaliliiga viienda vooru keskne kohtumine toimub Sillamäel | https://sport.err.ee/1608417197/saaliliiga-viienda-vooru-keskne-kohtumine-toimub-sillamael | Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste meistriliiga kõik viienda vooru kohtumised peetakse laupäeval. Kaks mängu toimuvad Kohilas, lisaks saab Eesti tippsaalivutti vaadata Võrus, Sillamäel ja Kiilis. |
Võõrsil peetud kohtumist läks Sloveenia juba 9. minutil juhtima, kui avavärava lõi Lara Prašnikar. Mängu 33. minutil suurendas Sloveenia eduseisu Kaja Korošec ning viis minutit hiljem lõi Prašnikar oma teise värava. Poolajale läks Eesti 0:3 kaotusseisus.
73. minutil kasvatas Sloveenia edu Špela Kolbl ning kuus minutit hiljem lõi omavärava Pille Raadik. Lõppseisu vormistas 89. minutil Zala Kuštrin.
Eesti koondis on 2023. aasta MM-valiksarja I-alagrupis viimasel kohal. Koondis on kaotanud kõik viis mängitud kohtumist, pole löönud ühtegi väravat ning on lasknud endale lüüa 26 väravat.
Naiste koondis mängib aasta viimase kohtumise teisipäeval, 30. novembril, kui treeningmängus on vastaseks Inglismaa naiste U-23 koondis. | Naiste jalgpallikoondis sai Sloveenialt suure kaotuse | https://sport.err.ee/1608417143/naiste-jalgpallikoondis-sai-sloveenialt-suure-kaotuse | Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas reedel MM-valiksarja kohtumise Sloveeniale 0:6. |
Ministeeriumi eestvedamisel on 1. novembrist toimunud õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate kiirtestimine ning igal nädalal on kogutud testimistulemuste kohta koolidelt ka tagasisidet.
Neljandal nädalal vastas kiirtestimise küsitlusele 478 kooli ehk 92,5 protsenti üldhariduskoolidest. Vastuseid edastanud koolide arv on sama kui eelmisel nädalal. Kogutud andmed näitavad positiivsete testide arvu jätkuvat vähenemist. Käesoleva nädala jooksul sai positiivse kiirtesti tulemuse 392, nädal varem 507, novembri teisel nädalal 584 ja novembri esimesel nädalal 922 õpilast.
Koolitöötajatest andis sel nädalal positiivse kiirtesti tulemuse 61 töötajat. Esimesel testimisnädalal oli neid aga 117, teisel 90 ja kolmandal 69.
Kokku on novembri jooksul positiivse kiirtesti tulemuse saanud 2405 õpilast ja 337 töötajat ehk küsitlustele vastanud üldhariduskoolides on kokku tuvastatud 2742 positiivset kiirtesti.
Sel nädalal testisid end küsitlusele vastanud koolides 119 778 õpilast ja 20 294 töötajat. 224 kooli (47%) korraldasid õpilaste testimise koolis ja 138 kooli (29%) kodudes. 115 kooli (24%) puhul toimus testimine nii koolis kui kodus. Need osakaalud on eelmise nädalaga võrreldes samas suurusjärgus.
Testimiste ja testitute koguarvud on võrreldes eelmise nädalaga muutunud vastavalt ministeeriumi suunistele - pisut on vähenenud testitute osakaal ja suurem osa koole testib kaks korda nädalas. 79 koolis (17%) testiti õpilasi kolm korda, 372 koolis (78%) kaks korda ja 26 koolis (5%) ühe korra. Ühes vastanud koolis ei testitud õpilasi ühtegi korda.
Kõige rohkem positiivseid õpilaste teste - 17 - oli ühes Tallinna koolis. Kümme või enam õpilast said positiivse testitulemuse kuues koolis. Ühtegi positiivset õpilaste testi ei leitud 319 koolis ehk 67 protsendis vastanud koolidest, eelmisel nädalal 283 koolis ehk 58 protsendis vastanutest.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on iga nädalaga positiivsete testide arv kahanenud. Kuna ka üldine nakatumine on langenud, soovitab minister nüüd testida õpilasi, kes on vaktsineerimata ja pole haigust põdenud.
"Uuringud näitavad, et 12–15-aastased vaktsineeritud noored haigestuvad kuni kümme korda vähem ja 16–19-aastased kuni viis korda vähem kui vaktsineerimata eakaaslased," lisas Kersna.
Ministri sõnul tarnitakse kiirteste koolidesse edaspidi arvestusega, et testitakse kaks korda nädalas vaktsineerimata ja hiljuti koroonat põdemata õpilasi. Kui kool soovib koostöös omavalitsusega tihedamini testida, siis tuleb täiendavad testid ise soetada. Kiirtestimist on esialgu kavas jätkata veebruarini. | Nelja nädalaga on koolides kiirtestimisega tuvastatud üle 2700 nakatunu | https://www.err.ee/1608417164/nelja-nadalaga-on-koolides-kiirtestimisega-tuvastatud-ule-2700-nakatunu | Nelja nädala jooksul on koolides toimunud kiirtestimistes tuvastatud 2742 positiivset testitulemust. Testimine jätkub. |
Turniiri avaringis alistas Kristin Kuuba 21:10, 21:3 tulemusega Kanada sulgpalluri Catherine Choi. Teises ringis alistas Kuuba 21:19, 19:21, 21:16 tulemusega taanlanna Frederikke Lundi.
Laupäeval läheb Kuuba veerandfinaalis vastamisi taanlanna Amalie Schulziga, kes alistas avaringis iirlanna Sara Boyle'i ja teises ringis australlanna Hsuan-Yu Wendy Cheni.
Võidu korral kohtub Kuuba poolfinaalis Wen Chi Hsuga, kes pääses poolfinaali tänu turniiril esimese asetusega mänginud Kirsty Gilmouri loobumisele. | Kristin Kuuba jõudis Šotimaa lahtistel veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608417128/kristin-kuuba-joudis-sotimaa-lahtistel-veerandfinaali | Eesti sulgpallur Kristin Kuuba jõudis Šotimaa lahtistel veerandfinaali. |
A-grupis lähevad esimeses ringis vastamisi Šotimaa ja Ukraina ning Wales ja Austria. B-grupis kohtub Venemaa Poolaga ning Rootsi mängib Tšehhiga.
Kõige põnevam võimalik vastasseis on C-alagrupis, kus esimeses ringis lähevad vastamisi Itaalia ja Põhja-Makedoonia ning grupi teises kohtumises mängib Portugal Türgiga.
Juhul kui Itaalia ja Portugal peaksid mõlemad esimese ringi kohtumise võitma, siis teises ringis ootab ees põnevuskohtumine Itaalia ja Portugali vahel.
Esimest korda on jalgpalli MM-ile pääsemiseks vaja play-off voorus võita kaks mängu. 12 koondist jagati kolme alagrupi ning iga alagrupi võitja kindlustab koha 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.
Euroopa tsooni play-off kohtumiste esimene ringi mängitakse 24. märtsil ning teine ringi peetakse 29. märtsil.
2022 World Cup play-off draw ✅
Which fixture are you most looking forward to? #WCQ pic.twitter.com/E6Vg76tbxD
— European Qualifiers (@EURO2024) November 26, 2021 | Itaalia ja Portugal mõlemad jalgpalli MM-ile ei pääse | https://sport.err.ee/1608417101/itaalia-ja-portugal-molemad-jalgpalli-mm-ile-ei-paase | Reedel loositi Šveitsis jalgpalli 2022. aasta maailmameistrivõistluste Euroopa tsooni play-off vastasseisud. |
ITF-i turniiril Brasiilias pidi Maria Lota Kaul veerandfinaalis tunnistama venelanna Elina Avanesjani 5:7, 4:6 paremust.
Tasavägises esimeses setis juhtis Kaul 5:4, kuid seejärel võitis Avanesjani kolm järjestikkust geimi ning avaseti võitis venelanna 7:5.
Teises setis läks Avanesjani 5:2 juhtima ja kuigi Kaul suutis kaks järjestikkust geimi võita, teenis venelanna teises setis 6:4 võidu ning pääses poolfinaali.
Põhitabeli avaringis alistas Kaul mehhiklanna Ana Sofia Sanchezi (WTA 269.) 6:2, 6:4 ning teises ringis võitis eestlanna 6:0, 6:4 tulemusega boliivlannat Noelia Zeballos Melgarit (WTA 687.). | Maria Lota Kauli ITF-i turniir lõppes veerandfinaalis | https://sport.err.ee/1608417119/maria-lota-kauli-itf-i-turniir-loppes-veerandfinaalis | Brasiilias toimuval ITF-i turniiril tugevaid esitusi teinud Maria Lota Kaul (WTA 1261.) pidi veerandfinaalis tunnistama Elina Avanesjani (WTA 265.) paremust. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.