text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kukerpillid tulid Suure-Jaani otse Saaremaalt muusikafestivali kunstilise juhi, organisti ja oreliprofessori Andres Uibo kutsel. Nende oma festivalikontsert eile Tääksi vesiveskis tõi kohale, pealegi veel esmaspäeva õhtul, üle pikkade aegade rekordarvu publikut, enam kui 350 kuulajat.
Tänavu on festivali igal päeval ka oma suunav nimetus. Pidunädalal on seljataga 18. juuni “Mõttepäev” ning üle-eestiline vaimulik laulupäev 17. juunil “Üks kindel linn ja varjupaik”. Laulupäev pühendati reformatsiooni 500. aastapäevale, selle korraldajaiks olid Suure-Jaani vald, Eesti Evangeelne Luteri kirik ja EELK kirikumuusika liit. Piduliku kontserdiga lauluväljakul kenasti valitud kavas oli laule ka üheksalt eesti heliloojalt. Korraldajad arvasid algul, et lauljaid tuleb ehk viissada-kuussada, Suure-Jaani tuli kohale aga enam kui 1200 lauljat, lisaks veel pillimehed. See oli tõeline laulupidu, veel ilusa ilma saatel ja kõigega, mida laulupeol oleme harjunud nägema-kuulma. Ennelõunal avati Suure-Jaani kiriku rõdul Jaanus Siimu festivaliteemaline fotonäitus. Pärastlõunased üritused algasid kirikus aga Collegium Musicale ning Concerto BachFesti ühisettekandega Johann Sebastian Bachi kantaadist Martin Lutheri hümni teemal “Ein feste Burg ist unser Gott”, mida juhatas ja kus ka soleeris Endrik Üksvärav.
Pärast pidulikku kontserti lauluväljakul pidas õhtupalvuse kirikus Kristi Sääsk ning seal esitas gregooriuse laule, eesti rahvalaule ja rahvakoraale Tuuliki Jürjo ansambel In Unison.
“Mõttepäeval” 18. juunil kujunes eriti huvitavaks lõunatund kohvikus Arturi Juures saksofonist Lembit Saarsalu ja organist Merle Kollomiga. Lembit Saarsalule, kes esinemiste kõrval on praegu ka saksofoniõppejõud Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis, on tänavune aasta omapäraseks keskpunktiks tema 52 aastat kestnud muusikuteel – 26 aastat pillimängu Nõukogude-aegses Eestis ja 26 aastat taas vabaks saanud Eestis. Et saksofonimängijate olukord esimesel 26 aastal oli küllaltki komplitseeritud (oli aegu, kus saksofon oli üldse keelatud!), seda saame meenutada nõukogude kultuuriametnike laialt tuntuks saanud ütlusega: “Täna mängid saksofoni, homme aga reedad kodumaa…”. Saarsalu nüüdses lõunatunnis koos Merle Kollomiga jutuajamiste vahel mängitud lood olid, nagu alati, süvitsi haaravad ja hingeliselt pühendunud, need jagavad meile tõelist kuulamisrõõmu. Lembit Saarsalu tuleb solistiks veel Vanaõue puhkekeskuses “Suvealguse päeval” 21. juunil kell 18 toimuval kontserdil.
Andres Uibo on valinud ja kutsunud ise kõik lõunatundidel rääkijad. Nii jagas oma tarkusesõnu meile tänavu esimeses, 17. juuni lõunatunnis ka teoloog ja rännumees Arne Hiob. Kondase maja fuajees müügilauas olid saadaval tema reisiraamatud “Püha maa, juudid ja Jeesus”, “Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa” ning “Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval”.
“Mõttepäeva” programmis oli veel kolm sündmuslikku kontserti. Kondase maja ehk Suure-Jaani kultuurimaja saalis toimus tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide suurepärase duo etteaste “Ussisõnad” üleni eesti muusika kavaga, koos Martti Raide huvitavate kommentaaridega. Mati Turi esitas koguni kolmteist Mart Saare laulu, pärit meistri erinevatest loomeperioodidest, nende vahel Veljo Tormise võluvad “Kümme haikut” (1966) Jaan Kaplinski sõnadel ning meie naisheliloojate elava suurklassiku Ester Mägi (s. 1922) vapustavalt dramaatiline “Hommik Tehumardil” Debora Vaarandi sõnadel.
Kohtla-Järvel sündinud ning Tallinnas muusikaakadeemias ja Kölnis kõrgemas muusikakoolis õppinud Kirill Ogorodnikovi hispaania muusika kava saime kuulata Energia talu teemajas. Festivalijuht Andres Uibo kogenud muusiku ja muusikategelasena hindas, et pole nii head kitarrimängu varem kuulnud(!).
Eesti Rahvusmeeskoorile meeldib Suure-Jaani festivalil laulmas käia. “Mõttepäeval” esitatud kava, seekord kiriku rõdudel, haakus peadirigent Mikk Üleoja juhatusel hästi Suure-Jaani festivali suunaga: Tõnu Kõrvitsa uusteos, koorile ja Üleojale pühendatud “Laulud Dolorese lauluvihikust” (2016), Andres Uibo “Antifoonid” ning eriti Andres Lemba mitmeosaline “Missa” oma nelja solistiga võeti publiku poolt väga hästi vastu. Andres Lemba looming on aina enam kinnistumas meie koorilaulusaavutuste hulka helilooja suurepärase kooritunnetuse ja vormimise oskustega.
Esmaspäeval, 19. juunil ning 20. juunil on ka kahe noore laulja esinemised VIII Mart Saare nimelisel lauljate konkursil Kondase majas. Need on Merit Kraav, kes õpib Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tänavu lõpetav Kristjan-Jaanek Mölder koos oma suurepäraste kontsertmeistrite Jaan Kapi ja Piia Paemurruga. Nende kavades on ka meie heliloojad-klassikud Mart Saar, Artur Kapp ja Villem Kapp, konkursi teises voorus lisanduvad neile Ester Mägi ja Veljo Tormise loodud oopused. Žüriisse on kutsutud taas Eestisse elama asunud omaaegne nimekas laulja Leili Tammel, samuti Mati Turi ja Martti Raide.
Teisipäev, 20. juuni ongi festivalil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia päev, sest õhtul kell 19 toimub Suure-Jaani kooli suures saalis tänavuste lõpetajate galakontsert. Lõpetajatest solistidega koos esineb akadeemia sümfooniaorkester professor Paul Mägi juhatusel. Muusikaakadeemia ooperistuudio etendab Olustvere lossis kell 22 aga Henry Purcelli ooperit “Dido ja Aeneas”. Etenduse muusikajuhtideks on Teele Jõks, Imbi Tarum ja Meelis Orgse, lavastuse tegi Stephan Jöris Saksamaalt, kontsertmeistriks on Ene Rindesalu, solistideks muusikaakadeemia laulueriala üliõpilased. Päeval saime Kondase majas kuulda Mari Amori uut soololaulu Indrek Hirve sõnadel “Ma kordan, aiva kordan nagu narr” Mati Turi ja Martti Raide elavas ettekandes.
Kolmapäeval, 21. juunil on festivalil “Suvealguse päev”, kus kohvikus Arturi Juures räägib lõunatunnis ooperilavastaja Arne Mikk, vestlust juhib lauluveteran Mati Palm. Suvealguse kontserdil kell 18 Vanaõue puhkekeskuses on solistideks flötist Oksana Sinkova, viiuldaja Daniel Kogan Moskvast ning Lembit Saarsalu, mängib Concerto BachFest. Õhtul kell 22 leiab Suure-Jaani õigeusu kirikus aset Püha Danilovi kloostri meeskoori (Moskva) kontsert Georgi Safonovi juhatusel, kõlavad vene kirikulaulud, vaimulikud värsid ja kasakate laulud.
Neljapäev 22. juuni on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri päev. Lõunatunnis vestlevad kunstiteadlane Harry Liivrand ja muusikateadlane Kristel Pappel. Kell 16 sünnib Olustvere leivakojas ilus kammerkava, kus mängivad viiuldajad Elisabeth Härmand ja Arvo Leibur, tšellist Aare Tammesalu ning organistina Andres Uibo. Suure-Jaani kooli suures saalis mängib kell 19 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendiks imelapsena alustanud Alexander Prior Inglismaalt. Kavas on ka Eugen Kapi ja Artur Kapi teosed, solistiks Daniel Kogan.
Järgneval öösel kell 3 alustab kuulus Päikesetõusu kontsert, solistideks flötist Ingrid Paul Saksamaalt, Arvo Leibur ja Aare Tammesalu, mängib Eesti Sinfonietta, dirigeerib Alexander Prior. Eesti muusikat esindavad siin Artur Kapi ja Villem Kapi teosed. Pidunädal jõuab lõpule 23. juuni päeval vokaalansambli Maneo esinemisega kirikus ning jaanitule süütamise ja jaanipeoga lauluväljakul. | Suure-Jaani festival kogub hoogu koos rohke publikuga | https://kultuur.err.ee/603214/suure-jaani-festival-kogub-hoogu-koos-rohke-publikuga | Reedel, 16. juunil alanud Suure-Jaani muusikafestival, tänavu juba kahekümnes, rõõmustab korraldajaid huvilise ja rohkearvulise publikuga. Eile, 19. juunil oli pidunädalal “Rahvalik päev”, sest ürituste keskpunktis oli kogu oma tegevuse 45 aasta jooksul mitmed poliitilised tuuled ja maailmamuusika muutunud stiilid edukalt üle elanud rahvalik ansambel Kukerpillid. |
Väidetavalt ei deklareerinud toona veel Madridi Reali juhendanud Mourinho aastatel 2011 ning 2012 oma imidžiõigustelt saadud tulusid ning Hispaania riik jäi seetõttu ilma 3,3 miljonist eurost. Mourinho ei ole süüdistust veel kommenteerinud.
Päevakorras on ka Reali staari Cristiano Ronaldo väidetav maksupettus, Hispaania veebileht El Confidencial avalikustas teisipäeval, et Ronaldo istub kohtus tunnistajapinki 31. juulil.
Barcelona täht Lionel Messi on maksudest kõrvalehiilimises juba süüdi mõistetud, oma süüd tunnistas ka Barcelona keskkaitsja Javier Mascherano. Uurimise all on ka Barcelona ääremängija Neymar. | Maksupettuses sai süüdistuse ka Jose Mourinho | https://sport.err.ee/603212/maksupettuses-sai-suudistuse-ka-jose-mourinho | Viimasel ajal maksupettused tugevalt pihtide vahele võtnud Hispaania ametivõimude järgmine süüdistatav on Manchester Unitedi portugallasest peatreener Jose Mourinho. |
89-aastane Le Pen selgitas, et tema tütar on süüdi erakonna kesistes valimistulemustes - seda nii presidendi- kui ka parlamendivalimiste ajal. Seda hoolimata asjaolust, et presidendivalimistel sai Marine Le Pen erakonna ajaloo parima tulemuse ning ka parlamendis saadud kaheksa kohta on hetkel kehtivat parlamendivalimiste süsteemi arvestades parlamendi eelmise koosseisuga võrreldes parem tulemus. Samas prognoositi käesoleval aastal Rahvusrindele siiski kaheksast kohast natuke paremat tulemust, vahendasid Politico, BFM TV jt.
Le Pen seenior, keda turvamehed Rahvusrinde koosolekule ei lasknud, väitis ajakirjanike ees, et ta ei pea viha. "Demokraatlik ja vabariiklik reegel on sellistel juhtudel see, et sa astud tagasi," teatas ta oma tütrele.
Konflikt isa ja tütre vahel on kestnud juba aastaid ning seda on Prantsusmaa meedia ka põhjalikult käsitlenud. Ka kevadel toimunud presidendivalimiste ajal süüdistas erakonna asutaja oma tütart selles, et viimase valimiskampaania olevat "liiga pehme".
Lisaks isiklikele probleemidele tulenes tüli erakonna asutaja ja praeguse juhi vahel sellest, et Marine Le Pen soovis valimisvõitude nimel Rahvusrinnet mõõdukamaks kujundada, veteranpoliitik aga jätkas tütre manitsustest hoolimata tavapäraste äärmuslikumate avalduste tegemist. Tüli osapooled tegid teineteise suhtes väga teravaid märkusi - näiteks avaldas Jean-Marie Le Pen lootust, et tema tütar "abiellub ja saab uue perekonnanime".
Tüli jõudis korduvalt ka kohtusaali ning tipnes sellega, et Jean-Marie Le Pen visati lõpuks enda poolt asutatud parteist välja.
Kõmumeedias aga pälvis muuhulgas tähelepanu asjaolu, et ka kohtusaaga ajal elasid isa ja tütar edasi samas mõisahoones ning Marine kolis sealt välja alles pärast seda, kui isa dobermannid tema kassi ära tapsid. | Le Penide järjekordne peretüli: isa nõuab tütre tagasiastumist | https://www.err.ee/603213/le-penide-jarjekordne-peretuli-isa-nouab-tutre-tagasiastumist | Prantsuse Rahvusrinde asutaja Jean-Marie Le Pen üritas teisipäeval tungida oma kunagise erakonna koosolekule ning nõudis häälekalt, et tema tütar Marine Le Pen parteijuhi kohalt tagasi astuks. |
Seeder ütles lausa, et meedias levinud teate põhjal on selliseid järeldusi teha ennatlik. "Nii palju kui ma meedia vahendusel sellest sõnumist olen aru saanud, siis on see natuke ridade vahelt välja loetud uudis. See on natuke tinglikult väljendatud, et juhul kui ma olen kõlbulik kohtus käimiseks, küllap ma siis olen kõlbulik ka kandideerimiseks ja mine tea, võib-olla ma kandideerin. Siit teha järeldus nüüd, et Edgar Savisaar tegi avalduse, et ta sügisel kindlasti kandideerib on minu arvates ennatlik," kommenteeris Seeder. ERR-ile.
Seeder lisas veel, et Savisaar ei ole praegu aktiivses poliitikas ja kohalike valimiste kontekstis ei ole IRL Keskerakonna koalitsioonipartner.
Jevgeni Ossinovski nimetas Savisaare poliitikapüüdlusi aga kurbnaljakaks. "Eks ta selline natuke kurbnaljakas juhtum ole. On ju päris selge, et Edgar Savisaare aeg Eesti poliitikas on ühemõtteliselt läbi saanud, aga see, et inimene ei suuda sellest lahti lasta on inimlikult traagiline. Aga loomulikult igal inimesel on põhiseaduslik õigus kandideerida juhul kui ta seda soovib," sõnas Ossinovski.
"Edgar Savisaar kindlasti ei kuulu Keskerakonna juhtpoliitikute sekka. Tema aeg on ühemõtteliselt ümber. Selles osas vaevalt, et mingit muutust tuleb ja mingit mõju koalitsioonile sellel ei ole," ütles Ossinovski veel.
Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar, kes on alates eelmisest nädalast korruptsioonisüüdistusega kohtu all, viitas esmaspäeval sotsiaalmeedias tehtud postituses kohalikel valmistel kandideerimisele. | Keskerakonna koalitsioonipartnerid ei võta Savisaare kandideerimist tõsiselt | https://www.err.ee/603211/keskerakonna-koalitsioonipartnerid-ei-vota-savisaare-kandideerimist-tosiselt | Keskerakonna valitsusliidu partnerid Isamaa ja Res Pulica Liidu esimees Helir-Valdor Seeder ja Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski ei pea Edgar Savisaare teadet kohalikel valimistel kandideerimisest eriti tõsiseltvõetavaks. |
Pärast kommunismi kokkuvarisemist on postkommunistlikud riigid Ida-Euroopas läinud uue ühiskonna üles ehitamisel erinevat teed. Eestit on siinjuures peetud edukaks – edu võti on olnud meie liberaalsem taust võrreldes teiste endiste liiduvabariikidega ja asjaolu, et iseseisvus suudeti saavutada rahumeelselt, ilma inimohvriteta.
Kuid Lääne politoloogid on toonud välja ka kriitika, mille kohaselt iseloomustab Eesti poliitilist kultuuri domineeriv hulk valijaid, kes ei usalda poliitilisi parteisid. Samuti on kritiseeritud inimeste nõrka koondumist erinevatesse kodanikeühendustesse.
Tartu ülikooli teadlased tegid uuringu „Mina. Maailm. Meedia.“ 2002.-2014. aasta andmete põhjal analüüsi Eesti poliitilisest ja kodanikuosalusest. Analüüsi käigus selgus, et vaatlusaluse 12-aastase perioodi vältel arenesid Eestis välja demokraatliku ja kodanikuosalusega ühiskonna mustrid.
"Usaldus ei ole enam kadunud ressurss. Kasvanud on inimeste usaldus poliitiliste ja riiklike institutsioonide ning teiste inimeste suhtes."
Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et usaldus ei ole enam kadunud ressurss. Vaadeldud ajaperioodil on kasvanud inimeste usaldus poliitiliste ja riiklike institutsioonide suhtes ning sotsiaalne usaldus ehk usaldus teiste inimeste suhtes (joonis 1). Seejuures on Eestis elavate venelaste sotsiaalne usaldus veidi madalam kui eestlastel.
Samas on hea tõdeda, et koos stabiliseerunud poliitilise süsteemiga on muutunud selgemaks ka kodanike poliitiline identiteet, kasvanud on valmisosalus nii eestlaste kui ka vene rahvusvähemuste seas. Lisaks valimisaktiivsusele on viimase 12 aasta jooksul suurenenud inimeste osalemine kodanikuorganisatsioonides, eestlaste seas pea 30% ja Eestis elavate venelaste seas 20%.
Analüüs näitas, et erinevate põlvkondade vahel ei esine kodanikuosaluses erilisi erinevusi. Kodanikuosalus sõltub pigem personaalsete ressursside olemasolust. Noorem põlvkond on kodanikuosalusele rohkem orienteeritud, sest on innustatud eesmärgist kujundada omaenda tulevikku.
Peale eelneva analüüsiti erinevaid usaldusnäitajaid ja ühiskonnaelus osalejaid ning saadud tulemuste baasil leiti, et Eesti elanikud saab jagada usalduse ning poliitilise ja kodanikuakatiivsuse määra alusel neljaks tüübiks:
aktiivsed
korralikud kodanikud
skeptikud
võõrandunud kodanikud.
"Aktiivsete" kodanike hulka kuulub vaid 22 protsenti kodanikest ning vanuse poolest kuulub siia enam keskealisi (41–53-aastased) inimesi. Neid eristab teistest aktiivsem osalemine kodanikeorganisatsioonide ja avalikes tegevustes ning suurem huvi poliitika vastu.
Sarnaselt "korralike kodanikega", keda on üks neljandik Eesti elanikkonnast ning kelle seas on rohkem 28–40-aastasi, usaldavad nad nii teisi inimesi kui riiklikke institutsioone ning usuvad, et valimistel ning sotsiaalses elus on nende hääl vajalik. Samuti tunnevad nad huvi nii kodu- kui välismaal toimuva vastu.
"Skeptikuid" on samuti umbes üks neljandik Eesti elanikkonnast (nende hulka kuulub igas vanuses inimesi ning isegi veidi rohkem eestlasi). Neid iseloomustab suurem osalemine avalikes (poliitilistes) protestiaktsioonides ning nad on skeptilised eelkõige poliitilise süsteemi ja valitseva demokraatia suhtes.
" Skeptikuid ja võõrandunud kodanikke on veidi enam kui aktiivseid ja korralikke kodanikke."
Sarnaselt "võõrandunud kodanikega" ei usu nad, et valmistel võiks nende häälest kasu olla ning nad ei usalda teisi inimesi ega riiklikke institutsioone. "Võõrandunud kodanikke" on kõige enam (28%). Nad on kõrge poliitilise apaatsusega ja madala (sotsiaalse) usaldusega – siia gruppi kuulub kõige rohkem Eesti venekeelset elanikkonda.
Nagu analüüsi tulemused näitasid, on "skeptikuid" ja "võõrandunud kodanikke" veidi enam kui "aktiivseid" ja "korralikke kodanikke".
Kahjuks valitseb tekkinud kodanikeosaluste vahel rahvuste vaheline lõhe, mis on muutnud siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks ning meil on rohkem kui 80 000 vene keelt rääkivat elanikku, kellel ei ole Eesti vabariigi kodakondsust.
Kui artikli esimeses pooles oli võimalik esile tõsta positiivseid arenguid – usaldus ei ole enam kadunud ressurss, siis samaaegselt tuleb nentida, et positiivsete arengute kõrval eksisteerivad meie ühiskonnas postkommunistlikud varjud.
Me seisame endiselt silmitsi väljakutsega luua senisest enam tasakaalustatud ja jätkusuutlik ühiskond ning ainult aeg näitab, millal oleme valmis maha jätma sotsialistliku ühiskonna varjud.
Teadustöö artiklit analüüsis Tartu ülikooli tudeng Ulvi Uulimaa-Margus kodutööna kursusel Andmete tõlgendamine ja esitamine. | Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism | https://novaator.err.ee/603198/postkommunismi-varjud-vene-elanikkonda-iseloomustab-endiselt-skeptitsism | Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks. |
Iiri valitsusjuht ütles eelmisel nädalal, et Briti valitsus ei tohiks ühelegi Põhja-Iirimaa parteile liialt läheneda. Vardakar lubas Suurbritannia peaministrile Theresa Mayle südamele panna, et Briti ja Iiri valitsused peavad jääma Põhja-Iirimaal erapooletuks, vahendas Politico.
Esmaspäevasel visiidil Londonisse rääkis Varadkar pressikonverentsil, et peaminister rahustas ta leppe osas täielikult maha ning kui selleni ükskord jõutakse, tehakse see avalikuks ning kõik saavad selle sisuga tutvuda.
Varadkari sõnul rääkisid kaks peaministrit kahe valitsuse erilisest rollist kui Põhja-Iiri rahuleppe lisagarantiist.
May ütles ajakirjanikele, et Briti valitsus jäi oma pühendumises Belfasti lepingule täiesti vankumatuks ning kõnelused jätkuvad DUPiga usaldus- ja toetusleppe üle, mille alusel toetaks unionistide kümme saadikut May valitsust kaalukamatel hääletustel.
"Sellise leppele jõudmisel tagame me, et üksikasjad tehakse avalikuks, nii et inimesed saavad näha, millele täpselt lepe tugineb," kinnitas ka May.
Varadkari sõnul arutasid peaministrid ka mõningaid Brexiti teemasid.
Varem on Põhja-Iirimaa ja Šotimaa poliitilised liidrid avaldanud muret konservatiivide ja DUPi võimaliku leppe üle, kartes, et see rikub Belfasti lepingut, millega 1998. aastal Põhja-Iirimaa konflikt lõpetati. | May rahustas Iiri peaministrit konservatiivide ja DUPi leppe osas | https://www.err.ee/603201/may-rahustas-iiri-peaministrit-konservatiivide-ja-dupi-leppe-osas | Iirimaa uus peaminister Leo Varadkar ütles, et sai kindlust konservatiivide ja Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) leppe asjus. |
Eesti Olümpiakomitee president ja ettevõtja Sõõrumaa rääkis Vikerraadiole, et kui midagi on vaja teha, siis midagi tuleb ka ohverdada.
"Ma paluks selle puu käest andeks, istutaks paarsada uut puud juurde ja arvan, et taevaisa saab aru ja annab mulle andeks," ütles Sõõrumaa vastates küsimusele, et kuidas ta linnapeana konflikti lahendaks.
"Olen kuulnud, et sajakonna aastane puu mäletab palju rohkem, kui meie siin kõik teame. Kindlasti on tegu väärika puuga, kindlasti võimalik temaga kokkuleppele jõuda."
Reidi tee ehitamise kohta lausus Sõõrumaa, et see tuleb kindlasti valmis ehitada, kuna rekkaautode keskklinnast läbisõit on kurjast.
"Kesklinnast läbiminev liiklus osa viia maa alt läbi. Kui mõned inimesed julgevad unistada tunnelist Soome, siis see peaks olema käkitegu," ütles Sõõrumaa. "Kesklinna inimesed, ja eelkõige meie kullasoon turistid, peaksid saama ohutult ja vabalt liikuda nii nagu tahavad." | Sõõrumaa paluks remmelgalt andeks ja viiks osa Reidi teest maa alla | https://www.err.ee/603205/soorumaa-paluks-remmelgalt-andeks-ja-viiks-osa-reidi-teest-maa-alla | Kohalikel valimistel Tallinnas kandideerida kavatseva Urmas Sõõrumaa sõnutsi oleks kõige õigem Haabersti remmelgalt vabandust paluda ja siis see maha saagida. Reidi tee kesklinnas maa alla viimine on tema hinnangul "käkitegu." |
"Kindlasti ei ole see ideaalne variant, kaugeltki mitte. Meie hinnangul oleks pidanud tegelikult liikuma selles suunas, et piiride liitmise asemel ja omavalitsuste suuremaks tegemise asemel oleks pidanud pigem lahendama ära ülesannete jaotamise maakondlikul tasandil," ütles Ossinovski ERR-ile.
"Paraku see haldusreform tervikuna oli üks mitte lõpuni õnnestunud kompromiss veel eelmise valitsuse kolme partneri vahel," lisas ta.
Kõigele vaatamata on Ossinovski sõnul pigem hea, et haldusreform üldse toimub. "Kindlasti on hea, et haldusreform toimub. Kui alternatiiviks oleks olnud see, mida Reformierakond siiani 15 aastat tegi ehk haldusreformi lükati kogu aeg edasi. Nii et oluline on, et ta saab tehtud. Mitte igal pool Eestis paraku lõpuni loogiliselt ja mõistlike tulemustega, aga võtame seda kui vaheastet sellel suunal, et Eestis tuleksid tulevikud maakonna suurused omavalitsused," lausus Ossinovski.
Viimane kriitikat pälvinud näide haldusreformiga seoses puudutab Loksale tehtud erandit.
"Ei ole kellelgi kahtlust, et pikemas vaates Loksa iseseisva omavalitsusena toime ei tule. See on ju täiesti selge. Aga nii nagu Loksa nii ka mitme teise omavalitsuse puhul on olnud küsimus selles, kas seda sundliitmist teha praeguses ajaetapis või teha seda millalgi hiljem. Mitmed erandid, mis on antud on tegelikult selle sama arusaamaga, et pikemas vaates väga suur osa Eesti omavalitsustest, mis täna eraldi jäävad tegelikult iseseisvalt toime ei tule. Pikemas vaates me näeksime, et Eestis oleks maakonna suurused omavalitsused ja samal ajal tagatud ka kohaliku demokraatia teostamise võimalused," kommenteeris Ossinovski.
Valitsuse otsusega jätkab haldusreformi järel iseseisva omavalitsusena ka Loksa linn, mis pidanuks ühinema Kuusalu vallaga. Samas ei täida Loksa näiteks ühtegi haldusreformi seaduses ettenähtud kriteeriumi, elanikke on ettenähtud 5000 asemel 2700. | Ossinovski: haldusreform ei ole kaugeltki ideaalne | https://www.err.ee/603200/ossinovski-haldusreform-ei-ole-kaugeltki-ideaalne | Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ei pea praegust haldusreformi kaugeltki ideaalseks, ent rõhutab, et hea, et üldse haldusreform toimub. Praegust variant võtab ta kui vaheetappi maakondlike omavalitsuste tekkeni. |
Kinnitamise võimaluse puudumist tunnistas teisipäeval Interfaxile Venemaa asevälisminister Gennadi Gatilov.
Vene kaitseministeerium teatas reedel, et Venemaa sooritas 28. mail õhulöögi äärmusrühmituse ISIS juhtide kohtumise vastu Raqqa eeslinnas ning esialgsetel andmetel sai rünnakus surma ka rühmituse juht Abu Bakr al-Baghdadi.
USA juhitava koalitsiooni pressiesindaja teatas tookord kommentaariks, et koalitsioon ei saa seda väidet kuidagi kinnitada. Samuti suhtusid Moskva teatesse skeptiliselt allikad lääneriikide ja Iraagi luureteenistustes.
Abu Bakr al-Baghdadi surma või haavata saamisest on aastate jooksul korduvalt teatatud, kuid hiljem pole need teated kinnitamist leidnud. | Moskva: me ei saa ISIS-e juhi hukkumist kinnitada | https://www.err.ee/603202/moskva-me-ei-saa-isis-e-juhi-hukkumist-kinnitada | Venemaa teatas teisipäeval, et Moskval ei saa ametlikult kinnitada, et äärmusrühmituse ISIS liider Abu Bakr al-Baghdadi sai eelmisel kuul õhurünnaku tagajärjel surma. |
Suure Põhjasõja (1700–1721) tulemusena läks kogu Eesti ala Vene keisririigi koosseisu. Tallinn oli sõjaliselt oluline eelkõige Vene mereväele kui laevastiku eelbaas. Kohe pärast linna vallutamist septembris 1710 jätkati rootslaste alustatud töid sadama ja rannikukindlustiste ehitamisel.
Vene plaanid Tallinna sõjasadama väljaehitamisel olid suured, kuid 18. sajandil jäid need enamasti täitmata. Üks põhjus oli ka Paldiski sõjasadama kohati samaaegne ehitamine, mistõttu lõpuks kannatasid rahapuuduse all mõlemad sõjasadamad. Alles 19. sajandil ehitati sõjasadam suuremalt välja ning kindlustati oluliselt Tallinna ümbritsevat rannikut.
Krimmi sõja (1853–1856) ajal oli Vene laevastiku tegevus alalhoidlik, sest jõud ei olnud vastasega samas suurusjärgus. Tallinn rannikukindlustised aga olid juba piisava heidutusega, mistõttu kokkuvõttes võiski merelt ohtu oodata, sest vastane ei söandanud kindlustatud linna ja sadamat otseselt rünnata. Pärast sõda lõpetati aga üldse Tallinna kindluse tegevus.
Näitusel eksponeeritakse Tallinna sõjasadama, admiraliteedi ning rannikukindlustiste jooniseid, kunstnike poolt tehtud maale ja graafikat ning hilisemaid fotosid. Kolmest suurest ehitisest – Kalaranna ja Topeltpatarei fordist ning Uuslinna kasarmulinnakust – eri aegadel tehtud maketid on näituse üks avastamist väärivamaid osasid.
Näituse kuraatorid on Robert Treufeldt ja Ragnar Nurk. Kujundaja on Ivari Männi.
Näitus jääb avatuks kuni 15. aprillini 2018. | Kiek in de Kökis näeb Tallinna rannakindlustisi | https://kultuur.err.ee/603199/kiek-in-de-kokis-naeb-tallinna-rannakindlustisi | 21. juunil avatakse Kiek in de Kökis näitus Tallinna rannikukindlustistest perioodil 1710 – 1864. |
Järgnevate päevade jooksul annab bänd välja samale loole ka kaks remiksi, mille autoriteks on Sander Mölder ja Avoid Dave. "Würffeli uut tantsule keskendunud muusikavideot võiks iseloomustada mehe- ja naisevahelise kire ja harmooniaga. Värviline tunnetepuhang ja elujanu. Armastus," kommenteeris muusikavideo režissöör Sohvi Viik videot.
Taavi Paometsa ehk Avoid Dave'i hinnangul on "Breathe" haarav lugu, mis kütkestab esimesel kuulamisel. "Põhiliseks tugevuseks pean intiimsust, mida remiksides püüdsin säilitada ja hoolikalt doseeritud steroididega tugevdada. Natuke tümmi ei tee paha. Ehk jõuab lugu selles kuues inimesteni, kes võib-olla varem ei oleks Würffelini jõudnud," ütles Paomets. | Würffel avaldas kirgliku singli | https://menu.err.ee/603170/wurffel-avaldas-kirgliku-singli | Elektrooniline pop-trio Würffel andis täna välja singli "Breathe" oma teiselt täispikalt albumilt "I’m Facing North". Singlile filmiti ka muusikavideo, mille režissööriks on Sohvi Viik. |
Zopp (ATP 479.) läks avaringis vastamisi turniiril esimesena asetatud bosnialase Damir Džumhuriga (ATP 94.). Zopp alustas mängu servimurdega ja läks 2:0 juhtima, kuid avaseti võitis siiski Džumhur 6:4.
Teises setis andis Zopp 1:2 kaotusseisus alaseljavalu tõttu Džumhurile loobumisvõidu. | Zopp andis Prantsusmaal loobumisvõidu | https://sport.err.ee/603193/zopp-andis-prantsusmaal-loobumisvoidu | Prantsusmaal Blois’s peetaval 43 000 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Jürgen Zopp andis põhiturniiri avaringis vastasele loobumisvõidu. |
Lõhe Põlissoomlaste ridades tekkis pärast seda, kui 10. juunil valiti partei kongressil erakonna uueks juhiks europarlamendi saadik Jussi Halla-aho. Märkimisväärne osa erakonna liikmetest aga pidas Halla-aho senist poliitilist tegevust liiga äärmuslikuks ja olukord tõi kaasa selle, et eelmise nädala teisipäeval lahkus Põlissoomlaste parlamendifraktsioonist kokku 20 poliitikut, sealhulgas kõik erakonda kuulunud ministrid ja parlamendi spiiker Maria Lohela.
See samm tähendas ka seda, et keskerakondlase Juha Sipilä valitsus ei pidanud tagasi astuma ning tööd jätkatakse senise meeskonnaga. Nüüd on lihtsalt valitsuskoalitsioonis Keskerakond, Koonderakond ja endistest Põlissoomlastest koosnev Sinine Tulevik.
Esmaspäeval tutvustas valitsus parlamendile uut valitsusprogrammi ning teisipäeval toimus usaldushääletus.
Valitsuse usaldamise poolt hääletas 104 ja vastu 85 saadikut.
Soome parlamendis on 100 kohta, praegusel valitsuskoalitsioonil on seal kokku 106 kohta (Keskerakond 49, Koonderakond 37 ja Sinine Tulevik 20). | Soome valitsus pälvis parlamendi usalduse | https://www.err.ee/603189/soome-valitsus-palvis-parlamendi-usalduse | Soome valitsus pälvis teisipäeval parlamendi usalduse. Tegemist oli esimese usaldushääletusega pärast Põlissoomlaste lõhenemisest tulenenud valitsuskriisi. |
„Paberleht sureb kohe välja!“, „Keegi ei viitsi enam lugeda!“, „Pilti, andke mulle liikuvat pilti!“ – kes poleks selliseid hüüatusi kuulnud. Eks aeg annab arutust muidugi, aga tõsi on seegi, et aina suurem osa kriitiku igapäevatööst toimub väljaspool (turvalist?) arvustuse kirjutamist (teose analüüsimine raadios või teles niikuinii, aga on ju juba proovitud ka välkarvustusi veebiportaalides).
Uskudes, et põhjalikult kaalutud sõnaga arvustused kuhugi ei kao, tundub siiski vajalik vähemalt proovida, milline võiks (teatri)kriitika vaatemänguühiskonnale sobivam vorm olla. Just see ülesanne sai antud Tartu ülikooli teatriteaduse magistrantidele kevadises kriitikaseminaris. Paras pähkel, kas pole?
Seega on „Teatraalne kaamera“ – just sellise nime sai tudengite tahtel see otsitud vorm – üleskutse kaasa mõelda, arutleda selle üle, mida nn traditsiooniline kirjutatud arvustus meediumivahetusest võidab või ka kaotab. Võimalus tutvuda (tulevaste?) teatrikriitikutega niikuinii. Ja ärge peljake: tudengid pidid seminaris endiselt arvustusi ka kirjutama ja piike murdma isegi nii väljasuremisohus (kui see liigagi optimistlik hinnang pole) teatrikriitikažanriga nagu rolliportree, seega on soovijail tulevikus endiselt ka midagi lugeda. Iseasi, kas just paberile trükituna.
Vaba Lava
“Furby tagasitulek”
Autor-lavastaja: Urmas Vadi
Arvustaja: Annemari Parmakson
juhendaja: Ott Karulin
Fotode autor: Mats Õun
Videod avaldatakse portaalis kultuur.err.ee.
FLKU.05.141 Teatrikriitika seminar | Teatraalne kaamera. Annemari Parmakson, "Furby tagasitulek" | https://kultuur.err.ee/603187/teatraalne-kaamera-annemari-parmakson-furby-tagasitulek | ERR kultuuriportaal alustab uut sarja, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin. |
Lekkinud andmete maht oli 1,1 terabaiti. Need sisaldasid USA elanikkonnast ligikaudu 62 protsendi sünniaegu, koduseid aadresse, telefoninumbreid, rahvust, poliitilisi eelistusi, usulisi arusaamu, aga ka näiteks arvamust relvaseaduse, abordiõiguse või tüviraku-uuringute kohta, vahendas BBC.
Andmed olid kättesaadavad Amazoni pilveteenuse kaudu, kuhu pääses igaüks, kel selle link oli.
Tohutu lekke avastas eelmisel nädalal küberriskide analüütik Chris Vickery küberturvalisuse firmast UpGuard. Teave pärines mitmetest allikatest alates postitustest sotsiaalvõrgustikus Reddit kuni vabariiklastele annetusi kogunud komiteedest.
Faili- ja katalooginimedest nähtus, et andmed olid mõeldud kasutamiseks vabariiklaste poliitilistele organisatsioonidele. Eesmärk oli luua andmete abil võimalikult paljude valijate profiil.
"Asjaolu, et selline hiiglaslik riiklik andmebaas loodi ja seda majutati veebis, eirates isegi lihtsamaid andmekaitsenõudeid, on häiriv," sõnas Upguardi veebilehel Dan O'Sullivan.
Sama meelt oli Frederike Kaltheuner Privacy Internationalist, kelle sõnul olid avalikult kättesaadavad andmed mitte üksnes isiklikud, vaid ennustasid ka inimeste käitumist, arvamusi ja uskumusi, mida nad ei pruukinud tahta kellelegi avaldada.
Andmed olid salvestatud Deep Root Analyticsi serverisse.
"Võtame juhtunu eest täieliku vastutuse. Seni kogutud info alusel ei usu me, et meie süsteemidesse oleks häkitud," sõnas Deep Root Analyticsi asutaja Alex Lundry tehnoloogiaväljaandele Gizmodo.
Ta lisas, et pärast lekke ilmsikstulekut on ligipääsusätteid muudetud ja edasine andmete vaatamine tõkestatud. | USAs lekkisid ligi 200 miljoni inimese tundlikud isikuandmed | https://www.err.ee/603186/usas-lekkisid-ligi-200-miljoni-inimese-tundlikud-isikuandmed | USAs lekkisid ligi 200 miljoni Ühendriikide kodaniku tundlikud isikuandmed Vabariiklaste Rahvusliku Komitee lepingupartneriks oleva turundusettevõtte kaudu. |
"Süüria on keeruline lahinguruum, kus on palju elemente - koalitsioonijõud, venelased, Süüria demokraatlikud jõud," vastas ta Interfaxi küsimusele, kas koalitsioonil on olnud kokkupõrkeid Vene väega.
Ennist ütles Pentagoni esindaja ajakirjanikele, et "hiljutistes kokkupõrgetes, milles osales Süüria valitsusvägi ja Vene vägi, rakendasime ettevaatusmeetmeid, muutes lennukite asukohta Süürias".
USA on varem rääkinud kokkupõrgetest Süüria valitsusväega, kuid juttu Vene relvajõudude osalemisest neis ei olnud.
Venemaa lubas võtta Süürias sihikule kõik "lendavad objektid"
Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et neil on kavas võtta sihikule kõik "lendavad objektid", mida märgatakse Süüria piirkondades, kus tegutsevad Vene lennukid.
Moskva tegi avalduse pärast seda, kui USA sõjalennuk tulistas Raqqa provintsi kohal alla Süüria õhuväe lennuki.
Washingtoni teatel tulistati Süüria režiimiväe lennukit pärast seda, kui see oli visanud pomme USA toetatud üksuste lähedale. Damaskus omakorda väitis, et alla tulistatud lennuk oli ISIS-e vastu suunatud operatsioonil.
Vene kaitseministeerium teatas ka seda, et nad peatavad alates 19. juunist USA-ga lennuohutust puudutava sidepidamise. Tegemist on kontaktliiniga, mis on mõeldud võimalike Süüria kohal tekkivate lennuintsidentide ennetamiseks.
Moskva väitel ei kasutanud USA poolt seda suhtluskanalit, kui otsustas Süüria valitsusväe lennuki alla tulistada.
Vene kaitseministeerium ütles, et kõiki koalitsiooni lennumasinaid hakkavad "saatma Vene õhutõrjesüsteemid". Ametkond rõhutas, et USA tegevus on muutunud "sõjategevuseks Süüria suhtes".
Pentagon: suhtleme Vene sõjaväelastega Gmaili kaudu
USA sõjaväelased on valmis kasutama varusidekanalina Vene sõjaväelastega Süürias Gmaili postkasti, ütles ajalehe The New York Times teatel USA juhitava koalitsiooni esindaja kolonel Ryan Dillon.
Dillon rõhutas, et USA on valmis jätkama suhtelemist Vene ametivendadega kuuma liini pidi, mis loodi USA Kataris asuva Al-Udeidi õhujõudude baasi ja ja Vene Latakia baasi vahel. Varusideliiniks võib saada "salastamata Gmaili postkast", edastas ajaleht koloneli sõnad.
"Koalitsioon on alati valmis leevendama pingeid Venemaaga, et tagada operatsioonide läbiviimise turvalisus ja meie lendurite julgeolek," rõhutas Dillon.
Ühendriikide staabiülemate komitee esimees kindral Joe Dunford ütles, et viimati kasutati kuuma liini esmaspäeval, 19. juunil.
Kreml: koalitsiooni tegevus Süürias paneb muretsema
Kremlist öeldi, et seal ollakse seoses USA juhitava koalitsiooni tegevusega Süüria olukorra arengute pärast tõeliselt mures.
"Vaieldamatult tekitab koalitsiooni tegevuse tagajärjel Süürias kujunenud olukord tõsist muret," ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.
Ajakirjanike küsimusele, kui tõenäoline on Vene ja USA otsene sõjaline kokkupõrge pärast Moskva avaldust "Süüria õhuruumi sisenevate sihtmärkide saatmise" kohta, vastas Peskov: "Ma ei kommenteeri."
Austraalia sõjavägi peatas lennud Süürias
Austraalia peatab pärast Süüria sõjalennuki allatulistamist USA poolt ajutiselt kõik lennumissioonid Süüria kohal, teatas sõjavägi teisipäeval.
"Austraalia kaitsejõudude ründeoperatsioonid Süürias on ettevaatusabinõuna ajutiselt peatatud," teatas kaitsejõudude esindaja. | Interfax: USA ei vastanud, kas Süürias on olnud kokkupõrkeid Vene vägedega | https://www.err.ee/603126/interfax-usa-ei-vastanud-kas-suurias-on-olnud-kokkuporkeid-vene-vagedega | USA juhitava ISIS-e vastase koalitsiooni ametlik esindaja Ryan Dillon põikas kõrvale otsesest vastusest Interfaxi küsimusele, kas viimasel ajal on olnud kokkupõrkeid koalitsiooni ja Vene sõjaväelaste vahel. |
"Kuigi võrkpalliliidu Maailmaliigas osalemise kulud olid kokkuvõttes suuremad kui 200 000 eurot, pidas alaliidu juhatus õigeks ajaloolise sündmuse puhul meeskonda premeerida," märkis Pevkur.
Samuti ütles alaliidu juht, et viimase info kohaselt kujundatakse maailmaliiga küll ümber, aga Eestiga on uue võrkpalli liiga teises divisionis arvestatud. "Vestlesin eile õhtul maailma võrkpalliföderatsiooni peasekretäriga, kes kinnitas, et maailmaliiga kolmanda grupi võit annab Eestile õiguse mängida uue liiga teises divisionis. FIVB avaldab uue liigaga seotud detailid ning osalemistingimused suve lõpus, eeldatavalt augustis," täiendas Pevkur.
Eesti rahvusmeeskonda ootab järgnevalt ees väike puhkus, et juba juuli alguses koguneda ettevalmistuseks otsustavateks mängudeks MM-valikturniiril ja EM-finaalturniiril. Belgias toimuval kolmanda ringi valikturniiril püüavad viimast MM-piletit lisaks eestlastele ja võõrustajatele veel Saksamaa, Hispaania, Slovakkia ja Valgevene.
Augusti lõpus algab Poolas EM-finaalturniir, kus Eesti vastasteks alagrupis on valitsev maailmameister Poola, eelmise aasta Maailmaliiga võitja Serbia ning põhjanaaber Soome.
Eesti koondise koosseis Maailmaliigas: sidemängijad - Andres Toobal, Kert Toobal; nurgaründajad - Kristo Kollo, Andrus Raadik, Rauno Tamme, Robert Täht; temporündajad - Andri Aganits, Ardo Kreek, Mart Naaber, Timo Tammemaa; diagonaalründajad - Renee Teppan, Oliver Venno; liberod - Denis Losnikov, Rait Rikberg.
Peatreener: Gheorghe Crețu; treener: Rainer Vassiljev; ÜKE treener: Mirko Fasini; füsioterapeut: Siret Kalbus; massöör: Gardo Maruste; statistik: Alar Rikberg; mänedžer: Robin Ristmäe. | Võrkpalliliit premeerib edukat rahvuskoondist 30 000 euroga | https://sport.err.ee/603183/vorkpalliliit-premeerib-edukat-rahvuskoondist-30-000-euroga | Täna Eesti võrkpalli rahvusmeeskonda lennujaamas tervitanud võrkpalliliidu president Hanno Pevkur ütles, et esmaspäeval aru pidanud võrkpalliliidu juhatus otsustas rahvusmeeskonda premeerida Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi võidu eest 30 000 euroga. |
Graafik | Millised olid hinnad juunis 1992, kui käibele tuli Eesti kroon? | https://www.err.ee/603181/graafik-millised-olid-hinnad-juunis-1992-kui-kaibele-tuli-eesti-kroon | Kuigi Eestis on juba 2011. aastast kasutusel eurod, tuleb Eesti kroonist mõeldes peale ikka suur nostalgia. Täna möödub Eesti krooni esimesest käibeloleku päevast täpselt 25 aastat. Millise raha eest võis selle päeva hommikul kätte saada pätsi leiba ja paki suitsu? | |
Kui tavaliselt pannakse triatlonisprindis jõudude vahekorrad maksma ratta- ja jooksurajal, siis sedapuhku kujunes Suurkivi ja Soku duellis oluliseks kaalukeeleks 750 meetri pikkune ujumisetapp. Viljandi järves pearivaali ees saadud 53 sekundiline edumaa andis Suurkivile rattasõiduks piisava puhvertsooni, et ennast kiirema jooksumehena hilisemal viiekilomeetrisel jooksuosal võitjaks vangerdada.
Tõsi, rattasõidu teises pooles suutis Sokk korraks ka Suurkivist mööduda ning väikese vahegi sisse teha, ent need paarkümmend sekundit jooksurajal tagasi teha polnud Suurkivile ülemäära keeruliseks ülesandeks. Võistlusdistantsi täpselt ühe tunniga läbinud Suurkivile oli see teiseks järjestikuseks karikaetapi võiduks.
Viljandis teisena lõpetanud Harri Sokk kaotas Suurkivile lõpuks 51 sekundiga. Kahele esimesele järgnesid teist etappi järjest kolmandana lõpetanud Johannes Sikk ning pikka aega võistlust juhtinud Pirmin Tamm, kes pärast paariaastast vaheaega on aktiivselt tagasi triatloniradadele naasnud.
Sarnaselt Suurkivile on kahest etapist kaks võitu tänavuses karikasarjas ette näidata ka naiste arvestuses esikohaga finišeerinud Eleri Etverkil, kelle võiduaeg Viljandis oli 1:09.34. Karjääri neljanda karikaetapi võitnud Etverki kõrval jõudsid poodiumile veel Paula-Brit Siimar ja Alma Sarapuu.
Kokku lõpetas Viljandi triatlonil põhidistantsi 176 võistlejat sealhulgas näitleja Märt Avandi, kes valmistub augustikuiseks Ironman 70.3 Otepääks. | Mart Suurkivi võitis triatloni karikasarjas teisegi etapi | https://sport.err.ee/603174/mart-suurkivi-voitis-triatloni-karikasarjas-teisegi-etapi | Triatloni karikasari jätkus nädalavahetusel Viljandis, kus ligi 200 võistleja konkurentsis võttis järjekordse etapivõidu Mart Suurkivi. Nädal varem Paides avaetapilgi triumfeerinud Suurkivi suutis oma igipõlist rivaali Harri Sokku edestada 51 sekundiga. |
Merkel ütles ärijuhtidega kohtudes, et euroala ühise rahandusministri ametikoha loomist võib kaaluda, kui "tingimused selleks on kohased".
"Võime kaaluda ka euroeelarvet, kui on selge, et me tugevdame majanduse struktuuri ja tegutseme arukalt," lisas Merkel. | Merkel on valmis kaaluma Macroni ideid euroala reformimiseks | https://www.err.ee/603177/merkel-on-valmis-kaaluma-macroni-ideid-euroala-reformimiseks | Saksa kantsler Angela Merkel ütles teisipäeval, et on valmis kaaluma Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ideid euroala reformimiseks. |
Adam Dzaziri eksabikaasa, vend ja vennanaine võeti vahi alla esmaspäeva pärastlõunal Pariisi lähistel. Esmaspäeva õhtul peeti kinni ka ründaja isa, teatas allikas.
Uurimisega kursis olevad allikad teatasid varem, et Pariisis esmaspäeval politseisõidukit ramminud autot juhtis 31-aastane Adam Dzaziri, kes oli olnud politsei vaateväljas alates 2015. aastast sidemete tõttu radikaalse islamiliikumisega.
Ründaja suri vahejuhtumis, kuid uurijad ei andnud täpsemat teavet, mis selle põhjustas.
Keegi ei ole rünnaku eest veel vastutust võtnud.
Siseminister Gerard Collomb ütles, et Daziri juhitud auto rammis politsekolonni esimest sõidukit, kui need liikusid Grand Palais' lähedal mööda Champs- Élysées' avenüüd.
"Julgeolekujõud võeti taas Prantsusmaal sihikule," ütles minister.
Ründaja auto, Renault Megane, süttis kokkupõrke tagajärjel põlema.
Politseiallikad ütlesid, et sõidukist leiti Kalašnikovi automaat, kaks käsitulirelva, laskemoona ja üks gaasiballoon.
"Relvad ja laskemoon võisid selle auto õhku lasta," ütles Collomb.
Ükski politseinik ega juhuslik mööduja vahejuhtumis viga ei saanud.
Kahtlusaluse isa ütles AFP-le, et tema pojal oli registreeritud tulirelv ja ta harjutas laskmist.
Politsei otsis esmaspäeva hilisõhtul läbi ka elukoha, mida kahtlusalune oma perekonnaga Pariisi kesklinnast umbes 40 minuti autosõidu kaugusel Plessis-Pate's jagas.
Kohalik linnapea Sylvain Tanguy ütles, et perekond oli "väga diskreetne ja ei käinud palju väljas".
Allikas: Champs-Elysees´ ründaja kodust leiti relvi
Esmaspäeval Pariisis Champs-Elysees´l politseiautot ramminud ja surma saanud mehe kodust leiti relvaladu, teatas uurimisele lähedane allikas teisipäeval.
Politsei jälgimise all olnud 51-aastase Adam Dzaziri kodust leiti vähemalt üheksa relva, muu hulgas kaks püstolit ja kalašnikov, ütles allikas. | Prantsuse politsei pidas kinni Pariisi ründaja pereliikmed | https://www.err.ee/603107/prantsuse-politsei-pidas-kinni-pariisi-rundaja-pereliikmed | Prantsuse politsei pidas kinni Champs-Elysees´l esmaspäeval relvi täis sõidukiga politseiautot ramminud ja surma saanud radikaliseerunud islamisti neli pereliiget, teatas kohtuallikas teisipäeval. |
Vaadatuim uudistesaade oli tabeli esikohale jõudnud Kanal 2 "Suvereporter" (119 000 vaatajat), teisel kohal oli ETV "Aktuaalne kaamera" (95 000 vaatajat) ja tabeli viiendat ja kuuendat kohta jagasid TV3 "Suvised seitsmesed" ning Kanal 2 "Suvereporter+" (88 000 vaatajat), teatas Kantar Emor.
ETV saadetest mahtus teletabelisse veel neljandale kohale jõudnud "ENSV" (90 000 vaatajat) ning seitsmenda koha sai "Sport" (85 000 vaatajat). | Suvises teletabelis on kõrgel kohal uudistesaated | https://menu.err.ee/603175/suvises-teletabelis-on-korgel-kohal-uudistesaated | Eelmise nädala vaadatuimate saadete hulka jõudsid ETV, Kanal 2 ja TV3 uudistesaated. |
Turniir algab eestlaste jaoks reedel, 23. juunil Eesti aja järgi kell 15.15, kui kohtutakse Tšehhiga. 24. juunil kell 15.15 on meie vastaseks Norra ja turniir lõpeb pühapäeval, 25. juunil, mil avavile Serbia – Eesti matšis kõlab meie aja järgi kell 19. Mänge saab jälgida otsepildi vahendusel Beachsoccer.com portaalis.
Alagrupi võitja pääseb otse Euroliiga Superfinaali, lisaks omab seda võimalust veel grupis teisena lõpetanud meeskond. Superfinaal toimub augusti lõpus ja septembri alguses Itaalias Jesolos.
Rannajalgpallikoondis on tänavu pidanud ühe sõpruskohtumise, kui Kakumäe rannaareenil alistati Soome 4:3.
Eesti rannajalgpallikoondis:
Taavi Tamm (29.06.1990) – SK Augur Enemat
Marten Rimmel (04.04.1995) – Nõmme BSC Olybet
Indrek Palm (23.11.1982) – Nõmme BSC OlyBet
Roman Minlibajev (17.03.1987) – SK Augur Enemat
Ervin Stüf (03.12.1990) – BSC Thunder Häcker
Priit Mäeorg (09.12.1987) – Nõmme BSC OlyBet
Rasmus Munskind (31.08.1987) – SK Augur Enemat
Marko Truusalu (08.03.1984) – BSC Peugeot
Ragnar Rump (12.09.1991) – BSC Peugeot
Kevin Sooaluste (09.12.1987) – BSC Thunder Häcker
Peatreener: Rando Rand
Delegatsiooni juht: Raili Ellermaa | Rannajalgpallikoondis sõidab Serbiasse tähtsale turniirile | https://sport.err.ee/603173/rannajalgpallikoondis-soidab-serbiasse-tahtsale-turniirile | Eesti rannajalgpallikoondis peab sel nädalal tähtsaid kohtumisi Serbias, kus toimub Euroliiga etapp. Rahvuskoondis seisab turniiril silmitsi Tšehhi, Norra ja koduväljakueelist omava Serbiaga. |
Hooaja jooksul jõudis lavale kuus uuslavastust: „Köster“ (autor ja lavastaja Andrus Kivirähk), „Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama“ (autor Jean-Luc Lagarce, lavastaja Anu Lamp), „Inimesed, kohad ja asjad“ (autor Duncan Macmillan, lavastaja Diana Leesalu), „Jäneseurg“ (autor David Lindsay-Abaire, lavastaja Madis Kalmet), „Macbeth“ (autor William Shakespeare, adaptsiooni autor ja lavastaja Antti Mikkola) ning „Kriipsud uksepiidal“ (autorid Kaarel B. Väljamäe ja Diana Leesalu, lavastaja Diana Leesalu).
Lisaks Linnateatri lavadele anti lõppenud hooajal ka mitmeid väljasõiduetendusi. Kõige menukamaks uueks väljasõidulavastuseks kujunes „Köster“, millega sõideti ringi üle terve Eestimaa: etendusi mängiti nii Palamusel, Pärnus, Kuressaares, Keilas, Arukülas, Põlvas kui ka Võrus. Erinevatel väljasõitudel käis ka lavastus „Aeg ja perekond Conway“, mida mängiti lisaks Eesti lavadele ka Peterburis „Tallinna kohtumised Peterburis“ raames Akimovi nimelises komöödiateatris. Madis Kalmeti lavastusega „Jäneseurg“ anti kolm etendust Espoo kultuurikeskuses „Eesti nädal“ raames. Mladen Kiselovi lavastust „Kes kardab Virginia Woolfi?“ mängiti Ameerika Ühendriikides.
Lõppeval hooajal andis oma viimased etendused Linnateatri menulavastus „Lantimiskunstnikud“, mis kogus viie repertuaaris oldud hooaja peale kokku ligi 50 000 vaatajat.
Detsembris toimus juba üheksandat korda teatrifestival Talveöö Unenägu, mida külastas kokku 3141 inimest. Festivalil osalesid lavastused „Riiklik arengukava“ (Läti), „Head päeva!“ (Leedu), „Märter“ (Venemaa) ja „Näitus B“ (Lõuna-Aafrika Vabariik), millest viimane osutus äärmiselt populaarseks.
Hooaja lõpus lahkuvad Linnateatrist näitleja Henrik Kalmet ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik, augusti lõpus projektijuht Veiko Tubin. | Linnateatri hooaeg: ligi 500 etendust, 76 460 külastust, 3 lahkujat | https://kultuur.err.ee/603171/linnateatri-hooaeg-ligi-500-etendust-76-460-kulastust-3-lahkujat | Täna, 20. juunil lõpetab Tallinna Linnateater viimase „Suveöö unenäo“ etendusega oma 52. hooaja. Hooaja jooksul toimus Linnateatris 492 etendust, mida külastas kokku 76 460 inimest. |
Reformierakonna toetus oli juunis 25,4, Keskerakonna toetus 25,1, EKRE-t 16,2, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 14,2, Vabaerakonda 8,5 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,6 protsenti.
Mais oli Reformierakonna toetus 27,5, Keskerakonda 21,8, EKRE-t 13,4, SDE-d 17,8, Vabaerakonda 9,9 ja IRL-i 5,6 protsenti.
Parlamendivälistest erakondadest oli juunis erakonna Eestimaa Rohelised toetus 3,2 protsenti, kuu varem 3,7 protsenti.
Valitsuskoalitsiooni toetus oli juunis 46, mais 45 protsenti.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.
Kokku küsitles Kantar Emor veebiintervjuude teel 9.-16 juunini 1125 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.
Voogi sõnul jätkub erakondade reitingutes ebastabiilne periood
Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul jätkub erakondade reitingutes ebastabiilne periood.
"Keskerakonna reiting on taastunud peale lühiajalist langust mai alguses seoses 9. mai tähistamisega seotud skandaaliga. Samas Reformierakonna toetus on langenud nende tavapärasele tasemele ning sellega koos on mõlema liidri toetusprotsendid enam-vähem võrdsustunud," ütles Voog BNS-ile.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on Voogi sõnul samuti langenud nende selle aasta keskmisele tasemele, mis on 14-15 protsenti. "Nende tõus mais oli ka seotud Keskerakonna langusega," lisas Voog.
Järjekordse rekordi on Voogi sõnul teinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kelle toetus on tõusnud 16 protsendi tasemele. "Eelkõige kasvas EKRE reiting meeste hulgas, kus see erakond jagab esimest ja teist kohta koos Keskerakonnaga. EKRE tõus on eelkõige seotud teiste erakondade nõrkuse ja sisetülidega," sõnas Voog.
Isamaa ja Res Publica Liidu reiting on Voogi sõnul juunis sama, mis neil oli eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses. | EKRE tõusis populaarsuselt kolmandaks parteiks | https://www.err.ee/603169/ekre-tousis-populaarsuselt-kolmandaks-parteiks | Juunikuus tõusis Eestis populaarsuselt kolmandaks erakonnaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust. |
Lanterna Mágica rahvusvaheline animafilmide festival toimus sel aastal esmakordselt ning on ellu kutsutud animatsioonituru propageerimiseks ja levitamiseks. Festivali eesmärk on pakkuda publikule lühi- ja täispikkade animafilmide programme ning ühtlasi tutvustada ja arendada kohalikku animatsioonikunsti.
"Isand" on senini linastunud enam kui saja rahvusvahelise festivali programmis. Erinevatelt festivalidelt on tänaseks koju toodud 21 auhinda.
Friedebert Tuglase novelli “Popi ja Huhuu” ainetel loodud film jutustab loo, milles koer Popi ja pärdik Huhuu ootavad koju oma isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Sellest päevast algab nende ühine elu. Popi, olles ise küll targem, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Huhuu olles sümboliks liiderlikkusele ning rumalusele võtab tasahilju üle isanda rolli. Nii liiguvad mõlemad kangelased koos traagilise lõpu poole. Filmis kasutatakse Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusikat.
Filmi tootja on Nukufilm ning selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. | Riho Undi "Isand" tõi Brasiilia animafilmide festivalilt kolmikvõidu | https://kultuur.err.ee/603165/riho-undi-isand-toi-brasiilia-animafilmide-festivalilt-kolmikvoidu | 13. kuni 18. juunini Brasiilias toimunud rahvusvahelisel animafilmide festivalil Lanterna Mágica pälvis Riho Undi animafilm "Isand" parima filmi, parima režissööritöö kui ka parima käsikirja auhinna. |
"Tuues näituse kevadpealinna Türi külje alla erilise aiaga Kirna mõisa, soovime inspireerida näitusekülastajaid vaatama ja kujundama ka oma aedu kui maale, võtma igat taime kui pintslilööki, mis annab oma väikese nüansi aedniku enda maalitavasse elavasse pilti,“ rääkis näituse kuraator Kersti Möldre. "Käesoleva näituse piltidest suurema osa on kunstnikud maalinud viimase poole aasta jooksul just Kirna mõisa silmas pidades ja mõisa aiast inspireerituna." Maalinäituse nimi "Kes aias?" viib seega kujundlikult kunstiaeda, mille aednikeks on maalikunstnikud Katrin Valdre ja Sven Saag.
Ruumid kutsusid kunsti enda juurde
Kuraator ütles, et algne idee polnudki kunstnike oma, vaid see tekkis temas ning inspireerisid need kaks ruumi, mis mõisas nagu ootel seisid, olles omal moel looduslikud ja loomulikud. "See mõis oli ju kogukonnale aastaid suletud ja kui ma eelmisel suvel sinna läksin, siis märkasin, et uute omanikega on seal tekkinud täiesti teine meeleolu, nüüd on mõis lahti ja aed hooldatud. Need ruumid ise kõnetasid mind," kommenteeris kuraator. Siis tekkis temas mõte siduda ruumid kunstiga ja näitus omakorda aiaga, samuti oli kindel see, et vaja on kontseptsiooni, mis kõnetaks ka kohalikku inimest ja haakuks mõisaga.
"Siis sattusin juhuslikult Katrini ja Sveni piltidele ja kohe tundus, et see on õige, see oli hämmastav," ütles Möldre. "Võtsin nendega ühendust ja läksin neile külla, tunnetasin seda õhkkonda, vaatasin pilte ja küsisin, et mida nad arvavad ühest näitusest — nad võtsid kohe tuld ja asi läks konkreetsemaks. Võtsin ühendust Kirna perenaisega ja talle meeldis ka mõte sinna näitusega kunsti tuua. Talvel saime neljakesi kokku ja panime täpsemad plaanid paika. See plaan jäi ka paika, et midagi ruumides ei renoveeri, kõik jääb nii nagu on. Palju on küll ajahambast puretud, aga samas on neil ruumidel ja seintel alles ehedus ja looduslikkus. Pildid moodustavad ruumiga terviku ja seal oledki nagu kunstiaias, pildid sobivad ümbrusega kokku."
Maalides on Kirna hinge
Rääkides maalidest ja sellest, millist lugu nad Kirna mõisast räägivad, mainis Sven Saag, et nad maalisid just Kirnale mõeldes ja paratamatult tuleb nii midagi sellest kohast ka pildi peale, aga seda peaks küsima Kirna mõisarahva endi käest. „Külastasime Kirnat maaliprotsessi ajal korduvalt. Ilmselt on see iga loominguga nii, näiteks kui lood muusikat, mõtled, kus ja kellele seda esitad, see kõik tuleb alateadlikult. Kas maalides on Kirna hinge, peab keegi teine vaatama, meie arvamus on subjektiivne," arutles ta.
Katrin täpsustas, et nad väärtustavad vaataja suhet ega tahagi kunagi töö kohta liialt palju rääkida ja infot anda. "Maal on minu arvates elav, ta peab ise suhtlema. Inspiratsioon ei peagi kohe toimima, vaid see mõjutabki sinu alateadvust, see võib mingil hetkel maalis välja lüüa. Kui ma maalin maastikku, siis märkan, et tuttavlikud kohad või taimed on ilmunud maalile." ja Sven lisas: „Võib olla ka vastupidi, et satud paika, mis on juba su maalil olnud, sa külastad oma maali paika ja see on tuttav motiiv, seisund või meeleolu."
Katrin ja Sveni maalid peidavad teisi maale
"Väike saladus peitub kõigis Katrini ja Sveni maalides. Need teeb huvitavaks just see, et lugematute värvide, värvikihtide seest ja vahelt ilmuvad iga kord täiesti uued kujutised. Mõnikord ilmuvad sealt lilled, teinekord jälle terve aed korraga, kus oleks nagu peale lillede veel keegi... keegi, keda kunagi tundsime. Või keegi, kellega veel päriselt kohtunud ei olegi, vahest üksnes unenäos..." arutles Kersti Möldre. Tema jaoks räägivad maalid seda, et nende kunstnike looming on mitmekihiline, sealt avanevad kogu aeg uued pildid.
"See sõltub valgusest, kuidas see langeb, enda meeleolust ja samas ka kaugusest, millelt vaatad," jätkas Möldre. "Nagu aednik istutab midagi aeda, see hakkab kasvama, tekivad uued värvid ja kihid, samamoodi on ka maalidega, kus kunstnik paneb oma värvid ja teeb teose, aga see hakkab oma elu elama, värvid on mingil hetkel seal omamoodi õide puhkemas ja koosmõjud on teistmoodi. Need on elavad pildid ja panevad sisemiselt uusi pilte elama."
Kaks kunstnikku loovad ühist kunsti
Katrin Valdre (sündinud 1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala, Sven Saag (1968) on õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis. Mõlemad on Kunstnike Liidu liikmed ning nende töid on eksponeeritud Lätis, Leedus, Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Taanis, Šveitsis, Inglismaal. Kolme aasta eest vahetasid nad oma turvalise linnaelu ettearvamatu maaelu vastu ning maalimise kõrval on kunstnike elus koha sisse võtnud ka igapäevased maaelutoimetused, mis vargsi ka loomingusse teed otsivad.
Koos maalimist võrdleb kunstnikest paar aga koos kokkamisega, kus kumbki möödaminnes maitseaineid patta puistab: "Võtad otsekui kogemata naabri klaasist sõõmu ja näppad tema paletilt pisut värvi oma lõuendile." Nii on sündinud värvirikkad pildid, millest iga uue nurga all langev valgusvihk võlub välja taas uue maailma. Kõlades kokku vaataja sisemise mustriga sünnivad nendest teostest igaühe jaoks uued, vaataja enda pildid. | Kirna mõisaaed sai maalideks | https://kultuur.err.ee/603163/kirna-moisaaed-sai-maalideks | Alates 19. maist on Kirna mõisas avatud kunstnike Katrin Valdre ja Sven Saagi maalide näitus „Kes aias?“. Maalid on loodud just sellesse keskkonda. |
Seeder peab probleemiks kogu haldusreformi süsteemitust. "Selliseid ebanormaalseid ühendamisi või ebanormaalseid ühendamata jätmisi või vales suunas omavalitsuste liitmisi on haldureformis hulgaliselt ja vaatamata sellele on see reform sellisel kujul läinud ja ma näen, et seda ei ole võimalik pöörata," ütles ta ERR-ile.
Seeder rääkis, et kui koalitsioon möödunud aasta novembris muutus, oli võimalik veel asju parandada. Ta rääkis, et ta tegi siis ettepaneku vaadata ka haldusreform läbi ja muuta haldusreformi seadust, see aga ei leidnud koalitsiooniläbirääkimistel toetust.
"Tuli leppida sellega, et eelmise valitsuse haldusreform läheb sellisel kujul lõpuni nagu ta läheb," sõnas ta.
Rääkides kriitikat pälvinud Loksa erandist ütles Seeder, et ka temale see ei meeldi.
"Minu jaoks on see ka pretsedent, mis võib luua olukorra, kus ülejäänud sundühendamiste õiguslik alus jääb väga õrnaks," ütles ta.
Seedri hinnangul Loksa näide haldusreformile tervikuna ohtu ei kujuta. Samuti ütles ta, et Keskerakonna tegevus Loksa näitel koalitsioonilepet ei riku. "Koalitsioonilepingus on kirjas, et haldusreformiga minnakse edasi ja koalitsioonileppes ei ole kirjas, millised omavalitsused sundühendatakse ja millised ei sundühendata. See jäi ikkagi valitsuse pädevusse," sõnas ta.
Seeder ütles, et kuigi talle olukord ei meeldi, siis aega ümber otsustamiseks enam ei ole ja olukorraga tuleb leppida. Seeder rääkis, et Loksat puudutavad otsused tehti valitsuses omavahelise kokkuleppe tulemusel ära juba jaanuaris ja veebruaris.
"Paari nädala jooksul hakata lahti võtma uuesti neid teemasid on väga keeruline, sest siis ei piirdu tagasipöördumine ainult Loksa küsimusega, vaid siis tekivad lauale ka ülejäänud sundühendamised, sest vaidlusi on ju olnud palju rohkem," rääkis Seeder.
"Minule kindlasti see Loksa ei meeldi ja minu arvates ei ole see õige otsus. Selles kontekstis, mis üldine haldusreformi loogika on, peaks kindlasti Loksa ja Kuusalu sundühendama üheks omavalitsuseks," ütles Seeder.
Juhul kui terve hulk sundliitmisi kohtus vaidlustatakse, vaatab Seedri hinnangul kohus igat juhtumit eraldi ja üldistust teha ei saa. "Ma arvan, et tuleb erinevaid lahendusi ja sealt tuleb juba edasi ka erinevalt edasi käituda," sõnas ta.
"Nendes omavalitsustes, kus sundühendamist läbi ei viida toimuvad valimised praegustes piirides. Mõnel puhul ilmselt jääb sundühendamine jõusse ja valimised toimuvad uutes piirides. Ja mõnel puhul võib juhtuda nii, et kohus ei jõua selle lühikese aja jooksul otsuseni, rakendatakse ilmselt õiguskaitset, mis tähendab, et esialgselt toimuvad valimised praegustes piirides ja võib juhtuda, et aasta pärast sügisel võivad toimuda erakorralised kohalikud valimised sundühinemise uue omavalitsuse piirides. Ma arvan, et kõik need võimalused on laua peal," rääkis Seeder. | Seeder: süsteemitu haldusreformiga tuleb leppida | https://www.err.ee/603162/seeder-susteemitu-haldusreformiga-tuleb-leppida | IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kuigi talle ei meeldi haldureformi ümber tekkinud olukord, siis aega ümber otsustamiseks enam ei ole ja asjade käiguga tuleb leppida. |
Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd ütles enne esmaspäevast magustatud jookide maksu hääletust riigikogus, et riigikogu liikmetel ei olnud eelnevalt võimalust tutvuda Euroopa Komisjonile esitatava riigiabitaotlusega ning lisaks salastas ministeerium taotluse.
Rahandusministeerium vastas küsimusele, miks riigiabitaotlus salastati, et Euroopa Komisjon ei avalikusta riigiabi loa taotlusi ning sama põhimõtet järgib ka Eesti.
"Salastamisest rääkida ei ole päris täpne, sest salastamine käib riigisaladuse seaduse alusel, aga siin tunnistatakse see ametkondlikuks kasutuseks ehk juurdepääsupiirang on seatud avaliku teabe seaduse alusel," rääkis ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
"Rahandusministeerium vastas küsimusele, miks riigiabitaotlus salastati, et Euroopa Komisjon ei avalikusta riigiabi loa taotlusi ning sama põhimõtet järgib ka Eesti."
Ta lisas, et eelnõu ja selle seletuskiri läksid riigikogu liikmetele täiesti korrapäraselt ja põhimõtteliselt on neil võimalik sellega tutvuda. Samas ei pea ministeerium taotlust magusamaksu eelnõuga otseselt seotud osaks.
"Taotlus ei ole eelnõu osa, vaid suhtlus Euroopa Komisjoniga. Põhimõtteliselt kogu selle asja sisu on eelnõus ja seletuskirjas ja meie muudatusettepanekutes kajastatud ilusti. Seda paberit pole tarvis tingimata näidata," sõnas Heinapuu.
Samal seisukohal on ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast.
"Eelnõus ei ole mitte sõnagi sellest taotlusest, nii et otseselt see seotud ei ole," nentis ta ja lisas, et taotlus saab kindlasti tehtud, selles pole kahtlust.
"Ennekõike on sellest huvitatud valitsus ja koalitsioon," kinnitas Stalnuhhin.
Rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd kirjutas pühapäeval Delfis, et eelmine rahandusminister Sven Sester lubas edastada riigiabi taotluse teksti riigikogule kohe, kui see valmis saab. Rahanduskomisjonile antud viimane lubadus oli edastada taotluse tekst neile möödunud reedeks.
Sel päeval teatas aga rahandusministeerium Sõerdi sõnul, et riigiabi taotlus tuleb salastada ning selle tekstiga saavad riigikogu liikmed tutvuda vaid allkirja vastu.
"Reedel rahanduskomisjoni vastava protseduuri sooritamiseks kohale minnes teatas aga ministeeriumi esindaja ootamatult, et dokument pole veel valmis, seal on sõnastamist ja sisustamist vajavaid küsimusi ja et ka ministeeriumi riigiabi osakond peab seda veel menetlema. Seega riigikogu enne eelnõu lõpphääletust riigiabi taotlust näha ei saa, eelnõu on aga lõpphääletusel juba esmaspäeval," kritiseeris Sõerd. | Ministeerium: riigiabitaotlust polnud magusamaksu hääletamiseks näha tarvis | https://www.err.ee/603153/ministeerium-riigiabitaotlust-polnud-magusamaksu-haaletamiseks-naha-tarvis | Riigikogus esmaspäeval vastu võetud magusamaksuseadus hõlmab ka magustatud piimajooke, mille vältimiseks taotleb riik luba Euroopa Komisjonilt. Ehkki opositsioon on kritiseerinud, et taotlusdokument ei ole avalik ja sellega tutvumiseks ei jäänud riigikogu liikmetel enne hääletust aega, ei näe rahanduskomisjoni esimees ega ministeerium selles probleemi. |
EALL-i liikmed on analüüsinud jaemüüki Eesti Posti postkontorites ning on edastanud Lehepunktile ja Eesti Postile nende postkontorite nimekirja, kus soovib jaemüügi jätkamist.
Seni on toimunud jaemüük 158 postkontoris ning EALL soovib, et see jätkuks nendes postkontorites, kus müüginumbrid on olnud suuremad ehk kokku 43 postkontoris, teatas liit.
Jaemüügiteenust Eesti Posti postkontorites on korraldanud Lehepunkt, mis jätkab läbirääkimisi Eesti Postiga. EALL-il on põhjust arvata, et kompromissile jõudmine võiks olla võimalik.
EALL-i tegevjuht Mart Raudsaar ütles, et kui lepet ei saavutata 10. juuliks või kui perioodika jaemüüki pakkuvate postkontorite arv jääb 43 oluliselt väiksemaks, soovib EALL asuda Eesti Postiga otseläbirääkimistesse, et teenus säiliks osa postkontorites ka peale 1. augustit 2017. | Ajalehtede Liit taotleb lehtede jaemüügi jätkamist postkontorites | https://www.err.ee/603156/ajalehtede-liit-taotleb-lehtede-jaemuugi-jatkamist-postkontorites | Eesti Ajalehtede Liit (EALL) taotleb Eesti Postilt ja Lehepunktilt teatud postkontorites väljaannete jaemüügi jätkamist. |
Tagasiastumise põhjuseks on skandaal, mis puudutab seda, kuidas tema kunagine erakond Euroopa Parlamendis assistente palkas. Sisuliselt on tegu järjekordse nn libatöökohtade skandaaliga, mis on Prantsuse poliitikat juba pikemat aega räsinud, vahendasid Reuters, Le Figaro jt.
Endine europarlamendi liige Goulard kuulus aastani 2016 tsentristlikku erakonda MoDem (Mouvement démocrate), mis on käesolevatel valimistel president Emmanuel Macroni erakonna La République en Marche liitlaseks.
"Kaitseministri portfell on suurt väljakutset esitav ametikoht. Meie relvajõudude ja seal teenivate ja oma elu ohtu seadvate meeste ja naiste au ei peaks olema seotud vastuoludega, millel pole nendega midagi pistmist," märkis Goulad.
Macron nimetas pärast presidendiks saamist oma valitsusse erinevate parteide esindajaid, näiteks peaministriks sai Le Havre'i vabariiklasest linnapea Édouard Philippe.
Macron nimetas esmaspäeval Philippe'i uuesti peaministriks pärast nädalavahetusel korraldatud üldvalimiste teist vooru ja palus tal moodustada järgmine valitsus.
President tegi Philippe'ile ülesandeks esitada uus valitsus hiljemalt kolmapäeval Eesti aja järgi kell 18.
Macroni erakond La République en Marche ja selle liitlaseks olev MoDem võitsid äsjastel valimistel parlamendis absoluutse enamuse.
Mais presidendiks saanud Macron on lubanud reformimeelsemat valitsemist ja korruptsiooni suhtes rangemat hoiakut. Presidendivalimiste ajal said nn libatöökohtade skandaalid saatuslikuks näiteks tema paremtsentristlikule konkurendile François Fillonile. | Prantsuse kaitseminister astub europarlamendi skandaali tõttu tagasi | https://www.err.ee/603149/prantsuse-kaitseminister-astub-europarlamendi-skandaali-tottu-tagasi | Prantsusmaa kaitseminister Sylvie Goulard teatas teisipäeval, et tal ei ole kavas uues valitsuskabinetis enam osaleda. |
"Raske nädal seljataga ja füsioterapeudiga nõu pidades otsustasime treeneriga Mallorca turniirist loobuda ja kehale puhkust anda," kirjutas Kontaveit oma ametlikul Facebooki kontol. "Järgmine turniir Wimbledonis."
Alles pühapäeval võttis Kontaveit Hollandis ’s-Hertogenboschis toimunud tenniseturniiril oma esimese WTA turniirivõidu, kui alistas finaalis 6:2, 6:3 venelanna Natalia Vihljantseva (WTA 74.). | Anett Kontaveit otsustas Mallorca turniirist loobuda | https://sport.err.ee/603152/anett-kontaveit-otsustas-mallorca-turniirist-loobuda | Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 36.) pidi täna alustama Mallorca Open tenniseturniiri, kuid otsustas sellest viimasel hetkel siiski loobuda. |
18-aastane Tass ei salga, et mitmed USA ülikoolid on talle pakkumise teinud, kirjutab Õhtuleht. Näiteks Utah, kus on tudeerinud tunamullune NBA tšempion Andrew Bogut ja esimese soomlasena unistuste liigas mänginud Hanno Möttölä.
Lisaks tunnevad Tassi vastu huvi St. Johns ning maailmakuulus Stanford, kelle ridadest on NBAsse siirdunud näiteks keskmängijad Brook ja Robin Lopez. Lisaks on Stanford ka koolihariduse mõttes maailma üks tugevamaid ülikoole. | 18-aastane Matthias Tass on saanud pakkumisi ka USA ülikoolidelt | https://sport.err.ee/603151/18-aastane-matthias-tass-on-saanud-pakkumisi-ka-usa-ulikoolidelt | BC Kalev/Cramos ning Eesti U-18 koondises mängival 208 cm pikkusel Matthias Tassil on kosilasi käinud ka ookeani tagant. |
Sellist meetodit on varem rakendatud piibliuuringutes, kuid araabiakeelsetel tekstidel on seda veel vähe proovitud, selgitas Geršman. Retooriline analüüs põhineb eeldusel, et eksisteerib eraldi semiidi retoorika, mis on erinev KreekaRooma retoorikast.
Doktoritöös jagab Helen Geršman Usāma ibn Lādini alusideed kolmeks suuremaks teemaks: islamiriik, vaenlane ja džihaad ehk islami põha sõda. „Tema sõnumite peamine eesmärk on veenda islami kogukonda individuaalse džihaadi vajalikkuses ja legaalsuses,“ võtab Geršman ma analüüsi tulemused kokku.
Doktoritöö osana koostas Geršman ibn Lādini sõnumite kataloogi ning tõlkis kolm tema sõnumit täies mahus.
„Näited on tulnud retoorilisel analüüsil abiks, et mõista ibn Lādini sõnumite mõju araabia keele kõnelejate seas, kes tunnevad ühisosa kui mitte läbi jagatud vaadete, siis läbi araabia retoorika,“selgitas autor.
Tema sõnumite peamine eesmärk on veenda islami kogukonda idividuaalse džihaadi vajalikkuses ja legaalsuses, et võidelda vaenlase vastu, kes on tunginud islami maailma südamesse ja ahistab muslimeid mujal maailmas.
Usāma ibn Lādini sõnumite kohaselt saab see võitlus lõppeda ainult siis, kui kogu vastuhakk on hävitatud ning maailma valitseb vaid Allāh ja šariaat.
Usāma ibn Lādini kolm vaenlast
Esimese vaenlasena näeb Usāma ibn Lādin oma sõnumites USA-d, kes on rajanud baasid Saudi Araabiasse ja sellega tunginud islami kõige pühamasse kohta.
Teise vaenlasena näeb ta Iisraeli, kes on rajanud teiseusulise riigi islami maa-aladele.
Kolmanda vaenlasena peegelduvad sõnumites kaasaegsed islamimaailma valitsejad, kes on lasknud vaenlasel seda kõike teha.
Oma sõnumites tsiteerib Usāma ibn Lādin erinevaid klassikalisi allikaid nagu koraan, hadiithid, erinevate islami õpetlaste teosed ja luule. Öeldut põhjendab ta eelmainitud allikate tsitaatidega.
Sissevaade Usāma ibn Lādini ellu
Doktoritööl on ka teine suurem sisupeatükk, milles autor käsitleb Usāma ibn Lādini elulugu ja alusideid, teine uurib täpsemalt tema sõnumeid.
Geršmani tööst tuleb esile Usāma ibn Lādini elulugu, mis näitab teda isikuna, kes vastas džihaadi kutsele kõigepealt Afganistanis Nõukogude Liidu vastu. Seejärel laiendas ta frondi piiri kogu maailmale.
Selle arengu keskmeks oli ibn Lādini isiklik kogemus, kui Saudi Araabia võttis 1991. aastal vastu Ameerika Ühendriikide abi Iraagi vastu. Samuti lubas Saudi Araabia USA-l ehitada sõjalised baasid Araabia poolsaarele.
Seda nägi Usāma ibn Lādin ühest küljest alandusena, teisest küljest pühaduseteotusena. UBL elas oma globaalse džihaadi idee järgi võideldes isiklikult erinevatel frontidel Afganistanis ja Sudaanis ja korraldades terrorirünnakuid teistes maailma paikades.
Helen Geršman toob välja, et Usāma ibn Lādini elulugu on kui eeskuju džihaadi võitlejatele, mis on andnud tema sõnumitele juurde sümboolset kapitali ning muutnud veenvaks tema retoorilise visiooni.
Doktoritööd " Teekond juhtivterroristist džihaadi eestkõnelejaks. Usāma ibn Lādini sõnumite retooriline analüüs" juhendas on Tallinna ülikooli professor Otto Jastrow. Oponendid Bergeni ülikooli dotsent Frank Weigelt ja Jeruusalemma Heebrea ülikooli professor Michael Lecker. | Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga | https://novaator.err.ee/603150/doktoritoo-analuusis-us-ma-ibn-l-dini-sonumeid-uudse-meetodiga | Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud. |
MX1 ja MX2 klassid võistlesid Ainjal koos ning ühise kvalifikatsiooni kiireim oli MX1 sõitja Priit Rätsep MX2 arvestuses osalenud Tanel Leoki ja Indrek Mägi (MX1) ees.
Esimeses sõidus võidutses Leok pooleteise sekundilise eduga Rätsepa ees ning kolmandana ületas lõpujoone alguses paar ringi sõitu juhtinud Venemaa sõitja Vjatšeslav Golovkin. MX1 klassis oli esikolmik Rätsep, Golovkin ja Mägi, MX2-s järgnesid Leokile tema onupoeg Aigar ja Kristjan Rätsep.
Teises sõidus ei leidunud vastast Priit Rätsepale, kes juhtis sõitu algusest lõpuni. Teisena lõpetas Mägi ja kolmandana Golovkin. MX2 esikolmiku moodustasid aga Aigar Leok, Rätsep ja Andreas Hiiemägi. Pikalt teisena sõitnud Tanel Leok katkestas sõidu paar ringi enne lõppu tehnilistel põhjustel ja sai kirja seitsmenda koha.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis MX1 klassi Rätsep, kellele järgnesid Mägi ja Golovkin, MX2 esikoha sai Aigar Leok Kristjan Rätsepa ja Tanel Leoki ees.
85cc klassi avasõidu võitis kvalifikatsiooni kiireim Kevin Sleng Mikk Martin Lõhmuse ja Robert Sarapuu ees. Teises sõidus suutis aga Lõhmus Slengi alistada ning võitis nii sõidu, kui ka võistluse. Esiduo järel lõpetas kolmandana taas Sarapuu.
Külgvankritel oli kohal väga kõrgetasemeline seltskond, sest lisaks MM-il tegusid tegevatele Kert Varik – Maarek Miilile olid kohal ka hiljuti MM-etapil poodiumile sõitnud lätlane Janis Daiders koos maailmameister Kaspars Stupelisega. Lätlased võtsid ka Ainjast mõlemad sõiduvõidud ning üldvõidu. Kahe sõidu kokkuvõttes said teise koha Raido Riim ja Maurice Lina, kes olid avasõidus viiendad, kuid viimases teised. Pjedestaali madalaimale astmele tõusid sõidud neljanda ja kolmandana lõpetanud Margo Sonn ja Tanel Kõiv. Kodurajal võistelnud Varik – Miil olid küll avasõidus teised, kuid teises sõidus katkestasid tehnilistel põhjustel ja nii pidid nad seitsmenda kohaga leppima.
Samades sõitudes osalenud Hobi külgvankrite klassis sõitsid end esikolmikusse Janek Soidla – Krister Kindel, vennad Sverre ja Alar Lamp ning Indrek Aljes – Toomas Rinn.
MX Hobi klassis võidutses sõidud teisena lõpetanud Martin Poljakov, kellele järgnesid avasõidus viienda koha saanud ja viimase võitnud Kermo Uue ning Venemaa sõitja Mihhail Gudkov, kes võitis küll esimese sõidu, kuid oli teises viies.
Karksi meistrivõistluste esikohale võitlesid Renno Ruubel ja Raido Nikonorov. Kui avasõidus oli parim Nikonorov Ruubeli ees, siis viimases sõidus oli tulemus vastupidine ja tänu sellele tuli meistriks ka Ruubel. Kahe sõidu tulemusena sai kolmanda koha kummaski sõidus samuti kolmandaks tulnud Tamo Toodo. | Karksi-Nuias taaselustati edukalt kunagine menukas motokrossivõistlus | https://sport.err.ee/603147/karksi-nuias-taaselustati-edukalt-kunagine-menukas-motokrossivoistlus | Nädalavahetusel sõideti Karksi-Nuia lähistel asuval Ainja krossirajal legendaarse "Jõud Suursõit" järglane "Nuia Suursõit", kus sarnaselt ammustele aegadele olid stardis meie praegused tippsõitjad. Nädalavahetusel tulid rajale Tanel ja Aigar Leok, Priit Rätsep ja teised kiired eestlased ning külgkorvide MM-il osalevad Eesti ja Läti sõitjad. |
Reformierakonda kuuluv Gräzin ütles teisipäeval ERR-ile, et riigikogu töökorraduses on asju, mis pole päris väärikad.
"Ööistungid ehk normeerimata tööaeg, kodukorraseaduse kuritarvitamised, üksteise solvamine," loetles Gräzin.
Tema sõnul võiks toetusrühma kuuluda kõik 101 riigikogu liiget, kes võiks vabas vormis ja protokollimata kokku saada. "Stiilis, et mehed, kas saate ikka aru, mida te teete. Ehk suhelda inimlikul tasandil," sõnas Gräzin.
Toompea puhveti õllelaua "koosolekud" on Gräzini sõnul paraku möödanik. "Vanad ajad ei tule tagasi," nentis Gräzin.
Väärikuse toetusrühma kuuluvad veel Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Jaanus Karilaid, Toomas Kivimägi, Helmen Kütt, Lauri Luik, Jaak Madison ja Barbi Pilvre.
Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
Praegune riigikogu on moodustanud kokku 57 parlamendirühma ja 72 ühendust. | Riigikogu liikmed moodustasid väärikuse toetusrühma | https://www.err.ee/603136/riigikogu-liikmed-moodustasid-vaarikuse-toetusruhma | Kümmekond riigikogu liiget Igor Gräzini eestvedamisel moodustasid väärikuse toetusrühma, mille eesmärgiks on seatud parlamendi töökultuuri edendamine. |
"Ma olen lubanud, et ma jätan sellele küsimusele vastamata, enne kui RMK nõukogu järgmisel korral koguneb," ütles Kallas BNS-ile.
RMK nõukogu esimehe Andres Talijärve sõnul laekus RMK juhatuse esimehe konkursile üks avaldus.
"Kandideerija nime ei avaldata," ütles Talijärv BNS-ile. "Otsus RMK juhatuse esimehe osas tehakse RMK nõukogus, kuid täpne kuupäev on nõukogu liikmetega veel kokku leppimisel," lisas ta.
Aigar Kallas oli RMK peadirektor aastatel 2002-2003, RMK juhatuse esimehena on ta ametis olnud alates 1. novembrist 2007. Kuna RMK juhatuse esimehe volitused kestavad vastavalt metsaseadusele viis aastat, valis RMK nõukogu Kallase tagasi juhatuse esimeheks ka 2012. aastal.
Aigar Kallas on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli metsamajanduse eriala ja saanud magistrikraadi keskkonnaökonoomikas California Ülikoolist.
RMK juhatuse esimehe ametikohale kandideerimiseks tuli esitada CV ja essee teemal "Visioon RMK juhtimisest" personalijuhile enne 15. juunit. | RMK juhatuse esimeheks kandideerib vaid üks inimene | https://www.err.ee/603145/rmk-juhatuse-esimeheks-kandideerib-vaid-uks-inimene | Riigimetsa Majandamise Keskuse ( RMK) juhatuse esimehe konkusile laekus tähtajaks üks sooviavaldus, tõenäoliselt esitas selle RMK praegune juht Aigar Kallas, kes vastavale küsimusele veel vastata ei soovinud. |
Graafik | Millised tänavad laulu- ja tantsupeoks suletakse? | https://www.err.ee/603142/graafik-millised-tanavad-laulu-ja-tantsupeoks-suletakse | XII noorte laulu- ja tantsupeo raames on tänavad liiklusele ajutiselt suletud 28. juunist kuni 2. juulini 2017. Vaata suhtlevalt kaardilt, millised tänavad ja millises ulatuses liiklusele linnapeo ajaks keelatakse. | |
Salzburgi rahvusvaheline koorikonkurss toimus 14.-19. juunini. Tegemist on organisatsiooni Meeting Music korraldatava kõrgetasemelise konkursiga, millest võttis osa koore üle kogu maailma.
2015. aasta suvel võitis ETV lastekoor kaks kulddiplomit Lissabonis toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil ning 2016. aastal kulddiplomi ja Grand Prix Bratislava rahvusvahelisel koorikonkursil.
ETV lastekoori dirigendid on Aarne Saluveer ja Silja Uhs ning hääleseadja Maarja Aarma. | ETV lastekoor tõi rahvusvaheliselt koorikonkursilt esikoha | https://menu.err.ee/603140/etv-lastekoor-toi-rahvusvaheliselt-koorikonkursilt-esikoha | ETV lastekoor pälvis Salzburgis toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil lastekooride kategoorias kulddiplomi. Ühtlasi valiti koor kõigi kategooriate võrdluses nelja parima hulka, olles samas üks noorimaid koosseise konkursil. |
Õppusest teatasid nii uudisteagentuur Xinhua kui ka kommunistliku partei ametliku ajalehe ingliskeelne versioon Global Times. Viimast tsiteerib ka omakorda ka Venemaa Sputnik, vahendas Yle.
Artiklite kohaselt lahkusid Läänemerele suunduvad Hiina sõjalaevad pühapäeval Hainani saarel asuvast Sanya sadamast. Laevagruppi kuuluvad 052D-tüüpi hävitaja Changsha, fregatt Yungcheng ja abilaev Luoma Järv. Changsha on Hiina üks moodsamaid sõjalaevu.
Vene-Hiina ühisõppus kannab nime Joint Sea 2017 ning selle teine osa korraldatakse septembris Jaapani merel ja Ohhoota merel.
Venemaa ja Hiina on ka varem ühiseid mereväeõppusi korraldanud. Käesoleval aastal on kavas harjutada päästetööde korraldamist ja kaubalaevade kaitsmist.
Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Elina Sinkkonen kommenteeris teemat Yle uudistele ning nentis, et Läänemerel õppuse korraldamisega saadavad Moskva ja Peking ilmselge sõnumi USA-le.
"Ameerika Ühendriikidele soovitakse näidata, et koostöö on tihedamaks muutunud ja et sellel on tagajärjed," märkis Sinkkonen. | Venemaa ja Hiina korraldavad Läänemerel ühise mereväeõppuse | https://www.err.ee/603139/venemaa-ja-hiina-korraldavad-laanemerel-uhise-merevaeoppuse | Hiina Rahvavabariigi riigimeedia teatel toimub juulis Läänemerel Venemaa ja Hiina ühine mereväeõppus. |
Väidetavalt andis Modric Zagrebi Dinamo endise tegevdirektori Zdravko Mamici kohtuprotsessil valeütlusi. Horvaatia jalgpalli raudse rusikaga juhtivat Mamicit süüdistatakse rahapesus, millega on Dinamolt välja petetud enam kui 15 miljonit eurot. Lisaks Mamicile on süüdistuse saanud ka tema vend ning endine Dinamo juhatuse liige ja praegune Horvaatia jalgpalliliidu ametnik Damir Vrbanovic.
Modric pidi kohtus andma tunnistusi ülemineku osas, mis viis ta 2008. aastal Dinamost Londoni klubisse Tottenham Hotspur.
Oma karjääri algusaastatel sai Modric sarnaselt paljudele teistele noortele Horvaatia jalgpalluritele Mamici käest finantsabi. Mitmed mängijad sõlmisid Mamiciga lepingu, mille alusel maksavad nad veel tänaselgi päeval Mamicile teatud protsendi oma sissetulekutest, talendika Modrici jaoks pidi tagasimaksmine lõppema esimese suure üleminekuga.
Kui Tottenham Modrici 21 miljoni euro eest ostis, kanti Dinamot esindanud Mamici sõlmitud tingimuste tõttu pool üleminekusummast üle Modricile, kuid mängijale jäi sellest alles umbkaudu kaks miljonit eurot, ülejäänu leidis oma tee Mamici perekonna taskutesse. Käimasolevas kohtuprotsessis üritab prokuratuur tõestada, et klausel, mille alusel jaotati üleminekusumma Dinamo ja Modrici vahel pooleks, lisati lepingusse pärast seda, kui üleminek oli juba toimunud.
Modric andis tunnistusi ka kahe aasta eest ning ütles siis, et klausel lisati lepingusse tõesti pärast üleminekut, eelmisel nädalal muutis Modric aga oma ütlusi ning sõnas, et allkirjastas lisa aga enne, tulenevalt 2004. aasta 10. juulil Mamiciga sõlmitud omavahelisest lepingust. Horvaatia päevaleht Jutarnji list vahendab, et Modrici sõnul ei mäleta ta eelmist tunnistust ning sattus seda andes segadusse. Lisaks ei mäletanud Modric väidetavalt näiteks ka seda, mis aastal ta Horvaatia koondise eest debüüdi tegi.
Kui Modric jääb kohtule valetamise ning oma tunnistuste muutmises süüdi, võib teda Horvaatia seaduste kohaselt ees oodata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus.
Mural for Luka Modric in Mostar defaced after he changed his testimony in favour of Zdravko Mamic at the latter's corruption trial. pic.twitter.com/xTbRRygzYP
— Rusty Woodger (@rustywoodger) June 14, 2017
This is the hotel in Zadar where the Modrić family used to live as war refugees. "Luka, you'll remember this one day" (via @Jutarnji) pic.twitter.com/LcjYcMejyY
— Aleksandar Holiga (@AlexHoliga) June 14, 2017
Modric just turned heel in all croats eyes. Went from Boban to Suker in 24 hours. #modric #boban #zmija #sellout #Mamic
— Ivica (@IvicaAndric) June 14, 2017
Od svjedoka do osumnjičenika: Otkrivamo kako će tužitelji pokušati dokazati da je Luka Modrić na sudu lagao https://t.co/a4gagtJRCp pic.twitter.com/cWEY2ZoHz8
— Jutarnji List (@jutarnjihr) June 20, 2017
Državno odvjetništvo otvorilo istragu protiv Luke Modrića! Sumnjaju da je na sudu u Osijeku dao lažni iskaz https://t.co/itdiVhKT1l pic.twitter.com/XQjUtZYWQk
— Jutarnji List (@jutarnjihr) June 19, 2017 | Madridi Reali tähte võib oodata pikk vanglakaristus | https://sport.err.ee/603141/madridi-reali-tahte-voib-oodata-pikk-vanglakaristus | Horvaatia jalgpallikoondise kapten ning Madridi Reali keskväljamootor Luka Modric on kodumaal sattunud tõsise kohtuprotsessi keskmesse. |
RKK nõukogu esimehe, kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi hinnangul peab Sakkov keskuses seni saavutatut edasi arendama.
"Kaitseuuringute keskus on tugev ja hea mainega keskus ning selles suunas tuleb sihikindlalt tööd jätkata. Sven Sakkovil on varasemast karjäärist rohkelt kogemusi ja tugevad eeldused keskuse rahvusvahelise kandepinna tugevdamisel," lausus Vseviov.
Kaitseuuringute keskuse juhi koht vabanes, kuna selle eelmine juht Jüri Luik pidi siirduma välisministeeriumi poliitika asekantsleriks, kuid seoses ministritevahetusega IRL-is sai temast hoopis kaitseminister.
2006. aastal asutatud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esimene juhataja alates selle asutamisest oli Kadri Liik. Augustis 2011 asus keskust juhtima Martin Hurt ning vähem kui aasta pärast 1. märtsil 2012 Matthew Bryza. Aastatel 2015-2017 oli keskuse direktor Jüri Luik. | Kaitseuuringute keskuse juhiks saab Sven Sakkov | https://www.err.ee/603132/kaitseuuringute-keskuse-juhiks-saab-sven-sakkov | ERR-ile teadaolevalt saab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uueks juhiks senine NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor, varasem kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov. |
Korb sõnas keskerakonna pressiesindaja vahendusel, et Somelari sõnakasutus on tekitanud varasemaltki probleeme ning arusaadavalt sai tema enda organisatsiooni inimestel sellest kõrini.
"Haridusministri solvamine oli lihtsalt viimane piisk. Arvamus, et oma niinimetatud sisekoosolekul võid rumalusi rääkida ja seejärel hoopis ise solvuda, kui inimesed sinu öeldut ükskõikselt ei võta, on ikka päris vildakas," leidis Korb.
Endise ministri sõnul näitab Somelari ebaprofessionaalsust ka tõik, et vabanduse ja oma sõnade eest vastutuse võtmise asemel asus mees hoopis rünnakule. "Riigi Kinnisvara ASi juht leiab, et riigile kuuluva hoone müümine poole miljoni euro eest Tartu linnale, on probleem. Linn täidab oma funktsioone, teenindab linnaelanike ja see hoone on Tartu linnajuhtide kinnitusel neile selleks vajalik. Riik ja linn pole eraldi, vaid kohalik omavalitsus on riigi osa. Sellist asja ei peaks tippjuhile selgitama," rääkis Korb.
Tema sõnul on arusaamatu ka Somelari viide Keskerakonnale, samal ajal kui Tartu linnas, kellele RKAS hoone müüb, on võimul Reformierakonna juhitud koalitsioon.
Korbi sõnul on Somelari käitumine ja vabandus lihtsalt rumal ja ebaprofessionaalne ning tal tuleks oma ametist loobuda. "Kui niivõrd kõrgel kohal olev juht ei näe jätkuvalt oma väljaütlemistes probleeme ning ei mõista riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö normaalsust, ei ole riigifirma juhi koht tema jaoks," märkis Korb.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar teatas esmaspäeval, et ta on vastu endise riigihaldusministri Mihhail Korbi soovile võõrandada endine Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Tartu linnale, mitte aga parema pakkumise teinud korporatsioonile Sakala. Somelari väitel teda survestatakse ning sellel eesmärgil olevat lekitatud meediasse ka helisalvestus, kus ta minister Mailis Repsi suhtes ebaväärikaid väljendeid kasutab.
Riigihalduse minister Jaak Aab, kellele RKAS allub, leidis, et haridusministrit "peast rasedaks" nimetanud Somelar läks sõnakasutusega üle piiri ja kuna Somelar ise lahkumisavaldust ei esitanud, tahab Aab tõstatada teema RKAS-i nõukogus. | Korb: Somelari vabandus oma sõnakasutuse eest on lihtsalt rumal | https://www.err.ee/603134/korb-somelari-vabandus-oma-sonakasutuse-eest-on-lihtsalt-rumal | Endine riigihalduse minister Mihhail Korb teatas Riigi Kinnisvara ASi juhi Urmas Somelari väidete kohta, et riigiametnik püüab enda šovinismi alusetu ja rumala rünnakuga kaitsta. |
Eesti elanike suhtumist on viimastel aastatel uuritud erinevates küsitlusuuringutes. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti meeskond analüüsis nende uuringute tulemusi, et saada ülevaadet olemasolevast infost eestimaalaste hoiakute ja teadlikkuse kohta pagulasvaldkonnas.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks. Samuti oodatakse, et riigi poliitika pagulaste vastuvõtu korraldamisel oleks hästi läbimõeldud.
Kantar Emor uuris Eesti elanike suhtumist pagulaste vastuvõtmisse ja selle muutumist 2015. aasta juunist 2016. aasta oktoobrini. Selgub, et ühe aasta jooksul on elanikkonna hirmud seoses pagulaste Eestisse saabumisega kahanenud.
„Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.“
Märgatavalt vähem on näiteks neid, kes kardavad, et pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda (langus 7%), et pagulaste tulek kahjustab alaliste elanike sotsiaalset kaitstust (langus 8%), et pagulaste elurajoonid getostuvad (langus 9%). Ilmselt märkasid eestimaalased pärast 2015. aasta suve ja sügise esialgset paanikat, et Euroopa rändekava raames lubatud enam kui 500 inimese Eestisse toomine sujub üsna aeglaselt ja väljaspool kava Eestilt kaitse saajate arv on jätkuvalt väike.
Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.
Samal ajal seostab rohkem inimesi pagulaste saabumisega positiivseid arenguid. Eriti oodatakse, et erineva kultuuritaustaga inimesed rikastaksid Eesti elu (tõus 9%). Kiiresti on kasvanud ka eestimaalaste pragmaatiline arusaam, et kui tahame, et Eestit vajadusel aidatakse, peame aitama teisi riike pagulaste ümberpaigutamisega (tõus 9% võrreldes 2015. aastaga).
„Eestimaalased muutusid aastaga nõudlikumaks ka rahvusvahelise kaitse saajate suhtes. Leitakse, et nad peavad tõsiselt pingutama, et siia ühiskonda sulanduda.“
Aastaga on toimunud märgatavad muutused ka selles, millisena nähakse riigi rolli pagulaste vastuvõtmisel. 2016. aastaks oli 2015. aastaga võrreldes oluliselt kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kes leiavad, et riik peab pagulasi kohanemisel aktiivselt toetama (kasv 9%) ning et pagulased tuleb elama paigutada hajutatult üle Eesti (kasv 4%); samuti oodatakse riigilt, et see kindlustaks, et pagulaste vastuvõtmisega ei halveneks alalise elanikkonna sotsiaalne kaitstus.
Vähenenud on aga nende eestimaalaste osakaal, kes leiavad, et riik ei tohiks võimaldada vastuvõetavatele pagulastele toetusi ega abi (langus 8%). Muutused on seostatavad elanikkonna teadlikkuse kasvuga, kuivõrd kõiki neid hirme kummutati 2015. ja 2016. aastal aktiivselt ka meedias.
Eestimaalased muutusid aastaga nõudlikumaks ka rahvusvahelise kaitse saajate suhtes. Leitakse, et nad peavad tõsiselt pingutama, et siia ühiskonda sulanduda. Kui 2015. aastal küsitletutest leidis 80%, et pagulased peavad selgeks õppima eesti keele, siis aasta hiljem arvab nii juba 84% vastanutest. Samuti ootab 94% küsitletutest (2015. aastal 92%), et pagulased võtaksid omaks Eesti kultuurinormid ja austaksid Eesti seadusi.
„Valitsuse rõhuasetus muutus algselt pigem paanilisest suhtumisest kiiresti konstruktiivseks ja asjalikuks.“
Üheaegselt mõõdukamaks muutuvad hoiakud pagulaste mõju suhtes ning suurte ootuste panemine nii riigile kui ka pagulastele võib viidata sellele, et Eesti elanikkond on valmis rahvusvahelise kaitse saajaid tõsimeeli vastu võtma ja neid vastutustundlikult ka lõimima. Varasem seisukoht „Me ei taha ega võta pagulasi vastu!“ on asendumas tingimuste seadmisega „Pagulased on teretulnud juhul, kui …“. See on oluline areng.
Avaliku hoiaku muutumine 2016. aastaks pagulaste suhtes soosivamaks on seostatav juhtivate poliitikute retoorika ja meediakäsitluste arenemisega. Kui 2015. aasta esimeses pooles, rändekriisi alguses, rõhutati Euroopa Liidu poolt Eestile pandava ümberpaigutamise ja -asustamise kvoodi ebaõiglast suurust, siis aasta teises pooles kerkis üles teiste liikmesriikide solidaarse toetamise väärtus ning asuti kokku leppima rändekava rakendamise mehhanismi ja ametkondadevahelist tööjaotust.
Valitsuse rõhuasetus muutuski algselt pigem paanilisest suhtumisest kiiresti konstruktiivseks ja asjalikuks. Sama võib täheldada ka meediakajastuse kohta. •
Täismahus kokkuvõtet on võimalik lugeda Eesti Pagulasabi kodulehel.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt | https://www.err.ee/603090/eesti-elanikud-suhtuvad-pagulastesse-varasemast-sallivamalt-ja-noudlikumalt | Täna on rahvusvaheline pagulaspäev, mille lõi ÜRO 2000. aastal, et meeles pidada miljoneid inimesi, kes maailmas pagulastena liikvel on. Kuidas aga suhtuvad Eesti inimesed pagulastesse, sellest kirjutavad Marion Pajumets, Mari-Liis Jakobson ja Silver Stõun Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktist. |
"Lambalaulu" on kirjutanud Olav Ehala, loo arranžeerisid puhkpillide jaoks Margus Toompere ja Mihkel Kallip. "See oli meie jaoks väga suur väljakutse, sest teatavasti Ehala looming ei ole kergemate killast," tõdesid muusikud mõne aja eest "Vikerhommikus" ja lisasid, et selle loo seade loomiseks läks aega kaks kuud.
Lisaks "Veronale" ja "Lambalaulule" on Brassicalil veel mitu remiksi, millest kõik avaldatakse bändi Youtube'i lehel. | Olav Ehala "Lambalaul" sai põneva kuue | https://menu.err.ee/603130/olav-ehala-lambalaul-sai-poneva-kuue | "Verona" kaveriga kuulsust kogunud vaskpillikvartett Brassical avaldas uue töötluse eestlaste poolt armastatud "Lambalaulust". |
"Eesistumine tähendab Eestile suurt vastutust ja võimalust mõjutada ELi arengut heas suunas," ütles Paet. "Ühtlasi on need kuus kuud Eestil soodne aeg enda tutvustamiseks ja üks parimaid viise seda teha on meie kultuuri kaudu," lisas ta. "Ja mis siis veel, kui mitte värskelt valminud "November", mis avab Eesti tutvustamisel omalaadse külje."
"Novembri" seansi Euroopa Parlamendis juhatavad sisse Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Kaja Tael ning "Novembri" operaator Mart Taniel.
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni. | Euroopa Parlamendis näeb filmi "November" | https://kultuur.err.ee/603131/euroopa-parlamendis-naeb-filmi-november | 20. juuni õhtul korraldab Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet Brüsselis filmi "November" seansi, märkimaks vähem kui kahe nädala pärast algavat Eesti eesistumist Euroopa Liidus. |
"Puude raie on toimunud vastavalt raieplaanile ja raieloal märgitule. Meedias leviv informatsioon raieloas märgitud puude raiemahu ületamise kohta on väär ja inimesi eksitav," ütles Vesiallik BNS-ile.
Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde läbiviija edastatud informatsiooni kohaselt on Vesialliku sõnul praeguseks vastavalt raiete plaanile teostatud raadamisaladel üksikpuude langetamine, võsaraie ja raadamistööd 95 protsendi ulatuses. Vastavalt raieloale on töövõtjal teostada veel umbes 30 üksikpuu raie.
"Raietöödega alustamisel juhtunud intsident ühe linnupesa lõhkumise osas vastab tõele. Kuna puud olid tihedalt, siis pesa avastati alles peale puu langetamist," tõdes Vesiallik. Keskkonnainspektsioon algatas Vesialliku kinnitusel ka konkreetse puulangetaja vastu ettevaatamatuse tõttu menetluse. "Rohkem selliseid juhtumeid esinenud ei ole," lisas ta.
Haabersti ristmiku rekonstrueerimise tõttu langetamisele mineva hõberemmelga kaitsjad on meedias väitnud, et raieloa alusel tohub maha võtta 795 puud, kuid praeguseks on puid maha võetud juba üle 1200 ja seda lindude pesitsusajal. | Tallinn: Haabersti ristmiku juures pole lubatust rohkem puid maha võetud | https://www.err.ee/603129/tallinn-haabersti-ristmiku-juures-pole-lubatust-rohkem-puid-maha-voetud | Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesialliku kinnitusel ei vasta tõele meedias levivad väited, nagu oleks Haabersti ristmiku ehitusobjekti ümbruses maha võetud lubatust rohkem puid. |
Jääger ja Vålerenga kirjutasid tabelisse juurde punkti, kui koduväljakul tehti 1:1 viik Strømsgodsetiga. Jääger oli peaga täpne kohtumise 18. minutil, mil ta suutis mänguseisu viigistada. Sama tulemusega lõppes ka Kristiansundi kohtumine Aalesundiga, kuid Nikita Baranov seekord Kristiansundi koosseisu ei kuulunud. Viigipunkti said ka Taijo Teniste ja Sogndal, kui kodumängus Oddiga jäid väravad löömata. Karol Mets ja Stavangeri Viking pidid väljakul lahkuma taas tühjade kätega, kui võõrsil jäädi 0:1 alla Lillestrømile.
Norra kõrgliiga liider on 25 punktiga Rosenborg. Eestlaste klubidest on 16 meeskonna konkurentsis parimal kohal Vålerenga, kes asub 18 punktiga kaheksandal kohal. Sogndal on 16 punktiga 12. kohal ja Kristiansund 13 punktiga 14. tabelireal. Viking on kaheksa punktiga viimane.
Soome kõrgliigas oli edukas nädal Marek Kaljumäe ja PS Kemi jaoks, kes võitsid kaks mängu ja tõusid liigatabelis 17 punktiga (12-st mängust) kuuendaks. Esmalt lõi Kemi kolm vastuseta väravat Andreas Vaikla ja Mariehamni vastu, seejärel alistati võõrsil 2:0 HIFK. Kaljumäe mängis mõlemas kohtumises 90 minutit. Kuigi Vaikla pidi nädala avamängus oma puurist noppima kolm palli, siis pühapäeval saadi punktilisa, kui alistati kodus 2:1 JJK. Vaikla kuulus mõlemas mängus algkoosseisu. Tabelis on meeskond 20 punktiga (13-st mängust) kolmas.
Eestlaste klubidest on Soome liigas kõige kõrgemal kohal VPS, kes on 14 mänguga kogunud 23 punkti, mis annab HJK (31 punkti) järel teise koha. Möödunud nädalal sai Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni tööandja VPS kirja võidu ja viigi – esmalt alistati 1:0 Mihkel Aksalu koduklubi SJK, seejärel tehti 2:2 viik Ats Purje ja Kuopio Palloseuraga mängus, kus Eesti koondise ründaja ka värava lõi. Meerits seisis väravasuul mõlemas kohtumises, Jürgenson teenis mänguaega 14 minutit, kui sekkus vahetusest mängu kohtumises SJK vastu. Ka SJK ei jäänud läinud nädalal punktilisata – pärast kaotust VPSile alistati võõrsil 2:0 HIFK. Purjele ja KuPSile jäi viigipunkt VPSiga läinud nädalal ainsaks, hiljem tunnistati HJK 2:0 paremust. Purje kuulus mõlemas mängus algkoosseisu. KuPS on tabelis 19 punktiga (13-st mängust) neljas, SJK on langenud üheksandaks (16 punkti 14-st mängust).
Valgevene meistrivõistlustel jäid koondislased mänguajata. Artur Pika koduklubi Barõssavi BATE alistas Navapolacki Naftani 3:0, Sergei Mošnikovi meeskond FK Minsk tunnistas Hrodna Nemani 3:1 paremust. BATE on tabelis 26 punktiga teisel kohal, Minsk on kümne punktiga 16 meeskonnas seas 13. kohal. Läti kõrgliigas sai oma hooaja esimese värava kirja Kevin Kauber, kes oli täpne Jelgava 2:0 võidumängus Metta/LU üle. Liigatabelis on Jelgava kolmas. | Eesti jalgpallurid välismaal: Jääger ja Purje olid täpsed | https://sport.err.ee/603128/eesti-jalgpallurid-valismaal-jaager-ja-purje-olid-tapsed | Läinud nädalal peeti arvukalt mänge Norra ja Soome jalgpallimeistrivõistlustel, kus on mängimas mitmed Eesti koondislased. Vigastuste tõttu mängud Belgia ja Lätiga vahele jätnud Enar Jääger on väljakul tagasi ja heas hoos – viimati lõi kaitsja värava Norra kõrgliigas. |
Aja voolus vahetuvad rahaühikud, eluasemed ja rõivatükid, aga inimese loomus koos oma lahutamatu tagahooviga on ikka endine. Kinnisvaraobjektil ristuvad osapoolte huvid ja elutunnetused. Kellel on seaduslik, kellel moraalne õigus majale? Kuidas olukorda lahendada – kes koputab vastase südametunnistusele, kes pöördub teise terve mõistuse poole?
Areneb tänapäevane konflikt, mille käigus ilmuvad nähtavale kirjandusklassiku jäädvustatud pildikesed sajanditagusest agulist. Tollased vastastikuse mõistmise probleemid näivad nüüdsetega kahtlaselt sarnased. Ikka on nii, et tühjast tõuseb tüli ja sädemest süttib leek – nii kadeduses kui armastuses. Ja eesmärk pühitseb abinõu nagu alati.
Lavastust mängitakse lammutamisele määratud hoones Tartus aadressil Lina 7 / Aleksandri 34, mille kõik uksed, seinad ja aknad on avamiseks teatrile usaldatud.
Idee autor ja lavastaja on Ain Mäeots, näidendi kirjutas Kiti Põld. Mängivad Marje Metsur, Liina Tennosaar, Ingrid Isotamm, Marian Heinat (Vanemuine), Carine Jessica Kostla, Kaia Skoblov, Margus Jaanovits (Vanemuine), Villu Kangur, Andres Dvinjaninov, Reigo Tamm (Vanemuine), Karol Kuntsel (Vanemuine), Silver Kaljula (Must Kast), Karl Kristjan Puusepp jt.
Esietendus 20. juulil, etendused tagahoovis 21., 22., 26., 27., 28., 29., 30. juulil, 01., 02., 04., 05., 06., 08., 09. augustil kell 19.00. | Emajõe suveteater ronib koos Lutsuga lammutamisele määratud hoonesse | https://kultuur.err.ee/603125/emajoe-suveteater-ronib-koos-lutsuga-lammutamisele-maaratud-hoonesse | Emajõe suveteater alustab 21. hooaega Ain Mäeotsa lavastusega "Tagahoovish", mille aluseks on Oskar Lutsu jutustus "Tagahoovis". |
MX1 klassi kvalifikatsioonis sai Krestinov neljanda koha. Ülivõimsalt oli kiireim Graeme Irwin. Avasõidus Krestinovi start kõige paremini välja ei tulnud, esimeselt ringilt läks ta läbi seitsmendana. Sõidus näitas aga Krestinov väga head kiirust ja ta tõusis lõpuks Irwini ja Banks-Browne´i järele kolmandaks. Ka teises sõidus sai Krestinov sarnase stardi esimesega ja taas tuli liidreid ise püüdma hakata. Taas tegi Krestinov väga hea sõidu ja tõusis jälle kolmandale kohale. Sel korral jäid temast ette Irwin ja Anderson.
"Asjaolusid arvestades oli hea päev," kommenteeris Krestinov võistlust. "Paari nädala eest tuli treeningul õlg liigesest välja ja võistluse ajal käis see peaaegu väljas neli korda, nii et sõitsin ainult punktide päästmiseks. Ütlesin endale, et ahneks minna ei tohi ja sõit tuleb kindlasti lõpetada, nii, et kolmas koht oli meistrivõistluste üldseisu arvestades hea tulemus. Edasi on plaanis natuke taastuda ja võistlemist jätkata."
Etapi kokkuvõttes teenis Krestinov 40 punkti ja see andis talle kolmanda koha. Esikoha sai 50 punktiga Irwin ja teise koha 40 punktiga Anderson. Sarja üldarvestuses tõusis Krestinov 177 punktiga teisele kohale. Liidrikohal on 216 punktiga Irwin.
Krestinovi meeskond Phoenix Tools Honda teatas ka, et pikendab 2018. hooajaks lepingut nii Krestinovi kui tema tiimikaaslase Carlton Husbandiga. Kavas on Suurbritannias osaleda British Maxxis, Michelin MX Nationals sarjades ja valitud MM-etappidel MXGP klassis.
MX2 klassis tegi võistluse kaasa alles vigastusest taastuv Harri Kullas. Oma õiget kiirust ta veel näidata ei saanud ja nii tuli etapi kokkuvõttes leppida 12. kohaga. Avasõidus oli Kullas üheteistkümnes ja teises sõidus kolmeteistkümnes. Etapivõidu teenis 47 punktiga Martin Barr. Teise koha sai 45 punktiga Ben Watson ja kolmanda koha 42 punktiga Michael Eccles.
Sarja liidrina jätkab Watson, tal on koos juba 227 punkti. Kullasest tõusis mööda teisele kohale 186 punktiga Barr. Kullasel on pärast viiendat etappi 170 punkti ja see annab kolmanda koha. | Gert Krestinov sai Briti MV-etapil kolmanda koha | https://sport.err.ee/603123/gert-krestinov-sai-briti-mv-etapil-kolmanda-koha | Nädalavahetusel toimus Desertmartini krossirajal Suurbritannia motokrossi meistrivõistluste viies etapp. MX1 klassis tegi hea päeva Gert Krestinov, kes sai kolmanda koha. Raskest vigastusest alles taastuv Harri Kullas sai MX2 klassis 12. koha. |
Kui sõda lõppes, siis mu vanemad ilmselt suurest rõõmust otsustasid mind valmis teha. Mu vanem vend sündis 7 aastat varem, just sõja puhkemise päeval. Kui ema mu mähkmetest vabastas, et mind arstile näidata, siis karjatas arst: “Katke kinni, katke kinni!” Ma olin nii kõhn ja armetu, et tunti hirmu, et ma ei jää elama. Nüüd, üle kuuekümne aasta hiljem, kaalun ma rohkem kui 130 kilo ning olen hädas rasvumisega ja keegi ei kujuta ette enam, et võisin olla kunagi hingevaakuv nääpsuke. Kui ma sündisin, oli ema 32-aastane, isa samuti ja me elasime Tallinnas suures korteris, kus oli palju raamatuid. Mäletan vaid, kui isa koju tuli, siis oli tal alati minu jaoks midagi kaasas. Ühel päeval aga põrutas üks vene poiss mulle kaikaga pähe (seda muidugi ei tea, kas meelega) ning ma lebasin tükk aega haiglas. Isa tõi mulle klotsid, millel oli tiiger, kui klotsid kokku pandi. Kui klotsid ümber asetati, siis teised loomad, keda ma ei mäleta. Lolliks ma siiski sellest löögist ei jäänud. Kui ma sain kolmeaastaseks, viidi mu isa vangilaagrisse ning mina ema ja vennaga kolisime vanaema juurde H* alevisse, kus vanaisa väikest poodi pidas.
Kuid saatuslikul 1949. aastal poos vanaisa, kellelt ma oma nime olin saanud, enda terastraadiga üles. Mäletan, et ukerdasin ta hauaserval ja oleks peaaegu hauda kukkunud, kui ema poleks õigel ajal must kinni rabanud. Ega ma lapsena taibanudki, et isa vangilaagris on, mul olid kaks poissi mängukaaslaseks ja ühe sõbra õde, me mängisime poodi, kus kasutasime vanaisalt alles jäänud väärtusetut tsaariaegset paberraha (mu vanaisa ja vanaema olid optandid). Mängisime sõda ja käisime kirikuaia kivimüüril ronimas ning raudväraval turnimas. Tol ajal sõideti hobustega, autotee läks küll alevist läbi, me elasime ristmiku nurgas kahekordses puumajas, mille ühes küljes oli suur aed, kus õitsesid igal kevadel õunapuud. Mu vanaema oli haruldane kokk ja kuigi olime vaesed, mina seda ei märganud, vanaema keetis suurte pruunide ubadega suppi, mis koosneski ainult puljongist ja ubadest ning nuumas mind koogel-moogeliga. Ema töötas algul haiglas koristajana, siis sanitarina ja seejärel hakkas kaugõppes medõeks õppima, mäletan, kuidas ta tuupis pomisedes ladinakeelset terminoloogiat ning kaebas, et tal on puust pea. Lõpuks saigi tast medõde ja ta hakkas külas lapsi süstimas käima. Selleks anti talle hobune ja talvel sain ka mina reesõitu. Üldse me mangusime reesõitu mööduvatelt talumeestelt, õigemini nüüd kolhoosnikelt, ning mäletan, kuidas pidasime sõda kõvakskülmunud hobusenonnidega. Kord sattusime nägema küüni palkidepilust, kuidas varssu ruunati. Ega me hästi aru ei saanud toimingu mõttest, kuid huvitav oli jälgida, kuidas sälg jalust maha tõmmati ning tema kallal midagi toimetati. Üldse olid mul head suhted kolhoosi tallimehega, ta lubas mul isegi hobust talutada, kuigi oli ka üks tige hobune Kaara, kes muudkui lõi latris jalaga takka üles, kui tast möödusin. Kartsin Kaarat väga. Aga vanasse vaikivasse tallimehesse olin väga kiindunud ja unistasin sellest, et kingin talle kunagi suure karbitäie erinevaid sigarette. Eriti meeldis mulle poes vaadata koera pildiga kollast sigaretipakki, nime ma muidugi ei osanud lugeda, sest see oli vene keeles. Ka praegugi kahtlen, kas see oli “Družba” – “sõprus”.
Kirikutorn oli väga kõrge, kuid mööda piksevarrast ronis ühel päeval üks nooruk üles torni tippu ning sidus oma särgi ümber risti; see hulljulgus oli hirmuäratav veel sellepärast, et räägiti, et ta olevat enne norinud ühe mehe käest raha ja kui see ei andnud, siis lõi mehe maha ning seejärel läkski oma verist särki tornitippu viima.
Samuti oli külas sibi, kelle poeg kugistas elusalt konni ning ei suutnud korralikult rääkida, vaid ainult kogeledes häälitses arusaamatult.
Ja ühel surnuaiapühal pussitati kohalikku miilitsat, ta lamas maas, arst askeldas ta juures ning meie lastega vaatasime ja ka ei taibanud midagi, hiljem alles saime aru, miks miilits maas lamas.
Siis oli veel üks vene mees , keda kõik kartsid, sest mehel oli seatapupuss kirsavoi sääres. Lõpuks ta suri viinamürgitusse poe ees.
Kevadel käisime kudevaid konni vaatamas. Konnad olid teineteise seljas ja me materdasime neid kaigastega. Nüüd mõtlen ma õudusega meie julmuse peale, sest ka vihmausse me praadisime konservikarbis ning linnupoegi piinasime hiirelõksuga. Ei siis andnud me aru oma tegude koledusest.
Nüüd, vanana, ei jää mul muud üle kui aina andeks paluda, kui linde näen ja püüan kevadeti vihmaussidele mitte peale astuda, kui nad linnas asfaldile on roomanud.
Ei olnud midagi tumedat mu elus, kuigi isa oli ära, mäletan, et kord küsisin emalt, kui ta pesukausis mu pead pesi, kus isa on, kuid ei mäleta, mida ta vastas. Hiljem sain teada, et ema käis vangilaagris isa vaatamas, ainult selleks, et korraks kokku saada ja mu naine hiljem rääkis, et kui isa ära viidi, siis katkesid emal menstruatsioonid nagu oleks ta juba klimakteeriumi läbi elanud.
Aga ühel päeval, siis käisin ma juba teises klassis, ärkasin ma, ja keegi lühikeste juustega mees istus mu voodi serval. See oli mu isa, ta oli vangist vabaks saanud. Ma ei mäleta jälle, mida ta rääkis, kuid koolis kuulutasin ma, et isa on kodus, ma ei saanud vist öelda, et isa on tagasi, sest mu meelest ma ei teadnud, et isa vangis istus. Alles nüüd tean ma seda, kuigi isa vältis vangilaagrist rääkimist, ainult kapsast ei söönud ta kunagi hiljem.
Ja siis nägin ma kummalist unenägu, värvilist: ma seisin keset aasa, lilled olid mulle kaelast saati, nii kõrged olid nad, ja ma seisin ühe karikakra ees, keda ka kanaperseks nimetatakse, nagu ma nüüd tean, ning selle karikakra kollasele südamikule laskus tohutu suur mesilane. Ta vaatas mulle otsa oma läikivate silmadega ja siis ma nägin, et ta NAERIS, naeris rõõmsalt, nii et ka mina puhkesin naerma ja me lagistasime koos naerda, kuni ma ärkasin... | Jaan Tooming. Mesilane, kes naeris | https://kultuur.err.ee/603120/jaan-tooming-mesilane-kes-naeris | Mälunovell. |
Tallinna ülikoolis kaitses doktoritöö Maire Tuul, kes uuris, kuivõrd on õpetajad omaks võtnud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted ja järgivad neid oma pedagoogilises praktikas.
Selgus, et lasteaiaõpetajad on üldiselt rahul riiklikus õppekavas toimunud muutustega ning enda hinnangul lähtuvad enamasti õppekavas toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtetest. "Kuid vaatlejad seda ei kinnitanud," nentis Maire Tuul.
Seega ilmnes ebakõla õpetajate ja vaatlejate hinnangute vahel, mida tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida.
Mis on täiskasvanust lähtuv ja mis lapsekeskne kasvatus?
Täiskasvanust lähtuv kasvatus põhineb biheivioristlikel õpiteooriatel, milles õppimine väljendub eelkõige käitumise määras või viisis toimunud muutuse kaudu.
Õpetajat nähakse täiskasvanust lähtuvas õpetamissuhtes sageli autoritaarsena, õpetamisel väärtustatakse akadeemilisi teadmisi, pidevat kordamist ning protsessist olulisemaks peetakse tulemuse saavutamist.
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb täiskasvanust lähtuvas kasvatuses detailsetele tööjuhistele, on põhjalikult ette kavandatud ning selle tulemused testidega mõõdetavad.
Lapsekeskne kasvatus lähtub õppimisest mängu ja eksperimenteerimise kaudu, aga ka demokraatia ning enesekontrolli väärtustamisest.
Lapsekeskses õppimises peetakse silmas ka laste huvil põhinevat õppimist ning laste kaasamist otsuste tegemisse.
Lapsi nähakse iseseisvate indiviididena, kes on valmis täiskasvanust sõltumatult oma ideid avastama.
Eeldatakse, et lapsed tunnevad ise, millal nad on valmis õppima, ning oskavad teha ise oma õppimist puudutavaid otsuseid.
Nõukogudeaegsed õppekavad andsid täpsed juhised
Maire Tuule uurimistulemused näitasid, et lasteaiaõpetajad tajusid nõukogudeaegseid õppekavu üldiselt kui põhjalikke ja detailseid ettekirjutisi, mida tuli täpselt järgida.
Kuigi osale õpetajatest sellised õppekavad sobisid, sest detailsete juhiste järgimine andis kindlustunde tegevuse õigsuses, oli küsitletute hulgas ka neid, kelle arvates liigsed ettekirjutused piirasid oluliselt õpetajate loovust ning pärssisid nende algatusvõimet.
Eesti taasiseseisvumisjärgseid õppekavu kirjeldati kui dokumente, mis annavad ette üldise raamistiku, kuid jätavad õpetajale piisavalt otsustus- ja tegutsemisvabadust. Kuigi õppekava muutumine konkreetsest üldsõnaliseks enamikule õpetajatest meeldis, leidus ka neid, kes kahtlesid õpetajate võimekuses oma tööd raamõppekava järgi organiseerida.
Eriti muretseti noorte kogemusteta õpetajate pärast, kes õpetajate hinnangul vajavad tööellu sisseelamisel konkreetsemaid juhiseid, kui on antud Eesti taasiseseisvumise järgsetes õppekavades.
Samas on lasteaiaõpetajad üldiselt rahul õppekavades toimunud muutustega. Seda kinnitas fakt, et õpetajate kirjeldatud ideaalne õppekava oli väga sarnane praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga.
"Õpetajad: õppekavaa peaks sisaldama ka lapse arengu eeldatavaid tulemusi, kuid erinevalt kehtivast õppekavast peaksid need olema lahti kirjutatud vanuseti. "
Ideaalne õppekava peaks õpetajate hinnangul sisaldama üldoskuste loetelu, õpikäsitust, õppe- ja kasvatustegevuse ühiseid suuniseid kajastavat üldosa ning selle juurde peaksid kuuluma ka metoodilised juhendmaterjalid.
Samuti peaks see sisaldama ka lapse arengu eeldatavaid tulemusi, kuid erinevalt kehtivast õppekavast peaksid need olema lahti kirjutatud vanuseti.
Seejuures selgus, et õpetajate arusaamad ideaalsest õppekavast ei seostunud nende pedagoogilise staažiga ning kuigi erineva haridustasemega õpetajate vastuste analüüsimisel ilmnes, et keskeriharidusega õpetajad soovivad konkreetsemat õppekava kui pedagoogilise kõrgharidusega õpetajad, ei osutunud ka see erinevus statistiliselt oluliseks.
Vene lasteaedade õpetajad vajavad enam tuge
Uuringu tulemused annavad märku vajadusest senisest enam toetada vene õppekeelega lasteaedade õpetajaid, sest nende arusaamad laste õppimisest on vähem kooskõlas lapsekeskse kasvatuse põhimõtetega.
"Üks võimalus õpetajate toetamisel uuenenud õpikäsituse mõtestamisel ning lapsekeskse kasvatuse rakendamisel on õpetajatele pikemaajaliste ja süsteemsete Hea Alguse koolituste pakkumine ning Hea Alguse rühma tegevuste vaatlemise võimaldamine," tõi Tuul välja.
Õpetajate valmisolekut töötada riikliku õppekava aluseks olevate lapsekeskse kasvatuse põhimõtete järgi on pidevalt kaardistatud alates koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava jõustumisest 2008. aastal, sest soovitud muutuse toimumine koolieelses lasteasutuses sõltub suurel määral sellest, mida õpetajad teevad ja mõtlevad.
Doktoritöö raames tegi Maire Tuul ajavahemikul 2008-2014 viis eraldiseisvat uuringut, milles lasteaiaõpetajaid intervjueeriti, küsitleti küsimustiku abil ning vaadeldi ka õpetajate tegevust.
See töö annab juhtnööre nii praktikutele kui teoreetikutele, et liikuda edasi täiskasvanust lähtuvast kasvatusest lapsekeskse kasvatuse poole.
Doktoritööd " Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis" juhendas Tallinna ülikooli professor Aino Ugaste. Oponendid olid Tartu ülikooli emeriitprofessor Edgar Krull ja Tallinna ülikooli vanemteadur Piret Soodla. | Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud | https://novaator.err.ee/603117/lasteaiaopetajad-peavad-opetust-lapsekeskseks-kuid-uuring-naitab-muud | Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst. |
Martin Lutheri algatatud liikumise tähendust on mõistetud ja tõlgendatud läbi aegade erinevalt. 16. sajand oli aeg, mil puhta südametunnistuse omandamiseks ei piisanud indulgentsi ostmisest ning vaieldi, kes või mis on kristliku õpetuse ülim autoriteet ja kelle usk on õigem.
Näitus annab ülevaate keskaegse inimese paremaks saamise püüdlustest usu kaudu ja keskendub Eesti aladel toimunud reformatsiooniliikumisele. Vaatamata pikale vahemaale Tallinna ja Wittenbergi vahel jõudsid uuenduslikud ideed Eesti aladele suhteliselt kiiresti. Oma roll selles oli Lutheri ja tema mõttekaaslaste otsekontaktides siinsete usumeestega ning tükitud kirjasõna levikul. Kui linnades käisid ägedad arutelud uute ideede üle, jäi maarahvas truuks oma usule. Sellest omapärasest muinasusu ja katoliikluse sümbioosist sündinud religioonist tuleb näitusel ka juttu. Kajastatud on ka kirikurüüste teema.
Näitus õhutab kõiki neid küsimusi tänase päevaga seostama ja oma arvamust näituseseinale naela otsa jätma. Pakutakse ka tegutsemisvõimalusi. Igaüks saab proovida puslet kokku panna, lendlehti trükkida või 16. sajandi alguse spikri abil pähe õppida surmapatte.
Näha saab ka mitmesugust kirikuvara: korjanduskassat, Niguliste kirikupinkide otsalaudu ja mitmeid teisi kristliku sümboolikaga seotud esemeid, arheoloogilisi leide Pirita kloostrist, raamatuid ja dokumente 16. sajandist.
Näitusega kaasnevad haridusprogrammid ja teemaõhtud.
„Kelle usk on õige?“ jääb avatuks 13. maini 2018.
Kuraatorid: Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum), Tiina Kala ja Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv)
Kujundus: PULT OÜ (Raivo Randoja ja Kersti Tuhkru)
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Haridusprogramm: Kristi Paatsi
Helikujundus: Ajar Studio
Projektijuhid: Ehti Järv (Eesti Ajaloomuuseum), Maaja Kuiv (PULT OÜ) | Ajaloomuuseum tõstab teema, kelle usk on õige | https://kultuur.err.ee/603115/ajaloomuuseum-tostab-teema-kelle-usk-on-oige | Eesti Ajaloomuuseum avab 21. juunil Suurgildi hoones näituse „Kelle usk on õige? 500 aastat reformatsioonist“, mis viib külastaja tagasi reformatsiooni algusaega, 16. sajandisse, mil muretseti õndsaks saamise pärast. |
Esmaspäeval peeti kolmas ja neljas treening, kus oli 21 kandidaadist kohal 15 meest. Puudu olid kõik "itaallased", kellest Kaspar Treier liitub kuuldavasti ettevalmistusega juba täna. Alles nädalavahetusel pidas noormees mänge koduklubi Torino PMS-i eest Itaalia U-18 meistrivõistluste playoff'is.
Hooaja Hispaanias Vitoria Baskonias veetnud 18-aastane Sander Raieste peab vigastuse ja ravi tõttu aktiivsed trennid praegusel perioodil vahele jätma. "Põlvevigastused on mureks, põletik on seganud kogu kevadhooaega, see sai alguse kohe pärast BSBC turniiri. Tahan vaikselt oma asja ajada ja terveks saada. Kõige tähtsam on rahu anda ja mitte üle koormata," sõnas osaliselt trenni kaasa teinud Raieste.
Raieste käis Hispaanias MRT-uuringul, sama teeb ta ka Eestis. "Probleem on vaja välja ravida, et see uuesti ei tekiks. Midagi katki pole, mis peaks karjääri kummitama jääma. Ettevaatlikult tuleb võtta, ei tohi rapsida."
Päris lõplik Raieste eemalejäämine EM-koondisest veel siiski ei ole.
Koduse EM-ini jääb 39 päeva. 26. juunil sõidab koondis Soome Nordic Cup'ile. Enne EM-i peab Eesti kaks kontrollmängu Rootsi ning kaks Tšehhiga, samuti võõrustatakse kodusel Balti Matšil Leedut, Lätit ja Soomet. | U-18 korvpallikoondise esimene laager kogub hoogu | https://sport.err.ee/603114/u-18-korvpallikoondise-esimene-laager-kogub-hoogu | Pühapäeval kogunes esimest päeva U-18 korvpallikoondis, suve haripunktiks saab juuli lõpus algav kodune B-divisjoni EM-turniir. |
Toom ütles ERR-ile, et esmaspäeval Jüri Ratasega kohtudes oli huvitavaid mõttevahetusi, aga tal ei ole praegu midagi meediale kommenteerida.
"Ma ei kommenteeri. See, mida ma ütlesin, see polnud nali, et me sõlmime "jaanirahu". Sel nädalal ühtegi sõnumit minult ei tule. Ma ei tea, kas midagi ütleb peaminister, aga mina küll mitte," rääkis Toom.
"Ma ei taha segadust külvata, Mul ei ole teile formuleerida mingisugust sajaprotsendilist tervikasja. Aga kui ma hakkan siin mingisuguseid pusletükke välja laadima, siis sellega ma ei tee muud kui erakonnale liiga ja külvan segadust," lisas Toom veel.
Esmaspäeva hommikul rääkis Yana Toom ERR-ile, et tema jätkamine kohalikel valimistel Põhja-Tallinna Keskerakonna esinumbrina on kahtluse all.
"Mulle ei meeldi peibutuspardiks olla. Ja mulle ei meeldi kui see, et ma üritan toetada oma erakonda, mida erakond ise minult palus, hakatakse kasutama kampaanias minu vastu minu enda erakonnakaaslaste poolt," selgitas Toom.
"See on väike põhjus, mida ma välja tõin kampaania osas. See on üks killuke minu otsusest, mida ma siin üritan langetada," sõnas Toom. | Ratasega kohtunud Toom: meil on "jaanirahu" | https://www.err.ee/603109/ratasega-kohtunud-toom-meil-on-jaanirahu | Esmaspäeva õhtul Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega kohtunud partei juhatuse liige Yana Toom ei soovinud kohtumisest täpsemat ülevaadet anda, aga ütles, et neil on "jaanirahu" ja et erakonnale mitte liiga teha, siis ta kommenteerida ei soovi. |
Viimane muutus JAY-Z nimes toimus seoses tema eelmise albumi "Magna Carta Holy Grail" ilmumisega, kui ta artistinimeks sai Jay Z, vahendas Pitchfork. Enne seda oli räppari poolt eelistatud nimekuju Jay-Z.
JAY-Z annab 30. juunil välja uue albumi "4:44", mida saab kuulata vaid voogedastuskeskkonna Tidal vahendusel. | Räppar JAY-Z nime tuleb nüüdsest kirjutada suurtähtede ja sidekriipuga | https://menu.err.ee/603082/rappar-jay-z-nime-tuleb-nuudsest-kirjutada-suurtahtede-ja-sidekriipuga | 2013. aastal nõudis muusik ja produtsent JAY-Z, et tema nimes ei kasutataks edaspidi sidekriipsu. Nüüd, uue plaadi ilmumise eel, on plaadifirma Roc Nation esindaja kinnitanud, et artisti nimekuju tuleb kirjutada taas sidekriipsu ning suurtähtedega. |
"Ma pole alates 2014. aastast suurtuuridel osalenud. See on mu enda otsus," vahendab Spordipartner Šveitsi tuuri ka 2015. aastal võitnud Špilaku sõnu. "Eelistan kuue- kuni kümnepäevaseid velotuure."
Tavaliselt võetakse Šveitsi tuuri kui ettevalmistust Touriks, reedel 31-aastaseks saav sloveen teeb aga oma järgmise etteaste Poola tuuril. | Šveitsi velotuuri võitja ei taha Tour de France'il osaleda | https://sport.err.ee/603108/sveitsi-velotuuri-voitja-ei-taha-tour-de-france-il-osaleda | Värske Šveitsi velotuuri võitja Simon Špilak kinnitas, et Tour de France'il teda võistlemas ei näe. |
"Kass kodustas end peaaegu ise, lõigates kasu mõningatest inimasumite kasulikest omadustest, nüüd on see taandunud meie mõnedele iseloomuomadustele. Kuid seda kõike kõrvale jättes on tegu ikka sama tuhandete aastate eest elanud loomaga. Seda teravas kontrastis koertega, kes on kohati tundmatuseni muutunud," selgitas uurimuse üks juhtivautoritest Eva-Maria Geigl ERR Novaatorile antud intervjuus.
Inimeste ja kasside vahelist suhet võis kirjeldada algselt mõlemale osapoolele kasuliku suhtena. Võtmerolli mängis siinkohal põlluharimise leiutamine ja inimeste paikseks jäämine. Inimesed olid õnnelikud, et kassid tapsid vilja mugivaid närilisi. "Kassidele oli aga meeltmööda inimeste läheduse pakutav suhteline turvalisus ja nende loomuomane omadus meelitada ligi närilisi ja teisi väikekahjureid," lisas Thierry Grange, uurimuse juhtivautor ja Jaques Monodi instituudi vanemteadur. Seega on taas raske rääkida kasside kodustamisest kui sellisest.
Küll aga on kindel, et järglaste saamisel olid eelisseisus julgemad ja inimeste lähedust paremini taluvad isendid.
Tänapäevaste kasside eellased levisid geeniuuringu kohaselt Aasia edelaosast Euroopasse ligikaudu 4400 aastat e.m.a. Kuhu iganes kodunenud kassid jõudsid, paaritusid nad ka kohalike metskassidega. Teine nüüdisaegsete hiirtekuningateni viinud põlvnemisliin pärineb Egiptusest, kus kodustasid end Aafrikas elanud kassid. Vaatamata kassikaubandusele seatud piirangutele jõudsid loomad aastaks 1500 e.m.a pea kõikjale Vahemere ääres laiunud riikidesse ja kaugemale Euroopasse.
"See toimus suisa plahvatuslikult. Järsku hakkasid need moodustama kohalikust kassipopulatsioonist kohati peaaegu poole. Võib oletada, et just Egiptuse kasside seas leidis aset mingisugune muutus, mis muutis nad inimestele meeliköitvamaks kui kõik teised," oletas Grange. Hüpoteesi kohaselt ilmnesid just seal suurem osa närvisüsteemi arengut mõjutavatest mutatsioonidest, mille tulemusel muutusid loomad inimsõbralikumaks. Samade muutuste tõttu talusid kassid varasemast paremini ka üksteist.
Kasside kasuka värvi ja mustri teadlikust ning sihikindlast kujundamisest leiab üllatuslikult märke alles sadu aastaid hiljem. "Keskendusime mutatsioonile, mis muudab triibud laikudeks. Üllatuslikult nägime seda alles Lähis-Idas Ottomani impeeriumi ajal ehk alles hilis-keskajal. Sealt edasi levis see Euroopasse ja kaugemale," märkis Geigl.
Tänapäeval nähtavad uhked kassitõud on alles viimase paarisaja aasta leiutis. "Võib öelda, et võrreldes koertega olid kassid kasulikud alguses peale ja see ei ole aastatega muutunud. Nende tugitoolis vedelevateks laiskvorstideks muutumine on meie enda ja meie eluviisi süü," lisas Grange.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution. | Geeniuuring: kassid kodustasid end ise | https://novaator.err.ee/603105/geeniuuring-kassid-kodustasid-end-ise | Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe. |
32-aastast Reali ning Portugali jalgpallikoondise tähtmängijat süüdistatakse maksupettuses, mistõttu on ta väidetavalt Hispaania ametivõimude peale vihane ning tahab riigist lahkuda. Möödunud aasta novembris Realiga uue lepingu sõlminud Ronaldo on koos Portugali koondisega Venemaal, kus toimub maailmajagude karikaturniir.
"Ma ei ole Cristianoga rääkinud, ma sain (tema väidetavast soovist lahkuda) teada ajalehtedest," rääkis eile taas Reali presidendiks valitud Perez Onda Cero raadiojaamale esmaspäeva hilisõhtul. "Ma olen kindel, et ta räägib skandaalist meiega täpsemalt ja seejärel vaatame, mis edasi saab."
"Ma ei ole situatsiooniga väga hästi kursis," tunnistas Perez, kelle sõnul rääkis ta Ronaldoga viimati pärast Cardiffis toimunud Meistrite liiga finaali. "Ta on praegu väga tähtsal turniiril ja ma ei taha tema meeskonda enne selle lõppu segada. Ta peab oma finantskohustusi täitma nii nagu teisedki ning ma olen kindel, et ta on seda teinud. Tema advokaadid ütlevad, et ta pole kunagi midagi varjanud ja ma usaldan teda."
Perez sõnas, et nii tema kui meeskonna peatreener Zinedine Zidane tunnevad olukorra üle muret, kuid ütles, et see on seotud Ronaldo heaoluga, mitte võimalusega, et staar lahkub klubist. "Ma tunnen Cristianot, ta on suurepärane inimene, tõeline professionaal. Kõik see on väga kummaline," tõdes Perez.
Hispaania suurima tiraažiga päevaleht El Pais kirjutab, et puhkusel olev Zidane helistas mõned päevad tagasi Ronaldole ning sai teada, et portugallane on väsinud sellest, kuidas teda (meedias) igapäevaselt koheldakse. Sealjuures vahendab ajaleht, et Zidane'i klubi juhtkonnale öeldud sõnul ei tunne ta, nagu tahaks Ronaldo klubist lahkuda. | Reali president Ronaldo juhtumist: olukord on kummaline | https://sport.err.ee/603103/reali-president-ronaldo-juhtumist-olukord-on-kummaline | Madridi Reali jalgpalliklubi president Florentino Perez andis esmaspäeval mõista, et Cristiano Ronaldo juhtum ei lahene ilmselt enne maailmajagude karikaturniiri lõppu. |
Blogipidaja Ari Seth Coheni dokfilm seitsmest 60- kuni 90-aastasest naisest, kellele New Yorgi tänavad on otsekui isiklik moelava. Neist õhkub elurõõmu ja omapära. Kõik nad tõestavad, et stiil ei küsi vanust ega raha, tähtis on suhtumine.
Neile naistele tähendab riietus rõõmsat eneseväljendust. Nad räägivad oma kirest inspireerivalt ja elu jooksul kogutud enesekindlusega ega häbene öelda, mida nad mõtlevad.
Film "Stiiliküpsus" on ETV2 ekraanil 20. juunil kell 22:00. | Kultuuriportaal soovitab: "Stiiliküpsus" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/603083/kultuuriportaal-soovitab-stiilikupsus-etv2-s | 20. juunil näeb ETV2 eetris Ari Seth Coheni dokumentaalfilmi "Stiiliküpsus", mis räägib eakate New Yorki naiste stiilist. |
Kontaveidi vastaseks avaringis on kuuenda asetusega itaallanna Roberta Vinci (WTA 33.), kellega eestlanna varem kohtunud ei ole. Vinci pole sellel aastal muruväljakutel veel ametlikke matše pidanud.
2015. aastal US Openi finaali jõudnud Vinci parimaks tabelikohaks on aasta eest saavutatud seitsmes positsioon, karjääri jooksul on 34-aastane itaallanna üksikmängus võitnud 10 WTA turniiri.
Eesti aja järgi kell 12 algava kohtumise võitja mängib 16 parema hulgas belglanna Kirsten Flipkensi (WTA 88.) ja Luksemburgi tennisisti Mandy Minella (WTA 80.) vahelise kohtumise võitjaga. | TÄNA | Kontaveit alustab turniiri Mallorcal endise maailma 7. reketi vastu | https://sport.err.ee/603098/tana-kontaveit-alustab-turniiri-mallorcal-endise-maailma-7-reketi-vastu | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 36.) on loetud päevad pärast võidukat finaali ’s-Hertogenboschis taas võistlustules, kui tuleb väljakule Mallorcal alanud 226 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril. |
"Minu muusikasse on tulnud ka teine suund, nimelt elektrooniline, mis ei välista akustilise muusika säilitamist," ütles Mick Pedaja ja selgitas, et SUMRA keskendub rohkem elektroonikale ning endine sooloprojekt rohkem akustilisele. "Siiani kõlanud "Hingake / Breathe" album, mida produtseerisid Kostja Tsõbulevski ning Raul Ojamaa, on elektrooniline ja akustiline koos, kuid SUMRA jääb natuke teistele maadele, ehkki käekiri on sama, endisest instrumentaalsem, kuid mõnes loos vokaal ikkagi säilib," kommenteeris ta.
Albumil "Laniakea" kuuleb seitset elektroonilist lugu, mis on põimitud erinevatest kultuuridest kerkinud viisijuppidest kui ka muusiku enda salvestatud helidest ning elektroonikast. Albumi valmimisel olid Mick Pedajale abiks Aivar Surva trompetil, Uku Kübar trummidel ning José Diogo Neves miksis ja masterdas.
SUMRA esitluskontsert leiab aset laupäeval 22. juulil muusikafestivalil Acoussion Live Küla Villas Harjumaal. Elektroonika ja trummidega toetab Micku esikesinemisel Uku Kübar.
Kuula SUMRA debüütalbumit siit: | Mick Pedaja kaldub uue projektiga rohkem elektroonika poole | https://menu.err.ee/603081/mick-pedaja-kaldub-uue-projektiga-rohkem-elektroonika-poole | Muusik Mick Pedaja, kes võitis sel aasta Eesti Muusikaauhindadel parima alternatiiv/indiealbumi preemia, on muutnud suunda, avaldades uue projektiga Sumra debüütalbumi "Laniakea", milles on esiplaanil elektroonika. |
Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus mööbli- ja keemiatoodete tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses, teatas statistikaamet.
Mullu maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli mais võrreldes aprilliga -0,1 protsenti ja võrreldes eelmise aasta maiga 6,1 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete, metallide ning mööbli hind, samas tõusis keemiatoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning põllumajandussaaduste hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli mais võrreldes aprilliga -0,8 protsenti ja võrreldes mullu maiga 4,1 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam põllumajandustoodete ja naftasaaduste hind ning tõusis jookide, ehitusmaterjali ning mootorsõidukite hind. | Tootjahinnad tõusid mais aastaga 4,2 protsenti | https://www.err.ee/603095/tootjahinnad-tousid-mais-aastaga-4-2-protsenti | Tööstustoodangu tootjahinnad muutusid mais võrreldes aprilliga 0,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2 protsenti. |
Kuigi Jagiellonia jaoks lõppes eelmine hooaeg alles kahe nädala eest ning veel möödunud nädalal mängisid koondised, on 24 Jagiellonia mängija jaoks puhkus läbi, kirjutab Soccernet.ee. Seda põhjusel, et järgmise nädala neljapäeval, 29. juunil, mängitakse Euroopa liiga esimese eelringi raames Gruusia klubi Batumi Dinamoga. Nüüd laagerdatakse nädal aega Poola teises otsas, kus kohtutakse muuhulgas sparringu mõttes Larnaka AEK ja ühe Poola madalama liiga klubiga.
"Laagris treenime me kaks korda päevas, hoolimata sõprusmängudest. Kuna aega on vähe, siis peame lihtsalt treenima," ütles Jagiellonia uus peatreener, viimastel hooaegdel Poola esiliigas töötanud 46-aastane Iraneusz Mamrot klubi pressiteenistusele. Ta lisas: "Laagrisse võtsime 24 mängijat, kuid juhul, kui juhatusel õnnestuvad homme läbirääkimised, võib meiega liituda ka Konstantin Vassiljev."
Vassiljevi leping Jagielloniaga kehtib 30. juunini ning klubi teatel on mehele teisipäevaks planeeritud tema tulevikku käsitlev vestlus Jagiellonia kõrgete ninadega, misjärel peaks selguma lõplik otsus, kas Eesti koondislane jätkab Bialystokis või mitte. | Jagiellonia läks treeninglaagrisse, Vassiljev kohtub juhatusega | https://sport.err.ee/603094/jagiellonia-laks-treeninglaagrisse-vassiljev-kohtub-juhatusega | Möödunud hooajal Poola kõrgliigas teisena lõpetanud Bialystoki Jagiellonia sõitis esmaspäeval Lääne-Poolas asuvasse Grodzisk Wielkopolski linna treeninglaagrisse. Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev kohtub klubi juhtidega täna. |
Helilooja Lepo Sumerat enne ootamatut surma piinanud hirm oma kodust ilma jääda hakkab 17 aastat hiljem reaalsuseks saama – ringkonnakohus otsustas, et Sumerate perekonnal pole õigust Tallinna südalinna korterile, kus nad on elanud üle 30 aasta, kirjutab Postimees.
Ringkonnakohus otsustas, et Tallinna linn eksis 2003. aastal, kui otsustas erastada Gonsiori tänava seitsmetoalise korteri Sumerate perele ning jättis korteri tagastamata või kompenseerimata korteri õigusjärgse omaniku järeletulijale - Suurbritannia kodanikule Edgar Kurgole, kelle emalt Sumerate kasutuses olev korter natsionaliseeriti.
Inglismaal elava Edgari ema Johanna Kurgo lahkus Eestist NSV Liidu ja Saksamaa vahel 1941. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel.
Kersti Sumera kavatseb otsuse edasi kaevata riigikohtusse.
"Omandireform on absurd. Kui hoolitsetakse väga selle eest, et järeltulijad varad tagasi saavad, siis tuleks mõelda ka, mis seaduslikud võimalused on kaitsta neid inimesi, kes siin on kogu aeg elanud," ütleb ta. | Kohus võtab Sumeratelt kodu | https://www.err.ee/603092/kohus-votab-sumeratelt-kodu | Helilooja Lepo Sumera abikaasa Kersti Sumera on kohtulahingus alla jäämas Inglise kodanikule Edgar Kurgole, kelle emale Sumerate korter kunagi kuulus. |
Kell 6.32 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu allas Aovere külas Aovere-Kallaste-Omedu maantee 1. kilomeetril, kus 71-aastane naine sõitis Chevrolet Aveoga teelt välja. Kiirabi toimetas juhi Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 9.51 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Endla tänaval, kus mitme auto ja bussi äkkpiduruduse tõttu kukkus bussis olnud reisija, 87-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 10.51 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Maardus Keemikute tänaval, kus 73-aastane mees sõitis Hyundai Accentiga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 52-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 13.19 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare tee 113 juures, kus 57-aastane mees jäi sõiduautoga Volkswagen Caddy seisma kollase fooritulega reguleeritud ülekäigurajal ning sõiduk sai tagant löögi sõiduautolt Mazda 3, mida juhtis 22-aastane naine, mille järel Mazda sai omakorda löögi sõiduautolt Audi A4, mida juhtis 39-aastane naine. Mazda juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.39 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Smuuli teel, kus 61-aastane mees alustas liinibussiga Man peatusest liikumist ja pidurdas, kuna ei saanud ümber reastuda. Pidurdamise tagajärjel kukkus bussis olnud 64-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.48 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maantee 10. kilomeetril, kus 69-aastane naine sõitis Audi Q7-ga kõrvalteelt peateele ette Fiat Mareale, mida juhtis 49-aastane mees. Fiati juht ja autos olnud 46-aastane naine toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Audi juht toimetati Jõgeva haiglasse kontrolli.
Kell 18.10 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Hüüru külas Paldiski maantee ja Aiandi tee ristmikul, kus 35-aastane naine kaotas kontrolli oma Škoda Fabia üle ja sõitis teelt välja. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 1.16 juhtus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Vaivara vallas Hiiemetsa külas Tallinna-Narva maantee 196,9. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel alkoholijoobes 31-aastane mees kaldus Volkswagen Boraga vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku Audi 80-ga, mida juhtis 20-aastane mees. Audi juht ning Audis olnud 21-aastane naine ja 21-aastane mees toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. | Liikluses sai viga 11 inimest | https://www.err.ee/603086/liikluses-sai-viga-11-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti kaheksa raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 11 inimest. |
Alates 2011. aastast peetav luulemaraton on Tallinna Keskraamatukogu sündmus eesmärgiga tutvustada lugejaile Eestis elavaid luuletajaid ja pakkuda raamatukogu külastajaile võimalust kuulata elavas esituses luulet. Luulemaraton kõlab Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) ja võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40).
Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) "Luulemaratoni" kava:
Kell 11.00 Wimberg
Kell 11.30 Jürgen Rooste
Kell 13.00 Kärt Hellerma
Kell 17‒19.00 Veronika Kivisilla ja Elo Viiding. Õhtujuht on Maian Kärmas.
Võõrkeelse kirjanduse osakonna (Liivalaia 40) "Luulemaratoni" kava:
Kell 10‒11.00 lastele esineb Katerina Razina (vene keeles)
Kell 12.15‒13.15 Gunnar K. A. Njalsson (eesti ja inglise keeles)
Kell 13‒14.00 El Dären Clere (inglise keeles)
Kell 17.30‒19.00 P.I. Filimonov ja N. Karajev (vene keeles) | Otseülekanne lõppenud: luulemaratonil astusid mikrofoni taha Wimberg ja Jürgen Rooste | https://kultuur.err.ee/921152/otseulekanne-loppenud-luulemaratonil-astusid-mikrofoni-taha-wimberg-ja-jurgen-rooste | 21. märtsil toimub Tallinna keskraamatukogus taas luulemaraton, kus päeva jooksul räägivad luuletajad luulest ja loevad ette oma luuletusi. Seekordse maratoni teemaks on "Meeleolud" ning esitatakse luuletusi armastusest, vihast, kurbusest ja rõõmust. Kultuuriportaal kannab üle Wimbergi ja Jürgen Rooste esinemised. Rooste esitab uue tsükli "Isamaalised laulud". |
Ford Fiestadega stardivad Roland Poom - Ken Järveoja ja Ken Torn - Kauri Pannas. Neist Torni uus kaardilugeja Pannas teeb oma MM-debüüdi.
JWRC arvestuse hooaja avaetapil Rootsis sai Poom võitnud Tom Kristenssoni järel teise koha. Torn pidi leppima kümnenda kohaga.
Pärast Korsikat peetakse veel kolm etappi: juunis Sardiinias, augustis Soomes ja oktoobris Walesis. | Korsika MM-etapil tuleb rajale kolm Eesti rallipaari | https://sport.err.ee/921847/korsika-mm-etapil-tuleb-rajale-kolm-eesti-rallipaari | Järgmisel nädalal Korsika teedel sõidetaval hooaja neljandal MM-ralli teeb kaasa kolm Eesti paari lisaks Ott Tänakule ja Martin Järveojale (Toyota) ka JWRC arvestuses võistlevad mehed. |
Vene päritolu ameeriklanna alistas avaringis sakslanna Andrea Petkovici (WTA 67.) 6:4, 6:3. Avaringis vaba olnud Kontaveidiga pole Anisimova seni mänginud.
Ameeriklanna jõudis esimest korda WTA turniiri finaali mullu septembris Hiroshimas, kus pidi siiski tunnistama Taiwani esindaja Su-Wei Hsieh' 6:2, 6:2 paremust.
Hästi läks Anisimoval aga tänavu Austraalia lahtistel, kus pääses koguni neljandasse ringi. Teiste seas alistas ta asetatud mängijad Arina Sabalenka ja Lesia Tsurenko ning pidi alles 16 hulgas tunnistama hilisema finalisti Petra Kvitova paremust.
Küll aga sai temast esimene 21. sajandil sündinud tennisist, kes suure slämmi turniiridel nii kaugele jõudnud. | Anett Kontaveiti ootab Miami turniiri teises ringis põnev vastane | https://sport.err.ee/921904/anett-kontaveiti-ootab-miami-turniiri-teises-ringis-ponev-vastane | Anett Kontaveit (WTA 19.) läheb Miamis peetaval kõrgetasemelisel WTA tenniseturniiril teises ringis vastamisi 17-aastase Amanda Anisimovaga (WTA 73.). |
Belchatow oli kodus võitnud 3:1, aga võõrsil tuli täpselt sama tulemusega alla vanduda. Poola klubi kaotas avageimi 22:25, võitis järgmise 25:21, aga kaotas siis nii kolmanda kui ka neljanda 20:25.
Otsustavas kuldses geimis jäi aga tulemusega 15:11 peale külalisvõistkond.
Teppan pääses platsile episoodiliselt ja tõi omadele kaks punkti (rünnakud 1/2, lisaks üks äss).
Belchatowi resultatiivseimad olid Jakub Kochanowski 18, Milad Ebadipour 15 ja Mariusz Wlazly 14 punktiga. Peterburile tõi 28 punktig György Grozer.
Statistikas pole arvestatud kuldset geimi.
Aprilli alguses peetavas poolfinaalides läheb Belchatow vastamisi kas Itaalia klubiga Lube või Venemaa meeskonna Moskva Dinamoga. Avamängu võitis Lube võõrsil 3:2. | Renee Teppani klubi pääses Meistrite liiga poolfinaali | https://sport.err.ee/921902/renee-teppani-klubi-paases-meistrite-liiga-poolfinaali | Eesti võrkpalluri Renee Teppani koduklubi Belchatowi PGE Skra kaotas Meistrite liiga veerandfinaalis kordusmängus Peterburi Zeniidile, aga võitis kuldse geimi ja jõudis ikkagi nelja parema hulka. |
Sotsiaalmonitooringu Keskuse ja Oleksandr Jaremenko Nimelise Sotsiaaluuringute Instituudi küsitlus viidi Ukrainas läbi 11.-18. märtsini ning sellele vastas 2047 üle 18-aastast inimest.
Kui elukutselise koomiku Zelenski vastu astuks teises voorus ekspeaminister Julia Tõmošenko, siis koguks Zelenski 36,9 protsenti ja Tõmošenko 21,4 protsenti häältest.
Kui Zelenski vastu kandideeriks praegune Ukraina president Petro Porošenko, saaks Zelenski 41,1 protsenti ja Prošenko 18,2 protsenti häältest.
Kui erakonna Batkivštšõna (Isamaa) juht Tõmošenko ja Porošenko pääseksid teise vooru, siis esimest toetaks 28,5 protsenti ja praegust riigipead 18,2 protsenti hääletanutest.
Anatoli Hrõtsenko vastu teises voorus kandideerides koguks Zelenski 36,1 protsenti häältest Hrõtsenko 25 protsendi vastu.
Ukraina presidendivalimiste esimene voor peetakse 31. märtsil. | Uuring: Zelenski edestaks valimiste teises voorus kõiki kandidaate | https://www.err.ee/921895/uuring-zelenski-edestaks-valimiste-teises-voorus-koiki-kandidaate | Ukraina presidendikandidaat Volodõmõr Zelenski võidaks presidendivalimiste teise vooru hoolimata sellest, kes ta vastaskandidaadiks osutub, selgus kolmapäeval avaldatud uuringust. |
Taavi Nõmmistu tõi võitjate kasuks 25 punkti, Andris Õunpuu, Reimo Rannar ja Joonas Popman lisasid 12 punkti. Tartu paremad olid Hindrek Pulk 30 ja Samuel Walker 15 punktiga.
Seeria avamängu võitis Tartus kohalik Bigbank 3:0. Kolmas kohtumine peetakse laupäeval uuesti Tartus. Finaali pääsemiseks on vaja võita kolm kohtumist.
Teises poolfinaalseerias juhib Pärnu Saaremaa vastu mängudega üks-null. Esimese kohtumise võitis Pärnu kodus 3:1, teine mäng peetakse neljapäeval Saaremaal.
Täna tehti algust ka kahe võiduni kestva viienda koha seeriaga. Tallinna Selver oli kodus Tal Techist parem 3:1 (23:25, 25:12, 25:19, 25:21). | Rakvere võrkpallurid viigistasid poolfinaalseeria viiegeimilise lahinguga | https://sport.err.ee/921894/rakvere-vorkpallurid-viigistasid-poolfinaalseeria-viiegeimilise-lahinguga | Rakvere VK alistas Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria teises kohtumises kodus Tartu Bigbanki 3:2 (22:25, 26:24, 21:25, 25:23, 15:12) ja viigistas seeria üks-ühele. |
Kanepi alustas mängu hästi, murdes kahel korral vastase pallingu ja asudes juhtima 4:0. Kuigi kaheksandas geimis murdis Babos ühe tagasi, vormistas eestlanna järgnevas setivõidu.
Teises setis asus Kanepi samuti kindlalt 4:1 ette, aga kaotas siis oma servigeimi ja järgmise geimi 40:0 eduseisult. Järgnevalt mängis ta aga kindlamalt ja lõpetas kohtumise teiselt matšpallilt.
Esimeses ringis oli Kanepi saanud jagu hispanlannast Paula Badosa Gibertist (WTA 130.) 6:3, 6:3.
Põhiturniiri avaringis ootab Kanepit ameeriklanna Alison Riske (WTA 45.). Minevikus on nad vastamisi olnud kahel korral, aga aastate eest: 2013. aastal Wimbledonis jäi peale Kanepi, aasta hiljem Madridis Riske.
Otse põhitabelisse jõudnud Anett Kontaveit (WTA 19.) alustab turniiri teisest ringist. | Kaia Kanepi murdis Miamis põhiturniirile | https://sport.err.ee/921851/kaia-kanepi-murdis-miamis-pohiturniirile | Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 89.) pääses Miamis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril põhitabelisse. Eestlanna alistas otsustavas mängus ungarlanna Timea Babosi (WTA 105.) 6:3, 6:4. |
B-vaheturniiril sai neljanda järjestikuse võidu Aruküla/Audentes, olles 32:29 (17:14) üle HC Viimsi/Tööriistamarketist. Viimane kaotas esimese klubina võimaluse jätkumängudele ehk veerandfinaali jõuda.
Arukülas alustas kodumeeskond peatreener Martin Noodla "nahaalse eesmärgi" ehk vaheturniiri võitudega läbimise püüdmist võimsalt. Rauno Kopli viskas kaks väravat, Rasmus Varik ja Martin Kalvet lisasid ühe ning kuuendaks minutiks juhiti 4:0. Vahe kasvas veelgi, kui kümnendal minutil tegi Karl Martin Kiis 7:1.
Viimsil läks aega pea 11 minutit, et visata esimene värav mängust, kui täpne oli Aleksander Oganezov. Aruküla/Audentese turvaline edu püsis, viimsilased said korraks vahe kolmele, ent siis eksiti kahel korral karistusvisetel ning võõrustajad olid uuesti 15:9 ees. Poolaja lõpp oli Viimsil tugev ja Mihkel Vaheri tabamus tõi tabloole numbrid 17:14.
Külalised väljusid riietusruumist isukamalt ning viie minuti möödudes saabus pärast Kert Liinati ja Vaheri täpseid viskeid viik 19:19. Vigastuspausilt naasnud Markus Kask tabas kohe kaks korda järjest ja mingi perioodi vältel vastasidki arukülalased igale Viimsi väravale kahega. Nii juhiti 42. minutil 26:21.
Viimsi võitles korralikult, Oganezovi ja Vaheri väravate järel alustati viimast viit minutit seisul 30:28, aga Aruküla/Audentes sai neljanda järjestikuse võidu tulemusega 32:29. Kopli viskas võitjate kasuks kaheksa ja Kalvet kuus väravat, kaotajate poolel tabas Vaher üheksa, Liinat, Oganezov ja Andre Sild neli korda.
Aruküla/Audentes polnud tänavu üheski mängus visanud enam kui 27 väravat, nii et ses vallas püstitati hooaja rekord. Viimsi jaoks lõpevad tänavused Eesti meistrivõistlused kahe viimase B-vaheturniiri kohtumisega, sest veerandfinaali viiv kuues koht on nüüd kuue punkti kaugusel.
Põlva meeskondade omavahelises madistamises alustas kolm nädalat tagasi Servitit lõpuni pinge all hoidnud Coop jälle hästi. Markel Veiko ja Tõnis Kase tabasid kahel korral ning 11. minutiks juhtis Coop 5:2. Eelmises voorus HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi liidrikohalt tõuganud Servitit juhendanud Rein Suvi pidi võtma minutilise vaheaja.
Räägitu jõudis mängijateni ja 3:6 kaotusseisult hoiti noori põlvalasi üheksa minutit väravata, tabades ise samal ajal neljal puhul ning saades 7:6 ette. Kase küll viigistas, ent Ülljo Pihus viskas kaks väravat järjest ja Alfred Timmo lisas ühe ning Serviti juhtis 10:7. Korraks sai Coop veel vahe minimaalseks, aga puhkama mindi seisul 13:10.
Viis minutit suudeti teisel pooltunnil vahet hoida, siis hakkas Serviti eest libisema. 44. minutil tuli Alfred Timmo väravast 22:16, tosin minutit hiljem kohtumise suurim vahe, kui Mario Karuse tegi seisuks 30:21. Tiitlikaitsja ja liigaliidri võidunumbrid olid lõpuks 33:25. Timmo viskas seitse ja Sander Sarapuu kuus väravat, Coopil jäi Kase arvele 11 tabamust. | Aruküla/Audentes jätkab võidulainel, Serviti liidrina | https://sport.err.ee/921886/arukula-audentes-jatkab-voidulainel-serviti-liidrina | Meeste meistriliigas jätkusid mängud vaheturniiridel. Tugevamas nelikus alistas liigaliider Serviti kahe Põlva klubi heitluses Coopi 33:25 (13:10). |
Teises ringis ootab eestlannat maailma edetabelis kaks kohta kõrgemal asuv Linda Zetchiri, kes sai avaringis jagu slovakitar Martina Repiskast (BWF 99.) 14:21, 21:18, 21:17.
31-aastane bulgaarlanna tuli 2012. aastal Euroopa meistrivõistlustel pronksile.
Mäng peetakse neljapäeval. | Kristin Kuuba sai Prantsusmaa turniiri avaringis võidu | https://sport.err.ee/921883/kristin-kuuba-sai-prantsusmaa-turniiri-avaringis-voidu | Kristin Kuuba (BWF 65.) alustas edukalt Prantsusmaal Orleans'is toimuvat 75 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turniiri, kui sai avaringis jagu India esindajast Sai Uttejitha Rao Chukkast (BWF 90.) 21:12, 21:17. |
Erdogan iseloomustas kohalike valimiste kampaaniaüritusel massimõrva kui rünnakut islami ja Türgi vastu ning hoiatas moslemivastaseid austraallasi, et nad "saadetakse tagasi kirstudes", nagu nende vanaisad verisest Gallipoli lahingust Esimese maailmasõja ajal.
Gallipoli lahingus sai Türgi Osmani vägedega võideldes surma üle 8000 austraallase ning sellel on Austraalia ühismälus tähtis koht.
"Pean Türgi presidendi Erdogani märkusi äärmiselt solvavaks austraallastele ja äärmiselt vastutustundetuks selles väga tundlikus õhkkonnas," lausus Morrison, olles eelnevalt välja kutsunud Türgi suursaadiku, kelle esitatud vabandusi ei pidanud ta piisavaks.
"Ma ootan, ning palusin, et neid kommentaare selgitataks, et nad tagasi võetaks," märkis Morrison, kel seisavad lähinädalatel ees pingelised valimised.
Valitsusjuht kritiseeris Türgi riigitelevisioonis esitatud Austraalia seisukohtade väärtõlgendamist ja nõudis nende väidete ümberlükkamist. Ta nimetas tülgastavaks väiteid Austraalia ja Uus-Meremaa reaktsioonist valgete ülemvõimu pooldaja tapatööle.
Morrison kutsus Türki reisivaid austraallasi säilitama tervet mõistust ning hoiatas, et reisisoovitused Türgi osas vaadatakse üle.
"Ma ootan enne edasisi samme ära Türgi valitsuse reaktsiooni, kuid võin teile öelda, et kõik võimalused on laual," lisas Morrison.
Morrison süüdistas oma teravas sõnavõtus Erdogani moodsa Türgi riigi rajaja Mustafa Kemal Atatürki lubaduse reetmises.
Gallipoli lahinguväljal oleval memoriaalil on jäädvustatud Atatürki sõnad: "Johnnied ja Mehmetid ei erine millegi poolest .... olles kaotanud oma elu sellel maal, on nad saanud ka meie poegadeks."
Erdogani kommentaarid ja Christchurchi tulistaja julma video kasutamise valimiskampaanias oli juba varem hukka mõistnud Uus-Meremaa.
Asepeaminister Winston Peters protestis esmaspäeval, et tapatalgute säärane politiseerimine seab ohtu Uus-Meremaa inimeste tuleviku ja julgeoleku nii kodu- kui välismaal ning on täiesti ebaõiglane.
Peters teatas teisipäeval, et sõidab sel nädalal Ankara kutsel Türki, et osa võtta Islami Koostööorganisatsiooni erikohtumisest.
50 inimese elu nõudnud rünnakus kahele Christchurchi mošeele sai reedel haavata kolm Türgi kodanikku.
Austraaliast pärit 28-aastane paremäärmuslane voogedastas Facebookis suure osa veresaunast reaalajas ja avaldas oma Facebooki kontol ka manifesti, nimetades seda rünnakuks moslemitest sissetungijate vastu.
"See ei ole isoleeritud sündmus, see on midagi enam organiseeritut," lausus Erdogan Türgi lääneosas Canakkales peetud kampaaniaüritusel. "Nad panevad meid proovile sõnumiga, mis nad saadavad meile Uus-Meremaalt, siit 16 500 kilomeetri kauguselt," lisas ta.
Esmaspäevasel üritusel Türgi president videot ei näidanud.
Peters ütles, et on esitanud oma etteheited otse riigis visiidil olevaile Türgi asepresidendile Fuat Oktayle ja välisminister Mevlüt Cavusoglule.
Türgi ja Austraalia välisminister pidasid telefonivestluse
Türgi ametnike sõnul pidasid Türgi ja Austraalia välisminister Gallipoli lahingut puudutava diplomaatilise tüli taustal kolmapäeval telefonivestluse.
Välisministeeriumi ametnikud ei täpsustanud vestluse üksikasju, kuid vestlus peeti pärast seda, kui Austraaliat pahandas Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnavõtt Gallipoli lahingu kohta.
Ankara: Erdogani märkused rebiti kontekstist välja
Türgi presidendi märkused pärast Uus-Meremaa mošeerünnakut rebiti kontekstist välja, ütles riigipea kõrge nõunik kolmapäeval pärast seda, kui Austraalia kutsus märkuste tõttu välja Türgi suursaadiku.
"President Erdogani sõnad rebiti kahjuks kontekstist välja," kirjutas Türgi presidendiameti kommunikatsioonidirektor Fahrettin Altun Twitteris. | Austraalia ja Türgi vahel puhkes äge tüli seoses Christchurchi veresaunaga | https://www.err.ee/921691/austraalia-ja-turgi-vahel-puhkes-age-tuli-seoses-christchurchi-veresaunaga | Austraalia peaminister Scott Morrison mõistis kolmapäeval hukka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani "vastutustundetud ja äärmiselt solvavad" kommentaarid seoses Christchurchi veresaunaga, lubades kaaluda kõiki variante kahepoolsetes suhetes. |
Bussis olnud inimesed päästeti sõiduki tagaukse kaudu ning keegi tõsiselt vigastada ei saanud. Bussijuht ütles kinnipidamise ajal, et protestis nõnda migrantide hukkumise vastu Vahemerel, ütles karabinjeeride kõrge ametnik.
Senegali päritolu neljakümnendates eluaastates Itaalia kodanik röövis bussis olnud lapsed ja nende õpetajad ning sõitis nendega ligi tund aega Cremona provintsis, ütles karabinjeeride ülem Luca De Marchis telekanalile Sky24 TV.
Üks bussis olnud täiskasvanutest teavitas vahejuhtumi ajal toimuvast võime ning üks põhikooli õpilastest helistas oma vanemale. Korrakaitsjad paigaldasid teetõkked ning kolm karabinjeeride sõidukit sundisid bussi Milano lähistel peatuma, ütles ametnik.
Kaks korrakaitsjat tõmbasid bensiinikanistrit ja välgumihklit käes hoidnud bussijuhi tähelepanu enda peale ning samal ajal päästeti reisijad bussi tagaukse kaudu. Bussijuht süütas seejärel sõiduki põlema.
Mõned reisijad vajasid arstiabi, peamiselt päästeoperatsiooni ajal saadud kriimustuste ja lõikehaavade tõttu.
Cremonas elav bussijuht, kes on abielus ja kahe lapsega, sai põletushaavu. | Itaalias röövis bussijuht õpilased protestiks migrandisurmade vastu | https://www.err.ee/921880/itaalias-roovis-bussijuht-opilased-protestiks-migrandisurmade-vastu | Põhja-Itaalias röövis bussijuht kolmapäeval 51 koolilast ja nende õpetajad ning pani hiljem bussi põlema, keegi siiski viga ei saanud, ütlesid ametnikud. |
"Konsultatsioonide valguses, mida ma olen viimastel päevadel pidanud, usun, et lühiajaline ajapikendus on võimalik, kuid selle tingimus on positiivse tulemusega hääletus lahkumisleppe üle Briti alamkojas," ütles Tusk ajakirjanikele.
"Isegi kui lõpliku edu saavutamise lootus tundub õhkõrn või isegi illusoorne ja Brexiti väsimus on üha nähtavam ja õigustatud, ei saa me loobuda positiivse lahenduse otsimisest viimase hetkeni ja mõistagi ilma lahkumislepet avamata," sõnas ta.
Briti peaminister Theresa May teatas kolmapäeval, et London on palunud Euroopa Liidu liidritelt kolme kuu pikkust ajapikendust.
May ütles alamkojas, et on kirjutanud Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ja "teavitanud teda, et Ühendkuningriik taotleb artikkel 50 perioodi pikendamist 30. juunini".
Euroopa Komisjon soovitas seepeale EL-i liidritel valida väiksem viivitus - 23. maini - või hoopis pikem - vähemalt 2019. aasta lõpuni.
Tusk andis sarnaselt Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile mõista, et EL-i liidrid neljapäeval ja reedel Brüsselis peetaval tippkohtumisel Brexiti edasilükkamise üle otsust ei langeta, sest May peab naasma kodumaale ja püüdma lahkumislepet parlamendi alamkojast läbi saada.
Ülemkogu presidendi sõnul võivad EL-i liidrid tulla vastu Suurbritannia soovidele ja kiita riigi- ja valitsusjuhtide tasemel heaks eelmisel nädalal enne lahkumisleppe teistkordset mahahääletamist Briti alamkojas Strasbourg´i kohtumisel heakskiidu saanud õiguslikud tagatised lahkumisleppele.
Tusk ütles aga, et ei ole veel otsustanud, kas kutsuda järgmisel nädalal Brexiti tähtaja 29. märtsi järgsesse aega edasilükkamiseks kokku uus EL-i tippkohtumine.
"Kui me räägime Strasbourg´i kokkuleppe heakskiitmisest, siis ma usun, et see on täiesti võimalik ja ei tekita minu hinnangul uusi riske, eriti juhul, kui see peaks aitama kaasa ratifitseerimisprotsessile Ühendkuningriigis," sõnas Poola ekspeaminister.
"Praegu ei ennusta ma uue Ülemkogu korraldamist," ütles ta. "Kui liidrid peaksid mu soovitused heaks kiitma ja järgmisel nädalal peaks alamkojas aset leidma positiivse tulemusega hääletus, saame ajapikenduse otsuse lõpule viia ja kirjalikult formaliseerida."
"Aga kui vajadus peaks tekkima, ei kõhkle ma Euroopa Ülemkogu liikmeid järgmisel nädalal Brüsselisse kohtumisele kutsumast," lausus Tusk.
Kommenteerides Briti peaministri taotlust Brexiti edasilükkamiseks 30. juunile, sõnas Ülemkogu eesistuja, et sellele kuupäeval on oma mõte, kuid "see tekitab rea poliitilisi ja õiguslikke küsimusi", mida liidrid neljapäeval arutavad. | Tusk: lühike ajapikendus on võimalik Brexiti-leppe toetamise korral | https://www.err.ee/921872/tusk-luhike-ajapikendus-on-voimalik-brexiti-leppe-toetamise-korral | Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu liidrid võivad eelseisval tippkohtumisel heaks kiita Brexiti lühiajalise edasilükkamise juhul, kui Briti parlament kiidab heaks kaks korda tagasi lükatud lahkumisleppe. |
Võitjate paremad väravaviskajad olid Marie Urvik üheksa, Maarja Põldver kuue ja Alina Chernikova nelja tabamusega.
Kaotajatest viskas Jekaterina Tšerneštšuk kaheksa väravat. | Padise alistas Mella viie väravaga | https://sport.err.ee/921870/padise-alistas-mella-viie-varavaga | Naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel kohtusid täna Reval-Sport/Mella ja Reval-Sport/Padise, mängu võitis 30:25 Padise naiskond. |
"Me räägime nende veel arvestatavaks perioodiks kehtima jätmisest," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele umbes nädal enne seda, kui Ühendriikide ja Hiina ametnikud peaksid alustama Pekingis järjekordset kõnelustevooru kaubandustüli lõpetamiseks.
USA ja Hiina ametnikud on kaheksa kuud kestnud kaubanduskonflikti lahendamiseks mõeldud kõneluste kohta vaheldumisi öelnud, et kas lepe on lähedal või et leppeni jõudmiseks on veel ees palju tööd.
Riigid on kehtestanud kahepoolsele kaubandusele 360 miljardi dollari väärtuses tariifid. | Trump: USA imporditollid Hiina kaupadele jäävad esialgu kehtima | https://www.err.ee/921869/trump-usa-imporditollid-hiina-kaupadele-jaavad-esialgu-kehtima | USA president Donald Trump välistas kolmapäeval võimaluse eelmisel aastal Hiina kaupade impordile kehtestatud kõrgete tollimaksude tühistamisest sõnumiga, et need jäävad veel "arvestatavaks perioodiks" kehtima. |
Enam kui neli tundi jaanuaris Kuressaares, kui kogu linnas näitasid tuld ainult autode tuled, olid tagantjärele analüüsides vaid väike ehmatus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tõsi, olukord, kui elektripuuduse tõttu on kauplused suletud, pangaautomaadid pimedad, mobiililevi hakkab katkema ja seda kõik teadmatuses, kui kaua see kõik veel kestab, oli linnakeskkonda arvestades siiski antud hetkel küllaltki ekstreemne. Aga nagu ütleb ka kõnekäänd, et mis ei tapa, teeb tugevamaks, on ka vähemasti Saaremaa juba praegu ja lähitulevikus veelgi rohkem sellisteks ootamatusteks valmis.
"Oleme juba pidanud läbirääkimisi kütusefirmadega, et kuidas tagada Kuuressaares kütuse kättesaamine kriisisituatsioonis ehk siis kui elektrit ei ole. selles osas on täna juba lahendused olemas," kinnitas Saaremaa vallavanem Madis Kallas.
Tele2 võrguhoolduse juht Tanel Klaar märkis, et linna tugijaamadele ei ole nad varem niivõrd suurt rõhku pööranud, kuid tulevikus keskendutakse sellele kindlasti rohkem.
"Kui on ulatuslik kriisiolukord, siis Kuressaare linnas peaks meil püsti jääma vähemalt kolm suuremat tugijaama, et elementaarne side tagada," lausus Klaar ja selgitas, et need kolm tuleks siis varustada generaatorite või piisava koguse akudega.
Isegi kui mobiiliside ära kukuks, saaks elektrikatkestuse korral Saaremaal asjakohast infot edastada edaspidi kohalik Kadi raadio. Kui elektrit pole, saab kuulata näiteks autoraadiot.
"Kui oleks vaja elanikele teavitust anda, kuhu minna, mida teha, kui kaua see kõik kestab, siis meie ülesehitus raadiol on selline, et me suudaksime kahe väikese generaatoriga minna tunni aja jooksul eetrisse," ütles Kadi raadio tegevdirektor Gunnar Siiner.
Kuigi Saaremaal on kümneid elektrituulikuid, jäävad need paradoksaalsel kombel elektrikatkestuse puhul seisma. Küll saaks aga tulevikus näiteks Saaremaale paarikümne miljoni euroga luua täiesti oma lokaalse elektritootmise.
"See süsteem, mille võimsus võiks olla, ma pakun välja kuskil 10 MW, hõlmab endas tuulikut, akupanka, päikesepatareisid ja kas siis diisel- või gaasigeneraatorit. Ja süsteem on võimeline tootma täiesti stabiilset energiat 24/7," sõnas tuuleenergia tootja Oleg Sõnajalg. | Saaremaa elanikud said elektrikatkestusest suure õppetunni | https://www.err.ee/921868/saaremaa-elanikud-said-elektrikatkestusest-suure-oppetunni | Saaremaa elanikud on jaanuarikuise elektrikatkestuse kogemusest, mil enam kui 13 000 tarbijat mitmeks tunniks talvisel ajal ilma elektrita jäi, õppust võtnud. |
Vastuseisu põhjusi on laias laastus kaks. Esiteks peavad keskkonnakaitsjad paljude fossilkütustel põhinevate elektrijaamade omanikku Kretisnkyt üheks Euroopa suurimaks saastajaks, Le Monde on aga ajaleht, mis on tugevalt toetamas samme kliimasoojenemisega võitlemiseks, vahendasid Times, Financial Times, Bloomberg ja Radio France.
Teiseks ärritavad kriitikuid kuuldused, et 43-aastane Kretinsky soov osta Le Monde'i eelkõige selleks, et end Kremli silmis heas valguses näidata. Miljardäri selline motiiv tuleneks asjaolust, et suurem osa tema ärihuvidest sõltub Venemaa maagaasist, mis liigub läbi Slovakkia mööda Eustreami gaasijuhet. Nimetatud gaasijuhtme aktsiatest kuulub talle 49 protsenti ja nende omanikuks sai ta 2,6 miljardi euro eest.
Kretinsky sai miljardäriks tänu sellele, et ostis Euroopas odavalt kokku kivi- ja pruunsöel põhinevaid elektrijaamu.
Eelmisel aastal pälvis ta Prantsusmaal tähelepanu sellega, et ostis koos mitmeid meediaväljaandeid, sealhulgas ajakirjad Elle ja Marianne. Ka kodumaal kuulub talle hulk meediaväljaandeid, sealhulgas Tšehhi populaarseim tabloid Blesk.
Pariisis tekitas aga veelgi suuremat elevust, kui sa avalikuks, et tal on plaanis osta 109 miljoni euro eest Le Monde'i aktsiaid, mis kuuluvad investeerimispankur Matthieu Pigasse'ile. Pigasse'ile kuulus sellel hetkel 20 protsenti aktsiatest ning lõpuks ostis Kretinsky vaid 10-protsendilise osaluse umbes 40 miljoni euro eest. Samas on tal endiselt eelisõigus, kui Pigasse peaks ka ülejäänud oma Le Monde'i aktsiad maha müüma.
Samal ajal levivad Prantsusmaal teated, et Kretinsky tunneb huvi ka Le Monde'i aktsiate vastu, mis kuuluvad Hispaania meediakontsernile Prisa ning USA ettevõtjale Madison Coxile, kes päris need oma abikaasalt, moemagnaat Pierre Bergé'lt. Nii Prisale kui ka Coxile kuulub umbes 20 protsenti Le Monde'i aktsiatest.
Kretinsky plaanide vastaste plaan näeb ette, et ajalehe töötajate esindajad ja telekomimagnaadist suuraktsionär Xavier Niel saaksid selle tehingu asjus vetoõiguse.
Kretinsky toetajad on aga kriitika tagasi lükanud ja öelnud, et kahtlused Tšehhi ettevõtja plaanide ajsus on alusetud. Nende sõnul on Kretinsky näol tegu tsentristi, Euroopa-Meelse Prantsusmaa armastajaga, kes on pühendunud pressivabadusele. Toetajate hinnangul olevat vastuseis tingitud hoopis sellest, et ta ei ole prantslane. | Le Monde'i omanikuks võib saada Vene gaasiäriga tegelev Tšehhi miljardär | https://www.err.ee/921860/le-monde-i-omanikuks-voib-saada-vene-gaasiariga-tegelev-tsehhi-miljardar | Prantsusmaa ühe juhtiva päevalehe Le Monde töötajad ja osa aktsionäre otsivad võimalusi, kuidas takistada, et ajalehe üle võib saada kontrolli Tšehhi energeetikamagnaat Daniel Kretinsky. |
Sellest teatas Tamsar koostööpartneritele saadetud kirjas.
"Olen lõpetamas oma tööd Eesti Tööandjate Keskliidu juhina. Mu leping lõpeb 20.mail ja ma seda ei pikenda. Kaks perioodi ehk 6 aastat on just paras aeg sellisel kombel Eesti asja ajamiseks," kirjutas Tamsar.
Tamsari sõnul on ta sügavalt veendunud, et organisatsioonidele on rotatsioon väga kasulik. "Seda nii tegevjuhtimise kui liikmete esinduse tasandil. Värske vaade sunnib ikka ja jälle küsima "miks?", "miks nii", "kuidas saaks veel paremini?". See, et tööandjatel läheb hästi ja meie positsioon on hea, ei muuda olukorda," märkis Tamsar.
Neljapäeval kuulutab keskliit välja konkursi uue juhataja kohale.
"Mina ise uut juhti ei vali, aga usun, et tema juhtimisel liigub Tööandjate Keskliit uusi kõrgusi võitma," seisis kirjas. | Toomas Tamsar lõpetab töö tööandjate keskliidu juhina | https://www.err.ee/921859/toomas-tamsar-lopetab-too-tooandjate-keskliidu-juhina | Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar teatas, et lõetab peagi töö Eesti Tööandjate Keskliidu juhina. |
"Abordiküsimuses võib igal inimesel olla oma sisemine veendumus ja seisukoht. Kuid rünnak meie professionaalse, kutse-eetikast ja seadustest lähtuva arstkonna vastu on lubamatu sõltumata neist veendumustest. Meie kõigi ja eeskätt poliitikute vastutus on, et me oma ühiskonda katki ei teeks," kirjutas Kaljulaid oma Facebooki lehel.
President avaldas oma kommentaari samal ajal jagades linki uudistest, kus arstide liit Helme väljaütlemised hukka mõistab.
EKRE esimees Mart Helme ütles kolmapäeva õhtul pärast koalitsioonikõnelusi ajakirjanikele, et arstid ei ole asjast aru saanud. "Ma olen seda meelt, et loote tapmine on tapmine. Ma arvan, et kõik need arstid, kes otsitud põhjustega süüdistavad Martin Helmet ei ole asjast aru saanud," lausus Helme.
Martin Helme süüdistas teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio" aborte läbi viinud naistearste Hippokratese vande rikkumises, öeldes ka, et Eestis "tapetakse" aastas 4500 last enne kui nad jõuavad sündida.
EKRE valimisprogrammis seisab: "Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest."
Koalitsioonikõnelustel Keskerakonna ja Isamaaga see abortide rahastamist lõpetav ettepanek toetust ei pälvinud. | Kaljulaid: rünnak meie arstkonna vastu on lubamatu | https://www.err.ee/921836/kaljulaid-runnak-meie-arstkonna-vastu-on-lubamatu | President Kersti Kaljulaid kommenteeris EKRE aseesimehe Martin Helme väljaütlemisi naistearstide suunas ning kirjutas, et rünnak Eesti arstikonna vastu on lubamatu. |
Kataloonia pole eraldiseisvalt maailma (FIFA) ega Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) liige ja nii ole klubidel ka kohustust neile koondisemängudeks oma pallureid vabaks lasta.
Esimesena teatas keeldumisest tabelis 16. kohal olev Valladolid, kes ei lasknud vabaks Ruben Alcarazi ega Jordi Masipi, samuti treenerite sekka kuuluvat Sergio Gonzalezt.
Kolmapäeval järgisid Valladolidi eeskuju ka liigatabeli kaks viimast meeskonda ehk Rayo ja Vallecano ja Huesca. Seega ei pääse koondisesse ka Alberto Garcia, Alex Moreno, Enric Gallego ja Alex Gallar.
Klubide sõnul ei ole põhjused poliitilised - Ibeeria poolsaarel on endiselt pingeseisund Kataloonia iseseisvuse pooldajate ja vastaste vahel -, vaid sportlikud. Nimelt ei soovita hooaja otsustavas faasis võimalike vigastustega riskida.
Sõpruskohtumiseks Venetsueelaga on tuntud nimedest koondises Hispaania esindamise lõpetanud endised Barcelona tähed Gerard Pique ja Xavi Hernandez, samuti näiteks Bojan Krkic, Oriol Romeu ja Marc Bartra. | Hispaania klubid ei lase mängijaid Kataloonia koondisesse | https://sport.err.ee/921858/hispaania-klubid-ei-lase-mangijaid-kataloonia-koondisesse | Hispaania kõrgliigaklubid Valladolid, Rayo Vallecano ja Huesca keelduvad oma mängijaid koondisepausi ajal Kataloonia koondisele loovutamast. |
Oscari-võitjad Penélope Cruz ja Javier Bardemi astuvad üles kirglikus põnevikus, mille osapoolteks on Virginia Vallejo ning Pablo Escobar - Kolumbia kuulsaim naisajakirjanik ja maailma kardetuim narkoparun. Virginiat paelus Pablo karisma ning nakatav kirg oma riigi ja rahva vastu.
Samal ajal, kui muutus kirglikumaks nende armulugu, karmistus ka brutaalne vägivald, millega Escobar oma impeeriumi laiendas ja valitses. Virginia peab otsustama, kas toetada meest, keda armastab, või aidata võimudel alistada üht kõige jõhkramat kurjategijat, keda maailm on iial tundnud.
Film "Pablo ja Escobari vahel" on ETV2 eetris 20. märtsil kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Pablo ja Escobari vahel" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/921850/kultuuriportaal-soovitab-pablo-ja-escobari-vahel-etv2-s | 20. märtsil jõuab ETV2 eetrisse Iberofesti eriprogrammi raames režissöör Fernando Leon de Aranoa 2017. aasta film "Pablo ja Escobari vahel" ("Loving Pablo"). |
Vastloodud Nõmme Kalju elektroonilise spordi meeskond hakkab võistlema NKFC eSPORTS TEAM nime all. Oma tegevuse esimeses faasis keskendutakse eelkõige jalgpallisimulatsiooni mängule FIFA, tulevikus on kindel plaan laieneda teistele tuntud mängudele nagu näiteks DOTA, League of Legends, Counter-Strike: Global Offensive, vahendab klubi kodulehekülg.
Oma eSpordi meeskonna loomisega asetub Nõmme Kalju tuntud Euroopa jalgpalliklubide nagu Ajax Amsterdam, PSG, Manchester City, Real Madrid, Schalke 04, AS Roma kõrvale, kes on kõik sisenenud edukalt maailma eSpordi turule.
Nii meelelahutus- kui ka spordimaailmas on e-sport viimasel kümnendil kogenud väga kiiret kasvu. Võistlejad üle terve maailma lähevad professionaalsel tasandil vastamisi erinevates mängudes nii mängukonsoolidel kui arvutites. Tänaseks on kinnistunud ligi 30 erinevat e-spordi mängu alates lahingmängudest nagu Counter-Strike kuni spordisimulatsioonini nagu FIFA.
2017. aastal kogus e-sport hinnanguliselt 400 miljonit vaatajat, 2020. aastaks prognoositakse juba 600 miljonilist vaatajaskonda. Samuti on hüppeliselt tõusnud auhinnafondid kasvades 2017. aastal umbes 121 miljoni dollarini, moodustades käibeks 700 miljonit dollarit. Vastloodud meeskonna moodustavad hetkel kaks Eesti mängijat. Tulevikus on plaanis näha meeskonnas kuni kuus Eesti mängijat. Lisaks neile leitakse mängijaid Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Hetkel on käimas läbirääkimised Rootsi e-sportlastega, kes on endale juba FIFA-s nime teinud.
NKFC eSPORTS TEAMi esimesteks liikmeteks on Eesti ühed parimad FIFA mängijad Henry William Heinola ning Marko-Alari Lont. Marko, tuntud ka kui "Maroco", on pea aasta teinud regulaarseid otseülekandeid Twitch.tv portaalis, mängides FIFA-t ning kasvatanud sellega ka regulaarse jälgijate kogukonna. Mõlemad mängijad on võitnud mitmeid turniire, sealhulgas Eesti Virtuaalpallurite võistlussarjas ja Mängude Öö FIFA turniire. Henry hakkab kandma särginumbrit 24 ja tema e-sportlase nimeks saab NKFC_Henry, Marko särginumber saab olema 11 ja tema e-sportlase nimi on NKFC_Maroco.
Mängijad olid Nõmme Kalju eSpordi meeskonnaga liitumise üle rõõmsad. "Tunnen, et oleme väga suure asja ees ja teeme veel suuremaid samme edasi. Väga põnev on olla professionaalse Eesti e-spordi kultuuri loomise keskmes. See on andnud mulle täiesti uue hingamise," kommenteeris Marko. Henry lisas: "Mul on suur au esindada NKFC e-spordi meeskonda ja olla üks kahest esimesest mängijast Eestis. See on mulle suur võimalus areneda nii meeskonnas kui ka individuaalselt. Olen väga põnevil, kuhu see tee viia võib."
Eesmärke kirjeldades sõnas Marko: "Tahame arendada ja edendada e-spordi kultuuri Eestis. Soovime näidata, et sellega on Eestist võimalik jõuda maailmas tipptasemele ning enda tulevikku kindlustada." "Lisaks on eesmärk viia Eesti eSport maailmapildile. Meil on selleks kõik võimalused olemas ja nüüd oleme astunud esimese konkreetse sammu," täiendas Henry.
Nõmme Kalju FC president Kuno Tehva lisab: "Oma eSpordi osakonna loomisel jalgpalliklubi juurde seisab Nõmme Kalju selle eest, et luua Eestisse organiseeritud virtuaalspordi ökosüsteem, kust kasvaks süsteemselt välja maailmatasemel e-sportlasi ning mida oleks mugav kõigil huvilistel jälgida. Eesti on kinnistunud maailmakaardile e-riigina, mistõttu e-spordile hoogu andmine on järgmine loogiline samm. E-sport on Eesti suur võimalus, kõik eeldused jõudmaks maailma e-spordi tippu on meil olemas, sest e-sport ei tunne piire ja virtuaalmaailmas suudame ka meie megastaadioneid ehitada.
"Nutiajastuga ei pea võitlema, maailm meie ümber on muutumises ja meie ülesanne on sellega kohaneda ning uute trendidega sammu pidada. Usume, et digipööre jalgpallis aitab tuua X ja Y põlvkonna jalgpalli juurde, ühendades omavahel virtuaal- ja pärismaailma jalgpallikogukonnad," lisas Tehva.
Täna toimus ka Hiiul, Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna ja NKFC eSport Team-i vaheline sõpruskohtumine, kus mängiti Play Station konsoolil FIFA'19 mängu. Kohtumisel osalesid NKFC eSport sportlased Maroco ja Henry ning Nõmme Kaljut esindasid Premium Liiga parim väravakütt Liliu ja Nõmme Kalju kapten Maximiliano Uggé. Kohtumise võitis NKFC eSport Team seisuga 4:0. | Nõmme Kalju hakkab tegelema e-spordiga | https://sport.err.ee/921842/nomme-kalju-hakkab-tegelema-e-spordiga | Maailmas kiirelt arenev e-sport jõuab Eesti jalgpalli. Nõmme Kalju avab koostöös 24h Production kollektiiviga oma e-spordi osakonna ning loob Eesti esimese jalgpalliklubina e-jalgpalli meeskonna. |
Haagis asuv sõjaroimatribunal mõistis Karadzici (73) 2016. aastal süüdi genotsiidis ja sõjakuritegudes ning määras talle 40-aastase vanglakaristuse. Bosnia serblaste endine liider vaidlustas otsuse.
Apellatsioonikohtunike kogu Haagis "määrab eluaegse vanglakaristuse" pärast Karadzici edasikaebuse tagasilükkamist kolme aasta taguse kohtuotsuse vastu, millega ta mõisteti süüdi kuritegudes, mille seas on ka 1995. aasta Srebrenica massimõrv, ütles peakohtunik Vagn Joensen.
Esialgset kohtuprotsessi juhtinud kohtunikud "alahindasid äärmusliku vastutust, mis lasub Karadzicil tõsiseimate kuritegude eest konfliktiperioodil, mis on märkimisväärsed oma ulatuse ja süstemaatilise jõhkruse poolest", ütles Joensen.
Apellatsioonikohtunikud tõrjusid järjepidevalt Karadzici väidet, et ta ei olnud teadlik Bosnia serblaste vägedele antud käsust mõrvata Srebrenica moslemitest mehed ja poisid ning rünnata tsiviilelanikke Sarajevos.
Kohtunikud lükkasid tagasi ka Karadzici väite, et ta ei olnud teadlik, et tema koostatud ja allkirjastatud sõjalise direktiiviga Srebrenica kohta anti Bosnia serblaste vägedele käsk luua elanike jaoks "ellujäämislootuseta väljakannatamatu olukord".
Bosnia serblaste endine liider võttis kolmapäeval teatavaks tehtud kohtuotsuse vastu liikumatult ja sünge näoilmega.
Karadzici karistuse karmistamist olid taotlenud prokurörid ja nõudnud ohvrite sugulased.
Karadzic oli üks kõige mõjukamatest Bosnia serblaste figuuridest, kes kogus kurikuulsust rolli eest 1995. aasta Srebrenica massimõrvas.
2016. aastal mõisteti Karadzic süüdi kümnes süüdistuspunktis, mille seas oli pea Bosnia pealinna Sarajevo pea nelja-aastase piiramise korraldamise abistamine. Linnas sai snaipri- ja mürsutules surma üle 10 000 inimese, ütlesid prokrörid.
Lisaks mõisteti ta süüdi Srebrenica genotsiidis, kus Bosnia serblastest sõdurid tapsid üle 8000 moslemist mehe ja poisi ning matsid nad massihaudadesse.
2008. aasta juulis Belgradis tabatud Karadzic on veetnud vahi all viimased 11 aastat. | ÜRO kohus muutis Karadzici karistuse eluaegseks vangistuseks | https://www.err.ee/921840/uro-kohus-muutis-karadzici-karistuse-eluaegseks-vangistuseks | Rahvusvaheline sõjaroimakohus jättis kolmapäeval jõusse Bosnia serblaste endisele liidrile Radovan Karadzicile määratud süüdismõistva otsuse genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, kuid otsustas muuta talle määratud karistuse eluaegseks vangistuseks. |
Vaba Demokraatlikku Parteid (FDP) esindav Kubicki teatas AFP intervjuus, et Saksamaa välisministril tuleks Grenell kuulutada viivitamatult persona non grata 'ks, vahendas Politico.
Grenell pälvis FDP aseesimees Kubicki pahameele seetõttu, et tegi kriitikat Saksamaa rahandusministeeriumi poolt esitatud riigieelarveplaani teemal ja pidas vastuvõetamatuks asjaolu, et Saksamaa kulutused riigikaitsele ei küündi NATO poolt soovitud tasemeni.
Saksamaa rahandusministeeriumi kava kohaselt kerkiksid Saksamaa kaitsekulud sellel aastal 1,37 protsendini SKP-st, kuid hakkaksid siis taas keskpikas plaanis langema. NATO on aga seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik kulutaks riigikaitsele aastaks 2024 kaks protsenti SKP-st.
Eelmisel aastal kulutasid riigikaitsele kaks või rohkem protsenti SKP-st vaid seitse liikmesriiki - USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Samas eelmisel aastal kasvasid kaitsekulutused ka paljude teiste Euroopa liitlaste seas, näiteks paistsid silma Bulgaaria ja Holland ning Rumeenia on kahe protsendi tähisele juba väga lähedal.
Samal ajal on Euroopa suurim majandus Saksamaa kaitsekulutuste protsendi poolest NATO liikmete hulgas tabeli teises pooles koos Belgia, Hispaania, Itaalia ja Kanadaga.
USA on juba pikemat aega ehk juba enne Donald Trumpi presidendiks saamist kutsunud Euroopa liitlasi üles rohkem riigikaitsesse panustama. Trumpi administratsiooni ajal on aga need üleskutsed muutunud jõulisemaks ning seda on saatnud ka mitteametlikud vihjed, et president võib NATO-le üldse selja pöörata.
Saksamaa rahandusministeeriumi teate järel ilmus USA saatkonna ametlikul Twitteri-kontol Grenelli kommentaar: "Kärpida oma juba praegu vastuvõetamatut pühendumist sõjalisele valmisolekule on murettekitav signaal Saksamaa 28 NATO-liitlasele."
Kubicki leidis seepeale, et USA surusaadiku järjekordne sekkumine Saksamaa sisepoliitilistesse küsimustesse on talumatu. "Kui USA diplomaat käitub nagu okupatsioonivõimu ülemkomissar, peab ta õppima, et meie taluvusel on omad piirid," sõnas ta.
Valitsusse kuuluvate sotsiaaldemokraatide esindaja Carsten Schneider võttis sellel teemal samuti sõna. "Diplomaatiliselt on härra Grenell täielik läbikukkumine. Kogu see asi meenutab ulaka koolipoisi käitumist," arvas ta.
Trumpi poolt eelmisel aastal suursaadikuks nimetatud Grenell on ka varem oma väljaütlemistega Saksamaa avalikkuses teravat vastukaja pälvinud.
Wall Street Journal tuletab oma artiklis meelde, et liidukantsler Angel Merkel on avalikult lubanud, et Saksamaa kaitsekulutused tõusevad aastaks 2024 1,5 protsendini SKP-st. Ehk see on küll rohkem kui seni, kuid jääb siiski alliansi eesmärgist selgelt madalamaks. Ka selle lubaduse andis Merkel pärast tugevat survet Trumpi administratsiooni poolt.
Hetkel kulutab Saksamaa riigikaitsele umbes 43 miljardit eurot ehk umbes 1,2 protsenti SKP-st. Esmaspäeval avaldatud eelarvekava kohaselt tõuseks kaitsekulud esialgu 1,37 protsendini SKP-st, kuid langeksid siis 2019. aasta lõpuks 1,33 protsendini, 2022. aastal juba 1,29 protsendini ja 2023. aastal 1,25 protsendini.
Märkimisväärne on see, et eelarvekavas on kaitseministeeriumile eraldatud 44,7 miljardit eurot, mis on oluliselt vähem kui 47,2 miljardit eurot, mida kaitseminister Ursula von der Leyen taotles ja millest ta väidetavalt ka liitlasi teavitas.
Kui eelarvekava Saksa valitsuse kabinetiistungil ka heaks kiidetakse, oleks tegu järjekordse näitena, kuidas USA ja üks tema peamisi liitlasi Euroopas on teineteisest kaugenemas. Viimastel kuudel on Berliin jätnud tähelepanuta Washingtoni üleskutsed piirata maagaasi ostmist Venemaalt, hoiduda Hiina kõrgtehnoloogia kasutamisest ja takistada Saksamaa firmadel Iraaniga kauplemist. | USA diplomaat tuletas kulusid kärpivale Berliinile meelde NATO eesmärki | https://www.err.ee/921834/usa-diplomaat-tuletas-kulusid-karpivale-berliinile-meelde-nato-eesmarki | Saksamaa parlamendi asespiiker Wolfgang Kubicki leiab, et USA suursaadik Richard Grenell tuleks tagasi koju saata. Põhjusena mainis asespiiker Grenelli kriitikat seoses Saksamaa panustamisega NATO-sse. |
37-aastane Casillas liitus Portoga 2015. aastal ja on pärast seda pidanud klubi eest 149 mängu. Porto ei avalikustanud tema viimase lepingu pikkust.
"Täna on väga eriline päev. Ma tunnen end selles klubis koduselt," sõnas 2010. aasta maailmameister ajakirjanikele. "Soovin olla siin kuni oma karjääri lõpuni."
"Kui nad pakkusid mulle võimalust seda uuendada, ei olnud mul mingeid kahtlusi. Mõtlen vaid FC Portost ja siin oma karjääri lõpetamisest ning klubi ja fännide väärtuste esindamisest."
Neljandat hooaega Portugali suurklubis veetev hispaanlane on võitnud 2018. aastal nii kohaliku liiga kui ka superkarika. | 37-aastase Iker Casillase karjäär jätkub | https://sport.err.ee/921837/37-aastase-iker-casillase-karjaar-jatkub | Madridi Reali ja Hispaania koondise legendaarne väravavaht Iker Casillas pikendas lepingut oma praeguse koduklubi FC Portoga ning tahab seal ka karjääri lõpetada. |
"See on hea näide, kuidas millegi tõhusamaks ja odavamaks muutumine ei pruugi tuua kaasa raiskamise vähendamist. Vastupidi, inimesed tarbivad seda hoopis rohkem. Piltlikult on tekkinud järsku vajadus valgustada iga silda ja külakirikut," märkis Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur.
Kyba 2017. aastal ilmunud tööst selgus, et kosmosesse jõudva valguse intensiivsus vähenes aastatel 2012–2016 vaid 16 riigis. Ligi pooltes maailma riikides jõudis selle hulk kahekordistuda. Kyba ja ta kolleegide hiljuti loodud kaardirakendus muudab valgusreostust mõõtvate satelliitide andmed paari hiireklõpsuga kättesaadavaks kõigile huvilistele.
"Ühelt poolt võiks aidata kasvatada see ühiskonna teadlikkust laiemalt. Teisalt on sellest kasu amatöörastronoomidele ja teadlastele. Näiteks võimaldab jälgida valgusreostus piirkondlikku arengut," märkis Kyba. Teadur nentis samas, et satelliidiandmetest üksinda ei piisa.
Rakendusse jõuavad andmed satelliidilt, mis teeb mõõtmisi lainepikkustel 500–900 nanomeetrit. Erinevalt eelnevalt kasutusel olnud tänavavalgustuslampidest kiirgavad leedlambid aga palju rohkem sinist valgust ja ultraviolettkiirgust, mida satelliit ei näe.
See võiks osaliselt selgitada, miks näib olevat valgusreostus mitmetes Eesti suurlinnades jäänud näiliselt samaks või isegi vähenenud. Asumites valgustatakse tänavaid üha sagedamini leedlampidega. Teisalt võimaldab valgustite odavus paigaldada neid ka sinna, mis olid mattunud varem pilkasesse pimedusse. "Valgusreostus vaevalt vähenenud on. Valgusteid lisatakse pidevalt juurde. Oma roll on selles uute valgustite efektiivsuse kasvul," kinnitas Mario Mars, Tallinna Tehnikaülikooli tähetorni haldusjuht.
Mars viitas, et valgusreostuse levikut mõjutavad oluliselt ilmastikutingimused. Kui taevas on pilvisem, jõuab seda vähem ka satelliitideni. Linnade kohale mõõtmisi tehes mõjutab tulemusi lisaks satelliidi täpne asukoht. Sõltuvalt nurgast võivad peegeldada klaashooned seda satelliidi suunas või sellest eemale. Kuna ühte piirkonda mõõdetakse kuus keskmiselt korra-kaks, võivad tulemusi mõningal määral kallutada isegi üksikud mõõtmistulemused.
"Kuna atmosfäär hajutab sinist valgust rohkem kui pikemaid lainepikkusi, võib oodata, et valgusreostus mõjutab tulevikus leedlampide leviku laienedes ökosüsteeme ja inimesi üha rohkem ning ma ei pea silmas ainult astronoome," viitas aga Kyba. Näiteks vähendab valgete LED-valgustite valgus sama intensiivsuse juures melatoniini tootmist viis korda rohkem kui kõrgrõhu-naatriumlambid.
Unehormoon on hädavajalik normaalse unetsükli jaoks. Ere sinakas valgus vähendab võrreldes tuhmima punaka valgusega unekvaliteeti. Pidevalt häiritud uni seostub mitmete teiste terviseprobleemidega. Muu hulgas kasvatab see immuunsüsteemi probleemide, ainevahetushäirete ja vähi tekkimise riski.
Maailma sinisemaks muutumise mõju ökosüsteemidele jaloomaliikidele on uuritud vähem. Uus-Meremaal tehtud katsetes on näiteks leitud, et leedvalgustid tõmbavad teistest valgustitest rohkem ligi mõningaid putukaliike. Spektri rohekas-sinine osa on oluline ka mitmetele nahkhiireliikidele ja konnadele
"Kõige olulisem pole tehisvalguse täpne värvitoon, vaid see, kui palju leidub seda keskkonnas. Me ei tea veel päris täpselt, kui palju on liiga palju, kuid näiteks öiste tolmeldajate taluvuslävi pole katsete põhjal kuigi kõrge," märkis Berni Ülikooli ökoloog Eva Knop. Pikas perspektiivis kahjustab taimede viljumisedukuse vähenemine ökosüsteeme tervikuna.
"Loo moraal on ehk see, et uue ja tõhusama tehnoloogia tulekul ei tohiks hakata seda kohe pimesi kasutama. Leedlampidest tõeliselt kasu lõikamine eeldab tänavavalgustuse põhjalikumat ringi tegemist. Neid ei saa lihtsalt vanade lampide asemele riputada ja loota, et valgus jõuab sinna kuhu vanasti," märkis Kyba. Teisisõnu, tegu on ühtaegu ühiskondliku- ja disainiprobleemiga.
Riiklikul tasandil puudub Eestil valgusreostuse vähendamiseks tegevuskava ja otseselt seda ei reguleerita. 2015. aastal esitati riigikogule seda käsitlev atmosfääriõhu kaitse seadus, kuid esitatud kujul see lugemist ei läbinud. 2019. aastal puudub atmosfääriõhu kaitse seaduses sellele viide täielikult.
Valgusreostust puudutab kaudselt korrakaitseseadus – avalikus kohas ei tohi tekitada teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte.
Tutvu interaktiivse valgusreostuse kaardiga. | Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks | https://novaator.err.ee/921807/eesti-ood-muutuvad-uha-valgemaks-ja-sinisemaks | Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme. |
Alagrupiturniiril maailma teisest paarist, lätlastest Aleksandrs Samoilovsist ja Janis Smedinsist jagu saanud eestlased teenisid eduka turniiriga 320 punkti ja kerkisid maailma edetabelis 40. kohalt 37. positsioonile, mis märgib nende karjääri parimat kohta, vahendab Võrkpall24.ee.
Lisaks edetabelipunktidele pistsid Nõlvak ja Tiisaar kotti ka 3000 dollarit auhinnaraha.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Doha etapp tõi Nõlvakule ja Tiisaarele karjääri kõrgeima edetabelikoha | https://sport.err.ee/921832/doha-etapp-toi-nolvakule-ja-tiisaarele-karjaari-korgeima-edetabelikoha | Eesti parim rannavollepaar Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak jõudsid eelmisel nädalal Dohas toimunud kõrgetasemelisel MK-etapil alagrupist edasi ja jäid lõpuks jagama 17. kohta. |
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi tundis heameelt projekti jätkusuutlikkuse üle. "Utilitas on meie tippkergejõustiku järelkasvu aastaid väärikalt toetanud, hulk Utilitas tiimi kuulunud sportlasi on sellele vastanud heade tulemustega täiskasvanute klassis. Tippspordi üks keerukaid ülesandeid on motiveerida ja toetada efektiivselt järelkasvu arengut, Utilitas tiim on selles osas väga positiivne näide," sõnas Teigamägi Energia avastuskeskuses toimunud esitlusel.
Utilitase nõukogu esimees Kristjan Rahu ütles, et Eesti noorsportlaste toetamine ja nende arengusse panustamine on ettevõtte jaoks oluline. "Utilitas toodab energiat, mis muundub hubaseks ja keskkonnasõbralikuks kodusoojuseks ja valguseks, sportlased aga muudavad oma sisemise energia tulemuseks. On heameel näha, et mitmed endised Utilitase järelkasvutiimi liikmed on jõudnud Eesti esinduskoondistesse ning nii kodus kui ka võõrsil märkimisväärsete tulemustega positiivseid emotsioone kaasaelajatele pakkunud. Soovime, et ka selle aasta tiimi liikmeid saadaks edu treeningutel ja võistlustel," lisas Rahu.
Mitmed Utilitas järelkasvutiimi kuulunud sportlased on näidanud hiljem tiitlivõistlustel silmapaistvaid tulemusi. Tiimi on kuulunud Birminghami sise-MMil seitsmevõistluses pronksi võitnud Maicel Uibo, Londoni MM-il kümnevõistluses neljanda koha saanud Janek Õiglane. Vasaraheite Eesti rekordiomanik Anna Maria Orel kuulub tiimi kolmandat aastat järjest. Teiste seas on Utilitas järelkasvutiimi kaudu tippu jõudnud Zürichi EM-il hõbeda ja Rio olümpial kuuenda koha saanud Rasmus Mägi, samuti olümpiasportlased Grit Šadeiko, Tanel Laanmäe ja Liina Laasma.
Utilitas järelkasvutiimi eesmärk on võimaldada U-23 vanuseklassi silmapaistvamatel kergejõustiklastel rohkem spordile pühenduda ning aidata kaasa üleminekule täiskasvanuklassi. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavutusspordi struktuurist. Võistkonda pääsevad igal aastal kuus paremate tulemustega sportlast, kellele tagatakse 12-kuuline stipendium. Utilitas järelkasvutiimi mentor on olümpiavõitja Gerd Kanter. Energiakontsern Utilitas annab juba kaheksandat aastat noorte kergejõustiklaste arengu toetamisse omapoolse panuse.
Utilitas järelkasvutiimi komplekteerimisel võeti arvesse sportlaste viimase suvise hooaja kahe parema määrustepärase tulemuse matemaatilist keskmist ja selle suhet viimasena kehtivasse täiskasvanute EM-i normi IAAF-i (Rahvusvaheline Kergejõustikuliit - toim.) punktitabeli alusel. Arvesse lähevad kahe erineva võistluse tulemused, võistlus peab kuuluma Eesti või IAAF-i liikmesriigi kalenderplaani. Mitmevõistluses, maratonis, käimises ja 10 000 m jooksus tiimi kandideerimisel arvestatakse ühte ehk hooaja parimat tulemust. Kvalifikatsiooniperiood on 1.03.2018–30.10.2018. | Selgusid kergejõustiku järelkasvutiimi tänavused liikmed | https://sport.err.ee/921819/selgusid-kergejoustiku-jarelkasvutiimi-tanavused-liikmed | Eesti Kergejõustikuliit esitles Utilitas järelkasvutiimi 2019. aasta koosseisu. Tiim moodustati 2018. aastal U-23 vanuseklassis häid tulemusi näidanud sportlastest ning Utilitas järelkasvutiimi kuulub taas kuus kergejõustiklast: Anna Maria Orel (vasaraheide), Reena Koll (teivashüpe), Tony Nõu (200 ja 400 m jooks), Karel Tilga (kümnevõistlus), Johannes Erm (kümnevõistlus) ja Karl Erik Nazarov (400 m tj/kümnevõistlus). |
Taratino üheksas linalugu on inspireeritud Los Angelese hipikultuurist, vahendas Variety. Lugu toimub 1969. aasta Hollywoodis, kus Leonardo DiCaprio kehastab unustatud telenäitlejat ning Brad Pitt tema kaskadööri. Lisaks neile astuvad filmis üles ka Margot Robbie, Dakota Fanning, Damian Lewis ja Al Pacino.
Film esilinastub mais Cannesi filmifestivalil, kus 25 aastat tagasi võitis Kuldse Palmioksa ka Quentin Tarantino hinnatud "Pulp Fiction".
Vaata treilerit: | Avaldati Quentin Tarantino uue filmi esimene treiler | https://kultuur.err.ee/921828/avaldati-quentin-tarantino-uue-filmi-esimene-treiler | Juulis jõuab kinodesse režissöör Quentin Tarantino uus film "Once Upon a Time in Hollywood", kus peaosades astuvad üles Brad Pitt ja Leonardo DiCaprio. Avaldati filmi esimene treiler, mis avab veidi suvel esilinastuva filmi sisu. |
Londoni tuletõrjekomando viitas probleemile sotsiaalmeedias. "No kuule, "Põrsas Peppa", me ei ole olnud pritsumehed juba 30 aastat. Kasutades ajale jalgu jäänud soole viitavaid väljendeid vähendate tüdrukute huvi tuletõrjujaks saamise vastu," seisis postituses.
Nimelt oli põrsaema riietatud "Põrsas Peppa" episoodis "The Fire Engine" tuletõrjujaks ning pealelugeja viitas talle kui pritsumehele (ingl k fireman). Samal ajal oleks saanud tema kohta öelda tuletõrjuja (ingl k firefighter).
The memo didn't reach the @peppapig team... #FireFighter pic.twitter.com/8ptK628her
— Jay (@JPWR_1984) March 17, 2019
Londoni tuletõrjekomando alustas märtsis kampaaniat #FirefightingSexism, et julgustada nii noori mehi kui ka naisi päästemeeskonnaga liituma. Tuletõrjekomando nimetas "Põrsas Peppa" sõnakasutust lausa seksistlikuks, viidates, et naised võivad samuti päästjatena töötada.
Great to have another supporter in our #FirefightingSexism campaign. Welcome Barbie! She's coming to the rescue, helping girls & boys to imagine everything they can become by joining the Brigade, in our new gold kit too. pic.twitter.com/sR77H2N1tH
— London Fire Brigade (@LondonFire) March 16, 2019 | "Põrsas Peppa" pahandas ajale jalgu jäänud sõnakasutusega tuletõrjujaid | https://menu.err.ee/921824/porsas-peppa-pahandas-ajale-jalgu-jaanud-sonakasutusega-tuletorjujaid | Kuulus Briti multifilm "Põrsas Peppa" ("Peppa Pig") jäi kriitikatule alla, sest viitas tuletõrjujatele kui pritsimeestele, pahandades sel ametikohal töötavaid naisi. |
Uus isiknäitus "A.S.T.A. blind playthrough" on Marco Laimre kestvusetendus, mille käigus kunstnik mängib reaalselt 140 tunni jooksul galeriis läbi arvutimängu Desolate. Tegemist on analüütilise mänguviisiga, mängija ja mängu suhte uurimisega.
Publik võib kunstniku tegevust jälgida videoprojektsioonide vahendusel. Kunstniku sõnul elab ta näitusega välja parlamendivalimiste järel tekkinud frustratsiooni.
Näitusel eksponeeritakse visuaalset vägivalda ja seetõttu ei sobi lastele ja nõrganärvilistele.
Ettevõtmise konsultant on Reimo Võsa-Tangsoo. Näitus jääb avatuks 8. aprillini.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, EKA fotoosakond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. | Marco Laimre elab valimiste järgset frustratsiooni välja arvutimängus | https://kultuur.err.ee/921822/marco-laimre-elab-valimiste-jargset-frustratsiooni-valja-arvutimangus | 20. märtsil kell 18 alustab kunstnik Marco Laimre Hobusepea galeriis projektiga "A.S.T.A. blind playthrough", mille käigus ta mängib 140 tundi arvutis. |
Östberg läheb MK-sarja finaaletapile üldliidrina, olles senise hooajaga kogunud 1424 punkti. Teisel kohal on venelanna Natalja Neprjajeva, kes kaotab norralannale 97 punktiga.
Kanadas on jagamisel maksimaalselt 350 punkti – minituuridel saab iga etapi võitja 50 punkti (mitte 100, nagu tavalisel MK-etapil) ja miniturniiri üldvõitja teenib 200 punkti. Quebecis on kavas vabatehnikasprint, 10 km ühisstardist klassikasõit ja 10 km vabatehnikas jälitussõit.
Mis siis võib Östbergile MK-sarja üldvõidu maksta? Probleem on just minituuride jälitussõidus. Üldiselt on murdmaasuusatamine lihtne – võidab see, kes jõuab kõige kiirema ajaga stardist finišisse. Minituuride jälitussõidus on aga süsteem selline, et etapivõidu teenib distantsi kiireima ajaga läbinud suusataja, esimesena finišisse jõudev suusataja pälvib tuuri üldvõidu.
Norra Rahvusringhääling (NRK) aga tegi mõned arvutused, mis näitasid, et etapivõitu ei saa tingimata see, kes oli rajal kõige kiirem. Ja selle põhjuseks on rahvusvahelise suusaliidu (FIS) reegel, mille alusel jälitussõidus rajale minnakse.
Eriti hästi tuli see välja sügisesel Lillehammeri minituuril, kus Therese Johaug jõudis esimesena finišisse ja pälvis sellega tuurivõidu, lisaks aga teenis ta ka 50 MK-punkti kiireima etapiaja eest. Aga tegelikult polnud Johaug tol päeval kõige kiirem. Kolmest etapist koosnenud minituuri juhtis kahe etapi järel rootslanna Charlotte Kalla, edestades Johaugi 2,5, Ebba Anderssoni 14,3 ja Östbergi 19,8 sekundiga.
Edasise osas on oluline vaadata kahe norralanna vahet – Johaug edestas Östbergi enne viimast etappi 17,3 sekundiga. Finišis edestas Johaug enda koondisekaaslast 17,9 sekundiga, seega arvutas FIS, et Johaug edestas distantsil Östbergi 0,6 sekundiga ehk sõitis välja kiireima aja. Aga tegelikult selline arvutus ei päde, kuna jälitussõidu stardis kümnendikke ei arvestata ja kaotus liidrile ümardatakse lähima sekundini. Seega startis Östberg Kallast 20 sekundit ja Johaugist 18 sekundit hiljem (mitte 17,3 sekundit, nagu oli nende tegelik vahe). Ehk kui Östberg startis 18 sekundit Johaugist hiljem ja kaotas talle 17,9 sekundiga, oli Östberg tegelikult rajal Johaugist 0,1 sekundi võrra kiirem ja pidanuks teenima etapivõidu.
FIS-i reeglid aga millegipärast jälitussõidu kiireima suusataja puhul stardiaegu arvesse ei võta ja nii läks etapivõit ja seega ka 50 MK-punkti Johaugile, Östberg pidi leppima teise koha ja 46 punktiga. Just need neli punkti võivad aga hooaja kokkuvõttes kalliks maksma minna. Ja teoreetiliselt võib sarnane probleem kerkida ka finaaletapil Quebecis.
Võimalik, et käimasoleva hooaja lõppedes tehakse reeglites vastavad muudatused. "Usun, et reeglid vaadatakse kindlasti üle. Oleks äärmiselt kurb, kui Ingvild kaotaks MK-sarja üldvõidu nende nelja punkti pärast," ütles Norra koondise peatreener Vidar Löfshus. | Pisidetail reeglites võib Östbergile halvimal juhul maksta MK-sarja üldvõidu | https://sport.err.ee/921823/pisidetail-reeglites-voib-ostbergile-halvimal-juhul-maksta-mk-sarja-uldvoidu | Murdmaasuusatamise MK-sarjale tõmmatakse joon alla sel nädalal Kanadas Quebecis peetava minituuriga. Nii meeste kui naiste arvestuses on üldvõitja veel lahtine, naiste seas võib aga üks esmapilgul tähtsusetuna tunduv matemaatiline tehe Ingvild Flugstad Östbergile kokkuvõttes kalliks maksma minna. |
Aga mille eest ta auhinna pälvis? Vahest üks kergemini mõistetavaid on tema n-ö seebimullitõestus, mille ta tegi koos oma kolleegi Jonathan Sacksiga. Selles selgitas, kuidas seebimulli pinnaks olev fotokile võtab sellise kuju, et mull kasutaks võimalikult vähe energiat enda kuju säilitamiseks.
Abeli auhinna põhjenduses tuuakse välja, et Uhlenbeck pälvis auhinna ka oma tööde eest difernetsiaalgeometrias ning kalibratsiooniteoorias. ERR Novaator palus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insituudi vanemteaduril Andi Hektoril selgitada, mis need on.
Võib ju öelda, et geomeetria on kõige argisem teadus üldse. Geomeetria uurib matemaatilises keeles meid ümbritseva aegruumi omadusi. Vahva on see, et lisaks tavalisele aegruumile meie ümber, saab geomeetriaga uurida ka täiesti fantastilisi "ulmeruume".
Näiteks meie aegruumi aja ja kolme ruumimõõtme asemel võib matemaatik fantaseerida 25-mõõtmelisest ruumist, kus on näiteks 23 ruumimõõdet ja 2 ajamõõdet!
Diferentsiaalgeomeetrias võetakse geomeetria uurimiseks appi kogu tänapäevane matemaatiline raskekahurivägi, alates diferentseerimisest ja integreerimisest kuni arvu- ja rühmateooriani. Diferentsiaalgeomeetrial põhinevad ka tänapäevased füüsikateooriad.
Täpsemalt, kõik senised füüsikateooriad on kirjeldatavad ühe diferentsiaalgeomeetria edukama teooriaga, mida kutsutakse kalibratsiooniteooriaks (gauge theory). Nii üldrelatiivsusteooria, mis kirjeldab suurte asjade maailma, kui ka kvantväljateooria, mis kirjeldab mikromaailma, need on mõlemad kalibratsiooniteooria erijuhud.
Karen Keskulla Uhlenbecki suur teene matemaatikas (ja ka füüsikas) on see, et ta näitas, et teatud osakestefüüsikast tuntud teooriad on matemaatiliselt mõistlikud teooriad. Näiteks Yang-Millsi teooria kirjeldab looduses tuntud tugevat vastasmõju ehk kvarkide ja gluuonite nimelisi osakeste käitumist. Kuid Yang-Millsi teooria puhul kaheldi aastakümneid, kas tegu on ikka matemaatiliselt ilusa ja kooskõlalise teooriaga.
Karen Keskulla Uhlenbeck näitaks, et see teooria on matemaatiliselt täiesti mõistlik ja teatud juhul ka lihtsalt lahenduv. Muide, Yang-Millsi teooriat ta siiski lõpuni lahendada ei suutnud, vaid ainult teatud erijuhtudel. Selleks aga soovitab Andi Hektor seda teooriat kõigil lahendada proovida, sest selle eest on miljoni dollari suurune Milleniumi auhind välja pandud.
Mõistagi võib küsida, kas Karen Keskulla Uhlenbecki sidumine Eestiga on ikka õigustatud - on ta ju USA matemaatik, seal sündinud ning kasvanud. Karen Keskulla Uhlenbeck sündis Ohios 1942. aastal.
Ometi on ta oma persooniintervjuus väljaandes Celebratio Mathematica välja toonud just selle, et tema vanaisa on eestlane, kes sündis küll Riias. Ta selgitab, et tema esimene perekonnanimi Keskulla tuleb sõnast keskküla.
Samas intervjuus toob ta välja, et hakkas matemaatikaga tegelema protestist, kuivõrd toonane ülikoolisüsteem soosis n-ö tüdrukute erialasid ja kolledžeid ja poiste omi. Matemaatika oli aga eriala, milles polnud "keelatud" või tüdrukutele sobimatuid teemasid.
Doktorikraadi matemaatikas kaitses ta 1968. aastal Walthami Ülikoolis, Massachusettsis. Oma teaduskonnas oli ta toona üks vähestest naistest. Mõistagi ei tunnistanud kõik naist matemaatikuna, ehkki oli neidki, kes tunnustanud tema andekust ja teadmisi. Oma 1996. aasta essees kirjutas ta: "Meile öledi, et me suuda tegeleda matemaatikaga, sest oleme naised. Mulle meeldis tegeleda asjadega, millega justkui poleks pidanud. See oli omamoodi legitimeerimise mäss." | Abeli auhinna pälvis esimest korda naismatemaatik, eesti juurtega Karen Keskulla Uhlenbeck | https://novaator.err.ee/921820/abeli-auhinna-palvis-esimest-korda-naismatemaatik-eesti-juurtega-karen-keskulla-uhlenbeck | Karen Keskulla Uhlenbeck on Texase Ülikooli emeriitprofessor ning ta pälvis Abeli auhinna, mida peetakse ka Nobeli preemiaks matemaatika vallas. Karen Keskulla Uhlenbeck on küll USA teadlane, kuid nagu tema keskmine perenimi Keskullagi osundab on tal seos Eestiga - tema vanaisa oli pärit Eestist. |
Kui alguses oli Kasahstani valitsus pakkunud välja, et pealinna nimevahetuse kohta võiks korraldada referendumi, siis alamkoja ehk medžlisi spiiker Nurlan Nigmatulin jõudis järeldusele, et sellel teemal saab otsuse ära teha ka parlament. Põhiseadusnõukogu pidas sellist plaani seaduslikuks, vahendasid Meduza ja Raadio Vaba Euroopa.
Pealinna nimevahetus nõuab küll veel riigipea ülesandeid ajutiselt täitva Kasõm-Žormat Tokajevi allkirja, kuid arvestades, et tema oli ka üks ettepaneku tegijatest, võib otsust sisuliselt vormistatuks pidada.
Kasahstani ajaloo esimene ja seni ainus president Nursultan Nazarbajev teatas 19. märtsil tagasiastumisest. Kasahstani seaduste kohaselt hakkab kuni uute valimisteni täitma riigipea ülesandeid senati senine spiiker Kasõm-Žormat Tokajev.
Tokajevi üheks esimeseks otsuseks riigipea kohuseid täites oligi mõte anda pealinnale uus nimi. Edaspidist poliitilist arengut arvestades on aga Tokajevi ilmselt kõige olulisemaks sammuks see, et ta tegi ettepaneku nimetada senati uueks spiikriks senise presidendi vanim tütar, 55-aastane Darigha Nazarbajeva.
Kolmapäeval valis senat Nazarbajeva spiikriks ja tegi seda samuti ühehäälselt. Nazarbajevat on juba varem peetud oma isa üheks võimalikuks mantlipärijaks ning analüütikute hinnangul näitab senati spiikriks valimine, et temast võibki saada riigi järgmine president.
Korralised presidendivalimised peaksid Kasahstanis toimuma 2020. aasta aprillis ning ennetähtaegsete valimiste kohta pole seni ühtegi ametlikku otsust tehtud.
Paljud analüütikud tuletavad meelde ka seda, et kuigi ligi 30 aastat riiki valitsenud Nazarbajev astus presidendiametist tagasi, on ta endiselt põhiseaduslikuks organiks oleva mõjuvõimsa julgeolekunõukogu juht, võimupartei Nur Otan esimees ning omab jätkuvalt ka nn rahva isa ehk elbasy aunimetust.
Kuigi Nazarbajevit on kritiseeritud autoritaarse valitsemise, mittevabade valimiste ja põhiseaduse enda kasuks muutmise eest, on tema ametiaja positiivsete külgedena toodud aeg-ajalt esile majanduslikku stabiilsust ja seda, et endises liiduvabariigis pole olnud suuri etnilisi kokkupõrkeid. | Kasahstani pealinn saab nimeks Nursultan | https://www.err.ee/921817/kasahstani-pealinn-saab-nimeks-nursultan | Kasahstani parlament kiitis kolmapäeval toimunud ülem- ja alamkoja ühisel istungil heaks põhiseadusmuudatuse, mille kohaselt saab riigi pealinn Astana uue nime teisipäeval ametist lahkumisest teatanud presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi. Pealinna nimetamist Nursultaniks toetas parlament ühehäälselt. |
Eestit esindavad Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Maria Romanjuk, Martin Allikvee, Margaret Markvardt ja mitmed teised tipud.
Eelmisel aastal saavutas Eesti koondis üldarvestuses teise koha 983 punktiga, esimene oli Leedu 1035 punktiga ning kolmas Läti 671 punktiga.
Võistluste ajakava on leitav siit.
Mõlemal võistluspäeval antakse hommikune start kell 10.00 ning õhtused finaalid algavad kell 17.00. | Tartu võõrustab nädala lõpus ujumise Baltimaade meistrivõistlusi | https://sport.err.ee/921818/tartu-voorustab-nadala-lopus-ujumise-baltimaade-meistrivoistlusi | 22.–23. märtsini toimuvad Tartus Aura keskuses ujumise Baltimaade meistrivõistlused, kus on võistlustules mitmed Baltimaade tippujujad. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.