text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Loodetavasti avasin täna pika võitude rea," ütles Tänak pärast võistlust ralliraadio vahendusel. "Tulemust tehakse koostöös ning meil ongi tugev tiim ja hea auto."
Tänak lisas, et neljakordse maailmameistri, prantslase Sebastien Ogier liitumine M-Spordi tiimiga on ka talle kasuks tulnud. "Uus auto ja tugev meeskonnakaaslane on mind innustanud," tunnistas saarlane. "Hooaja esimene pool on mul kulgenud suurepäraselt."
Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja oli sõnatu. "Ma olen õnnelik aga väsinud ning seetõttu ma ei suuda oma rõõmu välja näidata," sõnas Järveoja. | Tänak: loodetavasti avasin täna pika võitude rea | https://sport.err.ee/601457/tanak-loodetavasti-avasin-tana-pika-voitude-rea | Sardiinias oma elu esimese MM-ralli võitnud Fordi piloot Ott Tänak vaatab tulevikku positiivselt. |
SS 16 (14,06 km). Katsevõidu võttis eile katkestanud uusmeremaalane Hayden Paddon (Hyundai), kes edestas Latvalat 0,9, iirlast Craig Breeni (Citroen) 1,6 ja Tänakut 6,4 sekundiga.
Ralli üldarvestuses kahanes Tänaku edu Latvala ees 18,8 sekundile. Kolmandal kohal olev belglane Thierry Neuville (Hyundai) kaotab eestlasele 1.06,4.
SS 17 (6,96 km). Kiireimad olid Hyundai piloodid. Katsevõit läks hispaanlasele Dani Sordole, kes sai Neuville'ist jagu 7,5 sekundiga. Tänak oli 8,7-sekundilise allajäämisega võitjale kolmas. Eestlase lähim konkurent Latvala kaotas Sordole 15,4 sekundiga.
"Auto on tolmu täis ja ma ei näe midagi. Püüan probleemi lahendada," ütles Tänak pärast kiiruskatset ralliraadiole.
Kokkuvõttes edestab Tänak kiiruskatsel auto mootori välja suretanud ning sellega umbes viis sekundit kaotanud Latvalat 25,5 sekundiga. Neuville jääb kolmandana liidrist maha 1.05,2.
SS 18 (14,06 km). Täna oma esimese katsevõidu teenis soomlane Esapekka Lappi (Toyota), kes edestas Latvalat 1,5, prantslast Sebastien Ogier'd (Ford) 2,0 ja Tänakut 3,6 sekundiga. "Tolmuga mul enam probleeme pole," teatas Tänak.
Viimase ehk punktikatse eel juhib rallit jätkuvalt Tänak, kellele Latvala kaotab teisena 23,4 sekundit. Kolmandal kohal olev Neuville jääb eestlasest maha 1.19,2.
SS 19 (6,96 km). Punktikatse võitis Lappi, kelle järel teenisid lisapunkte ka Sordo (+0,4), Ogier (+1,3), Neuville (+1,9) ja Latvala (+2,3). Ralli esikohta kindlustanud Tänak oli 13,4-sekundilise kaotusega soomlasele kaheksas.
Tänakust sai teine eestlane pärast Markko Märtinit, kes on MM-ralli võitnud. Oma karjääri jooksul viis esikohta teeninud Märtin triumfeeris viimati 13 aastat tagasi.
Lõpptulemused (19 kiiruskatset):
1. Ott Tänak Ford 3.25.15,1
2. Jari-Matti Latvala Toyota + 12,3
3. Thierry Neuville Hyundai + 1.07,7
4. Esapekka Lappi Toyota + 2.12,9
5. Sebastien Ogier Ford + 3.25,3
6. Juho Hänninen Toyota + 3.38,5
7. Mads Östberg Ford + 6.31,8
8. Andreas Mikkelsen Citroen + 8.07,8
9. Eric Camilli Ford + 11.15,8
10. Jan Kopecky Škoda + 11.21,4 | Sardiinias triumfeerinud Tänak võitis oma elu esimese MM-ralli | https://sport.err.ee/601425/sardiinias-triumfeerinud-tanak-voitis-oma-elu-esimese-mm-ralli | Autoralli MM-sarja etapi Sardiinias võitis Fordi piloot Ott Tänak, kes koos kaardilugeja Martin Järveojaga edestas soomlasest Toyota roolikeerajat Jari-Matti Latvalat 12,3 sekundiga. Tänakule oli see esimeseks MM-ralli esikohaks. |
Naistest võitis finaali Soome jooksja Erika Uotila, kelle järel lõpetas Eesti tulevikulootus Teele Telgma. Kolmas oli neidude parim Anastasija Pahhomenkova.
Meestest võitis Sander Vaher. Teisena lõpetas Sergei Rjabõškin ja kolmandana Kaur Kase.
Teistes klassides võitsid Triina-Britt Preden, Lea Leppik, Vladislav Moissejev, Mairo Kirss ja Ülo Viru. | Sprindikarika etapi võitsid Erika Uotila ja Sander Vaher | https://sport.err.ee/601452/sprindikarika-etapi-voitsid-erika-uotila-ja-sander-vaher | Tallinnas toimus orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika neljas etapp, kus oli kavas knockoutsprint, milles pärast eraldistardist kvalifikatsioonijooksu toimusid ühisstardist poolfinaalid ja finaal. |
Kunagisest kultusseriaalist tuntud autoriteetset ja pühendunud vetelpäästekomando pealikku Mitch Buchannonit kehastab seekord miljonite lemmik Dwayne „The Rock“ Johnson ("Kiired ja Vihased 8") ning üle kõige Rannavalvega liituda ihalevat kuumaverelist kollanokka Matt Brodyt aga noorteiidol ja komöödiakunn Zac Efron ("Neetud naabrid").
Mitchi supertiimi pääsemiseks tuleb Brodyl ja teistel pretendentidel oma võimeid veenvalt tõestada, sest nii karm töö nagu korra hoidmine rahvarohkel plaažil saab olla vaid kõige osavamate ja nutikamate eelis. Kuigi rannavalvurite põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et ükski suvitaja ära ei upuks ega haid kedagi pintslisse pistaks, on ambitsioonikatel supervormis korrajüngritel alatasa hammas verel ka kohaliku politsei pädevusse kuuluvate jamade klaarimise järele. Kui lahe ääres hakkab oma hämarat tegevust laiendama võimukas klubiomanik preili Victoria Leeds (Pryianka Chopra), ei lähe kaua, et Mitch koos oma ustavate kolleegidega kurikaela jälje üles võtaks.
Legendaarsetes punastes Rannavalve trikoodes siresäärseid, enesekindlaid ja ülisitkeid badass kaunitare mängivad Alexandra Daddario Summer Quinnina, Kelly Rohrbach C. J. Parkerina ja Ilfenesh Hadera Stephanie Holdenina.
Jultunud huumorist ja efektsest actionist laetud suvefilmi lavastajaks on komöödiažanris hiilgav Seth Gordon ("Vastikud ülemused") ning produtsentideks Dwayne „The Rock“ Johnsoni kõrval Rannavalve teleseriaali loojad Michael Berk ja Gregory J. Bonann. Lustliku kummardusena algsele seriaalile astuvad episoodides üles ka ikooniline sekspomm Pamela Anderson ja 80ndate megastaar David Hasselhoff isiklikult. | Rannavalve jõuab kinno | https://menu.err.ee/601449/rannavalve-jouab-kinno | Maailma enimvaadatud teleseriaalil põhinev raju komöödia "Rannavalve" viib vaataja kuuma California suvemelu, seksikate rannakehade ja öise klubimöllu keskele. "See on film, mis kohe kindlasti ei võta ennast liiga tõsiselt ning häbenematult objektistatud on siin nii kenad meesterahvad kui šefid preilid," seisab 16. juunil Eesti kinodesse jõudva filmi tutvustuses. |
Kolmanda koha kohtumine Itaalia ja Uruguay vahel lõppes väravateta ning kuna lisaaega kavas polnud, siis asuti kohe penaltiseeria juurde, milles olid tulemusega 4:1 paremad eurooplased. Kui Uruguay poolelt eksis teine ja kolmas lööja, siis itaallastest ei vääratanud keegi.
Finaal Venezuela ja Inglismaa vahel peetakse samuti täna ning see algas Eesti aja järgi kell 13.00. | Penaltiseerias Uruguayst jagu saanud Itaalia võitis U-20 MM-ilt pronksi | https://sport.err.ee/601450/penaltiseerias-uruguayst-jagu-saanud-itaalia-voitis-u-20-mm-ilt-pronksi | Lõuna-Koreas toimuvatel kuni 20-aastaste jalgpalli maailmameistrivõistlustel pälvis pronksmedali Itaalia meeskond. |
Lobjakas rääkis saates, et vähe on mõeldud asjaolule, et rahandusministriks on pandud mees, kes on suurest poliitikast mitu aastat eemal olnud, kuid hakkab veidi enam kui poole kuu pärast juhatama ELi Ecofini kohtumisi ehk majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu.
"See on üks tähtsamaid formaate selles liidus, sest majandus- ja rahandusküsimused on Euroopa Liidu või ja leib," sõnas ta.
Lobjaka hinnangul ei ole Tõnistel lähemat kokkupuudet ELi rahandusega olnud, ka pole tal vajalikke kontakte.
"Ja kui arvestame, millised kohustused langevad eesistumisel õlgadele erinevate niinimetatud nõukogude kontekstis, siis saata täiesti testimata inimene /.../ on lihtsalt vastutustundetu. Ja kui see on Helir-Valdori otsus, on see ääretult läbimõtlemata otsus ja näitab ka Seedri enda otsuste kvaliteeti"," ütles saatejuht.
Teine saatejuht, Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau märkis, et lähitulevikus ei ole ilmselt suuri kriise oodata ja eesistumise ajal ei ole meil väga tõsiseid konflikte teada.
"Kreeka pidevalt podiseb taustal, aga tundub, et suuri mullistusi tulemas ei ole," nentis ta.
Karnau oli Lobjakaga ühel meelel selles osas, et kõigil uutel ministritel on suurimaks väljakutseks sisseelamine ja mitte ainult Eesti, vaid Euroopa asjadesse.
Sel nädalal selgus, et IRL vahetab välja kolm ministrit ning toob rahandusministriks Toomas Tõniste, kaitseministriks Jüri Luige ja keskkonnaministriks Siim Kiisleri.
Täispikka saadet saab kuulata siit. | Lobjakas: eesistumise ajaks Tõniste ministriks tuua on vastutustundetu | https://www.err.ee/601446/lobjakas-eesistumise-ajaks-toniste-ministriks-tuua-on-vastutustundetu | Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Helir-Valdor Seedri otsus tuua Toomas Tõniste rahandusministriks on vastutustundetu, arvestades algavat Eesti Euroopa Liidu eesistumist, ütles Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte Ahto Lobjakas. |
Hannover-Burgdorf kaotas võõrsil Bergischer HC meeskonnale 24:32 (12:17). Mait Patrail viskas selle aasta numbri sees kaks viiki ja 14 kaotust teeninud Hannover-Burgdorfi kasuks ühe värava.
Viimasest kümnest mängust üheksa võitnud ning ühe viigistanud Melsungen jäi samuti vastase väljakul 28:33 (14:19) alla kahe viimase aasta meistrile Rhein-Neckar Löwenile. Dener Jaanimaa lõpetas hooaja nelja tabamusega.
Viimases voorus selgus ka, et HBW Balingen-Weilstetteni ja HSC Coburg 2000 kõrval peab kõrgliigaga hüvasti jätma Bergischer HC, sest hooaja kolme võiduga lõpetanud TBV Lemgo sai eile kodus 32:31 (15:13) jagu VfL Gummersbachist. Järgmiseks hooajaks kerkisid eliitseltskonda sealt mullu pudenenud TuS N-Lübbecke, esiliiga uustulnuk TV 05/07 Hüttenberg ning TSG Lu-Friesenheim.
Lõpptabel:
1. Rhein-Neckar 34 30 1 3 1011:840 61
2. Flensburg-Handewitt 34 28 2 4 1038:837 58
3. Kiel 34 26 1 7 960:849 53
4. Berliini Füchse 34 23 5 6 986:889 51
5. Magdeburg 34 23 5 6 988:902 51
6. Wetzlar 34 20 1 13 897:857 41
7. Melsungen 34 18 2 14 947:924 38
8. Leipzig 34 16 3 15 883:871 35
9. Erlangen 34 14 0 20 890:941 28
10. Göppingen 34 12 3 19 934:960 27
11. Hannover-Burgdorf 34 11 2 21 935:954 24
12. Minden 34 11 2 21 843:948 24
13. Lemgo 34 10 3 21 926:988 23
14. Stuttgart 34 10 3 21 865:944 23
15. Gummersbach 34 10 2 22 867:934 22
---------------------------------------------------
16. Bergischer HC 34 10 2 22 868:954 22
17. Balingen-Weilstetten 34 7 3 24 819:933 17
18. Coburg 2000 34 6 2 26 856:988 14 | Patraili ja Jaanimaa koduklubid lõpetasid hooaja kaotusega | https://sport.err.ee/601447/patraili-ja-jaanimaa-koduklubid-lopetasid-hooaja-kaotusega | Saksamaa käsipallimeistrivõistluste kõrgliiga viimases voorus pidid TSV Hannover-Burgdorf ja MT Melsungen kaotuse vastu võtma. |
Britile oli see karjääri 65. kvalifikatsioonivõiduks, millega ta kerkis brasiillase Ayrton Senna kõrvale. "Ma ootasin seda numbrit," ei varjanud sarnaselt Sennale kolm MM-tiitlit võitnud Hamilton. "Uskumatu, et ma selleni jõudsin. Montreal on minu jaoks olnud ilusaks kohaks."
Kõige rohkem kvalifikatsioonivõite, 68, on teeninud sakslane Michael Schumacher. | Kvalifikatsiooni võitnud Hamilton: ma ootasin seda numbrit | https://sport.err.ee/601445/kvalifikatsiooni-voitnud-hamilton-ma-ootasin-seda-numbrit | Täna Montrealis toimuvat vormel-1 sarja Kanada GP etappi alustab parimalt kohalt Mercedese piloot Lewis Hamilton. |
Pikalt jooksikute grupis sõitnud Mugerlil õnnestus finišis peagruppi seitsme sekundiga edestada. Eestlased lõpetasid etapi peagrupis, vahendas Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes jätkab liidrina Jan Tratnik (CCC Sprandi Polkowice). Räim tõusis kuuendaks (+0.37) ning Pruus 54. (+3.57) kohale.
Täna sõidetakse viimane etapp, mis suure tõenäosusega lõppeb grupifinišiga. | Pruus oli Slovakkias kuues, Räim kukkus viimases kurvis | https://sport.err.ee/601410/pruus-oli-slovakkias-kuues-raim-kukkus-viimases-kurvis | Slovakkia velotuuri eile sõidetud eelviimase etapi võitis Matej Mugerli (Amplatz – BMC). Peeter Pruus (Rietumu Banka – Riga) teenis etapil 6. koha. Viimases kurvis kukkunud Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) sai kirja 100. koha. |
Tegemist on bändi esimese ja ainsa välikontserdiga Baltikumis, on teatanud korraldaja FBI Concert Club.
Rammstein on varem Eestit külastanud aastatel 2001, 2004 ja 2010, andes kontserdid Saku Suurhallis.
2012. aastal otsustas bänd Eesti kontserdist loobuda ning andis need Lätis ja Leedus.
Rammstein saabus Tallinna Lauluväljakule juba eile. Piletid tänasele show 'le on välja müüdud. | Rammstein esineb täna lauluväljakul | https://menu.err.ee/293194/rammstein-esineb-tana-lauluvaljakul | Täna, 11. juunil esineb Eestis Saksa rockbänd Rammstein. |
2014. aastal kukutati Ukraina venemeelne valitsus, millele järgnes kevadel Krimmi poolsaare annekteerimine Vene vägede poolt ja ülestõus Ida-Ukrainas.
"Viisavaba režiim on Ukraina jaoks alanud. Elagu Euroopa! Elagu Ukraina!" kirjutas president Twitteris pühapäeva hommikul.
Hetkel kehtib viisavabadus vaid Ukraina kodanikele, kel on biomeetrilised passid.
Viisavabadus "sümboliseerib lõplikku lahkulöömist Vene impeeriumist", sõnas Porošenko kõnes laupäeval. Ukrainas algas sellega uus ajalooline ajastu, lisas ta.
Kiievi sooviks on veel tihedam integratsioon Euroopaga, sealjuures odavam raudtee- ja lennuühendus ELi riikidega, ütles president.
Ukraina välisminister Pavlo Klimkin tervitas samuti viisavabadust pärast Ukraina reisijate saabumist Varssavi, Budapesti, Frankfurti ja teiste linnade lennujaamadesse.
"Viisavabadus on kõigest algus," kirjutas Klimkin Twitteris.
Безвізовий режим для України запрацював!
Слава Європі! Слава Україні! pic.twitter.com/SZq2BLWlAI
— Петро Порошенко (@poroshenko) June 10, 2017 | Ukrainas jõustus viisavabadus Euroopa Liiduga | https://www.err.ee/601440/ukrainas-joustus-viisavabadus-euroopa-liiduga | Ukrainas jõustus pühapäeval viisavaba režiim Euroopa Liiduga, sajad ukrainlased on selle puhul juba piire ületanud ning president Petro Porošenko on nimetanud sündmust Venemaast lahkulöömiseks. |
Esimesena astus tulle Jane Tiidelepp-Rähn teemaga „Vastsündinu kunstis. Valguse kartus“. Sellega kaasnes uurimus sündimisega seotud meditsiinilistest ja filosoofilistest probleemidest ning vastsündinute kujutamisest kunstis. Paap Nõmm on oma seerias „Elu vormid“ portreteerinud ahve ja inimesi, visualiseerides humoorikas võtmes Darwini teooriat inimese kujunemisest. Semiootik Egon Erkmann seerias „M-E-T-S“ tegeleb nagu Valdur Mikitagi inimese, kui kultuurikandja ja metsa, kui kultuuritu ruumi suhetega. Ta on sõna „mets“ lahti harutanud eksistentsi põhipunktideks: M (mets/mina), E (elu/ego), T (tuli/tera), S (sünd/surm).
Teise korruse peasaal on täidetud Siiri Jürise 13 portreega teemal „Kahe vahel“. Pealkiri tähendab olekut ärevuse ja üksinduse vahel või mõlemat. Noore kunstniku kohta väga head näod (anonüümsed) ongi rohkem või vähem murelikud, veel õnnestunumad on lauale asetatud käed, mis pidavat väljendama sisemist pinget. Samas on laua sinakas toon ja eskiislik pintslitõmme põhjendamatus kontrastis ülejäänud lõuendi klassikaliselt tiheda läbimaalinguga.
Siiri Jürise maal.
Anastasia Lember-Lvova on portreteerinud koolikaaslast, näitlejaks õppivat Jan Teeveeri töös „Demonstrant“. Näitleja demonstreerib selliseid nägusid, mida ei sobi teha ja selliseid, mida ühiskond aktseptib. Autor kutsub üles siirusele, oma tundeid mitte häbenema. Noore autori hüperrealistlikku portreed on plakatlikult pinnalised ja samas emotsionaalsed ning Harry Liivrand võrdles neid ameeriklase Alex Katzi kunstiga.
Vastasruumis eksponeerib Anna Lumijõe viit eri tantsustiile kujutavat kompositsiooni („Tantsi minuga“). Tantsustiile tutvustades tantsis kunstnik ka ise ja lõpuks professor Jaan Elkeniga. Kuid tantsustiile kujutavas kunstis edasi anda on ääretult raske.
Väikse galerii täidab vaid üks maal, Martin Urbi vanaema „Õie“ ning sirmi taga täpselt samas miljöös intervjuu temaga. Magistrant kirjutab: „Siin istub 91-aasane naine, ta tikib loodust ja ootab surma“. Tegelikult me ei näe kurbust, vaid oma tikandite keskel istuvat rahulikku jõulist naist, kes teeb kokkuvõte oma töörohkest ja ilusast elust. See on õnnestunud pühendus vanaemale.
Kaire Nurga magistritöö „Protsessioon. Pühendus kõigile, kelle paletid jäid Toomele“ on luigelaul ülikooli maaliosakonnale. Ta oli Vanas Anatoomikus maaliosakonna prügikastist üles korjanud 34 paletti, naelutanud need põiklauale ja need lauad omakorda ümber anatoomikumi puudele kinnitanud. Nurk ütles, et paletid on puudel nii kaua, kuni maaliosakond taastatakse. Ka Jeesus tõusis oma ristilt üles.
Kaitsmised algasid komisjoni esimehe Harry Liivranna kõnega, kus ta kahetses TÜ maaliosakonna sulgemist muuhulgas sellepärast, et erinevalt EKAst õpetati siin korralikult klassikalist maali. Mina lisan, et eriti hästi figuuri. Kaire Nurk aga esitas ainult kontseptualistliku installatsiooni, millega kaasnes protsessioon. See kõik oli väga vaimukas, kuid me ei saanud midagi teada tema erialastest oskustest, nendest, mille eest ta sai magistrikraadi.
Maaliõpe sai alguse 1988. Esimene lend lõpetas 1993: Peeter Allik, Katrin Vahimets, Maire Õnnepalu. Suurim arv lõpetanuid – 17 -- oli 2012 ja 2016. Tänavune lend on 25s.
Näitus Tartu Kunstimajas on avatud 18. juunini.
Vaadake lõpetajate videoid. | Arvustus. Üks kultuurisündmus oli viimane | https://kultuur.err.ee/601437/arvustus-uks-kultuurisundmus-oli-viimane | Selleks oli Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajate avalik kaitsmine Tartu Kunstimajas. Seekord 31. märtsil. Bakalauruse kraadi kaitsesid Jane Tiidelepp-Rähn, Paap Nõmm, Egon Erkmann, Anastasia Lember-Lvova, Anna Lumijõe, magistrikraadi Siiri Jüris, Martin Urb, Kaire Nurk. |
"Pärast arstlikku ülevaatust selgus, et lihas, mida venitasin Rooma turniiril, ei luba mul osaleda nendel muruväljaku võistlustel, millel planeerisin kaasa teha," sõnas aprillis 15-kuuliselt dopingupausilt naasnud venelanna, kes hoiab WTA reitingus 178. positsiooni.
Tänu madalale edetabelikohale poleks 30-aastane Šarapova Wimbledoni põhitabelisse otse pääsenud, vaid oleks pidanud alustama kvalifikatsioonist. Venelanna sai küll vabapääsme Wimbledoni nö soojendusturniirile Birminghami, kuid seal jääb tal trauma tõttu võistlemata. | Šarapova tänavu muruväljakutel ei võistle | https://sport.err.ee/601441/sarapova-tanavu-muruvaljakutel-ei-voistle | Endine tennise maailma esireket Maria Šarapova ei saa sel hooajal reievigastuse tõttu muruväljakutel võistelda. |
"Ma pole kunagi enne starti nii närvis olnud kui täna," lausus Bolt, kes kavatseb tippspordiga lõpparve teha pärast augustis Londonis toimuvat MM-i. "Tegemist oli ühe mu halvima jooksuga, kuid ma ei oodanudki midagi, sest olin vähe võistlenud ning üritasin vigastusi vältida."
30-aastane kaheksakordne olümpiavõitja ja 13-kordne maailmameistrivõistluste medaliomanik tänas 30 000-pealist publikut. "See näitab mida ma olen spordi heaks teinud ning inimesed hindavad seda," lisas Bolt. | Bolt ei suutnud oma viimasel koduvõistlusel kümne sekundi piiri alistada | https://sport.err.ee/601438/bolt-ei-suutnud-oma-viimasel-koduvoistlusel-kumne-sekundi-piiri-alistada | Jamaica sprindiäss Usain Bolt võistles oma sportlaskarjääri jooksul viimast korda kodumaal, kui võitis Kingstonis 100 meetri distantsi ajaga 10,03 sekundit. |
CSKA resultatiivseimad mängijad olid Milos Teodosic 23, Nando De Colo 20 ja Semjon Antonov 18 punktiga. Teodosic andis ka 6 tulemuslikku söötu ning Antonov võttis 5 lauapalli. Himkile tõi Aleksei Šved 21 silma ning Vjatšeslav Zaitsevi arvele kogunes 9 punkti, 7 lauapalli ja 6 resultatiivset söötu.
CSKA võib tiitli kindlustada teisipäeval võõrsil. Himki aga on tänavu juba korra 0-2 kaotusseisust välja tulnud, kui poolfinaalis jäädi Peterburi Zeniidile kahes esimeses kohtumises alla, kuid võideti kolm järgmist mängu. | CSKA tagamängijad otsustasid finaalseeria teise kohtumise saatuse | https://sport.err.ee/601435/cska-tagamangijad-otsustasid-finaalseeria-teise-kohtumise-saatuse | Korvpalli VTB Ühisliiga teises finaalkohtumises sai Moskva CSKA kodus 99:79 (24:15, 35:28, 17:12, 23:24) jagu Himkist ning asus kolme võiduni peetavat seeriat juhtima mängudega 2-0. |
Senaator Richard Shelbyle saadetud kirjas teatab Sessions, et kuulamine leiab aset teisipäeval.
BBC andmetel otsustas Sessions tunnistusi anda Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) eksjuhi James Comey väidete pärast.
"On väga tähtis, et mul on võimalik rääkida neist asjust kohase kuulajaskonna ees," märkis justiitsminister.
Telekanali CNN andmetel on esialgu ebaselge, kas kuulamine leiab aset suletud uste taga või on see avalik.
USA president Donald Trump ütles reedel, et ei nõustu Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endise juhi James Comey väidetega ja on valmis ise vande all tunnistusi andma.
Trump märkis samas, et Comey tunnistused neljapäeval senati komitees tõestasid, et polnud mingit kokkumängu, mingit segamist ning et Comey on lekitaja.
Trumpi väitel kinnitas Comey ka palju seda, mida president oli nende omavaheliste jutuajamiste kohta rääkinud, kuid lisas, et mitmed kohad Comey tunnistuses ei olnud tõsesed.
President kuulutas reede hommikul esimese asjana Twitteris: "Hoolimata nii paljudest valeavaldustest ja valedest, olen täielikult ja lõplikult süüst vaba... ja VAU, Comey on lekitaja!"
Comey kinnitas neljapäeva õhtul luurekomisjoni ees tunnistades, et Trump isiklikult ei ole uurimise all seoses juurdlusega Venemaa sekkumise osas valimistesse.
Trumpi advokaat Marc Kasowitz lükkas neljapäeval samuti Comey väited tagasi ja ei välistanud tema vastutusele võtmist salastatud andmete lekitamise eest.
"Täna tunnistas mister Comey üles eravestluste memode lekitamise oma sõpradele, millest vähemalt üks oli liigitatud salajaseks. Me jätame kohaste võimuesindajate otsustada, kas selles osas peaks algatama uurimise," sõnas advokaat. | USA justiitsminister Sessions annab senatikomisjoni ees tunnistusi | https://www.err.ee/601426/usa-justiitsminister-sessions-annab-senatikomisjoni-ees-tunnistusi | USA justiitsminister Jeff Sessions teatas kavatsusest anda USA senati luurekomisjoni ees tunnistusi, edastasid laupäeval telekanal CNN ja brittide rahvusringhääling BBC. |
Endine Augsburgi juhendaja Weinzierl ei suutnud oma debüüthooajal seitsmekordse Saksamaa meistri juures suvistest nimekatest täiendustest hoolimata enamat kümnendast kohast, vahendas Soccernet.ee.
Weinzierli asendab Itaalia juurtega Domeino Tedesco, kes sügisel tähistab oma 31. sünnipäeva. Schalkega sõlmis mees kaheaastase lepingu.
Tedesco tegi endale nime eelmisel hooajal, kui võttis märtsis üle vendade Anierite kunagise koduklubi Aue Erzgebirge ohjad. Tedesco korjas seal esimese viie mänguga 13 punkti ning tõstis meeskonna tabeli viimaselt positsioonilt hooaja lõpuks 14. kohale.
Tedesco ei ole aga Bundesliga noorim treener. See au kuulub 29-aastasele Julian Nagelsammile, kes lõppenud hooajal viis Hoffenheimi Meistrite liiga play-off'i. | Schalke saab 31-aastase peatreeneri | https://sport.err.ee/601430/schalke-saab-31-aastase-peatreeneri | Äsja Markus Weinzierli teenetest loobunud Saksamaa jalgpalliklubi Gelsenkircheni Schalke uueks peatreeneriks saab vaid 31-aastane Domenico Tedesco. |
Hispaanlased hõivasid kodupubliku silme all esirea kaks paremat kohta, sest teine oli 0,331 sekundi suuruse kaotusega võitjale Jorge Lorenzo. Esireast stardib ka itaallane Danilo Petrucci (mõlemad Ducati), kes oli Pedrosast aeglasem 0,350 sekundit.
Teine rida kuulub täielikult hispaanlastele. Eile oli neljas Marc Marquez (Honda, +0,450), viies Aleix Espargaro (Aprilia, +0,478) ning kuues Hector Barbera (Ducati, +0,511).
Kvalifikatsioon ebaõnnestus Yamaha pilootidel. MM-sarja üldliider, hispaanlane Maverick Vinales sõitis välja üheksanda ning itaallane Valentino Rossi 13. aja.
Moto2 ja Moto3 sarja valitsesid samuti hispaanlased. Moto2 kvalifikatsiooni kiireim oli Alex Marquez (Kalex) 1.50,249-ga ning Moto3 tsiklitel Jorge Martin (Honda) 1.54,397-ga. | Barcelonas stardib esikohalt Pedrosa, Yamaha piloodid põrusid | https://sport.err.ee/601428/barcelonas-stardib-esikohalt-pedrosa-yamaha-piloodid-porusid | MotogGP etapil Barcelonas võitis kvalifikatsiooni Dani Pedrosa (Honda) 1.43,870-ga. |
Jonathan Franzen
PUHTUS
Originaal: Purity
Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin
Toimetanud Leena Tomasberg
Kujundanud Maris Kaskmann
680 lk, kõva köide, sari „Moodne aeg“
Pip Tyler ei tea, kes ta on. Ta teab, et tema pärisnimi on Purity, et tal on 130 000 dollarit õppelaenuvõlga, et ta elab Oaklandis ühes majas koos anarhistidega ja et tema suhted emaga – ainsa sugulasega – on ohtlikud. Tal pole aga aimugi, kes on ta isa ja miks ta ema elab erakuna väljamõeldud nime all.
Põgus kohtumine sakslannast rahupooldajaga viib Pipi Lõuna-Ameerikasse Päikesevalguse Projekti nimelisse organisatsiooni, mis kaupleb kogu maailma saladustega, nende seas, nagu Pip loodab, ka tema päritolu. Päikesevalguse Projekti algatajaks on Andreas Wolf, karismaatiline provokaator, kes sai kuulsaks Berliini müüri langemisele järgnenud kaoses.
Romaanide „Parandused” („The Corrections”) ja „Vabadus” („Freedom”) autor Franzen on välja mõelnud ilmekate ja omapäraste tegelaste maailma ning järgib nende põimuvaid radu läbi maastike, mis on niisama tänapäevased nagu kõikjalviibiv internet ja niisama iidsed nagu sugupoolte sõda. Pulitzeri kirjandusauhinna nominendi ja USA rahvusliku kirjandusauhinna laureaadi Jonathan Franzeni „Puhtus” paistab silma söakuse ja läbinägelikkusega.
KATKEND
Annagret oli tumedasilmne iludus ning tal oli meeldiv hääl, mis kummutas Pipi eelarvamused saksa keele inetusest ja selle rääkijate sinistest silmadest. Annagret ja tema peigmees Martin puhkasid mitmesugustes Ameerika slummides, näiliselt selleks, et tõsta teadlikkust nende rahvusvahelisest skvotterite õigusi kaitsvast organisatsioonist ning luua sidemeid Ameerika tuumavastase liikumisega, kuid esmajoones võib-olla hoopis selleks, et pildistada teineteist geto optimistlike seinamaalingute taustal. Eelmise teisipäeva õhtul, ühissöömingul, millest Pip pidi tahes-tahtmata osa võtma, kuna oli tema kord süüa teha, oli Stepheni naine Annagretiga Iisraeli tuumarelvaprogrammi pärast tüli norinud. Stepheni abikaasa oli üks neid naisi, kes teiste naiste peale nende ilu pärast vimma kannavad (tõsiasi, et ta Pipi peale vähimatki vimma ei kandnud, vaid püüdis temaga hoopis emalikult ümber käia, kinnitas Pipi üpris madalat hinnangut omaenda välimusele), ja Annagreti loomulik ilu, mida tema metsik soeng ja mitu korda augustatud kulmud pigem rõhutasid kui rikkusid, oli Stepheni naist nii väga ärritanud, et ta hakkas Iisraeli kohta jultunud valesid rääkima. Kuna Iisraeli tuumarelvaprogramm oli juhtumisi see ainus desarmeerimisalane teema, milles Pip oli kodus, sest ta oli hiljuti uurimisgrupile sellest ettekande esitanud, ja kuna ta oli Stepheni naise peale kohutavalt armukade, oli Pip tulnud lagedale sõnaohtra viieminutilise kokkuvõttega Iisraeli tuumavõimekuse tõenditest.
Kummalisel kombel oli see Annagreti paelunud. Kuulutanud, et ta on Pipist „ülimalt vaimustatud”, viis ta neiu teistest eemale elutuppa, kus nad diivanile istusid ja pikalt tüdrukutejuttu ajasid. Annagreti tähelepanus oli midagi vastupandamatut ja kui ta hakkas rääkima kuulsast internetilindpriist Andreas Wolfist, keda ta tundis isiklikult, nagu selgus, ja ütles, et Pip on just selline noor inimene, keda Wolfi Päikesevalguse Projekt vajab, ning käis peale, et Pip loobuks oma kohutavast kurnavast tööst ja taotleks ühte palgalistest praktikandikohtadest, mida Päikesevalguse Projekt nüüd pakkus, ja teatas, et väga tõenäoliselt peab ta sellise praktikandikoha saamiseks täitma ainult vormikohase „küsimustiku”, millega Annagret ise võib teda enne linnast lahkumist aidata, oli Pip tundnud end nii meelitatuna – nii soovituna –, et lubas küsimustiku ära täita. Ta oli neli tundi järjepanu odavat veini joonud.
Järgmisel hommikul, kaine peaga, kahetses ta oma lubadust. Andreas Wolf ja tema projekt tegutsesid praegu Lõuna-Ameerikas, kuna paljudes Euroopa riikides ja Ameerikas oli välja antud käsk tema vahistamiseks häkkimise ja spioneerimise süüdistustega, ning ilmselgelt ei saanud Pip mingil juhul ema maha jätta ja Lõuna-Ameerikasse kolida. Teiseks: ehkki Wolf oli mõne oma sõbra meelest kangelane ja Pip oli mõõdukalt huvitatud Wolfi ideest, et salatsemine on rõhumine ja läbipaistvus on vabadus, ei olnud Pip poliitiliselt pühendunud inimene; enamasti käis ta lihtsalt Stepheni kannul ning pühendas end niisama pealiskaudselt, nagu ta tegeles pealiskaudselt ka oma füüsilise vormiga. Ka näisid Päikesevalguse Projekt ja kirglikkus, millega Annagret sellest rääkis, üsna kultuslikud. Samuti oli Pip kindel, et niipea kui ta küsimustiku ära täidab, saab selgeks, et ta pole kaugeltki nii tark ja teadlik, nagu oli tundunud tema viieminutilise Iisraeli-kõne järgi. Sestap oli ta sakslasi vältinud selle hommikuni, kui ta väljudes, et jagada pühapäevast Timesi Jasoniga, leidis Annagretilt kirjakese, mille toon oli nii solvunud, et Pip jättis omakorda kirjakese Annagreti ukse taha ja lubas samal õhtul temaga rääkida.
Nüüd, samal ajal kui tema kõht ikka veel tühjusest märku andis, ootas Pip saksakeelses jutuvoolus mingit muudatust, mis viitaks sellele, et Annagret pole enam köögiuksel. Kahel korral oli Pip otsekui inimkõnet kuulav koer üsna kindel, et ta kuulis kõnevoolus omaenda nime. Oleks ta selgelt mõelnud, siis oleks ta kööki astunud, teatanud, et tal on poiss külas ja ta ei saa küsimustikku täita, ning ülemisele korrusele läinud. Kuid tal oli kõht kohutavalt tühi ja seks hakkas pigem abstraktseks ülesandeks muutuma.
Viimaks kuulis ta samme, köögitooli kraapivat häält. Ta tormas vannitoast välja, kuid tema hommikumantli palistus takerdus millegi külge. Nael prügikastist leitud puutükis. Kui ta kukkuva halu eest ära tantsiskles, kostis tema selja tagant koridorist Annagreti hääl.
„Pip? Pip, ma olen sind kolm päeva otsinud!”
Pip keeras ringi ja nägi Annagreti lähenemas.
„Tere, jah, anna andeks,” ütles ta halgu riita tagasi pannes. „Praegu ma ei saa. Mul on ... Kas homme ei sobi?”
„Ei,” ütles Annagret naeratades, „tule kohe. Tule, tule, nagu sa lubasid.”
„Mm.” Pipi mõistus ei suutnud hästi prioriteete paika panna. Köögis, kus olid sakslased, olid ka maisihelbed ja piim. Vahest polekski väga hull, kui ta enne Jasoni juurde naasmist midagi sööks? Kas ta poleks tegusam, tundlikum ja energilisem, kui ta enne maisihelbeid sööks? „Las ma jooksen kõigepealt korraks ülemisele korrusele,” ütles ta. „Üks hetk, sobib? Ma luban, et tulen kohe tagasi.”
„Ei, tule, tule. Tule nüüd. See võtab ainult mõne minuti, kümme minutit. Küll näed, see on lõbus, me peame ainult plangi täitma. Tule. Me ootame sind terve õhtu. Sa tuled ja teed selle kohe ära, ja?” | Lugege katkendit: Jonathan Franzen, "Puhtus" | https://kultuur.err.ee/601334/lugege-katkendit-jonathan-franzen-puhtus | USA ühe silmapaistvama nüüdiskirjaniku Jonathan Franzeni romaan „Puhtus” on lugu nooruslikust idealismist, äärmisest truudusest ja mõrvast. |
"Ott ja Martin (kaardilugeja Järveoja - toim.) on teinud teinud fantastilise sõidu," ütles Märtini tiimijuht Malcolm Wilson M-Spordi pressiteenituse vahendusel. "Rääkisime Markko Märtiniga, et hea seadistuse korral on Otil olemas kõik võimalused."
Wilson liiga vara rõõmustada siiski ei taha. "Oleme näinud, et siin võib kõike juhtuda, kuid Ott on ikkagi heal positsioonil," lausus Wilson. "Ta tunneb ennast rooli taga mugavalt ning hoiame talle pöialt." | Tänaku tiimijuht: hea seadistuse puhul on Tänakul kõik võimalused olemas | https://sport.err.ee/601423/tanaku-tiimijuht-hea-seadistuse-puhul-on-tanakul-koik-voimalused-olemas | Rallisõitja Ott Tänak (Ford) püüab täna esimest võitu MM-sarjas, kui läheb Sardiinia etapi otsustavale päevale 24,3-sekundilises eduseisus soomlase Jari-Matti Latvala (Toyota) ees. |
EasyJeti lennuki Airbus 319 reisijad teavitasid meeskonda, et kolm meest vestlevad terrorismiteemadel ja kostub sõnu nagu "pomm" ja "lõhkeaine". Ajalehe Bild teatel otsustas piloot seetõttu maanduda Kölnis.
Pärast lennuki maandumist peeti mehed kinni, vahendas Reuters.
Politsei kontrollis lennukit ja küsitles reisijaid. Kõik 151 reisijat evakueeriti varuväljapääsude kaudu, teatas lennujaam oma veebilehel.
Politsei konfiskeeris ühele kolmest mehest kuulunud seljakoti ja õhkis selle lennujaamast väljapool. Seda, mis seljakotis leidus, ei ole avalikustatud ning korrakaitsjate sõnul jätkatakse koti uurimist. Politsei küsitles kolme meest laupäeva õhtul, lisaks andis ütlusi veel üks reisija.
Politseiuurimise tõttu suunati kuus lennukit teistesse lennujaamadesse ning intsident mõjutas lennujaama tööd mitme tunni vältel.
Politsei ei ole juhtunut ametlikult kommenteerinud. | Londonisse suundunud lennuk maandus terrorikartuse tõttu Kölnis | https://www.err.ee/601418/londonisse-suundunud-lennuk-maandus-terrorikartuse-tottu-kolnis | Sloveeniast Ljubljanast laupäeva õhtul Londonisse suunduma pidanud lennuk maandus erakorraliselt Saksamaal Kölnis, sest kolm reisijat rääkisid omavahel terrorismiteemadel. |
Peale tagasihoidlikku starti esimeselt ringilt üheksandana tulnud Männi parandas läbi sõidu oma kohta ja lõpetas võistluse viiendana. Sõidu võitis belglane Quinten Bossche, teine oli Jeremy Poret ja kolmas Mickael Poret. Männi kaotus võitjale oli 35,6 sekundit.
Pühapäeval peetakse teine sõit. | Marten Männile MM-etapi avasõidu viies koht | https://sport.err.ee/601404/marten-mannile-mm-etapi-avasoidu-viies-koht | Eile Itaalias Viestes sõidetud jetispordi MM-etapi Ski GP1 klassi esimeses sõidus seitsmendalt kohalt startinud Marten Männi sai viienda koha. |
Paraadi rivis on tuhat nimest. Rakvere haigla polikliiniku ja Rakvere gümnaasiumi kõrval asuval ringteel rivistuvad üles üksused Viru, Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevatest ning Kaitseliidu valvekompaniist, teatas Kaitseliidu peastaap.
Lisaks on vähendatud kompanii suuruste üksustega väljas Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred ning liputoimkonnad Kaitseliidu koolist ja küberkaitseüksusest.
Eestist on paraadil esindatud veel politsei- ja piirivalveamet, abipolitsei ning vanglateenistus. Välisriikidest on paraadil oma üksuse või liputoimkonnaga esindatud Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Leedu, Läti ja Taani.
Taktsammu hoiavad paraadil Kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid.
Võidupüha sündmused Rakveres saavad alguse juba 22. juunil kell 18 rahvapeoga Teatri pargis, mille raames süütavad noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule. Samal päeval kell 19 on Rakvere spordihallis Carolin Illenzeeri fondi heategevuslik kontsert.
23. juuni hommikul kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile. Eelmisel päeval Toris süüdatud mälestustuli ning Rakveres Teatri pargis süüdatud muinastuli ühendatakse siin võidutuleks ning tuletoojatele antakse üle võidutule medalid.
Kell 10 algab võidupüha oikumeeniline jumalateenistus Rakvere Pauluse kirikus. Paraad algab kell 11 Rakvere haigla polikliiniku ja Rakvere gümnaasiumi kõrval asuval ringteel ning pärast paraadi, alates 12.15st on Turu platsil avatud Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitus ning samast saadetakse Lääne-Virumaa valdadesse võidutuli. | Võidupüha paraad tuleb tänavu Rakveres | https://www.err.ee/601419/voidupuha-paraad-tuleb-tanavu-rakveres | Kaitseliit korraldab võidupüha paraadi tänavu Rakveres, kus näidatakse sel puhul sõdureid, relvi ja sõjatehnikat, mängib sõjaväeorkester ja toimub kultuuriprogramm. |
Võitis šveitslane Arnaud Tonus (Yamaha), kes edestas prantslast Gautier Paulini (Husqvarna) 4,444 ning itaallast Antonio Cairolit (KTM) 8,321 sekundiga. Viimasena Tonusiga samal ringil lõpetanud Leok kaotas šveitslasele 1.22,984.
Vabatreeningul näitas Leok 17. (1.44,453) ning ajatreeningul 16. (1.42,259) tulemust. Mõlema treeningu kiireim oli hollandlane Jeffrey Herlings, kellele eestlane kaotas vastavalt 6,008 ja 5,158 sekundit. | Leok lõpetas Venemaa MM-etapi kvalifikatsioonisõidu teises kümnes | https://sport.err.ee/601411/leok-lopetas-venemaa-mm-etapi-kvalifikatsioonisoidu-teises-kumnes | Motokrossi MM-etapil Venemaal Orljonokis sai Tanel Leok (Husqvarna) kuningliku MXGP klassis kvalifikatsioonisõidus 15. koha. |
Vanemuise „Laineid murdes“, autorid Lars von Trier, David Pirie, Peter Asmussen ja Vivian Nielsen, tõlkija Eva Velsker, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Marian Heinat, Ivo Uukkivi, Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor ja Karl Laumets. Esietendus 4. III Sadamateatris.
Ehkki Tiit Palu lavastus „Laineid murdes“ ei tugine otseselt Lars von Trieri (kaasstsenaristid David Pirie ja Peter Asmussen) 1996. aasta filmistsenaariumile, vaid Vivian Nielseni selle põhjal tehtud dramatiseeringule, on võrdlust filmiga raske vältida. Ega peagi, sest Trieri nimi ise ongi ju üks põhjusi, mis peab publiku saali tooma.
Tänavu on teatrite mängukavas mitmeid lavastusi, mis kas põhinevadki mõnel filmil või on filmiajaloost (näiteks romaanidramatiseeringuna) lihtsalt kõrvutuseks võtta ka filmiversioon. Sellistel puhkudel kerkib ikka aeg-ajalt kiuslik küsimus, mis küll sunnib teatritegijat palju kasinamate vahenditega linaloo lahjemat leotist lavale tooma ning publikut kino- või videoelamuse asemel palju kallima hinna eest seda ka vaatama.
Loomulikult ei ole üks meedium parem kui teine, kuid ikkagi: kui tihti suudavad lavastajad ise vabaneda väliselt efektsema ja aegruumiliselt mastaapsema ekraniseeringu virtuaalsest lummusest ning tuua mängu teatri reaalselt mitmemõõtmelise ruumi, näitleja vahetu kohalolu ja aktiivse dialoogilisuse? Ei jälgi me ju kinos-teatris üksnes lugu, vaid seome end peaaegu kõigi meeltega linal-laval toimuvaga.
Nagu lavastaja ise esietendusele eelnenud Kuku raadio „Vanemuise veerandis“ ütles, on tegemist „suure looga“, mida ei kohta tänapäeva dramaturgias just ülemäära tihti. Niisiis on materjalivalikul esmatähtis olnud ikkagi lugu. Kas selle loo taasjutustamine kakskümmend üks aastat pärast kultusliku filmi valmimist on ennast aga teatrispetsiifiliselt ka õigustanud?
Kui jätta kõrvale otsesed meediumierinevused, tahan esimese kontseptuaalse dialoogina filmi ja lavastuse vahel välja tuua asjaolu, et olgugi tegemist suure looga, erilise looga, ehk koguni martüüriumiga, leiab see lugu filmis aset täiesti tavaliste inimestega. Tegelikult võib selliseid lugusid ette tulla igas suguvõsas, iseasi, kas oskame neis näha imet või liigitame häbenemisväärsete veidruste hulka.
Trieri filmiski on ju esindatud mõlemad vaatepunktid ning olgugi vaataja üsna tundlikult pandud jagama Bessi (Emily Watson) väärtushinnanguid, näidates talle vastanduvat külakogukonda võrdlemisi üheplaaniliselt negatiivsena, jääb ikkagi tunne, et erilised lood juhtuvad iga päev meie ümber ja ka meie endiga, iseasi, kas käsitleme neid lugusid „Võsareporteri“ või kannatusloo kategoorias. Bessi passioon filmis on täiesti siiras (Trieri 1990. aastate loomingut on vaadeldud ka postmodernismijärgse performatistliku uussiiruse kontekstis, vt nt Raoul Eshelman, Alexei Yurchak, Nicholas Rombes jt), kuid teatris näib sellise siiruse väljatoomine vajavat endiselt mingit (iroonia?) vahefiltrit. Mitte et teater seda ise ilmtingimata vajaks, vastupidi: teatri olemuslik võimalus on ju just lavalolija vahetu pihtimuslikkus, puhas ja puhverdamata emotsioon. Ometi on sel eheduspuhangul vaja mingit esteetilist raami, suhestamist teatritinglikkuse võrrandsüsteemiga – isegi kui mitte vaataja, siis lavastaja tarvis.
Marian Heinati Bess äratab etenduse alguses eelkõneldu taustal vastakaid tundeid. Nii filmis kui ka lavastuses saame teada, et Bessil on tundlik närvisüsteem, mis on korra varem juba kokku varisenud. Watsoni eripärased näojooned ja andelaad loovad Bessi küll eriliseks, kuid omistatagu talle siis liminaalne pühakustaatus või isiksusehäire, ei ole ta filmis ometi vaimse puudega. Heinat näikse oma rolli alustavat aga just teatavast hälbelisusest. Kas see on lavastaja antud ülesanne? Kuidas tulla toime tõekspidamiste ja emotsioonidega, millega hakkama saamiseks ühiskond meid otseselt ette ei valmista? Kas lükata need kuhugi alumisse sahtlisse?
Jätkem kõrvale need kõige otsesemad seosed õndsuse ja vaimuvaesuse vahel. Kui Watsoni Bess näitab juba filmi alguses oma impulsiivsust ja talitsematust, põhjendab ta sellega ka oma eripäraseid iseloomujooni. Need on küll kohati ebamugavad, kuid tema isiksuse mentaalne membraan ongi sedavõrd elastne, et mahutada oma seinte vahele kogu keeruline lunastuslik ülesanne, nii et ka märtri staatus on selles tegelikult juba mingil moel algusest peale eos. Mingil põhjusel on Heinati Bessi lähtepunkt aga kerge debiilsus.
Filmis on Bessi lähikondsete mure justkui üldinimlik – teatakse, et tal on olnud mõningaid vaimse tervise probleeme ja tuntakse muret, kuidas see pereelus väljenduma võiks hakata –, kuid see ei pärsi tema naiselikkust ja seksuaalsust, vaid vastupidi, lisab hoopis tema abikaasa Jani (Stellan Skarsgård) silmis ürgnaiselikku määramatut erutust. Lavastuses on raskem aru saada, miks abiellub Jan (Ivo Uukkivi) just Bessiga. Bess on kahtlemata eriline, kuid kui filmis on see erilisus esitatud inimlikuna (kõik me oleme pisut labiilsed, kes rohkem, kes vähem), siis lavastuses on see justkui võõritatud (Bess on Teine, ta ei kuulu päriselt kogukonda juba sellepärast, et temaga on seotud mingi taak, mille osas püüame teda küll oma rikutuse tasandilt üldise hüvelisuse nimel aidata, kuid mille põhjani mõistmine tekitab tõrkeid).
Lavastajast näib see esmapilgul kergema vastupanu teed minekuna – mitte põhjendada tegelase kõrvalekallet inimlikuna ega leida sellele psühholoogilist toetuspinda, vaid anda sellele sildistav diagnoos ja esitledagi hälbena –, kuid näitlejana käib Heinat selle käänulisema raja võidukalt lõpuni. Kui filmis tervendab Bessi vankumatu usk ja intensiivne palvejõud Jani pöördumatuna näivast halvatusest, siis lavastuses näib Bess läbivat justkui hoopis ise mingi eneseabiteekonna: mida rohkem ta end Jani (Ivo Uukkivi) heaks ohverdab, seda terviklikumaks ja tervemaks muutub ta ka ise. Heinat põhjendab Bessi võnkumised ja muutumised inimlikult ära, kuigi on valinud selleks keerulisema tee.
Kas see ongi olnud lavastaja taotlus? Või on see hoopis protagonistide lavapartnerluse ainuvõimalik tulemus? Või on seegi taotluslik? Nimelt on raske aru saada Uukkivi kehastatud Jani tegelasmotiividest. Skarsgård on väga eripärane filminäitleja, temas justkui puudub igasugune inimlik soojus. Vähe sellest, ka nn kurja geeniuse tarvis napiks tal justkui karismat. Ometi on tema näitlejasaladus just selles kahetisuses. Mis siis, et teame ka detektiivilugudes juba alguses, et mõrvar on tõenäoliselt uje kompleksides kokutaja, tuleb see meile lõpuks ometi üllatusena. Skarsgårdi tegelastel on peaaegu alati mingi selline saladus. Vaataja ei armu temasse isegi mitte siis, kui filmi lõpuks selgub, et tema läbinisti negatiivsest aurast hoolimata soovis ta algusest peale ainult head (nt „Inglid ja deemonid“). Kui ta etendab aga kaks pikka „Nümfomaani“ osa järjest vanaldast leebet erudiiti, ei jää filmis viimasel minutil vallandumata see tema pime poolus.
Filmi „Laineid murdes“ Janis on Skarsgårdi isiksuse vastandlikud tahud jõulises tasakaalus – eriti rõhutab seda muidugi suurem osa ekraaniajast haigevoodis. Ta äratab Bessi seksuaalsuse ja annab nõnda vihjeid oma perverssemale varjuküljele, isegi naist eneseohverdusele kehutades näib ta oma ideed justkui altruistlikult uskuvat. Filmis on justkui vähem rõhutatud näidendis võimendatud teemat, et Jani ennast painab trauma tagajärjel isiksusehäire. Filmi apoteoosis ei kipu me kahtlema Jani armastuses Bessi vastu, lavastuses näib aga, et Uukkivi tegelasel on kõigest üsna ükskõik. Kui see on kontseptuaalne (ehkki, milline on põhjendus?), siis seletab see Heinati eelkõneldud mänguvõtit lavastuse alguses, kui aga mitte …, siis seda enam …
Palu on selle traagilise armastusloo ümbritsenud märkide ja sümbolitega, mida kehastavad ülejäänud tegelased. Ehkki ta ei ava nende tegelaste kujunemislugu ja kasvukeskkonda, on ta ometi suutnud nad lavale tuua soojemate ja inimlikumatena, kui seda on filmitegelased. Eriti emotsionaalselt ületavad oma ette antud lavalised raamid Katrin Pärna Dodo, Margus Jaanovitsi dr Richardson ja Riho Kütsari pastor. Ka William, kes on filmis erakordselt emotsioonitu negatiivne tegelane, leiab teatris Jüri Lumiste kehastuses inimliku põhjenduse kogukonna kooshoidjana.
Kogu lavapilti näib iseloomustavat täpsuse ja tähendusselguse taotlus, kuid kui see lähtub sedavõrd ratsionaalsetelt alustelt, nagu Palu lavastuse puhul, on võimalus, et paberil valmis joonistatud semantilised tähendusühikud hakkavad psühholoogiliselt elama oma elu. Kui enamik näitlejaid teeb seda oma tegelase „inimvaimu elu“ huvides, siis lavastuse tervikkontseptsioonis hakkab osa komponente alluma määramatusele.
Näiteks Jaanus Laagrikülli roostekarva plekkpaneelidest lavakujundus. See mõjub võimsana ning on maketivormis ka kontseptuaalselt põhjendatud. Kui üht teatritüüpi nimetatakse uksekomöödiaks – korteriuks lahti, armuke tagauksest välja, tema riided kapiuksest sisse jne –, siis Vanemuise „Laineid murdes“ toimib kontseptuaalselt tõelise uksetragöödiana: kirikuuks lahti, naised välja, vääritud kadunukesed pastori volitusel (!?) põrgusse jne. See võimas stsenograafia hakkab aga paratamatult mõjuma nii tugeva kujundina, et iga selle ilming äratab tähelepanu: millal langes uks kellegi ees või järel kinni kõvema või nõrgema kolksuga, miks avanes apoteoosihetkel kaks ust, kui enne oli samas kohas avanenud üks, miks need hetked omavahel ei eristu, vaid mõjuma jääb nivelleeriv üldmulje, et kogu see külaelu kannabki roostekarva pitserit, hoolimata sellest, et kogukonna hulgast sai ühest just pühak.
Näib, et lavastus sisaldab endas rohkem, kui lavastaja esietenduseks lavale lubas: taevased kirikukellad hakkavad Bessi hinge taeva minnes tõepoolest lööma isegi siis, kui lavapilt jääb rõhutama maist troostitust. Selles suures loos ning näitlejate endi kohalolus peitub kohustus kogu seda kellamängu ka elava esituse pealt täpsemalt tempereerida. | Arvustus. Pooltempereeritud uksetragöödia | https://kultuur.err.ee/601305/arvustus-pooltempereeritud-uksetragoodia | Vanemuise „Laineid murdes“ toimib kontseptuaalselt uksetragöödiana: kirikuuks lahti, naised välja, vääritud kadunukesed pastori volitusel (!?) põrgusse jne. |
Reedesel avapäeval peeti kõigis kolmes võistlustules olevas kahepaadiklassis ära neli sõitu, mille tulemuste alusel RS Feval juhivad Oskar Tiidemann ja Luca Remmel (Rein Ottosoni Purjespordikool), 29er'il Märten Mikk ja Randal Annus (Tallinna Jahtklubi) ning F18-l Uku Kuusk ja Aivar Soo (Eesti Katamaraanide Liit).
Regatt jätkub ning ühtlasi ka lõppeb täna, mil peetakse viimased fliidisõidud ning seejärel juba pingelised ja põnevad finaalid.
Pühapäeval on fliidisõidud planeeritud algusega kell 11 ja finaalsõidud algusega kell 14. | Tuuletu päev jättis Pärnus võistlevad purjetajad kaldale | https://sport.err.ee/601408/tuuletu-paev-jattis-parnus-voistlevad-purjetajad-kaldale | Pärnus valitses eile mõnus rannailm - soe ja praktiliselt tuuletu, mis purjetamiseks paraku sobilikke tingimusi ei pakkunud. Seetõttu tuli Eesti meistrivõistluste sarja osavõistluseks oleva Pärnu Purjetamisnädala regati teine päev raporteerida lõppenuks ainsatki võistlussõitu kirja saamata. |
“Seitse aastat sise- ja väliskosmilisi audiorännakuid Raadio 2 eetris on meid muude põnevate ekskursioonide seas viinud pidevalt küsimuseni kas universumis on veel elu? Ja veel mõistuslikku elu? Selle üle arutlevad teadlased, filosoofid, ufoloogid, kirjanikud, müstikud ja paljud teised. Tänavused saate “Hallo, Kosmos!” sünnipäevapidustused ongi pühendatud inimese ja ilmaruumi lähisuhtele ja kosmilistele tulevikuvisioonidele, millest räägivad Kanadast pärit tuumafüüsik ja ufoloog Stanton Friedman, briti teadlane Brian Cox ja ufoloog Igor Volke,” kirjeldas tänavust kosmosefestivali saate autor Ingrid Peek.
Ufoloog Igor Volke oli saatesarja avakülaline seitse aastat tagasi, 13. juunil 2010. Kohe ilmub tema uus raamat “Täiendatud ufopäevikud”, kuhu on kogutud valik lugusid meilt ja mujalt maailmast – tegemist on Eesti oludes ainulaadse ufo-antoloogiaga. Teisipäeval kell 18 Von Krahlis toimuval “Hallo, Kosmos!” sünnipäevaõhtu avalikul salvestusel sirvib Volke kodumaiseid värvikamaid ufopäevikuid ja teeb ülevaate Eesti erilisematest juhtumitest. Illusioone loob mustkunstnik Charlekas ja õhtu lõpetab kontserdiga astromuusik Urmas Sisask.
Comedy Estonia eestvedamisel jõuab Eestisse briti osakestefüüsik ja Londoni Kuningliku Seltsi liige Brian Cox, kes töötab ATLAS-e suure hadronite põrgataja juures CERN-is Šveitsis ja õppejõuna Manchesteri Ülikoolis. Laiemale avalikkusele on Cox enim tuntud mitmete BBC teadussaadete saatejuhina, kes oma kaasahaarava kõnepruugi ja olemusega muudab ka kõige keerulisemad teaduslikud mõtterännakud arusaadavaks nii entusiastile kui ka algajale. Kolmapäeval, 14. juunil kell 19 viib maailma üheks olulisemaks teaduse populariseerijaks peetud Cox publiku Vene kultuurikeskuses publiku hämmastavale rännakule läbi aja ja ruumi, seigeldes piirideta meie universumi ääremail. Show on inglise keeles.
Kanada uurija ja tuumafüüsik Stanton Friedman on ufoloogiaga tõsisemalt tegelenud juba 1960ndate lõpust, avaldanud sadakond UFO-raportit, esinenud sadadel konverentsidel üle kogu maailma ning teda peetakse ka üheks paremaks legendaarse Roswelli juhtumi asjatundjaks. Kõrgelt hinnatud oma ala ekspert Friedman on töötanud mitmetes tuuma-, kosmose ja tehnoloogiaprogrammides, muu hulgas ka salastatud projektides. Neljapäeval, 15. juunil kell 18 toimub Von Krahlis temaga ingliskeelne intervjuu üle telesilla, kus oma küsimusi saab ufouurijalt küsida ka publik. Friedmani intervjuule järgneb eestikeelne aruteluring, kus osalevad saatejuht Ingrid Peek, kodumaised ufoloogid Igor Volke ja Priit Rifk ning kõik huvilised ufofännid saalis. Õhtut rikastab kosmiliste kõladega DJ Janek Murd.
Raadio 2 saade “Hallo, Kosmos!” on iganädalane sise- ja väliskosmilistes avarustes, ilmavaadete perifeerias ja avangardis seiklev audiorännak. Seitsme aasta jooksul on raadiokuulajateni jõudnud üle 300 saate ja ligi 400 külalist meilt ja mujalt maailmast, saadet on R2 kodulehelt järelkuulatud ja alla laaditud 2,2 miljonit korda. | "Hallo, Kosmos!" tähistab seitsmendat sünnipäeva kosmosejuttudega | https://menu.err.ee/601311/hallo-kosmos-tahistab-seitsmendat-sunnipaeva-kosmosejuttudega | 13.-15. juunil tähistab Raadio 2 menusaade “Hallo, Kosmos!” seitsmendat sünnipäeva kosmosefestivaliga “Elu universumis”, kus esinevad ufoloogid Igor Volke ja Stanton Friedman ning briti teadlane Brian Cox. Kosmilisi helivõnkeid loovad astromuusik Urmas Sisask ja DJ Janek Murd. |
Eesti - Belgia MM-valikmängu järel anti puhkust Ragnar Klavanile ja Henrik Ojamaale, kellest viimast on vaevanud pisitrauma.
Läti - Eesti maavõistlus toimub 12. juunil kell 19.45 Riias Skonto staadionil. Otsepilti näitab ETV2.
Eesti koondise koosseis mänguks Lätiga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 32/0
Marko Meerits (26.04.1992) – Vaasa PS (FIN) 6/0
Mait Toom (07.05.1990) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 55/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Korona Kielce (POL) 34/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Kristiansund BK (NOR) 19/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 18/1
Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC 4/0
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – FCI Tallinn 107/4
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – FCI Tallinn 103/0
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 96/23
Ats Purje (03.08.1985) – Kuopio PS (FIN) 60/8
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 57/11
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 39/0
Henri Anier (17.12.1990) – Inverness Caledonian Thistle FC (SCO) 37/7
Siim Luts (12.03.1989) – Bohemians 1905 (CZE) 30/2
Sergei Mošnikov (07.01.1988) – FK Minsk (BLR) 28/1
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham FC (ENG) 5/2
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – Nõmme Kalju FC 5/0
Janar Toomet (10.08.1989) – Nõmme Kalju FC 4/0
Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora 3/0 | Eesti jalgpallikoondis sõitis Lätti Klavani ja Ojamaata | https://sport.err.ee/601401/eesti-jalgpallikoondis-soitis-latti-klavani-ja-ojamaata | Eesti jalgpallikoondis sõitis eile Lätti, kus esmaspäeval peetakse maavõistlus sealse rahvusesindusega. Peatreener Martin Reimi valikus on 22 mängijat. |
Poolfinaalis on Kuuba vastaseks Anne Hald Taanist. Hetkel on Hald maailma edetabelis Kuubast madalamal, 192. kohal, kuid on enne vigastuspausi kuulunud ka maailma edetabelis 50. koha piirimaile.
Kuuba mängib homme kahes poolfinaalis. Koos Helina Rüütliga said naiste paarismängu maailma edetabelis 64. kohta hoidvad eestlannad veerandfinaalis jagu Ukraina paarist Anastasia Prozorovast ja Valeria Rudakovast 21:15, 21:15. Poolfinaalis mängivad nad Iirimaa parima naispaari Sara Boyle ja Rachel Darragh vastu. | Kristin Kuuba alistas Leedus teel poolfinaali esimese asetusega mängija | https://sport.err.ee/601400/kristin-kuuba-alistas-leedus-teel-poolfinaali-esimese-asetusega-mangija | Sulgpalli Euroopa karikaetapil Kaunases alistas Kristin Kuuba naiste üksikmängu veerandfinaalis võistluste esimese paigutusega mängija, maailma 119. reketi Alesia Zaitsava Valgevenest 22:20, 22:20. |
Laupäeval kell 11.40 avas 24-aaastane mees Tallinnas Punane 31 juures pärast sõiduautoga Volvo S60 peatumist ukse, kuid vastu avanenud ust sõitis jalgrattaga kõnniteel liikunud 14-aastane poiss.
Kokkupõrke tagajärjel kukkunud jalgrattur viidi Tallinna lastehaiglasse.
Samal päeval kell 14.18 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Audru vallas Pärnu-Lihula maantee kuuendal kilomeetril, kui 77-aastane mees sõitis jalgrattaga üle sõiduradade vasakpööret tehes ette tagant teises sõidureas lähenenud sõiduautole Ford Focus, mida juhtis 48-aastane mees.
Jalgrattur viidi Pärnu haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Laupäeval kell 22.50 sai 18-aastane naine Tallinnas Tartu maantee ja Vana-Tartu maantee ristmikul jalgrattaga ülekäigurajal sõites löögi sõiduautolt BMW 530D , mida juhtis 23-aastane mees.
Jalgrattur viidi Ida-Tallinna Keskhaiglasse kontrolli. | Jalgratturitega juhtus mitu liiklusõnnetust | https://www.err.ee/601413/jalgratturitega-juhtus-mitu-liiklusonnetust | Laupäeval sattus Tallinnas liiklusõnnetusse kaks ning Pärnumaal üks jalgrattur. |
Kirt (TTÜ SK) viskas hooaja isikliku pikima odakaare, vasaraheitja Orel (Tallinna SS Kalev) sai kirja tulemuse 64.92; Kivistik (Tartu SS Kalev) võitis 1500 m ajaga 3.50,51 , Andrejeva oli 3000 m takistusjooksus esimene 11.30,31-ga ning 4x100 m teatemeeskond koosseisus Kaspar Mesila, Richard Pulst (mõlemad Audentese SK), Markus Ellisaar(TÜ ASK) ja Timo Tiisma (SK Altius) võitis tulemusega 40,43 sekundit.
Teise koha saavutasid koos Oreliga vasaraheite kaksikvõidu kindlustanud Ellina Anissimova (TÜ ASK) tulemusega 57.39; Õilme Võro (KJK Lõunalõvi) 100 m jooksus 11,97-ga; Robin Nool (SK Elite Sport), kes ületas teivashüppes 5.10 ja Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes alistas kõrgushüppes 2.12.
Tubli tulemuse eest väärivad esiletõstmist veel U-18 vanuseklassi kuuluv Piibe-Kirke Aljas (TÜ ASK), kes läbis staadioniringi 55,80-ga; 800 m jooksus 2.09,96-ga kolmanda koha saanud Helin Meier (Nõmme KJK). Isikliku rekordiga 47,74 rõõmustas 400 m jooksus U-20 EM-i koondislane Tony Nõu (Audentese SK).
Eesti on avapäeval järel 127 punktiga teisel kohal. Läti koondis on kogunud 136, Leedu võistkond 110 punkti.
Homne võistluspäev algab kell 9.00. | Eesti sai kergejõustiku Balti matši avapäeval viis esikohta | https://sport.err.ee/601399/eesti-sai-kergejoustiku-balti-matsi-avapaeval-viis-esikohta | Valmieras toimuvatel Baltimaade kergejõustiku meistrivõistlustel võttis meeste odaviske Magnus Kirt 84.08-ga. Alavõidu tõid Eestile ka Anna Maria Orel, Kaur Kivistik, Olga Andrejeva ja 4x100 m teatejooksu meeskond. |
Kohtumine kestis tund ja 38 minutit. Muguruzale on see karjääri kümnes turniirivõit ja seni suurim kõva kattega väljakul.
Otsustavat rolli mängis Muguruza serv, hispaanlanna võitis enda pallingult 67 protsenti punktidest, Kontaveit aga vaid 51 protsenti. Lisaks tegi eestlanna rohkem lihtvigu – 39 Muguruza 25 vastu.
Kontaveit servis kolm ässa ja tegi kuus topeltviga, Muguruza sai kirja kaks ässa. Äralöökidest teenis Muguruza 16 ja Kontaveit 15 punkti. Mängitud punktidest võitis hispaanlanna 81 ja eestlanna 63.
Muguruza realiseeris 11 murdevõimalusest viis, Kontaveidil oli neli murdepalli ja ta suutis neist ära kasutada kaks.
Avasetis pääses Muguruza murdega 2:1 ette, aga Kontaveit sai kohe murde tagasi ning võitis siis enda pallingugeimi nulliga, asudes 3:2 juhtima. Sealt edasi võitis aga Muguruza neli geimi järjest, murde veel kahel korral Kontaveidi servi.
Teises setis jõudis Kontaveit esimesena murdepallideni ja kui kolmandas geimis ei õnnestunud tal neid ära kasutada, siis seitsmendas geimis sai ta murde kätte. Kontaveit asus setti 5:3 juhtima, aga taas võitis hispaanlanna seejärel neli geimi järjest, jäädes peale 7:5. Seejuures viimaseks jäänud geimis ei võitnud Kontaveit enda servil punktigi.
Muguruza on nüüd enda karjääri jooksul Mehhiko pinnal võitnud 14 ja kaotanud vaid kaks matši. Uue nädala maailma edetabelis tõuseb Muguruza kolmandaks ning Kontaveit seitsmendaks.
MÄNGU KÄIK:
Enne mängu:
Kontaveit teenis poolfinaalis enda hooaja 48. võidu, alistades kreeklanna Maria Sakkari (WTA 6.) 6:1, 3:6, 6:3. Võitude arvestuses jagab Eesti esinumber tänavu esikohta tuneeslanna Ons Jabeuriga.
Enda alagrupi läbis Kontaveit kahe võidu ja ühe kaotusega. Eestlanna võitis Teotihuacani nime kandva alagrupi, alistades esmalt 6:3, 6:4 tänavuse Prantsusmaa lahtiste võitja, tšehhitari Barbora Krejcikova (WTA 3.) ning olles seejärel kindlalt 6:4, 6:0 üle teisest tšehhitarist Karolina Pliškovast (WTA 5.). Viimases alagrupimängus pidi ta tunnistama kahekordse slämmivõitja Muguruza 6:4, 6:4 paremust.
Muguruza alustas alagrupifaasi kaotusega, jäädes ligi kaks ja pool tundi kestnud matšis 6:4, 2:6, 6:7 (6) alla Pliškovale, kuid teises mängus alistas veidi üle kahe tunni kestnud kohtumises 2:6, 6:3, 6:4 Krejcikova ning tagas seejärel Kontaveidi alistamisega koha poolfinaalis, kus oli 6:3, 6:3 parem enda kaasmaalannast Paula Badosast (WTA 10.).
25-aastane Kontaveit ja 28-aastane Muguruza on nüüd omavahel mänginud viiel korral ja Muguruza asus alagrupis saadud võidu järel mängudega 3:2 juhtima. Tänavu olid nad vastamisi ka kolm nädalat tagasi Moskva turniiri veerandfinaalis, kus Kontaveit võitis 48 minutiga 6:1, 6:1.
Muguruza mängib WTA finaalturniiril nelja-aastase vaheaja järel, tema senine parim tulemus oli poolfinaali jõudmine. Ta on alles teine hispaanlanna, kes üksikmängus aastalõputurniiril finaali jõudnud. Esimesena sai sellega 1993. aastal hakkama Aranxta Sanchez-Vicario, kes toona jäi alla Steffi Grafile.
Muguruza on enda karjääri jooksul Mehhikos võitnud 13 ja kaotanud vaid kaks matši. WTA finaalides on ta varem mänginud 16 korral ja võitnud üheksa turniiri, nende seas ka kaks turniiri Mehhikos (Monterreys 2018. ja 2019. aastal). Sel hooajal on Muguruza võitnud kaks turniiri – Dubais ja Chicagos.
Kontaveit on enda viimasest 32 matšist võitnud 29, just Muguruza oli see, kes lõpetas tema 12-mängulise võiduseeria. Kontaveit on tänavu võitnud neli WTA turniiri – Clevelandis, Ostravas, Moskvas ja Cluj-Napocas. Ühtekokku on Kontaveit enda karjääri jooksul mänginud 12 finaalis ja võitnud viis turniiri.
Alates 2003. aastast, kui WTA finaalturniiril võeti taas kasutusele alagrupisüsteem, on see seitsmes kord, kui finaali on jõudnud ühe alagrupi mängijad ning senisest kuuest korrast neljas on alagrupimängu kaotaja saanud finaalis revanši. Samas pole turniiri 50-aastase ajaloo jooksul 8. asetatud mängija kunagi tiitlit võitnud. Kahel korral on madalaima paigutusega mängija finaali jõudnud ja seal vastasele alla jäänud – 2008. aastal Vera Zvonarjova ja 2019. aastal Elina Svitolina.
"See on minu jaoks äärmiselt põnev aeg. See on mu karjääri suurim finaal," ütles Kontaveit pärast poolfinaali. "Mul on kõvasti eneseusku ja enesekindlust. Kavatsen mängu nautida ja loodetavasti näitan head tennist. Olen kõigeks valmis. Olin viimane, kes siia kvalifitseerus ja mul tõesti pole midagi kaotada, kõik on ainult boonus."
"Enne esimest mängu Garbinega polnud ma õhtusel ajal isegi korralikult harjutanud," tunnistas Kontaveit, kellele mäng Muguruzaga oli Guadalajaras esimene õhtune matš. "See võttis pisut aega, et nende tingimustega harjuda, aga nüüd tunnen end kahtlemata oluliselt paremini."
"Garbine on alistanud häid mängijaid. Aga mina olen ka," lisas Kontaveit. "Ootan väga seda uut väljakutset. See on uus mäng, eelmised matšid ei oma mingit tähtsust."
"On oluline, et kui tekivad keerulised olukorrad, ei tohi neid karta. Peab mõtlema, et ma oskan nendega toime tulla. Eks paistab, kuidas läheb," arutles Muguruza. "Nägin, et sel korral oli finaalturniiril palju debütante ja mina lähen aasta parimaga vastamisi. Aga ma arvan, et teatud olukordades võib minu kogemustest kasu olla." | Kontaveit pidi ka finaalis Muguruza paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1608405581/kontaveit-pidi-ka-finaalis-muguruza-paremust-tunnistama | Garbine Muguruza (WTA 5.) võitis esimese hispaanlannana WTA finaalturniiri, alistades tiitlimatšis 6:3, 7:5 Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 8.). |
Paarismängus maailma esinumbri kohta hoidnud Peng teatas paar nädalat tagasi sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem kokku-lahku konsensuslik suhe.
Juhtum tekitas nii Hiinas kui ka ülejäänud maailmas kõvasti kõneainet, millele lisas hoogu asjaolu, et hiljem pole mängijat avalikuses nähtud.
Naiste profitennise organisatsioon WTA on nõudnud Hiinalt ütluste osas uurimise alustamist ja palunud lõpetada tennisemängija vaigistamine. Kolmapäeval jõudis WTA juhile Steve Simonile kiri, milles hiinlanna väidab, et eelneva teate taga polnud tema.
"Tere kõigile, Shuai Peng siin," algab kiri. "Hiljuti WTA ametlikul koduleheküljel avaldatud uudist ei kontrollitud ega kinnitatud minuga ja see avaldati minu nõusolekuta. Selles avalduses kirjeldatud uudis, sealjuures süüdistus seksuaalkallaletungist ei vasta tõele."
"Ma ei ole kadunud ja minu turvalisus ei ole ohus. Ma olen lihtsalt kodus puhanud ja kõik on korras. Tänan, et minu pärast muretsete."
"Kui WTA avaldab minu kohta veel uudiseid, siis palun kinnitage need minuga ja avaldage minu nõusolekul," jätkub kiri. "Professionaalse tennisemängijana tänane teid seltsi pakkumise ja tähelepanu eest."
"Ma loodan tulevikus koos teiega Hiina tennist promoda, kui mul on selleks võimalus. Ma loodan, et Hiina tennis läheb paremaks ja paremaks. Veel kord, tänan tähelepanu eest."
Kirjale vastas Steve Simon ja avaldas kahtlust selle siiruse osas. "Täna Hiina meedias tehtud avaldus Shuai Pengi kohta üksnes kasvatab minus muret tema ohutuse ja asukoha pärast," teatas Simon WTA kodulehekülje vahendusel.
"Mul on raske uskuda, et Shuai Peng tegelikult kirjutas selle e-kirja, mille saime või usub seda, mida talle omistatakse. Shuai Peng näitas üles imetlusväärset vaprust, et rääkis Hiina valitsuse endise tippametniku seksuaalkallaletungi süüdistusest," vastas WTA juht.
"WTA ja ülejäänud maailm vajavad sõltumatut ja kontrollitavat tõendit, et ta pole ohus. Ma olen mitmel moel üritanud korduvalt temani jõuda, aga tulutult."
"Shuai Peng peab saama vabalt rääkida, ilma sunni või hirmutamiseta ükskõik kelle poolt," jätkas Simon. "Tema süüdistust seksuaalkallaletungi osas tuleb austada, täie läbipaistvusega ja tsensuurita uurida. Naiste hääli tuleb kuulda ja austada, mitte neid tsenseerida ega dikteerida." | Kadunud Hiina tennisistilt tuli kiri, WTA ärevus kasvab | https://sport.err.ee/1608406058/kadunud-hiina-tennisistilt-tuli-kiri-wta-arevus-kasvab | Naiste profitennise organisatsioonile jõudis kiri Hiina tennisistilt Shuai Pengilt, kes süüdistas oma kodumaa kõrget riigiametnikku seksuaalses kallaletungis, aga seejärel kadus avalikkuse silme alt. |
Bayreuthi parimad olid Bastian Doreth 22 ja Sacar Anim 21 punktiga. Jõesaar vigastuse tõttu ei mänginud. Üleplatsimeheks tõusis aga Londoni tagamängija Dirk Williams, kes korjas 30 silma.
Nii Bayreuth kui ka Lions kogusid viis võitu ja ühe kaotuse ning jätkavad eurosarja teises faasis. Välja langesid Groningeni Donar (Holland; 2-4) ja Kapfenbergi Bulls (Austria; 0-6).
Teises ringis ootavad Bayreuthi meeskonda Varssavi Legia (Poola) ja ZZ Leiden (Holland). Neljandaks tuleb kas Permi Parma (Venemaa) või Lissaboni Benfica (Portugal). | Jõesaare klubi võitis eurosarjas alagrupi | https://sport.err.ee/1608406052/joesaare-klubi-voitis-eurosarjas-alagrupi | Eesti korvpallikoondislase Janari Jõesaare koduklubi Medi Bayreuth alistas FIBA Euroopa karikasarjas kodus London Lionsi 97:78 (31:29, 27:13, 21:22, 18:14) ja võitis A-alagrupi. |
Eelnõu järgi on eelarve tulude maht 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot.
Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022-2025.
Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud üks protsent SKP-st.
Rahanduskomisjon koostas teise lugemise käigus ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Komisjon toetas ka ettepanekut, millega eraldati kaks miljonit eurot laevaperede töötasu toetusmeetmeks, et ära hoida suurem koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada ka kaubavahetust, lisaks turismile.
Ülejäänud riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, sest need oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist. Kokku oli muudatusettepanekuid 46.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (KE), Aivar Sõerd (RE), Urmas Reinsalu (I), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Rene Kokk (EKRE), Priit Sibul (I), Riina Sikkut (SDE), Eduard Odinets (SDE), Helmen Kütt (SDE), Hele Everaus (RE), Leo Kunnas (EKRE), Mihhail Lotman (I), Margit Sutrop (RE), Andres Metsoja (I), Aivar Kokk (I), Mart Helme (EKRE) ja Kalvi Kõva (SDE).
Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Selle poolt hääletas 37 ja v astu 58 riigikogu liiget ehk ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu teine lugemine lõpetati.
Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg on 22. november kell 14. | Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise | https://www.err.ee/1608406049/tuleva-aasta-riigieelarve-eelnou-labis-teise-lugemise | Kolmapäeval läbis riigikogus teise lugemise tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu. |
Välisminister Antony Blinken määratles Venemaa, Hiina ja veel kaheksa riiki muret valmistavate riikidena, kus viiakse läbi ja sallitakse "süstemaatilisi, kestvaid ja ränki usuvabaduse rikkumisi".
Nimekirjast võeti välja sinna eelmisel aastal arvatud Nigeeria, kuhu Blinken sel nädalal visiidile asub.
Ülejäänud riigid selles nimekirjas on Myanmar, Eritrea, Iraan, Põhja-Korea, Pakistan, Saudi Araabia, Tadžikistan ja Türkmenistan.
Alžeeria, Komoorid, Kuuba ja Nicaragua on paigutatud jälgimisnimekirja.
USA ei loobu oma kohustusest seista usuvabaduse eest kõigi jaoks ja igas riigis, ütles Blinken. | USA lisas Venemaa usuvabaduse musta nimekirja | https://www.err.ee/1608406046/usa-lisas-venemaa-usuvabaduse-musta-nimekirja | Ameerika Ühendriigid lisasid esmaspäeval Venemaa nende riikide musta nimekirja, kus piiratakse varjamatult usuvabadust, teatas USA välisministeerium. |
28-aastane ründaja sai eelmises kohtumises Moskva CSKA-ga trauma ega tule kolmapäeval kohtumises Minski Dinamoga jääle, kirjutas hokimehe Facebooki lehekülg. "Vigastuspausi pikkus on selgumisel," lisati.
Esimest hooaega KHL-is mängiv Rooba on pidanud Tšerepovetsi Severstali särgis 27 kohtumist, visanud neli väravat ja jaganud kaks resultatiivset söötu. Meeskond asub läänekonverentsis viiendal kohal.
Tšerepovetsi Severstal võitis kohtumise Minski Dinamo vastu võõrsil pärast karistusviskeid 4:3 (0:0, 2:3, 1:0, 0:0, 2:1). | Robert Rooba peab pidama mängupausi | https://sport.err.ee/1608405905/robert-rooba-peab-pidama-mangupausi | Eesti jäähokikoondise ründaja Robert Rooba sai KHL-is vigastada ja peab pidama mängupausi, mille pikkus pole veel teada. |
Arizonast pärit Jacob Chansley tunnistas end süüdi ametliku protseduuri takistamises, kui ta osales USA senati saali tungimises ja jättis asepresident Mike Pence'i lauale teate: "See on ainult aja küsimus. Õiglus tuleb."
QAnoni vandenõuteoreetikuna tuntud Chansley peeti kinni mõni päev pärast tormijooksu, millega taheti takistada Joe Bidenile presidendivalimistel võidu toonud valimistulemuste kinnitamist.
Prokurörid ütlesid teisipäeval Chansley kohta, et juba märksa enne 6. jaanuari sündmusi oli ta sotsiaalmeedias "levitanud sellist tüüpi valeteavet ja vaenulikku retoorikat, mis mõjutas tuhandeid mässajaid Kapitooliumile suunduma". | USA kapitooliumirünnaku "šamaan" mõisteti 41 kuuks vangi | https://www.err.ee/1608405998/usa-kapitooliumirunnaku-samaan-moisteti-41-kuuks-vangi | Isehakanud "šamaan", kelle värvitud nägu, paljastatud rind ja sarviline karusnahast peakate tegid temast USA 6. jaanuari kapitooliumirünnaku ikooni, mõisteti kolmapäeval 41 kuuks vangi. |
20-aastane Selevko teenis kava eest 75,05 punkti ehk jäi oma üle-eelmisel hooajal juunioride maailmameistrivõistlustel püstitatud rahvusvaheliste võistluste isiklikule tippmargile 5,82 punktiga alla.
Selevkole järgnevad soomlane Valtter Virtanen (62,42 punkti) ja bulgaarlane Radoslav Marinov (61,84).
Naisjuunioride konkurentsis näitas Amalia Zelenjak lühikavas paremuselt kolmandat tulemust (52,78 punkti). | Selevko asus Tallinnas liidriks | https://sport.err.ee/1608405995/selevko-asus-tallinnas-liidriks | Tallinnas toimuval rahvusvahelisel iluuisutamisvõistlusel Tallinn Trophy 2021 hoiab Aleksandr Selevko meesüksiksõidus lühikava järel liidrikoha. |
37-aastane Theaux murdis Colorados Copper Mountainis toimunud treeningsõidul mitu luud ja vigastas ka hüppeliigest ning esmaspäeva õhtul tehti talle operatsioon.
Varem kolmedel olümpiamängudel osalenud Theaux pole kordagi esikümnesse jõudnud, aga teenis 2015. aasta maailmameistrivõistlustel ülisuurslaalomi pronksi.
Lisaks on tal kolm MK-etapivõitu - kõik kiirlaskumises - ja kokku 13 pjedestaalikohta. | Prantsuse mäesuusaveterani olümpiaunistus kustus | https://sport.err.ee/1608405980/prantsuse-maesuusaveterani-olumpiaunistus-kustus | Prantsuse mäesuusatipp Adrien Theaux kukkus Ameerika Ühendriikides treeningul ja peab olümpiahooajast loobuma. |
Süüria sündinud ja üles kasvanud Souleyman on viimased kümmekond aastat elanud Türgis ja pidanud seal pagariäri, kuna pidi oma kodumaalt sõja tõttu põgenema. Tema laiem populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui tema loomingu avastas Ameerika plaadifirma Sublime Frequencies. Tema albumid "Wenu Wenu" (2013) ja "Bahdeni Nami" (2015) produtseeris Four Tet, seni viimase albumi "Shlon" (2019) andis välja Diplo plaadifirma Mad Decent.
Kurdistani töölispartei alustas Türgi valitsuse vastu ülestõusu 1984. aastal, Türgi, USA ja Euroopa Liit on kuulutanud Türgi kaguosas ja Põhja-Iraagis tegutseva PKK terrorirühmituseks. | Muusik Omar Souleymani kahtlustatakse terrorismis | https://kultuur.err.ee/1608405962/muusik-omar-souleymani-kahtlustatakse-terrorismis | Muusik Omar Souleyman arreteeriti Türgis, kuna kahtlustatakse, et tal võib olla seos Kurdistani töölisparteiga. Artisti mändežeri sõnul vabastatakse Souleyman lähiajal, vahendas Pitchfork. |
Lukašenko ja Merkel "leppisid kokku, et probleem tervikuna tuuakse Valgevene ja EL-i tasemele", vahendas riiklik uudisteagentuur Belta Lukašenko pressiteenistusele viidates, lisades, et mõlema poole ametnikud alustavad kohe läbirääkimisi.
Uudisteagentuuri teatel "lahendatakse samas kontekstis ka põgenike soov Saksamaale pääseda".
"Jutuajamise käigus teavitati presidenti ka Euroopa Komisjoni esimehe Ursula von der Leyeni palvest, et protsessis osaleksid kindlasti ka rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad põgenike ja migrantide küsimustega ning mis juba teevad aktiivset koostööd Valgevene poolega," lisatakse teates.
Telefonivestlus kinnitas ka Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert, kes teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et kantsler rõhutas vajadust tagada humanitaarabi orgnisatsioonidele ligipääs Valgevenes asuvatele migrantidele ning samuti võimalus soovijate tagasi kodumaale pääseda.
Kanzlerin #Merkel hat erneut mit Herrn Lukaschenko telefoniert. Sie unterstrich die Notwendigkeit, mit Unterstützung von @UNHCR und @UNmigration und in Zusammenarbeit mit der @EU_Commission für die humanitäre Versorgung und Rückkehrmöglichkeiten der betroffenen Menschen zu sorgen
— Steffen Seibert (@RegSprecher) November 17, 2021
Tegemist oli sel nädalal teise telefonikõnega Valgevene ja Saksamaa juhtide vahel pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin kutsus EL-i juhte üles otsekõnelustele Lukašenkoga.
Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Kuna Poola ja Leedu on keeldunud neid üle piiri lubamast, Valgevene võimud ei lase neid aga ka tagasi, on inimesed jäänud piirile lõksu.
Lukašenko ja tema liitlane Putin on eitanud süüdistusi rändekriisi tekitamises, arvustades hoopis EL-i selle eest, et see keeldub migrante vastu võtmast.
Migrandid kinnitavad, et tahavad Saksamaale jõuda läbi Poola ja Lukašenko on öelnud, et on valmis nad vajadusel lennukitega sinna saatma.
Lääs ei ole tunnustanu Lukašenkot Valgevene legitiimse presidendina, kuna ta võltsis 2020. aasta augustis peetud presidendivalimiste tulemusi ning on selle järel vallandunud opositsiooni protestid jõhkralt maha surunud.
Uudisteagentuur Reuters märkis, et Seibert ei nimetanud oma kolmapäevase teates nagu ka pärast esmaspäeval peetud telefonikõnet edastatud sõnumis Lukašenkot Valgevene presidendiks, vaid ütles tema kohta ainult "härra Lukašenko". | Belta: Merkel ja Lukašenko leppisid kokku Valgevene ja EL-i kõnelustes | https://www.err.ee/1608405956/belta-merkel-ja-lukasenko-leppisid-kokku-valgevene-ja-el-i-konelustes | Saksa liidukantsler Angela Merkel helistas kolmapäeval uuesti Valgevene režiimi juhile Aleksandr Lukašenkole ning Valgevene riigimeedia teatel leppisid nad kokku, et rändekriisi Valgevene ja Poola piiril tuleb arutada Minski ja Brüsseli vahel. |
Hollandi paviljoni korraldaja, Mondriaani Fond andis kolmapäeval Tallinnas Eestile üle paviljoni maketi, millega anti sümboolselt üle ka näituseruumide kasutus-õigus. Paviljoni projekteeris tuntud arhitekt Gerrit Rietveld 1950. aastatel ning seda on peetud üheks ilusamaks näitusemajaks Veneetsias.
Mondriaani fondi juht Eelco van der Lingen sõnas, et loodetavasti annab Giardini näitusealal olemine Eestile uut inspiratsiooni. "Ma usun, et see toob rohkelt tähelepanu teie suurepärasele ekspositsioonile," kinnitas ta ja lisas, et nad on näinud, kuidas Eesti väljapanekud on Veneetsias arenenud ja see oli piisav põhjus. "Me arvame, et te oskate midagi ka Rietveldi paviljoniga peale hakata."
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissari Maria Arusoo sõnul on see žest otsekui hollandlaste kummardus kõikidele eesti kunstnikele, kes seal on olnud. "See on selle asja kõige tähtsam osa, aga sellega tuleb kaasa ka see, et oled peatänaval kõige nähtavamal kohal," tõdes ta ja kinnitas, et kõige olulisem aspekt on siiski hollandlaste usaldus Eesti vastu.
Eesti osaleb järgmisel aastal Veneetsia kunstibiennaalil 13. korda. | Arusoo Veneetsia biennaalist: see žest näitab hollandlaste usaldust Eesti vastu | https://kultuur.err.ee/1608405938/arusoo-veneetsia-biennaalist-see-zest-naitab-hollandlaste-usaldust-eesti-vastu | Eesti saab järgmisel aastal toimuval 59. Veneetsia kunstibiennaalil haruldase võimaluse korraldada näitus biennaali südames ehk Giardini näitusealal ajaloolises Hollandi paviljonihoones. |
Eestlased on altid end revaktsineerima, aga osad tõhustusdoosi saanud on pärast koroonapassi uuendamist üllatusena avastanud, et kevadel saadud süstid seal enam ei kajastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Medicumis vaktsineerimise eest vastutava õe Ksenja Grohotova sõnul kehtib lihtne reegel - koroonapassis peab olema kirjas täpselt see süstide arv, mis inimesele on tehtud.
"Kui inimene on vaktsineeritud kahe doosiga eelnevalt ja saanud tõhustusdoosi midagi muud, kas Modernat või Pfizerit, siis sertifikaadil peab olema kolm kolmest," kinnitas ta.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse peadirektori kohusetäitja Kerli Lubja sõnul on antud juhul meedik vaktsineerimist dokumenteerides eksinud ning inimestel tuleks vea parandamiseks kindlasti pöörduda teda vaktsineerinud asutuse poole.
Sama peaksid tegema ka need läbipõdenud, kellele pärast ühe doosi manustamist pandi kirja nagu nad oleksid saanud kaks süsti.
"Kui tervishoiutöötaja on seal andmete sissekandmisel teinud väikese vea, siis tal on võimalik seda tõhustusdoosi tehes parandada ehk ikkagi märkida, et tegu on teise doosiga. Kindlasti ei ole korrektne märkida tõendile ega kuskile süsteemidesse, et inimene on saanud rohkem doose, kui ta tegelikult on saanud," rääkis sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala.
Kuigi ametnikud kinnitavad, et senine vaktsineerimistõend kehtib ka pärast tõhustusdoosi saamist, on "Aktuaalse kaamera" käsutuses kiri, millega teavitati euroliidu koroonapassi kehtetuks muutumisest.
Tervise ja heaolu infosüsteemidele tuleb nende nimel saadetud kiri üllatusena. Sellise kirja saajatel paluvad nad endaga ühendust võtta.
"Inimene ei pea vana tõendit ära kustutama. Kui ta on saanud tõhustusdoosi, siis ta saab lihtsalt genereerida endale täiendava tõendi, aga vana tõend jääb tal süsteemi alles ja see on ka endiselt kasutatav," ütles Lubja.
Esmakordselt vaktsineerides sõltub koroonapassi kehtima hakkamise aeg vaktsiinist. Tõhustusdoosi korral hakkab uuendatud koroonapass Eesti-siseselt kehtima kohe samal päeval, kui eelnevalt on saadud kaks süsti.
"Kui inimene on varasemalt saanud kas ühe doosi Janssenit või tegemist on läbipõdenud inimesega, kes on ühe doosiga nõuete kohaselt vaktsineeritud, siis temal tasub oodata oma tõhustusdoosi tõendi tegemisega seitse või 14 päeva vastavalt, kas ta saab siis Pfizerit või Modernat tõhustusdoosina," selgitas Joala.
Valitsuse otsuse kohaselt kehtivad vaktsineerimistõendid ühe aasta. | Tõhustusdoosi saanutel on tekkinud segadusi koroonapassi uuendamisel | https://www.err.ee/1608405914/tohustusdoosi-saanutel-on-tekkinud-segadusi-koroonapassi-uuendamisel | Tõhustusdoosi saanutel on tekkinud segadusi oma koroonapassi uuendamisel, sest mõnel juhul on sealt kadunud info eelneva vaktsineerimise kohta. Ametnike kinnitusel on tegu meedikute veaga ning parandada saab seda vaid vaktsineerija juures. |
Koondiseakna ajal Horvaatia koondise juures viibinud Josip Stanisic osales ka pühapäevases MM-valikmängus Venemaaga, kus sekkus vahetusest.
"Josip Stanisic andis positiivse koroonaproovi," teatas Bayern. "Müncheni Bayerni kaitsja on täielikult vaktsineeritud ja läks kodusesse isolatsiooni. Ta tunneb end hästi."
Kümme päeva tagasi andis positiivse koroonaproovi ka Niklas Süle, kes pole endiselt karatiinist väljunud. Tema lähikontaktsed klubikaaslased Joshua Kimmich, Jamal Musiala, Serge Gnabry ja Eric Maxim Choupo-Moting naasesid aga treeningutele.
Bayern sõidab reedel külla Augsburgile ja kohtub järgmisel nädalal Meistrite liigas Kiievi Dinamoga. | Koroonaviirus kimbutab Müncheni Bayernit | https://sport.err.ee/1608405917/koroonaviirus-kimbutab-muncheni-bayernit | Juba teine Müncheni Bayerni kaitsemängija andis kahe nädala jooksul positiivse koroonaproovi ja peab jääma karantiini. |
Keskuse direktor vastutab 70-liikmelise organisatsiooni missiooni ja visiooni elluviimise eest, koordineerib CCDCOE-ga seotud võrgustiku tööd ning esindab organisatsiooni nii rahvusvahelisel kui ka kodumaisel areenil, öeldakse töökuulutuses.
Lisaks seisab teates, et direktor on küberturvalisuse ja -kaitsega seotud teemades kõneisik ja autoriteet NATO-s, tema olulisteks eesmärkideks on organisatsiooni kui küberturvalisuse kompetentsikeskuse ja arenduskeskuse kuvandi järjepidev edendamine nii NATO süsteemis kui ka avalikkuse ees, NATO tulevikku vaatava küberpoliitika kujundamises ja elluviimises osalemine. Direktor peab organisatsioonis ühildama ja juhtima erinevate liikmesriikide ootusi.
Keskuse direktori roll eeldab laitmatut ametialast tausta, riigisaladuse loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks. Sobival kandidaadil on kas tippjuhtimise või suurema struktuuriüksuse juhtimise kogemus.
Teadmised küberturvalisusest ning varasem töökogemus või kokkupuuted riigikaitseteemadega on konkursil lisaboonuseks.
Keskuse juhi töö lahutamatu osa on valmisolek sagedasteks lähetusteks, sobival kandidaadil peab olema väga hea inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas.
Tallinnas asuv NATO Küberkaitsekoostöö Keskus/CCDCOE on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide jaoks. Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub keskus rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas.
Keskus on maailma suurima rahvusvahelise küberkaitse õppuse Locked Shields korraldaja.
Keskuse korraldatav aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel üle poole tuhande eksperdi kogu maailmast, kes esindavad valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid, ülikoole jne.
Rahvusvaheliselt tuntud on keskuse eestvedamisel välja antud rahvusvahelise õiguse käsiraamat Tallinn Manual, mis keskendub rahvusvahelise sõjaõiguse rakendamisele elektroonsete rünnete korral. 2017. aastal keskuse eestvedamisel avaldatud Tallinn Manual 2.0 on kõige põhjalikum käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis.
NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liikmelisus on avatud kõikidele NATO riikidele. Keskust rahastavad ja mehitavad liikmesriigid. Praegu on sellega ühinenud 25 riiki ning lisaks Austria, Soome, Rootsi ja Šveits on toetajaliikmed.
Keskuse praegune juht on kolonel Jaak Tarien, kes sai selle direktoriks 2018. aasta augustis, enne teda on keskust juhtinud Merle Maigre, Sven Sakkov, Artur Suzik, Ilmar Tamm. | NATO küberkaitse keskusele otsitakse uut juhti | https://www.err.ee/1608405890/nato-kuberkaitse-keskusele-otsitakse-uut-juhti | Kaitseministeerium otsib uut juhti Tallinnas tegutsevale NATO Küberkaitsekoostöö Keskusele (CCDCOE), avaldusi saab esitada kuni 28. novembrini. |
Täna avaldatud 14-mehelises nimekirjas olid puudu Sten Soku ja Maik-Kalev Kotsari nimed. Sokk on Eesti kõige stiilipuhtam mängujuht ja Kotsar parim tsenter, vahendab Delfi.
Sel hooajal TalTechis mängiv Sokk vigastas ettevalmistuse käigus hüppeliigest ja naasis pikalt pausilt alles paar nädalat tagasi.
"Ta on küll viimastel nädalatel mängida saanud, aga jalg pole endiselt täiesti korras. Paranemiseks läheb aega ja ta ei tunne, et saaks koondist täie jõuga aidata. Austan tema otsust," rääkis koondise peatreener Jukka Toijala.
Saksamaa tiimis Hamburg Towersis mängiv Kotsar tegi eelmisel nädalal Eurocupi kohtumises viga õlale. "Rääkisin Maikiga esmaspäeval ja paar nädalat läheb ikkagi paranemiseks aega. Loodetavasti saab ta pärast koondisepausi uuesti mängima hakata," ütles Toijala. | Toijala: Soku jalg pole endiselt päris terve | https://sport.err.ee/1608405887/toijala-soku-jalg-pole-endiselt-paris-terve | Järgmisel nädalal Saksamaa ja Iisraeliga MM-valikmänge pidav Eesti korvpallikoondis on viimastel nädalatel saanud mitu tagasilööki. |
Kell 15.01 sai häirekeskus teate agressiivsest mehest Tallinna lennujaamas. Väljakutsele reageerinud patrull toimetas mehe lennujaama hoonest välja.
Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Kevin Enni kirjeldas, et lennujaamast väljas tekkis aga konflikt, kui mees lõi ühte politseinikku näkku ja hakkas oma reisikotiga politseinike suunas vehkima. Ründe peatamiseks kasutasid politseinikud pipragaasi ja elektrišokirelva ning pidasid mehe kinni.
Kiirabi viis rünnaku ohvriks langenud politseiniku tervisekontrolliks haiglasse. Kinni peetud 23-aastane Ukraina kodanik viga ei saanud ja ta toimetati kinnipidamiskeskusesse.
Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust. | Politsei kasutas lennujaamas agressiivse mehe kinnipidamisel taserit | https://www.err.ee/1608405878/politsei-kasutas-lennujaamas-agressiivse-mehe-kinnipidamisel-taserit | Politsei kasutas kolmapäeval Tallinna lennujaamas taserit agressiivse mehe vastu, kes ründas väljakutsele reageerinud politseinikku. |
"Me tegime kohalikel valimistel väga hea tulemuse ja ma arvan, et inimeste usaldus meie vastu on märgatavalt kasvanud. Meid võetakse tõsiselt, me oleme organisatsioonina tugevad ja usutakse, et me suudame tegutseda. Ma arvan, et selle reitingu taga on kohalike valimiste valimistulemus," ütles Kallas kolmapäeval ERR-ile.
Kallase sõnul on Eesti 200 suutnud viimase pooleteise aastaga ehitada paljudes kohtades üles tugeva organisatsiooni: "Meil on tugevad meeskonnad Tallinnas, Tartus, mitmes Harjumaa vallas – Viimsis, Jõelähtmes, Saule, Rae vallas, lisaks ka Viljandis, Põlvas, Saaremaal."
Tehtud töö kandis ka valimistel vilja ning Eesti 200 on nüüd Viimsis, Jõelähtmes ja Narvas ka valitsuskoalitsioonis. "See on meie jaoks hea saavutus, nii et ma arvan, et sealt me saame riigikogu valimisteks ainult tugevamaks minna," lisas Kallas.
Tema sõnul on Eesti 200-ga liitunud ka mõned uued inimesed, kuid kuna erakond ei keskendu liikmeskonna suurendamisele ja valib uusi liikmeid hoolega, siis ei kasva liikmete arv ka nii kiiresti. Praegu on Eesti 200-l liikmeid 812.
"Me kasvatame oma liikmeskonda väga ettevaatlikult, kaasates inimesi, kes on testitud - me helistame nad läbi, arutame läbi põhjused, miks nad tahavad poliitikasse tulla - me nagu numbrit taga ei aja. Meil on oluline nende inimeste soov ise panustada ja ka nende maailmavaateline sobivus," rääkis Eesti 200 juht Kallas.
Rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilise küsitluse kohaselt vähenes Reformierakonna ja EKRE toetus viimase kuuga, samas kui Eesti 200 reiting tegi suure tõusu ja tõstis nad erakondade populaarsusedetabelis EKRE kõrvale jagama teist-kolmandat kohta. Kolme suurima toetusega erakonna toetus oli 4.–9. novembrini läbi viidud küsitluse kohaselt vastavalt 21 protsenti, ning kahel järgneval mõlemal 19 protsenti. | Eesti 200 juhi hinnangul on erakonna reitingu tõusu taga edukad valimised | https://www.err.ee/1608405875/eesti-200-juhi-hinnangul-on-erakonna-reitingu-tousu-taga-edukad-valimised | Erakonna Eesti 200 reitingu tõusu taga on edu oktoobris peetud kohalikel valimistel, ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas. |
USA esindajad tahavad arutada mitmeid küsimusi nagu globaalsed tarnehäired ja digitaliseerimine. Biden tahab teha tihedamat koostööd Aasia liitlastega, et tulla paremini toime Hiina kasvava mõjujõuga, vahendas The Wall Street Journal.
"Palju on pööratud tähelepanu siseriiklikutele probleemidele ja Euroopaga seotud probleemide lahendamisele. Nüüd tahab Bideni administratsioon pöörata rohkem tähelepanu Aasiale," ütles endine USA kaubandusesinduse kõrge ametnik Wendy Cutler.
Valge Maja teatel lubas Biden virtuaalsel kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga, et kaitseb USA ettevõtteid Pekingi ebaausate majandusmeetmete eest.
Bideni administratsiooni võtmeküsimus on, kuidas arendada majandussidemeid Aasia riikidega, kuid kus ei ühineta piirkondlike kaubanduslepingutega. USA ametnikud väidavad, et ei sõlmi uusi kaubanduslepinguid. USA tahab keskenduda siseriikliku majanduse parandamisele, vahendas The Wall Street Journal.
Biden ja India peaminister Narendra Modi leppisid septembris kokku kutsuda uuesti ellu kahepoolne kaubandusfoorum. Foorum pole aktiivne olnud alates 2018. aastast.
Kaks riiki tugevdavad oma julgeoleku sidemeid ka neljapoolse pakti raames. Pakti tuntakse ka Quadi nime all. Pakti kuuluvad veel Jaapan ja Austraalia. | WSJ: USA tahab suurendada kaubandussidemeid Aasia riikidega | https://www.err.ee/1608405872/wsj-usa-tahab-suurendada-kaubandussidemeid-aasia-riikidega | USA kaubandusesindaja Katherine Tai ja kaubandusminister Gina Raimondo kohtuvad sel nädalal oma Jaapani ja Lõuna-Korea kolleegidega. Joe Bideni administratsioon tahab tugevdada majandussidemeid Aasia riikidega, et seista vastu Hiina kasvavale mõjuvõimule. |
Kauaoodatud "Ämblikmehe" järjeloos mängivad peaosi Tom Holland ja Zendaya. Filmis teevad tagasituleku pahalased eelmistest "Ämblikmehe" filmidest, näiteks Otto Octavius, Green Goblin, Lizard, Sandman ja Electro.
Filmi sünopsis avaldab, et esimest korda "Ämblikmehe" ajaloos saab kangelase identiteet avalikuks, mistap hakkab see segama Peter Parkeri normaalset elu ja paneb ohtu tema lähedased. Parker peab võitlema võimsaimate kurikaeladega, keda filmi ajaloos nähtud.
Uus film on kolmas, milles mängib Ämblikmeest Tom Holland. Veel teevad filmis kaasa Benedict Cumberbatch, J. K. Simmons, Marisa Tomei, Jamie Foxx ja teised. Filmi lavastaja on Jon Watts ja stsenaristid Chris McKenna ning Erik Sommers.
Eesti kinodesse jõuab "Ämblikmees: Pole koduteed" 17. detsembril. | Uuest "Ämblikmehe" filmist avaldati täispikk treiler | https://menu.err.ee/1608405866/uuest-amblikmehe-filmist-avaldati-taispikk-treiler | Detsembris kinodesse jõudvast filmist "Ämblikmees: Pole koduteed" avaldati täispikk treiler. |
"Charlotte Jane'ist" ("Jane by Charlotte")
Režissöör: Charlotte Gainsbourg
Võib ju mõelda, et "Charlotte Jane'ist" on ennekõike tütre tehtud film oma emast – mida see tõepoolest eemalt vaadates või paberilt lugedes ka on –, kuid tuleb arvestada laiemat konteksti. Charlotte Gainsbourg on hinnatud muusik ja üks Euroopa arthouse -kino tippnäitlejaid. Tema ema Jane Birkin on andnud välja kümneid albumeid, tema järgi on saanud nime nn Birkini kott ja ta on teinud karjääri nii briti kui ka prantsuse kinos. Pange sinna kõrvale veel abikaasa, isa ja prantsuse üks suuremaid popstaare Serge Gainsbourg, kes käib läbi filmi vaimuna kaasas, siis seisavad vaataja ees korraga kolm superstaari.
Paljuski on reaalsus sarnane filmile "Päris Rannap": võime pingutada kõigest väest, aga ega me ei näe lõpuks ikkagi seda, kes on see reaalne Rein Rannap kusagil sügaval sisimas. Võib-olla ei tea ta isegi enam seda, ning sama idee kehtib ka "Charlotte Jane'ist" kohta. Kuigi Charlotte Gainsbourg üritab oma ema provotseerida ja temalt põnevaid lugusid tangidega välja kiskuda, siis mängivad nad lõpuks ikkagi rolli. Lihtne on seda filmi sildistada dokumentaaliks, aga ega siin midagi tõsielulist päriselt pole: kõik stseenid on täis suuri sõnu, suuri tundeid, suuri žeste, mis loovad palju tugevama ettekujutuse hoopis mängitud elust, või elu mängust.
"Charlotte Jane'ist" Autor/allikas: Kaader filmist
Seda ei saa aga neile pahaks panna. Kas Jane Birkin, kes on enamuse oma elust veetnud lavalaudadel, suudab isegi enam üldse mõista, kes ta päriselt on? Eks nad mõlemad üritavad, üks kaamera taga, teine kaamera ees, kuidagimoodi selgusele jõuda, aga lõpptulemus meenutab pigem meta-filmi, mis tühistab ja taastoodab end samaaegselt. Küll aga on sümpaatne Charlotte Gainsbourgi taotlus jäädvustada oma ema viimaseid eluaastaid, mis loob mõttelise silla ka möödunud aasta ühe hinnatuima dokiga "Dick Johnson on surnud". Ka seal ei näinud me elu selle tõelisuses, vaid pigem illusiooni sellest, millisena peategelane oma elu ette kujutab.
Kes ootab, et saab nüüd pooleteise tunniga ammendava ülevaate Jane Birkini elust, siis jätke pigem kinno minemata. Lugege Wikipediat ja kuulake tema legendaarseid albumeid kõrvale. Kui huvitab aga poeetiline mõtisklus staarikultusest, siis võiks filmi kindlasti ette võtta.
"Charlotte Jane'ist" linastub 17. novembril kell 19.15 Coca-Cola Plazas ja 26. novembril kell 21.00 Solarise Apollo kinos.
"Süütud" ("The Innocents")
Režissöör: Eskil Vogt
Norra režissöör Eskil Vogt mängib oma värskes filmis "Süütud" küsimusega, mida ilmselt enamik filmitegijad (ega kirjanikud, maalikunstnikud või kes iganes) ei julgeks ealeski ette võtta: mis oleks, kui lapsed on halvad? Võib ju tunduda, et misasja, igas teises filmis näeb seda moel või teisel, aga tegelikult mitte. Kui näiteks õudusfilmides on klassikaline, et halvad lapsed on kurjast deemonist vaetud või noortefilmides on pätid ikkagi enamasti lihtsalt halvasti kasvatatud, siis "Süütute" laste kurjust ja pahategusid ei saa kuidagi ratsionaliseerida. Nad on lihtsalt halvad ja kõik.
"Süütud" Autor/allikas: Kaader filmist
Selle provokatiivse idee lahendab Eskil Vogt küll üsna minimalistlikult: kogu tegevus toimub ühes Norra väikelinnas, kus on paar üksikut kortermaja, mänguväljak ja seda ümbritsev metsatukk. Selles linnakeses kohtuvad ühel päeval neli last, kes avastavad ootamatult endal supervõimed. "Süütud" ei muutu aga klassikalises mõttes superkangelasefilmiks, kuigi sarnasusi ja viiteid võib märgata küll: üht-teist on laenatud filmist "Chronicle", sarjast "Misfits" ja ka X-meeste saagast. Pigem huvitab režissööri aga vähehaaval kruttiv pinge, mis filmi kulgedes üha kasvab ja surub seega vaataja vägisi tooli servale.
Kahetunnine linateos ei suuda paraku lõplikult oma motiive välja arendada ja kaotab viimasel veerandil oma rütmi, kuid see ei nulli kindlasti filmi tugevusi. Peategelasteks valitud lapsed mängivad ehedalt, jääb isegi mulje, et neile on paljuski antud vabad käed: mitmed võtmestseenid on küll täpselt planeeritud, kuid laste konkreetne käitumine näib olevat impulsiivne ja ettearvamatu.
Kes arvavad, et õudusfilminduses ei annagi enam midagi uut ja huvitavat teha, siis tasub kindlasti "Süütud" ära vaadata. Vaatamata minimalistlikule keskkonnale suudab Eskil Vogt leida kulunud klišeedest sellise külje, mida varem kasutatud polegi. Tõsi, võika kassitapmise stseeni oleksin välja jätnud, see loomade väärkohtlemine žanrikinos on okseleajav trend ja seda peaks iga hinna eest vältima.
"Süütud" linastub 17. novembril kell 20.45 Tartus Athena keskuses.
"Kolmapäev"
Režissöör: Eeva Mägi
Kui Eeva Mägi esimene PÖFF Shortsil esilinastunud lühifilm "Maakohus" oli tumedate varjunditega, kuid siiski kõigiti helge linateos, siis "Kolmapäev" viib režissööri taas leina ja laiemalt surmatemaatika juurde. Huvitaval kombel on ka mõlemad tema lühidokid "Lembri Uudu" ja "Süda Sõrve sääres" olnud kantud surmast, samas ei muutu Mägi oma filmides tumedusele vaatamata kuidagi pateetiliseks või punnitatult emotsionaalseks. Pigem vaatab ta surma korraga nii erakordselt kaine kui ka seletamatult müstilise nurga alt.
Tema kaht värsket lühifilmi ühendab aga selge unenäolisus. Kui "Maakohus" võiks mingis erakordselt veidras maailmas ka tõele vastata, siis "Kolmapäev" lõhub kiirelt seina aja ja ruumi vahel, mõjudes kui imeilus ja liigutav kollaaž ühest armastusest. Mägi võtab ette justkui suvalised hetked ühe paari kooselust, tõstab need fookusesse ja laseb neil ise tähendused leida. Seda oskab ta samuti vapustavalt hästi: suure kunstnikuna teab Eeva Mägi hästi, kuidas oma filmide tõlgendusväli võimalikult avatuks jätta, samas ei muutu tema linalood seetõttu raskepäraseks. Neid on kerge vaadata, nad tuhisevad vaatajast otsekui muuseas mööda, aga jätavad sellele vaatamata oma jälje.
"Kolmapäev" Autor/allikas: Kaader filmist
Kiitust väärib kahtlemata ka võttepaik. Vilsandil asuv paadikuur on täiesti reaalselt eksisteeriv koht, aga see lõppematu merepiir ja otsekui maailma äärel asuv hoone mõjuvad samuti lummavalt. "Kolmapäev" teeb ja ütleb vähe, kuid need üksikud elemendid suudavad vaatajas rebida esile mõtteid ja tundeid, mille olemasolust aimugi polnud. Taas täielik meistriteos.
"Kolmapäev" linastub 17. novembril kell 17.00 kinos Artis, õige pea jõuab film ka PÖFF-i veebikinno.
"Taaskohtumine"
Režissöör: Ülo Pikkov
Ei oleks arvanudki, et õnnestub tänavuse PÖFF-i ajal rääkida lausa kahest animadokumentaalist. Kui selle aasta ühe hinnatuma doki "Flee" puhul on dokumentaalsus selgelt piiritletud ja üheselt mõistetav, siis Ülo Pikkov läheb oma taotluses palju-palju kaugemale. Filmi aluseks on küll üks Ruhnu saarel kuuldud lugu, kuid Pikkov ei jäänud selle juures pidama, vaid küsis: mis oleks, kui lisaks süžeele tooksin Ruhnust ka kogu materjali, millest ma oma filmi kokku panen? Nii ongi kõik tegelased (keda kehastavad linnusuled!) ja muud ekraanil nähtavad vidinaid Ruhnu saarelt korjatud, seega esindab film dokumentaalsust selle sõna mingil täiesti ennenägematul moel.
"Taaskohtumine" Autor/allikas: Kaader filmist
Sõnatu miniatuur "Taaskohtumine" ei näegi liialt vaeva sellega, et rääkida mingit selgepiirilist lugu, vaid üritab tihedalt kokku pakkida n-ö ruhnulikkuse. Olles ise korra elus Ruhnus käinud, siis hakkasid endalgi seda seepiatoonides pildirida vaadates peas mälestused jooksma. Paljuski mõjub see film kui parim võimalik "Welcome to Ruhnu" kampaania, mis erinevalt enamikest kohaspetsiifilistest sotsiaalkampaaniatest ei näe vaeva klantspiltide ja valekujutluste loomisega, vaid üritab ekraani vahendusel anda edasi emotsiooni. See mingi ürgne ja seletamatu aura, mida Ruhnu saar on aastasadu kandnud, tuleb "Taaskohtumisest" minu arvates igati välja.
Kui peaksin valima viimasest ajast filme, mis annavad edasi midagi sügavamat Eestist ja siinsest identiteedist, siis jätaksin ilmselt Tanel Toomi "Tõe ja õiguse" isegi kõrvale ja laseksin pigem vaadata seda värsket Ülo Pikkovi lühifilmi. Vaatajale ei peagi alati kõike selgesõnaliselt ette ütlema, "Taaskohtumine" aga näitab justkui salamati ära selle eripära, mida Ruhnu saar endas peidab. Tekkis isegi isu, et ehk võiks mõni teine animafilmitegija võtta ette ja proovida samalaadse filmi teha näiteks Abrukast, Pranglist või Aegnast...
"Taaskohtumine" linastub 17. novembril kell 17.00 kinos Artis, õige pea jõuab film ka PÖFF-i veebikinno. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: Ülo Pikkov surus Ruhnu essentsi lühianimatsiooni | https://kultuur.err.ee/1608405620/kaspar-viilupi-poffi-paevik-ulo-pikkov-surus-ruhnu-essentsi-luhianimatsiooni | Olen kunagi aastaid tagasi põhikooli ajal korra Ruhnus käinud ja see on tänaseni meeles kui täiesti maagiline kogemus, meenutan seda ikka aeg-ajalt. Ülo Pikkovi värske animadokk "Taaskohtumine" suutis taasluua just täpselt selle sama emotsioonide spektri, mida selles reisist mäletan. |
Djokovic alustas kohe oma servigeimi loovutamisega, aga järgneva matši jooksul ei teeninud Rubljov ainsatki murdepalli. Venelane kaotas aga mõlemas setis kaks pallingugeimi.
Esimeses mängus norralase Casper Ruudi alistanud Djokovicil on nüüd alagrupivõit käes ja poolfinaalis läheb ta kokku Punase alagrupi teise ehk Alexander Zverevi, Jannik Sinneri või Hubert Hurkacziga.
Teises kolmapäevases matšis kohtuvad Ruud ja britt Cameron Norrie, kes asendab avamängus Rubljovile kaotanud ja edasisest turniirist küünarnukivigastuse tõttu loobunud Stefanos Tsitsipast. | Djokovic võitis aastalõputurniiril alagrupi | https://sport.err.ee/1608405845/djokovic-voitis-aastaloputurniiril-alagrupi | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic alistas Torinos toimuval ATP aastalõputurniiril venelase Andrei Rubljovi 6:3, 6:2 ja kindlustas Rohelise alagrupi võidu. |
Euroopa Komisjon eraldas vastusena abipalvele 200 000 eurot humanitaarvajadusteks Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioonile (IFRC), teatas Komisjon kolmapäeval pressiteate vahendusel. Eraldatud summa on osa Euroopa Liidu panusest IFRC juhitavasse katastroofiabi fondi, lisati samas.
Euroopa Liidu raha eest toetatakse IFRC-d ja selle Valgevene allorganisatsiooni, et pakkuda migrantidele erinevat abi, sealhulgas toitu, hügieenivahendeid, tekke ja esmaabi pakette.
Lisaks on Euroopa Liit valmis pannud veel 500 000 eurot ning võtnud ühendust oma humanitaarabi partnerorganisatsioonidega, et selle summa eest Valgevenes asuvatele migrantidele abi pakkuda.
"Euroopa Liit toetab oma humanitaarabi partnereid, et aidata leevendada piirile ja mujale Valgevenesse lõksu jäänud inimeste kannatusi. Kutsun üles võimaldama abiorganisatsioonidele mõlemal poolel ligipääsu sellele suurele grupile põgenikele ja migrantidele, et nad saaksid anda neile kriitilist abi," ütles Euroopa Komisjoni kriisijuhtimise volinik Janez Lenarcic pressiteate vahendusel.
Euroopa Komisjon lisas, et on valmis andma Valgevenes asuvatele migrantidele ka täiendavat humanitaarabi, kui riigis tegutsevatele abiorganisatsioonidele tagatakse parem ligipääs.
Samas rõhutab Euroopa Komisjon, et kogu Euroopa Liidu poolt pakutav humanitaarabi põhineb rahvusvahelistel põhimõtetel ning EL annab humanitaarabi nii inimtekkeliste kui ka looduskatastroofides enim kannatavatele ohvritele. Abi suunatakse erapooletult kannatada saanud elanikele tegemata vahet nende rassil, rahvusel, usul, sool, vanusel, kodakondsusel või poliitilistel veendumustel.
Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Kuna Poola ja Leedu on keeldunud neid üle piiri lubamast, Valgevene võimud ei lase neid aga ka tagasi, on inimesed jäänud piirile lõksu. | Euroopa Liit annab Valgevenes asuvate migrantide abistamiseks 700 000 eurot | https://www.err.ee/1608405842/euroopa-liit-annab-valgevenes-asuvate-migrantide-abistamiseks-700-000-eurot | Euroopa Liit eraldab 700 000 eurot humanitaarabiks Valgevene läänepiiril asuvatele Lähis-Ida migrantidele. |
Menukaim läinud nädala saade oli taas "Pealtnägija", mida vaatas 203 000 televaatajat. Tele-edetabeli teise koha haaras "Aktuaalne kaamera" 170 000 vaatajaga. Sellele järgnes "Aktuaalne kaamera. Nädal", mida jälgis 165 000 televaatajat. Tabeli neljandal kohal asuvat seriaali "Õnne 13" vaatas eelmisel nädalal 153 000 inimest.
Kümne vaadatuima saate hulka jõudsid ETV-st veel "Siin me oleme", "Ringvaade", "Hommik Anuga" ja "Sport".
Kanal 2 saadetest leiab tabelist "Kuldvillaku" ning TV 3-st "Eesti otsib superstaari". | Möödunud nädalal vaadati peamiselt ETV saateid | https://menu.err.ee/1608405836/moodunud-nadalal-vaadati-peamiselt-etv-saateid | Eelmise nädala kümne vaadatuima saate hulgast leiab kaheksa ETV saadet. |
"Viimased kaks hooaega Premier League'i juhtida on olnud privileeg - ajal, mil Inglismaa jalgpallivaim on olnud olulisem kui kunagi varem," teatas Hoffman liiga koduleheküljel.
"Nüüd olen otsustanud, et on õige aeg astuda kõrvale, et uus juhtkond saaks juhtida liigat läbi järgmise põneva ajajärgu."
Teade Hoffmani tagasiastumisest tuli pärast meedias levinud teateid, mille kohaselt ta oli klubide poolelt suure surve all, sest Saudi Araabia konsortsium omandas Newcastle Unitedi. | Surve alla sattunud Premier League'i boss lahkub ametist | https://sport.err.ee/1608405833/surve-alla-sattunud-premier-league-i-boss-lahkub-ametist | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga ehk Premier League'i tegevjuht Gary Hoffman astub järgmise aasta jaanuari lõpus oma kohalt tagasi. |
Tänavusel hooajal on 25-aastane Lips senise seitsme Paf Eesti-Läti ühisliiga mänguga kogunud keskmiselt 28,8 minutit, 14,4 punkti, 7,3 lauapalli, 3,1 resultatiivset söötu ja 1,9 vaheltlõiget, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Kuigi Lipsu ametlik pressikonverents on planeeritud kolmapäeva õhtusse, on klubi kodulehte uurides võimalik leida, et eestlane tuuakse asendama vigastatud 203 cm pikkust ameeriklast Cameron Jacksonit, kelle keskmised näitajad enne traumat olid 24,5 minutit, 12 punkti ja 6,2 lauapalli.
Varasemalt ka Eesti keskmängija Arnold Miti koduklubiks olnud Chieti on kahes regioonis mängitavas Serie A2 liigas hetkel oma tabelipoolel kolme võidu ja nelja kaotusega võiduprotsendilt jagamas 6.-10. kohta. | Lips siirdub mängima Itaalia esiliigasse | https://sport.err.ee/1608405809/lips-siirdub-mangima-itaalia-esiliigasse | Tänavust hooaega KK Viimsi/Sportlandi meeskonnas alustanud ääremängija Karl Johan Lips siirdub mängima Itaaliasse Serie A2 tasemel mängivasse Chieti Basket 1974. |
2019. aastal finaalturniiri võitnud Tsitsipas kaotas esmaspäeval rohelise grupi matšis venelasele Andrei Rubljovile (ATP 5.) 4:6, 4:6 ning pidi järgmisena vastamisi minema norralase Casper Ruudiga (ATP 8.).
Korraldajad teatasid, et kreeklane sai parema küünarnuki vigastuse ja ei tee Torinos toimuval turniiril enam kaasa. Tsitsipast asendab britt Cameron Norrie (ATP 12.).
See on juba teine sunnitud loobumine turniiril, kui teisipäeval jättis võistluse pooleli Matteo Berrettini (ATP 7.), kes sai avamatšis Alexander Zvereviga (ATP 3.) kõhulihase vigastuse. Teda asendas kaasmaalane Jannik Sinner (ATP 11.). | Veel üks mängija jätab meeste aastalõputurniiri pooleli | https://sport.err.ee/1608405800/veel-uks-mangija-jatab-meeste-aastaloputurniiri-pooleli | Stefanos Tsitsipas (ATP 4.) jätab ATP aastalõputurniiri pooleli, sest vigastas küünarnukki. |
Blanquer kirjutas koos Itaalia ja Kreeka haridusministritega alla hartale, mille eesmärk on ladina ja vanakreeka keele edendamine ja arendamine, vahendas The Times.
"Tahame, et õpilased loeksid selliseid autoreid nagu Sophokles," ütles Blanquer.
Blanqueri sõnul tuleb suurendada ladina ja kreeka keele õpetamist, kuna USA uusvasakpoolsed liikumised (woke) nimetavad neid rassismi allikaks.
USA Princetoni ülikooli teadur Dan-el Padilla Peralta väidab, et klassika õpetamist on kasutatud kaks tuhat aastat orjuse, kolonialismi ja fašismi õigustamiseks.
Hiljuti eemaldas Massachusettsi keskkool oma õppekavast antiikajal kirjutatud eepose "Odüsseia". Kool väitis, et eepos on vastuolus kultuuritundliku ja rassismivastase tegevuskavaga.
"Olen lugenud neid kriitikuid, kes lähevad nii kaugele, et väidavad, et Homeros õigustab orjust. Minu meelest on sellised tõlgendused täiesti hämmastavad. Kahe tuhande aasta vanuste tekstide külge kleepida nägemus kaasaegsest maailmast on täiesti absurdne," ütles Blanquer.
"Klassika õpetamine aitaks tugevdada sidet EL-i liikmesriikide vahel. Ladina ja kreeka keel on meie vahel oluline lüli, tegemist on ühendava elemendiga," lisas Blanquer. | Prantsusmaa tõhustab koolides ladina keele õpetamist | https://www.err.ee/1608405794/prantsusmaa-tohustab-koolides-ladina-keele-opetamist | Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer ütles teisipäeval, et ladina ja vanakreeka keelt hakatakse õpetama kutsehariduskoolides. |
Valikukomisjoni kuulusud Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti kunstnike liit), Sirje Helme (Eesti kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti kaasaegse kunsti muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse kunsti Eesti keskus), Kai Lobjakas (Eesti tarbekunsti- ja disaini muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus).
Edith Karlson on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu peategelased on sageli inimese- ja loomafiguurid. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala magistrikraadiga. Teda on tunnustatud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga 2006. aastal, Köler Prize'i publikupreemiaga 2015. aastal ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2019. aastal.
Kristi Kongi on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle teosed keskenduvad värvile, valgusele ja ruumile. Ta on õppinud maali Tartu kõrgemas kunstikoolis (2004–2008) ning lõpetanud Eesti kunstiakadeemia maalikunsti erialal magistriõppe (2008–2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013) ja Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale.
Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ehtekunstnik. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehtekunsti eriala 1986. aastal, jätkates samas mõned aastad hiljem õppejõuna, 1996. aastast professorina. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja Aasias, uurinud põhjalikult kivikasutust ja lihvimist. 1990. aastatest on Mälgu näitustel esinemine sage ja tema kaasatus rahvusvahelisel ehtekunstimaastikul tihe, ulatudes Soomest New Yorki ja Hollandist Shanghaisse. Ta on pälvinud rohkelt tunnustust ning tema töid leiab muuseumides ja erakollektsioonides üle maailma.
Hanno Soans on kunstiteadlane, kriitik, kuraator, kunstnik ja õppejõud. Soans on töötanud Kultuurilehe, Sirbi ja Kultuurimaa kunstitoimetajana ning ajalehe Võitlev Sõna peatoimetajana. Aastatel 1997–2008 Eesti kunstimuuseumi kuraatorina, 2009–2013 TEA kirjastuse toimetajana ning kunsti- ja arhitektuuriartiklite autorina. Alates 2014. aastast andnud loenguid Eesti kunstiakadeemias ja töötanud vabakutselise kunstniku, kuraatori ja kunstikriitikuna.
Soans on kõrghariduse omandanud Eesti kunstiakadeemias, lõpetanud 1998. aastal bakalaureuse taseme uurimustööga "Vägivaldne Autistlik Subjekt uues Eesti Kunstis", õppinud aastatel 2001–2003 magistriõppes, töötades uurimusprojektiga "Hübriidne identiteet kaasaegses kunstis". Alates 2016. aastast õpib Eesti kunstiakadeemia doktorikoolis ja tema uurimusteema on "Tegevuskunsti sotsiopoliitilistest tagamaadest üleminekuaja Eestis".
Jaan Toomik on videokunstnik, maalija ja filmitegija, kes alustas 1980. aastatel ekspressiivse maalijana, 1990. aastate algusest on tegutsenud ka jõulise installatsiooni- ja videokunstnikuna. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991). 2005. aastal tunnustati Jaan Toomikut Konrad Mäe medaliga, aastatel 1995 ja 2020 Kristjan Raua nimelise preemiaga, aastatel 1995, 1998 ja 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga, aastal 2000 Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ja aastal 2003 Balti Assamblee kunstipreemiaga.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja
2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld
2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir | Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik | https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik | Eesti kunstnike liidu kokku kutsutud komisjon otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024 Edith Karlsoni, Kristi Kongi, Kadri Mälgu, Hanno Soansi ja Jaan Toomiku. Kokku laekus konkursile 50 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1 kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk. |
Liimets märkis, et seda, kes või mis on sanktsioonide nimekirjas, oleks ebamõistlik kommenteerida enne, kui sanktsioonides on kokku lepitud.
"Esmaspäeval lepiti kokku uutes sanktsioonides. Neid (nimekirjas olevaid) füüsilisi ja juriidilisi isikuid on võimalik sanktsioneerida, kes on seotud rändevoogude korraldamisega. Mitukümmend isikut on selles nimekirjas ja praegu käib arutelu, kes jäävad lõplikku nimekirja," lausus Liimets.
Nimekiri peaks avalikuks saama lähipäevadel.
Liimets nõustus samas, et Minski lennujaam ja Belavia peaksid selles nimekirjas olema.
"Kuivõrd inimesed liiguvad läbi Minski lennujaama, on selle sissetoomine väga asjakohane. (Belavia) on kindlasti seotud immigrantide jõudmisega Valgevenesse. Selles kontekstis oleks see asjakohane," lausus Liimets. | Liimets: Minski lennuvälja ja Belavia sanktsioneerimine oleks asjakohane | https://www.err.ee/1608405767/liimets-minski-lennuvalja-ja-belavia-sanktsioneerimine-oleks-asjakohane | Kuigi esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite kokku pandud Valgevene sanktsioonide nimekiri pole veel kokku lepitud ja seda avada veel ei saa, siis nii Minski lennuvälja kui ka Valgevene riikliku lennufirma Belavia nimekirjas olemine oleks igati asjakohane, ütles saates "Uudis+" Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. |
Pärast paarikuulist vaikust andis Federer kolmapäeval Šveitsi meediale intervjuu, kus rääkis oma vigastusest ja edasistest plaanidest.
"Tõde on see, et ma oleksin väga üllatunud, kui saaksin juba Wimbledonis mängida," ütles Federer. Wimbledoni turniir toimub 27. juunist 10. juulini 2022. aastal.
"Austraalia lahtised ei ole üldse plaanis ja see pole minu jaoks ka mingi üllatus. Juba enne operatsiooni teadsime, et vajan mitmekuulist pausi. Tahtsin enne avaliku avalduse tegemist arstide esimese suurema kontrolli ära oodata. Kontroll osutus väga julgustavaks. Olen alustanud pikka taastumisprotsessi, millesse panen kogu oma südame ja hinge. Pean olema kannatlik ja andma põlvele aega taastuda."
Sarnaselt Andy Murrayle (ATP 134.), kellele tehti 2019. aasta alguses puusaoperatsioon, et parandada elukvaliteeti ja leevendada valu, soovis ka Federer operatsioonile minna, et ta saaks oma nelja lapsega ringi joosta ja et tal oleks sportlik tulevik.
"Nende kahe protseduuri kombineerimine, mis mulle tehti, nõuab kannatlikkust ja ettevaatlikust. Seetõttu ei saanud ma karkudel olles oma jalale mingit raskust panna. Mulle tehti see operatsioon, et tagada pikaajaline heaolu. See oli taastav operatsioon," sõnas Federer.
Sarnaselt Murrayle vaatab ka Federer oma tulevikule lootusrikkalt ja usub, et suudab väljakule naasta ning olla taas konkurentsivõimeline.
"Mulle tehti see operatsioon, et saaksin järgmistel aastatel ja aastakümnetel lastega suusatada või sõpradega jalgpalli ja tennist mängida," rääkis ta. "Minu peamine motivatsioon oli normaalsesse vormi tagasi saada."
"Aga ma tahtsin sellele nõudlikule taastusravile läheneda ka tippsportlase mentaliteediga. Mis puutub minu sportlikesse ambitsioonidesse, siis need võib kokku võtta nii: ma tahan veel kord näha, mida ma professionaalse tennisemängijana saavutada suudan. Ma võitlen selle nimel ja olen väga motiveeritud. Tunnen oma meeskonna ja pere toetust. Me kõik soovime, et saaksin enda tingimustel tennisega hüvasti jätta."
Federeri viimasest mängust on möödas neli kuud. Arstid on talle öelnud, et jaanuaris peaks ta saama juba kergelt sörkida ja tasapisi väljakule naasta. Kui kõik läheb hästi, siis peaks ta märtsis või aprillis saama väljakul juba keerulisemaid liigutusi teha.
"Hetkel loodan, et saan tagasi tulla 2022. aasta suvel. Järgmised neli-viis kuud on üliolulised. Kevadel näen asju juba palju selgemalt," ütles Federer.
Pärast 20 suure slämmi tiitlit ja 103 turniirivõitu võib see olla 40-aastase Federeri viimane võimalus tennisesse naasta. Järgmine vigastus või tagasilöök võib olla karjääri lõpp.
"Minu suurim unistus on veel kord tagasi tulla. Ja ma usun sellesse siiani. Ma usun sellistesse imedesse. Olen neid juba varem kogenud. Olen realist ja tõesti, see oleks suur ime. Aga spordis juhtub imesid," lõpetas ta oma intervjuu. | Federer ei mängi tõenäoliselt ka 2022. aastal Wimbledonis | https://sport.err.ee/1608405758/federer-ei-mangi-toenaoliselt-ka-2022-aastal-wimbledonis | 20-kordne suure slämmi võitja Roger Federer (ATP 16.) ei ole pärast parema põlve kolmandat operatsiooni veel tennist mängima hakanud, kuid on optimistlik, et naaseb peagi. |
Mõlema mängu eel otsustab Eesti koondise peatreener Jukka Toijala abitreenerite Heiko Rannula ja Indrek Reinbokiga nõu pidades, keda valida koosseisu 12 korvpalluri hulka.
Toijala nimetas 14 mängija sekka kaks noorema põlvkonna andekat mängijat, 17-aastase Henri Veesaare ja 19-aastase Joonas Riismaa, kes pole rahvusvaheliste tiitlivõistluste valikturniiril Eesti koondist varem esindanud.
"Henri ja Joonas on oma koduklubis tublid. Praegu on paras aeg nende koondisega liitumiseks," lausus Toijala.
Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri sõnul koosneb koosseis mitmekesise pagasiga korvpalluritest, kes täiendavad üksteist nii kehaliste võimete, tehniliste oskuste kui ka kogemusega.
Kahele juuniorile lisanduvad parimas arengujärgus korvpallurid ja suurema karastusega mängijad.
Kristian Kullamäe, Kaspar Treier ja Märt Rosenthal on 22-aastased, Henri Drell ja Mikk Jurkatamm aasta nooremad. Siim-Sander Venel, Kristjan Kitsingul, Rain Veidemanil ja Martin Dorbekul on eluaastaid üle 30, Rauno Nurger ja Jaan Puidet on neist aasta-paar nooremad. Vahepeale jääb 24-aastane Kregor Hermet.
Hinnates Paf Eesti-Läti korvpalliliigas osalevaid koondislasi, tõstatus küsimus, kuidas BC Kalev/Cramo esindajatele on mõjunud suur mängukoormus ja tihe reisigraafik.
"On jah üks murekoht," möönis Toijala. "Teisalt on väga tähtis, et koondise liikmed saavad mängida nii heal tasemel, nagu pakuvad FIBA Meistrite liiga ja VTB Ühisliiga. Heitlused väljakul on tugevad ja kohati päris karmid."
Paf Eesti-Läti korvpalliliiga oktoobrikuu mängijaks valitud Jurkatamm osaleb rahvusvaheliste tiitlivõistluste valikturniiril esimest korda. "Mikk täidab TalTech/OPTIBET-i meeskonnas tähtsat rolli ja on heas hoos," sõnas Toijala.
Samas tunnistas Eesti rahvusmeeskonna peatreener, et polnud lihtne otsustada, keda jätta 14 mängija hulgast välja.
"Kui pidime kellegi seekord valikust välja jätma, siis see ei mõjuta meie edaspidiseid otsuseid," lausus soomlasest treener. "Võib-olla väljajäänute hulgas leidub mehi, kes saavad võimaluse esindada koondist järgmistes maailmameistrivõistluste valikturniiri kohtumistes veebruaris või teenivad koha septembrikuiseks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks. Valikut mõjutab kaalukalt asjaolu, kas mängija on terve ja missuguses kehalises vormis. Kellelegi ei saa lubada kindlat kohta koondises, mis usutavasti motiveerib mängijaid ennast püüdlikult arendama."
Toijala kahetses, et vigastust ravivad Hamburgi Towersi keskmängija Maik-Kalev Kotsar ja Bayreuthi ääremängija Janari Jõesaar pidid kodumaa koondisest eemale jääma.
"Kindlasti tahaks jõuda olukorda, kus kõik paremad korvpallurid on terved ja heas kehalises seisundis. Siis on võimalik oma mängustiili paremini arendada. Nii rünnakul kui ka kaitses on vaja teha väikesi taktikalisi muudatusi," lausus Toijala.
Toijala jättis seljataha ringsõidu Hispaanias marsruudil Madrid, Burgos, Vitoria ja Valladolid. Madridi Reali juunioride meeskonna liiget Veesaart külastades nägi ta, kuidas kuulsate traditsioonidega klubi akadeemias treenitakse ja missugust rolli Eesti tulevikumees täidab.
"Tundub, et Henri läheb kuust kuusse paremaks," ütles Toijala. "Arvan, et iga minut Nurgeri, Kitsingu, Vene, Treieri ja Hermetiga koos treenides tuleb talle kasuks. Kindlasti saab Henri ise aru ja mõistame ka meie, et tal seisab lähiaastatel ees palju tööd. Tulevik näitab, mis tasemele ta jõuab. Ta seisab kahe jalaga tugevasti maas ja peab igapäevast tööd kõige olulisemaks."
Hispaania kõrgliiga meeskondadesse kuuluvad Kullamäe ja Sander Raieste pole eri põhjustel koduklubi eest mänginud.
"Küllap korvpallisõbrad saavad aru, et Kullamäe ja Raieste on eri olukorras," lausus Toijala. "Käesoleval nädalal vahetus mõlema koduklubi peatreener. Eelmine Burgose meeskonna peatreener Žan Tabak Kullamäele mänguaega ei andnud, aga Kristian on kogu aja treeninud koos meeskonnaga. Tore oli veenduda, et ta on heas kehalises vormis ja tahab väga innustunult tulla koondise au kaitsma."
Põlveoperatsioonist taastunud Raieste ootab aega, mil saaks Euroliigas osaleva Vitoria Saski Baskonia eest väljakule joosta. Ta on keskendunud võistlusvormi kogumisele ja ilmselt võib taas mängida paari nädala pärast.
"Missuguse rolli saab Sander uue peatreeneri käe all, on praegu veel raske öelda," sõnas Toijala. "Tema taastumine vigastusest on läinud hästi. Oleme Sanderiga rääkinud, et koondisega võiks ta liituda järgmise aasta suvel."
Valladolidi meeskonnaga Hispaania tugevuselt teises liigas palliv Puidet on nii koduklubile kui ka Eesti koondisele kasulik.
"Puidet on universaalne korvpallur, kes saab väljakul hakkama eri positsioonil. Ta on samuti väga motiveeritud koondisega liituma," lausus Toijala.
EESTI KORVPALLIMEESKOND:
Siim-Sander Vene
Sünniaeg: 12. november 1990
Pikkus: 203 cm
Klubi: Limoges CSP, Prantsusmaa
Positsioon: 3/4
Kaspar Treier
Sünniaeg: 19. september 1999
Pikkus: 204 cm
Klubi: Polisportiva Dinamo Srl Sassari, Itaalia
Positsioon: 4
Rauno Nurger
Sünniaeg: 24. november 1993
Pikkus: 208 cm
Klubi: BC Kalev/Cramo
Positsioon: 5
Kristjan Kitsing
Sünniaeg: 11. detsember 1990
Pikkus: 205 cm
Klubi: BC Kalev/Cramo
Positsioon: 4/5
Kregor Hermet
Sünniaeg: 9. juuni 1997
Pikkus: 205 cm
Klubi: BC Kalev/Cramo
Positsioon: 4
Martin Dorbek
Sünniaeg: 21. jaanuar 1991
Pikkus: 194 cm
Klubi: BC Kalev/Cramo
Positsioon: 2
Kristian Kullamäe
Sünniaeg: 25. mai 1999
Pikkus: 194 cm
Klubi: Hereda San Pablo Burgos, Hispaania
Positsioon: 1/2
Henri Drell
Sünniaeg: 25. aprill 2000
Pikkus: 206 cm
Klubi: U.S Victoria Libertas Pallacanestro s.s.r.l Pesaro, Itaalia
Positsioon: 3/4
Rain Veideman
Sünniaeg: 1. oktoober 1991
Pikkus: 194 cm
Klubi: KK Viimsi/Sportland
Positsioon: 2/1
Mikk Jurkatamm
Sünniaeg: 18. september 2000
Pikkus: 196 cm
Klubi: TalTech/OPTIBET
Positsioon: 2
Jaan Puidet
Sünniaeg: 4. jaanuar 1992
Pikkus: 194 cm
Klubi: Club Baloncesto Ciudad de Valladolid, Hispaania
Positsioon: 3
Märt Rosenthal
Sünniaeg: 15. märts 1999
Pikkus: 192 cm
Klubi: Tartu Ülikool Maks & Moorits
Positsioon: 1/2
Henri Veesaar
Sünniaeg: 28. märts 2004
Pikkus: 209 cm
Klubi: Real Madrid Junior, Hispaania
Positsioon: 5/4
Joonas Riismaa
Sünniaeg: 6. märts 2002
Pikkus: 199 cm
Klubi: A.S. Pistoia Basket 2000 Srl, Itaalia
Positsioon: 2/3 | Eesti rahvusmeeskonda kutsuti MM-valikturniiriks 14 korvpallurit | https://sport.err.ee/1608405722/eesti-rahvusmeeskonda-kutsuti-mm-valikturniiriks-14-korvpallurit | 25. novembril kohtub Eesti korvpallikoondis 2023. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiri mängus võõrsil Saksamaaga. 28. novembril mängitakse Saku Suurhallis Iisraeliga. |
Kümme surnud koroonahaiget oli täielikult vaktsineeritud, teised vaktsineerimata või lõpetamata vaktsineerimiskuuriga.
Kokku on Lätis koroonaviiruse tõttu surnud 3875 inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta langes 1058,7-lt 994,4-le. Viimati oli see näitaja alla tuhande 13. oktoobril.
Läti haiglates oli kolmapäeval ravil 1185 COVID-19 haiget. 204 patsiendil on tõsised sümptomid, vahendas LSM. | Lätis suri koroonaviiruse tõttu rekordilised 79 inimest | https://www.err.ee/1608405698/latis-suri-koroonaviiruse-tottu-rekordilised-79-inimest | Möödunud ööpäevaga tuvastati Lätis 1501 koroonaviirusega nakatumist ning suri rekordilised 79 inimest. |
Senise juhi Keit Kasemetsa ametiaeg, mis algas 2017. aasta algul, saab läbi 15. jaanuaril 2022.
Vivian Loonela on töötanud Euroopa Komisjonis üle 16 aasta ja tal on laialdane kogemus EL-i eri poliitikavaldkondadest.
Alates 2019. aastast on Loonela olnud Euroopa Komisjonis rohelepet koordineeriv kõneisik. Varasemalt on Loonela töötanud komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabinetis, juhtides tööd EL-i küberturvalisuse valdkonnas.
Enne Euroopa Komisjoni tööle asumist töötas Loonela diplomaadina, muu hulgas Eesti alalises esinduses NATO juures.
"Euroopa Liidu liikmesus on kasulik nii Eesti majandusele kui ka laiemale julgeolekule. Üheskoos toimides on Euroopa riigid tugevamad ja just seda tahan oma uues ametis rõhutada, puudutab see siis olukorda me piiridel, koroonakriisi või majandust," ütles Loonela pressiteate vahendusel.
"Kõigil ametikohtadel, kus ma Euroopa Komisjonis olen töötanud, on mul Eestiga olnud väga hea koostöö. Rõõm on nüüd koju, Tallinna, tagasi tulla ja kaasa aidata, et Eestis Euroopa asjadest rohkem ja sisukamalt räägitaks," lisas Loonela.
Vivian Loonela on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Lisaks eesti keelele valdab ta inglise, prantsuse, soome ja vene keelt. 2019. aastal autasustati Loonelat Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga. | Euroopa Komisjoni Eesti esinduse uueks juhiks saab Vivian Loonela | https://www.err.ee/1608405683/euroopa-komisjoni-eesti-esinduse-uueks-juhiks-saab-vivian-loonela | Euroopa Komisjoni Eesti esinduse uue juhina asub 16. jaanuaril ametisse praegune komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela. |
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles kolmapäeval, et öösel tehti veel piiriületuse katseid. Ministri sõnul kasutasid migrandid ööl vastu kolmapäeva piiri ründamiseks sama meetodit, mida rakendati teisipäeval Bruzgi-Kuznica piiripunktis.
"Me peame olema valmis faktiks, et olukord Poola-Valgevene piiril ei lahene kiiresti. Peame olema valmis kuudeks või isegi aastateks," ütles Blaszczak raadiojaamale Jedynka.
"Avalikkuse tähelepanu koondus Kuznicas toimuvale, samal ajal püüdsid väiksemad migrantide rühmad öösel teistes lõikudes Poola piirist läbi murda," ütles ta.
Poola politsei teatas kolmapäeval, et migrandid pakkisid Bruzgi-Kuznica piiripunkti lähedal asjad kokku ja lahkuvad laagrist. Nende lahkumise järelevalvet teostavad Valgevene sõjaväelased, migrandid lahkuvad teadmata suunas.
Obserwujemy, że cudzoziemcy koczujący po stronie białoruskiej, w pobliżu przejścia granicznego Bruzgi, spakowali się i opuszczają obozowisko. Przemieszczają się pod nadzorem białoruskich służb w nieznane miejsce. #zgranicy pic.twitter.com/SwvKtJRA5s
— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) November 17, 2021
Tuhanded peamiselt Lähis-Idast pärit migrandid on koondunud Valgevene-Poola piirile ja loodavad pääseda Euroopa Liitu. Lääs süüdistab olukorra tekitamises Valgevene autoritaarset juhti Aleksander Lukašenkot, kes tahab maksta kätte sanktsioonide eest. | Poola: migrandikriis võib kesta aastaid | https://www.err.ee/1608405656/poola-migrandikriis-voib-kesta-aastaid | Poola hoiatas kolmapäeval, et migrandikriis Valgevene piiril võib kesta kuid või isegi aastaid. |
Selle võiduga pikendas Real oma võiduseeriat kuue mänguni. Reali parimana viskas Fabien Causeur 26 punkti, neist viis kolmepunktiviset. Guerschon Yabus lisas 18 punkti. ASVEL-i eest viskas Elie Okobo 26 punkti, neist 16 esimesel veerandajal.
Müncheni Bayern võitis raskes lahingus Fenerbahcet 71:63. Bayerni eest viskas Vladimir Lucic 22 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Corey Walden lisas 16 punkti. Fenerbahce parimana viskas Marko Guduric 16 punkti.
Baskonia alistas uue peatreeneri Neven Spahijaga 93:74 Belgradi Crvena zvezda. Sellega lõpetas Baskonia oma neljamängulise kaotusteseeria. Baskonia eest viskas Steven Enoch 23 punkti ja haaras 11 lauapalli, Rokas Giedraitis lisas 21 punkti. | Korvpalli Euroliigas võtsid võidu Madridi Real ja Müncheni Bayern | https://sport.err.ee/1608405635/korvpalli-euroliigas-votsid-voidu-madridi-real-ja-muncheni-bayern | Korvpalli Euroliigas võttis Madridi Real teispäeval võõrsil 87:74 võidu Villeurbanne'i ASVEL-i üle. Müncheni Bayern võitis Fenerbahcet 71:63. |
Eksperimentaalse muusika ning installatsioonikunstiga on Asuna tegelenud juba alates 1990. aastatest, misläbi on temast saanud eksperimentaal-ambientmuusika, drone 'i ja improvisatsiooni skeene pioneer Jaapanis.
Ta on teinud koostööd mitmete Jaapani ja rahvusvaheliste elektroonilise muusika tegijatega. Nende muusikute hulka kuuluvad Jan Jelinek, minoru sato-m/s (ex.WrK), Pękala Kordylasińska Pękala ja paljud teised. Ühtlasi on ta välja andnud hulgaliselt albumeid Euroopa, Ameerika ja Jaapani plaadifirmade alt.
"100 Keyboards" koosneb rohkem kui sajast mängusüntesaatorist, mis eri suundades levivate helilainetega loovad akustilise rõhu keerulise jaotuse. Kohaspetsiifilise helikogemuse käigus saab kuulaja vahetada oma asukohta ruumis, et märgata rikkalikke kõlavärve ja nende peeneid variatsioone.
Intervjuus ajakirjale The Slowdown avaldas Asuna, et idee sai alguse juba siis, kui ta veel teismeline oli. Raha kokku hoides leidis ta ühest Tokyo äärelinna kasutatud asjade poest mängusüntesaatori, millega ta katsetamist alustas. Alguses hoidis ta klahve all teibiga, asendades selle hiljem jäätisepulkade vastu. Teda paelus veidralt õõtsuv heli, mis tekkis, kui kaks odavat ning veidi häälest ära mängusüntesaatorit samal kõrgusel mängisid. Samuti tekkisid helierinevused, kui mängusüntesaatorite patareid vaikselt tühjaks said.
Aprillis kohtus artist eesti publikuga Kõheda vastasmõju festivalil, kus ta esitles oma tööd "Chocolate, Candy & Drops" platvormil elektron.art.
Pärast kaht etendust Kanuti Gildi SAALis jätkab Asuna residentuuriga eˉlektronis, mille ettekanne toimub ürituse Nature as Magic raames 27. novembril. | Tallinnas näeb jaapani kunstnik Asuna heliinstallatsiooni "100 Keyboards" | https://kultuur.err.ee/1608405623/tallinnas-naeb-jaapani-kunstnik-asuna-heliinstallatsiooni-100-keyboards | 21. ja 22. novembril esineb Kanuti Gildi SAALis jaapani helikunstnik Asuna performatiivse heliinstallatsiooniga "100 Keyboards" ("100 mängusüntesaatorit"). |
Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv on viimase nädalaga langenud kuuesajalt alla viiesaja, kolmapäeva hommiku seisuga vajas haiglaravi 489 koroonaga nakatunut.
Talvingu sõnul on koormus langenud kõigis Põhja regiooni, mis ulatub Rakverest Kuressaareni, haiglates. Eriti puudutab koormuse langus Tallinna suurhaiglaid ja Pärnu haiglat. Esmaspäeval saatis Talving haiglatele välja esialgse plaani, millega vähendatakse regiooni haiglates Covidi-kohti kokku 103 võrra, plaan kavatsetakse kinnitada kolmapäeva õhtul toimuval põhja meditsiinistaabi koosolekul.
"Enamik sellest 103 kohast on suurtes Tallinna haiglates, aga ka Pärnus on olnud korralik epitsenter kolmanda laine ajal. PERH-i plaan on miinus 21 voodikohta, millega loodame saada hakkama selle nädala sees. Lääne-Tallinna keskhaigla plaanib vähendada laupäeval 12 voodikohta, Ida-Tallinna keskhaigla 24 samuti laupäeval, Pärnu haigla 12 voodikohta," lausus Talving.
Talvingu sõnul käib koroonavoodikohtade vähendamine astmeliselt ja kiiresti seda teha ei saa.
"See võtab natuke aega, sest seal on haiglate töötajad, patsiendid ja infra. Meie plaan on olemas, selle realiseerimine võtab kindlasti nädal kuni 10 päeva. Kui patsiendid kirjutatakse välja, liigume samm-sammult edasi," lausus Talving, kelle sõnul jääb 103 voodikoha plaan tõenäoliselt paika ka kolmapäevaõhtusel koosolekul.
Plaanilise ravi järkjärgulise taastamise üle otsustab iga haigla ise, ütles Talving. Sellega läheb samuti aega, sest paljude haiglate mitmes osakonnas on praegu karantiin ning statsionaarse plaanilise ravi jätkamiseks on vaja arste, õdesid ja hooldajaid, kes vabanevad koos Covidi-kohtade vähenemisega.
"Aga üks-kaks voodikohta ei mängi suurt rolli, seal on vaja suuremat hulka voodeid, et suures mahus tagasi teha plaanilise ravi defitsiiti ja teenindada seda, mis tuleb juurde," lausus Talving.
Erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMO-s veel tavapärase teeninduse juurde naasta ei saa, märkis Talving.
"Tavapärast olukorda veel oodata ei maksa. Küll on Covidi-koormus EMO-des kergelt langemas. Kui meil oli PERH-is kolmanda laine tipul, mis oli kaks nädalat kuni 10 päeva tagasi, 12 kuni 13 haiget iga ööpäev EMO-s , siis viimased päevad on olnud viis, kuus neli. Nii et jah, koormus on langemas, aga päris tavatööd ei saa kohe taastada, sest patsiendid siiski tulevad," rääkis Talving.
Kolmapäevaõhtusel põhja meditsiinistaabi koosolekul osaleb seekord ka peaminister Kaja Kallas. | Talving: Covid-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu | https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu | Haiglaravi vajavate Covidi-haigete arvu kiire vähenemine Põhja-Eestis tähendab, et juba sel nädalal vähendavad kõik Tallinna suuremad haiglad koroonakohtade arvu paarikümne võrra, ütles ERR-ile põhja meditsiinistaabi juht ja PERH-i ülemarst Peep Talving. |
Armeenia ametnikud kinnitasid samuti piirilahingu toimumist.
Aserbaidžaani vägede kätte langes 13 Armeenia sõdurit. 24 Armeenia sõdurit on teadmata kadunud. Lahingutes hukkus üks Armeenia sõdur, teatas Jerevan.
Armeenia ja Aserbaidžaan süüdistavad üksteist viimases konflikti puhkemises. Kahe riigi vahelised suhted on pingelised. Eelmisel aastal puhkes kahe riigi vahel relvakonflikt Mägi-Karabahhi pärast.
Konflikt kestis 44 päeva, kus hukkus vähemalt 6500 inimest.
USA välisminister Antony Blinken kutsus kolmapäeval mõlemaid osapooli üles osalema konstruktiivsel arutelul, et lahendada kõik probleemid.
Ka Euroopa Liit kutsus teisipäeval mõlemat poolt üles vaoshoitusele.
"EL on pühendunud koostööle partneritega, et pingetest üle saada, mille eesmärk on jõukas ja stabiilne Lõuna-Kaukaasia," teatas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel. | Bakuu: piiritülis Armeeniaga hukkus seitse sõjaväelast | https://www.err.ee/1608405614/bakuu-piiritulis-armeeniaga-hukkus-seitse-sojavaelast | Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et teisipäeval sai piirilahingus Armeeniaga surma seitse sõjaväelast. |
Möödunud nädalal tehti Eestis 47 681 koroonatesti. Testidest osutus positiivseks 14,1 protsenti, mida on pea viie protsendi võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal.
Suurim positiivsete testide osakaal on Põlvamaal (26 protsenti), Valgamaal (24,1 protsenti), Järvamaal (23,6 protsenti) ja Võrumaal (23 protsenti).
Nakatumiskordaja R on langenud epiidülevaate kohaselt üle Eesti 0,8 juurde, Põhja regioonis 0,75 juurde.
Nakatumiskordaja R. Autor/allikas: Terviseamet
Järgmistel nädalatel võib oodata languse jätkumist. Sellel nädalal on oodata veidi alla 5000 nakatunu.
Nakatumise prognoos. Autor/allikas: Terviseamet
Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arvu, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis langenud väga kõrgelt kõrgele.
Nakatumine langes kõigis maakondades
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes kõikides maakondades keskmiselt 22 protsendi võrra. Maksimaalne langus oli täheldatud Hiiumaal (37,8 protsendi võrra), Harjumaal (27,5 võrra) ning Jõgevamaal (26,3 võrra).
Eelmisel nädalal vähenes ka haigete arv kõikides vanuserühmades. Haigete arv on enim vähenenud vanuserühmas 75–79 (45 protsendi võrra), 60–64 (44 protsendi võrra), 15–19 (43 protsendi võrra) ja 45–49 (42 protsendi võrra). Kõige väiksem oli langus lasteaialaste seas (11 protsenti).
Haigestumus vanuserühmades. Autor/allikas: Terviseamet
Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas.
Haiglaravi vajavate inimeste arv langes kolmapäeval alla 500 inimese.
Koolides ja töökohtadel nakatumise osakaal suurenes
Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (44 protsenti). Lasteasutustes ja koolides nakatumine suurenes (4,1 protsendilt 9-le).
Tööl nakatus 8,5 protsenti (nädal varem 7,6), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 5,2 protsenti (eelmisel nädalal 7,7). Tutvusringis nakatus 3,4 ja välismaal 2,9 protsenti.
Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1,3 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.
Nakatumiskoht on teadmata 22,8 protsendil juhtudest.
Nakatumispaikade osakaal. Autor/allikas: Terviseamet
Eelmisel nädalal nakatus 217 hoolekandeasutuse elanikku. 25 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid oli kaheksa.
Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 3,2 protsenti kõigist nädala nakatunutest, 7,1 protsenti hospitaliseeritutest ning 11,3 protsenti surmajuhtumitest.
Nädalaga registreeriti 141 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga on sissetoodud juhtude osakaal vähenenud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Venemaal (23), Soomes (22), Egiptuses (19) ja Türgis (18).
Haiglaravil olevatest patsientides pooled on üle 70-aastased
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 71 aastat (nädal varem 71). Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 78,9 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga ei muutunud märgatavalt haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur.
Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku ja üle 70-aastased poole haiglaravil olevatest patsientidest.
Haiglaravil viibivad Covid-19 patsiendid. Autor/allikas: Terviseamet
Eelmisel nädalal suri 72 inimest vanuses 44–97 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.
Nendest 22 olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, kolme inimese vaktsineerimiskuur oli pooleli.
Surnutest 17 olid vaktsineeritud Pfiser/BioNTechi, kaks AstraZeneca ja kaks Jansseni vaktsiiniga.
Vaktsineerimistempo raugeb taas
Möödunud nädalal vähenes manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 42 502 doosi (üle-eelmisel nädalal 53 564 doosi).
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 114 266 inimest (nädal varem 82 223) ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 96 inimest. | Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8 | https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 | Terviseameti epiidülevaatest selgub, et nakatumiskordaja R on langenud alla 0,8. Eelmisel nädalal suri 72 inimest, kellest 47 olid vaktsineerimata ja kolm pooleli vaktsineerimiskuuriga. |
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tokyost, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi.
Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne ärimees, varaküps teismeline tüdruk, natsiliidri mõrvakatse Teise maailmasõja aegses Viinis, auk kunstniku maja taga ja allilm, kus kummitavad Topeltmetafoorid.
Murakami "Komtuuri tapmise" tõlkija on Margit Juurikas, toimetaja Maret Nukke, kunstnik Britt Urbla Keller. Tänavu suvel ilmus eesti keeles ka Haruki Murakami autobiograafiline esseekogumik "Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest". | Eesti keeles ilmus Haruki Murakami romaan "Komtuuri tapmine" | https://kultuur.err.ee/1608405602/eesti-keeles-ilmus-haruki-murakami-romaan-komtuuri-tapmine | Kirjastus Varrak andis välja Jaapani kirjaniku Haruki Murakami seni viimase romaani "Komtuuri tapmine" ("Killing Commendatore"), mille on tõlkinud jaapani keelest Margit Juurikas. |
Taaskord algviisikus alustanud eestlane viibis platsil 23 minutit, mille jooksul tõi ta 12 punkti (kolmesed 4/8, vabavisked 0/1), andis kolm resultatiivset söötu ja tegi ühe vaheltlõike. Kriisa arvele jäi veel üks pallikaotus ja üks isiklik viga, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Üleplatsimeheks kerkis Arizona kamerunlasest keskmängija Christian Koloko, kes viskas 16 punkti. Kanadalane Bennedict Mathurin ja leedulane Ažuolas Tubelis said mõlemad kirja 15 silma ning malilane Oumar Ballo lisas 10 punkti. Kaotajate poolelt jõudis kahekohalise punktisummani vaid Jarius Cook, kes sai kirja 10 silma.
Mängujärgses intervjuus kiitis Arizona peatreener Tommy Lloyd oma meeskonda hea kaitsetöö eest. "Kaitsemäng on äärmiselt tähtis ning see ei tähenda vaid blokeeritud viskeid," sõnas Lloyd. "Ma arvan, et meie mehed oskavad sundida vastaseid tegema raskeid viskeid. Need kutid on 200 kuni 210 cm pikad. Kerr on meie ainus väiksem mängija, kuid ta on täis võitlusvaimu."
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee. | Neli kaugviset tabanud Kriisa aitas Arizona taas suure võiduni | https://sport.err.ee/1608405578/neli-kaugviset-tabanud-kriisa-aitas-arizona-taas-suure-voiduni | USA üliõpilaskorvpalliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängiv Kerr Kriisa aitas Arizona Wildcatsi järjekordse võiduni, kui kodus alistati North Dakota State Bison 97:45 (44:23). |
Terviseameti menetlustoimingute käigus selgus, et Sparta Spordiselts on eiranud majandustegevuse peatamise korraldust.
Spordiselts jätkas Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nakkushaiguse leviku tõrje nõuete eiramist.
Nimetatud toimingute käigus selgus, et spordiklubi tegevuse tingimused ei taga tõhusat kaitset viiruse leviku eest, mille tõttu otsustati selle nädala alguses Sparta majandustegevus keelata.
Keeld kehtib külastajate elu ja tervist kaitsvate nõuete järgimise plaani koostamise ja täitma asumiseni.
Terviseameti hädaolukorra staabi juhi asetäitja Kalle Kitsing selgitas, et Terviseamet peatas algselt kaheks nädalaks Sparta spordiklubi tegevuse.
"Seal ei tohtinud kahe nädala jooksul olla mingit tegevust. Terviseameti menetluse käigus selgus, et spordiklubi ei allunud korraldustele," rääkis ta.
Kitsing ütles, et juhul kui ettevõte astub majandustegevuse keelust üle, võib olla vastavalt karistusseadustikus sätestatule tegemist kuriteoga. "Kohus võib MTÜ-le kriminaalmenetluse raames määrata 4000-16 miljoni euro suuruse karistuse," lisas ta.
Sparta läheb terviseameti vastu kohtusse
Terviseametilt majandustegevuse keelu saanud Sparta Spordiselts läheb ameti vastu kohtusse, sest peab ameti tegevust põhiseadusvastaseks.
"Oleme tänaseks juba kohtus vaidlustanud Spartale tehtud ettekirjutuse ning kindlasti vaidlustame ka majandustegevuse keelamise, kuna me ei näe Sparta tegevuses mittemingisugust ohtu inimeste tervisele," ütles Sparta juht Mart Kajari BNS-ile.
"Meie hinnangul on terviseameti ettekirjutus ja Sparta majandustegevuse keelamine selgelt põhiseadusvastased, mistõttu peame nende vaidlustamist iseenesestmõistetavaks," kinnitas Kajari.
Kajari lisas, et treenimine on praegustes oludes parim võimalus oma tervist parandada. "Sparta 1800-ruutmeetrine jõusaal on Eesti suurim, ja seal on parimad tingimused tervislikuks treenimiseks," märkis ta.
Terviseamet tegi Sparta Spordiseltsile 14. oktoobril ettekirjutuse, millega kohustas koheselt täitma nakkusohu tõrjumiseks Vabariigi Valitsuse korraldusega seotud nõudeid. Hiljem tuvastas amet, et klubi ei täitnud ettekirjutuse nõudeid ning 22. oktoobril rakendati spordiklubile 2000 eurot sunniraha. Sellele vaatamata jätkas Sparta korralduse rikkumist.
27. oktoobril saatis terviseamet Sparta Spordiseltsile teavituse, et alustab MTÜ suhtes haldusmenetlust majandustegevuse peatamise või keelamise otsustamise osas.
1. novembril 2021. aastal tegi terviseamet Sparta Spordiseltsile majandustegevuse peatamise otsuse. Otsus puudutas spordisaalide kasutamise võimaldamist ja sellega seotud teenuseid. | Terviseamet keelas Sparta Spordiseltsi majandustegevuse | https://www.err.ee/1608405332/terviseamet-keelas-sparta-spordiseltsi-majandustegevuse | Terviseameti korraldusega keelati Sparta Spordiseltsi majandustegevus, sest asutuses ei järgita külastajate elu ja tervist kaitsvaid nõudeid. Spordiklubi ruumides ei tohi teenuseid osutada ja seal ei tohi viibida külastajad, sh perioodipiletiga kliendid, keda asutus ise nimetab harrastusliikmeteks, teatas terviseamet. |
Valetaksin, kui väidaksin, et ma ei hooli koolide edetabelist. Loomulikult hoolin. Hoolin seni, kuni neid igal aastal avaldatakse.
Iroonilisel kombel on edetabelid tavaliselt artiklis kõrvuti ministeeriumi ja koolijuhtide kommentaaridega, mis räägivad sellest, kuidas riigieksamite edetabel on vaid üks paljudest näitajatest, ja et tegelikult on palju teisi ja hoopis olulisemaid. Ainult et neist ei kirjuta keegi üheski ajalehes kilomeetriseid artikleid. Veel vähem järjestatakse koole nende teiste näitajate järgi.
Postimees avaldas oma riigieksamite edetabeli neljapäeva õhtul. Kunda ühisgümnaasium oli selles tabelis 29. kohal. Avasin seda edetabelit õhtu jooksul mitu korda ning kontrollisin meie kooli positsiooni. Isegi hommikul kontrollisin üle. Alles seejärel saatsin rõõmusõnumid asjaosalistele teele.
Meie õpilased olid olnud tublid. Hoolimata asjaolust, et 13 lõpetajast üheksa räägivad kodus ühe või mõlema vanemaga vene keeles, sooritati eesti keele eksam riigi keskmisega võrdväärsele tulemusele (59,8 protsenti).
Iseäranis hästi läks meil inglise keel. Suutsime ületada riigi keskmist lausa 11,7 protsendiga, meie õpilaste keskmine tulemus oli 81,1 protsenti. Sooritajaid oli kümme, ülejäänud tegid rahvusvahelise vene keele eksami. Tegime tavapärasest parema tulemuse ka matemaatikas. Nende tulemuste pinnalt julgesin avaldatud edetabelit uskuda.
Reedese päeva jooksul otsustasid edetabeli loojad seda muuta. Ununenud oli asjaolu, et võõrkeele riigieksami puhul tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelise inglise keele eksami tulemusi. Raskeks teeb inglise keele riigieksami ühte patta panemine rahvusvahelise eksamiga seetõttu, et üks tulemus väljastatakse protsentides, teine keeletaseme saavutatuses.
Kuna ülesanne on olnud tabeli koostajate jaoks raske, kuid koole võrrelda ja järjestada soovitakse, on must-valgelt edetabeli juures kirjas, et valem eelistab C taseme saavutanud õpilastega koole. Riigieksamil teatavasti C taset ei väljastata. Koolid, kus rahvusvahelist võõrkeele eksamit ei sooritatud, langesid edetabelis seetõttu kolinal.
Eelkõige häirib mind tekkinud olukorra juures asjaolu, et lapsevanemad ei tea, mis on selle edetabeli lugu.
"Inglise keele riigieksami keskmine tulemus teisendatakse Tambovi konstandiga korrutades 81,1 protsendilt 26 protsendile."
Neil ei ole neid arve, mida valemisse pista ning veel vähem teab keskmine lapsevanem sellest, et inglise keele riigieksami asemel on võimalik teha rahvusvaheline C1 või C2 eksam. Et rahvusvahelise eksami sooritamine on vabatahtlik, kuid see mõjutab olulisel määral koolide asupaika riigieksamite tabelis. Nii et see kool võib langeda 29. kohalt 81. kohale. Nii et inglise keele riigieksami keskmine tulemus teisendatakse Tambovi konstandiga* korrutades 81,1 protsendilt 26 protsendile.
Et mitte lõpetada oma kirjutist masendunult, on mul ettepanek. Mis oleks, kui istuks nüüd maha ja mõtleks välja, kuidas inglise keele riigieksamit ja rahvusvahelist eksamit panna ühte patta panna nii, et keskmine tulemus oleks objektiivsem? Üle võiks vaadata valemis määratud keeletasemete osakaalud. Samuti tuleks selgeks vaielda see, kuidas käsitleda riigieksamil 90 ja rohkem punkti saanud tulemusi. Ka nende puhul võiksime kaaluda vähemalt valemis C1 tasemega võrdsustamist.
Ja mida teha teiste rahvusvaheliste võõrkeelte eksamite tulemustega? Valikus on veel saksa, prantsuse ja vene keel?
Meil on parasjagu aega, et järgmiseks aastaks adekvaatne uus valem koostada. Et ei peaks 2022. aasta novembris juba avaldatud edetabelit korduvalt muutma.
* Vikipeedia sõnul nimetatakse Tambovi konstandiks naljatades arvu, mis liidetakse või lahutatakse saadud tulemusele või millega seda korrutatakse või jagatakse, et saada vajalik tulemus. | Kristi Aron: koolide koht riigieksami edetabelis sõltub Tambovi konstandist | https://www.err.ee/1608405413/kristi-aron-koolide-koht-riigieksami-edetabelis-soltub-tambovi-konstandist | Mis oleks, kui mõtleks välja, kuidas inglise keele riigieksamit ja rahvusvahelist eksamit panna ühte patta panna nii, et keskmine tulemus oleks objektiivsem, kirjutab Kristi Aron. |
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) peadirektor Andrea Ammon rääkis terviseameti pressikonverentsil, et Balti riikide puhul on praegu suurimaks probleemiks elanikkonna keskmisest madalam vaktsineerimisega hõlmatus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.
Ammon selgitas, et kogu Euroopas on praegu küllaltki keeruline olukord. "Näeme, et seda mõjutavad põhiliselt vaktsineeritusega hõlmatus, praeguse viiruse kõrge nakatumise määr, levik ja see, kas on rakendatud vajalikke meetmeid," sõnas Ammon.
Ehkki need Euroopa riigid, kelle vaktsineerimisega hõlmatus on allapoole EL-i keskmist, seisavad silmitsi haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvuga, on haigestumine kasvanud ka kõrge vaktsineeritusega riikide hulgas.
"Võib olla nii, et meil on veelgi suuremat vaktsineeritusega hõlmatust vaja, kui oleme seni arvanud," tõi Ammon välja ühe võimaliku põhjuse.
Ta möönis, et vaktsiinide kaitse nakatumise eest väheneb aja jooksul, kuid siiani tehtud uuringud näitavad kõik, et kasutusel olevad vaktsiinid kaitsevad siiski väga hästi raske haigestumise ja surma eest.
Ammon selgitas, et uute vaktsiinide loomine on tekitanud palju kahtlusi ja küsimusi inimeste hulgas. Ta lisas, et vaktsiinide puhul on mitmeid asju teadmata ja need küsimused peavad kõik saama vastuse. Ammoni sõnul ei ole vaktsineerimata inimesed tingimata vaktsiinivastased ning nende kahtlusi tuleb mõista ja hajutada.
Kriitiline hetk ka saabuval talvel, kui koos koroonaga hakkab levima rohkem nakkushaigusi, teiste hulgas grippi.
"Me ei saa ennustada, mis juhtuma hakkab, kuid vaadates pandeemia edasist arengut, teame, et palju sõltub sellest, mida saame teha ära nende vaktsineerimisel, kes seda seni teinud pole," ütles Ammon.
Haigestumine võib veel pöörduda tõusule ning piirangute leevenemist oodata ei ole
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul on nii nakatumine kui haigestumine koroonaviirusesse Eestis küll tugevalt langenud, aga senine langustrend on hakanud pidurduma.
Härma lisas, et praegu on vara öelda, kas tegu on tavapärase languse stabiliseerumisega või pöördub langus uuesti tõusule. See selgub täpsemalt järgmisel nädalal.
Ehkki haiglaravi vajadus väheneb, peab plaanilise ravi taastamiseks vähenemine jätkuma veel 4–5 nädalat.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõi välja, et Eestis on pidurdunud ka esimeste doosidega vaktsineerimine: "See näitab tõenäoliselt ohutaju vähenemist."
Samas rõhutas Kiik, et iga vaktsineerimata inimene on endiselt nii Eestis kui Euroopas väga kõrges riskis.
"Laiemat piirangute leevenemist kindlasti ei tule," sõnas Kiik ja täpsustas, et osad piirangud võivad jätkuda veel ka pärast 10. jaanuari. Ta tõi vaid välja, et kellaajaline piirang, mille kohaselt avalikud üritused ja tegevused peavad lõppema kell 23, vaadatakse iga kahe nädala tagant uuesti üle.
Samuti ei plaani valitsus Kiige sõnul kaotada koroonatõendit ja see jääb kehtima pandeemia lõpuni: "Selliste tõendite esitamise vajadus, kontrollimise vajadus ja vaktsineerimise vajadus ei ole kuhugi kadunud – need on tulnud selleks, et jääda." | ECDC: võimalik, et vajame arvatust suuremat vaktsineerimisega hõlmatust | https://www.err.ee/1608405575/ecdc-voimalik-et-vajame-arvatust-suuremat-vaktsineerimisega-holmatust | ECDC hinnangul on Balti riikide suurim probleem madal vaktsineeritus. Eesti valitsus piiranguid leevendada ei plaani ja jääb koroonapassi nõudma pandeemia lõpuni. |
Mis on olulisimad isikuomadused, et olla hea helitehnoloog?
Tuleb olla hea kuulaja, et mõista, mida artist otsib. Samal ajal on oluline julgus katsetada oma ideid ja panna artist kõlama uudsemalt kui kunagi varem – ehk on just see kõla miski, mida ta on otsinud. Samaväärselt tähtis on olla sõbralik, enesekindel, usaldusväärne, efektiivne ja pühendunud, tervislikus sõltuvussuhtes oma tööga. Kui tunned millegi vastu kirge, väljendub see ka su töös.
Kas oled kunagi ka ise muusikat teinud? Kas helitehnoloogil peab olema muusikaalane haridus?
Kui ma muusikaülikoolis õppisin, olin ma mingite projektidega seotud. Peamiselt küll ansambliproovides, kuid pillimäng pole kunagi minu teema olnud. Minu kirg ja kinnisidee on olnud alati heli. Muusikalist haridust olema ei pea, aga see aitab kindlasti kaasa.
Nende artistide ampluaa, kellega sa töötanud oled, on suur ja lai. Kuidas sa kirjeldaksid enda lähenemist eri žanritele?
Mu muusikamaitse on väga mitmekülgne, seega naudin eri muusikastiilide kuulamist, samuti nende miksimist. See pole tegelikult tavapärane, et heliinsener töötab nii laia haardega, aga minu jaoks on see lõbus. Tihtipeale rakendan üht tehnikat mitme stiili juures – tuleb hoida avatud meelt. Ma ei näe muusikat mitte žanrites, vaid helides. Minu töö on tuua muusikas välja emotsioon, teha see põnevaks nii artistile kui ka kuulajale.
Mille põhjal sa otsustad, mis artistiga sa koostööd teed, ja milline on eeltöö?
Kui muusika liigutab mind või tekitab minus emotsioone, tahan ma sellega ka töötada. Mind ei huvita, kas muusik on kuulus või mitte. Samuti ei ole mul kindlat eelistust selles, mis instrumendist alustada. Vahepeal on selleks äge soolo või hoopiski gruuv, mis tõukab mind trummide poole. See oleneb loost.
Mis on kõige huvitavam ja kõige väljakutsuvam osa sinu tööst?
Kõik (naerab)! Heliinsener ei tööta ainult helikeele, nuppude või mikrofonidega, vaid see on personaalne suhe, mis tekib muusikutega – see on kõige huvitavam osa. Nii leiab sõpru ning on võimalik avastada kunsti ja muusika kaudu eri kultuure.
Nimeta üks album, mille sa soovid, et oleksid miksinud.
Pink Floydi "The Dark Side of the Moon"! Ma olen heliinsener just selle plaadi tõttu. See on geniaalne ja perfektne album igal võimalikul tasandil. | Heliinsener Jose Diogo Neves: mind ei huvita, kas muusik on kuulus või mitte | https://kultuur.err.ee/1608405572/heliinsener-jose-diogo-neves-mind-ei-huvita-kas-muusik-on-kuulus-voi-mitte | Helide miksija, masterdaja ja salvestaja Jose Diogo Neves ütles Müürilehele antud intervjuus, et ta valis oma elukutse paljuski tänu Pink Floydi albumile "The Dark Side of the Moon". |
"Kastidesse pakitakse kolm ja pool miljonit raamatut", teatab malbe raadiohääl minu köögis. "Aga kes on need raamatud kokku lugenud?" vaagin laual oleva kirju teetassi taga teekotikest kuumas vees leotades.
Piiksude heli katkestab mõtte. Kes see nüüd siis sõnumineerib? Lähen jopetaskust oma nutikat otsima. Ekraanil on kõigest kaks meeldetuletust: osta pilet poksimatšile ja mine trenni! Otsustan, et inimene ei pea alluma tehisintellektile. Ta on siiski iseseisev ja võib vabalt vahest ka oma südant kuulata. Sean sammud Tõnismäe rahvusraamatukogu poole, et veel hingata sisse seda õhus hõljuvat nähtamatute osakeste kooslust, mille mõju on vaatamata ümbritsevale hallusele seletamatult kirgastav.
Kohtumine turvaga
Fuajee peaukse juures seisab tuttavaks saanud turvamees, kes pöörab pilgu minu poole. Tema nina ja suud katab nagu teistelgi siin fuajees tume riie, mis ulatub kõrvadeni. Ta hakkab vaikselt minu suunas liikuma.
"Kui need raamatud laduda kõik küljed koos ühte rivvi, pidi selle pikkus olema 51 kilomeetrit," kõneleb telefoni üks lühemat kasvu sale naine, kes minust mööda pruunide kastide poole tuiskab, ja lisab oma vestluskaaslasele tähenduslikult: "Selleks tuuakse siia 106 000 pappkasti."
Kustas Budrikase illustratsioon Autor/allikas: Kustas Budrikas
Turvamees tahab mind vist kõnetada. Kohendan oma maski. "Täna veetakse majast välja ainult lahtimonteeritud riiuleid ja hübriidskännerit," ütleb ta sõbralikult, nagu mäletaks, et pean kolimisblogi. "Deponeeritud kunstiteoseid viiakse tagasi omanikele, 70 teost viiakse KUMUsse ja Wiiralti galerii linnamuuseumisse." Tore siis ju, et raamatud on veel alles, mõtlen, ja ei saagi aru, miks ma rõõmustan. Miks mul üldse peaks olema midagi selle vastu, et raamatud siit välja kolitakse.
Mitu kolimisautot otsivad parkimiseks kohta maja peaukse ees. Vaatepilt leiab mu mälusopist üles emotsiooni, kuidas me lihtsate inimestena võime ühel hetkel olla osa suurest narratiivist, mis sest, et sageli märkamatult ning teadmiseta, millisena see tulevikus välja joonistub. Siin majas on ilmselt kõigil soodumus tajuda aegruumi oma ihule lähemal, sest ruum on täidetud eri ajastute lugudega.
Võpatan, kui üks võõras jäme hääl minu mõtte katkestab. "Kas teil on laenata mulle koroonapassi? Kahjuks jäi mul pass koju, aga tahaks minna nälga kustutama ja osta kuskilt paar pirukat." Vastan talle Tom Phillipsi sõnadega: "Tõepoolest, ökosüsteemid on keerulised ja ennustamatud." Ütlen seda alati, kui ei taha inimestele midagi halvasti öelda. Kuidas on võimalik selle peale tulla? Printigu uus pass välja, tahaks osa minust teda õpetada. "Ostan talle, tal pole aega ise minna," osutab keegi tundmatule. Küsija on sihikindel: "Annan tänutäheks raamatu "Kapital ja töö: meie aja probleemid". Leidsin selle täna pargist ühe pingi alt."
Kuidas see võimalik on?
Nüüd tunnen, kuidas veri pähe tõuseb. See raamat on rariteet, sest selle autor on veel praegugi maailma kõigi aegade rikaste edetabeli esikolmikusse kuuluv Andrew Carnegie, kes on rahastanud vähemalt 2500 raamatukogu asutamist, pannud aluse mõttekodadele ja mida kõike veel…
"Anna raamat siia," ütlen. "Aga koroonapass?" Vastan, et ostan ise talle need pirukad. Tundmatu ei vaidle vastu.
Uskumatu: kohvikus istuvad kaks meest, kes räägivad rahvusraamatukogu kolimisest. Huvitav: kui juba kohvikus on midagi kõneaineks, siis järelikult peab selle taga suur asi olema.
Jooksen rahvusraamatukogusse tagasi, et saada endale Carnegie nägemus kapitalist ja tööst (1903). Ja et ükski tegevus ei jääks edaspidi kolimisel fikseerimata. | Rahvusraamatukogu kolimisblogi. Filantroop pingi all | https://kultuur.err.ee/1608405566/rahvusraamatukogu-kolimisblogi-filantroop-pingi-all | Seekordne rahvusraamatukogu kolimisblogi annab sõna turvamehele ning tutvustab üht haruldast raamatut. |
Esimene 1/32-finaali mäng toimub Pärnu spordihallis neljapäeval, 18. novembril kell 19.00 ning teine reedel, 19. novembril kell 19.00.
Tel Avivi klubi on hetkel Iisraeli liiga liider, võidetud on kõik senipeetud viis kohtumist. Riigi meistriks on klubi tulnud 12 korda.
Nüüdseks on peatreener Avo Keel saanud vastase videotega tutvuda ning tõdeb, et tegu on väga ühtlaselt tegutseva meeskonnaga. "Väga ühtlase tööjaotusega meeskond. Pean silmas, et ei koormata kedagi liialt ja nende mäng ei ole ei diagonaali ega ühe nurgaründaja keskne. Tempomehed on mulle tuttavad Iisraeli koondisest, olen neid näinud nii Läti kui ka varem Eesti koondist juhendades," sõnas peatreener.
Meeskonna koosseis on rahvusvaheline, lisaks kohalikele leiab Maccabi ridadest ka kolm ameeriklast ning ühe sakslase. Teiste seas tuleb Pärnusse Tokyo olümpial USA koondisesse kuulunud diagonaalründaja Kyle Ensing. USA-st on ka meeskonna libero Joshua Ayzenberg ning nurgaründaja John Hatch. Seejuures mängisid nii Hatch kui Ensing eelmisel hooajal Berliini Recycling Volleyse ridades, kus peatreeneriks Cedric Enard.
"Tuleb tunnistada, et kvaliteeti leidub neil täna rohkem kui meil, ka tõste kiirus on tänapäeva mõistes igati tip-top tasemel. Et neid kõigutada, peame meie tõsist servi lööma, tuleb lootused panna meie hüppelt servi meestele, planeeriva servi vastuvõtt on neil ühtlaselt stabiilne. Tuleb hakata ka blokis teatud riske võtma, et püsida nende tempos ja oodata võrdseid geimilõppe, kus võib kõike juhtuda," lisas Keel. Pärnu meeskonna kanadalasest tempomees Kevin Lebreux taastub peapõrutusest ja tema kaasategemine on küsimärgi all. "Täna proovib trenni teha, aga võimalik, et aktiivselt me teda siiski kasutada ei saa," kommenteeris Keel olukorda. | Keel eurosarja mängu eel: vastas on väga ühtlaselt tegutsev meeskond | https://sport.err.ee/1608405563/keel-eurosarja-mangu-eel-vastas-on-vaga-uhtlaselt-tegutsev-meeskond | Neljapäeval alustab mängudega CEV Challenge Cupil Pärnu Võrkpalliklubi, kes kohtub kodusaalis kahel korral Iisraeli valitseva meistri Tel-Avivi Maccabi Yeadimiga. |
Itaalia kõrgliigaklubi Sassari vallandas senise peatreeneri Demis Cavina ning palkas asemele kogenud 63-aastase itaallase Piero Bucchi, kes hetkel tegutseb Itaalia koondise abitreenerina, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Bucchi alustas peatreenerina karjääri 1996. aastal Rimini meeskonnas, kus ta varasemad neli aastat oli töötanud abitreenerina. Aastatel 2008-2011 ka Milano Olimpia juhendajana tegutsenud Bucchi on töötanud muuhulgas ka sellistes Itaalia klubides nagu Treviso, Roma Virtus, Napoli, Brindisi, Pesaro, JuveCaserta ja viimati Cantu.
Sassari senisele peatreenerile Demis Cavinale sai saatuslikuks tiimi kehv esinemine nii Itaalia kõrgliigas kui ka Meistrite liigas. Koduliigas ollakse kolme võidu ja viie kaotusega 12. positsioonil ja eurosarjas ühe võidu ja kolme kaotusega oma alagrupis viimasel ehk neljandal kohal.
22-aastane Kaspar Treier oli Cavina rotatsioonis kindlalt sees ning sai eriti Meistrite liigas korralikult mänguaega. Eestlase keskmised näitajad eurosarjas on olnud 17,5 minutit, 7,5 punkti ja kaks lauapalli ning Serie A numbrid on olnud 11,8 minutit, 4,5 punkti ja 2,4 lauapalli.
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee. | Juba neljanda Eesti koondislase klubi vahetas peatreenerit | https://sport.err.ee/1608405536/juba-neljanda-eesti-koondislase-klubi-vahetas-peatreenerit | Eesti korvpallikoondislaste klubid välismaal on järjest peatreenereid vahetanud ning pärast Henri Drelli ja Pesarot, Kristian Kullamäed ja Burgost ning Sander Raiestet ja Baskoniat sai teisipäeval uue juhendaja ka Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo. |
Euroopa Komisjon alustas konsultatsioone, kuidas muuta stabiilsuse ja kasvu paktiga seotud reegleid. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Reeglid peatati eelmisel aastal pandeemia tõttu. Tõenäoliselt kehtestatakse need uuesti 2023. aastal.
Kreeka riigivõlg on Euroopa Liidu liikmesriikide seas kõrgeim. 2021. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga moodustas Kreeka riigivõlg 207 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). El-i lubatud riigivõla tase on aga 60 protsenti.
"Olen kindel, et stabiilsuse ja kasvu pakt muutub. Muutmise käigus arvestatakse pandeemia ja eurotsooni kriisi õppetunde," ütles Mitsotakis.
Mitsotakise sõnul laenab Kreeka ajalooliselt madalate intressimääradega. "Paistab, et investorid on poliitilise olukorraga rahul. Meil on stabiilne üheparteivalitsus, meil on tugev enamus. Suure tõenäosusega võidame järgmised valimised," ütles Mitsotakis.
EL-i lõunapoolsed liikmesriigid nõuavad riigivõla suhtes suuremat paindlikkust. Riigi tahavad jätkata investeeringuid. Siiski algab riigivõla debatt tõsiselt alles siis, kui Saksamaal lõppevad koalitsiooniläbirääkimised. | Kreeka peaminister: olen kindel, et EL muudab eelarve eeskirju | https://www.err.ee/1608405530/kreeka-peaminister-olen-kindel-et-el-muudab-eelarve-eeskirju | Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et on kindel, et Euroopa Liit (EL) muudab pandeemia järel oma võla- ja eelarvepuudujäägi eeskirju. |
Toimus avatud arutelu ja koolijuhid jõudsid arusaamale, et hajutatust ja distantsõpet tuleb jätkata, ütles Pajula.
"Koolijuhid ei näe distantsõppes midagi häirivat või hariduse kvaliteeti langetavat, vaid näevad selles lihtsalt üht õppevormi. Kohtumise resümee: jäädakse kokkulepete juurde ehk ka järgmisel nädalal jätkub plaanipäraselt õpilaste hajutamine ja distantsõpe kõigis nendes koolides, kus see seni on toimunud," ütles Pajula.
Pajula sõnul on näha Tallinna koolides positiivseid trende ja see tähendab, et linna kehtestatud distantsõpe on end õigustanud. Kollete arv on langenud üheksa võrra 57 kolde peale, nakatunute arv 1160 inimeselt 919 inimesele, ütles ta. Nakatumise näitajad on langenud 40 protsendi võrra.
Uued kolded, mis eelmisel nädalal tekkisid, olid enamik 1. kuni 4. klassini ja gümnaasiumiastmes, märkis Pajula. "See on näide, et kui haigusahel katkestada kaheks nädalaks, on võimalik haigusele piir panna. See on tõestus ka sellest, et (Tallinna distantsõppe) meetmed olid vajalikud," lausus ta.
Pajula märkis, et sellest ei tasu järeldada, et kõik on hästi, sest Covid on endiselt koolides sees.
Tallinna linna distantsõpet on kritiseerinud teiste hulgas haridusminister Liina Kersna. Seda pole toetanud ka valitsuse teadusnõukoda. | Tallinna koolides jätkub hajutamine ja distantsõpe ka järgmisel nädalal | https://www.err.ee/1608405524/tallinna-koolides-jatkub-hajutamine-ja-distantsope-ka-jargmisel-nadalal | Teisipäeval toimunud linnaametnike ja Tallinna koolijuhtide kohtumisel lepiti kokku, et koolides jätkub hajutamine ja distantsõpe ka järgmisel nädalal, ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. |
Struktuurireformi käigus alanud ja siiani kestev ministeeriumi ning HARNO tegevuste ja tehingute analüüs on välja toonud olulisi puudusi Mart Laidmetsa tegevuses, teatas ministeerium. Peamiseks etteheiteks on volituste ületamine ja nende raames põhjendamatute varaliste kohustuste võtmine.
Ministeerium tellib esimesel võimalusel sõltumatu auditi 2020. aasta märtsist kuni praeguse ajani ministeeriumi ning HARNO vara kasutamise ja käsutamise ning tehingute õiguspärasuse ning otstarbekuse hindamiseks. Peale auditi tulemuste selgumist saab ministeerium kõikidest asjaoludest täpsemalt rääkida.
Laidmets juhib HARNO-t alates 9. augustist. Ta asus sellesse ametisse pärast eelmise peadirektori Ulla Ilissoni lahkumist. | Haridusministeerium vallandab HARNO juhi kohusetäitja Laidmetsa | https://www.err.ee/1608405527/haridusministeerium-vallandab-harno-juhi-kohusetaitja-laidmetsa | Haridus- ja teadusministeerium vabastab alates 1. detsembrist ametist haridus- ja noorteameti (HARNO) peadirektori kohusetäitja Mart Laidmetsa, heites talle ette volituste ületamist ja nende raames põhjendamatute varaliste kohustuste võtmist. |
Uus linnavalitsus peab plaanide järgi ametisse astuma 26. novembril, järgmise nädala neljapäeval peab selle ametisse kinnitama Tallinna linnavolikogu, ütles Kõlvart.
"Ootab päris pingeline ja intensiivne start. Esimene asi, mida peame menetlema, on järgmise aasta eelarve ja selle aasta lisaeelarve. Tõenäoliselt ei jõua enne jõule eelarvemenetlust lõpuni viia. See tähendab, et ootab üks täiendav linnavolikogu istung ka peale jõule," lausus Kõlvart.
Linnavolikogu uus koosseis koguneb esimest korda neljapäeval ning seal valitakse volikogule uus esimees. See koht kuulub koalitsioonilepingu järgi sotsiaaldemokraatidele, kes pole aga seni teatanud, kes on nende kandidaat sellele kohale.
Kõlvart märkis, et loodetavasti saab selle info sotsiaaldemokraatidelt kolmapäeva õhtuks. Lisaks volikogu esimehele on sotsiaaldemokraatidel kolm abilinnapea ja Nõmme linnaosa vanema koht.
"Ei tea veel, kes sotsiaaldemokraatide poolt osalevad. Keskerakonnal on olemas arusaam, kes peaksid linnavalitsuses jätkama. Meil on plaanis seda kolmapäeva õhtul ametlikult kinnitada. Loodame, et kolmapäeva õhtul tekib ametlik info ka partnerite poolt, et neljapäeva hommikul on selge arusaam, kes on linnavolikogu esimehe kandidaat ja ka linnavalitsuse liikmete kandidaadid, keda linnavolikogu saab nädala pärast kinnitada," lausus Kõlvart. | Kõlvart: Tallinna järgmise aasta eelarvet sel aastal ilmselt valmis ei saa | https://www.err.ee/1608405515/kolvart-tallinna-jargmise-aasta-eelarvet-sel-aastal-ilmselt-valmis-ei-saa | Uut linnavalitsust ootab ees intensiivne töö selle aasta lisaeelarve ja järgmise aasta eelarvega ning tõenäoliselt nihkub eelarve menetlemine järgmisesse aastasse välja, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. |
Kaldvee ja Lill võitsid turniiri käigus kaheksast peetud kohtumisest kuus.
Poolfinaalis alistas Eesti kurlingupaar Šveitsi kurlingupaari Jenny Perreti ja Martin Riose, kellel on ette näidata eelmiste olümpiamängude hõbe ning viimasel MM-il jagamisele läinud viies ja kuues koht. Kohtumine tugeva vastasega lõppes eestlaste 9:3 võiduga.
Veerandfinaalis saavutasid Kaldvee ja Lill võidu Venemaa kurlingupaari Anna Sidorova ja Aleksei Timofejevi üle tulemusega 9:8. Tegemist on märgilise võiduga, kuna vene kurlingupaarist saab eestlaste põhikonkurent Pekingi olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril, mida peetakse selle aasta detsembris.
"Jäime oma mängude ja turniiri tulemusega rahule ning saime ka kindluse, et detsembris toimuval olümpiamängude kvalifikatsioonil on meil kõik võimalused olemas. Meie alagrupis olid olümpiamängude kvalifikatsioonil osalejatest ka Ungari ja Läti ning võitsime mõlemat võistkonda," kommenteeris Lill.
Eesti kurlingupaar hoiab kurlingu segapaaride edetabelis 13. kohta. Poolas toimunud MK-etapi tulemusena peaks Kaldvee ja Lill tõusma esikümnesse.
Eesti kurlingusegapaari hooaja peamiseks eesmärgiks on detsembri alguses startiv Pekingi olümpiamängude kvalifikatsiooniturniir, kus kahe olümpiapileti eest asub võistlema 16 võistkonda. Kokku osalesid Poolas toimunud MK-etapil olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril osalejatest lisaks Eestile ka Ungari, Läti, Korea, Soome, Venemaa ja Hispaania esindusvõistkonnad.
MK-etapi tulemusega kindlustas kurlingupaar Kaldvee ja Lill esindusõiguse ka 2021. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril, edestades kogutud punktide arvuga kurlingupaari Triin Madissoni ja Karl Kuknerit. MM-i kvalifikatsioonivõistlus toimub 4.-10. jaanuarini Suurbritannias Forfaris.
Lodzis toimunud MK-etapi ajal oli Eesti segapaaril abiks treener Nicole Strausak. Kaldvee ja Lille järgmine turniir on selle kuu lõpus toimuv MK-etapp Riias. | Eesti kurlingupaar tõi MK-etapilt hõbeda | https://sport.err.ee/1608405506/eesti-kurlingupaar-toi-mk-etapilt-hobeda | Eesti kurlingu segapaar Marie Kaldvee ja Harri Lill lõpetasid Poolas kõrgetasemelise MK-etapi teise kohaga. Finaalis pidid eestlased tunnistama maailma esinumbri Šveitsi kurlingupaari Daniela Ruppi ja Kevin Wunderlini paremust tulemusega 4:10. |
"Minu hinnangul oli vaja mingisugust lahendust tühimikule, mis kriminoloogilises kirjanduses manipulatsioonirünnete kohta esines," ütleb sotsioloogia doktorant Kristjan Kikerpill. Oma peagi kaitstavas doktoritöös kritiseeris ta praegu eelistatavat argitegevuse teooriat (routine activities approach) ja pakkus vastukaaluks välja idee kuritööst kui kommunikatsioonist. Kui kogu kuritegu seisnebki selles, et kaks inimest, inimene ja arvuti või kaks arvutit omavahel suhtlevad, siis kuidas saavad kriminoloogid seda uurida?
Sõnade jälil
"Täielikult kommunikatsioonil põhinev süütegu on näiteks ähvardamine," sõnab Kristjan Kikerpill. "Sa ei pea tegema midagi muud, kui kedagi usutavalt ähvardama ja juba panedki lihtsalt rääkides süüteo toime." Samamoodi on süütegu näiteks valeütluste andmine: kes kindlas kontekstis toob kuuldavale tõele mittevastavad laused, võib samuti süüdi jääda.
"Samamoodi kelmuste juures, mida mina uurin, on väga suur osa just kommunikatsioonil," märgib doktorant. Nii piisab ka küberkuriteo toimepanekuks, kui ründaja ja rünnatav istuvad kumbki oma arvuti ees, vahetades sõnumeid või rääkides videokõnes – lõpuks liigub raha või väärtuslik info ohvri käest ründaja kätte.
"IT-spetsialist võib suurema osa päevast ja nädalast olla online ning mitte langeda netikelmuse ohvriks. Samas võib inimene, kes kasutab netipanka korra kuus, saada petukõne, järgida kelmide juhiseid ning langeda ohvriks."
Kikerpilli sõnul käsitletakse sedalaadi kuritegusid kriminoloogia-kirjanduses lõdvalt ja näiteks online -tegevuse mõiste on liiga üldine. Siis jõutaksegi järeldusteni, nagu "ohvriks langevad inimesed, kes kasutavad internetti rohkem", mis on Kikerpilli hinnangul jaburad ja sisutühjad.
"IT-spetsialist võib suurema osa päevast ja nädalast olla online ning mitte langeda netikelmuse ohvriks. Samas võib inimene, kes kasutab netipanka korra kuus, saada petukõne, järgida kelmide juhiseid ning langeda ohvriks," osutab ta vajadusele uuendada suhtluskuritegude käsitlemise raamistikku. Asi oleneb doktorandi sõnul ikkagi sellest, kas ja mil määral suudab isik sissetulevat kommunikatsiooni tõlgendada siira või kuritegelikuna.
"Kuigi ma olen politseile tänulik nende töö eest, on ilmselgelt näha, et ennetustöö ei saa sealt otseselt tulla. Neil pole ressurssi, et küberkuritegude tohutust tulvast juhtum kinni püüda – nad võitlevad justkui hüdraga," jätkab doktorant.
Muutus saab tema sõnul tulla ainult petukirjade ja -kõnede ohvrite ehk inimeste endi seest. "Peaksime rohkem tähelepanu pöörama just sellele, kuidas inimesed sissetulevat infot tõlgendavad, sest ka netipanga avaleht on sõnum, mis meile saabub ja mida me muu hulgas tõlgendame, kui uurime aadressiribalt, kas tegemist õige veebiaadressiga ja turvalise ühendusega," selgitab ta.
Kanalist olenematu, tegutsema sundiv, meelitav või ähvardav
Selleks, et igaüks oskaks end manipulatsioonirünnete eest paremini kaitsta, soovitab Kristjan Kikerpill olenemata petuskeemi süžeest tähele panna teatud ühisjooni.
"Esimene samm ongi aru saada, et tegemist on kanalineutraalse asjaga," ütleb ta. See tähendab, et pole vahet, kas ründaja võtab ohvriga ühendust kirja teel, sõnumiga või helistab. Kirjanduse põhjal osutab doktorant, et inimesed võivad olla küll väga teadlikud ühest pettusetüübist, aga usaldada liigselt mõnd teist infokanalit. Samuti oleneb kanali valik suuresti ohvri harjumustest. "Näiteks nooremad inimesed väga paljud telefoniga enam ei räägi ja on rohkem kiirsõnumite peale üle läinud," osutab Kikerpill.
"Kelme ei huvita üldised tegevused, nagu "tule meie poodi", vaid neile on oluline, et sa näiteks klõpsaksid just sellele lingile või avaksid manuse."
Teiseks tasub doktorandi sõnul tähele panna, kas kirja autor, sõnumisaatja või helistaja suunab ohvrit mingile konkreetsele tegevusele. "Ründesõnumid kõlavad üsna sarnaselt näiteks reklaamidega," märgib ta, kuid lisab, et erinevalt reklaamist nõuab ründaja väga kindlat tegevust. "Neid ei huvita üldised tegevused, nagu "tule meie poodi", vaid neile on oluline, et sa näiteks klõpsaksid just sellele lingile või avaksid manuse," võrdleb doktorant. Taolisi tegutsemisjuhiseid kohates võiks inimesel Kikerpilli sõnul juba esmane häirekell tööle minna.
"Kolmas samm ongi, et sellele tegevusele suunatakse sind kas heaga meelitades või halvaga hirmutades," jätkab ta. Näiteks ähvardatakse inimest, et kui ta pangatöötajana esineva isiku juhiste järgi ei tegutse või ründajale oma andmetele ligipääsu ei anna, jääb ta oma rahast ilma. "Too hetk peaks olema see, kus sa ütled mõttes "Stopp!" ja hakkad teist kanalit või allikat kasutades kontrollima, kas tõesti on nii: paned kõne ära ja helistad ise panka," soovitab doktorant.
Oma töös jõudis Kikerpill järelduseni, et kõige olulisem kilp rünnaku vastu on iga inimese teadmised. Sõnumi üle kellegagi arutlemine on juba samm edasi, kuid esmalt peab inimene suutma sõnumi sisu ise tõlgendada. "Kui sulle saabub e-kiri võltspangatöötajalt, siis kas sul on kõrval keegi, kes teab täpsemalt? Just selles esimeses sõnumi vastuvõtmise hetkes me oleme väga üksinda," tõdeb ta.
Nigeeria printsist koroonavaktsiinini
Põhjalikkuse poolest ringleb Kristjan Kikerpilli sõnul seinast seina manipulatsiooniründeid. "Nigeeria printsi näide on kõige algelisem, aga samas on ka need, kes teevad väga põhjalikku eeltööd oma konkreetse sihtmärgi suhtes," võrdleb ta.
"Kui sa ei tea, keda konkreetselt püüad, pead võrgu võimalikult laialt viskama."
Näide põhjalikust eeltööst on ärimeilide kompromiteering (Business Email Compromise ehk BEC), kus kelm võtab äripartnerite suhtluses üle ühe äripartneri konto või suhtluskanalid ja hakkab edasises suhtluses seda partnerit matkima. "Sisuliselt ta ootab, et tuleks mõni suur arve, kus ta asendab ära näiteks ainult ühe rea: pangakonto numbri," selgitab Kikerpill. Sellise kelmuse õnnestumine eeldab sageli, et ründajad on enne jälginud, mis kanalites ja millise keelekasutusega partnerid omavahel suhtlevad.
"Tasemeid on hästi erinevaid, aga kui räägime massitasemest, siis leidsin oma töös, et mängitakse enim inimeste üldistele vajadustele," kirjeldab doktorant. Sageli kasutatakse ära inimeste üksindust, armastuse puudust, tervist ja soovi raha teenida. "Kui sa ei tea, keda konkreetselt püüad, pead võrgu võimalikult laialt viskama," põhjendab Kikerpill. Tihtilugu satuvad inimeste kirjakasti sõnumid, kus on kirjas üksnes tervitus: taolisi sõnumeid saadetakse doktorandi sõnul, et kontrollida, kas e-posti aadress on üldse kasutuses.
Agaramad kelmid kasutavad ära ühiskonnas aktuaalseid uudiseid ja muresid. "Just elatud kogemus, mida me praegu tajume ja mis meid huvitab, mõjutab, kuidas me tõlgendame sissetulevat infot," põhjendab Kikerpill.
Nii püüti näiteks peale USA korvpallur Kobe Bryanti saatuslikku helikopteriõnnetust 2020. aasta algul meelitada inimesi linke klõpsama lubadusega näidata pardakaamera videot kuulsuse surmahetkest. "Samamoodi käisid pettused päris pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Kusagilt polnud maske saada, aga kurjategijatel tekkisid maagilised varud maskidest, mida sai alati müüa," meenutab doktorant. Ühtlasi pakuti petulugude esimesel kevadel juba koroonavaktsiine ja -ravimeid, mille arendustöö alles algas.
"Edaspidi ma tahaks rohkem tähelepanu pöörata just sellele, kuidas inimesi selliste hooajaliste rünnete eest hoiatada."
"Edaspidi ma tahaks rohkem tähelepanu pöörata just sellele, kuidas inimesi selliste hooajaliste rünnete eest hoiatada," sõnab Kikerpill. Kuna nüüd on avalikult teada, et Eestis makstakse välja II pensionisamba raha, on oodata sellest innustatud petukõnede tulva.
Olgu tegu siis petukõnede või tavaliste reklaamidega, soovitab doktorant kõigil inimestel harjutada endale sisse fookustatud küünilisus. Poereklaam võib näiteks lubada, et kõigi kaupade hind on –70 protsenti, kuid ainult järgmise 24 tunni jooksul. "See on klassikaline juhtum, kus mõlemad elemendid on olemas," selgitab Kikerpill. "Lubatakse head, sest et –70 protsenti on taevast alla kukkunud, aga hirmutatakse, et kui sa järgmise 24 tunni jooksul ei liiguta ennast, siis jääd kõigest ilma." Samad mõjutusvõtted on olemas ka petukirjades ja -kõnedes ning Kikerpilli sõnul tasub neid võtteid märgata.
Kristjan Kikerpill loodab kaitsmisele lubatud väitekirja"Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks" kaitsta 2022. aasta alguses. | Kommunikatsiooniründe tunneb ära suunamisest konkreetsele teole | https://novaator.err.ee/1608405485/kommunikatsioonirunde-tunneb-ara-suunamisest-konkreetsele-teole | Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Sellest tulenevalt on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada. |
Tänaku hinnangul võib tänavuse hooaja katkestamisi arvestades öelda, et tagasilööke oli palju. "Võrreldes konkurentidega suutsime siiski kogu hooaja vältel juhtida enim rallisid ja võita kõige rohkem kiiruskatseid. Hyundai saime küll enda jaoks kiireks, aga jäi asju, mida me ei suutnud välja ravida," ütles Tänak. "Oma jälje jättis siinkohal kindlasti ka COVID-i periood, mis limiteeris tugevalt meie esimest aastat uues meeskonnas."
Kuigi hooaja viimane etapp Monzas jääb Tänakul vahele, siis Rally1 auto arendustöö käib täie hooga. "Just tulime tagasi kruusatestilt ja sel aastal on neid sessioone veel omajagu ees ootamas. Novembri lõpust jõuludeni saab testimine olema kindlasti iganädalane töö. Sellisel üleminekuajal soovid, et kuu pikkus oleks vähemalt 70 päeva," ütles ta.
Varem on tundunud, et eestlane on uue auto suhtes pigem kriitiline. "Väga head tööd on tehtud auto turvalisusega, aga sportlasena ma loomulikult lootsin näha kergemat ja mängulisemat autot. Ekstra kaal muudab autod laisemaks, mistõttu mängulisus kindlasti väheneb. Lõpuks panevad insenerid need autod ikkagi kiiresti sõitma, selles ei pea kahtlema, aga see võtab veel aega," sõnas Tänak.
Arvestades, et uuel hooajal algab kõik puhtalt lehelt, siis algus saab Tänaku arvates olema huvitav ja regulatsioonide tõttu ei ole kellelgi eeliseid. "Selline olukord on alati põnev, aga hetkel oleme väga tegusad selles osas, mis puudutab auto arendustegevusi ja eks ta läheb niimoodi välja kuni Monte Carlo ralli testikatse päevani."
Monza rallilt puudumist kommenteeris Tänak, et ta on tänulik fännide ja toetajate mõistvale suhtumisele. "Avalik tähelepanu ei ole antud olukorras kohane ja täname kõiki osapooli senise privaatsuse eest. Hetkel on minu jaoks oluline täita kohustusi oma perekonna ees, aga olen sellegipoolest iga päev seotud uue auto arendustegevustega ja täielikult fokusseeritud 2022. aastale, kuid teen seda lähiajal lihtsalt kodust," lisas Tänak.
Täispikka intervjuud Ott Tänakuga saab lugeda Betsafe'i blogist. | Tänak hooajast: auto saime küll kiireks, aga kõike ei suutnud välja ravida | https://sport.err.ee/1608405497/tanak-hooajast-auto-saime-kull-kiireks-aga-koike-ei-suutnud-valja-ravida | Ootamatult WRC hooaja viimase etapi vahele jättev Ott Tänak ütles Betsafe'ile antud intervjuus, et osaleb aktiivselt uue auto arenduses, mis saab jõuludeni olema iganädalane töö. Lõppeval hooajal suudeti vaatamata paljudele tagasilöökidele võita enim kiiruskatseid, kuid kõiki probleeme Hyundai puhul eestlased siiski kaotada ei suutnud. |
Rokkarid olid kokku nomineeritud kolmes kategoorias ning astusid galal lavale ka looga "Mammamia".
"Kõigepealt soovime tänada fänne ja inimesi, kes meid toetavad. Armastame teid. Aga tahame öelda ka inimestele, kes ütlesid, et me ei löö läbi oma muusikaga - tundub, et te eksisite," sõnas Måneskin laval auhinda vastu võttes.
Bändi järgmise aasta Euroopa turnee on juba välja müüdud, üks kontsert antakse ka Tallinnas. | Måneskin võitis MTV muusikaauhindade galal parima rokietteaste auhinna | https://menu.err.ee/1608405470/m-neskin-voitis-mtv-muusikaauhindade-galal-parima-rokietteaste-auhinna | Pühapäeval toimunud MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel seisis Eurovisiooni-võitja Måneskin esimese Itaalia bändina kõrvuti selliste nimedega nagu Coldplay, Foo Fighters, Imagine Dragons, Kings of Leon ja The Killers ning viis koju parima rokietteaste auhinna. |
Bosnia on sisepoliitilises kriisis. Bosnia serblaste juht Mirolad Dodik teeb ettevalmistusi, et kohalik Serbia haldusüksus (Serblaste Vabariik) tuua välja Bosnia föderatsiooni ühisest armeest. Samuti tahetakse lahkuda riigi ühisest kohtu- ja maksustruktuurist.
Lääneriigid kardavad, et Daytoni lepingu kokkuvarisemisel võib laguneda terve Bosnia riik. Lepingu järel lõpetati aga aastatepikkune sõda, kus omavahel sõdisid serblased, moslemitest bosnialased ja katoliiklastest horvaadid. Nüüd kardetakse konflikti uuesti puhkemist.
"Daytoni rahuleppe allakirjutamise tunnistajana kordab USA, et riigi institutsioonide taganemisel või lepingu muul viisil destabiliseerimisel, võetakse kasutusele asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kaalutakse sanktsioonide kehtestamist," ütles Blinken.
Daytoni rahulepinguga loodi Bosnias kaks haldusüksust. Üks on etniliste serblaste ülekaaluga Serblaste Vabariik. Teine on Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon. Bosnia riigi keskvalitsus on nõrk, teatas Rferl.
Dodik väidab, et institutsioonid, millest ta lahkuda soovib, pole Daytoni lepingus kirjas. Need loodi hiljem.
ÜRO määratud kõrge esindaja Bosnias Christian Schmidt ütles novembris, et serblaste separatismi süvenemine Bosnias võib suurendada ka teisi konflikte Lääne-Balkanil.
"Edasine Bosnia lõhenemine on väga reaalne. Kui Bosnia relvajõud jagunevad mitmeks armeeks, siis peab rahvusvahelise sõjalise kohaloleku taseme ümber hindama," ütles Schmidt.
Piirkonnas on omad huvid ka Venemaal. Moskval on tihedad sidemed Dodikiga. Samuti tugevdab Kreml sidemeid Serbiaga. | USA ähvardas Daytoni lepingu rikkujaid sanktsioonidega | https://www.err.ee/1608405494/usa-ahvardas-daytoni-lepingu-rikkujaid-sanktsioonidega | USA välisminister Antony Blinken ütles teisipäeval, et Washington võib kehtestada sanktsioonid isikute suhtes, kes üritavad Daytoni lepingut destabiliseerida. Daytoni leping sõlmiti 1995. aastal, mille raames loodi tänapäevane Bosnia riik. |
Pressikonverentsil räägitakse Covid-19 olukorrast Tallinnas, nõustamis- ja vaktsineerimispunktidest, kodusvaktsineerimisest ning jõuluootusest ja -programmi ettevalmistusest linnas. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Beškina ja Pajula | https://www.err.ee/1608405491/otse-kell-12-tallinna-pressikonverentsil-kolvart-beskina-ja-pajula | Tallinna linnavalitsuse tänasel pressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Betina Beškina ja haridusameti juhataja Andres Pajula. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Lõuna-Ameerika tsoonis on nüüd edasipääsu taganud mõlemad meeskonnad. Alagrupi esikohal on 35 punktiga Brasiilia ning teine 29 punktiga Argentina.
Alagrupi teises kohtumises alistas Ecuador 2:0 Tšiili. Ecuadori väravad lõid Pervis Estupinan ja Moises Caicedo. Tšiili mängis enamus aja kohtumisest vähemuses, sest 14. minutil sai Arturo Vidal punase kaardi. Ecuador on alagrupis kolmandal kohal ning Tšiili kuuendal.
Neljandal kohal on hetkel Kolumbia, kes mängis Paraguayga 0:0 viiki ning viies on Peruu, kes võitis 2:1 Venetsueelat.
Neli paremat meeskonda kvalifitseeruvad automaatselt finaalturniirile. Viiendaks jäänud meeskond läheb edasi play-off 'i.
Tulemused:
Argentina – Brasiilia 0:0
Tšiili – Ecuador 0:2
Kolumbia – Paraguay 0:0
Venetsueela – Peruu 1:2
Boliivia – Uruguay 3:0 | Argentina mängis Brasiiliaga viiki ja kindlustas pääsme finaalturniirile | https://sport.err.ee/1608405479/argentina-mangis-brasiiliaga-viiki-ja-kindlustas-paasme-finaalturniirile | Jalgpalli MM-valikmängude Lõuna-Ameerika tsoonis mängisid Argentina ja Brasiilia 0:0 viiki. |
Mäng kestis vaid 67 minutit ning Poola klubi võitis 3:0 (25:17, 25:23, 25:14). Täht kuulus Belchatowi algrivistusse ning panustas 14 punkti, võitjate resultatiivseim oli 17 punktiga Damian Schulz. Kordusmäng toimub 18. novembril kell 19.00, vahendab volley.ee.
Naiste CEV Cupi alustas ka Eesti naiste koondise peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Prantsusmaa klubi Cannet' Volero. Le Cannet kohtus 1/16-finaalis Meistrite liigast välja langenud Minski Minchankaga ja võitis avakohtumise 3:2 (25:21, 25:17, 16:25, 21:25, 15:10). Korduskohtumine peetakse 25. novembril kell 21.00.
Kolmapäeval alustab euroteekonda CEV Cupil Saksamaa meistriliigas Schwerini Palmbergis mängiv Kertu Laak. Palmbergi vastaseks on 1/16-finaalis Prantsusmaa klubi Nantes. Selle paari avamäng peetakse 17. novembril kell 20.00 Saksamaal. | Täht ja Belchatow võitsid CEV Cupi avamängu | https://sport.err.ee/1608405437/taht-ja-belchatow-voitsid-cev-cupi-avamangu | Teisipäeval alustas hooaega CEV Cupil Robert Täht, kelle koduklubi Belchatowi Skra sai 1/32-finaali avamängus jagu Bosnia ja Hertsegoviina klubist Mladosti Brckost. |
Kliimamuutuste vastu võitlemiseks loodud kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteem toimib Euroopa Liidus muudatustega juba 16 aastat. Süsihappegaasi õhku paiskavad ettevõtted peavad ostma saastekvoote. Ambitsioonikad kliimaeesmärgid ajavad kvoodi hinda spekulantide toel veelgi kõrgemale.
Euroopa Liidus kehtib tööstusettevõttele ühe tonni süsinikuheite eest hind, mis tõusis teisipäeval 2,6 protsenti 67,65 euroni tonni kohta. Süsiniku hind on nüüd rohkem kui kaks korda kõrgem kui aasta alguses, vahendas Financial Times.
Lääneriikide valitsused tahavad turult välja tõrjuda fossiilsete energiaallikate kasutamise ja julgustavad tööstureid, et nad investeeriksid rohkem roheenergiasse. Analüütikud ja investorid eeldavad, et COP26 kliimakõneluste tagajärjel valitsused suurendavad jõupingutusi, et vähendada fossiilsete energiaallikate kasutamist.
"COP-i järel tuli selge signaal, et poliitikud tahavad heitkoguseid vähendada. Süsinikuturg väljus COP-i järel tugevamalt," ütles riskifondi Andurand Capital analüütik Mark Lewis.
EL-i süsinikuturg on poliitiliselt üles ehitatud nii, et poliitikud saavad saastekvootide pakkumist karmistada, et tõsta süsiniku hinda. Investorid eeldavad, et stiimulipaketid ja investeeringud heitkoguste vähendamiseks tõstavad ka süsiniku hinda.
Roheenergia saab kasu kõrgematest süsinikuhindadest. Fossiilsete kütuste tootjad muutuvad nii vähem konkurentsivõimelisemaks. Lühiajalises perspektiivis suurendab see ka maagaasi nõudlust, kuna kivisöe põletamine muutub vähem atraktiivseks, teatas Financial Times. | EL-i süsinikuhinnad tõusid pärast COP26 kliimakonverentsi rekordkõrgusele | https://www.err.ee/1608405419/el-i-susinikuhinnad-tousid-parast-cop26-kliimakonverentsi-rekordkorgusele | Euroopa Liidu saastekvootide hind tõusis teisipäeval kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Investorid eeldavad, et COP26 kliimakõneluste tagajärjel läheb kvootide ostmine veelgi kallimaks. |
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 387 inimesest 287 ehk 74,2 protsenti on vaktsineerimata ja 100 ehk 25,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäev varem oli koroonaga haiglaravil 516 patsienti, kellest 408 vajasid ravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Ehk haiglaravi vajavate patsienti hulk langes.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 43 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 47 patsienti, neist juhitaval hingamisel 25.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 56-aastane mees, 70-aastane naine, 71-aastane naine, 72-aastane mees, 83-aastased mees ja naine, 84-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 1707 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7766 testitulemust, millest 1023 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest 677 vaktsineerimata ja 346 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta langes 1244,6-lt 1148,1-le.
Ööpäeva jooksul manustati 7363 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 999. Kolmapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 124 796 inimest.
Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 58,4 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglas 489 nakatunut, ööpäevaga suri seitse inimest | https://www.err.ee/1608405401/koroonaviirusega-on-haiglas-489-nakatunut-oopaevaga-suri-seitse-inimest | Kolmapäevahommikuse seisuga on haiglas 489 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on 27 võrra vähem kui päev varem. |
BTA teatas varem, et ei hüvita enam kahjusid, mida politsei on tekitanud alarmsõite tehes. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele on BTA siiski valmis kõik PPA põhjustatud kahjud kuni pooltevahelise lepingu lõppemiseni, sest kumbki pool ei olnud lepingut sõlmides teadlik regulatsiooni puudustest.
Püsiva lahenduse saamiseks tuleb regulatsiooni parandada aga seadusandlikul tasemel. Vastuoludele regulatsioonis peaks BTA hinnangul süvitsi keskenduma liikluskindlustuse seaduse muutmise käigus.
BTA kahjukäsitlusosakonna juhataja Jevgeni Maksini sõnul on PPA sõidukid kindlustatud ning liikluskindlustuse kui sellise kehtivuse üle puudus vaidlus.
"Küll aga tuli sel aastal senise liikluskindlustuse seaduse kohandamise valguses esile asjaolu, et iga alarmsõidu käigus juhtunud õnnetuste korral ei peagi kahju hüvitama kindlustusselts," sõnas Maksin.
"Hästi lühidalt öeldes, et kui alarmsõidu käigus hoiti ikka silmad lahti ja pea selge ning arvestati reaalse liiklusolukorraga, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Kui aga peale heli- ja valgussignaalide sisselülitamist piltlikult öeldes ei vaadatud enam vasakule ega paremale ja näiteks ristmikule lähenedes ei veendutud selle ületamise ohutuses, tuleb kahjusid kompenseerida hoopis PPA-l riigivastutuse seaduse alusel."
Esile kerkinud ebakõlad on tekkinud Eesti liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ning Euroopa Liidu mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse direktiivi vahel. Olukorrale objektiivse hinnangu andmiseks palus BTA arvamust ka valdkonna spetsialistidelt ning Liikluskindlustuse Fondilt ning ka nemad tunnistasid üheselt regulatsioonis sisalduvat vastuolu.
Ühtlasi välistab see vastuolu kindlustuskaitse olukorras, kus PPA, kasutades oma eriõigusi, ei taganud liikluse ohutust vastavalt liiklusseadusele ja põhjustas sellega kahju kolmandale isikule.
Maksini sõnul võetakse praegu eelkõige arvesse alarmsõitude ajal kannatada saanute kui nõrgema poole huvisid, mis antud hetkel tähendab neile kahjude hüvitamist.
"Ühtlasi on tekkinud segadusest kasu tulevaste riigihangete koostamistel ning samuti on see sisendiks liikluskindlustuse seaduse muudatuste elluviimisel," lisas ta.
Samuti lubas PPA teha endast kõik oleneva, et muuta liiklemine nii kaasliiklejatest autojuhtidele kui PPA-le ohutumaks olukorras, kus PPA, kasutades eriõigusi, kiirustab hädavajalikele väljakutsele. | BTA on ajutiselt valmis katma kõik politsei põhjustatud liikluskahjud | https://www.err.ee/1608405389/bta-on-ajutiselt-valmis-katma-koik-politsei-pohjustatud-liikluskahjud | Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning kindlustusselts BTA jõudsid kokkuleppele alarmsõitudel põhjustatud kahjude hüvitamises. BTA hüvitab kõik PPA põhjustatud kahjud kuni pooltevahelise lepingu lõppemiseni, sest kumbki pool ei olnud lepingut sõlmides teadlik regulatsiooni puudustest. |
MM-valikmängude otsustavas kohtumises kaotas Soome D-alagrupi liidrile Prantsusmaale 0:2. Sellega lõppes Soome teekond finaaliturniirile. Prantsusmaa väravad lõid Karim Benzema ja Kylian Mbappe. Soome jäi alagrupis kolmandale kohale, neid edestas Bosnia ja Hertsegoviinat võitnud Ukraina.
Ukraina võitis 2:0 Bosnia ja Hertsegoviinat. Kui see mäng oleks viiki jäänud või Bosnia ja Hertsegoviina oleks Ukrainat võitnud, siis oleks play-off 'i pääsenud Soome. Tänu võidule kindlustas play-off pääsme Ukraina.
Läti jalgpallikoondis võitis Gibraltarit 3:1 ning lõpetas G-alagrupi üheksa punktiga viiendal kohal. Gibraltar jäi null punktiga viimaseks.
G-alagrupis kindlustas koha finaalturniiril Hollandi koondis, kes alistas Norra 2:0. Väravad lõid Steven Bergwijni ja Memphis Depay. Norra lõpetas alagrupi kolmandal kohal. Neid edestas kolme punktiga Türgi, kes võitis Montenegrot 2:1 ning pääses play-off 'i.
Wales ja Belgia mängisid E-alagrupis 1:1 viiki. Sellega kindlustas Wales pääsu play-off 'i. Belgial on juba koht finaaliturniiril.
Euroopast on koha MM-finaalturniirile taganud Prantsusmaa, Belgia, Holland, Horvaatia, Saksamaa, Taani, Hispaania, Serbia, Inglismaa ja Šveits.
Play-off 'ides mängivad edasipääsu nimel Wales, Ukraina, Türgi, Venemaa, Poola, Rootsi, Austria, Portugal, Itaalia, Šotimaa ja Tšehhi.
Tulemused:
D-alagrupp:
Soome-Prantsusmaa 0:2
Bosnia ja Hertsegoviina – Ukraina 0:2
E-alagrupp:
Wales-Belgia 1:1
Tšehhi-Eesti 2:0
G-alagrupp:
Holland – Norra 2:0
Montenegro – Türgi 1:2
Gibraltar – Läti 1:3 | Soome kaotas Prantsusmaale, Holland pääses finaalturniirile | https://sport.err.ee/1608405362/soome-kaotas-prantsusmaale-holland-paases-finaalturniirile | Jalgpalli MM-finaalturniirist unistanud Soome pidi leppima 0:2 kaotusega Prantsusmaale. Holland kindlustas koha finaalturniiril. |
Saksamaa energiaturu reguleeriv asutus Bundesnetzagentur teatas teisipäeval , et peatas Nord Stream 2 torujuhtme operaatori sertifitseerimise.
"Nord Stream 2 torujuhtme operaatorit saab sertifitseerida ainult siis, kui see operaator on Saksa seaduste kohaselt juriidilisel kujul ümber organiseeritud," lisas asutus.
Euroopa gaasihinnad tõusid teisipäeval 10 protsenti. Investorid hoiatasid elektrikatkestuste eest, kui kontinenti peaks tabama keskmisest külmem talv, vahendas CNN.
"Kui meil tuleb Euroopas külm talv, võib Euroopas tekkida elektrikatkestusi," ütles investeerimisfirma Trafigura juht Jeremy Weir.
Venemaa väidab, et Nord Stream 2 torujuhe suurendaks gaasitarneid Euroopasse.
"Nord Stream 2 sertifitseerimise varajane lõpetamine aitaks olukorda jahutada," väitis oktoobris Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak.
Venemaa president Vladimir Putin välistas oktoobris, et Kreml kasutab gaasitarneid poliitilise relvana teiste riikide vastu.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson hoiatas esmaspäeval, et Euroopa Liit peab valima Ukraina ja Nord Stream 2 torujuhtme vahel.
"Kui me ütleme, et toetame Ukraina suveräänsust ja terviklikkust, siis ei tulene see sellest, et tahame olla Venemaa vastased. Me ei taha Venemaad strateegiliselt ümber piirata," ütles Johnson.
"Me toetame Ukrainat, kuna toetame demokraatiat ja vabadust. Ja kui meie Poola sõbrad palusid abi, et tulla toime piirikriisiga, siis me reageerisime kiiresti. Ma loodan, et meie sõbrad mõistavad peagi ees ootavat valikut. Kas suunata üha rohkem Venemaa gaasi uude torujuhtmesse või toetada Ukrainat ning seista rahu ja stabiilsuse eest," lisas Johnson. | Nord Stream 2 sertifitseerimise peatamine tõstis Euroopas gaasi hinda | https://www.err.ee/1608405341/nord-stream-2-sertifitseerimise-peatamine-tostis-euroopas-gaasi-hinda | Maagaasi hind tõusis teisipäeval Euroopas järsult. Saksamaa reguleeriv asutus peatas teisipäeval Nord Stream 2 torujuhtme sertifitseerimise protsessi. |
Pressikonverentsil antakse ülevaade koroonaviiruse olukorrast ning vaktsineerimise edenemisest Eestis ja Euroopas.
Pressikonverents toimub eesti ja inglise keeles, ülekanne on sünkroontõlkega. | Otse kell 12: ECDC juhi, Kiige ja Härma pressikonverents | https://www.err.ee/1608405335/otse-kell-12-ecdc-juhi-kiige-ja-harma-pressikonverents | Kolmapäeval Eestis viibiv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) peadirektor Andrea Ammon, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma annavad täna pressikonverentsi, mida saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. |
Leedu välisminister ütles teisipäeval seimis ajakirjanikele, et ei näe vajadust Lukašenkoga rääkida, sest too vastutab rändekriisi eest Poola, Leedu ja Läti piiril.
"Lukašenko võib end Läänes tunnustatud Valgevene riigipeaks pidama hakata – üheks nendest, kes tõenäoliselt saab küsimuse lahendada, kuigi on selle ise esile kutsunud. Tõtt öelda ei näe, millest temaga rääkida," ütles Landsbergis, rõhutades, et Lukašenkot tuleb survestada.
"Kui me hakkame temaga läbi rääkima, mis on kõige ohtlikum, laseb ta minema sada inimest ja palub uusi läbirääkimisi, laseb 50, ja kutsub siis veel 50. Kui te mäletate 2012. aastat, kui käisid läbirääkimised poliitvangide vabastamise üle: laseb ühe vabaks, sanktsioone leevendatakse, paneb veel kaks kinni – uuesti kehtestatakse sanktsioonid. Selline pendel," selgitas minister.
Landsbergise sõnul kuulis ta Merkeli telefonikõnest juba pärast selle toimumist.
"Minuga seda ei kooskõlastatud. Ausalt öelda nägin uudist Twitterist," ütles Landsbergis, tõdedes, et kantsleri ja Lukašenko telefonivestlus oli talle "mõnevõrra ootamatu".
Samas öeldi Leedu presidendikantseleist BNS-ile, et riigipead teavitati sellest telefonikõnest ette. | Landsbergis Merkelist: Lukašenko võib end nii tunnustatud riigipeaks pidada | https://www.err.ee/1608405317/landsbergis-merkelist-lukasenko-voib-end-nii-tunnustatud-riigipeaks-pidada | Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis näeb ohtu, et pärast Saksamaa kantsleri Angela Merkeli telefonikõnet võib Aleksandr Lukašenko hakata end Valgevene läänes tunnustatud riigipeaks pidama. |
Sinner oli Torinos esimene asendusliige ning ta kutsuti mängima kaasmaalase Matteo Berrettini (ATP 7.) asemel, kes ei saanud kõhulihasevigastuse tõttu mängida.
"Sain täna kella 17 paiku teada," ütles Sinner mängujärgsel pressikonverentsil. "Ilmselt pidi [matš] esmalt olema kell 14.00, kuid nad lükkasid selle edasi, et Berrettinile veel aega anda. Olin valmis ja ootasin, aga ma ei teadnud, mis ajal otsus tuleb."
"Pean ütlema, et tundsin ennast täna väljakul hästi. Üritasin mängida oma parimat tennist, mis ka õnnestus. Olen oma tänase etteaste üle väga õnnelik."
Üks tund ja 22 minutit kestnud mängus kaotas Sinner Hurkaczile vaid neli geimi ning päästis kõik viis murdepalli.
Punases grupis on Sinneril endiselt väike võimalus poolfinaali saada ning kui tal see õnnestub, oleks ta esimene asendusliige aastalõputurniiril, kes seda suutnud on. Selleks aga peab ta alistama Daniil Medvedevi (ATP 2.) ning Hurkacz peab võitma Alexander Zverevit (ATP 3.).
"Püüan olla keskendunud järgmisele mängule ja mängida suurepärast tennist," sõnas Sinner. "See on mu esimene eesmärk, sest kui tahad Daniili [Medvedevi] vastu võita, pead mängima oma parimat tennist. Ta on maailma teine reket ja võitis sel aastal suure slämmi ning ka palju teisi turniire. See saab olema raske väljakutse." | Noor itaallane tegi hea mängu ja alistas Hurkaczi | https://sport.err.ee/1608405302/noor-itaallane-tegi-hea-mangu-ja-alistas-hurkaczi | Noor itaallane Jannik Sinner (ATP 11.) tegi fännidele teisipäeval Torinos suurt rõõmu, kui võitis ATP finaalturniiri alagrupi kohtumises Hubert Hurkaczi't (ATP 9.) 6:2, 6:2. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.