text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Hiljuti vigastusest taastunud Mets on Breda põhitiimis talvepuhkuse järel piirdunud pingilt alustamisega ja nii käis ta eile mänguaega teenimas klubi duublis, kirjutab Soccernet.ee. "Mängisin eile 90 minutit NAC 2 eest! Tunni tegutsesin keskpoolkaitses, 30 minutit keskkaitsjana. Hea tunne oli, eriti kui lõin lisaminutitel 3:2 võiduvärava! Meil oli nurgalöök, pall põrkus pärast õhuvõitlust minuni ja lõin selle vasakuga alla nurka," teatas ta oma Facebooki kontol.
Esindus peab oma järgmise matši pühapäeval, kui külla sõidetakse Amsterdami Ajaxile.
Täna oli võidukas ka teine Eesti koondise keskkaitsja Mikk Reintam, kes alistas oma Tšehhi esiliigas mängiva koduklubi Trineciga treeningmängus 3:1 (2:0) Slovakkia kõrgliigasse kuuluva Michalovce Zemplini. Reintam alustas matši algkoosseisus ja vahetati välja 49. minutil. | Eestlased välismaal: Mets lõi Hollandis võiduvärava | https://sport.err.ee/678802/eestlased-valismaal-mets-loi-hollandis-voiduvarava | Eesti jalgpallikoondislane Karol Mets lõi Hollandis võiduvärava, kui aitas karikavõistlustel NAC Breda duublil alistada Roda teise rivistuse. |
Eile ütles Rodtšenkov usutluses Rootsi SVT-le ja Saksa ARD-le, et Putin oli teadlik Vene riikliku dopinguprogrammi olemasolust 2014. aasta Sotši olümpial ja kursis selle teostamise viisidega. Putinit olevat dopinguprogrammist teavitanud tollane spordiminister Vitali Mutko.
"Neil on see Rodtšenkov," rääkis Putin täna presidendikandidaadina volitatud isikutega kohtudes, vihjates USA-le, kus Rodtšenkov praegu tunnistajakaitse all elab. "Ta on sattunud pahuksisse seadustega, ta on üritanud enesetappu - kõik see viitab probleemidele," jätkas president. "Kas selle mehe tunnistust saab üldse usaldada?" Konkreetsemat vastulauset Putin Rodtšenkovile ei andnud.
Rodtšenkovi ülestunnistus, et Sotši taliolümpiamängudel vahetati riiklike julgeolekuagentuuride kaastööl välja Vene sportlaste dopinguproove, võimaldas Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel (ROK) jõuda jälile Vene riikliku dopinguprogrammi eksisteerimisele. Selle tulemusena on Vene sportlased sunnitud eelseisvatel Pyeongchangi olümpiamängudel võistlema ROK-i lipu all. | Putin: vilepuhuja Rodtšenkov on idioot | https://sport.err.ee/678798/putin-vilepuhuja-rodtsenkov-on-idioot | Venemaa president Vladimir Putin nimetas riikliku dopingusüsteemi avalikkuse ette toonud vilepuhujat Grigori Rodtšenkovi "idioodiks", keda ei tohiks usaldada. |
Libeeria asutasid 1847. aastal Ühendriikidest saabunud vabastatud orjad, kes lisasid põhiseadusse sellise nõude, et "luua pelgupaika vabastatud värvilistele inimestele".
Weah ütles oma esimeses pöördumises parlamendi poole, et peab seda piirangut tarbetuks, rassistlikuks ja sobimatuks, arvestades kohta, mis Libeerial praegu rahvusvahelises suhtluses on. Lisaks pärsib see tema hinnangul äritegevust.
Ühtlasi kutsus Weah üles tühistama referendumi kaudu ka välismaalastele kehtivat keeldu kinnisvara omada.
"Ükski välisinvestor ... ei soovi teha märkimisväärseid otseinvesteeringuid meie riigis, kui nad ei saa kinnisvara omada," märkis ta.
Weah' naist Clari on tabanud tema Jamaika juurte pärast Libeerias äge kriitika. Talle ei võimaldatud passi põhjendusega, et ta pole Libeeria kodanik. President kutsus üles kaotama piiranguid topeltkodakondsusele.
Veel lubas uus president, et kärbib riigi majanduse viletsat seisu ja inimeste kannatusi arvestades oma palka 25 protsendi võrra.
"Ma teatan teile siin ja praegu, et vähendan oma palka ja hüvesid 25 protsendi võrra," ütles ta publiku juubelduste saatel, lubades, et otsus jõustub kohe.
Weah kutsus seadusandjaid oma eeskuju järgima.
"Meie majandus on katki, meie valitsus on katki. Meie poliitika on vabalanguses, inflatsioon kasvab, tööpuudus on pretsedenditult kõrge ja välisreservid kõigi aegade madalaimal tasemel," märkis president.
Ainus viis olukorrale lahendus leida on Weah' sõnul läbi üleriigilise tee-ehitusprogrammi, kasvatades kaubandust, ergutades töökohtade loomist ja investeerides haridusse.
Weah vannutati ametisse möödunud nädalal pärast tasavägiseid valimisi eelmise presidendi Ellen Johnson Sirleaf'i asetäitja Joseph Boakaiga. | Libeeria uus president lubas muuta "rassistlikku" põhiseadust | https://www.err.ee/678797/libeeria-uus-president-lubas-muuta-rassistlikku-pohiseadust | Libeeria eksjalgpallurist president George Weah ütles esmaspäeval, et soovib kaotada põhiseadusest rassistliku klausli, mis lubab kodakondsust üksnes mustanahalistele. |
23-aastane prantslane on Baskimaa klubi esindanud alates 2012. aastast, saades selle ajaga kirjaga 222 mängu ja 10 väravat. Laporte on esindanud ka Prantsusmaa noortekoondisi, kuid pole veel mänginud Prantsuse A-koondise eest. 2013-2014 hooajal valiti Laporte Hispaania liiga sümboolsesse koosseisu.
Manchester City eelmiseks rekordostuks oli 2015. aastal 60 miljoni euro eest Wolfsburgist ostetud Kevin De Bruyne. Manchester City juhendaja Pep Guardiola on alates eelmise hooaja lõpust nüüdseks kulutanud 245 miljonit eurot kaitsjatele ja väravavahile. | Manchester City purustas klubi üleminekurekordi | https://sport.err.ee/678795/manchester-city-purustas-klubi-uleminekurekordi | Inglismaa kõrgliiga klubi ja praegune tabeliliider Manchester City purustas klubi üleminekurekordi, ostes 65 miljoni euro eest Bilbao Athleticu keskkaitsja Aymeric Laporte. |
Täpsemalt puudutas Angela Merkeli paremtsentristide - Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) bloki - ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaheline vaidlus seda, millised Saksamaale asumise õigused oleksid inimestel, kelle pereliige on saanud Saksamaal täiendava kaitse, mitte aga täieliku pagulase staatuse. CDU/CSU oli vastu sellele, et sellistel põgenikel oleks võimalik tuua riiki ka oma perekond, SPD oli aga toetaval seisukohal.
Saksamaa võimud on andnud umbes 280 000 varjupaigataotlejale täiendava kaitse staatuse. Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulasstaatusele, kuid kelle tagasipöördumisel oma koduriiki ähvardaks teda oht ning kellele on riik seetõttu andnud rahvusvahelise kaitse. Seega on juriidiliselt tegu pagulase staatusest nõrgema staatusega ja see tähendab ka seda, et õigus oma perekond Saksamaale järele tuua nendele inimestele hetkel ei laiene.
Täiendava kaitse andmist alustasid Saksamaa võimud massiliselt 2015. aasta rändekriisi ajal ning märtsi keskel peaks sellise kaitse tähtaeg täis saama. Merkeli bloki eesmärgiks on lihtsalt seda tähtaega pikendada. Samuti soovib Merkeli blokk kehtestada ülempiiri, mille kohaselt võtab Saksamaa aastas vastu kuni 220 000 põgenikku.
Kompromissiks kujunes Reutersi andmetel see, et 31. juulini seatakse sisse üleminekuperiood, et vahepeal põhjalikum põgenikepoliitika välja kujundada.
Üleminekuperioodil saaks iga kuu tuua Saksamaale kuni 1000 inimest, kes on Saksamaal viibivate täiendava kaitse saanud põgenike pereliikmed.
Kuigi Merkeli blokk võitis septembrikuised valimised, kaotati rohkelt saadikukohti ning endiselt pole õnnestunud luua teovõimelist valitsuskoalitsiooni. Novembris kukkusid kokku Merkeli valitsuskõnelused Vaba Demokraatliku Partei (FDP) ja rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen).
Samuti ajalooliselt nõrga tulemuse saavutanud ja seni Merkeliga koalitsioonis olnud sotsiaaldemokraadid teatasid kohe valimiste järel, et jäävad opositsiooni.
Hiljem, pärast Merkeli esimeste koalitsioonikõneluste nurjumist, asusid aga sotsiaaldemokraadid oma seisukohta tasapisi muutma. Ilmselt oli üheks oluliseks mõjutajaks ka president Frank-Walter Steinmeier, kes on sotsiaaldemokraatide eksjuht ja kes on korduvalt sarnaselt Merkelile rõhutanud, et nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa vajavad kiiremas korras stabiilset valitsust. Üle-eelmisel nädalal otsustaski SPD lõpuks ametlikult, et erakond asub Merkeliga koalitsioonikõnelusi pidama.
Kui praegused koalitsioonikõnelused peaksid aga samuti liiva jooksma, võib Merkel moodustada ka vähemusvalitsuse, samas on võimalikud ka uued parlamendivalimised. | Reuters: Saksa võimukõnelustel sündis migratsiooni asjus kompromiss | https://www.err.ee/678789/reuters-saksa-voimukonelustel-sundis-migratsiooni-asjus-kompromiss | Reutersi allikate kohaselt on Saksamaal koalitsioonikõnelusi pidavad paremtsentristid ja sotsiaaldemokraadid leppinud kokku küsimuses, mis puudutab põgenike perekondade taasühendamist. Palju vaidlusi tekitanud teema oli juba väidetavalt pikemat aega võimukõnelusi pidurdanud. |
Saates tuleb juttu poliitilistest sõnumitest, valijatele meeldimisest, ühiskonna polariseerumisest, sisserändekvootidest, poliitikute demagoogiast ja huumoritajust ning välispoliitikast.
"Otse uudistemajast" algab kell 11 portaalis ERR.ee ja on hiljem järelvaadatav. | Otse kell 11: Ainar Ruussaar usutleb EKRE aseesimeest Jaak Madisoni | https://www.err.ee/678791/otse-kell-11-ainar-ruussaar-usutleb-ekre-aseesimeest-jaak-madisoni | Kolmapäevane "Otse uudistemajast" keskendub sel nädalal taas poliitikale ja ühiskonnale. Ajakirjanik Ainar Ruussaare vestluskaaslaseks on seekord Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja üks nooremaid parlamendipoliitikuid Jaak Madison. |
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teisipäeval avalikustatud raportist "Naised Eesti kaitseväes" selgub, et kohustuslikku ajateenistust naistele toetas Eesti elanikest kolm protsenti ning 16 protsenti leidis, et naised ei peaks üldse ajateenistust läbima. Raport tugineb kaitseministeeriumi mullu tellitud küsitlusele.
Kaitseväe enda sees ehk tegevteenistujate seas oli toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele kahe protsendi võrra väiksem kui ühiskonnas – 77 protsenti. Selline küsitlustulemus aga ei tulene mitte tegevteenistujate vastuseisust naiste ajateenistusele, vaid sellest, et tegevteenistujate seas on oluliselt suurem poolehoid naiste kohuslikule ajateenistusele - nii arvas 17 protsenti.
Uuringus esitati vastajatele ka väide, et "naised pole oma olemuselt sõjapidamiseks sobivad". Selle väitega "nõustus täielikult" 19 protsenti ning "pigem nõustus" 31 protsenti. Selle väitega "ei nõustunud" 18 protsenti ning "pigem ei nõustunud" 27 protsenti.
Küsimusele, "kas soovitaksite oma tütrele ajateenistuse läbimist", vastas "kindlasti jah" 39 protsenti ning "pigem jah" 40 protsenti. "Pigem ei" vastas 15 protsenti ja "kindlasti ei" kuus protsenti vastanutest.
Väitele, "kas naiste kohustuslik ajateenistus mõjub positiivselt võrdsele kohtlemisele ühiskonnas" vastas "nõustun täielikult" 15 protsenti ja "pigem nõustun" 34 protsenti. Selle väitega "ei nõustu üldse" 16 protsenti ning "pigem ei nõustu" 28 protsenti elanikest.
39 protsenti vastanutest leidis, et naiste ajateenistus peaks toimuma meestega võrdsel alusel ning 56 protsenti, et eraldi programmi järgi.
Küsimusele, kas alandada nõudmisi naistele ja rakendada sookvoote, vastas 33 protsenti jaatavalt ning 53 protsenti oli selle vastu.
Uuringust ilmnes ka, et kommentaare oma figuuri või välimuse kohta on kaitseväes kuulnud pea pooled (47 protsenti) naissoost vastajatest, meesvastajate seas on sama kogemuse kandjaid 35 protsenti.
Küsides, et kas keegi on tööalases olukorras kaitseväes ilma vajaduseta püüdnud respondenti puudutada või kallistada, vastas jaatavalt 20 protsenti naistest ning 5 protsenti meestest.
Küsimusele, kas keegi on töö juures või seoses tööga kaitseväes teinud ettepaneku seksuaalvahekorda astuda, vastas jaatavalt üheksa protsenti naistest ning kolm protsenti meestest. | Eesti elanikud toetavad naiste vabatahtlikku ajateenistust | https://www.err.ee/678785/eesti-elanikud-toetavad-naiste-vabatahtlikku-ajateenistust | 79 protsenti Eesti elanikest leiab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult. |
Võistlusel osales 19 purjekelgu klassi võistlejat, kelle seas ka maailmameistri tiitliga pärjatud meistreid nii Eestist kui Lätist. Etapi võitis Aleksandrs Leontjevs Lätist. Teise koha saavutas eestlane Tõnis Salong, kusjuures vahe esikohaga, maailma ühe parima kursisõitjaga, oli väiksem kui kunagi varem. Kolmanda koha saavutas Raivo Saarm.
Noorte U-20 esikoha võitis veenvalt Raul Mihkel Anton, kes üldarvestuses lõpetas samuti väga kõrgel 5. kohal. Noorte teine oli Joonas Väär ja kolmas Uku Roosimölder. Kõik noored on Noblessneri Purjetamiskooli kasvandikud. Naiste arvestuses võitis esikoha Liisa Aasma. Teise koha saavutas võistluse noorim osavõtja Liisbeth Salong.
Võitja kommenteeris, et Eestis on talisurfarite tase tõusnud. Samuti said kiita meie tublid ja järjekindlad noored. Ala stabiilset arengut kinnitab ka Eesti MV osavõtjate arvu iga-aastane kasv. Edu saavutatakse siin aastatega, sest tegemist on tehnilise spordialaga, kus olulist rolli mängivad pikaajalised kogemused. Igal juhul jääme suure huviga ootama maailmameistrivõistlusi, mis toimuvad juba kuu aja pärast Soomes Lahtis.
Talisurfi EMV kursisõidu etapi tulemused leiab SIIT.
EMV sarja jooksvad koondtulemused leiab SIIT. | Talisurfi Eesti MV esimese etapi võitis maailmameister | https://sport.err.ee/678747/talisurfi-eesti-mv-esimese-etapi-voitis-maailmameister | Talisurfi Eesti meistrivõistluste kursisõidu etapp peeti Võrtsjärvel. Võistlusolud olid head, jää 16 cm paksune ja kaetud väiksemate lumelaikudega. Tuult oli esimesel võistluspäeval pisut vähevõitu, kuid pühapäeva 6-7 m/s tõstis kelkude kiirused juba 50-55 km/h. |
Johnson postitas jäädvustuse kohtumisest Eesti valitsusjuhiga oma Twitteri-kontole.
Congratulations to PM @ratasjuri on Estonia’s 100 years of independence! Just as @RoyalNavy ships assisted with Estonian Independence in 1918, ????????&???????? will continue to work together to ensure European security for many years to come. Here’s to the next 100 years of friendship. pic.twitter.com/sOW7AdSbiJ
— Boris Johnson (@BorisJohnson) January 30, 2018
Ratas kohtus ka Suurbritannia peaministri Theresa Mayga.
Glad to be back in London, especially on the occasion of celebrating 100 years of friendship between UK & Estonia.
Discussed the development of future technologies and defence co-op with @theresa_may and how UK's role in #eFP has helped to secure peace of the whole alliance. pic.twitter.com/lNYmySStNX
— Jüri Ratas (@ratasjuri) January 30, 2018
Hommikul osales ta Londoni börsi avamisel, õhtul käib aga Eesti Filharmoonia kammerkoori kontserdil EV 100 raames.
Dublinis kohtub Ratas samuti Iiri riigijuhtidega ja osaleb EV100 tähistamisel. Peaministrit saadab Iirimaa visiidil äridelegatsioon.
Teemadeks olid koostöö ja julgeolek
Ratas kinnitas pärast kohtumist Mayga, et Eestile on oluline edukas kaitsekoostöö Ühendkuningriigiga ja panustamine üheskoos tulevikutehnoloogiate arendamisse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Eestit ja Ühendkuningriiki seovad tugevad sajandipikkused sõprussidemed," ütles Ratas. "Kuid nii nagu areneb maailm, on ka pikaajalises sõprussuhtes alati arenguruumi. Näiteks võiksime veelgi enam vahetada digieksperte ja -teadmisi, miks mitte võtta ühiselt kasutusse X-tee sarnane andmevahetusplatvorm."
Ratas toonitas kohtumisel, et Ühendkuningriigi juhtimisel on NATO suurendatud kohalolek Eestis kindlustanud kogu alliansi rahu ja julgeolekut. Peaministri sõnul on Eestil kavas suurendada koostöös Ühendkuningriigiga osalust NATO missioonil Resolute Support Afganistanis.
Kohtumisel välisminister Boris Johnsoniga olid peamisteks teemadeks julgeolek, suhted Venemaaga, sealhulgas Venemaa tegevus Ukrainas ja Süürias, ning küberkoostöö.
Nii peaminister May kui ka välisminister Johnsoniga peatuti põgusamalt ka Brexiti lahkumisläbirääkimisel. Ratas kinnitas, et Eestile on oluline Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ühtsus ning heade sõprussuhete hoidmine Ühendkuningriigiga. Peaminister Ratase sõnul tuleb läbirääkimiste edukaks jätkamiseks kinni pidada ja ellu viia seni kokkulepitu. | Piltuudis: Boris Johnson õnnitles Ratast Eesti 100. sünnipäeva puhul | https://www.err.ee/678783/piltuudis-boris-johnson-onnitles-ratast-eesti-100-sunnipaeva-puhul | Suurbritannias ja Iirimaal visiidil viibiv peaminister Jüri Ratas kohtus teisipäeval Briti välisministri Boris Johnsoniga, kes õnnitles Ratast Eesti läheneva 100. sünnipäeva puhul. |
Kirkop kohtus tabeliliider Birkirkaraga ning võõral väljakul jäädi juba üheksandal minutil kaotusseisu. Vaheajapausile mindi Birkirkara 3:0 eduseisul. Teise kolmveerandtunni jooksul suutsid vastased lüüa veel kaks väravat ning võtsid 5:0 võidu. Kirkopi eest sai oma debüüdi kirja Liivi Sõrmus, kes alustas kohtumist algkoosseisus ja vahetati pingile 64. minutil. Liis Pello tegi kaasa terve mängu, kirjutab jalgpall.ee.
Kirkop hoiab liigatabelis 10 punktiga viiendat kohta. Birkirkara paikneb 28 punktiga liidripositsioonil. Järgmisena ootab Kirkopi ees Hibernians, kes on kogunud võrdselt punkte Birkirkaraga ja hoiab teist kohta.
Getter Laari koduklubi alistas Prantsusmaa naiste karikavõistluste 1/16-finaalis Paris PUC naiskonna 8:1. Laar kaitses Metzi väravat terve kohtumise. Järgmises ringis kohtub Metz esiliiga B-alagrupis mängiva Saint-Etienne’iga. Kohtumine toimub 11. veebruaril. | Naisjalgpallurid välismaal: Sõrmuselt debüüt, Kirkopile kaotus | https://sport.err.ee/678727/naisjalgpallurid-valismaal-sormuselt-debuut-kirkopile-kaotus | Malta naiste jalgpalli kõrgliigas läks Kirkop United vastamisi Birkirkaraga ning vastu tuli võtta kaotus. FC Metz edenes karikasarjas järgmisesse ringi. |
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv suveaja korra kohta jõustus 19. jaanuaril 2001. Direktiiv kehtestas siseturu toimimise huvides kogu Euroopa Liidus ühise kuupäeva ning aja suveaja alguse ja lõpu jaoks.
Pärast seda on kellakeeramise lõpetamise küsimus olnud mitu korda arutelul, kuid tulemuseta. Näiteks 2015. aasta septembris esitas europarlament suulise küsimuse Euroopa Komisjonile sel teemal.
"Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et transpordi ja turismi komisjon on esitanud resolutsioonikavandi, mis läheb hääletamisele 8. veebruaril. Euroopa Parlament saab siis võtta seisukoha," rääkis saadik Tunne Kelam ERR-i raadiouudistele.
Kelam selgitas, et parlamendi seisukoht on see, et teaduslikud uurimused ei ole suutnud veenvalt tõestada, et kaks korda aastas toimuval kellakeeramisel oleks märgitavalt positiivseid tagajärgi.
"Samal ajal on selge, et olemas on negatiivsed mõjud inimese tervisele, põllumajandusele, liiklusohutusele," lausus Kelam. Resolutsioon kutsub komisjoni üles kellakeeramine lõpetama.
Euroopa Komisjoni seisukoht on olnud, et igal variandil on positiivsed ja negatiivsed aspektid ja komisjon sooviks edasist uurimist.
Resolutsiooni läbiminek parlamendis ei tähenda veel automaatselt, et kellakeeramine lõpetatakse. Kui toetus resolutsioonile on väga suur, peegeldades enamuse selget tahet, siis on see tungiv soovitus komisjonile, et ta asjaga kiiresti tegeleks, selgitas Kelam. | Europarlamendi seisukoht kellakeeramise küsimuses selgub 8. veebruaril | https://www.err.ee/678781/europarlamendi-seisukoht-kellakeeramise-kusimuses-selgub-8-veebruaril | Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis teeb ettepaneku lõpetada kellakeeramine, on arutelul ja hääletusel 8. veebruaril. |
Ühtlasi on Euroapteek valmis jätkama frantsiisiteenuse pakkumist ketti kuuluvale 11 Ülikooli Apteegi kaubamärki kasutavale apteegile.
Samuti sõlmis Euroapotheca grupi hulgimüügifirma Baltfarma OÜ lepingu Yliopiston Apteekki OY hulgimüügiäri ettevõtte Medapta OÜ ostuks.
“Otsus müügitehinguks tulenes asjaolust, et meie turuosa Eestis ei ole tulevikku silmas pidades optimaalne,” ütles Yliopiston Apteekki grupi tegevjuht Jukka Niemi.
Euroapteek OÜ juhatuse esimehe Inna Metsa sõnul järgib sõlmitud tehing Euroapotheca grupi laiemat, Põhjala ning Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele suunatud strateegiat, mis tugineb kasvule nii omandamiste kui ka orgaanilise kasvu näol.
Kõik Ülikooli Apteegid jätkavad esialgu tegutsemist senise kaubamärgi all ning ühtlasi jätkavad samadel tingimustel ka kõik apteekide töötajad. Hiljem hakkavad Ülikooli Apteegid opereerima Euroapteegi kaubamärgi all. Euroapteek OÜ on valmis jätkama kõigi frantsiisipartnerite toetamist.
Jaanuari lõpu seisuga kuulub Euroapteegi võrgustikku 49 apteeki, Ülikooli Apteegi kaubamärgi all tegutseb Eestis 24 apteeki.
Omandamistehingu jõustumisel koosneb Euroapteegi võrgustik 73 apteegist, millest 54 on Euroapteek OÜ omanduses ning 19 tegutsevad frantsiisilepingu alusel.
Omandamistehingute jõustumise eeltingimuseks on konkurentsiameti heakskiit. | Euroapteek ostab Ülikooli Apteegi keti | https://www.err.ee/678779/euroapteek-ostab-ulikooli-apteegi-keti | Euroapotheca gruppi kuuluv Euroapteek OÜ sõlmis Yliopiston Apteekki OY-ga lepingu Ülikooli Apteegi keti omandamiseks Eestis, mille tulemusel liitub Euroapteegi ketiga 13 Yliopiston Apteekki OÜ omanduses olevat apteeki. Tehingu tingimusi osapooled ei avalda. |
Eesti Kunstimuuseumi korraldatud näitus oli mahukaim Konrad Mägi teoste eksponeerimine Euroopas ja esimene eesti kunsti näitus Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas, ühes Rooma olulisemas muuseumis.
Näitus keskendus Konrad Mägi loomingule, tõlgendades seda läbi kunstniku erilise looduskäsitluse, tutvustades vaatajatele kõiki tema olulisemaid loomeperioode Norrast (1908–1910), Saaremaalt (1913–1914), Pühajärvelt (1918–1920), Itaaliast (1921–1922) ja mujalt. Eksponeeriti teoseid, mis pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest ning erakollektsioonidest.
Eesti publik saab Konrad Mägi näitust nautida 24. augustist 2018 kuni 2019. aasta veebruarini Kumu kunstimuuseumis. | Konrad Mägi näitus Roomas lõppes edukalt | https://kultuur.err.ee/678778/konrad-magi-naitus-roomas-loppes-edukalt | 28. jaanuari õhtuga sulgus Roomas mainekas Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähistamiseks valminud Konrad Mägi suurnäitus. Ligi neli kuud kestnud näitust külastas 25 000 kunstihuvilist ning seda kajastas aktiivselt ka Itaalia ajakirjandus. |
Majanduskasv tulenes peamiselt lisandväärtuse kasvust teenuste- ja ehitussektorites, samas kui põllumajandussektor aeglustas seda, teatas riigi statistikaamet.
Neljandas kvartalis kasvas Leedu majandus aastaga 3,6 protsenti ja kvartaliga 1,5 protsenti 10,9 miljardi euroni. | Leedu majandus kasvas mullu 3,9 protsenti | https://www.err.ee/678775/leedu-majandus-kasvas-mullu-3-9-protsenti | Leedu sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2017. aastal 3,9 protsenti 41,8 miljardi euroni. |
Kasvu vedas tugev majapidamiste tarbimine, eksport ja turism, teatas riigi statistikaamet.
Seejuures sai Hispaaniast mullu pärast Prantsusmaad maailmas populaarsemalt turismi sihtkohaks, edastastades Ühendriike.
Kataloonia iseseisvuskriisi negatiivsed mõjud olid aga oodatust väiksemad.
Riigi statistikaameti esialgne hinnang on kooskõlas nii valitsuse kui keskpanga prognoosidega.
Käesolevaks aastaks progoosib Hispaania valitsus 2,3-protsendilist majanduskasvu, samas märgitakse, et kasv võib taas küündida 3 protsendi lähedale, juhul kui olukord Kataloonias normaliseerub. | Hispaania majandus kasvas mullu 3,1 protsenti | https://www.err.ee/678774/hispaania-majandus-kasvas-mullu-3-1-protsenti | Hispaania majandus kasvas 2017. aastal 3,1 protsenti, mis on kolmas järjestikune aasta, kui riigi majanduskasv ületab 3 protsenti. |
Kasv oli kooskõlas nii statistikaameti kui Prantsusmaa keskpanga prognoosidega ning oluliselt kiirem kui 2016. aasta 1,1-protsendiline kasv.
Valitsus prognoosis mulluseks kasvuks 1,7 protsenti, kuid hiljaaegu ütles riigi rahandusminister Bruno Le Maire, et tulemus võib olla parem ning lähedal 2 protsendile.
Statistikaameti teatel vedasid kasvu investeeringud, mis tõusid aastaga 3,7 protsenti. Tarbijate kulutamine kasvas aastaga 1,3 protsenti.
Eksport ja import kasvasid vastavalt 3,5 ja 4,3 protsenti ning statistikaameti teatel tiris väliskaubanduse bilanss mullust majanduskasvu 0,4 protsendipunkti võrra alla.
Prantsusmaa valitsus ja keskpank prognoosivad tänavuseks majanduskasvuks 1,7 protsenti. | Prantsusmaa majandus kasvas mullu 1,9 protsenti | https://www.err.ee/678770/prantsusmaa-majandus-kasvas-mullu-1-9-protsenti | Prantsusmaa majandus kasvas mullu 1,9 protsenti, mis oli viimase kümne aasta kiireim tempo, teatas riigi statistikaamet. |
Sellisele järeldusele jõudis riigikogu probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks, kes kogus riigikogu fraktsioonidelt arvamusi ja ettepanekuid, kuidas suurendada riigikogu ja selle saadikute rolli.
"Komisjonides menetletavate eelnõude kvaliteedi tõstmiseks võiks kaaluda komisjonidesse valdkondlike ekspertide kaasamise paindliku süsteemi loomist. Lisaks võiks kaaluda mitmete järjestikuste riigikogu koosseisude ajal aktuaalsete ühiskonna probleemsete valdkondadega tegelenud erikomisjonide staatuse muutmist alatisteks komisjonideks. Kaaluda võiks ka alatise komisjonina tuleviku Eesti arengukomisjoni moodustamist," kirjutab probleemkomisjoni esimees Tanel Talve (SDE) põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas.
Fraktsioonidest laekunud ettepanekud, kuidas tõsta riigikogu ja saadikute rolli sisaldasid ettepanekuid parlamendisaadikute palkadest kuni presidendivalimiste korrani.
Riigikogu mõju ja roll
Näiteks tegi EKRE ettepaneku arvutada riigikogu saadikute palka mediaanpalga järgi ja kaotada riigikogu saadikute lisatasud ning kompensatsioonid.
Vabaerakond näeb lahendusena kuluhüvitiste vähenemist ja pigem selle sidumist saadiku palgaga. Palkade ühtlustamine ehk palganumbrit ei tohiks Vabaerakonna hinnangul sõltuvusse siduda lähtudes positsioonist.
Keskerakonna hinnangul on saadiku töö sisulise abistamiseks vaja rohkem eksperte jm abisid, kaaluda võiks ka igale saadikule personaalse nõuniku võimaldamise varianti.
Eelarve autonoomia
Mitmed erakonnad leidsid, et kehtiv riigieelarve seadus on liigselt täitevvõimu keskne, mistõttu tuleks riigikogu rolli eelarve koostamisel suurendada.
Rahandusministeerium on täna justkui ülemus, nõustajaks ja abistajaks peaks see endiselt jääma, kuid eelarveprotsess on praegusel ajal liialt täitevvõimu keskne, jättes riigikogule suuresti vaid formaalsuse täitmise rolli, leiab näiteks Keskerakond.
Saadiku töö ühitamine teiste ametitega
Hulga ettepanekuid kogus riigikogu liikmete töö ühildamine teiste ametitega. Reformierakond oleks valmis vähendama piiranguid, mis takistavad riigikogu liikmel täitmast teisi ühiskondlikke rolle või piiravad ebamõistlikult tema võimalusi erialase professionaalsuse säilitamisel.
Suhteliselt sarnasel seisukohal on ka Keskerakond, kelle arvates peaks olema selgemalt välja toodud, millistel kohtadel ei saa töötada, et huvide konflikti ära hoida või milliste otsuste vastuvõtmisest hoiduda.
EKRE hinnangul tuleks lõpetada riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse. Vabaerakonna hinnangul tuleks aga lõpetada riigikogulaste töö ühitamine kohalike volikogu tööga, sest see on juba toonud tagasilööke neljapäeviti riigikogu töös, kuna osa saadikuid sõidab volikogude istungitele.
Komisjonide kompetentsi tõstmine
Riigikogu komisjonide kompetentsi tõstmiseks toob Reformierakond välja, et nad peavad põhjendamatuks ja jätkusuutmatuks olukorda, kus riigikogu kantselei töötajate palgatase on riigiasutuste võrdluses üks madalamaid.
Sotsiaaldemokraadid pakkusid välja, et riigikogu võiks soodustada ametnike roteerumist nii asutuse sees kui teiste asutuste (nt ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste) vahel.
Vabaerakonna arvates peaks aga komisjonide töö muutuma sisutihedaks erinevate arutelude ja ajurünnakute stiilis koos vastava ala ekspertide ja ametnikega.
Riigikogu liikmete koormus
Riigikogu komisjonide ja liikmete koormuse teemal soovitab EKRE vajadusel osade komisjonide ühendamist ning /.../ teisalt võib mõne erikomisjoni muuta alaliseks, kui vajadust selle järele on tõestatud juba mitmes riigikogu koosseisus (nt riigieelarve kontrolli erikomisjon, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon).
Suhteliselt sarnasel seisukohal on sotsiaaldemokraadid, kelle arvates tuleks üle vaadata olemasolevate alaliste komisjonide arv, nende suurus ja ülesanded. Ühe võimalusena võiks kaaluda komisjonide ülesannete ümberjagamist.
Ka Vabaerakonna fraktsioon ei poolda komisjonide arvu paisutamist (sh eri- ja probleemkomisjonid). Vabaerakond kutsub liitma komisjone, mille töömaht on ilmselge väike (nt maaelu- ja keskkonnakomisjon).
Riigikogu rolli tõhustamine
Riigikogu rolli tõhustamiseks pakkus EKRE välja, et vajadusel võiks lubada riigikogu fraktsiooni nõunikel osaleda komisjonide töös.
Samuti pakkus EKRE välja, et kaotada tuleks 5% künnis ja et igas valimisringkonnas osutuvad vastavalt mandaatide hulgale valituks enim hääli saanud kandidaadid, kusjuures valituks osutunul on kohustus asuda tööle kandideeritavale kohale.
Sotsiaaldemokraatlik erakond tegi ettepaneku muuta riigikogu infotund teemapõhiseks nii, et valitsusele esitatakse üks või kaks infotunnis arutlusele tulevat teemat ning selle põhjal teeb peaminister valiku, millised ministrid ta endaga kaasa võtab.
Vabaerakonna pakkus välja, et kui fraktsioonidel pole saadikuid mehitada kõikidesse komisjonidesse, peab olema võimekus saata igapäevaseks tööks vastavatesse komisjonidesse nõunikke. Neil ei oleks küll hääleõigust, kuid neil peab olema sõnaõigus, et fraktsiooni seisukohti edastada.
Keskerakonna hinnangul tuleks tõsta üldiselt elektroonilise võimekust riigikogus, vähendada bürokraatiat ning asjaajamine võiks olla enamal jaol elektrooniline.
Muud ettepanekud
Muude ettepanekute osas tahaks EKRE presidendi otsevalimist, aga teha ka kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid rahva poolt valitavaks.
Reformierakond seevastu leiab, et riigikogu kui kõrgeim rahvaesinduskogu ei peaks vähendama iseenda rolli õigusruumi kujundamisel ja oluliste isikuvalimiste protsessides (näiteks presidendivalimiste puhul).
Vabaerakond ei soovita kaasa minna ideedega, mis tähendavad riigikogu liikmete arvu vähendamist, sest erakonna arvates ei muuda see riigikogu tööd põhjalikumaks ning tagajärg võib olla vastupidine. | Riigikogu kaalub vähekoormatud komisjonide liitmist | https://www.err.ee/678769/riigikogu-kaalub-vahekoormatud-komisjonide-liitmist | Riigikogu komisjonide töökoormus alatistes komisjonides on ebaühtlane, mistõttu võiks liita mõned vähekoormatud alatised komisjonid või anda enamkoormatud komisjonide mõned valdkonnad üle vähemkoormatud komisjonidele. |
"Jõuame järjest lähemale sellele punktile, kus genoomi järjestamisest saab osa vähegi põhjalikumast arstlikust ülevaatusest. Pole võimatu, et see leiab ühel hetkel tee isegi tavainimeste koju," lootis seadet MiniON kirjeldava uurimuse esimene autor Matthew Loose, Nottinghami ülikooli arvutusliku genoomika professor.
Teisisõnu muutuks geeniinfo kättesaadavaks senisest rohkematele inimestele. Tillukestel, juuksekarvast kümneid kordi väiksema läbimõõduga pooridel põhinev seadme omahind on ligikaudu 800 eurot. Umbes sama palju tuleb välja käia iga läbivooluraku eest.
Vähese kogemusega harrastusteadlane DNA järjestamisega siiski hakkama ei saa. Proovi ettevalmistamiseks tuleb teha umbes kaks tundi klassikalisemat laboritööd. Seejärel asetatakse analüüsitav materjal läbivoolurakukesse ja saadetakse läbi nanopoori, mis registreerib üksikuid nukleotiide – DNA ahelate peamisi koostisosi. Molekulide elektrilaeng on veidi erinev.
Võrreldes mitmete tavakasutuses olevate tehnikatega võimaldab MiniON lugeda sadu kordi pikemaid DNA lõike ja avab sellega võimaluse mõista paremini inimgenoomi struktuuri, sh piirkondi, millele pole seni eriti palju tähelepanu pööratud. DNA-koodi lugemistäpsus küündib hetkel 99,5 protsendini.
Saadud järjestused jõuavad lõpuks arvutisse, kus saab neid täiendavalt uurida ja analüüsida. Sealhulgas võrrelda neid juba olemasolevate andmebaasis olevate järjestustega. Nii on võimalik juba näiteks paari tunniga teada saada, kas uuritaval linnul on linnugripp. "Katsetasime seda ka juba 2015. aasta Ebola epideemia ajal. Toona võttis meil genoomide järjestamine kaks ööpäeva," märkis Loose.
Maisemates oludes on võimalik ka näiteks kiiremini teada saada, kas nakkus on põhjustatud bakterist või viirusest. Sellega väheneb võimalus anda patsientidele asjatult antibiootikume.
Samuti võiks olla töörühma sõnul sellest kasu isikustatud meditsiini edendamisel. "Saame sagedamini analüüsidega täpselt välja selgitada, kuidas reageerivad inimese nakkustele, millised muudatused toimuvad kasvajates ning kuidas reageerib organism vähiravimitele ja bakteriaalsete nakkuste puhul antibiootikumidele," selgitas Loose.
Pikas perspekiivis võiks MiniON ja sellele sarnanevad seadmed tuua lähemale ka unistuse oluliselt odavamast genoomi järjestamise meetoditest, mille hind jääb alla tuhande dollari. Inimese genoom koosneb veidi enam kui kolmest miljardit nukleotiidist. Esimese genoomi järjestamine nõudis 15 aastat ja ligikaudu kolm miljardit dollarit. Möödunud aastal sai hakkama juba tuhande dollariga.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Biotechnology. | Taskusse mahtuv seadeldis tõotab viia geeniinfo massideni | https://novaator.err.ee/678768/taskusse-mahtuv-seadeldis-tootab-viia-geeniinfo-massideni | Briti ja USA teadlased esitlesid esimest ühte kätte mahtuvat seadet inimgenoomi järjestamiseks, mis maksab vaid tuhatkond dollarit. Töörühm loodab, et seadeldis kiirendab muu hulgas geeniinfo laiemat kasutamist personaalmeditsiinis ja hõlbustab kriisipiirkondades tehtavaid DNA analüüse. |
Putini ukaasi kohaselt sai polk austava nimetuse eesmärgiga säilitada kuulsusrikkaid ajaloolisi traditsioone.
Samuti märkis Putin, et andis polgule austava nimetuse arvestades selle isikkoosseisu teeneid 23. hävituslennukite polgu koosseisus.
Putin ukaas jõustus teisipäeval.
Kaasaegne 23. hävituslennukite polk moodustati 2000. aasta augustis ning see paikneb Kaug-Ida föderaalringkonnas Amuuri oblastis Orlovkas. Sõjaaegne 23. polk Eestis toimunud sõjategevuse seotud ei olnud.
Teise maailmasõja ajal juba kandis üks sõjalennukite üksus Tallinna nime. Tegemist oli NSV Liidu õhukaitseväe Tallinna Kutuzovi ordeniga 404. hävituslennukite polguga.
404. polk moodustati 1944. aasta mais Leningradi 2. õhukaitsekorpuse koosseisus, Tallinna nimi lisati polgule Eesti pealinna hõivamisega seotud lahingutegevuse eest.
1945. aasta aprillis viidi 404. polk üle Kaug-Itta, Primorje kraisse ning sellest sai 2000. aasta ümberformeerimise kaudu kaasaegse 23. hävituslennukite polgu osa. | Putin nimetas hävituslennukite polgu Tallinna-nimeliseks | https://www.err.ee/678714/putin-nimetas-havituslennukite-polgu-tallinna-nimeliseks | Venemaa president Vladimir Putin nimetas teisipäeval 23. hävituslennukite polgu Tallinna-nimeliseks polguks. |
Seekord on teemadeks 2020. aastal Eestis toimuv U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, EJL-i akadeemia käivitamine, muudatused treenerite koolituses, noorte meistrivõistlused ja rahvaliiga ning kokkuvõte U-17 Eliitliiga esimesest kümnendist.
Konverentsil astuvad teiste seas ettekannetega üles jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, tehniline direktor Janno Kivisild, akadeemia projektijuht Marko Lelov ja võistluste osakonna spetsialist Even Laanemaa.
Noortekonverentsil osalemine on tasuta, registreerida saab kuni 15. veebruarini e-posti aadressil [email protected].
EJL noortekonverentsid läbi aegade:
2005 – Noorte jalgpall – miks ja kuidas?
2006 – Kuidas hoida last, kuidas hoida talenti?
2007 – Noortejalgpall 2008
2008 – Rahvajalgpall, jalgpallikultuur ja klubide kultuur
2010 – Laste turvaline keskkond jalgpallis
2011 – Tervisekontroll, kehaline ettevalmistus ja 2011. Aasta
2012 – Eesti noortejalgpalli filosoofia
2013 – Noorte jalgpalli arendamise põhimõtted klubides
2014 – Noormängijate koormus ja treeneri eetika
2015 – Mängijate karjääri planeerimine ja noortekoondise mängija profiil
2016 – U-17 Eliitliiga, kohtunike kuvand ja noorte rahvaliiga | Veebruaris toimub 12. jalgpalli noortekonverents | https://sport.err.ee/678724/veebruaris-toimub-12-jalgpalli-noortekonverents | Neljapäeval, 22. veebruaril toimub A. Le Coq Arenal 12. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) noortekonverents. |
Ekström tegi DTM-is (Deutsche Tourenwagen Masters) debüüdi juba 2001. aastal ning on seal kahel korral – 2004. ja 2007. aastal – ka meistriks kroonitud. Neljal korral on ta jäänud teiseks ja kolmel korral kolmandaks. Ka mullu heitles ta esikoha eest ja pidi Audi palvel vahele jätma rallikrossi MM-sarja Rootsi etapi, et samal ajal DTM-is võistelda. Lõpuks jäi ta üldarvestuses kolme punktiga alla sakslasele Rene Rastile.
"Alates 2014. aastast olen võistelnud nii DTM-is kui rallikrossis. See on olnud tore aeg, aga samas ka äärmiselt kurnav," tunnistas mullu ka rallikrossi MM-sarja teisena lõpetanud Ekström pressikonverentsil. "Eelmisel aastal mõistsin, et ma ei saa enam niimoodi jätkata ja pean tegema valiku. Austusest enda pere ja mõlema meeskonna vastu pidin otsustama, kummaga tahan jätkata."
"Otsustasin, et keskendun nüüd enda meeskonnale EKS ja rallikrossile," jätkas ta. "DTM jääb nüüd minevikku. Olen tänulik kõikide nende kogemuste eest, mis 17 aasta jooksul sain. Kutsun ka kõiki teisi DTM-i sõitjaid rallikrossi!"
Rohkem infot algava hooaja kohta lubas Ekström jagada selle nädala jooksul. Teada on, et eelmise hooaja järel pandi tema Audi S1 müüki ja ta peaks tänavu sõitma uue Audiga. Kes aga tema kõrval EKS-i meeskonna ridadesse kuuluvad, pole veel teada. Esmalt teatas eelmise hooaja seitsmendana lõpetanud soomlane Toomas Heikkinen, et tema ja EKS-i teed lähevad lahku, eelmisel nädalal avaldas ka lätlane Reinis Nitišs, kes lõpetas eelmise hooaja MM-sarjas 14. kohal, et lahkub meeskonnast.
"Läksime sõbralikult laiali," ütles vaid ühe hooaja EKS-i ridades sõitnud Nitišs Autospordile. "Eelmine hooaeg ei olnud selline, nagu lootsin. Alguses tundus kõik lootustandev, aga edasised sõidud näitasid, et minu autoga polnud võimalik sõita selliseid aegu nagu ülejäänud kaks EKS-i sõitjad."
Rallikrossi MM-sarja tänavune hooaeg algab aprilli keskel Hispaanias Barcelona ringrajal. | Ekström loobus DTM-ist ja keskendub rallikrossile, Nitišs lahkus tiimist | https://sport.err.ee/678759/ekstrom-loobus-dtm-ist-ja-keskendub-rallikrossile-nitiss-lahkus-tiimist | Kaks aastat tagasi rallikrossis maailmameistriks kroonitud rootslane Mattias Ekström avaldas, et keskendub tänavusest ainult rallikrossile ja tõmbab pikale karjäärile autoringrajasarjas DTM joone alla. |
Hooajaliselt tasandatud andmetel kasvas Läti sisemajandus koguprodukt (SKP) 4,8 protsenti. Võrreldes kolmanda kvartaliga oli kasvuks tasandatud andmetel 0,3 protsenti.
Hooajaliselt tasandamata andmetel mõjutas kasvu statistikaameti teatel viieprotsendiline tööstustoodangu kasv, samas kui ehitustoodang kasvas 21 protsenti. Teenuste ja jaemüügi sektorites oli kasvuks vastavalt viis ja neli protsenti. | Läti majandus kasvas neljandas kvartalis 4,2 protsenti | https://www.err.ee/678757/lati-majandus-kasvas-neljandas-kvartalis-4-2-protsenti | Läti majandus kasvas neljandas kvartalis aastaga hooajaliselt tasandamata andmetel 4,2 protsenti, teatas riigi statistikaamet kiirhinnangus. |
Tinapanekust kirjutamine on kõvasti keerulisem, kui arvatakse. Nimelt, nagu tina pannes, tulevad ette panijast sõltumatud ootamatud keerdkäigud ja tulemused. Nõretav kiljumine, et paranda meelt, ära hävita oma elu, ära riku teiste oma, võib tekitada kisendava viinaisu. Lustakas pajatus, et võtsime veel vähekese, siis läksime vaatama, mis nurga taga, siis ei mäleta, siis otsisime kedagi taga võib omakorda viina hingekurku tõmmata. Ei tundugi enam hea mõte, veel pitsike-klaasike teha.
Õpilane* Kivimaa seilab niisiis päris heitlikes vetes, aga tuleb rõõmuga tunnistada, lootustandev neiu saab hästi hakkama. Kavala nipiga, et laseb usinatel õlidel, kel õnnestunud pudeli eest ära plagada, vahelduva eduga küll, endil lugusid pajatada. Märkides eraldi, mis neid aitas.
Õnnestunud, sest ses küsimuses on õnn kõva mängija. Kärakas ise on niikuinii kõva mängija, kusjuures teeb häbitult sohki, aga keegi ei taha märgata. Viin on sinust alati tugevam, pakuti kunagi reklaamiaegadel kärakavastaseks hüüdlauseks, aga loomulikult ei läinud see läbi. Millest ehk edaspidi.
Õpilane Kivimaa on rääkima saanud kireva, väärika ja nimeka valiku rahvast. Režissööre, kunstnikke, mehi, naisi, noori, vanu, täielik mutionu pidu. Isegi kui mõni nimi on pajataja palvel ära muudetud, ei kahtle ükski vana õli, et jutt on tõsi. Need karskusvõitlejad on kehvad luiskajad.
On need lood koledad? Iseenesest isegi mitte eriti. Mitte kõik. Isegi lõbuga-huviga loetavad. Gaute Kivistik annab huvitava pildi purupurjus lõbusatest 90ndatest aastatest. Näiteks.
Lood meenutavad aga pidevalt seda põhitõde, mida peaks teadma igaüks, kes napsuga hullama läheb: sa jääd üks hetk talle alla. Isegi, kui vahe sisse teed, et tekiks parem olek, nagu Otu ütles.
Või Dovlatov ühes kirjas: isegi kui pole aastaid pannud, tean ikka, et Ta varitseb kuskil siinsamas. Või nagu siin raamatus ütleb Peeter Simm: „Ma tean, et jooma hakkamine on minust kogu aeg ühe käepikkuse kaugusel. Nii et parem on mitte riskida.”
Millise mõttetera õpilane Kivimaa on kenasti rasvasesse kirja pannud. Nagu teisteski juttudes teisigi pärle, millest igaüht võiks meenutada, kui rahvusspordi ehk lakerdamisega tegeldes tekib tunne, nüüd vist läheb liiale. Nüüd on kärakas su nupuvõttesse saanud ja mõte üle rõduserva uue järgi minna ei tundu halb. Mis halb, geniaalne!
Inimeste lood rohkete äratundmishetkedega läbi, tõmbas õpetaja endale suitsu valesse torru. Misasja, õpilane?! Sa lähed Ossinovskilt ja Tervise Arengu Instituudist midagi küsima? Kes on veel rohkem teinud lakkumise edendamiseks viimasel aal, täpsemalt Gorba keeluseadusest saadik? Üks ajab Lätti, teised ei lase iial unustada, et kärakas on müügil. Kaege, karskuspropaganda pintsakus saab vägagi teha alkoreklaami, hea küll, võibolla tahtmatult ja isegi teadmatult. Juba Napoleon ütles, et lollus on reetmisest hullem.
Õpilane rõõmustas ja vaimustas vana südant, ajades sõnavahust välja mõnegi kuldse mõtte. Pea ainuke alkovastane kampaania oli ju mingi seitse või nii aastat tagasi, et palju sa ülepea jood. Millele Ossinovski viitas, küll, et inglise perearst küsib, palju, nõuab väljaaarvutamist. Eesti keskmine või üle on väga lihtne välja juua nii, et tähelegi ei pane, muide. Üks õhtune õlu, laupäevased saunakad ja kombes. TAI soovitus, jäta kolmas klaas veini võtmata... kui kaks juba sees, ollakse keskmisest üle, päris kaugel. Kuid kokkuarvamine, palju näppe ja varbaid joomase peaga hange jäetakse, on kuld.
Ainult sellega ei tehta midagi, sest pea kõik need alkovastased on eluliselt huvitatud Eestimaa rahvaste edasisest tinapanekust. Oletagem, et me jõuaksime kuskile mõistlikkuse piiridesse – mis mõte oleks siis pidada kampade viisi projektijuhte, kanalüütikud, muidu kaagutajaid. Ah, noh, jah.
Kokkuvõttes väga tubli tegu, soovitatav rasketeks hommikuteks, sest ei mätsi sind maha, vaid annab pigem lootust, et saab küll. Ainult tahtma peab. Väga kõvasti. Ise ja teiste joodikute abiga.
Viis, õpilane Kivimaa. Pudeli toote, saate arvestuse kah kohe kätte – ma ei saanud ju seda ütlemata jätta.
* Evelin oli tõepoolest 1992. aastal 20. keskkooli ajakirjandustundides üks minu õpilane, kuigi ma siis isegi midagi sest teadnud ega tea praegugi. | Arvustus. Seal, kus Viinamere lained laksuvad | https://kultuur.err.ee/678746/arvustus-seal-kus-viinamere-lained-laksuvad | Uus raamat
Evelin Kivimaa
"Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks?"
Rahva Raamat
120 lk. |
Osalevad riigid: Austraalia, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Brasiilia, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Gröönimaa, Ungari, Itaalia, Jaapan, Kasahstan, Läti, Leedu, Moldova, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Sloveenia, Serbia, Šveits, Slovakkia, Rootsi, Türgi, Ukraina ja USA.
Kokku oodatakse Tehvandile võistlema ligi 350 sportlast. Võistlustel osalevate sportlaste nimekiri läheb lukku 11. veebruaril, kuid juba täna on võistluste peakorraldaja Aivar Nigol kindel, et oodata on nimekaid külalisi. “Noorte ja juunioride võistlused on olulised nii sportlaste endi kui ka kogu koondise jaoks. Kui vanemad sportlased saavad võistelda pea igal nädalal rahvusvahelises tippklassis, siis noortel selliseid võimalusi läbi hooaja nii palju pole. Seetõttu on ka maailmameistrivõistlused märgilise tähtsusega ning paljudel juhtudel panevad just MM-i medalid aluse pikale sportlaskarjäärile,” sõnas Nigol.
Peakorraldaja rõhutas ka fakti, et MM-i näol on tegemist noorte ja juunioride hooaja kõige olulisema võistlusega, kuhu pannakse välja parimad koondised. “Kahtlemata on oodata tipptasemel võistlust, mis pakub palju emotsioone, põnevaid lõpplahendusi ning loodetavasti ka võidurõõmu meie enda kodupublikule,” oli Nigol lootusrikas.
Võistlused toimuvad 26. veebruar – 4. märts Otepääl Tehvandil. 25. veebruaril oodatakse kõiki spordisõpru võistluste avatseremooniale. | Laskesuusatamise noorte ja juunioride MM võõrustab sportlasi 36 riigist | https://sport.err.ee/678745/laskesuusatamise-noorte-ja-juunioride-mm-voorustab-sportlasi-36-riigist | Juba vähem kui kuu aja pärast võõrustab Otepää selle talve suurimat Eestis toimuvat spordisündmust – laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlusi. Akrediteerimistähtaja lõpuks on oma osalemise kinnitanud 36 riiki, kelle seas nii tuntuid laskesuusatamise riike kui ka eksootilisi osalejaid lõunariikidest. |
Kaitsja Raiko Paas taotleb riigikohtult Kutserile määratud trahvi tühistamist. Riigkohus võttis määruskaebuse esmaspäeval arutusele.
Mullu novembris ei rahuldanud Tallinna ringkonnakohus Kutseri kaitsja kaebust ja jättis muutmata Harju maakohtu määruse, millega määrati Kutserile kohtuistungile mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahv.
Maakohus tegi mullu 4. oktoobril Kutserile mõjuva põhjuseta 20. septembri kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi 800 eurot.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Kutseril puudus mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks.
Kaitsja väitis, et rahatrahvi määramine on võimalik ainult juhul, kui on eelnevalt tehtud trahvihoiatus.
Samas märgib kriminaalmenetluse seadustiku vastav paragrahv, et rahatrahvi võib määrata üksnes siis, kui inimesele on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.
Seega ei ole trahvihoiatus kohtu hinnangul nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik, tõdes ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul võimalik Kutserit eelnevalt hoiatada, sest tema kohtusse kutsumine ei ole üldmenetluses kohtu ülesanne.
Maakohtus korraldab üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule.
Eelistungi protokollist ka selgub, et muuhulgas lepiti kokku, et sellest, millisel istungil keegi osalema peab teavitab kaitsjaid prokurör.
Kohtule ei ole esitatud ka haiguslehte, mille alusel kohtul oleks olnud võimalus veenduda, et Kutser oli raskelt haigestunud ehk tal oleks olnud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. | Kutser vaidlustas kohtusse tulemata jätmise eest saadud trahvi riigikohtus | https://www.err.ee/678743/kutser-vaidlustas-kohtusse-tulemata-jatmise-eest-saadud-trahvi-riigikohtus | Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare ja ettevõtjate kriminaalasjas süüdistatav Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser vaidlustas kohtuistungile mitteilmumise eest saadud trahvi riigikohtus. |
Kõige rohkem vaatajaid kogus "Pealtnägija" (182 000), teisel kohal oli "Aktuaalne kaamera. Nädal" ( 144 000) ning kolmandal "Õnne 13" (143 000).
Edasine tabel nägi välja selline:
4. "Aktuaalne kaamera" 142 000
5. "Eesti muusikaauhinnad 2018", Kanal 2, 135 000
6. "Hommik Anuga" 132 000
7. "ENSV" 122 000
8.-9. "Ringvaade" 117 000
8.-9. "Sport" 117 000
10. "Sport. Sport" 114 000 | Möödunud telenädalat valitses taas peamiselt ETV | https://menu.err.ee/678741/moodunud-telenadalat-valitses-taas-peamiselt-etv | Läinud nädalal vaatasid televisioonihuvilised taas kõige rohkem ETV saateid. Kantar Emori koostatud esikümnesse pääses vaid üks erakanali saade. |
Läti Henrik:
„Laula! Laula! Pappi!”
Urmas Vadi: "Need kolm sõna Läti Henriku kroonikast pärinevad aastast 1215 ja on tähelepanuväärsed kindlasti selle poolest, et need sõnad on ladinakeelses kroonikas kirjutatud eesti keeles.
Nende sõnade ütlejad on saarlased, kes mõnitasid ja piinasid üht tsistertslaste ordu preestrit ja tema õpilast, kui need enne surma palveid laususid.
Sellele seigale pühendab Läti Hendrik eriti palju tähelepanu ja kirjeldab detailselt, kuidas piinamine ja hukkamine läbi viidi.
Ega see muidugi saarlastest ilus ei olnud. Siiski, kui mõtlema hakata, siis llma selle vahejuhtumita poleks neid eestikeelseid sõnu kirja pandud. Ja kui see hirmus kuritöö kõrvale jätta, siis ehk midagi ütlevad need sõnad ka midagi meie kohta – peame me ju endid laulurahvaks.
Kui otsida Läti Hendriku kroonikast, kes on tema lemmikeestlane, siis on selleks muidugi Lembitu, keda ta mainib korduvalt. Ilmselt ka sellepärast, et Lembitu tikkus isiklikult Läti Henriku elu ja vara kallale.
See kroonika on tore lugemine, aga selle kõrvale tahaks lugeda ka Lembitu kroonikat. Milline oleks tema vaade sellele samale ajale ja sündmustele?
Võime ainult oletada. Liigub ringi jutt, et Lembitu kolju olevat kusagil Poola ajaloomuuseumis. Ehk tulevikus, kui see leitakse, saab tema DNA põhjal siiski mingi kroonika tagantjärgi luua."
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtted loeb ette ilusaima raadiohäälega saatejuht, legendaarne Helgi Erilaid.
Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata. | Sada Eesti mõtet. Läti Henrik eesti kirjakeele lätetel | https://kultuur.err.ee/678740/sada-eesti-motet-lati-henrik-eesti-kirjakeele-latetel | Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal. |
Tallinnast Stockholmi hakkab Air Baltic lendama 12 korda nädalas, Oslosse kaks korda nädalas, teatas Air Baltic.
"Suurenenud otselendude number ja samuti otsus viia Tallinnas baasi üle veel üks lennuk, Bombardier Q400 Nextgen, näitab meie suurt pühendumust Eesti turule," ütles lennufirma juhatuse esimees Martin Gauss.
Tänavuse aasta suvehooajal pakub Air Baltic Tallinnast otselende Amsterdami, Berliini, Pariisi, Viini, Vilniusesse ning ühenduslende Riiga. 27. märtsist alustab lennufirma otselendudega Londoni Gatwicki lennujaama.
2017. aastal lennutas ettevõte rohkem kui 360 000 reisijat nii Eestisse, kui Eestist. Aastaga on Air Balticu reisijate arv kasvanud 20 protsenti. | Air Baltic hakkab sügisel lendama Tallinnast Stockholmi ja Oslosse | https://www.err.ee/678742/air-baltic-hakkab-sugisel-lendama-tallinnast-stockholmi-ja-oslosse | Läti riiklik lennufirma Air Baltic käivitab 28. oktoobrist otselennud Tallinnast Stockholmi ja Oslosse. |
Horvaatias laagerdamas käinud Kulinitš ja Krško võõrustasid treeninglaagri viimases matšis Sloveenia esiliigas mängivat Dekanit ja alistasid nad 5:0 (4:0). Kulinitš tegi kaasa avapoolaja, kirjutab Soccernet.ee.
Sama laagri jooksul tehti Bosnia ja Hertsegoviina kõrgliigaklubi Krupaga 0:0 viik ning kaotati 0:1 Slovakkia kõrgliigas mängivale Artur Pika tööandjale Ružomberokile.
Sloveenia kõrgliigas saab talvepaus Krško jaoks läbi 24. veebruaril. | Kulinitš lõpetas treeninglaagri võidukalt | https://sport.err.ee/678725/kulinits-lopetas-treeninglaagri-voidukalt | Endine Infoneti kaitsja Aleksandr Kulinitš lõpetas oma uue koduklubi NK Krškoga oma esimese treeninglaagri võidukalt. |
CAS-i sõnul avatakse ajutine kontor juba 30. jaanuaril ning see tegutseb kuni 25. veebruarini. Lahendatakse üksnes olümpiamängudel üles kerkivaid vaidlusi ning pakutakse kõigile võistlejatele võimalust reglemendi piirides CAS-i poole pöörduda.
Lisaks avatakse ka teine kontor, CAS-i antidopingu divisjon, mille ülesandeks saab olema potentsiaalsete dopingujuhtumite lahendamine vastavalt Rahvusvahelise Olümpiakomitee reeglitele. | Spordiarbitraaži kohus avab PyeongChangi olümpial ajutise büroo | https://sport.err.ee/678733/spordiarbitraazi-kohus-avab-pyeongchangi-olumpial-ajutise-buroo | Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) teatas teisipäeval, et PyeongChangi olümpiamängudel avatakse ajutine kontor, et kiirelt lahendada mängudel üles kerkivaid vaidlusi. |
Kohus tunnistas Tallinna linna poolt vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata jätmise õigusvastaseks.
Tallinna kesklinna vanema korraldusega korraldati mullu augustis vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamiseks avalik enampakkumine ning tähtajaks esitati kaks pakkumust – FunnyPark OÜ ja OÜ Rosemarie, mõlemad pakkumused olid nõuetele vastavad. Komisjon tunnistas võitjaks FunnyPark OÜ.
Seejärel esitas OÜ Rosemarie Tallinna Kesklinna valitsusele protesti, mille Kesklinna vanem jättis rahuldamata. 2017. aasta septembris tunnistati enampakkumise võitjaks FunnyPark OÜ, millega otsustati sõlmida teenuse osutamise leping viieks aastaks.
Kuid seejärel esitas OÜ Rosemarie vaide, mistõttu tunnistatigi varasem korraldus linnavalitsuse poolt 2017. aasta 15. novembril kehtetuks ning kohustati Tallinna transpordiametit koostöös Tallinna ettevõtlusameti ja Tallinna Kesklinna valitsusega töötama välja objektiivsed ja läbipaistvad tingimused lõbusõidurongi teenuse pakkumiseks ning esitama vastava korralduse eelnõu linnavalitsusele vastuvõtmiseks tänavu 10. jaanuaril.
FunnyPark OÜ esitas riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna kesklinna vanema korralduste kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kinnitati kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele vastavaks. VAKO jättis mullu detembris FunnyPark OÜ vaidlustuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja riigihangete seadus ei näe ette tähtaja ennistamise võimalust.
Kohus leidis, et kuna linn jättis õigusvastaselt hanke korraldamata, on linna 2017. aasta 15. novembri korraldus õiguspärane ja kaebus on ülejäänud osas perspektiivitu.
FunnyPark OÜ ei saavuta kohtu hinnangul oma eesmärki sõlmida vastustajaga läbiviidud enampakkumise menetluses lõbusõidurongi teenuse osutamise leping. Tallinna linnalt mõisteti FunnyPark OÜ kasuks välja menetluskulu 670 eurot. Muus osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Rahuldamata jäi kaebaja nõue VAKO otsuse tühistamiseks. VAKO jättis õiguspäraselt vaidlustuse läbi vaatamata kuna see oli esitatud tähtaega rikkudes ja riigihangete seadus ei näe ette tähtaja ennistamise võimalust.
Riigihangete seaduse järgi on teenuste hankelepingu eeldatav maksumus teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48.
Tallinna linn ei määranud kindlaks lepingu kogumaksumust, kuid määras pakkumise alghinnaks 1085 eurot kuus ja teenuse osutamise tähtajaks 5 aastat. Pakkumise alghinna korrutamisel 48, on lepingu eeldavaks maksumuseks 52 080 eurot, mis on enam kui kehtestatud riigihanke piirmäär 40 000 eurot.
Tallinna halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja selle peale võib esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtule. | Kohus: Tallinn peab vanalinna rongivedaja leidmiseks korraldama hanke | https://www.err.ee/678731/kohus-tallinn-peab-vanalinna-rongivedaja-leidmiseks-korraldama-hanke | Tallinna halduskohtu esmaspäevase otsuse kohaselt oleks Tallinna linnavalitsus pidanud vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks korraldama riigihanke. |
"Tänane istung on edasi lükatud, aga mitte mingil juhul ära jäetud. Teist kandidaati ei esitata," ütles spiiker.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy kordas teisipäeval, et Puigdemont ei saa olla kandidaat, kuna ta on Brüsselis pagenduses alates oktoobrist, mil talle esitati vahistamismäärus Kataloonia ebaseadusliku iseseisvuse väljakuulutamise eest. | Kataloonia uue juhi hääletus lükkus edasi, Puigdemont on ainus kandidaat | https://www.err.ee/678722/kataloonia-uue-juhi-haaletus-lukkus-edasi-puigdemont-on-ainus-kandidaat | Teisipäevaks planeeritud hääletus regiooni uue juhi kohale on edasi lükatud, kuid riigist pagenud endine juht Carles Puigdemont on ainus tõsine kandidaat sellele kohale, teatas Kataloonia parlamendi spiiker. |
Jaapanlasest keskpoolkaitsja on Premium liigas väljakule jooksnud 176 kohtumises, löönud 67 väravat ning andnud 28 väravasöötu. Eelmise hooaja veetis ta Soome klubi IF Gnistani juures.
Spordidirektor Joel Lindpere ütles Kalevi kodulehe vahendusel: "Ma olen väga rõõmus, et saime sellise kogenud mängija oma noorele meeskonnale appi. Ta on suurepärane mängija ja inimene ning tõeline professionaal. Usun, et tal on meie noortele palju anda nii väljakul, trennides kui ka mängudes."
Hidetoshi Wakui sõnas: "Olen väga õnnelik, et saan mängijana naasta Eesti liigasse ja kalevi võistkonda. Olen juba mõned trennid teinud ning kogu klubi on väga motiveeritud saavutamaks Premium liigas suuri asju." | Tallinna Kalev palkas kunagise Nõmme Kalju staari | https://sport.err.ee/678716/tallinna-kalev-palkas-kunagise-nomme-kalju-staari | JK Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond andis oma kodulehe vahendusel teada, et tiimiga on liitunud aastaid Nõmme Kaljus suurepäraseid esitusi teinud jaapanlane Hidetoshi Wakui. |
Metroojaam on Gruusia meedia teatel suletud, päästjad ja kiirabi tegutsevad sündmuskohal.
Metroojaama renoveeriti mullu septembris. Thbilisi linnapea Kakha Kaladze ütles, et riik katab inimeste ravikulud ja renoveerimisega tegelenud ehitusfirmat karistatakse karmilt. | Thbilisi metroojaama varingus sai kannatada kümmekond inimest | https://www.err.ee/678715/thbilisi-metroojaama-varingus-sai-kannatada-kummekond-inimest | Thbilisis varises Varkethili metroojaama lagi metrood ootavate inimeste peale. Kohaliku meedia teatel võib vigastanute arv ulatuda 14 inimeseni, kes on viidud haiglasse. |
Kuigi tööriistade kasutamist toitumisvõimaluste avardamisel ja ellujäämisvõimaluste parandamisel peeti pikka aega vaid inimeste privileegiks, teame tänaseks, et näiteks kive toiduobjektide purustamiseks või puupulki putukate väljaurgitsemiseks kitsastest kohtadest kasutavad ka mõned primaadid.
Lindude seas ei ole sihipärane tööriistade kasutamine laialt levinud ning seni tuntuimad näited – oksaraagude kasutamine putukate või muu meelepärase väljaurgitsemiseks nokaga ligipääsmatutest kohtadest – pärinevad vareslastelt: näiteks havai vareselt (Corvus hawaiiensis) ja uuskaledoonia vareselt (C. moneduloides), kelle vaimseid võimeid peetakse kõrgemaks delfiinide ja šimpanside omast. Kuid hiljutisest teadlaste tähelepanekust selgus, et selline käitumine on omane ka ühele Eestis elutsevale linnuliigile, vahendab teadusuudist Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ajaveebi Linnuvaatleja vahendusel.
Puukoristaja kasutamas "kangi" koorepragudest toidu kättesaamiseks. Autor: Simon Deans.
2013. aasta suvel märgati ühes Londoni pargis puukoristajat (Sitta europaea), kes kasutas tööriista koorepragudest putukate väljaurgitsemiseks. Kui varasemad teated puukoristajate samalaadsest käitumisest Põhja-Ameerikas levinud liikidelt on olnud paraku kas anekdootlikud või suusõnalised, siis Londoni pargis kasvaval remmelgal (Salix sp.) toituvat lindu õnnestus jälgida ja ka pildistada viie minuti jooksul, mil lind kasutas üht väiksemat puukoore tükki koorepragudes urgitsemiseks. Lind surus „tööriista“ kangina kooreprakku, kangutas prao laiemaks ja pääses nokaga hõlpsamini toidule ligi. See puukoristaja kasutas „kangi“ korduvalt, pannes selle vahepeal kõrvale ja võttes vajadusel uuesti.
Lind surus „tööriista“ kangina kooreprakku, kangutas prao laiemaks ja pääses nokaga hõlpsamini toidule ligi. See puukoristaja kasutas „kangi“ korduvalt, pannes selle vahepeal kõrvale ja võttes vajadusel uuesti.
Kuigi lindu nähti vaid korra, tõendavad tehtud fotod, et eelnevatel juttudel puukoristaja ja tema lähiliikide oskusest tööriista kasutada võib isegi alust olla. Linnapargis tehtud vaatlus on oluline ka seetõttu, et viitab puukoristaja võimele kohanduda ja leiutada uusi toitumisvõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Koos vareste, tihaste, papagoide ja käblikutega on üks nutikaimad, keskkonnaga väga hästi kohanduda suutvaid linnuliike ka puukoristaja.
Ökoloogilisest vaatepunktist on huvitav, et tööriistade kasutamist lindude poolt on täheldatud just isoleeritud keskkondades, näiteks saartel (nii havai kui ka uuskaledoonia varesed elavad saarel), ning omamoodi saareks võib pidada ka suurlinnas asuvat parki. Kuna on juba teada, et heade kognitiivsete võimetega liikide seas võib uue tööriista kasutamisoskus kiiresti levida, on teadlaste järgmiseks eesmärgiks välja selgitada, kas selline käitumine oli pelgalt ühe isendi juhuslik tegutsemine või on see levinud ka teistel Londoni puukoristajatel ning kui levinud tööriistade kasutamine puukoristajate seas on.
Hinda ka puukoristaja lauluoskust: | Avastus linnuriigist: puukoristajad kasutavad tööriistu | https://novaator.err.ee/678710/avastus-linnuriigist-puukoristajad-kasutavad-tooriistu | Tööriistad aitavad loomadel toidule ligi pääseda ning enda ellujäämise tõenäosust suurendada – ja seda mitte ainult inimestel ja teistel primaatidel, vaid ka lindudel. Hiljutised vaatlused kirjeldasid tööriistu kasutamas isegi meie talviste söögimajade igapäevast külastajat, puukoristajat. |
Maastikujooksu viimatine nimevahetus jääb 2000. aastasse, kui Tartu Sügisjooksust sai Tartu Jooksumaraton ning üritus nihutati sügisest kevadesse. Võistluste direktori Indrek Kelgu sõnul on seekordne nime muutmine eelkõige seotud jooksu toimumisega maastikul.
„Jooksumaraton ei leidnud inimeste hulgas paraku sellist kasutust nagu lootsime, sest rahvasuus nimetati seda näiteks kevadjooksuks või kevadiseks Tartu jooksuks. Kuna soovime selgemalt väljendada jooksu iseloomu – maastikul toimuv jooks –, siis sellest tulenevalt otsisimegi lahendust, mis aitaks osalejatel selle jooksu isikupära ja nime paremini kokku viia,“ ütles Kelk pressiteate vahendusel.
Olulise uuendusena lisandub Tartu Maasikumaratoni programmi 23, 10 ja 5 km distantside kõrvale ka täispikk ehk 42 km maratonidistants. „Üks maratonidistantsi lisamise põhjus on see, et kevadperioodil ei ole meil Eestis mitte ühtegi suurt maratonijooksu, ammugi mitte maastikul peetavat maratoni. 42 km distantsi programmi lisamiseks tundub praegu õige aeg olevat, sest maratonijooksu populaarsus Eestis on jätkuvalt tõusuteel,“ rääkis Kelk.
42 km rada kulgeb sarnaselt 23 km-le Otepää ja Elva vahel (10 ja 5 km distantsid joostakse Elva külje all – toim.) ning on sarnane Tartu Rattamaratoni 40 km rajale. Tartu Maastikumaratoni rajakaardid avaldatakse pärast 45. Tartu Maratoni.
Mullu võttis Tartu Jooksumaratoni programmilistest üritustest osa rekordilised 10 205 jooksjat ja kepikõndijat.
36. Tartu Maastikumaraton joostakse 13. mail. | Baltikumi suurim maastikujooks sai uue nime ja maratonidistantsi | https://sport.err.ee/678712/baltikumi-suurim-maastikujooks-sai-uue-nime-ja-maratonidistantsi | Pikkade traditsioonidega Tartu Jooksumaraton tuleb tänavu uue nime all – emadepäeval juba 36. korda peetav jooksuüritus kannab alates sellest aastast nime Tartu Maastikumaraton. Lisaks täieneb murdmaajooksu programm 42 km distantsiga. |
Celta avas mänguskoori 12. minutil, mil Betisi mängijad tekitasid paraja segaduse oma karistusala juures ning palli vahelt lõiganud Aspas lõi mänguvahendi kindlalt vasakusse nurka. Järgmine tabamus sündis alles teisel poolajal Maximiliano Gomezi abil, kes tegi seisuks 2:0, kirjutab Soccernet.ee.
Külalised tõid mängu siiski põnevuse tagasi. Celta väravavaht Ruben Blanco eksis tsenderdusest tulnud palli püüdes ja mõni hetk hiljem jäi värava ette täiesti vabaks Sergio Leon. Kaheksa minuti pärast realiseerisid väljakuperemehed omakorda kiirrünnaku ja teise tabamuse ning ühtlasi oma La Liga hooaja 14. värava sai kirja Aspas.
Paistis, et mäng on sellega tehtud, kuid Betisil tekkis veel võimalus. Celta kaitsja Facundo Roncaglia tegi penaltiväärilise vea ning 11-meetri karistuslöögi realiseeris esimesel üleminutil Andres Guardado. Siit edasi võõrustajad enam eksimusi aga ei lubanud ja kokkuvõttes teeniti hooaja üheksas võit, mida on võrreldes kaotustega üks rohkem.
Celta de Vigo asub liigatabelis 31 punktiga 7. kohal, Real Betis on kogunud 27 silmaga 13. positsioonil. | Iago Aspas viis Celta de Vigo Hispaanias võidule | https://sport.err.ee/678130/iago-aspas-viis-celta-de-vigo-hispaanias-voidule | Hispaania jalgpalli kõrgliiga 21. voorus teenis Celta de Vigo oma ründemehe Iago Aspase juhtimisel Real Betisi üle raske 3:2 võidu. |
Aktsiisi alandamine poleks Soomes pretsedent, sest 2004. aastal enne Eesti astumist EL-i liikmeks vähendati aktsiisimäära 32 protsenti. Eesmärgiks seati piirkaubanduse ning sellega seotud negatiivsete mõjude vähendamine.
Rohkem kui kümme aastat hiljem tõdevad Soome õlletootjad, et tollane maksumuudatus toimis, kuid praeguseks on Soome maksumäär tõusnud taas Euroopas esimesele kohale.
Uuringute kohaselt tõid 2016. aastal kodumaale naasevad turistid Soome 36 miljonit liitrit õlut, millest enamus pärines Eestist või Tallinna-Helsingi reisilaevalt. Sestap leiavad Soome õlletootjad, et praegused aktsiisimäärad ei taga pruulikodadele jätkusuutlikku tulevikku, kuna alkoturism Eestisse näitab endiselt kasvutrendi. | Soome õlletootjad: lahja õlle aktsiis peab langema Eesti tasemele | https://www.err.ee/678707/soome-olletootjad-lahja-olle-aktsiis-peab-langema-eesti-tasemele | Soome õlletootjate liit avaldas 2018. aasta Euroopa riikide õlleaktsiiside võrdluse, kust nähtub, et Eesti õlleaktsiis on Euroopa viie kõrgeima hulgas. Samas soovitavad põhjanaabrite õlletootjad alandada pea kaks korda suurema õlleaktsiisi Eesti tasemele. |
Antetokounmpo kogus 36 mänguminutiga 31 punkti, 18 lauapalli ja 6 korvisöötu, Khris Middleton lisas 19 silma, 7 lauapalli ja 6 resultatiivset söötu. Kaotajate poolel tõi horvaat Dario Saric 19 punkti ja 9 lauapalli, Ben Simmons tõi 16 punkti, 6 lauaplli ja 5 söötu.
Tulemused:
Indiana - Charlotte 105:96
Atlanta - Minnesota 105:100
Memphis - Phoenix 120:109
Milwaukee - Philadelphia 107:95
Dallas - Miami 88:95
Denver - Boston 110:111 | Milwaukee staar Antetokounmpo tegi võidumängus võimsa kaksikduubli | https://sport.err.ee/678137/milwaukee-staar-antetokounmpo-tegi-voidumangus-voimsa-kaksikduubli | Korvpalliliigas NBA kerkis läinudöiste mängude suurimaks staariks kreeklane Giannis Antetokounmpo, kes aitas Milwaukee Bucksi (27-22) 107:95 võidule Philadelphi 76ersi vastu. |
"Kohalik kogukond andis meile tugeva signaali, et Telia kohalolek Põlvas ja Valgas on oluline. Suhe ja koostöö kohalike kogukondadega on meile oluline ja otsime praegu aktiivselt partnereid, kellega koostöös saaksime Telia esindatuse nii Põlvas kui Valgas säilitada ka edaspidi. Kuni uue lahenduse leidmiseni vähenevad mõningal määral esinduste lahtiolekuajad," ütles Telia Eesti ärikliendiüksuse direktor Tarmo Kärsna.
Kärsna kinnitusel käib hetkel töö selle nimel, et leida partner või partnerid, kellega koostöös saaks Telia endiselt regiooni kohale jääda. Täpsed lahendused on veel lahtised, kaalumisel on erinevad võimalused ning arutusel erinevad koostöömudelid.
Põlva esindus on avatud esmaspäevast reedeni kell 9-18, Valga esindus on lahti teisipäevast reedeni kell 10-18 ja laupäeval kell 10-15. | Telia esindused Põlvas ja Valgas jäävad alles | https://www.err.ee/678702/telia-esindused-polvas-ja-valgas-jaavad-alles | Telia otsustas jätta ettevõtte Põlva ja Valga esindused praegu avatuks ning need jätkavad tööd seni, kuni leitakse sobiv partnerlahendus Telia kohaloleku säilitamiseks mõlemas piirkonnas. |
***
mu isa võiks olla
mu poeg
siis kui ta sai
mu isaks
see on
veider perspektiiv
mu 25-aastane isa
võiks vanuse poolest
praegu olla mu poeg
the son i never had
tegin ta isaks
nüüd tegi aeg
ta pojaks
kõik hakkab liikuma
tagurpidi
mööda silmust
ringi
kus isa ja poeg
vastastikku
sigitavad üksteist
toovad üksteist
sünnitusmajast koju
suruvad rinnale
suudlevad
väikesele peale
oidipus ma ütlen
on selle kõrval
poisike
***
me ei ole enam need
kes me olime
me pole veel need
kelleks saame
me pole praegu need
kes me oleme
ja teist
ma üldse ei räägi
***
kellegi teisena
õpin ma ära portugali keele
ja loen lispectorit
ja nassarit
originaalis
oi kui rõõmus
olen ma kellegi teisena!
ma juba oskan portugali keelt
ma olen portugaallane
brasiillane
portugali keele raskekaallane
olen lispector
ja nassar
kirjutan originaalis
õpin portugali keele
ära
õpin ta minema
et saaksin kirjutada
originaalis
ilma keeleta
nagu lispector
nassar
et saaksin kirjutada
keelt
ilma originaalita
millegi
teisena
***
meie kehad
pole enam need
või pigem
pole need kehad
enam meie
või pigem
pole need meie
enam meie
alati on meie
alati on need kehad
ilusad siledad nõtked
kerged liikuvad muretud
ja alati on meie
aga need
pole need
pole need
***
kardan ilusaid ja tarku naisi
mõnikord ei julge koju tullagi
käin ümber kvartali
või konutan nurga peal
pealegi on sul veel nõtked randmed
ja hea süda
***
mina olengi peavool
olen kehavool jäsemevool
olen südame- maksa- ja kopsuvool
olen tunde- mõtte- ja aistinguvool
olen kujutluse- ja mäluvool
olen pildi- ja sõnavool
olen lümfi- ja verevool
olen elektrivool
neuronite vahel
olen arvamuste ja teadmiste vool
olen harjumuste ja teadvuse vool
olen tõe- ja valevool
olen võimuvool
olen ihavool
nahatu liha vool
neis liivades
millele on rajatud linnad
ja mille alla
on peidetud pead
mina olengi peavool
neis liivades
silmad liivideni
kõvasti
lahti
***
ma ei tunne su ees enam häbi
avalikkus
käin kodupükstes
ei korista
enne kui tuled
otsekui oleksid hea sõber
parim sõber
või keegi kellest
üldse lugu ei pea
nagu oleksid
mina ise
ma ei tee enam vahet
sinu ja häbi vahel
kulla avalikkus
***
tänase päeva luuletus
olgugi tänane päev
luuletus ainult juhtigu
sellele tähelepanu
et ta on. meie igapäevast
tänapäeva anna meile
luuletus. igas päevas on
peidus see päev ise
olgu luuletus
mulle tunnistajaks
***
värss olevat
seotud kõne
vaata seda
siin
ja unusta
köidikud
vikerkaar.ee | Mart Kangur. *mu isa võiks olla mu poeg… jt luuletusi | https://kultuur.err.ee/678700/mart-kangur-mu-isa-voiks-olla-mu-poeg-jt-luuletusi | Uut luulet Vikerkaarest. |
Kohus leidis, et Hansoni (48) tingimisi enne tähtaega vabastamine pole põhjendatud.
Hansoni süüdimõistmine ja talle mõistetud 10-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta kevadel, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Hansoni karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 2009. aasta 11. märtsil.
Harju maakohus mõistis 2009. aasta 9. detsembril Hansonile poiste aastaid kestnud vägistamiste ja lapsporno valmistamise eest 15-aastase vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra. Hiljem jättis selle karistuse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.
Kohus mõistis Hansoni süüdi alaealise vägistamises, alaealisega sugukire vägivaldses rahuldamises ja lapsporno valmistamises ning nende kuriteokvalifikatsioonidega olid kaetud ka süüdistused suguühenduses lapsega ja sugukire rahuldamises lapsega.
Pärast skandaali puhkemist heitis IRL Hansoni oma ridadest välja.
Põhja ringkonnaprokuratuur ei soovinud Hansoni süüdistust alaealiste kannatanute huvides avalikkusele lähemalt avada, kuid ERR-i andmetel tuvastas uurimine Hansoni seksuaalkuriteod 1992. aasta juulist kuni tema kinnipidamiseni 2009. aasta märtsis ning tema ohvriteks oli neli poissi.
Kaur Hanson oli Res Publica partei ja Euroopa Liitu astumise hääletuse reklaamikampaaniate autor ning tema oli laialdast tähelepanu saanud sotsiaalkampaania "Ära löö last!" autor. | Kohus jättis pedofiil Kaur Hansoni vanglasse | https://www.err.ee/678699/kohus-jattis-pedofiil-kaur-hansoni-vanglasse | Harju maakohus jättis teisipäeval kunagiste edukate poliit- ja sotsiaalkampaaniate autori, lastevanemate liidu kunagise peasekretäri ja IRL-i kuulunud, kuid pedofiiliakuritegude eest pikaks ajaks vangi mõistetud Kaur Hansoni vanglasse. |
Üks parimaid vene kirjanikke, Nobeli preemia laureaat Ivan Bunin (1870-1953) ja meie klassik A. H. Tammsaare olid üpris erinevad loojanatuurid. Ent minu silmis on neil ka mõndagi sarnast. Ja usun, et ka nende ainsal pooljuhuslikul ja põgusal kohtumisel Tartus Grand Hotellis esmaspäeval, 9. mail 1938 tundsid nad teatavat hingesugulust.
Tunnistan, et omal ajal jätsid mind selle kohtumise mõneti lahknevad kirjeldused pisut nõutuks. Kirjastustegelane Alfred Kiviste on meenutanud Tammsaare vastust ettepanekule kohtuda Buniniga: „Ei, seda ma küll ei soovi! Mis on minul ühist Buniniga? Kui seda siiski soovitakse, siis ei võta ma lõunasöögist osa!”
Kui aga selgus, et Bunin juba ootab fuajees, seadnud Tammsaare tingimuseks: „Olgu, võtku Bunin lõunasöögist osa, kuid ärgu asetatagu Buninit lauas minu kõrvale istuma, samuti ei tohi minust koos Buniniga teha ühtki ülesvõtet!” 1
Teine kirjeldus samast lõunasöögist on veel dramaatilisem, ja selle on Tammsaare enda jutu järgi kirja pannud Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Bunini tutvumissoovile olevat Tammsaare vastanud, et „...tema ei soovi Ivan Buniniga tutvuda ega vestelda. Ka ei taha ta, et I. Buninit tema kõrvale istuma pandaks ja neist ühist pilti tehtaks. Lõunasöök olevat möödunud masendatud meeleolus.” 2
Neid mälestuskilde mõttes edasi arendades kerkis silme ette lausa groteskne kujutelm: Bunin taotleb kohtumist, Tammsaare keeldub ja põgeneb, Bunin jälitab...
Tasakaalukama ja detailsema pildi on andnud usin memuaarikirjutaja Jüri Šumakov: „Õhtusöögil peeti pidulikke tervituskõnesid. Tammsaare ei lausunud ühtki sõna. Hiljem, kui ta oli pealetükkivatest ajakirjanikest vabanenud, sai ta vestelda Buniniga. Kuigi Tammsaare ei olnud eriti jutukas nende inimestega, kes talle tuttavad polnud, siiski paistis, et Buniniga tundis ta end võrdlemisi vabalt.
Aastate eest oli Tammsaare öelnud, et Dostojevski kõrval kuulub Ivan Bunin tema lemmikautorite hulka. Tal oli koguni kavatsus Buninl novelle eesti keelde tõlkida. Võimalik, et tänu sellisele eelnevale loomingulisele kontaktile kujunes Tammsaare ja Bunini kõnelus südamlikuks, sest ka Bunin oli juba "Tõest ja õigusest" kuulnud.” 3
Niisiis vestlus ikkagi toimus. Selle sisust on Šumakov jäädvustanud küll vaid mõne Bunini lause: "Juba aastaid olen Pariisis, ent siiski tunnen end seal võõrana. Õnnelik on teie saatus, Tammsaare. Teie elate oma kodumaal, oma rahva keskel, kirjutate eestlastele, mina aga olen nagu kuivanud viigipuu." 4
Mis puutub kuivanud viigipuusse, siis vähemalt loomingulises mõttes ei klappinud see võrdlus aga sugugi: just äsja, 1937. aasta lõpul oli Bunin alustanud kuulsat armastusnovellide tsüklit „Hämarad alleed” (e. k. Maret Käbini suurepärases tõlkes 1993), mida paljud peavad kirjaniku parimaks teoseks.
Miks oli Tammsaare Bunini suhtes esiotsa nii tõrjuv, sellest hakkasin paremini aru saama alles perestroika päevil, kui N. Liidus esmakordselt avaldati Bunini kodusõja-aegsetel märketel põhinev bolševike terrorit ja hävitustööd üksikasjalikult, vahetu pealtnägija pilguga jäädvustanud teos „Neetud päevad” („Окаянные дни”), veelgi enam aga aastal 1998, mil trükiti Bunini publitsistika mahukas köide. 5 Tõepoolest, see raskekaaluline ja kirglik publitsistikakogumik on vist küll kõige „nõukogudevastasem” raamat, mida olen kunagi käes hoidnud. Kümnetes julgetes ja teravates sõnavõttudes ja pöördumistes nimetab Bunin Leninit ja teisi punaseid võimureid vähimagi möönduseta ja otsesõnaliselt verejanulisteks massimõrvariteks. „Mina isiklikult olen täiesti veendunud, et midagi madalamat, valelikumat, despootlikumat ja kurjemat, kui nende [bolševike] tegevus, pole olnud kogu inimkonna ajaloos isegi kõige alatumatel ja verisematel aegadel,” kirjutab Bunin 26. oktoobril 1934. 6
Tammsaare oli ilmselt Bunini sääraste mõtteavaldustega hästi kursis, pärast Nobeli preemia saamist (1933) räägiti Buninist väga palju. Ja sama hästi teadis Tammsaare Venemaa Suure Terrori tapatalgutest, mis kulmineerusid aastal 1937 – ka tollases eesti ajakirjanduses avaldati hulk sõnumeid punaterrorist, sealhulgas paljude Stalini „ustavate võitluskaaslaste” järjestikusest mahalaskmisest, mida kogu maailm jälgis hämmingu ja õudusega ja mille kohta Solženitsõn on hiljem sarkastiliselt kirjutanud: „...kogu maailma pea peale pööranud ja ärevile ajanud kartmatu kommunistliku partei suured juhid astusid lavale nagu kurvameelsed kuulekad oinad ja määgisid kõike, mis neil oli kästud, öökisid end täis, alandasid lömitades iseennast ja oma veendumusi ning võtsid omaks kuritegusid, mida nad kuidagi ei oleks saanud toime panna.
Mäletatavasti polnud ajaloos iial midagi niisugust juhtunud.” 7
Selles kontekstis ei tundu Tammsaare ettevaatlik käitumine kokkusaamisel Buniniga üldsegi imelik. Ei, Tammsaare polnud arg. Antud situatsioonis käitus ta lihtsalt pragmaatilise kirjanikuna, kes muretses rohkem oma teoste leviku (mida ta lootis ikkagi ka vene keeles näha) kui iseenese pärast. Õigusega ütleb Elem Treier: „Tammsaare oli arvestav ja ettevaatlik ainult eraelus, kuid uskumatult julge avaliku elu näitelaval oma seisukohtade ja loominguga.” 8
Tammsaare ei löönud risti ette naaberriigi kommunismikuritööde ees, temagi on oma publitsistikas (mida nõukogude ajal igati varjata püüti) bolševike hirmuvalitsust julgelt paljastanud. Ironiseerides ka eesti kirjanduses omal ajal mõneti levinud „positiivsusnõude” üle, ütleb ta näiteks aastal 1937: „Vene kirjandus on suuna mõttes juba paarkümmend aastat olnud lihtsalt eeskujulikult positiivne.” (---) Milles peitub siis põhjus, et kirjandus on positiivne ja inimene nii negatiivne, et pole muud abinõu, kui pane teine kahjurina seina äärde?” 9
Tammsaare ja Bunini põgus kohtumine on kirgas episood meie kirjandusloost.
1 „Mälestusi A. H. Tammsaarest”, koostanud Eerik Teder, Tallinn 1978, lk 366
2 Aleksander Sibul, „A. H. Tammsaare ise sõidust Tartusse ja I. Buninist” – Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 753. Sellest Tammsaare emotsionaalsest kirjeldusest võib ehk aimata kerget kirjanduslikku üledramatiseerimist.
3 Jüri Šumakov, „Ivan Bunin Tartus” – Keel ja Kirjandus 1963, nr 9, lk 560. Bunini reisi laiemaid taustu on Šumakov valgustanud artiklis „Bunin Baltikumis” – Looming 1981, nr 1, lk 125-132
4 Samas
5 И. А. Бунин, "Публицистика 1918-1953 годов", Москва: Наследие, 1998, 635 lk
6 https://www.litmir.me/br/?b=203284&p=107#section_107
7 Aleksandr Solženitsõn, „Gulagi arhipelaag. Kirjandusliku uurimuse katse”, 1. köide, Tallinn 1990, lk 331
8 Elem Treier, „Tammsaare elu härra Hansenina”, 2. trükk, Tallinn 2011, lk 159
9 A. H. Tammsaare, „Positiivne. Kirjanduse mõjust ellu” – Kogutud Teosed, 17. köide, Tallinn 1990, lk 440-441 | Aivar Kull: Tammsaare ja Bunin | https://kultuur.err.ee/678695/aivar-kull-tammsaare-ja-bunin | Täna möödub 140 aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. |
Eelmisel nädalal tõstatus teema seoses TANi novembrikuise koosoleku otsusega anda rahastuse soovitus viiele projektile ning võimalusel soovitati rahastada veel viit projekti eelarvevõimaluste korral.
TANi koosoleku protokollis olid teemad loetletud järgmiselt:
1. Soovitame rahastada uuringuid järgmistel teemadel:
Küberkaitse (potentsiaalne kitsendatud teema: „Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal").
Piiriülese liikumise lihtsustamine Euroopas (nn sõjalise mobiilsuse lihtsustamine).
Tehisintellekt e-valitsemises.
Kaug- ja drooniseire andmete efektiivne kasutuselevõtt riiklike teenuste täiendamisel ja arendamisel.
Kliimamuutuste leevendamine tööstus- ning teenindussektorites.
2. Kui eelarve võimaldab, soovitame lisaks rahastada uuringuid järgmistel teemadel:
Soolise palgalõhe vähendamine.
Sideandmete ja teiste seotud konfidentsiaalsete andmete säilitamine.
Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused.
Eesti mereala loodusväärtuste inventuur ning innovaatiliste keskkonnaseire- ja hinnangumeetodite arendamine.
Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused.
Riiklikud registrid.
Lõpliku otsuse langetas eile Eesti Teadusagentuur (ETAg) ning otsus oli rahastada kõiki kümmet projekti. Tänase päeva lõpuks püütakse jõuda läbirääkimiste osas tulemusele ka konkreetsete eelarvete osas.
Probleemi teemade kategoriseerimise üle tõstatas möödunud nädalal Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel, kes soovinuks nn 1. kategoorias ehk TANi kindla soovituse saanud projektide hulgas näha ka soolise palgalõhe vähendamise teemat ning tegi ühtlasi ettepaneku TANi liikmeskonda kaasata rohkem naisi, et soovitustes ei kaldutaks tugevalt loodus- ja täppisteaduste poole.
Samuti tekitas arutelu teadusprojektide kvaliteet, kuna TANi protokollis oli märgitud, et soovitatud projektide hulgas on ka neid, mis ei pruugi olla abikõlbulikud või vajavad fookuse ümberseadmist. | RITA programmist saavad raha kõik kümme soovitatud teadusprojekti | https://novaator.err.ee/678696/rita-programmist-saavad-raha-koik-kumme-soovitatud-teadusprojekti | Eesti Teadusagentuur (ETAg) otsustas eile, et rakendusuuringute porgrammist RITA saavad rahastuse kõik kümme projekti, millele Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) andis novembris soovituse. Praegu jätkub arutelu projektide eelarve üle. |
Hiina ehitas Aafrika Liidu uue peakorteri ise ja kinkis selle ühendusele südamliku partnerluse ettekäändel. Prantsuse ajalehe väitel on luuramine toimunud alates aastast 2012, kui hoone avati. Luureks kasutatud "tagauks" liidu arvutisüsteemidesse avastati esimest korda jaanuaris 2017, kui IT-osakonna insenerid märkasid ebatavalist aktiivsust hilisõhtul, mil hoones polnud enam töötajaid.
"[Hoone] on täielikult hiinlaste varustatud. Arvutisüsteemid anti üle kasutusvalmina. Hiina insenerid on jätnud sinna tahtlikult kaks viga: tagauksed, mis annavad diskreetse ligipääsu kõikidele organisatsiooni mõttevahetustele ja tegevustele," kirjutab Le Monde.
Hiina suursaadik Aafrika Liidus Kuang Weilin nimetas väiteid absurdseks ja eitas, et Hiina on kasutanud infrastruktuuri luuramiseks. "Ma tõsiselt kahtlen selle [artikli] kavatsustes," ütles Weilin esmaspäeval ajakirjanikele. "Ma arvan, et see on õõnestav ja saadab inimestele väga negatiivse sõnumi. Ma arvan, et see ei ole hea ajalehe enda jaoks. Kindlasti tekitab see probleeme Hiina-Aafrika suhetes."
Aafrika Liit asus kiirelt olukorda parandama, ostes endale isiklikud arvutiserverid ning krüpteerides andmed ja kommunikatsiooni. Pole selge, kas küberluure eesmärk oli midagi enamat, kui soov hoida Aafrika regioonil silma peal ja jälgida selle poliitikaid. | Hiina eitab luuretegevust Aafrika Liidule kingitud peakorteris | https://www.err.ee/678697/hiina-eitab-luuretegevust-aafrika-liidule-kingitud-peakorteris | Ajalehe Le Monde uurimuse järgi on Hiina valitsus viis aastat spioneerinud 55 riigist koosneva Aafrika Liidu peakorterit Addis Ababas Etioopias. Lehe väitel kasutati aafriklaste järele luuramiseks uue hoone IT-osakonda. |
Õnnitlus tuleks kirjutada paberilehele ning hiljem koos selle lehega endast pilti teha, vahendas YLE. Fotod tuleks neile saata hiljemalt 10. veebruariks.
Samuti ootavad nad inimestelt meenutusi, mida nad viimati Eestis tegid ja miks nad sinna alati tagasi lähevad. Kõik soovid, meenutused ja pildid avaldatakse 24. veebruaril.
Mõned mõtted ja pildid tulid juba YLE toimetusest:
Nicklas Wancke soovib, et Eesti jätkaks sama mudelit ka järgmised sada aastat, sest tema arvates on Eesti juba mitmes mõttes Soomest ees.
Toivo Haimi külastab Eestit iga aasta korduvalt. Teda huvitavad eriti Eesti ajalugu ja kultuur.
Meteroloog Kerttu Kotakorpi soovib Eestisse head ja päikselist ilma. "Eestis on alati veidi soojem kui siin," ütles ta. | YLE kutsub soomlasi Eestile 100. sünnipäeva puhul õnnitlusi saatma | https://menu.err.ee/678147/yle-kutsub-soomlasi-eestile-100-sunnipaeva-puhul-onnitlusi-saatma | Soome rahvusringhääling YLE käivitas kampaania, mille käigus kutsuvad nad üles soomlasi kirjutama Eestile 100. sünnipäevaks õnnitluse-tervituse ning endast koos selle sooviga pilti tegema. |
Vastu saadakse Tobias Harris, Avery Bradley, Boban Marjanovic ja üks esimese ringi ning üks teise ringi draftivalik. 2018. aasta esimese ringi draftivalikul on top4 kaitse, mis kehtib vajadusel kuni aastani 2020.
Senised kaheksa hooaega ühes klubis mänginud 28-aastane Griffin pikendas alles tänavu suvel Clippersiga viie aasta võrra lepingut, kui allkirjastas tehingu väärtusega 173 miljonit USA dollarit.
Viimastel aastatel paljude vigastustega kimpus olnud ääremängija on tänavusel hooajal keskmiselt kirja saanud 22,6 punkti ja 7,9 lauapalli. | LA Clippers saatis kauaaegse staari Detroit Pistonsisse | https://sport.err.ee/678132/la-clippers-saatis-kauaaegse-staari-detroit-pistonsisse | Korvpalliliigas NBA toimus suur vahetustehing, kus Los Angeles Clippers otsustas saata ääremängija Blake Griffini koos Willie Reediga Detroit Pistonsisse. |
Hispaania režissööride Laura Collado ja Jim Loomise dokumentaalfilmile Kataloonia tippkokast Albert Adriàst on loonud originaalmuusika Eesti helilooja Arian Levin ning filmi helikujunduse tegi helirežissöör Horret Kuus. Eestis esilinastub film 3. veebruaril DocPointi festivalil.
Film portreteerib maailmakuulsa restorani elBulli omaniku ja gastronoomiamaailma jumalaks peetava tippkoka Ferran Adriànooremat venda Albert Adriàt. Nüüdseks suletud elBulli ajal püsis "maailma alahinnatuim kokk" Albert peidetud geeniusena vanema venna varjus, kuid nüüd on temast endast saamas gastronoomiamaailma uus täht.
SXSW näol on tegemist mitmest alafestivalist koosneva interdistsiplinaarse hiigelfestivaliga, mis toob kokku interaktiivsed tehnoloogiad, filmi, muusika, komöödia- ning mängutööstuse. Festivali konverentsiosas esinevad ettekannetega maailma suurkujud erinevatest valdkondadest – sel aastal näiteks filmirežissöör Darren Aronosfky, filantroop Melinda Gates, Londoni linnapea Sadiq Khan, psühhoterapeut Esther Perel jpt.
"Alberti leiutamine" linastub 25. SXSW-l Festival Favorites programmis, kuhu on koondatud valik aasta jooksul teistel festivalidel esile tõusnud filme. "Alberti leiutamise" maailmaesilinastus toimus eelmise aasta septembris San Sebastiáni filmifestivalil Baskimaal, Hispaanias.
Jaanuari alguses linastus “Alberti leiutamine” täissaalidele veel teiselgi USA juhtivatest filmifestivalidest - Palm Springsis, Californias. Filmitööstust kajastava väljaande IndieWire arvates maailma kümne olulisema filmifestivali hulka kuuluv SXSW toimub 9. kuni 18. märtsini Austinis, Texases.
"Filmi autorid Laura Collado ja Jim Loomis on viis aastat pühendunult jälginud Albert Adriàt Barcelonasse oma gurmeeimpeeriumi rajamas ning püüdnud filmi ühe loomingulise geeniuse mõttekäigud, toimimise ja arengu selle aja jooksul," kommenteeris koostööd filmi kaasprodutsent Marianne Ostrat. | Hispaania-Eesti dokumentaal "Alberti leiutamine" jõuab SXSW festivalile | https://kultuur.err.ee/678694/hispaania-eesti-dokumentaal-alberti-leiutamine-jouab-sxsw-festivalile | Juba mitmel mainekal filmifestivalil linastunud Hispaania ja Eesti koostöös valminud dokumentaalfilm “Alberti leiutamine” (“Constructing Albert”) valiti USAs Austinis toimuvale mõjukale interdistsiplinaarsele SXSW festivalile. |
Ajaloolist kaltsuvaipa käis kudumas ligi 7000 inimest, sealhulgas Eesti Vabariigi President, riigikogu liikmed, Eesti 100 korraldustoimkonna liikmed, ajakirjanikud, kultuuritegelased jpt. Eesti rahva ühistööna valminud vaip pannakse näitusele esmakordselt ning 23. veebruaril antakse see pidulikult üle Vabariigi Presidendi Kantseleile.
Väljapanek hõlmab ka mustrikavandeid, plakateid kudujate nimedega ning foto- ja videomaterjali vaiba valmimisest. Eesti Vabaõhumuuseumi arendusdirektori Evelin Värgi sõnul korraldati näitus selleks, et kõik soovijad saaksid ühistööna sündinud juubelikingitust kogu selle ilus vaatama tulla. „On suur rõõm, et nii paljud huvilised ajaloolise vaiba loomisest osa võtsid. Mitmed külastajad istusid oma ridu kududes kangastelgede taha küll esimest korda, kuid muuseumist lahkudes lubasid kangasteljed endalegi koju soetada. Nii saime lisaks suursugusele juubelikingitusele anda väikse panuse ka sellesse, et eesti rahvale nii omase käsitöövõtte vastu taas suuremat huvi tuntakse,“ sõnas Värk.
Eesti Vabaõhumuuseum algatas ajaloolise vaiba kudumise aprillis 2017, kutsudes osalema kõiki Eesti inimesi. Vaibakudumine kestis kaheksa kuud ja sellesse andis oma panuse ligikaudu 7000 inimest. Viiemeetriste osadena valminud kaltsuvaibas on värvide ja triibukombinatsioonidega esindatud Eesti ajalooliste kihelkondade mustrid. Juubelivaiba loomist nõustasid tekstiilikunstnikud Anu Raud, Ene Pars ja Reet Talimaa. Algatuses osales 40 vabatahtlikku juhendajat, kes muutsid kangastelgedel kudumise hõlpsaks ka käsitöövõõrastele. Kõik kudujad said oma nimed kirjutada külalisteraamatusse ja mustriplakatitele – nii on need ajaloo tarvis talletatud.
Pärast näituse lõppu vabaõhumuuseumis viiakse väljapanek edasi Pärnu kontserdimajja, kus see on üleval 22. veebruarist 28. märtsini. Vägev 100-meetrine juubelivaip antakse Vabariigi Presidendi Kantseleile üle 23. veebruaril Pärnu kontserdimajas.
„Koo end ajalukku“ algatust toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, vaibanäitust Eesti Kultuurkapital. | Vabaõhumuuseum kutsub Eesti juubeliks kootud sajameetrist vaipa vaatama | https://kultuur.err.ee/678157/vabaohumuuseum-kutsub-eesti-juubeliks-kootud-sajameetrist-vaipa-vaatama | Rahva ühistööna Eesti Vabariigi 100. juubeliks valminud 100-meetrist kaltsuvaipa saab tänasest, 30. jaanuarist 19. veebruarini näha vaibanäitusel Eesti Vabaõhumuuseumi Moodsa Eesti Paviljonis. |
Sturridge jääb hetkel Premier League'is eelviimast kohta hoidva klubiga, kellelt Liverpool laupäeval Inglismaa karikamängus 2:3 kaotuse kirja sai, seotuks käimasoleva hooaja lõpuni. Teda seostati tihedalt ka Milano Interiga, kus oleks samuti pakutud laenulepingut, kirjutab Soccernet.ee
28-aastane ründaja saab muuhulgas oma uut koduklubi aidata samas sarjas, kus oma endine tööandja äsja alistati. Nimelt pole Sturridge üheski karikamängus veel väljakule pääsenud ja saaks nii West Bromwichi eest seda teha 17. veebruaril, kui kohtutakse Southamptoniga. | Liverpool laenas Daniel Sturridge'i liigarivaalile | https://sport.err.ee/678129/liverpool-laenas-daniel-sturridge-i-liigarivaalile | Daniel Sturridge'i saaga Liverpooli jalgpallimeeskonnast lahkumise ja mänguaja teenimise osas on selleks korraks lõppenud, sest inglane liitus laenulepingu alusel West Bromwich Albioniga. |
Aab märkis, et Tõniste eksib arvutustes ning vanaduspensioni adekvaatne tõus ei saa kindlasti olema 500 miljonit eurot. Samuti saab Aabi sõnul eesmärki täita jagades erakorralised pensionitõusud mitme aasta peale. "Kindlasti ei pea igaüks maksma selleks 60 eurot, vaid katteallikateks saavad lisaks majanduskasvule olla ka astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks," tõi Aab välja.
Aab meenutas, et aastatel 2005 kuni 2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40 protsenti ajal, mil Keskerakond oli valitsuses. "Ka siis öeldi, et raha eelarves selleks ei ole ja riik läheb lausa pankrotti. Pankrotti me ei läinud ja ilma erakorraliste tõusudeta oleks pension 100 eurot praegusest väiksem," tõdes toona sotsiaalministri portfelli hoidnud Aab.
Ta sõnas, et praegune olukord, kus pension jääb alla suhtelisele vaesuspiirile, ei saa olla kuidagi aktsepteeritav ning poliitikute suund peab olema probleemi teadvustamine ja lahendamine. "Pensioni iga-aastase indekseerimisega me piisava kiirusega selles osas edasi ei liigu," ütles minister, kelle sõnul peaksid kõik erakonnad andma vastuse, mida pensionidega ette võtta.
Ta tõi näiteks, et 2016. aastal oli keskmine vanaduspension 386 ja suhteline vaesuspiir 468 eurot. "Et enamus vanaduspensionäre ei elaks suhtelises vaesuses, peaks praegune keskmine pension olema 80 euro võrra suurem. See tähendab minimaalselt ligikaudu 20%list pensionitõusu," selgitas Aab. | Aab: erakorraliseks pensionitõusuks tuleks otsida võimalusi | https://www.err.ee/678146/aab-erakorraliseks-pensionitousuks-tuleks-otsida-voimalusi | Riigihalduse minister Jaak Aab sõnas rahandusminister Toomas Tõniste öeldut kommenteerides, et erakorralist pensionitõusu ei tohiks niivõrd kergelt laualt maha lüüa ning kõigil tuleks otsida võimalusi kuidas saab, mitte vaid tõdeda, et see pole võimalik. |
NHL-i ajaloo teiseks kõige suurema punktisaagiga mängija jätkab 46-aastasena karjääri Tšehhi teisel liigatasemel oma kasvatajaklubis Kladnos, kirjutab YLE.
Hooaega alustas Jagr Calgary meeskonnas, kuid hiljuti pandi ta müügilehele. Tänavu vaid ühe värava ja kuus väravasöötu kirja saanud Jagr aga ühelegi NHL-i klubile enam huvi ei pakkunud.
Oma NHL-i debüüdi juba hooajal 1990/91 teinud Jagr mängis tippliigas kokku 1941 kohtumist (põhiturniir + play-off mängud), viskas 844 väravat ja jagas 1278 väravasöötu. | Legendaarse Jaromir Jagri NHL-i karjäär sai lõpu | https://sport.err.ee/678140/legendaarse-jaromir-jagri-nhl-i-karjaar-sai-lopu | Legendaarse Tšehhi hokimehe Jaromir Jagr'i karjäär maailma kõige kõvemas hokiliigas NHL lõppes. kui 46-aastane legend siirdus kodumaa teise liigasse. |
Kliimasoojenemine koos merevee temperatuuri tõusuga ja reostus on viinud selleni, et viimase 30 aasta jooksul on kadunud 50 protsenti kogu maailma korallidest. Ennustatakse, et aastaks 2030 võib järele jääda vaid 10 protsenti korallrahudest.
USA režissööri Jeff Orlowski film avab selle unikaalse ökosüsteemi haavatavuse muljetavaldava põhjalikkusega. Võtted kestsid kokku kolm aastat ligemale 30 riigis ja vee all veedeti rohkem kui 500 tundi.
"See on emotsionaalne võidujooks ajaga,” kirjutas ajaleht The New York Times selle hoiatavat sõnumit kandva filmi kohta, mis võitis mullu Sundance'i festivalil publikupreemia.
Tegu on sümboolse järjega sama autori eelmisele, Emmy'ga pärjatud linateosele "Jaht jääle", mis vaatleb kliimasoojenemist Arktika liustike sulamise näitel.
31. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse merebioloog Lennart Lennuk. Ingliskeelne film on ilma tõlketa. Sissepääs tasuta.
Seanss kuulub kultuuriteemalistele filmidele pühendatud dokumentaalfilmide sarja Kumu Dokumentaal, mida korraldavad Kumu ja PÖFF. | Kumu sukeldub korallide imepärasesse maailma | https://kultuur.err.ee/678145/kumu-sukeldub-korallide-imeparasesse-maailma | Kumu Dokumentaali seekordne film "Jaht korallile" sukeldub vee alla, et tuua päevavalgele, millise ohu ees inimkond seisab. |
President Kersti Kaljulaid tegi laupäeval riigikogule ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse pikaaegne avaliku sektori tippjuht Janar Holm, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kõikide fraktsioonide esindajad märkisid, et ei ole Janar Holmiga veel kohtunud ja seega seisukohta kujundanud. Ilmselt hakkavad fraktsioonid järjepanu riigikontrolöri kandidaadiga kohtuma ülejärgmisest nädalast.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar ütles, et Keskerakond kuijundab oma seisukoha pärast kohtumist Holmiga.
"Keskfraktsiooniga selles küsimuses president konsulteerinud ei ole," nentis ta.
Just see häirib aga Reformierakonna fraktsiooni esimeest Jürgen Ligi.
"President on küll parteiliini mööda asja ajanud, see ei ole mitte parteidemokraatia, vaid parlamendidemokraatia. See on viisakalt öeldes probleem. Janar Holmi probleem see ei ole. Tema eest olen küll valmis võitlema, et see otsus oleks toetav," märkis Ligi.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva hinangul on presidendi välja pakutud kandidaat tubli ja pädev inimene. "Valdav osa on presidendi välja pakutud kandidaadiga nõus," märkis Kõva.
Ka sotside fraktsioonil riigikontrolöri kandidaadi isikust varem aimu ei olnud.
IRL-i fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder ütles, et nemad kujundavad oma seisukoha samuti pärast Janar Holmiga kohtumist.
"President isiklikult helistas mulle laupäeva hommikul, kui see uudis välja tuli. Ma tean, et mõned päevad varem informeeris ta sellest ka peaministrit. Laiemat arutelu me ei ole saanud teha erakonna sees või fraktsioonis," ütles Seeder.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul tuli presidendi plaan esitada riigikontrolöri kandidaadiks Janar Holm parteile ootamatult ja ta nimetas seda Delfile antud intervjuus presidendile iseloomulikuks kujunenud isetegevuseks.
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme on oma sõnavõtus leebem. "Eks seda on tehtud nii ja naa. Üldiselt on üsna levinud, et kandidaadid, kes peavad riigikogu heakskiidu saama, tutvustatakse enne ka riigikogu fraktsioonidele. Nii on olnud näiteks riigikohtu kandidaatidega," ütles Helme.
Vabaerakonna fraktsiooni liikme Andres Herkeli sõnul oli see üsna ootamatu.
"Seisukohad on alles kujundamisel," ütles Herkel. | Fraktsioonid ootasid presidendilt infot riigikontrolöri kandidaadist varem | https://www.err.ee/678144/fraktsioonid-ootasid-presidendilt-infot-riigikontrolori-kandidaadist-varem | Riigikogu fraktsioonide esindajad peavad Janar Holmi väärikaks kandidaadiks riigikontrolöri kohale, kuid oleks soovinud presidendi otsusest varem teada saada. |
Elu Lääne-Saksamaal ajavahemikul 1949 kuni 1989/90 iseloomustas individualistlik kultuur, samal ajal aga Ida-Saksamaal oli kultuur kollektivistlikum. Mõlemat tüüpi ühiskonnad mõjutasid kodanike enesehinnangut ja selle kaudu ka nartsissismi kujunemist. Ida- ja Lääne-Saksamaa ühinemise järel need kultuurilised erinevused tasandusid noorema põlvkonna hulgas.
Just sellistele järeldustele jõudsid Berliini Charité meditsiiniülikooli teadlased, kelle uuring ilmus mainekas teadusajakirjas PlosOne.
Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale. See, mida saksa teadlaste uuring alustuseks käsitles, oli normaalne ehk terve nartsissism.
Ja peamine leid nende avaldatud artiklis on: “Tänapäevane lääneühiskond soodustab nartsissismi. Inimestel, kes kasvasid endises Lääne-Berliinis, oli kõrgem nartsissismi tase kui neil, kes kasvasid üles endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis,” ütles uuringu üks autoritest professor Stefan Röpke.
Teadlastele üllatavana aga ilmnes, et Ida-Saksamaal kasvanutel esineb rohkem liialdatud nartsissismi, mida võib liigitada ka haiglaslikuks isiksusehäireks. Seega asusid teadlased otsima leitule põhjendust.
Nii piiripealne terve kui haiglaslik nartsissism seondub madala enesehinnanguga, siis Berliini teadlased vaatasid lähemalt erinevate nartsissismi tasemete sisse üksikasjalikumalt.
“Noorema põlvkonna hulgas ei ole neid erinevusi,” märkis uuringu juhtivautor dr Aline Vater. Seega on tegu põlvkondliku nähtusega.
Selgus, et neil inimestel, kes polnud Berliini müüri ajal veel sündinud või polnud jõudnud kooliikka, ei esinenud haiglaslikku nartsissismi või madalat enesehinnangut.
Seega noorel põlvkonnal, kelle teadlik elu jääb Berliini müüri langemise järgsesse aega, on kõrgem enesehinnang ja esineb rohkem tervet nartsissismi.
Olulisim tõdemus sellest uuringust on fakt, et enesehinnangut ja nartsissismi mõjutavad sotsiaalsed mõjutegurid. Lääneühiskond soosib kõrgemat enesehinnangut ja ühes sellega ka tervet nartsissismi. | Lääne ühiskond soodustab nartsissismi | https://novaator.err.ee/678064/laane-uhiskond-soodustab-nartsissismi | Endisel Lääne-Saksamaal esineb inimeste hulgas nartsissismile omaseid isiksusejooni rohkem kui endisel Ida-Saksamaal kasvanud inimestel. Miks nii? |
Eestlasest ääremängija viibis platsil 15 minutit ning viskas selle ajaga 2 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/3), hankis ühe lauapalli ja andis ka ühe resultatiivse söödu.
Varese poolel hiilgas 23 punkti ja 7 lauapalliga Cameron Wells, keda 18 silmaga toetas neli kolmest tabanud Aleksa Avramovic.
Milano kasuks tõd kahekohalise punktisumma vaid kaks mängijat, kui Vladimir Micov kogus 18 silma ja 8 lauapalli ning Andrew Goudelock lisas 14 punkti.
Varese (6-11) on liigatabelis 16 meeskonna hulgas 13. kohal, Milano (12-5) on tihedas tabelitipus neljandal posistioonil. | Siim-Sander Vene ja Varese võitsid Milanot | https://sport.err.ee/678133/siim-sander-vene-ja-varese-voitsid-milanot | Itaalia korvpalli kõrgliigas said Siim-Sander Vene ja Varese kodupubliku ees üllatusvõidu, kui 76:72 alistati Euroliiga klubi Milano EA7 Armani. |
Kohanimi Kanepi on esinenud aegade jooksul mitmesugusel kujul: Kanapiste, Kanapää, Kanapieza ja lõpuks Kanepi.
1582. aastal panid sakslased Kanepi nime esmakordselt kuulmise järgi kirja kui “kanapesa” ehk Kanapieza, hiljem kirjutati seda ka kui Cannapäh või Kannapäh.
1909. aastast pärineb nimekuju Kanapää ja 1923. aastast Kanepi. Kanepi nimi võetigi lõplikult kasutusele paar aastat hiljem rahvaküsitluse alusel. Sellele eelnes vaidlus, kas nimeks võtta Kanepi või Kanapää.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kanepi
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit. | Sõnasäuts. Kanepi | https://kultuur.err.ee/678134/sonasauts-kanepi | Kanepi on Põlvamaa edelaosas asuv alevik. |
2017. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 654,5 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta detsembriga võrreldes seitse protsenti.
Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu väiksem kui varasema aasta detsembris.
Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 26 protsenti. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 9%).
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta detsembriga võrreldes kolm protsenti. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu jäi 2016. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.
Võrreldes 2017. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 18 protsenti. See on tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2017. aastal 6,7 miljardit eurot, müügitulu suurenes 2016. aastaga võrreldes 1,5 protsenti. | Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas aastaga ühe protsendi võrra | https://www.err.ee/678128/jaekaubandusettevotete-muugitulu-kasvas-aastaga-uhe-protsendi-vorra | Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta detsembris 2016. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades ühe protsendi võrra. |
Järgemööda võideti leedulaste BC Plunge 69:58, kolm erinevat Läti klubi BS Valmiera 50:39, Riia Jugla 57:42 ja Ventspilsi Spars 76:51 ning venelaste Sankt Peterburi Admiralteiskaja 73:59. Eriti hinnatav oli võit Valmiera üle, kes üldises liigatabelis on Moskva CSKA ja Vilniuse SKM-EMSI järel kolmandal kohal, kirjutab basket.ee.
Audentes tõusis pärast edukat turniiri kuue võidu ja nelja kaotusega 16 võistkonna konkurentsis kuuendaks.
Tallinna turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP) tunnistati Gerrit Lehe, kelle viie mängu keskmised näitajad olid 15,6 punkti, 8,8 lauapalli ja 3,6 vaheltlõiget.
Audentese U-14 võistkond:
Fred-Jordan Relve, Gregor Kiilmaa, Patrick Malm, Kaur Lokk, Karl Gustav Jurtšenko, Henri Veesaar, Riko-Feliks Plunt, Georg-Oliver Metsaorg, Artur Evestus, Rasmus Andre, Gerrit Lehe, Kerdo Rämman, Sten-Martin Kombo. Treenerid Rauno Pehka ja Tair Tenno. | Audentese U-14 noormehed võitsid täiseduga koduse EYBL-i turniiri | https://sport.err.ee/678113/audentese-u-14-noormehed-voitsid-taiseduga-koduse-eybl-i-turniiri | Eesti noorkorvpallurid näitasid end heast küljest nädalavahetusel Tallinnas peetud Euroopa noorte korvpalliliiga (EYBL) etapil. Audentese SK U-14 noormehed läbisid etapi puhaste paberitega alistades kõik viis vastast. |
Kantar Emori uuringueksperi Aivar Voogi sõnul suhtuvad kõige kriitilisemalt valitsuse tehtud tulumaksureformi iseendale tööandjad ehk ettevõtjad (ligi 65 protsenti ei toeta), suurema sissetulekuga elanikud ja töötavad pensionärid (mõlemast ligi 60 protsenti ei toeta) ehk suuresti ühiskonna aktiivsem osa, kirjutab Postimees.
Erakondade toetajatest on kõige kriitilisemad opositsioonis olevate Reformierakonna (72 protsenti ei toeta) ja EKRE toetajad (60 protsenti) ning nendega koos valitsuskoalitsiooni kuuluva ja selle reformimõtte algataja IRL-i pooldajad (56 protsenti).
Teiste valitsusparteide, Keskerakonna ja SDE eelistajad toetavad suuremas osas tulumaksureformi, nende hulgas on toetus üle 50 protsendi.
Tartu ülikooli politoloogi Mihkel Solvaku sõnul on see kummaline olukord, sest enamik peaks tulumaksumuudatusest võitma, kuid on sellele hoopis vastu ehk asi pole ainult tulumaksureformis, vaid lihtsalt valitsuse ebapopulaarsuses.
Kantar Emori veebiküsitluses osales 1264 Eesti elanikku vanuses 15-74aastat, küsitlus viidi läbi 18.-25. jaanuarini. | Uuring: rahvas ei kiida tulumaksureformi heaks | https://www.err.ee/678122/uuring-rahvas-ei-kiida-tulumaksureformi-heaks | Eesti elanikkonnast pooled on valitsuse tulumaksureformi suhtes kriitilised ja see meeldib vaid kolmandikule, iga viies aga ei oska võtta seisukohta, kas see neile meeldib või mitte. |
Kell 8.04 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 192. kilomeetril, kus 57-aastane mees ei andnud Volkswagen Passatiga teed peateel liikunud Volkswagen Sharanile, mida juhtis 29-aastane mees. Avariis osalenud sõidukitele sõitsid omakorda otsa Škoda Yeti, mida juhtis 18-aastane naine ja Volkswagen Polo, mida juhtis 19-aastane mees. Õnnetuskohalt toimetati Volkswagen Passati juht, Škoda juht ning Volkswagen Sharanis olnud kaasreisija, 60-aastane mees, Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 12.10 juhtus liiklusõnnetus Kohtla-Järvel Keskallee 1 juures, kus 79-aastane naine ületas sõiduteed ja sai löögi Volkswagen Sharanilt, mida juhtis 40-aastane naine. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/678117/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Esmaspäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. |
Eelmisel aastal perearstile aega panema hakates avastas üks tallinlane, et tema perearst on vahetunud. Põhjuseks see, et eelmine perearst loobus oma tööst majandusliku vastutuse kaalutlusel. Sellisel põhjusel on perearsti tööst loobujaid üksjagu.
Eesti perearstisüsteem on teinud perearstidest eraettevõtjad, kes peavad ise pearahaga oma praksise ära majandama: palkama abipersonali, tellima uuringud, maksma kabinetiüüri. Igaüks ei soovi aga ettevõtja olla.
Teiseks loobumise põhjuseks on stress, mis tööga kaasneb. Arstid põlevad läbi. Perearstitöö pole igaühe jaoks.
Kui paljud loobuvad tööst niisugustel põhjustel, perearstide üle arvestust pidav terviseamet ei tea. Küll aga on enamik lahkunuid läinud pensionile.
"Keskmine nimistust loobujate vanus on 61 aastat," sedastab terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.
"Stress, läbipõlemine," loetleb perearstide seltsi juht Le Vallikivi aga teisi loobumise põhjuseid. "Hoobilt meenub neli-viis juhtumit. Aga on ka piiripealseid juhtumeid, kus inimene tiksubki oma päeva õhtuni ja muu teda ei huvita - neid ikka on."
Need juhtumid on vaid viimase aasta-kahe pealt, ja loobumisi tuleb ette nii maal kui linnades. "See teeb meid ka väga kurvaks," tõdeb Vallikivi, et olukord on nukker.
Konkursid tulemust ei too
Loobujaid asendada on keeruline. Ajavahemikul 2015-2018 on terviseameti andmeil loobunud oma nimistust 72 perearsti, nende asemele on aga leitud vaid 46 perearsti.
Et leida uued perearstid, on terviseamet korraldanud 80 korral konkursi, ent 34 neist luhtus. Seejuures mitmed konkurssidest olid korduvad.
Praegu on käimas kaheksa konkurssi, ent nimistuid, kust perearst on lahkumas, on veelgi lisandumas.
"Raplasse otsitakse kahte, parem veel kui kolme, Nuia - kahtlane, Võru - kahtlane, Tapa, Loksa - väga kahtlased," loetleb Vallikivi tõenäosust leida piirkondade nimistutele uued arstid. Saaremaal, Jõhvis, Koerus ja Kehras on konkursid tulemas.
Ehkki enamikku asendatakse pensionile jäämise tõttu, on üks arstidest loobunud just läbipõlemise tõttu.
"Ei oleks väga optimistlik, et kõigisse kohtadesse päris perearstid leitakse. Kui leitakse pikemaajalised asendused, on väga hästi. Osad peavad leppima ka lühiajalise asendusega või liidetakse mõne olemasoleva nimistuga," prognoosib Vallikivi.
Et nimistu konkursi luhtumisel ikkagi arstita ei jääks, asendab teine arst seda uue leidmiseni ajutiselt või liidetakse kaks nimistut sootuks kokku. Näiteks mõnedes maapiirkondades, kuhu on iseäranis raske uut perearsti leida, on tulnud just viimast teha.
"Nimistuga perearste on 763 ja nimistuid, kus on ajutine asendaja, 30. Aastatel 2015-2018 on liidetud 13 nimistut," ütleb Saluri.
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi nimetab nimistute liitmist kehvaks lahenduseks.
"See on kahtlase väärtusega tegevus, sest nimistud on suuremad, kui me erialaseltsis heaks oleme kiitnud. 2000 inimese piir on liiga suur selleks, et seda tööd saaks korralikult ja kvaliteetselt teha ja et ei tuleks läbipõlemise piiril seda tööd teha," põhjendab Vallikivi.
Selleks, et kõik lahkuvad perearstid uutega asendatud saaksid, peaks residentuurist tulema peale 40-50 perearsti, ent praegu asub peremeditsiini edasi õppima 25-30 noort aastas.
"See on amet, mis nõuab väga suurt vaimset paindlikkust – tehakse korraga mitmeid asju, on vajalik hea suhtlemisoskus ja meeskonnatöövõime, võime ettevõtjana hakkama saada," loetleb Vallikivi põhjuseid, miks peremeditsiin vähem populaarne on kui muud arstierialad.
Välismaale enam ei kiputa
Kui veel 10-15 aastat tagasi oli arstide väljaränne väga suur, siis see tendents on nüüdseks peatunud. Ent maale üksi perearstiks noored tohtrid samuti ei kipu.
"Mina lõpetasin 2005, minu lennust, mille lõpetas 15, läks kümme välismaale, viis jäi Eestisse. Need ajad on õnneks natuke nüüd möödas," tõdeb Vallikivi. "Ei ütleks, et noored ei taha maale minna, aga üksinda maale minemisega on väga suur probleem. See ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik, et oled seal päris üksi – ei saa end koolitada, ei saa lapsi sünnitada, ei saa haigeks jääda, ei saa kolleegidega suhelda."
Samas kiidab perearstide seltsi juht, et need vähesed noored, kes perearsti töö siiski on valinud, teevad seda säravi silmi. | Perearste panevad tööst loobuma läbipõlemine ja majanduslik vastutus | https://www.err.ee/678015/perearste-panevad-toost-loobuma-labipolemine-ja-majanduslik-vastutus | Perearste, kes oma nimistutest loobuvad, on kõvasti rohkem, kui asemele tuleb. Ehkki enamik perearste loobub oma tööst pensionile jäämise tõttu, on ka neid, kes jätavad nimistu kas läbipõlemise või majandusliku vastutuse pärast, mille süsteem perearsti õlule paneb. |
Mullu septembris haigutas paljude poekettide võilettidel tarneraskuste tõttu tühjus ning meediaväljaanded ja -kanalid õpetasid inimesi, kuidas ise võid valmistada. Praeguseks on nappus jäänud minevikku ja pea kõigis kauplustes võib märgata või hinna langust.
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles ERR-ile, et mulje hinnalangusest on õige. Või hind on tõesti allapoole tulnud ja tootjad saavad ka soodsamaid pakkumisi teha.
"Kui või hinnaralli kolmandas-neljandas kvartalis maailmas ja Euroopas aset leidis, siis turuhindu ei näe ju keegi ette, aga spekuleeriti, et ilmselt olukord rahuneb jõuludega - toiduainete tarbimine on alati aasta alguses madalam, jõuluajal on suur tarbimisbuum ja siis on selline madalam hooaeg. Nii on ka läinud," selgitas ta.
Muraka sõnul hakkasid hinnad tipust allapoole langema novembris ja Eesti väikse turuna oma hindu ei määra - seda muudavad globaalsed trendid. Kas hind jääb madalaks ka edaspidi või võib oodata uut kriisi, ei tea E-Piima juhatuse esimehe sõnul keegi.
"Oskan ainult öelda, et turud on väga haavatavad, hinnad on väga volatiilsed ja sõltuvad väga paljudest teguritest, nii et hinnakõikumised on väga kiired ja drastilised muutused võivad toimuda väga lühiajaliselt. Ühesõnaga, turud on väga raskesti ennustatavad. Siin keegi ei saa öelda, et mina täpselt tean, et nüüd on kolm või kuus kuud selline hind," nentis Murakas.
Estoveri tegevjuhi Hannes Pritsi sõnul peab pikemaajalisi trende vaadates tõdema, et nõudlus või ja piimarasva vastu on keskmisest kõrgem, mis tähendab, et lähiajal või hinnad eriti ei lange.
"Samal ajal ei saa aga ka enam rääkida mingist võikriisist. Ühelt poolt on või kui tervislik rasv taas populaarsust võitmas, teisalt on aga maailmas toodetava toorpiima rasvanäitajad jätkuvalt madalad, seega või puhul ülepakkumist või Euroopa Liidu poolseid sekkumisoste lähiajal oodata pole," prognoosis Prits.
Tere piimatööstuse turundusjuht Katrin Tamm ütles samuti, et piima hind on maailmaturul natuke langneud, kuid tuleviku osas ennustusi teha on keeruline.
"Eesti on maailmaturul nii väike mängija ja peame lihtsalt maailmaturul toimuvaga kohalduma," sõnas ta.
Hinnad võivad tõusta mulluste rekordite lähedale
Prisma Peremarketi ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru ütles, et nemad on saanud või väljamüügihindu korrigeerida, sest piimarasva kokkuostuhind maailmaturul on stabiliseerunud ja viimasel ajal isegi vähesel määral langenud. Sama tõi välja ka Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.
Rimi Eesti sisekommunikatsioonispetsialist Heleri Tamme tõi hinnalanguse põhjuseks samuti tooraine hinna muutumist, kuid temagi rõhutas, et trendi jätkumise kohta ei ole võimalik prognoose teha.
"Kõike võib juhtuda," sõnas ka Jaanus Murakas ja lisas, et praegu lüpstakse Euroopa Liidus piima rohkem ja selle kogus on suurem, seega võib eeldada, et uut hinnarekordit sel aastal lööma ei minda, ehkki hinnad võivad ikkagi tõusta eelmise aasta rekordite lähedale.
"Uusi hinnarekordeid tarbija jaoks negatiivses mõttes ma isiklikult ei usu, aga ütlen veelkord, et maailma majandus, poliitika, riikide mõtted, riikidevahelised kaubandused... Praegu tahetakse palju muuta ringi riikidevahelise kaubanduse põhimõtteid, mis on pikka aega töötanud, ja see toob veelgi rohkem segadust hinna kujunemisse, hinnapoliitikasse, ükskõik, mis majandussektorit vaatate - piimandus, masinaehitus, puit või mis iganes," nentis Murakas. | Või hind on langenud, kuid praegune hinnatase ei pruugi püsima jääda | https://www.err.ee/678010/voi-hind-on-langenud-kuid-praegune-hinnatase-ei-pruugi-pusima-jaada | Kui eelmise aasta võikriis muutis või hinna järsult krõbedamaks, siis praeguseks saab poest võipaki kätte märksa soodsamalt. Ehkki tooraine hind on langenud, ei pruugi madal hind tootjate sõnul püsima jääda. |
"Kabinet kiitis ametlikult heaks aborditeemalise referendumi, mis peetakse mai lõpus," lausus Varadkar pressikonverentsil Dublinis. Tema sõnul selgub täpne kuupäev pärast debattide lõppu parlamendis.
Abort on Iirimaal alati ebaseaduslik olnud ning 1983. aastal lisati põhiseadusse kaheksas parandus, mis annab nii sündimata lapsele kui emale võrdse õiguse elule.
Kolm aastakümmet hiljem muudeti seadust nii, et see lubas katkestada raseduse, kui ema elu on ohus. Selle ajendiks oli palju meelepaha tekitanud juhtum, kui suri rase naine, kellel keelati aborti teha.
Varadkari sõnul arutatakse teemat nii parlamendi alam-, kui ülemkojas, kuid väljendas veendumust, et kavandatud tähtajast mai lõpus peetakse kinni.
"Tervishoiuministrile on antud voli valmistada ette referendumi-eelnõu põhiseaduse muutmiseks. See oleks 36. parandus põhiseadusse," märkis ta.
Paremtsentristliku erakonna Fine Gael meditsiiniharidusega liidri Varadkari hinnangul sisaldavad praegused seadused liiga palju piiranguid.
Tuhanded Iiri naised sõidavad igal aastal välismaale, peamiselt Inglismaale, aborti tegema. | Iirimaa hääletab mais abordiseaduste liberaliseerimise üle | https://www.err.ee/678115/iirimaa-haaletab-mais-abordiseaduste-liberaliseerimise-ule | Iirimaa korraldab mai lõpus rahvahääletuse abordiseaduste liberaliseerimiseks, ütles esmaspäeval peaminister Leo Varadkar. |
"Ma ei ole näinud nende aktiivsuse märgatavat langust," lausus Pompeo BBC-le.
"Mul on igati põhjust eeldada, et nad jätkavad üritamist, kuid olen veendunud, et Ameerika suudab korraldada vabad ja õiglased valimised, ning me suudame vastu seista piisavalt jõuliselt, et nende mõju meie valimistele ei saa olema suur," lisas ta.
USA juhtivad luureagentuurid jõudsid 2016. aasta lõpus järeldusele, et Vene president Vladimir Putin seisis ulatusliku luureoperatsiooni taga, mille eesmärgiks oli õõnestada demokraat Hillary Clintoni kampaaniat ja suurendada Donald Trumpi võimalusi.
See hõlmas demokraatide arvutitesse häkkimist, Clintoni kampaaniameeskonna dokumentide avaldamist ja sotsiaalmeedia täitmist postituste ja "uudistega", mis olid mõeldud tema mustamiseks.
Trump on korduvalt tõrjunud teateid sellest, et Moskva teda aitas ja tema kampaaniameeskond Kremliga kokku mängis, nimetades neid libauudisteks.
Pompeo, kelle Trump luureagentuuri juhtima nimetas, on üritanud seda vastuolu osavalt vältida, rõhutades samas, et nõustub oma eelkäija järeldustega.
2018. aasta vahevalimised hõlmavad kõiki 435 kohta esindajatekojas ja 33 senaatorit.
Praegu vähemuses olevad demokraadid üritavad valimistel kontrolli kongressi mõlema koja üle tagasi saada. | CIA juht: Venemaa sekkub 2018. aasta valimistesse | https://www.err.ee/678114/cia-juht-venemaa-sekkub-2018-aasta-valimistesse | Venemaa sekkumine ei ole lõppenud ja ilmselt sekkub Moskva ka 2018. aasta USA valimistesse, ütles Luure Keskagentuuri direktor Mike Pompeo esmaspäeval avaldatud usutluses. |
Grupifinišiga lõppenud etapil sai teise koha Rok Koroshek (Amplatz-BMC) ning kolmas oli itaallane Matteo Malucelli (Androni Giocattoli), kirjutab Rattauudised.ee.
Peeter Pruus (Rietumu Banka – Riga) sai etapil 14. koha.
Kokkuvõttes võitis velotuuri Jan Tratnik (CCC Sprandi Polkowice). Teiseks tõusis Mattia Cattaneo (Androni Giocattoli) ning kolmandaks võitja meeskonnakaaslane, poolakas Piotr Brozyna.
Räim tõusis kahe koha võrra neljandaks ning Pruus nalja koha võrra 50. positsioonile. | Räim lõpetas Slovakkia velotuuri neljandana | https://sport.err.ee/601521/raim-lopetas-slovakkia-velotuuri-neljandana | Slovakkia velotuuri (UCI kategooria 2.1) pühapäeval sõidetud viimase etapi võitis venelane Ivan Savitski (Gazprom-RusVelo). Etapil viienda koha saanud Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) sai tuuri kokkuvõttes neljanda koha. |
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu punktide järgi peetavas individuaalses arvestuses võitis Läti Presidendi karikavõistluse Magnus Kirt (TTÜ SK), kelle odavisketulemus 84.08 on 1159 punkti vääriline.
400 m tõkkejooksu kiireima mehe, Jaak-Heinrich Jagori (Tartu SS Kalev) aeg 49,98 andis 1131 punkti ja Kirdi järel teise koha.
Teisel võistluspäeval võtsid eestlased kaksikvõidu kettaheites – Märt Israeli (TTÜ SK) tulemuseks jäi 58.55 ja Priidu Niidul (Tartu SS Kalev) 57.99 ning naiste tõkkesprindis – Diana Suumanni (TÜ ASK) ajaks oli 13,91 ja Kreete Verlinil (SK Fortis) 14,10.
Baltimaade parimad olid ka Liis Roose (TÜ ASK) 400 m tõkkejooksus 59,98-ga, Margit Kalk (Tartu SS Kalev), kes ületas teivashüppes kõrguse 3.75 ning 4 x 400 m teatejooksu meeskond koosseisus Tony Nõu, Sten Ander Sepp ja Erik Jagor (kõik Audentese SK) ning Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev) ajaga 3.10,63.
Teised kohad saavutasid Johannes Treiel (KJK Saare) 110 m tõkkejooksus tubli isikliku rekordiga 14,36, Kätlin Tõllasson (Audentese SK) kettaheites 53,91-ga ja Grete Udras (Audentese SK) kõrgushüppes tulemusega 1.76. | Eesti kergejõustiklased jäid Balti meistrivõistlustel Lätile napilt alla | https://sport.err.ee/601520/eesti-kergejoustiklased-jaid-balti-meistrivoistlustel-latile-napilt-alla | Balti meistrivõistlustel tuli Eesti kergejõustikukoondisel tunnistada nappi kaotust Lätile. Läti võidusumma oli 293 punkti. Eesti kogus 288 ja Leedu 247 silma. |
Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont trotsis reedel Madridi, määrates siduva iseseisvusreferendumi kuupäevaks 1. oktoobri. Ta tegi seda hoolimata sellest, et Hispaania põhiseaduskohus on referendumi ebaseaduslikuks kuulutanud.
"Me hääletame isegi siis, kui Hispaania riik seda ei taha," ütles Guardiola katalaani, hispaania ja inglise keeles rahvahulgale. "Teist teed ei ole. Ainus võimalik vastus on hääletada."
Guardiola rääkis Puigdemonti kõrval seistes ka üleskutsest rahvusvahelisele kogukonnale toetada Katalooniat "autoritaarse riigi kuritarvituste" vastu.
Barcelona võimude hinnangul osales meeleavaldusel umbes 30 000 inimest. Üks separatistist allikas ütles osalejate arvuks 47 000.
Regionaalvalitsuse tellitud värskeima küsitluse järgi toetab 73 protsenti katalaanidest iseseisvusreferendumi korraldamist Šoti 2014. aasta referendumi eeskujul, ehkki viimasel oli Briti valitsuse heakskiit.
Samast küsitlusest selgus, et 48,5 protsenti vastanutest oli iseseisvuse vastu, 44,3 protsenti poolt.
2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust inimesest osales vaid 2,3 miljonit.
Puigdemont ütles reedel, et rahvalt küsitakse vastust küsimusele: "Kas te tahate, et Katalooniast saaks iseseisev vabariik?".
Kui hääleõiguslike elanike enamus vastab "jah", on piirkonna iseseisvusmeelne valitsus lubanud alustada viivitamatult Hispaaniast lahkulöömise protsessi.
Hispaania valitsus eesotsas peaminister Mariano Rajoy´ga on lubanud olla sel korral sama karm kui kolme aasta taguse hääletuse järel. Toonane Kataloonia president Artur Mas anti referendumi järel kohtu alla ja talle määrati kaheaastane avalikus ametis töötamise keeld.
Hispaania keskvalitsuse käsutuses on terve rida meetmeid Kataloonia hääletuse peatamiseks, nende seas Puigdemonti volituste peatamine allumatuse eest ning isegi regionaalvalitsuse oma kontrolli alla võtmine.
Selle vältimiseks on regionaalvalitsus välja töötanud seaduse eesmärgiga haakida Kataloonia lahti Hispaania õigussüsteemist. Valitsus loodab esitada selle lähinädalatel regionaalparlamendile, kus iseseisvusmeelsetel erakondadel on enamus.
Aga ka seda meedet ähvardab tühistamine Hispaania konstitutsioonikohtus.
7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.
Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939.-75. aastani kestnud diktatuuri ajal.
Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse. | Barcelonas avaldasid tuhanded katalaanid toetust iseseisvushääletusele | https://www.err.ee/601519/barcelonas-avaldasid-tuhanded-katalaanid-toetust-iseseisvushaaletusele | Kümned tuhanded katalaanid, teiste seas Barcelona jalgpalliklubi populaarne endine peatreener Pep Guardiola, avaldasid pühapäeval Kataloonia pealinnas meelt referendumi korraldamise toetuseks Hispaania autonoomse piirkonna iseseisvuse üle. |
Finišis edestas britt teiseks tulnud meeskonnakaaslast Valtteri Bottast 19,783 sekundiga, kolmanda pjedestaalikoha hõivas Red Bulli austraallasest piloot Daniel Ricciardo (+35,297). Neljanda koha sai Ferrari sakslane Sebastian Vettel (+35,907) ning viienda ja kuuenda koha jagasid Force India sõitjad Sergio Perez (+40,476) ning Esteban Ocon (+40,716).
Hamiltoni jaoks oli võit Montrealis juba kolmandaks järjestikuseks, üldse on britt Kanada GP võitnud nüüd kuuel korral.
Ebaõnnesõdurina jätkab Fernando Alonso, kes oli veel kaks ringi enne sõidu lõppu võtmas oma hooaja esimest punkti, kuid kelle Honda seejärel mootoririkke tõttu raja äärde jäi. "Mootor lendas õhku," kirjeldas intsidendi järel rahva sekka läinud hispaanlane juhtunut.
Karjääri esimesed punktid võttis kodupubliku ees sõitnud 18-aastane kanadalane Lance Stroll, kes lõpetas võistluse üheksandana.
MM-sarja üldliidrina jätkab 141 punkti kogunud Vettel, Hamiltonil on teisena 129 silma ning Bottasel kolmandana 93 punkti. | Hamilton triumfeeris Kanadas kolmandat aastat järjest | https://sport.err.ee/601518/hamilton-triumfeeris-kanadas-kolmandat-aastat-jarjest | Vormel-1 MM-sarja GP-etapil Kanadas võidutses parimalt kohalt startinud Mercedese piloot Lewis Hamilton. |
"Nad arutasid Ühendkuningriigi üldvalimiste tulemusi ja peaminister andis ülevaate kokkuleppest tema partei ja DUP-i vahel," ütles Kenny pressiesindaja, vahendades telefonivestlust Briti peaministri Theresa May´ga.
"Taoiseach avaldas muret selle üle, mida kokkulepe Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistide Parteiga (DUP) võib kaasa tuua ja ütles, et miski ei tohiks Suure Reede kokkulepet ohtu seada," sõnas ta.
Iiri peaminister märkis ära ka "rahvuslaste hääle puudumise Westminsteris" seoses Põhja-Iiri Sotsiaaldemokraatliku ja Tööpartei (SDLP) suutmatusega kaitsta kolme parlamendikohta.
May, kelle positsioon on oodatust nigelama valimistulemuse tõttu kõikuma löönud, vastas, et kokkulepe DUP-iga "pakuks Ühendkuningriigile edasiseks stabiilsust ja kindlust".
Briti konservatiivid kaotasid oma parlamendienamuse neljapäeval peetud ennetähtaegsetel valimistel, millega May lootis oma mandaati hoopis tugevdada, ja vajavad nüüd parlamendihääletustel kümne ultrakonservatiivse DUP-i seadusandja toetust.
Võimaliku liidu tulevik jõudis laupäeva õhtul juba kahtluse alla seada, kui May kantselei teatas esmalt esialgse kokkuleppe saavutamisest, ent oli sunnitud hiljem sellest taganema ja mööna, et kõnelused jätkuvad.
Downing Street teatas pühapäeva hommikul, et May jätkab kõnelusi DUP-iga uuel nädalal.
Aastal 1998 sõlmitud niinimetatud Suure Reede leppega moodustati Suurbritanniale kuuluval Põhja-Iirimaal ühtsusvalitsus 2007. aastal, ent pinged katoliiklastest Iiri-meelsete vabariiklaste ja protestantidest Briti kroonile lojaalsete unionistide vahel ei ole endiselt kuhugi kadunud.
Londoni neutraalsus on Põhja-Iiri delikaatse jõudude tasakaalu jaoks võtmetähtsusega.
Kenny annab eelseisval nädalal peaministriameti üle oma järglasele võimupartei Fine Gael eesotsas Leo Varadkarile.
"Taoiseach teatas, et peaministri ja tema järeltulija Leo Varadkari vahel peaks võimalikult ruttu toimuma kohtumine, ja soovis talle kõike head eelseisvate väljakutsetega tegelemisel," ütles Iiri valitsusjuhi pressiesindaja.
Briti pühapäevalehed kirjutasid hommikul välisminister Boris Johnsoni väidetavast väljakutsest peaministri võimule. Johnson nimetas Twitteris kuulujutte "pahnaks" ja kuulutas Twitteris, et toetab May´d.
Konservatiivist eksrahandusminister George Osborne, kelle May mullu juunis oma valitsusest välja jättis, ütles pühapäeval, et peaminister on poliitiline laip.
Kaitseminister Michael Fallon ütles, et konservatiivid ei püüa moodustada DUP-iga ametlikku koalitsioonivalitsust, vaid loodavad sõlmida kokkuleppe, mis tagaks neile väikepartei toetuse eelarve- ja kaitseküsimuste ning Brexiti asjus. | Iiri peaminister on Briti tooride ja DUP-i leppe pärast mures | https://www.err.ee/601517/iiri-peaminister-on-briti-tooride-ja-dup-i-leppe-parast-mures | Iiri peaminister Enda Kenny väljendas pühapäeval muret Briti konservatiivide ja Põhja-Iiri unionistide võimaliku liidu pärast, millest võib saada väljakutse Briti provintsi rahuprotsessile. |
Mitmed võtmeministrid jätkavad oma senistel ametikohtadel.
Peaminister - Theresa May
Rahandusminister - Philip Hammond
Välisminister - Boris Johnson
Siseminister - Amber Rudd
Brexiti minister - David Davis
Justiitsminister - David Lidington
Kaitseminister - Michael Fallon
Kaubandusminister - Greg Clark
Töö- ja pensionide minister - David Gauke
Haridusminister - Justine Greening
Tervishoiuminister - Jeremy Hunt
Transpordiminister - Chris Grayling
Rahvusvahelise arengu minister - Priti Patel
Kogukondade ja kohalike omavalitsuste minister - Sajid Javid
Keskkonnaminister - Michael Gove
Kultuuri-, meedia- ja spordiminister - Karen Bradley
Põhja-Iiri küsimuste minister - James Brokenshire
Walesi küsimuste minister - Alun Cairns
May: Brexiti läbirääkimised algavad kavakohaselt paari nädala jooksul
Suurbritannia alustab Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi kavakohaselt järgmise paari nädala jooksul, ütles laupäeval peaminister Theresa May Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile.
"Peaminister kinnitas oma kavatsust alustada kõnelusi kavakohaselt paari nädala jooksul," ütles May eestkõneleja.
Euroopa Liit hoiatas reedel, et Suurbritannia lahkumiskõnelused ei pruugi alate varem kokku lepitud 19. juunil, sest Briti valitsus kaotas parlamendienamuse.
Brüssel oli määranud Brexiti-kõneluste alguskuupäevaks 19. juuni, aga nüüd on mitu kõrget ametiisikut öelnud, et see on kahtlane, sest May plaan ennetähtaegsete valimistega enamust suurendada ja läbirääkimispositsiooni tugevdada kukkus läbi.
EL-i Brexiti-läbirääkija Michel Barnier andis mõista, et EL-i liikmesriigid on protsessi algusaja küsimuses paindlikud.
Euroopa Parlamendi suurima saadikurühma juht ja Saksa kantsleri Angela Merkeli tähtis liitlane Manfred Weber ütles, et May põhjustas kaose.
"EL on ühtne, Ühendkuningriik on sügavalt lõhenenud. Peaminister May tahtis stabiilsust, kuid viis selle asemel oma riigi kaosesse," ütles paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei juht Twitteris.
"Brexiti-kell tiksub. Sestap vajab Ühendkuningriik kiiresti valitsust. Läbirääkimiste algusaeg on lahtine."
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker manitses reedel samuti Suurbritanniat mitte viivitama Euroopa Liidust lahkumise kõneluste algusega, ehkki peaminister Theresa May konservatiivid ei saanud parlamendienamust.
Toorid jäid neljapäevastel valimistel ilma absoluutsest enamusest ja moodustavad uue valitsuse Põhja-Iirimaa Demokraatliku Unionistliku Parteiga (DUP).
May konservatiivid said neljapäeval peetud ennetähtaegsetel üldvalimistel 650-kohalises parlamendi alamkojas 318 mandaati. Konservatiivid jäid ilma parlamendienamusest, mis on 326 saadikukohta. Põhja-Iirimaa Demokraatlik Unionistide Partei sai kümme kohta.
Konservatiivne Partei on ka varasemalt toetunud iiri poliitikutele - peaminister John Major toetus 1990. aastate keskel oma valitsuse kindlustamiseks Ulsteri Unionistlikule Parteile.
Põhja-Iirimaa elanikud hääletasid möödunud aastal toimunud referendumil Euroopa Liidus (EL) püsimise poolt. DUP toetab niinimetatud pehmet Brexitit, mitte May soovitud nn karmi Brexitit. Lisaks tahab erakond, et piir Põhja-Iirimaa ja EL-i liikme Iirimaa vahel püsiks täielikult avatuna nagu praegu.
Lisaks on DUP vastu abordiõigusele ning on mitmes sotsiaalküsimuses konservatiivsel seisukohal. | Briti peaminister Theresa May avalikustas uue valitsuse koosseisu | https://www.err.ee/601516/briti-peaminister-theresa-may-avalikustas-uue-valitsuse-koosseisu | Briti peaminister Theresa May avalikustas pühapäeval oma uue konservatiivse valitsuse koosseisu. |
Avageimi kindlalt 25:13 võitnud Eesti suutis kahes järgmises geimis Kreeka vastu tabloole saada vastavalt 21 ning 22 punkti. Kaks viimast geimi kuulusid aga taas Eestile – neljandas oli kodumeeskond parem 25:17, otsustavas 15:11.
Eesti resultatiivseimana tõi Robert Täht 19 punkti, Ardo Kreegi arvele jäi 14 silma, Renee Teppan lisas kümme punkti. Kreeklastele tõi Rafail Koumentakis 19 punkti.
Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniir peetakse järgmisel nädalavahetusel Mehhikos Leonis. Lisaks eestlastele ning võõrustajatele mängivad kohale Maailmaliiga teises tugevusgrupis põhiturniiri võitja Saksamaa ja Hispaania, kes alistas pühapäeval Austria 3:0.
Enne kohtumist:
"Oleme Maailmaliigas kogu aeg liikunud põhimõtte järgi, et üks mäng korraga. Tahame neid kõiki võita ja ega see tänane ka mingi erand ei ole. Oluline on keskenduda oma mängule ja omi asju hästi teha,” rääkis rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal.
Rahvusmeeskond on senisest viiest alagrupimatšist võitnud neli. Ainus allajäämine tuli eelmisel laupäeval 1:3 Tuneesialt. Nüüd on meie vastaseks Kreeka, kes on Maailmaliiga kolme tugevusgrupi peale ainus võistkond, kel võiduarve avamata.
Kreeklaste ridu on korralikult räsinud vigastustelaine, mistõttu meeskond ei ole sarjas mänginud oma parima koosseisuga. Trauma jättis eemale ka nende põhipommitaja Mitar Tzouritsi kes, hiljuti toimunud MM-valiksarjas sai nelja mängu peale 203 tõstet ja paugutas neist punktiks 99. Veelgi hullemaks läks Kreeka olukord eelmisel nädalal, kui vigastada sai ka Tzouritsit asendanud diagonaalründaja, mistõttu peab olude sunnil positsiooni mehitama nüüd nurgaründaja Rafail Koumentakis.
Tegemist on meie meeskonnale väga hästi tuttava mehega, sest klubivõrkpalli mängib pallur Lubini Cuprumis, mida juhendab teadupärast rahvusmeeskonna loots Gheorghe Creţu ja kus mängivad nii Keith Pupart kui Robert Täht. Lisaks on klubi statistikuks Alar Rikberg ja füüsilise ettevalmistuse treeneriks Mirko Fasini.
Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniir toimub Mehhikos Leónis 17. ja 18. juunil. Võõrustajate kõrval jõuavad sinna üldise paremusjärjestuse kolm paremat. Enne viimast päeva on neli võitu nii meil, Austrial, Hispaanial kui Saksamaal. Kindlasti jõuab finaalturniirile kas Austria või Hispaania, sest meeskonnad kohtuvad viimases voorus omavahel ja üks kerkib seega viie võidu peale. Saksamaal seisab ees matš Mehhikoga.
Maailmaliiga 3. tugevusgrupp:
Alagrupiturniir Tallinnas Kalevi spordihallis
9. juuni
16.00 Venezuela – Kreeka 0:3 (20:25, 27:29, 16:25)
19.00 Eesti – Katar 3:0 (25:16, 25:15, 25:20)
10. juuni
16.00 Kreeka – Katar 0:3 (23:25, 21:25, 27:29)
19.00 Venezuela – Eesti 0:3 (21:25, 16:25, 19:25)
11. juuni
16.00 Katar – Venezuela 3:1 (27:29, 25:16, 45:43, 25:13)
19.00 Eesti – Kreeka 3:2 (25:13, 21:25, 22:25, 25:17, 15:11) | Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile | https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile | Eesti meeste võrkpallikoondis alistas Kalevi spordihallis toimunud Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi alagrupiturniiri viimases matšis Kreeka 3:2 ja kindlustas ühtlasi koha Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniiril. |
Kuubal ja Rüütelil, kes on maailma edetabelis 64. kohal, oli võistluseks esimene asetus. Eestlannad suutsid oma paigutust igati õigustada ja võitsid teel finaali kõik mängud kindlalt kahes geimis. Ka finaalis tuli kiire võit taanlannade Anne Hald ja Lisa Krameri üle 21:11, 21:13.
Kuuba ja Rüüteli jaoks oli see viimase kuu jooksul kolmas finaalikoht järjest. Nädal tagasi mängiti Läti turniir finaalis ning enne seda Tšehhis.
Kristin Kuubale oli võistlus edukas ka üksikmängus, kus ta jõudis poolfinaali. Veerandfinaalis tuli sealjuures võit esimese paigutusega valgevenelanna Alesia Zaitsava üle tulemusega 22:20, 22:20. Poolfinaalis jäi peale aga hiljem üksikmängus võidutsenud Anne Hald 21:15, 21:14. | Kristin Kuuba ja Helina Rüütel võitsid sulgpalli Euroopa karikaetapi | https://sport.err.ee/601506/kristin-kuuba-ja-helina-ruutel-voitsid-sulgpalli-euroopa-karikaetapi | Leedus Kaunases toimunud Euroopa karikaetapi naiste paarismänguturniiri võitsid Kristin Kuuba ja Helina Rüütel. |
Kvalifikatsioonis esimeseks kaheks sõiduks seitsmenda ja kuuenda stardikoha teeninud Jüri Vips suutis võistlussõitudes oma kohti parandada ning saavutas nendes vastavalt neljanda ja viienda koha.
Kolmandale sõidule startis Vips vastavalt esimese sõidu tulemustele pööratud järjekorra tõttu seitsmendalt kohalt, aga tegi suurepärase sõidu ja möödudes kõigist eespool startinud konkurentidest tõusis liidriks ning võitis.
"Kvalifikatsioonis jäid need kiiremad ringid tegemata, sest kahel viimasel ringil jäi aeglasem sõitja ette ja pidin tema taga hoogu maha võtma," kommenteeris Vips. "Aga võistlussõidud tulid hästi välja ja selle viimase sõiduga jäin eriti rahule. Ja kõige olulisem on see, et suutsin suurendada punktivahet lähimate konkurentidega."
Saksamaa F4 meistrisarja järgmine etapp sõidetakse nelja nädala pärast Oscherslebenis. | Jüri Vips võitis Saksa F4 sarjas sõidu ja kindlustas liidrikohta | https://sport.err.ee/601503/juri-vips-voitis-saksa-f4-sarjas-soidu-ja-kindlustas-liidrikohta | Saksamaa F4 meistrivõistluste etapil Austrias Red Bull Ringil saavutas Jüri Vips viimases sõidus esikoha ja kindlustas üldkokkuvõttes oma liidrikohta. |
"Koonderakonna sees pole see lihtne küsimus, see on väga tõsise järelemõtlemise koht," nentis ta Yle teatel.
Orpo ütles, et ta pole küll jõudnud veel täispikkuses Põlissoomlaste uue juhi Jussi Halla-aho esimest poliitilist sõnavõttu läbi lugeda, kuid ühe väite tahab ta siiski juba praegu tagasi lükata.
"Ma tahaksin parandada vähemalt üht asja. Ta (Halla-aho - Toim.) tõdes, et neil tuleks justkui meie arvates võtta omaks Koonderakonna väärtused. Küsimus on selles, kas Põlissoomlaste uus juhatus võtab üleüldse omaks läänelikud, demokraatia ja inimlikkuse osaks olevad väärtused. Küsimus pole selles, et neil tuleks meie (Koonderakonna- Toim.) väärtused omaks võtta," selgitas ta.
Orpo nentis - nii nagu ka keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä - et olukord valitsuses muutus laupäevase tulemuse tagajärjel märkimisväärselt.
"Põlissoomlased on täiesti uus partei, erinev partei pärast seda, kui Jyväskylässe mindi. See sunnib meid mõtlema nende asjade peale. See on valitsuse koostöö puhul täiesti põhimõtteline küsimus," jätkas ta.
"Me oleme kokku leppinud, et esmaspäeva hommikul arutame neid asju valitsusparteide esimeeste kohtumisel," selgitas Orpo ja rõhutas, et ainuüksi valitsusprogrammiga leppimisest ei piisa, küsimus olevat ka valitsuskoostöö vaimus ja põhimõtetes.
Orpo rõhutas, et olukorras, kus valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna kogu juhatus on välja vahetatud, tuleb vaadata, kas need väärtused, mille peale valitsus on rajatud, veel kehtivad.
Üks asi, mida Orpo pole valmis valitsusse sisse laskma, on Euroopa Liidu kritiseerimine.
"Valitsusprogrammi keskne ja Koonderakonna jaoks oluline element on see, et Soome on Euroopa Liidu aktiivne liikmesriik, mis omal viisil pürgib stabiilsuse suurendamise poole," lausus ta.
Laupäeval toimunud kongressil valiti Põlissoomlaste esimeheks Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastu teravalt sõnu võtnud europarlamendi saadik Jussi Halla-aho. Aseesimeesteks said sarnaste seisukohtadega tähelepanu pälvinud ja erakonna radikaalsemasse tiiba kuuluvad Laura Huhtasaari, Teuvo Hakkarainen ja Juho Eerola. Erakonna terav pöördumine senisest parempoolsemaks on Soome avalikkuses pälvinud palju vastukaja ning muutnud küsitavaks ka valitsuskoalitsiooni püsimise.
Halla-aho mõisteti 2012. aastal süüdi vaenu õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises (näiteks kasutas ta omal ajal blogis väljendit "Aafrika Sarve inimsaast"). Ka rahvasaadik ja värske aseesimees Hakkarainen on jäänud kohtus süüdi rahvusrühma vastu vaenu õhutamises. | Orpo: Põlissoomlased on pärast laupäeva täiesti uus partei | https://www.err.ee/601502/orpo-polissoomlased-on-parast-laupaeva-taiesti-uus-partei | Koonderakonna juht ja Soome rahandusminister Petteri Orpo tunnistas, et tema erakonna sees ei ole uue juhtkonnaga Põlissoomlastega ühes valitsuses jätkamine kerge küsimus. |
Uue parteijuhi sõnul on rahvuslik mõtlemine ainus jätkusuutlik lahendus, vahendas Yle.
"Kuna kasutusel olevad ressursid ei kasva, vaid pigem kahanevad, siis kõik maailma parandamisse kulutatud ressursid on millegi arvelt. Rahvuslik mõtlemine asetab oma rahva väikesed inimesed esikohale - mitte seepärast, et see oleks lõbus, vaid seepärast, et pikas perspektiivis on see ainus jätkusuutlik lahendus," rääkis ta.
Halla-aho sõnul on erakonna uus juhatus saanud liikmetelt tugeva mandaadi ja selge sõnumi selle kohta, millises suunas liikmeskonna enamus soovib näha parteid liikumas.
"Euroopa Liidus olemine ei ole Soome huvides"
Uus esimees kritiseeris oma sõnavõtus ka vanasid erakondi EL-i integratsiooni toetamise eest. Halla-aho sõnul on need erakonnad oma sõnades liitriigi vastu, kuid praktikas toetavad kõiki integratsiooniprojekte.
Halla-aho tõi eurointegratsiooniga kaasnenud probleemidena esile näiteks tööjõu vaba liikumise ja ühisraha euro. Tööjõu vaba liikumine on tema sõnul rikkunud tööturul tasakaalu ning euro on omakorda vähendanud liikmesriikide kontrolli oma eelarvete üle.
Parteijuht nentis, et Euroopa Liidust lahkumine pole realistlik võimalus ja et suur osa soomlastest toetab liikmesust. Samas märkis ta, et liikmesus EL-is pole pikas perspektiivis siiski Soome-sarnaste riikide rahvuslikes huvides.
"Põlissoomlaste ülesanne ainsa eurokriitilise parteina on edendada ja hoida üleval kriitilist ja põhjendatud arutelu. Lisaks tuleb meil EL-i liikmesriigina loobuda musterõpilase rollist ning otsida liitlasi nendest liikmesriikidest, mis suhtuvad rahvuslike suveräänsuse kärpimisse kahtlevamalt," kõneles ta.
"Muutunud on vaid rõhuasetused"
Halla-aho kritiseeris ka väiteid, mille kohaselt on erakonna poliitiline joon juhtkonnavahetuse tagajärjel muutunud. Tema arvates on muutunud rõhuasetused, mitte poliitilised põhimõtted. Halla-aho rõhutas, et tema poliitised põhimõtted on kirja pandud juba Põlissoomlaste 2015. aasta valimiste programmis.
Halla-aho sõnul on hoolimata uue juhtkonna seisukohtadest Põlissoomlaste näol tegu laiaulatusliku parteiga.
"Me oleme endiselt laiale avalikkusele mõeldud erakond, kus on oskusi mitmes vallas ja kus igaüks võib - meie programmi raames - teha poliitikat oma pädevusvaldkonnas," sõnas ta.
"Meie ei ole nõudnud valitsusprogrammi muutmist"
Halla-aho pidas valitsuses jätkamist Põlissoomlaste jaoks heaks võimaluseks, kuigi koalitsioonipartnerid ehk Keskerakond ja Koonderakond on viimasel ajal väärtuste erinevusele viidates koostöös kahtlema hakanud.
"Eile anti Koonderakonna poolt mõista, et ei ole piisav, kui Põlissoomlased on end sidunud valitsusprogrammiga. Me peaksime end veel ka siduma Koonderakonna väärtustega. Loomulikult see ei sobi. Põlissoomlastel on oma nägemus, mille esindamist liikmeskond ka erakonna juhatuselt eeldab," ütles ta.
Halla-aho rõhutas, et Põlissoomlased pole nõudnud 2015. aasta valitsusprogrammi muutmist. Erakonna tingimuseks on Halla-aho kohaselt võid nõudmine, et ka Põlissoomlastele olulisi punkte austataks ja ellu viidaks - näiteks sisserännet puudutavaid küsimusi polevat tema sõnul piisavalt lahendatud.
Põlissoomlaste rahvusvahelisi suhteid soovib Halla-aho arendada näiteks immigratsioonikriitiliste Rootsi Demokraatide suunas, Taani Rahvaparteiga juba tehakse koostööd. Koostöö teiste riikide erakondadega pakub tema sõnul paremaid mõjutusvõimalusi Euroopa Parlamendis ja Põhjamaade Nõukogus.
Laupäeval toimunud kongressil valiti Põlissoomlaste esimeheks Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastu teravalt sõnu võtnud europarlamendi saadik Jussi Halla-aho. Aseesimeesteks said sarnaste seisukohtadega tähelepanu pälvinud ja erakonna radikaalsemasse tiiba kuuluvad Laura Huhtasaari, Teuvo Hakkarainen ja Juho Eerola. Erakonna terav pöördumine senisest parempoolsemaks on Soome avalikkuses pälvinud palju vastukaja ning muutnud küsitavaks ka valitsuskoalitsiooni püsimise.
Halla-aho mõisteti 2012. aastal süüdi vaenu õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises (näiteks kasutas ta omal ajal blogis väljendit "Aafrika Sarve inimsaast"). Ka rahvasaadik ja värske aseesimees Hakkarainen on jäänud kohtus süüdi rahvusrühma vastu vaenu õhutamises. | Halla-aho: rahvuslik mõtlemine on ainus jätkusuutlik lahendus | https://www.err.ee/601500/halla-aho-rahvuslik-motlemine-on-ainus-jatkusuutlik-lahendus | Põlissoomlaste uus esimees Jussi Halla-aho tõstis oma esimeses poliitilises kõnes esile vajaduse rahvusliku ja euroskeptilise mõtte järele. |
Tugevad avaseeria sõitude tulemused ja kolmas koht topeltpunktid andnud medalisõidus, kus startisid vaid avaseeria kümme parimat, andsid Deniss Karpakile (Karpak Sailing Team) regati lõpptulemusena neljanda koha.
Finnil tuli võitjaks britt Ben Cornish ungarlase Zsombor Bereczi ja kaasmaalase Edward Wrighti ees.
Purjetamise maailma karikas on igal aastal toimuv kõrgetasemeline võistlusseeria olümpiapurjetamises, mis tänavu koosnes jaanuaris toimunud Miami etapist, aprillis peetud Hyeres’i etapist ning Santanderis sõidetud finaalregatist. | Deniss Karpak saavutas MK-finaaletapil neljanda koha | https://sport.err.ee/601498/deniss-karpak-saavutas-mk-finaaletapil-neljanda-koha | Täna peeti Hispaanias Santanderis toimunud purjetamise maailma karika etapil Finn klassi medalisõit, milles Deniss Karpak finišeeris kolmandana. |
Laupäeval oma kvalifikatsioonisõidus neljanda koha saanud Eesti paar startis sel hooajal esimest korda esireast. Kasutusel oli hooaja alguses valminud AYR raami asemel WSP raam ja see sobis korvipaari kätte hästi. Esimeses sõidus olid kaheksandana stardikohta valinud eestlased kümnendad, teise sõidu start nii hästi ei läinud, konkurente hakati jahtima 17. kohalt ning lõpuks kihutati end kaheksandaks. Etapi kokkuvõttes said Varik - Miil üheksanda koha.
Kegumsi etapi võitsid Danel Willemsen - Robbie Bax (Holland), teised olid Etienne Bax - Nicolas Musset (Holland-Prantsusmaa) ja kolmandad Valentin Giraud - Elvijs Mucenieks (Prantsusmaa-Läti). Maailmameistrivõistlusi juhivad Bax - Musset, kellel on 226 punkti, Varik - Miil on üldarvestuses 13. kohal (64 p).
Markus Normak ja Karl-Albert Kasesalu said Kegumsis 17. koha. Nende esimene sõit ebaõnnestus, kuna kukkumise tõttu ei suudetud paremat 23. kohast, kuid teises sõidus suudeti välja pressida 14. koht. Raido Riim - Maurice Lina olid 19., Margo Sonn - Tanel Kõiv 21., Argo Põldsaar - Ruslan Talf 24., Taavi Pungits - Lauri Küttis 25.
Külgvankrite motokrossi MM-i järgmine etapp toimub juuli esimesel nädalavahetusel taas Prantsusmaal. | Varik ja Miil tegid Lätis MM-hooaja parima tulemuse | https://sport.err.ee/601497/varik-ja-miil-tegid-latis-mm-hooaja-parima-tulemuse | Kert Varik - Maarek Miil tegid sel nädalavahetusel Lätis Kegumsis toimunud külgvankrite motokrossi maailmameistrivõistluste viiendal etapil hooaja parima tulemuse, saades üheksanda koha. |
Võidukad eestlased olid Epp Mäe (-75 kg, SK Wesenberg Wrestling) ja vabamaadluses Ragnar Kaasik (-125 kg, MK Tulevik).
Teise koha saavutasid naistemaadluses Anette Traks (-69 kg, TÜ ASK), vabamaadluses Sten Orav (-57 kg, MK Tulevik) ja Marek Kütt (-65 kg, SK Nipi).
Kolmandaks tuli veel naistemaadluses Kadri Vilba (-63 kg, SK Englas). Võistkondlikus arvestuses platseerusid Eesti vabamaadlejad kolmandaks. | Epp Mäe ja Ragnar Kaasik krooniti Põhjamaade meistriteks | https://sport.err.ee/601496/epp-mae-ja-ragnar-kaasik-krooniti-pohjamaade-meistriteks | Leedus Panevežyses toimunud Põhjamaade meistrivõistlustelt maadluses tõid eestlased koju kaks meistritiitlit. |
Kristofferssoni võidu tegi erilisemaks see, et rootslane sai reede õhtupoolikul vigastada – Kristoffersson ootas parasjagu teenindusalas teist treeningsõitu, kui Sebastien Loebi mehaanikud umbes 1300 kg kaaluva auto kogemata üle tema jala sõidutasid. Kuna aga luumurdu ei tuvastatud, tegi Kristoffersson võistluse siiski kaasa.
Eelsõitudest pääses parimana edasi norralane Andreas Bakkerud (Ford Focus RS; Hoonigan Racing Division), teine oli tiitlikaitsja Mattias Ekström (Audi S1; EKS), kolmas MM-sarja kahel esimesel hooajal võidutsenud Petter Solberg (Volkswagen Polo; PSRX Volkswagen Sweden) ning neljas tema tiimikaaslane Kristoffersson.
Johan Kristoffersson Autor: FIAWorldRallycross.com
Esimese poolfinaali võitis Bakkerud, talle järgnesid Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot-Hansen) ja Timur Timerzjanov (Ford Fiesta; Team Stard) ning esimesena jäi finaalist välja Solberg. Seni oli Solberg kõikidel tänavustel etappidel finaali jõudnud.
Teisest poolfinaalist pääsesid finaali Kristoffersson, Ekström ja Timmy Hansen (Peugeot 208; Team Peugeot-Hansen).
Finaalis võttis Kristoffersson kindla esikoha, teisena lõpetas kodupubliku ees Bakkerud ja kolmas oli Loeb, esimesena jäi pjedestaalilt välja Ekström. Viiendana lõpetas Hansen ja kuues oli Timerzjanov.
MM-sarja üldarvestuses on Kristofferssoni edu Ekströmi ees nüüd kaheksa punkti ja tiimikaaslase Solbergi ees 17 punkti – Kristofferssonil on 151, Ekströmil 143 ja Solbergil 134 punkti. Neljandat ja viiendat kohta jagavad Hansen ja Loeb jäävad Kristofferssonist maha juba 49 punktiga. Sõita on jäänud veel kuus etappi ehk hooaeg on täpselt poole peale.
Võistkondade arvestuses on PSRX Volkswagen Swedeni edu Team Peugeot-Hanseni ees 81 punkti.
Hellis peeti ka Supercari EM-etapp, kus võidutses rootslane Robin Larsson (Audi A1; Robin Larsson), teine oli tema kaasmaalane Anton Marklund (Volkswagen Polo; Marklund Motorsport) ning kolmandaks tõusis norralane Alexander Hvaal (Volkswagen Polo; Alexander Hvaal) pärast seda kui kohtunikud määrasid ungarlasele Tamas-Pal Kissile (Peugeot 208; Speedbox Racing Team) viiesekundilise karistuse, kukutades ta kolmandalt kohalt viiendaks.
EM-etapil tegid kaasa ka eestlased Andri Õun (Ford Fiesta; Reinsalu Sport) ja Mart Tikkerbär (Ford Fiesta, Tikkri Motorsport).
Õuna parim tulemus oli 16. koht teises kvalifikatsioonisõidus, esimeses oli ta 26. ning kolmandas ja neljandas 29. Kokkuvõttes sai ta 27. koha.
Tikkerbär sai kirja 30. ja 28. koha, kolmandas eelsõidus pidi ta katkestama ja neljandas ei startinud, kokkuvõttes viimane ehk 32. koht.
Järgmine etapp sõidetakse juuli esimesel nädalavahetusel Rootsis Höljeses, siis on lisaks MM-etapile kavas ka Supercari, Super1600 ja RX2 EM-etapid. | Võistluse eel vigastada saanud MM-sarja liider kasvatas üldedu | https://sport.err.ee/601493/voistluse-eel-vigastada-saanud-mm-sarja-liider-kasvatas-uldedu | Rallikrossi MM-sarja hooaja kuuendal etapil Norras Hellis võidutses rootslane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo; PSRX Volkswagen Sweden), kes kindlustas ka üldarvestuses enda esikohta. |
Ratasepp ujus 7,6 km ajaga 2:12.01. 360 km rattasõit võttis ultramehel aega 10 tundi, 54 minutit ja 3 sekundit ning kahe maratoni ajana sai ta kirja 7:08.22. Ultratriatleet pidas hooaja avavõistlust igati kordaläinuks ning ütles, et vorm oli võistluseks väga hea ja rajal toimunud konkurents maksimaalset pingutust nõudev.
Ratasepp arvas juba võistluse eel, et 62 konkurendi hulgas, kelle seas nii tuttavaid kui ka palju uusi nimesid, võib olla üllatajaid. Nii jäigi eelmisel hooajal tihedat konkurentsi pakkunud Richard Jung (endine Widmer) kahekordsel ultratriatlonil Ratasepa selja taha ning põhivõistlus käis Ratasepa jaoks uue tegija, poolakas Robert Karasega.
Võistluse algusest esikohal püsinud Karas sai lisaks ajaga 19:44.42 võetud MK-kullale enda nimele ka kahekordse ultratriatloni maailmarekordi. Vana rekord (19:50.12) pärines aastast 2011. Ratasepp jäi Karasele alla vaid poole tunniga.
"Nii minu kui poolaka rekordi sünd sai võimalikuks just tänu vastastikusele konkurentsile," sõnas Ratasepp pärast võistlust. "Robert oli see, kes pani mind ratta- ja jooksurajal endast kõik andma. Üksinda ees olles ei oleks ma suutnud küll sellist pingutust teha. Samas, jooksurajal olin omakorda mina see, kes sundis Robertit jalad kõhu alt välja võtma ja nagu Roberti seisund finišijärgselt näitas, tegema enda jaoks ebainimliku eneseületuse."
Kahekordse ultratriatloni hõbemedal oli neljandaks MK-etapi medaliks, mille Ratasepp lähiaastate jooksul endale välja on võidelnud.
Järgmise ultrakatsumusena ootab Rataseppa juulikuus ees kolmekordne (11,4 km + 540 km + 126,6 km) ning augusti lõpus kümnekordne ultratriatlon katkematus formaadis ehk järjestikku 38 km ujumist, 1800 km ratast ja 422 km jooksu. "Kõik ultravõistlused, kus osalen, kasvatavad tasapisi mahtu, olles seeläbi ka ettevalmistavaks võistluseks hooaja põhisündmusele – 16. augustil algavale kümnekordsele ultratriatlonile Šveitsis," ütles Ratasepp. | Eesti rekordit uuendanud Ratasepp sai ultratriatloni MK-etapil teise koha | https://sport.err.ee/601490/eesti-rekordit-uuendanud-ratasepp-sai-ultratriatloni-mk-etapil-teise-koha | Rait Ratasepp ületas Saksamaal Emsdettenis toimunud kahekordse ultratriatloni MK-etapil 7,6 km ujumise, 360 km ratta ja kahe maratoni järel finišijoone teise sportlasena. Ajaga 20:14.25 parandas Ratasepp tema nimel olevat Eesti rekordit 1 tunni, 18 minuti ja 30 sekundiga. |
Maailma neljas reket Nadal ei kaotanud Pariisis vastastele ühtegi setti, ka finaalis kulus tal kolmanda asetusega Wawrinka alistamiseks mõni minut üle kahe tunni. Šveitslane tegi kohtumise jooksul 29 lihtviga hispaanlase 12 vastu, Nadal võitis oma servilt 77 protsenti punktidest Wawrinka 49 vastu.
Pariisis esmakordselt 2005. aastal võidutsenud Nadalile oli see Prantsusmaa lahtistelt juba kümnendaks tiitliks, ükski meestennisist pole ühel suure slämmi turniiril varem kümne üksikmängu tiitlini jõudnud. Kokku on 31-aastane hispaanlane võitnud 15 suure slämmi tiitlit, viimati just Pariisis 2014. aastal.
Wawrinka pidi suure slämmi turniiride finaalis kaotusvalu maitsma esimest korda, kolmel varasemal korral finaali jõudes on šveitslane ka triumfini jõudnud. Käesoleval hooajal on Nadal võidutsenud ATP turniiridel Monacos, Barcelonas ning Madridis, samuti jõudis hispaanlane finaali ka aasta esimesel suure slämmi turniiril Melbourne'is, kus ta pidi alla vanduma igipõlisele rivaalile Roger Federerile.
6-1 6-1 6-1 6-3 6-0 6-3 6-1 6-4 6-1 6-1 6-4 6-3 6-0 6-1 6-0 6-1 6-2 6-2 6-2 2-0 6-3 6-4 6-0 6-2 6-3
Last 25 French Open sets of Nadal.
— DavidLaw (@DavidLawTennis) June 11, 2017
#Nadal wins 3rd @RolandGarros title without losing set (2008, 2010). Dropped 35 games, fewest for Slam champion since Borg 1978 French (32).
— ATP Media Info (@ATPMediaInfo) June 11, 2017
Unbelievable! #Nadal wins his 10th @rolandgarros title & seals la decima.
????????????????????????????????????????
One of the greatest achievements in tennis history.
— Pat Cash (@TheRealPatCash) June 11, 2017
#Nadal 1st in Open era to win a single #GrandSlam 10 times ???? #FrenchOpen #RollandGarros2017 @RafaelNadal @GrandSlam @rolandgarros pic.twitter.com/lZweMWGYid
— TOB-Think Outta Box (@TOBChannel) June 11, 2017
#CHAMP10N
— Rafa Nadal (@RafaelNadal) June 11, 2017 | Pidurdamatu Nadal jõudis juba kümnenda Prantsusmaa lahtiste tiitlini | https://sport.err.ee/601485/pidurdamatu-nadal-joudis-juba-kumnenda-prantsusmaa-lahtiste-tiitlini | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel triumfeeris meeste üksikmängus hispaanlane Rafael Nadal, kes alistas finaalis šveitslase Stanislas Wawrinka 6:2, 6:3, 6:1. |
Laupäeval toimunud kongressil valiti Põlissoomlaste esimeheks Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastu teravalt sõnu võtnud europarlamendi saadik Jussi Halla-aho. Aseesimeesteks said sarnaste seisukohtadega tähelepanu pälvinud ja erakonna radikaalsemasse tiiba kuuluvad Laura Huhtasaari, Teuvo Hakkarainen ja Juho Eerola. Erakonna terav pöördumine senisest parempoolsemaks on Soome avalikkuses pälvinud palju vastukaja ning muutnud küsitavaks ka valitsuskoalitsiooni püsimise.
"Olukord valitsuses on sama lahtine kui eile õhtul, kui peaministriga rääkisin. Nüüd on huvitav kohtuda [Timo] Soini ja [Petteri] Orpoga," sõnas Niinistö Naantalis toimunud pressikonverentsil.
Niinistö kohtub Põlissoomlaste senise juhi Soini ning Koonderakonna juhi Orpoga juba pühapäeva õhtul. Praeguses valitsuses on Soini olnud välisminister, Orpo on aga rahandusminister.
Niinistö sõnul on olnud "hea tava", et mingil perioodil küsitakse ka presidendilt arvamust välisministri ametit täitma hakkava inimese kohta. Uus parteijuht Halla-aho on varem öelnud, et ta ei soovi Soini jätkamist välisministrina.
Niinistö kommenteeris ka Põlissoomlaste uute juhtide kohtuotsuseid.
Halla-aho mõisteti 2012. aastal süüdi vaenu õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises (näiteks kasutas ta omal ajal blogis väljendit "Aafrika Sarve inimsaast"). Ka rahvasaadik ja värske aseesimees Hakkarainen on jäänud kohtus süüdi rahvusrühma vastu vaenu õhutamises.
"Seal on otseselt kohtuotsuseid ja oleks hea, kui nad oma kombeid parandaks, et uusi ei tuleks," arvas president.
"Eks neil on päris suur töö ees ootamas, kui nad tahavad meid veenda selles, et need elemendid, mis kohtuotsusteni viisid, on ära kadunud. Ma ei ole märganud, et oleks sõnaõigust kasutatud, et varasematest sõnadest lahti öelda," nentis Niinistö.
President märkis, et tema ei ole see, kes otsustab, mille alusel Soomes valitsuskoalitsioon moodustatakse - see on tema sõnul parteide ülesanne.
Niinistö tuletas meelde ka Kultaranta konverentsi eesmärki ehk Euroopa koostöö tugevdamist.
"See teeb küll kõrvadele valu, kui kuulen, et sellest tuleks justkui lahti saada," vihjas ta Põlissoomlaste uue juhtkonna väljaütlemistele.
Peaminister Sipilä ütles, et valitsuse tulevikku puudutava olukorra tõttu ta seekord Kultaranta konverentsil ei osale. Tema sõnul selgub valitsuse edasine saatus esmaspäeval. | Niinistö: oleks hea, kui Põlissoomlaste uued juhid oma kombeid parandaks | https://www.err.ee/601483/niinisto-oleks-hea-kui-polissoomlaste-uued-juhid-oma-kombeid-parandaks | Soome president Sauli Niinistö kommenteeris pühapäeval Kultaranta konverentsi puhul korraldatud pressikonverentsi ajal ka Põlissoomlaste partei laupäeval aset leidnud juhtkonnavahetust. |
31-aastane itaallane edestas finišis valitsevat maailmameistrit Marc Marquezi (Honda) 3,54 sekundiga, kolmanda koha võttis Marquezi meeskonnakaaslane Dani Pedrosa (+6,77).
MM-sarja üldliider Maverick Vinales (Yamaha) lõpetas etapi kümnendana, tema meeskonnakaaslane Valentino Rossi sai kaheksanda koha.
Võidukas Dovizioso vähendas üldarvestuses Vinalesega vahe seitsmele punktile, kolmandal kohal olev Marquez jääb Vinalesest maha 23 silmaga. | Teist nädalat järjest võidutsenud Dovizioso kerkis MM-sarjas liidri kannule | https://sport.err.ee/601481/teist-nadalat-jarjest-voidutsenud-dovizioso-kerkis-mm-sarjas-liidri-kannule | Mootorrataste ringrajasõidu MM-etapil Hispaanias Barcelonas triumfeeris kuninglikus MotoGP klassis teist nädalavahetust järjest Andrea Dovizioso (Ducati). |
USA presidendi sõnul kavatseb ta tulla külla siis, kui Briti avalikkus tema saabumist toetab, kirjutas ajaleht.
Guardiani allikaks on üks Downing Streeti nõunikest, kes viibis telefonikõne ajal peaministriga sama ruumis. Väidetavalt oli Trumpi teade Briti valitsusjuhti üllatanud.
Samas selgitab see vestlus seda, miks viimasel ajal pole valitsuse poolt Trumpi visiidist peaaegu midagi avalikult räägitud.
Theresa May pressiesindaja teatas pärast artikli ilmumist, et Trumpi riigivisiidi plaanide asjus pole mingeid muudatusi tehtud.
"Me ei hakka kommenteerima spekulatsioone, mis puudutavad isiklikke telefonivestlusi. Kuninganna esitas president Trumpile kutse külastada Ühendkuningriiki ja need plaanid pole muutunud," sõnas pressiesindaja.
May kutsus Trumpi Londonisse seitse päeva pärast viimase ametisse asumist, kui May oli esimeseks välismaiseks riigijuhiks, kes saabus Valgesse Majja Trumpile külla. Tookord ütles May ühisel pressikonverentsil, et ta oli andnud Trumpile üle küllakutse kuningannalt ning et USA president ja tema abikaasa Melania on Suurbritanniasse oodatud käesoleval aastal. May sõnul oli ta rõõmus, et USA riigipea küllakutsele jaatavalt vastas.
Mitmed endised diplomaadid kommenteerisid tookord ajakirjanduses, et küllakutse esitati liiga vara, kuid kui see on juba tehtud, pole võimalik seda ka tagasi võtta.
Trumpi väljaütlemised ja Twitteri-postitused on varemgi Suurbritannias pahameelt pälvinud, kuid eriti suure kriitikalaine tõid kaasa pärast terrorirünnakuid tehtud postitused, kus ta Londoni linnapead ründas.
Briti parlamendile on esitatud ka petitsioon, milles kutsutakse valitsust üles küllakutse tagasi võtma, ning sellele on praeguseks andnud allkirja umbes 1,9 miljonit inimest. | Guardian: Trump soovis visiiti Londonisse edasi lükata | https://www.err.ee/601478/guardian-trump-soovis-visiiti-londonisse-edasi-lukata | Ajalehe Guardian andmetel ütles USA president Donald Trump äsja Briti peaministrile Theresa May'ga peetud telefonikõnes, et ta ei soovi praegu riigivisiiti Suurbritanniasse teha. Trump põhjendas visiidi ootele panemist võimalusega, et tema saabumist saadaksid praegu ulatuslikud meeleavaldused. |
Rahvusvaheliste suurvõistluste finaalis viimati 1966. aastal mänginud ning toona täiskasvanute seas maailmameistriks tulnud Inglismaale tõi pühapäeval võidu Liverpooli Evertonis mängiva Dominic Calvert-Lewini tabamus 35. minutil.
Ronaldo Lucena karistuslöök 40 meetrilt tabas Inglismaa värava posti, lisaks tõrjus inglaste postide vahel seisnud Freddie Woodman ka Adalberto Penaranda 74. minuti penalti.
"Ma ei oska oma tundeid hetkel sõnadesse panna," rääkis otsustava värava löönud Calvert-Lewin FIFA-le kohtumise järel. "See tähendab meile kõike. Oma riigi eest mängimisest ning MM-i võitmisest unistatakse juba väikese lapsena."
What a moment! ???? pic.twitter.com/tofGtZzE8m
— England (@England) June 11, 2017 | 51 aasta järel taas finaalis mänginud Inglismaa tuli maailmameistriks | https://sport.err.ee/601476/51-aasta-jarel-taas-finaalis-manginud-inglismaa-tuli-maailmameistriks | Lõuna-Koreas toimunud U-20 noormeeste jalgpalli maailmameistriks tuli esmakordselt Inglismaa, kes alistas finaalis 1:0 Venezuela. |
Yle Radio Suomi intervjuus märkis Sipilä, et ta on Põlissoomlaste juhivahetusest tingitud uuest poliitilisest olukorrast juba rääkinud Koonderakonna juhi ja rahandusminister Petteri Orpoga.
Sipila sõnul nentis ta Orpoga vesteldes, et Põlissoomlaste väärtused on kaugenenud Keskerakonna omadest ning et ka Orpo tunnistas, et erimeelsusi on tulnud juurde.
"Mida see praktikas siis tähendab? Kas nende põhjal saab kokku leppida edasistes sammudes? Eks parteide vahel on ikka väärtuspõhiseid erinevusi ja nende asjus tehakse siis koalitsioonikõnelustel kompromisse," rääkis peaminister.
Valitsusjuht rõhutas, et kõik põhineb väärtustel ja nende asjus tuleb selgelt kokku leppida, et mõne nädala pärast ei tuleks erimeelsused üllatusena ning ei viiks valitsuskriisini.
"Näiteks Euroopa Liitu puudutavates küsimustes ei saa olla mitut seisukohta, vaid ainult üks valitsuse poliitika," sõnas Sipilä.
Põlissoomlaste uus juht Halla-aho on rääkinud näiteks "täispöördest". Sipiläle see ei sobi.
"Täispööre tähendaks küll valitsusprogrammi vastast kurvi ja see ei tule kõne allagi. Kuid just need on need asjad, mille üle tuleb homme arutleda, et mida sellised avaldused praktikas tähendavad," selgitas ta.
Küsimusele, kas valitsus jääb püsima, vastas Sipilä, et see selgub esmaspäeval. Kui praeguselt pinnalt enam edasi liikuda ei saa, on peaministri sõnul mõeldud ka muude võimaluste peale.
"Peavad olema selged sammud paigas ka olukorraks, kus pärast esmaspäeva pole eeldusi Põlissoomlastega koos jätkamiseks. Ka seda stsenaariumit ja kavandit on koostatud ja koostatakse edasi," lausus ta.
Sipilä tunnistas, et hetkel ei ole veel käidud uurimas võimalusi moodustada valitsus näiteks kristlike demokraatide või Soome rootslaste rahvaparteiga - hetkel polevat olukord veel sealmaal.
"Mõni opositsioonijuht on küll helistanud ja mitteametlikke nõupidamisi ilmselt toimub ka täna - täitsa niisama, et kuidas nad vaatavad tekkinud olukorda," ütles Keskerakonna esimees.
Euroopa Parlamendi saadik Halla-aho on aastate jooksul silma paistnud äärmuslikeks peetud seisukohtadega näiteks immigratsiooni ja multikultuursust puudutavatel teemadel. 2012. aastal mõisteti ta kohtus süüdi usurahu rikkumises ja rahvusrühma vastu viha õhutamises ning teda karistati rahatrahviga.
Ka on ta teatanud, et on vastu Soome kuulumisele eurotsooni ja Euroopa Liitu. EL-i teemalist referendumit ta siiski praegu vajalikuks ei pea, sest hetkel toetataks seal suure tõenäosusega EL-is jätkamist.
Probleeme võib koalitsioonis tekkida ka praktilisematel põhjustel.
Näiteks erakonna esimeheks kandideerides teatas ta, et võidu korral pole tal kavas ministriks minna, vaid ta jätkab europarlamendis ja juhib erakonda sealt. Halla-aho on põhjendanud seda asjaoluga, et ta ei ole hetkel parlamendiliige ning valitsuse lagunemise korral jääks ta igalt poolt välja. Valitsuspartnerid on aga välistanud võimaluse, et koalitsiooni kuuluva erakonna juht ei ole ise ministrina ametis.
Laupäeval toimunud kongressil valiti Põlissoomlaste esimeheks Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastu teravalt sõnu võtnud europarlamendi saadik Jussi Halla-aho. Aseesimeesteks said sarnaste seisukohtadega tähelepanu pälvinud ja erakonna radikaalsemasse tiiba kuuluvad Laura Huhtasaari, Teuvo Hakkarainen ja Juho Eerola. Erakonna terav pöördumine senisest parempoolsemaks on Soome avalikkuses pälvinud palju vastukaja ning muutnud küsitavaks ka valitsuskoalitsiooni püsimise.
Halla-aho mõisteti 2012. aastal süüdi vaenu õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises (näiteks kasutas ta omal ajal blogis väljendit " Aafrika Sarve inimsaast"). Ka rahvasaadik ja värske aseesimees Hakkarainen on jäänud kohtus süüdi rahvusrühma vastu vaenu õhutamises. | Sipilä: Soome valitsuse püsimine selgub esmaspäeval | https://www.err.ee/601475/sipila-soome-valitsuse-pusimine-selgub-esmaspaeval | Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä ütles pühapäeval Jussi Halla-aho saamist Põlissoomlaste juhiks kommenteerides, et valitsuskoalitsiooni edasine saatus selgub esmaspäeval. Kõige olulisemaks küsimuseks peab ta seda, kas uue esimehega Põlissoomlastega õnnestub valitsuspartneritel leida ühised väärtused. |
Homsel avakontserdil mängib Briti fingerstyle -kitarrifenomen Gareth Pearson. Guitar Magazine on nimetanud teda noorema põlvkonna suurimaks kitarrigeeniuseks ning Tommy Emmanuel oli tema mängust ja muusikast niivõrd inspireeritud, et kirjutas temast loo "Walesi tornaado". Gareth Pearson esineb Tallinnas KUMU Auditooriumis ja Jõhvi kontserdimajas.
Festivali peaesineja on Hispaania elektrikitarrivirtuooside orkester SINFONITY, kelle kontserti iseloomustab uskumatu energia ning hulljulge viis sulandada klassikute meistriteoseid rocki ja heavy mängumaneeri ja uue saundiga. Peale Sinfonity debüüti Merida Rooma Amfiteatris olid nii publik kui press vaimustuses, nimetades seda võimsaimaks kitarrielamuseks läbi aegade. Sinfonity kontsert on teisipäeval, 13. juunil Estonia kontserdisaalis.
Kuulake ja vaadake:
Festivali üks erilisemaid hetki on päikeseloojangu kontsert Tallinna Teletornis. Mängivad Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm erinevatel akustilistel kitarridel, Hawaii kitarril, mandoliinil ning lisaks laulud ja jutud.
Teiseks peaesinejaks on Argentina kitarrilegend Roberto Aussel. Väljapaistva kitarristi kontserdid on oodatud sündmuseks kõikjal maailmas, tema plaadistused on teerajajaks mitmetele põlvkondadele. Roberto Aussel on noorena võitnud esikohad mainekatel kitarrikonkurssidel Euroopas ja Lõuna Ameerikas, nüüdseks saanud oma kunstiliste saavutuste eest Argentina maineka auhinna KONEX DE PLATINO, mille nominentideks on olnud ka sellised muusikud nagu Daniel Barenboim ja Martha Argerich.
Peo lõpetab kontsert ‘’Rio kuuvalgel’’, kus esinevad lummava häälega Afro-Brasiilia päritolu lauljanna Nega Lucas, Latin Grammy’ga pärjatud suupillisensatsioon Gabriel Grossi ja omanäolisemaid Brasiilia kitarriste Daniel Marques. Kolme muusiku ühine tee viib kuulajad Brasiilia muusika rikkalikku maailma. | Tallinna kitarrifestival toob stiile Lõuna-Ameerikast põhjamaadeni | https://kultuur.err.ee/601444/tallinna-kitarrifestival-toob-stiile-louna-ameerikast-pohjamaadeni | 12.–16. juunini kuuleb 12. Tallinna kitarrifestivali kontserdid Estonia kontserdisaalis, Mustpeade majas, Kumu auditooriumis, Tallinna Teletornis ja Jõhvi kontserdimajas jazzi, klassikat, fingerstyle’i, folki, Brasiilia ja Argentina muusikat ning meie oma põhjamaist kitarrimuusikat. |
Seif al-Islam võeti kinni 2011. aasta novembris. Liibüa kohus mõistis ta 2015. aastal surma rolli eest 2011. aasta vägivaldsetes sündmustes.
Liibüa lääneosas asuvat Zintani linna kontrollivate endiste mässuliste moodustatud omakaitserühmituse teadaande kohaselt vabastati Seif al-Islam reede õhtul kooskõlas riigi idaosas asuva parlamendi amnestiaseadusega.
Liibüas valitseb vägivald ja kaos sestpeale, kui Gaddafi 2011. aasta ülestõusu ajal kukutati ja tapeti. Liibüas on kolm omavahel võistlevat valitsust, neist kaks baseeruvad pealinnas Tripolis ja üks Tobrukis.
ÜRO veebruaris avaldatud raportis märgitakse, et Liibüa endise diktaatori Gaddafi alluvate üle kohtumõistmisel ei peeta kinni rahvusvahelistest inimõigusnormidest.
Gaddafi poeg Seif al-Islam ja veel 36 endise režiimi ametnikku on antud kohtu alla süüdistatuna mitmesugustes kuritegudes, seal hulgas inimõigusrikkumistes.
ÜRO Liibüa missiooni ja inimõigusbüroo raportis juhitakse tähelepanu rikkumistele kohtupidamises.
"Rikkumiste eest vastutusele võtmine on eluliselt tähtis, kuid selleni tuleb jõuda õiglase kohtumõistmise tulemusena," ütles ÜRO inimõigusvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein.
Raportis tuuakse esile kohtuprotsessi tõsised rikkumised, seal hulgas kahtlusaluste halb kohtlemine ja väidetavad piinamised kinnipidamisajal.
Liibüal soovitatakse muuta kriminaalseadustikku, et advokaadid saaksid õiguse ülekuulamise juures viibida ja õiglase kohtupidamise põhimõtted jalule seataks.
Riigis vältav kaos sai alguse pärast 2011. aastal toimunud ülestõusu, millega kukutati ja tapeti riigi diktaator Muammar Gaddafi. Riik on nüüd lõhestunud rivaalitsevate valitsuste ja omavahel sõdivate relvarühmituste vahel. | Liibüa rühmitus teatas Gaddafi poja vanglast vabastamisest | https://www.err.ee/601469/liibua-ruhmitus-teatas-gaddafi-poja-vanglast-vabastamisest | Liibüa relvarühmitus Abu Bakr al-Sadiqi Brigaad teatas laupäeval suhtlusvõrgustikus Facebook eksdiktaatori Muammar Gaddafi poja Seif al-Islami vanglast vabastamisest. |
Ott Tänak ja Martin Järveoja võitsid Sardiinia ralli ja kerkisid maailmameistrivõistluste üldarvestuses kolmandaks. Teeme kokkuvõtte edukast rallinädalavahetusest.
Pikalt võistluspausilt naasnud Kaia Kanepi võitis tagasitulekuturniiri, Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel triumfeeris 20-aastane Läti tennisist Jelena Ostapenko. Lahkame arenguid tennisemaailmas.
Võrkpallikoondis peab Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniirile pääsemiseks alistama veel vaid Kreeka. Analüüsime rahvusmeeskonna hetkeseisu enne võrkpallisuve tähtsamaid hetki.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris kell 18.10, arutlevad Karl Mihkel Eller, Johannes Vedru ja Juhan Kilumets. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu Sardiinia rallist, tennisest ja võrkpallist | https://sport.err.ee/601468/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-sardiinia-rallist-tennisest-ja-vorkpallist | Vikerraadio traditsioonilises spordisaates "Spordipühapäev" on täna vaatluse all Ott Tänaku, Kaia Kanepi ning meeste võrkpallikoondise saavutused. |
Seega võib mäng kesta 4-7 geimi. Volley.ee vahendas kolme tuntud peatreeneri kommentaare antud teemal.
Julio Velasco (Argentiina): "Arvan, et see pole tänapäeva suurim probleem. Mängime 25 või 15 punktini – suurt vahet pole. Kellele meeldib vaadata mängu, mis kestab tunnikese või natuke rohkem? Tähtsam on lugeda kokku mänguseisakud. Palju time out`e, videovaatlusi, kaisutusi, põrandakuivatamisi jms. Need peletavad eemale televisiooni ega paku huvi publikule. Võidelda tuleb pausidega, mis segavad mängu. Loobuda tuleks tehnilistest vaheaegadest, treenerite poolt võetud time out´ist piisab täielikult. Geimidevaheline kolmeminutiline paus on samuti liiast. Palju aega kulub ka mängijate sisse- ja väljavahetamisele - näiteks käsi- ja veepallis selle tarvis kella kinni ei lööda."
Plamen Konstantinov (Bulgaaria): "Idee pole paha. Kui üks võistkondadest on vastasest pisut tugevam ja võidab geimi, alustab ta järgmist geimi sageli vähema keskendatusega ja jääb punktidega taha. Reaalne võrkpall algab pärast kümmet punkti, just siis pannakse kõik mängu. Kui otsustatakse, et geim kestab 15 punktini, tuleb see võrkpallile kasuks."
Laurent Tillie (Prantsusmaa): "Kui ma muudatusettepanekust kuulsin, ei saanud ma aru, mis see nüüd on! Natuke mõeldes tulin järeldusele: miks mitte proovida. Praegu läheb iga kohtumine huvitavaks alles pärast kümne punkti piiri. Uuendus sunnib mängijat kontsentreeruma algusest lõpuni. See peaks olema meeltmööda ka publikule. Tehnilised vaheajad 8 ja 16 punktini jõudmisel on oma aja ammu ära elanud. Alles tuleb jätta vaid treenerite nõuandepausid." | Uuendus tulekul? Mänguvõiduks on vaja nelja geimivõitu | https://sport.err.ee/601409/uuendus-tulekul-manguvoiduks-on-vaja-nelja-geimivoitu | Ülemaailmne võrkpalliliit FIVB on taas eksperimenteerimas. Seekord pannakse ette selgitada mängu võitja nelja geimivõiduga, kusjuures iga geimi võitmiseks piisab 15 punktist. |
Iga lennuki pardal oli umbes 90 tonni toiduaineid nagu puu- ja juurviljad, teatas Iraani riikliku lennufirma pressiesindaja Shahrokh Noushabadi. Hiljem pühapäeval suundub Katari Iraanist veel üks toidulastiga lennuk, lisas ta.
Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus ja Saudi Araabia teatasid 5. juunil diplomaatiliste sidemete katkestamisest Katariga ning andsid korralduse sulgeda Katari lennukitele ja laevadele kõik lennujaamad ja sadamad. Hiljem teatasid suhete katkestamisest Katariga ka Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, Maldiivid ja Liibüa idaosas tegutsev rahvusvaheliselt tunnustamata valitsus. Tšaad kutsus neljapäeval oma suursaadiku Katarist tagasi. Oma saadikud on Tšaadist tagasi kutsunud ka Senegal ja Mauritaania.
"Me jätkame toiduabi saatmisega nii kaua, kuni selle järele on vajadus," ütles Noushabadi.
Samuti lahkub Iraanist pühapäeval Katari suunas kolm toidukaubalastiga laeva, teatas uudisteagentuur Tasnim.
Iraani lähim sadam Katarile on Dayyer.
Iraan on avanud Katari lennukitele ka oma õhuruumi sajaks täiendavaks lennuks päevas, mis on kasvatanud Iraani õhuliiklust 17 protsendi võrra.
Kuveit: Katar on valmis dialoogiks Saudi Araabia ja liitlastega
Katar on valmis dialoogiks Dohaga diplomaatilised suhted katkestanud Araabia riikidega, teatas Kuveidi välisminister pühapäeval.
Pärsia lahe äärsete Araabia riikide ühtsus "on piirkonna inimeste jaoks esmatähtis", ütles Kuveidi välisminister Sheikh Sabah al-Khaled Al-Sabah avalduses, mille edastas riiklik uudisteagentuur KUNA.
Kuveidi emiir Sabah Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah on juba külastanud Saudi Araabiat, Araabia Ühendemiraate ja Katari lootuses vahendada läbirääkimisi lahenduse leidmiseks 5. juunil puhkenud kriisile.
Katar lubab naabermaade kodanikel riiki jääda
Katari valitsus hoidus pühapäeval suhete edasisest pingestamisest Pärsia lahe äärsete naaberriikidega, teatades, et nende kodanikel on lubatud riiki jääda.
Ligi nädal pärast seda, kui Saudi Araabia ja tema liitlased teatasid diplomaatiliste suhete katkestamisest ning mere-, maismaa- ja õhublokaadi kehtestamisest Katarile, ei ole kriisi lahendust veel silmapiiril. Lisaks otsustati saata 14 päeva jooksul riigist välja Katari kodanikud.
Katar teatas laupäeva hilisõhtul, et ei kavatse vastusammuna naaberriikide kodanikke riigist välja saata.
Doha ei "rakenda riigi vastu suunatud vaenulike ja tendentslike kampaaniate taustal mingeid meetmeid Katari elanike vastu, kel on diplomaatilised suhted katkestanud riikide kodakondsus", edastas riigimeedia Katari valitsuse avaldust.
See on kergendus rohkem kui 11 000-le Kataris elavale Saudi Araabia, AÜE ja Bahreini kodanikule.Katar teatas ühtlasi, et seninägematutest sanktsioonidest hoolimata ei ole riigi elutähtsates veeldatud maagaasi tarnetes häireid esinenud.
Neljapäeval kuulutas Katari välisminister Mohammed bin Abdulrahman Al-Thani, et riik suudab sanktsioonide kiuste "igavesti" vastu pidada.
Katarile on praktilist toetust osutanud Türgi ja Iraan. Ankara on saatnud Kataris asuvasse Türgi sõjaväebaasi sõdureid ning Iraan transportis pühapäeval Katari lennukitega toidukaupu. | Iraan toimetas Katari lennukitega toiduabi | https://www.err.ee/601466/iraan-toimetas-katari-lennukitega-toiduabi | Viis Iraani riikliku lennufirma Iran Air lennukit toimetas pühapäeval Katari toidukaupu, paar päeva pärast õhuliikluse peatamist Katari ja selle naabrite vahel. |
"Peaminister kinnitas oma kavatsust alustada kõnelusi kavakohaselt paari nädala jooksul," ütles May eestkõneleja.
Euroopa Liit hoiatas reedel, et Suurbritannia lahkumiskõnelused ei pruugi alate varem kokku lepitud 19. juunil, sest Briti valitsus kaotas parlamendienamuse.
Brüssel oli määranud Brexiti-kõneluste alguskuupäevaks 19. juuni, aga nüüd on mitu kõrget ametiisikut öelnud, et see on kahtlane, sest May plaan ennetähtaegsete valimistega enamust suurendada ja läbirääkimispositsiooni tugevdada kukkus läbi.
EL-i Brexiti-läbirääkija Michel Barnier andis mõista, et EL-i liikmesriigid on protsessi algusaja küsimuses paindlikud.
Euroopa Parlamendi suurima saadikurühma juht ja Saksa kantsleri Angela Merkeli tähtis liitlane Manfred Weber ütles, et May põhjustas kaose.
"EL on ühtne, Ühendkuningriik on sügavalt lõhenenud. Peaminister May tahtis stabiilsust, kuid viis selle asemel oma riigi kaosesse," ütles paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei juht Twitteris.
"Brexiti-kell tiksub. Sestap vajab Ühendkuningriik kiiresti valitsust. Läbirääkimiste algusaeg on lahtine."
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker manitses reedel samuti Suurbritanniat mitte viivitama Euroopa Liidust lahkumise kõneluste algusega, ehkki peaminister Theresa May konservatiivid ei saanud parlamendienamust.
Toorid jäid neljapäevastel valimistel ilma absoluutsest enamusest ja moodustavad uue valitsuse Põhja-Iirimaa Demokraatliku Unionistliku Parteiga (DUP).
Toorid ja DUP jätkavad kõnelusi järgmisel nädalal
May jätkab kõnelusi Põhja-Iirimaa Demokraatliku Unionistliku Parteiga (DUP) konservatiivse valitsuse moodustamise üle järgmisel nädalal.
Varem teatas valitsus juba Põhja-Iirimaa parteiga kokkuleppele jõudmisest.
"Peaminister kõneles täna DUP-ga usaldus- ja toetusleppe sõlmimise üle parlamendi naasmisel järgmisel nädalal," teatas Downing Street, viidates leppele, millega DUP toetaks valitsust ametlikku koalitsiooni moodustamata.
"Me tervitame iga sellist kokkulepet, sest see pakub stabiilsust ja kindlust kogu riigile, kui me alustame Brexiti ja muuga.".
Peaminister on lubanud Brexiti-kõnelusi Euroopa Liiduga alustada kavakohaselt.
DUP-i teatel olid kõnelused "positiivsed". Unionistid ei täpsustanud, milliseid järeleandmisi nad soovisid, ent paljude poliitikute seas on kasvanud mure muu hulgas aborti ja geiabielusid vastustava ultrakonservatiivse partei kasvava mõju pärast.
Opositsioon on kutsunud Mayd tagasi astuma ning ka konservatiivide seas on neid, kes tema lahkumist soovivad.
Konservatiivid kaotasid oma parlamendienamuse neljapäeval peetud ennetähtaegsetel valimistel, millega May lootis oma mandaati hoopis tugevdada, ja vajavad nüüd parlamendihääletustel kümne ultrakonservatiivse DUP-i seadusandja toetust. | May: Brexiti läbirääkimised algavad kavakohaselt paari nädala jooksul | https://www.err.ee/601412/may-brexiti-labiraakimised-algavad-kavakohaselt-paari-nadala-jooksul | Suurbritannia alustab Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi kavakohaselt järgmise paari nädala jooksul, ütles laupäeval peaminister Theresa May Saksamaa liidukantsler Angela Merkelile. |
West suri 9. juunil kodus Los Angeleses verevähki haigestumise tagajärjel.
West kehastas Batmani/Bruce Wayne'i 60ndate telesarjas, mis algas pilootfilmiga 1966. aastal ja kestis 1968. aastani.
Adam Westi viimaseks rolliks jäi kõrvalosa telesarjas "Powerless" (2017). | Suri kunagine Batman Adam West | https://menu.err.ee/601462/suri-kunagine-batman-adam-west | Telesarjas "Batman" peaosalist kehastanud ka animasarjas "Family Guy" Quahogi linnapead kehastanud näitleja Adam West suri 88-aastaselt, teatas eile õhtul Hollywood Reporter. |
Froome ja Sky jõudnud lepingu pikendamise osas põhimõttelisele kokkuleppele, täpsustamist vajavad mõned üksikasjad, vahendas Spordipartner.ee.
Väidetavalt kehtib uus kontraht, mis on kavas allkirjastada enne tänavust Touri, aastani 2020. Alates 2010. aastast Sky ridades pedaalinud Froome sõlmis kehtiva lepingu 2016. aastal. Prantsuse väljaanne L'Equipe kirjutas, et BMC pakkus Froome'ile aastapalgaks 5 miljonit eurot ehk umbes sama palju, kui Suurbritannia rattur praegu teenib. | Chris Froome lükkas Skyst lahkumise väited ümber | https://sport.err.ee/601402/chris-froome-lukkas-skyst-lahkumise-vaited-umber | Valitsev Tour de France'i võitja Chris Froome ja tema koduklubi Sky lükkasid kiiresti ja otsustavalt ümber kuulujutud, nagu siirduks mees 2019. aastal BMC ridadesse. |
Siinne kirjutis sai innustust Eestis viimasel paaril aastal tekkinud ja levinud avalikust praktikast, mida on nimetatud ka „solvumiskultuuriks“ ning mis iseloomustab tervet poliitilist spektrit. Kusjuures paradoksaalselt tunnevad end kõige rohkem solvatute ja sildistatutena need, kelle põhitegevuseks näib olevat teiste pidev solvamine ja sildistamine. „Lilla brigaad“, „homopropaganda“, „kõik moslemid on vägistajad“, „tolerastid“, „roosalilla vasakliberalism“, „kui on must, näita ust“ – see on vaid väike osa ekrelaste ja nendega seotud ringkondade toodetud sõnavarast ja meemidest, mille järjekindlat pruukimist nad õilsa sõnavabaduse sildiga kaitsevad. Ometi on nad ise esimesed, kes solvuvad, kui neid seepeale rassistideks, natsideks või fašistideks nimetatakse ja nende retoorikat ühemõtteliselt vihakõnena mõistetakse. Kuid mitte sellest ei taha ma seekord kirjutada. Pigem on vaatluskeskmes „solvamiskultuur“, selle üllatavalt rikkalik ajalugu ja tegelik agonistlik poliitiline potentsiaal.
Battle rap ’iks nimetatakse räpparite mõõduvõtmisi, mis said alguse 1970. aastate lõpus Ameerika Ühendriikide idarannikul, enam-vähem samal ajal, kui sündis ka hiphop-muusika. Internetis on jälgi Eestis korraldatud battle ’itest hiljemalt aastast 2008 ning viimasel ajal on need muutunud nii populaarseks, et on ületanud ka peavoolumeedia uudisekünnise. [1] Erinevalt tavalistest hiphop-kontsertidest, kus MC-d esitavad DJ-de mängitud biitide peale varem valmis mõeldud riime, on battle, nagu ka nimi ütleb, antagonistlik sõnavõi(s)tlus enamasti kahe räppari vahel, kelle eesmärk on teineteist kõvemate solvangutega üle trumbata, samal ajal ennast ohjeldamatult kiites ja ülistades. Eksperimendi mõttes võiks selle ühe võimaliku eestikeelse vastena välja pakkuda näiteks osalt kõlasarnasusel põhinevat „rappimislahingut“. Tegemist on ju vastase rappimisega sõnade abil.
Hooplemine ja vastastikused solvangud on rappimislahingu olemuslik osa. Samuti käib võitlus paremate ja efektsemate riimide üle. Enamik räpilahingutest toimub n-ö vabas stiilis, kus riimid luuakse kohapeal, vastasest lähtuvalt, ning kõrgesti hinnatakse improviseerimisoskust, kiiret reageerimist erinevatele olukordadele ja vastase öeldule. Varem valmis mõeldud riimide lausumist peetakse üldiselt ebaväärikaks. Ettekorraldatud võistlustel kasutatakse võitja selgitamiseks kohtunikke, kuid enamasti võidab ikka see, kes pälvib publiku suurema poolehoiu ja valjemad hõisked. Kuigi rappimislahinguid peetakse skeenesiseselt n-ö kõrvaltegevuseks, on see siiski üks viis tõestada kasvõi oma räppimisoskust. Esimeseks märgiliseks lahinguks peetakse 30. detsembril 1981 toimunud mõõduvõtmist Kool Moe Dee ja Busy Bee Starsky vahel, mille võitis Kool Moe Dee, kes olevat suutnud näidata vastasest tunduvalt keerukamat räppi, kus lisaks meelelahutuslikule komöödiale ja teravale keelele oli oluline koht kommentaaridel ja lugude jutustamisel. [2] Popkultuuri kõige tuntum lahing on ilmselt pärit filmist „8 miili“ (2002), kus peaosas oli Eminem ning mille järel kasvas rappimislahingute populaarsus kordades.
Võiks ju arvata, et rappimislahingud on lihtsalt ühe 20. sajandi subkultuuri spetsiifiline ilming, kuid see pole kaugetki nii. Johan Huizinga märgib oma raamatus „Mängiv inimene“ nn teotusvõistlusi või -turniire näiteks muinasaraabia paganluses, aga samalaadseid võistlusi on kirjeldatud ka hiina, kreeka, muinasgermaani ja vanainglise pärimuses. Islamieelses araabia maailmas nimetati neid rappimislahinguid vastavalt nende vormile kas mofākhara ’ks või monāfara ’ks. Mõlemad tulenevad samast tüvest ja tähistavad nii eneseülistamist, praalimist kui ka kuulsust. Kohati olevat peetud ka riimilisi monāfara ’sid. Toetudes Marcel Granet’le, osutab Huizinga õhkõrnale piirile teotamisvõistluste ja sõja vahel nii: „Oma vooruse ülistamine võistluse vormina läheb iseendast üle vastase halvustamiseks. … Kavatsuslikku kiitlemis- ja teotusturniiri ei saa alati selgesti eristada praalimisest, millega on kombeks kas sisse juhatada või saata relvataplusi. Lahing, nagu seda kirjeldatakse vanades hiina allikates, on keerukas segu praalimisest, õilsatest žestidest, armuosutustest, solvangutest jm. Pigem on see moraalsete väärtuste võitlus, pigem kahe vastaspoole au kokkupõrge kui relvavõitlus.“
Need erinevates kultuuriruumides ilmnevad teotamisturniirid on enamasti seotud au, kuulsuse ja kiituse pälvimise ning oma vooruse demonstreerimisega. Huizinga näitab ka, et nii araabia kui kreeka ja vanagermaani keeles on eelnimetatud mõisted seotud ühe ja sama sõnatüvega, milleks on siis vastavalt araabia keeles ’ird, kreeka keeles areté ning vanagermaani keeles gelp või gelpan. Seose tõttu „au“ mõistega märgib Huizinga teotamisvõistluste lähedust eelkõige just potlatch ’i printsiibile. [3]
Potlatch ’i näol on tegu kas rivaalitsevate suguharude või siis suguharusiseste vastaspoolte, fraatriate vaheliste sakraalsete ja rituaalsete pidustusvõistlustega, millel on eriline koht ühiskondlikus dünaamikas ning kus üritatakse au nimel üksteist üha suuremate kinkide ja ohverdustega üle trumbata kuni laostumiseni välja. [4] „Au“ on üks keskseid väärtusi kõigis nendes ühiskondades; Felix Guattari on nende ühiskondade kirjeldamiseks isegi lansseerinud sellise mõiste nagu aukapitalism. [5] Potlatch on sakraalsest sfäärist pärit toiming, kus „vägitükkidel on järeleproovimise ja ohverdamise iseloom“, [6] kuid millel on aukapitali-põhises maailmas ka ühiskonda sotsiaalselt korrastav toime. Georges Bataille, toetudes samuti potlatch ’i mõistele, vastandab aukapitali-põhiseid kulutusühiskondi ja kaasaegseid kapitalistlikke kasvuühiskondi. Esimestes toimisid ohverdusrituaalid omalaadse sotsiaalse ventiilina, mille kaudu sotsiaalseid pingeid maandati. Kasvuühiskondades aga jääb pidevalt üle energiat, mille reguleerimiseks puuduvad mehhanismid ning mis nii leiavad lahenduse sõdades ja katastroofides. [7] Jättes hetkel kõrvale küsimused seoses strukturalistliku antropoloogia võimaliku dehistorismi ja universalismiga, võime seega väita, et pidustusvõistlustel ja teotamisrituaalidel on olnud erinevates kultuurides struktuurselt väga oluline koht ja (aja jooksul üha rohkem kaduv sakraalne) funktsioon. Ka Euroopas oli see nii, veel 16. sajandil olevat Prantsuse õukonnas mängitud seltskondliku meelelahutuse vormis pilkamismängu ehk gaber ’it.
Siinkohal on paslik küsida kolm küsimust: esiteks, kust tuli sotsiaalne vajadus nii potlatch ’i kui ka teotamisvõistluste järele, teiseks, miks nad ära kaovad, ja kolmandaks, miks tekib teotamisturniir hiphop-kultuuris rappimislahingu kujul uuesti.
Huizinga väitel iseloomustab arhailisi ühiskondi dualistlik struktuur, kus suguharu jaguneb kaheks vastamisi seisvaks ja eksogaamseks suguharupooleks või fraatriaks: „Sa oled kas kaarnamees või kilpkonnamees … Suguharupoolte suhetel on võitluse või võistluse iseloom … Üheskoos etendavad nad suguharu avalikku elu, katkematut rida täpselt kindlaks määratud vormis pidustusi. Neid suguharupooli eristav dualistlik süsteem hõlmab kogu kujutlusmaailma.“ [8] See kahe osapoole mänguline vastasseis võistluste, pidustuste, väljakutsete esitamise jms vormis on Huizinga järgi kultuuri universaalselt määratlev suhe, mis võtab sakraalseid, rituaalseid või kultuslikke vorme nagu potlatch, mida ta peab inimkonna üheks põhitarviduseks – mänguks kuulsuse ja au pärast. [9] Niisiis kehastab teotamisturniir arhailist vastasseisu, mis strukturaalse antropoloogia järgi iseloomustab universaalse printsiibina kõiki kultuure ja väljendub binaarsetes opositsioonides, nagu kultuur vs loodus, meie vs nemad jne. [10] Selles kahe osapoole vahelises vastasseisus – agonismis – väljendub Huizinga arvates kultuuri võitlev mängulisus kui teda ennast loov printsiip. Mitte et kultuuri arengus mindaks lihtsalt üle võitluselt mängule (näiteks lahingult teotamisturniirile) ühel teatud arenguetapil, kus võidelda ei ole enam võimalik – kas siis majanduslikel või muudel põhjustel –, vaid kultuur loobki ennast mänguna, kuid sellise mänguna, kus pidevalt on turmtule all mängu tinglikkuse ja vägivaldsete ekstsesside piir. Paradoksaalselt muutuvad opositsioonid kultuuri arenedes järjest keerukamaks ja hägusemaks ning Huizinga arvates taandub või vähemalt transformeerub ka mängulisus: desakraliseerub näiteks spordi kaudu välja elatavateks vastasseisudeks, mis tema jaoks pole enam „päris see“. Teisalt võib muidugi väita, et näiteks enne poksivõistlusi pressikonverentsidel mahapeetavad rappimislahingud, kus vastased teineteist solvavad ja iseend kiidavad, on samuti klassikalised teotamisrituaali ilmingud ning kuuluvad lahutamatult poksimatši juurde.
Võib oletada, et Lääne kultuuris on agonistlike mängude kadumine seotud 1789. aasta Prantsuse revolutsiooniga ning sellele järgnenud kodanliku avalikkuse mõiste tekkimisega, mis agonismi (feodaal vs rahvas jm) asendab konsensuse ideoloogiaga. Näiteks Briti parlamentaarses traditsioonis, mis on Euroopa üks vanimaid, on säilinud agonistlik mängulisus ja teatud rappimislahingu printsiibid: vastaspoole kriitikas mängib argumenteerimise kui konsensusprintsiibi kõrval sama suurt rolli ka kõneleja enda vaimukus. Vastase vaimuka solvamise oskust hinnatakse peaaegu sama kõrgelt kui oma väidete põhjendamise oskust. Parlamendi enda arhitektuur on samuti rõhutatult agonistlik: poliitilised vastaspooled on asetatud ka ruumiliselt vastamisi. Hilisemas parlamenditraditsioonis see aga kaob: demonstreeritakse justkui, et poliitilistest erimeelsustest hoolimata vaadatakse (istutakse) ikka ühes suunas. Seda Prantsuse revolutsiooni järel levima hakanud konsensusprintsiipi on kõige täpsemini iseloomustanud Jürgen Habermas oma 1962. aastal avaldatud raamatus „Avalikkuse struktuurimuutus“: üleminekul (feodaalsest) representatiivsest avalikkusest kodanlikule avalikule ruumile hakatakse avalikkust käsitama kui kohta, kus eraisikud tulevad kokku, et arutada ühiskondlikke teemasid ja luua ühiskondlikku arvamust. Avalik sfäär on koht, kus ühiselt ja konsensuslikult luuakse nii iseend kui kodanikke, aga ka ühiskonda tervikuna, ning valitseb veendumus, et kõigil on avalikkusele võrdne juurdepääs. [11] Siinkohal vahest kõige olulisem on just arusaam avalikust sfäärist kui teatud vahendist konfliktide vältimiseks: konsensuse leidmine, selle asemel et konflikte mänguliste vastasseisude kaudu esitada. Kuid juba kümmekond aastat hiljem vaidlevad Alexander Negt ja Oskar Kluge Habermasile vastu, väites, et kodanlik avaliku sfääri mõiste on midagi, mida pole võibolla kunagi eksisteerinud millegi muu kui idealistliku kujutelmana, ning et teatud ühiskonnagrupid – rahvus- ja seksuaalvähemused, naised, töölisklass jne – on alati jäänud sellest välja. [12] Avalikkus ja seal kõnelemise õigus oli valgete, kesk- või kõrgklassi kuuluvate omanikest meeste pärusmaa; mitte asjata ei kõlanud teise laine feministide loosung: „Personal is Political“.
Agonismi põhimõtte toob kaasaegsesse poliitikateooriasse tagasi Chantal Mouffe, kes ütleb, et avaliku poliitika eesmärgiks ei ole mitte luua ratsionaalset konsensust, vaid vähendada vaenulikkuse potentsiaali, pakkudes võimalusi selleks, et antagonismid muutuksid agonismiks, ning esitab n-ö konfliktse demokraatia mudeli. Tema meelest on konsensus illusoorne ning võib olla demokraatiale saatuslike tagajärgedega: „Kui puuduvad demokraatlikud poliitilised võitlused, millega identifitseeruda, võtavad nende koha teised identifikatsioonivormid, mis on kas etnilised, natsionalistlikud või siis religioossed, ning ka oponenti defineeritakse samades terminites. Sellistel tingimustel ei käsitata oponenti enam vastasena, kellega võistelda/võidelda, vaid üksnes vaenlasena, kes tuleb hävitada.“ [13] Ehkki Mouffe käsitleb agonismi küsimust peaasjalikult kaasaegse poliitikafilosoofia kontekstis, võiks Huizingale toetudes väita, et aktiivne ja mänguline vastasseis on midagi enamat, midagi veel sügavamat: kultuuri mingit laadi universaalne ja seda fundeeriv vajadus, millel on sotsiaalse koe loomisel arhailiselt oluline koht.
Lynne d Johnson peab hiphopile ja räpile omaseks performatiivset praktikat, mida ta nimetab ülbitsemiseks (dissing) – austuse puudumise (disrespect), solvamise ja naeruvääristamise tähenduses –, ning näeb seda otseselt Aafrika päritolu suulise traditsioonina, mis elab edasi kaasaegses mustade linnakultuuris USA-s. [14] Temagi tsiteerib Robin D. G. Kelley klassikaliseks saanud raamatut „Yo’ Mama’s Disfuktional!“: „Ma kasvasin üles maailmas, kus kellegi emast rääkimine oli eluviis, igapäevane asi. Meie kõigi jaoks, poiste ja tüdrukute jaoks, oli see omamoodi mäng või etendus. Ükskõik kuidas seda siis ka ei kutsutud – capping, snapping, ranking, bustin g või lihtsalt the dozen s, oli enamik sellest täiesti sürreaalne huumor, mil polnud reaalsusega mingit pistmist … Rohkem kui midagi muud oli see katse luua metafoori, see oli kunstivorm, mille eesmärgiks oli pigem lahutada meelt kui et teha kahju.“ [15] Kuid sama hästi võiks ülbitsemist mõista siinkohal ka teatud võimuvastase praktikana, allutamisvastase võitlusena, keeldumisena. Selle samuti pikk traditsioon viib tagasi riimimismängudeni 19. sajandil, mis kodeerisid poliitilised suhted ja valgete orjapidajate vastase pila allegoorilisse, metafoorsesse keelde. [16] Sellesse mängulisse konteksti paigutab Lynne d Johnson ka rappimislahingud, käsitledes neid otseselt selle kultuuritraditsiooni edasiarendusena, mille pärija hiphop-kultuur tervikuna on.
Kavita Kulkarni käsitleb erinevatele autoritele toetudes tervet mustanahaliste urban -kultuuri koos selle kultuuriliste väljendustega (hiphop, räpp jne) sõltuvana avalikust ruumist kui selle esitamise platvormist ja kohast, kus võidelda era- või riigihuvide vastu. Avalik ruum oli koht, kus avalikult demonstreerida ja tähistada „oma kollektiivselt radikaalset erinevust ning kultuurilist vastuhegemooniat“, mis arenes vastuolulistes suhetes dominantse kultuuriga ning tekitas nii seesmisi kui ka väljapoole suunatud dialooge, mis kinnistasid ühises kogemuses osalejate identiteeti ning suurte avalike ürituste kaudu tegid nii hiphop-kogukonna sisest kui ka laiemat ühiskondlikku kriitikat „utoopilise agonismi vormis“. [17] Niisiis ühtepidi luuakse identiteeti vastasseisu kaudu dominantkultuuriga, teisalt luuakse mänguliselt opositsioone ka vähemuskultuuri sees; jagunemine fraatriateks on Huizinga järgi ju üks esmaseid kultuuri ilminguid. Tundub, justkui edukaks identiteediloomeks oleks vaja vähemalt kahte binaarset vastasseisu – opositsiooni nii välise kui sisemise Teisega. Näeme, kuidas tänapäevane vähemuskultuur loob iseennast agonistliku, võitleva mängulisuse kaudu, mille raames omakorda tekib teotamisrituaal rappimislahingu vormis. See näib kinnitavat Huizinga teooriat agonistliku mängulisuse fundeerivast rollist kultuuriprotsessis. Rappimislahingu funktsioon on vallandada rohkelt adrenaliini, ent samas jääda suuresti meelelahutuslikuks, mänguliseks. Teisalt on seal ka pisut varjatum agenda, mida ei pruugita sugugi mitte igal hetkel teadvustada. Lynn d Johnson kirjutab, et hiphop-kultuuri varajases järgus võistlesid DJ-d ja MC-d avalikus ruumis, parkides, koolihoovides või tänavapidudel otseselt territooriumi (turf) pärast või lihtsalt selle üle, kellel on kõvem kamp (crew). Rappimislahing oli alati rahvarohke ja rahvale suunatud üritus, kus kõik tahtsid näha, kuidas MC-d masside poolehoiu kas võidavad või kaotavad ning kuidas luuakse endale reputatsiooni kehvemate MC-de põrmustamise ja solvamise (dissing) kaudu. [18] Seega peale selle, et rappimislahingul on meelelahutuslik funktsioon, võiks teda mõista ka kui esmatasandi poliitilise polarisatsiooni harjutust, kus verbaalse võimekuse demonstratsiooni – lihvitud ja teravate riimide – toel luuakse agonistlikku poliitilist ruumi. Tarmo Jüristo on analoogset efekti kirjeldanud seoses nn Langi-aktsiooniga NO-teatris „Ühtse Eesti“ eel, kui korraga lavale kutsutud publik tekitas reaalse poliitilise polarisatsiooni: „Kui kogu situatsioon oli selgelt mänguline ja teatraalne, siis „meie“ ja „nende“ vaheline pinge saalis muutus ühel hetkel väga reaalseks. Seda on selgelt näha klipist ning olen sama kuulnud päris mitme inimese suust, kes ise kohal olid. Ühel hetkel ületati saalis mingi nähtamatu mõtteline joon, peale mida tekkis uus reaalsus – midagi, mille kohta Durkheim on kasutanud terminit „sotsiaalne fakt“.“ [19]
Teine motiiv, mis hiphop-kultuuris tervikuna on väga olulisel kohal, on küsimus autentsusest, keeping it real n-ö. Küsimus on tõesusprintsiibis, mille mitmekordne ja pidev ülekinnitamine käib mängu juurde, kusjuures väärtused, mille najal seda mõõta ja kuidas seda täpselt teha, võivad ilmselgelt varieeruda. Need on sageli kombinatsioon mitmest erinevast elemendist või siis ka mõnda elementi täiesti välistavad: tänava-kredibiilsus, underground ’i väärtuste kaitsmine ja kommertsiaalsele konformismile vastandumine, enda vastu ausaks jäämine (ehedus, siirus), macho -identiteet ja homofoobia, [20] kultuuri ajaloo tundmine ja loomulikult nahavärv. Kusjuures ka nahavärvi küsimuses valitseb tänapäeval teatav variatiivsus: samal ajal kui paljud mustanahalised räpparid on kultuuriliikmete arvates oma autentsuse dollarite vastu vahetanud, võivad seevastu mõned valged või aasia räpparid teatud tingimustel kultuurisisese austuse siiski saavutada, kui suudavad tõestada oma tänavakõlbulikkust või ajalooalaseid teadmisi ja väärtustetundmist. [21] Nii või teisiti on rappimislahingu kontekstis autentsusprintsiibi, oma kultuurilise adekvaatsuse demonstratsioon selgelt üks element, mis võimaldab publikul ennast MC-ga identifitseerida ja tema poole kalduda.
Kui esmapilgul võib tunduda, et mängulisus ja autentsus on vastandlikud väärtused, siis Huizinga käsitlust silmas pidades pole nad seda kindlasti mitte. Autentsust pole olemas ilma selle mängulise demonstratsioonita, see tuleb nii oraalselt kui ka performatiivselt üha uuesti kehtima panna, välja mängida.
Rappimislahingute järjest suurem kommertsialiseerumine (kunstlike vastasseisude kultiveerimine plaadimüügi edendamise nimel jms), vastasseisude muutumine olulisemaks kui räppartistid ise ning kohati ka nende vastasseisude ülekasvamine vahetult vägivaldseks on olnud probleemiks alates 1990. aastatest. Lynne d Johnsoni arvates muutus mäng eriti 1996/1997, peale Tupaci ja Biggie lahingut, mille järel nad kuuekuise vahega mõrvati (ehkki ilmselt otsene seos siin siiski puudus). [22] Ent käesoleva kirjutise eesmärk polnud niivõrd analüüsida hiphop-kultuuri tõuse ja langusi, vaid osutada pigem rappimislahingu erinevatele sotsiaalsetele ja poliitilistele funktsioonidele ning näidata sedasorti agonistliku mängulisuse poliitilist potentsiaali nüüdisajal.
Viimase aja poliitilised sündmused maailmas räägivadki eelkõige konsensuspõhise poliitika läbikukkumisest ja vajadusest uue, agonistliku poliitika järele, kus vastasseisud ühiskonnas poliitiliselt artikuleeritakse, et antagonismid saaksid muutuda agonismiks mouffe’ilikus mõttes. Mouffe’i arvates ei suuda ratsionalistlik ja individualistlik poliitika märgata poliitikas konflikti/otsuse mõõdet ega mõista antagonismide konstitueerivat rolli sotsiaalses elus. Juba 1993. aastal ennustas ta põhimõtteliselt seda, mis praeguseks ongi juhtunud. Ta väitis, et olukorras, kus liberaalne demokraatia muutub tegelikult identseks liberaaldemokraatliku kapitalismiga, on selle poliitiline mõõde piiratud seaduse regulatsioonidega. Niisugustes tingimustes muutuvad marginaliseeritud, hüvedest kõrvale jäetud grupid altiks fundamentalistlikele jõududele või antiliberaalsetele, populistlikele demokraatia vormidele: „Tervislik demokraatlik protsess eeldab poliitiliste positsioonide elavat kokkupõrget ja avalikku huvide konflikti. Kui see on puudu, saab seda kergelt asendada konfrontatsiooniga mittevaieldavate moraalsete väärtuste ning essentsialistlike identiteetide vahel.“ [23] Paraku just nende väärtuste ja identiteetidega üritavad poliitikat teha nii meie kui ka muu maailma ultrakonservatiivid, mis viib paratamatult väheviljakate vastasseisudeni, kus teine pool ei saa ega kavatsegi aktsepteerida iseenda või mõne kolmanda osalise dehumaniseerimist mingisuguse lauale virutatud suure sakraliseeritud „tõe“ valguses: kui moslem, siis vägistaja; kui nii ei arva, siis rahvusreetur; kui pooldad samasooliste paaride suhteid, siis järelikult ka rahva väljasuremist jne. Kõige selgem näide oponendi legitiimsuse mittetunnustamisest on muidugi nn Ligi-Ossinovski juhtum. Jürgen Ligi nimetas oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit „sisserändaja pojaks roosast erakonnast“, [24] kel seetõttu puuduvat õigus sõna võtta emigratsiooni ja ajaloolise pärandi teemadel. See avaldus sisaldab endas koguni kahte essentsialistlikku eitust: esiteks etnilist ja teiseks maailmavaatelist. Sellist retoorikat on kummaline kuulda ennast liberaaliks nimetava poliitiku suust ning tuleb nõustuda Anvar Samostiga, kes eelviidatud uudises kõrvutab Ligi šovinismi EKRE-ga. [25] Vägisi tundub, et Ligi liberalism piirdub üksnes majandusväljaga.
Kui me aktsepteerime vastasseisudeta ja vastuoludeta maailma võimatust, siis on vaja eristada „vaenlase“ ja „vastase“ mõisted. See eeldab, et oponendid ei käsita teineteist mitte vaenlastena, kes tuleb hävitada, vaid vastastena, kelle olemasolu on legitiimne ja keda tuleb sellisena taluda, mis samas eeldab ka igasuguse essentsialismi ja totaliseerivate, paratamatult ja ühemõtteliselt fašismis päädivate hoiakute välistamist. Alles sellest hetkest võiks olla mõeldav selle vastasseisu muutumine agonismiks, poliitiliseks mouffe’ilikus mõttes. Agonistliku mängulisuse traditsiooni taasteadvustamine on midagi, mis võiks meile ehk õpetada, kuidas rakendada agonistlikku poliitikat.
Lõpetuseks võiks ehk küsida, kas Eestiski, kus hiphop-kultuur on omaks võetud globaalse popkultuuri ilminguna ning sageli lihtsalt matkitakse selle teatud institutsioone, kaasa arvatud rappimislahinguid, võiks see mingitel tingimustel omandada samaväärse poliitilise tähenduslikkuse, nagu tal oli 1960. aastate rassirahutuste, poliitiliste võitluste ja kultuurilise plahvatuse järellaines tekkinud mustade subkultuuris, või jääb ta siin puhtalt formaalseks ilminguks. Isegi kui uskuda, et kohalikul hiphop-kultuuril isesus puudub (mida ma ei usu), võib siinseid rappimislahinguid siiski pidada teatud mõttes mängulise ja agonistliku poliitika harjutuseks.
Artikli aluseks on Tallinna Ülikooli „Kultuuriteooria“ kursuse raames Tallinna Ülikoolis valminud essee.
[1] Näiteks ühes käesoleva hooaja „Pealtnägijas“ (ETV, 2016/2017) oli lugu Suhkrumollis peetavatest battle rap’i üritustest.
[2] Helikatkendit sellest rappimislahingust vt: https://www.youtube.com/watch?v=dhuqTecycQQ.
[3] Vt J. Huizinga, Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. (1938). Tlk M. Sirkel. Tallinn, 2004, lk 77–83.
[4] Potlatch’i mõiste võttis üldnimetusena sedasorti nähtuste kohta teatavasti kasutusele antropoloog Marcel Mauss, vt eesti k-s: M. Mauss, Essee kingist: Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades. (1925). Tlk A. Saar. Tallinn, 2015.
[5] F. Guattari, Capital as the Integral of Power Formations. Rmt-s: Soft Subversions. Texts and Interviews 1977–1985. Tlk C. Wiener, E. Wittman. Los Angeles, 2009, lk 244–265.
[6] J. Huizinga, Mängiv inimene, lk 72.
[7] G. Bataille, The Accursed Share. An Essay on General Economy. Kd 1. Tlk R. Hurley. New York, 1988.
[8] J. Huizinga, Mängiv inimene, lk 65.
[9] Sealsamas, lk 74.
[10] C. Lévi-Strauss, Strukturaalantropoloogia. Valik artikleid. Tlk A. Saar. Tallinn, 2012, lk 47–50.
[11] Vt eesti k-s: J. Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus: Uurimused ühest kodanikuühiskonna kategooriast. Tlk A. Luure. Tallinn, 2001.
[12] A. Kluge, O. Negt, Public Sphere and Experience: Towards an Analysis of the Bourgeois and Proletarian Public Sphere. (1972). Tlk P. Labanyi jt. Minneapolis; London, 1993.
[13] C. Mouffe, The Return of The Political. (1993). London; New York, 2005, lk 6.
[14] Lynne d Johnson, The Art of the Dis: Hip-Hop’s Battle Royale. Rmt-s: Etiquette: Reflections on Contemporary Comportment. Toim. R. Scapp, B. Seitz. Albany (NY), 2007, lk 17–32.
[15] R. D. G. Kelley, Yo’ Mama’s Disfuktional!: Fighting the Culture Wars in Urban America. Boston, 1997, lk 34.
[16] B. Blanchard, The Social Significance of Rap & Hip-Hop Culture. https://web.stanford.edu/class/e297c/poverty_prejudice/mediarace/socialsignificance.htm.
[17] K. Kulkarni, Assemblages of Difference: Placemaking and Utopian Agonism on the Open-Air House Music Dance Floor. Rmt-s: Participatory Urbanisms. An Anthology. Toim. K. Shankar, K. Larson. Berkeley, 2015, lk 219–237.
[18] Lynne d Johnson, The Art of the Dis.
[19] T. Jüristo, Pind sinu silmas. Memokraat, 22.05.2010. http://memokraat.ee/2010/05/pind-su-silmas/.
[20] Väiteid, nagu oleks homofoobia afro-ameerika subkultuuris üldse kuidagi suurem kui valgetel, on esitatud alates 1970. aastatest, kuid uuemate ja laiendatud uuringute põhjal ei saa neid siiski päris pädevaks pidada. Vt selle kohta lähemalt nt: A. J. Lemelle; J. Battle, Black Masculinity Matters in Attitudes Toward Gay Males. http://cwis.usc.edu/student-affairs/glbss/PDFS/BlackMenMasculinity.pdf. Teisalt kaasnevad homoseksuaalsuse vastased vaated tõepoolest sageli hiphop-kultuuris idealiseeritava hüpermaskuliinsusega, mis väljendub eksplitsiitselt ka räpplüürikas. Ent alates 2000. aastatest on selles suhtumises selgelt märgata eri modifikatsioone ja suuremat ambivalentsust. Kasvõi näiteks eesti räppar Tommy Cash on väga kaugel klassikalise hiphop-kultuuri maskuliinsuskujutelmadest. Vt lähemalt ka nt: K. Binder, Homophobic Hip-Hop Music and Its Effect on Attitudes Toward Homosexuality. https://bit.ly./2plbbZ6.
[21] J. D. Williams, „Tha Realness“: In Search of Hip Hop Authenticity. CUREJ: College Undergraduate Research Electronic Journal, 14.12.2007. http://repository.upenn.edu/curej/78.
[22] Lynne d Johnson, The Art of the Dis.
[23] C. Mouffe, The Return of The Political, lk 6.
[24] S. Tambur, Jürgen Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskist: „Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast, peaks olema üliettevaatlik“. http://bit.ly/2plcdEK.
[25] Samas.
Ilmunud Vikerkaare veebis. | Anders Härm. Rappimislahing | https://kultuur.err.ee/601455/anders-harm-rappimislahing | Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal. |
Lisaks tänasele veel kahel pühapäeval saates osalev Luik märkis, et Rail Balticu puhul ei ole teada, kas ja milliseid kaubavoogusid tulevik siia toob, kui taristu ükskord valmis saab, ja seetõttu iseloomustab olukorda üks ingliskeelne reklaamlause: "See where it takes you" ehk eestikeeli vaata, kuhu see sind viib.
"Vaatame ka arenguid, et kui meil Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee idasuunalised kaubaveod on ära kuivatatud ja see lõhnab niigi pealemaksmise järele, siis kui ka põhja-lõunasuunalist ei tule, ei ole meil transpordikoridorina perspektiivi," tõdes ta.
Teine saatejuht Anvar Samost tõi esile Reformierakonna endise esimehe ja presidendikandidaadi Siim Kallase sel nädalal välja käidud mõtet, et Eestis on alanud hüsteeriline võitlus investeeringute vastu.
"Samost selgitas, et ükskõik, millistest suurtest plaanidest keegi võtab vaevaks teatada, tuleb loetud arvu tundide pärast keegi, kes ütleb, et see ei sobi, ehitage mujale, ehitage muud või ärge üldse ehitage."
"Võib kõlada ülepingutatud fraasina, aga kui mõtlete, mis on viimase aasta või pooleteise jooksul toimunud, siis tundub, et Siim Kallasel on õnnestunud üks fenomen väga lühidalt kokku võtta," sõnas ta.
Samost selgitas, et ükskõik, millistest suurtest plaanidest keegi võtab vaevaks teatada, tuleb loetud arvu tundide pärast keegi, kes ütleb, et see ei sobi, ehitage mujale, ehitage muud või ärge üldse ehitage.
"Metsa ei tohi puutuda - las mets kasvab, kuigi seda on rohkem kui 50 protsenti Eesti pindalast. Ei sobi mingi asi arhitektuuriliselt, ei sobi kultuuriliselt. Reidi tee - miks need Viimsi elanikud peavad üldse Tallinnasse jõudma ja nii edasi," rääkis ta.
Viimase näitena tõi Samost välja Haaberstis teetöödele ette jäänud remmelga, mida, nagu nüüd selgub, ei tohi puutuda.
"Ja kui keegi teeb nalja ja ütleb, et see tähendab, et oleme jõudnud Lääne-Euroopasse ja see kõik on täiesti normaalne, aktsepteeritav ja ootuspärane, siis ma ei ole nõus. Sest vaadake kas või Soomet, Rootsit, Saksamaad - ehitavad ja arenevad. Ei ole nii, et kui kuskil seisab üks paju, jäetakse sellepärast üks riigi arengule oluline projekt seisma," nentis ta.
Täispikkuses saadet saab järelkuulata siit. | Luik: väide Eesti kaheks jaotumisest Rail Balticu tõttu on satiir | https://www.err.ee/601459/luik-vaide-eesti-kaheks-jaotumisest-rail-balticu-tottu-on-satiir | Rääkida sellest, et Rail Baltic jaotab Eesti kaheks, on satiir, sest iga tee jaotab Eesti kaheks, ütles kirjastaja Hans H. Luik Vikerraadio saates "Samost ja Luik". |
Sprindidistantsil toimunud võistlusel õnnestus lõunanaabril Suharzevskil Paide tehisjärves ujutud 750 meetri järel liikuda rattatrassile liidrina. Ujumisega lätlasele 28 sekundiga kaotanud Suurkivi sõitis aga koos juunioride klassi kuuluva Johannes Sikuga vahe tagasi ning vormistas seejärel viiekilomeetrisel jooksurajal kindla võidu.
Augustikuiseks Kalmari Ironmaniks valmistuva Suurkivi võiduaeg Paides oli 58.08. Jooksuetapi alguses vaid viivuks Suharzevskist ettepoole tõusnud Sikul siiski teist kohta hoida ei õnnestunud – nii lõpetas lätlane eile teisena ning Sikk kolmandana. Vahepeal tugeva rattasõiduga liidriks tõusnud Arthur Kooser taandus ebaõnnestunud jooksu järel esikümnest ning sai kirja alles 16. aja.
Naiste arvestuses võttis kindla võidu juunior Eleri Etverk, kes parima ujumis- ja jooksuaja toel läbis võistlusraja 1:06.03. Etverkile järgnesid lõppjärjestuses Merili-Mai Kivimets, Alma Sarapuu ja Paula-Brit Siimar.
Karikasarja teine etapp toimub nädala pärast Viljandis, kus kavas on taaskord sprindidistants. Möödunud aastal tuli Viljandi triatlon tugeva äikesetormi tõttu katkestada. | Eesti triatloni karikasari algas Mart Suurkivi võiduga | https://sport.err.ee/601407/eesti-triatloni-karikasari-algas-mart-suurkivi-voiduga | Kuue-etapilise triatloni karikasarjaga tehti täna algust Paides. Sarja avaetapi esikoht läks 2015. hooaja karikasarja võitjale Mart Suurkivile, kel läks korda teisena lõpetanud lätlast Savelijs Suharzevskist edestada 34 sekundiga. |
Niinemäe – Valter alustasid päeva seitsmenda ajaga ning katsevõitjatest jäid eestlased maha 15,8 sekundiga. Päeva teine katsevõit läks üldliider Solansile. Võistluspäevale lootusrikkalt startinud Niinemäe pidi teisel katsel lisaks tehniliselt mitte korras autole võitlema ka tugeva kaelavaluga, mis tingitud reedesest väljasõidust. Lisaks sai kange kael lisahoobi päeva esimeselt katsel, kui ühelt hüppelt rakselt maanduti. Eestlasele päeva teiselt katselt seitsmes aeg. Solansile kaotas eestlane 39,2 sekundiga. Enne hoolduspausi sõideti Sardiinia ralli klassik Monte Lerno, mille JWRC arvestuse parimad olid Nicolas Ciamin - Thibault de la Haye. Niinemäe – Valteri võistluspäev sai veel kehvema jätku, kui juba lisaks tervislikule ja tehnilisele probleemile purunes ka Ford Fiesta R2T rehv, mida ka vahetati. Katselt eestlastele kaheksas aeg ning kaotust katse parimatele 3.46,7. Kokkuvõttes jätkasid eestlased JWRC arvestuse kaheksandal kohal, kaotust liidritele Solans – Sotosele 26.04,6.
Hooldusesse sõites otsustasid aga Niinemäe ja Valter, et katkestavad ralli, sest Miko kaelavalu oli läinud talumatult suureks ning nii jätkates oleks kiirele rallisõidule keskendumine välistatud.
„Tänu meeskonna heale tööle saime jätkata, kuid juba esimesele katsele sõites sain aru et auto täitsa korras ei ole. Gaasi vajutades sõitis auto paremale ja pidurdades vasakule. Lisaks sellele oli minu keha valudes peale eilset õnnetust. Proovisime siiski sõita, kuid peale ühte katset sain aru, et seljavalu on liiga karm et konkurentsis sõita. Sõitsime lonkava autoga, millel tekkisid ka uued elektroonilised jamad ning lisaks purunes üks rehv, tänase esimese ringi lõpuni. Service Parki sõites võtsime siiski vastu otsuse, et ei riski enda tervisega ning parem katkestame praegu ja oleme Poola ralliks uuesti heas vormis,“ sõnas Niinemäe peale otsust ralli katkestada.
„Üldiselt on hooaeg ainult läinud allamäge, mis on muserdav, kuid vaheajad katsetel näitasid meie jaoks väga positiivset infot kruusa etappide kohta ning seda kinnitas ka ralli teise katse teine koht,“ jätkas eestlane. | Miko Niinemäe katkestas Sardiinia MM-ralli tervislikel põhjustel | https://sport.err.ee/601405/miko-niinemae-katkestas-sardiinia-mm-ralli-tervislikel-pohjustel | Reedel Sardiinia MM-ralli väljasõidu tõttu katkestanud Miko Niinemäe - Martin Valter (Ford Fiesta R2T) olid laupäeval taas rajal tagasi. Juunioridest alustasid võistluspäeva kõige paremini Nil Solans - Miquel Ibáñez Sotos ja Denis Radstöm - Johan Johansson, kelle vahel läks avakatse võit jagamisele. |
Teatrikunstnik Kustav-Agu Püümani ehk KAPi loomingu loetelu on märkimisväärne. Ligi poole sajandi jooksul on tema kunstnikukäe abil sündinud nii maagilised teatrilavad ja –kostüümid, põnevad tele- ja filmikujundused, julged ja ekstravagantsed varieteekostüümid kui ka kureeritud või kujundatud kunstinäitused. Ta on koostanud raamatuid ning kirjutanud erinevaid teatrikunsti ning selle ajalugu puudutavaid artikleid, ühtlasi on Kustav-Agu käe all õppinud suur arv kunstitudengeid Eesti Kunstiakadeemias.
Raamat „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ keskendub juubilarist teatrikunstniku elutöö erinevate tahkude avamisele. Raamat sisaldab Kustav-Agu Püümani lava- ja kostüümikavandeid ja visandeid, samuti ka erinevate varieteekostüümide jooniseid, ühtekokku leiab raamatust üle tuhande illustratsiooni.
Näitus „KAP 80“ koosneb erinevatest sajanditest pärit teatrikostüümidest, põimides osavalt ja peenetundeliselt erinevad kostüümipaarid läbi viie erineva sajandi (16.–20. sajand). Lisaks kostüümidele on näitusel esindatud ka kostüümiajaloo kokkuvõtted – need on samuti pärit Kustav-Agu enda sulest.
Vastvalminud raamatu „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ kontseptsiooni autorid on Maret Kukkur ja Allan Kukk, koostajad Maret Kukkur ja Kustav-Agu Püüman, kujundaja Allan Kukk, keeletoimetaja Mari Tuuling. Näituse „KAP 80“ kuraator on Kustav-Agu Püüman, kujundaja Katre Rohumaa, kirjandustoimetaja Helen Männilk. | Linnateater tähistab Kustav-Agu Püümani juubelit | https://kultuur.err.ee/601451/linnateater-tahistab-kustav-agu-puumani-juubelit | Teisipäeval, 13. juunil tähistab teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman Linnateatris oma 80. juubelit. Juubeli raames toimub teisipäeval kell 16.00 Tallinna Linnateatris raamatu „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ esitlus ja näituse „KAP 80“ avamine. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.