text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Tallinna ajalehe Virulane toimetus 1885. aasta hilissügisel, eesti kultuuriloo murranguajajärgul. Näidendi peategelasteks on väga noored Eduard Vilde ja Juhan Liiv, kaks vastandlikku geeniust oma elu- ja loomingutee alguses, leheomanik Jaak Järv, ja Vari, kes või mis ta ka ei oleks.
48 lk.
Hind 2.20.
Saadaval ka e-raamatuna.
V pilt
Järv üksinda toimetuses.
JÄRV: Ja panidki mu geeniused minema… Keset tööpäeva… Hoopis on ära unustanud, kes majas peremees on, aga küll ma neile piimahabemetele veel näitan.
Järv kustutab küünlad.
Tuleb Liiv, lonkab.
JÄRV: Kukkusid või? Kondid ikka terved?
LIIV: Jah. Kukkusin.
JÄRV: Kojamehed ronivad tuisu eest ära peitu ja sina vaata ise, kuidas käidud saad. Tänavad nagu liuväli, liiva ei raatsita kusagile visata. Vaat sellest peaks kirjutama, aga siis on jälle häda, et torgime linna ja valitsust.
Liiv hakkab oma väheseid isiklikke asju kokku korjama.
JÄRV: Kuhu sa end nüüd siis sätid?
LIIV: „Virulane” ei ole mulle õige koht… Härra Järv, te ju teate ise kõige paremini, et teil ei ole minust lehetöös seni mingit abi olnud.
JÄRV: Juba see, et sa seda ise mõistad, tähendab, et sa selles töös päris saamatu ikka ei ole… Vähe veel ja… hakkabki minema.
LIIV: Ei. Vildel on õigus. Ma ei oska veel eesti keeleski nii kirjutada, nagu tahaks, ja see aeg, mis teie kihla vedades mulle ette nägite, saab kohe läbi. (Näitab kalendrile.)
JÄRV: Kuulsid sa meid kogemata pealt või… suurustas Vilde?
LIIV: Ma olin siinsamas, ukse vahel, kui te käed kokku lõite.
JÄRV: Ära seda nii tõsiselt võta… See oli kogunisti Vilde narrus. Mina seda ei tahtnud… Käis peale kui uni.
LIIV: Härra Järv, ainus, millest mul on kahju, on see, et te nüüd Vildele tema jõululori eest topelthonorari peate maksma. Oleks veel muidu, aga see jutt on tal seekord viletsalt välja kukkunud.
JÄRV: Aga kuhu sa siit lähed?… Venna juurde?
LIIV: Ei, sinna ma ei lähe… Ma teen nii, nagu Vilde soovitas: hakkan kingsepa õpilaseks.
JÄRV: Kuule, halasta vaeste inimeste jalavarjudele.
LIIV: Lihunikuks ma ju ei kõlba, muusikuks ei saa… Nüüd, kui pidasin plaani luuletajaks hakata, ei lähe seegi.
JÄRV: Aga… luuletajaks ei plaanita… Luuletajaks sünnitakse.
LIIV (karjatades): Ei! Sünnitakse vaesusesse! Sünnitakse haigeks! Sünnitakse selliseks nagu… noorkirjanik Vilde.
JÄRV: Eduard Vilde ei ole veel mingi kirjanik! Tema aimab ainult saksa ja vene juttusid ahvi kombel järele!… Nii et seda, kas temast üldse kirjanik saab, ei tea ei mina ega keegi teine, nagu ei tea ma ka seda, kas sinust, Juhan Liiv, „sünnib” see õige luuletaja… Kõik on meil alles pisitasa algamas ja vahel on hirm, et sellega kõik lõpebki! Et muud polegi ees kui eesti rahva surmavisklemine, sest matjad, need on juba kohal!… Mina, Juhan, tean ainult üht: kingsepad on meil olemas, on lihunikud, on voorimehed, aga kas meile mõni suur luuletaja sünnib, seda ei tea… Ehk ongi suured luuletajad ainult suurel uhkel rahval, kel suur uhke keel ja rikas maa.
LIIV: Suurele uhkele rahvale ma luuletajaks ei kipukski! Minu maa on nagu mina isegi, koduta ja… püksata.
Liiv toob trükimasinaruumist oma asjad, seob väikesesse kompsu.
LIIV: Olge mureta, härra Järv, selle kirja, mis te mulle kogemata saatsite, postitan ma juba hommepäev vend Jakobile edasi. Ma küll ei tea, kas ta teie juurde tööle tuleb, aga eks siis näe. Tema saaks igal juhul hakkama… Ka Vildega.
JÄRV: Oota nüüd, Juhan!… Oota!… Minu silmis ei ole sa Vildele kordagi alla andnud, nii et mina tõesti usun sinusse ja seepärast annan mina ise, Jaak Järv, sulle selle raha, millega sa saad minna Tartusse Treffneri kooli…
LIIV (kordab, suutmata uskuda): Treffneri kooli…
JÄRV: Seal on sinust vanemaidki koolipinki nühkimas.
Järv võtab taskust rahakoti ning hakkab sedeleid lauale laduma ja neid lugema.
JÄRV: Näed, kokku täpselt sada viiskümmend!… Vähemast ei aita, rohkemat ei saa anda kah…
LIIV: Seda on palju… Kohe hirmus palju… Mina ei jaksa seda kunagi tagasi maksta.
JÄRV: Vähemat sa ju vastu ei võta!… Sokke ei julgend sulle mitte pakkudagi…
LIIV (näitab saabastest paistvaid sokke): Need sain ka tagasi…
Liiv võtab raha, paneb põue ja on valmis kompsu võttes lahkuma.
JÄRV: Ja niimoodi lähedki… Aga ega sa ju ühtki keelamist ei kuula.
Liiv ja Järv suruvad kätt, Liiv lahkub, toimetusse naasvast Vildest möödudes.
LIIV: Hüvasti, Vilde…
VARI (seinast eraldudes Vildele): Ma sain ühe kuuga kolm korda rohkem kirjanikupalka kui sina!
Vilde jääb talle järele vaatama ja astub siis toimetusse. | Loomingu Raamatukogu tervitab kõiki Juhan Liivi 152. sünnipäeval | https://kultuur.err.ee/311842/loomingu-raamatukogu-tervitab-koiki-juhan-liivi-152-sunnipaeval | Selleks puhuks on ilmunud Eeva Pargi "Geeniuste algkusrsus. Näidend kahes vaatuses kolmeteistkümnes pildis". |
Lõuna prefektuur kinnitas Postimehele, et surnukeha leiti kella 12.30 paiku ja toodi jõest välja Siili tänaval.
Mehe isik on esialgu tuvastamisel. | Emajõest leiti mehe surnukeha | https://www.err.ee/558902/emajoest-leiti-mehe-surnukeha | Täna lõuna paiku avastati Karlova sadama kandis Emajõest meesterahva surnukeha. |
"Esitasin kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, sest ERJK aseesimees Kaarel Tarand teatas avalikkusele, et kavatseb igati takistada minu osalemist 4. mail toimuval komisjoni istungil,” ütles Priit Toobal.
"Tegemist on äärmiselt kummalise olukorraga, sest ERJK poolt saadeti mulle kui komisjoni liikmele kutse järgmisele koosolekule, kuid samas teatab Tarand meediale, et kavatseb osalemist takistada," lisas ta.
"Keskerakonna juhatus esitas mind konsensuslikult ERJK liikmeks kehtiva seaduse alusel, ja ERJK-l pole volitust ega pädevust piirata seaduse alusel komisjoni liikmeks nimatatud isiku õigust osaleda komisjoni töös," rõhutas Toobal.
"Kehtiv seadus on ühemõtteline, ja selle kohaselt ei saa ERJK valida ise oma liikmeid või kitsendada isikute ringi, kes võivad komisjoni kuuluda," sõnas Toobal.
Toobal rõhutas, et ka justiitsminister Urmas Reinsalu on avalikult möönnud, et komisjoni liikmeks oleku piiramist saab teha ainult seaduse alusel.
ERJK aseesimees Kaarel Tarand on meedias teatanud, et komisjon kavatseb takistada kehtiva kriminaalkaristusega Priit Toobali osalemist komisjoni istungil kõigi seaduslike vahenditega. | Toobal taotleb ERJK suhtes õiguskaitset | https://www.err.ee/558895/toobal-taotleb-erjk-suhtes-oiguskaitset | Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liige Priit Toobal esitas Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotletakse kohtu keeldu ERJK tegevusele Toobali takistamiseks ERJK töös osalemisel. |
Crotone kindlustas pääsu kõrgemasse seltskonda pärast reedel võõrsil tehtud 1:1 viiki Modenaga. Tegemist oli horvaadist peatreeneri Ivan Jurici esimese hooajaga meeskonna eesotsas. Samas klubis tegutses ta nullindatel ka mängijana.
Crotone asutati juba 1910. aastal, kuid Itaalia tugevuselt teise liigasse ehk Serie B-sse jõudis meeskond alles 90 aastat hiljem. Vahepeal mängiti uuesti allpool, kuid alates hooajast 2016/2017 kuulub pisut enam kui 60 000 elanikuga linna klubi esmakordselt Serie A-sse. | Väikeklubi tõuseb esmakordselt 106-aastase ajaloo jooksul Serie A-sse | https://sport.err.ee/85402/vaikeklubi-touseb-esmakordselt-106-aastase-ajaloo-jooksul-serie-a-sse | Lõuna-Itaalia väikelinna Crotone jalgpalliklubi jõudis esimest korda ajaloos Itaalia kõrgliigasse ehk Serie A-sse. |
Viimati oli Meerits Emmeni pingil novembrikuus, kuid läks pärast seda operatsioonile ning on viimastel nädalatel saanud taas mängupraktikat duubelmeeskonna rivistuses, vahendab Soccernet.ee.
Tegu oli ühtlasi Hollandi esiliiga põhihooaja viimase mänguga - Emmen kogus 36 mänguga 51 punkti, mis andis neile 19 meeskonna seas seitsmenda koha. Sealse küllaltki komplitseeritud võistlussüsteemi tõttu pääseb Emmen sellest hoolimata aga üleminekumängudele, mis hõlmavad koguni kümmet meeskonda nii esiliigast kui ka kõrgliigast. Sealses avaringis kohtub Emmen esiliiga kaheksanda tiimi Almere Cityga. | Marko Meerits jõudis taas pingile | https://sport.err.ee/85414/marko-meerits-joudis-taas-pingile | Pikalt vigastatud olnud Marko Meerits kuulus taas oma koduklubi Emmeni koosseisu, kui nad jäid kodumurul tulemusega 1:2 alla Sittardi Fortuna meeskonnale. |
NATO allikate kinnitusel on taktikaliste droonide navigatsioonisüsteemid piiratud ulatusega ning saavad tegutseda kuni 10 kilomeetri raadiuses. Kui kapo väited on põhjendatud, tähendaks see, et Vene eriväed tegutsevad juba Eesti territooriumil, kirjutab portaal.
Kaitsepolitsei esitas kõnealuse raporti NATO-le seoses mullu 20.- 27. aprillini Eestis toimunud erioperatsioonide väejuhatuse õppusega Trident Jaguar, kus võeti kasutusele täiendavad kaitsemeetmed.
Õppuste ajal märgati NATO raporti kohaselt droone Ämari õhuväebaasi ning Kagu-Eestis asuva baasi kohal.
Raporti kohaselt märgati droone nii päevasel ajal kui ka öösel. Lennud viidi läbi raadio teel juhtitava kvadrokopteriga, mille küljes näis olevat kaamera.
NATO allika kinnitusel tegi üks Eesti sõdur mobiiltelefoniga droonist pilti. Pilti näidati NATO personalile ja keegi ei kahelnud, et tegemist oli Spetsnazi (Vene eriväed - toim) drooniga, märkis allikas.
Aldrimer.no andmetel on NATO-l info, et Vene eriväed on Eestis opereerinud nelja või viite eri tüüpi taktikaliste droonidega.
Endine kaitseminister Sven Mikser ütles Aldrimer.no-le, et droone on lendamas nähtud küll, ent seni ei ole nende päritolu tuvastada suudetud.
Aldrimer.no kirjutab artikli lõpus ka märkusena, et on küsinud nii NATO-lt kui ka kapolt kommentaari, ent kumbki ei ole vastanud.
Kaitsepolitsei: Eestis ei tegutse Vene eriväed
"Kommenteerimata KAPO rahvusvahelist koostööd on portaalis esitatud järeldused paraku eksitavad, kuna Eestis ei tegutse Vene eriväed, ei tegutsenud aasta eest ega tegutse ka praegu," kinnitas kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp täna Delfi vahendusel.
Spioone on aga kaitsepolitsei Puusepa sõnul tabanud küll. "Sellest kirjutame ka viimases aastaraamatus," märkis ta. | Norra portaal: Kapo informeeris NATO-t Vene erivägede tegutsemisest Eestis | https://www.err.ee/558894/norra-portaal-kapo-informeeris-nato-t-vene-erivagede-tegutsemisest-eestis | Norra portaali Aldrimeri teatel informeeris kapo NATO-t sellest, et Eestis kahe viimase aasta jooksul märgatud droonid võivad olla Vene erivägede juhitud. |
Kui sõna-sõnalt võtta, siis triona on küll ühel pool, ütles Mihkel Smeljanski Õhtulehele, kinnitades, et kahekesi mängitakse edasi ikka Kuldse Trio nime all. "Helimees on kolmas, nii et olemegi kolmekesi," lausus Smeljanski.
Smeljanski lisas, et nad pole kunagi oma kolmandate liikmetega riiuga lahku läinud: ei Vello Toomemetsa, Mati Murumaa, Peeter Oja ega Sepo Seemaniga. "Sepol oli aga lihtsalt sedavõrd palju tööd, et osa meie mänge kukkusid lihtsalt ära, nii mõtlesime, et lähme kahekesi, et mida me jaurame." | Mihkel Smeljanski: sõna-sõnalt võttes on Kuldse Trioga ühel pool | https://menu.err.ee/290475/mihkel-smeljanski-sona-sonalt-vottes-on-kuldse-trioga-uhel-pool | Kuldse Trio üks kahest talast Mihkel Smeljanski ütles intervjuus Õhtulehele, et triona nad enam tegutsema ei hakka, aga Jüri Vlassoviga kahekesi Kuldse Trio nime all vabalt. |
Tegemist on kõigi aegade teise tulemusega hooaja esimese nelja kuu jooksudes. Temast on kiirem olnud vaid ameeriklasest maailmarekordimees Michael Johnson, kes sai 1997. aastal samuti Des Moinesis kirja 43,75.
23-aastane James on Londoni olümpiavõitja ja 2011. aasta maailmameister, kuid leppis mullu Pekingis vaid pronksiga. Kindlasti on ta aga eelolevatel Rio de Janeiro mängudel üks favoriite.
James edestas 14 sajandikuga üht oma otsest konkurenti LaShawn Merrittit. Kolmandana lõpetas veel üks Grenada jooksja Bralon Taplin 44,92-ga.
Naiste kaugushüppes haaras esikoha britt Lorrain Ugen (6.82, lubatust suurem taganttuul 3,5 m/s), kes edestas kaheksa sentimeetriga sisehooajal maailmameistriks tulnud Brittney Reese'i. | 400 meetri olümpiavõitja näitas aprilli kohta muljetavaldavat tulemust | https://sport.err.ee/85421/400-meetri-olumpiavoitja-naitas-aprilli-kohta-muljetavaldavat-tulemust | Grenada 400 meetri jooksja Kirani James püstitas maailma hooaja tippmargi, kui läbis Iowas Des Moinesis peetud võistlustel staadioniringi 44,08-ga. |
Autorite sõnul on keeruline määratleda teose vormilist kuuluvust, kuivõrd ükski kasutatav meedium ei domineeri ega asetu kesksele kohale. Kõne all olevateks meediumiteks on nii videokunst, ruumiloome, esitus, muusika, valguskunst kui ka sõnajõud. Nende vahenditega joonistatakse vaataja ees lahti üks hetk, mis pealtnäha ei pruugigi olla kõnekas, kuid ometi on ta salvestunud. Sellesse pilti on jäädvustunud midagi, mida seal kujutisena ei ole. Vaataja ees harutatakse lahti ühe kaadri ja ühe mõtte anatoomia. See on justkui seisev kaader, mis harutatakse tükkideks lahti, et publik võiks tajuda ja mõista salvestunud hetke olemust. Autorid nimetavad seda omamoodi mõtete lugemise aparaadiks.
"all tomorrow's parties" esietendus on Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval 11. mail kell 19.00 (etendused veel 12., 18., 20., 24., 25. mail). Samuti jõuab lavastus 27. mail Tartu Uue Teatri lavale.
Sõltumatu Tantsu Lava on alati olnud avatud julgetele ja põnevatele lähenemistele nii liikumis- kui teatrikunstis. Sõltumatu Tantsu Lava juht Triinu Aron tunneb head meelt, et STL saab koostööd teha silmapaistvate loojatega nagu Hendrik Kaljujärv ja Inga Salurand, kelle vaatepunkt lavale rikastab oluliselt meie teatripilti. | Sõltumatu Tantsu Laval näidatakse, mis on enne sõnu | https://kultuur.err.ee/311764/soltumatu-tantsu-laval-naidatakse-mis-on-enne-sonu | 11. mail esietendub Sõltumatu Tantsu Laval Inga Saluranna ja Hendrik Kaljujärve lavastus "all tomorrow’s parties", mille fookus on suunatud stiimulitele ja impulssidele, mis valmistavad ette meie sõnu ja tegusid. |
Lõhkekeha oli paigutatud tee äärde Nahrawani piirkonnas, kus šiiamolsemitest palverändurid suunduvad iga aasta imaam Musa Kadhimi pühamusse Põhja-Bagdadis.
Šiiade palverännaku näol on tegemist ühe aasta rahvarohkeima üritusega.
Plahvatuse eest võttis vastutuse sunniidi äärmusrühmitus Islamiriik (IS). Väidetavalt õhkis enesetapuründaja ligi kolm tonni lõhkeainet. IS peab šiiamoslemeid ketseriteks.
Eelmise aasta palverännaku ajal korraldatud rünnakus hukkus vähemalt 13 inimest. Lisaks tulistasid või põletasid šiia palverändurid toona enesetapurünnaku hirmus surnuks neli inimest.
IS-i džihadistid kontrollivad suurt osa Lääne-Iraagist ning korraldavad sageli rünnakuid nii tsiviil- kui armeesihtmärkide vastu.
Iraagis valitseb poliitiline ebastabiilsus seoses peaminister Haider al-Abadi jõupingutustega valitsuse väljavahetamiseks.
Washingtoni ja ÜRO hinnangul võib kriis juhtida tähelepanu ära võitluselt IS-i vastu.
Laupäeval korraldati Bagdadis Tahiri väljakul suurmeeleavaldus valitsuse vastu, kus nõuti uute reformide läbiviimist. Protestijad nõudsid parlamendilt ka uue valitsuse koosseisu väljakuulutamist.
Iraagi parlamendisaadikud pidid kohtuma laupäeva hommikul, et hääletada uute ministrikandidaatide poolt, kuid kuna hääletusel puudus kvoorum, siis otsustas spiiker uue hääletuse pärastlõunaks välja kuulutada. | Iraagis hukkus pommirünnakus 23 šiia palverändurit | https://www.err.ee/558899/iraagis-hukkus-pommirunnakus-23-siia-palverandurit | Iraagis Bagdadi lähistel hukkus laupäeval šiia palverändurite vastu suunatud pommirünnakus vähemalt 23 ja sai viga 38 inimest, teatasid ametnikud. |
Järgmisesse sekundisse jäid Ferrarid (Sebastian Vettel - 1.37,007; Kimi Räikkönen - 1.37,727) ja Williamsid (Felipe Massa 1.37,918; Valtteri Bottas - 1.37,985).
Hamilton võitis Sotšis kaks eelmist võistlust ja jahib nüüd kolmandat esikohta järjest. Tiimikaaslane Rosberg on aga tänavu võitnud kõik kolm senist etappi.
Vettel aga ei saa startida kõrgemalt kui kolmandast stardirivist, sest peab käigukasti vahetuse tõttu loovutama viis positsiooni. | F1: Kolmanda treeningu kiireim oli Hamilton | https://sport.err.ee/85422/f1-kolmanda-treeningu-kiireim-oli-hamilton | Vormel-1 MM-etapil Sotšis oli kolmanda vabatreeningu kiireim valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes; 1.36,403), kellele järgnes meeskonnakaaslane Nico Rosberg (1.36,471). |
Favoriit paaris on Barcelona, kuid THW Kiel alustab mängu eduseisust, sest kodus jäädi Kataloonia suurklubi vastu peale 29:24. Selles matšis viskas kaks väravat ka eestlane.
"Me ei ole favoriidid pääsuks finaalturniirile. Barca on Barca, eriti, kui nad mängivad koduväljakul," oli Kieli peatreener Alfred Gislason enne kohtumist aupaklik.
"Meil on avamängust hea põhi alla, aga me teame, et see on ohtlik seis," täiendas vasakäär Dominik Klein, kes oli avamängus üheksa tabamusega Kieli resultatiivseim mees.
Kiel on aga enne mängu huvitavas olukorras. Kui nad peaksid jääma kaotajaks, mängitakse finaalturniir esmakordselt Saksamaa võistkonna osavõtuta, kuna teine Saksamaa klubi Flensburg-Handewitt alistus veerandfinaalis poolakate KS Vive Kielcele. Poolfinaalis ei osalenud ükski Saksamaa klubi viimati 2005. aastal.
Tavapärasest erilisem on tänane matš ka 34-aastase Barcelona tšehhist mängumehe Filip Jicha jaoks, kes veedab klubis esimest hooaega. Eelnevalt mängis ta aga koguni kaheksa aastat just Kieli ridades.
Tiitlikaitsja Barcelona on läbi aega edukaim meeskond üheksa Meistrite liiga võiduga. THW Kieli nimel on tiitleid kolm (2007, 2010, 2012). | TÄNA | Jaanimaa klubi asub heitlusse Barcelonaga, kaalul Meistrite liiga finaalturniir | https://sport.err.ee/85413/tana-jaanimaa-klubi-asub-heitlusse-barcelonaga-kaalul-meistrite-liiga-finaalturniir | Dener Jaanimaa koduklubi THW Kiel mängib täna käsipalli Meistrite liiga veerandfinaalis Barcelona vastu korduskohtumise. Mäng algab Eesti aja järgi kell 19.30. |
USA panustab tõenäoliselt kahe ning Saksamaa ja Suurbritannia kumbki ühe pataljoniga, vahendas WSJ Lääne ametnikele toetudes.
Brüsselis visiidil viibiv Ühendriikide asekaitseminister Robert Work kinnitas NATO väekontingendi suurust, lisades, et alliansi vägede suurendamine Baltimaades ja Poolas on vastus Venemaa suurenenud aktiivsusele Balti piirkonnas.
"Venelased on korraldanud palju äkkõppusi suure hulga vägedega piiride vahetus läheduses," sõnas Work usutluses. "Me saame oma vaatevinklist väita, et see on erakordselt provokatiivne käitumine."
Vene ametnikud on korduvalt öelnud, et nende vägede suurendamine piiril Baltimaadega on vastus NATO vägede suurendamisele ja alliansi agressiivsele hoiakule Moskva suhtes.
NATO kaitseministrid kiitsid veebruaris põhimõtteliselt heaks Ida-Euroopasse vägede paigutamise, ehkki diplomaadid ütlesid, et sõdurite arv ei ole veel kindlaks määratud.
NATO Euroopa liitlasvägede kõrgeim peakorter on saatnud soovitused ülevaatamiseks alliansi peakorterile Brüsselis.
Alliansi ametnikud tahavad tagada, et väekontingent oleks mitmerahvuseline ja paluvad väiksematelt liitlastelt panust näiteks logistikute näol.
Ametnike sõnul on eriti oluline arvestatava suurusega Saksa väeüksus, et luua Venemaa vastu tõhus heidutus ja kinnistada Berliini rolli tähtsa toimijana NATO-s.
Saksa ametnikud ütlesid reedel, et kaaluvad NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise eel plaane pataljoni juhtimiseks Leedus, ent lõplikku otsust pole tehtud.
Enne vägede Baltimaadesse ja Poola paigutamist tuleb selgeks vaielda veel see, kas iga pataljoni jalaväeüksused peaksid tulema ühest või mitmest riigist. Mõned NATO ametnikud leiavad, et iga pataljon peaks efektiivse võitlusvõime tagamiseks tulema ühest riigist.
USA ja NATO ametnikud on öelnud, et tahavad panna pataljoni tegutsema alliansi lipu ja juhtimissüsteemi all, tagamaks tõelist heidutust Venemaa agressiooni vastu.
NATO tahab kindlustada ka seda, et väekontingendi paigutamine oleks kooskõlas 1997. aasta NATO-Vene alusaktiga, mis keelab "ettenähtavas" julgeolekuolukorras "arvestatava hulga" alliansi vägede alalise paigutamise Ida-Euroopasse.
NATO riikide hinnangul on Venemaa tegevus "ettenähtavat" julgeolekuolukorda muutnud, ent paljud alliansi liikmed ei ole endiselt nõus dokumendist loobuma.
Kuna pataljonid paigutatakse Baltimaadesse ja Poola rotatsiooni korras, ei saa neid pidada alalisteks vägedeks, ütlevad ametnikud. | Wall Street Journal: NATO toob Balti riikidesse ja Poolasse 4000 meest | https://www.err.ee/558901/wall-street-journal-nato-toob-balti-riikidesse-ja-poolasse-4000-meest | NATO valmistab ette nelja pataljoni ehk umbes 4000 sõduri paigutamist Poola ja Baltimaadesse osana alliansi jõupingutustest tugevdada oma idatiiba, edastas Wall Street Journal reedel. |
St. Polten lõi oma väravad 20. ja 78. minutil, kindlustades sellega oma teist tabelikohta. Ojamaa sekkus vahetusest 72. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis tähendas kaotus seda, et Wacker jääb viis vooru enne hooaja lõppu esikahest maha juba kümne punktiga. Kõrgliigasse pääsevad aga just esiliiga esimesed kaks meeskonda. | Ojamaa sai otsustava kaotuse | https://sport.err.ee/85412/ojamaa-sai-otsustava-kaotuse | Henrik Ojamaa koduklubi Innsbrucki Wackeri jaoks on püüdlused Austria kõrgliiga poole lõppemas - reede õhtul võeti kodumurul vastu valus 0:2 kaotus otsese konkurendi St. Polteni käest. |
Eestis sündinud, kuid Venemaal Moskvas üles kasvanud Alina Kendzior on veetnud selle hooaja Ameerikas Louisville ülikoolis ning osales ka USA üliõpilasmeistrivõistlustel, kus saavutas teateujumises lausa teise koha, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Lisaks on Kendziori näol tegemist Euroopa juunioride meistriga, kes 2013. aastal krooniti võitjaks 4x200 m vabalt teateujumises, kui ta esindas Venemaa koondist. Tema 100 m seliliujumise isiklik rekord on kuu aega tagasi ujutud 1.02,67, mis on praegu kehtivast Eesti rekordist ligi 0,7 sekundit kiirem. Lisaks on tegemist väga hea vabalt- ning kompleksujujaga.
Venemaa Ujumisliit on andnud rohelise tule, et on nõus faktiga, et Kendzior vahetab spordikodakondsust ning enne EM-i on vaid paberite vormistamise küsimus, et ta saaks EM-il võistelda. Eestis hakkab ta esindama Garanti Spordiklubi.
Eesti naistekoondis saab Kendziori näol tugevat täiendust ning tõstab kindlasti koondise taset. Samuti on ta enda tänavuste ujumistega tõestanud, et hoiab hetkel seliliujumise esinumbri tiitlit Eestis just enda käes.
Alina Kendziori parimad tulemused:
50 m bassein:
50 m selili - 29,32
100 m selili - 1.02,67
200 m selili - 2.15,32
200 m vabalt - 2.03,92
200 m kompleksi - 2.17,65
400 m kompleksi - 4.49,98
25 m bassein:
50 m selili - 27,56
100 m selili - 59,62
200 m selili - 2.10,66
200 m vabalt - 2.00,99
200 m kompleksi - 2.12,31
400 m kompleksi - 4.41,18 | Venemaa värvides juunioride Euroopa meistriks tulnud ujuja hakkab esindama Eestit | https://sport.err.ee/85411/venemaa-varvides-juunioride-euroopa-meistriks-tulnud-ujuja-hakkab-esindama-eestit | 18-aastane Alina Kendzior, kes varasemalt esindas Venemaa koondist, on otsustanud hakata esindama Eestit ning stardib juba ka kahe nädala pärast toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel just sinimustvalge värvides. |
Väravateta mängus said nii Kink kui Aksalu kirja kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Hooaja alguses ühe võidu asemel dokumendieksimuse tõttu tehnilise kaotuse saanud SJK jaoks oli tegu viiest mängust esimese punktiga. 12 meeskonna seas annab see aga vaid viimase koha. | SJK sai silma pähe, Kink ja Aksalu põhikoosseisus | https://sport.err.ee/85410/sjk-sai-silma-pahe-kink-ja-aksalu-pohikoosseisus | Mihkel Aksalu ja Tarmo Kingi koduklubi SJK sai Soome meistrivõistlustel kirja oma hooaja esimese punkti, kui võõrsil mängiti 0:0 viiki Vantaa PK-35-ga. |
Kangur mängis peaaegu 28 minutit, viskas kolm punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 1/2), võttis kaks lauapalli, jagas kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaotas viis korda palli ja tegi neli isiklikku viga.
Vaata kohtumise tipphetki:
Vaata kohtumist täispikkuses: | VIDEOD | Kanguri klubi eurosarja poolfinaal, täispikkuses ja tipphetked | https://sport.err.ee/85404/videod-kanguri-klubi-eurosarja-poolfinaal-taispikkuses-ja-tipphetked | Kristjan Kanguri koduklubi Varese pääses FIBA Euroopa karikasarjas finaali, kui oli reedeses poolfinaalis üle finaalturniiri võõrustajast Elan Chalonist 91:82 (31:25, 17:28, 22:11, 21:18). |
Scott Bradlee oli vaene ja tundmatu pianist, kes vaimustus eelmise sajandi esimese poole jazzist ning esines aeg-ajalt väikestes klubides. 2008. aasta lõpus laadis ta YouTube'i üles ühe esinemisvideo, mis muutus ootamatult viraalseks. Tänaseks on Scott Bradlee ja tema sõpruskonnast moodustunud Postmodern Jukeboxil YouTube'is üle 1,9 miljoni fänni ning nad on jõudnud Billboardi edetabelis jazzi kategoorias 20. kohale. Scott Bradlee edulugu on näide sotsiaalmeedia võimsusest. Tal puudus muusikatööstuse tugi ning tema esimesed videod on filmitud keldrikorruse korteris sõpruskonna abiga.
Postmodern Jukeboxi fenomeniks loetakse oskust panna tänapäevased kuulsad pop-hitid jazzi, ragtime 'i ja svingi võtmesse, millega antakse muusikale uus vorm ja sisu. Bradlee enda sõnul on tema eesmärgiks tekitada mulje, justkui oleks lugu kirjutatud pool sajandit varem ning viia kuulaja kümnenditetagusesse New Yorki.
Postmodern Jukebox annab Euroopa turnee raames 72 kontserti. Tallinnas teeb bänd kahetunnise show Nordea Kontserdimajas juba 16. mail kell 19. | Eesti lavale astub YouTube’i-miljonär Postmodern Jukebox | https://menu.err.ee/290469/eesti-lavale-astub-youtube-i-miljonar-postmodern-jukebox | 16. mail esineb Tallinnas Youtube’is ligi pool miljardit vaatamist kogunud jazzi- ja svingiansambel Scott Bradlee’s Postmodern Jukebox. |
Kriitikakunstist on ikka räägitud – Sirpki on kord aastas selleteemalise erinumbri teinud. Tavaliselt arutavad kriitika hetkeseisu ja kriitikuks olemise üle siiski ühe valdkonna inimesed omavahel, justkui oleks arvustatava eriala spetsiifika olulisem kriitika kui autonoomse tegevusvälja printsiipidest. Muu hulgas soovist eelnev kahtluse alla seada sai kokku kutsutud vestlusring, kus osalesid kunstikriitik Heie Treier, muusikakriitik Maria Mölder, filmikriitik ja Sirbi toimetaja Tristan Priimägi ning siinse loo kokkukirjutaja – teatrikriitik ja Sirbi toimetaja.
Ott Karulin: Kas kriitik ja praktik saavad olla sõbrad?
Tristan Priimägi: Filmivaldkonnas on nad tihti üks ja sama inimene. Päris mitu filmiliikumist on ju saanud alguse sellest, et kriitikud on hakanud ise filme tegema.
Heie Treier: Kunstis on olnud erinevaid faase. Varem olid kriitik ja kunstnik selgelt eristunud ja siis mõned kunstnikud ka kirjutasid. Praegu kaitsevad kunstnikud sageli doktoritööd ja on palju rohkem oma spetsiifilise teooriaga kursis kui ükski kriitik ja nii on väga raske leida kriitikut, kes suudaks kunstnikuga võrdväärses teooriaklassis arvustada.
Maria Mölder: Neid rolle on tegelikult rohkemgi ja et meie väikeses ühiskonnas hakkama saada, tulebki need rollid endale lahti mõtestada ja eraldi hoida, et need eetiliselt ei põrkuks. Neid situatsioone on küll ja küll, kus saadan välja pressiteate enda korraldatud ürituse kohta ja saan vastuseks palve ise ka arvustada ning siis on päris raske selgitada, miks ma ei taha kirjutada.
Treier: Kui sel juhul kirjutada, peab ka avalikult ütlema, mis positsioonilt seda tehakse. Korraldajal ju on infot, mida keegi teine ei valda.
Karulin: Tundub, et antud kontekstis on teater erand, sest teatrikriitika on väga selgelt autonoomne väli ja kriitikud üldjuhul samal ajal ei korralda ega loo.
Priimägi: Kas see peegeldub siis ka isiklike suhete dünaamikas?
Karulin: Jah, see on oluline osa teatriretseptsiooni mängust: praktikud deklareerivad, et nad ei loe kriitikat ja kriitik ei saa millestki aru, ning kriitik teab, et tegelikult nad loevad. Ka kogemus Sirbis kinnitab, et valdkonnad jagunevad kaheks: need, kus kriitika on autonoomne väli, ja need, kus praktikud ka arvustavad. Väidan, et autonoomse kriitikaväljaga valdkondades on ka teravamat ja ausamat ütlemist rohkem.
Mölder: See ei pea tingimata nii olema. Sa oled ka väitnud, et sinu arvates ei peaks kriitik kunagi n-ö tagauksest käima, aga ma arvan, et kuigi ta ei pea seda tegema, annab see siiski kriitikule midagi juurde: kõiki räpaseid detaile muidugi ei pea lugeja ette tooma, aga see annab lisamõõtme. Muidugi, kui ma mõnest üritusest juba liiga palju tean, siis ma ka ei kirjuta.
Priimägi: Kas täieliku autonoomia säilitamiseks peaks ka pileti teatrisse ostma?
Karulin: Haa! Tahaks ju öelda jah, aga põrkun kohe oma ametikohaga, teades, et ühelgi väljaandel pole vahendeid neid pileteid kriitikule kinni maksta. Ega mul ka praegu äraostetu tunnet ole, sest ma vaatan ju märksa enam lavastusi, kui arvustada võtan.
Priimägi: Kriitikul on ju lisaks arvustajale teisigi rolle ja vähemalt filmivaldkonnas öeldakse küll, et on teatud hulk inimesi, kellele on kasulik oma teos ära näidata, sest mine tea, mis edasi saab.
Karulin: Palun sõnastage oma kriitikukreedo.
Treier: Mina ei esinda positsiooni, kus oma ego teostatakse kunsti arvelt – ma ei mõista seda. Olles õppinud Tartu ülikooli ajalookateedris, mõtlen ma nii, et minu artiklist võiks olla kasu ka kunagi, kui mind enam pole: ma dokumenteerin, panen mängu oma taustateadmised kunstniku varasemast tegevusest. Tallinna ülikoolis kunstiteooriate kursust õpetades suhestun erinevate teooriatega ja näen, kui kerge on visuaali manipuleerida, pannes ta näiteks kokku talle täiesti vaenuliku teooriaga – see võib viia huvitavate järeldusteni, aga need tekstid võivad ka väga julmad olla. Minu eetika on ikkagi selles, et ma püüan kasutada tööriistu, mis on antud kunstniku suhtes sõbralikud ehk siis kunstiteos ise dikteerib, millist teooriat kasutada. See tähendab ka, et peab kogu aeg filtreid vahetama, mis on ju üsna tüütu ja ma arvan, et meeskriitikud nõnda ei käituks.
Mölder: Võtta paari lausega kokku seda, mida üle kümne aasta on mõeldud, on raske. Kontserdikriitika eripäraks on, et sellel pole praktilist väärtust selles mõttes, et arvustatakse ühekordset juba toimunud asja. Põhiline on vahendada muljeid kontserdilt ja anda edasi selle väärtust, arvestades ka lugeja taustsüsteemiga.
Priimägi: Minu ülesanne on legitimeerida film kunstivormina. Me oleme olukorras, kus kui levifilmis kasutatakse mõnd kujundit, siis inimesed ehmatavad ja see on suuresti tingitud televisiooni võidukäigust ehk kehtib reegel: mida näed, seda saad. Ma tahan tõsta esile need filmid, kus veel on kujundlikkust ja neid vaatajale arusaadavaks teha.
Karulin: Mina olen siis vist just see ego teostaja ehk mina pean kriitikat loominguks ja arvustuse enda terviklikkus, valitud kujundid, stiil on kõige tähtsamad ning arvustatav kunstiteos on inspiratsiooniallikas. See ei välista tagasiside andmist ega ka dokumenteerimist ajaloo tarbeks. Kui ma viisteist aastat tagasi alustasin, olin ma ka väga teooriakeskne, aga praegu lähtun aina enam isiklikust impulsist, mida põhjendan – võib-olla selleks, et mitte tunnistada ülbemaks muutumist – sellega, et ka tehtav kunst on muutunud isiklikumaks ja mulle tundub aus paljastada end inimesena kriitikurolli taga vähemalt samal määral, kui seda teeb etendaja laval, mis, nagu ka laval toimuv, võib olla välja mõeldud või liialdatud.
Kujutavas kunstis vist teooriata läbi ei aja?
Treier: Kunstis on jah koduks meie kunstiakadeemia, kus peetakse teooriat väga oluliseks: kunstnik peab teadma, mis teooriat ta esindab, kuhu end paigutab, mis autorid talle meeldivad. Sellesse, kui mõni kunstnik ütleb, et tema teos räägib tema eest, suhtutakse pigem negatiivselt – sellest on püütud lahti saada juba 1990ndatest alates.
Mölder: Kas kriitika üldse saab ja peab tegema ära korraldajate publikuarenduse töö? Nüüdismuusika ja -kunst on selles mõttes sarnases seisus, et publikut nii palju pole, et suurt ajakirjandushuvi tekitada. Kas meil on õigus väiksele ringile keeruliselt edasi kirjutada või peaksime kirjutama just võimalikult laiale seltskonnale, kes valdkonda tegelikult üldse enda omaks ei pea? Kui me ise kriitikat loeme, siis ju ikka selle valdkonna oma, mida ise tarbime, millega meil on kokkupuude.
Karulin: Mina loen ikkagi kriitikut, mitte kriitikat.
Priimägi: Teatril ongi õnnestunud see, et on käputäis oma stiili ja tõekspidamistega kriitikuid, kes on karakteritena eristatavad. Üks põhjus ongi ehk selles, et teatrikriitikas on rohkem kombeks mina-positsiooni sisse tuua. Valdkonniti erineb kriitika ka selles osas, kui suur on tema public domain: film jääb kõige alamale trepiastmele reklaami ja televisiooniga, mille kriitikat võib teha sisuliselt igaüks ja iga mõtteavaldus on kutse tantsule, väljakutse kogu rahvale. Kunsti- ja klassikalise muusika kriitika on siiski hermeetilisem, isoleeritum ja seda kaitsebki mingisugune retoorikakood, mistõttu igaüks ei lähe torkima.
Mölder: Päris nii see ju ka pole, kirjutavad ka lihtsalt asjast huvitunud ja pole võimatu, et needki on head tekstid. Keegi ei ütle ju, et ei tohiks alustada internetis kirjutamist, ja kui on hea, siis edasi näiteks juba Sirpi. Küsimus on selles, mis suhtumisega muusikale lähenetakse.
Karulin: Kas kriitikuks saab õppida?
Mölder: Eelduseks on valdkonna tundmine ja elementaarne väljendusoskus.
Karulin: Eestis lähebki ülikoolides põhirõhk valdkonna tundmaõppimisele ja kriitiku peamine töövahend – kirjutamine – on vaeslapse rollis. Heal juhul on üks kursus magistriõppes.
Treier: Meie ajal ei olnud sedagi, tuli õppida tegemise käigus, ise juurde lugedes. Ma teadsin noore kirjutajana väga täpselt, mida ma ei taha teha, sest see oli formalistliku kunstikriitika kõrgaeg, kus räägiti ainult heletumedusest, valgusvarjust, chiaroscuro ’st jms. Mina oponeerisin sellele vormipõhisele kriitikale ja püüdsin leiutada, kuidas teistmoodi kirjutada.
Mölder: Muusikas on kriitikaseminare ikka olnud, aga üldine suhtumine pole väga toetav – muusikateadlased tehku ikka ennekõike teadust ja pigem arvatakse, et hea kriitik tuleb mõnest interpreedist. Kust aga saab see interpreet eneseväljendusoskuse, selle vastu pole väga suurt huvi olnud. Loodetavasti see lähiajal muutub.
Oma kogemuse pealt võin öelda, et noor kriitik peab kõige rohkem õppima, kuidas mitte olla julm ja öelda kenasti midagi, mis ei vääri tunnustust. Peab nägema laiemat konteksti ja tajuma põhjuseid, miks pakutav polnud päris see, mida oodati, ja tooma selle välja viisil, mis loojal tegemise tahet ära ei võta. Samal ajal on kriitikul ka vastutus lugeja ees: kui midagi on ikka karjuvalt halb ja saalis istudes on lausa piinav tunne, siis tuleb seda öelda. Tavaliselt aga pole see piin piisavalt tugev, on pigem halb ükskõiksus ja siis on parem midagi kirjatükist välja jätta.
Karulin: Mulle see mõtteviis ei sobi, see on väljavabandamine. Meil tunnevad kriitikud ehk liigagi tugevalt end oma valdkonna kaitsjatena paha kommertsi ja muu maailma ees ja pole harvad juhud, kui kriitik pärast teose kogemist taganeb lubadusest kirjutada.
Treier: Sellise vaikimise probleem on, et pole aru saada, millal see on hinnang ja millal lihtsalt ükskõiksus. Aga jah, kui on ainult halba öelda, siis ma ka pigem ei kirjuta.
Karulin: See pole ju sinu lugeja suhtes aus.
Mölder: Ma ise polegi kunagi ära öelnud, sest teen oma valikud juba enne ära: kui kõik viitab sellele, et ma head elamust ei saa, loobun kirjutamispakkumisest juba ette. Lihtsalt selleks, et kellelegi rusikaga virutada, pole ju mõtet kirjutada.
Priimägi: Kui halba asja ikka igal pool heaks peetakse, tuleb sõna võtta.
Karulin: Kui kõik kirjutavad vaid sellest, mis neile kindla peale huvi pakub, on tulemuseks ühekülgne kriitika, tekivad ihukriitikud ja kriitik ei arene kriitikuna.
Priimägi: Minu arvates on formalism arvustuse vormis siiani olemas: võib ju etteantud raami sees väikest tekstidžässi teha, aga see on ka kõik. Kriitika võiks võtta endale vabaduse ka vormiga katsetada.
Treier: Ma vaatan suure huviga näiteks Artishoki biennaalil tehtavaid katsetusi ja naudin mõnede kunstikriitikute nagu Indrek Grigor tekstimänge, aga ma ise ei oska ega taha seda teha, sest minu jaoks pole sellel väärtust.
Karulin: Kuidas nii? Su tekstid on just väga jõuliste hinnangute ja mõnusate kujunditega.
Treier: Mõne teksti puhul ehk jah, aga side arvustatavaga peab säilima. Ma lähtun ikkagi etteantud näitusest, mitte ei punu omi asju sinna juurde.
Priimägi: Noored kriitikud sageli ei julge oma arvamust öelda ja refereerivad siis teisi, aga ma julgustaksin neid Mihhail Lotmani sõnadega: öelge kas või valesti, aga tehke seda huvitavalt.
Treier: Ma mõtlesin pigem seda, et side kriitika ja näituse vahel peaks jääma. Mõnes tekstis on see side täiesti kadunud ja loed seda nagu omaette kunstiteost, aga mina ei suudaks nii kirjutada. Mina tahan pigem teada, mis toimub ja siis seda ka teistele jagada.
Mölder: Vormimängud on jah väga vahvad ja kui nad kasvavad loomulikult välja arvustatavast teosest, siis on seda ka hea lugeda, aga tagasisides on mulle tunnustatud pigem seda, et ma räägin asjast ning ütlen ka karme asju välja ja ei hakka suvalistest asjadest tähemärke tekitama. Me loeme kriitikat millegi mõtestamisena ja lugeja peab aduma minu teksti seost algmaterjaliga.
Priimägi: Üks, mis pärsib julget arvamuse avaldamist, on ka ajalooline aspekt: mis siis, kui antud hinnang osutub kunagi valeks.
Karulin: Mõnikord ongi huvitav lugeda, kui kriitik on astunud ämbrisse, aga seda muidugi eeldusel, et teos saab tagasisidet mitmelt kriitikult.
Treier: Kriitika muutub ajas. Leidsin ühe 1990ndate teksti, kus kriitikud olid pandud Eesti Päevalehes punkte andma teostele ja ma olin andnud Raul Meelele kolm punkti kümnest. See oli üsna lahe taaskohtumine kunagise iseendaga. Ma mäletan täpselt, mida ma tol ajal mõtlesin ja kuidas ma need punktid endale ära seletasin, aga praegu oli kohutavalt naljakas.
Mölder: Kui aga mitu kriitikut teose maha teevad, mis siis järgnema peaks? Mart Niineste tõstatas mõned päevad tagasi ühismeedias küsimuse nn kriitikute konsiiliumist, kelle otsuste järgi peaksid ka korraldajad joonduma.
Karulin: Kriitikul ei tohiks kunagi olla sellist …
Mölder: Jumala tunnet?
Karulin: … õigust otsustada millegi lõpetamise või keelamise üle. See oleks tsensuur.
Priimägi: Õnneks toimib kriitika tasalülitava jõuna alati rahvas. Hiljuti tuli just kaks filmi – „Klassikokkutulek“ ja „Batman vs. Superman“ –, mille kriitikud tegid täiesti maha, aga rahvas jooksis murdu.
Karulin: Mahategeva arvustuse puhul tuleks ehk esiteks küsida, kas kriitik ikka mõistis teose eesmärke, milleks võib ju ka vabalt meelelahutuse pakkumine olla. Peaks hindama just seda, kuidas ja mis vahenditega teos oma eesmärgi saavutab.
Sama küsimus võib tekkida, kui kriitik arvustab mõne talle võõra valdkonna teost. Tristan, sina kirjutad nii filmist kui ka muusikast.
Priimägi: Jah, aga sealt väljapoole ma väga ei lähe ka. Ma olen üsna nohik ja teen asjad endale põhjalikult kodutööna selgeks, mistõttu ma pean neid, kes distsipliini vahetavad, omamoodi üliinimesteks kas või selles mõttes, et kuidas nad oma ajaga välja tulevad.
Mölder: Mulle on pakutud kunstist kirjutada, aga ma ei ole end just eelkõige selle teooriakesksuse tõttu piisavalt pädevana tundnud. Kuigi muusikast kirjutades tuleb nagunii ka teisi valdkondi puudutada. Pealegi on muusikavaldkond niivõrd lai, et sellegi sees tuleb ette väljakutseid, kus tuleb lugejale mõne kitsa teema taust selgeks teha.
Treier: Mind on TMK aeg-ajalt vette visanud, aga siis on need olnud pigem filmid või lavastused kunstnikest, mille puhul on kunsti dominant nii oluline, et filmi- või teatrikriitik ei tunne end piisavalt pädevana.
Karulin: Teoorias olen ma seda meelt, et kriitik peaks suutma valdkondi vahetada, aga neil paaril korral, kui ise kätt olen proovinud, olen tundnud end kohutavalt ebamugavalt, mistõttu tundub ainus võimalus kirjutada ka kunstist, filmist vms ikkagi teatrikriitikuna, keskendudes dramaturgiale, ruumiloomele, performatiivsusele jne.
Priimägi: Ideed pole ju kellelgi keelatud kritiseerida seisukohalt, kus inimesena asutakse. Küll aga peab kriitik piisavalt näljas olema, et ka teisi valdkondi tundma õppida. Kriitik ongi ju oma ala fänn, kes investeerib sellesse tohutus koguses aega, et filtreerida rahvahulgale välja mingi arusaam – nii vaatabki ta sada halba filmi, et saaks siis kaht soovitada.
Tristan Priimägi ja Heie Treier.
Maria Mölder ja Ott Karulin. | Sirbi vestlusring: kriitikute kvarteti tekstidžäss | https://kultuur.err.ee/311827/sirbi-vestlusring-kriitikute-kvarteti-tekstidzass | "Ma tahan teada, mis toimub ja siis seda teistele ka jagada. Ma lähtun ikkagi etteantud näitusest, mitte ei punu omi asju sinna juurde," ütles Heie Treier Sirbi kriitikateemalises vestlusringis (29.4). Lugege kogu vestlust alljärgnevalt. |
Tõnu Kõrvits on Eesti Aasta Muusik 2015 ja üks meie nimekamaid nüüdisheliloojaid, kelle loomingut on viimastel aastatel palju esitatud ka Saksamaal, sealhulgas Berliinis. Kontserdil kõnelevad Kõrvitsa loomingust ja uuest CD-plaadist muusikateadlane professor Kristel Pappel ning kultuuriatašee Harry Liivrand. See on esmakordne autoriplaadi esitlus Berliini Suursaatkonnas. | Berliinis esitletakse Tõnu Kõrvitsa CD-d | https://kultuur.err.ee/311828/berliinis-esitletakse-tonu-korvitsa-cd-d | Eesti Suursaatkonnas Berliinis toimub 3. mail helilooja Tõnu Kõrvitsa ning maailmakuulsa saksa tšellisti Anja Lechneri kontsert. Kontserdiga tähistatakse Kõrvitsa uhiuue autoriplaadi „Mirror“ ilmumist, mille väljaandjaks on Saksa firma ECM ning millel mitme esineja seas musitseerib ka Lechner. |
Kono on ainus tõstja maailma ajaloos, kes püstitanud maailmarekordi lausa neljas erinevas kaalukategoorias: kuni 67,5 kg, kuni 75 kg, kuni 82,5 kg ja kuni 90 kg.
Kono esimene suur triumf saabus 1952. aasta olümpiamängudel Helsingis, kui ta võitis esikoha kuni 67,5 kg kaaluvate meeste hulgas. Neli aastat hiljem Melbourne'is kordas ta esikohta kaalukategoorias kuni 82,5 kg.
1960. aastal Roomas osales 30-aastaseks saanud Kono aga kuni 75-kiloste seas ning pidi leppima Nõukogude Liidu esindaja Aleksandr Kurjunovi järel hõbedaga. 1964. aasta olümpiast Tokyos jäi ta põlvevigastuse tõttu kõrvale ja lõpetas karjääri.
Lisaks olümpiamedalitele tuli ta ka vahemikus 1953-1959 kuuel korral maailmameistriks ja teenis 1960-ndate alguses veel ühe hõbeda ja pronksi. Kono püstitas eduka karjääri jooksul 26 maailmarekordit ja seitse olümpiarekordit.
1960-ndate alguses põlveprobleemidega maadelnud Kono hakkas ka treeningutel kasutama spetsiaalseid kaitsmeid, mis hiljem levisid tõstmise standardvarustusse. | Suri tõstmislegend ja -novaator Tommy Kono | https://sport.err.ee/85407/suri-tostmislegend-ja-novaator-tommy-kono | Eelmisel pühapäeval suri Hawaiil maksahaiguse tagajärjel 85-aastaselt legendaarne USA tõstja, kaks olümpiakulda ja kuus MM-tiitlit võitnud Tommy Kono. |
Mitmed mängijad, teiste seas 2010. aasta maailmameister Neil Robertson, on olnud aukude osas äärmiselt kriitilised ning nimetanud neid "massiivseteks" või ka "nagu ämbriteks".
Kahel korral on MM-i finaali jõudnud Ali Carter sõnas pärast kaotust šotlasele Alan McManusele, et snuukrilaud oli "kõige halvem, kus ta kunagi mänginud on".
Korraldajad on seni mängijate süüdistused tagasi lükanud. "Aukude mõõtmed on täpselt sama suured nagu igal teisel võistlusel," lausus World Snookeri kõneisik BBC-le.
Vaata täiendavat videolugu siit (inglise keeles). | Snuukrimängijad kurdavad: MM-i laudade augud on suured kui ämbrid | https://sport.err.ee/85403/snuukrimangijad-kurdavad-mm-i-laudade-augud-on-suured-kui-ambrid | Snuukri maailmameistrivõistlustel on kerkinud üles ootamatu teema. Nimelt leiavad paljud mängijad, et laudade augud on tänavu erakordselt suured. Korraldajad lükkavad need väited tagasi. |
Professor Järvelaid arutles Vikerraadio ajaloosaates "Eesti Lugu" selle üle, mida Stalin võis mõelda ja öelda läbirääkimistel, näiteks võis ta mõelda, et "me võime teile, eestlased, nimetada Tartu rahu lepingus niipalju tahate, aga teeme ikka nii nagu tahame". Järvelaiu sõnul loodeti Eestis, et ükskord tuleb päev, kus Tartu rahu nimetamine lepingutes ja säilimine on oluline.
Järvelaiu sõnul on selge, et ka 1940. aastal püüti Tartu rahust kinni hoida, et ei tekiks sõjaseisukorda, toona arvati ka, et kunagi enam ei õnnestu nii soodsalt Eesti jaoks piiri paika panna. "Tasub mõelda, miks see leping praegugi meie naabril nii pinnuks silmas on," lisas ta.
"Kui sõda oleks meie jaoks lõppenud soodsalt, kui Saksamaa oleks kapituleerunud enne Nõukogude vägede Narva jõe ületust, siis me lööksime trummi, aga see ei läinud nii, risk ei õigustanud ennast seekord," ütles Peeter Järvelaid.
Raadiosaade "Eesti lugu" räägib läbi mitme saate ausalt ja avameelselt Konstantin Pätsi, avaliku elu tegelase, poliitiku, riigimehe Eesti esimese peaministri ja esimese presidendi elust ja otsustest. Kõiki saateid Konstantin Pätsist saab kuulata SIIT. | Professor Järvelaid: Eesti kasutas enne okupeerimist venitamistaktikat | https://www.err.ee/558900/professor-jarvelaid-eesti-kasutas-enne-okupeerimist-venitamistaktikat | Tallinna ülikooli professori Peeter Järvelaiu hinnangul kasutas Eesti 1939. ja 1940. aastal venitamistaktikat, et mitte minna konflikti. Seda näitab tema sõnul ka see, et nii palju kordi viiteid Tartu rahulepingule, kui baaside lepingus, ei ole kuskil mujal. Ta nentis, et risk ei õigustanud siiski valitud taktikat. |
Ministeerium on sinna seni viinud juba 400 töökohta ja langetas hiljuti otsuse vanglate keskapteegi ning registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi üksuse Ida-Virumaale paigutamiseks, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
"Lisaks analüüsime riigi õigusabi määramise kompetentsikeskuse ning kohtute tsentraliseeritud haldusteenistuse loomist sellesse maakonda," viitas Reinsalu.
"Olen veendunud, et Ida-Virumaa integreerimisele suunatud tegevusi ei saa käsitleda tavapärase regionaalpoliitikana, vaid see on ennekõike sisejulgeolekuküsimus.
Sellega tegelemisel peab arvesse võtma neidsamu asjatundjate riskihinnanguid, mis laiapindse riigikaitse planeerimiselgi," ütles Reinsalu oma kirjas.
Ministri sõnul ei saa ülesande kaalukust arvestades pidada ületamatuks takistuseks selle täitmisel tekkivaid üksikuid ametkondlikke ebamugavusi. | Reinsalu: Ida-Virumaale tuleb viia 1000 töökohta | https://www.err.ee/558893/reinsalu-ida-virumaale-tuleb-viia-1000-tookohta | Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis regionaalminister Arto Aasale kirja, milles toob välja, et Ida-Virumaad tuleb töökohtade loomisel käsitleda eriliselt ja viia sinna 1000 töökohta. |
Tartu ekstreemenduro toimub juba neljandat korda – selle tarvis ehitatakse mitmest rekkatäiest palkidest, konteineritest ja kõikvõimalikust muust materjalist takistustest vaatemänguline rada otse ülikoolilinna keskele, Kaubamaja kõrvale. Publikut kogunes ka võistlust jälgima rohkelt.
Tänavu andis proloogil osalemine esmakordselt boonussekundeid täna Väike-Rakkest algavale Eesti enduro meistrivõistluste esimsele etapile, Võrtsjärve endurole. Seetõttu oli osalejaid proloogil ka rohkem.
Võistluse superfinaali võitis soomlane Aleksi Vilkko, kes oli ühtlasi kiireim ka klassis E-3. Kuna kunstlike ja ekstreemsete takistustega proloog sobib eriti hästi trial'i sõitjatele, näitasidki just nemad oma kergetel ratastel rasketele endurodele koha kätte. Meie parim naissõitja Keity Meier hoidis superfinaalis pikalt teist kohta, kuni Toomas Triisa ta poolel rajal kätte sai ja teine koht alles viimasel ringil käest lipsas.
Keity Meier tegi publikule trial 'i rattal ka demonstratsioonesinemise.
Klasside esikolmikud: E-3: Aleksi Vilkko, Riho Kollist, Elary Talu. E-2: Toomas Triisa, Martin Leok, Martin Kohv. E-1: Priit Biene, Eemil Helander (Soome). Veteran 40+: Jarko Metsis, Vaido Kalm, Jakob Saks. Hobi: Rene Jerbach, Tajo Andressoo, Jakob Saks. Algajad: Max Koivula (Soome), Pärt Kuvvas, Aare Pere. Trial: Keity Meier, Henari Nõu, Tarmo Paavel. | Tartu ekstreemse proloogi võitis Aleksi Vilkko | https://sport.err.ee/85408/tartu-ekstreemse-proloogi-voitis-aleksi-vilkko | Eile Tartu kesklinnas peetud Võrtsjärve enduro ekstreemse proloogi võitis soomlane Aleksi Vilkko. |
Eesti meistrivõistluste klassiks sellel nädalavahetusel on BMW 325 Cup. Selles klassis sõidetakse kolm sõitu, kaks lühemat võistlust ja üks 45 minutiline sõit, kus võib ka sõitjat vahetada. Pikema sõidu osas toimub läbi hooaja ka eraldi arvestus. Avaetapil on sõitjate nimekirjas eelmise aasta meistrivõistluste esikolmik Allan Tigane, Mikk Maaten ja Kren Tunder. Põnevust lisavad selles klassis sellised tuntud sõitjad nagu Sten Pentus ja Tristan Viidas. Kui Viidasel on kogemus selle klassi autoga olemas, siis Pentus teeb selles klassi oma debüüdi ja jagab nädalavahetusel oma autot teise selle sarja debütandiga, kelleks on tuntud ettevõtja Thomas Padovani. BMW 325 Cup klassis on kokku 15 startijat ja laupäevaste sõitude alguseks on 17.05 ja 18.15. Pühapäevane pikem sõit algab kell 10.30.
Nädalavahetuse lõpetab Baltikumi enduro meistrivõistluste etapi sõit, millel on pikkust neli tundi. Stardinimekirjas on kokku 21 kahe kuni neljaliikmelist võistkonda ja siin on samuti huvitavaid nimesid. Läti rallikrossi säravaim täht, Reinis Nitišs stardib Läti võistkonna Zvaigzne Motorsport ridades, masinaks Diesel klassi kuuluv BMW 330. Nitišs on rallikrossis Eesti ja Euroopa meister ning 18-aastasena tuli ta noorimaks rallikrossi MM-sarja etapivõitjaks SuperCar klassis. Rallipublikule tuttavad sõitjad Sergei Uger ja Denis Levjatov jagavad sellel korral oma BMW M3 juhiistet ja lähevad rajale Cone Forest Rally Team'i all.
Läti meistrivõistlustel klassis S1600 lähevad rajale mitmed Läti ja Venemaa noored rallisõitjad nagu näiteks Nikolai Grjazin (Peugeot 208 R2) ja Martins Sesks (Ford Fiesta R2). Eestlastest pakub neile konkurentsi Superkrossi superkarika mitmekordne võitja Kairo Kallas (Honda). Tõeliselt huvitav on taas võistlemas näha kümnekonna aasta tagust Baltikumi ringradade üht kiiremat sõitjat, Girts Kruzmanist, kes täna juhib SRT rallitiimi. Tema sõiduvahendiks on S1600 klassis Peugeot 208 R2.
Kahe päeva pilet maksab 10 eurot, ühe päeva pileti saab lunastada 7 euroga
Võistlusnädalavahetuse ajakava. | Eesti autoringraja meistrivõistluste avaetapp toob palju nimekaid sõitjaid | https://sport.err.ee/85405/eesti-autoringraja-meistrivoistluste-avaetapp-toob-palju-nimekaid-soitjaid | Laupäeval ja pühapäeval alustatakse Pärnu külje all asuval auto24ringil selle aasta Eesti autoringraja meistrivõistlustega. Oodata on kahte põnevat võistluspäeva, kus starti tulevad rohkem kui 100 võistlejat kaheksast riigist. Eesti meistrivõistluste kõrval on võistlus Läti, Leedu ja Balti meistrivõistluste etapp ja osalejate hulgast leiab mitmeid põnevaid sõitjaid. |
Siia pidanuks tulema ülevaade 2015. aasta kirjanduskriitikast, aga ma ei saanud sellega hakkama. Miks? Ennekõike sellepärast, et kirjanduses võib vahel olla raske eristada perioodi. Ka praegune „kriitikast mõtlemise ajajärk“ 1 on ühe aasta piire ületav nähtus. See läks käima juba 2013. aastal „Kriitilise olukorra“ vestlussarjaga, sai mullu hea hoo sisse ning kahtlemata jätkub. Ja mitte ainult kirjanduses: „OP“ valib oma saate mõjukaimat kriitikut, parasjagu käib muusikakirjutiste võistlus jm.
Teiseks olen ise kriitikaasjades liiga sügavalt sees, selleks et hinnata toimuvat erapooletult. Olen küll läbi lugenud peaaegu kogu ilmunu, aga mul puudub sellega distants.
Hakatuseks ilmus eelmisel aastal ajakirjas Keel ja Kirjandus kaks kriitikaartiklit. Samasse aega jääb Sirbi kriitika erinumber ja üleskutse asutada kirjanduskriitikaauhind, suvekool ja veel üks erinumber, auhinna väljaandmine ja veel üks erinumber, samuti „Värske õhtu“ sari. Toimus paljugi, millest siin pikalt ei räägi. Keele ja Kirjanduse artiklid, iseäranis Janika Kronbergi „Parnass ja agoraa. Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013–2014“ 2 võinuks pretendeerida üldistusele, kui kriitika olukord ei muutuks nii kiiresti. Nii et need kirjutised on jäädvustanud vaid hetke. Ühe tagasihoidlikuma artikli kirjutasin ka ise. 3 Püüan nüüdki hetke jäädvustada, aga ühe spetsiifilise läätse kaudu. Ants Orase läätse kaudu muidugi.
Õigupoolest võiks mulluse kriitika Orase liistule tõmmata, aga järele mõeldes – see ei ole hea mõte. Kriitika on pigem ikka klaasikillumäng, mitte saabas, olgugi sel tarbefunktsioon ja olgugi arvustatavad teosed ise vahel sellised, et nendega kõlbaks ainult saapaid tallutada. Teistpidi pürgib kriitika vahel klaaspärlimänguks, ehkki Orase lääts pigem hoiatab selle eest.
Orase lääts on mõistagi kriitikakaleidoskoobi vaateava. Erinevalt muudest optilistest klaasidest on see n-ö nullklaas, mis ei teravda, suurenda ega moonuta pilti – see on Orase puhul oluline. Olgu järgnevalt selles kaleidoskoobis nähtust sõnadesse pandud paar värvilist pilti. Nii, nagu on hajusad vaadeldava ajapiirid, on hajusad ka žanripiirid. Ma ei räägi ainult arvustustest, vaid olen kaasanud ka mitmesuguseid segažanris tekste. Esmalt aga veidi statistikat.
Eesti kirjandus arvude keeles
Kui palju ilmus üldse teoseid, mida arvustada? Rahvusraamatukogu kodulehel on selline link nagu „Eesti trükitoodangu statistika“. 4 Sealt selgub, et raamatuid ja brošüüre ilmus Eestis 2015. aastal kokku 3976 nimetust, nende hulgas 1196 nimetust lastele mõeldud ja täiskasvanute ilukirjandust. Ümardame: ligi 4000 trükitootest ligi 1200 on ilukirjandusteosed, ligi 2800 miski muu. Need 1200 omakorda jagunevad lastele mõeldud ja täiskasvanute ilukirjanduse vahel, eesti ja tõlkekirjanduse vahel. Kuidas, ei ole veel selge, aga oletan, et suurusjärk sarnaneb 2014. aasta omaga, mil täiskasvanutele mõeldud algupärast eestikeelset ilukirjandust ilmus 372 nimetust, 5 kuigi, kes teab, raamatute ja brošüüride nimetusi oli siis rohkem (4450). Praeguse teadmise põhjal teen optimistliku oletuse: 2015. aasta 4000 trükitoote hulgas on maksimaalselt 400 algupärast täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteost.
Kirjanduskriitika puhul arvutasin kokku kultuuriväljaannetes ilmunud arvustused. Lisasin nendele ka arvustused, mis on kuidagigi kirjandusteemaga seotud, nt kirjandusteaduslike kogumike arvustused jms (selles rühmas väike, aga vereringe seisukohalt oluline osa). Samuti, nagu öeldud, mitmesugused segažanrides või arvustuselaadsed tekstid. Värske Rõhu „Raamatututvustused“ ja Keele ja Kirjanduse „Lühidalt“, mis tegelikult sisaldavad mitme teose miniretsensiooni, arvestasin iga kord ühe tekstina.
Tulemus on (tinglikult) järgmine: Sirp – eesti algupäraste ilukirjandusteoste arvustusi 72, koos tõlkeilukirjanduse arvustustega 102, üldse kokku raamatuarvustusi 170; Müürileht – algupärandite arvustusi 8, kokku 13; Värske Rõhk – algupärandite arvustusi 28 (sh retroarvustused); Keel ja Kirjandus – 18, kokku 43; Vikerkaar – 42, kokku 44; Looming – 48, kokku 50. Kokku ilmus neis väljaannetes 216 ilukirjandusliku algupärandi arvustust (mööndustega).
Keele ja Kirjanduse artiklite ilmumise aegu 2015. aasta alguses oli alles tegevust alustanud ERRi kultuuriportaal. Kirjutasin toona, et portaalil, mis esialgu vahendab pressiteateid, on potentsiaali enamaks. Oligi! 2015. aastal ilmus ka seal 81 raamatuarvustust, millest silma järgi pool on küll kultuuriväljaannetest „laenatud“, aga omamaterjali hulk on seejuures järjekindlalt kasvanud.
Mõistagi tuleks samasugust statistikat teha muudegi väljaannete kohta. Praegu jäid need unarusse puhtalt ajapuuduse tõttu, aga kavatsen neis, eriti päevalehtedes ilmuvat kindlasti edaspidi analüüsida. Pealegi tuli äsja teade, et „Postimehe paberleht puhkeb õitsele“. 6 Kirjanduspeenrale külvatakse õiekesi loodetavasti ikka peoga! See ei ole halvasti mõeldud, sest on ka väljaandeid, kus seda tuleks ämbriga teha.
Kui liita kultuuriväljaannete 216 algupärandi-arvustusele ERRi kultuuriportaalis, päevalehtedes, blogides ja mujal ilmunud arvustused, võib tulemuseks olla umbes 300 arvustust 400 algupärandi kohta. Väga hea, ainult et suures osas neist on käsitletud samu teoseid. Nagu on veelahe selle vahel, mida ostetakse ja mida laenutatakse, on lahe ka selle vahel, mida loetakse ja mida arvustatakse.
Kus arvustatakse? Olgu siinkohal kirjeldatud paari kaleidoskoobipilti. Kõige huvitavam oli mul eelmisel aastal jälgida Müürilehte, Postimeest ja ERRi kultuuriportaali. Mitte sellepärast, et seal ilmunuks parimad arvustused, vaid kuna need olid pidevas muutumises.
Tuttav ja turvaline Müürileht
Müürilehes vahetus kirjanduskülgede toimetaja. Märtsis kirjutas Maarja Pärtna toimetajaveerus midagi, mida võib pidada programmiks: „Tagasi vaadates näib Müürilehe motiveerivaks jõuks olevat eelkõige vajadus avardada kultuuridiskussiooni olukorras, kus laiema leviku ja kindlama rahastusega väljaanded pole osanud olulistele kultuurinähtustele tähelepanu pöörata või suutnud noorte arvamusi nende erialasid või ka ühiskonda laiemalt puudutavatesse teemadesse kaasata.“ 7
Kui Pärtna oli seda öelnud, pani ta ameti maha. Aprillikuust alustas kirjanduskülgede toimetamist Maia Tammjärv, kes kohe samuti toimetajaveerus sõna võttis, aga tema kreedo on hoopis teistsugune: „Aga Müürilehe kirjandusküljed on ikka ju väärikad olnud! Mingit revolutsiooni ma tegema ei tulnud.“ 8 Tammjärvele tegid muret ta enda võimalik et kesised oskused ja tõenäoline korruptsioon. Toimetaja tunnistas nimelt, et kavatseb ära kasutada oma tutvusi „Prima vista“ festivali ja ;paranoia kirjastuse seltskonnaga.
Riho Kuld. Akvalangistid. Plastmass, 1965.
Eesti Kunstimuuseum.
Tuleb nõustuda Kronbergiga, kes heitis varasemate aastakäikude Müürilehele ette seda, et tolle kirjanduskajastus ei erine peavoolust. See oli samamoodi ka 2015. aastal. Tammjärv tõi siiski tänu oma korruptiivsetele suhetele kirjanduskülgedele värsket õhku, näiteks oli uudseid rubriike nagu „;paranoia veerg“ ja arvustuste lähenemisviisis eksperimentaalsust. Sageli on lähenetud teemale eituse kaudu: kiwa mittearvustus, Joosep Susi ja Agnes Neieri luuleülevaade „Mis ei ole luule“. Susil on üldse kirjanduskülgedel suuri teeneid. Ilmuma on hakanud ka mahukaid intervjuusid komplektis intervjueeritava teose arvustusega.
Kaheksa algupärandeid vaatleva teksti põhjal näib, et Müürilehe lemmikautor on Kaur Riismaa. Muuseas, see sümpaatia püsib ka Värskes Rõhus. See ei ole üllatav, sest kellele ei meeldiks Kaur Riismaa? Näib siiski, et noort lugejat kõnetab ta iseäranis. Riismaa „Pühamäe“ tuvastasingi raamatupoes hiljuti just noortekirjanduse riiulil. Selle aasta alguses on Müürileht palju tähelepanu pööranud Mudlumile ja Jim Ashilevile. Nende teoseid noorteriiulil ei olnud.
Kogu Müürilehes toimus see uuendus, et tulid teemanumbrid. Kirjandusküljed vahel haakuvad nendega, vahel mitte. Mille järgi valitakse arvustused, ongi üldiselt arusaamatu, vist meeldimise järgi, aga igal juhul oli kirjanduskülgi huvitav lugeda.
Postimehe eneseotsingud
Postimees läbis paberlehe õitselepuhkemise eel raske eneseotsingu tee. Ma ei räägi pikemalt sellest, kuidas nädalalõpulisa Arter vahepeal kaheks löödi, siis taas kokku tagasi pandi jne. Katsetati ka uute rubriikidega, näiteks hakkas AKs ilmuma Rein Veidemanni „Holograafi“ sari, kus vaadeldakse üheskoos kirjanikku ja tema loomingut. Tähelepanu on pälvinud hulk vanameistreid: Mati Sirkel, Toomas Vint, Mari Saat, tänavu Mats Traat. Viljakate arvustajatena on silma jäänud Jüri Pino, Tiit Kändler, ka kultuurikülgede toimetajad ise.
Raske öelda, kas Postimehe kultuuriportaali käimalükkamise põhjustas eluterve konkurents ERRi kultuuriportaaliga või Postimehe tormiline areng veebis. Kui lüüa veebis pealeht lahti, on mulje ausalt öeldes päris metsik ja kultiveerimata. Anonüümse kommentaariumi asendamine nimelisega oli nii ERRis kui Postimehes teretulnud samm pildi puhastamise teel, aga kriitilise pilguga võiks viimane vaadata ka seda, kas kodulehe materjalivalik paberväljaandele piinlikkust ei valmista.
See kehtib ka kultuurikülgede ja -portaali puhul. Olen vahel mõelnud, mis on see käivitav jõud, mille järgi Postimehe toimetajad materjali valivad. Üldjoontes näib kehtivat toimetaja Rein Veidemanni omaaegses kirjutises „Kriitika kui suhtekorraldus“ sõnastatu: „… toimetuste vaatenurgast omabki arvustus õigustust üksnes siis, kui see kannab „uudislikkust“, s.t kui arvustataval teosel on potentsiaali pälvida preemiaid, tekitada poleemikat või mis veelgi parem, mõjuda väljakutsena avalikkusele“. 9 Selline lugu nagu „6 eesti meest, 6 eesti romaani“ on siiski lihtsalt väljakutsuvalt šovinistlik. 10
Valdavalt ei dubleeri paber ja kultuuriportaal üksteist. Loodetavasti ei hakkagi dubleerima, sest näiteks portaalis levinud komme avaldada raamatumüügi edetabeleid oleks paberlehes kohatuvõitu. 18. aprillil sai portaali lugeja teada, et raamatuostjate hulgas on populaarne teos „Võluv soolestik“, toodi ära ka esimese peatüki kokkuvõte ja illustratsioon. Päev hiljem anti teada, et Apollo poodides on „Võluv soolestik“ seitsmendal kohal. Aeg-ajalt tehakse otseülekandeid (see on hea), pakutakse glamuursemate kirjandussündmuste fotogaleriisid, raamatukatkendeid jm.
Sügisel sündis selline huvitav nähtus nagu „Välkarvustuse“ rubriik. Esimese välkarvustuse tegi Rein Veidemann Adolf Šapiro Linnateatris lavastatud Madis Kõivu näidendile „Tagasitulek isa juurde“. 11 Välkarvustamine käib nii, et tuleb võtta vahetult pärast teosest osasaamist endlikepp (ingl selfie-stick) ja rääkida kepi otsas olevasse kaamerasse. Video võib väriseda küll, aga see laaditakse veebi, selle all võib olla märge „Pikka arvustust loe esmaspäevasest Postimehest!“. Kirjanduse puhul tuvastasin kaks välkarvustust Mart Juurelt: Astrid Lindgreni teose „Sõjapäevikud 1939–1945“ ja „naljamehe“ John Cleese’i teose „Igatahes …“ kohta. Juur on ka kirjalikult „kiirarvustanud“ Valdur Mikita „Lindvistikat“. 12
Küsisin hiljuti Postimehe kultuuritoimetuse juhatajalt Heili Sibritsalt, miks on välkarvustus viimasel ajal soiku jäänud. Ei ole aega, vastas tema.
Kiire on muidugi. Päevalehtedel eriti, neil on oluline olla esimene. Tundub, et pigem just sellest soovist on sündinud ka „välkarvustus“, mitte niivõrd mängulustist. Selle nimel, et teost esimesena arvustada, hangitakse vahel ilmselgelt juba enne teose ilmumist selle käsikiri ja kasutatakse muid nõkse. Kui Sirp mõne teose arvustamisega hilineb, tunnen minagi survet see hüljata ja edasi minna. See võib ka olla põhjus, miks mõni teos arvustust ei pälvi: teos ise on hea, aga toimetaja lasi teema hapuks. Sellist olukorda püüavad omakorda toimetaja survestamisega ennetada autor, tema sõbrad, kirjastaja, festivali projektijuht ja uue nähtusena turundaja.
Tundub siiski, et välkarvustus kirjandusteosele eriti ei sobi. Mõnda raamatut loetakse ju mitu kuud ning hea arvustus eeldab süvenemist ja mõtisklemist teose üle. Ometi on Postimehe algatus teretulnud, kuivõrd kutsub meediumi mõtestama. Võib-olla ei teeks paha, kui kirjandusarvustuses katsetataks rohkem uusi žanre, tehnikaid, ilmumispaiku jne. Näiteks on välja käidud „ühe minuti arvustuse“ või „liftiarvustuse“ idee, raadiosaates „Vasar“ seda algul katsetati ka. Oma nägu ja hääl võiks olla rohkematel arvustajatel kui Mart Juurel, Peeter Helmel ja Mihkel Kunnusel.
ERRi kultuuriportaali hea algus
Siinkohal vaatan lootusrikkalt Eesti Rahvusringhäälingu poole. Kriitikud võiksid esineda muudeski tele- ja raadiosaadetes kui „OPis“. Raamatuarvustused ei pea ilmuma ainult veergudena paberil, parimal juhul kõrval raamatu kaanepilt või kirjaniku portree.
ERRi kultuuriportaali puhul on õnnestunud hästi see, mille portaali eestvedaja Valner Valme on sõnastanud nii: üritatakse olla kultuurimeedia ristmik. Tõepoolest, lisaks asjalikule infovoole on seal vähemalt kirjanduse puhul lõike ERRi (kultuuri)saadetest, intervjuusid, ilmuvate teoste katkendeid, kultuuriväljaannete lugusid jne. Kasu on koostööst kindlasti mõlemapoolne. Laenatakse ka ühest teisest portaalist (nihilist.fm). Portaali külastab Valme sõnul nädalas keskmiselt 25 000 lugejat, talviti isegi 30 000 – kultuuriväljaannete külastatavuse kõrval kolossaalne arv. Teemavalik on hea ja kompenseerib kahanevat kirjanduskajastuste välja. (Kui Postimehe paberleht õitsengu käigus kirjanduse kajastamist suurendab, võtan viimased sõnad tagasi.)
ERRi kultuuriportaali järjekindlaimad kaastöölised on Margus Haav, Toomas Raudam, Mudlum, Jüri Pino, Peeter Helme, Jürgen Rooste ja Peeter Sauter. ERRil tasuks aga kindlasti mõelda honorarifondi suurendamisele, et omamaterjali oleks rohkem, püsiautorite ring laiem ja nende leival vorst peal.
Kirjanduskriitika valdkonda võib liigitada ka möödunud aasta lõpus Vikerraadios jooksnud „Luuleatlase“ sarja. See esindab ehedat ristmeediat: iga raadiosaatega kaasnes šõu saate kodulehel, kus teost hinnati ikoonide abil („modernism“, „peksab segast“ jms). Viimaks valmis (:)kivisildniku 2015. aasta luuleedetabel. Esikümnest pool on seal ta oma kirjastuse tooted, esikohal Jürgen Rooste „Vana hiire laulud“ ja „Ideaalne abikaasa“. 13
Hästi on käima läinud ka teine uustulnuk, noorte kultuuriblogi „Kaktus“, seevastu kui raamatublogid pigem hääbuvad. „Kaktust“, portaale ja ristmeediat Kronberg oma ülevaates pole käsitlenud, aga järgmises peaks üritama. Ja siis on veel veealune Facebooki-hoovus, mis vajab eraldi uurimist.
Kokkupõrge hellusega
Tulles tagasi Ants Orase läätse juurde, olgu veel kord meelde tuletatud SA Kultuurilehe väljaannete kriitikatoimetajate asutatud Ants Orase nimelise kirjanduskriitikaauhinna kandidaadid: Hasso Krull, Alvar Loog, Aare Pilv, Johanna Ross, Märt Väljataga. 14 Ehkki žürii ei valinud nende tekste välja selle põhjal, kuivõrd need kannavad oraslikke väärtusi, vastavad need kõik näiteks sellele printsiibile, mille järgi arvustus olgu vahemeheks teose ja lugeja vahel, seletades ja avades tema silmad. Esile tõstetud arvustused on isikupärased, süvenenud, asjatundlikud ja asetavad teose konteksti. Johanna Rossi võiduarvustuse „Poeet suure P-ga, Lumehelbeke suure L-iga“ puhul hinnati ennekõike akadeemilise ja populaarse tasakaalu.
Oras on aga öelnud ka sellist asja: „Iga kirjanduskriitik teab, kuivõrd raske on tüürida läbi kirjanduslike arvamuste rahutu mere. Ta peab olema valmis iga hetk põrkama vastu kirjanikkonna helluse või üldise maitse karisid. Iga kiitev, iga laitev sõna võib tema vastu esile kutsuda nördind poleemikaid.“ 15 See meenus mulle mitme mulluse debati puhul. Peetud said need ennekõike ERRi kultuuriportaalis, mis osutab veel ühele portaali olulisele rollile: see on ka kiiret reageerimist võimaldav arvamusplats, erinevalt aga kildkondlikust Facebookist avatud arvamusplats. Tõeline agoraa!
Kronbergi aprillikuine „Parnass ja agoraa“ oligi esimene lugu, mis põhjustas tulisema mõttevahetuse. Sellele järgnes Rooste ärritunud reaktsioon: „Jürgen Rooste: kirjanduskriitika allakäik“. 16 Siin võetakse sõna parnassi ja agoraa eristamise vastu, samuti selgub, et eesti kirjanduskriitika on väga viletsas seisus. Vaja oleks messiat, staarkriitikut. Mihkel Kunnuselt küsitakse, miks too ei arvusta suurmeistreid nagu Andrus Kivirähk. Kunnus vastas artikliga Sirbis. 17
Pole midagi öelda, Rooste on meie kriitikatrikster. Juba mais tekitas ERRi kultuuriportaalis elevust tema kirjutis, kus ta küsib, „mis möks on „väljapeetud klassika““. 18 See on vastus Alvar Loogi luuleaasta ülevaatele. 19 Suvel ilmus kultuuriportaalis Rooste „Kaks underikujulist pettumust“. 20 Marie Underi „Sonettide“ uusversiooni kohta leiab ta: „… siin on viiskümmend tänase Eesti luuletajat, kes ei üritagi latini küündida, vaid kraabivad end lati, täpsemini mulla või sopa alt läbi.“ Underi-Adsoni päeviku kohta: „Aga lugemine ise ikka karm kraad igavam kui Underi kirglikud kirjad Tuglasele: ei ole siin kirjaridade asetamist oma paljastele rindadele, no ei ole. Miks ma peaksin lugema luuletajate päevikuid, mis ei sisalda tisse, tõesti, miks ma peaks?“ Järgnenud kommentaaritulva soovitan soojalt lugeda, see on tükk kultuurilugu.
Poleemika näitel tuleb ilmsiks ka kultuuriportaali miinus: toimetajatel ei ole mahti kontrollida väidete paikapidavust, samuti võiks mõne kaastöö lühemaks, fookusesse toimetada. Vahel tasuks tekstil enne avaldamist settida lasta.
Ka Kaur Kenderi „Untitled 12“ poleemikast on suurem osa peetud ERRi kultuuriportaalis, aga et see protsess alles jätkub, jäägu kokkuvõte edaspidiseks.
Mujal ilmunust võib esile tuua ühe mõttevahetuse Vikerkaares. Põhjust andis Kaarina Reinu arvustus Petrou Kavafise teose „Kogutud luuletused“ kohta, mille on tõlkinud Carolina Pihelgas. 21 Järgmises numbris ilmus rubriik „Foorum“, kus esitasid vastulause Hasso Krull ja Carolina Pihelgas, kellele omakorda vastas Kaarina Rein. 22
Huvitav mõttevahetus käis Jelena Skulskaja „Marmorluige“ ümber. Kellele Skulskaja ei halasta? Juri Lotmanile, oma emale, iseendale? 23 Lugejale? „Jelena Skulskaja „Marmorluik“ on üks neid tekste, mis kompavad kirjanduse piire ja ärgitavad arutlema lugeja psüühika säästmise üle.“ 24 Selle peale meenus veel üks Orase tsitaat: „Arvustajaks saab end ainult piirat määral kasvatada. Kõige esimeseks, vältimatuks eelduseks on arvustajatemperament, s.o. kõigepealt tung ja võime süveneda kirjanduslikku teosesse, seda võimalikult jäägitult, kõige selles leiduva lihtsa ja komplitseerituga, emotsionaalse ja intellektuaalsega vastu võtta, ning teiseks endale oma elamustest aru anda.“ 25
Uued tendentsid
Niisiis: kriitikavälja mõjutab agar portaalistumine. Päevalehtedel on kiire-kiire, veel kiirem kui enne. Väljaannetelt püütakse tellida õigesti ajastatud intervjuud või arvustust.
Aga veel: eesti kriitikasse tuleb Ameerika. Toon hoiatava näite kunstikriitikast. Greta Koppeli arvustusele näituse „Kunst valitseb“ kohta 26 järgnes mäletatavasti näitusel eksponeeritud teoste omaniku ja tema advokaadi reaktsioon. Sama võib juhtuda siis, kui parafraseerida kellegi artiklit viisil, mis parafraseeritavale ei meeldi. Ma ei too meelega ära neid paragrahve, mille abil kriitikule vastu astuti, aga olemas need on ja hõlpsasti kohaldatavad ka kirjanduse puhul. Arvustus võib ju teatavasti kahandada arvustatava teose väärtust ning kahjustada teose autori mainet.
Tulen nüüd tagasi kriitika formaadi avardamise vajaduse juurde. Olen vahel mõelnud Andrei Ivanovi lause üle, et kirjandus ei jõua enam elule järele. 27 Kas kriitika jõuab? Käsitletavate teemade poolest võib-olla mitte, aga vormiliselt? Kriitika on ju ometi vitaalne ja mänguline nähtus. Killumänguline! Lisagem hoogu, mingem kirjandusest mööda, elule järele. Kelle huvides? Ikka eesti kirjanduse. Küll ta ükskord sappa võtab.
Artikli aluseks on ettekanne Eesti Kirjanduse Seltsi 2015. aasta ülevaadete aastakoosolekul 19. IV 2016.
1 Jaak Tomberg, Pilv läbi Steineri. – Sirp 17. VII 2015.
2 Janika Kronberg, Parnass ja agoraa. Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013–2014. – Keel ja Kirjandus 2015, nr 4, lk 248–261.
3 Pille-Riin Larm, Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult – Keel ja Kirjandus 2015, nr 2, lk 118–120.
4 http://www.nlib.ee/trukitoodangu-statistika/
5 http://www.nlib.ee/public/documents/Made/2013/8._Alguparane_eestikeelne_ilukirjandus_2014._aastal._Nimetuste_arv.pdf
6 Hendrik Alla, Postimehe paberleht puhkeb õitsele. – Postimees 25. IV 2016.
7 Maarja Pärtna, Kiri toimetajalt. – Müürileht, nr 42, märts 2015.
8 Maia Tammjärv, Kiri toimetajalt. – Müürileht, nr 43, märts 2015.
9 Rein Veidemann, Kriitika kui suhtekorraldus. Konverentsi „Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev“ teesid. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 31.
10 Autorite kollektiiv Rein Raua, Armin Kõomäe, Mart Sandri, Kaur Riismaa, Margus Karu ja Olavi Ruitlase raamatust Postimehes 5. IX 2015.
11 http://kultuur.postimees.ee/3333739/postimehe-valkarvustus-ulfsak-teeb-linnateatris-voimsa-rolli
12 http://kultuur.postimees.ee/3348331/valkarvustus-mart-juur-arvustab-astrid-lindgreni-paevikuid
http://kultuur.postimees.ee/3377915/valkarvustus-mis-vahe-on-eesti-ja-briti-huumoril
http://kultuur.postimees.ee/3426405/mart-juur-aasta-kodanik-on-valdur-mikita
13 http://vikerraadio.err.ee/v/luuleatlas/saated/afaa1c04-0a98-4b71-8757-f1d8eb029f2a/luuleatlas-6-saade
14 Vt lähemalt: Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid. – Sirp 20. XI 2015.
15 Ants Oras, Arvustajaist ja arvustusest. – Luulekool I. Apoloogia. Koostanud Hando Runnel ja Jaak Rähesoo. Ilmamaa, 2003, lk 237.
16 http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/arvustused/22a10a76-fd5a-4767-8b8a-b3ff1c3248dd/jurgen-rooste-kirjanduskriitika-allakaik
17 Mihkel Kunnus, Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirähast? – Sirp 17. VII 2015.
18 http://kultuur.err.ee/v/arvamus/78bf927d-fc3a-4411-ad17-fef8ca2a0dd0
19 Alvar Loog, Eesti luuleaasta 2014. 62 lühiarvustust. – Looming 2015, nr 3, lk 393–414.
20 http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/arvustused/3c2f9c35-a9e6-43cd-8617-3ee66a23da36
21 Kaarina Rein, Teekond Ithaka poole. – Vikerkaar 2015, nr 3, lk 110–112.
22 Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Lugeja sünd. – Vikerkaar 2015, nr 4-5, lk 184–189; Kaarina Rein, Tõlkija puutumatus. – Samas, lk 190–192.
23 Eri vaatepunkte: Fagira D. Morti, Ei ole kerge kirjanikuks kasvada. – Eesti Päevaleht 27. VII 2015; Boris Veizenen, Magusa elu variatsioonid. – Sirp 21. VIII 2015.
24 Elo Lindsalu, Ärkamine marmorunest. – Looming 2015, nr 12, lk 1649.
25 Ants Oras, Arvustajast ja arvustusist, lk 238.
26 Greta Koppel, Kunst(iturg) valitseb? – Sirp 31. VII 2015.
27 Mihhail Trunin, Maailm vs. don Quijote. – Sirp 19. II 2016. | Pille-Riin Larm. Kriitikakildude kaleidoskoop | https://kultuur.err.ee/311822/pille-riin-larm-kriitikakildude-kaleidoskoop | Kirjanduskriitikas võiks rohkem katsetada uusi žanre, tehnikaid, ilmumispaiku jms, kirjutab kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm 29. aprilli Sirbis. Avaldame kogu artikli. |
Trump oli Burlingame´i linnas sunnitud peatama oma autokolonni ja sisenema tagaukse kaudu hotelli, kus ta California vabariiklaste kokkutulekul kõnega esinema pidi. Samal ajal protestis hotelli ees sadu inimesi, vahendas Reuters.
"See polnud just kõige kergem sisenemine, mis ma teinud olen," ütles Trump.
"Mul oli tunne nagu ma ületaks piiri," lisas ta.
Osad Mehhiko riigilippudega meeleavaldajad üritasid ühel hetkel läbi hotelli turvaväravate tormata.
Üleeile blokeerisid sajad meeleavaldajad liikluse Trumpi Orange'i maakonnas toimunud kampaaniaürituse asupaiga lähedal.
Osades California piirkondades on Trumpile suur vastuseis, eelkõige latiinode hulgas.
Vabariiklaste eelvalimised toimuvad Californias 7. juunil. Sel nädalal nimetas Trump ennast eeldatavaks vabariiklaste nominendiks. | Trumpi vastased protestid puhkesid Californias ka eile | https://www.err.ee/558892/trumpi-vastased-protestid-puhkesid-californias-ka-eile | Juba teist päeva protestisid Californias USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi vastased meeleavaldajad. |
Võit oli seda magusam, et otsustav värav löödi koguni teisel üleminutil, kui täpne oli Sebastian Steblecki, vahendab Soccernet.ee.
Kallaste tegi viiemehelise kaitseliini vasaku äärena kaasa kõik 90 minutit.
Poola kõrgliiga väljalangemisgrupis tõusis Gornik sellega väljalangemistsoonist välja - neil on kirjas 20 punkti, kuid mõlemal neist allpool oleval meeskonnal on veel üks mäng varuks. | Kallaste ja Gornik tõusid väljalangemistsoonist välja | https://sport.err.ee/85409/kallaste-ja-gornik-tousid-valjalangemistsoonist-valja | Ken Kallaste koduklubi Zabrze Gornik sai Poola kõrgliiga püsimajäämisvõitluses olulise võidu, kui kodumurul alistati Wroclawi Slask tulemusega 2:1. |
Saade tutvustab ka festivali kodumaiseid ja väliskülalisi ning räägib sellest, mida annab Prima Vistale UNESCO kirjanduslinna staatus.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris sel pühapäeval algusega kell 13.05.
Saatejuht on Peeter Helme. | "Loetud ja kirjutatud" selgitab lahti müstifiktsiooni | https://kultuur.err.ee/311792/loetud-ja-kirjutatud-selgitab-lahti-mustifiktsiooni | Sel nädalal on kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" stuudios kirjanfusfestivali Prima Vista programmijuht Marja Unt, kes seletab lahti, mida tähendab "Müstifiktsioon", mis on valitud tänavuse festivali teemaks. |
Ajutisest võistluskeelust on vabastatud laskesuusatajad Artjom Tõštšenko (Ukraina) ja Eduard Latõpov (Venemaa) ning murdmaasuusataja Kirill Vištšužanin (Venemaa).
Kõigi nende proovides avastati meldooniumit vähem kui üks mikrogramm milliliitri kohta. Maailma antidopingu (WADA) esialgse seisukoha järgi viitab see pigem pikaajalisele, mitte viimase aja tarvitamisele.
Hetkel on võistluskeeld veel Rumeenia laskesuusatajal Eva Tofalvil, kes loobus B-proovi avamisest ning kes pole veel rahvusvahelise laskesuusaföderatsiooni antidopingu komisjoni ette astunud. Positiivse proovi andis ta märtsis Oslo maailmameistrivõistlustel.
Samuti on jätkuvalt võistluskeeld Ukraina laskesuusatajal Olga Abramoval, kelle suhtes langetatakse otsus pärast WADA lõplikku seisukohavõttu meldooniumi suhtes. See tuleb eeldatavasti septembris. | Kolme meldooniumiga põrunud talisportlase võistluskeeld tühistati | https://sport.err.ee/85401/kolme-meldooniumiga-porunud-talisportlase-voistluskeeld-tuhistati | Tänavu talvel meldoonumi tarvitamist näidanud kolme talisportlase ajutised võistluskeelud on tühistatud. Kahe sportlase juhtumit veel uuritakse. |
Suursaadik Eerik Marmei avaldas heameelt, et Eesti aukonsulite võrgustik Ameerika Ühendriikides kasvab. "On suur rõõm, et Eestil on nüüd aukonsul Ohios ja Kentuckys. Aukonsul Nippert aitab kindlasti kaasa nii Eesti majandushuvide ja kultuuri tutvustamisele piirkonnas kui ka hõlbustab asjaajamist kohalike eestlaste jaoks, kes ei pea enam näiteks passide kättesaamiseks New Yorki või Chicagosse reisima," lisas suursaadik.
Nipperti sõnul on nii Ohios kui Kentuckys kõrgelt arenenud tehnoloogiatööstused, mis on heaks lähtepuntiks suhete arendamisel Eestiga. Samuti soovib aukonsul pöörata tähelepanu ka koostöö edendamisele hariduse valdkonnas, sest mõlemas osariigis asuvad mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolid.
Mary B. Nippert on õppinud Cincinnati Ülikoolis, Ameerika Gemmoloogia Instituudis ning Oxfordi Ülikoolis. Ta on Ohio osariigis asuva juveelipoe omanik ja juhataja, lisaks tegeleb Nippert ka kunsti ja fotograafiaga. Ta on aktiivne mittetulundussektoris, osaleb vabatahtlikus tegevuses ning kuulub mitmete organisatsioonide juhatusse. Aktiivse tegevuse eest on Nippertit tunnustanud ka Ohio osariigi võimuinstitutsioonid. Mary Nippert on Eestiga seotud vanavanaema kaudu. | Eesti avas esimese aukonsulaadi Cincinnatis | https://www.err.ee/558891/eesti-avas-esimese-aukonsulaadi-cincinnatis | Eile avasid Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei ja Eesti peakonsul New Yorgis Eva-Maria Liimets Eesti esimese aukonsulaadi Cincinnatis. Eesti aukonsul on Mary B. Nippert, kelle konsulaarpiirkond on Ohio ja Kentucky osariigid. |
Aastast 2012 korraldataval jazzipäeval toimub arvukalt jazzi tutvustavaid üritusi üle maailma ja suur galakontsert mõnes maailma metropoli olulises paigas. Sel korral leiab see aset Washingtonis Valges Majas, kus on esinemas ligi poolsada jazzitippu jazzipäeva ühest asutajast Herbie Hancockist kuni Stingi ja Diana Krallini. Klassikaraadio tähistab jazzipäeva ülekannetega Jazzkaarelt. ERR kultuuriportaal kannab üle norralase Steinar Raknesi kontserdi. Bassist Raknes on rännanud maailmaradadel ja põimib oma põhjamaisesse muusikasse ka kantrimuusika elemente.
Rootsi jazzi legendpianistile Jan Johanssonile pühendab oma kontserdi pianist Jan Lundgren koos bassist Mattias Svenssonija Viini Keelpillikvartetiga. Legendaarne Johansson esines oma trioga Tallinnas 1966. aasta jazzifestivalil ja see kontsert "Jan Johansson in Tallinn" on ka CD-na välja antud. Jan Johanssoni rahvuslik muusika mõjutas oluliselt Eesti ja Euroopa jazzi arengut.
Ungari duo Veronika Harcsa-Balint Gyemant toovad Jazzkaarele hõimurahva jazziloomingut.
Jaak Sooäär ja Raul Björkenheim pühendavad jazzipäeval oma kontserdi trompetilegendile-jazziuuendajale Miles Davisele, kelle sünnist möödub 90 aastat.
Noorim esineja Jazzkaare põhikavas on laulja-pianist 21-aastane Tamir Grinberg Tel-Avivist. Tema bänd ja Lexsoul Dancemachine lõpetavad Jazzkaarel rahvusvahelise jazzipäeva 30. aprillil.
27. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar jätkab ka pühapäeval, mil Vabal Laval esinevad kaks karismaatilist Eesti naismuusikut. Laulja, viiuldaja ja helilooja Maarja Nuut esitleb oma uut albumit "Une meeles".
Värskelt Danske Jazziauhinnaga pärjatud helilooja, saksofonist, ansamblijuht Maria Faust toob lavale koos Taani ja Eesti muusikutega oma spetsiaalselt festivali lõpetamiseks kirjutatud teose Velocipede, mis ühendab muusikat, videokunsti ja sporti. | Jazzkaar tähistab rahvusvahelist jazzipäeva | https://kultuur.err.ee/311829/jazzkaar-tahistab-rahvusvahelist-jazzipaeva | 30. aprillil peetakse üle maailma viiendat korda UNESCO rahvusvahelist jazzipäeva. Jazzkaare jazzipäeval esinevad rootsi, austria, ungari, norra, soome, eesti ja iisraeli muusikud. |
Põnevas mängus saabus lõpplahendus alles 89. minutil, kui BATE eest oli täpne lätlasest keskkaitsja Kaspars Dubra. Pikk alustas põhikoosseisus ning vahetati välja 78. minutil, natuke pärast Belšina 2:2 viigiväravat, vahendab Soccernet.ee.
Samal ajal pidas mängu ka Artur Kotenko leivaisa Saligorski Šahtjor, kes sai 2:0 võidu Naftani üle. Kotenko vaatas mängu pingilt.
Viiest mängust 13 punkti kogunud BATE jätkab liiga liidrina, seitsme silmaga Šahtjor on 16 meeskonna konkurentsis kuues. | Lätlane viis Pika ja BATE võidule | https://sport.err.ee/85400/latlane-viis-pika-ja-bate-voidule | Artur Pika koduklubi Barõssavi BATE jätkas Valgevene tšempionaati napi võiduga, kui võõrsil alistati Bobruiski Belšina tulemusega 3:2. |
Kallis, ma nii igatsesin sinu järele. Alati kui me oleme lahus, tekib minu sisse tühimik, mida ma ei suuda mitte millegagi täita. Ma rähklen unetult hotellitoa külmas voodis, keeran end linade vahel nagu higine, äraunustatud vorst, üksindus nöörib kõri kokku.
Alguses, kui tuju on hea, ma jalutan mööda tänavaid ja see on nii meeldiv, olla tundmatuna ja üksi võõras linnas kaugel maal, kus mind keegi ei tunne, ahmida enda sisse kõike seda võõrast, silmad kui suurendusklaasid. Aga see hea tunne kestab vaid mõne tunni, heal juhul päeva, siis tasapisi hakkab mu sisse tulema jälle see vana neetud tühjus ja igatsus.
Tundsin aimamisi, et midagi selle linna tänavapildis on valesti, nagu oleks midagi puudu. Viimaks ma sain aru, et need on vanamehed. Ei poodides, kohvikutes, parkides, tänavatel olnud neid näha. Olen vist iseenese vananemisega seoses vanamehi otsima hakanud ja neid kõrvalt jälginud, kujutlenud, mis mind ees ootab. Aga seal linnas olid tänaval ainult noored, oli ka keskealisi, isegi vanu naisi oli, aga mehi mitte. Uurisin ja sain vastuseks, et vanemad mehed on sõjas otsa saanud. Sõda lõppes kakskümmend aastat tagasi ja neid, kes sellest on elu ja mõistusega välja tulnud, on vähe. Õhtul ma siiski nägin neid vanamehi, kes olid veel järele jäänud. Nad tulid tänavatele, seisid oma maja ees, tuikusid, ei läinud kuhugi, lihtsalt seisid pimeduses, vaatasid arusaamatute nägudega enda ette, maailm tuhises neist mööda. Kas nende jaoks polnud sõda veel lõppenud? Või olid nad juba ammu oma lahingud kaotanud? Ja seepärast liiguvadki nüüd vaid pimeduses? Nad kõiguvad tuules, nii üksi, nii kurvad, keegi ei suuda neid lohutada. Eks meil kõigil on oma sõda. Ja siis ma tundsingi, kuidas see vana ja tuttav raskus hiilib ligi. Ja nagu ikka, hakkasin ma kahetsema, miks ma sinna linna, sellele festivalile üldse tulin. Ma tahaks ju igal pool olla koos sinuga, jagada seda kõike, mida ma näen ja tunnen, mida sina tunned. Ainult sina suudad mu sees täita tühjust, auke mu hinges.
Kui juba see tühjus mu peale tuleb, kaotavad kõik need üritused, kõik need festivalid, mille pärast ma olen kuhugi kohale sõitnud, igasuguse mõtte ja tähenduse. Kõik teised näitlejad tunduvad korraga nii lollid ja nõmedad ja ma hakkan seda ka välja näitama ja muutun ka ise nõmedaks, suhtun kõigisse üleolevalt ja halvustavalt. Kuigi ega nemad ei ole ju süüdi selles, et nad pole sina. Sind on ainult üks. Sul on oma elu ja me ei saa olla alati ja igal pool koos. Ja kui mul on juba peale tulnud see loll ja tühi tunne, siis ma ka esinen kehvasti. Mind on maha jätnud mu soe huumorimeel, empaatia, hea suhtlemisoskus. Teised inimesed, kellega ma võiksin luua sidemeid, arendada vestlust, hoiavad minust eemale, neil nagu polegi midagi minu käest küsida, või siis ei taha nad mind segada ega äratada. Ilmselt mu kehakeel peletab nad juba eos. Laskun enesehaletsusse, tunnen, et mind pole kellelegi vaja. Tõepoolest, kellele mind vaja on? Sulle ja meie tüdrukutele, ma nii väga loodan seda. Ja see mõte rahustab mind, aga seda enam tunnen, et ilma sinuta ei ole mul konteksti ega häält. Ja sina muutud tund-tunnilt aina enam unistuseks. Nii et ma hakkan isegi kahtlema, kas sa ikka oled olemas.
Kui ma olin noorem, siis ma lootsin ja ootasin, et aja jooksul ma muutun. Ma olen näinud hetke, kui minu lapsepõlvesõber avastas enda jaoks Jumala. Kadedaks tegev selgus ja rahu ja meelekindlus, keegi oli nagu kogu aeg kohal ja olemas ja hoidis teda. Ta ei olnud enam kunagi üksi. Ma ei ole oodanud oma ellu Jumalat, ma olen oodanud sind, ja seesama Jumal, kelle leidis mu lapsepõlvesõber, see Jumal, kes tegi ta tugevaks ja rõõmsaks, näeb, kui õnnelik ma selle üle olen, et mul oled sina, mu Jumalanna. Aga sinust eemal olles kukun ma jälle kokku, minus pole midagi, mis mind püsti hoiab. Mu meeleolu kukub ülevalt alla nagu märg kalts. Ja nii ka sel korral.
Väliselt polnudki mu esinemisel midagi viga, aga puudu jäi see sisemine sära, mille oli enda alla matnud minnalaskmine. Ja publik ja žürii (jah, sel korral oli ka žürii ja auhind) saavad sellest aru. Korraldajad käisid ringi kavalate, paljulubavate nägudega, sosistati auhinnast. Aga mind ei veennud ega käivitanud isegi see auhind, sest ma nägin, kui osavad on teised, kui heas tujus, kui hästi ja maruliselt nad vastu võeti. Lätlase ja norraka esinemise peale tõusti isegi püsti, aplaus ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Peale minu esinemist küll plaksutati, aga oli tunda, et kõik tegid seda vaid viisakusest ja formaalselt, nii nagu minagi olin olnud formaalne. Oli selge, et auhinnast jään ma ilma.
Lukustasin end hotellituppa ja isegi nutsin. Nägin unes, et sina oled mulle nii lähedal, aga ma ei saanud sind puudutada. Sa olid nagu kupli all, veidi aja pärast selgus, et selleks on Nutella-purk, mis on juba tühi, purgi seinte külge olid aga jäänud mõned riismed. Sa naeratasid, tead küll, seda naeratust, mis ajab mu hulluks, ja siis sa hakkasid end lahti riietama, jätsid jalga ainult sukad ja siis võtsid sa kätega purgi seintelt Nutellat ja hõõrusid end sellega. Huvitav, meile kummalegi ei maitse Nutella. Sa määrisid end üleni šokolaadiga kokku, sa olid nii libe ja pruun ja nii valmis ja ootasid ja kutsusid mind, sa surusid enda imekaunid kannikad vastu klaasi nagu kaks unistust. Siis keerasid sa end ümber ja surusid vastu klaasi ka oma rinnad ja kõhu, sellest jäid klaasile võrratud pruunid laigud, milles ma nägin midagi tähenduslikku, lausa krüptilist. Sa avasid suu ning limpsisid ahnelt ja januselt šokolaadi. Ma proovisin sind puudutada, sind haarata, aga ainus, mis ma tundsin, oli külm ja sile klaas.
Terve järgmise hommiku ma onaneerisin vannitoas, vannikardin kleepus mu külge nagu uni. Siis proovisin sulle helistada, aga ei saanud sind kätte ja ma tundsin, et ma lähen hulluks, et ma ei näe sind enam kunagi, ja ma nutsin, ja siis onaneerisin veel kaks korda. Sel päeval ma hotellitoast väljas ei käinudki. Helistasin korraldajale ja uurisin, kas ma saan oma lennupileti varasema vastu vahetada. Perekondlikud asjad. Korraldaja ütles, et uurib asja. Aga kui ta tagasi helistas, siis ta andis teada, et ma ei tohi varem ära sõita, sest mulle on määratud auhind.
Sa ju tead mu suhtumist auhindadesse. See on naeruväärne ja lapsik, aga samas on ka inimlik, me kõik tahame, et meid märgataks, hinnataks, armastataks, hoitaks, nii ka mina. Ilmselt on see soov midagi saavutada ja tunnustust saada mul pärit lapsepõlvest. Kusjuures, ma ei olnud kidur ega haige laps. Aga millegipärast ei saanud ma kunagi ühtegi karikat ega vimplit. Kooliajast on vaid mõni üksik diplom, kui neid anti kõigile, siis sain ka mina. Muidu jäin ma aga teiste inimeste vahele või taha. Võibolla on see soov, olla kordki esimene, mulle sealtmaalt sisse jäänud. Sa naerad ja ka mina naeran ja ma tean ka ise, et see preemiate saamine on nii suvaline, nii juhuslik, ja see pole ju peamine, miks ma midagi teen. Ja ma tõesti ei tee seda mingite auhindade pärast, vaid ma tahan inimestele maailma peegeldada, ma tahan teiste inimestega kontakti saada. Ja seda ma olen saanud, mul ei ole millegi üle nuriseda, mul on läinud hästi. Ja vaikselt on mind ju ka tunnustatud, väikeseid auhindu olen ma tõesti saanud, paar publikupreemiat, ja nende üle ka rõõmu tundnud, tõsi. Aga ühtegi suurt auhinda mitte. Hakkab kuidagi imelik, et igal aastal mind nomineeritakse, aga mitte ükski aasta ei ole ma suurt preemiat saanud. Siis ma ikka hakkan mõtlema, et asi on siiski minus, žürii ei saa aastast aastasse eksida. Kolleegid ja meie sõbrad ikka ütlevad, et sel aastal saad sina, kindlasti saad, sinu stand-up etendused on üle prahi, no kes siis veel peaks saama kui mitte sina! Aga ei midagi. Ma olen nagu igavene nominent. Nüüd ma olen juba neile auhindadele käega löönud, olen isegi hakanud preemiate saajatesse üleolevalt ja põlglikult suhtuma. Jah, olen hakanud pisitasa kibestuma. Kas ka minust saab sõjaveteran, kes on oma lahingus kaotanud, kes seisab oma maja ees pimeduses ja tahaks iga möödujat ja kogu maailma hammustada?
Aga nüüd, kui mulle öeldi telefonis, et ma saan preemia, siis see mind korraga ei rõõmustanudki. Ainus, mis ma tahtsin, oli tulla sinu juurde koju. Me kõik tahame tulla oma koju, me kõik tahame, et meil oleks kodu, et keegi meid ootaks. Mulle tundus nii üllatav ja veider, et peale nii halba esinemist ja nii jahedat vastuvõttu on mulle määratud auhind. Aga see ei tõstnud mu tuju. Ma tahtsin jõuda sinu juurde, sind hoida ja kallistada ja tunda, et sa oled olemas ja sa armastad mind. Ja ma ütlesin korraldajale, et ma pean koju tagasi minema. Ja nad võivad auhinna mulle järele saata. Aga korraldaja vastas, et see pole võimalik, sest auhind on erakordne ja see vajab ilmtingimata minu kohalolu. Lisaks on sellega seotud mingid lepingud.
Sa oled nii võluv, nii hurmav, mu Jumalanna, sa oled alati minu jaoks nagu uus. Kui kaua me oleme sinuga koos olnud, aga ma armun sinusse ikka ja jälle ja jälle… Ja ma palun sinult nüüd midagi. Ma pole sinult palju palunud, ma olen sinult palunud kätt, see on kõige suurem ja olulisem asi, mida ma olen palunud, ja ma olen selle eest nii tänulik ja õnnelik. Aga ma tahaksin sinult veel midagi paluda. Ja et sa ei ehmataks ega annaks mingeid hinnanguid ega hakkaks mõtlema jumal teab mida. Ja ma tean, et sa suudad seda, sinu südameheadus ja hingesuurus saab sellest aru. Palun saa temaga tuttavaks, tema ongi minu auhind. Ma saan aru, et see võib näida kuidagi imelik, kui sellesse nii suhtuda, aga ärme suhtu sellesse imelikult. Ja olgugi ta minu auhind, on ta inimene nagu sina või mina. Ta on noor inimene, põgenenud, end varjanud, tundnud hirmu ja vägivalda, ta on inimene, kellel on soov ellu jääda ja elada. Selle auhinnaga tahab festival üles kutsuda inimesi võtma isiklikku vastutust ja hoolt nende õnnetute inimeste eest, kes käivad mööda Euroopat ringi nagu hulgused. Kui ta mulle üle anti, ma olin muidugi šokis, ma vaatasin teda ja kogu seda olukorda sama suurte ja ehmatanud silmadega, millega sina praegu vaatad mind. Aga kui ma suutsin juba rahuneda, siis jõudis see mulle korraga kohale, et tegelikult tema ongi see minu suur auhind, mida ma ikka ja ikka olen oodanud! See mõte oli nagu ilmutus, see mõte, see arusaamine, et kõige suurem auhind inimesele on teine inimene! Ta on auhind nii mulle kui sulle, meile kõigile, ja meie ise oleme auhinnad! Sest me vajame teineteist. Mina vajan sind, sina vajad mind, tema vajab meid, et olla õnnelik ja tunda, et teda on siia ellu oodatud, et teda on kellelegi vaja. Koos, teineteist aidates ja toetades saame me kõigest üle. Isegi kui sa oled veidi pettunud, et ta on naine, aga las ta olla, inimesed sünnivad kas meeste või naistena ja tegelikult pole sel väga suurt vahet, me oleme kõik inimesed. Ja ma luban sulle, et teinekord, kui ma peaksin suure auhinna võitma, ma valin mehe. Isegi sel korral oli mulle alguses ette nähtud mees. Aga lätlane palus, et kas saaks ümber vahetada, et tal on kodus talu, et oleks hädasti töökäsi vaja. Kuid mulle näis, et ta on homo. Ja kuidas ma jätan siis selle lätlasest põlatud kauni noore tüdruku lavanurka seisma. Mitte ühtegi inimest ei tohiks ära põlata, alati on kuskil keegi, kellele on sind vaja, kes ootab just sind. Ja järgmine kord, kui ma lähen festivalile, siis sa tuled kaasa ja võid ise valida, valik on lai. Nad on uued ja huvitavad inimesed, keda me veel ei tunne, aga keda me tahaksime tunda ja kes tahavad meid tundma õppida, saada meie sõbraks, et olla teineteisele kingitused ja elada iga päev nii, nagu oleks see su sünnipäev.
Sest vaata, mis meiega toimub, me oleme kogu aeg nii väsinud, meil pole aega ei enda ega teineteise jaoks ega oma laste jaoks, ei oma sõprade jaoks, meil isegi pole enam sõpru! Kui sinu isa välja arvata, siis kunas käis keegi meil viimati külas? Meie elus on nii vähe külalisi! Meie külalistuba on muutunud pesukuivatusruumiks. Sisimas me enam ei ootagi endale külalisi, sest kõik meie sõbrad on meid ära tüüdanud, ja nad on tõesti tüütud, me teame ja tunneme neid läbi ja läbi, nende veidrusi, kes mis hetkel hakkab mingit jama ajama, kes kunas mingi nõmedusega välja tuleb. Me pettume inimestes nii kiiresti. Aga tema oleks meie elus täiesti uus külaline, isegi kui ta midagi imelikku ütleks, me ei saa temast aru ja see on nii sümpaatne. Vaata meie väsinud ja halle nägusid, meie unised silmi. Me oleme omadega nii läbi, et ei jõua isegi teineteisega rääkida, me ei jõua õhtul pesta kraanikausist nõusid, me ei suuda tunda rõõmu oma tüdrukutest, me ainult vingume ja karjume nendega. Iga pusletükk või Elsa kroon või huulepulk jala all tekitab väljakannatamatut raevu ja valu. Kui lapsed on haiged ja jäävad koolist koju, on see päev nagu karistus ja me ootame juba õhtut, et nad magama läheksid. Aga nad ei lähe ja ei lähe, see võtab terve igaviku ja jõu ja me teeme viimase pingutuse ja karjume veel. Ja kui nad lõpuks voodisse lähevad, tunneme end nii näruselt, et me oleme nende peale jälle karjunud, mitte olnud nende üle rõõmsad ja uhked, me tunneme, et me oleme väiklased ja läbikukkunud lapsevanemad. Aga me ei suuda seda kahetsust ka väga pikalt tunda, sest me oleme juba ise ka nii väsinud ja lähme kohe magama. Ei mingisugust voodielu, me keerame kumbki end voodi eri nurkades kerra ja vajume kuhugi ja ärkame võpatades, et öö on juba möödas ja kõik läheb samamoodi edasi.
Aga nüüd kõik muutub. Me ei pea olema enam kunagi üksi. Meil on meie külaline, keda me oleme juba pikemat aega oodanud, ilma et me ise oleks seda teadnud. Ja nüüd tekib meil tänu temale vaba aega, nii et me saame jälle käia kinos, kontsertidel, võime sõita nädalalõpuks kahekesi Riiga või Stockholmi, jalutada lihtsalt pargis ja tema mängib meie lastega. Ma olen kindel, et lastele hakkab ta kohe esimesest hetkest meeldima, Kadrile ja kindlasti ka Marile, ja me kõik armume temasse. Mul on kõik läbi mõeldud ja mida rohkem ma sellele mõtlen, seda õnnelikum ma olen, kujutades ette meie elu koos temaga. Ta aitab meid kõiges, ta on nii tore ja abivalmis, ta hakkab meile süüa tegema, ja meie sinuga kokkame samuti, aga siis juba suurest rõõmust ja naudingust, sest me oleme välja puhanud ja rõõmsad. Ja me ei pea oma aia pärast tundma enam iialgi piinlikkust, et me ei jõua oma puid pügada, muru niita, lehti riisuda. Meie lillepeenrad ei näe enam kunagi välja sellised, et vaid aimamisi võib aru saada, et siin on kunagi õitsenud lilled. Kõik hakkab jälle õitsema! Me võiksime isegi maale elama kolida ja võtta veel peale tema inimesi juurde, sest teatriliidu kaudu on mul järgmiseks aastaks palju festivalikutseid ja nüüd ma tunnen endas jõudu ja rõõmu ja ma võidan kõik need esinemised ära! Ja me võiksime hakata kasvatama omaenda juurikaid ja võibolla isegi lambaid ja kanu. Me hakkame küpsetama juuretisega leiba, mida me ikka oleme tahtnud teha, aga pole selleni kunagi jõudnud, sest me oleme olnud nii väsinud ja meil pole olnud selleks aega. Ja meie auto hakkab läikima, meie laste küüned ei ole enam kunagi liiga pikad ega küünealused mustad, juuksed pole iialgi pusas. Ja meil endal on jälle oma kallite laste jaoks aega ja rõõmu ja jõudu. Sest ta hakkab käima ka koolis lastevanemate koosolekutel, kus meie kütaksime end mingi teatrirahateemaga üles, aga tema vaid naerataks malbelt ja kõik on hästi, ei mingit stressi. Meil saab olema stressivaba elu, ma juba praegu tunnen seda. Ja kui ma lähen jälle kuhugi festivalile, kuhu sina ei saa tulla, siis ma võtan ta kaasa ja ma ei tunne end enam kunagi nii näruselt ja üksi. Üksindus teeb meid katki ja õnnetuks ja halliks ja vanaks, aga me võiksime veel elada! Ja tema elavdaks ka meie voodielu, olgem ausad, see on meil viimasel ajal ära vajunud. Ma loen su kehakeelest ja silmadest, et ma olen muutunud sulle nii igavaks ja etteaimatavaks. Ja see muudab mind õnnetuks, sest mina omakorda ootan sinult voodis asju, millega sina nõus ei ole, ja sa tead, et ma aktsepteerin seda, kuigi ma kannatan, aga aktsepteerin. Aga temal pole tabusid, ta oleks nagu värske tuuleõhk meie linade vahel.
Ja lõpuks, praegu on tal katseaeg, kui ta ei sobi meile, siis me saame ta tagasi saata või ümber vahetada. Vaatame, kuidas elu läheb. | Urmas Vadi. Auhind | https://kultuur.err.ee/311817/urmas-vadi-auhind | Jutt aprilli Vikerkaarest. |
"Peame tõstma nii inimeste teadlikkust turvalisuse loomise võimalustest, kui kujundama võrgustiku, kus inimesed, eraettevõtted, kodanikuühendused, kohalik omavalitsus ja riigiasutused saavad üheskoos tulemuslikumalt turvalist elukeskkonda luua. Kogukonnakeskse lähenemise põhirõhk on tasakaalustatud koostööl riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erasektori ja erinevate kodanikuühenduste ja inimeste vahel. Selleks peavad erinevad osapooled ühiste jõududega keskenduma inimeste turvatunnet häirivate probleemide väljaselgitamisse ja lahendamisse," ütles Küüt.
"Siseturvalisus on oluline osa meie julgeolekust, nagu ka riigikaitse, mistõttu meie suurimaks väljakutseks on kogukondlike koostöövõrgustike loomine, mis aitavad välja selgitada ja lahendada inimeste turvalisusega seotud muresid. Selline lähenemine sidustab ühiskonda, tõstab teadlikkust, loob positiivse hoiaku ja tekitab motivatsiooni turvalisuse nimel ühiselt pingutama," sõnas asekantsler.
Kõrgemate riigikaitsekursuste eesmärk on tutvustada poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, KOVle, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning läbi kõigi nende kogu ühiskonnale Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust ning suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas. Kursusi korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostöös kaitse-, välis- ja siseministeeriumiga. | Raivo Küüt: turvalisust kujundab kogukonnakeskne lähenemine | https://www.err.ee/558890/raivo-kuut-turvalisust-kujundab-kogukonnakeskne-lahenemine | Kõrgematel riigikaitsekursustel esinenud korrakaitse- ja kriminaalpoliitika asekantsler Raivo Küüdi sõnul on siseministeeriumi prioriteediks kogukonnakeskne lähenemine turvalisuspoliitika kujundamisel. |
Naistel ootab ees 5,4 km ja 23 kontrollpunktiga ning meestel 6,5 km ning 27 kontrollpunktida rada üle Sileesia tasandike kõrguva Ślęża mäe põhjanõlval 190-450 m kõrgusel ü.m.p.
Omadele saab kaasa elada videoülekande (alates kell 13:00), GPS-jälgimise ja online-vaheaegade kaudu: http://worldcup2016.pl/live-center/
Eelnevatel päevadel kõrvalmaastikel treenimas käinud koondislased arvasid kivise nõlvamaastiku kohta järgmist: "Huvitav, Eestist sellist ei leia" (Kenny Kivikas), "Ohtlik, lausa eluohtlik!" (Evely Kaasiku). Koondise treener-esindaja Elo Saue sõnul tuleb antud kiviste nõlvadega maastikutüübil orienteeruda ettevaatlikult, et keset kivikülvi üks suurem, kontrollpunktiga kivi veatult üles leida.
Meie koondislastest on hetkeil kõrgeimal rahvusvahelise edetabeli positsioonil vennad Lauri ja Timo Sild, vastavalt 25. ja 26. kohal. Naistest asub kõrgeimal kohal Annika Rihma (52.)
Meie koondislaste stardiajad (Eesti aja järgi):
11:30.00 Maiki Jäädmaa
11:37.30 Kerstin Uiboupin
11:42.00 Sigrid Ruul
12:21.00 Evely Kaasiku (GPS)
12:37.30 Annika Rihma (GPS)
---
11:55.00 Ats Sõnajalg
12:02.30 Kristo Heinmann
12:32.30 Kenny Kivikas
12:43.00 Sander Vaher
13:50.30 Timo Sild (GPS)
14:52.00 Lauri Sild (GPS) | Orienteerumiskoondis alustab hooaega Poola ohtlikel nõlvadel | https://sport.err.ee/85406/orienteerumiskoondis-alustab-hooaega-poola-ohtlikel-nolvadel | Orienteerumise MK-hooaega avav lühirajavõistlus Poolas Wroclawis saab alguse laupäeva hommikul kell 11.00 Eesti aja järgi. |
Junhui on ühtlasi korranud ka enam kui sajapunktiliste seeriate (century break) rekordit ühes mängus. Hiinlasel on neid tänavuses poolfinaalis juba kuus ning ajaloo jooksul on sama suutnud vaid Mark Selby (2011) ja Ronnie O'Sullivan.
Kuna häid esitusi näitab ka McManus, kes on püstitanud nüüdseks kolm enam kui sajapunktilist seeriat, siis on üheksa 100+ seeria näol tegemist MM-i ajaloo kõige kõrgetasemelisema matšiga.
Seejuures oli Dingil šanss teha tänavuse turniiri esimene maksimaalne seeria (147), kuid eksimus punase kuuli löömisel nurjas selle. Siiski vajab ta finaalipääsuks veel vaid kolme freimivõitu.
Teises poolfinaalis eksmaailmameister Mark Selby ja Hongi Kongi mehe Marco Fu vahel on seis viigis 8:8. | Seeriate kogumist jätkav Ding küündis snuukri MM-il Selby ja O'Sullivani rekordini | https://sport.err.ee/85399/seeriate-kogumist-jatkav-ding-kuundis-snuukri-mm-il-selby-ja-o-sullivani-rekordini | Snuukri maailmameistrivõistlustel Sheffieldis jätkub hiinlase Ding Junhui hüva vorm, kes asus poolfinaalis šotlase Alan McManuse vastu 14:10 juhtima. |
Hommikul kella 08.33 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Majaka tn 28 läheduses, kus esialgsetel andmetel sooritas seni tuvastamata isik sõidukiga tagasipööret, mille käigus sõitis otsa vasakul pool teeservas liikunud 83-aastasele Mariale.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt Pallasti tänava suunas. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kella 14.24 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Soola tänaval, kus jalgrattaga mööda jalgrattateed sõitnud 19-aastane mees põrkas kokku paremalt poolt sõiduteed ületanud 78-aastase naisega. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kella 17.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Asunduse tn 11 läheduses, kus 60-aastane Jaak alustas sõiduautoga Mercedes-Benz Sprinter tagurdamist ning sõitis otsa 88-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Vanuritest jalakäijatele sõideti otsa | https://www.err.ee/558889/vanuritest-jalakaijatele-soideti-otsa | Eile sattus liiklusõnnetusesse mitu vanurist jalakäijat, kes kõik viidi haiglasse ravile. |
NHL-i põhiturniiril läänekonverentsi võitnud Starsi 2:1 (0:0, 1:0, 1:1) võidule St. Louis Bluesi üle pani aluse värava visanud ja resultatiivse söödu andnud Radek Faksa.
Sharks oli parem Nashville Predatorsist 5:2 (0:0, 0:1, 5:1). Viimasel kolmandikul ärganud San Jose kasuks viskas kaks väravat Logan Couture.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 0:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 0:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 1:0
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 1:0 | VIDEO | Dallas Stars võitis St. Louis Bluesi vastu avavaatuse | https://sport.err.ee/85398/video-dallas-stars-voitis-st-louis-bluesi-vastu-avavaatuse | Jäähoki Stanley karikavõistluste konverentside poolfinaalides olid reedel võidukad kodupubliku ees mänginud Dallas Stars ja San Jose Sharks. |
"Soovin pöörata tähelepanu sellele, et tegemist ei ole puudega inimestele suunatud üritusega. Meie soov on sellega pöörata ühiskonna tähelepanu inimestele üldiselt, märgates esmalt nende oskusi ja võimeid, mitte puudusi ja erinevusi," rääkis festivali korraldaja Tiia Sihver. "Üldjuhul märgatakse puudega ning lihtsalt teistsuguste inimeste puhul kõigepealt just erinevust ning alles seejärel märgatakse tema iseloomu, oskusi jne. Kohanemine võtab aega, alles siis, kui esmasest kohmetusest on üle saadud, suudetakse näha, et puudega inimesed tegelevad samade asjadega, millega tavalised inimesed, ja on samasugused täisväärtuslikud inimesed nagu kõik teised, koos oma isikupärade ja veidrustega."
Eesti ühiskonna jaoks ei ole festivali korraldajate sõnul selline mõtteviis veel tava- ega harjumuspärane. "Tegelikult on see sama normaalne nähtus, kui võrrelda näiteks laste ja eakate inimeste võimekuse erinevust. Ka pikad ja lühikesed inimesed teevad samu asju, ainukese vahega, et kasutavad selleks erinevaid võtteid. Puudega inimesed elavad täpselt samasugust elu nagu kõik teised, lihtsalt n-ö „töövõtted“ on teised,“ märkis Tiia Sihver. „Ikka veel ei ole me harjunud nägema puudega inimesi tavapärastena ja seetõttu jääb silma esmalt erinevus – osaliselt on see riigi tegemata töö ja seepärast soovime kaasa aidata, täites oma kodanikukohustusi ja vähenda suhtluslõhet puudega ja puudeta inimeste vahel."
Kuidas pime inimene filmi näeb või laskmissporti harrastab? Kuidas kurt inimene laulu kuuleb või ratastoolis inimene korvpalli mängib ning kuidas käteta maalida saab? Kõikidele nendele küsimustele lubavad festivali korraldajad ürituse päeval vastused anda. Seda kõike saab festivalil näha ja soovi korral ise järgi proovida.
MTÜ Puude taga on inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ tegeleb puudega inimestele oluliste teemadega, nagu näiteks liikumine linnaruumis, ligipääs kultuurisündmustele ja kaasatus. | Koguperefestival kutsub puude taga inimest märkama | https://menu.err.ee/290459/koguperefestival-kutsub-puude-taga-inimest-markama | Puudega inimesed tulevad juba teist korda riigile appi, korraldades 11. juunil Tallinna Stroomi rannas tasuta koguperefestivali "Puude taga on inimene", mille eesmärk on vähendada suhtluslõhet Eesti ühiskonnas. Festivali saavad nautida lapsed ja eakad, pimedad ja kurdid, ettevõtjad ja töötud – kõik inimesed suudavad olla iseseisvad, kui nende vajadustega on arvestatud. |
Clippers jõudis tänu Jamal Crawfordi vabavisetele 32 sekundit enne lõppu 103:103 viigini, kuid järgnevalt tehti viga Portlandi mehele Mason Plumleele, kes samuti ei eksinud (103:105).
Clippersi viimane rünnak aga ei õnnestunud, sest Crawford viimaste sekundite vise ei tabanud, lauapalli sai Plumlee, kes tabas kahest vabaviskest ühe ning Trail Blazers noppis võidu 106:103.
Damian Lillard oli võitjate parim 28 punkti ja seitsme resultatiivse sööduga. C.J. McCollumi arvele jäi 20 punkti. Plumlee viskas üheksa punkti, aga haaras 14 lauapalli.
Otsustavateks hetkedeks staaride Chris Pauli ja Blake Griffinita jäänud Clippersi ridades oli 21 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga parim Austin Rivers. DeAndre Jordan viskas 15 silma ja haaras 20 lauapalli.
Kahes seerias läheb aga asi seitsmenda mänguni, sest Indiana Pacers alistas kodus Toronto Raptorsi 101:83 (30:22, 20:22, 31:20, 30:19) ja Miami Heat võõrsil Charlotte Hornetsi 97:90 (27:24, 32:26, 16:20, 22:20). Viimastele ei olnud abi ka Kemba Walkeri 37 punktist.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 3:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 3:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4 | Portland saigi staarideta LA Clippersist jagu | https://sport.err.ee/85397/portland-saigi-staarideta-la-clippersist-jagu | Korvpalliliigas NBA tagas koha läänekonverentsi play-offi poolfinaalis Portland Trail Blazers, kes sai kodus jagu Los Angeles Clippersist 106:103 (24:24, 26:24, 30:34, 26:21) ja võitis seeria neli-kaks. |
Kell 03.47 teatati häirekeskusele tulekahjust Põlva maakonnas Laheda vallas Tilsi külas, kus põles ühekorruseline puidust elumaja lahtise leegiga.
Hoiti ära tule levik mõne meetri kaugusel asuvatele kõrvalhoonetele. Kustutustööde käigus leiti hoonest 32-aastase naise surnukeha.
Tulekahju lokaliseeriti kella 06.18ks. | Põlvamaal hukkus tulekahjus noor naine | https://www.err.ee/558881/polvamaal-hukkus-tulekahjus-noor-naine | Täna öösel toimus Põlvamaal põleng elumajas, mille tulemusena hukkus 32-aastane naine. |
"See ei ole pikeerimine ja rünnaku imiteerimine, seega kõik on korras. See ei ole ohtlik manööver," ütles ta.
USA provotseerib Vene relvajõude, saates oma lennukid ja laevad Venemaa piiride lähedusse, lisas Komojedov.
Uudistekanal CNN teatas viitega kahele Pentagoni ametnikule, et Su-27 korraldas Läänemerel rahvusvahelises õhuruumis luuremissioonil olnud USA õhujõudude lennuki RC-135 kohal nn. ülerullumise manöövri.
Ameeriklaste sõnul on selline manööver väga ohtlik. Lennukite väikseim vahekaugus oli umbes 30 meetrit.
Neljapäeval Interfax iga rääkides ütles Komojedov: "Miks lennata siin ja provotseerida Venemaad tegutsema? Ma tahan öelda: kutid, olgem sõbrad, ärge provotseerige Venemaad tegudele, millest te hiljem meedias räägite."
"Kui USA tahab testida meie valmisolekut, me oleme näidanud seda kõikjal, näiteks meie relvajõudude ootamatud inspekteerimised, Süürias, ja olukorrad, mis hõlmavad laevu, allveelaevu ja lennukeid, mis meie piiridele lähenevad," seletas admiral. | Vene admiral tõrjus USA süüdistusi Su-27 ohtlikust manöövrist Läänemerel | https://www.err.ee/558887/vene-admiral-torjus-usa-suudistusi-su-27-ohtlikust-manoovrist-laanemerel | Vene hävituslennuk Su-27 manööver USA luurelennuki lähedal reedel Läänemere kohal ei ole ohtlik nagu USA seda väitis, ütles Vene riigiduuma kaitsekomitee esimees ja endine Musta mere laevastiku juhataja admiral Vladimir Komojedov Interfaxile. |
Punane kaart tähendab automaatselt ühemängulist keeldu. Kalju vasakäär Quintieri ja Paide ründaja Zahovaiko peavad seega kokku vahele jätma kaks meistriliiga kohtumist, vahendab Soccernet.ee.
Quintieri jäi juba eemale matšist Tallinna Infoneti vastu ning ei tohi osaleda ka tänases mängus, kus Kalju kohtub uuesti Paidega. Itaallase puudumine süvendab Kalju tänast koosseisuprobleemi, sest nõmmekatel on niigi kaartidega väljas Erik Listmann, Reginald ja Jorge Rodrigues.
Zahovaiko peab jätma vahele kohtumised Kalju ja Tallinna Floraga. Karistusest pääses aga Paide väravavaht Kert Kütt, kes Erik Listmannile õlaga sisse sõitis. Küll aga räägitakse Küti juhtumist lähipäevil kohtunikele seminaridel. | Quintieri ja Zahovaiko said lisakaristuse | https://sport.err.ee/85373/quintieri-ja-zahovaiko-said-lisakaristuse | Eelmisel nädalavahetusel Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna kohtumises punase kaardi teeninud Damiano Quintieri ja Vjatšeslav Zahovaiko said ühemängulise lisakaristuse. |
Kim Jong-un pidas kõne Põhja-Korea võimupartei pleenumil, tähistades ka enda võimuloleku 10. aastapäeva, vahendas BBC.
Kõnest paistis silma, et Kim Jong-un ei maininud otseselt Ameerika Ühendriike või tuumarelvade teemat, mis on varasemates kõnedes olnud tavapärane.
Põhja-Koreas valitseb koroonaviiruse piirangute tõttu suur toidupuudus.
Riigi piir on alates 2020. aastast täielikult suletud, et vältida koroonaviiruse levimist Hiinast.
Kim Jong-uni sõnul on inimeste elujärje parandamine riigi peamine eesmärk.
Ta tunnistas, et 2021. aastal oli riik raskes olukorras ja seadis "oluliseks ülesandeks teha radikaalseid edusamme inimeste toidu-, rõiva- ja eluasemeprobleemi lahendamisel", teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur (KCNA).
Samuti rõhutas ta, et algava aasta üks prioriteete on ka koroonaviiruse pandeemia vastane võitlus.
"Riigi prioriteediks tuleb seada erakorraline epideemia ennetuse töö," sõnas Kim Jong-un.
Militaartemaatika kõnest siiski täielikult välja ei jäänud. Ta rõhutas, et Pyongyang jätkab riigi kaitsevõimekuse suurendamist järjest ebastabiilsema julgeolekukeskkonna tõttu Korea poolsaare piirkonnas.
Möödunud aasta lõpus leppisid Põhja- ja Lõuna-Korea, USA ja Hiina põhimõtteliselt kokku vaherahuga lõppenud Korea sõja ametliku lõpu välja kuulutamises. Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-ini sõnul aga ei ole kõnelused sel teemal veel Põhja-Korea nõudmiste tõttu alanud. | Kim Jong-un rääkis aastalõpukõnes tuumarelvade asemel majandusprobleemidest | https://www.err.ee/1608453125/kim-jong-un-raakis-aastalopukones-tuumarelvade-asemel-majandusprobleemidest | Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un ütles aastalõpukõnes, et riigi eesmärk saab 2022. aastal olema majandusprobleemidega tegelemine, ajal kui riiki ähvardab võitlus elu ja surma peale. |
Kahest nädalalõpust koosnenud Thailand Super Series kereautode võistlussarjas teenis Rump koos amatöörsõitjast tiimikaaslase Daniel Bilskiga Audi R8 LMS GT3 roolis lõppenud aastal nii etapivõidu ka kvalifikatsioonivõite. Hoolimata 35-kilose lisaraskuse reeglist (BoP), suutis Rump koos tiimikaaslasega näidata stabiilselt kiireid sõite ja hooaeg lõpetati sarja üldarvestuses teisel kohal.
"Kokkuvõttes oli hooaeg Tais edukas. Olid omad raskused, aga tulemuse mõttes võitsime nii etapi, olime pjedestaalil kui teenisime esikohti kvalifikatsioonides. Meie tiim, B-Quik Absolute Racing, tegi head tööd ja nende peale sai alati loota. Arvestades, kui keerulistes oludes me sõitma pidime, pigistasime välja selle, mis sel aastal välja sai pigistada," sõnas Rump, kes pärast võistlusi Tais on mõned päevad saanud juba nautida Eestimaa talve.
Võidusõitja sõnul on kõige olulisem, et Aasias sai rahvusvaheline ringrajasari tänavu üldse toimuda ja et eestlane ise sai sellest osa.
"See on väga oluline, et Tai leidis need võimalused. Aasias tervikuna on uksed üsna kinni ja see, et midagi üldse toimus, oli minu jaoks juba suur asi. Pärast pikka võistluspausi tekivad ikka omad kahtlused, aga see hooaeg näitas, et hoog on endiselt hea ja mu tunnetus pole kuhugi ära kadunud. Ka tiim oli minuga rahul ja õhkkond oli väga positiivne. Praeguse seisuga on lootust järgmisel [sel] aastal uuesti tiitlijahile minna," tõdes Rump.
Kui viimastel aastatel on Rump peamiselt võistelnud Aasias, osaledes ka näiteks mainekas GT World Challenge Asia sarjas, siis 2021. aastal osales ta üle pika aja ka võidusõitudel Euroopas. Tänu edukale testimisele sai ta võimaluse end proovile panna ka GT3 maailma kõige suuremal võidusõidul, SPA 24 tunni sõidul. Seda Lamborghini Huracan GT3 Evo roolis.
"Kereautode roolis oli see esimene suurem samm Euroopas. Kuna Aasias rahvusvahelised sõidud ei alanud ja muud kokkulangevused seda soosisid, tekkis pärast vormelikarjääri taaskord võimalus Euroopas sõita. Selle eest tuleb muidugi kiidusõnad öelda ka headele toetajatele. SPA võidusõidule teenisin pääsme tänu edukale testimisele Lamborghiniga ja loodetavasti sain ka jala ukse vahele," tõdes Rump, kelle pikem eesmärk on ka edaspidi lisaks Aasia võidusõitudele võistelda ka Euroopas.
Lisaks võistlustele osales Rump lõppenud aastal ka Audi tehase arendustöös. Nimelt kutsuti ta testima ja välja töötama järgmisel aastal maailma ringradadele jõudvat Audi R8 LMS GT3 Evo II protüüpi, mida eestlane sai võistlusolukorras testida kuulsal Hungaroringil.
"Olen alati sisimas lootnud, et Audi Sport arvestaks minuga ka Euroopas ja mul on väga hea meel, et see juhtus. Kutse tuli küll ootamatult, aga minu jaoks väga õigel ajal. Sain neile olla kasulik ja loodetavasti jäin ka heast küljest silma, et ka tulevikus sarnast tööd teha. Nende tagasiside oli mulle väga positiivne ja nad pigem olid üllatunud, et suudan väga hästi nende jaoks olulises arendustöös osaleda. Lisaks tiimile jagasid toetavaid sõnu ka insenerid. Ka Audi GT3 programmi juht kiitis mind ja andis enda sõnalise kinnituse, et sarnast koostööd võiks ka tulevikus teha."
Järgmise aasta võistluskalender on Rumpil praegu veel lahtine, sest mitmed sarjad pole oma kalendreid veel avalikustanud.
"Eesmärk on jätkata koostööd Aasias ja minna edasi selle suunaga, et lisaks Aasiale osaleda ka võistlustel Euroopas ja mujal maailmas. Konkreetsed plaanid peaksid selguma aasta esimestel kuudel," sõnas Rump järgmise aasta plaanide kohta. | Martin Rump pani mitmekülgsele hooajale punkti Tais | https://sport.err.ee/1608453092/martin-rump-pani-mitmekulgsele-hooajale-punkti-tais | Eesti üks edukamaid kereautode võidusõitjaid Martin Rump võistles lõppenud aastal mainekates võistlussarjades nii oma koduturuks kerkinud Aasias kui ka Euroopas. Samuti testis ta Audi tehase palvel järgmise aasta Audi GT3 uue mudeli prototüüpi. Thailand Super Series sarjas õnnestus Eesti sõitjal teenida etapivõit ja sarja üldarvestuse lõpetas ta teise kohaga. |
Proovivoorus 127-meetrise hüppega 20. koha saanud Kevin Maltsev näitas ka põhivõistlusel 127 meetri pikkust õhulendu, kogus sellega 117,9 punkti, aga paraku sellest oma duelli võitmiseks ei piisanud ja protokolli läks kirja 37. koht.
Artti Aigro tegi proovivoorus 115 meetri pikkuse hüppe, aga võistlusvoorus sai ta 110-meetrise hüppe eest vaid 83,8 silma ja sai kokkuvõttes 50. koha.
Oma teise võidu kahest osavõistlusest võttis Ryoyu Kobayashi, kes teenis 143- ja 135,5-meetrise hüppe eest 291,2 punkti. Teises voorus kodupublikule päeva pikima, 143,5 meetri pikkuse õhulennu pakkunud Markus Eisenbichler kaotas jaapanlasele vaid 0,2 punktiga. Kolmas oli sloveen Lovro Kos 286 punktiga.
Kobayashil on nüüd liidrina 593,2 punkti, edestades teisel kohal olevat norralast Marius Lindviki 13,2 punktiga. Kolmas on Kos 575,5 silmaga. | Ülinapi võidu saanud Kobayashi suurendas edu, Maltsev 37. | https://sport.err.ee/1608453086/ulinapi-voidu-saanud-kobayashi-suurendas-edu-maltsev-37 | Nelja hüppemäe turnee teise etapi Garmisch-Partenkirchenis võitis ka avetapil Oberstdorfis parim olnud jaapanlane Ryoyu Kobayashi. Kevin Maltsev oli 37. ja Artti Aigro 50. |
Mängu hästi alustanud Arsenal võitis avapoolaja Bukayo Saka 31. minuti väravast 1:0 ning kodumeeskond ei lubanud liidritel esimese 45 minutiga väravaraamidesse teha ühtegi pealelööki.
Teisel poolajal tuli City mängu tagasi, kui Granit Xhaka tegi Bernardo Silvale karistusalas vea ja peakohtunik Stuart Attwell andis pärast videokorduse vaatamist Manchesteri klubi kasuks penalti, mille realiseeris 57. minutil Riyad Mahrez.
Lühikese ajaga kaks kollast kaarti teeninud Gabrieli eemaldamise tõttu pidi Arsenal viimase pooltunni mängima kümnekesi ja Cityl õnnestus kolm punkti võtta matši kolmandal lisaminutil, kui kodumeeskonna võrku sahistas Rodri.
City suurendas võiduga oma edu Chelsea ees 11 ja Liverpooli ees 12 punktile, Chelsea ja Liverpool mängivad pühapäeval omavahel. Chelseal on praegu Cityst mängitud üks ja Liverpoolil kaks matši vähem. | City alistas kolmanda lisaminuti väravast Arsenali ja kindlustas esikohta | https://sport.err.ee/1608453080/city-alistas-kolmanda-lisaminuti-varavast-arsenali-ja-kindlustas-esikohta | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga liider Manchester City teenis laupäeval 11. järjestikuse liigavõidu, kui alistas kaotusseisust Arsenali 2:1. |
"Prantslased on ise toonud välja kolm põhisammast: suveräänsem Euroopa, Euroopa majandusmudel ja humaansem Euroopa," ütles Uibo ERR-ile.
"Esimene tõukub paljuski käimasolevast hübriidkriisist. Valgevene, Leedu, Poola piiril ja prantslased tahavad, et Euroopa Liit oleks paremini valmis selliste kriisidega silmitsi seisma," rääkis Uibo.
Uibo sõnul peavad prantslased oluliseks ka Euroopa Liidu kaitsekoostöö edendamist. Samuti tahavad prantslased edasi liikuda Euroopa Liidu strateegilise kompassiga.
Euroopa majandusmudeli all tahavad prantslased Uibo sõnul prantslased tähelepanu pöörata Euroopa Liidu konkurentsivõimele globaalselt. "Võime iseseisvalt toota kriitilise tähtsusega komponente."
"Samuti jätkavad prantslased ambitsioonika kliimapoliitika edendamisega," lisas ta.
Uibo rääkis, et päris palju on Prantsusmaal ka kavas teha Euroopa väärtusmudeli ja hariduse edendamiseks. | Suursaadik: Prantsusmaa EL-i eesistumine keskendub Euroopa suveräänsusele | https://www.err.ee/1608453071/suursaadik-prantsusmaa-el-i-eesistumine-keskendub-euroopa-suveraansusele | Prantsusmaa on seadnud oma euroliidu eesistumise põhieesmärkideks suveräänsema ja humaansema Euroopa ning Euroopa majandusmudeli, ütleb Eesti suursaadik Prantsusmaal Lembit Uibo. |
Pablo Carreno Busta jäi Tšiili teise reketi Alejandro Tabilo vastu mõlemas setis 0:3 kaotusseisu, aga suutis vastase ATP uue hooaja esimeses matšis lõpuks 6:4, 7:6 (4) alistada. Roberto Bautista Agut võitis Tšiili resireketit Cristian Garini seejärel 6:0, 6:3 ja tagas Rafael Nadalita mängivatele hispaanlastele paarismängu eel võidu.
Argentina sai Gruusia üle kolm 6:1, 6:2 võitu, kui esmalt oli Federico Delbonis üle Aleksandre Metrevelist, siis Diego Schwartzman Nikoloz Basilašvilist ning lõpuks Maximo Gonzalez - Andres Molteni Zura Tkemaladžest ja Saba Purtseladžest.
Küünarnukivigastuse küüsis vaevlev Stefanos Tsitsipas ei tulnud Kreeka eest üksikmängus Hubert Hurkaczi vastu väljakule, kuid naasis paarismängus, kui Kreeka oli juba 0:2 kaotusseisus. Maailma esireketi Novak Djokovicita mängiv Serbia alistas oma avamängus 2:1 Norra. | Hispaania ja Argentina alustasid ATP karikaturniiri võidukalt | https://sport.err.ee/1608453053/hispaania-ja-argentina-alustasid-atp-karikaturniiri-voidukalt | Austraalias Sydneys alanud ATP karikaturniiril olid esimesel mängupäeval võidukad nii Hispaania, Argentina, Serbia kui Poola. |
31. detsembril aset leidnud uusaastapeol esines Miley Cyrus koos mitmete teiste tuntud artistidega. Lisaks Cyrusele astusid lavale Saweetie, Jack Harlow, Brandi Carlile, Anitta, 24kGoldn ja Kitty Ca$h. Samuti lauljanna noorem õde Noah.
Ettekandele tulid lood nii Cyruse enda loomingust kui ka mõningad kaverid.
Peol otsustas lauljanna publikut üllatada ning viimase kõlas tema esituses uus singel "You".
Kuula Miley Cyruse uut lugu siit: | Miley Cyrus esitas aastavahetuse kontserdil enda uut lugu "You" | https://menu.err.ee/1608453044/miley-cyrus-esitas-aastavahetuse-kontserdil-enda-uut-lugu-you | 31. detsembril korraldas lauljanna Miley Cyrus uusaastapeo. Kontserdil tuli esmaettekandele ka Cyruse uus lugu "You". |
Kläbo võttis seekordsel Tour de Skil oma kolmanda võidu, kui edestas finišis kaasmaalasi Erik Valnest (+0,37), Paal Goldbergi (+3,35) ja Even Northugi (+3,39). Viies oli rootslane Calle Halfvarsson ja kuues itaallane Francesco De Fabiani.
Üldarvestuses edestab Kläbo nüüd lähimat jälitajat Goldbergi täpselt ühe minutiga, kolmandal kohal olev venelane Aleksandr Bolšunov, kes jäi laupäeval esimesena finaalist välja, kaotab Kläbole 1.19.
Alvar Johannes Alev kaotas kvalifikatsioonis kiireimatele 20 sekundit ja jäi 54. kohale.
Neprjajeva edestas laupäevases naiste finaalis teiseks tulnud rootslannat Johanna Hagströmi 0,32 sekundiga, kolmas oli MK-sarjas esmakordselt pjedestaalile pääsenud soomlanna Johanna Matintalo (+0,86).
Neljandaks jäi sloveenlanna Anamarija Lampic (+1.29), viienda kohaga leppis norralanna Mathilde Myhrvold (+4,22) ja viimaseks jäi Venemaa suusataja Tatjana Sorina (+7,53).
Venelanna tõusis võiduga ühtlasi ka Tour de Ski üldliidriks. Teisel kohal olev Kerttu Niskanen kaotab talle nüüd 34 sekundiga ning enne laupäeva esikohal olnud ameeriklanna Jessie Diggins 38 sekundiga. | Norra mehed võtsid nelikvõidu, Neprjajeva tõusis naiste seas liidriks | https://sport.err.ee/1608453041/norra-mehed-votsid-nelikvoidu-neprjajeva-tousis-naiste-seas-liidriks | Murdmaasuusatajate Tour de Ski neljanda osavõistluse ehk Oberstdorfis toimunud klassikasprindi võitis naiste seas Natalja Neprjajeva, kes tõusis ka üldliidriks. Meeste arvestuses jätkub norralase Johannes Hösflot Kläbo ülevõim. |
Saksamaa valitsus otsustas 2011. aastal peale Fukushima katastroofi kiirendada tuumaenergiast loobumist, vahendas Reuters.
Brokdorfi, Grohnde ja Gundremmingen C reaktorid suleti peale enam kui 30 tegutsemisaastat reede õhtul.
Viimased kolm tuumaelektrijaama Isar 2, Emsland ja Neckarwestheim II sulgeb riik äsja alanud aasta lõpuks.
Brokdorfi ja Grohnde tuumajaamu opereeriv Preussen Elektra teatas laupäeval, et kaks jaama suleti reedel enne keskööd. Gundremmingen C tuumajaama opereeriv RWE teatas samuti, et jaam lõpetas energiatootmise reede õhtul.
Kuus tuumajaama moodustasid möödunud aastal Saksamaa elektritootmisest 12 protsenti. Riigi energiatoodandust moodustas taastuvenergia 41 protsenti, söejaamad 28 protsenti ja gaas 15 protsenti.
Riik plaanib 2030. aastaks toota 80 protsenti energiast taastuvatest allikatest, laiendades selleks tuule- ja päikeseparkide infrastruktuuri. | Saksamaa sulges aasta lõpus kolm viimasest kuuest tuumajaamast | https://www.err.ee/1608453038/saksamaa-sulges-aasta-lopus-kolm-viimasest-kuuest-tuumajaamast | Saksamaa sulges kolm oma viimasest kuuest tuumaelektrijaamast. Viimased kolm jaama sulgeb riik 2022. aasta lõpuks. |
Esimest korda jagavad kuningliku perekonna liikmed oma isiklikke arvamusi ja mõtisklusi dokumentaalfilmis, mis avaldab austust Edinburghi hertsogi prints Philipi erakordsele elule ning tööle.
Kuna film oli mõeldud prints Philipi 100. sünnipäeva tähistamiseks 2021. aasta juunis, on intervjuud salvestatud nii enne kui ka pärast tema surma aprillis.
Lisaks kuninganna ja hertsogi lastele ning lastelastele jagavad oma mälestusi ka teised kuningliku perekonna liikmed ja prints Philipi personali kauaaegsed töötajad. | ETV näitab dokumentaalfilmi prints Philipist | https://menu.err.ee/1608453026/etv-naitab-dokumentaalfilmi-prints-philipist | Laupäeval, 1. jaanuaril kell 14.50 näitab ETV dokumentaalfilmi "Prints Philip – kuninglik perekond meenutab". |
19-aastane Raducanu nakatus jõulude eel Abu Dhabi näidisturniiril koroonaviirusega ja pääses hiljuti eneseisolatsioonist. Britt pidi mängima 3.-9. jaanuarini Melbourne'is toimuval Austraalia lahtiste eelturniiril, kuid otsustas seal mitte osaleda.
"Melbourne'i esimene turniir toimub minu jaoks paraku liiga vara, sest naasin just isolatsioonist," teatas Raducanu sotsiaalmeedias.
Küll peaks britt osalema 10. jaanuaril ehk nädal enne Austraalia lahtiseid algaval Sydney turniiril, kus lööb kaasa ka Eesti esireket Anett Kontaveit. | Isolatsioonist pääsenud Raducanu jätab aasta esimese turniiri vahele | https://sport.err.ee/1608453023/isolatsioonist-paasenud-raducanu-jatab-aasta-esimese-turniiri-vahele | US Openi võitja Emma Raducanu jätab Melbourne'is toimuva hooaja esimese WTA tenniseturniiri vahele. |
Päästeameti vastutava korrapidaja Marting Lambingu sõnul keegi tulekahjudes ei hukkunud, küll aga sai nii mõnigi inimene vigastada pürotehnika kasutamisel.
"Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas lõhkes meesterahva peos pauguti, Tartu maakonnas Märja alevikus lendas naisele ilutulestiku rakett vastu nägu ning Tartu linnas Mõisavahe tänaval plahvatas meesterahva käes ilutulestiku patarei. Kõik kannatanud toimetati kiirabi poolt haiglasse," ütles Lambing.
Pürotehnikast alguse saanud põlenguid oli aastavahetusel Eestis kokku 17. Neist suurim toimus Tallinnas Meeliku tänaval, kus rõdule kukkunud ilutulestiku rakett süütas rehvid. Inimesed said põlengu enne päästjate saabumist ise kontrolli alla.
Üle Eesti oli aastavahetusel viis suuremat tulekahjudega seotud päästesündmust. Lisaks ka üks raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks laps ning sai raskelt vigastada kolm täiskasvanut. 31. detsembri päeval leiti Pärnu jõest ka üks uppunu, kelleks osutus 23. detsembril kadunuks jäänud meesterahvas. | Päästjatele möödus aastavahetus töiselt | https://www.err.ee/1608453011/paastjatele-moodus-aastavahetus-toiselt | Päästeamet sai aastavahetusel kokku üle 50 väljakutse, millest märkimisväärse osa moodustasid pürotehnikaga seotud õnnetused ja sellest alguse saanud põlengud. |
Betty White'i karjäär kestis kaheksa aastakümmet. Tema üks kuulsamaid ülesastumisi leidis aset seriaalis "Kullakesed".
17. jaanuaril oleks White tähistanud oma 100. sünnipäeva.
Näitleja Ryan Reynoldsil oli au Whitega mängida filmis "Ettepanek". Oma Twitteri kontol meenutas Reynolds White'i.
"Maailm näeb praegu teistsugune välja. Betty White oskas suurepäraselt ootusi trotsida. Kuigi ta suutis elada vanaks, siis mitte piisavalt. Jääme sind igatsema, Betty. Nüüd sa tead saladust," kirjutas Reynolds.
The world looks different now. She was great at defying expectation. She managed to grow very old and somehow, not old enough. We'll miss you, Betty. Now you know the secret. pic.twitter.com/uevwerjobS
— Ryan Reynolds (@VancityReynolds) December 31, 2021
Betty White'i meenutas ka USA president Joe Biden.
"Betty White tõi naeratuse ameeriklaste huultele. Ta on kultuuriikoon, keda igatsetakse väga. Jill ja mina mõtleme tema perele ja kõigile neile, kes teda sel aastavahetusel armastasid," sõnas Biden.
Betty White brought a smile to the lips of generations of Americans. She's a cultural icon who will be sorely missed. Jill and I are thinking of her family and all those who loved her this New Year's Eve.
— President Biden (@POTUS) December 31, 2021
Ka koomik Seth Meyers meenutas Twitteris Betty White'i heade sõnadega.
"Puhka rahus Betty White. Ainuke SNL-i saatejuht, keda ma nägin, kellele aplodeeriti seistes. See oli pidu, kus White tellis endale viina ja hotdogi ning viibis seal kuni selle lõpuni."
RIP Betty White, the only SNL host I ever saw get a standing ovation at the after party. A party at which she ordered a vodka and a hotdog and stayed til the bitter end.
— Seth Meyers (@sethmeyers) December 31, 2021
Saatejuht Ellen DeGeneres on tänulik aja eest, mil sai tunda Betty White'i.
"Milline erakordne elu. Olen tänulik iga sekundi eest, mille sain Betty White'iga veeta. Saadan armastust tema peresõpradele ja meile kõigile."
What an exceptional life.
I'm grateful for every second I got to spend with Betty White.
Sending love to her family, friends and all of us.
— Ellen DeGeneres (@TheEllenShow) December 31, 2021 | Fännid ja kolleegid leinavad Betty White'i: milline erakordne elu! | https://menu.err.ee/1608453014/fannid-ja-kolleegid-leinavad-betty-white-i-milline-erakordne-elu | 31. detsembril lahkus meie seast ameerika näitleja Betty White. Teda meenutasid sotsiaalmeedias mitmed kolleegid ning austajad, nende seas nii näitleja Ryan Reynolds kui ka USA president Joe Biden. |
Läti president Egils Levits soovis Läti inimestele uusaastatervituses ettenägelikkust, meelekindlust ja enesekindlust.
Egilsi sõnul on lootust, et uuel aastal saab pandeemia ja piirangud seljataha jätta, kuid pandeemia lõppu prognoosida ei saa.
Presidendi sõnul on ühiskond õppinud pandeemiaolukorras toime tulema, näiteks ettevõtted on hakanud uue turuga kohanema, õpetajad pandeemias õpetama ning ka kultuur on piirangutele vaatamata vastu pidanud.
"Ma usun, et meie valitsus ja omavalitsused peavad paremini tunnetama inimeste vajadusi ja nägema statistikast kaugemale. Me ei tohi kedagi maha jätta. Kõigile, kes on kaotanud sel ajal oma jalgealuse peab pakkuma tuge," sõnas ta.
Egilsi sõnul on Läti õppinud toime tulema ootamatutes olukordades ning hoidnud külma närvi kiiresti muutuvas situatsioonis. Need on tema sõnul omadused, mis tuleb kaasa võtta ka uude aastasse.
Niinistö keskendus koroonale, kliimale ja julgeolekule
Soome president Sauli Niinistö tõstatas oluliste teemadena koroonakriisi, julgeolekupoliitika, kliimakriisi ja noored.
Niinistö sõnul ei tohi inimeste tervise kaitsmine olla konfliktide allikas ühiskonnas.
Ukraina kriis Soome presidendi sõnul tõsine ning see ei sobi 2020. aastatesse. Kõikide riikide suveräänsust peab austama, sõnas ta.
Niinistö märkis ka, et ootab Euroopa Liidult suuremat rolli läbirääkimistel Venemaa ja USA kõrval.
Soome president soovis rahvale uuel aastal üksteisemõistmist.
Putin adresseeris pandeemiat ja riigi huvide kaitsmist
Venemaa president Vladimir Putin alustas oma pöördumist kaastundega Venemaalastele, kes on kaotanud pandeemias oma lähedased.
Teise olulise teemana tõstatas Putin Venemaa riiklike huvide kaitsmise. Venemaa presidendi sõnul on peamine inimeste heaolu ja elukvaliteedi tõstmine, mis teeb Venemaa tugevamaks. | Presidentide uusaastatervitused keskendusid koroonale ja julgeolekule | https://www.err.ee/1608452999/presidentide-uusaastatervitused-keskendusid-koroonale-ja-julgeolekule | Läti president Egils Levits kutsus oma uusaastatervituses rahvast pandeemiast väljudes ühte hoidma. Soome president Sauli Niinistö keskendus lisaks ka julgeolekule, Venemaa president Vladimir Putin rõhutas riiklike huvide kaitsmise vajalikkust. |
Tiimi sõnul suri Jones loomulikku surma ja Celtics austas teda enne reedest mängu Phoenix Sunsi vastu vaikusehetkega.
"Sam Jones oli NBA ajaloo edukaima ja dominantseima tiimi üks talendikamaid ja mitmekülgsemaid viskajaid," sõnas Celtics pressiteate vahendusel. "Tema isetu stiil, esitused tähtsatel hetkedel ja talle omane lauapõrkest vise olid tema hiilgava karjääri tunnusteks. Sam oli armastatud meeskonnakaaslane ja austatud konkurent, kes mängis korvpalli väärikalt," lusas NBA komissar Adam Silver.
Boston valis Jonesi 1957. aasta NBA drafti kaheksanda valikuna, aastatel 1959-1966 aitas ta Celticsil võita kaheksa järjestikust NBA meistritiitlit ning lisas 1968-69 veel kaks sõrmust. 871 NBA mängu jooksul viskas Jones keskmiselt 17,7 punkti, pärast karjääri külmutas Boston tema särginumbri ja ta vaiti 1984. aastal korvpalli Kuulsuste Halli. | Suri kümnekordne NBA meister | https://sport.err.ee/1608452996/suri-kumnekordne-nba-meister | Boston Celticsi legend, kümnel korral NBA meistriks kroonitud korvpalli Kuulsuste Halli liige Sam Jones suri 88 aasta vanusena. |
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu vajavad haiglaravi 152 inimest ehk 13 inimest vähem kui reedel. Nendest omakorda 122 ehk 80,3 protsenti on vaktsineerimata ja 30 ehk 19,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5672 testitulemust, millest 717 osutus positiivseks, teatas terviseamet. Päev varem oli analüüsitud testidest positiivseid 1074.
Positiivse testi saanutest oli 313 vaktsineerimata ja 404 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Intensiivravil on 16 inimest ehk üks vähem kui päev varem. Ööpäeva jooksul avati haiglates 32 uut haigusjuhtu. Positiivse testi saanutest oli 313 vaktsineerimata ja 404 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest: 61-aastane naine, 65-aastane mees, 77-aastane naine, 78-aastane mees, 81-aastane naine ja 89-aastane naine.
Ööpäeva jooksul manustati 674 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 95.
Laupäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 290 894 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,4 protsenti. | Haiglaravil on 223 koroonaviirusega nakatunut | https://www.err.ee/1608452960/haiglaravil-on-223-koroonaviirusega-nakatunut | Laupäevahommikuse seisuga on haiglas 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mis on 10 inimese võrra vähem kui reedel. Suri kuus inimest. |
Ajal, mil tundus, et hakkame koroonaviirusega ühele poole saama, tuli kiirelt ja pauguga omikron. Tegemist on täiesti uue, mitte eelnevatest tüvedest edasi arenenud koroonaviiruse variandiga, mida iseloomustab rohkete mutatsioonide olemasolu ogavalgu geenis. Sarnaseid mutatsioone esineb ka teistel variantidel ja mitmeid on seostatud kas viiruse kiirema levikuga või tekkinud immuunsuse vältimisega.
Mida me omikroni variandist teame?
Omikroni variant levib kõigist eelnevatest variantidest oluliselt paremini. R0 arvatakse olevat kümme (esialgsel Wuhani tüvel oli see kaks-kolm). Kiiret levikut näitab nakatumiste plahvatuslik kasv esmalt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja seejärel Taanis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja teistes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides.
Vaatamata lennukeeldudele on viirus praeguseks levinud üle maailma. Erinevalt LAV-ist, kus omikron tuli ajal, mil delta tüvi oli peaaegu taandunud, saabus see variant enamusse Euroopa riikidesse delta tõusu ajal.
Praeguseks on omikron saanud paljudes riikides valdavaks viiruspopulatsiooniks, siiski pole veel selge, kas omikroni tüvi suudab saada täielikult valitsevaks, nii nagu seda on suutnud delta variant viimase viie kuu jooksul.
Samuti tuleb arvestada, et kasutades pelgalt rahvusvahelisi andmebaase ei saa riike omavahel võrrelda. Üldreeglina on nakatunuid rohkem riikides, mis rohkem testivad ehk saavad kätte ka viirusekandjad või väga väheste sümptomitega isikud. Näiteks Taani teeb umbes 250 000 PCR-testi ja samapalju antigeeni teste iga päev.
Omikroni variant suudab eelnevalt omandatud immuunsust vältida. Nii haiguse läbi põdenud kui ka täielikult vaktsineeritud nakatuvad omikroni tüvega oluliselt sagedamini kui seda juhtus delta tüvega. Siiski täheldati vaktsiinide efektiivsuse vähenemist ajas juba enne omikroni tüve tulekut.
Omikroni tüvega on see veelgi märgatavam. Neli-viis kuud pärast teist doosi on vaktsiinide efektiivsus omikroni tüve vastu väga madal, mõnede uuringute järgi isegi olematu. Siiski on oluline, et vaktsiinid on endiselt väga efektiivsed raske haiguse ja surma vältimisel ning tõhustusdoosid taastavad vaktsiinide efektiivsuse kiirelt (70-85 protsendini). Veelgi enam, isegi kui vaktsineeritud inimesed nakatuvad, siis haigust põevad nad oluliselt kergemalt või hoopis asümptoomselt. Seega pole vaktsiinide osatähtsus COVID-19-ga toime tulemisel sugugi vähenenud.
Omikroni tüvi põhjustab kergemat haigust. Omikroni tüvega nakatunute peamised sümptomid on nohu, kinnine nina, väike palavik, harvem maitse- ja lõhnatundlikkuse häired. Seega, ka väiksemate hingamisteede sümptomite korral on mõttekas ennast testida, et vältida teiste nakatumist SARS-CoV-2-ga.
Nii LAV-ist tulevad andmed kui ka inglaste uuringud näitavad, et omikroni tüvega nakatumine vähendab haiglasse sattumise riski 40 protsendi võrra võrreldes delta tüvega ning samuti lüheneb haiglas viibimine. See ei pruugi tingimata tähendada, et haiglad siiski haigetega ei täituks, sest tänu omikroni tüve paremale levikule võib haigestuda oluliselt rohkem inimesi.
Samuti pole veel selge, mis juhtub siis, kui omikroni tüvi satub eakate populatsiooni, eriti nende hulka, kes pole vaktsineeritud või kellel viimasest vaktsiinidoosist on möödunud üle kuue kuu.
Ühendkuningriigi andmetel on omikroni tüve laialdase leviku ajal ennekõike suurenenud hospitaliseerimine vanuses 85+, aga ka 65-84 aastat, ning see viitab asjaolule, et omikron ei pruugi eakatel üldsegi mitte kerge haigus olla. Haiglates on tõusnud ka isikute hulk, kes on PCR-positiivsed, aga ei põe koroonaviirust.
Omikroni tüvi ei pruugi küll ise inimest haiglasse saata, aga mitmed riigid on täheldanud, et selle kiire levik omab kaudset mõju teenuste, sealhulgas meditsiinisüsteemi toimimisele. Paljud inimesed on isolatsioonis ja seega tööst eemal kas väga kergete haigussümptomite või siis lähikontaktsuse tõttu ja seetõttu on suur personalipuudus. See on ka üks põhjus, miks paljud riigid oma isolatsiooni- ja karantiininõudeid ümber vaatavad.
Sellist lähenemist võimaldab omikroni põhjustatud haiguse lühem inkubatsiooniperiood. LAV näiteks lõpetas eneseisolatsiooni nõude ja testib ning isoleerib edaspidi vaid neid, kellel on haiguse sümptomid.
USA lühendas isolatsiooni perioodi viiele päevale ja mitmed teised riigid seitsmele päevale. Erinevates riikides on erinev lähenemine: isolatsioon võib, aga ei pea lõppema negatiivse testiga. Siiski peab märkima, et ekspertidel isolatsiooni ja karantiini pikkuse ning selle lõpetamise kriteeriumite osas ühtset seisukohta pole.
Kas vaktsiinidest on kasu?
See küsimus pole kellelegi üllatuseks, kui vaadata pelgalt Eesti andmeid, mille järgi umbes 50 protsenti igapäevastest nakatunutest on vaktsineeritud. Kui aga kohandada nakatunute hulk populatsiooni suurusele, siis näeme endiselt, et vaktsineeritute hulgas on nakatumised kaks korda harvemad kui vaktsineerimata inimeste hulgas.
"Raske haiguse vältimisel on mRNA vaktsiinide efektiivsus omikroni suhtes ilma tõhustusdoosita 70 protsenti ja tõhustusdoos suurendab seda veelgi."
Samal ajal ei tohi me unustada, et vaktsiinid on ennekõike arendatud raske haiguse ja surma vältimiseks, mitte aga nakatumise ja kerge ning keskmise raskusega haiguse vastu. Raske haiguse vältimisel on mRNA vaktsiinide efektiivsus omikroni suhtes ilma tõhustusdoosita 70 protsenti ja tõhustusdoos suurendab seda veelgi.
Vaktsiinide mõju väheneb ajaga ja seda ennekõike jällegi kerge ja keskmise raskusega haiguse vältimisel. Viimased uuringud omikroni tüvega näitavad, et vaktsineeritud inimesed põevad kergemalt, satuvad harvem haiglasse ja suure tõenäosusega ka intensiivravisse ning surevad harvemini. Seega on vaktsiinid endiselt kõige kindlamaks tagatiseks pandeemiast väljatulekul.
Aga vaktsiinide puhul on ka palju määramatust, sest vaktsiinidel sarnaselt kõigi ravimitega on kõrvalnähud, valdavalt küll hästi talutavad ja mööduvad, kuid harvadel juhtudel võivad olla tõsised tagajärjed. Suure tõenäosusega on tegemist mitte kahe, vaid kolme doosi vaktsiinidega. Samuti pole teada, kui sageli on vajalikud tõhustusdoosid. Paratamatult peavad vähemalt esialgu jääma ka muud vahendid nagu maskid, distantsi hoidmine ja hea ventilatsioon.
Mis edasi saab?
Omikroni tüve tulek viitab asjaolule, et viirusel hakkab jõud raugema, samal ajal kui populatsioonis immuunsus üha suureneb kas siis vaktsineerimise, läbipõdemise või mõlema tõttu. Seetõttu näeme küll suuri nakatumisnäitajaid, aga nendega ei kaasne suurenenud suremust ning meditsiinisüsteem pole üle koormatud.
Kui suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud ja rasked haigusjuhud ja surmad välditud, siis pole ka enam tarvis ilma sümptomiteta inimesi testida või kontaktseid isoleerida. Väga tõenäoline on olukord, et vaatamata vaktsineeritusele nakatumine koroonaviirusega ikkagi toimub, aga haigus on suhteliselt kerge. Samal ajal kaasneb nakatumisega immuunsuse tõhustamine ja see annab edasiste nakatumiste vastu hea kaitse.
Seega võib SARS-CoV-2 liigitada teiste viiruste hulka, mis jahedatel tingimustel hingamisteede haigestumist põhjustavad, aga meie elu suhteliselt vähe häirivad.
Siiski usun endiselt, et WHO-l on õigus, kui ütleb, et midagi pole möödas enne, kui kõik on möödas. Maailmas on endiselt palju riike, kus elanikkonna vaktsineeritus on väga madal ja kus ilmselt pole ka haigestumine väga suur olnud. Sealt võivad endiselt esile kerkida uued viirustüved, mis siiski loodetavasti ei suuda samal ajal kiiresti levida, immuunsust vältida ja rasket haigust põhjustada.
Samuti jääb koroonaviiruse vastane vaktsineerimine meiega veel mõneks ajaks. Kellele, millega ja kui sageli, seda peaksid näitama edasised uuringud. Kindlasti tuleb uusi vaktsiine, aga kas need suudavad viiruse ringluse täielikult kaotada, selles ma kahtlen. Kui läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust, siis vaevalt suudavad seda teha vaktsiinid. Suure tõenäosusega on iga järgnev haigestumine on aga kergema kuluga. | Irja Lutsar: omikroni tüve tulek viitab, et viiruse jõud hakkab raugema | https://www.err.ee/1608452987/irja-lutsar-omikroni-tuve-tulek-viitab-et-viiruse-joud-hakkab-raugema | Omikroni tüve tulek viitab asjaolule, et viiruse jõud hakkab raugema, samal ajal kui populatsioonis immuunsus üha suureneb kas siis vaktsineerimise, läbipõdemise või mõlema tõttu. Seetõttu näeme küll suuri nakatumisnäitajaid, aga nendega ei kaasne suurenenud suremust ning meditsiinisüsteem pole üle koormatud, kirjutab Irja Lutsar. |
"Nagu te ilmselt aimasite või oletasite, siis lahkun pärast kaht pool- ja kaht täishooaega Viljandi Tulevikust. Seda aga mitte viimaste uudiste valguses, see otsus sai vastu vōetud varem," kirjutas 24-aastane Riiberg Tulevikule saadetud kirjas.
"Ma jään teile, Tulevikule ja Viljandile, alati südamest tänulikuks, sest see, kuidas klubi ja fännid mind algusest peale vastu vōtsid, minusse uskusid ja lõpuni toetasid, teeb südame soojaks. Koos võitsime ja rõõmustasime, koos kaotasime ja kurvastasime, aga mis kõige tähtsam: te ei jätnud kunagi meeskonda ka siis, kui tulemused ei olnud kõige paremad. Aitäh selle eest!" lisas Riiberg.
"Aitäh sulle kõige eest, Herol! Kanna tükikest Viljandit alati endaga, sest meie jääme kandma tükikest sinu elurõõmust ja positiivsusest alati meis kõigis!" jättis Premium liiga kohast loobunud Tulevik ründajaga hüvasti. | Riiberg teatas emotsionaalses kirjas, et lahkub Tulevikust | https://sport.err.ee/1608452972/riiberg-teatas-emotsionaalses-kirjas-et-lahkub-tulevikust | Lõppenud hooajal Viljandi Tuleviku eest 32 mänguga 12 väravat löönud Herol Riiberg andis teada, et lahkub klubist. |
Viini Filharmoonikute uusaastakontsert jõuab Eesti vaatajateni otseülekandena Viini muusikaühingu kuldsest saalist.
Traditsiooniline 1. jaanuari kontsert toob lootuse, sõpruse ja rahu sõnumi dirigent Daniel Barenboim'i juhatusel, kes juhatab "kontsertide kontserti" kolmandat korda.
Sel aastal tähistatakse kontserdiga muuhulgas ka UNESCO maailmapärandi konventsiooni 50. aastapäeva, mis kaitseb erakordse väärtusega kultuuriobjekte.
Uusaastakontserti kommenteerib Toomas Luhats. Kontserdi vahendab ka Klassikaraadio.
Viini Filharmoonikute uusaastakontsert on ETV eetris 1. jaanuaril kell 12.15. | ETV eetrisse jõuab Viini Filharmoonikute traditsiooniline uusaastakontsert | https://kultuur.err.ee/1608452963/etv-eetrisse-jouab-viini-filharmoonikute-traditsiooniline-uusaastakontsert | 1. jaanuaril kell 12.15 saab ETV eetrist näha Viini Filharmoonikute traditsioonilist uusaastakontserti. |
"Politseile oli nagu ikka aastavahetuse öö töine. Meil oli päris palju väljakutseid, nii vägivallaga seotud väljakutseid kui liiklusõnnetusi. Eilsed ilmastikuolud olid ka päris kehvad liikluse vaates. Üldjuhul oli teelt väljasõite ja plekimõlkimisi, kahjuks juhtus ka üks väga raske liiklusõnnetus," rääkis Pärn, viidates, et kesköö ajal hukkus Türi vallas liiklusõnnetuses kaheaastane laps.
Inimesed liikusid Pärna sõnul aastavahetusel küll palju ringi, aga tavapärasega võrreldes midagi märkimisväärset täheldada ei olnud. "Oli töine ja tegus öö politseile," märkis ta.
Hetkel pole ka teada, et oleks ilutulestikuga seoses suuremaid õnnetusi juhtunud. "Ilutulestikku lasti, aga kui võtta tallinna poolt vaadatuna, siis oli öösel suhteliselt sombune ilm ja ilutulestikke kaugele näha ei olnud. Et midagi väga halvasti oleks kuskil olnud, seda infot ei ole," sõnas ta.
Meelelahutusasutuste piirangute ajutine leevendamine politseile ootamatut lisakoormust ei toonud.
"Me ise ka olime natuke hirmunud, et mis hakkab juhtuma. Kogu see pidutsemisenergia on olnud siin pikalt kinni ja järsku vabaneb. Aga tundub, et inimesed oskasid tavapäraselt pidutseda. Oli tülisid, oli vägivallajuhtumeid, aga mitte midagi sellist, et oleks plahvatuslik süütegude kasv olnud tänu sellele, et inimesed pole pikalt väljas saanud pidutsemas käia," rääkis Pärn.
Pärn juhtis tähelepanu, et lõppev nädal oli üldiselt liikluses traagiline. "Lisaks Türi hukkunule oli meil kaks hukkunut veel selle nädala jooksul. Üks oli ka veel enne jõulupühi. Tundub, et pidutsemise aeg ja autoga sõitmine kipub kurbade tagajärgedega lõppema. See nädal oli kolm hukkunuga liiklusõnnetust, mis on igal juhul liiga palju," sõnas ta. | Piirangute leevendamine politsei jaoks töökoormust ei suurendanud | https://www.err.ee/1608452945/piirangute-leevendamine-politsei-jaoks-tookoormust-ei-suurendanud | Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärna sõnul möödus aastavahetuse öö piirangute ajutisest leevendamisest olenemata politsei jaoks tavapäraselt. |
Justin Bieberi lugu "Peaches" kandideerib 2022. aasta Grammyde auhinnagalal parima loo nimekirjas.
Loo "Peaches" kirjutamise juures osales 11 inimest, mistõttu purustas see Grammyde rekordi kui enim laulukirjutajaid kaasanud singel. Varem kuulus saavutus Beyoncé'le laulu "Black Parade" eest, mille valmimisel andsid enda panuse üheksa kaasautorit.
Lisaks Justin Bieberile olid laulu kirjutamisel abiks Ashton Simmonds, Giveon Evans, Bernard Harvey, Luis Martinez, Jr., Andrew Wotman, Louis Bell, Matthew, Sean Leon, Felisha King-Harvey, Aaron Simmonds ja Keavan Yazdani.
Grammy auhindade jagamise alguskümnenditel oli tavapärane, et aasta laulu kandidaatideks valiti lood, mis olid kirjutatud maksimaalselt kolme laulukirjutaja abil. Tänapäeval on see dramaatiliselt muutunud, kuna populaarseks on saanud ka rohkemate laulukirjutajate kaasamine.
2022. aasta Grammyde võitjad kuulutatakse välja 31. jaanuaril 2022. | Justin Bieberi lugu "Peaches" püstitas uue Grammy rekordi | https://menu.err.ee/1608452936/justin-bieberi-lugu-peaches-pustitas-uue-grammy-rekordi | Laulja Justin Bieber püstitas enda looga "Peaches" uue Grammy rekordi. Nimelt osales singli kirjutamise juures 11 inimest, mis on Grammyde ajaloos tippsaavutus. |
Saksamaa-Poola piiril asuva Mallnow mõõtmispuntki läbis laupäeval Poola-suunal tunnis enam kui 5,2 miljonit kilovatt-tundi gaasi, päev varem oli see ligikaudu 1,2 miljonit kilovatt-tundi, vahendas Reuters.
Samal ajal ootab Saksamaa kuus miljonit kilovatt-tundi gaasi.
Gazprom ei ole laupäevaks võimsusi gaasi transpordiks Saksamaale broneerinud. | Idasuunaline gaasitransport Jamal-Euroopa torus on kasvuteel | https://www.err.ee/1608452933/idasuunaline-gaasitransport-jamal-euroopa-torus-on-kasvuteel | Jamal-Euroopa gaasitoru, mida mööda tavaliselt liigub Venemaa gaas Lääne-Euroopasse, saatis 12. päeva järjest gaasi Poola ja idasuunalise gaasi maht on kasvanud. |
Lakers alustas mängu 25:10 spurdiga ja kuigi Portland vähendas kolmanda veerandaja alguseks vahe 12 punktile, vastas Los Angelese tiim sellele oma 10:2 spurdiga ja kontrollis kohtumise lõppu kindlalt. Lakers tabas väljakult viskeid 55-protsendiliselt.
Päev varem oma 37. sünnipäeva tähistanud LeBron James kogus juba kuue minutiga kahekohalise punktisumma ning poolajaks oli tema arvel 27 silma ja kümme lauapalli. Lõpuks viskas 29 minutit väljakul veetnud James 43 punkti ja noppis lisaks 14 lauapalli. Russell Westbrook toetas meeskonnakaaslasi 15 punkti, 13 lauapalli ja 12 korvisööduga.
Kuigi Lakers on viimasest seitsmest mängust võitnud vaid kaks, on James kõigis neis visanud vähemalt 30 punkti. Võimsas hoos neljakordne NBA meister on nende seitsme mänguga keskmiselt kogunud 36 silma ja võtnud 10,8 lauapalli. 18 võitu ja 19 kaotust teeninud Lakers on läänekonverentsis seitsmendal kohal, viiendal positsioonil olev Denver Nuggets on ühe võidu kaugusel.
Chicago Bulls teenis DeMar DeRozani lõpusireeniga tabanud kaugviske toel oma kuuenda järjestikuse võidu ja kerkis idakonverentsi liidriks, kui 108:106 oldi üle Indiana Pacersist. Jaylen Brown ja Marcus Smart viskasid mõlemad 24 punkti ning Boston Celtics alistas 123:108 Phoenix Sunsi, Kristaps Porzingise arvele jäi Dallas Mavericksi 112:96 võidumängus Sacramento Kingsi üle samuti 24 punkti.
Teised tulemused:
Houston - Miami 110:120
Cleveland - Atlanta 118:121
Toronto - LA Clippers 116:108
Memphis - San Antonio 118:105
Oklahoma City - NY Knicks 95:80
Utah - Minnesota 120:108 | James pani järjekordse jõudemonstratsiooniga aastale võimsa punkti | https://sport.err.ee/1608452912/james-pani-jarjekordse-joudemonstratsiooniga-aastale-voimsa-punkti | Korvpalliliigas NBA lõpetas Los Angeles Lakers 2021. aasta kindla võiduga, kui 139:106 oldi üle Portland Trail Blazersist. |
Sõiduauto Volvo liikus sirgel teel suunaga Änari poole ning põrkas kokku esialgsetel andmetel sõiduteel olnud inimestega.
Kokkupõrkes hukkus jalakäija, kaheaastane poiss. Esialgsetel andmetel viidi raskes seisundis haiglasse jalakäijad, 31-aastane naine, 33-aastane naine, 36-aastane mees ning 37-aastane mees.
Volvot juhtinud 36-aastase mehe vaatas kiirabi üle sündmuskohal, haiglasse viimist ta ei vajanud. Mehel tuvastati joove, mille suurus jääb alla kriminaalse joobe.
Õnnetuspaigas oli tänu tugevale udule halb nähtavus ning teeolud olid talvised, lubatud sõidukiirus 90 km/h. Uurimine selgitab, kui suur oli õnnetuses osalenud Volvo sõidukiirus.
Lääne prefektuuri operatiivjuht Margo Peters avaldas siirast kaastunnet hukkunud lapse lähedastele ning nentis, et sõiduki juhtimine alkoholi tarvitanuna on lubamatu ning võib lõppeda äärmiselt traagiliselt.
"Enne sõiduki juhtima asumist peab olema kindel enda kainuses, rooli taha ei tohi lubada ka joobetunnustega sõpra või tuttavat. Äärmiselt oluline on valida ka teeoludele vastav sõidukiirus, kindlasti ei pea raskete ilmastikuolude korral sõitma lubatud suurima piirkiirusega," ütles Peters.
Raske avarii kõigi täpsemate üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.
Kõikidele, keda sündmus otseselt või kaudselt puudutab, pakub sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ööpäevaringset psühholoogilist esmaabi ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Need, kes helistada ei saa või ei soovi, saavad nõustajaga suhelda veebivestluse teel aadressil palunabi.ee. | Türi vallas hukkus liiklusõnnetuses laps | https://www.err.ee/1608452915/turi-vallas-hukkus-liiklusonnetuses-laps | Ööl vastu laupäeva toimus raske liiklusõnnetus Türi vallas Änari külas, kus sõidu autosõitis otsa jalakäijatele. Kokkupõrkes hukkus 2-aastane poiss, raskes seisundis viidi haiglasse veel neli täiskasvanud inimest. |
Uue loo "Vihje" kirjutamist alustasid Nublu ja Mikael Gabriel 2020. aasta suvel. Samal ajal valmis ka nende esimene ühine singel "Universum". Singli muusikavideo on filmitud Lapimaal.
"Väljas oli väga palav, viie-kuuekesi stuudioruumis veel palavam. Et kogu projekti keskmist temperatuuri natuke tasakaalustada, mõtlesime video Lapimaal filmida. Juhtumisi saigi meie autol kuskil Muonio ja Levi kohal aku tühjaks ja pidime korra all käima. Kõike, mis seal juhtus, võite videost näha," rääkis Nublu.
Mikael Gabriel on pikka aega olnud Nublu stiili austaja ja tal on hea meel, et neist on muusikat tehes head sõbrad saanud. "Lahe, et saame jätkata eelmisel aastal alanud koostööd ja kirjutada koos muusikat, mis ületab riigipiire ning on inspireeritud meie mõlema juurtest."
"Vihje" muusikavideo autor on taas režissöör-kunstnik-lavastaja Marta Vaarik, kes lõi ka "Universumi" muusikavideole võimsa visuaali.
"Sellesse videosse on pandud isegi liiga palju energiat, verd ja higi," naeris režissöör Marta Vaarik. "Sellest materjalist saaks lühifilmi teha. Protsess toimus tiimi jaoks väga ekstreemsetes tingimustes, aga saime väga hästi hakkama ning tõime koju palju ilusaid ja lõbusaid kaadreid."
"Loo nimi on "Vihje" ning videosse on peidetud neid hulgi! Tsitaadid, kujundid ja metafoorid. Otsi ja sa leiad! Jõuludest on saanud ahne kaupmehe kapitalistlik sündmus ja mitte enam armsalt koos olemise aeg," lisas Vaarik.
Vaata videot siit: | Nublu ja Mikael Gabriel andsid välja uue singli "Vihje" | https://menu.err.ee/1608452909/nublu-ja-mikael-gabriel-andsid-valja-uue-singli-vihje | Nublu ja soome laulja Mikael Gabriel andsid välja uue ühissingli "Vihje", mis on järg 2020. aasta novembris ilmunud hitile "Universum". |
Osapooled plaanivad tuumajaama ehitamiseks sõlmida leppe jaanuaris, vahendas Reuters.
Gatesi asutatud tuumafirma TerraPower plaanib Wyomingi osariigis avada tuumajaama 2028. aastal. USA valitsus katab projekti nelja miljardi dollarini ulatuvatest kuludest poole.
TerraPower kaalus algselt ehitada eksperimentaalset tuumajaama koostöös Hiina riigile kuuluva tuumaenergia firmaga, kuid pidi projektiks otsima uue partneri, kui president Donald Trumpi administratsioon piiras tuumatehnoloogiaga seotud tehinguid Hiinaga.
USA konkureerib edasijõudnud tuumaenergia üksuste rajamises Hiina ja Venemaaga, mis plaanivad samuti uuel tehnoloogial põhinevaid tuumajaamu ehitada ja eksportida. | Bill Gatesi firma plaanib Jaapani toel rajada Wyomingisse tuumajaama | https://www.err.ee/1608452906/bill-gatesi-firma-plaanib-jaapani-toel-rajada-wyomingisse-tuumajaama | Jaapani tuumaagentuur ja Mitsubishi on valmis koostöös USA ja Bill Gatesile kuuluva ettevõttega ehitama Wyomingi osariiki kõrgtehnoloogilise tuumareaktori. |
Laupäevast tõuseb töötasu alammäär, mis on nüüdsest täistööajaga töötamisel 654 eurot ja tunnitasu alammäär on 3,86 eurot bruto.
Seadusemuudatusega seotakse miinimumelatise määr lahti alampalgast ja asendatakse majandusnäitajaid ja perede majanduslikku võimekust arvestava valemiga.
Seaduse eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata lahku läinud vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele.
Uuest aastast hakatakse ka konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest. Sellisteks ettevõteteks on kaugkütte-, elektri-, vee-, maagaasi- ja postivõrgu teenuse pakkujad ning sadamad ja lennujaamad.
Kolmandaks tulevad muudatused kehtivas tarbijale müügi regulatsioonis ning uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel. Seadus näeb ette kindlad kriteeriumid nutikatele asjadele ja digitaalsele sisule või teenusele ja sätestab ettevõtja vastutus ja tarbija õigused puuduste puhul, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka seadmes mängima või nutirakendus lõpetab töötamise.
Oluliseks muudatuseks on lihtsamate menetluste kasutamise võimaluste laienemine tsiviilkohtumenetluses, mis võimaldab saada kohtust lahendeid kiiremini. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni.
Kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150 protsenti, keskmiselt 40 protsenti. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole.
31. detsembril jõustus ka muudatus, mille järel hakatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Välismaa äriühingu filiaali saab Eestis registreerida edaspidi sarnaselt osaühingu asutamisele elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.
Jaanuari keskel jõustub ka seadus, millega saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule. Veel reguleeritakse veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud. | Uuest aastast jõustub rida seadusi | https://www.err.ee/1608452903/uuest-aastast-joustub-rida-seadusi | Jaanuarist jõustuvad uued seadused seovad miinimumelatise lahti alampalgast, tõstavad riigilõive ja täiendavad teabevahetust Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel. Samuti tõuseb miinimumpalk. |
"Mul oli väga hea meel, et peatreener Heiko Rannula mulle helistas ja mind kutsus," vahendab klubi Facebookis Miljkovici muljeid.
Rannula peab tehingu üheks põhjuseks head ajastust: "Otsustasime, et meil on meeskonda abijõudu tarvis ja Nemanja oli just lõpetanud lepingu oma eelmise meeskonnaga. Meie praeguste võimaluste juures oleks sobiva mängija leidmine suur risk ja nõuaks aega."
Veebruari alguses on olulised mängud tulemas ja peatreener usub, et uus mees sulandub kiiresti ja on esimeses mängus abiks, eriti kaitses. Nemanja mängis viimati Makedoonia liigas Kumanovo meeskonnas. | Pärnu Sadam palkas tuttava serblase | https://sport.err.ee/678880/parnu-sadam-palkas-tuttava-serblase | Varem KK Pärnu esindusmeeskonna ridades mänginud serblane Nemanja Miljkovic on tagasi Eestis ja kannab nüüd Pärnu Sadama särki. |
Avamängu eel sai Pärnu halva uudise, sest meeskonna üks liidreid Taavet Leppik haigestus ja oli sunnitud eemale jääma, vahendab volley.ee. Nüüd on Leppik taas rivis ning vahepealsestes mängudes Balti liigas taas liidrile omaselt esinenud ja Pärnul seega paremad võimalused eduks.
Edasipääsu kindlustamiseks tuleb Pärnul võõrsil võita tulemusega 3:0 või 3:1 ning seejärel ka kuldne geim. Pärnu peatreener Avo Keel oli pärast avamängu siiski lootusrikas. "Kahju on muidugi, aga sellist tunnet enne korduskohtumist küll pole, et meil enam mingit võimalust ei eksisteeri. Selge see, et neil on kodusaali eelis ja seal saab olema keeruline, aga mitte võimatu, suurt vahet kahe meeskonna vahel ei ole," sõnas peatreener.
Pärnu ja Meneni paari võitja läheb järgmises ringis vastamisi Piraeuse Olympiacose või Bakuu Lokomotiiviga.
31. jaanuaril peetakse veel mitu eurosarja kohtumist, kus osalevad Eesti võrkpallurid. CEV Challange Cup'il teeb kaasa Henri Treial, kelle Tšehhi meistrisarja kuuluv koduklubi CEZ Karlovarsko kaotas kaheksandikfinaali avamängu Näfelsi Biogas Volleyle (Šveits) 1:3. Kordusmäng toimub Näfelsis Eesti aja järgi kell 20.30.
Samas sarjas teeb kaasa ka Oliver Venno. Venno ja Ankara Maliye Piyango (Türgi) pidasid oma 1/8-finaali avakohtumise Minski Stroiteli (Valgevene) vastu Ankaras ja said eestlase vedamisel 3:0 võidu. Selle paari kordusmäng toimub samuti 31. jaanuaril kell 17.30.
CEV Cupil osalevad Andri Aganits ja Karli Allik. Aganits ja Montpellier kohtusid kaheksandikfinaali avamängus Soligorski Šahtjoriga (Valgevene) Mogiljovis ning võitsid 3:1. Kordusmäng peetakse 31. jaanuaril Prantsusmaal, algusaeg on kell 21.00. Karli Alliku ja Düren Powervolleys`e vastaseks on Türgi klubi Ankara Ziraat Bankasi ning avamängus pidi Düren vastu võtma 0:3 kaotuse. Kordusmäng Dürenis algab kell 20.00.
Meistrite liigas peetakse samuti järjekordsed mängud. Renee Teppan ja Trentino Diatec kohtuvad 1. veebruaril E-alagrupis Izmiri Arkasega kell 18.00. Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko mäng Poola klubi Zaksaga algab 30. jaanuaril kell 21.30. | Pärnu peab Belgias kaheksandikfinaali kordusmängu | https://sport.err.ee/678881/parnu-peab-belgias-kaheksandikfinaali-kordusmangu | Ainsa Eesti klubina sel hooajal eurosarjas osalev Pärnu Võrkpalliklubi kohtub kolmapäeval Eesti aja järgi kell 21.00 CEV Challenge Cup'i 1/8-finaali kordusmängus Belgia klubi Meneni Par-Kyga. Avamängu kaotas Pärnu kodusaalis 1:3 (22:25; 25:19; 19:25; 22:25). |
2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmäng Itaalia vastu peeti samuti suletud uste taga, kui Horvaatia fänne karistati rassistlike hüüete eest mängus Norra vastu.
Pärast murusse märgitud haakristi määrati Horvaatiale karistuseks kaks kodumängu tühjade tribüünide ees. Et Horvaatia pole pärast 2015. aasta oktoobrit ühtegi UEFA sanktsioneeritud kodumängu pidanud, saab kohtumisest Inglismaa vastu karistuse teine mäng.
UEFA Rahvuste Liiga kohtumine Horvaatia ja Inglismaa vahel leiab aset 12. oktoobril. | Horvaatia ja Inglismaa vaheline kohtumine peetakse suletud uste taga | https://sport.err.ee/678879/horvaatia-ja-inglismaa-vaheline-kohtumine-peetakse-suletud-uste-taga | Otsuse pidada mäng suletud uste taga võttis UEFA vastu karistusena Horvaatia fännidele pärast seda, kui valikmängus Itaalia vastu oli Horvaatia koduväljakul murusse märgitud haakrist. |
Kisel läbis sisetingimustes 800 m ajaga 1.53,79. Jooksu võitis mullusel MM-il napilt pronksmedalita jäänud britt Kyle Langford ajaga 1.52,54. Teisele kohal tuli Sean Molloy, kolmanda koha hõivas Spencer Thomas.
Kisel jooksis esimese 200 m ringi 29 sekundiga, 400 m 59 sekundiga ja 600 m ajaga 1-27. "See oli minu jaoks positiivne üllatus, et suutsin oluliselt paremate isiklike rekorditega meestega viimasel ringil sammu pidada. Isegi sellise passimisjooksu pealt jooksin pea sekundi jagu kiirema aja kui Tallinnas mõned nädalad tagasi," kommenteeris Kisel ajakirjale Jooksja. | Rasmus Kisel sai Londonis neljanda koha | https://sport.err.ee/678878/rasmus-kisel-sai-londonis-neljanda-koha | Rasmus Kisel võistles üleeile Lee Valley's Londoni sisemängudel, kus sai 800 m jooksus 4. koha. |
Alates 1. märtsist peavad poed ja turud sulgema oma uksed pühapäeviti iga kuu vähemalt kahel nädalal. Järgmisel aastal saavad uksed lahti olla ühel pühapäeval kuus ning 2020. aastal saavad need olla lahti pühapäeviti vaid suurte pühade ajal.
Jõustunud muudatused ei kehti erakätes väikepoodidele, pagaritöökodadele, bensiinijaamadele, lillemüüjatele, hotellide poodidele ja kunstiüritustele.
Kriitikute sõnul saab piirangutest mööda minemine olema lihtne.
Eelnõu töötasid välja valitsus ja ametiühing Solidaarsus. Oodatakse, et seadus kutsub esile protestid lääneriikide poekettidelt, sest see kahjustab neid enim.
Nad saavad suure osa oma kasumist nädalavahetusel, kui paljud poolakad teevad sisseoste terveks eelseisvaks nädalaks.
Poekettide kriitikute sõnul sunnivad osad ketid oma töötajaid töötama pikki tunde kesise palga eest.
Duda sõnul tulevad muudatused kasuks töötajate pereelule. Lisaks ärgitas ta poekette muutma oma tööpraktikat ja palus neilt "mõistmist". | Poola asub "parema pereelu nimel" pühapäeviti kaubandust piirama | https://www.err.ee/678868/poola-asub-parema-pereelu-nimel-puhapaeviti-kaubandust-piirama | Poola president Andrzej Duda andis teisipäeval allkirjaga seaduse jõu eelnõule, mis piirab kaubandust pühapäevadel. |
Tulemus oli kooskõlas Mehhiko keskpanga kõige optimistlikuma prognoosiga; 2017. aasta majanduskasvuks prognoositi 1,8 kuni 2,3 protsenti.
Neljandas kvartalis kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) 1 protsenti, võrreldes maavärinatest tingitud 0,3-protsendilise langusega kolmandas kvartalis.
Mehhiko keskpank prognoosib 2018. aasta majanduskasvuks 2-3 protsenti. | Mehhiko majandus kasvas mullu 2,3 protsenti | https://www.err.ee/678866/mehhiko-majandus-kasvas-mullu-2-3-protsenti | Mehhiko majandus kasvas 2017. aastal 2,3 protsenti, selgub riigi statistikaameti esialgsest hinnangust. |
HC Viimsi/Tööriistamarketi viimase aja koosseisuprobleemid kulmineerusid Põlva-sõiduga, kuhu suudeti kaasa võtta vaid kaheksa pallurit. 11. minutil, 2:6 kaotusseisus sai joonemängija Rasmus Peterson punase kaardi, jättes külalised ilma vahetusmeesteta.
Coop kasvatas vahet pidevalt suuremaks, kuniks kaks järjestikust tabamust Mathias Rebaselt aitasid kodumeeskonna kümneväravalisse eduseisu. Vaheajavileks juhtis Coop 19:9.
Siim Patraeli tõrjete ja Otto Karl Kondi väravate toel vähendas Viimsi vahe kümme minutit enne lõppu kuuele punktile, aga lähemale Coop vastaseid ei lubanud. 31:25 võiduga on Põlva Coopil on nüüd 16 punkti. HC Tallinn on kahe punkti kaugusel ja kohtub homme võõrsil Viljandi HC-ga.
Põlva meeskonna üks kogenumaid, 23-aastane Andreas Rikken viskas seitse väravat, Tõnis Kase lisas viis ja Rebane neli tabamust. Viimsilaste poolel olid resultatiivsemad Kont kaheksa, Mihkel Vaher kuue ja Arlo Talmar viie väravaga.
14. vooru järgmised mängud:
31.01. 19:00 Aruküla/Audentes – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
31.01. 19:00 Viljandi HC – HC Tallinn
01.02. 19:00 SK Tapa – Põlva Serviti | Kindla võidu saanud Põlva Coop tõusis meistriliigas neljandaks | https://sport.err.ee/678867/kindla-voidu-saanud-polva-coop-tousis-meistriliigas-neljandaks | Käsipalli meistriliiga põhiturniiri viimases voorus alistas Põlva Coop 31:25 (19:9) HC Viimsi/Tööriistamarketi ja tõusis liigatabelis neljandaks. |
Šeik Saud al-Mojebi sõnul uuris prokuratuur 381 kahtlusalust ning otsustas, et neist 56 jäävad esialgu vahi alla ja ülejäänud vabastatakse. Kahtlusalused peeti kinni novembris.
Vabastatute seas on neid, kes tõestasid oma süütust, kuid ka neid, kes tunnistasid end süüdi ja nõustusid tasuma riigile kahjutasu.
Saadud kahjutasu ulatus üle 400 miljardi riaali (85,7 miljardit eurot) ning seda maksti muu hulgas sularahas, kinnisvaras ja väärtpaberites. | Võimud: Saudi Araabia on korruptsioonitõrjega võitnud 85,7 miljardit eurot | https://www.err.ee/678865/voimud-saudi-araabia-on-korruptsioonitorjega-voitnud-85-7-miljardit-eurot | Saudi Araabia riik on tippametnike ja suurärimeeste korruptsiooni vastases tegevuses tagasi saanud 85,7 miljardit eurot ning jätkuvalt peetakse kinni 56 kahtlusalust, ütles peaprokurör teisipäeval. |
Mehdi Karroubi (80) kaotas 2009. aastal presidendivalimised ning aitas juhtida massimeeleavaldusi väidetava valimispettuse vastu. Püüdluste eest pandi ta kohtuprotsessita koduaresti.
Karroubi ärgitas teisipäeval avatud kirjas, mis avaldati ühel blokeeritud reformistide veebilehel, Khameneid "võtma vastutust viimasel kolmel aastakümnel enda viljeletud poliitika eest".
"Ärgitan sind, enne kui on liiga hilja, avama tee süsteemi strukturaalsetele refomidele," kirjutas ta.
Hiljutised majandusolukorra vastu toimunud meeleavaldused on vältimatud, arvestades "ebaõigluse, korruptsiooni ja diskrimineerimise" ulatust Iraanis, lisas Karroubi.
Aastavahetuse paiku paar nädalat ja üle riigi kestnud rahutustes sai surma vähemalt 25 inimest.
Karroubi ärgitas Khameneid lõpetama välisriikidest "vaenlaste" süüdistamist rahutustes ning vabastama rahutuste käigus kinni peetud inimesed.
Siseminister Abdolreza Rahmani Fazli ütles teisipäeval, et rahutustega seoses on jätkuvalt kinni peetud "vähem kui 300 inimest".
"Süsteem käib allamäge sellises ulatuses, et see tunneb end ohustatuna paarist tuhandest meelt avaldavast inimesest," kirjutas Karroubi. "Selle asemel, et korrutada süüdistusi seotusest vaenlasega ja astuda jõuliselt vastu, tuleb neid kuulata."
Ta kritiseeris ka Khameneile otseselt alluva Revolutsioonikaardi osalust poliitikas ja majanduses.
"Katastroofiline tulemus on täna kõigile selge," kirjutas Karroubi. "Rohkem kui 50 protsenti riigi rikkusest on riiklike ametite kätes, mille üle puudub järelevalve... Vaesus ja töötus vaenavad riiki." | Iraani reformist ärgitab riigi kõrgeimat juhti võimusüsteemi muutma | https://www.err.ee/678864/iraani-reformist-argitab-riigi-korgeimat-juhti-voimususteemi-muutma | Koduarestis viibiv Iraani tuntud reformist ärgitas teisipäeval riigi kõrgeimat juhti, ajatolla Ali Khameneid Iraani põhjalikult reformima, "enne kui on liiga hilja". |
Käisin just eelmisel laupäeval vaatamas Andrus Kivirähki näidendit "Vaimude tund Koidula tänavas". See on näidend armastusest, kuigi teeskleb end olevat kirjandusest ja kirjanikest. Aga usume korraks seda teesklust. Võtame seda tõesti nii, nagu pildis paistab. Siis on meil kaks kirjameest, Tammsaare ja on Unt. Kaks kummitust, kaks vaimu. Aga nende kahe kummituse vahel on näidendis midagi olulist, mis neid ka teispoolsuses eristab. See on aeg. Unti mäletavad veel kõik. Milline ta oli. Maneerid. Mustrid. Vembud. Aeg ei võimalda Unti mängida teisiti kui tema oli. Hea seegi, et välist sarnasust pole taga aetud, kummagi kummituse puhul.
Aga Kivirähki kirjutatud ja Tõnu Oja mängitud Tammsaare ei kummita nii, nagu oleks meil käsil saade "Tantsud tähtedega". Me keegi ei võrdle Tammsaaret päris Tammsaarega, sest me lihtsalt ei tea, milline inimene tema täpselt oli. Ma otsisin Andruse pärast üles ja küsisin, kas tema arvates oli Tammsaare hea inimene. Andrus arvas, et oli. Paistis, et ka Tõnu Oja jaoks oli. Tammsaare hoolis.
Tammsaare kaasaegne kirjarahvas on ju iseendi tegemistest üsna palju kirjutanud. Me teame toonasest kultuuriskeenest üksjagu. Kes kuidas käitus, kuidas suhtus kolleegidesse, loomingusse, Eesti Vabariiki. Tammsaare olemus ei jookse neis meenutusis mitte väga sageli välja, sest tema vist ei käinud väga kultuuriinimeste toonaseid radu, kindlaid kohvikuid ja kogunemisi pidi. Tervis oli kehva. Sõbrad olid ka teised, asisemat masti. Õiguskantsler Anton Palvadre näiteks. Olid need põhjused mis nad olid, aga Tammsaare on justkui eraldi, ei kuulunud rühmitusisse ega parandanud maailma koos teiste rahva seas armastatud kirjanikega.
Täna on Tammsaare ka kuidagi natuke eraldi. Ta on meile püha. Eestlastele on aga omane, et kui miski on väga väärtuslik, kallis ja peaaegu püha, selline reliikvia, siis me paneme selle ära, kappi, klaasi taha. Võtame välja ainult suurtel pühadel, kaitseme kõige igapäevase eest ja paneme pärast jälle padjale puhkama, kuni järgmise korrani.
Tegelikult oleks hoopis tore, kui Tammsaare oleks selline armas ja igapäevane, kõigile lähedal ja meie tegemistes natuke tuge pakkuv. Kui me vanaema klaasustega raamatukapi lahti teeme, seda vanade raamatute lõhna sisse hingame, sealt ühe Tammsaare võtame ja ta ikka veel täiesti uuena näivast ümbrispaberist päästame, siis pääseme sisu juurde. Ja tegelikult selgub, et Tammsaare pole mingi kaugeks jäänud ajastu kirjanik, keda tema kaasaegsedki inimesena väga hästi ei tundnud. Tammsaare on mitte ainult väga hea kirjanik, vaid äärmiselt lihtsasti loetav kirjanik. Klassik, see kõlab ju tänapäeva noorele inimesele nagu lihtsalt igav. Aga Tammsaare pole sugugi igav.
Ma ei räägi siin ainult kirjutamise stiilist või sellest, et Tammsaare on kaasakiskuv. Ta muidugi on ka kaasakiskuv, aga seal on veel midagi. Tammsaare kirjutab elu väga paljudest tahkudest. Me teame, kuidas tema nägi kooli, kirikut, armastust, abielu, surma, vabadust, meest ja naist. Kusjuures me saame seda teada kuidagi pretensioonitult, muuseas, läbi raamatute ja lugude kulgedes. Mitte nagu lugedes Voltaire'i filosoofilist sõnaraamatut, kuigi sarnase kogumiku saaks Tammsaare tekstidest kokku panna küll.
Tammsaare tunnustus omaaegsete poolt oli muuhulgas seegi, et tema raamatutest said kiiresti teatritükid. Teatriinimesed vajavad tekste, millel on kõla niipalju, et sealt midagi inimestele kohe meelde jääks, lendama läheks ja oma elu elama hakkaks. Teater tahab kirge ja nalja, värvikust ja kiiret kulgu. Keerulist mõttevoogu on raske lavastada nii, et see rahva saali tooks. Teatriinimestel on hea nina! Tammsaare dramatiseeringud tõid saalid rahvast täis. Tammsaaret näideldes lõid ja loovad edaspidigi näitlejad suuri rolle, mille järgi neid meenutatakse. Muidugi, tänapäevastel näitlejatel on raskem – iga uut loodud rolli tuleb ju võrrelda legendideks saanutega. Ja teadupärast on meile omane, et sellisel juhul kipume üle kuldama olnut ja vähem hindama olevat.
Sellegi kalduvuse vastu saame Tammsaarelt endalt rohtu. Ainus selge mõte, mis mind suvel Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osa filmi võtteplatsi külastades sõnastavalt külastas, kui keegi trupist mu käest ootamatult küsis, mis mulje on, oli just see – realism. Elu Vargamäel oli ränkraske. Väheste valikukohtadega. Tammsaare ei ilusta aega, millest ta kirjutab. See pole mingi alle-aa. Tammsaare loob oma karakterid armastuse ja kaasatundmisega, ta annab neile omale ajastule tüüpilised elud – suletud ringidena mõjuvad tegevusväljad, kust väljapääsu ei ole. Kui keegi saab raamatust noore ja ilusana minema, siis on tal lootust elada õnnelikult aegade lõpuni. Liisi ja Joosep läksid Vargamäelt alla ja seetõttu jääb lootus, et ehk kestis nende armastus igavesti ja elu oli ilus. Selle koha otsib Kivirähki näidendis kujutatud Tammsaare kiiresti oma teostest välja, kui seisab silmitsi tänapäevase noorega, aga tegelikult ükskõik millise lootust ja armastust ja ilusa elu usku noorega.
Nojah, keda teosest välja ei kirjutata, need vabastab surm. Mis jääb sünni ja surma vahele, seda on Tammsaare teostes palju – paralleelsed tegevusliinid, paralleelsed elud, kogu aeg sebib ringi palju rahvast, kellega vahetpidamata midagi ka juhtub. Kuid juhtub ikkagi ettearvatult, nii nagu nende sünni aeg ja koht on ette näinud.
Sellegipoolest on Tammsaare teosed täis armastust – Pearu leinab Krõõta ja teeb tema puusärgile tee siledaks, Põrgupõhja Jürka hööveldab puusärki surevale eidele ja meenutab kauneimaid aegu, Karin jookseb oma mehe pärast lõpuks trammi alla ja Katku Villu laseb end maha, sest ei vääri enda arvates Kõrboja Anna armastust. Aga see kõik ongi armastus, kuigi esitatud valusalt võimsas võtmes. Ega Tammsaare pole mõni Romain Rolland! Idealism, see viib ju lõpuks heroiliselt õudsete otsuste ja tegudeni! Tammsaare kangelased ei riku maailma ära oma ideede nimel, nad elavad rahulikult ja saatusest määratult, ja lasevad teistel ka enamasti elada. Kui mõni kipub olema ideoloogiliselt pealetükkiv, siis karistab Tammsaare ta kindlasti ära.
Kuid tasakaalustamaks seda inimlikku kurbust, on Tammsaare teostes satiirilised kirjeldused pankrotimeistritest, seltskonnaprouadest, Pearu vembud või härra Mauruse kooli veidrad õpetajad, Pearu ja Mauruse monoloogid, need on näideldavamad kui tänane stand-up.
Aga et sellest kõigest osa saada, tuleb lasta lahti mõttest, et Tammsaaret tuleb hoida klaasustega raamatukapis, vanade raamatute lõhnas, puutumatus ümbrispaberis ja sõrmejälgedeta. Nii, nagu meid lastena manitseti – raamatut tuleb hoida, ei mingeid hiirekõrvu, ammu siis paremate palade alla joonimist. Lugege oma Tammsaared kapsaks, noored, aga lugege! Seal on uskumatult hästi kõnetavat materjali igale põlvkonnale, keda vaevavad elu igavesed mured – noorena ilusamad, vanemana üha rohkem vaevadega põimitult. Loodetavasti pole ma selle soovitusega mitukümmend aastat hiljaks jäänud. Aga kui olen, siis tuleb loota, et Tammsaarest tehtaks rohkem värsket filmi, kui vaid "Tõe ja õiguse" esimene osa. Ainest, seda on lõputult.
Igasse ajastusse sobivat ainest, kusjuures. Okupatsiooni ajal oli keelatud raamatuid ja keelatud kirjanikke. Ka Tammsaare teosed olid valve all. See kontroll oli aga omamoodi paradoksaalne. Tammsaare teoseid oli lubatud vabalt lugeda, aga nendest ei tohtinud vabalt kirjutada. Tema teoste lugemine oli osa rahvusliku ellujäämise vaiksest ja järeleandmatust võitlusest.
Oma eluajal tegi Tammsaare tarmukalt tööd selle nimel, et tema teoste tõlked jõuaksid ka teiste maade lugejateni. Siis algas teine maailmasõda ja lõppes kirjaniku enda elu. Edukalt alanud tõlketegevusele tuli järsk lõpp; näiteks tõlgiti Tammsaarelt hollandi keelde kolm romaani kolme aasta jooksul, aga alates 1941. aastast on Madalmaades valitsenud täielik vaikus.
Paari viimase aastakümne jooksul on täitunud Tammsaare suur, aga teostamata jäänud soov leida ingliskeelsest maailmast oma romaanidele hea ja professionaalne kirjastaja. 2014. aastal ilmus e-raamatuna "Truth and Justice. Andres and Pearu". 2018. aasta Londoni raamatumessil näeb ilmavalgust raamatu trükiversioon.
Peaaegu samaaegselt ilmus "Tõde ja õigus" tervikuna nii prantsuse kui ka soome keeles. Soomes ilmus terve monograafia meie rahvuskirjaniku loomingust.
Näete – Tammsaaret läheb vaja teistelegi rahvastele ja meiegi ajastul. Hoiame teda siis edaspidigi käepärast ja lähedal. | Kaljulaid: lugege oma Tammsaared kapsaks, noored! | https://kultuur.err.ee/678859/kaljulaid-lugege-oma-tammsaared-kapsaks-noored | President Kersti Kaljulaid märkis oma kõnes Anton Hansen Tammsaare 140. sünnipäeva aktusel Estonias, et Tammsaare raamatud võiksid olla eesti inimeste jaoks midagi igapäevast, mitte ainult miski, mis võetakse välja pidulikel puhkudel. Samuti kutsus ta just noori üles Tammsaaret lugema, kas või kapsaks. |
Bendi oli hüppevõistluse järel 12. ning loovutas 5 km murdmaadistantsil ühe koha. Esimeseks tulnud sakslanna Jenny Nowakile kaotas eestlanna kahe ja poole minutiga, vahendab Delfi. Teine stardis olnud eestlanna, Triinu Hausenberg sai 32 osaleja seas 26. koha.
Noormeeste murdmaasuusatamise 10 km klassikadistantsi võitis norralane Jon Rolf Skamo Hope. Eesti parimana oli Christopher Kalev 35., Martin Himma sai 96 lõpetaja seas 39. ja Henri Roos 65. koha.
Naiste 5 km klassikadistantsil sai esikoha venelanna Polina Nekrassova. Stine-Lise Truu oli 47., Mariel Merlii Pulles 49. ja Hanna-Brita Kaasik 73. | Eestlanna sai kahevõistluse juunioride MM-il 13. koha | https://sport.err.ee/678862/eestlanna-sai-kahevoistluse-juunioride-mm-il-13-koha | Šveitsis toimuvatel põhja suusaalade juunioride maailmameistrivõistlustel saavutas Annemarii Bendi naiste kahevõistluses 13. koha. |
Helme hinnangul lõhestab ühiskonda see, kui lõdvendada keelenõudeid veelgi ja anda lastele niisama kodakondsus. Viimane on viide koalitsioonilepingu punktile, mis pole IRL-i vastuseisu tõttu realiseerunud.
"On põhimõtteline küsimus, kas inimene saab oma kodakondsuse vanematelt, n-ö sünnijärgselt. Või saavad kodakondsuse asukoha põhjal: siin sündisid, saad kodakondsuse. See on väga põhimõtteline vahe. Maailmas on vähe riike, kus inimesed saavad kodakondsuse seetõttu, et nad on selle riigi territooriumil sündinud," rääkis Helme ETV saates "Foorum".
"Kõik teame ütlust, et ega lammas muutu hobuseks selle pärast, et ta sündis tallis," lisas ta.
Halli passiga inimeste arvu vähendamist ei saa Helme sõnul üldse pidada eesmärgiks.
Ta ütles, et ei tunne hirmu selle pärast, et Eestis on palju Vene kodanikke, sest vähemalt teame, kus nende lojaalsus on.
"Mina küll ei tea, kus on nende inimeste lojaalsus, kel on taskus Eesti pass, aga kes pronksiööl karjusid, et kõik on nende oma," ütles Helme.
"Lojaalsusküsimuse puhul tahan juhtida tähelepanu veel sellele, et Prantsusmaal, Belgias või Ühendkuningriigis on moslemiterroristid osutunud kodanikeks," lisas ta.
Keskerakonna, SDE ja IRL-i vahel sõlmitud koalitsioonilepingus on punkt: "Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20.08.1991, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem või täisealiseks saades laps esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobumiseks."
Seni on selle elluviimine takerdunud IRL-i ja selle esimehe Helir-Valdor Seederi vastuseisu tõttu. | Helme kodakondsuspoliitikast: lambast ei saa hobust tallis sündimise tõttu | https://www.err.ee/678860/helme-kodakondsuspoliitikast-lambast-ei-saa-hobust-tallis-sundimise-tottu | Eesti konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonijuht Martin Helme hinnangul on väga põhimõtteline küsimus, kas anda kodakondsust sünnijärgselt või sünniriigi põhjal. |
Peaminister Ahmed Obaid Bin Daghar viibib hetkel presidendipalees ning väidetavalt valmistub ta minekuks Saudi Araabiasse, kus viibib juba pikemat aega kodusõja keerises oleva riigi president Abed Rabbo Mansour Hadi, vahendas Yle.
Pühapäeval alanud kokkupõrgetes Lõuna-Jeemeni separatistide (STC) ja valitsusvägede vahel on praeguseks hukkunud vähemalt 36 ja saanud viga umbes 185 inimest. Vastaspoolte näol on tegu kunagiste liitlastega, kes on kodusõjas sõdinud üheskoos riigi ametlikku pealinna Sanaad enda käes hoidvate Houthi-mässulistega.
STC eesmärgiks on saada Lõuna-Jeemenile ulatuslik autonoomia või isegi eraldi riik ehk taastada Lõuna-Jeemen iseseisva riigina nagu see oli enne 1990. aastal toimunud ühinemist.
See tähendab, et Jeemeni kodusõda, milles on muutunud üha keerulisemaks. Kui varem olid ühel pool Saudi Araabia juhitud koalitsiooni toetatud Jeemeni valitsus ja selle liitlaseks olevad Lõuna-Jeemeni separatistid ning teisel pool Iraani poolt toetatud šiiitidest Houthi-mässulised (lisaks kolmanda osapoolena terrorirühmituste ISIS ja Al-Qaeda kohalikud harud), siis nüüd on tekkinud selge lõhe Houthi-mässuliste vastu sõdiva koalitsiooni ridades.
Kolm aastat Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmeks olnud Araabia Ühendemiraadid toetavad nimelt eelkõige eelmisel aastal moodustatud Lõuna-Jeemeni separatistide liikumist ning suhtuvad president Hadisse skeptiliselt. President Hadi on Jeemeni moslemivennaskonna liitlane, seda organisatsiooni peavad Araabia Ühendemiraadid aga samuti terrorirühmituseks.
Araabia Ühendemiraadid on Lõuna-Jeemeni separatistide toetanud nii väljaõppe kui ka relvadega. Uudisteagentuurile Associated Press intervjuu andnud valitsusvägede ohvitser märkis, et Adenis võitlevate Lõuna-Jeemeni separatistide käes on olnud näha lausa Araabia Ühendemiraatide relvastusse kuuluvaid soomukeid.
Soome jaoks on tegu huvi pakkuva arenguga, sest Araabia Ühendemiraatidele kuulub ka 40 soomukit AMV 8x8, mis on toodetud Soomes ettevõtte Patria kontserni poolt ja mida on meedia märganud ka Jeemenis.
ÜRO on nimetanud Jeemeni kodusõda praeguse hetke kõige tõsisemaks humanitaarkriisiks maailmas. Sõjas on hukkunud rohkem kui 10 000 inimest ning kodust on põgenenud umbes kaks miljonit inimest. Jeemen oli vaene ja varasematest konfliktidest räsitud riik juba enne praeguse kodusõja algust ning võitlused ja Saudi Araabia korraldatud blokaad on olukorda veelgi hullemaks muutnud. | Lõuna-Jeemeni separatistid tõrjusid valitsusjõud Adenist välja | https://www.err.ee/678855/louna-jeemeni-separatistid-torjusid-valitsusjoud-adenist-valja | Lõuna-Jeemeni separatistid on võtnud enda kontrolli alla peaaegu kogu Adeni linna ning sealsed valistusjõud on sisuliselt piiramisrõngasse võetud. |
Baturin pälvis auhinna oma teose "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" eest, kuigi zürii soovis auhinnaga tunnustada kogu Baturini loomingut.
"Žürii otsus langes autori kasuks, kes kasutab valdavalt oma loomingus mõistet avarilm. Ta teeb seda täie veendumusega, sest Eesti kirjandus on osa Euroopa kirjandusest, Euroopa kirjandus on osa maailmakirjandusest ja Tammsaare looming ja tänavuse laureaadi looming on suurmaailma kirjandus," kõneles auhinna üleandja Baturini loomingust. | Tammsaare-nimelise romaanipreemia pälvis Nikolai Baturin | https://kultuur.err.ee/678849/tammsaare-nimelise-romaanipreemia-palvis-nikolai-baturin | Estonias tähistati piduliku aktusega Anton Hansen Tammsaare 140. sünni-aastapäeva. Tallinna linn ja Kirjanike Liit kuulutasid aktusel välja Tallinna linna Tammsaare nimelise romaanipreemia laureaadi. Tänavu sai romaanipreemia Nikolai Baturin, kes ise auhinda vastu võtma tulla ei saanud. |
Protseduuriliselt tähendab pikem kui kolmeaastane mängukeeld Türgis eluaegset keeldu, mis tähendab, et Nakil pole võimalik Türgis enam profitasemel jalgpalli mängida.
Naki jagas sotsiaalmeedias video, kus kutsus inimesi osalema Kölnis korraldataval rahvakogunemisel, kus protestitakse Türgi sõjaväelise sekkumise vastu Põhja-Süürias. Aprillis sai 28-aastane jalgpallur süüdistuse terroristliku propaganda levitamises, kui avaldas toetust Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteile.
Lisaks eluaegsele mängukeelule peab Naki Türgi jalgpalliliidule tasuma ka 273 000 liiri (58 300 eurot) suuruse rahatrahvi. | Kurdi päritolu jalgpallur sai Türgis eluaegse mängukeelu | https://sport.err.ee/678850/kurdi-paritolu-jalgpallur-sai-turgis-eluaegse-mangukeelu | Saksamaal sündinud kurdi päritolu jalgpallur Deniz Naki sai Türgi jalgpalliliidult kolm aastat ja kuus kuud kestva mängukeelu, olles süüdistatud separatistliku ja ideoloogilise propaganda levitamises. |
Tasavägiselt alanud kohtumises läksid külalised teise poolaja alguses Teele Utsali kolme tabamuse toel seitsme väravaga ette, kuid neli minutit enne mängu lõppu juhtis Põlva naiskond vaid 29:28. Otsustavad minutid kuulusid siiski mullusele pronksile Põlvale, kes võttis kolmeväravalise võidu.
Põlva resultatiivseimad mängijad olid Utsal üheksa ja Selma Rein kaheksa tabamusega. Tapale tõid Marjette Maie Müntser ning Keili Kadak parimatena kaheksa väravat.
Tabeliseis: Reval-Sport/Mella 8 (5-st mängust), Reval-Sport/Padise 6 (4), AMV House/Põlva SK 6 (5), SK Tapa 2 (4), HC Tallinn 0 (4) punkti.
Meistrivõistlused jätkuvad 4. veebruaril, kui Reval-Sport/Padise võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 18.00 SK Tapa naiskonda. | Heasse hoogu kerkinud Põlva võttis kolmanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/678845/heasse-hoogu-kerkinud-polva-vottis-kolmanda-jarjestikuse-voidu | Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel sai kolmanda järjestikuse võidu AMV House/Põlva SK, kui alistas võõrsil SK Tapa 33:30 (16:12), kellele avaringis kaotati kahe väravaga. |
Kaks päeva kestval esimesel arutelul on sõna võtmise taotluse esitanud pea 200 saadikut.
Eelnõuga tühistatakse 1972. aastast pärinev seadus, mis tegi Suurbritanniast EL-i liikme. Lisaks kannab eelnõu Briti seadustesse üle nelja aastakümne jagu EL-i regulatsioone.
Eelnõu läbis alamkoja pärast mitut muudatust ning ülemkoja saadikutel oodatakse veel muudatusettepanekuid, sest ülemkojas on enamuses Brexiti vastased.
Hääletust on eelnõu asjus oodata aprillis, pärast nädalatepikkust ülemkoja saadikute analüüsi, kuid peamised vaidluspunktid peaksid selguma teisipäeval algaval esimeses debativoorus.
London püüab lekkinud Brexiti-uuringut alavääristada
Briti peaminister Theresa May üritas esmaspäeval vähendada omaenda ajakirjandusse lekkinud analüüsi olulisust, mis viitab, et Suurbritannia olukord halveneb Brexitiga, mistahes leppe London Euroopa Liiduga ka ei sõlmi.
May kinnitas valitsuse istungil ministritele, et esmaspäeval ajakirjandusse lekkinud raport on esialgne ega arvesta valitsuse eelistatud varianti kaubandusleppe sõlmimiseks EL-iga.
Brexiti-küsimuste aseminister Steve Baker ütles parlamendis, et lekkinud raport on "esialgse analüüsi valikuline tõlgendus ning katse õõnestada meie lahkumist EL-ist".
Detsembris valminud majandusmõjude hinnangu kohaselt kahaneb Briti majanduskasv kõigi kolme peamise Brexiti-stsenaariumi puhul.
Kui Suurbritannia jääb Euroopa Majandusruumi liikmesuse kaudu EL-i ühisturule, on majanduskasv järgmise 15 aasta jooksul praegustest prognoosidest kaks protsenti madalam. Kõikehõlmava vabakaubandusleppe korral oleks kasv oodatust viis protsenti madalam ning uue kaubandusleppe korral kaheksa protsenti väiksem. | Briti ülemkoda asus arutama Brexiti-eelnõud | https://www.err.ee/678844/briti-ulemkoda-asus-arutama-brexiti-eelnoud | Briti parlamendi ülemkoda hakkas teisipäeval arutama Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise eelnõud. |
"Björndalen kuulub PyeongChangis Valgevene laskesuusadelegatsiooni," kinnitas Valgevene alaliidu peasekretär Anatoli Stromski riigi uudisteagentuurile BELTA. "Täname ROK-i, et võimaldas kuulsal laskesuusatajal olümpiamängudest osa võtta."
Kaheksakordse olümpiavõitja ja 20-kordse maailmameistri kaasamine Valgevene koondisse pole muidugi juhuslik - 2016. aastal abiellus ta valgevenelanna Darja Domratševaga. "Me tegime seda, et Darja tunneks ennast PyeongChangis hästi, loomulikult tulevad Björndaleni kogemused kasuks kogu võistkonnale."
"Minu jaoks on tähtis, et mu abikaasa saab mind toetada," vahendab BELTA ka Domratševa sõnu. "On suurepärane, et ta saab Lõuna-Koreas minu kõrval seista ja ma loodan, et ühised treeningud aitavad mind väga."
Kahe nädala eest avaldas Norra ringhääling NRK, et ROK kaalus Norra olümpiakoondisest välja jäänud Björndalenile OM-iks vabapääsme andmist | Legendaarne Björndalen osaleb OM-il Valgevene koondise treenerina | https://sport.err.ee/678835/legendaarne-bjorndalen-osaleb-om-il-valgevene-koondise-treenerina | Valgevene laskesuusatamise föderatsioon kinnitas teisipäeval, et Norra laskesuusalegend Ole Einar Björndalen võtab PyeongChangi olümpiamängudest osa Valgevene koondise treenerina. |
"Astusin paar nädalat tagasi IRL-ist välja. IRL ei ole enam täna see Isamaaliit, kuhu ma 16 aastat tagasi astusin," teatas Akkermann sotsiaalmeedias.
Ta kirjutas ja avaldas imestust, kuidas juhtus nii, et IRL-i madalapalgaliste maksualandusest kasvatati välja põhimõtteliselt astmeline tulumaks, mille eest Keskerakond ja SDE aastaid võitlesid.
"Ma ei tea, kuidas see juhtus, et IRL, kes varem toetas lihtsat ja arusaadavat maksusüsteemi, lõi süsteemi, millest madala ja keskmise palgaga inimene kuidagi aru ei saa ning mis kõigi eelduste kohaselt toob kaasa tulumaksu juurdemaksed 2019. aastal, mis ilmselgelt tekitavad probleeme sihtrühmale," märkis ta.
"Ma ei saa ka aru, kuidas konservatiivne erakond IRL saab öelda, et ärme säästa, kulutame raha täna ja kohe," tõi Akkemann välja II pensionisamba vabatahtlikkuse idee, mille esitas parteijuht Helir-Valdor Seeder.
"Tõsi, pensionifondide tootlikkus on madal, aga see on teine problemaatika, propageerida säästmisest loobumist on lapse pesuveega välja viskamine," rõhuta Akkermann.
Akkermanni sõnul tundis ta, et jäi ülearuseks. "Ma ei saanud rahandus- ja majanduspoliitikas kaasa rääkida, erakonna sees keegi minu arvamust teada ei tahtnud, väljaspool ei sobi oma erakonda kritiseerida," lisas ta. | Annely Akkermann astus IRL-ist välja | https://www.err.ee/678833/annely-akkermann-astus-irl-ist-valja | Endine riigikogu liige Annely Akkermann teatas, et astus välja Isamaa ja Res Publica Liidust, kuhu ta kuulus üle 16 aasta. |
Naiste eliitklassis võistelnud Jäädmaa võitis kõik neli osavõistlust ja tuli seeläbi esikohale ka nelja päeva kokkuvõttes.
Teise koha saavutas Paula Rodrigues (Portugal), meeste konkurentsis võitis Yannick Michiels (Belgia). | Orienteeruja Triin Jäädmaa võitis Portugalis mitmepäevajooksu | https://sport.err.ee/678831/orienteeruja-triin-jaadmaa-voitis-portugalis-mitmepaevajooksu | Portugalis, Madeira saarel toimunud orienteerumisjooksu võistluse Madeira Orienteering Festival võitis Eesti orienteeruja Triin Jäädmaa. |
Harunustaspor käis Omer Faruk Kiroglu eest välja 0,0524 bitcoini (ligikaudu 440 eurot), millele lisandus samaväärne summa eurodes, vahendab Türgi spordiportaal NTV Spor.
"Me tegime seda, et koguda kuulsust nii Türgis kui kogu maailmas," rääkis klubi president Haldun Sehit portaalile. "Meie nime mainitakse televisioonis nii, nagu oleksime profiklubi. Me oleme selle üle uhked."
Bir ilk... Bitcoin transferi https://t.co/I78NMayqwd pic.twitter.com/YGn2vWxqHs
— NTV Spor (@ntvspor) January 30, 2018
"See on maailmas esmakordne," nõustus ka Kiroglu ise. "Nagu president ütles, teeme me midagi uut, me oleme avatud innovatsioonile." | Türgi jalgpalliklubi tegi krüptovaluutat kasutades ajaloolise tehingu | https://sport.err.ee/678824/turgi-jalgpalliklubi-tegi-kruptovaluutat-kasutades-ajaloolise-tehingu | Türgi amatööride liigasse kuuluvast jalgpalliklubist Harunustaspor sai esimene krüptorahaga mängija ostnud võistkond maailmas. |
"Meenutan, et Eesti nn „Magnitski klausel“ on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatus, mille kuulutas 2016. aasta detsembris inimõiguste aastakonverentsil välja riigipea Kersti Kaljulaid. Antud kontekstis räägime muudatuse rakendamisest, mis on siseministeeriumi pädevuses," ütles välisminister Sven Mikser BNS-ile.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmisega 2016. aastal täiendati seaduse 29. paragrahvi sättega, mis võimaldab keelata välismaalase sisenemine, "kui on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et ta on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje".
"See muudatus otseselt ei kohusta kohaldama niinimetatud Magnitski nimekirjas asuvate isikute suhtes sissesõidukeeldu, kuid annab selleks aluse, mida varem ei olnud," märkis Mikser.
Seaduses öeldakse, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab "siseministeerium või selleks volitatud siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus põhjendamatu viivituseta".
Siseministeerium vastas BNS-i palvele teemat kommenteerida viitega siseminister Andres Anvelti sõnadele, mis ta kandis ette eelmise aasta 15. mail riigikogus Erik-Niiles Krossi ja teiste reformierakondlaste esitatud arupärimisele vastates.
Seal ütleb Anvelt, et niinimetatud Magnitski nimekirja kantud isikutele pole sissesõidukeeldu kohaldatud, kuna tema hinnangul saab sissesõidukeeldu rakendada inimeste suhtes, kes võivad ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda.
"Pean ütlema, et siseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel puuduvad praegu tõendid, nagu Magnitski nimekirjas olevad isikud kujutaksid vahetut ohtu Eesti või teiste Euroopa Liidu riikide avalikule korrale või riigi julgeolekule," ütles Anvelt toona riigikogus.
Anvelt viitas samas rahvusvahelise sanktsiooni seadusele, mida tema hinnangul peaks niinimetatud Magnitski nimekirja kantud Vene ametnike suhtes rakendama. "Selliste isikute vastu on vaja rakendada rahvusvahelisi sanktsioone ja selleks on olemas ka rahvusvahelise sanktsiooni seadus. Siin on vaja valitsuse otsust, mille välisministeerium peab tooma ettepanekuna valitsusse," rääkis Anvelt riigikogus arupärimisele vastates.
Selle seisukoha pareeris aga Mikser viitega, et rahvusvahelise sanktsiooni seadust kasutatakse ainult siis, kui Eesti rakendab rahvusvaheliselt kokku lepitud sanktsioone. "Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatakse ja rakendatakse Eestis rahvusvahelisi sanktsioone," ütles Mikser BNS-ile.
Sellised piirangud on Eesti kehtestanud näiteks Euroopa Liidus sõlmitud kokkulepete alusel Krimmi annektsiooniga seotud isikute suhtes, aga samuti Birma, Guinea, Zimbabwe, Valgevene, Burundi ja paljude teiste riikide või nende kodanike suhtes. Samuti rakendab Eesti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel ÜRO tasemel sätestatud sanktsioone.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse avalõigu kohaselt ongi seaduse eesmärk "tagada rahvusvahelise sanktsiooni riigisisene kehtestamine ning viivitusteta ja korrektne rakendamine, et täita rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest Eestile tulenevaid kohustusi".
Vene jurist Sergei Magnitski paljastas Venemaa siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidevalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.
Magnitski hukkumisega seotud Vene ametnikele on sanktsioonid kehtestanud USA, Eesti, Ühendkuningriik ja Kanada. Tänavu 12. jaanuaril kehtestas Leedu sisenemiskeelu 49 Vene kodanikule, keda süüdistatakse inimõigusrikkumistes ja rahapesus niinimetatud Magnitski seaduse alusel ning eelmisel nädalal andis ka Läti võimuliit oma põhimõttelise toetuse parlamendis menetlusse antud Magnitski seaduseelnõule, mis võidakse enne suve ka seimis vastu võtta. | Eesti siseministeerium pole nn Magnitski klauslit veel rakendanud | https://www.err.ee/678822/eesti-siseministeerium-pole-nn-magnitski-klauslit-veel-rakendanud | Ehkki riigikogu võttis juba 2016. aasta detsembris vastu seadusemuudatused, mis võimaldaks keelata niinimetatud Magnitski nimekirja kantud Vene kõrgete ametnike sisenemise Eestisse, ei ole siseministeerium neid piiranguid seni rakendanud. |
"Usun, et Ateenas ja Skopjes on olemas tahe püüda lahendust leida," ütles ÜRO vahendaja Matthew Nimetz pärast kohtumist Kreeka välisministri Nikos Kotzias. "Peaksime hetke ära kasutama. Venitamisel ei ole mõtet. Minu arvates on aeg otsustada."
Kreeka peab nime "Makedoonia" oma kultuuripärandi osaks, kuna sama nime kannab ka ajalooline Kreeka provints. Lisaks kardab Ateena, et Makedoonia nime kasutamine viitab naabri territoriaalsetele nõudmistele.
"Kõigepealt tasuks arutada nime naaberriigi keeles või keeltes, mida ei saa teistesse keeltesse tõlkida," ütles Kreeka välisminister teleusutluses. | Kreeka soovib Makedooniale "tõlkimatut" nime | https://www.err.ee/678818/kreeka-soovib-makedooniale-tolkimatut-nime | Kreeka teatas teisipäeval, et soovib ammuse nimevaidluse lahendamiseks Makedooniale "tõlkimatut" nime. |
"Välisminister on allkirjastanud käskkirja, millega tegi otsuse loobuda 14 laevakaitsjale antud tagatiseta rahalise abi tagasinõudmisest. See tähendab, et laevakaitsjatel ei ole käesolevaga enam rahalisi kohustusi välisministeeriumi ees," teatas ministeeriumi pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.
Tagatiseta rahalist abi anti Eesti kodanikele nende majutus- ja elamiskulude katmiseks kautsjoni vastu vabaduses viibimise ajal ning ka pärast 27. novembri 2017. aasta kohtuotsust, millega rahuldati nende apellatsioonikaebus. Abi anti ka meeste arstiabikulude katteks. Tagastamata abi summa oli kokku 122 656,34 eurot.
Laevakaitsjatele antud tagatiseta rahalise abi tagasinõudmisest loobumise otsus on konsulaarseaduse alusel välisministri pädevuses.
Valitsus otsustas 18. jaanuaril eraldada oma reservist raha välisministeeriumile, millega kaetakse Indias vangis hoitud laevakaitsjatele antud tagatiseta abi ning samas toetas otsust loobuda selle abi tagasinõudmisest laevakaitsjatelt. | Mikser kinnitas laevakaitsjatele antud abi tagasinõudmisest loobumise | https://www.err.ee/678815/mikser-kinnitas-laevakaitsjatele-antud-abi-tagasinoudmisest-loobumise | Välisminister Sven Mikser viis lõpule Indias vangis hoitud laevakaitsjatele antud abi teema, kinnitades otsuse loobuda abi tagasinõudmisest. |
Koondise peatreeneri Risto Lalli sõnul on meeskond mängudeks üldjoontes valmis ning viimane lihv antakse paaril mängueelsel treeningul. "Et MM-finaalturniirile jõuda, peame olema valmis igaks mänguks. Alahinnata ei saa ka meist maailmareitingus madalamal olevaid koondisi," sõnas Lall.
Eesti koondis on mänginud kõigil senipeetud MM-finaalturniiridel, parimaks tulemuseks on 2010. aastal saavutatud seitsmes koht. Eelmise finaalturniiri Lätis kaheksanda kohaga lõpetanud ja reitingus üheksandal positsioonil paiknev Eesti meeskond peab valikmängud Tallinnas Kalevi spordihallis 31. jaanuarist kuni 4. veebruarini.
Kaitsemängija Mats Tamme, kes ka varasemalt Eestit on esindanud, kiitis meeskonnavaimu ja peatreeneri taktikalisi valikuid. "Meeskonnakeemia on hea – oleme sõbrad ja mõistame väljakul üksteist," ütles Tamme. Ta lisas, et uue peatreeneri käekiri ja taktikaline lähenemine on varasemast erinev ning soodustab veel enam head kokkumängu.
Eesti esimene mäng on homme kell 19 Liechtensteiniga (reiting 33.). Neljapäeval kell 19 kohtutakse Hollandiga (27.), reedel kell 19 Belgiaga (25.), laupäeval kell 17 Poolaga (14.) ja pühapäeval, 4. veebruaril kell 15 maailmameister Soomega (1.).
2018. aasta detsembris Prahas peetava saalihoki MM-finaalturniiri 16 finalisti selgitamiseks peetakse kokku kuus regionaalset valikturniiri, neist neli Euroopas, üks Koreas ja üks Kanadas.
Euroopast pääsevad finaalturniirile iga siinse valikturniiri kaks paremat ja lisaks kaks paremat kolmanda koha meeskonda.
Eesti koondise koosseis MM-valikturniiril:
Väravavahid: Rainer Kalde (Jõgeva SK Tähe/Olivia) ja Daniel Vaigur (Tumba GOIF, Rootsi).
Väljakumängijad: Patrik Kareliusson (Djurgardens IF IBS, Rootsi), Tanel Kasenurm (Unihockey Basel Regio, Sveits), Kristo Lehiste (SK LINK/Saku), Fredy Maalt (SK LINK/Saku), Patrik Markus (Balrog B/S IK, Rootsi), Roman Pass (Ad Astra Sarnen, Sveits), Ken Pähn (PSS, Soome), Oskar Salm (TTÜ SK), Sander Savi (Sparta Team Automaailm), Oliver Savi (Sparta Team Automaailm), Sander Stokkeby (SK LINK/Saku), Mats Tamme (SK LINK/Saku), Mihkel Tasa (Sparta Team Automaailm), Gerdo Unga (Sparta Team Automaailm), Adam Widercrantz (Skövde IBK, Rootsi), Carol Viiding (SK LINK/Saku), Andreas Wöiduma (Djurgardens IF IBS, Rootsi) ja Victor Öberg (Team Thorengruppen SK, Rootsi). | Saalihokikoondis alustab jahti MM-pääsmele | https://sport.err.ee/678816/saalihokikoondis-alustab-jahti-mm-paasmele | Eesti saalihokikoondis alustab homme Kalevi spordihallis viis päeva kestvat MM-valikturniiri, kus vastamisi minnakse Liechtensteini, Hollandi, Belgia, Poola ja maailmameister Soomega. |
Núñez Olivera sündis 1904. aasta 13. detsembril riigi lääneosas Extremadura piirkonnas Bienvenida linnakeses ning samas asulas ta sellel nädalal ka suri, vahendas The Local.
1920. aastatel võttis ta noore mehena osa Marokos toimunud koloniaalsõjast ehk Rifi sõjast.
Hiljem töötas hüüdnime Marchena kandnud mees oma sünnipaigas talunikuna ning tal on neli last, üheksa lapselast ja 15 lapselapselast. Maailma vanimaks meheks tunnistati ta eelmise aasta augustis, kui suri eelmine seda tiitlit kandnud mees, 113-aastane Yisrael Kristal.
Kuigi Núñez Oliveral on oma sünniaja kohta dokumendid olemas, pole tegu originaalidega, sest viimased hävinesid Hispaania kodusõja ajal. Mehe vanus tuli seega teha kindlaks arhiividokumentide abil.
1988. aastast oli Núñez Olivera lesk ning tema kaks poega on samuti surnud. Viimasel ajal elas ta oma 81-aastase tütre María Antoniaga, samuti elab samas lähedal tema teine tütar 78-aastane Milagros.
Oma viimasel sünnipäeval sõi Marchena hommikusöögiks torti ning veetis päeva koos tütrega kõikjalt maailmast saabunud õnnitluskaarte lugedes.
"Kõik jäävad teda taga igatsema," tunnistas Bienvenida linnapea Antonio Carmona.
Oma pikaealisust selgitas Núñez Olivera "heade geenide", tööka eluviisi ja vaheldusrikka toitumisega, mille puhul mängisid olulist rolli tema enda poolt kasvatatud põllusaadused. Iga päev jõi ta enda sõnul ka klaasi punast veini. Mees tunnistas eelmisel aastal ajakirjanikega suheldes, et tõsisemad tervisehädad hakkasid teda kimbutama alles 90-aastasena, kui arstid pidid temalt neeru eemaldama.
Märkimisväärne on ka see, et teda jäävad praegu leinama 95-aastane vend Luis ja 93-aastane õde Jacoba. Vend elab Astuurias, õde aga samuti Bienvenidas.
Tütar María Antonia on märkinud, et isa pikaealisuse põhjuste hulgas on kindlasti ka "vaikse külaelu rutiin, iseenda peremeheks olemine, perekonnaga mitte vaidlemine ning hea elu, mis tähendas liikumist põllu, kodu ja külakõrtsi vahel".
Hispaanlaste eeldatav eluiga on maailmas üks kõrgemaid, mida sageli selgitatakse nn Vahemere dieedi ja aeglase elutempoga.
Hetkel elab Hispaanias ka Euroopa vanim naine - Ana Vela Rubio, kes tähistas möödunud aasta oktoobris oma 116. sünnipäeva.
Maailma vanimaks inimeseks on praegu Jaapanis Kikai omavalitsuses elav Nabi Tajima. Naine sündis 1900. aasta 4. augustil ning seega on ta hetkel 117-aastane.
Tõenäoliselt hakkab maailma vanima mehe tiitlit kandma nüüd 112-aastane jaapanlane Masazou Nonaka, kuid selle ametlik kinnitamine võtab veel aega. | Suri maailma vanima mehe tiitlit kandnud hispaanlane | https://www.err.ee/678813/suri-maailma-vanima-mehe-tiitlit-kandnud-hispaanlane | Esmaspäeva hommikul suri Hispaanias Badajozi provintsis 113-aastasena Francisco Núñez Olivera, kes oli alates eelmise aasta augustist kandnud maailma vanima mehe tiitlit. |
2014. aasta Šotsi taliolümpiamängudel kaks pronksmedalit võitnud Graf kuulub 169 Vene võistleja sekka, kes lubati PyeonChangi olümpiale osalema neutraalse lipu all. 34-aastane Graf andis aga täna tehtud avalduses teada, et keeldub kutsest.
Grafi sõnul vähendab ROK-i otsus tema võimalusi võita olümpiamängudel medal, sest enamik kiiruisutajaid jäävad võistlusest eemale. "Mul on hea meel, et ROK tunnustas mind dopinguvaba sportlasena, mida ma ka olen, aga mul on kahju, et rohkem kui pooled minu koondisekaaslastest kiiruisutamise võistkonnas jäävad olümpialt eemale," ütles Graf.
"Minu lootused olümpiamedalist ei saa tõeks, sest spordist on saanud poliitiline tööriist."
Graf oli Natalia Voronina ja Angelina Golikova kõrval üks kolmest naiskiiruisutajast, kelle ROK lubas neutraalse lipu all võistlema. | Kiiruisutajast sai esimene PyeongChangi olümpiakutsest keeldunud venelane | https://sport.err.ee/678810/kiiruisutajast-sai-esimene-pyeongchangi-olumpiakutsest-keeldunud-venelane | Vene naiskiiruisutajast Olga Grafist sai esimene PyeongChangi taliolümpiale kutse saanud sportlane, kes keeldub osalemast, protestimaks ROK-i otsuse vastu lubada Vene sportlastel osaleda vaid neutraalse lipu all. |
Konkursiga otsitakse inimesi järgmistele ametikohtadele.
Haridus- ja teadusministeerium
Üldhariduse, noortepoliitika ja koolivõrgu asekantsler
Kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsler
Kultuuriministeerium
Kultuuriväärtuste asekantsler
Justiitsministeerium
Justiitshalduspoliitika asekantsler
Kriminaalpoliitika asekantsler
Siseministeerium
Pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler
Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler
Maaeluministeerium
Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Energeetika asekantsler
Rahandusministeerium
Finantspoliitika ja välissuhete asekantsler
Regionaalvaldkonna asekantsler tööinspektsiooni peadirektor
Ametid
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti peadirektor
Lennuameti peadirektor
Tööinspektsiooni peadirektor
2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide ametikohad viieaastase tähtajaga, ametisse nimetamine toimub avalike konkursside korras ning kõik avaliku teenistuse tippjuhtide konkursid viib läbi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon. 2018. aastal lõpeb ametiaeg 26-l avaliku teenistuse tippjuhil, kuid näiteks julgeolekuasutuste juhtide ametikohtadele vastavalt seadusele konkursse ei korraldata.
Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et vabanevale tippjuhi ametikohale tuleb avalik konkurss välja kuulutada vähemalt kolm kuud enne teenistustähtaja lõppemist. „Et kindlustada konkursside maksimaalne õnnestumine, viime suurema osa konkurssidest läbi 2018. aasta esimesel poolaastal,“ ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn. Vastavalt seadusele tuleb uued tippjuhid ametisse nimetada 120 päeva jooksul alates kandideerimistähtajast.
Ametikohtade täitmiseks korraldatakse üks konkurss. Kandideerimisel võib kandidaat märkida kuni kolm eelistatud ametikohta.
Eesti avalikus teenistuses on 98 tippjuhti – ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar, Kaitseväe juhataja ning riigi peaprokurör. | Riik otsib konkursiga 15 tippjuhti | https://www.err.ee/678807/riik-otsib-konkursiga-15-tippjuhti | Riigisekretär kuulutas välja avaliku konkursi 15 tippjuhi ametikohtade täitmiseks, mis viiakse läbi selle poolaasta jooksul. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.