text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Lisaks Leonardo DiCapriole teeb filmis kaasa näitlejanna Jennifer Lawrence. Koos mängivad DiCaprio ja Lawrence kliimateadlasi, kes üritavad päästa maailma Maale suunduva komeedi eest.
Täpsemalt avastavad astronoomia eriala üliõpilane Kate Dibiasky (Lawrence) ja tema professor dr Randall Mindy (DiCaprio) Päikesesüsteemis tiirleva komeedi, mis on oma suuruselt võrreldav Mount Everestiga.
Peagi selgub kliimateadlastele, et inimkonna hoiatamine katastroofi eest on märksa keerulisem kui nad arvata oskasid.
Filmis astuvad üles ka Meryl Streep, Jonah Hill, Timothée Chalamet, Ariana Grande, Cate Blanchett ja paljud teised.
"Don't look up" esilinastub Netflixis 24. detsembril 2021. | Leonardo DiCaprio proovib päästa maailma filmi "Don't Look Up" treileris | https://menu.err.ee/1608405266/leonardo-dicaprio-proovib-paasta-maailma-filmi-don-t-look-up-treileris | Äsja ilmus Adam McKay Netflixi filmi "Don't Look Up" uus treiler. Filmis kehastab Leonardo DiCaprio teadlast, kes üritab koos enda üliõpilasega hoiatada inimkonda Maad tabava komeedi eest. |
Curry viskas taas parimana 37 punkti ja tabas üheksa kolmepunktiviset. Curryst sai NBA ajaloo teine mängija, kes on karjääri põhihooajal tabanud 2900 kolmepunktiviset. Seda on varem suutnud vaid Ray Allen, kelle rekord on 2973. Warriorsi poolelt lisas Andrew Wiggins 19, Jordan Poole 17 ja Draymond Green 11 punkti. Netsi kasuks viskas James Harden 24 ja Kevin Durant 19 punkti. Esimest korda sel hooajal viskas Durant mängus alla 20 punkti. Warriors on võitnud 14 mängust 12.
Utah Jazz alistas 120:85 Philadelphia 76ersi. Jazzi Bojan Bogdanovic viskas 17 punkti ning Rudy Gobert viskas 15 punkti ja võttis 17 lauapalli. See oli Jazzi kuuest mängust alles teine võit. Hooaja algusest kuus mängu järjest võitnud ning seejärel viis järjestikust kaotust saanud Philadelphia poolelt viskas Shake Milton 18 ja Tyrese Maxey 16 punkti.
Los Angeles Clippers võitis 106:92 San Antonio Spursi. Clippersi Paul George viskas 34 ja Reggie Jackson lisas 21 punkti. See oli George'i viies kohtumine sel hooajal, kui ta on visanud mängus vähemalt 30 punkti. Ivica Zubac võttis Clippersi kasuks 13 lauapalli. Spursi Dejounte Murray kogus 26 punkti, 12 lauapalli ja üheksa korvisöötu. Spursi jaoks oli see kolmas järjestikune kaotus. | Warriors võitis Netsi, Curry püstitas järgmise rekordi | https://sport.err.ee/1608405251/warriors-voitis-netsi-curry-pustitas-jargmise-rekordi | Korvpalliliigas NBA võttis Golden State Warriors kolmandal veerandajal juhtimise enda kätte ja võitis Brooklyn Netsi 117:99. Warriorsi Stephen Curry jõudis taas uue rekordini. |
Otago Ärikooli professor Stephen Knowles ja kolleegid proovisid järele, kuidas mõjutab tähtaja lähedus inimeste valmidust ülesannet ennast täita. Selleks valisid nad juhuslikkuse alusel välja 1092 Uus-Meremaa kodanikku.
Uurijad saatsid väljavalitutele veebiküsitluse. Küsitluse täitmise eest lubasid uurijad teha iga täitja eest 10 USA dollari väärtuses heategevusliku annetuse. Uurijad jaotasid vastajad kolme rühma, kus osa inimesi pidi küsimustiku ära saatma ühe nädala jooksul, teine osa ühe kuu jooksul ja kolmandad ei saanudki konkreetset tähtaega.
Katse näitas, et kõige vähem vastasid küsitlusele inimesed, kellele anti vastamiseks üks kuu. Kõige agaramalt saatsid vastuseid need, kellel üldse tähtaega polnud. Kui tähtajata ja ühenädalase tähtajaga vastajatest saatsid paljud oma vastused kärmesti ära, siis pikem tähtaeg paistis inimestele andvat loa viivitada ja seetõttu unustada.
Knowlesi sõnul ei üllatanud teda, et lühem tähtaeg suurendas vastamise tõenäosust võrreldes pikema tähtajaga. Samas üllatas teda, et tähtaja puudumine tõi kõige rohkem vastuseid.
Uurijad tõlgendavad tulemust nii, et kuigi abipalve paneb inimesi sageli tundma, et tegutseda tuleb kohe, siis teades kaugemasse tulevikku jäävat tähtaega, kaob neil ära vajadus kähku tegutseda. Ülesande täitmist edasi lükates ja kippudes hajameelsusest unustama, jääbki abipalve sel juhul paljudel täitmata. Knowlesi sõnul võis juhtuda, et tähtaja puudumine jättis vastajatele mulje, nagu vastamisega oleks juba väga kiire.
Kuigi Knowlesi sõnul sai uuring alguse tema ja kaasautorite huvist heategevuslike annetuste vastu, kehtivad töö tulemused tema sõnul mistahes abipalve kohta. Samahästi võiks tähtaegu seada kolleeg kolleegile või üks suhtepartner teisele. Uurija loodab igal juhul, et tema töö aitab inimestel paremini oma viivitamist vähendada.
Teadustöö ilmus ajakirjas Economic Inquiry. Novaatorile pole teada, kas uurimuse avaldamine võttis ajakirjal ligi viis aastat selle sisu, toimetaja unustatud tähtaja või millegi muu pärast. | Inimesed peavad kinni lühikesest või olematust tähtajast | https://novaator.err.ee/1608404750/inimesed-peavad-kinni-luhikesest-voi-olematust-tahtajast | Kui sageli nähakse unustamise kurjajuurena harjumust olulisi tegevusi edasi lükata, siis tegelikult näib mure peituvat tähtaegades. Uus rahvusvaheline uuring viitab, et kõige parem on ülesandele üldse mitte tähtaega seada või siis lubada seda teha võimalikult peatselt. |
Venemaa on kaduv võim, loojuv impeerium. Seda väidet on viimaste aastakümnete jooksul ikka uuesti ja uuesti korrutatud. Paljuski ongi see õige, sest võrreldes aina tugevamaks muutuva Hiinaga või ennast ikka ja jälle uuendada suutva Ameerika Ühendriikidega, ei tundu Venemaal pikemas perspektiivis olevat tõesti mingit konkurentsieelist.
Vähenev ja vananev rahvas, napilt kõrgetasemelist tööjõudu, vähene tööstuspotentsiaal ja kahvatu teadus- ja arendustegevus ning ebapiisav infrastruktuur meeletult suure territooriumi kohta ei anna mingit alust näha tugevat vundamenti hüppeliseks kasvuks.
Tuumarelvadega tanklakett
Praegu on Venemaa režiimi trumbiks vabalt käes olev tooraine ja arendatav sõjaline jõud, ehk tuumarelvadega tanklakett, nagu ütles USA suurkuju John McCain. Just see kombinatsioon koos autoritaarse juhtimise ning igasuguste rahvusvaheliste reeglite jalge alla trampimisega ongi võimaldanud Venemaal viimaste aastate jooksul ikka ja jälle pääseda maailma tähelepanu keskpunkti.
Kas tõesti võib Venemaad praegu valitsev klikk sarnaselt vananevale popstaarile arvata, et ka negatiivne tähelepanu on tähelepanu?
Ega kainelt vaadates polegi Venemaa praegusel juhtkonnal oma ambitsioonide elluviimiseks mingeid erilisi tegevusvariante ja nende meeletust hirmust võib ka mingil määral aru saada. Nõukogude Liit, mille õigusjärglaseks ennast peetakse, oli ummiktee. Totaalne riik, tsentraalse planeerimise ja täidesaatmisega, ei ole vabade riikidega võrreldes konkurentsivõimeline ning saab elus püsida üksnes totaalse kontrolli ja terrori abil.
Hirmu kadumine toob kaasa iseseisva mõtlemise ja vabaduse. Inimnäoga sotsialism on iseenesele vasturääkiv mõiste ja ainult tugevat Stockholmi sündroomi põdevad inimesed on võimelised kokku kukkunud impeeriumi härdusega meenutama.
Vaevalt ka Venemaa praegune juhtkond nõukogude riiki tagasi soovib, kuid on selge, et olukord neid ei rahulda. Viimaste aastakümnete jooksul on tehtud vaid omakasupüüdlikke otsuseid ning mõeldud vaid oma taskute täitmisele ja valitseva seltskonna võimu säilitamisele. Võimu tuleb säilitada, sest sarnaselt vangilaagri mentaliteediga ei ole võimu rahumeelne üleandmine võimalik - juhtkonna isiklik rikkus on rajatud riigi röövimisele, sellele piiri panemine toob koheselt kaasa ka isikliku rikkuse kadumise.
Reformimisele ja moderniseerimisele kasutada olev aeg ja võimalused on luhta lastud ning Venemaa mõjuala on vähenenud kohutava kiirusega.
Venemaa juhtkonna paranoia mõistmiseks tuleb mõnikord vaadata Euroopa kaarti 1980. aastate lõpust. Kui ilus võib see kõik impeeriumimeelsele vaatajale paista. Tahad, sõida Bulgaariasse puhkama, Prahasse õlut jooma või Berliini ooperit nautima. Praegu on see kõik välistatud, piirid on suletud ning sind koheldakse tehtud sigaduste pärast kui paariat.
Venemaa on ümber piiratud ja silmus tõmbub koomale. Sõda juba käib ning peetakse agressiivset ja vihast kaitselahingut. Vähemalt selline tundub Venemaa liidrite meelestatus olevat, kui tutvuda ametlikku retoorikaga või põgusalt jälgida riiklikke telekanaleid.
Autoritaarset võimu saab säilitada kas kruvide kinnikeeramisega, välis- või sisevaenlase vastu mobiliseerimisega või mõjujõu nähtava laienemisega. On selge, et kõik need meetmed on oma olemuselt ajutised ja nende mõju mööduv.
Survet lõputult suurendada ei saa ning terrori kadumine rahva meelepaha allikate kõrvaldamiseta toob kaasa võimu kaotamise. Kõikjal vaenlase nägemine kurnab ja väsitab, seda enam, kui see vaenlane eksisteerib vaid oma ettekujutuses. Ka vallutuste eufooria kaob kiiresti ning järjest rohkem venemaalasi ei saa aru, miks peaks Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimine andma õiguse neid valitseda. Mida järgmiseks?
"Rahumeelne" tähendab hoopis "sõjakat"
Venemaa kindralstaabi praegune ülem kindral Valeri Gerassimov oli enam-vähem kolmkümmend aastat tagasi samuti kindral Gerassimov ning juhatas Tallinnas paiknenud esmalt Nõukogude ja siis Vene Föderatsiooni 144. motolaskurdiviisi. Tema diviisi ülesanne oli teises ešelonis jätkata nõukogude vägede pealetungi kuskil Prantsusmaa keskel.
Kui toona oli plaanis maailmavallutamine, siis kõige paremaks arusaamiseks Venemaa juhtkonna praegusest mõtlemisest võib äsja lõppenud suurõppuse Zapad baasil vaadata, milliseks sõjaks Venemaa valmistub.
Õppusel läbiharjutatud strateegilise kaitseoperatsiooni üldine eesmärk oli säilitada mõjuala ja välistada sekkumised "Venemaa siseasjadesse", kus "siseasjad", lisaks õigusele jätkata oma riigi röövimist, sisaldavad ka mõjuvõimu tekitamist "lähivälismaa" üle.
Rohkete jutumärkide kasutamise tingib Venemaa ametliku propaganda hästi omandatud orwellik topeltkeel. Venemaa retoorikas tähendab "rahumeelne" hoopis "sõjakat". Kaitse tähendab rünnakut. "Venemaale peale sunnitud" tähendab "Venemaa poolt tekitatud". On tähelepanuväärne, et Venemaa juhtkond on loobunud "maailmavallutamise" plaanidest ja muretseb eelkõige iseenda võimu säilitamise pärast. Loomulikult on Venemaa jätkuvalt oportunistlik ega kõhkle ära kasutamast enda poolt loodud segaduses sülle kukkunud võimalusi.
Operatsiooniliselt täitis kindral Gerassimov talle antud strateegilise ülesande klassikaliselt: kaitsetegevus peab olema aktiivne ning pealetungiv vastane tuleb suruda talle ebamugavatesse, kuid kaitseks hästi ettevalmistatud aladele. Jõudude ja vahendite nappus ei võimalda igal pool olla agressiivne, seetõttu tuleb esiteks rindejoont ehk kontaktpinda maksimaalselt lühendada.
Teiseks tuleb luua selge kaitse raskuspunkt tõmmates selleks ära jõude kõrvalsuundadelt. Jõudude säästmine kõrvalistel lõikudel saavutatakse muuhulgas läbi aktiivsete pettetegevuste, sest ega vastasele tohi öelda, et siin olen nõrgem, vastupidi, ideaalne on, kui kõrvalsuunal olevale vastasele jääb mulje, et just tema sõdib teraviku vastu.
"Loomulikult eksisteerib lääne sõjalise rünnaku oht ainult Venemaa juhtkonna peades, aga on ju teada, et ega ettekujutatud oht ei ole päris ohust vähem hirmus."
Venemaa selge väljakutse on rindejoone potentsiaalne pikkus. Geograafiliselt ulatub see Euroopas Põhja-Jäämerest Läänemere kaudu Musta mereni. Venemaal ei ole piisavalt sõjalist jõudu, et seda lääne sõjalise rünnaku vastu kaitsta. Loomulikult eksisteerib lääne sõjalise rünnaku oht ainult Venemaa juhtkonna peades, aga on ju teada, et ega ettekujutatud oht ei ole päris ohust vähem hirmus.
Sarnane rindejoon, palju laialivalguvam ja palju pikem, asub ka informatsioonimaailmas. Demokraatlik riigikorraldus on tugevam, jätkusuutlikum ja inimestele meelepärasem, kuid tõeliselt edukas on see vaid sel juhul, kui säilib inimeste usk oma seaduslikult ja vabalt valitud valitsuste pädevusse.
Selline enesekindel ühiskond on suureks ohuks autoritaarsele Venemaale. Venemaa juhtkonna arvates võivad siis ka Venemaa inimesed oma olukorda selgema pilguga näha, tekib soov hakata oma peaga mõtlema ja oma ühiskonda ümber kujundama hakata. Seega tuleb ka informatsioonimaailmas kujundlikus mõttes rindejoont lühendada ja sundida lääne valitsused tegelema kõige muuga, aga mitte demokraatliku maailmakorra edendamisega.
Venemaa on otsustanud narratiivide maastikul initsiatiivi enda kätte haarata või kui see ei õnnestu, siis püütakse luua vähemalt olukord, kus ka läänemaailm ei kontrolli olukorda.
Õppusel Zapad nägime konventsionaalse sõjalise jõu ja mittekonventsionaalsete rünnakute tihedat kombineerimist. Tihtipeale peetakse mittekonventsionaalseteks vaid peidetud tegevusi. See on loomulikult vale arusaam.
Maailma probleemkohtadest imporditud põgenike jõuga surumine Valgevene riigiaparaadi poolt üle Euroopa Liidu piiri on kõike muud kui varjatud. Pea sama varjamatu on alusetute vandenõuteooriate või lihtsalt segaduse tekitamine. On selge, et kõik valitsuste-vastased pole vene agendid, kuid samavõrra on selge, et valitsuste-vastaste meeleolude süvendamine ja võimendamine täidab täielikult Venemaa eesmärke.
Mittekonventsionaalsete relvade käsitsemine on keeruline, nende mõju ettearvamatu ja tihtipeale ohtlik ka kasutajale endale. Sõnaga võib palju kurja teha, kuid sõnadel ei pruugi olla vähimatki mõju.
Ründavad "infomürsud" lastaksegi reeglina turmtulena välja nagu kiirlaskekahurist, et siis jälgida, kas välja lastud valangust mõni mürsk ka sihtmärgini jõuab. Tabanud või isegi piisavalt lähedale löönud sõnumeid paljundatakse, levitatakse ja korratakse. Rünnakute rohkusest siiski on olulisem sihtmärgi hea tundmine ja seetõttu muutuvad infomürsud vastavalt piirkonnale ja arenevad ajas.
Vaatamata geograafilisele lähedusele ei pruugi Soome ründamiseks sobivad teemad ja sõnumid tekitada sama mõju Eestis ja vastupidi. Samuti mõjuvad meile võõrana enamus ründavaid sõnumeid, mida Eesti vastu kasutati 1990. aastatel, need panevad meid paremal juhul lihtsalt õlgu kehitama, kuid tõenäoliselt - kõige hullem olukord ründaja jaoks - naerame me need lihtsalt välja.
Põgenike kasutamine relvana
Õnnetute ja valeinformatsiooniga liikuma meelitatud põgenike kasutamine relvana on juba äraproovitud lahendus. Meie piirkonnas nägime seda näiteks 2015. aastal Soome vastu suunatud rünnakuna. Osade vaktsiinivastaste toetamine näitab samal ajal, kui ohtlik sõnarelv ka kasutajale olla võib: Venemaa enda inimesed on liigagi hästi uskuma jäänud oma riigi poolt toodetud jama ja selle tulemuseks on Venemaa ülekoormatud tervishoiusüsteem ja suured löögid majandusele.
Kõigi taoliste tegevuste eesmärk on siiski sama - proovida paigale naelutada ja siduda võimalikult suur hulk vastase jõudu, kasutades selleks võimalikult vähe enda ressursse. On väga raske aru saada, kui palju põgenikke täpselt on Valgevene Venemaa toetusel ja õpetusel oma riiki importinud, kuid eri allikate põhjal on see arv kindlasti 30 000 ringis. See on suur hulk inimesi.
Ainuüksi Poolas tegeleb otseselt selle probleemiga lisaks tuhandetele piirivalvuritele umbes 15 000 sõdurit. Kui nendele lisada tuhanded piiri tugevdamiseks saadetud sõdurid Leedus ja Ukrainas, saame üsna kiiresti põgenike ja sõdurite suhtarvuks üks-ühele.
Kui Valgevene režiim kulutaks iga põgeniku transpordiks lähteriigist Valgevene välispiirini kokku ka tuhat eurot, ehk siis 30 000 inimese peale kokku 30 miljonit eurot, on see ikka meeletult tõhus ja odav relv. Võrdluseks võib öelda, et sellise raha eest saaks osta kaks-kolm tänapäevast lahingutanki, kuid ei ole võimalik, et need paar tanki suudaksid siduda 30 000 hea väljaõppe ning kalli varustusega sõdurit.
Seega harjutati õppuse Zapad ajal Valgevenesse siirdatud Vene Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonna 1. Tankiarmee lahingutegevuse toetamist mitte ainult kaugsuurtükiväe ja õhuväe, vaid lisaks ka migrantidega.
Sõjalises mõttes on Venemaa Föderatsioonile selge jõudude säästmise piirkond põhjas, kus vaid mõne tähtsa vahendiga, nagu tuumaallveelaevad, suudetakse laiadele aladele siduda ebaproportsionaalselt suured lääneriikide jõud.
Ukrainas on seevastu suudetud tekitada olukord, kus kuigi kõik riigid, vaatamata Venemaa raevukale eitamisele, tunnistavad Venemaa otsest osalust konfliktis, kuid samavõrra selge on ka see, et Euroopa riigid Venemaa okupatsiooni lõpetamiseks sõjaliselt ei sekku. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et Ukraina ise sooviks Venemaa tekitatud probleemipundart sõjaliselt lahendada. Seega on sellel rindelõigul trumbid Venemaa käes. Kui puudub hetkel vajadus või soov eskaleerida, võib rahulikult jõudusid ümber paigutada raskuspunkti aladele.
Läänemere "probleemile" on Venemaal kolm vastukäiku.
Esiteks soovitakse garanteerida, et Rootsi ja Soome muutuvad neutraalseteks. Piisab ka sellest, kui Venemaal õnnestub oma tegevusega tekitada olukord, kus Soome teatab, et olukord on piisavalt segane, loobub igasugusest koostööst NATO-ga ja keskendub ainult oma territooriumi julgeoleku tagamisele. Selline patiseis sobiks Venemaale hästi.
Teiseks tuleb tagada, et Kaliningrad püsiks igal juhul Venemaa käes ning suudaks ohustada kogu laeva- ja lennuliiklust Läänemerel. Tsiviilkaubanduse mahud meie Läänemere kaudu on meeletud ja Venemaal püsib arvatavasti arusaam, et ähvardades just seda kaubandust, suudetakse mõjutada lääneriike endale sobivas suunas. Zapadi ajal harjutas Venemaa muuhulgas ka Kaliningradi tugevdamist nii üksustega kui ka reservväelastega ning Kaliningradi kaitsmist nende arusaamise järgi vältimatu NATO rünnaku vastu.
Kolmandaks tuleb välistada igasugune Balti riikide sõjaline tugevdamine niinimetatud Suwalki koridori kaudu. Selleks tuleb luua Valgevenesse usutav sõjaline grupeering ja sedagi harjutati Zapadi ajal. Valgevene relvajõud on igas mõttes lihtsalt Venemaa relvajõudude osa ja käepikendus. Grupeeringu suurim sõjaline jõud on siiski Vene Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonna 1. Tankiarmee, mis muutub aasta-aastalt tugevamaks ja tõhusamaks.
Nende kolme sammu tulemusena on Läänemeri ja Balti riigid blokeeritud ning rindejoon muutunud veelgi lühemaks.
Tuttavad mustrid
Kõike eelnevat arvesse võttes võib öelda, et Venemaa peab hetkel oma kaitsetegevuse raskuspunktiks Valgevene piiri Poolaga ning õppuse Zapadi ajal keskenduti eelduste loomisele võimaliku NATO rünnaku tõrjumiseks. Lühendati rindejoont, kujundati vastase tegevust ning määrati ise kindlaks tulevase tegevuse raskuspunkt.
Venemaa tahab tegutseda agressiivselt ja "rahustada" olukorda seda tegelikult ise eelnevalt eskaleerides. Meile juba tuttavad mustrid. Luua ükskõik millise hinnaga olukord, kus Venemaaga tahetakse "läbi rääkida". Kus Venemaa tunneks end tähtsa ja olulise mängurina.
Kuid siiski saab taolist ülalkirjeldatud kaitseoperatsiooni ellu viia vaid ühel konkreetsel erijuhul. Erinevate tegevusliinide, konventsionaalsete ja mittekonventsionaalsete mõjude, armee ajateenijate väljaõppetsükli ja reservväelaste väljaõppe ja paljude muude tegevuste korraga sünkroonimine on meeletult keeruline tegevus ja seda ei saa läbi viia juhul, kui initsiatiiv on vastase käes.
"Põgenikud ei teki Valgevene välispiirile üleöö. Sotsiaalmeedias kampaaniate tekitamine ja elusana hoidmine võtab aega."
Sellise ulatuse ja keerukusega sünkroonimist ei ole võimalik ellu viia alustades alles peale vastase esimest käiku. Lisaks sellele nõuavad kõik Zapadi ajal nähtud tegevused ettevalmistusteks pikalt aega. Põgenikud ei teki Valgevene välispiirile üleöö. Sotsiaalmeedias kampaaniate tekitamine ja elusana hoidmine võtab aega. Venemaa peab mobiliseerima ja siirma reservväelasi ja nood vajavad aega väljaõppeks. Juba ainuüksi üksuste siirmine võtab aega.
Seega on Zapadi ajal nähtud strateegilise kaitseoperatsiooni läbiviimine võimalik ainult siis, kui on täpselt teada operatsiooni algus ja see omakorda on võimalik vaid ühel erijuhul: siis, kui sa ise otsustad, millal sõda algab. See, mida Venemaa nimetab kaitseoperatsiooniks, on samasugune eufemism kui kõik teised Venemaa arsenalis. Kõik ülejäänud riigid nimetavad seda rünnakuks.
Ülalkirjeldatud rünnakut on võimalik pareerida ainult omapoolse aktiivse tegevusega. Vastuseks Venemaa rindejoonte lühendamise katsetele peame me neid rindejooni tagasi pikaks venitama. Kui Venemaa suurim hirm on pikk rindejoon ja eesmärgiks selle lühendamine, siis meie peame looma ettekujutuse, et meie võimuses on olla aktiivsed kogu rindejoone pikkuses.
Venemaa peab aru saama, et tema sigadused ühes geograafilises piirkonnas, või hoopis valdkonnas, toovad talle negatiivseid tagajärgi kuskil mujal. Ja mis veelgi tähtsam, Venemaa peab aru saama, et lääneriikide reaktsioon mujal on otsene vastus Venemaa sigadustele.
Alustada tuleb avatusega ja seostamise kiirusega. Rünnaku puhul tuleb Venemaa varjudest valguse kätte tirida. Ei tasu alati ka loota selle peale, et Venemaa seotus suudetakse surmkindlalt selgeks teha, vaid pigem tuleb leppida "piisavalt hea" seotusega.
Paljud halvad asjad ei juhtu samal ajal lihtsalt niisama, vaid reeglina on tegemist juhitud ja sihipärase tegevusega meie nõrgendamiseks. Mittekonventsionaalsete tegevuste tõrjumisega peab Eesti tegelema proaktiivselt ja sihistatult. Relvad tuleb vastaselt käest võtta enne rünnaku algust.
Praktilistest tegevustest on hädavajalikud eri tasandite õppused ja olukordade simulatsioonid, mis loodetavasti toovad välja meie nõrgad kohad. Loomulikult peavad nende rünnakute tõrjumise eest vastutavad ametkonnad tegelema oma nõrkuste kõrvaldamisega.
Meeles tuleb pidada, et ka kõige parema tahtmise juures ei suuda me kõrvaldada kõiki meie ühiskonna valupunkte ja nõrgemaid kohti. See lihtsalt ei ole võimalik. Seega peaksime mõtlema ka oma vastutegevuste võimalikkuse ehk karistava heidutuse peale.
Nii meie riigi kui ka läänemaailma poliitilised juhtkonnad peavad jõudma otsusele, kas on võimalik vastata meie vastu suunatud rünnakutele omapoolsete aktiivsete tegevustega teises sfääris. Kas on aktsepteeritav saata selge signaal, et juhul, kui sa siin torkima hakkad, löön mina sind hoopis siia?
Sõjalise poole vastukäikude eelduseks on igal kolmel tasandil - lokaalsel, regionaalsel ja strateegilisel - jagatud olukorrateadlikkus ja koordineeritud juhtimine liitlastega. Praegu võib öelda, et Eesti on teinud aastate vältel sihikindlat tööd just oma riigi sõjalise kaitse ülesehitamiseks ja tulemus on suurepärane.
Meil on tugev ja enesekindel kaitsevägi ning kõik jutud teemal, et Eesti vallutamine on vaid mõne tunni töö, ei vääri isegi ulmekirjaniku sulge, vaid on lihtlabane palavikus inimese haige sonimine. Meie kõrval seisavad liitlased ja nemadki on täielikult veendunud, et vaba Eesti on kaitsmist väärt.
Strateegilisel tasandil muutub eluliselt tähtsaks vastukäikude koordineerimine ja skaleerimine, sest juhul kui meie vastukäigud leiavad aset liiga kaugel üksteisest või on liiga efektiivsed, võib see endaga kaasa tuua hoopis Venemaa paranoia plahvatusliku suurenemise ja täiesti ebaadekvaatse olukorrapildi tekkimise ja seega olukorra järsu eskaleerimise. Sellisel juhul võib Venemaa tunda, et tal pole enam mingeid muid vahendeid reageerimiseks, kui strateegilised tuumarelvad.
Venemaa sõjalise mõju neutraliseerimise võti peitub meie jaoks siiski regionaalsel tasandil. Zapadi õppust analüüsides näeme, et sõjalises plaanis piisab, kui regionaalne tasand hõlmab endas Läänemere vahetut ümbrust, kuid vähemalt Balti riike, Poolat ja Soomet. See ei tähenda, et ainult need riigid peavad siin Venemaa mõjutustegevusega hakkama saama, vaid eelkõige seda, et sõjaline tegevus nende riikide territooriumitel peab olema ühtselt koordineeritud.
Selleks, et Eestit paremini kaitsta, peame loovutama osa oma sõjalisest otsustamisvabadusest NATO-le. Ühendoperatsioonide tasandil NATO Brunssumis paiknev väejuhatus ning NATO maavägede Kirdekorpus ja Põhjadiviis on just need algatused, mis võimaldavad sõjalise tegevuse juhtimise ühe mütsi alla saada.
Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa on jätkuvalt ohtlik naaber ja eriti ohtlik on ta mõnel järgneval aastal. Venemaa teab päris hästi, kus on meie regiooni, meie ühiskondade ja meie liitude nõrgad kohad. Just seetõttu ei tohi me sulguda enesesse ja vaadata sõjalises mõttes ainult Eestit, vaid meie pilk peab olema pööratud kaugemale ja me peame, vahel intuitiivset negatiivset vastumeelsust ületades, tegutsema eelkõige regiooni kaitse huvides. | Veiko-Vello Palm: Venemaa on loojuv impeerium, aga ikkagi ohtlik naaber | https://www.err.ee/1608405239/veiko-vello-palm-venemaa-on-loojuv-impeerium-aga-ikkagi-ohtlik-naaber | Venemaa on jätkuvalt ohtlik naaber ja eriti ohtlik on ta mõnel järgneval aastal. Venemaa teab päris hästi, kus on meie regiooni, meie ühiskondade ja meie liitude nõrgad kohad. Just seetõttu ei tohi me sulguda enesesse ja vaadata sõjalises mõttes ainult Eestit, vaid meie pilk peab olema pööratud kaugemale, kirjutab kindralmajor Veiko-Vello Palm. |
Filmi "Harry Potter" esialgne näitlejaskond koguneb HBO erisaates, et tähistada esimese filmi "Harry Potter ja tarkade kivi" 20. aastapäeva.
Daniel Radcliffe (Harry), Rupert Grint (Ron Weasley) ja Emma Watson (Hermione Granger) astuvad koos režissööri Chris Columbuse ja teiste osatäitjatega üles erisaates "Harry Potter 20th Anniversary: Return To Hogwarts."
HBO Maxi teatel jutustab erisaade põhjalike intervjuude kaudu filmi põnevat valmimislugu.
Erisaade esilinastub 1. jaanuaril 2022 USA-s HBO Max kanalil. Hiljem peaks see jõudma ka teistele platvormidele üle maailma. | "Harry Potteri" tegelased tulevad filmi 20. sünnipäevaks taas kokku | https://menu.err.ee/1608405224/harry-potteri-tegelased-tulevad-filmi-20-sunnipaevaks-taas-kokku | Näitlejad Daniel Radcliffe, Rupert Grint ja Emma Watson tähistavad võlurifilmi "Harry Potter ja tarkade kivi" 20. sünnipäeva erisaatega. |
"Ma ei suuda siiani päriselt uskuda, et isegi siin olen ja mängin nii mainekal turniiril parimate mängijate vastu," sõnas Kontaveit pärast mängu. "Ma olen lihtsalt nii uhke enda üle, et mul see õnnestus ja nii õnnelik, et saan sellisel tasemel võistelda ja ma lihtsalt üritan seda kõike endasse võtta."
"Ma arvan, et pöördepunkt oli kolmandas setis, kui ma jäin 2:3 taha ning ütlesin endale, et kui see on selle hooaja viimane matš, siis võin seda sama hästi ka nautida," lisas Kontaveit. "Tunnen, et sain sellest mõttest vabadust ja hakkasin lihtsalt paremini mängima ning suutsin selle seti enda kasuks pöörata."
"Tunnen, et viimased kuud on mulle tõesti näidanud, et suudan väga hästi mängida ja järjekindlalt võita ka suurepäraseid mängijaid. Ma arvan, et nüüd ma usun endasse rohkem. Kui ma siia tulin, ei olnud mul muidugi mitte midagi kaotada. Iga kord, kui väljakule astun, arvan endiselt, et suudan matši võita ja lihtsalt hästi teha."
Finaalis kohtub Kontaveit hispaanlanna Garbine Muguruzaga, kes oli esimeses poolfinaalis 6:3, 6:3 üle kaasmaalannast Paula Badosast. | Kontaveit: ma ei suuda siiani päriselt uskuda, et isegi siin olen | https://sport.err.ee/1608405215/kontaveit-ma-ei-suuda-siiani-pariselt-uskuda-et-isegi-siin-olen | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 8.) alistas Mehhikos Guadalajaras WTA aastalõputurniiril poolfinaalis neljandana asetatud Maria Sakkari 6:1, 3:6, 6:3 ja pääses finaali. |
Ajaleht Washington Post edastas viitega olukorraga kursis olevatele allikatele, et Valge Maja teatab peatselt, et president Joe Biden ega ükski teine USA valitsuse liige ei osale olümpial.
Selline diplomaatiline boikott võimaldaks USA-l teha avalduse moslemitest uiguuride olukorra kohta Hiina Xinjiangis, mida Washington on nimetanud genotsiidiks, kuid lubaks Ameerika sportlastel OM-il siiski võistelda.
Lehe andmetel kiidab Biden sellise sammu ilmselt heaks veel sel kuul. See on olnud tema nõunike ametlik soovitus.
Vastates teisipäeval küsimusele võimalikust boikotist, ütles Valge Maja kõneisik, et seda teemat ei käsitletud Bideni vestluses Hiina presidendi Xi Jinpingiga nende esimesel virtuaalsel tippkohtumisel esmaspäeva õhtul Washingtoni aja järgi. Ta ei täpsustanud, kas boikoti küsimus on töös.
Pekingi OM-i diplomaatilise boikoteerimise ideed on tervitanud mitu seadusandjat, nende seas mõjukas vabariiklasest senaator Mitt Romney ja senati väliskomitee vabariiklasest liige Jim Risch.
Ka esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi on alates selle aasta maist kutsunud Pekingi taliolümpiamängude diplomaatilisele boikotile seoses Hiina inimõigusrikkumistega. Ta pälvis sellega Hiina ametnike ägeda protesti.
Osa vabariiklaste partei liikmetest sooviks, et Biden läheks veelgi kaugemale ning teataks OM-i täielikust boikoteerimisest, mis jätaks ka USA sportlased koju. | USA-s on kerkinud taas üles Pekingi OM-i diplomaatilise boikoti teema | https://www.err.ee/1608405197/usa-s-on-kerkinud-taas-ules-pekingi-om-i-diplomaatilise-boikoti-teema | USA-s on kerkinud taas üles Pekingi taliolümpiamängude diplomaatilise boikoti teema protestimaks inimõigusrikkumiste vastu Hiinas. |
Kaks päeva on paduvihma sadanud, ööpäeva jooksul sadas alla terve kuu sademete hulk. Vesi on tunginud maanteedele ja ka raudteeühendus on katkenud. Ligi 8000 inimest on evakueeritud, aga paljud on ka majadesse lõksu jäänud.
Vähemalt üks inimene hukkus, kui mudalaviin viis kiirteelt kümmekond autot kaasa. Ka USA põhjaosas on üleujutuseda ja kümned tuhanded inimesed ilma elektrita.
REMINDER: #Malahat Update: To repair flood damage, #BCHwy1 will be CLOSED overnight tonight (7pm-6am) between West Shore Parkway and Tunnel Hill, and following nights (6pm-6am) from from Nov 17-22.
Currently single lane alternating.
More: https://t.co/Ri7fnTS0w5 #yyj #yyjtraffic pic.twitter.com/2YLbhrSBQs
— BC Transportation (@TranBC) November 17, 2021 | Vancouveri ümbrust tabas võimas torm | https://www.err.ee/1608405170/vancouveri-umbrust-tabas-voimas-torm | Kanadas Vancouveri ümbruses möllas tugev torm, mida üks ametnikest nimetas sajandi maruks. Torm tekitas maalihkeid ja suuri üleujutusi. |
Pärast ligi kaks nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid maailma riigid reedel niinimetatud Glasgow' kliimapakti. Ühiselt korrati eesmärki, et sel sajandil ei tohiks kliima soojeneda rohkem kui poolteist kraadi võrreldes ajaga enne tööstusrevolutsiooni.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkoki sõnul kutsuti kõiki riike esitama järgmise aasta lõpuks kava, kuidas ja kui palju plaanivad nad oma süsinikuheidet vähendada.
"Mida Euroopa Liit siis juba esitas ÜRO-le ühiselt ja kuhu Eesti ka panustab. Ja Euroopa Liidu esitatud uus eesmärk on kokku lepitud roheleppes ja see on miinus 55 protsenti kasvuhoonegaaside vähendamist aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990," selgitas Ristkok.
Lisaks lepiti kokku selles, missuguste reeglite järgi proovitakse täita 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepet. Sisuliselt luuakse kaks ülemaailmset turgu, kus kaubeldakse kasvuhoonegaasi ühikutega.
"Euroopa Liidu sisene kauplemissüsteem on hoopis teine, mis on kohustuslik. Kui me võtame selle rahvusvahelise riikidevahelise turumehhanismi, siis see on riikidevaheline koostööraamistik. Ja teine turumehhanism, mis asendab tänast Kyoto protokolli, on täiesti vabatahtlik. See Eestile lisakohustusi juurde ei too, aga see on pigem uus võimalus."
Kokku lepiti ka selles, et arengumaadele pakutakse kliimaeesmärkide täitmiseks senisest rohkem abi.
"Euroopa Liit plaanib panustada kuni 27. aastani kliimarahastusele täiendavalt viis miljardit USA dollarit. See lisandub neile 27 miljardile USA dollarile, mis EL juba praegu panustab igal aastal. Sealjuures on Eesti panustanud sellel aastal ühe miljoni," ütles Ristkok.
Kõige tulisemalt murti kliimakonverentsil piike teemal, mida teha kivisöega. Lõpuks lepiti kokku, et kivisöe kasutamist vähendatakse. Paktiga liitus ka Eesti. Kädi Ristkok nõustub, et Eestis ei ole kivisütt.
"Kindlasti on see selline üldisem suunitlus fossiilkütuste vähendamise suunal. Selles mõttes, me toetame seda suunda."
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul näitab Glasgow's toimunu, et kliimamuutusi võetakse tõsiselt.
"Riigijuhid on saanud aru kliimakriisi akuutsusest ja enam ei räägita eesmärgist aastaks 2050. Kindlasti ma arvan, et see tuleneb sellest, et väga palju riike tegelikult kannatab kliimamuutuste all märkimisväärselt," ütles Alender.
Europarlamendi saadik Jaak Madison on kliimakonverentsi tulemustest rääkides kriitiline. Tema hinnangul Glasgow's sõlmitud pakt kliimamuutusi mõjutada ei suuda.
"Nende pakutav lahendus on see, et hävitame soodsa energeetika, aga samal ajal lendame eralennukitega ja oma eluviisi ei muuda. Nii et see näitab sellist silmakirjalikkust ja olukorda, kus on põhjust arvata, et tegemist on sellise toreda ideoloogilise projektiga, millel puudub igasugune seos reaalsusega või päriselt kliimasoojenemise peatamisega." | Eesti ei pea Glasgow' kliimakokkuleppe valguses suurt midagi muutma | https://www.err.ee/1608405164/eesti-ei-pea-glasgow-kliimakokkuleppe-valguses-suurt-midagi-muutma | Glasgow' kliimakonverentsil sõlmitud kokkulepped Eestit oluliselt ei puuduta. Euroopa Liit jätkab oma süsinikuvähendamise programmiga ja sellest tippkohtumise valguses piisab. Pigem loodetakse konverentsi järel, et pisut enam panustavad need riigid, kes varem kliimaküsimustega nõnda tõsiselt ei tegelenud. |
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestiline küsitlus puudutas inimeste eelistusi riigikogu valimistel ja sellele vastas 1000 täisealist Eesti kodanikku. Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajate osakaal – selliseid vastajaid oli novembris 17 protsenti (oktoobris 27 protsenti).
Kõige populaarsem erakond on jätkuvalt Reformierakond, mida toetab 21 protsenti vastajatest, mis on aga kolme protsendipunkti võrra vähem kui oktoobris.
Sarnaselt Reformierakonnaga on oma toetust kaotanud ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes sai novembris 19 protsendi valijate toetuse.
EKRE kõrvale tõusis Eesti 200, mis kasvatas toetust kuuga kuue protsendipunkti võrra samuti 19 protsendi peale.
Veel eelmise aasta lõpus 24–27 protsendi suurust populaarsust nautinud Keskerakond on 17-protsendilise toetusega langenud neljandaks.
Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on novembris võrreldes
oktoobriga kasvanud – Isamaad toetab üheksa protsenti ja SDE-d 10 protsenti valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest.
Ülejäänud erakondade toetus jääb allapoole valimiskünnist: rohelisi toetab kaks protsenti, Eesti Tulevikuerakonda ning muid erakondi alla ühe protsendi valijatest, kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kokkuvõttes toetas novembris koalitsioonierakondi 37 protsenti ning ka
opositsioonierakondi 37 protsenti. Oluline on välja tuua just Eesti 200 toetus, mis parlamendivälise erakonnana sai 19 protsenti toetust.
Toetused eri vastajagruppides
Kui oktoobris oli Keskerakonna toetus Tallinnas 30 protsenti ja Reformierakonna toetus 21 protsenti, siis novembris on Keskerakonna edu pealinna valijate seas vähenenud – Keskerakonda toetas 25 protsenti ja Reformierakonda 22 protsenti.
Ida-Virumaal on Keskerakond oktoobris saavutatud 31-protsendilisest toetusest kaotanud kaheksa protsendipunkti, omades selles regioonis 23-protsendilist toetust.
Kui oktoobris oli Keskerakonna põhikonkurent Ida-Virumaal EKRE 23 protsendiga, siis novembris on EKRE toetus seal langenud 16 protsendile.
Suurimad konkurendid on Ida-Virumaal Keskerakonnale nii Eesti 200 kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond vastavalt toetusega 20 ja 23 protsenti.
Põhja-Eestis on kõrgeim Eesti 200 (22 protsenti) ja Reformierakonna toetus (20 protsenti), Lääne- ja Kesk-Eestis aga EKRE toetus (vastavalt 29 protsenti ja 22 protsenti). Lõuna-Eestis jagab EKRE liidrikohta Reformierakonnaga (EKRE-t toetab 22 protsenti ja Reformierakonda 21 protsenti Lõuna-Eesti valimiseelistust omavatest kodanikest).
Eestlastest valijate seas on populaarseim erakond jätkuvalt Reformierakond (24 protsenti), millele järgnevad Eesti 200 (21 protsenti) EKRE (19 protsenti), ning Keskerakond (10 protsenti). Isamaad toetab samuti 10 protsenti, SDE-d üheksa protsenti, Rohelisi kaks protsenti ning Tulevikuerakonda üks protsent Eesti
rahvusest valijatest.
Muudest rahvustest valijad toetavad kõige sagedamini Keskerakonda (51 protsenti). Järgnevad EKRE (16 protsenti), Eesti 200 (12 protsenti), SDE (11 protsenti), Reformierakond (viis protsenti). Teistel erakondadel oli toetus muukeelse elanikkonna seas alla ühe protsendipunkti.
Täpsemaid reitingunumbreid saab vaadata ERR-i reitingute alamlehelt.
Turu-uuringute AS küsitles 1000 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle. Neist 420 vastas telefonis ja 580 veebipaneelis. Küsitlus tehti 4.–9. novembrini. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti. | Reitingud: Eesti 200 toetus tõusis EKRE-ga võrdseks | https://www.err.ee/1608404246/reitingud-eesti-200-toetus-tousis-ekre-ga-vordseks | Reformierakond ja EKRE kaotasid kuu varasemaga võrreldes toetust, samas kui Eesti 200 reiting tegi suure tõusu üles ja tõstis nad erakondade populaarsusedetabelis EKRE kõrvale jagama teist-kolmandat kohta. |
Mõne nädala eest esitas USA toidu- ja ravimiametile (FDA) taotluse oma koroonaravimile kasutusloa saamiseks farmaatsiaettevõte Merck. Selle ravim molnupiraviir oli algselt mõeldud gripi jaoks.
Molnupiraviirile näitas novembri algul esimesena riigina rohelist tuld Suurbritannia, mis kiitis heaks selle kasutamise kergete kuni mõõdukate sümptomitega patsientide tarvis, kellel on eelsoodumus raskeloomulise haiguse tekkeks.
Eksperdid näevad suukaudsetes ravimites hindamatut täiendust vaktsiinidele võitluses pandeemia lõpetamiseks.
"Kuna see laastav haigus on maailmas põhjustanud enam kui viis miljonit surma ja mõjutanud lugematut arvu elusid, on hädasti vaja elupäästvaid ravivõimalusi," ütles Pfizeri tegevjuht Albert Bourla avalduses. "Me liigume nii kiiresti kui võimalik, et see potentsiaalne ravi patsientideni viia."
Pfizer taotleb erakorralist kasutusluba, tuginedes positiivsetele vahetulemustele, mis on saadud sadade inimestega läbiviidud keskmise kuni hilise staadiumi kliinilisest uuringust, millesse kaasati COVID-positiivsed täiskasvanud, kes ei viibinud haiglaravil ja kelle tõvel oli suur risk progresseeruda raskeks. | Pfizer taotleb USA võimude heakskiitu oma Covidi tabletile | https://www.err.ee/1608405152/pfizer-taotleb-usa-voimude-heakskiitu-oma-covidi-tabletile | USA ravimifirma Pfizer palus teisipäeval võimudel heaks kiita oma COVID-19 raviks mõeldud tabletid, mis katsetuste kohaselt vähendavad äsjanakatunud kõrge riskiga patsientide surmajuhtumeid ligi 90 protsendi võrra. |
Rootsi julgeolekuteenistuse Säpo avalduse kohaselt leidis vahistamine aset riigi keskosas. Muid üksikasju ei täpsustatud.
Avalduses märgiti siiski, et kahtlusalune peeti kinni seoses sama juhtumiga, mis viis esimese isiku kinnipidamiseni 20. septembril.
Esimene kahtlustatav võeti kinni kahtlustatuna spionaažis, kuid kuulati hiljem üle seoses "salajase teabe ilma loata kasutamisega".
Rootsi meedia andmeil oli tegemist kõrge riigiteenistuja ja endise luureametnikuga.
Dagens Nyheter kirjutas, et kahtlustatav oli Iraani päritolu naturaliseeritud kodanik, kes teenis Säpos ja relvajõudude luureüksustes, sealhulgas eriti salajases eriteabe kogumise büroos (KSI).
Tema juhtumit uuriva prokuröri sõnul on see seotud sündmustega aastaist 2011-2015. | Rootsi vahistas seoses spionaažijuhtumiga veel ühe isiku | https://www.err.ee/1608405149/rootsi-vahistas-seoses-spionaazijuhtumiga-veel-uhe-isiku | Rootsi võimud vahistasid teisipäeval "raskendatud asjaoludel spionaažis" kahtlustatava, sama juhtumiga seoses oli juba varem üks luuretöötaja kinni peetud. |
Peaminister Micheal Martin tõdes telepöördumises, et riik on silmitsi järjekordse Covidi lainega ja peab viivitamatult tegutsema. "Meie nõuanne on praegu, et igaüks peaks töötama kodust, kui kohapeal viibimine just absoluutselt vajalik ei ole," lisas ta.
Martin märkis, et Iirimaa Covidi-passide skeem, mille aluseks on vaktsineerimine või viirusest paranemine, hõlmab nüüd seaduslikult kinosid ja teatreid, samas kui baarid ja pubid peavad südaööks uksed sulgema. Ta ütles ka, et tõhustusdoosi manustamist laiendatakse kõigile kaasuvate haigustega ja kõigile üle 50-aastastele inimestele.
Martini sõnul on tänavu vaid ühel korral olnud koronaviiruse tõttu haiglasse sattunute hulk kõrgem kui läinud nädalal.
Seda hoolimata asjaolust, et Iirimaal on üks maailma kõrgeimaid vaktsineerimismäärasid ehk täielikult poogitud on umbes 90 protsenti üle 12-aastastest.
Riik avati pärast 18 kuud väldanud lukustusmeetmeid täielikult uuesti alles 22. oktoobril.
Ametnikud registreerisid teisipäeval 4407 uut juhtumit, mis on rohkem kui eelmistel nädalatel. Samas kui umbes viie miljoni elanikuga riigis on viirusesse surnud kokku üle 5500 inimese. | Iirimaa saadab inimesed koroonalaine tõustes taas kodutööle | https://www.err.ee/1608405146/iirimaa-saadab-inimesed-koroonalaine-toustes-taas-kodutoole | Iirimaa teatas teisipäeval, et palub inimestel seoses koroonanakkuste hoogustumisega taas teha tööd kodust ning laiendab samal ajal oma COVID-19 vaktsineerimise tõhustusprogrammi ja tõendiskeemi. |
Lembergsi advokaat Maris Grudulis oli varem kinnitanud, et vaidlustas kohtus tõkendmeetme Lembergsi suhtes ja palus selle asendada koduarestiga.
Kohus märkis, et taoliseid avaldusi Lembergsi kaasuses on varemgi esitatud ning seni on need kõik tagasi lükatud.
Lembergs juhtis Ventspilsi 1994. aastast. Kohus määras talle 22. veebruaril korruptsiooni eest karistuseks viieaastase vabadusekaotuse, vara võõrandamise ja 20 000 eurose trahvi.
Lembergsi süüdistati ohjeldamatus altkäemaksuvõtmises, väljapressimises, kuritegeliku tulu pesemises, ametialases võltsimises ja keelatud tehingutes, ametivolituste kuritarvitamises, maksudest kõrvalehoidmises ja muis kuritegudes.
Lembergsi kaasuse kohtuotsuse täistekst on üle 1900 lehekülje pikk. | Kohus jättis Ventspilsi endise linnapea Lembergsi vangi | https://www.err.ee/1608405143/kohus-jattis-ventspilsi-endise-linnapea-lembergsi-vangi | Riia ringkonnakohus langetas teisipäeval taas kord otsuse jätta Ventspilsi endine linnapea Aivars Lembergs vanglasse. |
Päeva esimesel katsel oli kiireim Craig Breen (M-Sport), kes edestas 4,1 sekundiga Rovanperä. Tänak (+8,1) näitas paremuselt kolmandat aega ja vähendas ralli üldliidri Elfyn Evansiga (Toyota) vahe 2,9-sekundiliseks.
Järgmisel kiiruskatsel tegi Evans avarii. Waleslane jõudis küll finišisse, kuid tema auto esi- ja tagaosa olid nii rängalt kahjustada saanud, et ta otsustas hoolduspausi järel ralli katkestada. Kiiruskatse võitis Rovanperä, kes ühtlasi tõusis ralli liidriks. Tänak lõpetas neljandana (+7,8) ja säilitas üldarvestuses teist kohta (+4,6). Evansi eksimusest võitis kõige enam Ogier, kes kerkis eestlase järel kolmandaks (+6,5)
Hoolduspausile eelnenud kümnes kiiruskatse tühistati pärast seda, kui Gus Greensmith (M-Sport) sõiduvea tõttu üle katuse käis. Õnneks pääsesid nii Greensmith kui ka kaardilugeja Jonas Andersson karmist avariist vigastusteta. Greensmithi järel startima pidanud Rovanperäle, Ogier'le ja Tänakule määrati nominaalajad ning sünnipäevaline Rovanperä läks hoolduspausile liidrina.
High-speed section in very tricky conditions caught Gus out. Main thing is the safety cell did its job and Gus and Jonas are ok. pic.twitter.com/eMKc6ViPma
— M-Sport (@MSportLtd) September 30, 2022
Pärast hoolduspausi astus Rovanperä suure sammu nii rallivõidu kui ka MM-tiitli suunas. Esmalt aitas soomlast Tänakule ja tema tiimikaaslastele Thierry Neuville'ile ja Oliver Solbergile määratud ajatrahvid. Hyundai kolmik sai järjekordse hübriidi reeglite rikkumise eest 10-sekundilise karistuse. Seejärel võitis Rovanperä 11. kiiruskatse viiesekundilise eduga Ogier' ees. Soomlasele tegi katsevõidu eriti magusaks tõsiasi, et Tänak sõitis välja paremuselt kuuenda aja (+17,5).
Ka eelviimasel kiiruskatsel näitas Rovanperä parimat minekut, edestades Ogier' ja Tänakut vastavalt 6,6 ja 7,8 sekundiga. Pärast katset selgus, et Ogier jäi stardipunkti hiljaks ja seega määrati kaheksakordsele maailmameistrile 10-sekundiline karistus. Üldarvestuses viiendat kohta hoidnud Takamoto Katsuta (Toyota) sõitis teelt välja ja pidi päeva katkestama.
Viimase kiiruskatse võitis Breen, Rovanperä oli teine (+2,9), Neuville kolmas (+3,6) ning Tänak taas kuues (+9,0). Neli kiiruskatset enne ralli lõppu edestab Rovanperä Ogier' ja Tänakut vastavalt 29 ja 46,6 sekundiga. MM-tiitli kindlustamiseks peab Rovanperä pühapäeval ralli võitma ja teenima punktikatselt vähemalt kolmanda koha punktid.
Viimane võistluspäev algab pühapäeval kell 00.32. Sündmuste käigule saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Üldseis enne viimast võistluspäeva:
1. Rovanperä (2:28.26,3)
2. Ogier (+29,0)
3. Tänak (+46,4)
4. Neuville (+1.41,4)
5. Solberg (+3.34,9)
6. Bertelli (+9.18,3)
7. Breen (+38.00,2)
Enne võistlust:
"Oli pikk päev väga varajase hommiku ja hilise lõpuga. Aga iseenesest oli stabiilne päev. Tingimused polnud meie jaoks väga halvad, kuigi osa kiiruskatseid olid hullemad kui teised," muljetas teise võistluspäeva liidrina lõpetanud Tänak.
Mõni tund hiljem teatasid ralli korraldajad, et nii Tänakule kui ka tema tiimikaaslasele Thierry Neuville'ile määrati viiesekundiline ajatrahv. Korraldajate hinnangul oli mõlema auto hübriid esimesel kiiruskatsel lubatust võimsam.
Seega langes Tänak üldarvestuses teisele kohale ning liidriks kerkis Elfyn Evans. Neuville jätkab pärast ajatrahvi kuuendana (+50,4). Rallivõidu eest võitlevad ka Sebastien Ogier (Toyota) ja Kalle Rovanperä (Toyota), kes jäävad tiimikaaslasest vastavalt 6,7 ja 7,2 sekundi kaugusele.
Kolmandal võistluspäeval läbivad sõitjad kuus kiiruskatset kogupikkusega 88,28 kilomeetrit. Esimesele antakse start kell 22.08.
Üldseis enne kaheksandat kiiruskatset:
1. Evans (1:36.48,8)
2. Tänak (+4,8)
3. Ogier (+6,7)
4. Rovanperä (+7,2)
5. Greensmith (+43,8)
6. Neuville (+45,6)
7. Solberg (+1.28,3)
8. Katsuta (+1.42,0)
9. Bertelli (+5.41,4)
10. Breen (+37.47,5)
Ajakava:
Reede, 30. september/laupäev, 1. oktoober
SS8 Kaipara Hills 1 (15,83 km) - kell 22.08
SS9 Puhoi 1 (22,50 km) - 23.06
SS10 Komokoriki 1 (5,81 km) - 00.14
SS11 Kaipara Hills 2 (15,83 km) - 04.08
SS12 Puhoi 2 (22,50 km) - 05.06
SS13 Komokoriki 2 (5,81 km) - 06.24
Pühapäev, 2. oktoober
SS14 Whitford Forest - Te Maraunga Waiho 1 (8,82 km) - kell 00.32
SS15 Jacks Ridge 1 (6,77 km) - 02.08
SS16 Whitford Forest - Te Maraunga Waiho 2 (8,82 km) - 03.38
SS17 Jacks Ridge 2 (6,77 km) - 05.18 (punktikatse)
MM-sarja individuaalne punktiseis:
1. Rovanperä - 207 punkti
2. Tänak - 154 p
3. Neuville - 131 p
4. Evans - 116 p
5. Katsuta - 100 p
6. Breen - 77 p
7. Lappi 58 p
8. Sordo - 49 p
9. Greensmith - 36 p
10. Loeb - 35 p
MM-sarja võistkondlik punktiseis:
1. Toyota Gazoo Racing WRT - 404 punkti
2. Hyundai Shell Mobis WRT - 341 p
3. M-Sport Ford WRT - 214 p
4. Toyota Gazoo Racing WRT NG - 112 p | Rovanperä astus suure sammu rallivõidu ja MM-tiitli suunas | https://sport.err.ee/1608734782/rovanpera-astus-suure-sammu-rallivoidu-ja-mm-tiitli-suunas | Autoralli MM-sarja 11. etapp sõidetakse sel nädalavahetusel Uus-Meremaal. Kolmanda võistluspäeva lõpuks on liidrikohal MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota). Teisel ja kolmandal kohal olevad Sebastien Ogier (Toyota) ja Ott Tänak (Hyundai) jäävad soomlasest vastavalt 29 ja 46,6 sekundi kaugusele. |
Edasipääsuks piisas Kalevile ka kuni 22-punktilisest kaotusest, kuid juba avaveerandi lõpuks oli Kalev ees 28:11.
Heiko Rannula hoolealuste domineerimisel mängiti läbi kogu kohtumise. Viimasel veerandil jõudsid vastased küll 77:77 viigini, aga Kalevile läks lõpuks ikkagi 84:79 mänguvõit. EuroCupi põhiturniiril on Kalevi vastasteks Brindisi Itaaliast, Gröningen Hollandist ja Ukraina klubi Kiievi Budivelnik.
Kalevlaste poolel kerkis liidriks lätlane Martinš Meiers, kes tabas väljakult viskeid 9/10 ning tõi lõpuks 19 punkti. Alterique Gilbert kogus samuti 19 silma. Wesley Van Beck sai kirja 15 silma ja kolm vaheltlõiget ning Tanel Kurbase arvele kanti 11 punkti.
Brindisi särgis mängib ka Eesti U-20 koondislane Joonas Riismaa. | Kalev/Cramo alistas Craiova ja tagas sellega koha põhiturniirile | https://sport.err.ee/1608735016/kalev-cramo-alistas-craiova-ja-tagas-sellega-koha-pohiturniirile | Kalev/Cramo korvpallimeeskond alistas reedel, 30. septembril FIBA EuroCupi kvalifikatsiooniturniiri finaalis Rumeenia klubi Craiova ja tagas sellega koha põhiturniirile. |
Oluline 30. septembril kell 22.30:
- USA kongress kiitis heaks 12,3 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale;
- Putin teatas kõnes nelja Ukraina oblasti annekteerimisest;
- Ukraina: Vene raketirünnaku tõttu hukkus Zaporižžjas vähemalt 25 inimest;
- Hersoni oblasti venemeelne juht hukkus Ukraina raketirünnakus;
- Uuring: mobilisatsioon vähendas venelaste toetust Ukraina sõjale;
- Meedia: USA ostab Ukrainale Lõuna-Koreas toodetud relvastust;
- Kiiev: Valgevene valmistub Vene vägede vastuvõtmiseks;
- Venemaa jätkab Mõkolajivi pommitamist;
- Ukraina armee jätkab riigi lõunaosas Venemaa sõjatehnika hävitamist;
- ISW: Putin võis mobilisatsiooni käigus anda taas vastuolulisi korraldusi.
USA kongress kiitis heaks 12,3 miljardi dollarilise abipaketi Ukrainale
USA kongress kiitis reedel heaks 12,3 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale.
Paketti kuulub kolm miljardit dollarit Ukraina relvajõudude relvade, varustuse ja palkade jaoks ning annab president Joe Bidenile volituse suunata Ukrainale 3,7 miljardi dollari ulatuses relvi ja muud sõjavarustust.
Samuti eraldab USA Ukrainale 4,5 miljardit dollarit riigi finantsstabiilsuse ning valitsuse töös hoidmiseks.
Uue paketiga koos on USA andnud Ukrainale kokku 65 miljardi dollari ulatuses abi.
Levivad väited mitmest tugevast plahvatusest Krimmi poolsaarel
Sotsiaalmeedias levivad mitmed väited plahvatustest Krimmis. Vastavat infot edastas ka Ukraina uudisteagentuur Unian.
Antud väiteid ei ole praegu võimalik iseseisvalt kinnitada.
Ukraina väed jõudsid Jampili asulasse, mis asub Lõmanist kagus.
Sotsiaalmeedias levivad väited Vene vägede taganemisest Jampili ja Drobyševe asulatest. Vene vägede ümberpiiramise lõpetamist kinnitas ka Ukraina idas asuvate vägede esindaka Sergei Šerevatõ, vahendas Ukrainska Pravda.
Poddubny says Russian forces have abandoned Yampil and Drobysheve, and Ukrainian recon units are patrolling near the main egress route. https://t.co/5LGFYPSzwk pic.twitter.com/ppvw7fMr76
— Rob Lee (@RALee85) September 30, 2022
Ukraina sõjanduseksperdi Valeri Rõabikhi sõnul on viimane Lõmanit teiste Vene vägedega siduv tee Ukraina tulekontrolli all, vahendas Unian.
Putin teatas kõnes nelja Ukraina oblasti annekteerimisest
Kreml avalikustas dekreedid, mille kohaselt Venemaa president Vladimir Putin tunnustas okupeeritud oblastite Hersoni ja Zaporižžja iseseisvust. Venemaa korraldas okupeeritud Ukraina aladel võltsitud referendumid.
Reedel allkirjastati Moskvas peale Putini kõnet nelja Ukraina oblasti annekteerimine.
Ukraina: Vene raketirünnaku tõttu hukkus Zaporižžjas vähemalt 30 inimest
Zaporižžja kuberner teatas reedel, et Venemaa armee pommitas tsiviilautode konvoid, mille tõttu hukkus vähemalt 30 inimest. Ukraina Suspilne sõnul sai viga vähemalt 88 inimest.
Kuberneri teatel tahtsid tsiviilisikud siseneda Venemaa poolt okupeeritud territooriumile, et sealt ära tuua oma sugulased, vahendas Reuters.
russia carried out a massive missile attack on civilian vehicles at the check point in the Zaporizhia region. 23 civilians were killed, and over 28 were injured, Head of the Zaporizhia Regional Military Administration reported. pic.twitter.com/cG7G0tpIzB
— Defense of Ukraine (@DefenceU) September 30, 2022
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas vene rünnakut tsiviilautode konvoile terrorismiks.
Tsiviilautode konvoid rünnati Zelenski sõnul 16 raketiga. Ukraina presidendi administratsiooni asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul kasutati rünnakus õhutõrjesüsteemi S-300 rakette.
Hersoni oblasti venemeelne juht hukkus Ukraina raketirünnakus
Venemaa kinnitas reedel Alexei Kateriniševi hukkumist, kes oli Vene okupatsioonivõimude poolt pandud juhtima Hersoni oblastit, vahendas Ria Novosti.
Katerinišev sündis Venemaal Jaroslavi oblastis. Mees paigutati Hersoni oblasti juhiks alles augustis.
ISW: Ukraina väed on Lõmani peaaegu täielikult ümber piiranud
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Ukraina väed on peaaegu täielikult ümber piiranud Donetski oblasti põhjaosas asuva Lõmani linna. Linnas asuvad endiselt Vene väed. ISW teatel murdsid Ukraina väed Lõmanist põhja pool asuvatest Vene kaitseliinidest läbi. ISW teatel on Venemaa Lõmani saatnud kaitsma ka äsja mobiliseeritud üksused.
Sotsiaalmeedias levivad teated, et Ukraina väed on Lõmani täielikult ümber piiranud.
A Russian telegram channel is saying Lyman has been encircled and that LNR, BARS reserve units, and elements from Russia's 20th Combined Arms Army are still in the city. https://t.co/aWabxwkg7K
— Rob Lee (@RALee85) September 30, 2022
Uuring: mobilisatsioon vähendas venelaste toetust Ukraina sõjale
Levada keskuse hiljutine küsitlus näitas, et 47 protsenti venelastest ütles, et tunnevad hirmu, kui kuulsid, et sadu tuhandeid venemaalasi saadetakse Ukrainasse sõdima. Uuring tehti 22.–28. septembril.
Veel 13 protsenti vastanutest ütles, et nad on sõja pärast vihased. 23 protsenti ütles, et tunnevad Venemaa üle uhkust, vahendas The Guardian.
Donetski separatistid väidavad, esimesed mobiliseeritud Vene sõdurid jõudsid Ida-Ukrainasse
"Esimesed Venemaal välja kuulutatud osalise mobilisatsiooni raames ajateenistusse kutsutud sõjaväelased saabusid Donetski territooriumile. Nüüd läbivad nad lahinguväljaõppe kursust, mis võtab arvesse viimaste kuude lahingute kogemust," teatasid reedel separatistid.
Ukraina armee jätkab riigi lõunaosas Venemaa sõjatehnika hävitamist
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et hävitas riigi lõunaosas Venemaa juhtimispunkti. Ukraina teatel sai surma 43 Venemaa sõdurit. Mõkolajivi oblastis tulistas Ukraina armee alla kaks Venemaa hävitajat Su-25.
Meedia: USA ostab Ukrainale Lõuna-Koreas toodetud relvastust
Tšehhi meedia teatas oma allikatele viidates, et USA ostab Ukrainale miljardite dollarite eest raketiheitjaid ja laskemoona. Relvad tarnitakse Ukrainale Tšehhi vahendusel. Tehingu koguväärtus on umbes kolm miljardit dollarit, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Valgevene valmistub Vene vägede vastuvõtmiseks
Ukraina armee peastaap teatas reedel, et Ukrainast 50 kilomeetri kaugusel asuvas Valgevene lennujaamas käivad ettevalmistustööd. Peastaabi teatel on käimas ettevalmistused lennuvälja pikaajaliseks kasutamiseks. Seda hakkavad kasutama ka Venemaa sõjaväelased.
Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure sõnul valmistub Valgevene vastu võtma kuni 20 000 Venemaal mobiliseeritud meest. Mobiliseeritud mehed peaksid täiendama juba Valgevenes paiknevaid Vene üksusi, kogenud ja värskelt mobiliseeritute suhtarv peaks olema üks viiele.
Venemaa jätkab Mõkolajivi pommitamist
Mõkolajivi kuberner Vitali Kim teatas, et Venemaa rakett tabas linnas kõrghoonet. Kimi sõnul jäid inimesed rusude alla lõksu. Mõkolajivi äärelinnas toimus vähemalt seitse plahvatust. Neljapäeva õhtul tabas hulkurdroon kesklinnas asuvat hoonet.
Venemaa jätkab ka Dnipro pommitamist, mille käigus sai üks inimene surma ja kaks inimest vigastada. Põlema süttis 50 bussi, kahjustada sai administratiivhoone.
ISW: Putin võis mobilisatsiooni käigus anda taas vastuolulisi korraldusi
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma viimases ülevaates, et Venemaa juht Vladimir Putin võis jälle mööda minna Venemaa käsuliinist ja anda otseseid korraldusi rindel viibivatele ohvitseridele. Rindel viibivad kindralid nõuavad, et Moskva saadaks juurde sõdureid. Seetõttu ei pruugi Venemaa anda mobiliseeritutele koolitust ja lähetab nad kohe rindejoonele. Kremli ametnike vastuolulised avaldused mobilisatsiooniprotseduuride kohta viitavad sellele, et Putin andis kõrgeima juhina taas vastuolulisi korraldusi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 59080 (võrdlus eelmise päevaga +500);
- tankid 2338 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 4932 (+23);
- lennukid 264 (+2);
- kopterid 225 (+1);
- suurtükisüsteemid 1391 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 333 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 176 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1003 (+8);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3768 (+17);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 131 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 219. päev: Vene raketirünnakus Zaporižžjas hukkus vähemalt 30 inimest | https://www.err.ee/1608734020/soja-219-paev-vene-raketirunnakus-zaporizzjas-hukkus-vahemalt-30-inimest | Zaporižžja kuberner teatas reedel, et Venemaa armee pommitas tsiviilautode konvoid, mille tõttu hukkus vähemalt 30 inimest ja 88 inimest sai viga. Kuberneri sõnul tahtsid tsiviilisikud siseneda Venemaa poolt okupeeritud territooriumile, et sealt ära tuua oma sugulased. Vene meedia sõnul hukkus Hersonis kohalik venemeelne juht. Meedia teatel ostab USA Ukraina tarbeks Lõuna-Korea relvastust. |
Parimaks mängijaks valiti Konstantin Vassiljev, kes tegi septembrikuu jooksul kaasa kolm kohtumist ja kandis nendes väga otsustavat rolli. Vassiljev lõi kõigis kolmes mängus värava ja andis kõikides mängudes ka resultatiivse söödu. Samuti valiti Flora kapten kaks korda mängu parimaks ja vooru sümboolsesse koosseisu.
Vassiljevi heade esituste toel teenis Flora septembrikuu jooksul tabelisse üheksa punkti, kui võeti võidud suurrivaali Tallinna FCI Levadia, Tartu JK Tammeka ja JK Narva Transi vastu. Selle saldoga asetseb Flora tabelis 81 punktiga esimesel kohal.
Kuu parima treeneri auhind läks aga Paidesse, kui selle teenis Karel Voolaid. Septembrikuu jooksul sai Paide Voolaidi juhendamisel neljast mängust kolm võitu ja ühe viigi. Võidud suudeti võtta Nõmme Kalju FC, Pärnu JK Vapruse ja Tallinna JK Legioni vastu. Suviste euromängude tihedast graafikust tingitud kohtumise edasilükkumise tõttu mängiti Legioniga septembris kaks korda, kust väljuti ühe korra viigipunktiga.
Nende mängude abil teeniti septembris kümme punkti, millega tõusis Paide saldo kuu lõpuks 54 punkti peale. Tegu oli kuu suurima teenitud punktisummaga, millega jäädakse tabelis vaid punkti kaugusele kolmandal kohal olevast Nõmme Kaljust. | Jalgpalli Premium liiga kuu parimad tulevad Paidest ja Florast | https://sport.err.ee/1608734752/jalgpalli-premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-paidest-ja-florast | Premium liiga septembrikuu parimate auhinnad lähevad Paide Linnameeskonna ja Tallinna FC Flora ridadesse. |
" De facto oleme me juba teel NATO-sse. Täna teeb Ukraina taotluse, et see de jure ära vormistada," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski sõnul esitatakse taotlus NATO-sse saamiseks kiirendatud korras sarnaselt nagu menetleti Rootsi ja Soome vastuvõtmist kaitseblokki.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves meenutas 2018. aastal, et kõik uued NATO riigid pidid 1999. aastast alates läbima nii-öelda MAP-protsessi (Membership Action Plan).
Ukraina presidendi sõnul on arusaadav, et kõigi NATO riikide sees konsensuse saavutamine võtab aega.
Seega pakkus Ukraina president välja julgeolekutagatised Ukrainale kuniks riik saab NATO liikmeks vastavalt Kiievi julgeolekukokkuleppele, mis on välja töötatud ja Ukraina partneritele esitatud.
Zelenski sõnul on Ukrainal praeguse Vene presidendiga võimatu ühiselt rahumeelselt elada.
Ukraina on valmis dialoogiks, kuid seda juba järgmise Vene Föderatsiooni presidendiga, kinnitas Zelenski.
Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on liitumisavalduse taga kaks eesmärki – määrata Ukraina strateegiline vektor ning kiirendada lääneriikide relvaabi Ukrainale, vahendas Ukraina uudisteagentuur Unian.
Ukraina presidendi administratsiooni juhi Andrii Jermaki sõnul liigutakse edasi võidu poole.
Ukraine is applying for @NATO membership under an accelerated procedure.
We are moving forward. To our victory.
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) September 30, 2022
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on igal demokraatlikul riigil õigus esitada NATO-ga liitumise avaldas.
Samas tuletas Stoltenberg meelde, et kaitseblokki vastu võtmise otsuse teevad NATO liikmesriigid konsensuslikult.
Balti riikide välisministrid toetavad Ukrainale võimalikult kiiresti NATO-liikmelisuse andmist
Ukraine's Baltic friends fully support welcoming #Ukraine into @NATO as soon as possible.
Ukraine's inspirational bravery can only strengthen our alliance. ❤️
— Urmas Reinsalu (@UrmasReinsalu) September 30, 2022
Taotluse esitamisele eelnes Zelenski juhtimisel Ukraina julgeolekunõukogu istung.
Taotluse esitamise teatele eelnes Ukraina julgeolekunõukogu istung Autor/allikas: Ukraina presidendi kantselei | Ukraina esitab NATO-ga liitumise taotluse | https://www.err.ee/1608734815/ukraina-esitab-nato-ga-liitumise-taotluse | Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on riik põhimõtteliselt juba kaitsebloki liige ning Ukraina liitumine NATO-ga on vaja vaid vormistada. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on igal demokraatlikul riigil õigus esitada NATO-ga liitumise avaldas. Balti riikide välisministrid toetavad Ukraina kiiret vastuvõtmist NATO liikmeks. |
Selby võitis esimese partii, kuid seejärel kaotas ta Allenile kolmes järgmises freimis, jäädes 1:3 kaotusseisu. Selby tegi pärast seda century break 'i ehk sai vähemalt 100 punkti ühes partiis. Selby võitles end tagasi ning tablool seisis 3:3 viik.
Allen näitas aga head mängu ning võitis järgmised kaks partiid, alistades veerandfinaalis 5:3 Selby.
Robbie Williams (WS 61.) võitis teises veerandfinaalmängus 5:1 Lyu Haotiani (WS 43.).
Kõikides veerandfinaalides mängitakse viie võiduni. | Snuukri neljakordne maailmameister langes Briti lahtistel konkurentsist | https://sport.err.ee/1608734905/snuukri-neljakordne-maailmameister-langes-briti-lahtistel-konkurentsist | Milton Keynesis toimuvatel snuukri Briti lahtistel langes neljakordne maailmameister Mark Selby (WS 3.) veerandfinaalis konkurentsist, kui jäi alla Mark Allenile (WS 14.). |
Justiitsministri Emilie Enger Mehli sõnul on võrrelduna Soomega turismiviisadega Vene kodanikke saabunud Norrasse üsna vähe, vahendas Reuters.
Norra paigutab oma piirile sensoritega helikopteri, kuna riik näeb ette suuremat ebaseaduslike piiriületuste riski tulenevalt Venemaal välja kuulutatud osalisest mobilisatsioonist.
Norra-Vene piiri jälgivad Norra relvajõud Sør-Varangeri garnisonis, vahendas CNN.
Norra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid on Euroopa viisavaba Schengeni viisaruumi liige.
Norral on maismaapiir Venemaaga riigi põhjaosas, kus piiriületused on tõusnud paarisaja inimeseni päevas. | Norra kaalub samuti piiri sulgemist turismiviisadega Vene kodanikele | https://www.err.ee/1608734908/norra-kaalub-samuti-piiri-sulgemist-turismiviisadega-vene-kodanikele | Norra justiitsministri Emilie Enger Mehli sõnul võib Norra vajadusel kiiresti kehtestada samasuguse riiki pääsemise keelu nagu hiljuti otsustas Soome. |
Everton võitles eelmise hooaja eelviimases mängus end 2:0 kaotusseisust tagasi ning kindlustas võiduga liigasse püsimajäämise.
Fännid tungisid pärast lõpuvilet väljakule Dominic Calvert-Lewini 85. minuti võiduväravat tähistama.
Inglismaa Jalgpalliliidu teatel kasutasid fännid väljakule tungides "ähvardavat ja vägivaldset käitumist".
Everton tunnistas, et nad ei suutnud rahvast kontrolli all hoida. | Evertonile määrati trahv fännide väljakule tungimise eest | https://sport.err.ee/1608734818/evertonile-maarati-trahv-fannide-valjakule-tungimise-eest | 19. mail toimunud Inglismaa jalgpalli Premium liiga kohtumises Evertoni ja Crystal Palace'i vahel tungisid Evertoni fännid väljakule ning klubi sai selle eest 340 000 euro suuruse karistuse. |
Riigi pealinna Ouagadougou elanikud ärkasid reede hommikul tulevahetuse helide peale.
Peale seda suundusid tühjadele tänavatele sõdurid, kes piirasid sisse valitsushooned, vahendab Reuters.
Reedel ennelõunal tulid teated tulevahetusest Burkina Faso presidendipalee lähistel. Riigis kardetakse uut riigipööret.
Praegune sõjaväeline hunta tuli võimule jaanuaris.
Reedel püsisid riigis koolid, ärid ja pangad kinni. Riigitelevisioon lõpetas pildi edastamise.
Praegu pole veel selge kas tegemist on riigipöördega, kuid julgeolekuallikate sõnul on sõjaväe seas frustratsioon islamistide vastu suunatud võitluse väheses edus.
Praeguse hunta juht kolonel Paul-Henri Sandaogo Damiba kutsus teadaandes üles olema rahulik.
Koloneli sõnul juhtus osadel riigi relvajõudude liikmetel teatav "meeleolu kõikumine", mis tekitas "segase olukorra."
Lääne-Aafrikas on viimastel aastatel toimunud mitmeid sõjaväelisi riigipöördeid, mis on tingitud piirkonnas tegutsevate islamistide jõhkrusest.
Islamistid on enda kontrolli alla võtnud ulatuslikud alad Burkina Faso, Mali ja Nigeri territooriumist.
Sealsete riikide inimesed on tihti riigipöörded heaks kiitnud, kuna sõjaväe juhitud valitsusest loodetakse suuremat edu islamistide kontrolli alla saamisel.
Viimase paari aasta jooksul on islamistid tapnud Burkina Fasos tuhandeid inimesi.
Reedel olid Burkina Faso pealinnas ka protestid, kus nõuti julgeolekukoostöö lõpetamist Prantsusmaaga ning alustama koostööd Venemaaga, kellest loodetakse suuremat abi islamistide vastu võitlemisel.
Alates 2020. aastast on riigipöörded toimunud Burkina Fasos, Malis, Tšaadis ja Guineas. | Burkina Faso pealinnas toimus riigipöördekatse | https://www.err.ee/1608734875/burkina-faso-pealinnas-toimus-riigipoordekatse | Burkina Fasos tuli jaanuaris võimule sõjaväeline hunta. Hunta juhi sõnul on praegu olukord pealinnas segane. |
Rooba seekord resultatiivsuspunkte ei teeninud. JYP on kogunud kaheksa liigamänguga üheksa punkti ning asub tabelis 11. kohal, vahendab Eesti Jäähokiliit.
Laupäeval võõrustab JYP koduhallis KalPa meeskonda.
Mestises kaotas Joensuu Kiekko-Pojat neljapäeval kodujääl TUTO Hockeyle lisaajal 2:3. Esimeses ründekolmikus mänginud Kristjan Kombe (Joensuu Kiekko-Pojat) jäi samuti punktideta. | Rooba koduklubi JYP sai võidu suureskoorilises mängus | https://sport.err.ee/1608734854/rooba-koduklubi-jyp-sai-voidu-suureskoorilises-mangus | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskyla JYP alistas neljapäeval võõrsilmängus Oulu Kärpäti lisaajal 7:6. |
Sainz sai oma parimal ringil kirja aja 1.42,587. Leclerc kaotas talle 0,208 sekundiga (1.42,795). Kolmandal positsioonil lõpetas teise vabatreeningu Mercedese sõitja George Russell (+0,324; 1.42,911) ning neljas oli Red Bulli juht ning valitsev maailmameister Max Verstappen (+0,339; 1.42,926).
Seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kes võitis esimese vabatreeningu, lõpetas teise treeningu viiendal kohal, kaotades liidrile 0,595 sekundiga (1.43,182).
FP2 CLASSIFICATION @ScuderiaFerrari 1-2 #SingaporeGP #F1 pic.twitter.com/FWbp3T0XWX
— Formula 1 (@F1) September 30, 2022 | Ferrarid hoiavad teise vabatreeningu järel kaksikjuhtimist | https://sport.err.ee/1608734830/ferrarid-hoiavad-teise-vabatreeningu-jarel-kaksikjuhtimist | Vormel-1 MM-sarja Singapuri etapi teise vabatreeningu järel on juhtpositsioonil Carlos Sainz (Ferrari) ja teist kohta hoiab Charles Leclerc (Ferrari). |
"Kaitsepolitseiamet on korduvalt avalikult selgitanud, et Eesti Vabariigis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ärakasutamine Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeolekuoht. Oleme korduvalt kutsunud Eestis elavaid inimesi sellises mõjutustegevuses kaasalöömisest loobuma," selgitas kapo.
"Venemaa Föderatsiooni kodanik Sergei Neprimerov kahjuks langetas valiku Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda mitte austada. Ennetamaks sellisest tegevusest lähtuvat ohtu ja tõkestamaks tulevikus võimalikke süütegusid, tühistas politsei- ja piirivalveamet 30.09.2022 Sergei Neprimerovi elamisloa," lisas kapo.
Neprimerovile kehtestati viieks aastaks Schengenisse sisenemise keeld.
Reede pärastlõunal saadeti mees riigist välja.
Täna pärastlõunal saatsime koos @Politsei |ga riigist välja järjekordse Kremlimeelse provokaatori - Vene kodanik Sergey Neprimerovi. https://t.co/bCoj1luDwK pic.twitter.com/Uvym7oQRkU
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) September 30, 2022 | Kapo saatis riigist välja järjekordse Kremli provokaatori | https://www.err.ee/1608734824/kapo-saatis-riigist-valja-jarjekordse-kremli-provokaatori | Kaitsepolitsei amet saatis reedel koos politseiga Eestist välja järjekordse Kremli-meelse provokaatori, Vene kodaniku Sergei Neprimerovi. |
Parimad väikeobjektid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Sille Pihlak, maastikuarhitekt Grete Veskiväli, disainer Tarmo Luisk ja ettevõtja ning veebidisainer Tõnu Runnel. Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku Jonas Elding Rootsist – arhitekt, arhitektuuribüroo Elding Oscarson üks asutajatest ja omanikest.
"Ringsõidul auhinna kandidaatidega tutvudes olin positiivselt üllatunud ühe aasta jooksul valminud projektide hulga üle, sest Eesti pole kuigi suur riik. Innovatsiooni, kvaliteedi ja viimistluse tase on kõrge ja kavatsen Eesti arhitektuuri nüüdsest rohkem jälgida", ütles Elding.
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) arhitekti aastapreemia 2022 nominendid
Muba (Tallinna muusika- ja balletikool) – arhitektuur: Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher) ja Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid); sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); maastikuarhitektuur: Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid) ja Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).
MUBA Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus – arhitektuur: Joel Kopli (KUU arhitektid); sisearhitektuur: Kristel Jakobson.
Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Tabasalu haridushoonete kompleks (Tabasalu gümnaasium ja Tabasalu kool) – arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid); sisearhitektuur: gümnaasiumil Helen Oja, Raul Kalvo (HO Studio), koolil Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (Pink); maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid).
Tabasalu haridushoonete kompleks Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Viimsi Artium – arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke, Ivo-Martin Veelma, Arseniy Kukuškin, Allan Pits (Kavakava); sisearhitektuur: Siiri Vallner, Mari-Liis Sõber (Kavakava); maastikuarhitektuur: Marge Kõrgekuhi, Kersti Lootus (Lootusprojekt).
Viimsi Artium Autor/allikas: Tiit Mõtus
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) preemia VÄIKE 2022 nominendid
Lugemispaviljon "Valge leht" – autorid: Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik.
Lugemispaviljon Valge leht Autor/allikas: Paco Ulman
Lusthoone traktorimaja – autorid: Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid).
Lusthoone traktorimaja Autor/allikas: Sten-Erik Remmel
Treski küüni välilava – autorid: Tomomi Hayashi, Jüri Nigulas (HG Arhitektuur).
Treski küüni välilava Autor/allikas: Aigar Nagel
Varjualune "Kino" – autorid Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Madis Arp Keerd.
Varjualune "Kino" Autor/allikas: Alis Mäesalu
Väike maja Otepääl – arhitektuur: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör (ÖÖ-ÖÖ arhitektid); sisearhitektuur: Raul Tiitus (Pink); maastikukujundus: Liina Rehepapp (Rehepapp aiakujundus).
Väike maja Otepääl Autor/allikas: Christine Kompus
Preemiate võitjad selguvad arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial jaanuaris 2023. Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia.
Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel novembris ning trükises "Eesti Arhitektuuripreemiad 2022" jaanuaris. | Selgusid Eesti arhitektide liidu aastapreemiate nominendid | https://kultuur.err.ee/1608734773/selgusid-eesti-arhitektide-liidu-aastapreemiate-nominendid | Reedel selgusid Eesti arhitektide liidu (EAL) aastapreemiate tänavused nominendid. Kokku on üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial jaanuaris 2023. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia. |
Mängu lõppedes läksid mehed omavahel võrgu juurde kätt suruma, kuid seejärel hakati tõuklema.
Moutet ütles hiljem antud intervjuus, et Andreev oli talle mitu korda halvasti öelnud, mis ajas prantslase närvi, kirjutab Eurosport.
Oli näha, et mõlemad mängijad haarasid üksteise käest väga tugevalt ning pärast seda läks tõuklemiseks. Kohtunik sekkus kiiresti, et vältida edasist vägivalda.
Moutet avaldas hiljem sotsiaalmeediasse enda vaatenurga kogu situatsioonist, kurtes vastase käitumise üle.
"Ma ei taha vabandada selle pärast, mis mängu lõpus juhtus," kirjutas Moutet.
"Ta ähvardas mind ja palus mul teda väljaku väljapääsu juures oodata. Seda ma ka tegin, kuid mul oli 10 minutit raskusi tema leidmisega. Ta oli peitnud end kuue turvamehe taha," lisas Moutet.
Adrian Andreev and Corentin Moutet got physical after their match in Orleans. Ugly. https://t.co/c74cug7YGW
— José Morgado (@josemorgado) September 29, 2022 | Prantsusmaal läksid tennisistid matši järel omavahel tõuklema | https://sport.err.ee/1608734785/prantsusmaal-laksid-tennisistid-matsi-jarel-omavahel-touklema | Prantsusmaal Orleansis toimuval Challengeri tenniseturniiril läksid bulgaarlane Adrian Andreev (ATP 247.) ja prantslane Corentin Moutet (ATP 64.) peale matši omavahel tõuklema. |
Eelmisel hooajal võitis Balti liiga Tartu Bigbank, kes alistas finaalis Tallinna Selveri, kes tänaseks on moodustanud TalTechiga uue ühendklubi. Kohtumine Tartu Ülikooli spordihoones algab kell 17.00.
Tiitlikaitsja Bigbanki peatreener Alar Rikberg ütles avamängu eel, et ootusärevust on palju. "Kontrollmängudes oli hea, et saime erinevate Soome tiimidega mängida ja need näitasid, et Soome liiga tase on ikkagi kraadi võrra kangem ja neid võita on raske. Vahetasin palju, tahtsin erinevaid asetusi katsetada ja anda kõigile võimalust. Oli asju, mis logisesid ja mäng kõikus üles-alla, aga see on loomulik. Stabiilsust on juurde vaja, kuid see on hooaja alguses normaalne. Kaks asja, mis meil hästi toimivad on serv ja enamjaolt olime head ka vastuvõtul. Logisev osa oli sidemängija ja ründaja koostöö ja heade pallide realiseerimine," sõnas Rikberg esimese kohtumise eel oma meeskonna seisu kohta.
Selver/TalTechi peab Tartu juhendaja kõvaks pähkliks, mida pureda. "Usun, et tuleb väga huvitav mäng. Ei julge mina küll ennustada, kas see tuleb tasavägine või väga ühekülgne ja kes võiks peale jääda. Ootusärevust on palju. Neil on kõrgetasemeline tempoosakond, korralikud liberod, suurim ootamise koht on sidemängija, et milline tema tase on ja kuidas koostöö teistega sujub. Koosseis on neil kahtlemata korralik, natuke nagu meil, kus pingilt on tuua üksikuid vahetusi ja need on noored ja vähe kogenud," lisas peatreener.
Selver/TalTechi peatreener Andres Toobal ütleb, et kohe tugeva vastasega mängimine lisab motivatsiooni. "Kuna korralikult oleme saanud kogu meeskonnaga vähe trenni teha, siis see annab tunda. Kontrollkohtumistes soomlaste vastu olid esimesed mängud väga head ja sellest võis teatud rahulolu tekkida, et kas nii lihtsalt tulebki. Aga Võru vastu juba oli näha, et nii lihtsalt need asjad ikkagi ei käi. Meeskonnast käis viiruselaine üle ja Võru vastu olime raskustes, aga seda pigem enda asjadega," kommenteeris Toobal esimesi mänge.
Toobal peab üheks olulisemaks teemaks sidemängija koostööd ründajatega. "Oleme viimase nädalaga proovinud sidemängija ja ründajate vahel koostööd leida, läheb vaikselt paremaks. Hooaja algus on alati keeruline, saime nii viimasel hetkel sidemängija paika. Tartu vastu lähme võitlema ja head esitust tegema. Kindlasti on see motiveeriv, et kohe tuleb väga tugev vastane. Nagu hooaja avaüritusel oli näha, siis keegi ei taha favoriidikoormat endale võtta, aga homme lähme kindlasti punktide järele, vähemat ei saa tahta," ütles Toobal.
Tartu meeskonda iseloomustab ta järgmiselt: "Kõik on mänginud seda liigat, paljud ka koos mänginud. Side on uus selle pundi jaks, aga Markkus Keel on osade tempodega koondises koos mänginud ja Taavet Leppikuga samuti. Usun, et see pool neil väga vaevaline pole."
Barrus Võru VK peatreener Oliver Lüütsepp ütles esimese kodumängu eel, et enim teevad muret vigastused. "Mure on see, et ei saa täies koosseisus mängida, kuna lätlasest diagonaal Edvarts Buivids pole mänguvalmis. Tal oli suvel operatsioon ja pole veel taastunud. Aga see oli meile teada mure ja oleme sellega arvestanud. Enne Gutmanni turniiri murdis aga libero Cris Karlis Lepp sõrmeluu ning see on probleeme valmistanud, sest ta on tähtis lüli meeskonnas. Nüüd peame lappima seda positsiooni nurkadega ja oleme Jarek Jänese duubelmeeskonnast seetõttu appi kutsunud," kirjeldab juhendaja hetkeseisu, ent leiab ka positiivset.
"Positiivne on see, et koht, kus me poolteist kuud tagasi alustasime ja kuhu tänaseks oleme jõudnud, on nagu öö ja päev. Oleme väga suure sammu edasi teinud. Esimesed pallitrennid olid ikkagi üsna kohutavad ja hea on näha, et hetkel oleme hooajaks valmis, kui vigastused välja arvata."
Esimese vastase ehk Pärnu meeskonna tegemisi veel ülemäära palju analüüsitud pole, sest meeskond on alles komplekteeritud, kui sel nädalal liitus kaks brasiillast. "Keskendume rohkem oma asjadele, pole uusi mehi ju veel näinudki. Usun, et Richard Voogel ja Kaur Erik Kais püüavad mängu üsna kiireks ajada, aga eks me peame mängu ajal kohanema," lisas Lüütsepp, kes loodab, et Võru inimesed leiavad tee saali meeskonda toetama ja tekib ühtne kogukonnatunne. "Väike värin ja ootusärevus on hinges ikka, sest ei oska aimata, kui palju inimesi avamängule tuleb. Aga ma tõesti loodan, et me suudame end Võru inimeste jaoks atraktiivseks mängida."
Pärnu VK peatreenerina pühapäeval debüüti tegev Toomas Jasmin ütles, et meeskonna üheks iseloomustajaks võiks saada emotsionaalsus. "Kontrollmängudest Soomes jäi hea mulje. Olek platsil võistkonnana oli parem, kui Pärnus peetud kohtumistes, aga seal olid Jörgen Vanamõisa ja Allar Keskülla puudu. Nüüd on nemad samuti tagasi ja saame ehk emotsiooni uuesti üles. Emotsionaalne mäng võiks meie meeskonda hakata iseloomustama küll, sest hetkel kindel liider puudub ja tiimi ühtne mäng ja kokkuhoid võiks meid aidata," rääkis Jasmin.
Meeskonnaga alles hiljuti liitunud brasiillased juhendaja sõnul veel nädalavahetusel ei mängi. "Peame Eesti poistega hakkama saama."
Jasmini sõnul näitasid hooajaeelsed mängud, et hädas ollakse oma serviga. "Liiga palju eksimusi tuli sisse. Rahul saab aga olla kaitsemänguga, millega oleme ka palju tööd teinud, et pallid mängus püsiks."
Peatreenerikarjääri esimese mängu eel Jasmin veel suurt ärevust ei tunne. "Eks see tuleb mängueelsel ööl sisse. Aga ootan huviga esimest kohtumist ja loodan, et see tuleb võistluslik ja et kummalegi poole poleks tulemus 3:0. Usun, et meie ja Võru oleme üsna võrdsed meeskonnad ja see lubab tasavägist mängu oodata," lisas peatreener. | Võrkpalli Balti liiga uue hooaja algul lähevad vastamisi Eesti klubid | https://sport.err.ee/1608734749/vorkpalli-balti-liiga-uue-hooaja-algul-lahevad-vastamisi-eesti-klubid | Laupäeval, 1. oktoobril algab uus meeste võrkpalli Balti liiga hooaeg, kui vastamisi lähevad Eesti klubid Tartu Bigbank ja Selver/TalTech. Pühapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 kohtuvad Võrus üle pika aja taas kõrgemal tasemel kaasa tegev Barrus Võru VK ja Pärnu VK. |
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi esindajad arutasid reedel Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonide paketti.
Euroopa Komisjon soovitas sel nädalal piirata veelgi enam kaubavahetust Venemaaga.
Samuti tahetakse piirata merd mööda tarnitava Vene nafta müüki kolmandatele riikidele, mida transpordivad enamasti Euroopa Liidus kindlustatud laevad.
Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad andsid reedel ettepanekutele heakskiidu ning lõplik sanktsioonide tekst kiidetakse tõenäoliselt heaks järgmisel reedel, kinnitasid Reutersile kolm allikat.
ERR-ga suhelnud allikad samas eelkokkuleppele jõudmist ei kinnitanud.
Läbirääkimised sanktsioonide kehtestamiseks jätkuvad ühe allika sõnul ka nädalavahetusel.
Sanktsioonide kehtestamiseks on vaja Euroopa Liidu liikmesriikide ühehäälset otsust.
Juhul kui liikmesriikide esindajad omavahel kokkuleppele ei jõua, siis teevad otsuse Euroopa Liidu liikmesriikide juhid Prahas 6.-7. oktoobril toimuval tippkohtumisel.
Euroopa Liidu Venemaa vastu suunatud sanktsioonide vastu on kõige häälekamalt sõna võtnud Ungari. | EL-i liikmesriigid jõudsid Vene sanktsioonides esialgsele kokkuleppele | https://www.err.ee/1608734599/el-i-liikmesriigid-joudsid-vene-sanktsioonides-esialgsele-kokkuleppele | Kokkuleppele jõudmist kinnitasid Reutersile reedel kolm diplomaatilist allikat. Lõplik sanktsioonide tekst lepitakse kokku järgmisel nädalal. ERR-ga suhelnud allikad samas eelkokkuleppele jõudmist ei kinnitanud. |
53 finaalturniirile pürgivat koondist jagati tänavuste UEFA Rahvuste liiga esituste põhjal kuute tugevusgruppi. Loosimise tulemusel tekib seitse viieliikmelist ja kolm kuueliikmelist alagruppi. Iga alagrupi kaks paremat pääsevad EM-finaalturniirile.
2024. aastal Saksamaal toimuvale finaalturniirile on koha taganud korraldajariik. 20 kohta selguvad valiksarja kaudu ning kolm edasipääsejat 2024. aasta märtsis sõelmängudes.
Saksamaal Frankfurdis toimuval loosimisel esindavad Eesti Jalgpalli Liitu president Aivar Pohlak, peasekretär Anne Rei, meeste koondise peatreener Thomas Häberli, meeste koondise mänedžer Miko Pupart ja pressiesindaja Eva Nõmme.
Asetused EM-valiksarja loosimiseks:
1. tugevusgrupp: Holland, Horvaatia, Hispaania, Itaalia, Taani, Portugal, Belgia, Ungari, Šveits, Poola;
2. tugevusgrupp: Prantsusmaa, Austria, Tšehhi, Inglismaa, Wales, Iisrael, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Šotimaa, Soome;
3. tugevusgrupp: Ukraina, Island, Norra, Sloveenia, Iirimaa, Albaania, Montenegro, Rumeenia, Rootsi, Armeenia;
4. tugevusgrupp: Gruusia, Kreeka, Türgi, Kasahstan, Luksemburg, Aserbaidžaan, Kosovo, Bulgaaria, Fääri saared, Põhja-Makedoonia;
5. tugevusgrupp: Slovakkia, Põhja-Iirimaa, Küpros, Valgevene, Leedu, Gibraltar, Eesti, Läti, Moldova, Malta;
6. tugevusgrupp: Andorra, San Marino, Liechtenstein.
Loosimisel arvestatakse mitme eritingimusega:
– Holland, Horvaatia, Hispaania ja Itaalia kui UEFA Rahvuste liiga finaalturniiril mängivad koondised asetatakse viieliikmelisse alagruppi;
– samasse alagruppi ei saa sattuda Armeenia ja Aserbaidžaan, Valgevene ja Ukraina, Hispaania ja Gibraltar ning Kosovo koos Serbia ja/või Bosnia ja Hertsegoviinaga;
– samasse alagruppi ei saa sattuda rohkem kui kaks riiki, kus on külm talv (Valgevene, Fääri saared, Island, Leedu, Eesti, Soome, Läti ja Norra);
– loosimisel võetakse arvesse, et ühes alagrupis ei oleks liiga palju ülipikki reise.
2024. aasta EM-valikmängud toimuvad 2023. aasta märtsist novembrini, sõelmänge peetakse 2024. aasta märtsis ning EM-finaalturniir toimub Saksamaal 14. juunist 14. juulini. | UEFA kinnitas tugevusgrupid jalgpalli EM-valiksarja loosimiseks | https://sport.err.ee/1608734758/uefa-kinnitas-tugevusgrupid-jalgpalli-em-valiksarja-loosimiseks | UEFA kinnitas meeste jalgpallikoondiste asetused 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja loosimiseks, mis toimub 9. oktoobril Frankfurdis. Eesti meeste jalgpallikoondis kuulub viiendasse tugevusgruppi. |
Kuna Indrek Tarandil puudusid varasemad kriminaalkaristused ning ta kahetses oma tegu, otsustas ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteediga.
"Kriminaalmenetluse oluliseks eesmärgiks on tagada see, et süüteo toime pannud inimene käituks edaspidi õiguskuulekalt ning karistamine pole alati kõige parem meetod, kuidas inimese käitumist muuta," ütles Ansip-Kukk.
"Tihti on muud meetmed, näiteks sotsiaalprogrammid või alkoholitarvitamise häire ravi läbimine palju efektiivsemad. Kuna roolist kriminaalses joobes tabatud Indrek Tarand mõistab ning tunnistab oma eksimust ning on menetluse käigus ka ise omal initsiatiivil astunud samme, et sellist olukorda tulevikus vältida, leidis prokuratuur, et tema kriminaalkorras karistamine ei ole vajalik," selgitas ringkonnaprokurör Ansip-Kukk.
Kui Tarand jätab talle oportuniteediga määratud kohustused täitmata uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse.
Tarand tabati 24. augusti varahommikul oma sõiduauto roolist kriminaalses alkoholijoobes. Kriminaalne on vähemalt 1,5-promilline joove.
ERR.ee on varem kirjutanud, et Indrek Tarand pidi augustikuu jooksul alustama Eesti saatkonna asejuhina tööd Valgevene pealinnas Minskis. Pärast intsidenti esitas Tarand välisministeeriumile lahkumisavalduse, mille ministeerium ka rahuldas. | Tarandi suhtes läbi viidud kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga | https://www.err.ee/1608734755/tarandi-suhtes-labi-viidud-kriminaalmenetlus-lopetati-oportuniteediga | Prokuratuur lõpetas Indrek Tarandi kriminaalse joobe kriminaalmenetluse oportuniteediga. |
"Võltspidulikkus, millega Venemaa on teatanud Ukraina territooriumite annekteerimisest, on osa küünilistest poliittehnoloogiatest, mida raamistab retoorika Nõukogude Liidu taastamisest. Petliku sära keskel võtab Venemaa juhtkond nõnda oma rahvalt tuleviku ja määrab elama mineviku pimeduses," sõnas Karis.
"Me ei nõustu Ukraina territooriumi illegaalse annekteerimisega ja ei tunnusta selle sammu õiguspärasust mitte kunagi. See on Venemaa masendav ja kahetsusväärne järjekordne demonstratsioon kogu maailmale, kuidas ta julmalt ja kiretult rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat," lausus president.
Tema sõnul näitavad rahvusvahelise kogukonna reaktsioonid Venemaa agressioonile, et maailma mõistab mis on vale. "Peame seda ühtsust hoidma ja looma sellele uue maailma, kus ei ole kohta julmusele ja imperialistlikele ambitsioonidele, kus rahvusvahelist õigust ja inimõigusi austatakse," lisas Karis.
"Riik peab teenima rahvast. Venemaal peab rahvas teenima võimuladviku koletuid ambitsioone. Lühikese ajaga on surma ja tapma saadetud kümneid tuhandeid inimesi. See tähendab kannatusi ja kurbust sadadele tuhandetele peredele. Kogu inimkonnale," märkis Karis.
Tema sõnul vaid hukkamõistust ei piisa. "Tuleb mõelda tegudele, mis toovad meile tagasi usu, et ikka veel austatakse kõiki neid põhimõtteid, millele me maailm toetub, kõigi rahvaste õigust enesemääramisele ja suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja piiride puutumatusele. Kõigi õigusele rääkida oma kodumaal oma emakeelt, austades seejuures vähemuste õigusi," sõnas Karis.
Peaminister Kaja Kallas kutsus avalikkust üles reageerima iseseisva Euroopa riigi territooriumi annekteerimisele konkreetsete otsuste ja absoluutse ühtsusega. "Euroopa Liidu juhid peavad tulema võimalikult kiiresti kokku ja võtma vastu uued karmid sanktsioonid. Energia on siin võtmeküsimuseks – hinnalagi Vene naftale ja gaasile on hädavajalik, et vähendada Kremli sissetulekuid ja suutlikkust oma sõjamasinat toita," sõnas Kallas reedel.
Ta lisas: "Venemaa anneksiooni ulatus kõneleb iseenda eest. Venemaa on annekteerimas viiendikku Ukraina territooriumist – 108 800 ruutkilomeetrit. See on samas suurusjärgus kui Austria ja Belgia kokku. Või Taani, Belgia ja Holland kokku. Kui praegu annekteeritavatele Ukraina osadele lisada Krimm, on Ukraina küljest rebitud territoorium sama suur kui 40 protsenti Saksamaast või nagu Portugal ja Holland kokku."
"Ukrainal on õigus taastada oma territoriaalne terviklikkus. Mitte ükski Venemaa tegu ei muuda seda õigust ega nõrgenda meie toetust Ukrainale," lausus Kallas.
Putinit tauniva avalduse edastas ka välisminister Urmas Reinsalu. "Eesti mõistab üheselt ja karmilt hukka Ukraina okupeeritud territooriumidel Donetskis, Hersonis, Luganskis ja Zaporižžja toimunud "referendumid" ning Venemaa otsuse need territooriumid illegaalselt annekteerida, nagu seda tehti Krimmi poolsaarega," ütles Reinsalu reedel.
"Tegemist on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse räige rikkumisega. Neil nõndanimetatud referendumitel puudub igasugune seos rahva tahte väljendamisega ning need on absoluutselt õigustühised," sõnas ta. Reinsalu rõhutas, et Ukrainal on õigus oma territooriumi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides kaitsta.
Reinsalu kinnitusel ei heiduta Venemaa vastutustundetud ähvardused lääne suunal, sh tuumarelvadega, lääneriike toetama Ukrainat kuni Venemaa sõja kaotab ja Ukraina oma suveräänsuse rahvusvaheliselt tunnustatud piirides taastab. "Meie toetus Ukrainale on vankumatu," lisas ta ja kutsus läänt üles suurendama relvaabi Ukrainale.
Reedel allkirjastas Putin Kremli Georgi saalis Ukraina Luhanski, Donetski, Zaporižžija ja Hersoni oblasti okupeeritud territooriumide Venemaa koosseisu astumise lepingud. | Karis: Ukraina alade annekteerimine on kuritegu | https://www.err.ee/1608734740/karis-ukraina-alade-annekteerimine-on-kuritegu | "Ukraina alade annekteerimine on kuritegu. Igale kuriteole järgneb karistus," ütles president Alar Karis avalduses, mis taunib Vene presidenti Vladimir Putinit, kes allkirjastas reedel Kremlis Ukraina okupeeritud territooriumide annekteerimise lepingud. |
Žürii liikme Julius Ürdi sõnul on ""Teine luuletus" pärit noorepoolse Paavo Haavikko soome modernistliku luule tippkogust "Talvepalee" (1959), mille mõjuvälja Soomes on võrreldud T. S. Elioti "Ahermaa" (1922) omaga Euroopa luules. Mõlemad nimetatud luuletused on tähendusrikkad Paul-Eerik Rummo tõlkijateel. Tsüklit kannab püüd taibata ja kirjeldada luulemina toimekust, sõnataiu ülevust ja pidevust maailma segadikus. Kust leida korrastatust entroopia valitsemisajal? Kuidas astuda vastu kaose vohamisele? Kuidas pääseda iseenda juurde tahtlikult/tahtmatult süüdatud maailmas? Kuidagi peegeldub siin mitmik- või paralleelmaailmade idee, mis tollastel füüsikutelgi veel meeleski ei mõlkunud. Võimalik üle- ja väljahüppamine olemasolevast, ilma et luule ja luulemina kaduma läheks. Tõlge on nõtke, loomutruu ja vormitundlik."
Auhinda annab välja SA Kultuurileht, žürii koosseisu kuulusid Peeter Sauter (esimees), Julius Ürt ja Eda Ahi.
Preemia nominendid olid ka Vahur Aabrams, Elo Viiding, Doris Kareva, Mathura, Triin Paja, Joel Sang ja Kullo Vende. Varem on preemia pälvinud Märt Väljataga, Carolina Pihelgas, Hendrik Lindepuu ja Järvi Kokla. | August Sanga nimelise luuletõlke auhinna pälvis Paul-Eerik Rummo | https://kultuur.err.ee/1608734722/august-sanga-nimelise-luuletolke-auhinna-palvis-paul-eerik-rummo | Reedel anti viiendat korda üle August Sanga nimeline luuletõlke auhind. Auhinna pälvib Paul-Eerik Rummo soome luuletaja Paavo Haavikko luuletuse "Teine luuletus" (poeemist "Talvepalee") tõlke eest. |
Üritus saab alguse kell 20, mil Raekoja platsi lavale astub Siimi, kes on Hiiumaalt pärit produtsent/DJ. Samal ajal täidab Raekoja platsi laser-show. "Kuna tegemist on juba kuuenda Friday Night Runiga, siis tahtsime osalejatele midagi uut ja vinget pakkuda. Usun, et üha populaarsust koguv Siimi ja samaaegselt toimuv lasershow annavad üritusele uut hingamist," selgitas Friday Night Runi projektijuht Oliver Kivimäe.
Mullu palju positiivset tagasisidet saanud rada joostakse ka tänavu. Neljakilomeetrisel trassil näevad kõndijad ja jooksjad mitmeid ikoonilisi ja kauneid kohti: Raekoja plats ja Suudlevad tudengid, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu Tähetorn, Toomemägi, Püssirohukelder, Kuradisild ning Inglisild.
Friday Night Runist on igal aastal osa võtnud tuhatkond inimest. Ürituse osalejate rekord püstitati 2019. aastal, kui Raekoja platsile kogunes 1444 ööjooksjat.
Päev pärast Friday Night Runi, 1. oktoobril stardib Tartu linnamaraton. Kavas on 42, 21 ja 10 km. Lisaks leiavad Tartu südalinnas aset traditsioonilised lastejooksud. | Üle 1000 jooksja stardib Tartus öisele jooksule | https://sport.err.ee/1608734719/ule-1000-jooksja-stardib-tartus-oisele-jooksule | Tartu kesklinnas toimub kuuendat aastat järjest jooksuüritus Friday Night Run, kuhu on oodata üle 1000 spordisõbra. |
Esimest korda sellise tasemega turniiril mänginud Fruhvirtoval (WTA 166.) oli kuues asetus, veerandfinaalis pidi ta pea kaks tundi kestnud matšis lõpuks tunnistama hollandlanna Eva Vedderi (WTA 242.) 6:3, 2:6, 6:4 paremust.
Fruhvirtova võitis enda karjääri esimese ITF-i turniiri alles 14-aastasena tänavu jaanuaris, olles viimaste aastate noorim turniirivõitja. Aprillis sai ta 15-aastaseks ning juunis algas tema võiduseeria, mille käigus võitis ta järjest 27 mängu, seejuures viis 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri.
Enne San Sebastiani turniiri oli ta selle võiduseeria jooksul vastastele loovutanud vaid kaks setti.
Ühtekokku on Fruhvirtoval seitse turniirivõitu, kunagi varem polnud keegi enne 16-aastaseks saamist suutnud võita kuus (või rohkem) ITF-i turniiri.
Fruhvirtovast pikemat võiduseeriat on tänavu suutnud näidata vaid üks mängija – naiste tennise maailma esireket, poolatar Iga Swiatek, kes võitis järjest 37 mängu.
15-aastane Fruhvirtova alustas aastat edetabeli 1094. realt, uuel nädalal kerkib ta aga eeldatavasti 150. positsioonile. | 15-aastase tenniselootuse 27-mänguline võiduseeria katkes | https://sport.err.ee/1608734704/15-aastase-tenniselootuse-27-manguline-voiduseeria-katkes | Alles 15-aastane tennisist Brenda Fruhvirtova pidi üle mitme kuu kaotuse vastu võtma, langedes Hispaanias peetaval 60 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist välja. |
Haigekassa vaktsineerimise koordinaator Hanna Jäe kinnitas, et uuendatud vaktsiin on nüüd jõudnud ka Eestisse. "Sellel ja eelmisel nädalal oleme tegelenudki vaktsiini pakkumistega ja kohale toimetamisega ja kõigi eelduste kohaselt juba järgmisest nädalast peaks olema see vaktsiin jõudnud nii kõikide perearstideni kui ka kõikide suuremate haiglate vaktsineerimiskabinettideni," rääkis Jäe Vikerraadios.
Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu loodud vaktsiiniga vaktsineerimiskuuri alustada ei saa - seda on lubatud kasutada vaid tõhustusdoosina ehk siis inimesel, kes on juba vaktsineerimiskuuri läbinud ja läheb saama kas kolmandat või ka neljandat doosi.
"Täna meil see vaktsiinide valik on tõepoolest üsna lai ja inimene saab valida. Uued modifitseeritud vaktsiinid on mõeldud ainult tõhustusdoosideks, kuid tegelikult võib ka esmaseid originaalvaktsiine tõhustusdoosiks kasutada, kui inimene seda soovib. Aga kindlasti ma rõhutaksin, et inimene ei peaks vaktsiinivalikusse ise nii väga kinni jääma, sest nõu saab küsida vaktsineerimise nõustajalt või perearstilt," rääkis Jäe. Digiregistratuuris saab endale uuema vaktsiini valida lähipäevil. "Vastavalt sellele, kuidas tervishoiuteenuse osutajad selle vaktsiini kätte saavad, siis nad ise need ajad ka sinna üles panevad," sõnas Jäe.
Haigekassa jälgib iga nädal väga tähelepanelikult Eesti vaktsineerimistempot. "Eks neid põhjuseid, miks inimesed ei ole väga aktiivselt vaktsineerima tulnud, on kindlasti mitmeid. Loomulikult on väga palju oodatud, et viiruste hooaeg peale hakkaks, et siis vaktsineerima tulla. Lisaks on teatav hulk inimesi, kes ongi oodanud just uut vaktsiini. Me väga loodame, et kui nüüd see vaktsiin on kõigile kättesaadav, siis see ka tõstab vaktsineerimistempot," prognoosis Jäe. "Igal juhul võib täna öelda, et see õige aeg vaktsineerimiseks on käes ja kindlasti tulge vaktsineerima," lisas ta.
Haigekassal on oktoobris tulemas uued kampaaniad nii Covid-19 kui ka gripile. "Viimastel aastatel on ka gripi vastu vaktsineerimine läinud aktiivsemaks. Kindlasti on siin omajagu kaasa aidanud ka see, et tasuta gripivaktsiini saajate vanusepiiri on alandatud: kui varasemalt oli see 65, siis täna on see 60. Aga ma tahaksin ka uskuda, et pidev vaktsineerimise fookuses hoidmine on ka inimeste teadlikkust tõstnud, sest vaktsineerimine on üks väga lihtne ja tõhus viis raskete haiguste ennetamiseks," sõnas Jäe. | Uuel nädalal saab lasta end vaktsineerida uusima koroonavaktsiiniga | https://www.err.ee/1608734650/uuel-nadalal-saab-lasta-end-vaktsineerida-uusima-koroonavaktsiiniga | Järgmisel nädalal jõuavad Eesti perearstide ja teiste terviseteenuste osutajateni uuendatud koroonavaktsiini tõhustusdoosid, mis on disainitud Eestis valdavalt leviva koroonaviiruse tüve Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu. |
Poolfinaalis oli USA 83:43 parem Kanadast. USA võitis avaveerandi koguni 27:7, poolajapausiks juhiti 45:21. Viimasel veerandajal oli vahepeal edu juba 44-punktiline.
USA parim oli Breanna Stewart 17 punktiga, A'Ja Wilson lisas 15 punkti ja võttis 12 lauapalli. Kahekohalise punktisummani jõudsid ka Kelsey Plum ja Alyssa Thomas, tuues vastavalt 14 ja kümme punkti. Kanada resultatiivseim oli Laeticia Amihere kaheksa punktiga.
Kolmel viimasel MM-il võidu võtnud USA naiskonna auhinnakapis on ühtekokku kümme MM- ja üheksa olümpiakulda.
Seekordses finaalis läheb USA vastamisi Hiinaga, kes sai põnevusmängus 61:59 jagu võõrustajast Austraaliast.
Austraalia võitis esimese veerandaja 17:13, aga poolajaks olid hiinlannad 36:30 ees. Viimasele veerandajale mindi Hiina 47:44 eduseisus ja põnevust jagus lõpuni. Veerandi alguses pääses Hiina viie punktiga ette, siis aga juhtis pidevalt Austraalia paari punktiga. Kui mängida oli 1.52, viis vabaviskejoonel täpne olnud Cayla George austraallannad ette, kuid Hiina suutis 46 sekundit enne normaalaja lõppu viigistada. Võidu tõi Hiinale Wang Siyu, kes tabas mõlemad vabavisked, kui mängida jäi veel kolm sekundit ja austraallannad enam tabada ei suutnud.
Han Xu tõi Hiinale 19 punkti ja võttis 11 lauapalli, Yang Liwei lisas 18 ja Wang 14 punkti. Austraalia resultatiivseim oli Samantha Whitcomb 15 punktiga, Steph Talbot lisas 12 punkti ja võttis kümme lauapalli, Ezi Magbegor panustas samuti 12 punktiga.
Hiinale on see teine MM-finaal, 1994. aastal tuldi hõbedale. Lisaks on hiinlannadel 1983. aastast MM-pronks ning olümpiamängudelt hõbe (1992) ja pronks (1984).
Finaal peetakse laupäeval, enne seda mängivad Austraalia ja Kanada pronksi peale.
Hiina naiste korvpallikoondis pääses teist korda MM-finaali. Autor/allikas: FIBA | Naiste korvpalli MM-il mängivad finaalis USA ja Hiina | https://sport.err.ee/1608734680/naiste-korvpalli-mm-il-mangivad-finaalis-usa-ja-hiina | Korvpalli naiste maailmameistrivõistlustel jõudis neljandat järjestikust MM-tiitlit jahtiv USA kindla võiduga finaali. |
"Oli pikk päev väga varajase hommiku ja hilise lõpuga. Aga iseenesest oli stabiilne päev. Tingimused polnud meie jaoks väga halvad, kuigi osa kiiruskatseid olid hullemad kui teised," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Pärastlõunal oli tugev vihmasadu, aga ülejäänud aja oli kõik okei."
"Siinsed teed on sõitmiseks väga mõnusad, kuigi keeruline on saada õiget rütmi," jätkas ta. "Selleks peab end autos enesekindlalt tundma, et õige minek sisse saada, kindlasti peame seda veel parandama."
"Tundub, et ilm võib päris hulluks minna, nii et need väikesed vahed ei tähenda tegelikult midagi," nentis Tänak. "Eks näis, mis juhtuma hakkab."
Uus-Meremaa ralli jätkub reede õhtul, kui kell 22.08 algab kaheksas kiiruskatse. Sündmuste käigule on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. | Tänak: teed on väga mõnusad, aga õiget rütmi on keeruline leida | https://sport.err.ee/1608734323/tanak-teed-on-vaga-monusad-aga-oiget-rutmi-on-keeruline-leida | Autoralli MM-sarja 11. etapil Uus-Meremaal oli kahe võistluspäeva järel liidrikohal Ott Tänak (Hyundai), kes võitis teise päeva jooksul kaks kiiruskatset. Hiljem selgus, et ajatrahvi tõttu langes Tänak teiseks. |
Alustasid produtsendina umbes aastatel 2009-2010. Milline oli su side tantsumuusikaga enne seda? Kas sa olid suur pidutseja?
Ma alustasin DJ-na juba väga noorelt, läbisin Fryshuseti DJ-akadeemia 13-aastasena. Seega lisaks sellele, et olin noor pidutseja, korraldasin Stockholmis ka ise pidusid. See tähendas, et otsisin halbu restorane, mis olid kaua avatud, ning uurisin, kas nende juures saaks pidusid korraldada. Need olid üsna populaarsed!
Produtsendina alustasin ma üsna hilja, aga kui mõistsin, kuidas kasutada sämplerit ja trummimasinaid, olin jäädavalt haaratud.
Milline oli 1990. aastate klubikultuur Rootsis ja Stockholmis?
Hakkasin reividel käima 1990. aastate algusest ja eriti just legendaarses kohas nimega Docklands, kus mängisid sellised DJ-d nagu Adam Beyer, Cari Lekebusch, Joel Mull ja Jesper Dahlbäck. Sel ajal suhtuti reivikultuuri kui millessegi väga ohtlikusse ja Rootsi politseil oli isegi omaette nn reivipatrull, mis tegeleski ainult reividega. Me nimetasime neid kultuuripolitseinikeks ja see tekitas meis tunde, et oleme osa millestki olulisest. Kes teab, kuhu ma oleks jõudnud, kui poleks seda kultuuripolitseid olnud?!
Tänu neile tundsin end laheda ja ohtliku mässajana, kuigi koolis ma selline tegelikult ei olnud, seal olin ma pigem segaduses loner.
See on uskumatu, kui palju tantsumuusika produtsente on pärit Rootsist, alustades EDM-i superstaaridest nagu Avicii ja Swedish House Mafia kuni underground nimedeni nagu sina, Bella Boo ja DJ Seinfeld. Kas tantsumuusika on seal tõesti nii suur asi?
See skeene ei ole Rootsis tegelikult üldse nii suur. Meil pole palju ööklubisid, kuid meil on tõesti palju andekaid produtsente. Kohati jääb isegi mulje, et Stockholmis on lihtsam leida head muusikat pubides kui ööklubides.
Stockholmis on vajaka suurtest klubidest, kus oleks püsivalt hea helisüsteem ning kureeritud programm. Seega võib öelda, et meil on rohkem andekaid DJ-sid kui võimalusi päriselt mängida.
Kuidas sa enda helikeelt kirjeldaksid? Minu arvates on seal küll üht-teist house 'ist, aga selle nimetamine pelgalt house 'iks oleks vist alahindamine.
Jah, see on kahtlemata seotud house 'iga, aga ma pole nõus selle žanri reeglitega kohanduma. Mulle meeldib, kui muusikat on raske defineerida. Aga võib vist öelda küll, et minu muusika on mänguline ja sügav?
Sa oled erakordselt viljakas produtsent, sel aastal on ilmunud ports singleid ja remix 'e ja lausa kaks täispikka albumit. Kuidas su töötsükkel välja näeb? Kas sa tegeled muusikaga iga päev või suurem osa ajast kulub tuuritamisele?
Mul on stuudios alati intensiivsed produktiivsuseplahvatused, aga neid võiks tihedamini ette tulla!
Tuuritamise ajal on mul väga keeruline töötada, mis muudab tuuritamise ka üsna keeruliseks, kuna see tundub lihtsalt ajaraisk.
Sinu karjäärist ei saa rääkida ilma plaadifirmata Studio Barnhus. Mis oli põhiline põhjus oma plaadifirma loomiseks?
Esialgu tahtsime Kornél Kovácsi ja Petter Nordqvistiga lihtsalt oma sõprade muusikat välja anda ja meil ei olnudki suuremat plaani. Samuti tahtsime eristuda 2010. aastate tantsumuusika tumedast ja minimalistlikust esteetikast.
Õige pea hakkasimegi oma lugusid avaldama värviliste kaanepiltidega, mistõttu nimetasid inimesed meid naljameesteks. See on aga üsna häiriv, kuna me suhtume alati oma töösse väga kirglikult.
Kas Studio Barnhusil on ka mingi oma käekiri? Mina nimetaksin seda äkki outsider house 'iks?
See muutub alati, ma isegi ei oska öelda, mida me praegu otsime...
Eesti tantsumuusika skeene ei ole väga suur, aga kas sa tead sellest üldse midagi? Kui ma isiklikult peaksin soovitama, siis usun, et Ajukaja võiks sulle meeldida.
Armastan Ajukaja!!!
Oled tuuritanud kõikjal maailmas. Kus on kõige parem publik? Berliinis, Suurbritannias? Või hoopis kuskil mujal?
Kõige paremad peod on need, kus mingil kohal on oma austajad, kes usaldavad kuraatoreid ja tulevad igale peole kohale. Enamike pidude puhul on aga nii, et sa võid panna kõige suuremad ja paremad DJ-d ritta, mis aga ei taga ikkagi head pidu.
Head asjad sünnivad enamasti sellest, kui sul on publiku usaldus, tänu sellele võib võtta ka suuremaid riske.
Tantsumuusika kasvab ja areneb pidevalt, aga suurim teema on praegu kindlasti amapiano, mis imbub vaikselt ka popmuusikasse. Mis sina amapiano 'st arvad? Kas mängid seda ka ise pidudel?
DJ Koze saatis mulle paar edit 'it amapiano lugudest, mida ma mängin. Aga üldiselt ma üritan trendidest hoiduda, ma isegi ei tea, miks ma seda teen?!
Äkki soovitad ka mõnd lugu, mida oled viimastel nädalatel korduvalt kuulanud.
Sun-El Musician "Woza", mis on ka vist tegelikult amapiano. Näed siis, ma ei ole isegi oma väidetes lõpuni kindel!
Kuula Axel Bomani tänavu ilmunud albumit "Quest For Fire": | Axel Boman: Stockholmis leiab head muusikat pigem pubidest kui ööklubidest | https://kultuur.err.ee/1608734662/axel-boman-stockholmis-leiab-head-muusikat-pigem-pubidest-kui-ooklubidest | Sel reedel esineb Tallinnas klubis D3 Rootsi produtsent ja DJ Axel Boman, kes on tuntud ka kui plaadifirma Studio Barnhus eestvedaja. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et tal on tuuritamise ajal üsna keeruline muusikat teha, mistõttu peab ta tuuritamist ka suuresti ajaraiskamiseks. |
Nii Tänakule kui tema tiimikaaslasele Thierry Neuville'ile määrati viiesekundiline ajatrahv, kuna korraldajate hinnangul oli mõlema auto hübriid esimesel kiiruskatsel lubatust võimsam. Lubatud on 240 kJ, Hyundaidel oli aga 241,03 ja 242,04 kJ.
WRC teatel osalesid koosolekul Hyundai tiimijuhi kohuseid täitev Julien Moncet ja mänedžer Pablo Marcos ning Marcos nentis, et üks nende mehaanikutest tegi vea ja palus inimliku eksituse eest vabandust. Kohtunikud ütlesid, et Tänaku autol tuvastati rikkumine kahel ja Neuville'i autol ühe korra ning kuigi märkimisväärset eelist see neile ei andnud, rikuti siiski reegleid ja seetõttu määrati mõlemale viiesekundiline ajatrahv.
See tähendab, et liidriks tõusis Toyota piloot Elfyn Evans (Toyota), keda Tänak edestas enne 0,2 sekundiga, kuid nüüd kaotab talle 4,8 sekundiga. Järgnevad Toyota sõitjad Sebastien Ogier (+6,5) ja Kalle Rovanperä (+7,0), Neuville jätkab kuuendana (+50,4). | Ajatrahvi saanud Tänak kukutati Uus-Meremaal teiseks | https://sport.err.ee/1608734659/ajatrahvi-saanud-tanak-kukutati-uus-meremaal-teiseks | Autoralli MM-sarja 11. etapil Uus-Meremaal kahe võistluspäeva järel liidrikohal olnud Ott Tänak (Hyundai) sai ajatrahvi ja langes teiseks. |
Veerandfinaalis sai turniiril seitsmendana asetatud Krejcikova pea poolteist tundi kestnud kohtumises 6:3, 6:4 jagu kolmanda paigutusega brasiillanna Beatriz Haddad Maiast (WTA 15.).
"Püüan alati endast parima anda, alguses oli mäng väga tasavägine, aga siis suutsin enda taset pisut tõsta ja mulle tundus, et valisin lõpuks parema taktika," ütles Krejcikova mängujärgses intervjuus.
Krejcikovale on see alles hooaja teine poolfinaal. Enda tänavuse aasta esimesel turniiril jõudis ta Sydneys finaali, alistades seejuures poolfinaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi. Seejärel mängis ta Austraalia lahtistel veerandfinaalis, kuid siis hakkas tšehhitari segama küünarnukivigastus, mistõttu ei mänginud ta kaks ja pool kuud. Uuesti võistlustulle naasis ta Prantsusmaa lahtistel, kus langes tiitlikaitsjana avaringis konkurentsist ega saanud siis kaitsta eelmise aasta võitu ka paarismängus, kuna andis positiivse koroonaproovi.
Juuli lõpust kõva kattega väljakutele siirdudes polnud Krejcikova seni ühelgi turniiril üle ühe võidu saanud.
Tallinnas läheb ta poolfinaalis vastamisi Tokyo olümpiavõitja, turniiril teisena asetatud šveitslanna Belinda Benciciga (WTA 14.), kes alistas veerandfinaalis 6:4, 6:1 horvaadi Donna Vekici (WTA 85.).
Omavahelistes mängudes juhib Bencic 2:0, mõlemad matšid olid eelmisel aastal, seejuures alistas Bencic Krejcikova ka Tokyo olümpial. | Krejcikova jõudis tänavu teist korda nelja parema sekka | https://sport.err.ee/1608734617/krejcikova-joudis-tanavu-teist-korda-nelja-parema-sekka | Mullune Prantsusmaa lahtiste võitja Barbora Krejcikova (WTA 27.) jõudis esimest korda Tallinnas peetaval madalaima kategooria WTA tenniseturniiril poolfinaali. |
Noah oli "The Daily Show" juht alates 2015. aastast, kui lahkus endine saatejuht Jon Stewart. Möödunud neljapäeval tegi Noah "The Daily Show's" teatavaks, et tunneb, et nüüd on aega ka temal lahkuda ja anda teatepulk üle uuele saatejuhile.
"Tead, Ronnie, teekond, mille me koos oleme läbinud, on olnud metsik," ütles Noah oma lahkumisavalduse alguses "The Daily Show" vanemkorrespondendile Ronny Chiengile. "Mäletan, kui me esimest korda alustasime / .../ nii paljud inimesed ei uskunud meisse."
"Oleme Trevorile tänulikud suurepärase partnerluse eest viimase seitsme aasta jooksul," sõnas Comedy Centrali pressiesindaja. "Kuna veel lahkumise ajakava pole, töötame järgmiste sammude kallal."
"The Daily Show" alustas 1996. aastal ning hetkel on saatel käimas 27-s hooaeg. | Koomik Trevor Noah lõpetab saate "The Daily Show" juhtimise | https://menu.err.ee/1608734248/koomik-trevor-noah-lopetab-saate-the-daily-show-juhtimise | Koomik Trevor Noah teatas neljapäeval, 29. septembril, et lõpetab saate "The Daily Show" juhtimise pärast seitset aastat. |
Elektrilevi põhjendas hinnatõusu elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemisega. Võrgutasu tõus aitab ettevõtte sõnul katta kaoelektri hinnatõusu ning tagab, et Elektrilevil on võimalik jätkata elektrivõrgu töökindluse ja mikrotootmise võimekuse investeeringutega üle Eesti.
"Elektrilevi on üks suuremaid elektri kasutajaid Eestis ja vajab elektrienergiat võrgus ülekandmisel tekkiva füüsikalise kao katteks ning elektrivõrgu toimimise tagamiseks. Augustikuus oli Elektrilevi kõrge elektrihinna tõttu 3,4 miljoni euroga kahjumis. Selleks, et saaksime tagada elektrivarustuse ja olla ka kriisiolukordades hästi valmistunud, peame me igapäevaselt võrgutugevdustesse investeerima. Kahjumiga pole see paraku kuidagi võimalik," kommenteeris Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm tõusu põhjust.
1. jaanuaril kehtima hakkava hinnakirjaga saab tutvuda Elektrilevi kodulehel. Võrgutasu tõus on kõikidele klientidele ühetaoline.
Elektrilevi elektrienergia kasutamine on kümne aastaga vähenenud ligi 100 gigavatt-tunni (GWh) võrra (võrdne 30 000 majapidamise tarbimisega). Võrgukao osakaal on sel perioodil langenud 5,8 protsendilt 3,9 protsendile, teatas ettevõte.
Härma sõnul on Elektrilevil kavas 2023. aastal on muuta töökindlamaks ligikaudu 1000 kilomeetrit elektrivõrku. "Lisaks on valitsus riigieelarve strateegias otsustanud Elektrilevile eraldada 49 miljonit eurot, mille suuname väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja liitumishinna alandamiseks," ütles Härm. | Elektrilevi tõstab võrgutasu 13 protsenti | https://www.err.ee/1608734581/elektrilevi-tostab-vorgutasu-13-protsenti | Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb 1. jaanuarist 2023 keskmiselt 13 protsenti. |
See on film spordiajaloo ühest suuremast legendist, tennisist Björn Borgist, ning tema tähtsaimast rivaalist, noorest ja andekast John McEnroest, ning nende ajaloolisest duellist Wimbledoni turniiril.
See on lugu kahe mehe legendiks saamisest ja hinnast, mis neil selle eest tuli maksta. 1980. aasta erakordselt vihmasel suvel ootasid kõik maailma tennise esinumbri Björn Borgi viiendat võitu Wimbledoni turniiril. Vaid vähesed teadsid, et alles 24-aastane Borg oli tegelikult lähedal läbipõlemisele, ta oli väsinud ja tujutu. Samal ajal oli 20-aastane John McEnroe täis enesekindlust ja valmis oma endist suurimat eeskuju troonilt tõukama.
Režissöör Janus Metz, osades Sverrir Gudnason, Stellan Skarsgard, Shia LaBeouf, Tuva Novotny jt.
"Borg/McEnroe" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: tennisefilm "Borg/McEnroe" Jupiteris | https://kultuur.err.ee/1608734566/kultuuriportaal-soovitab-tennisefilm-borg-mcenroe-jupiteris | Hetkel toimub Eestis esimest korda WTA tenniseturniir, millega kõrvale sobib igati vaadata ka 2017. aastal valminud Taani lavastaja Janus Metzi mängufilmi "Borg/McEnroe". |
Pakosta sõnul oli ministeeriumi kontrolltoimingute eesmärk uurida, kas tema juuli ning augusti siselähetuste kulud olid optimaalsed. "Kehtivaid kordasid rikutud ei ole. Riigile majanduslikku kahju ei ole tekkinud. Küsimus on selles, kas sama tööd oleks saanud teha väiksemate kuludega ja pikemate tööpäevadega," kirjutas Pakosta neljapäeval sotsiaalmeedias.
Ta nentis, et objektiivsed põhjendused on kuludele olemas, ent kui ministeerium peab midagi ülekuluks, siis ta on kohe valmis need kulud enda peale võtma. Pakosta märkis, et osadel päevadel oli tal kaasas ka tema alaealine laps, kelle kulud tasus ta isiklikest vahenditest.
Pakosta selgitas, et tema lähetuste eesmärk oli soov rääkida kõikide oma kolleegidega maakondades, kes töötavad kokku 14 kontoris. Probleem olevat tekkinud kordadest, kui Pakosta sõitis maakonda eelmisel õhtul enne kohtumist või lahkus kohtumispaigast järgmisel hommikul. Nendel kordadel ööbis ta majutusasutuses, mille eest tasus lähetusteks eraldatud rahaga. "Eestisiseseid lähetusi oli kokku üheksa ja kontrolltoimingu tulemusena on jäänud küsitavaid kulusid summas 557 eurot," märkis Pakosta.
Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuhi Meelis Kompuse sõnul oli ministeerium palunud Pakostalt selgitusi lähetuste eelarve kasutamise kohta, kuid kuna küsimused ei saanud ammendavaid vastuseid, siis alustas ministeeriumi siseauditi osakond vajalikke kontrollitoiminguid.
"Kontrolli käigus hinnati, kas lähetustega seotud dokumendid on korrektselt vormistatud, kas on järgitud õigusaktide nõudeid ja ameti sisemisi regulatsioone ning kas riigi raha on kasutatud säästlikult ja sihtotstarbeliselt. Kontrollitoimingute jooksul kohtuti ka Pakostaga," ütles Kompus.
Sisekontrolli toimingud on nüüd küll saanud ühele poole, kuid enne otsuse avaldamist soovib ministeerium esmalt Pakosta endaga uuesti kohtuda, selgitas Kompus. "See kohtumine leiab aset uuel nädalal, siis annab ministeerium ka täpsemad selgitusi, kuidas edasi toimitakse," ütles ta. | Kultuuriministeeriumi sisekontroll uuris Pakosta suviste lähetuste kulusid | https://www.err.ee/1608734455/kultuuriministeeriumi-sisekontroll-uuris-pakosta-suviste-lahetuste-kulusid | Kultuuriministeeriumi sisekontroll uuris, kas muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta suviste lähetuste kõik kulud olid ikka põhjendatud. Kontrollitoimingute tulemuse avalikustab ministeerium järgmisel nädalal. |
Ma tegin seda jälle! Üle hulga aja. Ostsin kolm vinüülalbumit. Käisin oma igakuist Ida Raadio saadet tegemas, astusin sisse samas majas asuvasse plaadipoodi World Clinic ja sobrasin seal plaatides. Leidsin kolm albumit, ostsin ära ja nüüd olen õnnelik.
Uute plaatide ostmine on omaette elamus, millest saavad aru vist ainult vinüülifännid. Või õigemini, see on nagu uute raamatute ostmine raamatufännile. Sul on tuttuus vinüülplaat, kilesse pakitud. Plaadikile alt paistavad kirkad värvid, mis pole veel tuhmunud ja nurgad, mis pole veel narmastunud. Mina teen plaadikile reeglina lahti pöidlaküünega, kasutades seda lõikajana. Mis tähendab muidugi seda, et küüned ei tohi liiga lühikesed olla.
No ja siis järgneb tavaline protseduur: paned plaadi plaadimängija taldrikule, asetad nõela taldrikule ja edasi läheb rutiinselt – vajutad plaadimängija nuppu, alguses kõlab natukene vinüüliraginat ja siis algab muusika.
Vinüülide juurde leidsin oma tee juhuslikult. 1990. aastatel elasin Berliinis, musafänn nagu ma olin, ja investeerisin oma pisukesest sissetulekust – tagantjärgi vaadates isegi liiga suure – osa muusikasse. Juba 1990. aastate alguses tekkis seltskond, kes põlgas CD-sid ja vandus vinüülile truudust surmani. Mina nende sekka ei kuulunud. Vinüülid oli tol ajal lihtsalt odavamad kui CD-d.
Reeglina tegid kõik plaadifirmad 1990. aastate esimesel poolel veel kõikidest uutest väljalasetest nii vinüüli-LP kui CD-versiooni. Ja esimene maksis umbes kümnendiku võrra vähem. Ehk kui suurema summa eest suurt hulka plaate osta, siis sai vinüülides umbes ühe plaadi rohkem.
Teine asi oli see, et CD oli moes ja tulevikuformaat ning iga tervemõistuslik inimene läks sellele formaadile üle. See aga tähendas seda, et inimesed kas müüsid või viskasid oma vinüülikogud ära. Terve Lääne-Euroopa oli tol ajal täis second hand plaadipoode, kus vinüüli sai osta muinasjutuliselt madalate hindade eest.
Sama käis ka plaadimängijate kohta, inimesed müüsid neid väikese raha eest ära. Mäletan, kuidas ma ostsin oma esimese plaadimängija. Berliinis – ja igas saksa linnas – olid omal ajal sellised lehed, kus sai kuulutada igasugu asjade müügi- ja ostusoovidest. Kui leidsid sobiva asja, siis tuli helistada inimesele, minna kohale ja asi ära tuua.
Ma sõitsingi Berliini äärelinna, mis oli Eesti mõistes umbes nagu Lasnamäe, ainult et kordades suurem. Seal kusagil nendes kümnekordsetes paneelelamutes elas vuntside ja kohustusliku kuldse kõrvarõngaga tüüpiline saksa päss, kes plaadimängijat üle andes vaatas mind haletseva pilguga. Vaene mees, mässab mingite plaatidega, mõtles ta kindlasti. Vennal oli nurgas vinge duubelkassetikas CD-mängijaga, mille ümber seisid virnade viisis laserplaate imala saksa popmuusikaga.
"Alustavad artistid tihti peale ühe-kahe singli enamat välja ei andnudki ja albumini jõudnud nad kunagi."
Ja muidugi oli üks põhjus töökorras plaadimängijat säilitada see, et underground bändid andsid reeglina välja uusi lugusid singlitel. Need seitsmetollised, eks mõni ikka teab. Millegipärast CD-singleid eriti välja ei antud ja kontsertidel sai neid alati ostetud. Alustavad artistid tihti peale ühe-kahe singli enamat välja ei andnudki ja albumini jõudnud nad kunagi.
Millega seoses tuleb meelde selline paradoksaalne lugu. Millalgi 1990. aastate teisel poolel puhkasin Madridis ja avastasin suhteliselt kesklinnas alternatiivmuusika poe, kus müüdi peamiselt punki ja sellega seotud muusikat. Poodi pidas noor ameerika kutt, kes oli Hispaanias nähtavasti juba üksjagu elanud, sest peale muu oskas ka hispaania keelt.
Tol ajal käis uute plaatide ostmine nii, et sa valisid kastidest huvitavad asjad välja ja siis said neid kuulata. Mõnes plaadipoes oli mitu plaadimängijat ja seal sa siis kuulasid muusikat kõrvaklappidega. See oli veel see aeg, kui igas endast lugupidavas alternatiivmuusika plaadipoes oli plaadimängija kõrval tuhatoos ja eriti cool id poeomanikud pakkusid veel tasuta kohvi või isegi õlut.
Kui ma seal siis hispaania punki kuulasin, küsis poeomanik minult: "Kuule, nüüd tuleb Ameerikast uus muusikastiil, selle nimeks on emotsionaalne hardcore, tahad kuulata?" Ta ise oli silmnähtavalt selle muusika armastaja. Mind asi muidugi huvitas ja ta otsis kusagilt kapi otsast pataka seitsmetolliseid singleid ning hakkas neid ette mängima.
Kuulasin, kuulasin veelkord ja mulle ei meeldinud. See kaup jäi katki. Vend oli silmnähtavalt pettunud. Ja ma kahetsen nüüd, et neid singleid ära ei ostnud. Esiteks, nüüd see muusika mulle meeldib ja teiseks – need singlid maksavad tänapäeval kulla hinda.
Nojah, nüüd on teised ajad. Mõned aastad tagasi lugesin, et vinüülide müük ületas esmakordselt CD-de müügi. Mis kõik on aga tähtsusetu, sest üle 90 protsenti muusikast tarbitakse voogedastus- või internetikeskkonnas. Mis aga tegelikult pani ostjatele paugu, oli see, kui suured plaadifirmad avastasid, et vinüülidel on turgu. Nii nad kukkusid massiliselt välja andma oma klassikat Led Zeppelinist kuni ABBA-ni. See vähendas väikeste plaadifirmade võimalusi ruttu uut muusikat välja anda. Ning, mis kõige olulisem, plaadihinnad läksid üles.
Tänapäeval on nii, et kui tuleb välja uus album, siis tuleb see kohe ära osta. Väikeste plaadifirmade toodangu tiraažid on väikesed ja plaadid saavad ruttu osa. Nädal-paar pärast ilmumist on uusi plaate juba raske kätte saada ja tihti hind kasvab iga nädalaga.
Huvitav või õigemini ebahuvitav on see, et singlite hind on kasvanud nii kõrgele, et need on tihti peaaegu sama kallid kui albumid. See kõik on minu jaoks täielikult tapnud singli mõtte. No pole need enam odavad meediumid, mille abil sai väikeste kuludega teada uute bändide loomingust. Sellele lisandub , et second hand plaadid on haigelt kalliks läinud.
Pole minu küll minu välja mõeldud mõte, aga nõustub, et tänapäeval on vinüül luksuskaup. Vinüülplaat on tegelikult igapäevaseks eluks täiesti ebavajalik asi. Ta pole enam asendamatu. Aga ta on lahe ja vinüülplaat pakub visuaalselt elamust, mida ükski teine muusikaedastamise meedium ei paku. Kui muusika tuleb pöörlevalt kettalt, siis see tundub kohe teistmoodi olevat. | Aimar Ventsel: vinüülplaadid ja nende tulevik | https://www.err.ee/1608734560/aimar-ventsel-vinuulplaadid-ja-nende-tulevik | Aimar Ventsel meenutab eredaid hetki oma elust, mis veedetud vinüülplaate ostes ja kuulates, ning nendib, et kui muusika tuleb pöörlevalt kettalt, siis see tundub kohe teistmoodi olevat. |
Reedel avaldatud Eurostati kiirhinnangul kohaselt jõudis septembris inflatsioon eurotsoonis 10 protsendini, püstitades sellega uue rekordi. Augustis oli vastav näitaja 9,1 protsenti.
Inflatsiooni kasvu vedas enim energia, mille hinnad on eelmise aasta sama kuuga võrreldes kerkinud 40,8 protsenti. Toit, alkohol ja tubakas on kallinenud ligi 12 protsenti.
Euroala kõrgeim inflatsioon oli endiselt Eestis, Leedus ja Lätis, kus kiirhinnangu kohaselt ületas see ka septembris 22 protsendi. Järgnes Holland 17,1 protsendiga.
Saksamaal tõusid tarbijahinnad septembris võrrelduna eelmise aasta septembriga 10,9 protsenti, mis on samuti uus rekord.
Eestis on igakuine inflatsiooninumber aastases võrdluses olnud üle 20 protsendi alates maikuust. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti.
Septembrikuu 24,2 protsendi juures tasub märkida, et selle võrdluseks oleva 2021. aasta septembris oli inflatsioon Eestis 6,4 protsenti, mis oli juba siis koos Leeduga euroala kõrgeim. | Eesti septembri inflatsioon oli 24,2 protsenti | https://www.err.ee/1608734548/eesti-septembri-inflatsioon-oli-24-2-protsenti | Eurostati kiirhinnangu kohaselt kasvasid hinnad Eestis septembris aastaga 24,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim. |
USA naasis kahepäevaselt puhkepausilt 3:1 võiduga Bulgaaria üle ning jätkab C-alagrupis täiseduga liidrikohal.
Teisena kindlustas alagrupist edasipääsu Serbia, olles 3:0 parem Saksamaast.
USA on siiani kaotanud vaid ühe ja Serbia kaks geimi.
Kõik edasipääsejad on selgunud B-alagrupis, kus viimasena tagas koha vahegrupis Tai, olles 3:0 parem Lõuna-Koreast.
Nii Dominikaani Vabariik, Poola, Türgi kui Tai on neljast mängust võitnud kolm ja kindlustanud edasipääsu, Horvaatia ja Lõuna-Korea on kaotanud kõik senised neli kohtumist.
A-alagrupis jätkab täisedu nelja võiduga Itaalia, viimati alistati 3:0 Keenia. Edasipääsu on kindlustanud ka senisest kolmest mängust kõik võitnud Holland ning Belgia, kel on kirjas kaks võitu ja kaotus.
D-alagrupis on neljast edasipääsejast selgunud kaks, kui täisedu kolme võiduga jätkavad Hiina ja Brasiilia.
Tulemused:
Itaalia – Keenia 3:0
Puerto Rico – Kamerun 3:0
Lõuna-Korea – Tai 0:3
Türgi – Horvaatia 3:0
Poola – Dominikaani Vabariik 1:3
Kanada – Kasahstan 3:0
Serbia – Saksamaa 3:0
USA – Bulgaaria 3:1 | Tiitlikaitsja Serbia ja olümpiavõitja USA kindlustasid edasipääsu | https://sport.err.ee/1608734539/tiitlikaitsja-serbia-ja-olumpiavoitja-usa-kindlustasid-edasipaasu | Võrkpalli naiste maailmameistrivõistlustel kindlustasid alagrupist edasipääsu nii Tokyo olümpiavõitja USA kui tiitlikaitsja Serbia. |
Maksustamise alla kuuluvad käesoleva aasta ja järgmise aasta fossiilkütuste ettevõtete suurkasumid.
Järgmine aasta maksustatakse elektritootjad, kelle jaoks elektri tootmine nõuab vähe kulusid, kuid kelle tulud on energiakriisi ajal tugevalt tõusnud.
Samuti lepiti kokku viie protsendi suurune elektritarbimise kärbe tipptarbimise ajal, vahendab Reuters.
Reedel jätkusid kõnelused elektri hinna kontrolli alla hoidmiseks Euroopa Liidu liikmesriikides.
⚡️ #TTE Energy | DEAL! Ministers reached a political agreement on measures to mitigate high electricity prices: mandatory electricity demand reduction, cap on market revenues from inframarginal electricity producers and solidarity contribution from fossil fuels producers. pic.twitter.com/BLU4fxWNWj
— EU2022_CZ (@EU2022_CZ) September 30, 2022
Järgmise sammuna on plaanis hinnalae kehtestamine maagaasile, kuid selle meetme osas puudub praegu üksmeel ning vastu on ka Saksamaa.
15 Euroopa Liidu liikmesriiki toetasid sel nädalal maagaasi hinnalage, sh Prantsusmaa, Itaalia ja Poola.
Hinnalagi peaks nende riikide sõnul olema piisavalt kõrge ja paindliku määraga, et liikmesriigid saaksid turult kätte vajalikud ressursid.
Belgia majandusministri Tinne Van der Straeteni hinnangul läheks maagaasi hinnalae kehtestamine Euroopa riikidele maksma ligikaudu kaks miljardit eurot, kuna enamus Euroopa maagaasi impordist on kaetud pikaajaliste lepingutega või saabuvad Euroopasse mööda gaasitorusid, mistõttu ei ole gaasi müüjal võimalik oma gaasile leida alternatiivseid ostjaid.
Euroopa Komisjoni hinnangul peaks elektritootjate erimaksustamisest saama ligikaudu 140 miljardit eurot maksutulu.
Saksamaa, Austria ja Madalmaad on gaasi hinnalae vastu, kuna nende sõnul ei pruugi üleilmne gaasiturg hinnatasemega kaasa tulla ning osad riigid ei pruugi enam peale seda olla võimelised maailmaturult gaasi ostma.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud kitsama maagaasi hinnalae, mis kehtiks ainult Vene maagaasile või maagaasile, mida kasutatakse elektrijaamades elektri tootmiseks.
Selle ettepaneku osas väljendasid skepsist mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes kardavad sellest tingitud Vene maagaasi lõplikku kinnikeeramist. | Euroopa Liit kiitis heaks elektriettevõtete erimaksustamise | https://www.err.ee/1608734503/euroopa-liit-kiitis-heaks-elektriettevotete-erimaksustamise | Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid reedel heaks elektriettevõtete suurenenud kasumite erimaksustamise. Järgmise sammuna kaalutakse maagaasile hinnalae kehtestamist, kuid selle ettepaneku osas on väljendanud muret mitmed liikmesriigid. |
Tallinn ei ole juhuslikult UNESCO muusikalinn. On seetõttu, et Tallinnas on võimalik heast muusikast osa saada aasta läbi. Aga alustame algusest ja vaatame, millele oktoobris tähelepanu pöörata.
Alustuseks mõistagi 1. oktoober, rahvusvaheline muusikapäev. Päev, mil lisaks traditsioonilistele muusika kõlamise paikadele kolib muusika ka linnaruumi. Hoidke silmad ja kõrvad lahti! Muide, rahvusvahelist muusikapäeva tähistame juba aastast 1975!
Tallinnas tuleb taas rahvusvaheline festival KLAVER – tõsiseltvõetav klaverikunsti välimääraja Tallinnas, kus peale võrratu tipp-pianismi on kavas põnevad vestlusõhtud, kohtumised interpreetidega ja palju muud. Et maailmatasemel klaverikunstist osa saada ei pea ilmtingimata kuskile kaugele sõitma, võimalused on olemas siinsamas. Festivali kunstiline juht on imeline pianist Sten Lassmann, festival toimub 21.–27. oktoobrini.
The Metropolitan Opera Mozarti "Idomeno" esietendus toimus 28. septembril New Yorgis. Aga pole hullu, kui te oktoobris neile etendustele ei jõua, "Idomeneo" kontsertlavastust näeb ka koduses Tallinnas. Mozarti esimene suur ooper kõlab Rahvusooperis Estonia 13. oktoobril, kus dirigendipuldis on armastatud maestro Risto Joost. Lavastaja on Veiko Tubin.
Unikaalne koosseis Eesti Rahvusmeeskoor ja Heiki Mätlik tähistavad Franz Schuberti 225. sünniaastapäeva biidermeierlikust vaimust kantud kavaga. Kuigi teostel on vanust paarisaja aasta jagu, kõlavad mõned neist Eesti kontserdilavadel esimest korda. Rahvusmeeskooni juhatab peadirigent Mikk Üleoja 13. oktoobril Estonia kontserdisaalis.
27. oktoobril on Rahvusooperis Estonia võimalus osa saada Teet Kase balletist "Louis XIV – kuningas Päike", mille originaalmuusika on kirjutanud Timo Steiner ja Sander Mölder. Etendus toimub Rahvusooperis Estonia.
Jazzisõpru rõõmustab Sügisjazz, kuni 30. oktoobrini toimuv Jazzkaare sügishooaeg. Põnevaid kontserte ning avastamisi igale maitsele. Astu läbi Sügisjazzilt ning sügis ei tundu enam pooltki nii pime ja külm.
Sekka sootuks teistsugust, ent kindlasti äratundmist pakkuv: "..Ja kui saalis kustub valgus, kui süttivad rambivalguse tuled ning hakkab mängima vali ja lõbus muusika, siis tulevad välja NEMAD, varietee artistid. Vaadates nende kostüüme, nende õnnelikke nägusid ning lihvitud graatsilisi liigutusi, kuuldes nende hääli, saame järjekordselt aru, et elu on tõepoolest täis õnne ning tuleb elada selles hetkes, sest see ongi see maagiline hetk!" Legendaarne Viru Varietee peab poolesajandat sünnipäeva.
Eesti Kontsert toob oktoobris-novembris muusikud Tallinna koolidesse! Eesti Kontserdi populaarsed üle-eestilised koolikontserdid laienevad nüüd üle muusikalinna ja jõuavad palju enamatasse Tallinna koolidesse. See on hea võimalus arendada koolilaste hulgas muusika kuulamist ja edendada kaasavat muusikaharidust; tegevmuusikud tulevad külla ja teevad end tuttavaks. Hetkel käib kibe töö viimaste detailidega, peagi kuulete programmist lähemalt!
Millal on parim aeg igatseda ja unistada? Õige, ikka sügisel! Oma imelise häälega maailmalavasid vallutav eesti sopran Mirjam Mesak astub 20. oktoobril üles Estonia kontserdisaalis. Noor ja särav lauljanna on õppinud Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis professor Rudolf Piernay juhendamisel, ta on HarrissonParrotti artist ja hooajast 2018/19 ka Müncheni Riigiooperi solist. Kontserdil kõlab Tubina, Mägi ja Rahmaninovi laululooming, klaveri saadab Ewa Danilewska.
Kuula sügisesi linnahääli! Oktoobrikuine Tallinn pakub kindlasti ka erinevate helide kuulamisvõimalust linnaruumis – olgu selleks park, linnatänav, mereäärne promenaad või väike ümin oma enda peas olenemata asukohast. Tulge kodudest välja ja tervitage muusikat – v iva la musica! | Kertu Orro muusikasoovitused: linnulaul, Viru Varietee, Sügisjazz jpm | https://kultuur.err.ee/1608734500/kertu-orro-muusikasoovitused-linnulaul-viru-varietee-sugisjazz-jpm | Tallinn kannab alates 2022. aastast muusikalinna tiitlit. Selles valguses jagavad erinevad kultuurivaldkonnaga seotud inimesed igal kuul oma muusikasoovitusi, millele Tallinnas võimalus anda. Avaloos jagab soovitusi Eesti kontserdi juht ja muusikalinna nõukogu liige Kertu Orro. |
Malemaailma viimaste nädalate keskne teema on valitseva maailmameistri Carlseni süüdistus Niemanni suunas. Norralase arvates sai 19-aastane konkurent hiljuti St. Louisis aset leidnud turniiril temast pettusega jagu.
"Kas on piisavalt fakte, et õigustada petmissüüdistusi? Kui jõuame selle järelduseni, saab sportlane karistada. Samal ajal uurime ka seda, kas teine osapool on esitanud valesüüdistusi," ütles FIDE ausa mängu komisjoni liige Klaus Deventer.
FIDE ausa mängu komisjoni kuulub 12 liiget, neist moodustatakse kolmeliikmeline paneel, kellel on vajadusel lubatud konsulteerida ka välisekspertidega. Paneel peab otsustama, kas Niemann on tegelenud pettusega või on Carlsen ameeriklast alusetult süüdistanud. Otsuseni loodetakse jõuda juba lähipäevil.
FIDE teatel keskendutakse uurimisel kahele asjaolule: kontrollitakse, kas Carlseni väited Niemanni petmisest vastavad tõele ning ühtlasi tegeletakse Niemanni enda ülestunnistusega, et ta on veebiturniiridel petnud.
Ausa mängu komisjoni juht Salomeja Zaksaite ütles, et nad on valmis uurima asjaolusid, koguma ja analüüsima kõiki olemasolevaid andmeid ja tõendeid. "Malekogukonna huvides palume uurimise käigus avalikkusel hoiduda spekulatsioonidest ja võimalikest karistustest rääkimisest," lisas Zaksaite.
Niemann kasutas St. Louisi turniiril musti malendeid ja sai Carlsenist jagu. Mõni aeg hiljem toimunud veebiturniiril läksid nad uuesti vastamisi ja siis kaotas Carlsen tahtlikult juba esimese käigu järel. Selle nädala alguses otsustas Carlsen sotsiaalmeedias enda käitumist selgitada. "Ma tean, et minu teod on pahandanud malemaailmas paljusid. Minagi olen pahane. Ma tahan malet mängida. Tahan jätkata maletamist kõrgeimal tasemel ja parimatel turniiridel," alustas ta.
"Ma usun, et petmine males on suur teema ja eksistentsiaalne oht. Ma usun ka seda, et korraldajad ja kõik need, kes hoolivad meie armastatud mängu pühadusest, võiks pettuste avastamiseks tõsiselt kaaluda turvameetmete karmistamist. Kui Niemann kutsuti viimasel minutil Sinquefieldi karikaturniirile, siis kaalusin tõsiselt loobumist juba enne võistlust. Lõpuks otsustasin ikkagi mängida."
"Ma usun, et Niemann on petnud rohkem – ja ka hiljem – kui ta avalikult tunnistab," jätkas norralane. "Tema areng on olnud ebatavaline ja kogu meie partii jooksul Sinquefieldi karikaturniiril oli mul tunne, et ta ei pingutanud ega isegi keskendunud täielikult mängu otsustavatel hetkedel ning samal ajal alistas mind mustadega viisil, mida ma arvan, et vaid käputäis mängijaid suudaks. See mäng pani mind asju teisiti nägema."
Carlsen lisas, et malepettused oleks tarvis võtta suurema luubi alla ja ta isiklikult ei soovi mängida inimestega, kes on minevikus korduvalt petnud, sest ei tea, milleks on nad võimelised tulevikus. "Tahaks öelda rohkemat. Niemanni loata saan praegu avalikult vaid piiratult rääkida," lausus 2013. aastast maletroonil püsiv Carlsen. "Seni olen saanud rääkida üksnes omaenese tegudest ja nendest võib selgelt välja lugeda, et ma ei mängi Niemanniga. Ma loodan, et selles küsimuses selgub tõde – mis iganes see ka ei oleks."
Niemann ei ole Carlseni avalduse järel kommentaare andnud.
Maailma suurim malekeskkond Chess.com on andnud Niemannile võistluskeelu, kuid suuruselt teisel platvormil ehk Chess24.com-i võistlustel võib ameeriklane kaasa lüüa.
Järgmine FIDE nõukogu kohtumine on 7. oktoobril ja ilmselt arutatakse seal ka Carlseni ja Niemanni ümber lahvatanud skandaali.
Chess24.com kirjutab, et nii Carlsenit kui Niemanni ähvardab võistluskeeld: Niemanni, kui tema petmisest on piisavalt asitõendeid, Carlsenit aga siis, kui ta on kaassportlast ilma asitõenditeta süüdistanud.
FIDE president Arkadi Dvorkovitš võimalikest karistustest ei rääkinud, kuid ütles, et kui kerkinud probleemiga õigesti tegeleda, võib malemaailm tulevikku vaadates sellest vaid võita. | FIDE algatas maleskandaali uurimise, karistus ähvardab nii Niemanni kui Carlsenit | https://sport.err.ee/1608734485/fide-algatas-maleskandaali-uurimise-karistus-ahvardab-nii-niemanni-kui-carlsenit | Rahvusvaheline Maleliit (FIDE) andis teada, et algatas ametliku uurimise viiekordse maailmameistri, norralase Magnus Carlseni ja ameeriklase Hans Niemanni ümber lahvatanud skandaali osas, seejuures ähvardab neid mõlemat karistus. |
Viimaste aastate COVID-19 pandeemia mõjust tulenevalt on nii kontserdikorraldajate, kontsertide kui ka külastuste arv oluliselt langenud. "Kui 2019. aastal ulatus müüdud piletite arv 1,2 miljonini, siis mullu oli eelmüügist soetatud piletite arv kolm korda väiksem ning kontserdikorraldajate hulk läbi aastate madalaim. Võrreldes 2020. aastaga püsis vaid Hiiu maakonna kontserdikorraldajate arv samal tasemel," ütles statistikaameti analüütik Erik Lest.
Möödunud aasta populaarseimaks muusikasündmuseks kujunes erandlikult 10 000 inimesega öölaulupidu "Vaba Eesti!", millele järgnes "Eesti otsib superstaari" superfinaal 3004 veebist ostetud piletiga ja Saaremaal toimunud Karujärve jaanituli, mille külastamiseks soetati veebist 2995 pääset.
"Kontsertide külastusaktiivsusele avaldasid mõju vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirarvud suurüritustele, vaktsineerimistõendi nõuded ning ka inimeste endi ettevaatlikus, mis kannustas muusikuid leidma alternatiivseid lahendusi enese väljendamiseks ka veebikontsertide näol," rääkis Lest.
2021. aastal kasvas kontsertide külastusaktiivsus viies maakonnas: Lääne-Viru, Lääne, Valga, Hiiu ja Saare maakonnas. Viimase puhul osutus möödunud aasta üheks menukamaks kesksuviseks kontsertkogemuseks Kuressaare lossi ooperimajas korraldatud Saaremaa ooperipäevad.
Suurima kontsertide arvuga paistab jätkuvalt silma Tallinn, kus mullu toimus 1263 kontserti, millele osteti veebist kokku 147 200 piletit. Tartus korraldati 526 ja Pärnus 269 kontserti vastavalt 62 600 ja 39 600 eelmüügist soetatud piletiga.
Eesti kontserdikorraldajate kontserdid maakonniti, 2021 Autor/allikas: Statistikaamet | Statistikaamet: möödunud aasta populaarseim muusikasündmus oli öölaulupidu | https://kultuur.err.ee/1608734482/statistikaamet-moodunud-aasta-populaarseim-muusikasundmus-oli-oolaulupidu | Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad 3092 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 375 000 pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 448, kellest iga neljas tegutses mitmes maakonnas. |
Turniiril teisena asetatud Bencic (WTA 14.) alistas veerandfinaalis poolteist tundi kestnud kohtumises horvaadi Donna Vekici (WTA 85.) 6:4, 6:1. Pärast 3:3 viigiseisu avasetis kaotas Bencic veel vaid kaks punkti.
"Mängisime väga kõrgetasemelise matši. Tunneme üksteist väga hästi ja harjutame päris palju koos, sellepärast teame, kuidas teine mängib. Olen õnnelik, et suutsin tasavägise mängu võita," ütles Bencic mängujärgses intervjuus.
"See on päris hullumeelne, kui tugevatasemeline turniir see on," rääkis Bencic ja kiitis ka korraldajaid: "Seda turniiri korraldatakse alles esimest korda, aga kõik toimib suurepäraselt, meil on väga head tingimused ja kõik inimesed, kes selle korraldusliku poolega tegelevad, teevad väga head tööd."
See on Bencicile hooaja neljas poolfinaal. Esimest korda jõudis ta tänavu nelja parema sekka märtsis Miamis, kus jäi alla Naomi Osakale. Sellele järgnenud Charlestoni turniiril jõudis ta finaali ja alistas seal Ons Jabeuri, juunis andis ta Berliinis finaalis Jabeurile teise seti alguses loobumisvõidu.
Poolfinaalis läheb Bencic vastamisi mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja, Tallinnas seitsmendana asetatud tšehhitari Barbora Krejcikovaga (WTA 27.). | Tallinnas jõudis esimesena poolfinaali olümpiavõitja Bencic | https://sport.err.ee/1608734458/tallinnas-joudis-esimesena-poolfinaali-olumpiavoitja-bencic | Esimest korda Tallinnas peetava madalaima kategooria WTA tenniseturniiri esimene poolfinalist on Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencic. |
Montenegro võimud otsisid varem spionaaži kahtlustusega seotud uurimise tõttu läbi diplomaatide elukohad.
"Prokuratuuri taotlusel korraldati Podgoricas mitmes kohas läbiotsimised," teatas prokuratuuri pressiesindaja Vukas Radonjic.
"Neid inimesi kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises ja spionaažis," lisas Radonjic.
Kohalik meedia teatas, et Montenegro politsei pidas kinni kuus Venemaa diplomaati ja kuni 30 ajutise elamisloaga Venemaa kodanikku. Neid kahtlustatakse Vene luure heaks töötamises, vahendas Rferl.
Montenegro peaminister Dritan Abazovic ütles, et operatsioon viidi läbi koos riigi rahvusvaheliste partneritega. Montenegro liitus NATO-ga 2017. aastal. Montenegro liitus Moskva-vastaste sanktsioonidega.
Moskva kritiseeris Montenegro otsust. Venemaa teatas, et sulgeb "määramatuks" ajaks oma konsulaadi Montenegros. | Montenegro saatis välja kuus Venemaa diplomaati | https://www.err.ee/1608734449/montenegro-saatis-valja-kuus-venemaa-diplomaati | Montenegro välisministeerium kuulutas neljapäeval persona non grata 'ks kuus Venemaa diplomaati. NATO liikmesriik Montenegro kahtlustab Vene diplomaate spionaažis. |
Proovime alustada smuulipäraselt.
Hea lavastus on kui toreda neiuga tantsimine. Ta haarab sust kinni ja ei lase lahti enne kuni tants on läbi või ise oled võhmal. Tallinna Linnateatri uus lavastust võiks kirjeldada kui peaaegu hästi tantsitud tantsu. See on väga nauditav kogemus, mida soovitan teistelgi kogeda, aga laske ma selgitan lähemalt.
Läheme asja juurde.
Juhan Smuuli tugevaim tekst on kahtlemata "Lea." Tegu on väga religioosse ja huvitavalt filosoofilise näidendiga, mis mõjub ka tänapäeva inimesele, kes ei tea, mida uskuda või mitte, üpris kõnekalt. Smuuli teiste tekstide – nagu "Kihnu Jõnni" või kasvõi "Polkovniku lese"– puhul tuleb minu hinnangul ümber kirjutada või parajalt kärpida, et näitemängu olulisus 21. sajandi inimesele arusaadavaks muutuks.
Smuuli teoseid – ei pea siinpuhul silmas mitte ainult tema näidendeid – lugedes võib tekkida olukord, kus lugeja peab loetut liialt nõukogude-keskseks ja ajastukaugeks, ning eks tollel lugejal on natuke õiguski. Juhan Smuul oli kirjanik omas ajas, kes kirjeldas Nõukogude Liidus toimuvat väga vahetult. Siiski ei tohiks Smuuli ülejäänud Nõukogude kirjanike nagu Ardi Liivese, Egon Ranneti või Rudolf Sirgega ühte patta panna. Selleks on Smuul liiga mahlakate väljaütlemistega.
Oli põnev kuulda, et Tallinna Linnateater ja Argo Aadli, kellele on see tükk lavastajadebüüt, võtavad käsile ühe Juhan Smuuli tuntuima näitemängu "Polkovniku lese". See näidend algab väga omanäoliselt, aga selle lõpp pole minu hinnangul kirjanikul kõige paremini õnnestunud. See on kuidagi lihtsakoeline ja rabe.
"Polkovniku lesk" Autor/allikas: Siim Vahur
Nõustun lavastusmeeskonnaga: "Polkovniku leses" on liialt palju karaktereid (nagu Remark, Autor jne), kes peategelaselt tähelepanu kõrvale juhivad 1. Seega on Tallinna Linnateatri uuslavastuses laval peamiselt Anne Reemanni poolt kehastatud lesk, harva satub lese juurde teener, keda mängib Argo Aadli ning kohati käivad lava eest läbi ka sõdurivormides meesterahvad (Rein Jurna ning Ilmar Aru).
Lavastusega soovitakse süüvida polkovniku lese mõttemaailma, et naise kimbatusest lõpuni aru saada, sest Aadli on erinevalt lõbusast algmaterjalist valinud Smuuli näidendi lavale toomiseks tõsisema tee. Ärge muretsege, nalja saab, aga lavateose rõhk on hoopis sügavamatel teemadel. Selline lavastuse lähtekoht on ütlemata sümpaatne, kuna see võimaldab publikul polkovniku lesele kaasa elada ning tekitab soovi karakterit tundma õppida. Argo Aadli pole oma lavateosega justkui soovinud rääkida ühest konkreetsest lesest, kes ohkab, kuidas arstide teadmised on piiratud, vaid polkovniku lese taolistest inimestest. Nendest, kes on hea eluga harjunud, aga saatuselt hoobi saades ei oska äkksituatsioonis midagi teha.
Niipea, kui Anne Reemann lesena lavale ilmub, kõlab saalis naerupahvak. Reemanni välimus, mida iseloomustavad pikad tumedad juuksed, karusnahk ning eheterohkus, mõjub nii ülepakutult, et ajab itsitama. Anne Reemann ilmestab enda tegelast nii mõnegi huvitava kiiksuga (näiteks podiseb polkovniku lesk tihti endamisi, piilub ennast vahetevahel mitmest peeglist ning joob mõtlike pausidega), mis teeb tegelase jälgimise paeluvaks. Lesk teadvustab ka publikut, pöörates tähelepanu sellele, kas teda on igast saali otsast näha ning mõnikord ka flirdib, paludes ühel vaatajal enda jalast saapad võtta. Anne Reemann saab vaatajad väga ruttu enda käpa alla.
Reemanni karakter on küll dramaatiline abitu proua, kuid näitlejanna teab väga täpselt, millal roll muutub naeruväärseks ja mis teeb tema kehastumise tähelepanuväärseks. Anne Reemanni leses on nii koomikat kui ka traagikat, tegelane mõjub sedavõrd inimlikult, et kohati tekib tahtmine teda lavale kallistama minna. Reemann on karakterina lihtsalt nii hea!
"Polkovniku lesk" Autor/allikas: Siim Vahur
Martin Miksoni beežikas-pruunides värvitoonides suursugune kunstnikutöö, kus Hobuveski rõdule on asetatud polkovniku lese pilt koos leinaküünlaga, aga publikuga samal tasandil on loodud uhke tuba koos vanaaegsete peeglite ning suure lauaga sobib välimuselt etendamispaika ning iseloomustab ülepakutud leske sõnagi lausumata hästi.
Mihkel Kuuse helikujundus on üks lavastuse huvitavamaid aspekte. Nimelt paikneb laval raadio, mis muusikapalad kohati katkestab ning annab publikule erinevate saadetena vihjeid, mis lesel võiks viga olla. Mõtlikud raadiosaated olid lavamaailma avardavad ning muutsid polkovniku lese psühholoogilise seisundi ka vaatajate jaoks huvitavaks.
Margus Sepmani valgustus mõjub sümbolistlikult, teatraalselt ja omamoodi lavastust illustreerivalt. Kõnekas on lavastuse viimane stseen, kui lese kohale jääb põlema lootusetuli. Siiski muutus valguskujundus kohati isegi liiga illustreerivaks, seda eriti lavastuse keskel.
Mis siis lavastusel täpsemalt viga on? Andke täpne diagnoos.
Tallinna Linnateatri uus lavastuselt jääb kõige rohkem puudu koherentsest lavastuslikust tervikust. Argo Aadli poolt mängitud teener, sõdurite riietes Rein Jurna ja Ilmar Aru aitasid küll lavamaailma rikastada, kuid nende olulisust ma lavastuses ei tabanud. Kui Argo Aadli põhjendab lavastuse lõpus oma kohalolu paari sõnaga ära, siis Jurna ja Aru tegelased jäävad müstilisteks, kättesaamatuteks ning sestap ei teki selget pilti, mis nende lugu konkreetselt on.
Tõsist atmosfääri ei suuda lavastus samuti algusest lõpuni hoida. Lavateose keskel hakati vaatajate naerutamisele liiga palju rõhku panema, mis vastandus tükati lavastuse peamõttele: tungida lese sügavamatesse mõttesoppidesse.
Proovime lõpetada linnateatrilikult. Argo Aadli debüütlavastus astub Juhan Smuuli näidendi lavale toomisel justkui kolm sammu õigesti, kaks valesti. Kuidas need sammud kokku loetud on? Üks õige samm huvitava lähtekoha, teine suurepärase näitlejatöö, kolmas põneva helikujunduse eest. Üks vale samm koherentse terviku puudumise ja teine tõsise atmosfääri mittehoidmise eest. Järelikult võib kriitiku enese tarkusest väita, et Tallinna Linnateatri uus lavastus on Smuuli näidendi lavale toomisel kirjaniku enda loodust sammu võrra ees, mis pole sugugi kehv tulemus. Lavastajadebüüdi kohta on tulemus päris hea.
1 Triin Sinissaare intervjuu Urmas Lennuki ja Argo Aadliga. Avaldatud Tallinna Linnateatri Sügis/Talv 2022 repertuaariraamatus. | Arvustus. "Polkovniku lesk": Smuulist samm eespool | https://kultuur.err.ee/1608734446/arvustus-polkovniku-lesk-smuulist-samm-eespool | Uus lavastus
"Polkovniku lesk"
Autor: Juhan Smuul
Lavastaja: Argo Aadli
Kunstnik: Martin Mikson
Valguskunstik: Margus Sepman
Helikujundus: Mihkel Kuusk
Osades: Anne Reemann, Argo Aadli, Rein Jurna, Imar Aru (külalistena)
Esietendus 17. septembril Hobuveskis |
Nishioka võitis ligi kaks tundi kestnud matši 6:2, 3:6, 6:2 ja teenis karjääri teise võidu top5 mängija üle.
Ruudi kaotus tähendab, et ta langeb maailma edetabelis teiselt kohalt kolmandaks ja teiseks tõuseb hispaanlane Rafael Nadal, esikohal jätkab USA lahtiste võitja Carlos Alcaraz. See on esimest korda pärast 2000. aastat kui edetabeli kaks paremat on samast riigist – 22 aastat tagasi olid edetabeli tipus ameeriklased Andre Agassi ja Pete Sampras.
Maailma seitsmes reket Novak Djokovic naasis võistlustulle Tel Avivis. Serblane oli avaringis vaba, teises ringis loovutas ta Pablo Andujarile (ATP 115.) vaid kolm geimi, võites 6:0, 6:3. Seejuures pidas 35-aastane Djokovic enda karjääri ühe pikima geimi, kui kaheksas geim kestis 20 minutit. Selle jooksul oli 11 tasamängu ja Djokovicil oli viis murdepalli, aga lõpuks suutis Andujar matši jooksul esimest korda enda pallingugeimi võita.
"See oli üks pikemad geime, mida olen mänginud ja ma olen enda elus ikka väga-väga palju geime mänginud," muheles Djokovic pärast matši. | Ruud kaotas veerandfinaalis ja loovutab edetabelis koha Nadalile | https://sport.err.ee/1608734416/ruud-kaotas-veerandfinaalis-ja-loovutab-edetabelis-koha-nadalile | Koreas Soulis peetaval ATP tenniseturniiril pidi maailma teine reket, norralane Casper Ruud tunnistama veerandfinaalis jaapanlase Yoshihito Nishioka (ATP 56.) paremust. |
2024. aastal algab Eestis üleminek eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhataja Ingar Dubolazov kinnitas portaalile Rus.err.ee, et on arutatud, kuidas säilitada eestikeelsele õppele üleminekul venekeelsete laste identiteeti ja kultuuri.
"Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuri õpe algab kohe 1. klassist ning sellel on kindlasti oluline roll õpilase identiteedi kujunemisel," ütles Dubolazov ja selgitas, et klassis, kus õppetöö toimub täielikult eesti keeles, ei ole vene keel edaspidi tõepoolest enam kohustuslik õppeaine.
"Kuid õpilasel, kelle kodune keel erineb eesti keelest, ja juhul, kui sama kodukeelega lapsi on koolis vähemalt kümme, võimaldatakse õpilase ja lapsevanema soovi korral õppida oma emakeelt ja kultuuri 1. klassist alates kahe nädalatunni ulatuses. Seejuures on oluline, et ühe kooli baasil oleks olemas vähemalt kümme last, kes soovivad oma emakeele ja kultuuri õpet. Kui nii palju lapsi ühes koolis pole, on võimalus võtta ühendust konkreetse rahvusvähemuse seltsiga. Haridus- ja teadusministeerium rahastab emakeele ja kultuuri õpet seltside loodud rahvusvähemuste huvikoolides," selgitas ministeeriumi esindaja.
Igal koolil on oma lähenemine
Praegu ei vabastata eesti õppekeelega koolides vene kodukeelega õpilasi vene keele tundidest, kuid õpetajad püüavad materjale oma võimete kohaselt kohandada.
"Kohtla-Nõmme Koolis käivad vene keele tundides kõik lapsed. Õpetaja kasutab erinevaid õpikuid ja valib materjali vastavalt laste võimetele ja oskustele," ütles Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder. Selles koolis jagunevad lapsed kolme kategooriasse: keelekümbluskogemusega lapsed, viiendast klassist keeleõpet alustanud lapsed ja rohkem tuge vajavad õpilased.
Oder märkis, et ainult õppeaine ja emakeele kokkulangemise tõttu ei vabastata lapsi õppetundidest ning sageli on vene emakeelega õpilastel hea suuline oskus, kuid nad vajavad tuge kirjutamises ja grammatikas.
"Oluline on õpitulemuste omandamine. Kohtla-Nõmme Koolis ei ole kõikide vene keelt emakeelena kõnelevate laste oskused sellised, et nende tundi saaks muu tunniga asendada," nentis direktor ja lisas, et võõrkeeletundides on üks levinud õppemeetodeid ekspertide kaasamine ehk tugevamad õpilased arendavad meeskonnatöö ja eneseväljendusoskust, tegutsedes nn protsessijuhtide rollis.
"Kokkuvõtvalt saabki öelda, et oluline ei ole emakeel, vaid jõudmine õpitulemusteni. Just nagu eesti keele tunnis õpivad ka eesti keelt emakeelena kõnelevad õpilased eesti keelt. Selliseid teemasid käsitleme tavaliselt lastevanemate koosolekutel ning seeläbi saavad vanemad teadlikumaks ka sisust ja põhjustest," ütles Oder.
Kohtla-Järve Gümnaasiumis õpivad venekeelse põhikooli lõpetanud õpilased vene keelt eesti emakeelega õpilastest eraldi.
"Meie kooli õppekava on eestikeelne. Oleme eestikeelne kool. Ehk siis kõiki aineid (välja arvatud võõrkeeled) õpetatakse eesti keeles. Ja samas koolid, mis asuvad siin, Ida-Virumaal, ei saa eirata venekeelsete inimeste olemasolu ning nende emakeele arengut ja mentaalsust tuleb samuti igati toetada - kui me soovime, et meie riigis võrsuksid kodanikuteadlikud, riigitruud ja täisväärtuslikud Eesti riigi väärtusi tunnistavad noored," ütles Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.
Selles koolis on lähenemine vene keele tundidele seotud põhikooliga, mille vene emakeelega õpilane lõpetas. Eesti kooli lõpetanud vene peredest pärit õpilased saavad läbida näiteks vene kirjanduse kursuse. Vene põhikooli lõpetanutele õpetatakse aga vene keelt ja kirjandust eestikeelsetest õpilastest eraldi.
"Ning kindlasti õpetab seda õpetaja, kellele vene keel on emakeel. Vene emakeelega õpilased ei tohi kaotada oma emakeelt ning seda tuleb koolis toetada. Kuna Ida-Virumaal on venekeelse elanikkonna osakaal suur, isegi 70 protsenti ja rohkem, siis ei saa seda olukorda alahinnata ja eirata," rõhutas Agur.
Eri tasemega lastele erinevad ülesanded
Ka Tallinna Laagna Gümnaasiumi vene emakeelega õpilastel on võimalus õppida vene keelt eraldi, kuid mitte prantsuse kallakuga klassis. "Prantsuse kallakuga klassis lisandub seitsmendas klassis kolmas võõrkeel ja seal õpetatakse vene keelt ühes rühmas, aga tegelikult töötab tunnis õpetaja kahe keeleoskuse alusel jagatud rühmaga," ütles Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam.
Võrumaal Meremäe Koolis antakse lastele vene keele tundides erinevaid ülesandeid, osa lapsi õpib teistest õpikutest. "Neile antakse ka lisaülesandeid: kirjutavad jutustusi, kirjandeid, teevad oma võimetekohaseid grammatikaülesandeid. Näiteks kuuenda klassi poiss kirjutas hiljuti jutustuse oma päevast (teised õpivad tähti), septembri algul jutustuse oma koolivaheajast jne. Lisaks sellele on klassis olemas venekeelne Alias ja teised venekeelsed mängud, mida saab kasutada keelelise väljendusoskuse arendamiseks. Loovtööna on vene emakeelega õpilane andnud vene keele tundi ja teinud sellest kokkuvõtte. 8. klassi tüdrukud plaanivad loovtööna teha vene keele päeva," kirjeldas direktor Leelo Viidu Meremäe Kooli vene keele tunde.
Haridusministeeriumi esindaja Ingar Dubolazov ütles omakorda, et kui kool pakub esimese võõrkeelena vene keelt, siis vene emakeelega õpilased saavad valida inglise, saksa või prantsuse keele.
"Teise ehk nn B-võõrkeele õpetamise võib asendada oma emakeele ja kultuuri õppimisega ning sellisel juhul ei toimu see kindlasti samas rühmas keelt algajana õppijatega. Asendamisel on oluline silmas pidada, et B-võõrkeelt ning oma emakeelt ja kultuuri õppides on sihttase ja õpitulemused erinevad. Kindlasti ei hakka vene emakeelega õpilased koos eesti emakeelega lastega vene tähestikku õppima," kinnitas Dubolazov. | Venekeelsed lapsed ei pea hakkama koos eesti lastega vene tähestikku õppima | https://www.err.ee/1608734410/venekeelsed-lapsed-ei-pea-hakkama-koos-eesti-lastega-vene-tahestikku-oppima | Pärast eestikeelsele õppele üleminekut ei pea vene perede lapsed vene keele tundides koos eesti keelt emakeelena kõnelevate klassikaaslastega vene tähestikku õppima. Neile luuakse võimalus õppida eraldi oma emakeelt ja kultuuri, kinnitas haridus- ja teadusministeerium. |
Taani kuninglik palee teatas, et kuninganna tahtis, et prints Joachimi neli last saaksid elada tavalist elu, vahendas The Guardian.
"Alates 1. jaanuarist 2023 saavad prints Joachimi järeltulijad kasutada ainult oma Monpezati krahvi ja krahvinna tiitlit. Nende varasemad tiitlid Taani prints ja printsess lakkavad olemast," teatas kuninglik palee.
53-aastasel prints Joachimil on kahest abielust neli last.
"Kuninganna otsus on kooskõlas sarnaste muudatustega, mida teised kuninglikud kojad on viimaste aastate jooksul rakendanud," teatas palee.
Prints Joachimi kahe vanema poja ema ütles meediale, et monarhi otsus oli šokeeriv.
"See teade oli nagu välk selgest taevast. Lapsed tunnevad end tõrjutuna. Nad ei saa aru, miks neilt võetakse nende identiteet," ütles krahvinna Alexandra. | Taani kuninganna võttis neljalt lapselapselt kuninglikud tiitlid | https://www.err.ee/1608734389/taani-kuninganna-vottis-neljalt-lapselapselt-kuninglikud-tiitlid | Taani kuninganna Margrethe võttis neljalt oma lapselapselt kuninglikud tiitlid. Euroopa ainsal valitseval kuningannal on kokku kaheksa lapselast. |
Juba selle aasta aprillist on toidukaupade müük olnud paariprotsendilises languses, nentis Anderson intervjuus ERR-i raadiouudistele.
"Kui nüüd augustit vaadata, siis langus mõnevõrra pidurdus: kui juulis oli miinus veidi üle 2,5 protsendi, siis augustis jäi miinus 0,7 protsenti. Kui aga vaatame rahalist käivet, siis tuli selle aasta suurim kasv 16,1 protsenti. Ent siia kõrvale tuleb võtta inflatsiooninäitaja, mis augustis oli toidukaupadele 21,1 protsenti. Rahalise ja mahulise käibe vahe on rebenenud suurimaks selle aasta vaates: see on juba üle 17 protsendi – inimesed ei osta rohkem asju kui eelmisel aastal, vaid käibekasv tuleb ainult hinnatõusu arvelt," selgitas Anderson.
Inimesed valivad ostukorvi nüüd rohkem soodsamaid tooteid, ütles Anderson. "Mida suurem on tootegrupis hinnatõus, seda rohkem tehakse valik sooduspakkumise kasuks. Võime öelda, et viimaste kuude suurimate hinnatõusude küüsis olevate piima- ja leiva-saiatoodete valdkonnas on pool kuni kaks korda suurenenud kampaaniatoodete osakaal," ütles Anderson.
Tasandunud on puu- ja köögiviljade hinnad ja siin on ka kohe märgata, et nende osakaal klientide ostukorvis on mõnevõrra suurenenud, märkis Anderson.
Võrreldes aasta algusega on suurema hinnatõusu surve alla sattunud valmistoidud. "Suvekuudel on nende mahuline müük kindlasti pidurdunud ja ka siia on jõudnud juba üle 15-protsendiline hinnatõus. See on märgata ka ostueelistustes – valmistoite pannakse korvi mõnevõrra vähem," sõnas Anderson.
Kuigi suures pildis ei ole veel väga olulisi muutusi tulnud, ostetakse 10–15 protsenti kõrgemate hindadega toidukaupu vähem.
"Hinnatõus kindlasti püsib, et aga tulevikule vaadates võib-olla nii pessimistlikku tooni ei ole põhjust hoida," ütles Anderson. "Augustis kasvasid toidukaupade hinnad 21 protsenti ja tõenäoliselt sarnast fooni näeme hindades ka septembris ja oktoobris. Praegu on prognoos, et juba aasta viimastel kuudel langeb hinnakasv alla 20 protsendi," rääkis Andreson.
Köögivili odavneb, liha kallineb
Teatud tootegruppides on hinnakasv pidurdunud. "Saame rääkida siin kalast, puu- ja köögiviljast, aga vastukaaluks on tootegrupid, kus hinnad jätkavad tõusu. Nii on oodata kindlasti lihatoode mõningast kallinemist, jätkub valmistoitude kallinemine ja vähemalt poole aasta jagu jätkub hoogsam leiva-saia ja piimatoodete hinnakasv," prognoosis Anderson.
Kui olulisi muutusi pole lisandumas, siis järgmisel aastal võime juba rääkida alla kümneprotsendilisest toidu kallinemisest, sõnas ta. "Muret tekitab, et need hinnad, mis on tänaseks tõusnud, ei näita langemise märki: need jäävad sellele tasemele püsima ja selles suhtes pole tarbijale midagi odavamaks muutumas," märkis Anderson.
Tema hinnangul on tarbijad väga nutikad oma valikutes ja maandavad oma ostueelistustega hinnatõusu. "Juba neljandat kuud on kasvanud kampaaniatoodete müük üle 40 protsendi ja eks see on ka üks näitaja, mis tegeliku hinnatõusu mõju allapoole toob. Tarbija on oluliselt hindade kallinemist soodsate piimatoodete ostmisega maandanud. Nii on võimalik vähemalt pool inflatsiooni mõju elimineerida ja see hoiab siis tarbijale toiduhindu mõnevõrra madalamal," rääkis Anderson.
Ta ütles ka, et kaupmehele võib ette tulla kriitiline joon. "Kui ei ole võimalik marginaali hoida ja oluliselt tõuseb tegevuskulude pool, siis see ei ole ka väga jätkusuutlik. Nii et kaupmehed kindlasti vaatavad väga kriitilise pilguga, milliste meetmetega on võimalik üksuste tulemusi vähegi pinnal hoida ja vaatavad, kas pikaajalises perspektiivis on poodi kasumlik pidada. Täna on nii mõnigi pood juba sel põhjusel kinni pandud ja sellistele otsustele võib tulevikus lisa tulla," ütles Anderson. | Selveri juht: inimesed ostavad rohkem köögivilja ja vähem valmistoitu | https://www.err.ee/1608734329/selveri-juht-inimesed-ostavad-rohkem-koogivilja-ja-vahem-valmistoitu | Inimesed on teatud tootegruppides, nagu piimatooted, hakanud selgelt eelistama kampaaniakaupa, ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Samuti leiavad teiste kaubaliikidega võrreldes soodsad köögiviljad üha sagedamini tee ostukorvi. |
Ühe päeva võrra on edasi lükatud Eesti meeste korvpallikoondise kodumäng Rootsiga ning võõrsilmäng Soomega, vahendab basket.ee.
Rootsiga kohtub Eesti nüüd Saku suurhallis 11. novembri kell 11 ja Soomega minnakse võõrsil vastamisi 14. novembril.
Korvpalliliit lisas, et kõikide seniste piletiostjate piletid jäävad kehtima ning inimestel, kes on juba pileti soetanud, kuid antud kuupäeva muudatus ei võimalda mängul osaleda, palutakse kirjutada e-mailile [email protected]. | Eesti korvpallikoondise novembri valikmängud lükati päeva võrra edasi | https://sport.err.ee/1608734383/eesti-korvpallikoondise-novembri-valikmangud-lukati-paeva-vorra-edasi | Eesti Korvpalliliit teatas, et seoses rahvusvahelise alaliidu FIBA otsusega muudeti Eesti meeste korvpallikoondise MM-valikmängude toimumisaega. |
Juba aastaid on ETV2 pakkunud oktoobris vaatamiseks dokumentaalfilme, mis peegeldavad inimõigustega seotud teemasid nii ühiskondlikul tasandil kui ka isiklike lugude kaudu. Ka sel aastal toob ETV2 vaatajate ette neli filmi, mis on sõlminud maailma erinevais paigus toimuva mõtlemapanevaks looks.
"Põgene!"
4.10 kell 22.00
Režissöör Jonas Poher Rasmussen
"Põgene!" Autor/allikas: Pressimaterjal
Arvukate auhindadega pärjatud Taani anima-dokumentaalfilm räägib poisikesena Afganistanist Taani põgenenud Aminist, kes valmistub nüüd 36-aastase mehena oma pikaaegse poiss-sõbraga abielluma. Ent Amini painab saladus, mida ta on juba 20 aastat kiivalt kõigi eest varjanud. Mees mõistab, et hingerahu saamiseks ei jää tal muud üle, kui viimaks oma valusa minevikuga silmitsi seista.
Režissöör Jonas Poher Rasmusseni autorifilm kuulutati 2021. aasta Euroopa parimaks dokumentaalfilmiks ning parimaks täispikaks animatsiooniks. Film kandideeris ka kolmele Oscarile.
"Sabaya"
11.10 kell 22.00
Režissöör Hogir Hirori
"Sabaya" Autor/allikas: pressimaterjal
Kurdi juurtega Rootsi dokumentalisti Hogir Hirori auhinnatud dokumentaalfilm räägib Süürias asuvas al-Hawli põgenikelaagris töötavatest vabatahtlikest, kelle eesmärk on päästa laagrist ära seksiorjusesse müüdud jeziidi naisi ehk sabayasid. Laagris, kus elab ligikaudu 73 000 ISIS-e võitlejate sõpra-sugulast, tähendab sabayade tuvastamine ja päästmine vabatahtlike Mahmudi ning Ziyadi jaoks pidevat kassi-hiire mängu, kus kaalul on lisaks naiste ja tüdrukute vabadusele ka päästjate endi elud.
"Uue Hiilguse kohtuasi"
18.10 kell 22.00
Režissöör Anna Shishova
"Uue Hiilguse kohtuasi": Autor/allikas: Pressimaterjal
17-aastane Anja on tavaline teismeline, kes arutleb internetis sõpradega sotsiaalsetel ja poliitilistel teemadel ning unistab sellest, kuidas elu Venemaal paremaks muuta. 2018. aasta märtsis vahistatakse tema ja ta sõbrad ootamatult süüdistatuna ekstremismis. Noori ootavad aastatepikkused vanglakaristused. Anja ema Julia peab kolm aastat meeleheitlikku võitlust tütre süütuse tõestamise nimel. Režissöör Anna Šišova näitab varjatud kaameraga filmitud kaadrites Venemaal lokkavat poliitilist vägivalda ja halastamatut arveteõiendamist vabameelsete noortega.
"Bangla surfitüdrukud"
25.10 kell 22.00
Režissöör Elizabeth D. Costa
Bangla surfitüdrukud Autor/allikas: Pressimaterjal
Shobe, Aisha ja Suma on kolm teismelist Bangladeshi tüdrukut, kes unistavad oma kodumaa esindamisest rahvusvahelisel surfivõistlusel. Kuid tüdrukuid ümbritsev vaesus ning konservatiivse islamiühiskonna jäigad soorollid ähvardavad nende suured plaanid nurjata. Dokumentaalfilm jälgib kolme sihikindla noore ponnistusi ületada neile keskkonna poolt seatud takistused ning käia elus oma teed.
Inimõiguste kuu filmid tele-esilinastuvad ETV2 eetris oktoobri teisipäevadel kell 22.00. Alates 4. oktoobri õhtust on kõik filmid nähtavad ka Jupiteri keskkonnas. | ETV2 inimõiguste kuu avab auhinnatud animadokk "Põgene!" | https://kultuur.err.ee/1608734344/etv2-inimoiguste-kuu-avab-auhinnatud-animadokk-pogene | ETV2 pakub inimõiguste kuu raames oktoobri teisipäevadel vaatamiseks nelja silmapaistvat dokumentaalfilmi. Teemakuu avab Euroopa eelmise aasta parimaks dokumentaalfilmiks ja täispikaks animatsiooniks valitud "Põgene!". |
John le Carre "Silverview. Viimane saladus" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Ma ei tea, kas ja kuidas ma suhtuksin, kui pärast mu lahkumist taevastesse kirjastustesse kirjutaks mu poeg mõne mu pooliku käsikirja lõpuni. Inshallah, Jumala abiga õnnestub vast elada kunigimaani, kus võib edasi kirjutada ükskõik, kes vähegi matsu jagab. Poeg ehk jagab, siis, juba. Homme ma ei soovitaks tal senise napivõitu elukogemuse põhjalt veel pihta hakata. Homme ma ise ei sooritaks ka suremise värki, kui Taevataat teisiti mõelda ei võta.
John le Carre viimase käsikirja viis tema poeg lõpuni – ja hästi viis. Ma küsisin esmalt teiste inimeste muljeid, perekonnast alustades. Isa kiitis takka, eks tema ole ju autori vana austaja. Ema ütles, et gin-tonic 'u parim reklaam, mida kunagi nähtud. Mina vaidlesin, et äsja lahkunud kuninganna ema toidu- ja eeskätt joogisedel kehutas veel hulka etemini eelnimetet segu tarbima. Jäime sõbralikule eriarvamusele. Mitte gin-tonic 'u, vaid kuninganna ema (täna juba: kuninga vanaema) tantsukaardi suhtes. Läbi aegade, ajastute ja igavikuliselt. Just nagu see meie asi olnuks.
Asja juurde, ütleksid siinkohal nii perelised kui sõbrad. Kes Le Carre tekstistikku nautinud, kasutagu viimast võimalust, sest vist on tõesti viimane raamat väärika nimemärgi alt.. Kes veel mitte, alustagu algusest. Või keskpaigast. Või ükskõik, kuskohast. Elu- ja töökogemusega spioon kirjutab rahumeelselt laiali kogu igavuse, sõlmides selle siiski põnevaks. Sest suur osa luuramisest – ning ka sõdimisest – on igapäevaselt väga igav. Tapvalt närviline ootamine. Elu ja eeskätt tervisega tulevad sest välja vähesed. Nende vähestegi vaimud saavad moel või teisel kriimustet. Vahel karmimalt. Välja seda ei näidata. Aegadel, mil posttraumaatiline stress polnud veel sõna ega pension teema, pidid inimesed ise hakkama saama. Mõned harjusid hakkama saama ja hilisem aeg tuli seda hullemana pihku. Raske oli. On täna ka.
Minge poodi ja ostke kommi näiteks. Ja mõelge, kui tore see on. Hulk inimesi on oma elud hukka lasknud, et meie saaksime kommi osta. Noh, ja siis minge hankige mõni relv, millega toime tulete. Sest pahad kolistavad ukse taga. Õnneks veel mitte päriselt ukse, vaid piiri taga. Nuut, malakas, kärtsupomm ja käsirelv võiksid sellegipoolest käeulatuses olla. Me pole kunagi tahtnud sõtta minna, ent sõda võib ise koju tulla. Ärgem laskem teda sisse. Kuni saab, lugegem raamatuid. John le Carre ja ta kolleegid hoidsid tõenäoliselt mitu sõda ära. Neid hoitakse ära ka meie ajal. Me saame teada ainult noist pommidest, mis päriselt pauku tegid. Ja ainult noist raamatuist, mida me päriselt loeme.
Nicklas Brendborg "Meduusid vananevad tagurpidi. Mida õppida looduselt, et elu oleks pikem ja parem" (Rahva Raamat)
Taani keelest tõlkinud Eva Velsker
Mu hea sõber vaatas korraks seda raamatut ja leidis tagakaanelt lauselõigu naisest, kes muutis edukalt omaenese DNA-d. Ei lugenud ta enam järgmist lauset, mis mainis ka müüte (müütide sekka too eelmainit väide muidugi sujub), heitis raamatu kõrvale. Valesti tegi. DNA muutmine? Elu pikendamine? Jah. Tõesti kõlab lollisti. Nagu üks järjekordne eneseabiõpik, mäherdusi siit minu veergudelt naljalt ei leia. Aga vananemine on lahe teema. Ma pole veel kedagi kohanud, kes ei vananeks. Mõni viginal, teine hädinal, kolmas rõemsaste. (Rõemsad kütavad kauem! (Isiklik tähelepanek.)) No ja siis. Hea tõhus lugemisvara noortele ja vanadele, tarkadele ja tobudele, keskpõrandale kokku!
Ma mõtlin kunagi mitukend aastat tagasi, et vanaks hakkad jääma alles siis, kui päriselt usud ja aru saad, et su oma elu ei ole igavene ning tulevik on juba lühem kui minevik. Isiklikus vaates. Tehniliselt ja rehkenduslikult võin ju 51-aastasena seda mõista, ent usk veel küll järele ei tule. Olen aga kohanud inimesi, kes jo kahekümnendates eluaastates lasevad suunurgad lörri ja hakkavad jorrama, et meiesugused küll pensionini ei ela. Mõtled nii, ei elagi. Hullem veel, kui nõnda mõteldes elad pensionini ja kauem ning kogu see elu on täidetud otsatu viginaga. Võimalusi oma elu endale (ja teistele) ebameeldivaks elada on leegion.
Sama palju ehk enamgi veel on variante napsata eluloomal sabast kinni ja kehtestada omad tingimused. Meduusi-raamatut tasub positiivse ellusuhtumisega inimestel lugeda küll. Ei ta miskine kehutuskõne ole, aga kõikvõimalikku teavet siit saab. On seisukohti, millega sisimas mõttes vaielda ja jagub teisukohti, kus täiel häälel naeru lagistada. On mõtlemapanevaid paiku. Päris paljut on. Võib vihastada, võib rõõmustada. Sai naerda ja sai nutta, kui Kivirähki tsiteerida. Raamat kulub ära nii molekulaargeneetikat sihtivale gümnasistile kui tema vanaemale. Neil on suguvõsa suursöömingul pärast onu Heino repertuaari talumist ühel ja teisel teemal nõu pidada.
Kui nad onu Heinole (kelle koduriiul ei pruugi olla teab mis sisukirev) raamatu kaasa annavad, saab järgmine perepidu põnevam! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused. John le Carre ja ta kolleegid hoidsid tõenäoliselt mitu sõda ära | https://kultuur.err.ee/1608734335/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-john-le-carre-ja-ta-kolleegid-hoidsid-toenaoliselt-mitu-soda-ara | Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka mahtus nii John le Carre viimane romaan "Silverview. Viimane saladus" kui ka Nicklas Brendborgi populaarteaduslik "Meduusid vananevad tagurpidi. Mida õppida looduselt, et elu oleks pikem ja parem". |
End fungofiiliks pidav Björk on uut albumit nimetanud ka oma "seenealbumiks" – tema kirjelduse järgi on see maine, orgaaniline, kahe jalaga maa peal ja eluringi teadvustav, vahendab Consequence.
"Fossora" loomisesse olid kaasatud ka bassklarnetite sekstett, Indoneesia tantsuduo Gabber Modus Operandi loodud biidid ning Björki poja Sindri, tütre Ísadóra ja muusik Serpentwithfeeti vokaalid. Björki lahkunud ema on märgitud albumi kahe loo autorina.
Björk alustas ka taskuhäälinguga, kus räägib lähemalt kõigist oma albumitest. | Ilmus Björki uus album "Fossora" | https://kultuur.err.ee/1608734299/ilmus-bjorki-uus-album-fossora | Islandi muusik Björk avaldas reedel oma uue, kümnenda stuudioalbumi "Fossora", mille pealt olid varem ilmunud juba singlid "Atopos", "Ovule" ja "Ancestress". |
Olkiluoto kolmanda reaktori täisvõimsus on 1600 megavatti.
"Seda päeva oleme oodanud kakskümmend aastat. Selle nimel töötasid suur hulk professionaale," teatas reedel TVO tippjuht Veli-Pekka Nurmi.
Täisvõimusel töötavad praegu ka esimene ja teine reaktor. Umbes 40 protsenti Soome elektrienergiast tuleb nüüd Olkiluotost.
"Nüüd keskendume katsete lõpetamisele ja detsembris tavapärase elektritootmise juurde jõudmisele," ütles TVO tippjuht Marjo Mustonen.
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat. Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. | Olkiluoto kolmas reaktor saavutas esimest korda täisvõimsuse | https://www.err.ee/1608734317/olkiluoto-kolmas-reaktor-saavutas-esimest-korda-taisvoimsuse | Soome elektriettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) teatas reedel, et testimisel olev Olkiluoto kolmas reaktor saavutas esimest korda täisvõimsuse. Regulaarselt peaks reaktor täisvõimusel tööle hakkama detsembris. |
Zevakin ja An-Marlen kohtusid esimest korda juba kaheksa aastat tagasi. "Andrei kirjutas mulle cover' i tegemise asjus, kui ta neid veel aktiivselt tegi. Tol ajal kirjutasime tegelikult veel ühe loo, mis kunagi ilmavalgust ei näinud, aga nüüd, kaheksa aastat hiljem, tuli koos kirjutamise idee üsna orgaaniliselt," meenutas An-Marlen.
"See on minu jaoks ilmselt üks kõige kiiremini kulgenud loo kirjutamise protsesse, mis on toimunud koos teise artistiga. Mulle tundub, et muusikaliselt me täiendasime teineteist, tänu millele oli kirjutada väga lihtne ja loomulik," lisas An-Marlen.
"Meil on väga sujuv koostöö An-Marleniga - kõik, mis me teeme, kui stuudiosse läheme, tuleb kiirelt ja loomulikult ning enamasti on kõik demod juba bängerid," naeris Zevakin.
"Valikud" räägib sellest, et elus tuleb kogu aeg valikuid teha – olgu need siis kerged või rasked, aga kokkuvõttes me neid langetama peame," täpsustas An-Marlen loo sisu.
"Tõesti, kontseptsiooni lõime sõna valikud ümber," ütles Zevakin. "Arvestades endagi elu, siis alati on mingisuguseid raskemaid hetki, kergemaid hetki, aga nagu loo sõnum ütleb, läheb kõik nii, nagu peab."
Muusikavideo loovjuht on Reino Kuber ja tegevprodutsent Tarmo Tsernjavski ning see filmiti Itaalias Como järve ääres. "Kaameramees jäi päev enne võttele minekut koroonasse, mis tegi meie elu keerulisemaks, sest pidime kõik asjad ülikiiresti ümber mängima. Hiljem tuli kaasa filmima Erik Nivazov," rääkis An-Marlen video loomise protsessist. | Andrei Zevakin ja An-Marlen avaldasid ühise singli koos muusikavideoga | https://menu.err.ee/1608734284/andrei-zevakin-ja-an-marlen-avaldasid-uhise-singli-koos-muusikavideoga | Andrei Zevakin ja An-Marlen (Ingel Marlen Mikk) avaldasid singli "Valikud", mille muusikavideo on filmitud Itaalias Como järve ääres. |
"See on punkt inimese elus, kui ta mõistab, et kogu tema elu keerleb kellegi teise ümber. Ühest küljest näib küll kõik imelisena, aga teisalt tunned, kuidas kogu su elu on tükkhaaval koost varisemas," selgitas Kallastu.
Kallastu esimene singel "Curtains" ilmus pea aasta tagasi ja selle aja jooksul on ta tegelenud muusika produtseerimisega. "Tegelesin nii palju muusikaga, et ei olegi jõudnud midagi vahepeal välja anda. See-eest saab juba üsna pea vahepeal ilmumata jäänud muusikat kuulata," tõdes ta.
"Only" avab artistis enda jaoks uue tahu, märkis Kallastu.
"Loo kirjutamise ja produtseerimise protsess oli orgaaniline – oli palju mänglevust ja loomingulist lähenemist. Tunnen, et selle loo kallal töötamine arendas mind produtsendina ning avas minus mingid kraanid, mille olemasolust ma varasemalt teadlik polnud."
Loo produtseeris Maria Kallastu, bassil mängib Mattias Tirmaste ja loo miksis ja masterdas Hyrr Innokent Vainola.
Kallastu kuulub ka koos Mattis Kirsipuu, Artur Leppiku, Kaur Einasto, Kristjan Tenso, Marta-Lotta Kuke, Karl Tammaru ja Irene Isabel Mileikoga alternatiivmuusika kogukonda Kenors. | Maria Kallastu avaldas singli "Only" | https://kultuur.err.ee/1608734290/maria-kallastu-avaldas-singli-only | Maria Kallastu avaldas singli "Only", mis räägib ohtlikust olukorrast, millesse igaüks võib sattuda. |
"Vastavalt Eesti Vabariigi ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS Shipping vahel sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil, teavitame teid, et Eesti Vabariik kui veo tellija ei soovi kasutada lepingu punktis 29 märgitud reisiparvlaevade väljaostu optsiooni," seisis TS Laevadele saadetud Sikkuti kirjas.
Sellest teatas ka Tallinna Sadam börsiteates.
Börsiteates seisis, et lepingu järgi oli riigil õigus TS Laevade omanduses olevad üks kuni neli lepingu tarbeks ehitatud reisiparvlaeva lepinguperioodi lõppedes fikseeritud hinnaga välja osta teatades optsiooni kasutamisest hiljemalt käesoleva aasta 30. septembriks.
TS Laevad teenindab Saaremaa ja Hiiumaa liine kehtiva sõitjateveo lepingu alusel kuni 2026. aasta 30. septembrini, sellele järgnevaks perioodiks teenusepakkuja leidmiseks ei ole riik veel hanget välja kuulutanud.
Eelmises valitsuses plaanis parvlaevad riigi omandisse osta keskerakondlase Taavi Aasa juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. | Riik ei osta parvlaevu enda omandisse | https://www.err.ee/1608734266/riik-ei-osta-parvlaevu-enda-omandisse | Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) teatas, et riik ei soovi kasutada võimalust osta enda omandisse neli mandri ja suursaarte vahel sõitvat parvlaeva, mis kuuluvad Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Laevad. |
Sellest hooajast peatreenerina tegutseva Graham Smithi hinnangul on Kalevi ragbimeeskond teinud olulise arenguhüppe.
Kalev RFC meeskonna mänedžeri Paul Davidsoni sõnul oli tänavune hooaeg klubile üle ootuste edukas. "Pandeemia ja reisimispiirangute tõttu jäid meil kaks hooaega sisuliselt vahele. Mängud jäid ära ning ka mängijate arv vähenes oluliselt. Samas on ragbis üks kuldne põhimõte: kui sind niidetakse maha, tuleb kiiresti taas jalgele saada ja edasi joosta! Seda ka tegime," rõõmustas Davidson, lisades, et tänavu oli juba teine kord Kalev RFC-le tuua Soome liigast esimese divisjoni kuldkarikas.
"Kalevi ragbimeeskond on arenenud väga kiirelt ning kindlasti on suureks abiks olnud võimalus treenida koos briti NATO sõduritega Tapalt. Mängijad on olnud väga avatud minu treenimisstiilile ning teinud kõvasti tööd, et mängida senisest mitmekülgsemat mängu," ütles Kalevi peatreener Graham Smith.
Smithi kinnitusel on plaanid järgmise hooaja ettevalmistusteks juba olemas ning hõlmavad nii kehalise kui ka vaimse võimekuse arendamist. "Keskendume neljale aspektile: tehniline, taktikaline, füüsiline ja vaimne ettevalmistus ning loomulikult meeskonnakultuuri ja juhtimise arendamine," täpsustas Smith.
Smith on rahvusvahelise kogemusega elukutseline ragbitreener, kes töötab Tallinna Kaleviga käesoleva aasta kevadest. Smith on muuhulgas treeninud Inglismaa naistekoondist 2014. aasta maailmameistrivõistlusteks ning töötanud treenerina mainekas Worcesteri akadeemias, Poble Nou ragbiklubis Hispaanias ja Moseley ragbiklubis Suurbritannias. | Tallinna Kalevi ragbiklubi tõi koju Soome liiga esimese divisjoni karika | https://sport.err.ee/1608734287/tallinna-kalevi-ragbiklubi-toi-koju-soome-liiga-esimese-divisjoni-karika | Juba viiendat aastat Soome liigas mängiv Tallinna Kalevi ragbiklubi (Kalev RFC) alistas möödunud nädalavahetusel Tiskre kodumurul toimunud esimese divisjoni finaalmängus Tampere skooriga 27:17. |
"Sisu" tähistab uue peatüki algust eesti pianisti ja helilooja Kristjan Randalu loomingus: tegu on tema esimese bigbändikava salvestisega. Ühtlasi on see New Wind Jazz Orchestra debüütalbum, millel teevad kaasa Wolf Kerschek dirigendina, Ingrid Jensen trompetil ja Ben Monder kitarril.
Aastal 2018 Lauri Kadalipu eestvedamisel kokku saanud New Wind Jazz Orchestra eesmärk on edendada Eesti muusikat uute rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.
"Usun, et kõikide nende erinevate nüansside, helide, värvingute, võimaluste ja instrumentide kasutamine täiustab minu muusikalist materjali märkimisväärselt," ütles Randalu.
Üheksa looga plaat sisaldab Randalu loodud uusi bigbändiseadeid originaalteostest, aga ka tuntud eesti laulude töötlusi. Siin puuduvad klassikalised sving-bigbändi helid, pigem pakub album rohkelt rütmilist põnevust. "Minu eesmärk ei olnud kirjutada traditsioonilist bigbändi kava," selgitab Randalu.
Albumi juhatab sisse Uno Naissoo lastelaulul põhinev "Hiirejaht", kus orkestripassaažide vahel esitab soolo Kanada trompetist Ingrid Jensen. Sellele järgnev albumi nimilugu "Sisu", mille puhkpillipartiid kulmineeruvad saksofoni ja klaveri kahekõnega.
Loos "Spielchen und Rechenschaft" teeb külalisena kaasa Ameerika kitarrist Ben Monder. Uues seades kõlavad ka algselt meeskoorile ja puhkpilliorkestrile kirjutatud "Song of Freedom" ning lastelaul "Pipi Pikksukk", mis teeb kummarduse Ülo Vinteri originaalile, jõudes aga ikkagi tänapäeva.
Albumi lõpetab filmimuusikana tuntud "Lambalaul", mis osutus Randalu sõnul rütmiliseks väljakutseks. "Huvitav on aga see, et Olav Ehala kirjutas meloodia vastavalt laulusõnadele, mille vorm ja ebaühtlane rütm toimivad nüüd kogu loo vundamendina."
"Kõik muusikud ja kogu salvestusmeeskond andsid oma virtuoosse täpsuse ja kirgliku pühendumusega olulise panuse. "Sisu" produktsioonis ei ole tehtud mingeid järeleandmisi," kirjeldas Randalu.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 1. oktoobril Põlva kultuurikeskuses, 2. oktoobril Viljandi pärimusmuusika aidas, 6. oktoobril Kumu auditooriumis ja 7. oktoobril Paide muusika- ja teatrimajas.
Sisu by Kristjan Randalu, New Wind Jazz Orchestra | Ilmus Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra album "Sisu" | https://kultuur.err.ee/1608734272/ilmus-kristjan-randalu-ja-new-wind-jazz-orchestra-album-sisu | Reedel ilmus Ühendkuningriigi plaadifirma Whirlwind Recordings alt Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra uus album "Sisu", mis viib siinse bigbändimuusika rahvusvahelisele areenile. |
USA justiitsministeeriumi teatel tahtsid Jamie Lee Henry ja tema abikaasa varastada USA sõjaväebaasist meditsiinilisi dokumente. USA süüdistab neid nüüd vandenõus, vahendas The Times.
Prokuratuur väidab, et nad alustasid vandenõu sepistamist pärast Ukraina sõja puhkemist. USA teatel tahtsid nad abistada Kremlit. Henry töötas Fort Braggis ja omas nii ka ligipääsu tähtsatele dokumentidele.
Abielupaar sai kokku Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) salaagendiga. Paar arvas aga, et agent on Venemaa ametnik. Nad andsid agendile teada, et on valmis pakkuma Venemaale igasugust abi, isegi kui see tähendab vanglasse minekut.
"Minu seisukoht on, et seni, kuni USA Venemaa vastu sõda ei kuuluta, saan aidata Venemaad nii palju kui tahan," ütles agendile Henry.
Võimude teatel andis Henry üle mereväe luureteenistuse abikaasa andmed. Samuti andis ta üle veel õhuväe veterani sugulase terviseandmed.
Henry teatas 2015. aastal, et on transsooline. Ta oli esimene teadaolev transsooline ohvitser USA armees, vahendas CNBC. | USA endine ohvitser plaanis Venemaale müüa salajasi dokumente | https://www.err.ee/1608734260/usa-endine-ohvitser-plaanis-venemaale-muua-salajasi-dokumente | Ajaleht The Times kirjutab, et USA võimud süüdistavad vandenõu organiseerimises armee endist ohvitseri. USA teatel plaanis endine ohvitser müüa Venemaale dokumente, mis sisaldasid USA kõrgemate sõjaväelaste ja nende sugulaste meditsiinilisi andmeid. |
Seistes pühapäeva pärastlõunal Berliini Brandenburgi lennujaama ühes keskpärases väravas, kummitab mind see, mida mu ukrainlasest sõber Alla ütles mõni päev tagasi, ja mis kõlas nii etteheite kui ka küsimusena: "Miks Ukraina parimad peavad surema?".
Tookord Berliini lennujaamas ei saanud arugi, et Euroopas on käimas sõda. Puhkusele ihkavad või sealt naasevad rahulolevad turistid mõjusid kohatult. See tekitas järjekorras seistes üsna vastakaid tundeid, eriti tuleviku osas, ent mitte enamikule. Ilmad olid soojad ja oli võimalik pärast pikki pandeemia-aastaid hetkeks kaugemale minna. Mõtetes olid nad niikuinii eemal, kaugel idast peale tükkivast katkust. See ei kõnetanud neid. Miks?
Seda võib vaadelda kui teatavat tuimust, mis on saabunud pärast pikki kriisiaastaid. Inimesed lihtsalt ei jaksa ega taha enam ning Lääne-Euroopas on luksus silmad lihtsalt sulgeda. Samal ajal on kriis nähtus, mis eluga paratamatult kaasneb ning ehk on teatav tuimus pikaajalise kriisi ületamiseks vajalik psühholoogiline kaitsemehhanism? Ja isegi kui see nii on, mõjub see ikkagi... kohatult. Mõjub ühtviisi kohatult Berliinis, Pariisis, Madridis ja kõikjal, kus on võimalik tegelikkusele selg keerata.
Mis on kriis?
Aga mis on üldse kriis? Selle ammendava definitsioonini pole siiani jõutud.
Ma ei usu, et me selleni kunagi ka jõuame. Ehkki teame, et kriisi on laiemalt püütud mõtestada tõsise ohuna alusväärtustele, põhistruktuuridele ja süsteemi normidele, mis ajasurve ja kõrge määramatuse tingimustes toovad vajaduse elulise tähtsusega otsusteks, 1 on selles ometi kaalul ka riiklikud väärtused. Mitte alati, ent siiski. Selleks peab tavapärane soovimatu, ootamatu, enneolematu, kohati ka juhtimatu ning laialdast ebakindlust ja ohtu põhjustav sündmus või olukorda olema erakordne.
Kas see võiks olla sõda? Kindlasti, kuid seni, kuni seda ei tajuta ega kogeta, ei ole tegemist kriisiga, mis kaob, kui inimene keerab selja ja mõtleb iseendale. Selles lennujaamas polnud sõda ja Spree jõel rõõmsas meeleolus sõitnud turistid-pidulised laevadel ei pidanud mööduma varemeis Berliner Domist, mida iga päev lugematuid kordi mälestuseks jäädvustatakse. Fakt, et samal ajal surevad ka sakslaste vabadusi ja väärtuseid kaitstes Ukrainas inimesed, jääb kaugeks.
Ühelt poolt võib ju väita, et kriisid ja sõjad on alati inimkonnaga kaasas käinud ning seega tavapärane inimeksistentsi osa, aga erinevalt antiikajast suudavad tänapäevased inimesed tänapäeval luua eksistentsiaalseid kriise, mis hõlmavaid terveid rahvusi ja regioone, rääkimata globaalsest tasandist. See on midagi, mille üle ei tohiks uhkust tunda. Ometi vallanduvad aeg-ajalt mõned sõjad, milles osad soovivad hävitada (nt mõnda rahvust) ja teised kaitsta ja säilitada ning mõned luua midagi uut ja erilist.
Meie, eestlaste kogemused kriiside keerises ei erine eriti ukrainlaste omadest. Kuigi Eesti Vabariik asutati 1918. aastal ja juhuslikult samal päeval, kui algas Ukrainas teise Vene agressiooni tõrjumiseks peetud Ukraina Vabadussõda, on mõlema riigi ajaloos tekkinud kriisides alati olnud juhtiv roll parimatel. Neil, keda iseloomustavad hiljem sõbrad, naabrid, kolleegid, kindralid, aga ka võõrast keelt kõnelejad kui inimesi, kes tõid usu, et me võidame, ja see on suurim and, mida nad on andnud nii Eesti kui ka Ukraina riigile nende (sh rahvuste) (taas)sünniaegadel.
Samad parimad, kes 1919. aastal peatasid Punaarmee 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast ja 2022. aastal Kiievi all, on need, kes kõige kriitilisemal hetkel end vabatahtlikena end üles annavad selleks, et aega võita. Et anda võimalus teistele, lähedastele, aga ka neile, kes on kaugemal ja kes ei taha veel kriisi tõsidust aduda.
Isegi kui see ei ole liigne suuremeelsus või sissevaade rahvuse hinge, on need inimesed, kelle teod uuristavad ajalugu nagu vesi kivi, jättes sinna fraase nagu Kniefall von Warschau 2, sundides ka hauast tõusmata põlvili kunagisi vastaseid.
Eestilgi on omad Butšad ja Irpinid 3 (vaadake näiteks fotot massihauast Palermo metsas Rakvere lähedal), aga me lihtsalt ei tea neist või vahest pole me osanud neist rääkida. Vene punane terror 4, millel on alates 1918. aastast korduvalt Ida-Euroopas lastud amokki joosta, on ajatu ja lahutamatu osa Vene kultuuripärandist, mis lehkab fašismi järele nagu Auschwitzi ja Mariupoli krematooriumid.
Iga riigi parimate ja osavaimate panus on vältimatu, sest nn biomassist ei ole võimalik ehitada suveräänset riiki. Venemaa on suurepärane näide sellest, kuidas püütakse leida kvaliteeti kvantiteedis. Kuid pidagem meeles, et ka kõige suurejoonelisema ja võimsama liivakindluse saatuseks on minna vooluga kaasa.
Siinkohal tasub korrata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnu Hersoni vastupealetungi alguses: on aeg lõpetada Venemaast kui suurvõimust rääkimine. Nõustun, sest arvud võivad ju olla olemas, kuid see ei taga kvaliteeti.
"Need ongi need kangelased, keda mälestame 24. veebruaril Võidusamba jalamile pärgi asetades."
Kaitsejõudude kvaliteeti võib võrrelda riigi vundamendiga. Selleks, et vundament püsiks tugev, lisatakse betooni rauda. Jah, see kaob peagi jälgi jätmata betoonimassi sisse. Need ongi need kangelased, keda mälestame 24. veebruaril Võidusamba jalamile pärgi asetades. Need on inimesed, kes annavad Ukrainas võideldes oma tervise või elu, nad on justkui raud vundamendis.
Selleks, et Euroopa kaardile saaks ilmuda ja püsima jääda väike kuid iseseisev Eesti riik, ohverdas toona oma elu 6127 parimat. 5 Ligemale 12 000 parimat kandis elu lõpuni, kes väiksemaid, kes suuremaid haavu, rääkimata elamata jäänud eludest ja unistustest. See oli midagi, mida tuli kümnetel tuhandetel sundmobiliseeritutel korrata Teises maailmasõjas ainult selleks, et saada sunniviisiliselt osaks punase terrori mõjusfäärist ja kuulda oma lähedaste ja kaasmaalaste massiküüditamisest.
Mõnele võivad need arvud tunduda väikesed, arvestades ainuüksi näiteks Ukraina suurust, kuid meie väikeses maailmas on need (alati) tohutud. Mälestused neist lugudest ja ohverdustest on raud, mis hoiab meie riigi vundamenti koos. Ma tean, minu vanaisa oli üks neist.
Miks peaksime tahtma maailma Ukraina ja Eestita?
Tulles tagasi Alla küsimuse juurde õhtusöögilauas… ega me kumbki teadnud vastust. Meile jääb teadmata ka see, milliste tunnete ja raskustega – alates vanemate, õdede-vendade, armastatute ja sõprade vastuseisust kuni raskerelvade puudusteni nagu omal ajalgi Eesti rahvaväes – peavad ja tahavad Ukraina parimad ja neile appi suundunud välisvabatahtlikud kokku puutuma.
Iga parima, iga kangelase lugu ja teekond on erinev. Kuid me kumbki ei kahelnud hetkekski, kuidas see lugu lõpeb. Muidugi võiduga. Kõik muu pole lihtsalt mõeldav, mõistlik ega moraalne – võiduta puudub lihtsalt tulevik.
Pealegi, miks peaksime tahtma maailma Ukraina ja Eestita? Ukraina inimesed surevad, saavad haiget ja kannatavad seistes vaba mõtte ja demokraatia kaitseliinil. See on ülim ohverdus, mida vaatamata kõigele toimunule mõnede riikide materiaalsetest väärtustest läbi imbunud (sic!) ühiskonnajuhid veel mõista ei suuda.
Pole kahtlust, et neile pole sellise "ebamugava teemaga" tegelemine mugav ega mõistlik, sest võib ühel hetkel häirima hakata reaalpoliitika tegemist. Kuid nii pole võimalik ehitada ühtegi suveräänset riiki, ei rikast ega vaest, suurt või väikest, rääkimata üleeuroopalisest liidust.
Eksistentsiaalne kriis, millesse Ukraina on punase terrori poolt kistud, on ühine ja meie kõigi oma. Peame rääkima asjadest ausalt: see on sõda terve Euroopa vastu, mis täna toimub mõnes Ukraina oblastis, homme mõnes Eesti maakonnas ja nädala lõpuks (uuesti) Berliini eeslinnades. Sulge silmad või keera selg, aga reaalsus sellest ei muutu.
Küsimus "Miks just meie kaotame selles sõjas oma parimaid?" on emotsionaalselt raske teema ja koorem kanda nii Alla kui ka miljonite teiste, sealhulgas poolakate, eestlaste ja teiste jaoks.
Ma soovin, et oleksin Allale öelnud, et parimad ei sure kunagi, neid austatakse ja mäletatakse igavesti. Nii on see ka meie riigis, kus pärast Vene okupatsiooni lõppu 1990. aastatel taastati Eesti eest võidelnute ja hukkunute mälestusmärgid. Me taastasime mälestuse, mida punaterror püüdis meeleheitlikult iga hinna eest hävitada. Miks? Sest okupandist terrorist kardab parimaid isegi hauast, kuna ohutusse viiva küüdi asemel küsisid nemad laskemoona.
Ukraina riik sai küll ametlikult iseseisvaks 24. augustil 1991, kuid eksistentsiaalne kriis, mis ähvardas seda kui riiki ja selle rahvust hävitada, puhkes rohkem kui 30 aastat hiljem, ehkki selle hõng oli juba 2014. aastal õhus.
Kuigi mõned parimad surevad selles kriisis, on nad oma riigi jaoks kangelased ja eeskujud, nagu raudbetoonist vundament, millel toetub tänane ja homne Ukraina. Nende ohverdust hinnatakse võrdselt Ukrainas ja Eestis, aga ka ülejäänud Ida-Euroopas ja meie ühises väärtusruumis laiemalt, vähemalt meie eluajal. Just sellepärast saadame teile seda, mida teie parimad päriselt vajavad, mitte madratseid ja tekke. Au meie ühistele kangelastele!
1 Rosenthal, Uriel; Charles, Michael T.; 't Hart, Paul (Eds.). 1989. Coping with crisis: The management of disasters, riots and terrorism. Springfield: Charles C. Thomas; p. 10.
2 Kniefall von Warschau, mida nimetatakse ka Warschauer Kniefall (mõlemad saksa keeles "Varssavi kummardus"), viitab Lääne-Saksa kantsler Willy Brandtile, kes 1970. aastal külastas Varssavi getoülestõusu mälestusmärki, kus ta põlvitas paludes andestust.
3 Communist Crimes. 2021. Punane terror Eesti Vabadussõjas. Intervjuu Taavi Minnikuga, 3. mai, 2021. Leitav: https://communistcrimes.org/et/punane-terror-eesti-vabadussojas-intervjuu-taavi-minnikuga [31.08.2022].
4 Кокурин, А. И. и Петров, Н.В. 2000. ГУЛАГ (Главное управление лагерей) 1917-1960. Москва: МФД; C. 15 [Постановление СНК РСФСР № 710, 05.09.1918 "О красном терроре"].
5 Kaitseliit. 2012. Võidupüha näitus "Rindejoon" Pärnus, 13. juuli, 2012. Leitav: https://www.kaitseliit.ee/et/voidupuha-naitus-rindejoon [31.08.2022]. | Hannes Nagel: miks Ukraina parimad peavad surema? | https://www.err.ee/1608734218/hannes-nagel-miks-ukraina-parimad-peavad-surema | Ukraina inimesed surevad, saavad haiget ja kannatavad seistes vaba mõtte ja demokraatia kaitseliinil. See on ülim ohverdus, mida vaatamata kõigele toimunule mõnede riikide materiaalsetest väärtustest läbi imbunud ühiskonnajuhid veel mõista ei suuda, kirjutab Hannes Nagel. |
Selle kurlinguhooaja teine kodumaine MK-etapp WCT Tallinn Mens Challenger 2022 toimub Tallinnas seitsmendat korda ja osalemas on maksimaalne arv võistkondi ehk 18 meeskonda üheteistkümnest riigist. Eestit esindab rahvusvahelisel turniiril kolm meeskonda: Eesti koondis kapten Eduard Veltsmani juhtimisel ning Andres Jakobsoni ja Margus Tubalkaini meeskonnad.
Kõrgetasemelisel turniiril saavad kurlingumeeskonnad teenida maailma edetabeli punkte. Turniiri favoriidiks peetakse Norra meeskonda Steffen Walstadi juhtimisel. Praegu asuvad norralased maailma edetabelis 16. positsioonil.
Eesti kurlingumeeskonna jaoks on tegemist teise rahvusvahelise turniiriga alanud kurlinguhooajal. Eesti koondis alustas oma hooaega võidukalt, võites septembri alguses Lätis toimunud kurlinguturniiri Riga Open. Eesti meeste esinduskoondise hooaja suurim eesmärk on aga jõuda novembris Rootsis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel B-divisjoni kahe parema hulka, et tõusta järgmiseks aastaks A-divisjoni ehk Euroopa kümne parima võistkonna sekka.
Tallinna MK-etapi võitjad selguvad pühapäeval, 2. oktoobril. | Tallinnas algas kurlingu MK-etapp | https://sport.err.ee/1608734197/tallinnas-algas-kurlingu-mk-etapp | Neljapäeval algas Tallinnas kõrgetasemeline kurlingu MK-etapp, kus mõõtu hakkab võtma 18 kurlingu meeskonda, sh Eesti esinduskoondis Eduard Veltsmani juhtimisel. |
Justiitsministeerium teatas, et plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. Praegu võimaldab riik e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on, ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann.
"Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks."
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta.
"Läbipaistev ettevõtluskeskkond tähendab, et tarbija teab, kelle teenuseid ja tooteid ta tarbib, ning ettevõtjad saavad ärisidemeid luues uurida koostööpartneri tausta. Majanduse läbipaistvus on kogu ühiskonna huvides," sõnas Danilson-Järg.
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul ei pea siiski muretsema, et andmed nüüd liigselt avalikuks saavad. Avaandmete taaskasutamisel peab ettevõtja samuti järgima andmekaitse põhimõtteid, sõnas Lehis. Näiteks uute andmepõhiste teenuste arendamisel tuleb iga täiendava andmetöötluse puhul veenduda, et teenusepakkujal on õigus andmeid selle jaoks kasutada.
Oma andmete õigsuse eest e-äriregistris saab igaüks ise hea seista. "Soovitame inimestel üle vaadata, ega äriühingu kontaktidena pole registrisse antud hoopis isiklikke kontaktandmeid – telefoninumbrit, e-posti aadressi või kodust aadressi –, mille avalikuks tulemist ei soovita," andis Lehis nõu.
Ainsana jääb päringutasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide puhul, sest need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mille taaskasutamisel kehtivad piirangud. | Oktoobrist saab tasuta vaadata äriregistri andmeid | https://www.err.ee/1608734200/oktoobrist-saab-tasuta-vaadata-ariregistri-andmeid | Kui seni tuli äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta e-äriregistris sisalduvate andmete vaatamiseks maksta päringutasu, siis alates 1. oktoobrist muutuvad need andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. |
Noepi sõnul on värskelt ilmunud lugu inspireeritud trendikast sotsiaalmeediaplatvormist TikTok. "Viimastel aastatel on TikTok olnud paljude muusikute seas kurikuulus selle poolest, et see on veel üks lisakohustus, millega peab tegelema," rääkis Noep.
"Ma otsustasin selle sõjakirve maha matta ja olukorra enda kasuks pöörata. Seeläbi olen TikTokist ja muust digimeediast leidnud palju inspiratsiooni ning pea kõik seni välja andmata uued lood on saanud alguse mõnest sealt pärinevast tekstist või sämplist," lisas ta.
"Uut lugu "N.Y.M.P.H.O.maniac" sel suvel esitada ei õnnestunud, aga ootan juba tulevasi kontserte, et panna erinevatel festivalidel publik seda kaasa laulma," tunnistas Noep.
Noepi loomingul on Spotify platvormil täitumas kohe 60 miljonit kuulamist. Selles mängis suurt rolli ka eelmise aasta lõpus Itaalias teenitud kuldplaadi staatus looga "Fk This Up". Muusiku täispikk debüütalbum "No Man Is An Island" ilmus 2021. aasta lõpus ja tõi talle enim auhindu tänavuselt Eesti muusikaauhinnade galalt. | Noep andis välja uue singli | https://menu.err.ee/1608734182/noep-andis-valja-uue-singli | Noep andis välja uue tantsulise singli "N.Y.M.P.H.O.maniac", mis on järg artisti auhinnatud stuudioalbumile "No Man Is An Island". |
"Beep" on järjekorras kolmas singel uuelt albumilt, mille ilmumiskuupäev ei ole veel teada. Ühes uue singliga avaldas M.I.A. ka uue albumi kujunduse.
Juba on albumilt ilmunud singlid "Popular", mille produtseerisid Boaz van de Beats ja Diplo, ning "The One", mille produtseerisid Rex Kudo ja T-Minus. Eelmisel aastal andis ta välja ka singli "Babylon".
"MATA" on M.I.A. esimene album pärast 2016. aastal ilmunud albumit "AIM". | M.I.A. avaldas järgmise singli uuelt albumilt | https://kultuur.err.ee/1608734194/m-i-a-avaldas-jargmise-singli-uuelt-albumilt | M.I.A. avaldas järgmise singli "Beep" oma eelolevalt uuelt stuudioalbumilt "MATA". |
Viimasel ajal oleme ridamisi meediast lugenud ja kuulnud uudiseid, mille kohaselt on kohtud tühistanud koroona vastu vaktsineerimisest keeldunud inimeste vallandamised töökohtadelt.
Mitmed õiguseksperdid nagu ka teadlased on avaldanud oma kriitikat või ka pahameelt vähem kui aasta tagasi toimunud riigi instantside rakendatud liialt drastiliste või ka mõtlematult karmide meetmete vastu. Nagu on loomulikult rohkelt muret ja põlgust jällegi avaldatud ka Eestis leviva riigivõimu vastase skeptilise või ka väidetava vandenõuliku mõtlemise vastu, mis viivat meie rahva eemale teaduslikust maailmapildist.
Kuid vahest ei peakski me ülemäära muret tundma Eestis alati valitsenud skepsise pärast "võimu" vastu. Palju parem ongi elada säärases riigis, kus rahvas kahtleb ja on igasugustele "ülalt tulnud" programmide ja ideoloogiate vastu üleüldiselt skeptiline, kui maal, kus rahva absoluutne enamus kiidab ilma kordagi isegi järele kaalumata totakalt naeratades ning koogutades heaks iga viimasegi valitsuselt tulnud suunise. Sest lehes ju nii kirjutati ja ka teadlane nii televiisoris ütles!
Iga valitsus või muu riiklik instants leiab omale alati mistahes nomenklatuurse ideoloogi juhtima kas "sõltumatut komisjoni" või esitama mistahes meelsuskonna levitatavaid tõdesid argumendiga "teadus ütleb", "eksperdid kinnitavad" ja "teaduslik maailmapilt nõuab".
Samamoodi pandi suur osa idasakslasi armastama kommunismi ja oma valitsejaid, samal ajal kui keskmine eestlane jäi ka läbi kogu okupatsiooniaja nii kommunismi kui ka tollase nomenklatuuri vastu skeptiliseks või vaenulikuks.
Tõenäoliselt on kõik maailma uudiseid jälgivad Eesti inimesed kursis Hiinas juba mitu aastat järjest rakendatud ebainimlike ja karmide koroonapiirangute ja karantiinidega, mis just praegu on sisse saanud uue hoo.
Pärast vaktsiinide kasutuselevõttu ning ka kõikjal maailmas kohale jõudnud arusaama, et karjaimmuunsust loodetud kujul ei saavutata, et vaktsiinid pakuvad ainult osalist kaitset ning üldsegi mitte alguses kardetud ohtlikkuse tasemega viirus jääb meie keskele külalisena elama veel pikaks ajaks, loobus täiesti suurem osa riikidest ka võitlusest tuuleveskitega ning piiranguid asuti järk-järgult lõdvendama.
Läänemaailma jaoks võttis viirusega seotud teemad aga avaliku arutelu alt peaaegu täielikult maha alanud Ukraina sõda. Kogu tsiviliseeritud maailm nägi, kuivõrd väheoluline ja väheohtlik on tegelikkuses viiruse praegune levik või ka selle vastu võitlemine olukorras, kus käib sõda vaba maailma ning maffiapealikest sotsiopaatiliste diktaatorite vahel, kelle puhul pole kunagi võimalik täpselt ette näha, kui kaugele ollakse siiski valmis välja minema.
Viimati oli maailm sellises ohuolukorras aastal 1962 Kuuba raketikriisi ajal. Venemaad juhtis siis Nikita Hruštšov, USA-d president John F. Kennedy ja Hiinat esimees Mao.
Kriminalistid ja väärastunud tunde- ja mõtteeluga kurjategijate käitumist uurivad teadlased võivad teha küll oletusi, aga ei saa kunagi anda kindlaid ettekuulutusi sotsiopaatide käitumisele mingis konkreetses olukorras. Inimeste teadvuses virvendab taas hoolimata selle väga väikesest tõenäosusest võimalik stsenaarium, mille järgi suurem osa inimkonnast võib ühe hetkega hukkuda ning kogu planeet sattuda apokalüptilisse keskkonnakatastroofi küüsi, mille kõrval mistahes kliimasoojenemise kaasmõju tundub lihtsalt pisikese hooajalise ilmastikulise ebameeldivusena.
Sotsiaalset katastroofi ei saabunud
Kogu maailma kogemus näitas, et piirangute ja karistavate või distsiplineerivate meetmete rakendamisest loobumine ei toonud omadega kaasa viiruse leviku ega surmade hulga drastilist kasvu. Meditsiinisüsteemid pidasid valdavas osas maailmas koormusele siiski algusest lõpuni vastu ning mitte kuskil läänes ega idas ähvardatud kollapsit ja sotsiaalset katastroofi ei saabunud.
Viiruse esilekerkimise ja esimeste lainete ajal näisid kõik ka Eestis ja mujal maailmas kehtestatud ettevaatusabinõud ja piirangud mõistuspäraste ja seaduslikena. Ettearvamatut, potentsiaalselt ohtlikku ja ka tapvat nähtust ning üldse igasugust "tundmatut" peabki enne hoolikat uurimist ja läbikatsumist kartma ja vajadusel ajutiselt rakendama ka inimeste õigusi tugevalt piiravaid meetmeid.
Iga riik – nagu muidugi ka inimene – peabki olema mõõdukalt kartlik tundmatu, salapärase ja eriti potentsiaalselt surmava vastu. Olgu selleks "tundmatuks" siis islamiterrorism, salajas toimuv korruptsioon, piiramatu sisseränne või ohtlikud nakkushaigused. Kuid ka islamiäärmusluse vastu ei võidelda ju kiusates taga kõiki inimesi, kes on juhtumisi moslemid, vaid võetakse sihikule isikud ja rühmad, kelle puhul on põhjust eeldada, et nad päriselt miskit halba kavandavad.
Ka võitluses korruptsiooniga ei asuta ju monitoorima või siis taga kiusama kogu töötavat rahvastikku saamaks teada, et ega keegi jumala eest pole veidike makse optimeerinud või kellelegi kinkinud kahtlast pudelit konjakit või karpi šokolaadi, vaid ette võetakse ikka isikud, kes oma avalikku positsiooni ära kasutades ka süstemaatiliselt kuritegelikult tegutsevad.
Ka piiramatu sisserände vastu ei võidelda piiriületajaid maha lastes või üldse riiki võõrastele sulgedes, vaid ehitatakse välja asjakohased piiritõkked ning omakorda selekteeritakse välja riiki lubamiseks isikud, kes on ka päriselt sõjapõgenikud või ka riigile muul viisil olulised samal ajal libapagulasi ja muud kahtlast elementi tagasi saates.
Ning ka koroonaviiruse vastu võitlemise ratsionaalseks viisiks pärast teadasaamist, et vaktsiinid toimivad ainult osaliselt, ei kaitse uuesti nakatumiste eest, ning et viirus on kordades ohutum, kui alguses kardeti, ei oleks olnud mitte kõikide inimeste koju luku taha panemine ja ühiskonna sulgemine. Samal ajal kodus istuvaid ja mittetöötavaid inimesi lihtsalt riigi juurde trükitud rahaga üle kallates, nagu tehti ülemaailmset inflatsiooni ja kriisi tekitades näiteks USA-s ja ka mitmetes Euroopa riikides aastal 2021.
Tegutsema peab ikka meetmetega, mis ka päriselt toimivad nii, et kokkuvõttes toovad kogu ühiskonnale rohkem kasu kui kahju. Nagu näiteks edukas vaktsineerimise korraldamine ühildatult riskigruppide eneseisolatsiooni soodustamisega sealjuures muud ühiskonda võimalikult vähe häirides ning majandust võimalikult palju käigus hoides.
Piirangutega jätkas Hiina
Huvitaval kombel osutus üheks riigiks, mis jätkas karme piirangute ja karantiinide meetmeid samal ajal kui valdavas osas muus maailmas Ukraina sõda ja meditsiinilised tõdemused panid riike hoopiski piiranguid lõpetama, Hiina koos selle totalitaarse diktatuurirežiimiga.
Nagu Hiina haiguste kontrolli ja ennetamise ameti hiljutine teade selgitab, polevat tervete linnade sulgemiste ja karantiinide taga mitte üldsegi mingid kurjad kavatsused, vaid tegu olla hoopiski olukorra normaliseerumise ja leevendumise programmiga, mida Hiina kompartei nomenklatuur on otsustanud alates 2021. aasta augustist nimetada "Dünaamiliseks null-koroona strateegiaks".
Lääne meedias tavatsetakse nimetatud tegevuskava sageli nimetada Hiina nomenklatuuri peamehe ja diktaatori nime järgi "Xi null-strateegiaks". Hiina põhjendab seda strateegiat enne elanikkonna immuunsusbarjääri saavutamist ettevõetava kõikide esile kerkinud viirusekollete operatiivse likvideerimisega.
Vastavalt parteikantseliidile olla tegu"täpse ennetus- ja kontrollimehhanismiga, mille eesmärgiks on kiirelt tuvastada, kontrollida ja ravida nakatunud inimesi igas geograafilises nakkuskoldes eraldi eesmärgiga vältida ühiskondliku ja majandusliku arengu kahjustumist teistes regioonides saavutamaks maksimaalset efekti minimaalsete kuludega".
Üha rohkem avaldavad Hiinas toimuva viirusevastase "võitluse" vastu skepsist ka USA varasemalt alati omaenda kodumaal partei karmide piirangute narratiive toetanud selgelt demokraatlikud uudistetoimetused, mis on toimuva olemust üha rohkem läbi näinud ja mille kriitilised lood ning pealkirjad räägivad enda eest.
Näiteks The Atlanticu lugu"Null-COVID on oma kasulikkuse minetanud. Miks Hiina aga endiselt seda rakendab. Kommunistliku Partei päris prioriteediks on kaitsta iseennast, mitte rahvast" ning Bloombergi"Hiina null-Covid poliitika võib kesta aastaid, sest see töötab Xi heaks. Mis siis, kui riik jääbki viiruse eemal hoidmiseks määramatuks ajaks suletuks?".
Hiina diktatuurne nomenklatuur ja Xi ei võitle mitte viiruse vastu, vaid projitseerib rahvale eelkõige kujutluspilti enda kompetentsusest ning teisalt sisendab ja manifesteerib elanikkonnale oma "võimu" ning selle võimu tugevust ja otsustavust.
Lihtsalt kokku võttes: Xi ja partei kasutavad viirusevastaseid meetmeid siseriikliku võimaliku rahulolematuse ennetamiseks ja mahasurumiseks, enda võimu ja ideoloogia kindlustamiseks ning püsiva siseriikliku ohuolukorra loomise abil konsolideerimiseks.
Eriti oluline on oma võimu võimekuse püsiv demonstreerimine Hiina enda sügavate majandusprobleemide ning tulevikukasvu ja heaolunarratiivi ohtusattumise kontekstis. Ka Taiwan ei ole Hiina totalitaarse režiimi nomenklatuuri jaoks mitte päris sõjaline või majanduslik oht, vaid on pinnuks silmas ja lausa surmavaenlaseks kompartei nomenklatuuri usaldusväärsusele maailmas ja võimu täielikule konsolideerimisele ka siseriikliku imago perspektiivis.
Püsiva sõjaohu õhutamine ja pidev militaristlik retoorika aitavad tegelikult riigis tagada samasuguse allumise ja eesmärgile pühendumise nagu ka viirusepiirangud.
Vaba ja demokraatlik riik Taiwan otse totalitaristliku Hiina kõhu all on justnimelt ka ideoloogiliseks sisepoliitiliseks ohuks stalinistliku diktatuuri ninameestele ning selle ohu likvideerimisest sõltub nomenklatuuri püsimajäämine ja pikaajaline edasikestmine.
Täpselt nagu ka Venemaa jaoks potentsiaalselt demokraatlik, läänemeelne ja vaba Ukraina otse nende külje all ei kujutanud Putini maffiale ja partei nomenklatuurile mitte mingisugust sõjalist ohtu, vaid justnimelt siseriiklikku ohtu alternatiivi olemasolu tõttu: kuritegeliku võimu legitiimsuse ja püsimajäämise kahtluse alla sattumist riigi enda elanikkonna silmis, mille tagajärjed võivad olla ettearvamatud.
Nii Putinit kui Xid ja vastavaid nomenklatuure motiveerib seega tegusid tegema eelkõige paaniline hirm elu pärast, sest mõlema riigis tähendaks võimult tõukamine nomenklatuuri juhtfiguuride kas täielikku perifeeriasse asumisele saatmist või pigem ka hukkamist.
Meil konstrueeriti endale ise sisevaenlane
Maailmas toimuva kriminaalsete diktaatorite võimu konsolideerimise võtete taustal peaksime siiski arutlema selle üle, kas mitte ei mindud ka Eestis (või vabas maailmas laiemalt) viiruse ohjamise sildi all liiale või üle piiride hüljates korraks nii seaduslikkuse, õigusriigi põhimõtteid kui ka üldise ratsionaalsuse.
Kas polnud ka meie enda riigi poolt tänavatele "vaktsiinivastaste" vastaseks kaitseks patrullima saadetud koerad, mannergut kolistavate ohutute vanainimeste kongi viimised ning lõpuks ka erinevad kampaaniakorras läbi viidud inimeste vallandamisaktsioonid väikestviisi sarnased eelpoolkirjeldatud totalitaarsete riigikorralduste "võim võimu pärast" toimimisloogikatega.
Siinkohal loomulikult argumenteerides ilma vähimatki süüdistust või ka kahtlust esitamata Eesti mistahes valitsusele katses kehtestada apartheidirežiimi või liikuda eemale lääne demokraatlikest riigimehhanismidest, milliste aruteludega on juba nii Mikk Pärnits kui ka Aro Velmet (muuhulgas sotsiaaldemokraate "kõva käega juhi" narratiivi kaudu rõhutud vähemuse "venelaste kottimises" süüdistades) viimastel aegadel piisavalt hästi ja ammendavalt hakkama saanud.
Eesti väljus tõepoolest viirusekriisist majanduslikult edukalt, sest tegutseti enamasti ratsionaalselt silmas pidades ühiskonna ja kogu majanduse huve nagu ka seaduspärasusi. Inimesi ei pandud koju kinni samal ajal neile lihtsalt arulagedalt kontodele raha saates, vaid soodustati hoopiski majanduse edasi toimimist ettevõtteid toetades, et säiliksid töökohad ja ka tootmine.
Kui USA ja Euroopa oleksid jälginud ligikaudugi Eesti eeskuju, oma majandused lahti hoidnud ning arulagedate koroonatoetuste tarbeks mitte kosmiliselt suuri summasid raha trükkinud, poleks praegu maailmas ka sellist toorainete hinnatõusu ja piire ületanud inflatsiooniprobleemi.
Hullumeelseid majandusplaane ning Venemaast teadlikku energiasõltuvusse jäämise kaasa toonud kliimakavasid teostanud USA valitsus ja Euroopa liidrid üritavad nüüd aga paljusid enda möödapanekuid ajada hoopis Putini süüks, kes aga tõesti ei käinud läänes ei raha trükkimas ega ka rohekavasid kehtestamas.
Olles siiski edukalt väljunud majanduskriisist nii palju kui see oli meie valitsuse võimuses eelloetletud maailma suurjõudude ebaratsionaalsuse taustal, sattus meie establishment peatselt paanikasse ning ühtlasi ka otsustusvõimetusse mannetu kriisijuhtimise ja ka avaliku suhtlemise kobarkäkkide tõttu. Viirusega võitlemise asemel asuti võitlema hoopis enda maine või usaldusväärsuse eest.
Meelis Oidsalugi tõi välja meie kivinenud ja nurgataguses ringkäendusmaailmas elava riigiaparaadi kitsaskoha: eelkõige on selle klubilise liikumise (mida paiguti on osad arvamuseavaldajad defineerinud ka süvariigina) käivitavaks jõuks meeletu kartus ja hoolekanne eelkõige omaenda maine eest.
Nagu enesekeskne teismeline või siis nartsissistlik isiksus ei tõtta sugugi kiirelt oma tegemata koolitükke ära tegema või esmalt iseenda elu korda seadma, vaid süüdistab iseenda puudujääkides kõiki teisi ja kogu välismaailma nähes samal ajal igas kriitilises kommentaaris ja oma tõsiseltvõetavuse pisikeseski kahtluse alla seadmises tohutut ohtu enda eksistentsile, asus ka meie establishment arutult ründama ja paaniliselt vastu seisma kõigele enda mainet või tõsiseltvõetavust kahtluse alla seadvale.
"Lamedasse Maasse uskuvaid "koomikuid" ning kummalisi vanainimesi hakatigi avalikkusele esitlema kui tõsist sisevaenlast."
Enda saamatus vaktsineerimise korraldamisel nagu ka üleüldise avaliku suhtluse täielik mannetus vabandati välja siseriikliku kurja vaenlasega, kes ohustab meid kõiki ja kelle vastu vajame ühiskonnana kaitset. Kuni selleni välja, et lamedasse Maasse uskuvaid "koomikuid" ning kummalisi vanainimesi hakatigi avalikkusele esitlema kui tõsist sisevaenlast ning erinevatel põhjustel vaktsineerimisest loobunud isikuid (kellel on selleks seaduslik õigus ja vabadus) kujutama kui tõsist ohtu riigi tulevikule ja julgeolekule.
See kõlab vägagi Foucault'likult, aga tõepoolest konstrueeriti omale enda tõsiseltvõetavuse kinnistamiseks ise sisevaenlane, kelle vastu võidelda ja keda demoniseerida.
Viiruse algusaegadel oli rahvas täiesti ühtne, mõistev ja "probleem" riigis puudus. Olles aga loonud kuvandi ohustavast sisevaenlasest, kellele iga progressiivne indiviid sai kõikjal sotsiaalmeedias või ka erasuhtluses vastanduda koos Facebooki profiilile lisatud süstlapildikesega ja kellele võimalikult karmi karistust taga nõutada, tekkiski selle kunstlikult loodud šablooni sisse tõepoolest ka väga eripalgelisi liikumisi koondav päriselt eksisteeriv vastanduja.
Demonstreerimaks oma ustavust "üldiselt kehtivale progressiivsele mõttemallile" ja establishmend i meelsuskonnale oligi tekkinud klubi tarbeks päriselt eksisteeriv kontingent, mille suunas ka päriselt oma võimu selle võimu näitamise pärast näidata ja rakendada.
Rahvavaenlane oli sündinud! Ja temaga tuli asuda võitlusse. Kuid loomulikult polnud see ainult Eesti probleem, vaid laiemalt ja siiski märgatavalt tugevamalt esinenud nähtus nii Kanadas, Austraalias, USA-s kui ka valdavas osas Euroopas endas.
Olles mitmetes oma avalikes sõnavõttudes viiruse algusaegadel kutsunud üles toetama kõiki arstide poolt soovitatud karantiinimeetodeid ja loomulikult kõikjal üritanud toetada ja pooldada kiiret vaktsineerimist, panin isegi ühel hetkel tähele, et meie riigiaparaat ja sellega sümbioosis elav meelsuskond ei võitle enam mitte viirusega ega rakenda realistlikke ja teostatavaid tegevuskavasid, vaid tegeleb eelkõige iseenda moraalse ülimuslikkuse demonstreerimise ja "ühiskondliku positsiooni" kindlustamisega.
Loomulikult ei olnud meil toimuv vastik ideoloogitsemine ja eneseupitamine ning riigipoolne võimetus olukorda hallata kuidagigi võrreldav näiteks Hiinas või kuskil mujal totalitaarsetes riikides toimuvaga, aga see andis siiski kätte näite sellest, mis võiks edaspidi juhtuda, kui üks riik piisavalt oma hinge eest hoolt ei kanna.
Meil on ikkagi õigusriik
Hiljuti jõudis avalikkusesse teave, et kohus otsustas tühistada kaitseväe poolt koroona vastu vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride rohkem kui pool aastat tagasi toimunud teenistusest vabastamise õigusvastaseks. Sarnane otsus saabus mõne aja pärast ka ametist vabastatud politseiametnike puhul.
Kohus leidis, et kaitseväes eelmisel aastal käskkirjaga kehtestatud vaktsineerimiskohustus kõikidele teenistujatele sidudes selle sealjuures ametikoha säilitamisega polevat eesmärgipärane, sobiv ega mõõdukas.
Kohtunik põhjendas otsust ka sellega, et tõepoolest tõsised kõrvaltoimed vaktsiinile olid juba võimalusena teada ning eelkõige üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed olid ebamõistlikud just ka seetõttu, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast.
Kohus toonitas, et ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mille tegemata jätmisel järgneb sellele automaatselt vallandamine, viitavad "üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise, mitte viiruse leviku tõkestamine on seatud eesmärgiks".
Kuna viirusega nakatusid nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kaitseväe teenistujad, märkis kohus, et vaktsineerimine saanuks olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse leviku tõkestamisele.
Kohus võttis endale ühtlasi ka meditsiinilisi hinnanguid või põhjendusi andva kogu ülesande väites, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine võis hoopiski viiruse levikut soodustada, sest seetõttu loobuti hoopiski muudest viiruse leviku takistamise jaoks olulistest meetmetest nagu regulaarne testimine.
Oma põhjendustega lükkas kohus ümber ka väited, nagu oleks vaktsineerimiskohustus olnud seotud riigi kaitsevõime tagamise või säilitamisega, sest vaktsineerimata teenistujate vallandamise kasulikkusest kaitsevõime säilitamisele pole lihtsalt tõendeid.
Nagu ka praegu toimuv suur sõda Ukraina ja Nõukogude Liidu vahel kinnitab, puudub viirusesituatsioonil igasugune mõju mõlema armee võitlusvõimele.
Kohtuotsusest, mis tegelikult oli üpriski põrutava iseloomuga võttes arvesse, et kõne all on inimeste põhiõiguste rikkumised ja vabaduste piiramine üleüldiselt, vaikis meie meedia peale rahvusringhäälingu (muuhulgas ERR-i portaali esiuudise kaudu) aga peaaegu täielikult maha. See vaikimine ütleb mõndagi nii meie meedia olemuse kui ka "võimutruuduse" või jällegi "kriitikameele" olemasolu kohta.
Kuid üks arulage ebaõiglus ja ülekohus likvideeriti esialgu kohtu otsusega vähemalt osaliselt. Mis annab muidugi tunnistust sellest, et oleme jätkuvalt õigusriik.
Pidasin ka ise koroonavaktsiini vastastega maha pikki vaidlusi ning lugesin mittevaktsineerimist ebamõistlikuks ja mõnel juhul ka absurdseks sammuks. Aga mulle poleks elu seeski pähe tulnud, et mõnda inimest mistahes juhul (väljaspool riskigruppidega kokku puutuvat meditsiinisektorit) kuskilt vallandada või kuidas iganes moel sanktsioneerida, sest ta otsustas ennast mitte vaktsineerida. Lõpuks pole see minu ega ka kellegi teise asi väljaspool populaarteaduslikku arutelu või niisama veenmist.
Mina olin ja olen vaktsineeritud ning miks peaksin ma kartma või põlgama kedagi isikut, kes ei ole ja kellel on täielik õigus mitte olla. Välja arvatud juhul, kui oleksin üldse kõiki haigusi ja pisikuid paaniliselt kartev hüpohondrik või germofoob, kes kardab eelkõige kartuse enda psühholoogiliseks iseloomujooneks kujunemise tõttu, mitte aga seetõttu, et kardetav oleks tegelikult niivõrd ohtlik.
Samamoodi kardab aga üle käte läinud võim ka võimu kaotamise pärast ja asubki rakendama võimu eelkõige võimu näitamise võimu pärast. Kui poleks alanud Ukraina sõda, kestaks kogu see palagan täistuuridel edasi ka praegu. | Peeter Espak: kui võim saab eesmärgiks iseeneses | https://www.err.ee/1608734191/peeter-espak-kui-voim-saab-eesmargiks-iseeneses | Maailmas toimuva kriminaalsete diktaatorite võimu konsolideerimise võtete taustal peaksime siiski arutlema selle üle, kas mitte ei mindud ka Eestis ja mujalgi koroonaviiruse ohjamise sildi all liiale, hüljates korraks nii seaduslikkuse, õigusriigi põhimõtteid kui ka üldise ratsionaalsuse, kirjutab Peeter Espak. |
James Murphy veetav LCD Soundsystem teatas "White Noise'i" ilmumisest tänavu augustis. Lugu on tehtud Noah Baumbachi filmiadaptsioonile, mis põhineb Don DeLillo raamatul "White Noise".
LCD Soundsystemi seni viimane, 2017. aastal ilmunud stuudioalbum "American Dream" ilmus kuus aastat pärast väidetavaid hüvastijätukontserte Madison Square Gardenis.
Viimastel kuudel on bänd olnud aktiivsem, 2021. aasta lõpus naasid nad pärast 2018. aastat taas lavale. Tänavu veebruaris astusid nad üles ka telesaates "Saturday Night Live". | LCD Soundsystem avaldas üle viie aasta uut muusikat | https://kultuur.err.ee/1608734170/lcd-soundsystem-avaldas-ule-viie-aasta-uut-muusikat | LCD Soundsystem avaldas reedel loo "New Body Rhumba", mis on esimene uus lugu pärast 2017. aastal ilmunud stuudioalbumit "American Dream". |
Eelmisel nädalal rääkis FIS-i peasekretär Michel Vion Norra meediale, et Venemaa ja Valgevene suusatajad võivad juba detsembrist MK-sarja naasta. "See otsus võtab paar nädalat või kuud aega. Kuid vaikselt kerkib mõte lasta Venemaa ja Valgevene tagasi suusamaailma. Me ei räägi Venemaal toimuvatest võistlustest, vaid venelaste osalemisest FIS-i korraldatud võistlustel ja maailmameistrivõistlustel," rääkis Vion Norra väljaandele Verdens Gang. "Kindlasti ei langeta FIS ühtegi lõpliku otsust ilma ROK-i selge soovituseta. Aga võib-olla on detsembriks lahendus leitud."
Nüüd avaldas aga Välbe, et praeguseks on teema maas. "Mul oli vestlus FIS-i presidendi Johan Eliaschiga. Kui enne osalist mobilisatsiooni oli veel võimalus, et meie sportlastel lubatakse neutraalsetena võistlustulle naasta, siis nüüd sellest enam ei räägita," ütles Välbe video vahendusel konverentsil "Venemaa – võim spordis". "Olukord on muutunud märksa keerulisemaks, aga loodame, et mõistus siiski võidab. Loodame parimat."
Pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas kulus FIS-il üle nädala, et Venemaa ja Valgevene sportlased MK-sarjast eemaldada. Otsuses mängisid suurt rolli norralased, kes teatasid enne Norras toimunud MK-etappi, et nemad ei lase Venemaa ega Valgevene suusatajaid starti.
FIS-i alla kuuluvad lisaks murdmaasuusatamisele veel ka kahevõistlus, suusahüpped, lumelauasport, mäesuusatamine ja freestyle -suusatamine. Praeguse seisuga on Venemaa ja Valgevene sportlastel keelatud FIS-i võistlustel osaleda. | Välbe: FIS ei aruta enam venelaste MK-sarja tagasi lubamist | https://sport.err.ee/1608734179/valbe-fis-ei-aruta-enam-venelaste-mk-sarja-tagasi-lubamist | Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe ütles, et Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) võttis enda plaanidest maha arutelu venelaste tagasilubamisest MK-sarja. |
Eesti filmi instituudi komisjon valis "Kalevi" eelmisel nädalal 11 kandidaadi seast Eesti ka esindajaks Oscaritele parima rahvusvahelise mängufilmi kategoorias.
Varssavi filmifestival on rahvusvaheliselt tunnustatud ja sertifitseeritud võistlusprogrammiga A-kategooria festival, mis toimub sel aastal 38. korda. Festivalil toimub "Kalevi" rahvusvaheline esilinastus.
"Kalev" on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Mängufilmi tootsid Allfilm ja Ugri Film, levitab Hea Film. | "Kalev" valiti Varssavi filmifestivali võistlusprogrammi | https://kultuur.err.ee/1608734158/kalev-valiti-varssavi-filmifestivali-voistlusprogrammi | Avanädalavahetusel 20 187 vaatajat kogunud režissöör Ove Mustingu debüütmängufilmi "Kalev" valiti Varssavi filmifestivali võistlusprogrammi. |
Kohalike võimude teatel sai surma vähemalt 19 inimest, viga sai 29 inimest. Surma sai ka enesetapurünnaku toimepanija, vahendas Reuters.
Rünnak pandi toime Afganistani šiiitide hazara vähemuse piirkonnas Kabuli lääneosas. Rünnaku eest pole veel ükski terroriorganisatsioon vastutust võtnud. Terroriorganisatsiooni ISIS-K on varem korduvalt rünnanud hazarade kogukonda.
Sunniidi äärmuslased ründavad sageli šiiitide kogukonna liikmeid. Sunniidi äärmuslased peavad šiiite ketseriteks.
ISIS-K ehk ISIS Khorasan on Islamiriigi Afganistani piirkondlik haru, mis loodi 2015. aastal ja on Talibani verivaenlane.
ISIS-K peab Talibani liiga leebeks. Khorasan on kohalik nimi Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasia piirkonnale. Piirkonda kuulub ka Afganistan. | Afganistani koolis hukkus plahvatuses vähemalt 19 inimest | https://www.err.ee/1608734152/afganistani-koolis-hukkus-plahvatuses-vahemalt-19-inimest | Afganistani pealinnas Kabulis asuvas hariduskeskuses toimus reedel võimas plahvatus, hukkus vähemalt 19 inimest. |
Ansambel 6hunesseq (võru keeles õhuniiskus) sõnas, et eelkõige iseloomustab nende koosseisu uudishimu. "Kuidas võiksid orel ja hiiu kannel sobituda rahvalaulude arhailisesse ja tüünesse maailma?" mõtiskles ansambel muusikat luues.
Muusikute sõnul on nad on uues loos "Küläkene väikokõnõ" regilaulule omaselt erinevaid teemasid kokku liitnud - laul räägib, kuidas parim paik maailmas on enda kodu, ent samas kannustab maailmas oma laulu otsima. Loo lõpus tuleb aga välja, et oma otsitav laul võib olla meile lähemal, kui ise arvatagi oskame.
Ansamblisse 6hunesseq kuuluvad Greta Liisa Grünberg (vokaal, hiiu kannel ja perkussioon), Marion Selgall (vokaal), Kaisa Kuslapuu (orel) ja Maria Mänd (hiiu kannel ja viiul).
Lauluga "Küläkene väikokõnõ" võitis ansambel sel suvel rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü festivali peapreemia, festivali patrooni Ingrid Rüütli auhinna ning ansambel valiti ka publiku lemmikuks. | Ansambel 6hunesseq avaldas teise singli "Küläkene väikokõnõ" | https://kultuur.err.ee/1608734137/ansambel-6hunesseq-avaldas-teise-singli-kulakene-vaikokono | Reedel, 30. septembril avaldas ansambel 6hunesseq oma teise singli "Küläkene väikokõnõ". |
Venemaa president Putin kuulutas eelmisel kolmapäeval välja osalise mobilisatsiooni ning kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et mobiliseeritakse 300 000 venemaalast. Matõtsin ütles konverentsil "Venemaa – võim spordis", et kui Venemaa sportlased saavad mobilisatsioonikutse, eeldab ta, et nad lähevad rindele. "Sport ei tohi olla mingi eraldiseisev kogukond, kes saab privileege nautida," ütles Matõtsin. "Loodan, et meie sportlased näitavad ka nüüd, et on patrioodid."
"Erioperatsiooni alguses ütlesid mitu sportlast, et toetavad meie presidenti ja et spordipere on ühtne ja spordipere aitab koos teistega lahendada probleeme, raskusi ja ülesandeid, mida riik praegu lahendama peab," jätkas Matõtsin. "Kellelegi ei tohi erandeid teha. Jah, mõistame, et sportlased ja treenerid on meie kullafond, eriti need, kes valmistuvad olümpiamängudeks. On võimalik, et teatud kategooriates võimaldatakse pikendust, arutame seda praegu valitsuses."
Eelmisel nädalal ütles Venemaa Olümpiakomitee (VOK) president Stanislav Pozdnjakov, et kutse saavatele sportlastele peaks olema auasi Ukrainasse võitlema minna. "Rääkides Venemaa Olümpiakomitee seisukohalt, siis meie, olles Venemaa kodanikud, peame teenistust emamaa eest auaasjaks ja see on auasi kõikidele kodanikele, nende seas ka meie rahvuskoondislastele," vahendab uudisteagentuur TASS Pozdnjakovi sõnu.
Mitu Venemaa alaliitu on kinnitanud, et nende sportlased on saanud mobilisatsioonikutse. MatchTV teatel said iluuisutajatest kutse 2020. aasta Euroopa meister Dmitri Alijev ja Makar Ignatov. 23-aastane Alijev on ka 2020. aasta Venemaa meister, 2018. aastal võitis ta EM-il hõbeda ja oli olümpial seitsmes. 22-aastane Ignatov võitis 2021. aasta Venemaa meistrivõistlustel hõbeda.
Lisaks on kutse saanud endine Venemaa jalgpallikoondislane Dinijar Biljaletdinov, seda kinnitas Venemaa meediale tema isa. 37-aastane Biljaletdinov mängis Venemaa koondise eest 46 mängu, enda profikarjääri lõpetas ta 2019. aastal.
Venemaa lumelauaföderatsiooni president kinnitas kodumaa meediale, et kaks nende sportlast on saanud kutse, jalgrattaliit kinnitas, et mobilisatsioonikutse on saadetud ühele nende treenerile ja kolmele sportlasele. Nimesid need alaliidud ei avaldanud.
Tuntud Venemaa spordikommentaatori Dmitri Gubernijevi andmetel on kutse saanud ka mitu laskesuusatajat, nende seas maailmameistrid. Alaliidu juht Viktor Maigurov aga ütles kaks päeva tagasi, et tipplaskesuusatajatest pole kellelegi mobilisatsioonikutset saadetud. "Venemaa meistrivõistlustel tegin spetsiaalselt sportlastega koosoleku ja rääkisime ka sel teemal. Meie andmetel pole keegi Venemaa koondislastest kutset saanud," väitis Maigurov. "Küll aga teame, et eri piirkondades on mõned sportlased kutse saanud ja me aitame neid."
Paljud Venemaa suusatajad ja laskesuusatajad on armeesportlased. Suusakoondise peatreener Juri Borodavko ütles meediale, et mobilisatsioonikutse said tiimijuht Roman Borissov ja koondislane Anton Timašov, aga neile paluti pikendus. "Borissov käis komissariaadis, tema dokumente kontrolliti ja siis lasti tal minna," ütles Borodavko. "Timašov on treeninglaagris Sotšis, nii et tema kohta ei oska ma midagi öelda. Rohkem minu teada koondisest keegi kutset ei ole saanud." | Iluuisutamise Euroopa meister Alijev sai mobilisatsioonikutse | https://sport.err.ee/1608734146/iluuisutamise-euroopa-meister-alijev-sai-mobilisatsioonikutse | Mitu Venemaa sportlast on saanud mobilisatsioonikutse, nimeliselt on neist tuntuim iluuisutamise Euroopa meister Dmitri Alijev. Vene spordiminister Oleg Matõtsin rõhutas, et sportlastele ei tohi erandeid teha ja kõik kutse saanud peavad olema valmis Ukrainasse sõdima minema. |
Uue loo "Body Paint" muusikavideo režissöör on Brook Linder ning visuaal võeti üles Suurbritannias Londonis ja USA-s Missouris.
Ansambli värskeima albumi "The Car" on kirjutanud bändi solist Alex Turner ning albumilt on juba ilmunud esiksingel "There'd Better Be a Mirrorball". Bänd on tänavu mänginud live -esituses ka lugu "I Ain't Quite Where I Think I Am", mis samuti saab olema nende uuel albumil.
"The Car" on järjekorras bändi seitsmes album ja see ilmub plaadifirma Domino alt 21. oktoobril. | Arctic Monkeys avaldas uue videosingli | https://menu.err.ee/1608734107/arctic-monkeys-avaldas-uue-videosingli | Ansambel Arctic Monkeys avaldas koos muusikavideoga uue singli "Body Paint" oma peagi ilmuvalt albumilt "The Car". |
Koosseisust jäävad vigastuse tõttu eemale kaitsjad Berle Brant, Maarja Saulep ja Sandra Liir ning poolkaitsja Merily Toom.
Sarnaselt eelmisele aastale osaleb Balti turniiril lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka Fääri saarte koondis. Turniiriformaat näeb ette, et esmalt peetakse poolfinaale, mille võitjad kohtuvad finaalis ning kaotajad mängivad kolmanda koha nimel.
Turniiri esimene mängupäev on 6. oktoobril, kui Eesti koondis kohtub Leeduga Tartu Tamme staadionil algusega kell 19. Samal päeval lähevad kell 13 Võru linnastaadionil vastamisi Läti ja Fääri saared. Kolm päeva hiljem, 9. oktoobril peetakse finaal ja kolmanda koha mäng. Eesti mängib mõlemad kohtumised Tartus.
Eesti koondise koosseis Balti turniiril:
Väravavahid
1 Karina Kork (23.02.1995) – IFK Kalmar (SWE) 25/0
12 Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting 0/0
Kaitsjad
9 Signy Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 104/26
15 Inna Kiss-Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 93/0
16 Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 60/1
5 Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 23/0
2 Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 6/0
3 Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 3/0
10 Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Poolkaitsjad
18 Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 115/3
8 Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 56/4
14 Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 51/4
4 Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 16/0
21 Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 11/0
11 Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 3/0
Ründajad
13 Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 87/6
19 Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 54/6
17 Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 32/1
23 Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 23/0
7 Liisa Merisalu (15.01.2002) – Helsingin Palloseura (FIN) 19/1
20 Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 8/3
24 Sandra Pärn (24.04.2003) – JK Tabasalu 1/0
6 Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 1/0
Peatreenerid: Sirje Roops, Anastassia Markovkina
Kehalise ettevalmistuse treener: Alar Trumm
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Arst: Liis Ott
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa | Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis Balti turniiriks | https://sport.err.ee/1608734116/selgus-naiste-jalgpallikoondise-koosseis-balti-turniiriks | Eesti võõrustab tänavust naiste Balti turniiri, mis toimub 6.–9. oktoobrini Tartus ja Võrus. Peatreenerid Sirje Roops ja Anastassia Morkovkina avalikustasid Eesti jalgpallikoondise koosseisu 24 mängijaga. |
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müük suurenes aastaga 15 protsenti.
"Mootorikütuse jaemüügi kasvule avaldas mõju eelmise aasta augusti madalam võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine," lisas Pihlak.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes kaks protsenti. Enim ehk 13 protsenti suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil. Müügitulu suurenes veel kuus protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga.
Neli protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, neli protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning kaks protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.
Müügitulu vähenes 10 protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning kaks protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.
Toidukaupade kaupluste müügitulu augustis jäi mullusele tasemele.
Juuliga võrreldes jäi augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük samuti eelmise kuu tasemele.
Selle aasta esimese kaheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kuus protsenti.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend Autor/allikas: Statistikaamet | Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas augustis kolm protsenti | https://www.err.ee/1608734095/jaekaubandusettevotete-muugitulu-kasvas-augustis-kolm-protsenti | Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades kolm protsenti. |
Mõlemad tiimid on kahe hooaja vahel tugevnenud ning suurte lootustega mindi võitlustulle ka neljapäeval. Võistkonnad olid eelnevalt kaotanud Servitile ning alistanud vastavalt HC Tallinna ja Viljandi HC.
Mängu alguses kumbki võistkond palju väravaid visata ei suutnud ning kui suudetigi kaitsest mööda saada, siis tegid head tööd nii Armis Priskus Mistra väravas kui Mikola Naum Tapa pool. Perioodi keskpaigas viskas Serhii Orlovskyi külalised 5:4 ette ning sedasi kordamööda skoorides mindi vaheajani välja.
Teine poolaeg algas võõrustajate kerge initsiatiiviga, kuid suuremaks kui kaks väravat vahet ajada ei suudetud. 50. minutil tõi Marko Slastinovski Mistra jaoks taas tabloole viiginumbrid ja oli näha, et enne viimaseid hetki midagi selgeks ei saa. Kaks minutit enne lõppu suutsid külalised punktiga ette minna, kuid Tapa tõi taas kiirelt seisu tasaseks.
Kui lõpuni oli jäänud 50 sekundit, suutis Slastinovski taas Mistra ühega ette viia. Koduvõistkond võttis aja maha ning neile jäi veel võimalus seis viigistada. Viimasest rünnakust enam midagi välja ei tulnud ja viimase sekundi üheksa meetri viskel skoorida ei suudetud. Külalised suutsid taaskord võrdse mängulõpu enda kasuks keerata ja võitsid 23:22.
"Meie jaoks oli tegemist väga raske kohtumisega. Mängu alguses ei suutnud me oma olukordi rünnakul ära realiseerida ning eksisime ka kaitses. Tapal on alati keeruline, kuna kodupublik annab neile lisaenergiat. Kuid kõige tähtsam on, et suutsime lõpuga matši enda kasuks keerata ja punktid koju viia," kommenteeris Mistra mängujuht Vladyslav Naumenko.
Mängu resultatiivseimad olid Tapa poolel Marten Saar ja Ihor Berezhnyi viie väravaga. Mistra poolelt vastasid Slastinovski viie ning Serhii Orlovskyi ja Naumenko nelja tabamusega.
Käsipalli meistriliiga kolmanda vooru lõpetavad pühapäeval Kalevi spordihallis kohtuvad HC Tallinn ja Viljandi HC. | Mistra suutis järjekordse põneva mängulõpu enda kasuks keerata | https://sport.err.ee/1608734101/mistra-suutis-jarjekordse-poneva-mangulopu-enda-kasuks-keerata | Neljapäeval kohtusid Eesti käsipalli meistriliiga kolmanda vooru mängus SK Tapa/N.R Energy ja Mistra, ühe punktiga jäi peale külalismeeskond Mistra. |
Venemaa armee käsutuses olev luuredroon suudab lennata kuni viie tuhande meetri kõrgusel. Ukraina kaitseministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt ei suuda kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid drooni alla lasta, vahendas The Times.
Ukraina kaitseministeeriumi ametnikud leidsid, et droon sisaldas välismaiseid komponente, mida saab turult vabalt osta. Drooni mootor pärineb Saksamaalt, kaamerate mikroprotsessor Hiinast.
Venemaa luuredroon on mõeldud luuremissioonide läbiviimiseks ja kaartide koostamiseks. Venemaa armee kasutab droone rindejoone lähedal, et hinnata olukorda maapinnal. Vene ja Ukraina sõjakaotusi ning Ukrainasse jõudnud relvaabi dokumenteeriva sõjandusblogi Oryxspioenkop autorite hinnangul on Venemaa pärast sõja puhkemist kaotanud kaheksa sellist luuredrooni.
Ukraina allikate teatel suudavad Vene luuredrooni tuvastada spetsiaalsed droonivastased süsteemid.
"Venemaa on sõjas järjepidevalt suurendanud droonide kasutamist ja väikesed kaubanduslikud droonid on osutunud eriti tõhusaks," ütles konsultatsioonifirma Sibylline analüütik Justin Crump. | Dokument: Venemaa luuredrooni mootor pärineb Saksamaalt | https://www.err.ee/1608734089/dokument-venemaa-luuredrooni-mootor-parineb-saksamaalt | Ajalehe The Times käsutuses oleva dokumendi kohaselt on Venemaa luuredroon kokku pandud Saksamaalt, Jaapanist ja Hiinast pärit osadest. Drooni mootor pärineb Saksamaalt. |
Streikivad õpetajad ja raudteetöölised ühinesid rahumeelsete protestidega. Paljud koolid jäid Prantsusmaal suletuks. Prantsuse meeleavaldused on märk võimalikest segadustest, millega Euroopa liidrid silmitsi seisavad, vahendas The Wall Street Journal.
Mitu tuhat inimest marssis Pariisi tänavatel ja inimesed kogunesid ka Bastille'i väljakule, mis on Prantsusmaa revolutsiooni sümbol.
President Emmanuel Macroni valitsus on kulutanud juba 40 miljardit eurot, et võidelda riigis elukalliduse tõusu vastu. Macron proovib riigis pidurdada kütuse, gaasi ja elektri hinnatõusu. Nende meetmete tõttu pole Prantsusmaal inflatsioon nii kiire kui USA-s ja Saksamaal. Sellegipoolest kannatavad Prantsuse leibkonnad toiduainete hinnatõusu käes.
Vaatama inflatsioonisurvele tahab Macron põhjalikult reformida riigi pensionisüsteemi. Macron tahab tõsta pensioniiga 65 aastani. See plaan vihastas riigi mõjuvõimsaid ametiühinguid.
Macron lubas juunis, et võtab oma teisel ametiajal rohkem kuulda ametiühinguid. Ametiühingud väidavad nüüd, et president ei pea oma sõna.
"Ta teeskleb, et kuulab. Tegelikkuses teeb ta seda, mida tahab," ütles hiljuti Prantsusmaa ühe suurima ametiühingu CGT juht Philippe Martinez.
Macron plaanis pensionireformi juba varem, kuid 2020. aastal jättis ta selle pandeemia puhkemise tõttu ära.
Macroni liitlased kardavad, et riigis võivad puhkeda sarnased rahutused nagu 2018. aastal. Viimati tõstis 2008. aastal Prantsusmaal pensioniiga president Nicolas Sarkozy. | Prantsusmaal puhkesid protestid kõrgete hindade ja pensionireformi vastu | https://www.err.ee/1608734053/prantsusmaal-puhkesid-protestid-korgete-hindade-ja-pensionireformi-vastu | Prantsusmaal tulid neljapäeval tuhanded inimesed tänavatele ja nõudsid kõrgemat palka, et tulla toime hinnatõusuga. Inimesed protestisid veel pensioniea tõstmise vastu. |
Stoicescu sõnul liitus ta erakonnaga Eesti 200, sest peab oluliseks Eesti avatust, innovaatilisust, põhjamaisust ja positiivses võtmes mõõdukat rahvuslikkust ning liberaalse demokraatia väärtusi.
"Eesti 200 on just see erakond, mis seisab nende väärtuste ja põhimõtete eest. Olen pühendanud terve oma diplomaatilise- ja julgeolekukarjääri Eesti euroopaliku ja põhjamaise identiteedi süvendamisele ning tahan ellu viia seda ka poliitikas. Eesti peab Euroopa Liidus ja NATO-s seisma tugevalt oma huvide eest, kuid alati koostööd ja lahendusi otsides, mitte endasse sulgudes ja liitlaste ühtsust lõhkudes," rõhutas Stoicescu.
Kalev Stoicescu on kindel, et Eesti 200 saadab valimistel edu ning erakonnast saab kaalukeel uue valitsuse moodustamisel. Kinnitamata andmetel kandideerib Stoicescu riigikogu valimistel Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas.
Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul on Eesti 200 viimasel aastal jõuliselt kasvatanud oma julgeolekuekspertide meeskonda erakonnas. Näiteks liitus erakonnaga varem president Ilvese ja president Kaljulaidi julgeolekunõunikuna töötanud Merle Maigre. "Eesti 200 suudab täna juhtida selgete sõnumite ja plaanidega Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat," rõhutas Kallas.
Kalev Stoicescu on töötanud Eesti suursaadikuna USA-s, Kanadas, Mehhikos ja OSCE juures. Aastatel 2002-2014 töötas Stoicescu kaitsevaldkonna nõunikuna kaitseministeeriumis ning alates 2014 aastast on Stoicescu Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur. | Julgeolekuekspert Kalev Stoicescu liitub erakonnaga Eesti 200 | https://www.err.ee/1608734035/julgeolekuekspert-kalev-stoicescu-liitub-erakonnaga-eesti-200 | Kauaaegne diplomaat ning praegune kaitse- ja välispoliitika teadur Kalev Stoicescu liitub erakonnaga Eesti 200 ning kandideerib 15. oktoobril erakonna juhatusse ja eelseisvatel parlamendivalimistel riigikogusse. |
Manhattani föderaalprokurörid süüdistavad Deripaskat sanktsioonidest mööda hiilimises, mille käigus ta rikkus USA seadusi. Prokurörid esitasid süüdistuse veel Jekaterina Voroninale, kes väidetavalt oli Deripaska elukaaslane. USA võimud süüdistavad Voroninat valeütluste andmises.
USA võimude teatel kulutas Deripaska ja tema meeskond sadu tuhandeid dollareid, et Voronina saaks Venemaalt reisida USA-sse, et seal sünnitada. Nii proovis Deripaska hankida oma lapsele USA kodakondsust. Prokuröride teatel keelati aga juba varem Voroninale riiki sisenemine, vahendas The Wall Street Journal.
USA proovib üha rohkem karistada Venemaa suurärimehi. USA hinnangul on Deripaska äritegevus olnud kooskõlas Vladimir Putini välispoliitiliste eesmärkidega.
"Tänast süüdistust tuleks võtta kui hoiatust, et kui nad proovivad, võetakse sanktsioone rikkunud isikud ka vastutusele," ütles USA prokurör Damian Williams.
USA lisas Deripaska sanktsioonide nimekirja juba 2018. aastal. Eelmisel aastal kaotas Deripaska kohtuasja, mille eesmärk oli sanktsioonide tühistamine.
Deripaska ütles märtsis, et Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu puhkeb Venemaal suur majanduskriis. | USA süüdistab Oleg Deripaskat sanktsioonidest mööda hiilimises | https://www.err.ee/1608734029/usa-suudistab-oleg-deripaskat-sanktsioonidest-mooda-hiilimises | USA justiitsministeerium süüdistab Venemaa miljardäri Oleg Deripaskat sanktsioonidest mööda hiilimises. Deripaska on Venemaa alumiiniumihiiglase Rusal suuromanik. |
Maaülikooli üliõpilasesinduse esinaine ja tehnikaüliõpilaste seltsi juhatuse liige Helen Kõnd ütles, et Klaassen on üliõpilaste hinnangul oma tööga suurepäraselt hakkama saanud.
"Ta on väga tudengi-inimene. Tihtipeale liigub meil linnakus, õppehoonetes ringi. Ta on alati huvitatud erialaseltside tegevustest, käib tihti seltse külastamas. See tekitab sooja tunde, kui rektor tuleb isiklikult pärast mingit saavutust kätt suruma ja kindlasti ühtlasi suurendab see ka usaldust ülikooli suhtes."
Samasugust n-ö rahvamehelikkust ja tudengite jaoks olemas olemist ootavad üliõpilased ka uuelt rektorilt.
"Et ta esindaks maaülikooli väärikalt ja stiilselt. Kindlasti peaks uus rektor olema huvitatud tudengeid puudutavatest küsimustest. Ehk mitte ainult õppetööga seoses, vaid ka õppetöö välistes tegevustes. Kindlasti võiks uus rektor olla huvitatud tudengite projektidest ja erialaseltsidest, mida meil maaülikoolis on väga palju," rääkis Helen Kõnd.
Ka Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär Jaak Järv sõnas, et uuel rektoril on Mait Klaassenilt palju üle võtta. Eriti oluliseks peab Järv hea koostöö jätku akadeemia ja ülikooli vahel.
"Nii teadusprobleemide lahendamisel, teaduspoliitika probleemide lahendamisel, teaduskirjastuse probleemide lahendamisel ja lihtsalt ka inimlikul tasemel."
Järve sõnul vajab maaülikool head rektorit – omadustelt sellist, nagu praegu veel ametis olev Klaassen.
"Näiteks tema otsekohene meel ja avatus ning suhtlemise sirgjoonelisus. Ja samal ajal ka igati sõbralik ilme selle juures, kui ka probleemid on tõsised. On, mida temalt õppida," ütles Järv.
Maaülikooli uue rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2023. aastal ja kestab viis aastat. Rektorikandidaate võivad valimiskomisjonile esitada Eesti Maaülikooli akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogud, Eesti Maaülikooli ning teiste avalik-õiguslike ülikoolide ja Eesti teadusasutuste nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, üliõpilasesindus, maaülikooli ametis olev rektor ja endised rektorid.
Eesti Maaülikooli (varem EPA) rektorid:
Richard Antons 1951-1954
Minna Klement 1954-1969
Arnold Rüütel 1969-1977
Nikolai Koslov 1977-1988
Olev Saveli 1988-1993
Mait Klaassen 1993-1998
Henn Elmet 1998-2002
Alar Karis 2003-2007
Mait Klaassen 2008-2022 | Mait Klaassen uuesti maaülikooli rektoriks ei kandideeri | https://www.err.ee/1608733633/mait-klaassen-uuesti-maaulikooli-rektoriks-ei-kandideeri | 2008. aastast Eesti Maaülikooli juhtinud Mait Klaassen uuesti rektori ametikohale ei kandideeri. Kandidaate maaülikooli rektori kohale saab esitada 10. oktoobrini, rektori valimised toimuvad 28. oktoobril. |
Aasta esimese kaheksa kuuga toodeti taastuvenergiaallikatest 1790 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Võrdluseks fossiilkütuste põletamisest 3103 GWh. Taastuvenergiast enim panustas biomass, millest toodeti 885 GWh elektrit.
"Biomassist toodavad elektrienergiat koostootmisjaamad põhiliselt ja ka osaliselt Narva jaamad. See on reeglina puiduhakkest toodetud elektrienergia," selgitas Eleringi taastuveneriga osakonna juhataja River Tomera.
Päikeseenergia panus on oluliselt tõusnud – võrreldes eelmise aasta kogu päikeseelektri tootlusega on selle aasta kaheksa kuuga päikesepaneelid juba tootnud kolmandiku võrra rohkem elektrit ehk 428 GWh. Päikesepaneelide tootlikkus sõltub eelkõige päeva pikkusest.
"Kõige rohkem toodetakse maikuus ja juunikuus. Suvisel ajal võib olla tunde, kus päikesetootmine moodustab 70-80 protsenti kogutootmisest," märkis Tomera.
Mida lähemale jõuab talv, seda enam tootlikkus kukub, aga kui palju, sõltub juba ilmast.
"Eelmisel aastal kukkus näiteks augustikuu tootmine võrreldes juuliga pea kolmandiku võrra madalamaks, sel aastal oli kukkumine vaid 10 protsenti," ütles Tomera.
Sügisel langeb paneelide tootlikkus ligi nulli, tunnistas Päikeseelektri Assotsiatsioon juhataja Andres Meesak.
"Novembri keskpaigast Vabariigi aastapäevani magab päikeseelektrijaam talveund ja põhimõtteliselt võib ta ära unustada. Ei ole vaja sealt lund pühkida, sest valgust lihtsalt ei ole. Päike käib nii madalalt, et need jaamad ei lähe üldjuhul isegi tööle," ütles Meesak.
Ka tuuleenergia sõltub aastaajast, kui sügiseti tavaliselt tuult jagub, siis talvel sõltub aastast.
"Kui on külm ilm, siis on ka tuult vähem. Kui on selline nulli ringis temperatuur ehk soe talv, siis on tormiseid, tuuliseid ilmasid palju rohkem. Tuuleenergia toodang aastate lõikes võib kõikuda 30-35 protsenti," ütles River Tomera.
Tänavu on tuulest energiat toodetud seitse protsenti rohkem kui mullu, tunamulluga võrreldes aga 15 protsenti vähem. Tomera tõdes, et tuuleenergia on vähem prognoositav kui päikeseenergia. | Üle kolmandiku elektrist on tänavu toodetud taastuvenergiaallikatest | https://www.err.ee/1608734023/ule-kolmandiku-elektrist-on-tanavu-toodetud-taastuvenergiaallikatest | 37 protsenti elektrist on tänavu toodetud taastuvenergiaallikatest, millest omakorda poole moodustab biomassi põletamine ning ülejäänu annavad päikese- ja tuuleenergia. Viimase kahe tootlikkus sõltub ilmast ning aastaajast. |
Avaseti kaotas Kanepi vaid 18 minutiga 0:6. Tegemist oli selge klassivahega – Kanepi tegi küll vaid viis lihtviga, aga äralööke kogunes tal kõigest üks Williamsi 14 vastu.
Teist setti alustas Kanepi servimurdega ja läks siis 2:0 juhtima. Uuesti murdis ta Williamsi servi seitsmendas geimis, minnes 5:2 juhtima, aga seejärel kaotas ta kohe enda pallingugeimi. Seisul 5:4 setivõidu eest servides jäi Kanepi 15:40 taha, aga suutis murdepallid päästa ja kolmanda settpalli realiseerida – karjääri esimene setivõit Williamsi vastu!
Otsustavas setis jäi Kanepi murdega 0:3 taha, kuigi kolmandas geimis oli omakorda temal murdepall. Sellest ühest murdest Williamsile pääses, et sett 6:3 võita ja tagada koht veerandfinaalis.
Kohtumine kestis lõpuks tund aega ja 37 minutit. Kanepi servis neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Williams aga sai kirja koguni 18 serviässa ja lisaks ka neli topeltviga. Äralöökidest teenis Williams 47 ja Kanepi 22 punkti, lihtvigu kogunes Kanepil 18 ja Williamsil 22. Mängitud punktidest võitis Williams 85 ja Kanepi 61. Kanepi realiseeris kolmest murdevõimalusest kaks, Williams suutis seitsmest murdepallist ära kasutada viis.
Seitsmendat US Openi võitu jahtiv Williams läheb veerandfinaalis vastamisi 8. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga, kes oli 6:4, 6:4 parem 18. paigutusega austraallanna Ashleigh Bartyst.
Kaia Kanepi Autor: AFP/Scanpix
KANEPI - WILLIAMS:
Kanepile on see teine aasta järjest ja üldse neljas kord US Openil 16 parema sekka jõuda. Varasemast kolmest korrast kahel on ta sealt edasi ka veerandfinaali jõudnud. Varem on Kanepi ja Williams omavahel mänginud neljal korral ja seni on kõik kohtumised võitnud Williams kahes setis, Kanepil pole õnnestunud tema vastu veel ühtegi setti võita. Viimati olid nad vastamisi neli aastat tagasi US Openil just kaheksandikfinaalis, siis jäi Williams peale 6:3, 6:3. See on ka ainus kord Kanepi karjääris, kui ta on jõudnud slämmiturniiril 16 parema sekka, aga sealt edasi pole pääsenud.
"Kindlasti tuleb sellest teistsugune mäng kui täna. [Petersoniga] olid meil pikad pallivahetused, aga ma usun, et järgmises mängus selliseid pallivahetusi ei tule," arvas Kanepi pärast kolmandas ringis Eesti juurtega rootslanna Rebecca Petersoni alistamist. "Pean mängima samamoodi nagu siiani, ei tohi väga midagi muuta ja pean lootma, et mängin väga hästi. Mul on kogemus olemas, tean, mida oodata. Aga iga mäng on erinev, iga päev on erinev, seega eks paistab."
"Ilmselgelt oskab ta võita, ta alistas esimesena asetatud mängija," kommenteeris Serena Williams eelseisvat matši. "Olen temaga palju mänginud ja meil on olnud väga tasavägiseid kohtumisi. Aga iga matš on uus. Igatahes oskab ta väga head tennist mängida." | Kanepi võitis esimest korda Williamsi vastu seti, aga kaotas mängu | https://sport.err.ee/858081/kanepi-voitis-esimest-korda-williamsi-vastu-seti-aga-kaotas-mangu | Viiendat korda 23-kordse slämmivõitja Serena Williamsiga (WTA 26.) kohtunud Kaia Kanepi (WTA 44.) võitis küll US Openi kaheksandikfinaalis esimest korda ameeriklanna vastu seti, kuid kaotas mängu 0:6, 6:4, 3:6. |
Korrakaitsjate teatel leiti naise surnukeha pühapäeva hommikul Kuressaarest.
"Vägivalla tundemärke naise kehal ei tuvastatud, politseil ei ole alust kedagi tema surma põhjumistes kahtlustada. Avaldame naise lähedastele sügavat kaastunnet," teatas politsei. | Kuressaares kadunud 46-aastane naine leiti surnuna | https://www.err.ee/858052/kuressaares-kadunud-46-aastane-naine-leiti-surnuna | Politsei leidis Kuressaares reedel kadunud 46-aastase Albina, kes pärast poodides käimist enam koju ei naasnud, pühapäeva hommikul surnuna. |
37-aastane Federer päästis austraallase Nick Kyrgiose vastu avaseti seitsmendas geimis neli murdepalli, võitis seti 6:4 ning järgmised kaks vastavalt 6:1 ja 7:5. Tunni ja 44 minutiga võidutsenud Federer läheb kaheksandikfinaalis vastamisi Kyrgiose kaasmaalase John Millmaniga. 29-aastane Millman jõudis suure slämmil turniiril 16 parema sekka esmakordselt.
Neljanda asetusega sakslanna Angelique Kerber, US Openi 2016. aasta võitja, kaotas slovakitarile Dominika Cibulkovale 6:3, 3:6, 3:6. WTA tabeli 24. reket Carla Suarez-Navarro sai pea kaks ja pool tundi kestnud mängu järel 5:7, 6:4, 7:6 (4) jagu maailma kuuendast reketist, prantslannast Caroline Garciast.
Konkurentsist langes ka 13. asetusega hollandlanna Kiki Bertens, kes jäi 6:7 (4), 6:2, 6:7 (1) alla tšehhitarile Marketa Vondrousovale (WTA 103.). | US Open: Kyrgiosest ei olnud Federerile vastast, 2016. aasta võitja kaotas | https://sport.err.ee/858082/us-open-kyrgiosest-ei-olnud-federerile-vastast-2016-aasta-voitja-kaotas | Aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil pääses raskusteta neljandasse ringi šveitslane Roger Federer, 2016. aastal New Yorgis võidutsenud Angelique Kerber langes konkurentsist. |
"Pole mingit poliitilist vajadust hoida Kanadat uues NAFTA leppes. Kui meil ei õnnestu saavutada USA-le aastakümneid kestnud kuritarvitamise järel õiglast kokkulepet, jääb Kanada välja," säutsus president laupäeval Twitteris.
"Kongress ei peaks nendesse läbirääkimistesse sekkuma või ma tühistan NAFTA täielikult ja meil hakkab minema palju paremini," sõnas Trump.
USA-Kanada kaubanduskõnelused peaksid jätkuma kolmapäeval ning Ottawal ja Washingtonil on endiselt aega jõuda kokkuleppele, mis hoiaks Kanada 25 aasta vanuses kolmepoolses kaubandusleppes Mehhikoga.
Trumpi säuts näib olevat katse suurendada survet Kanada läbirääkijatele.
USA president on nimetanud NAFTA-t korduvalt üheks halvemaks kaubanduslepinguks, mis on kunagi sõlmitud.
Ühendriigid ja Mehhiko saavutasid kahepoolsetel kaubanduskõnelustel kokkuleppe esmaspäeval, jättes Kanada potentsiaalselt leppest välja, kuid Kanada välisminister Chrystia Freeland kinnitas, et "võit-võit-võit" lepe on käeulatuses.
Valge Maja teavitas reedel USA kongressi "kavatsusest allkirjastada kaubanduslepe Mehhiko ja Kanadaga, kui ta peaks seda soovima, 90 päeva pärast".
Valgel Majal on nüüd 30 päeva aega esitada kongressile uue kaubandusleppe täistekst ja see jätab Ottawale ja Washingtonile aega oma erimeelsused lahendada.
Trumpi ähvardus kongressile "mitte sekkuda nendesse läbirääkimistesse" näis viitavat ühele võimalikule takistusele: asjaolu, et seadusandjad on volitanud teda jõudma "kiirendatud korras" leppele mõlema NAFTA partneriga, mitte ainult Mehhikoga.
Mehhiko ametnikud on öelnud, et eelistavad Kanada kaasamist uude leppesse.
Läbirääkimised 1994. aastal sõlmitud NAFTA uuendamise üle algasid eelmisel aastal. | Trump ähvardas Kanada uuest NAFTA-st välja jätta | https://www.err.ee/858079/trump-ahvardas-kanada-uuest-nafta-st-valja-jatta | USA president Donald Trump ähvardas laupäeval jätta Kanada välja uuest Põhja-Ameerika vabakaubandusleppest (NAFTA) pärast seda, kui Ühendriikide ja Kanada kõnelused leppe muutmise üle lõppesid reedel tulemusteta. |
Hellat mängis täna 70 lööki (-2), tehes kolm birdie 't ja vaid eelviimasel rajal tema jaoks ehk kaheksandal lipsas sisse bogey. Teist kolmandat kohta jagavad Markus Varjun (täna +1) ja Joonas Turba (täna +2), kes jäävad liidrist maha kahe löögiga. Neljandaks tõusis Kevin Christopher Jegers (täna -1), kes kaotab esikohale hetkel neli lööki. Jegersi päeva tipphetk saabus Niitvälja 15. rajal, kui pärast head avalööki õnnestus raud-4 abil pall toimetada saarerajal lipule piisavalt lähedal, et eagle sisse putata. Viiendat kohta on jagamas resultaadiga +4 Marten Palm (täna par), Egert Põldma (täna par) ja Richard Teder (täna +5).
Naistest on juhtimas Annika Meos. Täna temalt 73 lööki ning kokku +3 kahe päeva järel. Karola Soe on teisel kohal tulemusega +17 (täna +10) ning kolmas on Anete Liis Adul tulemiga +19 (täna +13). Teisele-kolmandale kohale läheb homme ilmselt tõsiseks heitluseks, kuna Liis Kuuli ja Kadi Hilpus Meldrum kaotavad Adulile vaid ühe löögiga. | Golfi Eesti meistrivõistluseid juhivad viimase päeva eel tiitlikaitsjad | https://sport.err.ee/858078/golfi-eesti-meistrivoistluseid-juhivad-viimase-paeva-eel-tiitlikaitsjad | Eesti meistrivõistlustel golfis on seljataga kaks päeva ning enne viimast päeva on juhtimas tiitlikaitsjad Carl Hellat ja Annika Meos. |
"Fernando testib järgmisel nädalal Andretti masinat, et näha, kuidas IndyCar rajal tundub," rääkis McLareni boss Zak Brown Itaalia GP-l reporteritele. "Seejärel saab ta hakata otsustama järgmise aasta plaanide üle. Ilmselgelt on IndyCar üheks võimaluseks." Browni sõnul mõtleb Põhja-Ameerika vormelisarjas osalemise peale ka McLaren.
"See, et ma teatasin äsja vormel-1 karjääri lõpetamisest ja nüüd lähen IndyCari testima, on tegelikult kokkusattumus," kinnitas Alonso. "Mulle meeldib sõita igasuguste autodega. Andretti kutsus mind testima ka eelmisel aastal, aga siis polnud mul aega. Seekord on mul selleks võimalus, aga ma ei otsusta selle pealt, kas sarjas osaleda või mitte. Olen oma plaanid peas juba enam-vähem valmis mõelnud." | Alonso testib järgmisel nädalal IndyCari: see ei mõjuta mu plaane | https://sport.err.ee/858065/alonso-testib-jargmisel-nadalal-indycari-see-ei-mojuta-mu-plaane | Kahekordne vormel-1 MM-sarja maailmameister Fernando Alonso istub kolmapäeval Alabamas IndyCari rooli, kuid kinnitas, et testimine ei mõjuta tema tulevikuplaane. |
"Pärast esialgset avaldust on selgunud, et sellel mehel oli terroristlik motiiv," teatas Amsterdami linnavalitsus avalduses.
Politsei tulistas Hollandi pealinna rahvarohkes raudteejaamas kaht ameeriklast pussitanud 19-aastast Afganistani päritolu meest ja ta toimetati koos kahe ohvriga haavatuna haiglasse. Ameeriklased on raskes seisundis haiglas. | Ametnikud: Amsterdami noaründajal oli terroristlik motiiv | https://www.err.ee/857970/ametnikud-amsterdami-noarundajal-oli-terroristlik-motiiv | Reedel Amsterdami pearaudteejaamas kaht ameeriklast pussitanud ründajal oli "terroristlik motiiv", ütlesid Hollandi ametnikud laupäeval. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.