text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Põhiturniiril teiseks tulnud Ennoki kodunaiskonnal Pfeffingeni Sm'Aeschil esimeses veerandfinaalmängus probleeme ei tekkinud, kui võõrsil saavutati põhiturniiri seitsmenda naiskonna Könizi Edelline üle 3:0 (13, 24, 16) võit. Uuesti kohtutakse laupäeval ja vajadusel pühapäeval eestlanna koduklubi koduväljakul, kirjutab volley.ee.
Kolme geimiga lõppes ka Kollo kodumeeskonna Schönenwerdi Volley esimene veerandfinaalmäng, milles oldi 3:0 (21, 14, 18) resultaadiga üle Jona Burgersteinist. Põhiturniiri lõpetas Schönenwerdi Volley teisena ja Jona meeskond seitsmendana. Seeria teine ja vajadusel kolmas mäng on kavas vastavalt laupäeval ja pühapäeval Schönenwerdis. | Anu Ennoki ja Kristo Kollo koduklubi on poolel teel poolfinaali | https://sport.err.ee/585276/anu-ennoki-ja-kristo-kollo-koduklubi-on-poolel-teel-poolfinaali | Šveitsi võrkpalli kõrgliiga play-off ring algas edukalt nii Anu Ennoki kui Kristo Kollo koduklubi jaoks, kes saavutasid veerandfinaalseeria avamängus kindla võidu. Poolfinaali jõudmiseks on vaja võita kaks mängu. |
“Juba Bartóki Viiulikontserdi esimesed haprad, ebamaised helid panid kuulaja uutmoodi hingama. Janseni juures lummab parema käe töö: see on absoluutselt poognaga kokku kasvanud, liigutused meenutavad rohkem embust kui strihhitehnikaks kutsutavat,” tunnustas kriitik. Seekord, 22. märtsil Estonia kontserdisaalis ja järgmisel õhtul Vanemuise kontserdimajas on Jansen meie publiku ees koos Stockholmi Kuningliku Filharmooniaorkestri (Royal Stockholm Philharmonic Orchestra) ja dirigent Sakari Oramoga ning ettekandele tuuakse Pjotr Tšaikovski kontsert viiulile ja orkestrile D-duur op. 35.
Eelmise aasta suvel koostas raadiojaam Classic FM loetelu, kuhu kuulub 25 maailma parimat viiuldajat läbi aegade. Janine Janseni juures on muu hulgas märgitud, et tema puhul tekib tunne, nagu oleks too Bachi spetsialistina ja vapustava romantilise tooni poolest tuntud hollandlanna püsinud maailma esirinnas juba terve igaviku. Sel kuul on ka Eesti publikul taas võimalik veenduda selle väite tõepärasuses.
Janine Janseni peadpööritava kiirusega kõrgustesse sööstnud karjäär on teinud temast tõepoolest meie kaasaja ühe nõutuima ja armastatuima viiuldaja. Põhjusega, sest tema edu on võrdselt suur nii kontserdisaalides kui digimaailmas. Kuidas on see teostunud ja mis võib olla tema eduloo taga?
Naljaga pooleks võib ju nõustuda, et tema albumite müügiedus on mänginud oma rolli modellimõõtu viiuldaja kaunid fotod plaadiümbristel. Ometi ei saa mööda vaadata kõigest sellest, mis avaneb nende ümbriste sees. Huvitavaid näiteid muusikute ja publiku tagasiside kohta pakub Hollandi filmilooja Paul Coheni täispikk dokumentaalfilm “Janine” (2010). Film annab võimaluse piiluda veidi tema argipäeva, mis on täis puhast muusikat, kontserte ja proove, aga ka lõputut reisimist ja elamist hotellides. Dirigent Paavo Järvi, kes on Janseniga andnud palju kontserte ja teinud koos temaga ka mitmeid edukaid salvestusi (nt Beethoveni ja Britteni viiulikontserdid), ütleb viiuldajat filmis iseloomustades muu hulgas järgmist: “Tema pillimäng on nagu ta ise. Tõeliselt soe, puhas ja siiras tunnetus ning väljendus. Seal ei ole midagi võltsi, toodetut ega ettevalmistatut. Kõik sünnib siin ja praegu ning on lõpuni aus. Nagu lastel”.
Muusikalised juured ja head õpetajad
Janine Jansen on pärit Hollandist Utrechti lähedal asuvast väikelinnakesest Soestist. Ta sündis muusikute perekonnas: ema on laulja, isa organist ja klavessiinimängija nagu ka üks tema vendi. Teine vend mängib tšellot Hollandi Raadio orkestris.
Üllatav on fakt, et Jansen, kes näib olevat viiuldaja rolli justkui valatud, soovis lapsena mängida hoopis tšellot. Peale jäi siiski vanemate soov tuua perekonna instrumentide sekka veidi vaheldust ja nii alustas Janine kuueaastaselt viiuliõpinguid. Ilmselt on see otsus, mida keegi ei kahetse.
Tüdrukutirtsu esimene õpetaja oli Coosje Wijzenbeek, kellelt ta sai kaasa sügava armastuse kammermuusika vastu. Viiuldaja on öelnud, et tema arvates aitab kammermuusika mõista muusika tõelist olemust. Musitseeritakse koos, kuulatakse üksteist, reageeritakse vastastikku, ollakse teadlik kõikidest häältest, partiidest ning oma osast tervikus.
Väga eriline side tekkis Janine Jansenil ka oma järgmise õpetaja Philippe Hirschhorniga, kes tõstis vaid paari aastaga tema viiulimängu uuele tasemele. Riias sündinud Hirschhorn võitis 1967. aastal maineka
kuninganna Elisabethi konkursi Brüsselis ning oli edukas solist nii idas kui läänes. Hirschhorni ja Janseni tunde saatnud vaimustus oli mõlemapoolne, kuid kahjuks katkestas koostöö õpetaja lahkumine 1996. aastal. Üheks peamiseks temalt saadud suuniseks jäi õpilase sõnutsi veendumus, et pole olemas õiget või valet muusika tõlgendamise viisi ega ka absoluutset täiuslikkust.
Seejärel sai Janseni õpetajaks vene rahvusest kogenud viiuldaja Boriss Belkin, kellega võeti fookusesse viiulikontserdid ning lavanärv. Janine’i sõnutsi on väike lavanärv muide alati omal kohal ja isegi aitab keskendumisele kaasa. Sellegipoolest pole ta osalenud suurtel konkurssidel, kuna leiab, et ei saa seal olla päris tema ise ega musitseerida nii vabalt kui sooviks.
Debüüdist tippu
Janine Janseni esimene suurem ülesastumine toimus Amsterdami Concertgebouw’s aastal 1997. Võitnud 19-aastasena hollandlaste südamed, ootas ees tee maailma suurtele lavadele.
Aastal 2002 valiti Janine Jansen BBC talendiprogrammi “Uue põlvkonna artistid” (BBC Radio 3 New Generation Artists). Selles osalemine andis talle võimaluse esineda suurtel lavadel (nt Wigmore Hall Londonis), teha koostööd orkestritega, seda nii kontsertidel kui ka salvestustel. Jansen hindab salvestamise perioode kõrgelt, pidades neid väga olulisteks õppetundideks, kus peab suutma ennast kuulata ja hinnata kuni väikseima detailini.
Samasse aastasse jääb ka tema debüüt Londonis koos dirigent Vladimir Ashkenazy ja Londoni filharmooniaorkestriga (Philharmonia Orchestra). Kolm aastat hiljem toob lavatee Janseni BBC “Promsile” ning seal esitatud Mendelssohni viiulikontsert kinnistab ta lõplikult suure muusikaelu kaardile. Tänaseks on ta esinenud kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite ja dirigentidega.
Kammermuusika kui edu võti
Nagu juba mainitud, hindab Janine Jansen väga kõrgelt kammermuusikat ning seda peetakse üheks tema edu saladuseks. Tema altviiuldajast sõber Maxim Rysanov on öelnud, et Janine’i suurim anne on aimata ette ansamblipartneri iga kavatsust. Samamoodi mängib ta ka viiulikontserte – olles partner kõikidele orkestrantidele, inspireerides igaüht. Hetkes sündiva muusikalise elamuse salaretsept.
Oma kammermuusikavaimustuse jagamiseks asutas Jansen Utrechtis kammermuusika festivali (Chamber Music Festival in Utrecht). Selle kavva kuuluvad lisaks kontsertidele ka kohtumised õpilastega, et tutvustada neilegi kammermuusika hingeelu. 1998. aastast on ta kuulunud ansamblisse Spectrum Concerts Berlin, mida tuntakse maailma ühe mainekama kammermuusika kooslusena. Tema kammermuusika partnerite hulka kuuluvad näiteks pianistid Leif Ove Andsnes, Jean-Yves Thibaudet, Itamar Golan ja Kathryn Stott, vioolamängijad Julian Rachlin ja Maxim Rysanov, tšellistid Torleif Thedéen ja Mischa Maisky.
Siin ja praegu
Keegi on kunagi tabavalt öelnud, et tänapäeval on peaaegu kõik viiuldajad Paganinid. Jah, Classic FM on arvanud Paganinigi (1782–1840) oma kõigi aegade 25 parima viiuldaja valikusse, seda eelkõige tema mängutehnika tõttu. Ajal, mil Paganini oma kapriise esitas, oli see midagi ulmelist ja kättesaamatut. Mis aga teeb tänapäeval ühe viiuldaja teis(t)est paremaks? Mida inimesed otsivad ja miks publik just “teda” armastama hakkab? Janine Janseni puhul saame tõdeda, et koosnegu tema saladus mistahes osadest, tema edu muusikamaalimas on fenomenaalne, plaadimüük suurepärane ja kontserdisaalid kuulajaist tulvil.
Olen vahel mõelnud, et võibolla on tegemist võluriga. Istud, kuulad ja oled justkui võlutud sellest, mida kuuled. Tema mäng on siin ja praegu. Kõik sünnib kohapeal. Iga noot ja muusikaline mõte on läbi kuulatud, oskuslikult suunatud ja vastab muusika loogikale. Ta on nagu laps, kes uuesti ja uuesti vaimustub kõigist nootidest ja ruttab siis neid loogiliselt järjestama. See on justkui muusikaline pärlikee, mida publiku silme all ritta seatakse, nii helides kui ka viiuldaja kehakeeles. Jansen ise ütleb, et ta ainult annab ja annab. Ja nii see tema arvates peabki olema. Teisiti ta ei kujuta muusika taasloomist ette.
Seda on kuulda ka tema mängus. Lisaks suurepärasele pillivaldamisele on selle taga ka soe inimene, kes hoolib teistest ja soovib nendega jagada oma suurt muusikaarmastust. Niimoodi läheb ta pärast kontserti ka publikuga kohtuma. Tänuliku ja naerusuisena.
Ka turundus pole tänapäeva muusikamaailmas vähetähtis. Nähtavam on see muidugi popmuusikas, ehkki on samavõrra oluline süvamuusika maailmas. Janine Jansen tegi valiku – otsustas olla klassikalise muusika superstaar. Ja seda ta on! Täpselt nii on teda ka turundatud. Temast kirjutatud artikleid kaunistavad suurepärased fotoseeriad. Tema salvestused on kättesaadavad kõigis digitaalsetes muusika jagamise keskkondades (iTunes, Spotify jt), sealjuures oli ta iTune’is esimene omalaadne. Ta on ajakirjade kaanetüdruk nagu supermodellid või kuulsad näitlejad. Temast on välja antud isegi ajakirja “Janine” erinumber, kus piltidele lisatud ka üht-teist temast endast, sealhulgas neidki fakte, mis võiksid huvitada laiematki publikut.
Mitmetes intervjuudes ja artiklites on Jansen rõhutanud, et iga tegevus ja eluviis vajab tasakaalustamist. Nii tegi ta mõne aasta eest oma tihedas kontserdigraafikus ootamatult ligi pooleaastase pausi. Paljusid see üllatas, kuid kui kujutleda end kas või hetkeks tema rollis, on seda lihtne mõista. Enamasti annab ta iga nädal kolm-neli kontserti ja need toimuvad maailma eri paigus. Reisimine on nii sage, et kehal pole ajavööndist enam aimugi. Ja niimoodi juba aastaid. Ometi suudab ta igal kontserdil anda endast 150% , kuna teistmoodi ta lihtsalt ei oska.
Ilmselt suudaks Jansen iga instrumendiga imet teha, kuid parim viiuldaja väärib ka parimat pilli. Tema käsutuses on Stradivariuse 1707. aastast pärinev “Rivaz-Baron Gutmann”, mille on talle austusega laenutanud Dextra Musica. Viiuldaja sõnul on just see pill talle õige, seda instrumenti ta armastab ja vajab. Piisavalt tugeva ja ühtlasi pehme häälega ning kõlas varjundirohke. Stradivariust paitavad läbi Janine’i käe Dominique Peccatte’i ja François Tourte’i poognad.
Kirjatöö pakkumist vastu võttes mõtlesin, et Janine’ist annab palju kirjutada. Tegemist on ju superstaariga! Kuid kirjutades seisin ühtäkki silmitsi faktiga, et sõnad said otsa … Mida siin ikka kirjutada, kui tegelikult sooviks Janine Jansenit ainult kuulata ja kuulata.
Ilmunud ajakirja MUUSIKA märtsinumbris | Superstaar Janine Jansen | https://kultuur.err.ee/585304/superstaar-janine-jansen | Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva. |
Uuring: nii mehed kui naised tajuvad tööalast diskrimineerimist üha enam | https://www.err.ee/585296/uuring-nii-mehed-kui-naised-tajuvad-tooalast-diskrimineerimist-uha-enam | Samal ajal, kui traditsioonilisi soorolle toetavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ja ka vähenenud, tunnetatakse naiste rolli ühiskonnas endiselt halvemana, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust. Samuti toob uuring välja, et kokkupuuted soolise diskrimineerimisega tööl on sagenenud nii meeste kui naiste seas, seda eelkõige suurenenud teadlikkuse tõttu. | |
Kohtumisel on kavas panna paika põhimõtted, millest hakkab lähtuma Europpa Liidu poolt läbirääkimisi pidav meeskond eesotsas selle juhi Michel Barnier'ga.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk kommenteeris, et eesmärgiks on anda eelseisvatest läbirääkimistest selge ülevaade nii Euroopa Liidu elanikele, ettevõtetele kui ka partnerriikidele.
Tusk tõdes oma teadaandes, et kuigi tal on Ühendkuningriigi lahkumisotsuse üle kurb meel, austab ta seda igati ning soovib, et "lahutusprotsess" kulgeks võimalikult valutult.
Kohtumine leiab aset EL-i tuleviku jaoks ülioluliseks peetavate Prantsuse presidendivalimiste kahe vooru vahel.
Suurbritannia valitsus teatas esmaspäeval, et peaminister Theresa May käivitab Lissaboni leppe artikli 50 ehk Euroopa Liidust lahkumise menetluse 29. märtsil. Otsusest teavitas liitu Briti saadik Brüsselis Tim Barrow.
Downing Streeti teatel oodatakse pärast artikli 50 käivitamist, et ülejäänud 27 EL-i liikmesriiki lepiksid kokku oma tingimustes ning annaksid esialgse vastuse 48 tunni jooksul.
Valitsus soovib pressiesindaja sõnul alustada läbirääkimisi niipea kui võimalik, kuid aktsepteerib täiesti, et 27 liikmesriiki vajavad aega oma positsioonide kokku leppimiseks.
Referendumist, kus 51,9 protsenti britte toetas EL-ist lahkumist ja 48,1 protsenti oli selle vastu, on möödas üheksa kuud. Kõnelused liidust lahkumise ja edasiste suhete asjus ei saa alata enne, kui Suurbritannia on ametlikult EL-i oma lahkumisest teavitanud.
Kui ametlikus ajakavas kokku lepitud kaheaastane lahkumiskõneluste periood ka tegelikkuses selle ajaga suudetakse lõpule viia, peaks britid EL-ist välja astuma 2019. aasta märtsis.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas on kinnitanud, et Komisjoni poolt on kõik Brexiti-läbirääkimisteks valmis.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et EL esitab 48 tunni jooksul pärast artikli 50 käivitamist Brexiti-läbirääkimiste kavandi. | EL korraldab Brexiti-teemalise tippkohtumise 29. aprillil | https://www.err.ee/585303/el-korraldab-brexiti-teemalise-tippkohtumise-29-aprillil | Euroopa Liidu tippkohtumine, kus arutatakse Suurbritannia lahkumist EL-ist, leiab aset 29. aprillil ehk kuu aega pärast päeva, mil London on lubanud liidust lahkumise protsessi ametlikult alustada, vahendas BBC. |
Musta vastane on taanlane Joachim Persson, kes peale eelmist hooaega aktiivsest MK-etappidel võistlemisest loobus, kuid on kuulunud kunagi ka maailma top kümne hulka.
Kohtumises peetakse kuus mängu kaks meesüksikmängu, naiste üksikmäng, meespaar, naispaar ja segapaar. Kui seis on seejärel viigis toimub seitsmes otsustav mäng. Finaalikoht selgub kahe kohtumise tulemusena, teine vastasseis on ees neljapäeval.
Seni on Taani kõrgliigas, kus mängivad mitmed tiitlivõistluste medalivõitjad, Eesti sulgpalluri kõrgeim koht kaks aastat tagasi Kati Tolmoffi saavutatud pronksmedal. Toona mängis Tolmoff just seekordse Musta rivaali Team Skælskør-Slagelse ridades. | Raul Musta koduklubi püüab Taani liigas finaalikohta | https://sport.err.ee/585256/raul-musta-koduklubi-puuab-taani-liigas-finaalikohta | Teisipäeval mängib Eesti sulgpalli esireket Raul Must Vendsyssel klubi eest Taani kõrgliiga poolfinaalis. Vendsysseli vastane on Team Skælskør-Slagelse. |
Kuidas teie kolmas album sellise veidra nime sai?
Plaadi nimi tuleb ühest minu kirjutatud laulust. See on auavaldus saksofoni- ja klarnetimängijale Eric Dolphyle, keda ma väga hindan ja kelle mäng kõlas nagu hullunud lind. Nii et see laul on nagu šampanjapudelisse surutud Dolphy hing. Ja see absurdne nimi sobis hästi iseloomustama meie muusikat, mis on vahel dramaatiline ja vahel naljakas.
Milline on Papanoshi tekkelugu?
Papanosh on kümme aastat vana, põhikoolis kokku saanud sõpruskond. Neli meist said kokku kooli jazz big band 'is, avastades koos Charles Minguse muusikat ja improviseerimist. Papanosh oli algul sekstett, koos viiulimängijaga nautisime idamaist muusikat ja vaba jazzi. Pärast tema lahkumist oleme hard bop- kvintett ja kirjutame ise muusikat, tunnetades kaugemaid mõjusid idast, hard bop 'ist, free jazzist, Charles Minguselt, Ornette Colemanilt, New Yorki Knitting Factory klubi tegelastelt, folgist... Oleme alati pidevalt koos mänginud, isegi, kui kontserte oli vähem. Koos mängimine ja loomine annab võimaluse kuulda muusikat, mida sa poleks eales suutnud üksi ette kujutada ja nii tekkiv energia on võimas.
Mida ise kuulate?
Kuulame ikka oma vanu lemmikplaate. Ameerika jazzi 1950-1960ndatest, Charlie Mingust, hard bop 'i, aga ka Charlie Hadeni Liberation Music Orchestrat, John Zorni suurepärast kraami, ja isegi Los Lobost, traditsioonilist Mehhiko muusikat, Johnny Cashi ja muudki.
Milline on praegu Prantsuse jazzikogukond?
Ma ütleksin, et see on lai. Mõned on üliklassikalised, teised jälle kalduvad väga mürarikastesse äärmustesse. Kolmandad ammutavad inspiratsiooni kaasaegsest või maailmamuusikast. Aga kõik austavad teisi!
Papanosh esineb 19. aprillil Türi kultuurikeskuses, 23. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aidas, 24. Aprillil Elva kultuurikeskuses ja 25. aprillil Tallinnas Punases Majas.
Kuulake albumit. | Papanosh toob Eestisse uuele plaadile pudeldatud kana | https://kultuur.err.ee/585292/papanosh-toob-eestisse-uuele-plaadile-pudeldatud-kana | 10-aastaseks saava Prantsuse jazzkvinteti Papanosh jaanuaris ilmunud albumit "Chicken In A Bottle" saab kevadisel Jazzkaarel kuulda Elvas, Türil, Viljandis ja Tallinnas. Uuest plaadist räägib saksofonist Raphaël Quenehen. |
Muudatus on seotud laenuandjatele kehtestatud määruse jõustumisega, millega lisandusid elamukinnisvara eksperthinnangu koostamisele täiendavaid nõuded.
Määruses on kirjas, et kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara hinnatakse kooskõlas vara hindamise hea tavaga, mille aluseks on ühtne ja väljakujunenud turupraktika.
Kui siiani oli kodu ostmisel lubatud selle ülevaatus ja eksperthinnangu koostamine kõikidel hindajatel, siis alates 21. märtsist tohib seda teha vaid kutseline hindaja, juhul kui on soov pangast kodulaenu võtta. Eksperthinnangu võib kinnitada ainult kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel antud välja 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse. 5. taseme ehk kinnisvara nooremhindaja tasemest selleks ei piisa.
Kutseline hindaja on füüsiline isik, kellele on antud kutsekvalifikatsioon ja väljastatud kutsetunnistus.
Vara hindaja on kõrgeima tasemega hindaja, kes koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Lisaks juhendab ta madalama taseme hindajaid nende töös. | Nüüdsest võivad kinnisvara hinnata vaid kutselised hindajad | https://www.err.ee/585290/nuudsest-voivad-kinnisvara-hinnata-vaid-kutselised-hindajad | Teisipäevast kehtib kord, mille järgi pangast kinnisvaralaenu saamiseks võivad ostetavat vara hinnata vaid kutselised hindajad. |
Suvisel turniirivõiduga lõppenud EMil kolm väravat löönud, kuid finaalist vigastuse tõttu varakult välja vahetatud Ronaldo edestas oma meeskonnakaaslast Pepe't ja Sportingu väravavavahti Rui Patricio't, kirjutab Soccernet.ee.
"See oli väga eriline aasta minu jaoks, sest EM oli ainus trofee, mida ma igatsesin," ütles 32-aastane mängumees Quinas de Ouros toimunud galal. "Ma tahan veelkord tänada Portugali inimesi, nad andsid meile enesekindluse, mis viis meid tiitlini."
Lisaks edule koondises oli Ronaldol ka hea aasta klubitasemel, sest mais võitis ta kolmandat korda Meistrite liiga. Finaalis Atletico Madridi vastu lõi Real Madridi otsustava penalti väravasse just tema.
Teiste seas auhinnati parimaks noormängijaks valitud Renato Sanchesi ning parimat peatreenerit Fernando Santos't. | Cristiano Ronaldo valiti oodatult Portugali aasta jalgpalluriks | https://sport.err.ee/585250/cristiano-ronaldo-valiti-oodatult-portugali-aasta-jalgpalluriks | Eelmise aasta maailma parim jalgpallur Cristiano Ronaldo valiti esmaspäeval toimunud galal Portugali aasta mängijaks. |
Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel paiskasid energiatootjad möödunud aastal atmosfääri 32,1 miljardit tonni süsihappegaasi, mida on sama palju kui ülemöödunud ja üleülemöödunud aastal. Samas kasvas maailma majandus mullu 3,1 protsenti.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul on süsinikuheitmete kasv peatunud peamiselt taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu tõttu, kuid oluliselt on kaasa aidanud ka maagaasi laialt levinud kasutuselevõtt kivisöe asemel ja ka energiasäästlikum kasutamine.
Suurim süsinikuheitmete langus – kolm protsenti – oli möödunud aastal Ameerika Ühendriikides, kus kasvas majandus samal ajal 1,6 protsenti. Põhjuseks pakutakse kildagaasi ja taastuvate energiaallikate laienevat kasutust.
Süsihappegaasi atmosfääri paiskamine kahanes isegi Hiinas ühe protsendi võrra. Euroopas jäid heitmekogused stabiilseks. Ülejäänud maailmas siiski enamasti tõusid.
Rahvusvahelise energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol ütles, et globaalse süsinikuemissiooni stabiliseerumine maailma majanduse kasvu olukorras on uus nähtus, mis annab kindlasti alust mõningaseks optimismiks, ehkki on veel vara loota, et tõusutrend enam ei taastugi. Meenutagem ka, et tegu on stabiliseerumisega ainult ühes inimtegevuse valdkonnas – energeetikas. Üleüldse tõuseb süsihappegaasi hulk atmosfääris üha edasi. | Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva | https://novaator.err.ee/585236/energiatootjate-susinikuheitmete-maht-ei-kasva | Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest. |
Massiline sisseränne tähendaks Eestis olukorda, kus riiki saabub suur arv teisest riigist pärit välismaalasi, kel pole siin viibimiseks seaduslikku alust või kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Hädaolukorraks peetakse Eestis seda, kui tuleb vastu võtta vähemalt 300-500 põgenikku kahe nädala jooksul.
"Põgenike massilise sisserände korral suureneb hüppeliselt politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja halduskohtute koormus ning kasutusele tuleb võtta täiendavad kinnipidamise kohad," seisab eelnõu väljatöötamiskavatsuses.
Kui praegune olukord säiliks, ei suudaks politsei hädaolukorras taotleda tähtajaks luba isikute kinnipidamiseks ning see võiks halvendada Eesti ja teiste liikmesriikide sisejulgeolekut. Pikaajaline kriis tähendaks politsei teiste teenuste osutamise tähtaegade pikenemist.
"Riigi piiratud ressursse silmas pidades ei saa kinnipeetud välismaalastele osutada hädaolukorras teenuseid praegu kehtivas seaduses sätestatud määras ja ulatuses, mistõttu ei ole mitte midagi tegemine sobiv lahendus," põhjendatakse kavatsuses vajadust seadust muuta.
Kui üldiselt ei ole lubatud inimest ilma loata üle 48 tunni kinni pidada, siis hädaolukorras tahetakse anda politseile õigus taotleda välismaalase esmaseks kinnipidamiseks luba vähemalt nädala jooksul. Samuti tahetakse muuta kinnipidamise pikendamistähtaegu, nii et seda saaks teha kuue kuu kaupa.
Samuti näevad seadused praegu ette, et Eestis ebaseaduslikult viibijaid peetakse kinni kinnipidamiskeskuses ning perekonnad tuleb privaatsuse tagamiseks majutada eraldi. Hädaolukorras tuleb aga kasutusele võtta muud kinnipidamiskohad, samas ei paigutata välismaalasi jätkuvalt vanglates kokku süüdimõistetutega.
Massilise sisserände korral antaks välismaalastele ainult vältimatut abi
Perekondasid majutatakse hädaolukorras teistest kinnipeetavatest eraldi vaid juhul, kui pereliikmete koosmajutamine ei ole võimalik.
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et vältimatut sotsiaalabi peab andma see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle pinnal abivajaja viibib. Seega tõenäoliselt satuvad massilise põgenike sisserände korral koormuse alla just piiriäärsed omavalitsused, kus välismaalane kinni peetakse.
Seepärast tahetakse võimaldada hädaolukorras kinnipeetud välismaalastele vähem teenuseid - vaid vältimatut sotsiaalabi ja vältimatut arstiabi.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses märgitakse, et praegu on sellise hädaolukorra tekkimise tõenäosus pigem väike.
Eelnõu tahetakse kooskõlastamisele saata tänavuse aasta teises pooles.
Seni pole Eesti põgenike massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda lahendama pidanud, kuid ebaseadusliku rände juhtumid on alates Schengeni alaga liitumist olnud tõusutrendis. Enamasti on tegu olnud sisserändajatega Venemaalt, SRÜ riikidest ja Aasiast.
Kui 2010. aastal paigutati kinnipidamiskeskusesse 40 välismaalast, siis 2015. aastal oli neid 135 ning mullu 97. | Kavandatav eelnõu määrab, kuidas hädaolukorras pagulastetulvaga toime tulla | https://www.err.ee/585244/kavandatav-eelnou-maarab-kuidas-hadaolukorras-pagulastetulvaga-toime-tulla | Seoses Euroopa Liitu viimastel aastatel tabanud rändekriisiga tahetakse Eestiski välja töötada eelnõu, millega võimaldataks riiki suunduva massilise põgeniketulva korral politseil kasutada hädaolukorra lahendamiseks kiiresti meetmeid, mida seadused ette ei näe. |
Kuigi tema kabinet hakkab asuma USA täitevvõimu keskmeks olevas hoones ei ole Ivanka Trumpil ei ametlikku ametinimetust ega ka palka, vahendasid Politico ja BBC.
Valge Maja ametnik kinnitas samuti, et 35-aastane Ivanka Trump, kellel puudub varasem riigiametis töötamise kogemus, hakkab omama ka ligipääsu salastatud informatsioonile.
Seni rõivabrändi omanikuna tuntust pälvinud Ivanka Trumpi advokaat kommenteeris Politicole, et tütre rolliks on olla oma presidendist isa "silmadeks ja kõrvadeks" ning anda laialdast nõu.
Ivanka abikaasa Jared Kushner töötab juba varem ja ametlikult president Trumpi vanemnõunikuna.
USA ajakirjanduses on paari võimalik mõju presidendile juba varem laialdast tähelepanu pälvinud ning tekitanud vaidlusi selle üle, kust lähevad Trumpi perekonna poliitilise ja ärilise tegevuse piirid.
Pärast oma isa ametisse asumist on Ivanka viibinud mitmetel kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel - näiteks oli ta kohal siis, kui Washingtoni külastasid Kanada peaminister Justin Trudeau ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. | Ivanka Trump saab Valge Maja läänetiivas oma kabineti | https://www.err.ee/585285/ivanka-trump-saab-valge-maja-laanetiivas-oma-kabineti | USA administratsiooni ametnik kinnitas, et president Donald Trumpi tütar Ivanka saab Valges Maja läänetiivas (West Wing) oma kabineti. |
Ringmaa (78) jääb vanglasse, kuna riigikohus ei võtnud arutusele tema kaitsja Raiko Paasi määruskaebust kohtumäärusele, millega ei vabastatud Ringmaad vanglast elektroonilise valve all.
Kuna riigikohus asja arutusele ei võtnud, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu veebruaris tehtud määrus kuu aega varasema Viru maakohtu määruse muutmata jätmise kohta.
Kohus märkis, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses, kuid Ringmaal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning see näitab kohtu arvates, et ta on hoolimata pikaajalisest vangistusest endiselt käitunud ebaseaduslikult.
"Samuti nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et Ringmaa ei tunnista enda süüd lõhkeseadeldiste valmistamise osas. Seetõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et ta on teinud järeldusi oma erakordselt ohtliku tegevuse osas ja muutnud oma suhtumist õiguskorda," tõdes kohus.
Samuti leidis kohus, et kinnipeetava tervislik seisund, soov kodus surra ja madal tõenäosus uute kuritegude toimepanemise osas ei ole õiguslikus mõttes piisavateks põhjusteks, et vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest.
"Kuna Ringmaa kannab karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata ühiskonna õiglustunne," nentis kohus.
Kaitsja Raiko Paas on aga märkinud, et asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise vastu ning vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus.
"Ringmaa on tänaseks vangistuses olnud üle 11 aasta, mis on piisav aeg tema käitumise mõjutamiseks ning kuritegudes, mis on kaasa toonud inimohvreid, on Ringmaa õigeks mõistetud," märkis Paas kohtus.
Kaitsja sõnul on tema tervis vanglas viimasel ajal halvenenud ja talle on määratud hooldaja, samuti on uute kuritegude toimepanemise risk väga madal ehk 14 protsenti.
Paasi kinnitusel soovib Ringmaa taastada suhted lastega, kuid kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.
Ka Ringmaa avaldas maakohtus istungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve all. "Tervis on halb ja surm on silmade ees. Vabaduses ei hakka kuritegusid toime panema ja ei kujuta endast mingit ohtu," kinnitas ta kohtus.
"Tahaksin minna koju ja olla laste juures ja nende juures surra," ütles ta.
Ringmaa süüdimõistmine
Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.
Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.
2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.
Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.
2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.
Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata
Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.
Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.
Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.
Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud. | Märt Ringmaa jääb vanglasse | https://www.err.ee/585286/mart-ringmaa-jaab-vanglasse | Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaad jääb vanglasse. |
Aet Annist rääkis, et Eestis viimase 25 aasta jooksul üha enam esile kerkinud edu diskursus suurendab kihistumist, mis mõjub ühiskonnale lõhestavalt.
"Probleemsem koht, kus me peaks järele mõtlema, on see, kas meie eesmärk on muutuda hierarhilisemaks ja rõhutada edu, mis on Eestil olnud selgelt koguaeg silme ees. Üksikisikud peavad olema edukad, me julgustame edukust ja rõhutame seda. Ma kardan, et pikemas perspektiivis ei ole see motiveeriv ühiskonnale tervikuna ja üksikisikutele, kes selle terviku loovad. Me peaks suutma rohkem motiveerida ka seda keskmist inimest, kõigil on ju mingisugune saavutusvajadus. See ei saa toimuda läbi selle, et me rõhutame ainult kõige edukamat, me peame suutma rõhutada ka teiste inimeste väärtust ja võib-olla just seda suutlikkust toimida koos ja toetada üksteist – luua vastastikest väikestest positiivsetest žestidest koosnevat ühiskonda. Kui me viimased 20 aastat oleme oluliseks pidanud majandust, siis sotsiaalne pool on jäänud varju ja sellel on olnud teatud inimestele väga rängad tagajärjed. Me maitseme selle vilju veel tänagi, osaliselt läbi selle, milliseid valikuid inimesed teevad ja kuidas nad üksteisesse suhtuvad, kas põlgusega ja hierarhiate tasandilt või lähtutakse ka muudest väärtustest kui edu," arutles ta.
Alates Euroopa Liitu vastuvõtmisest 2004. aastal, on Eestis üha kasvanud emigratsioon, milles Annist näeb samuti seost kihistumise probleemiga: "See on üks selge muutus, mis on seda maastikku ja inimsuhteid palju mõjutanud. Ka seda kihtide kujunemist ja seda, kuidas neid on teatud mõttes võimalik raputada – seeläbi, et inimesed on muutunud mobiilsemaks kui nad varem olid. Teisest küljest on aset leidnud selle kihistumise süvenemine ja selle väljendumine väga erinevatel viisidel."
Annisti üks viimase aja peamisi uurimisteemasid ongi migratsioon ja selle mõju inimesele: "Mind huvitab kõige rohkem see seltskond, kes on jäänud muutuste rataste vahele, kes on kaotanud oma sotsiaalset kapitali ja kellel puudub võime koondada tugevaid sotsiaalseid suhteid, et teatud raskustest välja pääseda. Osadel gruppidel on erinevatel asjaoludel seda võimet vähem, nad on sattunud sellesse olukorda teatud sotsiaalsete positsioonide tõttu. Mind huvitab, kuidas see sotsiaalne ilmajäämine jätkub siis, kui nad liiguvad Eestist ära. Osaliselt on võimalik seda kapitali ka taastada. Seda on näha sellest, et osa rahast, mis välismaal teenitakse, tuuakse tagasi Eestisse ja pannakse kohe selle teenistusse, et pisut sotsiaalses hierarhias tõusta ja paigutada ennast tasandile, kus on juba mugavam ja saab oma saavutuste üle uhkust tunda."
Sotsiaalset positsiooni kihistunud ühiskonnas aitab parandada ka lahkumisega saavutatav sümboolne kapital. Paljud lahkujad on pärit maapiirkondadest, millel on pikalt olnud negatiivne kuvand ja lahkudes leitakse elukeskkond, mis on väärtuslikum ka ülejäänud ühiskonna silmis. "Osades piirkondades lahkutakse pigem välismaale, veel kaugemale kui lihtsalt Tallinna tööle. Kui nad seda teevad, siis nad sisenevad uude väärtusmaailma, teise sümboolse kapitali tsooni. See on justkui väike krediit, mis tõstab nende eneseväärikust ja mida nad saavad ka teistele esitada, et oma sotsiaalset kapitali tõsta," selgitas ta.
Annist elab ja töötab Inglismaal, kus on veelgi selgemini näha, kuidas kihistumise loodud barjäärid eraldavad ühiskonna erinevaid gruppe teineteisest. "See on üsna hämmastav, kui kiiresti on võimalik luua sellised kihid, mis on üksteisest niivõrd erinevad, et peaagu polegi võimalik tajuda neid osi ühe ühiskonna liikmetena. Rääkides sellest motiveeritusest ja sellest, et ühiskond peaks toimimiseks suutma motiveerida kõiki oma liikmeid sellesse panustama, siis väga kihistunud ühiskondades ei ole osadel inimestel mingisugust motivatsiooni. Igapäevaelus on selline kihistumine vahel tõesti šokeeriv, see kui erinevad inimesed on. See väljendub näiteks selles kui erinevad tulemused on hariduses – seal on maailma parimaid koole ja samal ajal on seal väga suur hulk koole, millest lahkuvad 15-16aastased noored, kes pole õppinud isegi lugema," kirjeldas ta kihistunud kultuuriruumi probleeme.
Aet Annisti vanaisa oli kirjandus- ja rahvaluuleteadlane August Annist, kes tõlkis eesti keelde ka Homerose eeposed "Iliase" ja "Odüsseia". Arutledes nende Euroopa kultuuri alustekstide tähenduse üle tänases maailmas, leidis Annist, et need võiks anda mõtteainet sellest, kuidas kultuuriruume piiritletakse. „
"Neid võiks vaadata kasvõi selle pilguga, et kui arbitraarne või juhuslik on see kultuuride kujunemine. Kuidas see, mida me peame täna Euroopa kultuuriks, sel hetkel koosnes igasugustest erinevatest selle piirkonna liikumistest, millel ei olnud selgeid piire. Me oleme need piirid ise mingil hetkel ise tõmmanud. Temaga oleks olnud väga huvitav nendel aktuaalsetel teemadel vestelda. Ma usun, et talle ei oleks istunud selline käre ja ennasttäis rahvuslus, mis on praeguses Euroopas pead tõstmas. Osaliselt selle tõttu, et tal oli ees väga hea pilt erinevate rahvaste müütilistest tekstidest, mida võrreldes nägi ta selgelt, et need on kõik poolmüütilised ja rahvust loovad, mitte mingit algrahvust peegeldavad," rääkis Aet Annist. | Sotsiaalantropoloog Aet Annist: tänapäeva edukultus lõhestab ühiskonda | https://kultuur.err.ee/585243/sotsiaalantropoloog-aet-annist-tanapaeva-edukultus-lohestab-uhiskonda | "Plekktrummi" saatekülaliseks oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kellega arutleti ühiskonna kihistumise ja migratsiooni sõlmpunktide üle. |
"Tuli tunne, et tahaks teha midagi erilisemat kui tavaliselt, et kontsert oleks elamus nii iseendale kui ka publikule,” rääkis bändi solist Marie Vaigla. “Kumu blackbox on väga õige koht, kus seda kõike teostada ning kuna albumi kujunduses oleme kasutanud Kärt Hammeri loomingut, siis sellest lähtuvalt tuli üks põnev mõte. Üritame muusika ja kunsti ühte panna, aga ega me tegelikult ei tea isegi, mis päriselt juhtuma hakkab. Üllatustest puudust ei tule - alustades lugude arranžeeringutest ning lõpetades erikülalistega," lisas ta.
Bänd astub lavale täpselt kell 19.00. "Popmuusikas esineb seda miskipärast üsna harva, et tuled kontserdile õigeks ajaks, kuulad ja lähed koju. Tahaks 23. märtsist teha ikkagi sellise päris kontserdi õhtu," sõnas Marie. Kontserdipileti eest võib maksta nii palju, kui keegi ise õigeks peab. "Kõik läheb selle kontserdi elluviimiseks," selgitas laulja.
Frankie Animal esineb Kumu kunstimuuseumis 23. märtsil kell 19.00. | Frankie Animal ühendab oma muusika kunstiga | https://menu.err.ee/585283/frankie-animal-uhendab-oma-muusika-kunstiga | Neljapäeval astub Kumu blackboxis üles indiebänd Frankie Animal, kes üllatab seekord publikut natuke teistmoodi kontserdiga. |
Eestlasest suure ääre kontole jäi 18 minutiga 4 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), 4 lauapalli, 3 korvisöötu, 1 vaheltlõige, 2 pallikaotust ja 2 isiklikku viga.
Bakkeni edukaim oli 19 punkti, 8 lauapalli, 5 vaheltlõiget ja 4 korvisöötu kogunud Devaughn Akoon-Purcell.
Teine kohtumine selles paaris peetakse Stevnsgade koduplatsil 24. märtsil.
Poolfinaalis tuleb selle paari vastaseks kas põhiturniiri neljas Nästved või viies Svendborg. Selles veerandfinaalpaaris nõelas esimesena võõrsil mänginud Svendborg, kes sai 72:67 võidu. | Kitsing ja Bakken Bears alustasid play-offi 57-punktise võiduga | https://sport.err.ee/585281/kitsing-ja-bakken-bears-alustasid-play-offi-57-punktise-voiduga | Kristjan Kitsing ja Bakken Bears alustasid Taani korvpalli kõrgliiga veerandfinaalseeriat Stevnsgade vastu kindla võiduga, kui koduväljakul mängiti põhiturniiril viimaseks ehk kaheksandaks jäänud klubi üle 117:60. |
"Uue riigi ehitajad" ("DIY Country"), rež: Antony Butts
Prantsusmaa
Ukraina sõjast, sellele eelnenud olukorrast ja selle järelmõjudest on tehtud lugematu arv dokke. Veel hiljuti levis Eesti kinovõrgus Vitali Manski liigutav "Suguvõsa", mis portreteeris üheaegselt režissööri vene- ja ukrainameelseid sugulasi.
Maailmafilmil linastuv „Uue riigi ehitajad“ eemaldub temaatiliselt privaatsest perekonnasfäärist ja vaid distantsilt sõda puudutavast tegevusväljalt. Vaataja leiab end äreva õhkkonnaga, konfliktsest ja vastuolusid täis Donetski rahvavabariigist. See on film "revolutsioonist" ning filmilindile mahub ka isehakanud riigiloojate korraldatud referendum.
Sõda on filmis kohal siin ja praegu, see peegeldub vastu nii inimeste mõtetest, otsustest kui otsesest käitumisest. Vägivalda ei ole välditud ega spetsiaalselt eksponeeritud, kuid režissööril on olnud võimalus see kinni püüda. Kuigi esiti on vaatajana raske mõista rahvavabariigis valitsevat nõukogudenostalgiat ning "revolutsiooni" elluviijadki mõjuvad pigem kalkide ja ebasümpaatsetena, laieneb sündmuste arenedes inimlik mõõde.
Filmi finaal on küll lohisev ja ülejäänud tervikust eristuv, kuid sisekaemus probleemidest pulbitsevasse Donetski rahvavabariigi ellu on väärt kinoelamus.
Film on vene keeles ja linastub ingliskeelsete subtiitritega
"Looduses" ("On The Wild Edge"), rež: Christopher Daley
Belgia
Filmi peategelane David ja ja tema naine Carolyn elavad Colorado edelaosa mägedes. Endise õhuväelasena on David leidnud eluviisi, mis aitab tal säilitada vaimset tasakaalu ja saada osa loodusest. Nimelt teeb mees pikki retki metsa ja peab jahti oma pika traditsioonilise vibuga.
„Looduses“ ei saa uhkustada tiheda sündmustiku või värvikate karakteritega. Ometi on Davidi ja tema naise lugu lihtne, sümpaatne ka üldinimlik. Lääne-Euroopa või Ameerika kontekstis võikski linateos toimida sarnaselt sellele, kuidas David näeb oma missiooni kirjanikuna. Inimestele, kes looduslähedasest elust kaugenenud on, tahab ta näidata selle võlusid. Paotada ust neile, kes ise ei pelga taolist elumuutust. Filmist ei puudu ka traagika, pikad monoloogid ja loodusplaanidega sobiv nukker muusika loovad südamliku meeleolu, mida kinos kindlasti kogeda tasuks.
Film on inglise keeles.
"Siberi ujuvhaigla" ("Siberian Floating Hospital"), rež: Tatyana Soboleva
Venemaa
Kui talv Siberis järele andma hakkab, seavad 20 arsti – peamiselt naised – end sisse erilisel ujuvhaiglaks ehitatud laeval, jättes maha oma pered. Kuue kuu jooksul sõidab laev läbi Põhja-Siberi, tuues meditsiiniabi kõige kaugematesse maakohtadesse. Kohalikud ootavad seda laeva, nende jaoks on arstid suure ja kauge maa esindajad. Arstide jaoks on see elumuutev seiklus, mis tekitab sõltuvust.
Pilt, mis arstidele avaneb ujuvlaeva pardalt, on liigutav ja südamlik. Paljude kohalike jaoks on arstiabi ja sellega seotud maailm endiselt võõras ja see tekitab muhedaid olukordi. Uudne ja põnev on filmi puhul just vaatepunkt, ujuvhaigla pardalt pole sellist sisevaadet hantide ja manside sotsiaalsesse ellu seni tehtud. Kindlasti üks festivali kõrghetki!
Film on vene keeles ja linastub ingliskeelsete subtiitritega.
Vaata kogu festivali kava siit. Maailmafilmi festival toimub Tartus 20. kuni 25. märtsini. | Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks | https://kultuur.err.ee/585277/janno-zobini-kolm-soovitust-maailmafilmi-festivaliks | Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus. |
Pilv taotles kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja nõude rikkumisega, sest menetluse algusest on käesolevaks ajaks möödas enam kui kuus aastat.
"Vastavalt Euroopa inimõiguste kohtu ja riigikohtu praktikale on mõistliku menetlusaja piirid ületatud ja kohtueelses menetluses on esinenud ebamõistlikke ja sisuliselt põhjendamatuid viivitusi ja pikki ajavahemikke, mille jooksul pole tehtud mingeid menetlustoiminguid," ütles Pilv ERR-ile.
Pilve sõnul jäävad selliste erinevate, põhjendamatute viivituste pikkused vahemikku 3-7 kuud ning hõlmavad märkimisväärselt menetluslikult sisustamata aega.
Alternatiivselt taotles Pilv Kofkini süüdistusakti tagastamist prokuratuurile selles esinevate põhimõtteliste puuduste ja kriminaalmenetlusseadustiku nõuetele mittevastavuse tõttu.
Samuti palus kaitsja kohtul kontrollida jälitustegevuse ja teabehanke korras kogutud tõendite seaduslikkust.
Pilv on seisukohal, et Alexander Kofkini ja Edgar Savisaare kõnede pealtkuulamine teabehanke vormis, mis eeldab Eesti riigi julgeoleku ohtu kujutavat korruptsiooniküsimust, ei ole antud juhul olnud põhjendatud ja lubatav.
Lisaks taotles Pilv kohtumenetluses ka täiendavate tõendite uurimist ja võtmist asja materjalide juurde.
Kaitsja lõpptaotlus on Kofkini õigeksmõistmine talle esitatud süüdistuses juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohtumenetluse jätkamist ning eelevalt menetluse lõpetamise taotlust ei rahulda.
Kohus teeb kõigi kaitsjate poolt esitatud taotluste suhtes määruse 13. aprillil.
Süüdistus
Riigiprokuratuur süüdistab Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, ametiisikuna ja grupis, samuti neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on süüdistuse saanud juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistatakse ekspoliitik Villu Reiljani, samuti peab kohtu ette astuma Tallinna linnavalitsuse eksnõunik Priit Kutser.
Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevuses ei tuvastatud tahtlust omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. | Pilv tahab Kofkini osas kriminaalasja lõpetamist aegumise tõttu | https://www.err.ee/585279/pilv-tahab-kofkini-osas-kriminaalasja-lopetamist-aegumise-tottu | Vandeadvokaat Aivar Pilv taotles teisipäeval Harju maakohtus Edgar Savisaare ja ettevõtjate kriminaalasja eelistungil kriminaalmenetluse lõpetamist ettevõtja Alexander Kofkini suhtes aegumise tõttu. |
Heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastas Tallinna linna poolt abilinnapea Mihhail Kõlvart ja korvpallimeeskond Kalev/Cramo poolt selle juht ja omanik Ivar Valdmaa, kirjutab www.tallinn.ee.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tunnustab linn korvpallimeeskonna saavutusi ja nende tahet osaleda rahvusvahelistel võistlustel. „Ühtlasi on meie sooviks ja eesmärgiks pakkuda linlastele ja kõikidele spordihuvilistele tipptasemel elamust,“ nentis Kõlvart. „Tallinna linn on toetanud Kalev/Cramot 2016. aastast. Kui eelmisel aastal toetasime korvpallimeeskonda 25 000 euroga, siis tänavu eraldame toetust 40 000 eurot.“
Kokkuleppe kohaselt soovitakse suurendada Tallinna linna tuntust esindades korvpallimeeskonnaga Tallinna linna rahvusvahelistel võistlustel. Ühtlasi soovitakse ühiselt propageerida rahvusvahelisel tasemel saavutusspordi kaudu sportlikku eneseteostust ja eluviisi. Kokkuleppe järgi kohustub korvpallimeeskond reklaamima Tallinna linna ja kasutama Tallinna sümboolikat kõikides reklaammaterjalides, võistlusdressil, võistlusvormil ja võistlusareenil.
Ühtlasi toetab korvpallimeeskond esindusmeeskonna noortetegevust ning aitab kaasa järjepidevusele töös noorte palluritega, korraldab võimalusel näidistreeninguid või esinemisi Tallinna üldhariduskoolides ja spordiklubides. Niisamuti osaleb korvpallimeeskond pealinnas peetavatel sporti propageerivatel üritustel või nende korraldamisel.
Käesoleval hooajal on korvpallimeeskond tulnud Eesti karikavõitjaks, Eesti meistrivõistlused hetkel veel käivad, VTB Ühisliigas saadi esmaspäeval viies võit ning Korvpalli Balti liigas ollakse hetkel poolfinaalis Leedu klubiga Vytautas. Esimese poolfinaalmängu Kalev/Cramo võitis kodus seisuga 94:88, teine poolfinaalmäng toimub juba kolmapäeval Leedus. | Tallinna linn tunnustas Kalev/Cramot lõpuks pealinna esindusklubina | https://sport.err.ee/585278/tallinna-linn-tunnustas-kalev-cramot-lopuks-pealinna-esindusklubina | Tallinna linn ja korvpallimeeskond Kalev/Cramo sõlmisid esmaspäeval Saku Suurhallis VTB Ühisliiga mängu eel heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt on 2016/2017 hooajal korvpallimeeskond Kalev/Cramo Tallinna korvpalli esindusmeeskond. |
USA ametiisikute sõnul saab Tillerson sel nädalal NATO diplomaatidega kokku Islamiriigi-vastase koalitsiooni konverentsil, märkides, et tal ei ole mingit vajadust osaleda alliansi kohtumisel Brüsselis.
Ühendriike esindab seal hoopis välisministeeriumi tähtsuselt kolmas ametiisik Tom Shannon.
Tillerson võtab mais osa G7 kohtumisest Sitsiilias ja sõidab siis Moskvasse.
Reutersi andmetel on peamiseks põhjuseks see, et Tillerson tahab olla kodumaal, kui seda külastab Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. NATO välisministrite kohtumine Brüsselis toimub 5.-6. aprillini, Xi aga kohtub eeldatavalt Floridas Mar-a-Lago kuurortlinnas president Trumpiga 6.-7. aprillini ning USA välisminister soovib igal juhul selle kohtumise juures olla.
USA välisministeeriumi esindaja selgitas, et Tillerson kohtub peaaegu kõigi NATO riikide kolleegidega juba kolmapäeval, kui leiab aset äärmusrühmituse ISIS vastu võitleva koalitsiooni välisministrite kohtumine. Ainus NATO riigi välisminister, keda sellel kohtumisel ei ole, on Horvaatia minister.
Reutersiga rääkinud allikad ja eksperdid peavad otsust Brüsseli kohtumine vahele jätta ning seejärel Moskvat külastada tõsiseks veaks, sest see võib jätta mulje, et niigi Venemaa teemal kriitika alla sattunud Trumpi administratsioon eelistab suurriikidega suhtlemist oma liitlastele. | Tillerson jätab vahele NATO välisministrite kohtumise | https://www.err.ee/585229/tillerson-jatab-vahele-nato-valisministrite-kohtumise | USA välisminister Rex Tillerson kavatseb jätta vahele NATO välisministrite kevadise poolaastakohtumise ning sõidab selle asemel tööstusriikide ühenduse G7 kohtumisele Itaaliasse ja seejärel Venemaale. |
Kui põhihooaja lõpuni on Thunderil mängida veel vaid 12 kohtumist on Westbrooki keskmised statistilised näitajad 31,4 punkti, 10,5 lauapalli ja 10,3 korvisöötu.
Selleks, et hooaja lõpus keskmiselt kolmikduubliga lõpetada vajab Westbrook viimastest mängudest veel 87 lauapalli ja 99 korvisöötu ehk ta peab 12 mängus keskmiselt hankima 7,25 lauapalli ja andma 8,25 resultatiivset söötu.
Ainsana NBA ajaloos on seni suutnud kogu põhihooaja peale kolmikduubli koguda Oscar Robertson, kes sai sellega hakkama hooajal 1961/62, kui ta kogus rekordilised 41 kolmikduublit 82 mängu jooksul. | Russell Westbrook on ajaloolisele saavutusele väga lähedal | https://sport.err.ee/585264/russell-westbrook-on-ajaloolisele-saavutusele-vaga-lahedal | Korvpalliliigas NBA on Oklahoma City Thunderi staar Russell Westbrook väga lähedal ajaloolisele saavutusele, et koguda hooaja keskmiselt kolmikduubel. |
"Ametlikku kirja pole saabunud, aga mitteametlikult on meile teatatud, et saime [loa]," ütles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel BNS-ile.
"Juunikuus hakkame vaikselt pihta. Suve lõpust–sügisest võiks olla üsna korralik programm peal – ettevalmistustööd igal juhul käivad," lisas ta.
TJA väljastas avaliku konkursi tulemusena kaks regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusluba – ühe Harjumaal ja teise Ida-Virumaal raadioteenuse osutamiseks.
Harjumaa levipiirkonna konkursil tunnistas TJA parimaks AS-i Äripäev taotluse programmiga "Äripäeva raadio“. Sellele levipiirkonnale taotles luba ka Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ programmiga "SSS Radio“.
Ida-Virumaa levipiirkonna konkursil tunnistas TJA parimaks OÜ Huumor taotluse programmiga "Jumor FM“. Sellele levipiirkonnale taotlesid luba veel kolm raadioteenuse pakkujat programmidega "Raadio Volna“, "Raadio Elmar“, "Russkoje Radio“, "Retro FM“ ja "DFM“.
Taotlusi hinnati vastavalt kultuuriministri sätestatud kõrvaltingimustele, mis seadsid eelise päevasel ajal rohkem sõnasaateid, levipiirkonna elu kajastavaid saateid ja eesti autorite teoseid pakkuvale programmile.
Äripäeva raadio alustab Harjumaal sagedusel 92,4 megahertsi tegevust alates 8. juunist ning Jumor FM Ida-Virumaal sagedusel 97,7 megahertsi alates 1. maist 2017.
Harjumaal levima hakkava raadioprogrammi sõnasaated peavad olema soome või eesti keeles ja Ida-Virumaa raadioprogrammi sõnasaated vene või eesti keeles.
Mõlema programmi sõnasaadete maht peab päevasel ajal olema vähemalt 30 protsenti, Eesti autorite teoste miinimummaht programmis peab päevasel ajal olema vastavalt 20 protsenti ja 15 protsenti. | Äripäev sai loa käivitada oma raadiojaam | https://www.err.ee/585268/aripaev-sai-loa-kaivitada-oma-raadiojaam | Meediakontsern Äripäev on saanud tehnilise järelevalve ametilt (TJA) regionaalse raadioteenuse eetriloa; raadio käivitamine peaks lõpusirgele jõudma sügiseks. |
2017. aasta on Urmas Vadile alanud hästi: aasta algul tunnustati teda koos Peeter Helmega Eesti Rahvusringhäälingus tehtud raamatuteemaliste saadete eest Eesti Kirjastuste Liidu aunimetusega Aasta Raamatusõber 2016, hiljuti tõi novell "Auhind" (Vikerkaar 2016, nr 4–5) talle Friedebert Tuglase novellipreemia ning äsja Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna parima lühipublikatsiooni kategoorias. Ühtlasi tuli mõne aja eest trükist Vadi uus romaan "Neverland".
See on teos soovidest ja hirmudest ning inimsuhete keerukusest. Janek Kraavi kirjeldab "Neverlandi" raamatu tagakaanel kui "kaasahaarava kaleidoskoobina pöörlema hakkavat "tontidega" võitlemise lugu", kus jälgitakse vaheldumisi nelja kinnismõtetega kimpus oleva tegelase omavahel põimunud elusaatusi. Eakas näitlejanna Leena on sunnitud süveneva dementsuse tõttu teatrist lahkuma ja pühendab end oma sugupuu uurimisele, komistades nõnda süngele perekonnasaladusele. Patriootlikult meelestatud eestivenelane Roman valmistub isaks saama ning astub Vene-Ukraina konfliktist ülesköetuna Kaitseliitu. Keskeale lähenev Elina jätab maha oma maastikuarhitektist abikaasa Margo, sest on tüdinud elust iseka ja pealetükkiva mehega ning asub teostama unistust "naistelt naistele" taksoteenusest, sellal kui Margo võtab endale ülesandeks pakkuda naistele rahuldust, millest ta nad seni ilma on jätnud. Ootuspäraselt löövad saatuse vingerpussid ja keerdkäigud nende plaanid ja elud aga õige pea lootusetult sassi.
Roman, Elina ja Margo vaevlevad keskeakriisi käes, Leena hinge muudab ärevaks elusügise üha kasvav jahedus. "Kas see on elu?" küsib Elina endalt ühel järjekordsel hommikul poega lasteaeda viies (lk 155). "Miks ma elan nagu ooterežiimil, miks ma ei ole oma eluga mitte midagi peale hakanud, vaid elan nagu koduperenaine, kellele ei meeldi koristada ega süüa teha ega oodata oma meest koju?" (lk 117) Roman jälle heidab pilgu oma pooleli jäänud maja värvimata lakke ning mõtleb: "Kas siin algab ja lõpebki mu lend? Kas see madal lagi on mu taevas?" (lk 195) Minevik on juba raisatud ja tulevikki näib käest kaduvat, kahetsus ja rahutus nöörivad hinge. Vadi tegelased seisavad niisiis küsimuse ees, mida teha, kui taipad korraga, et senine elu on olnud kui "eelmäng või katsetus algavaks eluks, mida ehk ei pruugi tullagi" (lk 231)?
Ebamäärasest igatsusest täiuslikuma olemise järele tekib neist igaühe salaunelmais oma Neverland, "tema unistuste maailm, tema vaimne ruum, kus ta saab olla sisemiselt vaba, vaba kõikidest kohustustest, muredest, vastutustest, patust, häbitundest" (lk 177). Inimene ihkab ikka tagasi lapsepõlve, aega enne seda, kui ta paradiisiaiast välja aeti ning elust naudingu asemel võitlus sai – nii ka Vadi romaani kangelased. Pärismaailmas Peeter Paane aga pole ning Eikunagimaale ei jõuta kunagi.
Margo mõtiskleb: "Meie kõigi sees on lohke ja auke, südames, hinges. Harva, kui me teame, kuidas ja millega neid täita." (lk 60) Enamus lohke ja auke on "Neverlandi" tegelaste südamesse ja hinge puurinud üksindustunne. Nad ei oska elada ei üksi ega teineteisega. Hing "karjub teise hinge järele" (lk 127), aga nii kui on veidigi kauem koos oldud, hakkab tüdimus südamesse jälle lohke vajutama ja hinge uusi augukesi torkima. Sageli ei saadagi kokku ja käiakse kui pimedad kaasinimestest mööda, vahel vaid teineteist põgusalt riivates. Või nagu Roman oma lapse emale poeetiliselt lausub: "me [---] oleme [---] üksi, käime eraldi nagu öö ja päev, kohtume vaid hetkeks koidukumas või ehavalguses." (lk 292) Koidu ja Hämariku lugugi on aga ülev vaid muinasjutus, reaalsus on hulga proosalisem ja elu olemuselt üks lõputu ootus. Teaks siis vähemalt, mis see on, mida ootame!
Vadi armastab tekstikangastesse fantaasianiite põimida ja "Neverland" pole erand. See on mänguline teos, kus piir reaalsuse ja fantaasia vahel muutub tihti meelierutavalt hägusaks. Vadi autoripilgus segunevad iroonia ja siirus, ta jälgib oma tegelaste üürikesi õnnestumisi ja möödapääsmatuid ebaõnnestumisi kaastundliku muigega. Janek Kraavi kirjeldab "Neverlandi" tabavalt kui "kohati detailset ja tundlikku, vahel jämeda joonega karikeerivat ja paroodilist" teksti. Nagu Vadi teoste puhul ikka, väärib kiitust ka romaani täpne ja ladus keel, eriti orgaaniliselt mõjuvad dialoogid.
Vadi tunnistas "Neverlandi" ilmumise eel Sirbile antud intervjuus, et soovib teose kaudu lugejaga kontakti saada.* See on tal õnnestunud. "Neverland" on kord naljakas, siis jälle nukker, kuid alati üdini inimlik romaan, mille tegelastes võiks killukese endast ära tunda igaüks, kes on kordki tundnud kahetsust ja üksindust, unistanud või lihtsalt elu võrratu absurdsuse üle imestanud.
* Pille-Riin Larm „Tere tulemast Eikunagimaale!“ – Sirp 17. II 2017. | Arvustus. Elu ooterežiimil | https://kultuur.err.ee/585255/arvustus-elu-ootereziimil | Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk |
Algatatud on seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, et luua reeglistik, kus patsiendile hüvitatakse raviveaga tekkinud tüsistus kohtuväliselt. EHL leiab, et et idee on küll hea, kuid süsteemi käivitamiseks tuleb leida vahendeid riigieelarvest, sest haiglatel raha sinna panustamiseks puudub.
Kuigi meditsiin areng toob üha rohkem kaasa võimalusi, kuidas kiiremini ja tõhusamalt inimeste tervise eest hoolt kanda ja vajadusel ravida, on siiski olemas risk, et midagi läheb protseduurides viltu.
Eelmainitu on üks põhjuseid, miks EHL-i juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on meedikute vastutuskindlustuse süsteemi vaja patsientide jaoks, kellega mis iganes põhjusel midagi juhtub.
"See on patsientide jaoks hea lahendus ja tervishoiusüsteemile tervikuna tähendab kord tegelikult seda, et me saame tervishoiu kvaliteedijuhtimise süsteemi oluliselt paremaks muuta," ütles Sule ERR-ile.
Samas on süsteemi loomine ja ülalpidamine väga keerukas ja kallis ettevõtmine. Ka Sule viitas, et rahastus tekitab hetkel küsimusi ning jätkusuutliku süsteemi loomiseks tuleb kindlasti leida riigieelarvest täiendavat rahastamist.
"Haiglate liit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et meil tegelikult ei ole neid vahendeid, mida siis patsientidele hakata täiendavalt välja maksma. Siis peaks see tulema teiste patsientide või tervishoiutöötajate arvelt. Haiglate liidu arvates ei ole see õige asi ehk teisisõnu on vaja lisavahendeid," rääkis Urmas Sule.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul pole ka ministeeriumi huvides loodavat süsteemi rahastada teiste inimeste tervise ja heaolu arvelt.
"Seda me kahtlemata teame ja arvestame. Kõik osapooled on seda meelt, et tõesti vahendid ei peaks tulema ravirahast. Selles mõttes see ongi seotud ka tervishoiu üldise rahastamisega. Lisaraha ravikindlustuse eelarvesse - täpselt nii nagu seda eraldati käesoleval aastal - on kavas riigieelarvest taotleda ka järgnevatel aastatel," ütles Paluste ERR-ile.
Sule lisas, et ohukohad konkreetse idee juures peituvad detailides ning nii nagu Eesti kindlustusseltside liit on ka EHL arvamusel, et süsteemi luues tuleb väga täpselt seadusega ära määratleda, milliste juhtumite puhul ja kui suures ulatuses on inimesel õigus hüvitist saada.
Väljatöötamiskavatsuses on praegu viidatud ainult keskmise hüvitise suurusele, mis võiks olla umbes 5000 eurot, mis on aga selgelt liiga väike summa. Paluste ütles, et viide hüvitiste kindlaks määramisele ning konkreetsete ja õiglaste summade kehtestamisele on liitude poolt õigustatud. Seepärast pole ka väljatöötamiskavatuses kirjutatu kivisse raiutud ning diskussioonile osapooltega ollakse sel teemal avatud. | Haiglate liit soovib ravivea kohtuväliseks hüvitamiseks raha riigilt | https://www.err.ee/585263/haiglate-liit-soovib-ravivea-kohtuvaliseks-huvitamiseks-raha-riigilt | Eesti haiglate liit (EHL) on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse jaoks peaks riik andma lisaraha. |
Eelnevalt kogu karjääri Bayern Münchenis mänginud keskpoolkaitsja liitus Unitediga 2015. aasta suvel. Kui mehe esimesel hooajal Louis van Gaali juhendamisel segasid teda vigastused ning Premier League'is sai ta platsile 18 mängus, siis tänavu kuivas tema mänguaeg Jose Mourinho käe all päris kokku. Hooaja ainsad seitse kaasa tehtud mängu tulid erinevates karikasarjades, kirjutab Soccernet.ee.
Sakslane on olnud Chicago pikaaegne sihtmärk ning novembris märgati teda kohtumiselt Fire'i peatreeneri Veljko Paunoviciga. Esmaspäeva õhtul kinnitas klubi ajalehele Chicago Tribune, et üleminek on sisuliselt juba tehtud ning vaja on veel lahendada viisaküsimused ja läbida meditsiiniline ülevaatus.
"Meile lisandub keegi, kes on võitnud kõik igal tasemel ja on teinud seda viisil, mis on kokkusobiv meie väärtustega," lausus Fire'i tegevjuht Nelson Rodriguez ajalehele.
"Läbi oma karjääri olen ma alati otsinud võimalusi, kus ma olen lootnud anda positiivset mõju ning teha midagi suurepärast," ütles Schweinsteiger oma avalduses. "Minu üleminek Chicago Fire'i ei ole teistsugune. Pärast vestlusi Nelsoni ja treener Veljko Paunoviciga olen ma veendunud klubi visioonis ning filosoofias ja ma tahan aidata neid selle projektiga." | Manchesterist lahkunud Schweinsteiger leidis omale uue koduklubi | https://sport.err.ee/585234/manchesterist-lahkunud-schweinsteiger-leidis-omale-uue-koduklubi | 2014. aasta maailmameister Bastian Schweinsteiger lahkub Manchester Unitedist ning liitub Joel Lindpere kunagise koduklubi Chicago Fire'iga. |
Seadus näeb ette keelata alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.
Euroopa Liit on kilekotiprobleemi püüdnud lahendada juba pikemat aega. Probleemi lahendamiseks on EL-is vastu võetud kilekottide kasutamist piirav direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris, kuid selleks ajaks riigikogu seda vastu võtta ei jõudnud.
„Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Ta selgitas, et EL-i direktiiv näeb ette vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 2019. aasta lõpuks 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number viia 40-ni.
Vakra viitas 2015. aastal tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt tarbitakse vaadeldud 500 kaupluses üle Eesti inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.
„Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema, kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kas või ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda,“ ütles Vakra. „Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.“
Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb ostjatele pakkuda poodides kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, näiteks paber-, riide- ja võrkkotte või korduvkasutatavaid plastikkotte, mida juba ka tehakse.
Seaduse menetlemisse olid kaasatud kaupmeeste liidu ja kaubandus-tööstuskoja esindajad. | Õhukeste kilekottide kasutamist hakataksegi piirama | https://www.err.ee/585261/ohukeste-kilekottide-kasutamist-hakataksegi-piirama | Riigikogu kiitis 68 poolt- ja kuue vastuhäälega heaks pakendiseaduse muutmise seaduse, mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist. |
Stipendiumit võib taotleda sportlane või tema nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit. Stipendiumi võib taotleda ka võistkonnana, kui enamus selle liikmetest on 18-25 aastased. Kandideerima on oodatud ka kõik invasportlased.
“Seni on taotlusi saabunud nii olümpiakogemusega sportlastelt kui ka neilt, kelle jaoks olümpia on alles kaugem eesmärk,” rääkis ERGO Eesti juht Tarmo Koll. Samavõrd mitmekesine on ka taotluse esitanute spordialade loend, ulatudes kergejõustikust vibulaskmise ja triatlonist iluvõimlemiseni. “Kõik seni kandideerinud on märkinud, et stipendium oleks suureks abiks uueks hooajaks ettevalmistumisel,” lisas Koll.
Stipendiumi laiem eesmärk on toetada Eesti inimeste tervislikke eluviise ning seeläbi kogu ühiskonna tervist. Paljud noored katkestavad spordiga tegelemise iseseisva elu alustamise eel, sest täiskasvanuks saades puuduvad neil võimalused sportimist ise finantseerida. Toetamaks pühendunud noorte spordiharrastuse jätkamist saavad stipendiumile kandideerida sportlased, kes 26. märtsi seisuga jäävad vanusevahemikku 18-25 eluaastat.
Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb ERGO poolt kokku kutsutud hindamiskomisjon. Lisainfot stipendiumi tingimuste ja taotluse esitamise kohta leiab SIIT.
2016. aastal pälvisid stipendiumi järgmised sportlased: Ralf Tribuntsov (ujumine), Marten Liiv (kiiruisutamine), Erika Kirpu (vehklemine), Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (purjetamine), Meril Beilmann (laskesuusatamine), Kristjan Ilves (kahevõistlus), Kristin Kuuba ja Helina Rüütel (sulgpall), Kreete Verlin (kergejõustik) ja Marie Turmann (curling). | Noorsportlased saavad kandideerida 25 000 euro suurusele stipendiumile | https://sport.err.ee/585254/noorsportlased-saavad-kandideerida-25-000-euro-suurusele-stipendiumile | Kõik noorsportlased on 26. märtsini oodatud kandideerima ERGO kindlustusseltsi noorte sportlaste stipendiumile, mille koguväärtus on 25 000 eurot. Stipendiumi antakse välja teist aastat ja selle eesmärk on toetada lootustandvate noorte talentide ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. |
Alles 32-aastane Roy juhendab Seattle'i Nathan Hale'i keskkooli ning tänavu võideti tema käe all kõik 29 kohtumist. Tiimi põhimängija Michael Porter jr. sai aasta parima mängija auhinna.
Seejuures alles eelmisel aastal suutis see sama kool võita 21-st mängust vaid kolm ning viimase viie aasta jooksul oli sealt läbi käinud viis erinevat treenerit.
Tänu samast piirkonnast pärit Roy palkamisele soovisid Seattle'i parimad noormängijad üle tulla Nathan Hale'i kooli ning kokku õnnestus saada väga tugev meeskond.
2006. aasta NBA draftis 6. valitud Roy mängis NBA-s kuus aastat ning tema parimaks jäi hooaeg 2008/09, kus ta kogus keskmiselt 22,6 punkti, 5,1 korvisöötu ja 4,7 lauapalli mängus.
Roy karjäärile said saatuslikuks tema põlved, mis ei pidanud koormusele vastu ning mees oli sunnitud enneaegselt profikarjääri lõpetama. | Endine NBA staar sai parima keskkoolitreeneri auhinna | https://sport.err.ee/585231/endine-nba-staar-sai-parima-keskkoolitreeneri-auhinna | Põlvetraumade tõttu oma mängijakarjääri ootamatult vara lõpetanud endine NBA staar Brandon Roy on tegemas edukat treenerikarjääri, kui ta sai Naismithi nimelisi keskkoolide parima treeneri auhinna. |
Video on filmitud Los Angeleses veidi enne 22. veebruari, kui nägi ilmavalgust Portmani ütar, vahendas Rolling Stone.
Veebruaris jättis Portman lapseootuse tõttu minemata Oscari galale, kus ta oli nomineeritud filmi "Jackie" eest naispeaosa auhinnale.
Video režissöör on Anna Rose Holmer ning lummavad kaadrid võttis üles Natasha Braier.
"My Willing Heart" on lugu Blake'i 2016. aasta LP-lt "The Colour of Anything". | Natalie Portman lööb kaasa James Blake'i värskes muusikavideos | https://menu.err.ee/585237/natalie-portman-loob-kaasa-james-blake-i-varskes-muusikavideos | James Blake tuli välja värske muusikavideoga "My Willing Heart", milles lööb kaasa näitleja Natalie Portman. |
Edmonton Oilersi väravavaht Cam Talbot tõrjus kõik 35 pealeviset ja tegi teise nullimängu järjest, kui Oilers alistas kodujääl 2:0 (2:0, 0:0, 0:0) Los Angeles Kingsi. Võitjate väravad viskasid Milan Lucic ja Patrick Maroon.
Oma puuri hoidis puhtana ka 30 tõrjet teinud soomlane Kari Lehtonen, kui tema koduklubi Dallas Stars alistas samuti kodus 1:0 (0:0, 1:0, 0:0) San Jose Sharksi.
Tulemused:
Detroit - Buffalo 1:2
Toronto - Boston 4:2
Nashville - Arizona 3:1
Dallas - San Jose 1:0
Edmonton - Los Angeles 2:0 | Oilersi ja Starsi väravavahid tegid nullimängu | https://sport.err.ee/585241/oilersi-ja-starsi-varavavahid-tegid-nullimangu | Jäähokiliigas NHL esmaspäeval peetud viiest kohtumisest kahes sai võitjameeskonna puurivaht kirja nullimängu. |
Omavahel võtsid mõõtu eelmisel hooajal Meistriliigas 5. ja 6. koha teeninud Tartu JK Tammeka ja SK 10 Premium. Lisaks kaheksanda koha teeninud Noortekoondis ning uueks aastaks Meistriliigasse tõusnud Põlva FC Lootos, vahendas EJL-i koduleht.
Eriliselt säras Tartu SK 10 Premiumi 16-aastane mängija Renita Roopalu, kes sai jala valgeks kõigis kolmes mängus ning lõi matšide peale kokku koguni kaheksa väravat.
Taliturniiril turniiritabelit ei peetud ning ühe poolaja pikkuseks oli 25 minutit. Vahetuste arv ei olnud piiratud ja lubatud olid ka edasi-tagasi vahetused.
B-turniiri tulemused:
Tartu JK Tammeka - Tartu SK 10 Premium 2:2 (2:0)
3. Merle Alupere, 4. Anastasia Ivanova - 46., 50+1. Renita Roopalu
Noortekoondis - Põlva FC Lootos 0:0
Tartu SK 10 Premium - Noortekoondis 4:3 (0:2)
29. Renita Roopalu, 31., 43. Samanta Uueda, 45. Laura Gusseva - 8., 17., 47. Kadri Reinik
Põlva FC Lootos - Tartu JK Tammeka 0:2 (0:0)
46., 50. Anastasia Ivanova
Tartu JK Tammeka - Noortekoondis 1:1 (0:1)
33. Merle Alupere - 3. Evelyn Šilina
Tartu SK 10 Premium - Põlva FC Lootos 7:0 (3:0)
10., 11., 27., 38., 39. Renita Roopalu, 15. Samanta Uueda, 43. Kristina Iljina | 16-aastane talent lõi kolme mänguga kaheksa väravat | https://sport.err.ee/585224/16-aastane-talent-loi-kolme-manguga-kaheksa-varavat | Pühapäeval peeti Tallinnas Lilleküla jalgpallihallis naiste Meistriliiga Taliturniiri B-turniir, mis tõi väljakule neli naiskonda. |
Õppe- ja teadustööga seotud küsimusi esitasid rektorikandidaatidele Tartu ülikooli töötajad.
Kas ja kuidas oleks meil võimalik tõsta teaduse kvaliteeti?
Volli Kalm: Võttes tööle valikust parimad, investeerides (raha, ametikohad, infrastruktuur) kokkulepitud suundadesse ja vähem hajutatult, toetades projektitaotluste kirjutamist rahvusvahelises koostöös ja igasugust rahvusvahelist teaduskoostööd tugevate teadus-arendusasutustega.
Palju aitavad instituutide ja uurimisgruppide sisemised kvaliteedinõuded, mis ei aktsepteeri madalat kvaliteeti. Karjäärimudelis ja palgapoliitikas on vaja toetada eelkõige tugevaid, tehnoloogiliste vahendite ja nõustamisega vähendada nende administreeriva töö koormust.
Margit Sutrop: Teaduse kvaliteedi määravad tegijad, vahendite olemasolu ja keskkond.
Kunagi ütles Endel Lippmaa, et null kasvatab nulli. Seetõttu on tähtis, et professorikohtadele valitaks tipptegijad, sest muidu jääb üliõpilaste tase nõrgaks. Kindlasti oleks vaja soodustada rahvusvahelisi kontakte, otsida tugevaid koostööpartnereid ja teha ühisprojekte.
Peaksime süsteemsemalt koju tagasi tooma meie välismaal kaitsnud doktoreid ja järeldoktoreid ja ning välisülikoolides töötavaid eesti teadlasi.
Peaksime süsteemsemalt koju tagasi tooma meie välismaal kaitsnud doktoreid ja järeldoktoreid ja ning välisülikoolides töötavaid eesti teadlasi. Võib-olla ei peagi neid päriselt koju tooma, piisaks, kui nendega hoida kontakti, kutsuda neid loenguid lugema, juhendama, nõu andma, ehk tekib siis ka ühise teadusprojekti mõte.
Selleks, et meie teadlased oleks tasemel, peaksid nad olema kursis sellega, mida maailmas juba on tehtud või tehakse (kaasaegse teaduskirjanduse lugemine, konverentsidel osalemine), neil peaks olema piisavad materiaalsed vahendid (teadustöö ja infra rahastamine), inspireeriv keskkond (uute ideede väärtustamine, uuriv vaim, pühendumus, mõtete vahetus, arutelu) ja katkestamatu aeg süvenemiseks (dilemma, kuidas ühitada teadustööd, õppetöö, juhendamise ja administratiivse tööga?). Tuleks vaadata, mis on konkreetse eriala probleem ja kasvukoht.
Ühte asja saaks teha kogu ülikoolis – luua teadlastele juurde segamatut teadustöö aega, nt seeläbi, et lühendada auditoorset õppetööd. Siis saaks õppejõud rohkem teadust teha ja tudengid teha oma uurimistööd või käia praktikal.
Milliseid muudatusi tuleks teha, et Tartu ülikooli teadlased saaksid paberimajanduse asemel rohkem teadustööd teha?
Volli Kalm: Tugitöötajate abi ja suurem usaldus nende vastu, tehnoloogilised arendused (lisaks juba toimivatele DHIS-i arendused, e-arvete süsteem, ÕIS2, digitempel, digitaalsed töövood ja -isikutoimikud), rohkem nõustamist ja vähem ülikooli- ning valdkonnasiseseid projektikonkursse.
Viimane eeldab suuremat usaldust instituutide ja valdkondade juhtide ning juhtorganite ettepanekute suhtes, kuhu ülikooli (teadus)raha investeerida. Selles osas on ka juhtumis- ja struktuurireformi järel juba selgelt näha rõõmustavad muutused ülikooli akadeemilise juhtkonna mõtteviisis, mis on koostöine ja ühistele eesmärkidele suunatud.
Margit Sutrop: Minu valimisprogrammis on lubadus, et aitan rektoriks saades kaasa bürokraatia ja topeltaruandluse vähendamisele.
Selleks tuleb üle vaadata, kas kõik need asjaajamiskorrad on mõistlikud, mis praegu kehtivad. Tuleb arendada infosüsteeme ning võimaldada andmebaaside ristkasutust. Nii riiklikud (nt ETIS) kui ka ülikooli infosüsteemid (nt ÕIS) peaksid olema üles ehitatud nii, et andmete ühe sisestamise kaudu saaks neid kasutada ka teisteks funktsioonideks. Igasugu taotluste, aruannete, atesteerimiste ja hindamisraportite jaoks ei peaks me ikka jälle uuesti ja uuesti samu andmeid koguma ja sisestama.
Hetkel läheb suur osa projektide rahast kaduma lõivude ja maksude näol ning reaalse töö tegemiseks jääb vastutavatele täitjatele naeruväärne osa – mida kavatsete ette võtta olukorra parandamiseks?
Volli Kalm: Ülikooli kui ühtse organisatsiooni jaoks ei lähe raha kaduma, vaid raamatukogu, muuseumide ja botaanikaaia, üliõpilasmaja, teaduskooli ja kesksete tugistruktuuride rahastamiseks ning suunamiseks ülikooli kapitalieelarvesse.
Ülikooli üldfondi, kust finantseeritakse eelnimetatud asutusi ja tegevusi, laekub 2017. aastal 19 miljonit eurot (13,83% kogueelarvest), millest 4,7 miljonit läheb kapitalieelarvesse. Kapitalieelarvest rahastatakse Delta maja, Nooruse 7 ühiselamut, Narva ühiselamut, Ujula 4 juurdeehitust, raamatukogu, Vana anatoomikumi, Biomeedikumi, Viljandi kultuuriakadeemiat, Riia 23 hoonet.
Praegu panustab õpperaha üldfondi 13,8 miljonit eurot ja teadusraha 5,1 miljonit eurot. TÜ nõukogu soov on neid panustamise proportsioone nihutada õpperahade kasuks.
Praegu panustab õpperaha üldfondi 13,8 miljonit eurot ja teadusraha 5,1 miljonit eurot. TÜ nõukogu soov on neid panustamise proportsioone nihutada õpperahade kasuks.
Üldkulude reaalset suurust on ülikool korduvalt arvutanud ja neid arvutusi sõltumatul audiitorbürool kontrollida lasknud. Kahes viimases eelarves oleme võrdsustanud ülikooli üldfondi ja valdkonna/instituudi käsutusse minevad üldkulumäärad, sõltumata sellest, kui suur see kokku on.
Oleme suurendanud otse valdkondadesse suunatava teaduse baasfinantseerimise proportsiooni ning otsustanud, et tugistruktuuridele ega rektoraadile baasfinantseerimise vahendeid ei eraldata. Baasfinantseerimise mahu edasine kasv jaotatakse samal põhimõttel.
Praegu kehtivate üldkulumäärade terviklik alandamine eeldaks seda, et mingid tegevused või asutused, mida seni keskselt rahastatakse, lõpetataks või suletaks. See vajab laiapõhjalist otsustamist. Oluliseks eesmärgiks on nii eelarvepõhimõtete kui baasfinantseerimise raha jaotamise stabiilsuse suurendamine.
Margit Sutrop: Mõistan seda muret, aga peab ka silmas pidama, et ülikoolil on projektide menetlemisega palju kulusid, mis tuleb kuskilt katta.
Pean oluliseks, et Tartu ülikooli üldkululõivupoliitika ei pärsiks arengut, vaid motiveeriks ülikoolile lisavahendite hankimist. Juba projekte kirjutades peab üldkululõivu ja maksudega arvestama ning hoolega läbi mõtlema, millised tööjõukulud sinna sisse kirjutada, et inimesed saaksid oma töö eest väärilist tasu. Väga väiksemahulisi projekte, mis ikka palju tööd kaasa toovad, ei peaks äkki üldse taotlema!
Mis vajab Teie arvates muutmist tegevustoetuse jaotamise praegustes reeglites?
Volli Kalm: Mõeldud on ilmselt hariduse tegevustoetust. Viimaste sisseviidud muudatuste taustal, ei pea ma suuri täiendavaid muudatusi vajalikuks, sest valdkonnad vajavad ka eelarve-stabiilsust.
Viimaste sisseviidud muudatuste all pean ma silmas:
akadeemiliste üksuste töö mahu arvestamisel üleminek üliõpilaste arvult välja antud ainepunktide hulgale;
võõrkeelsel õppel välja antud ainepunkti toetuse kasvatamine 12 eurolt 13 euroni;
õppekavade kvaliteedi arendusmeede hariduse tegevustoetusest kuni 10 protsenti;
TÜ arengufondi suunatud toetuse osa vähendamine.
Margit Sutrop: Eelkõige oleks vaja teha reegliks, et tegevustoetuse jaotamise aluseid ei muudeta igal aastal. Kui aluseid otsustatakse muuta, tuleb kõigepealt teha põhjalikud analüüsid, sh kaaluda mõjusid, ja seejärel võtta vastu otsus, mis kehtib vähemalt kolm aastat. Põhimõte peaks olema “seitse korda mõõda ja üks kord lõika“!
Pidev rapsimine, korrigeerimine ja uute koefitsientide väljamõtlemine kulutab meeletult energiat ning tekitab struktuuriüksustes pideva ärevuse ja ebakindluse tunde.
Pidev rapsimine, korrigeerimine ja uute koefitsientide väljamõtlemine kulutab meeletult energiat ning tekitab struktuuriüksustes pideva ärevuse ja ebakindluse tunde. See ei motiveeri õppekavades või õpetamises põhjalikke muutusi ette võtma. Eelarvekomisjoni töö peab toetuma ülikooli strateegilistele otsustele: mis suunas ülikool liigub ja millised kohustused ülikool endale võtab. Seda olukorras, kus riik jätab ülikoolile suuresti vabad käed, ent samas pühib oma käed ka vastutusest puhtaks.
Kuidas kavatsete enda rektoriks oleku ajal panustada teadustaristu arendamisse? Mis on praegu peamised probleemid ning mis oleks teie lahendused? Ning üks küsimus ka valdkonna kohta, millega kumbki kandidaat ei ole seotud: kuidas kavatsete panustada sotsiaalteaduste taristu arengusse?
Volli Kalm: Teadustaristusse investeerib ülikool ja ka riik (riikliku TAI taristu teekaardi objektidesse). Riiklik investeering ei garanteeri olemasoleva teadustaristu väljavahetamist või asendamist tema füüsilise või moraalse vananemise korral. Ülikool peab ise selleks vahendid leidma ning olulised on seejuures eelkõige kaks põhimõtet: taristusse praegu ja tulevikus tehtavad investeeringud peavad olema rohkem fokusseeritud ja vähem killukestena laiali hajutatud. Selleks annavad hea aluse senatis kinnitatud ühiskasutusega laborite põhimõtted.
Teiseks oluliseks otsustuskohaks on küsimus sellest, kas taristu investeeringute ja kindlustus- või remondifond moodustatakse ülikoolis keskselt või teevad seda valdkonnad-instituudid. Eelistan keskset, kapitalieelarvele sarnast formaati, räägime selle läbi ja lepime kokku kuidas moodustub eelarve.
Loomulikult on sotsiaalteaduste valdkonna teadustaristu sama tähtis nagu iga teise valdkonna oma, mistõttu tema toetamise põhimõtted, vajalikud eeldused ning rahastamise kokkulepped saavad olema sarnased kõigi teistega, st kokkulangevus arengufookustega, ühiskasutusega laborite põhimõtete järgimine, valdkonna prioriteediks olemine ning siis kaasfinantseerimine.
Rõhutan, et mitu olulist arenduskava on sotsiaalteaduste valdkonna jaoks juba käivitumise faasis
Rõhutan, et mitu olulist arenduskava on sotsiaalteaduste valdkonna jaoks juba käivitumise faasis, nt Delta maja Narva maanteel ja Narva kolledži ühiselamu. Ka teiste üksuste, nt Salme tn õppehoones paikneva osa ruumiküsimused on planeerimise faasis.
Margit Sutrop: Praegu oleme saanud teadustaristu arendamiseks palju abi Euroopa Liidu struktuurifondidest, aga peale 2022. aastat läheb väga raskeks.
See on küsimus ka riigile. Ülikooli sees aitab kokkulepe, et osa baasfinantseerimise rahast läheb taristu arendamisse. Ühendlaborite rahastamise põhimõtted kokku leppida, sellest ei piisa, et öelda, et rahastamine lepitakse kokku konsortsiumi lepingus. Küsimus on tõesti, kas sõna ‘labor’ ei ole liiga kitsas. Peab igal konkreetsel juhul vaatama, mis taristu alaliik vajaks riiklikku, mis ülikooli tasemel, mis valdkonna või instituudi tasemel toetamist.
Mida saab Tartu ülikool teha, et paremaks ja mõistlikumaks muuta teadustulemuste avaldamise süsteemi mainekates teadusajakirjades? Et ei avaldataks lihtsalt tulemusi, mis on huvitavad või mida lugeja loeks, avaldamata näiteks 0-tulemusi, mis on ju ka tulemused- oleks vaja rohkem nende tulemuste analüüsi.
Volli Kalm: Ülikool saab läbi töötajate hindamise, valimise ja edutamise toetada eelistatult mainekates ajakirjades publitseerijaid, kuid kindlasti pole tsentraalselt vaja enda peale võtta tööd, mis on ajakirjade toimetuste ja retsensentide kohus. Tean, et paljud juhendajad ja töögruppide juhid personaalselt kontrollivad välja saadetavate käsikirjade taset.
Pigem näen probleemi seal, kus doktorandil või nooremal kolleegil ega ka juhendajal pole vahendeid, et katta publitseerimise (nt Open Access’is) kulusid ja nii ollakse sunnitud saatma käsikiri madalakvaliteedilisse ajakirja. Eeldusel, et käsikiri on tugev, peaks sel juhul instituut appi tulema. Lisaks on doktorikoolidel ASTRA programmi vahendid doktorantide käsikirjade publitseerimiseks ettevalmistamiseks.
Margit Sutrop: On ajakirju, mis avaldavad ka nn negatiivseid tulemusi. Ka neid tulemusi peetakse väärtuslikuks, sest siis ei kulutata rohkem suuri summasid ummikteedele.
Teadusajakirjade avaldamispoliitikasse ei saa asutused sekkuda, aga asutuses võib nt doktoritöö kaitsmise nõukogude tasemel kokku leppida, et arvestatakse ka selliseid tulemusi, mis on negatiivsed, kui need on avaldatud ja tulemused on esitatud koos vastavasisulise edasiviiva aruteluga.
Millest peaks sõltuma/lähtuma Tartu ülikoolis tehtava teaduse teemad ja erinevate erialade õppekohtade arvud?
Volli Kalm: Teadus on hea ülikoolihariduse alus, seega kõigil erialadel, milles me haridust anname, peab olema olemas minimaalselt Eesti tipptasemel teadus.
Kui teaduslik tase vastava õppe “alt” puudub, siis on ainult kaks võimalust: kas taastame teadusvõimekuse või lõpetame teaduse puudumisel selle valdkonna õpetamise.
Samas on meil olemas ka tugevaid teadussuundi, mis on välja arenenud silmapaistvate teadlaste eestvedamisel ja ei pruugi ei praegu ega tulevikus olla otseselt seotud õppekavade suundade ja õppetöö läbiviimisega.
Eelmisel aastal jõudsime ülikooli senatis kokkuleppele teaduse-, arenduse ja innovatsioonistrateegia (TAI) fookusvaldkondades ja ja alamvaldkondades.
TAI fookusvaldkonnad on:
• IKT innovatiivse ühiskonna edendamiseks;
• ressursid ja tehnoloogiad keskkonnasäästlikuks majanduskasvuks;
• rahvuskulutuuri kestlikkus avatud maailmas;
• terve ja pikaealiselt tegus inimene;
• ettevõtlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ühiskond.
See kokkulepe peab tagama, et investeeringuid ja ressursse ei hajutata, vaid kasutatakse ülikooli erialase katvuse ja tugevuste toetuseks.
Olen veendunud, et me ei pea vastuvõtu taset langetama, pigem muutma tingimusi paindlikumaks ja keskenduma oma töös just parimate üliõpilaste arengu toetamisele.
Õppekohtade arvudega erialati on pilt veelgi keerulisem – loodus- ja täppisteaduste mitmetel erialadel oleks meie vastuvõtuvõime suurem, kui on vajaliku tasemega tudengikandidaatide hulk. Teisiti öeldes võiks loodus- ja täppisteaduste valdkond, samuti mitmed õppekavad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ning mõned ka sotsiaalteaduste valdkonnas võtta vastu rohkem üliõpilasi, kui praegu tehakse. Siiski, olen veendunud, et me ei pea vastuvõtu taset langetama, pigem muutma tingimusi paindlikumaks ja keskenduma oma töös just parimate üliõpilaste arengu toetamisele.
Margit Sutrop: Meil on uurimisvabadus, mistõttu ei saa kellelegi ette kirjutada, mida ta peaks uurima. Küll aga saab läbi grantide süsteemi suunata, seda, mida uuritakse.
Kui tahame, et ülikool reageeriks tundlikumalt Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisele, siis seda saab suunata ka rahastuse kaudu. Siiski olen kindlalt seda meelt, et peab jääma ka nn uudishimust lähtuv teadus. Ja ei tohi mingil juhul unustada, et alusteadused on väga olulised, ilma nendeta ei tule ka rakendusi.
Õppekohtade arvude osas on nii, et kuni me ei suuda ette ennustada, mis erialasid tuleviku tööturg vajab, ei ole meil väga head alust ka erialade vastuvõtu arvude planeerimiseks. Ma arvan, et pigem lähtume kohtade avamisel õpetamisvõimsusest ja tudengikandidaatide eelistustest. Kui nad valisid valesti ja ei leia tööturul rakendust, siis pakume ümberõppe võimalust.
Seal, kus on vajadus mingi eriala spetsialistide järele, aga pole huvilisi, tuleb toetada sihtstipendiumide ja eriala kuvandi parandamisega.
Seal, kus on vajadus mingi eriala spetsialistide järele, aga pole huvilisi (nt õpetajakoolitus või teatud LTT erialad), tuleb toetada sihtstipendiumide ja eriala kuvandi parandamisega. Kui praegune tööturg vajab mingi eriala spetsialiste, siis tuleb muidugi neid ette valmistada, aga peab arvestama, et see võtab ca 5 aastat, kuni nad tööturule sisenevad. Ja ka siis pole kindel, et nad just Eesti tööturule jäävad. Näiteks arstide vastuvõtuarvu võime kasvõi kahekordistada, aga kui lõpetajad lähevad tööle Soome, Rootsi ja Norrasse, siis me ikka ei kata arstide vajadust. Riigi jaoks võib lahendus olla hoopis selles, et tegelda arstide palkade ja töötingimustega.
Kas peate õiglaseks samal tasemel õppetöö läbiviimise eest makstavat erinevat tunnitasu dotsentidel ja vanemteaduritel?
Volli Kalm: Ma pean õigeks seda, kui nii õppe- kui igasuguse teise ülikoolile vajaliku töö eest tasustatakse vastavalt selle kvaliteedile ja eesmärgipärasusele. Seega, sama tundide arvuga õppetöö ei pruugi igal juhul näidata võrdsel tasemel tehtud tööd, kui aga näitab, siis peaks selle tasustamine olema võrdne. Igal juhul toetan allüksuste juhtide õigust tööpanusele vastava personaalse palgapoliitika elluviimisel.
Margit Sutrop: Palk peab olema kindlasti vastavuses töötaja kvalifikatsiooni ja tööpanusega. Praegu on dotsentide palk kõrgem, sest eeldatakse, et dotsent teeb sama palju teadustööd kui vanemteadur, aga palju rohkem õppetööd. Kui mõni vanemteadur teeb sama palju, siis peaks ta palk olema võrdne dotsendi omaga.
Ülikool on, lisaks paljudele muudele ülesannetele, eelkõige teaduslikul tegevusel baseeruv asutus. Teadust teevad teadlased ja siin on ülikooli rektoraadil vähe panustada. Küll vajavad teadlased oma tegevuseks taristu olemasolu.
Rektorikandidaatide vastuseid teistele teadus- ja õppetööd puudutavatele küsimustele leiad Tartu ülikooli veebilehelt. | Loe, kuidas Tartu ülikooli rektorikandidaadid teadustööd arendaksid | https://novaator.err.ee/585088/loe-kuidas-tartu-ulikooli-rektorikandidaadid-teadustood-arendaksid | Järgmisel neljapäeval, 30. märtsil selgub, kas Tartu ülikooli rektorina jätkab praegune rektor, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm või ülikooli asub juhtima tema vastaskandidaat, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. |
Kanadas asuva Victoria ülikooli sõltuvusuuringute keskuse teadlased võtsid ette 13 uuringut avaldatud ajavahemikus 1981 – 2016. Neis uuriti energiajookide ja alkoholi koosmõju ning kümnes uuringus leiti nende kahe joogi koostarvitamise järel suurenenud vigastuste hulgast.
„Kui te joote alkoholi, siis te tavaliselt mingil hetkel väsite ja lähete koju. Energiajook varjutab seda ja nii alahindavad inimesed seda kui purjus nad tegelikult on.“
Ajakirjas Journal of Studies on Alcohol & Drugs ilmunud ülevaateartiklist selgus, et lihtsalt alkoholi joonud inimeste vigastuse saamise tõenäosus oli oluliselt madalam võrreldes nende inimeste riskiga, kes olid energiajooki tarvitanud koos alkoholiga.
Uuringu juhtivautor, Audra Roemer selgitas, et kofeiini stimuleeriv mõju varjutab alkoholi mõju. „Kui te joote alkoholi, siis te tavaliselt mingil hetkel väsite ja lähete koju. Energiajook varjutab seda ja nii alahindavad inimesed kui purjus nad tegelikult on,“ seletas Roemer.
Energiajoogi tõttu tarbivad inimesed nõnda rohkem alkoholi, käitvad riskeerivalt ning ületavad ohtliku alkoholitarbimise piiri.
Audra Roemer on oma varasemates uuringutes vaadanud alkoholi ja kokaiini koostoimet. Nende uuringute käigus hakkas teda aga oluliselt enam huvitama, milline on vigastuste saamise tõenäosus, kui inimene on tarvitanud alkoholi ja kergesti kättesaadavaid stimulante.
Uuring on iseäranis oluline, kuna viimastel aastatel on Põhja-Ameerikas märgata alkoholi ja energiajoogi koostarvitamise populaarsuse kasvu.
Kui praegune ülevaateartikkel tugines varem avaldatud uuringute andmetel, siis nüüd on Victoria ülikooli teadlased võtnud ette andmete kogumise traumapunktis. Soov on teada saada, kui palju vigastusega traumapunkti sattunud inimestest on tarvitanud alkoholi koos energiajookidega. | Energiajoogi ja alkoholi koos tarbimine suurendab vigastuste saamise riski | https://novaator.err.ee/585228/energiajoogi-ja-alkoholi-koos-tarbimine-suurendab-vigastuste-saamise-riski | On inimesi, kes tarbivad pidudel alkoholi koos energiajookidega või kes võtavad keha ergutamiseks energiajooki vahetult alkoholi tarbimise järel. Kuid kõrge kofeiinisisaldusega energiajoogid varjutavad alkoholi mõju ning nii suureneb oht sattuda õnnetustese, mis lõppevad vigastusega. |
Savisaare asjas toimub järgmine istung
Täna toimub Edgar Savisaare ja temaga koos kohtu all olevate ettevõtjate kohtuasjas teine eelistung. Sama kohtuasja raames on süüdistus esitatud ka Keskerakonnale ja Priit Kutserile.
Tänasel eelistungil võtab kohus seisukoha eelmisel eelistungil esitatud taotluste kohta ning osapooltel on võimalus esitada uusi. Kriminaalasja avaistung toimub 12. juunil.
Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs kinnitas reedel, et tema kliendid kokkuleppemenetluse peale ei lähe.
Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütles, et erakond ei välista kokkuleppele minemist. Süüdistus Keskerakonnale on esitatud ühes episoodis, mis on otseselt seotud endise esimehe Edgar Savisaare otsuste ja toimingutega.
Majanduskomisjon arutab alkoholireklaami piiranguid
Riigikogu majanduskomisjon arutab täna huvigruppidega alkoholimüüki ja -reklaami piirava seaduseelnõu muudatusi.
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on komisjonile laekunud 11 arvamust ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, mida eelnõu mõjutab.
Valitsuse eelnõus kavandatud alkoholiseaduse muudatused puudutavad alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja järelevalvet. Alkohoolsete jookide nähtavust kaupluses vähendatakse, piiratakse alkoholireklaami sisu ja kujundust, müüjat kohustatakse veenduma, et alkoholi ostja on täisealine.
Koka sõnul arutatakse majanduskomisjonis huvigruppide arvamusi, et alkoholiseaduse muudatused oleksid põhjendatud ja toimiksid inimeste tervise hüvanguks.
Ning riigikogus arutatakse kilekottide kasutamise piiramist
Riigikogus on kolmandal lugemisel valitsuse algatatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Sellega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni.
Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte. Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, need on peamiselt müügikampaaniate ajal ostude jaoks antavad kilekotid.
Šoti parlament vaeb järgmised kaks päeva, kas iseseisvuda
Šoti parlamendis algab kahepäevane debatt valitsusjuht Nicola Sturgeoni üleskutse üle korraldada uus rahvahääletus Ühendkuningriigist lahkulöömise küsimuses.
Parlament kiidab kolmapäeval peetaval hääletusel Sturgeoni üleskutse tõenäoliselt heaks. Sturgeon ütles laupäeval oma Šoti Rahvuspartei kongressil, et poolautonoomse Šoti parlamendi tahe peab võitma. Ta püüab uut referendumit läbi suruda enne, kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust.
Sturgeoni partei on Edinburghis 129 kohalises Šoti parlamendis oma 63 mandaadiga napis vähemuses, ent vasakpoolsed rohelised on lubanud oma kuue kohaga Sturgeoni toetada.
Vikerraadio joonistab kuulajate abiga end maailmakaardile
Kursoriga punastel nuppudel liikudes näeb eile kogutud tervitusi.
Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile [email protected]. Kaarti uuendatakse iga päev kella 13 paiku.
Tänane ilm: vihmane, rannikul tuuline
Ennelõuna on pilvine ning sajab vihma ja lörtsi. Pärastlõunal saartelt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-11, rannikul puhanguti 15 m/s, pärastlõunal pöördub järk-järgult edelasse. Õhutemperatuur on 2..7°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida teada täna hommikul | https://www.err.ee/585223/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul | Tere hommikust! Teisipäeva, 21. märtsi uudispäeva tõotavad kujundada järgmised teemad. |
Kohtumine oli skoori mõttes küll ühepoolne, kuid tunded olid kahe rivaalitseva tiimi mängijatel kuumad. Toimus mitu väiksemat rüselust ning kohtunikud olid sunnitud mängumehi karistama kokku nelja tehnilise veaga.
Warriorsi vedas nende nimekas tagaliin, kui Klay Thompson viskas 34 punkti ja hankis 6 lauapalli ning Stephen Curry kogus 23 silma ja 6 resultatiivset söötu.
Thunderi parimana tõi Victor Oladipo 17 punkti, 6 lauapalli ja 5 korvisöötu, Russell Westbrooki arvele jäi 15 silma, 8 lauapalli ja 7 söötu ning Enes Kanter kogus 15 punkti ja 10 lauapalli.
Järjekordse avalduse põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija auhinna saamiseks tegi tagamängija James Harden, kelle viimaste sekundite vise tõi Houston Rocketsile (49-22) kodus 125:124 võidu Denver Nuggetsi (33-37) üle.
39 punkti, 11 korvisöötu ja 7 lauapalli kirja saanud Harden hankis kaitselauapalli ning põrgatas üksi üle kogu väljaku ning viskas 2,4 sekundit enne mängu lõppu võidukorvi.
"Ma jooksin nii kiiresti. Ma tundsin nagu ma oleksin Usain Bolt," kommenteeris Harden ESPN-i vahendusel pärast mängu.
Tulemused:
Charlotte - Atlanta 105:90
Indiana - Utah 107:100
Orlando - Philadelphia la 112:109
Boston - Washington 110:102
Houston - Denver 125:124
Oklahoma - Golden State 95:111
LA Clippers - New York 114:105 | Thunderi ja Warriorsi mäng läks taas tuliseks, Harden kukutas Nuggetsi | https://sport.err.ee/585227/thunderi-ja-warriorsi-mang-laks-taas-tuliseks-harden-kukutas-nuggetsi | Korvpalliliigas NBA pidasid järjekordse tulise kohtumise maha Oklahoma City Thunder (40-30) ja Golden State Warriors (56-14), kui sel korral ilma vigastatud Kevin Durantita mänginud Warriors sai võõrsilt 111:95 võidu. |
Film esilinastus Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil, on osalenud Viiburi filmifestivali "Aken Euroopasse" võistlusprogrammis ning võitnud Kõrgõstani rahvusliku filmiauhinna "Ak Ilbirs" ("Lumeleopard") parima Kesk-Aasia filmi nominatsioonis.
"Merineitside maja"on müstiline triller armastusest ja üksindusest.
Peamistes rollides on Taškendi teatri Ilhomi tuntud näitleja Seidulla Moldahanov, keda teatakse hästi ka kinoekraanilt ja televisioonist, Usbeki kino tõusev täht Šahzoda Machanova ning näitlejatar Julia Usadova, kes teeb filmis oma debüüdi.
Muusika on filmile kirjutanud Vene ansambli Kaks Siberlast liikmed Juri Matvejev ja Artjom Jakušenko.
Filmivõtted toimusid Kasahstanis ja Eestis.
"Merineitside maja" esilinastub kinos Artis 23. märtsil, lisaks avab film rahvusvähemuste filmikultuuri päevad Kevad, mis leiavad aset kuni 26. märtsini. | Kinodesse jõuab Eesti ja Usbeki koostöös valminud film | https://menu.err.ee/585220/kinodesse-jouab-eesti-ja-usbeki-koostoos-valminud-film | 23. märtsil jõuab Eesti kinodesse esimene Eesti, Usbeki ja Venemaa filmiloojate koostööl valminud Usbeki režissööri Yolkin Tuychievi film "Merineitside maja". |
Kaardil sai reede lõunaks lipuga märgistada Paldiski, Padise, Õismäe Vene Lütseumi (kolm näidistreeningut), Tallinna Humanitaargümnaasiumi ja Rahumäe Põhikooli. Terve eelmise nädala teisipäevane päev möödus seejuures Rakveres, kus tunnid anti Rakvere Gümnaasiumis ja Rakvere Eragümnaasiumis.
Uus nädal algas täna Viimsis. Projekti läbiviija Martin Rebase sõnul sai ring sealkandis peale tõmmatud – peatused olid Püünsi, Haabneeme ja Randvere Koolis.
Kui korvpalliüldsus valutab südant Virumaa esindusklubi Rakvere Tarva pärast, siis üleüldiselt on Lääne-Virumaal korvpalliga lood üsna heasti.
„Rakveres suhtutakse korvpalli endiselt hästi, soojalt. Meid võeti hästi vastu ja omaks. Kõik lapsed andsid endast parima. Esimeses koolis oli abiks Märt Raam ning teises koolitunnis, mis toimus Spordihoones, olid kohal Madis Putko ning mängijatest Siim-Markus Post ja Karl-Johan Lips,“ kiitis Rebane.
Väike kokkuvõte ka kõige värskemast külaskäigust Viimsi poolsaarele: Püünsi koolis oli tunnis 85 last, Haabnemes samuti 85 last ning Randvere koolis 60 last.
Rebane lisab: „Kohal olid KK Viimsi treenerid Tanel Einaste, Tarmo Kapper ning II liiga mängijad Peep Belbaum (ka treener), Märt Rohlin ja Kaarel Traumann.“
Pärast 51 kooli on „100 Kooli“ näidistundidest meie liigamängijate kaasabil osa saanud 4330 õpilast. Seega, oleme numbriliselt samas rütmis esimese projekti hooajaga. Kõik liigub ilusti plaanide järgi.
Projekti viivad läbi EKL-i töötajad Martin Rebane ja Rosemary Rits. Projekti koordineerivad Kristel Jurno ja Raigo Häelme. | Korvpalliliidu suurprojekt "100 kooli" jõudis poole peale | https://sport.err.ee/585221/korvpalliliidu-suurprojekt-100-kooli-joudis-poole-peale | Korvpalliliidu suurprojekt "100 Kooli" ületas täna ekvaatori ehk pool on tehtud. Eelmisel nädalal sai palju käidud pealinna eri koolides ja Tallinna lähistel, lisaks üks pikk päev Rakveres. |
Reimand rääkis Postimehele, et büroo ja uurimisasutuste töö teeb keeruliseks see, et rahapesu tõestamiseks tuleb ära näidata otsene seos ja raha päritolu eelkuriteost.
"Kui skeem on rahvusvaheline ja eelkuritegu on toime pandud välisriigis, võtab palju aega selle kohta infot saada ning paljudel juhtudel ei ole üldse võimalik siduda kindlat summat kindla kuriteoga," nentis ta.
Reimand lisas, et kui riiki kasutatakse transiitmaana, on raha tavaliselt edasi kantud enne seda, kui tuleb kuriteovihje.
Ülemaailmne uurivate ajakirjanike rühm koos Venemaa ajalehega Novaja Gazeta avaldas kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused, millest selgub, kuidas rahvusvahelised pangad pesid üle 20 miljardi dollari Venemaa raha ning Eesti kaudu liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga raha ja suurem osa sellest läbi Danske panga Eesti filiaali.
Panga Eesti filiaali juht Ivar Pae tunnistas, et neil oli probleeme rahapesu tõkestamise meetmete ja monitooringu süsteemiga.
Ajakirjanduslik uurimistöö paljastas, kuidas raha liikus Venemaalt Ida-Euroopa pankadesse ja sealt edasi Vene võimudega tihedalt seotud ärimeesteni. | Rahapesuandmebüroo fookus on ennetusel ja tehingute hindamisel | https://www.err.ee/585216/rahapesuandmeburoo-fookus-on-ennetusel-ja-tehingute-hindamisel | Rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul jõuavad rahapesuskeemid büroo tähelepüanu alla tagantjärele, mistõttu büroo fookus on enetusel ja ülekannetega seotud tehingute hindamisel. |
Kinnitan, et Kesknädal hindab Eesti kaitseliitlasi ja nende tänuväärset tööd propagandasõja võtete paljastamisel väga kõrgelt. Vabatahtlik tegevus on alati olnud meie jaoks tervitatav ning eriti niivõrd olulises valdkonnas nagu riigikaitse. Sama põhimõtet jagab väga selgelt Eesti Keskerakond, mille liikmete hulgas on ka palju kaitseliitlasi.
Kesknädala toimetus annab endast parima, et edaspidi artikleid põhjalikumalt toimetada ning tagada, et lehte ei sattuks eksitavaid ega kedagi solvavaid arvamusi. See on õppetund, mida võtame täie tõsidusega. Kesknädala peatoimetajana tänan igasuguse tagasiside ja mõtete eest, kuidas lehte paremaks muuta.
Samal teemal: Urmas Ott: propagandaga vastu vahtimist – Jüri Ratas, kas see ongi te tugi?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kesknädal: palume Kaitseliidult vabandust ja toimetame edaspidi paremini | https://www.err.ee/585214/kesknadal-palume-kaitseliidult-vabandust-ja-toimetame-edaspidi-paremini | 8. märtsil ilmus Kesknädalas lugu Propastopi blogist, mis on pälvinud palju vastukaja. Kahjuks on Kesknädala artikkel tahtmatult solvanud kaitseliitlasi, mis kindlasti polnud ajalehe eesmärk. Vabandan Kesknädala toimetuse nimel siiralt kaitseliitlase Urmas Oti, Kaitseliidu ja kõigi teiste ees, keda antud lugu häiris. |
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on komisjonile laekunud 11 arvamust ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, keda eelnõu mõjutab.
"Majanduskomisjonil on kavas arutada huvigruppide arvamusi, et teha argumenteeritud otsuseid alkoholiseaduse muudatuste kohta. Kõik regulatsioonid peavad olema põhjendatud, kaalutletud ning toimima Eesti inimeste tervise hüvanguks," ütles Kokk.
EKRE hinnangul on selle seaduseelnõu mõju tervise paranemisele küsitav. "Seadus tooks kaasa Läti piiritaguse odava alkoholimüügi edenemise, kahju Eesti majandusele ning süvendaks veelgi täna eksisteerivaid tendentse," ütles majanduskomisjoni liige Raivo Põldaru.
Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõus (381 SE) kavandatavad alkoholiseaduse muudatused puudutavad alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja järelevalvet.
Alkohoolsete jookide nähtavust kaupluses vähendatakse sellega, et need tuleb paigutada eraldi teistest kaupadest ja nende väljapanek ei tohi olla nähtav väljastpoolt müügikohta.
Kauplustes, mille müügisaali pindala on üle 450 ruutmeetri, ei tohi alkohoolse joogi väljapanek olla nähtav ülejäänud müügisaalist.
Eelnõuga kohustatakse müüjat veenduma, et alkoholi ostja on täisealine. Alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumise ja salakaubaga kauplemise tuvastamiseks seadustatakse kontrolltehinguid ning suurendatakse trahvimäärasid.
Reklaamiseaduse muudatustega piiratakse alkoholireklaami sisu ja kujundust. Samuti keelatakse alkoholireklaam välireklaamina, sotsiaalmeedia võrgustikes ning reklaami ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagakülgedel.
Keelatakse müügiedendusvõtted, mis annavad soodustusi alkoholi ostmisel suuremas koguses. Samuti keelatakse alkoholi kaubamärgiga seotud tarbijamängud ja postitused sotsiaalmeedias. | Majanduskomisjon vaeb huvigruppidega alkoholiseaduse muudatusi | https://www.err.ee/585213/majanduskomisjon-vaeb-huvigruppidega-alkoholiseaduse-muudatusi | Riigikogu majanduskomisjon arutab teisipäevasel istungil huvigruppidega alkoholimüüki ja –reklaami piirava seaduseelnõu muudatusi. |
Eesti kulutused puudutavad Kreekast ja Türgist ümberpaigutatavaid inimesi, raha nõuavad näiteks taustakontroll, küsitlused, saabujate kohanemisprogramm, tugiisiku- ja tõlketeenus ning eesti keele õpe, kirjutab Õhtuleht.
2016. aastal sõjapõgenike vastuvõtmisele eraldatud 2,5 miljonit eurot jagunes siseministeeriumi, kaitsepolitseiameti ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) vahel.
Eelmisel aastal olid sotsiaalministeeriumi pagulastega seotud tööjõukulud 82 585 eurot ning sõjapõgenikele tehtud kulud kaetakse liikmesriigile eraldatava ühekordse toetusega.
Haridusministeerium panustas pagulaste hariduse, keeleõppe ja lõimumise toetamisse 152 800 eurot, mis saadi riigieelarvest.
Tänavuste kulude kohta on teada, et rahandusministeeriumi reservist antakse 33 000 eurot justiitsministeeriumile, 123 205 sotsiaalministeeriumile ja 1 778 000 siseministeeriumile – rändekavaga seotud kulude katteks.
Eesti võtab vastavalt Euroopa rändetegevuskavale kahe aasta jooksul vastu kuni 550 inimest peale nende Eestisse iseseisvalt tulnud varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad. | Põgenike vastuvõtmisele kulus Eestil mullu üle 2,5 miljoni euro | https://www.err.ee/585211/pogenike-vastuvotmisele-kulus-eestil-mullu-ule-2-5-miljoni-euro | Rahandusministeeriumi andmetel kulus Eestil 2016. aastal pagulaste vastuvõtmisele 2,7 miljonit eurot, millest Euroopa Liidult saadud raha moodustab umbes 17 protsenti. |
Kell 7.10 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Koigi vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 101. kilomeetril, kus 34-aastane mees sõitis veoautoga Man libeduse tõttu teelt välja vastu kiiruskaamera posti. Juht toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 22.32 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel (Merirahu tn 25 juures), kus esialgsetel andmetel jooksis 31-aastase mehe juhitud Dodge Ram-ile teele ette loom, mille tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga kaks inimest | https://www.err.ee/585210/liikluses-sai-viga-kaks-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kaks inimest. |
Kristjan Kitsing usaldati platsile ligi 28 minutiks, mille jooksul viskas ta viis punkti (vabavisked 2/4, kolmesed 1/8). Veel võttis ta kuus lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, neli pallikaotust ja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Martynas Echodas kerkis Rytase parimaks kümne punkti ja kaheksa lauapalliga. Dovis Bickauskis lisas üheksa silma ning Gytis Radzevicius ja võistkonna kapten Mindaugas Girdziunas jõudsid kuue punkti peale.
Turniiritabelis on Rytasel ette näidata seitse võitu ja neli kaotust, millega hoitakse teist kohta. Liidrina jätkav Žalgiris on kogunud üheksa võitu ja ühe kaotuse. | Rytas kaotas kindlalt Žalgirisele, Kitsingu kaugvisked ei tabanud | https://sport.err.ee/1198531/rytas-kaotas-kindlalt-zalgirisele-kitsingu-kaugvisked-ei-tabanud | Leedu korvpalli kõrgliigas läks Kristjan Kitsingu koduklubi Vilniuse Rytas pühapäeval võõrsil vastamisi kohaliku tippklubi Kaunase Žalgirisega ja pidi vastu võtma 45:92 (11:23, 11:22, 11:27, 12:20) kaotuse. |
Kodumeeskond Tottenham läks mängu juhtima 13. minutil, kui Lõuna-Korea tähel Heung-Min Sonil lubati vasakul äärel pikalt palli vedada ning mees keerutas selle enam kui 20 meetrilt suurepärase löögiga Arsenali värava tagumisse nurka.
Avapoolaja ainsal üleminutil tekkis võõrustajatel 4-2 kiirrünnak, Son jättis karistusalas palli Harry Kane'ile, kes virutas viiekasti nurgast palli lati põrkega võrku.
Son ja Kane on käesoleval hooajal olnud hiilgavas hoos - inglasel on kõigi sarjade peale 14 väravat ja 12 resultatiivset söötu, Soni numbrid on vastavalt 13 ja kuus. Inglismaa kõrgliigas on omavahel kombineeritud kümme väravat.
Leicester City alistas Jamie Vardy 90. minuti väravast 2:1 Sheffield Unitedi, Crystal Palace nüpeldas West Bromi võõrsil 5:1.
Võiduga tõusis 24 punkti kogunud Tottenham taas tabeli tippu. Sama palju on punkte kogunud Liverpool, kes oli pühapäeval 4:0 üle Wolverhamptonist, kahe punktiga jääb neist maha Chelsea. | Dünaamiline duo säras taas ja Tottenham võitis Põhja-Londoni derbi | https://sport.err.ee/1198486/dunaamiline-duo-saras-taas-ja-tottenham-voitis-pohja-londoni-derbi | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängiti Tottenham Hotspuri ja Arsenali vahel järjekordne Põhja-Londoni derbi. Heung-Min Soni ja Harry Kane'i avapoolaja tabamused tõid Tottenhamile 2:0 võidu. |
Sakhiri GP-d juhtis pikalt Lewis Hamiltoni asemel Mercedeses istunud George Russell, kuid tema võistluse rikkusid segadus boksialas ning purunenud rehv.
Perezele sõitis juba avaringil sisse Ferrari piloot Charles Leclerc, kuid mehhiklane näitas seejärel suurepäraselt kindlat sõitu ja juhtis Mercedese draama järel oma Racing Pointi võidukalt üle finišijoone. Sealjuures oli Mehhiko pilootide senine ainus etapivõit pärit 1970. aastast, kui Belgias sai sellega hakkama Pedro Rodriguez.
"Ma olen šokis," tõdes Perez Sakhiris finiši järel. "Ma ei taha liiga ärevusse minna, sest olen sellest nii palju kordi unistanud, et ärgates teeks see palju haiget. Ma pean olema kindel, et see pole uni. Olen sellest unistanud kümme aastat!"
"Kui mulle sõideti esimeses ringis sisse, mõtlesin: mitte jälle, see ei tohi meiega jälle juhtuda," jätkas emotsionaalne mehhiklane. "Pärast esimest ringi oli sõit tehtud. Aga võti peitus selles, et me ei andnud alla, taastusime, andsime endast parima. Kogu aasta jooksul pole õnn meie poolel olnud, kuid täna see lõpuks juhtus."
Mõlemad Racing Pointi sõitjad mahtusid pühapäeval pjedestaalile, sest Esteban Oconi järel sai kolmanda koha Lance Stroll. Perez on MM-sarja kokkuvõttes 125 punktiga neljandal kohal, Racing Point kerkis konstruktorite arvestuses Mercedese ja Red Bulli järel kolmandaks. | Mehhikole 50 aasta järel etapivõidu toonud Perez: loodan, et see pole uni! | https://sport.err.ee/1198528/mehhikole-50-aasta-jarel-etapivoidu-toonud-perez-loodan-et-see-pole-uni | Vormel-1 hooaja eelviimase etapi Bahreinis Sakhiris võitis Racing Pointi mehhiklasest sõitja Sergio Perez, kellele oli see karjääri esimeseks etapivõiduks. |
Jumbo-Visma rattur jäi Tour de France'i üldvõidust ilma eelviimasel etapil, kuid tema stabiilne hooaeg avaldas hääletusel osalenud rattaajakirjanikele üle maailma muljet, kirjutab Spordipartner.
Pärast Touri saavutas Roglic esikoha Liege-Bastogne-Liege'il, lõpetas hooaja Vuelta üldvõiduga ning on kõrgeimal kohal maailma aasta edetabelis.
"Vaatasin võitnute nimekirja ja mõistsin, et tegemist on väga tähtsa auhinnaga. Kuna hääletusel osales ajakirjanikke kõikjalt maailmast, siis puudutab see mind tugevasti," lausus Roglic. | Rattamaailma mainekaima auhinna võitis Primož Roglic | https://sport.err.ee/1198522/rattamaailma-mainekaima-auhinna-voitis-primoz-roglic | Rattamaailma hinnatuima auhinna, Velo d'Ori ehk kuldse jalgratta, võitis sloveenlane Primož Roglic. |
Poolfinaali avamängu oli TalTech üllatuslikult võitnud 3:1, mistõttu oli tiitlikaitsja pühapäeval raskes seisus, ent suutis olukorrast siiski võitjana väljuda. Võit tuli väga kindlalt ja edasipääsu otsustanud kuldses oli Tartu meeskonna ülekaal ülikindel, vahendab Volley.ee.
Bigbanki resultatiivseim oli 23 punkti (19) toonud Albert Hurt, 14 punkti (+10) lisas Kevin Soo ja 13 (+7) Märt Tammearu. Tammearu võimas serviseeria kuldses geimis kestis seejuures 2:1 eduseisult kuni tablool olid numbrid 9:2 ja tema arvele jäi mängus viis ässa. Tartu vastuvõtt oli 63 protsenti, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokipunkte teeniti 12 ja servil löödi kümme ässa (eksiti 11 pallingul).
TalTechi edukaim oli 11 punktiga (+2) Valentin Kordas, Tamur Viidalepp lisas kümme punkti (-5). TalTechi vastuvõtt oli 32%, rünnak 35%, blokist saadi seitse ja servilt üks punkt (eksiti 13 pallingul).
Esimene karikafinalist on Selver, kes lülitas poolfinaalis konkurentsist Saaremaa Võrkpalliklubi.
Karikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/19 EMV) finalisti kodusaalis ehk Tartus. | Tartu alistas kordusmängus TalTechi kindlalt ja pääses karikafinaali | https://sport.err.ee/1198477/tartu-alistas-kordusmangus-taltechi-kindlalt-ja-paases-karikafinaali | Aadu Luukase nime kandvate võrkpalli karikavõistluste finaalis kohtuvad 22. detsembril Tartus tiitlikaitsja Tartu Bigbank ja Tallinna Selver. Bigbank alistas pühapäeval poolfinaali kordusmängus TalTechi 3:0 (25:19, 25:19, 25:17) ning oli seejärel tulemusega 15:3 parem ka kuldses geimis. |
"Ida-Virumaad on tegelikult petetud," ütleb Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) esimees Eve East lehele, märkides, et selle fondi raha on üheselt mõeldud rohepöördega kaasnevate mõjude leevendamiseks vaid nendele piirkondadele, kus kaevandatakse fossiiilseid kütuseid elektrienergia tootmiseks. Eestis on selleks piirkonnaks üksnes Ida-Virumaa.
340 miljoni euro kasutamise üle on sel aastal toimunud arvukalt nõupidamisi, kuhu on kutsutud nii ettevõtjaid kui Ida-Virumaa erinevate organisatsioonide esindajaid. Kohalike elanike seas viidi läbi ka küsitlus. Kõige selle põhjal kujunes Easti sõnul ühine seisukoht, et 90 protsenti 340 miljonist tuleb suunata uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal ja 10 protsenti elukeskkonna parandamiseks. Selle aasta lõpus peab valitsus esitama raha kasutamise ettepanekud Euroopa Komisjonile.
Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäeval, et valitsus otsustas kabinetiistungil laiendada Ida-Virumaa jaoks mõeldud raha kasutamist naabermaakondadesse. Samuti märkis ta, et õiglase ülemineku fondist on plaanis ettevõtluse arendamiseks suunata vaid pool raha ning ülejäänud osa on kavas kasutada mitmesuguste muude valdkondade rahastamiseks.
Easti sõnul on see halb tagasilöök, mis pöörab pea peale senise ettevalmistava töö. "Kuuleme järjest, et samast rahast tahetakse nüüd lahendada ka koroonaviirusega tekkinud probleeme ja muid asju. See raha ei ole selle jaoks mõeldud." | Ida-Virumaa ei ole rahul otsusega suunata fondiraha ka naabermaakondadesse | https://www.err.ee/1198474/ida-virumaa-ei-ole-rahul-otsusega-suunata-fondiraha-ka-naabermaakondadesse | Ida-Virumaa omavalitsused said lõppenud nädalal teada, et valitsus ei plaaani Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist kogu 340 miljonit eurot suunata ainult Ida-Virumaale, vaid ka naabermaakondadesse, kirjutab Põhjarannik. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu hinnangul on maakonda petetud. |
Lewis Hamiltoni puudumisel Sakhiri GP-l Mercedese rooli istunud George Russell alustas suurepäraselt ning asus stardi järel etappi juhtima. Kiirelt lõppes sõit aga Charles Leclerci ja Max Verstappeni jaoks - Ferrari piloot sõitis neljandas kurvis otsa Sergio Perezele ja kokkupõrge jättis tee äärde ka hollandlase masina.
Nii said Russell ja tema meeskonnakaaslane Valtteri Bottas Mercedesele kaksikedu, kuid umbes 25 ringi enne lõppu juhtus tiimiboksis täielik katastroof, kui segase peatuse järel läksid Russellile alla ka Bottasele mõeldud rehvid ning britt pidi koheselt uuesti boksi naasma.
Russell taastus tiimi eksimusest hästi ja möödus nii Bottasest, Lance Strollist kui Esteban Oconist ning hakkas jahtima avaringi pettumusele järgnenud hiilgava sõiduga esikohale tõusnud Sergio Perezt. Paraku purunes briti masinal kümme ringi enne lõppu rehv ja ta pidi lõpuks leppima üheksanda kohaga.
Pereze järel ületas finišijoone teisena Esteban Ocon (Renault), Racing Pointile tõi teise pjedestaalikoha Lance Stroll.
30-aastasele mehhiklasele on see karjääri esimeseks etapivõiduks, viimati võidutses Mehhiko piloot vormel-1 etapil aastal 1970, kui sellega sai Belgias hakkama Pedro Rodriguez. 22-aastane Russell teenis Sakhiris karjääri esimesed MM-punktid.
"Ma olen sõnatu. Loodan, et see ei ole uni - see võttis aega 30 aastat," rääkis emotsionaalne Perez pärast võitu. "Ma ei tea, mida öelda. Arvasin, et pärast esimest ringi on see sõit lõppenud, aga me ei andnud alla. Lõpuks oli mu tempo piisav, et George selja taga hoida." | Dramaatilise Sakhiri GP võitis viimaselt kohalt esimeseks tõusnud Perez | https://sport.err.ee/1198471/dramaatilise-sakhiri-gp-voitis-viimaselt-kohalt-esimeseks-tousnud-perez | Bahreinis Sakhiris toimunud vormel-1 hooaja eelviimase etapi võitis Racing Pointi sõitja Sergio Perez. Mehhiklasele on see karjääri esimeseks etapivõiduks. |
Granerud teenis avavoorus 135,5-meetrise hüppe eest 127,3 punkti, millega oli kaasmaalase Robert Johanssoni järel teine. Teises voorus andsid kohtunikud Granerudile 124,5 meetri kaugusele kandunud hüppe eest 114,2 punkti ning sellest piisas Johanssoni ees napiks võiduks.
Granerud kogus kahe vooru peale 241,5 punkti ja Johansson kaotas talle 0,8 punktiga, omakorda vaid 0,1 punktiga kaotas viimasele kolmas norralane Marius Lindvik. Seega mahtus esikolmik pühapäeval 0,9 punkti sisse.
Austria suusahüppajad pühapäeval nende ridades paisunud koroonakolde tõttu mäele ei tulnud.
MK-sarja kokkuvõttes on Granerud liidrina kogunud 400 punkti, teine on hooaega kahe võiduga alustanud Markus Eisenbichler (333) ja kolmas 220 punktiga Johansson. | Norralane võitis kolmanda etapi järjest, esikolmik mahtus ühe punkti sisse | https://sport.err.ee/1198447/norralane-voitis-kolmanda-etapi-jarjest-esikolmik-mahtus-uhe-punkti-sisse | Venemaal Nižni Tagilis toimunud suusahüpete MK-etapi teisel võistluspäeval saatis edu norralasi, kes noppisid kõik pjedestaalikohad. Kolmanda järjestikuse võidu saavutas sarja üldliider Halvor Egner Granerud. |
Kahe meeskonna avamäng peeti kuu aega tagasi ning HC Tallinn 2 jäi toona avapoolajal viieväravalisse kaotusseisu, ent pööras selle mängu lõpuks 29:25 võiduks. Vahepealse aja jooksul polnud kumbki võistkond võidurõõmu maitsnud – Raasiku/Mistra jäi meistriliigas alla tippklubidele, pealinlased ei saanud esiliigas jagu kahest Põlva meeskonnast.
Tallinn 2 alustas korduskohtumist bravuurikalt ja asus seitsme minutiga 4:0 juhtima. Raasikulaste peatreener Jüri Lepp kasutas kiirelt minutilist mõttepausi ning Martin Kalvet ja Martin Nerut vähendasid vahet. Hästi kannatas kodumeeskond ära kahemehelise vähemuse ja 18. minutil viis Markus Kask kaotusseisu minimaalseks, 6:7.
Külalised hoidsid edust veel mõnda aega kinni, kui täpsed olid Kristjan Järv ja Janis Selge. 26. minutil jõudis Raasiku viigini pärast Rasmus Variku tabamust ja hetk hiljem viis Kask meeskonna esmakordselt juhtima, 10:9. Tallinn 2 jäi omakorda topeltvähemusse ning kaheksa minutiga 5:0 vahespurdi teinud Raasiku sai Taavi Tibari täpse karistusviske järel 12:9 ette. Jorma Käsperi tabamus seadis poolajaseisuks 12:10.
Vastupidiselt avapooltunnile alustas Raasiku teist suurepäraselt – Nerutilt üks ja Marko Slastinovskilt kaks väravat ning edu kasvas 35. minutil esimest korda vajaliku viie väravani. Viis minutit hiljem tegi Kask kolmeväravalise spurdi lõpetuseks juba 18:11. Sten-Erik Lepp ja Pavel Balabko vähendasid aga vahe jälle viiele.
Viis-kuus väravat oli vahe, mis Raasikule sobis ja lähemale lubada vastast ei soovitud. 52. minutil tuli Neruti tabamuse järel seisuks 22:15, aga Palle Viilu kaks väravat tõid tabloole 22:17. Närvesöövate ja põnevate lõpuminutide järel jäi Raasiku peale 27:21 ja said kahe mängu kokkuvõttes kaheväravalise paremuse – 52:50.
Hooaega meistri- ja karikavõistlustel kaheksa järjestikuse kaotusega alustanud Raasiku/Mistra sai nii esimese võidu ja sellise, mis meeskonna kohe karikasarja finaalnelikusse viis. Nerut ja Kalvet viskasid võitjate kasuks kuus ning Slastinovski viis väravat. Kaotajatel tabasid Käsper, Viilu ja Balabko kolm korda.
Karikavõistluste finaalturniiril on nüüd koha kindlustanud Põlva Serviti, SK Tapa/N.R. Energy ja Raasiku/Mistra. Neljas poolfinalist selgub paarist HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - Tallinn. Avamängu võitis laupäeval 30:23 Kehra, kes võõrustab ka korduskohtumist 19. detsembril. | Käsipalli karikasarja kolmas poolfinalist on Raasiku/Mistra | https://sport.err.ee/1198432/kasipalli-karikasarja-kolmas-poolfinalist-on-raasiku-mistra | Pühapäeval selgus meeste käsipalli karikavõistluste kolmas poolfinalist, kui Raasiku/Mistra heastas korduskohtumises HC Tallinn 2 vastu avamängu neljaväravalise kaotuse ning võitis 27:21 (12:10). Kahe mängu kokkuvõttes pääses Raasiku/Mistra nelja parema hulka koondtulemusega 52:50. |
Võõrustajad võitsid juba avaveerandi 13 punktiga ning poolajaks oldi ees 43:22. Tartu pingutas teisel poolajal, aga Rapla suurendas vahet veelgi ja oli vastasest lõpuks 27 punktiga üle.
Lauavõitluse võitis Rapla koguni 48:19 (ründelaud 16:6), korvisööte anti 21 Tartu kümne vastu. Pallikaotuseid kogunes Raplal 21, Tartul 15.
Al-Wajid Aminu viskas Rapla parimana 18 punkti ja võttis 13 lauapalli. Saimon Sutt lisas 17 ja Sven Kaldre 16 silma. Mario Ihring kogus kümme punkti, neli lauapalli ning jagas viis korvisöötu. Uus korvialune täiendus Shaquille Doorson sai kirja üheksa punkti ja seitse lauapalli.
Hendrik Eelmäe tõi Tartu kasuks 18 punkti. Charles Barton järgnes 16 punkti, nelja lauapalli ja kolme korvisööduga, Tomas Balciunase nimele jäi seitse silma ja kaheksa lauapalli.
Raplal on tabelis seitse võitu ja viis kaotust, TÜ-l neli võitu ja kuus kaotust. Tartu on kaotanud kolm viimast kohtumist, kõik enam kui 20 punktiga - 18 novembril kaotati 21 punktiga Rakvere Tarvale, neli päeva tagasi jäädi Kalev/Cramole alla koguni 46:110.
Päeva teises mängus võitis TalTech Tallinna Kalev/TLÜ vastu avaveerandi koguni 31:8 ja oli lõpusireeniks kindlalt 88:67 üle Tallinna Kalev/TLÜ-st. Jaan Puidet viskas võitjate kasuks 17 punkti ja noppis üheksa lauapalli, Erik Keedus toetas teda 15 punktiga. | Lauas hiilanud Rapla pikendas tartlaste nukrat seeriat | https://sport.err.ee/1198396/lauas-hiilanud-rapla-pikendas-tartlaste-nukrat-seeriat | Eesti-Läti korvpalliliiga pühapäevases esimeses mängus alistas Rapla meeskond koduväljakul Tartu Ülikooli 86:59 (23:10, 20:12, 25:20, 18:17). |
Tirooli liidumaal sadas ööl vastu laupäeva kohati kuni 70 sentimeetrit lund ning pühapäeval oodati veel kuni 110 sentimeetri lisandumist, edastas Austria uudisteagentuur APA.
Ida-Tiroolis jäi 500 majapidamist ilma elektrita pärast seda, kui puud elektriliinide peale kukkusid. Piirkonnas tõsteti lumelaviinide hoiatus kõrgeimale, viiendale astmele, ning viirusetestimine peatati.
Põhja-Tiroolis oli laviinihoiatus pühapäeval neljandal tasemel.
Ka Itaalia ja Šveits andsid laviinihoiatused, ning Austria ja Itaalia vaheline Brenneri kuru maantee on osaliselt suletud. Osaliselt peatati ka rongiliiklus, teatas APA.
Tirooli liiduma võimud palusid kohalikel omavalitsustel hinnata, kas ilmaolud lubavad viia pühapäeval läbi kavandatava koroonatestimise.
"Inimeste ohutus on esikohal," teatasid võimud.
Austria alustas reedel vabatahtliku massilise koroonatestimisega. Võimud loodavad, et see aitab ennetada tulevasi pikki ja karme liikumispiiranguid.
Viinis ning läänepoolsetes Vorarlbergi ja Tirooli liidumaades alustati kiirete antigeeni testide tegemisega.
Esimese kahe päeva jooksul testiti umbes 300 000 inimest. Austrias elab kokku pea 9 miljonit inimest ning valitsus loodab, et detsembri keskpaigaks on testitud umbes pool elanikest.
Testimine on osa Austria koroonaviiruse leviku aeglustamise strateegiast, ehkki algaval nädalal hakatakse viirusepiiranguid leevendama.
17. novembril kehtestatud karmid liikumispiirangud saavad pühapäeval läbi.
Austria liidukantsler Sebastian Kurz teatas, et restoranid, baarid ja hotellid jäävad suletuks kuni 7. jaanuarini, kuid alates 24. detsembrist on suusatamine lubatud.
Leevendatakse ka senist täielikku liikumiskeeldu ja see jääb kehtima kella kaheksast õhtul kuni kuueni hommikul. Koolid taasavatakse, nagu ka ülejäänud poed, muuseumid, raamatukogud ja mõned teised ettevõtted.
Austrias on üle 300 000 COVID-19 nakkusjuhtumi ning viiruse tagajärjel on surnud üle 3800 inimese, kuigi nakatumiste määr on viimastel nädalatel langenud.
Viimase seitsme päeva jooksul on tuvastatud 266,5 nakatumist 100 000 elaniku kohta. Möödunud kuul oli see näitaja 600. | Austria peatas lumetormi tõttu massilise koroonatestimise | https://www.err.ee/1198381/austria-peatas-lumetormi-tottu-massilise-koroonatestimise | Mitu Austria Alpides asuvat piirkonda peatas pühapäeval pärast suurt lumetormi massilise koroonatestimise. |
Austria suusahüppajate jaoks on olukord äärmiselt muserdav, sest pärast hooaja esimest MK-nädalavahetust Wislas andsid positiivse koroonaproovi neli suusahüppajat, teiste seas mullune MK-sarja üldvõitja Stefan Kraft ja kuuekordne maailmameister Gregor Schlierenzauer.
Pühapäeval kinnitas Rahvusvaheline suusaliit FIS, et koroonaviirusesse on nakatunud ka Venemaal võistlema pidanud Austria B-koondis. Positiivse proovi andsid Daniel Huber, Thomas Lackner, Manuel Fettner ja Jan Hörl ning võistlusdirektor Sandro Pertile.
Lisaks neile jätsid Nižni Tagilis võistlemata ka negatiivse proovi andnud Markus Schiffner ja Maximilian Steiner. Ühtlasi võib see tähendada, et aastaid suusahüppemaailma tipus olnud Austrial ei pruugi järgmise nädala lõpus toimuvale lennumäe MM-ile olla saata ühtegi vormis sportlast.
MK-sarja kümne parema mehe sekka mahub vaid üks austerlane, Daniel Huber, kes kaotab liidrile Halvor Egner Granerudile seitsmendana 260 punkti. Markus Schiffner on paremuselt teise austerlasena teeninud 53 silma ja asub 23. tabelireal, Kraft pole sel hooajal punktiarvet veel avanudki.
Mõned päevad tagasi loobus koondis abitreeneri Robert Treitingeri teenetest. "Saan öelda vaid nii palju, et ta ei pidanud mõnedest alaliidu poolt kehtestatud koroonaprotokollidest kinni. Oleme teadlikud, et need on väga ranged reeglid, kuid nendest peab siiski kinni pidama ja tema seda ei teinud," ütles Austria suusaliidu suusahüpete ja kahevõistluse osakonna spordidirektor Mario Stecher reedel.
Küll kinnitas Stecher, et vallandamine ei ole seotud praeguse koroonakoldega. "See ei ole kindlasti tõde - üks ei ole teises süüdi," lisas Stecher.
"Proovin praegu sümptomeid tee, vitamiinide ja teiste koduste vahenditega kontrolli all hoida," rääkis Stefan Kraft Austria meediale. "Teen mõne päeva pärast uue testi ja siis vaatame. Kui hakkan end paremini tundma, pean läbima sportliku tervise kontrolli - ma ei tea, kuna see võiks juhtuda." | Koroonaviirus on rikkunud Austria suusahüppajate hooaja alguse | https://sport.err.ee/1198375/koroonaviirus-on-rikkunud-austria-suusahuppajate-hooaja-alguse | Venemaal Nižni Tagilis toimuval suusahüpete MK-etapil osutus nelja Austria suusahüppaja koroonaproov positiivseks. Viimase kahe nädala jooksul on nakatunud juba kaheksa Austria koondislast, teiste seas eelmise MK-hooaja valitseja Stefan Kraft. |
Kalju läks avapoolajal kahel korral juhtima, kui Kaspar Pauri seitsmenda ja Sander Puri 35. minuti tabamuse vahele jäi Henri Anieri 26. minuti värav. Hadji Drame viigistas seisu 37. minutil ja juba kaks minutit hiljem viis Abdul Razak Yusif võõrustajad 3:2 juhtima.
Viis minutit pärast teise poolaja algust viis Deabeas Owusu Paide kahe väravaga ette ja kuigi Aleksandr Volkov vähendas 57. minutil kaotusseisu jälle minimaalseks, lõi Deabeas kaks minutit hiljem Paide viienda. 65. minutil realiseeris Igor Subbotin penalti, mängu lõpp kuulus ikkagi kodumeeskonnale, kui Henri Anier oli täpne 82. ja Siim Luts 89. minutil.
Paide lõpetas hooaja 64 punktiga ja teenis teise koha, Kalju arvele kogunes 30 vooruga 49 punkti. Premium liiga hooaja viimases voorus kohtuvad põlised rivaalid Flora ja Levadia. | Paide ja Kalju korraldasid hooaja eelviimases mängus tõelise väravatesaju | https://sport.err.ee/1198369/paide-ja-kalju-korraldasid-hooaja-eelviimases-mangus-toelise-varavatesaju | Koduse jalgpalli Premium liiga hooaja eelviimases mängus alistas Paide Linnameeskond koduväljakul Nõmme Kalju koguni 7:4. |
Neljapäevase sprindi kaheksandana lõpetanud ja rootslannast Hanna Öbergist minut hiljem startinud Eckhoff läbis pühapäeval kõik neli lasketiiru puhaste paberitega ja sellest piisas ka karjääri 14. individuaalseks etapivõiduks.
Nelja tiiruga võistlusel on 30-aastane Eckhoff varem vaid ühe korra lasknud eksimatult.
Viimasesse lasketiiru jõudsid Eckhoff, Öberg ja Marte Olsbu Röiseland koos, Öberg ja Olsbu Röiseland tegid mõlemad ühe möödalasu. Eckhoffi järel võttis teise koha tema kaasmaalanna (2; +21,5), Öberg (3; +35,4) leppis kolmanda kohaga.
Tuuli Tomingas (1+1+2+1) kaotas 4.05,2 ja sai 46. koha, Johanna Talihärm (1+4+2+1) kaotas 6.34,0 ja sai finišisse jõudnud naistest viimase ehk 57. koha.
Nelja etapi järel on MK-sarja kollane liidrisärk 204 punkti kogunud Öbergi käes, Olsbu Röiselandil on 168 ja kolmandal kohal oleval Johanna Skottheimil 152 punkti.
Enne võistlust:
Naiste hooaja esimeses jälitussõidus on stardis ka kaks eestlannat – Johanna Talihärm sai neljapäevases sprindis 38. ja Tuuli Tomingas 41. koha. Talihärm stardib täna liidrist 1.53 hiljem ja Tomingas seitse sekundit koondisekaaslasest hiljem.
Esimesena pääseb rajale rootslanna Hanna Öberg, temast kümme sekundit hiljem alustab prantslanna Anais Chevalier-Bouchet ja 28 sekundit hiljem noorem õde Elvira Öberg. | Alles teist korda nulli lasknud Eckhoff võitis hooaja esimese MK-etapi | https://sport.err.ee/1198315/alles-teist-korda-nulli-lasknud-eckhoff-voitis-hooaja-esimese-mk-etapi | Laskesuusatamise MK-sarja teine etapp Kontiolahtis lõppes naiste 10 km jälitussõiduga, mille võitis norralanna Tiril Eckhoff. Eestlannad punktikohale ei jõudnud. |
Bahreinis toimunud hooaja viimase, 34-ringilise etapi võitis Carlini sõitja Jehan Daruvala, kes edestas 3,561 sekundiga meeskonnakaaslast Yuki Tsunodat ning 3,902 sekundiga DAMS-i sõitjat Dan Ticktumit.
21-aastane Schumacher ei suutnud enamat 18. kohast, aga tema peamine tiitlirivaal Callum Ilott jäi kümnendana samuti punktideta ja nii võitis hooaja jooksul 215 punkti teeninud Schumacher tiitli. Britt jäi temast lõpuks maha 14 punktiga.
"See kõlaks palju paremini, kui mul oleks olnud hea sõit," rääkis sakslane tiitlivõidust. "Sellele vaatamata tegime piisavalt. Kui aus olla, on see hoomamatu. Ma ei saa sellest veel aru, ma ei tunne end veel meistrina. See võtab ilmselt mõned päevad aega."
Schumacher hakkab järgmisel aastal sõitma vormel-1 sarjas Haasi meeskonnas. | Mick Schumacher lõpetas vormel-2 karjääri tiitlivõiduga | https://sport.err.ee/1198363/mick-schumacher-lopetas-vormel-2-karjaari-tiitlivoiduga | Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri poeg Mick kindlustas enne kuningliku sarjaga liitumist vormel-2 MM-tiitli. |
Minski tänavatel oli pühapäeval näha ka sõjaväe sõidukeid ja veekahureid, vahendas Reuters.
Meeleavaldused Lukašenko võimu vastu on toimunud igal pühapäeval alates 9. augustil toimunud presidendivalimistest.
"Protest töötab, kuna on võimatu juhtida riiki, kui enamus su võimu ei tunnusta. Protestidega me näitame, et me oleme enamus," ütles protesteerija Alisa.
More than 40 micro-marches did take place in Minsk today. All these people know that in 5 min they can be detained, beaten and jailed. Everyone who joins the protest already prevailed over fear. Belarus society matured in this uprising and developed resistance to authoritarianism pic.twitter.com/9T4W3LkOTu
— Franak Viačorka (@franakviacorka) December 6, 2020 | Valgevenes peeti meeleavaldustel kinni üle 100 inimese | https://www.err.ee/1198351/valgevenes-peeti-meeleavaldustel-kinni-ule-100-inimese | Valgevenes kongunesid taas tuhanded inimesed Minski ja teiste linnade tänavatele protesteerima Lukašenko võimu vastu, politsei pidas kinni üle 100 inimese. |
SPAL alistas laupäeval koduväljakul endise Itaalia U-21 koondislase Alberto Paloschi kahest tabamusest ning Nenad Tomovici ja Federico Di Francesco väravatest 4:0 Pisa.
Tunjovi koduklubi alustas hooaega kolme viigi ja ühe kaotusega, seejärel on nopitud aga kuus järjestikust võitu ja nõnda on Serie B-s tõustud teisele kohale. Liider Salernitana jääb kahe silma kaugusele.
Paraku ei ole Eesti koondislane sel liigahooajal kordagi väljakule pääsenud, tema kontosse on kogunenud vaid 45 minutit karikamängust Crotone vastu. | SPAL jätkab esiliigas heas hoos, kuid Tunjov ei pääse väljakule | https://sport.err.ee/1198345/spal-jatkab-esiliigas-heas-hoos-kuid-tunjov-ei-paase-valjakule | Itaalia jalgpalli esiliigas noppis Eesti koondislase Georgi Tunjovi koduklubi SPAL kuuenda järjestikuse võidu. |
23-aastane Eesti koondislane vigastas löögikäe nimetissõrme teisipäevasel treeningul, kui põrkas kaitsepalli mängides kokku diagonaalründaja Siim Põlluäärega. Uuringud näitasid, et sõrmes on imepisikene murd, vahendab Võrkpall24.ee.
Kaibald kannab sõrme ümber spetsiaalset metallist tuge ning kõigi eelduste kohaselt peaks ta platsile naasma juba kahe nädala pärast. Seega, kui Tartu suudab poolfinaali enda kasuks pöörata, oleks hiidlane 22. detsembril mängitavas karikafinaalis ilmselt meeskonnas tagasi.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tartu nurgaründaja murdis löögikäe sõrme | https://sport.err.ee/1198333/tartu-nurgarundaja-murdis-loogikae-sorme | Tartu Bigbanki meeskond pidi laupäevases Eesti karikavõistluste poolfinaali avamängus saama Tallinna Tehnikaülikooli vastu hakkama nurgaründaja Stefan Kaibaldita, kes jääb eemale ka pühapäevasest kordusmängust. |
Tänavu M-Sport Fordi ridasid esindanud soomlasel ei olnud lihtne aasta. "See ralli oli hea. Väga tore oli näha, et võime olla rasketes oludes konkurentsivõimelised," lausus Lappi pärast finišit. "Ausalt öeldes jäin oma sõiduga väga rahule.
Kokkuvõtvalt teenis Lappi 52 punkti, mis andis üldarvestuses meeskonnakaaslase Teemu Sunineni ees kuuenda koha. Pjedestaalile ei jõudnud ta aga kordagi.
"Soovin kõiki tänada, kes on meid läbi aastate toetanud," lõpetas Lappi ja kinnitas, et vähemalt hetkeseisuga teda enam tuleval aastal stardis ei ole.
Kes järgmisel hooajal M-Sport Fordi ridades sõidavad, ei ole veel kinnitanud. Teada on vaid, et Hyundais jätkavad Ott Tänak ja Thierry Neuville ning Toyotas kolmik Sebastien Ogier, Elfyn Evans, Kalle Rovanperä. | Esapekka Lappi karjäär MM-sarjas sai praeguseks punkti | https://sport.err.ee/1198327/esapekka-lappi-karjaar-mm-sarjas-sai-praeguseks-punkti | Rallipiloot Esapekka Lappi ütles, et vähemalt praeguse seisuga teda järgmisel hooajal enam MM-sarjas ei näe. |
Norra nelik koosseisus Sturla Holm Lägreid, Vetle Sjaastad Christiansen, Tarjei Bö ja Johannes Thingnes Bö kasutas võistluse käigus üheksa varupadrunit, neist neli võttis ankrumees Bö. Viimasel ringil pidi Bö mõnda aega sõitma ühe suusakepiga, kaotades pisut aega, kuid edu järgmiste ees oli piisavalt suur. Finišisse jõudis Norra ajaga 1:16.21,0, edestades 39,2 sekundiga Rootsit (0+7) ja 51,7 sekundiga Saksamaad (0+8).
Eesti nelik koosseisus Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer ja Raido Ränkel sai 17. koha. Eesti käis kahel trahviringil ja kasutas 15 varupadrunit, võitjatele kaotati 6.16.9.
Eesti avavahetust sõitnud Zahkna läbis esimese tiiru puhaste paberitega, teises tiirus tuli ära kasutada kõik kolm varupadrunit ja vahetuse andis ta Ermitsale üle 18. kohal (+56,9). Ermits võttis lamadestiirus ühe varupadruni, püstitiiru järel tuli aga käia ühel trahviringil ja Eesti vahetas 19. meeskonnana (+2.12,4). Siimer kasutas esimeses tiirus kaht varupadrunit ja tõstis Eesti vahepeal 16. kohale, aga püstitiiru järel tuli temalgi käia trahviringil ja andis vahetuse Raido Ränkelile üle 18. kohal (+4.47,3). Ränkel tõstis enne esimest lasketiiru Eesti 17. kohale. Lamadestiirus võttis Ränkel ühe varupadruni, püstitiirus läks vaja kaht varupadrunit.
Finišisse jõudis 20 meeskonda, neli kaotasid võitjatele ringiga.
Enne sõitu:
Teatesõidus on stardis 24 meeskonda, Eesti stardinumber on 17. Eesti meeskond on võistlustules koosseisus Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer ja ankrumees Raido Ränkel.
Eesti eelmise hooaja parim tulemus tuli Oberhofis, kus saadi 13. koht. Esikümnesse jõudis Eesti viimati 2015. aastal, kui Ruhpoldingis saadi 10. koht.
Eelmisel hooajal sõideti teatesõitu kuuel korral, neist neli võitis Norra ja kaks Prantsusmaa, pjedestaalil käisid veel Saksamaa, Ukraina, Rootsi, Austria ja Itaalia. | Hooaja esimese teatesõidu võitis Norra, Eesti 17. | https://sport.err.ee/1198201/hooaja-esimese-teatesoidu-voitis-norra-eesti-17 | Laskesuusatamise MK-etapil Kontiolahtis võitis hooaja esimese meeste 4x7,5 km teatesõidu Norra, Eesti sai 17. koha. |
Barcelona lõi kodusel Johan Cruyff Arenal esimesel poolajal koguni kaheksa väravat ning lisas teisel poolajal ühe tabamuse. Neli korda skooris kahe eelmise hooaja edukaim väravalööja Jennifer Hermoso ning kolm väravat lõi Martens. Tammik ei kuulunud Santa Teresa koosseisu, vahendab Soccernet.ee.
22-aastane Tammik oli möödunud koondisepausil Eesti koosseisus, kuid ei saanud trauma tõttu mängida. Sloveenia vastu oli Tammik esialgu algkoosseisus, aga koondise peatreener Jarmo Matikainen ütles, et Tammik andis mängueelsel soojendusel märku, et ei ole siiski valmis.
Teise kaotuse järjest saanud Tammiku koduklubi on üheksa mänguga kogunud kümme punkti ning asub Hispaania kõrgliigas 18 naiskonna konkurentsis 12. kohal. Seitsme mänguga maksimaalsed 21 punkti (väravate vahe 38:1) teeninud Barcelona on tabeliliider. | Tiitlikaitsja lõi Hispaania kõrgliigas Tammiku koduklubile üheksa väravat | https://sport.err.ee/1198300/tiitlikaitsja-loi-hispaania-korgliigas-tammiku-koduklubile-uheksa-varavat | Eesti naiste koondislase Lisette Tammiku koduklubi Santa Teresa kaotas Hispaania kõrgliigas võõrsil tiitlikaitsja Barcelonale 0:9. |
Laupäeval pärast Elfyn Evansi katkestamist virtuaalselt esikohale kerkinud Sebastien Ogier hoidis pühapäeval kindlalt oma seisu ja võitis esikoha. Punktikatsel ta midagi püüdma ei läinud ja korjas tiitliks vajalikud 25 punkti ehk sai hooaja kokkuvõttes 122 silma.
Teiseks tuli Elfyn Evans, kes katkestamise järel enam tavapunkte püüda ei saanud, aga punktikatsel teenis kolmanda koha eest kolm punkti, mis andis aasta kokkuvõttes summaks 114 punkti.
Tiitlikaitsja Ott Tänak tuli karjääri jooksul kolmandat korda MM-sarja kokkuvõttes kolmandaks. Teise koha eest saadud 18 punkti ja punktikatse teise koha punktid andsid hooaja senistele punktidele liites 105 silma.
Esikolmikule järgnesid belglane Thierry Neuville (87), soomlased Kalle Rovanperä (80), Esapekka Lappi (52) ja Teenus Suninen (44) ning hispaanlane Dani Sordo (42), iirlane Craig Breen (25) ja prantslane Sebastien Loeb (24).
Võistkondlikult õnnestus Hyundail oma mullust tiitlit üsna napilt kaitsta. Kokku koguti 241 punkti ehk viis enam kui Toyota. Kolmanda koha sai 129 punkti M-Sport Fordi võistkond.
WRC2 maailmameistriks tuli norralane Mads Östberg, WRC3 maailmameistriks soomlane Jari Huttunen ning JWRC arvestuses triumfeeris rootslane Tom Kristensson. | MM-punktid: Ogier edestas Evansit kaheksa ja Tänakut 17 punktiga | https://sport.err.ee/1198297/mm-punktid-ogier-edestas-evansit-kaheksa-ja-tanakut-17-punktiga | Autoralli MM-sarja individuaalseks maailmameistriks krooniti Monza ralli järel prantslane Sebastien Ogier ja võistkondlikult triumfeeris Hyundai tiim. |
MM-sarja üldarvestuses tuli teiseks waleslane Elfyn Evans (Toyota), kes veel laupäeva pärastlõunani oli kinni tiitlis, aga siis eksis.
Kolmanda koha saab tiitlikaitsja Ott Tänak (Hyundai), kes lõpetas Monza ralli hispaanlase Dani Sordo (Hyundai) ees teisena.
Võistkondlik MM-tiitel kuulub Hyundaile.
Ralli lõpptulemused: 1. Ogier 2:15.51,0, 2. Tänak +13,9, 3. Sordo +15,3, 4. Lappi +45,7, 5. Rovanperä +1.11,1, 6. Mikkelsen +3.56,2, 7. Solberg +4.12,1, 8. Huttunen +5.15,4, 9. Östberg +5.27,4, 10. Tidemand +5.53,0.
Neljapäev:
Testikatse esimesel läbimisel sai Thierry Neuville (Hyundai) kirja aja 3.08,7, mis jäigi kindlalt päeva parimaks. Tänaku kolmanda katse 3.10,8 andis talle vastavas arvestuses teise koha ja kolmas oli Sebastien Ogier (Toyota; 3.11,5). MM-sarja üldliider Elfyn Evans tegi avaläbimisel pirueti ja sai parimal juhul kirja vaid üheksanda aja (3.15,2).
Pärastlõunasel ralli avakatsel Monza ringrajal ja selle lähistel näitas parimat minekut Ogier (3.31,5), kellele Neuville kaotas poole ja Tänak kahe sekundiga. Evans oli 2,7-sekundilise kaotuse juures neljas. Kehvasti läks Takamoto Katsutal (Toyota) - jaapanlane sõitis vastu betoonist äärist, lõhkus auto roolisüsteemi ja oli sunnitud katkestama.
Reede:
Päeva esimesel katsel kihutas Neuville vastu traataega ja kaotas sellega paarkümmend sekundit. Teisel katsel valis Esapekka Lappi (M-Sport Ford) talverehvid ja tõusis liidriks. Tänak langes päeva avakatsel järel kuuendaks, aga kerkis teise katsega kaks kohta kõrgemale.
Neljandal kiiruskatsel sõitis Neuville vastu šikaani betoonplokki ja oli mõni aeg hiljem sunnitud vedrustuse purunemise tõttu katkestama. Kuna auto jäi kitsas kohas ootamatult seisma ja seda ei olnud võimalik ära lükata, siis katse peatati ja jätkati hiljem.
Päeva viimase katsega kerkis liidriks Dani Sordo (Hyundai), kes haaras Lappi ees enne laupäeva täpselt ühesekundilise edu. Neile järgnevad Toyota piloodid Ogier ja Evans ning viiendana Tänak.
Laupäev:
Laupäeva hommikul võitlesid liidrikoha eest Ogier ja Sordo ning lõunapausiks haaras 6,7-sekundilise edu Ogier. Sordole aga jõudis väga lähedale Evans (+7,5). Tänak (+15,7) möödus Lappist (+18,5) ja tõusis neljandaks.
Kümnendal katsel sõitis kõigepealt välja Gus Greensmith (M-Sport Ford) ja seejärel samas kohas Ole Christian Veiby (Hyundai). Kuna viimase masin blokeeris teed ja olud muutusid aina kehvemaks, otsustati katse tühistada.
11. katse sai saatuslikuks Evansile, kelle Toyota läks ühes kurvis libisema ja langes kraavi vastu puud. Katse võitis Ogier, kes ühtlasi kerkis ka tiitliarvestuse soosikuks number üks. Järgnev katse tühistati ilmaolude tõttu.
Päeva viimane katse suuri muudatusi ei toonud ning Ogier juhib enne pühapäeva Sordo ees 17,8 sekundiga. Tänak jääb liidrist 22,1 sekundi kaugusele.
Pühapäev:
Ralli viimasel päeval Ogier enam midagi käest ei lasknud, sõitis turvaliselt finišisse ja krooniti seitsmendat korda maailmameistriks. Tänak möödus punktikatsega tiimikaaslasest Sordost ja kerkis Monzas teiseks.
Eelvaade:
Koroonaviiruse pandeemiast tingituna on tänavu sõidetud vaid kuus etappi ning enne Monza kihutamist on MM-tiitlis kinni esimest hooaega Toyota rooli keerav Elfyn Evans, kelle edu tiimikaaslase Sebastien Ogier' ees on 14 punkti.
Hyundai sõitjad Thierry Neuville (87) ja Tänak (83) jäävad juba kaugemale. Kuna ühelt etapilt võib teenida maksimaalselt 30 punkti, siis viiendal positsioonil asuval Kalle Rovanperäl (70) enam tiitlišanssi pole.
Võrreldes individuaalarvestusega on Hyundail hea seis võistkondlikus arvestuses, sest Toyota ees juhitakse seitsme punktiga.
"Meeskonda silmas pidades on oluline, et teeksime kõik mis meie võimuses, et kaitsta konstruktorite MM-tiitlit," lausus Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Ka pilootide üldarvestuses on mõned otsad veel lahti ja kuna tegemist on viimase etapiga, siis on kas kõik või mitte midagi."
Kaarte segab kindlasti olukord, kus tavapärasest erinev Monza ralli on tavapärasest erinev kogemus kõigile. "Monza puhul on tegemist uue ralliga ja kohaga, kus ma ei ole varem võistelnud," jätkas Tänak.
Monza MM-ralli peetakse osaliselt vormel-1 etappide võõrustamise poolest tuntud Milano lähistel asuval Monza ringrajal, kuid ka lähipiirkonna mägi- ja metsateedel.
"Olen näinud mõningaid videoid ja oma olemuselt on see võrreldes teiste rallidega väga erinev," ütles eestlane. "Meil saab olema terve päev ringraja põhiseid kiiruskaitsed ning seejärel terve päev metsas kihutamist – see on suur väljakutse."
Ajakava:
Neljapäev:
Test Hyundai Monza Circuit 4,64 km 11.01 NEUVILLE
SS1 Sottozero The Monza Legacy 4,33 km 15.08 OGIER
Reede:
SS2 Scorpion 1 13,43 km 8.58 SORDO
SS3 Scorpion 2 13,43 km 11.08 LAPPI
SS4 Cinturato 1 16,22 km 13.38 EVANS
SS5 Cinturato 2 16,22 km 16.08 OGIER
SS6 PZero Grand Prix 1 10,31 km 18.38 SORDO
Laupäev:
SS7 Selvino 1 25,06 km 8.52 OGIER
SS8 Gerosa 1 11,09 km 10.08 SORDO
SS9 Costa Valle Imagna 1 22,17 km 11.02 EVANS
SS10 Selvino 2 25,06 km 14.22 (katse tühistati)
SS11 Gerosa 2 11,09 km 15.38 OGIER
SS12 Costa Valle Imagna 2 22,17 km 16.32 (katse tühistati)
SS13 PZero Grand Prix 2 10,31 km 18.38 SORDO
Pühapäev:
SS14 PZero Grand Prix 3 10,31 km 8.48 OGIER
SS15 Serraglio 1 14,00 km 11.08 SORDO
SS16 Serraglio 2 (PK, ETV2) 14,00 km 13.18 KATSUTA
WRC stardinimekiri:
3. Teemu Suninen - Jarmo Lehtinen Ford Fiesta WRC
4. Esapekka Lappi - Janne Ferm Ford Fiesta WRC
6. Dani Sordo - Carlos del Barrio Hyundai i20 Coupe WRC
8. Ott Tänak - Martin Järveoja Hyundai i20 Coupe WRC
11. Thierry Neuville - Nicolas Gilsoul Hyundai i20 Coupe WRC
17. Sebastien Ogier - Julien Ingrassia Toyota Yaris WRC
18. Takamoto Katsuta - Daniel Barritt Toyota Yaris WRC
33. Elfyn Evans - Scott Martin Toyota Yaris WRC
44. Gus Greensmith - Elliott Edmondson Ford Fiesta WRC
69. Kalle Rovanperä - Jonne Halttunen Toyota Yaris WRC
96. Ole Christian Veiby - Jonas Andersson Hyundai i20 Coupe WRC | Ogier võitis ralli ja tuli maailmameistriks, Tänak kokkuvõttes kolmas | https://sport.err.ee/1193455/ogier-voitis-ralli-ja-tuli-maailmameistriks-tanak-kokkuvottes-kolmas | Autoralli MM-sarja hooaja viimase etapi Monzas võitis prantslane Sebastien Ogier (Toyota) ja krooniti maailmameistriks. |
Hooaja viimane etapp sõidetakse nädala pärast Abu Dhabis ja Grosjean, kelle leping Haasiga lõpeb, lootis seal taas roolis olla. "Minu tervise huvides on parem, kui ma Abu Dhabis ei võistle," teatas Grosjean Twitteris. "See on väga keeruline otsus, aga tulevikku arvesse võttes parim. Loodetavasti on mul nüüd aega keskenduda sellele, kus ma järgmisena võistelda ja võita saan."
"Andsime kõik, et käed taastuksid, aga pärast arstiga rääkimist leidsime, et risk on liiga suur," lisas Grosjean meeskonna saadetud avalduses. Grosjean lendab Šveitsi, kus jätkub tema käte taastusravi. "Olen kurb, et ma ei saa tema enda viimast võistlust ega olla viimasel etapil meeskonnaga koos."
Grosjean sõitis Bahreini GP avaringil 220 km/h kihutades rajabarjääri ja tema auto läks pooleks ning süttis põlema. Prantslasel võttis kokpitist pääsemine aega ligi 30 sekundit, mistõttu said tema käed tules vigastada, kuid hiljem ülistas ta elu päästnud halo-seadet. Kolmapäeval pääses ta haiglast välja ja käis ringrajal tänamas inimesi, kes tema elu päästsid.
"Kõige rohkem kartsin enda perekonna ja sõprade pärast, mõistagi oma laste pärast. Kõige vähem enda pärast," meenutas Grosjean avariid. "Ilmselt on mul vaja psühholoogi abi, sest ma tõesti nägin surma tulemas. Isegi Hollywoodis pole selliseid asju, see on suurim avarii, mida olen eales näinud – auto lahvatas leekidesse ja siis toimus ka plahvatus."
Grosjeani asendab ka Abu Dhabis Haasi varusõitja Pietro Fittipaldi. | Karmist avariist pääsenud Grosjean sel hooajal siiski enam rooli ei istu | https://sport.err.ee/1198291/karmist-avariist-paasenud-grosjean-sel-hooajal-siiski-enam-rooli-ei-istu | Nädal tagasi vormel-1 Bahreini etapi avaringil hirmuäratava avarii teinud prantslane Romain Grosjean hooaja viimasel etapil Abu Dhabis siiski ei võistle. |
Pariisis, kus rahutused olid kõige ägedamad, sai kokkupõrgetes viga 48 politseinikku ja sandarmit, ütles minister Twitteris. Ka üks tuletõrjuja sai kannatada.
Pariisi politsei pidas kinni 25 inimest, kaks neist alaealised.
Pariisi haaras laupäeval teist nädalavahetust järjest vägivaldseks pööranud suurmeeleavaldus parlamenti jõudnud uue julgeolekuseaduse vastu; protestijad kähmlesid politseinikega, süütasid autosid ja lõhkusid kaupluste vaateaknaid.
Iganädalased protestid on tõsiseks peavaluks president Emmanuel Macroni valitsusele, õli on tulle valanud politseivägivalla intsident novembris, milles korravalvurid peksid läbi mustanahalise muusikaprodutsendi.
Pariisi linnaametnikud ja paljud teised ei ole rahul ka viisiga, kuidas politsei ajas laiali migrantide laagri Pariisi kesklinnas.
Darmanin on andnud käsu juhtunut uurida.
Sel laupäeval jäid meeleavaldused varasemast väiksemaks, üle riigi oli väljas 52 350 protestijat eelmise nädala 133 000 vastu.
Pariisis avaldas meelt umbes 5000 inimest, möödunud laupäeval oli pealinna tänavatel 46 000 inimest. | Prantsuse politsei pidas kinni 95 julgeolekuseaduse vastu protestijat | https://www.err.ee/1198285/prantsuse-politsei-pidas-kinni-95-julgeolekuseaduse-vastu-protestijat | Prantsuse politsei pidas laupäeval üle riigi korraldatud meeleavaldustel kavandatava julgeolekuseaduse vastu 95 inimest. 67 korravalvurit sai kähmlustes viga, ütles siseminister Gérald Darmanin pühapäeval. |
Möödunudnädalases kohtumises Venemaaga Eesti koondise kapteniks olnud Veideman alustas pingilt, kuid sai lõpuks mänguaega üle 21 minuti. Selle ajaga viskas ta 13 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 1/1, vabavisked 4/5), võttis ühe lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, patustas ühe pallikaotusega ja tegi kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks kerkis iraanlane Behnam Yakhchali, kes viskas Rostocki kasuks koguni 34 punkti.
Rostocki meeskonnal on nüüd kirjas kuus võitu ja üks kaotus ning hetkel tõusti tabelis 12 punktiga esikohale. Tübingen jätkab ühe võidu ja kolme kaotusega 14. ehk eelviimasel positsioonil.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Rostock tõusis raske võiduga liidriks, Veidemanilt 13 punkti | https://sport.err.ee/1198279/rostock-tousis-raske-voiduga-liidriks-veidemanilt-13-punkti | Eesti koondise tagamängija Rain Veidemani koduklubi Rostocki Seawolves teenis Saksamaa esiliigas kuuenda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati Tübingeni Tigers 96:90 (25:18, 19:22, 30:35, 22:15). |
Avavoorus tegi pikima hüppe senine MK-sarja liider, sakslane Markus Eisenbichler, kes hüppas 136,5 meetrit. Tema järel oli teisel kohal 132,5-meetrise õhulennu teinud Granerud ja kolmas oli 131 meetrit hüpanud austerlane Daniel Huber.
Teises voorus viimasena hüppama läinud Eisenbichleri hüppe rikkus aga tuulehoog. Sakslane suutis küll kukkumist vältida, kuid maandus 80 meetri peal ja ebaõnnestunud hüpe kukutas ta kokkuvõttes 28. kohale.
Ka teises voorus teise koha saanud Granerud võttis 270 punktiga kindla esikoha, teine oli Huber 255,7 punktiga ja kolmandaks tõusis norralane Robert Johansson, kes oli avavoorus alles 25., aga tegi teises voorus pikima õhulennu, hüpates koguni 142,5 meetrit.
MK-sarja üldarvestuses tõusis teise järjestikuse võidu võtnud Granerud 300 punktiga liidriks, Eisenbichler on 283 punktiga teine.
Suusahüppajad on Nižni Tagilis võistlustules ka pühapäeval.
Eestlased Venemaal ei võistle. | Dramaatiline võistlus tõstis norralase MK-sarja üldliidriks | https://sport.err.ee/1198255/dramaatiline-voistlus-tostis-norralase-mk-sarja-uldliidriks | Venemaal Nižni Tagilis peetaval suusahüpete MK-etapil oli dramaatiline lõpplahendus, mis andis võidu norralasele Halvor Egner Granerudile, kes tõusis ka MK-sarja üldliidriks. |
Kui pärast üsna korralikku jõulumüüki laekusid 2009. aasta jaanuari müügiandmed, oli selge, et majanduskriis oli jõudnud ka kirjastamisse. Terve eelmise sügise oli räägitud pangandusega seotud probleemidest, kuid pühadeostud olid languse kajastumist raamatumüügis mõned kuud edasi lükanud. Aasta varasemaga võrreldes langes raamatumüük kolinal umbes 40% ja kuna raamatute puhul on juurdehindlus siiski kümnetes, mitte sadades protsentides, siis tundus paljudele kirjastustele sel hetkel pankrot täiesti käegakatsutav võimalus. Mäletan, et vaatasime neid numbreid koos tollase kirjastuse juhatuse esimehe Toomas Leitoga, kes nentis: "Mina olen sellise jama jaoks juba liiga vana, sinul on sellest kogemusest äkki mingit kasu."
Eelmise kümnendi lõpuks oli eestikeelne kirjastamine jõudnud oma naiivse üle võimete elamise tippu – see käis tollal muidugi paljude valdkondade kohta, sest pidev kasv tundus pea vääramatu. Kuigi tollaseid tiraaže ei saa võrrelda 1980. aastate lõpu ja 90ndate alguse suhkruvatiäri vaimus kirjastamisega, mil iga torumees võis välja anda suvalises tõlkes krimka või Tarzani seiklused ja neid müüa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid eksemplare, siis nimetuste valiku mõttes jäi tõlke-ralli tipuks viimane kriisieelne aasta ehk 2008, mil ilmus 4685 nimetust raamatuid kogutiraažiga 7,2 miljonit. Mullu ilmus nimetusi 3597 kogutiraažiga 3,3 miljonit, seega vahepealse kümnendiga langes nimetuste arv umbes veerandi ja tiraaž koguni kahe kolmandiku võrra! See vahe on nii drastiline, et nõuab natuke süüvimist. Antud numbrite näol on tegu Rahvusraamatukogu trükitoodangu üldstatistikaga, mis arvestab ka igasuguseid pisitrükiseid, millest vähemalt osa on lihtsalt hakanud ilmuma elektroonilisel kujul. Kui vaadata suuremate raamatukirjastuste avaldatud raamatute arvu ja tiraaže, siis on pilt pisut teine. 2009. aastal oli viis kirjastust, kes avaldasid aastas üle 100 raamatu (Ersen, Varrak, Koolibri, Tänapäev ja Egmont), 2019. aastal oli neid kuus (lisandus Sinisukk). Seejuures nende kirjastuste avaldatud nimetuste koguarv oli suurem kui 2008. aastal. Kindlasti on aga vähenenud tiraažid – kui Tänapäeva näitel 2008. aasta septembris oli raamatute tavatiraaž 1000 eksemplari, siis 2019. aasta septembris ilmuvatest raamatutest jõuab selle numbrini vaid kolm-neli. Sõltuvalt teemast on tavatiraaž langenud umbes 700–800 eksemplarini, kuid kuuldavasti trükitakse kohati ka vaid 400–500 eksemplari.
2009. aasta teisel poolaastal kriis natuke leebus ja algne 40%-line langus tasandus eri kirjastustel enamasti 20–30% juures. Küll aga hakati igal pool usinalt tegelema tööplaani sisulise korrigeerimisega ehk üritati üle parda lükata või kärpida nende raamatute avaldamist, mis liiga suurt rahalist miinust tõotasid. Üks valusamaid valdkondi oli koostrükiraamatud ehk need läikivad värvilised üllitised, mis trükitakse enamasti kuskil Hiina trükikojas mitmes keeles, et saaks hinnas kokku hoida. Koostrükiraamatute puhul oli 2008. aastal sageli nõue trükkida vähemalt 2000 või isegi 2500 eksemplari, mis uutes oludes oli mõeldamatu. Kirjastused, mis avaldasid palju koostrükiraamatuid (eriti nt Sinisukk, Egmont, mõnevõrra vähem Koolibri, Varrak, Tänapäev jt) olid probleemi ees, mida selliste projektidega teha. Mõned jäeti pooleli, mõni õnnestus ära müüa, mõned lükati edasi. Viimase kümne aastaga on nende raamatute avaldamine selgelt vähenenud. Hiinas küll endiselt trükitakse, kuid tiraažid on omaaegselt kahelt-kolmelt tuhandelt langenud 1000–1500 eksemplarini. Viimaste aastate trend on see, et mitmed kirjastused on hakanud ka tavalises pehmes köites raamatuid 300–400 eksemplari kaupa Poolas trükkima.
Järgmine hoobi saanud valdkond oli tõlkeilukirjandus. Kindlasti ei olnud selle kokkukuivamise põhjuseks üksnes 2008. aasta kriis, kuid see hoogustas valdkonna langust. Juba aastaid enne seda oli toimunud ületootmine, millele andis hoogu ka Hispaaniast maale toodud kioskiraamatute projekt, mida Eestis esindas Eesti Päevalehe kirjastus. Vanade kordustrükkide nädal aega odavalt müümine leidis kliente ka inimeste seast, kes muidu raamatuid ei ostnud, kuid ühtlasi rõhutas kääre väga odavate ja tavahinnaga raamatute vahel – nii tekkis päris paljudel küsimus, miks osta kallist uut raamatut, kui Selveri kassast saab ka väga odava klassikateose. 2006. aastal ilmus Tänapäeva "Punase raamatu" sarjas koguni 22 teost, mis oli ilmselgelt ülepingutatud kogus (praegu ilmub sarjas aastas 8–10 raamatut). Kriiside puhul on üsna tüüpiline, et lugeja jääb ustavamaks kodumaisele ja näiteks lastekirjandusele, ja nii läks ka seekord – teatud osa väliskirjanduse lugejatest kadus. Terve rida sarju suleti või hakkas ilmuma palju harvemini. Kuna viimase kümnendiga on Eestis üha suurenenud ka võõrkeelse kirjanduse müük, siis ilmselt on üks osa lugejatest hakanud tõlke ootamise asemel üha rohkem lugema originaali. Ja kui lisada, et tõlkekirjanduse langeva tiraaži ja tõusnud omahinna tõttu on võõrkeelne pehmekaaneline raamat tihti poole odavam eestikeelsest tõlkest, siis pole ka imestada.
Muidugi hakati kergemini üle parda pilduma ka teisi obskuursemaid teemasid, mille puhul kardeti, et peale aasta pärast mõnes kultuuriväljaandes ilmuva arvustuse need laiemat tähelepanu ei ärata – ükskõik kas juttu oli siis tõlkeluulest või esseistikast. Märgiliseks juhtumiks kujunes entsüklopeediaformaadi langus, sest TEA kirjastuse uus projekt langes saatuse tahtel äärmiselt ebaõnnestunud aega – ühest küljest majanduskriis, teisest küljest näitas teiste riikide kogemus, et ulatusliku paberentsüklopeedia kogumise aeg on lihtsalt saanud mööda. 24 köitest jõudis ilmuda 12 ja see ettevõtmine oli üks peamisi põhjusi, miks TEA kirjastus kadus. Kui 2009. aastal tundus, et suur pankrottide laine kirjastuste seas on täiesti võimalik, siis tegelikult seda ei juhtunud. Siiski kadus 2010. aastatel mitmeid kümnendi alguses tuntud tegijaid: TEA, Ilo, Eesti Päevaleht, Olion, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Elmatar, Kunst, Ajakirjade Kirjastus. Põhjused oli erinevad, kuid kõigi puhul oli siiski üks tegur muutunud turuolud ja teatav hulk halbu ärilisi otsuseid, mõnel puhul ka isiklikud valikud.
Kuid kadunud kirjastuste ja kaubamärkide asemele tekkisid uued. Kui varasemal kümnendil oli Eestis rohkem sõltumatuid kirjastusi (selliseid, mis ei ole mõne muu suurema kontserni osa), siis 10ndatel toimus kerge konsolideerumine ja grupistumine. Üks osa ajalehtede ja ajakirjadega seotud kaubamärke koondus uue kaubamärgi Hea Lugu alla, mis on Ekspress Grupi osa. Pikka aega raamatute valdkonnale ja mõne kirjastuse ostmisele mõelnud Postimees asutas lõpuks oma raamatukirjastuse ning kolmandaks olulise turujõuga tegelaseks sai seni jaemüüjana tegutsenud Rahva Raamat. Kui esimese kahe puhul tekitas muret selliste sammude mõju niigi väikeseks kuivanud ajalehtede kultuurikülgede sisule, siis turuolukorra mõttes oli pigem poekettide kirjastamine üks kümnendi märksõnu, sest tekitas üksjagu pahameelt – kui ühel kirjastajal on käes kõigi teiste kirjastuste poolt avaldatud raamatute müügiandmed, on see kahtlemata piinlik eelis teatud valdkondades, rääkimata täiendavatest võimalustest turundamisel.
2009–2010 hakkasid üle maailma liikuma jutud e-raamatute edust USA turul ja äkitselt hakkas pea iga nädal pöörduma kirjastuse poole mõni tegelane sooviga teha koostööd e-raamatute alal. Kuulujutud selles valdkonnas leiduvast rahahulgast olid tugevasti liialdatud, sest e-raamatute valdkond huvitas äkitselt isegi neid, kes varem olid tegelenud naistepesu müügiga või töötasid kuskil ettevõttes itimehena. Kui taksojuht hakkab börsil mängima, on aeg sealt lahkuda. Kuna Eesti oli omandanud maailmas e-riigi kuulsuse, oli mõnda aega üsna tavaline, et Eestis käisid kirjastustes oma äriplaani tutvustamas erinevate suurte välismaa IT- ja telekomiettevõtete esindajad. Kui nad numbrid kokku lõid, siis enamasti selgus, et see ei tasu kuidagi ära. 2010 siiski e-raamatud turule jõudsid, kuid optimistlikud prognoosid, et viie aastaga saaks vähemalt 5% või 10% turust, ei ole täitunud. Pigem on kümne aastaga suudetud saada umbes 3% ning domineerib endiselt paber. Uued lootused on seotud audioraamatute tulekuga 2020. aasta lõpus, aga midagi selles optimismis meenutab digiraamatute tulekuga kaasnenud jutte. Kindlasti mõlema turuosa siiski kasvab, aga vaevaliselt, ning natuke masinapurustajalikult tuleb nentida, et võib-olla see polegi üldse halb, et paberraamat püsib. Võrdlused teiste riikidega on näidanud, et e-raamatute kasutajad on väga entusiastlikud oma eelistuse osas, kuid väikese rahvaarvuga riikides on väga raske leida majanduslikult toimivat mudelit nende suurema edu jaoks. USA, Suurbritannia või isegi Soome asemel on meil selles osas märksa rohkem ühist näiteks Sloveeniaga, kus olukord on meiega väga sarnane.
Kui eelmise kümnendi lõpp tõi Eestisse kiiresti kokku klopsitud elulugude buumi, siis 10ndatel see tasapisi hääbus. Põhjuseks oli peamiselt see, et esimese järgu staare polnud piisavalt palju ja erinevalt Kroonikast ei saanud raamatukaanele iga nädal Maire Aunastet ja Reet Linnat panna. Muidugi ei tähenda see, et elulugusid või mälestusi enam ei ilmuks, aga nüüd on persooni valik tähtsam kui kümne aasta eest. Kui 2000. aastatel oli võimalik kirjastada naiivse mudeliga, et "teeme kaks head romaani, mida keegi ei osta, ning kasumi jaoks mõne natsi eluloo ja horoskoobi", siis 10ndatel see enam ei toiminud – ühest küljest oli vastavaid üllitisi saanud juba palju, teisest küljest kippusid mõne teema tarbijad looduslikel põhjustel meie seast lahkuma. Naljaga veerandiks võiks küsida, et mille peale siis üldse kindel saab olla, kui Eestis Hitler, Stalin ja horoskoop enam kindla peale ei müü? Uue kümnendiga tekkisid turule sotsiaalmeediategelaste raamatud, mis oma sisu poolest jäävad enamasti kuskile banaalsevõitu eneseabi ja noore tütarlapse päeviku vahepeale, kuid mõned neist suudavad oma laigid ja jälgijad kapitaliseerida edukalt. Kui 2000. aastatel hakkas Eestis ilmuma palju kohalikke naistekaid, siis 10ndatel hakkas rohkelt ilmuma kodumaist krimi, mille peamine müügiargument on nende kodumaisus, sest žanrilise kvaliteedi poolest nad tõlkimisväärseks enamasti ei osutuks. Terve viimase kümnendi ennustati just mõnede selliste raamatute näitel kirjastuste kui institutsioonide kadu, sest olgem ausad, tavalise raamatukese kirjastamine ei ole just kõrgem tvitteriteadus ja autor saab sellega soovi korral ise hakkama. Kui aga vaadata aastate lõikes saja müüduima raamatu nimekirju, siis sarnaste n-ö isekirjastatud raamatute osakaal jääb siiski alla 10% ja valdav osa edukamaid raamatuid ilmub endiselt kirjastuste kaudu. Jääb üle vaid nentida, et kehvemal päeval on kirjastuse pakutud lisaväärtus nõrguke, paremal juhul siiski lisab teatud läbimõeldust ja kvaliteeti. Reeglina müüakse kõiki raamatuid lõpuks ikkagi samades kanalites, kümnendiga tuli juurde kettidesse kuuluvaid raamatukauplusi (Rahva Raamat ja Apollo), kasvanud on supermarketites ja veebipoes müüdavate raamatute osakaal (mõlemad on kümnetes protsentides). Kirjastuste ja jaemüüjate jaoks on valukohaks vahendusprotsent, mis tiraažide languse kõrval on üks peamisi põhjusi raamatute pidevale väiksele hinnatõusule.
Suuremad kirjastused jõudsid nimetuste arvu osas uuesti 2008. aasta tasemeni alles 10ndate teises pooles. Nagu kombeks, hakkasid uued kirjastused tegema katsetusi uute tõlkekirjanduse sarjadega, millest nii mõnigi on juba hääbunud. Üha rohkem on eraldi nišižanriks muutunud kinnimakstud raamatud, millel on väike tiraaž ja väike lugejaskond, aga mingi toetusmehhanismi olemasolu tõttu on nende avaldamine (või tõlkimine, toimetamine) oluliselt tulusam kui n-ö tavaraamatute puhul. Mõned sellistest raamatutest on kultuuriline vigade parandus, sest need on rahvusvahelise kultuurivälja osa ja võiksid lõpuks olla olemas ka eesti keeles, teiste puhul tekib aga kahtlus, et tegu on lihtsalt kellegi uitmõttega või võimalusega tavapärasest kõrgemat tulu saada töö eest, mille järele nagu vajadust eriti ei olekski. Pole imestada, sest hinnasurve ja langevate tiraažide tõttu ju raamatuga seotud inimeste teenistus ei kasva ning praegu maksavad selgelt kõige kõrgemaid honorare riigieelarvelised asutused (nagu ka ajakirjanduses). Huvitav on vaadata ka meil ilmuvaid müügiedetabeleid, kus kirjastajatel on hobiks saanud kokku lugeda esikümnes jaemüüja enda avaldatud nimetuste arv ja siis juurelda, kas selle põhjuseks on head valikud või veel midagi. Või kui edukalt saab värske kahekümne viie eurone tõlkeromaan konkureerida riigieelarvelise viie-eurose ilukirjandusteosega? Ei saagi, aga väikest viisi konkureerib ikka. Need on kumuleeruvad pisikesed märgid, mis näitavad, et Eesti raamatuturg on tegelikult natuke haige ja taas on märke ülepakkumisest. Kui aga toimub mingi uus korrektsioon, siis ei maksa loota, et kõige vähem kannatab kõige asjalikum osa ilmuvast kirjandusest.
2010. aastad ei toonud eesti kirjanduse suurt läbimurret maailma kirjandusse. Jah, ilmus küll Andrus Kivirähki silmapaistvalt edukas "Mehe, kes teadis ussisõnu" tõlge prantsuse keelde ning Londoni raamatumessil saadi koos Läti ja Leeduga peakülalise staatus, kuid endiselt sõltub enamik meie kirjanduse tõlkeid enim sõprusest. Küll aga on kirjanduse tutvustamise töö muutunud süsteemsemaks (Eesti Kirjanduse Teabekeskus) ja tõlgete arv on kasvanud, valdavalt väikeste välismaa kirjastuste poolt. Suuri edulugusid siiski eriti ei ole, varem mainitule võiks ehk lisada näiteks eesti lastekirjanduse üsna hea müügieduga tõlked läti keelde ja üksikautoritest Piret Raua edu. Huvitav nüanss on ka Eesti sattumine siin valdkonnas n-ö netomaksjate hulka, sest väga palju on suurenenud huvi eesti kirjanduse tõlkimise toetuste vastu. Kurioosumiks on sagenevad juhtumid, kus mõni Leedu, Bulgaaria või Makedoonia kirjastus soovib avaldada kümmet eesti raamatut, ilmselgelt toetuste taotlemise eesmärgil.
Mida võiks tuua järgmine aastakümme meie kirjastuspildile? Kuna erinevaid kuulujutte pankrottidest, ühinemistest ja äramüümistest on liikunud usinalt juba 90ndatest, siis kõike ei maksa võtta puhta kullana. Koroonakriisi esimene vaatus elati üle üllatavalt kergelt, edasine sõltub pandeemia kestvusest. Jah, tõenäoliselt järgmise kümne aastaga mitu kirjastust kaob või vahetab omanikke. Pigem on siis tegu Eesti-sisese kapitaliga, sest viimastel aastatel on rahvusvahelisi tehinguid olnud vähe, küll aga pidavat Eestisse investeerimise plaan olema Vene hiidkirjastusel EKSMO. Mõni uus kirjastus tuleb juurde. Raamatute tiraažid langevad vaikselt veelgi ja samamoodi tõuseb raamatu hind. Kui trükiarvud peaksid langema samas tempos viimase kümne aastaga, siis ma ei kujuta hästi ette, kuidas on võimalik praegust moodi jätkata. Küllap selgub see töö käigus. Üha rohkem hakatakse kaklema selle pärast, kes ja millistele projektidele saab toetust. Raamatukogude süsteemi hakatakse kärpima samamoodi nagu postkontoreid ja pangaautomaate, tasapisi suureneb digiväljaannete osa, aga raamatute puhul see kümne aastaga pooleni kindlasti ei jõua. Kuigi tiraažid langevad, siis endiselt läheb kõige paremini eestikeelsel originaalkirjandusel. Endiselt ilmub ühe väikese keele kohta üllatavalt palju raamatuid ja 2030. aastal ohatakse, et oleks elu sama lihtne ja naiivne, kui see oli 2020. | Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast | https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast | Nii nagu uus mood või revolutsioon ei teki päris tühja koha pealt, on ka Eesti 2010. aastate kirjastamiselu enim defineerinud hetk pisut varasemast ajast, kirjutab Tauno Vahter Vikerkaares. |
Kokku tehti ööpäeva jooksul 5719 koroonatesti, mis tähendab, et esmaste positiivsete testide osakaal oli 8,4 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 213 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 176 on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 165 ning Tartumaale 33 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust.
Võrumaale lisandus 12 uut nakatunut ja Viljandimaale 11. Põlvamaale lisandus seitse, Jõgevamaale kuus ning Pärnumaale viis uut nakatunut. Lääne-Virumaale ja Raplamaale lisandus neli uut juhtumit. Valgamaale lisandus kolm ja Järvamaale kaks uut juhtumit. Saaremaale ja Hiiumaale lisandus üks uus positiivne testi tulemus.
12 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 395,42 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,3 protsenti.
Pühapäeva, 6. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 254 COVID-19 inimest, juhitaval hingamisel on 13 patsienti.
Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest – kaks 92-aastast naist, 95-aastane naine, 84-aastane mees, 76-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 131 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Kokku on Eestis surnud 131 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 875 COVID-19 haigusjuhtumit 856 inimesega.
Viimase ööpäevaga saadeti koju seitse inimest, kaks inimest viidi üle teise haiglasse, üks inimene viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 30.
Pühapäeva 6. detsembri seisuga on tervenenud 8677 inimest. Neist 6616 inimese (76,2 protsenti) haigusjuhtum on lõpetatud, 2061 inimese (23,8 protsenti) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on terviseameti statistika kohaselt alates pandeemia algusest tehtud 511 618 testi, milles 496 640 ei ole näidanud koroonaviirusega nakatumist. Nakkusjuhte on avastatud 14 978 ehk positiivseid testitulemusi on olnud 2,9 protsenti.
Jälgimisel 29 000 inimest
Terviseameti jälgimisel on ligi 29 000 inimest.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 16 200 inimese, kellest 2637 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 22 kollet. Kõige enam on töökoha, tutvusringkonna ja kooli koldeid.
4.-5. detsembril põhja regionaalosakonda lisandunud juhtumitest 132 korral sai inimene viiruse läbi perekondliku-, töö- või muu lähikontakti varasema haigestunuga. 82 juhtumit oli seotud Loksa vanadekoduga.
136 juhtumi puhul nakkusallikas ei selgunud, välismaalt toodi viirus sisse kaheksal juhul (Venemaalt, Poolast, Soomest, Küproselt). Ülejäänud juhtumite asjaolud on endiselt täpsustamisel.
Lääne-Virumaale lisandunud juhtumite puhul nakatuti kahel juhul pereringis ja kahe juhtumi asjaolud on veel selgitamisel.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud nakatunutest 42 sai viiruse töökohas, neist 37 on pärit ühest uuest töökohakoldest, 32 juhul haigestuti läbi tutvuskonna kontaktide, seitsmel juhul nakatuti õppeasutuses ja ühe juhul tervishoiuasutuses. Ülejäänud viimase ööpäevaga lisandunud ida regiooni nakkusjuhtumite asjaolud on selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 31 aktiivset kollet. Kõige rohkem on töökoha ja kooli koldeid.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 6400 inimese, kellest nakatunud on 1387.
Ööpäeva jooksul lõuna regiooni lisandunud uute nakkusjuhtumite asjaolud on selgitamisel.
4.-5. detsembril Tartumaale lisandunud 17 juhul nakatuti perekonnas, seitsme nakatunu nakkusallikat ei tuvastatud, kolm nakatunut on seotud hooldekodu koldega, kaks haiget on seotud õppeasutuse sisese levikuga, kaks haiget sai nakkuse töökohast ning ühel juhul oli muu seos.
Põlvamaale lisandunud 13 juhul nakatuti hooldekodus, neljal juhul oli nakatumine perekondliku seosega, kolmel juhul nakkusallikat ei tuvastatud, ühel juhul saadi viirus töökohast ning ühel juhul õppeasutusest.
Viljandimaale lisandunud juhtumite puhul anti viirus kahel juhul edasi õppeasutuses, kahel juhul nakkusallikat ei tuvastatud, ühel juhul saadi nakkus töökohal ja ühel juhul anti viirus edasi perekonna siseselt.
Jõgevamaale laekunud juhtumite puhul oli kuuel juhul tegemist nakatumisega hooldekodus, kahel juhul toodi haigus sisse välisriigist ja ühel juhul nakkusallikat ei tuvastatud.
Võrumaale lisandunud juhtumite puhul kahel juhul nakkusallikat ei tuvastatud ning ühel juhul saadi nakkus töökohast.
Valgamaale lisandunud juhtumite puhul nakatuti kolmel juhul perekontaktide kaudu, kahel juhul töökohas ning ühel juhul õppeasutuses.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 5300 inimese, kellest 824 on nakatunud (nakatunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 22 aktiivset kollet. Kõige enam on õppeasutuse ja töökoha koldeid.
Viimase ööpäevaga Pärnumaale lisandunud kahe juhtumi puhul oli põhjuseks nakatumine hooldekodus (üle antud ida regionaalosakonnale), kahel juhul nakatuti töökohas, ühe nakatumise allikat ei tuvastatud ja kaks on selgitamisel. Hiiumaa ja Saaremaa juhtumid on üle antu põhja regionaalosakonnale.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 800 inimese, kellest 165 on nakatunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet - kaks koolikollet ja üks töökoha kolle.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 512 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 14 978 (2,9% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart. | Ööpäevaga lisandus 479 koroonapositiivset, suri viis inimest | https://www.err.ee/1198171/oopaevaga-lisandus-479-koroonapositiivset-suri-viis-inimest | Möödunud ööpäevaga lisandus Eestis 479 positiivset koroonatesti, suri viis inimest. Kahe nädala nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta on 395 ning haiglas on 254 koroonahaiget. |
Meeste maratoni olümpianorm on 2:11.30, Fosti finišeeris Valencias ajaga 2:12.54. Tema isiklik rekord on aasta tagasi samal maratonil joostud 2:12.49.
50. koha saanud Fosti kaotas võitjale üheksa minuti ja 54 sekundiga.
Kaksikvõidu võtsid keenialased – esikoha sai ajaga 2:03.00 Evans Chebet, nelja sekundiga kaotas talle Lauwrence Cherono. Kolmandana lõpetas etiooplane Birhanu Legese, kes kaotas võitjale 16 sekundiga.
Naiste seas võttis esikoha Peres Jepchirchir, kes lõpetas ajaga 2:17.16. Üldarvestuses oli keenialanna 64.
Jekaterina Patjuk jooksis välja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse, finišeerides ajaga 2:34.34, mis andis talle üldarvestuses 110. koha.
Patjuki senine isiklik rekord oli kolm aastat tagasi Valencias joostud 2:36.11. Eesti rekord on 1997. aastast Jane Salumäe nimel, kes jooksis toona Torinos ajaga 2:27.04, kõigi aegade tabelis on Patjukist eespool veel ka Sirje Eichelmann, kes jooksis 1988. aastal ajaga 2:34.09. | Fosti jooksis rekordilähedase aja, aga olümpianorm jäi täitmata | https://sport.err.ee/1198240/fosti-jooksis-rekordilahedase-aja-aga-olumpianorm-jai-taitmata | Roman Fosti lõpetas Valencia maratoni isikliku rekordi lähedase ajaga, aga olümpianormi tal täita ei õnnestunud. |
EL-i pealäbirääkijad Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost jätkavad reedel katkenud kõnelusi pühapäeva ennelõunal Brüsselis.
"Saab näha, kas suudame edasi minna," ütles Barnier Twitteris.
We will see if there is a way forward. Work continues tomorrow. https://t.co/dUGmZB4Dgx
— Michel Barnier (@MichelBarnier) December 5, 2020
Briti peaminister Boris Johnson asub väidetavalt Euroopa liidrite seas lobitööd tegema. Tema laupäevane telefonivestlus Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga lõppes tõdemusega, et pooled on võtmeküsimustes eri meelt.
Von der Leyen ja Johnson kinnitasid siiski, et paljudes valdkondades on edasi liigutud.
"Sellest hoolimata püsivad märkimisväärsed erimeelsused kolmes kriitilises küsimuses," ütlesid nad, lisades, et räägivad uuesti telefonitsi esmaspäeval. Erimeelsused valitsevad mõlema poole ettevõtetele võrdsete tegevusvõimaluste tagamise reeglites, mehhanismis, kuidas võimalikke erimeelsusi tulevikus lahendada ning kalanduse osas.
Suurbritannia lahkus EL-ist ametlikult jaanuaris, ligi neli aastat pärast seda, kui riigis hääletati referendumil EL-ist väljaastumise poolt.
EL-i reeglid kehtivad Ühendkuningriigile veel selle aasta lõpuni ja kahel poolel on jäänud väga vähe aega, et leppida kokku oma tulevastes suhetes.
"Kõik on võimalik. Need kolm lahtist küsimust on seotud Suurbritannia sooviga hoida suveräänsus esikohal ja EL-i hirmuga, et Ühendkuningriik hakkab teiste kulul elama," ütles läbirääkimistele lähedal seisev allikas.
Kõneluste ebaõnnestumine tähendaks Suurbritannia ja Euroopa Liidu jaoks seda, et kaubavahetust hakkavad reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid ja tariifid, seda pärast 50 aastat kestnud majanduslikku ja poliitilist lõimumist.
Euroopa pealinnad on seisnud harukordselt ühtsena Barnier' selja taga, aga viimastel nädalatel on hakanud ilmnema esimesed mõrad.
Nii näiteks ähvardas Prantsusmaa reedel panna leppele veto, kui see ei vasta nende nõuetele võrdse konkurentsi ja kalanduse vallas.
Belgia, Holland, Hispaania ja Taani jagavad Pariisi kartust, et EL teeb brittidele konkurentsireeglite asjus liiga suuri järeleandmisi.
Kokkuleppe saavutamiseks on aega vaid mõni päev, sest juba neljapäeval on ELi tippkohtumine ja Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et tal on vaja aega leppe hindamiseks ja ratifitseerimiseks. | EL-i ja Briti läbirääkijad teevad viimase katse jõuda Brexiti-järgse kaubandusleppeni | https://www.err.ee/1198234/el-i-ja-briti-labiraakijad-teevad-viimase-katse-jouda-brexiti-jargse-kaubandusleppeni | Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijad alustavad pühapäeval tõenäoliselt viimast kahepäevast ponnistust Brexiti-järgse kaubandusleppe nimel, milleni kaheksa kuu jooksul ei ole jõutud. |
"Oleme sel aastal pööranud Tallinna jõuluprogrammis tähelepanu erinevatele välisündmustele ja valguslahendustele nii vanalinnas kui ka üle linna, selleks, et hajutada tegevusi ja pakkuda võimalust osa saada jõulurõõmust ka siis, kui siseruumes on selleks võimalused piiratud," sõnas Kõlvart.
Tallinna linnapea kinnitas, et kuigi nad loodavad pakkuda jõulurõõmu ka keerulisel ajal, siis ei tohi sellele vaatamata valvsust kaotada. "Ärme lase käest võimalust neist imedest osa saada, seega käitume vastutustundlikult, hoiame distantsi ja kanname maski ka õues."
Tallinna jõuluturg avati 27. novembril ning see jääb avatuks 27. detsembrini. | Kõlvart: hoidke vanalinnas liikudes distantsi ja kandke maski | https://menu.err.ee/1198246/kolvart-hoidke-vanalinnas-liikudes-distantsi-ja-kandke-maski | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kutsub kõiki inimesi Tallinna vanalinna liikudes vastutustundlikkusel, soovitab hoida piisavalt distantsi ja kanda maski ka õues. |
Oktoobris poolmaratoni maailmameistrivõistlustel hõbemedaliga leppima pidanud Kandie finišeeris Valencias ajaga 57.32, edestades senist maailmarekordit 29 sekundiga.
Alla senise maailmarekordi – mullu keenialase Geoffrey Kamworori joostud 58.01 – jooksis Valencias kogu esinelik. Teisena lõpetas ugandalane Jacob Kiplimo ajaga 57.37, järgnesid keenialased Rhonex Kipruto ja Alexander Mutiso, kelle lõpuajad olid vastavalt 57.49 ja 57.59.
Naiste poolmaratoni võitis etiooplanna Genzebe Dibaba ajaga 1:05.18. | Keenialane püstitas Valencias poolmaratoni maailmarekordi | https://sport.err.ee/1198231/keenialane-pustitas-valencias-poolmaratoni-maailmarekordi | Keenialane Kibiwott Kandie parandas Valencias poolmaratoni maailmarekordit, joostes esimese inimesena alla 58 minuti. |
Kinomajja planeeritakse hariduslikel eesmärkidel filmikeskuse loomist. Üks põhjus on see, et noored veedavad ekraani taga videoid vaadates väga palju aega, 1 ent Eesti hariduskoolis mõtestatakse seda tegevust väga vähe ega püüta huvi ära kasutada. 2 Järgnevas vestlusringis tuleb juttu filmiõpetuse pakkumise võimalustest alates sellest east, kui laps puutub kokku liikuvate piltide ja nutiseadmega – tänapäeval ühe-kaheaastasest peale.
Vestlusringis osalevad ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) direktor Birgit Vilgats, filmitegija ja õpetaja Liina Särkinen ning Eesti filmi instituudi (EFI) filmi kirjaoskuse projektijuht ja Kinobussi asutaja Mikk Rand. Vestlust juhtis Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse didaktika magistrant Johannes Lõhmus.
Milline on teie roll filmihariduses?
Edina Csüllög: Mina tegelen peamiselt noortega vanuses 7–14 aastat. Korraldan filmiringe Vastseliinas ning Meremäel ja samas piirkonnas aastas kolm-neli filmi- ja animatsioonilaagrit. Lisaks soome-ugri filmifestivali FUFF, millel on ka hariduslik pool.
Birgit Vilgats: BFM on üks Tallinna ülikooli kuuest instituudist, kus filmihariduses keskendutakse peamiselt kõrgharidustaseme õppele. Meie vastutusvaldkonnas on peale filmi ja meedia õpetamise ka kunstid, muusika ja tants. Viimased viis aastat on toiminud laste filmikool ja täienduskoolitused eraisikutele, professionaalidele ja õpetajatele. Laste filmikoolis on selle aja jooksul olnud ligi 350 õppijat ja õpetajaid oleme koolitanud umbes 850 ringis. Kaks aastat on toiminud doktoriõppekava, kus anname filmitegijatele võimaluse oma tegevust mõtestada kõige kõrgemal tasemel, uurides ja eksperimenteerides.
Mikk Rand: Mina olen EFI nägemuspädevuse vedur – see on mu enda valitud nimetus, kuna filmi kirjaoskuse projektijuht kõlab õudselt. Kõik, mida EFIs saab teha hariduse vallas seoses filmiga, on minu õlul: Eesti piires koostöö arendamine, toetuste ja poliitika kokkupanek, ka rahvusvahelisel tasandil. Olen Kinobussiga mööda maad aastaid ringi tuuritanud ning tänu sellele tean, et praegu on vaja arendada eeskätt strateegilist koostööd, kuna filmihariduse andmine peab algama juba lasteaiast.
Liina Särkinen: Mina olen erialalt režissöör, aga noorsootöö on minuga alati kaasas käinud sellest ajast, kui hakkasin viis-kuus aastat tagasi korraldama filmilaagrit väliseesti lastele. Praegu olen peamiselt tegev dokumentalistika vallas ja töötan kõrvalt eesti keele ja kirjanduse õpetajana Püha Miikaeli koolis, kus kasutan filmi põhikooli õppe osana ning suviti teen lastele filmilaagreid.
Meie kokkusaamise lähtepunktiks on noorte kultuuriteadlikkus ja oskused, mida filmi õpetamine hariduses võimaldab väga hästi omandada. Alustaks kultuuriküsimusest. Edina, sul oli üks lugu südamel?
Csüllög: Ma ei teagi, miks see mulle nii hinge läks, aga ühes viimases filmilaagris näitasime lastele eesti filme ja tuli välja, et nad ei olnud kuulnudki Arvo Pärdist ega "Viimsest reliikviast". Hakkasin mõtlema, kui suur on hariduse osa selles, mida me üldse teame. Milline võiks olla üldine kultuuritaust näiteks põhikooli lõpuks? Imestan, et kui mu poeg peab teadma peast Juhan Liivi luuletusi ja tundma igasuguseid autoreid, siis miks ta ei pea midagi teadma Eesti filmidest ja filmitegijatest.
Vilgats: See pole nii ainult põhikooli lõpus, vaid ka gümnaasiumis. BFMi sisseastujatele teeme üldkultuuri tundmise kontrolli. Enamik sellest puudutab filmi ja filmitegijaid, ja isegi noored, kes väga kirglikult tahavad filme teha ja õppima tulla, ei tea eesti filmitegijaid.
Särkinen: Kuna mina teen laagreid nii kohalikele kui ka väliseesti lastele, siis vahe on selles, et väliseesti laps ainult Arvo Pärti ja Juhan Liivi teabki, aga jälle muust elust eriti midagi. Eestis elavad lapsed teavad olenevalt vanusest ja taustast kohalike asjade kohta. Eks see oleneb väga palju kodust, ja paljud õpetajad ei oskagi filmist rääkida, kuna see nende elu nii väga ei puuduta ja nad ei mõista seda loovalt õppekavaga siduda. Ja teine hirm, mis puudutab vähemalt eesti keele ja kirjanduse õpetajaid, on see, et film võtab üle ja asendab õppes midagi, selle asemel et seda toetada. Õpetajate teadlikkust on vaja tõsta, et nad oskaksid filme analüüsida. Kas ma saan õigesti aru, et filmikoolis on säärane õpetajate koolitus olemas?
Vilgats: Tegelikult ikka ei ole, aga sel aastal on esimest korda õpetajakoolituse üliõpilastele lisatud meediapädevuse aine. Õpetajakoolitusele peaks lisanduma see osa, mis puudutab ainete õpetamist filmi kaudu, kuna seda ei õpetata mitte mingil moel, kuigi teame, et peamiselt veedavad noored aega ekraani ees. Lähiajal saame ehk üht sellist valikainet õpetajakoolituse üliõpilastele pakkuda ja siis saab näha, milliseid õppematerjale koostatakse. Vanemad õpetajad, kes pole seni võib-olla filmi vastu huvi tundnud, saaksid ka täiendkoolitustes osaleda.
Särkinen: Teismelise – sellise 12-13aastase VI-VII klassi õpilase – analüüsi- ja põhjendusoskus väga nõrk. Tavaliselt suudetakse oma arvamust väljendada ühe lausega skaalal "meeldis" või "ei meeldinud". Filmi analüüsioskuse õpetamine on väga hea selleks, et tagasisidet anda ja õppida oma arvamust põhjendatult avaldama.
Rand: Film pakub õpetajale materjali, mille üle arutada ja see annab teemale uue vaatepunkti, kuna film on nagu Rubiku kuubik, mille eri tahke saab vaadelda. Igasugune audiovisuaalne maailm on kõigile niivõrd kättesaadav, aga teadlikkus selle võimalustest on minu jaoks põhiline probleemiasetus.
Csüllög: Mina tahaksin siia põimida selle teema, kuidas filmilaagrid, võrreldes koolide multimeediatundidega, aitavad süvenemisoskusel areneda ja ekraanimaailma paremini mõtestada. Ma leian, et Eestis ei ole võimalusi neid oskusi lastes järjekindlalt arendada.
Rand: See, mis toimub üldhariduskoolides, filmilaagrites ja huviringides vabatahtlikkuse alusel, pole praegu kindlasti piisav. Toon ühe metafoori, mis aitab ehk paremini aru saada. Kui meil taibati, et lapsi upub suvisel ajal nii palju, sest nad ei oska ujuda, siis tehti üle riigi pingutusi, et lapsed ujuma õpiksid. Peame õpetama lapsed ka meediamaastikul "ujuma" ja seda saab teha ainult audiovisuaalses maailmas käituma õpetades, seda kriitiliselt mõtestades ja ise sisu luues. Kuni audiovisuaalne õpe ei ole meie koolisüsteemis, "hukkuvadki" meie inimesed meediamanipulatsioonide tõttu. Enam ei ole nii, et audiovisuaalne õpe võiks koolis olla, vaid see peab olema. Täiesti konkreetne kohustuslik aine kõigi jaoks.
Vilgats: Selline aine nagu "Meedia ja mõjutamine" vist juba on gümnaasiumis kohustuslik. Küll mitte filmi, vaid eesti keele kontekstis.
Rand: Gümnaasiumis on hilja seda õpetada, kui juba kaheaastane laps libistab nutiseadmes näpuga üles-alla! Filmiga seotud tegevused tuleks ainena tuua õppekavasse, kuna see on mäng, mida kõik niikuinii mängivad. Kui seda aga mõtestamata mängida, siis minnakse ekslema. Selleks peamegi koolitama õpetajaid, kes oleksid pädevad neil teemadel kaasa rääkima.
Csüllög: Aga miks ei saaks midagi sellist juba meistriõppe formaadis läbi viia? Moodustada filmitegijatest, kes parasjagu filmi peal ei tööta, gruppe, kes koolides seda tööd teeksid.
Need on kaks eri asja. Üks on meistriõppe, filmilaagrite ja huvihariduse pool, mis peab alati jääma vabatahtlikuks, et osavõtjad ikka tahaksid seal kindla peale olla. Teine aga alusoskused, mida igaüks vajab ühiskonnas hakkama saamiseks ja mida peaks üldhariduskool kõigile võimaldama.
Särkinen: Kui klassis on ainult kümme protsenti lastest tõsiselt huvitatud sellest, mida neile õpetatakse, on see paras väljakutse.
Rand: Eks võimalused tekivadki siis, kus peale filmitegijate hakkavad filmist huvitatud inimesed andma filmialast huviharidust ühenduses oma erialaga. Filmitegijatest huviharidusjuhte on vähe, kuna filmitegija motivatsioon on ise filmi teha, õpetaja oma aga rohkem õpetada.
Csüllög: Mikk, kui ma otsin filmitegijat filmilaagrisse õpetama, siis kõik on alati nõus tulema. Ja kui Moonika Siimets tuleb meile filmilaagrit tegema, siis sellega kaasneb selline elevus, et …
Rand: Jah, aga ainult korraks. Ma tegin umbes 20 aastat Kinobussi ja ma tean, et filmitegija on alati nõus tulema, kui ta saab, aga kuna tema tahe on ikkagi filmi teha, siis tuleb ta sealt huvihariduse juurest millalgi ära. Kuid vaja on, et see oleks jätkusuutlik. Et oleksid kindlad inimesed, kes üle Eesti neid asju kogu aeg veavad, viivad oma tunde läbi, arendavad metoodikat ja elavad õpetamise rütmis. See, et sa kutsud tuttavaid appi, on tore, aga kriitilist massi see ei mõjuta, kuna noori on nii palju ja sestap on oluline just see, mida Birgit või Liina räägivad, et see küsimus on vaja lahendada õpetajate kaudu. Nendel inimestel peab olema teatav pedagoogiline alus ja arusaamine, mis toimib ja kuidas protsess lapse või noore jaoks arenema peaks hakkama. Didaktikat on vaja.
Äkki peaksid meistrid järjepidevalt õpetajaid õpetama? Üritaksid näiteks leida filmitegijad, kes oleksid valmis võtma septembrist maini 20 õpetajaga grupi ja nad välja koolitama eesmärgiga, et neist saaksid peale oma aine õpetamise ka filmiõpetajad.
Rand: Jah, peaksime ehitama sellise astmelise püramiidi, kus ülesanded on ära jagatud.
Vilgats: Natuke siis tuleks ka õppida, kuidas õpetada. See on üks meie lähiaastate ülesandeid hakata professionaalidele filmididaktikat pakkuma, et nad oma tavatöö kõrvalt käiksid koolis õpetamas ja teeksid seda hästi.
Mida siis selleks tegema peab, et need võimalused filmitegijatele ja õpetajatele tekiksid?
Rand: Mingi strateegiline ühine tegevus alles käib viimased paar aastat. Enne seda polnud isegi ühtegi ametikohta ülesandega filmiharidust süstematiseeritult arendada. Kui seda teha huvihariduse valdkonnas nagu Edina praegu ja mina kunagi Kinobussiga, siis sa jäädakse halli alasse, mis ei kuulu otseselt hariduse ega kultuuri alla. Saaremaal toetab kohalik omavalitsus väga konkreetselt huvihariduslikku tegevust. Tänu sellele tegutseb Kuressaares näiteks üks meediaring. Praegu tõlgitakse inglise keelest üht filmihariduse käsiraamatut, mis saab kättesaadavaks veebikeskkonnas ja võiks õpetajat päris palju aidata mõista, miks, kuidas ja milliste vahenditega saab filmiharidust rakendada nii, et sellest on õppeprotsessis kasu. Et saaksid vastuse küsimused, kuidas filmi üle arutleda ja õpilasi filmi vaatamisel suunata, et nad julgeksid kaasa mõelda ja töötada. Koolis on vaja hakata kasutama lühifilme, mis mahuksid koolitunni raamidesse, koostada lisamaterjale ja siduda neid teiste õppeainete ja õpieesmärkidega. Et tekiks virtuaalne riiul, kust õpetajad saavad kergesti filme ja materjale otsida, vastavalt vajadustele kasutada ning ka ise koostada. Kui selline keskkond on olemas, siis saame hakata rääkima audiovisuaalse kirjaoskuse arengust, sest nii saab filmi hariduses rakendada. Praegu on olemas kohad nagu Haridus Ekraanil 3 või Estonian Shorts 4, aga need oleks vaja süstematiseerida õpetajate vajadustest lähtuvalt ja see on suur töö. Kui see on tehtud, siis saab minna n-ö raamatukokku, võtta film, selle kõrvale tekst ja metoodika, kuidas filmi koos olemasoleva materjaliga kasutada.
Särkinen: Selline platvorm on väga vajalik. Just see, et saab valida filmi, mis on algusest peale seotud konkreetsete õppeainetega ja millel on olemas ka toetav materjal. Analüüsioskust arendavat materjali on väga vaja, aga õpetajatel pole seda kusagilt võtta. Film õpetab väga hästi sümboleid märkama ja sobib mingit teemat sisse juhatama.
Vilgats: Filmiprofessionaalide seisukohast peaks filmi õpetamine olema väga konkreetselt toetatud tegevus, et nad saaksid näiteks osa võtta filmididaktika täiendkoolitustest ja saaksid seda endale lubada nii ajaliselt kui ka rahaliselt.
Csüllög: Meil maksab vald 80 eurot kuus õpetajale huviringi tasuks. Sellise eelarvega on väga raske midagi korraldada ja ma pean alati rahastuse mitmest kohast kokku taotlema. See töö peaks olema väärtustatud nii, et vajaliku toetuse saab küsida ühest kohast.
Liina, kuna sina õpetad lisaks filmitegemisele ka püsivalt koolis, siis kuidas sina filmiharidust huvihariduse meistriõppes ja kohustusliku üldhariduse osana mõistad?
Särkinen: Üks ei sega teist. Kirjandusõpetajana tean, et just see, kuidas filmi õpetada, on ülimalt oluline. Teismelised pole enne gümnaasiumi kuigi vastuvõtlikud, kuna ollakse harjunud, et kogu info tuleb kogu aeg suurtes kogustes kätte, ning eeldatakse, et nii ka siin. Seetõttu on neid väga raske lugema saada. Kui aga kasutada filmi, analüüsida seda võrdluses kirjandusteosega, siis see paneb nad tihti lugema. See teadmine tuleb üldhariduskooli õpetajani viia. Teisalt on filmilaagrid ja meistriõpe ülimalt olulised ja ka selline efektne vahend, mis töötab tänu filmitegija kogemusele ja isiksusele. Seda kasutan ma palju ka oma filmilaagrites. Igapäevane õpe võtab palju aega. Kui film oleks ainekavas, siis hakkaksid tasapisi kaasa tulema ka need, kes alguses pole võib-olla nii huvitatud, ja äkki juba viiendaks tunniks on jõutud nii kaugele, et ka mahajääjad on kaasa haaratud. Sellist sisseharjutamist on väga vaja.
Csüllög: Ungaris läheb meistriõppel väga hästi ja Ungari filmid on kogu aeg Cannes'is ja "Berlinalel". 2000. aastate alguses tehti film õppekavas kohustuslikuks – see on kindlasti kaasa aidanud. Paralleelselt korraldatakse igasuguseid filmilaagreid neile, kes on veel eriti huvitatud.
Särkinen: See süsteem võikski olla astmeline. Klassis filmiõpet saanu läheb suvel laagrisse meistriklassi, teeb midagi süvendatult, tema huvi jätkub ja kasvab. Kui jätta kõrvale konkreetne filmihuvi, siis on eriti tähtis analüüsioskus, mida film lapses arendab. Film peab olema ainekavas selleks, et laps oskaks filmi vaadata, sellest rääkida ja oma arvamust põhjendada.
Csüllög: Teise probleemina oleme filmilaagris märganud, et esimestel päevadel tuleb tegeleda ainult laste koostööle saamisega. Tänapäeva haridussüsteem on nii individualiseerumist toetav, et koostööd ei suudeta üldse teha ja ma arvan, et koostööoskuse arendamine on samuti väga oluline aspekt, miks filmitegemist peaks palju-palju rohkem õpetama. Koostööoskus on ju üks põhilisi inimesena hakkama saamise oskusi.
Vilgats: Filmitegemine katab peaaegu kõik need üldpädevused, mille üldhariduskoolis peaks omandama.
Kas sellist filmikeskust on vaja, nagu Kinomajja planeeritakse?
Csüllög: Filmikeskus aitab kindlasti kaasa sellise süsteemse tegevuse korraldamisel, mis praegu puudu on. Õpetamishuviliste filmitegijate võrgustiku loomine, õpetamiseks vajalike rahaliste vahendite pakkumine. Vaja on toetada seda, et filmitegijate hulgast kasvaks välja järgmine Jüri Sillart, kes inspireeriks tervet uut filmitegijate põlvkonda.
Rand: Selline keskus annaks võrgustiku arengule väga palju juurde. Säärase keskuse kaudu hakkaksid jõujooned filmitegijate, haridusvaldkonna, lapsevanemate ning laste ja noorte vahel paika minema. Tekiks sünergia ja valdkonnavälisel inimesel oleks mingi kontaktpunkt, kuhu ta saab oma küsimustega pöörduda.
Vilgats: Filmikeskuse puhul rõhutan, et valdkonnas peaksime kõike koos tegema, et mitte oma väheseid ressursse killustada. Kõik osalised peavad alati istuma koos laua taga ja töötama parima ühise lahenduse nimel.
Mis see eesmärk võiks siis olla? Kui on koolitatud kriitiline mass õpetajaid, siis oleks valdavas osas koolides üks päev nädalas kogu päeva kestev meediapädevuse tund, kus õpitakse kõike alates filmitegemisest kuni analüüsioskuste arendamiseni?
Rand: Eesmärk võiks olla selline asi kohe esimeses-teises klassis sisse viia, kuna seal lapsed mängivad kõige rohkem ja on peamiselt koos ühe õpetajaga, kes annab enamiku tunde. Tal võiks olla kohustus rakendada õpetamisel mingis mahus filmikeele võimalusi. Selle kaudu oleks neid oskusi kõige tulusam integreerida. Ma tahaksin jõuda sinna, et meil oleks kahe aasta pärast kasvulava, kus saaks säärase õppe välja töötada. Kas meil selleks aga õpetajaid on? Veel ei ole. Siin tulebki mängu BFM oma õpetajakoolitustega ja nii see käibki. Nii kaua, kui on olemas elekter, on meie ümber ka audiovisuaalne maailm. Meie asi on õpetada noori seda võimalikult hästi mõtestama.
Csüllög: Jah, enam ei saa nuppu välja lülitada.
1 EU Kids Online 2018. aasta Eesti raporti tulemuste põhjal kasutab 97% 9–17aastastest lastest iga päev internetti ja seal veedetud ajast 80% kulub videote vaatamisele.
2"Filmihariduse lähtekoht Eestis" kokkuvõtte kohaselt õppis 2018/2019. õppeaastal üldhariduskoolides filmi- ja videoalaseid õppeaineid alla 0,1% õpilastest.
3 https://haridusekraanil.ee/
4 https://estonianshorts.com/ | Mikk Rand: audiovisuaalne õpe peaks olema üldhariduskoolides kohustuslik aine | https://kultuur.err.ee/1198228/mikk-rand-audiovisuaalne-ope-peaks-olema-uldhariduskoolides-kohustuslik-aine | Audiovisuaalne maailm on noortele ülimalt kütkestav paik, aga üldhariduskoolis viiakse neid sellega kokku äärmiselt vähe, tõdesid filmihariduse teemalises vestlusringis osalenud Sirbis. |
Eesti jalgpalliliidu kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik kinnitas ERR-ile, et Kaivoja määrati FIFA abikohtunikuna 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal peetava naiste MM-finaalturniiri saja kandidaadi hulka.
"Eks nüüd tuleb siis tal ennast tõestada ja see programm läbi käia. Loodame temalt kõige paremat, et ta lõpuks saab ka valituks finaalturniirile," ütles Kaasik. "Seda infot ei ole nüüd, palju täpselt lõppvalikusse võetakse, palju neid kohale kutsutakse. Seda võib võib-olla ajaloost vaadata, palju neid on sinna kutsutud. Aga küll need programmid saadetakse, kus tuleb osaleda, kus tuleb käia, kui palju mänge teha selle ettevalmistustsükli jooksul."
"Samamoodi sai määratud EJL-i poolt talle n-ö tugiisikud, kes tema käekäiku nii teoreetilises, tehnilises aspektis kui ka kehalises ettevalmistuses hakkavad jälgima ja tagasisidet andma," lisas Kaasik.
2019. aastal Prantsusmaal peetud naiste MM-ile kutsuti 48 abikohtunikku ja 27 peakohtunikku. | Eestlanna võib esimese Eesti kohtunikuna pääseda jalgpalli MM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/1198225/eestlanna-voib-esimese-eesti-kohtunikuna-paaseda-jalgpalli-mm-finaalturniirile | Karolin Kaivoja on esimene Eesti kohtunik murujalgpalli MM-finaalturniiri nimekirjas. |
Estonian Voices esitleb oma kümnendal sünnipäevakontserdil kava, mis koosneb nende tuntuimatest muusikapaladest ja ka uuest materjalist, esiettekandes kõlavad kuus verivärsket lugu.
Jõulujazzi kunstiline juht Anne Erm kinnitas, et Estonian Voicesi Tallinna kontsert müüdi kiiresti välja ja seetõttu otsustasid nad piletist ilma jäänud vokaalmuusika fänne rõõmustada lisakontserdiga. Estonian Voices annab 13. detsembril Noblessneri valukojas kaks kontserti. Ansambli lisakontsert algab kell 15.00.
Samuti annab Jõulujazz 2020 korraldusmeeskond teada, et ansambli Estonian Voices Tartu kontsert lükkub edasi, sest ühel lauljal on häälepaelte põletik. Seetõttu pole ansamblil võimalik kontserti anda 7. detsembril. Kontsert toimub teisipäeval, 15. detsembril algusega kell 19.00 Vanemuise kontserdimajas.
Ansambli Estonian Voices 7. detsembri kontserdi piletid kehtivad automaatselt uuel kuupäeval. Kui uus kontserdi aeg ei sobi, siis saab piletid tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaardi vastu 6. kuni 15. detsembrini 2020.
25. Jõulujazz toimub 28. novembrist 15. detsembrini. | Estonian Voices annab Tallinnas lisakontserdi, Tartu kontsert lükkub edasi | https://menu.err.ee/1198222/estonian-voices-annab-tallinnas-lisakontserdi-tartu-kontsert-lukkub-edasi | Estonian Voices tähistab oma kümnendat sünnipäeva kontsertidega Tartus ja Tallinnas, kus kaasa teeb ka ansambel Curly Strings. Publiku soovil annab koosseis lisakontserdi 13. detsembril Noblessneri valukojas. 7. detsembril Vanemuise kontserdimajas toimuma pidanud kontsert lükkub edasi 15. detsembrile. |
Vigastuspausilt naasnud Vene sekkus vahetusest ja teenis rohkelt mänguaega, visates pea 30 minutiga seitse punkti (kahesed 2/5, kolmesed 1/6). Lisaks hankis Vene kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike. Eesti koondise kapteni jaoks oli see kaheksas Hispaania kõrgliiga kohtumine, vahendab Korvpall24.ee.
Fuenlabrada parimatena tõid Leonardo Meindl 18 ja Melo Trimble 15 silma. Võitjate resultatiivseim oli Nikola Kalinic 12 punktiga.
Hispaania kõrgliiga järgmises voorus, mis peetakse 13. detsembril, kohtub 13. kohal olev Fuenlabrada (4-8) eestlase endise koduklubi Gran Canariaga (2-9), kes asub liigatabelis 17. positsioonil.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Vigastuspausilt naasnud Vene teenis Fuenlabrada kaotusmängus rohkelt mänguaega | https://sport.err.ee/1198216/vigastuspausilt-naasnud-vene-teenis-fuenlabrada-kaotusmangus-rohkelt-manguaega | Siim-Sander Vene ja Fuenlabrada võtsid Hispaania meistriliigas koduväljakul vastu Valencia, kuid pidid tunnistama Euroliigas palliva klubi 68:61 (16:21,15:9, 6:22, 24:16) paremust. |
Ilmselt jagunevad inimesed kaheks.
Ühed, kes on kiindunud kodusse, ja teised, kes armastavad rännata.
Nende teiste hulgas on indiviide, kellel pole kodu vajagi, keda kodu vaid segab ning kes on kodule käega löönud.
Tühja kah selle katusega! Seal all on masendav.
Teised ütlevad nende kohta, et ajavad tühja tuult väljal taga. Publilius Syrusel (85–43 ema) on sentents: saxum volutum non obducitur musco. Just siit kujunes angosakside vanasõna: a rolling stone gathers no moss. Rollingud leidsid endale sellest nime The Rolling Stones. Ja eesti keeli: veerevale kivile ei kasva sammalt.
Sajandeid on selle maksiimi mõtteks olnud koduülistus – kes rändab ringi, see jääb ilma varast ja peavarjust. On vastutustundetu ja hoolimatu. Ja üldse halb inimene.
Sammal on siin positiivses tähenduses – kapital, mammon, teiste inimeste lugupidamine.
Hipiaegedest alatest on aga lausungi sisu pea peale pööratud – sammal on saanud negatiivse tähenduse, on mingi tobe praht, mis seisvat kivi reostab. Ja kui kivi veereb, kui inimene rändab, siis on ta õigel teel, siis on ta puhas, pole prügistunud.
Meie tsivilisatsioonis oli üks igavene teeline, nimelt Teeba kuningas Oidipus, kuningas Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes mõisteti rändama isa tapmise ning emaga abiellumise ja poegvendade-tütarõdede sigitamise eest.
Rändamine oli karistus.
Juba enne teda seikles Laertese poeg ja Telemachose isa Odysseus, Trooja sõja kangelane, kojupöördumisel kümme aastat kummalises maailmas. Meenutame – kükloop Polyphemos, lotofaagid, laistrügoonid, Kirke, sireenid ja Kalypso. Ise tahaks kõike seda kogeda, eks? Aga talle oli see kõik piinav karistus nagu kogu retklemine pärast kaotust sõjas.
Lõputu teeline oli ka kingsepp Ahasveerus, Igavene Juut.
Tema ei lubanud Jeesus Kristusel Kolgata teel oma maja ees puhata, ja sellepärast peab igavesti rändama.
Temalegi oli mööda ilma hulkumine, kodutus, piinav nuhtlus.
Ei või olla! Kuidas saab mõnuga karistada? Aga saab.
Aga kes oli Jeesus ise, kes oma risti kandes Ahasveeruse maja ees puhata tahtis?
Kui palju tema püsis tema paigal? Ei sugugi. Juba sündis rännates, teismelise eas kadus hoopis ära, apokriivad räägivad, et vagabunditses Indias ja kus veel. Evangeeliumidki jutustavad alalõpmatust hipitsemisest ja retklemisest. Viimaks ei püsinud hauaski paigal, lendas sealt minema. Polekski nagu korralik ristiinimene. Nõukogude ajal öeldi sihukeste kohta bomž, ilma kindla töö- ja elukohata laabusk.
Ja tõesti. Tal ei olnud kodu. Ta ei igatsenudki seda, arvatavasti peatus ta vaid apostel Peetruse pool, kus ainukeses toas elasid Peetrus, tema naine, tema vend Andreas (nn Esmakutsutu).
Ja mida nad kõik rändajad teevad?
Aina kohtuvad ja kohtuvad. Reisijutudki räägivad ju kohtumistest teel, lugejad just neid nõuavad.
Ma usun, et kohtumiskipitus rinnas on üks neid asju, mis meid rändama veab. Ilma kohtumata ei ole elamust. Kohtumine, see on ju äratundmine! Mille? Ehk iseendagi äratundmine. Et oleksime nagu leidnud teel enesemüüdi ja identsuse iseendaga.
Usun, et kohtumisjanu kiskus teele ka Marco Polo, Kolumbuse ja Amundseni ning tänases retklejas vemmeldab sama veri, mis neis suurtes.
Aga kust on pärit informatsioon, et kaugel on põnev ja hea?
Reisimuljetest!
Marco Polo Hiina-lood kandusid enne trükiraamatu levikut suust suhu, ja kujutleme, kui paljusid need teele ahvatlesid! Kui otse Mongooliasse ja Hiinasse ei jõutud, siis naabermäe otsa, kuhugi mere äärde ikkagi.
Kes olid palverändurid? Oma seiklushimu rahuldajad ususildi all, ja eks neidki oli jalgadega pikki maid mõõtma peibutanud eelmiste samasuguste vagatsejate jutud. Kui nad olid väga tublid usklikud, siis nad uskusid, et usuvad ning ei hulgu lõbu ja lusti pärast.
Ja kui Püha Nikolaus – meremeeste ja teiste rändurite kaitsja – turistid lühemalt või pikemalt teekonnalt koju tagasi juhtis, siis laskis ta meil pajatada oma imelistest matkadest, käskis lisada pööraseid detailegi printsiibil, et tõde tuleb kaunistada, et see paistaks tõepärasem. Vahest oli Marco Polo selle juhtnööri oivikulisim järgija? Ja poisid-põnnid kuulasid, kõrvad kikkis, ja nendegi hing lõi lõõmama – tahan ka, tahan ka, veereda, ei taha sammalduda-prahistuda!
Ehk tiivustavad kedagi minugi jutud...
Mina muidugi ei ole Marco Polo, mina ei sündinud Veneetsias, mina sündisin Supilinnas.
Kui vana ma olin, kui ma uurisin läbi ja kaardistan kõik meie linnaosa tänavad ja tähtsamad objektid? Kes seda täpselt mäletab, kuid väga noor. Edasi laienes töö tervele Tartu linnale, siis juba Eestile. Enne keskkooli lõppu oli seegi risti-põiki läbi seigeldud (ainult saared ja muud piiritsoonid mitte), nõnda et pärast kümnendat klassi võtsime koolivend Jüriga ette autostopireisi Krimmi. Kolm nädalat!
Kui ma hiljem õppisin Moskvas, siis kõik kordus. Lisaks teada-tuntud kohtadele, kus niikuinii tuli viibida, võtsin ette metroojaamad, alistasin need kõik. Minu jalg lihtsalt pidi neis maha astuma! Siis veeresin läbi trammiliinid. Trolli- ja bussiliine kõiki ei jõudnud, tegemist oli-on ikkagi megaloopolisega. Ent need, mis huvi pakkusid, nagu mu linnakaart mulle näitas, loksusin läbi. Mäletan, milline Ameerika-avastamise tunne mul oli, kui jõudsin kohta, kus laevatatav kanal läheb üle laia tänava. Sõidad trolliga laeva alt läbi, see on juba õnn.
Punane planeedikuuendik sai võidetud juba enne, kui avanesid piirid. Ja seejärel läksin maailma kallale. Nüüd ei ole käinud ainult mõnes riigis ja ühel mandril. Kohutav, ma ise tarretun tõdemuse ees: ma olen rohkem reisinud Marco Polo, Kolumbus ja Amundsen kokku. Ei, ma ei aseta ennast nende ikoonide kõrvale. Isegi lähedusse mitte. Neil olid kõrged eesmärgid, mille nad täitsid. Mina aga olen olnud põhimõtteline hulkur.
Kui mul kellegagi sellest pühast kolmikust üldse sarnasusi leidub, siis ennekõike Marco Pologa, mulle tundub, et temagi oli peamiselt hulkur. Õilis hulkur, õnnelik hipitseja. Meile jättis ta raamatu, mis levis pajatustena juba enne, kui raamat teoks sai. Püüan temast tasapisi eeskuju võtta, minugi reisijutud on varem ilmunud ajalehtedes-ajakirjades.
Hüva, oled palju ringi käinud, oled, ei hakka vaidlema, kuid mis see sulle andnud on? Usun, et umbes niisuguse küsimuse võiks nii mõnigi inimene esitada.
Andnud... Mida vastata?
Sel ajal, kui põlvkonnakaaslased ehitasid end üles, tõusid ametiredelil, soetasid vara, seiklesin mina kuskil Tšukotkal või Turkmeenias. Sel ajal, kui põlvkonnakaaslased tõid kasu meie rahvale ja ehitasid üles meie riiki, tuuritasin mina kuskil Amazoonia džunglis või nautisin päikeseloojangu värvide mängu Austraalia südames Alice Springsis maailma suurimal monoliidil.
Igatahes süda helises sees, otsekui palveränduril, kes on kohale jõudmas.
Oot-oot, kas ma üldse tohin end võrrelda üllaste palveränduritega? Nemad tõid sihtkohast kaasa kotikese püha mulda ning viisid selle koju, kodukloostrisse. Või andsid ülikule, kes oli finantseerinud nende rändu, ja nüüd pidi jumal olema leebem ülikugi vastu. Mina olen tagasi tulnud üpris tühjade kätega. Ent usun siiski, et mullakotike ei olnud palveränduri ainus tulem. Võib-olla koguni mitte peamine. Ehk võttis ta teekonna Jeruusalemma, Mekasse või Tiibetisse ette hoopis südamejao elamuste pärast?
Mida annab elamus? Eriti, kui seda võrrelda teise inimese rajatud koduga? Teise kasvatatud pangaarvega? Teise teenitud rahvapoolse austusega?
Kes peab lugu hulkurist, kellel puudub omandiinstinkt?
Kui sa ütled, et su koduks on maailm, siis tähendab seda, et sul kodu polegi.
Kui palju väärt töökohti pudenes lihtsalt läbi sõrmede! Tunnen siiani täit respekti toimetuste vastu, kus olen ametis olnud, on tänini piinlik, et ma ei pidanud pikalt vastu, ent mis parata – absoluutne rutiinitalumatus. Lihtsalt kiskus minema. Kiskus avarustesse.
Ma olen teinud veidi sõnaloometki, olen tuletanud terminid: iterofiilia, lokofoobia. Need on siis tõved, mida ma põen. Reisimishullus, paiksushirm. Need pole siiski päris tõved, need on ainult sümptomid, haigusnähud mustale masendusele, mis on mind ikka haaranud, kui tuleb pikalt ühes punktis viibida.
Kui pole omandiinstnikti, pole ka kadedustki. Imetlen ühte ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud sõpra, kes tundub põdevat enam-vähem sama tõbe, ent enne, kui ta allus rännustiihiale, ladus endale alla võimsa majandusliku vundamendi. Kahtlemata on see taktikaliselt õigem. Ent selline on tema tee. Igal inimesel on oma tee.
Mina usun, et mulle on reisielamused andnud vabastuse kohavangistusängist. Muidu pane või nöör kaela. Ehk veel lihtsam – mine joogimajja ja "oma viimane kopikas kõrtsmikul vii/ ja ütle, mis elul on viga", nagu õpetavad laulusõnad. Paarile mu põlvkonnakaaslasele, sealjuures väga andekale, on seesugune õnnetus osaks saanud. Nad langesid alkoholismi küüsi ja nüüd puhkavad mulla all. Ehk sellepärast, et nad surusid endas maha kauguste kutse?
Jah, ma tardun, nagu eessõnas juba öeldud, ise tõdemuse ees: vahest olen rohkem rännanud kui Marco Polo, Kolumbus ja Amundsen kokku? Olen lugenud raamatuid nende suurmeeste kohta, kilomeetreid kokku pole rehkendanud ei neil ega endal, kuid mingi kõhutunne nagu ütleb seda.
Siiski pole see ikoonikolmik päris ühtne. Kaks viimast reisisid ainult sihipäraselt. Mulle näib, et Marco Polole oli Hiinas-käigu kaubandussiht vaid ettekääne mööda maailma hulkumiseks. Kui ta üldse Hiinas käis... Leidub uurijaid, kes selles kahtlevad, kes peavad üldse temale omistatud raamatu sisu väljamõeldiseks. Vähemalt Hiina osa.
Hoolimata seesugustest süüdistustest tundub Marco Polo mulle kõige lähedasem, kuigi mina olen Hiinas neli korda käinud ning kui sisse lugeda veel Taiwan ja Hongkong, siis kuus korda... Ja kui nüüd Hongkong omakorda välja lugeda, siis võib öelda, et need kõik olid pikad viibimised.
Marco Polo tundub mulle lähedane olevat just tema seikluste sihituse pärast.
Ka mul on olnud ettekääne (nagu temal kaubandusluure) – olen olnud giid. Aga kui ma sügavalt end sisse vaatan, siis võin tõdeda seda, mida peaksin salajas hoidma eriti turismifirmade omanike-juhtide eest. Küllap teeksin ma seda tööd tasutagi...
Giidina räägin ma üsna palju religioonist, kõikidest religioonidest (loodaksin, et mitte tüütavalt). Arvan tõesti, et see on maailma kõige tähtsam asi, olulisem kui ajalugu, loodus, majandus või miski muu.
On olnud peale giiditsemise teisigi võimalusi mööda maailma liikumiseks oma kukrut kergendamata.
Nõukogude ajal eksisteeris iga loomingulise liidu juures nn rahvaste sõpruse fond. See oli ette nähtud komandeeringuteks mööda planeedi punakuuendikku, et looja näeks, kui ilus ja võimas on suur kodumaa, saaks inspiratsiooni ning jäädvustaks seejärel muljeid ka oma teostes. Seda kõrgemalt poolt vägisi sülle sadanud raha oli palju-palju, seda ei suudetud sihtotstarbeliselt kasutada.
Minul oli au kuuluda kolme loomeliitu – ajakirjanike, kirjanike ja kineastide omasse – ning tõttasin appi kulutama, et loomeliitude juhtkonnad keskkomiteest vähem sugeda saaksid. Sealt siis rännud Tšukotkale, Kuriilidele, Taimõrile, Jamalile, Kesk-Aasiasse, mööda Venemaa hiigeljõgesid ja mujalegi. Niisuguse surimuri pärast on pisut piinlik. Aga nn suurt kodumaad ei ole ma kiitnud! Nii et ikkagi ei kasutanud ma neid summasid sihtotstarbeliselt.
Olen loomavagunis mullikaid vedanud kokku 18 korda, sihtpunktideks Kaukasus ja Kesk-Aasia. Filmigrupi liikmena olen tiirutanud Põhjalas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Olen väikelaeva madrusena ületanud Atlandi ja Vaikse ookeani. Olen olnud OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatiooni vaatleja konfliktikolletes ja valimistel. On leidunud lahkeid ja tänuväärseid sponsoreid, kes on mõne pika sõidu lihtsalt välja teinud. On ette tulnud teisigi otsi, kuid peamiselt olen reisinud ikka oma niigi kõhna rahakoti peal, ja seda kõige meeldejäävamal viisil koos perekonnaga.
Mida olen ma siis otsinud oma retklemistelt? Kohta, mis erineks totaalselt kõigist teistest. Totaalselt! Ja ma ei ole leidnud. Maailm on liiga ühtemoodi, vaat, niisugune oleks mu etteheide maailmale. Aga vahest on see siiski vähese reisimise viga, et ma pole siiani leidnud erinevust? Tuleb edasi otsida… | Olev Remsu. Ma pole eales tundnud koduigatsust | https://kultuur.err.ee/1198213/olev-remsu-ma-pole-eales-tundnud-koduigatsust | Olev Remsu kirjutas praeguste keeruliste aegade valguses reisimanifesti kõigi rändavate-reisivate inimeste ülistuseks. |
Ära jääb 6. detsembri etendus Pärnus, 18. ja 19. detsembri etendused Tallinnas ning 20. detsembri etendus Tartus. Teater otsib asendusetenduste kuupäevi uude aastasse ja annab need selgumisel pileti ostnud inimestele teada.
Täpsem lisainfo jõuab lähipäevil ka Paide teatri ja Musta Kasti kodulehele. | Näitleja luumurru tõttu jäävad ära Paide teatri "Carmeni" etendused | https://kultuur.err.ee/1198183/naitleja-luumurru-tottu-jaavad-ara-paide-teatri-carmeni-etendused | Paide teater andis teada, et näitleja luumurru tõttu jäävad ära kõik enne jõulude toimuma pidanud "Carmeni" etendused. |
Üle üheksa kuu fännide ees mängida saanud Chelsea jäi kodus juba neljandal minutil kaotusseisu, kui Patrick Bamford viis külalised juhtima. Seejuures kuulus Bamford aastatel 2012-2017 Chelsea ridadesse, kuid oli pidevalt välja laenatud ega käinud kordagi Chelsea eest platsil.
27. minutil tõi Olivier Giroud tabloole viiginumbrid. 61. minutil saatis Kurt Zouma peaga palli vastaste väravasse, viies Chelsea 2000 fänni ees juhtima ning lõppseisu vormistas vahetusest sekkunud Christian Pulisic kolmandal lisaminutil.
Mängupäeva liigatabeli kolmandana alustanud Chelsea tõusis 22 punktiga liidriks, ühe mängu vähem pidanud Tottenham ja Liverpool jäävad punktiga maha.
Manchester United jäi võõrsil West Ham Unitedi vastu 38. minutil Tomas Souceki väravast kaotusseisu, kuid teisel poolajal lõi ManU 13 minutiga kolm väravat ja võttis 3:1 võidu. Skoori tegid Paul Pogba, Mason Greenwood ja Marcus Rashford.
Tulemused:
Chelsea – Leeds 3:1 (1:1)
West Ham – Manchester United 1:3 (1:0)
Manchester City – Fulham 2:0 (2:0)
Burnley – Everton 1:1 (1:1) | Kaotusseisust välja tulnud Chelsea tõusis taas Inglismaal liidriks | https://sport.err.ee/1198177/kaotusseisust-valja-tulnud-chelsea-tousis-taas-inglismaal-liidriks | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai Chelsea kodus 3:1 jagu Leedsist ja tõusis liigatabelis taas esimeseks. |
Portreesaade "Maagiline Kaljo Kiisk" (1993)
6. detsmbril kell 19.30
Saade tutvustab Kaljo Kiisa elu ja loometööd, küsib Liina Kulles. Toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Liina Kulles.
Mängufilm "Hullumeelsus" (1968)
6. detsembril kell 20.25
Läheneb Teise maailmasõja lõpp ja kõrvalises mõisahoones paikneva vaimuhaigla patsiente ootab likvideerimine. Gestaaponi jõudnud anonüümne info hullude sekka varjunud spioonist aga põhjustab viivituse. Ohvitser Windisch peab simulandi avastama. Režissöör Kaljo Kiisk. Osades: Jüri Järvet, Voldemar Panso, Vaclovas Blēdis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Mare Garšnek jt.
"Tähelaev: Kaljo Kiisk" (2005)
6. detsembril kell 21.45
Kaljo Kiisa kohta öeldakse, et ta oli artist Jumala andest. Ta mängis elu näitelaval sama pööraseid rolle kui tema ühe filmi kangelane Nipernaadi. Ta oli filmirežissöör, Kinoliidu juhataja, näitleja. Eesti rahva südamesse on ta püstitanud ausamba kellamehe ja kingsepp Johannesena. Saatejuht Ilmar Raag.
Mängufilm "Nipernaadi" (1983)
6. detsembril kell 23.00
Režissöör Kaljo Kiisk valis Gailiti romaanist kõige iseloomulikumad lõigud ja sidus need peategelase mõõdule vastavaks tervikuks. Varjamatult poeetiline ja maaliliselt lavastatud "Nipernaadi" seob unistusi ning irooniat. Osades Tõnu Kark, Viire Valdma, Katrin Kohv jt. Film taastati ja restaureeriti projekti Eesti film 100 raames. | ETV2 teemaõhtu tähistab Kaljo Kiisa 95. sünniaastapäeva | https://menu.err.ee/1198195/etv2-teemaohtu-tahistab-kaljo-kiisa-95-sunniaastapaeva | 3. detsembril tähistati näitleja ja lavastaja Kaljo Kiisa 95. sünniaastapäeva. ETV2 teemaõhtu on 6. detsembril pühendatud samuti Kiisale, näitamisele tulevad nii erisaated kui ka tema lavastatud filmid. |
See oli PSG-le ligi kuuajase vahe järel koduliigas esimene võit, eelmises mängus lepiti viiki Bordeaux'ga ja enne seda kaotati Monacole.
Montpellier' vastu läks PSG 33. minutil Colin Dagba väravast juhtima, kuid poolajapausile mindi 1:1 viigiseisul, sest 41. minutil oli täpne Stephy Mavididi. 77. minutil viis Moise Kean PSG taas juhtima ning lõppseisu vormistas esimesel lisaminutil Kylian Mbappe.
PSG on nüüd 28 punktiga liigatabeli liider, edestades Marseille'd nelja punktiga, kuid Marseille on pidanud kaks mängu vähem.
Tulemused:
Montpellier – PSG 1:3 (1:1)
Rennes – Lens 0:2 (0:1) | PSG naasis koduliigas võidulainele | https://sport.err.ee/1198168/psg-naasis-koduliigas-voidulainele | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas alistas Pariisi Saint-Germain võõrsil 3:1 Montpellier'. |
"Meie head kolleegid Ida-Viru Keskhaiglast paluvad vabatahtlikke appi," teatas Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaalmeedias. "Kandideerima on oodatud meditsiinilise väljaõppega inimesed sealhulgas tudengid. Lisaks on oodatud kirja panema ka need tudengid, kes alles sel sügisel alustasid õppetööga," öeldi samas teates.
Registreerida saab veebiküljele vaab.ee, kust saab ka infot endale lähim haigla või hooldekodu kohta, mis abi vajab.
"Täna oleme olukorras, kus meil ei jätku mitmes haiglas enam personali haigete eest hoolitsemiseks. Kui saad aidata, siis anna endast teada vaab.ee-s," tõdes laupäeva õhtul teadet vahendanud terviseamet.
Täna oleme olukorras, kus meil ei jätku mitmes haiglas enam personali haigete eest hoolitsemiseks. Kui saad aidata, siis anna endast teada vaab.ee-s.
Posted by Terviseamet on Laupäev, 5. detsember 2020
Vabatahtlikke vajas kevadise koroonalaine ajal ka Saaremaa haigla, kus 400 töötajast haigestus kümnendik. | Ida-Viru Keskhaigla ootab appi vabatahtlikke | https://www.err.ee/1198156/ida-viru-keskhaigla-ootab-appi-vabatahtlikke | Koroonakriisi tõttu personalipuudusesse jäänud Ida-Viru Keskhaigla kutsub appi vabatahtlikke. |
Seejuures kõik kolm väravat olid väljakuperemeeste löödud, kuna 57. minutil sai Pedro Alcala kirja omavärava. Cadiz asus kohtumist juhtima juba kaheksandal minutil Alvaro Gimeneze väravast, võidupunktid tõi 63. minutil Alvaro Negredo, kes oli alles 30 sekundit varem vahetusest väljakule tulnud! Seejuures Negredo tõi Cadizile oktoobris võidu ka Madridi Reali üle.
Cadizile oli see tänavu esimene võit koduväljakul. Hooaja neljanda kaotuse saanud 26-kordne Hispaania meister Barcelona on praegu liigatabelis 14 punktiga alles seitsmes, Cadiz aga paikneb 18 punktiga viiendal real.
Liigatabeli liidriks tõusis seitsmenda järjestikuse võidu võtnud Madridi Atletico, kes oli 2:0 parem Real Valladolidist ja on nüüd kogunud 26 punkti. Teisel kohal olevat Real Sociedadi edestab Atletico kahe ja kolmandal real paiknevat Madridi Reali nelja punktiga, seejuures on Atletico neist ühe mängu vähem pidanud.
Real sai laupäevases matšis võõrsil 1:0 jagu Sevillast, võidu tõi neile Yassine Bounou omavärav.
Tulemused:
Cadiz CF – Barcelona 2:1 (1:0)
Madridi Atletico – Valladolid 2:0 (0:0)
Sevilla – Madridi Real 0:1 (0:0)
Levante – Getafe 3:0 (2:0)
Bilbao Athletico – Celta Vigo 0:2 (0:0) | 30 sekundit väljakul viibinud Negredo tõi Cadizile võidu Barcelona üle | https://sport.err.ee/1198153/30-sekundit-valjakul-viibinud-negredo-toi-cadizile-voidu-barcelona-ule | 14-aastase vaheaja järel Hispaania jalgpalli kõrgliigasse tõusnud Cadiz CF võttis järjekordse magusa võidu, alistades koduväljakul 2:1 Barcelona. |
Kõne alguses kutsus Trump Georgia osariigis Valdosta linnas peetud kihutuskoosolekul kõiki osalema 5. jaanuari valimistel ja hääletama vabariiklaste poolt. Peagi aga hakkas ta jälle rääkima valimispettusest.
"Me võidame need valimised," ütles Trump. "Me võidame selle veel," kuulutas ta.
"See oli pettus. See oli ära korraldatud," ütles ta Bideni võidu kohta.
Trumpiga oli kaasas tema abikaasa Melania, kes pidas lühikese kõne enne presidenti.
President on Georgias, et toetada vabariiklastest kandidaate senativalimiste teises voorus, kuna esimeses ei saanud ükski kandidaat nõutavat enamust.
Valimiste teine voor osariigis otsustab, kas senat läheb demokraatide või vabariiklaste kontrolli alla. Demokraatidel on juba enamus esindajatekojas. Jaanuarikuistel valimistel peaksid demokraadid võitma mõlemad Georgia senaatorikohad, et ka senatis ülekaal saavutada. Vabariiklasetele piisab ühest senaatorikohast, et säilitada praegune enamus ja blokeerida demokraadist presidendi Joe Bideni algatusi.
"Georgia valijad otsustavad kumb erakond juhib igat komiteed, kirjutab kõik seadused, kontrollib igat maksumaksja senti," ütles Trump.
"Väga lihtne, te otsustate, kas teie lapsed kasvavad üles sotsialistlikus riigis või kas nad kasvavad üles vabas riigis," lisas ta.
Ka vabariiklaste seas muretsetakse, kas Trumpi väited valimispettuse kohta võivad heidutada hääletajaid osariigi valimistel.
President rõhutas, et ta ei kavatse tunnistada Bideni võitu ega loobuda oma süüdistustest.
Biden võitis presidendivalimised Georgias natuke vähem kui 12 000 häälega. Ta oli esimene demokraadist presidendikandidaat, kes võitis vabariiklaste kantsis pärast Bill Clintonit 1992. aastal.
Vaatlejad märgivad, et Georgias ei ole kakskümmend aastat demokraati senaatoriks valitud. | Trump: me võidame need valimised | https://www.err.ee/1198147/trump-me-voidame-need-valimised | USA president Donald Trump kordas laupäeval, oma esimesel avalikul esinemisel pärast presidendivalimisi, et Joe Biden saavutas võidu pettusega ning et lõpuks võidutseb ta siiski ise. |
Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete osakonna juhi Mihkel Uibolehe sõnul selgus kohtuniku positiivne koroonatest järgmisel päeval ehk reedel. Seejärel jäid vastavalt reeglitele Kohila ja Sillamäe mängijad eneseisolatsiooni, kirjutab Delfi.
Küsimusele, kas jalgpalliliit enne mängu kohtunikku kontrollis, vastas Uiboleht: "Siit oleks laiem küsimus, kas Eesti korvpalli- või võrkpalliliigas kontrollitakse kohtunikke enne mänge. Ei. Samamoodi ka meil. Kohtunikud käituvad vastavalt oma enesetundele. Kui nad ei ole koroonahaigega kokku puutunud või ei tunne ennast halvasti, saavad mängule minna."
Uiboleht lisas, et tema ei tea, mis põhjusel kohtunik koroonatesti andma läks. "Nii detailselt ma ei oska öelda. Ei tea, kas ta oli kellegi lähikontaktne või tundis ennast halvasti."
Uibolehe sõnul on tegemist esimese korraga, kui Eestis mängu vilistanud kohtunik on koroonahaigeks osutunud. | Koroonahaige kohtunik vilistas Eesti saalijalgpalli karikamängu | https://sport.err.ee/1198141/koroonahaige-kohtunik-vilistas-eesti-saalijalgpalli-karikamangu | Neljapäeval peetud Eesti saalijalgpalli karikasarja kaheksandikfinaali SK Kohila ja Sillamäe NPM Silmeti vahel vilistas koroonahaige kohtunik. |
Mõned päevad pärast Tallinnas peetud Euroopa liiga finaalturniiri jõusaalis rassides käis 25-aastase mängumehe põlvest raks läbi. Ta sai kiirelt füsioterapeudilt abi ja ka rohelise tule treeningute jätkamiseks. Paraku muutus põlv siiski aja jooksul kehvemaks ja kui teine kord käis ihuliikmest ragin läbi, selgus uuringutest, et meniskist on tükk ära rebenenud ja see tuleb eemaldada. "Sain kiirelt doktor Madis Rahult abi ja praegu tegelen juba taastumisega," lausus Täht Delfile.
Nüüd hakkas võidujooks ajaga. "Eks aeg annab jah kõige paremad vastused. Esialgse prognoosi kohaselt peaks sellisest lõikusest taastumine võtma aega 5–6 nädalat," kiikas Täht tulevikku. Ehk sellest tulenevalt peaksid arstid talle harjutamiseks rohelise tule andma 14. või 21. augustil. EM-finaalturniiri esimene alagrupimäng maailmameistri Poolaga toimub 13. septembril, sellele eelneb sõprusmängude kaskaad: esmalt peetakse 17.–19. augustil võõrsil Türgiga kolm kontrollkohtumist, augusti lõpus minnakse külla Soomele ja 4.–5. septembril toimub Tallinnas turniir, kus külalisteks Venemaa ja Valgevene. | Lõikusel käinud Robert Täht: mingid küsimärgid EM-i kohta jäävad õhku | https://sport.err.ee/960865/loikusel-kainud-robert-taht-mingid-kusimargid-em-i-kohta-jaavad-ohku | Võrkpallikoondise rünnakuliider Robert Täht vigastas treeningul meniskit ja käis operatsioonil. |
Domžale alistas võõrsil Balzani (Malta) 4:3. Käit sekkus vahetusest 64. minutil, kui seis oli 3:3 viigis, vahendab Soccernet.ee.
Purje vaatas varupingilt, kuidas Kuopio oli koduväljakul parem Vitebskist (Valgevene) 2:0. | Käidi ja Purje koduklubid alustasid euromänge võidukalt | https://sport.err.ee/960866/kaidi-ja-purje-koduklubid-alustasid-euromange-voidukalt | Mattias Käidi koduklubi Domžale (Sloveenia) ja Ats Purje leivaisa Kuopio Palloseura (Soome) olid Euroopa liiga esimese eelringi avamängus võidukad. |
25-aastane ja 208 cm pikkune Nurger mängis aastatel 2014-18 USA-s Wichita State'i ülikoolis, kuid suuri mänguminuteid ei teeninud. Oma esimesel profihooajal Huesca meeskonnas tõusis aga Nurger võimsalt esile, kogudes 33 mänguga Hispaania esiliigas keskmiselt 26,1 minutit, 13,3 punkti, 6,3 lauapalli ja ühe resultatiivse söödu, vahendab Korvpall24.ee.
Lugo linnas toimetav CB Breogan on 1966. aastal loodud klubi, mis läbi ajaloo on mänginud pikalt Hispaania kõrgeimal liigatasemel ning kõigi aegade meistriliiga tabelis hoitakse punktiarvestuses suisa 9. kohta. Hooaeg 2018/19 läks aga klubil kehvasti, kuna 34 mänguga teeniti vaid üheksa võitu ja jäädi 18 meeskonna hulgas viimaseks. | Rauno Nurger liitub veel mullu Hispaania kõrgliigas mänginud klubiga | https://sport.err.ee/960864/rauno-nurger-liitub-veel-mullu-hispaania-korgliigas-manginud-klubiga | Eelmisel hooajal Hispaania esiliigas hea hooaja teinud Eesti koondise suur äär/keskmängija Rauno Nurger jätkab samal tasemel ka uuel aastal, kui liitus eelmisel hooajal Hispaania kõrgliigast ehk ACB-st välja pudenenud CB Breogani klubiga. |
Teniste võttis nurgalöögijärgses olukorras trahvikastist välja tulnud palli endale rinnaga ette ja virutas selle vasaku jalaga värava alanurka, vahendab Soccernet.ee.
Kodumeeskond Brann mängis kaks korda eduseisu maha ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga. Teniste viibis platsil algusest lõpuni. | Teniste avas euromängus kauglöögist skoori | https://sport.err.ee/960863/teniste-avas-euromangus-kaugloogist-skoori | Taijo Teniste lõi Euroopa liiga esimese eelringi avamängus ilusa värava, viies Bergeni Branni (Norra) 12. minutil Shamrock Roversi (Iirimaa) vastu juhtima. |
Eesti Raudtee AS soovib lahti saada 50 jaamahoonest ning iga hoonet käsitletakse eraldi. Ideaalis näeksid nad, et omavalitsused, sihtasutused või mittetulundusühingud omandaksid hooned ning annaksid need kogukonnale kasutamiseks. Kui nemad huvitatud pole, siis vaadatakse eraisikute poole, kuid välistatud pole ka see, et hoone jääb seisma, ütles Eesti Raudtee taristujuht Kaido Aettik.
"Elu meie ümber on kogu aeg muutumises. Ütleme, kui täna puudub huvi sellele hoonele nii kohalikul omavalitsusel, kogukonnal kui ka eraisikul, siis me püüame seda ikkagi konserveerida ja hoida, kuni ühel hetkel läheb see tervikpildiga kokku ja tekib vajaduse selle hoone kasutamise järele,'' selgitas Aettik.
Omavalitsused oleksid hoonetest küll huvitatud, kuid seda juhul, kui ka riik omapoolset abi pakuks. Jõhvi vallavolikogu esimees Eduard East ütles, et rongijaamal oleks potentsiaali, kuid samas oleneb, mis tingimustel hoone üle antakse.
''Me oleme ise ka rääkinud sellisest võimalusest, et kui oleksime seda hoonet üle võtmas, siis millises seisus see meile antaks ning missugust n-ö iroonilises mõttes kaasvara nad võiksid anda ehk rahalist ressurssi või mida nad enne võiksid korda teha.''
Võru linnapea Anti Allase sõnul pole rongijaama korda tegemine nende prioriteet ning raha kulub muudele asjadele.
''Selge on see, et kui linn kelleltki tahaks mingisuguseid objekte üle võtta, eriti kui nad vajavad väga suurt investeeringut, siis tahaks veidike teada ka riigipoolset visiooni. Kas on plaanis ka raudteeliiklus Võru suunal taastada või seda plaani ei ole. Loomulikult on meil vestlused sellel teemal käinud, aga see on väga-väga ebamäärane ja kõik on väga selgusetu ning kindlasti ei ole see praegu linna põhiülesanne," rääkis Allas.
Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ütles aga, et kohalikust rongijaamast ollakse kindlasti huvitatud. Ta lisas, et lihtsamate renoveerimistöödega tuleks vald toime.
''Kui me tahame vastutuse selle maja eest endale võtta, siis see sõltub nendest tingimustest, millega me selle maja oma hallata saame. Pigem eeldame, et me peaksime selle majaga ka ise hakkama saama ja loomulikult, kui sinna põhjalikumaid investeeringuid teha, siis me peame otsima lisarahastusi.''
Aettik välistas aga kindlalt võimaluse, et Eesti Raudtee AS hakkaks omavalitsustele toetust pakkuma.
''Kuidas siis on, et te sõidaksite ka meelsasti autoga, kui teil seda ei oleks, aga auto ostaksin mina või?" küsis Aettik. "Jah, siis tuleb vaadata jälle teistpidi. Kui selliseid ettepanekuid tehakse, siis tuleb vaadata ka seda, et Eesti Raudtee AS ütleb, et tegemist on äriettevõttega ja kust kohast see äriline pool meile tagasi uuesti tuleb. Meie oleme loomulikult avatud läbirääkimisteks, selleks, et neid hooneid n-ö õigesse kasutusse ja omandisse anda.''
Jaamahooned, millest Eesti Raudtee tahab vabaneda, asuvad Vasalemmas, Kloogal, Lehtses, Tapal, Kadrinas, Kabalas, Sondas, Jõhvis, Vaivaras, Soldinas, Tamsalus, Kiltsis, Rakkes, Kaareperes, Tabiveres, Pukas, Keenis, Sangastes, Võrus, Lepassaares, Piusal ja Põlvas. | Omavalitsused ootavad jaamahoonete ostmisel riigilt rahalist abi | https://www.err.ee/960808/omavalitsused-ootavad-jaamahoonete-ostmisel-riigilt-rahalist-abi | Omavalitsused on Eesti Raudtee jaamahoonetest huvitatud, kuid seda juhul, kui ka riik omalt poolt rahaliselt kaasa aitab. |
"Kõne all olid küsimused [konflikti] reguleerimisest Ukraina kaguosas ja koostöö mõlemal poolel kinni peetavate isikute naasmiseks," lausus Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov pärast Putini esimest kontakti mais ametisse astunud Zelenskiga.
Zelenski kutsus sel nädalal üles korraldama esimesi kõnelusi Putiniga ning ärgitas lääneriikide liidreid neid vahendama.
Ta pani ette, et rahuläbirääkimistesse, milles osalevad praegu Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Ukraina, tuleks kaasata ka USA ja Suurbritannia.
Putin väitis neljapäeval, et Moskva ei ole kunagi keeldunud ühestki pakutud formaadist, sealhulgas praeguse rühma suurendamisest, vahendas Vene meedia.
Oma ametisseastumistseremoonial ütles Zelenski, et tema prioriteedid on sõja lõpetamine riigi idaosas ja annekteeritud alade tagastamine Ukrainale.
"Rääkigem sellest, kellele Krimm kuulub, ning keda Donbassi piirkonnas ei ole," ütles konfliktitsoonile viidanud Zelenskõi esmaspäeval videopöördumises Putinile.
Umbes 13 000 inimest on hukkunud Ida-Ukraina konfliktis, mis lahvatas pärast Kremli-meelse presidendi Viktor Janukovõtši kukutanud rahvaülestõusu, millele Venemaa reageeris Krimmi annekteerimisega.
Kiiev ja selle toetajad Läänes süüdistavad Venemaad sõdurite ja relvade saatmises üle piiri, et konflikti õhutada. Moskva on eitanud igasugust sõjalist sekkumist. | Putin ja Zelenski arutasid telefonivestluses Ida-Ukraina konflikti | https://www.err.ee/960852/putin-ja-zelenski-arutasid-telefonivestluses-ida-ukraina-konflikti | Vene president Vladimir Putin ja Ukraina uus riigipea Volodõmõr Zelenski arutasid neljapäeval oma esimeses telefonivestluses Ida-Ukraina konflikti, vahendas Kreml. |
Kuulitõuke kvalifikatsioonis tõukas Kert Piirimäe isikliku rekordi 18.39 ja pääses üheksandana lõppvõistlusele, Jander Heil sai kirja 18.30 ja tagas viimasena koha 12 parema seas.
Kvalifikatsiooni parim oli poolakas Konrad Bukowiecki, kes sai kirja 20.44. Finaal on kavas reede õhtul.
Meeste teivashüppe kvalifikatsioonis piisas lõppvõistlusele pääsemiseks 5.20 ületamisest, sellega said hakkama täpselt 12 sportlast, nende seas ka Robin Nool, kes ületas selle kõrguse algkõrgusel. Finaal peetakse laupäeva õhtul.
Naiste 100 m tõkkejooksus Kreete Verlin eeljooksu ei lõpetanud. Meeste 110 m tõkkejooksus aga lõpetas Johannes Treiel ajaga 14,46 ja pääses kokkuvõttes 16. tulemusega poolfinaali, mis joostakse reedel.
Naiste seitsmevõistluses lõpetas Margit Kalk avapäeva isikliku rekordiga 200 m jooksus, saades kirja 24,98. Kalk alustas päeva 14,32-ga 100 m tõkkejooksus, kõrgushüppes piirdus ta 1.64-ga ja kuulitõukes mõõdeti tema parima katse pikkuseks 12.11. Nelja ala järel on Kalk 3274 punktiga 14. kohal, liider on sakslanna Sophie Weissenberg 3675 punktiga. | Robin Nool ja kaks kuulitõukajat jõudsid U-23 EM-il finaali | https://sport.err.ee/960848/robin-nool-ja-kaks-kuulitoukajat-joudsid-u-23-em-il-finaali | Rootsis Gävles peetaval kuni 23-aastaste kergejõustiku EM-il teenisid Eesti sportlased veel kolm finaalikohta. |
Külalismeeskond asus 12. minutil Igor Ivanovici väravast juhtima, lõppseisu vormistas 88. minutil Miloš Mijic.
Korduskohtumine peetakse nädala pärast Montenegros.
Narva Trans pole seni 16 hooaja jooksul kordagi eurosarjas edasi pääsenud. | Trans jäi Euroopa liigas Montenegro klubile alla | https://sport.err.ee/960849/trans-jai-euroopa-liigas-montenegro-klubile-alla | Narva Trans pidi Euroopa liiga esimese eelringi avamängus Rakveres tunnistama Montenegro klubi FK Podgorica Buducnosti 2:0 paremust. |
Mullu oli Kullamäe lepingu sõlminud Saksamaa tippklubi Bambergiga, mängupraktikat sai ta Saksamaa esiliigas Baunachis. Pärast hooaja lõppu otsustasid Kullamäe ja Bamberg poolte kokkuleppel oma teed minna, vahendab Delfi.
"See oli kahepoolne otsus," selgitas Kullamäe Bambergist lahkumist. "Võib öelda, et nii mina kui ka nemad tahtsid lepingut lõpetada. Nemad ei näinud mind sellises rollis nagu mina oleks näinud. Pealegi kukkusime duubliga kolmandasse liigasse ja arengu seisukohalt poleks see kasuks tulnud. Otsustasin lahkuda, et saaks mängida samal tasemel või kõrgemal."
Kuna Kullamäed esindava agentuuri Dynamics Global Management koduturuks on Hispaania, on eestlase liitumine just Hispaania klubiga vägagi loogiline.
Real Canoe sai lõppenud hooajal Hispaania esiliigas 18 klubi konkurentsis 15. koha. | Kristian Kullamäe sõlmis lepingu Hispaania klubiga | https://sport.err.ee/960842/kristian-kullamae-solmis-lepingu-hispaania-klubiga | Eesti korvpallikoondise mängija Kristian Kullamäe sõlmis lepingu Hispaania tugevuselt teises liigas mängiva Madridi Real Canoega. |
Arvatakse, et immigrandid ronisid Ferrari sõidukisse Prantsusmaal Calais' sadama lähistel ja neil õnnestus vahele jäämata pääseda Suurbritanniasse ja otse Silverstone'i ringraja tiimialale. Vahelejäämisel anti immigrandid üle Suurbritannia politseile.
Suurbritannia GP sõidetakse sel nädalavahetusel, piletid võistlusele on välja müüdud ja tribüünidele oodatakse enam kui 140 000 fänni. Tänavuse MM-sarja üldliider, britt Lewis Hamilton on varasemalt koduradadel võidutsenud viiel korral, viimati 2017. aastal. | Kaks immigranti sõitsid Ferrari F1 tiimi veokis Briti GP-le | https://sport.err.ee/960830/kaks-immigranti-soitsid-ferrari-f1-tiimi-veokis-briti-gp-le | Ferrari vormel-1 meeskonda tabas Silverstone'i ringrajale jõudes üllatus, kui tiimi veokist leiti kaks immigranti. |
Linnamäe ettevõte UP Invest ostab oma tütarettevõtte Media Investments & Holding OÜ kaudu Digiekraanid OÜ-d ja Megameedia Grupp OÜ-d haldava Digital Future OÜ.
UP Investi juhatuse esimehe Sven Nuutmanni sõnul on Megameedia Grupp pea 20 aastat väga edukalt traditsioonilise välimeedia turul tegutsenud ning ka Digiekraanid OÜ on viimastel aastatel nautinud hoogsat arengut ja laiendanud oma võrku.
"Tegemist on meile majanduslikult atraktiivse tehinguga ning plaan on kindlasti laienemist jätkata ja võtta sihikule ka Läti ja Leedu turud," ütles Nuutmann.
Tema sõnul hõlmab tehing ka digiekraanide maaletoomist ja hooldust korraldava üksuse ostu.
Seni Media Investments & Holding OÜ välimeedia turul arvestatavaid positsioone ei omanud ning investeeringu eesmärk on pakkuda edaspidi teravat konkurentsi seni sektoris turuliidri kohta hoidvale JCDecaux Eestile. Äsjane tehing nõuab veel ka konkurentsiameti heakskiitu. Tehingu hinda osapooled ei avalda.
Holdingettevõtet jääb juhtima selle senine juht Priit Pedanik ning Megameedia Grupi juhina jätkab Eldur Vaas. Pedaniku sõnul plaanib ettevõte suurendada oma turuosa Eestis ja laieneda Baltikumi turule.
"Uue arenguetapi ettevõtmiseks leidsime, et on mõistlik täiendavaid investoreid kaasata," ütles Pedanik.
"Siiani pole meie ettevõtete grupp Lätis ja Leedus üldse tegutsenud. Huvi nende turgude vastu ja tegelikult ka teiste lähiriikide turgude vastu on meil väga selgelt olemas. Me oleme neid võimalusi viimased paar aastat vaaginud ja praegu leidsime partnerid, kellega jagame seda vaadet ja tunneme, et nüüd on õige aeg," lisas Pedanik.
Linnamäe omanduses on läbi ettevõtete ka uudisteagentuur BNS ja ajaleht Postimees. | Postimehe omanikfirma siseneb välireklaami turule | https://www.err.ee/960825/postimehe-omanikfirma-siseneb-valireklaami-turule | Postimehe Grupi omanik ja suurettevõtja Margus Linnamäe enamusosalusega UP Invest siseneb välimeedia turule, et pakkuda konkurentsi turuliider JCDecaux Eestile. Tehing vajab veel konkurentsiameti heakskiitu. |
Poolfinaalis oli 7. asetatud Halep tund aega ja 12 minutit kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:3 üle turniiril 8. paigutatud ukrainlanna Elina Svitolinast, kes polnud varem kunagi slämmiturniiril nelja sekka jõudnud.
Finaalis läheb Halep vastamisi 24. slämmiturniiri võitu jahtiva 11. asetusega ameeriklanna Serena Williamsiga, kes oli tunni ajaga 6:1, 6:2 üle asetuseta tšehhitarist Barbora Strycovast (WTA 54.).
37-aastane ameeriklanna, kellest saab laupäeval profitennise ajastu vanim slämmiturniiri naiste üksikmängu finalist, võitis tšehhitari vastu esimeselt servilt 89 protsenti punktidest. | Wimbledoni finaalis kohtuvad ajalugu teinud Halep ja Williams | https://sport.err.ee/960805/wimbledoni-finaalis-kohtuvad-ajalugu-teinud-halep-ja-williams | Wimbledoni naiste üksikmängus jõudis esimesena finaali rumeenlanna Simona Halep, tehes sellega ka tenniseajalugu – varem pole ükski rumeenlanna Wimbledonis finaali jõudnud. |
Vana purjelaev Sedov sildub reedel Oulust edelas asuvas Raahe sadamalinnas, mis jääb Põhjalahe äärde, et osaleda linnakese 370. aastapäeva pidustustel, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kadettide koolitamiseks kasutatav Sedov, mis oli ligi 80 aasta vältel maailma suurim purjelaev, on sageli osalenud välisriikides purjetamisega seotud sündmustel ja pidustustel. Viimasel ajal on aga mitmed EL-i riigid asunud Sedovi osalemisele viltu vaatama, sest laeva meeskonda kuulub Krimmist pärit või Krimmis välja õpetatud merekadette.
Eesti keelaski laeval aprillis oma vetesse sisenemise, kui selgus osade meeskonnaliikmete päritolu, kuna Eesti ei tunnista Venemaa õigust Krimm annekteerida. Krimmis koolitatud meeskonnaliikmetega aluse lubamine Eesti vetesse oleks seetõttu selle põhimõttega vastuolus, on selgitanud Eesti välisministeerium.
Paar päeva pärast Eesti otsust teatas ka Poola, et ei luba Sedovil Gdynia sadamas silduda. Ukraina välisminister Pavlo Klimkin kiitis aprillis Twitteri vahendusel Eesti ja Poola otsust.
Soome aga ei järgi Eesti ja Poola eeskuju, mistõttu sai Sedov loa siseneda Soome vetesse ja osaleda Raahe linna pidustustel.
Antti Lehtisalo Soome kaitseministeeriumist põhjendas Sedovi lubamist riigi vetesse sooviga leevendada sõjalisi pingeid Läänemerel, mistõttu suhtub Soome Sedovi osalemisse pidustustel positiivselt. Soome välisministeeriumi hinnangul Venemaale kehtestatud piirangud Sedovi külaskäigu laadseid sündmusi ei puuduta.
Purjelaev Sedov on Soomes käinud ka varem, viimati möödunud aastal Turus. Möödunud aastal lubas Sedovi oma vetesse veel ka Eesti. Samuti on Sedov külastanud Saksamaad. Teised riigid peale Eesti ja Poola ei ole nii karme reegleid kehtestanud.
Soomel pole andmeid, kas Sedovil viibivate meeskonnaliikmete seas on ka praegu Krimmis koolitatud kadette.
Purjelaev Sedov lasti vette 1921. aastal. See on algselt Saksamaalt pärit laev, kuid Nõukogude Liit võttis selle sõjakahjude korvamiseks pärast teist maailmasõda endale, misjärel läks see pärast Nõukogude Liidu lagunemist üle Venemaale.
2017. aastal takistas Soome Vene purjelaeva Krusenstern saabumise Mariehamni sadamasse Ahvenamaal. Siis Soome võimud keeldusid põhjendamast, miks laeval silduda ei lubatud. | Eestilt ja Poolalt sisenemiskeelu saanud Vene purjelaev saabub reedel Soome | https://www.err.ee/960818/eestilt-ja-poolalt-sisenemiskeelu-saanud-vene-purjelaev-saabub-reedel-soome | Eesti ja Poola keelasid maailma ühel suuremal purjelaeval Sedov oma vetesse tulla, sest õppelaeva meeskonda kuulub nii Krimmist pärit kui ka Krimmis koolitatud merekadette. Soome aga tervitab laeva suure rõõmuga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.