text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kümme korda liiga tähtede mängul osalenud Carmelo Anthony käis NBA-s viimast korda väljakul möödunud aasta novembris, pärast mida otsustas Houston Rockets tema teenetest loobuda. Kümnes mängus Houstoni eest kogus kolmekordne olümpiavõitja keskmiselt 13,4 punkti ja 5,4 lauapalli.
"Tunnen talle kaasa," rääkis Anthonyga Denver Nuggetsis ja New York Knicksis koos mänginud Chauncey Billups raadiojaamale SiriusXM. "Melo oli hea meeskonnakaaslane, ta treenis iga päev, ei jätnud ühtegi mängu vahele. Ma ütlen vaid seda, mida olen Melolegi öelnud - 30 punkti viskamine tähendas talle liiga palju. Oli mänge, kus ta viskas 20 või 22 punkti ja me võitsime, aga ta oli ikkagi vihane."
"Ta ei ole suutnud endale öelda: "olgu, ma olen nõus mängima vahetusmeeste vastu. Ma olen valmis meeskonda aitama. Tean, et ma ei pruugi olla võimeline lõpuhetkedel mängu enda peale võtma, aga ma tahan lihtsalt aidata." Ta ei ole veel nii kaugel," mõtiskles Detroit Pistonsi ridades 2004. aastal NBA meistriks tulnud ja finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud Billups. | NBA meister Carmelo Anthonyst: 30 punkti mängud olid talle liiga tähtsateks | https://sport.err.ee/960820/nba-meister-carmelo-anthonyst-30-punkti-mangud-olid-talle-liiga-tahtsateks | Endise meeskonnakaaslase Chauncey Billupsi arvates ei ole Carmelo Anthony NBA-s lepingut teeninud seetõttu, et ei suuda harjuda senisest väiksema rolliga. |
Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk rääkis neljapäeval Vikerraadio "Uudis +" saates, et Tallinna linnaplaneerimise ametis töötati aasta alguses välja keskkonnasõbralik Rävala puiestee pikendamisvariant, mis transpordiametilt erilisi vastuväiteid tekitada ei tohiks.
"Aga juhul, kui nüüd transpordiamet näiteks leiab, et see läbilastavus ei piirduks seal ainult 1+1ga, vaid et seal peaks olema ka täiendavad rajad, siis see võib olla aeganõudvam. Just demokraatliku protsessina, kuidas projekteerimist avalikult menetleda," rääkis Fjuk.
Rävala puiestee ehitustööde tähtaega Fjuk veel öelda ei osanud, sest see sõltub ka sellest, kuidas avalikkus teemaga kaasa läheb.
Linnavalitsusel on plaanis lähiaastatel viia läbi kolm suuremat ehitustööd – Rävala puiestee pikendamine, trammiliini rajamine läbi Hobujaama Vanasadamani ning Estonia puiestee süvendi loomine.
Rävala puiesteed plaanitakse pikendada Pärnu maanteeni. See hajutaks liiklust ja lisaks puiesteele võimekust. | Tallinna transpordiamet analüüsib Rävala puiestee pikendamise plaani | https://www.err.ee/960334/tallinna-transpordiamet-analuusib-ravala-puiestee-pikendamise-plaani | Tallinna plaan pikendada Rävala puiestee Pärnu maanteeni on antud transpordiametile analüüsimiseks. |
Eesti mängib suurturniiril C-alagrupis koos Rootsi, Kosovo, Hollandi, Gruusia ja Armeeniaga. Selleks, et suures mängus kaasa lüüa, tuleb Aivar Kuusmaa hoolealustel esmalt alagrupis kahe parema sekka jõuda.
Täiskasvanute koondise kogemusega tagamängija Kristian Kullamäe sõnul on meeskonna sisekliima hea. "Selle lühikese ajaga, mis me oleme koos treeninud, on tekkinud päris enam vähem klapp. Mõned mängijad on vigastustega kimpus, aga loodame kõik reedeseks avamänguks rivisse saada ja ma loodan, et tuleb edukas turniir."
Alagrupivastastest tuleb 20-aastase mängujuhi hinnangul enim karta Rootsit: "olen erinevates vanuseklassides Rootsi vastu mänginud ja tean, et neil on väga head tagamängijad ja ääred. Nemad on kindlasti meie grupis ühed favoriidid. Holland ja Gruusia tulevad samuti kõva koosseisuga."
Esimese kohtumise peab U-20 koondis reedel, kui Eesti aja järgi kell 18 minnakse vastamisi Kosovo eakaaslastega. B-divisjoni finaalturniiri kolm esimest meeskonda tõusevad järgmiseks aastaks A-divisjoni. | U-20 korvpallikoondis alustab reedel EM-i | https://sport.err.ee/960814/u-20-korvpallikoondis-alustab-reedel-em-i | Eesti U-20 noormeeste korvpalli rahvuskoondis alustab 12. juulil Portugalis Matosinhosel Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniiri. Teisipäeva pärastlõunal peeti Audentese Spordikeskuses viimane ühistreening enne äralendu. |
Plaani kohaselt võivad ilma nõusolekuta reisida nii mehed kui ka naised alates 18. eluaastast, vahendab The Wall Street Journal.
Võimalik muudatus on jätkuks rahvusvahelisele kriitikale, sest mitmed naised on otsustanud riigist põgeneda ja mujal maailmas varjupaika taotleda väitega, et riigi seadused teevad neist meessoost sugulaste orjad.
Saudi Araabia valitsuskomisjon sai sel aastal võimudelt ülesande eestkostjatega seotud seadusi uuendada.
Hetkel ei tohi Saudi Araabias ükski naine ilma eestkostva meesisiku nõusolekuta reisida. Ka ei tohi nad ilma loata abielluda ega vanglast ja varjupaikadest lahkuda. Meeste puhul on reisimise nõusolekut vaja alla 21-aastastel. | Saudi Araabia naised võivad saada õiguse reisida ilma mehe nõusolekuta | https://www.err.ee/960800/saudi-araabia-naised-voivad-saada-oiguse-reisida-ilma-mehe-nousolekuta | Saudi Araabia plaanib sel aastal lõdvendada naistele kehtivaid piiranguid, lubades neil edaspidi reisida ilma meessoost eestkostja nõusolekuta. |
Mitu Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi läbiviidud uuringut on tuvastanud, et tallinlastele aeg-ajalt peavalu tekitava haisu põhjuseks on merekaldale uhutud ja seal roiskuma läinud vetikad.
Keskkonnaministeeriumi mereosakonna juhataja Rene Reisner ütles, et probleemi on arutatud juba kümneid aastaid, ühelt poolt on tegemist täiesti tavapärase loodusliku protsessiga, teisalt süvendavad probleemi veel kolmandadki asjaolud.
"Tallinna lahte suubuv Pirita jõgi toob endaga väga suurelt maaalalt mitmesuguseid saasteaineid. Fosfori ja lämmastiku sisaldus Läänemeres soodustab jõudsalt vetikate vohamist ja kasvu. Suures koguses kaldale uhutud vetikad tekitavad ka suuremat haisu. Eriti on see probleemiks suvisel ja soojal ajal," lisas Reisner.
Haisu põhjuste tuvastamiseks on Pirita lähistele varasemalt paigutatud ka niinimetatud e-ninad
Keskkonnauuringute Keskuse andmeanalüütik Marek Maasikmets nentis, et Pirita lähistel ei ole paari viimase aasta jooksul e-ninad suurt haisu tuvastanud, ent vahend ei olegi eelkõige mõeldud merest tuleva haisu mõõtmiseks.
"Me küll pilootprojekti korras üritame merest tulevat haisu detekteerida, aga e-ninad on ikkagi eelkõige mõeldud tööstuslike saastete mõõtmiseks," lisas Maasikmets.
Keskkonnaministeerium hindas ka planeeritava Reidi tee mõju Tallinna lahele ning analüüsis, kas sellega kaasneks lahendusi haisu leevendamiseks.
"Neid võimalusi hinnati ja uuriti, aga selgus, et see, millisel kujul Reidi tee ehitatakse, ei halvenda Tallinna lahe olukorda ega ka muuda midagi oluliselt paremaks," ütles Reisner.
Reisner lisas, et resoluutseid lahendusi ei ole, sest need on liiga kulukad. Kõrge veetaseme tõttu ei ole vetikaid tänavu võimalik ka lihtsalt niisama rannalt likvideerida.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi tehtud uuringud toovad välja aga mitmeid võimalusi, kuidas vetikatest tulenevat haisu likvideerida. | Aastakümneid Pirital inimesi häirinud haisust pääsu pole | https://www.err.ee/960810/aastakumneid-pirital-inimesi-hairinud-haisust-paasu-pole | Pirita mereäärselt alalt tulevale ebameeldivale haisule ei ole siiani ühtset lahendust. Periooditi esinevat haisu on seni püütud leevendada vetikate korjamisega rannaäärselt alalt, ent tänavu raskendab seda näiteks kõrge veetase. |
Chargé d'affaires 'i ehk hetkel puuduva suursaadiku ülesandeid täitva kõrgeima diplomaadi väljakutsumisest teavitas välisministeerium pressiteate vahendusel, vahendas Läti ringhääling.
"Läti mõistab kõige karmimalt hukka viimasel ajal Venemaal levivad katsed rehabiliteerida Stalini ja Hitleri koostöös sooritatud kuritegusid, sealhulgas Molotov-Ribbentropi pakti. On äärmiselt küüniline korraldada selle pakti sõlmimise 80. aastapäeval ilutulestikku Balti riikide pealinnade "vabastamise" auks," kirjutati pressiteates.
"Kuigi me tervitame võitu natsismi üle, soovime me maailmale meelde tuletada, et Läti, Leedu ja Eesti jaoks saabus vabaduse ja iseseisvuse taastamine 45 aastat hiljem, sest Punaarmee saabumine tähendas Nõukogude okupatsiooni uut algust," lisas välisministeerium.
"Venemaa saatkonna esindajat sai teavitatud sellest, et pidulikku saluuti, mida on Moskvas kavas korraldada tähistamaks 75 aasta möödumist Riia vabastamisest Nõukogude vägede poolt ja Saksa okupatsiooni käest, tõlgendab Läti pool kui vastuvõetamatut ja ebasõbralikku tegu," märkis ministeerium lõpetuseks.
Läti välisminister Edgars Rinkevics jagas Riia seisukohta ka oma Twitteri-kontol.
Foreign Ministry of Latvia summoned charge d'affairs of Russian Embassy to protest recent attempts by Russia to justify Hitler-Stalin pact that was concluded in 1939 causing WWII and temporary loss of independence of the Baltic states. This is a cynical attempt to rewrite history
— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 11, 2019
Leedu mõistis hukka Vilniuse ja Kaunase vallutamise tähistamise
Leedu diplomaadid esitasid Vene suursaatkonnale neljapäeval protesti seoses Vene otsusega tähistada ilutulestiku ja suurtükisaluudiga Vilniuse ja Kaunase vallutamist Teises maailmasõjas.
Leedu välisministeerium rõhutas, et nõukogude okupatsioon ei toonud Leedule pärast natside väljaajamist vabadust.
"See on küüniline ja provokatiivne käik, kuivõrd läheneb Teiseks maailmasõjaks ja Leedu okupeerimiseks tingimused loonud Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide 80. aastapäev," märkis ministeerium.
Ministeeriumi teatel plaanib Venemaa Lääne sõjaväeringkond tähistada Vilniuse vallutamist laupäeval suurtükisaluudiga ja Kaunase vallutamist tähistatakse 1. augustil.
"Liitlaste võit natsismi ja natsiideolooogia üle on väga oluline Leedu ja kogu Euroopa saatuse jaoks. Aga Teise maailmasõja lõpp ei toonud Leedule vabadust, sest see tähendas uue, Nõukogude okupatsiooni algust, mis kestis pea pool sajandit ja tõi tragöödiaid Leedu elanike jaoks," teatas ministeerium.
"Pärast seda kui Nõukogude armee Natsi-Saksamaa välja ajas, loodi Nõukogude okupatsioonistruktuurid, Leedu elanikud said osaks küüditamisele ja repressioonidele ning Leedu ühiskonnale, majandusele ja loodusele tehti suur kahju."
Ministeerium lisas, et neil põhjustel on Leedu jaoks vastuvõetamatu Venemaa otsus tähistada Leedu ja teiste Ida- ja Kesk-Euroopa linnade vallutamist.
"On põlastusväärne, et Vilniuse 'vabastamist' tähistatakse nädalal, kui ei antud viisat grupile noortele leedulastele, kes plaanisid minna Vene Föderatsiooni aladele Nõukogude võimude poolt küüditatud leedulaste haudadele. Venemaal paluti taas hoiduda selektiivsest suhtumisest Teise maailmasõja ajalukku ja lõpetada Leedu Nõukogude okupatsiooni eitamine," teatas ministeerium.
Eesti kutsus Vene suursaadiku välja kolmapäeval
Välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Venemaa suursaatkonna esindaja ning avaldas protesti seoses ilutulestiku korraldamisega Moskvas 22. septembril.
Välisminister Urmas Reinsalu nimetas teisipäeval sotsiaalmeedia postituses provokatiivseks sammuks teadet ilutulestiku korraldamise kohta Vene Föderatsioonis Tallinna taasokupeerimise 75. aastapäeval septembrikuus, ning palus ministeeriumil Vene suursaadiku välja kutsuda.
"Teine maailmasõda tähendas Eesti Vabariigile nii natsliku Saksamaa kui Nõukogude Liidu okupatsiooni. 1944. aastal Saksa vägede lahkumise järel astus Tallinnas ametisse põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus. Tallinna taasokupeerimise tähistamine saluudiga pidupäevana ei ole aktsepteeritav," kirjutas Reinsalu (Isamaa).
"Palun välisministeeriumil puutuvalt sellesse sammu kutsuda välja suursaadik ning väljendada protesti Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas." Välisminister lisas, et Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse katkematus on alus meie riiklusele nii täna kui homme. "See samm on ümmarguse aastapäeva mõttes seda küünilisem, et tänavu on ka Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev."
Nõukogude väed jõudsid 22. septembril 1944. aastal Tallinna, kust Saksa väed olid selleks ajaks lahkunud. Pika Hermanni tornis lehvis siis sinimustvalge lipp ning ametis oli Otto Tiefi valitsus.
Nõukogude armee veteranid ja osa venekeelsest elanikkonnast tähistab 22. septembril Tallinna Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva.
Moskvas korraldatakse 2019.-2020. aastal Nõukogude kangelaslinnade ja Euroopa riikide pealinnade vabastamise puhul 17 pidusaluuti.
2019. aastal lastakse Moskvas aupauke veel Bresti (28. juuli), Kaunase (1. august), Chișinău (24. august), Bukaresti (31. august), Tallinna (22. september), Riia (13. oktoober) ja Belgradi (20. oktoober) vallutamise puhul. 2020. aastal tähistatakse Varssavi (17. jaanuar), Budapesti (13. veebruaril), Bratislava (4. aprillil), Viini (13. aprillil), Berliini (2. mail) ja Praha (9. mail) vallutamist.
Tänavu on Moskvas olnud saluut juba Odessa (10. aprill), Sevastopoli (10. mai) ja Minski (3. juuli) tagasivallutamise puhul. | Läti kutsus Moskva saluudi asjus samuti Vene diplomaadi välja | https://www.err.ee/960806/lati-kutsus-moskva-saluudi-asjus-samuti-vene-diplomaadi-valja | Läti välisministeerium teatas neljapäeval, et seoses Moskvas käesoleval aastal korraldatava nn võidusaluudiga kutsuti ministeeriumisse välja Venemaa suursaadiku kohusetäitja Vadim Vassiljev. |
Suurimateks annetajateks olid tänavu teises kvartalis erakonna liikmed Meelis Niinepuu ja Priit Alamäe kumbki 500 euroga. Erakonna esimees Kristina Kallas loovutas erakonnale 250 eurot.
Riigieelarvest sai Eesti 200 25 000 eurot, annetuste kogusumma on 2120 eurot. Pangalaenu 100 000 eurot on Eesti 200 võtnud aprilli alguses LHV Pangast. Kokku sai Eesti 200 tulu teises kvartalis 127 200 eurot.
Eesti 200 kogus riigikogu valimistel märtsis 4,4 protsenti toetust ning riigikogusse ei pääsenud. Küll aga hakkas erakond saama järgneva nelja aasta jooksul seaduses ette nähtud riigieelarvelist toetust 100 000 eurot aastas.
Kristina Kallas ütles ERR-ile, et laenu võeti Euroopa Parlamendi valimiste kampaania jaoks ning osa läks ka riigikogu valimistega seotud kulude katteks. | Erakond Eesti 200 võttis pangast 100 000 euro suuruse laenu | https://www.err.ee/960792/erakond-eesti-200-vottis-pangast-100-000-euro-suuruse-laenu | Riigikogust välja jäänud erakonna Eesti 200 tulud tulid valdavalt riigieelarvest, näitab erakondade järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruanne. Lisaks on erakond võtnud 100 000-eurose pangalaenu. |
Välisminister Reinsalu ja asevälisminister Hale arutasid eelseisvat koostööd ÜRO julgeolekunõukogus, pöörates erilist tähelepanu küberjulgeolekule. "Kavas on vastastikuste visiitide ja kontaktide tihendamine ning konsultatsioonid kõigil ÜRO julgeolekunõukogu päevakorras olevatel teemadel," ütles Reinsalu.
Välisminister Reinsalu tõstatas Kolme mere initsiatiivi tippkohtumise korraldamise Eestis järgmisel aastal, mis tihendab koostööd Ameerika Ühendriikidega konkreetsetes valdkondades, sealhulgas energeetika ja taristu vallas.
Kohtumisel arutati ka suhteid Venemaaga ning jõupingutusi konfliktide lahendamisel Ukrainas, Gruusias, Süürias ja mujal. "Suhetes Venemaaga on vajalik Euroopa ja Ameerika ühtsus põhimõttekindlate seisukohtade kaitsmisel," ütles Reinsalu. Välisminister avaldas ka pahameelt Venemaa naasmise üle Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse.
Arutati ka pingeid Lähis-Idas, sealhulgas Pärsia lahe piirkonnas. "Olen mures Iraani tegevuse pärast piirkonnas ning kutsun üles pingete vähendamisele," lisas Reinsalu. Samuti puudutati Nord Stream 2 gaasitoru teemat.
Urmas Reinsalu kohtus USA asevälisministriga. Autor/allikas: välisministeerium | Reinsalu ja USA asevälisminister Hale arutasid koostöö süvendamist | https://www.err.ee/960801/reinsalu-ja-usa-asevalisminister-hale-arutasid-koostoo-suvendamist | Välisminister Reinsalu kohtus neljapäeval Ameerika Ühendriikide asevälisministri David Hale´iga. Kohtumisel arutasid ministrid Eesti ja USA kahepoolset ja regionaalset julgeolekukoostööd, koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides ning suhteid Venemaaga. |
Riigipea nimetas Kaimo Kuuse uueks suursaadikuks Ukrainas ning kutsus tagasi senise suursaadiku Gert Antsu, selgub presidendi kantselei koduleheküljelt.
President Toomas Hendrik Ilves nimetas Gert Antsu Eesti suursaadikuks Ukrainas 2016. aastal. | Uueks suursaadikuks Ukrainas saab Kaimo Kuusk | https://www.err.ee/960798/uueks-suursaadikuks-ukrainas-saab-kaimo-kuusk | President Kersti Kaljulaid nimetas Eesti uueks suursaadikuks Ukrainas Kaimo Kuuse. |
Turkish Stream ehk TurkStream on üks juhtmetest, mille kaudu Venemaa oma maagaasi Euroopasse toimetab. Viimasel ajal on räägitud läbi Läänemere Saksamaale jõudvast gaasitorust Nord Stream 2, kuid Moskva jaoks on oluline ka TurkStream. Erinevalt Nord Streamist on ka Euroopa Liidul vähem võimalusi projekti mõjutada, sest suurem osa torust liigub läbi Musta mere ja Türgi territooriumi.
Sarnast võimalikku ohtu kujutavad aga mõlemad - esiteks suurendavad nad Euroopa sõltuvust Vene maagaasist ning teiseks annavad Moskvale vabamad käed vaenulikeks sammudeks Ukraina vastu, sest uued torud võimaldavad vähendada gaasitransiiti Ukrainat läbiva Družba gaasitoru kaudu.
Eelmisel nädalal kutsus Gazprom mitmete pankade esindajad TurkStreami ehitustöödega tutvuma ning ajalehe Moscow Times andmetel jõudsid viisidil osalenud järeldusele, et gaasitoru ehitustöödega on märkimisväärselt edasi liigutud. Külastati nii Venemaal asuvat Russkaja kompressorjaama kui ka Türgi poolel asuvat terminali.
Gazprom kordas külalistele lubadust võtta gaasitoru kasutusele käesoleva aasta lõpuks. | Gazpromi väitel on TurkStream juba peaaegu valmis | https://www.err.ee/960791/gazpromi-vaitel-on-turkstream-juba-peaaegu-valmis | Venemaa riikliku gaasiettevõte Gazprom väitel on gaasijuhe TurkStream juba peaaegu valmis ning selle saab juba enne aasta lõppu kasutusele võtta. |
Rootsis jõustus mullu juulis seadus, mis määratleb selge nõusolekuta seksi vägistamisena. Seaduse järgi on inimene pannud toime vägistamise, kui seksuaalvahekorra teine osapool ei osalenud selles vabatahtlikult. Varem oli vägistamine Rootsi seadustes defineeritud seksuaalaktina, mille toimepanekul on kasutatud vägivalda või ähvardamist.
Neljapäeval mõistis kohus süüdi 27-aastase mehe, kes oli tuttava naisterahvaga vahekorras ilma et viimane oleks selleks andnud nõusoleku. Naine ütles kohtus, et ta oli õhtu jooksul selgelt välja öelnud, et ei soovi seksida, vahendas Yle Rootsi rahvusringhäälingut.
Süüdimõistetud mehe kaitsjad väitsid kohtus, et naine oli andnud vaikiva nõusoleku, sest ei üritanud meest endast eemale tõrjuda. Naise vastuväide oli, et ta oli vahekorra ajal hirmust kange.
Kohus märkis, et mees ei vägistanud naist tahtlikult.
Kaks madalamat kohtuastet olid mehe samuti süüdi mõistnud. Kõrgeim kohtuaste mõistis mehele karistuseks kaks aastat ja kolm kuud vangistust. Ettekavatsemata vägistamise eest näevad Rootsi seadused ette küll kaheksakuise vangistuse, kuid kuivõrd tegu oli alaealise naisega ning meest süüdistati lisaks seksuaalses ahistamises, määras kohus karmima karistuse.
Madalama astme kohtutes on varem Rootsis ettekavatsemata vägistamises süüdi mõistetud kuus inimest. | Rootsi ülemkohus mõistis mehe süüdi ettekavatsemata vägistamises | https://www.err.ee/960797/rootsi-ulemkohus-moistis-mehe-suudi-ettekavatsemata-vagistamises | Rootsi kõrgeim kohtuaste mõistis süüdi mehe, kes mullu juulis jõustunud seaduse järgi pani toime vägistamise, sest teine osapool ei osalenud seksuaalvahekorras vabatahtlikult. Tegu on kõrgeima kohtuastme esimese taolise otsusega, madalamates kohtuastmetes on varem süüdimõistvaid otsuseid olnud kuus. |
"Pärast remonti on plaanis teostada plaanipärane hooldus. Elektrijaama plaanime töösse võtta septembri alguses," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts BNS-ile.
Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine kuuluv Auvere elektrijaam seiskus ka mai keskpaigas jaama välise soojusvaheti lekke tõttu. Rike sai kõrvaldatud 21. juuniks.
Juuli algul ütles Luts BNS-ile, et Auvere elektrijaama võimalik leppetrahv General Electricuga selgub järgmise aasta augustis, kui lõppeb garantiiperiood.
Auvere elektrijaama Eesti Energiale ehitanud General Electric on teadaolevalt maksnud Eesti energiafirmale elektrijaama üleandmise hilinemise tõttu 106 miljonit eurot trahve.
Mullu sügisel alles mitmendal katsel avatud Auvere elektrijaama ehitus läks maksma 600 miljonit eurot. Jaam suudab katta üle 25 protsendi Eesti elektritarbimisest. | Auvere elektrijaam on sügiseni seiskunud | https://www.err.ee/960793/auvere-elektrijaam-on-sugiseni-seiskunud | Auvere elektrijaam on alates 3. juulist remondis, Eesti Energia plaanib jaama töökorda saada sügiseks. |
Tegemist on nii Eesti kui Soome meistrivõistluste kolmanda etapiga. Võistlussõidud toimuvad laupäeval ja pühapäeval ning tõotavad tulla põnevad. Klassis Superbike ei ole kahjuks rajal MM-il osalevat ja eelmise etapi võitnud Hannes Soomerit, kes jätkab ajateenistust. Kuid soomlastele, eesotsas esimese etapi võitjale Ville Valtonenile (Yamaha) ja Soome meistrivõistluste liidrile Eeki Kuparinenile (Kawasaki), annavad lahingu Ducatidel oma debüüthooaega tegevad Vihurmoto sõitjad Mihkel Osula ja Sander Luik, aga ka Andry Blank (Äksi MK) ja Arti Prees (BMW).
Atraktiivses külgvankrite klassis saab näha Saksamaa meistrivõistlustel osalevat ekipaaši Eero Pärm - Lauri Lipstok ja teisi. Väga tihe on konkurents kõige nooremate, Mini GP-100 klassis, ning atraktiivseks on ka vanade tsiklite klass Classic.
RGB Baltic motoringraja Eesti meistritiitlile võisteldakse klassides Superbike, Superstock, külgvankrid ja Mini GP-100. Eesti karikavõistlused toimuvad klassides B1200, B600, C-klass ja VihurMoto Rahvaliiga. Soomlastel lisanduvad veel klassid Jokamies (Eesti rahvaliiga), Retro Superbike. C600 ja C1200.
Laupäeval, 13. juulil algavad klassifikatsioonid kell 10 ja võistlussõidud kell 14, pühapäeval on võistlussõitude algus kell 11.
Ühepäevapilet võistlusele maksab 5, kahepäevapilet 8 eurot, kuni 12-aastastele lastele on sissepääs tasuta. | Laupäeval kihutavad Pärnus Eesti ja Soome motoringraja tipud | https://sport.err.ee/960790/laupaeval-kihutavad-parnus-eesti-ja-soome-motoringraja-tipud | RGB motoringraja Eesti meistrivõistlused jätkuvad juba sel nädalavahetusel, 13.-14. juulil auto24ringil Pärnus. Stardis on ka hulgaliselt põhjanaabrite ringrajatippe, kuna samaaegselt toimub Soome meistrivõistluste etapp. |
"Eelmine nädal läks meie jaoks väga hästi, kõik meie hotellid olid täiesti välja müüdud. Väga hea nädalavahetus oli," ütles Tallink Hotels müügidirektor Marina Mättik ERR-ile. Samas ta lisas, et juulikuu on ka tavaliselt hotellidele väga hea täituvusega.
"Laulupidu nagu ka iga muu sarnane suurüritus - festival, kontsert või suurvõistlus - toob Eestisse palju turiste. Täpsed arvud saame teada mõne kuu pärast statistikaametist," ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevjuht Maarika Liivamägi. Tema sõnul võib Tallinna tänavatel ja restoranides ringi vaadates ning hotelliettevõtjatega rääkides öelda, et turistide arv kindlasti kasvas, aga numbrilisi andmeid veel öelda ei saa. "Aga kindlasti oli palju külalisi. Juba ajalooliselt on laulupidu ja muud suurüritused olnud lisapõhjuseks turistidele Eestisse tulla," märkis Liivamägi.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse (Visit Estonia) kommunikatsioonijuht Piret Malv tõdes, et statistikaameti andmed juulikuu turismimahtude kohta tulevad alles septembris. "Aastatepikkuse kogemuse järgi võime öelda, et laulu- ja tantsupeo ajal on kasvanud reisid Eestisse Põhja-Ameerikast. See näitab, et aastaid on hulk väliseestlasi kodumaa-külastust plaaninud muu hulgas just suure peo järgi," ütles Malv ERR-ile.
"Laulu- ja tantsupeo tähtsus turismile on hindamatu ega seisne ainult publikus või osalejates, kes on konkreetsele peole tulnud. Maailmas, eriti näiteks Jaapanis, on hulk inimesi, kes huvituvad UNESCO pärandist ja otsivad selle järgi infot. Kajastused, mis jõuavad laulu- ja tantsupeost maailma, tekitavad uudishimu, mis maa ja rahvas see on," lisas Visit Estonia pressiesindaja.
Samas tõdes Tallinna lennujaama esindaja, et lennureisijate hulgas eelmisel nädalal märgatavat muutust ei olnud. "Erilist muutust lennureisijate arvus eelmisel nädalal ei olnud, lennuliikluse dünaamika oli täiesti tavapärane ja seega ei ole võimalik kinnitada seoseid laulupeoga," ütles lennujaama lennundusanalüüsi juht Katrin Poell ERR-ile.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse andmeil osales laulupeol 1020 kollektiivi seas ka 25 väliseesti koori ja 17 väliskoori ning tantsupeo 713 kollektiivi hulgas esines ka 15 erinevat väliseesti tantsurühma. | Laulupeo mõju turismisektorile kestab kauem kui vaid peonädal | https://www.err.ee/960129/laulupeo-moju-turismisektorile-kestab-kauem-kui-vaid-peonadal | Laulu- ja tantsupidu tõi Tallinna kesklinna hotellid täis, kuid täpsemaid numbreid majutusasutused veel öelda ei oska. Visit Estonia peab laulupeo mõju Eesti turismile hindamatuks. |
MM-i Euroopa kvalifikatsiooniturniir algab 19. juulil ning kestab 27. juulini. Turniirist võtab osa 20 koondist. Osalejate seas on ka Eesti, kes on loositud ühte alagruppi Venemaa, Saksamaa ja Ungariga.
Kärtmann on ka varasemalt samal turniiril ametis olnud, 2017. aastal oli ta õigusemõistjaks Bahamal toimunud MM-finaalturniiril.
Ago Kärtmann ja Andrei Karhu on ka kohtunikeks 21.-27. oktoobrini Türgis Alanyas toimuval World Winners Cup'il. Esmakordselt peetaval turniiril mängivad maailma parima rannajalgpalliklubi tiitlile klubid erinevatelt kontinentidelt. | Eesti kohtunikud mõistavad õigust klubide MM-il | https://sport.err.ee/960784/eesti-kohtunikud-moistavad-oigust-klubide-mm-il | Eesti rannajalgpallikohtunik Ago Kärtmann teenindab juulis Moskvas peetava MM-i Euroopa kvalifikatsiooniturniiri kohtumisi. Lisaks on Kärtmann ja Andrei Karhu ametis oktoobris peetaval World Winners Cup'il ehk klubide MM-il. |
Esmaspäeva, 8. juuli kuupäevaga kirjas väljendavad 22 riigi suursaadikud muret uiguuride ja teiste Xinjiangis elavate vähemuste kinnipidamise, jälgimise ja neile seatud piirangute üle. ÜRO ekspertide ja aktivistide sõnul on kommunistliku Hiina võimud paigutanud vähemalt miljon uiguuri ja teisi moslemeid laagritesse, mis võimude väitel on vajalik selleks, et võõrutada inimesed ekstremismist ja õpetada neile uusi oskusi.
Ehkki Hiina suhtes kriitilise kirja koostamine on pretsedenditu samm, on see siiski nõrgem aktsioon kui oleks olnud ametliku avalduse tegemine inimõigusnõukogus või hääletamisele pandav resolutsioon. Diplomaatide sõnul kardavad riigid Hiina-poolseid poliitilisi või majanduslikke vastumeetmeid.
"See on esimene kollektiivne vastus Xinjiangis toimuva suhtes," ütles ühe lääneriigi diplomaat Reutersile. "Resolutsiooni koostamist pole kunagi kavas olnud," lisas ta.
Teine diplomaat lisas, et tegemist on ametliku sammuga, kuna kiri avaldatakse inimõigusnõukogu ametliku dokumendina. "See on signaal," rõhutas diplomaat.
Inimõiguste kaitse organisatsioon Human Rights Watch tervitas kirja avaldamist, "kuna see ei ole tähtis mitte ainult Xinjiangi elanikkonnale, vaid inimeste jaoks kõikjal maailmas, kes sõltuvad ÜRO juhtivast inimõiguste kaitse organist, mis nõuab vastutust isegi kõige võimsamatelt riikidelt".
Hiina välisministeeriumi väitel eirab kiri fakte ning on rünnak Hiina vastu, sekkumine riigi siseasjadesse ja inimõiguste politiseerimine. Samas lisati, et Hiina on juba esitanud karmid vastuväited asjassepuutuvatele riikidele.
Kirjaga ühinesid Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Jaapan, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik. USA kirjaga ei ühinenud, kuna lahkus Inimõiguste nõukogust aasta tagasi. Kirjaga ei ühinenud Euroopa Liidu 13 liikmesriiki, peamiselt Ida-Euroopast.
5. juulil möödus kümme aastat rahutustest Hiina loodeosas asuvas Xinjiangis, mida tuntakse ka Ida-Turkestanina, kus uiguuride ja hanide vahelistes kokkupõrgetes hukkus ametlikel andmetel 197 inimest, kuid uiguuride kinnitusel oli ohvrite arv märksa suurem.
Eesti saab 1. jaanuaril aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Hiina on Julgeolekunõukogu üks viiest vetoõigusega alalisest liikmest. | Eesti koos veel 21 riigiga kutsus Hiinat lõpetama uiguuride tagakiusamist | https://www.err.ee/960346/eesti-koos-veel-21-riigiga-kutsus-hiinat-lopetama-uiguuride-tagakiusamist | Eesti ja veel 21 peamiselt lääneriigi esindajad tegid ÜRO Inimõiguste nõukogus pöördumise Hiinale, milles kutsusid lõpetama uiguuride vangistamine Xinjiangi provintsis, kus see islamiusku rahvas elab. |
City24 kinnisvarapakkumiste analüüs näitab, et Tallinnas on inimeste keskmise kuusissetuleku ja korteri ruutmeetrihinna vahe 1069 eurot, mis on Harjumaa suurim.
Inimeste sissetulek on keskmisest korteri ruutmeetrihinnast väiksem ka Tallinna lähistel Harku, Saue, Rae, Saku ja Jõelähtme vallas, selgub City24 tehtud analüüsist.
"Mida Tallinnale lähemale, seda suuremaks lähevad käärid inimeste sissetuleku ja nende kodu hinna vahel," rõhutas City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov.
Viimsi vallas ulatub palgasaajate keskmine brutosissetulek 1711 euroni, kortereid pakutakse seal müügiks keskmiselt 1679 eurose ruutmeetrihinnaga.
Kõige jõukohasemates kodudes elavad Noppel-Kokerovi sõnul hoopis Harjumaa serval asuvate valdade inimesed. "
Selgub, et Anija, Kuusalu, Loksa elanikud teenivad kaks ja enamgi korda rohkem, kui maksab korteri ruutmeeter nende kodukohas," märkis Noppel-Kokerov. "Tallinnast kaugemale sõites kukuvad kodude hinnad märksa kiiremini, kui palgad, nii et võib-olla tuleb Harjumaa kõige nutikamaid koduostjaid otsida just Anija vallast."
Noppel-Kokerovi sõnul mõistavad koduotsijad, et ainuüksi suur sissetulek ei taga veel elukvaliteeti. "Need Harjumaa pered, kes suudavad enda töö ja elu korraldada igapäevaselt Tallinnas käimata, saavad kenas turvalises maakohas asuvast, väikeste kuludega kodust rohkem kui kallist linnakorterist," selgitas ta.
City24 analüüsis enam kui 4100 korterimüügikuulutust kõigis Harjumaa valdades, ning kõrvutas andmeid Statistikaameti kuise brutotulu andmetega.
Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et inimeste hulk, kes endale uut kodu osta tahavad on tunduvalt suurem, kui nende inimeste hulk, kes seda tegelikult osta saavad. Ta selgitas, et kinnisvara ost jääb tihti uute korterite kõrgete hindade taha, mistõttu lähevad mitmed uue kodu soovijad hoopis renoveerimise teed.
Korterite hinnad Tallinnas võivad Tamme sõnul tulevikus veelgi kasvada.
"Maad ei teki juurde, see tähendab et tema väärtus kasvab," ütles Tamm ja lisas, et hinna kujunemist määrab ka nõudluse ja pakkumise suhe ning nõudlus korterite järele kasvab pidevalt. | Tallinna korterihinnad käivad inimeste ostujõust üle | https://www.err.ee/960335/tallinna-korterihinnad-kaivad-inimeste-ostujoust-ule | Juunis esmakordselt üle 2000 euro tõusnud Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind ei ole ostujõuga vastavuses, näitab kinnisvaraportaali võrdlus. |
"Ma loodan, et minu ülemaailmne kogemus era- ja avasektoris aitab ellu viia vajalikke muutusi ja tugevdada allianssi – Leedu julgeolekugarantiid," ütles Jeglinskas.
See on esimene kord, kui Leedu esindaja hakkab NATO peakorteris kõrgel ametikohal tööle. Jeglinskas asub ametikohale oktoobris, teatas riigi kaitseministeerium.
Jeglinskas hakkab vastutama inimressursside poliitika, eelarveplaneerimise, IT, teiste NATO struktuuri organisatsioonidega suhtlemise ja NATO peakorteri igapäevase halduse eest.
Enne asekaitseministriks saamist 2017. aastal on Jeglinskas töötanud Citigroupi kapitaliturgude ja korporatiivrahanduse spetsialistina Sydneys, Singapuris ja Tokyos.
Ta on lõpetanud USA West Pointi akadeemia ning saanud magistrikraadi Washingtoni Georgetowni ülikoolis ja New Yorgi Columbia ärikoolis. | Leedu asekaitseminister nimetati NATO peasekretäri asetäitjaks | https://www.err.ee/960342/leedu-asekaitseminister-nimetati-nato-peasekretari-asetaitjaks | Leedu asekaitseminister Giedrimas Jeglinskas määrati NATO haldusjuhtimise eest vastutavaks peasekretäri asetäitjaks. |
Vahejuhtum leidis aset kolmapäeval Hormuzi väinas. Tankerile British Heritage lähenesid viis Iraani alust.
Allikate kohaselt käskisid alustel olevad iraanlased tankeril kurssi muuta ja peatuda lähedalasuvates Iraani territoriaalvetes.
Tankerit saatnud Suurbritannia mereväe alus suunas relvad iraanlastele ja andis käsu taganeda, mida iraanlased ka järgisid.
USA sündmuskohal viibinud õhusõidukil olevat allikate kohaselt õnnestunud kogu vahejuhtumit filmida.
Vahejuhtum leidis aset päev pärast seda, kui Iraani president Hassan Rouhani hoiatas Suurbritanniat tagajärgedega vastuseks Iraani naftatankeri kinnipidamisele eelmisel nädalal Gibraltari ranniku lähistel.
"Ma osutan brittidele seda, et te alustasite ebakindluse (tekitamisega merel) ja te hoomate selle tagajärgi hiljem," lisas Rouhani ministrite koosolekul, mida edastas riigitelevisioon.
Tankeri hõivamine oli rumal tegu, lisas ta.
Gibraltari toll ja politsei pidasid neljapäeval kinni 330-meetrise tankeri Grace 1, mis mahutab kuni kaks miljonit barrelit naftat.
Gibraltari võimude teatel oli alust kahtlustada, et tanker toimetab Euroopa Liidu sanktsioone rikkudes toornaftat Süüriasse. Teheran eitab seda ja väidab, et alus peeti kinni rahvusvahelistes vetes.
London kutsus Iraani pärast uut vahejuhtumit olukorda deeskaleerima
Briti valitsus kutsus neljapäeval pärast uut vahejuhtumit Pärsia lahel Iraani võime olukorda deeskaleerima.
Londoni teatel püüdis kolm Iraani alust ebaõnnestunult tõkestada Briti tankeri British Heritage liikumist läbi Hormuze väina. Iraanlased taandusid alles siis, kui tankerit saatnud Briti mereväe alus suunas nende poole relvad ja andis käsu taganeda.
Allikate teatel nõudsid iraanlased, et tanker muudaks kurssi ja peatuks lähedalasuvates Iraani territoriaalvetes.
"Me oleme mures selle sündmuse pärast ja jätkame Iraani võimude kutsumist deeskaleerima olukorda regioonis," ütles Briti valitsus avalduses.
Iraani revolutsioonikaart eitab Briti tankeri takistamist
Iraani revolutsioonikaart eitas neljapäeval, et nende võitlejad takistasid Briti naftatankeri liikumist Hormuze väinas, edastas uudisteagentuur Sepah.
"Mingit vastasseisu välisriikide laevade, nende seas Briti omadega, pole viimase 24 tunni jooksul olnud," ütles revolutsioonikaart avalduses.
Avalduses lisati, et kui selline korraldus oleks tulnud, oleks see täidetud "koheselt, otsustavalt ja kiiresti".
Vene kõrged poliitikud süüdistavad Pärsia lahe pingetes USA-d
Venemaa ametnikud süüdistasid neljapäeval Washingtoni pingete õhutamises Pärsia lahes.
"Olukord on väga murettekitav," ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel.
"Selle põhjused on selged. Tegemist on Washingtoni sihipärase, ettekavatsetud kursiga pingete võimendamiseks," ütles ta.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et on väidetavast intsidendist teadlik, kuid samuti ka Teherani eitusest.
"Nagu varemgi, kutsume kõiki käituma vaoshoitult Pärsia lahes, et olukorda mitte pingelisemaks muuta," ütles ta.
Rjabkov ütles Gibraltari juhtumit kommenteerides, et Suurbritannia sammud olid ennekuulmatud, kuna need ei riku ainult rahvusvahelist õigust, vaid ka Euroopa Liidu sisereegleid.
Naftahinnad liikusid plussi
New Yorgi ja Londoni toorainebörside naftahinnad liikusid kolmapäeval plussi.
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis kaks dollarit ja 60 senti, jäädes pidama tasemel 60,43 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis kaks dollarit ja 85 senti, sulgudes tasemel 67,01 dollarit barreli eest. | Iraan üritas Pärsia lahel hõivata Suurbritannia tankerit | https://www.err.ee/960233/iraan-uritas-parsia-lahel-hoivata-suurbritannia-tankerit | Iraani rahvuskaardi relvastatud võitlejad üritasid kolmapäeval Pärsia lahel hõivata Suurbritannia tankerit, teatas telekanal CNN viidates USA valitsusallikatele. Viimastel andmetel katse ebaõnnestus. |
Eestlannad jäid avaveerandi järel 9:15 kaotusseisu, kuid suutsid poolajapausiks vahe vähendada kahele punktile - 22:24. Pierre Bressanti hoolealused pöörasid kohtumise enda kasuks kolmandal mänguperioodil, mis võideti 20:10. Otsustavale veerandile mindi seega 42:34 eduseisus. Kohtumise viimasel minutil jõudsid vastased korraks veel kahe punkti kaugusele (58:56), kuid Helena Stina Svilbergi ja Mari Gontšarova vabavisked tõid Eestile võidu.
Eesti parimaks tõusis Anna Gret Asi 21 punkti, 5 lauapalli ja 3 korvisööduga. Maria Gontšarova lisas 18, Helerin Kass 9 ja Anete Elisabeth Adler 6 punkti. Svilbergi kontosse kogunes 5 punkti ja 10 lauapalli. Norra poolelet vastas Lina Stranger-Johannessen 19 silma.
Eesti koondis lõpetas A-alagrupi kahe võidu ja kolme kaotusega neljandal positisoonil. Turniir jätkub mängudega kohtadele 9.-16. Esimeses kohamängus kohtub Eesti reedel kell 19:45 Šveitsiga. | U-18 neidude koondis lõpetas EM-i alagrupiturniiri võidukalt | https://sport.err.ee/960340/u-18-neidude-koondis-lopetas-em-i-alagrupiturniiri-voidukalt | Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniiril mängiv Eesti neidude U-18 korvpallikoondis teenis tabelisse teise võidu, kui kolmapäeva õhtul alistati Norra eakaaslased tulemusega 61:56. |
Blokeerimiskatsed tekitasid omakorda raevu euroskeptikute poolt ning vastasseis võib teoreetiliselt õhustada ka üldist kokkulepet, mis puudutab Euroopa Liidu juhtivate ametikohtade jaotamist, kirjutab Politico.
Näiteks Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni juht Ryszard Legutko hoiatas, et tema fraktsiooni saadikute soov toetada eelmisel nädalal EL-i liikmesriikide juhtide poolt sõlmitud võimulepet vähenes oluliselt pärast seda, kui üks nende liikmetest - Poola endine peaminister Beata Szydlo - ei saanud tööhõive ja sotsiaalvaldkonnaga tegeleva komisjoni juhiks.
Euroopa Liitu skeptiliselt suhtuvad jõud, nende seas ka erinevad äärmuslased, kasvatasid äsjastel eurovalimistel oma häältesaaki, kuigi mitte nii palju, kui nad esialgu lootsid. Äsja loodud Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsioon, kus on juhtivateks jõududeks Matteo Salvini Liiga ja Marine Le Peni Rahvuslik Liit, on hetkel 73 saadikuga suuruselt viies fraktsioon. Neil on vaid kaks kohta vähem, kui samuti tugeva tõusu teinud Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonil ning neist jäävad tahapoole eelpool mainitud ECR 62 kohaga ning Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, millel on 41 saadikukohta.
ID ja ECR omavad seega 135 kohta, mida on palju rohkem kui suuruselt kolmandal fraktsioonil, 108 kohaga liberaalide ja tsentristide Uueneval Euroopal.
Erinevatel Euroopa Liidu meelsetel jõududel - suurimal fraktsioonil ehk paremtsentristlikult Euroopa Rahvaparteil (EPP), sotsiaaldemokraatidel (S&D), Uueneval Euroopal ja rohelistel - on kokku 519 kohta ning seda jõudu kolmapäeval komisjonidele juhte valides ka rakendati. Sisuliselt ei võetud enam arvesse D'Hondti meetodist tulenevat põhimõtet ja tava, kuidas europarlamendi komisjonide juhtide kohti proportsionaalselt jaotati.
ID näiteks ootas, et nende kandidaadiks olnud prantslane Maxette Pirbakas saab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni juhiks, kuid neli EL-i meelset parteid asusid seda blokeerima. Selle asemel sai komisjoni juhiks EPP liikmest sakslane Robert Lins. Pirbakas ei saanud seejärel ka komisjoni asejuhiks, keda on kaks.
Kõige valusamaks löögiks oli aga see, et Prantsuse Rahvusliku Liidu saadik Gilles Lebreton ei saanud õiguskomisjoni juhiks ning tema asemel osutus valituks Briti liberaaldemokraat Lucy Nethsingha, kes võib Brexiti korral juba 31. oktoobril oma ametikohalt üleüldse lahkuda.
Ungari võimupartei Fidesz saadik, kes hetkel kuulub veel EPP ridadesse, kes juhtis õiguskomisjoni hääletust, kutsus kolleege küll senistest tavadest lähtuma, kuid tema üleskutse järgmist ei leidnud.
Prantsusmaa sotsialist Sylvie Guillaume juhtis vastuseks tähelepanu sellele, et ID fraktsioonil, eelkõige Prantsuse Rahvuslikul Liidul on selge motiiv, miks nad just õiguskomisjoni juhi kohta endale tahtsid. Nimelt tegeleb see komisjon saadikupuutumatust puudutavate küsimustega ning selles vallas on Rahvuslikul Liidul valusaid mälestusi. Näiteks erakonna juhilt Marine Le Penilt võttis Euroopa parlament saadikupuutumatuse 2017. aastal, kui tema vastu oli algatatud juurdlus, mis puudutas islamiäärmuslikku vägivalda kujutavate fotode jagamist sotsiaalmeedias.
Politico nendib, et kuigi EL-i meelsetel suurfraktsioonidel õnnestus kolmapäeval europarlamendi euroskeptikute ja äärmuslaste vastu enda arvates mingi cordon sanitaire püstitada, siis praktikas võib see tegevus anda edaspidi tagasilööke europarlamendi töös. Samuti võivad need sammud negatiivselt mõjutada Euroopa valijate hinnanguid EL-i poliitikale laiemalt. | Europarlamendi suurfraktsioonid euroskeptikuid komisjone juhtima ei lasknud | https://www.err.ee/960337/europarlamendi-suurfraktsioonid-euroskeptikuid-komisjone-juhtima-ei-lasknud | Kolmapäeval tegid suuremad Euroopa Liidu meelsed parteid aktiivselt koostööd selle nimel, et hoida paljude oluliste komisjonide juhtivatelt ametikohtadelt eemal euroskeptikute või äärmuslike erakondade kandidaate. |
Festivalil osalevad muusikud kümnelt maalt, kaugemad külalised on Jaapanist. Kaasatud on ka rahvamuusikud ja harrastajad pillimängijad, suupilli kõrval diatoonilise lõõtspilli arvukad mängijad.
Festivali eesmärkideks on suupillimuusika väärtustamine ja populariseerimine. Rahvusvaheliselt tunnustatud esinejad ja professionaalid on kaasatud festivali tegevustesse (kontserdid, konkursi žürii, töötoad). Festivali peaesinejateks on "harmonica queen" Christelle Berthon (Prantsusmaa), Nami Miyata (Jaapan), Trio "Comment Allez-Vous " (Jaapan), Yves Pelras (Prantsusmaa) ja Ismo Haavisto (Soome) ning rahvamuusika ansamblid Minge ja Cir Vir Vyrai (Leedu). Kaastegevad on veel Saksa, Vene, Rootsi, Läti, Poola ja Eesti muusikud.
Festival toimub 12.- 15. juulil 2019, mille raames korraldatakse konkurss Baltic- Nordic OPEN, rahvamuusika konkurss publiku auhindadele ja antakse seitse erinevat kontserti Pärnus ning lisakontsertid Kilingi-Nõmmes ja Tallinnas.
Möödunud aastal olid suupillikonkursi võitjad Piccolo orkester ( Grand Prix) ja Arne Veske kromaatilisel suupillil. Arne Veske on ka uue Holm Panga asutaja. Suupilliklubi Piccolo on loodud 23 aastat tagasi Feliks Kargi eestvedamisel ja suupilli leiutamisest möödub 2021. aastal 200 aastat. | Pärnu Harmonica festival toob suupilli tähelepanu keskmesse | https://kultuur.err.ee/960331/parnu-harmonica-festival-toob-suupilli-tahelepanu-keskmesse | Reedel, 12. juulil algab Pärnu Harmonica Festival, rahvusvaheline muusikasündmus, kus peamiseks instrumendiks on suupill juba 18. korda. |
33-aastase prantslase lepingu lõpuni on jäänud veel üks hooaeg, Suubritannia ja Prantsusmaa meedia sõnul jahivad Koscielnyt nii Bordeaux kui Lyoni Olympique.
"Laurent Koscielny on keeldunud meie hooajaeelseks tuuriks USA-sse reisimast," andis klubi pressiteate vahendusel teada. "Me oleme Laurent'i käitumises väga pettunud. Loodame olukorra lahendada ja ei jaga praegu rohkem kommentaare."
Arsenal kohtub esmaspäeval Colorado Rapidsiga ning jätkab seejärel turneed mängudega Müncheni Bayerni, Fiorentina ja Madridi Reali vastu. | Arsenali kapten keeldus meeskonnaga USA-sse sõitmast | https://sport.err.ee/960333/arsenali-kapten-keeldus-meeskonnaga-usa-sse-soitmast | Kevadel Euroopa liiga finaalis mänginud Londoni Arsenali jalgpalliklubi kapten Laurent Koscielny ei sõida omal soovil meeskonnaga USA-sse, kus peetakse mitu hooajaeelset kontrollkohtumist. |
Kokku oli kümne suurima äriühingust maksumaksja hulgas viis kütusega tegelevat ettevõtet, mis tasusid teises kvartalis kokku 154,4 miljonit eurot riiklikke ning tööjõumakse, selgub maksu- ja tolliameti andmetest.
Kvartali suurim maksumaksja Swedbank maksis teises kvartalis kokku 43,7 miljonit eurot makse. Lisaks pankadele ja kütuse hulgimüüjatele olid suurimate maksumaksjate hulgas telekommunikatsiooniettevõte Telia, hulgimüügifirma Sanitex ning jaekauplustekett Maxima Eesti ja tubakafirma Philip Morris Eesti.
Kümme suurimat äriühingust maksumaksjat tasusid riigile teises kvartalis 310 miljonit eurot riiklikke makse ja tööjõumakse.
Teises kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel kümme enim makse tasunud äriühingut, eurodes:
Teises kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel kümme enim makse tasunud äriühingut, eurodes: Autor/allikas: BNS | Eesti suurim maksumaksja oli teises kvartalis Swedbank | https://www.err.ee/960330/eesti-suurim-maksumaksja-oli-teises-kvartalis-swedbank | Teises kvartalis olid Eesti suurimad äriühingutest maksumaksjad pangad ning kütuse- ja hulgimüügifirmad, enim tasus makse Swedbank. |
"USA on äärmiselt mures digitaalteenuste maksukava pärast, mis peaks Prantsusmaa senatis homme läbi minema ja mis võtab ebaõiglaselt sihikule USA ettevõtted," ütles USA kaubandusvolinik Robert Lighthizer ametlikus avalduses.
Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis eelmisel nädalal heaks kolmeprotsendilise maksu kehtestamise veebihiidude nagu Google, Amazon ja Facebook Prantsusmaal tehtud käibele.
Nn GAFA (Google, Amazon, Facebook, Apple) maks pälvis neljapäeval ka senati toetuse.
Seadusega tahetakse takistada maksude vältimist suurfirmade poolt, mis on oma peakontorid Euroopa Liidus viinud madala maksumääraga riikidesse. Praegu ei maksa need firmad sisuliselt üldse maksu teistes liikmesriikides, kus nad käivet teevad, nende seas Prantsusmaal.
Seaduse järgi peavad digihiiud, mille ülemaailmne käive ületab 750 miljonit eurot ja käive Prantsusmaal 25 miljonit eurot, hakkama maksma Prantsusmaal teenitud käibe pealt 3-protsendist maksu. See võib mõjutada ka firmasid nagu Airbnb ja Uber.
Prantsusmaa valitsus on väljendanud lootust, et samasuguse seadusega tulevad välja ka teised riigid.
Pariis: USA ei tohi digihiidude maksu vaidlust lahendada ähvardustega
Prantsusmaa mõistis hukka USA uurimise, mis puudutab Pariisi plaanitavat digihiidude maksu ja võib viia karistavate tollimaksudeni, ja manitses, et vaidlusi ei tohi lahendada ähvardustega.
"Liitlaste vahel, ma arvan me saame ja peame lahendama erimeelsused muul moel kui ähvardustega," ütles majandusminister Bruno Le Maire Prantsuse senatile enne, kui viimane hääletab seaduse üle, millega kehtestatakse digihiidude Prantsusmaal teenitud käibele 3-protsendiline maks. | USA president andis käsu Prantsusmaa digiteenuste maksukava uurimiseks | https://www.err.ee/960265/usa-president-andis-kasu-prantsusmaa-digiteenuste-maksukava-uurimiseks | Ühendriikide president Donald Trump andis kolmapäeval käsu Prantsusmaal plaanitava digitaalteenuste maksukava uurimiseks, mis peaks eriti valusalt tabama USA tehnoloogiahiide. |
"Meid on valitud mandaadi alusel, mis kutsub üles muutustele, ning me ei näe, kuidas muutused selle kandidaadiga võimalikud oleksid," vahendas Politico fraktsiooni asejuhi, Saksamaa roheliste esindaja Ska Kelleri sõnu.
Nagu lubatud, toimus europarlamendi roheliste kohtumisest Von der Leyeniga ka otseülekanne.
Fraktsiooni hinnangul ei leevendanud kohtumine nende muret, et senine Saksa kaitseminister pole pühendunud tegudele võitlemaks kliimamuutusega. Sellele viitab roheliste arvates ka see, et see teema pole olnud kunagi prioriteediks tema kodumaise poliitilise karjääri ajal.
"Vaid mõni nädal pärast kliimaküsimustega seotud valimisi, ignoreerib ta klimaatilist hädaolukorda ning soovib lausa tuua kliimapoliitilisi eesmärke madalamale kui need, milles Euroopa Parlament varem kokku leppinud on," lausus belglasest eurosaadik Philippe Lamberts.
Rohelistele torkas silma ka see, et kui teemaks oli õigusriigi põhimõtete tagamine Euroopa Liidus, üritas Von der Leyen nende hinnangul teemast kõrvale põigata. "See on oluline puudujääk seoses ühe olulisema küsimusega, millega EL praegu silmitsi seisab," lausus Keller.
Kuigi Von der Leyen valiti liikmesriikide juhtide poolt Euroopa Presidendi kandidaadiks ning teoorias peaks tal olema nii oma kodufraktsiooni ehk paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP), sotsiaaldemokraatide (S&D) ning tsentristide/liberaalide Uueneva Euroopa toetus, pole tema heaks kiitmine Euroopa Parlamendis kaugeltki veel kindel, selgub Politico artiklist.
Ka europarlamendi sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kellega Von der Leyen toetuse pälvimiseks kohtumas käis, andsid mõista, et Von der Leyeni teel Jean-Claude Junckeri mantlipärijaks kõrgub veel mitmeid takistusi. Kui Von der Leyen on ilmselt üritanud erinevate poliitiliste jõudude toetuse pälvimiseks olla võimalikult pealiskaudne, siis fraktsioonid on talle esitanud üsnagi detailseid ja konkreetseid tingimusi.
Ehk sisuliselt võib vetoõigust omav Euroopa Parlament saata EL-i liikmesriikide juhid uuesti läbirääkimisi pidama ning seaduse kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogul siis aega 30 päeva, et uue kandidaadiga välja tulla. Samuti on europarlamendi juhtidel võimalus soovi korral hakata valimisprotseduuri venitama nädalaid või isegi kuid.
Praeguse Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni ametiaeg saab läbi käesoleva aasta 1. novembriks.
Euroopa Liidu liikmesriikide juhid jõudsid eelmisel nädalal pärast pingelisi läbirääkimisi kokkuleppele EL-i uute tippjuhtide asjus.
Paljud poliitikud ja poliitikavaatlejad on juhtinud juhtinud tähelepanu sellele, et eurovalimiste tulemuseks olnud senisest killustatum Euroopa Parlament eeldas ka laiemat koalitsioonimoodustamist, sest enam ei piisanud kahe suurfraktsiooni - paremtsentristliku EPP ja sotsiaaldemokraatide - omavahelisest kokkuleppest. Suure koalitsiooni moodustamine eeldab omakorda pikka aega kaalutud ja läbi mõeldud kokkuleppeid, kuid teisipäeva õhtuks sõlmitud kiirkorras tekkinud kompromiss oli paljude arvates aga kõike muud kui seda, nendib Politico oma ülevaates.
Eriti silmatorkav on kiirelt tehtud kompromissi puhul see, et tulemus on tugevalt Lääne-Euroopa kasuks kaldu.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Staniševi, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel kandidaadina välja itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli, kes ka vajaliku toetuse pälvis. | Europarlamendi rohelised näitasid Von der Leyenile punast tuld | https://www.err.ee/960325/europarlamendi-rohelised-naitasid-von-der-leyenile-punast-tuld | Euroopa Parlamendi rohelised ei kavatse toetada järgmisel nädalal Euroopa Komisjoni presidendiks pürgiva Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeni kandidatuuri. Fraktsiooni hinnangul ei kuulnud nad Von der Leyeniga kolmapäeval kohtudes ühtegi konkreetset ettepanekut õigusriigi või kliimapoliitika teemal. |
"Kontsertklubi (hiljem lihtsalt klubi U3) lõpetab poolte kokkuleppel tegevuse ning sügisest enam ei jätka. Tunnistan isegi, et see sõit jäi lühikeseks, kuid nii on. Kas tuleb midagi uut kuhugi mujale, ei tea, eks näeb," kommenteeris klubi omanik ja tegevjuht Richard Mägar sotsiaalmeedias.
Alles eelmise aasta kevadel lõpetas samas paigas, aadressil Uus tänav 3 tegevuse peokoht Sinilind.
"Ühe põhjusena võib kindlasti välja tuua juba teiste korraldajate avalikult väljaöeldud tõdemust - sündmusi/kontserte jms on liiga palju ning inimesi ei jagu igale poole kui võiks. Samuti, palju on meil Eestis kollektiive, muusikuid, kes 300-400 inimest järjepanu saali toovad," küsis Mägar, selgitade sulgemise põhjust. Mägar lisas, et temal isiklikult on ka muid põhjuseid, miks klubi sulgeda otsustas.
U3 viimaseks ürituseks jäi 14. juunil toimunud Sip€lga 14 kontsert, kus esinesid ka YunglilMarps ja JUNG ABSO. U3 järgmiseks ametlikuks ürituseks oli 31. oktoobriks märgitud Comedy Estonia komöödiaõhtu, novembris pidi ruumides esinema koomik Jim Gaffigan. | U3 Kontsertklubi lõpetas pärast poolt aastat tegevuse | https://menu.err.ee/960322/u3-kontsertklubi-lopetas-parast-poolt-aastat-tegevuse | Tallinna vanalinnas 8. detsembril avatud U3 Kontsertklubi lõpetab tegevuse. |
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK määras Sotši OM-i ajal Venemaa spordiministriks olnud Mutkole Venemaa riikliku dopinguprogrammi olemasolu eest eluaegse olümpiakeelu 2017. aasta detsembris. Mutko kaebas otsuse CAS-i ja astus protsessi ajaks tagasi nii Venemaa jalgpalliliidu presidendi kui MM-finaalturniiri korralduskomitee esimehe ametikohalt.
CAS-i sõnul ei olnud ROK-il Mutko karistamiseks õiguslikku alust, sest Mutko ei osalenud OM-il ei sportlasena ega treenerina ning ei kuulunud OM-il ka Venemaa ametlikku delegatsiooni. CAS-i otsusele vaatamata ei ole ROK-il kohustust Mutkot tulevastele olümpiamängudele kutsuda. | CAS tühistas endise Venemaa spordiministri eluaegse olümpiakeelu | https://sport.err.ee/960324/cas-tuhistas-endise-venemaa-spordiministri-eluaegse-olumpiakeelu | Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) on otsustanud tühistada Sotši OM-i dopinguskandaali ajal Venemaa spordiministriks olnud Vitali Mutko eluaegse olümpiamängudel osalemise keelu. |
Esimene mäng peetakse laupäeval, 13 juulil, kui Eesti vastaseks on kell 14.30 algavas kohtumises Soome. Päev hiljem mängitakse kell 12.30 Lätiga. Külaliste omavaheline kohtumine peetakse 13. juulil kell 17.00. Sissepääs mängudele on tasuta.
Koondise koosseis kohtumisteks Läti ja Soomega:
Väravavahid
Markus Lukk – SK Augur Enemat
Rauno Rahnik – SK Augur Enemat
Kaitsjad
Joosep Juha – SK Augur Enemat
Indrek Palm – Nõmme BSC OlyBet
Priit Mäeorg – Nõmme BSC OlyBet
Ründajad
Rasmus Munskind – SK Augur Enemat
Rauno Nõmmiko – SK Augur Enemat
Sander Lepik – SK Augur Enemat
Ervin Stüf – BSC Thunder Häcker
Gregor Sedrik – BSC Thunder Häcker
Erol Kigaste – BSC Thunder Häcker
Kevin Sooaluste – BSC Thunder Häcker
Peatreener: Kristian Marmor
Rannajalgpallikoondis valmistub kohtumistega MM-valikturniiriks, mis peetakse 19.-27. juulini Moskvas. Eesti loositi A-alagruppi koos kahekordse maailmameistri Venemaa (2011 ja 2013), Saksamaa ja Ungariga. Viie alagrupi peale pääseb play-off 'i 16 meeskonda ning nende kohtumiste kaheksa võitjat jagatakse kahte alagruppi. Mõlema alagrupi kaks paremat pääsevad novembris toimuvale MM-finaalturniirile. | MM-valikturniiriks valmistuvad rannajalgpallurid kohtuvad Soome ja Lätiga | https://sport.err.ee/960320/mm-valikturniiriks-valmistuvad-rannajalgpallurid-kohtuvad-soome-ja-latiga | Eesti rannajalgpallikoondis peab sel nädalavahetusel kaks kohtumist, kui Tallinnas Nõmme Spordikeskuses võõrustatakse Soome ja Läti rahvuskoondiseid. |
Võrreldes maikuuga kahanes ETV üldine vaatajate hulk juunis 3,7 protsenti, kuid ETV püsib endiselt vaadatuima telekanalina, teatas Kantar Emor.
Telerivaatamine kahanes juunis üleülidselt. Kui mais vaadati telerit 3 tundi ja 38 minutit päevas, siis juunis keskmiselt 3 tundi ja 11 minutit päevas.
Eestlased veetsid telerite ees 3 tundi ja 2 minutit ning mitte-eestlased 3 tundi ja 31 minutit päevas. Mitte-eestlastel kulus vaatamisaeg RTR Planeta (14,0 protsenti), PBK (12,6 protsenti) ja NTV Mir'i (10,3 protsenti) vahel.
Telekanalite vaatamisaja osakaal (daily share protsenti) kogu vaatamisajast
Kantar Emori poolt mõõdetavates kanalites oli juunis eetris 28 541 saadet, millest enin vaadati ETV uudistesaadet "Aktuaalne kaamera".
20 vaadatavamat saadet juunis 2019 (vaatajaid saateminuti kohta) | ETV kaotas juunis veidi vaatajaid, kuid jätkab vaadatavuse tabeli liidrina | https://menu.err.ee/960314/etv-kaotas-juunis-veidi-vaatajaid-kuid-jatkab-vaadatavuse-tabeli-liidrina | ETV on olnud pea kaks aastat järjest igakuiselt vaadatuim telekanal. Juunis jagunes eestlastel telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones ETV (18,8 protsenti), Kanal 2 (11,6 protsenti) ja TV3 (11,1 protsenti) vahel. |
Millise pilguga te vaatate apteegireformi kui kettide omanikud ootavad viimase hetkeni, et proviisoritele ei pea apteegiruumi ära müüma, lootuses, et äkki ikkagi seadust muudetakse?
Tõepoolest, need seadusemuudatused on juba tehtud 2014., 2015. aastal. Ehk tänastel apteegi omanikel on olnud võrdlemisi pikk üleminekuperiood vastavalt uuele seadusandlusele, mis jõustub 1. aprillist 2020, vastavusse viia oma apteegid. Me oleme ka suhelnud aktiivselt erinevate apteeke, apteekreid, proviisoreid ja ka hulgimüüjaid ühendavate organisatsioonidega ja kohtumistelt tulevad vastuolulised seisukohad. Tõepoolest on ootus, et võib-olla tänast süsteemi siiski muudetakse, aga minul ministrina ei ole küll täna ühtegi sellist plaani. Seadusandja tahe on selgelt väljendatud, üleminekuperiood on antud ja täna on tegelikult kõikide hulgimüüjate ja suuremate apteegikettide seadusandlik kohustus vastavalt seadusele enda apteegiketid ja apteegiomandused vastavusse viia.
Mis juhtub ühes Eesti väikelinnas, kus üle keskea olev proviisor ei taha ärilist riski võtta ja ta ei soovi osta seda apteeki, mis selles linnas on? Mis siis selles linnas toimuma hakkab?
Täna ongi kõigi turu osapoolte roll selle seaduse jõustumiseni jäänud aja jooksul neid lahendusi leida - kokku leppida, mis on võimalikud müügihinnad, mis on võimalikud müügi tingimused, kes on võimalikud ostjad. Proviisorid on erinevas vanuses, erineva ettevõtlussooviga. Ja kindlasti, vaadates ka täna, kus suurusjärgus kolmandik apteeke toimib proviisorapteekidena, ei ole põhjust arvata, et see oleks mingi printsipiaalne takistus, et ei oleks võimalik ostjaid leida. Pigem on see tihti jäänud soovi taha ja võib-olla ootuse taha, et järsku veel tuleb muudatusi või mingeid muid arenguid. Aga ministeeriumi vaates ei ole me ühtegi suuremat muudatust küll planeerimas.
Ajakirjanduses on ilmunud lugusid, kus ärimees Margus Linnamäe on väidetavalt rahastanud apteegioste. Et üleöö on tekkinud paksu rahakotiga proviisorid, kes ostavad ära apteegi või asutavad uue apteegi, aga tegelik varjatud omanik on ikkagi seesama hulgiravimite müügiga tegelev ärimees. Kas te ei karda, et fiktiivselt paberi peal muudetakse omandivorm ära, aga sisu ei muutu?
Selge on see, et turu kohanemine ja proviisorapteegi põhimõttele üleminek võtab kindlasti aega, ka pärast seda, kui on need seadusemuudatused jõustunud. Sest ühest küljest meie soov ja eesmärk on, et apteegid oleks tervishoiusüsteemi tugev osa. Ehk nii nagu näeme, et on erinevad perearstid, haiglad, tervisekeskused. Samamoodi apteek tegelikult ei ole ju ärilistel kaalutlustel toimiv asutus, vaid ta peaks olema just patsiendi heaolust ja tervise edendamisest lähtuv asutus. Seetõttu on selline proviisorapteekide põhine lähenemine patsiendisõbralikum ja panustab ka tervishoiu üleüldisesse arengusse.
See, et vahepeal võib olla mingeid perioode, kus apteeke omandatakse erinevate muude lahenduste teel või kasutatakse mingit muud kapitali, see on osaliselt üleminekuperioodi küsimus ja teiselpootl tuleb vaadata ka pikemat plaani. Eesmärk on jõuda selleni, et proviisorapteek tegutseks sõltumatult hulgimüüjatest, pakuks oma klientidele parimaid võimalikke ravimeid ja ei lähtuks mitte pelgalt kasumi teenimisest, vaid patsiendi heaolust. See, kui neid kõiki muudatusi või põhimõtteid ei ole võimalik saavutada üleöö, on niivõrd suurte reformide puhul arusaadav. Aga järk-ärgult selles suunas me siiski liigume.
Teie sõnum hulgimüüjatele ja apteegikettide omanikele on see, et palun müüge need ketid ja apteegid proviisoritele ära. Et te ei lähe mingeid seadusi muutma?
Minu sõnum tõepoolest on see, et seadused on vastu võetud juba viis aastat tagasi. On olnud piisav üleminekuperiood. Ja täna on mõistlik leida lahendused ja ostjad oma apteekidele, mis nõuetele ei vasta. | Kiik: mingeid muudatusi apteegireformis ei tule | https://www.err.ee/960319/kiik-mingeid-muudatusi-apteegireformis-ei-tule | Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles, et apteegireformi läbi viimiseks antud üleminekuaeg on olnud piisav ja mingeid muudatusi ta ministrina teha ei kavatse. |
Kirkliauskas ja tema abikaasa läbisid 253-meetrise distantsi minuti ja kuue sekundiga, edestades kuuekordset võitjat Taisto Miettineni ja tema partnerit Katja Kovaneni vaid 0,1 sekundiga. Eelmisel aastal oli Leedu paar võites pooleteise sekundi jagu kiirem.
Naisekandmise MM-i peetakse Sonkajärvis alates 1997. aastast ning vahemikus 1998-2008 polnud eestlastele vastast. Margo Uusorg krooniti maailmameistriks seitsmel, Imre Ambos kahel ja Meelis Tammre ning Alar Voogla ühel korral. 2006. aastal läbis Uusorg Sandra Kullasega raja maailmarekordilise ajaga 56,9 sekundit.
Naisekandmise MM-il ei pea mees erinevatest takistustest üle kandma oma abikaasat, laenata võib ka naabri naist või leida ta veelgi kaugemalt, küll peab naine kaaluma rohkem kui 49 kilogrammi. Auhinnaks on naise kehakaalu jagu õlut. | VIDEO | Leedukad kaitsesid MM-tiitlit, aga eestlaste rekordit ei ohustanud | https://sport.err.ee/960318/video-leedukad-kaitsesid-mm-tiitlit-aga-eestlaste-rekordit-ei-ohustanud | Möödunud nädalal Soomes Sonkajärvis toimunud naisekandmise maailmameistrivõistlused võitis teist aastat järjest Leedu paar Vytautas Kirkliauskas - Neringa Kirkliauskiene. |
Loodud komisjon hakkab kujundama kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti ning kaardistama lahendusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja riigi energiavarustuse tagamiseks.
Eesti jaoks on kõige keerulisemad teemad energiasektori reform ning transpordisektori üleviimine puhastele kütustele. Samuti tuleb otsustada, kuidas toetada kõige paremini tehnoloogilisi uuendusi kliimamuutuste leevendamiseks ja sellest tulenevate võimaluste ära kasutamiseks. Innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas on ühtlasi tuleviku majanduskasvu eeldus.
Kliimamuutustega võitlemise eestvedaja maailmas on Euroopa Liit, kus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Sel teemal korraldab riigikantselei 13. septembril peaministri eestvedamisel ja koostöös Teaduste Akadeemiaga kliimamuutusele keskenduva konverentsi, mille eesmärk on viia edasi riigisisest arutelu kliima- ja energeetikateemadel. | Valitsus lõi kliima- ja energiakomisjoni | https://www.err.ee/960313/valitsus-loi-kliima-ja-energiakomisjoni | Valitsus otsustas neljapäevasel istungil moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline. |
"Teaduslikus mõttes pole tulemustes midagi uut, vaid keskendume konkreetsete numbrite asemel teaduse ja olemasolevate teadmiste paremale vahendamisele. Me ei tahtnud ka lokku lüüa ja kasutada kõige hullemate väljavaadetega kliimastsenaariume," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus uurimuse juhtivautor Jean-Francois Bastin Šveitsis asuvast ülikoolist ETH Zürich.
Kokku uuris Bastin maailma 520 linna kohta kliimaprognoose. Keskmise temperatuuri tõusu arvutamiseks lähtus töörühm valitsustevahelise kliimanõukogu raporti kõige optimislikumast stsenaariumist.
RCP 4.5 kohaselt ei kasva CO 2 heitmed pärast 2050. aastat ja selle lõksu püütav energiahulk pärast 2100. aastat. Viimane eeldab uute tehnoloogiate välja töötamist, millega saab õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka oluliselt vähendada või neid atmosfäärist eemaldada.
Analüüsi kohaselt tõuseks stsenaariumi tõeks saamisel Tallinna keskmine õhutemperatuur sajandi keskpaigaks 2,5 °C kraadi võrra. Nõnda ulatuks aasta keskmine temperatuur üle 8 °C. Juuli keskmine õhutemperatuur võib tõusta veidi üle viie kraadi ehk pea 25 °C'ni. Peaaegu sama palju muutub soojemaks ka veebruar.
Kokkuvõtlikult sarnaneks Tallinna kliima vähemalt temperatuuri poolest Slovakkia pealinna Bratislava omale. Kesk-Euroopa linnu meenutaksid analüüsi põhjal ka Eesti lähiriikide pealinnad.
Kõigist analüüsi kaasatud linnadest muutub kolmes neljandikus kliima piisavalt palju, et need meenutaksid mõnda teist maailma linna. Euroopas keskmiselt on nihe võrreldav tuhande kilomeetri võrra lõuna poole liikumisega.
"Leidsime, et umbes viiendikus linnades muutub kliima sedavõrd palju, et neile ei leiaks enam praegusest maailmast analooge. Me ei tea, millega peavad nad tulevikus silmitsi seisma," sõnas Bastin. Teiste seas kuuluvad nende hulka miljonilinnad Jakarta, Singapur ja Kuala Lumpur.
Bastin rõhutas taaskord, et tegu pole täpsete ennustustega, vaid need illustreerivad pigem muutuste ulatust. "Ajalugu on korduvalt näidanud, et inimesi ei inspireeri oma uskumusi ja käitumist muutma ainuüksi andmed ja faktid. Paranenud teaduslikul kirjaokusel pole kliimamuutust puudutavate faktide tunnistamisega seost," kirjutas töörühm uurimuses.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Tutvu tulemuste visualiseerimiseks loodud interaktiivse tööriistaga. | Sajandi keskpaik võib tuua Tallinna Bratislava kliima | https://novaator.err.ee/960278/sajandi-keskpaik-voib-tuua-tallinna-bratislava-kliima | Maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu tõttu võib sarnaneda Tallinna kliima 2050. aastaks sellest 1300 kilomeetrit lõunas asuva Bratislava omale. Igas viiendas linnas valitsevatele tingimustele ei leiaks praegusest maailmast analoogi. |
Kaugtööd kasutatakse erinevatel põhjustel ja aina sagedamini. Kaugtöö aitab töötajal mugavamalt ühildada töö- ja eraelu, näiteks tehakse kaugtööd selleks, et ei peaks oma kodust maapiirkonnas linna saginasse kolima, et jõuaks lapsele normaalsel ajal lasteaeda järgi, et saaks loobuda igahommikustest ummikutest või pikast rongisõidust töökohta jne.
Kaugtöö tegemine on kahekordistunud
Just nendel ja teistelgi põhjustel on viimase viie aastaga (2014-2018) kaugtöö tegemine Eestis kahekordistunud. 2018. aastal tegi Eestis kaugtööd ligi 107 000 töötajat. Kaugtööd tehakse kodus, raamatukogus, kohvikus ja teinekord ka ühistranspordis.
Täiesti tavapärased on näited pereisadest, kes vastavad töistele e-kirjadele lapsega kodus olles või noorukitest, kes teevad loengu vaheaegadel tööandjaga ärikohtumisi Skype'i vahendusel.
Algne rõõm, et suudetakse tööd ja eraelu ühitada, võib siiski peagi vaibuda. Kaugtööga kaasnevad ja sageli süvenevad samad mured, mis kontoris olles, kuid teinekord tekivad juurde ka täiesti uued probleemid.
Kaugtööd tegev töötaja võib avastada, et kodus või kohvikus ei olegi hea ega sobiv töötada. Vajadusest tööd ja pereelu ühitada töötatakse tegelikult olulisemalt halvemates tingimustes kui kontoris, unustatakse tähelepanu pöörata oma töökeskkonnale, tehakse tööd vales asendis, halva valgustuse ja ilma puhkepausideta.
Mõnikord võib kaugtöö tähendada pikaajalist üksinda töötamist ja sotsiaalset eraldatust, teinekord töö tegemist keset kärarikast kohvikut või kodus sagivaid lapsi. Kaugtööd võib iseloomustada ka suur tööintensiivus, töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, senisest suurema vastutuse võtmine ning töö- ja eraelu segunemine viisil, mis häirib nii töö- kui elukorraldust.
"Tööandjad peavad teadvustama, et nad vastutavad ka kaugtööle lubatud töötaja ohutuse ja tervise eest."
Kõik need teemad on osa töötervishoiust- ja ohutusest, millega tuleks nii töötajal kui ka tööandjal teadlikult tegeleda enne kaugtöö kasutamist. Tööandjad peavad teadvustama, et nad vastutavad ka kaugtööle lubatud töötaja ohutuse ja tervise eest ja seda sõltumata asjaolust, et kaugtöö keskkond ei ole otseselt tööandja kontrolli all.
Samal ajal saab tööandja oma tööohutusalaseid kohustusi siiski täita teatud piirini ehk tehes enda poolt ära kõik mõistlikult võimaliku töötaja ohutuse tagamiseks, eelkõige selgitades koostöös töötajaga välja kaugtöökeskkonnas esinevad riskid ja juhendades töötajat, kuidas neid riske maandada.
Näiteks peaks tööandja juhendama töötajat töökoha kujundamisest, õigetest tööasenditest ja liikumispauside tegemise vajadusest. Kõige sagedamini tehakse kaugtööd arvuti või käsitöötarvetega ja sellisel juhul on peamiseks ohuks istuvast tööst tulenev sundasend, mille puhul on oluline töökoha endale sobivaks kujundamine – istumisasendi sobivaks kujundamine, regulaarsete puhke- ja liikumispauside tegemine, et ennetada luu- ja lihaskonna haigusi ja kuvari ning valgustuse reguleerimine, et ennetada nägemisteravuse vähenemist.
Pingelise õhustiku ning stressi vältimiseks peaks tööandja tagama kaugtööd tegevale töötajale mõistliku töökoormuse, kasutama sobivaid suhtlemisviise ja -vahendeid, hoidma töötajat kaugtööd mittetegevate töötajatega samas infoväljas ja toetama töötaja heaolu ja tööalast arengut läbi arenguvestluste, töötaja kaasamise ning ühisürituste korraldamise.
Tööandja peab kaugtööl olevale töötajale tagama piisava ja ajakohase info andmise ning ligipääsu kogu vajalikule teabele, nt ligipääs ettevõtte sisevõrgule ja elektrooniliste vahenditega koosolekute korraldamise võimaldamine. Lisaks peab tööandja austama töötaja õigust mitte olla kättesaadav väljaspool tavapärast tööaega.
Ohutu kaugtöökeskkond
Tööandja ei ole kaugtöö korral siiski see, kes reaalset keskkonda alati mõjutada saab. Sageli ei mõista kaugtööl olevad töötajad, et neil on oluline roll oma ohutuse tagamisel. Töötaja peab tegema tööandjaga koostööd ohutu kaugtöökeskkonna loomiseks ja täitma tööandja antud juhiseid kaugtöökeskkonna ohutuks kujundamisel.
Näiteks peab töötaja kohandama endale sobivaks tooli ja kuvari asetuse, tegema regulaarselt pause liikumiseks ja silmade puhkamiseks, vältima töötamist mürarikkas keskkonnas, valima või kohandama endale õige valgusega töötamiskoha jms.
Just eeltoodud teemade paremaks selgitamiseks on sotsiaalministeerium koostanud tööandjale ja töötajale juhise, kust leiab nõuandeid, kuidas tagada kaugtööd tegevale töötajale ohutud ja tervist hoidvad töötingimused.
Juhend selgitab, milliseid kokkuleppeid võiks kaugtöötajaga sõlmida ja annab tööandjale suuniseid, kuidas hinnata kaugtöö korral töökeskkonna riske ja mida arvestada kaugtöötaja juhendamisel.
Juhendis on tööandjate jaoks koostatud näitlik kaugtöökeskkonna riskianalüüs, mida nad saavad soovi korral kasutada ja lähtuvalt kaugtöö eripäradest täiendada. Riskianalüüsi näidis annab soovitusi nii töötajale kui tööandjale, kuidas kaugtöö korral töökeskkonna riske maandada.
Kommentaar ilmus algselt sotsiaalministeeriumi ajaveebis. | Seili Suder: kuidas hoida kaugtööd tegeva töötaja tervist? | https://www.err.ee/960297/seili-suder-kuidas-hoida-kaugtood-tegeva-tootaja-tervist | Juht võib tunda, et kaugtööd lubades leiab töötajaid hõlpsamini ja neid saab paremini motiveerida, teisalt jääb kahtlus, kuidas suuta kontrollida töötaja ülesannete täitmist kaugtööl, säilitada meeskonnatunnet ning tagada töötaja ohutust. Ka töötaja mõtleb samade teemade peale ning tunneb muret, kuidas kaugtööl paremini ja tõhusamalt hakkama saada, kirjutab Seili Suder. |
Lennuk F-35 saab täita nii hävitus- ja luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 suudab lennata kiirusega enam kui 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuulub GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi, edastas kaitseväe peastaap.
Õhusõul osaleb üle 30 Eesti ja liitlaste lennuvahendi. Teiste hulgas teevad etteaste Poola õhuväe aerobaatika meeskond Orlik ja Eesti vigurlendur Jüri Kaljundi biplaanil Pitts S-2A.
Lennutehnika näitusel on vaatamiseks 30 lennukit, millest ligi pooled pakuvad publikule ka esmaklassilist õhuaerobaatikat. Õhus annab efektse esinemise Taani kuningliku õhuväe hävitaja F-16, mis on Dannebrogi 800. aastapäevaks saanud Taani lipu värvides kujunduse.
"Ämari õhusõu on eelkõige Eesti rahvale korraldatud üritus, kus näitame lennukeid, mille abil koos liitlastega õhuruumi kaitseme," ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge.
Ta lisas, et tegemist on kogupereüritusega, kus tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele lennundushuvilistele. "Tegu on viimase viie aasta suurima rahvaüritusega, mida õhuvägi korraldab."
Maapealseks vaatamiseks pakub põnevust NATO eelhoiatuse ja juhtimislennuk AWACS, mida on kõigil võimalik ka seestpoolt uudistada. Teiste seas on vaatamiseks väljas ka Ühendkuningriigi ründekopter Apache.
Lennubaas on külastajatele avatud ajavahemikus kell 9-16. Õhuvägi palub kõikidel külastajatel kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Tugeva müra tõttu ei ole üritusele soovitatav kaasa võtta imikuid, lastele on rangelt soovituslik kaasa võtta mürasummutavad kõrvaklapid. | USA varghävitaja F-35 teeb Ämari õhusõul ülelennu | https://www.err.ee/960309/usa-varghavitaja-f-35-teeb-amari-ohusoul-ulelennu | Sel laupäeval Ämari lennubaasis peetaval õhusõul teeb ülelennu Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitaja F-35. |
Sellel nädalavahetusel toimub vormel-1 MM-hooaja kümnes etapp Suurbritannias Silverstone'is, kus MM-sarja üldliider ja valitsev maailmameister Lewis Hamilton loodab kodupubliku ees triumfeerida juba kuuendat korda. "Lewis saab kasu lõigata oma kogemustest, ta on jätkuvalt ülikiire ja parimas autos. Aga Max on tulevikutegija," rääkis Horner nädalavahetuse eel.
"Ma arvan, et viimase 12 kuu jooksul on ta olnud oma elu vormis ja parimaks sõitjaks maailmas," jätkas Horner. "Kuidas ma seda väidet põhjendan? Ta ei istu maailma parimas autos, aga kui vaadata tema viimase aasta tulemusi ja esitusi, on ta sõitnud sisuliselt veatult."
"Tuginedes sellele, mida olen näinud, paneksin oma raha Maxile," vastas Horner küsimusele, kumb võidaks juhul, kui Verstappen ja Hamilton sõidaksid meeskonnakaaslastena samas masinas. "Ta on kirglik sõitja. See on üks põhjustest, miks ta inimestele meeldib. Sport vajab rohkem Max Verstappeni taolisi sõitjaid."
Suurbritannia GP sõidetakse pühapäeval Eesti aja järgi kell 16.10. ERR-i spordiportaal teeb lõppsõidust tekstipõhise otseülekande. | Red Bulli pealik: Verstappen on Hamiltonist parem sõitja | https://sport.err.ee/960308/red-bulli-pealik-verstappen-on-hamiltonist-parem-soitja | Red Bulli vormelimeeskonna juhi Christian Horneri sõnul oleks tiimi hollandlasest sõitja Max Verstappen võrdsete võimaluste korral kiireimaks piloodiks maailmas. |
Asjaolu, et nimetatud seadmed andmeid salvestavad, pole iseenesest uudis ning seda mainitakse ka Google'i kasutajalepingus. Mida aga tingimustes ei mainita, et Google'i töötajatel on võimalik neid salvestusi kuulata, vahendas VRT uudist ajaleht Helsingin Sanomat.
Nutikõlari Google Home abil saab inimene hallata oma kodu võrguga ühendatuid seadmeid ning nutikõlarile saab esitada erinevaid küsimusi. Paljude kasutajate jaoks on aga praktikas üllatuseks, et kodu nutiseadmed suudavad kuulata ja salvestada ka siis, kui keegi neilt seda ei oota. Või veelgi enam - kuskil interneti teises otsas võib keegi päriselt ka pealt kuulata.
Sarnane paljastus tekitas USA meedias tähelepanu aprillis, kui selgus, et Amazoni töötajad kuulavad ettevõtte poolt pakutava nutiseadme Alexa kaudu pealt erinevaid vestlusi ja olukordi.
Amazoni juhtumi kiiluvees jõudiski VRT ühe Google'i alltöövõtjana tegutseva isikuni, kelle abil õnnestus kuulata andmeid, mida Google'i nutikõlarite kaudu on salvestatud. Google'i mainitud tegevust kinnitas VRT-le ka veel kaks allikat.
VRT avaldas erinevaid näiteid Google'i salvestuste kohta ka oma Twitteri-kontol.
Van "Het weerbericht in Oostende" tot "Love you schatje."
Google-medewerkers luisteren mee naar de gesprekken die u voert.
VRT NWS kon ruim 1.000 fragmenten beluisteren.
Lees meer: https://t.co/2DoDyy08BH
Bekijk de volledige reportage: https://t.co/MSctkx0vUm #vrtnws pic.twitter.com/FxyOkRTEpH
— VRT NWS (@vrtnws) July 10, 2019
Kokku tutvus ringhääling umbes tuhande salvestusega, mis olid tekkinud rakenduse Google Assistant kaudu.
Samuti tutvustas VRT salvestusi mõnedele inimestele, kelle jutt seal kõlab, ja viimased tundsid ära nii enda kui ka oma lähedaste hääled.
"Salvestustel kuulsime selgelt näiteks koduseid aadresse ja muid isiklikke andmeid. Nende põhjal oli meil lihtne leida üles inimesed ja nendega rääkida," selgitasid VRT ajakirjanikud.
Paljastus on oluline juba seetõttu, et Google on korduvalt kinnitanud, et ei tegele oma kasutajate pealtkuulamisega. Google-i Hollandi esindus on teinud selle kohta isegi Youtube'is mainekujundusvideo, kus töötajad räägivad, et nende ülesanded piirduvad vaid seadmetele antud korralduste massilise analüüsiga.
Nii nagu ka Amazon kevadel, põhjendas Google kuulamist hiljem sooviga teenust parandada ja kohandada. Näiteks hollandi ehk flaami keelt räägib maailmas umbes 23 miljonit inimest ning selleks, et seadmele antud korraldused paremini töötaksid, tuleb kõnekeelt tuvastavat tehnoloogiat pidevalt arendada ja teha seda päris inimeste abil.
Google'i Belgia pressiesindaja sõnul analüüsivad nende keeleeksperdid ainult umbes 0,2 protsenti kogu helimaterjalist ning et helisalvestusi polevat võimalik seostada kellegi isiklike andmetega.
Suurem osa VRT ajakirjanike poolt kuulatud salvestustest oli salvestatud seaduslikult ehk nende puhul teadsid nutikõlarit või rakendust Google Assistant kasutavad inimesed, et seade kuulab neid. Sellised salvestused algasid sõnadega: "Okei, Google."
153 salvestuse puhul olid asjaolud aga teised ehk need olid salvestatud ilma, et kuuldud isikud oleksid selleks loa või korralduse andnud. Nende seas oli ka vestlusi, mida võib pidada väga isiklikeks, ning ühel juhul oli kuulda isegi vägivallale viitavaid helisid.
Nutikõlar Google Home tuli müügile 2016. aasta oktoobris. | Belgia ringhääling: Google'i töötajad kuulavad nutikõlarite salvestusi | https://www.err.ee/960306/belgia-ringhaaling-google-i-tootajad-kuulavad-nutikolarite-salvestusi | Belgia flaamikeelne ringhääling VRT edastab kolmapäeval avaldatud loos, et nende kätte on jõudnud ülevaade nutikõlari Google Home poolt salvestatud helidest ning et andmetest tuleb välja ka see, et Google'i töötajad üle kogu maailma kuulavad süstemaatiliselt nutikõlarite ja rakenduse Google Assistant poolt salvestatud andmeid. |
"Sidemed erakonna ja Oleg Ossinovski vahel on tänaseks katkestatud," ütles Jevgeni Ossinovski 2015. aastal Eesti Televisioonile antud intervjuus, kui Oleg Ossinovskit seostati Läti raudtee juhi Ugis Magonise korruptsioonijuhtumiga.
"Mina ja minu isa oleme kaks väga erinevat inimest nii oma seisukohtadelt kui ka tegevusaladelt. Tema ei tee poliitikat, mina ei tee äri," rääkis Jevgeni Ossinovski.
"Ajal, mil mina erakonda juhtisin, ei toetanud Oleg Ossinovski sotsiaaldemokraate. Erakond palus sel kevadel Oleg Ossinovskilt toetust eurovalimiste kampaaniaks, kuna selleks ajaks olin mina teatanud oma otsusest taanduda erakonna juhi kohalt," ütles Jevgeni Ossinovski neljapäeval ERR-ile annetust kommenteerides.
Varasematel aastatel on Oleg Ossinovski SDE-d rahaliselt toetanud, näiteks 2013. aastal annetas ta erakonnale 30 000 eurot.
Kokku kogus SDE annetustena tänavu teises kvartalis enne Euroopa Parlamendi valimisi annetustena 93 639 eurot, suurimaks toetajaks oli Oleg Ossinovski järel ettevõtja Heiti Hääl 10 000 euroga.
Seadusega ette nähtud toetusena sai SDE riigilt 131 510, eurot, liikmemaksudest kogunes 5631 eurot.
Samuti selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruandest, et SDE on võtnud aprilli alguses LHV Pangast 300 000 eurot laenu. | Oleg Ossinovski annetas sotsiaaldemokraatidele 25 000 eurot | https://www.err.ee/960263/oleg-ossinovski-annetas-sotsiaaldemokraatidele-25-000-eurot | Ettevõtja Oleg Ossinovski annetas tänavu aprillis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) 25 000 eurot, kui tema poeg Jevgeni Ossinovski oli veel erakonna esimees. |
"Riigikogu on antud küsimust käsitlenud ühistranspordiseaduse eelnõu menetlemisel 2013. ja 2014. aastal, kuulates ära erinevad seisukohad ja arvamused ning eelnõu seadusena vastu võttes jõudnud järeldusele, et tasuta sõidu õiguse kehtestamine ei ole põhiseadusega vastuolus," kirjutas majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastuses bussifirmade avaldusele.
"Kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt ei hüvitata paragrahvis 34 nimetatud kategooria sõitjate tasuta vedu vedajale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil puudub õiguslik alus nimetatud sätte kohaldamata jätmiseks ning hüvitise määramiseks," lisas Aas.
Lux Express ja Eesti Buss taotlesid juuni algul riigilt vastavalt 459 281 ja 77 938 euro hüvitamist möödunud aastal tasuta veetud laste ja puudega isikute eest.
Kehtiva ühistranspordiseaduse järgi on vedaja kohustatud riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.
Firma poolt neile inimestele pakutud tasuta vedu riik aga ei hüvita.
Lux Express ja Eesti Buss pöördusid nõudega majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja sotsiaalkaitseminister Tanel Kiige poole. Nende hinnangul on sotsiaalhoolekanne riigi põhiseadusest tulenev kohustus, mille jaoks peab riigil olema eelarves katteallikas ning sotsiaalne nõudeõigus ei saa olla suunatud ettevõtjate vastu.
Bussifirmade hinnangul on riik ühistranspordiseaduse vastava nõudega hiilinud kõrvale oma põhiseaduslikust hoolekandekohustusest.
Bussifirmade nõue põhineb advokaadibüroo Sorainen analüüsil, mille kohaselt saaks põhiõiguse intensiivseid riiveid pidada õigustatuks vaid siis, kui vedajale määratakse ühistranspordiseaduses tingitud piirangu eest õiglane hüvitis avalduses määratletud ulatuses. Õiglaseks hüvitiseks peab Sorainen avaldajate poolt mullu saamata jäänud piletitulu. | Riik ei maksa Osula bussifirmadele tasuta veetute eest hüvitist | https://www.err.ee/960300/riik-ei-maksa-osula-bussifirmadele-tasuta-veetute-eest-huvitist | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei rahuldanud Hugo Osulale kuuluva Mootor Grupi ettevõtete Lux Expressi ja Eesti Bussi avaldust möödunud aastal tasuta veetud laste ja puudega isikute eest hüvitise määramiseks. |
Seni peamiselt Flora U-21 eest esiliigas mänginud 17-aastane ründaja Mattias Männilaan ja 18-aastane keskkaitsja Markkus Seppik käisid Kielis end näitamas tänavu märtsis ning nähtuga jäädi väga rahule, kirjutab Flora klubi kodulehel. Sestpeale on klubid omavahel suhtluses püsinud, mille tulemusena lepiti kokku mõlema mängija aastases laenulepingus.
Esialgu hakkavad noormängijad esindama 1912. aasta Saksamaa meistri U-19 võistkonda, kellega mängitakse noorte Bundesliga põhjaregioonis. Samasse regiooni kuuluvad veel näiteks Hertha BSC, RB Leipzigi, VfL Wolfsburgi jpt U19 võistkonnad.
"Noormängijate välismaale siirdumine tähendab meie jaoks väga vastutusrikast otsust. Seetõttu käis mängijatega testimisel kaasas ka meie noortetööjuht Taavi Trasberg, et tutvuda klubi treeningtingimuste ja -metoodikaga," lausus Flora spordidirektor Norbert Hurt.
"Holstein Kieli jalgpalliklubi jättis meile väga hea mulje. Treeningtöö on väga hästi läbi mõeldud, väljatöötatud on mänguprintsiibid, läbi mille mängijaid haritakse. Samuti tõusis nende U-19 võistkond omavanuse Bundesligasse. Need on ka põhjused, mis andsid meile kindluse, et on tegemist hea keskkonnaga, kus meie noored saavad teha hea arengu," lisas ta.
Kiitust meie noormängijate kohta jagas ka Holstein Kieli noorte talentide osakonna direktor Fabian Müller. "Mattiase ja Markkuse lisandumisega oleme leidnud endale kaks lootustandvat noormängijat. Me oleme veendunud nende kvaliteedis ja potentsiaalis ning usume, et nad sulanduvad kiiresti meie meeskonnaga," sõnas Müller.
Ka mängijad ise on seni nähtu ja kogetuga väga rahul. "Klubi on jätnud professionaalse mulje nii mängijate kui ka treenerite poolt. Eelmine hooaeg õnnestus neil hästi ning eesmärgid uueks hooajaks on veelgi kõrgemad – see teeb sellest huvitava hooaja!" jagas esimesi muljeid Seppik, kel Premium liiga debüüt kirjas käimasoleva hooaja algusest. Kokku on Seppiku kõrgliigasaldos kahest mängust kaks võitu ning mõlemas hoiti taga null.
"Olen väga õnnelik, et saan uut hooaega alustada Kielis ja mängida kõrgel tasemel välismaal! Ootan igatahes õhinaga algavat hooaega ja kõike, mida see võib mulle õpetada," lisas Männilaan. Temal on kõrgliigadebüüt kirjas eelmisest hooajast. Kui esimeses mängus FC Kuressaare vastu jäi värav tulemata, siis oma teises Premium liiga kohtumises Pärnu Vapruse vastu sai Männilaan ka värava kirja.
Liigahooaeg algab Saksamaal augustis. | Flora laenas kaks noort Saksamaa esiliigaklubisse | https://sport.err.ee/960298/flora-laenas-kaks-noort-saksamaa-esiliigaklubisse | FC Flora andis teada, et klubi noormängijaid Mattias Männilaan ja Markkus Seppik liitusid aastase laenulepingu alusel Saksamaa 2. Bundesligas mängiva Kieli Holsteiniga. Tuleva aasta juuni lõpuni kestvat lepingut on õigus aasta võrra veel pikendada. |
Ameerika Ühendriikide saatkonna teatel on kindral Goldfein 13.-14. juulini Eestis, et tähistada Eesti õhuväe 100. aastapäeva. Ta kohtub oma visiidi ajal kaitseministeeriumi ja Eesti kaitseväe juhtkonnaga ning osaleb Ämari lennubaasi õhusõul.
"Ma õnnitlen Eesti õhuväge nende sajanda aastapäeva puhul ja soovin rõhutada nende olulisust NATO-s. NATO liikmetel on juurdepääs õhu- ja mereväe varustusele Balti regioonis määrava tähtsusega ning Eesti õhuvägedel on selles otsustav roll. Me austame ja hindame oma Eesti kolleege nii liitlaste kui partneritena, kellelt õppida ja keda õpetada parandamaks meie alliansi koostöövõimet õhus, maal, merel ja tänapäeval ka kübermaailmas," märkis kindral Goldfein.
Enne staabiülemaks saamist oli kindral Goldfein USA õhuvägede staabi asejuht, kus tema ülesandeks oli õhujõudude staabi juhtimine, samuti oli ta staabiülemate ühendkomitee nõuete järelevalve nõukogu liige ning nõuandva töörühma liige. Sellele eelnevalt oli kindral Goldfein Pentagonis Ühendstaabi direktor.
USA on viimaste aastate jooksul andnud Eestile üle 100 miljoni dollari kombineeritud julgeolekuabi ning korraldab aastas ligi 150 sõjalist õppust, millest üle 60 toimuvad Eestis koos USA teenistujatega. | USA õhuvägede staabiülem külastab Eestit | https://www.err.ee/960296/usa-ohuvagede-staabiulem-kulastab-eestit | USA õhuvägede staabiülem kindral David L. Goldfein külastab käesoleval nädalal Eestit. |
Avaveerus räägib ETA juht Kirsten Simmo agentuuri tegemistest, eelmine juht Ott Karulin õpetab tõlgendama ja rakendama teatristatistikat, ETA välissuhete koordinaator Liisi Aibel analüüsib Eesti teatri ekspordiväärtust, Sven Karja kaardistab Eesti näitekirjanduse hoovusi ja suundumusi ning Martin Algus, Margus Alver, Siret Campbell, Jan Kaus, Ene Paaver Paavo Piik ja Priit Põldma arutlevad vestlusringis dramaturgia ja kirjutajate positsiooni üle Eesti teatris. Rubriigis "Vastab" vestleb Mart Juur Andrus Kivirähiga.
Evelin Lagle arvustab Mai Murdmaa tantsulavastust "Armastuse tango ehk aegade lõpus", Marge Allandi tutvustab Eesti laulupidude ajalugu, Arnolds Klotiņš ja Saale Kareda võtavad kokku tänavused Eesti muusika päevad/Maailma muusika päevad, Mart Humal uurib võimalikke asitõendeid W. A. Mozarti surma asjaolude kohta ja Liis Kolle portreteerib Leipzigis tegutsevat eesti pianisti Britta Baumani.
Katre Pärn jätkab süüvimist filmikunsti teekonda narratiivse kinoni, Andrei Liimets kirjeldab filmide psühholoogilist ja sotsioloogilist jutustamisviisi, Ralf Sauter teeb David Cronenbergi "Kärbse" ja Oskar Lehemaa "Karva" näitel sissevaate kehaõudusesse, Toomas Jürgenstein arvustab Vahur Laiapea dokumentaalfilmi "Afganistan. Vangis ja vabaduses" ning Indrek Tenno Pavel Lungini mängufilmi "Tsaar". Rubriigis "Persona grata" vestleb Valner Valme filmihelilooja Sten Šeripoviga. | Teater. Muusika. Kino pühendub Eesti dramaturgiale | https://kultuur.err.ee/960294/teater-muusika-kino-puhendub-eesti-dramaturgiale | Teater. Muusika. Kino suvise topeltnumbri teatriosa on pühendatud Eesti dramaturgiale ja sügisel oma 25. sünnipäeva tähistavale Eesti teatri agentuurile. |
"Leppisime kreeklasest saadiku Nikos Androulakisega kokku, et esimesed kaks ja pool aastat on tema SEDE asepresident ja pärast seda kandideerin sellele kohale mina," ütles Mikser neljapäeval ERR-ile. Vastutasuks selle eest sai kaitse- ja välisministrina töötanud Mikser oma fraktsioonis julgeoleku- ja kaitsevaldkonna koordinaatori koha. Androulakis valiti kolmapäval SEDE esimeseks aseesimeheks.
Iga saadikurühma koordinaatorite ülesanne on Mikseri sõnul jagada nii komisjonide sees kui ka oma fraktsiooni saadikute vahel oma valdkonna raportite koostamise õigusi. Raportite koostamine on europarlamendi töö üks peamisi vorme.
Raporteid jaotatakse Euroopa Parlamendis sarnaselt mitmete muude õigustega nagu sõnavõttude arv plenaaristungil või valitavad positsioonid d'Hondti meetodi alusel, mis annab suurematele fraktsioonidele suurema esindatuse, kuid samas tagab selle, et ka väiksemad fraktsioonid ja riigid saaksid oma osa.
Mikseri sõnul oli tema sammuga seotud ka erakonnakaaslase Marina Kaljuranna soov saada Euroopa Parlamendi Kaukasuse delegatsiooni juhiks. Need valimised peaksid toimuma järgmisel nädalal.
Kommenteerides kolmapäeval europarlamendi väliskomisjonis (AFET) soolise tasakaalu nõude rikkumise tõttut pooleli jäänud aseesimeeste valimist, mis oleks võinud tuua teise aseesimehe koha reformierakondlasele Urmas Paetile, ütles Mikser, et ei oska öelda, millised on Paeti šansid, kui valimistega 24. juulil edasi minnakse.
Mikser, fraktsiooni Uuenev Euroopa liige Paet ning saaikurühma Idenditeet ja demokraatia kuuluv Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Jaak Madison kuuluvad kõik Euroopa Parlamendi väliskomisjoni.
Keskerakondlane Yana Toom Uuenevast Euroopast valiti kolmapäeval petitsioonide komisjoni teiseks aseesimeheks. | Mikser vahetas komisjoni aseesimehe koha teise olulise positsiooni vastu | https://www.err.ee/960290/mikser-vahetas-komisjoni-aseesimehe-koha-teise-olulise-positsiooni-vastu | Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser, kes oleks võinud kolmapäeval saada väliskomisjoni julgeoleku- ja kaitseküsimuste alamkomisjoni (SEDE) aseesimeheks, vahetas selle koha oma saadikurühmas teise olulise positsiooni vastu. |
Bambergi klubi kirjutas oma veebilehel, et kuigi Drell anti n-ö kohaliku mängijana esindusvõistkonnas kindla mehena Bundesligas üles, siis kasutas Drell tal lepingu järgi olnud klauslit ning otsustas klubist pärast kolme aastat ikkagi lahkuda, vahendab Korvpall24.ee.
"On kurb, et Henri kasutas ära vabadust klubist lahkumiseks. Meil oli kindel plaan kasutada teda kõrgliigatiimi rotatsioonis ning andsime sellest selgelt ka tema esindajale teada," kommenteeris olukorda Bambergi mänedžer Arne Dirks, kes lisas, et talle jäi mulje, et Drell ja tema agent näevad noormehe tulevikku kindlalt just NBA-s.
"Bamberg ei räägi kogu asja kohta päris tõde, aga see pole täna enam oluline, sest ma olen oma karjääris edasi liikumas Itaaliasse. Lepingu Itaalias loodan sõlmida nädala jooksul. Olen Bambergi klubile Saksamaal veedetud aastate eest tänulik," sõnas Drell lühidalt.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Drelli ja Bambergi teed läksid lahku, eestlane siirdub Itaaliasse | https://sport.err.ee/960289/drelli-ja-bambergi-teed-laksid-lahku-eestlane-siirdub-itaaliasse | Kolmapäeval avaldas Saksamaa tippklubi Bamberg Brose oma kodulehel lühikese uudise, kus teatati, et Eesti korvpallikoondislane Henri Drell on klubist lahkunud. |
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni 13. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduseelnõu kohaselt soovitakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti suunata Ida-Virumaa programmi tegevuste elluviimiseks.
Keskkonnatasude kasutamise senisest sihtotstarbelisemaks muutmine on teema, mis väärib kaalumist ja dialoogi, kuid kohalike tulude riigieelarvesse laekuvate keskkonnatasudega sidumisega ei tasu kiirustada. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks ei ole keskkonnatasude laekumine stabiilne, mistõttu mingil ajahetkel on vahendeid piisavalt, järgmisel hetkel aga puudu. Põlevkivi kaevandusmahud on kokku kuivamas ning õhku paisatavad heitmed, mille maksustamist keskkonnatasud paratamatult hõlmavad, on samuti liikumas vähenemise teed. Maksulaekumine raugeb.
Kui Ida-Virumaa programmi rahastamine oleks seotud keskkonnatasudega, tekiks olukord, et laekuvate keskkonnatasude vähenemisel kuivaks kokku ka toetusmeede (näiteks Ida-Virumaa programm).
"Praegu võib olla probleem Ida-Virumaal või Kagu-Eestis, kuid tulevikus ei ole välistatud probleemikolde liikumine mõnda teise Eesti piirkonda."
Teiseks vähendab seadusega riigieelarve tulude sidumine riigieelarve paindlikkust. Regionaalseid erisusi leevendavaid meetmeid oleks keeruline välja töötada või muutuvatele oludele vastavalt kohandada, kui eelarvevahendid on erinevate otsuste kaudu juba ette "lukku" löödud. Vaba raha lihtsalt ei ole. Praegu võib olla probleem Ida-Virumaal või Kagu-Eestis, kuid tulevikus ei ole välistatud probleemikolde liikumine mõnda teise Eesti piirkonda.
Eeltoodu ei tähenda, et keskkonnatasusid ei ole ettevõtlus- või elukeskkonna parendamiseks üldse mõeldav kasutada. Kindlasti on ja kaudselt moodustavad nad ka praegu osa Ida-Virumaa programmi finantseerimisallikatest.
Tasud loodusressurssidelt saavad olla osaliselt kohalikud maksud, või vähemalt omavalitsusele tagasisuunatud maksud, laekudes omavalitsuste eelarvetesse ning olles mõeldud eelkõige just eelnimetatud probleemidega tegelemiseks.
Valitsusel on lähiaja plaanides täpsemalt analüüsida, kuidas laiendada kohalike omavalitsuste maksustamisõigusi. See hõlmab näiteks maamaksu, tasusid loodusressurssidelt ning külastustasusid.
Valitsuse tegevusprogrammis on võetud eesmärgiks suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Analüüs ja ettepanekud valmivad 2020. aasta jaanuaris.
Lisaks tehakse ettepanekud keskkonnatasude omavalitsustele tagasisuunamiseks, et leevendada loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Tähtaeg on 2020. aasta jaanuar.
Kindlasti on eraldi teemana aktuaalne ka Ida-Virumaa programmi lisaraha suunamine, mida hakatakse sisulisemalt arutama sügisel riigieelarve menetlemise käigus. | Risto Kask: Ida-Virumaa programmi rahastamist pole mõistlik siduda keskkonnatasudega | https://www.err.ee/960287/risto-kask-ida-virumaa-programmi-rahastamist-pole-moistlik-siduda-keskkonnatasudega | Valitsus ei toetanud 11. juuli istungil sotsiaaldemokraatide ettepanekut Ida-Virumaa programmi rahastamiseks keskkonnatasudest. Lisaraha leidmine Ida-Virumaa programmile on prioriteet, edendamist vajab ka elukeskkond. Konkreetsed tegevused vajavad aga põhjalikumat läbimõtlemist, kirjutab Risto Kask. |
"2019. aasta 10. juulil näitas Venemaa Föderatsioon taas oma tegelikku nägu ja provotseeris Mustal merel erakorralise olukorra, ignoreerides rahvusvahelist mereõigust," vahendas Unian Ukraina mereväe pressiteenistuse teadet.
Kiievi teatel ei võtnud Vene sõjalaev kuulda hoiatusi, et piirkond on suletud rahvusvaheliste õppuste jaoks ja tekitas ohtliku olukorra sisenedes tsooni, kus laevaliiklus oli õppuste raames toimuvate lahinglaskmiste tõttu peatatud. Märkimisväärne oli ka see, et kui Ukraina mereväe laev üritas Smetlivõi meeskonnaga ühendust saada, üritati Vene sõjalaeval jätta muljet, et tegu on kommunikatsiooniprobleemidega.
"See asjaolu on järjekordne põhjus, miks rahvusvaheline kogukond ei peaks pidama Venemaa Föderatsiooni etteaimatava rahvusvahelise mereõiguse subjektiks, vaid Venemaa normiks Mustal merel käitumiseks on saanud süsteemsed seadusrikkumised," nentis Ukraina merevägi.
Õppus Sea Breeze 2019 algas 1. ja lõppeb 12. juulil. Osa võtab 19 riiki, nende seas ka USA.
Kuigi ÜRO meretribunal andis Venemaale käsu vabastada kolm novembris kinni peetud Ukraina mereväe alust ja 24 meremeest, on viimased endiselt Moskva käes ning Venemaa võimud peavad Ukraina mereväelaste üle kohtu piiririkkumist puudutavate seadusesätete alusel. | Ukraina merevägi süüdistab Venemaad järjekordses provokatsioonis | https://www.err.ee/960285/ukraina-merevagi-suudistab-venemaad-jarjekordses-provokatsioonis | Ukraina mereväe teatel saatis Venemaa Mustal merel korda järjekordse provokatsiooni, kui Vene mereväe hävitaja Smetlivõi sisenes rahvusvahelise õppuse Sea Breeze 2019 jaoks mõeldud tsooni. |
Eesti Korvpalliliit ja Eesti Võrkpalli Liit on rahvusvahelisele alaliidule avaldanud soovi korraldada Tallinnas 2021. aasta augusti lõpus ja septembri alguses korvpalli ja võrkpalli Euroopa meistrivõistluste meeste finaalturniiri üks alagrupiturniiridest.
Valitsus otsustas rahaeralduse praegu, sest alaliidud peavad rahvusvahelistele liitudele kinnitama oma huvi ja riigi toetust ning valmisolekut turniiri korraldamiseks.
"Spordis on oluline koduväljaku eelis ning täismaja ees võistlemine annab kindlasti meie rahvusmeeskondadele olulise eelise. Tugevad koondised ja pöörased mängud aitaksid kaasa ka ala kandepinna laienemisele ja populaarsuse tõusule noorte hulgas. Lisaks sellele, et mõlemal võistlusel on otsene majanduslik mõju Eesti riigile, aitavad sellised suursündmused kaasa Eesti kui turismisihtkohta tutvustamisele. Sellepärast tuleb ära kasutada kõiki võimalusi, mis meil selles vallas tekitavad," põhjendas kultuuriminister Tõnis Lukas.
Rahvusvaheline korvpalliliit FIBA teeb otsuse järgmisel nädalal ning lisaks Eestile kandideerivad korraldusõigusele veel Tšehhi, Saksamaa, Gruusia, Ungari, Itaalia ja Sloveenia.
Alagrupiturniiri korraldusõigus antakse neljale riigile. Rahvusvaheline võrkpalliliit CEV on otsuse EM-i finaalturniiri alagrupiturniiri korraldusõiguse andmiseks Eestile sisuliselt juba teinud, teised alagrupiturniiride korraldajariigid on Soome, Saksamaa ja Tšehhi. Korraldajad kinnitatakse tänavu 28. septembril.
Eesti Korvpalliliit on prognoosinud, et mängude ajal müüakse väliskülalistele ühtekokku ligi 59 000 piletit. Riigile võiks kõigilt väliskülaliste tehtavatelt kuludelt maksudena tagasi laekuda üle viie miljoni euro, kuid Läti või Leedu sattumise korral samasse alagruppi võib majanduslik mõju olla veelgi suurem.
Võrkpalli puhul on enne alagrupi koosseisu selgumist maksude laekumist keeruline prognoosida, kuid soodsa loosi korral on majanduslik mõju samuti märkimisväärne, seisab kultuuriministeeriumi pressiteates. | Valitsus toetab pallimängude EM-i korraldamist Tallinnas viie miljoniga | https://sport.err.ee/960284/valitsus-toetab-pallimangude-em-i-korraldamist-tallinnas-viie-miljoniga | Kui Eesti saab õiguse korraldada Tallinnas 2021. aastal Euroopa võrk- ja korvpalli meistrivõistluste meeste finaalturniiri üks alagrupiturniir, siis eraldab valitsus selleks riigieelarvest kahe aasta jooksul viis miljonit eurot. |
2016. aastal Tartus iseendale korraldatud viiekordne ultratriatlon oli ilmselt katsumus, tänu millele Ratasepp ja ultratriatlon kui mõiste paljude eestlaste teadvusesse jõudis. Trotsides suvekuul kuuekraadist temperatuuri ja tugevat vihma pidi Ratasepp katsumuse edukaks lõpetamiseks kolima Tartu Ülikooli spordifüsioloogia labori rattapukile. Seal väntas ta 900 km-st 653,13 km. Sisetingimustes sõit ja mitmed tagasilöögid, millele ei osanud esmalt mõeldagi, lükkasid ka finišit aina edasi. Kolm aastat tagasi läbis ta viiekordse ultratriatloni distantsi ajaga 110 tundi ja üheksa minutit. Kogu katsumuse vältel magas ta ligi kümme tundi.
Tänaseks on Ratasepa füüsiline ja vaimne treenitus läbinud arenguhüppe ning ta läheb viiekordse ultratriatloni starti eesmärgiga püüda praegust maailmarekordit – 2005. aastal prantslase Emmanuel Conraux' püstitatud aega 73:18.16. Et ta on selleks suuteline, kinnitas ka vaid mõne nädala eest enda nimele saadud kahekordse ultratriatloni maailmarekordi tiitel ajaga 19:42.57.
"Loodan oma praeguse hea vormi taas heaks tulemuseks vormistada," sõnas Ratasepp, lisades: "Rada on hea ja kiire. Kui suuremaid tagasilööke varustuse ja ilma näol ei tule, siis pean uue rekordi püstitamist üsna reaalseks. Ilmaennustuse kohaselt on oodata hoovihma, mis võib endaga alati üllatusi ja ebameeldivusi kaasa tuua. Seega vaimselt tuleb valmis olla kõigeks. Stardis on ka üks mu tugevamaid konkurente, sakslane Richard Jung, kes garanteerib selle, et võistlusel tuleb anda endast maksimum."
Kuna võistlus on pikk, saab määravaks ka see, kes ja kui palju katsumuse vältel seisakuid endale lubab. Esikoha konkurentsis püsimiseks tuleb olla võimeline sisuliselt kolm ööd-päeva magamata olla. Esialgse plaani järgi tahab ta esimese väiksema puhkepausi teha alles pärast 19 km ujumist ja 900 km rattasõitu. Seni on ta kõige pikemalt magamata sportinud 55 tundi järjest.
Tänavusel võistlusel stardib 32 võistlejat – 28 meest ja neli naist. 19 km ujumine toimub 25-meetrises basseinis, kus distantsi läbimiseks tuleb ujuda 760 basseinipikkust. 900 km ratast sõidetakse 2,7 km ringil ehk kokku 333 ringi. Jooksudistants läbitakse 2,94 km rajal. 211 km läbimiseks peab jooksma 72 ringi.
Võistluse start antakse homme, reede hommikul Eesti aja järgi kell 8. Ratasepa võistlusnumber on 101. | Ratasepp alustab viiekordsel ultratriatlonil maailmarekordi jahtimist | https://sport.err.ee/960279/ratasepp-alustab-viiekordsel-ultratriatlonil-maailmarekordi-jahtimist | Kõigest kolm nädalat pärast kahekordse ultratriatloni maailmarekordi püstitamist stardib Rait Ratasepp reede hommikul Austrias viiekordsel ultratriatlonil, kus tal tuleb läbida 19 km ujudes, 900 km rattal ja 211 km joostes. Seda kõike järjest ja poodiumile pürgijatele minimaalse uneajaga. Kui tingimused on soosivad, püüab ta ületada finišijoone kiiremini kui praegu kehtiv maailmarekord. |
Suurima annetuse, 1000 eurot, tegi Paul Puustusmaa, kes on ise EKRE liige. Erakonna juhatusse kuuluv rahandusminister Martin Helme lisas erakonna arvele 500 eurot.
Aga riigikogu liige Peeter Ernits piirdus kolme euroga, kui enamasti on EKRE liikmed tasunud 12 euro suurust liikmemaksu.
Liikmemaksudena kogus EKRE teises kvartalis 6372, annetustena 6140 eurot. Riigieelarvest ette nähtud toetusena sai EKRE 249 869 eurot, tulu erakonna varadelt oli aruande järgi 3924 eurot. | EKRE ettevõtjatelt toetusraha ei saanud | https://www.err.ee/960277/ekre-ettevotjatelt-toetusraha-ei-saanud | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) erinevalt teistest ettevõtjatelt tänavu teises kvartalis rahalist toetust ei saanud, selgub erakondade järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruandest. |
Politsei- ja piirivalveameti politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa ütles, et vähenemisel on kindlad põhjused – politsei on pannud rõhku alkoholi kättesaadavuse piiramisele ja väärteoprotokolli vormistamise asemel kasutatakse tihtipeale suulist hoiatust või ennetusprogrammidesse suunamist.
Põhjused, mis noori alkoholi tarbimiseni viivad, on erinevad.
Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Piret Talur ütles Eesti Noorsootöötajate Kogu vahendusel, et noored loodavad alkoholist saada julgust, et siis lollitada ja seeläbi nalja saada. Mõned tahavad aga hoopis lõõgastuda ja täiskasvanulikud olla.
Võru Noortekeskuse noorsootöötaja Kauri Kaljuste tõi Eesti Noorsootöötajate Kogu vahendusel alkoholi joomise põhjusena välja ka noorte arvamuse, et joomine teeb neid lahedaks.
Ta lisas, et noori lükkab alkoholi poole ka uudishimu ja igavus.
Tihti juhtub aga, et alaealised lähevad alkoholiga liiale, ei suuda seda taluda ning vajavad arstiabi.
Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid tõi näite kahest Viljandimaalt pärit noormehest, kes pärast viina joomist arstiabi vajasid. Politsei kohale jõudes poisid oksendasid ja nende joove oli peaaegu kaks promilli.
Arstiabi vajamise põhjuseks ei pruugi aga olla suur joove, vaid ka alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud vigastused.
Võrumaal vajas hiljuti haiglaravi 16-aastane poiss, kes jõudis peolt koju, pea verevalumites ja ise raskes joobes. Mis temaga juhtus, seda ta ei mäletanud. Arvas, et äkki kukkus trepist alla, ütles Kivilaid.
Ida prefektuur teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et neile laekub alanud suvevaheajal igal nädalal üle Virumaa mitu teadet raskes joobes alaealistest, kes vajavad haiglaravi.
"Eelmisel nädalal sattus mürgistusega haiglasse 13-aastane poiss. Veel üks 13-aastane alkoholijoobes noor sattus rünnaku ohvriks. Haiglasse on toimetatud mitmeid noori vanuses 13 kuni 17, kes olenemata vanusest tulenevast keelust on siiski alkoholi tarbinud," märgivad Virumaa politseinikud.
Noorte alkoholi tarbimisest teavitatakse ka nende vanemaid.
Veronika Kivilaid ütles, et enamasti tunnevad vanemad juhtunust kuuldes lapse pärast muret ja lubavad talle edaspidi rohkem abiks olla. Mõned aga karjuvad ja pahandavad. Mõned jäävad täiesti ükskõikseks – lapse alkoholitarbimine ei ole nende, vaid lapse enda süü.
Ühe ekstreemsema juhtumi puhul sai alkoholimürgituse tõttu haiglase viidud lapse ema aga šoki ja vajas ka ise arstiabi, ütles Kivilaid.
Olgugi et alaealistele alkoholi müüa ei tohi, on alkohol noortele siiski küllaltki kättesaadav.
"Noorte alkoholitarvitamise muudab võimalikuks see, et täiskasvanud neile alkoholi kättesaadavaks teevad, seega esmane reaktsioon täiskasvanute poolt peaks olema luua selline olukord, et alaealised ei saa osta ega tarvitada alkoholi," ütles Talur.
Kivilaiu sõnul saavad alaealised alkoholi kätte pisematest poodidest ja putkadest või lasevad mõnel asotsiaalse eluviisiga inimesel seda endale vahendustasu eest osta.
Ta lisas, et politsei teeb kauplustesse kontrollkäike, et kontrollida, kas alaealistele alkoholi müümise keelust peetakse kinni või mitte. Ka kaardistatakse ja tegeletakse nendega, kes vahendustasu eest alkoholi ostavad.
Talur tõi aga positiivse näitena välja hiljutise laulupeo, mille korraldajad otsustasid alkoholi mitte müüa ja lisas, et loodetavasti võtavad sellest ka teised üritused eeskuju.
"Senikaua, kui enamikes peredes ja avalikel sündmustel peetakse asjakohaseks tarvitada alkoholi, püsib ka noorte huvi samamoodi käituda," ütles ta.
Enamasti jäävad noored alkoholi tarbimisega politseile vahele üritustel või mõnes avalikus kohas. Nende vanus jääb vahemikku 13–17 aastat ning neist umbes 60 protsenti on poisid ja 40 protsenti tüdrukud. | Politsei tabab üha vähem purjus alaealisi | https://www.err.ee/959858/politsei-tabab-uha-vahem-purjus-alaealisi | Sel aastal on politsei registreerinud 853 joobes alaealise juhtumit, mida on poole vähem kui 2015. aasta sama aja jooksul. Ent tihti tuleb ette, kus nooruk on niivõrd raskes joobes, et vajab arstiabi. |
10 000 eurot annetasid tänavu teises kvartalis Isamaale Toomas Luman ja Urmas Sõõrumaa. Erakonna liikmetest tegi suurima annetuse Kaspar Kokk, makstes Isamaale 5000 eurot.
Riigieelarvest sai Isamaa 157 812, annetustena 134 245, liikmemaksudena 6216 eurot. Tulu erakonna varalt oli kuus eurot ja kokku laekus erakonnale teises kvartalis 298 279, deklareeris Isamaa ERJK-le. | Erakonna Isamaa suurimateks toetajateks olid Teder ja Pruunsild | https://www.err.ee/960274/erakonna-isamaa-suurimateks-toetajateks-olid-teder-ja-pruunsild | Erakonna Isamaa suurimateks toetajateks olid tänavu teises kvartalis ettevõtjad Hillar Teder ja Parvel Pruunsild, kes kumbki andsid erakonnale 50 000 eurot, selgub erakondade järelevalve komisjonile (ERJK) esitatud aruandest. |
"Deja Vu" on rõõmsakõlaline ska funki mõjutustega pala. Sõnade ja viisi autor on Kaupo Eliste, kes mängib loos ka basskitarri.
Kitarril ja trummidel on Evar Paltsepp ja vokaalil ETV endine ilmateadustaja Martin Mileiko. | ETV endine ilmateadustaja avaldas bändiga uue loo "Deja Vu" | https://menu.err.ee/960270/etv-endine-ilmateadustaja-avaldas-bandiga-uue-loo-deja-vu | Võrumaa taustaga bänd Hilised Ärkajad on valmis saanud singli "Deja Vu". |
Eelmisel aastal toimunud Briti Rahvaste Ühenduse mängudel sai Yohan Blake 100 meetri jooksus pronksi, 200 meetris jäid Jamaica mehed üldse medalita. 4x100 meetri teatejooksus kaotas Jamaica nii Inglismaale kui Lõuna-Aafrikale. Jamaica naistel jäi pjedestaali kõrgeimale astmele tõusmata nii 100, 200 kui 400 meetri individuaalses sprindis.
"Ma ei usu, et olukord paraneb, sest need noored on veidi ärahellitatud," rääkis 32-aastane sprindilegend teisipäeval Reutersile. "Kui mina veel võistlesin, olime motiveeritud, me tegime kõvasti tööd ja tase oli kõrge. Nüüd, kui olen spordist lahkunud, tundub, nagu see oleks kadunud."
Meeste murede kiuste hoiavad Shelly-Ann Fraser-Pryce ja Elaine Thompson 100 meetri jooksus maailma hooaja edetabelis 10,73-ga esikohta. Eelmise MM-i järel sportlaskarjäärist loobunud Bolti sõnul võivad naised Dohas Jamaica lippu kõrgel hoida. "Ma usun, et naistel läheb hästi," sõnas Bolt. "Kui meid ootab läbikukkumine, juhtub see meeste poolel. Vaatame, kuidas läheb."
"Asi on selles, et naised on targemad. Ma usun, et nad tahavad saada rikkaks. Nad tahavad elus teatud asju saavutada ja näevad selle jaoks vaeva. Ma ei näe, et [Jamaica] mehed seda teeksid," lõpetas Bolt. | Usain Bolt Jamaica sprindi hetkeolukorrast: noored on ärahellitatud | https://sport.err.ee/960268/usain-bolt-jamaica-sprindi-hetkeolukorrast-noored-on-arahellitatud | Kaheksakordne olümpiavõitja Usain Bolt ei näe, et Jamaica meessprinterid võiksid septembri lõpus algaval Doha MM-il riigile au tuua. |
"9:58 tegime 'mine' otsuse Hayabusa2 sondi teise maandumise jaoks," teatas Jaapani kosmoseagentuur JAXA.
Kolmapäeva pärastlõunaks oli sond langenud viis kilomeetrit ja maandumas Ryugu asteroidil umbes 300 miljoni kilomeetri ehk enam kui 16 valgusminuti kaugusel Maast.
"Juhtimiskeskus sai andmed, mille kohaselt saab oletada, et sond maandus edukalt," teatas Jaapani kosmoseagentuuri eestkõneleja Takayuki Tomobe neljapäeva hommikul.
Tomobe sõnul on esialgu siiski laekunud info vaid sondi kiiruse ja kõrguse kohta ning täielikuks kinnituseks on vaja lisaandmeid, mis saabuvad hiljem päeval.
Edu korral on see teine kord kui Hayabusa2 asteroidil maandunud on. Asteroidile on saadetud ka teisi sonde ja roboteid.
Missiooni käigus tahetakse koguda asteroidi pinnasest materjale, mis võivad heita valgust päikesesüsteemi sünniajale 4,6 miljardit aastat tagasi.
Nende materjalideni jõudmiseks tulistati aprillis Hayabusa2-lt Ryugu pihta "löökkeha", mis tekitas asteroidi pinnale kraatri ja paljastas seni varjus olnud materjalid.
"See on teine maandumine, aga maandumine on väljakutse hoolimata sellest, kas see on esimene või teine," märkis Hayabusa2 projektijuht Yuichi Tsuda ajakirjanikele.
"Kogu tiim annab endast parima, et see operatsioon lõpuni viia," lisas ta.
Esimest korda maandus Hayabusa2 asteroidil veebruaris. Maale peaks see proovidega naasma 2020. aastal. | Jaapani kosmosesond Hayabusa2 maandus teist korda asteroidile | https://www.err.ee/960266/jaapani-kosmosesond-hayabusa2-maandus-teist-korda-asteroidile | Jaapan kosmosesond Hayabusa2 maandus neljapäeval kaugel asteroidil, et koguda sealt proove, mis võivad heita valgust päikesesüsteemi ajaloole. |
"Umbes kaks minutit pärast starti tekkis tõsine anomaalia, mis viis missiooni kaotuseni," ütles Ariane tegevuse juht Kourou kosmodroomil Luce Fabreguettes.
Tegemist on esimese ebaõnnestumisega pärast 14 edukat starti Vegaga, mis on Arianespace'i kerge kanderakett.
Vega pidi toimetama orbiidile Araabia Ühendemiraatide satelliidi FalconEye1.
"Arianespace'i nimel soovin ma esitada meie sügavaimad vabandused meie klientidele nende laadungi kaotuse pärast," lisas Fabreguettes.
Ebaõnnestumise põhjus ei ole veel teada. Starti oli kaks korda edasi lükatud tugeva tuule tõttu. | Kanderaketi Vega start Prantsuse Guajaanast ebaõnnestus | https://www.err.ee/960262/kanderaketi-vega-start-prantsuse-guajaanast-ebaonnestus | Kanderaketi Vega start Prantsuse Guajaanast ebaõnnestus kolmapäeva õhtul, teatas kompanii Arianespace. |
Kui liitumine teoks saab, peaks uus tiim kaasa tegema World Touris ja saama Rahvusvaheliselt Jalgratta Liidult (UCI) uue kolme aasta pikkuse litsentsi, vahendab Spordipartner.
Väidetavalt langetab Katjuša-Alpecini omanik Igor Makarov lõpliku otsuse Tour de France'i esimesel puhkepäeval, järgmisel teisipäeval. Katjuša-Alpecinil on järgmiseks aastaks leping kümne ja Israel Cycling Academy'l kõigest kolme ratturiga. Räime kontraht lõppeb käesoleva hooajaga. | Mihkel Räime klubi võib ühineda Katjuša-Alpeciniga | https://sport.err.ee/960260/mihkel-raime-klubi-voib-uhineda-katjusa-alpeciniga | Portaal Cyclingnews kirjutab, et Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy ja Rein Taaramäe eelmine tööandja Katjuša-Alpecin peavad ühinemise osas läbirääkimisi. |
Elisa aegade vaadatuima Suure soosingu osaliseks saanud "Ivalo" vastu huvi ka mitmed rahvusvahelised voogedastusplatvormid ja telekanalid. Juba on teada, et sari linastub Saksamaa telekanalis ZDF (Zweites Deutsches Fernsehen). Muuhulgas on sari nähtav ka Hiinas Elisa Nordic TV teenuses.
Lisaks on näitamisõigused müüdud Hispaaniasse, Hollandisse ning teistesse Ida- ja Kesk-Euroopa riikidesse.
Kuu aja pärast esilinastub rahvusvahelise originaaltoodangu kõrval esimene Eestis toodetud dokumentaalfiktsioon "Üle noatera". "Mõtlemapanev ja äärmiselt kaasakiskuva süžeega erinevatele Eesti ajaloo sündmustele alternatiivseid lahendusi välja pakkuv kuueosalise dokumentaalsari "Üle noatera" valmib meil koostöös ERRiga," täpsustas Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu . Sarja autoriks on Rasmus Kagge ning režissööriks Indrek Simm.
"Ivalo" tegevus toimub Soomes Lapimaal, kus noor naispolitseinik Nina Kautsalo (Eesti seriaalihuvilistele tuttav Soome sarjast "Pulss") teeb kohutava avastuse ühest tundras asuva maja keldrist. Leid toob kohale Saksa viiruseid uuriva teadlase Thomas Lorenzi (Maximilian Brückner) ning järsku leiavad Nina ja Thomas ennast väga ebatavalise kriminaaluurimise keskelt. | Elisa originaalsarja "Ivalo" näitamisõigused on müüdud enam kui 20 riiki | https://menu.err.ee/960254/elisa-originaalsarja-ivalo-naitamisoigused-on-muudud-enam-kui-20-riiki | Kevadel Elisa Elamusse lisandunud Elisa rahvusvahelise originaalsarja "Ivalo" vastu tunnevad huvi mitmed telekanalid ja voogedastusplatvormid üle maailma. Originaalsarja näitamisõigused on edasi müüdud enam kui 20 riiki. |
Chelsea kohtus hooajaeelses treeningmängus Iirimaa võistkonna Bohemiansiga. Michy Batshuayi viis Euroopa liiga tšempioni kaheksandal minutil juhtima, iirlased viigistasid mängu viimasel minutil Eric Molloy väravast.
Eelmisel neljapäeval Chelsea'ga kolme aasta pikkuse lepingu sõlminud Lampard testis Dublinis toimunud mängu poolaegadel erinevaid koosseise. Lisaks Batshuayile, Danny Drinkwaterile, Cesar Azpilicuetale ja Pedrole said avapoolajal oma võimaluse näiteks teismelised Marc Guehi, Dujon Sterling and Conor Gallagher. Teisel poolajal pani Lampard väljakule mitmed mehed, kes veetsid eelmise hooaja laenulepingu alusel teistes klubides, nagu Kurt Zouma, Tiemoue Bakayoko, Lewis Baker ja Izzy Brown. | Chelsea piirdus Lampardi debüüdil viigiga | https://sport.err.ee/960256/chelsea-piirdus-lampardi-debuudil-viigiga | Endine Londoni Chelsea mängija Frank Lampard tegi kolmapäeval debüüdi klubi peatreenerina, ent meeskond ei suutnud talle võitu kinkida. |
Herman Hesse kuulsast romaanist inspireeritud festival Klaaspärlimäng täidab Tartu põnevate koosluste ja mainekate artistidega. Mitmekülgne programm hõlmab muusikat Mozartist Pärdi ja Vähi nüüdisteosteni, samuti varajast muusikat. Esitajate seas on eesti noored talendid Elina Nechayeva, Heigo Rosin ning külalised Venemaalt, Hiinast, Jaapanist, Austraaliast ja mujalt.
"Tänavusel Klaaspärlimängul on üllatusi, esiettekandeid, klassika esitusi rahvapillidel. Multiinstrumentalist ja helikunstnik Jochen Fassbender toob Saksamaalt kaasa pillid, ei, pigem heliobjektid, milliseid enne pole Eestimaal kuuldud-nähtud. Linnaruumis paneme helisema nii kaarsilla kui ka Raekoja torni," ütles festivali kunstiline juht Peeter Vähi. Vähi lisas, et kiirenevate südametuksetega ootab ta oma värskeima, Pärsia luulest inspireeritud kompositsiooni "Umar Hajjam on kõnelnud…" esimest proovi.
Kokku toimub sel aastal kümmenkond kontserti, festival toimub 11.-16. juuli Tartus Jaani kirikus ja linnaruumis.
11.07.2019 19.00
MOZART & SÕBRAD
Festivali avakontserdi keskmes on klassikalise muusika geeniuse Wolfgang Amadeus Mozarti looming, millele on Klaaspärlimängule omaselt lähenetud huvitava nurga alt ning kava peidab endas põnevaid üllatusi. Lisaks Viini klassiku helitöödele kõlavad kontserdil ka festivali kunstilise juhi Peeter Vähi vokaalteosed. Mozarti klarnetikontserdis soleerib rahvusvaheliselt tunnustatud eesti päritolu klarnetimängija Selvadore Rähni, kes on tegutsenud pikaajaliselt Jaapanis Kyoto sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeistri ja solistina ning käesoleval hetkel elab Islandil. Lavale astub ka saate "Klassikatähed 2014" finalist ja Eurovisiooni lauluvõistlusel laiema tuntuse saavutanud koloratuursopran Elina Nechayeva. Säravate solistide võrdväärseks partneriks on maestro Andres Mustoneni juhatusel aktiivselt tegutsev rikkaliku repertuaariga Klaaspärlimäng Sinfonietta.
12.07.2019 19.00
VARIATSIOONID PÄRSIA TEEMAL
Ansambel HaftCraft suunab rambivalguse instrumendile, mis saab harva soolopilli staatust nautida – fagott on siiani üks enim tahaplaanile jäänud sümfooniaorkestri pille. Viis aastat tagasi sündinud kollektiiv sai alguse just soovist teenimatult vähe tähelepanu pälvinud instrumenti rohkem esile tõsta. Belgia rahvusliku sümfooniaorkestri solistide Bert Helseni ja Filip Neyensi eestvedamisel on ansambel erinevates koosseisudes andnud kontserte Belgias, Hollandis, Hiinas, Iraanis ja teistes riikides. Põnevale pillivalikule ei jää alla ka kontserdiprogramm, milles on läbi põimunud Iraani traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika. Ana Naqe erilise kõlavärviga sopran ja farsikeelne laul, saadetud isikupärasest fagoti tämbrist ja keelpillikvartetist, loob erilise muinasjutulise õhkkonna, kus iidsed ajad ja lood otsekui üles ärkavad. Kontserdi teeb erakordseks ka Peeter Vähi uhiuue teose esiettekanne. See põhineb pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami farsikeelse "Ruba'iyati" ingliskeelsel tõlkel. Hajjami mitmekihilised ja vastuolulised värsid, kus kohtuvad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism ja fatalism, esitavad heliloojale Vähi sõnul komponeerimisel tõelise väljakutse.
12.07.2019 22.00
KLANGKUNST / KÕLAKUNST
Kõlale pühendatud kontsert esitleb saksa multiinstrumentalisti Jochen Fassbenderit, kelle jaoks on kõla fenomen kogu elu huviorbiidis olnud. Juba lapsepõlvest peale oli ta haaratud kõlaga eksperimenteerimisest, ehitades ja arendades innovaatilisi muusikainstrumente ning otsides kõikvõimalikke kõlaobjekte. 1989. aastast alustas ta kõlaartistina esinemist. Sellest ajast peale tegutseb ta aktiivselt interpreedina, peab seminare ning on ka ülikooli õppejõud, pidades oma missiooniks õpetada inimesi tänapäeva mürarikkas maailmas teadlikult kuulama. Fassbenderi sõnul on kõlal tänapäeval keskne tähendus – Bachi muusikat esitatakse erinevatel instrumentidel, jazzilauljad laulavad orelipartituure ning Brandenburgi kontserte mängitakse süntesaatoril.
Kontserdil on kaastegev vokalist Clelia Piirsoo.
13.07.2019 19.00
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta eesotsas maestro Andres Mustoneniga täidab festivali Klaaspärlimäng raames Tartu Jaani kiriku eesti ja poola heliloojate loominguga. Kavasse valitud XX ja XXI sajandi muusika teeb austusavalduse mõlema riigi hiljuti möödunud iseseisvumise 100. aastapäevale. Kontserdi pealkiri on insipreeritud poola helilooja Maciej Balenkowski teosest "Time is ticking" (2015), mis pälvis auhinna "Sinfonietta per Sinfonietta" heliloomingu konkursil. Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud Klaaspärlimäng Sinfonietta on nüüdseks väärika ajalooga ning märkimisväärselt laienenud repertuaariga kollektiiv - orkester esitab eri stiilis muusikat Bachist Piazzollani ning osaleb sageli erinevates crossover-projektides. Lisaks "Klaaspärlimängule" on orkester osalenud ka Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil ja Haapsalu muusikapäevadel. Klaaspärlimäng Sinfonietta juht Andres Mustonen on laia ampluaaga muusik, kes tegutseb nii dirigendi, viiuldaja kui ka pedagoogina. Tema repertuaar on äärmiselt lai, ulatudes barokist kaasajani, ning tal on tihedad kontaktid mitmete nüüdisheliloojatega. Tänu Mustoneni tegevusele on alguse saanud paljud vanamuusika- ansamblid, kontserdisarjad ning rahvusvaheline festival MustonenFest.
13.07.2019 22.00
SÕDALASE TEE
Saatest "Klassikatähed" eesti publikule tuntuks saanud Heigo Rosinat võib nimetada eesti esimeseks löökpillisolistiks. Noorest east hoolimata on ta andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas, sealhulgas maailmakuulsas Carnegie Hallis, ning saanud esimese eestlasena Šveitsi nimeka "Orpheum Foundationi" stipendiumi. Samuti on ta Malletech'i löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist. Rosina arvukate tunnustuste nimistusse kuulub Rising Stars Grand Prix II preemia (2017), DeLinkprijs tänapäevamuusika konkursil I preemia (2013), Yamaha Scholarship Competition for Percussion I preemia (2013). Festivalil Klaaspärlimäng toob Rosin kuulajani löökpillidele muusikat kirjutanud heliloojate Taina, Xenaxise, Fowleri ja Eespere loomingu. Kontserdi pealkiri sobitub hästi Rosina pikaajalise huviga võitluskunstide vastu. Üle kümne aasta karatega tegelemist on innustanud noort interpreeti ühendama võitluskunstide liikumist löökpillimängu liikumisega. Tulemuseks on isikupärane tehnika ja atraktiivne mänguviis, mis köidab kahtlemata publiku tähelepanu.
14.07.2019 12.00, Kaarsild ja Raekoja plats, tasuta kontsert
TARTU TOP TEN
Traditsioonile truuks jäädes pakub festival Klaaspärlimäng see aasta taas publikule ühe tasuta kontserdi. Selle puhul tullakse Jaani kiriku seinte vahelt välja ning kaunis muusika hakkab kõlama vabas õhus Tartu kaarsillal ja Raekoja platsil.
14.07.2019 19.00
KOMITAS AD CAGE
Komitas, õige nimega Soghomon Soghomonjan, on armeenia rahvuslik uhkus ning teda peetakse armeenia klassikalise muusika alusepanijaks. Laia haardega armeenia preester tegeles heliloomingu, muusikateaduse, koorijuhtimise, etnomusikoloogia ja pedagoogikaga. Kontserdil kõlab tema muusika käsikäes XX sajandil laineid löönud John Cage'i loominguga. USA avangardistlik helilooja ja pianist on oma zen-budistlikust filosoofiast mõjutatud eksperimentaalse ja aleatoorse helikeelega inspireerinud paljusid teisi kaasaegseid ja järgmise põlvkonna heliloojaid. Kahe omamoodi märgilise tähendusega helilooja muusikat esitab jaapani pianist Keiko Shichijo, kelle repertuaari kuulub nii klassikaline kui ka nüüdismuusika. Idamaine tundlikkus kombinatsioonis suurepärase lääne ajaloolise muusika tundmisega teeb Keikost unikaalsete oskustega interpreedi. Ta annab kontserte üle maailma, salvestab muusikat ning tegutseb õppejõuna. Kaasaegse muusika eksperdina on Keiko teinud koostööd Helmut Lachenmanni, Tom Johnsoni, Jürg Frey ja Bernhard Langiga.
14.07.2019 19.00 Tallinn, Maarjamäe lossi suvesaal
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta eesotsas maestro Andres Mustoneniga toob festivali Klaaspärlimäng Tallinna, esitledes pealinna publikule eesti ja poola heliloojate loomingut. Kavasse valitud XX ja XXI sajandi muusika teeb austusavalduse mõlema riigi hiljuti möödunud iseseisvumise 100. aastapäevale. Kontserdi pealkiri on insipreeritud poola helilooja Maciej Balenkowski teosest "Time is ticking" (2015), mis pälvis auhinna "Sinfonietta per Sinfonietta" heliloomingu konkursil. Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud Klaaspärlimäng Sinfonietta on nüüdseks väärika ajalooga ning .märkimisväärselt laienenud repertuaariga kollektiiv - orkester esitab eri stiilis muusikat Bachist Piazzollani ning osaleb sageli erinevates crossover-projektides. Lisaks Klaaspärlimängule on orkester osalenud ka Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil ja Haapsalu muusikapäevadel. Klaaspärlimäng Sinfonietta juht Andres Mustonen on laia ampluaaga muusik, kes tegutseb nii dirigendi, viiuldaja kui ka pedagoogina. Tema repertuaar on äärmiselt lai, ulatudes barokist kaasajani, ning tal on tihedad kontaktid mitmete nüüdisheliloojatega. Tänu Mustoneni tegevusele on alguse saanud paljud vanamuusika- ansamblid, kontserdisarjad ning rahvusvaheline festival MustonenFest.
14.07.2019 22.00
SADA KUUD, KOLMAS IDA
Klaaspärlimäng toob Tartusse põneva duo Austraaliast koosseisus sopran Deborah Keyser ja kontrabassimängija Nick Tsiavos. Deborah on olnud juba aastaid juhtiv Austraalia vokalist uues innovatiivses muusikas ning andnud kontserte kodumaal, Euroopas ja Aasias. Tema repertuaari kuulub muusika iidsest bütsantsi laulust ja saksa ning prantsuse barokist kaasaegse improvisatsioonini. Samuti on ta toonud ettekandele mitmeid spetsiaalselt tema häälele loodud teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Liza Lim, Richard Barrett ja Chris Dench. Kontrabassisti ja helilooja Nick Tsiavose loominguline ampluaa on samuti lai, ulatudes VI sajandi vokaalmuusikast kaasaegse minimalismi ja eksperimentaalse improvisatsioonini. Festivalil tuleb ettekandele mõlema muusiku sulest pärit intrigeeriva pealkirjaga elektroakustiline teos "One Hundred Months, Third of East". Kompositsioon on võrreldav arhitektuuriga, milles bassi ja soprani võrdsel osalusel põimuvad iidne Bütsants ja kaasaegne kujutlusvõime.
15.07.2019 19.00
ÕHTUPALVUS
Ansambel Svetilen pakub kuulajale sissevaadet traditsioonilisse vene ortodoksi muusika maailma. 1989. aastal asutatud kollektiivi missiooniks on vanavene koorilaulu esitamine, edendamine ja tutvustamine laiemale üldsusele. Rahvusvaheline edu tuli kollektiivi juurde 1995. aastal Ungaris "Musica Mundi" konkursil, kus pälviti esimene koht. Peale seda on ansambel andnud lugematul arvul kontserte USAs ja erinevates Euroopa riikides ning võitnud mitmeid auhindu. Ansambli repertuaar esindab nii vanavene kiriklikku kui ka ilmalikku a cappella laulutraditsiooni, kuid vahel kasutatakse saateks ka autentseid instrumente nagu gusli ja rataslüüra. Viimaste aastaste kavades püüab kollektiiv juhi Dmitri Garkavi eestvedamisel ühendada arhailist kirikumuusikat kaasaegsete muusikaliste traditsioonidega, luues eksperimentaalseid kompositsioone rocki, jazzi jt stiilides, mis tekitavad laialdast huvi ning võimaldavad rahvamuusikat populariseerida.
16.07.2019 19.00
BAROKK-FOLK-KUNST
Festivali lõppkontserdil ristuvad ajastud, žanrid, valdkonnad ja erinevate rahvaste muusika – tegu on tõelise klaaspärlimänguga! Nimekas Čiurlionise kvartett avab ukse meile lähedase ja ometi üsna tundmatu Leedu muusikamaailma. 1968. aastal asutatud kollektiiv on pälvinud hulgaliselt tunnustust kodumaal ja rahvusvahelisel muusikaareenil, esinenud maailma mainekamates kontserdisaalides ning toonud esitusele mitmekülgseid kavasid Mozartist ja Brahmsist Leedu nüüdisloominguni. Kontserdi esimeses pooles kõlavad leedu rahvusliku muusika ja kunsti suurkuju Čiurlionise loomingu kõrval ka vähem tuntud leedu heliloojate teosed. Teine pool on pühendatud klassikale ning toob publikuni ilusaid pärleid nii Bachi kui ka Sibeliuse varamust. Kontserdi muudab eriliseks leedu rahvuspill birbynė, mis sarnaneb klarnetile ning on arenenud välja lihtsast karjuste pillist. Alates 19. sajandist on sellest saanud tõsiseltvõetav instrument, mida kasutatakse ansamblites ja klassikalise muusika esitamisel. Tartus soleerib pillil leedu nimekaim birbynė-mängija Vytautas Kiminius, kes on esimene ja ainus rahvusvahelisel tasandil birbynė mängu õppiv ja esitlev leedu interpreet. | Tartus algab festival Klaaspärlimäng | https://kultuur.err.ee/960235/tartus-algab-festival-klaasparlimang | Neljapäeval algab Tartus festival Klaaspärlimäng, kus saab kuulata muusikat Mozartist Pärdi ja Vähi nüüdisteosteni, külalised tulevad Venemaalt, Hiinast, Jaapanist, Austraaliast ja mujalt. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Reps, Järvik ja Aeg | https://www.err.ee/960253/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-reps-jarvik-ja-aeg | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad täna valitsuse otsuseid peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond), maaeluminister Mart Järvik (EKRE) ja justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa). Portaalis ERR.ee saab valitsuse pressikonverentsi jälgida otsepildis algusega kell 12. | |
Üleeelmisel aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. "Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu," sõnas ta pressiteate vahendusel.
Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märkis, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega.
Uuringu kohaselt oli sektori panus tööhõivesse suurim Kesk-Eestis ja Lääne-Virumaal, kus metsandussektor andis 19,7 protsenti tööhõivest, Lõuna-Eestis oli see 15,4 protsenti, Lääne-Eestis ja saartel 9,9, Harjumaal 6,9 ja Kirde-Eestis 3,8 protsenti. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. "Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades," ütles Nigul.
Ta tunnistas, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. "Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad," tõdes Nigul.
Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. "Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel," kirjeldas Nigul. | Uuringu kohaselt annab metsa- ja puidusektor kümnendiku Eesti tööhõivest | https://www.err.ee/960251/uuringu-kohaselt-annab-metsa-ja-puidusektor-kumnendiku-eesti-toohoivest | Metsa- ja puidusektor moodustab 10 protsenti kogu Eesti tööhõivest, andes 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele, selgub Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust, mille viis läbi Ernst & Young Baltic AS. |
Konkurentsiameti hinnangul on 5G sagedusload võimalik panna konkursile 10 MHz ühikute kaupa ning väljastada sageduslubasid nii palju, kui turul tegelikku nõudlust on. "Nii saab tagada tingimustega võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust," seisab konkurentsiameti vastuses Levikomile.
"Pannes sagedusload konkursile väikeste ühikute kaupa, ei võta riik enda kanda kõiketeadva ettehooldaja koormat, nii nagu ta on seda teinud sagedusala enne oksjonit kolmeks jagades. Pole vaja ette määrata, milline on optimaalne kasutatav sagedusvahemik erinevate äriplaanidega sideettevõtjate jaoks," märkis konkurentsiamet.
Konkurentsiameti hinnangul on mõistlik konkurssi kavandades hoida turg võimalikult avatud uutele arengutele ja tegijatele, mitte kujundada tingimusi selliselt, et lube jätkuks üksnes olemasolevatele mobiilsideoperaatoritele.
Sageduslubade konkurssi tugevalt kritiseerinud Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm on pikalt rääkinud, et konkursile tuleks panna vähemalt neli luba, aga innovatsiooni toetaks isegi enamate lubade väljaandmine.
"Konkurentsiameti otsus toetab innovatsiooni ja konkurentsi 5G teenuste arendamises. 10 MHz kaupa 5G sageduslubade konkursile panemine võimaldab 5G teenuseid arendada kõikidel soovijatel. Kohalikku 5G sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu," lisas Põldsamm.
Levikom vaidlustas kohtus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja tehnilise järelevalve ameti (TJA) 5G sagedusloakonkursi. Kahes kohtuastmes lüüa saanud MKM vaidlustas Levikomi taotluse loakonkursi tühistamiseks riigikohtus, ent kohus ei võtnud ministeeriumi määruskaebust menetlusse.
5G sageduslubade konkursi kohtus vaidlustanud Levikomi peamine etteheide riigile seisneb konkurentsi mahasurumises ning uue põlvkonna võrgu ehk asjade interneti sagedusala väljajagamises ainult mobiilsideoperaatoritele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et sageduslubade jaotamine kolmeks piirab põhjendamatult konkurentsi, mistõttu tuleks kaebust arutada sisuliselt.
Levikomi juhatuse esimehe Peep Põldsammi sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.
Kolmele oksjonile pandavale loale esitasid taotluse kolm Eestis tegutsevat sideoperaatorit, Levikom jäi konkursist kõrvale. | Levikom: konkurentsiamet tegi 5G litsentside konkursi korralduse maatasa | https://www.err.ee/960249/levikom-konkurentsiamet-tegi-5g-litsentside-konkursi-korralduse-maatasa | Telekomiettevõtte Levikom taotlusel 5G sagedusala litsentside konkurssi analüüsinud konkurentsiamet leiab, et kolme sagedusloa väljaandmise plaan ei kõlba kuhugi ja soovitab sageduslubasid radikaalselt enam oksjonile panna, teatas ettevõte. |
Samuel Chukwueze värav viis Nigeeria Kairos toimunud kohtumist juba pooltunni eel juhtima, Lõuna-Aafrika jõudis viigini 71. minutil Bongani Zungu tabamuse läbi. Peakohtunik kinnitas värava pärast VAR-iga konsulteerimist; et Rahvuste karikal võeti süsteem kasutusele käesoleva turniiri veerandfinaalidest, sai Zungu tabamusest esimene VAR-i abil määratud värav Rahvuste karikaturniiri ajaloos. Nigeeriale tõi edasipääsu William Troost-Ekong 89. minutil.
Pühapäevases poolfinaalis läheb Nigeeria vastamisi Elevandiluuranniku ja Alžeeria vahelise matši võitjaga. Kahelt viimaselt finaalturniirilt eemale jäänud Nigeeria pääses viimati nelja parema sekka 2013. aastal, toona turniir ka võideti. | Viimase minuti värav viis Nigeeria Rahvuste karika poolfinaali | https://sport.err.ee/960250/viimase-minuti-varav-viis-nigeeria-rahvuste-karika-poolfinaali | Jalgpalli Aafrika Rahvuste karikaturniiril jõudis teise koondisena nelja parema sekka 2013. aasta võitja Nigeeria. |
Madalad maasikahinnad olid heaks võimaluseks neile, kes soovisid marju kodus säilitada ja seda isegi siis, kui arvestada kulude hulka sügavkülmiku elektrikulu, teatasid ERR-i raadiouudised neljapäeval.
Elektrikulu sõltub nii sügavkülma energiaklassist ja mahust kui ka elektri hinnast, kuid keskmiselt võib 65-liitrise sügavkülma elektrikulu olla kaks eurot kuus.
Kui marjad osteti näiteks kahe-eurose kilohinnaga, siis on 20-kilose maasikakoguse ostnud inimene poemarjadega võrreldes kokku hoidnud umbes 70 eurot. Viie euroga maasikaid ostes on hinnavõit umbes kümme eurot.
Samas on aga Soome uudisteportaali YLE andmetel seal odavam osta poest pakendatud maasikaid, kui et neid ise sügavkülmutada. Hinnavahe tuleb tuleb sisse selle pärast, et soomes maksab värske mari rohkem kui külmutatud. Kui pool kilo külmutatud maasikaid maksab Soome poes umbes viis eurot, siis sama kogus värskeid marju maksab hooajal neli kuni seitse eurot. | Maasikate külmikusse varumine on odavam kui neid hiljem poest osta | https://www.err.ee/960247/maasikate-kulmikusse-varumine-on-odavam-kui-neid-hiljem-poest-osta | Poest ostetud sügavkülmutatud maasikatega võrreldes tuleb kodus külmutatud marjakilo odavam, kuna selle suve maasikahinnad on olnud soodsad marjade külmikusse varumiseks. |
" Homo sapiens hakkas tulemuste põhjal Aafrikast väljaspoole rändama rohkem kui 200 000 aasta eest ja jõudis isegi Euroopasse. Hiljem asendus nende sealne asurkond neandertallastega," sõnas uurimuse juhtivautor Katerina Harvati, Saksamaal asuva Eberhard Karli nimelise Tübingeni Ülikooli paleoantropoloogia professor. Pole võimalik veel öelda, kas nad ei pidanud Euroopas vastu kliima, neandertallaste või millegi muu pärast. Tõenäoliselt jõudis sedavõrd kaugele ka suhteliselt vähe nüüdisinimesi, mis kiirendas nende hääbumist.
Järeldus ei tulnud teadlastele täieliku üllatusena. Varasematele väljarännetele olid vihjanud geeniuuringud. Näiteks ei kattunud ühe hiljuti ilmunud töö põhjal kümnete tuhandete aastate eest Saksamaal elanud neandertallase mitokondrites asuv pärilikkusaine mitte ühtegi selle liigikaaslase omaga.
Kahtlustada võis inimeste ja neandertallaste segunemist, mis pidi juhtuma vähemalt 270 000 aasta eest. Muististe põhjal laienes nüüdisinimeste leviala Euroopasse aga oluliselt hiljem – kõige varem 50 000 aasta eest. Ligikaudu samal ajal algas neandertallaste allakäik.
Harvati sõnul viitavad tulemused, et lugu inimeste Aafrikast lahkumisest on keerukam, kui pikka aega arvati. Vastavalt keskkonnaoludele ja populatsiooni suurusele laienesid ning tõmbusid kokku nii neandertallaste kui ka nüüdisinimeste levialad. Nende kattumine päädis ühe liigi teisega asendumisega. "Neandertallased said liikuda ka Euroopast Lähis-Itta, laiendades sellega oma leviala ja asendades osa sealsete nüüdisinimeste asurkondadest," lisas professor.
Püsivalt õnnestus nüüdisinimestel väljaspool Aafrikat kanda kinnitada alles viimasel sajal tuhande aastal. "Kõik praegu Aafrikast väljaspool elavate inimeste esivanemad pärinevad suuremast 70–50 tuhande aasta teest toimunud väljarändest. Inimesed lahkusid Aafrikast ka varem, kuid nad ei panustanud hiljem elavate inimeste genoomi," kinnitas Harvati. Varem elanud inimeste jälg on säilinud tänapäeval vaid Kagu-Aasias, Paapuas, moodustades kaks protsenti seal elavate inimeste DNA-st.
Üllatus muuseumiriiulilt
Ajakirjas Nature kirjeldatav kolju leiti Kreekast Apidima koopast juba 1970. aastate lõpus. Omal ajal koopasse jõudnud sadevesi või meri oli kandnud sellest vaid 30 sentimeetri kaugusele teisegi pealuu, kus need lõpuks koos pinnase alla mattusid.
Pärast nende uuesti päevavalgele tulekut uuriti neist põhjalikumalt vaid ühte, paremini säilinud koljut. Kuna sel olid selgelt neandertallastele iseloomulikud tunnused, otsustasid teadlased, et neandertallane pidi olema teinegi koopast leitud inimlane. Kolpasid nüüdisaegsete meetoditega uurinud Harvati jõudis kolleegidega teistele järeldustele.
Koljudes leiduva uraani ja selle lagunemisprodukti tooriumi sisalduse põhjal oli ühe kolju vanus kõige vähem 170 000 aastat. Teine pidi olema aga vähemalt 210 000 aasta vanune. Samuti sai koljudes jäädvustunud keemiliste elementide teisenditest välja lugeda, et keskkonnatingimused erinesid mõlema indiviidi surma järel märkimisväärselt. "Ma ei suutnud seda alguses uskuda, kuid kõik analüüsid andsid sama tulemuse," meenutas Harvati.
Apidima 2, umbes 170 000 aasta eest elanud neandertallase kolju on säilinud palju paremini. Autor/allikas: Katerina Harvati/Eberhard Karlsi Ülikool
Autoritele on samas juba ette heidetud, et nad kasutasid luude vanuse määramiseks vaid ühte meetodit ja luudel puudub arheoloogiline kontekst. Teadlastel pole võimalik täpselt öelda, kust koljud tulid. Nõnda on võimalik, et tuhandete aastate vältel on osa koljudesse talletunud uraanist taas välja immitsenud, misläbi paistaksid need tegelikkust vanemana. Luid ümbritsenud bretša vanuse määramisest pole aga kasu.
Luude vanuse määramise järel võrdles töörühm eri vanusega koljutükkidest arvutis kokku pandud rekonstruktsioone nüüdisinimeste ja neandertallaste säilmetega. Üks koljudest, Apidima 2 sarnanes kõige rohkem neandertallastega. Teine, Apidima 1 paigutus seevastu muu hulgas ümara kolju tõttu ühte rühma nüüdisinimeste säilmetega. Viimase põhjal järeldasid teadlased, et inimlased elasid erinevatel aegadel ja kuulusid eri liiki.
Töö põhjal ei saa siiski öelda, et neandertallased ja nüüdisinimesed oleksid kunagi Kreekas koos elanud. "Teisalt on tehtud seal väljakaevamisi alles viimasel paarikümnel aastal, nii et me ei saa midagi kindlat väita. Me ei saa seda teha ka Iisraelis, kust on leitud paleoantropoloogilisi tõendeid palju rohkem," nentis professor.
Järgmise sammuna loodab töörühm täpsemalt välja selgitada, mis nüüdisinimesed liikvele ajas, mis teed pidi nad Kreekasse jõudsid ja selle üleüldse võimalikuks muutis. | Esimesed inimesed võisid jõuda Euroopasse arvatust neli korda varem | https://novaator.err.ee/960056/esimesed-inimesed-voisid-jouda-euroopasse-arvatust-neli-korda-varem | Esimesed nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse juba 210 000 aasta eest, seniarvatust enam kui neli korda varem, viitab Kreeka koopast leitud kolju. |
Mõned kuud tagasi Šveitsi võistkonnas Luzerni Volley's esimese välishooaja lõpetanud 24-aastane saarlane oli Šveitsi liiga üks silmapaistvamaid mängijaid, kirjutab Võrkpall24.ee. 191-sentimeeterine mängumees oli oma tiimikaaslase Strahinja Brzakovici järel liiga paremuselt teine punktikütt.
"Kindlasti on see suur samm edasi," kommenteeris Saar. "Üllatuseks nende pakkumine mulle ei tulnud, kuna olin agendile eelnevalt öelnud, et sooviksin võimaluse korral uuel hooajal mängida Prantsusmaa, Itaalia või Saksamaa kas kõrg- või esiliigas." | Võrkpallikoondislane Kevin Saar liitub Prantsusmaa klubiga | https://sport.err.ee/960244/vorkpallikoondislane-kevin-saar-liitub-prantsusmaa-klubiga | Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Kevin Saar astub karjääriredelil mitu sammu ülespoole, kui liitub Prantsusmaa esiliigas palliva Saint-Quentin'i meeskonnaga. |
Riia ööturul korraldatud vaatlustes selgus, et sealt käisid kaupa ostmas mitmed Eesti numbrimärkidega kaubikud, mis hiljem jõudsid Tartu ja Pärnu turgudele ning vähemalt osa Lätist toodud kaubast müüdi Eestis toodetu pähe.
Maalehes kirjeldatakse Riia ööturul toimuvat, kus Eesti, Läti, Leedu ja Poola numbrimärkidega veokid läbi voorivad ning kaup auodele laaditakse. "Mõne tunni pärast on punane kaubik Pärnu turule jõudnud. Riiast toodud maasikad lähevad ajakirjaniku pilgu all otse pagasiruumist kümnekonnale letile eriti magusa Eesti maasika nime all," kirjeldab Maaleht toimuvat ühe auto näitel.
Teise juhtumine tuuakse välja, kuidas reedel saabus keskturule kaks rekatäit Saksamaa maasikaid, mis sarnanevad Eestis kasvatatava sordiga "Sonata", kuid hiljem turul käies leidis ajakirjanik ainult ühe leti, kus müüdi maasikaid, mille päritolumaaks oli märgitud Saksamaa.
"Peale maasikate on kõige lihtsam kodumaisena müüa sibulat, kurki, hernest ja suvikõrvitsat, mida tuleb praegu juba ka Eesti põldudelt," märgib Maaleht.
Lehe sõnul teavad turumüüjad, kes müüb oma ja kes sissetoodud kaupa, kuid valjusti sellest ei räägita.
"Ühe Läti maasikakasvataja sõnul oli Eesti kaubikuid seal mitu korda rohkem siis, kui kohalike maasikate kõrgaeg polnud veel kätte jõudnud," teatab leht. | Maalehe uuring paljastas köögiviljade päritolu võltsimise skeemi | https://www.err.ee/960242/maalehe-uuring-paljastas-koogiviljade-paritolu-voltsimise-skeemi | Mitmed Eesti turgude köögiviljamüüjad saavad oma kauba välismaalt, kuid esitavad seda Eestis kasvatatud viljadena, selgus Maalehe ajakirjanike läbi viidud uuringust. |
2018. aastal tegeles ettevõte Kalev Spa ulatusliku rekonstrueerimisega. Tööd lõppesid tänavu kevadel ja veekeskus avati klientidele taas aprillikuu alguses.
Rekonstrueerimistööde eelarve oli kokku 12,3 miljonit eurot, millest mullu investeeriti 9,3 miljonit eurot, selgus Kalevi Veekeskuse majandusaasta aruandest.
Tööde tulemusena uuenes veekeskus täielikult, suurenes hotellitubade arv 19 protsenti 119 toani, restoran sai juurdeehituse ning märgatavalt paranes hoone kasutamise efektiivsus.
Tänavu on ettevõtte peamiseks eesmärgiks pärast rekonstrueerimise lõppemist võimalikult kiiresti kõigi koostööpartneritega lepinguliste suhete taastamine, uute toodete ja teenuste turule toomine ning müügitegevuse täisvõimsuse saavutamine.
Ettevõttes töötas möödunud aastal 76 inimest, kelle palgakulu oli 925 700 eurot. Aasta varem oli 100 töötaja palgakulu kokku 1,37 miljonit eurot. Mullu maksti nõukogu ja juhatuse liikmetele brutotöötasudena kokku 54 300 eurot.
OÜ Kalevi Veekeskus peamisteks tegevusaladeks on hotelli ja veekeskuse teenused ning sellega seotud lisateenused. Ettevõtte omanikud on Jaan Manitskile kuuluv Grenster OÜ ja Eesti Spordiselts Kalev MTÜ. | Spaad remontinud Kalevi Veekeskus kaotas käivet, ent vähendas kahjumit | https://www.err.ee/960240/spaad-remontinud-kalevi-veekeskus-kaotas-kaivet-ent-vahendas-kahjumit | Kalev Spad opereeriva OÜ Kalevi Veekeskus käive kahanes mullu 45 protsenti 1,9 miljonile eurole, ettevõtte puhaskahjum kahanes aga tunamulluselt 1,06 miljonilt eurolt 847 700 eurole. |
"Müncheni lastefilmide festival on üks Saksamaa vanimaid ja tähtsamaid lastefilmide festivale. Oli suur au osaleda uue Lotte filmiga sellel festivalil. Ja kui lapsed hääletasid meie filmi festivali parimaks, no mis sa hing veel tahad," sõnas filmi režissöör Heiki Ernits.
EV100 filmiprogrammi kuuluv "Lotte ja kadunud lohed" esilinastus Eestis 4. jaanuaril 2019.
Kogupere seiklusloos "Lotte ja kadunud lohed" saab vahva koeratüdruk endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.
"Lotte ja kadunud lohed" režissöörid on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Stsenaariumi kirjutasid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk. Filmi muusika kirjutas Sven Grünberg. Filmi produtsendid on Kalev Tamm Eesti Joonisfilmist ja Vilnis Kalnaellis Rija Filmsist.
EV100 filmiprogrammi ainus animafilm "Lotte ja kadunud lohed" valmis Eesti Joonisfilmi ja Läti stuudio Rija Films koostöös. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Läti Rahvuslik Filmikeskus, Loov Euroopa MEDIA programm, Helio ja Eesti Rahvusringhääling. | "Lotte ja kadunud lohed" võitis Müncheni filmifestivalil publiku auhinna | https://kultuur.err.ee/960238/lotte-ja-kadunud-lohed-voitis-muncheni-filmifestivalil-publiku-auhinna | Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud täispikk animafilm "Lotte ja kadunud lohed" võitis Müncheni filmifestivalil auhinna. Filmi linastusel Münchenis osales režissöör Heiki Ernits. |
ERR kirjutas poolteist aastat tagasi, et Tallinna südalinnas postimaja ja kobarkino ostnud Baltic Horizon Fund kavatseb hooned passaažiga ühendada ja kolmandiku võrra kõrgemaks ehitada, luues viisaka läbipääsu Rotermanni kvartalisse ja rajades hoonete ette jalakäijate väljaku, mis arvestab Tallinna peatänava arendusega.
Nüüd on peatänava projekt peatatud ja niipea linn sellega edasi ei liigu.
Baltic Horizon Fondi juhataja Tarmo Karotam ütles ERR-ile, et ega linna otsus peatänava projektile pidurit tõmmata nende vaatest positiivne uudis ei ole, kuid nemad tegutsevad ikka plaanikohaselt edasi, sest on kindlad, et ka peatänav kunagi tuleb, lihtsalt seni kavandatust hiljem.
"Ega linna otsus meid nii otseselt ei mõjuta, aga pikas perspektiivis oleme ikka olnud huvitatud, et see peatänav sinna tuleks. Ma ei kahtle, et see kunagi sinna tuleb - eeldan, et see plaan ei ole muutunud, lihtsalt ajagraafik on hoopis midagi muud - viis kuni kümme aastat -, aga mis seal ikka, aeg lendab, aeg lendab kiiresti," ütles Karotam. "Loodame, et tegutsetakse aktiivselt edasi ja jõutakse kunagi samm-sammult peatänava projekti juurde tagasi. Peatänav on nii linnaelanikele kui turistidele asi, mida väga oodata ja millest kõik saavad kasu."
Arendaja tõdes, et linn peab Hobujaama väljaku tekkimiseks korraldama ära sealse bussi- ja trammiliikluse, et see jalakäijatele vabastada.
"Loodan siiralt, et linnal on väga selge plaan, mis siis otsustatakse ära ja mis on poliitikaülene, linnaruumi pikaajalisele korrastamisele suunatud, ja siis seda plaani ka järgitakse," ütles Karotam.
Karotam kinnitas, et nemad lähevad kino ja postimaja projektiga aktiivselt edasi ja ootavad linna järele.
"Selle "nurga" me teeme ikkagi korda, kindlasti lisame väärtust sinna Hobujaama ja Narva maantee nurgale, parandame ligipääsu Rotermanni kvartalisse, ehkki siis see liikus jääb küll sinna mõneks ajaks peale. Lihtsalt et see piirkond täitsa ideaalseks muutuks, peab ootama veel kümme aastat," viitas Karotam kinoesisele platsile.
Postimaja ja Coca-Cola Plaza kinohoonet ühendav ning ligipääsu Rotermanni kvartalisse tagav suletud galerii ehitamine peaks algama järgmisel aastal ja see võtab aega poolteist kuni kaks aastat.
Karotam kinnitab, et kõige intensiivsem töö on käinud sisearhitektuurse lahenduse väljatöötamise ja viimistlemisega.
Lisakorruste pealeehitamine lükati aga arenduse teise etappi.
"See on selline keeruline projekt, seetõttu teeme siis kahes etapis," põhjendas Karotam, hinnates, et sellele võib minna veel kaks kuni neli aastat. "Eks need südalinna asjad võtavad kõik oma aja, ega siin midagi pole teha. Siin on Rävala puiestee projekt ja Tallinna Kaubamaja projekt – ümberehitamine –, need on ju mõlemad aastaid võtnud ja võtab veel aastaid." | Postimaja ja kobarkino omanik peatänava projekti peatamisest: ega see hea uudis ole | https://www.err.ee/960128/postimaja-ja-kobarkino-omanik-peatanava-projekti-peatamisest-ega-see-hea-uudis-ole | Tallinnas Hobujaamas asuva postimaja ja Coca-Cola Plaza omanik, kes seni arendas kvartalit linnaga käsikäes, tõdeb peatänava projekti peatamise peale, et see nende jaoks positiivne uudis ole, kuid kinnitab, et nad lähevad oma plaanidega igal juhul edasi. |
Acosta kinnitusel oli ta osaline tagamaks, et Epstein 2008. aastal üldse vangi mõisteti. Tema sõnul oli tollal peamiseks eesmärgiks, et Epstein vanglasse satuks ja seksuaalkurjategijate ametlikku registrisse.
Epstein on finantsist kelle sõpruskonda on kuulunud teiste seas president Donald Trump ja ekspresident Bill Clinton. Varem on ta süüdi mõistetud noortele tüdrukutele erootiliste massaažide eest maksmises tema Palm Beachi mõisas.
Epstein vältis 2007. aastal selle eest föderaaltasandil kohtuasja leppega, mille tema advokaadid sobitasid Alexander Acostaga, kes on nüüd Trumpi valitsuse tööminister. Salajase leppe järgi tunnistas ta end süüdi alaealiste prostitutsiooniks vahendamises ja sai karistuseks 13 kuud maakonna vangimajas.
Acosta oli toona Miami föderaalprokurör, kelle suhtes on praegu käimas kampaania, kus nõutakse tema tagasiastumist selle võrdlemisi leebe karistuse eest.
Acosta tervitas teisipäeval Epsteinile uue süüdistuse esitamist.
"Uute asitõendite ja uute tunnistustega on New Yorgi prokuratuuril tähtis võimalus tuua ta täielikult õigusemõistmise ette," ütles Acosta.
Samal ajal on meedia tähelepanu keskmesse kerkinud ka Epsteinile kuuluv Kariibi meres asuv väikesaar Little Saint James, mida naabersaarte kohalike elanike seas nimetatakse "pedofiilide saareks". "Kõik nimetavad seda pedofiilide saareks," ütles naabersaarel St. Thomasel elav Kevin Goodrich. | USA minister põhjendas Epsteinile mõistetud leebet karistust | https://www.err.ee/960234/usa-minister-pohjendas-epsteinile-moistetud-leebet-karistust | USA tööminister Alexander Acosta põhjendas kolmapäeval miljardär Jeffrey Epsteinile kunagi mõistetud leebet karistust, edastasid kohalikud meediakanalid. |
"Olen viimastel nädalatel harjutanud nii Valgerannas, Tahkurannas kui ka Jõelähtmel, rõhk on olnud mängida radadel läbi erinevaid situatsioone, eriti lähimängus," sõnas Egeti Liiv. "Loomulikult on see võistlus minu karjääri üks suurimaid ja tähtsamaid," lisas Liiv, kes esindas Eestit ka eelmisel aastal. See, et tänavune võistlus toimub Eestis nii innustab kui pingestab. "Arvan, et kaasaelajate ootused on päris kõrged, sest EGCC on ju põhimõtteliselt minu koduväljak. Ka enda ootused on seetõttu kõrgemad," tõdes Liiv.
Nii Liivi kui ka teise Eesti esindaja Sander Aadusaare eesmärk on läbida cut ehk jõuda viimasele mängupäevale 60 parema sekka. "Olen saanud kaks nädalat korralikult ette valmistada, veidi olen teinud muutusi tehnikas. Loodan, et võistluste ajal kõik toimib," sõnas Aadusaar.
Kohal on ka tiitlikaitsja Stefano Mazzoli, kes eile Jõelähtme väljakuga tutvus. Itaallane loodab head tulemust ka tänavu, sest võitja tiitliga kaasneb võimalus mängida järgmise aasta British Openil.
Eesti Golfi Liidu presidendi Marko Kaljuveeri sõnul on suur au võõrustada Euroopa parimaid amatöörmängijaid, kellest võime aastate jooksul veel palju kuulda. "Selle turniiri on võitnud näiteks tänane superstaar Rory McIlroy Põhja-Iirimaalt, aga näiteks ka aastaid maailma tippu kuulunud hispaanlane Sergio Garcia," sõnas Kaljuveer. "Kui Eesti mängija jõuab 60 parema sekka, oleme suure eesmärgi täitnud. Loodame, et meie noormeeste pingutusi tuleb jälgima ka rohke publik," lisas Kaljuveer. Pealtvaatajatele on võistlus kõigil neljal päeval tasuta.
EM-ist võtavad osa 28 riigi golfarid. Mängupäevad algavad kell 7.30, orienteeruv lõpp on kell 19.30. Euroopa meister selgub 6. augusti õhtuks. | Eesti golfarid loodavad kodustel Euroopa meistrivõistlustel näidata elu parimaid tulemusi | https://sport.err.ee/89606/eesti-golfarid-loodavad-kodustel-euroopa-meistrivoistlustel-naidata-elu-parimaid-tulemusi | Ülehomme Jõelähtmel Estonian Golf&Country Clubi väljakul algavatel amatööride Euroopa meistrivõistlustel on eestlaste Egeti Liivi ja Sander Aadusaare eesmärgiks läbida cut ehk jõuda 60 parema sekka. |
Ivanov ja venelane Kirill Komarov alistasid paarismängu avaringis venelased Igor Horošilovi ja Oleg Ladiki 3:6, 6:4 (10:3).
Üksikmängus läheb Ivanov teisipäeval vastamisi Venemaa esindaja Timur Kjuamoviga (ATP 1278.). | Ivanovi esimene mäng Kaasanis oli edukas | https://sport.err.ee/89599/ivanovi-esimene-mang-kaasanis-oli-edukas | Vladimir Ivanov (ATP 703.) alustas hästi Venemaal Kaasanis toimuvat 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri. |
Saatejuht on Lembitu Kuuse, reporter Karl-Mihkel Eller. | VAATA | Kokkuvõttev saade autoralli MM-etapist Soomes | https://sport.err.ee/89577/vaata-kokkuvottev-saade-autoralli-mm-etapist-soomes | Esmaspäeval algusega kell 21.35 oli ETV eetris kokkuvõttev saade nädalavahetusel Soomes sõidetud autoralli MM-sarja etapist. |
Itaallane Gatto (31) ja taanlane Valgren (24) on klassikutespetsid, kes peaksid olema toeks Aleksei Lutsenkole. Gatto senise karjääri tipphetkeks on 2013. aasta võit Dwars door Vlaanderenil, vahendab Spordipartner.
Astana staarsõitja Vincenzo Nibali siirdub tõenäoliselt uude Bahreini klubisse ja Diego Rosat seostatakse Skyga. | Tanel Kangerti klubi värbas neli uut meest | https://sport.err.ee/89598/tanel-kangerti-klubi-varbas-neli-uut-meest | Jalgrattamaailma üleminekurallil lööb aktiivselt kaasa ka Tanel Kangerti tööandja Astana, kes palkas uueks hooajaks neli uut ratturit. Hingusele minevast Tinkoffist tulevad Oscar Gatto, Jesper Hansen ja Michael Valgren ning Cannondale-Drapacist Moreno Moser. |
Itaalia rannavalve, mereväe, humanitaarorganisatsioonide ja Euroopa Liidu smugeldamisvastase operatsiooni Sophia alused osalesid sel perioodil kokku 14 päästemissioonis.
Kokku on sel aastal Itaaliasse jõudnud umbes 94 000 migranti.
Türgi kaudu Kreeka saartele pääseda üritavate migrantide arv on järsult langenud pärast seda, kui EL ja Ankara allkirjastasid märtsis leppe, mille eesmärk on piirata Euroopasse saabuvate migrantide ja põgenike arvu.
Eelmisel aastal kasutas seda marsruuti keskmiselt mitu tuhat inimest päevas. Tänaseks on see arv langenud paarikümnele.
Sel aastal on teel Euroopasse hukkunud üle 3000 migrandi. | Itaalia: Vahemerel on viimase viie päevaga päästetud 8000 migranti | https://www.err.ee/571403/itaalia-vahemerel-on-viimase-viie-paevaga-paastetud-8000-migranti | Vahemerel Liibüa lähistel päästeti esmaspäeval üle 1500 migrandi, kokku on viimase viie päeva jooksul Itaalia rannavalve juhitud operatsioonide käigus päästetud umbes 8000 inimest, teatasid Itaalia võimud. |
Kaitsjad leidsid, et vaatamata jälitustegevusele ei ole mahukas kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis kinnitaksid Kofkinile inkrimineeritud süüteo toimepanemist.
Aivar Pilve selgituse kohaselt ei saa menetluses kogutud isikute kohtumiste salvestustest, milles räägitakse väga erinevatel teemadel, teha järeldust Kofkini poolt Savisaarele altkäemaksu pakkumisest või andmisest ning viimase poolt sellega nõustumisest või vastuvõtmisest. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest, et Tallinna linnvalitsuse töötajad oleksid saanud Savisaarelt või tema alluvatelt juhiseid või korraldusi teha varalise soodustuse eest Kofkini ärihuve soosivaid otsuseid.
Kaitsjad juhtisid muu hulgas prokuratuuri tähelepanu ka mõistliku menetlusaja möödumisele Kofkini suhtes seoses Šveitsiga puutumust omavale menetlusele, mis on väldanud enam kui viis aastat.
Pilve sõnul on tõsiseid küsitavusi tekitav ka fakt, et Eesti õiguskaitseorganid on mõned päevad pärast Eestis kriminaalmenetluse algatamist Šveitsi õiguskaitseorganitele edastatud rahvusvahelises õigusabipalves esitanud Kofkini suhtes vääraid, teda alusetult süüstavaid väiteid. Seda on advokaadi arvates tehtud eelkõige õigusabipalve mõjukuse suurendamiseks välisriigi justiitsasutuste ees.
"Tegemist on isiku suhtes tõsiste süüdistustega, millele pole Eestis toimunud menetluses kunagi süüdistaja toetunud ja nende alusel pole tegelikult Kofkinile kahtlustust esitatud. Samas oleks olnud loogiline, eelnevalt võimalik ning mõistlik kontrollida rahvusvahelises õigusabipalves esitatud alusetute ja isiku head nime kahjustavate väidete põhjendatust Tallinna linnavalitsusest ja Kofkiniga seotud ettevõtetest vastavate dokumentide väljanõudmisega," märkis Pilv.
Tema sõnul olemasolevad ametlikud dokumendid mingeid rikkumisi, millele tuginetakse õigusabipalves, ei kinnita. Advokaadi sõnul on äärmiselt kummaline ja küsimusi tekitav fakt, et nii lihtsalt kättesaadavaid andmeid pole peetud vajalikuks kontrollida enne rahvusvahelise õigusabipalve väljastamist ja selles teadavalt ebaõigete andmete esitamist.
Eelmise aasta 22. septembril esitatud kahtlustuse järgi võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks. Koos Savisaarega said kahtlustuse Tartus elav Toomas, Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman , tema nõunik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ja ettevõtja Aleksander Kofkin. Tänavu märtsis lisandus kahtlusaluste ringi ka reklaamiärimees Paavo Pettai. | Kaitsjad taotlevad Kofkini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist | https://www.err.ee/571411/kaitsjad-taotlevad-kofkini-suhtes-kriminaalmenetluse-lopetamist | Keskerakonna liidri Edgar Savisaare süüasja ühe menetlusaluse, ärimees Alexandr Kofkini kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv esitasid riigiprokuratuurile taotluse lõpetada Kofkini suhtes kriminaalmenetlus seoses tema tegevuses süüteokoosseisu puudumisega. |
"Me soovitame rasedatel naistel hoiduda reisimisest sellesse piirkonda," ütles USA haigustekontrolli ja ennetamiskeskuse juht Tom Frieden, märkides, et viirus võib põhjustada sünnidefekte.
Hoiatus anti Miami põhjaosas asuvale Wynwoodi piirkonna kohta.
Rasedad, kes on külastanud piirkonda alates 15. juunist, peaksid konsulteerima oma perearstiga, lisas Frieden.
Ta soovitas ka inimestel kasutada sääsetõrjevahendeid ja kanda pikkade varrukatega rõivaid.
Reedel teatasid Florida osariigi ametnikud esimestest kohalikest Zika-viiruse juhtumitest USA-s. Kõik need olid seotud ühe konkreetse Miami piirkonnaga.
Kuberner Rick Scott ütles, et tuvastatud haigestumisjuhtumite arv on praeguseks tõusnud 10-lt 14-ni. | Miami piirkonna kohta anti Zika-juhtumite tõttu reisihoiatus | https://www.err.ee/571400/miami-piirkonna-kohta-anti-zika-juhtumite-tottu-reisihoiatus | Mure Zika-viiruse võimaliku leviku pärast sundis USA tervishoiuametnikke andma reisihoiatust Miami väikese piirkonna suhtes, kus sääskede kaudu on nakkuse saanud juba 14 inimest. |
27-aastane Velta võitis mullu tavel Faluni MM-il kuldmedali nii normaalmäe individuaalvõistlusel kui ka suure mäe meeskonnavõistluses. Lisaks sai ta hõbeda segavõistkonnavõistlusel ja pronksi suure mäe individuaalvõistlusel.
"Mul ei ole enam tipptasemel võistlemiseks vajalikku motivatsiooni," tunnistas Velta Norra televisioonile. "Niisiis on loomulik lõpetada. Otsus iseenesest pole vana, langetasin selle tänavu suve jooksul."
Velta sõnas, et veel kuu aega tagasi ei soovinud ta alla anda, aga nüüd on otsus lõplik. "Ma lõpetan suusahüpetega ja keskendun õpingutele," lausus norralane.
Lisaks suurele edule eelmise aasta MM-il võitis ta 2012. aastal lennumäe MM-il hõbemedali ja jõudis individuaalselt kuuel korral MK-etapil poodiumile, aga mitte kordagi kõrgeimale astmele.
Pärast võimast 2014/2015 hooaega tabas teda eelmisel hooajal suur tagasilöök, kui ta võistles peamiselt kontinentaalkarikasarjas, kuid ei pääsenud ka seal kõrgetele kohtadele. Üksikutel kordadel MK-sarjas võisteldes ta punktikohale ei pääsenud. | Suusahüpete valitsev maailmameister tegi vaid 27-aastaselt spordiga lõpparve | https://sport.err.ee/89612/suusahupete-valitsev-maailmameister-tegi-vaid-27-aastaselt-spordiga-lopparve | Suusahüpete maailmameister Rune Velta sõnas, et ei ole tänavu suvel jõudnud soovitud tasemele ja lõpetab motivatsioonipuudusel karjääri. |
Tulemused jäävad eelmisele aastale selgelt alla, ütles A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop BNS-ile. "Ühest küljest on see mõjutatud turu üldisest langusest, teiselt poolt mõjutab meid järjest rohkem ja rohkem Läti piirikaubandus," märkis Noop.
"Pilt on nukker," ütles Saku õlletehase juht Margus Kastein. Ta märkis, et lahjade alkohoolsete jookide müük on eriti langenud juulis võrreldes mullu sama kuuga. "Juuli on täiesti katastroof," ütles ta.
Kasteini sõnul on juulis Saku kõikide lahja alkoholi kategooriate langusnumbrid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud kahekohalised, õlle müük on vähenenud 20 protsenti ja siidritel ja long drinkidel pisut vähem.
"Mõtleme iga päev sellele, kuidas antud olukorraga kohaneda, sellepärast et inimesed on tööl, inimesed tahavad palka saada, äriplaanid täna voolavad jõest alla," lisas ta. "Saku juhtkonna ülesanne on kohaneda uue olukorraga, milleks on selgelt kõrgemad hinnad tarbijate jaoks tulenevalt aktsiisi väga raskest tõusust."
Kasteini sõnul on Nielseni turu-uuringufirma andmete kohaselt kogu Eesti alkoholiturg järsus languses, seehulgas Eesti poodides on turg esimese poolaastaga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud 4 protsenti. Siidri müük on langenud 14 protsenti ja long drinkide müük 8 protsenti.
Samas on Saku eksport Lätisse võrreldes eelmise aasta juuliga kasvanud 30 protsenti. "Piirikaubandus hakkas õitsele mais," sõnas Kastein. | Suurtootjad: õlle müük on aastaga märgatavalt langenud | https://www.err.ee/571392/suurtootjad-olle-muuk-on-aastaga-margatavalt-langenud | Käesoleval aastal on Eesti suuremate õlletootjate Saku ja A. Le Coqi andmetel õlle müük jäänud möödunud aasta tulemusele märgatavalt alla. |
Klubi Treeningpartner esindaja Lehismets läbis 16,9 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 57.37. "Võit tuli raskelt. Kuus kilomeetrit enne lõppu hakkas Rauno Laumets kustuma. Isegi viimane lõpp mäest alla jooks tundus tõusuna. Õnneks vahe oli piisavalt suur ja Aristov ei jõudnud enam järgi," rääkis Lehismets. Teisena lõpetanud Dmitri Aristov kaotas talle 20 sekundiga, vahendab Jooksuportaal.
Praegu valmistub Priit Lehismets SEB Tallinna Maratoniks. Täna starti tulles arvas ta, et Laumets ikka võidab. Lehismets ja Laumets panid kohe algul vaatamata palavale ilmale gaasi põhja, kattes esimesed kaks kilomeetrit 3.06 ja 3.08-ga. Nii tekitasid nad järgnevate ees vahe sisse. Laumets läks küll jooksu juhtima, kuid 12. kilomeetril sai Lehismets ta kätte ja otsustas kohe ka mööduda, sest ei tahtnud asja lõpu peale jätta.
"Alustasin kuumaga kiiresti. Esimesed 10 kilomeetrit jooksin 3.10-3.12 keskmiselt kilomeetri kohta. Pärast seda läks mul raskeks ja sain aru, et ma ei kesta niimoodi lõpuni ära," tunnistas Laumets. Kiirus langes isegi 3.40 peale ja Laumets seadis eesmärgiks finišini ära kesta.
Kolmanda koha sai Sander Jürs (SS Sparta) ajaga 58.15. Kaks eelmist järvejooksu, ümber Harku järve jooksu võitnud ja ümber Pühajärve jooksul teine olnud Rauno Laumets (SK ProRunner) jõudis finišisse neljandana ajaga 58.38. Kuue hulka mahtusid veel Kaarel Piip (SK ProRunner) 59.23-ga ja Riho Kirsipuu (Audentese SK) 1:00.03-ga.
Naistest võitis jooksu üleeile Viljandis 10 000 m Eesti meistrivõistlustel osalenud Moonika Pilli (SK Jooksupartner) ajaga 1:07.59. Tema on ka Järvejooksude sarja liider. "Alustasin täna võimalikult ökonoomselt 4.00 kilomeetri kohta. Eile istusin pärast jooksu jalgadega külmas jäävannis. Päike tegi oma töö ära. Täna sain kergelt joosta," ütles Pilli.
Teise koha sai Maie Kuusik 1:08.44-ga ja kolmanda koha Jana Treier (Sparta) 1:09.33-ga. Koos Moonika Pilliga alustanud ja pärast sporti tagasitulekut kaks kuud treeninud Liis-Grete Arro langes neljandaks (1:09.19). Viienda koha jooksis välja Anne-Ly Palm (SK Jooksupartner) ajaga 1:11.50. Viimasele auhinnalisele kohale tuli Katrina Stepanova 1:12.03-ga.
DFDS Järvejooksude sarja viimane, neljas etapp on kavas 27. augustil, mil joostakse ümber Ülemiste järve.
Saadjärve suvejooksu tulemused. | Kalev/Cramo füsioterapeut võttis Saadjärve suvejooksul esimese võidu | https://sport.err.ee/89611/kalev-cramo-fusioterapeut-vottis-saadjarve-suvejooksul-esimese-voidu | Kalev/Cramo korvpallimeeskonna füsioterapeut Priit Lehismets võitis pühapäeval Jõgevamaal Äksil DFDS Järvejooksude sarja kolmanda etapi – 3. Suvejooksu ümber Saadjärve. Mehe jaoks on tegemist esimese võiduga. Siiani on Lehismets noppinud küll teisi ja kolmandaid kohti, aga võitu tema kontol polnud. |
Kaks kuldmedalit võitis raskekaalu maadluses Kristjan Palusalu, kes triumfeeris nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Samuti võitis kaks medalit (hõbeda vabamaaduses ja pronksi kreeka-rooma maadluses) poolraskekaallane August Neo.
Ühe hõbeda lisas Eesti koondise kontosse kergkaalu poksija Nikolai Stepulov, ühe pronksi raskekaalu tõstja Arnold Luhaäär ja ühe pronksi ka kaheksa aastat varem Amsterdamis kulla teeninud kergekaalu kreeka-rooma maadleja Voldemar Väli.
Eestlasi võistles Berliinis kaheksal spordialal 37 (kõik mehed). Avadefileel kandis lippu korvpallikoondislane Erich Altosaar. | Täna 80 aastat tagasi avati Eestile läbi aegade kõige edukamateks kujunenud olümpiamängud | https://sport.err.ee/89610/tana-80-aastat-tagasi-avati-eestile-labi-aegade-koige-edukamateks-kujunenud-olumpiamangud | Täna 80 aastat tagasi avati Berliinis 11. nüüdisaegsed olümpiamängud, mis osutusid Eestile läbi aegade kõige edukamateks. Seitse medalit teeninud eestlased pole ka hiljem säärast edu korranud. |
"Kõik isikliku kättemaksu katsed tõkestatakse seaduse väel. Igaüks peab vastutama oma tegude eest ainult seaduse kohaselt," ütles Sargsjan esmaspäeval Jerevanis kohtumisel poliitiliste-, ühiskonna- ja kultuuriringkondade esindajatega.
Tema sõnutsi tuleb kiirendada "radikaalseid muudatusi" Armeenia poliitilises ja ühiskonnaelus.
"Praeguses järgus on meie eesmärk moodustada võimu ümber ühikondlik kooskõla, kus otsuste elluviimisel valitseks võimalikult lai üksmeel," sõnas Sargsjan.
Ühtlasi palus ta ajakirjanikelt vabandust 29.-30. juuli sündmuste eest, kui ajakirjanikud said meeleavalduse laialiajamise käigus peksa. "See oli meie suurim möödalask neil päevil," ütles president. | Armeenia president lubas kättemaksust hoiduda | https://www.err.ee/571391/armeenia-president-lubas-kattemaksust-hoiduda | Armeenia president Serž Sargsjan ütles, et pühapäeval alla andnud mässulistele, kes hõivasid 17. juulil Jerevani patrullipolgu, ei hakata meelevaldselt kätte maksma. |
Rünnakute tegemist oli palunud Liibüa ühtsusvalitsus ning presidenti Barack Obama andis nende korraldamiseks heakskiidu pärast konsultatsioone kaitseminister Ashton Carteri ja USA staabiülemate ühendkomitee esimehe, kindral Joe Dunfordiga, vahendas Reuters.
Pentagoni teatel õhurünnakuid Sirte linnas jätkatakse, et valitsusväed saaksid alustada "strateegilist ja otsustavat pealetungi".
ÜRO vahendusel loodud Liibüa ühtsusvalitsuse peaminister Fayez Seraj kinnitas samuti õhurünnakute toimumist ja märkis, et Sirtes viibivad ISIS-e väed kandsid märkimisväärseid kaotusi.
Valitsusväed on ISIS-e käes olevat Sirte linna piiranud alates käesoleva aasta maist. | USA alustas Liibüas ISIS-e vastaseid õhurünnakuid | https://www.err.ee/571393/usa-alustas-liibuas-isis-e-vastaseid-ohurunnakuid | USA alustas Liibüas Sirte piirkonnas õhurünnakuid äärmusrühmituse ISIS positsioonide vastu. |
5 km pikkuse põhijooksu rada kulgeb stardiga Holstre koolimaja eest mööda Paistu viivat maanteed. 2,2 km asfaldil, siis 1,2 km mööda külateed, viimased 1,6 km taas Holstre-Paistu maanteel. Kokku läbisid jooksjad 3,8 km asfaldil ja 1,2 km kruusakattega teel, kirjutab Jooksuportaal.
Mullune esikolmik Keio Kits, Heinar Vaine ja Ülari Kais otsustasid samal päeval Viljandis peetud 10 000 m Eesti meistrivõistlkuste kasuks. Tänavuse jooksu võitis Indrek Tobreluts ajaga 16.19,2. Kahe järgmise poodiumikoha pärast käis kõva heitlus Kauri Kõivu ja Roland Lessingu vahel. Finišijoone ületas napilt teisena Kõiv ajaga 16.29,4, edestades konkurenti Lessingut vaid kahe kümnendikuga. Lessingu lõpuaeg 16.29,6.
"Enne starti väga pead ei vaevanud selle üle, et mis koha keegi võiks võtta. Jooksime koos kuni neljanda kilomeetril ja siis lisasin tempot," ütles Tobreluts. Kauri Kõiv spurtis lõpus Roland Lessingust mööda ja sai napi edu. Kõik kolm laskesuusatajat otsustasid Holstre-Paistu jooksul osaleda Kõivu ettepanekul. "Tema pakkus selle välja ja kõigile sobis," sõnas Tobreluts.
Parima naisena jõudis finišisse üldarvestuse 21. kohal Sille Puhu (Cyclon) ajaga 19.40,5. Teine koht läks Kristel Vallastele (SK Jooksupartner) 20.28,2-ga ja kolmas koht Silja Mikule (SK Jooksupartner) 20.46,3-ga. Kokku lõpetas jooksu 172 osalejat.
Viljandi valla seeriajooksude neljanda ja ühtlasi viimase etapina on 25. septembril kavas Saarepeedi mägede jooks.
Holstre-Paistu maanteejooksu tulemused. | Laskesuusatajad võtsid Holstre-Paistu maanteejooksul kolmikvõidu | https://sport.err.ee/89609/laskesuusatajad-votsid-holstre-paistu-maanteejooksul-kolmikvoidu | Laupäeval toimus Viljandi valla seeriajooksu kolmanda etapina 18. Holstre-Paistu maanteejooks, kus esimesed kolm kohta kuulusid laskesuusatajatele. |
Klopp on uut vasakkaitsjat juba eelmise hooaja lõpust jahtinud, kuna Alberto Moreno esitused pole teda rahuldanud, kuid hiljuti ei õnnestunud neil Leicester Cityst Inglismaa noortekoondislast Ben Chilwelli osta.
USA turnee mängudel on seda kohta proovinud ka poolkaitsja James Milner, kuid tegemist pole kindlasti 30-aastase Inglismaa koondislase parima positsiooniga.
23-aastane De Sciglio on pidanud Itaalia koondisest 26 kohtumist ja võib täita ka paremkaitsja rolli, kus ta saaks pakkuda konkurentsi Nathaniel Clyne'ile. | Ajaleht: Liverpooli peatreener huvitub Itaalia koondise kaitsjast | https://sport.err.ee/89608/ajaleht-liverpooli-peatreener-huvitub-itaalia-koondise-kaitsjast | Itaalia ajaleht Gazzetta Di Parma kirjutab, et Liverpooli peatreener Jürgen Klopp on huvitatud AC Milani vasakkaitsjast Mattia De Scigliost. |
"Kui sul on 15 000 voodikohta, siis käib olümpiakülast läbi palju inimesi," lausus Austraalia delegatsioonijuht Kitty Chiller. "Ma ei süüdista kedagi, aga paljud neist ei ole akrediteeritud: näiteks töölised ja koristajad kõnnivad ringi."
Lisaks arvutile võtsid vargad kolm erilist pika käistega särki, mis peaks kaitsma sääsehammustuste eest. Brasiilias kardetud Zika-viirus levib just sääskede kaudu.
Austraalia delegatsioon teatas üle-eelmises pühapäeval, et nad ei koli olümpiakülla tänu kehvale torustikule ja kaabeldusele, mis tegid nende ruumid elamiskõlbmatuks. Paar päeva hiljem nõustuti pärast parandustöid siiski olümpiakülla kolima. Reedel süttis aga väike tulekahju, mistõttu hoone evakueeriti. Vargus pandigi toime just sel ajal.
Intsidendist hoolimata sõnas Chiller, et delegatsioon tunneb end Rios siiski turvaliselt. Austraalia on üks neist delegatsioonidest, kes on kuritegevuse kartuses keelanud oma sportlastel ja taustajõududel külastada Rio de Janeiro mäenõlval asuvaid favela'sid ehk slumme. | Austraalia olümpiakoondis langes Rios varguse ohvriks | https://sport.err.ee/89607/austraalia-olumpiakoondis-langes-rios-varguse-ohvriks | Üle-eelmisel nädalal olümpiakülade olude üle kurtnud Austraalia koondist tabas taas halb üllatus, kui tulekahjuhäire ajal varastati neilt arvuti ja koondisesärke. |
EMX125 klassis oli Sahkar KTM Racing tiimi noorel belglasel Jago Geertsil hea võimalus meistrivõistlus enda kasuks keerata, kuna ta oli sarja liider ja võistles "kodurajal". Geerts saigi vabatreeningul end grupis kirja kiireima ringiaja ning oli ajatreeningul 3. Noor belglane haaras avasõidus kohe liidrikoha enda kätte ning suurendas iga ringiga vaikselt vahet ning edestas lõpuks teise koha saanud taanlast Mikkel Haarupit pea 20 sekundiga. Teine sõit oli sarnane esimesele ja seekorda jäi teise koha saanud soomlane Kim Savaste Geertsile alla 25 sekundiga.
Geerts võttis seega Lommelist maksimaalsed 50 punkti, kahe sõidu kokkuvõttes järgnesid talle võrdselt 40 punkti kogunud Savaste ja Haarup.
Euroopa meistrivõistlustel on Geertsil koos 307 punkti ja ta sai meistritiitli juba enne viimast etappi, kuna teisel kohal olev prantslane Stephen Rubini jäi Lommelist vigastuse tõttu eemale ning kaotab nüüd Geertsile 59 punktiga. Kolmandal kohal asub Pierre Goupillon (207 p) Prantsusmaaalt, kes oli Lommelis alles 13.
"Kuigi Stephen kukkus hiljuti treeningul ja murdis randmeluu ja tema oli mu ainus ohustaja, siis ei võtnud ma kodumaa etappi sugugi kergemalt kui eelmisi ning pidin kõvasti keskenduma. Õnneks aitasid treeningutel saadud tulemused mul enesekindluse kätte saada ning sõidud sain seekord ilma viperusteta läbitud. Kuna olen Lommelis kõvasti trenni teinud, siis eks see aitas ka heale tulemusele kaasa. Olen väga õnnelik, et suutsin võistluse eesmärgi - mõlemad sõidud kindla peale sõita, ideaalselt täita ja tiitli enne viimast etappi kätte saada! Suured tänud vanematele, toetajatele ja tervele Sahkari tiimile!" rõõmustas värske Euroopa meister.
MX2 klassis võistlev Hardi Roosiorg tegi Lommelis oma hooaja parima esituse. Vabatreeningul sai ta kirja 29. ja ajatreeningul 27. aja ning kvalifikatsioonis ületas ta lõpujoone 23. kohal.
Esimese sõidu alguses oli Roosiorg 30. koha piirimail, kuid sõidu edenedes parandas ta vapralt oma kohta ja sai kirja 23. koha. Teise sõidu start õnnestus eestlasel tunduvalt paremini ja ta oli avaringi järel 20. koha kandis. Raskel liivarajal suutis ta veidi oma kohta parandada ning ta ületas lõpujoone 18-ndana ja sai paar väärtuslikku MM-punkti oma saldosse juurde.
Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus kolm punkti saanud Roosiorule 21. koht, etapi esikolmiku moodustasid britt Max Anstie (50 p), šveitslane Jeremy Seewer (40 p) ja bulgaarlane Petar Petrov (37 p).
"Laupäeva hommikune vabatrenn ei sujunud kõige paremini, kuna ei olnud seda kiirust, mis oleks pidanud olema, ning tunne oli ka üsna kehva. Sama toimus ka eelkvalifikatsioonis, ning seal tuli üsna halb aeg. Kvalifikatsioonisõidus oli raske, kuna start ei õnnestunud eriti hästi, siis pidin kõvasti pingutama, et tagant hakkama ettepoole tõusta, kuid kuna mul veel eriti head füüsist pole, siis oli see üsna keeruline. Pühapäeval warm - up 'is eriti head aega ei tulnud kuna ei saanud hommikul üldse aukus rajaga hakkama, seega pidin kõvasti sõitudes keskenduma, et kuskile üldse jõuda," rääkis Hardi Roosiorg.
"Esimene sõit start oli suhteliselt hea, kuid teises kurvis jäin kukkuja taha kinni ning kõik said jälle mööda, pidin siis kõvasti pingutama hakkama, et punktikohale jõuda, kuid kahjuks seda ei tulnud. Teine sõit oli juba kõvasti parem, start küll ebaõnnestus, kuid teises kurvis sain väga paljudest sõitjatest mööda ning tulin esimeselt ringilt 22. koha peal. Hakkasin siis kõvasti pingutama ning jõudsin 18. koha peale, kus siis terve ülejäänud sõit Karel Kutsariga võidu sai sõidetud, kahjuks siiski mööda temast ei saanud. MM-i lainele oli raske tagasi tulla, kuna närv oli päris suur sees, kuid nüüd on juba tunne parem, et Šveitsi GP-le vastu minna."
Maailmameistrivõistluseid juhib kahelt viimaselt etapilt vigastuse tõttu eemal olnud hollandlane Jeremy Herlings (597), kellele järgnevad Seewer (510 p) ja lätlane Pauls Jonass (403 p), kes oli samuti Lommelist vigastuse tõttu puudu. Ainult neljal etapil osalenud Hardi Roosiorg platseerub nelja punktiga 49. kohal.
"Olen nii Jago kui Hardi üle väga õnnelik. Jago suutis koduseinte toel külma närvi hoida ja ülivõimsad võidud võtta ning ta ei jätnud enam midagi juhuse hooleks ja nüüd on tal tiitel käes. Hardi on ka vigastusepausilt tagasi ja nii raskel rajal, kui seda Lommel on, saada 3 punkti on ka väga korralik tulemus. Meeskonna töö toimis mõlemal päeval samuti hästi ja kõik laabus. Suured tänud kõikidele meeskonna liikmetele, Jago vanematele, toetajatele ja sõitjatele. Väikse riigi meeskonnale oli eile suur päev ja nüüd saame veidi rahulikuma südamega Šveitsi minna," rõõmustas meeskonna juht Lauri Roosiorg.
Sahkar KTM Racing meeskonna järgmine võistlus on tuleval nädalavahetusel Šveitsis, kus Frauenfeldis peetakse hooaja 15. MM-etapp ja EMX125 klassi finaaletapp. | Eesti krossimeeskonna sõitja tuli Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/89597/eesti-krossimeeskonna-soitja-tuli-euroopa-meistriks | Eile peeti Belgias Lommeli krossirajal järjekordne motokrossi maailmameistrivõistluste etapp ning EMX125 klassi eelviimane osavõistlus. Eesti meeskond Sahkar KTM Racing oli Belgias võistlustules nii MM-i MX2 klassis kui ka EMX125 arvestuses. |
Seekordne Hiiumaa tantsufestival toimub taas augusti hakul Käinas ja mujal Hiiumaal. Töötubade ja etendusõhtute programm toimub 4.-7. augustini ning lavastusprotsesside programm 1.-7. augustini, mille käigus luuakse kolm tantsulavastust ja üks tantsufilm.
Lavastusprotsesside koreograafid on Cid Pearlman (USA), Külli Roosna (EST) ja Kenneth Flak (NO), Rauno Zubko (EST) ja Mikk-Mait Kivi (EST) ning filmiprotsessi juhivad Ruta Ronja Pakalne (LV/EST) ja Janis Rizhovs (EST).
Juba teist aastat näeb tantsuetendusi peale Käina ka mujal Hiiumaal: tasuta etendusõhtud toimuvad ka mitmel pool Kärdlas. Festivali etendusõhtutel näeb Eesti ja välismaiste tantsukunstnike värsket loomingut. Sel aastal toimuvad etendusõhtud koostöös Hiiumaa kohvikutepäevadega, et jõuda kohalikule publikule veelgi lähemale.
2016. aasta etendusõhtute kava:
4. augustil Kärdla kultuurikeskuses
19.00 Toomas Järveti film "Karmil pinnal"
Toomas Järveti 2015. aasta dokumentaalfilmi peategelaseks on endine Palestiina poliitvang Maher, kes leiab oma kire kaasaegses tantsus. Ta asub seeläbi võitlusse kultuurinormide, tavade ja perekonna eelarvamustega ning seda piirkonnas, kus lisaks poliitilisele vastasseisule toimub ka kultuurisõda uuenduslike unistuste ja konservatiivsete normide vahel.
20.30 Siim Praats "Troubled Mii"
"Troubled mii" on Siim Praatsi koreograafia osakonna bakalaureuseõppe lõpulavastus. Lavastus toob keskmesse inimestevahelise kokkusaamise - kui kohtuvad kaks noort inimest, juhtub elus nii mõndagi.
5. augustil Käina kultuurikeskuse
19.00 Sveta Grigorjeva "Hullunud Luulemasin: Carmina Trash edition"
Carmina Trash annab järelaitamistunni kunsti- , tantsu- ja inimkultuuri ajaloost. Lisaks professor Carminale on näitlike õppevahenditena laval luuletaja Jürgen Rooste ja muusik Vootele Ruusmaa. Tunnid sobivad nii mahajäänutele kui edasijõudnutele - nagunii käib see kõik teil üle mõistuse! Kõne alla tulevad teemad ABBAst Lenini, Hitlerist Pärdini.
20.15 Joanna Kalm "Débutante"*
Joanna Kalm tõstatab lavastusega "Débutante" küsimuse, kuidas esitleda tundmatut kunstnikku, kuidas turustada ja tõlgendada institutsioonile tuginevat loomingut. Kui kunst ja kunstnik on toode, kuhu mahub loomevabadus?
* etenduses on alastus ning vali häälekasutus
6. augustil Kärdla Yacht Service hallis
19.00 Agate Bankava "Pralle"
Noore Läti koreograafi Agate Bankava tantsulavastust "Pralle" esitab selleks puhuks spetsiaalselt kokku tulnud HTF Tantsukompanii erikoosseis. Kõik lavalolijad on festivaliga seotud - korraldajad, esinejad, lavastajad ja pikaajalised sõbrad. Sellega tähistab Hiiumaa tantsufestival oma kogukonnatunnet ning otsib uusi sõprusi.
7. augustil Käina kultuurikeskuses
14.00 HTF'16 Lavastusprotsesside esitlus ja filmi esilinastus
Viimasel etenduspäeval näidatakse seekordsel Hiiumaa tantsufestivalil nädala jooksul valminud lavastusprotsesside ning tantsufilmi tulemeid.
Kõik etendusõhtud on tasuta. | Tänasest alustab Hiiumaal tantsukunsti tutvustav festival | https://menu.err.ee/291699/tanasest-alustab-hiiumaal-tantsukunsti-tutvustav-festival | Täna saab alguse seitsmendat korda toimuv Hiiumaa tantsufestival. Nädalapikkune kaasaegse tantsu ja teatri festival Hiiumaal Käinas pakub elamusi nii kogenud tantsusõpradele kui ka uutele tantsukunsti huvilistele. |
Maratonide mitmevõistluseks kutsutud Tartu Maratoni Kuubiku sari algas sel aastal Tartu Jooksumaratoniga ning teiseks etapiks oli Tartu Rattaralli. Kolmas etapp ongi 10. Tartu Rulluisumaraton, kuhu eelmise aasta võitu läheb kaitsma möödunud aasta Kuubiku sarja võitja Kert Keskpaik.
"Järjekordset võitu lubama kindlasti ei hakka. Vorm on pigem keskpärane. Eks ma annan võistluspäeval oma parima ja siis on näha, mis tulemuseks sellest pingutusest piisab," rääkis Keskpaik, kellel on sel hooajal kirjas esimese Kuubiku maratoni ehk Tartu Jooksumaratoni 97. koha punktid.
"Rulluisumaratoni võidu korral oleksid mul Kuubiku arvestuses kindlasti head võimalused. Aga praegu on üksnes Jooksumaratoni tulemuse pealt oma võimalusi raske hinnata," lisas ta.
Võrreldes konkurentidega on Keskpaigal Kuubiku sarjas üks tugev trump, millega ta suudab õnnestumise korral olulisi boonuspunkte koguda. Jooksu ja rattasõidualad on Eesti parimal rulluisutajal võrreldes konkurentidega pisut nõrgemad, kuid siiski piisavalt tugevad, et väga hea Rulluisumaratoni tulemuse korral Kuubiku üldvõidule pretendeerida.
Keskpaiga konkurendid on aga seni näidanud hirmuäratavalt head vormi. Viimase Tartu Nelikürituse võitja Allar Soo juhib Kuubiku sarja hetkel 1977 punktiga - pagasis Tartu Jooksumaratoni 30. koht ja Tartu Rattaralli 45. koht.
Talle järgnevad eelmise aasta Kuubiku kolmas ja neljas mees, vastavalt Sander Linnus (1945 punkti) ja Aimar Hussar (1943). Linnus ja Soo on tulemas ka 10. Tartu Rulluisumaratoni starti.
Juubelimaratoni starti tuleb kolmekordne võitja Kert Keskpaik aga kümnendat korda – ta on osalenud alates 2007. aastast kõigil senistel Tartu Rulluisumaratonidel. Saldos on kolm võitu, kaks teist kohta, üks kord neljas, kaks korda viies ja üks kord kaheksas.
"Esimesest Tartu Rulluisumaratonsit on head mälestused. Uus võistlus ja rada ning ka suurim rulluisuvõistlus, mida sellel ajal Eestis eelnevalt korraldatud oli. Minu jaoks oli Tartu Rulluisumaraton ja on tänaseni, Eesti kõige olulisem rulluisuvõistlus," meenutas Keskpaik 1. Tartu Rulluisumaratoni, kus ta Danila Ruusu järel lõpetas teise kohaga.
"Ajaga on muutunud sõitjate tase ja koosseis. Kui algselt oli tegemist nö. Eesti-Soome-Läti maavõistlusega, siis aastatega on Tartu Rulluisumaratonil käinud ka mitmeid muude riikide tippsõitjaid. Kiirus on muutunud, uisutajad on tehniliselt arenenud ja rulluisurattad on läinud aastatega suuremaks. Kui 2007. aastal sõitsin maratoni 104 mm rattaga, siis täna sõidetakse juba 125 mm rattaga," lisas Keskpaik.
10. Tartu Rulluisumaratoni soodsaim registreerimisvoor lõppeb täna keskööl. Baltimaade ja Skandinaavia suurimale rulluisuüritusele on võimalik end kirja panna 42 km, 21 km või 10 km distantsile.
Rohkem info ja registreerimine: www.tartumaraton.ee. | Tartu Rulluisumaratoni kolmekordne võitja Kert Keskpaik alustab Kuubikujahti | https://sport.err.ee/89601/tartu-rulluisumaratoni-kolmekordne-voitja-kert-keskpaik-alustab-kuubikujahti | 21. augustil toimuv 10. Tartu Rulluisumaraton on kolmekordse võitja Kert Keskpaiga jaoks oluline tähis. Eelmisel aastal sillutas ta just Tartu Rulluisumaratoni võiduga tee Tartu Maratoni Kuubiku võiduni. |
37-aastane Rodriguez, kes eelmisel kuul teatas tippspordiga lõpetamisest tänavuse hooaja järel, sõnas, et San Sebastiani ühepäevasõit jäi tema viimaseks võidusõiduks Hispaania pinnal.
"Ma nautisin oma viimast sõitu Hispaanias," lausus neljandana lõpetanud Rodriguez, hüüdnimega "Purito". "Tõus oli super ja fännid ergutasid mind. Kõige tõenäolisemalt oli see mu viimane sõit Hispaanias."
Rodriguezi sõnad tulid paljudele üllatusena, kuna arvati, et veteran teeb pärast Rio de Janeiro olümpiamänge kaasa ka Vueltal. | Üllatus: Katjuša tipprattur ei sõidagi Vueltat | https://sport.err.ee/89605/ullatus-katjusa-tipprattur-ei-soidagi-vueltat | Rein Taaramäe meeskonna Katjuša kogenud jalgrattur Joaquin Rodriguez vihjas nädalavahetusel pärast San Sebastiani klassiku lõpetamist, et ei osale tänavusel Hispaania velotuuril. |
Venemaa asekaitseminister rääkis plaanitavatest konsultatsioonidest eelmisel nädalal, kui kohtus Moskvas saatkondade kaitseatašeedega, vahendas Soome rahvusringhääling.
"Erimeelsustest hoolimata on Venemaa valmis konstruktiivseteks aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes," märkis Antonov.
Võimalike aruteluteemadena tõi ta esile üldise julgeolekupoliitilise olukorra Euroopas. Antonovi sõnul võiks kohtumine aidata vähendada pingeid, mis on seotud sõjalise liikluse
kasvuga riigipiiride ääres.
Läänemere piirkonna puhul on kavas rääkida ka lennuliikluse turvalisusest. | Vene kaitseministeerium kutsub NATO riikide esindajaid septembriks Moskvasse, kutse said ka Soome ja Rootsi | https://www.err.ee/571389/vene-kaitseministeerium-kutsub-nato-riikide-esindajaid-septembriks-moskvasse-kutse-said-ka-soome-ja-rootsi | Venemaa kaitseministeerium on kutsunud NATO liikmesriikide esindajaid septembriks Moskvasse visiidile ning lisaks näiteks allianssi kuuluvatele Poolale ja Balti riikidele on küllakutse saanud ka NATO-sse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi, kirjutab Yle. |
Intsikurmu festival toimub neljandat korda ja esinejate nimekiri läheb iga aastaga aina rikkalikumaks ja kirevamaks. Sellel aastal näeb teiste hulgas ka näiteks Reketit, NOEPi, I Wear* Experimenti, Marten Kuningat, Erki Pärnoja, Lexsoul Dancemachine’i, Mick Pedajat, Agent Frescot Islandilt ja Soome tabelite tõusvat tähte KATÉA’t.
"Sellel aastal on ostetud eelmüügist rekordarv pileteid, seega festival tuleb tõesti igas mõttes suurem kui varasemalt. Pubik aga muretsema ei pea, sest oleme laiendanud ka festivaliala, seega ruumi, et end hästi tunda, on piisavalt," rääkis Intsikurmu festivali korraldaja Martin Ruus.
Reede:
15.00-16.00 Ouu
16.00-17.00 Alise Joste (Läti)
17.00-18.00 The Sound Poets (Läti)
18.00-19.00 Ans. Andur
19.00-20.00 Erki Pärnoja: Himmelbjerget
20.00-21.00 Zebra Island
21.00-22.00 Marten Kuningas ja Miljardid
22.00-23.00 NOEP
23.00-00.00 Agent Fresco (island)
00.00-01.00 Lexsoul Dancemachine
01.00-02.00 BOKKA (Poola)
02.00-04.00 Dj-d Estonian Funk Embassy
Laupäev
14.00-15.00 Abandoned Elysium
15.00-16.00 Wolfred
16.00-17.00 Mick Pedaja
17.00-18.00 Me and my Drummer (Saksamaa)
18.00-19.00 Micucu
19.00-20.00 KATÉA (soome)
20.00-21.00 Reket
21.00-22.00 Mooncake New Symphonic Music Orchestra (Venemaa)
22.00-23.00 Tommy Cash
23.00-00.00 I Wear* Experiment
00.00-01.00 Ingrid Lukas
01.00-02.00 Argo Vals Bänd
02.00-04.00 Dj-d One Night in Bangok | Avaldati nädalavahetusel toimuva Intsikurmu festivali ajakava | https://menu.err.ee/291715/avaldati-nadalavahetusel-toimuva-intsikurmu-festivali-ajakava | Juba sellel nädalavahetusel võtab Põlva mändide all tuurid üles Intsikurmu muusikafestival. |
Reedest pühapäevani RTV 1879 Baseli juures viibinud 197 cm pikkune mängumees on ennast Eesti meistriliigas juba tõestanud ja käinud testimisel ka paljudes välisklubides, kuid ei ole esimesele välislepingule veel allkirja alla pannud.
"Marko on alati välisklubidele huvi pakkunud, kuid eelnevatel aastatel pole me saanud klubidega sobivale kokkuleppele ja nii on jäänud välismaale siirdumine ootele. Sel korral on klubilt konkreetne huvi olemas ja loodetavasti suudame me leida sobiva lahenduse mõlemale osapoolele. Pidev huvi tema vastu väljamaalt on heaks tõestuseks sellele, et Eestist välismaale siirdumine ei ole teps mitte võimatu. Kõikidele noortele palli mängivatele noortele peaks see olema heaks näiteks, et kui ise piisavalt tahta ja tööd teha on kõik võimalik," kommenteeris olukorda Slastinovski agent Madis Kokkuta pressiteate vahendusel.
Lisaks Šveitsile on Eesti koondislane testimisel veel käinud Austrias, Araabia Ühendemiraatides, Belgias, Taanis ja kaks korda Poolas. | Eesti käsipallur ootab pakkumist Šveitsi kõrgliigaklubilt | https://sport.err.ee/89602/eesti-kasipallur-ootab-pakkumist-sveitsi-korgliigaklubilt | HC Kehra käsipalliklubi paremsisemine Marko Slastinovski käis enda oskusi näitamas Šveitsi kõrgliigaklubi juures ja ootab neilt nüüd pakkumist. |
Võistlus nimega Colorado Springs Grand Prix of Running viidi läbi 1850 m – 1950 m kõrgusel merepinnast. Nurme võiduajaks fikseeriti 30.17. "Distantsi teise poole jooksin kiiremini. Minu treeningpartner Tanner Fruit lõpetas kolmandana. Hea konkurents püsis kuni 7 km vaheajapunktini, siis jooksin teistelt eest ära," kirjeldas Nurme jooksu käiku, vahendab Jooksuportaal.
Nurme hindas võistlust heaks etteasteks ja vajalikuks koormuseks enne Rio olümpiamängude maratoni. "Aeg pole samuti paha, arvestades, et merepinnal saab vähemalt minuti jagu kiiremini joosta." arvas Nurme. Treeningute ja selle võistluse põhjal ütles ta, et vorm on hea. Nurme lahkub Coloradost Brasiiliasse täna. "Kohanen niiskema kliimaga Brasiilias ligi kolm nädalat." Palavust jagus Nurme sõnul Colorados piisavalt, kohati näitas termomeeter 36 kraadi. | Tiidrek Nurme testis Colorado mäestikus olümpiaeelset vormi | https://sport.err.ee/89603/tiidrek-nurme-testis-colorado-maestikus-olumpiaeelset-vormi | Ameerika Ühendriikides Rio olümpiamängude maratonijooksuks valmistuv Tiidrek Nurme võitis üleeile Colorado mäestikus 10 km jooksu. |
Vendi, 25-aastast Renot ja 29-aastast Tamot on karistatud nii kaklemiste, röövimiste kui varguste eest, kuid vangistus pole nende teguviise muutnud.
Tamo, keda viiel korral kriminaalkorras karistatud, ründas süüdistuse kohaselt Pärnu linnas Tervise sanatooriumi juures meest, kellel oli kaasas sülearvuti kott. Koos tuvastamata kaaslasega läks Tamo vastutulijale kallale. Mehed peksid ohvrit rusikaga näkku ja kui too veel maas vedeles, lõid teda jalgadega edasi. Kõike selleks, et kannatanult ära võtta 400 eurot väärt rüperaal.
Eelnimetatud kahe vennaga koos oli kohtu all 36-aastane Marek, keda varem on karistatud kolm korda purjus peaga autojuhtimise eest.
Tunamullu juunis peksid Marek, Reno ja Tamo Tõstamaa vallas kaht ohvrit korduvalt, appi võeti jalad ja näiteks veljevõti. Kõige tipuks seoti üks ohvritest kaelapidi köiega auto külge ja lohistati teda teel umbes 100 meetrit. Teine mees seoti köiega kinni jalgupidi ja tedagi tabas sama saatus. Ohvritel murdus mitu luud ja nad olid üle kere muljutud.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnutsi olid kannatanud ja kurjategijad üksteisele tuttavad.
Osalus võikas kuriteos Marekit trellide taha ei saatnud. Ta sai karistuseks aasta vangistust tingimisi, kolmeaastase katseajaga. Renole mõisteti aasta ja kuue kuu pikkune reaalne vangistus.
Seaduste järgi katab suurem karistus kergema, seega sai Tamo puhul määravaks hoopis esmalt mainitud röövimine, mistõttu Pärnu maakohus mõistis talle kolm aastat ja kuus kuud reaalset vangistust. Kohtuasi lahendati kokkuleppemenetluses. | Kurjategijad lohistasid kannatanuid köiega auto taga | https://www.err.ee/571388/kurjategijad-lohistasid-kannatanuid-koiega-auto-taga | Korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud mehed said taas kord Pärnu maakohtus karistada eri kuritegude eest, sealhulgas olid nad kannatanuid köiega auto taga lohistanud, kirjutab Pärnu Postimees. |
"See aeg on olnud päris meeldiv, ma alguses olin kõhkleval positsioonil, kas ma ikka jaksan käia ja kuidas need kontserdid on. Pillimänguoskus ka roostesse läinud, ega ma ei olegi kunagi suurem asi pillimees olnud, aga püüan parimat," rääkis Strider Raadio 2 hommikuprogrammis.
Ta lisas, et ega Vennaskonnas pole pillimänguoskus olnud kunagi number üks näitaja, mille põhjal inimesed on ansamblisse sattunud. "Muidugi on olnud selles nimestikus palju virtuoose," tõdes Strider siiski, kes tõi esile kitarrivõluri Allan Vainola.
Ise mängib Strider bändis samuti kitarri. "Aga ma ei pea ennast eriliselt heaks moosekandiks, kuidagi saan hakkama, aga mingi virtuoos ma pole," ütles Strider.
Muusik lisas, et aeg Vennaskonnaga on olnud väga meeldiv ja selle aja sisse on jäänud hästi palju kontserte. "Kohati on hakanud tunduma, et võiks mõnikord natukene vähem olla," tunnistas muusik. | Roy Strider naasis Vennaskonna ridadesse: see aeg on olnud päris meeldiv | https://menu.err.ee/291708/roy-strider-naasis-vennaskonna-ridadesse-see-aeg-on-olnud-paris-meeldiv | Sel kevadel naasis Vennaskonda Roy Strider, kes oli bänditegemisest eemal lausa viis aastat. |
EL lubas leppes teiste hüvede seas viisavaba režiimi Türgiga, kui see aitab piirata Euroopasse suunduvate migrantide arvu ning võtta tagasi tuhandeid Kreekasse suundunud põgenikke. Türgil tuleb viisavabaduseks täita viis tingimust, sealjuures muuta terrorismi definitsiooni, nii et see ei hõlmaks ajakirjanikke ega akadeemikuid.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles intervjuus Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung, et kui Euroopa Liit (EL) ei anna Türgi kodanikele oktoobriks viisavabadust, siis tühistab Türgi EL-iga sõlmitud põgenikeleppe.
"Kui vastastikuseid viisareegleid vabamaks ei muudeta, siis on Türgi sunnitud 18. märtsil sõlmitud põgenikekokkuleppe tühistama," ütles minister. | EL: Türgil tuleb veel täita tingimused viisavabaks režiimiks | https://www.err.ee/571386/el-turgil-tuleb-veel-taita-tingimused-viisavabaks-reziimiks | Türgil on veel täita tingimused, mis sätestati bloki ning Ankara vahel sõlmitud migratsioonileppes, kui soovitakse liituda EL-i viisavaba režiimiga, sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Mina Andreeva esmaspäeval. |
Kindlasti ei olnud see lihtne otsus, kuid tuli vist õigel ajal," kommenteeris Hesjedal. "Olen valmis võtma elult vastu muid väljakutseid. Kaks kümnendit olen keskendunud võistlemisele kahel jalgrattadistsipliinil ja soovin nüüd neid kogemusi teisel moel kasutada."
35-aastane rattur tuli 2012. aastal Giro d'Italia võitjaks. Lisaks on ta tulnud nii Girol (2015) kui ka Tour de France'il (2010) viiendaks. Vueltalt on tal kaks individuaalset etapivõitu.
Kanadalane pole veel otsustanud, milline sõit jääb tema viimaseks, aga praeguste plaanide kohaselt teeb ta kodumaal kaasa nii Tour of Albertal kui ka World Touri sõitudel Montrealis ja Quebecis. | Giro d'Italia üldvõitja lõpetab karjääri | https://sport.err.ee/89604/giro-d-italia-uldvoitja-lopetab-karjaari | Kanada jalgrattur Ryder Hesjedal kinnitas, et lõpetab tänavuse hooaja järel profikarjääri. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.