text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Teadlaste hinnangul põdes hinnanguliselt 1,7 miljoni aasta eest Lõuna-Aafrikas Swartkransi koopas või selle lähistel hukkunud inimlane osteosarkoomi – agressiivset vähivormi, millesse haigestuvad tänapäeval valdavalt nooremapoolsed nüüdisinimesed. Antud juhul hakkas luukasvaja vohama jalaluus.
Paraku pole luu säilinud piisavalt hästi, et Edward Odesil ja tema kolleegidel oleks võimaldanud öelda, milline kahel jalal liikuv inimliik või selle lähisugulane jalaluud enda omaks pidada võis. Samuti ei kätke see endas piisavat infot, et öelda midagi inimalase vanuse või selle kohta, kas vähktõbi talle ka saatuslikuks.
Ajakirja South African Journal of Science samas numbris esitletakse aga ka iidse inimlase selgroolüli, milles peituvat kasvajat võib pidada vanimaks teadaolevaks hominiidi vähki haigestumise juhtumiks üldse. Suhteliselt noor Australopithecus sediba suri pea kahe miljoni aasta eest. Eelmist rekordit hoidnud neandertallane elas ligikaudu 120 000 aastat tagasi.
A. sediba kasvaja pakub huvi aga ka teisel põhjusel. Lisaks sellele, et tegu on nüüdisinimeste äärmiselt haruldase vähivormiga, polnud seni teada ühtegi noorukit, keda vähk selgroos vaevanud oleks. Laiemas plaanis pakuvad leiud aga taas tõestust, et vähktõbi on kimbutanud inimesi ja tema eellasi juba sadu tuhandeid aastaid. | Vähk vaevas juba inimeste eellasi | https://novaator.err.ee/259335/vahk-vaevas-juba-inimeste-eellasi | Enam kui miljoni aasta vanused säilmed näitlikustavad, et vähktõbi on vaevanud inimesi ja tema eellasi juba miljoneid aastaid ning tegu pole kaasaegse haigusega. |
Ilmaolud pole viimasel ajal Rio mängude korraldajaid rõõmustanud, sest alles laupäeval lõhkusid suured lained purjetajate infrastruktuuri ja ka Copacabana rannas asuvaid telestuudioid on tulnud liivakottidega kaitsta.
Rio de Janeiro olümpiamängude avatseremoonia peetakse sel reedel, 5. augustil. Sõudmisvõistlused leiavad aset 6.-13. augustil. Eestist teeb kaasa meeste paarisaeruline neljapaat. Eelsõit on kavas laupäeval, 6. augustil, vahesõit kaks päeva hiljem ja finaal kolmapäeval, 10. augustil. | Tuuleiilid rikkusid Rios sõudjate treeningpäeva | https://sport.err.ee/89600/tuuleiilid-rikkusid-rios-soudjate-treeningpaeva | Rio de Janeiros jäeti täna ära olümpiamängude sõudjatele mõeldud treening, kuna tugevad tuuled tegid harjutuskorra ohtlikuks. |
"Artistide poolt on tagasiside loomulikult hea olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis Martin Garrixi kirjadest käis läbi, et jaa, ma mäletan seda. Ikka on meelde jäänud," rääkis Viese Raadio 2 saates "Suveraadio".
Viese lisas, et Martin Garrix on ka see nimi, kes inimesi kohale meelitab. Samuti ka Robin Schulz ja Example. Viimasel hetkel lisandus Weekendi kavva aga värske staar Alan Walker. Viese tunnistas aga, et järgmiseks aastaks artistide book' imine juba käib. "Meil pole veel festival läbi kui juba mõeldakse järgmise aasta peale," paljastas Viese.
Sel aastal on Weekendil neli lava, millest ühel saab lisaks mälupulgale ka kitarre näha. Muudatusi on toimunud ka festivalialal. "Nüüd on tarkust kogunenud, kuidas platsi peaks üles ehitama, et inimestel mugav oleks," kirjeldas Viese.
Mees loodab, et tänavune festival tuleb veelgi ägedam kui eelmisel aastal. "Ma usun küll, tarkust on kogunenud, et eelmise aasta vigasid lihvida. Õnneks publikule need asjad välja ei paistnud, see oli pigem organisatoorne. Ega me ei saa kõiki asju ka tänavu nii tehtud nagu võiks," arvas ta.
Kokku on festivali päevadel ametis umbes poolteist tuhat inimest.
Weekend festival sai 2011. aastal alguse Soomest, kus juba esimesel aastal müüdi välja kõik piletid. Eelmisel aastal oli plaan viia festival Rootsi, kuid kuna see variant kukkus ära, toodi EDM-i superstaarid hoopis Pärnusse.
Weekend Festival Baltic toob 4.-6. augustini suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas.
Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised. | Weekend festivali meediajuht: Martin Garrixile jäi Weekend hästi meelde | https://menu.err.ee/291710/weekend-festivali-meediajuht-martin-garrixile-jai-weekend-hasti-meelde | Weekend festivali meediajuht Gunnar Viese kinnitas, et Weekendi artistid on pärast möödunud aasta debüüti jaganud väga positiivset tagasisidet. |
Juuli lõpuks esitati töötukassale 585 taotlust, millega vähenenud töövõimega inimesed soovivad hinnata oma töövõime määra, et leida sellele vastavat tööd.
Töövõime hindamise juhi Monika Aasa selgitusel on otsused langetatud neist 132 kohta: töövõime puudub täielikult 31, osaline töövõime tuvastati 67. Töövõime ei ole vähenenud 34 taotlejal, kinnitas Aasa ERR.ee-le.
Juuni lõpu seisuga oli vähenenud töövõimega registreeritud töötuid töötukassas arvel 4 213. Palju neid on kokku pärast käivitunud töövõimereformi, pole veel kokku jõutud lüüa.
Ekslikult esitas juulis töövõime hindamise taotluse ka 9 inimest, kel oli juba varasemast kehtiv sotsiaalkindlustusametis tehtud hindamine olemas - nende jaoks algab töövõimereform alles järgmise aasta 1. jaanuarist. Seni on oodatud töötukassasse oma töövõimet hindama üksnes uued pöördujad: kas tööealiseks saanud puudega noored või seni töövõimelised, kuid hiljuti osaliselt või täielikult töövõime kaotanud inimesed.
Homseni aega esitada tagasiulatuvat taotlust sotsaalmaksu tasumiseks
2. augustini saavad ettevõtted esitada taotlust vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu tasumiseks riigi poolt. Juulist alates on töötukassale esitatud 16 175 vähenenud töövõimega inimese sotsiaalmaksu soodustuse avaldust, neist 14 414 töötukassa portaali iseteeninduse kaudu.
Kui ettevõte esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse vähenenud töövõimega töötaja eest hiljemalt 2. augustil, maksab töötukassa riigi nimel sotsiaalmaksu tagasiulatuvalt ehk alates 1. juulist. Alates 3. augustist esitatud taotlused lähevad käiku alates esitamise kuupäevast. | Esimese kuuga esitas töövõime hindamise taotluse 585 inimest | https://www.err.ee/571379/esimese-kuuga-esitas-toovoime-hindamise-taotluse-585-inimest | Juulist käivitunud töövõimereformi käigus on esimese kuuga esitanud töötukassale töövõime hindamise taotluse 585 tööjõuturule lisanduvat võimaliku puudega inimest. |
"Festivali vorm jääb alati samaks, aga sisu on uus ja huvitav," rääkis tänavusest Tartuffist üks peakorraldajatest Agnes Nurme Klassikaraadio saates "Suvejutud". Mängufilme näidatakse spetsiaalselt Tartu raekoja platsile rajatavad välikinos. Dokumentaalfilme näidatakse taas Athena kinos.
Tartu Ülikooli muuseum koostas viiepäevalise vestlusprogrammi, kus räägivad igal päeval uued inimesed. "Seal on seljakotiränduritest veganite ja feministideni, diplomaatidest teaduriteni," kirjeldas Nurme esinejaid. "Rahvas on väga kirev," lisas ta. Vestlusringide teemaks on "Maailma põrkumine", mis on saanud inspiratsiooni muuseumis olevast näitusest. "Jutustame rändamisest laiemas plaanis ja globaalsetest kodanikest, vastutusest ja jalajäljest," sõnas ta.
Varasemalt on publik öelnud, et filmid on väga kurvad. "Sel aastal on meil ka raskeid teemasid, aga kõigil on helgem lähenemine. Kõik ikka kulmineerub toredas võtmes," rääkis Nurme ning tõi välja Lõuna-Korea dokumentaalfilmi, mis kujutab 76 aastat koos elanud abielupaari igapäeva elu. "Peale 76 kooselu aastat tuuakse ikka lilli ja tehakse põsemusi," kirjeldas ta.
Mängufilmidest toob Nurme esile tänavuse festivali avafilmi "Sing Street", mis leiab aset 1980ndate Põhja-Iirimaal. "Tüdrukule muljet avaldamiseks väidab noormees kogemata, et on muusik. Selleks, et tüdrukule päriselt silma paista, peabki ta muusikaga tegelema hakkama," kirjeldas Nurme filmi. Filmi režissööriks on John Carney, kelle filmid on avanud ka kahte viimast Tartuffi.
Festivalile on oodata suurt publikut, kus lisaks korraldajate pakutud toolidele on kõigil võimalik ka enda istumisalus kaasa võtta. Selle jaoks on jäetud ruumi esimese rea ette. "Toolidele mahub 2000 inimest istuma, aga meil on käinud ka üle 4000 inimese," ütles Nurme ning lisas, et loomingulisemad inimesed mahuvad alati ära.
"Tasub tulla kohale juba avaõhtuks kohale, alustada Tartuffi nädalat ikka algusest peale," sõnas Nurme. "Üllatusi jagub, teeme publikuga ühe toreda aktsiooni," rääkis Nurme tänasest avaõhtust, kuid aktsioonist lähemalt rääkida ei soovinud.
Tartuff lõppeb laupäeval. "Teeme mõnusa kogunemise platsil, seal on erinevaid kodukohvikuid ja müüjaid. Dokumentaalfilmide programmi lõpetab tore film putukatest, mis pannakse toidu sisse," sõnas Nurme. "Etteruttavalt võib öelda, et võib-olla saab ka reaalselt maitse suhu," vihjas Nurme.
Tartuff toimub 1.- 6.augustini, mille raames linastub 13 mängu- ja 5 dokumentaalfilmi. Rohkem infot leiab siit. | Agnes Nurme: tasub osaleda Tartuffi nädalal algusest peale | https://kultuur.err.ee/313171/agnes-nurme-tasub-osaleda-tartuffi-nadalal-algusest-peale | Täna õhtul algab 11. Tartu armastusfilmide festival, mille raames on võimalik näha nii mängu- kui ka dokumentaalfilme, osaleda vestlusringides ja külastada kodukohvikuid. |
Kosovo koondis jõuab Tallinnasse reede pärastlõunal ja delegatsioonis on kaasas koguni 28 inimest. Lisaks Barcelona snaiprile Justin Doellmanile on koosseisus veel kaks naturaliseeritud mängijat: möödunud hooaja Sevillas mänginud Scott Bamforth (26-aastane, 188 cm), kes sügisest alustab hooaega Bilbao koosseisus ja Shawn Jones (24-aastane, 203 cm), kes sel suvel vahetas Andorra (ACB Liga) Jeruusalemma Hapoeli vastu.
Kosovo võeti alles 2015. aasta lõpus FIBA liikmeks, iseseisvuse Serbiast kuulutasid nad välja 2008. Elanikke on ses väikses Balkani riigis isegi pisut rohkem kui Eestis, ca 1,73 miljonit.
Meie ei ole varem omavahel selle Balkani riigiga kohtunud. Usutavasti on tegu hea sparringpartneriga. Kosovo valmistub niisamuti EM-kvalifikatsiooniturniiriks. Kaheksa päeva tagasi oli Kosovoga hea võimalus EM-il kohtuda meie U-20 koondisel, siis saavutasime 24-punktise võidu.
Kosovo koosseis (number, nimi, sünniaeg, pikkus, positsioon):
35 Fisnik Rugova 26/08/1989 2.08 PF/C
55 Leonard Mekaj 27/02/1995 1.82 PG
11 Dardan Berisha 15/11/1988 1.93 SG
4 Edmond Azemi 19/09/1980 2.00 G/F
34 Ergin Grosha 01/07/1993 2.12 C
15 Gazmend Sinani 22/06/1991 2.04 PF/C
14 Urim Zenelaj 17/06/1991 2.13 C
9 Granit Rugova 13/11/1985 1.98 G/F
7 Yll Kacaniku 31/05/1995 2.02 SF
10 Fahri Breca 10/08/1985 1.90 PG
12 Drilon Hajrizi 17/01/1991 2.03 SF/PW
8 Alban Veseli 01/10/1990 2.02 SF/PW
13 Samir Zekiqi 23/01/1995 2.02 PF
23 Mirza Ahmetbasic 29/11/1987 1.93 SG/PG
6 Jaren Sina 12/03/1994 1.88 PG
24 Justin Doellman 03/02/1981 2.08 PF
5 Scott Bamforth 12/08/1989 1.88 SG
22 Shawn Jones 25/03/1992 2.03 PF
Peatreener: Arben Krasniqi
Abitreener: Mergin Sina
Abitreener: Andin Rashica | Kosovo koondisega tuleb Tallinna ka Barcelona täht | https://sport.err.ee/89596/kosovo-koondisega-tuleb-tallinna-ka-barcelona-taht | Laupäeval 6. augustil kohtub Eesti meeste koondis maavõistlusmängus Kosovoga. Kohtumine algab Saku Suurhallis kell 19. |
Ta meenutas, et 27. juulil saatis komisjon Varssavisse soovitused õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Poolas.
"Me hindasime olukorda seoses selle uue seadusega ja tulime järeldusele, et mõni meie mure leidis lahenduse, kuid õigusriik Poolas jääb sellegipoolest endiselt ohustatuks. Ja me ootame, et Poola võimud leiavad kolme kuuga sellele murele vastuse," ütles pressisekretär.
Andreeva kinnitas, et Euroopa Komisjon on alati valmis asjalikuks aruteluks Poolaga ja kutsub seda üles pidama selle seaduse asjus nõu Veneetsia komisjoniga.
Poola president Andrzej Duda allkirjastas äsja põhiseaduskohtu seaduse, mis varssavi arvates võimaldab riigil põhiseaduskriisi ületada. | Euroopa Komisjon on valmis Poolaga õigusriigi asjus läbi rääkima | https://www.err.ee/569582/euroopa-komisjon-on-valmis-poolaga-oigusriigi-asjus-labi-raakima | Euroopa Komisjon võttis teadmiseks Poola presidendi allkirjastatud põhiseaduskohtu seaduse, ütles esmaspäeval Brüsselis teabetunnis komisjoni ametlik esindaja Mina Andreeva. |
Mitmed naised on saanud viimasel ajal telefonikõnesid ühelt kosmeetikasalongilt, millelt helistaja teatab mesihäälel, et pakutakse tasuta näohooldust, sest keegi sõber, kes sama teenust on saanud, on andnud selle telefoninumbri. Üksiti küsib salongist helistaja inimese vanust. Selline isikuandmete kasutamine müügitööks on aga keelatud.
"Igasugune isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes inimese enda eelneval nõusolekul. See tähendab, et kellegi teise eest ei saa anda nõusolekut tema andmete kasutamiseks," selgitas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ERR.ee-le.
Inimesel, kelle kontaktandmed on vastu tema enda tahtmist mõnda sellisesse andmebaasi sattunud, on Iro kinnitusel õigus nõuda kogutud andmete kustutamist ning kui inimene nõuab, et tema andmed kustutataks, peab andmetöötleja seda viivitamatult ka tegema. Uuesti võib selle inimese andmeid koguma ja kasutama asuda ainult juhul, kui inimene ise selleks soovi avaldab ja vabatahtliku nõusoleku annab.
Ka juhul, kui klient on oma nõusoleku andmete kasutamiseks ja müügipakkumiste tegemiseks andnud, võib ta selle igal ajal tagasi võtta ja keelata oma andmeid nõusoleku tagasivõtmise hetkest edaspidi kasutada.
Seega sõltumata sellest, kas andmed on antud vabatahtlikult või on need kaupmehe kätte sattunud vastu inimese enda tahet, on alati õigus nõuda oma andmete edasine kasutamine. Müügiesindaja jutt, et temal pole õigust inimese telefoninumbrit andmebaasist ära kustutada, ei päde. Nõusolekut peab saama igal hetkel tagasi võtta.
Kliendikirjadest peab saama loobuda
Nii näiteks peab olema võimalik taganeda nõusolekust saada elektroonseid kliendikirju, seejuures tohib neid üldse saatma hakata alles siis, kui inimene on andnud nende saatmiseks eelneva nõusoleku.
Kui kaupleja soovib inimesele saata oma koostööpartnerite ja tütarettevõtete pakkumisi, siis tuleb kõik need ettevõtted inimeselt nõusoleku võtmisel üles lugeda või viidata, kus on võimalik partnerite nimekirjaga tutvuda, kelle pakkumisi inimesele saadetakse.
Kui inimene on aga sattunud mõnda andmebaasi oma tahte vastaselt, soovitab andmekaitse inspektsioon esmalt pöörduda ettevõtte enese poole oma andmete eemaldamiseks. Kui sel moel ei jõuta lahenduseni, tuleks juba pöörduda otse inspektsiooni.
Inimene saab ka ise palju ära teha, et vältida soovimatuid pakkumisi. Alustuseks tuleks kriitiliselt jälgida, milliseid kontaktandmeid ja kuhu endast maha jäetakse. Avaldades oma kontaktandmeid internetis, tuleb arvestada, et igaühel on nendele juurdepääs ja nn spämmirobotitel on kerge selliseid kontaktandmeid spämmisaajate nimistutesse koguda. Seetõttu soovitab andmekaitse inspektsioon oma kontaktandmeid avalikes kohtades mitte avaldada ja kasutada võimalusel oma pärisnime asemel pseudonüümi, mis aga ei tähenda oma sõbra või tuttava andmete avaldamist enda andmete asemel.
Kaupleja kutsub end koju sisse ja keeldub ostuta lahkumast
Samamoodi on levinud ka tasuta diivani või vaiba puhastamise pakkumine tingimusel, et pärast tuleb jätta sõprade-sugulaste kontaktnumbrid, kellele hiljem sama teenust pakutakse. Tasuta puhastusteenuse pakkumise eesmärgiks on kalli tolmuimeja müük. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on neile tulnud sellega seoses kaebusi, kus tasuta müügiesitluse tegija keeldub inimese kodunt ilma ostu tegemata lahkumast.
Samuti on tarbijakaitseametisse kaevatud teise koduukselt müüva ettevõtte peale, kes kasutab ära just vanemaealisi inimesi, manipuleerides neid ostma. Müügiinimesed on läinud lausa nii kaugele, et pakkunud sularaha kodus mitte hoidvale inimesele abi pangaautomaadi või -kontori juurde minemisel.
Selline tegevus liigitub keelatud kauplemisvõtete alla, mis Euroopa Liidus on keelatud. Sellegipoolest sai ameti tänavu esimesel poolaastal üksnes toidulisandite, käsimüügiravimite, kodumasinate ja kosmeetika müügi ja teenuste peale 267 kaebust.
Keda müüjad ebaseaduslike võtetega - kas agressiivse müügi või isikuandmete väärkasutusega - kimbutama kipuvad, nende kohta tasub küsida täpsed andmed ning esitada kaebus vastavalt kas andmekaitse inspektsiooni või tarbijakaitseametisse - sõltuvalt, mille vastu on eksitud. | Kaup keelatud andmetega: tasuta teenuse nimel jagatakse sõprade telefoninumbreid | https://www.err.ee/569249/kaup-keelatud-andmetega-tasuta-teenuse-nimel-jagatakse-soprade-telefoninumbreid | Mitmed kaupmehed kasutavad andmebaasi kasvatamiseks tasuta teenuse pakkumist, mille eelduseks on sõprade "soovitamine" ehk uute kontaktide andmine. Tegemist on ebaseadusliku võttega, sest keegi teine ei saa anda inimese eest tema nõusolekut ta andmete töötlemiseks. Sedasi teevad omakasust ajendatud inimesed oma sõprade-sugulaste telefoninumbreid kaupmehele jagades neile karuteene, mis pealegi on ebaseaduslik. |
Kuna keskkaitses on Liverpooli peatreener Jürgen Kloppil vähe valikuid, siis tõenäoliselt moodustavad paari jälle Klavan ja Dejan Lovren, sest nii Joel Matip, Joe Gomez kui ka Lucas Leiva on vigastustega väljas. Samuti vigastatud Mamadou Sakho saadeti juba mõne aja eest tagasi Inglismaale.
This Is Anfieldi eelvaates prognoositakse, et täna saavad mänguaega kindlasti Emre Can ja Christian Benteke, keda pole USA-s veel platsile lastud. Samuti võivad rohkem mänguaega teenida kohtumises Milaniga vahetusest sekkunud Nathaniel Clyne, Alberto Moreno, Lazar Markovic, Roberto Firmino ja Divock Origi. Samuti on Klopp kinnitanud, et väljakule tuleb Danny Ings, kes mängus Milaniga jäeti pingile.
Liverpooli tänane vastane AS Roma sai mullu jaanuaris taas peatreeneriks Luciano Spalletti ja tegi tugeva hooaja teise poole, lõpetades Itaalia liigas kolmandana. Mäng algab Eesti aja järgi kell 3.30. | Klavan peaks täna öösel taas Liverpooli eest platsile saama | https://sport.err.ee/89595/klavan-peaks-tana-oosel-taas-liverpooli-eest-platsile-saama | Liverpooli jalgpalliklubi tegemisi kajastav veebikülg ThisIsAnfield.com ennustab, et Ragnar Klavan mängib täna öösel USA-s peetavas treeningkohtumises AS Romaga taas algkoosseisus. |
Täna avalikustatud festivali programmist leiab veel teisigi nutikaid linnaruumi installatsioone, ootamatutes paikades toimuvaid lavastusi, filmiseansse ja tantsupidusid, samuti temaatilisi linnatuure pööningutel, linnaaedades ja mujal. Festivali programmiga saab lähemalt tutvuda veebilehel.
UIT festivali korraldajad on peaesineja TUNDRA tegemistel juba mitu aastat silma peal hoidnud. "Leidsime sel aastal nende loomingule hästi sobiva asupaiga, milleks on ajahamba küüsi jäänud Maarja kirik. TUNDRA toob kirikusse oma kineetilise valgus- ja heliinstallatsiooni "Halo", mis võiks sellele väärikale kirikule taas tähelepanu tõmmata ning hoone särama panna," rääkis festivali peakorraldaja Marie Kliiman.
Festivali installatsiooniprogrammis on veel ka Timo Tootsi projekt "Nupp", mille raames paigutavad kaheksa kunstnikku linnaruumi nupud, kuhu vajutades võivad juhtuda kõiksugu ootamatused. EKA magistrantide installatsioonid "Võõra(s) tunnel" ja "Minusoid on Sinusoid" loovad aga olukordi, kus kokkupuude tundmatu linlasega on vältimatu. Pea kõiki festivalisündmusi saadab satelliidina helikunstnik Patrick McGinley "Kuulamispunkt".
Teiseks väliskülaliseks TUNDRA kõrval on Leedu Theatre of Senses, mis eksperimenteerib Tartu Skatehallis etenduvas lavastuses "Tense In Sense" erinevate aistingute ja ümbritseva keskkonnaga, äratades vaatajates uudsete elamuste abil lihtsad kuid soojad (lapsepõlve)mälestused.
Koostöös Elektriteatriga näidatakse Eedeni kaubanduskeskuse katuseparklas põnevusfilmi "Victoria" (režissöör Sebastian Schipper). Kokku sulatatakse keskkond ja filmi narratiiv – Berliinis toimuvad sündmused ja katuselt avanev panoraamvaade Sõpruse silla liiklustihedale tuiksoonele.
Traditsiooniliselt toimuvad ka linnatuurid, mis viivad avastama pööninguid, Nikolai Baturini loomingu avarilma, nõukogudeaegset emajõeäärset Tartut ning linnas vohama hakanud kogukonnaaedasid. Lisaks toimub festivali ajal Tartus taas Tour d'ÖÖ ühissõit. Festivali jäävad lõpetama UIT klubiööd endises raudteelaste klubis ehk Eesti Rahva Muuseumi äsja uksed sulgenud näitusemajas Kuperjanovi tänaval.
Linnafestival UIT kogub sel aastal esmakordselt kohti ja lugusid, mis on seotud meeldejäävate võõrastega Tartu linnas. Valik lugudest jõuab tänavuse festivali ajal linnaruumi ning selleks puhuks loodavale kaardile. Oma loo ja koha saab saata aadressil [email protected] hiljemalt 5. augustiks.
UIT on Tartus neljandat aasta toimuv linnaruumi avastusfestival, mille eesmärgiks on julgustada kohalikke oma ümbrusele rohkem tähendust andma ning pakkuda alternatiivseid perspektiive argisele kodulinnale. | Peterburi kunstnikud panevad Tartu Maarja kiriku särama | https://kultuur.err.ee/313133/peterburi-kunstnikud-panevad-tartu-maarja-kiriku-sarama | Tartus 17.-20. augustil toimuva linnafestivali UIT tänavune peaesineja on Peterburi kunstnikerühmitus TUNDRA, kes loob üheks õhtuks Maarja kirikusse suurejoonelise valgus- ja heliinstallatsiooni. |
Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.
Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2015. ja 2016. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2015. aasta sügisese seisuga hinnanguliselt ligi 700 isendit.
Karu käekäigu üheks indikaatoriks on samavanuste poegadega pesakondade arv. 2015. aastal registreeriti Eestis kokku 63 sellist pesakonda. See on küll mõnevõrra väiksem kui aasta varem, kuid pikemas perspektiivis näitab number jätkuvat kasvutrendi.
Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased kaks aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega. Kahe viimase aasta keskmine pesakonna suurus oli 2,34. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.
„Neid andmeid kokku võttes võib kindlalt väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad,“ rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
2016. aastal jooksul lõhkusid karud Eestis 31 mesitaru, hävitades 72 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud vähemalt neli karilooma tänavu kevadel Rapla maakonnas. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas keskkonnaamet suve alguses eriloa. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata. | Tänavu tohib küttida mullusest viis karu enam | https://www.err.ee/568549/tanavu-tohib-kuttida-mullusest-viis-karu-enam | Keskkonnaamet lubab täna algaval karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal. |
"Meie rannajalgpalli meeskonna videost, kus lüüakse väga ilus värav ning millele järgneb hetkel maailmas väga kuulsa Pokemon Go mängu teemaline tähistamine, on viimase paari-kolme päevaga saanud täielik hitt," rääkis Nõmme BSC OlyBet kapten Andreas Aniko.
Videole jäädvustati, kuidas akrobaatilise trikiga värava löönud Kevin Sooaluste jookseb edu tähistamiseks ootamatult väljaku servale, paneb pähe nokamütsi, viskab palli Pokemoniks kehastunud meeskonnakaaslase Edwin Stüfi pihta ning "püüab" ta kinni, pärast viset heidab isehakanud Pokemon end pikali.
Instagramis on kahe kanali peale kokku kogutud juba ligi 1,5 miljonit vaatamist, klubi Facebooki lehel üle 50 tuhande vaatamise ning YouTube’s ligi 20 tuhat vaatamist.
"Lisaks kõigele võttis meiega ühendust veel ka USA telekanal FOX, kes küsis luba seda videot Fox Sports 1 tele-eetris ja oma interneti kanalites kajastada," lisas Aniko. Ka terve rida erinevaid väljaandeid üle Euroopa on väravast ja sümboolsest Pokemoni püüdmisest uudise teinud ning nimetanud Kevin Sooaluste väravat golazoks ehk jalgpallikeeles ülivõimsaks imeväravaks. "Kui lüüa Google’i otsingusse sõnad "nomme beach pokemon", siis tulevad need kõik ka nähtavale," selgitas Aniko. | Pokemon Go-st inspireeritud Eesti rannajalgpalli värav lööb maailma meedias laineid | https://menu.err.ee/291712/pokemon-go-st-inspireeritud-eesti-rannajalgpalli-varav-loob-maailma-meedias-laineid | Eesti rannajalgpalli meeskonna Nõmme BSC OlyBet imeväravast ning humoorikast Pokemon Go stiilis tähistamisest on saanud rahvusvaheline hitt nii maailma internetis kui ka välismaa meedias. Luba videot näidata on küsinud isegi USA telekanal FOX. |
Kui Bulgaaria on meile vägagi tuttav vastane eelmisest valiktsüklist, siis Ungariga pole me ammu kohtunud (2009. aastal kaotasime mõlemad valikmängud) ja Rumeeniaga on kokkupuuted veel hõredamad.
Eesti koondis kohtus Rumeeniaga 1993. aastal EM-i lisavalikturniiri raames Wroclawis ning siis võitsime 109:84 (Andrus Nagel 29 p, Sergei Babenko 23, Aivar Kuusmaa 22).
Cluj-Napoca on Rumeenia suuruselt teine linn (ca 325 000), tuntud ülikoolilinn, Transilvaania ajaloolise piirkonna keskus. Cluj ’ klubis mängis hooajal 2012/13 Reinar Hallik. Bukarestist on linn 325 km kaugusel. Augusti keskmine päevane temperatuur on seal 24,3 kraadi.
Reede 12.08
17.00 Bulgaaria - Ungari
19.30 Rumeenia - Eesti
Laupäev 13.08
17.00 Eesti - Bulgaaria
19.30 Ungari - Rumeenia
Pühapäev 14.08
17.00 Ungari - Eesti
19.30 Rumeenia - Bulgaaria
* Rumeenias on sama kellaaeg mis Eestis.
Koju sõidab koondis 15. augustil. Uus turniir Küprosel algab aga juba 19. augustil (osalevad Kürpos, Eesti, Armeenia, Katar). | Selgus Eesti korvpallikoondise ajakava Rumeenias | https://sport.err.ee/89594/selgus-eesti-korvpallikoondise-ajakava-rumeenias | Meeste korvpallikoondis osaleb pärast koduseid mänge Kosovo ja Saksamaa vastu 12.-14. augustil turniiril Rumeenias Cluj’s, kus vastasteks lisaks Rumeeniale on Bulgaaria ja Ungari. |
Clintonit toetas telekanali CBS korraldatud uuringus 46 protsenti ning Trumpi 39 protsenti küsitletutest.
Pärast vabariiklaste parteikongressi oli kummagi kandidaadi toetus võrdne.
Pärast Philadelphias korraldatud demokraatide kongressi on paranenud ameeriklaste arvamus Clintoni suhtes, kuigi domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak. Viiekümnel protsendil küsitletutest on Clintonist halb arvamus ning 36 hea arvamus.
Trumpi suhtes on hea arvamus 31 protsendil ning halb arvamus 52 protsendil küsitletutest.
Uuring viidi läbi 29.-31. juulini ning selles osales 1393 inimest. | Clinton edestab arvamusuuringus Trumpi seitsme protsendipunktiga | https://www.err.ee/567287/clinton-edestab-arvamusuuringus-trumpi-seitsme-protsendipunktiga | USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton juhib esmaspäeval avadatud arvamusuuringu kohaselt vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi ees seitsme protsendipunktiga. |
"Minu tahe on jätkata kõrgemas sõjakoolis seni tehtud tööd ning hoida ja arendada neid põhimõtteid ja traditsioone, mis aitavad nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette valmistada väärikaid ja professionaalseid ohvitsere," ütles major Roosnurm.
Major Erkki Roosnurm on õppinud aastatel 1997-1998 riigikaitseakadeemias, aastatel 1998-2003 omandas ta KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis ohvitserihariduse ning aastatel 2007-2009 läbis keskastme kursuse.
Major Roosnurm on teeninud aastatel 2005-2007 kaitseväe juhataja käsundusohvitserina, aastal 2011 võttis ta sideohvitserina osa rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist Afganistanis. Aastatel 2009-2010 teenis major Roosnurm Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljonis erinevatel staabiohvitseri ametikohtadel ning aastatel 2011-2015 Viru jalaväepataljoni staabiülemana.
Enne kõrgema sõjakooli ülema ametikohale asumist õppis major Roosnurm Ühendkuningriigis vanemstaabiohvitseri kursusel.
Major Luhaäär jätkab pärast ameti üle andmist õpinguid vanemstaabiohvitseri kursusel Saksamaal. | Kõrgemat sõjakooli asus juhtima major Erkki Roosnurm | https://www.err.ee/566937/korgemat-sojakooli-asus-juhtima-major-erkki-roosnurm | Täna andis major Tarmo Luhaäär kaitseväe ühendatud õppeasutuste ees aset leidnud tseremoonial kõrgema sõjakooli juhtimise üle major Erkki Roosnurmele. |
United alistas Tannadice Parkil toimunud kohtumises teise poolaja väravatest samuti Šoti esiliigasse kuuluva Dunfermline Athleticu 2:0. Eesti koondislane Henri Anier sekkus kohtumisse 78. minutil ning sundis vastase enda vastu kaardiväärilise vea tegema, vahendas Soccernet.ee.
Võiduga kindlustas Dundee aga Šoti intrigeeriva liigakarika alagrupisüsteemi raames oma alagrupi esikoha, mis tähendas neile otsepääsemist 16 parema hulka.
Viimase 16 seas loositi 25-aastasele eestlasele vastu Šotimaa kõrgliigasse kuuluv Partick Thistle, kes võitis oma alagrupi täiseduga. Dundee järgmine kohtumine on aga juba esiliiga raames, kui vastamisi minnakse Queen of the Southiga. | Dundee pääses Šoti liigakarikas 16 parema hulka, Anier sekkus vahetusest | https://sport.err.ee/89592/dundee-paases-soti-liigakarikas-16-parema-hulka-anier-sekkus-vahetusest | Eesti jalgpallikoondislase Henri Anieri koduklubi Dundee United võitis Šotimaa liigakarika C-alagrupis ka viimase kohtumise, pääsedes nii karikasarjas 16 parema hulka. |
""Pealtnägija" on tagasi! Teleajakirjanduse tippkvaliteet uue energiaga alates 7. septembrist," kirjutas saatemeeskond sotsiaalmeedias.
Septembrist alates astuvad "Pealtnägijas" üles Mihkel Kärmas, Piret Järvis, Anna Gavronski, Kristjan Pihl ja Taavi Eilat.
Hooaja algust tähistati ühispildiga: | Uuenenud koosseisus "Pealtnägija" valmistub uueks hooajaks | https://menu.err.ee/291707/uuenenud-koosseisus-pealtnagija-valmistub-uueks-hooajaks | Suvepuhkus on läbi ning "Pealtnägija" tegus meeskond valmistub juba uueks hooajaks. |
Täna hommikul alanud piletimüük lõppes kiirelt, sest kõik istekohad ja ka 200 peatribüüni seisupiletit leidsid koheselt omaniku. Nüüd tuleb müügile veel 400 seisupiletit, millega pääseb spetsiaalse värava kaudu väljaku äärde mängu jälgima. Peatribüünile selle piletiga ei pääse.
Eesti koondise viimane maavõistlus enne uue MM-valiksarja algust toimub 31. augustil Pärnu uuel Rannastaadionil. Viimati nägi suvepealinn koondist 1999. aastal. 31. augustil avatakse staadion kell 17.00, avavile kõlab kell 18.30.
Seisukohapilet väljaku ääres maksab 4 eurot. Värskelt valminud Pärnu Rannastaadionil on kokku 1501 istekohta, koos seisupiletitega on mängule oodata rohkem kui 2000 pealtvaatajat. | Eesti - Malta mänguks tulevad müügile seisupiletid | https://sport.err.ee/89593/eesti-malta-manguks-tulevad-muugile-seisupiletid | Kuu lõpus Pärnu uuel Rannastaadionil toimuva Eesti - Malta maavõistluse vastu valitseb suur publikuhuvi, mistõttu tulevad homme, 2. augustil kell 10.00 Piletilevis müügile täiendavad 400 seisupiletit. |
Neljapäeva õhtul annab klubi pidustustele avapaugu Still Out, kus kahes saalis mängivad parimaid house -, techno - ja drum and bass -muusikat DJd Merimell, Paap, Armukahur, To-Sha, HeadRead jt.
Reede õhtul astub Pärnu sugemetega Eksistantsi ja Ruumi ühispeol üles Inglismaalt pärit ning maailmas järjest tuntust koguv DJ Billy Kenny. Lisaks astuvad reedesel peol plaadimängijate taga üles MHKL, Kevin Park ja Keito Kööp.
Pidustustele paneb punkti laupäeval toimuv Haigla Pidu. Mõnusalt suviste rütmidega aitavad nädalavahetust lõpetada Ats Luik, Jan Tomson ja Kris Luigend.
Pop-up klubi Mere pst 22 asub Pärnus samal aadressil, Kuursaali otsas, kus aastate jooksul on tegutsenud meelelahutusasutused nagu Club Tallinn, Kaseke ja Volüüm.
Igal õhtul avatakse uksed südaööl. Klubi on avatud 4.-6. augustil. | Pärnu pop-up klubi avab uksed neljapäeval | https://menu.err.ee/291706/parnu-pop-up-klubi-avab-uksed-neljapaeval | Pärnus avab uksed suvepealinna üks omanäolisemaid peokohti - pop-up klubi Mere pst 22. Klubi eesmärgiks on pakkuda Weekend Festivali külastajatele igal ööl alternatiivset tantsumuusikat. |
Festivalil esinevad Justament, Karl-Erik Taukar, Männiste perebänd, Kadi & Barn Brothers, Leemet Onno ning Jaan Elgula eestvedamisel toimub ühislaulmine ja pillimäng kogu rahvaga. Ühislaulmisest moodustub kollektiiv – HK Ühisbänd, kuhu võib kuuluda iga Harku Kantri külaline, kes lööb kaasa kolme laulu esitamisel. Soovitavalt peaks iga HK Ühisbändi liige kaasa võtma ka instrumendi. Kõigepealt harjutatakse kokkumängu ning festivali lõpus esitab HK Ühisbänd kolm laulu – Rotterdam (Jää jumalaga Mann), Veel Kord ning Kaugel kaugel, kus on minu kodu.
Lisaks heale muusikale ja maitsvale toidule on eraldi Lasteala batuutide ja näomaalinguga ning tõelised kauboid saavad oma oskusi proovida rodeohärjal.
Väravad avatakse 18.00. | Laupäeval saab Harkujärve ääres nautida kantrimuusikat | https://menu.err.ee/291713/laupaeval-saab-harkujarve-aares-nautida-kantrimuusikat | 6. augustil toimub Harkujärve laululaval järjekordne Harku kantri festival, kus igal külalisel on võimalus kuuluda HK Ühisbändi. |
Tallinna kultuuriameti juhataja Aini Härmi sõnul teeb komisjon valiku kahes voorus. „Esimese ehk dokumendivooru alusel valitakse välja vestlusvooru pääsejad,“ ütles Härm. Komisjon alustab vestluste läbiviimist kandidaatidega 10. augustil. Komisjon lõpetab töö 15. augustil ja seejärel tehakse linnavalitsusele ettepanek direktori ametisse kinnitamiseks.
Kauaaegne Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal lahkus ametist 1. juulil ja läks pensionile. Kaal töötas loomaaia direktorina alates 1975. aastast. | Loomaaia direktori ametisse on 14 soovijat | https://www.err.ee/566462/loomaaia-direktori-ametisse-on-14-soovijat | Konkursile Tallinna loomaaia direktori ametikohale laekus tähtajaliselt ehk 31. juuliks 14 avaldust, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. |
2008. aasta olümpiavõitja jättis randmevigastuse tõttu vahele ka selleaastase Wimbledoni turniiri, mais pidi mees Prantsusmaa lahtised pooleli jätma.
„Ma ei ole mingil juhul oma parimas vormis,“ ütles pühapäeval Riosse saabunud 30-aastane Nadal reporteritele. „Ma pole kaks kuud võistelnud ega ka palju treeninud.“
„Ma teen siin mõned päevad trenni, et näha, milleks ma võimeline olen ning otsustan seejärel.“
Nadali koondisekaaslane David Ferrer ütles eelmisel nädalal, et Nadali tervislik olukord on „delikaatne“. | Rafael Nadal pole jätkuvalt kindel, kas saab OM-il võistelda | https://sport.err.ee/89591/rafael-nadal-pole-jatkuvalt-kindel-kas-saab-om-il-voistelda | Rio olümpiamängude avatseremoonial Hispaania koondise lippu kandev tennisist Rafael Nadal pole jätkuvalt kindel, kas saab randmevigastuse tõttu olümpiamängude tenniseturniirist osa võtta. |
Eestist esindavad festivalil Silver Kaljula teatrist Must Kast ja Lauri Saatpalu. Kaljula esineb lavastusega "5 grammi sisemist rahu", mis räägib ausalt narkootikumide mõjust tarvitajale, lähedastele ja ümbritsevale ühiskonnale. Eelkõige noortele suunatud lavastuse eest oli näitleja nomineeritud Eesti parima laste– ja noortelavastuse auhinnale. Tuntud muusik ja näitleja Lauri Saatpalu esitab festivalil VAT Teatri etenduse "Kuidas ma koera sõin", mis on tõsinaljakas lugu Vene sõjaväest ning meheks saamiseks.
Huumorisõpradele sobib Slovakkia näitleja Pavol Seriši "Kas jäite oma roaga rahule?". Näitleja mängib üheaegselt 20 erinevat rolli, rõhudes publiku kujutlusvõimele ja ühendades teatri, klounikunsti, miimitehnika, tantsu ja absurdi. Austria näitlejanna Julia Rose Stöckl räägib lavastuses "Lahkumine Zilleri orust" loo noorest mänedžerist, kes peab ellu jääma suurlinnades nagu New York ja Pariis. Laval seotakse traditsiooniline teatrikeel postmodernismiga.
Kõige laialdasemalt tuntud on Ameerikast pärit Bill Bowers. "Suureks Ameerika miimiks" kutsutud näitleja jutustab lavastuses "Sõnadetagi selge" vaimuka, haarava ja uskumatult tõepärase loo nii oma karjäärist kui ka pidevatest otsingutest. Teises Ameerikast pärit lavastuses "Mu süda uitab Lvovis" jutustab näitlejanna Sany Simona loo oma emast, kahest tädist ja vanaemast ning nende teekonnast Nõukogude Liidust Ameerikasse.
Eesti teatriga seondub ka Austrias tegutsev näitleja Toomas Täht, kes etendab spetsiaalselt Monomaffia festivaliks eesti keelde tõlgitud lavastust "Juudas". Soome noorema põlve näitleja Johannes Holopainen toob lavastuses "Sõdur" lavale monoloogi, mis kompab piire ja on omamoodi sõjavastane manifest.
Monomaffia erineb teistest Eesti teatrifestivalidest selle poolest, et keskendub eeskätt näitlejale kui kesksele tegijale teatris, ilma kelleta ei saaks lavastus kuidagi toimida. | Rahvusvaheline monoteatrite festival Monomaffia toob Pärnusse lavastused kuuest riigist | https://kultuur.err.ee/313170/rahvusvaheline-monoteatrite-festival-monomaffia-toob-parnusse-lavastused-kuuest-riigist | 18.–20. augustini toimub Pärnus viies monoteatrite festival Monomaffia. Kolme päeva jooksul näidatakse kaheksat lavastust Eestist, Austriast, Slovakkiast, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest. |
Kivirähk, kes reageerib ka nimele Andrus, väidab end aegajalt ateistiks. Kuigi igaüks, kes on tema põhjaliku linnaromaani "Maailma otsas" läbi töötanud, võib kinnitada, et seda tema teps pole. Imed, inglid, Immaanuel. No anna andeks, Andrus, Sinu lugupeetud tüviteos on otsast otsani ristiusu vaimust kantud, luiska mulle, palju tahad. Täpselt nagu Su "Mees, kes teadis ussisõnu" on puhas eurovastane võitluslaul. Küll lapsest peale tsensoritega kokku puutunud mehed teavad.
Eelmainitud kirjanik norib mõne mehe kallal aegajalt usu teemadel, ilmutades seejuures hämmastavat asjatundlikkust. Viimane sünnipäev tõi siis sellise raamatu. Pühendus sees: abiks pühameheks saamise okkalisel teel.
Aamen oleks ka abiks olnud. Kingitud raamat, eriti kui see on kokakas, tuleb kiiresti rasvaste näppudega läbi lapata, ööseks panni alla puhkama jätta. Muidu läheb kinkija vanaks.
Õige nali on, et Andrusel endal läheks kokaraamatut vaja, ta nimelt oskab köögis küll viina visata, aga panni ligi pole teda mõtet lasta. Said nüüd, Kivirähk. Tule veel vanainimese – ikkagi 45 päeva eakam – usku mõnitama, võibolla on see viimane, mis teisele jäänud.
Hea küll, aitab sõbra luksutamisest.
Aitäh, see teos läks igavesti õigesse kohta. Nagu üks teine, kah Andruse kingitud "Vene riigi pidune ajalugu" kunagi... kunagi.
Ollakse õigeusklik. Aegajalt, järelikult tuleb meelde kirik ja vaga eluviis. Mis paastu sisaldab. Neid on vanades uskudes igavene pesu. Suur, jõulukas, väiksemad vahele. Igas nädalas veel kolm tükki. Ise, nagu korduvalt praalitud, on kord Suur Paast ära peetud, läbi veetud. Mõningaste möönduste, möödavaatamistega. Mis te siis arvasite. Loomulikult.
Kõige valusam on, et sul saavadki retseptid otsa. Lihtne on loobuda loomsest, lindsest. Rangelt peaks loobuma ka kalast, aga nagu siin raamatus jutlev sõber ja Auväärsus isa Sakarias, kes ka nimele Jaan Jott Leppik reageerib, kunagi ütles: ei maksa kloostrikat ette võtta, sa pole munk.
Ega küll. Need pühamehe lootused kah nõrgad.
Piim. Sellest tundsin enim puudust. Nägid küll unes liha, tundus, et igal pool on grillribid enamvähem tasuta, see läks väga ruttu üle. Aga hea ports ube sibula, porgandiga, õlist läbi lastud ja ilma piimata, oo, oli ikka enesevägistamine. Õlu ei asenda. Iialgi. Ainult lohutab.
Paast paneb leiutama. Uurima, mis mille sees on. Kõike saab asendada ilma suure keemia abita. Uba on valk, teised käibetõed. Saab hakkama, saab, aga selline abimees kõrval olnuks kõvasti kergem.
Sojapiim, kookospiim on solgid. Ainult sõralistest nõriseb välja õige valge märg.
Ei saa üle. Proovitud.
Rahu.
Ikka solgid! Solgid, solgid! Idud on ka möga, mullatoit!
Retseptid on lihtsalt head, Meeli Küttim need kaunilt ka üles pildistanud. Hirmus nauding on lugeda ajal, kui teabevoog soiub väljamõeldud libahädadest, korralike inimeste jutte. Meie katoliku piiskop seletab lahti lääne kiriku paastu, õigeusk paneb igaks juhuks kaks meest välja, et oleks tasakaal, sest paastust mitte hoolivad luterlased on kah oma mehe selgitama saatnud. Kõik on auväärsused, targad mehed. Ilmalikkuse lõiv toitumisnõustajale on kah vahva.
Ja oh Lia ja Margiti paastupäevikud! Ui, ma olen teadnud, et te olete hirmvahvad tüdrukud, nüüd hirmhirmvahvad, hirmhirmhirmvahvad! Eriti kui meenuvad need soiguvad dieedipäevikud, mida aegajalt turule paisatakse, kirjaoskamatute kanade kokkusoditud möga, mis lõpuks väidab, et oi, kuis vaimsed võimed paranesid. No ei paranenud, selleks on kool.
Nii et raske öelda, kust alustada. Tehke näpud rasvaseks, hakake suvaliselt peale. Pärast plekkidest näha, millised suurepärased leheküljed teid veel ees ootavad.
Aitäh kõigile! | Arvustus. Kui ateistid hakkavad raamatuid kinkima | https://kultuur.err.ee/313161/arvustus-kui-ateistid-hakkavad-raamatuid-kinkima | Uus raamat
Lia Virkus ja Margit Arndt-Kalju
"Paastuköök. Traditsioonide valguses"
Ajakirjade Kirjastus
183 lk. |
Kallase ja Kaljuranna esiletõus on tingitud Kaljuranna 20. juulil „Aktuaalses kaameras” tehtud avaldusest, milles ta teatas, et loobub riigikogus Kallase vastu kandideerimast.
Üldiselt rauges juulis ajakirjanduse huvi võrreldes juunikuuga veelgi, kuigi Kaljuranna avaldus tekitas ajutist elevust. Reformierakonna juhatus koguneb oma presidendikandidaadi valimiseks kolmapäeval.
ERR-i palvel valminud uuringus torkab silma ka Savisaare taandumine meediakajastustest ja Keskerakonna ametliku kandidaadi Mailis Repsi esiletõus. Vapralt on pildil püsinud ka Reformierakonna kolmas kandidaat Urmas Paet.
Samuti on meedia kaotanud suurema huvi IRL-i soosiku Allar Jõksi vastu. | Meediamonitooring: presidendikampaanias tõusid esile Kaljurand ja Kallas | https://www.err.ee/566463/meediamonitooring-presidendikampaanias-tousid-esile-kaljurand-ja-kallas | Balti Meediamonitooringu Grupi (BMMG) koostatud presidendikandidaatide meedias mainimiste uuringust selgub, et juulis olid huviorbiidis teistest ülekaalukalt enam Siim Kallas ja Marina Kaljurand ning Edgar Savisaarest ilmus veel vähem kajastusi kui EKRE esimehest Mart Helmest. |
Videoklipi aluseks on võetud Clintoni kuulus valimisreklaam aastast 2008, milles ta küsis kellele valijad hädaolukorras meelsamini kell kolm hommikul helistaksid. Mõlemat kandidaati kujutatakse ka videos.
Hiljuti rääkis "Simpsonite" produtsent Al Jean ka võimalikust järjest "Simpsonite filmile". "Me oleme sellest rääkinud, aga teeme selle vaid siis, kui see on väga head. Me ei teeks seda vaid raha pärast, vaid sellepärast, et me usume sellesse," sõnas Jean.
2007. aastal jõudis kinoekraanile "Simpsonite film", mis teenis üle 535 miljoni dollari. | "Simpsonite" tegelased arutlevad, kas hääletada Clintoni või Trumpi poolt | https://menu.err.ee/291714/simpsonite-tegelased-arutlevad-kas-haaletada-clintoni-voi-trumpi-poolt | "Simpsonite" loojad on välja tulnud presidendi valimiste teemalise videoklipiga, kus Homer ja Marge arutlevad, kumba kandidaadi nad valivad. |
AlunaGeorge on Londoni duo, mille moodustavad, ennäe imet, Aluna ja George, täpsemalt öeldes siis Aluna Francis (vokaal) ja George Reid (produtsent).
Video filmiti aga Londonist oluliselt fotogeensemas paigas ehk California kõrbes koos kahe külalisräppariga.
Teine plaat duol ka tulekul, "I Remember" nimeks, ilmub 16. septembril. | Päeva video: AlunaGeorge - "Mean What I Mean" (Feat. Leikeli47 & Dreezy) | https://kultuur.err.ee/313165/paeva-video-alunageorge-mean-what-i-mean-feat-leikeli47-dreezy | Päikeselist tantsupoppi tänasesse sombusesse ilma. |
Koristus on esimestel põldudel juba alanud, senine tulemus näitab keskpärast saaki.
"Möödunud talve külmad tegid oma töö, põllud jäid hõredaks ja saagid kesiseks," tõdeb taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel ERR.ee-le. "Palju sõltub ka edaspidisest ilmast, siiani pole see viljakasvatajat soosinud."
Koppeli sõnul on viletsam aasta just taliviljale, kuivõrd jaanuarikuisele sulale järgnes käre külm, mis saagikust kahjustas. Suvivilja seis on tema hinnangul parem.
"Teravilja saak on üks asi, teine asi on teravilja kvaliteet," rõhutab Koppel. "Põllumehed on mures, et kui suve esimene pool oli kuiv ja teine pool vihmane, siis on vili hakanud nüüd äkki võrsuma, mistõttu koristus läheb keerulisemaks ja kvaliteet on madalam," selgitab Koppel.
Köögivili ebaühtlane
Kuivõrd kaks eelnevat aastat olid teraviljakasvatajatele rekordaastad ning ka saagi kvaliteediga võis rahule jääda, siis sel aastal on nendega võrreldes oluline tagasilangus.
Köögiviljade ja kartuli saagikus peaks aga tulema korralikul keskmisel tasemel, sest kasvuks vajalikku niiskust ja vett on tänavu küllaga jagunud. Kuivõrd aga enamiku põllukultuuride saagikoristus seisab alles ees, võivad lähinädalate ilmad tulemust veel üksjagu mõjutada. Näiteks põldhernes, mis on siiani hästi kasvanud, vajab koristamiseks kuiva ilma, kuid prognoosid räägivad jätkuvast vihmast.
Harjumaal 180 hektaril köögivilja ja teravilja kasvatava ning mahlu, smuutisid ja köögiviljasuppe tootva Kadarbiku talu juht Veiko Pak on saagikuse osas optimistlik, kuid ennustada suurt ei taha.
"Kaks kuud on veel minna - lootus on olemas, et peaks plaanipäraselt minema," arvab Pak. "Peaasi, et mingit suurt vihmasadu või rahet ei tule. Vilja puhul on keerulisem, kui nüüd sadama hakkab, nagu prognoos lubab," tõdeb Pak.
Lisaks levinumatele köögiviljadele võrsub Kadarbiku talu maadel Saue vallas ka nisu ja oder.
Mahetalunik, talupidajate keskliidu juhatuse liige Tiia Klein, kes peab Viljandimaal Tarvastu Saariku talu, peab tänavust köögiviljade saagikust väga ebaühtlaseks - kuna vihma hakkas rohkem tulema alles juulis, tulid taimed hilja üles, mistõttu kujuneb ka saagikus möödunud aastast pigem väiksemaks.
Küüslaugu saak jääb aga tänavu kesiseks nii tal kui ka paljudel teistel põllumeestel.
"Küüslauk on üle aegade kehv," tõdeb Klein, kinnitades, et see on tänavu kõikjal vilets, sest kannatas pikalt kuiva käes ega kasvanud õigel ajal.
Ka ebastabiilsete ilmadega talv tegi küüslaugule kurja. Seevastu sibulaga võib enam-vähem rahule jääda.
Õunapuud on lookas
Küll aga kiidab Tarvastu Saariku talu perenaine Klein suurepärast õuna-aastat.
"Õunasaak on väga-väga hea sel aastal, lausa ülisuur. Kvaliteeti veel ei tea, aga saak on üle aegade suurim," rõõmustab Klein.
Taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel kinnitab, et tulemas on väga hea õuna-aasta. Sellele viitavad ka hobiaednike ubinatest pungil puud. | Tänavu tuleb hea õuna-aasta, köögivili jätab soovida | https://www.err.ee/566465/tanavu-tuleb-hea-ouna-aasta-koogivili-jatab-soovida | Ehkki põllumehed tõdevad, et ennustamine on tänamatu töö, on siiski juba ette näha iseäranis head õuna-aastat ning heal juhul keskpärast köögiviljasaaki. Saagikus ja selle kvaliteet saavad lõplikult selgeks koristamise ajal. |
Ushuaia Loppeti juhatuse esimehe Pablo Valcheffi sõnul plaaniti lõplik otsus suusamaratoni toimumise kohta teha 3. augustil, kuid täieliku lumepuuduse tõttu Lõuna-Argentinas võeti otsus vastu juba täna. Suusamaratoni korraldajad on saatnud e-kirjad registreerunud osalejatele ning andnud teada valitsevast olukorrast.
Ushuaia Loppet, mis pidi olema Worldloppeti sarja esimene võistlus, toimus esmakordselt aastal 1986. Wordloppeti sarja kuulub suusamaraton alates 2014. aastast. Wordloppet on rahvusvahelisi murdmaasuusatamise maratone korraldav ühendus, mille sarja kuulub 1994. aastast ka Tartu Maraton. | Argentinas toimuma pidanud suusamaraton jääb lumepuuduse tõttu ära | https://sport.err.ee/89587/argentinas-toimuma-pidanud-suusamaraton-jaab-lumepuuduse-tottu-ara | Worldloppeti sarja kuuluva Ushuaia Loppeti korraldajad teatasid, et 13. augustil Argentinas toimuma pidanud suusamaraton jääb lumepuuduse tõttu ära. Korraldajad andsid teada, et jätavad ära ka maratoni eelsündmused, mis pidid toimuma alanud nädala vältel. |
"Liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht oli kaine. Kohapeal kontrolliti 27-aastase BMW juhi joobeastet indikaatorvahendiga, mis andis negatiivse näidu," rääkis Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Talts ERR-i raadiouudistele.
Prokurör märkis, et varasemalt on meest karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Viimati karistati teda väärteo korras liiklusnõuete rikkumise eest, millega tekitati liiklusoht.
Praegu kohtueelne menetlus jätkub, kogutakse tõendeid. "Kui see saab läbi, siis otsustab prokuratuur, kas esitada talle süüdistus või mitte. Taolise kuriteo eest näeb karistusseadustik ette 3-12 aastase vangistuse," rääkis prokurör.
Õnnetus toimus laupäeva hilisõhtul Tallinna-Narva maantee 125. kilomeetril, kui BMW juht kaotas tanklast välja sõites ja parempööret sooritades oma sõiduauto üle kontrolli ning libises auto tagaosaga vastassuunavööndisse.
Narvast Tallinna suunas liikunud liinibussi roolis olnud 40-aastasel naisel ei õnnestunud paraku kokkupõrget vältida.
Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid sündmuskohal kaasreisijatena viibinud 20-aastane naine ja 21-aastane mees. Järgmise päeva ehk pühapäeva hommikul suri haiglas kolmaski kaasreisija, 21-aastane naine. | Kolm elu nõudnud avarii põhjustaja oli kaine, teda ootab ees ilmselt reaalne vangistus | https://www.err.ee/566461/kolm-elu-noudnud-avarii-pohjustaja-oli-kaine-teda-ootab-ees-ilmselt-reaalne-vangistus | Prokuratuur kinnitas, et laupäeva hilisõhtul Tallinna-Narva maanteel toimunud ja kokku kolm inimelu nõudnud avarii põhjustanud juht oli õnnetuse toimumise ajal kaine. |
Nelja päeva jooksul jagati Viljandi pärimusmuusika festivali külastajatele kokku üle tuhande pestava topsi. Topsiringi tasse, pokaale ja topse jagas oma müügitelgist koos joogiga 20 joogipakkujat. Pärast topsi kasutamise lõpetamist sai oma joogitopsi tagastada kas toitlustajale või Topsiringi telki ning selle eest saadi oma pandiraha täies ulatuses tagasi. "Meil on väga hea meel, et nii külastajad kui ka toitlustajad tulid ideega kaasa," rääkis Topsiringi projektijuht Kadri Kaarna. "Saime palju kiidusõnu ka festivali korraldusmeeskonnalt ning töötame selle nimel, et edaspidi oleks meil valmisolek suuri festivale täies mahus ringlustopsidega katta," lisas ta.
Järgmisel aastal on tulemas 25. Viljandi pärimusmuusika festival ning nii festivali meeskond kui ka Topsiring usuvad, et koostöö jätkub. "Loodame väga, et järgmisel aastal suudab Topsiring meie ala korduvkasutatavate topsidega täielikult katta ning saame ühekordsetest topsidest täielikult loobuda," selgitas festivali platsihoolduse pealik. Kuigi selleaastasel festivalil katsetati süsteemi veel väikeses mahus ning seetõttu ei jõudnud kõik toitlustajad kaasa tulla, sai algatus siiski laialdast positiivset vastukaja.
Külastaja jaoks on pandisüsteem lihtne – ostes joogi saab valida selle serveerituna pestavas topsis makstes selle eest pandi kaks eurot või pokaalidele kolm eurot. Pärast topsi kasutamise lõpetamist sai oma joogitopsi tagastada kas toitlustajale või Topsringi telki. Topsiringi joogitopsid on kasutusel sellel nädalal Põlvas toimuval Intsikurmu festivalil ja järgmisel nädalal Paide arvamusfestivalil. | Viljandi pärimusmuusika festival soovib muutuda topsivabaks | https://menu.err.ee/291711/viljandi-parimusmuusika-festival-soovib-muutuda-topsivabaks | Ühekordsete joogitopside kasutamine Eesti festivalidel võib hääbuda. Pandirahal põhineva pestavate joogitopside süsteemi juurutav Topsiring katsetas möödunud nädalavahetusel ringlustopside süsteemi Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus algatus osutus oodatust populaarsemaks. |
Oh, no! For once, the pitch really must be blamed for a horror miss... ???? https://t.co/IBZkPRNdFj
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) August 1, 2016
Prantsusmaale oli see neljandaks korraks neidude U-19 EM-i karikas pea kohale tõsta. Turniiri resultatiivseimaks mängijaks oli kuus väravat löönud prantslanna Marie-Antoinette Katoto. Slovakkias toimunud turniiri segasid tugevad vihmad, mis sundisid ühe kohtumise ka pooleli jätma. | VIDEO | Hispaanlanna uskumatu eksimus kinkis Prantsusmaale EM-tiitli | https://sport.err.ee/89588/video-hispaanlanna-uskumatu-eksimus-kinkis-prantsusmaale-em-tiitli | Slovakkias toimunud neidude jalgpalli U-19 EM-i finaalis alistas Prantsusmaa 2:1 Hispaania. Lisaminutitel oli Hispaania koondisel suurepärane võimalus viigistada, kuid Nahikari Garcia saatis palli mõne meetri pealt tühjast väravast üle. |
Ava reisilugu pildile klõpsates:
Ajakirjaniku lubas reisile kaasa GoTravel. | Veebirännak: Marju Kõivupuuga Vana Liivimaa radadel | https://www.err.ee/566352/veebirannak-marju-koivupuuga-vana-liivimaa-radadel | Folklorist Marju Kõivupuu korraldab kõige parema meelega kultuurireise oma sõpradele. Giidi ei saa temast aga kunagi, rõhutab ta ise. Eestlaste matusekombeid ja pühapaiku uurinud Kõivupuu on aga parim teejuht, kui tahad teada, millised lood peituvad neis põõsastes ja igivanana tunduvates puudes, küngastes, varemetes, millest muidu autoga lihtsalt mööda tuhiseks. ERR multimeedial õnnestus Kõivupuuga kaasa rännata. |
Bänd on sotsiaalmeedias jaganud vihjeid uue singli kohta alates jaanuarist.
Mõne aja eest avaldas Green Day ka lühikese video singli salvestusest.
A video posted by Billie Joe Armstrong (@billiejoearmstrong) on Apr 1, 2016 at 4:18pm PDT | Green Day annab järgmisel nädalal välja uue singli | https://menu.err.ee/291705/green-day-annab-jargmisel-nadalal-valja-uue-singli | Green Day laulja Billie Joe Armstrong teatas täna hommikul oma Instagrammis, et bänd avaldab 11. augustil uue singli nimega "Bang Bang". |
„Messi on praegu maailma parim mängija, kuid tal pole Maradona iseloomu. Diego oli eriline nii Itaalias kui Hispaanias,“ sõnas Sacchi Argentina väljaandele La Nacion.
Sacchi oli aastatel 1987-1991 AC Milani treener, juhendades meeskonna ühe liigatiitli ning kahe Euroopa karika võiduni. 1994. aastal oli Sacchi MM-i finaalis Brasiiliale alla jäänud Itaalia koondise peatreener.
„Maradona või Di Stefano (on parimad argentiinlastest mängijad),“ jätkas Sacchi. „Nad olid kaks parimat, erinevad, kuid parimad. Maradona oli andekam, kuid Alfredo oli kõikjal.“
29-aastane Messi lõpetas juunis pärast kolmel järjestikusel aastal MM-i, Copa America ning Copa America Centenario finaalides saadud kaotuseid koondisekarjääri.
„Messil puudub praegu Argentina esindamiseks entusiasm, kuid ma usun, et ta muudab oma meelt, sest ta võlgneb seda Argentinale. Nad ei saa endale lubada maailma parima mängija kaotamist.“ | Legendaarne jalgpallitreener: Maradona ja Di Stefano olid Messist paremad | https://sport.err.ee/89583/legendaarne-jalgpallitreener-maradona-ja-di-stefano-olid-messist-paremad | Itaallasest jalgpallitreeneri Arrigo Sacchi sõnul on Lionel Messi praegu küll maailma parim mängija, kuid mitte parim argentiinlane, kes jalgpalli mänginud on. |
1. VII Iirimaa 34-liikmeline kammerkoor New Dublin Voices (asutatud alles 2005. a) esitab Arvo Pärdi teose „Nunc dimittis“. Juhatab koori asutaja, naisdirigent Bernie Sherlock, kontsert Dublinis Püha Patricku katedraalis.
1. VII Niederrheinische Sinfoniker esineb peadirigent Mihkel Kütsoni juhatusel Krefeldis, kavas Mozart: avamäng ooperile „Figaro pulm“, Concertone D-duur KV 190 ning Sümfoonia nr 41 D-duur („Jupiter“).
1. VII Maarja Nuut alustab oma ülesastumistest rohket juulikuud. Tulnud viimaselt esinemiselt 30. VI Soomest Kuhmo Lentua Hallist etnomuusikafestivalilt „Sommelo“, astub ta 1. VII üles oma kontserdiga Berliinis, kohas nimega Silent Green Kulturquartier, selle keskuse Kuppelhalles. Juba 3. VII algab Saksamaalt suursarja „Stimmen on Tour“ järgmine viie kontserdiga turnee kolmel maal kuni 10. VII, kus Maarja Nuut esineb koos briti folkartisti Luke Jacksoni ja põhja-iirlasest muusiku Ciaran Lavery'ga, kontserdipaigad: 3. VII Binzeni raekoja siseõu, 4. VII Murg-Oberhofi kohvik „Verkehrt“, 5. VII Prantsusmaal Saint-Louisis Fernet Branca fondi saal, 8. VII Šveitsis Liestali Guggenheimi hotell ja 10. VII tagasi Saksamaal Lörrach-Brombach. Vahepeal, 7. VII ollakse Rootsis, Malmö vabaõhulaval Malmö Sommarscen – need kontserdid on kõik kuulajaile tasuta. 13. VII on Maarja Viljandis Notafe'l (Noore Tantsu festivalil), ja 20. VII Londonis lõunakalda keskuses Queen Elizabeth Halli katusel käival üritusel nimega „Festival of Love“. Vahepeal kolm õhtut pärimusmuusika festivalil Viljandis ja järgneb 30. VII Hafensommer Festival Saksamaal Würzburgis.
1.-9. VII Paavo Järvi kontserdid orkestriga Deutsche Kammerphilharmonie Bremen: 1. ja 2. VII esineb orkester Rheingau festivalil Wiesbadeni Kuursaalis, mõlemal õhtul kavas vaid Brahmas – 1. VII on ettekandel Viiulikontsert (solist Isabelle Faust) ja III sümfoonia, 2. VII kõlamas II klaverikontsert op. 83 (solist Igor Levit) ja I sümfoonia. Järgmised kaks kontserti on Schleswig-Holsteini festivali programmis – 8. VII Rendsburgi Christkirches ja 9. VII Hamburgi esinduslikus Laeiszhalles, selles kavas on Beethoveni VIII sümfoonia ja I sümfoonia ning Haydni tšellokontserdid D-duur ja C-duur Alisa Weilersteiniga solistina.
1. ja 8. VII Kristiina Poska juhatab Berliini Koomilises Ooperis F. Loewe'i „Minu veetlevat leedit“. 16. VII dirigeerib ta ka pianistide konkursi TONAL 16 lõppkontserti Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie' ees Hamburgi Laeiszhalles.
1.-17. VII Katrin Targo esinemised Viinis ja ümbruskonnas (sel kuul kokku 17). 1. VII koos Viini Residenzorchesteriga Viini kontserdimaja Schuberti saalis. 2. VII on Karlskirches Katrin Targoga sopranisolistina ettekandel Mozarti „Requiem“, laulab Heinrich Biber Chor, mängib Salzburgi Orchester 1756, dirigent Martin-Jaques Garand. 6. VII on Katrin Targol privaatkontsert, järgmisena esinemised 8. ja 9. VII Wiener Residenzorchesteriga Auerspergi palees ja Hofburg Orchesteriga Viini kontserdimaja Mozarti saalis, kus dirigeerib Svetoslav Borissov, meie soprani partnereiks metsosopran Elena Suvorova, tenor Stefan Reichmann ja bariton Stefan Lehrer, kavas donna Anna aaria Mozarti „Don Giovannist“, aariaid ja duette Johann Straussi operettidest „Viini veri“ ja „Nahkhiir“. 11. VII toimub esinemine Wiener Residenzorchesteriga Auerspergi palees, 13. VII privaatkontsert ning samal päeval ka esinemine Residenzorchesteriga Viini kontserdimaja Schuberti saalis, 15. VII sama orkestriga kontserdimajas Mozarti saalis. 16. VII tehakse veel üks Mozarti „Requiemi“ ettekanne Viini Karlskirches, dirigendiks tuleb Konstantin Hiller. 17. VII tuuakse kuulsas St. Stephani toomkirikus ettekandele Mozarti „Missa brevis“ D-duur KV 194 ja Bachi „Allabreve“ BWV 589, solistideks sopran Katrin Targo, alt Waltraud Russegger, tenor Alexander Kaimbacher ja bass Klemens Sander, laulab Vokalensemble St. Stephan, mängib Wiener Domorchester, orelil Domorganist Ernst Wally ja dirigendiks Domkapellmeister Markus Landerer.
2. VII Saksamaal Lübeckis kõlab Arvo Pärdi teos „Fratres“ sooloviiulile, keel- ja löökpillidele, solistiks John Doig. Kava kannab pealkirja „Barokk kohtub minimalismiga“, ettekandel Bachi kaasaegsete Antonio Vivaldi ja Pietro Locatelli teosed, nn minimalismi poolelt aga Pärt ja Steve Reich. Mängib Lübecki Aufruf Ensemble, juhatab Lübecki Filharmooniaorkestris töötav soolovioolamängija Nicholas Hancox.
Samal päeval on Tšehhimaal, Brno lähedal Vysočanys Piccolo koori ettekandes kuulajate ees Pärdi „Magnificat“, mida juhatab Marek Valášek.
2. VII Olari Elts dirigeerib kammerorkestrit Avanti! Porvoos festivalil „Avanti! XXXI Suvisoitto“, kavas Perttu Haapaneni „Mermaid Machines“, Michael Herschi Viiulikontsert (solist Chloë Hanslip) ja Beethoveni V sümfoonia.
2.-3. VII Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester annab kaks kontserti Hollandis, esinetakse koos Nijmegeni üliõpilaskooriga, esimene kontsert toimub 15. sajandist pärit Elsti Grotekerkis ja teine kontsert Nijmegenis Groonestraati kirikus. Dirigeerivad Jüri-Ruut Kangur, Martin Sildos ja Hans de Wilde Hollandist, ettekandel Orffi „Carmina burana“, Brahmsi „Saatuse laul“ ja Fauré „Pavana“.
2., 3., 6. ja 7.VII Alfia Kamalova laulab Saksamaal Gelsenkircheni Muusikateatris J. Straussi „Nahkhiire“ lavastuses keskset Rosalinde osa, Einsteinina astub üles Michael Dahmen, neli etendust, dirigendiks Thomas Rimes või Askan Geisler.
3. VII Rootsis Gävles korraldatava 7. Elektronsöndag'i programmis tuleb ettekandele Mirjam Tally elektroakustiline teos „The voyager“, kontserdipaigaks Milles Ängar.
3.-8. VII Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri erialal tänavu lõpetanud Leo Dubovski (22) väärib rahvusvahelisel Chopini-nimelisel konkursil Ungaris Budapesti lähistel finalistidiplomi. Konkurss leiab aset Budapestist 30 km kaugusel asuvas Gödöllő muusikakoolis, lõppvoor aga kuulsa Gödöllő lossi Lovarda kontserdisaalis koos Gödöllő sümfooniaorkestriga. Leo Dubovski mängib III voorus Chopini Klaverikontserdi f-moll tervikuna, dirigeerib Gábor Horváth. Ta esineb vanimas grupis (18-31aastased), kus žürii lubab lõppvooru vaid kolm pianisti ja kus on veel mängijaid USAst, Leedust, Tšehhist, Jaapanist, Poolast ja Ungarist. Konkursil viibib ka Leo Dubovski pedagoog Ada Kuuseoks.
3. ja 10. VII Mati Turi laulab Wagneri ooperis „Jumalate hämarik“ Siegfriedi osas Leedsis resideeriva Opera Northi kontsert-lavastuses: 3. VII Londonis Kuningliku Ooperi laval ning 10. VII Gatesheadi kontserdimajas Sage Gateshead, dirigent on Richard Farnes.
3.-25. VII Pavlo Balakini kümme etendust Itaalias Firenze Ooperis Verdi „La traviata“ uuslavastuses doktor Grenvili osas, dirigent on Fabrizio Maria Carminati, lavastuse on teinud Alfredo Corno, peaosas Francesca Dotto või Maria Mudryak. Etenduspaigaks Firenzes on Cortile di Palazzo Pitti.
3.-31. VII Hando Nahkuri esinemised sel kuul piirduvad vaid Dallase Christ Lutheran Church'iga: 3. VII (koos Laura Haynie'ga), 10. VII (co Keith Dzygun), 17. VII (co
Fred Hosey), 24. VII (co Sheila Alvarado), 31. VII (co Betsy Lintel).
4. ja 8. VII Ain Angeri esinemised Baieri Riigiooperi uuslavastuses F. Halévy ooperist „Juuditar“ Kardinali osas. Etendused Müncheni Ooperifestivali programmis Müncheni Rahvusteatris, lavastaja Calixto Bieito, dirigent Bertrand de Billy. Eelmised etendused olid 26. VI (esietendus) ja 30. VI. Müncheni Ooperifestivalil esineb Anger veel 23. ja 26. VII Mozarti „Don Giovannis“ Komtuuri osas, kus nimipartii esitab Erwin Schrott ja dirigeerib James Gaffigan.
6. VII Varssavis suvefestivali avaõhtul Dziekankas tuleb ettekandele Arvo Pärdi „Fratres“, mängib poola muusikute Royal String Quartet.
6. VII Silver Ainomäe mängib tšellot taas USAs Englewoodi kammersarjas Colorado Sümfooniaorkestri liikmetest koosnevas keelpillikvartetis Hampden Hallis, koosseisus veel Ben Ohdner, Stirling Trent ja Hannah Nicholas. Kavasse on valitud katkendid Haydni, Mozarti, Beethoveni, Borodini ja Bartóki kvartettidest.
6. VII Trioansambel Trad.Attack! astub üles mainekal festivalil „EtnoKraków“ Poolas, saades korraldajatelt tõhusa eelreklaami osaliseks, kontserdipaigaks on Krakówi Klub Alchemia.
7. VII Hendrik Vestmann dirigeerib Berliini Koomilises Ooperis Heinz Karl Gruberi ooperit „Lugusid Viini metsadest“.
7. VII Kammerkoor The Sixteen jätkab Harry Christophersi juhatusel oma mammut-turneed „The Choral Pilgrimage“ Briti saartel: lauldakse Carlisle'i katedraalis, kavas taas kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“. 8. VII jätkub reis Lancaster Priorys, 9. VII Yorki Minsteris.
7. VII Juhan Tralla laulab F. Halévy ooperi „Juuditar“ uuslavastuses Mannheimi Rahvusteatris Léopoldi osas, Raheli peaosas esineb Astrid Kessler või Ludmila Slepneva, lavastanud Peter Konwitschny, dirigeerib Alois Seidlmeier.
7. ja 10. VII Mihkel Kütson dirigeerib Saksamaal Krefeldi ja Mönchengladbachi teatris Janáčeki ooperi „Katja Kabanova“ etendusi.
8. VII Nelja kiriku suvemuusikafestivalil esinevad Valka Lugaži kirikus tenor Andrei
Bogatš, klarnetist Madis Kari ja pianist Piia Paemurru, kavas Gluck, Mozart, Tosti jt.
8. VII Klaaspärlimäng Sinfonietta esineb Lätimaal rahvusvahelisel festivalil „Artissimo!“ kontserdiga Jūrmala evangeelses kirikus. Dirigeerib Andres Mustonen, peamine solist on Vivaldi „Aastaaegades“ („Kevad“ ja „Suvi“) 10-aastane Riia viiuldaja Daniil Bulajev. Kava avab Vivaldi pala „Alla rustica“, meie muusikast on kaasas Pärt Uusbergi „Eestimaa taevastes kumab“ filmist „Risttuuled“, Andres Mustonen mängib ka solistina Bachi Viiulikontserti BWV 1041 ning kava lõpetab Boccherini „La casa del Diavolo“.
8.-11. VII Eesti Noorte kontsertorkester (rahvusvahelises levis: Estonian Youth Wind Ensemble) ja Eesti Politsei- ja piirivalveorkester on kutsutud esinema ülemaailmse puhkpilliühingu WASBE (World Association of Symphonic Bands and Ensembles) konverentsi kontsertidele Prahas ja selle ümbruses. Eesti Noorte kontsertorkestril on au esineda 8. VII konverentsi avakontserdil (esimesena) Praha Rudolfinumi mainekas Antonín Dvořáki nime kandvas saalis. Selleks puhuks on René Eespere kirjutanud uue pala „Tubilustria“ suurele puhkpilliorkestrile ja see tuleb tol õhtul maailmaesiettekandele. Eesti muusikast on kavas veel Harri Otsa, Valdo Rüütelmaa, Ülo Raudmäe, Priit Raiki, Viktor Oxfordi, Raimond Valgre teosed, samuti René Eespere „Beneventum“. Dirigeerivad Aavo Ots, Valdo Rüütelmaa, Kaido Kivi ja Jaan Ots, solistidena on kahes kavas kaastegevad Rauno Rüütelmaa, Märt Metsla, Laur Keller, Mait Peterson, Toomas Vana, Henri Remmelgas, Karl Kivi, Villem Endel Tiits, Tanel Eiko Novikov. Noorte kontsertorkestri teine kontsert leiab mahukama kavaga aset 10. VII Kutná Hora linnagalerii GASK vabaõhulaval; Eesti Politsei- ja piirivalveorkestri kontserdid toimuvad Hando Põldmäe juhatusel 9. VII samas ning veel 11. VII Tšehhi Rahvuspanga kontserdisaalis. Eesti puhkpillimuusikast peavad konverentsil 11. VII loengu Aavo Ots ja Hando Põldmäe, loengu juures videod orkestrite esinemistest, sh René Eespere nelja pala ning Uno Naissoo kahe palaga, samuti ühendpuhkpilliorkestri ülesastumisest meie üldlaulupeol.
8.-22. VII Ansambel Trad.Attack! viibib kontserdireisil Kanadas. 8.-10. VII on neil kuus esinemist Cumberlandis festivalil Vancouver Island Musicfest, 13. VII Harrisoni kunstide festivalil Harrison Hot Springsis, 14.-17. VII neli esinemist Vancouver Folk Music Festivalil (sh kaks töötuba), kus 14. VII esinemine salvestatakse Canada Ringhäälingule. Viimasteks Kanadas on 19. VII kontsert Montrealis „Divan Orange'il“ ja Torontos 22. VII Cultura Festivalil. 27. VII lisandub esinemine Euroopas, kontserdipaigaks Portugalis Sines'is Festival Músicas do Mundo. Nende selle suve ainus täismõõduline kontsert Eestis leiab aset Viljandi pärimusmuusika festivalil 30. VII ja selle eel 28. VII teeb Viljandi esinemise rahvusvaheliseks EBU ja Eesti TV kohalolek ülekandeks ja salvestamiseks.
9. VII Londonis, Piccadillys kõlab kavas „Reflections“ Arvo Pärdi „Peegel peeglis“, mängivad Peter Jaekel (klaver) ja Joely Koos (tšello), kontserdipaik on St. James's Church.
9.-17. VII Harjumaa Keelpilliorkester esineb rahvusvahelisel keelpilliorkestrite festivalil Prantsusmaal Vienne'i provintsis, andes seal Sirly Illak-Oluvere juhatusel kuus menukat kontserti. Repertuaaris on suurt klassikat (Haydn, Vivaldi, Tšaikovski jt), eesti muusikast kaasas sh Heino Elleri, Tõnu Kõrvitsa, Tõnis Kõrvitsa oopused, solistideks Laura-Liisa Kümnik ja Anna Vähi. Kõigi osalenute ühisel lõppkontserdil esindab meid Liina Kullerkupu muusika filmist „Supilinna salaselts“.
10. VII Frankfurti Ooperis toimub Wagneri „Valküüri“ etendus, kus Ain Anger laulab Hundingi osas, dirigeerib Sebastian Weigle.
10. VII Saksamaal Saarbrückenis on ettekandel Arvo Pärdi „Kollaaž teemal B-A-C-H“ ja „Kui Bach oleks mesilasi...“, mängib Saarlandi Riiklik Orkester, juhatab Christopher Ward. Kontsert Saarimaa Riiklikus teatris.
10. VII E STudio kammerkoor saavutab Walesis maineka Llangolleni festivali koorikonkursil segakooride kategoorias II koha, juhatab Küllike Joosing. Festivali programmis annab Eesti koor veel ka kolm oma kontserti ning on kutsutud koos kolme kooriga laulma Händeli „Hallelujah“ ettekandele festivali galakontserdil.
10. VII Tartu ülikooli kammerkoor osaleb Triin Kochi juhatusel Ungaris Debrecenis 27. Béla Bartóki koorikonkursil, pääseb finaali ja saavutab segakooride kategoorias IV koha. Oma kategoorias pääseb finaali ka Musamari koorikooli lastekoor Tiina Mee juhatusel.
11. VII Soomes 47. Kuhmo kammerfestivalil kõlab Arvo Pärdi „Stabat Mater“, kontsert Kontio koulus, ettekandjaks ansambel kolme laulja ja kolme instrumentalistiga. 12. VII on samal festivalil Kuhmo kirikus ettekandel „Fratres“, mängib 8-liikmeline instrumentaalansambel. Mõlemad ansamblid on esmakordselt koos siinsel festivalil.
13. VII Lõuna-Koreas Söuli Kunstikeskuses mängib Korea kammerorkester Pärdi teost „Festina lente“.
14. VII Malta kunstidefestivalil La Vallettas St. John's Co-Cathedralis on esmakordselt Euroopas ettekandel Arvo Pärdi uusoopus „Greater Antiphons“. Mängib Malta Filharmoonia orkester, dirigeerib Michael Laus, helilooja viibib proovidel ja ettekandel ka ise kohal.
14. ja 27. VII Kristjan Järvi dirigeerib 14. VII Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia orkestrit, kontsert Roomas Parco della Musica Auditoriumis, kavas Berliozi „Rooma karneval“, Poulenci „Concert champêtre“ (solist pianist Stefano Bollani), Bizet' süit „L'Arlésienne“ nr 2, Boccherini/Berio „La ritirata notturna di Madrid“ ja Raveli „Boléro“. 24. VII seisab Järvi Berliini Konzerthausorchesteri ees vabaõhukontserdil Berliini Gendarmenmarktis, kavas Gershwin, Bruch, Bernstein, Barber, Porter ja Ravel.
15.-17. VII Hollandis kõlab kolmel kontserdil Arvo Pärdi „Ein Wallfahrtslied“, esitavad meeskoor de.fundo ja Nederlands Strijkersgilde, dirigent on Marien van Staalen. Kontserdipaikadeks on Utrechti Geertekerk, Amsterdami Amstelkerk ja Leideni Petruskerk.
16. VII Ain Anger laulab Pimeni partiid Mussorgski „Boriss Godunovis“ Londonis Kuninglikus Albert Hallis, kontsertkorras ettekanne kuulub BBC Proms'i programmi, dirigeerib Kuningliku Ooperi muusikajuht Antonio Pappano, nimiosa esitab Bryn Terfel.
16. VII Saksamaal Ratzeburgi toomkirikus tuleb ettekandele Arvo Pärdi „Berliner Messe“, esitajaiks Ratzeburger Domchor ja Telemannisches Collegium Michaelstein, juhatab toomkantor Christian Skobowsky. Kontsert Schoenberger Musiksommeri programmis.
16. VII (esietendus),18., 20. ja 27. VII esineb Juhan Tralla Mannheimi Rahvusteatris Mozarti ooperis „Idomeneo, Kreeta kuningas“ Idamante osas, uuslavastuse teeb Ingo Kerkhof, dirigendiks Dan Ettinger.
17. VII Irina Zahharenkova kutsutakse noorteorkestri „YOA Orchestra of the Americas“ solistiks nende külaliskontserdil Leedus Kaunase Filharmoonias. Ta mängib Mozarti Klaverikontserti nr 23 A-duur KV 488, dirigendiks Carlos Miguel Prieto. Kontsert kuulub Leedu maineka 21. Pažaislise festivali programmi. Teine esinemine sama orkestriga toimub 2. VIII Saksamaal Kasselis.
18.-31. VII Katrin Targo ülesastumised juuli teisel poolel: 18. VII esineb ta solistina Auerspergi palees Wiener Residenzorchesteriga, 21. VII samas ja sama orkestriga. 24. VII laulab ta taaskord St. Stephani toomkirikus Haydni „Jugend-Messe“ ettekandel, solistiks ka metsosopran Nina Edelmann, esinevad toomkiriku alatised muusikud – Vokalensemble St. Stephan, Wiener Domorchester, Domorganist Ernst Wally ning Domkapellmeister Markus Landerer. 27. VII on Katrin Targo ainus vokaalsolist kavas „Durch die Nacht zum Licht“ Millstatti muusikanädalatel Lõuna-Austrias koos orkestriga Junge Philharmonie Wien, ettekandel Dallapiccola, Johanna Doderer, Debussy, Beethoveni V sümfoonia. Dirigeerib Michael Lessky, Katrin Targo soleerimisel esitatakse II osa „La Chambre de Magique“ Debussy tsüklist „La Martyre de Saint Sébastien“. 30. VII on Katrin solistiks, kui kontserdimaja Mozarti saalis mängib Hofburg Orchester ning 31. VII laulab ta taas Auerspergi palees Roosikavaleri saalis (Rosenkavaliersaal) koos Wiener Residenzorchesteriga; Katrin Targo osaks on paar aariat ja duetti Mozarti ning Johann Straussi muusikast.
18. VII Raadio laulustuudio tütarlastekoor on edukas 34. Cantonigrose festivali konkursil Kataloonias, võidetakse esikoht lastekooride kategoorias ja 2. koht rahvalaulu kategoorias, dirigentideks Kadri Hunt ja Kaie Tanner. Esitatud programmis on kaasas rohkesti ka eesti muusikat, Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Riho Esko Maimetsa, Tõnis Kaumanni ja Kadri Hundi laule. Samal konkursil osaleb ka üle-Eestiline tütarlastekoor (juhatavad Ave Sopp ja Vilve Maide), kes saab III koha lastekooride kategoorias ning rahvatantsuansambel Sõprus, kes pälvib oma konkursil samuti III koha.
20. VII Arvo Pärdi suurteosest „Kanon pokajanen“ on ettekandel Ode VII „Memento“, see kõlab Saksamaal Nordeni Ludgerikirches, esitajaks vokaalsekstett Singer Pur.
20. VII 55. Rahvusvahelisel koorikonkursil Seghizzi Itaalias Gorizias võidab Grand prix' Tartus tegutsev E STuudio noortekoor, kes valitakse kogu konkursi parimaks kooriks ning koori peadirigent Külli Lokko konkursi parimaks dirigendiks. Koor saab III koha folkloori kategoorias ning esikoha kaasaegse muusika kategoorias. Gorizias võistleb veel segakoor Huik! Tallinnast, kes saavutab II koha folkloori kategoorias ning III koha kaasaegse muusika kategoorias.
21. VII Kuhmo kammerfestivalil kõlab veel üks Arvo Pärdi teos, „Mozart-Adagio“, esitavad Yoshiko Arai (viiul), Seppo Kimanen (tšello) ja Konstantin Bogino (klaver).
21. VII Kanadas, Ontarios Elora festivalil on esitamisel kaks Arvo Pärdi teost, “Peegel peeglis” ja “Fratres”, mängivad Thomas Chartré tšellol ja Leslie De'Ath klaveril. Kontserdipaigaks on Elora St. John's Church.
22. VII Praha Raadio sümfooniaorkester mängib oma külaliskontserdil Saksamaal Niederalteichi basiilikas Arvo Pärdi teost “Cantus in Memory of Benjamin Britten”, juhatab Caspar Richter.
23. VII Kitarriduo Andre Maaker ja Mārcis Auziņš esineb Lätimaal Rēzeknes GORSi kontserdisaalis, kavas hispaania muusika, eesti ja läti heliloojate teosed ning rahvalaulude seaded.
23. VII Mari Kalkun teeb sooloesinemise Lätimaal Cēsises „Svists Festivalil“.
24. VII Austraalia Kammerorkester ja Daniel Hope viiulil esitavad Pärdi teose „Darf ich...“, juhatab Richard Tognetti. Kontsert Šveitsis Saaneni kirikus Yehudi Menuhini mälestuskontsertide sarjas.
27., 30. VII ja 2. VIII Monika-Evelin Liiv esineb solistina taas Baugé ooperifestivalil Prantsusmaal, tema täita on Mrs Herringi osa festivalilavastuses B. Britteni ooperist „Albert Herring“. Lavastaja on Bernadette Grimmett, dirigeerib Philip Hesket. Etendused nunnakloostri Les Capucins aias.
28. VII Arvo Pärdi “Summa” on ettekandel Saksamaal Potsdami orkestrinädalal Brandenburgis Lehnini kloostrikirikus Matthias Salge juhatusel, mängib Potsdamer Orchesterwoche orkester. Kontserdi kordus 29. VII Potsdami Inselkirches, 30. VII Brandenburgi Paretzi lossis ja 31. VII Potsdami Friedenskirches.
29. VII Salzburgi Kollegienkirches Austrias esitab Baieri Raadio sümfooniline koor A. Pärdi teose “Da pacem Domine”, juhatab Howard Arman.
30. VII Prantsusmaal Charroux's St. Sauveur'i katedraali Salle Capitulaire'is kõlab Arvo Pärdi “Fratres”, mängib Herschel Quartet Inglismaalt Brightonist.
31. VII Torroella festivalil Hispaanias Gironas Espai Teri auditooriumis mängivad Viktoria Mullova ja Katia Labèque Arvo Pärdi “Fratrest”.
Varasemast
2. VI dirigeeris Risto Joost Tapiola Sinfoniettat Soomes festivali „Urkuyö ja Aaria“ avakontserdil Espoo katedraalis. Kavas Haydnit ja Schubertit, Haydni I sümfoonia ja tema sümfoonia nr 104 raamistasid õhtu, nende vahel kuus Schuberti laulu seades orkestriga, kus solistiks oli bariton Waltteri Torikka.
10.-12. VI Tuulikki Bartosik ja Toomas Tuulse esinesid Väddö Kulturfestivalil Rootsis.
22. VI Endrik Üksvärav oli solistiks Rahmaninovi teose „Koguöine jumalateenistus“ ettekandel koos Ensemble Vocal Lausanne'iga. Kontserti Lausanne'i katedraalis juhatas Daniel Reuss.
24.-26. VI Ansambel Trad.Attack! astus üles Tšehhis festivalil United Islands of Prague.
Ülevaate koostanud Priit Kuusk | Eesti muusikud maailmas: juuli 2016 | https://kultuur.err.ee/313166/eesti-muusikud-maailmas-juuli-2016 | Jätkame Priit Kuuse koostatava muusikakroonikaga. |
Video võttis üles eestlane, kes palus Facebookis abi, et tema sõbrad aitaksid tuvastada, kas tegemist on tõesti Jürjensi lauluga. Sellele andis vastuse lauljatar ise.
"Paistab, et Okinawa saarel Jaapanis on minu muusika avastatud! Ülitore üllatus," kirjutas Jürjens sotsiaalmeediasse.
Laul, mis keskuses kõlas, kannab nime "Elulava ehk Aeg on käes". | Jaapani kaubanduskeskuses mängitakse Mari Jürjensi muusikat | https://menu.err.ee/291709/jaapani-kaubanduskeskuses-mangitakse-mari-jurjensi-muusikat | Sotsiaalmeedias levib üllatav video Jaapani kaubanduskeskusest, kus kõlab Eesti lauljatari Mari Jürjensi muusika. |
Hooaega Levadias alustanud, kuid pärast eurokohtumisi Praha Slavia vastu tšehhide linnarivaali Bohemiansiga liitunud Luts alustas kohtumist põhikoosseisus. Esimene kolmveerandtund aga 27-aastase eestlase kogusaldoks jäigi, kuna mees vahetati poolajapausill pingile, vahendab Soccernet.
Eestlase vahetas välja samuti Praha meeskonnaga hiljuti liitunud Botice Jeslinek, kes aga klubi kodulehel kirjas oleva järgi Lutsust kuigipalju paremini esineda ei suutnud.
Känguruteks kutsutav Bohemians pidas ise aga vastu 74. minutini, mil lasti lüüa esimene värav. Mäng läks õnnetumaks, kui 79. minutil leidis omaenda väravavõrgu üles Serbia kaitsja Zoran Gajic, viies Hradec Kralove juba kahe värava kaugusele. Kuiv lõppskoor saabus aga mõruda pillina 90. minutil.
Järgmises kohtumises sõidetakse külla aga kunagi Meistrite liiga raames Nõmme Kaljugagi heidelnud Viktoria Plzenile, kes alustas koduliigat võõrsil saadud 2:1 võiduga. | Luts ei suutnud debüüdil koduklubi kaotusest päästa | https://sport.err.ee/89582/luts-ei-suutnud-debuudil-koduklubi-kaotusest-paasta | Siim Lutsu debüüt Tšehhi meistriliigas Praha Bohemiansi eest osutus õnnetuks, kui kodus oldi sunnitud tunnistama Hradec Kralove 3:0 paremust. |
Paksus Margareetas avatud näitusel "Viikingiaja aarded Eestist" saab juba tutvuda Eesti maapõuest leitud haruldaste viikingiaegsete aaretega ning viikingite jalajäljega Eestis.
Muuseum on näituse tutvustamiseks teinud toreda videosarja. Uues osas on näha viikingit, kes püüab Tallinnas leida teed Araabiasse, sest viikingid läksid Araabiasse just läbi Eesti.
Video viikingi Tallinnasse jõudmisest on leitav siit.
Video sellest, kuidas viikingid rauda otsisid, on leitav siit.
Video viikingist toiduvarude otsingul on leitav siit. | Viiking otsis Tallinnas teed Araabiasse | https://menu.err.ee/291704/viiking-otsis-tallinnas-teed-araabiasse | Augusti keskel jõuavad Tallinnasse tõelised viikingid kui Lennusadamas avatakse Rootsi Ajaloomuuseumi koostatud suurnäitus "Viikingid: elu legendide taga", mis tutvustab viikingite kultuuri seni vähetuntud vaatenurgast ning toob publikuni rikkaliku valiku viikingiaegseid aardeid, mida on kunagi käes hoidnud ehtsad viikingid. |
Võistlusnädalavahetus algas Vesilinnule väga hästi, kui ta sõitis kvalifikatsioonis sarja eelmise aasta meistri soomlase Emil Weckmani järel välja paremuselt teise ringiaja. Esimese sõidu alguses kihutasidki Weckman ja Vesilind esikohale, kuid üks kukkumine langetas eestlase kuuendale kohale ning hoolimata sellest, et ta korraks viiendaks tõusis, pidi ta siiski koha ära andma ja oli kuues.
Teist sõitu alustas Vesilind viiendal kohal ning samal kohal ta ka terve sõidu sõitis ja lõpetas. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus Vesilinnule 31 punktiga kuues koht, etapi esikolmiku moodustasid Weckman (50 punkti), itaallane Andrea Adamo (42 p) ja norralane Hakon Fredriksen (40 p). Peale kolme etappi on sarja liider Weckman (147 p), kellele järgnevad Fredriksen (125 p) ja Belgias kümnenda koha saanud hispaanlane Yago Martinez (92 p).
Sarjas 74 punktiga seitsmendal kohal platseeruv Vesilind jäi oma võistlusega suurestes piirides rahule. "Ajasõidus sain hea aja ja olin selle üle väga õnnelik,“ kommenteeris eestlane. „Esimeses sõidus sain küll halva stardi, kuid peale teist kurvi tõusin teiseks. Mõne ringi pärast leidsin hea soone ja sain korraks liidriks, aga selle koha andsin kohe tagasi ja siis ka kukkusin ning kaotasin rütmi ja ei suutnud endist hoogu sisse tõmmata. Teises stardis olin jällegi taga ega pääsenud nii hästi ette, kui esimene sõit. Kuna rada oli raske, siis ei suutnud teistele järgi sõita ja seega hoidsin oma kohta. Kokkuvõttes jäin võistlusega aga rahule, kuna nii rasket rada sõitsin esimest korda. Suured tänud toetajatele Kenomer, Hiieko, Fres-Est, Aave transport, Elementmaja, Unibox, Värvilised, Kalvi Kanarbik, Egle Pennula ja Smartshop ning oma perekonnale ja treener Juss Laansoole!"
EMX150 klassi järgmine etapp sõidetakse juba nädala pärast Šveitsis Frauenfeldis.
MXGP klassis osalev Priit Rätsep oli seekord Lommelis kirjas PMC Honda Racing meeskonna sõprade Estonian Express Racing nimekirjas. Rätsep näitas vabatreeningul 19. ja ajatreeningul 13. aega ning lõpetas kvalifikatsioonisõidu väga kõrgel 11. kohal, olles parim eestlane rajal. Eile hommikul toimunud soojendussõidus sai Rätsep kirja 12. koha, mis suurendas ootuseid heale tulemusele. Kahjuks lõppesid mõlemad aga Rätsepa sõidud kahjuks katkestamistega ning loodetud punktilisa ja positiivne tulemus jäid tulemata.
Etapi võitis belglane Kevin Strijbos sakslase Max Nagli ja itaallase Antonio Cairoli ees.
"Lommeli MM-etapil paistis PMC Honda Racingule nii päikest kui pilvi," kommenteeris PMC Honda Racing juht Juss Laansoo. "Henry Vesilind oli Honda CRF150 EM- etapi esimesel päeval teisel kohal kui kukkus ning kaotas enda positsioonid. Teises stardis oli Henry aga täpselt enda kohal. Liivasel Lommeli rajal oli hea võimalus poodiumi kohta püüda, aga see etapp veel seda ei juhtunud. Henry liigub edasi Šveitsi, kus järgmine nädal on taas EMX150 etapp. Sealt koju tulles on tal kaks nädalat aega, et enda sõidus vajaka jäävaid kohti lihvida ning augusti lõpus on uus EMX150 etapp taas liivasel Asseni rajal, kus ta saab end uuesti proovile panna. Selleks ajaks ei tohiks enam suve alguses olnud vigastuspaus Henry sõidus kajastuda."
"Priit jätkab samuti enda tööd ning meie kui tiimi taustajõud peame tegema analüüsi Lommelis ilmnenud tehnikarikkele, et siis üheskoos Assenisse MXGP etapile tehasemeeskondade vastu võitlema minna. Priit näitas Lommelis väga head kiirust ja just ülihead alguse kiirust. Laupäevane sõit oli super ja pühapäevane esimene start samuti. Kahjuks oli meie tiimil aga Lommeli raskes liivas tehnikaga ebaõnne ja Priit pidi katkestama natukene enne lõppu. Kahjuks ei õnnestunud meil kahe stardi vahel võistlustsiklit uuesti ellu äratada ja Lommeli MM-etapil oli meie pisikesel tiimil tehaste vastu raske tulemust teha, kui kõik pusletükid pole õigel kohal. Seepärast oligi esimese stardi tehnikarikkest nii kahju. Priit tegi aga enda poolt muidu super-töö," lõpetas Laansoo. | Henry Vesilind saavutas EM-etapil kuuenda koha | https://sport.err.ee/89581/henry-vesilind-saavutas-em-etapil-kuuenda-koha | Lisaks motokrossi MM-etapile sõideti Belgias Lommelis ka EMX150 klassi Euroopa meistrivõistluste etapp, kus oli stardis PMC Honda Racing noorsõitja Henry Vesilind. Meeskonna esisõitja Priit Rätsep esindas seekorda Estonian Express Racing tiimi ja osales MXGP klassis. |
Sündmused jätkuvad 6. augustil Luunja mõisapargis, kus toimub laat ning rahvusvaheline ratsavõistlus Luunja Karikas.
Õhtul on võimalus kõigil tantsu vihtuda Kapteni Keldris, kus muusikat mängib DJ Cristo Rääbis klubist Atlantis.
Pühapäev jätkub spordivõistlustega. | Luunja mõisapäevad toovad esinema Tõnis Mägi | https://kultuur.err.ee/313168/luunja-moisapaevad-toovad-esinema-tonis-magi | Luunja mõisapäevad saavad alguse 5. augustil kell 20 Tõnis Mägi kontserdiga Luunja roosiaias. |
Eelmisel hooajal Inglismaa kõrgliiga viienda kohaga lõpetanud suurklubi on suvise üleminekuakna jooksul sõlminud lepingud nii rootslasest superstaari Zlatan Ibrahimoviciga, armeenlase Henrikh Mkhitaryaniga kui Elevandiluuranniku koondislase Eric Baillyga. Suurim üleminek seisab aga ehk veel ees - jalgpallimaailm ootab kannatamatult, et 23-aastane prantslane Paul Pogba Unitedi lepingule alla kirjutaks.
„Tal olid juba siis suurepärased võimed ning ta on pärast Unitedist lahkumist veelgi arenenud,“ sõnas Rooney Pogba kohta intervjuus Daily Mailile. „Ma loodan, et ta tahab Unitedisse naasta ning tõestada, et ta on maailmaklassi mängija. Kui ta on põnevil, et meie eest mängida, oleme ka meie tema naasmise üle põnevil."
„Ta on üks parimatest ründajatest, suur isiksus,“ ütles Rooney Zlatani kohta. „On näha, et ta tahab meie jaoks olla väga tähtis mängija. Pärast treeninguid räägib ta, kuidas me saaksime üksteise parimad küljed välja tuua. Kõk näevad ta suurepärast tööeetikat.“
„Me võitleme liigavõidu eest ning me tahame Leicesteri alistades võita ka superkarika. See on küll vaid üks mäng, kuid me tahame näidata, et suudame varakult trofee võita – see on meile tähtis,“ lõpetas Rooney.
Inglismaa jalgpalli superkarikas ehk Community Shield toimub 7. augustil Wembley staadionil Londonis. | Wayne Rooney Pogbast: ma loodan, et ta tahab Unitedisse naasta | https://sport.err.ee/89589/wayne-rooney-pogbast-ma-loodan-et-ta-tahab-unitedisse-naasta | Manchester Unitedi kapteni Wayne Rooney sõnul on United uue peatreeneri Jose Mourinho käe all saanud uue hingamise ning on taas valmis tiitleid võitma. |
Tänavuse festivali põhiprogrammis anti üle 80 kontserdi, koos õpitubade läbiviijatega oli esinejaid kokku ligi 350. Lisaks sai arvukas publik osa kümnetest Rohelise lava ülesastumistest, kolmest maakonnakontserdist, kolmekümnest õpitoast ja mahukast lisaprogrammist, mis haaras terve Viljandi.
Tänavust festivali iseloomustasid mitmed uuendused ja erilahendused, mis tõid kaasa muudatusi tavapärases kontsertprogrammide rütmis. EBU Euroradio Folkfestivali programmi kuulumine lisas festivalile rahvusvahelist kaalu ning tõstis oluliselt kontsertide ja esinejate arvu. Kõik Kultrahoovis ja pärismumuusika aidas toimunud kontserdid salvestati ERR-i tehnilise meeskonna poolt ja need muutuvad kättesaadavaks EBU liikmesrinhäälningute raadiojaamadele. Kõik need salvestused on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel.
Publik võttis uuendused kenasti vastu, mida näitavad järjekordsed pileti- ja passimüügirekordid. Kunagi varem pole müüdud nii palju festivalipasse ja kontserdipileteid kui tänavusel aastal. Samuti püstitati ka Viljandi pärimusmuusika festivalide ajaloo rahvarohkeima kontserdi rekord – laupäevaöist Trad.Attacki! massiivset lavashowd Kirsimäel oli vaatama kogunenud ligi 7000 inimest. Samuti olid tavapäraselt publikurohked Zetode ülesastumine, Casey Driesseni ja Eeva Talsi ühiskontsert ning Curly Strings pühapäeval.
Festivali piletimüügipealik Laidi Sergejeva hindas numbreid kokku lüües, et kui on siiani peetud rahvarohkeimaks eelmise aasta festivali, siis selle aasta passide ja kontserdipiletite müük lubab arvata, et tänavune festival ületas eelmise aasta tulemuse. "Kui siis saime ostude koguarvu järgi hinnates ületatud 22 000 inimese piiri, siis tänavune piletimüüginumber oli sellest suurem, mille järgi hindaks festivalikülastajate koguarvuks ligi 25 000", lausus Sergejeva.
XXV Viljandi pärimusmuusika festival toimub 27.-30. juulini 2017. | Eile lõppes XXIV Viljandi pärimusmuusika festival | https://kultuur.err.ee/313169/eile-loppes-xxiv-viljandi-parimusmuusika-festival | Neli päeva kestnud festivali kulminatsiooniks oli pärimusmuusika aidas toimunud suur lõpumöll, kus astusid üles nii Eesti Etno noored muusikud, põhiprogrammi artistid kui erinevad festivali käigus tekkinud kooslused. |
ERR-i veebiuudiste peatoimetaja Anvar Samost kirjeldas, et rakendusest ERR Uudised on kolm versiooni - eesti, inglise ja vene keeles. Samuti saab äpi sees valida, millises keeles sisu kasutada. Mobiilirakendused leiab üles nimedega ERR Uudised, ERR News ja ERR Новости.
"See on väga selge fookusega, müra- ja reklaamivaba rakendus. ERR-i uudised on teadagi usaldusväärsed, selged ning keskenduvad olulisele," selgitas Samost.
Lisaks päevauudistele on äpis spordi-, teaduse-, kultuuri- ja meelelahutusuudised, saab vaadata" Aktuaalse kaamera” saateid ning kuulata ERR-i raadiouudiseid. | ERR-i uudiseid saab nüüdsest lugeda mugavast mobiilirakendusest | https://menu.err.ee/291701/err-i-uudiseid-saab-nuudsest-lugeda-mugavast-mobiilirakendusest | Tänasest saab nii Android kui ka iOS operatsioonisüsteemidega nutiseadmetest lugeda rahvusringhäälingu uudiseid uue mugava mobiilirakendusega ERR Uudised. |
Juuli oli keskmisest sombusem | https://novaator.err.ee/259326/juuli-oli-keskmisest-sombusem | Juuli keskmine õhutemperatuur oli 17,8 °C, mis on 0,4 °C normist kõrgem. Päikesepaistet jagus Eestisse keskmiselt aga vaid 249 tundi, mida on paljuaastasest keskmisest 39 tunni võrra vähem. | |
Räppari sõnul pole tal poliitilisi vaateid, vaid "vaated inimlikkusele, rahvale ja tõele," kirjutab BBC. Samuti sõnas West, et ta soovib võimalusel tuua positiivseid muutuseid Ameerikasse. "Kui ma saan oma eluaja jooksul midagi muuta, siis ma proovin seda teha," rääkis West. Samuti rääkis ta, et inimesed on hiljuti toimunud tulistamiste suhtes tuimad.
Westi presidendiks kandideerimist on peetud vaid reklaamitrikiks. Räppar ise on aga võtnud seda väga tõsiselt ja on kinnitanud, et on saanud palju toetust. | Kanye West põhjendas, miks ta soovib kandideerida USA presidendiks | https://menu.err.ee/291703/kanye-west-pohjendas-miks-ta-soovib-kandideerida-usa-presidendiks | Eelmise aasta septembris teatas Kanye West, et soovib kandideerida aastal 2020 USA presidendiks, hiljutises intervjuus rääkids ta sellest veel. |
Kolmepäevase võistluse põhisõidust, 140-160 cm kõrguste takistustega MK-etapist, võttis osa 28 võistluspaari, kellest vaid neli läbisid põhiparkuuri vigadeta ja pääsesid ümberhüpetele. Kolme leedulase vastu asus ümberhüpetel esikoha eest võitlusse Rein Pill A Brokil, kuid kahjuks tuli sisse kaks viga. Kuigi nende aeg oli ümberhüppajatest kõige kiirem, andis see lõpptulemuseks neljanda koha. Üks latt tuli alla Monika Valuntaitel ja Celicul ning nad lõpetasid kolmandal kohal. Danielius Gutkauskas hobusel Tom Riddle S pidi lõpuks kiiruses alla vanduma Šarkale ja Asterile, kuigi mõlemad suutsid raja läbida puhtalt.
Auhinnalisele kohale jõudis selles sõidus veel ka Urmas Raag, saades vastavalt hobustega Carlos ja Ibelle Van De Grote Haart kuuenda ja seitsmenda koha. Ibellega oli Raag laupäeval 140 cm parkuuris teisel kohal, kus Gunnar Klettenberg ja Quote lõpetasid seitsmendal ning Pill ja A Brok üheksandal kohal.
Carlosega võttis Raag võistluse avapäeval 140 cm parkuuri võidu, kus eestlasest jõudsid auhinnalistele kohtadele veel Klettenberg Trafficuga (neljas koht) ja Tarmo Kutsar Little John N-ga (kümnes koht).
Pühapäevases 135 cm sõidus pääsesid ümberhüpetele ja auhinnalistele kohtadele Maarja Martinson Cappuccinol (kuues koht) ja Tiit Kivisild Fredil (seitsmes koht). Noorte hobuste sõidus saavutasid Gunnar Klettenberg ja Fisina G neljanda, Heiki Vatsel ja Falkenfee BN kaheksanda ning Kadi Lunter ja Ulmo 6B üheksanda auhinnalise koha. Vatsel oli Falkenfeega noorhobuste sõidus ka avapäeval auhinnalisel kümnendal kohal.
Parimatest kohtadest tasub veel ära märkida Kivisildi laupäevase 130 cm parkuuri neljas tulemus Don-Kidega ning kaheksas tulemus Frediga. Samuti reedese 130 cm parkuuris Pilli ja A Broki viies ja Kadi Lunteri ja In The Airi üheksas tulemus. | Rein Pill sai Riia takistussõidu MK-etapil neljanda koha | https://sport.err.ee/89584/rein-pill-sai-riia-takistussoidu-mk-etapil-neljanda-koha | Riias toimunud takistussõidu maailmakarika etapil, kus koguti ka Longines Rankingu punkte, saavutas parima eestlasena neljanda koha Rein Pill hobusel A Brok. Etapivõidu viis koju leedulane Zigmantas Šarka hobusel Aster. |
"Ma ei saa seda lõplikult öelda, kas me midagi taotleme ja kui, siis mida," ütles Nääs usutluses Eesti Päevalehele. "Võimalik, et hetkeolukorras me peame äkki paluma veel ajapikendust."
Esmaspäeval ehk 1. augustil on Savisaare kriminaalasjas kaitsjal süüdistusega tutvumise tähtaeg. Ühel korral, 22. juunil, on prokuratuur juba kaitsjatele toimikuga tutvumiseks lisaaega andnud. Vajadusel võib kaitsja taotleda veel lisaaega.
Kui Nääs taotlusi ei esita, siis saadab prokuratuur Savisaare kriminaalasja kohtusse ilmselt juba augustis.
Nääs ütles ERR-i uudisteportaalile, et täna (esmaspäeval - toim.) ei soovi ta avalikkusele midagi täpsustavat öelda, kuna aega on küsimusega tegeleda veel terve päev. "Teen otsuse ja selle põhjendused teatavaks homme hommikul," märkis Nääs.
Savisaare kriminaalasja toimikus on 29 köidet.
Prokuratuur kahtlustab Keskerakonna juhti ja praeguseks ametist kõrvaldatud Tallinna linnapead korduvas altkäemaksu võtmises, keelatud annetuse vastuvõtmises ja rahapesus. | Savisaare kaitsja võib süüdistusega tutvumiseks veel lisaaega küsida | https://www.err.ee/566449/savisaare-kaitsja-voib-suudistusega-tutvumiseks-veel-lisaaega-kusida | Altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs pole veel otsustanud, kas taotleb täiendavat ajapikendust süüdistusega tutvumiseks. |
Lisaks viimasel kahel aastal Tinkoffi värvides sõitnud Saganile liituvad Venemaa tiimist Bora-Hansgrohega ka Maciej Bodnar, Michael Kolar, Erik Baška ning Sagani vend Juraj.
„On suur au meie meeskonda tervitada ühte meie aja populaarseimat ratturit,“ vahendab portaal Cyclingnews tiimi mänedžeri Ralph Denki sõnu. „Ma olen väga õnnelik ning kindel, et see partnerlus saab olema edukas.“
26-aastast slovakki seostati Saksamaa tiimiga juba juuli algusest saadik. Boras töötavad mehhaanikutena kaks eestlast, Gert Kodanik ning Risto Usin. | Grupisõidu valitsev maailmameister liitub Saksamaa klubiga | https://sport.err.ee/89580/grupisoidu-valitsev-maailmameister-liitub-saksamaa-klubiga | Maanteeratta grupisõidu valitsev maailmameister Peter Sagan sõlmis Saksamaa klubi Bora-Hansgrohega kolme aasta pikkuse lepingu. |
Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega legendaarne lasteraamat "Suur maalritöö“ (1971) ilmus ajal, mil kunstnikele oli antud ametlik voli ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ning Eestis asus seda voli halli ja üksluisena tajutud nõukogude keskkonna suhtes rõõmuga rakendama areenile astunud popkunsti põlvkond. Selles kultuslikus ja paljutõlgendatud lasteraamatus, millega on üles kasvanud mitmed generatsioonid, kutsub inimkond maailma ümber kujundama kunstniku, sest "kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?".
Viimaste aastate noores Eesti maalikunstis toimunud arengud kõnelevad taaskord sellest, et molbertil tehtavast auraatilisest nelinurksest objektist enam ei piisa, et hoida maalikunsti aktuaalse kaasaegse kunsti meediumina. Mitmed noorema põlvkonna maalijad on neil aastatel hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on märkimisväärselt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi, võttes sageli oma arsenali ka foto, video, heli, keraamika ja valmisesemed või laienedes sõnumina linnaruumi. Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega?
Laura Põllu mustrilised lõuendid voogavad üle Yamanashi katuste, Merike Estna rändab maaliga Sahara kõrbest Arktika liustikule ja Aasia džunglisse, Anna Škodenko üleni must ateljee on tema salapärase isiku pikendus, Helmi Arraku maalid kasvavad välja tema magamistoa miljööst, Kristi Kongi vaatab maailma läbi värviliste ruloode ja peeglite, Mart Vainre uurib pintslitõmmet tuhandekordses suurenduses, Mihkel Ilus muudab abstraktse maali inimnäoliseks, Marie Kõljalg vallutab krüptiliste kujunditega linna teadetetahvlid ja Uku Sepsivart teostab ootamatuid sekkumisi otse näituse südames.
Näitusel on eksponeeritud ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid "Suurele maalritööle“, mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse trükitehnoloogilistel põhjustel ei jõudnud, kuid on akvarellitehnikas originaalteostel suurepäraselt säilinud.
Näituse kuraator on Liisa Kaljula ja graafiline disainer Helmi Arrak.
"Suur maalritöö" jääb Evald Okase Muuseumi esimesel korrusel ja pööningusaalis ning Haapsalu linnaruumis avatuks 31. augustini. | "Suur maalritöö" tungib kahepinnaliselt kujutamiselt ruumi | https://kultuur.err.ee/313135/suur-maalritoo-tungib-kahepinnaliselt-kujutamiselt-ruumi | 3. augustil avatakse Haapsalus Evald Okase Muuseumis näitus "Suur maalritöö", kus Edgar Valteri illustratsioonide kõrval näeb valikut Eesti uuest põnevamast maalikunstist. |
Uuring hõlmas kokku 77 astronauti, kellest avanes võimalus Maalt ja Maa-lähedaselt orbiidilt lahkuda vastavalt 42 ja 24-l. Meeste terviseandmeid uurinud töörühm eesotsas Michael Delpiga Florida osariigiülikoolist leidis, et Maad kosmilise kiirguse eest kaitsvast magnetosfäärist kaugemale lennanud astronautide suremus südame-veresoonkonna haigustesse küündis 43 protsendini. Seega kimbutasid need rühma 4—5 korda sagedamini, kui vaid Maa-lähedase orbiidi või Maa atmosfääriga piirdunud piloote. Viimaste puhul oli näitajad vastavalt 9 ja 11 protsenti.
Töörühm nendib, et võrreldes tüüpiliste epidemioloogiliste uuringutega oli valim suhteliselt väike, misläbi on kaugele ulatuvate järelduste tegemine ennatlik. Samas tegi Delp kolleegidega katseid ka hiirtega, mis viitasid samuti võimalusele, et kosmiline kiirgus ja kaaluta olek kahjustab veresooni. Nii hiirte ühekordne kiiritamine kui ka kahe nädala pikkune simuleeritud kaaluta olek vähendas veresoonte võimet vererõhu muutudes laieneda. See omakorda võib aga viia muu hulgas infarktini. Kahjustusi võis näha ka 6—7 kuud hiljem, mis vastaks inimeste puhul umbes 20 eluaastale.
Kuigi loomkatsetes nähtu aitaks selgitada Kuud ja selle lähiümbrust külastanud astronautide kõrgemat suremust, manitseb Delp kaaslastega siiski tulemuste tõlgendamisel ettevaatusele – kasutatud kiirgus polnud täpselt samasugune kui kosmiline kiirgus.
Varasemad uuringud on aga muu hulgas viidanud, et planeetidevahelisele ruumile iseloomulik keskkond ja kiirgusfoon kahjustab rakkudes pärilikkusainet, soodustab vähi teket ning kiirendada Alzheimeri tõve kulgu.
Delpi ja ta kolleegide töö ilmus aga ajakirjas Scientific Reports. | Apollo astronaute kimbutavad südame-veresoonkonna haigused | https://novaator.err.ee/259322/apollo-astronaute-kimbutavad-sudame-veresoonkonna-haigused | Apollo kuuprogrammi vältel Kuud külastanud astronautidel on kõrgem risk surra südame-veresoonkonna haigustesse, kui Maa ja selle lähiümbrusega piirdunud pilootidel. Tulemused näivad teadlaste hinnangul viitavat täiendavatele Maalt lahkumisega seonduvatele ohtudele. |
Nädalavahetusel toimunud esitlusel küsiti autori käest, kas on oodata näidendile ka järge, kirjutab NME.
"Nende kahe näidendi jooksul läheb Harry väga suurele seiklusele," sõnas Rowling. "Ma arvan, et sellest aitab. Nüüd on järgmise põlvkonna aega ja ma olen õnnelik selle üle, aga Harry on nüüd lõpetanud," lisas autor.
Näidend kujutab Harryt 19 aastat pärast viimase raamatu lõppu, kui ta on 37-aastane ja kolme lapse isa. | J. K. Rowlingu sõnul Harry Potterist rohkem raamatuid ei tule | https://menu.err.ee/291700/j-k-rowlingu-sonul-harry-potterist-rohkem-raamatuid-ei-tule | Näidendi "Harry Potter & The Cursed Child" nädalavahetusel toimunud esitlusel teatas J. K. Rowling, et rohkem raamatuid Harry Potterist ei tule. |
Ilja Nartovi sõnul on õhtusaate juhi amet tema jaoks oluline väljakutse ja seda eelkõige vastutuse pärast vaatajate ees. Lisaks jätkab Nartov tööd ka ETV+ saates "Rabarbar. Meie kultuur".
"Sinu õhtu" läheb sügisel ETV+ otse-eetrisse harjumuspärasel ajal, argipäeviti kell 19.00 enne "Aktuaalset kaamerat".
Saate senine saatejuht Andrei Titov asub alates septembrist koos Jelena Solominaga vaatajaid äratama saates "Kohv+". Hommikuprogramm on ETV+ eetris igal tööpäeval kell 6.55.
Dmitri Pastuhhov, keda seni nägi "Kohv+" saate teise juhina, on alustanud tööd uuriva ajakirjanduse saateformaadiga, mida näeb ETV+ eetris alates jaanuarist.
"Sinu õhtu" jõuab sügishooajal eetrisse alates 5. septembrist. | ETV+ saadet "Sinu õhtu" asub juhtima Ilja Nartov | https://menu.err.ee/291702/etv-saadet-sinu-ohtu-asub-juhtima-ilja-nartov | Septembrist on Anna Sapronenko uus paariline telekanali ETV+ populaarses õhtusaates Vene teatri näitleja ja kogenud saatejuht Ilja Nartov. |
Suurimaks tehniliseks uuenduseks on videokorduste kasutuselevõtt, mida FIVB turniiridel tutvustati esmakordselt 2013. aastal. Videkordusi saavad paluda nii treenerid kui mängijad ning sellega on võimalik kinnitada kas pall ületas joone või mitte, samuti bloki- ja antennipuuteid ning muid olukordi, mis võivad mänguolukorra käigus vaidlusi tekitada.
Lisaks on võrkpallikohtunikel ning treeneritel võimalus kasutada tahvelarvuteid. Treeneritel võimaldab tahvelarvuti võtta minutilist vaheaega, teha vahetusi ning videokorduseid paluda, kohtunikele avaneb senisest ülevaatlikum pilt mängijate asetustest, rotatsioonist ning sellest, kes on järgmine servija.
„FIVB on pühendunud kohtunikele otsuste tegemise protsessi kergemaks muutmist võimaldavate ressursside arendamisele,“ sõnas FIVB-i president Ary Graca. „Videokorduste süsteemi on testitud mitmel rahvusvahelisel võistlusel ning me oleme õnnelikud, et see on kasutusel ka Rios.“
Samuti on Rios kohtunikel võimalik omavahel suhelda peamikrofonide teel. | VIDEO | Rio OM-i võrkpalliturniiridel võetakse appi videokordused | https://sport.err.ee/89585/video-rio-om-i-vorkpalliturniiridel-voetakse-appi-videokordused | Rio olümpiamängude saali- ning rannavõrkpalliturniiridel jõuavad laiema avalikkuse ette mitmed tehnilised uuendused, mis Rahvusvaheline Võrkpalli Föderatsioon (FIVB) viimase nelja aasta jooksul mängu toonud on. |
"Kui ma saaksin, siis ma laseksin neil teha kasvõi kümme hooaega, aga me peame austame nende soove," sõnas Bloys. Varasemalt on Benioff ja Weiss öelnud, et nad soovivad teha veel kaks hooaega ja ligi 73 hooaega, kirjutab Rolling Stone.
Nii nagu ka järgmisel aastal välja tulev seitsmes hooaeg sisaldab tavapärase kümne asemel seitse osa, saab ka kaheksas hooaeg lühem. Bloys vihjas, et viimases hooajas võib olla vaid kuus osa, aga kindlat arvu pole veel kuulutatud.
Tavaliselt on uus hooaeg välja tulnud kevadel, järgmise hooaja alguseni peavad fännid aga kauem ootama, sest see tuleb välja alles suvel. "Nüüd kui talv on "Troonide mängu" jõudnud, arvasid Benioff ja Weiss, et oleks parem, kui hooaeg tuleks välja siis, kui ilm hakkab muutuma," sõnas Bloys.
Kaheksas hooaeg ei pruugi tähendada fantaasiamaailma Westeros lõppu, sest Bloys ei välistanud ka teisi samal teemal põhinevaid seriaale. "Oleme sellest rääkinud. Mul pole selle vastu midagi, aga see peab loominguliselt olema mõistlik," selgitas ta. | Kaheksas hooaeg jääb "Troonide mängu" viimaseks | https://menu.err.ee/291692/kaheksas-hooaeg-jaab-troonide-mangu-viimaseks | HBO programmijuht Casey Bloys andis laupäeval teada, et "Troonide mängu" produtsendid David Benioff ja Dan Weiss soovivad kaheksanda hooaja jätta sarja viimaseks. |
Lihtne lause ju. Ka saksa keeles. Ükski sõna polnud eraldi võttes arusaamatu. Ometi aru ma ei saanud. Mõtlesin, et las ta jääda ja lugesin edasi. Ning ühtäkki taipasin – nimelt käis jutt teosest, mis kirjeldas ida-saksa noorte elu-olu aastal 1985. Ja tõesti – toona ei käinud telekommunikatsioon ja vabadus just käsikäes. Ehk siis: suvepuhkusel noored, kel polnud kodus telefoni, olid täiesti vabad tööl või, nagu antud raamatus, reisil viibivate vanemate kontrollist.
Ja kellel siiski oli, sel tarvitses vaid korterist väljuda või – veel parem – kodulinnast ära, näiteks maale sõita, ja polnud mingit võimalust teda tabada. Muidugi ei kehtinud see mitte ainult noorte ja mitte ainult Saksa Demokraatliku Vabariigi kohta – ka NSV Liidus oli telefoni puudumine paljude meelest ebamugav ja sümboliseeris selle riigi nõmedust ja saamatust, kuid samas tähendas elu ilma telefonita ka vabadust paljudest kohustustest ning võimaldas vähemalt natukenegi väljuda totalitaarse riigi suure venna pilgu alt.
Nõnda tulebki välja, et lausest "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi" mitte aru saamiseks pole vaja olla 16. Piisab ka sellest, kui elada ligi 20 aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas igal täiskasvanul. Ja vist viimased kümmekond aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas paljudel algkoolilastel.
Kuid mitte see ei üllata. Üllatab hoopis tõsiasi, et oleme harjunud mõtlema meid kõikjal saatvatest sidevahenditest kui vabaduse märgist ja selle võimaldajast. Seda rõhutab ka sideteenuste reklaam, milles rõhutakse võimalusele teha nutitelefoniga igasuguseid tükke ükskõik kus – kohvikus, rannas, metsas.
Tegelikult võiks mõelda ka teisiti. Mõelda telefonist isegi mitte kui pelgast tüütusest, milleks ta paljude jaoks kindlasti juba aastaid on, vaid mõelda temast tõesti kui Väiksest Vennast. Just Väiksest, ja mitte Suurest Vennast. Pean silmas seda, et tänapäeva ühiskonnas pole vaja tunda sääraseid hirme, nagu 1985. aastal oli nii idasakslastel kui meil endal, kuid seevastu oleme ise oma elu mugavamaks muutes loonud Väikse Venna. See tegelane ei ähvarda meid otseselt vaimse ja kindlasti mitte füüsilise vägivallaga, vaid Väike Vend on pigem tüütus – ta tahaks sundida meid ostma igasugu träni ja tegema kõiksugu asju, mis tema andmetel meile meeldivad ja mida me tahame. Paraku tuleb ta oma ideedega tihti lagedale kõige sobimatumatel hetkedel ning telefon heliseb näiteks siis, kui oleme välismaal, liguneme vannis, vedeleme rannaliival või tahaks lihtsalt vaikuses ja rahus kuulata linnulaulu ja ritsikate saagimist.
Nagu öeldud, ega Väike Vend siis pahasti mõtle. Ja vahel ta ju meeldib meile ka. Ta teeb ju tõesti sageli elu mugavamaks, toob kõik koju kätte ja loeb soove silmist ning see, et ta meie tegemisi hoolega jälgib ja meelde jätab, pole ju paha pärast. Eks?
Aga tõsi on ka see, et nõnda, tükk tüki haaval, oleme loovutanud paraja portsu oma vabadusest, oma privaatsusest ning tagasi saame võita selle vaid omalaadse sotsiaalse enesetapu hinnaga – telefoni välja lülitades, postkastist välja logides, sotsiaalvõrgustikke ignoreerides.
Kas see on hea või halb? Raske öelda. Neid asju on keeruline kaalukausile panna. Aga selge on see, et 1985. aastat, millest juttu alustasin, tagasi ei saa. Ei heas ega halvas. See aeg muutubki vääramatult üha kaugemaks ja kaugemaks ning mõte sellest, et telefoni puudumine on vabadus, mõjub nüüd anakronistlikult. Nii see lihtsalt on. Igal ajal on oma head ja vead ning on vaid inimlik mõelda, et minevik on kuidagi ehedam. Ei ole ta midagi. Ehedus on ikka üsna isiklik asi ning kas keegi otsib seda metsavaikusest, kuhu suundudes lülitab ta oma telefoni välja või elab täiel rinnal tänapäeva tehnikast tiinet elu, on vaba valik. Vahel tuleb selle vabaduse olemasolu endale lihtsalt teadvustada. | Peeter Helme: telefon, kas vabadus või tüütus? | https://kultuur.err.ee/313160/peeter-helme-telefon-kas-vabadus-voi-tuutus | Sattusin ajalehest Die Welt lugema arvustust ühele värskele Saksa romaanile, mis algas järgneva lausega: "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi." Lugesin lauset mitu korda, saamata aru, mida sellega mõeldi. |
Carter läks finaali küll 8:3 ja 9:5 juhtima, kuid Perry suutis seejärel võita kolm freimi järjest. Viimases freimis suutis Carter 127-se seeria toel kohtumise siiski võita. 37-aastase Carteri jaoks on tegemist esimese turniirivõiduga pärast triumfi 2013. aasta Saksamaa lahtistel.
Võiduga kindlustas Carter taas koha maailma 16 parima snuukrimängija hulgas. „Ma olen paari viimase aasta jooksul palju läbi elanud ning taas 16 sekka jõuda on suur saavutus,“ sõnas Carter.
Inglane on juba enam kui kümme aastat võidelnud Crohni tõvega, 2013. aastal raviti tal munandivähki ning 2014. aasta lõpus teatas mees, et on seljatanud ka kopsuvähi.
???? GALLERY | @TheCaptain147 is crowned 2016 Hanteng Autos World Open champion! #WorldOpen pic.twitter.com/PLOmhKnBXL
— World Snooker (@WorldSnooker1) July 31, 2016 | Ali Carter võitis pärast kopsuvähi seljatamist esimese turniiri | https://sport.err.ee/89586/ali-carter-voitis-parast-kopsuvahi-seljatamist-esimese-turniiri | Hiinas toimunud snuukriturniiri World Open võitis kahekordne snuukri MM-finalist Ali Carter, kes oli finaalis 10:8 parem Joe Perryst. |
Tumeromantika õhtul on võimalus osa saada kahest täiesti erinevast lähenemisest akustilisele muusikale. Aastaid tagasi maailmakuulsale neoklassika bändile Arcana aluse pannud Peter Bjärgö sooloprojekt Bjargo pakub akustilisele–poolakustilisele muusikale moodsat lähenemist, kus laval miksitakse kokku juba eelnevalt stuudios ja välikeskkonnas lindistatud akustilised saundid.
Viieliikmeline Soome kollektiiv Harmony Garden astub seevastu lavale klassikaliste akustiliste instrumentidega – kontrabass, viiul, bandžo, kitarr, löökriistad ja laul. Lavale astuvad kogenud muusikud, sealhulgas maailmakuulsa Soome folkmetal kollektiivi Korpiklaani endine viiuldaja Jaakko "Hittavainen" Lemmetty, kes tüdines ümber maailma tuuritamisest ja otsustas rahulikuma bändi kasuks.
Viis aastat tagasi Lääne-Virumaal Muuga mõisas alguse saanud Tumeromantika õhtute kontserdisari saavutab tänavu oma nelja erineva kontserdiga juba festivali mõõtme. Pärast Hiiumaad jõuab Tumeromantika õhtute sari 19. augustil Rakverre, kus astuvad üles Moskva tüdrukute keskaja muusika fusion-bänd Idisi ja Läti neofolk kollektiiv Ēnu Kaleidoskops. Festival lõpeb 21.augustil Muuga mõisas võrratu Suurbritannia tšellisti Jo Quaili ja prantsuse ambient-folk bändi Kentin Jivek ülesastumisega
Tumeromantika õhtu leiab aset Hiiumaal 5. augustil kell 18, kontserdi täpse asukoha saab teada alles piletilt ostes. Kes salajasele kontserdile ei jõua või ei mahu, on samade esinejate loomingut võimalik kuulda järgmisel õhtul Villaaidas. | Tumeromantika õhtud pakuvad muusikaelamust salakohas Hiiumaal | https://menu.err.ee/291693/tumeromantika-ohtud-pakuvad-muusikaelamust-salakohas-hiiumaal | Sel nädalavahetusel teist korda Hiiumaale jõudev Tumeromantika õhtute kontserdisari pakub võimaluse 66 muusikasõbral kogeda vahetut ja hubast kontserti kahe suurepärase põhjamaise akustilise muusikakollektiiviga salajases kohas Hiiumaal. |
"Kui vastastikuseid viisareegleid vabamaks ei muudeta, siis on Türgi sunnitud 18. märtsil sõlmitud põgenikekokkuleppe tühistama," ütles minister.
Eelmisel nädalal väljendas Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker kartust, et põgenikekokkulepe Türgiga on ohus.
EL-i ja Türgi suhted on pingestunud pärast kaks nädalat tagasi toimunud Türgi riigipöördekatset. | Türgi ähvardas EL-i põgenikeleppe tühistamisega | https://www.err.ee/566467/turgi-ahvardas-el-i-pogenikeleppe-tuhistamisega | Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles intervjuus Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung, et kui Euroopa Liit (EL) ei anna Türgi kodanikele oktoobriks viisavabadust, siis tühistab Türgi EL-iga sõlmitud põgenikeleppe. |
Tallinna lennujaamale tehtud ähvarduse tõttu valvasid eelmisel nädalal lennujaamas politsei kiirreageerijad ja tugevamalt relvastatud politseipatrullid liikusid ka sadama ja kesklinna piirkonnas.
Piirivalvepatrull jääb lennujaamas valvama ja liigub tavapärasest rohkem ringi, kuid kiirreageerijate patrull võetakse lennujaamast ära, samuti ei peeta kiirreageerijate kohalolekut vajalikuks kesklinnas ja sadamas, ütles PPA pressiesindaja Delfile.
Alates eelmise esmaspäeva hommikust olid täiendavad patrullid lennujaamas: kaks kiirreageerijate patrulli ja politseikoer.
Ka kesklinnas ja selle ümbruses ning Tallinna reisisadama läheduses korda tagavatel politseinikel olid eelmisel nädalal kaasas ja nähtaval kohal kasutuses tugirelvad - püstolkuulipildujaid, mida enamasti nähtaval kohal kaasas kanda pole põhjust. | Kiirreageerijate patrull võetakse lennujaamast ära | https://www.err.ee/566468/kiirreageerijate-patrull-voetakse-lennujaamast-ara | Sel nädalal ei pea politsei enam vajalikuks jätkata eelmisel nädalal rakendatud kiirreageerimispatrullide valvet lennujaamas. |
Ettevõtte juhatuse esimehe Enno Tamme kinnitusel jätkab hange ettevõtte loodussõbralikku ja kliendimugavust arvestavat strateegiat, mille tulemusel on juba soetatud 24 hübriidbussi, 184 Euro 5 ja Euro 6 saastenormidele vastavat säästlikku diiselbussi ning viidud kasutusel oleva veeremi keskmine vanus 8,5 aastale.
Läinud aastal soetas TLT 24 hübriidbussi, mis rakendati töösse 42. ja 43. liinil. Uue hankega soetatud hübriidele näeb ettevõte kasutust nii trolliliinide teenindamisel, kui linnakeskmes tipptundide ajal.
Riigihanke tingimuste kohaselt on uute hübriidide tarne tähtaeg 2017. aasta II kvartal. | Tallinn ostab 20 hübriidbussi Volvolt | https://www.err.ee/566459/tallinn-ostab-20-hubriidbussi-volvolt | Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatus kuulutas 20 diiselelektri hübriidbussi hankes edukaks Volvo pakkumise. |
Eesti saadab kaitseväelased taanlastega ISIS-e vastu võitlema
Täna sõidavad Iraaki kuus Eesti kaitseväelast, kes liituvad ISIS-e vastase operatsiooniga Ingerent Resolve. Eesti mehed siirduvad Iraaki Taani kaitseväe alluvuses, kus on kokku 150 võitlejat, samas on ka Läti kaitseväelased. Kolmel eestlasel on ka varasemad missioonikogemused Iraagist ja Afganistanist, kõige staažikam veebel alustab juba viiendat välisoperatsiooni. Eesti üksuse ülem kapten Rainer Samarokov läheb aga oma esimesele välismissioonile.
Täpne töökorraldus Anbari provintsis paiknevas al-Asadi õhujõudude baasis pole veel selge. «Ees ootab kuumus, liiv. Täpsema ülevaate saame alles kohapeal, praegu on raske öelda,» nentis Samarokov.
Tartu teadlased töötasid välja ainulaadse geenitesti naise viljakuse ennustamiseks
Naise viljakus on osaliselt geneetiliselt ette määratud ehk geenitestiga on võimalik öelda, millal naise viljakus langema hakkab ja millal algab menopaus. Just sellise maailmas ainulaadse testi on välja töötanud Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) ja Tartu ülikooli teadlased, kes esitlesid testi ka möödunud nädalal Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF.
Maanteeamet muutis meelt: ka Narvas saab edaspidi sõidueksameid teha
Maanteeameti ümberkorraldused sõidueksamite vastuvõtmisel oleks esialgsete plaanide järgi jätnud vastuvõtu Rakverre ja lõpetanud eksamite vastuvõtmise Narvas ja Jõhvis. Möödunud nädalal avaldas selles osas pahameelt Ida-Viru maavanem, neljapäeval ja reedel külastas ka maanteeameti peadirektor Priit Sauk Ida- ja Lääne-Virumaad, et asjad selgeks rääkida. Sauk kinnitas, et vajadusel on eksamineerijad valmis käima kõigis suurte maakondade linnades, näiteks Narvas ja Jõhvis.
Tänane ilmateade: vihmane, kuni 21 kraadi sooja
Allikas: Ilmateenistus
Täna pilvisus tiheneb ning sajab vihma. Mitmel pool on äikest ja kohati on sadu tugev. Ennelõunal puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s.
Pärastlõunal hakkab puhuma põhjatuul ning tuul tugevneb Ida-Eestis viie kuni kaheteist meetrini sekundis. Äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on 17..21 kraadi.
Trumpi arvamus Krimmist ja Venemaa rollist Ukrainas tekitas arvamuslaine
Eelmisel nädalal USAs lõppenud poliitiliste suursündmuste ehk suurerakondade üldkogude järel on kõige enam meediatähelepanu saanud taaskord vabariiklaste kandidaat Donald Trump, kes üllatas taaskord oma sõnavõttudega Venemaa suunal, mis lähevad vastuollu erakonna seisukohtadega, vahendas ERR-i raadiouudistele korrespondent Washingtonis Lauri Tankler.
Viimase kahe nädala jooksul on sattunud Trump tõsise kriitika alla seetõttu, et tema seisukohad Venemaa suunas on vastuolus seniste vabariiklaste seisukohtadega - nimelt on ta öelnud, et ei pruugi NATO liitlastele appi tulla Venemaa rünnaku puhul, samuti on ta kutsunud üles Venemaad häkkima Hillary Clintoni e-kirjadesse ning kui tema käest küsiti pressikonverentsil, kas ta on valmis näiteks tunnustama Krimmi Venemaa osana ja lõpetama sanktsioonid Venemaa suunal, ütles ta, et on valmis seda teemat arutama.
Järvevana tee kesklinnasuunaline parempööre on 19. augustini suletud
Tallinna Vesi alustab veemagistraali täiendava ehitusega, mis on keerukas töö ja nõuab Järvevana teel osalist liikluskorralduse muutmist. | 5 uudist, mida teada täna hommikul: eestlased ISIS-ega võitlema, sõidueksamid jäävad ka Ida-Virusse, Tartu teadlased arvutavad välja menopausi | https://www.err.ee/566458/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul-eestlased-isis-ega-voitlema-soidueksamid-jaavad-ka-ida-virusse-tartu-teadlased-arvutavad-valja-menopausi | Tere hommikust! ERR.ee juhatab uue nädala ja uudispäeva sisse teemadega, mis täna suuremat kajastust saavad. |
Arbitraažikohtu otsuse kohaselt peab Eesti klubi lätlasele tasuma 22 100 eurot. Umbes poole sellest summast moodustab maksmata jäänud töötasu (11 200 eurot), lisanduvad trahvisumma ning vastaspoole õigusteenuse kulude katmine, vahendab Delfi Sport.
Tarva võlgnevused lätlasest keskmängija eest tekkisid hooajal 2013/2014. Poole hooaja pealt Cipruss meeskonnast lahkus ja kõiki summasid, mis leping ette nägi, ta kätte ei saanud.
Cipruss kuulus Tarva ridadesse ka hooajal 2011/2012. | Rakvere Tarvas peab lätlasele kompensatsiooniks maksma üle 20 tuhande euro | https://sport.err.ee/89579/rakvere-tarvas-peab-latlasele-kompensatsiooniks-maksma-ule-20-tuhande-euro | Rakvere Tarva korvpallimeeskonna kohta maksmata rahade pärast rahvusvahelise korvpalliliidu (FIBA) arbitraaži kaebuse esitanud Kaspars Cipruss sai veebruaris õigeks mõistva otsuse ning nüüd on avalik ka summa, mis Tarvas lätlasele tasuma peab. |
Avasõit toimus Iisalmis niiskel rajal ning seal oli kiireim Ari Astedt, kes asus võistlejaterivi etteotsa juba sõidu algfaasis. Lõpujoonel edastas ta Kalle Toroneni 14,8 ja Patrick Palsi 23,9 sekundiga.
Teine sõit oli juba kuival rajal, kus võistlejaid hakkas segama tolm, mis tõusis lahtise pinnasega rajaosalt. Seekord oli parim avasõidu kuues mees Sami Uutela, kellele järgnes 1,8 sekundit hiljem eelmise aasta Soome ja Eesti meister Sami Salstola, kes oli avasõidus neljas. Temast omakorda sekundi jäi esimese sõidu viiendana lõpetanud Jari Ojala, kellele omakorda 1,8 sekundiga kaotas Pals. Patricku vend Prants oli avasõidus seitsmes, kuid pidi teise sõidu katkestama.
Kahe sõidu kokkuvõttes saavutas Iisalmis etapivõidu Uutela (40 punkti), kellele järgnesid Salstola (40 p) ja Pals (38 p), Prants Palsile kuulus avasõidu punktide eest 13. koht.
Soome meistriks tuli aga Patrick Pals, kes kogus hooaja lõpuks 165 punkti, Iisalmis neljanda koha saanud Toronen (161 p) sai hõbeda ja Salstola 159 p) pronksi.
Sivitrans Eesti meistrivõistlustel on jäänud aga sõita kaks etappi ning seal on stardis enamus sõitjaid, kes ka Soomes end kümne parema hulka sõitsid. Eelviimane etapp sõidetakse selle nädala lõpus Riia lähistel asuval 333 nimelisel rajal, kuid finaaletapp peetakse 28. augustil Tabasalu kardirajal. | Patrick Pals tuli SuperMoto Soome meistriks | https://sport.err.ee/89578/patrick-pals-tuli-supermoto-soome-meistriks | Iisalmis sõideti eile meie põhjanaabrite SuperMoto meistrivõistluste viimane etapp, kus tegi ajalugu Patrick Pals, olles esimene eestlane, kes sealsetel meistrivõistlustel esikoha saanud. |
Tallinna Vesi ehitab välja paralleelse veetoru veemagistraalile, mille kaudu varustatakse Ülemiste veepuhastusjaamast joogiveega Mustamäe, Õismäe, Kristiine ja Harku valla, Instituudi tänava piirkondi.
Paralleelühenduse ehitamine aitab tagada kvaliteetne katkematu veeteenuse juhul, kui peamagistraalil peaks esinema veeavariisid.
Tegemist on keeruka ehitusega, kuna veetoru ristub Järvevana teega, millel asub teisi mitmeid olulisi kommunikatsioone.
Tänaseks on ehituspiirkond jõudnud Järvevana teele, mistõttu on vajalik tööde teostamise ajaks sulgeda parempööre Järvevana teelt Pärnu maanteele (suunaga Tartu mnt – kesklinn).
Parempöörde võimalus on suletud alates tänasest, perioodil 01.-19. august.
Ümbersõitu kesklinna suunas saab teha Sõpruse pst ja Tondi tänava kaudu. Pärnu maanteel kesklinna suunas liikumine takistatud ei ole. | Järvevana teelt parempööre kesklinna suunas on 19. augustini suletud | https://www.err.ee/566451/jarvevana-teelt-parempoore-kesklinna-suunas-on-19-augustini-suletud | Tallinn sulgeb esmaspäevast veetoru ehitustööde tõttu Järvevana tee kesklinnasuunalise parempöörde. |
Eile toimunud mängu poolajaks juhtis Eesti 24:18, enne viimast veerandaega olid 35:31 peal inglannad. Kuigi Eesti suutis pisut enam kui minut enne lõppu Kätrin Variku kaugviskest seada jalule viigi 43:43, tuli lõpuks siiski Inglismaa paremust tunnistada. Alagrupiturniiril alistati inglannad 54:47.
Lauavõitluse võitsid Inglismaa neiud 54:49 ning andsid kümme resulutatiivset söötu eestlannade kaheksa vastu. Eesti tegi 19 pallikaotust, Inglismaa 13.
Mariann Adelbert viskas Eesti resultatiivseimana 11 punkti, Eleriin Vaino lisas üheksa ning Sandra Tael kaheksa silma.
B-divisjoni kolmanda koha mängus võitis Bosnia ja Hertsegoviina Islandit 82:67, finaalis alistas Rootsi 62:47 Kreeka.
A-divisjoni kolmanda koha mängus võitis Venemaa Lätit 65:58, finaalis alistas Prantsusmaa 74:44 Hispaania. | Neidude U-18 korvpallikoondis lõpetas EM-i 12. kohaga | https://sport.err.ee/89576/neidude-u-18-korvpallikoondis-lopetas-em-i-12-kohaga | U-18 vanuseklassi neidude B-divisjoni korvpalli EM-il jäi Eesti mängus 11. kohale 43:48 alla Inglismaale. |
Kuu aega tagasi Wimbledoni tenniseturniiri kolmandas ringis suurüllatajale Sam Querreyle kaotanud serblane alistas Nishikori tund ja 24 minutit kestnud mängu järel ning sai ühtlasi esimeseks tennisistiks, kes Rogers Cupil neli korda triumfeerinud on.
Montrealis toimunud naiste turniiri finaalis oli maailma kolmandast reketist rumeenlanna Simona Halep 7:6 (2), 6:3 parem ameeriklannast Madison Keysist (WTA 9.).
24-aastase rumeenlanna jaoks oli see aasta kolmandaks tiitliks, kokku on Halep oma karjääri jooksul nüüd võitnud 14 WTA turniiri. | VIDEOD | Djokovic alistas Rogers Cupi finaalis Nishikori | https://sport.err.ee/89575/videod-djokovic-alistas-rogers-cupi-finaalis-nishikori | Meeste tennise maailma esinumber Novak Djokovic alistas Torontos toimunud Rogers Cupi tenniseturniiri finaalis 6:3, 7:5 Kei Nishikori (ATP 6.). |
ERRi heliarhiivi jäädvustub väärikas valik eesti näitlejate hääli, nende erinevaid ja isikupäraseid luuleinterpretatsioone anno 2016. Sonette esitavad Rein Oja, Jaan Rekkor, Sepo Seeman, Ain Lutsepp, Indrek Sammul, Jaak Prints, Tambet Tuisk, Robert Annus, Üllar Saaremäe, Tõnu Oja, Roman Baskin, Rasmus Kaljujärv, Andres Raag, Andres Lepik, Raivo Trass, Egon Nuter, Mait Malmsten, Eduard Toman, Aleksandr Ivaškevitš, Pääru Oja, Martin Veinmann, Marko Matvere jpt.
Sonetid on Vikerraadios, Klassikaraadios ja Raadio 2-s. Järelkuulata saab kuulata Vikerraadio kodulehel ja Klassikaraadio kodulehel ning ERRi kultuuriportaalis.
Sarja toimetab Raadioteatris Pille-Riin Purje. Helirežissöörid on Külliki Valdma ja Külli Tüli.
Raadiosari "154 William Shakespeare´i sonetti" valmib Eesti kultuurkapitali ja Briti nõukogu toetusel. | Shakespeare'i sonett. Loeb Raivo Trass | https://kultuur.err.ee/313159/shakespeare-i-sonett-loeb-raivo-trass | Tänavune aasta on kuulutatud Shakespeare'i aastaks, möödub 400 aastat William Shakespeare'i surmast. Selle tähistamiseks salvestab rahvusringhäälingu Raadioteater kõik Shakespeare'i 154 sonetti 77 näitleja esituses. Tõlkija on Harald Rajamets. Tänase soneti loeb Raivo Trass. |
Kontaveit langes WTA tabelis 94. positsioonile. Kaia Kanepi tõusis kuue koha võrra 199. kohale ning Valeria Gorlatš langes kolme koha võrra 905. pügalale.
Naiste esireketina jätkab ameeriklanna Serena Williams, kellele järgneb sakslanna Angelique Kerber. Rumeenlanna Simona Halep tõusis viiendalt kohalt kolmandaks.
ATP tabelis langes Jürgen Zopp 191. positsioonile, Vladimir Ivanov tõusis ühe koha võrra 702. kohale ning Kenneth Raisma langes ühe korra võrra tabeli 853. astmele.
Meeste esireket on jätkuvalt serblane Novak Djokovic, teisel kohal jätkab britt Andy Murray. Šveitslane Stanislas Wawrinka tõusis hispaanlase Rafael Nadali ette neljandale positsioonile. | Kontaveit ja Zopp langesid maailma edetabelites viie koha võrra | https://sport.err.ee/89574/kontaveit-ja-zopp-langesid-maailma-edetabelites-viie-koha-vorra | Täna avaldatud uutes tennise maailma edetabelites langesid nii Anett Kontaveit kui Jürgen Zopp viie koha võrra. |
Kuigi Pokemon Go mängu on tänaseks alla laadinud üle 15 miljoni inimese, siis samal on J.K. Rowlingu raamatute ning filmide fännid Warner Bros filmikompaanilt nõudnud, et tuleks samasugune mäng ka Harry Potteri maailmast, vahendas NME.
Niantici vanemarendaja Marcus Figueroa kinnitas, et nad loovad selle mängu, kuna nõudlus selle vastu on olnud meeletu. "Mõtlesime, et proovime."
Praegusel hetkel ei ole veel teada, millal mäng avalikkuse ette jõuab. | Hittmängust Pokemon Go tehakse Harry Potteri teemaline versioon | https://menu.err.ee/291695/hittmangust-pokemon-go-tehakse-harry-potteri-teemaline-versioon | Pokemon Go loonud Niantic kinnitas, et nad valmistavad mängu Harry Potter Go, mis viib mängija võlurite maailma. |
Mäetööstuses põhjustas ligi 60-protsendilise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast, teatas statistikaamet.
Töötlev tööstus andis ühe protsendi võrra vähem toodangut kui 2015. aasta samas kuus. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.
Välisturule läks juunis 70 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule kolm protsenti, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.
2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23 protsenti rohkem ja soojust 11 protsenti vähem. | Juunikuu tööstustoodangu maht langes viis protsenti | https://www.err.ee/566452/juunikuu-toostustoodangu-maht-langes-viis-protsenti | Eesti tööstusettevõtted andsid juunis viis protsenti vähem toodangut kui 2015. aasta samas kuus. Tootmine vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas. |
Schunck pääses vigastusteta ning kaks kahtlusalust võeti vahi alla, vahendab BBC. Kuigi Ecclestone avaldas BBC sõnul soovi ka ise Brasiiliasse lennata ning pakkus Brasiilia politseile võimalust eraturvafirma teenuseid kasutada, loobusid ametivõimud sellest ning soovitasid Ecclestone'il ning tema naisel Fabiana Flosil Suurbritanniasse jääda.
Väidetavalt nõudsid Flosi ema röövinud kurjategijad 33 miljonit eurot, kunagi varem pole Brasiilias inimröövi eest nii palju lunaraha nõutud. BBC Brasiilia korrespondendi sõnul on tavapärane, et inimröövi ohvriks langenute lähedased maksavad halvimat kartes ära kogu summa või suurema osa sellest.
38-aastane Fabiana Flosi on 85-aastase Ecclestone'i kolmas naine. | Inimröövi ohvriks langenud Ecclestone'i ämm vabastati | https://sport.err.ee/89570/inimroovi-ohvriks-langenud-ecclestone-i-amm-vabastati | Kümne päeva eest inimröövi ohvriks langenud vormel-1 sarja bossi Bernie Ecclestone'i ämm Aparecida Schunck lasti vabaks ning eduka politseioperatsiooni tulemusena ei näinud kurjategijad ka lunarahaks nõutud 33 miljonit eurot. |
Miks ma olen parandanud inglispärase Ethiopia (th-ga, kõik tähed ühekordsed) Etioopiaks (kirjutame, nagu kuuleme, kahe o-ga), aga samas Guatemala olen jätnud ühekordsete tähtedega, kuigi küsija arvates on ju Guatemaala.
Esiteks on muidugi põhjus selles, et üldiselt ei lähtuta kohanimekorralduses automaatselt inglise keelest, oluline on siiski esmalt see, kuidas kohapeal nime kirjutatakse, teisalt ka see, kui palju on meil selle paigaga ajalooliselt kontakte olnud – mida kauasem ja tihedam kontakt, seda tõenäolisem, et meil on selle paiga kohta kujunenud kas suisa oma nimi või mugand, viimast siis paiga enda pruugi järgi kohandades. Vähem oluline pole tänapäeva maailmas ka see, missugune on kohaliku rahva enda soov.
Mainitud Etioopia puhul ei ole see riiginimi tulnud meile sugugi inglise keele kaudu ning see, et rahvusvahelisel kaardil on kirjas Ethiopia, peaks meid samavõrra häirima kui see, et rahvusvahelistel kaartidel on Eesti koha peal kirjas Estonia. Etioopia omanimi näeb hoopis välja Ityop'ya (kirjapilt i t y o p ' y a).
Kas aga kirjutada Guatemala ühe või kahe a-ga? Ütlen igaks juhuks uuesti, et õige on Guatemala, kirjapildis kõik ühekordsed tähed. Tundub keeruline? Usaldage keelekorraldust ja kontrollige, enamik kohanimesid on täiesti vabalt ligipääsetavad õigekeelsussõnaraamatuski. | Keelesäuts. Kohanimedest, inglispäratult | https://kultuur.err.ee/313158/keelesauts-kohanimedest-inglisparatult | Toimetamise juures, eriti tõlgitud tekstide juures, tekivad alatasa küsimused kohanimedega. |
Soome politsei andmetel ületavad pea pooled juhid maanteel lubatud piirkiirust. Praeguste kiiruskaamerate ees teevad paljud kerge pidurduse, et siis uuesti kiirendada.
Politsei hinnangul on lahenduseks lõikude kaupa keskmise kiiruse mõõtmise kaamerate kasutusele võtmine.
Aasta lõpus saab Tampere 2,3 kilomeetri pikkune autotunnel keskmise kiiruse kaamerad. Tunnel on hea koht, kuna seal on ka välgu kasutamine problemaatiline, ütles politsei esindaja ajalehele.
2008. aastal paigaldas Soome politsei keskmise kiiruse automaatkaamerad juba Heinola ja Mikkeli vahelisele maanteelõigule, kuid katse lõpetati 2011. aastal, kuna oli liiga palju eksimusi autode tuvastamisel.
Samas lisab Soome selle aasta lõpus ka 60 uut tavalist kiiruskaamerat. Kokku on Soomes 930 kaameratulpa, millest 100 on ka kaamerad. | Soome alustab taas keskmise kiiruse mõõtmist automaatkaameratega | https://www.err.ee/566450/soome-alustab-taas-keskmise-kiiruse-mootmist-automaatkaameratega | Soomes alustab politsei taas sõidukite keskmise kiiruse mõõtmist automaatkaameratega, esimesed seadmed paigaldatakse riigi pikimasse tunnelisse Tamperes, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat. |
Kohtumine püsis väravateta viigiseisul kuni 58. minutini, mil appi tõttas Ungaris varemgi mehetegusi teinud Tarmo Kink, kes viis Zsory 1:0 ette, vahendab Soccernet.ee. 30-aastasel eestlasel kulus seega uue klubi eest kaks mängu, et Ungari liigas taaskord pall väravasse saata.
Videot Kingi väravast saab näha siit.
Budapesti meeskond viigiväravaks võimeline aga ei olnud ning nii teeniski Mezökövesd-Zsory tabelisse esimese võidu, alistades möödunud hooaja neljanda tiimi.
Järgmises voorus kohtub kohtub eestlase leivaisa aga endise Igor Morozovi koduklubi Debreceniga, kes juunikuu lõpus toimunud sõpruskohtumises suudeti 3:2 alistada. | Tarmo Kink lõi Ungaris võiduvärava | https://sport.err.ee/89571/tarmo-kink-loi-ungaris-voiduvarava | Eesti jalgpallikoondislane Tarmo Kink lõi võiduvärava, kui Ungari kõrgliiga kolmandas voorus alistas Mezökövesd-Zsory MTK Budapesti 1:0. |
Neljapäeval ja reedel Ida-Virumaal käinud maanteeameti peadirektor Priit Sauk kinnitas ajalehele, et sõidueksami sooritamise võimalus ei kao Eesti ühest suuremast maakonnast, eksamineerijad hakkavad ise Narvas ja Jõhvis käima siis, kui selleks vajadus tekib.
Ida-Viru maavanem Andres Noormägi teatas pärast neljapäeval toimunud kohtumist maanteeameti peadirektoriga, et kaalub võimalust teha majandusministeeriumile ettepanek maanteeameti suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks. "Kust sünnivad sellised otsused, mis isegi lasteaialapsele tunduvad imelikud?" küsis Noormägi. "Ma mõtlen siin just Rakvere versus Narva, kui me räägime regionaalkesusest või siis teede renoveerimine kohas, liiklustihedus on kolm korda väiksem."
Veel mõne nädala eest ütles peadirektor Priit Sauk, et ta ei näe ühtegi põhjust, miks amet peaks jätkama sõidueksami sooritamise võimaluse pakkumist Narvas.
"Narvat meil pikkades plaanides ei ole, aga vastavalt kliendi vajadusele suudab maanteeamet oma otsused teha ka täiendavalt, kui selleks on mingi oluline argument. Mina täna selliseid ei näe. Ma ei kujuta ette seda hüppelist vajaduse kasvu seal," ütles Sauk toona ERR-i uudisteportaalile.
Maanteeamet teatas juuli keskel, et alates tuleva aasta jaanuarist väheneb A- ja B-kategooria sõidueksamite toimumiskohtade arv ning neid hakatakse vastu võtma kaheksas linnas. Alates 2018. aastast plaanib amet eksami vastuvõtte kuues linnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares. | Maanteeamet otsustas Narva ja Jõhvi osas ümber | https://www.err.ee/566453/maanteeamet-otsustas-narva-ja-johvi-osas-umber | Maanteeamet otstustas muuta pahameelt tekitanud plaani, mille kohaselt Narva ja Jõhvi inimesed oleks pidanud kahe aasta pärast hakkama sõidueksami sooritamiseks Rakveresse sõitma, kirjutab ajaleht Põhjarannik. |
ERM-i hoone köögiseadmete hankes väljendub riigihangete süsteem, kus hanke korraldamine on sisuliselt tähtsusetu, sest suure tõenäosusega on seadmete pakkuja juba varem ära otsustatud, märgib leht. Mitu suurköökide pakkujat tunnistab, et riigihangete puhul tehakse müügitöö ära enne hanke väljakuulutamist. See omakorda päädib jooniste ja tehnilise kirjelduse tellimisega ühelt ettevõttelt, kel on võimalus tehnilisi tingimusi kirjeldada nii täpselt oma toodete järgi, kui südametunnistus lubab.
ERM-i köögiseadmete tehniline kirjeldus kattub mitmes punktis nii vormistuselt kui ka sisult kevadel korraldatud SA Narva Muuseumi restorani köögihankega. Sarnasus ulatub selleni, et ka Narva muuseumi hanke tehnilise kirjelduse dokumendi autor on Leho Kesk, Dieta AS-i köögiseadmete projektijuht.
Muuseumi hanke eest vastutanud projektijuht Anastassia Tuuder ütles samas ajelehele, et kööki projekteerides ei võtnud muuseum konsultanti väljastpoolt. Dieta ei soovinud küsimust kommenteerida.
Skeem on Eesti Päevalehe andmeil levinud kogu sektoris ja näiteid võib tuua kõikide suuremate firmade kohta. Paljud kirjeldused vastavad kas Metose, Bestmarki Suurköökide või Farwelli toodetele. Vahel on mindud isegi nii kaugele, et ära on toodud lausa toodete nimed, nagu Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli puhul. Konsulteerinud firma pole tulnud alati hanke võitjaks, kuid see annab eelise. | Leht: suurköökide hangetes on pakkuja osalemine tingimuste koostamisel tavapraktika | https://www.err.ee/566455/leht-suurkookide-hangetes-on-pakkuja-osalemine-tingimuste-koostamisel-tavapraktika | Riigiasutuste köögiseadmete hangete puhul on tavapärane, et pakkujad koostavad tingimused, kirjutab Eesti Päevaleht. Ajaleht toob uue Eesti Rahva Muuseumi (ERM) köögiseadmete hanke kõrval näiteks Narva Muuseumi köögihanke. |
Pühapäeva varahommikul kell 03.24 toimus liiklusõnnetus Järvamaal Albu vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 116. kilomeetril, kus 19-aastane noormees sõitis sõiduautoga Ford Mondeo teelt välja ja rullus üle katuse. Sõiduki juht toimetati Järva Haiglasse.
Kell 11.28 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee ja Rahu tee ristmikul, kus 41-aastase mehe juhitud sõiduauto Audi A6 Avant põrkas kokku lubava fooritulega Peterburi teele keeranud sõiduautoga Subaru Legacy, mida juhtis 53-aastane naine. Subaru juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kella 12.45 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 162. kilomeetril, kus 42-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo S60 tagant otsa ees kiirust vähendanud sõiduautole Toyota, mida juhtis 48-aastane mees. Toyotas kaasreisijatena viibinud 47-aastane naine ja 16-aastane neiu toimetati Rakvere Haiglasse.
Kella 13.43 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Kõrveküla-Lähte tee teisel kilomeetril, kus 28-aastane mees sõitis mootorrattaga Yamaha 25DP teelt välja kraavi. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.
Kell 15.28 toimus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 57. kilomeetril, kus 87-aastane mees sõitis sõiduautoga Peugeot 206 tagant otsa teepervel peatunud ja sisse lülitatud ohutuledega seisnud Mercedes-Benz Vitole, mille roolis oli 58-aastane mees. Mercedese juht oli peatunud, et võtta peale hääletaja, 39-aastane mees. Peugeot juht toimetati Viljandi haiglasse. Hääletajale andis kiirabi kohapeal esmaabi.
Kella 16.47 ajal toimus liiklusõnnetus Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 128. kilomeetril, kus 62-aastane mees pidurdas järsult mootorrattaga Harley Davidson ja kukkus. Mootorrattur toimetati Kuressaare Haiglasse.
Politsei tabas pühapäeval üle Eesti 26 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti. | Pühapäeval sai liiklusõnnetustes viga kaheksa inimest | https://www.err.ee/566454/puhapaeval-sai-liiklusonnetustes-viga-kaheksa-inimest | Pühapäeval toimus Eestis kuus liiklusõnnetust, õnnetustes sai viga kaheksa inimest, teatas politsei. |
See vaatenurk on vastuolus Obama administratsiooni omaga, mis kehtestas majandussanktsioonid Venemaa vastu Ukraina territooriumi hõivamise eest kaks aastat tagasi. Ka ÜRO ei soovi, et riigid tunnustaksid Krimmi Venemaa osana. Paljud tähtsamad USA vabariiklased seisavad Krimmi küsimuses kindlalt Ukraina poolel.
Usutluses telekanalile ABC oletas Trump, et Krimmi elanikud tahaksid pigem kuuluda Venemaa alla. Samas ei ole USA tunnustanud Venemaa korraldatud referendumeid Krimmis ja usub, et neid ei viidud läbi ausalt.
Trump ütles samas, et ei olnud segatud jõupingutustesse, mis pehmendasid vabariiklaste platvormi Ukraina aitamise osas.
Kuigi see platvorm ei ole venemeelne, suutsid Trumpi poolehoidjad seal välja jätta viite Ukraina relvastamisele. Varem on Trumpi kampaaniajuht, poliitikastrateeg Paul Manafort teinud lobitööd Ukraina endise presidendi ja Putini toetaja Viktor Janukovõtši poolt.
Vastuseks teisele küsimusele USA-Vene suhete kohta tõrjus Trump väiteid nagi oleks tal sidemeid Vene presidendi Vladimir Putiniga, öeldes, et ei ole kohtunud temaga isiklikult ega rääkinud ka telefoniga.
"Ta on öelnud varasematel aastatel häid asju minu kohta," ütles Trump Putini kohta. "Ma mäletan, et aastate eest, paljude aastate eest ütles ta midagi väga head mu kohta. Mina ütlesin midagi head tema kohta, kui Larry King oli saatejuht. See oli tükk aega tagasi."
Trump ütles, et oleks suurepärane, kui Ühendriigid saaks Venemaaga läbi ja Venemaa aitaks võidelda Islamiriigi vastu.
"Meil saavad olema paremad suhted Venemaaga," ütles ta. "Ja paremad suhted Venemaaga on hea asi, mitte halb asi." | Trump: USA võib leppida Krimmi annekteerimisega | https://www.err.ee/566448/trump-usa-voib-leppida-krimmi-annekteerimisega | USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump avaldas arvamust, et Ühendriigid võivad leppida Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt, kui see viiks paremate suheteni Moskvaga ja tihedama koostööni äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu. |
Vabariigi aastapäeva sündmusi vahendavad ERR-i telekanalid ja ERR.ee portaal, Eestiga seotud teemad kõlavad pühapäeval ka raadiokanalites.
ETV
07.30 EV101. Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni (sündmust vahendab ka ETV+)
Eesti Vabariigi 101. sünnipäev algab päikesetõusu ajal pidulikult rahvuslipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Kuberneri aias toimuval sündmusel peab kõne riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti iseseisvusmanifesti loeb ette Linnateatri näitleja Kaspar Velberg. Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning politsei- ja piirivalveorkester. Saatejuhid Jevgenia Volohhonskaja ja Indrek Treufeldt.
08.05 "Tuleme varsti koju"
Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgnikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.
08.55 EV101. Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile (sündmust vahendab ka ETV+)
Tseremoonial esineb kõnega peaminister Jüri Ratas. Sündmust kommenteerivad Andres Kuusk ja kolonel Aron Kalmus.
10.00 EV101. Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Kaarli kirikus
Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma. Teenivad Urmas Viilma ja EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Muusikaliselt teevad kaasa Kaarli koguduse ühendkoor Pärtel Toompere ja Piret Aidulo juhatusel, orelil Piret Aidulo ning Marika Kahar. Kaasa teenivad ka Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute esindajad.
11.00 "Hetk ajaloos. Manifest" (ETV 2018)
Kuidas sündis Eesti Päästekomitee ja iseseisvuse manifest ning miks ebaõnnestus kolm esimest katset vabariik välja kuulutada. Seitse episoodi seitsmest päevast, mil Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik lõid Eesti Vabariiki. Peaosades Tanel Jonas, Taavi Teplenkov ja Jan Uuspõld.
11.55 EV101. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul (sündmust vahendab ka ETV+)
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadi võtab vastu vabariigi president Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Kommenteerivad Andres Kuusk ja kolonel Aron Kalmus, reporter Indrek Treufeldt.
13.10 Mängufilm "Nimed marmortahvlil" (Eesti 2002)
Sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid. See on kaasakiskuv lugu mehistumisest, esimesest armastusest ja vabaduse rängast hinnast. Kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Osades Priit Võigemast, Hele Kõre, Alo Kõrve, Indrek Sammul, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Anti Reinthal, Ott Sepp, Mart Toome, Jaan Tätte, Guido Kangur, Hannes Kaljujärv, Peter Franzén, Elmo Nüganen jt.
14.40 Dokfilm "Tuulte tahutud maa" (Eesti 2018)
Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Kordumatud ja unenäolised vaated teevad kummarduse Eestimaa loodusele. Läbi looduse avanevad meie mineviku püüdlused ja meie iseloom, mida maastikud on tuhandete aastate jooksul hoidnud ning tahunud.
15.45 Eesti tänab. Riiklike teenetemärkide üleandmine (sündmust vahendab ka ETV+)
Iseseisvuspäeva eel andis president Kersti Kaljulaid 112 riiklikku teenetemärki tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Tänuüritus toimus Laulasmaal, Arvo Pärdi keskuses.
17.00 Üleilmne Üheslaulmine: Laulu võim (ETV 2018)
EV100 suvise peonädala üheks tähtsündmuseks oli Üheslaulmine. Näete valikut ainukordse muusikalise suursündmuse "Laulu võim" lauludest, kus eeslauljad olid Maria Listra, Mikk Dede, Hele Kõrve, Kihnu Virve, Jaan Tätte ja Arno Tamm, Mait Malmsten ja Evelin Võigemast. Idee autor ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste.
17.30 EV101. Vabariigi presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtt
Eesti 101. sünnipäeva vastuvõtt ja pidulik kontsert toimub sel aastal rahvusooperis Estonia, kuhu on palutud ligi tuhat külalist Eestist ja välismaalt. Meeleolu vahendavad saatejuhid Anu Välba ja Marko Reikop.
18.00 EV101. Vabariigi presidendi kõne (otseülekanne kõikidest ERR-i kanalites)
18.30 EV101. Vabariigi aastapäeva kontsert (sündmust vahendab ka ETV+)
Aastapäeva kontserdi "Jäljed" lavastaja on Hendrik Toompere jr, muusikajuht Rasmus Puur, dramaturg Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits, režissöör Ove Musting.
19.10 EV101. Vabariigi presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtt
Eesti 101. sünnipäeva vastuvõtt ja pidulik kontsert toimub sel aastal rahvusooperis Estonia, kuhu on palutud ligi tuhat külalist Eestist ja välismaalt. Meeleolu vahendavad saatejuhid Anu Välba ja Marko Reikop, kätlemist kommenteerivad Urmas Vaino ja Reet Weidebaum.
21.15 EV101. Vabariigi presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtt jätkub
21.50 EV101. Vabaõhukontsert. "Aja mustrid" (sündmust vahendab ka ETV+)
Tallinna linn teeb Eestile meeleoluka kingituse ja korraldab vabariigi aastapäeva puhul Islandi väljakul rahvapeo. Üles astuvad armastatud muusikud "The Swingers", Ott Lepland ja Maarja, Rein Rannap bändiga, noorte segakoor Vox Populi Janne Fridolini juhendamisel. Tervitama tulevad vabariigi president, Tallinna linnapea ja Doris Kareva. Toimub ühiskallistamine ja juhatatakse sisse eesti keele aasta. Välisministeeriumi fassaad kaetakse keeleaastale pühendatud suurejoonelise valgus show 'ga. Reporter Marko Reikop.
22.25 Mängufilm "Viimne reliikvia" (Eesti 1969)
16. sajandil Liivi sõja päevil toimuva ajaloolise seiklusfilmi sündmustik, lausungid ja laulud on kinnistunud Eesti rahva meelde ning keelde. Stsenaariumi kirjutas Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel" ainetel Arvo Valton. Film taastati 2002. aastal.
Vabariigi sünnipäev eel
22.02 kell 20.00 "Tõde ja õigus. Filmi lugu" (kordus 23.02 kell 16.05)
Kuidas kirjandusklassikast sündis läbi aegade pikim eestikeelne film? Eesti Televisiooni dokumentaali vahendusel avaneb erakordne võimalus jälgida "Tõe ja õiguse" sünnilugu. Režissöör Tanel Toom, võttegrupp ja näitlejad lasid ilustamata salvestada kuude pikkust pingutust ning tammsaarelikku töörabamist. Autor Anna Pihl, rezissöör Raivo Maripuu, produtsent Piret Priisaar.
23.02 kell 13.20 "Presidendid" (ETV 2018)
1937. aastal kehtima hakanud põhiseadus nägi ette, et Eesti riigipea on vabariigi president. 21. aprillil 1938. aastal tegi kindral Johan Laidoner tollasele riiginõukogule ettepaneku valida riigihoidja Konstantin Päts vabariigi presidendiks. Riiginõukogu oli poolt. 80 aastat on möödas ja ametis on kümnes president.
23.02 kell 14.05 "Eesti lood: Vastuvõtt" (Eesti 2017)
Igal aastal 24. veebruaril toimub Eesti Vabariigis vähemalt kaks tähtsat vastuvõttu. Ühel neist võtab külalisi vastu vabariigi president, teisel, osalejate jaoks mitte vähemtähtsamal, lahke pererahvas oma kodus Tartus, Karlovas. Režissöör Aleksandr Heifets, produtsent Jaak Kilmi. Tootja Taiga Film OÜ.
ETV2 filmiprogramm 24.02
19.30 "Ruudi" (Eesti 2006)
Lugu väikesest Ruudist, kes isadele-poegadele mõeldud viikingireisile pääsemiseks korraldab isa leidmise konkursi, mille auhinnaks on tema ise, tema ema ja muinasjutuline viikingivarandus. Osades Paul-Oskar Soe, Juta Altmets, Katariina Lauk, Guido Kangur, Aarne Mägi, Jan Uuspõld ja Dan Põldroos. Stsenaristid Aare Toikka, Aarne Mägi ja Katrin Laur.
21.10 "Eesti lood: Vastuvõtt" (Eesti 2017)
Igal aastal 24. veebruaril toimub Eesti Vabariigis vähemalt kaks tähtsat vastuvõttu. Ühel neist võtab külalisi vastu Vabariigi president, teisel, osalejate jaoks mitte vähemtähtsamal, lahke pererahvas oma kodus Tartus Karlovas. Reþissöör Aleksandr Heifets, produtsent Jaak Kilmi. Tootja Taiga Film OÜ.
21.40 "Disko ja tuumasõda" (Eesti 2009)
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ning kuumadest ihadest. "Disko ja tuumasõda" räägib ühest veidrast infosõjast, kus totalitaristlik võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Paralleelselt poliitilise trilleriga kulgevad filmis lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Autorid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma.
23.55 "Hõbepulm" (Eesti 2013)
Andres Maimiku ja Katrin Maimiku film on kurbnaljakas lugu keskealisest paarist, kes otsustavad suurejooneliselt tähistada oma saabuvaid hõbepulmi. Klopitakse puhtaks vana pulmakleit ja aetakse see kärinate saatel pereemale selga. Alguses tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ning paljastuvad aastaid allasurutud konfliktid, hirmud ja kompleksid. Osades Anne Reemann, Eero Spriit jt.
ETV+
07.30 EV101. Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni
Eesti Vabariigi 101. sünnipäev algab päikesetõusu ajal pidulikult rahvuslipu heiskamisega Pika Hermanni torni. ETV+ põikab ka Narva ning vahendab sealseid sündmuseid. ETV ja ETV+ otseülekannet juhivad Indrek Treufeldt ja Jevgenia Volohhonskaja. Hommikut kommenteerib ETV+ ajakirjanik Mihhail Malkin.
08.55 EV101. Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile
Tseremoonial esineb kõnega peaminister Jüri Ratas. Sündmust kommenteerivad Artur Tjulenev ja ajaloolane Dmitri Rybakov.
09.20 "Seltsimees laps. Filmi lugu" (ETV 2018)
Filmi "Seltsimees laps" ideest räägivad ja selle tegemist meenutavad stsenarist ning rezissöör Moonika Siimets, peaosalised Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, operaator Rein Kotov ning filmi aluseks olevad eluloolised raamatud kirjutanud Leelo Tungal.
11.55 EV101. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadi võtab vastu vabariigi president Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Aastapäeva paraadi kommenteerivad Artur Zahharov ja ajaloolane Igor Kopõtin.
13.10 Mängufilm "Seltsimees laps" (Eesti 2018)
Moonika Siimetsa auhinnatud film viib stalinismi kõrgaega, kui kuueaastase Leelo silme all viiakse ta koolidirektorist ema püssimeeste vahel ära. Film vaatleb läbi lapse silmade tolle sünge aja kahtlustusi, hirme ja kahepalgelisust, mida lapsel oma siiruses on keeruline mõista. Film põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru" ning valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Peaosades Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits jt.
15.45 Eesti tänab. Riiklike teenetemärkide üleandmine
Iseseisvuspäeva eel andis president Kersti Kaljulaid 112 riiklikku teenetemärki tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Tänuüritus toimus Laulasmaal, Arvo Pärdi keskuses. Kommenteerivad ERR-i ajakirjanikud Ilja Dotšar ja Eldar Nisametdinov.
17.00 "Pidulik stuudio", otsesaade jätkub kell 19.10 ja 20.10
Läbi õhtu vahendab ETV+ "Pidulik stuudio" muljeid presidendi traditsioonilisest kõnest, kontserdist ja kõige oodatavamast vastuvõtust. Kõlab muusika ja tehakse tagasivaade aasta sündmustele. Õhtu kulmineerub kulmineerub vabaõhukontserdiga Islandi väljakul. Vastuvõtu meeleolusid vahendavad Estonia kontserdisaalist reporterid Jelena Solomina ja Nikolai Loštšin. Saatejuhid on Uljana Gussev ja Dmitri Pastuhhov.
18.00 EV101. Vabariigi presidendi kõne
18.30 EV101. Vabariigi aastapäeva kontsert
Aastapäeva kontserdi "Jäljed" lavastaja on Hendrik Toompere jr, muusikajuht Rasmus Puur, dramaturg Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits, režissöör Ove Musting. Kommenteerib Aleksandr Hobotov.
21.50 EV101. Vabaõhukontsert. "Aja mustrid"
Tallinna linn teeb Eestile meeleoluka kingituse ja korraldab vabariigi aastapäeva puhul Islandi väljakul rahvapeo. Üles astuvad armastatud muusikud "The Swingers", Ott Lepland ja Rein Rannap. Välisministeeriumi fassaad kaetakse keele-aastale pühendatud suurejoonelise valgus show 'ga. Tervitama tulevad vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Tallinna linnapea Taavi Aas. Kommenteerib Aleksandr Hobotov.
22.15 "Anne Veski. 40 aastat laval" (ETV 2018)
Vahetult enne aasta lõppu toimus Saku Suurhallis suurejooneline kontsert, kus kõlasid palavalt armastatud Anne Veski parimad hitid, aga ka uued lood. Suur soolokontsert oli pühendatud Eesti suurimaks staariks nimetatud laulja karjääri 40. juubelile. Erikülalistena olid laval Koit Toome, Uku Suviste ja The Swingin' Sisters.
VIKERRAADIO
Südaööst südaööni kõlab Vikerraadio eetris emakeelne ja isamaalise hõnguga Eesti muusika.
5.30 juhatab vabariigi aastapäeva sisse "Vikerhommik" Veronika Uibo juhtimisel. Kuulajani jõuavad Jüri Nikolajevi vahendusel pidulik lipuheiskamine Narvast ja Jaan Elgula kaudu muljed Toompealt Pika Hermanni jalamilt.
6.05 Kaja Kärner vestleb Viivi Luigega saates "Kajalood".
10.00 Vabariigi aastapäeva jumalateenistuse ülekanne Kaarli kirikust.
12.05 Mõeldes sellele, mis on meile kõige olulisem, valis Andres Oja oma pidupäeva muusikasaate teemaks kodu. On ju keegi mõttetark ütelnud: "Ma ei välju iial kodust soovita sinna tagasi tulla!".
15.05 Loeme ja kuulame Hando Runneli luulet. Saate autor on Piret Kriivan.
16.05 Algab "Teatrivaht", kus Lea Tormis, Ene Paavel ja Madis Kolk kõnelevad eesti näitekirjandusest taasiseseisvunud Eestis.
18.00 EV101. Vabariigi presidendi kõnet, aastapäeva kontserti ja sellele järgnevat vabariigi presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtu meeleolusid vahendab Meelis Süld.
RAADIO 4
9.05 saates "Aasta Muusik 2018" suhtleb muusikatoimetaja Irina Svensson dirigendiga Risto Joostiga.
10.05 jõuab kuulajateni põnev vestlus aasta arsti 2018 Jüri Terasega.
11.05 saates "Kirjanduslik diksiländ" jutustab tuntud luuletaja ja kirjanik Jelena Skulskaja Eesti luule šedöövridest.
12.05 jõuab eetrisse otseülekanne kaitsejõudude paraadist Vabaduse väljakul, mida kommenteerivad Jelizaveta Tustanovskaja ja Kaitseväe peastaabi major Vladimir Kuznetsov.
14.05 külastatakse koos kuulajatega Tudulinna Asenduskodu ning kohtutakse selle asutajaga Maria Minhofiga, kes on olnud kasuemaks paljudele vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele.
15.05 saates "Lugejapilet" kutsub Raadio 4 toimetaja Kira Evve ekskursioonile Eesti rahvusraamatukokku, et koos kuulajatega tähistada raamatukogu 100. aastapäeva.
18.00 Vabariigi presidendi kõne rahvusooperist Estonia. | Vabariigi aastapäev ERR-is: presidendi vastuvõtt | https://menu.err.ee/912690/vabariigi-aastapaev-err-is-presidendi-vastuvott | Eesti Rahvusringhäälingu kanalid vahendavad Eesti Vabariigi sünnipäeva tähtsündmusi terve pühapäeva jooksul alustades 24. veebruari varahommikul riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornist. Pidulik päev kulmineerub õhtuse otseülekandega rahvusooper Estoniast president Kersti Kaljulaidi ja hr Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtult. |
Eesti esireket läks loosi tahtel esimeses ringis vastamisi turniiril teise paigutusega ja maailma edetabelis 50. kohal paikneva Neslihan Yigitiga Türgist. Kuuba näitas kindlat mängu ja head enesekontrolli ning võitis tasavägise mängu tulemusega 22:20, 21:18.
Kaheksandikfinaalis ootab maailma edetabelis 73. kohal paiknevat Kuubat ees hispaanlanna Sara Penalver (BWF 94.).
Meeste üksikmängus oli Raul Musta (BWF 79.) avaringi vastane Zvonimir Durkinjak Horvaatiast (BWF 112.). Must kaotas esimese geimi, kuid suutis end paremini maksma panna teises geimis ning kolmas geim läks juba selgelt eestlase juhtimisel. Musta võidunumbrid jäid 21:23, 21:15, 21:11.
16 parima seas tuleb Musta vastaseks Liu Haichao Hiinast, kes pääses põhiturniirile kvalifikatsioonist.
Naiste paarismängus peavad Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel esimese kohtumise Leedu parima paari Vytaute Fomkinaite ja Gerda Voitechovskaja vastu. | Kristin Kuuba sai Austrias avaringis väärt võidu | https://sport.err.ee/913228/kristin-kuuba-sai-austrias-avaringis-vaart-voidu | Eesti sulgpallur Kristin Kuuba alustas edukalt Austrias tugeva koosseisuga Euroopa karikaetapil võiduga. |
Eesti sai pool sekundit enne kohtumise lõppu palli ja Kullamäe võttis rünnakult rahulikult, purjetas seejärel korvi alla ning söötis siis välja vabaks jäänud Raiestele, kes oli eelmisel kuuel pealeviskel eksinud, aga otsustaval momendil käsi ei värisenud.
"Sel hetkel ma nii palju skoori peale ei mõelnud, nägin lihtsalt ära, et olin jäänud vabaks," iseloomustas Raieste olukorda ERR-ile. "Ole mees ja viska ise sisse, lihtsamat viset on raske ette kujutada. Tänu ka Kristianile, kes selle olukorra mulle kätte mängis. Tunne on ülev ja veteranidele poleks olnud võimalik paremat lahkumismängu korraldada."
Järelejäänud aja jooksul õnnestus serblastel saada veel kolm vabaviset, aga Stevan Jelovac tabas neist vaid kaks esimest, kuid kolmandat enam mitte ja võit kuulus kodumeeskonnale. | VIDEO | Hetk, mis otsustas mängu saatuse - vaata Sander Raieste tabavat kaugviset | https://sport.err.ee/913263/video-hetk-mis-otsustas-mangu-saatuse-vaata-sander-raieste-tabavat-kaugviset | Eesti meeste korvpallikoondis alistas neljapäeval MM-valikmängus Serbia 71:70. Otsustava kolmepunktiviske tabas kümme sekundit enne lõppu pärast Kristian Kullamäe söötu Sander Raieste. |
Huesca tiimi esindades Caceres Patrimonio De La Humani vastu 27 minutiga 20 punkti visanud ja kuus lauapalli kogunud eestlasest tsenter sai kirja efektiivsusteguriks 24. Nurgeri kogu senise hooaja keskmised näitajad on olnud 24 minutit, 11,7 punkti, 6,4 lauapalli ja 0,9 blokki, vahendab Korvpall24.ee.
Hispaania esiliiga vooru sümboolsest koosseisust leiame veel ühe eestlastele tuttava mehe, kui mängujuhi kohal hinnati leedulast Evaldas Žabast, kes hooajal 2015/16 mängis Tartu särgis. Castello tiimi viimases kohtumises kogus Zabas 24 punkti, 3 lauapalli, 2 söötu ja 4 vaheltlõiget (efektiivsustegur 25). 30-aastane leedulane liitus klubiga alles jaanuaris ja on senise kuue kohtumisega kirja saanud keskmiselt 16,5 minutit, 8,8 punkti, 1,7 lauapalli ja 1,3 söötu.
Ülejäänud kolmele sümboolse viisiku kohale paigutati Marc Blanch (CB Prat), Frederic Stutz (Forca Lleida) ja kogu vooru MVP-ks hinnatud Sergi Martinez (Barcelona Lassa B).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Rauno Nurger sai koos tartlastele tuttava leedukaga tunnustuse osaliseks | https://sport.err.ee/913175/rauno-nurger-sai-koos-tartlastele-tuttava-leedukaga-tunnustuse-osaliseks | Neljapäeval Eesti korvpallikoondisega Serbia vastu astuv keskmängija Rauno Nurger sai hiljuti Hispaania esiliigas ehk LEB Goldis ilusa tunnustuse osaliseks, kui ta valiti eelmise ehk 22. mängudevooru sümboolsesse viisikusse. |
Ferrari näitas kõikidel päevadel head minekut, Mercedesel võttis kiiruse kogumine pisut enam aega. "Nad näivad väga tugevad. Pole vahet, millise kütusekoguse või mootoriseadistusega nad sõidavad. Nad on kiired," tunnustas Bottas.
Kolmapäeval oli konkurenti kiitnud ka Lewis Hamilton. "Tundub, et nad on paremas seisus kui eelmisel aastal. See tähendab, et nad on meile ohtlikumad," lausus maailmameister.
Kahel esimesel päeval oli kiirem Ferrari sõitja, eile näitas parimat minekut Toro Rossol kihutav Daniil Kvjat ja täna oli nobedaim sakslane Nico Hülkenberg (Renault).
Järgmisel teisipäeval jätkakse testidega samal ringrajal. Hooaeg algab märtsi keskpaigas Austraalias. | Mercedese piloodid tõid esile Ferrari kiirust | https://sport.err.ee/913245/mercedese-piloodid-toid-esile-ferrari-kiirust | Kataloonia ringrajal lõppes täna esimese vormel-1 hooajaeelne testiperiood. Pärast neli päeva kestnud katsetamist ütles Mercedese piloot Valtteri Bottas, et Ferrari on neist hetkel veidi ees. |
Gran Canaria asus mängu alguses juhtima 5:0 ja 7:2, aga siis haaras ohjad kodumeeskond ega vaadanud enam tagasi. Avaperioodi lõpuks oli edu kasvanud üheksale silmale, poolajaks juba 14 punktile ja kolmandal veerandil murti ka 20 punkti piir.
Algviisikus alustanud Vene viskas 25 minutiga seitse punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ja tegi neli viga.
Gran Canaria resultatiivsemad olid Marcus Eriksson ja Kim Tillie 13 punktiga. CSKA-d vedasid Sergio Rodriguez 18 ja Will Clyburn 17 silmaga.
Gran Canariale oli tegemist kaheksanda kaotusega järjest. CSKA teenis viie kaotuse kõrvale 18. võidu ja jätkab Fenerbahce järel teisel positsioonil. | Vene koduklubi lasi CSKA-l visata 107 punkti | https://sport.err.ee/913242/vene-koduklubi-lasi-cska-l-visata-107-punkti | Eesti korvpalluri Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria kaotas neljapäeval Euroliigas võõrsil Moskva CSKA-le 85:107 (20:29, 22:27, 22:27, 21:24). |
Eelmises ringis valgevenelanna Arina Sabalenka vastu koguni viis matšpalli päästnud realiseeris täna oma kolmanda. Temast kuus aastat vanem rumeenlanna oli hädas serviga, kaotades oma pallingugeimi seitsmel korral.
Poolfinaalis tuleb Bencicile vastaseks kas ukrainlannast tiitlikaitsja Elina Svitolina võib hispaanlanna Carla Suarez Navarro. Teise finalisti selgitavad tšehhitar Petra Kvitova ja Taiwani esindaja Su-Wei Hsieh. | Simona Halep kaotas Dubais maailma 45. numbrile | https://sport.err.ee/913235/simona-halep-kaotas-dubais-maailma-45-numbrile | Naiste tennise maailma teine reket Simona Halep pidi Dubai turniiri veerandfinaalis tunnistama 21-aastase šveitslanna Belinda Bencici (WTA 45.) 4:6, 6:4, 6:2 paremust. |
Kläbo (3.21,17) alistas meeste finaali lõpusirgel itaallase Federico Pellegrino (+0,23). Pronksile võitles end venelane Gleb Retivõhh (+1,37), kellele järgnesid prantslane Richard Jouve (+1,99), norralane Emil Iversen (+2,25) ja prantslane Lucas Chanavat (+21,50).
Seejuures poolfinaali järel läksid raksu Kläbo ja venelane Sergei Ustjugov, kuna viimane leidis, et norralane astus talle lõpukurvis tahtlikult ette ja rikkus nii tema sõidu. Finaalist välja jäänud Ustjugov hoidus siiski suuremast füüsilisest kontaktist ja patsutas vastast põsele. Hiljem venelast hoiatati ebasportliku käitumise eest ja kuna see oli talle juba teine eksimus, siis järgnes disklahv.
Naistest kaitses tiitlit norralanna Maiken Caspersen Falla (2.32,35), kellele järgnes PyeongChangi olümpiavõitja Stina Nilsson (+1,66). Pronks kuulus samuti Norrale - selle võitis Mari Eide (+2,84).
Veel võistlesid finaalis rootslanna Jonna Sundling (+3,17), sakslanna Victoria Carl (+5,71) ja rootslanna Maja Dahlqvist (+31,49). | VIDEOD | Sprindis riputati kullad Norra suusatajate kaela | https://sport.err.ee/913190/videod-sprindis-riputati-kullad-norra-suusatajate-kaela | Austrias Seefeldis alanud suusaalade MM-il võitis murdmaasuusatamise individuaalse vabatehnikasprindi meestest norralane Johannes Hosflöt Kläbo ja naistest samuti norralane Maiken Caspersen Falla. |
Opositsioonilise Gruusia Patriootide Liidu esitatud resolutsioonikavas öeldi, et "Saakašvili-Bokeria kuritegelik ja autoritaarne režiim usurpeeris Gruusias seadusandliku ja täitevvõimu valimiste võltsimise teel".
Giga Bokeria on endine Gruusia julgeolekunõukogu sekretär.
Resolutsioonikavas märgiti, et Saakašvili võimuperioodi aegne kohtusüsteem mõistis vangi rohkem kui kaheksa protsenti elanikkonnast, keda kinnipidamisasutustes piinati ja väärkoheldi. Sel ajal oli Gruusias ka 190 poliitvangi.
Parlamendi spiiker Irakli Kobahidze ütles, et parlamendi enamus oli resolutsioonikavas esitatuga põhimõtteliselt nõus, kuid oli vastu punktile, milles anti prokuröridele kuus kuud aega kõigi kriminaaluurimiste lõpuleviimiseks endiste ametnike vastu, ning mis andis parlamendile kontrolli resolutsiooni täitmise üle.
Resolutsioonikava ei saanud parlamendis vajalikku hulka hääli. | Gruusia parlament ei toetanud Saakašvili režiimi kuritegelikuks kuulutamist | https://www.err.ee/913227/gruusia-parlament-ei-toetanud-saakasvili-reziimi-kuritegelikuks-kuulutamist | Gruusia parlament ei toetanud neljapäeval resolutsioonikava, mis oleks kuulutanud ekspresident Mihheil Saakašvili režiimi kuritegelikuks ja autokraatlikuks. |
Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul on Eesti ja Soome vahelise tunneli näol tegemist olulise tulevikku suunatud projektiga. "Siin peavad avalik ja erasektor koostööd tegema, kuid riigi vaates peab enne protsessi algust olema ka väga selge, millised kohustused riigile otseselt või kaudselt sellega kaasnevad," ütles Mäggi.
"Samuti tuleb seda projekti teha koostöös Soomega. Kuna kiirustamine ei ole siin asjakohane, siis jääb otsus eriplaneeringu kohta järgmise valitsuse teha," lisas Mäggi.
Riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen selgitas, et ministeerium küsis taotlusele tagasisidet kõigilt asjassepuutuvatelt ministeeriumidelt.
"Kuna ministeeriumidelt saadud sisendi põhjal oli selge, et mitmed olulised küsimused vajavad veel selgitamist, siis saatsime arendajale kirja lisainfo küsimiseks," ütles Klasen.
Klasen lisas, et kuna kavandatav tunnel loob kahe riigi vahele püsiühenduse, siis tuleb kõiki protseduure läbi viia koostöös Soomega.
"Mõlemal riigil on huvi kaaluda tunneli võimalikkust. Ministeeriumidelt saadud sisendi põhjal peame vajalikuks, et kahe riigi valitsuste tasandil allkirjastataks tunneli planeerimise teemal ühiste kavatsuste memorandum, mis tagaks riikidevahelise koostöö pikaajalise järjepidevuse," sõnas Klasen.
Eriplaneeringut soovitakse koostada Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli ning sinna juurde kuuluva tehissaare kavandamiseks. Taotluse esitas Finest Bay Area Development OÜ nimel advokaadibüroo Sorainen. Eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustab valitsus. | Finest Bay peab tunneli eriplaneeringu taotlusele lisainfot esitama | https://www.err.ee/913225/finest-bay-peab-tunneli-eriplaneeringu-taotlusele-lisainfot-esitama | Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli eriplaneeringu taotlev Finest Bay Area Development peab rahandusministeeriumi palvel esitama lisainfot. |
Grete Gaim (1+4) tuli avavahetusest 15. positsioonilt, Kadri Lehtla (0+2) kergitas meid koha ja Kauri Kõiv (0+2) veel kahe positsiooni võrra. Hans Kristen Rootalu (0+1) suutis viimases vahetuses kohta hoida.
Euroopa meistriks krooniti Rootsi (0+8; 1:05.16,0), kus sõitsid Emma Nilsson, Mona Brorsson, Martin Ponsiuoma ja Sebastian Samuelsson. Hõbeda sai Saksamaa (0+6; +17,7) ja pronksi Valgevene nelik (0+6; +29,8).
Kaheksa sekka mahtusid veel Venemaa, Norra, Bulgaaria, Ukraina ja Itaalia. Esitosina lõpetanud Eesti kaotas võitjale kuus minutit ja 18,2 sekundit. Kokku osales 20 võistkonda. | Eesti laskesuusatajad pääsesid EM-il esitosinasse | https://sport.err.ee/913218/eesti-laskesuusatajad-paasesid-em-il-esitosinasse | Laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel tuli Eesti segateatevõistkond täna 12. kohale. Nelja peale käidi korra trahviringil ja kasutati ära üheksa varupadrunit. |
Eesti koondise värvides võistlevatest jalgratturitest oli Norman Vahtra 34., Rait Ärm 82. (+0.26), Oskar Nisu 98. (+0.26), Kristjan Johanson 104. (+0.26) ja Kristo Prangel 152 (+1.13).
Võitnud hollandlase Mathieu van der Poeliga (Corendon - Circus) said sama aja veel 44 jalgratturit.
Antalya velotuuril sõidetakse neli etappi: neist teine ja viimane on lauskmaal, kolmas aga korraliku lõputõusuga. | Siim Kiskonen pääses Türgis avaetapil 20 hulka | https://sport.err.ee/913204/siim-kiskonen-paases-turgis-avaetapil-20-hulka | Tänavu teist korda Türgis peetava Antalya velotuuri avaetapil (Beskonak - Antalya; 140,9 km) sai parima eestlasena 20. koha Siim Kiskonen. |
Esimesest poolfinaalist pääsesid finaali Kläbo ja itaallane Federico Pellegrino, Ustjugov jäi kehva taktikalise otsuse tõttu kuue parima seast välja. Finišis tõukas venelane Kläbot õlga ja andis talle pehme kõrvakiilu.
"Ma pole päris kindel, milles on asi," rääkis Kläbo võistluse järel NRK-le. "Sisenesin kurvi esimesena ja ta sõitis mulle selga. Minu arvates on veidi naljakas, et ta pärast finišit end nii üles küttis. Ta soovis mulle finaaliks edu. Sellised asjad juhtuvad."
"Kõik nägid, mis juhtus," sõnas Ustjugov. "Ta oli kõige tugevam ja võitis tiitli. Ma ei lükanud ega löönud teda, patsutasin teda lihtsalt põsele ja soovisin talle edu. Ma olin vihane, sest ta oli minust kiirem. Aga mul on tema üle hea meel." Enne NRK-le antud intervjuud rääkis Ustjugov aga rahvusvahelisele meediale, et soovis norralasele vastu vahtimist anda. | Finišis Kläbot tõuganud Ustjugov: soovisin talle lihtsalt finaaliks edu | https://sport.err.ee/913203/finisis-klabot-touganud-ustjugov-soovisin-talle-lihtsalt-finaaliks-edu | Seefeldis toimuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis meeste vabatehnikasprindi Norra staar Johannes Hösflot Kläbo, kes sattus poolfinaali järel venelase Sergei Ustjugovi pahameele ohvriks. |
"Impeeriumi" näitleja teatas jaanuari lõpus politseile, et kaks meest ründasid teda ning hüüdsid homofoobseid ja rassistlikke solvanguid, vahendas BBC.
Smollet rääkis politseile avalduse esitamisel, et ta läks hilja õhtul Chicago kesklinnas endale süüa ostma, kui kaks valgenahalist meest hüüdsid tema suunas homofoobseid ja rassistlikke solvanguid. Väidetavalt nad ka lõid näitlejat, valasid tema peale tundmatut keemilist ainet ning panid tema kaela ümber nööri.
Samuti ütlesid mehed Smolletti väitel, et "see on Maga riik", mis viitab president Donald Trumpi loosungile "Make America Great Again".
Smollettile avaldasid pärast väidetavat rünnakut toetust paljud inimesed, teiste hulgas Oscari võitnud näitlejanna Viola Davis ja supermodell Naomi Campbell.
Politsei aga kahtlustab pärast uurimist, et näitleja maksis kahele Nigeeriast pärit vennale Ola ja Abel Osundairole enda rünnaku lavastamise eest. USA meedia teatel teevad mehed uurimisega koostööd.
Kahtlused Smolletti väidete kohta hakkasid kasvama pärast seda, kui politsei teatas, et ei ole leidnud turvakaameratelt ühtki videotõestust väidetavast rünnakust. Samuti ei olnud rünnakul pealtnägijaid.
Samas tuvastasid politseinikud kaks meest, kes olid turvakaamera video andmetel lähedal sellele kohale, kus Smolletti sõnul teda rünnati.
Vennad lahkusid pärast väidetavat rünnakut USA-st ning nad peeti eelmisel nädalal pärast riiki naasmist ligi 48 tunniks kinni.
Politsei kinnitas, et mehed vabastati süüdistust esitamata, sest nad andsid infot, mis muutis uurimise suunda.
Üks vendadest on Smolletti personaaltreener ning mõlemad on töötanud "Impeeriumi" sarja juures statistina.
Chicago politseikomissar Eddie Johnson ütles neljapäeval pressikonverentsil, et Smollett kasutas rassismivastast viha ära oma karjääri edendamiseks. Johnson ütles ka, et Smollett saatis enne väidetavat rünnakut Foxi stuudiost endale ise rassistlike ja homofoobsete ähvardustega kirja. Johnsoni sõnul lavastas Smollett rünnaku, sest ta ei olnud rahul oma palgaga, vahendas AP News. | USA näitleja Jussie Smollett võeti politseile valeütluste andmise eest vahi alla | https://www.err.ee/913160/usa-naitleja-jussie-smollett-voeti-politseile-valeutluste-andmise-eest-vahi-alla | USA näitleja Jussie Smollett võeti Chicagos vahi alla ning talle esitati süüdistus politseile valeavalduse esitamises. |
Sünnipäevapeol astuvad üles tandemid Kunerik ja Ar€ng, lei$ ja Godjako, ansambel Väike Kelder ning räppar Eutanaa$ia. Salvestatud muusikat kannavad ette DJ'd N8 ja Lill Slim.
Aasta jooksul on Lil Peol üles astunud mitmed SoundCloud räpi artistid Eestist. Paljude jaoks on olnud kontsert Lil Peol esimene live-ülesastumine loometeel. Lil Peol on esinenud Väike PD, Pluuto, Sipelga 14, Hoax, Eutanaa$ia, marp$, Mick Moon, Clicherik, KiROT, ROM, lei$, Godjako, Mängupoi$$ Käru, POI$T€KOOR, Flamma, Jung Abso, Toredad, Jazzy Bubblez, Väike Kelder ja Weston.
DJdena on üles astunud noored produtsendid Seizure ja ONYX, lisaks $trada, Raul Saaremets, Genka, N8, Shion, JFL, Man Like Kendaf, Myspace01, Ra, roosberg_ ja Lil Peo korraldaja Lill Slim (Siim Nestor).
Peamiselt on Lil Peod aset leidnud Tallinnas, klubides Kauplus Aasia, Sveta Baar ja Von Krahl, kuid peod on toimunud ka Tartus (Erinevate Tubade Klubi), Pärnus (klubi Tempel) ja Lil Peo spetsiaalses telgis Eesti Hiphop Festivalil Elvas.
Ööklubi Kolm asub aadressil Juhkentali 11, uksed avatakse kell 23:00. | Peosari Lil Pidu tähistab esimest sünnipäeva | https://menu.err.ee/912762/peosari-lil-pidu-tahistab-esimest-sunnipaeva | 22. veebruaril tähistab trap 'ile, Soundcloud- ja mõminaräpile pühendatud peosari Lil Pidu oma esimest sünnipäeva Tallinnas klubis Kolm. |
Lisaks Hollandile on Eesti vastased A-alagrupis Venemaa, Sloveenia, Türgi ja Kosovo. Valiksarja kohtumised peetakse 2019. aasta 26. augustist kuni 2020. aasta 22. septembrini. Täpne mängude kalender selgub lähiajal.
Türgi on Eesti jaoks tuttav vastane, kui möödunud aastal peeti Istanbulis kaks maavõistlusmängu, kus võõrustajad võtsid 3:2 ja 3:0 võidu. Hollandiga kohtus Eesti viimati 2015. aastal, kui Rotterdamis tuli 7600 pealtvaataja ees tunnistada vastaste 7:0 paremust. Venemaa, Sloveenia ja Kosovoga ametlikes maavõistlustes varem kohtutud ei ole.
Inglismaal 2021. aastal toimuval finaalturniiril osaleb lisaks võõrustajale veel 15 naiskonda. Alagruppidest pääsevad edasi esikoha saavutanud naiskonnad ja kolm parimat teise koha omanikku. Ülejäänud kuus teise koha omanikku hakkavad kolme vaba koha nimel heitlema play-off 'ides. | Naiste jalgpallikoondis kohtub valitseva Euroopa meistriga | https://sport.err.ee/913187/naiste-jalgpallikoondis-kohtub-valitseva-euroopa-meistriga | Eesti naiste jalgpallikoondis sai täna Šveitsis toimunud loosimisel teada vastased 2021. aasta EM-i valiksarjas. Teiste seas hakatakse heitlema valitseva Euroopa meistri Hollandiga. |
"Rail Balticu projekt on jäänud ajagraafikust maha ning eksperdid usuvad, et selle projekti elluviimine võtab umbes 2,5 aastat kauem aega," ütles Linkaits Läti Raadiole antud intervjuus. See tähendab ka, et mitmed Rail Balticu ehitusetapid, mis oleksid pidanud algama 2020. aastal, võivad alati hiljem.
"Me töötame selle nimel, et tagada vajalik rahastus," lisas Linkaits. "Me räägime Brüsseliga ja teiste Balti riikidega vahendite ratsionaalse kasutamise osas. Samal ajal kaalume aga lisarahastuse vajadust, sest seni saadud raha ei ole millegi nii suure ehitamiseks piisav."
Linkaits lisab, et kuigi Euroopa Liidu (EL) rahastus ei ole projekti jooksul muutunud, siis on projekti edasiarenedes saanud selgeks, et Rail Baltic läheb maksma varem arvestatust olulist rohkem.
"Ma palusin kõigil seotud osapooltel esitada 13. märtsiks selge visioon sellest, kuidas Rail Balticu kõigi osadega edasi liikuda," märkis Linkaits.
"Miski saab 2026. aastaks valmis, aga see ei ole kindlasti kogu raudtee," sõnas minister.
Eesti lubab tempos püsida
Rail Balticu projejti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et Läti transpordiminister viitab, et hetkel kogu Rail Balticu täismahus välja ehitamiseks raha ei ole.
"See on ammu teada – rahastamine käibki etappide kaupa. Euroopa Liit annab rahastust objektidele, mida riigid suudavad teatud ajaraamis ära kasutada. Ehk pikki projekte rahastabki EL taotlusvoorude põhiselt," selgitas Kaunissaare.
"Nagu Läti minister viitas, siis nii Eesti, Läti kui Leedu töötavad selle nimel, et Rail Balticu rahastus jätkuks ka uuest EL-i eelarveperioodist sarnastel tingimustel ja täna pole põhjust kahelda, et läheks teisiti," kinnitas ta.
Kaunissare rõhutas, et Eesti liigub hetkel Rail Balticu ehitamisega tempos, et raudtee valmib 2026. aastal.
"Tõsi, kõik tööd ei liigu soovitud kiirusel, kuna peame oluliseks võimalikult põhjalikku eeltööd ja osapoolte kaasamist. Eesti alustab esimeste ehitustöödega sel aastal, nagu oleme planeerinud," lisas ta.
Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini. | Läti: Rail Balticu valmimine lükkub kindlasti mitu aastat edasi | https://www.err.ee/913170/lati-rail-balticu-valmimine-lukkub-kindlasti-mitu-aastat-edasi | Läti transpordiministri Talis Linkaitsi sõnul võtab Rail Balticu valmimine varem planeeritust vähemalt kaks aastat kauem aega ning läheb oluliselt kallimaks. |
"Minu Eesti vanaema" on dokumentaallavastus, mis põhineb reaalsetel sündmustel, lugudel, faktidel. Julia Aug meenutab Narvas veedetud lapsepõlve ning oma vanaema õpetussõnu. Kogu oma elu, alates lapseeast, on ta oma vanaemaga sisemist dialoogi pidanud. Just sellest dialoogist, saatusest, fotode põhjal ärganud meenutustest, müütidest, kuivadest arhiivipaberitest, hüpleva käekirjaga tehtud märkmetest ja mälestustest on tekkinud Julial soov rääkida ühe inimese elust.
Julia Aug on eesti päritolu vene näitleja ja lavastaja. Ta on sündinud Leningradis, lõpetanud Leningradi teatri-, muusika- ja kinoinstituudi näitlejana, Moskvas GITISe lavastajana ning õppinud kõrgematel stsenaristide ja lavastajate kursusel. Ta on mänginud rohkem kui 40 filmis ning pälvinud rohkelt auhindu nii lavastaja kui näitlejana.
Lavastuse "Minu Eesti vanaema" etendused Narva Vaba Lava teatrikeskuses toimuvad 10., 11. ja 12. märtsil, Tallinna Vaba Lava teatrikeskuses aga 26. märtsil, 16. aprillil ja 21. mail. | Julia Aug toob Narva Vabale Lavale "Minu Eesti vanaema" | https://kultuur.err.ee/913169/julia-aug-toob-narva-vabale-lavale-minu-eesti-vanaema | 10. märtsil esietendub Vaba Lava Narva teatrikeskuses Julia Augi lavastus "Minu Eesti vanaema", kus astuvad üles Gert Raudsep, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Ülle Kaljuste ja Laura Kokk. Lavastus valmib R.A.A.A.M. teatri ja Vaba Lava koostöös. |
"Eesti Finantsinspektsioon ja Rootsi Finansinspektionen peavad 20. veebruaril 2019 Rootsi televisioonis (SVT) avaldatud infot võimaliku rahapesu kahtluse kohta Swedbankis väga tõsiseks. On äärmiselt oluline, et panga juhtkond suhtuks meedias esitatud kahtlustustesse samuti väga tõsiselt ning võtaks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada panga tegevuse vastavus seadustele ja regulatsioonidele," seisab ametite ühisavalduses.
Ametid märgivad, et Euroopa Liidus piiriüleselt tegutsevate pankade järelevalve on panga päritoluriigi ja vastuvõtva riigi ühine vastutus.
"Eesti ja Rootsi finantsjärelevalve leppisid täna, 21. veebruaril 2019 kokku ühisuurimise alustamises SVT-s avaldatud informatsiooni kontrollimiseks. Uurimises on lubanud osaleda ka Leedu keskpank, aidates vajadusel Rootsi ja Eesti järelevalvet vajaliku informatsiooniga," lisatakse avalduses.
"SVT avalikustatud info on väga tõsine, vaatame koos oma Eesti kolleegidega iga kivi alla, et olukorda igakülgselt hinnata. Palume ühisuurimises osaleda ka Läti finantsjärelevalvel," Rootsi finantsjärelevalve peadirektor Erik Thedéen.
"Rahapesu riskidega tegelemine on olnud Eesti finantsjärelevalve prioriteet 2014. aastast alates. Oleme selle ajaga tuntavalt vähendanud mitteresidentide äri osakaalu, elimineerides sellega olulisi riske ning suunates panku tõstma riskikontrolli standardeid. Hindame kõrgelt koostööd Rootsi ja teiste riikidega üles kerkinud juhtumiga tegelemisel," lisas finantsinspektsioon juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Swedbank tellib väidetava rahapesu asjus välisauditi
Swedbank tellib välisauditi seoses Rootsi meedias avaldatud kahtlustega, et pangas on toimunud ulatuslik rahapesu.
Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnesen on otsustanud määrata audiitorifirma Ernst&Young (EY) materjale analüüsima ning viima läbi sõltumatu uurimise seoses uudistesaates "Uppdrag ganskning" esitatud väidetega, teatas finantskontsern börsile.
Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Rootsi pangas Swedbankis ulatuslikku ja süstemaatilist rahapesu, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.
Saates Uppdrag Granskning öeldakse, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.
SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid kes tegid miljonitesse ulatuvaid ülekandeid. | Eesti ja Rootsi finantsinspektsioon uurivad ühiselt väiteid Swedbanki kohta | https://www.err.ee/913165/eesti-ja-rootsi-finantsinspektsioon-uurivad-uhiselt-vaiteid-swedbanki-kohta | Eesti ja Rootsi finantsinspektsioon teatasid, et alustasid ühisuurimist Rootsi meedia väidete kohta, mille kohaselt võis läbi Swedbanki liikuda kahtlast raha. |
Rootsi MM-rallil osalevad traditsiooniliselt ka ajaloolised Historic-klassi kuuluvad masinad, kus pealtvaatajad saavad jälgida eri ajastute ralliaautode kihutamist samadel teedel, kui võistlevad ka WRC tähed.
Vastavalt ajakavale läbivad katsed kõigepealt WRC autod, seejärel WRC2 ja juunioride klassi autod ning seejärel teevad ühe ringi ka mitmesugused Historic autod. Pärastlõunastel katsetel tulevad kõigepealt uuesti peale WRC sõitjad, kes peavad seetõttu läbima teid, kuhu Historic autod on jätnud hoopis teistsugused sõidujäljed.
"Kui nad sõidaks pärast meie teistkordset läbimist, siis see poleks meie jaoks teema," lausus Tänak väljaandele Autosport. "Ma ei mõista, miks nad nii ei talita. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis kõik toimus õhtuti! See kahjustab teed, omavahelist mõõduvõttu ja kõike."
Kuigi Tänaku tiimikaaslasele Jari-Matti Latvalale Historicud meeldivad, siis nõustub ta eestlasega. "See teeb teed väga keeruliseks. See pole hea, nii raske on hoida auto tagaosa õigel joonel, kui olud on sellised nagu pärast Historicute läbimist. Ma armastan neid autosid, kuid peame midagi ette võtma."
Sama murega tulid tippsõitjad lagedale ka mullu ja rahvusvahelise autospordiliidu FIA turvalisuse eest vastutav delegaat Michele Mouton palus korraldajatel 2019. aasta ralli ajakavale uuesti mõelda, aga seda ei tehtud.
Rootsi ralli peakorraldaja Glen Olssoni sõnul ei plaanita muudatusi ka järgmiseks aastaks. "Kui võtta ajaloolised autod ära, siis sõidavad WRC masinad pärast juuniore ja ka neil on erinev sõidujoon," lausus ta.
"Kui ajaloolised autod kahjustaks teed või tekiks turvaprobleem, siis loobuksime neist. Tingimused olid rasked, aga ma ei arva, et ebaausad või lõpptulemust muutvad. Me vähendasime ajalooliste masinate arvu mulluselt 63-lt 50-ni ja see oli esimene samm."
Olssoni sõnul on ka logistilisi põhjusi järjestust mitte muuta. Samuti aitab selline ajakava pealtvaatajaid rohkem lõbustada. "Ma ei tunne FIA-poolset survet. Ma rääkisin Michelega ja nad on rahul," ütles peakorraldaja. | Rootsi ralli korraldajad ei võta Tänaku ja Latvala soove kuulda | https://sport.err.ee/913171/rootsi-ralli-korraldajad-ei-vota-tanaku-ja-latvala-soove-kuulda | Kuigi Toyota sõitjad Ott Tänak ja Jari-Matti Latvala soovivad, et Rootsi ralli korraldajad teeksid võistlusprogrammi ühe muudatusi, siis viimased ei soovi neile vastu tulla. |
Eesti duo kasutas kaheksa lasketiiru peale kokku seitse varupadrunit, trahviringidel ei käidud. Kuldmedali võitnud Venemaale (1+9; 36.30,0) kaotati minuti ja 36,1 sekundiga.
Venemaa järel tuli teiseks Rootsi (0+6; +20,6) ning kolmandaks Prantsusmaa (0+6; +29,0).
Kokku sai tulemuse kirja 23 koondist. | Eesti sai EM-il paarissegateatesõidus 13. koha | https://sport.err.ee/913164/eesti-sai-em-il-paarissegateatesoidus-13-koha | Valgevenes Minski lähistel Raubitšis jätkuvatel laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel said Ronald Lessing ja Meril Beilmann paarissegateatesõidus 13. koha. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.