text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
20-aastane eestlanna näitas kvalifikatsioonis 1,2 kilomeetri pikkusel distantsil 30. aega, kaotades võitjale 8,02 sekundiga. Selle kohaga pääses Pulles viimasena veerandfinaali.
Kvalifikatsiooni parima tulemuse tegi rootslanna Maja Dahlqvist ajaga 2.29,44. Teiseks tuli šveitslanna Nadine Faehndrich (+1,04), kolmandaks rootslanna Hanna Falk (+1,31).
Pulles startis teises veerandfinaalis koos Eva Urevci (Sloveenia), Maiken Caspersen Falla (Norra), Natalja Neprajeva (Venemaa), Jonna Sundlingi (Rootsi) ja Elisa Brocardiga (Itaalia). Eestlanna jäi veerandfinaalis kindlalt viimaseks, kaotades Fallale 6,57 sekundiga. Koht poolfinaalis jäi enam kui kuue sekundi kaugusele. | Mariel Merlii Pulles jõudis MM-il sprindis veerandfinaali | https://sport.err.ee/912752/mariel-merlii-pulles-joudis-mm-il-sprindis-veerandfinaali | Austrias Seefeldis jätkuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel jõudis Mariel Merlii Pulles vabatehnikasprindis veerandfinaali, saades kvalifikatsiooni 30. koha. |
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, miks puudub EKRE programmis keskkonnapeatükk ja keskkonnaalased eesmärgid sootuks? Kas EKRE ei pea Pariisi kliimaleppe eesmärkide poole pürgimist oluliseks?
"Ei pea jah. Ausalt öeldes, me kaaluksime tõsiselt, eeldusel, et partnerid on nõus ka kaaluma, kes valitsuses on, Pariisi kliimaleppest lahkumist," vastas Helme.
"Eesti ei hukuta maailma ja Eesti ei päästa maailma," lisas ta.
Helme ütles, et toetudes Anto Raukasele ja teistele Eesti teadlastele, ei ole selge, millest kliimasoojenemine tingitud on. "On see ajutine? Millest see tingitud on? On see tingitud päikeseenergiast? On see tingitud maasisesest energiast? On see tingitud mingitest muudest põhjustest?"
"Ei ole selge, kaua see kestab, kas see on lihtsalt üks perioodiline nähtus... Me teame, et inimkonna ajaloos, kui ei olnud veel tööstust, olid samuti jääajad ja kliimasoojenemise perioodid. See on suhteliselt selgusetu," märkis ta.
Helme märkis, et ennaktempos taastuvenergiale üle minnes, läheb see Eestile kohutavalt kalliks.
Sotsiaaldemokraadid on aga võtnud oma programmis suuna Eesti kujundamiseks ökoriigiks, mis oleks eeskujuks kogu maailmale. Sotsiaaldemokraadid on sõnastanud ambitsioonikad kliimaeesmärgid, soovides viia aastaks 2050 Eesti energiatootmise süsinikuheite nullini ning juba 10 aasta pärast, 2030 toota kogu sisetarbimieks vajalik elekter taastuvatest allikatest. | Helme: kaaluksime Pariisi kliimaleppest lahkumist | https://www.err.ee/913158/helme-kaaluksime-pariisi-kliimaleppest-lahkumist | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles Vikerraadio valimisdebati saates "Vastasseis", et kuna kliimasoojenemise puhul on tegemist selgusetu nähtusega, oleks Eestil mõistlik Pariisi kliimaleppest lahkuda. |
Teate kohaselt on ema Milica Djurdjic ja väikelaps nimega Igor hea tervise juures, vahendas BBC.
Arstina töötav Djurdjic jäi rasedaks kunstliku viljastamise abil.
43-aastane Brnabic on Serbia esimene naissoost valitsusjuht. Avalikult gei poliitik sai peaministriks 2017. aasta juunis.
Tegemist oli üllatava poliitilise arenguga mõjuvõimsa õigeusu kirikuga riigis, mis ei tunnista ei samasooliste abielu ega ka registreeritud kooselu ning kus inimõiguslaste hinnangul on tõsiseid probleeme seoses homofoobiaga.
Serbia seaduste kohaselt ei saa samasoolised paarid lapsi adopteerida, kuid üksikisik saab adopteerida oma seksuaalsest orientatsioonist sõltumata.
Peaministri büroo teatel on praegusel juhul tegu maailmas haruldase juhtumiga, kui ametisoleva peaministri elukaaslane lapse sünnitab, ning peaaegu kindlasti esimese korraga, kui selline juhtum puudutab samasoolist paari. | Serbia peaministri samasooline elukaaslane sünnitas lapse | https://www.err.ee/913156/serbia-peaministri-samasooline-elukaaslane-sunnitas-lapse | Serbia naissoost peaministri Ana Brnabici elukaaslane sünnitas poja, teatas peaministri büroo kolmapäeva õhtul. |
Breiktants kuulus mullu sügisel peetud noorte olümpiamängude kavva ning oli nii osalejate kui ka pealtvaatajate seas väga menukas. Olümpiamängude breiktantsus osaleks 16 meest ja 16 naist ning kasutataks sama formaati, mida ka noorte olümpial.
ROK langetab otsuse ala kaasamise kohta järgmise aasta detsembriks.
Lisaks breiktantsule kaalub Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ka surfi, kaljuronimist ja rulasõitu, mis on juba Tokyo olümpiamängude kavas. Tagasi on lükatud snuukri, squashi ja male avaldused. | Pariisi olümpiamängudel võib näha ka breiktantsu | https://sport.err.ee/913153/pariisi-olumpiamangudel-voib-naha-ka-breiktantsu | Ülejärgmistel suveolümpiamängudel Pariisis võib lisaks klassikalistele aladele näha ka mitmeid uusi. Korraldajate sõnul kaalutakse ühe alana ka breiktantsu. |
Selle aasta 9. maist ei tohi enam müüa tuuleklaasi- või jääsulatusvedelikke, mille metanoolisisaldus on suurem kui 0,6 massiprotsenti. See tähendab, et tuuleklaasivedelikule kulub tulevikus rohkem raha, kuna etanooli sisaldavad pesuvahendid on kallimad.
Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et metanool on klassifitseeritud ohtlikumaks aineks kui etanool.
"Sellest lähtuvalt on ka oht inimese tervisele metanooli puhul suurem. Kuna on teada ka mitmeid väärkasutamise juhtumeid, siis etanooli sisaldava aknapesuvedeliku väärkasutamisel on tagajärjed mõnevõrra leebemad kui metanooli sisaldava aknapesuvedeliku korral," rääkis ta.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel on viimase kümne aasta jooksul olnud kümme juhtumit, kus on joodud metanooli sisaldavat klaasipesuvahendit. Enamik neist juhtus kogemata ning joodud kogus jäi ühe-kahe lonksu piiresse.
"Samuti on juhtumeid, kus on jäänud ebaselgeks, kas joodud klaasipesuvahend sisaldas muu hulgas ka metanooli või mitte, selliseid juhtumeid on olnud kümne aasta jooksul 14," lisas Kingsepp.
Automaailma arendusjuhi Ants Kokka sõnul on nende Tallinna kauplustes etanoolipõhiseid klaasipesuvedelikke müüdud ka seni umbes neli korda rohkem kui metanoolipõhiseid.
"Meie klienditeenindajad soovitavad etanoolipõhist kui tervisele ohutut toodet. Ilmselt ei ole meie Tallinna kaupluste kliendid ka nii hinnatundlikud," tõdes ta.
Samas müüb ettevõte Kokka sõnul suure osa klaasipesuvedelikest äriklientidele, kelleks on tanklad, ehituspoed, supermarketid, autokaupade kauplused, remonditöökojad ja autoesindused ning kogumüügis on vahekord sootuks vastupidine: viimase hooaja metanooli baasil klaasipesuvedeliku müük on olnud lausa kuus korda suurem.
Metanooliga tuuleklaasivedelike keelamine on tingitud kõigile kemikaalitootjatele, -importijatele, -turustajatele ja -kasutajatele kehtiva REACH-määruse muudatusest. | Kevadel kaob müügilt metanooli sisaldav tuuleklaasivedelik | https://www.err.ee/912775/kevadel-kaob-muugilt-metanooli-sisaldav-tuuleklaasivedelik | Kevadel kaovad müügilt metanooli sisaldavad tuuleklaasivedelikud ning autojuhtidel tuleb klaasi puhastamiseks osta kallimaid etanoolipõhiseid vahendeid. |
ERR-is kajastatud ja jälgimisel olnud väikese Martini juhtumis tuli välja õiguslik auk, kus lapse tädil polnud kehtiva seadusandluse tõttu õigust kaevata edasi kohtuotsust, mis mõistis lapse eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.
Senise seaduse alusel oli laste eestkosteküsimuses edasikaebamisõigus üksnes tema otsestel ülenejatel ehk vanematel ja vanavanematel, ent kuivõrd kohus võttis poisi vanematelt vanemlikud õigused, polnud kedagi peale kohaliku omavalitsuse, kes saanuks eestkosteotsust vaidlustada. Kuivõrd aga eestkoste määratigi kohaliku omavalitsuse enda ettepanekul neile endile, ei saanud lapse tädi, kes soovis ise poisi eestkostjaks saada, otsust edasi kaevata.
Seega pidas senine seadus kohalikku omavalitsust lapsele lähemal seisvaks kui oma lähisugulastest perekonda.
Vastu võetud seadusemuudatus laiendab nüüd nende inimeste ringi, kes võivad edasi kaevata eestkoste küsimusi.
Seadusemuudatusega laiendatakse lapsele eestkostja määramise asjas
määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, et tagada lapse õiguste parim kaitse.
Määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi laiendamine on vajalik just nendeks olukordadeks, kus lapsel, kellele eestkostja määramist menetletakse, puuduvad seaduses loetletud lähisugulased ehk vanemad või vanavanemad, kes otsust edasi kaevata saaksid.
Lisaks tädidele-onudele ja õdedele-vendadele võivad nüüdsest otsust edasi kaevata ka näiteks lapse vanema pikaaegne elukaaslane, ristivanemad või muud lapsele lähedased inimesed, kellega tal on tihe ja usalduslik suhe ja kes ei pea tingimata tema sugulased olema. Samamoodi laieneb see õigus ka lapsele endale, kui ta on vähemalt 14-aastane.
Sellega sai punkti väikese Martini juhtumiga alanud saaga, mis hakkas kerima just puudulikust seadusandlusest.
Vastu võetud seadus täiustab laste õigusi veel teisestki aspektist. Nimelt võtab see lahutatud vanematega lapselt kohustuse kohtuda selle vanemaga, kes teise vanema või lapse enda vastu vägivaldne on olnud. Samuti peab kohus arvestama perekonnaasjade lahendamisel sellega, et vägivalla all kannatanud lapsevanem ei peaks kohtuma vägivaldse vanemaga.
Näiteks olukorras, kus lahus elav vanem on olnud teise vanema suhtes vägivaldne, kuid kohus on otsustanud, et teise vanema suhtes vägivaldsel
vanemal on siiski võimalik lapsega suhelda, tuleks muu hulgas kaaluda, kas tuleks tagada suhtlemine kellegi kolmanda, näiteks sotsiaaltöötaja juuresolekul, või kas lapse peaks teise vanema suhtes vägivaldsele vanemale üle andma keegi kolmas.
Üldiselt aga peaks kohus vältima vajadusel vägivalla all kannatanud vanema või lapse kokkupuutumist vägivalda kasutanud teise vanemaga. Näiteks ei ole mõistlik paluda lapsel avaldada oma arvamust kohtus sellise vanema nähes või kuuldes, kes on lapse enda või teise vanemaga vägivaldne olnud, sest on väga kaheldav, kas sellises olukorras suudab ja saab laps väljendada oma mõtteid ja tundeid õigesti ja asjakohaselt.
Vanemate omavahelise vägivalla puhul on oht, et varasema vägivalla ohver ei julge teise vanema juuresolekul avaldada arvamust, mis teisele vanemale ei meeldi, mistõttu ei ole kohtul võimalik saada tegelikku pilti asjaoludest perekonnaasjas asjakohase otsuse tegemiseks.
Muudatus võimaldab kohtul asjaolud asja õigeks lahendamiseks objektiivsemalt välja selgitada, säästab vägivalla ohvrit ja vähendab edasiste emotsionaalsete
ja psühholoogiliste traumade tekke riski.
Seaduseelnõu poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli viis.
Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist. | Riigikogu võttis vastu "väikese Martini eelnõu" | https://www.err.ee/912734/riigikogu-vottis-vastu-vaikese-martini-eelnou | Riigikogu võttis neljapäeva õhtul oma selle koosseisu eelviimasel istungite päeval pärast kolmandat lugemist vastu muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus ehk kiitis heaks nn väikese Martini eelnõu, mis laiendab eestkosteküsimuses kohtuotsuseid vaidlustada võivate inimeste ringi. |
"USA on juba öelnud, et on selle projekti vastu, ja me teame seda. Meie toetame seda projekti, sest oleme huvitatud stabiilsetest gaasitarnetest Austriasse," ütles Austria valitsusjuht teleusutluses pärast kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga Valges Majas.
Kurz ütles, et "lõppude lõpuks on Euroopas selle projekti osas teatav kokkulepe ja me läheme sellega edasi".
Tema sõnul vajab Austria gaasi kütteks ja tööstustootmiseks.
Kantsler märkis, et Austria võiks osta gaasi ka Ühendriikidest, kuid "kuni Vene hind on USA omast soodsam, on Venemaa võluvam partner".
Kurz väljendas kindlust, et Trump mõistab endise ärimehena, et huvid lähevad selle koha peal lahku. | Kurz: Austria toetab USA vastuseisust hoolimata Nord Streami | https://www.err.ee/913149/kurz-austria-toetab-usa-vastuseisust-hoolimata-nord-streami | Viin on huvitatud stabiilsetest gaasitarnetest ja jätkab gaasijuhtme Nord Stream 2 toetamist USA vastuseisust hoolimata, ütles Austria kantsler Sebastian Kurz kolmapäeval. |
Korralisi istungeid oli lõpetaval koosseisul täiskogus 454, erakorralisi viis. Kõige enam algatas eelnõusid valitsus, kokku 417. Riigikogu algatas 150. 20 õigusakti eelnõu tulid riigikogule presidendi ja riigikohtu kaudu, ühe eelnõu algatasid valitsus ja riigikogu ühiselt.
Usinamad sõnavõtjad: Herkel ja Aru
Riigikogus 2015. aasta kevadest olnud saadikutest võtsid kõige enam sõna Vabaerakonna fraktsiooni kuuluvad Andres Herkel ja Krista Aru ning Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin. Herkel pidas 262 kõnet ja tegi 905 sõnavõttu ehk kokku esines ta täiskogu istungitel 1167 korral. Krista Aru käis kõnepuldis 200 korral, esitas 856 küsimust, sõnavõttude koguarv on 1056.
Keskerakonnast Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) siirdunud Peeter Ernits esines riigikogus olles 116 kõnega, küsis kokku 930 küsimust ja on riigikogu statistika andmetel seega kolmandal positsioonil kokku 1046 sõnavõtuga.
2015. aastast riigikokku kuulunutest on eelistanud täiskogu istungitel vähe sõna võtta Keskerakonda kuuluv Vladimir Velman, kokku vaid kümnel korral.
Enam puudumisi: Palling ja Mihkelson
Riigikogu istungitelt puudusid kõige rohkem Kalle Palling (140 istungilt) Marko Mihkelson (131), Marianne Mikko (127), Vladimir Velman (117), Jüri Adams (109) ja Johannes Kert (104).
Istungilt puudumiseks loetakse ka seda, kui sel ajal on riigikogu liige lähetuses või täidab täiskogu istungi ajal muid ametiülesandeid. Samuti loetakse puudumiseks, kui saadik ei saa istungil osaleda, kuna on haiguslehel. | Riigikogu 2015 - 2019 | 588 õigusakti, 459 istungit kogupikkusega 1432 tundi | https://www.err.ee/912724/riigikogu-2015-2019-588-oigusakti-459-istungit-kogupikkusega-1432-tundi | 2015. aasta kevadel valitud riigikogu 13. koosseis pidas neljapäeval oma viimase istungi. Kokku toimus selle aja jooksul 459 täiskogu istungit ja vastu võeti 588 õigusakti. |
Kõrgliiga liidri resultatiivseimad mängijad esiliiga viienda vastu olid Diana Dögg Magnusdottir ja Sandra Erlingsdottir viie tabamusega. Kolm naist, kelle sekka kuulus ka Molkova, viskas neli väravat, kirjutab Käsipall24.ee.
Valuri kõrval on koht nelja hulgas kindel ka kõrgliiga teisel Reykjaviki Framil ning kuuendal Gardabäri Stjarnanil. Viimases veerandfinaalis kohtuvad laupäeval kõrgeima seltskonna neljas IBV Vestmannaeyjar ja viies Akureyri KA/Tor. | Molkova aitas Valuri karikasarjas 23-väravalise võiduga poolfinaali | https://sport.err.ee/912771/molkova-aitas-valuri-karikasarjas-23-varavalise-voiduga-poolfinaali | Käsipallur Alina Molkova koduklubi Reykjaviki Valur pääses Islandi karikavõistlustel poolfinaali, alistades kaheksa parema hulgas võõrsil FH Hafnarfjörduri 35:12 (17:6). |
Uuringufirma Kantar TNS poolt läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt toetab suurimat opositsioonijõudu ehk sotsiaaldemokraate (SDP) 20,8 protsenti valijatest, eelmise uuringuga võrreldes on seda o,1 protsendipuntki vähem, kirjutab Helsingin Sanomat.
Teisel kohal on pikemat aega tugevaimaks valitsuserakonnaks olnud Koonderakond, keda selle uuringu kohaselt toetab 18,6 protsenti valijatest. Rahandusminister Petteri Orpo juhitud partei toetus on eelmise korraga võrreldes langenud 0,9 protsendipunkti.
Peaminister Juha Sipilä Keskerakond on kolmandal kohal 14,7 protsendiga ja eelnevaga võrreldes on seda 0,9 protsendipunkti vähem.
Neljandat kohta hoiavad 13,6 protsendi ja 0,7 protsendipunktilise kasvuga Roheline Liit ning nende endisest presidendikandidaadist juht Pekka Haavisto.
Viiendal kohal on Jussi Halla-aho ning tema juhitud Põlissoomlased. Nende toetus kasvas 1,7 protsendipunkti 11,4 protsendini, mis on Põlissoomlaste parim tulemus (selles uuringus - Toim.) pärast erakonna lõhenemist 2017. aasta suvel.
Kuuendat kohta hoiab Vasakliit (8,7%; -0,7) ja järgnevad Soome Rootsi Rahvapartei (4,3%; 0), Soome Kristlikud Demokraadid (4%; 0) ning Sinine Tulevik (1%; -0,1).
Helsingin Sanomat peab värske uuringu viieks olulisemaks detailiks Põlissoomlaste toetuse kasvu; Koonderakonna ja eriti Keskerakonna toetuse kukkumist; sotsiaaldemokraatide tugevat toetust nende liidri Antti Rinne terviseprobleemidest hoolimata; valitsuserakondade summaarse toetuse kukkumist 34,3 protsendini ja oma otsust veel mitte teinud valijate suurt hulka.
Edetabeli kohad ja üldine jõudude vahekord on üsnagi sarnane Yle tellitud ja uuringufirma Taloustutkimus läbi viidud arvamusküsitlusele. | HS-i uuring: Soomes on esikohal sotsid, Põlissoomlaste toetus kasvab | https://www.err.ee/912765/hs-i-uuring-soomes-on-esikohal-sotsid-polissoomlaste-toetus-kasvab | Soome parlamendivalimisteni on aega natuke rohkem kui seitse nädalat ning ajalehe Helsingin Sanomat tellitud värske uuringu kohaselt on populaarseimaks erakonnaks endiselt sotsiaaldemokraadid. Praegu valitsuses olevad parteid tugevate tulemustega hiilata ei saa, toetust on kõige rohkem kasvatanud Põlissoomlased. |
"Ehkki Tallinna Ülikooli nime saime alles 18. märtsil 14 aastat tagasi, kanname endas saja-aastast õpetajahariduse ajalugu, mille tugineb meie praegune asend haridusinnovatsiooni ning targa eluviisi eestvedajana," lausus ülikooli rektor Tiit Land. "Neid aateid sisaldab ka mark, mille on oskuslikult kujundanud Omniva kunstnik Indrek Ilves."
Omniva postiäri valdkonna juhi Mari Allese sõnul on postmarkidel kaks olulist rolli. Ühelt poolt on nad postimaksevahendid, teisalt aga kajastavad ja jäädvustavad nad kultuuri, ajalugu ja teisi olulisi teemasid. "On igati paslik, et ka järjepideva õpetajahariduse 100. aastapäev saab sarnaselt teiste sündmuste ja tähtpäevadega margile jäädvustatud." | Tallinna Ülikool saab oma postmargi | https://kultuur.err.ee/912763/tallinna-ulikool-saab-oma-postmargi | 22. veebruaril esitlevad Omniva ja Tallinna Ülikool postmarki, mis on pühendatud järjepideva õpetajahariduse 100. aastapäevale Tallinnas. |
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas oma läkituses, et USA on seisnud Eesti kõrval alates sellest, kui kaks rahvast sõlmisid 1922. aastal diplomaatilised suhted ja märkis, et USA ei tunnistanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.
Õnnitlejate seas on ka Venemaa president Vladimir Putin, Valgevene president Aleksandr Lukašenko, Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Gaboni Vabariigi president Ali Bongo Ondimba, Türgi president Recep Tayyip Erdogan, Lõuna Aafrika president Matamela Cyril Ramaphosa, Iraani president Hassan Rouhani, Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, Hispaania kuningas Felipe VI, India president Ram Nath Kovind ja Kõrgõzstani president Sooronbaj Džeenbekov. | Eesti presidendini on aastapäeva eel jõudnud juba mitmeid õnnitlusi | https://www.err.ee/912754/eesti-presidendini-on-aastapaeva-eel-joudnud-juba-mitmeid-onnitlusi | President Kersti Kaljulaidile on mitmed riigipead saatnud õnnitlusi seoses läheneva Eesti vabariigi aastapäevaga. |
Danske on rahapesuskandaali tõttu juba uurimise all Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis.
Ameerika Ühendriikides uurib panga tegevust lisaks väärtpaberi- börsikomisjonile ka riigi justiitsministeerium.
"Meil pole veel teavet, millal USA justiitsministeeriumi ning väärtpaberi- ja börsikomisjoni uurimised lõppevad, samuti ei oska me ennustada nende tulemust," ütles Danske ajutine tegevjuht Jesper Nielsen.
Danske aktsia on hiiglasliku trahvi ootuses langenud möödunud aasta märtsist ligi 50 protsenti.
Septembri keskel kirjutas The Wall Street Journal, et Danske Eesti filiaalis toimunud rahapesu uurivad USA justiitsministeerium ning väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC). Seejuures esitati anonüümse allika väitel SEC-ile kaebus Danskes toimuva pärast enam kui kaks aastat tagasi.
Neljapäevane uurimine tuli ilmsiks vaid kaks päeva pärast Eesti finantsinspektsiooni otsust sulgeda Danske Eesti filiaal. | USA väärtpaberi- ja börsikomisjon algatas Danske uurimise | https://www.err.ee/912757/usa-vaartpaberi-ja-borsikomisjon-algatas-danske-uurimise | Taani Danske teatas, et USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) algatas panga Eesti filiaali rahapesuskandaali tõttu uurimise, kirjutab Reuters. |
Kvalifikatsiooni 1,6 kilomeetri pikkusel distantsil tegi Eesti parima tulemuse 44. koha saanud Karel Tammjärv, kes kaotas võitjale 9,67 sekundiga. Edasipääs jäi 2,37 sekundi kaugsele.
Marko Kilp (53.) kaotas võitjale 12,08 sekundiga, Raido Ränkel (54.) 13,15 sekundiga ning Henri Roos (62.) 17,17 sekundiga.
Parima aja sõitis välja rootslane Viktor Thorn, kes läbis raja ajaga 2.55,57. Teiseks tuli venelane Sergei Ustjugov (+0,01), kolmandaks norralane Finn Haagen Krogh (+0,54).
Maailma karikasarja üldliider Johannes Hösflot Kläbo sai kirja viienda tulemuse (+0,91). | Eesti meessprinterid jäid MM-il edasipääsust kaugele | https://sport.err.ee/912756/eesti-meessprinterid-jaid-mm-il-edasipaasust-kaugele | Austrias Seefeldis jätkuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel ükski neljast rajale läinud Eesti suusatajast meeste vabatehnikasprindis veerandfinaali ei pääsenud. |
Üks tema silmapaistvamaid saavutusi möödunud aastal oli Oskar Lutsu loomingust inspireeritud lavaloo "Paunvere poiste igavene kevade" kirjutamine ja lavastamine Rakvere teatris. Tegemist on väga lutsuliku teosega, kus ühendatud võrratu huumor ja sügav elutunnetus. Hea intelligentne huumor on iseloomulik ka paljudele teistele Lennuki kirjutatud tekstidele.
Huumoripreemia kandidaate esitati seekord kümme ja nende hulgas oli nii nalja kirjutajaid kui ka esitajaid. Urmas Lennuk, kellega žürii kohe pärast otsuse tegemist ühendust võttis, oli preemia saamise uudist kuuldes meeldivalt üllatunud. Kohe lepiti ka kokku, et laureaat tuleb Palamuse rahvamajja preemiat vastu võtma 7. aprillil kell 14. Urmas Lennukist saab pika traditsiooniga preemia 31. laureaat.
Oskar Lutsu huumoripreemiat annab nüüdsest välja Jõgeva valla asutus Palamuse Kultuur koostöös Jõgeva vallavalitsusega. Nagu varasematel aastatel, koguneb laureaadile üle antav summa suuresti huumorisõprade – üksikisikute ja asutuste-ettevõtete – annetustest. | Oskar Lutsu huumoripreemia saab Urmas Lennuk | https://kultuur.err.ee/912747/oskar-lutsu-huumoripreemia-saab-urmas-lennuk | Oskar Lutsu huumoripreemia žürii otsustas eile Palamusel toimunud koosolekul, et kõnealuse preemia tänavuseks laureaadiks saab Rakvere teatri dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk. |
Koostöös Hollandi alaliiduga loodi Eesti fännide jaoks spetsiaalne piletimüügikeskkond, mis tagab, et võrkpallifännid saavad Rotterdamis ja Amsterdamis mänge jälgida tribüünidel ühiselt samades sektorites. Piletimüügi keskkond asub SIIN.
Eesti alagrupimängude ajad (kohalik kellaaeg):
13.09 kell 17.00 Eesti - Poola (Rotterdam, Rotterdam Ahoy hall)
14.09 kell 19.00 Eesti - Montenegro (Rotterdam, Rotterdam Ahoy hall)
15.09 kell 19.00 Tšehhi - Eesti (Rotterdam, Rotterdam Ahoy hall)
17.09 kell 20.00 Eesti - Holland (Amsterdam, Sporthallen Zuid hall)
18.09 kell 17.00 Ukraina - Eesti (Amsterdam, Sporthallen Zuid hall)
Rotterdamis maksab päevapilet, mis lubab vaadata ka teisi sama mängupäeva kohtumisi 22,50. Lastele vanuses 5-12 maksab pilet 12,50.
Amsterdamis maksab Eesti - Hollandi mängu pilet 22,50, lastele vanuses 5-12 maksab pilet 17,50. Eesti - Ukraina mängu pilet 15,-, lastele vanuses 5-12 maksab pilet kümme eurot. | Algas piletimüük võrkpallikoondise finaalturniiri mängudele | https://sport.err.ee/912743/algas-piletimuuk-vorkpallikoondise-finaalturniiri-mangudele | Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 12. kuni 29. septembrini Hollandis, Belgias, Sloveenias ja Prantsusmaal. Eesti meeskond mängib D-alagrupis Hollandis Rotterdamis ja Amsterdamis koos võõrustajate, Poola, Montenegro, Ukraina ja Tšehhiga. |
Kunagine sotsiaaldemokraatide juht ja endine välisminister Steinmeier märkis kirjas, et õnnitleb nii enda kui ka oma kaasmaalaste poolt riikliku tähtpäeva puhul. Lisaks kiitis Saksa president häid kahepoolseid suhteid ja lubas hoida intensiivset dialoogi. Samuti kinnitas Steinmeier, et Saksamaa teeb kõike endast oleneva Iraani tuumaleppe säilitamiseks, kirjutas Bild.
Ainus kriitikana tõlgendatavaks märkuseks kirjas oli lause, milles Steinmeier innustas Iraani juhte kuulama oma riigis ka kriitilisi hääli.
Ajaleht märgib, et samas polnud kirjas sõnagagi viidatud sellele, et Iraan on toetanud terrorismi lisaks Lähis-Idale ka Euroopas ja et Teheran rahastab miljarditega terrorirühmitusi nagu Hezbollah ja Hamas. Tähelepanuta on jäänud ka massilised hukkamised ja piinamised; naiste, vähemuste ja opositsiooni tagakiusamine; ähvardused hävitada Iisrael ning holokausti eitamine ning sõbralik soovitus "kuulata kriitilisi hääli" kõlab absurdselt olukorras, kuid Iraani piinamisrohketes vanglates on tuhandeid poliitvange. Õnnitluskirja peavad kriitikuks kohatuks ainuüksi juba seetõttu, et eelpool mainitud inimõigusrikkumistega silma paistnud režiim sai Iraanis alguse just 40 aasta taguse islamirevolutsiooniga.
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch Saksa haru juht Wenzel Michalski pidas Steinmeieri õnnitluskirja šokeerivaks. "Hoolimata mõistmisest, et koostööd tuleb teha igasugustel tasanditel, siis see on juba samm liiga kaugele."
Michalski sõnul on islamirevolutsiooni tähtpäev, mis sümboliseerib suurt ebaõiglust, mis on saanud osaks paljudele inimestele - naistele, usuvähemustele ja opositsioonile. "Kogu inimõiguste spekter on selle režiimi poolt maha tallatud," rõhutas ta.
"Iraan sooritab Süürias metsikusi ning surub maha oma elanikkonda. Isegi kui sellised õnnitlused on osa diplomaatilisest praktikast, millest tuleb kinni pidada, peaks seal vähemalt mingit kriitikat edastama," jätkas Michalski.
Steinmeieri kirjast on šokeeritud ka eksiilis elav Iraani inimõiguslane Mina Ahadi. "See on halb seis, kui demokraatliku riigi nagu Saksamaa president õnnitlev režiimi, mis surub maha naisi ja on tapnud nii palju inimesi."
"Inimesed Iraanis märkavad selliseid sõnumeid väga selgelt ning nad ei hinda neid," rõhutas Ahadi. "See "dialoog", millest Steinmeier räägib, on eksisteerinud 40 aastat, kuid mida on sellega saavutatud? Mida tahaks Steinmeier öelda jaanuaris hukatud noore geimehe sugulastele? Või inimestele, keda kiusatakse taga seepärast, et neil on olnud julgust režiimi vastu protestida?" | Steinmeieri sõbralik õnnitluskiri Iraanile pälvis laialdast kriitikat | https://www.err.ee/912739/steinmeieri-sobralik-onnitluskiri-iraanile-palvis-laialdast-kriitikat | Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier sai kriitika osaliseks seoses õnnitluskirjaga, mille ta saatis islamirevolutsiooni 40. aastapäeva puhul Iraani presidendile Hassan Rouhanile. |
Tiitlit asub kaitsma kurlingupaar Marie Turmann ja Harri Lill ning uus Eesti meister selgub laupäeval, 22. veebruaril.
Eesti meistritiitli väärtus on viimastel aastatel kasvanud, kuna segapaaris kurling kuulub taliolümpiamängude programmi ning maailmas on konkurents ja mängijate tase kasvuteel. "Eesti sportlastele on avatud kõik võimalused, et võistelda koha eest 2022. aasta taliolümpiamängudel Pekingis ning on väga hea meel tõdeda, et meil on olemas ka sportlased, kes sinna püüdlevad ja teevad selle nimel igapäevaselt tööd," ütles Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver.
Kui varasemalt on Eesti meistritiitel üldjuhul tähendanud automaatselt õigust osaleda segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlustel, siis viimased kaks hooaega on Eesti Curlingu Liit loonud süsteemi, et MMil osaleja selgitatakse välja kvalifikatsioonimängude käigus. Kurlingu maailmameistrivõistlused segapaaride arvestuses toimuvad 20.-27. aprillil Norras, Stavangeris.
"Ootame Eesti sportlastelt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel parimat võimalikku sooritust ja kõrgeid kohti ning tahame olla kindlad, et MM-ile pääseb rahvusvaheliselt kõige konkurentsivõimeliseim võistkond, kes suudab võidelda olümpiamängude kvalifikatsioonipunktide nimel," selgitas Randver.
Samas juhul, kui Eesti meistritiitel jääb tiitlikaitsjate kätte, saavad Marie Turmann ja Harri Lill võiduga automaatse õiguse esindada Eestit eelseisvatel segapaaride maailmameistrivõistlustel, kuna hetkel asub kurlingupaar Turmann/Lill maailma edetabelis Eesti võistkondade seas kõrgeimal positsioonil ning MK-etappidel on näidatud oma konkurentsivõimet võrdluses maailma tippudega. Kui Turmann/Lill Eesti meistriks ei tule, toimuvad pühapäeval kvalifikatsioonimängud värske Eesti meistri ja Turmann/Lill vahel.
Eesti meistrivõistlused kurlingus toimuvad 21.-23. veebruarini Tondiraba jäähallis ning põhiturniiril mängib viis segapaari. Eesti meister segapaaris kurlingus selgub laupäeval kell 14.00 algavas finaalmängus. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta. | Algavad Eesti meistrivõistlused segapaaride kurlingus | https://sport.err.ee/912699/algavad-eesti-meistrivoistlused-segapaaride-kurlingus | Neljapäeval algavad Tondiraba jäähallis Eesti meistrivõistlused kurlingus segapaaridele ning meistritiitli eest asub võistlema viis võistkonda. |
Talisurfi juured on pärit Eestist. 1976. aasta talvel konstrueerisid eestlased esimese võistlusklassi – purisuusa. Täna, üle 40 aasta hiljem, on võistlusklasse palju rohkem. Meie regioonis on neist populaarseim universaalne jääl kihutav purjekelgu-klass.
Rahvusvahelisi talisurfi tiitlivõistlusi on korraldatud ligi 40 aastat. Eestis ollakse suurüritusega kuuendat korda. Selle aasta MM (WISSA) toimus kahe nädala eest Ameerika Ühendriikides, Fond du Lacis Wisconsini osariigis. Eestlastel läks seal väga hästi: Boris Ljubtšenko ja Raul Mihkel Anton tõid MM-ilt koju kaks kuldset ja kaks hõbedast medalit.
Eestisse saabub üle poolesaja talisurfi tipptegija Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Venemaalt, Eestist ja võib-olla ka Rootsist. Kuigi MM-il oli umbes samavõrd palju osalejaid, siis vähemalt kelgu-klassis on konkurents oluliselt tihedam, sest Eestis on kohal kõik viimaste aastate maailmameistrid – lätlane Aleksandrs Leontjevs, soomlased Feodor Gurvits ja Marianne Rautelin, leedukad Paulius ja Audrius Voverys ning venelased Grigori Mihhailov ja Andrei Baljakin ning eestlastest maailmameistrid Boris Ljubtšenko ja Tõnis Salong. | Võrtsjärvel peetakse talisurfi Euroopa meistrivõistlused | https://sport.err.ee/912703/vortsjarvel-peetakse-talisurfi-euroopa-meistrivoistlused | Talisurfi tänavused Euroopa meistrivõistlusedpeetakse 22.–24. veebruarini Viljandimaal Vaiblas, Võrtsjärvel. Võistlused viiakse läbi kolmes erinevas distsipliinis – slaalomis, kursisõidus ja GPS kiirussõidus. |
Investeerimisfirma Baring Vostok ameeriklasest juht Calvey ja mitu juhtivtöötajat peeti eelmisel nädalal kinni seoses kahtlustusega, mis puudutab Vostotšni Banki aktsionäride väidetavat petmist, vahendas Reuters.
Calvey ja teised kinni peetud isikud on süüdistusi eitanud ning rõhutanud, et kohtuasi on algatatud selleks, et ärivaidluses survet avaldada.
Calvey on tegutsenud Venemaal ja teistes endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides alates 1994. aastast ning tema firma on piirkonda investeerinud ligi kolm miljardit dollarit.
Investor ja Kremli-kriitik Bill Browder kommenteeris juhtumit tõdemusega, et Calvey vahistamine võib osutuda viimaseks piisaks karikas ning et see näitab, kuidas Venemaast on saanud täiesti korruptiivne ja investeerimiseks sobimatu riik.
"Kõikidest inimestest, keda mina Moskvas tundsin, oli Mike see, kes täitis nende reegleid, tegutses vaikselt ega kritiseerinud kordagi valitsust," märkis Browder.
Calvey vahistamise uudis on mitmel pool Venemaa äriringkondades võetud vastu šokiga ning seda on kritiseerinud ka näiteks kunagine rahandusminister, praegune riikliku kontrollikoja juht Aleksei Kudrin. | Venemaa võimud esitasid USA investorile ametliku süüdistuse | https://www.err.ee/912723/venemaa-voimud-esitasid-usa-investorile-ametliku-suudistuse | Venemaa võimud esitasid USA-st pärit investorile Michael Calveyle süüdistuse pettuses, teatas ameeriklase advokaat Dmitri Kletotškin neljapäeval. |
"Listen, you fuckers, you screwheads. Here is a man who would not take it anymore. A man who stood up against the scum, the cunts, the dogs, the filth, the shit."
– Travis Bickle filmis "Taksojuht" (teksti autor Paul Schrader)
Põikasin sopasel novembriõhtul sisse legendaarsesse Energia kohvikusse kaubamaja kõrval, et võtta väike pirukas ja tummine kohv. Pruunitoonilises vana kooli interjööris valitses kaurismäkilik atmosfäär. Toolides istus paar härrasmeest, joped seljas ja vuntsid vahused. Nurgalauas toimus kahe eaka meesterahva vahel elav arutelu põletavatel poliitikateemadel. Mõtlesin, et pildistan üles paar kaadrit, järsku läheb tarvis mõne tulevase filmiprojekti visuaalse referentsina. Nurgalauamehed aga hoomasid mu toimetamist ja ägestusid. "Kaitsepolitsei agent, kindel see," sedastas üks vanahärra teisele. Lühike, aga raevukas keskustelu päädis pildi kustutamisega. Energia kohvik võib küll olla pealtnäha stiilipuhas soome film, aga ümberringi hõljub Kaurismäki kohta liiga palju negatiivset energiat.
Ei tea, kas see on vaid isiklik aimdus, aga õhus näib särisevat sedasorti vimmasust, umbusku ja polariseerumist nagu tosinkond aastat tagasi pronksiööjärgsel ajal. Mäletan, millise sügavkülmutava pilguga silmitses venelasest ettekandja meid pojaga aprillirahutustele järgnenud nädalal. Küllap oli ka meile toodud kohv rikastatud mõne kehalist päritolu substantsiga.
Avatud viha ja sumbunud vimm
Praegused pingejooned jooksevad aga põhirahvust pidi. Ma ei saagi aru, mis toimub. Ilus maa ju ja toredad inimesed. Aga kodanikud kõnnivad ringi, turjad vimmast pinevil, sõrmenukid valged, silmad kurdude keskel kalgilt kollased. Nad tuututavad oma autodes, nagu käes oleks viimnepäev, ja saadavad kaasmaalastele läbi tuuleklaasi hääletuid raevupuhanguid. Nad kirjutavad komme ja halavad raadiosaates. Neid ajab närvi praktiliselt kõik: noored ja pensionärid, naljaninad ja aatemehed, ateistid ja usklikud, puukallistajad ja ärimehed, filmid ja telesaated, rohelised ja roosad, kollased ja mustad. Perekondlikel kogunemistel tuleb tublisti pingutada, et riskantsed teemad püsiksid viisakuse niudevöö all, et alkoholi mõjul ei kukuks kired kahel otsal lõkendama. Vanalinna legendaarse baari ees lubatakse populaarsel kirjanikul nina üles lüüa. Rahvakogunemistel sakutavad vastaspooled üksteist kapuutsiäärisest porisele sillutisele, keegi vehib ringi võllapuuga. Veelgi porisemas sotsiaalmeedias koostatakse vastastest nimekirju. Mõiste "reetur", mis oli varem reserveeritud Herman Simmi taoliste tegelaste tarvis, on ilmunud poliitikute igapäevaleksikasse oma vastase paikapanemiseks. Pole tarvis vallata "ridade vahelt lugemise" kaunist kunsti, et aru saada, mis on reeturi palk. Kui norra terrorist Anders Breivik mõrvas 2014. aasta juulis Utøya saarel 70 last, oli ta veendunud oma teo vajalikkuses, sest tema nägemuses oli tegemist reeturitega. Kui juba "reetur" on ametlikku sõnavarasse integreeritud, tähendab see rohelise tule andmist ka tänavapoliitika emotsionaalsele mootorile – vihale.
Viha on mitut sorti. See saab olla romantiline, õilis, kunstiline, erootilinegi. On viha, mis paneb hormoonid möllama, tõstab lakke seksapiili. Kirglikele tülidele järgneb kirglik armustseen. Selleks et tulla ühte, peab ennast enne eraldama.
On viha, mis annab identiteedi, liidab teiste vihakandjatega ühise vaenlase vastu. Viha, mis tekitab rahvaliikumisi, lööklauseid, võitluslaule, tänavamoode.
Aga on ka kinni sumbunud viha, vimm, mis ilmub rusikaid rullides, vargsi, visinal, oodates võimalust paisu tagant välja pääseda. Nagu ansambel Propeller laulis, et "ütled kurat ja sirguvad õlad ja tuju on korraga hää". See viha töötab tühikäigul, ainult omaenese tõde kuulates. See on ühedimensiooniline viha, millega ei saa kommunikeeruda.
Kui sotside liidrid üritasid nende vastu meelt avaldavale rahvale oma seisukohti selgitada, jäeti nad mikrofonita. Üles ärritatud inimestel pole mingit soovi vastaspoolt ära kuulata, vaid ainult piksevardana kasutada. Ühine vastane annab kanali frustratsiooni kollektiivseks väljaelamiseks.
Karjuv inimene
Viha pole kaugeltki ainult spektri ühe osa monopol. Ühe röökiva suu vastas on samasugune röökiv suu, provokatsioon kutsub esile provokatsiooni, kuni asi läheb käest ära. Liikumise #MeToo kiiluvees purjetanud fundamentaalfeministid ei erine väljendusviisi poolest just palju EKRE hüsteerilistest vanameestest. Milan Kundera leiab, et polegi tähtis, kas inimene karjub Tšehhi vabaduse poolt või vastu, karjuv inimene on karjuv inimene. Näost punane, silmad punnis ja sooned laubal tursumas. Fanaatik on fanaatik, ükskõik kui õilsa asja eest ta ka ei seisaks.
Võib-olla mulle ainult tundub nii, aga anno 2019 pole poliitiliste ootuste taga kaugeltki lootus paremale homsele, paremale poliitikale, suuremale kaasatusele, vaid pigem ideoloogiline ja emotsionaalne vastandumine. Nii trumpistide punased nokatsid kui ka Prantsusmaal protestijate kollased vestid sümboliseerivad viha majandusliku ja poliitilise eliidi vastu, aga ka frustratsiooni traditsiooniliste ametite kadumise pärast, viha võõrapärase vastu, viha ostujõu languse vastu. Vahel ka lihtsalt umbusku riigi ja valitsemise vastu tervikuna. Või ärritavad konkreetsed persoonid, kes esindavad kõike põlgusväärset. "Mine ütle nüüd talle edasi, et temasuguse koht on seina ääres!" sisistas üks taksojuht, nähes Jürgen Ligit ühe mu tuttavaga vestlemas (mul ei jätkunud siiski söakust ministrihärrale lihtsa valija arvamust edastada, kõnelesin selle asemel suusatamisest).
Selge see, et vihaste hulkade eestkõnelejad ei kuuluta "vihkamist". Nad on enda meelest suure eetosega sõdalased, ideeinimesed, visionäärid, aga nad on ka viha oskuslikud õhutajad ja suunajad. Sest neid, kes tulevad järel, ei huvita enam keerukad ideed, vaid näpuga näidatav süüdlane kõikidele hädadele.
Paradoksaalne on aga see, et tänavatel "revolutsiooni" õhutavad inimesed elavad kvaliteetsemat elu kui ükskõik milline inimpõlv enne neid. Majandus liigub tõusuteed, haridus on kättesaadav, heaoluühiskond hoolitseb endiselt oma liikmete eest, ettevõtlus, vaba reisimine, eneseteostus on vähemalt teoorias igaühe inimõigused. Ent ometi pole tuha all miilavad söed kustunud.
Kollaste vestide mässul puuduvad 60ndate rahutute aegade romantilised noodid – siin ei nõuta niivõrd võrdsust, vabadust, vendlust, kuivõrd ostujõudu. Barrikaadidel pole miniseelikuid ega afrosoenguid, Kleopatra meiki ega vabaarmastust, vaid teetööliste koledad vestid. Ja mis on tulemus? Revolutsiooni kromosoomi on kätketud ideaalide kokkukukkumine. Tegelikult kuulub rahvale vaid üksainus hetk, siis on võimu bastionile heisatud oma võitluslipp. Kohe ilmuvad minema kihutatud tarikate asemele uued, sageli hullemad kui eelmised. Uus jõud pole võimule saanud selleks, et seda käest anda. Ja ülesköetud viha paneb juba järgmisi barrikaade ehitama. Kuni enam ei jaksa ja apaatia võtab maad.
Juhi lummus
On puhtalt naiivne arvata, et rahulolematute ülim eesmärk on demokraatia ja vabadus. Mässujuhid räägivad rahva võimust ja sõnavabadusest seni, kuni pole ise pumba juures. Kui võim on taskus, muutuvad õilsad sõnavabaduse printsiibid, demokraatlikud institutsioonid ning võimu läbipaistvus kiiresti tühjaks retoorikaks ning kruvisid hakatakse vaikselt kinni keerama. Sest kõik see segab vaid võimu tõhusat teostamist. Georges Bataille on öelnud, et heterogeenses sootsiumis on massides pulbitsemas tung homogeensuse järele. Sõnavabaduse sildi all ihaletakse ainutõe valitsemist, demokraatia asemel tugevat juhtimist, vähemuste rahumeelse kooseksisteerimise asemel enamuse ülemjõudu. Üks rahvas, üks riik, üks juht.
Autoritaarsusele on omased kolm tunnust. Esiteks populism. Autoritaarne juht peab panustama oma toetajate ootustele, ükskõik kui ebareaalsed või emotsioonipõhised need ka poleks. Ta peab, maksku, mis maksab, hoidma üleval tugeva juhi kuvandit, ratsutama palja ülakehaga või rääkima ülivõrdes enese võimsusest ja võimekusest juba enne tegudele asumist. Oma poolehoidjatest kõneldakse kui rahvast ja vastastest kui rahva huvide vastu tegutsejaist. Ehk autoritaarne juht kipub samastama ennast ja oma poliitikat terve rahva tahtega.
Teiseks, selleks et kinnistada "meie" identiteeti, hakkab autoritaarne juht demoniseerima oma vastaseid, aga ka lihtsalt teistsuguseid. Kõikidel hädadel peaks olema konkreetne patuoinas ja süü on tema jaoks kollektiivne. Ta teab, et ülesköetud viha on võimas silmamoondus, millega saab nihutada fookust tegelikelt probleemidelt. Teistsuguseid alavääristavat saunalava-žargooni ja blatnoi-kõnepruuki seostatakse otsekohesuse ja mehisusega, poliitkorrektsusele vastuastumise sildi all normaliseeritakse vihast kantud väljendusviisi. Usinamad kukuvad koostama reeturite nimekirju.
Kolmandaks hakkab autoritaarne võim murendama demokraatlikke institutsioone alates vabast ajakirjandusest kuni kohtuvõimuni. Ebamugavaid fakte ja vastuolulisi arvamusi esitav peavoolu ajakirjandus tundub stressis inimestele liiga segane, sel ajal kui lihtsaid tõdesid kuulutav ja selgetele vastandustele panustav rahvajuht ütleb asju välja "nii, nagu need on". Või veel hullem, paranoilise vastanduja jaoks on kogu ametlik meedia eliidi ja ärihuvide ripats, mille ainus funktsioon on tõde varjata. On palju räägitud, et infoallikate küllasus ja killustatus tekitab hoopis igapäevaste infokanalite ahenemist. Inimene otsib ainult omaenese veendumusi kinnitavat teavet ja lülitab nendega vastuollu mineva allika lihtsalt välja või kuulutab selle vastase propaganda tööriistaks. Needsamad kõlakojad koondavad sotsiaalset vimma, mida üksteise selgasid sügades muudkui üles köetakse, kuni tormatakse virtuaalseid mõisaid põletama, euroliitu maha lammutama. (Kuigi euroliidu abikäsi on igas remonditud rahvamajas, igas traktoris, igas kilomeetris remonditud tees, igas lihaveisekarjas, tundub paljudele sellest kasu lõikajaile, et Brüssel on meid peenrahaks vahetanud. Mis aga juhtub, kui populismilaine Eesti euroliidust välja paiskab? Kas euroväärtuste vihkajad oleksid reaalselt õnnelikud, kui lõppeksid kõik põllumajandus- ja regionaaltoetused? Kui kahaneva tööealiste hulgaga rahvastik jaksaks vaid katta maksudega pensione ja pidada üleval riigistruktuure? Kui piiri peale tekivad jälle passisabad ning tollis puistatakse kotte? Ja kuna tänapäeva maailmakorraldus ei salli vaakumeid, siis Euroopa mõjusfääri ärakukkumisega ilmub üks teine mõjusfäär, kuhu meid avasüli tagasi oodatakse. Sellest sfäärist uuesti välja pääseda on juba palju raskem.)
Kohanemisraskused ja obsessioon
Paljusus, esinegu see siis heterogeensuse, multikultuursuse või liberaalsuse nime all, ajab lihtsa inimese stressi nagu lõputute valikutega hüpermarket. Lisaks umbusk teistsuguse ees, raskused kohanemisel ja ümberõppimisel. See ebakindlus on poliittehnoloogiliste nõksudega väga kergelt vihaks konverteeritav. Ja see viha, nagu öeldud, ei ootagi enam seletusi. Kui sa oled kurjategijaks (reeturiks) tembeldatud, võetaksegi iga su sammu kui kuritegu (reetmist), ükskõik kui palju sa ka ei selgitaks, et ka sina ei poolda massiimmigratsiooni või sotsiaalset ebavõrdsust. Ka endised iidolid hüljatakse, kui nad võimule pääsedes mahenevad, ning nende asemele tulevad veelgi vihasemad "rahvajuhid". Nii nagu on juhtunud Keskerakonnaga, kes on kaotanud EKREle kibestunuma poole oma elektoraadist.
Äärmuslikus vormis puudub vihal sügavus, puuduvad kihistused, puudub eluterve distants. Seal ei ole mängu, eneseirooniat, kunsti. Vihane inimene on ühevektoriline, kleepudes oma vihkamise objekti külge nagu kärbes junnile. Mäletan lugu ühest korralikust daamist, kes hospitaliseeriti psühhoosi tõttu, mis tabas teda lasteaiarühmaga kirikutornis ekskursioonil viibides. Nimelt hakanud ta üle torniääre ronima, kisendades samal ajal, et enne tapab ta ennast ära, kui hakkab lapsi ahistama. Pärast selgus, et naine oli kannatanud juba pikka aega obsessiivse sundmõtte all, et järsku on temas varjul pedofiilsed kalduvused. Mõne homovastase toimetusi jälgides jääb mulje, et ka nemad kannatavad omalaadse "geiobsessiooni" käes. Minu arusaamist mööda ei tegele normaalne heteroseksuaalne inimene igapäevaselt teiste seksuaalelus sobramisega, selleks peab tagant torkima ikka mingisugune sisemine ärevus ja vaev.
Polaarsused tõmbuvad kui magnetid – vastasest kujuneb sundmõte, millest vabaneda on sama raske kui kallima embusest. "Alternatiivmeedia" aktivistid tegelevad hommikust õhtuni "peavoolumeedia" paljastamisega, Facebooki tutvuskond kubiseb tegelastest, kes postitavad raugematu produktiivsusega moslemikriitilisi mõttearendusi. Tekib õigustatud küsimus, kas neil inimestel on elus üldse ka millekski muuks aega. Kas neil on üldse mingi elu väljaspool arvutiekraani? Järsku on see vihane aktivism seotud hoopiski hirmuga omaenese elu tühjuse ees.
Adrenaliininälg
Loomulikult ma usun, et inimesel on õigus kõigile oma tunnetele, ka kõige negatiivsematele. Elu meie ümber pole suur armastuse lilleaed, kus võtame kõik kätest kinni ja laseme ürgemal end väestada; kus kõiges on võimalik mõistlikult läbi rääkida ja ühist kandepinda otsida. Viha on ürgsem kui ratio. Viha on nagu iha (huvitav kõlaline sarnasus), mis toitub iseenese intensiivsusest. Viha on amfetamiin – ta kütab üles, lööb adrenaliini keema, ajab pupillid suureks ja pingestab keha rünnakuks. Viha laseb käärima läinud emotsioonidel välja purskuda. Viha puhastab. Viha annab energiat. Ta toob nukra inimese välja tolle tardumusest, lööb kaela maha sumbunud vimma eetripudelil, paneb tegutsema. Vihane inimene tajub eesmärki, ta on mobiliseerunud. Viha laseb natukenegi kompenseerida elu jooksul sinusse ladestunud ülekohust. Nii privaatses kui ka ühiskondlikus sfääris. Viha muudab sind subjektiks, sind pannakse tähele. Sest pea alati on vihaseimad need, kes on avalikkuse rambivalgusest väljas, kes on pühitud vaiba alla, surutud elu äärealadele või sootsiumist välja hääletatud. Viha annab neile võimaluse olla nähtav ja kuulatud ja kardetud. Kes karjub kõige kõvemini, seda kuuldakse. Ja mine tea, järsku hakatakse sinuga arvestama.
Oht on aga selles, et viha toodab viha. Viha on ka selles mõttes amfetamiin, et ta tekitab sõltuvust. Sõltuvust adrenaliinist, mida vihaleja peab eksikombel võitluseks õige asja eest. Tegelikult on see psüühiline vajadus võimsa emotsiooni järele. Sest kohe, kui sa uut annust peale ei saa, oled veelgi sügavamas kohas. Vihane inimene on vampiir, tähelepanuvampiir. Ta on nagu jonnipsühhoosis laps, kes mingit kanni nõudes poes põrandale viskub ja oma vanemad piinlikkusest hulluks ajab. Veel jubedam, ta on purjus pulmakülaline, kes ühel hetkel kõigiga tüli norima asub. Kogu tähelepanu, mis peaks pruutpaarile kuuluma, koondub nüüd mäuraja ümber: teda rahustatakse, silitatakse, ähvardatakse, talle otsitakse pehmet aset maandumiseks. Aga juhtub see, et korrarikkuja saab talle osutatud tähelepanust vaid äksi juurde.
Sama tähelepanuvajadus kehtib ka sotsiaalse viha kohta. Üks manipulaator sai maailma võimsaima riigi etteotsa, sest ta oskas oma glamuurse vihakõnega olla kogu kampaania vältel meedia rambivalguses. Kütuse keskkonnamaksu vastu protestivale Prantsuse kollavestile antakse proportsionaalselt palju rohkem sõna kui tema vastaspoolele, kes selgitaks, miks meil kõigil on vaja järeltulevate põlvede nimel puhtamasse energiasse panustada. Meie Konservatiivse Rahvaerakonna Helmed pikeerivad ühelt ekraanilt teisele nagu Batman ja Robin, saades rohkem tähelepanu kui skandaalivabad poliitikud ühtekokku.
Kontraprotest
Nüüdisaegne postmodernne ühiskond on ammu aru saanud, et protestilt tema väe võtmiseks tuleb absorbeerida ta enesesse, kuulutada kriitiline mõte demokraatia pärisosaks ja seda isegi subsideerida. Tänavatel lahvatanud stiihia tuleb ümber modifitseerida (pop)kultuuriliseks fenomeniks. Mässust saab elustiil, vastandumisest moevool. Nii juhtus hipidega, nii juhtus pungiga, isegi skinhead 'id tegelevad praegu pigem oma riidebrändide turunduse kui sisserännanute kolkimisega. Lars von Trier analüüsis filmis "Idioodid" ("Idioterne", 1998) vaimukalt protesti kui niisuguse võimalikkust läänelikus demokraatias. Ainult siis, kui lähed totaalselt üle kõikide eetiliste ja hea maitse piiride, lalised nagu debiilik ja tõmbled nagu idioot, suudad ehk kutsuda kõigega harjunud ja kõike sallivas kodanikus esile midagi šokilaadset. Kõik kommunikatiivsemad protestivormid on integreeritud juba ammu postmodernse ühiskonna kirjusse kuube.
Aga just see kõikelubavus tekitabki trotsi. Kuidas on nii, et ma saan kogu aeg ja ükskõik mille vastu protestida? Ma protestin protestimisvabaduse vastu. Ma protestin liberaalse põhimõtte "ela ise ja lase teistel kah elada" vastu. Ma ei taha, et kõik eksisteeriks mõnusalt üksteise kõrval, ma tahan vaenlast.
Kui toetuda taas Georges Bataille'le, jääb ühiskonna suletud ökonoomika tsirkulatsioonist üle teatavat jääkainet – musta energiat, mis otsib võimalust välja paiskuda. Kui seda ei saa väljastada kontrollitud kombel – rituaalidena –, lahvatab see lõpuks vägivallaks. Sport, eriti jalgpall, on üks väheseid konsensuslikke rituaale rahuajal kasvanud testosteroonist pulbitsevale mehepojale, kes tahab isiklikku sõda, isiklikke vaenlasi ja isiklikku kangelaslikkust. Identiteet kujuneb välja vastandumise kaudu. Saksa ja poola jalgpallihuligaanid lepivad kokku kohtumispaiga linna taga tühermaal, et lahendada üksteist kaigastega kolkides maailmasõjast lahti jäänud otsi.
Õhtumaa allakäik ja hea vana ilm
Filosoof Oswald Spengler nimetas olukorda, kus vohavad individualism, keskendumine naudingutele ja kõikelubavale heaolule, "õhtumaa allakäiguks". Allakäik kulmineerub teatavasti tsivilisatsiooni lämbumisega omaenda lodevuse kätte. Vene antropoloog ja filosoof Lev Gumiljov pidas lääne rahvaid venelastega võrreldes samal põhjusel vähepassionaarseteks. Mitmesugused organiseeritud ja stiihilised liikumised alt-right 'ist religioosse fundamentalismini idealiseerivad erinevaid ajaloolisi epohhe keskajast Metsiku Lääneni. Põhimõte on üks: tagasi peavad tulema ajad, kus mees oli mees ja naine oli naine ja igaüks tundis oma kohta suures maailmakorralduses. Lojaalsus jumalale, aukoodeksile või rahvusele on olulisem kui isiklik heaolu. Võitlus vastasega on iga indiviidi ja rahvuse püha kohus. Lodeva võrdsuse asemel valitsegu hierarhiad, isikuvabaduse asemel traditsioonid ja kõikelubavuse asemel universaalsed normid. Demokraatia asemel ihatakse näha tugevaid valitsejaid, kes määravad, kellel on rohkem õigus olla ja kellel vähem. 60ndate inimõiguste liikumist näeb konservatiivne kontrrevolutsionäär allakäigu algusena, inimvabaduste laienemise asemel nõutakse moraalset või lausa verepuhtust, aga ka traditsioonilisi soorolle, pereväärtusi. "Liberaalist" saab sõimusõna. Ka meie murumütsikestega vihased mehed sarnanevad kirglikus fundamentalismis kaunikestki oma põhivastasega – džihaadisõdalasega.
Probleem on aga selles, et tänapäeva keeruka lõimega post-post-ma-ei-tea-mis-maailmas ei toimi hästi selline Julius Evola populariseeritud lihtsakoeline eetos. Kas või seepärast, et suur osa neist, kes igatsevad taga müütilist viikingiaega või rüütliau, on pehmeihulised arvutikonutised, kelle ainuke kokkupuude sõjakunstiga on osalemine arvutimängu "Call of Duty" või "Warcraft" turniiril.
Aga asi võib minna tõsisemaks, kui mõni interneti kasvatatud kakand otsustab hakata tegutsema. Nagu asus tegutsema Martin Scorsese filmi "Taksojuht" ("Taxi Driver", 1976) sotsiopaadist peategelane Travis Bickle, kelle nurjumised, üksindus ja vimm viisid reaalsustaju moondumiseni. Ka isehakanud templirüütel Anders Breivik plaanis anda oma massimõrvaga otsustava hoobi läänemaailma pehmele kõhualusele.
Kuidas selgitada pilte vihkavale jänesele
Kuna viha on kommunikeerimatu positsioon, siis vihasele inimesele on äärmiselt raske midagi selgeks teha. See muidugi ei tähenda, et proovima ei peaks. Kuidas tulla sellega igapäevaelus toime nii, et omaenese põhimõtteid mitte alla suruda?
Üks viis oleks ebasümmeetriline vastus. Mitte vastata vihasele tiraadile samaga, vaid pakkuda teist perspektiivi, selgitada oma nägemust ilma näägutuseta. Jätta vastaspoolele õigus tema tõele, unustada uks irvakile ka teistsuguse tunnetuse juurde. Tutvustada talle viisakalt paljusust, näidata erinevust ja tuua esile selle inimlikud sarnasused. Kui sa lased vihal enese üle võimust võtta, ükskõik kas langedes vihase inimesega sama tasandi mõttevahetusse või ise välja vihastudes, on tulemus ümmargune null. Hulk närvirakke hävib, kuid kumbki pool ei tee teisele selgeks mitte kui midagi.
Tegelikult on paljud vimmakandjad inimestena vägagi meeldivad. Üks setu härrasmees, kes propageerib, et meie riigikogus peaks mõni Breiviku-sugune korraldama korraliku kuulikümbluse, on aidanud mul mitu korda autoga seotud jamasid lahendada. Paljud pealtnäha sallimatud tüübid võivad olla kuldse südamega, abivalmid, lojaalsed, nii mõnedki on legendaarsed napsu- ja naljamehed. Mõned on lihtsalt veidike umbusklikuma loomuga, mõnikord vaimselt ja füüsiliselt ääremaastunud, mõnikord elus tallata saanud, mõnikord majanduslikes raskustes, mõnikord bürokraatiast hulluks aetud, mõnikord üksildased. Ma ei usu elu sees, et nad haaraksid heinahangu järele, kui neile mõni vahva neegripoiss vastu jalutaks.
Variant on ka tähelepanu hajutamine, mis töötab ühtviisi hästi nii jonnivate laste kui ka pahurate keskealiste peal. Sattusin kord suitsusauna lavale ühe härrasmehega, kes kippus oma "murjani"-jutuga naudingut rikkuma. Midagi tuli ette võtta. Kui tegelane leilihetkeks valangu peatas, võtsin kiiresti sõnajärje üle, kõneldes – nii palju kui oskasin – Lähis-Ida ajaloost, Hammurapi seaduskoodeksist ja Abbassiidide kalifaadist. Inimene kuulas, mumises uuesti, et "aga murjanid tulevad ju seia…", kuid ta häälel polnud enam jõudu taga.
On võimalus järgida Michelle Obama üleskutset "When they go low, we go high". Tunnustan Indrek Tarandi katset vastaspoole miiting oma eenduva isiksusega kaaperdada, aga see, kuidas asi välja kukkus, mõjus iseenese groteskse paroodiana. Kui sulle näidatakse võllast, milles peab rippuma su kael, siis siin lõpeb joonelt debatt. Sa saad väidelda ainult nendega, kellega sul on ühine protseduuriline platvorm. Sarja "Better Things" peategelasel oli komme öelda oma emale, kui too jälle manipuleerima hakkas: "Teeme nii, et selle faasi jätame vahele." "Palun minu kuuldes sellel teemal mitte kõneleda, omavahel rääkige, millest tahate," ütles üks kinnisvaraarendaja objektil ksenofoobset juttu viljelenud ehitusmeestele.
PS. Üks huvitav fenomen veel. Kui rääkida selle kodumaise ja globaalse vihalainega seostuvast demograafilisest segmendist, tuleb esimesena silme ette vanemapoolne heteroseksuaalne mees. Võiks mõelda, et tõelise mehe stereotüübi juurde kuulub see, et ta neelab stoilise rahuga alla kogu alanduse ja kibeduse ning läheb püstipäi edasi. Aga kus sa sellega – tegemist on ühe õrnema tüübiga üleüldse. Keskealiste hulgas on levinud komme mõnitada "lumehelbekesi", kelle all peetakse silmas ärahellitatud, tundlikke ja saamatuid noori, aga sotsiaalmeedias postitusi lugedes paistab praegu kõige suuremat hädakisa löövat hoopis pealt neljakümneste "kaerahelveste" põlvkond. Või kas see ainult tundub mulle nii?
Andres Maimik on ühe kannikaga kinni filmikunstis, teisega elus eneses ja ta pole siiamaani aru saanud, kas tegemist on ühe ja sama või kahe erineva kehaosaga. | Andres Maimik. Viha anatoomia | https://kultuur.err.ee/912721/andres-maimik-viha-anatoomia | Praegused pingejooned jooksevad aga põhirahvust pidi. Ma ei saagi aru, mis toimub. Ilus maa ju ja toredad inimesed. Aga kodanikud kõnnivad ringi, turjad vimmast pinevil, sõrmenukid valged, silmad kurdude keskel kalgilt kollased, kirjutab Andres Maimik Müürilehes. |
Saksa esireket jäi tund ja 47 minutit kestnud matšis alla Taiwani tennisist Hsieh Su-Weile (WTA 31.), kes oli Kerberist parem 5:7, 6:4, 6:0.
Hsieh servis matši jooksul ühe ässa, Kerber kaks. Topeltvigu kogunes maailma 31. reketil kolm, sakslannal kaks.
Heas hoos Hsieh, kes on Dubais alistanud lisaks Kerberile ka Läti esireketi Anastasija Sevastova ja valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši, läheb veerandfinaalis vastamisi neljanda asetusega tšehhitar Karolina Pliškovaga (WTA 5.).
Veerandfinaali jõudis ka turniiri mullune võitja Elina Svitolina (WTA 6.), kes alistas kindlalt hispaanlanna Garbine Muguruza (WTA 19.) 6:1, 6:2. Ukrainlanna järgmine vastane on Muguruza kaasmaalane Carla Suarez Navarro (WTA 26.).
Teised veerandfinaalpaarid:
Simona Halep – Belinda Bencic
Viktoria Kuzmova – Petra Kvitova | Endine maailma esireket langes Dubais konkurentsist | https://sport.err.ee/912713/endine-maailma-esireket-langes-dubais-konkurentsist | Dubais jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril selgusid kolmapäeval veerandfinalistid. Viienda asetusega endine maailma esireket Angelique Kerber (WTA 7.) piirdus kolmanda ringiga. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Tammist, Tõniste, Mäggi ja Simson | https://www.err.ee/912718/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-tammist-toniste-maggi-ja-simson | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
Ingebrigtseni tulemus 3.36,02 on nii uus Norra rekord kui ka juunioride maailmarekord, vahendab Marathon100.com.
Tefera ületas finišijoone 32 sajandiksekundit hiljem tulemusega 3.36,34.
Jakob Ingebrigtsen on üks hetke säravamatest Euroopa jooksutähtedest. Mullustel Euroopa meistrivõistlustel võitis ta 17-aastaselt kulla nii 1500 m kui ka 5000 m distantsil.
Samuel Tefera on norralasest vaid aasta vanem. Nädalavahetusel püstitas ta 1500 m distantsil uueks maailmarekordiks 3.31,04. Mullu tuli ta ka Birminghamis toimunud kergejõustiku sise-MMil 1500 m maailmameistriks. 2018. aasta juunioride MM-võistlustel pidi Tefera samal võistlusmaal tunnistama Ingebrigtseni paremust. | Jakob Ingebrigtsen alistas värske maailmarekordimehe | https://sport.err.ee/912696/jakob-ingebrigtsen-alistas-varske-maailmarekordimehe | 18-aastane norralane Jakob Ingebrigtsen võitis kolmapäeval Düsseldorfis IAAF World Indoor Tour võistlusel 1500 m distantsi, alistades äsja samal võistlusmaal uue maailmarekordi püstitanud Etioopia jooksja Samuel Tefera. |
Arvamusloole on lisatud ERR.ee videousutlus, mis on tehtud kolmapäeval, päev pärast haridusministri Kohtla-Järve visiiti ning kus avatakse riigikeelse gümnaasiumi teemat.
Mõnikord on avaldatud imestust, miks on Eestis nii vähe muudest rahvustest pärit tipptegijaid ametnike, poliitikute või kultuuritegelaste hulgas. Aga mis ühendab nii erinevaid isiksusi nagu lauljat ja näitlejat Tanja Mihhailovat, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovskit, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorovit või kultuurikorüfeed David Vseviovi? Jah, kõik nad on omandanud suurepärasel tasemel eesti keele oskuse ning on seetõttu Eesti ühiskonnas igaüks oma valdkonnas edukad ja tunnustatud.
Just eesti keele heal tasemel valdamine on täna meie ühiskonnas vene või muu koduse keelega noorele pilet edukaks erialaseks karjääriks. Kuna eesti keel pole grammatiliselt mitte eriti lihtne, siis mida varem muukeelsed noored riigikeele selgeks saavad, seda ladusamalt lähevad neil tulevikus õpingud ja tööalane karjäär.
Virumaa Kolledži arendusdirektorina näen igapäevaselt, kuidas noortel, kes pole gümnaasiumi lõpuks omandanud eesti keele oskuse, on väga raske kui mitte võimatu saada heal tasemel kõrgharidust ning paljud langevad seetõttu ülikoolist välja juba esimesel õpinguaastal. Tehnilise kõrghariduse omandanud noorte staatus tööturul aga tõuseb, kui nad valdavad kolme keelt - eesti, vene ja inglise. Just Ida-Virumaal tegutsevad tööstusettevõtted pakuvad noortele konkurentsivõimelist palka ning suurepäraseid karjäärivõimalusi kogu Euroopa Liidu ulatuses. Selleks, et mistahes edukas ettevõttes karjääri teha, on esmaseks eelduseks teataval tasemel riigikeele oskus. On väga kurb, kui venekeelsed noored teadvustavad eesti keele valdamise olulisust alles siis, kui muidu väga heal tasemel kõrgharidus on omandatud.
Just sellest vaateviklist on ka meie venekeelsele kogukonnale oluline, et tänavu sügisel Kohtla-Järvel tööd alustav riigigümnaasium hakkaks kohe pakkuma õpet riigikeeles. Olen veendunud, et ka venekeelsete koolide 9. klassi lõpetavad õpilased soovivad saada kvaliteetset kõrgharidust ning teha edukat karjääri Eestis või Euroopa Liidus. Arvestades sellega, et kõrgharidus on Eestis kas eesti- või osaliselt inglisekeelne, siis heal tasemel eesti keele oskus on üks olulisi eeldusi, et olla tulevikus tööjõuturul konkurentsivõimeline. Uue gümnaasiumi 11. ja 12. klassidesse õppima asuvatele ning riigikeelt vähesel määral oskavatele õpilastele pakutakse tuge täiendavate eesti keele tundide, väikeste õpperühmade, lõimitud aine- ja keeleõppe ning keelekümbluslike ürituste korraldamisega. Tugiisikuid vajavad kindlasti ka venekeelsete koolide lapsevanemad, et selgitada, mida tähendab aineõppe ühitamine keeleõppega ning kuidas tagatakse nende lastele väga heal tasemel gümnaasiumiharidus.
Eestikeelne kogukond toetab
Iseenesest mõista on ka Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilased ning nende vanemad huvitatud, et noored saaksid jätkata samal tasemel hariduse omandamist oma kodukandis. Selle õiguse tagab neile juba Eesti Vabariigi põhiseadus, mistõttu on meie riigi haridust korraldavate ametnike kohustus kindlustada neile eestikeelne ja eestimeelne gümnaasiumiõpe. Erinevast rahvustest noorte igapäevane suhtlus aitab kaasa ka eesti emakeelega noorte vene keele oskuste parendamisele.
Hirmul, et eestikeelses gümnaasiumis kaoks venekeelsetele õppuritel ära identiteet ning rahvuskultuur, pole alust. Loodavas gümnaasiumis toetatakse kindlasti vene emakeelega õpilaste emakeele, vene kirjanduse jm õppimist. Õppekavades saavad au sees olema nii Tammsaare ja Pärt kui ka Tšehhov ja Tšaikovski. Julgen eestikeelse Kohtla-Järve kogukonna nimel kinnitada, et peame jätkuvalt lugu venekeelse elanikkonna kultuuritraditsioonidest, kirjandusklassikast ning enesemääratlusest.
Täna oleme olukorras, kus Kohta-Järve riigigümnaasiumi õppekavad ja pedagoogide kaader on kinnitamata, sest haridus- ja teadusministeeriumist on tulnud järjestikku vastuolulisi sõnumeid. Kui jaanuari lõpus kinnitati, et uus riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelse õppega, siis veebruari keskpaigas räägitakse juba 60:40 variandist. See olukord on tekitanud tänaseks suurt ebakindlust nii eesti- kui ka venekeelsete õpetajate hulgas.
Tegelikult on eestikeelset riigigümnaasiumi vaja kõikidele Kohtla-Järve elanikele. Meie ühine eesmärk on tagada, et siit sirguksid erinevatest rahvustest tarmukad noored, kes suudavad arendada elu kodukandis ning olla konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tööturul. Kohtla-Järve vajab haritlasi, kes omandavad ja jagavad teadmisi ühises inforuumis, suudavad olla ettevõtlikud, innovaatilised ning suudavad teha ühiskonnateadlikke otsuseid.
Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.
Videointevjuu (tehtud 20.02.2018, küsis Rene Kundla, vastas Mare Roosileht) | Mare Roosileht: riigikeelne gümnaasiumiharidus aitab avada palju uksi | https://www.err.ee/912709/mare-roosileht-riigikeelne-gumnaasiumiharidus-aitab-avada-palju-uksi | TalTechi Virumaa Kolledži arendusdirektor ja eestikeelse Kohtla-Järve Järve gümnaasumi õpilase lapsevanem Mare Roosileht kirjutab arvamusloos, miks eestikeelne gümnaasium on parem võimalus Eestis oma eduteed jätkata ka venekeelse emakeelega noortele. |
Kirjas teatas ohvreid esindav advokaadibüroo Schmill&Lombrez, et kohtu
president määras istungid Nanterre' tsiviilkohtus kahele päevale, 12. ja
15. aprilllile 2019. Istung toimub prantsuse keeles ja tõlkevõimalus
büroo kinnitusel puudub.
Protsess on kestnud juba 22 aastat, mille sisuks on Estonia protsessi ühingu ühishagi parvlaeva Estonia ehitanud laevaehitusettevõtte Meyer Werft ja laeva klassifitseerija Bureau Veritas vastu.
Viimased 15 aastat on juhtumiga tegelenud prantsuse advokaadibüroo Schmill&Lombrez, kuid hagi edasiareng on olnud olematu.
Estonia 3. tüürimehe Andres Tammese lesk Sigrid Tammes rääkis ERR-ile, et info liikumine kohtuprotsessi arengutest on olnud kogu protsessi ajal äärmiselt napp. Enne nüüd saabunud kirja said protsessis osalejad infot protsessi seisu kohta viimati 2014. aastal.
Toona saatis büroo kirja, kus palus uuesti edastada kõigi hagejate dokumentide koopiaid, mis kinnitaks protsessis osalejate isikut ning nende sugulust hukkunutega. Seda põhjusel, et süüdistatavad ehk Meyer Werft ja Bureau Veritas vaidlustasid hagejate õiguse hagi esitada, väites, et ligi 1300 hukkunute omaksel ja katastroofis ellujäänul ei ole seost ei katastroofi ega selles hukkunutega.
Tammese sõnul on süüdistatavad kasutanud sarnast tahtlikku venitamistaktikat läbi aastate, mil on korduvalt väitnud, et hagejatel puudus sellise hagi esitamiseks igasugune õigus ja alus. Senini on kohus need väited õigustühisteks kuulutanud.
Tammes ütles, et võõra riigi kohtu tegemisi on raske jälgida, kuna protsess ja kogu sellega seotud dokumentatsioon on prantsuskeelne. Nii on ka nüüd teada antud, et protsessiga seotud isikud võivad aprillis toimuval kohtuprotsessil osaleda, kui selleks ennast eelnevalt registreerivad, kuid koos hoiatusega, et protsess on prantsuskeelne ning võõraid saali ei lubata.
"Oleme ühendust võtnud Eesti saatkonnaga Pariisis, paludes abi tõlgi leidmisel. Saime kiirelt saatkonnast soovitusi tõlkide osas, kelle poole võiksime omal algatusel pöörduda. Paraku aga kinnitas advokaadibüroo Schmill&Lombrez'i esindaja, et protsessi toimumise ajal pääsevad saali vaid protsessiga seotud isikud ja nende hulka tõlgid ei kuulu. Niisiis puudub hagejatel igasugune võimalus protsessi käigust otse ülevaadet saada, veelgi vähem vajadusel sõna saada, kui just keegi kuue nädalaga prantsuskeelset juriidilist keelt selgeks ei õpi," lisas Tammes.
Omaksed ootavad aga endiselt sellelt protsessilt lahendit, mis ei kinnitaks pelgalt tõdemust, et laev uppus, kuna visiir kukkus ära.
"Oodatakse, et keegi võtaks vastutuse eelmise sajandi suurima inimohvritega laevakatastroofi toimumise eest rahuaegses Euroopas. Seni, kuni uut uurimist ei ole tehtud, pädeb uurimiskomisjoni (JAIC) raport aastast 1998, mille alusel laevahuku põhjustasid laeva visiiri konstruktsiooni- ja ehitusvead, seega peavad laevaehitusettevõte Meyer Werft ning laeva konstruktsiooni nõuete eest vastutanud klassifitseerija Bureau Veritas võtma ka vastutuse," selgitas ta.
Tammes oletab, et kui nende istungitega peaks kogu juhtum mis tahes põhjustel lihtsalt lõpetatama, siis on see laevaõnnetuses hukkunute omaste jaoks väga halb lahendus.
"Loomulikult saab ju algatada uue kohtuprotsessi või edasi kaevata, aga kardan, et uuesti või täiesti nullist alustamiseks pole hukkunute omastel, seda enam, et rahvusvaheliselt, lihtsalt enam jõudu või usku asja edasi ajamiseks. See oleks lihtsalt väga kurb," tõdes ta. "Hetkel peame nõu, millise Eesti ministeeriumi, komisjoni või ametniku poole võiks veel enne kohtuprotsessi algust pöörduda, kes saaks aidata kas või sellega, et antud kohtuprotsessile, milles osalevad ju sajad Eesti kodanikud, saaks vastavalt levinud kohtupraktikale kaasata vähemalt Eesti tõlgi või vaatleja."
28. septembril 1994 oli MS Estonia pardal 989 inimest, kellest Eesti kodanikke oli 347. Koos laevaga hukkus kokku 852 inimest, sealhulgas 285 Eesti kodanikku.
ERR-il ei õnnestunud Schmill&Lombrez'lt eelolevate kohtuistungite kohta kommentaari saada.
Kohtuasja käsitles aastal 2003 "Pealtnägija", kus Mihkel Kärmasele andis intervjuu ka advokaat Erik Schmill. | Estonial uppunute omaste kaebus jõuab aprillis Pariisi kohtusse | https://www.err.ee/912165/estonial-uppunute-omaste-kaebus-jouab-aprillis-pariisi-kohtusse | Parvlaeval Estonia uppunute omaksed said kirja Pariisi advokaadibüroolt, kes teavitas neid, et 12. ja 15. aprillil toimub Estonia juhtumiga seoses kohtuistung. |
Globaalse kommunikatsiooniettevõtte Burson Cohn & Wolfe (BCW) Brüsseli-esinduse korraldatud küsitluses, millele vastas 1769 erinevate valdkondade spetsialisti, sai Ansip kaalutud keskmisena hindeks 26,1 protsenti, millega ta oli volinike hulgas 18. positsioonil.
Kõige kõrgemad hinded said taanlases konkurentsivolinik Margrethe Vestager, kelle kaalutud keskmine hinne oli 50,2 protsenti, teine oli itaallasest välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 49,6 protsendiga ja kolmas Komisjoni esimene asepresident, hollandlane Frans Timmermans 46,9 protsendiga.
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri hindeks kujunes 44,4 protsenti, terve Komisjoni koguhindeks 46 protsenti.
Kõige madalama hinde said hariduse, kultuuri, noorte ja spordiküsimuste volinik, ungarlane Tibor Navracsics - 19 protsenti, rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik, horvaat Neven Mimica 20,6 ja praeguseks Komisjonist lahkunud finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude volinik, britt Jonathan Hill 20,9 protsenti.
"Ansip töötas usinalt Euroopa Komisjoni digitaalse siseturu asepresidendina ajal, kui tehnoloogiateemad kandusid poliitikasse," tõdes BCW oma raportis. "Tema 2015. aasta mais esitatud digitaalse siseturu strateegia tähendas Euroopa digitaalse tegevusvälja põhjalikku remonti, ehkki paljud selle 35 ettepanekust kohtasid vastuseisu," jätkus hinnang. Ansipi suurim saavutus on eelmisel aastal jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ning ta juhtis autoriõiguste reformi internetis ja rändlustasude kaotamist. "Esmalt ettevaatlik selliste hiiglaste nagu Google, Facebook ja Twitter ohjeldamisel desinformatsiooni leviku küsimustes (BCW toob esile Ansipi lause "Valeuudised on halvad, aga tõeministeerium veel halvem"), kuid lõpuks ta asus neilt nõudma ekstremistliku sisu kiiremat eemaldamist," leitakse ülevaates.
Ansip sai 10-pallisel skaalal kõige sagedamini hindeid "5", "7" ja "6", samas oli ka 40,6 protsenti selliseid vastajaid, kes ei osanud talle hinnet anda. 4,67 protsenti hindas Ansipit hindega "1" ja 1,89 protsenti hindega "10".
Samas hindas 42 protsenti küsitletutest Junckeri 2014. aastal tööd alustanud Euroopa Komisjoni tegevust paremaks, kui eelnevat, José Manuel Barroso juhitud Komisjoni saavutusi. 34 protsenti halvemaks ja 26 protsenti samaks.
Junckeri Komisjoni tööd hindas kõrgemalt kui oma riigi valitsuse tööd 42 protsenti vastanutest, 31 protsenti pidas halvemaks ja 28 protsenti samal tasemel.
Küsitlusest selgus ka, et küsitletutest suurim osa eelistas näha kõrgeima hinnangu saanud Vestagerit Euroopa Komisjoni järgmise presidendina - selliseid oli 20 protsenti. 7 protsenti nägi järgmise Komisjoni presidendina soomlast Alexander Stubbi, 6 % Timmermansi ja 5 protsenti Euroopa Liidu Brexiti-pealäbirääkijat Michel Barnier'd ning Saksa kantslerit Angela Merkelit ning 4 protsenti Euroopa Rahvapartei esikandidaati Manfred Weberit.
Järgmise Euroopa Komisjoni tähtsamate tegevusvaldkondadena nimetas 38 protsenti vastanutest keskkonda ja kliimaküsimusi, 28 protsenti Euroopa Liidu demokratiseerimist, 24 protsenti rändeküsimusi ja sama palju ka majanduse edendamist.
Üle poole ehk 58 protsenti küsitletutest pooldas Euroopa Komisjoni koosseisu vähendamist, praegu kuulub sellesse esindaja igast liikmesriigist.
Vastajatest ligi 12 protsenti oli Ühendkuningriigi kodakondsusega, ligi kümnendik Prantsusmaa ja Saksamaa, 8 protsenti Belgia ja Itaalia, 7 protsenti Rumeenia, 5 protsenti Hollandi, 4 protsenti Tšehhi kodakondsusega. Samas Belgias elas vastanutest 38,5 protsenti, Ühendkuningriigis 10,2, Saksamaal 5,6 ja Prantsusmaal 4,1 protsenti. Vastajate erialadest oli suurim osa ärivaldkonnas tegutsejaid - ligi viiendik, kümnendik oli konsultante ja EL-i ametnikke, 7,5 protsenti teadlasi, 6,4 protsenti liikmesriikide ametnikke, 5,9 protsenti vabaühenduste esindajaid ja 5,6 protsenti ajakirjanikke.
Küitluse viis BCW läbi eelmise aasta 9. oktoobrist kuni 3. detsembrini.
Ettevõte Burson Cohn & Wolfe, mille moodustasid 2018. aastal ühinemisel Burson-Marsteller ja Cohn & Wolfe. | Ansip jäi Euroopa Komisjoni volinike reitingutabelis alumisse poolde | https://www.err.ee/912704/ansip-jai-euroopa-komisjoni-volinike-reitingutabelis-alumisse-poolde | Euroopa Liidu teemadega tegelevate professionaalide seas läbi viidud küsitlus praeguse Euroopa Komisjoni volinike hakkamasaamisest oma ülesannetega paigutas digitaalse siseturu valdkonna asepresidendi Andrus Ansipi volinike alumisse poolde. |
Valitsev meister Belchatow alistas tabelis teisel kohal paikneva Varssavi Onico 3:2 (21, 17, -28, -16, 16). Suurte tõusude ja mõõnadega mängus kerkis Belchatowi resultatiivseimaks Renee Teppan, kes kogus 23 punkti (+13). Eesti koondise diagonaalründaja realiseeris 34 tõstest suisa 20 (59%), lisaks kanti tema arvele kaks ässa ja üks blokipunkt, kirjutab Võrkpall24.ee.
Kui hiljutises Meistrite liiga 2:3 kaotusmängus Gdanski vastu tegi Teppan samuti hea mängu, ent jäi just otsustavas geimis rünnakute lahendamisega hätta, siis eile kogus ta viiendas geimis oma meeskonna parimana viis punkti (+2), realiseerides seitsmest tõstest viis.
Loe täispikka originaalartiklit portaalist Võrkpall24.ee. | Renee Teppan hiilgas Poola tippklubi vastu | https://sport.err.ee/912697/renee-teppan-hiilgas-poola-tippklubi-vastu | Poola võrkpalli kõrgliigas oli kolmapäeval suur mängupäev, kus võidulisa teenisid eestlaste klubidest nii Belchatowi Skra kui Rzeszowi Asseco Resovia. |
Piinlik, tõesti piinlik. Kuidas üldse saab matustel selline olla? Noh, sellises seisundis. Ja mis peamine – see tuli ei tea kust ja tabas Sebastian Rüütlit ootamatult, just siis, kui see tobeda habemega purjus papp jauras midagi peaaegu arusaamatut paremast maailmast ja sellest, et meid kõiki ootab ees teemanttaevas ja mida iganes veel, millega seoses enam kirjanduslikke allusioone ei tekkinud. Needki tekkisid ainult Sebastian Rüütli peas arvatavasti, teised matuselised kuulasid püha südamevärinaga nagu taolistel puhkudel kombeks. Isake räägib, mis te nüüd. Küll alles oskab rääkida! Lõppude lõpuks oleme me kõik seal. Äärmisel juhul lihtsalt noogutasid kaasa.
Maeti mingisugust kauget naissugulast. Kuidas Sebastian sinna sattus, oli omaette lugu. Paar päeva tagasi helistas talle ema ja kohe, isegi tere ütlemata, teatas:
"Tädi Linda on lahkunud. Äkki lähed matustele?"
Mis tekitas vähemalt kaks küsimust. Üks oli teoreetilist laadi, teine puhtpraktiline. Sebastian ei hakanud emaga teravusi vahetama, kuid sattus talle tüüpilisesse sarkastilisesse meeleollu. Lahkunud. Mis lahkunud? Kuhu ta lahkus? Miks peab sõnu kartma? Kui tema ise sureb, siis ta küll ei soovi, et ta kohta öeldaks "lahkunud". Mis jama see on, mis pagana postuumne viisakus?
Olgu, see mõte tegelikult ei tekkinudki tal siis, kui ema helistas, vaid pigem nüüd, kui ta seisis Liiva kalmistu kabelis ja kuulas seda ilmselgelt purjus pappi, kes kutsus kõiki üles paluma andeks tädi Linda ees, kui nad ta elu jooksul on teda solvanud, ja eriti, eriti siis, kui solvanud ei ole, sest ainult meie Kõrgeim Isa teab, mis on solvang ja mis solvang ei ole. Tuleb ju millestki mõelda, eriti kabelis. Andeks paluma ta ei karanud, kasvõi lihtsalt protestitundest. Sest noh, miks peaks, ta vaevu teadiski seda kadunukest, tema ees süüdlaseks osutuda ei jõudnudki. Ega ei pea ju tegema kõike nii, nagu räägivad joobnud papid. Kui kõik teeksid, nagu need joobnud papid neile ütlevad, kus, huvitav küll, me praegu oleksime? Jätkuvalt keskajas ilmselt.
Teine, praktiline küsimus, mis vaevas Sebastian Rüütli hinge tollest ajast, kui ema talle helistas, seisnes enam-vähem selles, kes see tädi Linda selline oli ja miks just tema pidi ta matustele minema.
"Kasvõi sel lihtsal põhjusel, et ta on sind alati meeles pidanud," vastas talle ema.
"Ma ei saa samaga hoobelda," tunnistas Sebastian Rüütel. "Kes ta mulle on?"
"Onu Grišat mäletad?" küsis ema.
"Ei, kes see veel on?"
"Kui raske sinuga on. No vähemalt oma vanaisa sa mäletad?"
"Kumba?"
"Kas on võimalus, et ühte neist sa ei mäletagi?" Ema tundus püha viha täis olevat.
"Ei, no kui sa juba küsid, siis see peab ikka olema konksuga küsimus."
"Onu Griša," seletas ema, "oli su vanaisa, su vanaisa Olegi nõbu."
Selgemaks ei saanud.
"Ja siiski ma ei pea mitte selle onu Griša, vaid hoopis mingisuguse tädi Linda matustele minna."
"Sest onu Griša on veel täitsa elus," seletas ema.
"Ah sellepärast siis."
Edaspidisest, samamoodi sumbuursest vestlusest selgus, et tädi Linda ei olnud ka onu Griša naine, nagu oleks võinud pakkuda, puhtalt loogiliselt eeldades. Ei, need sugulussidemed olid märksa keerulisemad, kuid mingi sugulane kadunuke Sebastianile kindlasti oli. Ainult et vestluse käigus kaotas ta mõttelõnga käest ega saanud seda enam tagasi, nii et mismoodi nad üldse sugulased olid, jäi lõpuni arusaamatuks.
"Ja miks just mina pean sinna minema?" küsis ta emalt. "Vaat siin ei näe ma üleüldse mingisugust loogikat. Miks mitte sina, mitte paps? Miks peab minema ära saatma inimene, kellel on kõige vähem pistmist selle pagana kadunukese ja kogu ta suguvõsaga?"
"Ära teota jumalat," kostis ema. "Sest meil kõigil on ju töö!"
"Ja minul ei ole siis või?"
"Sul on ju vaba graafik!"
Sellele enam vastu ei vaidle. Sebastian Rüütel maksis oma väiksel moel saatusele kätte ainult niiviisi, et leppis sama päeva hommikuks kokku ühe enda jaoks väga olulise kohtumise, kus pidi otsustatama küsimus suurest rahasummast, mille ta, kui õnneks läheb, peaks teenima.
Ja oma kangekaelsusest ei jätnud ta kohtumist ära isegi siis, kui sai aru, et see algab hilinemisega, mis tähendaks, et ta lihtsalt ei jõua koju riideid vahetama ja seega peab matustele minema roosas triiksärgis. Ülikonnaga oli kõik okei, see oli tal täiesti moodne, tume ja selline stiilselt kitsas, nagu ühel vabal noorel mehel matustele sobikski, kuid see särk…
Ja lisaks nüüd siis see. Piinlik, jah. Ja jumal teda teab, kust see tuli. Mitte millestki sellisest pole Sebastian Rüütel viimaste tundide jooksul küll mõelnud, vist isegi mitu päeva polnud. Räägitakse küll, et normaalne mees mõtleb seksile umbes iga viieteistkümne minuti tagant, kuid kui pead askeldama nagu orav rattas, uskuge mind, ei jõua teie mõtted selle ligigi.
Ja siis see kuradi loodus tuleb ja võtab oma. Tere, tähendab, päevast. Erektsioon matustel. Kuhu see üldse kõlbab? Erilist põhjust ka ei oleks nagu. Mitte ühtegi ahvatlevat naisterahvast Sebastiani nägemisväljas ei paistnud. Mitte mingeid selliseid mõtteid ega mälestusi peas ei tantsinud. Mitte mingeid tablette ta ka ei võtnud – ja miks pidanukski, noor mees veel, kõik töötab, kui vaja. Ja nagu selgus, kui vaja ei ole, töötab ka, vaat et paremini.
Mis siis nüüd sellega pihta hakata? Papp iniseb midagi igavesest armastusest, mutikesed kuivatavad silmi, mõned mehed teevad tõsised lõustad pähe. Ja Sebastian Rüütel seisab seal oma erektsiooniga. Hea veel, et keegi siin teda eriti ei tunne. Või nii ta vähemalt mõtles, lähtudes asjaolust, et ta ise ei tundnud kedagi. Matuseteenistus oli venekeelne, mis ei pannud Sebastiani imestama, kuid pani mõtlema või, veel täpsemini, nüüd üritas ta edasist ette aimata. Vaatamata oma segatud verele, oma määramatult keerulisele päritolule, mille moodustas mingi kosmiline miks eesti, vene ja muudest elementidest, ei olnud Sebastian vene matustel veel kunagi käinud. Mis teda seal ootab, sai vaid ennustada. Aga üks oli kindel, mitte mingi rahvuse matustel ei kõlvanud olla nagu tema siin – erektsiooniga, mida Sebastiani arvates oli näha kilomeetri kauguselt. Kurat! Mida rohkem ta püüdis seda varjata, kuidagi kätega peita või siis pintsakuservaga katta, seda enam see silma torkas. Vähemalt nõnda talle tundus.
Nagu tulevik peagi näitas, vähemalt ühes oma arvamuses eksis Sebastian rängalt. Haua juurde sõideti bussiga, haud asus kabelist küllalt kaugel. Ja juba bussis istus Sebastiani juurde end ilmselt ahvatlevaks pidav naisterahvas, küllap üks tädi Linda sõbrantsidest, viiekümnendates daam vallatult ja nooruslikult heleroheliseks värvitud juuksetriibuga.
"Ma muidugi vabandan, noormees," alustas ta. "Võimalik, et te mind ei mäleta, mina aga seevastu mäletan teid väga hästi."
"Ma vist tõepoolest teid ei mäleta." Sebastian üritas panna oma hääletooni võimalikult palju kahetsust, ja arvates, et sellest võibolla ei piisa, lisas otsesõnu: "Kahjuks. Paraku."
"Ma olen tädi Linda üks parimatest sõbrannadest. Või õigemini olin," ütles rohelisetriibuline naisterahvas ja nuuksatas paar korda. Sebastian tegi viisakusest samuti tõsise näo. "Rimma. Ei tule meelde?"
"Ausalt öelda ei," ütles Sebastian ausalt.
"Mina aga mäletan teid sellisena," näitas Rimma kätega midagi väga väikest. "Te veel tulite emaga minu juurde suvilasse. Laitsesse. Ikka ei mäleta?"
Sebastiani mäletamist mööda polnud ta elu sees Laitses käinud, vähemalt emaga mitte.
"Olgu, see ei ole lõppude lõpuks niivõrd oluline. Ma tahtsin teiega rääkida teie, kuidas nüüd öeldagi, käitumisest. Just sellepärast, et olen teie ammune tuttav. Isegi kui teie seda ei mäleta." See oli ilmselt Rimma viimaseks katseks end meelde tuletada ja siis, juba lootuse kaotanuna, läks ta asja juurde. "Teile tundub, et te olete selline mässaja, eks ole?"
Türa! Mis mässu ta seal nägi? Kas ta mõtleb, et sellel on mingi sümboolne tähendus? Elu võidukäik surma vallas? See ju ei allu inimese tahtele. Sebastian proovis küll mõelda pesapallist, küll tegelda peastarvutamisega, aga neetud erektsioon ei lõppenud kuidagi. Nagu oleks ta kogemata mingit viagrat võtnud.
"Ei, üldiselt ei tundu," võttis ta oma mõtted kokku.
"See on kõik loomulikult väga hea, kõik me oleme nooruses mässajad. Ma ise olin ka," tunnistas Rimma. "Marihuaanat tõmbasin ja nii edasi, aga need siin on siiski matused. Ja siiski kalmistu. Igal mässul on omad piirid, teate. Pärast peiesid ma heameelega läheks ise teiega ja mässaks, kuid nüüd, noh, piinlik kuidagi, ausõna."
Kõige vähem elus tahtis Sebastian, et Rimma temaga kuskile läheks või tuleks.
"Ma ei teinud seda meelega," püüdis ta end õigustada. "Te olete ju täiskasvanud naine. Te ju teate, kuidas sellega asjad on? Lihtsalt refleksid. Ma pole midagi sellist silmas pidanud."
"Teil veel vedas, et mina olin see, kes seda märkas. Mina olen, ütleme, suhteliselt liberaalne. Kujutage aga ette, mis võinuks juhtuda, kui seda märganuks mõni vanema põlvkonna esindaja. Naisterahvas."
"Ei kujutagi," tunnistas Sebastian.
"Just nimelt."
Järgmisena ründas Sebastiani juba mingi tundmatu meesterahvas, muidu täiesti korralik. Heas ülikonnas, kolmepäevase habemetüükaga, mis oli moes viis aastat tagasi. Too lähenes siis, kui kirst oli juba hauda pandud ja sümboolselt võeti pits tädi Linda mälestuseks just seal, värskelt kinni aetud haua juures. See tegevus tappis kuidagi kogu hetke tõsiduse, naised hakkasid askeldama, pakkima lahti kuskilt Rimi köögist tellitud võileibu, võitlema neid katva kilega, kaitsma neid alanud saju eest vihmavarjudega. Asjassepuutuvad isikud tassisid asjalikul moel pudeleid mingi imeliku viinaga, mida harilikult ei näe kunagi mitte mingil muul üritusel, nagu oleks see mingisugune eriline spetsiaalselt matuste jaoks valmistatud matuseviin kõige tobedamate võimalike nimedega. Mõnel teisel matusel, kus Sebastian käinud pole, meie aga küll, võisid need olla Kured, või Sõbrad, või veel muu selline värk. Täna oli selleks viin Linda. Ju keegi tarkpea mõtles sümboolselt. Nii romantiline – Linda sureb ja haual juuakse Linda-nimelist viina. Küll see kadunuke rõõmustab seal, kus ta parasjagu on. Puha lillepidu! Pisarateni liigutatud, hakkab veel kirstus nutma.
Seal Sebastian siis seisis ja vaatles kogu seda rituaali kergelt sarkastilise naeratusega – nii talle vähemalt endale tundus –, kui keegi patsutas ta õlale. Ta lausa ehmus.
"Kas te ei tunne piisavat austust aastatuhandeid püsinud rituaalide vastu?" küsis talt mainitud meesterahvas, kelle kohta polnud Sebastianil õrna aimugi, kes too selline on ja kuidas on ta kadunukese või tema endaga seotud.
"Ei, miks te niimoodi arvate?"
"No teie huultel on lausa naeratus."
"Ei-ei, teile vaid tundus." Sebastian võttis kohe klõmaka viina, et igasugune muie suult momentaanselt kaoks.
"Ja kas see peaks ka midagi tähendama?" viitas mees peaga kuskile Sebastiani kere suunas.
"Ei tähenda see midagi," punastas Sebastian. "Lihtsalt refleks. Te peaksite ka ise teadma."
"Ahsooo," venitas mees. "Selline tegevus on meil juba puhtreflektoorne, nagu ma teada sain. Huvitav, huvitav."
"Kas siis ei ole või?" üllatus Sebastian. "Kas teil ei toimu need asjad samamoodi?"
"Ei, minul," rõhutas mees, "kui te just minust rääkida tahate, minul oleks see täiesti kavatsuslik tegu. Mul ei ole veel need mässurefleksid nii tugevasti arenenud."
"Mis mässust te räägite?" ei saanud Sebastian aru. "Mida mässulist siin on? See on, noh, puhas füsioloogia ju, ma ei saa aru, miks ma peaksin seda seletama."
"Aga siin on ikkagi matused." Mees naeratas suunurgast.
"Ma ei saa oma organismi vastu midagi ette võtta ja põhjust ka ei tea," jätkas juba anudes Sebastian. Kuid mees muudkui muigas ja siis nägi kaugelt kedagi, kes oli kadunukese lähiringkonnast ja tingimata vääris mehe kaastundlikku embust, ning tõttas sinnapoole. Jõudes enne küll veel tõsta oma pitsi Sebastiani suunas mingisuguse ebasobiva, nagu tundus Sebastianile, tervitusega.
Siis sõideti tõesti lauda. Peielaud oli kaetud kuskil Nõmmel, keldrikõrtsis, Sebastian polnud varem sellest kuulnudki. Kohe oli näha, et tegemist on kurbusele pühendatud kohaga – menüü on vastava-
sisuliselt läbi mõeldud ja teenindajatel on juba ette manatud leinanäod.
Peielauas toimus kuidagi loomulikult külaliste pooldumine. Eesti pool Sebastiani sugulastest ja nende tuttavatest istus paremale, venekeelne osa, mis oli vaevu märgatavas ülekaalus, läks vasakule. Sebastian sagis mõnda aega edasi ja tagasi, teadmata, kuhu ennast määratleda. Veel kalmistul lootis ta, et õnnestub minema lipsata, mistõttu kõhkles päris kaua bussiukse ees, kavatsusega sinna mitte siseneda. Erektsioon kestis, Sebastian ei teadnud endiselt, kuhu end pista, ja üha kahtlustas, kas keegi siiski juhtumisi seal eelnenud ärikohtingul talle salaja viagrat tee sisse polnud seganud. Ei saanud ju olla nii kaua. See roosa särk ka veel, äratas jätkuvalt tähelepanu. Pilgud langesid selle fuksiavärvilisele kraele, sealt lipsasid allapoole – ja oligi kõik. Inimestel tekkis Sebastian Rüütli kohta kohe arvamus. Võib uskuda, et mitte kõige positiivsem arvamus. Seega oli paras aeg jalga lasta. Kuid tuhkagi – samal hetkel kui Sebastiani ajus juba iseenesest tekkis põgenemisplaan, vibreeris tal taskus nutitelefon ja tervitas vihase sõnumiga kõiketeadvalt emalt.
"Ära sa mõtlegi peietelt plehku panna. Kontrollin."
Tuli bussi ronida. Nüüdki sagis Sebastian sinna-tänna üheainsa mõttega – kummal poolel on rahulikum, kummal poolel on suuremad šansid, et teda ei märgata, et keegi veel ei hakka tema seisundile vihjama. Piisab juba neist, kes teavad.
"Mis seisad, ei ole venelane või?" küsis vene poolelt ta käest mingi punase näoga ja kõige koledamas võimalikus ülikonnas mees, keda Sebastian mõistagi ei mäletanud. "Ma küll tean, kes sa selline oled ja miks sa niimoodi tulid." Sebastianile tundus isegi korraks, et mees pilgutas talle silma.
"Mismoodi – niimoodi?" küsis Sebastian, üritades mõista anda, et tal pole arutatavast asjast mingit ettekujutust.
"Ise tead." Ei, kindel mis kindel, mehike pilgutas silma. "Tule istu mu kõrvale, hakkame mälestama."
"Ma ei suuda. Ma ei mäleta teid, uskuge või mitte, ausõna ei mäleta."
"Mis mina sinna puutun?" Mehike tiris lausa jõuga Sebastiani enda kõrvale lauda. "Tädi Lindat hakkame mälestama." Ja ta valas Sebastianile klaasitäie viina.
"Liiga palju minu jaoks," proovis Sebastian viimast korda.
"Seda võid mõnele teisele rääkida. Praegu aga," mehike raputas ebamääraselt pead, "tähendab, ei ole liiga palju, rahvatraditsioon on selline. Libe tüüp oled. Joo kähku!"
Sebastian allus käsule.
Tasapisi läksid peied täishoogu. Sebastian tundis rõõmu, et nüüd istus ta laua taga ja ta keha alumine osa oli lausa laua all, nii et vähemalt mõnda aega keegi ei tülitanud teda oma vandeseltslaslike sosinatega.
Siis esitas üks naine luulet. Sebastian oli palju näinud, oli käinud mitmelgi sünnipäeval, kus loeti ette mingeid netist leitud luuletusi sünnipäevalaste kohta, et oleks rõõmus, pidulik ja nutikas. Sellist asja nägi ta aga elus esimest korda. Suhteliselt noor naine pajatas kõigepealt viis minutit sellest, et ta kadukest eriti ei tundnudki, ja kui, siis ainult tema tütre kaudu, kellega õppis ühes klassis ja hiljem liikus, nagu ta väljendus, ühistes ringkondades. Siis tegi ta ülimalt traagilise näo ja ütles, et sõbranna ema surm vapustas teda niivõrd, et tal tuli vastu ööd inspiratsioon ning ta pani paar-kolm mõtet riimi. Ja palus viisakalt kohalolijatelt luba selle poeemiga esineda. Luba talle ametlikult ka anti. Kuidas siis, teoreetiliselt võttes, teisiti olla saanukski? Enne luuletuse ettekandmist tegi ta veel mingi hägusa kommentaari nende inimeste kohta, "kes tulevad matustele oma teatavate eesmärkidega". Sebastianil tekkis tunne, et räägitakse temast, ka ta vallatu lauanaaber lõi teda järsku küünarnukiga vastu külge ja pilgutas järjekordselt silma.
"Sinust räägib ju."
"Miks te nii arvate?"
"Kellest siis veel? Kes on kogu selle matuseseltskonna kõneaineks?"
"Mida ma siis sellist tegin?" muutus Sebastian jultunumaks, kasutades asjaolu, et tema erektsioon oli parasjagu peidus.
"Eks sa ise tead paremini," muigas naabrimees.
Siis luges naisterahvas oma (või võõra, kes seda nüüd uurima hakkab) luuletuse. Luuletus oli pehmelt öeldes kohatu.
Siis söödi veel natuke. Siis tõusis keegi tädi Linda neljakümneaastase staažiga sõbranna. Ta alustas oma kõnet sellega, et ei ole kunagi osanud taolistes olukordades rääkida, ja üritab seega kõnelda napilt ja asjakohaselt. Pärast seda rääkis ta umbes kakskümmend minutit. Ta meenutas fragmentaarselt oma koos Lindaga elatud elu ja selle jooksul toimunud umbes neljateist erinevat naljalugu. Ka tema mainis oma segase kõne jooksul neid, "kes kogu oma hoiakuga siin matustel tahavad kellelegi midagi näidata".
Siis söödi natuke veel. Alkohol hakkas inimestest võitu saama. Juba avaldas keegi oma hukkamõistu peietoidu kohta, liiga rasvane olevat, või siis et üldse temaga ei oldud arvestatud.
"Te ju kõik teate, et ma mune ei söö."
Vahepeal esines veel üks kadunukese sõbranna äärmiselt segase kõnega, mis katkes mitu korda pisaratesse. Iga kord toibus ta nutmisest ja alustas üha algusest peale, nii et lõppu polnud näha. Seejärel tõusis veel kadunukese lesk, või vend, või kes ta seal oligi, ei saanud Sebastian päris aru, ühesõnaga üks nupukas ja jutukas sugulane, selliseid leidub matustel alati. Ta hakkas rääkima tädi Lindast, sellest, kui hea naine too oli, kui raske on meil kõigil selle kaotusega leppida. Siis hakkas vihjama, et küll me näitame neile, kes meie traditsioone ei austa ja tulevad sellisel leinapäeval kohale sellisel siivutul kombel. Sebastian otsustas kõigest hoolimata kuulata alandlikult lõpuni, kuid see plaan ei saanud teoks. Või õigemini, plaaniga ei olnud midagi viltu, vaid nupukas sugulane vajus joodu raskuse all keset oma kõnet kokku, jõllitas lauda ja lõpetas leina-avalduse sedasi:
"Ja peamine, mis ma pean teile ütlema, on see, et see Linda siin on kuradi hea viin!"
Kui inimese elus kord juba on üks must päev, siis pole enam midagi parata. Kui meeleheites Sebastian ronis laua tagant välja, et minna välja suitsu tegema, jäi ta pintsak lauanurgas varitsevasse prakku kinni, ja ta keha alaosa, noh, kuidas seda öeldagi, tuli ilmselgelt nähtavale. Sebastian üritas pintsakut praost kiiruga välja tirida, kuid lisaks läks too veel katki, ja suur voodriräbal rippus pintsaku küljest alla.
"Jäta see siia," ütles Sebastiani lauanaaber. "Nagunii kõik juba teavad. Naasklit kotis ei peida."
Ja Sebastian, mitte sellepärast, et võtnuks seda nõu kuulda, vaid niisama, vihast ja ärritusest, rebis pintsaku seljast ja lausa virutas selle oma istmele.
Kui ta suitsu tegi, tuli ta juurde väike kamp noori. Veel mingisugused tädi Linda sugulased, ilmselt sama kaugelt kui ta ise, sest lauas paiknesid nad otse Sebastiani vastas, laua diametraalselt teises otsas, eesti poolel. Kaks noormeest ja tüdruk. Umbes Sebastiani-ealised, võib olla et nooremadki. Küsisid viisakalt suitsu.
"Meile ühest piisab. Maria nagu peaaegu et ei suitseta ja meie saame hakkama."
Sebastian andis ikka kaks.
"Teie olete ju Sebastian?" küsis esimene noormees, see julgem, kes oli ennist suitsu küsinud.
"Olen jah," vastas Sebastian umbusklikult. Arvestades ta väljanägemist ei olnud ka mingit ime, et järsku lakkas ta inimesi üleüldse usaldamast. See erektsioon ei saanud, lööge või maha, olla loomulik. Nii kaua ja nii pagana tugev, niimoodi, ilma pintsakuta, paistis kindlasti lausa kosmosesse välja.
"Rainer," esitles end julgem noormees.
"Werner," ütles teine.
"Maria," lisas omalt poolt tütarlaps.
"Teate, me oleme igatpidi teie poolt," sosistas Rainer. "Ammu on aeg küps muutusteks. Tuleb juba ükskord vabaneda neist kahjulikest tinglikkustest! Werner on ka minuga päri. Ja Maria ka."
Werner ja Maria noogutasid lummatult.
"Millest te täpsemalt räägite?" küsis Sebastian, üritades vähemalt Maria pilgu eest kätega peita oma pükste rihmaalust osa. Need kaks – jumal nendega, las siis juba vahivad.
"No kuidas millest, no kuidas millest," vatras Rainer. "See ei ole niisama, küll me juba aru saame. See nõuab teatud laadi julgust, teatud laadi, kuidas öelda, nonkonformismi."
"Ei ole," peaaegu nuttis Sebastian, "ei ole siin üldse midagi sellist. See on puhas refleks, tervisehäire, ma ei tea mis veel, võimalik, et vaenlaste intriigid."
"No kuulge," solvus Rainer, "meid te võiks ikka usaldada. Noored on alati noorte poolt. Maria ja Werner arvavad niisamuti."
Sebastian lõi käega. Mõelgu, mis tahavad.
"Sellises kodanlikus ühiskonnas nagu meil siin," alustas ootamatult juttu Maria, ja see kõlas, nagu loeks ta peast ette mingit poliitökonoomia õpikut, "on iga kõige väiksemgi protest potentsiaalselt võimeline asuma vanu alussambaid purustama. Isegi kui protestija ise sellele ei mõtle. Ma isegi ütleksin – eriti siis, kui protestija sellele ei mõtle. Just see naiivsus, teadmatus teeb protesti tõeliselt ehtsaks, võimsaks, selliseks, millega igati tasub liituda. Ja teeb protestijast kangelase ning passionaarsete tüdrukute seksuaalsete unistuste objekti. Saate minust aru?"
"Minge te oma seksiga teate kuhu!" teatas Sebastian vihaselt, viskas koni ära ja läks tagasi tuppa. Rainer jõudis veel talle veel midagi järele karjuda:
"Me räägime tõsiselt! Sellest liikumisest, olge kindel!"
Sees oli juba märksa ohutum. Inimesed rääkisid peamiselt oma isiklikest probleemidest, mõni võitles unega, mõni teine sooviga tantsima tormata. Lauanaaber üritas meelitada Sebastiani ka toosti ütlema.
"Mis mõttes? Ma ei ole ju teab mis lähedane sugulane ega üldse paljudele tuttav."
"Sellel ei ole enam mingit tähtsust, pidu on nagunii läinud oma teed."
"Ja miks mina siis järsku kõnelema pean?"
"Sest sa oled mingis mõttes selle päeva kangelane. Kõik panid tähele, isegi need, kes ei ole sulle midagi öelnud. Usu mind, kõik."
"Ja mis siis?"
"Ma ei tea, mis siis, järsku sul on mingi programm olemas, on mingisugune seletus rahvale pakkuda, miks sa nii käitud."
Nüüd lõi Sebastian käega ja tormas minema.
Ainsaks lohutuseks oli fakt, et see tobe erektsioon lõppes kohe, kui ta koju jõudis. Sõna otseses mõttes, kohe kui ta lävest üle astus, hops-ti, nagu ei oleks kunagi midagi olnudki. Särgi rebis Sebastian samuti seljast ja hüples nüüd mööda korterit poolpaljalt, kisendades ema peale moblasse. Varsti hakkab valus, kuid halvim on juba selja taga.
Inimene teadagi mõtleb, keegi teine aga juhib. Umbes kolme kuu pärast juhtus üks jäle õnnetusjuhtum Sebastiani kolleegiga ja ta oli taas sunnitud matustele suunduma. Seekord oli ta juures kõik korralik, ei mingeid kõrvalmõjusid, ei mingeid siivutusi. Isegi leinatunne oli tal seekord vaat et tõeline. Hea kolleeg oli, temaga oli olnud hea ka pärast tööd kõrtsis istuda, asju arutada. Ühesõnaga, tõesti kahju oli. Seda enam et inimene suri noorelt, isegi ülinoorelt, kui Sebastian ei eksinud, oli lausa temastki noorem. Ja ilmselt just sel põhjusel oli matustel rohkem kui tavaliselt noori inimesi. Tähendab, vanu samahästi kui üldse ei olnud. Välja arvatud mõned kadunukese sugulased vanemast põlvkonnast. Noori aga jätkus – kolleege, sõpru, ülikoolikaaslasi, girlfriend(mitte ametlik naine veel, ei jõudnud) koos oma sõbrannadega, ja nii edasi.
Ja Sebastian märkas, et osaga külalistest on midagi viltu. Ta ei saanud kohe aru, mis see on. Viibis algul oma mõtetes, mõtles kadunud kolleegile ja üleüldse elu kaduvusest. Esimene, mis ta tähelepanu tõmbas, olid nende pilgud. Tõesti – üks kindel grupp külalisi seisis teistest täiesti eemal ja vahtis Sebastiani imelike pilkudega. Sebastian võttis end kokku ja vaatas omakorda hoolikamalt neid. Need – mitu? – kuus-seitse kuidagi ühesugust noorukit püüdsid ta pilgu kinni ja – siis, kui keegi teine sinnapoole ei vaadanud – kummalisel moel nagu saluteerisid talle. Sebastian ei saanud ikka veel aru, mis neil viga on. Midagi oli, kuid ta kuidagi ei suutnud keskenduda, ei osanud seda üldpildis paika panna. Mingi ebakõla, mingi väike, kuid häiriv asi, mis ei sobinud kohaga, või ajaga, või siis mõlemaga korraga. Ta tabas paraja hetke ning tuli kalmistul grupile salaja ligemale, soovides ikkagi lõpuks aru saada, mis see siis on, mis teda nende juures häirib. Ta pidi mitu korda pead raputama, et seda reaalsust kuidagi teatud šablooniga vastakuti seada. Nad olid kõik roosades triiksärkides. Kõik kuus tükki. Sebastian ohkas ja tahtis juba tagasi minna, seda enam et haua juures just tehti viin lahti, aga üks nendest, Sebastianile ähmaselt tuttav noormees nimega Rainer, saluteeris uuesti ja pöördus otse tema poole.
"Kalmistu roosade särkide liidul on au tervitada meie liikumise ideelist innustajat Sebastian Rüütlit!"
"Roosade särkide," küsis Sebastian täpsustavalt, "ja – kõik?"
"Mida siis veel võiks soovida? Suured revolutsioonid on läbi ajaloo alanud väikestest asjadest," kinnitas Rainer.
"Oh noored, noored," ohkas kahekümne üheksa aastane Sebastian. "Asi ei ole ju mitte üksnes roosades särkides. Asi on sisetundes." Ja tõttas salapärase näoga viina poole. | P. I. Filimonov. Sebastian Rüütli tõehetk | https://kultuur.err.ee/912698/p-i-filimonov-sebastian-ruutli-toehetk | Jutt Vikerkaarest nr 1-2/2019. |
"Kas suudad ette kujutada hommikut, mil lähed tööle, astud uksest sisse ja avastad, et kõik on kadunud – pastakad, telefonid, printerid, terve kontor koos kolleegidega ... Kadunud on ka su enda nimi ja identiteet, sa ei mäleta oma muresid ega rõõme, sa ei mäleta midagi! Kõik on kadunud nagu vits vette ning ainus, mida sa tead, on see, et sinu käes on pooleldi kasutatud karp juuksevahaga ja sinu ees seisavad kolm Elvist," tutvustab teater tükki.
Endla Ärklisaalis lahtihargnevas loos põrkuvad sellise situatsiooniga kaksteist noort inimest, kaksteist pealtnäha täiesti erinevat isiksust, kel kõigil on väljaspool seda ruumi oma elud, oma tunded, oma lood. Aga siin – teatris – on nad koos, siin on nad kõik Elvised.
Endla Noortestuudio alustas tegevust 2004. aasta sügisel. Selle esimesteks juhendajateks olid näitleja Piret Rauk ja näitleja ning lavastaja Enn Keerd. Pärast Pireti suundumist Kuressaare Linnateatrisse jätkas juhendamist Enn Keerd. Alates 2015. aastast on noortestuudio juhendajaks Endla Teatri loominguline juht Ingomar Vihmar. Stuudio eesmärgiks on noortele teatriõpetuse andmine ja igal aastal ühe noortelavastuse Endla lavale toomine.
Lavastuses mängivad Mairo Kasemaa, Kerlin Kiveste, Grete Kivikas, Sigre Kodasma, Alyssa Lõo, Emilie Olsen, Anna-Maria Pink, Jaanika Rohtla, Gerita Sein, Elina Soosaar, Silver Teearu ja Rainis Vesik. Etendused toimuvad 22., 23. veebruaril, 12., 14., 19., 20., 26., 28. märtsil ja 2., 3., 4. aprillil kell 19 Endla Teatri Ärklisaalis. | Endlas on Elvis kapis | https://kultuur.err.ee/912695/endlas-on-elvis-kapis | 22. veebruaril esietendub Endla Teatri Ärklisaalis Endla Noortestuudio sürreaalne komöödia "Elvis oli kapis", mille lavastaja on Ingomar Vihmar, autor Urmas Vadi ja helikujundaja on Grete Kivikas. |
"Me peame läbirääkimisi. Kui kokkulepet ei saavutata, tulevad tariifid," lausus Trump ajakirjanikele vastuseks küsimusele uute imporditollide kohta.
USA kaubandusministeerium esitas pühapäeval Valgele Majale raporti, mis annab presidendile volituse kehtestada järgmise 90 päeva jooksul autode impordile tollimaks. EL on lubanud uute tollide kehtestamise korral kiiret ja tõhusat vastust.
Atlandi-üleste kaubanduspingete taaslahvatamine järgneb möödunud aasta juulis sõlmitud vaherahule, millega Trump ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lubasid hoiduda uute tollimaksude kehtestamisest ja pidada läbirääkimisi kaubandusleppe üle.
"Me püüame kokkuleppele jõuda," lausus Trump. "Nendega, EL-iga on seda raske saavutada. Nendega on olnud väga raske palju aastaid."
Laiemad kaubanduskõnelused EL-i ja USA vahel pole veel alanud, kuigi mõlemad pooled on avaldanud oma läbirääkimispositsiooni. Euroopa Komisjon peab läbirääkimiste alustamiseks esmalt taotlema liikmesriikidelt mandaati.
Kaubanduskõneluste alustamist Ühendriikidega arutavad neljapäeval ja reedel Bukarestis kohtuvad EL-i kaubandusministrid.
Brüssel ja liikmesriigid on aga ettevaatlikud pärast ambitsioonika Atlandi-ülese kaubandusleppe TTIP kõneluste nurjumist, kus said saatuslikuks Washingtoni nõuded toidu- ja terviseohutuse vallas. | Trump ähvardas taas kehtestada Euroopa autodele imporditollid | https://www.err.ee/912694/trump-ahvardas-taas-kehtestada-euroopa-autodele-imporditollid | USA president Donald Trump ähvardas kolmapäeval kehtestada Euroopa autodele imporditollid, kui tal ei õnnestu Euroopa Liiduga kaubanduslepet sõlmida. |
Kanepi valmistub võistluseks üheskoos enda serblasest treeneri Dušan Vemiciga.
???? ????️ ???? pic.twitter.com/OLDKQiZHrB
— Kaia Kanepi (@KanepiKaia) February 20, 2019
Eestlanna mängis viimati Austraalia lahtistel, kus pidi avaringis tunnistama toonase maailma esireketi Simona Halepi paremust. | Piltuudis: Kaia Kanepi valmistub USA-s Indian Wellsi turniiriks | https://sport.err.ee/912673/piltuudis-kaia-kanepi-valmistub-usa-s-indian-wellsi-turniiriks | Endine Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 86.) valmistub Ameerika Ühendriikides neljandal märtsil algavaks kõrgetasemeliseks Indian Wellsi tenniseturniiriks. |
Kõik algas 14. veebruari pärastlõunal Postimehe meelelahutusportaali Elu24 uudisest "Katrin Lust ja Jüri Butšakov hakkavad peaministrikandidaate proovile panema".
Katrin Lust seostub paljudele vastuolulisi tundeid tekitava saatega "Kuuuurija". Veebruari alguses, kui uue hooaja esimese saateni jäi vaid neli päeva, teatas ta oma senisele kodukanalile TV 3-le, et "Kuuuurija" kolib Postimees Grupi telejaama Kanal 2. TV 3, kes oli juba terve nädala "Kuuuurija" uut episoodi reklaaminud, sai korraks pearinglust tekitava kõrvakiilu.
Nüüd aga andis Elu24 teada, et 27. veebruaril Katrin Lusti ja Jüri Butšakovi juhitud debatil peavad peaministrikandidaadid "valmis olema ebamugavateks küsimusteks ja üllatavateks olukordadeks, sest tavaline ei saa see otsesaade olema". Ja veel, et "kuigi Riigikogu valimised on tõsine teema, üllatab "Peaministrikandidaatide debatt" vaatajat siiski ka huumori ja mängulisusega ja seda eelkõige läbi saatejuhtide teema- ja küsimuste valikute".
Kanal 2 tegijad tahtsid murda valimissaadete nö rutiini, kus naised-mehed seisavad stuudios pultide taga, jutt veereb, keegi räägib kellelegi vahele, teine torkab mõne teravuse, aga debatti ei teki. Paar päeva hiljem ütleski Postimees Grupi telekanalite peaprodutsent Kaspar Kaljas värve eriliselt valimata, et Kanal 2 soovis "lisada värskust ning uusi lähenemisnurki halliks muutunud poliit-debattidesse, kus rahvasaadikud korrutavad rahvast vähe kõnetavas kantseliidis kohati sisutuid mõtteid".
Kuid parteijuhid Kaja Kallas, Kristina Kallas, Mart Helme, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder lugesid Elu24 uudist ja võisid mõelda umbes nii: huvitav-huvitav, ah et huumor ja mängulisus, tore teada, hakkame tola ja kükke tegema...
Kellelegi neist meenus Eesti pulmapidudest tuttav osavusmäng, kus nöör seotakse ümber keha ja nööri otsas ripub pliiats, mis tuleb õigesti kummardudes pudelisse libistada. Ei ole naljakas, vähemalt mitte kõigile. Kellele see mäng meenus, on samal ajal läinud pulmasaalist välja suitsu tegema, et mitte ise piinlikku olukorda sattuda.
15. veebruari Õhtulehes selgitas Katrin Lust, et pakkumine juhtida peaministrikandidaatide debatti tehti talle paar päeva tagasi. Kes tegi, jättis ta täpsustamata. "On suur töö selliseid väärikaid inimesi grillida," ütles ta samas.
Tema õnnetuseks kohtusid grillitavad ehk erakondade parlamendivalimiste esinumbrid samal päeval Tallinnas Olümpia hotellis Postimehe ja Aare Targa advokaadibüroo majanduskonverentsi debatil. Omavahel tuli jutuks ka Kanal 2 eesootav debatt. Neid kutsus sinna kui valimiste-eelsesse mittemängulisse telesaatesse Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Aga, tema lahkus vahepeal poliitikasse. Aga, Kanal 2 ei olnud peaministrikandidaatidele isegi vihjamisi öelnud, et saate olemus sellest kuidagi muutub. Asjaosalised teadsid täpselt nii palju, kui meediast lugesid.
"Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja." Mäletate? Või täpsemalt – mõistate?
Kui mõelda poliitikute ja meedia suhetele, siis poliitikute arvates on ajakirjanikud sageli pealiskaudsed, lahmivad, nad eksivad ja eksitavad, ei märka olulist jne. Ning vastupidi, ajakirjanikele on poliitikud tihtilugu ümmargust juttu veeretavad, otsestest vastustest kõrvale põiklevad, ebausaldusväärsed, kõrgepalgalised tegelased.
Mõlemad hinnangud on üldistatult ebaõiged, ütleb isiklik kogemus tööst ajakirjanduses ning avalik teenistus presidendi kantseleis ja riigikogu sotside fraktsioonis.
Ent erakondade esimehed on vaat et aasta kestnud valimiskampaaniast sisemiselt väsinud, kuigi väliselt naeratavad ning tegelikult tülpinud, kuigi pealtnäha reipad. Nad on vastanud meedia kümnetele ja kümnetele küsimustele, andnud ridamisi intervjuusid, käinud debatist debatti. Samal ajal on nad juhtinud kes riiki, kes erakonda, hoolitsenud valimisnimekirjade ja -programmide eest, tegelenud parteikassa täitmisega, aga jaganud – sageli ebamugavust tundes – ka kaubakeskuste juures pastakaid või kinkinud kortermajades ukselt uksele joostes teepakke.
"Meie ei pea tola, ehk otse öeldes lolli mängima," on inimlikult arusaadav reaktsioon teadasaamisele, et ees ootab veel üks teledebatt, sedapuhku koos ettekuulutatud huumori, mängulisuse ja esinejate grillimisega.
Valimiste eel ei ole erakonnad omavahel sõbrad, isegi siis, kui nad kuuluvad koos koalitsiooni või opositsiooni. Vaadake, kuidas vahetavad praegu teravusi valitsusparteid: justiitsminister Reinsalu saadab meedia vahendusel kirja välisminister Mikserile, et milliseid sõnu too ei peaks kasutama parlamendikõnes ja isamaalasest keskkonnaministri poliitnõunik Kalle Muuli, kandidaat parlamendivalimistel, kirjutab sotsiaalmeedias sotsidest, et "ei tohiks sellist erakonda üldse riigikogusse lasta".
Poliitikas ei tunne valimiste eel koalitsioonipartner valitsuskaaslast. Sõprust siin polegi, on terav konkurents 3. märtsil – valimispäeval – jagamisele minevate häälte pärast. Praegu väljendub see kõige reljeefsemalt muidugi Keskerakonna ja Reformierakonna või EKRE ja sotsiaaldemokraatide, samuti Isamaa ja sotside vahelistes sõnalahingutes ja mõnikord Facebooki foto- või videokaklustes, aga samuti hiljutises kõigi erakondade kambakas mitmelt vanalt parteilt toetajaid riisuva Eesti 200 vastu, ajendiks Tallinna Hobujaama trammipeatusesse pandud segregatsiooni-plakatid.
Nii tundub samahea kui võimatu, et valimiste eel võiks tekkida erakondade ühine algatus või aktsioon, mis liidaks konkurentidest parteijuhte.
Kuid 15. veebruaril tekkis kuue mõjukama erakonna esimeeste vahel totaalne ja üliharuldane, et mitte öelda enneolematu üksmeel. Nad otsustasid ühiselt, et boikoteerivad Kanal 2 peaministrikandidaatide debatisaadet.
Sotsiaaldemokraatide kommunikatsioonijuht kirjutas kuue parteijuhi ühisavalduse mustandi ja 18. veebruaril sai see avalikuks.
Seal on lause, mille järgi parteijuhid pole nõus, et "Kanal 2 on otsustanud valimiseelses teledebatis loobuda usaldusväärsetest saatejuhtidest, kellel on vajalikud teadmised ja kogemus poliitilise debati juhtimiseks".
See on halb lause, nii mõttelt kui ka sisult.
Nii jääb mulje, et poliitikud tahavad hakata avalikult valima, kellele ajakirjanikest nad vastavad ja kellele mitte. Tegelikult võivad debatti juhtida ka Tartu Ülikooli politoloogia tudengid ja kui telesaatel on tugev meeskond, võiks sellest tulla päris huvitav ja stambivaba saade.
On aga poliitikutel midagi konkreetse ajakirjaniku vastu, siis öelgu otsesõnu välja, et nad ei taha lasta end grillida inimesel, kellel on tema ajakirjandusliku tegevuse tõttu pooleli mitu kohtuasja ega soovi osaleda "Kuuuurija" taolises saates. Seda pole keegi öelnud.
Sisuline on erakondade esimeeste sõnum, et nad lükkasid Kanal 2 kutse tagasi, sest neid kutsutakse saatesse, kus "kesksel kohal on meelelahutus", mis nende hinnangul "naeruvääristab riigikogu valimisi kui demokraatliku ühiskonna üht olulisemat instituuti".
Valimiste naeruvääristamise selline hukkamõist kõlab küll veidi loosunglikult, kuid soovimatus osaleda neli päeva enne valimisi teadmata sisuga meelelahutuses on asjakohane põhjendus.
Ent "Tantsud tähtedega", seal ju poliitikud olid? Olid. Nagu ka paljudes teistes meelelahutussaadetes. Ja ilmselt on poliitikuid, kes seal ka edaspidi käivad, ükskõik kas isiklikust edevusest või soovist valijaile meelde jääda. Ja on poliitikuid, keda kõnetab Postimees Grupi esindaja Kaspar Kaljase lubadus, et "Kanal 2 on valmis debateerima kõigiga, kes julgevad oma stagneerunud vormidest väljapoole mõelda".
Aga need kuus, kes Kanal 2 debatti boikoteerivad?
Kas Isamaa Helir-Valdor Seeder tahaks osaleda valimissaate mõnes sketšis või mängus? Ei, pole üldse tema moodi.
Keskerakonna Jüri Ratas? Kindlasti mitte, tema üks ebamugavamaid kogemusi on peaministri esimene aastalõpuintervjuu detsembris 2016 näitlejatele Märt Avandile ja Ott Sepale, mis oli mõeldud Taavi Rõivasele, kes aga kuu aega varem langes valitsusjuhi kohalt opositsiooni.
SDE Jevgeni Ossinovski? Absoluutselt mitte.
Eesti 200 Kristina Kallas? "Ei pea [telesaatest] välja tulema, kes kauem ühe jala peal seisab või paremini joonistab."
EKRE Mart Helme? "Ajakirjanikud kujutavad ette, et poliitikud peavad hüppama, kui nad seda ütlevad. /---/ Ei tee enam tsirkust!"
Reformierakonna Kaja Kallas? Ei, ei ja veelkord ei, pealegi on tal perekondlikult meeles, mida tundis Siim Kallas, kes pidi presidendikandidaadina sügisel 2016 Postimehe ja Kanal 2 debati eel osalema sketšis enda peegelpildiga.
Sellised erakondade esimehed siis, tahavad valimiste eel rääkida poliitikast ja tulevikust, vaielda poliitika ja tuleviku üle ning hoiduda naeruväärsetest olukordadest. Ütleksin, et legitiimne soov, sest poliitika ei olegi alati meelelahutus, bensiin meediamajade reitingute mootoris.
Kaks kontrollküsimust veel.
Kas poliitikud kuuluvad ajakirjanikele? Ei.
Kas ajakirjanikud kuuluvad poliitikutele? Ei.
Selle teadmisega on hea ja rahulik edasi minna. | Toomas Sildam | Poliitikutel on õigus öelda, et nemad tola ei mängi | https://www.err.ee/912672/toomas-sildam-poliitikutel-on-oigus-oelda-et-nemad-tola-ei-mangi | "Meie ei pea tola mängima," on erakondade esimeeste inimlikult arusaadav reaktsioon teadasaamisele, et ees ootab veel üks teledebatt, sedapuhku koos ettekuulutatud huumori, mängulisuse ja esinejate grillimisega, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam. |
"Oleme juba mõnda aega astunud pop-muusika radadel ja nii ka seekord," kommenteeris uut lugu Shanoni laulja ja kitarrist Taavi Immato. "Meil käivad asjad ikka nii, et ühe loo tegemise protsess võtab aega peaaegu aastakese, sest tahame parimat ja usume, et see tohutu töö tasub ennast ära kuulajate sooja vastuvõtu näol," lisas Taavi.
Bändi kitarrist Janek Harik ütles, et bändiliikmed on varemgi öelnud, et püüavad käia ajaga kaasas ning pidevalt sundida ennast otsima lugudele uusi huvitavaid lahendusi." Ma usun, et suutsime seda teha ka sel korral," kommenteeris Harik.
Shanon tegutseb aastast 2009. Ansambli varamus on kaks täispikka stuudioalbumit "Üksinda" ja "Tuhat ja üks ööd" ning hulganisti raadiohitte: "Varbad liivas", "Ootan ööd", "Suvi kestab veel", jm. | Shanon avaldas uue loo "Täna öösel" | https://menu.err.ee/912688/shanon-avaldas-uue-loo-tana-oosel | Ansambel Shanon sai valmis uue singli pealkirjaga "Täna öösel". Muusika autoriks on Janek Harik ning sõnad kirjutas Taavi Immato. |
Pärast kohtumisi Kohtla-Järve gümnaasiumide õpilaste, töötajate, lapsevanemate ja kogukondade esindajatega ning põhjalikku arutelu haridusspetsialistidega otsustas Reps esitada neljapäeval valitsuskabinetile kaks alternatiivlahendust Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamiseks. Mõlema variandi puhul alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium tööd tänavu 1. septembril, teatas haridusministeerium.
Esimese lahenduse kohaselt on riigigümnaasium eestikeelne, kus avamisele järgneb üleminekuperiood, mil säilib võimalus haridust omandada ka osaliselt eestikeelses õppes. Viimane on mõeldud õppuritele, kes kõikides ainetes eestikeelseks õppeks kohe valmis ei ole. Neile õpilastele tagatakse lisatugi, et nende eesti keele oskust parandada.
Teise lahenduse puhul luuakse praeguse Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi gümnaasiumiastme baasil riigigümnaasiumi filiaal, kus toimub õpe ainult eesti keeles. Selle lahenduse puhul saavad õpilased ise otsustada, millises õppekohas nad õppima asuvad.
Repsi sõnul tingis kahe alternatiivi väljapakkumise asjaolu, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seonduv on tekitanud kohapeal pingeid.
Ta ütles, et riik plaanib Ida-Virumaa hariduse arendamiseks ja heade õpetajate töölekutsumiseks hakata maksma maakonnas töötavatele õpetajatele 30 protsendi suurust palgalisa, milleks on arvutuste kohaselt tarvis kuni 12,8 miljonit eurot lisaraha aastas.
Lisaks suuremale palgale ja lähtetoetusele aitab õpetajaid motiveerida soodne elamispind ja paindlikud transpordivõimalused, keeleõppe toetamine, näiteks keeleõppeks kuluva aja arvestamine tööaja hulka. | Reps pakub Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomiseks kaht lahendust | https://www.err.ee/912683/reps-pakub-kohtla-jarve-riigigumnaasiumi-loomiseks-kaht-lahendust | Haridusminister Mailis Reps pakub Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomiseks valitsuskabinetile kaht lahendust: kas avada gümnaasium eestikeelsena, kuid üleminekuperioodil osaliselt venekeeles õppimise võimalusega või luua riigigümnaasiumi eestikeelne filiaal. |
Kahel päeval Eesti Kunstiakadeemia uues hoones toimuva TMW konverentsi arutlusteemade keskmes on kultuuri mõju majanduse käivitajana. Eraldi võetakse seekord luubi alla filmimuusika ning kultuuri roll linnade ja piirkondade arengus.
Konverentsi filmimuusika programmi nimekaim tegelane on Briti muusik, helilooja, kirjanik, fotograaf ja filmitegija Barry Adamson. Ta on mänginud bassi Manchesteri postpungi grupis Magazine ja Nick Cave'i bändis The Birthday Party ning tema diskograafiast leiab nii Mercury auhinna nominendist albumi "Soul Murder" (1992) kui ka elektroonikat ja džässi ristava "Oedipus Schmoedipuse" (1996), millel lõid kaasa Jarvis Cocker, Nick Cave ja The Associatesi laulja Billy McKenzie. Adamson on teinud koostööd filmimaailma isemõtlejatega nagu Derek Jarman, David Lynch, Oliver Stone ja Danny Boyle. Samuti on ta ise loonud mitme lühifilmi ja video stsenaariumi.
Adamsoni intervjueerib kirjanik, kunstnik ja muusik Zoë Howe, kes on teise seas kirjutanud sellistest artistidest nagu The Jesus and Mary Chain, Fleetwood Maci Stevie Nicks, Florence + Machine ja The Slits. Trummarina on ta musitseerinud nii mõnegagi oma raamatute tegelastest – The Slitsi Viv Albertine'ist, The Clashi Mick Jonesini – kui ka popstaari Charli XCX-iga. Just TMW ajal, 28. märtsil ilmub tema sulest uus raamat, punkbändi X-Ray Spex liidri Poly Styrene'i biograafia "Dayglo: The Poly Styrene Story".
Zoë Howe modereerib ka filmimuusika teemalist vestlust, milles lisaks Barry Adamsonile osalevad juba eelnevalt välja kuulutatud filmitegijate ja kunstnike tandem Iain Forsyth & Jane Pollard ning Lucy Bright, kelle järelevalve all on heliriba saanud filmid "This is England '90", "Assassin's Creed", "Marjorie Prime". Tema viimaste projektide hulka kuuluvad muu hulgas BBC/AMC sari "McMafia" ja tänavu ekraanile jõudev "The Nest", milles peaosas Jude Law.
Mullu meie seast lahkunud tunnustatud Islandi helilooja Johan Jóhannssoni elu ja loomingut lahkab filmimuusika programmis tema kauaaegne koostööpartner, helilooja, artistivahendaja ja muusikaettevõtja Sigurður Magnús Finnsson. Sigurðuri pajatusi vahendab filmi- ja teletootmisettevõtte Tattarrattat kaasasutaja Anna Hildur, kes on ühtlasi TMW konverentsi filmimuusika kava kuraator.
TMW konverentsil on luubi all ka kultuuri roll linnade ja piirkondade arengus. Üks teema juhtkõnelejaid on Gunvor Kronman, kes on muu hulgas juhtinud uue muuseumi Amos Rex rajamist ja kultuurikeskuse Hanaholmeni renoveerimist, on tegev kultuuriseltsi Konstsamfundet ja Kalevala Koru juhatuse esimehena ning president Ahtisaari rahvusvaheliste kriiside reguleerimise algatuseses. Soome linnaplaneerimise edulugusid avab konverentsil ka Helsingi ALA arhitektuuribüroo asutaja Samuli Woolston.
TMW 2019 konverentsil lahatakse ka muusikafestivalide ellujäämisvõimalusi, kaardistatakse Euroopa ööelu tulevikku gentrifikatsiooni tingimustes, tutvustatakse, kuidas telejärgsel ajastul muusikavideost viimast võtta ja näidatakse, mida on sõltumatutel plaadifirmadel õppida netileibelitelt. Mõlemal konverentsi päeval toimuvad ka kuulamispaneelid, kus rahvusvaheline muusikaekspertide seltskond kuulab ja hindab TMW esinejate loomingut.
TMW konverentsi kogu programm kuulutatakse järk-järgult välja veebruari ja märtsi jooksul. | TMW konverentsil esineb Barry Adamson | https://kultuur.err.ee/912676/tmw-konverentsil-esineb-barry-adamson | Tallinn Music Weeki konverentsil esinevad Nick Cave'i ja David Lynchi koostööpartner ning multitalent Barry Adamson, rokibiograaf Zoë Howe ja Helsingi kultuurivedur Gunvor Kronman. |
KAAREL TARAND: Ajakirjandusele uus hingamine
Inglismaal on leiutatud vitamiin trükimeedia päästmiseks.
Trükiajakirjandus on hädas. Finantskriisist saadik on üleriigiliste päeva- ja nädalalehtede kogutiraaž kahanenud 40% ehk igast viiest ostjast on alles kolm. Suuremad meediamajad on teinud kõik endast oleneva, et digirevolutsiooniga kaasa minna ning harjutada inimesi ka võrgukauba eest maksma. Praeguste hindade juures peab aga ühe paberlehe ostja kaotuse kompenseerimiseks hankima 3–15 digitellijat, mis tähendab, et digilehtede eest peaks üksmeelselt maksma kogu täiskasvanud elanikkond. Ei kõla ülearu realistlikult.
TRISTAN PRIIMÄGI: Ühinenud vaenlased
LEA LARIN: Intellekti pesu
TÕNIS SAARTS: Demokraatia suured allhoovused ja Eesti
On selge, et EKRE välistamine on vaid valimiseelne žest, suurte peavoolu parteide sisse vaadates on ilmne, et tegelikud väärtusbarjäärid ja punased jooned on märksa hapramad.
Vaadakem tõele näkku: Eesti valimised ei paku Euroopas suurt kellelegi huvi. Erandiks on võivad olla ainult meie lähinaabrid. Asi pole ainult meie väiksuses, vaid ka selles, et meie valimiste juures puudub vajalik intriig ja dramaatika. Väljastpoolt vaatajale pole ju vahet, kas võidavad veidi vaskpoolsemad või parempoolsemad liberaalid (Keskerakond või Reformierakond).
Sadakond raamatut, tuhatkond laulu, miljonkond last, üks Leelo Tungal. Leelo Tunglaga vestleb Pille-Riin Larm.
Leelo Tungal: "Küllap on mulle kõige südamelähedasem "Seltsimees lapse" triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis."
Kirjanik Leelo Tungal on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Õnnesoovile vastab ta tagasihoidlikult, et see tuli talle väga suure üllatusena. Ei maksa siiski imestada – kui oled ikka kirjutanud sadakond raamatut ja sõnad veel rohkemate lauludele, hulganisti tõlkinud, lasteajakirja käima lükanud ning ooperi- ja muusikalavastuste libretosidki kirjutanud, võib julgelt väita, et publik ulatub miljonini. Kindlasti ei kuulu nende hulka ainult lapsed, olgugi Tungal tuntud eelkõige lastekirjanikuna.
ENEKEN LAANES: Viivi Luige hüppelaud
Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.
Elutööpreemia puhul oleks kohane heita pilk kogu elutööle. Aga kas pole see siiski üle jõu käiv ülesanne, eriti kui tosina aasta eest on Viivi Luige loomingut vaaginud esinduslik kirjanike, tõlkijate, kirjandusteadlaste ja filosoofide seltskond?
Vaadelgem sel pidulikul puhul siis vaid üht tähtteost – romaani "Seitsmes rahukevad" (1985). See raamat viib meid haruldase sisendusjõuga sõjajärgse tüdruklapse hirme ja naudinguid täis maailma, mida vormivad vaesus ja vägivalla jäljed ja kust kaiguvad vastu reibas Nõukogude propaganda, hoopis teistsuguse sõjaeelse maailma katkendlikud lausungid ja vanemate-vanavanemate ilustamata elutõed.
Fred Jüssiga vaartlainel. Fred Jüssiga vestleb Doris Kareva.
Kuna Fred Jüssi elutöö kõneleb enda eest, räägime pigem eluteest.
Mulle on meelde jäänud sinu ammune lause "Inimene ei tea oma sihti, aga peab tajuma suunda". Väga täpselt kokku võetud.
Seda ma rääkisin lastele, õpilastele. Treffneri gümnaasiumi kutsuti külaliseks. Küsisin, mis see teema, see konks siis on, mille külge lugu riputada, et selle küljes kiikuda võiks. Siis ma teadsin, mis jutuga laste ette minna.
Alustasin sellega, et teie ees seisab niisugune külaline, kellel pole eesmärki ja kel pole põhimõtteid. Siis jäid kõik kuss. Väga toredad erksate silmadega poisid-tüdrukud, istusid ja vaatasid: mis numbreid see nüüd meile tooma on tulnud?
+ Kultuuri aastapreemiad
Wiedemanni auhind
Kumb on tähtsam, kas keel või inimene? Krista Kergega vestleb Aili Künstler.
Krista Kerge: "Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda."
Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja meie väärikaima keeleauhinna saanu.
Teaduse elutööpreemia
Põllu väärtus ei seisne üksnes saagis
Anne Luik – snd 1949, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, emeriitprofessor.
Inimkonna tuleviku kontekstis on toidu saamise ja saagi kasvatamise viis sageli palju olulisem saagi suurusest. Isegi tavapärane adraga kündmine, kui seda valesti teha, võib mulda kahjustada ja kiirendada süsihappegaasi vallandumist. Kui valesti võivad asjad minna, näeme nii Sahara-taguse ala kõrbestumise kaudu kui ka Iirimaa paestel küngastel, kus kunagi mühises mets ja kasvas hea saak. Anne Luige sõnadega: " Üha sagedamini [---] unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit."
Teaduse elutööpreemia
Valgustades füüsikat ja inspireerides ühiskonda
Peeter Saari – snd 1945, Tartu ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja, laineoptika professor.
Tartu linna aukodanik akadeemik Peeter Saari on üks Eesti teaduse käilakujudest. Esimese avastuse sättis tema teele rohkem kui pool sajandit tagasi akadeemik Karl Rebane. Kristallide helenduse uut liiki komponent sai nimeks kuum luminestsents. Teistel on raske pidada kuumaks seda, mis toimub miinus 270 kraadi juures. Selle olemasolu tõestamiseks tuli üliõpilasel registreerida ülinõrku spektreid ja üle lugeda portsjon footoneid.
Spektroskoopiast (ehk kui erinevalt käitub või kiirgub erineva lainepikkusega valgus) sai tema muusa aastakümneteks. Kui sobivaid seadmeid ei olnud, tuli need ise teha. Nii valmisid unikaalsed täisautomatiseeritud spektromeetrid. Edasi lisandus kronograaf, mis lubas uurida nii kiireid optilisi protsesse, mille taha vaatamist keelab meie universumi struktuur. Tunnustuseks kuus omaaegset autoritunnistust, mis tänapäeval võrreldavad patendiga.
Avastuspreemia
Vaid parimast teadusest sünnib edukas tootmine
Mart Ustav – snd 1949, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, Icosagen Grupi asutaja ja juht
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest: teadus- ja arendustöö "DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni" eest.
Teine Tartu aukodanik akadeemik Mart Ustav on nii suur, et tal pole lootustki mahtuda klassikalise kirjeldava teaduse raamidesse. Tema alusteaduslikud uuringud on tekitanud terve laviini uut informatsiooni, mida on tema käe all doktorikraadi kaitsnud 20 noort inimest viinud nii akadeemilisse tippteadusse kui ka biotehnoloogilisse ettevõtlusse.
+ Teaduse aastapreemiad
LAURITS LEEDJÄRV: 90 aastat tumeda aine jälil
Tumeda aine ja kosmilise võrgustiku – nii on universumi struktuuri hakatud viimasel ajal nimetama – avastamist võib kosmoloogias pidada paradigma muutuseks.
Ühel 1943. aasta kevadpäeval sisenes Tartu tähetorni Toomemäel üks 14aastane poiss. Isalt oli ta jõulukingiks saanud Roopi Hallimäe raamatu "Astronoomilisi vaatlusi" ning sellest tärganud huvi ajendas lähemalt vaatama, mida tehakse selles omapärase kupliga hoones. 75 aastat hiljem, 2018, tellitakse selleltsamalt poisilt, kes on vahepeal saanud täismeheks ja jõudnud väärikasse ikka, artikkel paradigma muutustest kosmoloogias ühte väga soliidsesse ja rohkelt tsiteeritavasse astronoomia ja -füüsika aastaraamatusse ("Annual Review of Astronomy and Astrophysics"). 26. jaanuaril 2019 võtab üks tuntumaid astronoomia-ajakirju Astronomy and Astrophysics avaldamiseks vastu tema artikli superparvede evolutsioonist kosmilises võrgustikus – järjekordse teadusartiklite reas, kus on ees juba üle 320 liikme.
veebruaril 2019 tähistab seesama "poiss" ehk vanameister Jaan Einasto 90. sünnipäeva.
MATS-LAES NUTER: Julgus, ausus ja visioon planeerimises
Kas Tallinn kardab muutusi või ebaõnnestumist? Miks kuhjuvad riiulisse üha uued arengukavad, aga nende elluviimist ei ole näha?
Milline on Tallinna lähitulevik homme, aasta pärast, 20 aasta pärast? Kas ummikud puitasumites ja peaasjalikult remondis Vabadussõja monument ongi ühe euroopaliku pealinna visiitkaart? Räägime visioonidest ja nende realiseerimisest. Tallinna uus arengukava on koostamisel – põnev! See kõik oleks aga justkui juba olnud.
Arvustamisel
Uno Lõhmuse "Õigusriik ja inimese õigused"
näitused: Terje Ojaveri "Mis juhtus Punamütsikesega?" ja "Vive Tolli 90"
"teater | näidendid | skuespil. Valik taani näidendeid"
Juhani Salokandle "Noore Eesti südametunnistus. Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare"
Eesti Interpreetide Liidu festival "Virmalised"
kontsert "Amores"
dokumentaalfilmid "Süda Sõrve sääres", "Matusepäevikud" ja "Lagle rännakud" | Sirbis: vitamiin trükimeedia päästmiseks, Leelo Tungal, teaduspreemiad | https://kultuur.err.ee/912677/sirbis-vitamiin-trukimeedia-paastmiseks-leelo-tungal-teaduspreemiad | Tutvustame 22. veebruari Sirpi. |
Esindajatekoja järelevalvekomitee raport viitab parteiülesele murele, mis puudutab jätkuvaid püüdlusi, mille eestvedajaks oli kunagine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn ja millega praegu tegelevat energiaminister Rick Perry ning mis seisneb tuumatehnoloogia andmises Saudi Araabiale ilma kongressile aru andmata. Raport tõstatab ka küsimusi, mis puudutavad Trumpi administratsiooni suhteid Saudi Araabiaga ning võimalikku huvide konflikti selliste nõunike nagu Flynn ja Jared Kushner puhul, vahendasid Axios, Vox ja BBC.
Trump kohtus 12. veebruaril Valges Majas USA tuumaenergeetika sektori esindajatega ning teemaks oli tuumaelektrijaamade ehitamine Lähis-Idasse, sealhulgas Saudi Araabiasse. Trumpi väimehest nõunik Kushner aga on sel kuul ringreisil Lähis-Idas, et arutada Trumpi rahuplaani majanduslikku poolt.
Saudi Araabia on varem öelnud, et soovib tuumatehnoloogiat, kuna tahab energiaallikaid mitmekesistada, kuid kriitikute hinnangul on taustal soov liikuda ka tuumarelva poole, seda eriti seoses Iraaniga võistlemiseks. Ka kroonprints Mohammed bin Salman on varem hoiatanud, et kui Iraan hangib tuumarelva, teeb seda ka Saudi Araabia.
Kongressi liikmed on olnud tuumatehnoloogia Lähis-Ida riikidesse eksportimise suhtes kriitilised, sest see võib minna vastuollu USA seadusega, mis keelab müügi, kui on oht, et seda saab kasutada tuumarelvastuse hankimiseks.
Varem on sarnased müügitehingud kukkunud läbi seoses asjaoluga, et Saudi Araabia keeldus kinnitamast, et ei kasuta USA-st ostetavat tehnoloogiat ja teavet tuumarelvastumiseks. Nüüd tahavad esindajatekoja liikmed teada, kas Trumpi administratsioon jätkab selle tingimuse täitmise nõudmist. | Esindajatekoda tunneb huvi, kas USA tuumatehnoloogia jõuab saudide kätte | https://www.err.ee/912483/esindajatekoda-tunneb-huvi-kas-usa-tuumatehnoloogia-jouab-saudide-katte | USA esindajatekoja demokraadid kavatsevad uurida meedia ja vilepuhujate poolt esitatud väiteid, et president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud on kaalumas plaani müüa Saudi Araabiale tuumaelektrijaamade tehnoloogiat ja seda hoolimata asjaolust, et riikliku julgeolekuga seotud ametnikud on sellise sammu astumise eest hoiatanud. |
Kolm päeva vältav Grand Depart algab kinnitamata andmetel 13 km pikkuse temposõiduga siledal ja ülikiirel trassil. Teine etapp (190 km) viib ratturid Roskildest Nyborgi ja kolmas etapp (170 km) Vejlest Sonderborgi. Neljas päev on pukepäev ja selle raames reisitakse Prantsusmaale, kirjutab Marathon100.com.
Taani on suur rattariik, olles võõrustanud näiteks 2011. aasta maailmameistrivõistlusi ja 2012. aasta Giro d'Italia starti. Tänavune Tour algab Brüsselist ja tuleval aastal kogunetakse Lõuna-Prantsusmaal Nice'is. | 2021. aasta Tour de France algab Taanist | https://sport.err.ee/912653/2021-aasta-tour-de-france-algab-taanist | Taani ja Prantsusmaa meediad kirjutavad, et 2021. aasta Tour de France saab alguse Kopenhaagenist. See saab olema esimene kord, kui Tour Taanit väisab. Kopenhaageni start on ajalooline ka selles mõttes, et geograafiliselt ei ole rattamaailma tähtsaim võistlus nii põhjapoolses kohas alanud. |
Suurem osa nendest tegevustest eeldab siiski seaduste muutmist ning nende sammudega loodetakse jõuda valmis nii, et pärast kevadisi valimisi alustav uus valitsus saaks hakata neid kohe ellu viima, vahendas Yle.
Soome varjupaigapoliitika lähtub valitsuse kinnitusel endiselt Euroopa Liidu põhimõtetest, mida Helsingil on plaanis jätkuvalt mõjutada.
Koonderakonda kuuluv siseminister Kai Mykkänen rõhutas, et Soomel on plaanis jätkuvalt pakkuda kaitset neile, kes on põgenemas tagakiusamise eest, kuid kavatseb reageerida raskete kuritegude ja nende sooritajatele suhtes. "Sellistele ei tohi armu anda," sõnas ta.
Kokku on valitsuse poolt välja pakutud 14 strateegiat, mis jagunevad neljaks suuremaks kogumiks või korviks, mis puudutavad siseriiklikke samme. Üksikuid tegevusi on kokku 51.
"Esimeses korvis on see, et me tahame tagada, et väikese valesti käituva vähemuse tõttu ei kannataks hästi käituv enamus," lausus Mykkänen.
Varjupaigamenetlus saab olema kiirem, tagasisaatmist tõhustatakse
Varjupaigamenetlused peaksid edaspidi olema lahendatud kuue kuu jooksul, sest otsuste venimine tekitab riske. Lisaks algatatakse eelnõu, mille kohaselt saab rahvusvahelise kaitse andmise tühistada, kui selle kaitse saanud isik jääb süüdi raskes kuriteos.
Kui sellise inimese suhtes kehtib tagasisaatmise keeld, jääks ta Soome ajutise elamisloaga. Kui sellist keeldu pole, saadetakse ta riigist välja. "On selge, et võimsaim heidutus on just nimelt oht saada riigist välja saadetud," nentis minister.
Kui varjupaigataotleja saab keelduva otsuse, oleks politseil võimalus kasutada kinnipidamist siis, kui ta on ohuallikaks. Mykkäneni sõnul on oluline see, et ohtliku isiku saaks võtta kontrolli alla kohe pärast esimest keelduvat otsust.
"Me ei paku välja tuhandete inimeste vahi alla võtmist, kuid me teeme ettepaneku, et igas varjupaigamenetluse etapis oleks võimalus kasutada ohtu kujutavate isikute suhtes tugevamaid vahendeid," selgitas siseminister, kelle arvates tuleks sellest põhimõttest lähtudes pidada kinni umbes mitusada isikut. Samuti on keelduva otsuse saanud isikute puhul võimalik vajadusel rakendada registreerimas käimist ja kohustuslikku viibimist kindlaks määratud elukohas.
Isikute tagasisaatmisel tehtaks koostööd päritoluriikide ja Euroopa Liiduga.
Sisserände ohjeldamiseks teeb valitsus ka ettepaneku võtta piiril kasutusele selline menetlus, et enne riiki sisenemist saab isikuid pidada piiritsoonis, täpsemalt puudutaks see võimalus idapiiri ja Helsingi-Vantaa lennuvälja. Sellisel juhul menetletaks varjupaigataotlused nelja nädala jooksul.
Mykkäneni sõnul on see eelkõige plaan juhuks, kui Soome peaks korraga pürgima palju varjupaigataotlejaid.
Eesmärgiks on ka ohjeldada musta tööturgu ehk olukorda, kus keelduva varjupaigaotsuse saanud isik kaob võimuesindajate silmist ning töötab ümbrikupalga eest kuskil Soomes edasi. Isiku suhtes rakendataks eelkõige senisest rangemat regulaarset kohustuslikku registreerimist, kuid suurem oht ähvardaks ka musta tööjõudu kasutavaid ettevõtteid.
Alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine muutuvad raskemaks
Teine korv puudutab Mykkäneni sõnul seda, et need inimesed, kes alaliselt riiki jäävad, peavad ka Soome ühiskonnaga paremini seotud olema. Ehk püsivalt Soome elanikuks jäämine eeldab ka ühiskondlike põhiväärtuste ja -reeglite eksamit ning täiskasvanutelt ka aastatepikkust õppimist ja seaduslikku tööd.
"Püsiv Soome jäämine lähtub enese aktiivsest sidumistest Soomega," rõhutas minister ja lisas, et kui need eeldused pole täidetud, aga isik vajab endiselt rahvusvahelist kaitset, siis tema ajutist elamisluba lihtsalt pikendatakse.
Sarnaselt muutub rangemaks ka Soome kodakondsuse saamine - tuleb uus kodakondsuseksam ja passi saamine eeldab senisest pikemat alalist elamist Soomes.
Karistused seksuaalkuritegude eest karmimaks, alaealisi nõustatakse rohkem
Seksuaalkuritegusid on valitsusel plaanis ennetada karistuste karmistamise ja alaealiste nõustamisega.
Mykkänen tunnistas, et kuritegude statistika näitab, et mõnedest varjupaigataotlejate lähteriikidest saabunud isikud on seksuaalkuritegude registris keskmisest rohkem esindatud. "Selle asjaolu maha vaikimine oleks karuteene kogu välismaist päritolu kogukonnale," sõnas ta.
Seksuaalkuritegudega seoses antakse ressurssi juurde ka veebipolitseile ning parandatakse erinevate ametkondade koostööd.
Koolides viiakse laste ja noorte hulgas läbi koolitusi, mis aitaks alaealistel sotsiaalmeedias turvalisemalt olla ning muuhulgas tunda ära olukordi, kus seksuaalkurjategijad üritavad neid enda huvides ära kasutada. Lapsed saavad edaspidi ka lihtsamalt teavitada, kui nad on kohanud sotsiaalmeedias midagi ebameeldivat või hirmutavat.
Samuti võetakse haiglates kasutusele põhjalikumaid meetmeid, kuidas seksuaalkuritegude ohvriks langenud alaealisi märgata ja mille abil saaksid alaealised endaga juhtunu kohta turvalises keskkonnas ütlusi anda.
Mykkäneni poolt loetletud meetmete rahastamiseks lisatakse juba käesoleva aasta riigieelarvesse 10 miljonit eurot ning mitmed neid samme puudutavad seaduseelnõud on juba parlamendi menetluses, kusjuures mõne algatuse puhul on parteid juba sisu asjus kokkuleppele jõudnud.
Eelpool mainitud teemad on olnud Soomes päevakorral juba pikemat aega, kuid olulise tõuke otsustavamaks tegevuseks andsid hiljutised juhtumid Oulus ja Helsingis, kus mitmed alaealised sattusid välismaist päritolu seksuaalkurjategijate ohvriteks. | Soome valitsus tutvustas sisserännet ja seksuaalkuritegusid käsitlevat kava | https://www.err.ee/912501/soome-valitsus-tutvustas-sisserannet-ja-seksuaalkuritegusid-kasitlevat-kava | Soome valitsus tutvustas kolmapäeval tegevuskava, kuidas ennetada ja tõrjuda seksuaalkuritegusid ning sisserändaja taustaga isikute poolt sooritatud kuritegusid. Lisategevuste ette valmistamist ja kasutusele võtmist alustatakse ministrite kinnitusel koheselt. |
Habichti sõnul on pildi järgi tegemist kindlasti kannikese perekonna liigiga ja oletatavasti võib see olla lõhnav kannike. "Paljud kannikese liigid, ka lõhnav kannike, alustavad õitsemist juba aprillis, mistõttu võiks ju tõesti arvata, et vahepeal Eestit tabanud suur sula äratas ka need varajased taimed üles ja ajas õitsema," selgitas ta.
Ta lisas, et näiteks Lääne-Eestis ja saartel on terve talve jooksul palju soojem ja mahedam ilm olnud. "Selles piirkonnas ma üldse ei imestaks veebruarikuiste kannikeste üle. Ka on linnas soojem kui maapiirkondades (maasisesed soojatrassid, päikese peegeldumine aknaklaasidelt), mistõttu jällegi võiks parkides ja linnaaedades kasvav lõhnav kannike õitsele puhkeda," lausus Habicht.
Naise sõnul on võimalik, et juba möödunud soe sügis ajas taimed kasvuga ette ja nad jäid lume alla sooja ja ootele. | Piltuudis: Sulailm ajas kannikesed õitsema | https://menu.err.ee/912667/piltuudis-sulailm-ajas-kannikesed-oitsema | ERR-i lugeja jagas pilti keset veebruarikuud õitsevatest kannikestest. Eesti loodusmuuseumi botaanik-kuraator Jana-Maria Habicht selgitas, et muidu hakkavad kannikesed õitsema aprillis, kuid sulailma tõttu võivad soojemates paikades lilled varem õide puhkeda. |
Antsla abivallavanema Kurmet Müürsepa sõnul annab rongi viibimine Antslas suurepärase võimaluse tutvuda lähemalt Vabadussõjas olulist rolli kandnud lahingutehnikaga. "Kõige olulisem on see meie kogukonna noortele. Antsla kogukond tervitab soomusrong "Wabadus" idee autoreid ja teostajaid," lausus ta.
Vabadussõda 100 sündmused Antslas
21.–28. veebruarini on soomusrong avatud iga päev kell 11-18, välja arvatud 24. veebruaril, kui soomusrong-näitus on avatud kell 8-14.
22. veebruaril kell 18 tähistatakse Kaika koolimajas Eesti Vabariigi aastapäeva.
23. veebruar kell 11 toimub jalgsimatk soomusrong "Wabadus" juurest Kaika koolimajani. Retke pikkus orienteeruvalt 11 km.
24.02 kell 7.33 toimub Antsla Vabadussõja mälestussamba juures Kaitseliidu pidulik rivistus, kuhu on osalema oodatud kõik huvilised.
Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill rõhutas, et soomusrongi üle-eestiline tuur kestab 2019. aasta lõpuni. "Soomusrong-näitus läheb uutele peatuskohtadele vastu hoolduse läbinud veeremi ja värskendatud näitusega ning pakub kindlasti elamuse kõigile külastajatele," lisas Lill.
Soomusrong-näitus peatub lähikuudel:
21.–28. veebruaril Antsla raudteejaamas;
1.–10. märtsil Võru raudteejaamas;
21.–31. märtsil Piusa raudteejaamas;
1.– 7. aprillil Veriora raudteejaamas;
8.–21. aprillil Põlva raudteejaamas.
Soomusrong nr 7 "Wabadus" valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse on koostanud Eesti sõjamuuseum.
2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Rohkem infot juubelisündmuste kohta www.EV100.ee. | Soomusrong "Wabadus" jõuab Antslasse | https://menu.err.ee/912663/soomusrong-wabadus-jouab-antslasse | Neljapäeval, 21. veebruaril jõuab Eesti Vabadussõja 100. aastapäevaks taasloodud soomusrong nr 7 "Wabadus" Antsla raudteejaama, kus viibib kuni 28. veebruarini. |
JYP-i viis kuuendal minutil juhtima David Tomasek, kes realiseeris Robert Rooba resultatiivse söödu. Jarko Immonen kahekordistas viis minutit hiljem külaliste eduseisu ning teisel kolmandikul viis Rooba enda hooaja 16. väravaga JYP-i juba 3:0 ette.
Pärast arvestatava eduseisu saavutamist Jyväskylä meeskonna mäng aga lagunes. Jouka Juhola tabamus vähendas kaotusseisu kahele väravale ning Saku Salmela ja Mikko Salmio viskasid seisuks 3:3.
Kohtumise otsustava ja JYP-ile raske võidu toonud värava viskas 47. minutil Jarkko Immonen, kes oli ka külaliste teise värava autoriks.
JYP jätkab Soome kõrgliigas viimasel play-off kohal, ehk kümnendal tabelireal. Meeskonna saldoks on 72 punkti 51 mängust. | Rooba hooaja 16. värav aitas JYP-i napi võiduni | https://sport.err.ee/912659/rooba-hooaja-16-varav-aitas-jyp-i-napi-voiduni | Soome jäähoki kõrgliigas alistas Eesti koondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP võõrsil Ässäti 4:3. |
Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme eesmärk oli arendada sotsiaaltransporditeenuse igapäevast korraldamist Tallinnas. Projekt algas mullu 5. jaanuaril ja lõpeb tänav 28. veebruaril. Projekti kogumaksumus on 479 102,4 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 361 250 eurot ja Tallinna linna omafinantseering 117 852,4 eurot.
Uus infosüsteem muudab sotsiaaltransporditeenuse puuetega inimestele paremini kättesaadavaks. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul on sotsiaaltransporditeenust osutatud juba pikki aastaid, et toetada Tallinna puuetega inimeste toimetulekut ja aktiivsust. Hästi toimivat teenust, mis hõlmab liiniveoteenust, juhuveoteenust ja taksoveoteenust, kasutab igal aastal ligi 2800 inimest, aasta-aastalt on kasutajate arv suurenenud. Sotsiaaltransporditeenust korraldavad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad. Veoteenust osutavad Tulika Takso ja linnale kuuluv Termaki Autopargi AS.
Kogu sotsiaaltransporditeenuse kasutamisega seonduv tegevus muutub uues infosüsteemis alates teenuse taotlemisest kuni teenuse kasutamiseni lihtsamaks ja automaatsemaks. Iseteeninduskeskkonnas saab kodust lahkumata esitada sotsiaalteenuse taotluse ja saada selle suhtes tehtud otsuse, hallata sõidutellimusi ning saada ülevaate teenuste kasutamisest ja rahalistest limiitidest. Kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste valdkonnas on tegemist Eesti kõige nüüdisaegsema lahendusega. Peale linnaelanike saab uuest infosüsteemist kasu ka linn, sest muu hulgas võimaldab see rakendada uuenduslikke lahendusi sotsiaalteenuste kulutõhusamaks korraldamiseks.
Uus infosüsteem parandab teenuse kvaliteeti, kättesaadavust ja kasutusmugavust, mis on eriti oluline teenuse sihtrühma seisukohast - kasu saavate inimeste hulk on suur. Uus infosüsteem võetakse Tallinnas igapäevasesse kasutusse selle aasta märtsis. | Valmis Tallinna sotsiaaltranspordi teenuse infosüsteem | https://www.err.ee/912660/valmis-tallinna-sotsiaaltranspordi-teenuse-infosusteem | Tallinna linnal on valminud koostöös Andmevara AS-i, Trinidad Wiseman OÜ ja R-Süsteemide OÜ-ga sotsiaaltranspordi teenuse infosüsteem, mis peaks muutma puuetega inimeste liikumisvõimalused paremaks. |
City läks kohtumist kiirelt juhtima, aga siis teenis Schalke kaks penaltit ja nii võideti ka poolaeg. Nicolas Otamendi punase kaardi järel suutsid City mängijad siiski kohtumise kümnekesi võiduks pöörata, vahendab Soccernet.ee.
Guardiola kirus omade lohakust: "Andsime vastastele väravad ja teenisime punase kaardi. Me pole Meistrite liiga võitmiseks valmis, aga vähemalt tulemus oli hea," vahendas hispaanlast The Guardian.
"Minna võõrsile, lüüa kolm väravat ja seda veel kümnekesi - me mängisime uskumatult hästi. Olen rahul, aga kahjuks pole see veel tiitlivõiduks piisav."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.e e. | Guardiola: City pole Meistrite liiga võiduks valmis | https://sport.err.ee/912655/guardiola-city-pole-meistrite-liiga-voiduks-valmis | Kuigi Inglismaa jalgpalli kõrgliiga valitsev meister Manchester City võitis Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängus 3:2 Schalket, siis ootab peatreener Pep Guardiola omadelt enamat. |
Gordon Matta-Clarki (1943-1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Ta õppis Cornelli ülikoolis arhitektuuri (1962-1968) ja kujunes 1970. aastatel New Yorgi kunstiskeene keskseks tegelaseks. Matta-Clark on kuulsaks saanud mahajäetud ja lammutamisele määratud hoonetesse loodud kohaspetsiifiliste installatsioonidega nii New Yorgis kui ka Pariisis, Antwerpenis ja mujal. Ta paljastas kaose linnaruumi näilise korrastatuse taga ning tõi esile inimesest lähtuvate elamise ruumide ja arhitektuursete struktuuride konflikti.
Matta-Clark kuulus New Yorgis Green Street 112 tegutsenud galerii ja SoHo restorani FOOD ümber koondunud loomingulisse kollektiivi, mis mõtestas anarhitektuuri mõistet (kombinatsioon sõnadest "anarhia" ja "arhitektuur"). Anarhitektuur tähistas kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mittekohtadega linnaruumis. Näitusel on väljas fotod ja filmid Matta-Clarki aktsioonidest ja installatsioonidest.
Anu Vahtra (1982) on Eesti kunstnik, kes on õppinud fotograafiat Eesti kunstiakadeemias ja Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias ning saanud 2015. aastal Köler Prize'i peapreemia. Vahtrat huvitab ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Vaevumärgatavate muudatuste kaudu paljastavad tema installatsioonid ruumide tavaliselt märkamatuks jäävad osad. Kumu näitusel on Vahtra loonud Gordon Matta-Clarki teostele installatiivse keskkonna, mis põhineb eelmise suure saali näituse "Vabad hinged" kujundusel. Kumu hoovis paikneb Anu Vahtra installatsioon, mis meenutab muuseumihoone kohal asunud kunagist paekivikarjääri ning on dialoogis Matta-Clarki töödega.
Näitusel eksponeeritakse lisaks slaidiprogrammi arhitekt Jüri Okase fotoseeriast "Väike moodsa arhitektuuri sõnastik" (1974-1986) ning dokumentatsiooni Anu Vahtra performatiivsest jalutuskäigust "Open House Closing. A Walk" Performa biennaalil 2017. aastal New Yorgis.
Näituse avamisel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut "Lühiajaline igavik", mille on välja andnud kirjastus Lugemik koostöös Eesti kunstimuuseumiga. Raamat toob kokku Gordon Matta-Clarki, Jüri Okase ja Anu Vahtra loomingu ning kirjeldab ideede ja praktikate levikut kunstimaailmas viisil, mis jätab kõrvale hierarhilised mõttemudelid.
Näituse on korraldanud Bronxi kunstimuuseum koostöös Eesti Kunstimuuseumiga. Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (The Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum). Näituse kujundus Anu Vahtra, graafiline disain Indrek Sirkel.
"Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni" avatakse 21. veebruaril kell 18. Näitus jääb avatuks 8. juunini. | Kumus avatakse Gordon Matta-Clarki ja Anu Vahtra ühisnäitus | https://kultuur.err.ee/912643/kumus-avatakse-gordon-matta-clarki-ja-anu-vahtra-uhisnaitus | Neljapäeval avatakse Kumu kunstimuuseumi suures saalis radikaalsete linnaruumipraktikatega kuulsaks saanud USA kunstniku Gordon Matta-Clarki ja Eesti kunstniku Anu Vahtra ühisnäitus "Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni". |
Levski läks detsembri keskel talvepausile kaotuse pealt ning kolme päeva eest naasti sellelt viigiga. Kui toona sai Vaštšuk vahetusest platsile, siis kolmapäevases 2:0 võidumängus Bistritsa üle jäi ta 90 minutiks pingile, kirjutab Soccernet.ee.
Tänu kolmele punktile kinnistas Levski tabelis oma kolmandat kohta - Sofia CSKA-le kaotatakse nüüd vaid kolme punktiga, aga Plovdivi Botevit edestatakse juba kuuega.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Vaštšuk ja Levski kindlustasid kohta esikolmikus | https://sport.err.ee/912649/vastsuk-ja-levski-kindlustasid-kohta-esikolmikus | Bulgaaria jalgpalli kõrgliigas sai üle kahe ja poole kuu esimese võidu kirja Bogdan Vaštšuki koduklubi Sofia Levski. |
Vello Pettai, Tartu ülikool
Pole just lihtne tegu kommenteerida kandidaatide esinemisi välis- ja kaitseolekupoliitika küsimustes, kui esinejate seas on neli endist või praegust vastava ala ministrit (Paet, Luik, Mikser ja Tsahkna) ning teisi tunnustatud analüütikuid (Kunnas ja Herkel). Nende kõrval pidid viimased kaks konkurenti Jaanus Karilaid ja Rasmus Laidvee üsna palju järgi jooksma keel vestil.
Kindlasti tuleb tunnustada roheliste kandidaadi soovi tuua antud debatti õilsamaid, rahupoliitilisemaid toone: kaitsekulutuste kõrval tugevdada kodanike kaitsevalmidust, relvahangete asemel tegeleda enam energiajulgeolekuga, Vene piiri väljaehitamise puhul mure hoopis selle ületavate loomade pärast. Aga paraku ei kõlanud need seisukohad alati veenvalt või igal juhul oli Lahtveel raske taolise üldsõnumiga läbi murda.
Täites riigikogus oma liikmekohustusi hoopis õiguskomisjonis, jäi Jaanus Karilaid selles debatis selgelt alla. Ilmselt oli tema tegelik ülesanne lasta paista Keskerakonna läänesuunalisemal tiival (kuna KE põhiliikmed nt väliskomisjonis on hoopis Oudekki Loone ja Vladimir Velman). Mitu korda õnnestus tal ka selgelt välja öelda, et Keskerakonnale on Eesti julgeolekualused ikkagi püha kohustus. Aga üldine missioon takerdus veel selle taha, et samal päeval jättis KE Riigikogus hääletamata resolutsiooni osas, mis kutsus üles karmistama Venemaa vastaseid sanktsioone. Sellest tehti korduvalt juttu ka debati ajal. Karilaiu kaks katset suunata väitluse muudele teemadele (sh välispankade rahapesule kui julgeoleku riskile) oli üsna kaeblikud.
Andres Herkel on tuntud välispoliitika asjatundja, inimõiguste valdkonna ekspert, mitmekordne valimisvaatleja, kuid kiiretempolises väitlemisformaadis mõjus ta kohati aeglasena, venivana. Ei osanud operatiivselt Vabaerakonna seisukohti esile tõsta. Huvitaval kombel kattusid tema seisukohad kord sotsidega (riigikaitselaenu võtmine tuleb eelnevalt põhjalikult kaaluda), kord EKREga (liberaalset rahvuslust tuleb Euroopas uuesti ausse tõsta). Eks see ongi siis see viis kuidas VE peab leidma endale väikese pidepunkti mitme lähedase erakonna risttules.
Jüri Luik tõestas jälle seda, et tema tugevus on eeskätt vastavates riigiametites, mitte aktiivses valimiskampaanias. Antud väitluse kontekstis esines ta liiganalüütiliselt ning arutlevalt, ehkki see mõistagi näitab üles ka seda, millist kompetentsi Isamaa pakub, kui erakonda valitakse tagasi riigikokku. Luige välis- ja kaitsepoliitiline analüüs oli ülimalt pädev ja tabav. Küsimus on, kuidas see näitas välja iseäranis Isamaa ideelist edumaad teiste erakondade ees?
EKRE kandidaadil Leo Kunnasel olid oma erakonna põhimärksõnad selgelt keele peal. Plaan võtta riigikaitselaenu, saada täiendavalt kaitseabi USAlt ning olla ülivalvas Euroopa Liidu kõikvõimaliku föderaliseerumise suhtes – kõik need sõnumid kõlasid debati käigus ilusasti. Ka retoorilised pareerimised õnnestusid: vastates palvele kommenteerida Ungari viimase aja arenguid suutis Kunnas rääkida hoopis Hispaania keskvõimu käitumisest Kataloonias ning öelda, et isegi Gorbatšov ei pannud kunagi Eesti NSV juhtkonna vangi selle iseseisvuspüüdluste eest. Väitluse mõttes väga tugev tulemus!
Kunagise välisministrina ning hetkel Euroopa Parlamendi saadikuna valdab Urmas Paet mõistagi kõiki välis- ja kaitsepoliitilisi teemasid. Veel enam oskas ta debati ajal sisse tuua muid vajalikke teemasid, nagu küberjulgeolek või vajadus tegeleda hübriidsõja ohtudega. Kuid nagu Karilaidki, jäi tema toppama siis, kui toodi esile küsitavaid tegusid tema erakonnakaaslaste poolt. Antud juhul oli juttu Madis Millingu näilisest lobitööst riigikogus ühe relvahanke kaotanud välisfirma kasuks. Saate teises pooles kogus ta jälle jõudu ning kutsus rändeküsimustes veenvalt mõistusele, sh ka selle osas, et ka Eesti vajab teataval määral sisserännet, et tasakaalustada meie rahvastikukriisi.
Üks tabavamaid tähelepanekuid Margus Tsahkna poolt oli märkus, et paljudes riikides on hoiakud Euroopa Liidu suhtes kahjuks muutunud sisepoliitiliseks peenrahaks. Kõige selgem näide on mõistagi Viktor Orbani Ungari, aga ka mitmed muud Euroopa poliitikud üritavad kasu lõigata Brüsseli bashing 'ust. See oli kerge vihje EKREle, mille suhtes Eesti 200 võtab ilmselt selge seisukoha. Aga Tsakhna jõudis hoiatada ka Venemaa desinformatsiooni eest ning kasutada veel Eesti 200 lemmikfraasi: silotornistamise vähendamine (antud juhul siis kaitsepoliitika kontekstis). Nii et selle mõttes läks õhtu korda.
Kiire ning ladusa esitlusstiiliga suutis Sven Mikser väitluse poolest esineda vast kõige tugevamini. Kohati laskus ta peenetesse detailidesse või erialaste lühendite kasutamisse, aga samas suutis väga tabavalt tuua välja Eesti delikaatse situatsiooni praeguse maailmakorra puhul. Eesti peab kogu aeg vaatama, kuidas balansseerida Euroopa ja USA vahel. Kui nt kliimamuutuse küsimustes oleme selgelt Euroopa positsioonidel, siis Iraani geopoliitilise ohu hindamisel ei ole päris alusetud ka USA argumendid. Sellist situatsiooni, et Lääs ei ole enam ühtne kogukond ei oleks Eesti endale iseenesest kunagi tahtnud ega arvanud, et see niipea juhtub. Aga hetkel on kõige suurem väljakutse selline.
Catlyn Kirna, Tallinna ülikool
Saade oli mitmes mõttes positiivne. Külalised olid üldiselt temaatiliselt asjalikud, tuues sisse erinevaid teemaarendusi ning nende erinevad vaatenurgad tõid esile uusi teemasid. Norida võiks natuke teemavalikute küsimuste osas, mida saatejuhid ette panid ja mille tõttu ohverdati sisuline arutelu, et oma küsimuste loetelu läbi käia. Võib arutleda, kas rändeküsimus on välisküsimus, aga nigel oli pagulaste, legaalsete ja illegaalsete immigrantide kokku panemine, mis jättis selle diskussiooni osa nõrgaks.
Leo Kunnas ütles välja selge EKRE seisukoha, et Euroopa vs USA küsimuses valivad nad USA. Selgelt oma lähenemises pigem kaitsepõhine. Positiivne oli aga viitamine näiteks Kataloonia olukorrale, mis Eestis on täiesti tähelepanuta. Kunnas viitas ka sellele, et rändeküsimus ei ole tegelikult lõppenud.
Urmas Paet saab eriauhinna huumorinurga eest. Eesti juba on Eesti viie rikkama riigi seas, kui metsa vaadata. Positiivne oli ka, et võttis hoo maha mingil hetkel üles kerkinud hirmujuttudel. Parandas ka mõningaid ebatäpsusi, mis diskussioonides tekkis.
Andres Herkel oleks võinud säravalt esineda. Võimalik, et saatejuhid ei andnud piisavalt sõna, aga kui sõna ka sai, siis teemasse väga suurt lisandväärtust ei andnud.
Sven Mikser kaldus mingitel hetkedel detailidesse, aga oli muidu teemades sees. Rõhutas oma välisministeeriumi tausta ja kogemust. Aga oleks võinud selgema seisukoha võtta Ungari suhtes, sest erakonna positsioon võiks seda eeldada.
Jüri Luik tundis ennast teemas väga vabalt ja tõi välja ka Eesti keerulise olukorra ja jäi püsivalt rahulikuks. Andis väga laialdased vastused ja rääkis vabalt nii kaitse- kui ka välisteemadel. Kahjuks tõi rändepakti asja sisse ilma, et teda oleks selleks provotseeritud.
Jaanus Karilaid oli näide sellest, et ega Keskerakonnal välisküsimuste inimest ei ole. Ta küll tundis teemat pisut, aga väga palju kaasa ei rääkinud.
Margus Tsahkna oli selgelt oma sõiduvees, tõi sisse palju erinevaid vaatenurki ja oli selge missiooniga, et näidata, et Eesti 200 erakonnas on olemas välisküsimuste ekspertiis. Häirima jäi rändepakti ja valitsuskriisi idee, mis läks teemast kõrvale.
Rasmus Lahtvee tõi hästi sisse teemalaienduse, et julgeolek ei ole vaid tankid. Väga positiivne. Samas ta sõna väga palju ei võtnud/saanud ja kui anti võimalus selgitada oma ideid – näiteks Aafrika aitamine –, siis see jäi tegelikult lahti rääkimata.
Rain Kooli, ERR
Seekord oli saates pigem rohkem kogemustega välis- ja kaitsepoliitika eksperte (Mikser, Luik, Kunnas, Paet, Tsahkna) kui diletante. Selleks hoolimata ei suutnud kõik neist oma potentsiaali realiseerida.
Rasmus Lahtvee ja Jaanus Karilaid kuulusid selle debati nõrgemasse klassi. Kui Lahtvee veel püüdis pisut roheliste maailmavaatest kantud ideid välja pakkuda, siis üldpilti jäi mh rikkuma ebaadekvaatne tõdemus, et kuna kaitsekulutustelt jääb Eesti Venemaale vangunii alla, siis keskendutage pigem tsiviilvastupanule.
Jaanus Karilaid viis ebaadekvaatsuse täiesti uuele tasemel, käies maakonnasisese bussisõidu välja kui laiapõhjalise riigikaitse osa… Muidu piirduski Keskerakonna prioriteetide loetlemisega ning et "selleks on kõik meetmed olulised".
Jüri Luik jäi vähemalt saate alguses kiire mõtlemisega hätta ning raiskas sisulist aega. Esimese veerand tunniga jäidki tema sõnavõtud üllatavalt loosunglikuks. Kogus end saate keskel ja sai lõpuks liikvele, kuid oli siiski ministri kohta mõningane pettumus.
Sven Mikser räägib kohati jälle liigagi kiiresti, tema jutu tihedus on võib mõnikord olla selline, et sõnumid ei jõua vastuvõtjasse imbuda, vaid libisevad üle. Tõsihuvitatule oli ta jutt nauditav, paljudele ilmselt eriti alguses raskelt jälgitav.
Mitmele teemale pööras just tema esimesena tähelepanu ka süvitsi minnes, näiteks hangitavate relvasüsteemide jooksvatele kuludele ning rände algpõhjustega tegemisele kohapeal lähteriikides (mis on tegelikult ka EKRE seisukoht).
Urmas Paet jäi nõrgaks nendel hetkedel, kui ei suutnud vastu panna kiusatusele loopida populistlikke repliike (tema tõi esimesena sisse maakonnabusside teema). Üldiselt oli ta jutt sile, tundis end teleformaadis vabalt, kuid oma tugevused ehk välis- ja Euroopa teemad – tõi esile alles saate viimases kolmandikus.
Leo Kunnas oli selle väitluse valguskiir. Ta suutis end näidate, tugeva, selge esinejana, kes ei eksinud kordagi kõrvalmõtete sohu ning suutis pareerida ka ootamatult tulnud ründeid. Kunnasel viitas väga õigustatult ka sellele, et globaalne rahvastikukasv on tuleviku suurimaid väljakutseid.
Margus Tsahkna suutis küll jätte lobeda esineja mulje, kuid eriti saate esimeses kolmandikus viskas pigem justkui uitsõnavõtte ning jäi tihtipeale kordama enesestmõistetavusi. Oli samamoodi nagu Lauri Hussar eelmises saates pannud endale kirja hulga fakte, mida siis veenvalt, aga ilma suurema vaateta eetrisse loopis.
Andres Herkel jäi korduvalt luigelikult aeglaseks. Korduvalt kulutas ta ka oma väärtuslikku eetriaega tühjalt kõmisevatele fraasidele "majandus ei kasva" või "oleme raskete valikute ees". Lahti jäi rääkimata, mida tähendab, et idapiir peab olema kulutõhus. Saatejuhi küsimusele vastates jäi Vabaerakonnast korraga mulje kui saate kõige enam pagulaskogukondade vastane erakond. | ERR-i žürii: kaitse- ja välispoliitilise "Valimisstuudio" võitis Sven Mikser | https://www.err.ee/912640/err-i-zurii-kaitse-ja-valispoliitilise-valimisstuudio-voitis-sven-mikser | Sven Mikser oli žürii hinnete järgi suhteliselt ülekaalukas, kuigi tubli tulemuse tegid lõpuks ka Margus Tsahkna, Leo Kunnas, Jüri Luik ja Urmas Paet. |
Konkursil alustas kokku kaheksa kandidaati, kellest viis pääsesid jaanuari lõpus teise vooru. Nendega viis valikukomisjon läbi vestlused ning kolmapäevaks selgus, et edasi pääses kaks kandidaati. Nendega viiakse läbi testid, fokuseeritud intervjuud ja komisjonivestlused.
Riigisekretär kuulutas avaliku konkursi Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori ametikoha täitmiseks välja möödunud aasta detsembri keskel, kuna RIA senine peadirektor Taimar Peterkop asus tööle riigisekretärina.
RIA peadirektori kandidaadilt eeldatakse magistrikraadi või sellele vastav haridustaset, vähemalt kolme aasta pikkust organisatsiooni või suure struktuuriüksuse juhtimiskogemust ning vähemalt viie aasta pikkust töökogemust IKT valdkonnas.
Kandidaat peab valdama inglise keelt vähemalt C1 tasemel, pädevust vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile ning laiapõhjalisi ja sisulisi teadmisi Eesti e-riigi ja küberturvalisuse olukorrast ning IKT valdkonna suundumustest nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas.
Ka eeldatakse kandidaadilt riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.
Eelistatud on kandidaat, kellel on rahvusvaheline erialase töö kogemus.
Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat. | RIA peadirektoriks jätkavad pürgimist kaks inimest | https://www.err.ee/912637/ria-peadirektoriks-jatkavad-purgimist-kaks-inimest | Riigi infosüsteemide ameti (RIA) peadirektoriks jätkavad pürgimist kaks inimest, otsustas tippjuhtide valikukomisjon. |
Täpsemalt huvitavad teda keeles esinevad kategooriad.
"Kas on ülde midagi, mida me oma mõtetes ei kategoriseeriks?," arutleb ta ja jätkab: "Tuntud ja tundmatud, vanad ja uued asjad, inimesed ja muud. Asjade kategoriseerimine aitab meil kiiremini otsustada, sest asjad on juba ette nn ära lahterdatud. Kuid mida teha kui erinevates keeltes on erinevad kategooriad? Värvide puhul on selliseks näiteks vene keel, kus on kaks kategooriat sinij ja goluboj, mis eesti keeles on tähistatud ühe kategooriaga - sinine. Kuidas siis sinised ikka jagunevad?"
Kas keeles võib olla vaid üks sinine? Kuidas türklased, eestlased ja venelased värve nimetavad? Milline sinine on põhivärv?
Kaidi Rätsepa motiveeris selliseid küsimusi esitama hüpotees, mis ütleb, et eesti ja türgi keeles on sinisel rohkem kui üks põhivärvinimi.
Kuidas seda kontrollida? Rätsep korraldas välitööd Eestis ja Türgis, kus kasutas tuntud keeleteadlaste Brent Berlini ja Paul Kay välja töötatud meetodit.
Türgi keele loetelu-ja nimeandmiskatses kasutatud 82 stiimulit. Autor: Kaidi Rätsep
Brent Berlin ja Paul Kay on uurinud, kuidas erinevates keeltes värve nimetatakse, nad on kokku kogunud 110 keele värvinimed. Nende loodud põhivärvinimeteooria (1969) sai alguse ideest, et teatud värvinimed on universaalsed. Nad eeldasid, et igas keeles on olemas piiratud arv sõnu värvi tähistamiseks. Neid universaalseid värvinimesid nimetasid nad põhivärvinimedeks.
Kõige üldisemalt võib põhivärvinimedeks lugeda neid värvinimetusi, mis omandatakse kõige varasemas eas – iga keele kõneleja teab neid une pealt.
Berlini ja Kay põhivärvinimede teooria järgi on igas keeles piiratud arv üldises kasutuses olevaid värvinimesid. Tavaliselt on keeles 2–11 põhivärvinime. Eesti keeles on nendeks
valge,
must,
punane,
kollane,
roheline,
sinine,
pruun,
hall,
roosa,
lilla,
oranž.
Kuid katsed keelejuhtidega näitavad, et ka hele- ja tumesinisel on eesti keeles põhivärvinimele omaseid jooni.
Siinkohal on keeleteadlane Urmas Sutrop viidanud võimalusele, et vene sinise kategooria jagunemine sinij 'sinine' ja goluboj 'helesinine' vahel võib olla mõjutanud eesti sinise kontseptsiooni sedasi, et see jaguneb samuti kaheks või isegi kolmeks eraldi alamõisteks.
Kas keeles võib olla vaid üks sinine?
Eelnevad põhivärvinime uurimused kinnitavad, et sinine võib jaguneda kaheks: nagu juba öeldud, vene keeles on omaette kategooriad kahele sinise kategooriale, синий [sinij] 'sinine' ja голубой [goluboj] 'helesinine'. Järelikult on ka teisi võimalusi peale üheainsa sinise kategooria. Sinise jagunemine toetab keelelise relatiivsuse teooriat, mille kohaselt mõjutab keel mõtlemist.
Edasi on paslik küsida, kas ka eesti sinine jaguneb (ala)kategooriateks? Kas türgi keeles on samuti kaks sinise kategooriat, nagu kinnitavad eelnevad uurimused? Vastuste saamiseks küsitles Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kaidi Rätsep 56 türgi, 39 eesti ja 30 eestivene keelejuhti. Kokku testiti üle 130 osaleja.
Loetelukatses küsis Rätsep keelejuhtidelt kõikide värvide kohta, mida nad teavad. See oli vajalik, et näha keelejuhtide värvileksikoni.
Selleks, et näha, kuidas keelejuhid värvinimesid kasutavad, korraldas Rätsep neile nimeandmiskatse. Selles esitas ta keelejuhtidele ükshaaval värvipaberiga kaetud tahvlikesi küsides: "Mis värvi see stiimul on?".
Katses kasutatud stiimulid ehk värvipaberid olid spetsiaalselt valitud sinise värviruumi uurimise tarbeks. Kõik valitud värvipaberid kleebiti 5×5×0,2 sentimeetri suurusele vineeritükile. Erinevates katsetes kasutas Rätsep 55–82 eri stiimulit.
Eesti ja vene keele loetelu-, sorteerimis-ja nimeandmiskatses kasutatud 55 stiimulit. Autor: Kaidi Rätsep
Nimeandmiskatses kasutati uuemat Color-Aid Corporationi värvipaberivalikut, mille 314-osalisest täiskomplektist valiti sinise, rohelise ja lilla värviskaalale stiimuliteks 55 värvipaberit. Autor: Kaidi Rätsepa doktoritöö.
Eesti ja eestivene keelejuhid osalesid loetelu-ja nimeandmiskatse vahepeal ka sorteerimiskatses, kus nad sorteerisid sarnasuse alusel tahvlikesi gruppidesse ja pärast sorteerimist andsid neile gruppidele nimed.
Kuna gruppidele anti nimed peale sorteerimist, siis võimaldab sorteerimiskatse vaadelda värvide kategooriaid mitteverbaalsel tasandil. "Värvitahvlitest moodustatud grupid oleksid kindlasti olnud erinevad kui keelejuhid oleksid teadnud, et nad peavad peale sorteerimist ka nendele gruppidele nime andma," selgitas Rätsep.
Tulemused
Loetelukatse kõige sagedasemad sinised eesti, türgi ja vene keeles. Autor: Kaidi Rätsep
Mida suurem osa keelejuhtidest teatud värvi loetles, seda suurem on ring, mis sinist tähistab. Eesti sinine, vene sinj ja türgi mavi loetlemisprotsent on väga kõrge, see jääb ainult veidi maha vene nn teisest sinisest – goluboj. Ka türgi teine sinine – lacivert – on suure osa vastajate värvisõnavaras.
Eesti helesinist loetlesid üle poole keelejuhtidest, kuid tumesinise loeteluportsent jääb juba alla poole.
Sorteerimis-ja nimeandmiskatses stiimulitele antud nimede puhul sellist üksmeelt ei olnud. Kuid isegi madalama konsensuse puhul on vene keele tulemuste põhjal näha, kuidas keeles eristub kaks sinise kategooriat. Eesti keeles täpselt samade stiimulite puhul sorteerimiskatses – mis vaatles värvikategooriaid mitteverbaalsel tasemel – sellist eristust näha ei olnud. Selle põhjus on lihtne: liiga vähe keelejuhte kasutas sorteerimiskatse grupile nime andes helesinist või tumesinist.
Uuringu võib lühidalt kokku võtta järgmiste järeldustega:
Vene keel on näide keelest, kus on olemas kaks erinevat sinise kategooriat.
Eesti keele katsete tulemuste põhjal on eesti keeles siiski vaid üks sinise kategooria – sinine.
Türgi keeles võib olla kaks sinise kategooriat mavi 'sinine' ja lacivert 'tumesinine'. | Kas sinine on alati sinine? Ja keda see üldse huvitab? | https://novaator.err.ee/912004/kas-sinine-on-alati-sinine-ja-keda-see-uldse-huvitab | Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis doktorikraadi kaitsnud Kaidi Rätsepa huvitab see väga. Kohe nii väga, et ta valis selle oma doktoritöö peamiseks küsimuseks. |
Telekanali CNN andmetel kavatseb Barr uurimise lõpulejõudmisest teatada juba järgmisel nädalal, mille järel saadetakse kokkuvõte sellest kongressile.
Esialgu on ebaselge, millisel määral uurimise sisust avalikkusele räägitakse.
USA senati täiskogu kinnitas eelmisel neljapäeval Barri justiitsministriks. Barr vastutab eriprokurör Muelleri juurdluse eest Venemaa sekkumise suhtes 2016. aasta presidendivalimistesse.
Barr toetas 2017. aasta mais Trumpi otsust vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey. Tegemist on keskse teemaga eriprokurör Robert Muelleri juurdluse selles osas, mis puudutab võimalikku õigusemõistmise takistamist presidendi poolt.
Samuti toetas Barr Trumpi üleskutseid alustada juurdlust 2016. aasta demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni suhtes.
Mueller uurib Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Venemaaga ja õigusemõistmise takistamist. Trump on korduvalt nõudnud selle lõpetamist ja väitnud, et Mueller on mehitanud oma meeskonna demokraatide ja nende pooldajatega.
Barr on varem väitnud, et Muelleri meeskond on liiga demokraatide poole kaldu, kuna mitmed sinna kuuluvad prokurörid on parteile annetusi teinud.
Jaanuaris senati õiguskomitee ees toimunud kuulamisel ütles Barr, et ta kaitseb eriprokurör Muelleri juurdlust poliitilise survestamise eest ja laseb selle lõpuni viia. Samuti tunnistas ta, et ei pea Muelleri juurdlust "nõiajahiks" nagu seda on nimetanud president Trump. | Muelleri uurimise tulemuste avaldamise üle otsustab justiitsminister | https://www.err.ee/912635/muelleri-uurimise-tulemuste-avaldamise-ule-otsustab-justiitsminister | USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et lõpusirgel oleva eriprokurör Robert Muelleri niinimetatud Venemaa-sekkumise uurimise tulemuste avaldamise üle otsustab justiitsminister William Barr. |
Alabama osariigis sündinud 24-aastane neiu on avaldanud soovi kodumaale naasta. Tema kodakonduse osas valitseb siiski mõningane segadus.
"Hoda Muthana ei ole USA kodanik ja teda ei lubata Ühendriikidesse," kinnitas välisminister Mike Pompeo kolmapäeval vastavasisulises avalduses.
"Naisel ei ole mingid seaduslikku alust, kehtivat passi, õigust passi saamiseks ega viisat Ühendriikidesse reisimiseks," lisas Pompeo.
ISIS-e propagandatöötajana tegutsenud Muthana advokaat Hassan Shilby protesteeris otsuse vastu märkides, et naisel on USA kodakondsus.
"Hoda Muthana on USA kodanik ja tal oli kehtiv pass," ütles Shilby Tampas uudisteagentuurile AFP.
Telekanali CNN andmetel kavandab džihaadipruudi perekond USA võimude kohtusse kaebamist. Perekonna kinnitusel on Muthanal USA kodukondsus, sest ta sündis Ühendriikides.
Migratsiooniametnike sõnul pole aga Muthanal kunagi USA kodakondust olnudki, sest ta isa on Jeemeni diplomaat ja diplomaatide lastele ei anta automaatselt kodakondsust. | USA ei luba ISIS-t toetanud naisel kodumaale naasta | https://www.err.ee/912634/usa-ei-luba-isis-t-toetanud-naisel-kodumaale-naasta | USA võimud teatasid, et ei luba Süüriasse teismelisena äärmusrühmitust ISIS toetama läinud Hoda Muthanal Ühendriikidesse naasta. |
Tänavune sümpoosion keskendub koos- ja ebakõladele Euroopa mälukultuuris, mis on tugevasti mõjutatud 20. sajandi totalitaarsete režiimide pärandist. Mälestus totalitaarsete diktatuuride tekitatud kannatustest on kaasaegse Euroopa identiteedi üks kese.
Sümpoosioni korraldab Eesti Mälu Instituut. Ingliskeelsed ülekanded on varustatud eestikeelse sünkroontõlkega.
Neljapäevase ülekande ajakava
Kell 10-11.30
Paneeldiskussioon – Konfliktne minevik: mälu ja poliitika
Sessioon käsitleb käimasolevaid vaidlusi Euroopa ühise mälukultuuri üle erinevate kogemuste ja hinnangute kaudu: Kas Ida- ja Lääne-Euroopa rahvaste ja kogukondade erinev nägemus totalitarismist võib kaasa aidata mälu politiseerumisele? Kas holokausti mäletamine Lääne- ja Ida-Euroopas erineb millegi poolest? Hoolimata kommunistlike režiimide toime pandud kuritegudest on kommunismi ideoloogia mõnes riigis endiselt populaarne. Miks?
Arutelu juhib professor Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool), osalevad Földvaryne Kiss Reka, Ungari reformeeritud kiriku Karoli Gaspar'i ülikool, Ungari; Lavinia Stan, Püha Francis Xavieri ülikool, Rumeenia/Kanada (veebis); Beata Katrebova Blehova, Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituut ja Velma Saric, Sarajevo konfliktijärgne uurimiskeskus, Bosnia ja Hertsegoviina.
11.30-12 Paus
12-14 Ümarlaua arutelu: Euroopa ajaloo debattide tulevik
Ümarlauas arutletakse, milline on Euroopa ühine mälukultuur täna? Milliseks võib kujuneda arutelu ühismälu üle, kui vaidlused ajaloo ümber jätkuvad? Milliseks võivad kujuneda konfliktid, kui eri piirkondade, aga ka põlvkondade vaatenurgad minevikule ristuvad?
Osalevad Dariusz Rosiak, Raportu o stanie swiata, Poola (veebis), Jeffrey Olick, Virginia Ülikool, USA (veebis), Andras Fejerdy, Pazmany Peter Katoliku Ülikool, Ungari; Maria Craciun, kultuuri- ja rahvusliku identiteedi ministeerium, Rumeenia ning Alicja Knast, Praha Rahvusgalerii, Poola. | Otse kell 10: arutelud Euroopa mälukultuurist ja selle tulevikust | https://www.err.ee/1608383648/otse-kell-10-arutelud-euroopa-malukultuurist-ja-selle-tulevikust | Sel nädalal toimub Tallinnas IX Euroopa mälusümpoosion, mis on Euroopa suurimaid mälufoorumeid ning toob kokku lähiajaloo uurimise, mõtestamise ja õpetamisega tegelevad eksperdid ja teemahuvilised üle kontinendi. ERR-i portaalis saab sümpoosioni arutelusid jälgida teisipäeval ja neljapäeval. |
Vallecano eest lõi 30. minutil värava Colombia ründaja Radamel Falcao, kes sai väravasöödu Oscar Trejolt. Teisel poolajal ei suutnud Memphis Depay enda teenitud penaltit Barcelona eest realiseerida. See oli Depayle ligi kolmeaastase pausi järel esimene eksimus penaltipunktilt.
Viimasest neljast mängust vaid ühe võitnud Barcelona on kümne mänguga kogunud 15 punkti ja asub liigatabelis alles üheksandal kohal, ühe mängu rohkem pidanud Vallecano on 19 punktiga neljandas.
Tulemused:
Mallorca - Sevilla 1:1
Rayo Vallecano - Barcelona 1:0 | Barcelona kaotas jälle, Depay eksis penaltil | https://sport.err.ee/1608383969/barcelona-kaotas-jalle-depay-eksis-penaltil | Hispaania jalgpalli kõrgliigas sai teise järjestikuse kaotuse FC Barcelona, kui võõrsil jäädi 0:1 alla Rayo Vallecanole. |
Flora poolelt lõi kolm väravat Sergei Zenjov, kaks tabamust lisasid Markus Poom ja Henrik Ojamaa, ühe korra tegi skoori Rauno Sappinen ja üks omavärav läks kirja Tammeka mängijale Mikk Raidile.
26 mänguga on Flora kogunud 61 punkti ja jätkab tabelis teisel kohal, liidrile FCI Levadiale kaotatakse kuue punktiga. Tammeka asub 19 puntiga eelviimasel üheksandal kohal. | Flora lõi Tammekale üheksa vastuseta väravat | https://sport.err.ee/1608383963/flora-loi-tammekale-uheksa-vastuseta-varavat | Tallinna FC Flora alistas jalgpalli Premium liigas kolmapäeval koduväljakul Tartu Tammeka 9:0. |
Pavluts kirjutas kolmapäeval Twitteris, et mobilisatsioon oleks viimane võimalus, kui kõik vabatahtlikud meetodid on ammendunud.
Minister ütles kolmapäeval tervishoiusektori strateegianõukogu kohtumisel, et valdkonnast on saadud mitu lubadust vajaliku tehnilise ja inimressursi andmise kohta ülikooli-, regionaal- ja kohalikele haiglatele.
Läti Arstide Liit (LAB) teatas kolmapäeval, et nõuab tervishoiuministri tagasiastumist.
LAB-i pressiesindaja Evija Ansonska ütles BNS-ile, et arstide liit nõuab tervishoiuministeeriumis pikka aega tehtud vigade tõttu kriisijuhtimises ja medistiinitöötajate mobilisatsiooni väljakuulutamise plaani arvestades ministri tagasiastumist.
LAB-i juhatuse liige Karlis Racenis kinnitas, et otsus oli üksmeelne, vastu ei hääletanud keegi.
Pavluts väljendas LAB-i üleskutse suhtes pettumust ja kutsus neid üheskoos kriisist jagu saama.
Erakorralise meditsiini teenistuse katastroofimeditsiini keskuse juht Dita Heiberga ütles teisipäeval valitsuse istungil, et tervishoiuministeerium kavatseb veel sel reedel, 29. oktoobril esitada valitsusele palve kuulutada välja meedikute mobilisatsioon | Pavluts ei palu sel nädalal Läti valitsuselt meedikute mobilisatsiooni | https://www.err.ee/1608383966/pavluts-ei-palu-sel-nadalal-lati-valitsuselt-meedikute-mobilisatsiooni | Läti terviseminister Daniels Pavluts loobus plaanist paluda valitsuselt meedikute mobilisatsiooni väljakuulutamist sel nädalal. |
Avalikku haldust ja rahvusvahelisi suhteid studeeriva Jaansoni auhinnakappi lisandunud trofee tähendas eestlanna koduülikoolile üle aastate suurt triumfi: ehkki oktett lõpetas Stanfordi järel teisena, edestati väga tugevat Yale'i tiimi.
"See oli suur üllatus, nad on väga kõvad, ja me pole neist aastaid jagu saanud," rääkis Pärnus sõudjateed alustanud Jaanson, kelle sõnul ei puudunud sõidust ka ärevad hetked. "Võtsime Kanada naistele järele, ühtäkki olid meil aerud koos. Siiski õnnestus sellest mängust puhtalt välja tulla, enesekindel ja konkreetne sõit taastada," rõõmustas kahekordse olümpiahõbeda Jüri Jaansoni tütar.
Sõudja hinnangul on ookeani taga väga palju ressursse ja konkurents kõva. "Inventari pärast ei pea kunagi muretsema. Niisamuti saame üksteiselt tuge 55-liikmelises naiskonnas," selgitas Jaanson, kes plaanib õpingud lõpetada 2024. aastal. | Greta Jaanson võitis mainekal USA regatil kaheksapaadil hõbeda | https://sport.err.ee/1608383960/greta-jaanson-voitis-mainekal-usa-regatil-kaheksapaadil-hobeda | Princetoni ülikoolis õppiv Eesti sõudja Greta Jaanson saavutas Bostonis toimunud sõuderegatil tiimi ridades kaheksapaadil hõbemedali. |
Minister selgitas, et konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid. Viimastel aastatel on ametile juurde tulnud lisaülesandeid Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suuremad eelarved ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta (Eestis 45, Lätis 170, Leedus 245 teenistujat konkurentsi- ja regulaatorasutustes).
"Muudatustega soovime luua olukorra, kus järelevalvetasudest laekuva täiendava rahastamisega on paremini tagatud konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning teha järelevalvet. Tasude suurus saab olema kuni 0,2 protsenti müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02 protsenti lennunduse ja sadamate puhul," selgitas Lauri. Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu (näiteks võrgutasusid), mitte vabaturuhindu (näiteks elektri hinda).
Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas.
Kavandatava mudeli kasutusele võtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022. | Monopolid hakkavad maksma järelevalvetasu | https://www.err.ee/1608383954/monopolid-hakkavad-maksma-jarelevalvetasu | Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega hakatakse konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurusjärk on 0,02-0,2 protsenti monopoolse teenuse müügitulust. |
Praeguseks on kaitsevägi Lääne-Tallinna keskhaiglale eraldanud kümme hingamisaparaati. Lähiajal saab kaitsevägi haiglatele täiendavalt kasutusse anda veel 15 hingamisaparaati, ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
Ta lisas, et Põhja-Eesti regionaalhaiglas jätkavad nädalaste vahetustega teenistust viis kaitseväe parameediku väljaõppe saanud ajateenijat ning ollakse valmis rakendama ka tegevväelasi.
Kaks PERH-is praktikal olevat ajateenijat rääkisid "Aktuaalsele kaamerale", et neid ajendas kaitseväe üleskutset järgima eelkõige huvi intensiivravi osakonna kogemuse vastu. Ainult üks neist tahaks ehk sel erialal hiljem jätkata.
"Midagi väga rasket seal pole. Kõige raskem selle töö juures on olla kaitseriietes, maski ja visiiriga mitu tundi järjest. See on keerukas," sõnas nooremseersant Nikita Palusaar.
PERH-i juht Agris Peedu ütles, et tehnika on olemas - seda on ka viiruselainete jooksul juurde ostetud. Näiteks hingamisaparaate on 70, veel 40 on varus. Kehavälise vereringe aparaate on kuus, neist neli töös. Samas ei varu haiglad hinnalist sisseseadet lattu seisma.
"Meil oli ju tol hetkel, kui oli n-ö rahuaeg, kokkulepe Karolinska haiglaga Rootsis, et kui neil on ekmo täis, siis nad kasutavad meie ekmot - me oleks varubaas. Kellelgi pole mõtet end üle varustada," rääkis Peedu.
Kaitsevägi on oma kunstliku hingamise aparaate andnud Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglale. Seadmed on uhiuued - kaitseväel neid seni tarvis pole läinud. Praegu ootab taas saadetis Ida-Tallinna keskhaiglasse sõitu.
Kaitseväel on teenistuses nii tegevväelasest parameedikud kui ka ajateenijad, kes on läbinud parameediku väljaõppe. Järgmised ajateenijad lõpetavad parameediku väljaõppe detsembri alguses ning nemadki on valmis vajaduse korral appi minema.
Täpne osutatava abi maht sõltub meditsiinisüsteemi vajadustest ja sotsiaalministeeriumi ametiabi taotlusest. | Kaitsevägi on valmis haiglaid aitama tehnika ja reservväelastega | https://www.err.ee/1608383108/kaitsevagi-on-valmis-haiglaid-aitama-tehnika-ja-reservvaelastega | Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas kirjas tervise- ja tööministrile valmisolekut toetada haiglaid COVID-19 kriisiga toime tulemisel täiendavate parameedikute ja hingamisaparaatidega, juhul kui kriis peaks veelgi süvenema. Samuti on kaitsevägi valmis appi kutsuma reservväelased. |
TalTechi resultatiivseimaks kerkis 21 punktiga diagonaalründaja Matej Šmidl, kümne punktiga panustas Mihkel Tanila ja üheksa punkti lisas Kevin Saar. TalTechi vastuvõtt oli 45 ja rünnak 47 protsenti.
Pärnu meeskonna edukaimad oli rünnakul võrdselt 16 punktiga Toms Švans ja Boriss Žukov, Markus Uuskari lisas 13 punkti. Pärnul jäi põhimeestest kohtumisest eemale Tony Tammiksaar, kes on vigastuse tõttu eemal kuni hooaja lõpuni. TalTechi eest ei mänginud Sten Perillus ja Kaur Erik Kais.
Liigas jätkavad täiseduga leedulaste Gargždai Amber-Arlanga ja Tartu Bigbank. TalTech, kes on kogunud kolme mänguga kaks võitu ja kuus punkti, kerkis kolmandaks, Pärnu jätkab kolme punktiga kuuendana. | Balti liigas kaotas Pärnu tasavägises mängus TalTechile | https://sport.err.ee/1608383942/balti-liigas-kaotas-parnu-tasavagises-mangus-taltechile | Võrkpalli Balti Liigas kaotas Pärnu meeskond hooaja esimeses kodumängus TalTechile 1:3 (25:23;14:25, 25:27, 22:25). |
Nauseda sõnul näitavad Valgevene hübriid-rünnakud, et Eesti ja Leedu peavad tegema koostööd Euroopa Liidu välispiiri kaitsel, eriti olukorras, kus Valgevene ja Venemaa teineteisele sõjaliselt järjest lähenevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Valgevene ja Venemaa sõjaline lõimumine teeb muret. See muudab aluspõhjani Balti alade julgeoleku- ja kaitsevajadusi. Me peame tugevdama kaitsekoostööd ja töötama väga tihedalt koos, et süvendada Atlandiülest koostööd," ütles Nauseda.
"Samuti ei tohi pingutused Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks NATO-t asendada, vaid peavad seda täiendama. Me peame looma kõik võimalused
liitlaste kohalolekuks Balti riikides. Leedu investeerib taristusse ja sõjaväe harjutusväljakute rajamisse. Asjakohased kaitsekulutused on ülimalt tähtsad," lisas ta.
Nauseda sõnul on tal hea meel on tõdeda, et nii Leedu, kui ka Eesti võtavad seda probleemi tõsiselt ja on valmis selle lahendamisse panustama.
Karis: ühised julgeolekumured tuleb ühiselt lahendada
President Alar Karis ütles, et Balti piirkonnal on ühised julgeolekumured ning ühiselt tuleb need ka lahendada.
"Eestil ja Leedul on ühised julgeolekumured ja peame nendega toimetulekuks tegema tihedat koostööd, seda nii NATO raames kui ka Balti riikide ühistegevusi kavandades. Julgeoleku osas mõtleme Balti riikides sarnaselt, peame tegutsema aktiivselt ühise võimekuse arendamisel," lausus Karis.
Karis õnnitles kolleegi Leedu ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks valimise puhul ning märkis, et Eestile on väga oluline koostöö ja vastastikune toetus rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti üksmeelsus Euroopa Liidu erinevates formaatides ja NATO raames, kõigis aktuaalsetes küsimustes.
"Ka meie lähiregioonis on proovikivisid, mille ühine tõstatamine rahvusvahelistes formaatides on tähtis. Hübriidrünnakud Valgevene ja Euroopa Liidu piiril, kus haavatavaid kolmandate riikide kodanikke kasutatakse ära ebaseaduslike piirületuste korraldamiseks tuleb ühiselt hukka mõista. Valgevene peab sellise tegevuse lõpetama, sest Valgevene režiimi taoline käitumine ohustab piirkondlikku julgeolekut. Tegemist on ränga inimõiguste rikkumisega ning peame olema valmis Valgevene suhtes kehtestama uusi piiravaid meetmeid," lausus Karis.
Kohtumisel Leedu riigipeaga räägiti veel pikemalt Balti riikide vahel töös olevatest taristuprojektidest nagu Eesti-Läti meretuulepargi projekt, Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine ning Rail Baltic. Karise sõnul tuleb kõigi nende projektidega kiirelt edasi liikuda, et kindlustada Euroopa Liidu toetus ja rahastus ning anda meie piirkonna arengule hoogu juurde.
"Meie piirkonna taristute väljaehitamine ja kaasajastamine on meie majandusarengu seisukohast oluline küsimus. Rail Baltic on nii regionaalne kui ka Euroopa Liidu projekt. Peame töötama koos, et ühendada kõik meie kolm pealinna Euroopaga, sellel põhineb ka Euroopa Liidu rahastus," lausus Eesti riigipea. | Leedu president tänas Karist abi eest põgenikekriisis | https://www.err.ee/1608383903/leedu-president-tanas-karist-abi-eest-pogenikekriisis | Leedu president Gitanas Nauseda tänas Leedus visiidil viibivat Eesti kolleegi Alar Karist toetuse eest põgenikekriisis. Nauseda tuletas meelde, et Eesti pakkus esimese riigina Leedule nii materiaalset toetust, kui ka abi politseijõudude näol. |
Raasiku/Mistra alistas esmakordselt Kehra tulemusega 26:23, Slastinovski tabas kuus, Nerut viis ning Vare ja Anton neli korda. Kehral viskas Mamporia 12, Soikka ja Danil Gumjanov kolm väravat. Mängu jäävad iseloomustama punane kaart, 16 eemaldamist ning mõlemale peatreenerile näidatud kollane kaart.
Põlvas võõrustas tiitlikaitsja Serviti SK Tapat ning esimesed seitse minutit oli tegu vägagi tasavägise lahinguga. Lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid aga 45:19. Rebane viskas võitjate kasuks kaheksa, Henri Sillaste ja Ülljo Pihus kuus väravat. Tapa poolel tabas Marcus Rättel seitse, Endrik Jaanis neli ja Gert Trofimov kolm korda.
Reedel kohtuvad Kalevi spordihallis HC Tallinn ja Viljandi HC. | Raasiku alistas Kehra, Serviti sai ülekaaluka võidu | https://sport.err.ee/1608383930/raasiku-alistas-kehra-serviti-sai-ulekaaluka-voidu | Käsipalli meeste meistriliiga teine voor algas kahe kohtumisega. Raasiku/Mistra alistas kodusaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ning Põlva Serviti oli kindlalt üle SK Tapast. |
Eesti suurim medalilootus on freestyle-suusataja Kelly Sildaru, kes osaleb võimaluse korral nii pargi- kui ka rennisõidus ja Big Airi hüpetes, vahendab Delfi.
Portaali teatel olid ennustuse aluseks sportlaste tulemused tähtsatel võistlustel alates 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiast.
Võrreldes konkurentidega on Sildaru viimastel aastatel vigastuste tõttu vähem võistelnud ja ka tänavu pidi ta MK-sarja esimese etapi kämblaluu murru tõttu vahele jätma.
Küll on Sildarul ette näidata 2019. aasta MM-kuld rennisõidus ja X-mängudel triumfeeris ta aastatel 2019-2020 kolmel korral.
Gracenote'i ennustuse järgi kogub Pekingi olümpial enim medaleid Norra, kellele ennustatakse kokku 44 medalit, millest 22 on kuldsed, 13 hõbedased ja üheksa pronksikarva. Teine on Venemaa (14 kulda, 11 hõbedat, 13 pronksi) ja kolmas Saksamaa (11 kulda, 11 hõbedat, viis pronksi). Soomele pakutakse kahte hõbedat ja kolme pronksi, Lätile pakutakse kolme pronksmedalit. | Statistikaportaal ennustab, et Eesti ei võida Pekingis medalit | https://sport.err.ee/1608383909/statistikaportaal-ennustab-et-eesti-ei-voida-pekingis-medalit | 4. veebruaril Hiinas Pekingis algavate olümpiamängudeni on jäänud vähem kui sada päeva. Statistikaportaal Gracenote avaldas sel puhul ennustuse, milliseks võiks kujuneda talimängude medalitabel. Eestit medaliriikide hulgas polnud. |
ERR-i spordiportaal avaldab Lehise pöördumise täies mahus:
Hea "Pealtnägija" toimetus
Tänan teid pakutud võimaluse eest, aga paraku olen otsustanud loobuda kaamera ees kommentaaridest teemal, mis on minu ja mu lähedaste jaoks liiga isiklik ja valus. Ma leian, et see lugu, mida ma olen proovinud iga hinna eest unustada, ei oleks pidanud jõudma avalikkuse ette.
Saan vaid lühidalt öelda, et see algas minu jaoks natuke üle kahe aasta tagasi, siis kui ma otsustasin vahetada treenerit. Ma olin oma senise karjääriga jõudnud punkti, kus pidin oma eesmärkide saavutamiseks tegema otsustavaid muudatusi. See oli minu isiklik kaalutletud otsus ning keegi väljapoolt mulle survet ei avaldanud. Täna saan kinnitada, et otsus oli ainuõige ja jätkan oma meeskonnaga liikumist maailma vehklemise absoluutsesse tippu.
Olen oma esimestele treeneritele tänulik nende aastate eest, mille nad pühendasid minu treenimisele ja ma ei ole kunagi pisendanud nende rolli.
Ma olin arvestanud, et Helen Nelis-Naukas reageerib mu treenerivahetuse otsusele talle omaselt emotsionaalselt. Aga ma ei osanud ette kujutada, et tema solvumine muutub vaimseks terroriks minu ja mu pere vastu. See muutis meie elu väljakannatamatuks, olime surutud nurka ja see oli paratamatu käik. Olin sunnitud pöörduma õiguskaitseorganite poole abi saamiseks. Uurimise algatamisest oli kasu. Vaimne terror lõppes ja see andis võimaluse valmistuda kvalifitseerumaks Tokyo olümpiamängudele.
Lootuses, et inimene on saanud oma veast aru ja et Helen Nelis-Naukas saaks ka oma eluga rahulikult edasi minna, otsustasime kriminaalmenetluse peatada. Tänaseks puudub mul ekstreener Helen Nelis-Naukasega igasugune suhtlus.
Kogu see lugu on juba mõnda aega tagasi minu jaoks lõppenud ning ma väga loodan, et need katsumused ei kordu enam kunagi. Ma tahan pühenduda oma perele ja sportlike eesmärkide saavutamisele.
Ma ei soovi seda lugu rohkem puudutada ja usun, et ajakirjanikuna, kes on näinud selle loo üksikasju, te mõistate minu otsust kaamera ees kommentaaridest loobuda.
Suvel Tokyos saime nautida varasemalt õieti tehtud otsuste vilju ning praegu peaks vehklemisest rääkima vaid positiivses võtmes, populariseerides meie spordiala ja laiendades kandepinda.
Parimate soovidega
Katrina Lehis | Lehise pöördumine: uurimise algatamisest oli kasu, vaimne terror lõppes | https://sport.err.ee/1608383789/lehise-poordumine-uurimise-algatamisest-oli-kasu-vaimne-terror-loppes | Kolmapäevane "Pealtnägija" avas vehkleja Katrina Lehise ja tema endise treeneri Helen Nelis-Naukase lahkumineku tagamaid, kust selgus, et Lehis pöördus ekstreeneri vastu politseisse. Lehis saatis veel enne saadet omapoolse avalduse, milles kordas, et on tänulik varasemale treenerile, et ta pühendus tema treenimisele, kuid teisalt rõhutas, et õiguskaitseorganite poole pöördumine oli õigustatud, sest see lõpetas vaimse terrori ja andis võimaluse keskenduda Tokyo olümpiale. |
Liigatabelis Vorsklast viis kohta madalamal asuv Veres jäi 21. minutil kaotusseisu, kui Tamme meeskonnakaaslane Ibrahim Kane kohtumise avavärava lõi. Teise värava lõi Ivan Pešis, vahendab Soccernet.ee.
Verese jäi 72. minutil vähemusse ning pärast seda lõi Vorskla kolmanda värava keskkaitsja Sergi Javorski. 94. minutil lõi Vorskla esimese värava, kui penalti realiseeris Mõkhailo Sergitšuk. Tamm kuulus põhikoosseisu ja sai kirja täismängu. | Tamme koduklubi jõudis Ukrainas veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608383882/tamme-koduklubi-joudis-ukrainas-veerandfinaali | Joonas Tamme koduklubi Poltava Vorskla alistas Ukraina karikavõistluste kaheksandikfinaalis 3:1 Veres Rivne ja jõudis veerandfinaali. |
Turniiriks esimese asetuse saanud Halep servis kuus ässa ning tegi kaks topeltviga. Kogu kohtumise jooksul teenis Halep esimeselt servilt 83 ja teiselt 55 protsenti mängitud punktidest. Kohtumine kestis tund ja 13 minutit.
Järgmises ringis kohtub Halep 21-aastase venelanna Varvara Gratševaga (WTA 81.).
Rumeenia turniiri teises ringis läheb Eesti esireket Anett Kontaveit vastamisi belglanna Alison Van Uytvanckiga (WTA 61.), kes oli teisipäeval 6:4, 6:4 üle Montenegro esireketist Danka Kovinicist. Teise asetusega Kontaveit tagaks Rumeenia tenniseturniiri võiduga ka koha Mehhikos Guadalajaras toimuval WTA aastalõputurniiril. | Halep jõudis Rumeenias kindlalt teise ringi | https://sport.err.ee/1608383873/halep-joudis-rumeenias-kindlalt-teise-ringi | Endine maailma esireket Simona Halep alustas Rumeenias toimuvat WTA 250 kategooria turniiri võidukalt, kui alistas kolmapäeval avaringis kaasmaalanna Elena Gabriela Ruse (WTA 85.) 6:1, 6:2. |
Mullu kahes alagrupis mängitud Balti liigas kindlustas Tartu Välk494 endale koha finaalis, Eestit esindanud teine klubi, HC Everest, langes aga konkurentsist välja.
Balti liiga viimane etapp pidi esialgu toimuma möödunud aasta lõpul, kuid Covid-19 tõttu lükkus finaalturniir edasi.
"Eks ta mängijatele lihtne pole, kui ühes kuus tuleb kokku 11 mängu - nagu professionaalsetel KHL-i meeskondadel. Seetõttu on poisid pidanud palju aega töö ja pere arvelt laenama, aga kogemuste mõttes ei saaks enam paremaid võimalusi olla, kui sellisel tasemel meeskondade vastu saab mängida. Nädalavahetusel anname ikka endast parima ja ma usun, et poisid pakuvad vastastele kõva lahingu," ütles Tartu Välgu esindaja Timo Lauri.
Mängude ajakava:
29. oktoober
kell 15:00 Tartu Välk 494 - HK Mogo/LSPA
kell 19:00 HK Liepaja - 7-bet HOCKEY PUNKS
30. oktoober
kell 15:00 HK Mogo/LSPA - 7-bet HOCKEY PUNKS
kell 19:00 Tartu Välk 494 - HK Liepaja
31. oktoober
kell 12:00 7-bet HOCKEY PUNKS - Tartu Välk 494
kell 16:00 HK Liepaja - HK Mogo/LSPA | Välk 494 mängib nädalavahetusel Balti liiga finaalturniiril | https://sport.err.ee/1608383861/valk-494-mangib-nadalavahetusel-balti-liiga-finaalturniiril | 29. - 31. oktoobrini mängitakse Lätis Balti liiga finaalturniir, kus omavahel võtavad mõõtu kaks kohalikku võistkonda HK Mogo/LSPA ja HK Liepaja, Hockey Punks Leedust ning Tartu Välk 494 Eestist. |
"Me nõustume alustama läbirääkimisi enne novembri lõppu. Konkreetne kuupäev kuulutatakse välja järgmise nädala jooksul," ütles Ali Bagheri, kes on ka Teherani peamine läbirääkija. | Iraan on nõus taasalustama novembris tuumakõnelusi | https://www.err.ee/1608383840/iraan-on-nous-taasalustama-novembris-tuumakonelusi | Iraan nõustus taasalustama novembris maailma juhtriikidega kõnelusi tuumaleppe üle, teatas kolmapäeval islamivabariigi asevälisminister pärast Brüsselis peetud kohtumist Euroopa Liidu vahendajatega. |
Kaasa teevad Aruküla Radius, Kadrina Vitamin Well, Narva United FC II, Jõhvi FC Phoenix, FC Otepää Ravens, FC Äksi Wolves, Tallinna FC Cosmos II, Narva SK Ganza ja Rantipol Võru Helios.
Avamängus lähevad reedel, 29. oktoobril kell 20.30 Tapa spordihoones vastamisi Kadrina ja Jõhvi võistkond.
Saalijalgpalli esiliigas kohtuvad kõik võistkonnad omavahel kaks korda kodus-võõrsil põhimõttel. Viimane, 18. voor on planeeritud 12. ja 13. märtsiks 2022. | Saalijalgpalli esiliigas algab uus hooaeg | https://sport.err.ee/1608383828/saalijalgpalli-esiliigas-algab-uus-hooaeg | Meeste saalijalgpalli esiliiga alustab reedel uue hooajaga ning tänavu osaleb üheksa võistkonda. |
"Pakkusime Kaasanile idee teha mõlemad mängud Eestis ja tiheda mängugraafiku tõttu sobis see neile," avab Bigbanki mänedžer Hendrik Rikand loo tausta. Venemaa meistrivõistlustel, mida Kaasan nelja vooru järel täiseduga juhib, ootab neid enne tartlastega kohtumist ees duell Moskva Dünamoga ja pärast Eestis käimist mäng Peterburi Zenidiga. Mõlemad klubid kuuluvad Kaasani peakonkurentide hulka, vahendab Võrkpall24.ee.
"Ma arvan, et need on erilised mängud tartlastele, aga ka kogu ülejäänud Eestile. Nii head võistkonda vist polegi Eestis käinud, kui võtta isegi kokku koondised ja klubid. Kaasanis mängib ju lisaks tuntud venelastele ka USA koondise sidemängija Micah Christenson ja Poola koondise nurgaründaja Bartosz Bednorz," ütles Rikand.
ETV2 näitab mõlemat mängu otsepildis. | Tartu Bigbank peab mõlemad euromängud kodusaalis | https://sport.err.ee/1608383819/tartu-bigbank-peab-molemad-euromangud-kodusaalis | Tartu Bigbank võõrustab võrkpalli CEV Cupil maailma paremikku kuuluvat Kaasani Zeniti, mõlemad mängud peetakse Tartus. Kohtumised toimuvad 9. ja 10. novembril kell 19. |
Kuigi sarja üks peategelane Joe Exotic on trellide taga ja Carole Baskin lõpetab oma halva mainega loomaaia pidamise, jätkab sari oma pöörast teekonda, sest Ameerika kõige kurikuulsamate suurte kasside omanike taustalugude ja saladuste kohta ilmnevad uued paljastused.
"Tiger king 2" lubas teha intervjuusid sarja peaosatäitja Joe Exoticuga vanglast, kes mõisteti trellide taha pärast rivaali Carole Baskini vastu kavandatud mõrvakatset.
Samas keeldus sarja teine peategelane Carole Baskin uuel hooajal kaamerate ette tulemast.
"Tiger king 2" ilmub Netflixis 17. novembril 2021. | Avalikustati "Tiger king 2" treiler | https://menu.err.ee/1608383801/avalikustati-tiger-king-2-treiler | Netflix avalikustas dokumentaalsarja "Tiger king 2" treileri. |
Mikula oli hädas teiselt servilt punktide saamisega, esimeses setis õnnestus tal võita 20 protsenti ja teises setis 33 protsenti punktidest. Esimeselt servilt olid samad näitajad Mikulal oluliselt paremad, vastavalt 75 protsenti ja 76 protsenti. Ivanovil võitis esimeselt servilt 76 protsenti ja teiselt servilt 59 protsenti punktidest. Lisaks tegi Mikula otsustavatel hetkedel topeltvigu, vahendab tennisnet.ee.
Teise Eesti tennisistina oli võistlustules vabapääsmega põhitabelisse pääsenud 18-aastane Marten Murrand, kes kaotas 2:6, 2:6 George Houghtonile (ATP 1998.).
16 parema hulka hakkavad kohta püüdma veel Kenneth Raisma, Oliver Ojakäär ning Mark Lajal. | Ivanov avas kodusel ITF-i turniiril Eesti tennisistide võiduarve | https://sport.err.ee/1608383783/ivanov-avas-kodusel-itf-i-turniiril-eesti-tennisistide-voiduarve | Kolmapäeval alustasid Pärnus ITF-i turniiril Paf Open oma teekonda üksikmängu põhitabelis Eesti meesmängijad. Esimesena Eesti tennisistidest platsile tulnud Vladimir Ivanov (ATP 823.) alistas 7:5, 6:3 Poola tennisisti Michal Mikula (ATP 1101.). |
Edinburghi raamatupoe müüja ja Šotimaa ainus kirjutusmasinate mehaanik, 35-aastane Tom Hodges sai näitleja Tom Hanksi poolt nimetatud kangelaseks, sest on pühendunult kirjutusmasinaid hooldanud.
Suvel saatis Hodges Hanksile kirja, milles tutvustas oma poodi ja kirjutusmasinate näitust, mis Šotimaal avati. Kirjas selgitas Hodges, et temast sai kirjutusmasinate hooldaja ja fänn siis, kui ta elas Pariisis. Mingit vastust mees kirjale tegelikult ei oodanud.
Mehe üllatuseks sai ta Tom Hanksilt, kelle kollektsioonis on 120 kirjutusmasinat, käsitsi kirjutatud vastuse.
Hodges ütles, et saab inimestelt pidevalt kirju ja need on talle olulised, ent iga päev just Hollywoodi näitleja talle kirja ei saada. "Ma armastan kõiki Tom Hanksi filme ja seda, et ta on nii suur kirjutusmasinate fänn!" sõnas Hodges.
Kiri raamitakse tema sõnul ära ja see leiab koha raamatupoe seinal.
Hanks kiitis oma saadetud kirjas Hodges'i, sest ta võitleb "hiiglaste" vastu, et müüa parimaid raamatuid ja hoida kirjutusmasinaid elus. Lisaks ütles ta, et astub meeleldi mehe raamatupoest läbi, kui peaks sinnakanti sattuma. | Tom Hanks saatis Šotimaa kirjutusmasina mehaanikule ülistava kirja | https://menu.err.ee/1608383774/tom-hanks-saatis-sotimaa-kirjutusmasina-mehaanikule-ulistava-kirja | Hollywoodi näitleja Tom Hanks saatis Šotimaa ainsale kirjutusmasinate mehaanikule kiitva kirja, milles avaldas mehele tänu masinate elus hoidmise eest. Hanks on ise suur kirjutusmasinate austaja. |
Dokumentaalfilm uurib Cudi teekonda kümne aasta jooksul kestnud loominguliste valikute, võitluste ja läbimurrete seas, luues nii muusikat, mis liigutab jätkuvalt ja annab jõudu tema miljonitele fännidele üle kogu maailma.
"Millegi uue loomine ja teiste abistamine, on minu jaoks mõjunud alati vabastavalt," ütles Kid Cudi treileri alguses.
Treileris selgitab Kid Cudi, kuidas ta tundis ennast oma raskematel perioodidel halvasti.
Kid Cudi selgitas, et jagab oma lugu, kuna soovib teisi aidata. "See on alati olnud minu missioon," selgitas ta. Räppar on ka varem vaimse tervise teemadel sõna võtnud.
Filmi režissöör on Robert Alexander.
Film linastub Amazon Prime's 5. novembril 2021. | Kid Cudi jagas enda elul põhineva dokumentaalfilmi treilerit | https://menu.err.ee/1608383759/kid-cudi-jagas-enda-elul-pohineva-dokumentaalfilmi-treilerit | Ameerika räppar Kid Cudi jagas enda eluloofilmi treilerit "A Man Named Scott". |
Järjekorras üheksas rahvusvaheline A-festival tõi Tartusse kokku teatrikollektiive üle terve Euroopa. Kolm päeva väldanud festivali jooksul võis näha kuut lavastust Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Itaaliast, Hispaaniast ja Austriast ning seejuures ei puudunud repertuaarist ka eesti dramaturgia.
2012. aastal absurdi- ja tudengiteatri festivalina alguse saanud A-festival on aja jooksul enda haaret märkimisväärselt laienenud. Juba 2014. aastast on tudengiteatrite kõrval festivali püsivateks külalisteks olnud kutselised projektiteatrid või festivali enda terminoloogiat kasutades – riiklikest süsteemidest "sõltumatud teatrid" – ning üksikud riiklikud teatrid. Tänasel päeval on festivali eesmärgiks kokku tuua "väliskollektiive teatritegevuse piirimaadelt", ühendades omavahel professionaalset ja harrastuslikku, riigieelarvelist ja projektipõhist ning teksti- ja liikumispõhist teatrit.
Rahvuskunsti radadel
Eesti ("Sandi õnnistus", lavastaja Enor Niinemägi) ja Ukraina ("Kostrubismid. Kumanovski" / "Кострубізми. Кумановский", lavastaja Ruslana Poritskaja) lavastused tõid lavale rahvuslikest motiividest ajendatud omamütoloogilised maailmad. Etüüdlavastus "Sandi õnnistus" põhines eesti folkloorist pärit muinasjuttudel ning andis väliskülalistele festivali alguseks sobiva humoorika ja groteski kalduva sissevaate eesti talurahvakultuuri. "Kostrubismid. Kumanovski" oli aga ukraina kunstniku ja luuletaja Nikolai Kumanovski graafilistest töödest ja luulest inspireeritud multimeedia vaatemäng, kus sulandusid orgaaniliseks tervikuks kokku näitleja mäng ning videoanimatsioon. Mõlemat lavastust iseloomustas (multi)filmiliku esteetika ühendamine füüsilise teatriga, ehkki selle tulemusel tekkiv efekt oli küllaltki erinev.
"Sandi õnnistuse" pantomiimil põhinev lahendus tugines leidlikul ja üle võlli viidud karakterkoomikal (lavastus ise oli muide tõeline koomilise näitlejameisterlikkuse demonstratsioon!) ja pakkus eelkõige võimalust naerda talurahva igapäevaelus peituva absurdi üle. "Kostrubismid. Kumanovski" oli aga pigem metafüüsiline rännak ühe kunstniku loomingu radadel, mida oli kergem tajuda kui mõista. Tihti irratsionaalne ja sümbolistlik (või ehk zen-budistlik?), oli lavastus ühtaegu kummastav ja lummav teekond, mis ukraina kunstnikku ümbritsevat müüti nii ehitas kui ka seda lammutas.
Eksistentsiaalsed vaatemängud
Üldinimlike ja eksistentsiaalsete teemadega tegelesid Rooma teatriakadeemia Sofia Amendolea "Viimsed õied" ("The Last Flowers", lavastaja Fabio Omodei) ning Austriast pärit Dada Zirkuse etteaste "Eine ühele" ("Picknick for One", lavastaja Matteo Spiazzi). Sõnad "üldinimlik" ja "eksistentsiaalne" on siinjuures suurepärasteks katusmõisteteks, kuna ütlevad ühtaegu liiga palju ning ei ütle midagi. Nii kerkis ka Itaalia lavastuses teemasid üles rohkem kui jõuab kokku lugeda ning Austria puhul tundub igasugune konkreetne sõnastus libedal jääl kõndimisena.
Dada Zirkus "Eine ühele"
"Viimsetes õites" piisas koheste Covid-19 assotsiatsioonide tekkeks vaid ühest pilguheitest lavale, kus seisavad valgetes haiglakitlites ja visiirides näitlejad, kelle vahel jookseb valges kleidis tüdruk. Lavastuse tegevus leiab aset kaugel tulevikus, viirusejärgses maailmas, kus ei ole enam lilli, inimeste kehaosad on asendatud elektroonikaga ning ainus võimalus leida tõelist rahu on pageda minevikku. "Eines ühele" katab Austria rahvariietesse riietatud noor naine lauda kahele, kuid kedagi ei tule, tõstab ta püstoli ja kõlab lask. Edasi hargneb lavastus sürreaalsete stseenide, unenägude ning illusioonide maailmas, kus tüdrukuga ühinevad transsooline nukk-baleriin ning sootu ja vormitu, must-valge triibuline olevus. Kust nad tulevad ja mida otsivad, ei ole selge, kuid iga lasuga algab uus pöörane stsenaarium, millest üritab igaüks võitjana väljuda.
Mõlema lavastuse dramaturgia oli küllaltki eklektiline, täis ootamatusi ning mänge ajaga. Ka "Viimsetes õites", kus narratiivne lugu oli enamjaolt probleemideta jälgitav, polnud stseenide järjekord rangelt lineaarne ning loo alguse ja lõpu leidmine jäeti publiku hooleks. Eelkõige jäi aga kahte lavastust ühendama väga vaatemänguline teatrikeel. End sürreaalseks tsirkusteatriks nimetav Dada Zirkus ootusi ei petnud: tants, akrobaatika, žongleerimine, saltod ja pantomiim sulandusid looga kokku loomulikult ja efektselt. Kui tsirkuseelemendid välja arvata, oli "Viimsed õied" samasugune väljendusvahendite pillerkaar. Dramaatilist, maksimalistlikku mängustiili saatis eepiline muusika, äkiline valgus -show ning ülijõuline koreograafia, mis muutis lavastuse peaaegu et tantsuliseks. Karjuti, võideldi viirusega, võideldi üksteisega ning tantsiti ja lauldi rõõmust; midagi tagasi ei hoitud.
Nukustatud inimesed
Valgevene ja Hispaania tõid lavale sõnadraamad, mis tegelesid (lähisuhte)vägivallaga. Valgevene projektiteatri HomoCosmose esituses võis näha Piret Jaaksi näidendit "Näha roosat elevanti", mille lavastas Kalev Kudu. Lugu räägib ühest mehest ja kahest naisest ning pealtnäha konsensuslikust avatud suhtest, mida aga hakkavad mõjutama alkoholism, trauma ning sisemised deemonid. Hispaania "Tugevuse maja" ("A casa de forza", lavastaja Roberto Salgueiro) on originaalis viis tundi kestev naise jutustus, millest Santiago de Compostela ülikooli teatritrupp tõi lavale vaid ühe viiendiku, pannes seega mitte rõhku loo terviklikkusele, vaid teose kandvatele emotsioonidele ja atmosfäärile.
Kuna tõlked puudusid, läksid kehvapoolse vene ja hispaania keele oskuse tõttu kaduma lavastuste sõnalised osad, kuid seda enam kerkisid esiplaanile kujundid. "Näha roosat elevanti" naistel olid seljas roosad vihmamantlid, jalas roosad saapad ja kingad ning peas neoonroosad parukad. Terve lavakujundus oli must ja neoonroosa, justkui midagi sealt poleks päris. Need pole päris suhted, päris naised, vaid mehe ideede ja soovide võrdpilt. Võimatu ideaal sellest, milline soovitud kaasa olema peaks – mitte päris naine päris emotsioonidega, vaid nukk, keda oleks ilus vaadata ja kellega saaks teha, mida hing ihaldab.
HomoCosmos "Näha roosasid elevante"
"Tugevuse maja" keskse idee mõistmiseks polnud niivõrd sõnu vajagi, kuivõrd tuli kuulata häält. Kõigi nelja naise suust kõlas üks ja see sama – allasurutud, kalestunud, sünnist saati meeste vägivalla all vaikides kannatanud naise hääl, kus valladusid korraga kõik allasurutud emotsioonid: äng, meeletu valu ja silmipimestav viha. Võimsad olid ka lugu toetavad kujundid: kakofoonilised tšellohelid puruks kistud pillikeeltel, näitlejanna päris südamest hammastega tükke välja rebimas ning eksplitsiitsed vägivalla stseenid. Laval ei teeseldud, näitlejad tegid teineteisele haiget nii füüsiliselt kui vaimselt. Teineteist vaadati pilkudega, mis olid ühelt poolt täis kaastunnet, aga ka paratamatust. Sa tead, mida pead tegema. Sa ei pea olema õnnelik, et naeratada ja ilus olla. Huuled punaseks, kontsakingad jalga ja parukas pähe. Niimoodi oled meeste maailma jaoks valmis. Niimoodi sai ka lavastus valmis – neli naist tardunud nukkudena teineteise peal toetumas ja tühjusesse vaatamas.
Omal moel võis vägivalla kujutamist pidada selle A-festivali katusteemaks. Seda kinnitas ka 16. oktoobril toimunud konverents "Kunst vägivalla piiril", kus lahati erinevaid vägivalla vorme ja selle kujutamise viise (ning põhjuseid) teatris. Kesksel kohal oli vägivald siiski vaid Valgevene, Hispaania ja Itaalia lavastustes ning terviklikult lavastuste ampluaad seega ära ei katnud. Kuid nukud jäid kummitama.
Eesti ja Austria lavastuses võis näha n-ö võluflöödi (või pesapallikurika) motiivi, kus maagilisel objektil on võime inimene enda tahte vastaselt tegutsema panna, vallutades niiviisi tema eneseteadvus. Ukraina lavastuses muutus näitleja nukuks kui multifilmitegelaseks, animatsiooni osaks nii enda miimika, näoilmete kui ka liikumismaneeride poolest. Kasutades etendaja Pavel Poritski enda analoogi, oli Kumanovski maailmasse sisenemine justkui teise gravitatsiooniga ilmaruumi astumine. Kumanovski maailmas liigutakse ja mõeldakse teistmoodi ning seda liikumist määrab kunstniku kui nukujuhi nähtamatu käsi. Sofia Amendolea "Viimsetes õites" omandas nuku tähendus aga selgelt utoopilise kuju. Nukk kui humanoid; inimene, kellelt on kogu inimlikkus röövitud ja kelle kehaosad on asendatud robootikaga.
Ehkki tänavune festival pandeemiast mõjutamata ei jäänud (tulemata jäi Poola New Art Theatre ning Tartu Üliõpilasteatri "Sandi õnnistuse" asemel pidi algselt etenduma "Libamina ilmarannal"), suudeti A-festivalile omane väljendusvahendite ja teemade rikkus tagada täielikult ka selle aasta programmis. Leidus sisemiselt pingestatud sõnadraamat, groteski ja absurdihõngulist füüsilist teatrit ning pöörast lavamürglit.
Minu enda jaoks jäid aga just erinevad nukustatud, kellegi teise tahtele allutatud tegelased tervet festivali ühendavaks motiiviks nii visuaalsel kui ka ideetasandil. | Arvustus. A-festival: tühjusesse vaatavatest nukkudest ja pesapallikurikatest | https://kultuur.err.ee/1608383756/arvustus-a-festival-tuhjusesse-vaatavatest-nukkudest-ja-pesapallikurikatest | Festival
Tartu Üliõpilasteatri IX rahvusvaheline A-festival
14. kuni 17. oktoobrini Tartus |
Kohtumine USA ja Lõuna-Korea vahel lõppes USA 6:0 võiduga. Viimases mängus Lloyd väravani ei jõudnud. Skoori tegid Lindsey Horan, Alex Morgan, Megan Rapinoe, Rose Lavelle ja Lynn Williams. Kaptenipaela kandnud Lloyd vahetati välja 66. minutil.
Kokku on Llyod USA koondise eest löönud 134 väravat ning rahvusnaiskonda on ta esindanud 316 mängus.
"Ma olen tänulik iga võimaluse eest ja ma olen väljakul alati andnud endast kõik. Ma loodan, et te teate seda," ütles Llyod.
Lloyd tegi koondisedebüüdi aastal 2005 ning ta on võitnud kaks maailmameistritiitlit ja tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. | USA jalgpallitäht lõpetas koondisekarjääri võidukalt | https://sport.err.ee/1608383753/usa-jalgpallitaht-lopetas-koondisekarjaari-voidukalt | Ameerika Ühendriikide naiste jalgpallikoondise ründav poolkaitsja Carli Llyod pidas teisipäeval oma viimase kohtumise USA koondises. |
Konkurentsiamet teatas kolmapäeval, et tegi ministeeriumile ettepaneku taastuvenergia toetuste ülevaatamiseks. Seda seepärast, et elektrienergia hind on mullusega võrreldes tänavu kahekordistunud, mistõttu soovitab amet vaadata üle kehtivad toetuse suurused ning viia need vastavusse elektri börsihinnaga.
Tatar ütles BNS-ile, et hoolimata sellest, kas enam kui 10 aastat tagasi kehtestatud toetusskeemi toetusmäärad tunduvad meile täna kõrged või madalad, tuleb riigil tootjatele lubatud toetused siiski lõpuni maksta.
"Riik ei tohiks sõna murda ning asuda toetusskeeme tagantjärgi muutma niipea, kui see kasulikum tundub. Selliseid samme ei luba liikmesriigil astuda ka Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ning tõenäoliselt ootaksid riiki sellisel juhul ees aastatepikkused kohtuvaidlused tootjatega," rõhutas asekantsler.
Ta lisas, et ministeeriumi soov on, et taastuvenergia tootjad rajaksid Eestisse uusi taastuvenergia tootmisseadmeid, mitte ei peaks kulutama aega riigiga kohtus käimisele. "Ehk kokkuvõttes oleks sellisel rutakal ja esmapilgul lihtsal lahendusel pikaajaline negatiivne mõju meie energiamajandusele ja elektritootmisvõimekuse arengusse," nentis Tatar.
Energeetika ja maavarade asekantsler juhtis tähelepanu ka sellele, et elektri turuhind on olnud varasematel aastatel pigem madal. "Mõned kuud kestnud väga kõrge elektri turuhind ei muuda taastuvenergia projektide tasuvust kogu eluea lõikes kuigipalju. Väidetava ülekompenseerimise hindamiseks peaks tuginema palju pikemal perioodil," märkis ta ja lisas, et kõrged elektrihinnad on toonud fossiilsed kütused, mistõttu on praegusel ajal eriti oluline, et säiliks investeeringukindlus taastuvenergia tootmisseadmete rajamisel.
"Oleme praeguseks täielikult üle läinud vähempakkumiste põhisele toetusskeemile, millega pakume konkurentsitingimustes võitnud arendajatele vähempakkumisel selguvat garanteeritud hinnamäära. Kui turuhind on sellest hinnast kõrgemal, siis riigi poolt toetust ei saa," selgitas Tatar.
Näiteks sel suvel lõppenud ja väiksematele tootmisseadmetele suunatud vähempakkumisel kujunes hind tasemele ligikaudu 45 eurot megavatt-tunnist (MWh) ja praegustes turutingimustes seega riik toetust maksma ei pea.
Asekantsleri sõnul näitab Põhjamaade kogemus, et tänapäevaseid tuulikuid saab rajada veelgi madalama hinnagarantii vastu ning selliseid tulemusi ootab ka MKM uutelt vähempakkumistelt. "Kaugem eesmärk on liikuda lähiaastatel toetustevabale taastuvenergiale, kuid seni peame looma soodsa pinnase, et ettevõtjad tahaksid roheenergiasse investeerida," rõhutas Tatar.
"Vana taastuvenergia toetusskeem, kus toetust maksti sõltumata turuhinnast, hakkab järjest lõppema. Selle alusel tehti enamus investeerimisotsuseid kümmekond aastat tagasi ning täna on paljud selle toetusega rajatud projektid toetusskeemist väljumas. See tähendab ka tarbijate jaoks taastuvenergia tasu komponendi vähenemist elektriarvel," lisas asekantsler. | MKM: riik ei tohi taastuvenergia toetustega oma sõna murda | https://www.err.ee/1608383741/mkm-riik-ei-tohi-taastuvenergia-toetustega-oma-sona-murda | Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul ei tohi riik oma sõna murda ning taastuvenergia toetused tuleb tootjatele lubatud määral siiski lõpuni maksta. |
"Läti ei saa endale lubada veel ühte pikka lukustust, seda ei emotsionaalselt, sotsiaalselt ega rahaliselt," ütles Karinš.
"Valitsus peab kinni oma otsustest haridusvaldkonnas, sealhulgas kontaktõppe taastamine algklassides 1. novembrist," lisas Karinš.
Peaministri sõnul on selge, et raskused, millega haiglad silmitsi on, ei lõppe 15. novembriks, kuid koroonaviiruse levikut tuleb pidurdada.
"Piirangud ei ole ainult valitsuse vastutus, vaid iga elanik peab kaaluma viise, kuidas kontakti teiste inimestega vähendada. Kui me lukustusmeetmetest praegu kinni peame, saame me rohelisse režiimi naasta," lausus peaminister.
Läti on kehtestanud range COVID-19 lukustuse, mis kestab 21. oktoobrist 15. novembrini. | Karinš: piirangud tühistatakse novembris ainult vaktsineeritutele | https://www.err.ee/1608383744/karins-piirangud-tuhistatakse-novembris-ainult-vaktsineeritutele | Läti tühistab koroonapiirangud 15. novembrist ainult vaktsineeritud inimeste jaoks, ütles peaminister Krišjanis Karinš kolmapäeval Läti Raadiole. |
USA föderaalne kommunikatsiooniamet (FCC) teatas, et Hiina riigile kuuluv kommunikatsioonifirma China Telecom peab USA-s järgmise 60 päeva jooksul oma tegevuse lõpetama, vahendas The Times.
"Peking võib kasutada ettevõtet pealtkuulamiseks ning spionaažiks ja muudeks kahjulikeks tegevusteks USA vastu," teatas FFC.
Joe Bideni administratsioon piirab Hiina ettevõtete ligipääsu USA tehnoloogiale ja jätkab endise presidendi Donald Trumpi karmi poliitikat Hiina suhtes.
China Telecomi mobiilteenus CTExcel käivitati USA-s 2015. aastal. Teenust kasutavad peamiselt Hiina ettevõtted USA-s. Samuti on teenus populaarne Hiina turistide ja üliõpilaste seas.
"FCC otsus on pettumus," ütles väljaandele Bloomberg China Telecomi pressiesindaja. | USA keelas riigis Hiina telekomifirma tegutsemise | https://www.err.ee/1608383711/usa-keelas-riigis-hiina-telekomifirma-tegutsemise | USA võimud keelasid riigis ühe suurima Hiina telekommunikatsioonifirma tegutsemise. USA teatel luurab hiinlaste firma ameeriklaste järele. |
Vaatamata Lätis välja kuulutatud eriolukorrale osales kolm Eesti võistkonda kurlingu MK-etapil. Liisa Turmanni naiskond ja Eduard Veltsmani meeskond lõpetasid turniiri vastavalt viienda ja neljanda kohaga.
Eesti naiskonna kapten Liisa Turmann kommenteeris, et veerandfinaalis kaotati hilisemale turniiri võitjale Vlada Rumyantseva naiskonnale. "Teeme hetkel aktiivselt tööd selle nimel, et tiimi dünaamika toimiks ja leiaksime oma mängu. Koostöö kurlingu tipptreeneri Derek Browniga on aidanud meil saavutada eesmärke," sõnas Turmann.
Naiskond lõpetas MK-etapi kahe võidu ja kolme kaotusega. Tulemuseks jäi alagrupi kolmas koht ning turniiri viies koht.
Novembri alguses on Eesti naiskonda ootamas Tallinnas toimuv MK-etapp, kus mängijatel avaneb võimalus panna oma mänguoskused proovile Euroopa meistrivõistluste A-divisjoni naiskondade vastu.
Eesti kurlingumeeskond Team Veltsman (kapten Eduard Veltsman) näitas MK-etapil head sooritust ning jõudis poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid Eesti mehed hilisemale turniiri võitjale Šoti võistkonnale. Paraku pidi Team Veltsman tunnistama vastase paremust ka pronksimängus, kus kaotati Korea meeskonnale tulemusega 7:3. MK-etapil kogus Eesti meeskond neli võitu ja neli kaotust ning võistkonna tulemuseks jäi turniiri neljas koht.
Eesti kurlingunaiskond Team Madisson (kapten Britta Sillaots) lõpetas turniiri ühe võidu ja nelja kaotusega ning play-off´ i sel korral ei pääsenud. Turniiri kokkuvõttes jäi Team Madisson jagama 13. kohta. | Eesti kurlingunaiskond jõudis MK-etapil veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608383705/eesti-kurlingunaiskond-joudis-mk-etapil-veerandfinaali | Eesti kurlingunaiskond (kapten Liisa Turmann) jõudis Lätis, Tukumsis toimunud MK-etapil veerandfinaali, kuid pidi seal tunnistama Venemaa naiskonna paremust. |
Euroopa Komisjon oli palunud Poolale finantskaristusi, et tagada ühe juulist pärineva kohtuotsuse rakendamine. Euroopa Kohus käskis siis peatada Poolas loodud ülemkohtu distsiplinaarkoja töö, kuid seni pole seda veel tehtud.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles läinud nädalal Euroopa Parlamendile, et koda saadetakse laiali, aga ta ei öelnud, millal. Vaatlejad on juhtinud tähelepanu, et distsiplinaarkoja kaotamiseks pole esitatud ühtegi eelnõu.
Kohtu teatel oli karistus vajalik, et vältida tõsist ja pöördumatut kahju Euroopa Liidu õiguslikule korrale ning väärtustele, millele liit rajatud on, eriti mis puudutab õigusriigi põhimõtteid.
Poola võimupartei andis ülemkohtu distsiplinaarkojale volituse kohtunikke karistada. Poola kohtunikud näevad seda aga vahendina survestada neid langetama riigivõimudele meelepäraseid otsuseid.
Euroopa Liit on juba aastaid hoiatanud Poolat demokraatia põhimõtetest taganemise eest, iseäranis valdkonnas, mis puudutab kohtusüsteemi sõltumatust ja meediavabadust.
Vaidlus tõusis haripunkti oktoobri algul, kui Poola põhiseaduskohus otsustas, et Poola seadused on tähtsamas kui EL-i omad. | Euroopa Kohus karistas Poolat kohtuvaidluse tõttu miljoni euroga päevas | https://www.err.ee/1608383693/euroopa-kohus-karistas-poolat-kohtuvaidluse-tottu-miljoni-euroga-paevas | Euroopa Kohus (ECJ) käskis Poolal maksta miljon eurot trahvi päevas kauaaegse vaidluse pärast kohtusüsteemi sõltumatuse üle. |
Esmaspäeval avalikustati, et Tallinna Kalevi noor mängumees Alexander Kapitan Bergman viibib testimisel Itaalia Serie A klubis Verona Hellas. Teisipäeva hilisõhtul avaldas Soccernet, et Viimsi JK poolkaitsja Oscar Ollik viibib samuti Itaalia klubi juures testimisel.
"Tiimikaaslased ja kogu atmosfäär on siin väga head. Treeningud on intensiivsed ja tempokad, sats hoiab ühte ja konkurents on tugev," kommenteeris Ollik Viimsi JK Facebooki lehele.
Verona Hellase U-19 meeskonda kuulub väravavaht Kaur Kivila ning klubi juures on testimas ka Alexander Kapitan Bergman. Klubis on muuhulgas mänginud ka nüüdseks Milano Interisse jõudnud Oliver Jürgens.
17-aastane Ollik on kahel korral esindanud Eesti U-17 koondist ning samuti kahel korral ka U-16 koondist.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Viimsi JK poolkaitsja viibib Itaalia kõrgliigaklubi juures testimisel | https://sport.err.ee/1608383666/viimsi-jk-poolkaitsja-viibib-itaalia-korgliigaklubi-juures-testimisel | Viimsi JK 17-aastane poolkaitsja Oscar Ollik viibib testimisel Itaalia Serie A klubis Verona Hellas. |
Tartu 2024 poolse kaasrahastuse maht on kuni 70 protsenti projekti kogumaksumusest.
Tartu 2024 loovjuhi Kati Ilvese sõnul on Tartu ja Lõuna-Eesti eesmärk pakkuda Euroopa kultuuripealinnana erilisi ja uudseid elamusi publikule nii Eestist kui kaugemalt. Tervikliku programmi loomiseks toetab SA Tartu 2024 ka rahvusvahelisi suuri ja keskmise suurusega sündmuseid, mis on planeeritud toimuma 2024. aastal Tartu linnas.
"Taotlusvoorust on oodatud osa võtma projektid, mille keskmes on publikule suunatud sündmused. Taotlusvoorust ei rahastata infrastruktuuri arenduskulusid, asutuste püsikulusid ja perioodilise meedia ilmumist," lisas Ilves.
Euroopa kultuuripealinna valmivasse programmi kuuluvad elamused ja tegevused esindavad Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni Ellujäämise Kunstid väärtusi. Need on loodushoidlikum linna- ja maakultuur, liikumine ja vaimne tervis, paikkondlike omapärade esiletoomine, haritus ja leidlikkus, põlvkondade koosloome, kriitiline ärksameelsus ja valdkondadeülene koostöö.
Tartu linnas toimuvate rahvusvaheliste projektide taotlusvoor on avatud 1. jaanuarist 3. aprillini 2022. | Tartu 2024 toetab programmi rahvusvahelisi projekte miljoni euro ulatuses | https://kultuur.err.ee/1608383681/tartu-2024-toetab-programmi-rahvusvahelisi-projekte-miljoni-euro-ulatuses | Sihtasutus Tartu 2024 kutsub kultuurikorraldajaid pakkuma rahvusvahelisi sündmusi Euroopa kultuuripealinna programmi. 2022. aasta alguses avaneb rahvusvaheliste projektide taotlusvoor, mille raames toetatakse Tartu linnas toimuvate kultuuriprojektide elluviimist kuni 1 000 000 euroga. |
Koroonasertifikaatide võltsimine ei ole Euroopas väga värske teema. Mida rohkem on ühiskonnad nõudnud sertifikaatide näitamist, et elus osaleda, seda suurem huvi on olnud neid ka võltsida.
Vaktsineerimistõendi kõige olulisem osa on QR-kood, mis sisaldab krüpteeritud informatsiooni. Tõendikontrollirakendus, Eestis kontroll.digilugu.ee loeb andmed koodilt ja kontrollib, kas asjad on korrektsed. Seda üllatavam on näha koode, mille ilmselgeid valeandmeid näitab kontroll korrektsena.
Hitleri tõend Autor/allikas: *
Hitleri tõend 2
Näiteks on neil koodidel näha, justkui oleks vaktsineeritud Adolf Hitler. Ühel neist sündinud aastal 1930 ja teisel 1900. Selliseid QR-koode avaldati internetifoorumis näitena inimeste poolt, kes pakkusid 300 euro eest müüa vale-koroonatõendeid.
Laias laastus on kolm võimalust võltsitud tõendite loomiseks. Kas on vaktsineerimise ja tõendite loomise protsess üles ehitatud nii, et mõnel inimesel ahelast on võimalik suurema kärata mõni lisatõend luua; on paljude proovimiste teel (brute force) leitud töötav tõend; või siis on keegi saanud ligipääsu tõendite genereerimiseks kasutatud võtmetele.
Krüptograafiaekspert ja Cybernetica AS-i infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov ütleb, et kõige tõenäolisem on just esimene viis. Teist kahte peab ta oluliselt vähemtõenäoliseks.
Kui Eestis on vaktsineerimise protsess e-riigile kohaselt pidevalt andmebaasidega seotud ja selle tõttu ka jälgitav ning kontrollitav, ei ole see nii ülejäänud Euroopas. Kui kuskil teeb vaktsiine perearst, kandes vaktsineeritute nimed sisuliselt vihikusse, siis võivad vead ja võltsimisvõimalused lihtsamalt tekkida.
Prantsusmaa riiklik meediakanal France24 on korduvalt rääkinud koroonasertifikaatide mustast turust, mis tekkis peale president Emmanuel Macroni otsust piirata meelelahutusele ligipääsu vaid koroonatõendi esitamisel.
Bogdanovi sõnul ongi kõige tõenäolisem, et kuskil on keegi kuskil mõne valetõendi loonud. "Selleks ei pea tohutu krüptograafiline õnnetus juhtuma või mingi tohutu taristu häving, et niimoodi saaks ja need võltstõendid tekiks. Need võivad olla kellegi rumalad naljad lihtsalt," ütles Bogdanov.
Tõendi ilma privaatvõtmeta, paljude proovimiste teel loomise Bogdanov välistab. " Brute force' ida tänapäeval ei ole jõukohane. Süsteemid peaksid nii palju mõistlikud olema, et ma ei näe, et see kuidagi tehtav on," rääkis Bogdanov. "Muud stsenaariumid on nii palju tõenäolisemad."
Võtme lekke kohta ütleb ta, et seda ei saa välistada. Foorumis, kus tõendeid müügiks pakutakse, viidatakse just võtmelekkele Poolas kui ühele valetõendite loomise allikale, kuid võtmelekke vastu räägib, et neid tõendeid ei ole juurde tehtud. Võimalike ostjate küsimuste peale müüja uusi tõendeid ei ole loonud.
Eestis koroonatõendite kontrollirakendust haldav Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ehk TEHIK ütles, et ollakse võimalikest valetõenditest teadlik. Teisipäeva lõunal kahtlustas ka TEHIK, et vähemalt ühe valetõendi puhul võiks olla tegemist Poola privaatvõtmega genereerituga.
Seega, kui mõned privaatvõtmed on lekkinud, võib see suurem mure olla.
Siiski ei pea ka TEHIK privaatvõtmete leket tõenäoliseks. "Hetkel, meile teadaoleva info põhjal leket ei ole toimunud ja süsteemil tervikuna toimib," ütles TEHIK-u e-teenuste arendamise osakonna juht Tanel Tera.
Aga TEHIK ei oska ka öelda, kuidas süsteemis verifitseeruvad tõendid genereeriti. "Meil ei ole antud juhtumi osas teistelt riikidelt täiendavat infot, mil viisil taolisi võltsinguid on loodud ja kasutatud," rääkis Tera.
Olukorra lahendab Bogdanovi hinnangul siiski üleeuroopalise tõendite tühistamise süsteemi loomine. Sellist üleüldist võimalust praegu ei ole, kuid see on töös. Ka näiteks üleval toodud Adolf Hitleri nime kandvad sertifikaatidest üks on väidetavalt Itaalia kontrollilahenduses juba tühistatud ja ei näita enam, et tegemist oleks kehtiva tõendiga. Kuigi Eesti omas veel näitab.
"EL tehniline töörühm on välja töötanud algoritmid, kuidas tühistatavate tõendite identifikaatoreid jagada ning püüab sellele saada Euroopa andmekaitsenõukogult (European Data Protection Board) kinnitust," märkis Tera.
"Praegu saab vajadusel eri riikide tõendid terviksüsteemist välja lülitada lähtuvalt selle riigi tõendi väljastajate kaupa. Kogu süsteem jääb endiselt ka siis tervikuna toimima," lisas ta.
Lisaks on vaktsineerimistõenditel ka kehtivusaeg, mis praegu on aasta. Kui inimesel on ka õnnestunud endale töötav sertifikaat osta, kaotab see aasta pärast kehtivuse.
Samuti on internetis anonüümsetele inimestele ükskõik mille eest raha kandmine pigem tee oma rahast lahti saada ilma pakutud teenust või kaupa saamata. Ehk siis oht sellisel kujul petta saada on väga kõrge ja illegaalseid asju ostes tarbijakaitsesse või kohtusse pöörduda ei ole mõtet.
Viimaks: ka võltsitud koroonatõendi kasutamine on kriminaalkorras karistatav, Eesti karistusseadustiku kohaselt kuni kolmeaastase vangistusega. | Hitler on vaktsineeritud: internetis pakutakse võltsitud vaktsiinitõendeid | https://www.err.ee/1608383576/hitler-on-vaktsineeritud-internetis-pakutakse-voltsitud-vaktsiinitoendeid | Internetis pakutakse müüa Euroopa Liidu vaktsineerimistõendeid, mis on võltsitud. Näiteks võib leida Adolf Hitleri nimega sertifikaate, mis ka Eesti ametliku kontrollilahendusel annavad autentse tulemuse. Tõenäoliselt süsteem siiski väga katki ei ole ja võimalik ostja saab pigem petta. |
Drenthe regioonis asuvale prügimäele, millel nimeks Col du Vam ehk Vamberg, ehitatud 2,6-kilomeetrisel rajal selgitatakse cyclo-crossi Euroopa meistrid eliitklassides, kuni 23-aastaste ja juuniorite seas.
Laupäeval, 6. novembril, asuvad võistlustulle naisjuuniorid, kuni 23-aastased mehed ja eliitnaised. Eesti koondist esindavad naisjuunioride sõidus Laura Lizette Sander, Elisabeth Erbas ja Annabrit Prants.
"Mul ei ole ühtegi ootust. Annan lihtsalt oma parima," tõdeb valitsev naisjuunioride cyclo-crossi Eesti meister Laura Lizette Sander. "Lõpetan selle võistlusega oma hooaja ära, kuigi alguses oli plaanis pikemalt võistelda. Väsimus on sees ja targem on puhata ning siis hakata valmistuma jaanuaris toimuvaks MM-iks."
Pühapäeval, 7. novembril, jagatakse Euroopa meistri tiitlid meesjuunioride, kuni 23-aastaste naiste ja eliitklassi meeste vahel. Eesti koondise eest asuvad võistlema meesjuuniorid Oskar Küüt, Virgo Mitt, Markus Mäeuibo ja Lauri Tamm. | Eestit esindab cyclo-crossi EM-il seitse võistlejat | https://sport.err.ee/1608383558/eestit-esindab-cyclo-crossi-em-il-seitse-voistlejat | Hollandis, Drenthes 6.-7. novembril toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel cyclo-crossis osaleb seitsmeliikmeline Eesti koondis. |
"Me ei ole piisavalt ambitsioonikad. Peame tegema rohkem. Peame olema ambitsioonikamad," ütles Timmermans.
31. oktoobril toimub Glasgow's globaalne kliimakonverents. Kohtumisel ei osale Venemaa ja Hiina president. Kriitikud leiavad, et ilma nendeta ei saavutata ka sisukat kokkulepet, vahendas Deutsche Welle.
"Muidugi oleks parem, kui kõik riigijuhid kohtumisel osaleksid," ütles Timmermans. Timmermans juhib Glasgow's ka EL-i delegatsiooni.
Timmermans kohtub kolmapäeval ka Hiina kliimamuutuste erisaadikuga.
"Loodan, et saan Hiina plaanidest rohkem selgust. Tahan vahetada informatsiooni mitmel põhiteemal. Need on heitkoguste vähendamine ja taastuvenergiale ülemineku rahastamine," ütles Timmermans. | Timmermans: maailm peab kliimapoliitikas olema ambitsioonikam | https://www.err.ee/1608383651/timmermans-maailm-peab-kliimapoliitikas-olema-ambitsioonikam | Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ütles kolmapäeval, et maailma riigid peavad kliimapoliitikas olema ambitsioonikamad. |
Kontaveit alustas mängu tugevalt, kui lubas avaseti esimeses kolmes geimis serblannale neli punkti ning läks murde toel 3:0 juhtima. Esimeses setis servis Kontaveit kaks ässa ning teenis esimeselt servilt 88 protsenti punktidest (14/16), Krunic murdepallideni ei jõudnud.
Ka teine sett algas eestlanna jaoks hästi, kui ta murdis viiendas geimis ning läks seejärel 4:2 juhtima. Kogu mängu head tennist näidanud Krunic leidis siis lisakäigu, pani Kontaveidi oma tugevate löökidega surve alla ning murdis kaheksandas geimis koguni nulliga. Sealjuures võitis maailma 140. reket kümme punkti järjest.
Seisul 5:5 kasutas Kontaveit aga ära teise murdepalli ning oli seejärel oma pallingugeimis kindel, võites nii kuuenda järjestikuse mängu. Kogu kohtumise jooksul teenis Kontaveit esimeselt servilt 76 ja teiselt 65 protsenti mängitud punktidest, mõlemad servisid kaks ässa ja tegid kaks topeltviga. Kohtumine kestis 70 minutit.
Rumeenia turniiri teises ringis läheb Kontaveit vastamisi belglanna Alison Van Uytvanckiga (WTA 61.), kes oli teisipäeval 6:4, 6:4 üle Montenegro esireketist Danka Kovinicist.
Enne mängu:
Teise asetusega Kontaveit tagaks Rumeenia tenniseturniiri võiduga ka koha Mehhikos Guadalajaras toimuval WTA aastalõputurniiril. Teisipäevasel turniirieelsel pressikonverentsil sõnas Kontaveit, et aastalõputurniirile jõudmine omaks talle väga suurt tähtsust.
"Selle nimel kõik pingutavad ja mängivad. See oleks väga suur asi ning tähendaks mulle palju," rääkis Kontaveit. Samuti lisas Eesti esireket, et vaatamata võiduvajadusele ta endale lisapinget ei tekita.
"Mina sellepärast endale lisapingeid peale ei pane. Võtan ühe mängu korraga. Aastalõputurniirile jõudmiseks tuleb [Rumeenia - toim.] turniir võita, aga sinna on veel pikk tee," lisas Kontaveit.
Möödunud nädalavahetusel võitis Anett Kontaveit Moskva tenniseturniiri, kui alistas finaalis venelanna Jekaterina Aleksandrova (WTA 37.) 4:6, 6:4, 7:5. Venemaa turniiri võiduga tõusis Kontaveit WTA maailma edetabelis karjääri parimale 14. kohale. | Hästi servinud Kontaveit alustas Rumeenia turniiri võidukalt | https://sport.err.ee/1608383243/hasti-servinud-kontaveit-alustas-rumeenia-turniiri-voidukalt | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 14.) alustas Rumeenias toimuvat WTA 250 kategooria turniiri võidukalt, kui alistas kolmapäeval avaringis serblanna Aleksandra Krunici (WTA 140.) 6:3, 7:5. |
Tanel Padaril ilmus singel "Müüt", mida esitleti Eestis täiesti ainulaadsel moel: pea kõik Eesti raadiod mängisid lugu samal ajal.
Padari uus singel sündis koostöös Stig Rästaga, kellega oli artistil juba aastaid soov midagi koos kirjutada. "Stig on suurepärase tunnetusega laulukirjutaja ning olen tema tegemistele alati kaasa elanud," rääkis Padar.
Esimest korda tuli muusikutel koostegemisest juttu 2017. aasta oktoobris, esimeste nootideni jõuti mitu aastat hiljem. "Kui kokku saime, oli Sitgil refrääni idee olemas ja läks veel paar aastat, kuni jõudsime looga sinnani, et bändiga stuudiosse minna," selgitas Padar.
Lugu räägib infokülluses elamisest, millest paljude jaoks saanud Püha Graal. "Müüt" on lugu, mis tuletab meelde, et tegeliku ja sügavama arusaama usaldusest peaks ehitama silmast silma vaadates, mitte tuginedes kuuldule, kus on müüdid kerged tekkima.
"Müüdi" produtseeris Eric Kammiste, kellega algas koostöö Padari eelmise singliga "Varjudes". Loo miksis ja masterdas Alar Suurna. Tegu on Tanel Padari teise looga, mis ilmub plaadifirma Made In Baltics / Sony Music alt. | Tanel Padar avaldas singli "Müüt" | https://menu.err.ee/1608383606/tanel-padar-avaldas-singli-muut | Laulja Tanel Padar avaldas oma sünnipäeval singli "Müüt", mida mängisid ühel ja samal ajal 13 Eesti raadiot. |
NHL-i meeskonda Chicago Blackhawksi raputas sel suvel skandaal, kui üks endine meeskonna mängija süüdistas klubis töötanud abitreenerit Brad Alrichi seksuaalses ahistamises, vahendab NHL.com.
NHL-i juhi Gary Bettmani sõnul määrati Blackhawksi meeskonnale rahatrahv "ebaadekvaatse sisejuurdluse tõttu", mille Chicago klubi viis läbi pärast seda, kui võistkonna abitreener Brad Alrich seksuaalselt ahistas ühte mängijat.
Ühtlasi teatas meeskonna peadirektor Stan Bowman, et lahkub ametist. Bowman tõdes, et oli teadlik 2010. aastal toimunud intsidendist, ent ei reageerinud sellele vajaliku kiiruse ega põhjalikkusega.
NHL-i avaldatud raporti kohaselt leidsid meeskonna tippjuhid 2010. aastal, et kuna Blackhawks oli intsidendi toimumise ajal play-off mängudel, siis üritati meeskonna sisekliima hoidmiseks vahejuhtumiga võimalikult kaua mitte tegeleda. Raporti kohaselt alustas Blackhawks sisejuurdlust kolm nädalat pärast vahejuhtumit.
Bowman sõnas, et ei mõistnud tol ajal, kui tõsise intsidendiga oli tegemist ning tunnistas, et meeskond oleks saanud nii ohvri aitamiseks kui ka parema sisejuurdluse läbiviimiseks rohkem teha.
Stan Bowman oli Blackhawksi peadirektor 2009. aastast ning tema käe all võitis Chicago Blackhawks kolm Stanley Cup karikat (2010, 2013, 2015). Blackhawksi uueks peadirektoriks nimetati Kyle Davidson. | NHL-i meeskond sai seksuaalse ahistamise süüdistuse tõttu suure rahatrahvi | https://sport.err.ee/1608383477/nhl-i-meeskond-sai-seksuaalse-ahistamise-suudistuse-tottu-suure-rahatrahvi | Jäähokiliiga NHL määras Chicago Blackhawksi meeskonnale 2 miljoni dollari suuruse rahatrahvi. Ühtlasi lahkus ametist meeskonna peadirektor Stan Bowman. |
Väikepoodide omanikud muretsevad, et koroonapassi tõttu võib kauplustes tekkida tööjõupuudus. Kõige teravam tööjõuprobleem tekib maapiirkondades. Poed asuvad seal üksteisest kaugel ja kauplustes töötab juba praegu vähe inimesi, vahendas LSM.
Poekett Elvi töötab frantsiisi põhimõttel. Paljud ettevõtte kauplused asuvad maapiirkondades ja on väikesed. Poevõrgu pressiesindaja Vineta Grigane-Drande sõnul ei soovi paljud töölised end vaktsineerida. Võimalik on kaupluste lahtiolekuaja lühendandamine.
"Kõik inimesed ei pruugi samuti 15. novembriks koroonapassi saada. Vaktsineerimisvõimalus on piirkondades erinev. Osa töötajaid võib lahkuda, kuna nad ei saa koroonapassi õigel ajal kätte," ütles Grigane-Drande.
Lätis leidis viimase ööpäevaga kinnitust 3206 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 33 Covid-19 haiget, teatas kolmapäeval haiguste kontrolli ja ennetamise keskus.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 1737,4 juhtumini. | Hulk Läti väikepoode võib vaktsineerimiskohustuse tõttu uksed sulgeda | https://www.err.ee/1608383570/hulk-lati-vaikepoode-voib-vaktsineerimiskohustuse-tottu-uksed-sulgeda | Alates 15. novembrist saavad Lätis tööd teha ainult need jaemüügitöötajad, kellel on olemas koroonapass või viiruse läbi põdemist tõestav sertifikaat. Maapiirkondades võib seetõttu hulk väikepoode oma uksed sulgeda, teatas Läti raadio. |
Algviisikus alustas Hamburgi eest Maik-Kalev Kotsar, kes 23 mänguminuti jooksul viskas kuus punkti. Ühtlasi haaras Kotsar kolm lauapalli, ent tegi kolm isiklikku viga ja kolm pallikaotust, vahendab Korvpall24.
Hamburgi kõige resultatiivsemad mängijad olid Jaylon Brown ja Justus Hollatz 14 punktiga. Võitjate poolel viskas slovakk Vladimir Brodziansky 16 silma ja Andres Feliz lisas 14 punkti. Peamiselt Kotsar vastu mänginud kogenud Ante Tomic kogus 17 mänguminutiga 11 punkti ja viis lauapalli.
Hamburg Towers on EuroCupi hooaega alustanud kahe kaotusega, Joventutil on kirjas kaks võitu. Järgmise Eurocupi kohtumise peab Hamburg samuti Hispaania kõrgliigatiimi vastu, kui 2. novembril võõrustatakse Andorrat.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24. | Kotsar ja Hamburg jäid Eurosarjas alla Hispaania klubile | https://sport.err.ee/1608383552/kotsar-ja-hamburg-jaid-eurosarjas-alla-hispaania-klubile | Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers mängis teisipäeval korvpalli Eurocupi sarjas Hispaania klubi Badalona Joventuti vastu ning võõrsil võeti 56:73 kaotus. |
Esmaspäeval teatas EJL, et meeste ja naiste esiliiga ning meeste madalamate liigade võistlused peatatakse. Teatavasti peatas jalgpalliliit esmaspäeval muuhulgas Esiliiga võistlused, kuna ei olnud võimalik tagada kõigile võistkondadele sportlikult võrdseid tingimusi kaheksa kuud väldanud hooaja lõpetamiseks.
Kolmapäeval teatas EJL, et Esiliiga mängud siiski jätkuvad. Teiste peatatud liigade osas teeb jalgpalliliidu juhatus otsuse hiljemalt reede õhtuks.
"Pidasime nõu alaliidu juhatuses ja klubidega ning leidsime lahenduse, et Esiliiga hooaja lõpp ära mängida viiruseohu mõttes turvaliselt ja sportlikult võrdsetel tingimustel. Esiliiga vajab pärast kaheksa kuud väldanud hooaega sportlikku lõpplahendust eriti seetõttu, et on seotud Premium liiga ja selle oluliste sportlike ja majanduslike tähendustega," ütles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak pressiteate vahendusel.
Esiliiga mängud jätkuvad kolmapäevast varem planeeritud graafiku alusel ehk lõpetatakse kolmas ring ning toimub neljas ring kohtadele 1–4 ja 7–10 ning vajadusel ka 5–6.
Liigas mängivad kuus iseseisvat klubi tagavad oma 16 parima mängija osalemise kas läbi elukutselise mängija lepingu või alaealise staatuse. Samuti lisanduvad koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud mängijad ja teised kuni 17-aastased mängijad.
"Mõistame riigis valitseva meditsiinilise olukorra tõsidust ja rakendame kõigis jalgpalliliidu tegevustes täiendavaid koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid, näiteks töökoosolekutel osalejate testimine sõltumata nende koroonastaatusest," lausus Aivar Pohlak.
"Olukord on mitme nurga alt kriitiline ja soovime anda panuse lahendusse. Oma ühe põhiülesandena näeme jalgpallikogukonna ühtsena hoidmist," lisas ta. | Esiliiga hooaeg mängitakse lõpuni | https://sport.err.ee/1608383531/esiliiga-hooaeg-mangitakse-lopuni | Kolmapäeval avaldas Eesti Jalgpalliliit (EJL), et meeste Esiliiga mängud siiski jätkuvad ja mängitakse lõpuni. |
Kolmapäeval avaldas ajakiri Hurun iga-aastase Hiina rikaste edetabeli. Hui Ka Yani varanduse väärtus on viimase aastaga vähenenud 70 protsenti. Ta on nüüd Hiina miljardäride edetabelis 70. kohal. 2020. aastal oli ta rikkuselt viies hiinlane. 2017. aastal oli ta tabelis isegi esikohal, vahendas The Financial Times.
Hiina rikkaim mees on nüüd pudelivee magnaat Zhong Shanshan. Tema varanduse väärtus on umbes 60 miljardit dollarit.
Evergrande on maailmas enim võlgu olev kinnisvaraarendaja, mille võlakohustused ulatuvad 300 miljardi dollarini. Evergrande on viimase aasta jooksul kaotanud umbes 80 protsenti oma börsiväärtusest. Evergrande tegutseb terves riigis. Tegemist on Hiina ühe suurima kinnisvarafirmaga.
Hiina kompartei juht Xi Jinping tahab riigis aga vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada "üldist heaolu". Xi tahab oma võimu riigis tugevdada.
2020. aastal tühistas kompartei Jack Ma asutatud veebipõhise finantsfirma Ant esmase avaliku pakkumise (IPO). Jack Ma veebikaubamaja Alibaba sai aga aprillis monopolide vastaste reeglite rikkumise pärast 2,8 miljardi dollari suuruse trahvi.
Pärast Antsi IPO blokeerimist vähenes Jack Ma varandus 36 protsendi võrra. Tema varanduse väärtust hinnatakse nüüd 39,6 miljardile dollarile. Tehnoloogiafirma Tencent juhi Pony Ma varandus vähenes 20 protsendi võrra. | Evergrande'i asutaja varandus vähenes viimase aasta jooksul 70 protsenti | https://www.err.ee/1608383522/evergrande-i-asutaja-varandus-vahenes-viimase-aasta-jooksul-70-protsenti | Likviidsuskriisis vaevleva Hiina kinnisvarakontserni Evergrande asutaja Hui Ka Yani varandus vähenes viimase aasta jooksul 25 miljardi dollari võrra. Hiina kommunistlik partei piirab üha rohkem riigis miljardäride mõjuvõimu. |
Lõppevale hooajale tagasi vaadates leiab teenekas võrkpallitreener Avo Keel, et Läti koondis oleks pärast Euroopa meistrivõistlusi pidanud Läti alaliidult rohkem tähelepanu saama, vahendab Betsafe.
"Nägime ülemusi ääretult vähe – kui võrdlen kahe riigi alaliidu presidenti, siis pole küsimustki. Sinna minnes lootsin suuremat tööd nende poolt. Mingi ametlik tänamine on vist plaanis, aga EM-ilt koju saabudes tegi meedia oma tööd ja sellega asi piirduski," ütles Keel ning lisas, et meeskonnal oleks seda huvi kindlasti vaja olnud.
Septembris Eestis toimunud võrkpalli EM-i finaalturniiri avamängus Läti koondise Eesti vastu võidule viinud Keele sõnul oli see ühe unistuse täitumine. "Vahet pole, kes vastane oleks olnud. Sattus Eesti ja eks see võidule vürtsi juurde annab," rääkis Keel.
Eesti võrkpalli hetkeseisust rääkides ütles Pärnu Võrkpalliklubi peatreener, et ainult nelja klubi olemasolek pole hea ning alaliit peaks rohkem keskenduma noortele.
"Ma pole noorte võrkpalli tundja ja puutun nendega vähe kokku, aga tüdrukuid on selgelt rohkem kui poisse. Äkki peaks föderatsioon selle peale mõtlema ning olema vähem koondise keskne – nende pärast pole vaja muret tunda," ütles Keel.
Eestis mängivatel võrkpalluritel on Keele arvates perspektiivi, aga vaja on pääseda välismaale mängima, sest kohalikul tasemel sellega ära ei ela. Kus on Keele hinnangul Eesti võrkpall kümne aasta pärast?
"Arvan, et koondisega ei ole asjad kehvasti – meeste omaga vähemalt. Klubide teemal ei ole tõenäoliselt pilt kõige parem", lisas Keel.
Vaata ja kuula Avo Keele täispikka intervjuud Betsafe'i taskuhäälingus. | Avo Keel: lootsin suuremat tööd ja tähelepanu Läti võrkpalliliidu poolt | https://sport.err.ee/1608383423/avo-keel-lootsin-suuremat-tood-ja-tahelepanu-lati-vorkpalliliidu-poolt | Võrkpallitreeneri Avo Keel leiab, et oleks tahtnud Läti võrkpalli alaliidu poolt saada suuremat tähelepanu ja tööd. |
Selleaastase laste- ja noortefilmide festivali Just Film raames esilinastub 24. novembril ainsa Eesti mängufilmina rahvusvaheliste noortefilmide võistlusprogrammis Meel Paliale ja Urmet Piilingu debüütmängufilm "Kiik, Kirves ja Igavese Armastuse Puu".
Noortekomöödia "Kiik, Kirves ja Igavese Armastuse Puu" räägib loo elu hammasrataste vahele jäänud noorest automehaanikust, kes saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab noormees koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.
"Meeli ja Urmeti toimetused nii kaamera ees kui taga said alguse juba rohkem kui 10 aastat tagasi algklasside õpilastena. Lihtsalt pulli tegemistest ja katsetustest on aja jooksul välja kasvanud arvestatav hulk muusikavideosid ja lühifilme", ütles filmi produtsent Tõnu Hiielaid. "Meie ettepanek teha koos üks täispikk mängufilm oli neile tegelikult loogiliseks järgmiseks sammuks. Neis on nooruslikku värskust ja julgust, mis tõestab, et Eesti filmimaastik on kirev."
Ka filmi osatäitjad on kombinatsioon tuntud nimedest ja uutest nägudest. Peaosades on Urmet Piiling ja Herman Pihlak, kaasa löövad veel Marko Matvere, Andrus Vaarik, Jan Uuspõld, Egon Nuter, Mihkel Raud, Franz Malmsten, Hanna-Ly Aavik, Pirte Laura Lember, Toomas Tross, Valter Uusberg, Raivo Hein ning paljud teised.
Filmi on lavastanud Meel Paliale, stsenaariumi kirjutasid Urmet Piiling ning Meel Paliale, operaator on Markus Mikk.
Filmi produtsentideks on Urmet Piiling, Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid. Filmi toodab Tallifornia, kelle käe alt on kinodesse jõudnud filmid "Ükssarvik" ning "Kratt".
Pärast festivalilinastust jõuab mängufilm "Kiik, Kirves ja Igavese Armastuse Puu" kõikidele Eesti kinoekraanidele juba 21. jaanuaril 2022. | Just Filmil esilinastub uus Eesti mängufilm "Kiik, Kirves ja Igavese Armastuse Puu" | https://kultuur.err.ee/1608383513/just-filmil-esilinastub-uus-eesti-mangufilm-kiik-kirves-ja-igavese-armastuse-puu | Just Filmil esilinastub uus Eesti noortekomöödia "Kiik, Kirves ja Igavese Armastuse Puu", mille režissöörid on Meel Paliale ja Urmet Piiling. |
Ministrite sõnul nõuab uut riigikaitseseadust kaks tegurit, esiteks, senine seadus pärineb 1967. aastast ja vajab uuendamist. Samuti nõuab seda rahvusvaheline olukord ja Euroopa Liidu välispiiril asuv riik peab omama tõsist heidutusvõimet.
Kaczynski ja Blaszczaki ettepaneku kohaselt tuleks Poola relvajõudude isikkoosseisu suurendada 250 000 sõjaväelaseni, hetkel on see 120 000-liikmeline.
"Jutt on sellest, et pidades silmas välisohte, tuleb tugevdada märgatavalt meie relvajõude, uus riigikaitseseadus annaks selleks aluse," tsiteeris ajaleht Kaczynskit.
Asepeaministri sõnul käib riigi piiril hübriidsõda ja toimuvad provokatsioonid ning selle taga seisab kaks jõudu, võimas Vene ja nõrgem Valgevene vägi.
"Pelgan, et ettepanek veerandmiljoniseks kutseliseks väeks ei ole riigi majanduslike võimalustega kuigivõrd vastavuses. Kui me jõuaksime sellise kutseliste sõjaväelaste arvuni, oleksime NATO-s USA ja Türgi järel kolmas vägi, see aga tähendaks varustuse ja relvakulutuste suurendamist enneolematu tasemeni," kommenteeris ministrite ettepanekut Poola maaväe ülem kindral Waldemar Skrzypczak. | Meedia: Poola tahab märkimisväärselt suurendada relvajõude | https://www.err.ee/1608383498/meedia-poola-tahab-markimisvaarselt-suurendada-relvajoude | Poola asepeaminister Jaroslaw Kaczynski ja kaitseminister Mariusz Blaszczak tegid riigikaitseseaduse eelnõus ettepaneku rakendada meetmeid Poola sõjaväe võimsuse märgatavaks suurendamiseks, kirjutas kolmapäeval ajaleht Rzeczpospolita. |
Tiitlikaitsja Reval-Sport/Mella domineeris kohtumist mängu algusest. Juba 9. minutil, kui Kehra oli jäänud 2:5 kaotusseisu, oli Kehra peatreener Toomas Heinla sunnitud võtma aja maha. Pärast lühikest pausi võõrsil mänginud Kehrale midagi lihtsamaks ei läinud ning 22. minutil tegi Inga Bušina seisuks 10:5.
Poolaja lõpuks ei suutnud Kehra vahet vähendada ning Mella läks poolajale 15:7 eduseisus. Teine poolaeg mängupilti suurt muutust ei toonud ning 41. minutil viskas Diana Laossaar Mella järjekordsest kiirrünnakust seisuks 21:11.
Mängu lõpus visati väravaid juba kordamööda ning mõlemad võistkonnad said ohtralt vahetusi teha. Lõppseisu 30:20 vormistas Inga Bušina tabamus 12 sekundit enne sireeni.
"Kuna meil olid täna [teisipäeval - toim.] koosseisust mõned puudujad, siis võtsime kohtumist rahulikult. Üritasime teha erinevaid liikumisi ning katsetasime mängijaid paljudel kohtadel, kuna seis lubas erinevaid asju proovida. Eraldi tahaks kindlasti kiita Inga Bušinat, kes vaatamata oma noorusele, tegi väga hea esituse," võttis mängu kokku Mella eest üheksal korral skoorinud Angelika Šalk.
Kehra poolelt olid resultatiivseimad Karina Adissova kuue ja Milana Leoke-Bosenko viie tabamusega. Võitjate poolelt viskasid Šalk ja alles 15-aastane Inga Bušina üheksa väravat.
Üldises resultatiivsustabelis on kahe vooru järel esikohal Maarja Treiman 16 väravaga (Aruküla/Mistra), kellele järgneb eelmainitud Šalk 15 ja Laura Kärner (HC Tabasalu/Audentes) 13 tabamusega.
Reval-Sport/Mella tõusis teisipäevase tulemusega karikavõistlustel jagama teist kohta HC Tabasalu/Audentesega. Liigat juhib täiseduga Aruküla/Mistra ning Kehra ei ole veel võiduarvet avanud.
Eesti naiste karikavõistluste põhiturniiri lõpetavad 8. novembril toimuv HC Kehra - Aruküla/Mistra kohtumine ja 10. novembril aset leidev HC Tabasalu/Audentes - Reval-Sport/Mella vastasseis. | Reval-Sport/Mella võttis naiste karikavõistlustel esimese võidu | https://sport.err.ee/1608383336/reval-sport-mella-vottis-naiste-karikavoistlustel-esimese-voidu | Eesti naiste käsipalli karikavõistlustel peeti teisipäeval üks kohtumine, kui eelmise aasta võitja Reval-Sport/Mella alistas HC Kehra tulemusega 30:20 (15:7). |
"Meil on ettepanek riigile tõhustusdoosi osas. Praegu on otsus, et sellega saab vaktsineerida õpetajaid ja riskirühmade esindajaid ja teised peavad ootama. Samas teame, et küllaltki suur osa inimestest, kes olid kõige aktiivsemad ja said vaktsiini juba kevadel, neil on vaktsiini mõju juba langemas ja ongi langenud, eriti kui neid on vaktsineeritud AstraZenecaga. Nii mina kui kolleegid linnasüsteemis ei saa aru, miks me astume sama reha peale, kui vaktsiiniga probleeme ei ole. Miks me ei anna kõigile, kellel on soov tõhustusdoosi teha, võimalust seda korraga teha, miks me teeme seda järjekorras, et üks sihtrühm, teine sihtrühm, kolmas sihtrühm," rääkis Kõlvart kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil.
Kõlvarti sõnul on Eestis praegu olema kõik vajalik ressurss – vaktsiinid, vaktsineerimispunktid ja vaktsineerijad – ning arusaamatuks jääb, miks ei kasutata seda kõike kriisiolukorras, kus ka vaktsineeritud haigeks jäävad.
"Ma loodan, et see küsimus võetakse aruteluks. Ma ei näe siin mingit loogikat. Kui on otsustatud, et kolmas doos on õige meede, ja siis keegi saab ja teised peavad ootama, ei ole see ei mõistlik ega loogiline. | Kõlvart: tõhustusdoosi peaksid praegu saama kõik soovijad | https://www.err.ee/1608383474/kolvart-tohustusdoosi-peaksid-praegu-saama-koik-soovijad | Riigi otsus vaktsineerida tõhustusdoosiga eelisjärjekorras haridustöötajaid ja riskigruppide inimesi on praeguses kriisiolukorras arusaamatu, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. |
Tänavusel sügistalvel plaanib ETV hommikuärataja "Terevisioon" rohkem Lõuna-Eestis ringi vaadata. "Meie vaatajad ootavad, et tuleksime Tallinnast ja stuudiost välja ka kaugemate maanurkade elu-olu kaema ja teistele näitama," rääkis saate vastutav toimetaja Reimo Sildvee.
Nüüd tullaksegi vaatajate soovile vastu ning tuuakse ekraanile ports vahvaid tegemisi, huvitavaid inimesi ja sündmusi paikadest, mis lisaks Tartule rikastavad Euroopa kultuuripealinna tiitlit 2024. aastal.
Lähiajal plaanitakse saadetega minna veel Võru- ja Põlvamaale, detsembrikuus jõululumisesse ülikoolilinna ning jaanuaris Valgamaale. Ringkäik algab aga juba reedel, 29. oktoobril Viljandist, kus stuudioplats pannakse püsti Ugala teatrisse ja üllatustest saates puudust ei tule.
"Hoiame kätt pulsil koroonaolukorral ja kohalikel koalitsioonikõnelustel, kuid õpime ka mulgi keelt ning kohtume Euroopa esimese autonoomse robotkulleriga, millel on luba sõita avalikel teedel üle Eesti," lubas Sildvee ja sõnas, et vaataja kohtab kindlasti mõnd saatejuhti üsna ootamatus rollis.
Lisaks ootab "Terevisiooni" vaatajaid ees kohtumine aasta kooli konkursi võitnud kooliperega. Milline kool kümnest üle Eesti asuvast finaali jõudnud haridusasutusest oma uksed televaatajatele avab, selgub 5. novembri hommikul kell 6.55. | "Terevisioon" läheb reedel eetrisse Ugala teatrist | https://menu.err.ee/1608383465/terevisioon-laheb-reedel-eetrisse-ugala-teatrist | "Terevisioon" seab sügistalvel sammud Lõuna-Eestisse. |
Dortmundi Borussia alistas Saksamaa teises liigas viimasel kohal oleva FC Inglostadti 2:0. Mõlemad Dortmundi väravad lõi belglane Thorgan Hazard.
RB Leipzig alistas võõrsil 1:0 neljanda liiga klubi SV Babelsbergi. Kohtumise ainsa värava lõi avapoolaja lõpus Leipzigi poolkaitsja Dominik Szoboszlai.
Saksamaa Bundesligas hetkel kolmandat kohta hoidev SC Freiburg vajas penalteid, et alistada kolmanda liiga klubi VfL Osnabrück. Kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga. Lisaajal suutis kõigepealt värava lüüa Osnabrück, ent lisaaja viimasel minutil viigistas seisu Freiburgi keskkaitsja Keven Schlotterbeck.
Freiburg võitis penaltiseeria 3:2 ja pääses Saksamaa karikasarja kolmandasse ringi. | Saksamaa karikamängudes võidutsesid Dortmund ja Leipzig | https://sport.err.ee/1608383348/saksamaa-karikamangudes-voidutsesid-dortmund-ja-leipzig | Teisipäeval mängiti Saksamaa jalgpalli karikamänge, milles võidutsesid Dortmundi Borussia ja RB Leipzig. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.