text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
2019. aastal on Philly Joe's jazziklubis võimalik näha kuut kooslust Kristjan Randalu ja mainekate ECM Recordsi artistidega, tähistamaks Müncheni plaadifirma 50. juubelit. Sarja esimene kontsert toimub pühapäeval, 27. jaanuaril kell 19.00 ning lisaks pianistile astuvad lavale Ben Monder (USA) ja Markku Ounaskari (Soome) kavaga "Absence".
Eesti publik seostab ECMiga eelkõige aktuaalse Eesti klassikalise muusika väljaandeid ECM New Series nime all, mis sai alguse Arvo Pärdi loomingu avaldamisega. Tähistamaks ECM-i väärikat vanust, tuuakse käesoleval aastal Philly Joe's jazziklubi lavale kuueosaline kontserdisari, mis keskendub Kristjan Randalu erinevatele kooslustele ECM-i muusikutega. Sarja esimesel kontserdil "Absence" jagavad Randaluga lava Ameerika kitarrist Ben Monder ja Soome trummar Markku Ounaskari.
Kristjan Randalu 2018. aastal ilmunud "Absence" on esimene Eesti muusiku plaat plaadifirma algselt ainult improvisatoorsele jazz-muusikale keskenduva firmamärgi ECM alt. Plaat on pälvinud laialdast positiivset vastukaja rahvusvahelises ajakirjanduses (Downbeat, Audio, All About Jazz jt), millele on järgnenud esinemised mitmetel kõrgelt hinnatud rahvusvahelistel festivalidel (Xjazz Berlin, Cork Jazz Festival jt). Album on nomineeritud aasta jazzalbumi kategoorias Eesti muusikaauhindadel 2019. Randalu on ühtlasi ka 2019. aasta riikliku kultuuripreemia nominent.
Kristjan Randalu on teinud arvukalt koostööd eri maade muusikute, orkestrite ja ansamblitega. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad mitmed jazzimaailma suunanäitajad nagu Mark Guiliana, Dave Liebman, Nguyên Lê, Trygve Seim ning Dhafer Youssef.
Ameerika kitarrist Ben Monder on salvestanud üle 130 albumi. Monder on oma karjääri jooksul mänginud koos Marc Johnsoni, Lee Konitzi, George Garzone ja Maria Schneideriga, muu hulgas mängis ta ka David Bowie viimasel albumil "Blackstar".
Markku Ounaskari on üks tuntumaid Soome jazzmuusikuid, kes on koos musitseerinud pea kõigi Soome jazzilegendidega. Tihe koostöö seob teda artistidega nagu Arve Henriksen, Anders Jormin, Trygve Seim ja Markus Stockhausen. Ounaskari on salvestanud üle 50 albumi, neist viis ka plaadifirmale ECM Records.
Sarja teine kontsert toimub 23. mail ning siis astub Kristjan Randalu kõrvale mängima tuntud Norra trompetist Mathias Eick.
Kristjan Randalu "Absence" Philly Joe's jazziklubis pühapäeval, 27. jaanuaril kell 19.00. | Kristjan Randalu toob Eestisse mainekad ECM Recordsi artistid | https://menu.err.ee/902638/kristjan-randalu-toob-eestisse-mainekad-ecm-recordsi-artistid | Kristjan Randalu toob Eestisse mainekad ECM Recordsi artistid, tähistamaks plaadifirma 50. juubelit |
Üle 20 miinuskraadi oli kella kolme ajal öösel ka Jõgeval ja Viljandis (mõlemas -23 kraadi), Türil (-21) ja Lääne-Nigulas (-20).
Ilm kell 5
Varahommikul kell viis näitas kraadiklaas enim miinuskraade - 24 Kuusikul ja Väike-Maarjas. 23 külmakraadi oli Jõgeval ja Viljandis. Türil oli külmakraade 22, Võrus 21 ja Lääne-Nigulas 20.
Suurematest linnadest oli Tallinnas külma -16, Tartus -19, Pärnus -19 ning Narvas -18 kraadi.
Kõige mahedam oli ilm Sõrves, kus miinuskraade oli vaid 3. Ristnas näitas kraadiklaas -5, Ruhnul -6, Kihnul -7 ja Vilsandil -8 kraadi.
Ilm kell 8
Kell kaheksa hommikul langes Väike-Maarjas kraadiklaasinäit -25 kraadini. 23 kraadi oli külma Kuusikul, Jõgeval ja Võrus. 21 kraadi Tartus, Türil, Lääne-Nigulas ja Pärnus. 20 külmakraadi oli kell kaheksa Valgas ja Haapsalus. Tallinnas oli kell kaheksa külma 18 kraadi.
Eelolev päev
Teisipäeva ennelõunal tuleb Eestis muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti püsib udu. Pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja õhtul hakkab saartel sadama lund, õhtu jooksul laieneb sadu mandrile. Puhub lõunakaare tuul 3-9, rannikualadel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on -12 kuni -17, saartel ja kohati rannikul -4 kuni -10 kraadi.
Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse teatel olid varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel kuivad või soolaniisked. Hommikul võib teedel kohati esineda härmatist, mis tekitab libedust. Paiguti võib nähtavus udu tõttu olla piiratud. | Öösel paukus krõbe pakane | https://www.err.ee/902614/oosel-paukus-krobe-pakane | Möödunud ööl kella kolme ajal mõõdeti Otepääl külma 25 kraadi ning Väike-Maarjas ja Kuusikul 24 kraadi. |
Kolm tundi ja 19 minutit kestnud kohtumises alistas 20-aastane Tsitsipas hispaanlase Roberto Bautista Aguti (ATP 24.) tulemusega 7:5, 4:6, 6:4, 7:6 (2). Kreeklane näitas veerandfinaalis, et on tõsine pretendent aasta esimese suure slämmi turniiri võitmisele. Tsitsipasel oli raske end algul käima saada ning jäi 0:2 kaotusseisu. Seejärel murdis ta vastase servi ning viigistas seisu 4:4-le ning jätkas agressiivse mänguga kuni võiduka lõpuni.
Tsitsipasest sai ühtlasi üks viimaste aastate noorimatest meestest, kes on jõudnud Austraalia lahtistel poolfinaali. Kreeklasel on vanust 20 aastat ja 168 päeva. Enne teda on noortest tennisistidest jõudnud Austraalia lahtistel poolfinaali Andy Roddick, kel 2003. aastal oli vanust 20 aastat ja 149 päeva. Kõige nooremaks suure slämmi turniiril poolfinaali jõudnud meestennisistiks on aga Novak Djokovic, kes 2007. aastal oli US Openil 20 aasta ja 110 päeva vanune.
"Ma elan hetkel unistust, mille nimel ma olen palju rasket tööd teinud. Ma tunnen ennast natuke emotsionaalselt, aga mitte liiga palju, sest ma tean, et nägin kõvasti vaeva, et siiani jõuda - suure slämmi turniiri poolfinaali," rääkis Tsitsipas, kes on ühtlasi esimene kreeklane, kes on nii kaugele jõudnud.
Poolfinaalis kohtub Tsitsipas kas ameeriklase Frances Tiafoega (ATP 39.) või hispaanlase Rafael Nadaliga (ATP 2.). | Federeri alistanud Tsitsipas jätkab ajalooraamatute kirjutamist | https://sport.err.ee/902626/federeri-alistanud-tsitsipas-jatkab-ajalooraamatute-kirjutamist | Austraalia lahtistel meistrivõistlustel jätkab ajalooraamatute kirjutamist 20-aastane tulevikutäht Stefanos Tsitsipas (ATP 15.), kes esimese Kreeka tennisistina on jõudnud suure slämmi turniiril poolfinaali. |
Ashdod võõrustas Iisraeli tugevuselt kolmanda liiga lõuna tsooni 16. voorus Azori Hapoeli ja alistas nad avapoolaja väravast 1:0. Värava puhul ei tulnud kõige paremini toime Azori puurilukk, kes võõrustajate löögi enda selja taha tõrjus, kirjutab Soccernet.ee.
Goldberg sekkus vahetusest 57. minutil, misjärel toimetas ta keskpoolkaitses. Korra jõudis ta ka löögile, ent ei tabanud kõige paremini palli, mistõttu viimane väravast mööda lendas. Liigatabelis jätkab Ashdod 31 punktiga kolmandal kohal. Azor on 13 silmaga 16 võistkonna seas 13. kohal.
Hooaja lõpus tõuseb esiliigasse liiga võitja. Kohtadel teisest viiendani lõpetanud klubid asuvad mängima play-off 'e. | Goldberg sai teises mängus raske võidu | https://sport.err.ee/902624/goldberg-sai-teises-mangus-raske-voidu | Kuu alguses Iisraeli mängima siirdunud endine noortekoondislane Stanislav Goldberg (26) sai oma teises mängus Ashdodi Hapoeli eest kirja võidu. |
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ütles, et ministrid kohtuvad leppe arutamiseks uuesti mais, kuid Ukraina väljendas muret, et Moskva võib viivitust ära kasutada.
"Aeg lendab ja me läheneme iga päev 2019. aasta lõpule, mil praegu leping otsa saab," lausus Šefčovič ajakirjanikele, olles võõrustanud Brüsselis läbirääkimisi Vene ja Ukraina ministrite ning gaasitööstuse juhtidega. Tema sõnul andsid kolm osapoolt hinnangu tulevase Ukraina kaudu kulgeva leppe õiguslikule raamistikule ja EL-i tulevastele vajadustele.
"Kõne all oli gaasitarnete julgeolek ka sel talvel," märkis Slovakkia diplomaat.
"Kõik on hästi, kontrolli all ja me ei näe sel talvel ette mingeid komplikatsioone," lisas Šefčovič, kelle sõnul pani ta lauale "õiglase ettepaneku", mis hõlmab tulevase transiidileppe kestust, mahtu ja tariife, aga ka investeeringuid ja süsteemi hooldust.
See esitati Vene energiaministrile Aleksandr Novakile ja Ukraina välisministrile Pavlo Klimkinile, aga ka Vene gaasihiiu Gazprom ja Ukraina ettevõtte Naftogaz juhtidele.
Kolmepoolne kohtumine mais leiab aset pärast Ukraina presidendivalimisi, mille esimene voor toimub 31. märtsil.
"Venemaa üritab aega võita ja ootab poliitilisi muutusi Ukrainas," kirjutas Klimkin Twitteris. Tema sõnul soovib Ukraina lepet EL-i reeglite kohaselt, kuid Venemaa soovib vanade reeglite järgimist.
Novak märkis oma ministeeriumi Twitteri kontol, et olemasolev seadustik võimaldab Ukrainal olemasolevat lepet pikendada. Ta lisas: "Meil on aega aasta lõpuni, et leppida kokku lähenemises gaasitransiidile alates 1. jaanuarist 2020.
Šefčoviči sõnul on tähtis, et Novak rõhutas Venemaa valmisolekut jätkata Ukraina transiidimarsruudi kasutamist. | EL: sel talvel Ukraina kaudu tuleva Vene gaasiga muret ei ole | https://www.err.ee/902622/el-sel-talvel-ukraina-kaudu-tuleva-vene-gaasiga-muret-ei-ole | Euroopa Liit tegi esmaspäeval ettepaneku sõlmida uus leping gaasi tarnimiseks läbi Ukraina alates 2020. aastast, lisades, et sel aastal mingeid probleeme oodata ei ole. |
"2015. aastal oleks pidanud tegema kahe peale koalitsiooni. Aga seda ei tehtud. Probleem oli selles, et räägiti läbi erakonnaga, kel on riigikogus 14 kohta. Kõigil oli ka meeles, kuidas Reformierakond IRL-i opositsiooni saatis ja sotside vastu vahetas. Läbirääkimiste tulemus oli see, et IRL võttis maksimumi," rääkis Seli pikemas usutluses Eesti Päevalehele.
Seli avaldas ka arvamust, et pärast eelseisvaid riigikogu valimisi oleks kõige mõistlikum Reformierakonna ja keskerakonna koalitsioon. "Et saaks normaalse valitsuse, kus midagi ära tehakse," sõnas Seli.
2015. aasta riigikogu valimiste järel moodustasid valitsuskoalitsiooni Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (praegune Isamaa) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Peaministritooli sai Taavi Rõivas. Valitsusliit lagunes novembris 2016, kui uue võimuliidu tegid Keskerakond, IRL ja sotsid ning peaministriks tõusis Jüri Ratas.
11. novembril 1994 Reformierakonda astunud Neinar Seli lahkus sealt 11. detsembril 2015.
Rõivas kriitiline
2015. aastal peaministriks saanud endine Reformierakonna esimees oli Seli seisukoha suhtes kriitiline:
Irooniliselt oli just RE-SDE-IRL valitsus see, kes Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamise otsustas ning Kose-Mäo lõigule 170M eraldas.
Seli lemmik KE on siin pigem pidurdanud, Mäo-Tartu, Aaspere-Narva ja Ääsmäe-Pärnu 2+2 tervikplaan on lükatud kalevi alla. #faktikontroll https://t.co/Apa0u7AKta
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) January 22, 2019 | Seli: normaalse valitsuse saaks teha Reformierakond ja Keskerakond | https://www.err.ee/902621/seli-normaalse-valitsuse-saaks-teha-reformierakond-ja-keskerakond | Reformierakond oleks pidanud pärast 2015. aasta riigikogu valimisi tegema valitsuse Keskerakonnaga ning peaks lõpetama ka praegu Keskerakonna välistamise, leiab kunagine erakonna mõjukas liige Neinar Seli. |
OÜ Vapista juhatuse liige René Suburg räägib, et läinud aastal, pärast seda, kui e-vedelikust sai aktsiisikaup, kukkus nende käive nii palju, et ettevõte pidi oma Võru kaupluse sulgema ning pooled töötajad lahti laskma. Suvel ootab ees uus seadusemuudatus, mille järgi tohib e-vedelik sisaldada ainult niisuguseid maitse- ja lõhnaaineid, mis meenutavad päris tubakat. Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Minni Saapar usub, et sellega väheneb e-sigareti atraktiivsus.
"Umbes kümme protsenti inimestest, kes meil ostavad vedelikke, tarbivad tubaka maitsega e-vedelikku. Niipalju, kui praegu inimestelt tagasisidet on, siis ega neile see ei maitse ikkagi. Me isegi ei kujuta ette, mis saama hakkab," rääkis René Suburg.
Ehk kui klientide tarbimisharjumused ei muutu või ettevõte ennast ümber ei kujunda, kaotavad nad suvel kuni 90 protsenti senisest turust. Samas on mõned ettevõtted selle vastu ka rohtu otsinud, ning rohu retsept on niisama lihtne, kui e-vedeliku oma.
"E-vedelik koosneb propüleenglükoosist, taimsest glütseriinist ja maitsestajast. Maitsestaja ise on põhimõtteliselt sama, mis toidumaitsestaja," sõnas Suburg.
Kogemus Tallinnast: pood on jagatud kaheks
Läinud nädalal külastasingi ühte Tallinna e-sigareti kauplust, kus palusin endale neid samu e-vedeliku komponente. Poemüüja oli abivalmis ning selgitas asja algaja jaoks kenasti ära.
"Meil siin on pood jagatud kaheks. Siin on nikotiin ainult. Seal ukse taga on kõik teised asjad nagu baas ja maitsestajad," ütles poemüüja.
Ehk umbes 800 000-eurose aastakäibega ettevõtte kõrvale on tehtud teine firma, kus töötab omaette müüja ja kus pakutavalt kaubalt aktsiisi ei maksta. Ostjal aga on võimalus valida sajakonna eri maitse vahel.
"Üks kõige populaarsematest maitsetest on kirss. Seda võtavad paljud. Ning erinevad puuviljasegud on ka populaarsed," lisas poemüüja.
Lisaks tuli osta vedeliku nii-öelda baasained, neid omavahel segada ning täpselt 210 milliliitrit e-vedelikku saigi valmis. Koos segamispurgiga maksis see mulle 13 eurot. Reeglite järgi, kümne milliliitristes pudelites müües, tuleks selle koguse pealt maksta 42 eurot aktsiisi. Aga seekord jäi aktsiis maksmata.
Poemüüja paistis ettevõtmise edus kindel, sest "maitseaineid keelata ei saa ning aktsiisikaubaga tegu ei ole". Ühtlasi usub ta, et suvel, kui maitsestatud e-vedelikku enam müüa ei tohi, võtavad nende ärimudeli üle teisedki kaupmehed.
Tallinna ettevõte paistab silma selle poolest, et juriidiliselt tegelevad aktsiisikauba ja selle komponentide müügiga eri ettevõtted, mille vahel isegi füüsiliselt valge uks seisab. Aga veebist leiab neidki, kes maitseaineid ja ametlikku e-vedelikku koos müüvad.
MTA: kõik e-vedeliku komponendid kuuluvad maksustamisele
Maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse juhataja Kai-Liis Nõlvak aga ütleb, et niisugune ärimudel nende jaoks aktsepteeritav pole.
"Seadus sätestab väga üheselt selle fakti, et kui kaupluse või müügikoha eesmärk viitab kauplemisele e-vedeliku või tubakatoodetega, siis ka kõik e-vedeliku komponendid kuuluvad maksustamisele aktsiisiga ja need peavad olema maksumärgiga kaetud," rääkis Kai-Liis Nõlvak.
Ta lisas, et menetlusi niisuguste kauplejate suhtes, kes müüvad kõigest e-vedelik komponente on nad alustanud, samas lõpuni pole ükski neist veel jõudnud. Samas, kui müüja ütleb ise, et komponendid ei sobi suitsetamiseks, siis kuidas amet käitub?
"No eks see siis sõltub konkreetsest situatsioonist ja seal tuleb mängu, kui usutavalt müüja meile oma müüki selgitab ja kas me siis usume seda. Ja kui me ei usu, siis kui hästi meie motiveerime vastupidist," ütles Nõlvak.
Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Minni Saapar ütleb, et komponentide eraldimüümise võimalust tõdeti juba paar aastat tagasi, kui sotsiaalministeerium maitsestatud e-vedeliku keelamise eelnõud tutvustas.
"See probleem on tõsine, et inimesed neid ise segavad. Sest omakorda tuleb sealt oht, et kui midagi segatakse valesti, midagi doseeritakse teisiti... Et ka need vähesed teadusuuringud on tehtud mingite suhete ja koostiste kohta ja kui see, mida inimene tegelikult inhaleerib on midagi hoopis muud, siis on veel raskem midagi öelda nende mõjude kohta," sõnas Saapar.
Ise e-vedelikku segades võib tervist kahjustada
Ka OÜ Vapista juhatuse liige Renè Suburg ütleb, et e-vedelikku ise segades võib inimene endale kogemata kahju teha. Näiteks liialt suur nikotiinisisaldus võib lõppeda tõsise mürgitusega. Aga kui karmimad reeglid suunavad suuremale riskikäitumisele, kas siis poleks mõistlik seadusemuudatusi tagasi pöörata? Minni Saapar seda ei usu.
"Inimesed võivad mõista, et kui nad juba peavad seda niimoodi ise põlve otsas kokku keerama, äkki see ikka ei ole õige asi," ütles Saapar.
Kõigi e-vedelikku puudutavate seadusemuudatuste taustal ongi käinud pidev arutelu ka selle üle, kui ebatervislikud või ohtlikud e-sigaretid ikkagi on. René Suburg nagu kõik teisedki e-vedelikuga kauplejad, ütleb, et e-sigaret on abimees neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Ühtlasi rõhutakse Suurbritannia praktikale kus valitsus e-sigarettide tarvitamist soovitab.
"Fakt on see, et kuninglik arstide kolleegium ütles kaks aastat tagasi töötades läbi üle 200 uuringu, et e-sigaret on vähemalt 95 protsenti ohutum, kui tavatubakas," väidab Suburg.
Minni Saapar aga ütleb, et Suurbritannia seisukoht on teiste seas erandlik. Ühtlasi põhjendab ta Eesti rangemat poliitikat sellega, aet meil pole andmeid selle kohta, kuidas mõjutab e-sigareti suitsetamine inimest näiteks viiekümne aasta jooksul.
"Sega endale ise e-vedelik" komplekt. Autor: Madis Hindre/ERR | E-sigareti müüjad üritavad kavala trikiga aktsiisidest hoiduda | https://www.err.ee/902616/e-sigareti-muujad-uritavad-kavala-trikiga-aktsiisidest-hoiduda | E-sigareti vedeliku müüki reguleerivad seadusemuudatused meelitavad kauplejaid müüma hoopis e-vedeliku komponente, et sellega aktsiisist pääseda. Maksu- ja tolliameti hinnangul võidakse nii seadust rikkuda. |
Kõigil neil, kes saavad õiguse vanemahüvitisele alates selle aasta 1. septembrist, hakatakse vanemahüvitist senisest teistmoodi arvutama. Vanemahüvitise saamise õigus tekib raseduse ajal töötanud emadele enamasti 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi ning emadele, kes ei töötanud, alates lapse sünnist.
Alates septembrist ei arvestata vanemahüvitise summat enam lapse sünnile eelneva kalendriaasta sissetuleku järgi, vaid lahutatakse sünnikuust üheksa kuud ning hüvitis arvutatakse sellele eelnenud 12 kuu tulude alusel.
Pirjo Turk ütles ERR-ile, et muudatuse taga on soov muuta süsteem kõigi jaoks ühesuguseks.
"Praegusel juhul on nii, et vanemahüvitise arvestusperiood võib jääda väga hiljutisse aega, kui inimene hakkab näiteks vanemahüvitist saama jaanuaris, on eelmine kalendriaasta väga lähedal, aga kui ta hakkab hüvitist saama detsembris, võib see olla jälle väga pikk periood.
Praegusel juhul ei ole arvestusperiood lapsevanematele ühetaoline ja on kohati ebavõrdne," selgitas Turk muudatuse tagamaid.
Uue süsteemi puhul on viitaeg kõigile täpselt samasugune.
Ministeeriumi esindaja ei olnud nõus meedias varem väidetuga, et palgatööd tegevate naiste seas pole neid, kes uuest süsteemist võidaksid. Ta tõi välja, et kõik sõltub sellest, kas lapsevanemal on raseduse ajal palk väga palju tõusnud - sel juhul võis varasem süsteem tõepoolest kasulikum olla, kuid Turk märkis, et alati ju raseduse ajal sissetulek ei suurene.
Kuidas jaguneb muudatuse võitjate ja kaotajate osakaal, ei osanud ta öelda, kuid ütles, et kolmandik vanemahüvitise saajaid ei ole enne töötanud või on nende sissetulek olnud nii väike, et nende vanemahüvitis oleks alla töötasu alammäära.
"Nende inimeste jaoks ei muutu midagi, nad saavad jätkuvalt vanemahüvitist sellel aastal kehtivas määras, mis on 500 eurot, ja kui ta on natuke töötanud, aga töötasu oleks alla töötasu alammäära, siis ta saab 540 eurot ehk selle aasta töötasu alammäära," selgitas Turk.
"Lihtsalt need, kellel rasedusperioodil peaks olema palk väga palju tõusnud, võivad olla need, kes saavad vanemahüvitist vähem, samas praeguse süsteemi järgi ei oleks lapsevanemal, kes septembris sünnitaks, samuti rasedusperioodil teenitud tulu arvestatud. See ongi nii ebavõrdne süsteem praegusel juhul selle koha pealt, et mõnel läheb sisse raseduse ajal teenitud tulu ja mõnel ei lähe. Siin ei ole kahjks võimalik mingeid tasakaalusid tuua, kui paljud võivad kaotada või kui paljudele on see soodsam. Sõltub, kuidas on sissetulekud olnud," lisas ta.
Meedias on levinud ka väited, nagu arvestataks hüvitisperioodi lapse eostamise kuupäeva järgi. Tegelikult ei vasta see Turgi sõnul tõele.
Sotsiaalkindlustusamet näeb rahvastikuregistrist lapse sünnikuupäeva ning arvutab sellest kuust üheksa kuud maha, millele eelnenud 12 kalendrikuud omakorda saavad hüvitise aluseks. Eostamiskuupäeva ei hakka Turgi kinnitusel keegi kindlaks määrama.
Seejuures lähtutakse samasugusest arvutusest ka enneaegsete laste puhul, nii et nendegi sünnikuupäevast lahutatakse maha üheksa kuud.
"Me eeldame, et inimeste elu läheb paremaks ja kogu süsteem läheb täiuslikumaks," sõnas perepoliitika juht. "Ma mõistan, et võib olla neid, kes saavad vähem uue süsteemi järgi, aga eesmärk on inimestele tagada enam-vähem see sissetulek, mis neil on olnud, ja arvan, et üheksa kuu tagune seda enamasti võimaldab." | Perepoliitika juht: muudatus kaotab vanemahüvitistest senise ebavõrdsuse | https://www.err.ee/902419/perepoliitika-juht-muudatus-kaotab-vanemahuvitistest-senise-ebavordsuse | Tänavu septembrist kehtima hakkav uus vanemahüvitise arvestus kaotab senise ebavõrdsuse, kus hüvitise aluseks jäi mõnel inimesel väga hiljutine, mõnel aga palju kaugem periood, ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk. |
CNIL trahvis Google'it, sest viimane ei suutnud pakkuda läbipaistvat ja kergesti ligipääsetavat teavet andmete kasutamise kohta, teatas Prantsuse amet. | Prantsusmaa trahvis Google'it 50 miljoniga GDPR-i rikkumise eest | https://www.err.ee/902613/prantsusmaa-trahvis-google-it-50-miljoniga-gdpr-i-rikkumise-eest | Prantsuse andmekaitseamet (CNIL) trahvis esmaspäeval 50 miljoni euroga USA tehnoloogiahiidu Google, kasutades selleks esmakordselt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR). |
Alexandra Palace'isse pääsenud tiivuline sekkus matši kolmanda freimi alguses, kui parasjagu oli pooleli Murphy break. 35-aastane britt püüdis herilasele kiiga äsada, kuid see ei õnnestunud, hiljem proovis Murphy teda matadoorina meelitada ka punase riidetükiga, aga herilane jätkas oma tiirutamist veel paar minutit.
Video avaneb World Snookeri Twitteri lehel.
???? @Magician147 channels his inner Jedi...
...and Matador? #DafabetMasters pic.twitter.com/HOhVRCbmrH
— World Snooker (@WorldSnooker1) January 19, 2018
"Ma kardan herilasi, kes ei kardaks? Kellele meeldivad herilased? Milleks nad olemas on ja miks just siin?" oli Murphy pärast mängu nõutu. "Mul ei ole vastuseid. Sellistes hoonetes mängimisega on üks probleem - neis on palju auke."
Omapärane vahejuhtum ei tulnud Murphyle pikas perspektiivis siiski kasuks. Judd Trumpi vastu 2:4 kaotusseisu jäänuna suutis ta mängu küll viigistada, kuid maailma kolmas number lõpetas mängu 111 ja 113 seeriatega. Poolfinaalis läheb Trump vastamisi Kyren Wilsoniga. | VIDEO | Mõõgakangelane Murphy jäi snuukri Mastersil hätta herilasega | https://sport.err.ee/655275/video-moogakangelane-murphy-jai-snuukri-mastersil-hatta-herilasega | Londonis jätkuval snuukri suurturniiril Masters pidi maailma kuues number Shaun Murphy veerandfinaalis rinda pistma nii Judd Trumpi kui halli pääsenud herilasega. |
"Ma tahan teatada oma kandideerimisest vabariigi presidendi ametikohale," ütles Al-Sisi.
Presidendivalimiste kampaania algab 24. veebruaril ja kestab 23. märtsini.
Enam kui 500 Egiptuse parlamendi 596 liikmest allkirjastas eelmisel nädalal "soovitused" president Al-Sisi tagasivalimise toetuseks veel enne, kui ta oli ametlikult enda kandideerimisest on teatanud.
Põhiseaduse kohaselt on presidendiks kandideerimiseks vaja koguda ametlik soovitus vähemalt 20 valitud seadusandjalt või 25 000 soovitust valijatelt. Viimase puhul tuleb kokku saada vähemalt 1000 soovitust Egiptuse 29 provintsist viieteistkümnes. Ootamata ära Al-Sisi palvet ruttasid parlamendiliikmed soovitusi ise pakkuma.
Nädal tagasi teatas kandideerimisest presidendivalimistel Egiptuse endine kindralstaabi ülem Sami Annan.
Al-Sisi tagasivalimine tundub olema kindel, kuna teistele kandidaatidele on avaldatud jõulist survet loobumiseks.
Endine peaminister ja õhujõudude erukindral Ahmed Shafiq, kes 2012. aastal kaotas napilt Morsile, otsustas mitte valimistel osaleda. Teine kandideerida lootnud sõjaväelane armeekolonel Ahmed Konsowa mõisteti sõjaväetribunalis poliitilise tegevuse eest kuueks aastaks vangi.
Tuntud inimõiguslane Khaled Ali aga kaotas mullu septembris apellatsiooni süüdimõistmise vastu ebasündsa žesti tegemise eest avalikkuses.
Al-Sisi valiti presidendiks 2014. aastal, aasta pärast tema juhitud sõjalist riigipööret, millega kukutati valitud islamistlik president Mohammed Morsi. | Egiptuse president teatas ametlikult kandideerimisest uueks ametiajaks | https://www.err.ee/655272/egiptuse-president-teatas-ametlikult-kandideerimisest-uueks-ametiajaks | Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi teatas reedel riiklikus telekanalis edastatud kõnes ametlikult, et kandideerib uuesti märtsis toimuvatel presidendivalimistel. |
"Meie ambitsioon ei saa vilja kanda üksi," ütles Macron Pariisis ühisel pressikonverentsil Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
"See peab kokku sobima Saksa ambitsiooniga," sõnas ta enne kõnelusi Merkeliga.
Merkel: EL-il on vaja stabiilset Saksa valitsust
Euroopa Liidul on reformide läbiviimiseks vaja stabiilset Saksa valitsust, ütles kantsler Angela Merkel reedel.
"Euroopas tegutsemiseks on hädavajalik, et Saksamaal oleks stabiilne valitsus," ütles kantsler Pariisis ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga.
Pühapäeval koguneb Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei 600 liiget parteikongressile, et hääletada Merkeli konservatiividega koalitsioonikõneluste alustamise üle. | Macron: Prantsusmaa visioon EL-ist vajab Saksamaa toetust | https://www.err.ee/655270/macron-prantsusmaa-visioon-el-ist-vajab-saksamaa-toetust | Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles reedel, et tema ambitsioonikad plaanid Euroopa Liidu reformimisest vajavad Saksamaa toetust. |
"Olen rahul, et jõudsin kolmandasse ringi, aga Brisbane’is saadud haiguse tõttu ei saanud nii hästi ette valmistada just viimasel nädalal siin. Arvan, et sellepärast ei olnud enesetunne kõige parem sellel turniiril," sõnas Kanepi.
Kaheksandikfinaalis läheb Suarez Navarro vastamisi Eesti esireketi Anett Kontaveidiga (WTA 33.).
Vaata mängu tipphetki: | VIDEO | Kanepi jaoks lõppesid Austraalia lahtised kolmandas ringis | https://sport.err.ee/655274/video-kanepi-jaoks-loppesid-austraalia-lahtised-kolmandas-ringis | Kaia Kanepi (WTA 79.) pidi aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistes kolmandas ringis tunnistama hispaanlanna Carla Suarez Navarro (WTA 39.) paremust, kaotades 6:3, 1:6, 3:6. |
"Ma tean ja usun, et ainult üks kahtlusalune tappis 58 inimest ja haavas veel sadu. Kõik kogutud tõendid toetavad seda teooriat," ütles Lombardo.
Šerif kinnitas siiski, et FBI töötab juhtumiga seoses isikuga, kes pakub föderaalvõimudele huvi. Lombardo ei täpsustanud siiski mingeid üksikasju. | FBI uurib Las Vegase tulistamisega seoses veel ühte inimest | https://www.err.ee/655273/fbi-uurib-las-vegase-tulistamisega-seoses-veel-uhte-inimest | Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) uurib Las Vegase oktoobrikuise massitulistamisega seoses veel ühte inimest, teatas reedel pressikonverentsil Clarki maakonnašerif Joe Lombardo. |
Kreeka reformid ja abiprogrammi makse peavad heaks kiitma ka eurotsooni rahandusministrid, kes hakkavad seda arutama esmaspäeval.
Viimane eraldis saab olema 6,7 miljardit eurot ja see makstakse välja osades, ütles kõrgem eurotsooni ametnik.
Ateenas avaldas esmaspäeval üle 6000 inimese meelt umbes saja reformi vastu, mida laenuandjad finantsabi eest Kreeka valitsuselt nõudsid.
Praegune eurotsooni riikide rahastatud Kreeka laenuprogramm kestab kuni augustini. | Allikad: euroala kiidab heaks uue laenumakse Kreekale | https://www.err.ee/655269/allikad-euroala-kiidab-heaks-uue-laenumakse-kreekale | Eurotsooni 19 riigi kõrged ametnikud kiitsid heaks Kreeka majandusreformid ja uue laenumakse, ütlesid allikad reedel. |
Mööl on Sandecja juures alates eilsest ning täna tegi ta kaasa kontrollmängus, kus viigistati 1:1 Slovakkia kõrgliigaklubi Michalovce Zempliniga, kirjutab Soccernet.ee. Algkoosseisus alustanud 25-aastane paremkaitsja vahetati välja 63. minutil, kui seis oli veel 1:0 Nowy Saczi kasuks.
Nowy Sacz tõusis mullu esiliiga võiduga esmakordselt Poola kõrgliigasse ning kui praegu on liiga talvepausil, siis asutakse 16 meeskonna konkurentsis 21 punktiga 14. kohal. Poola meedia andmetel on Mööl kolmas mängija, kes talvel end näitamas käinud. | Välismaale ihkav Mööl on testimisel Poola kõrgliigas | https://sport.err.ee/655262/valismaale-ihkav-mool-on-testimisel-poola-korgliigas | Mulluse hooaja järel Nõmme Kaljust lahkunud Karl Mööl on testimisel Poola kõrgliigaklubi Nowy Saczi Sandecja juures, kinnitas mängija agent Harri Ojamaa. |
Tallinna ringkonnakohus mõistis novembris Edelaraudtee AS-ile Eesti riigilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu 2009. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitisena välja 2,2 miljonit eurot ja saamata jäänud tulu hüvitisena ligi 561 000 eurot, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Kohus mõistis Edelaraudtee kasuks välja viivise alates 2013. aasta 8. oktoobrist kuni Edelaraudteele tekitatud kahju hüvitamiseni. Samuti mõisteti riigilt ettevõtte kasuks välja menetluskulud 66 500 eurot, riigi ja AS Eesti Liinirongid menetluskulud jäid nende endi kanda.
Ringkonnakohtu otsusega tühistati ühtlasi Tallinna halduskohtu 2016. aasta 1. detsembri otsus, millega halduskohus mõistis riigilt avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitisena välja 2,1 miljonit eurot, kuid jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse osas on Vilu sõnul riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus.
Valitsus arutas Edelaraudteega sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepinguga seonduvat ka neljapäevasel kabinetiistungil. MKM-i ja valitsuse pressiesindajad ütlesid BNS-ile, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson andis valitsuse liikmetele ülevaate poolelioleva kohtuvaidluse käigust. Edelaraudtee juht Alar Pinsel ei soovinud teemat kommenteerida.
Varasemalt on riigikohus tunnistanud raudteel reisijateveo otselepingu sõlmimise õiguspäraseks, sest Euroopa Liidu õigus tunnustab raudteetranspordi puhul tavapärasest avaramaid võimalusi otselepinguteks ja reisijatevedu raudteel on võimalik vaid riigi kaasfinantseerimisel. Sellest tulenevalt jäeti jõusse MKM-i ja Elroni vahel sõlmitud kaheaastane reisijateveo leping.
Edelaraudtee lõpetas Eestis rongiliinide opereerimise 2014. aastast, mil liine asus teenindama Elroni kaubamärki kasutav Eesti Liinirongid AS. Kui Edelaraudtee vanade rongide arv on teadmata, siis Elroni kasutuses on 38 rongi. | Riigil võib tekkida kohustus hüvitada Edelaraudteele 2,8 miljonit | https://www.err.ee/655248/riigil-voib-tekkida-kohustus-huvitada-edelaraudteele-2-8-miljonit | Eesti riik kaotas ringkonnakohtus Edelaraudteele ettevõtte kahjunõude vaidluses seoses raudteeveo lepingu ülesütlemisega saamata jäänud tuluga; kui ka riigikohus peaks õiguse erafirmale jätma, tuleb riigil sellele maksta 2,8 miljonit eurot hüvitist. |
"Kuna filipiinlased on 3x3 korvpalli järgi hullud, siis tõenäoliselt pakitakse see saal üsna täis ehk publikuarv võib tulla samasse auku eelmisel kevadel toimunud NCAA Final Four turniiriga, kus mängis Maik-Kalev Kotsar," hindas olukorda tänavakorvpalli korraldaja Reigo Kimmel.
Eesti pääses FIBA 3x3 maailmameistrivõistlustele eelmise aasta 1. novembri FIBA 3x3 edetabeli alusel. Eesti selja taha jäi ülinapilt Prantsusmaa koondis, kes ei saanudki oma meeste võistkonda finaalturniirile saata.
Eesti 3x3 koondise paneb hiljemalt aprilli lõpuks kokku koondise peatreener Siim Raudla. Aprilli lõpuks peaks olema selge ka Eesti võistkonna alagrupivastased.
Kokku osaleb FIBA 3x3 MM-il 20 meeste ja 20 naiste koondist 37 erinevast riigist. | Eesti korvpallurid saavad mängida maailma suurimas saalis | https://sport.err.ee/655258/eesti-korvpallurid-saavad-mangida-maailma-suurimas-saalis | Juunis algavad FIBA 3x3 korvpalli maailmameistrivõistlused peetakse maailma suurimas sisesaalis, 55 000 inimest mahutaval Philippine Arenal. |
Kuuenda järjestikuse EM-kulla võtnud hispaanlase järel sai teise koha hiilgava isikliku rekordi 274,06 püstitanud 18-aastane venelane Dmitri Alijev. Oma eelmise tippmargi ületas Alijev pea 30 punktiga. Tema kaasmaalane Mihhail Koljada (258,90) kordas eelmisel EM-il saavutatud pronksi.
18-aastane lätlane Deniss Vasiljevs kogus isiklikku rekordit tähistavad 243,52 silma ning jäi esimesena medalita.
Lühikavas 23. koha saanud Daniel Albert Naurits teenis kohtunikelt vabakava eest 115,34 punkti, kokku saadud 176,10 punkti andsid 19-aastasele eestlasele 21. koha. Huvitava kokkusattumusena kogus ta möödunud aastal EM-il sama palju punkte, toona andis see talle 22. koha. | Lätlane jäi iluuisutamise EM-il esimesena medalita, Naurits 21. | https://sport.err.ee/655257/latlane-jai-iluuisutamise-em-il-esimesena-medalita-naurits-21 | Moskvas toimuvatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel ei jätkunud kuuendat aastat järjest vastaseid hispaanlasele Javier Fernandezele, kes võitis kulla 295,55 punktiga. |
Esmaspäeval, kui maailma majandusfoorum Davosis avatakse, esindab Eestit kultuuriminister Indrek Saar, kes osaleb nädalavahetusel Davosis peetaval Euroopa Nõukogu kultuuriministrite mitteametlikul konverentsil. Saar kuulab ka teisipäeval foorumil toimuvaid ettekandeid.
Kolmapäeval peaks Davosi saabuma peaminister Ratas.
Tänavusel Davosi majandusfoorumil osaleb teiste maailma riikide liidrite seas esmakordselt ka USA president Donald Trump.
Kutse osaleda tänavusel Davosi foorumil on saanud ka Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Läti peaminister Māris Kučinskis. | Eestist osalevad Davosi foorumil Ratas, Saar ja Ilves | https://www.err.ee/655243/eestist-osalevad-davosi-foorumil-ratas-saar-ja-ilves | Järgmisel nädalal Šveitsis toimuval kogu maailma poliitilist ja majanduseliiti koondaval foorumil Davosis osalevad Eesti poliitikutest peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning eelmine president Toomas Hendrik Ilves. |
Kvalifikatsioonis hüpatud 238,5 meetriga uue mäerekordi püstitanud Tande sai avapäeval toimunud esimeses ringis kirja 212 ning teises 227 meetrit, mis andsid talle 449,6 punkti. Teisel kohal olev sakslane Richard Freitag (228 m + 225 m) jääb maha 10,9 punktiga, poolakal Kamil Stochil (230 m + 219 m) on kolmandana 431,8 silma.
Homme hüpatakse Oberstdorfis kolmas ja neljas voor, võistkonnavõistlus toimub pühapäeval.
Kahe aasta eest Austrias Tauplitz/Bad Mitterndorfis toimunud MM-il võitis individuaalvõistluse sloveen Peter Prevc, kes edestas norralast Kenneth Gangnesi ning austerlast Stefan Krafti. Tande sai toona 18. koha. | Mäerekordi püstitanud Tande haaras lennumäe MM-il liidriohjad | https://sport.err.ee/655251/maerekordi-pustitanud-tande-haaras-lennumae-mm-il-liidriohjad | Saksamaal Oberstdorfis jätkuval suusahüpete lennumäe MM-i juhib esimese päeva järel norralane Daniel Andre Tande. |
"Monte Carlo ralli on alati suur väljakutse," kinnitas Tänak. "Kõige tähtsam on hooaega heade punktidega alustada. Usun, et peame veidi lõbutsema, proovima sõita võimalikult puhtalt. Me ei tohi liiga palju pressida, aga peame siiski head punktid teenima."
"Olen üldiselt autoga rahul, masina käitumine on eelmise aastaga võrreldes muutunud ja minu arvates oleme paranenud igas aspektis," sõnas Jari-Matti Latvala. "Seega saab olema väga huvitav näha, kaugele me teistega võrreldes jõudnud oleme."
Monte Carlo MM-etapp saab alguse järgmisel neljapäeval. | VIDEO | Tänak Monaco ralli eel: tähtis on hooaega alustada heade punktidega | https://sport.err.ee/655249/video-tanak-monaco-ralli-eel-tahtis-on-hooaega-alustada-heade-punktidega | Autoralli MM-hooajale avapaugu andvaks Monte Carlo ralliks valmistuv Toyota rallimeeskond avaldas videoklipi, milles saab sõna ka Ott Tänak. |
36-aastane Špotakova kinnitas Tšehhi meediale, et kavatseb karjääri siiski jätkata. "Ma tean omast käest, et emarolli ja sportlaskarjääri on võimalik ühendada," rääkis 2013. aastal poja Janeki ilmale toonud tšehhitar. Aasta hiljem tuli ta Zürichis Euroopa meistriks.
Lisaks kahele olümpiakullale on Špotakova kahekordne maailmameister, 2008. aastal püstitas ta 72.28-ga maailmarekordi. Lisaks temale on 70 meetri piiri ületanud veel kolm naist - Maria Abakumova, Olisdeilys Menendez ning Christina Obergföll. | Lapseootel kahekordne olümpiavõitja jätab hooaja vahele | https://sport.err.ee/655238/lapseootel-kahekordne-olumpiavoitja-jatab-hooaja-vahele | 2008. aastal Pekingis ja 2012. aastal Londonis odaviske olümpiavõitjaks tulnud tšehhitar Barbora Špotakova ootab teist last ning jätab algava hooaja vahele. |
"Kahtlemata on Reinsalu väljaütlemised valitsuse liikmele kohatud ning sotsiaaldemokraadid mõistavad need üheselt hukka," sõnas Ossinovski ERR-ile.
"Kui paljud opositsioonipoliitikud on poliitilise punktivõidu lootuses vaat et üleöö feministideks muutunud, siis sotsiaaldemokraatide jaoks on sooline võrdõiguslikkus alati olnud meie maailmavaate lahutamatuks osaks. Seepärast on mõistetav, et sotsiaaldemokraadid on reageerinud Reinsalu väljaütlemistele sedavõrd jõuliselt. Ka mina jagan Hannes Hanso emotsiooni – 21. sajandil on naiste alandamine lubamatu," lisas parteijuht.
Tema sõnul arutab erakond kujunenud olukorda uuel nädalal.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi teatas reedel, et kui justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) esmaspäevaks tagasi ei astu, algatab fraktsioon umbusaldusavalduse.
SDE fraktsiooni liige Hannes Hanso ütles, et kui Reinsalu vastu peaks umbusaldusavaldus tulema, kavatseb tema sellega ühineda. Sama on kinnitanud veel mõned valitsuserakondade riigikogu saadikud. | Ossinovski: sotside jõuline reaktsioon on mõistetav | https://www.err.ee/655230/ossinovski-sotside-jouline-reaktsioon-on-moistetav | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinosvski ütles, et erakond arutab Urmas Reinsalu (IRL) umbusaldusavaldusega seonduvat järgmisel nädalal. Tema sõnul on osade sotsiaaldemokraatide jõuline reaktsioon Reinsalu väljaütlemistele arusaadav. |
Jürgenson kuulub esmakordselt Levadia meeskonna koosseisu homses Taliturniiri kohtumises oma kasvatajaklubi Tartu JK Tammekaga, kirjutab Levadia kodulehekülg.
Tartust pärit Jürgenson on JK Tammeka kasvandik, kes varem mänginud FC TVMK (2007-2008) ja FC Flora (2009-2016) ning viimasel hooajal Soome Veikkausliigas Vaasa Palloseura (VPS) ridades. FC Flora särgis võitis Jürgenson kolm Eesti meistritiitlit ja neli karikat.
Nii Jürgenson kui FCI Levadia meeskonna peatreener Aleksandar Rogić vahetasid vastastikku tunnustavaid hinnanguid.
"Olen treeninud koos FCI Levadia meeskonnaga lühikest aega, kuid Aleksandar Rogićist on jäänud väga hea mulje ning arusaam, et ta ajab asju väga professionaalselt. See oligi üks peamiseid argumente klubiga liitumisel. Treeningud on loogilised, läbimõeldud ja intensiivsed, Rogići läheneb kogu protsessile modernselt," sõnas Jürgenson.
Jürgensoni sõnul võttis FCI Levadia meeskond ta väga hästi vastu. "Tean paljusid mängijaid juba varasemast ajast. Meeskonnas on kõik väga sõbralikud, vastutulelikud, abivalmid ja väga meeldivad inimesed. Huumoriga pean veel ümber harjuma, aga mind on tõesti väga hästi vastu võetud," muigas äärekaitsja.
Jürgenson ootab uut Premium Liiga hooaega põnevusega ning usub, et FCI Levadia meeskond on suuteline suures mängus kaasa lööma. "Meeskond mängib kindlasti kõrgele kohale. Usun töökusesse, seda on meile praegu antud kamaluga, samuti on loodud kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks. Peame oma eesmärkide saavutamiseks palju tööd tegema. Loodame, et kümne kuu pärast on ilusad tulemused näha."
Aleksandar Rogić oli Jürgensoni liitumise üle väga rõõmus. "Minu jaoks on see suurepärane uudis, kuna Jürgensoni kvaliteet, professionaalsus ja kogemused on selle meeskonna jaoks väga olulised. Markus treenis koos meiega kümme päeva, me kohtusime omavahel, vestlesime ning mul oli võimalus koos temaga treeningutel tööd teha. Kõige selle põhjal saan öelda, et ta on suurepärane mängija, väga-väga professionaalne, oma parimas eas ning lisab meie meeskonda tõelist kvaliteeti," kinnitas Rogić. | Endine Flora mängija Markus Jürgenson liitus Levadiaga | https://sport.err.ee/655228/endine-flora-mangija-markus-jurgenson-liitus-levadiaga | Premium liiga klubi FCI Levadia sõlmis täna töölepingu 30-aastase kaitsja Markus Jürgensoniga. Leping sõlmiti algavaks hooajaks koos võimalusega seda veel aasta võrra pikendada. |
EHF-i sõnul jäid kolm mängijat vahele meldooniumi kasutamisega. "Kõik mängijate poolt saavutatud tulemused, kaasa arvatud Euroopa meistrivõistlustelt võidetud hõbemedalid, on seega tühistatud," vahendas rahvusvaheline alaliit oma kodulehel uudist.
Kolm dopinguga patustanud mängijat on Antonina Skorobogatšenko, Maria Duvakina ja Maria Dudina, kellele määrati võistluskeeld tagasiulatuvalt eelmise aasta septembrist. Venelannad jäid EM-finaalis 26:31 alla Prantsusmaale. Venemaa neidude U-19 koondis on Euroopa meistriks tulnud aastatel 2002, 2004 ja 2013.
"Meie arvates on määratud karistus liiga karm," sõnas Venemaa käsipalliliidu peadirektor Lev Voronin Reutersile. "Meie õigusosakond hakkab apellatsiooni jaoks dokumente ette valmistama." | Venemaa käsipallinoored jäävad dopingu tarvitamise tõttu ilma EM-hõbedatest | https://sport.err.ee/655227/venemaa-kasipallinoored-jaavad-dopingu-tarvitamise-tottu-ilma-em-hobedatest | Euroopa Käsipalliliit (EHF) teatas reedel, et kolm möödunud aastal U-19 neidude Euroopa meistrivõistlustel hõbedale tulnud Venemaa koondise liiget on patustanud dopinguga ja naiskond jääb seetõttu medalitest ilma. |
USA sõjalise strateegia prioriteediks peab olema valmisolek sõjaks ning strateegiliste eeliste loomine Venemaa ja Hiina suhtes, selgus Pentagoni uue riigikaitsestrateegia avalikustamisel.
Pentagoni kaitsestrateegia näeb ette sõjaväe laiendamist, sõjalise valmisoleku parandamist ja koostööd liitlastega.
"Antud strateegia näitab mu kavatsust saavutada kohest muutust suures mõõtkavas," kirjutas Mattis strateegia sissejuhatuses.
"Me peame rakendama loomingulisi lähenemisi, tegema jätkusuutlikke investeeringuid ja olema distsiplineeritud teostusel.... selles üha keerulisemaks muutuvas julgeoleku keskkonnas," lisas ta.
Mattise strateegia taotleb USA sõjaliste eeliste "erosiooni" peatamisega, sõnas USA asekaitseminister Elbridge Colby ajakirjanikele. Mattis mõistab, et Hiina ja Venemaa on mitu aastat tegelenud oma sõjalise võimekuse ülesehitamisega, et esitada meie sõjalistele eelistele väljakutset, ütles aseminister.
"Hiina on strateegiline rivaal, kes kasutab kiskjalikku majandust, et ähvardada oma naabreid, tegeledes samal ajal Lõuna-Hiina mere (madalike) militariseerimisega," kirjutas Mattis.
"Venemaa on rikkunud oma naaberriikide piire ja tahab oma naabrite majanduslike, diplomaatiliste ja julgeolekut puudutavate otsuste üle vetoõigust," lisas minister, tuues USA julgeolekuohtudena välja ka Iraani ja Põhja-Korea.
"Kõige kindlam viis, kuidas sõda ära hoida, on olla valmis seda võitma," ütles minister.
Mattis kutsus üles ka USA liitlasi Euroopas julgeolekusse rohkem panustama. | Mattis: USA rahvusliku julgeoleku fookus pole enam terrorismil | https://www.err.ee/655226/mattis-usa-rahvusliku-julgeoleku-fookus-pole-enam-terrorismil | USA kaitseminister James Mattis ütles, et riigi rahvusliku julgeoleku peamine fookus läheb praegu suurvõimude konkrentsile, mitte enam terrorismile. |
"Te olete andnud väga suure panuse meie maa arengusse," ütles Kõrgõzstani peaminister Sapar Isakov äsja Biškekis võttegrupi auks korraldatud vastuvõtul. Režissöör Temirbek Birnazarov, peaosatäitja Akõlbek Abdõkalõkov, operaator Kabõldžan Hamidov ja kunstnik Bajõšbek Ismanov said ka valitsuse tänukirja filmikunsti edendamise eest.
Samal üritusel teatas peaminister, et filmikunstist peab saama Kõrgõzstani visiitkaart ja selleks eraldatakse ka vastavad vahendid.
PÖFFi grand prix oli iseseisva Kõrgõzstani esimene A-klassi filmifestivali võit ja äratas suurt tähelepanu kogu riigis. Uudisteagentuur 24.kg nimetas selle koguni üheks 2017. aasta säravamaks kirgiisi kultuuri saavutuseks.
Tallinnas oma rahvusvahelist levi alustanud "Öine avarii" võistleb neil päevil juba Bangladeshis toimuval Dhaka filmifestivalil, kuhu on valitud parimad Aasia filmid.
"Öine avarii" jutustab elult peksa saanud vanast mehest, kelle olemisele annab tagasi mõtte tema teele sattuv salapärane noor naine. | PÖFFi võitjatest said kodumaal rahvuskangelased | https://kultuur.err.ee/655215/poffi-voitjatest-said-kodumaal-rahvuskangelased | Pimedate Ööde filmifestivalil peaauhinna võitnud filmi "Öine avarii" autorid võeti nende kodumaal Kõrgõzstanis vastu kõige kõrgemal tasemel. |
Eesti Jalgpalli Liidu ruumides loositud poolfinaalpaaridest esimeses saavad kokku Betsafe saaliliiga meeskonnad, sest Narva United võõrustab Tallinna FC Cosmost. Teist finalisti hakkavad omavahel selgitama MFC Jamburg (saalijalgpalli rahvaliiga) ning Viimsi FC Rinopal - Sillamäe Smsraha kohtumise võitja.
Rinopali ja Smsraha vaheline veerandfinaal toimub 24. jaanuaril kell 20.45 Viimsi Kooli Spordikompleksis.
Mängude toimumisajad selguvad järgmise nädala jooksul. Kohtumised peavad olema peetud hiljemalt 7. veebruariks. | Saalijalgpalli karikavõistlustel selgusid poolfinaalpaarid | https://sport.err.ee/655224/saalijalgpalli-karikavoistlustel-selgusid-poolfinaalpaarid | Täna selgus saalijalgpalli karikavõistlustel, millised meeskonnad hakkavad omavahel finaalipääsu nimel heitlema. |
Kaljulaid rääkis Politicole, et 5,8 miljardit eurot maksev raudteeprojekt peab jätkuma hoolimata Brexitist tulenevast ebakindlusest seoses Euroopa Liidu eelarvega.
"Oleme valmis arutama ja analüüsima, mida Euroopa Liidu eelarvega tulevikus teha, aga me ei saa lubada, et projekt, mis 2018-2019. aastal ehitusfaasi jõuab, viivituks Brexitist tulenevate kahtluste tõttu," lausus Kaljulaid. | Juncker lubas Rail Balticu rahastuse jätkumist pärast 2020. aastat | https://www.err.ee/655205/juncker-lubas-rail-balticu-rahastuse-jatkumist-parast-2020-aastat | Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lubas Rail Balticu raudteeprojekti rahastamise jätkumist Euroopa Liidu vahenditest ka pärast 2020. aastat, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid usutluses Politicole. |
TNS on oma ajaloo jooksul mänginud ka Eesti klubiga, kui hooajal 2000/01 jäädi Meistrite liiga esimeses eelringis Levadiale kahe mängu kokkuvõttes alla 2:6, vahendab Soccernet.ee üleminekut.
Walesi meistriks on tuldud viimasel kuuel hooajal järjest ning kokku on auhinnakapis rekordilised 11 meistrikarikat. Samal kursil liigutakse kindlalt ka tänavu, kui 22 vooru järel on edu teisel kohal asuva Connah's Quay Nomadsi ees 12 punkti.
Hooaja teine faas, kus tabelis eraldatakse omavahel esimesed ja tagumised kuus, hakkab veebruari alguses. Homme on TNS-il liigakarikamäng Cardiff MU vastu, nädala pärast karikamäng Caernarfon Towniga.
Breaking news - We have just received international clearance confirmation and both Dean Ebbe and Kevin Kauber are available for selection for tomorrow’s Nathaniel MG Cup final.
— The New Saints FC (@tnsfc) January 19, 2018 | Eesti ründaja liitus 11-kordse Walesi jalgpallimeistriga | https://sport.err.ee/655216/eesti-rundaja-liitus-11-kordse-walesi-jalgpallimeistriga | Walesi jalgpalli meistriliiga liider The New Saints andis teada, et on sõlminud lepingu Eesti ründaja Kevin Kauberiga. |
Esiliigas tulevad avapäeval väljakule kuus meeskonda. Kell 13 algavates kohtumistes on vastamisi Nõmme Kalju FC U-21 – Tallinna FC Flora U-21 ja Tallinna FCI Levadia U-21 – Rakvere JK Tarvas. Kell 16 kohtuvad omavahel Tartu meeskonnad FC Santos – JK Welco. Pühapäeval, 25. veebruaril algab hooaeg ka ülejäänud meeskondade jaoks, kui kell 13 alustavad JK Tallinna Kalev U-21 – Keila JK ja Maardu Linnameeskond – FC Elva.
Esiliiga B avapäeval on võistlustules Lasnamäe FC Ajax – Võru FC Helios, Kohtla-Järve JK Järve – Paide Linnameeskond U-21, Pärnu Jalgpalliklubi – Tartu JK Tammeka U-21, Vändra JK Vaprus – Tallinna JK Legion. Kõik kohtumised algavad kell 13. Päev hiljem, 25. veebruaril kell 16 alustavad uue hooajaga Tallinna FC Flora U-19 ja FC Nõmme United.
Kalendri koostamisel võeti arvesse klubide arvamust 24. veebruaril mängimise kohta - mitmed klubid avaldasid soovi vabariigi sünnipäeva tähistada just palliplatsil.
Esiliiga mängudest jätkab otseülekandeid Soccernet.ee: kui mullu kanti üle 30 kohtumist, siis sel aastal tehakse otseülekanne igast voorust. | Jalgpalliklubid tähistavad vabariigi juubelit palliplatsil | https://sport.err.ee/655207/jalgpalliklubid-tahistavad-vabariigi-juubelit-palliplatsil | Esiliiga ja esiliiga B uue hooaja kohtumistega tehakse algust Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval, 24. veebruaril. |
"See, et EFTA gala otseülekanne toimub 24. märtsil kolmes telekanalis – ETV-s, Kanal 2-s, TV3-s ja Eesti Kultuurkapitali kaastoel on märk parimast võimalikust valdkonnaülesest ühistoimimisest ja muudab peo tõeliseks filmi- ja telerahva suursündmuseks," ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
"Kui esimesel aastal ühendasid telekanalid ja filmimaailm jõud, et auhinnad ellu kutsuda, siis nüüd oleme astunud veel sammu edasi ning jõudnud telekanalite ühise ülekandeni sellelt suurürituselt. Mul on hea meel, et EFTA on kasvanud ning valdkonna inimesed saavad tõeliselt väärikalt tunnustatud," ütles ERR-i juhatuse liige Urmas Oru.
"Televisioon on jätkuvalt suurim ja konkurentsitult mõjuvõimsaim meediavaldkond. Tänu kolme suurkanali koostööle kujuneb EFTA üheks tänavuse teleaasta tippsündmuseks," lausus Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme.
"EFTA gala üheaegne ülekanne kolmes telekanalis on ajalooline sündmus ja mul on väga hea meel, et meie parimad saated, filmid ja valdkonna professionaalid saavad nii vääriliselt esile tõstetud," sõnas TV3 programmijuht Raimo Kummer.
Eesti Vabariigi juubeliaasta EFTA toob nii filmi- kui ka teleauhindade poolele juurde uusi kategooriaid, et veelgi rohkem professionaale saaks väärilise tunnustuse. Nii on näiteks filmiauhindade kategooriatesse lisandunud parima helilooja ja filmikunstniku ning aasta tegija kategooria. Telemaastikul leiab nüüdsest tunnustust ka parim stsenarist, lisaks on uute kategooriatena lisatud ka parim erisaade ja parim ajakirjanduslik telelugu.
Kokku jagatakse 24. märtsil toimuval pidulikul EFTA galal 29 auhinda, millest 15 filmikategoorias ja 14 telekategoorias. Kategooriate väljaselgitamisel tegid koostööd Eesti Filmi Instituut, Eesti Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, Eesti Kinoliit, Kultuurkapital, Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster jpt.
2018. aasta EFTA-de nominendid tehakse avalikuks 28. veebruaril. Auhinnasaajad valib erialaspetsialistidest koosnev žürii, nii filmi- kui ka teležürii töö on kahevooruline. Filmižürii kandidaadid esitavad erialaliidud ning teležürii kandidaadid telekanalid.
Eesti filmi- ja teleauhindade konkursi eesmärk on tunnustada filmi- ja televaldkonna professionaale ning tutvustada kinokülastajatele ja televaatajatele lähemalt ka nende erialade esindajaid, kes tihti kaadri taha jäävad.
Filmiauhindade kategooriad:
Parim mängufilm
Parim dokumentaalfilm
Parim animafilm
Parim lühifilm
Parim naisnäitleja
Parim meesnäitleja
Parim režissöör
Parim stsenarist
Parim operaator
Parim helilooja
Parim filmikunstnik
Parim helirežissöör
Parim monteerija
Parim kostüümikunstnik
Aasta tegija
Teleauhindade kategooriad:
Parim tõsielusaade
Parim teleseriaal
Parim meelelahutussaade
Parim uus saade
Parim erisaade
Parim ajakirjanduslik lugu
Parim naisnäitleja televisioonis
Parim meesnäitleja televisioonis
Parim naissaatejuht
Parim meessaatejuht
Parim režissöör
Parim stsenarist
Parim toimetaja
Parim operaator | Eesti filmi- ja teleauhinnad jõuavad sel aastal korraga kolmele telekanalile | https://menu.err.ee/655172/eesti-filmi-ja-teleauhinnad-jouavad-sel-aastal-korraga-kolmele-telekanalile | 24. märtsil jagatakse Nordea kontserdimajas teist korda Eesti Filmi Instituudi poolt ellu kutsutud Eesti filmi- ja teleauhindu. Esmakordselt Eesti teleajaloos toimub auhinnagala otseülekanne kolmes telekanalis korraga – ETV-s, Kanal 2-s ja TV3-s. |
"Kui mõtleme maailma rikkuse peale, siis on koondunud sellest pool maailma ühe protsendi elanike kätte. Mikroobide maailmas on lugu sarnane. Vaatamata sealsele mitmekesisusele paigutuvad peaaegu pooled mullas elavatest bakteritest ainult 500 erinevasse liiki. Kokkuvõtlikult moodustavad need meie fülotüüpidel põhineva liigituse alusel kõigist bakteriliikidest vaid kaks protsenti," leidis uurimuse juhtivautor Manuel Delgado-Baquerizo, Colorado ülikooli pinnaseökoloog ERR Novaatorile antud intervjuus.
Kokku uuris Delgado-Baquerizo kolleegidega 237 paigast kogutud proove. Seejuures olid esindatud kuus mandrit ja suurem osa loodusvöötmetest. "Seda võis aimata, aga me pole andnud isegi suuremale osale meie tagaõue mullas elutsevatele enimlevinud bakteriliikidele nime. Saati neid siis veel korralikult kirjeldanud või püüdnud neid laboris kasvatada," nentis Delgado-Baquerizo.
Koostatud nimekiri annab seega juhiseid, millistele üle kogu maailma levinud mikroobide uurimisele võiksid teadlased esmajärjekorras keskenduda. Muu hulgas aitavad bakterid reguleerida mullas leiduva süsiniku hulka ja mõjutavad teistele elusorganismidele tarvilike toitainete ringet.
Pikemas perspektiivis võiks levinud liikide täpsem kirjeldamine anda parema aimduse, millist rolli need ökosüsteemis täidavad. "Sealt edasi saame hakata mõtlema, kuidas tõsta nende vahendusel põllumuldade viljakust ja parandada mullakvaliteeti," lisas mullaökoloog.
Töörühm kasutas erinevate bakterite arvukuse hindamiseks metagenoomikat. "Suur osa meid ümbritsevast elurikkusest on endiselt tume ehk me ei tea täpselt, millega tegu on. Umbes nagu on universumit täitva tumeainega," selgitas Delgado-Baquerizo. Viimasel ajal populaarsust kogunud lahendus võimaldab järjestada kogu mullas leiduda pärilikkusaine. Sellega jääb jälg maha isegi neist bakteritest, kellele pole suudetud luua varem laboris piisavalt häid kasvutingimusi.
Sarnaselt varem ilmunud töödele leidsid teadlased analüüsi põhjal, et kõige rohkem mõjutavad piirkonnas elavate bakterite liigilist mitmekesisust mulla pH tase, taimede produktiivsus ja mulla niiskussisaldus.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Suurem osa enimlevinud mullabakteritest on siiani kirjeldamata | https://novaator.err.ee/655206/suurem-osa-enimlevinud-mullabakteritest-on-siiani-kirjeldamata | Planeedil elab kümneid tuhandeid erinevaid bakteriliike. Üle terve maailma kogutud proove uurinud teadlaste sõnul võimutsevad neist planeedi muldades aga vaid vähesed. Peaaegu pooled seal elavatest mikroobidest jagunevad kahe protsendi eristatavate bakteriliikide vahel. |
Viiest seni kavas olnud sprindist kolmanda võitnud Bö edestas finišis prantslast Martin Fourcade'i 12,8 sekundiga. Sellel hooajal on Bö Fourcade'i ees MK-etapi võitnud juba viiel korral, kokku on norralane triumfeerinud seitsmel etapil.
Kolmanda koha sai sarnaselt Fourcade'ile puhtalt lasknud sakslane Arnd Pfeiffer (+42,2), ühe möödalasu teinud venelane Anton Šipulin jäi pjedestaalikohast 4,1 sekundi kaugusele.
Kolmest rajal olnud eestlasest näitas parimat sõitu vanameister Roland Lessing, kes eksis mõlemas tiirus ühe korra ning kaotas Böle 2.18,8. See andis talle 39. koha. Kalev Ermits ja Kauri Kõiv jälitussõitu ei pääsenud - 76. koha saanud Ermits tegi kaks möödalasku ja kaotas võitjale 3.16,5, Kauri Kõiv tegi kolm möödalasku ja kaotas 3.33,9, mis andis talle 86. koha
Enne võistlust:
Eestlasi on stardis kolm: Kalev Ermits (stardinumber 18), Roland Lessing (49) ja Kauri Kõiv (87). Kokku on stardinimekirjas 110 meest.
Seni on kavas olnud neli sprinti, neist kaks on võitnud norralane Johannes Thingnes Bö, ühe tema vanem vend Tarjei Bö ja ühe prantslane Martin Fourcade. Eestlastest on parim tulemus kirjas Ermitsal, kes oli Annecy etapil sprindis 14.
Sprindi 60 paremat pääsevad laupäevasesse jälitussõitu. | Bö võitis taas Fourcade'i ees, Lessing pääses punktikohale | https://sport.err.ee/655099/bo-voitis-taas-fourcade-i-ees-lessing-paases-punktikohale | Itaalias Anterselvas jätkuval laskesuusatamise MK-etapil võitis meeste 10 km sprindi ühe möödalasu teinud norralane Johannes Thingnes Bö. |
Nõukogu esimehe Ruth Oltjeri sõnul koguneb rektori valimiskomisjon järgmisel nädalal ning valimised kuulutatakse välja hiljemalt 9. veebruaril.
„Kandidaatide esitamise tähtaeg saab olema kuni 15. märtsini. Senat ja nõukogu võtavad oma seisukohad 9. aprilliks. Valimispäev saab olema 26. aprill. Ja ametisse astub uus rektor meil 1. augustist, kui kõik läheb ootuspäraselt,” sõnas Oltjer.
Oltjeri sõnul ootab nõukogu uuelt rektorilt tarkust, auväärsust, aga ka oskust unistada. Ühtlasi peab nõukogu oluliseks, et uus rektor oleks kõneisik ka ühiskonnas.
„No kahtlemata võib uue rektori valimine tuua ülikoolile ka muutusi, aga ma loodan, et väga märkimisväärselt see suunamuutus ei tule. Et praegu on meil paigas viie aasta perspektiivid eelmisest rektoriajas ja minu meelest on need päris asjalikud,” ütles Oltjer.
Tartu ülikooli eelmine rektor Volli Kalm suri 23. detsembril. | Tartu ülikool valib uue rektori aprilli lõpus | https://novaator.err.ee/655201/tartu-ulikool-valib-uue-rektori-aprilli-lopus | Tartu ülikooli nõukogu otsustas reedel erakorralisel istungil, et uue rektori valimispäev on 26. aprillil. |
Vaata kohtumise tipphetki:
Kaheksandikfinaalis läheb Kontaveit vastamisi Kaia Kanepi alistanud hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 39.). 22-aastane Kontaveit on endast seitse aastat vanema hispaanlannaga korra mänginud, kuid seda seitse aastat tagasi – Tallinnas peetud Fed Cupi matšil jäi Suarez Navarro peale 6:2, 6:2. | VIDEO | Kontaveit seljatas Balti matšis Prantsusmaa lahtiste võitja | https://sport.err.ee/655199/video-kontaveit-seljatas-balti-matsis-prantsusmaa-lahtiste-voitja | Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel alistas Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 33.) kolmandas ringis lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 7.) 6:3, 1:6, 6:3 ning pääses 16 parema sekka. |
Pelletitega kütvad inimesed on hädas: küttematerjali osta ei saa, sest pelletid on kõigil tootjatel otsakorral ning hinnad on kasvanud lakke. Pelletitootjad siiski või sees ei uju, vaid vastupidi: kuna tootmine käib alavõimsusel, toodavad nad iga päevaga miinust. See on kriis, mis süveneb veelgi, ütlevad nad.
"Oma 18-aastase ajaloo jooksul, mis ma valdkonnas töötanud olen, ma ei mäleta, et oleks olnud sooja talve pärast sellist probleemi."
"Oma 18-aastase ajaloo jooksul, mis ma valdkonnas töötanud olen, ma ei mäleta, et oleks olnud sooja talve pärast sellist probleemi," ütleb OÜ Briketipoisid üks omanikest, juhatuse liige Renee Abel. "Olukord on raske. Aga hakkeprobleemi suurem kriis jõuab kohale kevadel. Siis pole enam asi hinnas, vaid polegi enam midagi müüa," tõdeb Abel.
Pehme talv on kaasa toonud vett täis metsaalused, nii et kusagile puitu varuma minna ei õnnestu. Pelletitootjate laovarud on ammendunud, nüüd läheb pressi alla kõik, mis sisse tuleb ja müük käib elavas järjekorras.
OÜ Briketipoisid ise metsa ei tee, vaid ostab oma tooraine saepuruna sisse. Praeguses toorainenappuses ei tea nad aga iial ette, kas saepuru tuuakse päevas koorma või kolme jagu, nagu pole harvad needki päevad, mil toorainet ei tulegi. Nõnda käib tootmine maksimaalselt poole võimsuse peal.
"Kui saaks, pressiks lund, aga seda ju ahju ei topi. Praegu pressiks mida iganes."
"Kui saaks, pressiks lund, aga seda ju ahju ei topi. Praegu pressiks mida iganes," väjendab Abel tootjate ahastust. "Hinnad tõusevad, aga see ei olegi kõige hullem – lõpptarbija on maruvihane, et talve pole, aga hinnad on nii laes."
Siiani maksis tonnine kotitäis püsikliendile 200 eurot koos käibemaksuga, uuest nädalast aga müüb Briketipoisid sama kogust juba 220 euroga. Seevastu suvel sai kütte kätte veel 160 euroga. Hinnatõusu vahe ei lähe aga mitte pelletitootja taskusse, vaid tõusnud on ka defitsiitse toorme hind.
Briketipoisid veel müügipiiranguid kehtestanud pole, ent leiab, et see on peagi vältimatu.
"Laod on juba tühjad, praegu müüme seda, mis pressist tuleb. Kes ootab oma järjekorra ära, see saab, kes ei jõua, peab võtma mujalt, kui saab," tõdeb Abel.
Nordic Pellets OÜ juhatuse liige Martti Kaup tõdeb ka, et vanad varud on kokku kuivanud, neist jagub heal juhul veel paariks päevaks. Siiski lubab ettevõte, et tarnes auku ei tule, sest toormaterjali ladudes veel ettenägelikult on. Ent nendelgi käib tootmine alla poole võimsusega.
"Oleks metsad siis jääs, oleks veel hea. Aga mets on vesine," tõdeb ka Kaup. "On kriis, aga sellest tuleb üle saada."
"On kriis, aga sellest tuleb üle saada."
Nordic Pellets on kriisi tõttu väljamüügipiirangu kehtestanud: ühele ostjale müüakse 500 kuni tuhat kilo, eraisikule poole tonni kaupa.
Kaup ütleb, et nemad hindu tõstma ei kiirusta. "Liigume selle hinnaga edasi, mis on turul, ega me nüüd klientidele-poodidele tee sellepärast, et ilm on paha, hindu kõrgemaks."
Nordic Pellets müüb kohapeal kütet 190 euroga tonnist, suvised hinnad jäid 170-180 euro kanti.
Suurtel ettevõtetel on aga veelgi raskem. Eesti suurim pelletitootja Graanul Invest on oma tootmise konkurentide sõnul peaaegu seisanud, suutes vaid väga väheses mahus kütteainet toota. Graanul Invest ise rasket olukorda ei kommenteerinud. | Soojast talvest märjad metsad on pelletitootjad kuivale jätnud | https://www.err.ee/655179/soojast-talvest-marjad-metsad-on-pelletitootjad-kuivale-jatnud | Soe talv on metsaalused nii märjaks teinud, et metsamehed ei pääse puitu tegema. See on põhjustanud kütteturul toorainenappuse ja pelletihinnad lakke viinud, sest tootmine käib alavõimsusel ja kõik, mis tarnitakse, läheb tootmisest otse müüki. Tarbijad on aga pahased kõrge hinna ja puuduva küttematerjali pärast. |
Märgatavalt kasvab tänavu haiguste ennetamise, perearstiabi, hambaravi ja välisriigis ravi rahastus. 34 miljoni euro suurune lisarahastus eriarstiabis aitab lühendada järjekordasid ja teha rohkem operatsioone mitmel erialal.
Eriarstiabi eelarve kokku kasvab rohkem kui kümnendiku ehk 66 miljoni euro võrra. Tervishoiureformi tulemusel eelarvesse lisandunud 34 miljoni euro abil paraneb laste haiguste ravi kättesaadavus, kokku suureneb pediaatria ja lastekirurgia rahastamine 5,5 miljoni euro võrra.
Uue põlve- või puusaliigese saab sel aastal kuni 3600 inimest, nende operatsioonide järjekorrad vähenevad kuni 10 kuu võrra. Rohkem vahendeid suunatakse ka silmakae raviks.
2018. aasta algusest lisandub inimestele ravimite hüvitamise nimekirja 20 uut ravimit. Sellest aastast kehtib suurte ravimikulutustega inimestele täiendav soodustus juba alates 100 eurost.
Kokku on ravimite eelarve sel aastal 135 miljonit eurot. Meditsiiniseadmete eelarve tõusis 10 miljoni euroni. Sellest aastast hüvitab haigekassa 155 uut meditsiiniseadet.
Perearstiabi eelarve tõuseb 15 miljoni euro võrra. Sel aastal panustatakse oluliselt tervisekeskustesse, sealjuures ämmaemandus-, füsioteraapia- ja koduõendusteenustele.
Haiguste ennetamise eelarve kasvab 3 miljoni euro võrra. Olulise uuendusena võimaldatakse rinnavähi sõeluuringuid nüüd ka 68- ja 69-aastastele naistele.
Tervise edendamise eelarvesse suunatakse 1,6 miljonit eurot, mis võimaldab sel aastal alustada uusi projekte vaimse tervise edendamiseks, täiskasvanute suutervise parandamiseks ning raskete haiguste ennetamiseks.
Hambaravi eelarve on ligi poole võrra suurem kui eelmisel aastal, koos proteesihüvitistega kokku 52 miljonit eurot. Laste hambaravi eelarve suureneb ligi viiendiku võrra. 2018. aastal tõusis täiskasvanute hambaravihüvitis 30 eurolt 40 euroni.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmiseks on selleks aastaks planeeritud 152 miljonit eurot. | Haigekassa eelarve kasvab tänavu 13 protsenti | https://www.err.ee/655197/haigekassa-eelarve-kasvab-tanavu-13-protsenti | Haigekassa nõukogu kinnitas reedel 2018. aasta eelarveks 1,28 miljardit eurot, mis on 150 miljoni euro võrra suurem kui 2017. aastal. |
Ajalehe Times andmetel olevat ideel ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni põhimõtteline toetus.
Neljapäeval, kui president Macron kohtus oma Inglismaa visiidil peaminister Theresa Mayga, sai Johnson omakorda kokku oma Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga. Ministrid leppisid kokku, et moodustatakse ühine ekspertide töörühm, mis hakkab arendama ühiseid projekte.
Algatusest andis Johnson teada ka oma Twitteri-kontol. "Meie majanduslik edu sõltub heast infrastruktuurist ja headest ühendustest. Kas La Manche'i tunnel võiks olla alles esimene samm?"
So much important work in #UKFRSummit outcomes, but I’m especially pleased we are establishing a panel of experts to look at major projects together. Our economic success depends on good infrastructure and good connections. Should the Channel Tunnel be just a first step?
— Boris Johnson (@BorisJohnson) January 18, 2018
Johnson peab väidetavalt naeruväärseks, et kahe nii olulise riigi vahel on hetkel vaid üks raudtee, ning seetõttu peab ta vajalikuks uurida ideed rajada üle väina sild. La Manche'i väina kitsaimas kohas eraldab Inglismaad ja Prantsusmaad umbes 32 kilomeetrit.
Eelmisel aastal rääkis Johnson ka "merealusest maanteest", mis tema hinnangul olevat ka sümboolne näide, et kuigi Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, sidemeid Euroopaga läbi ei lõigata.
Liverpooli Ülikooli arhitektuuriprofessor Alan Dunlop ütles Timesile kommentaariks, et arvestades oma ametiaega Londoni linnapeana, võiks Johnson igasugustest suurtest ehitusprojektidest eemale hoida. "Pärast Garden Bridge'i janti, kus Boris Johnson Londoni linnapeana ilmselgelt jättis tähelepanuta ehitusreeglid, kulutas 60 miljonit naela maksumaksja raha ja siis raiskas veel 37 miljonit naela, võiks arvata, et ta hoiab edaspidi muude sildade ehitamisest eemale. Iga mõistlik inimene teeks seda."
Ideed ennast analüüsides rõhutas Dunlop, et La Manche'i väin on üks tihedama laevaliiklusega kohti maailmas. "Kas sellest ei piisa? Oleks lihtsam ja ka odavam nihutada Prantsusmaad lihtsalt lähemale."
Professor märkis irooniliselt, et sillaehitus oleks äsja pankrotti läinud suurfirma Carillion jaoks igati sobilik järjekordne "fantaasiaprojekt".
Ühendkuningriigi laevanduskoda kommenteeris sillaideed järgneva avaldusega: "Ehitada suur betoonstruktuur keset maailma tihedaima liiklusega laevateed võib kohata mõningaid väljakutseid."
Kuningliku Akadeemia liige ja arhitekt Ian Ritchie polnud samuti "Boris Bridge'ist" vaimustuses. "Ta lasi oma esimese sillaprojektiga tuulde rohkem kui 46 miljonit. Seega ma arvan, et ta ei peaks oma puudulikku mõtlemist rakendama uue "sildu ehitava" välispoliitika teenistusse. Hoidke see narr eemale keskkonnast ja La Manche'i väinast ning jätke kalad rahule," lausus ta.
Maailma pikim sild - Danyang-Kunshani sild - asub Hiina idaosas Jiangsu provintsis. 2011. aastal valminud sild on 164,8 kilomeetri pikkune ning see on osa Hiina kiirrongide süsteemist.
Peaminister Theresa May pressiesindaja aga teatas reedel kommentaariks, et mingeid konkreetseid plaane Briti-Prantsuse silla rajamiseks ei ole ning et välisminister oli viidanud vaid kahe riigi ühisele töörühmale, vahendas BBC.
Sillaidee jõudis avalikkuse ette ajal, kui Macron teatas Mayga Sandhursti sõjaväeakadeemias kohtudes, et Londonile eraldi kokkuleppe koostamine hävitaks Euroopa Liidu ühisturu.
"Kui te tahate ligipääsu ühisturule, sealhulgas finantsteenustele, siis olge lahked. Kuid see tähendab, et te peate panustama eelarvesse ja tunnistama Euroopa seadusi. Sellised on reeglid ja me teame süsteemi, mis on paigas Norra jaoks," selgitas Macron.
En marche ! Great meetings with French counterparts today pic.twitter.com/D73B1rSkd3
— Boris Johnson (@BorisJohnson) January 18, 2018 | Johnson käis välja idee ehitada sild üle La Manche'i väina | https://www.err.ee/655116/johnson-kais-valja-idee-ehitada-sild-ule-la-manche-i-vaina | Briti välisminister Boris Johnson on käinud välja idee, et Suurbritannia ja Prantsusmaa vahele, üle La Manche'i väina, võiks ehitada silla. |
Eesti paar teenis lühitantsu eest kohtunikelt 41,53 punkti, millega jäid 30 paari seas 27. kohale, vabatantsule pääses 20 parimat paari.
Lühitantsu järel on esikohal viimase kolme aasta Euroopa meistrid ja kahekordsed maailmameistrid, prantslased Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron, kes teenisid 81,29 punkti. Teisel kohal on venelased Alexandra Stepanova ja Ivan Bukin 75,38 punktiga ning kolmandana lähevad vabatantsule itaallased Anna Cappellini ja Luca Lanotte, kes said lühitantsu eest 74,76 punkti.
Jäätantsu Euroopa meistrid selguvad laupäeval. | Eesti jäätantsijad EM-il edasi ei pääsenud | https://sport.err.ee/655195/eesti-jaatantsijad-em-il-edasi-ei-paasenud | Moskvas peetavatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti jäätantsupaar Katerina Bunina – German Frolov 27. koha. |
Saksamaal sai surma kuus inimest, nende hulgas kaks päästeameti töötajat langenud puude ja rusude tõttu, vahendas CNN.
68-aastane veokijuht sai surma, kui tuul tema sõiduki teisele poole tänavat puhus, teatas politsei.
Liidumaa siseministri Herbert Reuli sõnul sai kolm inimest surma Nordrhein-Westfalenis. 62 inimest sai vigastada.
Kölni päästeteenistuse teatel ei saanud üks sünnitaja teesulu tõttu haiglasse minna, mistõttu sündis laps autos.
Saksamaa raudteeoperaator Deutsche Bahn taastas reedel osa neljapäeval peatatud pikamaaliinidest. Raudteeteenus Nordrhein-Westfalenis ja mõnel pool Rheinland-Pfalzis on endiselt peatatud ning see ei taastu ka kogu reede jooksul.
Saksa ilmateenistuse teatel oli tegemist ühe rängima tormiga viimaste aastate jooksul. Viimati laastas riiki nii tugev torm Kyrill 11 aastat tagasi.
Tormi Friederike tuulepuhangud ulatusid 100 kilomeetrini tunnis. Nüüd suundub torm Poola poole, kus selle tugevus CNN-i andmetel peaks vähenema.
Hollandis sai politsei teatel surma kaks meest. Üks hukkus Zwolles, kui talle puu peale kukkus, teine suri Enschedes.
Schipholi lennujaam teatas, et tõenäoliselt on reedel lennujaamas rohkem rahvast, kuna neljapäeval tühistati vähemalt 320 lendu.
Samuti viis tuul hoonetelt minema mõne katuseplaadi, misõttu pidi lennujaam sulgema kahe väljuvate lendude ala sissepääsud.
Ka raudteeteenus oli neljapäeval Hollandis peatatud.
Suurbritannias murdis tugev tuul kolmapäeva õhtul ja neljapäeva öösel mitmel pool puid ning tõi kaasa elektrikatkestusi. Samuti mõjutas torm ühistransporti. | Torm nõudis Lääne-Euroopas vähemalt kaheksa inimelu | https://www.err.ee/655189/torm-noudis-laane-euroopas-vahemalt-kaheksa-inimelu | Saksamaad ja Hollandit tabanud tormi tõttu sai surma vähemalt kaheksa inimest. |
Vastavalt riigikaitseseadusele otsustab kaitseväe osalemise välisoperatsioonidel kaitseminister, tehes seda riigikogu mandaadi alusel. Sel kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega suurendab Eesti Afganistanis oma osalust 40 mehe võrra.
ERR-ile teadaolevalt plaanib Eesti koostöös Prantsusmaaga saata Malisse oma rühma. Kaitseminister Jüri Luik kohtub tuleva nädalal Prantsusmaa kaitseministri Florence Parlyga ja teiste teemade seas tuleb ka see arutusele. Oma toetusest Prantsusmaale terrorismivastases operatsioonis Malis andis hiljuti teada ka Suurbritannia.
Eesti osalusel Malis on kaks taustamõõdet. Üheltpoolt teatas Prantsuse kaitseminister Parly sel nädalal, et 2019. aastal naaseb Prantsuse kompanii Eestis asuvasse NATO pataljoni ning lisaks panustab Prantsusmaa alates maist NATO Balti õhuturbesse, vahetades välja praegu Ämaris baseeruvad Itaalia õhuturbelennukid. Teisalt on Prantsusmaa roll pärast Emmanuel Macroni võimule tulekut Euroopa asjades, sh julgeolekupoliitikas oluliselt kasvanud.
Eesti kaitseminister Jüri Luige sõnul on Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö väga tihe, Eesti on osalenud ühistel operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, tehakse kahepoolset koostööd NATO-s, Euroopa Liidus ning küberkaitses. | Eesti võib lisaks Afganistanile saata ka Malisse rühma jagu sõdureid | https://www.err.ee/655194/eesti-voib-lisaks-afganistanile-saata-ka-malisse-ruhma-jagu-sodureid | Kui sel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise Eesti osaluse suurendamine Afganistanis, siis peagi võib saadikute lauale jõuda taotlus saada mandaat ka Eesti tegevväelaste saatmisele Malisse Aafrikas. |
USA keelas mullu septembris valitsusasutustel Kaspersky toodete kasutamise, kuna ametnike seas võttis maad mure, et Vene luureagentuurid võivad seda tarkvara ära kasutada, vahendas Reuters.
Kaspersky on korduvalt eitanud igasuguseid seoseid ühegi riigi valitsusega ning kinnitanud, et ei aita Venemaad ega ka teisi riike küberspionaažis.
Ettevõtte käive oli 2017. aastal 698 miljonit dollarit, mis ületas küll üle-eelmise aasta 644 miljoni dollari suurust käivet, ent jäi veidi alla eesmärgile, milleks Kaspersky tegevjuht ja asutaja Eugene Kaspersky oli seadnud üle 700 miljoni dollari.
Põhja-Ameerikas langes Kaspersky müük mullu eelnenud aastaga võrreldes kaheksa protsenti. Ettevõte põhjendas seda geopoliitiliste väljakutsete ja alusetute süüdistustega.
Ka Euroopas kahanes müük veidi, 2016. aastaga võrreldes kaks protsenti, kuid Ladina-Ameerikas ja Venemaal olid müügitulemused seevastu väga head.
"Hoolimata keerulisest geopoliitilisest olukorrast, põhjendamatutest süüdistustest ja katsetest meie tegevust õõnestada, säilitas ettevõte positiivse dünaamika," sõnas Eugene Kaspersky.
Wall Street Journal kirjutas oktoobris, et Vene häkkerid kasutasid Kaspersky tarkvara, et leida NSA töötaja koduarvutist salajasi dokumente, mille nad seejärel varastasid. Mullu detsembris hoiatasid Suurbritannia võimud valitsusasutusi riskide eest, mis kaasnevad venelaste viirustõrjeprogrammi Kaspersky kasutamisega. | Kaspersky Lab süüdistab käibelanguses geopoliitilisi väljakutseid | https://www.err.ee/655190/kaspersky-lab-suudistab-kaibelanguses-geopoliitilisi-valjakutseid | Moskva viirusetõrjetarkvara tootja Kaspersky Labi käibenumber oli mullu ülemöödunud aasta omast suurem, kuid nende müük Põhja-Ameerikas vähenes ja selle põhjuseks peab ettevõte neile osaks saanud süüdistusi sidemetes Vene valitsusega. |
Alma Media arvamusküsitluse kohaselt toetab Niinistöt praegu 58 protsenti valijatest, Helsingin Sanomat annab talle aga toetuseks 68 protsenti. Kuigi erinevad tulemused on paljude jaoks olnud üllatuseks, ei ole siiski tegu millegi erakordsega, sest kaks arvamusküsitlust on mitmes mõttes ka erinevalt tehtud. Näiteks hõlmab 58 protsenti andnud uuring vaid neid valijaid, kes on juba oma kindla otsuse langetanud.
Mõlema uuringu kohaselt on teisel kohal roheliste kandidaat Pekka Haavisto (Alma Media toetus 14% ja HS toetus 11%), kes oleks ka võimaliku teise vooru korral Niinistö vastaskandidaadiks. Kolmas koht on mõlemas uuringus ka sama ehk seda hoiab kõva tõusu teinud veteranpoliitik Paavo Väyrynen (Alma Media 7%, HS 8%).
Teises voorus suudaks Niinistö ülekaalukalt võita nii Haavistot kui ka kõiki ülejäänud kandidaate, prognoosivad uuringud.
Jokisipilä rõhutas Ylele antud intervjuus, et olukorda, kus esikohal olev kandidaat kaotab valimispäeva lähenedes toetust, on nähtud ka varasemate presidendivalimiste ajal.
Teadlane meenutas 2006. aastat, kui sotsiaaldemokraadist Tarja Halonen kandideeris teiseks ametiajaks ning omas valimistele eelnevatel kuudel kõrget toetust. Esimeses voorus aga kogus ta alla 50 protsendi ning riigipeaks sai ta alles pärast teist tasavägist - 51,79 protsenti 48,21 protsendi vastu - vooru Niinistö vastu.
"Siin on mitmeid selgitavaid asjaolusid, kuid kõige märkimisväärsem on see, et need inimesed, kes jälgivad maailma parteipoliitiliselt, on enne valimispäeva koondumas oma erakonna kandidaadi taha ja soovivad tema poolt vähemalt esimeses voorus hääletada," selgitas Jokisipilä.
Kõige märkimisväärseks arenguks viimastes uuringutes peab Jokisipilä Paavo Väyryneni toetuse kasvu. Varasemate valimiste põhjal on alust arvata, et Väyrynenil potentsiaalset mõnisada tuhat potentsiaalset valijat, kes on nüüd aktiivsust üles näidanud.
Väyryneni avaldused on eksperdi arvates kõnetanud euroskeptikuid, kes jagavad seisukohta, et näiteks Euroopa Liit ei ole Soome jaoks mitte lahendus, vaid probleem, ning kella jaoks esindab Väyrynen ülejäänud kandidaatidest selgelt erinevat hoiakut. Migratsioonikriitilisi seisukohti aga suutvat omal ajal üle kümne aasta välisministrina töötanud Väyrynen samal teemal rääkivast Põlissoomlaste kandidaadist Laura Huhtasaarist palju usutavamalt vormistada. | Teadlane: Niinistö toetuse kahanemises pole midagi üllatavat | https://www.err.ee/655191/teadlane-niinisto-toetuse-kahanemises-pole-midagi-ullatavat | Turu Ülikooli poliitikateadlane Markki Jokisipilä ei pea üllatavaks seda, et neljapäeval ja reedel avaldatud Alma Media ja ajalehe Helsingin Sanomat tellitud uuringute kohaselt on president Sauli Niinistö toetus enne valimispäeva kahahenud. |
Üle noatera kolmandasse ringi pääsenud Wozniacki sai seekord kindlama võidu, alistades turniiril 30. paigutatud Bertensi napilt alla pooleteise tunni kestnud kohtumises 6:4, 6:3. Seejuures oli Bertensil kuus murdevõimalust, aga ta suutis neist vaid ühe realiseerida, Wozniacki seevastu kasutas neljast murdepallist ära kolm.
Kaheksandikfinaalis läheb Wozniacki vastamisi 19. paigutusega slovakitari Magdalena Rybarikovaga, kes sai kahetunnise maratonmängu järel 7:5, 3:6, 6:1 jagu ukrainlanna Katerina Bondarenkost.
Wozniackiga samasse tabeliveerandisse kohtub ka Eesti esireket, turniiril 32. asetatud Anett Kontaveit ehk et edu korral kaheksandikfinaalis võivad nad omavahel veerandfinaalis vastamisi minna. | Wozniacki marssis kindlalt neljandasse ringi | https://sport.err.ee/655187/wozniacki-marssis-kindlalt-neljandasse-ringi | Naiste tennise maailma teine reket, taanlanna Caroline Wozniacki pääses Austraalia lahtistel meistrivõistlustel väljakult kohaliku aja järgi veidi pärast südaööd, kui sai kahes setis jagu hollandlanna Kiki Bertensist. |
Tegemist on Balti liiga 2017/18 hooaja avanädalavahetuse nn. peegelvooruga. Siis sai Viljandi HC kodus ühe väravaga jagu Klaipeda Dragunasest ning kaotas täpselt sama tulemusega ehk 26:27 Vilniuse VHC Šviesale. Toonased kaks võidupunkti on ka ainsad, mis Viljandil A-alagrupi tabelis hetkel kirjas ja mullune veerandfinalist on hetkel kuue tiimi seas viimane.
Marko Koks loodab tabeliseisu parandada
Seni vaid võite tunnistanud tiitlikaitsja Riihimäe Cocks juhib A-algruppi 12 punktiga, Dragunasel ja Dobele Tenaxil on kuus, Šviesal neli silma. Eesti esindajad Viljandi ja Kehra on kahe punktiga hetkel esinelikust ja seeläbi ka veerandfinaalikohtadelt väljas.
"Sügisel me ilmselgelt polnud parimas vormis," tunnistas mulkide peatreener Marko Koks. "Lisaks on võrreldes nende mängudega lisandunud Andrei Hapal, mis annab meile käike juurde. Vladimir Maslaki kaotus on muidugi valus, aga samas on kogu ülejäänud meeskond terve – nii pikka pinki pole meil ikka juba väga kaua olnud."
Neljapäeval pidas Viljandi kõva lahingu koduses liigas, alistades pärast kaotatud avapoolaega võõrsil Põlva Coopi 28:22. "Pausi järel oli ju rabedust oodata, aga et nii roostes olime, tuli väikese üllatusena. Teine poolaeg oli siiski mängu moodi ning positiivseks tuleb pidada tõsiasja, et kaitse toimis kogu kohtumise jooksul," analüüsis Viljandi juhendaja.
"Sügisel esitasime Dragunase vastu hea partii ja neil pole ka olnud lihtne periood, sest peatreener Arturas Juškenas oli eemal koondise juures. Šviesat polnud me enne sügist pikka aega näinud, nüüd on vastasest palju parem pilt ees. Vaadates tabeliseisu, siis peame mingid punktid siit nädalavahetuselt kätte saama kui silmas pidada esmast eesmärki ehk veerandfinaali jõudmist," lisas Koks.
Serviti soovib punktilisa, Tallinn lubab võidelda
Laupäeva õhtul lähevad juba kuuendat korda sel hooajal vastamisi Serviti ja HC Tallinn, seni on kõik kohtumised võitnud Põlva klubi. Teisipäeval kohtuti viimati koduses liigas ja Serviti võidunumbrid olid 42:28. Balti liiga mängu teeb erilisemaks tõsiasi, et Tallinn sõidab Põlvasse peatreener Jüri Lepata, kes sõitis Horvaatiasse EM-finaalturniiri jälgima.
Meeskonda juhendavad Risto Lepp ja Martin Lillepea. "Serviti on tegemas väga tugevat ja stabiilset hooaega ning loomulikult ei saa ma öelda, et läheme ja võtame Põlvast võidu. Küll saan aga lubada, et läheme võitlema ja endast kõike andma," lausus Risto Lepp.
Viimases omavahelises mängus puudusid pealinlastel kõik kolm joonemängijat ning seis pole parem ka laupäeva eel. "Rainer Kelk on sõjaväes, Mattis Rätsepal on sõrmevigastus ning Veiko Luik haige. Pole kindel, kas viimast Balti liiga kohtumiseski kasutada saame. Teisipäeval täitis joonemängija rolli Markus Viitkar," selgitas treenerist tegevjuht Lepp.
"Kuidagi on nii sattunud, et kohtume juba kuuendat korda, nii et tunneme vastast juba päris hästi. Tallinn on pakkunud küllalt erinevat võitlust – vahel väga kõva vaimuga ja hingestatut, vahel jälle mitte eriti," hindas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Nad kasutavad palju seitse kuue vastu taktikat ning kohati päris õnnestunult, peame selleks alati valmis olema."
Nagu Tallinnal, on Servitilgi puudu joonemängija, sest kaitsespets Indrek Neeme on eemal. "Kindlasti peame tähelepanu pöörame õigele häälestatusele, sest ei tohi lubada, et viis võitu sama vastase üle meestes liigse rahulolu tekitavad. Oleme küll napilt B-alagrupi liidrid, ent Balti liiga punkte on väga vaja, et kindlustada parim võimalik positsioon veerandfinaalideks," sõnas Musting.
Eesti klubide mängud sel nädalavahetusel Balti liigas:
20.01 kl 14 Klaipeda Dragunas – Viljandi HC (Klaipedas)
20.01 kl 18 Põlva Serviti – HC Tallinn (Põlvas)
21.01 kl 15 Vilniuse VHC Šviesa – Viljandi HC (Vilniuses) | Kolm Eesti klubi lähevad Balti liigas punktijahile | https://sport.err.ee/655182/kolm-eesti-klubi-lahevad-balti-liigas-punktijahile | Käsipalli Balti liiga põhiturniir saab uue hoo sisse kui alanud aasta esimene mängudevoor peetakse sel nädalavahetusel. Peamiseks lahinguväljaks on sel korral Läti ja Leedu, kuhu ka Viljandi HC sõidab punktijahile. Lisaks kohtuvad Põlva Serviti ja HC Tallinn omavahel Mesikäpa hallis, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper on mänguvaba. |
"Kindlasti Keskerakond oma partneri umbusaldamist ei toeta. Urmas Reinsalu käitumine oli sobimatu, mistõttu palusin ma tal vabandada ja seda ta on ka teinud. Kogenud poliitikule oli see kindlasti oluline õppetund. Igasugune vägivald on lubamatu," ütles peaminister ERR-ile.
Kuivõrd sotsiaaldemokraat Hannes Hanso lubas hääletada Reinsalu umbusaldamise poolt, siis kavatseb Ratas juba lähiajal arutada Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jevgeni Ossinovskiga kujunenud olukorda.
"Kindlasti arutan. Juba uue nädala algul."
Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu kinnitas, et fraktsiooni liikmed Reinsalule umbusalduse avaldamist ei toeta.
"Meedias ilmunud väited nagu oleks viis riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget lubanud justiitsministri umbusaldusavaldusele oma allkirja anda, ei vasta tõele. Täna toimunud fraktsiooni seminaril jäi selgelt kõlama seisukoht, et Keskerakonna saadikud ei toeta Urmas Reinsalule umbusalduse avaldamist," teatas ta.
Sarapuu sõnul arutab Keskerakonna fraktsioon tekkinud olukorda ka oma esmaspäevasel koosolekul.
Pärast Margus Tsahkna ja Marko Mihkelsoni lahkumist IRL-ist ning Olga Ivanova väljaheitmist Keskerakonnast (kuulub siiani küll Keskfraktsiooni), saab koalitsioon riigikogus arvestada 53 häälega. | Jüri Ratas ERR-ile: Keskerakond ei toeta Reinsalu umbusaldamist | https://www.err.ee/655178/juri-ratas-err-ile-keskerakond-ei-toeta-reinsalu-umbusaldamist | Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-i uudisteportaalile, et Keskerakond ei toeta justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) umbusaldamist. |
Sellest minu jaoks Cranberriese mahavaikimiseks piisas. Tõsi, kui neid raadiost mängiti, jäin ma ikkagi nagu juhuslikult raadio juurde hängima. Sest muusika ise oli ju hea. Ja sel kevadel avastasin The Cranberriese uuesti. Või sain piisavalt suureks, et julgedagi kuulata muusikat, mis meeldib.
Teisesuse esiletõus
Paljude jaoks võrdub The Cranberries selle solisti Dolores O’Riordaniga, isikupärase vokalisti ning väga hea muusikuga. Eks oli ta ju mitme Cranberriese loo autor. Teisest küljest kehastab O’Riordan vähemalt minu jaoks n-ö teisesust muusikas, mis suutis end meinstriimi murda.
Kõige ilmekamalt kostis see teisesus loomulikult välja tema laulustiilis. Tugevas iiri aktsendis, popmuusika normist erinevas häälekasutuses, kust aga puudus kõige iiripärase romantiseerimine ja eksotiseerimine, mis oli tollal ju tavaks. Poisilik, lausa androgüünne visuaal koos sassis poisipeaga ainult toetas seda teisesust, isegi kui kõik see oli osa tollasest indie- popi esteetikast. Igatahes mõjus väike tüdruk suure kitarriga vägagi queer’ ilt ajal, mil mõiste alles hakkas end kehtestama.
On muidugi omaette teema, kui palju laulja ise taoliste siltidega samastus, näiteks on teada tema abordivastased avaldused. Samas jõudis laulja võtta toetavalt sõna ka abieluvõrdsuse ja LGBT+ teemadel ning puudutada mitmeid tabuteemasid – bipolaarsust, anoreksiat, depressiooni ja seksuaalset kuritarvitamist noores eas. Ehk siis asju, mis kuuluvad paljude inimeste igapäeva, ent millest kõnelemine on justkui halb toon.
Tüdruku hääl laulus
Aga suurim väärtus oli ikkagi muusika, kus intiimsus ja viha, helgus ja raev kulgesid käsikäes. Väidetavalt oli O’Riordan mänginud The Cranberriese prooviesinemisel oma lugu “Linger”, millest sai ka ansambli esimene suur hitt. “Linger” on ka muusikaliselt üks äraütlemata ilus, natuke naiivse kõlaga laul. Aga lisaks annab see teksti ja muusika kooskõlas hääle 17aastasele tüdrukule, sest räägib mõne tõlgenduse kohaselt sellest, mis tunne on olla kõigi ees keset pidu mahajäetud.
See aga pole sugugi ainus O’Riordani autorlusega hitt Cranberriese lugude hulgas ning mitte kõik laulud pole nii pehmekõlalised. Näiteks suhteliselt kurjakõlaline “Zombie”, mille laulja kirjutas IRA rünnaku tõttu Warringtonis, kus hukkus kaks noorukit. Eriti karm kuulamine on aga “Fee Fi Fo”, mis räägib lapse kuritarvitamisest ilma igasuguse ilustamiseta.
Muide, ma kirjutan seda artiklit, sest paari päeva eest tuli teade, et 46aastane Dolores O’Riordan leiti surnuna. Ilmselt on kohatu poetada see info siia loo lõppu, aga alustada sellega lugu ka ei taha.
Artikkel ilmus algselt: Feministeerium.ee | Brigitta Davidjants: raev ja helgus Dolores O’Riordani hääles | https://kultuur.err.ee/655175/brigitta-davidjants-raev-ja-helgus-dolores-o-riordani-haales | Ma ei kuulanud The Cranberriest tiinekana, kuigi oleks võinud. Ilmselt olin enda arust liiga lahe ja alternatiivne, Cranberries oli aga just muutunud popiks. Pealegi andis üks autoriteetne punkkitarrist Dolores O’Riordani hääle kohta hävitava hinnangu, umbes et “iiri mutt väristab häält”. |
Ilves hüppas kvalifikatsioonis 106 meetrit ja teenis selle eest 100,1 punkti, mis andis talle 33. koha.
Karl-August Tiirmaa teenis 86-meetrise hüppe eest 72,6 punkti ja sai 56. koha, Kail Piho hüppas 91 meetrit ja sai 69,5 punktiga 59. koha ning Han Hendrik Piho tegi 87,5-meetrise õhulennu ja oli 65,4 punktiga 64 sportlase seas 61.
Viimasena pääses põhivõistlusele ehk 50 parema sekka poolakas Adam Cieslar, kes teenis 92-meetrise hüppe eest 82,7 punkti.
Põhivõistlus on kavas laupäeval, hüppevoor algab Eesti aja järgi kell 11.30 ja 10 km murdmaasõit kell 13.30. | Eestlastest pääses Prantsusmaal põhivõistlusele vaid Ilves | https://sport.err.ee/655174/eestlastest-paases-prantsusmaal-pohivoistlusele-vaid-ilves | Prantsusmaal Chaux-Neuve’is alanud kahevõistluse MK-etapil tagas eestlastest koha põhivõistlusel vaid Kristjan Ilves. |
Esimeses setis murdis Kontaveit kõik lõunanaabri servid ning võitis 6:3, seejärel võttis mullune Prantsusmaa lahtiste võitja Ostapenko meditsiinilise pausi, et tohterdada valu teinud vasakut reielihast. Teist setti alustas teibitud lätlanna tugevalt longates, kuid näiliselt mõjus paus halvasti just Kontaveidile - Ostapenko võitis teise seti 35 minutiga. Otsustavas setis näitas eestlanna head kaitsemängu ning pööras enda kasuks ülitähtsaks osutunud seitsmenda geimi, mis venis enam kui kümne minuti pikkuseks.
"See on imeline, olen nii õnnelik, nii suurepärase publiku ees on hea mängida. Aitäh, et mulle kaasa elasite," rääkis eestlanna väljakul pärast matši lõppu.
"Ta on väga raske vastane, mängib nii agressiivselt," jätkas Kontaveit. "Püüdsin kolmandas setis vastu pidada, sain murde kätte ja see andis enesekindlust. Mängisin esimeses ja kolmandas setis väga hästi. Suurepärane on siin neljandas ringis olla, olen üliõnnelik!"
You can't wipe the ???? off her face... Anett #Kontaveit will play Carla Suarez Navarro in the 4R! #AusOpen pic.twitter.com/euoztAbWGw
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 19, 2018
Tund ja 54 minutit kestnud kohtumise jooksul lõi Kontaveit kuus ässa Ostapenko kolme vastu, esimese servi õnnestumise protsent oli vastavalt 66 ja 60, küll võitis Ostapenko teiselt servilt 33 protsenti punktidest Kontaveidi 25 vastu. Äralöögid jäid lätlanna kasuks 32:19.
Kaheksandikfinaalis läheb Kontaveit vastamisi Kaia Kanepi alistanud hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 39.). 22-aastane Kontaveit on endast seitse aastat vanema hispaanlannaga korra mänginud, kuid seda seitse aastat tagasi – Tallinnas peetud Fed Cupi matšil jäi Suarez Navarro peale 6:2, 6:2.
Kolmandat korda Austraalia lahtiste põhitabelis mänginud Kontaveit polnud varem avaringist kaugemale jõudnud. Üldse kordas Kontaveit nüüd enda karjääri parimat saavutust suure slämmi turniiril – ka 2015. aasta US Openil jõudis ta kaheksandikfinaali.
???? Another upset! ????
[32] Anett #Kontaveit is through to the 4R at the expense of [7] Jelena #Ostapenko. #AusOpen pic.twitter.com/WW9wjG6EEX
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 19, 2018
MÄNGU KÄIK:
Esimene sett:
1:0 Kontaveidil on kohe avageimis kasutada kaks murdepalli ning ta realiseerib neist esimese. Hea algus eestlanna poolt.
1:1 Oma servigeimil on Kontaveit aga sootuks rabedam ja lätlanna läheb 40:0 ette. Eestlanna võidab kaks järgmist punkti, aga ei suuda seejärel Ostapenko head lööki päästa.
2:1 Ostapenko lööb geimi jooksul kaks ässa, aga Kontaveit kasutab ära teise murdepalli. Kõik kolm senist geimi on lõppenud murdega.
Gotta love Kontaveit's "come on!" #AusOpen
— Deni (@denidelev) January 19, 2018
3:1 Energiline ja agressiivne geim toob edu Kontaveidile, kes lõpetab selle oma esimese ässaga.
4:1 Lätlanna ei ole oma mängu veel leidnud - nõrk teine serv ja mitmed lihtvead tähendavad, et Kontaveit murrab Ostapenko servi kolmandat korda järjest.
4:2 Kontaveit jääb servil 0:30 kaotusseisu, võidab seejärel kaks järgmist punkti, kuid Ostapenko murrab siiski. Kuuest geimist pole vaid üks - Kontaveidi servigeim - lõppenud murdega.
5:2 Kontaveit võitleb vastuvõtul kõvasti ning saab auhinnaks kaks järjekordset murdepalli. Esimesel korral ei jõua ta lätlanna löögile järele, teisel korral lööb Ostapenko võrku.
5:3 Sellel korral murrab Ostapenko Kontaveidi servi lausa nulliga.
6:3 30:0 on lätlanna servil ees, aga taaskord tõrjub Kontaveit suurepäraselt ning võidab avaseti kolmanda settpalliga. Ostapenko on teinud 18 lihtviga Kontaveidi üheksa vastu.
Anett Kontaveit is fired up and she takes the first set 6-3 over No.7 Jelena Ostapenko.
Ostapenko: 8W, 18UFE
Kontaveit: 7W, 9UFE
Ostapenko has called the trainer. Appeared to clutch her left leg/knee at times.
— WTA Insider (@WTA_insider) January 19, 2018
Esimese seti järel kutsub Ostapenko appi ka arsti, tundub, et probleem on vasakus reielihases. Meditsiinilise pausi ajal teibitakse lätlanna jalga päris põhjalikult.
FIRST SET #Kontaveit 6-3! #Ostapenko getting some medical consultation on her left thigh before the start of the second set.
Click here to follow the action and stream live > https://t.co/v2D6lA8Aab pic.twitter.com/gEHJwfVhBj
— Live Tennis (@livetennis) January 19, 2018
Teine sett:
0:1 Ostapenko lonkab jalga, kuid suudab sellele vaatamata Kontaveidi servi murda.
0:2 Oma servi võidab lätlanna kuivalt, aga saab näha, mis seisus tema jalg on.
0:3 Selles geimis on seis igatahes hea. Kotkasilm ei taha töötada ja seisulugemine läheb ka korraks sassi, lätlannat see ei heiduta ja ta kasutab suurepärase eestkäelöögiga ära esimese geimpalli.
0:4 Kõvasti jooksutab lõunanaaber eestlannat ja hoiab ässa toel oma servi.
0:5 Kontaveidil on kasutada geimpall, aga taaskord murrab hoopis Ostapenko. Teine sett on pärast lätlanna meditsiinilist pausi kulgenud küll väga ühekülgselt.
1:5 Kontaveit läheb 40:15 ette, lätlanna viigistab. Edu toob kolmas geimpall ja viimaks saab Kontaveit selles setis silma pähe.
1:6 Vahepeal käivad putukad väljakul, aga seegi ei morjenda Ostapenkot - neljas järjestikune murre ja mäng läheb otsustavasse setti.
Ostapenko on esimeselt servilt võitnud 58 protsenti punktidest Kontaveidi 47 vastu, lätlannal 17 äralööki ja eestlannal kümme.
Kolmas sett:
0:1 Otsustava seti avageimis hoiab Ostapenko oma servi nulliga.
1:1 Ja Kontaveit vastab täpselt samaga.
2:1 Ostapenko löök läheb pikaks ja Kontaveit murrab olulise geimi.
2:2 Kontaveit teeb servigeimil kaks topeltviga ning Ostapenko saab kasutada kolm geimpalli. Realiseerib ta neist teise.
2:3 Topeltviga ka Ostapenko poolt, mõlemad vahetavad kirurgi täpsusega löödud jooni, aga siis teeb Kontaveit vale otsuse ning sündmusterohke geim läheb ikkagi lätlannale.
3:3 Vihaga hoitud serv.
4:3 Seitsmes geim kestab enam kui kümme minutit - Kontaveidil murdepallid, Ostapenkol on neli võimalust juhtima minna, aga ikka ja jälle suudab eestlanna tõrjuda ning jooni päästa. Viies murdepall mahub täpselt piiridesse ning Kontaveit läheb 4:3 juhtima. Väga raskelt tulnud geim, aga ehk just seetõttu psühholoogiliselt kõige tähtsam?
Ostapenko Vs Kontaveit Super tennis. #AusOpen
— mohsin (@mohsinhadeed) January 19, 2018
5:3 Serviäss ja hiilgav tagantkäsi aitavad Kontaveidil jõuda ühe võidust geimi kaugusele.
6:3 Kontaveit tõrjub hästi ja kasutada on kaks matšpalli - vaja on esimest!
Mängu eel:
Kontaveit on endast kaks aastat noorema Ostapenkoga varem kahel korral mänginud – korra juunioride ja korra täiskasvanute seas. 2011. aastal jäi Kontaveit Linzi noorteturniiril peale 6:3, 6:1, 2015. aastal alistas ta lätlanna Ilkley muruturniiri teises ringis 6:1, 6:2.
Austraalia lahtiste avaringis sai 32. paigutust omav Kontaveit 6:4, 7:5 jagu serblanna Aleksandra Krunicist (WTA 46.) ja teises ringis 6:3, 4:6, 6:3 sakslanna Mona Barthelist (WTA 53.), Ostapenko võitis esimeses ringis 6:1, 6:4 itaallanna Francesca Schiavonet (WTA 93.) 6:1, 6:4 ja teises ringis alistas 6:3, 3:6, 6:4 hiinlanna Ying-Ying Duani (WTA 84.). | Kontaveit alistas maailma 7. reketi ja pääses Melbourne'is kaheksandikfinaali | https://sport.err.ee/655133/kontaveit-alistas-maailma-7-reketi-ja-paases-melbourne-is-kaheksandikfinaali | Aasta esimese suure slämmi turniiri ehk Austraalia lahtiste kolmandas ringis alistas Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 33.) Läti esinumbri, turniiril 7. asetatud Jelena Ostapenko 6:3, 1:6, 6:3. |
Turniiritabeli kümnes naiskond Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võõrustab laupäeval Eesti naiskondade omavahelises duellis esikohal olevat Tartu Ülikool/Eedenit, kes detsembris tuli Eesti karikavõitjaks. Põhiturniiri esimeses ringis selgitasid nimetatud naiskonnad võitjat vaid 72 minutit, kui kodupubliku ees esinenud Tartu naiskond saavutas kindla 3:0 (11, 12, 18) võidu. Tartlannade 3:0 ülekaaluga lõppesid ka mõlemad Eesti karikavõistluste poolfinaalmängud, vahendab volley.ee.
Turniiritabelis teisel kohal paiknev Tallinna Ülikool läheb koduväljakul vastamisi eelmise hooaja neljanda naiskonna Jelgavaga, kelle leiame tabeli üheksandalt astmelt. Esimest korda kohtusid samad naiskonnad oktoobri alguses ja siis tuliseks heitluseks ei läinudki – võõrsil mänginud TLÜ lätlannadele geimi ei loovutanud, saavutades 3:0 (17, 21, 23) võidu. Tabeli seitsmes TTÜ/Tradehouse püüab kodupubliku abiga revanši koht kõrgemal paikneva RSU/MVS-i vastu, kellele võõrsil jäädi 1:3 (-18, 20, -20, -18) tulemusega alla.
Pühapäeval võõrustab TLÜ RSU/MVS-i ja TTÜ Jelgavat. Põhiturniiri esimeses ringis võtsid nii TLÜ kui TTÜ võõrsil 3:1 võidu.
TTÜ peatreener Marko Mett rääkis, et naiskond on saanud väärt täiendust. "Lätlannad on tabelis meie lähikonkurendid. RSU/MVS on valitsev Läti meister, esimeses ringis kaotasime neile 1:3. Jelgavat suutsime võita 3:1, kuid see naiskond liigub hooaja edenedes alati tõusujoones. Meie eelis eelseisvates mängudes on kodusaal. Oleme teinud kõik, et aasta esimesteks mängudeks valmis olla. Vana aasta lõpu ja uue aasta alguse sisse on lisaks treeningutele jäänud ka mõned sõprusmängud Tallinna esiliiga naiskondadega. Lisaks on võistkond uue aastanumbri sees täienenud kahe mängija võrra, kui meiega on liitunud Ameerikas ülikooliõpingutega ühele poole saanud Kristel Moor ja eelmisel hooajal Tallinna Ülikoolis mänginud Sylvia Tammerik," ütles Mett.
Tallinna Ülikooli peatreener Argo Arak loodab eelseisvatest mängudest tõhusat punktilisa. "Kui esimeses ringis saime Lätis maksimaalsed kuus punkti, siis soovin traditsiooni jätkata. Jelgava tahab kindlasti kohta parandada ja oleme valmis tõsiseks mänguks. Samamoodi tunduvad RSU-l, kes registreeris neli uut mängijat, olema tõsised plaanid hooaja teiseks pooleks. Pisitraumasid tuleb ette, kuid suuremaid haigestumisi ja vigastusi oleme suutnud vältida. Ehk algul annab mängupaus tunda, kuid mängu edenedes tahaks eelmise poolaasta hoo ja rütmi sisse saada," ütles Arak.
Tartu naiskonna peatreener Andrei Ojamets rõhutas nädalavahetuse eel iga punkti tähtust. "Olles peale esimest ringi tabeliliidrid ja kui tahame säilitada seda positsiooni, siis peame võitma. Iga punkt on tähtis," rääkis Ojamets.
Põhiturniiri esimeses ringis ainsana kõik üheksa mängu võitnud Tartu Ülikool/Eeden läheb teisele ringile vastu turniiritabeli liidrina, olles kogunud 24 punkti. Eesti võistkondade kaksikjuhtimise kindlustanud Tallinna Ülikool järgneb 22 punktiga. Kaheksa punkti kogunud TTÜ/Tradehouse hoiab seitsmendat ja ühe punkti teeninud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service kümnendat kohta. | TTÜ alustab teist ringi kahe uue mängijaga | https://sport.err.ee/655167/ttu-alustab-teist-ringi-kahe-uue-mangijaga | Detsembri alguses peeti võrkpalli naiste Balti liigas põhiturniiri esimese ringi viimaseid mänge, algaval nädalavahetusel tehakse algust põhiturniiri teise ringiga. |
Kolmandas ringis alistas Nadal tund ja 50 minutit kestnud kohtumises 6:1, 6:3, 6:1 turniiril 28. asetatud bosnialase Damir Džumhuri.
Pääsu eest veerandfinaali läheb Nadal vastamisi 24. paigutatud argentiinlase Diego Schwartzmaniga, kes sai 6:7 (1), 6:2, 6:3, 6:3 jagu ukrainlasest Aleksandr Dolgopolovist.
3. asetatud bulgaarlane Grigor Dimitrov pidas kolmetunnise heitluse tõusva tähe, 30. asetusega venelase Andrei Rubljoviga, jäädes lõpuks peale 6:3, 4:6, 6:4, 6:4. Dimitrovi järgmine vastane on 17. paigutusega austraallane Nick Kyrgios, kes oli kolm tundi ja 17 minutit kestnud kohtumises 7:6 (5), 4:6, 7:6 (6), 7:6 (5) üle 15. asetatud prantslasest Jo-Wilfried Tsongast, seejuures oli Kyrgios neljanda seti kiires lõppmängus 2:5 taga, aga suutis siiski 7:5 võita.
Maailma edetabelis 49. real paiknev britt Kyle Edmund jõudis karjääri jooksul esmakordselt Austraalia lahtistel kaheksandikfinaali, alistades 7:6 (0), 3:6, 4:6, 6:0, 7:5 grusiini Nikoloz Basilašvili. Järgmisena läheb Edmund vastamisi itaallase Andreas Seppiga, kes sai 6:3, 7:6 (4), 6:7 (3), 6:7 (5), 9:7 jagu vanameister Ivo Karlovicist.
Koha kaheksandikfinaalis tagas ka 10. asetatud hispaanlane Pablo Carreno Busta, kes oli 7:6 (4), 4:6, 7:5, 7:5 parem 23. paigutusega Luksemburgi tennisistist Gilles Müllerist. | Nadal jõudis kindla võiduga edasi, Dimitrov oli raskustes | https://sport.err.ee/655142/nadal-joudis-kindla-voiduga-edasi-dimitrov-oli-raskustes | Meeste tennise maailma esireket Rafael Nadal jätkas aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel võidukalt, pääsedes kaheksandikfinaali. |
Kirjastus Varrak andis aasta lõpus välja mahuka raamatu „Tee. Omadused. Tõmmised. Rituaalid. Retseptid”, mille on kirjutanud Kanada teespetsialist – või nagu raamatus öeldakse, teesommeljee – Linda Gaylard ja eesti keelde tõlkinud Eve Rütel. Oma 223 lehekülje, arvukate värviliste kaartide, tabelite, skeemide ja illustratsioonidega on raamat tõesti iga teegurmaani unistus. Siit saab teada kõik, mida üks tubli teejooja on kunagi tahtnud tee kohta teada saada – ja rohkemgi veel. Raamat jaguneb viieks suuremaks peatükiks, mis struktureerivad teose loogiliselt: „Mis on tee?”, „Täiuslik tõmmis”, „Maailma teed”, „Taimeteed” ja siis veel seitsekümmend lehekülge retsepte. Raamatu lõpetavad sõnastik ja register.
Nõnda on see mitte ainult paslik teos igaühele, kellele meeldib teed juua, eri teesorte proovida või oma teealaseid oskusi arendada, vaid ka hea võimalus teha mõnele senisele paadunud kohvijoojale selgeks, mis asi see tee üldse on. Lisaks on see ka tõesti üldkultuuriliselt põnev raamat.
Leheküljel 15 on skeem teepõõsa anatoomiast, järgmisel kahel leheküljel teepõõsa areng seemnest põõsaks, järgneb jälle üle kahe lehekülje ulatuv skeem teeistanduste asukohast, vajalikest mullastiku- ja ilmastikutingimustest, siis näidatakse nii sõnas kui pildis ära tee tootmise üksikasjad ja seejärel võetaks ükshaaval, värvifotode abil ette tee kuus põhisorti – roheline ja valge tee, oolong, must ja kollane tee ning pu-erh. Ja nõnda edasi ja nõnda edasi.
Raamat on üles ehitatud nii, et seda võib lugeda mitut moodi. Algusest alates lisandub varasemale infole kogu aeg midagi uut, üks alapeatükk järgneb teisele ning teksti võib võtta tõesti loona. Aga seda võib lugeda ka siit-sealt lapates. Sellist lugemisviisi toetab nii sisukord, kus on välja toodud ka kõigi alapeatükkide nimed kui ka lõppu lisatud register. Samuti pole vahet, mis järjekorras lugeda muude peatükkide vahele ja sisse lükitud fakti- ja illustratsioonitihedaid külgi, kus peatutakse tee eri aspektidel – olgu selleks siis tee kasulikkus tervisele, põhjalik maitseratas, mis peaks aitama algajal teefännil sõnastada seda, mis tema suus ja keelel parasjagu toimub ülevaade sellest, mida kujutab endast vana Briti komme nimega pärastlõunatee.
Ülimalt toredad on kaardid, kus maade kaupa tutvustatakse maailma olulisemaid teetootmispiirkondi, nende eripärasid ja ajalugu. Lisaks vanadele tuttavatele teetootjariikidele nagu Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Keenia või Indoneesia, leiab siit ka ülevaate Korea või ka Ameerika Ühendriikide üsna vähetuntud teetootmisest. Kaartide vahel on ka ülevaated eri maade teejoomise tavadest.
Leiab põhjalike ja illustratsioonidega kirjelduse Hiina, Jaapani ja Korea teerituaalidest – joonised ja fotod nii rituaali eri etappidest kui vajalikust riistvarast on nii detailsed, et iga soovija võib kodus asja ise läbi teha. Põnevad on ka vähem tuntud teejoomise tavade tutvustused – Tiibeti jakivõiga soolase tee joomise komme või Saksamaa ida-friisi tee joomine.
Linda Gaylardi „Tee. Omadused. Tõmmised. Rituaalid. Retseptid” on tõesti äärmiselt tore teatmeteos, mis peab kuuluma iga endast lugupidava teejooja raamaturiiulile ning oma ligitõmbavuses on ta ka piisavalt hea propagandavahend, mille kaasabil veenda kohvilarpijaid usku vahetama. | Peeter Helme: raamat sellest, mis asi see tee üldse on | https://kultuur.err.ee/655147/peeter-helme-raamat-sellest-mis-asi-see-tee-uldse-on | Linda Gaylard - „Tee. Omadused. Tõmmised. Rituaalid. Retseptid” |
Vahetult pärast möödunud hooaja lõppu teenisid Austria mägikülas toimuva võistluse korraldajatelt kutse Janek Õiglane, Maicel Uibo, Kristjan Rosenberg, Karl Robert Saluri ja Grit Šadeiko. Saluri valmistub samal ajal aga oma viimasteks USA üliõpilasmeistrivõistlusteks ja ei saa Götzises võistelda, küll aga peaks stardis olema kogu ülejäänud nelik, kirjutab Postimees.
Götzise ootelehel on kaks meie mullust juunioride EM-i medalimeest ehk Johannes Erm ja Karel Tilga. Erm kuulub aga nüüd sarnaselt Salurile Georgia ülikooli ridadesse ja Euroopas seetõttu kevadel ei võistle. | Götzise mitmevõistlusele teenisid kutse viis eestlast, kaks on ootelehel | https://sport.err.ee/655163/gotzise-mitmevoistlusele-teenisid-kutse-viis-eestlast-kaks-on-ootelehel | Mainekal Götzise mitmevõistlusel võib tänavu kaasa teha maksimaalselt viis Eesti sportlast. |
2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et Eesti arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui 4 miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Lõviosa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.
„Käesolev rahastamisotsus on käimasoleva programmiperioodi viimane. Kokku on 5 aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Uutest mahukamatest töödest alustatakse sel aastal EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd – nt EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.
Jätkuprojektina sai programmist toetuse möödunud aastal kogukonna initsiatiivil alguse saanud ja vabatahtlike abiga läbi viidud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku avariiliste katuste remont. Tänavuste toetuste abiga viiakse lõpuni EELK Jõelähtme kiriku tornikiiver ja EELK Järva-Jaani kiriku kõik katused ja tornikiiver. Jätkuprojektidena lähevad sel aastal edasi tööd EAÕK Sindi Jumalailmumise kirikus, kus sel aastal korrastatakse eeskoja ja torniga külgnevad katused. Samuti jätkuvad tööd EELK Urvaste kiriku katuse, MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaadi ja mitmete teiste kirikute juures. Edasi minnakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimisega.
Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi kirikud.muinas.ee täiendamist ja viiakse läbi siseviimistlusuuringud Ridala ja Koeru kirikutes. Koostöö jätkub Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist ja testimist.
Võimalikult tasakaalustatud toetatavate projektide nimekirjani jõudmiseks on pühakodade programmi taotluste hindamissüsteem mitmetasandiline. Viimases etapis teeb toetuste andmise lõppotsused programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumite, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid. Täpsem ülevaade programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ toetustest ning taotluste hindamissüsteemist ja kriteeriumitest on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel. | Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist | https://kultuur.err.ee/655161/muinsuskaitseamet-toetab-puhakodade-taastamist | Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot. |
Nii selgub kolme suurema planeedi keskmist õhutemperatuuri jälgiva organisatsiooni – USA kosmoseagentuuri (NASA), USA riiklikku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) ja Briti meteoroloogiateenistuse (MetOffice) – avaldatud mõõtmistulemustest, mis ulatuvad 138 aasta taha.
Kõik kolm organisatsiooni kasutavad analüüsiks veidi erinevaid meetodeid. Nii oli MetOffice'i hinnagul 2017. aasta keskmine õhutemperatuur 1850–1900. aasta keskmisest 0,99 C° võrra kõrgem. NASA ja NOAA andmetel ületas planeedi keskmine õhutemperatuur 1951–1980. aasta keskmist vastavalt 0,9 C° ja 0.84°C. Sellega paigutub 2017. aasta NOAA ja MetOffice'i kõige soojemate aastate nimistus kolmandale kohale, USA kosmoseagentuuri nimekirjas teisele kohale.
Kliimateadlased märgivad aga, et möödunud aastal ei kergitanud planeedi keskmist temperatuuri Vaikse ookeani idaosa pinda soojendav El Niño nähtus. Briti meteoroloogiateenistuse varem avaldatud analüüsi kohaselt oli 2016. aasta keskmine õhutemperatuur seetõttu 0,2 C° võrra kõrgem. Nähtuse mõju maha lahutades oli 2017. aasta kõigi kolme andmebaasi kohaselt mõõtmisajaloo kõige soojem.
Kõige eelneva juures pidas Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni peasekretär Petteri Taalas vajalikuks rõhutada, et 18 mõõtmisajaloo kõige soojemast aastast 17 langevad käesolevasse sajandisse. Viimase kolme aasta õhutemperatuur on olnud võrreldes eelnevatega erakordselt kõrge. Võrreldes muu maailmaga on eriti kiiresti soojenenud Arktika piirkonnad.
Maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu seostatakse inimeste poolt õhku paisatud süsihappegaasiga. 2016. aastal tõusis selle suheline sisaldus 403,3 osani miljonist. Enne tööstusrevolutsiooni jäi selle tase 280 ppm piirile.
Kolmapäeval ajakirjas Nature ilmunud töö kohaselt tõuseb õhutemperatuur CO 2 taseme kahekordistudes 2,2–3,4 °C. Teisisõnu saab kõige süngemad sajandi lõppu peegeldavad kliimastsenaariumid kõrvale heita. Nende alusel oleks võinud keskmine õhutemperatuur tõusta 2100. aastaks isegi 6 °C võrra. | 2017. aasta paigutus kõige soojemate aastate esikolmikusse | https://novaator.err.ee/655162/2017-aasta-paigutus-koige-soojemate-aastate-esikolmikusse | 2017. aasta paigutub mõõtmisajaloo kõige soojemate aastate edetabelis teisele või kolmandale kohale. |
"Tavaliselt on need kontsertetendused toimunud teatri- või kontsertsaalides, mis mõneti teeb selle olukorra lihtsamaks, sest see lavastuslik ruum on ette antud. Kui me nüüd ekspertidega arutasime, et kes on need isikud või kollektiivid, kes on ebatraditsioonilisi suuri produktsioone väljaspool teatrikeskkondi teinud, siis seal eristus selgelt NO-teater," rääkis Riisalo Vikerraadio saates "Uudis+".
Peale selle vaatab vabariigi presidendi kantselei valiku tegemisel ka seniseid saavutusi. "Kui me vaatame, kes Eesti teatrimaastikul on viimastel aastatel silma torganud ja pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist tunnustust, siis seal eristub selgelt NO-teater."
Riisalo rääkis ka, et nad on algusest peale otsinud sellist kollektiivset lepingupartnerit. "NO-teater ei ole ju ainult Tiit Ojasoo. See on sama palju ka Ene-Liis Semper. See on Eero Epner. See on terve NO-teatri ühelt poolt näitetrupp, aga teisalt kindlasti ka tehniline kollektiiv, kes on väga võimekas ja harjunud keerulisi asju tegema. Selles samas ERMis, kuhu me sisuliselt peame looma kontsertkeskkonna, me lihtsalt usaldasime nende, kollektiivi pädevusse."
NO99 kasuks otsustamise selgituseks märkis Riisalo, et ega kantseleil ei olegi kindlat korda pealkirjaga "Vabariigi aastapäeva kontsertetenduse loomingulise kontseptsiooni väljatöötaja konkursi tingimused".
"Eks me toimetame lühidalt öeldes niimoodi, et koostatakse nimekiri potentsiaalsetest kandidaatidest, kes võiksid olla heas loomingulises vormis ja kellel oleks piisavalt kogemust," ütles Riisalo. "Vajadusel konsulteerime etenduskunstide või teatrivaldkonna asjatundjatega. Seejärel võetakse need paar-kolm isikut või kollektiivi ette ja arutatakse ning võrreldakse neid omavahel, kes võiks seda ühel või teisel aastal teha."
Tal ei ole enda sõnul head vastust sellele, miks ei korraldatud aastapäeva kontsertetenduse korraldaja leidmiseks ideedekonkurss.
"Ei ole sellist tava olnud kantseleis korraldada konkurss selleks puhuks. Mul on elus elus olnud võimalus osaleda suurte loominguliste konkursside läbiviimisel. Näiteks nii 2010. kui ka 2015. aasta Expo konkursside puhul ja need on väga keerulised ja aeganõudvad protsessid."
Küsimusele, miks NO-teatrile eraldatud summa on eelnevatest aastatest üksjagu suurem, vastas Riisalo, et ERMi tuleb tuua suur hulk tehnikat – ekraane, helitehnikat, mida käitleb suur hulk inimesi. "Ma usun, et vabariigi parimad jõud on kaasatud ja see teeb selle mõnevõrra kallimaks."
Riisalo selgitas, et raha eraldamisel ei lähtutud mitte NO99 plaanist, vaid eelarvest. "2018. aasta eelarve oli meil ju valmis juba õige ammu. Seal oli üsna täpselt orienteeruv summa eelarveridadel kirjas, millega arvestada. Sellest me lähtusimegi, et nendesse raamidesse peab mahtuma." | Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest | https://kultuur.err.ee/655158/riisalo-no99-eristus-teistest-selgelt-tehnilise-voimekuse-ja-saavutuste-poolest | Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused. |
Liiv sõitis välja aja 36,34, tema mullu sügisel püstitatud Eesti rekord on 35,72.
B-grupi parim oli hollandlane Kjeld Nuis ajaga 35,36. | Marten Liiv jäi MK-etapil rekordist kaugele | https://sport.err.ee/655156/marten-liiv-jai-mk-etapil-rekordist-kaugele | Kiiruisutamise MK-etapil Saksamaal Erfurtis sai Marten Liiv meeste 500 m distantsil B-grupis 17. koha. |
"Esmaspäeval, 15. jaanuaril, teatas Vene Föderatsiooni piirivalve, et nende toimkond pidas samal päeval umbes viie kilomeetri kaugusel Eesti-Vene piirist kinni Vietnami kodanike grupi. Rühmas oli seitse meest ja kaks naist," ütles politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.
Rühma tabamisest, millele eelnesid kontaktid ka Eesti piirivalvega, teatas reedel PPA peadirektor Elmar Vaher. "Lõuna prefektuur realiseeris info ja paljastas väga kõrgel tasemel vietnamlaste üleveo, saime kätte ka juhid," rääkis Vaher.
PPA juhi sõnul liiguvad vietnamlased läbi Eesti sihiga jõuda Poola. "Peaasjalikult on Eesti piiri ebaseaduslikud ületajad vietnamlased suunaga Poola, kus on ees nende kaasmaalsed, kes aitavad neil uues riigis kohaneda," rääkis Vaher.
Eesti maismaapiirilt tabati ebaseaduslikult rändelt 2017. aastal 35 isikut, mis on 25 inimest vähem, kui eelneval aastal. Enamik ehk 16 nendest olid Vietnami kodanikud – üks kaheksaliikmeline grupp peeti kinni veebruaris, teine juunis Värska vallas. Augustis peeti Luhamaal kinni kuus Iraagi kodanikku. | Vene piirivalve tabas Eesti poole suundunud rühma vietnamlasi | https://www.err.ee/655154/vene-piirivalve-tabas-eesti-poole-suundunud-ruhma-vietnamlasi | Vene piirivalve tabas sel nädalal Eesti piiri lähedal üheksaliikmelise rühma vietnamlasi. |
Ottawa leping on rahvusvaheline lepe, mis keelab jalaväemiinide kasutamise, tootmise, müügi, ladustamise ja transpordi. Sellega on praeguseks liitunud rohkem kui 150 riiki. Endiselt pole sellega liitunud 37 riiki, nende seas näiteks ka Venemaa, USA, India, Iisrael, Hiina ja mõlemad Koread
Soome liitus lepinguga 2011. aastal ning oli liitudes viimane Euroopa Liidu liikmesriik, kes polnud lepingule veel allkirja andnud. Soome sisepoliitikas oli tegu väga vastuolulise ja vaidlusi põhjustanud sammuga, sest jalaväemiinid olid olnud aastakümneid riigikaitse üks olulisemaid komponente. Liitumist leppega toetasid tookord rahuaktivistid, Erkki Tuomioja juhitud välisministeerium ja president Tarja Halonen, kaitseministeerium oli aga vastu. Seetõttu on mitmed poliitikud ja eksperdid nõudnud ka hiljem, et Soome Ottawa lepingust lahti ütleks.
Praeguseks on Soome hävitanud suurema osa ladudes olnud jalaväemiinidest. Kõiki pole siiski hävitatud, sest neid läheb vaja näiteks ka ajateenijate väljaõppel, vahendas Yle.
Kohe pärast Ottawa lepinguga liitumist asus Soome välja mõtlema süsteemi, mis seda võimekust muul viisil asendaks. Nüüd kinnitaski kaitseminister Niinistö ajalehele Keskisuomalainen, et uue relvasüsteemi esimene versioon valmib aasta jooksul. Sisuliselt on süsteemi näol tegu lõhkelaengutega, mida saab sarnaselt jalaväemiinidega paigaldada, kuid erinevalt jalaväemiinidest pannakse need plahvatama kaugjuhtimise teel.
Samas märkis kaitseminister, et Soomel on võimekus jalaväemiinide tootmisega kiirkorras uuesti alustada, kui on tekkinud kriisiolukord ning kui konfliktis osalevad riigid loobuvad varasematest rahvusvahelistest lepetest.
"Ottawa lepinguga on meil keelatud olla valmis jalaväemiinide arendamiseks ja tootmiseks. Teoreetiliselt on võimalik suhteliselt lihtsalt alustada keelatud miinide tootmist. Tegu pole mingi raketiteadusega," selgitas ta.
Ka president Sauli Niinistö ütles hiljuti ringhäälingus presidenditesti küsimustele vastates, et jalaväemiinide juurde naasmine on võimalik, kui rahvusvahelisi leppeid on laiemalt rikkuma hakatud. | Kaitseminister: Soome võib kriisi korral taastada jalaväemiinide tootmise | https://www.err.ee/655153/kaitseminister-soome-voib-kriisi-korral-taastada-jalavaemiinide-tootmise | Soome kaitseminister Jussi Niinistö teatas reedel, et jalaväemiine asendav relvasüsteemi esimene versioon saab valmis aasta jooksul. Samas rõhutas Sinise Tuleviku ridadesse kuuluv kaitseminister, et Soome on võimeline võimaliku kriisi korral ka jalaväemiine uuesti tootma hakata. |
Ei möödu vist nädalatki, mil ei räägitaks Eesti rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja sündimuse langusest. Paar päeva tagasi tuli statistikaametilt harvaesinev uudis − Eesti rahvaarv kasvas. Selle aasta 1. jaanuaril elas siin 3070 inimest rohkem kui aasta varem.
Loomulik iive on ikka negatiivne ehk surmade arv ületas sündide oma. Aga eelmisel aastal asus Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkus. Ja muide, sünnitatud laste arv naise kohta pole aastatega oluliselt vähenenud. Küll aga kahaneb sünnitusealiste naiste hulk. Nii et naised ei ole hakanud vähem sünnitama, vaid naisi lihtsalt on vähem.
Statistikaamet edastas veel ühe omamoodi rõõmsa teate. Eesti surmade statistika jutustab 100-aastase Eesti suurest edust. Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski arvas, et „võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga“.
Üldpildis on tal kindlasti õigus. Inimesed surevad rohkem vanemas eas. Õnnetusjuhtumitest põhjustatud surmade arv on jõudsalt vähenenud, sealhulgas tulesurmad, uppumised ja alkoholimürgitused. Liikluses hukkunute arv oli viimati lausa rekordiliselt väike.
Aga selles arvude reas on üks kriipiv fakt – paarsada inimest aastas võtab endalt ise elu. See on pea 1 / 4 kõikidest surmaga lõppevatest õnnetusjuhtumitest.
Jah, õnneks pole see arv 500 ringis nagu 1990. aastatel. Oleme riigina panustanud väga palju õnnetusjuhtumite ennetamisse. Tervishoiusüsteem teeb tööd, et tervislikel põhjustel poleks liiga vara lahkunuid. Meil on rahvatervise arengukava, vigastussurmade ennetamise poliitika ja rakkerühm. Kõik need ponnistused väärivad kiitust. Ja selle kõrval võtabki nõutuks, kui nii väikeses riigis, kus iga abivajajani jõudmine ei peaks olema raketiteadus, kaotame just enesetappude tõttu aastas ikkagi nii suure hulga inimesi.
Eilses Eesti Päevalehe intervjuus viitas ka politseijuht Elmar Vaher enesetappude suurele arvule kui ühiskonna tõsisele valupunktile. Teiseks väljendas politseijuht olulist mõtet, et ka iga narkomaan on päästmist väärt. Politsei teab, kus abivajajad on. Teatakse isegi kontakte, aga laseme siiski käest võimaluse neid õigel ajal aidata. Ja narkomaanid on üha enam täiesti tavalised inimesed meie kõrvalt.
Ehk peaksime ikkagi rahvastiku taastootmisest rääkimise kõrval enam väärtustama olemasolevaid inimesi. Raul Eamets ja Kristjan Järvan kirjutasid nädalavahetusel provotseeriva artikli, milles arvutasid välja inimese tulukuse riigile tulenevalt tema laste arvust ja palgast. Mida rohkem lapsi ja mida rohkem teenid, seda tulusam riigile oled. Loodan, et lasteaiakasvatajad, politseinikud, õpetajad või sotsiaaltöötajad ei solvu, sest selliste arvutuste järgi oleksid nad justkui vähem väärtuslikud kui kõrgepalgaliste ametite esindajad.
Tahan, et kurvastama ei peaks ka lastetud või ainult ühe lapsega inimesed, kes muul moel ühiskonda oluliselt panustavad. Ettevõtjad, kes töökohti loovad ning vabatahtliku tööga panustajad ei leia samuti sellistes arvutusmudelites piisavalt tunnustust.
Matemaatilised arvutused ja majandusmudelid on huvitavad ja neid tasub ikka arvestada. Aga loomulikult ei suuda selline lihtsustatud arvutus kunagi tegelikult väljendada inimese koguväärtust riigile. Igasugune mudelarvutus on paratamatult alati lihtsustatud. Poliitikakujundamises on need lihtsalt üks meetod, mille abil näiteks tulu-kulu analüüsis hinnata erinevate poliitikameetmete majanduslikku mõttekust.
Ja sellistes tulu-kulu analüüsides on vaja inimese elule leida hind, et see valemisse sisestada. Näiteks arvutamaks, kui palju maksab ühe teelõigu turvalisemaks ehitamine, mitu inimelu sellega aastas prognooside järgi säästetakse ja kas see ehitusinvesteering tasub ennast rahaliselt ära.
Aga tulukuse arvutused pole kunagi ainus poliitikaotsuste alus. Õnneks.
Mina ei arva, et Eesti riik laste saamist või kasvatamist vähe väärtustaks. Eriti just sünnitamine on vägagi soodustatud, paljulapselised pered vähemalt sõnades tunnustatud. Pigem on puudujäägid ikka selles, kuidas olemasolevaid lapsi, noorukeid ja ka täiskasvanuid edasi toetatakse.
Kui me inimesed varakult kaotame või ei võimalda neil elada täisväärtuslikku elu, siis jääb ka majanduslik kasu saamata. Teadmine, et igaüks on tähtis ning hättasattunuid, kes enam ise kuidagi hakkama ei saa, kindlasti aidatakse, parandaks nii ühiskonna õnneindeksit kui kindlustunnet laste juurdesaamiseks.
Ehk aitaks see parandada ka nii kurba enesetappude statistikat. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Külli Taro: ka iga narkomaan, madalapalgaline ja lastetu on oluline | https://www.err.ee/655149/kulli-taro-ka-iga-narkomaan-madalapalgaline-ja-lastetu-on-oluline | Rahvastiku taastootmisest rääkimise kõrval peaksime ikkagi senisest enam väärtustama olemasolevaid inimesi, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris. |
Reedel, 19. jaanuaril toimub kaks B-turniiri mängu, kui kell 17.45 algab JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Vaprus kohtumine. Kell 19.30 tulevad väljakule FC Kuressaare ja Maardu Linnameeskond.
Laupäeval, 20. jaanuaril on kavas FCI Levadia – Tartu Tammeka A-turniiri kohtumine, mis algab kell 14.
Lisaks eelmainitud meeskondadele võtavad B-turniirist osa Viljandi JK Tulevik ja Tallinna FC Flora U-21. A-turniiril osalevad veel Tallinna FC Flora, Nõmme Kalju FC, JK Narva Trans ja Paide Linnameeskond.
Algust tehakse ka C-, D- ja E-turniiridega, millest võtavad osa esiliiga, esiliiga B ja madalamate liigade klubid. C-turniiril on osalejateks Tallinna FCI Levadia U-21, Tartu FC Santos, Rakvere JK Tarvas, JK Tallinna Kalev U-21, Nõmme Kalju FC U-21 ja Tartu JK Welco. D-turniirist võtavad osa FC Nõmme United, Tallinna JK Legion, Keila JK, Kohtla-Järve JK Järve, Vändra JK Vaprus ja Tartu JK Tammeka U21. E-turniiril võtavad omavahel mõõtu Paide Linnameeskond U-21, Viimsi JK, Tallinna FC Ajax, Pärnu JK, Tallinna FC Flora U-19 ja Võru FC Helios.
Taliturniiril turniiritabelit ei peeta ja võitjat ei selgitata. Kõik kohtumised peetakse EJL-i jalgpallihallis ja sissepääs mängudele on tasuta.
Taliturniiri ajakava sel nädalavahetusel:
Reede, 19. jaanuar:
kell 17.45 JK Tallinna Kalev - Pärnu JK Vaprus (B)
kell 19.30 FC Kuressaare - Maardu Linnameeskond (B)
kell 21.15 Paide Linnameeskond U-21 - Viimsi JK (E)
Laupäev, 20. jaanuar:
kell 10.30 FC Nõmme United - Tallinna JK Legion (D)
kell 12.15 Tallinna FC Ajax - Pärnu JK (E)
kell 14.00 Tallinna FCI Levadia - Tartu JK Tammeka (A)
kell 17.30 Tallinna FCI Levadia U-21 - Tartu FC Santos (C)
Pühapäev, 21. jaanuar:
kell 12.15 Tallinna FC Flora U-19 - Võru FC Helios (E)
kell 14.00 Rakvere JK Tarvas - JK Tallinna Kalev U-21 (C)
kell 15.45 Nõmme Kalju FC U-21 - Tartu JK Welco (C)
kell 17.30 Keila JK - Kohtla-Järve JK Järve (D) | Jalgpalli taliturniiril kohtuvad FCI Levadia ja Tammeka | https://sport.err.ee/655150/jalgpalli-taliturniiril-kohtuvad-fci-levadia-ja-tammeka | EJL-i jalgpallihallis jätkuvad nädalavahetusel taliturniiri kohtumised, kui reedel peetakse B-turniiri mänge ning laupäeval lähevad A-turniiri raames vastamisi FCI Levadia – Tartu Tammeka. Ühtlasi algavad ka C-, D- ja E-turniiri kohtumised. |
"Meil on Ukrainaga sõlmitud lepingud, ka topeltmaksustamise vältimise leping. Need lepingud on kanalid, mille kaudu oleks Ukraina pidanud Eestit oma sammudest teavitama ja Ukraina poolt on sellega rikutud kokkuleppeid," ütles Aivar Sõerd BNS-ile.
Sõerdi sõnul ei saa Eesti maksusüsteem olla Ukraina sammu reaalseks põhjuseks, kuivõrd Eesti süsteem kehtib peaaegu 20 aastat. "Siin tuleb pigem otsida poliitilist tausta ja loogikat," märkis ta.
Tema sõnul peab Eesti reageerima olukorrale poliitilisel tasandil. "Kõigepealt peab läbi poliitiliste kanalite välja selgitama, mis on Ukraina sellise sammu põhjus," sõnas Sõerd.
Seejärel peaks Eesti Ukrainale selgitama, et reegleid on rikkunud Ukraina ja lähtuda tuleb riikidevahelistest lepingutest. "Siis tuleb selgitada Eesti maksusüsteemi olemust," märkis Sõerd, lisades, et Eesti maksusüsteemi ei saa kuidagi pidada maksuparadiisilaadseks.
"Me oleme vestlustes Eesti ja Läti saadikutega. Nendes kahes riigis – Eestis juba palju aastaid, ja Lätis alates 1. jaanuarist – on maksusüsteem, kus ettevõtete tulusid ei maksustata enne nende jaotamist dividendidena. Meil on õiguslikud nõuded, mis sellega vastuollu lähevad," vastas Ukraina rahandusminister Aleksander Daniljuk küsimusele parlamendis.
Ta märkis, et otsus on seotud Ukraina plaaniga muuta 2019. aastast ettevõtete tulumaksusüsteemi, kus kaotataks praegune tulumaks ja kehtestataks kapitali ettevõttest väljavõtmise maks.
"Töö käib nende riikidega saatkondade tasemel ja rahandusministrite tasemel," lisas Daniljuk.
Mullu 27. detsembril allkirjastas Ukraina valitsus otsuse, millega lisas Ukraina maksuparadiiside nimekirja 22 uut riiki, muu hulgas ka Eesti ja Läti, kirjutas Eesti Päevaleht.
Nimekirja sattumise peamine miinus on see, et sisseostetud kaubalt, teenustelt ja töödelt maksustatakse 30 protsenti kohe tulu- ja käibemaksuga. Karmistub ettevõtete jälgimine ja pankade kontroll.
Eesti Ukraina suursaadiku Gert Antsu sõnul on ametlik nimekirja sattumise põhjus see, et Ukraina käsitleb meie reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse tõttu meie ettevõtte tulumaksumäära 0-protsendilisena. Meil aga maksustatakse kasumit teatavasti dividendi väljavõtmisel ja süsteem ei võimalda makse vältida. "Seetõttu leiame, et oleme nimekirja sattunud ekslikult," sõnas ta.
Antsu sõnul puudutab otsus kõiki ettevõtjaid, kes Ukrainasse ekspordivad. Tunamullu oli selliseid firmasid 402. | Sõerd: Ukraina rikkus Eestiga sõlmitud maksulepingut | https://www.err.ee/655151/soerd-ukraina-rikkus-eestiga-solmitud-maksulepingut | Reformierakonda kuuluva riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on Ukraina rikkunud Eesti maksuparadiiside nimekirja lisamisega riikidevahelisi kokkuleppeid. |
Stuudiokontsert "Sound of the Baltics" algab esmaspäeva, 22. jaanuari õhtul kell 19 Tallinnast. Meie raadiomajas on mikrofoni juures Maarja Nuut.
Stuudiokontserdil esitab Maarja muusikat oma teiselt albumilt "Une meeles" ning kõlavad ka mõned täiesti uued lood.
Maarja Nuut on viimasel ajal Eestis üsna harva kontserte andnud, kuid tema esinemisgraafik on väga tihe. Äsja saabus ta tagasi kontsertidelt Luxembourgist. Nädal varem andis Maarja Nuut kolm kontserti Austraalias Sydneys, kus ta astus üles Seidler Saloni kontserdisarjas. Jaanuari lõpus esineb ta koos Hendrik Kaljujärvega Belgias Turnhoutis.
Riia raadiomajas esineb programmis "Sounds of the Baltics" populaarne Läti ansambel Brali un Masas (Vennad ja õed) ning Leedu raadiokeskuses astub üles The Skylė Group. Muusikalise sideme edasiandmiseks on iga esineja kavas muuhulgas üks naabrite rahvaviis. Kõik stuudiokontserdid on kohapeal kaasaelava publikuga.
Programmi saab tervikuna kuulata Klassikaraadiost ja Vikerraadiost, videopildis saab seda näha ERR kultuuriportaalis ja Klassikaraadio koduleheküljel. | Balti riikide sajandit tähistab ühine raadiokontsert | https://menu.err.ee/655146/balti-riikide-sajandit-tahistab-uhine-raadiokontsert | 22. jaanuari õhtul toimub Eesti, Läti ja Leedu sajandsünnipäeva tähistamiseks ühine stuudiokontsert "Sounds of the Baltics" ("Balti kõlad"). Kahetunnises programmis musitseerivad Tallinna, Riia ja Vilniuse raadiomajades Baltimaade väljapaistvaimad folkmuusikud. Kontserdid on otse-eetris kõigis Balti riikide raadiotes ning EBU vahendusel ka teistes Euroopa maades. |
Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo rääkis ERR-ile, et praegu on valmimas memorandom raamatukogu kapitaalremondi projekti esitamiseks riigieelarvestrateegiasse aastateks 2019-2022.
"Praegu valmistavad seda memorandumit ette kaks ministeeriumi, kultuuri- ja haridusministeerium, sest käivad konsultatsioonid, et rahvusarhiivi Tallinna üksused majutada rahvusraamatukogu hoone Endla tänava poolsesse hoonetiiba," selgitas ta.
Andresoo sõnul saaks arhiivile pakkuda raamatukogu hoidlapinda, mida neil on piisavalt. See võimaldaks riigile kokkuhoidu ja teistpidi oleks väga hea ka kasutajate vaates - koos teenuseid pakkudes saaks jõud ühendada.
Kapitaalremondi võiks raamatukogu direktori hinnangul viie aastaga ära teha, aga need plaanid võivad muutuda.
"Kõige optimaalsem tundub olevat viieaastane plaan, kus projekt algaks järgmisest aastast ja remont toimuks korpuste viisi. See annaks ka raamatukogule võimaluse olla samaaegselt avatud, mingi osa lahti hoida ja lugejaid teenindada," rääkis Andresoo.
Ta lisas, et Tartu Ülikooli raamatukogus toimunu, kus remont jäi väga pikaks ajaks venima, on ränk näide ja suur löök raamatukogu kasutajatele. Rahvusraamatukogu ei taha juhi kinnitusel kindlasti hoonet kasutajatele viieks aastaks sulgeda. Mõeldav oleks uksi kinni hoida lühemal perioodil, kolmel kuni viiel kuul.
2016. aasta remondikalkulatsioon ulatus 55 miljoni euroni
Remondikalkulatsioonid tuginevad aktsiaseltsi Telora 2016. aastal tehtud tehnilisele auditile. Toonaste hindade järgi kuluks hoone taristu ja põhikonstruktsioonide korda tegemiseks umbes 33 miljonit ning fassaadi soojustamiseks 22 miljonit eurot.
"Fassaadi soojustamist võib käsitleda täiesti eraldi projektina, kuna see on väga spetsiifiline ja nõuab täiesti eraldi tehnilisi lahendusi ja lähenemist. Loomulikult lisandub siia ilmselt inventar ja sisustus ning kuna see oli aastal 2016 ja ehitushinnad on tõusuteel, siis täpne hind muidugi selgub alles hangete käigus, aga ilmselt võib see 33 miljonist tegelikult suurem olla," nentis Andresoo.
Raamatukogu esindajad on remondiplaani asjus konsultatsioone pidanud, kohtutud on haridusministeeriumi kantsleriga ja riigiarhivaar Priit Pirskoga, samuti arutas teemat kaks päeva tagasi koos käinud rahvusraamatukogu nõukogu.
"Praeguses seisus on pilt niisugune, et rahvusarhiivi majutamine siia hoonesse tundub olevat võimalik ja väga mõistlik," lausus Andresoo.
Mida valitsus asjast arvab, peaks tema sõnul selguma märtsikuu jooksul. Lähiajal ootab raamatukogult ülevaadet, kuidas võiks rahvusarhiivi Tallinna üksuse majutamine nende hoones välja näha, riigikogu kultuurikomisjon.
"Nii et oleme praegu sellel teel, et anda sisu sellele majale," tõdes rahvusraamatukogu direktor. | Rahvusraamatukogu remondiplaan: üks korpus võib minna rahvusarhiivile | https://www.err.ee/655135/rahvusraamatukogu-remondiplaan-uks-korpus-voib-minna-rahvusarhiivile | Eesti Rahvusraamatukogu kavandab oma Tõnismäel asuva hoone kapitaalremonti, mille järel võidakse nende läänetiiba majutada rahvusarhiivi Tallinna osakond. |
"Läti hinnangul on nimekirja sattumine alusetu, sest meile ei kehti ükski avalikult teadaolev kriteerium nimekirjas olemiseks," ütles ministeeriumi kõneisik Aleksis Jarockis.
Läti rahandusministeerium ja välisministeerium töötavad selle kallal, et Läti nimekirjast eemaldada, kuivõrd maksuparadiisi tiitel võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid riikide majanduskoostööle ja ettevõtetele.
"Läti ja Ukraina sõlmisid 1995. aastal kahepoolse maksuleppe ja mõlemad riigid on liitunud OECD mitmepoolse maksukonventsiooniga, seega on olemas sobilik rahvusvaheline mehhanism maksuteabe jagamiseks," rääkis Jarockis.
Läti rahandusministeerium väljendas lootust, et Ukraina reageerib kiiresti Läti pakutud informatsioonile ja muudab oma otsust.
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval, et Ukraina lisas käesoleva aasta algusest Eesti ja Läti maksuparadiiside nimekirja. Eesti välisministri Sven Mikseri sõnul sattus Eesti nimekirja ekslikult ning välisministeerium teeb tööd otsuse muutmiseks. | Ministeerium: Läti ei peaks Ukraina maksuparadiiside nimekirjas olema | https://www.err.ee/655145/ministeerium-lati-ei-peaks-ukraina-maksuparadiiside-nimekirjas-olema | Ukraina hiljutine otsus lisada Läti maksuparadiiside nimekirja on alusetu, teatas Läti rahandusministeerium. |
Oli ikka lapsepõlv. Olid ikka anekdoodid. Üks lihtlabasem ja lihtsameelsem kui teine. Aastakümneid hiljem loe üle ja imesta, et mida ometi küll lasteaias naerdi. Eriti nende üle, millest tegelikult aru ei saanud oma verise nooruse tõttu. Teate küll, alukad ja andmine – Petka, kas meil alukaid on vaja?
Või anekdootide anekdoot, mille mulle isa rääkis ja kah aru ei saanud: tuleb mees komandeeringust koju, vaatab, voodis suured jalad, väikesed jalad, tõmbab teki pealt – Tšapai ja Petka. Eks ma olegi võrdlemisi pika juhtmega.
Nii et irvitada ja imestada tuleb eelkõige enda üle. Oli ikka lapsepõlv. Aga õued jäid poiss-tüüpi lastest tühjaks, kui telepurk „Tšapajevi” filmi näitas. Mis siis, et seda tihti näidati. Mis siis, et see peas oli. Ikka. Hurraa!
Praegu vist peaks häbenema, et sihuke oldi. Välja mõtlema, kuis ikka 24. veebruaril sinimustvalget näidati, pühast Pätsist räägiti jne. Pole olnud. Valetama ei hakka. Täitsa korralik punane oldi. Lapse asi, eks see bolševike värk olnudki lapsikutele vaimudele peale minema mõeldud.
Kui poleks eessõna, tea, kas see raamat midagi peale häbelike meenutuste pakukski. Aga tubli Allan Espenberg on väga hea jutu kirjutanud, kust ka need, kes veel Tšapai anekdoote peast teavad, endale uut ja üllatavat võivad leida. Või vähemalt võtab mõtiskleme, et oot, mida see lugu tähendab, mida pajatab, millal võib olla käiku läinud või lastud. Ringlevad ju jutud KGB osakonnast, mis anekdoote välja mõtles. Rahva, st elanikkonna meeleolude suunamiseks. Võibolla oligi olemas? Kuidas sinna tööle saadi? Mismoodi tööpäev välja nägi? Vägagi tahaks teada. Autorid välja! Tea, kas anti allkirja, et iialgi ei avaldata, kes millise loo välja mõtles.
Nõnda ongi endasugustel nõukajäänukitel tore noorust meelde tuletada ja püüda ära mõistatada, millisel ajastul mingi anekdoot tekkis või tekitati. Eriti enne sõda ja pärast kuulsa filmi tegemist. Millest on toredasti palju juttu. Nooremal rahval võib natuke mõistatuslikuks jääda ja kommentaare vajada. Või suisa tõlget, kui venekeelses sõnademänguks on läinud. No näiteks, kuidas garantii ja pank saavad olla kaunid naisenimed. Panga võinuks ikka hoiukassaks tõlkid, samas, veel enam seletamist. Igal juhul võiks suunata veel kord filmi vaatama. Mis siis, et see on purupunane. Vaim tühjaks, vaata kui lihtsalt filmi, no oskasid teha. Peab muidugi seletama vist, misasi on orkester, kes seda suurepärast muusikat teeb ja muidu.
Muidu veel, et saab praalida, mis välja jäänud. Tšapai olnud Vasila vanaisa, kes, mordva nagu ta oli, parvetajate kümnikuna ei lõuanud davai, davai, vaid tšaapai, tšaapai. Märkimata ka, et see eriti jultunud lõustaga sigarit pahviv tüüp ehk filmi kõige kuulsamas ja vaimu kammitsevamas jupis, kui ohvitserid punaste peale marsivad, on üks filmi režissööridest. Ai, jälle sai ninatark olla. Nagu lapsepõlves. | Arvustus. Tšaapai, tšaapai | https://kultuur.err.ee/655138/arvustus-tsaapai-tsaapai | Uus raamat
"Tšapajev, Petka ja Anka"
Koostanud Allan Espenberg
Tammerraamat
319 lk. |
RMK puidumüügi strateegia näeb ette, et ühele ostjale võib müüa kuni 50 protsenti nende majandatavast toormest. Kohtumistel Est-Fori esindajatega on RMK oma valmidust neile pool paberipuidu toormest müüa ka kinnitanud.
"Est-Fori tootmiseks huvipakkuvat kase, kuuse ja männi paberipuitu müüs RMK 2016. aastal kokku 1,12 miljonit tihumeetrit, millest pool on 560 000 tihumeetrit. 2017. aasta lõplikud kogused selguvad selle nädala jooksul, kuid ei erine oluliselt aasta varasemast. Sellest kogusest on räägitud ka võimaliku tarnelepingu sõlmimisega seoses RMK ja Est-Fori vahel," kinnitas RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro ERR-ile. | RMK müüks plaanitavale tselluloositehasele poole oma paberipuidust | https://www.err.ee/655127/rmk-muuks-plaanitavale-tselluloositehasele-poole-oma-paberipuidust | Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on valmis müüma Tartumaale rajamist ootavale Est-Fori tselluloositehasele kuni 50 protsenti oma majandatavast paberipuidust. |
PSG kaks esimest väravat lõi 4. ja 15. minutil argentiinlane Angel Di Maria, kodumeeskonna viis 21. minutil 3:0 ette Edinson Cavani, kelle jaoks oli see 156. väravaks Pariisi klubi särgis. Uruguailane tõusis seega samale pulgale klubi kõigi aegade suurima väravaküti Zlatan Ibrahimoviciga.
Esimese poolaja viimase värava lõi otse karistuslöögist Neymar, kes lisas 57. ja 73. minutil veel kaks tabamust, enne, kui 77. minutil tegi Kylian Mbappe seisuks 7:0. Seitse minutit enne kohtumise lõppu oli PSG-l kasutada penalti, mida läks rekordit jahtinud Cavani asemel lööma Neymar ning brasiillane ei eksinud.
PSG-l on 21 vooru järel liidrina 56 punkti, teisel kohal olev Lyon jääb neist maha 11 silmaga, Marseille'il on kolmandana 44 punkti.
Teised tulemused:
Amiens - Montpellier 1:1
Angers - Troyes 3:1
Guingamp - Lyon 0:2
Lille - Rennes 1:2
Metz - St Etienne 3:0
Toulouse - Nantes 1:1 | Neymar lõi neli väravat, Cavani jõudis Zlataniga samale pulgale | https://sport.err.ee/655112/neymar-loi-neli-varavat-cavani-joudis-zlataniga-samale-pulgale | Prantsumaa jalgpalli kõrgliigas võttis tabeliliider Pariisi Saint-Germain kolmapäeval koduväljakul Dijoni üle koguni 8:0 võidu. |
"Arktika soojenemisest rääkides tulevad suuremale osale inimestest pähe ilmselt merejää sulamine ja jääkarud. Kuid selle mõju ulatub ka sisemaale. Keskmise temperatuuri tõus annab tõuke äärmuslikeks ilmaoludeks. Need avaldavad omakorda otsest mõju maismaal elavate loomade heaolule," nentis uurimuse juhtivautor Joel Berger, Colorado osariigiülikooli ökoloog. Näiteks 2003. aastal lumele sadanud ja seal jäätunud vihm jättis Kanada Arktikas asuval Banksi saarel nälga ligikaudu 20 000 muskusveist.
Sellest ajast saadik on uurimuse kohaselt muutunud sagedasemaks ka sarnased, kuid vähem suurejoonelised sündmused. Samas jätavad vihmhood tiineid muskusveiseid nälga piisavalt sageli, et see peegelduks vasikate väiksemas peaümbermõõdus. "Analoogia raseduse ajal puudust kannatavate naistega on täiesti omal kohal. Esmajoones jäävad nälga looted ja järeltulijad on seetõttu sündides kiduramad. See omakorda seostub lühema eluea ja kehvema tervisega," lisas Berger.
Tõsi, uuringus jälgiti loomi vaid kolmanda eluaastani. Seega ei saa päris täpselt öelda, kui palju suurem nende suremus ikkagi oli. Teadlane nentis samas, et tõenäoliselt mõjutavad kliimamuutused muskusveiseid rohkem kui mitmeid teisi Arktika elukaid.
Näiteks on karibuud liikuvama eluviisiga ja suudavad kergemini mujalt toitu leida. Väikeimetajad nagu lemmingud elavad aga lume all. Toidu leidmise seisukohalt pole jääga kaetud lumikate nende jaoks eriline probleem. Samas muudab vihm lund tihedamaks ja sellega kaasnevalt langeb urgude temperatuur.
Üksikud äärmuslikud ilmastikusündmused võivad harvendada muskusveiste ridu ka otsesemal viisil. Üks 2011. aasta veebruaris vaatluslende teinud Bergeri kaasautoritest märkas Alaska rannikul valentinipäeval 55-pealist muskusveiste karja.
Paar päeva hiljem polnud neist aga mingit märki. Loomade kaelte ümber pandud raadiosaatjate signaal viitas, et veised polnud mitu päeva järjest liikunud või olid kaelused lihtsalt lahti tulnud. Torm viis tavapärasest oluliselt kõrgemate laineteni. Autor: Berger et al./Scientific Reports
Anomaaliat lähemalt uurides leidis Marci Johnson eest jäässe mattunud ja sealsamas hukkunud 52 muskusveist. Piirkonda tabanud lumetormi mõjul jõudsid randa tavapärasest kuni 16 korda kõrgemad tõusulained. Loomade lähistel märgati kuni poole meetri paksuseid ja viie meetri pikkuseid jääpanku. Kohalikud nimetavad taolisi sündmusi ivuniq 'ideks ehk jäätsunamideks. Minevikus on nende tõttu rannale lõksu jäänud näiteks narvalid ja saarmad.
"Keegi polnud aga varem näinud, et sarnasel viisil oleks surnud samas paigas nii palju muskusveiseid. Neil polnud põgenemiseks ilmselt mingit võimalust. Leidsime mõne looma kõrist isegi jääd," viitas Berger. Kuigi üksikuid äärmuslikke ilmaoluseid pole võimalik otseselt kliimamuutustega siduda, viitavad varasemad tööd, et see kasvatab nende esinemissagedust.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Uus oht Arktikas: jäätsunamid ja jäätuv vihm | https://novaator.err.ee/655136/uus-oht-arktikas-jaatsunamid-ja-jaatuv-vihm | Kliimamuutuste mõjul Arktikas sagenevad vihmavood kuulutavad muskusveistele tumedat tulevikku. Kokkupuutel peaaegu hetkeliselt külmuvad sademed raskendavad loomade ligipääsu toidule. Kohati on viinud äärmuslikud ilmaolud aga muskusveiste endi jääkujudena tardumiseni. |
„Kas jätame ideoloogilistel põhjustel suure osa Eesti elanikest olulise informatsioonita?“ küsis sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski retooriliselt veel vahetult enne jõule valitsuse pressikonverentsil. Siis oli tema seisukoht ühemõtteline – ei jäta: „Töötukassa räägib töövõimereformist, päästeamet räägib tuleohutusest… mõlemad teemad on näiteks Ida-Virumaal väga olulised.“
Igasugused mõtted PBKst saadete tellimine lõpetada ristis Ossinovski „integratsioonipoliitiliseks küündimatuseks.“
Kuid poliitiku meel võib olla muutlik. Ei möödunud kuudki, kui Ossinovski seisukoht muutus risti vastupidiseks. Nüüd teatab ta, et maksumaksja raha eest PBKst saadete tellimine tuleb lõpetada. Mis siis juhtus, et ideoloogilistel põhjustel me siiski võime jätta „suure osa Eesti elanikest olulise informatsioonita?“ Mis juhtus, et „töövõimereform ja tuleohutus“ ei ole enam nii olulised?
Ossinovski on taibanud, et riigikogu valimisteni jääb aasta ja poolteist kuud ning konkurentsis kõlbab iga vahend. Tema valimisreklaamid PBKs polnud piisavalt edukad, seega võib end sellest kanalist distantseerida.
Järsku on hakanud Ossinovski nägema Tallinna linna poolt PBKsse tellitud saadetes valimiskampaaniat. Tuletagem meelde, et vähem kui kuu aega tagasi ta seda veel nii ei näinud, ehkki pidi PBK saadete sisuga kindlasti kursis olema. Isegi niipalju kursis, et ta rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et ta on PBK ja venekeelse vaataja küsimuses pädevam kui teised laua taga olijad.
Kas keelate ka europarlamenti?
Linnameedia tellimine on iidvana teema. Kuku raadioga sõlmis igapäevaste uudiste edastamise lepinguid juba reformierakondlasest linnapea Ivi Eenmaa 1998. aastal. Tallinn on PBK-lt uudiseid tellinud 14 aastat. Kui praegu puhkeb selle ümber kära, on tegemist silmakirjatsemisega. Seda enam, et selles pole midagi enneolematut.
Veel eelmisel aastal tellis Euroopa parlament Pervõi Baltiiski Kanalilt sarja „Eurologia: Balti tee.“ Saade tutvustas venekeelsele vaatajale Euroopa parlamendi tööd. Niimoodi on lood Euroopa maksumaksjate raha kasutamisega. Kas nõuate ka taoliste algatuste lõpetamist?
Mõni kanal on osutanud kõigile nende kordadele, kui kas Mihhail Kõlvart või Taavi Aas enne valimisi PBKs on esinenud. Mitme kuu peale on neid kordi kümnetes. Kuid muu meedia küsis sel perioodil pidevalt 5-10 intervjuud päevas ja mainimised ülejäänud meedias on kuus keskmiselt jäänud vahemikku 600-900.
Koguarvust on PBK seega pisku, ehkki kahtlemata teatud segmendi seisukohalt oluline. Kes siis peakski esinema saadetes, kus teemadeks Haabersti ristmik, Reidi tee, Õpetajate Maja või Tallinna Linnamäe Vene Lütseum? Eks ikka need, kes nende ehituse eest vastutavad.
ERJK devalveerub
Vägisi kõlab nii, et kui intervjuu annab Ossinovski, on tegu teavitusega; kui aga kõnelevad Kõlvart ja Jufereva, siis nimetame seda propagandaks.
Pigem on taoliste olupoliitiliste rünnakute taust ilmselt see, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon ERJK läheb veelgi enam kaldu, muutub veelgi enam konkurentide kambaka vahendiks, mitte tegelikuks järelevalveorganisatsiooniks. Ja see lõpeb taolise komisjoni devalveerumisega.
Tegelikult on asjad tõepoolest nii, nagu Ossinovski oma varasemas seisukohavõtus arvas. Kui Tallinna linn ja Eesti riik ei räägi venekeelsete elanikega seal, kus see pärale jõuab, on kaotajad esmajoones just Tallinn ja Eesti riik. Ja venekeelse elanikkonna suunal vaikimine kahjustab Eesti huve nii ühiskondlikult, poliitiliselt kui ka julgeolekualaselt.
Sotsiaaldemokraadid peaksid PBK linnauudistega rahul olema. Neid vahendas Jelena Poverina, kes on ERRi taustaga ja oli muide viimastel riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatide kandidaat. Miks te teda niimoodi umbusaldate? Ja miks te umbusaldate saatejuht Aleksander Zukermani, kellele Avatud Eesti Fond eduka integratsioonialase tegevuse eest kunagi Koosmeele Preemia andis?
Kas tõesti riigimees Ossinovski on kadunud ja teda asendab samanimeline olupoliitik? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Maria Jufereva: Ossinovski silmakirjalikud rünnakud PBK saadete vastu | https://www.err.ee/655123/maria-jufereva-ossinovski-silmakirjalikud-runnakud-pbk-saadete-vastu | Kas tõesti on riigimees Ossinovski kadunud ja teda asendab samanimeline olupoliitik? küsib Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva (KE) oma arvamusloos. |
INDREK: Tere, isa.
ANDRES: Kesse on? Ah sina, Indrek.
INDREK: Mina jah, taat. Tulin vaatama, kuidas kodus elatakse. Ma olen otsustanud, et…
ANDRES: Missa bensiinist kulutad. Ega see auto sul ju oma pole, niikuinii pead võlga maksma.
INDREK: Auto on mul kohe päris oma. Välja ostetud. Aga, isa, ütle ometi, kas…
ANDRES: Oh seda häda küll. Taevas on na pime, ei näegi õieti sind. Portugalis põlevad vist jälle metsad. Või on Islandis mägi tuld pursanud?
INDREK: Eks ta lihtsalt õhtu ole. Ma varem ei jõudnud. Ei tahtnud kiirustada, praegusel aastaajal jooksevad loomad teele.
ANDRES: Mis loomad? On sul ikka mured, poeg. Mina ei tea, mis Vargamäest saab, kui Trump Ameerikas president on. Vaat niisugused mured on Vargamäel.
INDREK: Isa, ära nüüd sellepärast küll muretse. Ega ta siia ei tule. Ma tahtsin küsida, kas…
ANDRES: Muidugi tuleb! Juba piiblis on see kirjas, et metsalise aeg saab täis. Ja mede sotsid räägivad kõrtsis sama juttu. Lasin seasulule mitu lauda ülestikku juurde lüüa. Ja kaevuraketele panin jämeda keti, et ta neid lahti ei kisuks.
INDREK: Seda sa tegid küll asjata, isa. Ma tahtsin…
ANDRES: Kunagi ei või teada, poeg, kust pauk tuleb. Kes oleks võinud ilma peal arvata, et Austraalias ei lasta meestel abielluda!
INDREK: Naistel ikka lastakse või?
ANDRES: Naistel lastakse, aga meestel ei lasta.
INDREK: Aga sina, isa, oled ju küll abielluda saanud!
ANDRES: Jah, õndsa Krõõda ajal. Siis oli elu teistsugune. Vaene ja kitsas. Silmaringi ei olnud. Muudkui see kirikutorn, mis üle metsa paistis. Ja kellade helin, mis väravasse ära kostis. Muud meil ei olnud. Eks kuulasime siis seda ja arvasime oma tarkuses, et kliima ei soojenegi.
INDREK: Isa, võta endale midagi peale, sa ju värised külma käes. Aga ütle nüüd lõpuks, kas…
ANDRES: Ei ole aega riidesse panna, Indrek. Tööd on palju. Enam ei ole meeste ega naiste töid, see on vallakohtus maha tehtud, nüüd tehakse Vargamäel tööd ilma soota. Millal on siis aega riidesse panna? Ja kelle riided ma selga panen, mehe või naise omad? Seda ei oska sinagi öelda, Indrek, sest kõik, mida sina koolis õppisid, on juba vananenud, seda ma sulle ütlen.
INDREK: Isa, tahad ma võtan su kukile?
ANDRES: No eks sa võta, kui sul muud teha pole. Ega siit kukilt ka palju kaugemale ei näe. Oleks sul satelliit või droon kaasas, siis ehk seletaks silm veel midagi, muidu elame nagu sitikad kotis.
INDREK: Kas sa siis jõge ei näe?
ANDRES: Sina vahi ise oma jõge. Mina muretsen meie elektrikarjuse pärast. Varsti tuleb päikesel nii suur purse, et see lööb kõik süsteemid välja. Ja siis lähevad sead Pearu rukkisse. Niisugused on Vargamäe mured, poeg. Ja lapsed on siit ära läinud. Pearugi on läinud. Pidi välismaal juristiks õppima. Ega ta sealt enam tagasi ei tule, kui valmis saab, hakkab ümber õppima.
INDREK: Isa, mina tulin ju tagasi. Ma tulin küsima, kas jõgi on ometi lõpuks alla lastud.
ANDRES: Jõgi, jõgi… Jah, tuleb meelde, San Franciscos oli niisugune üleujutus, et ainult majade korstnad paistsid veest välja. Korjasime kohe hommikul sulasega kivid põllu pealt kokku ja kuhjasime kraavikallastele tõkkeks ette. See on vana talupojatarkus niisuguseks puhuks. Ei tea, mida see Trump järgmiseks välja mõtleb. Piibli lugemine on ta hirmus kurjaks teinud.
INDREK: Isa, aga jõgi! Selle allalaskmine oli ju sinu suur unistus!
ANDRES: Oli või? Ja kui oligi, siis oli see XIX sajandil. See oli XIX sajandi unistus, poeg. Mis sajandil aga meie elame, ah? Lase mind nüüd kukilt maha. Muidu ma ei saagi aru, kas olen täna oma kümme tuhat sammu täis teinud või mitte. Sammulugeja ei tööta sinu seljas.
INDREK: Mina mõtlesin, et seisatame korraks mäeveerul ja…
ANDRES: Selleks et paigal püsida, peab kogu aeg liikumises olema. Ja ega seegi alati ei aita. Sellepärast et kõik, kogu maakera liigub aina kiiremini ja kiiremini. Vahel öösel, kui kuu on Vargamäe kohal, siis näed, kuidas kosmos pöörleb nagu vurrkann. Kuidas sa sellest aru ei saa, Indrek?
INDREK: Kuhu sa nüüd kiirustad, isa? Ja miks? Siin on mets ja sealpool pole üldse midagi!
ANDRES: Vargamäel ei küsita, kuhu või miks. Vargamäel peab, poeg.
Lahkub kiirel sammul. Indrek jääb keset lava seisma. | Toomas Haug. Tõde ja õigus. 5 | https://kultuur.err.ee/655134/toomas-haug-tode-ja-oigus-5 | Toomas Haugi lühinäidend "Tõde ja õigus. 5" Loomingu jaanuarinumbrist. |
"Prokuratuur ja eksperdid uurivad selle juhtumi asjaolusid," vahendas TASS prokuratuuri teadet.
Neljapäeval levisid Venemaa meedias teated, mille kohaselt leiti Petrodvoretsi rajoonis toimunud politseireidi käigus ühe kortermaja keldrist Niiluse krokodill.
Kriminaalpolitseinike reidi esialgseks eesmärgiks oli uurida ebaseaduslikku relvakaubandust.
Niiluse krokodillid võivad kasvada kuni viie meetri pikkuseks ning tegu on ühe ohtlikuma krokodilliliigiga. | Politseinikud leidsid Peterburi kortermaja keldrist krokodilli | https://www.err.ee/655129/politseinikud-leidsid-peterburi-kortermaja-keldrist-krokodilli | Venemaa prokuratuuri Peterburi Petrodvoretsi rajooni kontor alustas menetlust seoses teadetega, et politsei leidis ühest Peterburi lõunaosas asuva kortermaja keldrist Niiluse krokodilli. |
Artikli lisas on tabel, kus näidatakse vanuseastmeti sugude kaupa ning lugemisaktiivsust arvesse võttes kolme rühma liigitatult, mitu raamatut jõuab keegi elu jooksul läbi lugeda. Aluseks on võetud keskmine ameeriklane, aga isegi kui me oleme selles osas väga erinevad – mida ma eriti ei usu – siis statistilise suunisena näitab see ometi midagi ära.
Mida ma siis enda kohta nägin? Nimelt seda, et kui peaksin mingi ime läbi veel teist sama kaua elama kui seni, siis jõuan järelejäänud elu jooksul läbi lugeda viissada neli kuini kolm tuhat kakssada kuuskümmend raamatut. 504, kui olen keskmine lugeja; 2100, kui olen usin lugeja ning 3260 raamatut, kui olen superlugeja. Masendav, eks?
Nii kippus arvama ka valdav osa mu sõpradest ja tuttavatest, kes kõnealust artiklit sotsiaalmeedias kommenteerisid. Ja ka ise mõtlesin algul, et üsna nutune tulemus ikka. Vaid kaks-kolm tuhat raamatut...
Aga tegelikult, järele mõeldes, pole siin nutust midagi. Jah, loomulikult on maailmas miljoneid ja miljoneid raamatuid ning neid tekib iga sekundiga juurde. Enamikust neist ma isegi ei kuule mitte. Paljudest kuulen, kuid tean juba siis, et ei loe neid eales. Hetkeks see isegi kurvastab, kuid siis tulevad muud eluülesanded peale, tuleb lugeda mingeid teisi raamatuid ja kurvastus haihtub. Ja ongi ju tore, et piisab vaid ühe tõeliselt hea raamatu lummusesse sattumisest, kui ühtäkki tundub täiesti ebaoluline, et kuskil ootavad miljonid köiteid, mis sisaldavad kindlasti sadu tuhandeid pärle...
Seda esiteks. Teiseks on ju juba ammu olemas ilukirjanduslike süžeede põhitüübid. Sõltuvalt tüpoloogiast ulatub nende hulk mõnest mõnekümneni ja sisuliselt tähendab see seda, et mingis mõttes kordub kõik.
Romaanides korduvuste märkamiseks polegi vaja neid kõiki läbi lugeda. Ilmselt piisab sarnastuste nägemiseks mõnesaja teose lugemisest. Ehk siis peaks juba keskmise lugemusega teismeline suutma taibata, et eri tüüpi lugusid polegi nii palju ning heites pilgu mõne lugemata raamatu sisukokkuvõttele pole keeruline taibata, millega on tegu ja et tõesti iga raamatut polegi vaja lugeda.
Sellest võrsub omakorda kolmas lohutav moment – kuna raamatud alluvad tüpoloogiale, on selge, et igal ajajärgul kirjutatakse üha uuesti ja uuesti enam-vähem samu lugusid. Mitte kunagi täpselt samas vormis ja stiilis. Mitte kunagi ka sama taotlusega, aga üldjoontes küll. Iga põlvkond tahab ju maailma uuesti avastada, kaardistada ja sõnastada ning nõnda saadavadki inimkonda samad lood.
Loomulikult eksisteerib klassika, muidugi on tekste, mis on kordumatud ja asendamatud ning mis kõnetavad meid ka aegade müüri tagant, kuid kirjanduse kogumassiga võrreldes on neid vaid näpuotsatäis. Enamik raamatuid tekib selleks, et ununeda, kaduda. Ja selles polegi midagi kurba, vaid see on asjade loomulik käik. Nõnda polegi vaja muretseda selle pärast, et kõike ei jõua lugeda. Ja pole vaja ka vaevata oma peakest sellega, et elu jooksul loetava nelja-viie tuhande raamatu hulka peab kuuluma vaid kullatolmune klassika ja eranditult hea kirjandus. Ei pea! Ka objektiivselt võttes halba kirjandust tuleb lugeda. Kuidas me muidu hea ära tunneksime?
* http://lithub.com/how-many-books-will-you-read-before-you-die/ | Peeter Helme: halbu raamatuid tuleb lugeda selleks, et häid ära tunda | https://kultuur.err.ee/655126/peeter-helme-halbu-raamatuid-tuleb-lugeda-selleks-et-haid-ara-tunda | Mõni aeg tagasi levis sotsiaalmeedias üks 2017. aasta kevadel Ameerika võrguväljaandes Literary Hub ilmunud artikkel, kus räägiti sellest, mitu raamatut inimene elu jooksul läbi loeb.* |
Keeldumist põhjendas kohus väitega, et kodanik Navalnõi kaebus ei vasta põhiseaduskohtu tegevust reguleerivale seadusele. Navalnõi on veendunud, et tal on õigus presidendiks kandideerida, sest põhiseaduses pole mainitud neid piiranguid, mis on kirjas valimisseaduses, millele omakorda valimiskomisjon oma keelduvas otsuses viitab, vahendas venekeelne BBC.
Venemaa keskvalimiskomisjon otsustas detsembris, et Navalnõi ei saa 2018. aasta valimistel Venemaa presidendiks kandideerida.
Juba 2017. aasta juunis teatas Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova, et kohtu poolt karistatud Navalnõil puuduvad šansid saada registreerituks presidendivalimistel. Oktoobris teatas Pamfilova, et Navalnõi enne 2028. aastat kandideerida ei saa.
Keelu põhjuseks on see, et Kirovi oblastikohus jättis maikuus jõusse süüdimõistva otsuse, mille esimese astme kohus langetas Navalnõi suhtes veebruari alguses.
Kirovi linna Lenini rajooni kohus mõistis Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi 8. veebruaril süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega.
Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis siis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida. Samas kinnitas opositsiooniliider kohe, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.
Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. See asjaolu oli ka argument, millele viidates Navalnõi põhiseaduskohtu poole pöördus. | Venemaa põhiseaduskohus ei võtnud Navalnõi kaebust arutusele | https://www.err.ee/655122/venemaa-pohiseaduskohus-ei-votnud-navalnoi-kaebust-arutusele | Venemaa põhiseaduskohus ei võtnud arutusele opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi kaebust, millega viimane protestis selle vastu, et riigi valimiskomisjon ei võtnud vastu tema taotlust saada kevadistel valimistel üheks presidendikandidaatidest. |
Nii politsei- ja piirivalveameti kui päästeameti peadirektori nimetab siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates eelnevalt ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Mõlema peadirektori ametiaeg on viis aastat ja nad on ametis alates 2013. aastast.
“Vaadates viimaste aastate tulemusi ja statistilisi näitajaid, saab öelda, et me elame turvalisemas Eestis kui kunagi varem. Nii Elmar Vaher kui Kuno Tammearu on suurte kogemustega inimesed ja neile tuleb pakkuda võimalust jätkata senist head tööd,” ütles siseminister.
Siseminister tõi esile, et viimastel aastatel on oluliselt vähenenud tule- ja veeõnnetustes hukkunute arv ning selles on suur roll päästeameti kampaaniatel ja päästjate kodukülastustel.
Elmar Vaheri kohta märkis siseminister, et tema juhtimisel on PPA-s majanduskulude ja personalikulude kokkuhoiu arvelt leitud võimalusi lisavajaduste katmiseks.
"Vaher on suutnud tagada politseinike palgatõusu ja muuta efektiivsemaks ameti kasutusel oleva kinnisvara ja ametisõidukite kasutamist, suunates ressursse sinna, kus parasjagu kõige rohkem vaja," tunnustas Anvelt.
Päästeameti juht Kuno Tammearu. Foto: Siim Lõvi /ERR | PPA ja päästeameti juht said ettepaneku uueks ametiajaks | https://www.err.ee/655121/ppa-ja-paasteameti-juht-said-ettepaneku-uueks-ametiajaks | Siseminister Andres Anvelt tegi nii politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherile kui päästeameti peadirektor Kuno Tammearule ettepaneku oma ametis jätkata. |
Avasetis läks Kanepi kiirelt 3:0 juhtima ja kuigi Suarez Navarro oli lähedal 3:2-le, suutis Kanepi päästa kaks murdepalli ja minna 4:1 ette. Seejärel murdis ta taas hispaanlanna pallingu ja juhtis 5:1, kuid ei suutnud servi hoida. Teisel katsel oli Kanepi siiski edukas, võites seti 6:3.
Paraku seejärel eestlanna väsis ja mäng lagunes, ta hakkas palju rohkem eksima ja Suarez Navarro võitis probleemideta teise seti 6:1. Kolmandas setis jäi Kanepi kahe servimurdega taha, aga suutis siis ise hispaanlanna servi murda ja oli lähedal 3:4 seisule, paraku ei õnnestunud tal enda servigeimi 40:15 edust võita. Suarez Navarro 5:2 eduseisul murdis Kanepi küll hispaanlanna servi, ent kaotas siis kohe enda pallingugeimi ning ühtlasi seti 3:6.
Kanepi tegi mängu jooksul koguni 47 lihtviga, äralöökidest võitis ta 32 punkti. Suarez Navarrol kogunes lihtvigu 20 ja äralööke tegi ta 18. Mängitud punktidest võitis Kanepi 73 ja Suarez Navarro 88.
Kanepi servis kohtumise jooksul kaks ässa ja tegi kolm topeltviga, Suarez Navarro sai kirja ühe ässa ja ühe topeltvea. Kaheksast murdevõimalusest realiseeris Kanepi neli, Suarez Navarro kasutas 13 murdepallist ära seitse.
Kaheksandikfinaalis läheb Suarez Navarro vastamisi Eesti esireketi Anett Kontaveidiga (WTA 33.).
Kolmandasse ringi jõudmise eest teenis Kanepi 130 punkti ning peaks uues edetabelis tõusma praeguse prognoosi kohaselt 66. reale.
MÄNGU KÄIK:
Esimene sett:
1:0 Kanepi läheb 30:0 ja 40:30 juhtima, hispaanlanna viigistab, aga Kanepi kasutab ära teise geimpalli ja hoiab servi
2:0 Kanepi murrab kohe Suarez Navarro servi
3:0 Kanepi hoiab nüüd palju kindlamalt servi
Pilte kohapealt:
@PronosFastoches Go Kanepi pic.twitter.com/83YqvDUBcV
— H U G O (@PrunierHugo) January 19, 2018
3:1 Hispaanlannal on geimilõpus natuke õnne ja ta saab ka nüüd tabloole
4:1 Senise mängu kõige pikem geim. Kanepi päästab kaks murdepalli ja suudab enda pallingugeumi võita.
5:1 Suarez Navarro läheb enda servil 30:0 juhtima, aga Kanepi võidab siis kolm punkti järjest ja teenib murdepalli. Esimese suudab hispaanlanna küll päästa, kuid teisel katsel õnnestub Kanepil Suarez Navarro serv taas murda
5:2 Paraku kaotab Kanepi kohe enda servi, lõpetades geimi topeltveaga
5:3 Suarez Navarro ei loovuta enda servil Kanepile punktigi
6:3 Kanepi vastab samaga ja võidab esimese seti!
Üks fänn ennustab Kanepile kohta finaalis, vastaseks endine esireket, kaks aastat tagasi Melbourne'is võidutsenud Angelique Kerber:
Calling it now. Kerber-Kanepi final
— Gabriel Agapitos (@GabrielAgapitos) January 19, 2018
Teine sett:
0:1 Suarez Navarro alustab teist setti kindla servihoidega
1:1 Kanepi suudab samuti enda servi hoida
1:2 Suarez Navaro võidab väga kindlalt enda pallingugeimi. Hispaanlanna on teist setti väga hästi alustanud, Kanepi aga on rabedam kui avasetis
1:3 Kanepi tundub natuke liimist lahti ja kaotab enda servigeimi
1:4 Suarez Navarro võidab enda servigeimi nulliga
1:5 Kanepi läheb enda servil 30:15 ette, kuid hispaanlanna võidab siis kolm punkti järjest ja murrab taas Kanepi servi
1:6 Kanepil on küll murdepall, aga ta ei suuda seda ära kasutada ja Suarez Navarro võidab enda pallingugeimi ning ühtlasi ka teise seti
Kaia Kanepi Autor: AP/Scanpix
Kolmas sett:
0:1 Kanepi jääb enda servil 0:40 taha ja suudab küll kaks murdepalli päästa, aga kolmanda kasutab Suarez Navarro ära
0:2 Suarez Navarro hoiab servi ja võidab seitsmenda järjestikuse geimi
1:2 Kanepi on taas väga suurtes raskustes, aga päästab kaks murdepalli ja suudab servi hoida
1:3 Suarez Navarro võidab probleemideta enda servigeimi
1:4 Tundub, et Kanepi jaks on lõplikult raugenud, Suarez Navarro murrab taas eestlanna servi ja on nüüd kahe geimivõidu kaugusel kaheksandikfinaalist
2:4 Kanepil on üle pika aja murdepallid ja ta suudab neist teise ka ära kasutada! Lootus elab
2:5 Kanepi läheb enda servil 40:15 juhtima, aga hispaanlanna võidab siis neli punkti järjest ja murrab taas Kanepi servi
3:5 Lootus elab endiselt, Kanepil on taas kaks murdepalli ja ta võidabki hispaanlanna servigeimi
3:6 Kanepi topeltviga annab Suarez Navarrole esimese matšpalli, mille hispaanlanna ka kohe realiseerib
Mängu eel:
29-aastase Suarez Navarroga on 32-aastane Kanepi mänginud koguni kaheksal korral ja Kanepi juhib omavaheliste mängude arvestuses 5:3. Viimati olid nad vastamisi 2014. aasta US Openil, kui Kanepi jäi peale 7:5, 6:0. Vaid kahel korral on nende mäng läinud otsustavasse setti.
Tänavuste Austraalia lahtiste avaringis alistas Kanepi 24. asetatud slovakitari Dominika Cibulkova (WTA 26.) 6:2, 6:2 ning oli teises ringis 6:4, 6:3 parem 2016. aasta Rio olümpiavõitjast, Puerto Rico mängijast Monica Puigist. Suarez Navarro võitis avaringis 7:5, 6:3 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud poolatari Magdalena Frechi (WTA 163.) ning sai teises ringis 6:4, 2:6, 6:2 jagu ungarlanna Timea Babosest (WTA 51.). | Avaseti võitnud Kanepi langes Austraalias konkurentsist | https://sport.err.ee/655094/avaseti-voitnud-kanepi-langes-austraalias-konkurentsist | Kaia Kanepi (WTA 79.) pidi aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistes kolmandas ringis tunnistama hispaanlanna Carla Suarez Navarro (WTA 39.) paremust, kaotades 6:3, 1:6, 3:6. |
Nii Cristiano Ronaldo, Gareth Bale’i, Karim Benzema ja ka mitme teise põhimängijata kohtumisele tulnud Real suutis näidata valitsevale meistrile omast pallivaldamise kunsti, kuid suurt kasu sellest polnud. Leganesist tehti ka kolm pealelööki rohkem, ent kodumeeskonna kaitse püsis kindlana, kirjutab Soccernet.ee.
66. minutil oli hoopis Leganesil hea võimalus värav kirja saada, kuid karistuslöök lendas Marcos Llorente peast napilt üle lati. Viigisadamasse tüürinud mängu pööras aga ümber Marco Asensio, kes saatis 89. minutil tsenderdusest tulnud palli paarilt meetrilt kindlalt võrku ning Real noppis kokkuvõttes raske võidu.
24. jaanuaril kohtuvad meeskonnad uuesti ja siis juba Santiago Bernabeul ehk Reali koduväljakul. | Real sai karikavõistlustel raske võidu | https://sport.err.ee/655113/real-sai-karikavoistlustel-raske-voidu | Hispaania karikavõistlustel oleks äärepealt sündinud järjekordne üllatus, kuid Marco Asensio hiline värav aitas Madridi Reali napi võiduni kohalikus kõrgliigas 13. positsioonil paikneva Leganesi meeskonna vastu. |
Ei ole raske ühineda kriitikute kiidukooriga, kes on tõstnud Luca Guadagnino romantilise draama "Kutsu mind oma nimega" eelmise aasta parimate filmide hulka. Siiruse ja täiusliku tonaalsusega võluvalt filmilt võib põhjendatult oodata ohtralt Oscari nominatsioone, mis kuulutatakse välja peatselt, 23. jaanuaril.
Sensuaalselt lavastatud "Kutsu mind oma nimega" portreteerib lummavalt esimest armastust. Hetkes elada armastav lugu viib vaataja idülliliselt ajatusse ja suvisesse 1980ndate Põhja-Itaaliasse. Puuviljapuude, roheluse, soojuse ja järvede keskele. 17-aastase Elio (Timothée Chalamet) akadeemikutest pere rustikaalsesse suvekoju, kuhu saabub Elio arheoloogiaprofessorist isale (Michael Stuhlbarg) appi doktorant. Nagu igal aastal. Intellektuaalse, seksuaalselt virguva ent emotsionaalselt ebakindla muusikahuvilisest Elio üllatuseks on saabuja sel korral nägus ja enesekindel 24-aastane ameeriklane Oliver (Armie Hammer). Ja nii lugemist, ujumas käimist, rattaga sõitmist ja mitmekeelses seltskonnas naudisklemist täis suvepäevad muutuvad nädal nädalalt soojemaks, kui Elio saab üha paremini aru iseendast ja oma seksuaalsusest.
Elegantse kunstnikutööga stiliseeritud ja kümnendi esteetikat maitsekalt kasutavas miljöös veedetud päevad voolavad õhuliselt ja pingetult loomulikult. Veetlevalt romantiline visuaal teeb olustikku sisse elamise kergeks, seda eriti tänu keset pimedat aega pead tõstvale suveigatsusele. Oma iha ja emotsioone mõista ja realiseerida püüdev Elio kutsub samastuma mõjusalt, vaataja seksuaalsest suundumusest olenemata.
Film käsitleb noorusea armastust tähelepanelikult ja allahindluseta, luues selle ümber mõistva keskkonna. Olgugi olud valusalt piiratud ajastu seksuaaleetikaga, mille juurestiku osana näeb film religiooni. Ent "Kutsu mind oma nimega" fookuses on armumine selle puhtuses ja nüansirikkuses. Selle emotsioonikülluses ja suundaandvas tähenduslikkuses. Selle naudingulisuses ja valus. Mitte seda kammitsevates institutsioonides ja seda kategoriseerida püüdvates struktuurides.
Timothée Chalamet' ja Armie Hammeri esituste kihilisus ja füüsilisus tegelaste erinevate sotsiaalsete rollide ning läheduse, iha ja naudingute arengu kujutamisel on soojalt veenev. Kõrvaltegelastest kerkib esile Elio isa mängiv Michael Stuhlbarg, kes filmi kokkuvõtvas liigutavalt siiras monoloogis talletab filmi püsivalt filmiajalukku.
Näitlejate haaravalt välja mängitud elulist emotsionaalset skaalat toetab mängulistest klaveripaladest, 1980ndate popmuusikast ja Sufjan Stevensi originaalmuusikast moodustuv heliriba. Koos tagasihoidlikult intiimse kaameratööga loob see imeliselt intiimse sümbioosi, sulandudes kokku suvise miljööga.
Kõik see demonstreerib Luca Guadagnino tugevat käsitööoskust. Luues intiimsust ja sensuaalsust lihtsate silmatorkamatute vahenditega ning väikeste detailidega, muudab Guadagnino pealtnäha lihtsa ja selgepiirilise loo nauditavaks. Ta ei pigista vaatajatest emotsioone välja, vaid laseb neil orgaaniliselt tekkida, areneda. Suuremat intriigi loovate takistuste ja puäntide puudumisel võib see küll nende järele janunevale vaatajale tähendada liiga aeglast tempot.
Samuti elab film läbivalt olevikus, mis tingib nii osa tegelaste tausta napi avamise kui maailma kitsuse. Ent oma taotlused saavutab "Kutsu mind oma nimega" imekaunilt. Olla intiimne, empaatiline ja siiras lugu esimese armastuse võimsusest. | Arvustus. Kaunilt siiras lugu armumisest | https://kultuur.err.ee/655114/arvustus-kaunilt-siiras-lugu-armumisest | "Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")
Režissöör: Luca Guadagnino
Osades: Armie Hammer, Timothée Chalamet, Michael Stuhlbarg
8.5/10 |
„Tutvustame „Lätted“ sarja Tartu mittekohas Kirjanduse maja pööningul, mis harmoneerib näitusesarja temaatikaga mittekohtadest ja mitte-galeriidest,“ sõnas Voronja galerii eestvedaja Raul Oreškin.
20. jaanuaril avavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin galerii plaane ning ideed korraldada näitusi mitte-galeriides üle Eesti.
Programmi "Lätted" lõpetab 2019. aasta aprillis Taagepera lossis Kiwa uus fillm.
„Filmi idee on dokumenteerida helis ja pildis Taagepera lossi neid ruumiosi, mida võib nimetada mitte-kohtadeks – lossi pööningud, keldrid ja nurgatagused. Need ruumid ja vaated, mis on välja ehitamata ja jäänud samaks kui sada aastat tagasi, moodustavad omalaadseid peatunud aegruume," kommenteeris autor.
"Need on ruumid, mis ei ole mõeldud tarbimiseks ega seal viibimiseks, nad ei juhi meid kuhugi ega pole mõeldud inimesele kogemuse pakkumiseks ega üldse inimtegevuseks. Olles neid ruume põhjalikult uurinud 1980ndatel aastatel, kui salvestusvahendid ei olnud veel kättesaadavad, on mul endal tekkinud kummaline ajas muutunud fiktsioon, mis esindab ehedalt seda, kuidas ruumikogemus muutub mälus ja mõjutab üleüldist ruumitaju. Seega seisneb filmi idee puhta ruumilise väljenduslikkuse sekkumatus jäädvustamises, mis paradoksaalselt pole mõeldud midagi väljendama või tähendama," ütles Kiwa ERR kultuuriportaalile.
„Lätted“ esimene näitus avatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval Jõgevamaal Kursi külas, kus on sündinud ja üles kasvanud Peeter Allik. „Alliku tegemisi on tunnustatud Eestis ja rahvusvaheliselt ning tema näituste ajalugu samuti aukartustäratav, kuid Kursi külas pole aga Peeter varem oma teoseid eksponeerinud,“ põhjendavad Voronja galeristid valikut. Sarja eesootavate korternäituste info ilmub galerii veebilehel.
Näitustesari „Lätted“ toimub EV100 kunstiprogrammi raames. Ly Lestbergi ja Liina Vedleri abiga valmib igast näitusest videoülevaade ning lisarahastuse leidmisel programmi lõppedes ka dokfilm. | Kiwa: idee oli dokumenteerida mitte-kohti | https://kultuur.err.ee/655111/kiwa-idee-oli-dokumenteerida-mitte-kohti | Laupäeval, 20. jaanuaril kell 14 saab avalöögi Voronja galerii 15-kuuline näitustesari „Lätted“. EV100 kunstiprogrammi kuuluv kunstisari avab 15 korternäitusega armastatud ja tuntud kunstnike sünni- ja lapsepõlvekodud üle Eesti. Kohapeal saab näha ka Kiwa uue filmi treilerit, mis keskendub samuti mittekohtadele. |
Täiskohaga õpetajaametit pidav naine (nimi toimetusele teada) põeb kroonilist haigust, mille tõttu on talle määratud osaline töövõime ning töövõimetoetus. Möödunud suvel tabas teda aga üllatus, kui pärast korraga mitme kuu eest puhkuseraha saamist jäeti ta ühel kuul toetusest ilma.
"Ma ei oska isegi ette näha, millal mulle lihtsalt pensioni ei maksta."
"Tuli välja, et ma olen tohutult rikas, nagu õpetajad aastas korra ikka," rääkis pedagoog ERR-ile. "Ma ei hakka hetkel rääkima sellest, et reformi tulemusena hakkasin ma vähem raha saama, tühja sellest, aga tühine ei ole minu jaoks see, et ma ei oska isegi ette näha, millal mulle lihtsalt pensioni ei maksta".
Sarnane asi kordus tänavu jaanuaris, sest novembris oli palgaga koos talle üle kantud nii preemia- kui puhkuseraha, mis kasvatas kuusissetuleku taas ettenähtust suuremaks.
"Seda ma töötukassaga sõlmitud lepingust ei suutnud üldse välja lugeda, et kui mul ühe kuu lõikes on suurem tulu - preemiate või puhkuserahade tõttu, mitte seepärast, et mul näiteks palka tõstetaks - siis jäetakse toetus lihtsalt kommentaarideta maksmata," tõdes õpetaja.
Toetuste jagamise viis ei soosi tööalast arengut
Töövõimereformi põhjenduseks nimetab sotsiaalministeerium vähenenud töövõimega inimeste täisväärtusliku elu toetamist, et aidata neil leida töö ja tööl püsida.
Kõnealune õpetaja ei ole aga kogenud, et reform tema tööalast arengut soodustaks. Selles ametis on karjääris edenemiseks üks loogilisemaid radu, et ainetundidele lisandub klassijuhatajatöö, mis toob ka palgalisa. Pedagoog on aga arvutanud, et kui liita tema õpetajapalgale klassijuhatamise eest ette nähtud lisatasu, oleks tema kogusissetulek nii suur, et toetusrahale ta enam ei kvalifitseeruks.
Samas jääks saadav kuusissetulek sadakonna euro võrra väiksemaks kui summa, mis laekuks ilma klassijuhatajatööta edasi töövõimetoetust saades. Seega sisuliselt ei tasu tal lisatöö suunas pürgida, sest sissetulek kahaneks.
"See ei ole minu jaoks niisama kommiraha, vaid ma reaalselt kasutan seda enda tervise heaks - ravimid, arstid," selgitas ta, tõdedes, et süsteem on tema silmis absurdne.
Puhkuse eel tuleb paberipakiga töötukassas käia
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles ERR-ile, et kui inimesele makstakse korraga puhkuse- ja töötasu ning saadud summa on kokku üle 1063,90 euro ehk töövõimetoetuse 90-kordse päevamäära, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema, võib ta töötukassast taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist.
"See on vajalik, kui kogu puhkus langeb ühele või mitmele järjestikusele kuule ning puhkusetasu saab inimene erinevalt ajast, kui oleks saanud sama perioodi eest töötasu, näiteks kui inimesele makstakse jaanuari lõpus ette veebruarikuu puhkusetasu," selgitas Kailas.
"Ümberarvutamiseks on vaja esitada töötukassale avaldus koos tööandja tõendiga, kus on kirjas tehtud väljamaksete kuupäevad, väljamaksete sisu -töötasu ja puhkusetasu - ning puhkuse aeg - algus- ja lõpukuupäev," lisas ta.
Küsimusele, kas on mõistlik, et pika suvepuhkusega õpetajad, kes saavad ühtlasi töövõimetoetust, jäävadki igal suvel puhkuseraha saamise järel automaatselt toetusest ilma ja peavad igal aastal ümberarvutamist taotlema, vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Oskar Lepik, et töövõimetoetuse arvutamisel kontrollib inimese sissetulekuid esimese asjana töötukassa automatiseeritud süsteem.
Automaatsüsteem nüansse ei erista
Tööandja poolt maksuametile esitatavates andmetes ei eristata, millistest osadest sissetulek koosneb.
"Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks on vaja, et töötukassa menetleja kontrolliks need andmed ja inimese esitatud taotluse üle ning teeks vastava otsuse. Põhimõtteliselt on inimesel võimalik ette teatada, et selline olukord on tulemas – ka selleks on vaja tööandja tõendit ning esitada muud vajalikud andmed toetuse ümberarvutamiseks," rääkis Lepik.
Ta lisas, et töövõimetoetuse maksete ümberarvutused tehakse siiski alati pärast tööandja tõendil näidatud kuude sissetulekute laekumist maksuametist töötukassa infosüsteemidesse ning pärast vajalike summade võrdlemist töötukassa poolt.
Kui ümberarvutus osutub inimesele kahjulikuks, töötukassa töövõimetoetuse maksete ümberarvutust ei tee.
Haiguslehel olles on sissetulek suurem
Teise suure küsitavusena rääkis õpetaja ERR-ile sellest, et uue süsteemi järgi on tal majanduslikult mõttekam igas kuus nädal aega haiguslehel olla - nii oleks palgast, haigushüvitisest ja töövõimetoetusest saadav summa kokku suurem kui lihtsalt kuu aega tööl käies.
"Minu jaoks on tööl käimine sageli väga suur eneseületus ja ma väga hea meelega võtaks umbes iga kuu mingiks perioodiks haiguslehe, aga ma näen kurja vaeva ja pingutan väga, et mu tööandja ei peaks minu pärast kannatama. Mis seal salata, ka see pension on motivatsioon. Praeguse uue seisuga aga enam ei ole," tõdes ta.
Arne Kailas sotsiaalministeeriumist märkis, et sellele juhtumile on keeruline täpsemaid andmeid teadmata hinnangut anda.
"Töövõimereform on mahukas ja paljusid inimesi puudutav uuendus: vähenenud töövõimega inimesi on Eestis ligi 100 000, neile lisanduvad tööandjad ning need, keda reform puudutab kaudsemalt, nagu sugulased, omastehooldajad jt. Nagu inimesed, on ka lahendused ja olukorrad erinevad ning antud juhul võib tegemist olla üksikjuhtumiga," lausus ta.
Kailas lisas, et kitsaskohtade ilmnemisel on ministeeriumil valmisolek olukorda analüüsida ja vajadusel leida sobivam lahendus.
"Oluline on see, et vähenenud töövõimega inimestele antakse võimalus eneseteostuseks ning iseseisvaks toimetulekuks," sõnas Kailas. | Töövõimetoetust saav õpetaja satub pika puhkuse tõttu bürokraatiamasinasse | https://www.err.ee/654714/toovoimetoetust-saav-opetaja-satub-pika-puhkuse-tottu-burokraatiamasinasse | Kui pika puhkusega ameti pidaja nagu õpetaja saab töövõimetoetust, võib puhkuseraha laekumine tähendada ajutist toetusest ilmajäämist, sest kuusissetulek ületab ette nähtud määra ning toetuse arvutamisel sissetulekuid kontrolliv automatiseeritud süsteem ei oska palga komponente eristada. |
Juhan Voolaid:
"Me reisime ahvide planeedilt inimeste planeedile ja kui miski viib meid kiiremini kohale, kui demokraatia, siis tuleb seda miskit ka kasutada."
Lause pärineb romaanist "Turismireis kassi sisse".
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtted loeb ette ilusaima raadiohäälega saatejuht, legendaarne Helgi Erilaid.
Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata. | Sada Eesti mõtet. Juhan Voolaid: reis ahvide planeedilt inimeste omale | https://kultuur.err.ee/655110/sada-eesti-motet-juhan-voolaid-reis-ahvide-planeedilt-inimeste-omale | Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal. |
Lisaks võitis 26-aastane Niskanen Lahti MM-il sprinditeates pronksi. Niskanen võitis aasta sportlaste valimisel kindla esikoha 4313 punktiga (266 esikohta).
Teise koha sai 3528 punktiga (127 esikohta) tennisemängija, vahepeal paarismängu edetabelis esikohal olnud Henri Kontinen ning kolmanda 3202 punktiga (67 esikohta) NBA-s mängiv korvpallur Lauri Markkanen.
Neljas oli murdmaasuusataja Krista Pärmäkoski 1900 punktiga (kaks esikohta) ja viies vormelisõitja Valtteri Bottas 1733 punktiga (kuus esikohta). | Soome aasta sportlaseks valiti Kontineni ja Markkaneni ees Niskanen | https://sport.err.ee/655100/soome-aasta-sportlaseks-valiti-kontineni-ja-markkaneni-ees-niskanen | Soome lõppenud aasta parimaks sportlaseks valiti mullu murdmaasuusatamise MM-il Lahtis 15 km klassikasõidus kuldmedali võitnud Iivo Niskanen. |
Kohaliku telekanali teatel said viga 44-aastane õpetaja ja neli 13-aastast õpilast, kellest kolm on raskes seisundis. Ründaja on võimuesindajate poolt kinni peetud, ka tema on vigastatuna haiglas, sest ta olevat üritanud enesetappu, vahendasid Lenta ja Meduza.
Võimuesindajad evakueerisid koolihoonest rohkem kui 500 inimest ja kustutasid põlengu.
Ründaja on sama kooli 9. klassi õpilane, kes olevat telekanali Tivikom teatel enne rünnakut sotsiaalmeedias ka oma koolikaaslasi ähvardanud. Rünnakus viga saanud lapsed on 7. klassi õpilased.
Ründaja täpsemad motiivid on selgitamisel, kuid võimude hinnangul tegutses nooruk üksi.
Burjaatia Vabariigi juht Aleksei Tsõdanov katkestas juhtunu tõttu visiidi Mongoolias ning naaseb kodumaale asjaoludega tutvuma.
Võimud alustasid kriminaalmenetlust seadusesätte alusel, mis puudutab mõrvakatset rohkem kui kahe inimese vastu. | Burjaatias ründas kirvega relvastatud nooruk koolikaaslasi | https://www.err.ee/655102/burjaatias-rundas-kirvega-relvastatud-nooruk-koolikaaslasi | Venemaal Burjaatia Vabariigi pealinnas Ulan-Udes leidis reede hommikul aset vahejuhtum, mille käigus ründas noormees ühes koolis inimesi. Ründaja kasutas kirvest ja nn Molotovi kokteili. Viga sai vähemalt viis inimest, samuti puhkes sündmuskohal põleng. |
Sotsiaalteadlane Andu Rämmer uuris äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös ühiskonnas asetleidvate sündmuste mõtestamist. Ta vaatles eestimaalaste poliitilisi- ja tööväärtusi ning teaduskultuuri. Tema töö kinnitab järgmist:
Eesti võitjate põlvkond väärtustas toimetulekut eneseväljendusest enam.
Eestlased on Euroopas üks tehnoloogialembesemaid rahvaid.
Eestlased pole nõus kliimamuutuse ja globaalse soojenemise pidurdamiseks oma harjumusi muutma.
Lammas Dolly kloonimine kutsus eestlastes esile tugeva ühiskondliku reaktsiooni.
Rämmeri siirdekultuuri uuringu teeb eriliseks asjaolu, et analüüsitud andmestikud haaravad väga pikka perioodi: 1990–2011.
Enim muutusid eestimaalaste väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi.
Ta leidis, et enim muutusid eestimaalaste väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi.
Majanduslikesse raskustesse sattudes väärtustasid Eesti elanikud individuaalset saavutuslikkust varasemast madalamalt ning hakkasid rohkem teiste abile lootma.
“Nõukogude võimu all lühemalt elanud eestlaste toetus konkurentsiühiskonna väärtustele oli suurem kui eestivenelastel. Tänu eestlaste sümbolilistele ressurssidele oli toimetulek siirdega nende jaoks lihtsam kui eestivenelaste jaoks,” kirjutab värske doktor.
Ta lisab, et siirdeaja jooksul lähenesid mitmed eestlaste ja eestivenelaste väärtushinnangud.
On huvitav, et doktoritöös analüüsitud siirdeaja jooksul Eestis toimunud muutused tööväärtuste hierarhias on vastassuunalised samal ajal Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika heaoluühiskondades toimunud kultuurimuutusega, mis seisneb toimetulekuväärtuste tähtsuse vähenemises ja eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse tõusus.
Rämmeri tööst järeldub, et Eestis tähtsustati kogu siirdeaja jooksul tööväärtustest kõige rohkem hea töötasu teenimise võimalusi, oluliseks peeti ka kindlat töökohta.
Tema töö on ainulaadne, kuna selles uuriti üksikisikute tasandil lähemalt ka niinimetatud võitjate põlvkonda.
Võitjate põlvkond
Rämmer leidis, et alates nõukogudeaega jäänud ülikooliõpingutest väärtustasid kõrghariduse omandanud võitjate põlvkonna liikmed töö puhul eneseväljenduslikke väärtusi (näiteks töö loomingulisus; enesetäiendamise ja oma võimete realiseerimise võimalused) keskharidusega vastajatest märksa kõrgemalt. Neid erinevusi ei muutnud ka eri siirdeaja perioodidel ühiskonnas toimunu.
Siirdeajal hakkasid naised meestest kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused.
Siinjuures on aga huvitav, et siirdeajal hakkasid naised meestest kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused.
“Kogu siirdeaja jooksul hindasid naised sotsiaalseid tööväärtusi, nagu suhtlemisvõimalused töökaaslastega ja kasulikkus teistele inimestele, meestest kõrgemalt.”
Sellised süstemaatilised nihked näitavad naiste kiiret reaktsiooni edukusele orienteeritud ühiskonna poolt esitatavatele väljakutsetele. Ühelt poolt püütakse end konkurentsiühiskonnas hakkama saamiseks paremini ette valmistada, teisalt peetakse oluliseks leida ka võimalusi omandatud oskuste realiseerimiseks.
Madalama haridusega vastajad väärtustasid kõrgemalt instrumentaalseid tööväärtusi (nagu palk; töökoha kindlus; töö puhtus ja kergus).
Uuringu autor Andu Rämmer usub, et küllap peituvad selliste eelistuste põhjused kõrgharidusega inimeste tehtavas huvitavamas töös, mis pakub neile rohkem eneseteostuse võimalusi. “Võib ka üldistada, et kõrgema hariduse olemasolu andis siirdeaja muutuste üleelamiseks tuntava eelise.”
Peale üleminekut turuühiskonda tõusid tööväärtustest kõige rohkem hinnangud headele teenimisvõimalustele ja kindla töökoha olemasolule, mida hinnati kogu edaspidise siirdeaja jooksul stabiilselt kõrgelt. Muutused nendes väärtushinnangutes sõltusid soost, rahvusest ning erinevatest haridus- ja töö- ning elutee näitajatest.
Rämmeri töös analüüsitud võitjate põlvkonna uuring lõppes 2005. aastal.
Tehnoloogilised eestlased
“Eestimaalaste tehnoloogiline optimism on Euroopa riikide lõikes esirinnas,” sõnas Rämmer.
Tema sõnul tõukavad eestlaste tehnoloogialembust tagant pragmaatilised hoiakud. Teaduse ja tehnoloogia arengus nähakse elustandardi parandamise potentsiaali.
Samas ei ole eestlased kuigi varmad kliimamuutuse ja globaalse soojenemise peatamiseks oma eluviisi revideerima. Ent seda ei ole ka meie Balti naabrid ega teised uued Euroopa Liidu liikmed.
Uutest tehnoloogiatest arusaamade kujunemine osutas tugevale kultuurilise konteksti mõjule.
Lammas Dolly klooninud geenitehnoloogide saavutus kutsus eestlaste seas esile tugeva ühiskondliku reaktsiooni.
Näiteks lammas Dolly klooninud geenitehnoloogide saavutus kutsus eestlaste seas esile tugeva ühiskondliku reaktsiooni, kuna selle tehnoloogia kasutamist üldistati otsekohe inimesele. Avalikus arutelus andsid tooni moraalsed ja eetilised argumendid.
Uute tehnoloogiate omaksvõtt olenes inimeste kokkupuudetest loomade kloonimisega: geeniteadlastel endil, valdkonnavälistel ekspertidel (arstid, juristid) ja asjast huvitatud, kuid geneetikat vähe tundvatel tavainimestel kujunesid lähtuvalt nende taustast, positsioonist ja huvidest välja erisugused arusaamad.
Andu Rämmer on Tartu ülikooli sotsioloog. Ta uuris doktoritöös Eesti elanike poliitilisi väärtusi, keskhariduse omandanud võitjate põlvkonna tööväärtusi ning teaduskultuuri. Ta kaitses Tartu ülikoolid doktoritöö ”Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis” 5. jaanuaril. Teda juhendas professor Veronika Kalmus, oponeeris filosoofiadoktor Heili Pals USA-st Texase A&M ülikoolist. Autor: Erakogu | Eesti võitjate põlvkond väärtustas toimetulekut eneseväljendusest enam | https://novaator.err.ee/655091/eesti-voitjate-polvkond-vaartustas-toimetulekut-enesevaljendusest-enam | Nad on 1964. ja 1965. aastal õnnesärgis sündinud lapsed, kes jõudsid oma parimasse ikka 90ndatel ning aitasid ellu viia üleminekut turuühiskonnale. See põlvkond oli Eesti taasiseseisvumise ajal parimas elueas ning sai võimaluse avardada ja kasutada turuühiskonnas tekkinud uusi võimalusi. Nad olid edukad kohanejad. |
Veel kolmandal veerandajal oli Cavaliersi edu 23 punkti, kuid siis hakkas Magic vahet vähendama. Kui mängu normaalaja lõpuni oli jäänud 5.31, juhtis Cavaliers veel seitsme punktiga. Täpselt viis minutit hiljem ehk 31 sekundit enne lõpusireeni viis aga Shelvin Mack Magicu 103:102 juhtima.
Cavaliersi kangelaseks kerkis Isaiah Thomas, kes tabas 11 sekundit enne normaalaja lõppu kaks vabaviset ja tõi neli mängu järjest kaotanud Cavaliersile lõpuks taas võidu.
Thomas oligi Cavaliersi parim, visates 21 punkti, LeBron James lisas 16 punkti. Magicu ridades tõi Elfrid Payton 19 punkti.
Tulemused:
Boston – Philadelphia 80:89
Cleveland – Orlando 104:103
Houston – Minnesota 116:98
Portland – Indiana 100:86 | 23-punktilise edu maha mänginud Cavaliers sai siiski Magicust jagu | https://sport.err.ee/655097/23-punktilise-edu-maha-manginud-cavaliers-sai-siiski-magicust-jagu | Korvpalliliigas NBA mängis Cleveland Cavaliers kodupubliku ees Orlando Magicu vastu küll maha 23-punktilise eduseisu, kuid suutis lõpuks siiski 104:103 võita. |
Mullu Austraalia lahtiste noorteturniiril võidutsenud Kostjuk alustas küll kohtumist paremini, võites esimesed kuus punkti ja murdes kohe Svitolina servi, ent seejärel pani 23-aastane Svitolina enda paremuse maksma, võites 59 minutit kestnud kohtumise 6:2, 6:2.
Tänu suurepärasele turniirile teeb aga Kostjuk maailma edetabelis suure hüppe – praegu 521. real paiknev neiu tõuseb uues edetabelis prognoositavalt 243. kohale.
Svitolina läheb kaheksandikfinaalis vastamisi tšehhitari Denise Allertovaga (WTA 130.), kes oli 6:1, 6:4 parem poolatar Magda Linettest (WTA 74.).
Austraalia lahtiste eel Hobartis karjääri teise WTA turniiri võitnud belglanna Elise Mertens (WTA 37.) sai 7:5, 6:4 jagu prantslanna Alize Cornet’st (WTA 42.) ja kohtub kaheksandikfinaalis horvaatlanna Petra Marticiga (WTA 81.), kes alistas 6:3, 3:6, 7:5 tailanna Luksika Kumkhumi (WTA 124.). | Ukraina imetüdruku jaks maailma neljandast reketist üle ei käinud | https://sport.err.ee/655086/ukraina-imetudruku-jaks-maailma-neljandast-reketist-ule-ei-kainud | Esimese 2002. aastal sündinud tennisistina slämmiturniiril põhitabelisse jõudnud 15-aastase ukrainlanna Marta Kostjuki imeline turniir Austraalia lahtistel lõppes kolmandas ringis, kus ta pidi tunnistama kaasmaalanna, maailma neljanda reketi Elina Svitolina paremust. |
Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootori Eurosport Eventsi koostöös 2017. aasta alguses noortele rallitalentidele loodud sarja auhinnafondiks on tänavu 28 000 eurot.
R2 klass, kus kasutatakse esiveolisi kuni 1,6-liitrise vabalthingava mootoriga ja 1-liitrise turbomootoriga autosid, on olnud viimastel aastatel väga tiheda konkurentsiga ja sellest klassist on edasi liigutud rahvusvahelistesse sarjadesse.
Sarja möödunud aastased võitjad Ken Torn – Kuldar Sikk on tänavu osalemas kõigil autoralli maailmameistrivõistluste JWRC sarja etappidel.
"R2 klass on arvan, et üks konkurentsitihedamaid klasse Eesti meistrivõistlustel. See klass annab palju muudki kui lihtsalt sõidumõnu, pinge, strateegia, pidev mõttetöö kust saaks kiiremini jne. Tänuväärt ettevõtmine Eesti Autospordi Liidu poolt," kiitis möödunud hooaja Estonian R2 Challenge võitja noortele mõeldud klassi.
Noored autoralli tulevikulootused osalevad Eesti autoralli meistrivõistlustel R2 autode klassis (EMV6) ning kasutavad DMACK rehve. Ainsaks erandiks on talvised etapid, kus rehv on vaba. EMV 6 klass on ka ainuke klass Eesti autoralli meistrivõistlustel, kus jagatakse kiiruskatse võidu eest lisapunkte.
Eesti meistrivõistlused on avatud ka välisvõistlejatele ning nagu eelmine hooaeg tõestas, pakkusid välisvõistlejad kodustele sõitjatele väga korraliku konkurentsi. Möödunud hooajal sarjas teise koha saanud lätlane Mārtiņš Sesks plaanib sel aastal oma uue kaardilugeja Renārs Francisega osaleda ERC Junior sarjas.
Kuna sarja eesmärk on toetada noorte sõitjate osalemist 2019. aastal kas JWRC või ERC Junior klassides, on auhinnaraha võitmisel vanusepiiranguks 17-26 (sünniaasta 1992 kuni 2001) eluaastat. Kaardilugejatele vanusepiirang ei laiene.
Estonian R2 Challenge 2018 peaauhind on 20 000 eurot, mis on mõeldud toetamaks osalemist neljal kas ERC Junior või JWRC etapil 2019. aastal. Teine koht saab auhinnaraha 5000 eurot ja kolmas 3000 eurot.
Auhinnarahale lisanduvad Eurosport Eventsi auhinnad:
2018. aasta R2 Challenge arvestuse kolmele parimale meeskonnale tasuta registreerimine ERC Junior U-27 meistrivõistluste sarjast osavõtuks 2019. aastal (tavahind 1500 eurot/meeskond)
2018. aasta Estonian R2 Challenge parimale meeskonnale tasuta osavõtt neljast esimesest ERC Junior U-27 etapist 2019. aastal (tavahind 1000 eurot/ralli). Juhul kui meeskond võtab osa kõigist kuuest ERC Junior etapist, tasub viimase kahe etapi osavõtutasu Eesti Autospordi Liit.
Estonian R2 Challenge 2018 arvestuses sõidetavad Eesti autoralli meistrivõistluste etapid:
EMV 1. etapp 19.-20.01.2018 Aluksne ralli (Läti)
EMV 2. etapp 10.02.2018 Sarma ralli (Läti)
EMV 3. etapp 11.-12.05.2018 Tallinna ralli
EMV 4. etapp 15.-16.06.2018 Viru ralli
EMV 5. etapp 13.-15.07.2018 Rally Estonia
EMV 6. etapp 24.-25.08.2018 Lõuna-Eesti ralli
EMV 7. etapp 12.-13.10.2018 Saaremaa ralli
Arvesse läheb seitsmest kuus etappi. Kui toimub kuus või vähem etappi, lähevad arvesse kõik. | Noortele sõitjatele on Eesti meistrivõistlustel 28 000-eurone auhinnafond | https://sport.err.ee/655078/noortele-soitjatele-on-eesti-meistrivoistlustel-28-000-eurone-auhinnafond | 19.-20. jaanuaril algavad Lätis sõidetava Aluksne ralliga 2018. aasta Eesti autoralli meistrivõistlused. Uuel hooajal ootab sõitjaid ees seitse etappi ning sarnaselt möödunud aastale sõidetakse meistrivõistluste raames ka noortele sõitjatele mõeldud Estonian R2 Challenge võistlussari. |
Tillerson ütles, et loodab Londonis külastada ka teisipäeval avatud uut USA suursaatkonda, mille avamisel keeldus osalemast USA president Donald Trump.
USA välisministeeriumi ametnike sõnul pole välisministri kohtumised igas külastatavas linnas veel täiesti kindlad. Tillerson ütles kolmapäeval, et Briti välisminister Boris Johnson on talle planeerinud palju kohtumisi.
Seni on teada, et Tillerson kohtub Londonis Johnsoni ja Briti riikliku julgeolekunõuniku Mark Sedwilliga, kellega arutatakse koostööd Süüria, Liibüa, Põhja-Korea ja Ukraina konflikti lahendamiseks.
Teisipäeval arutab ta samu küsimusi ka kõrgete Prantsuse ametnikega. Seejärel veedab ta kaks päeva Davosi majandusfoorumil ja saadab seal Trumpi, kes osaleb foorumil esmakordselt.
Reedeks on ta Poolas, kus arutab tippametnikega julgeolekut ja majanduskoostööd. | USA välisminister alustab esmaspäeval ringreisi Euroopas | https://www.err.ee/655081/usa-valisminister-alustab-esmaspaeval-ringreisi-euroopas | USA välisminister Rex Tillerson alustab esmaspäeval Suurbritanniast ringreisi Euroopas, mis viib ta ka Pariisi, Varssavisse ja Šveitsis toimuvale Davosi majandusfoorumile. |
Pere ja sõbrad kinnitasid neljapäeval, et opositsiooniliider Roy Bennett ja tema naine Heather olid sõitnud New Mexicosse veetma puhkust koos sõbra ja jõuka ärimehe Charles Burnett III-ga viimase rantšos.
Koperit Huey UH-1 piloteerisid Burnetti sõbrad Jamie Coleman Dodd Coloradost ja Paul Cobb Texasest, kui see kolmapäeval pimedas alla kukkus.
Ainsana jäi õnnetuses ellu kaaspiloodi tütar Andra Cobb, kel oli Burnettiga pikaaegne suhe. Tal õnnestus helikopterist põgeneda enne, kui see leekidesse lahvatas. | USA-s kukkus alla kopter Zimbabwe opositsioonijuhiga, viis inimest hukkus | https://www.err.ee/655076/usa-s-kukkus-alla-kopter-zimbabwe-opositsioonijuhiga-viis-inimest-hukkus | USA New Mexico osariigis hukkus helikopteriõnnetuses viis inimest, sealhulgas Zimbabwe opositsioonijuht ning Texase investor ja filantroop. |
Valimiskomisjoni veebilehe teatel esitas Manning dokumendid Montgomery maakonnas. Manning postitas ise Twitterisse foto, lisades, et tema kandideerimine on nüüd ametlik.
2013. aastal mõisteti ta enne soomuutmist Bradley Manninguna üle 700 000 salajase dokumendi lekitamise eest 35 aastaks vangi, kuid president Barack Obama otsustas karistust enne oma ametiaja lõppu leevendada.
Obama ütles oma ametiaja viimasel pressikonverentsil, et Manning on oma karistuse juba kätte saanud.
Manning kandideerib Marylandi esindava senaatori Ben Cardini vastu, kes on senatis olnud kaks ametiaega. | Chelsea Manning esitas dokumendid kandideerimiseks USA senatisse | https://www.err.ee/655074/chelsea-manning-esitas-dokumendid-kandideerimiseks-usa-senatisse | Seitse aastat USA saladokumentide lekitamise eest vanglas veetnud ja mullu mais vabanenud transsooline Chelsea Elizabeth Manning esitas neljapäeval ametlikult dokumendid kandideerimiseks senatisse Marylandi demokraatide 2018. aasta eelvalimistel. |
"Tegemist on suurima summa konfiskeeritud sularahaga Uruguay ajaloos," ütles riigiprokurör Jorge Diaz.
Argentina haridustöötajate ametiühingu SOEME 54-aastane juht Marcelo Balcedo vahistati koos naisega 4. jaanuaril Interpoli nõudel.
Balcedo elas aeg-ajalt Uruguay idarannikul miljonäride piirkonnas Punte del Estes asuvas häärberis.
Politsei arestis häärberi jaanuari alguses, ühtlasi konfiskeeriti seal olnnud relvad, sularaha, luksusautod ja juveelid. | Uruguay võimud konfiskeerisid Argentina ametiühingujuhi miljonid | https://www.err.ee/655072/uruguay-voimud-konfiskeerisid-argentina-ametiuhingujuhi-miljonid | Uruguay võimud konfiskeerisid pea neli miljonit USA dollarit sularaha panga seifidest, mida üüris hiljuti vahistatud Argentina ametiühingujuht, teatas neljapäeval prokuratuur. |
Euribor on küll pankadevaheline laenuintress, kuid samas mõjutab see otseselt kümnete tuhandete eestlaste rahaseisu, sest sellega on seotud enamik kodulaenudest ja liisingutest.
Tavaliselt koosneb intress panga pakutud marginaalist ja Euriborist ning viimastel aastatel on laenajad saanud nautida väga madalaid intresse. 2008. aasta alguses oli kuue kuu Euribor 5,4 protsenti. Praegu on see näitaja -0,27 protsenti.
See tähendab, et buumieelse tasemega võrreldes võib olla kodulaenu kuumakse sadade eurode võrra väiksem.
Euribori suure kukkumise taga on Euroopa Keskpanga (EKP) sammud majanduse elavdamiseks. Nimelt on EKP langetanud baasintressimäärasid ja käivitanud ulatusliku võlakirjade kokkuostmise programmi, mida on nimetatud ka raha trükkimiseks.
"[Euribor] võib juba aasta lõpuks jõuda nulli lähedale."
EKP sammudest sõltub ka see, milliseks kujunevad intressimäärad lähiaastatel.
Prognoosid viitavad, et tõenäoliselt hakkavad intressimäärad kas aasta lõpus või järgmisel aastal kerkima, samas jäävad intressid siiski vähemalt esialgu madalale tasemele.
Rahatrükk lõpeb?
EKP enda prognoos, mis tuletatakse intressifutuuride tasemest, viitab, et Euribori tase tänavu eriti ei muutu, kuid hakkab järgmisel aastal kerkima ning jõuab aastal 2020 plusspoolele.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et tegelikult võib tõus tulla varem.
"Kui me vaatame futuure /.../ ehk seda, mida turud hindavad, et siis need näitavad tõesti, et Euribor peaks jääma sel aastal alla nulli, kuid meie oleme teinud selle kõvera järsema," märkis ta.
"Euribori on raske prognoosida ja nõu anda, kuid see võib juba aasta lõpuks jõuda nulli lähedale."
Prognoosimise teeb Mertsina sõnul keeruliseks asjaolu, et ühelt poolt läheb euroala majandusel hästi, teisalt jääb euroala inflatsioon selgelt alla kahe protsendi, mis on EKP hinnasiht.
"Me arvame, et varaostuprugramm lõpetatakse suhteliselt varsti ja see peaks andma turgudele impulsi [intresside tõusuks]," arvas ta.
"Meie hinnangul peaks EKP sel aastal andma märku, kuidas nad kavatsevad oma varaostuprogrammi koomale tõmmata. Praeguse kava järgi peaks see programm kestma sügiseni mahuga 30 miljardit eurot kuus," lisas Mertsina.
Ka Eesti Panga president Ardo Hansson ütles sel nädalal Saksa majanduslehele Börsen Zeitung, et kui majanduskasv ja inflatsioon kulgevad prognoosi järgi, saaks varaostud pärast septembrit lõpetada.
Luminori ökonomisti Tõnu Palmi sõnul võivad intressid jõuda nulltasemele 2019. aasta lõpuks. "Euribori tõus saab olema vastavuses sellega, milline saab olema hinnakasv. Täna on hinnakasv taastumas, energiahinnad on kasvanud," ütles ta.
"Lisaks sellele on paari aasta horisondis tööturg pingsam. Osades riikides hakkab tekkima ka palgasurve."
Laenumaksed veel ei kasva
See, et intressid hakkavad kasvama, ei mõjuta siiski vähemalt esialgu tavalisi laenajaid. Uuemad laenulepingud on tehtud nii, et miinuses Euribori ei lahutata marginaalist, seega pole vahet, kas Euribor on null või madalam.
Ka siis, kui Euribor jõuab plusspoolele, ei ole põhjust karta, et laenud kiiresti kallinema hakkaks. "Kuigi intressid tõusevad, siis lähema paari aasta jooksul jäävad nad ikkagi suhteliselt madalale," kinnitas Mertsina.
Samas toonitas ta, et praegu on pangad raha laenates kontrollinud kliendi maksevõimet nii, et aluseks on võetud tänasest tunduvalt kõrgem intressimäär.
Novembri seisuga oli uute kodulaenude keskmine intressimäär 2,3 protsenti. Kuna Euribor on null, siis ongi tegu marginaaliga. Samas nendel inimestel, kes võtsid laenu aastaid tagasi, kui Euribor oli kõrgem, on marginaal tunduvalt madalam.
Soodsate intresside tõttu on Eestis laenamine märgatavalt kasvanud. Keskpanga statistika näitab, et kolmandas kvartalis andsid pangad uusi eluasemelaene kokku kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. | Intressid võivad hakata tänavu vaikselt kerkima | https://www.err.ee/654962/intressid-voivad-hakata-tanavu-vaikselt-kerkima | Intressid võivad hakata juba käesoleva aasta lõpus kerkima, kuid laenumaksete märgatavat kallinemist ilmselt lähiaastail karta pole. |
Teekasutustasu peab maksma iga üle 3,5 tonni kaaluva veoki eest. Maksta saab nii korra kui pikema perioodi eest. Enim ongi tasutud teemaksu kvartali kaupa.
Maanteeameti sõnul on teekasutustasu laekunud praeguseks umbes neli miljonit eurot. Eesti sõidukite eest on tasutud 3,5 miljonit eurot, välisriigis registreeritud sõidukite eest 0,5 miljoni eurot.
Selle eest on omale loa mööda Eestimaa maanteid sõita lunastanud 22 000 Eestis registreeritud veokit, aga ka 4800 Poola, 3500 Läti, 2700 Leedu ja 1400 Vene numbrimärgiga veokit.
Enamik välismaa veokite eest tasutavast rahast on laekunud spetsiaalse kodulehekülje teetasu.ee vahendusel. See aga eeldab, et välismaalane leiab selle kodulehe üles. Piiril maksmise võimalust peaaegu ei kasutatagi - üksnes neli protsenti lunastab pileti piiripunktis.
"Tegeleme erinevate arendustega, mis teevad teekasutustasu tasumise kiiremaks ja lihtsamaks ning loodame tulevikus pakkuda ka täiendavaid tasumise võimalusi," ütleb maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.
Kuigi eelarves on tänavuseks prognoositud 17 miljonit eurot teekasutustasu, pole maanteeamet laekumiste graafiku osas mingeid plaane teinud.
"Kuna pikaajalistest piletitest on kõige ostetumad kvartalipiletid, siis tõenäoliselt hakkavad laekumised kasvama siis, kui lõpevad esimesed kvartali piletid," arvab Vaikmaa.
Maksu vältijate kohta infot pole
Kui palju võib igapäevaselt vurada Eestimaa maanteedel veokeid, mille eest maksu tasutud ei ole, maanteeametil aimu pole.
"Täna ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kui palju võib olla teedel veoautosid, mille eest ei ole teekasutustasu makstud. Iga päev ostab päevase teekasutustasu õiguse ligikaudu 700 Eestis registreeritud veoautot ja 800 välismaa veoautot, millele lisanduvad pikaajalised piletid. Pikaajalise teekasutustasu õiguse (vähemalt kuu) on soetanud ca 11 000 Eestis registreeritud veoautot," ütleb Vaikmaa.
"Kui vaadata liiklusregistrit, siis seal on aktiivse kandega ca 40 000 veoautot. Hinnanguliselt kolmandik neist sõidab igapäevaselt välismaal ja Eesti teid ei kasuta. Lisaks on paljud Eestis registreeritud veoautod kasutusel ainult hooajati. Meie liikluse statistika näitab ka seda, et raskeliikluse liiklussagedus on talvekuudel oluliselt väiksem," tõdeb Vaikmaa.
Seejuures pole riigil väga head süsteemi, kuidas tasumata jätnuid tabada ja kontrollida. Liiklusseadusega on kehtestatud riikliku järelevalve tegemise kohustus teekasutustasu tasumise üle politsei- ja piirivalveametile ning maksu- ja tolliametile.
"Lisaks teekasutustasu kontrollimisele riikliku järelevalve muude protseduuride raames kontrollitakse teekasutustasu tasumist Euroopa Liidu välispiiri ületatavatel üle 3,5 tonnistel veoautodel. Kuna tegemist on uue asjaga, siis jaanuaris on järelevalve rohkem keskendunud teavitusele, kuid edaspidi järgnevad ka sihtkontrollid. Samuti jätkame tööd selle nimel, et tulevikus oleks võimalik rakendada automaatkontrolli," lubab Vaikmaa. | Enamik teemaksu tasunutest on Eesti veokid | https://www.err.ee/655002/enamik-teemaksu-tasunutest-on-eesti-veokid | Käesolevast aastast käivitunud raskeveokite teekasutustasu on esimeste nädalatega laekunud neli miljonit eurot. See moodustab veerandi maanteeameti tänavusse eelarvesse prognoosinud 17 miljonist eurost. Kolmveerand teekasutustasu maksnutest on Eesti veokid. |
Haley palus kohtumist Aafrika esindajatega ÜRO-s pärast seda, kui nood olid teinud ühisavalduse, milles nõudsid Trumpilt vabandamist tema "solvavate, rassistlike ja võõravaenulike märkuste" eest.
Aafrika rühma eesistuja, Ekvatoriaal-Guinea suursaadik Anatolio Ndong Mba sõnul ei palunud Ühendriikide suursaadik suletud uste taga toimunud kohtumisel vabandust, vaid väljendas kahetsust.
Haley ütles kohtumisel, et "ei viibinud Valges Majas ega ole seega kindel, mida seal öeldi, kuid kahetses taolise olukorra kujunemist", lausus suursaadik.
USA missioon keeldus ütlemast, kas Haley puudutas furoori, mida tekitasid Trumpi väidetavad märkused nädala eest Valges Majas aset leidnud immigratsioonireformi arutelul seadusandjatega.
Ndong Mba sõnul soovitas Aafrika rühm Haleyl pingeid leevendada ning too lubas selle edastada Trumpile.
Tundmatuks jääda soovinud diplomaadid ütlesid, et saadikud soovitasid Trumpil saata hea tahte žestina sõbralik sõnum Aafrika liidritele, kes kogunevad varsti Etioopia pealinna Addis Abebasse tippkohtumisele.
"Me hindame tõsiasja, et ta tuli ja rääkis kogu koostööst Ühendriikide ja Aafrika vahel," sõnas Ndong Mba, kes kirjeldas kohtumist väga sõbralikuna.
USA missioon postitas aga Twitterisse fotod ning teksti: "Aitäh Aafrika rühmale tänase kohtumise eest."
"Me arutasime meie kauaaegseid suhteid, võitlust HIV-iga ja terrorismiga ning pühendumist rahule kogu regioonis," seisis postituses.
Trumpi märkused on mõistnud hukka 55-liikmeline Aafrika Liit, 78 USA endist suursaadikut Aafrikas aga väljendasid sügavat muret ja kutsusid presidenti üles oma vaateid Aafrikale ümber hindama. | Nikki Haley väljendas Aafrika esindajaile ÜRO-s kahetsust | https://www.err.ee/655071/nikki-haley-valjendas-aafrika-esindajaile-uro-s-kahetsust | USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley väljendas kahetsust Aafrika suursaadikuile, keda oli vihastanud president Donald Trumpi väidetav vulgaarne Aafrika riikide iseloomustus, ütles Aafrika rühma juht. |
Burgos võõrustas reedel Tenerifet ja alustas neljandat veerandaega 17-punktises kaotusseisus. Kuigi viimane neljandik võideti 30:21, sellest enam ei piisanud ja Tenerife naaseb koju 81:73 võiduga.
Kullamäe sai võõrustajate eest mänguaega ligi 22 minutit ja selle aja jooksul viskas ta üheksa punkti (kahepunktivisked 3/4, kaugvisked 1/2) ning jagas kolm resultatiivset söötu. Eesti koondislase eelmine punktirekord Hispaania kõrgliigas oli septembri keskel Madridi Realile visatud kaheksa silma.
Burgos on sel hooajal kogunud neli võitu ja 13 kaotust, millega ollakse tabelis 17. ehk eelviimasel kohal. Tabeliliidriks on 16 võitu ja kaks kaotust teeninud Real. | Kullamäe nihutas Hispaania kõrgliigas punktirekordit | https://sport.err.ee/1608482261/kullamae-nihutas-hispaania-korgliigas-punktirekordit | Eesti korvpallikoondislane Kristian Kullamäe viskas reedel Burgose eest enda Hispaania kõrgliiga punktirekordit tähistavad üheksa silma. |
Esimesena lõppesidki mängud B-alagrupis, kus alagrupi võitis eelmise EM-i neljas meeskond Kasahstan, kes viimases voorus alistas kahekordse Euroopa meistri Itaalia 4:1. Kolmanda vooru teises kohtumises Sloveenia – Soome püsis 0:0 tablool üle 32 minuti. Siis lõid soomlased kahe ja poole minutiga kaks väravat ja kuigi sloveenlased suutsid ühe tagasi lüüa, said soomlased 2:1 võidu. Sellega tagas esimest korda finaalturniiril mängiv Soome pääsu veerandfinaali. B-alagrupi paremusjärjestus: 1. Kasahstan 7, 2. Soome 4, 3. Sloveenia 2, 4. Itaalia 2 punkti.
Soome vastane on 31. jaanuaril toimuvas veerandfinaalis Portugal, kes läbis A-alagrupi kaotuseta. Viimases voorus alistati 1:0 Ukraina. Teises viimase vooru mängus alistas Serbia 3:2 võõrustajariigi Hollandi, kellele oleks piisanud edasipääsust ka viigist. Kui Portugal sai 9 punkti, siis Ukraina, Holland ja Serbia kogusid võrdselt 3 punkti. Lisanäitajad reastasid meeskonnad toodud järjekorras ehk teisena pääses veeranfinaali Ukraina, kes kohtub seal jaanuarikuu viimasel päeval Kasahstaniga.
C- ja D-alagrupis mängitakse viimase vooru kohtumised laupäeval. | Soome saalijalgpallimeeskond pääses EM-i debüüdil veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608482258/soome-saalijalgpallimeeskond-paases-em-i-debuudil-veerandfinaali | Hollandis toimuvatel Euroopa saalijalgpallimeistrivõistlustel on mängud lõppenud kahes alagrupis ja edasipääsejate seas on ka Soome. |
Tihedat konkurentsi võib oodata sprindidistantsidel. Meeste 60 m jooksus on starti oodata Eesti rekordiomanikku Karl Erik Nazarovit (Audentese SK), kurtide kahekordset maailmameistrit Tanel Visnapit (Valga SK Maret-Sport) ja Ats Kivimetsa (Audentese SK). Naiste samal distantsil on peafavoriitidena stardis tänavuse hooaja edetabeliliider Kreete Verlin (SK Fortis) ja möödunud suvel suure arenguhüppe teinud Kristin Saua (KJK Võru Lõunalõvi).
Sisehooaega edukalt alustanud Tartus õppiv ja treeniv Lukas Lessel (TÜ ASK) on seekord kiirust näitamas 300 m ja 4 x 200m jooksudes. Naistest on samadel distantsidel üles andnud Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev).
60m tõkkejooksus asuvad stardipakkudele eelmise sisehooaja kaks kiireimat naist Diana Suumann (TÜ ASK) ja Kreete Verlin, neile tuleb konkurentsi pakkuma suvel U20 maailmameistrivõistlustel 100m tõkkejooksus hõbemedali võitnud Anna Maria Millend (Audentese SK). Meeste 60m tõkkejooksu stardis ei näe me aga kahjuks värsket Eesti rekordiomanikku Keiso Pedriksit, kes taastub pisivigastusest.
Silma tasub peal hoida ka meeste kaugushüppel, kus võidukarikat lähevad jahtima Henrik Kutberg (Audentese SK) ja Rain Kask (Tallinna SS Kalev) ning meeste kolmikhüppel, kus pikki õhulende tuleb sooritama 2021. aasta U20 Euroopa meistrivõistluste pronksmedalimees Viktor Morozov (KJK Atleetika). Merilyn Uudmäe (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Kreete Verlin (SK Fortis) tulevad võidumõtetega starti naiste kaugushüppes.
Järgmise nädala Rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev) nime leiame meeste kuulitõuke ja teivashüppe nimekirjadest.
Tugevamatest staieritest paneb jala joonele Helin Meier, Laura Maasik (mõlemad Nõmme KJK) ning meestest Deniss Šalkauskas (Tartu Ü. ASK) ja Olavi Allase (Tartu SS Kalev).
Lisaks täisksvanute arvestusele, stardivad Eesti karikavõistluste eraldi arvestuses ka noorsportlased sünniaastaga 2005. aasta ja nooremad. | Kergejõustiku karikavõistlused toovad starti mitmed Eesti tipud | https://sport.err.ee/1608482255/kergejoustiku-karikavoistlused-toovad-starti-mitmed-eesti-tipud | Pühapäeval, 30. jaanuaril peetakse Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti karikavõistlused täiskasvanute ja noorte arvestuses. Stardis on mitmed Eesti tipud ja tulevikulootused nagu Karl Erik Nazarov, Hans Christian Hausenberg, Diana Suumann, Kreete Verlin, jt. Kokku on starti oodata võistlejaid 41 klubist. |
Baskonia kohtus reedel Euroliigas Ateena Panathinaikosega ja 22-aastane Raieste pääses avaveerandi lõpus vahetusmeeste pingilt mängu.
Nõnda lõpetas nii suvel kui novembris põlveoperatsioonil käinud eestlane mullu maist kestnud vigastuspausi. Toona pääses Raieste Baskonia eest liigamängus Manresa vastu väljakule kaheks minutiks.
Kokku mängis Raieste reedel üheksa minutit ja 44 sekundit, mille jooksul kogus kolm lauapalli, ühe resultatiivse söödu ja Baskonia ainsa viskeblokeeringu. Eestlane saatis korvi poole teele ühe kaugviske, mis aga rõngast ei läbinud.
Baskonia kaotas avaveerandi juba 8:22 ja kuigi viimased kümme minutit võideti 31:18, ei piisanud sellest võiduks. Panathinaikos oli parem tulemusega 75:63. | Raieste lõpetas Euroliiga kohtumises pika vigastuspausi | https://sport.err.ee/1608482225/raieste-lopetas-euroliiga-kohtumises-pika-vigastuspausi | Eesti korvpallikoondislane Sander Raieste lõpetas reede õhtul pika vigastuspausi, kui jooksis koduklubi Baskonia eest Euroliiga raames väljakule. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.