text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Vastates ajakirjaniku küsimusele, kas Saksamaa kaalub sõjalise kohaloleku laiendamist NATO missioonil Leedus, kinnitasid Saksamaa kaitse- ja välisministeeriumi pressiesindajad, et toimub kontingendi rotatsioon, kuid vägede hulk ei suurene.
Leedu president Gitanas Nauseda teatas reedel, et Vilnius ja Berliin peavad läbirääkimisi missiooni laiendamise üle, et tugevdada NATO idatiiba, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Saksamaa ei plaani Leetu sõdureid juurde saata | https://www.err.ee/1608482240/saksamaa-ei-plaani-leetu-sodureid-juurde-saata | Saksamaa kaitseministeerium teatas, et neil pole plaanis saata Leetu sõjaväelasi juurde. |
Gaim läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega, aga kaotas sellele vaatamata võidu võtnud norralannale Ragnhild Femsteinevikile 2.07,4 ja sai 42. koha.
Kadri Lehtla tegi mõlemas tiirus ühe möödalasu, kaotas 3.00,2 ja sai 66. koha, Sofia Balabanova (2+3) oli kuue ja poole minutilise kaotuse juures sajas.
Femsteineviki järel mahtusid pjedestaalile sakslannad, sarnaselt norralannale nulli lasknud Franziska Hildebrand kaotas teisena 3,7 sekundit ja püstitiirus korra eksinud Janina Hettich kolmandana 25,9 sekundit.
View this post on Instagram
A post shared by (@biathlonlilg) | Puhtalt lasknud Gaim sai EM-il 42. koha | https://sport.err.ee/1608482219/puhtalt-lasknud-gaim-sai-em-il-42-koha | Laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel sai Grete Gaim reedeses naiste 7,5 km sprindisõidus parima eestlannana 42. koha. |
Oma mängijakarjääris on Eesti koondise legendi Marko Kristali poeg Patrik olnud osa nii Harju JK-st kui ka JK Tallinna Kalevist. Lõppenud aastal teenis Kristal lõviosa mänguajast Eesti U-15 meeskonnas, lüües ka kaptenirolli täites U-17 eliitliiga II-s 17 väravat, kirjutab Soccernet.ee.
"Nii Marko Savic kui mina näeme temas suurt potentsiaali Eesti jalgpallile. Ta on sellises vanuses, kus suudaks juba praegu U21 võistkonnas heal tasemel mängida," usub FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink.
"Me loodame, et Patrikust saab väga kõrge klassiga mängija. Me esitleme tema klubiga liitumist laiemalt, sest usume temasse. Usun, et temast saab nii Eesti koondise kui Levadia liider, aga selle jaoks peab ta nägema palju vaeva ja tegema väga kõvasti tööd," sõnas Levadia esindusmeeskonna peatreener Marko Savic. | Levadiaga liitus Eesti koondise legendi 14-aastane poeg | https://sport.err.ee/1608482183/levadiaga-liitus-eesti-koondise-legendi-14-aastane-poeg | FCI Levadia tõi oma ridadesse noore talendi Patrik Kristali. Klubi peatreener Marko Savic usub, et 14-aastasest ründajast saab nii meeskonna kui ka Eesti koondise liider. |
Kolm Norra suusakoondise liiget ning treener on nakatunud koroonaviirusega, 25-aastane kolmekordne olümpiavõitja on sel nädalal andnud kaks negatiivset proovi ning ära istunud ka viiepäevase karantiini, mille järel otsustas ta Itaalias treeninglaagris viibiva koondise juurest üksi lahkuda.
"On liiga vara arvata, et oht on möödas. Testima peab iga päev ja peab lootma, et see läheb hästi. On selge, et olukord on segane," tõdes Kläbo reedese pressiteate vahendusel. "Meil ei ole asi kontrolli all. Kõik on andnud endast parima, et viirusest pääseda. Soovin Arildile, Simenile, Anne Kjerstile ja Heidile parimat."
Kläbo reedese eralennu tegid võimalikuks tema sponsorid, norralaste peatreener Eirik Myhr Nossum ja arst Öystein Andersen ei pidanud heaks mõtteks teisi koondislasi lennukile lubada ja nii naasis Kläbo kodumaale üksinda.
"Oleks olnud tore, kui teisedki koondislased oleks lennul olnud, aga koondise treenerid soovitasid nii väikeses lennukis reisida ainult ühel inimesel. Teised meessuusatajad naasevad homme," kirjutas suusataja isa Haakon Kläbo. | Kläbo lendas Norra koroonalaagrist üksi tagasi kodumaale | https://sport.err.ee/1608482171/klabo-lendas-norra-koroonalaagrist-uksi-tagasi-kodumaale | Norra suusatäht Johannes Hösflot Kläbo lahkus Itaalias koroonakaoses oleva koondise juurest reede pärastlõunal eralennukiga kodumaale. |
Justiitsministeerium on ette valmistanud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis kaitseb tööandja kasutatavate survemeetmete eest inimest, kes on teavitanud seaduses ette nähtud korras tööl toimunud rikkumisest, kui tal oli alust arvata, et rikkumine toimus. See omakorda peaks aitama ettevõtetel ja asutustel tagada ohutu ja turvalise keskkonna, rikkumised võimalikult kiiresti kõrvaldada ning sellega vältida rikkumiste avalikuks tulekuga kaasnevat mainekahju.
"Teavitaja kaitse eelnõu on olnud mitme valitsuskoosseisu menetluses, väljatöötamiskavatsus käis kooskõlastamisel eelmise valitsuse ajal 2020. aasta suvel. Eelnõu koostamisel on aktiivselt konsulteeritud teiste ministeeriumite ning huvigruppidega," ütles justiitsminister Maris Lauri.
Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis selle riigikokku mullu 16. detsembril. Eelnõu esimene lugemine toimus parlamendis 26. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 8. veebruar.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021. | Komisjon algatas vilepuhujate direktiivi pärast Eesti suhtes rikkumismenetluse | https://www.err.ee/1608482141/komisjon-algatas-vilepuhujate-direktiivi-parast-eesti-suhtes-rikkumismenetluse | Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna rikkumisest teavitajate ehk nn vilepuhujate direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud. |
HC Tallinna poolt jäävad mängust eemale Covid-19 viirusega nakatunud leegionärid Uladzislau Barylau, Dmytro Turchenko ja Vitalii Horovyi.
Vaid Soome meistriliiga põhiturniiril osaleval HC Tallinnal on jäänud mängida veel kaks kohtumist ning ajaliselt polnud võimalik kohtumisi edasi lükata, kuna järgmisel nädalalõpul algavad Soome meistriliiga ülemise neliku ja alumise kolmiku edasised jätkumängud enne kevadel toimuvat play-off 'i.
Kolmapäeval, 2. veebruaril võõrustab HC Tallinn kell 19.15 Sõle Spordikeskuses tiitlikaitsja Riihimäki Cocksi.
Seni kaksteist mängu pidanud Tallinn hoiab üheksa punktiga viiendat kohta. Peale 13. vooru hoiab esikohta Helsinki Dicken 24 silmaga, järgnevad võrdselt 22 punkti kogunud Karjaa BK-46 ja Cocks 22 punktiga. HC Tallinna laupäevane vastane GrIFK on kogunud 12 punkti. | HC Tallinn peab koduplatsil viimased Soome meistriliiga mängud | https://sport.err.ee/1608482123/hc-tallinn-peab-koduplatsil-viimased-soome-meistriliiga-mangud | HC Tallinn kohtub laupäeval, 29. jaanuaril kell 15 koduses Sõle Spordikeskuses Soome meeste meistriliigas Grankulla IFK-ga. |
Välisklubides mängivaid koondislasi treeninglaagriks Eestisse ei sõidutatud. Koondise juurde on kaasatud kehalise ettevalmistuse treenerina Alar Trumm. Ülejäänud personal on komplekteerimisel, jaanuarikuu laagris teeb kaasa väravavahtide treenerina Ruslan Mironov.
Morkovkina ja Roops nimetati naiste koondise peatreeneriteks tänavu jaanuari keskpaigas. Naiste koondist ootavad ees EM-valikturniiri kohtumised, millest aasta esimene toimub 8. aprillil kell 19 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu.
Naiste koondise laager toimub esmakordselt vastvalminud Haapsalu Uuemõisa jalgpallihallis, mis avati möödunud aasta detsembris. Jalgpallihallide ehitamine on pikemaajalisem projekt kultuuriministeeriumi ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) koostööna, mille eesmärk on rajada vähemalt üks jalgpallihall igasse Eesti maakonda.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Maarja Virula (20.12.1995) – Pärnu JK Vaprus 1/0
Karina Piirimaa (30.08.2000) – Põlva FC Lootos 0/0
Kaitsjad
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 56/1
Berle Brant (26.09.1989) – Saku Sporting 25/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 19/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 12/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 11/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 4/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 113/3
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 82/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 51/2
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 46/3
Merily Toom (20.08.1994) – Saku Sporting 36/1
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) - Tallinna FC Flora 27/1
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 20/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 16/1
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 12/0
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 8/1
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 5/0
Anett Kadastu (25.09.1997) – JK Tallinna Kalev 1/0
Lisandra Rannasto (13.01.2004) – Saku Sporting 0/0
Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 0/0
Peatreenerid: Anastassia Morkovkina, Sirje Roops
Väravavahtide treener: Ruslan Mironov
Kehalise ettevalmistuse treener: Alar Trumm
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Silvia Tšernjavski
Mänedžer: Raili Ellermaa
Mängijate klubiline kuuluvus on märgitud 2021. aasta seisuga. | Naiste koondise uued peatreenerid alustavad teekonda Haapsalu jalgpallihallis | https://sport.err.ee/1608482096/naiste-koondise-uued-peatreenerid-alustavad-teekonda-haapsalu-jalgpallihallis | Eesti naiste jalgpallikoondis koguneb 28.–30. jaanuaril uute peatreenerite Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi juhendamisel esimest korda treeninglaagriks Haapsalu Uuemõisa jalgpallihallis. Peatreenerid avalikustasid nimekirja 24 mängijaga. |
ELAK-i esimees Siim Kallas ütles, et reedel arutatud kaks algatust on 2030. aasta vahe-eesmärkideks seatud 13 algatusest viimased, ent rohepööre sellega ei lõpe, vaid edaspidi on oodata uusi algatusi. Reedesel istungil andis ELAK seisukoha Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi eelnõude ettepanekute kohta.
Energiatõhususe direktiivi ühe muudatusettepaneku järgi tuleb kõigil liikmesriikidel vähendada 2030. aastaks energiatarbimist vähemalt üheksa protsenti võrreldes 2020. aastaga ja aastatel 2024–2030 säästa energiat 0,8 protsendi asemel 1,5 protsenti aastas.
"Toetame energiatarbimise vähendamise eesmärki, kuid energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus 2024. aastast pole realistlikult täidetav," kommenteeris Kallas ELAK-i kinnitatud seisukohti. "Direktiiv on iseenesest õilis ja sellega võetud suund õige," lisas ta.
Teise ettepaneku järgi tuleb avaliku sektori hoonetest igal aastal renoveerida kolm protsenti, mis tähendab, et aastaks 2030. peaks olema renoveeritud 81 protsenti hoonetest. Eesti on eesmärgiga nõus, ent soovib, et kohustus oleks avaliku sektori asemel valitsussektoris.
Istungil räägiti ka ajalooliste hoonete energiatõhususe nõuetest ja tõstatati küsimus, kas need ei lähe vastuollu muinsuskaitse seadusega. Kõlama jäi, et viimane sõna jääb muinsuskaitsele, ning toonitati, et Eesti läheb läbirääkimistele sooviga, et nõuete seadmisel säiliks paindlikkus.
Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku järgi suurendatakse EL-i taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 32 protsendi asemel 40 protsendile
"Komisjonis arutati, kas Eesti võiks toetada veelgi julgemat eesmärki, kuna meil võib olla potentsiaali kasutada 2030. aastal palju rohkem rohelist energiat," ütles ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid. "Minu hinnangul oleks võinud seisukohtades välja tuua, et Eesti toetab 40-protsendise eesmärgi asemel 60–65-protsendist ambitsiooni."
Istungil toodi välja, et kuna Eesti potentsiaal ei pruugi realiseeruda ning võime ka väiksemast eesmärgist hoolimata taastuvenergia osakaalu kasvatada Eestis näiteks 60 protsendini, siis pole läbirääkimistel vaja suuremat eesmärki küsida. Euroopa Komisjon soovitab Eestil taastuvenergia riikliku eesmärgi 2030. aastaks suurendada 46 protsendile ja Eesti on sellega päri. Praegu on Eestis taastuvenergia üldosakaal 30 protsenti energiast.
Kaljulaidi sõnul oleks võinud täiendada ka biomassi puudutavat punkti. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumide tugevdamist ja ka ettepanekut, mille järgi ei maksta toetust pärast 2026. aastat biomassi kasutavatele jaamadele, mis toodavad vaid elektrit. "Seisukohtades oleks saanud täpsustada, millist biomassi ja millistes jaamades võib pärast 2026. aastat kasutada ehk näiteks jääkpuitu koostootmisjaamades," lausus Kaljulaid.
Arutelu tulemusel jäi komisjon seisukohale, et mitteammendavaid loetelusid pole otstarbekas seisukohtadesse sisse tuua, kuivõrd biomassi mõiste on laiem kui jääkpuit ning biomassi kasutatakse ka mujal kui koostootmisjaamades. Lisaks on jääkpuidu mõiste defineerimata. Leiti, et täiendused võivad seetõttu tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid.
Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku osas toodi välja veel, et sellega soodustatakse riikidevahelist koostööd, mis on Eestile igati meelepärane suund. Seda seoses koos Lätiga rajada plaanitava tuulepargi või Läänemere elektrivõrgustiku arendamise plaaniga.
Veel kehtestatakse eelnõu ettepaneku järgi vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6 protsenti aastaks 2030. Seda Eesti ei toeta, sest tehnoloogiad ei ole nii kaugele arenenud, et selle eesmärgi täitmine oleks realistlik.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti energiatõhususe direktiivi eelnõu ettepaneku kohta toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega. Valitsuse esitatud seisukohti taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku kohta otsustas komisjon toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega ja osaliselt arvesse võttes keskkonnakomisjoni arvamust. Keskkonnakomisjoni arvamusele tuginedes otsustas komisjon rõhutada mõjuanalüüside koostamise olulisust.
Komisjonile tutvustasid valitsuse esitatud seisukohti kahe algatuse osas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ja sama ministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo. | ELAK kinnitas kliimaläbirääkimiste seisukohad | https://www.err.ee/1608482087/elak-kinnitas-kliimalabiraakimiste-seisukohad | Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutas reedel kaht "Eesmärk 55" kliimapaketi algatust ja kinnitas Eesti seisukohad. Sellega on riigikogu seisukoha kujundanud kõigi 13 algatuse kohta, millega Euroopa Komisjon mullu suvel välja tuli. |
Sildaru tegi parima tulemuse teisel katsel, kui teenis kohtunikelt 93,7 punkti. Avakatsel teenis ta 89,3 ja viimasel katsel 91,3.
Teise koha sai Sildarust üheksa aastat vanem sakslane Marius Reck, kes teenis parimal katsel 78 punkti, kolmas oli šveitslane Aurelien Coubes 77,3 punktiga. Kokku osales 16 sportlast.
Esimest korda FIS-i võistlusel kaasa löönud Meentalo võttis esikoha 89 punktiga, võidu oleks talle toonud ka paremuselt teine katse, mille eest ta sai 87 punkti. Eestlanna viimast katset hinnati 76,3 punktiga.
Teise koha sai 82,7 punktiga šveitslanna Michelle Rageth ja kolmas oli 75 punktiga hollandlanna Zoe van Essen.
Üles oli antud kaheksa naist, võistlema tuli neist kuus. | Henry Sildaru võitis Euroopa karikaetapi, naiste seas võidutses 13-aastane eestlanna | https://sport.err.ee/1608482051/henry-sildaru-voitis-euroopa-karikaetapi-naiste-seas-voidutses-13-aastane-eestlanna | Šveitsis Crans Montanas peetud freestyle-suusatamise Euroopa karikaetapil võidutsesid eestlased nii meeste kui naiste rennisõidus – meeste arvestuses võttis esikoha 15-aastane Henry Sildaru, naiste seas triumfeeris 13-aastane Grete-Mia Meentalo. |
"Tähelepanu juhiti asjaolule, et USA ja NATO vastused ei võtnud arvesse Venemaa peamisi muresid," vahendas Kreml Putini sõnavõttu.
"Võtmeküsimust eirati, kuidas USA ja tema liitlased kavatsevad järgida julgeoleku terviklikkuse põhimõtet. Et keegi ei peaks oma julgeolekut tugevdama teise riigi julgeoleku arvelt," lisas Kreml oma avalduses.
Kremli teatel lubas Putin, et uurib sel nädalal USA ja NATO kirjalikke vastuseid ja otsustab siis järgmiste sammude üle, vahendas Reuters.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et allianss on valmis suurendama oma kohalolekut Ida-Euroopas. Samuti hoiatas Stoltenberg, et Vene rünnak võib esineda mitmel kujul, nagu küberrünnak või riigipöördekatse.
"NATO poolelt oleme valmis poliitiliseks dialoogiks. Aga oleme valmis ka reageerima, kui Venemaa valib vastasseisu," ütles Stoltenberg Brüsselis. | Putin vestles Macroniga ja väitis, et lääs ei arvesta Vene põhimuredega | https://www.err.ee/1608482039/putin-vestles-macroniga-ja-vaitis-et-laas-ei-arvesta-vene-pohimuredega | Venemaa president Vladimir Putin vestles reedel telefoni teel oma Prantsusmaa kolleegi Emmanuel Macroniga. Kremli teatel ütles Putin Macronile, et USA ja NATO ei võtnud Moskva peamisi julgeolekunõudmisi arvesse. |
Peagi ilmub värskele remiksile ka muusikavideo, kus on näha nii Trad.Attacki! kui ka Oligarkhi liikmeid. Video võtted toimusid Narva jõel.
Remiks on pärit Trad.Attacki! veebruaris ilmuvalt plaadilt "Remixed". Varem on Trad.Attack! albumilt avaldanud Ukraina artisti SI Processi remiksi loost "Kallimale" , Nighteyes'i remiksi loost "Pass-pass", Wateva remiksi loost "Sõit" ning Tšehhi artistide Kewu, Omnion ja Bratři versioonid lugudest "Lell'o", "Pass-pass" ja "Vanamees".
Uuel Trad.Attack!'i albumil teevad kaasa DJ-d üle maailma, sh Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Tšehhist.
Trad.Attack! annab tänavu Eestis vaid ühe avaliku kontserdi, millega pannakse punkt albumile "Make Your Move". Kontsert toimub 19. augustil Tartu lauluväljakul. | Vene trio Oligarkh tegi remiksi Trad.Attacki! loost "Kuukene" | https://menu.err.ee/1608482036/vene-trio-oligarkh-tegi-remiksi-trad-attacki-loost-kuukene | Trad.Attacki! üks esimesi lugusid "Kuukene" sai uue tantsulise kuue, kui Venemaa elektroonilise muusika trio Oligarkh sellele remiksi tegi. |
Szijjarto ütles reedel pressikonverentsil, et Ungari kaitseministeerium peab sel teemal läbirääkimisi.
Financial Times kirjutas neljapäeval, et Ukraina naaberriigid Kagu-Euroopas on toetanud NATO sõjaväelaste kohaloleku suurendamist Musta mere piirkonnas, kuid Ungari kõhkleb.
Budapestil on head suhted Moskvaga ning on öelnud, et kavatseb jääda kõrvale NATO Kiievi toetuseks tehtavatest sammudest. Samas võib Ungari osaleda laiemalt NATO idatiiva tugevdamises.
Ungari välisminister ütles Financial Timesile, et riik soovib vältida uut külma sõda ning eelistab, et Venemaa ja lääs peaksid otsekõnelusi, mitte ei võimenda pingeid.
CNN teatas kolmapäeval, et Ungarisse võib NATO viia umbes 1000 sõjaväelast. Ungari uudisteportaali HVG sõnul on valitsusallikas kinnitanud kõnelusi, kuid otsust ei ole tema sõnul langetatud.
Szijjarto ütles kolmapäeval ajalehele Magjar Nemzet, et Budapest on pühendunud Moskvale ning on Kiievi suhtes ettevaatlik. Kui temalt küsiti lääne nõudmiste kohta, et Ungari ei tugevdaks kahepoolseid suhteid Venemaaga, ütles Szijjarto: "Keegi ei saa meilt sellist asja nõuda."
Ungari peaminister Viktor Orban plaanib järgmisel nädalal kohtuda Venemaal president Vladimir Putiniga.
Rumeenia toetab NATO ettevalmistusi. President Klaus Iohannis ütles kolmapäeval, et Venemaa loodud julgeolekukriis ei puuduta üksnes Ukrainat, vaid kogu Euro-Atlandi piirkonda. Ta lisas, et Venemaa tahab muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri.
"Me oleme valmis võõrustama kasvavat liitlaste kohalolekut meie territooriumil," ütles Iohannis, lisades, et Bukarest on olnud liitlastega ühenduses seoses sõjaväelaste arvu suurendamisega riigis.
Prantsusmaa on öelnud, et on valmis saatma sõjaväelasi Rumeeniasse, USA president Joe Biden on samuti öelnud, et NATO sõjaväelaste hulka Rumeenias võidakse suurendada, kui Ukraina konflikt laieneb.
Bulgaaria peaminister Kirill Petkov on arutanud küsimust enda julgeolekunõunikega. "Me keskendume Bulgaaria sõjalise võimekuse ja potentsiaali arendamisele, saades vajadusel liitlastelt abi," ütles Petkov.
Bulgaaria kaitseminister Stefan Janev ütles, et Bulgaaria võib ühineda NATO sõjaliste õppustega. "Venemaa positsiooni on raske positiivse signaalina tõlgendada," sõnas Janev.
Hispaania ja Holland on juba saatnud Bulgaariasse hävituslennukeid, et toetada riigi õhuturvet. Hispaania on saatnud Mustale merele ka oma sõjalaeva.
NATO tahab tugevdada kaitsevõimet selles piirkonnas, sealhulgas Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias, millel on piir Ukrainaga või Musta merega.
Slovakkia välisminister Ivan Korcok ütles Financial Timesile, et riik on valmis kaaluma rohkemate NATO sõjaväelaste vastuvõtmist. "Sellises keerulises olukorras ma leian, et see ettepanek on loogiline samm, mille eesmärk on tugevdada meie idatiival kaitset ja heidutust," ütles ta. | Minister: USA soovib ajutiselt oma sõjaväelasi Ungarisse paigutada | https://www.err.ee/1608482030/minister-usa-soovib-ajutiselt-oma-sojavaelasi-ungarisse-paigutada | Ungari välisministri Peter Szijjarto sõnul on USA pöördunud Ungari poole, et paigutada riiki ajutiselt oma sõjaväelased. |
Uus mänguaeg lepitakse kokku esimesel võimalusel.
Nii toimuvad sel nädalavahetusel kohtumised vaid Lätis. Laupäeval ja pühapäeval toimub kokku viis mängu, kui Eesti klubidest tulevad platsile Tartu Bigbank, Tallinna Selver ja TalTech.
TalTech peab seega oma nädala esimese mängu laupäeval kell 18, mil sõidetakse külla VK BIOLARS/Jelgava MSG meeskonnale.
Laupäeval kell 18 kohtub liiderklubi Tartu Bigbank võõrsil Läti klubiga Daugavpilsi Ülikool/Ezerzeme. Pühapäeval kell 16 mängivad Alar Rikbergi hoolealused SK Jekabpilsi Lušiga.
Kaks kohtumist peab sel nädalal ka Tartu lähim jälitaja Tallinna Selver. Laupäeval kell 18 mängitakse Jekabpilsiga ning pühapäeval kell 18 on vastaseks Daugavpilsi klubi. | TalTechi ja Pärnu VK kohtumine lükkus koroona tõttu edasi | https://sport.err.ee/1608482021/taltechi-ja-parnu-vk-kohtumine-lukkus-koroona-tottu-edasi | Reedel kell 17 TalTechi spordihoones toimuma pidanud võrkpalli Balti liiga kohtumine TalTechi ja Pärnu Võrkpalliklubi vahel lükkub Pärnu meeskonda tabanud koroonaviiruse tõttu edasi. |
Veebruarikuu kellamängukava:
9.00 "Laul põhjamaast" (Ülo Vinter)
12.00 "Luik" (Camille Saint-Saëns)
15.00 "Mis värvi on armastus" (Arne Oit)
18.00 "Menuet" (Johann Sebastian Bach)
21.00 "Laul põhjamaast"
Eriprogrammid:
2. veebruar, Tartu rahu aastapäev
9.00 "Hoia, Jumal, Eestit" (Juhan Aavik)
12.00 "Ta lendab mesipuu poole" (Peep Sarapik)
15.00 "Ta lendab mesipuu poole"
18.00 "Ta lendab mesipuu poole"
21.00 "Hoia, Jumal, Eestit"
24. veebruar, Eesti Vabariigi 103. aastapäev
9.00 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" / Eesti Vabariigi hümn (Fredrik Pacius)
12.00 "Ärkamise aeg" (René Eespere)
15.00 "Mu isamaa on minu arm" (Gustav Ernesaks)
18.00 "Kodumaine viis" (Heino Eller)
21.00 "Mu isamaa on minu arm"
Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. | Veebruaris kõlavad Tartu raekoja kelladel isamaalised laulud | https://menu.err.ee/1608482015/veebruaris-kolavad-tartu-raekoja-kelladel-isamaalised-laulud | Tartu raekoja kellamängukavas on veebruaris kaks eriprogrammi - 2. veebruaril, mil tähistatakse Tartu rahu aastapäeva ja 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 103. aastapäeval. |
"Parteijuhi muutmise otsus tehti partei kongressil Nazarbajevi heakskiidul," teatas Kasahstani presidendi pressiteenistus.
Nazarbajev teatas 2019. aasta märtsis, et astub presidendiameti kohalt tagasi. Siiski säilitas ta riigis suure mõjuvõimu. Ta jätkas julgeolekunõukogu eluaegse esimehena ja Nur-Otani juhina. Nüüd on ta mõlemad positsioonid kaotanud, vahendas Rferl.
Tokajevi ütles parteikongressil, et protestide ajal proovisid terroristid riiki vallutada. Tõendeid ta selle kohta ei toonud. Samuti kiitis Tokajev oma eelkäijat Nazarbajevit.
"Riigis levivate kuulujuttude tõttu tahaksin veel kord öelda, et meie esimene president aitas palju kaasa, et muuta Kasahstan stabiilseks riigiks," ütles Tokajev.
Kasahstani võimude teatel hukkus rahutustes 227 inimest. 12 000 inimest vahistati. Inimõigusorganisatsioonid väidavad, et vägivallas hukkunute arv võib olla palju suurem. | Nazarbajev jäi ilma parteijuhi ametikohast | https://www.err.ee/1608481994/nazarbajev-jai-ilma-parteijuhi-ametikohast | Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev vahetas võimupartei Nur-Otan juhi kohal välja ekspresident Nursultan Nazarbajevi. |
Veerandfinaalis võttis Malõgina kindla võidu, alistades n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud 21-aastase hollandlanna Jasmijn Gimbrere (WTA 779.) veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 6:0, 6:2.
Malõgina realiseeris üheksast murdevõimalusest kuus, Gimbrerel oli kolm murdepalli, millest tal õnnestus üks ära kasutada. Mängitud punktidest võitis Malõgina 55 ja Gimbrere 33.
Malõgina servis kaks ässa ja tegi kolm topeltviga, Gimbrere sai kirja ühe topeltvea.
Poolfinaalis läheb Malõgina vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud 21-aastase taanlanna Sofia Nami Samavatiga (WTA 769.), kes oli veerandfinaalis 6:1, 6:2 parem turniiril 3. asetatud Soome esindajast Anastasia Kulikovast (WTA 235.).
Paarismängus pidid Malõgina ja lätlanna Anna Ozerova veerandfinaalis tunnistama brittide Tabitha Holmesi ja Hannah Smithi nappi 4:6, 6:4, 10:8 paremust. | Malõgina loovutas veerandfinaalis vaid kaks geimi | https://sport.err.ee/1608481991/malogina-loovutas-veerandfinaalis-vaid-kaks-geimi | 21-aastane Elena Malõgina (WTA 502.) jõudis Suurbritannias Loughborough's peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril poolfinaali. |
Triin Lellep kehastab muusikavideos hinge, kes küll maisest kehast lahkunud, kuid ei suuda enne rahu saada, kui on leidnud enda hingesugulase. "Kahjuks satuvad kummitusliku pruudi teele aga vaid valed mehed, mille peale ta maksab neile kätte vägagi ootamatul viisil," ütles Lellep.
Laulja sõnul oli muusikavideo filmimine omamoodi närvekõditav, sest võtted toimusid Taagepera lossis. "Lõpetasime kell 5.30 hommikul, kui kogu rahvas lossis magas, ainult meie kondasime ringi pimedas lossis ja mängisime kummitust."
Muusikavideo stsenaariumi autor on Sille Siniavski ja lavastaja Alice Aleksandridi, kelle sõnul oli põnev töötada Triinuga täiesti uues muusikastiilis, milles lauljat tavaliselt kuulmas pole harjutud. "Muutusi oli näha nii Triinu füüsises koreograafia proovides kui ka kogu karakteri esituses ja olemuses kaamera ees," ütles ta. | Triin Lellepil ilmus videosingel "Soulmate" | https://menu.err.ee/1608481949/triin-lellepil-ilmus-videosingel-soulmate | Triin Lellep andis välja koostöös Helsinki Recordsi ja Warner Music Finlandiga sündinud singli "Soulmate", millele valmis ka muusikavideo. |
Pittsburghi avaliku turvalisuse amet teatas silla kokkuvarisemisest reede hommikul. Ameti teatel on silla juures tugev gaasi lõhn ja kutsus avalikkust üles piirkonda vältima. Viga keegi varingu tõttu ei saanud.
BREAKING: A bridge along Forbes Avenue near Frick Park has collapsed. (: Jeremy Habowski) https://t.co/tBmXgKOsnM pic.twitter.com/QebLGfSRa9
— KDKA (@KDKA) January 28, 2022
Silla kokkuvarisemine leidis aset samal päeval, kui Biden osaleb linna infrastruktuuri üritusel.
Mitu Pennsylvania osariigi tähtsat demokraati aga keeldusid juba varem üritusel osalemast, viidates aja puudumisele. Nende seas oli ka kubernerikandidaat Josh Shapiro, teatas The Hill. | Pittsburghis varises kokku sild vaid mõni tund enne Bideni visiiti | https://www.err.ee/1608481934/pittsburghis-varises-kokku-sild-vaid-moni-tund-enne-bideni-visiiti | USA linnas Pittsburghis varises reede hommikul kokku sild, õhtul külastab linna oma taristuprogrammi tutvustamise pärast ka president Joe Biden. |
Selle aasta kolmandal nädalal ehk ajavahemikus 17.-23. jaanuar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6383 inimest, neist 27 protsenti olid lapsed. Võrreldes nädal varasemaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 46 protsendi võrra. Kõige enam pöördumisi oli Raplamaal, Tartumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Praegu haigestuvad grippi kõige rohkem koolilapsed vanuses 10–19 aastat, moodustades 50 protsenti kõikidest haigestunutest, 34 protsenti haigestunutest moodustavad tööealised inimesed vanuses 20–64 aastat. Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad 7,5 protsenti haigestunutest.
Hooaja algusest on vajanud gripiviiruse tõttu haiglaravi kokku 71 inimest, neist eelmisel nädalal 21 patsienti. Peamiselt on patsiendid vanuses 65+, seejärel lapsed vanuses 0-4 ja inimesed vanuses 15-64.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 1768 gripijuhtumit, mis kõik on A-gripiviirused alatüübiga A(H3). Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
Praeguse hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud. | Gripp levib laialdaselt | https://www.err.ee/1608481931/gripp-levib-laialdaselt | Möödunud nädalal kinnitati Eestis 1328 A-gripiviirust (kasv nädal varasemaga viieteistkordne), mis kinnitab, et gripiviiruse levik on laialdane, teatas terviseamet. Enim haigestuvad koolilapsed. |
Laagri asemel on treenitud hetkel Tallinnas. "Türgis oli lumetorm, mistõttu pole Tallinnasse ühtegi lennukit saadetud ehk meie reis on edasi lükkunud, kuid loodetavasti saame homme teele asuda," lausus Levadia spordidirektor Tarmo Kink Soccernet.ee-ga vesteldes.
"Kaotsi läinud päevade arvelt me laagrit ei pikenda, sest Superkarikafinaal tuleb 25. veebruaril vastu. Meie algne plaan jääb hetkel samaks - kaasa võtame ligikaudu 25 mängijat, kellele lisanduvad viimasel nädalal paar noort juurde, sest neid treeningmänge on meil palju.
"Mängude kava on meil enam vähem paigas, usun, et ükski tiim ei kavatse enam alt ära hüpata, sest need mängud toimuvad lepingu alusel. Kohtume Gruusia, Venemaa, Kasahstani, Ukraina ning ka Serbia kõrgliigameeskondadega ehk meid ootavad ees tugevad mängud," ütles Kink.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Levadia Türgi laager lükkus lumetormi tõttu edasi | https://sport.err.ee/1608481925/levadia-turgi-laager-lukkus-lumetormi-tottu-edasi | Valitsev Eesti meister Tallinna Levadia pidi alanud nädala teisipäeval lendama traditsiooniks kujunenud Türgi laagrisse, kuid sihtkohas möllas lumetorm, mis on Levadia reisi edasi lükanud. |
Hind on madalaim hilisõhtul, langedes keskööst kella üheni pühapäeval tasemele 65,06 eurot megavatt-tunni kohta. Kõrgeim on hind laupäeva hommikul kella 1kaheksa ja üheksa vahel, millal megavatt-tund maksab 220,1 eurot.
Soomes on elektri hind laupäeval Eesti omast terve päeva vältel märgatavalt odavam. Keskmine päeva hind on 22,11 eurot, mis on 83,9 protsenti vähem kui Eestis. Lätis ja Leedus on elektri hind Eesti tasemel. | Elektri börsihind tõuseb laupäeval 6,3 protsenti 137 eurole | https://www.err.ee/1608481313/elektri-borsihind-touseb-laupaeval-6-3-protsenti-137-eurole | Elektri hind Nord Pool börsi Eesti hinnapiirkonnas kasvab laupäeval 6,3 protsenti 137,35 eurole megavatt-tunni eest. Soomes on pühapäeval elektri hind 16,1 protsenti Eesti tasemest. |
Sama suur oli Rootsi olümpiakoondis ka neli aastat tagasi PyeongChangis. Alates 2002. aasta Salt Lake City mängudest on olümpiakoondis ületanud alati saja sportlase piiri.
Enim autasusid teeniti 2014. aasta Sotši olümpialt, kui saadi 15 medalit, aga neist vaid kaks olid kuldsed. 2006. aasta Torino ja 2018. aasta PyeongChangi olümpialt võttis Rootsi 14 medalit ja seitse esikohta.
"Meie eesmärk on teha Rootsi kõigi aegade tugevaimad taliolümpiamängud," ei jäänud Rootsi olümpiakomitee tegevjuht Peter Reinebo tagasihoidlikuks.
"Medalisaak oli aukartustäratav nii 2014. kui ka 2018. aasta mängudel ja kuigi nende tulemuste kordamine on väga raske, siis Pekingi koondis on veidi tugevam PyeongChangi omast." | Rootsi ootab Pekingist rekordilist medalisaaki | https://sport.err.ee/1608481301/rootsi-ootab-pekingist-rekordilist-medalisaaki | Rootsi saadab Pekingi olümpiamängudele rekordsuure koondise, kuhu kuulub 116 sportlast 13 spordialalt. Eesmärgiks on kõigi aegade edukamad talimängud. |
"Usun, et otsust rünnata pole veel tehtud," ütles Kahl uudisteagentuurile Reuters.
Moskva on Ukraina piiri lähedale koondanud üle 100 000 sõduri. Venemaa on süüdistanud USA-d ja teisi riike pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles reedel, et Moskva ei taha Ukrainaga sõda. Reedel vestleb Lavrov ka oma Saksamaa kolleegi Annalena Baerbockiga.
Kahl kommenteeris ka Venemaa ja Hiina vahelisi sidemeid. Tema hinnangul on kahe riigi vahelised huvid liiga erinevad.
"Pikemas perspektiivis ei tunne Vene karu end Hiina draakoni küüsis mugavalt," ütles Kahl.
Venemaa president Vladimir Putin sõidab veebruaris Hiinasse, kus ta kohtub oma kolleegi Xi Jinpingiga.
Saksamaa valitsus on korduvalt öelnud, et ei ekspordi relvi Ukrainasse. Berliini väitel on see pikaajaline poliitika, kus relvi ei tarnita kriisipiirkondadesse.
Saksamaa prokuratuur esitas neljapäeval süüdistuse Venemaa kodanikust teadlasele Moskva kasuks luuramises. Väidetavalt edastas teadlane Venemaa luurele teavet kosmosetehnoloogia kohta. Saksamaal on viimastel aastatel vahistatud mitu Venemaa kasuks luuramises süüdistatavat inimest. | Saksa välisluure juht: Moskva pole Ukraina ründamise otsust teinud | https://www.err.ee/1608481283/saksa-valisluure-juht-moskva-pole-ukraina-rundamise-otsust-teinud | Saksamaa välisluureteenistuse BND juht Bruno Kahl ütles reedel, et Venemaal on olemas valmisolek Ukraina ründamiseks, kuid Moskva pole ründamise otsust veel teinud. |
Tegemist on Itaalia tugevuselt viiendas divisjonis ehk Eccellenzas palliva klubiga, mis hoolimata liigatasandist on 20-aastase mängumehe sõnul täisprofessionaalne. "Mu agent sai neilt väga konkreetse pakkumise," kommenteeris Grauberg Soccernet.ee-le ülemineku tagamaid.
"Siiamaani on kõik väga hästi. Kahjuks kaotas meeskond hiljuti karikasarjas, aga nädalavahetusel on ees juba uus liigamäng ja kogu fookus on nüüd suunatud sinna."
Viimase aasta pallis Grauberg laenulepingu alusel Rootsi esiliigas Akropolise eest, kus mänguaeg jäi paraku võrdlemisi napiks. "Mul olid valikus Superettan [Rootsi esiliiga], Norra esiliiga, Soome kõrgliiga, Iirimaa esiliiga, Kreeka esiliiga ning ka Türgi teine liiga," loetles ta.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Eesti U-21 koondise jalgpallur liitus Itaalia madalama liiga klubiga | https://sport.err.ee/1608481262/eesti-u-21-koondise-jalgpallur-liitus-itaalia-madalama-liiga-klubiga | Eesti U-21 jalgpallikoondise ründemängija, seni vaid sünnimaal Rootsis klubijalgpalli mänginud Kristoffer Grauberg pööras oma karjääris uue lehekülje ning siirdus poole-aastase lepingu alusel Itaaliasse, kus tema uueks koduklubiks sai Polisportiva Torrese 1974. |
"Algne demo loost pärineb tegelikult varasemast ajast, aga oktoobris Portugalist puhkuselt tagasi tulles tundsin, et soovin selle teosega edasi toimetada," ütles Raul Ojamaa.
Lõuna-Portugali kaljused rannad, kitsaste tänavatega mägikülad ja ookean andsid uuele loole inspiratsiooni. "Kõik need kaunid vaated ja keskkonnad resoneerusid koju jõudes just selle sama loo demoga, milles minu jaoks oli samasugust avarust, künklikkust ja lainete pekslemist," sõnas Ojamaa.
Lugu valmis suuresti improvisatsioonina ning see koosneb kitarri meloodia kordustest, elektroonilistest biitidest ja süntesaatori helidest. "Kogu kirjutamise protsessi vältel proovisin olla orgaaniliselt muusika kulgemises, andes loole loomuliku ja rahuliku vibe 'i," rääkis muusik. "Lugu kirjutades kujutlesin end momenti, kus öö kõige tumedam hetk lõpeb pimeduse murdumisega uude päeva, koidikusse, meenutades lõpmatut elutsüklit ja fundamentaalseid loodusseaduseid, milles elame," ütles ta.
Raul Ojamaa on mitmekülgne produtsent ja laulukirjutaja, kes on tuttav projektidest nagu Miljardid, Gram-of-Fun ning koostöödest mitmete Eesti tuntud artistidega nagu Lenna, Nublu jt. Sooloartistina on ta avaldanud lood "Moonstrk" ja "Place Beyind the Pines" koos Noepiga. | Raul Ojamaa andis välja instrumentaalpala "Dawn.light" | https://menu.err.ee/1608481247/raul-ojamaa-andis-valja-instrumentaalpala-dawn-light | Reedel ilmus Smuuv plaadifirma alt Raul Ojamaa sooloprojekti uus improvisatsiooniline instrumentaallugu "Dawn.light". |
Läti majandus kasvas 2021. aastal 4,7 protsenti. Siiski on tegemist statistikaameti kiirhinnanguga, üksikasjalikud andmed avaldab amet 28. veebruaril, vahendas LSM.
2020. aastal Läti majandus vähenes 3,6 protsendi võrra. Siis tabas Lätit koroonaviiruse epideemia ja riigis kehtestati ulatuslikud piirangud.
2019. aastal kasvas Läti majandus 2,5 protsenti, 2018. aastal oli see number 4 protsenti. | Läti majandus kasvas 2021. aasta neljandas kvartalis 3,4 protsenti | https://www.err.ee/1608481235/lati-majandus-kasvas-2021-aasta-neljandas-kvartalis-3-4-protsenti | Läti statistikaameti kiirhinnangust selgub, et riigi 2021. aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 3,4 protsenti. |
Suurriik on esindatud igal spordialal. Kõige hilisema ajani oli kahtluse alla meeste jäähokikoondise osalemine. Võõrustajana teeniti turniirile vabapääse, aga samas kaheldi meeskonna konkurentsivõimes. Detsembris otsustati siiski kaasa lüüa.
Hiina koondise treeneriteplejaadist moodustavad lõviosa välismaalased (teiste seas ameeriklased, kanadalased, venelased, prantslased ja jaapanlased). Kokku kuulub olümpiakoondisesse 78 juhendajat, aga neid vaid 27 on kohalikud.
Hiina taliolümpiakoondis on alates 1998. aastal Nagano mängudest teeninud iga kord stabiilselt kaheksa kuni 11 medalit. PyeongChangis saadi üheksa medalit, aga neist vaid üks oli kuldne - lühirajauisutamise meeste 500 meetri distantsi võitis Wu Dajing.
Olümpiamängud toimuvad 4.-20. veebruarini. | Peamiselt välismaiste treeneritega Hiina tuleb olümpiale suure koondisega | https://sport.err.ee/1608481226/peamiselt-valismaiste-treeneritega-hiina-tuleb-olumpiale-suure-koondisega | Pekingi taliolümpiamänge võõrustav Hiina paneb välja oma aegade suurima koondise, kuhu kuulub tervelt 176 sportlast. Senine rekord - 94 sportlast - osales 2010. aasta Vancouveri olümpial. |
Keskkonnaministeerium on praegu kaalumas, kas jätta reformimata riigimaal asuv memoriaalkompleks riigi omandisse või anda Tallinna linnale.
Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna juhataja Oliver Eglit ütles ERR-ile, et kompleks tuleks esimesel võimalusel korrastada ning Tallinna huvi memoriaali alad enda kätte saada on seetõttu teretulnud.
"Maarjamäe kompleks on inimestele ohtlikus seisukorras ning kahtlemata oleks vaja see korda teha ning muuta ohutuks. Tegemist on ka unikaalse monumentaalse maastikukunsti teosega, mille on loonud Eesti arhitektid ja seetõttu on sel arhitektuuriajaloos oluline väärtus. Maarjamäe kompleks tuleb esimesel võimalusel korrastada ja selles osas on meil Tallinna linnaga ühine arusaam," lausus Eglit.
Eglit lisas, et sõltumata keskkonnaministeeriumi otsusest, kas omanikuks saab Tallinn või riik, on omanikul kohustus memoriaalkompleks korrastada ja muuta ohutuks.
Kui otsus langeb Tallinna kasuks, saab linn maa enda käsutusse tasuta. Egliti sõnul on Tallinna linnavalitsus nõus tegema ala korda linna rahaga.
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet on varem ERR-ile öelnud, et memoriaali aladest osa kuulub linnale, aga teine osa on reformimata riigimaa. Just seda ala, kus paikneb tseremooniaväljak, sooviks linn endale, et kogu memoriaal korda teha.
Ehkki memoriaal on ise keerulise ajalooga, on Sveti sõnul linna huvi siduda see taasiseseisvunud Eestiga. Abilinnapea sõnul on kavas memoriaali ehitised konserveerida, et takistada lagunemist, paigaldada valgustus ja infotahvlid. Sveti hinnangul võiks seal tulevikus korraldada näiteks muusikalisi sündmusi.
Praegune valitsus pole veel saanud Maarjamäe kompleksi tulevikku arutanud, kuid loodetavasti tekib see võimalus lähinädalatel, ütles Eglit.
Maarjamäe memoriaal koosneb arhitektuursetest ja maastikukujunduslikest elementidest, mille keskmes on 35-meetrina Jääretke obelisk, mis valmis 1960. aastal. 1975. aastal valmis memoriaali tseremooniaväljak. Dolomiidist kätereljeefiga püloonide vahel põles Nõukogude ajal niinimetatud igavene tuli.
Nõukogude ajal ehitatud Maarjamäe memoriaali kõrval avati 2018. aastal Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. | Ministeerium: Maarjamäe kompleks on inimestele ohtlikus seisukorras | https://www.err.ee/1608481205/ministeerium-maarjamae-kompleks-on-inimestele-ohtlikus-seisukorras | Keskkonnaministeerium suhtub soosivalt Tallinna linna soovile saada Maarjamäe memoriaali alad enda kätte ning see korda teha, sest Nõukogude ajal ehitatud kompleks on ohtlikus olukorras. |
Esimeses setis oli Medvedev kiires lõppmängus taga 0:2 ja 1:4, aga suutis viigistada 4:4 ja võita lõpuks 7:5. Teises sai otsustavaks üheksas geim, kui Medvedev kaotas oma servigeimi ja Tsitsipas järgmist enam käest ei lasknud.
Kolmandas ja neljandas ei kaotanud 25-aastane Medvedev aga ainsatki pallingugeimi. Kolmandas setis murdis Medvedev vastase kümnendas geimis, neljas sett läks juba lihtsamalt - 6:1 võit tuli 25 minutiga.
Venelase palling töötas hästi - tema esimese servi õnnetumise protsent oli 71, esimeselt servilt võttis Medvedev 86 ja teiselt 72 protsenti punktidest. Tsitsipasel olid vastavad arvud 69, 67 ja 62 protsenti.
Reedel 13 serviässa löönud Medvedev lõpetas Tsitsipase teekonna poolfinaalis ka mullu, aga toona ei võitnud kreeklane ainsatki setti. Taas finaali jõudnud venelane kohtub esikohamatšis Rafael Nadaliga (ATP 5.). | Medvedev jõudis Austraalias teist aastat järjest finaali | https://sport.err.ee/1608481196/medvedev-joudis-austraalias-teist-aastat-jarjest-finaali | Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu teises poolfinaalis alistas venelane Daniil Medvedev (ATP 2.) kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 4.) 7:6 (7:5), 4:6, 6:4, 6:1. |
Teatud koeratõugude väikse kasvu taga on mutatsioon, mida leidub insuliinilaadse kasvuteguri 1 (IGF1) geenis. Töörühm avastas selle, uudistades lemmikuna peetavate koerte DNA andmestikku riikliku terviseinstituudi (NIH) kodanikuteaduse projektist. Nii-öelda ebatavaline mutatsioon ei paikne mitte IGF1 geenis endas, vaid pigem DNA-s, mis reguleerib selle geeni avaldumist. Teadlased on mutatsiooni otsinud juba üle kümne aasta, vahendab ScienceAlert.
Olles nõu pidanud Inglise ja Saksa kolleegidega, märkasid uurijad, et mutatsioon oli olemas juba 54 000 aasta vanuste stepihundi kivististest eraldatud DNA-s. Samuti oli mutatsioon olemaskõigil tänapäevastel koerlastel, sealhulgas šaakalitel, koiottidel ja hüäänkoertel.
Uuringu autori ja NIH geneetiku Elaine Ostranderi sõnul jääb mulje, nagu oleks loodus hoidnud kõnealust mutatsiooni kümneid tuhandeid aastaid igaks juhuks tagataskus, kuniks tõuaretajatel seda juhtumisi vaja läks.
Ebatavaline mutatsioon
Geenid on DNA-lõigud, mis käituvad kindlate valkude ehitusjoonistena. Selleks on igas geenis omavahel kordumatul moel kombineeritud neli nukleiinalust: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). Kindlat valgu tootmiseks peavad rakud kaheharulise DNA lahti harutama ja lugema, milline on vastavat geeni puudutaval harul paiknev nukleiinijada.
Koerte kasvu mõjutav uus mutatsioon paikneb nende DNA-lõigus IGF1 geeni lähedal, reguleerides selle avaldumist. Sellest DNA-jupist on kaks versiooni ehk alleeli. Ühel on üks enam C-nukleiin, mis põhjustab väiksemat kasvu. Teisel alleelil on üks enam T-nukeliin, mis põhjustab suuremat kasvu.
Iga koer pärib IGF1 geenist kaks alleeli ehk ühe kummaltki oma vanemalt. See tähendab, et koeral võib olla kaks väikese kasvu alleeli (CC), kaks suure kasvu alleeli (TT) või üks kummastki (CT). Uurijad uudistasid erinevate koeratõugude DNA-s ning leidsid alleelide ja kasvu vahel tugeva seose. Väikestel tõugudel olid CC-alleelid, keskmikel CT-alleelid ja suurtel tõugudel TT-alleelid.
Üha väiksemaks
Kui NIH-i uurimisrühm oli mutatsiooni üles leidnud, huvitas neid, kuhu maani saab selle jälgi koerlaste arenguloos ajada. Nii otsisidki nad mutatsioonist märke muistsete huntide DNA-st, kelle genoomid olid avaldatud varasemates uuringutes.
Elaine Ostanderi sõnul üllatas ja rõõmustas uurijaid tõsiasi, et nii C kui ka T variandid olid koerlastel olemas juba üle 54 000 aasta tagasi. Uurijad ise oletasid, et väikest kasvu põhjustav C-alleel oli palju uuem, kui suurt kasvu tagav T-alleel, kuid kivistised lükkasid oletuse ümber.
Paistis, et IGF1 mutatsioonil oli võtmetähtsus väiksemate koerlaste, näiteks šaakalite, koiottide ja hüäänkoerte arenguloos. Kõigil neil liikidel on kaks C-alleeli. Samas on väga ebatõenäoline, et väikesed koerad oleks loomulikul teel arenenud sedavõrd tillukeseks, nagu mõned praegused inimese aretatud kääbustõud.
Ostanderi sõnul püsis väikest kasvu tagav alleel kümneid tuhandeid aastaid koerte geenides tagaplaanil, kuni see nende kodustamise käigus välja tuli. Inimesed aretasid koeri väiksemaks, et neil oleks hõlpsam jahtida väikesi saakloomi, näiteks küülikuid. Esimesed veidi väiksemad koeratõud, kes ajapikku aretati tänapäevasteks kääbusversioonideks, tekkisid uurijate sõnul umbes 9500–7000 aastat tagasi.
Mõistes mõõtmeid
IGF1 pole ainus geen, mis koerte mõõtmeid mõjutab, vaid selliseid geene on teada vähemalt 20 tükki. Küll aga on IGF1 mõju teistega võrreldes Elaine Ostanderi sõnul suurem: selle arvele saab panna umbes 15 protsenti koeratõugude kehasuuruse erinevustest .
Võrdlusena mõjutab inimese kehasuurust sadu geene. Ostanderi sõnul pole koerte väiksem geenihulk samas üllatav, sest enamik koeratõuge on olemas olnud vaid mõnisada aastat.
Töörühm jätkab koerte mõõtmeid mõjutavate geenide uurimist. Nad tahavad paremini mõista, kuidas geenid üheskoos iga tõu täpsed mõõdud paika panevad, olgu tegu siis chihuahuate või Saksa dogidega.
Teadustöö ilmus ajakirjas Current Biology. | Huntidel oli chihuahua-geen juba 54 000 aasta eest | https://novaator.err.ee/1608481181/huntidel-oli-chihuahua-geen-juba-54-000-aasta-eest | Tillukeste koeratõugude väikese kasvu taga on kindlad geenimutatsioonid. Üks neist tekkis ja levis koera sugulasliikide seas ammu enne seda, kui inimesed miniatuurtõuge aretama asusid. Nüüd avastas rahvusvaheline teadlasrühm, et mutatsiooni oli olemas juba enam kui 50 000 aasta eest elanud huntidel. |
Jo Nesbo "Poeg" (Varrak)
Norra keelest tõlkinud Annika Kupits
Harry Hole lood ei lase Jo Nesbost kunagi lahti (nagu ei lasknud Sherlock Holmes lahti Arthur Conan Doyle'ist, Hercule Poirot Agatha Christiest ja nõnda lõputult edasi kuni selle kirjanikuni välja, kes just praegu alustab järgmiste kümnendite ilmakuulsat sarja). Õnneks on Nesbo ise meeldivalt sageli Harry Holest lahti lasknud (ent loodetavalt mitte lahti ütelnud) ning ekslenud muudesse lugudesse, mõnevõrra pentsikul moel lastekirjandussegi. Ja need ristioksa rändamised on tootnud võimsat tulemust. Nagu hiljaaegu eesti keeli ilmunud "Kuningriik", nii on ka äsjane, algselt paar aastat varasem "Poeg" päris kindlasti Nesbo kirjutatu paremikus.
Kui läbivate tegelastega raamatusarjas on kirjanikul ohtralt võimalusi arendada, muuta, tagasi vaadata ja muudmoodi mängida, siis uutmoodi loos on reeglid teised. Jah, taust on ju sama, vana hea Norra ja eriti just Oslo hämaram külg, heaoluühiskonna mitte kõige sametisem pool. Põnev on, et üht ja otsest lugu polegi, samas karakterid joonistatakse meisterlikult ja kiiresti ning ootamatult on lugeja raamatus sees mis sees. Mis siis, et ei ole üht suurt küsimust, mille lahendamisele kirjutatu keskenduks. On palju pisikesi ja aegamööda hakkab üht-teist meelevaibale ilmuma. Vaibake ent tõmmatakse lugeja alt mitugi korda elegantselt ära.
Selles raamatus on kõrgtasemel ära vormistatud see, mispärast lihtlabase a-b-c-1-2-3 mõrvalooga tänapäeval enam järelejäänud, ent seda väärtuslikumaid lugejaid köita püüda ei maksa. Kirjanduse standardid on kõrgemal kui kunagi varem, need standardid on kõrged lihtsalt žanrides, kust neid varemalt väga ei otsitud. Keegi ei nõua ju uut Beethovenit, uut Verdit, uusi biitleid või uut Motörheadi. Läbi löövad need, kes tunnevad heaste eelmainituid ja paljusid muidki, aga lähtudes tundmusest ja teadmisest, rakendavad loovuse siin ja praegu. Nesbo kirjanduses täpselt nõnda teeb.
Ja veel. Kui mõnes raamatus on Nesbo mulle kuidagi kalk tundunud, siis siin on omapärast tahumatut soojust. Nii hoida!
Jan Morris "Veneetsia" (Eesti Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti
Võluvad on need raamatud, kelles linnasid elavaks kirjutatakse. Kokku on neid isepalgelisi üllitisi ilmas päris mitu, kuid päris häid tuleb iga hea kuulsa linna kohta vast paar-kolm läbi aja ja paljude sama heade, ent vähem kuulsate linnade kohta on nad vast alles loomata. Nauditav on ka ilukirjandus, kus tasahilju linn ise loo ja tegelaste kõrvale astub, nii loona kui tegelasena. Ja klassikalised reisikirjad, isegi paremad reisijuhid, linnapõhised kokaraamatud, luule- ja novellikogumikud. Loetelu võiks jätkata ja lõigu kokku tõmmata algupäralisusele püüdlemata tõdemusega, et kvaliteetne kirjavara nakatab žanrist sõltumata.
"Veneetsia" on oma algvariandis ilmunud 1960. aastal ning õige pisut on autor teda hilisematel kümnenditel kohendanud. Kuni mõistis, et pole mõtet. Sai ise oma tööle ajalise vahemaa tagant peale vaadata ja näha, et nii hea on. Raamat on pärit uue aja künniselt, tehtud vana aja oskustega, mõjub praegu südantsulatava meeldetuletusena ajast, mil kirjutati ja joonistati täiesti teisiti. Siin raamatus ei ole pilte, siit ei leia autorit vaatamisväärsuse taustal ega vastupidi, vajalik andub edasi läbi sõnade. Ja sõnastatud pilte on siin rohkem kui heas fotoalbumis.
Võibolla hakkab lugejaskond ära harjuma raamatutega stiilis "käisin paigas x, vaade oli hingemattev". Sõna "hingemattev" kordub tänapäraseis keskpäevaseis reisikirjus nõrkemiseni ja nõrkeb siis koos küündimatu sõnalaamaga kusagil sajapaarikümnenda lehekülje ja tagakaane juures. Säherdusest poolpehmest amatööriast välja rappumiseks tasub vana kooli lugemisvara üle rõõmu tunda täiega. Seda enam, et miskis mõttes pürgib "Veneetsia" täiuslikkusele – autor on tõepoolest võtnud ette linna lahtikirjutamise läbi ajastute ja teemade ja tänavate ja kanalite ja kõige. On sellega ka austusväärselt toime tulnud. Muidu oleks teos ammu ära ununenud ju, aga ei, toimib küll.
Ma ei tea Veneetsiast suurt midagi, pole seal kunagi käinud, lugenudki vähevõitu ja tolle vähesegi kähku unustanud. Morrise raamatut on keerulisem unustada. Tundub, et tuleb ühel ilusal päeval ühes ilusas tulevikus võimalus leida ja üle vaadata. Võimas teos, mis pole ajalooraamat ega reisijuht ega reisikiri, võib-olla hoopis põnevasugemeline armastuskiri? Noore inimese armastuskiri linnale. Linn võib siit südame külge hakata küll, isegi kui süda pole saanud veel linna külge tükkida. Uhke lugu. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Poeg" kuulub Jo Nesbo paremikku | https://kultuur.err.ee/1608481178/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-poeg-kuulub-jo-nesbo-paremikku | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel nädalal lugeda krimiklassiku Jo Nesbo värsket eestindust "Poeg" ja Jan Morrise teost "Veneetsia". |
Saksamaa statistikaamet Destatis teatas reedel, et riigi majandus kasvas 2021. aastal 2,8 protsendi võrra. 2020. aastal vähenes riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) 4,6 protsenti.
"Saksamaa majanduse kehv tulemus tuleneb tarnehäiretest, mis mõjutab tootmist. Samuti pole taastunud nõudlus pandeemia eelsele tasemele," teatas Destatis.
Mitmed analüütikud eeldavad, et 2022. aastal hakkab Saksamaa majandus uuesti kasvama, kuna tarnehäired näitavad leevenemise märke.
"Saksamaa majandus teeb kevadel muljetavaldava tagasituleku. Tarnehäirete leevenemine ja koroonapiirangute lõppemine peaksid koos andma Saksamaa majandusele tohutu tõuke," ütles finantsfirma ING ökonomist Carsten Brzeski.
Hispaania SKP kasvas 2021. aastal viie protsendi võrra. See oli kiireim tempo alates 2000. aastast.
Prantsusmaa 2021. aasta majanduskasv oli viimase 50 aasta kiireim. Riigi majandus kasvas eelmisel aastal seitsme protsendi võrra.
"Prantsusmaa majandus on suurepäraselt taastunud ja majanduskriis on lõppenud. Mõned sektorid on endiselt raskustes, nagu teenindussektor, kuid enamik neist on jõudsalt taastumas ja luuakse uusi töökohti," teatas reedel Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire. | Saksamaa majandus kahanes 2021. aasta neljandas kvartalis 0,7 protsenti | https://www.err.ee/1608481169/saksamaa-majandus-kahanes-2021-aasta-neljandas-kvartalis-0-7-protsenti | Saksamaa majandus kahanes 2021. aasta neljandas kvartalis 0,7 protsendi võrra, majanduse taastumist piiravad tarnehäired. |
25-aastane Bernal põrkas trenni tehes suurelt kiiruselt kokku bussiga. Selle tagajärjel käis ta juba seljaoperatsioonil, lisaks esines luumurde põlves ja reies. Samuti vajasid tohterdamist jalgratturi kopsud.
La Sabana ülikooli kliiniku teatel allub Bernal aga hästi ravile. "Egan Bernal Gomez jätkab taastumist oodatud viisil ja hea trendiga," kirjutati ülikooli teadaandes.
"Egan jätkab vastavalt rehabilitatsiooniplaanile, tal ei ole infektsiooni tunnuseid, samuti on tal hea tuju ja tänu paranemisele ei pea võtma enam vasopressorit [veremürgistuse vastane ravim]."
Küll aga andis kliinik teada, et Bernal vajab veel käelaba- ja suuõõneoperatsiooni, kuid need vigastused pole eluohtlikud.
Bernal võitis 2019. aastal Tour de France'i ja 2021. aastal Giro d'Italia. Mõlemal korral oli ta vanusest tulenevalt ühtlasi ka parim noorrattur. | Karmist kokkupõrkest taastuv Bernal vajab veel paari lõikust | https://sport.err.ee/1608481148/karmist-kokkuporkest-taastuv-bernal-vajab-veel-paari-loikust | Esmaspäeval ränka õnnetusse sattunud Kolumbia rattur Egan Bernal paraneb arstide sõnul hästi, aga peab läbima veel paar operatsiooni. |
Klitško sõnul on ta Saksamaa valitsuse suhtes pettunud. "Iga kord kui räägime kaitserelvadest, blokeerib Saksamaal nende tarnimise Ukrainasse," ütles Klitško.
Eesti tahab saata Ukrainale 122-millimeetriseid haubitsaid. Eesti ootab jätkuvalt luba haubitsate kunagistelt omanikelt Saksamaalt. Enne lõplikku otsust tuleb relvade tarnimisel saada luba nende päritolumaalt.
Klitško kutsus Saksamaad üles oma seisukohta muutma.
"Saksamaa on Euroopa üks tähtsamaid riike. Vajame Saksamaa toetust. Jagame samu väärtusi. Me palume relvi enesekaitseks," ütles Klitško.
Klitško süüdistas Venemaa ja Ukraina vahelistes pingetes Moskvat.
"See konflikt on kunstlikult välja mõeldud. Kui keegi oleks 10 aastat tagasi öelnud, et Venemaa okupeerib Krimmi ja Donbassi, kus hukkub 13 000 Ukraina kodanikku, poleks keegi seda uskunud. Praegu on see aga karm reaalsus," ütles Klitško.
Klitško kommenteeris ka hiljutisi Vene-Valgevene sõjalisi manöövreid. "Me kardame sõda. See oleks õudusunenägu. Kõik räägivad võimalikust sissetungist Ukrainasse. Peame kaitsma oma riiki, me ei kavatse kedagi ise rünnata," ütles Klitško.
Klitško on endine poksija, kes veetis suurema osa oma karjäärist Saksamaal. 2014. aastal valiti ta Kiievi linnapeaks. | Klitško kritiseeris Saksamaa valitsust | https://www.err.ee/1608481130/klitsko-kritiseeris-saksamaa-valitsust | Kiievi linnapea Vitali Klitško andis intervjuu Saksamaa väljaandele Deutsche Welle, kus ta kritiseeris Saksamaa valitsust. |
"Koefitsiendid on missiooniti erinevad ning sõltuvad eelkõige vastava piirkonna julgeolekuolukorrast, ohuhinnangust ning teenistusülesannetest," selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Kaitseministri määruse muutmise eelnõu kohaselt suureneks Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM) osalevate instruktorite koefitsient varasemalt 2,7-lt 3,0-le. ÜRO missioonil Malis (MINUSMA) luureüksuse sihtüksuses osalevate kaitseväelaste päevaraha koefitsient kasvaks 2,5-lt 2,7-le.
Nende kahe missiooni sõjaväelaste koefitsiente suurendatakse "tulenevalt julgeolekuolukorra halvenemisest ja ohuhinnangust Malis ning lähtudes nende faktorite otsesest mõjust ametikoha ülesannete täitmisele," öeldakse eelnõu seletuskirjas.
USA juhitava Iraagi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni INHERENT RESOLVE juhtstaabis Kuveidis teeniva staabiallohvitseri päevaraha koefitsient kasvab 1,9-lt 2,4-le tulenevalt vajadusest täita lühiajalisi tööülesandeid erinevates sõjalistes staapides ja teenistuskohtades ning sellega kaasnevate julgeolekuriskide tõttu, öeldakse seletuskirjas. Kui aga staabiallohvitseril tekib tulevikus vajadus täita oma ametikoha teenistuskohustusi ka USA sõjaväebaasis asukohaga Iraagis, siis on tema ametikoha koefitsiendiks 2,7, selgub samast.
Samuti soovib kaitseministeerium kehtestada äsja tegevust alustanud Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis (EUTM MOZ ) osaleva staabiohvitseri ametikoha koefitsiendiks 1,9.
"2021. aasta detsembris alustab Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis tööd staabiohvitser (õigusnõunik), kelle peamiseks tööülesandeks on erinevatel tasanditel Mosambiigi relvajõududele relvakonfliktiõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste alase väljaõppe läbiviimine. Peamiseks teenistuskohaks on missiooni baas Maputos, kuid vajalikuks võib osutuda ka väljaõppe läbiviimine teistes riigi piirkondades," öeldakse seletuskirjas.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja selgitas, et rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstakse välislähetuse ajal päevaraha 32 eurot päevas ning seda korrutatakse vastava missiooni koefitsiendiga. Lisaks säilib tegevväelasel ka tema ametikohajärgne põhipalk.
Nii oleks näiteks Malis missioonil EUTM osaleva instruktori päevarahad kuus 2880 eurot (32x3,0x30). Ehk sõdur, kelle ametikoha põhipalk on näiteks 1200 eurot, saab Mali missioonil olles igakuiselt 4080 eurot (2880+1200), kusjuures põhipalgast arvestatakse maha ka maksud.
Määruse rakendamisel suurenevad Kaitseväe rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise kulutused. Seoses EUTM Mali ja MINUSMA ametikohtade koefitsiendi suurenemisega tekib aastane lisakulu hinnanguliselt vastavalt 14 000 ja 2336 eurot ning Lähis-Idas operatsiooni INHERENT RESOLVE muudetud koefitsiendi rakendamisel on arvestilik lisakulu 5840 eurot aastas. EUTM MOZ missiooni ametikohale lähetamisega kaasnev kulu on 88 000 eurot aastas.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused kaetakse kaitseväe eelarvest. | Riik suurendab missioonisõdurite tasusid | https://www.err.ee/1608481124/riik-suurendab-missioonisodurite-tasusid | Kaitseministeerium soovib tõsta Eesti missioonisõdurite tasusid, suurendades selleks Malis, Kuveidis ja Mosambiigis teenivate kaitseväelaste päevaraha koefitsiente. Uute koefitsientide jõustumisel oleks neil missioonidel osalevate kaitseväelaste teenistus üle 3000 euro kuus. |
Seejuures tuli Saint Mary's välja 23-punktilisest kaotusseisust (15:38). Juhtima pääsesid külalised esimest korda siis, kui mängu lõpuni oli jäänud kaks minutit ja 26 sekundit, vahendab Korvpall24.
Algviisikus alustanud Tass mängis 32 minutit, viskas üleplatsimehena 27 punkti (kahesed 9/20, vabavisked 9/10), võttis meeskonna parimana 12 lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi kaks isiklikku viga.
27 silma on Tassi ülikoolikarjääri rekordi kordamine, sama palju punkte viskas ta ka 22. detsembril Missouri State'i vastu. Ühtlasi oli tegu 13. järjestikuse mänguga, kus ta on visanud vähemalt 10 punkti. Viimasest viiest kohtumisest neljas on Tass teinud kaksikduubli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Karjääri parima mängu teinud Tass vedas Saint Mary'se võiduni | https://sport.err.ee/1608481106/karjaari-parima-mangu-teinud-tass-vedas-saint-mary-se-voiduni | USA-s NCAA kõrgeimas divisjonis ülikoolikorvpalli mängiv Matthias Tass tegi Eesti aja järgi reede varahommikul peetud kohtumises Saint Mary's Gaelsi eest ühe oma parima esituse, kui aitas kodumeeskonna võõrsil 72:70 (24:41) võidule Taavi Jurkatamme endise tiimi San Francisco Donsi üle. |
Uus pass on eelmisest mitmes punktis turvalisem ning tänu Belgia kultuurile austust avaldale disainile, on see nüüdsest ka eristuvam ja äratuntavam, kirjutab The Brussels Times.
"Belgia pass on üks parimatest maailmas, meie uhkus, kuid samas ka ihaldusväärne objekt võltsijatele," rääkis riigi välisminister Sophie Wilmes pressikonverentsil. "Seetõttu peame pidevalt töötama turvalisuse täiustamise huvides."
Uued passid annavad ministri sõnul võimaluse asetada tähelepanu keskmesse Belgia kultuuri ja selle mõju välismaailmale. Passide sisse on jõudnud illustratsioonid Tintini raketist, smurfidest, Lucky Luke'ist, Blake'ist ja Mortimerist jt kangelastest. Kokku on tegelasi 17 tuntud Belgia koomiksist.
Belgia uus pass Autor/allikas: Scanpix/ZUMAPress.com
Viimased versioonid Belgia passidest disainiti aastal 2008 ning need sisaldasid pilte Belgia arhitektuurist, kirjutab The Bulletin.
Ametivõimud pole täpsustanud, millised on täpsemalt turvauuendused, kuid väidetavalt on tegemist 48 turvaelemendiga, mis üksteist täiendavad. | Belgia uusi passe kaunistavad koomiksikangelased | https://menu.err.ee/1608481094/belgia-uusi-passe-kaunistavad-koomiksikangelased | 7. veebruarist lähevad Belgias käiku uued rahvusvahelised passid, mida illustreerivad kohalikud koomiksiraamatute kangelased. |
Kohv, India pähklid ja avokaadod on kõik olulised rahvusvahelised kaubaartiklid, mida toodetakse enamasti troopikavöötme väiketaludes. Kohv on kolmikust selgelt kõige olulisem: tänavu peaks selle eeldatav maailma kohvituru suurus ulatuma 410 miljardi euroni. Avokaado ja India pähkli vastav näitaja peaks vastavalt olema 11,7 ja viis miljardit eurot, vahendab The Conversation.
Kohvi tarbitakse peamiselt ergutava joogina, samas kui avokaadosid ja India pähkleid tarvitatakse tervisetoidu kuulsuse tõttu toiduks üha enam. Need sisaldavad nimelt rohkelt monoküllastumata rasvu ja teisi kasulikke toitaineid.
Uuringu iva seisneb autorite sõnul selles, et kui kliimamuutuse kohta tehtud prognoosid täide lähevad, vähendab see tõenäoliselt märkimisväärselt kohvi, avokaadode ja India pähklite kasvatamiseks sobivat maad nende praegustes kasvupiirkondades. See võib omakorda mõjutada nii kohalikke põllumehi kui ka tarbijaid kõikjal maailmas.
Parasvöötme poole kaldu
Seni on enamik kliimamuutuste tulevase mõju uuringud keskendunud parasvöötmes kasvatatavatele põhitoiduainetele nagu nisu, mais, kartul ja õlikultuurid. Valik peegeldab kliimateadlaste huvi just parasvöötme ökosüsteemide tuleviku vastu – eriti muutuva temperatuuri- ja sadememustri valguses. Lisaks asuvad seal maailma jõukamad riigid.
Troopiliste ökosüsteemide kohta on uuringud seni tehtud vähem, kuigi viimased katavad maakera maismaast umbes 40 protsenti. Troopikavöötmes teenib elatist ka üle kolme miljardi inimese ja sajandi keskpaigaks võib neid olla juba miljardi jagu rohkemgi.
Pealekauba asuvad just troopikavöötmes ulatuslikud kaitsealad. Sealsed maatükid sobivad hästi ka paljude oluliste kultuuride viljeluseks. Uus teadustöö kinnitab ja laiendabki nüüd oluliselt seniste väheste kohvi-, avokaado- ja India pähkli kasvatuse uuringute tulemusi.
Uurijate sõnul on nende töö põhiline uuendus see, et nad vaatasid puhtklimaatiliste tegurite, nagu temperatuuri ja sademete, kõrval ka maa- ja mullanäitajaid. Nii said nad üksikasjalikuma pildi kliimamuutuse mõjude kohta, mille tagajärjel võib osa troopikapiirkondi teatud toidukultuuride kasvatuseks oluliselt vähem sobivaks osutuda, sest sealse mulla pH ja tekstuur muutuvad.
Uuring täiendab ka hiljutisi õlipalmide kohta tehtud uuringuid. Kuigi õlipalm on vastuolusid tekitav põllukultuur ja seostub sageli metsaraiega, on tegu ühe olulisema troopilise toidukultuuriga inimeste toidulaual, mis aitab toita enam kui kolme miljardit inimest.
Värske uuringuga mitte seotud Lõuna-Walesi Ülikooli biotehnoloogia professori Denis Murphy sõnul vaatas ka tema koos kolleegidega hiljuti üle rea kliima mudelanalüüse teemal, kuidas mõjutab kliimamuutus õlipalmide haigusi ja üldist suremust.
Tema töörühm järeldas, et peale 2050. aastat suureneb palmipuude suremus tõenäoliselt hüppeliselt ja Ameerikast kaob ilmselt lõviosa praegustest palmidest. Ühtlasi laieneb tõenäoliselt Kagu-Aasias oluliselt õlipalmi varremädaniku levik.
Kõik pole kaotajad
Ühtekokku hakkab uuringutest välja kooruma kliimamuutuse ning sellega seotud asjaolude üllatavalt ulatuslik ja keerukas mõju mõnedele troopika peamistele põllukultuuridele. Uurijad osutavad, et see mõju ei jagune piirkonniti võrdselt ja mõni paik võib kliimamuutusest isegi võita.
Näiteks mõned Hiina, Argentina ja USA piirkonnad muutuvad ajapikku kohvikasvatuseks sobivamaks, samas kui Brasiilia ja Colombia maa sobivus väheneb. Tõenäoliselt jäävad paljud neist muutustest püsima vähemalt käimasolevaks sajandiks, sest maailma suurriikide juhid ei kärbi kasvuhoonegaaside heitmeid kliimamuutuse pehmendamiseks piisavalt kiires tempos.
Uurijad järeldavad, et inimkond peab troopikas aset leidvate muutustega kohanema. Näiteks oleks abi, kui hakata teatud kultuure kasvatama piirkondades, kus kliima mõju seda rohkem soosib. Samas näib, et mistahes meetmeid inimesed ka ei võtaks, jääb paljusid troopilisi vilju tulevikus vähemaks ja need muutuvad seetõttu kallimaks. Nii võib ka kohv muutuda odavast argijoogist kallihinnaliseks maiuspalaks, mida nautida vaid erilistel puhkudel.
Uuring avaldati ajakirjas PLOS One. | Kliimamuutus tõotab kohvi pidupäeva joogiks muuta | https://novaator.err.ee/1608481088/kliimamuutus-tootab-kohvi-pidupaeva-joogiks-muuta | Isegi mõõduka kliima soojenemise korral kaotaks maailm pooled oma parimatest kohvipõldudest. Näiteks maailma suurimal kohvitootjal Brasiilial väheneks kohvikasvatuseks sobiva maa ulatus ligi 80 protsenti, järeldasid Šveitsi teadlased, kes hindasid kliimamuutuste võimalikku mõju kohvile, India pähklitele ja avokaadodele. |
Kui enamik Eesti omavalitsusi on volikogu otsusega asunud pidama hauaplatsidele paigaldatud hauarajatisi platside kasutajate omandiks, siis õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole selline lähenemine seadusega kooskõlas ning ta soovitas omavalitsustel ja ministeeriumitel kokku leppida, kas seadusi oleks vaja muuta või mitte.
Justiitsministeeriumi hinnangul saab seadusesätteid põhjalikult uurides siiski järeldada, et hauarajatiste ja -tähiste puhul on tegu vallasasjaga, mis saab kuuluda selle paigaldajale ehk hauaplatsi kasutajale.
Kui Madise sõnul ei anna kalmistuseadus ega ükski muu seadus volikogule õigust omistada hauarajatisi hauaplatsi kasutajale, siis justiitsministeeriumi sõnul tuleb hauarajatiste omandiõiguse küsimuses lähtuda tsiviiliseadustiku üldosa seadusest. Kuigi seal on kirjas, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis ning kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, sealhulgas ehitised, siis samas sätestatud erinormi järgi ei kvalifitseeru kõik ehitised kinnisasja oluliseks osaks.
Justiitsministeeriumi hinnangul on ka hauatähise ja -rajatise puhul tegu just sellise asjaga, mis pole kinnisasja oluline osa. "Seega hoolimata asjaolust, et tegemist võib olla maaga püsivalt ühendatud asjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 54 lõige 1 tähenduses, ei ole selline asi kinnisasja osa ega kuulu kalmistu maa-ala omanikule," märkis ministeerium õiguskantslerile saadetud vastuskirjas.
Seega on hauarajatise ja -tähise puhul tegemist vallasasjaga, mis saab kuuluda selle paigaldajale ehk hauaplatsi kasutajale, lisas ministeerium, sest õiguslik alus selleks tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mitte kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud määrusest.
Justiitsministeeriumi hinnangul puudub seega ka kindel vajadus aruteluks hauatähiste ja -rajatiste omandiküsimuses.
Madise palus enne volikogude poole pöördumist, et nõuda neilt õigusvastaste sätete kehtestuks tunnistamist, hinnangut lisaks justiitsministeeriumile rahandusministeeriumilt ja linnade ja valdade liidult. | Justiitsministeerium: hauarajatised võivad kuuluda platside kasutajatele | https://www.err.ee/1608481061/justiitsministeerium-hauarajatised-voivad-kuuluda-platside-kasutajatele | Kui õiguskantsleri hinnangul on kohalike omavalitsuste eeskirjad, mille järgi kuuluvad hauarajatised hauaplatsi kasutajale, seadustega vastuolus, siis justiitsministeeriumi hinnangul sellist vastuolu ei ole. |
Võistlussari kasvas välja soovist edendada kõrgetasemelisi triatlonivõistlusi koroonaviiruse pandeemia ajal. Mullu toimusid esimesed e-spordi võistlused Rotterdamis ja Londonis. Nüüd World Triathloniga koostööd tehes ja MM-sarja nime kandes võõrustatakse tipptriatleete kolmes linnas: Münchenis (9. aprillil), Londonis (23. aprillil) ja Singapuris (7. mail).
Triatloni e-spordi võistlus kujutab endast basseinis ujumist, rattapukil sõitmist ja jooksulindil jooksmist. Võistlusdistantsid on lühikesed ning üks etapp koosneb kolmest minivõistlusest, kus alad omavahel kohti vahetavad. Iga minivõistluse järel saavad osalejad paremusjärjestuse alusel punkte ning etapi võidab kokkuvõttes enim silmi teeninud sportlane.
Vaata eelmise aasta Londoni etapi kokkuvõtet:
Sellest aastast annavad Arena Games Triathloni etapid punkte ka World Triathloni maailma edetabelisse. Kolme etapi kokkuvõttes enim silmi teeninud triatleet kroonitakse aga esmakordselt e-spordi maailmameistriks. | Triatleedid selgitavad tänavu välja esimesed e-spordi maailmameistrid | https://sport.err.ee/1608480437/triatleedid-selgitavad-tanavu-valja-esimesed-e-spordi-maailmameistrid | World Triathlon ja Super League Triathlon lõid 2022. aastal omavahel käed, mis tähendab, et tänavu selgitatakse esmakordselt välja triatloni e-spordi maailmameistrid. Võistlussarja kuulub kolm etappi. |
Ajal, mil kõik on pandeemiast tüdinud, käitub koroonaviirus nagu üks tõeline "kohutav kahene". Omikron trambib mängulaual jalgu ja sunnib luubi alla võtma kõiki reegleid. Kuigi kõlavad ettepanekud kõigist piirangutest loobuda, ei ole üleüldine lõdvendamispoliitika praegu veel asjakohane.
Väike risk tänu immuunkaitsele, suur risk teistele
Praeguseks on COVID-19 nagu kaks erinevat haigust. Nende jaoks, kellel on juba varasemast olemas immuunkaitse, on tegemist eeskätt ülemiste hingamisteedega piirduva haigusega – ebameeldiv küll, kuid tavaliselt mitte eluohtlik.
Omikron suudab läbi tulla igast võimalikust immuunkaitsest: kolme doosiga vaktsineerimine, põdemine + vaktsineerimine, vaktsineerimine + läbimurdeinfektsioon, kaks varasemat põdemist (jah, maailmas on juba sadu inimesi, kelle jaoks omikron on kolmas kord COVID-19 põdeda).
Näib, et omikron käitub nagu delta: vaktsineeritud nakatuvad harvem, levitavad viirust vähem ja lühemat aega, samuti on rohkem asümptomaatilisi nakatumisi. Raskeid juhtusid hoiab varasem immuunkaitse aga tõhusalt eemal. Oluline on kolme doosiga vaktsineerimine, kahe doosi (või Jansseni vaktsiini ühe doosi) kaitse haiglaravi vältimisel ei ole omikroni puhul päris piisav.
Vaktsineerimata inimeste jaoks ei pruugi omikron aga sugugi alati kergeks haiguseks osutuda. Jah, omikron nakatab ülemiste hingamisteede rakke meelsamini ja alumiste hingamisteede rakud talle nii palju ei "maitse" kui varasematele variantidele.
Ometi ei ole tegemist leebe, vaid vähem raske haigusega. Omikron suudab teha inimesi väga haigeks ja põhjustada surmaga lõppevaid juhtusid. Omikron põhjustab vaktsineerimata inimeste hulgas hinnanguliselt 25 protsenti vähem haiglaravi juhtusid kui delta, kuid delta oli jällegi kurjem kui Wuhani ja alfa variandid, mis mäletatavasti polnud ka midagi lõbusat.
Nakkusarstide sõnul on haiglaravi vajavad omikroniga haiged täpselt samasugused nagu kõigi varasemate lainete ajal: vaktsineerimata vanemaealised, kellel tekib raske hingamispuudulikkus.
Väike individuaalne risk, suur ühiskondlik risk
Omikron näitab end praegu väga leebest küljest tänu kolmele tegurile: võrdlemisi ulatuslik varasem immuunkaitse, viiruse enda leebemad omadused ning asjaolu, et viirus levib praegu peaasjalikult noorema elanikkonna seas.
Suurte arvude seadus ütleb, et kui raskeid juhtusid on väiksel protsendil nakatunutest, on väga suure nakatunute arvu juures ka raskete juhtude koguarv päris suur. Või teisiti väljendudes: kui uus variant põhjustab kolm korda vähem haiglaravi vajavaid juhtusid ja nakatab kolm korda rohkem inimesi, vajab haiglaravi lõpuks ikkagi täpselt sama palju inimesi.
Kuigi igal inimesel on praegu nakatudes isiklik risk haiguse raskeks kuluks väiksem kui näiteks eelmise, deltalaine ajal, pole ühiskonnana meie peade kohalt ikka veel kadunud oht haiglate ülekoormuseks.
Haiglate ülekoormust ei põhjusta mitte ainult koroona tõttu haiglaravi vajavad patsiendid, vaid praegu võib ilmselt need patsiendid jagada kolmeks. Viiruse suure leviku tingimustes (mis praegu vaieldamatult on) toovad haiglatele lisakoormust ka juhuslikud nakatunud, kes tulevad haiglasse näiteks keemiaravi või neerukivide tõttu ja kellel leitakse koroonaviirus. Need patsiendid tuleb teistest eraldada ja nende peale kulub rohkem ressurssi.
Kolmas grupp haigeid on krooniliste haigustega patsiendid, kes põevad koroonaviirust rahuldavalt, kuid kelle olemasolevad haigused nakkuse tõttu kontrolli alt väljuvad ja haiglaravi vajavad. Igat sorti südame-veresoonkonnahaigused ja neeruhaigused, mis on seotud COVID-19 raske kuluga, võivad ägenemiste korral haiglaravikohti nõuda.
Viiruse leviku mõjud ulatuvad haiglatest hulga kaugemale. Perearstikeskuste ülekoormusest on viimastel nädalatel omajagu räägitud. COVID-19 plahvatusliku levikuga kaasneva testimise ja töövõimetuslehtede vajadusega on paljudes perearstikeskustes tööd rohkem kui suudetakse tööpäeva sees ära teha.
Muudes riikides on näha, et meditsiinipersonali nakatumine paneb tervishoiusüsteemid veelgi suurema koormuse alla. Viiruse suure leviku tingimustes saab hulk meedikuid viiruse kodust ja kui nakatunuid on palju, vähendab see võimekust patsiente vastu võtta ja abistada.
"Koole, kauplusi, bussi- ja lennuliine on pandud kinni lihtsalt sel põhjusel, et töötajad on haigena kodus."
Ja mitte ainult meditsiinitöötajad: kuigi omikroni pärast ei ole maailmas väga palju lukkupanekuid näha olnud, tekivad paratamatult pehmed lukkupanekud, kui ei ole terveid inimesi, kes tööd teeksid. Koole, kauplusi, bussi- ja lennuliine on pandud kinni lihtsalt sel põhjusel, et töötajad on haigena kodus. Eestiski on pea pooled koolid osaliselt või täielikult distantsõppel ja seda olukorras, kus tegelikult ju mingit koolide sulgemist otsustatud ei ole.
Me teame palju, aga mitte piisavalt
Info hulk, mida omikroni tüve kohta lühikese aja jooksul kogunud oleme, on hullumeelne. Delta tekkis 2020. aasta lõpul Indias ja saavutas maailmas domineeriva positsiooni umbes 2021. aasta keskpaigaks. Infot selle kohta, kuidas delta immuunkaitsest läbi tuleb ja tõhustusdoosid selle eest kaitsevad, tilkus vähehaaval kogu aasta jooksul.
Omikron tuvastati esmakordselt 2021. aasta novembri lõpus ja tänu Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste heale tööle oli see vaid loetud päevadega lisatud Maailma Terviseorganisatsiooni murettekitavate variantide nimekirja. Omikron on juba praegu domineeriv variant USA-s ja Euroopas ning tõenäoliselt kohe varsti kogu maailmas.
Samasuguse kiirendusega on tulnud info omikroni omaduste kohta. Teada on, et see tuleb läbi igasugusest varem ehitatud immuunsuse seinast, siiski on aga kaitse haiglaravi vajavate juhtude eest kolme doosiga vaktsineeritutel ligi 90 protsenti ja väheneb aeglaselt.
Näidatud on, kui palju püsib T-rakuline immuunsus (päris hästi ja see on ka üks lüli, mis raske haiguse eest kaitseb), kirjeldatud on omikroni sümptomid ning selle tekitatav vähem agressiivne haigus. Samuti on läbi katsetatud erinevate ravimite tõhusus omikroni suhtes (antikehadel põhinevad ravimid on enamjaolt kasutud, viirusevastased ravimid töötavad endise efektiivsusega).
Nõnda võib jääda ekslik mulje, et omikroni kohta ongi juba kõik vajalik teada ja mis siin enam oodata, laseme piirangud maha. Meie teadmistes on aga olulised lüngad. Ei ole väga selget ülevaadet selle kohta, mis saab olukorras, kus palju varasema immuunkaitseta inimesi omikroniga nakatub.
Palju räägitud Taani ja Inglismaa lasevad piiranguid lõdvemaks, kuid seal on erinevalt meist riskipatsiendid väga hästi vaktsineeritud. Eestis on suurusjärgus 70 000 üle 60-aastast inimest, kes pole teadaolevalt COVID-19 põdenud ega ole ka vaktsineeritud. Deltast 25 protsenti vähem surmav haigus võib selle segmendi jaoks olla jätkuvalt tõsine probleem.
Ajafaktori tõttu pole meil vähimatki arusaamist, kas ja kui paljudel omikroni põdenutel võib kujuneda pikk COVID-19. Enamjaolt räägitakse pikast koroonast siis, kui sümptomid püsivad kauem kui kaksteist nädalat. Lõuna-Aafrika omikronilaine algusest on praeguseks möödas vaid üheksa nädalat.
COVID-19 ägeda faasi kerge või peaaegu asümptomaatiline kulg ei ole garantii, et pikka COVID-it ei teki. Kui praegustest hiigelsuurtest nakatunute hordidest ka murdosa pika COVID-i küüsi jääb, võib see tulevikus tähendada märkimisväärseid kulusid nii tervisesüsteemidele kui ka riigile saamata jäänud maksude ja puuduvate töökäte tõttu.
Vähem ohtlik variant ei tähenda, et tegemist oleks ohutu variandiga. Selgelt erineb omikroni mõju immuunkaitsega ja -kaitseta inimestele, hästi vaktsineeritud ja vaktsineerimisega sabas lohisevatele riikidele. Meie teadmised omikroni kohta on veel liiga lünklikud, et piirangutest loobuda ja kõigel allavoolu minna lasta.
Kontaktide vähendamine, distantsi hoidmine, maskide kandmine, kätepesu ja asjakohane testimine on jätkuvalt olulised. Kahe doosiga vaktsineerimine ei ole omikroni puhul piisav, kolm doosi annab hea kaitse haiglaravi vajavate juhtude eest, kuigi ei pruugi alati nakatumist ära hoida. | Piret Rospu: kahekiiruseline omikron | https://www.err.ee/1608481085/piret-rospu-kahekiiruseline-omikron | Kuigi igal inimesel on praegu nakatudes isiklik risk haiguse raskeks kuluks väiksem kui näiteks deltalaine ajal, pole ühiskonnana meie peade kohalt ikka veel kadunud oht haiglate ülekoormuseks, kirjutab Piret Rospu. |
Kanada läks mängu kümnendal minutil juhtima tänu Denil Maldonado omaväravale, 73. minutil vormistas lõppseisu Jonathan David.
Kanada on kogunud üheksast mängust 19 punkti, mis annab favoriitide USA ja Mehhiko ees liidrikoha. Otse pääseb MM-finaalturniirile kolm paremat.
Kanadalased on varem jõudnud MM-finaalturniirile vaid korra - 1986. aastal Mehhikos kaotati kõik kolm alagrupikohtumist ja ei löödud ainsatki väravat.
USA oli kodus parem El Salvadorist 1:0 (52. Antonee Robinson) ja Mehhiko alistas võõrsil Jamaika 2:1 (81. Henry Martin, 83. Ernesto Vega - 50. Daniel Johnson).
Neljandas neljapäeval peetud mängus sai Costa Rica kodus jagu Panamast 1:0 (65. Bryan Ruiz).
Tabeliseis 9. vooru järel: 1. Kanada 19, 2. USA 18, 3. Mehhiko 17, 4. Panama 14, 5. Costa Rica 12, 6. Jamaika 7, 7. El Salvador 6, 8. Honduras 3.
Märtsis lõppeval valikturniiril on pidada veel viis vooru. | Kanada jalgpallikoondis sammub MM-finaalturniiri suunas | https://sport.err.ee/1608481079/kanada-jalgpallikoondis-sammub-mm-finaalturniiri-suunas | Kanada jalgpallikoondis alistas Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) MM-valikturniiril võõrsil Hondurase 2:0 ja jätkab otsustavas faasis kaotuseta. |
ERR kirjutas juba kaks aastat tagasi, et ärimees Margus Linnamäele kuuluvad ettevõtted tegelevad peaaegu kõigega. Sestpeale on Linnamäe oma haaret üksnes laiendanud. Muu hulgas on ta ringiga tagasi kulleriäris kätt proovimas.
Nimelt käib saladuskatte all töötajate otsimine, et rajada konkurent Boltile ja Woltile. Värbajate sõnul on plaan tegevusega peatselt alustada, ent kuna ärist veel avalikult rääkida ei taheta, räägitakse värvatavatele plaanidest nii vähe kui võimalik. Nii pole lõpuni selge seegi, kas äri piirdub üksnes toidu ja kaupade kohaletoimetamisega või on plaanis rajada ka oma laopoode või selle kõrvale taksoärigi püsti panna.
Kulleriäri pole Linnamäe kontsernile siiski võõras ala. Kaubamärk FreshGo alustas toidukauba kullerveoga veel enne, kui Bolt ja Wolt sellesse ärisse sisenesid, neli aastat tagasi. Turule asuti end jõuga sisse sööma, avades järjest ka toidukappe, kuhu kliendid soovi korral toidukauba tellida said, ent aasta hiljem sai raha otsa ja siis lõpetas FreshGo päeva pealt tegevuse. Toona põhjendas emafirma UP Investi juhatuse esimees Marko Virkebau, et tegemist oli strateegilise otsusega toiduainetööstuse jaeärist lahkuda.
UP Invest on nüüdseks äriregistrist kustutatud ja sellega seotud ärid viidud MM Grupi alla.
MM Grupi juhatuse liige Ivar Vendelin ei soostunud uuest ärist veel rääkima. Ta ei kommenteerinud ei täpsemat tegevusala ega ka turuletuleku aega.
"Ei saa rääkida. Kui on õige aeg, siis räägime," ütles ta ERR-ile.
Küsimusele, millal see õige aeg tuleb, vastas ta: "Anname teada." | Linnamäe kontsern rajab Boltidele-Woltidele konkurenti | https://www.err.ee/1608481037/linnamae-kontsern-rajab-boltidele-woltidele-konkurenti | Suurettevõtja Margus Linnamäe kontsern tahab taas kulleriäris kaasa lööma hakata ja värbab töötajaid Bolti-Wolti konkurendi käivitamiseks. |
"EL-i sanktsioonid piiraksid USA toetusel Venemaa uute gaasiprojektide rahastamist ja tehnoloogiaga varustamist. Sanktsioonid oleksid osa laiemast majanduslike meetmete paketist, mille raskusastet kohandatakse sõltuvalt Venemaa pealetungi ulatusest," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times.
Euroopa ja USA ametnikud rõhutavad, et sanktsioonide osas kaalutakse kõiki võimalusi. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles neljapäeval, et Nord Stream 2 gaasiprojekt kuulub liitlastega arutavasse sanktsioonipaketti.
Analüütikute hinnangul ohustaksid Venemaa uute gaasiprojetkide vastu suunatud sanktsioonid tõsiselt riigi majanduse tulevikku. "See oleks tõenäoliselt samm edasi kõigist, mida oleme varem näinud. See teeks Venemaale haiget," ütles konsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik James Waddell.
USA välisministeerium peab läbirääkimisi ka energiafirmadega, mille eesmärk on tagada Euroopas maagaasiga varustuskindlus, kui Venemaa peaks lõpetama tarned Euroopasse.
Euroopa energiafirmad tegutsevad aktiivselt Venemaa energiasektoris. Venemaa on maailma üks suurimaid nafta- ja gaasitootjaid, kuid riik sõltub välismaistest investeeringutest ja tehnoloogiast.
Venemaa plaanib laiendada oma veeldatud maagaasi arendusi Jamali poolsaarel. Prantsusmaa energiafirma Total on seal üks suuremaid välismaiseid investoreid. Suurbritannia energiafirmale BP kuulub aga üks viiendik Rosnefti aktsiatest. Rosneft suurendab samuti gaasitootmist ja soovib murda Gazpromi monopoli, teatas Financial Times.
Eelmisel aastal sõlmis Shell aga Gazpromiga strateegilise koostöölepingu. Shell teeb Gazpromiga koostööd veeldatud maagaasi projektide arendamisel Venemaa Kaug-Idas. | FT: EL valmistab ette sanktsioone Vene uute gaasiprojektide vastu | https://www.err.ee/1608481067/ft-el-valmistab-ette-sanktsioone-vene-uute-gaasiprojektide-vastu | Ajalehe Financial Times teatel plaanivad Suurbritannia ja Euroopa Liit (EL) sanktsioonidega karistada Venemaa uusi gaasiprojekte, kui Moskva peaks ründama Ukrainat. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt. |
Mladenovic - Dodig jäid esimese setis murdega taha, aga tulid sellest välja ja võitsid vastaste kolmest järgmisest servigeimist kaks. Teises setis kaotasid mõlemad paarid alguses ühe pallingugeimi, aga otsustavaks kujunes seitsmes geim, kus Mladenovic - Dodig suutsid veel korra murda.
28-aastane Mladenovic võitis Austraalia lahtiste segapaarismängu kaheksa-aastase pausi järel - 2014. aastal oli ta parim koos kanadalase Daniel Nestoriga, kellega võideti samas mänguliigis ka 2013. aasta Wimbledoni turniir.
Dodigil on segapaarismängus nüüd neli suure slämmi tiitlit: lisaks veel kaks Prantsusmaa lahtistelt (2018 ja 2019) ja üks Wimbledonist (2019). Eelmised triumfid tulid koos Taiwani esindaja Latisha Chaniga. | Mladenovic võitis üle aastate taas Austraalia lahtiste segapaarismängu | https://sport.err.ee/1608481046/mladenovic-voitis-ule-aastate-taas-austraalia-lahtiste-segapaarismangu | Tennise Austraalia lahtiste segapaarismängu võitsid prantslanna Kristina Mladenovic ja horvaat Ivan Dodig, kes alistas finaalis kohaliku paari, turniirile erikutsega saanud Jaimee Fourlise ja Jason Kubleri 6:3, 6:4. |
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 186 (päev varem 192) inimest, nendest omakorda 143 ehk 77 protsenti on vaktsineerimata ja 43 ehk 23 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 29 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, mõlemad olid vaktsineerimata: 66-aastane naine ja 80-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 12 466 testitulemust, millest 5823 osutus positiivseks. Päev varem tuvastati rekordiliselt 6238 viirusega nakatunut.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 304,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 506,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 3275 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 295.
Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 374 583 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,2 protsenti. | Koroonaviirusega nakatunuid tuvastati 5823, haiglas olijate arv vähenes | https://www.err.ee/1608481016/koroonaviirusega-nakatunuid-tuvastati-5823-haiglas-olijate-arv-vahenes | Reedehommikuse seisuga on haiglates 292 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on kuue võrra vähem kui päev varem. Ööpäevaga tuvastati 5823 viirusega nakatunut, mida on umbes 400 võrra vähem kui neljapäeval. |
Muuga lootsilaevade sadamast leitu on esimene Mehhiko päritolu merekarbi leid Muuga lahes, ütles ADRIENNE projekti juht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist.
"Antud merekarbi leviala hakkas möödunud kuuma suvega kiiresti laienema ning piki Narva lahe idapoolset rannikut on selle levik olnud plahvatuslik," lausus Kotta. Tulevased uuringud näitavad, kas selle uustulnuka olemasolu toob kasu või pigem häirib kohalikku mereelu, lisas ta.
Kotta sõnul on Rangia cuneata puhul, kelle ajalooline leviala hõlmab Mehhiko lahte ja Põhja-Atlandit, tegemist söödava karbiliigiga. "Tegemist võib olla uue ja väärtusliku proteiiniallikaga meie vetes ning nende väljakorjamine võimaldaks ühtlasi ka liiki ohjeldada. Merekarbid elavad üldjuhul puhtas liivas ja nii madalas vees, et neid saab korjata väikest käsitraali vedades. Selliselt toimides pole ka ohtu ümbritsevale keskkonnale," selgitas Kotta.
Eesti, Venemaa ja Soome teadlased on kolm aastat töötanud koos projekti ADRIENNE raames, et omandada rohkem teadmisi Soome lahe kohta. Ühisprojekti käivitasid 2019. aastal kolme riigi eksperdid selleks, et üle saada takistustest – andmete killustatusest ning riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevusest -, mis seni pidurdasid edusamme Soome lahe seisundi parandamiseks.
EL-i Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatav projekt ADRIENNE kestab kuni 2022. aasta märtsini. | Muuga lahes on end sisse seadnud Mehhiko päritolu söödav merekarp | https://novaator.err.ee/1608480989/muuga-lahes-on-end-sisse-seadnud-mehhiko-paritolu-soodav-merekarp | 2019. aastal Soome lahe Venemaa vetest avastatud Mehhiko päritolu merekarp Rangia cuneata on nüüdseks laiendanud oma areaali ja jõudnud ka Muuga lahte. See on söödav karbiliik. |
Võrreldes möödunud nädalaga on laienenud viiruse levik nii Põhja-, Lõuna- kui ka Lääne-Eestis. Eriti suur hüpe on toimunud Kärdlast võetud proovis. Kui nädal varem oli seal uuringu põhjal viirusekandjaid mõõdukal hulgal, siis nüüd on seal viirus levinud väga laialdaselt.
Väga laialdaselt on levinud viirus ka veel Tartus, Elvas, Jõgeval, Tapal ja Ahtmes.
Teistest suurematest linnadest – Tallinnast, Pärnust ja Narvast – võetud proovid viitavad viiruse laiemale levikule.
Veidi vähem ehk mõõdukal hulgal on viirusekandjaid Tõrvas, Otepääl ja Antslas. Kõigis teistes Eesti linnades võib reovee põhjal oletada, et viiruse levik on seal laialdane.
Selle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt. | Reoveeuuring: koroonaviirus vallutas taas terve Eesti | https://novaator.err.ee/1608480983/reoveeuuring-koroonaviirus-vallutas-taas-terve-eesti | Reovees leiduva koroonaviiruse hulk on kasvanud nädalaga pea kõikjal Eestis ja viirus on levinud laialdaselt peaaegu üle terve riigi. Vähem leidub viirust terviseameti iganädalase uuringu põhjal vaid Valgamaal. |
Mida tähendab privaatsus tänapäeva digi-, info- ja andmeajastul ning kellele see vajalik on? Või elame hoopis tõe- ja privaatsusjärgsel ajastul?
Kas tõesti võib meelekindlusega tunnistada, et meid niikuinii jälgitakse ja sellel polegi enam vahet, kes ja kuidas seda teeb? Või kas võiks rahuliku ja põhjendamatu kindlusega uskuda, et keegi meie andmetest nagunii ei huvitu? Olen ju tavaline lihtne inimene ja mul pole midagi varjamisväärset.
Selliseid müüte ja illusioone leidub privaatsuse ja andmekaitse valdkonnas mitmeid ning sageli ei tööta need just meie kasuks. Liiga tihti näib Eesti inimeste suhtumine andmekaitsesse ja privaatsusesse lonkavat. Selle asemel, et olla eeskujuks, nagu oleks paslik globaalse mainega e-riigile, tundume ise tegelevat pigem tagajärgedega. On aeg liikuda reaktiivsusest proaktiivsusele.
Andmekaitsenõuded
Erinevad andmekaitsenõuded tekitavad ühiskonnas ka palju vastumeelsust. Näiteks leidub kibestumust, et nõuded teevad töö ebaefektiivsemaks ja pidurdavad innovatsiooni, olgu kõne all isejuhtivad autod, automatiseeritud poodlemine, biomeetrilised turvalahendused, teenindavad robotid või näiteks täiesti tavaliste veebipoodide haldamine. Tõepoolest võivad andmekaitsenõuded nii mõnelegi ettevõttele ja asutusele tunduda tüütud.
Paljude meelest on need nõuded takistuseks ka kuritegevuse vastu võitlemisel. On ju tõhus ja mugav süütegusid uurida, kui telekommunikatsiooni ettevõtted säilitavad aastaks kogu elanikkonna sideandmed, nagu kõnelogid või asukohaandmed, ning neid saab lihtsalt välja nõuda.
Politsei ja prokuratuuri töö efektiivsus ning kurjategijate tabamine on meie kõigi ja turvalise ühiskonna huvides. Samamoodi tõhustab riigi tööd loodav biomeetrilisi andmeid sisaldav andmebaas ABIS ehk automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem, mis oleks ristkasutatav ja tsentraliseeritud 1.
Aga miks siis kummitavad meid Euroopa Kohus 2 ja tülikad andmekaitsenõuded? Selleks, et kaitsta meie kõigi inimõigust privaatsusele. Privaatsus on andmeajastul midagi nii olulist ja ohustatut, et vajab täiendavat kaitset ka siis, kui tuleb ümber korraldada riigisiseste uurimisasutuste 3, aga ka Europoli töö 4.
"Sellega näitas Euroopa, kuivõrd oluline on pidada lugu andmekaitsest isegi liidu turvalisuse ja kuritegevuse vastu võitlemise küsimustes."
Näiteks kohustas Euroopa Andmekaitsenõukogu kustutama hiiglaslikes kogustes isikuandmeid, mida Europol oli aastate jooksul ebaseaduslikult kogunud või liiga pikalt säilitanud. Sellega näitas Euroopa, kuivõrd oluline on pidada lugu andmekaitsest isegi liidu turvalisuse ja kuritegevuse vastu võitlemise küsimustes.
Usutavasti läheb kõigile korda, kas meile tuleb külla oodatud külaline või muugib koduukse lahti hoopis võõras, kelle puhul me päris hästi ei teagi, mis talle võiks huvi pakkuda ja mida ta kaasa võtab.
Ilmselt me ei oleks nii lahked ja avatud, et lubada igal ajal sellisel võõral käia meie kodudes nuhkimas. Miskipärast aga laseme seda sageli teha võrguühenduses olevas erasfääris. Kas meie usaldus riigi, aga ka ettevõtete vastu on tõesti nii suur, et jätame ilma igasuguse kahtluseta koduuksed pärani lahti?
Usun, et inimesed ootavad, et nende põhiõigused on kaitstud ka kübersfääris. Selleks tuleb leida ajakohased ja sobilikud vahendid ja viisid. Iga organisatsioon peaks looma endale reeglipärase andmemajandussüsteemi, mis vastaks digiajastu standardile.
Digiteenuste seadus
Euroopa Liit on teinud lisaks sideandmete laussäilitamise EL-i õigusega vastuolevaks tunnistamisele teisigi meile olulisi samme privaatsuse ja andmekaitse valdkonnas.
Näiteks hääletas Euroopa Parlament eelmisel nädalal pöördelise tähtsusega digiteenuste seaduse poolt. Sellega antakse kasutajale ulatuslikumad õigused ning laiendatakse digteenuste osutajate kohustusi ja vastutust.
Seadusega plaanib EL piirata tehnoloogiahiidude ainuvalitsemist, vastutamatust ja läbipaistmatust ning muuta digiteenused turvalisemaks ja inimeste isikuandmeid austatavamaks.
Muu hulgas tuleb tehnoloogiahiidudel – näiteks Facebook (Meta) - luua kasutajatele võimalus profiilianalüüsist loobumiseks ja alaealisi peab veebikeskkonnas kaitsma senisest enam.
Kuigi ei keelustatud suunatud reklaamide kasutamist üldiselt, ei tohi need enam olla suunatud alaealistele ega kasutada delikaatseid isikuandmeid. Platvormidel tuleb tõhusamalt eemaldada kahjulikku ja ebaseaduslikku sisu või tooteid ning väärinfot. Samuti on oluline, et kasutajatel tekib tänu muudatustele võimalus nõuda platvormidelt kahju hüvitamist. 5
Digiteenuste seadusega tegi EL ajaloolise sammu õiglasema, läbipaistva ja põhiõigusi austava digitaalse tuleviku suunas. Eesti saadikutest hääletasid seaduse poolt Andrus Ansip, Urmas Paet, Riho Terras, Marina Kaljurand ja Sven Mikser, vastu vaid Jaak Madison. 6
Loodetavasti teeb ka Eesti ühiskond vajalikud seadusemuudatused, näiteks elektroonilise side seaduse muudatused seoses sideandmete säilitamisega, ja sisulised sammud ning ei kaota edaspidi oma tõhususe tuhinas ja mugavuses valvsust ohtude ees, mida meie andmetega võib korda saata, olgu selleks oht privaatsusele, diskrimineerimisele, õiglasele kohtupidamisele, vabale eneseväljendusele, ausatele valimistele või ka oht andmeleketeks ja küberrünnakuteks.
Arvutikuriteod, sotsiaalmeedia- või meilikontode hõivamised, pangakontode õngitsused või väljapressimistega ummistusründed on meil endiselt kasvutrendis 7 ja kahanemist silmapiiril ei paista. Seepärast on oluline ka igal inimesel pidevalt praktiseerida head küberhügieeni, sh kustutada seadmetest ja kontodest digiprügi 8. Nii hoiame ka ise oma privaatsust ja andmeid erinevate ohtude eest.
Küberturvalisus ja andmekaitse ei ole teps mitte ainult tehniliste ekspertide mure, vaid meie kõigi igapäeva osa. Tervislik kogus paranoiat ja kriitikat aitab hektilises digimaailmas teha vahet tõel, kallutatud teabel või suisa väärinfol ja kaitsta meie eraelu ning sellega tihedalt seotud isikuandmeid.
Kontroll meie privaatsuse üle võiks andmestuval info- ja digiajastul olla ikka meil endil. Seega tuleb suhtuda meie kõigi andmetesse austusega ning privaatsusõigusest ja andmekaitsest hoolimine on digi-, info- ja andmeajastul kriitilise tähtsusega. Nagu ütles Suurbritannia uus infosaadik John Edwards: "Privaatsus on õigus, mitte privileeg". 9
1 Kuna ABIS-e süsteem on hetkel veel väljatöötamisel ja ABIS-e loomise protsess ei sisalda täpseid määratlusi, milliseid andmeid andmekogus hoidma hakatakse ja kuidas ning kaua neid säilitatakse, siis ei saa veel anda hinnangut selle andmekaitse- ja privaatsusõiguse vastavusele.
2 Loe lähemalt: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4B6923E0FAC256FA06BF2302EE4D0A77?text=&docid=238381&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3528248 (see on eelotsus riigikohtu lahendis 1-16-6179). Sarnase sisuga kohtulahendeid on teinud Euroopa Kohus alates 2016. aastast, nt Tele 2 Sverige ja La Quadrature du Net kohtuasjad.
3 Hoolimata sellest, et Eestis kehtiv andmete vahet tegemata laussäilitamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, jäeti eeloleval sügisel kauaoodatud muudatused seadusesse viimata. Muudeti vaid kriminaalmenetluse seadustikku, mille järgi tuleb kuriteo uurimisel küsida sideandmeid sõltumatu asutuse ehk kohtu loal. Muutmata jäi selles küsimuses aga õigusvastane elektroonilise side seaduse § 111 prim.
4 Vaata lähemalt:
https://www.theguardian.com/world/2022/jan/10/a-data-black-hole-europol-ordered-to-delete-vast-store-of-personal-data
5 Loe lähemalt:
https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20220114IPR21017/digiteenuste-seadus-reguleerib-platvorme-ja-muudab-veebi-turvalisemaks
6 Hääletustulemused on leitavad:
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-9-2022-01-20-RCV_FR.pdf
7 Loe lähemalt: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/kuberkuriteod ja https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/kuberturve/kuberturvalisus-2021.pdf
8 28. jaanuaril korraldab Telia digitaalset koristuspäeva, loe lähemalt: https://koristuspaev.digitark.ee/
9 Loe lähemalt: https://ico.org.uk/about-the-ico/news-and-events/news-and-blogs/2022/01/new-uk-information-commissioner-begins-term/ | Mari-Liis Vähi: küberturvalisus ja andmekaitse on meie igapäeva osa | https://www.err.ee/1608480947/mari-liis-vahi-kuberturvalisus-ja-andmekaitse-on-meie-igapaeva-osa | Küberturvalisus ja andmekaitse ei ole teps mitte ainult tehniliste ekspertide mure, vaid meie kõigi igapäeva osa. Tervislik kogus paranoiat ja kriitikat aitab hektilises digimaailmas teha vahet tõel, kallutatud teabel või suisa väärinfol ja kaitsta meie eraelu ning sellega tihedalt seotud isikuandmeid, kirjutab Mari-Liis Vähi rahvusvahelise andmekaitsepäeva puhul. |
Apple'i puhaskasum kasvas 20 protsendi võrra, see oli 34,6 miljardit dollarit. Analüütikud prognoosisid kasumiks 31,1 miljardit dollarit. Apple'i aktsia hind tõusis neljapäeval viie protsendi võrra, teatas Financial Times.
Apple'i finantsjuht Luca Maestri ütles ajalehele Financial Times, et tarnehäired läksid firmale maksma umbes kuus miljardit dollarit. Maestri eeldab, et tarnehäired leevenevad.
"Me loodame püstitada märtsi lõpus müügi rekordi ja loodame, et tulud kasvavad aasta-aastalt kindlalt," ütles Maestri.
"USA-s ja Austraalias olid viis enim müüdud nutitelefonid iPhone'id. Müük kasvas ka Hiina linnapiirkondades," lisas Maestri.
Apple'i müük kasvas Hiinas 21 protsendi võrra 25,8 miljardi dollarini. USA-s kasvas müük 11 protsenti 51,5 miljardi dollarini. Euroopas ulatus firma müük 29,7 miljardi dollarini.
Apple'i juhi Tim Cooki sõnul ei plaani firma oma tarneahelat üle vaadata. "Ma arvan, et meie tarneahel töötab praegust olukorda arvestades tegelikult väga hästi," ütles Cook.
Apple'i teenuste üksuse tulu kasvas 24 protsendi võrra 19,5 miljardi dollarini. "Meie platvormil on nüüd üle 785 miljoni tasulise tellija," ütles Maestri.
Apple'ist sai jaanuari alguses esimene kolm triljonit dollarit väärt ettevõte. Firma turuväärtus on viimase 16 kuu jooksul tõusnud umbes ühe triljoni dollari võrra. | Apple'i müük saavutas järjekordse rekordi | https://www.err.ee/1608480959/apple-i-muuk-saavutas-jarjekordse-rekordi | USA tehnoloogiafirma Apple käive kasvas 2021. aasta neljandas kvartalis aastaga 11 protsenti ja ulatus 123,9 miljardi dollarini. Tarnehäired piirasid telefonimüüki, kuid Apple laiendas eelmisel aastal aktiivselt oma teenuste äri. |
Mul on kõige sellega oma lugu. Pealegi, julgen arvata, et olen üks vähestest, kes enese- ja riigimaal asuvale kallasrajale on ehitanud laudtee, tagamaks kallasraja kasutuse ning kalda loodusliku kaitse.
Inimene oma loomult on looja ja sisimas põleb temas soov jätta endast maha mingi märk, tegu.
Minu maamärk, mis aitab valida suunda ja toob tagasi koduväravasse, asub metsade ja rabade vahel, järve kaldal. Just siin, erinevate huvide kohtumise ristteel olen ma võtnud isikliku vastutuse tunda ennast nagu kodus, tagada avaliku veekogu ja kallasraja kasutus, hoida heakorda nii omavalitsuse, riigi- kui eramaal, arendada terviklikku huve tasakaalustavat puhkeala, loodus- ja maaturismi. Teen seda kõike Natura 2000 alal, millel praeguseni puudub kaitse-eeskiri, kuid mille loodust on inventeeritud korduvalt.
Paremat sisulist ja õiguslikku instrumenti huvide ruumiliseks tasakaalustamiseks kui planeeringuprotsess ei ole vist elukorralduse kujundamiseks välja mõeldud. Nii saigi 2009. aastal algatatud detailplaneering 24 hektari suurusel alal koos Natura 2000 alale kaasneva mõju eelhindamisega.
Seadusest tulenevalt pidi planeeringu koostama kohalik omavalitsus, kuna huvitatud isik seda Natura-alal ise teha ei tohi. Niisiis võtsime rahalised kohustused ja sõit võis alata.
Planeeringu käigus arutati läbi kõik üksikasjad alustades uutest ehitusaladest, kallasradadest, riietuskabiini asukohast ujumistiigi ja järve vahelisel ala, olemasoleva suitsuahju lammutamisest ehituskeelu vööndis kuni ajalooliselt väljakujunenud lõkkekohani ning selle kaotamise ettepanekuni kaitseala valitseja ettepanekul. Kuid sealgi saavutasime kompromissi riskide maandamiseks lõkkekoha tuleohu minimiseerimisega. Mis siiski lõpuks tundus mõistlikum, kui sildi paigaldamine, et lõkke tegemine on keelatud.
Suurim arutelu käis veekogule juurdepääsu üle. Pakkusin kahte avalikku juurdepääsu, omavalitsus arvas, et piisab ühest, sellest, mis viib munitsipaalomandis oleva maaüksuseni järve kaldal. Lisaks arvas päästeamet, et planeeringualale tuleb rajada kolm veevõtu hüdranti.
Proovisin argumenteerida, et hoonestus asub ju veekogu kaldal ja kavandatud on juurdepääsutee koos avalikult kasutatava paatide veeskamise alaga, kus on arvestatud päästetehnika manööverdusala ja kandevõimega. Paraku tuli ikkagi leppida kolme hüdrandiga planeeringuala kaardil.
Planeering kehtestati 2013. aastal Vändra vallavolikogu otsusega. Nüüdseks on suur osa planeeringuga kavandatust ellu viidud.
Paljud tunnevad Kaisma Suurjärve puhkeala matkaraja järgi. Kunagi toimusid ümber järve lausa jooksuvõistlused ning minugi esimene võistlus leidis aset just siin, hoolimata vanemate vastuseisust ja sellest, et jalavarjudeks olid tolleaegsed puukotad.
Paraku tabas mind järgmine üllatus olemasoleva osaliselt laudteena rajatud matkaraja rekonstrueerimisel.
Esmalt sai selgeks, et kaitseala valitseja kasutab ettevaatusabinõu ja lubab rekonstrueerida osa rajast.
Teiseks avaldasime soovi raja laudtee osa laiendamiseks mõnekümne sentimeetri võrra, et tagada liikumine ka lapsevankri ja ratastooliga. Paraku saime ametliku vastuse valitsejalt, et sellisel juhul on vajalik koostada detailplaneering kogu kallasraja ulatuses, kus paikneb laudtee. Siit langes ka otsus olemasoleva raja rekonstrueerimiseks samas mahus.
"Paraku selgus, et RMK ei saa lähtudes riigivara seadusest maad ilma enampakkumiseta ja tasuta kasutada anda."
Rada läbib minu omandis olevat maaüksust ning riigile kuuluvat RMK kasutuses olevat maaüksust, mistõttu tuli projekteerimise faasis sõlmida uued maakasutuslepingud. Paraku selgus, et RMK ei saa lähtudes riigivara seadusest maad ilma enampakkumiseta ja tasuta kasutada anda.
Iroonilisel kombel on elus läinud nõnda, et just matkaraja avamise päeval sain esimese kõne Pärnumaa puuetega inimeste koja tublilt esindajalt. Ta märkis õigustatult, et minusugune isik võiks näha laiemat pilti ja edaspidi ka puuetega inimestele mõelda. Mõned päevad tagasi sain peaasjalikult vastata kallasraja sulgemisega seonduvale seoses omanike kultuurituse ja kitsa huvigrupi huvide esindamisega.
Samal ajal vaatan just RMK sümboolset arvet kallasrajal paikneva avalikult kasutatava laudtee eest. Mõtlen iga-aastasele kohustusele hoida korras avalikult kasutatavat munitsipaalmaad ning mitmepäevasele niitmistööle kallasrajal.
Mõtlen ettevõttele Karo Mets OÜ, mis iga-aastaselt puhkeala ning seeläbi arvukaid külastajaid toetab ning samas metsatöödel plakatitega keskkonnakaitsjaid kohtab ning neid mõista püüab.
Lõpetuseks, just sain ärritunud kodanikult uue kirja, et olen talle valmistanud pettumuse ja seadnud ohtu tema elu. Google`i kaardilt tuleb ju välja, et matkarada läheb ümber järve ja miks ei ole laudtee lõpus silti, et edasi liikumine on omal vastutusel.
Lähen silti panema, et meedia saaks uue loo, kuidas Metsoja omandas järve ja nüüd sulges kallasraja! Ja mis siis, kui ma seda ei tee? Siis saan ilmselt varsti päästeametilt või politseist kirja, et väljakutsete arv on kujunenud selliseks, et midagi tuleks ette võtta.
Elagu kodanikualgatus ja seda toetav süsteem! | Andres Metsoja: minu rannaala lugu | https://www.err.ee/1608480938/andres-metsoja-minu-rannaala-lugu | Randa ehitamise eelnõu, mille üle tuliselt vaieldi, kukkus riigikogu menetlusest välja. Olin üks eelnõu algatajatest ja loomulikult tekkis küsimus, kelle huve ma esindan, kui räägin ehituskeeluvööndist rannas, väärtusruumist rannaalal selle omanikku ja avalikku huvi silmas pidades, kirjutab Andres Metsoja. |
Esimeses setis murdis Nadal korra ja teises kaks korda Berrettini pallingu. Kolmandas setis jäi Nadal seisul 3:5 murdega taha ja järgmise servigeimi võitis itaallane kuivalt. Neljandas setis oli situatsioon vastupidine - Nadal murdis juhtima 5:3 ega andnud enam mängu käest.
Kui esimeselt servilt teenisid mõlemad 73-74 protsenti punktidest, siis vahe ilmnes teise servi puhul, kus Nadal sai 63 ja Berrettini 44 protsenti punktidest. Itaallane tegi rohkem äralööke (39:28), aga ka selgelt enam lihtvigu (39:19).
Austraalia lahtised on seni olnud Nadali jaoks kõige edutum suure slämmi turniir - ta on selle võitnud vaid korra 13 aastat tagasi. Hiljem on ta jõudnud veel neli korda finaali, aga mitte ühtegi neist võitnud.
Kokku on Nadalil suure slämmi turniiridelt 20 üksikmängu tiitlit ja hispaanlane püsib vastavas arvestuses võrdsel pulgal oma suurte konkurentide Roger Federeri ja Novak Djokoviciga. Edu finaalis tähendaks aga ainuliidri positsiooni.
Teises poolfinaalis kohtuvad venelane Danil Medvedev (ATP 2.) ja kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 4.). | Finaali jõudnud Nadal säilitas lootuse 21. tiitlist | https://sport.err.ee/1608480920/finaali-joudnud-nadal-sailitas-lootuse-21-tiitlist | Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu finaali jõudis esimesena hispaanlane Rafael Nadal (ATP 5.), kes alistas poolfinaalis itaallase Matteo Berrettini (ATP 7.) 6:3, 6:2, 3:6, 6:3. |
"Väga palju teste," kirjeldas ta teekonda olümpiale. "Juba enne lennukile minekut tuleb anda kaks negatiivset koroonatesti ja need peavad olema kinnitatud Hiina saatkonna poolt Eestis."
"Peab täitma kolm äppi ja need peavad olema väga konkreetselt täidetud. Kui on mingi viga, siis see saadetakse tagasi ja enne sind lennukile ei lasta."
"Kohapeal võttis vastu tore testitegija, kes lükkas pulga väga sügavale kurku ja ninna," jätkas Luuk. "Meie tulime Zhangjiakousse – oli väga pikk bussireis – kohale jõudes jälle pulk kurku ja oma tuppa tulemust ootama."
"Paraku pean ütlema, et üks Eesti koondisest on andnud positiivse testi ja kordustesti. Praegu oleme ühe taustajõu Riho Roosipõlluta, kes praegu on minu kõrvalkorteris ootamas, et teda viidaks karantiinihotelli. Paraku on meid ka see tõbi kätte saanud."
Luugi sõnul on võrreldes eelmisel suvel peetud Tokyo olümpiamängudega reeglid veelgi jäigemad. "Juba Tokyo näitas, et igapäevane testimine on tavaline ja tõsiasi. Neil [sportlastel] on oma kindel transport, nad ei tohi teisi alasid vaatama minna."
"Eesti koondis on väike, elame armsates majades, meie päralt on kolmas ja neljas korrus, aga isegi siis, kui Tokyos omavahel rääkides olime maskita, siis praegu on mask kõige apetiitsem asi, mida kanda absoluutselt igal pool."
"Isegi söögialad on väga turvatud," jätkas EOK kommunikatsioonijuht. "Võrreldes Tokyoga näen, kuidas ei ole võimalik isegi üle laua või kõrval oleva isikuga rääkida. Hästi kindlad boksid on."
"Iga tunni tagant käib koridoris skafandris piserdaja, kes laseb voolikuga desovahendit ja tema järel tuleb keegi lapiga, kes põrandad üle käib. Alkoholilõhna levib päris korralikult siin korrusel." | EOK kommunikatsioonijuht olukorrast Pekingis: väga palju teste | https://sport.err.ee/1608480899/eok-kommunikatsioonijuht-olukorrast-pekingis-vaga-palju-teste | Osa Eesti sportlasi ja taustajõud on jõudnud Pekingi olümpiakülla. Eesti olümpiakomitee kommunikatsioonijuht Merili Luuk andis ETV saatele "Terevisioon" ülevaate, milline olukord nädal enne mängude algust valitseb. Kahjuks on põhiteema koroona ja seda ka Eesti koondises. |
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et müügitulu suurenes möödunud aastal nii toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes.
"Enim ehk 17 protsenti suurenes müügitulu tööstuskaupade kauplustes, mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes oli kasv 14 protsenti ning toidukauplustes neli protsenti," täpsustas Pihlak.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli eelmise aasta detsembris 903 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes 13 protsenti enam.
Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügitulu võrreldes 2020. aasta detsembriga 16 protsenti.
Kõige rohkem ehk 26 protsenti suurenes müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
Keskmisest enam ehk 22 protsenti suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga ning 21 protsenti kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil.
Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes neli protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 31 protsenti.
Novembriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu detsembris 12 protsenti, mis oli tavapärane, kuna detsembris toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu. Autor/allikas: Statistikaamet | Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes eelmisel aastal 12 protsenti | https://www.err.ee/1608480887/jaekaubandusettevotete-muugitulu-suurenes-eelmisel-aastal-12-protsenti | Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aastal kokku 8,9 miljardit eurot ehk võrreldes 2020. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 12 protsenti. |
"Lugu sündis augustis tehtud songcamp 'is, kus musitseerisime Karl Killingu ja Boipepperoniga. "Vigurid" oli tegelikult üks Frederiku [Mustonen ehk Boipepperoni – toim] vana demo, aga olime ammu arutanud, et selle võiks proovida lõpuni valmis teha," rääkis Villemdrillem, kodanikunimega Villem Reimann.
"Lool on selline "Mäng 2" vibes. Kuna eelmised reliisid olid mul albumiformaadis või külalisartistiga, siis mõtlesin, et tahaks uut aastat alustada soololooga. Tunnen, et olen vokaalselt järjest paremaks saanud ning tunnen end kindlamalt – just kergelt lauldes või meloodiaid tehes," lisas ta.
Loo refräänis toetavad Villemdrillemit siiski Kaire Vilgats ja Dagmar Oja.
Loole on valminud animeeritud, kriipsujuku-multika stiilis laulusõnade video, mille autor on Jaan Sinka.
"Loo sisu osas sihtisin pigem lõbusat ning kaasahaaravat lüürikat, mis on suhteliselt mänglev. Kokku tuleb sellest võrrandist tore storytelling -formaadis pala," selgitas Villemdrillem.
"Lugu toetab kindlasti ka lapselikult ja kergelt animeeritud video, mis toimib nii lüürikavideona kui ka lihtsalt hea vibe 'i tekitajana. Iga kuulaja mõtisklegu ise, mis see point või loo sisu olla võiks. Uus raha, vanad vigurid = same s*it, different day …" | Villemdrillem avaldas uue singli "Vanad vigurid" | https://menu.err.ee/1608480854/villemdrillem-avaldas-uue-singli-vanad-vigurid | Villemdrillem avaldas reedel pärast paarikuust pausi värske singli "Vanad vigurid". Loo autor on räppar ise ja produtsent supergrupist Pitsa tuttavaks saanud Boipepperoni. |
Rootsi rahvustelevisioonile SVT intervjuu andnud ekspertide sõnul võib suur nakatumine aga tähendada positiivset pööret kogu epideemia käigus. Ekspertide hinnangul saavutatakse omikroni variandi laine tipp juba järgmisel nädalal.
Karolinska Instituudi nakkusepidemioloogia professori Joakim Dillneri hinnangul lähevad nakatumisnäitajad alla sama kiiresti, kui need praegu tõusnud on. Dillner peab tõenäoliseks, et omikroni laine lõpp ei tähenda ainult epideemia lõppu Rootsis, vaid pandeemia lõppu kogu maailmas.
Dillneri sõnu kinnitab Stockholmi Ülikooli matemaatikaprofessor Tom Britton. Professor ennustab, et enamik maailma riike tühistab kõik koroonapiirangud paari nädala jooksul. Põhjuseks on koroona omikroni tüve erakordselt kiire levik, mis toob massilise läbipõdemise kaudu kaasa globaalse immuunsuse. Dillneri sõnul tähendab see vähemalt praeguse koroonapandeemia lõppu. Võimalik aga on, et koroonapandeemiaid praegusel kujul enam ei tulegi. | Rootsis nakatub koroonaga 150 000 inimest päevas | https://www.err.ee/1608480842/rootsis-nakatub-koroonaga-150-000-inimest-paevas | Iga päev nakatub Rootsis koroonaga 150 000 inimest ehk 1,5 protsenti kogu elanikkonnast, kinnitavad Rootsi meditsiinieksperdid. |
"Olgem realistid, pinged ei taandu kuu või paariga ja praegu on juba selge, et valmis tuleb olla pikemaks pingeperioodiks," ütles Rinkēvičs. Välisministri sõnul on Venemaa retoorika agressiivne ja agressiivne on ka tema käitumine. Välisministri hinnangul ei tule karta ainult otsest sõjalist rünnakut Ukrainas, vaid ka küberrünnakuid ja hübriidrünnakuid ning olukord võib pingeliseks jääda mitmeks aastaks.
Välisministri sõnul valmistub Läti kauakestvaks kriisiks mitmel moel. Näiteks on seimil plaanis vastu võtta suurem kaitse- ja ka sisejulgeolekueelarve. Rinkēvičsi sõnul on Läti julgeoleku seisukohalt väga oluline, et sisejulgeolekule kulutataks raha samavõrra, kui riigikaitsele, sest kriisiolukorras on mõlemad kriitilise tähtsusega. Välisministri sõnul on lähiaastail plaanis ka Läti kaitsekulutused tõsta 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. | Läti välisminister hoiatab kauakestvate pingete eest | https://www.err.ee/1608480824/lati-valisminister-hoiatab-kauakestvate-pingete-eest | Venemaa ohust tulenevalt peab Läti valmis olema mitu kuud kestvaks pingeolukorraks, ütles Läti välisminister Edgars Rinkēvičs Läti rahvusringhäälingule antud intervjuus. |
"Pekingi lennujaamas tegid kõik saabujad kaks testi ning Zhangjiakou olümpiakülla jõudes tulemusi teada saades pandi Roosipõld juba eile õhtul oma tuppa karantiini. Pärast tänast kordusproovi viidi ta spetsiaalsesse karantiinihotelli, kuhu viiaksegi asümptomaatilised positiivse proovi andnud inimesed," selgitas Eesti delegatsiooni juht Martti Raju.
"Karantiinihotellis testitakse teda iga päev. Karantiini pikkus ja edasine koondise juurde naasmine sõltub proovide tulemustest," ütles Raju.
Pekingi taliolümpiamängud algavad 4. veebruaril. Suurem osa Eesti koondisest jõuab kohale 1. veebruaril. | Eesti olümpiakoondises tuvastati Pekingisse jõudes koroonajuhtum | https://sport.err.ee/1608480827/eesti-olumpiakoondises-tuvastati-pekingisse-joudes-koroonajuhtum | Eesti murdmaasuusakoondise taustajõud Riho Roosipõld andis taliolümpiamänge võõrustavasse Pekingisse jõudes positiivse koroonaproovi. Et ka kordustest oli positiivne, läheb Roosipõld nüüd karantiini. |
Mida teha, kui vene keele sõnad või füüsikavalemid jäid õppimata ning veebi vahendusel toimuv kontrolltöö ähvardab hinnetelehe ära rikkuda? Osade Eesti laste jaoks on lahendus lihtne: tuleb sooritada kuritegu.
Selleks, et koolile teenustõkestusrünnak korraldada, ei pea olema imelaps. Briti politsei väidab hiljutises blogipostituses, et selleks ei pea olema isegi kümneaastane. Piisab sellest, kui leiad õige teenusepakkuja, tõdes Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna juht Tõnu Tammer.
"Tundub sihuke fun, eksole. Tegelikult võib asi halval juhul lõppeda kriminaalkaristusega ja vangistusega kuni kolm aastat," sõnas Tammer.
Eestlased õppisid teenustõkestusrünnakut (DDoS) tundma 2007. aasta kevadel. Toona halvasid Vene häkkerid meie valitsuse, meediaväljaannete ja pankade veebilehed. See viis meid maailmakaardile ja kui küberturbe eestkõneleja.
Tänaseks on meie võrgud tugevamad ja suurem osa DDoS rünnakuid kellelegi liiga teha ei jõua. Aga netiliikluses on neid siiski näha.
"Selle kohta me saame automaatseire raporteid igapäevaselt," ütles Tammer. "Ma ei mäleta viimase paari kuu jooksul päeva, kui see number oleks olnud null."
Netist saab tellida tasuta proovirünnaku
Korralikuks ummistusrünnakuks läheb tarvis orjastatud arvutite ehk botide armeed. 15 aastat tagasi nõudis see häkkeritelt üksjagu vaeva. Siis polnud ju arvutid niivõrd levinud ja nende nakatamine orjastava viirusega eeldas arvutikasutaja lihtsameelsust. Tänaseks on armeed kokku panna hulga lihtsam.
"Üha enam ühendatakse internetti erinevaid seadmeid: termomeetrid, kaamerad, beebimonitorid," loetles Tammer ning lisas, et taolised "nutikad" seadmed on üldjuhul üsna lollid.
Nende orjastamine on lihtne ja sestap ei nõua suurt vaeva ka ettevõtte püstipanemine. Näiteks suhtlusvõrgustikust Telegram leiab paari minutiga kurikaela, kes lubab tellimise peale rünnata kõike, välja arvatud valitsuste servereid.
Need, kes peavad anonüümsusest suuremat lugu, tegutsevad tumeveebis ja võtavad oma töö eest ainult krüptoraha. Teised jälle reklaamivad end avalike veebilehtedega.
Teenuse hind sõltub sellest, kui kaua soovitakse rünnakut üleval hoida ja kui palju seadmeid korraga rünnakus osaleb. Infoturbespetsialist Peeter Marvet märkis, et kurjategijad võistlevad üksteisega turunduses ja sageli pakutakse ka lühikesi viie- kuni kümneminutilisi teste.
"Nagu me saame supermarketis maitsta vorsti ja juustu, samuti on võimalik katserünnakut teha, et näha, kas midagi juhtub," ütles Marvet.
Koolivaheaegadel rünnakud peatuvad
"Neist mõnest minutist piisab, et veebi vahendusel toimuv kontrolltöö lükataks järgmisse nädalasse," ütles haridus- ja teadusministeeriumi infoturbejuht Hannes Klausen. "Kõige hullem on see, et kui kooli rünnatakse, siis on häiritud kõigi õpilaste ja õpetajate töö."
Tõnu Tammeri sõnul märkavad õpetajad, kelle kool pihta saab, tõenäoliselt seda, et internet lihtsalt ei tööta. Aga aeg-ajalt rünnatakse ka üleriigilisi haridusteenuseid. "Neid rünnati eelmisel aastal üle kümne korra," ütles Tammer. "Kuna keskseid teenuseid kasutab suurem hulk inimesi, siis see mõju on tuntav ka laiemalt."
"Tahvel on olnud kuni tund aega kasutajatele kättesaamatu, häiritud on olnud ka MOODLE´i kasutamine," täpsustas Klausen, kelle sõnul tabab teenustõkestusrünnak mõnda kooli või haridusteenust vähemalt korra nädalas.
"Me suhtlesime sügisel tõsiselt politseiga. Ja sellest ajast me oleme kõik rünnakuteated politseile edastanud," sõnas Klausen.
Läinud sügisel, kooliaasta algusega saidki haridusvõrgu vastu suunatud küberründed seninägematu hoo. Riigi Infosüsteemi Amet märgib, et eelmise aasta jaanuarist kuni augustini moodustasid haridusasutuste- ja teenuste vastu suunatud rünnakud kõigest kolmandiku kõigist mõjuga rünnetest.
Septembrist kuni aasta lõpuni oli nende osakaal üle 70 protsendi.
Süüdlasi ei pea otsima kaugelt välismaalt, usub Tõnu Tammer. "Rünnakud kipuvad toimuma kella kaheksa ja nelja vahel tööpäeviti. Täpselt siis, kui võib eeldada, et samal ajal on ka koolitunnid käimas." Kusjuures koolivaheaegadel jääb rünnakuid tublisti vähemaks.
Rünnaku tellijat võib oodata tuhandete eurode suurune arve
Siiski on asju, millele väiksed küberkurjategijad ei pruugi mõelda. Peeter Marvet selgitas, et küberrünnaku mõju võib ulatuda plaanitust hulga kaugemale. "Ja sellega seoses võib olla oluliselt laiem ka majanduslik kahju," lisas Marvet.
Esiteks võib ühes serveris korraga mitu erinevat tegevust käia. Tõnu Tammer tõi näiteks koolipoisid, kes soovivad nurjata Tartus toimuvat eksamit, kuid rikuvad korraga ka Tallinna õpilaste päeva. Sellega ei pruugi asi piirduda.
"Reeglina serverid on sellises kogumis andmekeskuses. Kui on hästi suured ründed, siis hästi lühiajaliselt võib ta mõjutada kõiki ühe ühenduse taga olevaid servereid," rääkis Tammer.
Ehk lihtsustatult, see, kes soovib segada vene keele tundi, võib kogemata tabada näiteks e-poodi. "Võib juhtuda, et 50-eurosest naljast võib tulla tuhandetesse eurodesse ulatuv arve pluss vanglakaristus."
Praktika annab lastele siiski pisut rohkem julgust kui spetsialistide jutt. Kohtulahendites mainitakse teenustõkestusrünnakuid harva. Vaid mõnel üksikul juhul on süüdi mõistetud keegi, kes on rünnaku spetsiaalselt ettevõttelt tellinud.
PPA põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt rõhutab, et pelgalt kohtupraktikast ei maksa siiski lähtuda. Tema kinnitusel on politseil ette näidata ka edulugusid, mida kohtuniku ette ei viida.
"Kui menetluse jooksul tuvastatakse, et teo on toime pannud isik, kes on varem karistamata ja ennekõike ka alaealine, siis meie eesmärk ei ole alati inimest karistada, vaid võtta ette kõik meetmed, mis selgitaksid alaealisele, milles seisnes tema teo tagajärg ja samuti aidata teda teisele teele," selgitas Kelt.
Politsei lahendab alla poole juhtumitest
Teenustõkestusrünnakutest teatatakse politseile üsna harva, näiteks eelmisel aastal jõudis võimudeni 11 niisugust teadet. Kelt ütles, et ükski neist asjadest pole veel oma lahendust leidnud.
"DDoS rünnak on oma olemuselt selline mitte võib-olla päris tavapärase tõendite kogumise jada. Ja tihtipeale on see avastamine ka keeruline," sõnas Kelt.
Kõik kübereksperdid rõhutavad, et internetis pole keegi anonüümne ja iga asi, mida sa seal teed, jätab oma jälje. Samas võib nende jälgede otsimine ja kokkusidumine olla väga ressursimahukas.
Hannes Kelti sõnul tuleb küberkurjategijal arvestada ka sellega, et politsei ei kasuta tema otsimiseks ainult kübervahendeid. "Kõikidel juhtudel, kui tegu on toime pandud tehnoloogia vahendusel, siis seal nõrgimaks lüliks on ikkagi inimene," rääkis Kelt.
Ja inimesed jätavad endast maha äratuntavaid mustreid. Ühele õnnestunud rünnakule järgneb pahatihti teine ja kolmas. Kui asi lõpuks politsei kätte jõuab, ongi pahandus käes. Ka Peeter Marvet ütles, et küberkurjategiad paljastavad end reeglina ise.
"Keegi kusagil lobiseb, keegi valmistas rünnakut nähtavalt ette," loetles Marvet. "Kooli puhul on lihtne küsimus, et kellel oli kell 11:30 algavas tunnis kontrolltöö. See tõenäoliselt tõmbab võimalike kahtlusaluste ringi suhteliselt väikseks."
Kelti sõnul valmistavad politseile muret internetis tekkinud suhtlusvõrgustikud, kus lapsed julgustavad üksteist üha hulljulgematele küberkuritegudele. Siiski rõhutab ta, et turvaliselt ei maksa väikestel pahategijatel ennast tunda.
"Neid menetlusi, kus teo toimepanijani jõutakse, on võib-olla tõesti alla poole," märkis Kelt ning pöördus siis pahategijate endi poole. "Aga kumma protsendi hulgas te julgete olla? See on puhas loterii."
Relvast on saanud mänguasi
Kusjuures koolid pole pahatihti esimene sihtmärk, mille peal lapsed oma hammast proovivad. Mitmel pool välismaal on levinud komme kutsuda DDoS kaela vastasele, kellega üle võrgu arvutimängulahingut peetakse. Sisuliselt on küberrelvast saanud mänguasi.
Tõnu Tammer tõdes, et tõenäoliselt toimub sama ka Eestis. "Kui raporteeritakse, et üks või teine sihtmärk on asunud Eestis, siis enamik sihtmärke on tegelikult tavalised kodukasutajad."
Peeter Marvet lisas, et pahatihti rünnatakse ka servereid, mida mõni mäng kasutab. "Sellel ajal, kui käib parasjagu aktiivne lahing, siis kui õnnestub vastasmeeskonnal tõmmata sidekanal maha või muuta mingil muul põhjusel nende mängus osalemine raskemaks, siis loomulikult on see võidukoht," ütles Marvet.
Iroonilisel kombel toimus samas valdkonnas üks viimase aja pöörasemaid küberrünnakuid. Nimelt korraldati arvutimängukeskkonnas Minecraft mitmepäevane lahing, kus imiteeriti populaarset Korea filmi "Squid game".
Viimane, kes tolles lahingus ellu jäi, pidi võitma 100 000 dollarit ning teiste seas näitasid tublit mängu kaheksa Andorra võistlejat.
Kuid 21. jaanuaril tabas Andorra võrkusid tohutu teenustõkestusrünnak. Rünnakud kestsid neli päeva ja sealsed mängijad lülitati konkurentsist välja. See oli aga väike asi arvestades, et Andorras on ainult üks internetiteenuse pakkuja, mis rünnaku kõrghetkedel totaalselt umbe jooksis. Sisuliselt sai rünnakust osa kogu väikeriigi rahvas.
Abi on turvalisest võrgust
Muidugi saab iga organisatsioon ka ise vaeva näha, et rünnakud teda võimalikult vähe mõjutaks. Eestis on 530 haridusasutust, millest 160 kasutab riigivõrku. Tõnu Tammer ütles, et lõppkasutaja peab ka ise ennast valmis seadma, kuid riigivõrgust on palju abi.
"Näiteks eesti.ee puhul, kui me näeme rünnet, me ei ole kordagi täheldanud, et seal südametukse lakkaks," kiitis Tammer. "Inimesed saavad teenust edasi tarbida, see rünnak tehakse kahjutuks juba enne, kui ta teenuseni jõuab."
Hannes Klausen märkis, et lisaks riigivõrgule on koolidel võimalik liituda ka haridus- ja teadusministeeriumi enda turvalise võrguga. Samas on ka neid, kes eelistavad teenust turult sisse osta. "Lõpuks paljudel juhtudel on ka see oluline, millised ühendused üldse on võimalikud," lisas Klausen.
Tema sõnul on ministeerium viimase aja küberrünnakute valguses turvalisusesse juba üsna palju panustanud. "Me oleme teinud uuendusi andmekeskuste taristu osas, me oleme teinud uuendusi võrguühenduste osas, rakenduste tasemel, et paremini toime tulla selliste rünnakutega. Ja veel on plaanis täiendusi."
Peeter Marvet ütles samuti, et iga asutus peab oma turvalisusega vaeva nägema kuid lisab samas, et täielikku kaitset on väga raske ja kulukas oodata. "Ükski kaitse ei ole tasuta, ei rakendu päris hetkeliselt ja ükski kaitsevahend ei ole ka päriselt ilma kõrvalmõjudeta," sõnas Marvet. | Koolilapsed on endale küberrelvast ohtliku mänguasja teinud | https://www.err.ee/1608480821/koolilapsed-on-endale-kuberrelvast-ohtliku-manguasja-teinud | 2007. aasta kevadel kaitses Eesti end relva vastu, mida tundsid vaid spetsialistid. Lapsed, kes polnud toona veel sündinudki, kasutavad nüüd sama relva, et koolitundidest pääseda. |
Air Baltic saatis äsja oma värsked majandustulemused. Te loetlete selles üles, mitu inimest teiega möödunud aastal lendas, ent pressiteade ei maini sõnagagi kasumit või kahjumit puudutavat. 2020. aasta kahjum oli teil 264 miljonit eurot ja möödunud aasta esimeses pooles oli kahjum 62 miljonit eurot. Kuidas teil möödunud aasta tervikuna läks, kui suureks kujunesid kahjum ja käive?
Suurema ettevõttena oleme me seotud Iiri börsil tegutsevate võlakirjadega, mistõttu on meil kohustus oodata ära oma auditeeritud tulemused, seejärel peame esmalt tegema formaalse teavituse börsile ja investoritele, enne kui saame oma tulemused avalikult teatavaks teha. Me saame küll alati anda vihjeid, kuhu suunas on tulemused liikumas. Me ületasime käibelt 200 miljonit eurot, kuid aasta lõppes mõistagi märkimisväärse kahjumiga, nagu ilmselt kõigil lennuettevõtetel Euroopas.
Me saame avaldada reisijate arve, ja andsimegi teada, et meiega lendas mullu üle 1,6 miljoni reisija, aga detailsed tulemused saame avaldada pärast auditeerimist, millalgi märtsis-aprillis.
Kas kahjum kujuneb suuremaks või väiksemaks kui 2020. aastal?
Väiksemaks, kindlasti väiksemaks. Tegemist oli pandeemia teise aastaga ja paljud esimese aasta mõjud andsid endast veel tunda. Oleme andnud turule mõista, et lendame ka tänavu kahjumiga.
Aasta tagasi, kui me rääkisime, ütlesite, et Air Baltic kaotab 3,5 miljonit eurot nädalas. Kui suur teie nädalane kahjum praeguseks on?
Me sellist nädalast arvestust enam ei pea, sest siis oli aeg, kui me ei saanudki lennata. Me tegime seda selleks, et näidata meie püsikulusid. Meie tegevuskulud kogu lennukiparki ja personali arvesse võttes olid 2020. aastal 182 miljonit ja kui see jagada 52 nädalaga, tulebki nädala kahjumiks 3,5 miljonit.
Praegu on meie püsikulud suuremad, sest meie lennukipark on laienenud. Meil on kaks lennukit juures ja veel kaheksa lennukit tänavu lisandumas, lisaks on meil rohkem töötajaid. Juba mullu värbasime 559 inimest ning värbamised on jätkumas, seega praeguseks on meil juba rohkem töötajaid, kui oli pandeemiaeelsel 2019. aastal. Aasta lõpuks on meil juba üle 2000 töötaja. See on vajalik, sest kasvatame oma lennukiparki tänavu rohkem kui 40 lennukini. Kuna esimesed lennukid saabuvad järgmisel nädalal, siis vajame selleks ka rohkem personali.
Seega aasta lõpuks lendame 40 lennukiga, aga veel 12 turbopropellermootoriga lennukit jääb maa peale, mis teeb meie lennukipargi suuruseks kokku 52. Seda on päris palju. Tegutseme tänavu neljas põhijaamas: Vilniuses, Tallinnas, Riias ja Tamperes, kus alustame maikuus. Seetõttu vajame palju inimesi ka hoolduse poolele, mh nende 12 turbopropellermootoriga lennuki hoolduseks, mis on liisitud ja seisavad ning mille tagastame hiljemalt 2023. aastal.
Eelmisel aastal oli ka kuid, mil me ei lennanudki kahjumlikult. Praegu me üritame oma tegevust optimeerida nagu kõik teisedki lennufirmad. Me lisame lende sinna, kus on nõudlust.
Milliseid lennukeid te juurde soetate?
Me soetame ainult üht tüüpi lennukeid, Airbus A220–300. Meil on 32 Airbusi kasutuses, mis teeb meist suurima selle lennukitüübi kasutaja maailmas. Ning me soetame neid veel kaheksa tükki juurde.
Seega meil on aasta lõpuks 52 lennukit, ent optsioon veel 30 lennuki ostuks, mis kasvataks meie lennukipargi koguni 80-ni, aga me ei ole seda optsiooni praegu realiseerimas, nii et tänavu lendame 40 lennukiga ja järgmisel aastal kasvatame kasutatava lennukipargi 50-ni. Ja need kõik on siis Airbus A220–300 lennukid.
Seega te olete liikumas oma eesmärgi suunas, milleks oli kasvatada oma lennukipark 50-ni. Teie ülejäänud eesmärgid, mille mullu sõnastasite, on jõuda 2023. aastaks kasumisse ja minna seejärel börsile. On need jätkuvalt järgmisel aastal saavutatavad eesmärgid?
Me pidime oma äriplaani muutma, kui pöördusime EL-i poole täiendava abiraha küsimiseks pandeemia ajal. Sisuliselt me lihtsalt lükkasime oma kasumieesmärki pandeemia tõttu aasta võrra edasi. Pole aga mingit põhjust mitte arvata, et meie lennufirma on tulevikus veelgi edukam, sest kõik märgid selleks on olemas: kui meil oli võimalus kahandada oma lennukiparki, siis me loobusime kasutamast turbopropellermootoriga lennukeid, aga kui me näeme, et on nõudlust, siis me suudame oma lennukid täis müüa ja sellega raha teenida.
Praegustelt broneeringutelt näeme, et kevadeks ja suveks on väga suur nõudlus. Kasvanud broneeringute arv tähendab kasvavat reisijate arvu. Seega tasapisi hakkame me pandeemiast välja tulema. Nagu ikka, kõigepealt kasvab kaupade liikumine, seejärel juba hakkavad ka inimesed rohkem reisima. Kui see juhtub, on majandused taastunud. Tänavuseks aastaks prognoosime palju paremat tulemust, eeldusel, et pandeemia raugeb. Me küll näeme, et nakatumiste hulk on saavutamas tippu, ent siis hakkab see taas vähenema, juhul kui mõni muu tüvi muidugi kohe peale ei tule.
Omikroni puhul tuleb tõdeda, et küllap riigid reageerisid üle. Näiteks mu kodumaal Saksamaal on praegu ajaloo kõrgeim nakatumisnäit, minu mälu järgi 180 000 päevas, aga sellele vaatamata vähendab riik kehtestatud piiranguid, sest viirus ei ole enam nii ohtlik. Kui me eeldame, et kogu Euroopa liigub sinnapoole ning vaktsineerimiste hulk samal ajal kasvab, siis annab see kevadeks ja suveks hea stardipositsiooni. Mis sügisel saab – eks peame lootma, et vaktsineerituse tase on selleks ajaks juba nii hea, et pandeemia mõju jääb selleks ajaks mullusest tagasihoidlikumaks.
Mis teie uus eesmärk siis on, millal te kasumisse jõuate?
Meie esimene eesmärk on jõuda kasumisse EBITDA-ga (põhitegevuskasum e maksu- ja intressieelne kasum - toim.). See peaks olema iga äri eesmärk, muidu on sellel äril midagi viga. 2019. aastal oli meil põhitegevuskasum 124 miljonit eurot. Me peame jõudma tagasi samale tasemele, et välja kuulutada IPO. Aktsiate märkimisel on ainult siis mõtet, kui me suudame kaasata piisavalt raha, et müüa aktsiaid ja tagastada abiraha.
Ja siis on veel puhaskasum. Kas me selleni 2023. aastaks jõuame, on veel vara hinnata, sest selleks peame esmalt nägema, kuidas tänavune aasta läheb. Kui see läheb erakordselt hästi, on võimalik, et 2023. aastaks oleme tagasi kasumis. Aga usun, et maailmas ei leidu praegu lennufirmat, kes julgeks praeguses olukorras anda pikemat prognoosi kui kaks päeva.
Seega on veel võimalus, et te lähete börsile ikkagi järgmisel aastal, ehkki see tõenäoliselt nihkub?
Varaseim aeg on 2023. aasta ja sellisel juhul aasta lõpus. Kui aasta läheb kenasti, siis me võime proovida, eks see ole meie otsus, aga tõenäolisem on see aastal 2024. Samas me ka ei välista 2023. aastat, sest kui võimalus tekib ja pangad soovitavad, et aeg on soodne, siis me võime seda teha. 2023. aasta novembrini on veel ligi kaks aastat aega. Otsuse, kas me kaasame panku sellesse protsessi ja kuulutame välja hanke, teeme selle aasta lõpus. Enne aga analüüsime olukorda oma partneritega, teeme seda pidevalt. Me ei taha kiirustada, aga peame Euroopa Komisjoni otsusega EL-i laenuraha tagastama vahemikus 2025-2027.
Kui palju te pandeemia jooksul riigiabi saanud olete?
2020. aastal saime 250 miljonit eurot. Oma suuromanikult (Läti riik - toim.) oleme saanud loa kasvatada oma põhikapitali 90 miljoni euro võrra, mille Euroopa Komisjon jagas kaheks. Esimesed 45 miljonit eurot saime detsembris. See aga on teistsugune abi, sest esimene abiraha oli puhtalt EL-i koroonameede. Teine on aga nn toetus, mis tähendab, et teoreetiliselt ei pea seda tagasi maksma, kuna on läinud puhtalt koroonakahjude katteks, aga Läti riik meie omanikuna otsustas, et kõik, mida suudame teenida, tuleb tagasi maksta. EL-ile sobiks, kui seda raha tagasi ei maksaks. Teist 45 miljonit eurot on lootus saada veebruaris-märtsis.
2019. aastal, enne pandeemiat, olime me kasvav ettevõte, ja ma olen kindel, et meie kasv jätkub, kui see pandeemia kord läbi saab.
Milliseks võib kujuneda tänavune aasta Euroopa lennufirmade jaoks? On siin paistmas suuri muutusi?
Me näeme Ryanairi ja Wizz Airi tohutult oma haaret turul laiendamas. Nad on kasvatanud oma lennumahte kriisieelsest ajast palju suuremaks. Nende täitumus on samas nõrk, seega raha nad sellega ei teeni, aga nad kasvatavad sellega turuosa. Kellel on palju lende, need saavad ka rohkem reisijaid vedada, ent see ei tähenda automaatselt kasumi teenimist. Seda on oluline mõista, kuidas see toimib, sest ma isiklikult ei ole viieeuroste või üheeuroste lennukipiletite fänn, nagu nemad teevad, aga näis, kuidas neil läheb, eks see ole nende strateegia.
Teine strateegia, mida kasutavad suured lennufirmad, nagu Lufthansa, KLM, Air France, Finnair, on pikamaalendude tegemine. See on jätkuvalt väga keeruline, sest kogu maailm ei pruugi avaneda samal ajal, kui avaneb Euroopa. Nende firmade taastumine sõltub pigem kauglendude taastumisest. KLM-i ja Air France- grupp on öelnud, et vajavad 4–6 miljardit eurot, et oma positsioone hoida. Küllap peavad paljud lennufirmad pöörduma omanike poole – kellel on selleks riik, kellel eraaktsionärid – ja paluma tänavuseks aastaks lisaraha, et kriisist välja tulla.
Sellegipoolest usun, et Euroopa lennundus taastub ja me näeme lõpuks suuremaid käibeid kui pandeemiaeelsel ajal. Maailma rahvastik üha kasvab ja nõudlus reisimise järele samuti. Lihtsalt keegi ei oska praegu veel prognoosida, kaua see pandeemia kestab.
Usun, et näeme kevad-suvisel ajal Euroopa lennunduses tugevat kasvu, ent vaatame, mida talv seepeale endaga kaasa toob. See sõltub sellest, kui karmid on kaugmaalendude reeglid, kui kiiresti turud avanevad. Euroopas reisimine on praegu äärmiselt keerukas, USA-s on asi palju lihtsam. Kuna me oleme Euroopa ettevõte, sõltub meie käekäik Euroopa käekäigust.
Air Balticu äri on oma parimatel aegadel andnud 2,5 protsenti Läti SKT-st, andes tööd kaudselt 30 000 inimesele. Kui kaugel te sellest praegu olete ja kas teil on eesmärk uuesti sama suureks kasvada?
Päris kindlasti kasvab meie osakaal veelgi suuremaks, sest Rail Balticu valmimine on endiselt kümne aasta kaugusel. See tähendab, et ainus taristu, mille abil välismaalt siia kanti tulla, on Air Baltic. 2019. aastal oli meie käive pool miljardit eurot. Ka Eesti riigi SKT-st on meie osakaal märkimisväärne, sest oleme Baltikumi suurim lennufirma ja üks meie kodubaase asub Tallinnas.
Meie mõju ei avaldu üksnes reisijateveos, vaid ka kaubavedudes. Me tegime möödunud aastal 23 000 lendu. Iga oma lennuga, millega me sõidutame reisijaid, transpordime me ka märkimisväärses koguses posti ja kaupu. 'Mullu vedasime vist 9000 tonni kaupu ja posti kokku. Postikotte vedasime mullu üle 600 000. See võrdub enam kui kuue miljoni paki ja kirjaga. Seega me oleme Balti riikide suurim lennuposti vedaja. Me ei tee seda lisavedudega, vaid see kõik toimub reisijateveo ajal. Nii et kui saate Amazonist paki või ükskõik kust välismaalt kirja, siis suure tõenäosusega jõudis see teieni Air Balticuga. Ka sellel on suur mõju majandusele.
Kuidas rohepööre teid mõjutama hakkab?
Rohepööre mõjutab meid tugevalt. See on kulukas, kulud kasvavad kõigi ettevõtete jaoks. Me sõlmisime eelmisel aastal Bostonis lepingu IATA-ga, et saavutame süsinikuneutraalsuse 2050. aastaks. Meil on oma tegevuskava välja töötatud.
Varem või hiljem tuleb need kulud tasa teenida. Seda saab saavutada üksnes tõhususega. Meie lennukipark peab töötama tõhusamalt, sest praegu veel ei ole reisijad valmis seda lennupileti hinnaga ise kinni maksma. Reisija otsib odavat piletit ja kuniks neid turul leidub, peavad lennufirmad ise pingutama, et oma töös tõhusus saavutada.
Meie konkurent Wizz Air reklaamib end praegu kohvitassiga, mida saadab üleskutse "Lenda kohviraha eest", pakkudes 4.99 eurot maksvaid pileteid. Mis sõnumi selline kampaania aga inimestele saadab ajal, mil me räägime kliimasoojenemisest? Et sa võid sõita 2000 kilomeetri kaugusele 4.99 eest! Sellele reisile minnes maksad sa lennujaamas oma kohvi eest tõenäoliselt rohkem kui pileti eest välja käidud 4.99. Ka kesklinnast lennujaama sõit läheb sellest kulukamaks, isegi Tallinnas. On see siis mõistlik meie tööstusharus, sh meie jaoks, kes me pakume pileteid alates hinnast 19.90? Ma ei arva nii, sest inimesi tuleb harida, et 2000 kilomeetri kaugusele ei ole võimalik 4.99 eest lennata. Aga me oleme selles majandusharus ja võistleme omavahel reisijate nimel. Keskkonna aspektist vaadates pole see aga hea sõnum, mida reisijatele, iseäranis uuele põlvkonnale saata, kes alles saab reisimisealiseks, et 2000 kilomeetri kaugusele lendamine maksab vähem kui kõik muu, mida sa tarbida saad. Ehk leidub mulle mõttekaaslasi, et see ei ole mõistlik tegu.
Oma Airbusid tellisime juba 2012. aastal ette, siis neid polnud veel olemas. Praegu on need kõige keskkonnasõbralikumad lennukid, millest on meile suur abi. Ainuüksi seetõttu, et lennukid on nii uued, saame säästa CO2 emissioonilt 25 protsenti. Teistel lennufirmadel seisab see kõik alles ees ning see võtab aastaid, et sellist kokkuhoidu saavutada. Seega on meil praegu teiste ees eelis. | Air Balticu juht: viieeurosed lennupiletid saadavad ühiskonnale vale sõnumi | https://www.err.ee/1608479996/air-balticu-juht-viieeurosed-lennupiletid-saadavad-uhiskonnale-vale-sonumi | Air Balticu plaan kasumisse jõuda ja börsile minna võib pandeemia venides kaugemale nihkuda, kuid Läti lennufirma kavatseb kindlasti olla nende seas, kes maailma tabanud kriisi üle elavad ja ellu jäävad. Lennunduses on pöördelised ajad ka ilma pandeemiata, sest rohepööre sunnib äriplaane muutma, rääkis lennuettevõtte juht Martin Gauss ERR-ile antud intervjuus. |
"Olukorra puhul Leedu piiril pole tegu ei seadusliku, ega ka mitte illegaalse immigratsiooniga, sest Valgevene kasutab migrante poliitilise tööriistana, sundides neid rikkuma kehtestatud piiriületuse korda," ütleb Gutauskas. Seega ei mahu Valgevene režiimi mahitatud piiriületus üldse senisesse õiguslikku raamistikku, selgitab Gutauskas.
Gutauskase sõnul koheldakse üle piiri tulevaid migrante halvemini, kui teisi haavatavaid rühmi, sest neis nähakse julgeolekuohtu. See võib Gutauskase sõnul aga viia olukorrani, kus halvemini kohtlema hakatakse ka näiteks kriminaalkorras karistatud inimesi, sest neiski hakatakse nägema julgeolekuohtu. Samas pooldab Gutauskas Valgevenest tulevate piiriületajate tagasisaatmist. Gutauskase hinnangul tähendab see vägisi Leedu territooriumile aetavate inimeste tagasisurumist, mitte nende väljasaatmist. | Leedu professor peab ohuks Valgevenest saabuvate migrantide erikohtlemist | https://www.err.ee/1608480803/leedu-professor-peab-ohuks-valgevenest-saabuvate-migrantide-erikohtlemist | Valgevenest Leetu saabuvatele migrantidele osaks saav erikohtlemine võib viia teiste haavatavate rühmade õiguste eiramiseni, leiab Vilniuse Ülikooli õigusteaduse professor ja Leedu ülemkohtu liige Aurelijus Gutauskas. |
"Oleme seni välja maksnud kaheksa miljonit dollarit erakorralist abi," teatab Maailmapanga kontaktisik Natalia Latu Tonga pealinnast Nuku'alofast. Latu sõnul on looduskatastroofi põhjustatud kahju suurus endiselt hindamisel ning vastavalt sellele antakse ka edasist abi.
Panga teatel on nende antav abi võtmetähtsusega säilitamaks Tonga peasaare ühendusi välissaartega, samuti kriitiliste teenuste alalhoidmiseks välissaartel. Osa abi kavatsetakse suunata ka Tonga vastupidavuse suurendamiseks tulevaste samalaadsete katastroofide korral. | Maailmapank toetab vulkaanipurskest laastatud Tongat | https://www.err.ee/1608480800/maailmapank-toetab-vulkaanipurskest-laastatud-tongat | Maailmapank seisab õlg-õla kõrval vulkaanipurskest ja hiidlainest laastatud Tongaga, teatab Maailmapanga kontaktisik katastroofipiirkonnas. |
Tagantjärele ei ole Venemaa ajakirjandus õppusi veel kommenteerinud. Enne õppuste algust teatas uudisteagentuur Tass, et õppustel osalevad sõjalaevad on jagatud mitmesse taktikalisse gruppi ning tegu on plaanipärase lahinguväljaõppeõppusega. Õppustel osalesid miinitõrjujad, allveelaevatõrjujad, korvetid ja raketikaatrid. Peamiselt harjutati vastase õhurünnaku tõrjumist.
Venemaa on varem teatanud, et riigi sõjalaevastikul on jaanuaris-veebruaris kavas läbi viia mitmeid õppusi mitmel pool oma merealadel. Samal ajal maavägede koondamisega Ukraina piiri äärde on Venemaa viinud ka palju alaliselt mujal paiknevaid sõjalaevu Mustale merele. | Venemaa pidas Läänemerel mereväeõppuse | https://www.err.ee/1608480797/venemaa-pidas-laanemerel-merevaeoppuse | Venemaa lõpetas Läänemerel, Kaliningradi lähedal viis päeva kestnud mereväeõppuse, millest võttis osa 20 sõjalaeva. |
Oluline 18. aprillil kell 22.33:
- Ukraina kaitseministeerium: Vene väed on valmis alustama suurrünnakut ida suunas;
- Ukraina kindralstaap teatas samuti Vene vägede ründetegevuse aktiviseerumisest idas;
- Ukraina presidendi personaliülem: sõja teine faas on alanud:
- Donetski oblastis hukkus esmaspäeval Vene vägede pommitamistes neli tsiviilisikut;
- Vene väed on Mariupoli sulgenud, linna sisse ega sealt välja ei lubata enam kedagi, samuti on keelatud liikumine linnaosade vahel;
- Ukraina nõuab evakuatsioonikoridori Mariupolist;
- Harkivi raketirünnakus hukkus kaks inimest, hävisid haiglad;
- Briti luure hinnangul on Venemaa mures selle pärast, et väed pole suutnud Mariupolit endiselt vallutada;
- Internetis levib foto ristlejast Moskva vahetult enne põhjaminekut. Eksperdid peavad fotot pigem ehtsaks;
- President Volodõmõr Zelenski hoiatab vastase intensiivse rünnaku eest Donbassis;
- Esimest korda tuli üle Poola piiri Ukrainasse tagasi rohkem inimesi, kui sealt lahkus;
- Ukraina: Venemaa ründas Lvivi rakettidega, hukkus seitse inimest;
- Vene väed kavandavad provokatsiooni Hersonis, teatab Ukraina luure.
Ukraina kaitseministeeriumi teatel on Vene väed valmis saanud vägede ümbergrupeerimisega, et alustada pealetungi Ida-Ukrainas.
"Rünnakujõude tugevdati uute Vene üksustega. Kõige intensiivsemad lahingud toimuvad Slobožanskõ ja Donetski oblastites," ütles esmaspäeva õhtul Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk.
"Venemaa valmistub rünnakuks Ida-Ukrainas, et saavutada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblastis ja tagada stabiilsus koridoris Krimmiga," lausus Motuzjanõk.
Ta lisas, et Ukraina relvajõud võtsid Vene vägedelt tagasi mitmed asulad Izjumi linna ümbruses Harkivi oblastis.
Motuzjanõki sõnul on Vene vägede kontsentratsioon kõige suurem Izjumi linnas ja selle ümbruses. "Sellest kohast nad kavatsevad alustada rünnakut ida suunas," märkis ta.
Ukraina kindralstaap teatas samuti, et nende hinnangul on rünnak alanud.
"Märgid ründeoperatsiooni alguse kohta idapoolses tsoonis on fikseeritud. Slovjanski ja Donetski piirkonnas aktiveeris agressor ründetegevust," teatas kindralstaap.
Esmaspäeva hilisõhtul ütles ka Ukraina presidendi personaliülem Andri Jermak, et "sõja teine faas on alanud". "Uskuge meie armeesse, see on väga tugev," lisas ta Telegrami sõnumis, mis oli suunatud ukrainlastele.
Ukraina kaitsenõukogu juht Oleksii Danilov ütles, et Vene väed üritasid läbi murda peaaegu kogu rinde ulatuses Donetski, Luhanski ja Harkivi oblastis. "Sellega prooviti algatada (rünnaku) aktiivne faas," ütles Danilov.
Väljaande Nexta teatel anti esmaspäeva hilisõhtul õhuhäire kõigis Ukraina oblastites peale Hersoni ja okupeeritud Krimmi.
An air-raid alert has been declared in almost all regions of #Ukraine, except for the occupied #Kherson region and #Crimea. pic.twitter.com/YRaSfgWsf1
— NEXTA (@nexta_tv) April 18, 2022
Vene vägede pommitamistes hukkus esmaspäeval Donetski oblastis neli tsiviilisikut, ütles kuberner Pavlo Kirilenko.
Ukraina kaitseministeeriumi jagatud pilt Vene vägede liikumisest Izjumi linna peale üle õhku lastud silla Harkivi oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/AP
Ukraina väed jätkavad vastupanu Mariupolis
Mariupoli linnavalitsuse teatel on Vene väed sulgenud linna ning keelanud nii sinna sisse- kui ka väljapääsu. Samuti keelati liikumine linnaosade vahel. Linna sulgemisest teatas esimesena USA telekanal CNN, kes aga hoiatab, et pole täit kindlust, kas uudis ka tõele vastab.
Ukraina väed jätkavad vastupanu Mariupoli idaosas Azovstali terasetehases. Julgeolekuekspert Justin Crump ütles Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et linna kaitsjad võivad tehases veel kaua vastu pidada.
Crumpi sõnul on pigem tõenäoline, et kaitsjad võitlevad viimase meheni, kui see, et nad alla annavad. Vene vägedel pole aga erilist motivatsiooni tehase territooriumit meetrihaaval vallutama hakata, sest see tooks kaasa suured kaotused, ütles Crump.
USA kaitseministeeriumi hinnangul käivad Mariupolis endiselt lahingud ning Ukraina vägedel tuleb võidelda umbes tosina pataljoni taktikalise grupi vastu (BTG). Ühes BTG-s on kuni 1000 sõdurit, seega on Ukraina vägedel Mariupolis vastaseks kuni 12 000 Vene sõdurit.
"Kui Mariupol langeb Vene vägede kätte, saaksid nad pea 12 taktikalist gruppi suunata mujale Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Kuid see on praegu suur "aga", sest ukrainlased võitlevad Mariupoli eest kõvasti," ütles Pentagoni ametnik.
Kogu Ida- ja Lõuna-Ukrainas on Pentagoni hinnangul Vene vägedel 76 pataljoni taktikalist gruppi.
Ukraina julgeolekueksperdi Oleh Ždanovi hinnangul võib Venemaa viimases hädas kasutada keemiarelva, sest see on tehasesse varjunud sõdurite vastu ainus kindel abinõu, vahendas The Guardian.
Mariupoli linnavalitsus teatas esmaspäeva õhtul, et tuhatkond tsiviilisikut on Azovstali tehase varjendites. Vene väed on Ukraina vägede käes olevat tehaseala ägedalt pommitamas, lisas linnavalitsus.
Mariupoli patrullpolitseinike ülem Mõhhailo Veršõnin ütles CNN-ile, et tehase varjenditesse varjunud inimesed on endale kogunud vett ja toitu, kuid olukord on väga tõsine.
"Sõjavägi aitas neid aeg-ajalt. Need inimesed ei tahtnud ega taha ka praegu ära minna. Neile tundus, et neil on ellujäämiseks siin paremad võimalused. Kuid see oli hetkeni, mil Vene väed hakkasid korraldama õhurünnakuid," ütles Veršõnin.
Enamus inimesi varjendites on naised, lapsed ja eakad, ütles linnavalitsus.
Suits tõuseb Azovstali terasetehase alalt Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Minister: Vene sissetungiga on kahjustada saada kuni 30 protsenti Ukraina taristust
Venemaa sissetung on kahjustanud või hävitanud 30 protsenti Ukraina taristust, kahjud ulatuvad 100 miljardi USA dollarini, ütles Reutersile Ukraina taristuminister Oleksander Kubrakov.
Kui kasutada ülesehitamiseks Venemaale kehtestatud sanktsioonidega külmutatud varasid, võtaks see aega kaks aastat, lisas Kubrakov.
"Praktiliselt kõik transporditaristu osad on ühel või teisel moel kannatada saanud," lisas ta.
Kubrakovi sõnul on hävitatud või kahjustatud rohkem kui 300 silda, üle 8000 kilomeetri teid on vaja olnud remontida või uuesti ehitada ning kümneid raudteesildu on õhku lastud.
Kubrakovi sõnul on taastamistööd alanud aladel, mis on taas Ukraina kontrolli all.
Ukraina: Venemaa ründas Lvivi rakettidega, hukkus vähemalt seitse inimest
Lvivi võimude teatel hukkus Vene vägede raketirünnakute tõttu seitse inimest ja vigastada sai 11 inimest.
Lvivi linnapea sõnul sai rünnakus tugevalt kannatada hotell, mis majutas sõja eest põgenenud ukrainlasi.
Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtski ütles, et Vene raketid tabasid kolme sõjaväelise taristu asutust ja autokauplust. Rünnakus sa vigastada ka üks laps.
Võimas plahvatus toimus ka Vasõlkivi linnas, mis asub Kiievist lõunas ning kus asub sõjaväelennuväli.
Kaks raketti tabasid esmaspäeval ka Dnipro linna Ida-Ukraina keskosas, kaks inimest sai vigastada, raudteetaristu hävis. Päästjad kustutasid tulekahju.
Harkivis hukkus pommitamises kaks inimest
Kaks inimest hukkusid esmaspäeval Harkivis, kui Vene väed korraldasid õhurünnaku Osnovjanski linnaosale, teatas Harkivi oblasti prokuratuur.
Prokuratuuri teatel kukkus lõhkekeha laste mänguväljaku juurde ning hukkusid mees ja naine.
Vene väed pommitasid Harkivis ka meditsiiniasutusi, hävitades sünnitushaigla, ütles Harkivi linnapea Igor Terehov.
Terehovi sõnul on Vene vägede pommitamine pidev ning ta süüdistas neid elamualade pommitamises. "Täna toimusid linnas rünnakud. On surnuid, on haavatuid. Paljud haiglad ja sünnitushaigla hävitati," lausus ta.
Kiievist põhja suunas asuvas Irpinis Vene okupatsiooni ajal lisandunud värsked hauad. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina kaotas kontrolli Luhanski oblastis asuva Kreminna linna üle
Luhanski oblasti kunberner ütles esmaspäeval, et Ukraina väed taganesid Kreminnast, et end kaitsta.
"Hetkel on kontroll Kreminna üle kadunud, rasked lahingud jätkuvad," ütles kuberner Sergi Haidai.
Haidai sõnul hukkus esmaspäeval põgenemise käigus neli inimest.
"Neli inimest hukkus, üks raskelt vigastatud inimene on endiselt sündmuskohal," ütles Haidai.
HaidaI ütles esmaspäeva õhtul, et Vene väed kasutasid kõiki vahendeid, mis võimalik, et Ukraina vägesid taganema sundida. Tema sõnul on Lahing Donbassi pärast juba alanud.
"Ma usun, et lahing on alanud. Pommitamise ägenemine kõigi relvadega, üritused murda sisse linnadesse," lausus ta.
Haidai sõnul on oblastis 35 asulat ilma elektrita ja 37 ilma gaasita. Rubižne ja Popasna linnas pole enam vett, lisas ta. "Popasnat pommitatakse massiivselt. Zolotes tagasid pommid viiekorruselist maja, paljud inimesed said surma," lausus Haidai.
Briti luure: Venemaa on mures Mariupoli langemise viibimise pärast
Suurbritannia kaitseministeerium avaldas esmaspäeval oma igapäevase kokkuvõtte viimastest luureandmetest, keskendudes Ida-Ukraina sadamalinnale Mariupolile.
Ministeeriumi hinnangul on Venemaa mures selle pärast, et linn pole siiani Ukraina tugeva vastupanu tõttu langenud. Ministeerium lisas, et Mariupolis on tsiviilelanike seas "märkimisväärseid kaotusi".
Suurbritannia süüdistab Venemaad tahtlikult rahvarohkete piirkondade ründamises ning võrdleb seda taktikat Tšetšeenias ja Süürias kasutatuga. Venemaa on eitanud sellise taktika kasutamist.
Ukraina välisminiseerium süüdistas varem Venemaad katses teha strateegilises asukohas paiknev linn maatasa.
Mariupolit kaitsvad jõud on eiranud Venemaa nõudmist alistuda.
ÜRO: Ukrainas on ümberasunud üle seitsme miljoni inimese
ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR-i teatel on Ukrainast sõja tõttu põgenenud üle 4,9 miljoni inimese, kuid ka riigisiseselt ümberasunute arv kasvab.
UNHCR-i Ukraina esinduse juhi Karolina Lindholm Billingu sõnul saabub Dniprosse iga päev tuhandeid inimesi Ida-Ukraina piirkondadest, kus käivad intensiivsed lahingud.
Tema sõnul on viimase hinnangu järgi riigisiseselt ümberasunud 7,1 miljonit inimest, kuid see hulk kasvab iga minutiga.
Venemaa ründas Lvivi rakettidega, hukkus kuus inimest Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/ROMAN BALUK
Kiiev: esmaspäeval evakuatsioonikoridore ei avata
"Kiiev ja Moskva pole teist päeva järjest suutnud kokku leppida humanitaarkoridoride avamise suhtes," ütles esmaspäeval Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk.
Vereštšuk pöördus esmaspäeval otse Venemaa juhtkonna poole, et Mariupolist lubataks avada evakuatisoonikoridor.
Vereštšuk teatas, et ta pöördus Vene sõjalise ja poliitilise juhtkonna poole, sest olukord Mariupolis on pidevalt halvenemas. Vereštšuk nõudis tsiviilisikutele koridori avamist Mariupolist Berdjanskisse ning Azovstali terastehase territooriumilt naistele, lastele ja teistele tsiviilisikutele.
Vereštšuk ütles, et Venemaa keeldumine annab tulevikus aluse sellega seotud inimesi sõjakuritegude eest vastutusele võtta.
Internetis levib esimene foto uppuvast ristlejast Moskva
Internetis levival fotol on näha tugevasti suitsevat sõjalaeva. Väidetavalt on tegu Ukraina vägede rünnakus uppunud Vene sõjalaevastiku lipulaevaga Moskva. Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC pole suutnud pildi ehtsust tõendada, samuti ei ole teada foto algallikas.
BBC tsiteerib aga sõjandusekspert Rob Leed ning avalikke sõjaväeluureandmeid levitavat Twitterikontot OSINTtechnical, kes mõlemad leiavad, et kuivõrd fotol on Slava-klassi ristleja ja ükski teine selline ristleja pildil kujutatule sarnast tabamust saanud pole, siis ilmselt ongi pildil Moskva.
#war Photo of the damaged cruiser Moskva in the Black Sea in 15 April 2022.⚠️
First impressions of this shocking photo. Life-saving equipment (rescue rafts) on board are missing, which means they were dropped into the water during the rescue operation./1 pic.twitter.com/WREeqmSvtA
— Capt(N) (@Capt_Navy) April 17, 2022
President Zelenski hoiatab ränkade rünnakute eest Ida-Ukrainas
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Vene väed Donbassis valmis intensiivseks ründeoperatsiooniks, mis algab lähimal ajal.
"Nad tahavad Donbassi Maa pealt pühkida, hävitada kõik, mis sellele tööstuspiirkonnale au ja kuulsust toonud," ütles president Zelenski telepöördumises.
Presidendi sõnul ootab Donbassi linnu täielikult puruks pommitatud Mariupoli saatus.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 20 600
- tankid 790
- jalaväe lahingumasinad 2041
- lennukid 167
- kopterid 147
- õhutõrjesüsteemid 67
- laevad / paadid 8
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Esimest korda pärast sõja algust naasis Ukrainasse rohkem inimesi, kui riigist lahkus
Laupäeval tuli üle Poola piiri Ukrainasse tagasi 22 000 inimest, lahkus aga 19 200, teatab Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC. Pühapäeva kohta andmed veel puuduvad.
Kõik Ukrainasse sisenejad ei kavatse siiski veel sinna paigale jääda, osa neist tuli ainult sugulasi vaatama ja nende käekäigu järele uurima.
Palju on siiski ka neid, kes kavatsevadki oma elu uuesti üles ehitama hakata. Eriti palju on tagasipöördujaid pealinna Kiievisse, ehkki linnapea Vitali Klõtško hoiatab, et linn pole veel kaugeltki turvaline.
Ukraina luure andmeil kavandavad Vene väed Hersonis provokatsiooni
Vene vägedel on plaanis korraldada Hersonis rünnak ning ajada see siis Ukraina vägede kaela. Ukraina vägede sildi all korraldatud rünnakut on okupantidele vaja ettekäändena referendumi korraldamiseks Hersoni Rahvavabariigi väljakuulutamiseks, selgub Ukraina luureandmetest.
Herson on Vene vägede käes olnud üle kahe nädala ning kogu selle aja on okupandid ette valmistanud samasugust referendumit, nagu korraldati Krimmi Venemaaga liitmiseks 2014. aastal. | Sõja 54. päev: Kiievi teatel on Vene väed alustanud suurrünnakut idas | https://www.err.ee/1608567745/soja-54-paev-kiievi-teatel-on-vene-vaed-alustanud-suurrunnakut-idas | Ukraina kaitseministeeriumi teatel on Vene väed valmis saanud vägede ümbergrupeerimisega, et alustada pealetungi Ida-Ukrainas. Ukraina kindralstaabi teatel on rünnakud alanud. Pommitamine Ida-Ukraina linnades on ägenenud. |
Üksikmängus jõudis Monastiris veerandfinaali 18-aastane Mark Lajal (ATP 1073.), kes teel sinna alistas Martin Breysachi (Prantsusmaa, ATP 784.) 6:2, 6:3 ja kuuendana asetatud Giovanni Oradini (Itaalia, ATP 546.) 6:4, 6:2, kirjutab Tennisnet.
Veerandfinaalis läks Lajal vastamisi esimesena asetatud itaallase Mattia Bellucciga (ATP 512.). Avasetis olid Lajalil väga head võimalused asuda kohtumist juhtima, ent sett libises siiski käest – 5:7. Teise seti võitis Bellucci juba kindlamini – 6:1. Kristjan Tamm piirdus seekord kvalifikatsiooniga, kus ta sai kaotuse kõrvale ka ühe võidu.
Paarismängus moodustasid eestlased aga ühise paari ja kahe üsna kindla võiduga pääsesid poolfinaali, kus jäid napilt alla teisena asetatud Prantsusmaa paarile Arthur Bouquier/Martin Breysach 5:7, 6:4, 6:10. Olgu lisatud, et prantslased võitsid paarismängu turniiri. | Mark Lajal jõudis Monastiri turniiril kaheksa parema hulka | https://sport.err.ee/1608568756/mark-lajal-joudis-monastiri-turniiril-kaheksa-parema-hulka | Naiste Billie Jean King karikasarja mängude varju jäi üsna edukas Eesti meestennisistide esinemine ITF-i M15 turniiril Monastiris. |
Kuus aastat Mart Poomi koduklubiks olnud Derby County alustas hooaega 21 miinuspunktiga, kuna klubi sai finantseeskirjade rikkumise eest karistada. Vaatamata ränkraskele seisule suutis Derby hooaja vältel koguda oodatust rohkem punkte ning karistuseta oleks klubi hetkel 24 meeskonna konkurentsis 17. kohal.
Madalamasse liigasse langemise kindlustas esmaspäeval Queens Park Rangersilt saadud 0:1 kaotus. Kohtumise ainsa värava lõi 88. minutil Tottenham Hotspuri kasvandik Luke Amos.
Viimati mängis Derby Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas 1986. aastal. | Rooney ei suutnud raskes seisus Derby Countyt väljalangemisest päästa | https://sport.err.ee/1608568753/rooney-ei-suutnud-raskes-seisus-derby-countyt-valjalangemisest-paasta | Inglismaa jalgpallilegendi Wayne Rooney juhendatav Derby County mängib järgmisel hooajal Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas. |
Keenia maratoonarid võtsid meeste arvestuses kolmikvõidu. Võitjaks tuli Evans Chebet, teise koha pälvis Tokyo olümpiamängudel esimesena medalita jäänud Lawrence Cherono (+0.30) ning kolmandana lõpetas mullu Bostonis võidutsenud Benson Kipruto (+0.36).
Naistest ületas esimesena finišijoone valitsev olümpiavõitja Peres Jepchirchir, kes edestas nelja sekundiga etiooplannat Ababel Yeshanehat. Kolmanda koha sai Mary Ngugi (+0.31), kes oli kolmas ka eelmisel aastal.
Kokku osales Bostoni maratonil üle 28 000 võistleja. | Bostoni maratonil võidutsesid keenialased | https://sport.err.ee/1608568678/bostoni-maratonil-voidutsesid-keenialased | 126. korda toimunud Bostoni maratoni võitis Evans Chebet (2:06.51). Naiste seas teenis esikoha Tokyo olümpiamängudel kuldmedali kaela saanud Peres Jepchirchir (2:21.1). |
Kalev/Cramo sai võõrsil jagu Tartu Ülikoolist 87:58 (33:15, 20:12, 16:15, 18:16). Võitjate parimana viskas Rauno Nurger 22 punkti ja võttis kuus lauapalli, Kristjan Kitsing ja Kregor Hermet tõid vastavalt 18 ja 14 punkti. Tartu resultatiivseim oli Robin Kivi 16 punktiga.
27 võitu ja viis kaotust kogunud Kalev/Cramo on põhiturniiri esikoha juba kindlustanud ja pääseb otse poolfinaali. Tartul on kirjas 14 võitu ja 17 kaotust ning paikneb turniiritabelis viiendal kohal.
Pärnu Sadam alistas kodusaalis Rapla Avis Utilitase 79:72 (17:26, 31:10, 12:13, 19:23). Pärnu parimatena viskasid Robert Valge ja Andris Misters mõlemad 15 punkti, Siim-Markus Posti arvele kogunes 14 punkti ja kaheksa korvisöötu. Rapla edukaim oli Darryl Tucker Jr 18 punktiga.
Pärnu (19-12) tõusis turniiritabelis kolmandale kohale. Raplal on kirjas 13 võitu ja 19 kaotust, mis annab neile tabelis kuuenda koha. | Kalev/Cramo seljatas Tartu Ülikooli, Pärnu alistas Rapla | https://sport.err.ee/1608568702/kalev-cramo-seljatas-tartu-ulikooli-parnu-alistas-rapla | Eesti korvpalli meistriliigas noppisid võidu BC Kalev/Cramo ja Pärnu Sadam, kes alistasid vastavalt Tartu Ülikool Maks & Mooritsa ja Rapla Avis Utilitase. |
Räägib Marju Kuut
02.09.2017 Genialistide klubi, Tartu
Teeme koduselt, eks. Sest ma ei ole siin jutuvestja, võin lihtsasti oma loo point' i kaotada. Kui tärkab küsimus, küsige kohe. Keegi ütles, et "mina ei julge küsida". See on rumal mõte! Miks ei julge? Ütle välja, mida sa tahad teada. Kui inimesel on küsimus, siis peab küsima.
Minule mittetuttav inimene (Margus Haav – toim.) kirjutas plaadiarvustuse, aga siis tuli ka personaalne arutlus. Tore, et inimene on välja kirjutanud. Ja loen siis ette, millele ma vastama hakkan. "On artiste, kes justkui ei sobi oma aega, ent on ometi olulised ajamärgid. Ajas sees ja mõnes mõttes ajast ees või üldse väljaspool aega. Sotsialistliku Eesti NSV ei klappinud [Marjuga] ilmselgelt. Tegelikult ei leidnud ta päris oma kohta ka Rootsi Kuningriigis ja hiljem Ameerika Ühendriikides. Ei kujutagi ette ühiskonda, kuhu Coote kõige rohkem sobiks ja ennast kõige paremini tunneks."
Viimasele lausele saan kohe vastata niiviisi, et tunnen end kõige paremini vabalt. Ma soovin, et te kõik saaksite nii vabaks, kui olen mina. Tunnengi end hästi seal, kus ma olen.
Aga nüüd ma räägin ise. Kui ma Nõukogude Liidus hakkasin laulma, oli see lõpuni päris-päris mage. Küll mul oli neid disklahve pidevalt. Elu on nii pikk, et kui hakata rääkima millestki, siis kust ma alustan. Aga jah, olin suure põlu all. Eks mu mõtteviis on sünnist saati teistsugune olnud. Minu jutt on pildiline – kas kellelgi on veel nii? Aga see pilt kaob äkki ära ja siis ei ole järgmist sõna. Võibolla sellepärast olengi teistsugune, et inimesed ei saa minust aru. Aga kui lähen siit uksest välja ja tegelen juba millegi muuga, lööb pähe see sõna, mille taha ma toppama jäin. Väga raske olukord, inimese elu ei ole kerge.
Aga ei kõlvanud ka see, et olin ise õppinud laulma. Lauljaks pole ma end pidanudki. See oli ka ime, kuidas ma laulma hakkasin. Aga kohe kui hakkasin, suunati mind muusikakooli. Õnneks mulle anti võimalus õppida flööti, mitte laulmist. Aga nooti ei suutnud ma kunagi ära õppida, sest ma ei suuda jälgida seda joru, mis sealt tuleb. Kui õpetaja ütles, et võtame sealt noodist veelkord, siis ma ei saanud. Ütlesin, et palun, võtame minu pärast algusest peale. Aga ma ei julgenudki enam öelda, et kogu aeg kaotan järje. Mõni aasta tagasi avastati, et olen düsleksik.
Kunagi oli Nõukogude valitsuse kontsert ja ma pidin laulma Ojakäärus "See pole see". Kõik sõnad olid peas, olin seda ennegi laulnud. Uhke kostüüm seljas, parukas peas, tundsin ennast hästi ja läksin lavale – ja pauh! Mitte ühtegi sõna. Ainult "see pole see", kolm pikka salmi ja mitu refrääni ja mul ei tulnud rohkem meelde kui "see pole see".
Kuid tol ajal oli võimendajatel kombeks teha pätti. Kui mõni muusik vihkas mind, siis mindi konjakipudeliga helitehniku juurde, et "keera Kuudil heli maha". Oligi nii mitu korda, et kui kontsert algas, tuli ainult hiirepirin. Aga tol momendil, kui mul ei tulnud Ojakääru kontserdil rohkemat kui "see pole see", siis ma mängisin ise, et heli on maha keeratud, näitasin mikrofoni peale ja selle inimese suunas, kes võimenduse taga istus. Ja millise põlastusega vaadati siis mind, eriti ministrite naised.
Hiljem, ka siin Eestis, panin endale noodipuldi peale sõnad, mis olid suurelt kirjutatud. Siis ma teadsin, et kui sinna peale vaatan, astun selle laulu tuppa. Imelik inimene, sellepärast ei sallitudki mind. Nüüd ma olen ise ka aru saanud, et see on imelik, aga ma ei saa midagi parata. Sellepärast ma räägingi välja, sest saan aru sellest, et olen imelik.
Aga siis Rootsi minek. Ma ei läinud kohe kuskile laulma selle pagasiga, mille siit Eestist sain. Ei, läksin mujale, see tähendab, et kriips oli kohe vahel. Läksin abikaasast kiiresti lahku, sest see välismaalasega abiellumine... Ega sa ei tea, kes see inimene see on. Aga Uku tahtis ka välismaad näha ja siis läksimegi. Mõtlesime, et kui ei istu, siis tuleme tagasi. Aga saime kiiresti aru, et tagasi tulema ei hakka. Juba samal õhtul, kui läksin Rootsi, hakati Eesti raadiotest mind maha võtma ja plaate põlve otsas puruks peksma, juba olin riigireetur. Ma ei tea, mis siin toimus.
Õnneks sain tööle ja olin raadioprodutsent. Seal oli raadio, mis saatis sajas keeles välja saateid ja mina olin siis eesti keele peal. Uku käis mul tihtipeale noortesaateid tegemas ja muusikat laskmas. Aga samal ajal oli seal võimalus harjutada, kuna kodus ei olnud ju mingeid pille, meil ei olnud ju raha.
Rootsi stuudios oli klaver ja saime hakata tegema oma lugusid, Uku sai alles 14-aastaseks. Aga ta käis agaralt minuga kaasas. Uku oli tehnilistes asjades väga tubli juba väiksest saati. Paari aasta pärast hakkas ta juba lugusid kirjutama. Ta saadeti koolis muusikapoodi praktikale ja tuli ühel õhtul koju ja lasi mulle lugu, mille oli muusikapoes sealsete pillidega valmistanud. Laulis ise peale ja kasutas ka poemüüjat, pani poemüüja soolot mängima. "Right and Wrong" oli loo nimi. See näis mulle üle mõistuse, aga nii ta tegi oma esimese loo. Siis sain aru, et "nüüd on ka tema" – võime koos hakata tegema. Olime paaril korral festivalide üritustega Rootsi televisioonis isegi. Väga head raha anti, ma pole kunagi nii palju raha saanud ühe-kahe loo eest.
Ma ei tea, kas ma point' ini olen üldse jõudnud oma jutuga? Kus see point on? Elu on nii erinevat moodi elatud, olen igalpool alustanud nullist.
Mul oli ka oma bänd Marju & Fusion Band, see oli tore. Ukul oli oma noortebänd ja seal ma tahtsin kaasas olla kogu aeg. Tundus, et Ukule see alati ei meeldinud. Et miks ma tema bändis olen? Aga tundsin ennast samasuguse lapsena nagu nemadki. Sest alles Rootsis hakkasid mu silmad ja aju natukenegi arenema.
Jah, hakkasin arenema, ütleme niimoodi. Ükskord tuli raadiost väga lahe lugu "Days of Wine and Roses" ühe rootslase esituses. Ma võtsin selle kasseti peale, läksin stuudiosse ja hakkasin oma varianti tegema. Mitte peale laulma, vaid seadet komplekteerima. Ma pean alati muusikat seesmiselt produtseerima, komplekteerima nii, et tuleb tervik, et õiged asjad tuleksid välja. Mina seon seda, mis seal juba on. Tegin selle ära ja saatsin ühte klubisse, kus sama artist pidi järgmisel õhtul mängima. Ja ta oligi kasseti kätte saanud ja helistas mulle. Arvas, et olen ameeriklane. Helistas veel teinegi kord ja ütles, et kui ma laulaksin terve albumi niiviisi, tuleks Euroopa number üks džässiplaat.
Aga kurb uudis tuli minu emalt. Tšornobõli sündmuste ajal tuli talle vähk tagasi. Ja ta ei tahtnud enam võidelda, andis alla. Jäin teda põetama, sellises olukorras oli mu süda ainult seal, Eestis ema juures. Kusjuures ema ütles, et ükskõik, kus sa elad, inimene on sitt. Nii ütles ema haiglavoodis. Inimene on samasugune igalpool.
Nii, läbisegi räägin, tehke korrektuure.
Tol ajal kahtlustati, et kõik, kes Eestist Rootsi tulid, on KGB agendid. Mind alles väänati seal Nõukogude Liidus, nüüd kui läksin tagasi Rootsi hakati jälle üle kuulama. Uku oli saanud juba kodakondseks ja aitas mul kirjutada ametnikele kirju, et mis mõttes. Väga mage.
Mu nahk oli sel ajal väga pruun. Kui Eestis vahepeal olin, siis siin kõik kõrvetasid ennast tumedaks. Mina olin ka ennast nii tumedaks kõrvetanud, et karju appi. Siis ülekuulamisel öeldi, et mina ei ole ju päris valge inimene. Mõtlesin, et mul on tagumikul valge koht, kas pean sellele hullule seda näitama?
1988. aastal avati lennuliin Londonist New Yorki ja sinna sai hästi odavalt. Üldiselt mulle ei meeldi üldse reisida, aga kui ma kuskile lähen, siis sinna jäängi. Võtsin kätte ja läksingi, kõigepealt olin New Yorgis, seal tegin veel oma raadiotööd. Siis sain Los Angelesse. Ja seal oli kõik see, mis meid huvitas. Aga jälle oled võõras kohas. Mul oli seal muusikutest tuttavaid, aga ma ei lähe ju nende juurde, et "tere, ma tulin". Kuhu sa tulid? Kes sind ootas? Uku tuli poole aasta pärast järele ja saime endale üürida korteri.
Aga nagu Margus Haav küsis, siis mis oleks, kui USA-sse kolinud Coote oleks seal juhtunud olema õigel ajal ja trehvanud õigete produtsentide otsa ja tootnud paar diiva-albumit. Oleks päris tore olnud, aga tegelikult on kõik just praegu kõige paremas korras.
Olen ise ka mõelnud, et "oleks-oleks-oleks", aga alles hiljem avastad, et tegelikult see, mida tahtsid, ei olegi hea. Sellepärast jumal ei annagi sulle. Olen aastate jooksul oma elu jälginud, ning kui keegi tahaks mingit diivaalbumit teha, siis mina ei ole üldse diivalik kuju. Ma ei suudaks olla kellegi juhitud, kui minu südames seda pole. Nii kaua, kui olen elanud – olen sellest aru saanud. Inimesed, kui te tõesti tunnete südames, et keegi nagu sunnib teid tegema ja endal ei ole seda head tunnet, siis peab südant kuulama ja mitte tegema. Isegi kui öeldakse, et saad vallandatud. Aga mis sellest, sest võibolla saad järgmisena sinna, kuhu sind tegelikult vaja on, kus sa oled see õige. Ainult nii ei lähe inimene hulluks.
Marju Marynel Kuut oli eriline inimene igas ajas ja kohas, kuhu elu teda viis. Kokku tuli 53 aastat plaadistus- ja produtsendikarjääri, mille käigus on ilmunud umbes 30 erinevat helikandjat. – Ahto Külvet
Kuut sündis 12. veebruaril 1946. aastal. Ta suri 10. aprillil 2022 oma Rootsi kodus 76-aastasena. | Marju Kuut oma sõnades: alles hiljem avastad, et mida tahtsid, ei olegi hea | https://kultuur.err.ee/1608568654/marju-kuut-oma-sonades-alles-hiljem-avastad-et-mida-tahtsid-ei-olegi-hea | "Elu on nii pikk, kust ma alustan?" küsis Marju Marynel Kuut 2017. aastal Psühhodisko 3. rahvusvahelisel konverentsil, valmistudes reflekteerima oma elukäiku. Oma esinemises mõtestas Marju Kuut elu humoorikas võtmes. Ta ütles muuhulgas, et tuleb jääda endale kindlaks ja kuulata oma südant, sest ehk just nii jõuab inimene sinna, kuhu teda tegelikult vaja on. |
Peatreener Ats Sillaste on turniiriks koosseisu kaasanud 23 mängijat üheksast erinevast klubist. Kõiki koondisi ootab sõprusturniiril ees kolm kohtumist, mis peetakse Põlvas ja Võrus.
Eesti jaoks algab turniir 26. aprillil, kui vastaseks on Fääri saarte eakaaslased. Teine mäng toimub 28. aprillil Kasahstani vastu ning turniir lõpetatakse Uus-Kaledoonia vastu 1. mail. Eesti peab oma mänge Põlva Lootospargis, vastaste omavahelised kohtumised toimuvad Võrus Barrus Arenal.
Noormeeste U-17 koondis:
Väravavahid
Kristo Peramets (07.12.2006) - FA Tartu Kalev
Silver Rebane (26.08.2006) - Tallinna FC Flora
Joonas Sakkis (21.08.2006) - Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Matvei Jekimov (19.04.2006) - FC Tallinn
Enriko Kajari (21.07.2006) - Tallinna FC Flora
Aron Kirt (26.02.2006) - JK Tallinna Kalev
Kaarel Leppsalu (28.02.2006) – FC Nõmme United
Oscar Pihela (18.11.2006) - Tallinna FCI Levadia
Rico Puusaag (30.05.2006) - Tartu JK Tammeka
Fred Erik Sarna (28.01.2006) - JK Tallinna Kalev
Sigvard Suppi (13.01.2006) - JK Tabasalu
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihhail Jumankin (09.11.2006) - FC Tallinn
Maksim Kalimullin (21.06.2006) - FC Tallinn
Imre Kartau (17.02.2006) - Harju JK
Gregor Kruusla (20.03.2006) - FA Tartu Kalev
Maksim Laskov (24.09.2006) - Tallinna FCI Levadia
Sander Metsa (09.05.2006) - Tallinna FC Flora
Hannes Planken (24.02.2006) - JK Tallinna Kalev
Gregor Rõivassepp (25.04.2006) - Tallinna FC Flora
Aleksei Tšernjakov (10.02.2006) - Tallinna FCI Levadia
Evert Talviste (19.11.2006) - JK Tallinna Kalev
Martin Tomberg (05.03.2006) - JK Tallinna Kalev
Ott Oskar Valdaru (03.09.2006) - Tallinna FC Flora
Peatreener: Ats Sillaste
Abitreener: Marko Lelov
Väravavahtide treener: Karli Kütt
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeut: Sten Ütsmüts
Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe
Mänedžer: Even Laanemaa
Sõprusturniiri kohtumiste ajakava:
26. aprill kell 15.00: Kasahstan – Uus-Kaledoonia, Barrus Arena Võru
26. aprill kell 18.00: Eesti – Fääri saared, Põlva Lootospark
28. aprill kell 15.00: Uus-Kaledoonia – Fääri saared, Barrus Arena Võru
28. aprill kell 18.00: Kasahstan – Eesti, Põlva Lootospark
1. mai kell 10.00: Fääri saared – Kasahstan, Barrus Arena Võru
1. mai kell 13.00: Eesti – Uus-Kaledoonia, Põlva Lootospark | U-17 jalgpallikoondis võõrustab Lõuna-Eestis rahvusvahelist sõprusturniiri | https://sport.err.ee/1608568603/u-17-jalgpallikoondis-voorustab-louna-eestis-rahvusvahelist-soprusturniiri | Eesti noormeeste U-17 jalgpallikoondis võõrustab 26. aprillist kuni 1. maini Lõuna-Eestis rahvusvahelist sõprusturniiri, kus kohtutakse Fääri saarte, Kasahstani ja Uus-Kaledoonia eakaaslastega. |
Rein Ratas oli Eesti Kongressi liige ja XI riigikogu liige aastatel 2007 kuni 2011. Ratas osutus valituks ka 2015. aasta riigikogu valimistel, kuid detsembris 2016 otsustas riigikogu juhatus peatada tema volitused ajutise töövõimetuse tõttu.
Ratas oli alates 1999. aastast Keskerakonna liige.
Ratas kuulus ka mitmesse Tallinna linnavolikogu koosseisu.
Ta oli Tallinna linnavalitsuse linnanõunik aastatel 1990–1992, keskkonnaministeeriumi kantsler 1992–1999 ning Eesti Maaülikooli professor 1999–2003 ja peaekspert 2003–2007.
Ratas oli ka Tallinna botaanikaaia teadusnõukogu liige, Eesti geograafia seltsi juhatuse liige ning Eesti looduskaitse seltsi juhatuse liige. Ratas sai bioloogiakandidaadi kraadi 1980. aastal.
Rein Ratas on Keskerakonna esimehe Jüri Ratase isa.
Jüri Ratas ütles esmaspäeval järelehüüdes, et "sa olid meile tõeliseks sõbraks, eeskujuks ja kalliks isaks."
"Nendes pea 84 aastas on palju, mida Su silmad nägid. Vaba Eesti, mitmed okupatsioonid ja Eesti iseseisvuse taastamine, milles Sa ise aktiivselt kaasa lõid.
Sinuta on see maailm tühjem ja nukram, kuid me läheme edasi koos Sinu õpetuse ja hetkedega, mida meile kinkisid. Kallis isa, jääd ikka meiega," ütles Jüri Ratas.
Rein Ratase ärasaatmine toimub reedel kell 14 Oleviste kirikus. Tulijatel palutakse pärgi mitte tuua. | Suri poliitik ja bioloog Rein Ratas | https://www.err.ee/1608568666/suri-poliitik-ja-bioloog-rein-ratas | Esmaspäeval suri 83-aastasena endine riigikogu liige ja bioloog Rein Ratas. |
Neil päeva kestnud suurvõistlusest võttis osa 40 naist. Esimese kahe päeva järel liidripositsioonil olnud Tattarile pakkus kolmandal päeval kõige kõvemat konkurentsi viiekordne maailmameister Paige Pierce.
Viimase võistluspäeva eel jagasid Tattar ja Pierce liidrikohta. Tasavägises heitluses selgus võitja viimasel rajal, kui eestlanna oli ühe punktiga juhtimas. Tattaril läks ketta sisse viskamiseks vaja seitset viset, kuid Pierce leidis korvi nelja viskega, mistõttu pidi eestlanna kokkuvõttes leppima teise kohaga.
Tattari senine ainus suurturniiri võit pärineb 2019. aastast, kui ta võitis USA lahtised meistrivõistlused. | Kristin Tattar pälvis aasta esimesel suurturniiril teise koha | https://sport.err.ee/1608568648/kristin-tattar-palvis-aasta-esimesel-suurturniiril-teise-koha | Kettagolfar Kristin Tattar teenis USA-s peetud aasta esimesel suurturniiril PDGA Champions Cup teise koha. |
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis 8. aprillil visiidil Kiievisse Zelenskile küsimustiku, mis on aluseks EL-ile Ukraina kandidaatriigi staatuse üle otsustamisel.
"Ma tahan tänada teid selle tähtsa kohtumise eest. Tänane on üks meie riigi etappidest Euroopa Liiduga ühinemisel, soov, mille poole meie inimesed püüdlevad ja mille nimel võitlevad," ütles Zelenski Maasikale kandidaatriigi staatuse saamiseks vajalikke vastuseid üle andes.
Zelenski sõnul on Ukraina inimesed liitu astumises ühtsed, kirjutab Ukrinform.
"Me usume, et saavutame poolehoiu ja saame kandidaatriigiks. Siis algab järgmine, viimane etapp. Me usume kindlalt, et see protsess leiab aset lähinädalatel ja et tulemus on meie rahva ajaloos positiivne, arvestades hinda, mida nad on maksnud teel iseseisvuse ja demokraatia poole," rääkis president.
Maasikas märkis, et kandidaatriigi staatuse taotlemise protsess toimub Ukraina jaoks väga keerulisel ajal, kuid kõik tunnetavad selle hetke tähtsust ja tähendust.
Maasika sõnul vaadatakse Ukraina vastused läbi kiiresti. "Järjekordne samm Ukraina EL-i teel. Mul oli au saada Ukraina presidendilt vastused Euroopa Komisjoni küsimustikule, mille Ursula von der Leyen vaid kümne päeva eest üle andis. Erakorralised ajad nõuavad erakorralisi samme ja erakorralist kiirust," kirjutas Maasikas Twitteris.
Another step on Ukraine's EU path. Honoured to receive from @ZelenskyyUa the answers to @EU_Commission questionnaire, handed over by @vonderleyen only 10 days ago. Extraordinary times take extraordinary steps and extraordinary speed. @Denys_Shmyhal @StefanishynaO @AndriyYermak pic.twitter.com/UaNPOrhPST
— Matti Maasikas (@MattiMaasikas) April 18, 2022
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Olga Stefanišõna sõnul loodab ta, et Ukraina saab Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse juba juunis.
Von der Leyen lubas Kiievis visiidil olles, et kiirendab Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamise protsessi. "Selle arvamuse kujundamine ei ole aastate küsimus nagu tavapäraselt, vaid ma arvan, et nädalate küsimus," ütles von der Leyen. | Zelenski andis Matti Maasikale üle EL-iga liitumise küsimustiku vastused | https://www.err.ee/1608568609/zelenski-andis-matti-maasikale-ule-el-iga-liitumise-kusimustiku-vastused | Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis esmaspäeval Euroopa Liidu suursaadikule Ukrainas Matti Maasikale üle vastused liitu astumise taotluse küsimustikule. |
Viimasel etapil võidutses Pirmin Eisenbarth aga 1:34.33,3, edestades Xavier Ariza Garciat 0,2 ja Aleksei Medvedevi 0,4 sekundiga. Pruus kaotas võitjale ühe minuti ja 41,1 sekundiga. "Soojendus läks plaanipäraselt ja tunne oli normaalne. Võistluse alguses oli tempo mõistlik, ent kui jõudsime tõusudeni, tundsin ennast ebamugavalt," rääkis Pruus etapi järel.
"Muidugi tempot tõsteti ka tunduvalt ja poole maal ühel pikal tõusul tõmbas hinge täiesti kinni – ei saanud korralikult hingata. Kerge vilin kopsudes ning jalgadest kadus jõud. Nagu tempolimiit oleks peal, teatud jõu näitajate ja pulsi juures ei suutnud enam korralikult vajutada. Langesin tõusu lõpuks 20 piirimaile. Joogipunktis kaotasin esimestele juba ligi kolm minutit."
"Edasi siledamal osal andsin endast kõik, et vahe esimestega võimalikult väiksena hoida. Püüdsin üpris palju mehi kinni ja enamuse ajast tegin mina ees tööd, kuigi tunne ei olnud palju parem. Vajutasin nii palju kui tuli ja lõpuks sain vahe 1,5 minuti peale. Kokkuvõttes olen üpris pettunud eilse päeva üle," tõdes Pruus.
Üldarvestuses pälvis esikoha Pruusi meeskonnakaaslane Hans Becking, kellele järgnesid Marc Stutzmann (+1.37) ja Riccardo Chiarini (+2.15). Pruus kaotas võitjale kolme minuti ja 55 sekundiga.
"Tuuriga olen rahul. Etapivõit oli tähtis nii minule kui meeskonnale. Meeskonnakaaslane võitis üldarvestuses ja ma ei võitnud eelmisel aastal ühtegi UCI sõitu. Siit edasi saab ainult paremini. Loodame, et tervis on ka okei," lisas Pruus.
Naiste klassis pälvis viimasel etapil esikoha Ann-Dorthe Lisbygd, kindlustades sellega võidu ka üldarvestuses.
Pruusi järgmine võistlus algab juba teisipäeval, kui Horvaatias sõidetakse viiepäevane UCI maastikumaratonide seeria võistlus 4 Islands Stage Race. Lisaks Pruusile on stardis veel Maaris Meier, Liisa Ehrberg ja Greete Steinburg. | Pruus saavutas Volcati mitmepäevasõidu kokkuvõttes viienda koha | https://sport.err.ee/1608568594/pruus-saavutas-volcati-mitmepaevasoidu-kokkuvottes-viienda-koha | Peeter Pruus saavutas Hispaanias toimunud Volcati mitmepäevasõidu viimasel etapil 15. koha, mis andis talle kokkuvõttes viienda koha. |
Intervjuus Ida raadio saatele "Vitamiin K" tunnistas Urmas Lüüs, kuidas teda teatri puhul on alati veedelnud liminaalne hetk, kui eesriie avaneb ja me näeme lavakujundust, aga sinna ei ole veel ilmunud ühtegi näitlejat-agenti, kes vastavat vaatemängu etendama hakkavad, nii et aju suudab kiirelt ise genereerida mitmeid võimalikke lugusid. "Suur sekund", nagu nimetas ta seda potentsiaalist kihavat eelsuse seisundit. See tõi mulle meelde enda teatrikogemuste lätted, sest mäletan eredalt elu esimestest teatrikogemustest just lavakujundusi ja soovi ise sinna sisse sattuda. Lavale, aga mitte publiku silme alla, vaid uut ruumikogemust avastama. Publik võikski minu poolest nii teatri kui ka muude kunstivormide puhul olemata olla, kuigi eks kogukondlikul kultuuril ole oma vajalikkus.
"Ülerahvastatud üksindus" on hübriidvorm, teater ilma näitlejateta või näitus ilma teatrita. Külastaja saab pool tundi viibida kellegi vanemapoolse naisterahva eluruumides, olles sinna sisenenud läbi kapi tagaseina ja olla tunnistaja otsekui ajakapslisse sattunud ruumis toimuvate esemete metamorfoosidele. Sellesse keskkonda sattudes vallanduvad veel mõned lätted, ilmselt paljudele tuttavad piinavad üksindushetked keskkondades, mis on ajajõe äärsetesse kõrkjatesse kinni jäänud, kus kappkell tiksub õõnsalt ja kägu kähiseb mehaanilise kurjakuulutavusega, kus klikiaegne linik seinal ohkab tolmu köhides ühtsama banaalset hüüdlauset ja tuhmunud portselanist nipsesemed vahivad sind oma tumedate nööpsilmadega. Midagi sellist tunneb ka varatark laps Viivi Luige "Seitsmendas rahukevades", olles sisse roninud küüditatutest tühjaks jäänud taredesse, tajudes samas sõnastamatut "tuleviku ehmatavat ilu", rääkimata üksikust suvekingast nurgas ja moest läinud vildist kübarast.
"Ülerahvastatud üksinduse" ruumesse on integreeritud ka mõned heli- ja videoinstallatsioonid, mis jutustavad nähtamatu peategelase igapäevastest poolautomaatsetest tegudest ja mõtetest. "Turg ja surnuaed on teine teiselpool maja," loeb näitlejahääl tualetipotist ruumiasuka mälestusi, "mõlema jaoks tuleb eraldi teekond ette võtta." Eluolu iga külje pealt näinud inimese kibekirbed elufaktid ja teisalt karikatuurne absurd, nagu heegeldatud surimaskid, laseriga viilutatud portselansuveniirid ja tinaraskest juukseharjast väljakasvav šinjoon. Painavat reaalsust rõhutavad veelgi video tooliga võitlevast vanamemmest, kärssama läinud "pliita", porise veega täitunud vann ja elutüdimuslikud heietused, nagu tualettpaberihoidjas rippuv niplispitsiga ääristatud riideriba tikandiga "a vat kõige olulisem jäi ütlemata et". Eksistentsiaalsest väljapääsmatusest hoolimata ei jää kajama vaid kuhtumise ja hääbumise nukrad meeleolud, grotesksuses peitub tubli annus energilist huumorit, ent on see demiurgi kalk naer või hoiatus meelesätungite ümberprogrammimiseks, mine võta nüüd kinni.
Ütleks, et ruumi ja selles viibivate objektide metamorfooside silmanähtavaks tegemisel pole autor fantaasiat kokku hoidnud, aga asi pole pelgalt fantaasias. "Ülerahvastatud üksinduse" algpunkt on olnud sotsioloogiline meetod, mis registreerib kindlat miljööd, pikalt "omas mahlas" käärinud inimese elukeskkonda ja isiklikke asju. Taoline kuiv meetod saaks aga asju käsitleda vaid jämemateriaalsete nähtuste ja ajalooliste faktidena. Asjade koostisosa on aga lisaks ontoloogilisele fundamentaalsusele ka nende metafüüsiline struktuur. "Ülerahvastatud üksinduses" saavad objekte metamorfeerivatest sürreaalsetest fantaasiatest nähtamatu peategelase lugu jutustavad agendid. Avaneb olukord, kus reaalsus on nõnda kaua kohal olnud, et selle tuttavad piirjooned hakkavad kokku sulama – justkui mingi mikrotasandil toimuva aegruumi kõverdumise tõttu. Seega on laiali voolavad pildiraamid ühel seinal sulama hakanud subjektiivsete mälestuste ja objektiivsete mäluesemete omavahelises hõõrdumises tekkinud kuumuse tõttu.
Aga seda protsessi võib ka teisipidi vaadelda – materiaalsus, objektid ja argisus muudavad meid selleks, kes me oleme, kasvatavad subjektile identiteedi-kooriku ümber. Asju ümbritsevad lood, materiaalsest struktuurist pärinevad objektilood. Kööginurgas on seinal eksponeeritud reas oma poolsada õhukeseks kulunud teraga nuga. See on otsekui ida-euroopalik versioon pop art 'i kordusprintsiibist. Iga nuga on tuhandete tomatipastapurkide lahtikangutatamise ja tuhandete leivaviilude nüsimise kogemuste salvestus.
Pool tundi sai täis rutem, kui painavas reaalsuses viibimisest oleks oodanud. Tuli jälle kadunud tädi krimpleenkleidi ja siidipluusi vahelt läbi kapi tagasi kobida. "Maailm jätkub teiselpool seina", öelnuks justkui mingi hääl. Aga seda kujutasin ma juba ise ette. | Arvustus. "Ülerahvastatud üksindus": turg ja surnuaed on teine teisel pool maja | https://kultuur.err.ee/1608568606/arvustus-ulerahvastatud-uksindus-turg-ja-surnuaed-on-teine-teisel-pool-maja | Lavastuslik installatsioon
"Ülerahvastatud üksindus"
Lavastaja-kunstnik: Urmas Lüüs
Sisekujundaja: Juss Heinsalu
Butafoor: Marko Odar
Tehniline tugi: Taavi Suisalu, Sigrid Kuusk, Valdek Laur, Rommi Ruttas
Esietendus 12. aprillil Sõltumatu Tantsu Laval |
Esmakordselt on meeste koondise laagris neli TalTechis mänginud meest: Jan Markus Üprus, Sten Perillus, Cris Karlis Lepp ja Rasmus Meius. Treenerid tahavad noorematest meestest esimeste nädalatega ülevaadet saada, trenne juhendavad kuni maini Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp.
Peatreener Fabio Soli oli küll täna Tartus, ent liitub koondisega pikemalt mais, kui lõpeb klubihooaeg Itaalia kõrgliigas. Mai alguses liituvad koondisega veel mõned mängijad. "Otsustasime üsna varakult laagriga alustada, et võimalikult paljudest mängijatest ülevaade saada. Üks eesmärke on noorte arendamine ja uute talentide avastamine, sest nii ehitame koondise tulevikku," rääkis Soli.
"Paljud sellest grupist jätkavad ka Kuldliigas, sest mitmed vanemad mängijad on hädas vigastustega ja vajavad suve esimeses pooles puhkust ja vigastustega tegelemise aega. Katsetame ka positsioonidega, näiteks Jan Markus Üprust ja Mihkel Varblast diagonaalründajatena, sest seal on hetkel kõige suurem murekoht."
"Suve peamine eesmärk on suve lõpus toimuvad Euroopa meistrivõistluste valikmängud ja tahan, et ka mitmed kogenumad mehed oleksid sel ajal rivis tagasi. Muidugi on ka Kuldliiga tulemus väga oluline, aga peame selle aja võtma ja ka katsetama, sest diagonaalis on vaja mängijaid juurde leida ja temporündajates paistab selleks sobivaid kujusid olevat. Olen väga põnevil ja ootan, et saaksin juba siin tööle hakata. Olen tänulik, et sellise võimaluse olen saanud," lisas peatreener.
Kuldliigas kuulub Eesti ühte alagruppi Tšehhi, Belgia ja Lätiga. Alagrupimängud algavad 25. mail, nelja meeskonna osalusel peetav finaalturniir toimub Horvaatias 18.-19. juunil. Kuldliiga võitja ja ka 2021. aasta võitja pääsevad Challenger Cupile, et võidelda pääsme eest Rahvuste Liigas. Meeste Kuldliiga võitis viimati Türgi, Eesti teenis pronksi.
Eesti meeskonna Kuldliiga alagrupimängude ajakava:
25. mai kell 18.00 (Tartu Ülikooli spordihoone) Eesti – Tšehhi
28. mai kell 19.00 (Liepaja) Läti – Eesti
1. juuni kell 18.00 (Tartu Ülikooli spordihoone) Eesti – Belgia
5. juuni kell 19.00 (Kortrijk) Belgia – Eesti
8. juuni kell 20.00 (Tartu Ülikooli spordihoone) Eesti – Läti
11. juuni kell 16.00 (Zlin) Tšehhi – Eesti
Koosseis esimeses laagris:
Sidemängijad:
Markkus Keel (Sirjani Foolad, Iraani kõrgliiga)
Aleksander Eerma (TalTech)
Diagonaalründajad:
Jan Markus Üprus (TalTech)
Markus Uuskari (Pärnu VK)
Valentin Kordas (Tartu Bigbank)
Nurgaründajad:
Karli Allik (Frankfurti United Volleys, Saksamaa kõrgliiga)
Albert Hurt (Tartu Bigbank)
Kevin Saar (TalTech)
Rasmus Meius (TalTech)
Stefan Kaibald (Königs Wusterhauseni Netzhoppers, Saksamaa kõrgliiga)
Timo Ander Lõhmus (Tallinna Selver)
Temporündajad:
Alex Saaremaa (Tartu Bigbank)
Marx Aru (Tallinna Selver)
Mihkel Varblane (Tallinna Selver)
Sten Perillus (TalTech)
Liberod:
Silver Maar (Pärnu VK)
Cris Karlis Lepp (TalTech)
Peatreener: Fabio Soli
Abitreenerid: Fabio Storti ja Oliver Lüütsepp
Abitreener/statistik: Alar Rikberg
Mänedžer/statistik: Märt Pajusalu
Füsioterapeut: Toms Zvonkovs
Massöör: Mark Leinfeld
Mänedžer: Robin Ristmäe. | Võrkpallikoondis alustas ettevalmistust Euroopa Kuldliiga mängudeks | https://sport.err.ee/1608568576/vorkpallikoondis-alustas-ettevalmistust-euroopa-kuldliiga-mangudeks | Esmaspäeval kogunes Tartus Eesti meeste võrkpallikoondis, kes hakkab valmistuma Euroopa Kuldliiga mängudeks. Kuldliigas kohtutakse Tšehhi, Belgia ja Lätiga. |
Hooaja esimest neljatunnist võidusõitu iseloomustasid sagedased intsidendid. Võistluse kohtunikel tuli korduvalt rajale saata nii ohutusauto kui rakendada üle raja kollaseid lippe, et võistlust ohutuse tagamiseks ajutiselt neutraliseerida. Keerukates oludes osutus Paul Ricardis sel korral määravaks boksipeatuste ajastus.
Porsche 911 RSR rooli keerav Martin Rump lõpetas oma Euroopa Le Mansi debüüdi koos tiimikaaslaste Alessio Picariello ja Andrew Haryantoga kaheksandal kohal, kaotades neljatunnise sõidu järel võitjatele vaid 30 sekundit.
"Mul on hea meel, et suutsin sedavõrd lühikese ajaga autoga hästi kohaneda. Kuigi avastamist on veel küllaga, siis juba täna ei ole põhjust tempo üle kurta. Võistlus ise oli paras õnnemäng. Meil boksipeatustega ei vedanud ent pole viga, Imolas saame uue võimaluse," sõnas Martin Rump pärast võistlust.
Euroopa Le Mansi sari jätkub 15. mail Itaalias, Imolas sõidetava nelja tunni võistlusega. | Martin Rump tegi Euroopa Le Mans'i debüüdi | https://sport.err.ee/1608568534/martin-rump-tegi-euroopa-le-mans-i-debuudi | Läinud nädalavahetusel tehti Prantsusmaal, Le Castellet Paul Ricardi ringrajal algust tänavuse Euroopa Le Mansi kereautodesarja hooajaga. Oma debüüdi tegi kuuest sõidust koosnevas sarjas ka Eesti võidusõitja Martin Rump. |
Ukrainas sõjapõgenike kulude arvestus on tehtud eeldusel, et juuni lõpuks on Eestisse saabunud 50 000 sõjapõgeniku.
Sõjapõgenikega seotud majutus- ja toitlustuskulud on eelarves 41 miljonit eurot, arvestatud on ligikaudu 30 000 rahvusvahelise kaitse taotleja ja isiku riigipoolse ajutise ja toitlustusega aasta kohta. 20 000 põgeniku puhul arvestatakse, et nad on saanud majutuse iseseisvalt. Keskmiste hindadena on arvestatud 52 eurot hotell, riigi enda pinnad 35 eurot, õpilaskodud 25 eurot (kõik ööpäevas).
28,6 miljonit eurot läheb toimetulekutoetusteks, sellest 22,2 miljonit Ukraina sõjapõgenikele ja 6,4 miljonit Eesti elanikele lisaks. Selle summa sisse jääb ka toimetulekupiiri tõstmine 150 eurolt 200 eurole.
Miljon eurot läheb uute ajutiste majutuskohtade ettevalmistamiseks, 17 miljonit ühekordseteks toetusteks eluaseme üürilepingu sõlmimiseks üürileandjale.
10 miljonit läheb koordinaatorite kuludeks vastuvõtupunktides ja ajutistes majutuskeskustes ning sõjapõgenike pikaajalisele majutusele omavalitsustes.
Haigekassa saab sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamiseks lisaeelarvega juurde pea 50 miljonit eurot, selle hulgas on näiteks raha ravikindlustushüvitiste maksmiseks (17 miljonit), mis on arvestatud üheks kuu pikkuseks ajaks.
Neli miljonit eurot on mõeldud sõjapõgenikele vältimatu abi andmiseks ja raviks, kolm miljonit sõjas haavata saanud isikute raviks ja transpordiks.
21 miljonit eurot läheb nakkushaiguste kontrolli meetmeks.
14, 5 miljonit eurot on mõeldud töötutoetuseks, eelduseks on, et 20 protsenti on tööealised, kes võtavad end töötuna arvele. 13,6 miljonit läheb tööturuteenustele.
3,3 miljonit läheb tõlketeenustele, maksimaalne määr isiku kohta on 1600 eurot.
Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet saavad enda võimestamiseks Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuks 4,2 miljonit eurot.
Valitsus loodab lisaeelarve valmis saada sel nädalal ning selle maht ulatub tõenäoliselt üle 700 miljoni eurot. | Sotsiaalministeeriumi kulud lisaeelarves on 231 miljonit eurot | https://www.err.ee/1608568522/sotsiaalministeeriumi-kulud-lisaeelarves-on-231-miljonit-eurot | Sotsiaalministeeriumi paketi lisaeelarvesse moodustavad suures osas sõjapõgenike vastuvõtuks, majutamiseks ja muudeks teenusteks vajalikud rahaeraldised. |
"Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" (Eesti Arhitektuurimuuseum)
Koostaja Carl-Dag Lige
"Betoonist võlutud" üllatas mind heas mõttes. Eks ma natuke peljanud, et kas ma ikka viitsin ühe – olgugi tuntud ja eesti soost – ehitusinseneri elukäigu kohta väga pikalt ja süvitsi lugeda. Aga ei. Või, õigemini, jaa. Raamat on otsast otsani hästi komponeeritud, liigendatud ning eeskätt kirja pandud. Olgu tegemist essee, intervjuu või ülevaateartikliga, tühja juttu pole trükki lastud ning hästi põnev on lugeda isegi täiesti võõrastel teemadel. Eks see üks hea raamatu pointe ju ole – teha tundmatud teemad tuttavamaks.
Mulle endale meeldib muidugi kangesti, et teosel on lausa kaks eessõna ja lisaks veel sissejuhatus. Väljajuhatust pole, ent sellena toimivad elulugu, mahukas pildimaterjal, valitud tööde loetelu, register ja hulk muud huvitavat. Ja eeskätt muidugi põhimõte ise – kirjutada Eesti inimeste jaoks avaralt lahti üks kaasmaalane, kelle valitud eriala jättis ta tihtigi suurte nimede, olgu arhitektide või tellijate varju, ent kelle panus kümnetesse ja kümnetesse tähelepanuväärsetesse ehitistesse üle maailma oli enam kui poole sajandi kestnud loometöö vältel alati otsustava tähtsusega.
Ka intervjuud nii peakangelase enda, tema arhitektidest kolleegide kui pereliikmetega on tehtud professionaalselt ja korraliku ettevalmistusega – kujuneb pilt, mis igas mõttes kaaluka teose sisulist ettevõtmist igati õigustab. Betoonarhitektuuri ammuse austajana tunnen, et olen saanud raamatu, mis mu ilmapilti tõepoolest avardada suutis. Kiitus ja au!
Kui natuke tahta kriitiliseks minna, siis kaunis köide kippus juba esimesel sirvimisel sõna otseses mõttes liimist lahti minema. Võib-olla on siin tegemist delikaatse viitega, et iga kunstiteose taga peab olema lisaks kunstnikule ka oma Komendant, kes kannab hoolt, et lennukas mõte ka tegelikus maailmas toimiks ja püsiks, olgu siis tegemist hiigelhoonega või trükisega. Füüsiline objekt vajab ajas kestma jäämiseks insenerikätt. Rohkem insenere!
Hain Rebas "Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemere ruumi ajaloost" (Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus)
Muljetavaldav koguteos valitud artiklitest ja uurimustest professor Rebase ajaloolaseteelt. Nooremad põlved teavad Hain Rebast pigem poliitiku ja ühiskonnategelasena, siit raamatust saab aga hea ülevaate tema aastakümnetepikkusest tegutsemisest Läänemeremaade ajaloo uurija ja tutvustajana. Ülevaade kusjuures on meeldivalt poliitikavaba, ehkki autori seisukohad ning veendumused on selgesti olemas. Nad lihtsalt ei ole esil. Ajaloo ärakasutamist oma ilmavaate promomiseks ei saa Rebasele küll kuidagi inkrimineerida.
Meeldiv on seegi, et eri kümnendeil kirja pandud töid ei ole kiputud tänapäevaseks toimetama, nad peegeldavad omi ajastuid ning toonasi teadmisi-võimalusi-vajadusi. Kogumik ei pretendeeri ka ülevaatlikkusele ega püüa olla populaarne sissejuhatav "lühiajalugu". Rohkem on ta fragmentaarium, pildistik Läänemereruumi lugudest läbi sajandite, et mitte öelda aastatuhandete. Keskendudes arusaadavalt siinsele keskajale, mis alati autori peamiseks uurimisteemaks olnud. Et aga nood pildistused on põhjalikud, omavahel paljuski seotud ning varustet ohtrate viidetega, siis tegelikult toimib raamat ka nö lühiajaloo formaadis päris hästi, kirjutades teatud ajalooperioodid või vaatenurgad lihtsalt üksikasjalikumalt läbi.
Samuti pole siin mingit kohustust lugeda järjest ja otsast otsani, vabalt võib valida erilist huvi pakkuvad palad ning ülejäänu ootele jätta. Või vastupidi, jätta põnevaimana tunduv osa viimaseks. Kena detailina märgin, et raamat on varustet lausa kahe eri värvides järjehoiupaelaga – sest ongi loodud selliseks, kus mitu lugu võivad loomuldasa ühekorraga pooleli olla. Soliidne, hariv ja huvitav lugemine. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: August Komendandist Läänemere ruumi ajalooni | https://kultuur.err.ee/1608568525/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-august-komendandist-laanemere-ruumi-ajalooni | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärve selle nädala raamatusoovituste hulka mahtus nii ülevaateteos ehitusinsener August Komendandist kui ka Hain Rebase teos "Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemere ruumi ajaloost". |
Tallinnas tõusis 95-oktaanine bensiin nelja sendi võrra 1,839 euroni liitri kohta.
Diislikütuse liiter kasvas kahe sendi võrra 1,799 euroni liitri kohta. 98-oktaanise mootoribensiini hind tõusis nelja sendi võrra 1,889 euroni liitri kohta.
Nafta hind tõusis esmaspäeval viimase kolme nädala kõrgeimale tasemele. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeval 1,5 protsenti 112,14 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 107,27 dollarit barreli kohta. | Tanklaketid tõstsid kütuste hindu | https://www.err.ee/1608568513/tanklaketid-tostsid-kutuste-hindu | Eesti suuremad tanklaketid tõstsid esmaspäeval mootorikütuste hindu. |
Läti meistrivõistlustel toimusid MX1 ja MX2 klassi sõidud koos. Esimeses sõidus võttis MX1 klassis võidu Karlis Sabulis, teisena lõpetanud Meico Vettik oli parim MX2 klassi arvestuses. Teises sõidus saavutas Vettik kolmanda koha.
Võistluse kokkuvõttes kogus Vettik 47 punkti ning teenis etapivõidu. Teiseks tuli 45 punktiga Toms Macuks ja kolmandaks 42 punktiga Mairis Pumpurs, vahendab msport.
Kuulsal Foxhilli krossirajal toimunud Briti motokrossi meistrivõistluste teise etapi võitis MX1 klassis osalev Harri Kullas. Kvalifikatsioonis parima ringiaja välja sõitnud Kullas näitas kiiret minekut ka esimeses sõidus. Stardi järel võttis ta liidrikoha enda kätte ning suutis seda hoida kuni sõidu lõpuni. Teises sõidus sai Kullas teise koha.
Etapi kokkuvõttes teenis Kullas 47 punktiga esikoha, teiseks tuli 45 punkti kogunud sarja üldliider Tommy Searle ning kolmanda koha pälvis 40 punktiga Josh Gilbert. Sarja üldarvestuses tõusis eestlane 81 punktiga teisele kohale. | Vettik võitis Läti meistrivõistluste avaetapi, Kullas oli parim Inglismaal | https://sport.err.ee/1608568492/vettik-voitis-lati-meistrivoistluste-avaetapi-kullas-oli-parim-inglismaal | Pühapäeval toimus Aizpute krossirajal Läti motokrossi meistrivõistluste avaetapp, kus MX2 klassis teenis etapivõidu Meico Vettik. Võidurõõmu nautis ka Harri Kullas, kes pälvis esikoha Briti motokrossi meistrivõistluste teisel etapil. |
"Võimud kiitsid eelmisel nädalal heaks 41 miljoni dollari suuruse programmi, et toetada Moskvas tööhõivet," teatas Sobjanin.
"See programm kavatseb toetada enam kui 58 000 inimest, kes kaotasid töö välismaistes firmades. Neist umbes 12 500 läbib täiendkoolituse," lisas Sobjanin.
Sajad lääne ettevõtted on teatanud, et peatasid oma äritegevuse Venemaal. Lääneriigid kehtestasid samuti karmid Vene-vastased sanktsioonid.
Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul tabab Venemaad sel aastal suur majanduslangus. | Sobjanini väitel võib Moskvas kaduda umbes 200 000 töökohta | https://www.err.ee/1608568480/sobjanini-vaitel-voib-moskvas-kaduda-umbes-200-000-tookohta | Moskva linnapea Sergei Sobjanin ütles esmaspäeval, et Venemaa pealinnas võib töö kaotada umbes 200 000 inimest. Lääneriikide firmad vähendavad Venemaal oma äritegevust. |
Eelmisel hooajal auhinna võitnud Nikola Jokic viskas sel hooajal keskmiselt 27,1 punkti, võttis 13,8 lauapalli ja andis 7,9 korvisöötu. Aprilli alguses sai serblasest esimene mängija NBA ajaloos, kes on põhihooajal kogunud 2000 punkti, 1000 lauapalli ja 500 resultatiivset söötu.
Giannis Antetokounmpo viskas tänavu keskmiselt 29,9 punkti, haaras 11,6 lauapalli ja jagas 5,8 korvisöötu. Varasemalt on kreeklane pälvinud auhinna 2019. ja 2020. aastal.
Joel Embiid viskas põhihooajal liiga parimana keskmiselt 30,6 punkti, võttis 11,7 lauapalli ja andis 4,2 korvisöötu. Kameruni päritolu tsenter on kolmest ainus, kes pole seni auhinda võitnud.
Parima kaitsemängija tiitlile kandideerivad Mikal Bridges (Phoenix Suns), Marcus Smart (Boston Celtics) ja Rudy Gobert (Utah Jazz). Viimasest neljast aastast kolmel on auhinna võitnud Gobert.
Aasta treeneri tiitlile pretendeerivad Taylor Jenkins (Memphis Grizzlies), Erik Spoelstra (Miami Heat) ja Monty Williams (Phoenix Suns). Parima uustulnuka auhinnale kandideerivad Scottie Barnes (Toronto Raptors), Cade Cunningham (Detroit Pistons) ja Evan Mobley (Cleveland Cavaliers).
Kõige enam arenenud mängija auhinnale prentendeerivad Darius Garland (Cleveland Cavaliers), Ja Morant (Memphis Grizzlies) ja Dejounte Murray (San Antonio Spurs) ning parima vahetusmängija ehk kuuenda mehe tiitlile Tyler Herro (Miami Heat), Cam Johnson (Phoenix Suns) ja Kevin Love (Cleveland Cavaliers).
Auhindade võitjad kuulutatakse välja sõelmängude jooksul. | Selgusid NBA kõige väärtuslikuma mängija auhinna kandidaadid | https://sport.err.ee/1608568468/selgusid-nba-koige-vaartuslikuma-mangija-auhinna-kandidaadid | NBA avaldas kolm mängijat, kes kandideerivad põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija auhinnale. Valituks osutusid Nikola Jokic (Denver Nuggets), Giannis Antetokounmpo (Milwaukee Bucks) ja Joel Embiid (Philadelphia 76ers). |
Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ütles eelmise nädala teisipäeval, et ta plaanis külastada Kiievit, kuid Ukraina keeldus teda varasema Venemaa-suunalise poliitika tõttu võõrustamast. See intsident on Saksamaal palju poleemikat tekitanud ning nüüd võib sellega seoses ära jääda liidukantsler Olaf Scholzi Ukraina-visiit. Mis on teie hinnangul selle diplomaatilise ninanipsu tulem Saksamaa ja Ukraina praegustele suhetele?
Saksamaa välis- ja julgeolekupoliitikas on algamas uus ajastu, toimub Zeitenwende nagu sakslased seda iseloomustavad. Aga pöörde elluviimine võtab oma aja. Saksamaa on nagu suur laev, mis proovib end ümber keerata, kuid voolused ei lase seda väga kiiresti teha.
Usun, et Ukraina antud ninanips Steinmeierile lisab survet kiiremini uus suund ellu viia. Zelenski on korduvalt pööranud tähelepanu Saksamaa varasematele vigadele – suutmatusele Venemaasse kriitiliselt suhtuda; ajaloolisele müoopiale, mis on rõhutanud Natsi-Saksamaa süüd Venemaa ees, kuid vaikinud Ukrainale põhjustatud veel suurematest kannatustest; majandushuvide tähtsustamisele julgeoleku arvelt.
Steinmeier on isiklikult on varem töötanud selle nimel, et sundida Ukrainat tegema kompromisse Venemaa nõudmistele. Hetkel on Saksamaal mõnevõrra nördimust, kuid sakslased peavad tunnistama, et Ukrainal on moraalselt õigus.
Kui Saksamaa soovib olla tulevikus Euroopa juhtriik, siis peab ta oma välispoliitilise pöörde lõpule viima. See tähendab esiteks sõjaliselt suuremat panust Venemaa agressiooni peatamisele, seda nii läbi relvaabi Ukrainale kui ka suurema panuse NATO idatiival. Teiseks peab Saksamaa vabanema oma sõltuvusest Venemaa energiatarnetest.
Kust jooksevad eriarvamused Ukraina toetamise küsimuses Saksa poliitmaastikul ja ka valitsuses?
Lahkarvamused paistavad silma nii erakondade vahel kui ka nende sees. Sotsiaaldemokraadid (SPD) on olnud vana idapoliitika autorid ja suurimad toetajad ning nende jaoks on praegu toimuv pööre kõige radikaalsem. Liidukantsler Scholz reageeris väga kiiresti peale 24. veebruari, kuid on viimasel ajal olnud kõhkleval positsioonil. Annalena Baerbock on esindanud kõige nähtavamalt roheliste uut välispoliitikat, mis on väärtuspõhine, Venemaa suhtes teravalt kriitiline ja Ukrainat toetav.
Mis on nende vastuolude taga? Kas kardetakse Venemaad ärritada? Või kas leidub endiselt ka neid, kes arvavad, et Venemaaga suhete taastamine on võimalik?
Saksamaal nagu ka teistes lääneriikides kardetakse Venemaa-poolset eskalatsiooni ja soovitakse vältida sõja laienemist. Putini ähvardamine tuumarelvaga on olnud päris tõhus. Endiselt usutakse, et kui lääs püüab Venemaad mitte ärritada, olla vaoshoitud, siis saab seeläbi Venemaa agressiooni pidurdada.
Selline usk on alusetu – tegelikkuses näeme, et lääne vaoshoitus ei aita kuidagi kaasa Venemaa peatamisele; vastupidi – see julgustab Venemaad oma eesmärkide suunas jõhkralt edasi liikuma. Kuid sellist lääneriikide hoiakut on väga raske kummutada. Venemaa jätkab oma ähvardustega, et relvaabi Ukrainale toob kaasa valusaid tagajärgi abi andjatele.
Lääs ei tohiks sellisele survele alluda, vaid peaks lähtuma kainelt oma strateegilistest huvidest. Ukraina võit on Euroopa julgeoleku jaoks määrava tähtsusega ja selle nimel tuleb teha kõik, mis võimalik. Venemaa eesmärk on loomulikult vastupidine ja Venemaa kaitseb oma huve selliselt, nagu Kremlis neid defineeritakse – lääne huvi on tõestada, et Venemaa soov oma mõjusfääri taastada ei ole realistlik ega ratsionaalne.
Saksa valitsus on öelnud, et valitsus Saksa sõjaväe kaudu relvaabi anda ei saa, sest see hakkaks kahjustama Saksamaa enda ja ka NATO kaitsevõimet.
Selline põhjendus on väga lühinägelik. Kui Ukraina ei saavuta võitu Venemaa üle, läheb NATO kaitsmine tulevikus palju rohkem maksma. Saksamaa püüab hoida Ukraina julgeoleku lahus NATO julgeolekust, kuid need kaks on omavahel tugevalt seotud.
Küll aga on pakkunud raskemat relvastust ettevõte Rheinmetall, kelle ladudes seisavad vanad jalaväe lahingumasinad ja soomukid. Selle abi saatmise või müügi peab valitsus heaks kiitma. Kui tõenäoline on, et see heaks kiidetakse ja millal see võiks juba toimuda?
Ukraina ja teised Venemaa naabrid läänes peavad jätkama Saksamaa survestamist, et need otsused tuleksid võimalikult kiiresti. | Kristi Raik: Saksamaa on nagu suur laev, mis proovib end ümber pöörata | https://www.err.ee/1608568441/kristi-raik-saksamaa-on-nagu-suur-laev-mis-proovib-end-umber-poorata | Kui Saksamaa soovib olla tulevikus Euroopa juhtriik, siis peab ta asuma Ukrainat aktiivsemalt nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt toetama, ent Saksa välispoliitika on nagu suur laev, mida kiiresti ümber pöörata on raske, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik intervjuus ERR-ile. |
Kompartei ametnikud seisavad sel aastal silmitsi suurte väljakutsetega, et säilitada riigis kiiret majanduskasvu. Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat, see vähendab riigisisest tarbimist ja kahjustab tootmistegevust. Riiki räsib ka kinnisvarakriis, teatas The Wall Street Journal.
Venemaa sissetung Ukrainasse tõstis maailmaturul toorainete hinda. Lääneriikides kiireneb inflatsioon. Hiina majandus sõltub aga ekspordist. Paljud majandusteadlased on seetõttu skeptilised, kas Hiina suudab sel aastal suurendada oma SKP-d 5,5 protsendi võrra.
"Kasvueesmärki täita on praegu võimatu," ütles uuringufirma Rhodium Group Hiina ekspert Logan Wright.
Suurema osa esimese kvartali kasvust saavutas Hiina jaanuaris ja veebruaris. Märtsis sulges kompartei viiruse leviku ohjeldamiseks mitu suurlinna. Pole teada, millal piirangud saavad läbi, see võib aga pärssida riigi teise kvartali majanduskasvu.
"Keskkonna keerukus ja ebakindlus nii kodu- kui välismaal on suurenenud ning majanduse areng seisab silmitsi suurte väljakutsetega," ütles esmaspäeval riikliku statistikabüroo pressiesindaja Fu Linghui.
Eriti keeruline on olukord Shanghais. "Kui tootmist ei suudeta Shanghais taastada, siis suletakse pärast maikuud täielikult kõik tööstussektorid, millel on tarneühendused Shanghaiga. Eriti kannatab autotööstus," teatas tehnoloogiafirma Huawei tippjuht Richard Yu. | Ametlikud andmed: Hiina majandus kasvas esimeses kvartalis 4,8 protsenti | https://www.err.ee/1608568462/ametlikud-andmed-hiina-majandus-kasvas-esimeses-kvartalis-4-8-protsenti | Hiina kommunistlik partei avaldas 2022. aasta esimese kvartali majanduskasvu numbrid. Pekingi teatel kasvas Hiina majandus 4,8 protsenti. |
Väikeste pausidega veetis Tõnu Meetua kogu ENSV-aegse karjääri Pärnu Kalakombinaadi puuri kaitstes ja seda just meeskonna kuldajal, mil võideti ohtralt medaleid ja karikaid.
Meetua jaoks olid tipphetkedeks kaks järjestikust karikavõitu, kui ta kaitses pärnakate väravasuud Kadrioru staadionil nii 1981. kui ka 1982. aastal finaalis. Lisaks krooniti ta ENSV karikavõitjaks ka 1988 ja 1990, siis küll varukollkiprina.
1985. aastal tuli Kalakombinaat/MEK ENSV meistriks, hõbemedali teenis Meetua 1978. ja 1981. aastal ning tuli viiel korral pronksile.
Iseseisvuse taastanud Eesti esimeste meistrivõistluste ajal 1992. aastal sai Meetua juba 37-aastaseks, aga debüteeris ikkagi Pärnu JK väravas, kui alistati Viljandi JK 4:1. Veel hooajal 1995/1996 käis ta Pärnu esindusmeeskonnal Pärnu JK/Kalev abiks ning jagas Eesti meistrisarjas väljakut ka näiteks toona 16-aastase Raio Piirojaga.
Pärast karjääri lõpetamist tegutses Meetua pikki aastaid Pärnus treeneri ja väravavahtide treenerina. Tõnu Meetua innustusel hakkas jalgpalliga tegelema tütar Elis, kes esindas koondist aastatel 1995–2011 kokku 63 ametlikus mängus.
Eesti Jalgpalli Liit avaldab kaastunnet Tõnu Meetua perele, lähedastele ja kogu jalgpalliperele. | Suri teenekas väravavaht ja treener Tõnu Meetua | https://sport.err.ee/1608568192/suri-teenekas-varavavaht-ja-treener-tonu-meetua | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) mälestab teenekat väravavahti ja treenerit Tõnu Meetuat (25.05.1955–17.04.2022). |
Sulev Valner on pikaaegne ajakirjanik, kes 2013. aastal asus tööle siseministri nõunikuna haldusreformi küsimustes. Alates septembrist 2015 töötab ta rahandusministeeriumis regionaalhalduse osakonna nõunikuna.
Andres Jõesaar on ERR-i endine nõukogu esimees. Alates 2017. aastast on ta Balti Filmi-ja Meediakooli meediapoliitika dotsent.
Ekspertliikme valib teisipäeval riigikogu kultuurikomisjon.
Rein Veidemann kinnitas ERR-ile, et tema soovib nõukogu eksperdi kohale uuesti kandideerida ja oli üks neist, kes avalduse esitas.
Praeguse ERR-i nõukogu ekspertliikmed on peale Rein Veidemanni veel Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg. | ERR-i nõukogu ekspertliikmeks pürgivad Veidemann, Valner ja Jõesaar | https://www.err.ee/1608568312/err-i-noukogu-ekspertliikmeks-purgivad-veidemann-valner-ja-joesaar | Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ekspertliikmeks pürgivad praeguse liikme Rein Veidemanni kõrval ERR-ile teadaolevalt ka Sulev Valner ja Andres Jõesaar. |
Produtsent Tanel Tatteri sõnul näitab "Apteeker Melchiori" avanädala vaatajanumber, et üle pika aja liigub Eesti film taas 100 000 vaataja suunas. "Viimaste aastate edukaim kodumaine film "O2" tõi avanädalavahetusel kinno üle 15 000 vaataja. Teise koha omanik on "Soo", mida käis avanädalavahetusel vaatamas ligi 14 000 inimest. "Apteeker Melchiori" vaatajaskond oli kaks korda suurem."
Filmilevitaja Timo Diener lisas, et "Apteeker Melchiori" avanädalavahetuse tulemusele jäävad alla kõik viimasel ajal Eestis linastunud rahvusvaheliste suurtootmiste tulemused. "Kõigi aegade edukamat Ämblikmehe filmi "Ämblikmees: Pole koduteed" käis Eestis avanädalavahetusel vaatamas 22 551 vaatajat. Ka Eestis läbi aegade edukaimaks osutunud Bondi film "No Time To Die" tõi avanädalavahetusel kinodesse "Apteeker Melchioriga" võrreldes vähem inimesi – 23 660 vaatajat.," ütles ta ja lisas, et "Apteeker Melchiori" avanädalavahetuse vaatajanumber ületab ka "Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaksu", "Tasujad: Igaviku sõja" ning "Star Wars: Jõud tärkab" avanädalavahetuse tulemusi.
"Apteeker Melchiorist" parema tulemuse on koroonaperioodil teinud vaid Christopher Nolani suurfilm "Tenet", mis tegi avanädalavahetusel ka kogu Eesti filmiajaloo tipptulemuse 53 000 vaatajaga.
"Apteeker Melchiori" avanädalavahetuse vaatajanumbri alusel võib prognoosida, et Elmo Nüganeni krimipõnevikust saab esimene pärast koroonapandeemia algust linastunud kodumaine film, mis toob kinodesse 100 000 vaatajat. Koroonaeelsel perioodil tõid Eesti kinodesse esilinastusperioodi jooksul üle 100 000 vaataja sellised hittfilmid nagu näiteks "Tõde ja õigus", "Talve", "1944", "Seltsimees laps", "Nimed marmortahvlil", "Eia jõulud Tondikakul", "Klassikokkutulek" ja "Sipsik".
Koroonaperioodil on selline tulemus jäänud Eesti filmitootjate jaoks kättesaamatuks. Senine koroonaperioodi rekord kuulub spinoonipõnevikule "02", mida käis kinos vaatamas 75 000 inimest. | "Apteeker Melchior" kogus avanädalal pea 30 000 kinokülastust | https://kultuur.err.ee/1608568357/apteeker-melchior-kogus-avanadalal-pea-30-000-kinokulastust | Möödunud esmaspäeval esilinastunud Elmo Nüganeni filmi "Apteeker Melchior" kogus avanädalal 29 642 vaatajat, mis on koroonaperioodi edukaim kodumaise filmi avanädala tulemus. |
Rootsi politseiülem Anders Thornberg lubas, et politsei teeb kõik endast oleneva, et rahutused riigis lõpetada. Tema sõnul on vägivald tõsine ühiskonnavastane kuritegu. Thornbergi sõnul on tegemist millegi veel hullemaga kui vägivaldse mässuga, vahendas Yle.
"Kahtlustame, et protestijatel on sidemeid kuritegelike organisatsioonidega," ütles Thornberg.
Thornbergi sõnul on politsei valitsust pidevalt informeerinud, et kuritegevusega tuleb võidelda, kuid riigis on jätkuvalt liiga vähe politseinikke.
Hiljutised rahutused said alguse Taani paremäärmusliku poliitiku Rasmus Paludani vastastest protestidest. Paludan tegi visiidi Rootsi. Parteid Stram Kurs juhtiv Rasmus Paludan on tekitanud inimeste vihaseid reaktsioone muuseas koraanipõletamise aktsioonidega. Rahutused levisid nädalavahetusel üle riigi. Ööl vastu esmaspäeva jätkusid rahutused Malmös ja Norrköpingis.
Malmös süüdati öösel autosid. Politseinikke rünnati kividega. Kohalikus koolis puhkes tulekahju, politsei kahtlustab süütamist, teatas Rootsi televisioon SVT
Norrköpingis loopisid maskis protestijaid politseinikke kividega, teatas Aftonbladet.
Rootsi peaminister Magdalena Andersson mõistis rahutused hukka.
Politseid on kritiseeritud selle eest, et lubas Paludanil korraldada üritusi. Politsei tuletas aga kriitikutele meelde, et sõnavabaduse piiramine nõuab väga tugevat põhjust, vahendas Uusimaa. | Rootsis sai vägivaldsete rahutuste tõttu viga 26 politseinikku | https://www.err.ee/1608568303/rootsis-sai-vagivaldsete-rahutuste-tottu-viga-26-politseinikku | Rootsis puhkesid nädalavahetusel suured rahutused, politsei teatel on rahutuste tõttu viga saanud juba 26 politseinikku ja veel 14 inimest. Politsei teatel on protestijatel sidemeid ka kuritegelike organisatsioonidega. |
"Kobrastel on Pirita jõe ääres head tingimused: süüa on piisavalt, elukohti jätkub. Ega neil siin ohustajaid pole – nii et mis viga paljuneda," tunnistas Kostivere jahiseltsi jahimees Marko Olop. Ta lisas, et peale rikkaliku toidulaua meeldivad kobrastele ka Pirita jõe pehmed kaldaäärsed, kuhu saab uuristada sügavad urud.
Õnneks pole koprad oma tegevusega üleujutusi tekitanud. Küll on aga aastaid olnud koprad tülinaks botaanikaaias, sest seal kasvab taimi, mille juured neile eriti maitsevad. Kobras on taimetoiduline, kelle söögilaual on paarsada taimeliiki, peamiselt haab, paju ja kask.
Olopi sõnul on kobraste liigarvukusega võitlemine linnas üsna võimatu ülesanne. "Tiheasustusalal ei ole jahipidamine lubatud ja neid ei saa siin ka püüda," ütles ta.
Kohalike kalameeste sõnul pole nad sel kevadel veel kopraid näinud, varematel aastatel aga küll.
Linnaosavanem Tõnis Liinat paneb Pirita jõe ääres jalutajatele südamele, et koeraga ei maksa kopra territooriumile minna ning tasub olla ettevaatlik, sest koprad uuristavad kaldad alt õõnsaks ja on oht vanadesse urgudesse kukkuda. | Pirita jõe kallastel müttab ohtralt kopraid | https://menu.err.ee/1608568291/pirita-joe-kallastel-muttab-ohtralt-kopraid | Pirita jõe kallastel on piirkondi, kus liikudes tasub olla ettevaatlik, et mitte kopraurgu kukkuda. |
Kollektiivse Putini režiim uskus, et saab Ukrainast kiiresti jagu, loetud tundide või kahe-kolme päevaga, ning USA ja NATO peavad varem või hiljem asuma Kremli 2011. aasta detsembris esitatud ultimaatumeid täitma. Euroopa on hirmutatud ja valmis suuri järeleandmiseid tegema.
Moskva ja Pekingi pragmaatiline partnerlus õitseb. Maailma suurimad autokraatlikud riigid haaravad otsustavalt initsiatiivi ning suruvad läänt välja igalt poolt, kus vähegi võimalik: elagu oma dekadentses ja hääbuvas Euroopa ja Põhja-Ameerika mullis. Ülejäänud maailm omandab üha enam Venemaa ja/või Hiina näo, olgugi teatud kohalike iseärasustega.
Koostöö teiste BRICS-i partneritega (India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga) samuti tugevneb. Hiina saab tuult tiibadesse ning asub Taiwani küsimust lahendama. Läänemaailm ei saa enam rahus elada, sest demokraatlike riikide ja nende liitude lõhestamine jätkub täie hooga, et nad oleksid lõplikult nõrgestatud ja alla surutud ning ei mõtleks enam Venemaale ja Hiinale vastu hakata.
Putini märg unenägu ei täitunud. Ukraina osutus ületamatuks komistuskiviks. Ebaõnnestunud kukutusrünnak Kiievile muutus paratamatult Z-õjaks, sest Kremli poliitilisel, propagandistlikul ja sõjalisel masinal on juht, kuid pole tagurpidikäiku ega rooli. See liigub edasi üle kivide, kändude ja laipade. Vaatamata sellele, et kuristik paistab otse ees. Putin ei usalda pidureid, ainult gaasipedaali. Ta ei ole oma märjast unenäost veel üles ärganud.
Venemaa peamine soov, Ukraina allutamine selle hävitamise kaudu ei ole muutunud, kuigi arengud sõjatandril räägivad teist keelt. Kreml keskendub "laiendatud" Donbassi "denatsifitseerimisele". See tähendab genotsiidi tunnustega etnilist puhastust massimõrvade abil. Lisaks sadade tuhandete elanike küüditamine ja põgenema sundimine.
P-võit
Kremli ideoloogid nähtavasti murravad pead, mida ja kuidas võiduna serveerida 9. mail, mis on Venemaa jaoks teadagi pühamaist püham tähtpäev. Ükski sõda ei pea tähtaegadest lugu, kuid 9. maid edasi ei lükka ning võidupüha kaotusehõnguline tähistamine ei tule kõne all.
Ukrainale lubati tarnida lääne tipprelvastust. Selle kohale toimetamine järgmise paari nädala jooksul on kriitilise tähtsusega Venemaa P(yrrhose)-võidu vormistamiseks.
Kremli tõenäoliselt välja kuulutatav P-võit on Donbassi, sealhulgas Mariupoli "vabastamine". Mistahes pilte "vabastatud" territooriumidest ja linnadest ei ole võimalik isegi fotošoppida, tuleb kasutada vanu kaadreid. Tõdetakse, et võitus "fašismi" vastu käib küll plaanipäraselt, kuid on poolel teel.
Tegelikkus on muidugi teine. Venemaa relvajõududele põhjustatakse veelgi suuremaid kaotusi. Vene sõjaväelaste moraal langeb, nagu ka nende suutlikkus Ida-Ukrainas hõivatud alasid kontrollida ning ukrainlaste pealetungi tõrjuda.
Venemaa kurnab ja hävitab ennast ise
Moskva taktika on selge: Ukraina viimine murdumispunkti igapäevaste raketirünnakutega ning pealetungiga riigi idaosas, mis toovad surma, põgenikke ja hävingut.
Lääne abi Ukrainale ei õnnestu ära hoida ega takistada, kuid Putin tõenäoliselt arvab, et Ukraina on varsti "küps" või vähemalt Venemaa, mille territooriumil ei toimu sõjalist tegevust, peab igal juhul palju paremini ja kauem vastu. Maagaasi ja nafta müük veel toimib ning Kremli Z-õjakassa täitub iga päev vähemalt miljardi euro võrra.
Venemaa tegeleb ise enda kurnamise ja hävitamisega, majanduslikult ja sotsiaalselt. Kõikvõimas riik seisab savijalgadel ning ei oska muud moodi reageerida lääne sanktsioonide tõttu tekkinud probleemidele, kui nõukogude minevikku tagasi minnes.
Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko avastas, et Venemaal ei toodeta naelasid. Kujutage ette, metallide poolest rikkaimas riigis pole naelu! Ta pakkus välja, et Venemaa ettevõtted peaksid käsukorras hakkama naelasid tootma.
Seega, inimesed ja ettevõtted peaksid kõik täitma Kremlist tulnud käske. Hurraaga tagasi Brežnevi (või koguni Stalini) aegadesse. Teadagi, millega lõppes toonane plaanipärane enese kurnamine ja hävitamine.
Tõe varjamine on üha raskem
Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva mälestustseremoonia video ülesvõte heli kadus, kui loeti ette hukkunud ja päästetud meremeeste arvud. Teleülekanne Saksamaalt toimunud jalgpallimängult katkes, kui ekraanile ilmusid tribüünidel olnud toetusavaldused Ukraina. Sporti ja poliitikat (Z-õda on poliitika?) ei tohi omavahel segada. Seda räägib Moskva.
"Mida kaugemal Moskvast, kus protestivaim on üha nõrgem, seda vähem kaupa poodides."
Moskva poelettidel olevat veel enam-vähem kõike saada. Nähtavasti tehakse kõik laod tühjaks. Püütakse näidata, et midagi justkui ei toimugi. Polegi mingeid raskusi ega probleeme. Mida kaugemal Moskvast, kus protestivaim on üha nõrgem, seda vähem kaupa poodides.
Kreml eitab Butšas toime pandud veretöid. Muidugi ka kõik muid kuritegusid. Mariupolis toimetavad mobiilsed krematooriumid. Pole laipu, pole asitõendeid.
Tagatipuks ei pea Putin ja tema ustavad sõjardid lugu isegi oma kõige pühamast tõotusest, et omasid maha ei jäeta. Jäetakse küll, jäetakse vedelema Ukraina teedele ja põldudele.
Tõde jõuab ükskord venemaalasteni. Mõned neist keelduvad ka siis kõike seda uskumast. Teised võrdlevad Putinit Staliniga: ta tappis inimesi, kuid tegi ka palju head (täpsustamata, et mida siis). Kolmandad saavad šoki.
Venemaa degradeerumine
Liberaalse lääne dekadentsist jutlustav Venemaa seisab ise kiireneva degradeerumisega silmitsi. Deduškad on suures osas ennast surnuks joonud. Putinism on sisuliselt moondunud babuška-fašismiks.
Aastatetagused videoklipid Venemaa väikelinnade vanatädidest, kes rituaalselt vandusid ja needsid läänt ning matsid mulla alla "saatana" (USA presidendi) pildi, ei tundu enam naljakad. Samuti hüsteerilised sõjalis-patriootilised näitemängud, mis päädisid "fašistide" hävitamisega. Või tankideks ja pommituslennukiteks kaunistatud lasteaialapsed.
Sisemiselt agressiivne riik ei saa olla teiste riikide suhtes mitteagressiivne. Barbaarne sõda muudab ennegi kriminaalselt meelestatud sõdureid (Venemaa sügavustest ehk glubinkast) veelgi jõhkramaks. Kogemus on olemas: Afganistanist, Tšetšeeniast ja Süüriast tagasi pöördunud sõjaväelased, sealhulgas ajateenijad, kes tapsid valimatult inimesi, ei leidnud teed korralike inimeste sekka, vaid täiendasid kuritegelike jõukude (alates 2014. aastast ka niinimetatud Wagneri) ridu.
Ukraina paljaksvarastamine, alates tööstusmasinatest ja autodest ning lõpetades pesumasinate, pannide ja mänguasjadega, kandub paratamatult üle Venemaale. Ees seisab defitsiidiajastu, mis oli ka Nõukogude ajale omane. Venemaalased hakkavad massiliselt varastama ka oma riigis. Mis ripakil, see ära.
Lipulaev Moskva uppus täpselt 110 aastat peale Titanicut. Ukraina on piltlikult jäämägi, mille otsa sõidab tahtlikult "uppumatu" Venemaa. Idanaaber muidugi ei kao vee alla, kuid ta jääb pikkadeks aastateks rivist väljas.
Potjomkini küla ehitamisele võib järgneda Potjomkini mäss (27. juunil 1905. aastal puhkes Vene soomuslaeval Knjaz Potjomkin-Tavritšeski, Ukraina rannikul toimunud laskeharjutuste ajal, madruste mäss ebapädevate ohvitseride vastu. Taustaks kaotus Jaapani vastu peetud sõjas ning roiskunud lihast valmistatud boršisupp). | Kalev Stoicescu: Putini Z-õda | https://www.err.ee/1608568282/kalev-stoicescu-putini-z-oda | Liberaalse lääne dekadentsist jutlustav Venemaa seisab ise kiireneva degradeerumisega silmitsi. Deduškad on suures osas ennast surnuks joonud. Putinism on sisuliselt moondunud babuška-fašismiks, kirjutab Kalev Stoicescu. |
Uibokandi võiduajaks oli 50-kilomeetrisel distantsil kaks tundi, 12 minutit ja 57 sekundit. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Evelina Ermane-Marcenko (2:19.59) ja Zane Kelpe (2:23.51), vahendab EJL.ee.
"Kuigi saabusin alles sel nädalal Portugalist kodumaale, otsustasin nädalavahetusel ikkagi juba võistelda. Kuigi ilm oli päikseline, oli tuul päris külm ja pakkisin ennast korralikult riidesse," rääkis Uibokand.
"Stardist läksin pigem rahulikumalt ära ja liikusin raja esimestel kilomeetritel grupis ettepoole. Sain selle ajaga teistest naistest mööda ja enam sõidul konkurentidega kokku ei puutunud. Kuigi endal suurepärast minekut ei tundnud, nautisin mõnusalt voolavaid singleid rajal ja sõitsin üsna kiiresti lähimate jälitajatega vahe sisse ja edasi proovisin head tempot hoida sõidu lõpuni."
"Sõidul sain ka väikse tehnilise viperuse, kui litrite ümber mässinud oksa tõttu tuli kett maha, mis kinni kiilus ja lahti tulla enam ei tahtnud," jätkas võitja. "Peale mõningast pusimist sain aga kätte nii keti kui patuse oksajupi."
"Kuna vahe konkurentidega oli piisavalt suur, siis kaotasin vaid kohti üldarvestuses meestele ja ise sain hoopis kogemuse võrra rikkamaks."
Meeste klassis pälvis esikoha Oskars Muižnieks (1:46.19), edestades Lauris Purninši (1:48.47) ja Andž Flaksist (1:50.04). | Janelle Uibokand võitis Lätis maastikumaratoni | https://sport.err.ee/1608568294/janelle-uibokand-voitis-latis-maastikumaratoni | Lätis Tukumsis toimunud MTB Maratons sarja esimesel etapil pälvis Eesti valitsev maastikumaratoni meister Janelle Uibokand esimese koha. |
Kiievi Solistide kontsertreis algas 23. veebruaril Itaalias, päev enne, kui Venemaa kuulutas Ukrainale sõja. Koju tagasi nad enam ei pääsenud ja muusikud pole sellest ajast peale oma lähedasi näinud.
Pärast kontserte Itaalias on lühikese ajaga korraldatud orkestrile lisakontserte Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Leedus, Lätis. Kiievi Solistide lavapartneriteks nendel kontsertidel on olnud Norra Kammerorkester, Baseli Kammerorkester, Eric Ericssoni kammerkoor, Benny Anderson jpt.
"Keeruline on hetkel emotsioone sõnadesse panna. Meie pered on jäänud Ukrainasse, kuid oleme nendega igapäevaselt ühenduses," rääkis kammerorkestri kunstiline juht Anatoli Vassõlkivskõi. "Meie töö on hetkel keeruline, kuid me musitseerime. Muusika aitab ja hetkel on meie peamine kohus hoida elus Ukraina kultuuri. Me mängime rahu nimel."
23. aprillil jõutakse Eestisse. Kiievi Solistide kontserdid toimuvad 24. aprillil Paide Muusika- ja Teatrimajas, 25. aprillil Vanemuise kontserdimajas, 26. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses, 27. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 28. aprillil Jõhvi kontserdimajas. Tartu ja Tallinna kontsertidel on kaastegev Eesti Rahvusmeeskoor koos dirigent Mikk Üleojaga. Ühisesituses kõlab ka Arvo Pärdi looming.
Eesti Kontsert, kelle kutsel Kiievi Solistid Eestisse tulevad, on sõja algusest püüdnud leida viise, kuidas laastatud Ukrainat ja põgenikke oma tegevusega aidata. "Muusika ei vaiki, ka sõja ajal. Oleme korraldanud toetuskontserte ja kogunud annetusi, kuid nüüd avanes meil võimalus kutsuda Ukraina tippmuusikud ise oma lugu rääkima. Kutsun kõiki neist kontsertidest osa saama, et laval olevatele muusikutele kinnitada – me oleme teiega," rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Kammerorkester Kiievi Solistid koosneb väljapaistvatest muusikutest kõikjalt Ukrainast, kellest enamik on rahvusvaheliste konkursside laureaadid. Orkestri asutajaks oli Ukraina viiuldaja ja pedagoog Bogodar Kotorovitš (1941–2009). Estonia kontserdisaalis esinesid Kiievi Solistid viimati 2007. aastal Ukraina helilooja Valentin Silvestrovi autorikontserdil. Väljapaistvate saavutuste eest on Ukraina välisministeerium orkestrile omistanud tiitli "Ukraina kultuuri saadik maailmas".
Ukraina sõjapõgenikele on kontserdid tasuta. Annetusi kogutakse Ukraina kultuurikeskuse heaks. | Ukraina solistide kammerorkester jõuab Eestisse | https://kultuur.err.ee/1608568255/ukraina-solistide-kammerorkester-jouab-eestisse | Eestisse saabub kontserte andma Ukraina orkester Kiievi Solistid. Kammerorkester on andnud kontserte üle Euroopa, esitades muusika kaudu oma rahva traagilise loo. |
Seni on lennufirma Xfly kaubamärgi all teenindanud väiksemate lennukitega suurte lennufirmade regionaalliine.
180-kohalise lennuki lisandumisel saab lennufirma pakkuda nii Eesti turule kui ka suurematele Euroopa lennufirmadele, reisikorraldajatele ja tšarterlendude organiseerijatele täisteenust ehk lennukeid 70–180 istekohani.
Airbus A320 lennukit hakatakse käitama Nordica lennuettevõtja sertifikaadil, mille alt opereeritakse praegu ühe CRJ900-ga Rootsi siseliini, kohaliku omavalituse riigihanke korras.
Nordic Aviation Groupi esindaja Jan Palmer ütles, et ettevõte on valmis regionaallendude turule lisaks sisenema oluliselt laiemasse turusegmenti. "Suured kommertslennufirmad keskenduvad üha enam oma prioriteetsetele tegevustele ja regionaalse iseloomuga lennuoperatsioone ning lisamahte lennuhooaja kõrgperioodil, ostetakse sisse just meiesugustelt ettevõtetelt," sõnas ta.
Lennundusgrupi kommertsosakonna esindaja Anton Õnniku sõnul plaanib firma järgmise paari aasta jooksul võtta oma lennukiparki vähemalt 10 Airbus A320 lennukit.
"See võimaldab meil jõuda hädavajaliku kriitilise massini ja saada selles segmendis samuti oluliseks tegijaks Põhja-Euroopas," ütles Õnnik.
Selle aasta suvel käitab NAG kokku 17 lennukit, nende seas seitset ATR72-600, üheksat CRJ900 ja alates 1. juulist lisanduvat Airbus A320 lennumasinat. | Nordica liisib välisturul laienemiseks Airbus 320 lennuki | https://www.err.ee/1608568279/nordica-liisib-valisturul-laienemiseks-airbus-320-lennuki | Nordic Aviation Group liisib 180-kohalise Airbus 320 lennuki, mida plaanib kasutada nii Eesti turul kui ka suurematele Euroopa lennufirmadele teenuse pakkumiseks. Järgmise paari aasta jooksul plaanib ettevõte liisida kokku 10 sellist lennukit. |
Karjääriseminar keskendub praegu olulistele teemadele tööturul, sealjuures on teise päeva teemad suunatud tööandjatele.
Karjääriseminari ajakava
Teisipäev
Kell 10.00–10.10 Sissejuhatus ja töötukassa juhi Meelis Paaveli tervitus
Kell 10.10–10.45 Minu uus töökoht – kust ma selle leian?
Juta Palmeri, Fontese juhtivkonsultant
Kell 11.00–11.45 Tööandja või töötaja – kelle käes on tugevam pool töölepingu sõlmimisel?
Sven Enok, maksu- ja tolliameti juhtiv maksuaudiitor; Ene Olle, tööinspektsiooni nõustamisjurist; Sirle Blumberg, sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite tugiteenuse juht
Kell 12.00–12.45 Ajutisest töökohast püsiva töölepinguni
Kristjan Peäske, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige, restorani Lee ja Lore bistroo juhatuse liige ja omanik; Killu Maidla, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Kell 13.00–13.45 Õppimine või töö – milline valik teha?
Lemme-Getter Metsala, töötukassa tööandjate konsultant ja karjäärinõustaja
Kell 14.00–14.45 Miks on vajalik hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel?
Küllike Oja, karjäärinõustaja; Laine Randjärv, personaalse arengu koolitaja
Päeva juhib Kristjan Pihl
Tööandjate seminari ajakava
Kolmapäev
Kell 10.00–10.05 Sissejuhatus
Kell 10.05–10.45 Tööandjad muutuval tööturul
Marie Evart, RecruitLab turundusjuht
Kell 11.00–11.45 Mida saab tööandja teha, et töötaja tööle asumine oleks võimalikult sujuv?
Natalja Horohordina, Eesti Energia värbamise ja töösuhete valdkonnajuht
Kell 12.00–12.45 Kuidas panustada töötajate väljaõppesse?
Priit Orasson, G4S-i Eesti juhatuse liige; Illinor Siebold, töötukassa tööandjate konsultant
Kell 13.00–13.45 Mida tööandjana silmas pidada I töökogemuse pakkumisel?
Lea Kimber, Maxima Eesti personalijuht; Madis Laid, Ibis Tallinn Center tegevjuht ja EHRL juhatuse liige; Kristjan Vanaselja, GoWorkABit kaasasutaja ja tegevjuht
Kell 14.00–14.45 Kuidas saada unistuste tööandjaks?
Kristel Maran, PARE juhatuse aseesimees; Marika Raiski, Elisa suhtekorraldusjuht; Evelin Ausmees, töötukassa personali peaspetsialist
Päeva juhib Kai Miller | Otse teisipäeval ja kolmapäeval: töötukassa karjääriseminar | https://www.err.ee/1608568249/otse-teisipaeval-ja-kolmapaeval-tootukassa-karjaariseminar | Töötukassa korraldab sel nädalal neljandat korda virtuaalse üle-Eestilise töö- ja karjäärimessi, mille üks osa on teisipäeval ja kolmapäeval toimuv karjääriseminar. Mõlemal päeval kell 10.00–14.45 kestvat seminari saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. |
Draghi sõnul on ta Putiniga suhelnud ka pärast sõja puhkemist. Intervjuus väljendas ta oma pettumust Putini suhtes.
"Ma hakkan arvama, et neil inimestel on õigus, kui nad ütlevad, et temaga on mõttetu rääkida, see on lihtsalt ajaraiskamine," ütles Draghi.
Ajaleht uuris, kas Itaalia peaminister jagab USA presidendi Joe Bideni karmi hinnangut Venemaa sõjalise tegevuse suhtes Ukrainas.
"Sellised terminitel nagu genotsiid või sõjakuriteod on täpne õiguslik tähendus. Tuleb kontrollida, millised terminid sobivad kõige paremini Venemaa armee ebainimlike tegudega. Sellegipoolest peame tunnistama, et viimastel kuudel, enne invasiooni, oli USA luurel informatsioon, mis osutus kõige täpsemaks," vastas Draghi.
Ajaleht uuris, kas Draghi jaoks tuli sõja puhkemine ootamatult.
"Lootsin viimase hetkeni, et sõda ei puhkeks. Suhtlesin vahetult enne sõja algust Putiniga. Üritasin teda veenda, sellegipoolest ei üllatanud see invasioon mind. Venemaa oli Ukraina piiri lähedale koondanud 200 000 sõdurit. Oli ka varasemaid pretsedente, mida Nõukogude Liit oli teinud Poolas, Ungaris ja Tšehhoslovakkias," ütles Draghi.
Draghi hinnangul kukkus aga Putini esialgne plaan läbi.
"Nagu paljud teised, pidasin konflikti alguses tõenäoliseks venelaste kiiret võitu, see oleks seadnud ohtu ka naaberriigid. Seda ei juhtunud. Putini võitu ei tulnud ja me ei tea, kas seda kunagi tulebki. Peame ukrainlasi aitama ja seda me ka teeme," ütles Draghi.
Draghi sõnul ta mõistab põhjuseid, miks Rootsi ja Soome kaaluvad nüüd NATO-ga liitumist.
Oma intervjuus kutsus Draghi ka Euroopat üles leidma alternatiivseid gaasi- ja naftaallikaid.
"Euroopa ostab üle poole Venemaa eksporditavast gaasist. Turujõud, mis Euroopa Liidul Moskva üle on, on relv, mida tuleb kasutada. Gaasi hinna ülemmäär vähendaks rahasummat, mida me Venemaale iga päev anname," ütles Draghi.
Draghist sai Itaalia peaminister 13. veebruaril 2021. aastal. Ta võttis president Sergio Mattarella soovitusel üle erakorralise valitsuse juhtimise. Draghi on majandusteadlane, kelle valitsusse kuuluvad peaaegu kõik Itaalia parlamendiparteid. | Draghi: Putiniga rääkimine on praegu ajaraiskamine | https://www.err.ee/1608568213/draghi-putiniga-raakimine-on-praegu-ajaraiskamine | Itaalia peaminister andis intervjuu ajalehele Corriere della Sera, kus ta ütles, et Venemaa president Vladimir Putin pole huvitatud rahu sõlmimisest. Draghi hinnangul on Putiniga rääkimine praegu mõttetu ning ajaraiskamine. |
Uudisteagentuuri Reuters andmetel ei saanud avariis tõsiseid vigastusi ükski osapool. Õnnetuse täpsemaid asjaolusid pole veel avalikustatud.
Inglismaa meedia teatel ei seganud vahejuhtum Fernandesil trenni kaasa tegemast.
27-aastane Fernandes on Man Unitedi jaoks väga oluline mängija. Inglismaa kõrgliigas on tal tänavu kirjas 30 kohtumist, üheksa väravat ja kuus resultatiivset söötu.
Meeskonnal seisab juba teisipäeval ees võõrsilmäng põhimõttelise rivaali Liverpooliga, laupäeval sõidetakse aga külla Arsenalile. | Bruno Fernandes pääses avariist terve nahaga | https://sport.err.ee/1608568210/bruno-fernandes-paases-avariist-terve-nahaga | Manchester Unitedi poolkaitsja Bruno Fernandes saatus esmaspäeva hommikul treeningule sõites autoõnnetusse, aga pääses juhtunust vigastusteta. |
Möödunud hooajal Tartu Bigbanki abitreenerina kohaliku auhinnalaua puhtaks löönud Lüütsepa sõnul on ta uue väljakutse ees põnevil, vahendab Volley.ee.
"Eesti võrkpall vajab kõrgliigasse hädasti uut verd ja on väga huvitav sellest projektist, millegi üles ehitamisel, osa saada. Minu jaoks on tähendusrikas, et saan juhendada oma sünnilinna meeskonda," lausus Lüütsepp.
Kokku on Lüütsepp treenerina töötanud 12 aastat, nendest kolm peatreenerina Tartu Bigbankis ja kolm aastat Akaa Volley eesootsas Soome Mestaruusliigas.
Meeskonna spordidirektor Urmas Tali sõnul on Lüütsepa Võrru tagasi toomine igati loogiline samm. "Kui vaatame täna võrkpallimaastikul ringlevaid treenereid, siis saaksime võrukatega mehitada terve meistriliiga," sõnas ta.
"Oliveri kasuks räägib aga mehe enda motivatsioon viia Võrus võrkpall sinna, kus ta kunagi varem pole olnud, Balti liiga absoluutsesse tippu. Just sellist energiat klubi hetkel vajab!"
Võru Võrkpalliklubi on võtnud eesmärgiks võita järgmise kolme aasta jooksul klubile ajalooline meeskondlik medal. | Võru peatreeneriks saab sünnilinna naasev Oliver Lüütsepp | https://sport.err.ee/1608568183/voru-peatreeneriks-saab-sunnilinna-naasev-oliver-luutsepp | Tuleval hooajal meistriliigasse naasva Võru Võrkpalliklubi meeskonna peatreeneriks saab 35-aastane Eesti koondise abitreener Oliver Lüütsepp. |
Žürii koosseisus Maria Kõrvits ja Ardo Ran Varres valis konkursile laekunud helitööde hulgast finaalkontserdile 13 teost.
Žüriiliikmete hinnangul paistis vanema vanusegrupi esikolmik silma küpse muusikalise mõtlemise ja viimistletud partituuri poolest. Érik Rauki teoses oli ekspressiivsust ja oskuslikku materjalikasutust, Patrik Sebastian Undi loos sisemist liikumist, mis pani kuulama.
Nooremas vanusegrupis pälvis Selina Feklina "LHV tulevikulootuse" nimelise esimese preemia flöödile, fagotile ja klaverile kirjutatud teose "Kelt" eest. "Noorema vanusegrupi lood olid kõik võrdselt tugevad tööd," lisas Maria Kõrvits.
Vanema vanusegrupi kolmanda koha tunnustuse sai Lisanna Laansalu teosega "Tuleriida karjed". Nooremas vanusegrupis pälvisid "LHV tulevikulootuse" nimelise II preemia Georg Jakob Salumäe ("Et kestaks…") ja III preemia Hele-Riin Raun ("Kuuliblikad").
Vanemas vanuserühmas leidis eraldi äramärkimist Gregor Kulla teos "Compression", mis žürii hinnangul torkas silma oma professionaalse, detailse ja läbimõeldud noodi vormistuse poolest, sealjuures oli tegemist käsitsi kirjutatud noodiga. Kuna partituur on oluline vahendaja helilooja ja interpreedi vahel, siis on žürii sõnul tore näha, et noored heliloojad süvenevad ja võtavad aega, et noot oleks selge ja detailne.
Klassikaraadio eripreemia pälvis Hele-Riin Raun teosega "Kuuliblikad".
Maria Kõrvits võtab žürii muljed konkursist kokku kokku. "Finaalkontserdil kõlanud lugude põhiaineseks oli looduslüürika, aga ka inimese sisemised protsessid ja nende põimumine. Kirjutatud lood olid siiski eriilmelised ja seekordsele veidi ebatraditsioonilisele koosseisule oli osatud oskuslikult kirjutada. Noortes heliloojates on küpsust ja potentsiaali. Žürii jaoks kerkisid esile selgema dramaturgiaga ja vormiga teosed. Julgustaksime noori heliloojaid eksperimenteerima ja looma selgemat vormi."
Érik Rauk õpib Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal (juh. Niina Murdvee) ning tegeleb aktiivselt ka heliloominguga. Patrik Sebastian Unt on lõpetanud Rapla Muusikakooli klaveri erialal. Heliloomingut on õppinud eelkõige iseseisvalt. Selina Feklina õpib Viljandi Muusikakoolis (juh. Tonio Tamra).
Teosed kandis finaalkontserdil ette ansambel koosseisus Maria Jönsson (flööt), Kadri Rehema (vioola), Jorma Toots (klaver), Stefan Kerstan (fagott) ja Hanna-Ingrid Nurm (kontrabass).
Konkurss "Noor helilooja" sai alguse Eesti Heliloojate Liidu ning Loomelabori koostööst 2014. aastal. Heliloomingu töötoast kerkis vajadus anda noortele autoritele võimalus tutvustada laiemale publikule oma loomingut, ammutada kogemusi, õppida ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt. Eelmiste konkursside võitjad on olnud Emiliya Borisova, Margot Männik, Kristo Klaus, Anna-Margret Noorhani, Marta-Liisa Talvet, Gerta Raidma, Karl Tipp ja Kristel Kolkanen. | Selgusid konkursi "Noor helilooja" võitjad | https://kultuur.err.ee/1608568162/selgusid-konkursi-noor-helilooja-voitjad | 17. aprillil toimus Tartus Heino Elleri muusikakoolis Eesti Muusika Päevade raames konkursi "Noor helilooja" finaalkontsert. Kõige kõrgema tunnustuse pälvisid Érik Rauk teosega "Zwei Geschichten" (flööt, fagott, klaver) ja Patrik Sebastian Unt samale koosseisule kirjutatud teosega "Fragmentation". Preemiaga kaasneb võimalus kirjutada teos Eesti Muusika Päevadele. |
"Voodoo Cello" on kontsertetendus, mis toob ühele lavale kokku kaheksa tšellot ja vokaali, esitades ikoonilisi popmuusika hitte.
Show lavastaja ja kõikide lugude arranžeerija on Imany. Artist toob Tallinna kaasa oma originaalse valgus- show, mille sarnast pole ta varem kasutanud. Imany esitab laval Bob Marley, Ed Sheerani, Hozieri, Radioheadi ja paljude kaasaegsete artistide loomingut.
Imany sündis Prantsusmaal, Marseille lähedal. Laulmise juurde jõudis ta 2008. aastal, esinedes tollal väikestel Pariisi lavadel. Suur läbimurre saabus 2016. aastal singliga "Don't Be So Shy", mis kihutas raadiote edetabelites kiiresti kõrgeimale positsioonile. | Pop-soul'i diiva Imany esineb sügisel taas Tallinnas | https://menu.err.ee/1608568147/pop-soul-i-diiva-imany-esineb-sugisel-taas-tallinnas | 28. novembril astub Alexela kontserdimajas üles superhiti "Don't Be So Shy" autor Imany. Prantsuse laulja astub seekord Eestis üles kavaga "Voodoo Cello", tuues lavale tšellodega kontsertlavastuse. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.