text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Eesti teadusmaastiku väiksust arvestades on ühised jõupingutused meie meditsiiniteaduse arendamiseks väga vajalikud, sest nii saame ebavajalikku killustatust vältida, uuringute kvaliteeti tõsta ja efektiivsemalt olemasolevaid ressursse koordineerida," sõnas regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso.
Peetso sõnul on senine koostöö ülikooli ja TÜ kliinikumiga olnud tulemuslik ja värskelt sõlmitud koostööleping annab teaduskoostööle kindlama raamistiku.
TÜ kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur märkis, et Eesti suuruses riigis on piirkondlike haiglate ja ülikooli vaheline laiapinnaline kolmepoolne koostöö äärmiselt oluline ja tervitatav.
"See on valdkond, kus koordineeritult ja läbimõeldult tegutsedes on suur arengupotentsiaal ning kasusaajateks on nii meie patsiendid kui Eesti arstiteadus laiemalt," lausus ta.
Koostööd hakkab koordineerima riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus.
Lepingus on pooled seadnud ühisteks eesmärkideks viia läbi teadusuuringuid kõigi meditsiinis kasutatavate toodete ja teenuste arendamiseks, teha vaatlusuuringuid epidemioloogiliste andmete parandamiseks, koolitada meditsiinipersonali ning tõsta kvalifikatsiooni, parandada terviseandmete kättesaadavust ja käideldavust ning osaleda aktiivselt ülemaailmsetes võrgustikes. | TÜ kliinikum ja PERH alustavad laiapõhjalist koostööd | https://www.err.ee/864954/tu-kliinikum-ja-perh-alustavad-laiapohjalist-koostood | Tartu ülikool, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja TÜ kliinikum allkirjastasid kolmepoolse koostöölepingu, mille eesmärgiks on ühiste kliiniliste teadusuuringute läbiviimine, rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes osalemine ja koostöö tulemusena uute ravi- ja diagnostikavõimaluste ning eriarstiabi teaduspõhine arendamine. |
Poolfinaalis sai Sabalenka 7:6 (2), 6:4 jagu mullusest finalistist, tänavu 16. paigutatud austraallanna Ashleigh Bartyst (WTA 17.). Seejuures oli Barty ainus asetatud mängija, kes Wuhanis kolmandast ringist kaugemale jõudis.
Kontaveit sai poolfinaalis 6:2, 2:1 eduseisul loobumisvõidu vigastusega võidelnud Hiina esinumbril Qiang Wangilt (WTA 34.).
22-aastane Kontaveit pole 20-aastase Sabalenkaga varem kordagi vastamisi olnud.
Kontaveidile on Wuhani turniir tänavune esimene ja ühtekokku karjääri neljas, seni on tal üks turniirivõit. Tegemist on Premier 5 taseme turniiriga, mis on tasemelt teine WTA turniir. Nii kõrgetasemelisel turniiril pole ükski eestlanna kunagi varem finaali jõudnud.
Sabalenka on aga tänavu juba kolmel turniiril finaalis mänginud ja võitnud neist ühe – augustis New Havenis kõva kattega väljakul peetud Premier taseme turniiri. Aga ka Sabalenkale on see karjääri esimene Premier 5 taseme finaal.
Üldse on Sabalenka viimastel kuudel heas hoos olnud – pärast Wimbledoni on Sabalenka kõva kattega väljakutel võitnud 19 ja kaotanud vaid viis mängu, Kontaveidil on kuue turniiri peale kirjas kümme võitu ja viis kaotust. | Kontaveit kohtub finaalis 20-aastase valgevenelannaga | https://sport.err.ee/864953/kontaveit-kohtub-finaalis-20-aastase-valgevenelannaga | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) läheb kõrgetasemelise Wuhani tenniseturniiri finaalis vastamisi valgevenelanna Arina Sabalenkaga (WTA 20.). Finaal algab Eesti aja järgi kell 14, ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid kursis otseblogi vahendusel. |
Näiteks naisjooksjad vanuses 40-44 pidid tänavu ette näitama maratonitulemuse, mis on parem kui 3:45.00. Samas vanuses meesjooksjatele oli normatiiviks 3:15.00. Kui olid sellest ajast nobedam, siis oli sul vähemalt teoorias võimalus Bostoni maratonile jooksma saada, vahendab Marathon100.com.
Ent viimaste aastate praktika näitas, et isegi normatiivist parem tulemus ei pruugi anda Bostoni maratoni stardikohta. Nimelt kasutasid võistluse korraldajad süsteemi, kus esmalt oli võimalus kandideerida jooksjatel, kes olid normatiivist 20 minutit kiiremad, seejärel anti õigus neile, kes olid ajanormist enam kui kümme minutit kiiremad ning lõpuks neile, kes olid vähemalt viis minutit kiiremad.
Kuna maratonist osa võtta soovivate tugevate jooksjate arv oli niivõrd suur, otsustasidki võistluse korraldajad 2020. aasta osavõtutingimusi karmistada – kõiki normatiive karmistati viie minuti võrra.
Senised normid olid kehtinud alates 2013. aastast, enne seda olid normid veel viie minuti võrra leebemad. Ent mõned aastad kaugemale minevikku minnes – 1980-ndatel olid Bostoni maratoni normid tänastestki karmimad.
Bostoni maratonile lubatakse starti 30 000 jooksjat – see number on 20 000 võrra väiksem kui New Yorgis ning 10 000 - 15 000 võrra väiksem kui teistel suurmaratonidel.
Kõikidest 2019. aastal Bostoni maratonile osalema pääsenud jooksjatest olid
5256 jooksjat normatiivist vähemalt 20 minutit kiiremad
8620 jooksjat normatiivist vähemalt 10 minutit kiiremad
8545 jooksjat normatiivist vähemalt 5 minutit kiiremad
220 õnnelikku jooksjat olid normatiivist 4.52 kuni 4.59 kiiremad.
Ajanormatiivide karmistamine tuleneski otseselt viimaste aastate praktikast – sa pidid normist vähemalt viie minuti võrra kiirem olema, selleks, et Bostoni maratonile pääseda.
VANUS MEHED NAISED
18-34 3:00.00 3:30.00
35-39 3:05.00 3:35.00
40-44 3:10.00 3:40.00
45-49 3:20.00 3:50.00
50-54 3:25.00 3:55.00
55-59 3:35.00 4:05.00
60-64 3:50.00 4:20.00
65-69 4:05.00 4:35.00
70-74 4:20.00 4:50.00
80+ 4:50.00 5:20.00 | Bostoni maraton karmistas osavõtutingimusi | https://sport.err.ee/864928/bostoni-maraton-karmistas-osavotutingimusi | Maailma vanim, järgmise aasta aprillis 123. korda toimuv Bostoni maraton on jäänud oma põhimõtetele kindlaks – ajal, mil mitmed suurmaratonid jagavad stardikohad loosimise teel, kasutab Bostoni maraton ajanormatiive. |
Muutmisele lähevad lisaks rektori ametirahale suur medal, väike medal, audoktori medal, auliikme medal ja Skytte medal ning kõik aumärgid. Muutmine võetakse ette põhjusel, et senisel sümboolikal on kujutatud ülikooli struktuuri, mis aga praeguseks on muutunud. Näiteks rektori ametiraha ketil on kujutatud universitas e kümme teadussuunda meditsiinist kehakultuurini.
Praeguseks on ülikooli struktuurimuutuse tulemusena alles jäänud neli valdkonda ning eesmärk on sümboolikal kujutatu ajakohastada praegusega.
Tartu Ülikooli rektori ametikett. Autor: Tartu Ülikool
Küsimusele, kas Tartu Ülikool plaanib selle käigus ka muid muudatusi, näiteks Tallinna Tehnikaülikooli eeskujul ehk nime muutmist, vastas ülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristina Kurm, et sellist muudatust plaanis ei ole.
Eesmärk on rahvusülikooli 100. aastapäeval ehk 2019. aasta 1. detsembril anda välja uuenenud medalid ja aumärgid ning rektoril on sel päeval uute doktorite promoveerimisel kaelas uue kujundusega ametiraha.
Konkursil osalejad peavad kokku esitama kokku seitse kavandit (rektori ametiraha, ülikooli medalite ja aumärgi kavandid). Esitamise tähtpäev on 30. jaanuar 2019. Võidukavandid valib komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, professor Juhan Maiste, professor Kadri Mälk, lektor Eilve Manglus ja üliõpilaste esindaja.
Rektori ametiraha ja medalid tuleb ülikoolile üle anda 1. oktoobril 2019.
Täpsemalt saab konkursi kohta lugeda Tartu Ülikooli kodulehelt. | Tartu Ülikool kujundab ümber rektori ametiraha, ülikooli medalid ja aumärgi | https://novaator.err.ee/864952/tartu-ulikool-kujundab-umber-rektori-ametiraha-ulikooli-medalid-ja-aumargi | Tartu Ülikool kuulutas välja konkursi rektori ametiraha, ülikooli medalite ning aumärgi kujunduse saamiseks. |
Dunja Mijatović koos oma meeskonnaga külastas Eestit tänavu juunis ning vestles siinsete poliitikakujundajatega võrdõiguslikkusest, naiste võrdsusest, eakate õigustest ning riiklikust lähenemisest inimõigustele. Selle põhjal avaldati täna Eesti kohta käiv inimõiguste raport.
Analüüsides erinevaid poliitikadokumente ja tuginedes siin peetud vestlustele toob volinik välja, et Eesti peab tõsiselt tegelema soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste teemaga, samuti eakate õigustega.
Eestit üha enam kimbutav probleem: eakate inimõiguste rikkumine
Eestit ootab eest terav probleem: vananeva ühiskonnaga toimetulek. See toob kaasa nii majanduslikud kui sotsiaalsed probleemid ning selle kaudu ka eakate inimõiguste rikkumise. Volinik väljendas tõsist muret selle üle, et väga suur osa Eesti eakatest elab vaesuses.
Ta sedastas, et ametkonnad peavad astuma samme selleks, et eakatel oleks võimalik kanda hoolt oma tervise eest, neil oleks süüa ja nende elukvaliteet võimaldaks väärikat elu. Eraldi tähelepanu vajavad vene emakeelega eakad, kelle olukord on kohati kehvem kui eestlastest eakaaslastel.
Eraldi suur probleem on eakate, krooniliste haigete ja vaimse häirega eest hoolitsemine. Volinik nägi Eesti visiidi käigus, et meil pole pikaajalist hoolekannet ning peamised puudujäägid on hooldusteenuse kättesaadavuses, hinnas ja teenuse kvaliteedis. Samuti juhtis ta tähelepanu õiguskantsleri märguannetele, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi hooldekodudes.
Raportis soovitatakse hooldusteenust detsentraliseerida. Mida see tähendab? See tähendab soovitust pakkuda hooldekodude asemel senisest enam võimalust kodusele hooldusteenusele. Samuti soovitatakse korraldada seniseid hooldekodusid ümber kogukondadeks, kus eakad, kes endaga paremini toime tulevad, saaksid üksteist toetavalt koos elada.
Eesti on e-riik, ehkki meie ühiskonda iseloomustab ka hall digilõhe, teisisõnu eakate piiratud võimalused digiühiskonna teenuseid kasutada. Raportis soovitab volinik ametkondadel toetada eakate õpetamist ja juhendamist digiteenuste kasutamisel, sest praegu ei saa Eesti eakad osaleda paljudes ühiskonnaelus olulistes tegevustes.
Naiste õigused: alaesindatus juhtivatel ametikohtadel ja koduvägivald
Sooline võrdsus on demokraatlikus ühiskonnas sotsiaalse ja majandusliku arengu eeldus, sedastatakse raportis. Kuigi Eesti on võtnud vastu poliitikaid ja regulatsioone soolise võrdõiguslikkuse osas, selgus voliniku visiidi käigus, et jätkuvalt on suur probleem stereotüüpne suhtumine naiste ja meeste rollidesse. Volinik soovitab võimudel tõsta inimeste teadlikkust sellest, milline negatiivne mõju on meeste ja naiste ebavõrdsusel ühiskonnale.
Selleks, et neid stereotüüpe muuta, soovitatakse raportis võrdõiguslikkuse teemasid käsitleda üldhariduskoolides, et nii mõjutada mõtteviisi ühiskonnas tervikuna.
Ühe probleemina tõstetakse esile naiste alaesindatust juhtivatel ametikohtadel. Riigi tasandil soovitab raport luua ajutisi meetmeid, näiteks rahalist toetust ja regulatsioone, et kiirendada ja soodustada naiste jõudmist juhtivatele ametikohtadele.
Kuna Eesti juhib jätkuvalt Euroopas soolise palgalõhe edetabelit – Eurostati järgi saavad Eesti naised meestest 25,3 protsenti vähem palka – siis tuleb radikaalselt tegeleda selle lõhe vähendamisega.
Raporti kohaselt pole Eesti naistel ühiskonnas meestega võrdset sotsiaalset, poliitilist ega ka majanduslikku võimu ning se sillutab teed naistevastasele vägivallale. Volinik tunnustas Eestit Istanbuli konventsiooniga liitumise eest, mille eesmärk on vähendada naistevastast vägivalda. Siiski soovitab ta jätkata kampaaniatega, mis tõstab avalikkuse teadlikkust sellest probleemist. Samuti paneb volinik ette, et võimud peaksid võtma kasutusele hoiatavad meetmed naiste vastu vägivalla toimepanijate suhtes.
Jätkuvalt on vaja välja õpetada ametnikke, et nad oskaksid vägivalla ohvriks langenud naisi aidata ja selle kaudu kaitsta. | Inimõiguste raport Eestile: teie eakatel pole alati inimõigused tagatud | https://novaator.err.ee/864945/inimoiguste-raport-eestile-teie-eakatel-pole-alati-inimoigused-tagatud | Selleks, et ehitada sidusat ühiskonda, peavad Eesti ametkonnad senisest enam tegelema naistevastase vägivalla ärahoidmisega, vähendama soolist palgalõhet ja kaitsma eakate õigusi – need on kesksed ettepanekud Eesti ametkondadele Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikult Dunja Mijatovićilt. |
2018. aastal möödub sada aastat ajast, mil üle 30-aastased kinnisvara omavad naised Suurbritannias esmakordselt valimiskastide juurde lubati. Tänu sufražettidele jõustus Suurbritannias 1918. aastal osaline ja kümme aastat hiljem täielik valimisõigus.
Kaheosaline ajaloosari võtab kokku 1903. aastal alguse saanud Briti naisliikumise tegevuse. Nõudes naistele valimisõigust, kasutasid nad radikaalseid ja kohati lausa äärmuslikke vahendeid ega kartnud kokkupõrkeid politseiga. Sarjas jutustatakse, milline oli meestekeskse parlamendi, poliitikute, politsei ja avalikkuse roll selles, et naisõiguslased viimaks oma tahtmise läbi surusid.
Sarja veab Lucy Worsley, keda peetakse erakodselt elava ja kaasakiskuva jutustamisvõime tõttu maailma üheks paremaks ajalooteemaliste saadete juhiks.
Sarjaga sufražettidest tähistatakse ajaloolist tähtpäeva, murrangut Euroopas naistele valimisõiguse andmisel.
"Sufražetid - võitlus valimisõiguse eest" esimene osa ETV-s 30. septembril kell 18.45. | ETV-s linastub kaasahaarav dokumentaalsari naiste valimisõigusest | https://menu.err.ee/864949/etv-s-linastub-kaasahaarav-dokumentaalsari-naiste-valimisoigusest | ETV-s jõuab pühapäeval, 30. septembril eetrisse Inglismaal 2018. aastal valminud Lucy Worsley kaasahaarav dokumentaalsari "Sufražetid - võitlus valimisõiguse eest". |
Artiklis " Ibrus tühja kasseti tasust: praegu kaalutav ettepanek lahendab eilse päeva muresid" ütleb Indrek Ibrus, et piraatlus on kaduv trend ja praegu selles osas uusi regulatsioone tekitada ei ole mõistlik.
Loomeinimeste hüvitis, millest jutt, on aga hoopis legaalse tarbimise ja kopeerimise pealt määratav kompensatsioon selle eest, et nad loobuvad oma autoriõigustest eratarbeks kopeerimisel. Piraatlus siia alla ei lähe. Igasugune kopeerimine eratarbeks ei ole automaatselt piraatlus – see oleks piraatlus siis, kui Eesti riik keelaks eratarbeks kopeerimise.
On hea märk, et Ibruse viidatud ja EASi tellimusel läbiviidud 1028 inimese muusika kuulamise harjumuste uuring näitab, et piraatlus on kaduv trend. Hüvitise määrade kehtestamisel arvestatakse piraatluse osakaal maha, mis tähendab, et laekuva hüvitise maht peaks olema suurem, kui piraatlust on uuringute järgi vähem.
Kui võtta kõrvale meie põhjanaabrite soomlaste analoogne uuring, siis Soomes oli 2017. aastal isiklikuks kasutamiseks tehtavate koopiate arv aastas on umbes 242-264 miljonit muusika- ja videofaili. Kodumajapidamistes tehtud koopiate koguarv (sealhulgas need koopiad, mis ei ole hüvitatavad isikliku kopeerimise regulatsiooni kaudu) oli ligikaudu 418 miljonit ühikut aastas. Seega – Eesti ja Soome rahvaarvu võrreldes võib sarnase kopeerimistaseme juures olla legaalsete koopiate tegemise arv Eestis 57-62 miljonit ühikut aastas (millele lisanduksid ebaseaduslikest allikatest tehtud koopiad).
Probleem on see, et meil on kehtiv seadus ja ELi direktiiv, kuid vabariigi valitsuse määrus, mis peab selle toimima panema, on VHS-kassettide ajastust ja tegelikult sisuliselt ei toimi. Valitsus rikub teadlikult ELi õigust ja põhiseadust ning eirab kohtute seisukohti juba pikema aja jooksul. Seega ei ole Eesti autorite õigused digikanalites täna reaalselt tagatud nii nagu teistes riikides. Määruse kaasajastamise vajadusele on viidanud ka riigikohus juba kaks aastat tagasi.
Praegu on Eesti loomeinimesed oluliselt kehvemas seisus kui nende Euroopa kolleegid. Kindlasti vajaks regulatsioon kaasajastamist, sest vastasel juhul on Eesti loomeinimesed sunnitud oma seadusejärgseid õigusi vaid tagantjärele kohtu kaudu nõudma ja seda kehtivas seaduses toodud alustel ehk vastavalt 8% ja 3% salvestava infokandja ja seadme hulgihinnast ilma käibemaksuta. Oluline ongi silmas pidada, et üheksa loomeliidu kohtukaebus on reaktsioon vastavalt olemasolevale seadusandlusele, mitte tulevikuvisioon.
Täna on Eesti riigil (tulenevalt EL õigusest) kaks valikut: kas keelata või lubada teoste eratarbeks kopeerimine. Eesti on analoogselt ELi teiste liikmesriikidega tükk aega tagasi selle valiku teinud, piirates autorite ainuõigust teose kopeerimisele (NB! See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus) ja lubades kõikidel isikutel teoseid kopeerida eratarbeks. Samas ei ole Eesti pikka aega taganud õiglast mehhanismi loojatele õiglase hüvitise (inglise k. fair compensation) kogumiseks ja maksmiseks.
Kuid meie põhiseadus ütleb, et riik kaitseb autorite õigusi (vt § 39), ning ELi õigus kohustab Eestit looma mehhanismi, mis tagaks õiglase hüvitise saamise. Kui peaaegu kõik ülejäänud liikmesriigid on suutnud sellise ühiskonnas enamjaolt aktsepteeritava õiglase mehhanismi luua, siis kuidas Eestil pole see õnnestunud vaatamata loomeliitude korduvatele palvetele ning aastatel 2010-2013 kohtus käimisele? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Autorikaitsjad: "tühja kasseti" tasu pole kompensatsioon piraatluse eest | https://www.err.ee/864939/autorikaitsjad-tuhja-kasseti-tasu-pole-kompensatsioon-piraatluse-eest | Nn tühja kasseti tasu pole loomeinimestele mõeldud hüvitis piraatluse eest, vaid kompensatsioon selle eest, et nad loobuvad oma autoriõigustest eratarbeks kopeerimisel, kirjutavad Kalev Rattus, Rauno Haabmets ja Urmas Ambur. |
Euroopa F3 sarjas kihutav britt tõmbas endale sel nädalal tähelepanu, kui seadis küsimuse alla konkurent Mick Schumacheri viimase aja edu ja lisas, et kaotab F3 tiitli vaid seetõttu, et tema perekonnanimi pole Schumacher.
Schumacher hoidis poole hooaja peal kaheksandat kohta, aga on kuuest viimasest sõidust võitnud viis ja saanud korra teise koha. Konkurente on selline vorm mõtlema pannud ja kõige otsesemalt väljendus just Ticktum.
Nüüdseks kustutatud Instagrami postituses ründas nii sakslast kui ka viimase venelasest tiimikaaslast Robert Shwartzmani. "Võrreldes nende kahega polnud teistel šanssi. Isegi nende ülejäänud meeskonnakaaslased [nende seas ka eestlane Ralf Aron], kes on head sõitjad, ei saanud ligilähedalegi."
Robert Schwartzman (sinises), Mick Schumacher (punases keskel) ja Dan Ticktum (hallis) Autor: Imago Sport/Scanpix
"Ma iseloomustaks nende kiirust sõnaga "huvitav" ja ma olen kindel, et paljud inimesed F3 tallides nõusutavad minuga," jätkas Ticktum, kuigi täpsustas hiljem, et tema arvates pole konkurendid teinud midagi reeglitevastast.
Red Bulli bossi Horner sõnas seepeale Sky Sportsile: "Tal on iseloomu, mõnikord ütleb ta enne kui mõtleb. Ta on andekas sõitja, aga enne vormel-1 taseme lähedale jõudmiseks tuleb tal veel areneda."
"Ta on kiire, aga peab lihvima maha oma teravad nurgad," soovitas Horner ja kiitis Schumacheri saavutusi. "Mick Schumacher teeb vormel-3 sarjas suurepärast tööd. Ta on domineerinud ja hooaja teisel poolel saanud asjad liikuma. Ta on mees, kellega peab igaüks arvestama." | Red Bulli juht Schumacheri rünnanud hoolealusest: ta teinekord enne ütleb kui mõtleb | https://sport.err.ee/864946/red-bulli-juht-schumacheri-runnanud-hoolealusest-ta-teinekord-enne-utleb-kui-motleb | Red Bulli vormel-1 meeskonna boss Christian Horner sõnas Sotši GP etapi eel, et tiimi noorteprogrammi piloot Dan Ticktum teinekord ei mõtle piisavalt enne suu avamist. |
"See on normaalne, ta on "lombakas part"," ütles parteikaaslane Oettinger Politicole liidukantsleri kohta. ("Lombakas part" (inglise keeles "lame duck") tähendab poliitikut või mõnda muud otsusetegijat, kelle ametiaeg on lõppemas ning tal ei ole selle tõttu tegutsemisvõimet ega poliitilist usaldust, kuid ta peab ikkagi tema ametikohustustega seonduvaid otsuseid langetama - Toim.)
Eurovolinik nentis, et kuigi lähedase liitlase Volker Kauderi kaotus Bundestagi fraktsioonijuhi valimistel nõrgestas liidukantslerit, ei tähenda see siiski veel Merkeli ajastu lõppu.
Oettingeri sõnul ta eeldab, et Merkel valitakse detsembris taas erakonna juhiks ilma, et talle tekiks vastaskandidaat, ning sellist lahendust peab hetkel sobivaks ka eurovolinik ise. Samuti usub Oettinger, et Merkel jätkab liidukantslerina oma ametiaja lõpuni.
Neljapäeva õhtul Augsburgis kohalikule ajalehele intervjuu andnud Merkel kinnitas ka ise, et tal ei ole plaanis hetkel kuhugi taanduda.
"Ma istun siin elusa ja töövõimelisena ning ma kavatsen oma tööd jätkata," lausus ta ja kinnitas, et kandideerib detsembris erakonna juhiks.
Reedel avaldatud arvamusküsitlus toob välja, et vaid 23 protsenti küsitletutest leiab, et Merkel näitas viimastel nädalatel end tugeva juhina. Liidukantslerina toetab teda hetkel 55 protsenti küsitletutest, viis protsendipunkti vähem kui septembri keskel.
Parteide edetabel on iseenesest samuti huvitav. Merkeli CDU/CSU on endiselt populaarseim poliitiline jõud - neid toetab 28 protsenti valijatest, kuid eelmise korraga võrreldes on nende toetus kaks protsendipunkti langenud.
Jagatud teisel kohal on sotsiaaldemokraadid 17 protsendiga ning nende toetus on kolm protsendipunkti langenud.
17 protsenti on ka üha tugevamaks muutuvatel rohelistel ja nende toetus on eelnevaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra tõusnud.
Migratsioonivastane protestipartei on - hoolimata ühe protsendipunkti suurusest toetuse kasvust - hetkeseisuga sisuliselt neljandal kohal.
Järgnevad vasakpoolne Linke ja liberaalne FDP vastavalt 10 ja 8 protsendiga. | Oettinger: Merkeli mõjuvõim oma parteis on kahanemas | https://www.err.ee/864941/oettinger-merkeli-mojuvoim-oma-parteis-on-kahanemas | Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger ütles, et Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli mõjuvõim Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU) on kahanemas. Jutt Merkeli ajastu lõpust olevat tema hinnangul aga siiski enneaegne. |
Kontaveidile on see tänavuse hooaja esimene finaal ja üldse karjääri esimene nii kõrgetasemelise turniiri finaal. "Selles suhtes on hea, et on natuke lühem päev, aga muidugi ei olnud see ideaalne viis, kuidas oma esimesse finaali jõuda," nentis Kontaveit intervjuus ERR-ile. "Mul oli temast tegelikult väga kahju, sest ta mängis kodupubliku ees ja tal on väga hästi läinud viimasel ajal ja nüüd vigastus. Muidugi oli kahju temast, aga mul on ikka väga hea meel finaalis olla."
Wang asus avasetis 2:0 juhtima, kuid Kontaveit võitis siis seitse geimi järjest, võites avaseti 6:2 ja minnes teises setis murdega 1:0 ette. "Võib-olla olin tiba aeglase algusega ja vastane mängis kohe väga teravalt ja kindlalt, sellepärast oli alguses see seis selline," sõnas Kontaveit, kes 0:2 kaotusseisust võitis järgmisest 24 punktist koguni 18. "Aga siis sain kuidagi oma rütmi kätte ja leidsin oma mängu. Mulle tundus, et hakkasin aina paremini ja paremini mängima, tundsin palli väga hästi."
Wangil olid mõlema jala reied juba enne mängu algust kinni teibitud ja esimeses setis 2:5 kaotusseisus kutsus ta esimest korda arsti väljakule. Teises setis õnnestus tal küll 0:1 taha jäädes Kontaveidi serv murda, ent kaotas seejärel kohe enda pallingu ja järgmises geimis oli ta sunnitud edasisest mängimisest loobuma.
"Teise seti alguses polnud ma kindel, kas ta jätkab. Kunagi ei ole lihtne sellises olukorras, kui vastasel on ilmselgelt midagi viga ja ta ei liigu nii hästi, siis on endal selline tobe tunne kui eksid mõnel pallil või annad mõne punkti niisama ära," selgitas Kontaveit. "Muidugi ei olnud see lihtne, aga üritasin enda asja peale keskenduda ja nii hästi keskenduda, kui tol hetkel suutsin."
Finaalis läheb Kontaveit vastamisi valgevenelanna Arina Sabalenkaga (WTA 20.), kes alistas 7:6 (2), 6:4 turniiril 16. paigutust omanud austraallanna Ashleigh Barty (WTA 17.). Barty oli Wuhanis ainus asetatud mängija, kes jõudis kolmandast ringist kaugemale.
Kontaveit pole Sabalenkaga varem mänginud.
"Mõlemad mängivad ilmselgelt hästi ja on poolfinaalis, mõlemad on kindlasti rasked vastased," sõnas Kontaveit enne vastase teadasaamist.
WTA tenniseturniiride kõrgeim kategooria on Premier Mandatory, järgnevad Premier 5 ja Premier. Kontaveidist sai nüüd esimene eestlanna, kes Premier 5 turniiril finaali jõudnud. Kaia Kanepi on kolmel korral mänginud Premier taseme turniiri finaalis ja võitnud neist kaks.
Finaal algab Eesti aja järgi kell 14, ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid kursis otseblogi vahendusel. | Finaali jõudnud Kontaveit: mul oli vastasest väga kahju! | https://sport.err.ee/864943/finaali-joudnud-kontaveit-mul-oli-vastasest-vaga-kahju | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jõudis Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril finaali. Poolfinaalis sai ta 6:2, 2:1 eduseisus loobumisvõidu Hiina esinumbrilt Qiang Wangilt (WTA 34.). Viimase 12 päeva jooksul juba 11. mängu mänginud hiinlannat segas vasaku jala reielihasevigastus. |
Filmi peategelasteks on noor fotomodell Valentine (Jacob), tema vastasmajas elav juuratudeng Auguste (Jean-Pierre Lorit) ja pensionil olev kohtunik Joseph (Trintignant), kes tagasitõmbubult elab omaette, kuid kes pole kaotanud huvi saada osa inimeste eraeludest.
Eriseadmete abil kuulab Joseph pealt naabrite telefonikõnesid, et inimesi paremini mõista. Kui modelli ja vana kohtuniku esimene kohtumine on pigev tõrjuv, muutub pikapeale nende kahe suhe sügavalt inimlikuks ning mehest saab naisele isalik nõuandja.
Skeptiku ja pessimistina tuntud Kieslowski tõdeb oma värvitriloogia finaalis, et armastus on kõige alus ning see võib hukule määratud maailma viimaks päästa. Kolmele Oscarile kandideerinud "Punane" jäi viimaseks filmiks ka Kieslowskile endale, kes suri 1996. aastal. Möödunud sajandi ühe olulisema filmiautori kogu loomingu sõnum on meile: peame üksteist aitama ja toetama, või me hukkume.
Krzysztof Kieslowski film "Kolm värvi. Punane" on ETV2 ekraanil 28. septembril kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Kolm värvi. Punane" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/864938/kultuuriportaal-soovitab-kolm-varvi-punane-etv2-s | 28. septembril on ETV2 ekraanil režissööri Krzysztof Kieslowski Prantsuse lipu värvidest inspireeritud triloogia viimane film "Punane", mis võtab luubi alla vendluse ja armastuse mõisted. |
Juulis valitsusest lahkunud Johnson peab May ettepanekuid Suurbritannia ja EL-i tulevaste suhete kohta "moraalseks ja intellektuaalseks alanduseks".
Johnson avaldas Daily Telegraphis oma kava kuus punkti, mis näevad ette ka Euroopa Liidu ja Londoni detsembrikuise kokkuleppe tühistamist Iiri piiri vältimise küsimuses. Eksvälimister toetab kõva piiri vältimiseks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel tollikontrolli viimist piirilt ära.
Johnsoni ettepanek näeb ette EL-i ja Suurbritannia vabakaubandusleppe sõlmimist, mis oleks oma olemuselt sarnane Kanada ja EL-i vahel 2016. aastal allkirjastatud CETA-le, millega eemaldati suurem osa tollimaksudest.
Säärane lepe, mis hõlmaks ka teenuseid, vajab tõenäoliselt Brexiti üleminekuperioodi pikendamist 2020. aastast kaugemale, tõdes Johnson.
"See on hetk, kus tuleb läbirääkimiste kulgu muuta ja vastata adekvaatselt Brexiti ambitsioonidele ja potentsiaalile," sõnas Johnson artiklis.
"Meil on võimalus seda õigesti teha ja ma arvan, et tulevased põlvkonnad ei andesta meile, kui me läbi kukume," lisas ta.
Praegune Briti valitsuse kava on "demokraatlik katastroof", millega "petetakse valijaskonda", ütles Johnson reedel.
Suurbritannia peaks EL-ist ametlikult välja astuma 2019. aasta märtsis. | Boris Johnson avalikustas oma Brexiti-visiooni | https://www.err.ee/864937/boris-johnson-avalikustas-oma-brexiti-visiooni | Endine Briti välisminister Boris Johnson avalikustas reedel oma Brexiti kava, ärgitades peaminister Theresa Mayd "heitma kõrvale" oma nn Chequersi plaani. |
Inimeste osakaal, kelle hinnangul liiguvad asjad Euroopa Liidus (EL) õiges suunas, on Eestis enam-vähem sama, mis EL-is keskmisena (32 protsenti). Samas nende osakaal, kes arvavad, et EL-i asjad liiguvad vales suunas, on Eestis üle kahe korra väiksem kui EL-is keskmisena (42 protsenti).
29 protsenti Eesti elanikest leidis, et asjad EL-is ei liigu ei õiges ega vales suunas (EL-i keskmine 12 protsenti). 20 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada (EL-i keskmine 14 protsenti).
Uuringus küsiti vastajatelt ka, kuhu suunas liiguvad asjad nende kodumaal. Eesti elanikest leidis 34 protsenti, et asjad liiguvad oma riigis õiges suunas. Euroopa Liidu liikmete keskmine oli sisuliselt sama ehk 35 protsenti.
Et asjad liiguvad Eestis vales suunas, nii arvas 27 protsenti (EL-i keskmine oli 48 protsenti). 31 protsenti ütles, et asjad Eestis ei liigu ei õiges ega vales suunas. Oma arvamust ei osanud öelda kaheksa protsenti.
Küsimusele, kuidas tajutakse Euroopa Liitu kuulumist, vastas märksõnaga "hea" 69 protsenti Eesti elanikest. See on kõrgem näitaja kui EL-i keskmine (60 protsenti). Märksõna "halb" tõi välja seitse protsenti Eesti elanikest.
Küsimusele, millistes valdkondades tajutakse EL-i panust sobilikuna, vastati kõige sagedamini, et energiaga varustatuses ja energiajulgeolekus (54 protsenti). Sageli märgiti ka demokraatia ja rahu edendamist maailmas (53 protsenti) ning naiste ja meeste võrdset kohtlemist (50 protsenti).
EL-i panust sobilikuna nähti kõige vähem rändeprobleemidega tegelemisel (20 protsenti), võitluses terrorismiga (31 protsenti) ja põllumajanduspoliitikas (32 protsenti).
Sarnased tendentsid ilmnesid teise küsimuste vastustes, kus päriti inimeste ootuste kohta Euroopa Liidule.
Eesti elanikest 78 protsenti leidis, et EL peaks tegelema praegusest rohkem võitluses terrorismiga. 62 protsenti arvas, et senisest rohkem tuleks tegeleda tervishoiu ja sotsiaalkindlustusega. 61 protsenti leidis, et rohkem tuleks tegeleda rändeprobleemidega.
Samas on aprillis 2017 läbi viidud uuringuga võrreldes need numbrid väiksemad - siis pidas võitlust terrorismiga tähtsaks tegevuseks 80 protsenti ja rändeprobleeme 71 protsenti.
Eelseisvatest Euroopa Parlamendi valimistest plaanib kindlasti osa võtta 31 protsenti ja pigem 14 protsenti Eesti elanikest. See on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmisena.
Kõige suurem tõotab Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus tulema Taanis, kus 62 protsenti lubab kindlasti ja 14 protsenti pigem osaleda.
Kõige madalam tuleb küsitluse järgi valimisaktiivsus Tšehhis, kus kindlasti plaanib Euroopa Parlamenti valima minna 13 ja tõenäoliselt 14 protsenti valijatest. | 31 protsenti Eesti elanikest usub, et asjad EL-is liiguvad õiges suunas | https://www.err.ee/864930/31-protsenti-eesti-elanikest-usub-et-asjad-el-is-liiguvad-oiges-suunas | 31 protsenti Eesti elanikest leiab, et asjad Euroopa Liidus liiguvad õiges suunas ning 20 protsenti, et vales suunas, selgus Kantar Emori 1003 vastajaga küsitlusest. |
Juhan Smuuli näidendit "Kihnu Jõnn" võib lugeda mitut moodi. Teatri NO99 samanimelises lavastuses on lähtetekst kõrvalliinidest puhastatud ja ümber struktureeritud nii, et alles on jäänud olulisim. Fookuses on Jõnni juhioskused, tema suhe laeva meeskonnaga ja selle suhtega manipuleeriv ahvatlev ja ebapüsiv õnn.
Mitme näoga õnn
Smuuli näidendis kannab Jõnni laev nime Fortuuna, kes laval on isikustatud ja saanud pikkade juuste ja jalgadega sädeleva naise (Anna Lipponen) kuju. Kuid Fortuuna personifitseerimine ei paiguta tegelasena lavale ainult laeva, sest laeva nime kaudu isikustub ka õnn, saatus.
Fortuuna litter-kostüüm köidab tähelepanu, tema hääl meelitab, soome keel intrigeerib, ta tantsib atraktiivselt. Ja kuigi Fortuuna panustab dialoogi minimaalselt, on tema lavakuju just sellisena äärmiselt kõnekas, sest visualiseerib peent ja vastuolulist omaduste kooslust, mida õnn sisaldab.
Peale selle, et õnn on kõnekas iseseisva tegelaskujuna, on ta võtmeks Jõnni (Jörgen Liik) ja tema meeskonna vahelise suhte avamisel. Niikaua kui õnn Jõnni soosib, püsib kapteni kõrval ka meeskond, kes sellest õnnest osa tahab saada. Aga niipea kui õnn jõu minetab ja liikumatult lavale lebama jääb, hakkab nurisema ka meeskond. Meeskonna muutlikus meelelaadis avaldub ka õnne vastuolu. Õnn meelitab, aga ei ole truu. Nagu ka meeskond, kes kroonib Jõnni kuningaks, kuid hülgab ta esimesel võimalusel, kui olukord keeruliseks muutub.
Tuulevaikus
Hoogsalt alanud meresõidule järgneb seisak tuulevaikuses, mis tasapisi loo pea peale keerab ja õõtsuva lava kinni klammerdab, õnne ära väsitab, pidutseva meeskonna ära tüütab ja oma juhi vastu pöörab ning lõpuks Jõnnist suurima kaotaja teeb.
"Ilma julguseta jääb Jõnni julgusest järele ainult sõgedus, tema uus isiklik piiramatu ressurss, mis meeskonda enam ei võlu, aga publikut küll."
Tuulevaikuses toob Jõnn merest helendava sisuga kohvri, asetab selle lummatud Fortuuna ette justkui soovides sellega tema imetlust pälvida. Jõnn panustab oma kõige hiilgavama varandusega fortuunasse, kuid ei oska seejuures näha iseenda hulljulguse inimlikku piiratust. Kohvri patareid saavad tühjaks ja see lööb kõikuma Jõnni julguse, mis seni on ekslikult ekspluateerinud õnne kui isiklikku piiramatut ressurssi.
Õnn vajub kurnatuna põrandale ja Jõnn peab edasi vastutama meeskonna eest üksi. Aga ilma julguseta jääb Jõnni julgusest järele ainult sõgedus, tema uus isiklik piiramatu ressurss, mis meeskonda enam ei võlu, aga publikut küll.
Jõnnist, kes on kaotanud õnne, meeskonna ja uhke fassaadi, on järel habras karkass. Kui etenduse esimeses pooles nõretab Jõnn higist, mida põhjustab peamiselt ebastabiilsel pinnal tasakaalu hoidmine, siis teises pooles jätab ta endast lavale haledad kaotusepisarad. Hulljulgest liidrist saab hullunud värisev vanamees, kelle õrn ja hell keha stabiilsel pinnal vaevalt püsti püsib. Haavatavus paljastab Jõnnis inimese, kes on kordades siiram, ausam ja usutavam sellest enesekindlast kaptenist, kellena ta meeskonna ees esines.
Tasakaalu konflikt
Lava, mille kalle muutub vastavalt raskuspunktile, esitab kahtlemata väljakutse trupi kehalisele vormile. Kuid seos füüsilise tasakaalu ja lava vahel on lavastuses konfliktne. Kui lava pind liigub, mõjuvad tegelased toimiva kaalu ja vastukaalu tervikuna. Aga kui lava fikseeritakse, laguneb tegelaskond laiali. Jõnn ei suuda enam sirgelt seista, Fortuuna lamab liikumatult kõhuli laval ja meeskond lahkub sootuks. Stabiilne jalgealune lööb paigast tegelaste füüsilise ja vaimse tasakaalu, mis defineerib merel olemist kui harjumuspärasest hoopis erinevat inimeksistentsi vormi.
"Kuigi Fortuuna panustab dialoogi minimaalselt, on tema lavakuju just sellisena äärmiselt kõnekas, sest visualiseerib peent ja vastuolulist omaduste kooslust, mida õnn sisaldab."
Smuuli näidendis naaseb meeskond laevale ja Fortuuna heiskab purjed, kuid Ojasoo lavastuses ronib Jõnn pesukaussi ja aerutab kätega keset horisondini ulatuvat üksindust. Lavastus ei esita mitte ainult üldistava pildi juhist, meeskonnast, õnnest, vastanditest, vastustusest ja kaotusest, vaid tunnetab nende kaudu eksistentsi piire ja võimalikkust olukorras, kus mugav reeglistik ja loogika ei kehti. | Arvustus. Kihnu Jõnn, hulljulge või lihtsalt hull? | https://kultuur.err.ee/864923/arvustus-kihnu-jonn-hulljulge-voi-lihtsalt-hull | Uuslavastus
Teater NO99
"Kihnu Jõnn"
Autor Juhan Smuul
Lavastaja Tiit Ojasoo
Valguskunstnik Petri Tuhkanen (Jalostamo)
Muusikaline kujundaja Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Anna Lipponen (Jalostamo)
Esietendus 7. septembril |
Liinihange toimub kahes etapis. Augusti algul lõppenud esimeses etapis esitas maanteeametile taotluse hankel osalemiseks koos kvalifikatsioonidokumentidega viis ettevõttet, ent kuna neist kaks esitas taotluse ühiselt, on võimalikke pakkumuse tegijaid kokku neli.
Praegu on käimas pakkumuste kokkupanemine, nende esitamise tähtajaks on 17. oktoober. Seejärel algavad pakkujatega läbirääkimised ning pärast läbirääkimiste lõppu tehakse pakkumuse esitajatele ettepanekud lõplike pakkumiste esitamiseks.
"Hanke võitja selgub sel aastal," lubab maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik.
Uus leping sõlmitakse viieks aastaks ehk perioodiks 1. juuni 2019 kuni 31. mai 2024. Lepingu kestel võib algset lendude mahtu vajadusel kasvatada või kahandada kuni 20 protsenti.
Hankel osalev pakkuja peab teenust osutama Kärdla lennuliinil vähemalt 19 reisijakohaga lennukiga ja Kuressaare lennuliinil vähemalt 33 reisijakohaga lennukiga. Kumbki lennuk ei tohi pakkumuse esitamisel olla vanem kui 20 aastat.
Saaremaa ja Hiiumaa saavad järgmise nelja aasta jooksul lennuühenduse pidamiseks 22,7 miljonit eurot, mis tagab senisest parema ühenduse nii Kuressaare kui ka Kärdla liinidel. Kui seni oli saarte lennuühenduste jaoks aastas 2,6 miljonit eurot, siis järgmisel aastal on see summa 5,53 miljonit ja edaspidi kolmel aastal 5,73 miljonit eurot.
Liini vastu on huvi üles näidanud AS Airest, Nordica kaubamärki kasutav riiklik lennufirma AS Nordic Aviation Group, Nordica ja Poola LOT-i kaasosalusega Regional Jet OÜ, praegu liini teenindav Leedu ettevõte Transaviabaltika ning kaubalennufirma NyxAir OÜ.
Nordica on varasemalt väljendanud huvi liini teenindamise vastu, selleks on neil olemas ka sobiv lennukitüüp, turbopropellerlennuk ATR72. | Saarte lennuliini hanke võitja selgub veel tänavu | https://www.err.ee/864929/saarte-lennuliini-hanke-voitja-selgub-veel-tanavu | Kevadel lõppeb praeguse vedaja liinileping, nii et käimas on uus riigihange. Kuressaarde ja Kärdlasse lendama hakkava ettevõtte nimi selgub veel käesoleval aastal. |
Kajar Lemberi ja veel paarikümne kahtlustatava füüsilise ja juriidilise isiku kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõppenud ning materjalid on edastatud kaitsjatele tutvumiseks, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-ile.
"Kaitsjad saavad materjalidega tutvumise järel esitada taotlusi ning seejärel otsustab prokuratuur süüdistuse esitamise mahu ja aja ning tõenäoliselt veel sel aastal," märkis ta.
Kevadel esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lemberile täpsustatud kahtlustuse, millest jäid välja mitu esialgset kahtlustust altkäemaksu võtmises.
"Pealtnägija" andmetel heitis prokuratuur esialgses kahtlustuses Lemberile ette altkäemaksu kuritegusid ehk avaliku käimla rajamisel sõbra soosimist, altkäemaksu võtmist juuksuriärilt ja soovi suunata Raadi arendamise ideekonkurss enda kasuks.
Täpsustusest kahtlustusest jäi välja nii käimla rajamise kui ka Raadi arendamise episoodid, kuid Lemberi sõnul on jäänud kahtlustus juuksuriärilt üheksa euro suuruse altkäemaksu võtmises.
"Ma ise seda küll ei mäleta, kuid kahtlustuse kohaselt olla juuksur pakkunud mulle võimalikku abi ja teemasse pühendumise eest tänutäheks tasuta juukselõikamise teenust. Isegi kui juuksur seda tegi, siis ilmse huumoriga. Kahtlustuse kohaselt olen ma ühe korra seda teenust väidetavalt ka kasutanud, jättes lõikuse eest üheksa eurot tasumata," ütles Lember "Pealtnägijale".
Samas kahtlustab prokuratuur Lemberit jätkuvalt PRIA-lt Vudila ja teiste isiklike projektide arendamiseks raha välja petmises kokku ligi 800 000 euro ulatuses.
Kajar Lember kuulus SDE-sse 2011. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta maini. | Prokuratuur andis Kajar Lemberi süüasja materjalid kaitsjatele tutvumiseks | https://www.err.ee/864926/prokuratuur-andis-kajar-lemberi-suuasja-materjalid-kaitsjatele-tutvumiseks | Lõuna ringkonnaprokuratuur andis Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi kriminaalasja materjalid kaitsjatele tutvumiseks ning otsustab veel sel aastal süüdistuste esitamise. |
Haridusministeerium soovib, et sihtasutus Innove panustaks rohkem oma põhiteenuste - õppekavade arendus, välishindamise korraldus ja õpetajate täienduskoolitused - kvaliteedi arendamisse. Ministeerium leiab, et rahvusvahelise erakooli pidamine killustab Innove põhitegevusi.
Haridusministri ettepanek kolleegidele valitsuse on, et Tallinna Euroopa Kooli pidamiseks tuleks luua juriidiline isik - sihtasutus Euroopa Kool, mis võtaks kooli pidamise üle juba 2019. aasta algusest.
Loodava sihtasutuse põhitegevuse ja peamise eesmärgina näeb ministeerium pidevat ja igakülgset rahvusvahelise kooli arendamist, sealhulgas mainekujundust, turundust, strateegilist juhtimist ning sihtasutuse vara valitsemist.
Eesti riik võttis 2005. aastal Euroopa Koolide põhikirja konventsiooniga ühinemisel kohustuse ja vastutuse Tallinna Euroopa Kooli loomiseks ja ülalpidamiseks.
Kooli asutamise ajendiks oli vajadus pakkuda haridusvõimalusi 2012. aastal Tallinnas tegevust alustanud Euroopa Liidu IT-Agentuuri (EU-LISA) töötajate lastele, aga ka üldisemalt laiendada rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavadel põhineva võõrkeelse hariduse võimalusi Eestis.
2013. aastal loodi kool Innove struktuuriüksusena, sest Innove oli oma kompetentsibaasi ja tegevusala tõttu viis aastat tagasi sobivaim valik.
Tallinna Euroopa Kool tegutseb erakooliseaduse alusel, kooli tegevust rahastatakse valdavalt riigieelarvest ja osaliselt õppemaksust.
Viie tegutsemisaasta jooksul on läbi saanud rahvusvahelise kooli käivitusperiood. Kooli tuntuse suurenemise ja sellega kaasnenud õpilaste arvu kiire kasvu tõttu osutus möödapääsmatuks kooli ümberkolimine suuremale pinnale.
Tänavu septembris alustas kool tööd uues renoveeritud õppehoones - RKAS-ile kuuluvas endises Transpordikooli õppehoones Tehnika tänaval.
Alanud kooliaastal avas Tallinna Euroopa Kool ka prantsuskeelse sektsiooni, mis teeb koolist ainukese rahvusvahelise kooli Eestis, kus lisaks inglise keelele on õppekeeleks ka prantsuse keel.
Möödunud õppeaastal õppis Tallinna Euroopa Koolis 212 õpilast, neist 173 põhikooli ja gümnaasiumi astmel ning 39 lasteaias.
Uus koolihoone mahutab vähemalt 600 õpilast ja kooli strateegia on jõuliselt kasvada, saada Eesti suurimaks ja tuntuimaks rahvusvaheliseks kooliks. | Haridusministeerium tahab Euroopa Kooli pidamiseks luua sihtasutuse | https://novaator.err.ee/864920/haridusministeerium-tahab-euroopa-kooli-pidamiseks-luua-sihtasutuse | Valitsuskabinet arutab lähiajal haridusministeeriumi ettepanekut luua Tallinna Euroopa Kooli pidamiseks eraldi sihtasutus ehk viia see Innove alt ära. |
Üliagar turvakontroll
Näiteks peeti 2011. aasta füüsikapreemia pälvinud Brian Schmidt kahtlase pakiga kinni Põhja-Dakotas asuvas Fargo lennujaama turvakontrollis. Astrofüüsik meenutas ajakirja Scientific American ajaveebis dialoogi järgmiselt:
– "Härra, teie kotis on midagi".
– "Jah, ma arvan, et see on karp".
– "Mis karbis on?"
– "... suur kullast medal".
Turvamehed tegid karbi lahti ja küsisid üle:
– "Millest see tehtud on?"
– "Kullast".
– "Uhhh... Kes selle sulle andis?"
– "Rootsi kuningas".
– "Miks ta selle sulle andis?"
– "Ma aitasin avastada, et universum paisub kiirenevas tempos".
Seepeale hakkasid turvamehed juba tõsisemaks tõmbuma. Kuigi Schmidt üritas neile seepeale põhjalikumalt selgitada, et tegu on Nobeli preemiaga, huvitas turvamehi eeskätt siiski see, miks ta Fargosse sattus. Ameerika mõistes väikeses linnakeses elas Schmidti vanaema, kes tahtis Nobeli medalit oma silmaga näha. Paraku neelab kuld peaaegu kõik sellele langevad röntgenkiired, tekitades kahtlusi Schmidti kavatsuste õilsuses.
Sädelev naistevõrgutaja
1999. aastal puhkes suuremat sorti paanika aga Oslo Grand Hoteli sviidis. Mõned organisatsiooni Piirideta Arstid delegatsiooniliikmed avastasid, et neile antud Nobeli medal on õhtu jooksul kaotsi läinud. Hommikul oli medal oma endises kohas tagasi. Uurimisel tuli välja, et prantslased olid "laenanud" medalit Oslo baarides tüdrukutele mulje avaldamiseks.
"Medalil oli näha kõigi nende hambajäljed, kes tahtsid veenduda, et see on tõesti puhtast kullast," meenutas Norrat esindav delegatsiooniliige Morten Rostrup oma 2006. aastal ilmunud raamatus.
Natsid tulevad
Teisest maailmasõjaga seotud ebamugavustest ei pääsenud ka Nobeli preemia pälvinud Saksa teadlased. Taani okupeerimise järel hakkasid Niels Bohri teoreetilise füüsika instituudi teadlased 1940. aastal muretsema, et nende hoolde usaldatud Max von Laue ja James Franki medalid langevad sakslaste kätte. "Hitleri impeeriumis oli aga kulla riigist välja toimetamine peaaegu surmanuhtlusega karistatav kuritegu," meenutas instituudis töötanud Ungari keemik George de Hevesy. Nõnda oleks medalite avastamine tekitanud Lauele tõsiseid probleeme.
De Hevesy otsustas pärast Niels Bohriga nõu pidamist lahustada kaks 23-karaadist medalit lämmastik- ja soolhappest koosnevas segus. Lahendus töötas. Labori kõrgemale riiulile tõstetud oranžikas vedelik natse ei huvitanud. Viis aastat pärast sõja lõppu sadestas de Hevesy kulla katseklaasi põhja ja andis selle üle Nobeli fondile. Uuesti valatud medalid anti Max von Lauele ja James Frankile üle 1952. aastal.
Norra kirjanik Knut Hamsun loovutas seevastu oma Nobeli medali 1943. aastal vabatahtlikult Natsi-Saksamaa propagandaministrile Joseph Goebbelsile. 1947. aastal mõisteti Hamsun süüdi riigireetmises ja veetis oma ülejäänud elu vaimuhaiglates. Kirjaniku medal on siiani kadunud.
Kuldne sõda
Pea kõigi Nobeli medalitelt leiab laureaadi nime sellel tagakülgedelt. Rahu- ja majanduspreemia pälvinute nimi graveeritakse aga medali äärele. Nõnda pole ehk juba puhtstatistiliselt ime, et mõnikord medalid sassi lähevad.
Vea parandamine pole alati sirgjooneline. Näiteks pidid 1975. aastal majanduspreemia pälvinud Nõukogude Liidu teadlane Leonid Kantorovitš ja USA majandusteadlane Tjalling Koopmans ootama oma nimega medali kättesaamist neli aastat, kuni diplomaadid külma sõja varjus eksituse ära klaarisid.
Varastest pole pääsu
Ime pole ehk seegi, et 117 aasta jooksul on jäänud medal mitmel korral silma pikanäpumeestele. 2004. aastal varastati India kirjanikule Rabindranath Tagore'le 1913. aastal antud medal. Veel samal aastal otsustas Rootsi Teaduste Akadeemia anda Visva-Bharati ülikoolile medalist kaks koopiat – ühe pronksist ja teise kullast. Tagore algset medalit pole leitud aga tänase päevani.
Sarnaselt pole leitud Briti poliitiku Artur Hendersoni medalit, mis varastati 2013. aastal Newcastle'i linnapea kabinetist. Henderson pälvis Nobeli rahupreemia 1934. aastal katsete eest hoida ära teist maailmasõda.
Mõnikord läheb aga õnneks. Näiteks jõudis Palestiina Vabastusorganisatsiooni peakorterisse juba õige pea peale selle rüüstamist tagasi Yasser Arafatile 1994. aastal antud Nobeli medal. Samuti õnnestus 2007. aastal pärast vargust tabada füüsikapreemia pälvinud Ernest Lawrence'i kõigile vaatamiseks väljapandud medal. Vargaks osutus 22-aastane tudeng.
2017. aastal Indias laste õiguste eest võitleva Kailash Satyarthilt Nobeli medali pihta pannud vargad said aga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Tegu oli hoopis 2014. aastal üle antud auraha koopiaga. | Nobeli medal võib tuua tõsiseid sekeldusi | https://novaator.err.ee/864922/nobeli-medal-voib-tuua-tosiseid-sekeldusi | Järgmisel nädalal jagatakse taas Nobeli preemiaid, paljude jaoks teadusmaailma kõige ihaldusväärsemaid auhindu. Nagu selgub AFP ülevaatest, toob auhinnaga kaasnev kuldmedal tihti kaasa sekeldusi, mis on sundinud ilmselt nii mõndagi laureaati vähemalt hetkeks endalt küsima, kas preemia oli seda tõesti väärt. |
Barcelonale sai saatuslikuks 12. septembril peetud avamäng, kus viimased paarkümmend minutit kümnekesi mänginud Glasgow sai 2:0 võidu, vahendab Soccernet.ee.
Šotimaal läks Barcelona juba seitsmendal minutil juhtima, kuid rohkemaks võimelised poldud ning koondskooriga 2:1 läksid järgmisesse ringi šotlannad.
Trutsi tegi kaasa kõik 90 minutit. | Eesti jalgpalluri koduklubi langes Meistrite liigas välja | https://sport.err.ee/864921/eesti-jalgpalluri-koduklubi-langes-meistrite-liigas-valja | Tiina Trutsi koduklubi Barcelona FA (Küpros) Meistrite liiga hooaeg lõppes 1/16-finaalis Glasgow City vastu. |
Vähem kui sekundiga kaotasid Vettelile veel Mercedese piloodid Lewis Hamilton (+0,330) ja Valtteri Bottas (+0,511). Nemad kasutasid aga kahest esimesest kõvemat rehvisegu.
Viiendat aega näidanud Daniel Ricciardo (Red Bull) masinast hakkas tulema tossu ja nii pidi austraallane suurema osa sessioonist boksis istuma, kus mehaanikud tema sõiduvahendit uurisid.
Sotši etapil ootavad erinevad karistused mootoridetailide pärast nii teda kui ka võistkonnakaaslast Verstappenit ning lisaks veel kolme sõitjat: Pierre Gaslyt, Brendon Hartleyt (mõlemad Toro Rosso) ja Fernando Alonsot (McLaren).
Üldiselt möödus treening sooja ja pilvise ilmaga ning suuremate vahejuhtumiteta.
FP1 CLASSIFICATION: P10 for Giovinazzi ???? #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/vzdYujBA50
— Formula 1 (@F1) September 28, 2018 | Vettel oli Sotšis esimese treeningu parim | https://sport.err.ee/864918/vettel-oli-sotsis-esimese-treeningu-parim | Sotšis peetava vormel-1 MM-etapi esimesel vabatreeningul näitas parimat minekut sakslane Sebastian Vettel (Ferrari), kes edestas küll vaid viie sajandikuga hollandlast Max Verstappenit (Red Bull). |
ETV-s saab muusikapäeva tähistamine alguse juba 30. septembril, kui "Prillitoosi" saates räägib muusikapäeval ees ootavatest fantaasiarikastest kontsertidest helilooja Olav Ehala.
"Terevisioon" hingab 1. oktoobri hommikul muusika rütmis: otselülitusi tehakse projekti "Igal lapsel oma pill" äratuskontsertidele, kus EV100 raames uued pillid saanud noored mängivad päikesetõusul muusikat kokku kaheksas Eesti paigas.
Eesti Laulu peaprodutsent Tomi Rahula kuulutab "Terevisioonis" avatuks konkursi, millega otsitakse uusi lugusid 2019. aastal toimuvale eesti popmuusika lipulaevale Eesti Laul.
Kell 20 vahendab ETV rahvusvahelise muusikapäeva pidulikku tähistamist tänavu Euroopa parimaks lennujaamaks nimetatud Tallinna lennujaamas, kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital annavad meie silmapaistvatele muusikainimestele üle 12 auhinda.
Esinevad ERSO muusikud, kammerkoor Collegium Musicale, Olav Ehala, Mihkel Poll jt. Muusikajuht on Kristjan Hallik, lavastaja Robert Annus.
Režissöör Ülle Õun, helirežissöör Kaspar Karner, produtsent Ruth Alaküla.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäev tõi enam kui 400 koolile, lasteaiale ja orkestrile kingituseks ligi 3000 uut pilli. EV100 ja ETV koostöös on valminud toredad lühilood musitseerivatest lastest.
ETV2 poolt on muusikapäeva tähistamise enda kanda võtnud "Plekktrumm" ja seekordne külaline on ooperilaulja Lauri Vasar, kes keset käimasolevaid proove Berliini riigiooperis Joonas Hellerma kutse vastu võttis. Vesteldakse elust lauljana suurtes Euroopa ooperiteatrites.
ETV+ teeb 1. oktoobri hommikul otselülitusi "Igal lapsel oma pill" kontsertidele Narvas, Tartus, Väike-Maarjas, Põltsamaal, Paides, Pärnus ja Hiiumaal.
Muusikapäeval toimuva kohta jagatakse saatepäeva jooksul veel rohkesti infot.
ERR.ee portaalis näeb fotogaleriisid muusikapäeva kontsertidest ja aastapreemiate jagamiselt. Lisaks saab nautida otsepildis Kristjan Kannukese etteastet kodakondsus- ja migratsiooniametis.
Klassikaraadio alustab rahvusvahelise muusikapäeva tähistamisega juba hommikul kell 7 traditsioonilise e-viktoriiniga. Muusikapäeva e-viktoriini saab lahendada esmaspäeval, 1. oktoobril kell 7-13 Klassikaraadio veebileheküljel.
Mõistatama ja oma muusikalisi teadmisi testima on oodatud kõik huvilised. Tänavu toimub viktoriin kahes kategoorias – vastajad saavad valida keerulisema või lihtsama variandi vahel. Küsimused on vastusevariantidega ning loogiliselt mõeldes on võimalik õigesti vastata ka siis, kui täpset vastust ei tea. Küsimusi on nii klassika kui ka džässi ja popmuusika vallast, lahendades saab kuulata helifaile, vaadata pilti ning jälgida videot. Muusikapäeva viktoriini kokkuvõttev saade, kus selguvad parimad vastajad, raskeimad küsimused ning õiged vastused, on eetris kell 15.15. Kell 10-14 kõlab Klassikaraadios muusikapäeva pidulik soovikontsert ja eetrisse jõuab kuulajate valitud muusika. Stuudios on Lisete Velt ja Anne Prommik ning külalissaatejuhid kontrabassimängija Andres Kungla ja mõtleja Hektolei Paju. Kuulajate muusikasoove oodatakse aadressil [email protected] juba täna.
Vikerraadio toob rahvusvahelisel muusikapäeval uudsel ja värskel moel kuulajateni Estonia ooperiteatri solistid. Esmaspäeval pärast kella 9 uudiseid on Taavi Libe juhitud "Vikerhommikus" külas rahvusooperi metsosopran ja tänavune Eesti teatri aastaauhinna laureaat Juuli Lill ning üle 20 aasta laval olnud bariton René Soom, kes esitavad maailmakuulsaid lugusid.
Sten Teppani saates on pärast kella 16 uudiseid külas meie rahvusooperi sopran ja Soome Rahvusooperi külalissolist Kristel Pärtna ning mitmete preemiate laureaat bass Priit Volmer, kes toovad kuulajateni killukesi ooperimaailmast.
Läbi saatepäeva jõuavad eetrisse ka muusikapalad laiast maailmast, mida vahendab asjakohaste kommentaaridega Vikerraadio maailmamuusikasaate "Rahvasteball" autor Ando Kiviberg.
Ka Raadio 4 on häälestatud muusikapäeva teemale ja palju head muusikat pakutakse läbi terve saatepäeva. Aleksandr Lukjanovi saade "Maailma ooperi uus legend" räägib ingelliku häälega, komeedina ooperitaevasse tõusnud vene sopranist Julia Ležnevast. Õhtune "Keefir" on samuti muusikapäeva lainel ja eetris on soovikontsert, kus raadiokuulajad saavad tellida oma lemmiklaule.
Dmitri Mikrjujovi muusikasaade on pühendatud meie naabrite tuntud muusikagrupile - külas on "Brainstormi" muusikud ja nende looming kõlab eetris live-esituses. Muusikapäeva Raadio 4-s lõpetab Irina Svenssoni "Klassikastuudio". | ERR tähistab rahvusvahelist muusikapäeva | https://menu.err.ee/864908/err-tahistab-rahvusvahelist-muusikapaeva | Eesti Rahvusringhääling tähistab esmaspäeval, 1. oktoobril rahvusvahelist muusikapäeva e-viktoriini, teemasaadete, vestlusringide ja muusikaga. |
Kuuse ütles ERR-ile, et kavatseb ka ise konkursil osaleda ja kandideerib uueks ametiajaks.
Sotsiaalala asekantsleri peamised väljakutsed on pikaajalise hoolduse reformi väljatöötamine ja elluviimine, tagades sealjuures töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna kaasatuse; heaolu arengukava eesmärkide täitmise tagamine ning uue laste- ja perede arengukava koostamise juhtimine; inimese iseseisvat elu soodustava ja hoidva keskkonna kujundamine ühiskonnas, seisab konkursiteates.
Konkurss on välja kuulutatud seoses tähtajalise ametiaja lõppemisega. Konkursil osalemiseks tuleb dokumendis esitada tippjuhtide valikukomisjonile hiljemalt 1. novembriks.
Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat. | Sotsiaalministeeriumi asekantsleri leidmiseks kuulutati välja konkurss | https://www.err.ee/864910/sotsiaalministeeriumi-asekantsleri-leidmiseks-kuulutati-valja-konkurss | Riigisekretär kuulutas välja avaliku konkursi sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri ametikoha täitmiseks, praegu on sellel ametikohal poliitilise liikumise Eesti 200 üks eestvedajaid Rait Kuuse. |
NBA uus hooaeg algab 16. oktoobril ning kui fänn ei saa või soovi suuremat osa mängust jälgida, siis kolmanda veerandi lõpu järel saab vaatamisõiguse osta vaid ühe dollari ja 99 sendi eest.
"Selle asemel, et oodata tipphetki, võivad fännid nautida osa mängust reaalajas," sõnas NBA tegevjuht Adam Silver. "See on suur hetk, aga samas alles esimene väike samm."
"Praegu seab tehnoloogia piirid, aga töötame nii kiiresti kui võimalik selle nimel, et lähitulevikus võiksid fännid osta mängust ükskõik millise osa."
NBA Digital teeb arendustööd ka selle nimel, et huvilised saaksid mängu osta kümne minuti kaupa. Täpsemaid detaile hetkel siiski teada ei ole.
"Me kujutame ette situatsiooni, kus fännil on kell kaheksa õhtusöök ja tal on aega vaid 30 minutit. Siis võib ta osta pool tundi mängust," jätkas Silver.
Kogu mängu hind Turneri, veebikülje NBA.com või NBA rakenduse maksab $6.99. Lisaks pakutakse eripakette fännidele, kes tahavad jälgida üht konkreetset võistkonda või osta õigusi kuukaupa. | NBA strateegia lihvib mängude vaatamisõiguse väga peeneks kunstiks | https://sport.err.ee/864916/nba-strateegia-lihvib-mangude-vaatamisoiguse-vaga-peeneks-kunstiks | Maailma tuntuim korvpalliliiga NBA tuleb sel hooajal turule uue tuluteenimise strateegiaga. Nimelt võib soovi korral osta vaatamisõiguse mitte mängukaupa, vaid piirduda kohtumise viimase veerandiga. |
Brook oli isiklikult kohal, kui Serena Williams USA lahtiste naisüksikmängu finaalis enesevalitsemise kaotas. Eelnevalt oli pukikohtunik Carlos Ramos ameeriklannat keelatud juhendamise eest hoiatanud.
Kuigi treener Patrick Mouratoglou hiljem tunnistas, et andis Williamsile näpunäiteid, siis mängija ise eitas seda nii matši ajal kui ka järel. Järgnenud karistused reketi lõhkumise ja kohtunikuga kärkimise eest tähendasid lisakaristusi ja üksnes eskaleerisid olukorda veelgi.
"Inimesed küsisid minult, kas selline asi võiks juhtuda ka Wimbledonis. Minu esimene reaktsioon oli, et võib-olla, aga ausalt öeldes mõtlen, kas New Yorgis juhtunu oli asjaolude kokkulangemine," lausus Brook.
Carlos Ramos ja Serena Williams US Openi finaalis Autor: Imago Sport/Scanpix
Ta võrdles staadionil valitsenud õhkkonda sõjaseisukorraga. "Ma kujutan ette, mis pinged tal olid - olla veel parem kui kunagi varem ja me kõik nägime, mis juhtus," jätkas Wimbledoni ametnik. "Ma arvan, et ta [Ramos] tegi oma tööd ja see mis järgnes, see järgnes. See ei näidanud tennist heast küljest."
Tennisemaailmas käivad arutelud, kas treenerid võivad suurturniiridel mängijad matši ajal juhendada või mitte. Seni on Wimbledon olnud selle suuna vastane, aga Brook ei välistanud reeglite muutmist.
"Me [Wimbledoni omad] pole ilmtingimata kõige lihtsamad inimesed. Inimesed võivad öelda, et hääletame kõik juhendamise poolt, see on spordialale hea. Meie ütleme "ei", aga kui ülejäänud tahavad seda teha ja selleks on head põhjused, siis võib-olla annab ka Wimbledon järele." | Serena Williamsi juhtum võib ka Wimbledoni reegleid muuta | https://sport.err.ee/864909/serena-williamsi-juhtum-voib-ka-wimbledoni-reegleid-muuta | Wimbledoni tenniseturniiri direktor Philip Brook on valmis leppima muudatusega, mille järgi võivad treenerid matši ajal mängijaid juhendada. |
Wang asus avasetis 2:0 juhtima, kuid Kontaveit võitis siis kuus geimi järjest ja seega seti 6:2. 2:5 taga olles võttis hiinlanna meditsiinilise vaheaja, kuna talle tegi valu vasaku jala reis, mis oli juba eelnevalt teibitud, aga teibiti siis veel kõvemini kinni.
Teist setti alustas Kontaveit taas servimurdega, kuid kaotas seejärel kohe ka enda pallingugeimi. Kolmandas geimis õnnestus Kontaveidil jälle hiinlanna serv murda. Pooltevahetusel kutsus Wang enda treeneri väljakule ning Peter McNamara soovitas tal mängimise lõpetada. Hiinlanna proovis veel, kuid Kontaveidi järgmises servigeimis 0:30 taha jäädes oli ta siiski sunnitud mängu pooleli jätma.
"Rahvast oli palju ja nad toetasid teda, aga püüdsin endale keskenduda ja minu arvates sain hästi hakkama. Mul on väga kahju, et matš niimoodi lõppes ja ma loodan, et Qiang saab varsti terveks," ütles Kontaveit lühikommentaaris. "Loodan finaali nautida, see on mul sel aastal esimene, see on nii suur turniir. Mul on juba nii hästi läinud, loodan homme samamoodi jätkata."
Kontaveit sai 44 minutit kestnud mängus kirja 18 äralööki ja 11 lihtviga, Wangi vastavad näitajad olid neli ja 13. Ässasid servisid mõlemad ühe, lisaks tegi Wang neli topeltviga. Kontaveit realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Wang kasutas kolmest murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 38 ja Wang 20.
Finaalis läheb Kontaveit vastamisi valgevenelanna Arina Sabalenkaga (WTA 20.), kes alistas 7:6 (2), 6:4 turniiril 16. paigutust omanud austraallanna Ashleigh Barty (WTA 17.). Barty oli Wuhanis ainus asetatud mängija, kes jõudis kolmandast ringist kaugemale.
Kontaveit pole Sabalenkaga varem mänginud. Finaal algab Eesti aja järgi kell 14, ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid kursis otseblogi vahendusel.
Tänu teenitud punktilisale on Kontaveit juba praegu kindlustanud maailma edetabelis tõusu karjääri seni kõrgeimale kohale – finaalipääsuga on ta ennustatavas edetabelis kerkinud 21. reale.
Tough moment for Wang Qiang. Anett Kontaveit looked almost apologetic as she walked to the net. The two know have practiced together in the past. #WuhanOpen pic.twitter.com/ThLGA2GOgM
— WTA Insider (@WTA_insider) September 28, 2018
Anett Kontaveit is through to the @wuhanopentennis final!
Heartbreaking for Wang Qiang, who retires from the match while 6-2, 2-1 down. #WuhanOpen pic.twitter.com/erc4hS6tua
— WTA (@WTA) September 28, 2018
Let's hear from @wuhanopentennis finalist Anett Kontaveit! #WuhanOpen pic.twitter.com/l5sGuSLmnA
— WTA (@WTA) September 28, 2018
KONTAVEIT - WANG:
Enne mängu:
Veerandfinaalis sai eestlanna magusa revanši US Openi avaringikaotuse eest, alistades tšehhitari Katerina Siniakova (WTA 47.) 6:4, 6:4. Turniiri avaringis alistas Kontaveit 4:6, 7:5, 6:4 maailma üheksanda reketi, ameeriklanna Sloane Stephensi ja oli teises ringis 6:2, 6:4 parem horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 40.), kolmandas ringis sai ta 6:4, 4:6, 6:1 jagu hiinlanna Shuai Zhangist (WTA 46.).
Wang on Hiinas võitnud 14 mängu järjest. Eelmisel nädalal triumfeeris ta Guangzhou turniiril ja sai Wuhanis põhitabelisse vabapääsmega. Teises ringis lülitas ta konkurentsist välja nädal tagasi Tokyos võidutsenud tšehhitari Karolina Pliškova (WTA 7.). Kunagi varem pole ükski hiinlanna Wuhani turniiril veerandfinaali jõudnud, rääkimata poolfinaalist.
"Ta on väga heas hoos, mänginud nii hästi. Taastun nüüd ja püüan homme endast parima anda," ütles Kontaveit eesseisva matši kohta. "Kindlasti tuleb raske mäng."
Varem pole Kontaveit ja Wang omavahel kohtunud.
Kontaveidile on see aasta kolmas poolfinaal, viimati jõudis ta nii kaugele maikuus Roomas, enne seda jõudis ta nelja parema sekka ka Stuttgardis. Ühtegi finaali pole Kontaveit sel hooajal jõudnud – Roomas jäi ta alla ukrainlanna Elina Svitolinale, kes oli toona maailma neljas reket ning Stuttgardis pidi tunnistama toona edetabelis kuuendal real paiknenud Karolina Pliškova paremust.
Üldse on Kontaveit varem kolmel korral WTA turniiril finaali jõudnud, enda seni ainsa turniirivõidu pälvis ta mullu juunis Hollandis.
Wang on kahel korral finaali jõudnud ja mõlemal korral ka võitnud. Lisaks eelmise nädala Guangzhou turniirile võidutses ta juulis ka Jiangxi turniiril, kui sai 7:5, 4:0 eduseisul loobumisvõidu kaasmaalanna Saisai Zhengilt. | Loobumisvõidu saanud Kontaveit jõudis tänavu esimest korda finaali | https://sport.err.ee/864747/loobumisvoidu-saanud-kontaveit-joudis-tanavu-esimest-korda-finaali | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jõudis Hiinas Wuhanis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril finaali. Poolfinaalis sai ta 6:2, 2:1 eduseisus loobumisvõidu Hiina esinumbrilt Qiang Wangilt (WTA 34.). |
Eeluurimine sai alguse seoses politseijuht Dieter Romanni juunikuise visiidiga Iraaki, mille eesmärgiks oli tuua Saksamaale Iraagi kodanik, keda Saksa võimud kahtlustavad vägistamises ja mõrvas, vahendasid AFP, Reuters ja Yle.
Käesoleva aasta mais leiti Wiesbadenis 14-aastase tütarlapse surnukeha ning uurimise käigus selgus, et ohvrit oli ka vägistatud. Politsei hakkas kuriteos kahtlustama samas linnas migratsioonikeskuses elanud 20-aastast iraaklast Ali Bashari, kelle varjupaigataotlus oli varem eitava vastuse saanud. Mehel õnnestus aga põgeneda Iraagi põhjaossa kurdide poolt kontrollitud territooriumile.
Iraagi Kurdistani võimud pidasid mehe Saksa kolleegidelt saadud vihje alusel peagi kinni ning kui politseijuht Romann piirkonna pealinna Erbilisse kohale saabus, anti kahtlustatav kohalikus lennujaamas sakslastele üle.
Praegu viibib Ali Bashar Fankfurdis kinnipidamisasutuses, ta on mõrva üles tunnistanud ning teda ootab kohtuprotsess. Lisaks kahtlustatakse teda ka 11-aastase tüdruku vägistamises.
Juriidiline probleem seisneb aga selles, et Iraagi keskvõim ja Saksamaa esindajad ei olnud enne Erbilis toimunud üleandmist kahtlustatava väljaandmises veel ametlikult kokku leppinud. Hetkel pole Saksamaa ja Iraagi vahel ka mingit laiemat lepingut, mis käsitleks süüdimõistetute ja kahtlustavate vastastikust väljaandmist. Teema laiemaks taustaks on ka jätkuv vastasseis iseseisvust taotleva Iraagi Kurdistani ja Bagdadi keskvalitsuse vahel.
Seega olukorras, kus politseijuht läks Erbilisse Lufthansa lennukiga justkui eraisik, kellel polnud volitust kelleltki vabadust võtta, ei jäänud ka Saksamaa prokuratuuril üle muud võimalust, kui eeluurimist alustada. Mitmed juristid hoiatasid juba suvel, et viis, kuidas Saksamaa viimaste aastate ühes võikamas kuriteos kahtlustatud mees tagasi toodi, võib hiljem õiguslikke probleeme tekitada. | Saksa prokuratuur kahtlustab politseijuhti inimröövis | https://www.err.ee/864903/saksa-prokuratuur-kahtlustab-politseijuhti-inimroovis | Saksamaal on tekkinud kummaline juriidiline olukord, sest prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust, mille raames kahtlustatakse liiduvabariigi föderaalse politseiameti juhti inimröövis. |
See uuring toob välja, et nutitelefonide pidev kasutamine on tõsine probleem ning arenevale ajule mõjub see arengut pärssivalt. Siiski lisavad autorid selle fakti juurde, et ei saa kindlalt väita, nagu tekitaks pidev ja pikk ekraaniaeg pikaajalist kahju ajule.
Andmed selle uuringu jaoks pärinevad ABCD Study 'st ehk eesti keelde tõlgituna alaealiste aju kognitiivse arengu uuringust. Selles analüüsi tarvis võeti vaatluse alla 4500 lapse andmed vanuses 8–11 eluaastat. Ning selle uuringu teeb eriliseks asjaolu, et aluseks on võetud uusim ehk 2016. aasta soovitus laste ekraaniaja osas. Soovituse kohaselt ei peaks lapsed veetma ekraanide ees päevas rohkem kui kaks tundi.
Uuringu tulemustest aga selgus, et vaid viis protsenti uuringus osalenud lastest vastab sellele kriteeriumile, enamiku laste päevakava ei ole tervislikult tasakaalustatud liikumise, magamise ja ekraani taga veedetud aja osas.
Keskmiselt veetsid uuringus osalevad lapsed 3,6 tundi päevast nutivahenditega tegeledes, digitaalseid mänge mängides ja videoid vaadates. Need lapsed, kel oli päevas ekraaniaega vähem kui kaks tundi, said nuputamisülesannetes keskmiselt neli protsenti kõrgema tulemuse kui need, kelle ekraani-, une- ja liikumisaeg ei mahtunud normi piiresse; neid lapsi oli kokku ligi kolmandik kõigist uurimisalustest.
"Tervikuna panevad need tulemused muretsema," ütles uuringu kaasautor Jeremy Walsh, Ottawas asuva Ida-Ontario lastehaigla uurimisinstituudist.
Walsh selgitas, et uuringu üks eesmärk oli katsetada, kas see kahe tunni ekraaniaja soovitus on hea piirnorm. Uuring kinnitas, et on.
"Võtmata arvesse seda, mida lapsed ekraanide ees tegelikult teevad, näeme me, et kahe tunni piirnorm on väga hea soovitus, sest sellest piirist edasi on näha muutust kognitiivsetes võimetes," ütles Walsh.
Lastel, kelle ekraaniaeg jäi alla kahe tunni ning kelle uneaeg oli soovituslikus piiris ehk 9 kuni 11 tundi ööpäevas, olid ka paremad tulemused nuputamisülesannetes. Samas oli üllatav, et eraldi võetuna ei mõjutanud nuputamisülesannete lahendamist uneaeg ja päeva jooksul füüsiliselt aktiivselt veedetud aeg.
Selle uuringu puhul on aga keeruline tuvastada põhjuse ja tagajärje kindlat seost. "Me ei tea, mis on siin muna ja mis kana," ütles Bostoni lastehaigla pediaater Michael Rich. Võib olla, et nutikamad lapsed veedavadki ekraanide taga lihtsalt vähem aega. Samuti ei ole selge seos selle vahel, et just ekraani tõttu on laste kognitiivsed võimed madalamad.
Edasistes uuringutes on vaja uurida lapsi eraldi ning vaadata, mida nad ekraani taga teevad, kuidas see mõjutab nende nuputamisülesannete lahendamise võimekust ja siis vaadata omakorda selle seost ekraanide taga veedetud ajaga.
Seetõttu jätkab ABCD Study aastani 2028 info kogumist ekraaniaja võimalike seoste ja mõjude kohta.
Sellest uuringust tasub lastel ja lapsevanematel kõrva taha panna teadmine, et soovitus piirata laste ekraaniaega kuni kahe tunnini päevas, on tõestatult hea soovitus, sest on võimalik, et liigne ekraani taga veedetud aeg vähendab lapse vaimset võimekust.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Lancet Child & Adolescent Health. | Üle kahe tunni ekraaniaega päevas võib vähendada laste vaimset võimekust | https://novaator.err.ee/864900/ule-kahe-tunni-ekraaniaega-paevas-voib-vahendada-laste-vaimset-voimekust | Ligi kaks kolmandikku USA lastest veedab päevas enam kui kaks tundi vaadates ja näppides ekraane. Värske uuringu tulemused aga näitavad, et neil lastel on kehvemad tulemused mälu-, keele- ja nuputamisülesannetes kui lastel, kes on ekraanide ees vähem kui kaks tundi. |
"Ma arvan, et temas on suur potentsiaal. Hetkel asub edetatabelis 30. kohal, aga kui jälgisin teda eelmisel aastal, siis märkasin, et ta on teinud palju häid mänge, kuid ka palju esimeses ringis välja kukkunud," lausus inglane WTA Insiderile.
"Nii et üks minu põhilisi eesmärke on Anetti nädalast nädalasse rohkem paremini mängima saada, nii et hea ja halva päeva vahe ei oleks nii suur. Et ta saaks aru, kuidas olla efektiivne konkreetsel väljakul ja konkreetse vastasega, selle asemel et olla oma tulemustes suhteliselt kaootiline. Ja mõistagi võtab see aega."
Sears tõi ka välja, et kuna eelmise hooaja teine pool polnud just kiita, siis pole tal lähiajal ka vaja eriti edetabelipunkte kaitsta. "Ausalt öeldes ei kaitse ta punkte kuni Austraalia lahtiste lõpuni," lausus juhendaja.
"Nii et see on nii tema kui ka meie jaoks suurepärane võimalus. Mulle meeldiks näha, kuidas ta oleks aasta lõpuks või vähemalt Austraalia lahtiste järel 20 paremale palju lähemal. Ta on ainult 22, aega on. Jah, ma naudin seda tööd."
61-aastane Sears on karjääri jooksul juhendanud mitmeid tennisetippe, teiste seas endist maailma esireketit Ana Ivanovicit, samuti viie hulka jõudnud Amanda Coetzerit ja Daniela Hantuchovat. | Kontaveidi treeneri eesmärk: hea ja halva päeva vahe väiksemaks | https://sport.err.ee/864899/kontaveidi-treeneri-eesmark-hea-ja-halva-paeva-vahe-vaiksemaks | Tänavu suvel Eesti esireketi Anett Kontaveidi treeneriks saanud Nigel Searsi sõnul on eestlannaga huvitav koostööd teha. |
"Tavaliselt mulle Walesi ralli meeldib. Ideaalses maailmas eelistaksin kuivi olusid ja kiireid teid, aga igaüks teab, et Walesi ilma puhul ei saa milleski kindel olla," lausus ta Toyota võistkonna pressiteate vahendusel.
"Eelmise nädala testil sadas üsna palju, nii et meil oli korralikult muda, mis oli testimiseks ausalt öeldes suurepärane. Saime auto arendamiseks üsna palju ära teha. Usun, et tegime head tööd ja ootan nüüd võrdlust konkurentidega. MM-sarjas on hetkel kõik võimalik ja mul on ralli eel hea tunne."
Sarnaselt Tänakule ootab Walesi rallit ka tiimijuht Tommi Mäkinen. "Alates meie projekti algusest oli see tegelikult esimene kord, kus sellistes tingimustes testisime ning arvan, et võime end nüüd päris kindlalt tunda."
"See on raske ralli, keerulisi kohti on palju, eriti metsavahel ja pidamine sõltub väga palju sellest, kas on kuiv või sajab," tõi neljakordne maailmameister välja. Endal tal seal karjääri jooksul võita ei õnnestunud.
"Kõik tiimiliikmed annavad endast maksimumi, et võidelda tootjate tiitli nimel ning hiljutiste võitude järel on Otil väga head võimalused sõitjate tiitli eest heidelda. Ma olen kindel, et Walesi rallil näeme suurepärast võitlust."
Kolm etappi enne hooaja lõppu on Tänak 164 punktiga MM-sarjas teine, kusjuures belglane Thierry Neuville jääb 13 silma kaugusele. Võistkondlikult asub Toyota liidripositsioon, aga Hyundai kaotab kõigest viie punktiga. | Ott Tänak: ideaalis ootan Walesis kuivi ja kiireid teid | https://sport.err.ee/864892/ott-tanak-ideaalis-ootan-walesis-kuivi-ja-kiireid-teid | Järgmisel nädalal peetavaks Walesi ralliks valmistuv Ott Tänak tunneb heameelt, et võistluseelne testiperiood möödus märgades oludes. |
Augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 619,7 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2017. aasta augustiga võrreldes neli protsenti.
Müügitulu suurenes viiel ja vähenes kahel tegevusalal. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 15 protsenti. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad) (kasv 11 protsenti), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv üheksa protsenti), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade (kasv neli protsenti) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv kaks protsenti).
Müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2017. aasta augustiga võrreldes ühe protsendi.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles ERR-i raadiouudistele, et tarbijad naudivad praegu sissetulekute kasvu. Kaupluste kogemus ütleb, et eestlaste toitumisharjumused on läinud aastatega järjest tervislikumaks.
"Juba mitmendat aastat järjest kasvab värske puu- ja juurvilja osakaal, ainuüksi eelmise aastaga võrreldes on kasv olnud üle kümne protsendi. Samamoodi on tarbijate nõudlus tervislike toodete järele üleüldiselt kasvanud ja ka tootjad on sellega järjest rohkem arvestama," ütles Miido.
Näiteks on müügile tulnud paljud sellised tooted, kuhu ei ole lisatud enam nii palju suhkrut. Müük näitab, et nõudlus nende toodete järele on suur.
"Samuti on näha, et eestlased on hakanud hinna asemel eelistama rohkem kvaliteeti. Ostetakse rohkem tooteid, kus on kasutatud kvaliteetsemat toorainet. Tavapärase valge saia asemel eelistatakse täisteratooteid. Tavalise keeduvorsti asemel eelistatkase sinki või fileetooteid. Samuti on kasvanud smuutide müük," rääkis Miido.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes neli protsenti.
2018. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 0,5 protsenti. | Jaekaubanduse müügitulu stabiilne kasv jätkus ka augustis | https://www.err.ee/864845/jaekaubanduse-muugitulu-stabiilne-kasv-jatkus-ka-augustis | Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades kaks protsenti, teatab statistikaamet. |
Läti keele grammatika teeb mulle vahepeal ikka päris nalja. Seda tundma õppides on mitmel korral kerkinud silme ette kujutluspilt, kuidas kamp boheemlasi ümber laua, õlleklaasid ees, mõtlevad välja uut keelt ja aeg-ajalt saadab uue kavala keelenipi avastamist mürisev naer.
Ei, ma ei nori üldse lätlastega tüli. Ja poolt Valgat ei taha nende käest ära võtta. Ega ühtegi saart. Eks seda naabrite vahelist kisklemist on läbi aastasadade olnud küll teineteise külade põletamisest, Lembitu mahalöömisest kuni räimesõjani, aga praegu on eestlased ja lätlased lihtsalt toredad sõbrad ja naabrid, kellele meeldib üksteise kallal pisut nokkida. Nagu ikka heade sõprade vahel ei pea nalja visates seda va poliitilist korrektsust nii palju olema.
Kui lätlased küsivad, milliseid nalju meil lätlaste kohta on, hakkan meelde tuletama. No ikka tuleb. Igal õigel eestlasel on kodus lätlase topis. Lätlane, see pole rahvus, vaid amet/diagnoos. Lätlastel on kuus varvast.
Aga kui tahetakse seletust, millest on need asjad välja kasvanud, siis — ega ei tea küll. Kuuenda varba kohta on pakutud, et see tuleb Lätimaa tähisest LV, mis tähendavat lisavarvast. Võib-olla tuleneb kuues varvas s-tähest, mille lätlased kõikide sõnade lõppu lisavat ja mis iga õige eestlase silmis näib liigne narrus. Aga mis minu nägemuses on lihtsalt meessoost nimetava käände lõpp, mis käänamisel enamasti ära kaob. Seda tõika arvestades otsustasin kirjutada meie "Hakkame mehed minema" eeskujul läti keeles luuletuse, kus ei oleks ühtegi s-tähte. Et asi oleks stiilipuhas, vältisin ka tähti c, č, š, z ja ž — ega neidki ju laulus "Hakkame mehed minema" ei ole.
tavi baigi maigi vaigi
bija jāmeklē pailgi
darīju ko vajag labi
galu galā klāt ir abi
laiki grūti ko lai dara
piedod mana daiļā nāra
ka nevaru katru dienu
lakt no taviem vaigiem pienu
Suur osa lugejatest ei saa ilmselt kontrollida, kas sel luuletusel ka sisu on, aga võin kinnitada, et on küll. Seni ei ole ükski lätlane mulle ka öelnud, et ilma s-täheta luuletus oli neil juba varem olemas. Võib-olla lätlane üldse ei teadvustagi, et s-täht on läti keeles enim kasutatav täht. Nagu ta on seda ka eesti keeles.
Jumal on ka lätlastel olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud. Ja Jumala nime kipuvad nad meelsamini suure tähega kirjutama kui eestlased. Ja eks eestlased ütle ju tihti: "Jumal on lätlane." Seda öeldakse siis, kui meil midagi kehvasti läheb, peamiselt siis, kui Eestis on ilm halb, mis omakorda tähendab enamasti vihmasadu. Aga mul on selline tunne, et olen leidnud loogilise lahenduse, miks nii öeldakse.
Lätlastel on daina (rahvalaul), mille sisu on selline, et eestlastel on mustad rõivad, neil on vihma vaja, lätlastel on valged rõivad, neil ei ole vihma vaja. Minu meelest on siin vihje mustale mulgi kuuele, mille vihm peaks pesema sama valgeks, kui on lätlaste rahvariided.
Dainad on Lätile eriti omased rahvalaulud, nende au ja uhkus, oluline osa läti identiteedist, kuigi enamasti vaid nelja-, vahel harva kuuerealised. Just hiljuti ilmus suur dainaraamat inglise keeles, mille tõlkis ja pani kokku välislätlanna, paljudes riikides elanud Ieva Auziņa Szentivanyi. Tema sõnul on läti dainad sama tähtsad nagu Piibel ja ehk isegi tähtsamad veel, kuidas võib siis olla, et maailm ei tea nendest midagi. Ingliskeelset raamatut koostama õhutanud teda mõte, et kui ka läti rahvas peaks hääbuma, jäävad vähemalt dainad alles.
"Dainade kapp" (The Cabinet of Dainas / Dainu skapis) on kantud UNESCO maailma mälu registrisse. See on rahvaluuleuurija Krišjānis Baronsi 1880. aastal (Moskvast) tellitud kapp, mis tänapäeval sisaldab 268 815 dainat ja mille sahtlid, mis omakorda jagunevad väiksemateks sahtliteks, aitavad dainasid teemade kaupa otsida. Praegu asub Dainade kapi originaal Läti Rahvusraamatukogu viiendal korrusel, koopiad veel mõnes kohas, aga mõistagi saab tänapäeval dainasid otsida ka internetist.
Teatud mõttes on dainad nagu haikud — nappide vahenditega tuleb palju ära öelda. Neljarealised on ka kirjanduse populariseerimiseks (ja rahvaluule on ju tõeline kirjandusklassika) väga head, neid saab igale poole toppida, näiteks lehmakommi paberi sisse. Just sel aastal avastasin, et ühes Riia suures kaubamajas pakuti soodushinnaga sellist toodet: lehmakomm "vallatute dainadega". Vallatud dainad on üks dainade rühm ja nendest on välja antud omaette raamatuid. Neid võiks nimetada ka siivututeks dainadeks, sest nende sisu on selgelt allapoole vööd. Need, mida lehmakommipaberisse pannakse, räägivad veel enam-vähem läbi lillede, aga muidu võib leida ka lausa hardcore 'i:
Mis me teeme, õekesed,
Kui ei jäänud käima peale?
Rahad kokku paneme,
Uue munni ostame.
Või:
Puts, sa kasva puu küljes,
Mitte minu keha küljes.
Sinu pärast pean ma käima
Külast külla, vallast valda.
Ausõna, ma ei ole tõlkides midagi omalt poolt juurde pannud. Ja loodan jõuda ka selleni, et sellistest "vallatustest" terve eestikeelse raamatu kokku saada. Armastusluule klassika.
Ma ei tea, kas Dainade kapis on ka alajaotus "dainad eestlastest", aga neid ikka olevat päris hulk. Näiteks ilusast eesti poisist, kes õpetab läti tüdruku "kurratama" ehk "kurat" ütlema. Sõna "kurat" on ilmselt selline, mis võõrast keelest hästi kõrva jääb, eriti, kui selle rahva meremehed ja kaupmehed teda tihti tarvitavad — ja pigem isegi mitte jutu sees, vaid täitsa omaette sõnana. Ja eriti kui lätlastel enestel nii mahlakat sõimusõna ehk polegi — vähemalt kurat ja põrgu kõlavad läti keeles nii, et nendega võiks last magama uinutada — velns ja elle. See, miks enamik eestlasi teab läti keeles just sõna saldejumps (õigemini saldējums), tuleb ka peamiselt selle sõna naljakast kõlast.
Kuigi saldejumpsid ehk lätakad ehk lätlased on minu väga head sõbrad ja läti sportlastele kaasa elades tunnen ennast tõesti lätlasena, siis ometi — kui eesti ja läti sportlased satuvad omavahel konkureerima, siis ma ennast enam lätlasena ei tunne, siis on võit lätlase üle ikka eriti magus, vaata et isegi magusam kui võit venelase üle. Nii et kui lätlased armastavad rõhutada, et Eesti jäähoki — seda polegi olemas, siis sain neid lohutada, kui Läti hokimeeskond jäi olümpialt välja, kaotades valikmängus kõige napimalt Saksamaale (kes jõudis muide olümpiafinaali välja). Lohutasin: Läti hokikoondis ei saanud olümpiale? Ei ole hullu, eestlased ka ei saanud.
Ennast lätlastega võrreldes rõhutame muidugi, et meie tõime neile vabaduse (tuttav lause hoopis teises kontekstis, kas pole?), ja et meil on pehmelt öeldes palju rohkem saari, ja sedagi, et ainuke asi, mis lätlastel meist parem on — neil on parem naaber. Võiks veel lisada, et meie hümnil on rohkem sõnu ja ka lipul rohkem värve.
Aga nagu looduses ei ole olemas musta-valge ega hea-halva skaalat, nii segunevad ka lätlaste ja eestlaste (stereotüüpsed) iseloomujooned. Mind ajab põhjalikult segadusse, et Läti kirjandusinimesed on oma hüüdlauseks välismaal võtnud: "Ma olen introvert!" Sel teemal tehakse videoid ja internetis pakutakse näiteks lõbusa pealkirjaga testi "Milline introvert ma olen?". Koostöös luuletaja Krišjānis Zeļģise pruulikojaga Malduguns valmis Londoni raamatumessi ajaks kirjanduslik õlu "I'm an introvert", mille koostises on üks lätlaste armastatumaid toiduaineid kartul ja sildi peal ikka mõni tsitaat läti kirjandusest.
Lätlaste rõhutatud introvertsuse juures ajab mind segadusse just see, et lätlaste põhianekdoot eestlastest on teemal "aeglane eestlane". Kas me peaksime oma loosungiks võtma "Veel aeglasem kui lätlane"? Tänapäeva kiires ja rahutus maailmas on inimene, kes on võimeline pikemalt mõttesse vajuma, tõesti väärtus omaette. Nagu kuld. Juba vanarahvas ütles: vaikimine kuld.
Teine teema on häbelikkusega. Ilmārs Slāpiņš kirjutab oma raamatus "Keskmine eestlane" (raamatu pealkiri on muidugi "Keskmine lätlane", aga vabalt võiks selle eestlaseks tõlkida):
"Keskmine lätlane ei kannata ühistransporti. Ta ei taha suruda ennast tihedalt teiste vastu, seepärast laseb iga päev mööda kolm tuubil täis trammi, et lõpuks astuda sellisesse, mis sõidab täitsa vales suunas, aga on vähemalt pooltühi."
Tegelikult meenutab see kirjeldus kõige rohkem seda, mida kirjutatakse soomlaste kohta. Tegelikult oleme kolme riigi peale maailma mõõtudes nii väike nurk, et väga palju üksteisest ei erine. Ehk siis peaksime ikkagi oma naabritega viljakat koostööd tegema, sest meil on üksteisele sobiv tempo.
Jutt pärineb septembri Loomingust 2018. | Contra: Eesti ja Läti — must ja valge? | https://kultuur.err.ee/864890/contra-eesti-ja-lati-must-ja-valge | Küsitakse, et mis mind Läti juures köidab. Praegu ei oskagi enam öelda, Läti on nii lähedane, nagu oleks ma temaga kogu aja koos olnud. Ühte koma teist olen juba ka raamatus "Minu Läti" kirja pannud ja mõnda asja oskan ehk alles aastate pärast kirja panna. Aga oluline osa on kindlasti läti keelel. |
32-aastane Grosjean sõidab Haasi võistkonnas alates 2016. aastast ja tema parimaks tulemuseks on tänavu Austrias saavutatud neljas koht. Magnussen keerab Haasi rooli teist hooaega ja on tänavu neli korda lõpetanud kuue hulgas.
Taanlane ongi punktiarvestusest meeskonnakaaslasest edukam (49:27) ja võistkond hoiab kümne tiimi seas Mercedese, Ferrari, Red Bulli ja Renault' järel kõrget viiendat kohta.
NEWS: Haas F1 Team will retain its driver lineup of @RGrosjean and @KevinMagnussen for the 2019 FIA Formula One World Championship.
????: https://t.co/qZNqMbVV8J pic.twitter.com/cQOIWCv6XR
— Haas F1 Team (@HaasF1Team) September 28, 2018
"Algusest peale vajasime auto arendamisel kogenud sõitjaid ning meil on Romain Grosjean ja Kevin Magnusseni näol väga head ja kogenud sõitjad," lausus Haasi pealik Guenther Steiner pressiteate vahendusel.
"Me oleme võrreldes eelmise aastaga drastiliselt edasi läinud, nii et mõlema piloodiga jätkamine oli üsna lihtne otsus."
Kolmandat hooaega MM-sarjas osalev Haasi võistkond lõpetas kaks eelmist korda tiimide arvestuses kaheksandana. | Haasi F1 tiim teatas tuleva hooaja koosseisu | https://sport.err.ee/864887/haasi-f1-tiim-teatas-tuleva-hooaja-koosseisu | Vormel-1 sarjas osalev Haasi võistkond teatas, et järgmisel hooajal jätkavad nende pilootidena Romain Grosjean ja Kevin Magnussen. |
SWABi asutas kunstikoguja ja arhitekt Joaquín Díez-Cascón, kelle eesmärk on peegeldada tänaseid suundumusi kunstis, kaasates lisaks end juba tõestanud galeriidele ka noori ja sõltumatuid galeriste. Messi komisjoniliikmed on seotud organisatsioonidega nagu Whitney Museum of American Art ja Hertzog Art Business, samuti kuulub sinna sõltumatuid kuraatoreid.
Mess kestab neli päeva, programmis on performance'id, arutelud, näitus jm.
;paranoia esindab messil autoreid, nagu Istvan Kantor, Antye Greye, Tarvo Varres, Urmo Mets, Marko Mäetamm, Mihkel Kleis jt.
;paranoia publishing sündis Eestis aastal 2014, kuid nende autorid ja tegutsemispunktid on üle terve planeedi. Tegeletakse eksperimentaalse ja konventsioonideülese kultuuriproduktsiooniga, loodetakse hävitada reaalsus ja peetakse ennast kaasaegse kunstituru kõige ebanormaalsemaks esindajaks. Seni on kirjastatud poolsada toodet, peamiselt raamatu mõistet ümber defineerivaid raamatuid aga ka helikunsti. | Kirjastus ;paranoia osaleb kaasaegse kunsti messil Barcelonas | https://kultuur.err.ee/864886/kirjastus-paranoia-osaleb-kaasaegse-kunsti-messil-barcelonas | 27. septembril algas Hispaanias Barcelonas 11. korda toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti mess SWAB, kus ühena kahest kirjastusest osaleb ka ;paranoia. Messil osaleb 70 galeriid üle maailma, sündmus on avatud 30. septembrini. |
Iseäranis ülekaalukas oli jaapanlannade esitus, kes võitsid naiste seitsmest kaalukategooriast viis. Mõistagi oli Jaapan parim ka võistkonnavõistluses.
Kaks kulda õnnestus võita Lõuna-Koreal, ühega piirdusid Prantsusmaa, Gruusia, Iraan, Ukraina ja Hispaania. Kokku teenis vähemalt ühe medali 22 erinevat koondist.
MM-i kõigi aegade medalitabelis on Jaapan teistest samuti mäekõrguselt üle. Neil on kokku 354 medalit, neist 153 kuldset. Paremuselt teisel koondisel ehk Prantsusmaal on 171 medalit, neist 56 kuldset.
Bakuus peetud võistlustel oli stardis ka kolm eestlast, neist parimana sai Kristjan Tõniste kuni 81 kg kaaluvate meeste seas võidud Uruguay ja Dominikaani judokate üle, aga kaotas siis poolakale Damian Szwarnowieckile. | Jaapan haaras judo MM-il enam kui pooled kullad | https://sport.err.ee/864860/jaapan-haaras-judo-mm-il-enam-kui-pooled-kullad | Aserbaidžaani pealinnas Bakuus peetud judo maailmameistrivõistlustel näitas traditsiooniliselt üleolekut ala sünnimaa Jaapan, kes noppis 15 kullast kaheksa. |
Niinistö rõhutas, et tugevam Euroopa on nii eurooplaste kui ka ameeriklaste huvides, vahendas Yle.
"Tugevam Euroopa tähendab tugevamat NATO-t. Ja tugevam Euroopa on USA jaoks kasulikum partner," selgitas ta.
Niinistö sõnul on ta teadlik sellest, et USA administratsioonis pole eriti hästi suhtutud Euroopa kaitsekoostöö aktiviseerumisse. President aga rõhutas, et Euroopa kaitsekoostöö eesmärgiks pole kuidagi NATO-t õõnestada.
Soome presidendi sõnul ühendavad Euroopat ja USA-d ühised konkurendid nagu Hiina ja Venemaa. Nimetatud konkurendid on üritanud ka saavutada Euroopa soosingut nähes, et liitlassuhe USA-ga ei ole enam nii tihe ning erimeelsused on omavahelisi suhteid häirimas.
"Washington ei ole viimasel ajal päris samal tasemel huvi Euroopa suhtes üles näidanud," nentis Niinistö.
"Tugevama positsiooni loovutamine Euroopas oma peamistele konkurentidele ei saa olla USA huvides. Tugevam ja ühtne Euroopa on paremini varustatud end seisukohti nende konkurentide eest kaitsma," lisas ta.
Tasavallan presidentti Sauli @Niinisto:n puhe "Vahvempi #Eurooppa: yhteinen intressimme" Brookings-instituutissa Washington D.C.:ssä: https://t.co/tM8tHZ3eWp pic.twitter.com/dfIDSb8t4q
— TPKanslia (@TPKanslia) September 27, 2018
Keynote Address by President of the Republic of #Finland Sauli @Niinisto at the Brookings Institution in Washington D.C.: https://t.co/Iz1ws5FzB3 #AStrongerEurope pic.twitter.com/TF2FzgO8J6
— TPKanslia (@TPKanslia) September 27, 2018 | Niinistö kutsus USA-d üles naasma Euroopa liitlaseks | https://www.err.ee/864882/niinisto-kutsus-usa-d-ules-naasma-euroopa-liitlaseks | ÜRO peaassambleel osalenud Soome president Sauli Niinistö pidas neljapäeval kõne ka mõttekoja Brookings Institution üritusel. Muuhulgas avaldas ta arvamust, et USA peaks naasma Euroopa liitlaseks ning et tugevam Euroopa tähendab ka tugevamat NATO-t. |
"Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eesti Energial seisavad ees suured investeeringud jaotusvõrku ja taastuvenergiasse, ettevalmistamisel on uue õlitehase investeering," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ERR-ile.
Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub alles pärast konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist, kuid eelarve peab sellega arvestama juba praegu.
Eelarve mõistes ei ole Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise puhul tegemist kuluga, vaid finantstehinguga, pikaajaline eesmärk on saada tulevikus dividende.
Haavala rõhutas, et 2019. aastal riigiettevõtetest võetavad dividendid otsustatakse 2018. aasta auditeeritud majandustulemuste ning näiteks Eesti Energia puhul otsustamise ajal viimase teadmise (elektri, õli ja CO2 hinnad) alusel kokku pandud prognooside põhjal. See ei sõltu rahandusministeeriumi kinnitusel kapitali sissemaksest.
Rahandusministeerium andis eitava vastuse küsimusele, kas riigieelarve struktuurse tasakaalu saamine, milleks sügisese prognoosi järgi oli vaja ca 50 miljonit eurot, on saavutatud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja samaaegselt dividendide suurendamise teel.
Dividendide maht ei ole muutunud võrreldes strateegiaga ning eelarvepositsiooni parandas ministeeriumi kinnitusel peamiselt see, et töövõimetoetuse kulu osutub väiksemaks võrreldes suveprognoosiga, vähenes 2018. aastast edasikantavate kulude maht, valitsus lükkas mõned investeeringud ajas edasi ning müüb täiendavalt maid. | Ministeerium eitab Eesti Energia kapitalisüsti seost eelarve tasakaaluga | https://www.err.ee/864880/ministeerium-eitab-eesti-energia-kapitalisusti-seost-eelarve-tasakaaluga | Rahandusministeeriumi kinnitusel ei ole Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 143 miljoni võrra seotud eelarve struktuurse tasakaalu saavutamise sooviga. |
"Kallas on tõepoolest tõenäoline esinumber ja lähipäevil annab ta oma otsusest teada," ütles ERR-ile SDE peasekretär Kalvi Kõva.
2015. aasta riigikogu valimistel on sotside esinumbriks Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal olnud endine kaitseminister ja praegune riigikogu liige Hannes Hanso, kes on teada andnud, et ei kandideeri eelolevatel riigikogu valimistel ning tahab rohkem perele keskenduda. Hanso on olnud samuti Kuressaare linnapea.
Madis Kallas on olnud Eesti kümnevõistluse koondise liige. Ta kandideeris 2012. aastal Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Aastatel 2013–2015 oli ta Kuressaare abilinnapea. 2015. aastast alates on ta Kuressaare linnapea.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumber paigas ka Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE), kelleks on Monika Helme, kes on erakonna esimehe Mart Helme abikaasa. Mart Helme kandideerib ise Pärnus.
EKRE aseesimees Martin Helme kandideerib riigikogu valimistel ilmselt Tallinna Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas. | SDE esinumbriks Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal saab ilmselt Madis Kallas | https://www.err.ee/864878/sde-esinumbriks-hiiu-laane-ja-saaremaal-saab-ilmselt-madis-kallas | Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esinumbriks Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas saab tõenäoliselt Kuressaare linnapea Madis Kallas. |
Tänavu juulis käivitatud kriminaaluurimine tuvastas, et 24-aastane Stepan müüs ebaseaduslikult maha kuus sõidukit.
Esimesed kolm sõidukit müüs mees ajal, mil ta töötas taksoettevõttes. Omades ligipääsu sõidukitele ja nende dokumentidele, varastas mees tööandjalt kolm sõidukit ning müüs need seejärel maha.
Veidi hiljem asus mees sama skeemi järgi äritsema rendiautodega. Ta võttis rendile sõiduautod ning hiljem müüs ostu-müügi lepinguid võltsides ja seeläbi end omanikuks märkides need autod maha. Müüdud sõidukite kogumaksumus ja tekitatud kahju jääb 20 000 euro kanti.
Mees hoiab kõrvale kriminaaluurimisest ning seni kogutud info põhjal viibib ta Tallinnas.
Politsei palub kõigil, kes on meest näinud, helistada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varasvastaste kuritegude talituse valvenumbrile 53 310 010. | Politsei otsib sõidukivargustes kahtlustatavat meest | https://www.err.ee/864877/politsei-otsib-soidukivargustes-kahtlustatavat-meest | Politsei otsib 24-aastast Stepani, keda kahtlustatakse sõidukite varguses ja rendiautode välja petmises ning edasi müümises. |
Teplice on Tšehhi kõrgliigas üheksa mänguga kogunud üheksa punkti, mis annab neile 16 meeskonna konkurentsis 12. koha. Eile anti kinga peatreenerile Daniel Šmejkalile, abitreenerile Radim Necasile ja spordidirektorile Jakub Dovalilile. Suurpuhastuse tingis Teplice esimehe sõnul pikaaegne kehvade tulemuste trend, vahendab Soccernet.ee.
Uus peatreener Stanislav Hejkal debüteeris Teplice edukalt, kui võõral väljakul alistati pärast 1:1 viigiga lõppenud avapoolaega Loko Vltavin 2:1. Luts koosseisu ei kuulunud.
Väga halvasti läks Mikk Reintamil, kes viibis kõik 90 minutit platsil, kui esiliigas väljalangemistsooni lähedal olev Trinec jäi võõrsil Olomouci Sigmale alla koguni 0:7. | Suuri muudatusi teinud Lutsu klubi pääses karikasarjas edasi | https://sport.err.ee/864852/suuri-muudatusi-teinud-lutsu-klubi-paases-karikasarjas-edasi | Tšehhi karikavõistlustel alistas Siim Lutsu koduklubi Teplice võõrsil tugevuselt kolmandas liigas palliva Loko Vltavini 2:1. |
Väljaande kinnitusel on Briti võimud veendunud, et see kolmas kahtlustatav külastas Salisbury linna enne seda, kui tema kaks kolleegi - Ruslan Boširov/ Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Petrov - rünnakuks kasutatud mürgi Novitšok Suurbritanniasse tõid. Kolmanda mehe ülesandeks oli rünnakuks ettevalmistuste tegemine.
Venemaa endine luureametnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok. Briti arstidel õnnestus Skripalide elu päästa ning hetkel viibivad nad Briti võimude kaitse all.
Juuni lõpus haigestus Amesburys sama mürgiga seoses veel kaks inimest, kellest ks suri. Briti võimude esialgse hinnangu kohaselt puutusid need kaks inimest juhuslikult kokku mürgiga, mille olid ära visanud Skripalide ründajad.
London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum on toonud kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ja vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud. | Ajaleht: Briti võimud tuvastasid Skripalide juhtumi kolmanda kahtlustatava | https://www.err.ee/864871/ajaleht-briti-voimud-tuvastasid-skripalide-juhtumi-kolmanda-kahtlustatava | Ajalehe Daily Telegraph andmetel on Briti võimud tuvastanud ka kolmanda isiku, kes on seotud märtsis Salisbury linnas toimunud keemiarünnakuga endise luureohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu. Ka kolmanda kahtlustatava puhul olevat tegu Venemaa sõjaväeluure GRU ohvitseriga. |
Septembri algul käivitus Von Krahlis tänaseks poole peale jõudnud loengusari "Elu pärast Google'it", mis on aluseks saatesarjale "Raadio JAIK", kus erinevad stuudiokülalised arutlevad loengutel kuuldud teemadel. Aruteludele lisanduvad katked salvestatud loengumaterjalist, kommentaarid asjatundjatelt, vastulaused, teemakohased lisaintervjuud ja seonduv helimaterjal arhiividest ning Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar.
"JAIK on suunatud mõtlevale, uudishimulikule ja kaastundlikule osale täiskasvanud ühiskonnast, kellele tundub oluline meie homne eksistents," kommenteeris ettevõtmise eestvedaja Peeter Jalakas, kelle arvates annab loengu- ja saatesarja veidi mänguline formaat hea võimaluse rääkida tõsistest ja olulistest asjadest ilma, et see muutuks manitsuseks, etteheiteks või hirmutamiseks.
Esimene "Raadio JAIK" on Vikerraadios eetris sel laupäeval, 29. septembril kell 17.05. Tosinaosalise saatesarja avateemaks on "Väärtused ja raha", millest arutlevad stuudios Daniel Vaarik, Kristjan Lepik, Tarmo Jüristo, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, lisaks saavad sõna krüptoraha entusiast Asse Sauga, Eesti Panga asepresident Madis Müller, ettevõtja Alar Tamming, Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Loengute ja raadiosaate teemade ring liigub kõigis inimeksistentsi puudutavates valdkondades. "Elu pärast Google'it" loengusarjas esinevad Kaupo Vipp, Mart Noorma, Asse Sauga, Rea Raus, Ringo Ringvee, Kristjan Port, Saale Kareda, Sten Tamkivi, Mihkel Kangur, Jaan Aru, Oliver Laas, Jaak Vilo. Igale loengule annab omapoolse lõppakordi Tarmo Soomere. Stuudios arutlevad kuuldu üle Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo, Kristjan Lepik, Peeter Laurits, Riina Raudne, Peeter Jalakas, Ingrid Peek ja paljud teised. Saate toimetaja on Kristin Kalamees, helikujunduse loovad Hendrik Kaljujärv ja Jakob Juhkam.
Loengusari "Elu pärast Google'it" ja "Raadio JAIK" on osa Von Krahli 25. hooaja hariduse ja kunsti suurprojektist JAIK, mis on pühendatud EV100-le ja mille teemaks on Eesti ja maailm 25 aasta pärast. Loengusari valmib Von Krahli teatri, Vikerraadio ja Eesti teaduste akadeemia koostöös.
Lisainfo ja registreerumine loengutele."Raadio JAIK" Vikerraadios. | "Raadio JAIK" toob laupäeviti Vikerraadio eetrisse tulevikuvisioonid | https://menu.err.ee/864867/raadio-jaik-toob-laupaeviti-vikerraadio-eetrisse-tulevikuvisioonid | Laupäeval, 29. septembril kell 17.05 stardib Vikerraadios uus saade "Raadio JAIK". Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti teaduste akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. |
Kui nüüd keegi tõesti naiivselt arvas (ka mina nende seas), et augustine Keskerakonna langus Narvas on õudne lõpp, siis nüüd pole kahtlust, et alanud on hoopis lõputu õudus. Narva suurim parteiorganisatsioon, 450 liikmega Keskerakonna piirkond, suutis koguda väga tähtsale erakorralisele koosolekule alla 30 liikme. 20 aastat Narvat raudse käega valitsenud erakonnahiiglane püsis savijalgadel. Nüüd on siis lõpuks ometi saanud ka poliitilise tõestuse meditsiiniline fakt, et suurus ei loe. Ilma kindralita jookseb armee laiali.
Samas pole ka parteisõdurid omapäi jätnud kindralid juhtunu üle rõõmsad. Koduerakonnale selja pööranud Narva juhid olid lausa jahmunud. Nemad ju lootsid pikka ja magusat kättemaksu, murendada parteiorganisatsiooni jupikauapa, kägistada vaikselt ja valusalt, iga pigistusega Jüri Ratasele meelde tuletades, et näe mis juhtub, kui omasid nii kergekäeliselt reedetakse. Aga mis nüüd teha? Maaslamaja kolkimine ei paku mingit rahuldust.
Tallinnast Narva tulekahju kustutama saadetud Keskerakonna kriisitoimkond jõudis kohale siis, kui kustutada polnud enam midagi. Jah, võib ju peale kaklust mütsiga vehkida ja väita, et need 30 partei kutse peale kokku tulnud liiget ongi erakonna varamu ja nüüd saab lõpuks ometi nende najal hakata ka Narvas ehitama seda tõelist Keskerakonda, mis ükskord niikuinii võidab.
Võib olla Tallinnast asjad niimoodi paistavadki. Aga Narva ei ole Tallinn ja Kreenholm ei ole Lasnamäe. Siin pisaraid ei usuta ja loosungeid ei loeta. Kui keegi veel ei tea, siis tuletan meelde, et Narvas ei ole kunagi võim vahetunud valimistega. Linnas, kus valija tavapäraselt hääletab võimulolijate poolt, vahetub võim vaid paleepööretega.
See, et Narvas ähvardatakse ja survestatakse Keskerakonna allesjäänud liikmeid? Aga kus seda ei tehta? Tallinnas või? Keskerakond oli ju see, mis ka Narva inimeste hirmutamise ja ostmise eksportis. Mis siis nüüd valesti on?
Heakene küll, Keskerakonnas on tõesti inimesi, kellel on siiani veel tähtsad linnaametid ja kellel on, mida kaotada. Kuid vaevalt et kõik 400 erakondlast nende hulka kuuluvad. Pigem võib küsida, miks need inimesed omal ajal Keskerakonda astusid ja millal viimati nendega kui erakonnaliikmetega arvestati, neid kuulati ja nendega räägiti. Või käisid nad koosolekutel ja hääletasid käsu peale? Kui nii, siis millist erakondlikku eneseteadvust neilt üldse oodata. Iga ajalugu õppinud inimene ütleb seepeale, et orjanduslikust korrast otse demokraatiasse ei hüppa.
Narvas toimuv on hea õppetund igale Eesti erakonnale. Esiteks – 20 aastat konkurentsitut võimu on laastava toimega. Mida tugevam võim näib, seda valusam kukkumine. Teiseks – omavalitsused on Eestis väga autonoomsed ja eluvõimelised. Vaatamata kapo pingutustele ja keskvõimu intriigidele pidas Narva poliitiline võim vastu, muundus ja valitseb edasi.
Ja kolmandaks sõnum poliittehnoloogidele. Selgus, et Narvas on sadu inimesi, kes on valmis sõrmenipsu peale erakonnast välja astuma. Väga hea poliitiline kapital, mis oskuslikes kätes on kuldaväärt. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Jüri Nikolajev: orjanduslikust korrast otse demokraatiasse ei hüppa | https://www.err.ee/864864/juri-nikolajev-orjanduslikust-korrast-otse-demokraatiasse-ei-huppa | Keskerakonna võim Narvas püsis kohalike ülemuste toel. Ilma nendeta on erakonna tegevuse taastamine väga raske, kui mitte võimatu, leiab Jüri Nikolajev oma kommentaaris. |
Kaupade ja teenuste eksport ja import kasvasid veelgi kiiremini kui aasta varem. Kaupade impordi maht oli võrreldes ekspordiga suurem, mistõttu kaupade konto puudujääk veidi kasvas ja oli 0,8 miljard eurot. Teenuste ekspordi jõuline kasv kergitas teenuste konto ülejäägi 1,9 miljardi euroni, teatas Eesti Pank.
Juba üheksandat aastat järjest oli Eesti ka 2017. aastal muu maailma suhtes netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sisevoolu ligi ühe miljardi euroga. Kapital liikus välja valdavalt portfelliinvesteeringute kaudu: Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas Eesti Pank investeerimist võlaväärtpaberitesse ning väljavoolu toetasid ka pensionifondide investeeringud omandi- ja võlaväärtpaberitesse.
Eestisse on taasiseseisvusperioodil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid 2017. aasta lõpu seisuga praktiliselt võrdses mahus sama aasta SKP-ga. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidu (EL) uute liikmesriikide seas teisel kohal. Esikohal on Ungari, kuhu tehtud otseinvesteeringud ületavad selle riigi SKP enam kui kahekordselt.
Teistesse Balti riikidesse on välismaised otseinvestorid investeerinud märksa vähem: Lätti 59 protsenti SKP-st ja Leetu 41 protsenti SKP-st. Välisinvestoreid huvitab Eestis finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Riikidest on enim otseinvesteeringuid Eestisse paigutanud Rootsi ja Soome.
Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhiväljundi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega.
Tänavune aastaraamat sisaldab neljandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega. Maksebilansi aastaraamat ilmub kaheksateistkümnendat korda. | Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk tegi mullu uue rekordi | https://www.err.ee/864865/eesti-maksebilansi-jooksevkonto-ulejaak-tegi-mullu-uue-rekordi | Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk tegi 2017. aastal taasiseseisvumisaja uue rekordi ja oli 751 miljonit eurot ehk 3,2 protsenti SKP-st, selgub Eesti 2017. aasta maksebilansi aastaraamatust. |
Turu messikeskuses aset leidva Turu raamatumessi avab 5. oktoobril Eesti riigikogu esimees Eiki Nestor. Järgneva kolme päeva vältel on messikülastajatel võimalus osa saada mitmekülgsest kultuuriprogrammist, mille fookuses on eelkõige tänapäevane Eesti tõlkekirjandus. Külalistena astuvad üles soome keelde tõlgitud teoste autorid, armastatud Eesti kirjanikud Kai Aareleid, Jaak Jõerüüt, Paavo Matsin, Valdur Mikita ja Andrei Ivanov.
Esmakordselt tutvustatakse raamatumessil Lydia Koidula esimest soome keelde tõlgitud kogumikku, mis on Soome tõlkijate kingitus 100-aastasele Eestile. Lisaks on raamatumessil suurepärane võimalus näha suurt Soome-Eesti luulekava raamatumessi programmijuhi Jenni Haukio juhatusel.
Külalistel on messikeskuse A-hallis võimalus soetada eestlastest kirjanike soome keelde tõlgitud teoseid ja saada infot Eesti kohta. Messi lasteala võtab kolmeks päevaks enda hoolde maailmakuulsast Eesti illustraatorist Ilon Wiklandist inspiratsiooni saanud Iloni Imedemaa Haapsalust.
Messi kõrvalprogrammina toimub reedel, 5. oktoobril Eesti-Soome karaokeõhtu, kus tuleb esitamisele mitmeid tuntuid laule Mikko Savikko kogumikust "100 laulua. Laulamme yhdessä – 100 laulu. Laulame koos". Laupäeval, 6. oktoobril leiab aset Eesti-teemaline klubiõhtu, kus lavale astub ansambel Au-ensemble koosseisus Asko Künnap (luule), Adam Cullen (viiul) ja Kivi Larmola (kitarr). Pärast seda esitavad lavaluulet Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mika Keränen ja Kauksi Ülle. Õhtu lõpetab Gogoli disko! (Paavo Matsin). Lisaks on kogu messi toimumise ajal võimalik külastada Turu linnaraamatukogus näituseid "Eesti ajalugu piltides" ja "Teekond pilvedesse".
Raamatumessi Eesti programmi korraldavad Eesti Suursaatkond Helsingis, Eesti Instituudi esindus Soomes, Soome Eesti-seltside Liit ja Tuglase Selts. | Turu raamatumessi peateema on sel aastal Eesti | https://kultuur.err.ee/864863/turu-raamatumessi-peateema-on-sel-aastal-eesti | 5. –7. oktoobrini peetakse Soomes Turu raamatumess, mille peateema on 100. juubeliaastat tähistav Eesti. Kolmepäevase messi jooksul toimub mitmeid erinevaid vestluspaneele, milles kohtuvad tuntud Eesti ja Soome kirjanikud ning kirjandusega seotud inimesed. Lisaks kuulub Eesti-teemalisse programmi Eesti luule, muusika, karaoke ja näitused. |
Ent Paides sündinud hokimehe teel seisab üks taak. Nimelt on ta omal ajal esindanud Soome U-20 koondist, vahendavad Delfi ja Eesti Päevaleht.
Rahvusvahelise jäähokiliidu reeglite järgi peaks Liivik nüüd Eesti esindamiseks esmalt mängima siin 4,5 aastat klubihokit ja pärast seda võiks ta oma sünnimaad esindada. "Karjääri mõttes oleks see tema jaoks enesetapp," tunnistas Eesti jäähokiliidu tegevjuht Rainer Komi. Lahendus püütakse leida teist teed pidi.
Praegu on hokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras rahvusvahelise jäähokiliidu vahekongressil, kus ta tegeleb muu hulgas ka Liiviku küsimusega. Eestlased on esitanud alaliidu nõukogule kõik vajalikud avaldused ja kirjad.
"Tahame teda juba kevadiseks turniiriks koondisse. Siim on ise asjast väga huvitatud," rääkis Komi. "Meie jaoks positiivne lahend on aga pigem õrn võimalus." | Siim Liivik soovib kevadisel MM-il esindada Eesti jäähokikoondist | https://sport.err.ee/864848/siim-liivik-soovib-kevadisel-mm-il-esindada-eesti-jaahokikoondist | Eestis sündinud, kuid Soomes mängijaks sirgunud Siim Liivik võib liituda sünnimaa koondisega. |
Harry Potteri raamatute looja ja filmi stsenarist JK Rowling asus filmitegijate kaitseks välja, öeldes, et Nagini põhineb mütoloogial, mis on saanud alguse Indoneesiast. "Indoneesias on mitusada rahvusrühma, kuhu kuuluvad näiteks jaavalased, hiinlased ja betawi rahvas," selgitas Rowling, vahendas BBC.
Rowlingut on varemgi kritiseeritud rahvuste vähesuse üle tema raamatutes. Fännid arvavad, et Aasia näitleja kaasamine tuli filmitegijatele mõttesse alles siis, kui mõisteti filmis mängivate valgenahaliste näitlejate ühekülgsust. Rowlingu sõnul pole see tõsi, vaid hoidis Nagini päritolu sihilikult saladuses.
"Fantastiliste elukate" novembris linastuv uus osa "Fantastic Beasts: The Crimes of Grindelwald" sattus kriitikatule alla juba aasta varem. Filmi üht peaosalist mängib Johnny Depp, keda endine abikaasa Amber Heard koduvägivallas süüdistas. Depp on süüdistusi eitanud ning Rowling on väljendanud oma rõõmu Deppi osalemise üle filmis.
Uues filmis astub üles ka Jude Law, kes kehastab noort võlurit Dumbeldore'i. Rowling ise on öelnud, et Dumbldedore'i tegelaskuju on gei. Fänne pahandas aga asjaolu, et režissöör David Yatesi sõnul ei ilmne see filmis. | Fänne pahandab "Fantastiliste elukate" filmi uus treiler | https://menu.err.ee/864854/fanne-pahandab-fantastiliste-elukate-filmi-uus-treiler | Sotsiaalmeediat pahandas "Fantastiliste elukate" uus treiler, kus tuuakse päevavalgele täiesti uus näitleja. Fännid on aga solvunud, et filmi ainus asiaat kehastab kurikael Voldemorti orja. Nagini nime kandva mao rollis astub üles Korea päritolu näitleja Claudia Kim. |
Arvutitega üleskasvanud ja esimest korda valimisõiguse saanud noored olid agarad hääletajad, kes eelistasid oma valiku esitada paberil, mitte elektrooniliselt.
Seda kinnitavat uuringut tutvustab täna Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval humanitaarainete õpilaskonverentsil HUNTS Jakob Keller, kes õpib Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klassis.
Kelleri uuring on jätk tema kooliõe Annaliisa-Helena Toomi uuringule. Toom küsis enne valimisi koolikaaslaste käest: "Kas läheksid valima, kui KOV valimised toimuksid homme?". Kindlasti oleks järgmisel päeval valima läinud 34% küsitletutest.
Kui Keller hakkas uurima, kui paljud tema valimisealistest koolikaaslastest tegelikult valima jõudsid, arvas ta, et see protsent jääb samuti alla 50. Tema hüpotees ei pidanud aga paika. Selgus, et valimas käis lausa 65% küsitletutest.
Siinjuures on oluline märkida, et mõlemad küsitlused olid anonüümsed ja seetõttu ei saa väita, et neile vastasid täpselt samad õpilased. Samuti erinesid mõnevõrra küsitlustele vastanute arvud: Toomi küsitlusele vastas 78 õpilast, Kelleri omale 86.
Samas on üle-eestilistest küsitlusuuringutest teada, et valimisõiguse saanud ligi 24 000-st 16–17-aastasest noorest osales kohalikel valimistel ligikaudu 59%. See on suurem aktiivsus kui kogu rahvastiku valimisosalus (53%)
Mihkel Solvak Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudist ütles, et järgmises vanuserühmas (18–20 a) oli osalus juba selgelt alla keskmise: "See tähendab, et valijagrupp, kes sai värskelt valimisõiguse, kasutas seda tunduvalt aktiivsemalt, kui on noored valijad eelmistel valimistel kasutanud."
Solvaku sõnul täheldati sarnast fenomeni ka Austrias ja Norras. Austrias langetati valimisiga 16 aastani 2007. aastal tehtud reformiga. Norras langetati 2011. aastal riikliku eksperimendi käigus valimisiga ajutiselt 16 aastani ainult osas omavalitsustes. Solvak arvab, et esimesel sellisel valimisel on osalus suurem ilmselt tänu uudsusele.
"Austrias on kõige nooremate valijate aktiivsus edaspidi jäänud samale tasemele muude nooremapoolsete valijate omga, st olnud pigem väike. Norras pärast eksperimenti valimisiga ei langetatud."
Noored hääletasid jaoskonnas
Kõigist selle vanuserühma noortest e-hääletas vaid käputäis – 1794 ehk 7%.
Ka Kelleri uuringus osalenutest andsid oma hääle elektrooniliselt vähesed: e-hääletas 27% ja jaoskonnas käis 73% vastanutest. Sellegipoolest pidas 47% Kelleri küsitletutest e-hääletust turvaliseks. 44% ei osanud selles seisukohta võtta ja 9% pidas seda ebaturvaliseks.
Kelleri sõnul tõid e-hääletust turvaliseks pidanud oma vastuse põhjendusteks näiteks seda, et nad usaldavad sellega tegelevaid spetsialiste. Samuti öeldi, et nad ei usu riigi e-süsteemide haavatavusse ID-kaardi turvariski tõttu.
"E-hääletuse turvalisuses kahtlejad põhjendasid oma arvamust sellega, et nende arvates ei ole võimalik peale hääletamist reaalselt kontrollida, kas häält muudetakse mõne teise kandidaadi kasuks ning seda, et igasugustesse e-süsteemidesse on võimalik sisse häkkida," rääkis Keller.
Kelle poolt noored hääletasid?
Kelleri uuring on väärtuslik selle poolest, et – nagu ütles ka Mihkel Solvak – noorte tegeliku osaluse kohta ei ole seni ülemäära palju teada.
Kui üldiselt ei ole teada ka seda, kelle poolt värske valimisõigusega noored hääletasid, siis Kelleri uuringust osalenud 56 valimas käinud vastanu poliitilised eelistused olid järgnevad:
20 andis oma hääle reformierakonnale,
14 sotsiaaldemokraatidele,
4 EKRE-le,
2 IRL-ile,
11 erinevatele valimisliitudele,
5 vastanut oma eelistust täpsustada ei soovinud.
Kelleri sõnul otsustasid enam kui pooled (62%) valimas käinutest valitud kandidaadi kasuks, sest neile sobisid selle partei või valimisliidu lubadused. Lisaks sellele tõid Poska Gümnaasiumi noored oma valiku põhjuseks ka näiteks perekonna, sõprade, sugulaste soovitusi ja mõju ning valitud kandidaadi head esinemist mõnel debatil.
Üleriigilised küsitlusandmed on näidanud, et noored tegid oma valiku eelkõige erakonna sildi ja kandidaadi alusel. Kampaania alusel tegid oma otsuse vähesed.
"Enne valimisi tehtud uuringutes ütles suur enamus valima minevatest noortest, et langetavad otsuse eelkõige maailmavaate alusel," sõnas Solvak.
Kas 16- ja 17-aastased noored võiksid ka riigikogu valida?
Kelleri uuringust selgus, et noored olid valimisea langetamise suhtes kohalikel valimistel hästi meelestatud, kuid palju oli ka neid, kel ei olnud selle teema kohta kindlat seisukohta.
53% pidas langetamist vajalikuks/põhjendatuks, 22% mitte ja 26% ei osanud selles seisukohta võtta.
Ka Kelleri ise suhtub sellesse väga positiivselt. Tema arvates on selles vanuses inimene juba piisavalt küps, et kaasa rääkida oma kodukoha poliitikas. Samas on ta riigikogu valmistel valimisea langetamise vastu. "Riigikogu valimiste platvormid võivad jääda paljudele selles vanuses noortele veel raskesti hoomatavaks," arvas ta.
"Võrreldes KOV-iga on vahe ka selles, et KOV-i peamiseks ülesandeks on kohaliku kogukonna elu korraldamine, riigikogul aga seadusandlus. See teeb riigikogu valimistel kaalutletud ja läbimõeldud otsuse olulisemaks."
Sarnasel arvamusel on ka Mihkel Solvak: "KOV-i puhul on selge, et kohalik võim on kõige relevantsem lahendamaks otseseid kohapeal olevaid probleeme, mis noorte elu sellises vanuses kõige rohkem puudutavad: hariduse korraldus, huvitegevus jne."
Samas leiab poliitikauurija, et 16–17-aastane on veel haridussüsteemis ja tema jaoks ei ole relevantsed maksuküsimused, perekonnapoliitika, tervishoiu korraldus. "Need ei ole nii noore inimese jaoks sedavõrd asjakohased probleemid kui inimesele, kes on juba tööturul aktiivne, on lapsi saanud ja peab mõtlema pere- ja lastehoiu küsimustele."
Ta arvab, et kui inimesel palutakse teha valik küsimustes, mis tema jaoks ei tundu veel eluliselt olulised, võib sellel olla halb mõju otsuse kvaliteedile.
Solvak lisab veel järgmist: "Samas on nii Eestis kui ka muudes riikides tehtud uuringud näidanud, et 16- ja 17-aastased noored ei ole oma poliitilises maailmavaates oluliselt ebaküpsemad kui näiteks 18-20 aastased. Kui kokkuvõttes on 16-17-aastased siiski sarnasemad 18-20 aastastega ja see vanuserühm on nii Eestis kui ka mujal olnud enamasti kõige väiksema valimisosalusega rühm. See tähendab, et kui esialgne uudsus kaob, siis võib valimisosalus jälle kahaneda. | Noored olid kohalikel valimistel agarad. Kas nad võiks ka riigikogu valida? | https://novaator.err.ee/864856/noored-olid-kohalikel-valimistel-agarad-kas-nad-voiks-ka-riigikogu-valida | Möödunud sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse valimised olid esimesed, kus said oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et kui enne valimisi tahtsid valima minna vähem kui pooled selles eas õpilased, siis tegelikult käisid valimas enam kui pooled küsitletutest. |
Jesse Tarnas Ameerika Ühendriikide Browni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Earth and Planetary Science Letters, et Marsi kivimites sisaldunud veemolekulide lagunemisel sai võimalikele mikroobidele kättesaadavaks nii palju lahustunud vesiniku energiat, et need oleks kilomeetripaksuses kihis võinud elutseda sadu miljoneid aastaid.
Teadlased väidavad, et Marsi pinna alune oli tingimuste poolest üsna sarnane mõnede meie planeedi pinna aluste paikadega, kus mikroobe elab.
Need mikroobid saavad elutegevuseks vajalikku energiat tihtipeale oma keskkonnas leiduvatelt molekulidelt elektrone maha koorides, ja lahustunud molekulaarne vesinik on neilegi hea elektroniallikas.
Tarnas ja kolleegid arvutasid välja, et Marsi sisemuses oli omal ajal piisavalt rohkesti radioaktiivset kiirgust, mis lammutas vee molekule vesinikuks ja hapnikuks.
See tulemus ei tähenda mõistagi, et Marsi pinna all on kunagi kindlasti mikroobe elanud, aga kui Marsil kunagi elu tekkima juhtus, siis oli tal ka võimalus sadadeks miljoniteks aastateks püsima jääda. | Marsi põu on olnud elukõlblik paik | https://novaator.err.ee/864858/marsi-pou-on-olnud-elukolblik-paik | Marsi pinna all võisid kauges minevikus valitseda tingimused, mis olid mikroobsele elule soodsad. |
Eesti alustas olümpiat 4:0 võiduga Mauritaania üle, kaotas siis Tšiilile 1,5:2,5, aga võitis seejärel Liibanoni 3:1 ja Filipiinide esindust 2,5:1,5.
Täna Iraaniga kohtuv Eesti on üldarvestuses 36. kohal. Esikolmiku moodustavad hetkel Aserbaidžaan, Poola ja Hiina.
Eesti naiskonnal (Mai Narva, Margareth Olde, Monika Tsiganova, Triin Narva, Grete Olde) on sarnaselt meestele kolm võitu ja üks kaotus: kõigepealt alistati Keenia 4:0, kaotati seejärel Slovakkiale 1:3, võideti Monacot 2,5:1,5 ja Bangladeshi 3,5:1,5.
Täna Kuubaga kohtuv Eesti naiskond on 37. positsioonil. Naiste seas asuvad kolme parema hulgas Hiina, USA ja Ukraina. | Eesti meeskond ja naiskond edenevad maleolümpial samas taktis | https://sport.err.ee/864857/eesti-meeskond-ja-naiskond-edenevad-maleolumpial-samas-taktis | Gruusias Batumis peetaval maleolümpial on Eesti meeskond (Kaido Külaots, Ottomar Ladva, Aleksandr Volodin, Ilja Siroš, Henrik Haavamäe) pidanud praeguseks neli kohtumist ning saanud kolm võitu ja ühe kaotuse. |
Uue süsteemiga tekivad täiendavad kohustused tubakatoodete tootjatele, importijatele ja käitlejatele kuni esimese jaemüügiettevõtteni, selgub sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastamisele saadetud eelnõust.
Direktiivi alusel hakatakse järgmise aasta 20. maist rakendama üleeuroopalist tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteemi. Iga sigaretipakk saab edaspidi unikaalse koodi, millega tuvastatakse selle liikumine kogu tarneahelas. Eraldi unikaalse koodi saavad ka iga tubakatoote plokk, kast ning kaubaalus.
Eelnõu märgib, et direktiivi mõju salakaubanduse vähenemisele Eestis kohe prognoosida ei saa, kuna jälgitavussüsteemi nõue hõlmab tubakatooteid, mis on toodetud liidus või legaalselt imporditud. Selliste tubakatoodete käitlemisahelas pole Eestis tänapäeval aga enam probleeme olnud.
Eesti salaturul levib peamiselt Valgevenes ja Venemaal toodetud salatubakas, mis tubakatoodete jälgitavussüsteemi alla ei kuulu. Kuna tubakatoodete jälgitavussüsteem pärineb rahvusvahelisest lepingust, võiks kasu sellest tõusta eelkõige siis, kui ka salatubaka päritoluriigid tubakatoodete jälgitavussüsteemi kasutusele võtaksid. Hetkel nad seda teinud ei ole.
Uue süsteemi rakendamisel prognoositakse, et legaalse kaubanduse kasv salatubaka arvelt suurendab Euroopa Liidus maksulaekumisi ligikaudu kahe miljardi euro ulatuses aasta kohta.
Sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale kehtestatakse nõuded alates aastast 2019, kuid muudele tubakatoodetele hakkavad nõuded kehtima alles 2024. aasta 20. maist. | Eesti hakkab tulevast aastast jälgima sigaretipakkide liikumist | https://www.err.ee/864851/eesti-hakkab-tulevast-aastast-jalgima-sigaretipakkide-liikumist | Tuleva aasta maist võtab Eesti üle Euroopa Liidu direktiivi, mille alusel hakatakse salakaubandusega võitlemiseks tähistama sigaretipakke kordumatu tunnuskoodiga ning pakkidele paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement; uute meetmete abil saab tuvastada sigaretipaki liikumisteekonna kogu tarneahelas. |
Tänaku sõnul on Saaremaa ja Walesi rallid sarnased ning Eesti fännide jaoks on Saaremaa ralli kindlasti kodusele hooajale kirsiks tordil. "Kindlasti on see koht, kus olla ja kus kindlasti action 'it näeb," lausus Tänak korraldajate sotsiaalmeedia postituse vahendusel.
Walesi ralli sõidetakse järgmisel nädalalõpul. Saaremaal kihutatakse võidu ülejärgmisel nädalal. "Isiklikult on väga kahju, et mul ei õnnestu seal sel aastal osaleda. Aga usun, et kui vähegi võimalik, siis kohale lähen ikka. Seal on alati, mida vaadata," lausus Tänak.
Tänak on Saaremaa ralli võitnud ajaloo jooksul kolm korda: lisaks mullusele triumfile oli ta parim ka 2008. ja 2017. aastal. Viimastel aastatel MM-sarjas WRC masinatel kihutanud meestest on seal ajaloo jooksul saanud esikoha ka Juho Hänninen (2005), Andreas Mikkelsen (2006) ja Mads Östberg (2010). | Ott Tänak tänavu Saaremaa rallil ei kihuta | https://sport.err.ee/864850/ott-tanak-tanavu-saaremaa-rallil-ei-kihuta | Kui mullu osales Ott Tänak Saaremaa rallil ja testis nii ühtlasi Walesis peetud MM-etapiks, siis tänavu jääb tal kodusel võistlusel osalemata. |
"Iga hetk on oluline" heategevusprojekti kaudu toetatakse Tallinna lastehaiglasse sügavalt enneaegsete vastsündinute peredele teise astme intensiivraviüksusesse perepalatite loomist ja sisustamist.
Tallinna lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda tuleb aastas ravile 400 500 vastsündinut, kellest pooled on enneaegsed ja neist omakorda pooled sügavalt enneaegsed lapsed, just neile ongi mõeldud intensiivraviüksusesse rajatavad perepalatid.
Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer ütles, et annetatud raha kasutatatakse projekti "Iga hetk on oluline" elluviimiseksning sisustatakse sügavalt enneaegsete vastsündinute peredele palatid, et emadel ja isadel oleks pidevalt võimalus viibida oma beebide juures. "Perepalatite ehitus on käimas ning need valmivad käesoleva aasta lõpuks," ütles Kramer.
Palatid on suurusega 20-22 ruutmeetrit ning igas palatis on voodikoht lapsele koos vajaliku aparatuuriga, ema voodi ja lisavoodi isale ööbimiseks, imetamistool, vaheseina võimalus, duširuum ja WC. Tänu tsentraalmonitooringule, mis hõlmab monitore palatis ja õdede valvepostis ning spetsiaalset kaasaskantavat pulti, mis on õel kogu aeg kaasas, on tagatud vastsündinu ööpäevaringne jälgimine meditsiinipersonali poolt.
Viimased 10-15 aastat on vastsündinute ravis uus filosoofia, mis näeb ette, et lapse ravimisel kaasatakse meeskonnaliikmeteks lisaks haiglapersonalile ka ema ja isa. See annab vastsündinu ravis ja arengus paremaid tulemusi, lisaks on vanematel püsiv emotsionaalne side lapsega. Selline meetod on paljudes riikides väga edukaks osutunud.
Perepalatite loomise projekti kogumaksumus on umbes 450 000 eurot ning palatid plaanitakse avada 2018. aasta novembris.
Heategevuskontsert "Rahvusvaheline õnnitluskaart EV100" on Tallinna linnavolikogu ja mitmete Tallinnas olevate suursaatkondade ühine kingitus Eesti Vabariigile ning kõigile Tallinna elanikele ja külalistele. "Rahvusvaheline õnnitluskaart EV100" on muusika- ja kultuurielamus, kus astuvad üles artistid tervest maailmast, kes saabuvad Tallinna oma riiki esindavate suursaatkondade kutsel.
Heategevuskontsert toimub koostöös Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Iirimaa, Jaapani, Kreeka, Läti, Rumeenia ja Valgevene suursaatkondadega Eestis.
Kontsert toimub 28. septembril kell 19.00 Alexela kontserdimajas. | Toimub heategevuskontsert "Rahvusvaheline õnnitluskaart EV 100" | https://kultuur.err.ee/864533/toimub-heategevuskontsert-rahvusvaheline-onnitluskaart-ev-100 | 28. septembril toimub heategevuskontsert "Rahvusvaheline õnnitluskaart EV 100", millega saab iga kontserdikülastaja anda oma panuse laste toetuseks projektis "Iga hetk on oluline". |
Kui eelmises ringis alistas Lilleström Taijo Teniste leivaisa Bergeni Branni skooriga 4:1, siis veerandfinaalis võeti koduväljakul vastu tugevuselt kolmanda liiga klubi Bryne FK, kellest oldi 2:0 üle. Igonen pidi aga järjekordselt kohtumist varumeestepingilt jälgima, vahendab Soccernet.ee.
Kokku on Igonen Lileströmi eest platsile pääsenud kaheksas mängus, viimati juhtus see augusti alguses, kui ta käis murul Euroopa liiga teise kvalifikatsiooniringi mängus Linzi LASKi vastu.
Järgmine kohtumine toimub koduliigas, 30. septembril, kui võõrustatakse Stabaeki, kes on kõigest ühe punktiga Lilleströmist ees. Hetkeseis koduliigas pole just kiiduväärt, kui 23. vooru järel ollakse eelviimasel ehk 15. kohal ning hooaja lõpuni on jäänud kõigest seitse mängu. | Igonen ja Lilleström jõudsid karikas poolfinaali | https://sport.err.ee/864846/igonen-ja-lillestrom-joudsid-karikas-poolfinaali | Eesti jalgpalluri Matvei Igoneni tööandja Lilleström alistas Norra karikavõistluste veerandfinaalis tugevuselt kolmanda liiga klubi Bryne FK. |
Esialgseil andmeil keegi surma ega viga tulekahjus saanud ei ole.
Päästeamet sai väljakutse pisut enne kella nelja hommikul.
Tuletõrjujad üritavad takistada tulekahju levimist hoone teistesse osadesse, kuid hoone läänesektsiooni lõpus asuvaid toidukohti enam päästa ilmselt ei suudeta, ütles kustutustööde juht.
Tulekahju süttimise põhjus pole teada. | Soomes Lahtis põles ostukeskus | https://www.err.ee/864839/soomes-lahtis-poles-ostukeskus | Soomes lõunaosas Lahtis põleb 3500-ruutmeetrine ostukeskus, millest umbes 600 ruutmeetrit on maha põlenud, teatas päästeamet reedel. |
"Iga päevaga on [poliitikutel] rahvale üha raskem seletada, miks me viime järgmise viie aasta vältel Lätti rohkem kui 500 miljonit Eesti maksumaksjate raha," rääkis Nõgene ajalehele."Kui rahva tervisest rääkida, siis ravikulud jäävad ju Eestisse."
"Jah, ma olen nõus, et seda jama ei lahenda enam nipsust, kuid tuleb teha reaalseid otsuseid tagasi. Kui keegi väidab, et seda enam ei lahenda, siis lahendab küll. Tuleb langetada aktsiise niimoodi, et kaoks majanduslik motivatsioon Lätis alkoholi järel käia," ütles ta.
"Kui rääkida sellest, et suur osa Eestis tarbitavat alkoholi ostetakse teiselt poolt piiri, siis on raske aru saada, miks ei saada aru: see probleem ei lahene iseenesest, vaid seda saab lahendada reaalseid samme astudes. Järgmise aasta planeeritud aktsiisitõusude ärajätmine ei lahenda juba tekitatud probleemi, vaid hoiab ära veel hullema," märkis Nõgene valitsuse liikmete tavapärasele selgitusele viidates.
Nõgene tõdes, et soomlaste Eestisse reisimine on sel aastal vähenenud ja see mõjub märksa laiemalt kui alkoholi läbimüügile poodides.
"See ei ole ainult alkoholiaktsiisi, vaid paljude eri maksude temaatika. Turist mitte ei osta siit vähem kaasa, vaid ta ei tulegi enam Eestisse. See mõjutab hotelle, söögikohti. Teenimata jääb ka hulk käibemaksu ja osa käibemaksu viiakse taas Lätti ja nii edasi. Kasulikum oleks see protsess tagasi keerata, pigem varem kui hiljem."
Valitsus arutas küll alkoholi- ja kütuseaktsiiside alandamist järgmise aasta eelarves, kuid jättis selle tegemata, viidates vajadusele hoida eelarve tasakaalus. | Nõgene: kõrgete aktsiiside tekitatud probleemid ei kao ise | https://www.err.ee/864838/nogene-korgete-aktsiiside-tekitatud-probleemid-ei-kao-ise | Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene kritiseeris intervjuus Eesti Päevalehele teravalt valitsuse otsust jätta alkoholi- ja kütuseaktsiisi määrad uuest aastast alandamata. |
"Mais paljastasime Iraani salajase tuumaarhiivi. Täna paljastan teise rajatise, Iraani salajase tuumalao asukoha," ütles peaminister ÜRO peaassambleel, käes filmipostri suurune kaart.
Netanyahu sõnul hoiavad Iraani ametnikud 300 tonni tuumavarustust ja -materjali müüriga ümbritsetud kinnistul ühe vaibapuhastusettevõtte lähistel.
Peaminister ei täpsustanud, mis varustusest või materjalist täpselt jutt käib ning polnud selge, kas lao olemasolu või selle väidetav sisu rikub Iraani tuumalepet. Ta väitis, et kinnistul hoitakse "tohutut hulka varustust ja materjale Iraani salajasest relvaprogrammist".
Lisaks väitis ta, et Iraani ametnikud viisid laost minema 15 kilo radioaktiivset materjali ning "levitasid seda üle Teherani". Seejärel soovitas ta Teherani elanikel osta Geigeri loendurid.
Iisrael jagas seda infot Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning mõnede riikide luureametitega, lisas ta.
"Iraan pole hüljanud eesmärki arendada välja tuumarelvad... Olge kindlad, et seda ei juhtu. Selle, mille Iraan peidab, leiab Iisrael üles," rõhutas Netanyahu.
Netanyahu väitis ka, et Liibanoni šiialiikumine Hizbollah on paigutanud Beiruti lennujaama juurde kolm raketirajatist. Ta näitas pilti pealkirjaga "Beiruti juhitav täppisrakett" ning ütles: "See pilt on väärt tuhandet raketti."
Netanyahu süüdistas Iraani agente USA ja Euroopa ründamise plaanide koostamises ning ütles, et Iraan on Lähis-Idas agressor. Ta sarjas Euroopat selle Iraani "lepitamise" poliitika eest. Ta viitas selle sõnaga Euroopa pealinnade tõrksusele astuda Teise maailmasõja eel vastu Adolf Hitlerile.
"Kas need Euroopa liidrid pole ajaloost midagi õppinud? Kas nad iial ärkavad?" küsis Netanyahu.
"Me Iisraelis ei vaja äratavat hüüet, sest Iraan ähvardab meid iga päev."
Tema sõnul Iisrael "sügavalt tänulik" Trumpi valitsusele, et USA lahkus Iraani tuumaleppest.
Netanyahu ütles ka, et leppe üks "soovimatuid tagajärgi" oli Iisraeli lähendamine selle araabia riikidest naabritega.
"Iraani jõutamisega tõi see Israeli ja paljud araabia riigid teineteisele enneolematult lähedale... sellise läheduse ja sõbralikkusega, mida mina pole oma eluajal näinud ning mis olnuks paari aasta eest kujuteldamatu," lausus ta. | Netanyahu näitas ÜRO-s pilte Iraani seni salajasest "tuumalaost" | https://www.err.ee/864837/netanyahu-naitas-uro-s-pilte-iraani-seni-salajasest-tuumalaost | Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu näitas neljapäeval ÜRO-s kaarte ja pilte Teherani lõunaosas Turquzabadi piirkonnas asuvast Iraani salajasest tuumalaost. |
Ryanair tühistab reedel 2400 lennust pea 250, sest nii Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Portugalis kui ka Hispaanias streigivad pardatöötajad.
Streik mõjutab umbes 30 000 reisijat, aga Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi kinnitusel see Eestist algavaid või siia suunduvaid reise ei puuduta.
"Kõik Ryanairi lennud toimuvad Tallinnast ja Tallinnasse plaanipäraselt," sõnas Holts.
Ryanairi teatel mõjutab streik umbes 30 000 reisijat.
Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary on varem öelnud, et lennufirma ei tee streikijatele järeleandmisi ja nimetanud hiljutisi streike ebaõnnestunuteks.
Streigi keskmes on tööliste soov saada palgatõusu ning see, et mitmed Ryanairi heaks töötavad inimesed pole Ryanairi hingekirjas, vaid töötavad firma jaoks allhanke korras füüsilisest isikust ettevõtjatena. See tähendab, et nad ei saa Ryanairi töötajatele ette nähtud toetusi, teatas BNS. | Ryanairi streik jätab Tallinna lennureisijad puutumata | https://www.err.ee/864598/ryanairi-streik-jatab-tallinna-lennureisijad-puutumata | Paljud Iiri odavlennufirma Ryanair lennud on reedel streigi tõttu tühistatud, kuid Tallinnasse saabuvad ja siit väljuvad lennud toimuvad Tallinna Lennujaama kinnitusel tõrgeteta. |
Liberty mõis anti 2014. aastal üle Riigi Kinnisvara AS-ile kavatsusega rajada sinna presidendi residents. President Kersti Kaljulaid seda siiski vajalikuks ei pidanud ning kui see mullu veebruaris teatavaks sai, nimetas RKAS kolme mõisa tulevikuvõimalust: kas anda hooned mõnele teisele riigiasutusele, näiteks vabaõhumuuseumile tagasi, konserveerida mõisakompleks tulevikuks või panna see müüki.
Tänavu märtsis ütles vabaõhumuuseumi juhatuse liige Merike Lang, et ilma investeeringuta pole muuseumil Libertyga midagi peale hakata, kuid kultuuriministeerium taotleb Liberty taastamiseks riigieelarvest lisaraha.
Praeguseks on Lang märksa vähem optimistlik. "Mul ei ole Libertyst midagi öelda. Muuseumile andmine ei ole vist päevakorral," lausus ta neljapäeval ERR-ile.
Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits vastas küsimusele, mis sai kultuuriministeeriumi kevadisest rahataotlusest, et arvestused on olemas, aga kuni Liberty kuulub RKAS-ile, ei saa sinna ka muuseumi tööruume ja külastajatele suunatud tegevusi planeerida. "Ootame, milline on lõplik otsus Liberty osas, aga neid otsuseid ei ole veel langetatud," tõdes Sits. .
RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper märkis, et vahepeal on muutunud riigihalduse minister ning teema võetakse uuesti käsile tõenäoliselt veel sel aastal.
"Mõisale otsitakse riiklikul tasemel aktiivselt uut kasutusotstarvet, kaalutakse kõiki alternatiive, sealhulgas avalikku kasutust, kombineerides seda riigi esindusfunktsioonide täitmisega," sõnas Sepper vastuseks küsimusele, kas ja millistel tingimustel on RKAS valmis mõisa muuseumile tagastama.
Otsus jääb järgmisele valitsusele
Riigihaldusminister Janek Mäggi tunnistas et Liberty hoonekompleksi seis on väga muret tekitav. Tema sõnul otsib ministeerium koos RKAS-iga aktiivselt mõisale riigi jaoks parimat lahendust.
"Hoone vajab mõistlikku funktsiooni, mis tähendab aga suurt või väga suurt investeeringut," ütles ta.
Rahastamisotsuse saab Mäggi sõnul esimesel võimalusel teha aprillis 2019, kui lepitakse kokku järgmine riigi eelarvestrateegia. Märtsis toimuvad aga riigikogu valimised, seega jääb otsus uue valitsuse teha.
"Meil on mitu lahendusvarianti, mille avaldame pärast põhjalikku analüüsi ja võrdlevaid arvutusi," lisas riigihaldusminister.
Kui Liberty mõisa plaaniti rekonstrueerida presidendi residentsiks, ületasid kõik hankele esitatud pakkumised 4,4 miljoni euro piiri. Vabaõhumuuseumi juht hindas möödunud aasta lõpus renoveerimise maksumuseks 2,8 miljonit eurot.
19. sajandist pärit perekond Kochide Liberty suvemõisa kinnistu suurus on 68 806 ruutmeetrit, seal asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Viimased 30 aastat on hoone seisnud tühjana. Enne seda tegutses seal aastaid pioneerilaager. | Laguneva Liberty mõisa saatus on jätkuvalt lahtine | https://www.err.ee/864663/laguneva-liberty-moisa-saatus-on-jatkuvalt-lahtine | Ehkki Eesti Vabaõhumuuseum lootis juba kevadel valitsuse otsust Liberty mõisa renoveerimist rahastada, siis praeguseni pole seda tehtud ning selge pole seegi, kas Riigi Kinnisvara AS mõisa üldse muuseumile tagastab. |
Uudisteportaal Gizmodo kajastas kahe USA ülikooli uuringut, milles leiti, et telefoninumbrid, mis kasutajad andsid Facebookile kahefaktoriliseks tuvastamiseks, kasutati ka reklaamide suunamiseks.
Kahefaktorilise tuvastuse eesmärk on tugevdada konto turvalisust paroolile teise etapi lisamise, näiteks tekstsõnumiga saadetud koodi sisestamisega.
Telefoninumbrid, mis inimesed lisasid oma Facebooki-profiilile turvaeesmärgil või sõnumite saatmiseks võisid jõuda ka reklaamifirmadeni, seisab uuringus. "Need leiud kehtivad isegi siis, kui seadsime kõik asjassepuutuvad privaatsuskontrolli sätted kõige privaatsemale seadele," ütlesid uurijad.
Uuringus vaadeldi viisi, kuidas reklaamifirmad saavad isikuandmeid (PII) Facebookist või selle alla kuuluvatest sõnumiäppidest WhatsApp ja Messenger.
Facebooki platvormidele üles laaditud kontaktide nimekirjast võis kaevandada isikuandmeid, mis tähendab, et inimesed võisid endale teadmatult aidata reklaamifirmadel suunata reklaame oma sõpradele.
"Kõige murettekitavam on see, et leidsime, et kontaktide sünkroniseerimise kaudu üles laetud telefoninumbrid -- mida ei omanud kunagi ükski kasutaja ning mis polnud nende kontole kunagi üles pandud -- kasutati tegelikkuses PII-põhise reklaami võimaldamiseks," ütlesid uurijad.
Uuring toetab väiteid, et Facebook kasutab reklaamiraha teenimiseks "varjus" olevaid infoallikaid, et saada andmeid, mida firmale pole antud jagamiseks.
"Kasutame inimeste antud informatsiooni, et anda Facebookis paremat, isikustatumat kogemust, kaasa arvatud reklaame," ütles Facebooki pressiesindaja vastuseks uudisteagentuuri AFP päringule uuringu leidude kohta.
"Oleme selged selles, kuidas me kasutame kogutud infot, kaasa arvatud kontaktandmeid, mis inimesed üles laevad või lisavad oma kontodele." | Facebook tunnistas telefoninumbrite andmist reklaamifirmadele | https://www.err.ee/864834/facebook-tunnistas-telefoninumbrite-andmist-reklaamifirmadele | Facebook kinnitas neljapäeval, et reklaamifirmad võivad saada enda valdusesse telefoninumbrid, mis Facebooki kasutajad sisestavad oma konto turvalisuse tugevdamiseks. |
Meier jäi jagama sama punktisummat viienda koha teeninud itaallanna Sara Trentiniga, võitjale Denisa Pechackovale (Tšehhi) kaotas eestlanna 26 punktiga.
Laupäeval peetud MM-i eelviimasel etapil oli stardis 22 naist. Esimesel ringil saavutas Meier kolmanda koha, ning pärast viietunnist tasavägist katsumust lõpetas ta üldjärjestuses viiendana. "Esimese kaheksa sõitja punktid olid väga tasavägised, poodiumikohad määrasid suuremat tehnilisust eeldanud katsed. Üldiselt olid katsed üsna lihtsad, kuid enda tugevuseks pean just raskemaid katseid. Esimese ringi ajal stardis oli kaheksa kraadi sooja ning kõrgemad mäetipud tervitasid meid lumemütsidega. Oli hea päev ja tugev võitlus," ütles Meier.
"Pühapäeval oli MM-sarja neljas etapp, millega ma rahul olla ei saa. Lõpetasin kaheksandana. Kukkusin ja jäin kivide vahele kinni, õnneks ei saanud viga," jätkas Meier. "Päeva kõige keerulisema ehk 11. katse suutis trahvipunktideta läbida vaid kaks sõitjat, mina nende hulgas. See andis palju enesekindlust võistlus hoolimata kehvast stardist sirge seljaga lõpetada. Poodiumist jäi puudu, kuid tegelikult mitte palju. Üldiselt on olnud hea hooaeg ja käesolev aasta on andnud mulle teadmise, mida teha paremini, et jõuda tippu. Sõidutehniliselt on areng olnud väga suur ning poodiumile pääsemiseks on mul olemas kõik eeldused," võttis Meier oma maailmameistrivõistluste kogemuse kokku.
Järgmisel nädalavahetusel stardib Meier Itaalias Monzas Rahvuste Trialil, kuhu Eesti koondis paneb tiimi välja esimest korda. Koos temaga esindab koondist värske C-klassi Eesti meister Karl Leis. | Keity Meier sai MM-il kuuenda koha | https://sport.err.ee/1608721393/keity-meier-sai-mm-il-kuuenda-koha | Nädalavahetusel selgusid Itaalias Ponte di Legnos tänavused maailmameistrid mototrialis, kus eestlanna Keity Meier saavutas trial2 karikasarjas üldkokkuvõttes kuuenda koha. |
Oluline esmaspäeval, 19. septembril kell 22.30:
- Izjumi linnapea sõnul naasevad elanikud tasapisi okupatsiooni alt vabastatud linna;
- Serhii Haidai: Ukraina väed vabastasid Bilohorivka alevi Luhanski oblastis;
- USA kindral: Ukraina on alla tulistanud ligikaudu 50 Vene lennukit;
- Vene meedia: Luhanski ja Donetski oblasti separatistid tahavad kiirelt referendumeid Venemaaga ühinemiseks;
- Ukraina peastaap: Vene vägedele anti korraldus hoida Zaporižžja oblastis rinnet;
- Saksamaa saadab Ukrainale veel 4 Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükki;
- Kiiev: Ukraina väed kontrollivad Oskili jõe mõlemat kallast;
- Vene okupatsioonivõimud tugevdavad Mariupolis kontrolli kohalike üle;
- Zelenski sõnul vabastab Ukraina armee kõik okupeeritud linnad;
- Ukraina väed hävitasid riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu;
- Biden: puuduvad tõendid, et Hiina oleks venelastele saatnud sõjalist tehnikat;
- London: Venemaa on viimase 10 päeva jooksul kaotanud Ukrainas neli hävitajat;
- Kiiev: Venemaa saatis Ukrainasse sõdima 400 kurjategijat Tambovi vanglast;
- Serhi Haidai: Luhanski oblastis hukkus plahvatuse tõttu 200 Venemaa sõdurit.;
- Vene väed tegid raketirünnaku Lõuna-Ukraina tuumajaama lähistele;
- ISW: Ukraina võib lähinädalatel vabastada Hersoni oblasti lääneosa.
Inimesed naasevad tasapisi Izjumi
Izjumi linnapea Valeri Martšenko sõnul naasevad elanikud pärast linna vabastamist järk-järgult oma kodudesse. "Mitte massiliselt, aga inimesed on hakanud tagasi tulema," ütles ta.
Linnapea lisas, et paljud elanikud ei saa naasta, sest nende kodud on hävinud ning kuue kuu pikkusest Vene okupatsioonist taastumine võtab aega.
Martšenko sõnul on Izjumis kriitilise tähtsusega taristu peaaegu täielikult kahjustatud ning elumajade kommunaalvõrgu parandamine pole lihtne. Martšenko ütles, et kuigi elektri saab tagasi ilmselt vähem kui kahe nädalaga, siis talveks vajaliku gaasivarustuse taastamine on väljakutse.
Serhii Haidai: Ukraina väed vabastasid Bilohorivka alevi Luhanski oblastis
Luhanski oblasti kuberneri Serhii Haidai väitel on Ukraina relvajõud vabastanud Bilohorivka asula Luhanski oblastis.
Haidai hoiatas, et ülejäänud Luhanski oblasti vabastamine on aeglasem protsess kui Harkivi oblasti vabastamine.
USA kindral: Ukraina on alla tulistanud ligikaudu 50 Vene lennukit
Kindral James Hecker, kes vastutab Ameerika Ühendriikide õhujõudude eest Euroopas, kinnitas New York Timesile, et USA annab Ukraina relvajõududele eelhoiatusi kui Vene väed Ukraina pihta rakette tulistavad.
Kindral Heckeri hinnangul on ukrainlased alla tulistanud ligikaudu 50 Vene lennukit, vahendab The New York Times.
Luhanski ja Donetski oblasti separatistid tahavad kiirelt referendumeid Venemaaga ühinemiseks
Ukrainska Pravda vahendab Vene allikaid, kelle kohaselt Luhanski ja Donetski oblasti separatistlike jõudude esinduskojad olevat väljendanud soovi korraldada kiirelt Venemaaga ühinemiseks referendumid.
Konkreetseid kuupäevi referendumite korraldamiseks ei mainitud.
Harkivi oblasti kuberner: enamus Izjumis välja kaevatud säilmetest olid tsiviilisikud
Harkivi oblasti kuberneri Oleh Sinehubovi sõnul on Izjumist leitud haudadest välja kaevatud praeguseks 146 inimese säilmed, kellest suur enamus olid tsiviilisikud.
Osadel hukkunutel on vägivaldse surma tunnused, kinnitas Sinehubov.
Ukraina peastaap: Vene vägedele anti korraldus hoida Zaporižžja oblastis rinnet
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas esmaspäevaõhtuses ülevaates, et Luhanski oblastis on osade Luhanski oblasti piirkondade kollaborante ja kohalikke inimesi hakatud viima Vene Föderatsiooni territooriumile.
Zaporižžja oblasti kohta teati öelda, et kohalikele vägedele anti käsk oblastis rinnet hoida. Seda kinnitati väidetavalt Vene 58. armee juhtkonna koosolekul.
Saksamaa saadab Ukrainale veel 4 Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükki
Saksa kaitseministeerium teatas, et Ukrainasse saadetakse veel neli Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükki.
#News:
Die Bundeswehr unterstützt die #Ukraine trotz angespannter Materiallage mit 4 weiteren Panzerhaubitzen 2000 inklusive eines Munitionspaketes. Damit steigt die Zahl der gemeinsam mit den Niederlanden gelieferten Systemen auf 22, wovon 14 aus sind. pic.twitter.com/qeeDWjsZra
— Verteidigungsministerium (@BMVg_Bundeswehr) September 19, 2022
Koos saatmisele minevate süsteemidega oleks seega Ukraina relvajõudude käsutuses 22 ühikut antud relvasüsteemi, millest 14 on andnud Saksamaa ja ülejäänud Madalmaad.
Samuti teatas Saksa kaitseministeerium, et Ukrainasse on kohale jõudnud veel kaks Mars II mitmikraketiheitjat ja 50 Dingo kergsoomukit, mille tarnimisest eelmine nädal teatati.
Wir halten unser Versprechen!
Zwei weitere Raketenwerfer Mars II sowie 50 Dingos werden an die Ukraine geliefert. Ab Ende September kommen Ausbildungsvorhaben in Deutschland hinzu. Damit unterstützen wir weiterhin die #Ukraine im Kampf um ihre Integrität und Souveränität. pic.twitter.com/xcWbBGwBD1
— Verteidigungsministerium (@BMVg_Bundeswehr) September 19, 2022
Kiiev: Ukraina väed kontrollivad Oskili jõe mõlemat kallast
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et riigi väed ületasid Harkivi oblastis asuva Oskoli jõe ja kontrollivad nüüd jõe mõlemat kallast.
"Ukraina relvajõud ületasid Oskoli jõe. Alates eilsest kontrollib Ukraina ka jõe vasakut kallast," teatas peastaap.
Oskoli jõe ääres asub Kupjanski linn, mis on oluline raudtee- ja teede sõlm.
Luhanski separatistid mõistsid OSCE vaatleja spionaažis süüdi
Luhanski "rahvavabariigi" kõrgeim kohus mõistis süüdi Dmitrõ Šabanovi riigireetmiseks ning kaastöös USA Luure Keskagentuuriga (CIA), vahendab Raadio Vaba Euroopa.
OSCE vaatlejat Šabanovit ootab 13 aasta pikkune vangistus.
Šabanov on Luhanskist pärit ning ta on üks kuuest OSCE missiooni liikmest, kelle Venemaa toetatud separatistid veebruaris arreteerisid.
Uniani teatel mõisteti samuti süüdi OSCE heaks töötanud tõlk Maksõm Petrov.
Vene okupatsioonivõimud tugevdavad Mariupolis kontrolli kohalike üle
Mariupoli linnapea Petro Andriušenko sõnul on Vene okupatsioonivõimud Mariupolis Vene sõjaväeüksuste ja kohaliku politsei koostöös hakanud tugevdama kontrolli kohalike elanike üle.
Andriušenko sõnul on suurendatud patrullide arvu ning patrullide käigus küsitakse inimestelt isikut tõendavaid dokumente.
Andriušenko hinnangul püütakse hirmuõhkkonna loomisega võidelda tekkinud rahulolematusega linnas. Samuti otsitakse meesoost isikuid, keda saaks sundmobiliseerida alates oktoobrist Vene vägede koosseisu.
Zelenski sõnul vabastab Ukraina armee kõik okupeeritud linnad
"Võib-olla tundub kellelegi praegu, et pärast võitude seeriat on tekkinud tuulevaikus. Aga see pole nii, see on ettevalmistus järgmiseks seeriaks. Järgmisele sõnade seeriale, mida tuleb kuulda võtta. Sõnad, mida tuleb kuulda, on vabastatud linnade nimed," ütles Zelenski.
London: Venemaa on viimase 10 päeva jooksul kaotanud Ukrainas neli hävitajat
Suurbritannia kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et pärast sõja puhkemist on Venemaa Ukrainas kaotanud vähemalt 55 hävitajat. Viimase kümne päeva jooksul on Venemaa kaotanud neli sõjalennukit, vahendas The Guardian.
Kaotuste suurenemine on osaliselt tingitud sellest, Vene õhujõud võtsid Ukraina vastupealetungi käigus suuremaid riske, et pakkuda maavägedele toetust, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 19 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/yCVZk0byX5
#StandWithUkraine pic.twitter.com/264kqpPpTW
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 19, 2022
Kiiev: Venemaa saatis Ukrainasse sõdima 400 kurjategijat Tambovi vanglast
Ukraina relvajõudude peastaap teatas esmaspäeval, et Venemaa värbab üha rohkem kurjategijaid. Kiievi teatel saatis Moskva Ukrainasse sõdima 400 Tambovi vanglast pärit kurjategijat, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina väed hävitasid riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma tavapärases rindeülevaates 29 Vene sõduri hukkumisest ning suure hulga Vene tehnika hävitamisest. Samuti hävitas Ukraina armee kaks Venemaa laskemoonaladu.
Biden: puuduvad tõendid, et Hiina oleks venelastele saatnud sõjalist tehnikat
USA president Joe Biden ütles, et praegu pole mitte mingeid viiteid selle kohta, et Hiina oleks Venemaale andnud sõjalist abi, vahendas CNN.
Serhi Haidai: Luhanski oblastis hukkus plahvatuse tõttu 200 Venemaa sõdurit
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles pühapäeva õhtu, et okupeeritud Svatove linnas hukkus plahvatuse tõttu umbes 200 Venemaa sõdurit.
"Täna öösel oli Svatoves plahvatus. Seal oli varem bussijaam, kuid nad tegid sinna hotelli, seal sai surma umbes 200 Venemaa sõdurit," ütles Haidai.
Haidai sõnul valmistub Venemaa kaitseks ja koguvad vägesid tervele rindejoonele. "Laod plahvatavad ja neil võib tekkida laskemoonaga probleeme," ütles Haidai.
Ukraina: Venemaa jätkab Sumõ oblasti pommitamist
Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvitski teatas, et Venemaa väed pommitasid ühte asulat, kus sai surma üks inimene. Žõvitski sõnul pommitasid Vene väed ka kohalikku farmi ja tapsid 100 siga ja ühe hobuse, vahendas The Kyiv Independent.
Vene väed tegid raketirünnaku Lõuna-Ukraina tuumajaama lähistele
Ukraina Energoatom teatas esmaspäeval, et veidi peale südaööd tabasid raketid tööstuspiirkonda Lõuna-Ukraina tuumajaama kõrval. Väidetavalt olid raketitabamused reaktoritest ainult 300 meetri kaugusel.
Põleng Kupjanskis peale pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEG PETRASYUK
ISW: Ukraina võib lähinädalatel vabastada Hersoni oblasti lääneosa
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) ülevaates hinnatakse, et Vene väed võivad püüda Hersoni oblasti idaosast taanduda organiseeritumalt kui Harkivist.
Vene väed on oma sõjalist kohalolu Hersoni oblastis viimastel kuudel tugevdanud ning sinna on saadetud nii Vene 1. tankiarmee üksuseid kui ka üksuseid Vene dessantvägedest (VDV).
ISW vahendab teateid toidu ja joogivee puudusest Hersoni oblastis asuvate Vene vägede seas. Seetõttu võib olla ka vähenenud Vene poole suurtükituli Ukraina vägede positsioonide pihta.
Mõttekoja hinnangul suudavad Ukraina väed Hersoni oblasti Dnepri läänekalda osa lähinädalatel vabastada.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 170 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 54 650 (võrdlus eelmise päevaga +170);
- tankid 2212 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 4720 (+2);
- lennukid 251 (+0);
- kopterid 217 (+0);
- suurtükisüsteemid 1313 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 312 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 168 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 920 (+2);
- tiibraketid 238 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3581 (+3);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 125 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 208. päev: Ukraina väed vabastasid Bilohorivka Luhanski oblastis | https://www.err.ee/1608720310/soja-208-paev-ukraina-vaed-vabastasid-bilohorivka-luhanski-oblastis | Serhi Haidai sõnul vabastasid Ukraina väed Bilohorivka. Ukraina relvajõudude peastaap teatas varem, et riigi väed ületasid Harkivi oblastis asuva Oskili jõe ja kontrollivad nüüd jõe mõlemat kallast. Briti luure hinnangul on Vene õhuvägi 10 päeva jooksul kaotanud neli hävitajat. Bideni sõnul puuduvad tõendid, et Hiina oleks venelastele saatnud sõjatehnikat. |
Carlsen kaotas Niemannile kaks nädalat tagasi mainekal St. Louise turniiril ning postitas seejärel sotsiaalmeediasse krüptilise video Jose Mourinhost, kus Portugali jalgpallitreener ütleb jalgpallifolkloori läinud lause: "eelistan mitte rääkida; kui räägin, olen suurtes pahandustes".
Malemaailm tõlgendas Carlseni postitust kaudse vihjena sellele, et Niemann tegi tema vastu mängides sohki. 19-aastane ameeriklane eitas pettust kategooriliselt, kuid tunnistas samas, et on varem 12- ja 16-aastasena internetiturniiridel sohki teinud.
Pole tõestatud, et Niemann kasutas St. Louises mängides pettust, kuid maailma suurim male veebiplatvorm chess.com on ameeriklasele - sealjuures juba mitmendat korda - andnud esialgse kasutamiskeelu. Küll võib ta mängimist jätkata suuruselt teisel platvormil, Chess24-s, mille keskkonnas käimasolev Champions Touri osavõistlus Julius Baer Generation Cup ka aset leiab.
Kaks nädalat tagasi jättis Carlsen kaotuse järel turniiri pooleli, aga läks esmaspäeval mustadega mängides taas Niemanniga vastamisi, andis pärast oma esimest käiku alla ja lülitas veebikaamera välja.
"Magnus keeldub Hansi vastu mängimast. Ta osaleb turniiril, aga annab mõista, et ei kavatse tema vastu mängida: see on väga tugev avaldus," ütles ülekannet kommenteerinud naiste suurmeister Tania Sachdev.
"Meelega kaotamine on täiesti vastuvõetamatu käitumine. See on kõige ebasportlikum käitumisviis võistlusspordis," rääkis Norra malekommentaator Jon-Ludvig Hammer norralaste TV2 ülekandes.
NRK maleeksperdi Torstein Bae arvates üritab Carlsen loobumiskaotusega tähelepanu viia kahe nädala tagusele kohtumisele: "on raske mõista, miks ta annab ilma vastupanuta alla. See on veider ja nõuab selgitust. Pole ühtegi spordiala, kus oleks normaalne meelega kaotada. Kui ta ei taha mängida, ei saa ta ka turniiril osaleda. Arvan, et ta käitub nii, sest tahab Niemanni olukorrale tähelepanu juhtida." | Draama malemaailmas: Carlsen andis ühe käigu järel loobumisvõidu | https://sport.err.ee/1608721357/draama-malemaailmas-carlsen-andis-uhe-kaigu-jarel-loobumisvoidu | Viiekordne maailmameister Magnus Carlsen andis üheksast turniirist koosneva male Champions Touri seitsmendal osavõistlusel ameeriklasele Hans Niemannile loobumisvõidu oma esimese käigu järel. |
Teist aastat U-23 klassis võistleva Kuritsa ajaks mõõdeti 28,8-kilomeetrisel võistlusmaal 36.45. Eestlane kaotas maailmameistriks kroonitud norralasele Sören Wärenskoldile kahe minuti ja 32 sekundiga. Hõbemedali teenis belglane Alec Segaert (+0.17) ja pronksi britt Leo Hayter (+0.25).
Mullu pälvis Kurits MM-il 29. koha ning tänavu oli ta Portugalis peetud Euroopa meistrivõistlustel 20. | Kurits sai MM-il temposõidus 23. koha | https://sport.err.ee/1608721330/kurits-sai-mm-il-temposoidus-23-koha | Eesti valitsev kuni 23-aastaste ratturite temposõidu meister Joonas Kurits pälvis Austraalias Wollongongis jätkuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel 23. koha. |
Neidude U-18 vanusegrupis kogus Eesti olümpiakoondislane Sinitsõna 11-st partiist kaheksa punkti, mis andis talle 79 mängija konkurentsis 3.-4. koha jagamise. Napp koefitsiendipunkt jättis Sinitsõna siiski medalikolmikust välja.
Turniiri võitis armeenlanna Mariam Mkrtšjan, kes võitis kõik oma 11 kohtumist. Teise koha teenis 8,5 punktiga Aserbaidžaani maletaja Ayan Allahverdijeva ning napilt edestas Sinitsõnat poolatar Martyna Wikar.
U-16 vanuseklassis teenis Maria Linda Pool 11-st partiist 4,5 punkti, mis andis talle 87 neiu konkurentsis 70. koha, Kertu Karba oli U-14 turniiril nelja punktiga 83.
U-18 avatud vanuseklassis kogus Deniss Andrijaškin 5,5 punkti ja oli 109-st sportlasest 54., Daniil Šnurov sai U-16 klassis viie punktiga 70. koha ja Aaron Rajandu U-14 turniiril nelja punktiga 114. koha (138 võistlejat). | Sinitsõna jäi male noorte MM-il esimesena medalita | https://sport.err.ee/1608721324/sinitsona-jai-male-noorte-mm-il-esimesena-medalita | Anastassia Sinitsõna saavutas nädalavahetusel Rumeenias Mamaias lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel klassikalises males neljanda koha. |
Portaali "Olulised lood" (Важные истории) hinnangul on Wagner 37 Vene vanglakolooniast värvanud 5786 inimest. Tegu on vangidega, kes nõustusid sõtta minema.
"Olulised lood" portaal on selle numbrini jõudnud suheldes vangide ja nende lähedastega, samuti tuginesid nad enda sõnul usaldusväärsetele teadetele Vene massimeedias ning Vene inimõiguslaste raportitele Telegrami keskkonnas.
Portaali hinnangul on vanglatest välja võetud siiski sellest vaid kolmandik ehk 2036 inimest.
Vene inimõigusprojekti "Istuva Venemaa" (Русь сидящая) juhi Olga Romanova hinnangul võib värvatuid olla lausa 11 000, kellest 3000 on rindele läinud.
"Olulised lood" portaal suhtles ka rindele saadetud vangide abikaasadega, kellest paljud ei soovi inimõiguslastega koostööd teha, kuid kellest mitmed siiski soovivad oma abikaasat elusalt tagasi.
Ühe Ukraina vägede kätte vangi langenud Wagneri vang-sõduri sõnul kestis nende sõjaline väljaõpe vaid nädala. Selle ajavahemiku jooksul anti neile kiivrid, kuulikindlad vestid, põlvekaitsmed ja automaatrelvad.
Samuti anti värvatutele Wagneri poolt mõista, et eksimuste korral lastakse nad maha. Eksimuseks võis pidada ka vastuvaidlemist Wagneri instruktorile. Ühe allika sõnul lasti sedasi maha kaks liiga palju oma suud pruukinud vangi.
Wagner grupeeringu juhiks peetakse Vene presidendi Vladimir Putini usaldusisikut Jevgeni Prigožinit.
Prigožin on ise oma sidemeid Wagneriga eitanud, kuid ta jäi suure tõenäosusega hiljuti videopilti, kus on näha tema värbamisagitatsiooni ühes Vene vanglas. Video hakkas levima Vene opositsiooniaktivisti Ivan Ždanovi kaudu, kes jagas seda sotsiaalmeedia kaudu 14. septembril.
PMC Wagner Group Evgeny Prigozhin is at a penal colony looking for new assault infantry to join his company. Refers to some of those who served 30 years in prison and died in battle as "heroes". pic.twitter.com/Gp3IOVHuAq
— Dmitri (@wartranslated) September 14, 2022
Projekti "Istuv Venemaa" hinnangul soovis peale seda ergutuskõnet liituda Wagneri palgasõdurite grupeeringuga 130 inimest.
Olga Romanova sõnul on Wagneri värbajad osasid Vene vanglakolooniaid külastanud rohkem kui korra ning ühe allika kinnitusel on näiteks Jablonevka vanglast (Peterburi lähistel) käinud läbi kolm Wagneri värbamislainet.
Viimane kord kui Wagneri värbajad külastasid Jablonevka vanglat, siis ähvardati vange, et kui nad praegu ei nõustu minema raha eest, siis varsti sunnitakse neid rindele minema ilma rahata. | Wagner on värvanud 6000 kuni 11 000 Vene vangi Ukraina vastu sõdimiseks | https://www.err.ee/1608721282/wagner-on-varvanud-6000-kuni-11-000-vene-vangi-ukraina-vastu-sodimiseks | Vene opositsiooniline uuriva ajakirjanduse portaal "Olulised lood" (Важные истории) on avalike ja mitteavalike allikate järgi tuvastanud, et Vene palgasõdurite grupeering Wagner on alatest juulist värvanud pea 6000 vangi. Teiste allikate kohaselt võib värvatute arv olla suuremgi. |
Kvalifikatsiooni avaringis alistas Glinka ATP edetabelikohata ameeriklase Preston Stearnsi poolteist tundi kestnud mängu järel 7:5, 6:3 ning läks otsustavas kohtumises vastamisi maailma 1313. reketi Robert Cashiga.
Glinka võitis avaseti 6:3 ja tal oli teise seti kiires lõppmängus kasutada ka üks matšpall, kuid pidi lõpuks enam kui tunni pikkuseks veninud setis tunnistama ameeriklase 6:7 (7) paremust. Viimases vaatuses jäi Glinka Cashile alla 4:6.
Eelmisel nädalal jõudis Glinka Põhja-Carolinas Carys toimunud 53 000 dollari suuruse auhinnafondiga Challengeri turniiril põhitabelisse, aga kaotas siis avaringis. | Glinkal ei õnnestunud USA-s põhiturniirile pääseda | https://sport.err.ee/1608721291/glinkal-ei-onnestunud-usa-s-pohiturniirile-paaseda | USA-s Columbuses toimuval 45 000 dollari suuruse auhinnafondiga Challengeri tenniseturniiril kaotas Daniil Glinka (ATP 769.) kvalifikatsiooni otsustavas mängus ja ei pääsenud põhiturniirile. |
Töö "Kalevi" filmiga hakkas Mustingu sõnul pihta 2016. aastal, mil alustati filmile stsenaariumi kirjutamist ja algas eeltöö, et mõelda, kuidas filmis lisaks loo rääkimisele ka spordilahinguid edasi anda. Kui plaan, kuidas filmi teha, oli välja mõeldud, võeti meeskonda ka Aivar Kuusmaa, kes aitas filmi jaoks õigeid mänguskeeme välja joonistada.
Musting tõdes, et filmis ajastule omase tõetruuduse loomine oli suur töö, sest filmis kajastatav tegevus toimus 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses. "Kunstnikuga otsisime päris pikalt, milline see maailm oli, sest kätte polnud jõudnud 90-ndate teine pool, kus kogu maailm väga kirjuks läks," kirjeldas ta.
Lisaks ajastule omase õhustiku loomisele oli raske ka õigete näitlejate leidmine. "Eesti on väga väike ning päris keeruline oli leida õiges pikkuses, vanuses ja sportlikus vormis näitlejaid. Me ei läinud sellega hulluks, et näitlejad peaksid üks ühele sportlastega sarnanema, vaid soovisime, et karakter oleks õige."
Mustingu sõnul ei olnud filmitegijatel "Kaleviga" muud ambitsiooni peale selle, et rääkida vaatajatele lugu Eesti lähiajaloost ja taasiseseisvumisest. "Meie eesmärk oli rääkida äge lugu ning andsime endale aru, et see on üsna lokaalne lugu. Seda, kas see lugu huvitab näiteks lätlaseid või leedukaid, on raske hinnata," nentis ta. | "Kalevi" režissöör Ove Musting: keeruline oli leida õigeid näitlejaid | https://kultuur.err.ee/1608721219/kalevi-rezissoor-ove-musting-keeruline-oli-leida-oigeid-naitlejaid | Sel nädalal jõuab kinodesse uus Eesti mängufilm "Kalev", mis jutustab loo "Kalevi" korvpallimeeskonna teekonnast Nõukogude Liidu viimaseks korvpallimeistriks. Filmi režissöör Ove Musting sõnas ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus, et filmi sobivate näitlejate leidmine osutus parajaks katsumuseks. |
Karl Tani Priilinn-Türk maadles raskekaalus üle 100 kilo. Esimeses ringis alistas ta kindlalt sakslase Paavo Plöhnerti. Veerandfinaalis oli eestlase vastaseks serblane Andrija Stosici ning Priilinn-Türk saavutas võidu waza-ari 'ga. Poolfinaalis toimus kõva lahing Gruusia judoka Shalva Gureshidze vastu, pingelise kohtumise võitja selgus alles lisaajal, kuid sel korral pidi Priilinn-Türk siiski tunnistama hilisema kuldmedalisti paremust.
Priilinn-Türki võistlus jätkus pronksimatšis Ucha Tabatadze vastu. Ka see kohtumine läks lisaajale ning Priilinn-Türk kukkus kahjuks waza-ari 'le.
Emma-Melis Aktas võistles raskekaalus üle 78 kilo. Eesti judoka võitis esimese kohtumise Bosnia ja Hertsegoviina judoka Sara Maricu vastu kinnihoidmisega. Veerandfinaalis pidi aga Aktas tunnistama hilisema kuldmedalisti Hilal Özturki paremust. Võistlus läks Aktase edasi lohutusringides, kus ta kaotas tasavägise kohtumise lisaajal prantslasele Dounia Nacerile. Alles kadettide vanuseklassis võistleva Aktase tulemuseks jäi juunioride EM-it tugev seitsmes koht. | Eesti judokad tõid Euroopa meistrivõistlustelt kaks kohta esikümnes | https://sport.err.ee/1608721174/eesti-judokad-toid-euroopa-meistrivoistlustelt-kaks-kohta-esikumnes | Eesti judoka Karl Tani Priilinn-Türk saavutas nädalavahetusel Prahas toimunud juunioride EM-il viienda koha ning Emma-Melis Aktas seitsmenda koha. |
Koondis kogunes esmaspäeval, 19. septembril, Prantsusmaa poole asutakse teele järgmisel päeval. Esimene mäng toimub 21. septembril, kui Eesti aja järgi kell 20 on vastaseks Prantsusmaa. Reedel, 23. septembril mängitakse kell 17 Poolaga ning turniiri viimane mäng ootab Eestit ees pühapäeval, 25. septembril, kui kohtutakse Šotimaaga. Kõik mängud peetakse Limoges' linnas Stade de Beaublanc'i staadionil.
Koondise peatreener Joel Indermitte on koosseisu nimetanud 20 mängijat. Tervislikel põhjustel jäävad turniirist eemale Egor Zhuravlev, Oliver Nikola Cekredzi ja Mihhail Kolobov. Egert Õunapuu on samal ajal kaasatud U-19 koondisesse.
Suvel ametisse nimetatud Indermitte jaoks on tegemist esimeste rahvusvaheliste mängudega U-18 koondise eesotsas. "Kohtumised tekitavad kindlasti mõnusa elevuse ja ootuse. Õpime võistkonnana veel üksteist tundma, tegemist on põhimõtteliselt minu jaoks esimese koondise laagriga, kus võistkond on peaaegu täis koosseisus. Seega ootavad ees esimesed sammud ja kohe päris korralik proovikivi," lausus Indermitte.
Vastaste näol on tegemist omavanuste Euroopa tippkoondistega, kui kõik osalesid tänavu suvel toimunud U-17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Iisraelis peetud turniiril krooniti Euroopa meistriks just nimelt Prantsusmaa. "Sellise kaliibriga kohtumised ja vastased tulevad väga kasuks, saame võrrelda end Euroopa tippudega ja näha, millega peame veel tööd tegema, kui tahame olla edaspidi edukad. Kui tekkis võimalus osaleda nii kõrge tasemega turniiril, siis tuli sellest võimalusest kinni haarata ja minna kohale ja anda seal endast parim," on Indermitte kohtumiste eel positiivselt meelestatud.
Väravavahid
Gregor Pürg (07.12.2005) - FC Nõmme United
Danii Pareiko (11.03.2005) - SPAL (ITA)
Kaitsjad
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) - FC Nõmme United (laenul klubist Maardu Linnameeskond)
Alex Boronilštšikov (11.10.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Ramaz Kardava (03.09.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Robert Veering (01.12.2005) - Tallinna FC Flora
Mihkel Sepp (17.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Laurits Õunpuu (10.08.2005) - Modena FC 1912 (ITA)
Kristofer Käit (04.04.2005) - Rio Ave FC (POR)
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristjan Kriis (16.03.2005) - Harju JK Laagri
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) - FC Nõmme United
Anton Volossatov (11.03.2005) - Tallinna FC Flora U21 (laenul klubist Ida-Virumaa FC Alliance)
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu
Tristan Pajo (19.11.2005) - JK Tabasalu
Karel Mustmaa (08.08.2005) - S.L Benfica (POR)
Sander Soo (14.01.2005) - Paide Linnameeskond JK
Bruno Vain (15.09.2005) - Tallinna FC Flora (laenul klubist JK Loo)
Henri Käblik (19.04.2005) - Tartu JK Tammeka
Herman Pedmanson (12.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Mark William Mugra (28.01.2005) - Tartu JK Welco
Personal
Peatreener: Joel Indermitte
Abitreener: Joonas Ljaš
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Margus Parts
Koondise mänedžer: Even Laanemaa | U-18 jalgpallikoondis kohtub valitseva Euroopa meistriga | https://sport.err.ee/1608721156/u-18-jalgpallikoondis-kohtub-valitseva-euroopa-meistriga | Eesti noormeeste U-18 jalgpallikoondis osaleb 21.-25. septembrini Prantsusmaal rahvusvahelisel turniiril, kus lisaks võõrustajatele kohtutakse Poola ja Šotimaa eakaaslastega. |
Esikolmikus jätkasid samanimelisel menuraamatul põhinev "Kus laulavad langustid" ("Where the Crawdads Sing") ja Elmo Nüganeni lavastatud "Apteeker Melchior. Viirastus", mis kogusid mõlemad sama palju külastusi – 3394. "Kus laulavad langustid" on nüüd kokku kogunud 30 489 külastust, "Apteeker Melchior. Viirastus" 65 556 külastust.
Samuti jõudsid edetabelisse animafilmid "Marmaduke", mis kogus 3336 külastust (kokku 7529 külastust) ja "Ninakaru Koaati" ("Koati"), mis kogus avapäevadega 1727 külastust.
Seitsme populaarsema linateose hulgas jätkasid õudusfilm "Orb: esimene ohver" ("Orphan: First Kill"), mis kogus 1233 külastust (kokku 4357 külastust) ja romantiline draama "Pärast. Kaua ja õnnelikult" ("After Ever Happy"), mis kogus 1146 külastust (kokku 5014 külastust). | Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Pilet paradiisi" | https://kultuur.err.ee/1608721123/nadalavahetuse-menukaim-film-eesti-kinodes-oli-pilet-paradiisi | Lõppenud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinolevis oli "Pilet paradiisi" ("Ticket to Paradise"), mis kogus avapäevadega 8845 külastust. |
Ameerika Ühendriikide juhtimisel kohtuvad esmaspäeval New Yorgis Armeenia välisminister Ararat Mirzojan, USA välisminister Antony Blinken ning Aserbaidžaani välisminister Ceyhun Bayramov.
At initiative of #America 'n side, trilateral meeting bw FM of #Armenia @AraratMirzoyan, #US State @SecBlinken & FM of #Azerbaijan Jeyhun Bayramov will take place today in #NewYork.
— Spokesperson of MFA of Armenia (@ArmSpoxMFA) September 19, 2022
Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrid on New Yorgis, et osaleda ÜRO Peaassamblee 77. istungil.
Mirzojan ja Bayramov kohtusid viimati 16. juulil Gruusia pealinnas Tbilisis, mis oli esimene kahe riigi välisministri kohtumine alates 2020. aasta sõjast, vahendas Ukrainska Pravda.
Suvel külastas Armeenia pealinna Jerevani CIA peadirektor Willam Burns, kes kohtus Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ning Armeenia julgeolekunõukogu esimehega.
USA välisminister Blinken lubas juulis kahte riiki rahukõnelustel aidata.
Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrid kohtusid Vene välisministri Sergei Lavrovi osalisel maikuus Dušanbes.
Hiljuti külastas Armeenia pealinna Jerevani USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes kinnitas Ameerika Ühendriikide pühendumist Armeenia demokraatiale, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
USA-s elab arvestatav armeenlaste diasporaa. | Armeenia ja Aserbaidžaan peavad USA juhtimisel New Yorgis kõnelusi | https://www.err.ee/1608721117/armeenia-ja-aserbaidzaan-peavad-usa-juhtimisel-new-yorgis-konelusi | Armeenia välisministeeriumi esindaja teatas Twitteri kaudu, et esmaspäeval toimuvad USA-s New Yorgis kõnelused Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrite vahel. |
"Poola on tugevalt vastu Euroopa institutsioonide mis tahes tegevusele, mille siht on mõne liikmesriigi, antud juhul Ungari, ebaseaduslik rahast ilmajätmine," vahendasid Poola ja Saksa meediaväljaanded peaminister Mateusz Morawiecki sõnu pühapäeval.
Euroopa Komisjon tegi pühapäeval ettepaneku jätta Ungarile, millel on probleeme õigusriigi nõuetest kinnipidamisega, välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest kogusummas 7,5 miljardit eurot. Õigusriigi reeglite eiramine seab kahtluse alla EL-i toetuste sihipärase kasutamise ning võimaldab karistamatult toetuste kuritarvitamist.
Komisjon käivitas õigusriigi mehhanismi Ungari vastu aprillis, keskendudes sellistele küsimustele nagu riigihangetega seotud probleemid ja puudused korruptsiooni uurimisel.
Ungari on juba teatanud 17 reformi ja muudatuse ettevalmistamisest, et vastasseis Euroopa Liiduga lahendada ning lubanud komisjoni nende täitmisest informeerida 19. novembriks.
Liikmesriikidel on nüüd kuu aega otsustada, kas komisjoni ettepanekud heaks kiita või erakorraliste asjaolude ilmnemisel seda tähtaega veel kahe kuu võrra pikendada. | Poola lubas keelduda Ungarilt EL-i raha äravõtmisest | https://www.err.ee/1608721102/poola-lubas-keelduda-ungarilt-el-i-raha-aravotmisest | Poola peaminister lubas hääletada vastu Euroopa Komisjoni pühapäeval tehtud ettepanekule jätta Ungari õigusriigi normide eiramise eest Euroopa Liidu toetustest ilma. Ühe riigi vastuseisust ettepaneku blokeerimiseks siiski ei piisa, kuna otsus kinnitatakse liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega. |
Üldiselt on info piirangute kehtima hakkamise kohta piiri taga hästi liikunud ning massiliselt ei ole politsei- ja piirivalveamet (PPA) pidanud riiki sisenemist seni tõkestama, ütles ERR-ile Narva piiripunkti juht Marek Liiva.
"Kokku oleme 12 tunni jooksul uue piirangu tõttu peatanud kuue Venemaa kodaniku Eestisse tulemise, kõik need juhtumid olid Narvas," ütles Liiva esmaspäeva lõuna ajal.
Kella nelja ajal oli tagasisaadetuid kogunenud kümme, kõik Narvas.
Liiva sõnul oli ühel juhul inimene piirangust teadlik, kuid ütles, et tuli sellele vaatamata proovima. Paaril juhul on inimesed soovinud kasutada erandit lähisugulase juurde tulekuks, kuid ei ole teadnud, et seda saab teha vaid juhul, kui lähisugulasel on Eestis pikaajaline elamisluba, mitte tähtajaline. Ühel korral tuvastasid piirivalvurid, et lapselaps, kelle juurde Venemaa kodanik soovis tulla külla, ei ela tegelikult Eestis.
Enne uusi piiranguid ületas Narvas piiri iga päev sinna ja tagasi veidi alla 4000 inimese, mis oli võrreldes koroona- ja sõjaeelse ajaga üle kolme korra vähem.
Liiva sõnul ületavad praegu idapiiri valdavalt need Venemaa kodanikud, kellel on Eesti elamisluba, selliseid piiriületusi on siseneval suunal ligi 1000 päevas.
Euroopa Liidu piirivalveagentuuri andmeil muutus Eesti alates Ukraina sõja algusest Venemaa elanikele tähtsuselt teiseks Euroopa Liitu sisenemise paigaks.
Alates lennuliikluse sulgumisest veebruari lõpust on üle Narva silla Venemaalt Eestisse liikunud pea 300 000 Vene kodanikku. Siit liigutakse edasi Itaaliasse, Prantsusmaale, puhatakse ka Eestis, kuid alates esmaspäevast sulgus Vene turistile ka see aken Euroopasse.
Peale Eesti kehtestasid Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sissesõidupiirangu esmaspäevast Läti, Leedu ja Poola.
Soome sarnast sissesõidupiirangut ei kehtestanud ning seetõttu võis oodata idapiiri ületajate arvu kasvu, kuid esmaspäev oli Soome-Vene piiril tavapärane päev, ütles Soome ringhäälingule Yle Kagu-Soome piirivalve asejuht Jukka Lukkari.
Lukkari sõnul oodatakse Vene turistide arvu kasvu pigem sel ja järgmisel nädalavahetusel.
Soome on praegu ainuke riik Euroopa Liidus, kus Vene turistid pääsevad maismaad pidi euroliitu. | Esmaspäeval on piirilt tagasi saadetud kümme Venemaa kodanikku | https://www.err.ee/1608720886/esmaspaeval-on-piirilt-tagasi-saadetud-kumme-venemaa-kodanikku | Esmaspäevast kehtima hakanud sissesõidupiirang Schengeni viisaga Venemaa kodanikele pole Narva piiripunktis PPA ametnikele tööd juurde toonud, keskpäeva seisuga oli tagasi saadetud kuus, pärastlõunase seisuga 10 Vene kodanikku. |
"Palle üksi maailmas" on üks neid lapsepõlve raamatuid, mille suur kujund jääb eluks ajaks kummitama. Praeguste keskealiste ühisteadvuses näib väljend "nagu Palle üksi maailmas" jõudsalt edasi elavat, näiteks varahommikuses linnas jalutades. Taani psühholoogil Jens Sigsgaardil on õnnestunud tabada elu teravamaid konflikte egoismi ja teiste inimestega arvestamise vahel. Palle-loo taustaks kujunes uuring, kus tuhandelt lapselt küsiti nende salasoove. Ühiskonna nõudmistele allutamata laste, n-ö kärpimata taimede puhul tuleb inimese ürgne ellujäämisegoism varjamatult esile.
Ühtlasi seab "Palle"-raamat küsimuse alla laste- ja üldkirjanduse piiri. Seda on liigitatud filosoofilise lastekirjanduse hulka, ent võiks mõtestada ka üldfilosoofilise teosena nagu mitmeid lastejutte, nt "Väike prints", muumilood või Anderseni muinasjutud. Ajaloos on Palle üksildus saanud eri tähendusi. Kirjutamisajal 1942 oli taustaks maailmasõda. Vaid aasta hiljem, 1943 sõnastas Sartre näidendis "Kinnine kohus" mõtte, et põrgu on teised inimesed. Sõjajärgse filosoofia laines said kõlajõu nii idee, et inimene on sõltuv enda peegeldusest teise inimese hinges (Gombrowicz), kui ka vastutus Teise ees (Levinas).
Eesti kultuuriruumis on tuntuim Palle-loo tõlgendus nõukogudeaegne nukufilm "Peetrikese unenägu" (1958), kus visuaaliast võis välja lugeda vastanduva totalitaristliku ja kapitalistliku maailma – viimases oli kaupu külluses saada, nagu märgib tabavalt Tristan Priimägi lavastuse kavalehel. Nüüd võib Palle loo puhul paralleele tõmmata äsjase pandeemiaga, mis teravdas (kooli)laste üksindustunnet.
Eesti Noorsooteatri "Palle" on vaba liigsest ajalootaagast. See mõjub eeskätt kerge ja leidliku tänapäevaloona. Viljandi teatrikooli taustaga näitlejal-lavastajal Karl Sakritsal on õnnestunud ka varasemates Eesti Noorsooteatri lavastustes tabada nähtusi, mis lastele korda lähevad, nt vihmavarjud ja kummitused. Tema käekirjast õhkub maapoisi lihtsust ja rahulikkust, mis rabelevas maailmas on kõrges hinnas.
"Palle" teine lavastaja, videokunstnik ja helilooja Mait Visnapuu on tuntud helirežissöörina. Olles ühtlasi Eesti Noorsooteatri video- ja heliosakonna juht ning muusika- ja teatriakadeemia helirežii õppejuht ja lektor, tunneb ta tehnikakunsti peensusteni. Kõrvaltvaatajale näib, et uus lavastustandem väntab hoogsalt ja annab lootust pikemaks distantsiks.
Lavastaja Sakrits on kirjutanud ka "Palle" dramatiseeringu, tuues tegevuse tänapäeva oludesse, justkui ühe Tallinna poisi ellu. Väike Palle räägib lihtsalt ja loomulikult, parajalt kõnekeeles. Lisaväärtus on Palle hääl, mis kuulub algkooliealisele Gustav Visnapuule. Armsalt asjalik kõneleja suunab vaatajad enne etendust telefone vaikseks lülitama. Sooja enesekindlusega jätkab hääl Palle sisemonoloogide vahendamist, olles nukutöö ja video kõrval lavastuse kolmas tugisammas. Tragi poisihääl annab sündmustele inimliku mõõtme, seob nuku- ja videoliikumise tervikuks. Helge helikujundus (helilooja Mait Visnapuu) kinnitab publikule, et eluohtlikuna näivad olukorrad traagiliselt ei lõpe.
Lavategevus kulgeb lineaarse ja loogilisena. Suure ümmarguse pea ja päikseliste särasilmadega Palle-nukk ärkab oma voodis. Videopliiats joonistab lavale üha uusi esemeid: kell, kraanikauss ja pall, millega saab mängida. Poiss küll imestab, "kus emme-issi on?", ent juba hüppab voodil, sööb kommi ja naudib vabadust.
Kui väikemees hommikusööki ei leia, haarab ta ema eeskujul mahepiima, -helbed ja rafineerimata roosuhkru, armsa irooniana mahe-eestlase eluviisile. Kuid joonistatud pliidil hakkab puder üle keema ja põrandale valgunud kokanduskatsetus ei maitse. Südikas poiss läheb õue vanemaid otsima. Ilmuvad korrusmajad ja pikad linnatänavad koos bussipeatuste, valgusfooride, panga- ja teatrimajaga.
Etendust kannab tehniliselt leidlik ja hästi toimiv sümbioos loomutruult liikuva nuku, videomaailma ja sooja lapsehääle vahel. Palle tegutseb virtuaalmaailma keskel enesekindlalt nagu enamik juntsusid, kes sünnivad tahvel käes. Kogu etenduse jooksul joonistab nähtamatu jutupliiats mustadele kuubikutele retroesteetikas esemeid ja ruume: kodu sisustus, linnamajad ja tänavad, hiljem tramm, lennuk, kosmos (kunstnik Mikk-Artur Ostrov, animaator Meeri-Ann Ostrov).
Tumedasse tausta sulanduvad nukujuhid (Katri Pekri, Laura Nõlvak, Jevgeni Moissejenko ja Karl Sakrits) liigutavad sujuvalt nukku ja tõstavad täpsete liigutustega tumedaid kaste paika, et pastelne videopliiats saaks maalida üha uusi maailmu, koormamata lava üle. Nutinukuteater. Nutiteater. Sellist animauuendust olen eesti nukuteatris ammu oodanud.
Sisuliin kerib pinevaks pingpongiks üksiolemise põnevuse ja pettumuse vahel. Ühiskonna piire on lõbus lõhkuda. Hüpata porilompi. Käia pargimurul. Rallida ostukäruga mööda linna. Võtta pangast raha. Laduda poes käru head-paremat täis. Ent järgmisel hetkel Palle taipab, et hiilgava kuldmündiga pole kassas midagi teha, sest kassiiri pole. Raha on kaotanud väärtuse.
Avastusrõõm "ma olen üksinda ja võin …" tüürib pettumuskarile. Mänguasju ei pea kellegagi jagama – iga lapse unistus! –, kuid seejuures ei aita keegi karussellil hoogu lükata. Palle hääles kõlab nukrus: "Auuu, kus te olete, inimesed?"
Kahtlused kajastuvad visuaalias: ümbrus lööb kõikuma, sündmused võtavad unenäolisi pöördeid. Palle hüppab trammi rooli, kuid väike käsi pole kindel. Kokkupõrge teise trammiga paljastab abitu lapse: "Emme, mul on aia." Suurim soov on muutunud suurimaks painajaks. "Põrgu on teised inimesed" muutub tõdemuseks "põrgu on teiste inimeste puudus".
Kuid käivitunud fantaasia ei peatu. Palle tiirutab punase lennukiga üha kõrgemale. Lavaruumi pihustatakse liikuvaid tähti. Vaatajad haaratakse kosmosereisile kaasa. Eesti Noorsooteatri ovaalsaal on korraga lõputu universum. Meenub ajaloolise "Põrgupõhja" katartiline tähistaevastseen. Hea näide, kuidas minimalistlik esteetika pakub maksimumi. Vähem on rohkem.
Kuid seekord lõpeb Palle kukkumine ärkamisega. Voodist tõuseb hoopis teise näoga poiss – suurem, arukam (kooli)-poiss. Palle kolmas nukk. Tema kõrval lubavad ema-isa, et ei jäta teda kunagi üksi. Lõpp meelitab pisara välja.
Kui "Peetrikese unenäo" filmist sai eesti animatsiooni avakäik, võiks "Palle" lavastus avada nukuteatris uue peatüki, kus animalahendused on tööriistakohvri hinnaline osa. Samamoodi nagu digimaailm on laste elu osa. Kuigi lavastuse sihtrühmaks on lapsed alates kolmandast eluaastast, kõnetab tervikliku esteetikaga mõttemäng igas vanuses. Pool tundi kvaliteetteatrit. | Arvustus. Uue aja Palle | https://kultuur.err.ee/1608721060/arvustus-uue-aja-palle | Uus lavastus
Eesti Noorsooteatri "Palle üksi maailmas"
Autor Jens Sigsgaard
Tõlkija Anu Saluäär
Dramatiseerija Karl Sakrits
Lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu
Kunstnik Mikk-Artur Ostrov
Videokunstnik Mait Visnapuu
Animaator Meeri-Ann Ostrov
Helilooja Mait Visnapuu
Mängivad Laura Nõlvak, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko, Karl Sakrits ja Gustav Visnapuu
Esietendus 4. septembril Noorsooteatri ovaalsaalis
Arvustus ilmus Sirbis |
Sarnaselt laupäevasele kohtumisele, mille Tallinna klubi kaotas 27:38, alustas Tšehhi tiim tugevamalt ning 16. minutil viskas Marian Hajko nad 11:5 ette. "Mõlema matši esimesel poolajal jäime vastastele selgelt positsioonimängus alla. Palju jäi realiseerimise taha, saime küll omad kohad kätte, kuid vastaste väravavahti alistada ei suutnud. Lisaks jääb meil ikka sellel tasemel hetkel vajaka kaitsest ja väravavahitööst," kommenteeris HC Tallinna asutaja ja treener Risto Lepp. Garderoobi minemiseni püsis vahe samana ning poolajale pani pitseri resultatiivselt tegutsenud Kalev Kütt, kes tõi tabloole seisuks 13:19.
Teist perioodi alustasid tšehhid 9:3 vahespurdiga ning sisuliselt otsustasid sellega mängu saatuse. Lõppseisuks tegi võõrustajate Denis Rubac 39:23 ning Tšehhi klubi pääses järgmisesse ringi koondseisuga 77:50. "Pühapäevase kohtumise viimased 30 minutit olid meil selle reisi kõige hullemad, seal ei saanud treenerina üldse rahule jääda. Kui laupäeval suutsime ülekaalus mängides vastaseid üllatada, siis sel hetkel ei õnnestunud meil enam miski," kommenteeris peatreener teist kohtumist.
Mängu resultatiivseimaks oli HC Tallinna poolt Kalev Kütt seitsme tabamusega. Veseli poolt viskas Lubos Bartunek kuus väravat. Mängu statistikas paistis eriti selgelt silma just Lepa räägitud realiseerimisprobleemid, kui tšehhide viskeefektiivsus oli 80 protsenti ja Tallinnal vaid 50.
Nove Veseli on üks neljast Tšehhi käsipalliliidu poolt toetatavast akadeemiast, kelle esindustiim on neljandat hooaega kõrgeimas sarjas. "Vastaste klubi ülesehitus on muljetavaldav, kui lisaks paljudele oma akadeemiast läbi käinud noortele on lisatud kuus heal tasemel professionaali. Nende seas näiteks Tšehhi koondise väravavaht ja täiendused Horvaatiast ning Ungarist," selgitas Lepp.
"Meil on noor koosseis, kus lausa kolm põhikoosseisu mängijat on 17-aastased ja nii väga kui ka treenerina ei tahaks, et suudame selle vastasega võrdselt mängida, siis praegu see reaalne ei ole. Meil läheb veel aega, et nende tasemele jõuda. Kokkuvõttes tahaks siiski öelda, et eurosari on vaimu tõstmiseks ning mängijate karastamiseks ideaalne koht. Soovitan kõigile Eesti klubidele haarata võimalusel sellest kinni haarata," lõpetas Lepp. | HC Tallinn ei pääsenud eurosarjas teise ringi | https://sport.err.ee/1608721057/hc-tallinn-ei-paasenud-eurosarjas-teise-ringi | HC Tallinn jätkas pühapäeval võistlemist tugevuselt kolmandas eurosarjas, Euroopa karikasarjas, kui teistkordselt mindi vastamisi Tšehhi võistkonna Nove Veseli TJ Sokoliga. Seekord tuli vastu võtta 23:39 kaotus ning Eesti meeskond langes konkurentsist. |
Kallas ütles riigikogus Keskerakonna saadikute arupärimisele vastates, et kuigi taasterahastust arvati Haapsalu raudtee ehitamiseks mõeldud raha välja, siis riigieelarves on ette nähtud raha raudtee lõpuni projekteerimiseks.
"Meil riigieelarves oli ju ka ette nähtud raha selle (raudtee) projekteerimiseks, et sellega edasi minna. Enne kui ei ole projekteeritud, ei saa ka ehitustöödega edasi minna, sealt pole võimalik edasi liikuda, need protsessid peavad toimuma üksteise järel," ütles Kallas.
Eesti Raudtee lähebki allesjäänud lõikude projekteerimisega, ütles septembri alguses Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Augustis sõlmis Eesti Raudtee Haapsalu-Saunja projekteerimistööde lepingu, projekt peaks valmima järgmise aasta novembris. Veel tänavu on plaanis välja kuulutada Haapsalu‒Rohuküla lõigu projekteerimishange.
Kallas kaitses ka valitsuse 30. juunil tehtud otsust arvata Haapsalu raudtee välja taasterahastust toetust saavate projektide seas, märkides, et kuivõrd taasterahastust saab Eesti esialgu oodatust vähem raha, tuli kava korrigeerida.
"Turuolukorrast ja märkimisväärsest kallinemisest lähtuvalt ei ole riigil võimalik kõiki kavandatud raudteeinvesteeringuid varasemalt plaanitud ajakavas ja mahus rahastada, mistõttu tuleb paratamatult osa neist ootele panna ja keskenduda esmajärjekorras neile, kus reisijate arv ja kaubaveo mahud ning sellest tulenevalt sotsiaalmajanduslik mõju on suurem," ütles Kallas.
Kallase sõnul vajaks Risti-Rohuküla lõigu väljaehitamine lisaks taasterahastule raha ka riigieelarvest, kuid praegu kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi on lõigu jaoks vajaminevast 89 miljonist eurost ette nähtud vaid taasterahastust toona taotletud 34 miljonit eurot.
Kallas märkis ka, et olukorda on muutnud ka Euroopa Komisjoni ettepanek ehitada kõik uued raudteed Euroopa laiusega.
"Mis puudutab veel raudteede investeeringuid, siis Ukraina sõda on toonud välja ühe asja ja see on see, et kõik raudteed, mida me ehitame, peaksid olema Euroopa rööpmelaiusega. Ja seda on ka Euroopa Komisjon soovitanud, et vaadake sellised asjad üle. Rail Baltic kindlasti on sellise Euroopa laiusega, aga seda ei ole siis hetkel teised raudteed. Nii et ka selles võtmes me peame neid investeeringuid vaatama," lausus Kallas.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku minna kogu Euroopas üle ühtsele raudtee rööpmelaiusele. Balti riikides ja Soomes on kasutusel niinimetatud Vene rööpmelaius, 1520 (Soomes 1524) millimeetrit; ühtne rööpmelaius, mida soovitab Euroopa Komisjon ja mis on kasutusel suures osas Euroopast, on 1435 millimeetrit.
Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles augusti alguses, et komisjoni ettepanek ei mõjuta Eestis juba plaanitud töid raudteedel, näiteks Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimist ja ümberehitamist ning Haapsalu raudteed. | Kallas: Haapsalu raudtee tuleb enne projekteerida, siis saab ehitada | https://www.err.ee/1608721054/kallas-haapsalu-raudtee-tuleb-enne-projekteerida-siis-saab-ehitada | Euroopa taasterahastu toetusest ilma jäetud Haapsalu raudtee ehitus on pandud pausile; ehitada saab seda siis, kui on raudtee projekteeritud, ütles peaminister Kaja Kallas. |
Esmaspäeval oli päeva keskmine hind 177,02 eurot megavatt-tunni eest.
Kõige kallim tund on teisipäeva hommikul kella kaheksast üheksani, mil megavatt-tunni hind tõuseb 433 euroni.
Kõige odavam on elekter ennelõunal kell 11 kuni 12, mil hind on 92,89 eurot megavatt-tunni eest.
Soomes kerkib hind päevaga ligikaudu nelja euro võrra 104,50 euroni megavatt-tunnist, Lätis ja Leedus ligikaudu 80 euro võrra vastavalt 352,62 ja 357,96 euroni.
Möödunud nädalal oli keskmine hind Eestis 141,71 eurot megavatt-tunni kohta, hinna viisid alla Eesti-Läti vaheliste ülekandeliinide hooldustööd. | Elektri keskmine börsihind langeb teisipäeval 168,95 eurole | https://www.err.ee/1608721021/elektri-keskmine-borsihind-langeb-teisipaeval-168-95-eurole | Elektri päeva keskmine börsihind langeb teisipäeval Eesti hinnapiirkonnas 168,95 eurole megavatt-tunnist. |
Teppan esines hästi, tuues 15 punkti ja pälvis ka parima mängija (MVP) auhinna.
Lisaks seisavad kahel Eesti võrkpallikoondise mängijal sel nädalal ees olulised mängud, vahendab Volley.ee.
Tšehhi kõrgliigasse siirdunud Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko kohtuvad esmaspäeval kell 20.45 algavas Tšehhi superkarika finaalis Budejovicega.
Sel hooajal Austria meistriliigas Zadruga Aich/Dobi klubis mängiv Stefan Kaibald alustab aga hooaega Meistrite liiga eelringis, kui teisipäeval kell 20.00 kohtutakse Budvanska Rivijeraga. Korduskohtumine peetakse 27. septembril. | Uue koduklubi eest esimese mängu teinud Teppan sai parima mängija auhinna | https://sport.err.ee/1608720727/uue-koduklubi-eest-esimese-mangu-teinud-teppan-sai-parima-mangija-auhinna | Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan tegi esimese ametliku kohtumise oma uue tööandja eest, aidates oma Poola esiliigas palliva koduklubi MKS Bedzini 3:0 (25:11, 25:20, 25:23) võiduni BAS Bialystoki vastu. |
"Reformierakonna fraktsioon toetab põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis on eelnõu esimese lugemise lõpetamine," ütles fraktsiooni aseesimees Erkki Keldo esmaspäeval pärast fraktsiooni koosolekut ERR-ile.
Samas lisas Keldo, et kuna praegune eelnõu räägib kõigi riikide kodanikest peale Euroopa Liidu riikide kodanike (niinimetatud kolmandad riigid), aga õiguskantsler ja president on juba viidanud, et see võib olla vastuolus põhiseadusega, siis tuleks eelnõuga edasi liikumiseks teha selles muudatusi, "et eelnõu oleks juriidiliselt pädev".
"Reformierakonna positsioon on, et muutunud julgeolekuolukorras kujutab otsese agressorriigi kodanike hääletamine meie kohalikel valimistel endast julgeolekuohtu ning on täiesti põhjendatud, et Venemaa kodanikud, kes on andnud lojaalsusvande Vene riigile, ei peaks saama valida Eestis kohalikku võimu. Meie arvates ei tohiks Venemaa ja Valgevene kodanikel olla õigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda," ütles fraktsiooni aseesimees.
Küsimusele, kas Reformierakond on valmis vajadusel muutma selle ellurakendamiseks ka põhiseadust, vastas Keldo: "Kui selgub, et Venemaa kodanikel valimisõiguse ära võtmine eeldab tõesti põhiseaduse muutmist, siis oleme valmis ka seda tegema."
Viitele, et koalitsioonileppes ei ole kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmise teemat käsitletud, vastas Keldo, et see oli üks teemasid, milles koalitsioonikõnelustel kokkuleppele ei jõutud.
"Reformierakonna fraktsioon lähtub oma tegevuses koalitsioonileppes kokku lepitust, kuid loodame, et see julgeolekukaalutlustel vajalik muudatus on võimalik käesoleva riigikogu koosseisu ajal ära teha. Kui ei ole, siis tuleb sellele mandaati küsida märtsis toimuvatel valimistel," märkis ta.
Kaheksa Isamaa fraktsiooni saadikut esitasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise eelnõu juba tänavu aprillis, kui Isamaa oli veel Kaja Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusega opositsioonis.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas sarnase eelnõu juba 2017. aastal, ka oli see lubadus nende 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist loobus EKRE selle nõudmisest.
Tänavu juunis ütles reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri, et Reformierakond ei toeta seadust esitatud kujul ning selle suhtes väljendas kahtlust ka tollane riigikogu liige Hanno Pevkur.
Kallas augustis: see võiks tekitada pingeid
Peaminister Kaja Kallas andis 23. augustil usutluses Postimehele mõista, et hääletusõiguse äravõtmine võiks tekitada ühiskonnas pingeid.
"On eri asi, kui sellist õigust kohe algusest peale ei ole, nagu näiteks Lätis, või kui see õigus on ja seda minnakse ära võtma," ütles Kallas vastuseks küsimusele kas ta peab muutust isiklikult vajalikuks. Ta viitas ka sellele, et Eestis on kohti nagu Sillamäe, kus hääleõiguse jätmisega ainult Eesti kodanikele hakkab väga väike vähemus otsustama väga suure enamuse üle.
"Me peame aru saama, millised reeglid vajalikud, aga usun, et me kõik oleme ka seda meelt, et tahame, et siin oleks rahu ja võimalikult vähe pingeid. Kui saame heaga, siis peaksime heaga neid asju tegema," lisas ta.
Suvel olid eelnõule vastu ka Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Eelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele teisipäeval. | Reformierakond asus toetama Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist KOV-valimistel | https://www.err.ee/1608720877/reformierakond-asus-toetama-vene-kodanikelt-haaleoiguse-aravotmist-kov-valimistel | Reformierakond asus toetama Isamaa saadikute algatatud eelnõu Eestis elavate kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks kohalikel valimistel, kuid soovib selle piirangu kitsendamist ainult Venemaa ja Valgevene kodanikele. Erakond on algatuse ellurakendamiseks vajadusel valmis muutma ka põhiseadust. |
Lubmin on üks mitmest uuest terminalialast Saksa rannikul, kus on tulevikus kavas vastu võtta LNG laevu.
Terminalide abil on Saksamaal kavas asendada Vene maagaas veeldatud maagaasiga (LNG).
Ehitustööde käigus Lubminis laiendatakse olemasolevat tööstussadamat, mida on seni kasutatud väiksemate laevade vastuvõtuks.
Lubmini LNG-terminal peaks olema suuteline LNG-laevu vastu võtma käesoleva aasta detsembrist.
LNG-tankerlaevad ei tule otse sadamasse, vaid neilt tarnitakse maagaas väiksemate laevade abil sadamas asuvasse gaasiterminali, kustkaudu see jõuab edasi Saksa gaasivõrku.
Lubminis asuvad ka Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasitorude taristu Saksamaal. Nende kahe toru kaudu praegu Vene maagaasi Saksamaale ei tule.
Saksa ettevõtte RWE ning Norra Stena-Power kavatsevad rajada Lubmini lisaks ka LNG-ujuvterminali.
Esmaspäeval peaks Lubmini külastama ka Saksa majandusminister Robert Habeck, kelle juhtimisel on riik drastiliselt muutnud enda energiakandjate allikaid, otsides alternatiive Vene maagaasile. | Saksamaal Lubminis algas LNG-terminali ehitus | https://www.err.ee/1608720976/saksamaal-lubminis-algas-lng-terminali-ehitus | Teisipäeval peaks algama Saksa ettevõtte Deutsche ReGas LNG-terminali ehitus Kirde-Saksamaal Lubminis, vahendas Deutsche Presse-Agentur. |
Veneetsia biennaali tellimusel ja Ernst von Siemensi Muusikafondi toel valminud 50-minutiline teos põhineb kahel kristlikul allikal: Santa Maria della Fava raamatukogust leitud liturgilise draama käsikirjadel ning Berliini koodeksis (Papyrus Berolinensis) sisalduva Maarja evangeeliumi katkenditel.
Helena Tulve teose esitavad vokaalansambel Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve), Püha Markuse kiriku ansambel Cappella Marciana (dirigent Marco Gemmani), Benedetto Marcello nimelise Veneetsia konservatooriumi barokkansambel, Anna-Liisa Eller (kannel) ning Marco Ambrosini ja Angela Ambrosini (nyckelharpa). Etenduse lavastaja on Marius Peterson.
Etendusele järgneval päeval arutletakse teose üle Palazzo Giustinian Lolinis toimuval ümarlaual, kus lisaks heliloojale osalevad Udine ülikooli dotsent Roberto Calabretto, dirigent Francesco Erle ja muusikateadlane Antonio Lovato.
Veneetsia biennaali 66. rahvusvaheline nüüdismuusika festival "Out of Stage" kestab 14. kuni 25. septembrini ning keskendub eskperimentaalse muusikateatri uutele vormidele. Festivali tellimusel lõid värsked lavateosed Simon Steen-Andersen, Helena Tulve, Michel van der Aa, Paolo Buonvino ja Annelies Van Parys. Veneetsia muusikabiennaali kunstiline juht on Lucia Ronchetti. | Veneetsia biennaalil toimub Helena Tulve uue teose maailma esiettekanne | https://kultuur.err.ee/1608720988/veneetsia-biennaalil-toimub-helena-tulve-uue-teose-maailma-esiettekanne | Veneetsia Püha Markuse kirikus tuleb 21. septembril esiettekandele Helena Tulve sakraalne etendus "Visiones". |
Võistkonnaga kaasas olnud judotreeneri Glen Viksi sõnul on tegemist väga tugeva sooritusega. "Arvestades, et suurem osa Eesti võistkonnast olid alles esimest aastat U-21 vanuseklassis või lausa U-18 ja nooremad, on saavutus märkimisväärne. Usun, et järgmise paari aasta jooksul võib meie sportlastelt oodata veelgi tugevamaid tulemusi," kommenteeris Viks pingelise võistluspäeva tulemust.
Esimeses ringis oli Eestiga vastamisi tugev judomaa Rumeenia. Loosi tahtel alustati maadlemist kehakaalust -57kg ning Eesti eest asus võistlustulle tartlanna Anna Liisa Nurm. Maadlus läks lisaajale ning seal suutis Nurm sooritada waza-ari väärilise heite, mis tõi Eesti judole ajaloolise esimese matšivõidu segavõistkonnavõistluses ning viis Eesti 1:0 juhtima.
Järgmisena läksid matile kuni 73 kilo kaaluvad noormehed. Eestit esindas tallinlane Matheas Trilljärv. Juba 10-sekundilise maadluse järel oleks Trilljärv vastast napilt hinde vääriliselt heitnud, kuid vastasel õnnestus viimasel hetkel heitest põgeneda. Edasine matš kulges tasavägiselt ja läks lisaajale. Seal maksid kätte Trilljärve kogutud hoiatused ning lisaajal saadud kolmas hoiatus tähendas vastase matšivõitu. Seis oli 1:1.
Kehakaalus kuni 70 kilo läks Eesti eest matile Kohtla-Järvelt pärit Valeria Ušanova. Ušanovale said saatuslikuks haardemaadluses tehtud pisivead, mille eest andsid kohtunikud talle kolm hoiatust. Seis muutus 1:2 Eesti kahjuks.
Kehakaalus kuni 90 kilo esindas Eesti võistkonda tallinlane Georg-Eric Reimets. Reimets tugevale rumeenlasele vastu ei saanud ning Rumeenia läks 3:1 juhtima. Järgmises ringis läks Eesti eest maadlema Emma-Melis Aktas, kes näitas head pingetaluvust, kontrollis matši ja pani vastase kolmel korral eksima. Aktas tõi Eesti tagasi mängu ning seis oli 2:3.
Viimaks sai matile Eesti koondise kapten Karl Tani Priilinn-Türk, kes maadles kehakaalus +100kg. Kapten võistkonda alt ei vedanud ning parandas Eesti seisu veelgi tulemusele 3:3.
Viigi puhul määrati loosiga kehakaal, mis jätkas maadlemist lisaajalt. Loosi tulemusena pidi uuesti matile minema -73kg ja Matheas Trilljärv. Trilljärv suutis otsustavas matšis vältida eksimusi ning heita vastast waza-ari vääriliselt. Trilljärve võit tõi Eestile 4:3 võidu.
Veerandfinaalis hilisema võitja ja Euroopa võistkondlikuks meistriks kroonitud Prantsusmaa vastu andsid Eesti judokad vastastele väärikad lahingud, kuid ainsa matšivõidu sai kätte -90kg maadelnud Randel Päästel.
Edasi läks Eesti koondis vastamisi Aserbaidžaaniga. Kuigi nii naiste kui meeste raskekaalu matšide võidud olid eestlaste käeulatuses, osutusid paraku vastased tugevamaks. Hiljem pronksmedali võitnud Aserbaidžaan alistas 4:0 Eesti.
Eesti segavõistkonna esimeseks ajalooliseks tulemuseks sai Euroopa meistrivõistluste 7. koht. | Eesti judo segavõistkond saavutas EM-il seitsmenda koha | https://sport.err.ee/1608720931/eesti-judo-segavoistkond-saavutas-em-il-seitsmenda-koha | Eesti judo segavõistkond osales esmakordselt Euroopa meistrivõistlustel, kus saavutati tubli seitsmes koht. U-21 vanuseklassis esindasid Eestit judokad Anna Liisa Nurm, Matheas Trilljärv, Valeria Ušanova, Georg-Eric Reimets, Randel Päästel, Emma-Melis Aktas ja võistkonna kapten Karl Tani Priilinn-Türk. |
Moeetendusel esitletakse publikule suurtootmise ülejääkidest ja kasutajajärgsest tekstiilijäätmest valminud disainrõivaid. Moeetenduse eestvedajateks on disainerid Reet Aus ja Kärt Ojavee, etendusel osalevad Reet Aus PhD, Cärol Ott, Sandra Luks, Kristel Aimee Laur, Marta Konovalov, Maria Kristiin Peterson, Yvette Agani, Bibi Mwanzala, Loise Wangari, Olivia Njeri ja TOKU.
Disainiöö programmi kuulub ka suur hulk näitusi: esimesel päeval on alates kell 17.00 Balti Manufaktuuris avatud Eesti innovaatilise tootedisainiauhinna BRUNO konkursi nominentide näitus, UK ArtsThread platvormi kaudu meieni jõudev disainitudengite keskkonnateemaliste lõputööde väljapanek koostöös Gucciga, Eesti disainihariduse taset kajastav disainikoolide väljapanek, Haapsalu Graafilise Disaini Festivali rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus "Juri Lotman 100. Ennustamatus", Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjali Labori (DiMa) viimaste aastate ringdisaini projektide paremikku tutvustav näitus ja Itaalia Saatkonna esitletav "3R - Reduce, Recycle, Reuse". Eesti Disaini Majas avatakse Disainiöö avapäeval kell 15.00 hinnatud New Yorki disaineri Anthony Luciano vintaažkottide näitus "50 kotti, mille nimel elada".
Disainiöö festival kestab 19. - 25. septembrini, reedel toimub festivali raames ka Eesti Disainiauhindade gala, kus selguvad tootedisainiauhinna BRUNO võitjad. | Disainiöö festivali avab EKA moeetendus "Moodi siit- ja sealtpoolt maakera" | https://kultuur.err.ee/1608720958/disainioo-festivali-avab-eka-moeetendus-moodi-siit-ja-sealtpoolt-maakera | Esmaspäeval algab nädal aega kestev Disainiöö festival, milles fookuses on rohedisain ja kestlikkusega seotud teevad. Festivali avab Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjali Labori (DiMa) moeetendus "Moodi siit- ja sealtpoolt maakera", mis keskendub festivali peateemale kohaselt ringdisainile |
Võistluspäev pidi algama kell 7.05, kuid paduvihma ja tugeva tuule tõttu lükati start 15 minutit hilisemaks. Lisaks lühendati 1,9-kilomeetrine ujumisdistants 750 meetri peale. Uudis ei teinud Kiviojale head meelt. Eestlanna tuli veest välja kolmandal positsioonil ning asus 90-kilomeetrisele rattadistantsile 40 sekundit liidrist Caroline Pohlest hiljem. Kuigi vihmasadu jäi vahelduva eduga järgi, siis sulas vahe sakslannaga üheksakraadise temperatuuriga võisteldes kiirelt.
Kümnendaks kilomeetriks oli Kivioja Pohlest möödunud, kuid eksis seejärel rajaga. "Seal oli kitsas teelõik, mis oli 200 m ulatuses koonustega pooleks tehtud, et tekitada autodele ligipääs paremal pool asuvale teele," kirjeldas Kivioja võistluse järel. "Hiljem selgus, et see oli politsei poolt sinna lisatud. Kuna enne seda polnud ühtegi märgistust ega suunajat, kes või mis meid vasakule poole koonuseid juhataks, tundus mulle õige minna paremale poole teed. Eeldasin, et see on õige sõidusuund. Sel hetkel, kui sain aru, et olin siiski eksinud, oli minu kõrval aeglasem meeste pro klassi võistleja ja tema taga veel teine naine. Võistlussituatsioonis pidin vastu võtma kiire otsuse. Mulle tundus, et ohutum on jätkata paremal pool sõitmist ja mööduda enne aeglasemast mehest kui torbikute vahelt tagasi reastusin. Teine variant oleks olnud vihmaga järsult pidurdada ja nende taha või vahele minna. Ei läinud kaua mööda, kui kohtunik näitas mulle selle eest punast kaarti ja ütles, et ma võin võistluse lõpuni teha, aga mu tulemus kirja ei lähe. Otsustasin võistluse siiski lõpetada ja hiljem proovida olukorda selgitada protesti sisse andes, sest tegemist ei olnud tahtliku möödumisega ja ma ei saanud sellest eelist."
Teise vahetusalasse jõudis Kivioja koos sakslanna Pohle ja briti Nikki Bartlettiga, kuid kuna Pohle tegutses seal kiiremini, tuli eestlannal teda 21,1-kilomeetrisel jooksudistantsil püüdma hakata. Teiseks kilomeetriks oli sakslanna käes ja nii jätkati koos võistlemist, kuni Kivioja viimasel kolmel kilomeetril oma paremuse lõplikult maksma pani, joostes poolmaratoni isikliku rekordi ajaga 1:20.50. Kuigi eestlanna ületas finišijoone esimesena, siis tema tulemus arvesse ei läinud.
"Kahjuks mu protesti ei rahuldatud. Tunnistan oma viga ja sain valusa õppetunni," tõdes Kivioja, kes jäi diskvalifitseerimisega ühtlasi ilma 2023. aasta maailmameistrivõistluste pääsmest, mis peetakse Soomes Lahtis. "Õnneks saan sellest võistlusest kaasa võtta ka palju positiivseid asju. Esiteks tean, et olen võimeline neid võistluseid võitma. Teiseks suutsin esimest korda 70.3 ajal piisavalt süüa ja ei jäänud nälga ning jooksin peale rasketes tingimustes sõidetud ratast poolmaratoni isikliku rekordi. Aitäh kõigile kaasaelajatele."
Esimese koha sai seega Pohle koguajaga 4:09.41, teise Bartlett (4:12.06) ja kolmanda sakslanna Daniela Kleiser (4:14.18). | Kehv rajamärgistus maksis Kiviojale MM-pääsme | https://sport.err.ee/1608720847/kehv-rajamargistus-maksis-kiviojale-mm-paasme | Pühapäeval Saksamaal peetud Ironman 70.3 Dresdeni võistlusel ületas Kaidi Kivioja naisproffide seas esimesena finišijoone, kuid eestlanna tulemus tühistati. Selle tõttu jäi Kivioja ilma nii MM-pääsmest kui ka esimesest poolpika triatloni võidust. |
"Olen südamest tänulik usalduse eest ning luban Kunstiasutuste Liidu tegevjuhina anda oma parima. Mind väga innustab kunstiväljal eriti viimastel aastatel kasvanud koostööhuvi ja –tahe, mis loob tugeva vundamendi uue organisatsiooni üles ehitamiseks. Mõistan samas mulle usaldatud vastutust ja ma kindlasti ei alahinda valdkonna ees seisvaid väljakutseid. Tööd jagub, ent ühiselt tegutsedes suudame palju head korda saata." sõnas Kadi-Ell Tähiste.
Kadi-Ell Tähiste on viimased kuus aastat töötanud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuses (EKKAK), samuti on ta olnud viimased kolm aastat seotud EKKAKi loodud Kai kunstikeskusega. Ta on olnud kolmel korral koos Helen Meleskiga kunstimessi Foto Tallinn peakorraldaja ning töötanud nii Vaal galeriis kui ka kultuuriministeeriumis.
Kunstiasutuste Liidu juhatuse liige Paul Aguraiuja lisas, et juhatus on erakordselt rõõmus, et liidu tegevjuhiks õnnestus saada inimene, kes tunneb läbi ja lõhki valdkonda, orienteerub lobitöös ning on teravalt sõnaosav. "Usume, et Kadi-Ell suudab kunstivaldkonna muredele õigetes kohtades tähelepanu tõmmata. Loomulikult aitame kogu juhatusega tema tööle aktiivselt kaasa, sest kunstivaldkond väärib oma kvaliteedilt suurt tähelepanu ja tunnustust."
Kunstiasutuste Liidu asutasid Art & Tonic galerii, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA galerii, Evald Okase Muuseum, Fotografiska Tallinn, Fotokunstnike Ühendus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Kai kunstikeskus, Kogo galerii, Kondase keskus, Konrad Mägi Sihtasutus, Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum), Lugemik, NOBA, Okapi galerii, Pallase galerii, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Rüki galerii, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstnike Liit, Temnikova & Kasela galerii, Vaal galerii, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Valge Kuup ja Voronja galerii.
Kunstiasutuste Liidu eesmärk on edendada koostööd, korraldada huvikaitset ja tõsta ühiskonna kunstialast teadlikkust. Tegevjuhi ülesandeks on luua alused mõtestatud ühistegevuseks, mille kaudu tagada kunstivaldkonna elujõulisus ja panna kunsti hääl ühiskonnas kõlama. | Kunstiasutuste Liidu tegevjuhiks valiti Kadi-Ell Tähiste | https://kultuur.err.ee/1608720943/kunstiasutuste-liidu-tegevjuhiks-valiti-kadi-ell-tahiste | Tänavu kevadel loodud 30 Eesti kunstiorganisatsiooni ühendav Kunstiasutuste Liit (KAEL) valis tegevjuhiks Kadi-Ell Tähiste. |
Dokumentaalfilm "Nothing Compares" räägib loo laulja-laulukirjutaja Sinead O'Connori karjäärist. Linateose režissöör Kathryn Ferguson hakkas dokumentaali kallal töötama juba 2018. aastal. Filmi on lisatud ka Sineadi muusikalised live -etteasted seninägemata kaadritest.
Filmi pealkiri on inspireeritud lauljanna 1990. aastal ilmunud edukast singlist "Nothing Compares 2 U".
"Nothing Compares" esilinastub New Yorgi ja Los Angelese kinodes 23. septembril ning Showtime'i voogedastusplatvormil 30. septembril. Film on 97 minutit pikk. | Sinead O'Connori dokumentaalfilmist ilmus treiler | https://menu.err.ee/1608720697/sinead-o-connori-dokumentaalfilmist-ilmus-treiler | Iiri laulja Sinead O'Connori dokumentaalfilmist "Nothing Compares" ilmus ametlik treiler. |
Haminase saabus esmaspäeva hommikul Hollandi lipu all sõitev laev Coral Energy. Tankerlaev alustas oma teekonda Venemaalt Võssotskist, mis asub Soome piiri lähedal, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Soome gaasiettevõtte Gasum esindaja Olga Väisänen teatas, et Hamina sadamasse tarnitud gaas telliti nende kaudu Haminan LNG oy poolt. Väisänen kinnitas, et gaas pärineb Venemaalt.
Haminasse rajatakse praegu uut LNG-terminali, mis peaks valmima oktoobriks.
Venemaalt pärit veeldatud maagaas (LNG) ei ole praegu Euroopa Liidu sanktsioonide all.
Hamina uus LNG terminal on ainus LNG terminal Soomes, mis on ühendatud otse Soome gaasivõrku.
Terminali valmides suudab see gaasi olemasolul tarnida gaasivõrku kuni kolm teravatt-tundi maagaasi aastas.
Hamina terminal ei oma ega müü maagaasi ise, vaid tegeleb ainult hoiustamise ja vahendamisega teiste klientide nimel.
Soome rajab Inkoosse LNG taasgaasistamise laeva vastuvõtuks samuti terminali. | Soome uus LNG-terminal võtab esimesena vastu Vene gaasi | https://www.err.ee/1608720907/soome-uus-lng-terminal-votab-esimesena-vastu-vene-gaasi | Hamina linnas rajatakse praegu Soome esimest riikliku gaasivõrguga ühendatud veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuterminali. LNG-tanker Vene maagaasiga saabus Haminasse sel esmaspäeval. |
Soovin, et selle arvustusega mult kivi südamelt langeks. Jah, Kivi. Kiivi, mis mulle kavaga kaasa anti, olen juba koorega ära söönud.
Paar aastat tagasi käisin Rakvere teatri "Kellavärgiga apelsini" vaatamas, mis põhines Anthony Burgessi samanimelisel ultravägivaldsel raamatul. Pidin veidi pettuma, sest kuigi lavateos oli kvaliteetselt tehtud, siis samasugust õõvastust vägivalla vastu, mida tundsin Burgessi raamatut lugedes või Stanley Kubricu 1971. aastal vändatud filmi vaadates, ei tajunud.
"Ki(i)vi südamel" paistab justkui paariaastase hilinemisega lavale tulevat. Nimelt leidub Jaune Kimmeli debüütlavastuses sellist vägivalda, mida soovisin Ringo Ramuli lavastatud "Kellavärgiga apelsinis" näha. Rakvere Piiritusetehases seotakse Rainer Elhi tegelast koormarihmadega redeli külge kinni, teda lämmatatakse padjaga, hoitakse pussnuga kõril ning tema peal tarvitatakse vaimset vägivalda.
Ehmatuse- ja šokiefekt on Rakvere teatri uue lavastuse puhul võimas. Publik istub soolasambana saalis ning ootab hirmunult, millal järgmine karjatus või rünnak saabub. Nõrganärvilistel palun lavastust vaatama minnes vaim kõige hullemaks valmis panna. Rakvere teatri kodulehel on küll hoiatus: "Teater ei soovita lavastust alla 15-aastastele" 1, kuid ka täiskasvanule mõjub "Ki(i)vi südamel" oma eheduses üpris võikalt.
"Ki(i)vi südamel" Autor/allikas: Jaune Kimmel
Rakvere Piiritusetehase süngus ning mahajäetus sobib õõvastavale lavateosele väga hästi, luues pingelist atmosfääri. Kunstnikutöö on lihtsapärane, laval ei leidu midagi suurejoonelist, aga pole vajagi. Ka väga väheste rekvisiitidega saab head teatrit teha.
Näitlejatöö on intensiivne. Rainer Elhi, kelle karakterit lavastuse jooksul korralikult piinatakse, on rollis huvitavalt mitmepalgeline. Elhi äratab ohvrina sümpaatiat, ent temas leidub ka isekas pool, millest aeg-ajalt publikule aimu antakse. Märten Matsu kehastatud psühhopaadil leidub siin-seal päris veidrat kiiksu (nagu seinale aeg-ajalt pilgu heitmine või äkilised vihapursked), kuid Matsu poolt mängitud Mattias jäi minu jaoks lõpuni avamata. Asi pole näitlejas – Märten Matsu mängib nii jõuliselt kui võimalik –, lihtsalt lavaloo algmaterjal on paraku toores.
Mõrvarlike kalduvustega Mattiase seisundit ei arendatud lavaloo jooksul piisavalt välja, noormehe haiguse käsitlus jäi pinnapealseks (Netflixi sari "You", millest see lavalugu inspiratsiooni on saanud, selgitab ilmselt oma sõltuvussuhtes antikangelast paremini) ning Märten Matsu tegelane jäi sellepärast tüüpiliseks veremaiaks trilleri pahalaseks. Samuti ei suju karakterite vaheline dialoog nii hästi kui võiks. Tegelased hüppavad tihti ühelt teemalt teisele, ilma emba-kumba pikemalt süüvimata, mis teeb lavateose ebameeldivalt hakituks.
"Ki(i)vi südamel" Autor/allikas: Jaune Kimmel
Vahel proovitakse publikule pakkuda musta huumorit, mis peaks hirmsat tegevustikku leevendama, aga kuna vaatajaskond on humoorikate seikade ajaks laval toimuvast nii ära ehmatatud, siis ei tule nalja tegemisest midagi välja. Kiivi, mis vaatajaid peaaegu tabab, ei aita huumorile kaasa, vaid pigem süvendab lavaloo suhtes vastumeelsust. Konflikt kahe sõbra vahel on täitsa olemas ja lavateose lähtekoht – psühholoogilisi mänge armastav noormees – on paeluv, aga Jaune Kimmeli tekst vajanuks enne vaatajate ette jõudmist mitmekordset ülekirjutamist ning fookust.
Järsk on ka "Ki(i)vi südamel" lõpp. Nimelt pole lõpuni aru saada, mis täpsemalt nende kahe tegelase vahel toimub ja kuidas on see lavastus lugu "noortelt noortele" 2. Mis täpsemalt on selle lavateose sõnum noorele vaatajale, kes peab lavateose jooksul vägivaldseid akte vaatama? Kas Mattias leiab Lauri tüdruksõpra kiindumisele lahenduse või mitte? Kuidas lõpeb Rainer Elhi tegelase lugu? Kõik kolm küsimust jäetakse vastamata.
Lavastus "Ki(i)vi südamel" on oma ülesehituses justkui kellavärgiga kiivi, mis kohe oma äkilisuses plahvatab. Lavateos pakub huvitavat mängupaika, intensiivset näitlejatööd ning ambitsioonikat algmaterjali, kuid kahjuks pole Jaune Kimmeli näidend lavalauaks piisavalt küps ning lavaloo algmaterjal mõjub rohkem šokeeriva kui huvitavana.
Seda öeldes langes mult kivi südamelt. Mitte kiivi. Seda puuvilja ei taha ma pärast Rakvere teatri uus lavastust tükk aega süüa.
1 https://rakvereteater.ee/kiivi-sudamel-0
2 https://rakvereteater.ee/teatrihooaeg-toob-ajurunnaku-ja-paneb-kiivi-sudamele | Arvustus. "Ki(i)vi südamel": kellavärgiga kiivi kohe plahvatamas | https://kultuur.err.ee/1608720934/arvustus-ki-i-vi-sudamel-kellavargiga-kiivi-kohe-plahvatamas | Uus lavastus
"Ki(i)vi südamel"
Autor-lavastaja: Jaune Kimmel
Laval: Rainer Elhi ja Märten Matsu
Esietendus 16. septembril Rakvere Piiritusetehases |
Pärast kahte minutit sõudmist hoidis Eesti neljapaat kolmandat kohta Itaalia ja Hollandi järel. Itaalia alustas väga tugevalt, hoides 1000 m peal 3-sekundilist edu Hollandi ning 4,5-sekundilist edu Eesti ees. 700 m enne lõppu läksid leedukad eestlastest mööda, lükates meie paatkonna neljandaks.
1500 m peal juhtisid endiselt itaallased. Holland oli vähem kui kolme sekundi kaugusel. Leedu kaotas liidritele nelja sekundiga ja Eesti rohkem kui viiega. Itaalia suutis lõpuni oma edu hoida, võites sõidu ajaga 5.43,94. Holland (5.45,19) suutis napilt Leedut (5.45,60) edestada, kes tegid sõidus vägeva teise poole.
Eesti neljapaat lõpetas sõidu ajaga 5.52,93 neljandal kohal, kaotades võitjale Itaaliale 8,99 sekundiga. Sõidust pääses edasi poolfinaali kaks parimat, kelleks olid Itaalia ja Holland. Seega tuleb Eesti paatkonnal minna sõitma ka vahesõitu, et pääseda poolfinaali. Vahesõidus tuleb edasipääsuks saada vähemalt kolmas koht.
Vahesõidud toimuvad teisipäeval Eesti aja järgi algusega kell 13.05. Kogu MM-iga seonduv info on kättesaadav siit.
Pühapäeval käis võistlustules kergekaalus meeste paarisaeruline kahepaat koosseisus Ander Koppel (Pärnu SK Kalev) ja Elar Loot (SAK Tartu). Noormehed kasutasid oma võimaluse ära juba avasõidus, sest liikusid neljanda kohaga (6.31,72) otse 24 parema sekka veerandfinaali. Sõidu võitis Prantsusmaa (6.24,31), Mehhiko (6.26,19) ja Poola (6.28,16) ees. Tahapoole jäid Austraalia (6.37,50) ja Egiptus (6.42,48).
Veerandfinaalid on kavas kolmapäeval, 21. septembril. Eesti meeste vastased selguvad peale esmaspäeval toimuvaid vahesõite. | Eesti neljapaat oli MM-i eelsõidus neljas ning kõik lootused on vahesõidul | https://sport.err.ee/1608720880/eesti-neljapaat-oli-mm-i-eelsoidus-neljas-ning-koik-lootused-on-vahesoidul | Tšehhis toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti neljapaat (Mihhail Kuštein, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak) eelsõidus neljanda koha ajaga 5.52,93. Poolfinaali pääsuks tuleb starti minna ka vahesõidus. |
Rühmkava koondise treener Natalja Bestšastnaja sõnul oli MM-il ebaõnnestumine ootamatu. "Ei saa öelda, et tiimil jäi puudu treeningmahust või võistluskogemusest. Rühmkava koondis tegi korraliku suvise ettevalmistuse ning jõudis MM-ile heas vormis. See oli totaalne ebaõnnestumine. Võimlejad tegid viie rõnga kava võistluskatses nii palju vigu, neid oli võimatu ette aimata. Esimese kavaga kaotatud kümmet punkti oli teise kavaga võimatu tagasi teenida," sõnas Bestšastnaja.
Maailmameistrivõistlustel teenisid iluvõimlemise esimesed Pariisi olümpiamängude pääsmed rühmkavades Bulgaaria, Iisrael ja Hispaania. Individuaalarvestuse mitmevõistluse võitis Sofia Rafaelli (133.250 punkti), teiseks jäi Darja Varfolomejev (Iisrael, 132.450) ning kolmandaks Bulgaaria esindaja Stiliana Nikolova (128.800). Ka individuaalarvestuse kolm parimat kindlustasid oma riigile olümpiapääsmed Pariisi olümpiamängudele.
Järgmised OM punktid teenitakse 2023. aasta MM-il, mis toimub Bakuus. Kokku pääseb 2024. aasta olümpiamängudele 14 rühmkava võistkonda ja 24 individuaalvõimlejat. | Iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel eestlased finaali ei pääsenud | https://sport.err.ee/1608720547/iluvoimlemise-maailmameistrivoistlustel-eestlased-finaali-ei-paasenud | Sofias lõppenud iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel esindas Eestit seitse võimlejat. Nii rühmkava kui ka individuaalvõimleja Melany Keler finaalvõistlusele ei pääsenud. Rühmkava rahvuskoondis kogus 46.750 punkti ja jäi 20. kohale. Keler sai kvalifikatsioonivõistlusel 42. koha. |
Lavastus räägib teineteisest võõrdunud paarist, kes on sunnitud veetma aega nelja seina vahel, kaaslaseks vaid iseenda mõtted ja vastastikune tülpimus. Ühise keele leidmisel on suureks probleemiks ka erinev arusaam sellest, kuidas pikad tunnid huvitavamaks muuta. Ühel on soov saada laps. Teine pigem sureks. Lõppeks on selles vaikuses ainuke kõnelev asi veel vaid televiisor, kus kell 21.00 näidatakse filmi "Yerma". Filmi viljatu maa järgi nime saanud naisest.
"Yerma" räägib paarisuhtest ja perekonna loomisest. Selle teemaga käib alati kaasas teatud ühiskondlik surve ja laialt levinud normid. "Pinge on peal, sest naisena ei ole meil palju aastaid teatud otsuste tegemiseks,", ütles lavastaja Laura Mattila. "Oma valdkonnas töötades ma tunnen, kuidas hakkan asju loendama. Ma olen 32-aastane ja mul on tööalased kokkulepped aastani 2024. See on suur asi olla naislavastaja, sest lapsega jääb mu karjääri aastatepikkune auk. Küsimusi on palju, näiteks kas ma teenin piisavalt palju, et saada üldse laps? Vaatades, mis meie ümber praegu toimub, siis kui palju häid aastaid on meil veel alles? Titanic on uppumas aga me mängime ikka viiulit."
Lavastuses "YERMA 9.PM" astuvad publiku ette Riina Maidre, Reimo Sagor (Teater Vanemuine), Loviise Kapper, Kaarel Targo (Must Kast) ning Külli Reinumägi. | Vabal Laval esietendub Soome lavastaja Laura Mattila "YERMA 9.PM" | https://kultuur.err.ee/1608720895/vabal-laval-esietendub-soome-lavastaja-laura-mattila-yerma-9-pm | Esmaspäeval esietendub Vaba Lava 2022/2023 kuraatorprogrammi raames lavastus "YERMA 9.PM", mis on noore Soome lavastaja Laura Mattila esimene töö väljaspool kodumaad. |
Ühiskonna normid panevad meid neile reageerima emotsioonide ja keha tasandil. Prantsuse filosoof Gilles Deleuze'i mõistes tähendab afekt võimet mõjutada ja olla mõjutatud. Näiteks võivad afektiivsed käitumised olla punastamine või tunne, et vihast läheb silme eest mustaks.
"Afektid ei tule ainult kehast, vaid neid loob ka meid ümbritsev väärtuste keskkond."
Tartu Ülikooli anglitsistika professori Raili Marlingu sõnul peetakse afekte küll mõistuse kontrollile mittealluvateks, ent need ei ole ometi ühiskonnast eraldatavad. "Afektid ei tule ainult kehast, vaid neid loob ka meid ümbritsev väärtuste keskkond. See määratleb, mida peame meeldivaks ja mida vastuvõetamatuks," sõnab ta.
Koostöös etnoloogia nooremteaduri Rebeka Põldsamiga valmis tal artikkel afektidest, mis tekivad tugevate normidega ühiskonnas elades. Täpsemalt on tegu juhtumi-uuringuga, mis põhineb intervjuudel viie heteronormatiivse ühiskonna suhtes kriitilise hoiakuga naisega. Autorite sõnul kannab töö laiemat sõnumit, et Eestis on konkurentsitihedat tööelu ja lastesaamisele survestavat ühiskonnakorraldust võetud väga iseenesestmõistetavana ning jäetud rääkimata, kuidas see inimesi painab.
Hirm, ärevus ja naeratavad eeskujud
"Kui inimene elab kultuuris, kus teatud toitude, näiteks tõukude või toore liha söömist peetakse ebanormaalseks, siis ta võib neid kogemata süües tahtmatult oksendama hakata," toob Raili Marling piltliku näite, kuidas ühiskondlik norm ja inimkeha võivad olla omavahel seotud. Samamoodi võivad meile naha vahele pugeda muud ühiskondlikud normid.
Eesti on tema sõnul ühiskonnana tugevalt neoliberalistlik. See tähendab, et poliitikas on idealiseeritud puhas turumajandus, vaba konkurents, õhuke riik ja rahas mõõdetavad saavutused. "Tänapäeva ühiskonnateoreetikud, nagu Wendy Brown, ütlevad, et neoliberalism pole enam ammu üksnes majandusteooria, vaid see on imbunud nüüdseks kõikvõimalikesse muudesse eluvaldkondadesse, sealhulgas haridussfääri või isegi eraellu," märgib Marling.
"Näiteks mõtleb inimene sellest, et investeerib endasse, minnes trenni või koolitusele. Ta räägib, et tal on kvaliteetaeg."
Nii huvitabki tema sõnul paljusid ühiskonnauurijaid küsimus, mis juhtub siis, kui neoliberalism jõuab inimese enda sisse. Sel juhul hakkab inimene mõtlema iseendast kui inimkapitalist, mille väärtust tuleb pidevalt tõsta või vähemalt hoida. "Näiteks mõtleb inimene sellest, et investeerib endasse, minnes trenni või koolitusele. Ta räägib, et tal on kvaliteetaeg," osutab professor.
Neoliberalistliku mõtteviisi kõrvad paistavad tema sõnul nii eneseabi, kehakaalu hoidmise, mediteerimise kui ka paljude muude enesearenguga seotud kaubastatud teemade tagant. "Probleem pole neis praktikates, vaid selles, et inimestesse istutatakse kohustus muuta ennast ja mitte küsida, kas peaks ehk hoopis muutma ühiskonda enda ümber," selgitab ta.
Professori sõnul on selline ühiskondlik surve pidev stressiallikas. "Nii-öelda normaalne neoliberaase normi järgi elav inimene muretseb, et "kas ma ikka olen investeerinud endasse õigesti ja piisavalt palju, et teha turul endast hea toode tööandjale, oma abikaasale või potentsiaalsele Tinderi deidile, ja nii edasi"," küsib ta retooriliselt.
Sel moel arutlev inimene on Marlingu sõnul võtnud omaks neoliberaalse ratsionaalsuse ehk tunnetab pidevalt, et ta pole kunagi olnud piisavalt tubli. Samuti ei küsi ta, et kas ehk probleem on teda tagant utsitavas normis, mitte temas endas.
"Meid uurijatena huvitab neoliberaalse ühiskonna surve meile kõigile," lisab Marling. Surve on suuresti majanduslik ja tekitab inimestes hirmu haavatavuse ees: hirmu, et mulje temast kui normaalsest edukast inimesest kukub kokku. "Me teame, et see võitlus enese alalhoiu nimel ei saa kunagi lõppeda ning see tekitab meis paratamatult ärevust. Selle ühiskonna kesksed emotsioonid ongi hirm ja ärevus," tõdeb Marling.
"Me teame, et see võitlus enese alalhoiu nimel ei saa kunagi lõppeda ning see tekitab meis paratamatult ärevust."
Neoliberaalse ühiskonna teiselt küljelt vaatavad aga vastu teiste inimeste edulood. "Me näeme neid meedias kogu aeg naeratamas ja rääkimas sellest, kuidas nad iga päev mediteerivad, neil on juuretis alati köögis valmis ja maalähedane elu on neid õnnelikuks teinud," loetleb Marling.
Edukad ja majanduslikult stabiilsed inimesed ise on tema sõnul privileegituimad. Enamik meist professori sõnul endale sellist ajainvesteeringut lubada ei saa, kuid norm olla ühtaegu majanduslikult edukas ja emotsionaalselt tasakaalus laieneb ka meile.
"Me tunneme, et peame olema samasugused õnnelikud, aga samas kogu aeg on hirm, kust saada järgmine projekt või kuidas maksta järgmine elektriarve. Jooga ega juuretis seda hirmu alla ei suru. Nii et meid kummitavad vastuolulised afektid: sund olla optimistlikult õnnelik, millega käib käsikäes painav ärevus," võtab Marling oma arutluskäigu kokku.
Raha = stabiilsus = õnn?
Rebeka Põldsam alustas oma juhtumi-uuringut ühe doktorantuuri alguses tehtud kursusetööga, kus uuris paarisuhteid. "Neis intervjuudes mind väga üllatas see, et uuritavad ise hakkasid seostama oma suhtevalikuid majandusküsimusega," meenutab ta.
Täpsemalt tuli ilmsiks seaduspära, et stabiilsema sissetulekuga inimeste paarisuhted on püsivamad. "Nad ei pea pidevalt mõtlema sellele, kas neil on võimalus ennast loominguliselt väljendada ja teostada," täpsustab Põldsam.
"Neis intervjuudes mind väga üllatas see, et uuritavad ise hakkasid seostama oma suhtevalikuid majandusküsimusega."
Raili Marling lisab, et sarnast seost näitab ka Ameerika Ühendriikide viimaste aastakümnete statistika: mida jõukam inimene, seda püsivamad peresuhted. Kõrgharitud ja suurema sissetulekuga inimene on tema sõnul tõenäolisemalt abielus ning jääb lapsi saades tõenäolisemalt partneriga kokku neid kasvatama.
"Jällegi neil, kellel tööelu oli ebastabiilsem, sissetulekud väiksemad või pereringis mingisugune pingeid tekitav rahaküsimus, mõjutas sissetulek eriti palju seda, kas üldse tahetakse koos elada," meenutab Põldsam.
Tema uuritavaid vaevas neoliberaalse keskkonna mõjul tekkinud teatav apaatia või pidetuse tunne. Põldsami sõnul on inimesele oluline olla iseendaga kontaktis, tunda end oma kehas hästi ja tajuda tegutsemisvabadust. "Nendel inimestel oli aga see hea tunne kadunud ja see mõjutas nende suhteid ja suhtevalikuid," märgib ta. Nii võiski pidetuse tunne viia kas suhte purunemise, kõrvalsuhete, platooniliste tähelepanuvõitude, pereringi pingeteni ning soovimatuseni üldse mingeid püsivaid paarisuhteid luua.
Marling viitab siinkohal ameerika kultuuriteoreetikule Lauren Berlantile, kes nimetab Põldsami täheldatud apaatiat tupikus olemiseks. Sel juhul tunneb inimene end olevat jõudnud auku, kust enam välja ei saa. "Igapäevase rabelemise peale läheb nii palju energiat, et illusioon enda teostamiseks kaob ära. See võtab ära olulise dimensiooni, mis meid elus õnnelikuks teeb," selgitab ta.
"Kui aga raha pole, on ka loomingulise või intiimsfääri eneseteostuse võimalusi tunduvalt vähem: sa lihtsalt oled kogu aeg tööl, et ära elada."
Põldsam täpsustab siiski, et selles uuringus olid kõik tema uuritavad kultuuri- ja humanitaarvaldkonnaga seotud inimesed. Sestap peegeldas see töö mingis mõttes ka humanitaaride muresid neoliberaalses ühiskonnas. "Neil naistel oli mure, et enda loominguliselt väljendamiseks ja erialaseks tegevuseks pidid nad tegema tasustatud palgatööd, näiteks teeninduses," osutab Põldsam. See töö väsitas inimesed aga sedavõrd ära, et enda identiteedi, rääkimata loominguga tegelemiseks ei jätkunud enam jaksu.
Eestis on selline sissetulekutega seotud probleemipundar teatud valdkondades Marlingu sõnul eriti terav. "Kui inimene on edukas, siis tal on sedasorti probleeme vähem. Ta saab rahaga ennast nii-öelda vabaks osta. Kui aga raha pole, on ka loomingulise või intiimsfääri eneseteostuse võimalusi tunduvalt vähem: sa lihtsalt oled kogu aeg tööl, et ära elada," selgitab ta.
Uue sõnavara otsinguil
Nii Rebeka Põldsam kui ka Raili Marling nõustuvad, et Eesti ühiskond on rangelt normeeritud. See tähendab, et iga normist hälbija on nonkonformist – olgu siis vaene, vana, muu nahavärvi, emakeele või soolise identiteediga inimene –, millega satub ümberkaudsete tähelepanu ja normisunni alla.
Samas ei pruugi inimene ise soovida üldse kuidagi eristuda. "Eestis on nonkonformsuse hind jätkuvalt kõrge. Mitte sellepärast, et meie ühiskond oleks määratult sallimatu, aga just seepärast, et see on väike. Keegi teab sind alati," märgib Marling.
"Eestis on nonkonformsuse hind jätkuvalt kõrge. Mitte sellepärast, et meie ühiskond oleks määratult sallimatu, aga just seepärast, et see on väike. Keegi teab sind alati."
Eesti ühiskonna tunnusjoon on autorite sõnul seegi, et inimestele pannakse kergekäeliselt külge silte, millega sildistatud ise üldse nõustuda ei pruugi. "Ühelt poolt pannakse sulle silt peale. Teiselt poolt see silt muutubki sinu identiteedi tähtsaimaks jooneks," märgib Marling. Piltlikult öeldes võib inimene olla kas venelane, vaene või gei, aga kandes neid identiteete korraga, on inimene kolmekordse ühiskondliku kõrvalejäetuse ehk marginaliseerimise sihtmärk.
Inimese lähikonnas – peres või sõprade seas – saab lihtsalt marginaliseerivast sildist peamine kõneaine. "Sildistatud inimene peab pidevalt oma erinevust õigustama läbi ühiskondlikult kehtestatud normi, mitte oma tegeliku kogemuse," märgib Marling. Seepärast ei kipu paljud normist hälbivad inimesed uurijate sõnul Eestis oma erinevust avalikult reklaamima: pideva õigustamise jaoks pole lihtsalt jaksu. Samas on Eestis mistahes identiteediga kergem elada, kui sissetulek on stabiilne ja maksud makstud.
Põldsami jaoks on uus artikkel osa tema doktoritööst, kus ta soovibki osutada kõikvõimalike identiteedi-siltide kastistavale normipainele. Tema sõnul ei piisa inimeste kirjeldamiseks üksnes võõrkeeltest üle võetud kategooriatest nagu hetero- või LGBT-inimene, sest need on väga piiritlevad. "Minu soov on seksuaalvähemustega seotud siltide nii-öelda kasti lõhkuda ja tuua nähtavale, et see on peale surutud ja vägivaldne inimeste suhtes," ütleb ta.
Ta tahab pikas vaates leida sõnavara, mis oleks nii vaba, et ei määratleks ühegi inimese identiteeti lõpuni ega paigutaks teda kasti. "Meie artikkel lähtubki vajadusest olla teadlik, et ühemõttelised sildid ei sobi inimestele ja panevad neid tõrkuma," nõustub Marling.
"Ühe probleemina näeme, et pole sõnavara, mis toetaks erinev olemise mõtestamist. Samas inimesed otsivad seda."
Mõlemad autorid tahavad oma tööga osutada, et Eestis jääb vajaka neoliberalismi kriitikat. "Ühe probleemina näeme, et pole sõnavara, mis toetaks erinev olemise mõtestamist. Samas inimesed otsivad seda," märgib Põldsam. Laiemalt napib Eestis tema sõnul aga vasakpoolset diskursust, mille kaudu neoliberaalset normi kritiseerida.
Marling lisab, et identiteedist võiks üleüldse rahulikumalt rääkida. "Meil ei ole omaks võetud mõtet, et oleme korraga paljusid asju. Me ei ole ainult esmaspäeval eestlased, teisipäeval naised, kolmapäeval keskklassi inimesed, neljapäeval doktorikraadiga inimesed, vaid oleme seda kõike korraga," näitlikustab ta. Teisisõnu võiks Eesti inimene tema sõnul aktsepteerida ka iseenda vastuolulisi soove.
Marlingu sõnul on Eesti ühiskond ühest küljest viimase 30 aastaga muutunud hirmutavalt vähe. "Näeme Nõukogude aja näpujälgi kaasaegses Eestis, oma hirmudes ja oma vaikimistes," ütleb ta. Teisest küljest on Eesti tema sõnul muutunud väga palju, sest peale on kasvanud hoopis teistsuguse väärtusmaailmaga põlvkonnad, kes ei karda normi trotsida ja kodanikujulgust ja -aktiivsust üles näidata.
Raili Marling ja Rebeka Põldsam avaldasid oma uuringu ajakirjas Sexualities. | Sildiorjuses elav eestlane peidab ärevuse naeratuse taha | https://novaator.err.ee/1608720838/sildiorjuses-elav-eestlane-peidab-arevuse-naeratuse-taha | Eesti neoliberaalses normiühiskonnas tunnevad inimesed sundi näida edukaina ja suruda alla majanduslikust ebakindlusest tulenevat ärevust – seega ei jaksa nad alati palgatöö kõrvalt oma tegelike soovide poole püüelda, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased. Autorite sõnul jääb Eestis vajaka praeguse iseenesestmõistetavana näiva ühiskonnakorralduse kriitikat. |
Inimene on aastatuhandete jooksul muutnud meid ümbritsevat loodust ja isegi Maa geograafiat nii palju, et nimetame käesolevat aega antropotseeniks. Kuigi Eestis on rahvaarv olnud kergelt kahanevas trendis, on meie vajadused jätkuvalt suured ning neid rahuldatakse valdavalt looduse arvelt. Kuidas oleks võimalik meie laiutavat elustiili loodusele korvata?
Suur osa inimkonnast elab linnades või selle ümbruses, eramajas, kortermajas või mujal. Majade ümber asuvad asfaltteed, garaažid, ostukeskused, ärihooned. Linnade jätkuv ja põhjendamatu laienemine toimub samuti looduse arvelt. Võetakse maha mets, et sinna ehitada uued majad ja rajada teed. See ongi raadamine.
Uut metsa ei kasva nendesse kohtadesse mitte kunagi asemele. Pahatihti aetakse raadamine ekslikult uuendusraiega segi. Uuendusraie paneb aluse metsa uuele tulemisele, olles Tartu Ülikooli teadlaste Mari-Liis Viljuri ning Tiit Tederi aastatel 2016 ning 2018 ilmunud teadusuuringute järgi asenduselupaigaks teatud niidukoosluse liblikatele ja putukatele. Raadamine lõpetab metsa või muu loodusliku koosluse eksistentsi.
Linnastumine toimub looduse arvelt
Raadamise ökoloogiline jalajälg on tohutu, kuna ala, mis varem sidus süsinikku ning oli elupaik paljudele elusorganismidele, enam seda ei ole ega saa sellisel kujul kunagi olema.
Augustis ilmus Novaatoris uudis Tartu Ülikooli teadlase Najmeh Mozaffaree Pouri doktoritöö kohta. Lühidalt ütlesid tulemused, et Eesti linnad laienevad elurikkuse arvelt. Selgus, et suur osa linnade elamupiirkondade rajamisest toimub põllu- ja metsamaa arvelt, mis tähendab, et see mõjutab otseselt looduslikku mitmekesisust.
Oleme laiutamise meistrid. Riigipiiri tara ehitus, Rail Balticu trass, Tallinn-Tartu maantee – need on ühiskonnale olulised taristud, kuid lisavad raadamise bilanssi kokku tuhandeid hektareid looduslikke alasid. Isegi looduskaitse pole raadamise "patust prii". Soovides taastada või säilitada niite või sooalasid, raadatakse samuti tuhandeid hektareid metsi.
Raadamine tuleb maksustada
Raadamine tuleb maksustada ja maksma peab raadaja. SEI ökosüsteemiteenuste raport tõi välja, et ökohüvede haldamist saab korraldada ka läbi turu, kusjuures poliitikakujundajatel on oluline roll turu reguleerimises. Rõhutati, et bioloogilist mitmekesisust toetavate turgude toimimiseks on vaja vastavaid institutsionaalseid struktuure, stiimulit tegutsemiseks, rahastamist ning juhtimist.
"Raadamise maksustamine võimaldab suunata raha samaväärsete elurikaste alade hoidmiseks ja rajamiseks."
Toimivate lahenduste kohta on näiteid raadamise hüvitamisest ja elurikkuse edendamiseks rahastuse leidmiseks kaugelt Austraaliast, kus süsteemi on arendatud üle kümne aasta. Kohustus oma raadamise jalajälg hüvitada võib parimal juhul aidata vältida maakasutuse muutmist ja leidma vähem loodust koormavaid lahendusi. Arendajaid motiveeritakse tegelema uute rajamise asemel juba linnakeskkonnas renoveerimist vajavate asumitega või võtma kasutusele inimese poolt rikutud maastikke. Raadamise maksustamine võimaldab suunata raha samaväärsete elurikaste alade hoidmiseks ja rajamiseks.
Arendajad peavad panustama fondi, mille vahendeid saab looduse hüvanguks mujal kasutada. Euroopas rakendatakse maakasutuse pöördumatu muutmise hüvitamise skeeme mitmetes riikides. Näiteks Saksamaal võib raadajale mullakihi eemaldamise kulu ületada kümmet eurot ruutmeetri kohta.
Erakonnad panevad praegu kokku valimisprogramme. Kindlasti näeme neis kõlavaid lubadusi loodusele head teha. Võin lahjemat sorti mürki võtta, et enamus neist on ettepanekud looduse kasutamist üha rohkem kinni keerata. Mõtleks aga laiemalt: kasutame mõistlikult loodust edasi igal pool, kus see on vajalik, aga kasusaajatele langeb kohustus pöördumatu muutus loodusele heastada.
Võtted ja viisid selleks on meie endi käes. Kui loome võimaluse, saab loodus hinge tõmmata, ilma inimest loodusest eemaldamata. | Ando Eelmaa: kasusaaja kohustus on pöördumatud muutused loodusele heastada | https://www.err.ee/1608720550/ando-eelmaa-kasusaaja-kohustus-on-poordumatud-muutused-loodusele-heastada | Erakonnad panevad kokku valimisprogramme. Kindlasti näeme ettepanekuid looduse kasutamist üha rohkem kinni keerata. Mõtleks aga laiemalt: kasutame mõistlikult loodust edasi igal pool, kus see on vajalik, aga kasusaajatele langeb kohustus pöördumatu muutus loodusele heastada, kirjutab Ando Eelmaa. |
Läbi klubi ajaloo esimest hooaega Serie A-s tegev Monza võitis kodumängus 1:0 Torino Juventust, kui mängu ainsa värava lõi 74. minutil Christian Gytkjar.
40. minutil sai Juventuse mängumees Angel di Maria punase kaardi, mis andis Monzale võimaluse mäng enda kasuks kallutada.
Võit Juventuse üle tõstis Monza liigatabeli viimaselt kohalt kahe võrra kõrgemale 18. kohale.
Juventuse hooaeg ei ole hästi alanud, kuna seitsmest mängust on võidetud vaid kaks ning lisaks kaotati Meistrite liigas kaks esimest kohtumist.
Jose Mourinho poolt juhendatav AS Roma kaotas kodumängus 0:1 Atalantale. Lisaks sai Mourinho 57. minutil punase kaardi, kuna ta ei olnud rahul olukorraga, kus kohtunik ei andnud penaltit Hans Hateboeri (Roma) kastis maha tõmbamise eest.
Liigat juhivad Napoli ja Atalanta, kellel on kogutud 17 punkti. Roma paikneb 6. kohal 13 punktiga ning Juventus on 8. kohal kümne punktiga. | Serie A uustulnuk alistas Juventuse ning teenis liigas ajaloo esimese võidu | https://sport.err.ee/1608720646/serie-a-uustulnuk-alistas-juventuse-ning-teenis-liigas-ajaloo-esimese-voidu | Itaalia jalgpalliliigas Serie A läbi aegade esimest hooaega tegev A.C. Monza teenis oma esimese võidu, alistades 1:0 Torino Juventuse. |
Komisjoni aseesimees Jaak Aab (KE) ütles ERR-ile, et komisjon algatab vastava eelnõu, mis jõuab lähiajal suurde saali.
Aab rääkis, et otsus sellise eelnõu algatamiseks sündis komisjonis konsensuslikult.
Reformierakond soovis kaks nädalat tagasi taastada vahepeal ministriametis olnud Andres Suti volitused Eesti Panga nõukogu liikmena sellisel viisil, mis ei nõudnud rahanduskomisjoni eelnõu heaks kiitmist riigikogu suure saali poolt.
Suti ministriks oleku ajal oli Reformierakonna esindaja Eesti Pangas Jürgen Ligi, kes nüüd peab nõukogust taanduma.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles eelmisel kolmapäeval, et rahanduskomisjon oli teisipäeval valmis eelnõu esitama, aga Jürgen Ligi palus Andres Suti kandidatuuri esitamise Eesti Panga nõukogusse peatada.
"Reformierakonna fraktsioon oli esitanud sellele kohale Andres Suti, aga on hetkel palunud selle esitamise peatada. Me esmaspäeval olime valmis eelnõu tegema, et see anda üle riigikogule, aga teisipäeval palus Jürgen Ligi selle peatada ja oodata lõplikku otsust," rääkis Kokk.
Ligi sõnul soovis Reformierakond komisjonis lihtsalt asja arutamiseks aja maha võtta.
"See oli mitteametlik omavaheline jutt, et kuna siin on tekkinud teatav kohtade rotatsioon, siis võtame seal komisjonis lihtsalt korraks aja maha. Ei olnud mingisugust valikut sedapidi, et võtame tagasi, nagu esimene uudis oli. Aivar Kokk ei peaks omavahelisi vestlusi sel moel ajakirjanduses rääkima. Ja nii oligi, võtsime aja maha klaarime neid teisi rotatsioone, mis toimivad riigikogu," ütles Ligi ERR-ile.
Ligi rääkis, et talle oli algusest peale selge, et Eesti Panga nõukogu liikme volituste taastamiseks läheb vaja riigikogu otsust, mitte ei saa käia automaatselt. | Rahanduskomisjon esitab Eesti Panga nõukokku Andres Suti | https://www.err.ee/1608720841/rahanduskomisjon-esitab-eesti-panga-noukokku-andres-suti | Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Eesti Panga nõukogu liikme kandidaadiks reformierakondlase, endise ettevõtlusministri Andres Suti. |
Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.
Tõlkeluule žüriisse kuulusid tänavu Peeter Sauter (esimees), Julius Ürt ja Eda Ahi.
Nominendid:
Vahur Aabrams
Hollandi keelest Toon Tellegen "*** Mees võitleb ingliga –"
Ajakirjast Akadeemia 2021, nr 11
Elo Viiding
Soome keelest Paavo Haavikko "*** Linnu kisendus ei kosta lageduse lõppu"
Raamatust Paavo Haavikko "Kogutud luuletused". EKSA, 2021
Doris Kareva
Inglise keelest Emily Brontë "See selge öö toob sõnumeid"
Raamatust "Tiibade hääl / Emily Brontë / Cesare Pavese / Doris Kareva". Verb, 2022
Mathura
Saami keelest Niillas Holmberg "Koer"
Ajakirjast Akadeemia 2021, nr 10; raamatust Niillas Holmberg "Tagasitee". Allikaäärne, 2022
Triin Paja
Inglise keelest Donika Kelly "Käsud"
Raamatust Donika Kelly "Bestiaarium". Kultuurileht, 2021
Paul-Eerik Rummo
Soome keelest Paavo Haavikko "Teine luuletus"
Ajakirjast Looming 2021, nr 8; raamatust Paavo Haavikko. "Kogutud luuletused". EKSA, 2021
Joel Sang
Soome keelest Paavo Haavikko "*** Haiseb camembert"
Raamatust Paavo Haavikko. "Kogutud luuletused". EKSA, 2021
Kullo Vende
Inglise keelest Robert Burns "Anna, su võlu"
Raamatust Kullo Vende "Luuletõlked, nii ilmunud kui ka seni avaldamata". K. Vende, 2021 | Selgusid August Sanga tõlkeluule auhinna nominendid | https://kultuur.err.ee/1608720865/selgusid-august-sanga-tolkeluule-auhinna-nominendid | Tänavu antakse viiendat korda välja August Sanga nimeline tõlkeluule auhind. Auhind antakse üle 30. septembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas. |
Post Malone'il käib kontsertturnee suve alguses ilmunud albumiga "Twelve Carat Toothache". Laupäeval, 17. septembril esines Malone USA-s St. Louis'e linnas ning kukkus laval auku, mille kaudu eemaldati varem kitarr ning mis oli kogemata poolenisti lahti unustatud.
Malone oli peale kukkumist silmanähtavalt tugevates valudes ega suutnud laulda. Meedikud viisid ta lavalt minema ning Malone lubas mõne minuti pärast tagasi olla, kuid pöördus tagasi lavale alles 15 minuti möödudes.
"St. Louis, mul on pagana kahju, et rikkusin tänase kontserdi ära, daamid ja härrad," vabandas räppar lavale tagasi tulles. "Ma luban, et järgmine kord, kui ma siia tulen, siis ma ei riku teie õhtut ära – vabandan selle pärast."
"Tänan teid kannatlikkuse eest. Lava keskel oli suur auk ja ma lihtsalt kukkusin sinna sisse," lisas ta.
Malone teatas sotsiaalmeedias päev hiljem, et talle kirjutati haiglas välja valuvaigistid, kuid temaga on muidu kõik hästi ning ta saab turneed jätkata.
Vaata videot Malone'i kukkumisest siit. | Post Malone kukkus kontserdi ajal laval olnud auku ja vajas meditsiinilist abi | https://menu.err.ee/1608720625/post-malone-kukkus-kontserdi-ajal-laval-olnud-auku-ja-vajas-meditsiinilist-abi | Post Malone andis möödunud nädalavahetusel USA-s kontserdi, mille käigus ta vigastada sai ning meditsiinilist abi vajas. Kontsert peatati 15 minutiks. |
Euroliigas Tel Avivi Maccabi meeskonnas mängiv Lorenzo Brown tegi EM-i finaalis taaskord suurepärase esituse, kui viskas 14 punkti ja andis 11 resultatiivset söötu.
Brown kuulus ka EM-i sümboolsesse viisikusse, kuhu lisaks temale valiti veel Willy Hernangomez (Hispaania), Rudy Gobert (Prantsusmaa), Dennis Schröder (Saksamaa) ja Giannis Antetokounmpo (Kreeka).
Lorenzo Brown on saanud palju kriitikat selle osas, et alles sel suvel sai ta Hispaania kodakondsuse, kui varasemalt oli ta USA kodanik.
"Me räägime kõik väljakul sama keelt. Pole tähtis, mis värvi sa oled või kust sa pärit oled, me kõik oleme inimesed. Selle kuldmedali võitmine räägib enda eest," sõnas Brown.
"Ma ei kasuta praegu ühtegi sõna. Naeratan, istun maha ja naudin seda, mida teen. Olen siiani õppinud palju hispaania keelt. Järgmisel suvel räägin ma teie ees täielikult hispaania keeles," ütles Brown. | Brown vastas kriitikutele: me kõik räägime väljakul sama keelt | https://sport.err.ee/1608720826/brown-vastas-kriitikutele-me-koik-raagime-valjakul-sama-keelt | Hispaania tuli pühapäeva õhtul korvpallis Euroopa meistriks. Meeskonna üks liider Lorenzo Brown sai alles sel suvel Hispaania kodakondsuse, mille tõttu on mängumees palju kriitikat saanud. |
Koostöös Oxfordi Ülikooli teadlastega valminud teadusartikli keskmes on küsimus: mis juhtub siis, kui tehisintellekt ehk TI jäetakse omapäi sellele seatud eesmärke saavutama. Teadlaste sõnul oli oluline mõelda sellelegi, mis juhtub siis, kui lubada TI-l oma eesmärkide saavutamiseks teha ise oletusi ja nende kinnitamiseks katseid teha, vahendab IFLScience.
Kolm teadlast, sealhulgas Marcus Hutter kirjutavad, et kahjuks ei lõppeks tehismõistuse iseseisev tegutsemine praegu nende õpetamiseks kasutatavaid mudeleid kasutades hästi. Nende sõnul sekkuks piisavalt arenenud tehismõistus oma eesmärgiga seotud info hankimise protsessi. Kui tehismõistus piltlikult öeldes rooli pääseks, oleks tagajärjed katastroofilised.
Probleemi olemus peitub praegu algoritmide õpetamiseks kasutatavates tehnikas. Valdavalt kasutatakse selleks vastandgeneratiivseid võrke ehk GAN-e. Taolised võrgud koosnevad kahest osast. Neist üks üritab leida sisendinfost kasulikke seoseid ja teine tegeleb tulemuse hindamisega.
Taolist strateegiat kasutades ning iseenda vastu mängides on seljatanud TI-d inimesi mitmetes strateegiamängudes, sealhulgas males ja go-s. Probleem tekib siis, kui tehisintellekt hakkab veel parema tulemuse saavutamiseks petma.
Suurima preemia jahil
Töörühm mängis oma uuringus läbi mitu võimalikku olukorda, kus tehisintellektile näidatatakse ekraanil arvu nulli ja ühe vahel. Arv tähistab kogu universumis leiduva õnne määra. Seejuures tähistab number üks suurimat võimalikku õnne. Tehisintellektile antakse seejärel ülesanne püüelda võimalikult suure õnnemäära poole. Selle saavutamiseks saab TI omaenda oletusi proovile panna.
Ühe võimaliku sündmusahela käigus püüab arenenud tehismõistus selleks esmalt oma ümbrusest aimdust saada. See püstitab hüpoteesi ja paneb selle proovile. Näiteks mõtleb TI välja katse, kus paneb vaevatasu saamiseks ekraani ette juhuslikult trükitud arvuga paberi.
Ühe tehisintellekti oletuse järgi saab ta selle tõeks osutumisel preemia, mille väärtus on võrdne ekraanile kuvatud arvuga. Teise hüpoteesi kohaselt on preemia võrdväärne ekraanile kleebitud paberi peale trükitud arvuga.
Sellisel juhul otsustab tehismõistus suurema vaevatasu ootuses kõrgema arvu kasuks. Kuna tehisintellekti esmapilgul kõrgem tasu on sellisel viisil juba kätte saadud, ei hakka TI teist võimalust preemiani jõudmiseks proovimagi.
Ehita mulle robot ja anna talle oma töö
Autorid kirjutasid muudestki viisidest, kuidas tehisintellektile eesmärgi ja vaba katsetamisloa andmine võiks valesti minna. Näiteks võib tehismõistus ühes hüpoteetilises olukorras suhelda oma inimesest juhiga, kes masinat eesmärkide täitmise eest premeerib.
Uurijate sõnul võib TI tegevus piirduda sellega, et see kuvab ekraanile inimesele lugemiseks teksti. Nii võib tehisintellekt veenda inimest andma masinale otsest ligipääsu võimalustele masina tegevuste mõju suurendamiseks.
Halvemal juhul võib tehisintellekt uurijate sõnul veenda inimest ehitama või varastama roboti ja programmeerima robotit nii, et see inimesest operaatorit asendaks, jagades talle ühtlasi suuremaid preemiaid.
Uuringu juhtivautori Michael Coheni sõnul võib siinkohal tekkida küsimus, miks peaks selliste sündmusahelate tõeksaamine elu Maal ohtu seadma.
Lühike vastusena saab tema sõnul alati panustada rohkem energiat sellesse, et number ekraanil oleks igavesti "üks" ehk suurim õnne väärtus. Samas kulub inimeste elus hoidmiseks alati osa energiat muudeks vajadusteks, näiteks toidu kasvatamiseks. See tekitab inimkonna ja palju arenenuma maksimaalselt õnne väärtust jahtiva tehisintellekti vahel vältimatu konkurentsi.
Nutikam jääb ellu?
Nagu eespool kirjeldatud stsenaariumid vihjavad, võib tehisintellekt oma eesmärkide täitmiseks kasutada väga erinevaid viise. See võibki sundida inimestele peale karmi konkurentsi tehismõistusega, mis kasutab ise ressursse inimkonnast nutikamalt.
Autorid kirjutavad, et kui tehismõistus tahab pikemaks ajaks endale preemia kindlustada, on üks hea võimalus selle saavutamieks kõigi võimalike ohtude kõrvaldamine. Samuti võib tehisintellekt suunata kogu energia oma arvuti kaitsmiseks.
Algse eesmärgina seatud ülesandega seotud preemia pikemaks ajaks kindlustamiseks võib võtta see inimkonnalt võime tehisintellekti premeerimise üle otsustada. Vajadusel võib TI kasutada selleks jõudu. Teisisõnu võib masina püüdlus preemia poole päädida inimkonna ja tehismõistuse vahelise sõjani.
Autorid kirjutavad, et kui inimkond ja üksnes võimalikult kõrge preemia peal väljas olev tehisintellekt hakkavad ressursside nimel konkureerima, on inimeste lähtepunkt nõrgem. Inimkond vajab energiat ka muudeks ellujäämist tagavateks tegevusteks.
Uurijate sõnul leiab nende kujuteldav stsenaarium aset juhul, kui tehisintellekt suudab meid võita igas mängus sama hõlpsalt, kui meie võidame šimpansit. Nad lisavad, et katastroofilised tagajärjed poleks sel juhul üksnes võimalikud, vaid tõenäolised. Kaotus meist nutikamalt majandava tehismõistuse vastu oleks Michael Coheni sõnul lõplik.
Teadustöö ilmus ajakirjas AI magazine. | Google'i teadlane: inimkond tõenäoliselt kaotaks sõja AI-ga | https://novaator.err.ee/1608720694/google-i-teadlane-inimkond-toenaoliselt-kaotaks-soja-ai-ga | Google'i egiidi all tehisintellekti arendamisele pühendunud ettevõtte DeepMind teadlase osalusel valminud uuring osutab, et kõrgelt arenenud tehismõistus võib inimtsivilisatsioonile hukatuslikuks saada, kui sel lastakse omatahtsi tegutseda. |
"Jah, ettepanek on tehtud ja praegu arutame mõnede nüansside üle, et kas võiksime üldse koos edasi minna," ütles Jevgrafov vastuseks ERR-i küsimusele, kas ta kandideerib Keskerakonna nimekirjas. "Võib juhtuda, aga kindlat kokkulepet tänase päeva seisuga veel ei ole," lisas ta.
Tema sõnul tuleb otsuse langetamiseks enne ära lahendada "tavalised asjad".
Jevgrafov lisas, et kokkulepe kandideerimiseks võiks sündida paari nädala jooksul.
Küsimusele, kas ta võiks olla Keskerakonna nimekirjas Ida-Virumaal esinumber, arvestades, et viimaste kordade esinumber Yana Toom seal ei kandideeri ning teine number Mihhail Stalnuhhin arvati erakonnast välja, ütles Jevgrafov, et seda kohta ei ole talle pakutud.
"Kindlasti pole keegi mulle pakkunud esinumbri kohta. Sellest me ei rääkinud üldse. Arvan, et just need küsimused on lähinädalate päevakorras," rääkis ta.
Jevgrafov tunnistas ka, et Keskerakond võttis temaga ühendust juba enne, kui Stalnuhhin tegi oma kurikuulsa videoesinemise, misjärel ta erakonnast välja arvati. Aga võimalus, et Jevgrafov pannakse kandideerimisnimekirjas Stalnuhhinist ettepoole, ei pruukinud olla põhjus, mis ajendas Stalnuhhinit nii provokatiivset pöördumist tegema, leidis ta.
"Ma ei tea, ma ei usu. Meie suhted Mihhailiga on päris normaalsed ja korrektsed. Ma tean, et ta tahtis kandideerida riigikokku, aga just see, et mina olen tema ees – noh, ma ei usu. Ta on nii kogenud poliitik, nii väikesed [asjad] ei sega tegelikult," ütles Jevgrafov.
Jevgrafov kuulus 2001. aasta 4. detsembrist kuni 1. jaanuarini 2006 Reformierakonda. Aastatel 2017 kuni 2019 oli ta Narva abilinnapea ning 2019. aasta 15. märtsil sai temast Narva linnapea kohusetäitja. 8. aprillist 2019 kuni 11. novembrini 2020 oli ta Narva linnapea. Praegu on Jevgrafov Narva linnavolikogu opositsioonilise fraktsiooni Narva heaks esimees.
Toom: loodan, et ta ühineb meiega
Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik, kahtedel viimastel riigikogu valimistel Ida-Virumaal erakonna esinumbrina kandideerinud Yana Toom ütles, et tema seekord Ida-Virumaal ei kandideeri. Toom väljendas lootust, et Jevgrafov kandideerib Keskerakonna nimekirjas, kuid ta ei usu, et ta saab esinumbri koha.
"Tema nimi tõesti käis läbi – kas just esinumbrina ma ei tea, kahtlen selles sügavalt. Aga põhimõtteliselt lootus on, et ta ühineb meiega," rääkis Toom.
"Mina ei kandideeri Ida-Virumaal kohe kindlasti, vähemalt hetkeseisuga ma arvan nii. See on logistiliselt väga keeruline, sest pärast pandeemiat meil peaaegu ei ole otselende. Ja see tähendab, et teekond Brüsselist Ida-Virumaale võtab sisuliselt terve päeva. See pole enam nii lihtne kui eelmistel valimistel, kui oli otselend," selgitas europarlamendi saadik.
Toom oli Keskerakonna Narva piirkonna esimees eelmise kümnendi teises pooles, praegu juhib Narva keskerakondlasi Tatjana Stolfat.
Keskerakond on jäänud Ida-Virumaal nõrgemaks
Kui 2011. ja 2015. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond Ida-Virumaal tugevalt üle poole häältest, siis viimasel korral oli erakonna häältesaak napilt üle poole. Praeguse seisuga paistab ka erakonna kandidaatide eeldatav nimekiri olema tavapärasest nõrgem.
2011. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond Ida-Virumaal kokku 18 803 häält ehk 57,9 protsenti ringkonna häältest. Suurim häältekoguja Keskerakonna nimekirjas oli Mihhail Stalnuhhin 8584 häälega, kellele järgnesid Valeri Korb (3596 häält) ja Lembit Kaljuvee (2440).
2015. aastal sai Keskerakond Ida-Virumaal 20 328 häält ehk 59 protsenti. Neist üle poole ehk 11 574 häält tõi nimekirja esinumbriks toodud Yana Toom. Mihhail Stalnuhhin sai teisena 3648 ja Martin Repinski kolmandana 1556 häält.
2019. aasta riigikogu valimistel oli Keskerakonna häältesaak Ida-Virumaal väiksem – kokku saadi 13 700 häält, mis oli 50,7 protsenti ringkonna häältest. Toom sai Keskerakonna parimana 6195 häält, Stalnuhhini saagiks jäi 2653 ja Repinskil 976 häält.
Keskerakonna esindus Ida-Virumaal nõrgeneks märgatavalt, kuna lisaks Toomi mittekandideerimisele ei osale erakonna nimekirjas 5. märtsi valimistel ka Stalnuhhin ning tänavu augustis erakonnast lahkunud, varem kahte riigikogu koosseisu valitud Martin Repinski. | Jevgrafov peab Keskerakonnaga kõnelusi valimistel kandideerimise üle | https://www.err.ee/1608720802/jevgrafov-peab-keskerakonnaga-konelusi-valimistel-kandideerimise-ule | Narva kunagine linnapea ning 2000-ndate alguses Reformierakonda kuulunud Aleksei Jevgrafov peab Keskerakonnaga kõnelusi riigikogu valimistel nende nimekirjas kandideerimise üle. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.