text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Finaalis sai Siniakova kolm tundi ja kuus minutit kestnud matšis 6:7 (4), 7:6 (5), 6:4 jagu tänavusest Wimbledoni võitjast, Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast. Tegemist oli tänavuse hooaja pikkuselt teise WTA finaaliga, sellest kauem läks turniirivõiduks vaja Angelique Kerberil, kes alistas mais Strasbourgi finaalis Kaja Juvani kolme tunni ja 16 minutiga.
Vahepeal paarismängus suurt edu nautinud Siniakovale on see üksikmängus esimene turniirivõit enam kui viieaastase vaheaja järel – enda kaks eelmist turniiri võitis ta 2017. aasta jaanuaris ja juulis. Ühtekokku on ta nüüd mänginud seitsmes WTA finaalis saanud kolm võitu.
Rõbakinale oli see hooaja kolmas finaal ja teine kaotus, üldse on ta kümnest finaalist võitnud kolm.
Värskes maailma edetabelis tõusis Rõbakina kolm kohta ja paikneb nüüd 22. real, Siniakova tegi aga 33-kohalise tõusu ja on nüüd 49. kohal. | Siniakova sai Wimbledoni võitjast jagu ja teenis kolmanda turniirivõidu | https://sport.err.ee/1608720610/siniakova-sai-wimbledoni-voitjast-jagu-ja-teenis-kolmanda-turniirivoidu | Sloveenias Portorožis peetud WTA 250 kategooria tenniseturniiril võidutses tšehhitar Katerina Siniakova, kellele see on karjääri kolmas turniirivõit. |
Käiku lastud võtete arsenali ja selle jõudsalt eskaleeruvat arengut on nüüd uurima asunud ka teadlased. Barbara Klump Saksamaalt Radolfzellist Max Plancki loomapsühholoogia instituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et kollatutt-kakaduude käitumine on kultuurievolutsioonilise võidurelvastumise klassikaline näide.
Linnud on õppinud prügikastide raskeid kaasi lahti kangutama. Nad tõstavad kaane ääre esmalt nokaga natuke üles, toetades mõnikord ka pisut jalaga, poevad siis ise kaane ääre alla ja lükkavad kaane üle hingede kolksti rippu. Ühe linnu pingutuse järel tulevad tihti teisedki ümbruskonna kakaduud prügikastis leiduvate saiajääkide ja muu meelepärasega maiustama.
Kui aastal 2018 märgati sellist oskusteavet leiduvat vaid kolme Sydney eeslinna kollatutt-kakaduudel, siis juba järgmisel aastal oli lindude meisterlikkus prügikastide avamisel levinud 44 eeslinna. On enam kui kindel, et linnud on kasulikud võtted omandanud üksteist jäljendades.
Linnurüüste tõrjeks on inimesed omalt poolt leidnud võimalusi teha kastikaane avamine raskemaks, asetedes kaane peale näiteks telliskivi. Ei läinud aga kaua aega, kui linnud õppisid tellise maha lükkama ja seejärel läks vana nipp juba käiku.
Mõned inimesed on leiutanud natukene kavalama linnutõkke, pistes prügikasti hingede vahele puupulga või vanad tennised. Sellest kavalusest ei ole kakaduud viimaste teadete kohaselt veel jagu saanud. Teadlased on aga tähele pannud, et ka inimeste kasutatavad vastumeetmed levivad alguses just lähemate naabrite keskis. See tähendab, et vastastikuna jäljendamine ei iseloomusta ainult kakaduusid.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Kakaduude ja inimeste vahel käib prügi pärast võidurelvastumine | https://novaator.err.ee/1608721099/kakaduude-ja-inimeste-vahel-kaib-prugi-parast-voidurelvastumine | Kakaduude ja inimeste vahel on Austraalias lahti läinud omalaadne pingeline võitlus, kus mõlema osapoole seas tekib ja levib uusi taktikaid. Võitlus käib Sydney eeslinna elanike prügikastide ümber, millest on õppinud kakaduud toidujäätmeid hankima. Inimesed püüavad aga sihikindlaid linnukesi takistada. |
"Keskmiselt on ühe kuu jooksul Venemaalt veeldatud maagaasi imporditud pärast sõja puhkemist 2,5 tankeritäit," ütles Gasumi kommunikatsioonijuht Olga Väisänen.
Gasumi kahe LNG tankeri mahud on 18 000 kuupmeetrit ja 15 000 kuupmeetrit. Väisäneni sõnul on Soome toodud LNG lastid iga lasti lõikes siiski erinevad, vahendas Helsingin Sanomat.
Veeldatud maagaasi sissevedu Venemaalt pole sanktsioonide alla pandud. Venemaa lõpetas mais torujuhtme kaudu maagaasi tarnimise Soome. Kreml nõudis, et Soome maksaks maagaasi eest rublades ja Helsingi keeldus seda tegemast.
Gasumil on aga eraldi pikaajaline veeldatud maagaasi hankeleping Gazpromiga. Väisäneni sõnul pole Gazprom nõudnud rublades tasumist.
"Selles osas on leping endiselt kehtiv, seega oleme importi jätkanud. See tähendab, et me kas ostame gaasi ja maksame selle eest, või me ei saa gaasi ja maksame ikkagi selle eest," ütles Väisänen.
Energiaekspert Heikki Lindfors ütles, et veeldatud maagaasi import Venemaalt saab läbi siis, kui kehtestatakse vajalikud sanktsioonid.
"Ettevõtted ei saa lepingust loobuda, need on siduvad lepingud. Lepingud kehtivad seni, kuni tehakse poliitiline otsus," ütles Lindfors.
Gasum on Venemaalt veeldatud maagaasi ostnud alates 2018. aasta algusest. | Gasum peab kehtiva lepingu tõttu jätkama Vene veeldatud maagaasi tarnimist | https://www.err.ee/1608720724/gasum-peab-kehtiva-lepingu-tottu-jatkama-vene-veeldatud-maagaasi-tarnimist | Soome riigi gaasifirma Gasum jätkab veeldatud maagaasi importimist Venemaalt, firma tarnib kehtiva lepingu tõttu iga kuu umbes 2,5 tankeritäit Venemaalt pärit veeldatud maagaasi. |
"Maarit Leijon elab ja kirjutab Soomes" on ainus info, mida jutukogu "Musträstas" autor on kogumiku koostaja ja tõlkija Arvi Nikkarevi sõnul soovinud avaldada. Nõnda ongi üks võimalus läheneda sellele kogumikule kui teatud tüüpi mustale kastile, mille tööpõhimõtted jäävad lugejale tundmatuks.
Muidugi võib Soome ulme olla juba üldise ettekujutusena lugeja jaoks olemas. Näiteks on just Nikkarevi tänuväärsel algatusel eesti keeles tõlkena olemas omal maal üsna tuntud Pasi Ilmari Jääskeläineni ja Johanna Sinisalo lühilood. Eraldi tasub mainida veel Magdalena Hai väga stiilset juttu "Vaskmõrsja", mille tõlge sai 2015. aastal Eesti lugejatelt Stalkeri auhinna.
Kui proovida läheneda selle kogumiku juttudele tunnetuslikult, siis on kohe nende kõigi juures märgata erilist olemuslikku süngust. Kuigi kõik viis lugu on kujult üsna erinevad, ei jäta see õhkkond neist ühtegi maha – võiks öelda, et tegemist on viies erinevas vormis esitatud õuduslugudega.
1. Südametu
Natuke aega pärast ühe kuulsa egüptoloogi surma pööravad 19. sajandi lõpu vaikse linnaelu segamini kaks noort ja ilusat Poola päritolu härrasmeest, kes hakkavad piirama värsket lesknaist ja tolle intelligentset, aga haige jala tõttu kannatavat tütart. Samal ajal algavad linnas öised mõrvad.
Tegemist on heale teadusajaloolisele pinnale (19. sajandi egüptoloogiahuvi plahvatuslik tõus) asetatud fantaasia-müsteeriumiga. Pisut on siin tunda seda, et tegemist on autori debüütlooga, sest kuigi mõistatuse vajalikud elemendid esitatakse loo käigus oskuslikult, et need kõik lõpus kokku viia, jääb teekond punktist A punkti B kohati lohisema.
2. Öö
Neli inimest on kohtunud, et erinevatel põhjustel üheskoos enesetapp sooritada. Olles sellega algust teinud, satuvad nad aga mingi veidra nägemuse sisse.
See lugu on eelnevast hästi erinev – kuigi ka siin on selge teaduslik element (seekord matemaatiline), on kandev teema hoopis sümbolism või ehk isegi schopenhauerlik küsimus tahtest ja kujutlusest. Sellist suurt mõtet ei kanna lugu siin küll päris täielikult ära, aga juba selle motiivi ette võtmine peaks kiitust pälvima.
3. Must vürst
Alternatiivajaloolisel Venemaal olid muistsed varjaagid ja russid üliinimlikult tugevad ja pikaealised olendid. Tänapäevases maailmas on need tihti juba mitmesaja-aastased tegelased ajaloost aga ajast maha jäänud ja elavad vaid minevikumälestustes. Erinevate asjaolude kokkulangemisel satub nende juurde üks inimesest arst, kes hakkab kangestunud süsteemi raputama.
Musta vürsti lugu on selgelt kogumiku parim. Seda võib lugeda kui ühte head ulmelugu kättemaksu teemal või siis võib mõelda sellele kui allegoorilisele loole Venemaast ja selle erinevatest valitsejatest viimase tuhande aasta vältel. Autor ilmselgelt armastab ajalugu – see väljendub enamikus kogumiku töödest, aga siin on selle mõtte ja teostuse võimsus kõige paremini tasakaalus.
4. Viimane sangar
Peterburis tapetakse Soome-Vene topeltkodakondsusega tütarlaps ja kahtlustatav on Soome tähtsa poliitikategelase tütar. Olukorda saadetakse lahendama välisministeeriumi ekspert Katariina Brask – eriliste võimetega uurija, kes aga oma annete eest maksab unetuse, migreenide ja muude hullemategi hädadega.
See lugu on kirjutatud pigem põhjamaade nüüdiskrimi stiilis kui et ulmeloona. Peategelase erilised võimed ei ole siin loo seisukohast eriti olulised, kuid hinnata tuleb kindlasti autori detailset ja oskuslikku nüüdis-Venemaa kujutamist.
5. Musträstas
Legendaarne 15. sajandi Prantsuse sarimõrvar, vürst Gilles de Rais, kes ka ajalooliselt tapetud laste vere abil tarkade kivi otsis, on siin loos neetud surematusega. Kaks rändrüütlit, kes on nõuks võtnud de Rais tappa, otsivad üles teadjanaise, kes kunagi lapsena on de Rais' käes pääsenud.
Kuigi de Rais on seotud "Sinihabeme" legendiga, on tore näha, et siin ei ole tegemist mitte selle muinasjutu töötlusega, vaid tõsise alkeemia-teemalise ajaloolise fantaasialooga. Põhjalikule ja huvitavale taustale ei jõua lugu ise küll päris järele, kuid ka sellisena on see silmapaistev sooritus.
Kõigi kogumikus toodud lugude puhul torkab silma ühiseid jooni – kõige märkimisväärsemalt peategelaste juures, sest alati on tegemist võimeka naisega, kes on loo toimumismaailmas erinevatel põhjustel pigem tõrjutud ja sunnitud tegutsema ühiskonna äärealadel. Sellest mallist erineb kõige enam lugu "Must vürst" – ning sealne väike variatsioon aitab osaliselt kaasa selle loo paremale meeldejäävusele.
Esile tuleb veel kord tõsta autori igast loost paistvat ilmset armastust ajaloo vastu ja sellega kaasas käivat head detailitunnetust. On selge, et tema kirjutatu on alati ka lugejaskonnale korda läinud – ajakirja Portti iga-aastasel novellivõistlusel on kõik kirjutised tema võrdlemisi napist loomingust kõrgeid kohti pälvinud.
Kõik need elemendid ei pane lugejat küll mõistma "musta kasti" ennast, kuid see polegi vajalik. Autori looming on paljust muust Eestis ilmuvast tõlke- ja omakeelsest ulmekirjandusest selgelt eristuv ning valitud lugudel on meeldivalt ühtlane tugev tase. See laseb loomingul rääkida enda eest ja teeb kogumikust millegi, millega tasub kindlasti lähemalt tutvuda. | Arvustus. Musträstas mustast kastist | https://kultuur.err.ee/1608720709/arvustus-mustrastas-mustast-kastist | Maarit Leijon
"Musträstas"
tõlkinud Arvi Nikkarev
kirjastus Skarabeus
284 lk |
"Maileen on viimasel ajal edukalt mänginud suuremaid ITF-turniire ja on igati ära teeninud võimaluse panna ennast proovile praeguste tennisemaailma tippudega," ütles Tallinn Open WTA 250 direktor Allar Hint. "Loodetavasti saavad meie nooremad mängijad esmakordselt WTA turniiril osalemisega kõva motivatsioonilaengu, mis annab neile edasiseks hooajaks indu juurde."
Lisaks Nuudile osaleb Tallinn Open WTA 250 turniiril veel kolm Eesti mängijat. Kvalifikatsioonist püüab pääsu põhitabelisse Elena Malõgina (WTA 404.), kes teenis turniirile vabapääsme juba juulis, tulles käesoleva aasta Eesti meistriks. Põhiturniiril teevad kaasa Anett Kontaveit (WTA 3.) ja Kaia Kanepi (WTA 32.).
Otse põhiturniirile pääses 21 mängijat, lisaks saavad kuus mängijat põhitabelisse läbi kvalifikatsiooniturniiri. Neljale mängijale antakse vabapääse ja üks mängija saab turniirist osa võtta eriloaga (special exempt). Kokku osaleb Tallinn Open WTA 250 turniiril üksikmängus 32 naistennisisti.
Paarismängud algavad 26. septembril ja sellest võtavad osa 16 naispaari.
Tallinn WTA turniir algab Forus Spordikeskuses kvalifikatsioonimängudega 24. septembril, põhiturniiriga alustatakse 26. septembril. Kontaveit alustab turniiri teisipäeval, Kanepi mänguaeg selgub pärast loosimist. | Nuudi teeb kodusel turniiril WTA debüüdi | https://sport.err.ee/1608720715/nuudi-teeb-kodusel-turniiril-wta-debuudi | Esimest korda Tallinnas peetaval WTA tenniseturniiril teeb sellel tasemel enda debüüdi eestlanna Maileen Nuudi (WTA 641.), kes sai korraldajatelt vabapääsme põhiturniirile. |
Meenub, et 1990. aastatel, kui tekkis palju uusi vabanenud riike ja ka meil oli oma edulugu, olid esialgu samuti Euroopa meistrivõistlused suureks magnetiks korvpallihuvilistele. Ometi järgnes taandareng. 1997. aastal peetud EM-ile jätsid mitmedki tuntud nimed tulemata. Eeskätt NBA-ga käed löönud mängumehed ei olnud enam huvitatud rahvuskoondises kaasa löömast. Leiti ka teisi põhjuseid. Võistlused küll toimusid, ent alati tuli tunnistada, et ikka on keegi puudu ja pole nagu see. Klubikorvpall hakkas domineerima ka Euroopas ja selle mõju on nüüdseks aina suurenenud.
Paraku jättis kommertskorvpalli puudutus tugeva jälje ka seekordsetele sündmustele väljakutel. Suurelt afišeeritud kolm superstaariga võistkonda ei jõudnud isegi poolfinaali, kuigi nad kõik võitsid alagrupid – nii Serbia, Kreeka kui Sloveenia. Veidi kummaline oli, et just NBA tähed kurtsid võistluste tiheda graafiku üle, samas on ju NBA-s teadupärast läbi hooaja väga suur koormus. Eks ilmneski asjaolu, et seal on põhihooaja mängudel siiski oluliselt teine kaal.
18 päeva jooksul 24 võistkonnaga läbiviidav tiitlivõistlus seab paraku võiduihalejatele üpriski karmid nõuded. Eeskätt meeskondlikku lähenemise. Tiitlivõiduni viib üheksamänguline tee. Jõudusid tuleb jagada, arvestades mängu arengu iseloomu, kus põhisõnadeks on saanud agressiivsus ja suur energia.
Luka Doncic Autor/allikas: FIBA
1939. aasta EM-il mängisid kaheksa meeskonda turniirisüsteemis järjest kõik seitse päeva. 1950. aastatel oli veel tavaks viis mängu järjest mängida, 60-ndatel anti puhkepäev kolme mängupäeva järel. On olnud ka tihedamaid kordi, nt 1985, kui NL koondises tuli Euroopa meistriks ka Heino Enden, mängiti kõik viis alagrupimängu järjest ning seejärel olid kohamängud päevaste vahedega. Nagu Enden on märkinud, selliseks raskeks turniiriks valmistutigi spetsiaalselt, et olla pikaks pingutuseks valmis. Ilmar Kullami aegne Eesti koondis oli ka edukas just turniiridel (spartakiaadidel), milleks saadi spetsiaalselt valmistuda.
Nüüd on jõutud selleni, et grupis on puhkepäev kahe mängupäeva järel. Ometi tekitab mängude koguarv siiski erinevaid seisukohti, koormus on paljude arvates liialt piiri peal. Mängu tempo on oluliselt kasvanud, kiirus ja jõulisus hoopis teisel tasemel. Samuti energia, millega panustatakse igasse kohtumisse. Esmalt on see treeneri, kogu kaasatud personali ülesanne. Alahinnata ei saa ka kaasaelajate rolli. Milanos oli hästi näha, et eestlased olid ses osas hästi panustanud. Sisuliselt vallutati hall. Pilt oli võimas, tehti laineid, löödi laulu, skandeeriti, mängijad olid samuti tänulikud.
Eesti korvpallikoondise fännid Autor/allikas: FIBA
Huvitav oli, et vanad korvpalliriigid Kreeka ja Horvaatia ei olnud selles pildis üldse võrreldavad, eriti horvaadid. Kreeklasi oli arvuliselt siiski täitsa olemas, ent Eestigagi mängus kadusid nad pildist. Me olime visuaalselt igati ühtsed ja esil. Meenub aasta 1994, kui Torontos peeti MM ja korralikult mängisid nii Kreeka kui Horvaatia koondised. Nende mängude ajal olid saali tribüünid täidetud vastava riigi lippudega, mida lehvitasid kohalikud rahvuskaaslased. Võidu korral jätkus trall linna tänavatel veel kaua, lipud mootorratastel uljalt lehvimas. Kanadas on ju võimsad eri riikide kogukonnad. Kanada koondise mängu ajal oli asi palju tagasihoidlikum, isegi kohalik ajakirjandus möönis seda. Saigi mõelda, et kui eestlased oleksid pääsenud võistlustele, mis siis oleks Torontos sündinud. Polnud liiast loota, Eesti koondis oli aasta varem tulnud EM-il kuuendaks, viis esimest said aga pääsme MM-ile.
Milanos hinnati eestlaste fännihulka enam kui kolmetuhandeliseks. Riias peetud EM-i alagrupiturniiril oli seitse aastat tagasi isegi 6000. Kui Soome pääses 2014 MM-finaalturniirile, sõitis Hispaaniasse hinnanguliselt koguni 8000 kaasaelajat. Ka seekord oli soomlasi Prahas palju, alati on rohkearvuliselt kohal leedulased. Neile on see tähtis. Oluline ongi hoida alal vaimu, väikerahval veel eriti. Et ka meie suudame! Vahel see õnnestubki.
Nagu turniir näitas, võib ühes mängus palju juhtuda. NBA-s mängitaksegi nelja võiduni, et paremus selgeks saaks. Euroopa meistriks siiski juhuslikult ei saa. Seda näitas viimase paari kümnendi edukaim meeskond – Hispaania! | Märt Ibruse korvpallikommentaar: ühes mängus võib kõike juhtuda | https://sport.err.ee/1608720688/mart-ibruse-korvpallikommentaar-uhes-mangus-voib-koike-juhtuda | Vana Maailm sai uue korvpallimeistri. Suurvõistlus oli seekord tõesti nime vääriline. Olid ootused, oli lootused, olid nimed ja suurimad staarid, samas ka ootamatused ja pettumused. Sisuliselt olid kõik kohal, sest võit oli ahvatlev, viieaastane ootamine oli seda väärt, kirjutab spordiajaloolane Märt Ibrus äsja lõppenud korvpalli Euroopa meistrivõistlustest. |
Lühidokumentaal "Aqui vive gente" uurib Puerto Rico sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, sealhulgas suviseid elektrikatkestusi, tohutuid üüritõuse, luksuslikke uusarendusi ja jõukate välismaallaste maksukohustustest eemalehiilimist.
Räppari uus singel "El Apagon" pärineb tema tänavuselt albumilt "Un Verano Sin Ti", mis on osutunud üliedukaks. Album on praeguseks olnud 11 nädalat Billboardi muusikaedetabelis esikohal. | Bad Bunny avaldas uue singli visuaaliks lühidokumentaali | https://menu.err.ee/1608720658/bad-bunny-avaldas-uue-singli-visuaaliks-luhidokumentaali | Bad Bunny avaldas singli "El Apagon" visuaaliks lühidokumentaali alapealkirjaga "Aqui vive gente". |
Venemaa uuemad rongivagunid suudavad vedada kaheksa tonni rohkem kaupa, kuid jäid ilma vajalikest varuosadest. Augusti lõpus kadus Venemaa raudteelt 10 000 kaubavagunit ja ohus on veel 200 000 vaguni eluiga, hindas rahvusvaheline operaatorifirma National Transport Company (NTC).
Venemaa importis enne sõja puhkemist varuosad välismaalt ja Venemaa firmades pandi need siis kokku. Venemaa ei suuda aga importi asendada, vahendas Railway Supply.
Venemaa Raudtee otsib uusi tarnijaid ja lammutab praegu kaubavaguneid varuosadeks. Plaaniline vagunite remont on praegu sanktsioonide tõttu võimatu. | Varuosade puudumise tõttu võib Venemaa raudteesektor kokku variseda | https://www.err.ee/1608720691/varuosade-puudumise-tottu-voib-venemaa-raudteesektor-kokku-variseda | Raudtee ajakiri Railway Supply kirjutab, et Venemaa raudteesektor on kokkuvarisemise äärel, kuna Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu pole rongivagunite jaoks enam piisavalt varuosasid. |
Eesti segateatevõistkonda kuulusid Gregor Rasva, Liis Kapten, Oskar Hein ja Etriin Etverk. Rasva tuli avavahetusest kuuendal positsioonil ajaga 18.01 ning seejärel suutis Kapten seda positsiooni hoida ajaga 21.08. Heinal kulus oma vahetuses aega 20.43, mille järel jätkas tiim 11. positsioonil. Koondise pesamuna Etverki ajaks mõõdeti 21.52 ja nii toodi segavõistkond üle finišijoone läbi aegade kõrgeimal positsioonil koguajaga 1:21.53.
"Mul on väga hea meel noorte saavutuse üle," ütles Eesti Triatloni saavutusspordi toimkonna juht Marko Albert. "Kõik tiimiliikmed panustasid oma maksimumi lähedase pingutusega ning see andiski kokku nii suurepärase esituse. Olime pikalt väga kõrges mängus sees ning lõppkoht on parim, mis siiani on saavutatud. Olümpiaala ja meie noorte võistkond on Euroopas 12 parema hulgas. See kõlab hästi meie jaoks juba suurepäraselt läinud noorte EM-i lõppakordiks."
Team Euroopas said väljas pool arvestust võistlusel kaasa teha ka eestlased Hanna-Liisa Värik ja Gert Martin Savitsch, kes sooritasid oma vahetused vastavalt aegadega 23.43 ja 21.16.
Euroopa meistritiitli teenis Prantsusmaa ajaga 1:18.17, edestades Suurbritanniat (1:18.59) ja Hispaaniat (1:19.38). | Noorte triatleetide segateatevõistkond sai EM-il läbi aegade parima koha | https://sport.err.ee/1608720565/noorte-triatleetide-segateatevoistkond-sai-em-il-labi-aegade-parima-koha | Prantsusmaal La Baules lõppenud noorte Euroopa meistrivõistlustel, said Eesti triatleedid segateatevõistlusel läbi aegade kõrgeima tulemuse, kui pälvisid 12. koha. |
Hispaania läheb veerandfinaalis vastamisi eelmisel aastal teise koha saanud Horvaatiaga. Hispaania võidutses sel turniiril viimati 2019. aastal.
Holland ja USA, kes võitsid D-alagrupi kvalifikatsiooniringis Suurbritanniat, kohtuvad viimase kaheksa hulgas vastavalt Austraalia ja Itaaliaga.
Viimases veerandfinaalmängus läheb Saksamaa vastamisi Kanadaga.
Davis Cupi veerandfinaalid algavad 22. novembril Hispaanias, Malagas Martin Carpena areenil.
Võistluste korraldajad on enda sõnul "väga uhked" pärast viimast alagrupivooru, hoolimata sellest, et mitmed matšid on lõppenud väga hilja õhtul.
Endine maailma esireket Andy Murray ütles neljapäeval, et matšide mängimine nii hilja õhtul "ei ole professionaalne". | Alcaraz aitas Hispaanial jõuda veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608720616/alcaraz-aitas-hispaanial-jouda-veerandfinaali | Hiljuti maailma esireketiks kerkinud Carlos Alcaraz alistas Davis Cupi turniiril 6:4, 7:6 (1) Soonwoo Kwoni (ATP 74.) ning aitas sellega Hispaanial jõuda veerandfinaali. |
"Ilmselt nad arvavad, et futuuride turg toimib täpselt nagu hetketurg," ütles Federico.
Komisjon tahab langetada kiiresti tõusvaid elektrihindu. Komisjon teeb ettepaneku seada 180 euro juurde megavatt-tunni kohta lagi tuludele, mida teenivad need elektritootjad, kellel on madalad tootmiskulud, ehk näiteks tuulepargid, päikesepargid, tuumaenergia.
"Hinnakujundus futuuride turul sõltub enamasti eeldatavast pakkumise ja nõudluse olukorrast. Seda turgu kasutatakse riskide maandamiseks, aga ka spekuleerimiseks. Erinevalt hetketurust, ei tea investorid, kust nende futuuride turul müüdud energia pärineb. Kauplejad ei tea, kas ülempiir kehtib või mitte," ütles Federico.
"Ülempiiri puhul peab rakendama skeemi, et tõestada, millistest allikatest elekter pärineb. Selle skeemi rakendamine on aga väga keeruline. See võib viia selleni, et investorid müüvad futuuride turul ainult sellist elektrit, millel ülempiiri pole," ütles Federico.
EL-i energiaministrid arutavad komisjoni ettepanekuid 30. septembril. | Ekspert: EL-i 180-eurone kasumilagi kaotab tulevikutehingud | https://www.err.ee/1608720622/ekspert-el-i-180-eurone-kasumilagi-kaotab-tulevikutehingud | Brüssel tegi ettepaneku seada 180 euro juurde megavatt-tunni kohta lagi tuludele, mida teenivad elektritootjad, kellel on madalad tootmiskulud. Konsultatsioonifirma Energy Brainpool analüütiku Tobias Federico sõnul lõpetab see ettepanek tõenäoliselt tulevikutehingud. |
12-võimlejast koosnev võistkond sooritas võistluse raames kolm kava: vabakava, trampetihüpped, akrobaatikaraja hüpped. Delegatsioonijuhi Angeliina Semjonova sõnul esitavad võistluse käigus võistkonnad kavu kordamööda ning pealtvaatajate jaoks on see väga atraktiivne ja kaasahaarav. "TeamGym on sündinud Skandinaavias ning Eesti ja teiste Euroopa riikide osavõtt näitab, et ala areneb ning aastast aastasse kasvab osalevate võistkondade arv. Eesti on ennast tõestanud ning oleme saavutanud taseme, kus suudame pakkuda konkurentsi."
Eestit esindasid TeamGym EM-il Kirill Meinert, Andrei Zaikin, Dmitri Petrogradov, Mikael Liskmann, Mihail Romanov, Aleksandra Kudrjavtseva, Polina Sirjajeva, Evelin Birgitte Ingermann, Adriana Gorbunova, Maria Martõnova ja Serafima Gutman. | Eesti võimlemise segavõistkond teenis juunioride EM-il kuuenda koha | https://sport.err.ee/1608720538/eesti-voimlemise-segavoistkond-teenis-juunioride-em-il-kuuenda-koha | Luksemburgis toimunud TeamGym Euroopa meistrivõistlustel kogus Eesti naiste ja meeste võimlemise segavõistkond 41.275 punkti ning saavutas kokkuvõttes kuuenda koha. Segavõistkondade juunioride Euroopa meistriks krooniti Taani (53.875), kelle järgnesid Rootsi (53.100) ja Suurbritannia (52.600). |
Real läks 18. minutil Rodrygo väravast juhtima. Poolajaks suurendati edu Atletico ees kahele väravale, kui 36. minutil tegi skoori Federico Valverde.
Teise poolaja lõpus suutis Atletico ka ühe tabamuse kirja saada, kui 83. minutil oli täpne Mario Hermoso. Hermoso oli ka see, kes teenis nii 89. kui ka 90+1. minutil kollase kaardi ning pidi seetõttu väljakult lahkuma.
Real on võitnud kõik seni toimunud kuus kohtumist ning neil on kogutud 18 punkti. Barcelona hoiab teist kohta 16 punktiga. Neil on kuuest mängust viis võitu ja üks viik. Madridi Atletico paikneb seitsmendal kohal ning neil on kümme punkti.
Tasub ära märkida, et Real on kuue mänguga löönud 17 väravat ning endale on lastud lüüa kuus. Barcelona on sama mängude arvuga löönud ühe värava rohkem kui Real, kuid endale on lastud lüüa vaid üks värav. | Madridi Real alistas linnarivaali ning jätkab liigas täiseduga | https://sport.err.ee/1608720490/madridi-real-alistas-linnarivaali-ning-jatkab-liigas-taiseduga | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas Madridi Real võõrsil 2:1 Atletico Madridi ning jätkab liigas täiseduga, olles võitnud kõik kuus kohtumist. |
Anastasiadese valitsus töötab selle nimel, et säilitada Küprose ja Kreeka laevandussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, vahendas Politico.
"Kui me kuulaksime Brüsseli bürokraate, siis ei maksaks esimesena kõrgeimat hinda mitte Venemaa, vaid Kreeka, Küprose ja võib-olla Malta laevandussektorid," ütles Anastasiades.
Euroopa Komisjon tahtis varem keelata EL-i lipu all olevatel naftatankeritel vedada Venemaa naftat. Lõpuks otsustas EL Vene naftast järk-järgult loobuda, kuid Euroopa riigid saavad Venemaa naftat edasi viia Indiasse ja Hiinasse, vahendas Politico.
Maailma suurimaid majandusi ühendav riikide ühendus G7 plaanib kehtestada Vene naftale hinnalae. Enamus maailma laevu on kindlustatud ja rahastatud ettevõtete poolt, mis asuvad lääneriikides. USA ja liitlased püüavad seda eelist kasutada sundimaks Venemaad nõustuma nafta hinnalaega. Pole veel selge, kas Kreeka ja Küpros nõustuvad sellise plaaniga. | Küpros lubas laevafirmasid kaitsta Moskva-vastaste sanktsioonide eest | https://www.err.ee/1608720574/kupros-lubas-laevafirmasid-kaitsta-moskva-vastaste-sanktsioonide-eest | Küprose president Nicos Anastasiades ütles, et valitsus kaitseb riigi laevandussektorit Moskva-vastaste sanktsioonide eest. |
Loomulikult tuli leedukas ka Euroopa meistriks. Kogu võistlus kujunes väga kõrgetasemeliseks, sest ka teise koha saanud poolakas Andrzej Piotrowski ületas tulemusega 301,859 km maagilise 300 kilomeetri piiri, vahendab Marathon100.com.
Ükski Eesti jooksja Euroopa meistrivõistlustest osa ei võtnud. Eesti rekord sel samal distantsil on Rait Ratasepa käes, kes on sama ajaga läbinud 245,168 km.
Uue maailmarekordi läbimisel oli Sorokini keskmine kiirus 4,30 minutit kilomeetri kohta. Tiitlivõistlused toimusid 1525 meetri pikkusel rajal, mida leedukas läbis 209 korda. | Leedu jooksja püstitas 24 tunni jooksus uue maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608720436/leedu-jooksja-pustitas-24-tunni-jooksus-uue-maailmarekordi | Sel nädalavahetusel ületas Leedu ultrajooksja Aleksandr Sorokin Veronas toimunud Euroopa meistrivõistlustel 24 tunni jooksu senise tippmargi ligi kümne kilomeetriga. Uus maailmarekord on nüüdsest 319,614 km. Senise tema nimel olnud maailmarekordi 309,399 km ületas ta juba 50 minutit enne võistluse ametlikku lõppu. |
Euroopa riigid leiavad, et Kreml vähendab meelega gaasitarneid. Venemaa tahab, et Euroopa riikide elanikud pöörduksid oma valitsuste vastu ja nõuaksid siis Moskva-vastaste sanktsioonide tühistamist, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste seas kasvab üksmeel, et Kremli strateegia pikemas perspektiivis ebaõnnestub.
"Venemaa käis oma suurima kaardi välja augusti lõpus, kui peatas gaasitarned Nord Stream 1 kaudu. See oli Venemaa suurim trumpkaart, nad panid kõik mängu," ütles energiaekspert Daniel Yergin ajalehele The Wall Street Journal
Analüütikud leiavad, et Ukraina edusammud lahinguväljal ei lase Euroopa riikidel enam kurssi muuta. "Kui lahinguväljal tekib ummikseis, siis nad otsiksid väljapääsu," ütles Londoni King's College'i sõjauuringute professor Lawrence Freedman.
Ukraina sõja tõttu tõusis nafta hind erakordselt kõrgele, Brenti hind jõudis umbes 120 dollarini barreli kohta. Praegu on Brenti hind 91,87 dollarit barreli kohta. Venemaa müüb aga oma naftat suure allahindlusega, Euroopa riigid vähendavad ka maagaasi tarbimist.
Vene rahandusministeerium tahab nüüd, et ministeeriumid kärbiks oma kulusid 10 protsenti võrrelduna varem vastu võetud 2022.–2024. aastate riigieelarve seadusega.
Yergini sõnul kaotas Venemaa oma maine kui usaldusväärse tarnijana, mis ulatus tagasi Nõukogude Liidu aegadesse. "Nad kasutavad nüüd gaasi mitte ainult poliitilise relvana, vaid ka sõjarelvana," ütles Yergin.
"Kuna EL-i riigid võtavad kasutusele meetmeid tarbijate ja ettevõtete kaitsmiseks, siis ma ei näe tulemas sotsiaalseid rahutusi, mis sunniks valitsusi Putinile järele andma," ütles Itaalia endine diplomaat Stefano Stefanini. | WSJ: Venemaa gaasirelv muutub üha nõrgemaks | https://www.err.ee/1608720478/wsj-venemaa-gaasirelv-muutub-uha-norgemaks | Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et gaasihinnad langevad ja pikemas perspektiivis Moskva energiasõda Euroopa riikide vastu ebaõnnestub, Venemaa finantsiline olukord läheb aga üha halvemaks. |
Allenil on hetkel käsil 50-s film, mille stseene võetakse üles Pariisis ning mis tuleb täielikult prantsusekeelne. Sellega seoses andis Allen intervjuu Hispaania ajalehele La Vanguardia, kus mainis, et kavatseb filmide tegemise lõpetada ning keskenduda viimastel eluaastatel hoopis kirjutamisele.
Allen tutvustas, et tema uus ja ühtlasi ka viimane film saab olema sarnane 2005. aastal ilmunud linateosele "Match Point". Ta lisas, et tegemist on dramaatilise, põneva ja kurjakuulutava filmiga.
Allen andis hiljuti välja oma viienda huumorikogumiku "Zero Gravity", mis ilmub 27. septembril ka Hispaanias.
Oma karjääri jooksul on Allen võitnud kümme BAFTA auhinda, neli Oscarit ja kaks Kuldgloobust. | Woody Allen lõpetab filmide tegemise | https://kultuur.err.ee/1608720427/woody-allen-lopetab-filmide-tegemise | Woody Allen teatas intervjuus Hispaania väljaandele, et paneb ameti maha ja lõpetab filmide tegemise. |
Kui inimene jääb haigeks, siis soovib ta saada ravi ja sellega kaasnevat. Nõudlus arstiabi ja parema tervise järele on lõpmatu ning maailmas on seda reguleeritud üldiselt kahte moodi: ameeriklased reguleerivad seda rahaga ja eurooplased järjekordadega. Sellist süsteemi, kus lõpmatu nõudlusega, kuid piiratud pakkumisega teenuse kättesaadavus oleks tagatud nii, et kõik oleks õnnelikud, ei ole kahjuks olemas.
Meenutades ajalugu, siis sõnasse "ravikindlustus" on sisse kirjutatud kaks vastandlikku poolt: "ravi" ja "kindlustus". Kui valida "ravi", siis saaks arutada universaalse ravi kindlustuse üle, kui aga jätkata Eestis aastaid kehtinud "ravi kindlustuse" printsiibiga, siis iga ravi sooviv inimene peaks olema kindlustatud, mis tähendab, et tema eest peaks ravikindlustuse eelarvesse laekuma ravikindlustusmaksed.
Vaadates Eesti arve – kindlustatud inimesi 1 273 743 (31.12.2022) ja haigekassa tulud 1 931 195 eurot (2021 tegelik), siis sellise eelarve saamiseks panustab iga kindlustatu ja kindlustusega võrdsustatud inimene koos riigieelarvest laekuvaga - umbes 1500 eurot aastas ehk 125 eurot kuus. (2022. aastal oli sotsiaalmaksu miinimum 192,72 EUR kuus).
Eestis on töötavaid kindlustatud inimesi 637 336 (50,1 protsenti) ja kindlustusega võrdustatud isikuid 636 407 (49,9 protsenti). Arvestades olukorda, et kindlustusega võrdsustatud isikud ise ravikindlustuse eelarvesse ei panusta (välja arvatud mittetöötavate pensionäride eest riigieelarvest laekuv), siis oleks ravikindlustusmaksu minimaalne summa 215 eurot kuus.
Universaalkindlustuse mõte on selles, et tervishoiuteenused oleksid kättesaadavad kõikidele inimestele, kui nende järele tekib vajadus. Kui kindlustamata isikud on umbes 100 000 (hinnanguline number) ning kui rääkida ravi kindlustuse kontekstis, siis peaks universaalse ravikindlustuse idee jaoks leidma raha suurusjärgus 230 miljonit eurot aastas.
Praxise ravikindlustuskaitse uuringu (2018) alusel on praegust väga keeruliseks aetud süsteemi parandades võimalik ravikindlustussüsteemi katvust suurendada 1 protsendi võrra. Samuti on muutunud töövormid ning töösuhted, lapsekingades on tööandja ja eraisiku isikliku kindlustuse võimalused ning puuduvad näiteks ametiühingute või suurorganisatsioonide (nt Eesti Kunstnike Liit) võimalused oma liikmeid ise kindlustada.
Ravikindlustuse teemaline debatt ei tohiks olla pelgalt maksudebatt, et kes rohkem ja kes vähem peaks makse maksma, vaid see võiks minna sisuliseks: kes vastutab inimese tervise eest, kas regulaarsed tervisekontrollid on mõistlik investeering oma tervisesse ning kas arsti poolt inimesele antud nõuanded on soovituslikud või tuleb neid järgida.
Samuti oleksid vajalikud arutelud tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja teenuste paiknemise osas ning ravimite ja abivahendite kompenseerimise osas. Põhiküsimus peab olema, milline süsteem tagab meile kõige tervema inimese, ja juhul kui inimene haigestub, siis kuidas teha nii, et ta saaks kõige kiiremini terveks ja oma elu juurde tagasi. Head arutelu! | Eero Merilind: ravikindlustuse dilemmad | https://www.err.ee/1608720421/eero-merilind-ravikindlustuse-dilemmad | Ravikindlustuse teemaline debatt ei tohiks olla pelgalt maksudebatt, et kes rohkem ja kes vähem peaks makse maksma, vaid see võiks minna sisuliseks: kes vastutab inimese tervise eest, kirjutab Eero Merilind. |
Esimest hooaega TCR-autoga sõitnud 16-aastane Volt tuli Vallelungas laupäeval kolmandaks ja pühapäeval teiseks. Hooaja kokkuvõttes sai Honda Civic FK7 roolis olnud Volt 241 punktiga ülimalt konkurentsirohkes sarjas neljanda koha, kuid kuni 25-aastaste sportlaste arvestuses oli ta parim.
Volt pani edukale nädalavahetusele aluse kvalifikatsiooni kolmanda ajaga. Sõitudes polnud päris võimatu ka esimeseks tõusmine, aga see nõudnuks ideaalset sooritust ja õnne.
"Laupäevane sõit oli raskem kui teine," rääkis Volt. "Rehvid kadusid kiirelt alt ära ja minu ees startijad olid kvalifikatsioonis üle poole sekundi eest ära. Nad olid ikka kiired."
Esimeses sõidus edestasid Volti hollandlane Niels Langeveld ja itaallane Nicola Baldan. Langeveldile jäi ta alla 3,385 ja Baldanile 2,104 sekundiga.
Teises sõidus pöörati kvalifikatsiooni esikaheksa ringi ja Volt läks rajale kuuendana. Esimesed ringid õnnestusid hästi, kuna eestlane tõusis esikolmikusse. Seejärel jäi Volt Carlo Tamburini hiljaks jäänud pidurduse tõttu karpi ja langes viiendaks.
Sõidu teises pooles kasutas Volt ära eessõitjate seas tekkinud segaduse, mis lõppes teisel positsioonil olnud hispaanlase Ruben Fernandezi välja rammimisega ning tõusis teiseks. Võit läks hispaanlasele Felipe Fernandezile, Volt kaotas talle 0,924 sekundiga. Eestlast jälitanud Denis Babuin lõpetas küll kolmandana, aga äsja mainitud avarii põhjustamise eest saadud kümnesekundiline karistus langetas Babunini üheksandaks.
"Üritasin oodata hetki, kus saan rünnata ja midagi korda saata. Kui sain teiseks, oli sõit üsna kontrolli all. Eks Babuin hakkas vaikselt kogu aeg järgi tulema, aga tõsise ohu kaugusel polnud ta minu arust kordagi. Närvis eriti polnud, üritasin oma sõitu sõita," meenutas Volt.
"Hooaja kokkuvõttes oleksin soovinud esikolmikusse jõuda, aga see läks Imolas peetud eelviimase etapi nahka. See on mootorisport. Aga üldiselt olen rahul. Näiteks viimasel etapil läks kõik nii nagu pidi minema. Oleks tahtnud võita, aga see jäi ikkagi liiga kaugele," lisas ta.
Viimase etapiga jäi rahule ka 20-aastane Mattias Vahtel, kes sai laupäeval kaheksanda ja pühapäeval kuuenda koha. Kvalifikatsioonis näitas ta kümnendat aega.
"Lõpetasime hooaja positiivse noodiga. Autol oli 30 lisakilo, mis tegi olukorra natuke raskemaks. Kindlasti oleks saanud veel paremini, aga olen rahul. Stardid olid väga vinged, tõusin mõlemal korral kolm-neli kohta," ütles Vahtel.
"Teises sõidus oli võimalus ka poodiumile pääseda. Babuin lükkas mu raja mustale osale ning rehvid olid kahe ringi jooksul vana rehvipuru täis ja libedad. Kui rehvid uuesti tööle sain, olid ees ja taga kõik sama kiired," lisas ta.
Hooaja kokkuvõtte lõpetas Vahtel 168 punktiga 11. positsioonil, alla 25-aastaste arvestuses tuli eestlane teiseks. "Minu selle nädalavahetuse eesmärk oli U-25 kokkuvõttes poodiumile tõusta ja sain sellega hakkama. Hooaja algus oli raske, ei saanud korralikult käima. Poole hooaja pealt hakkas kiirust juurde tulema," sõnas ta.
Antti Rammo oli Vallelungas sunnitud esimese sõidu katkestama. Teises sõidus hoidis ta viimaste ringideni kaheksandat kohta, kuni prantslane Sylvain Pussier kurvis Rammo rajalt välja sõitis. Seega tuli leppida 16. kohaga.
"Esimese sõidu lõpetas õnnetus. Pidurdusel blokeerusid auto rattad nii, et seinasõitu polnud võimalik vältida. Mis selle põhjustas, ei oska veel öelda. Tavaliselt nii ei juhtu. Teises sõidus tuli kaasvõistleja mulle tagant külje pealt niimoodi sisse, et auto tegi spin 'i. Kusjuures intsident juhtus samas kurvis mis laupäevalgi," rääkis Rammo.
39-aastane Rammo lõpetas TCR Itaalia meistrivõistluste debüüthooaja kokkuvõttes 109 punkti ja 13. kohaga.
"Kõikidest sõitudest umbes pooled katkestasin või oli mingi õnnetus, viga või rehvipurunemine. Punktisumma tähendab mulle üsna vähe. Kui vaadata kiirust ja seda, et minu jaoks olid rajad, kogu klass ja formaat uus, siis jään kindlasti rahule. Konkurentsi arvestades oli soliidne hooaeg," tõdes Rammo.
Itaalia meistrivõistluste tšempioniks krooniti 381 punkti kogunud Niels Langeveld. Itaallane Salvatore Tavano jäi talle alla 12 ja Denis Babuin 108 punktiga. | 16-aastane Ruben Volt krooniti noorte seas Itaalia meistriks | https://sport.err.ee/1608720394/16-aastane-ruben-volt-krooniti-noorte-seas-itaalia-meistriks | Vallelunga ringrajal peetud TCR-klassi kereautode Itaalia meistrivõistluste viimasel etapil kindlustas Eesti meeskonnas sõitev Ruben Volt (ALM Motorsport) U-25 arvestuses meistritiitli. |
Sellesse tabelisse lisandusid Lajalile Prantsusmaal Bagneres-de-Bigorre'is toimunud karjääri tähtsaima ITF-turniiri punktid, kus eestlane jõudis finaali. Nimelt tulevad ITF-turniiri punktid tabelisse nädalase viitega. Edetabeli liidrina jätkab 19-aastane Carlos Alcaraz.
Kaia Kanepi säilitas oma positsiooni ning tema jätkab naiste edetabelis 32. kohal. Maileen Nuudi (WTA 641.) kerkis edetabelis 35 kohta ning tõusis samuti oma karjääri kõrgeimale positsioonile. Maria Lota Kaul on edetabelis 731. kohal. Naiste maailma edetabelis hoiab esikohta Iga Swiatek.
Daniil Glinka langes kahe koha võrra ning tema paikneb 738. kohal. | Lajal tõusis maailma edetabelis esimest korda 500 hulka | https://sport.err.ee/1608720382/lajal-tousis-maailma-edetabelis-esimest-korda-500-hulka | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Mark Lajal (ATP 479.) esimest korda 500 parema hulka. Anett Kontaveit jätkab naiste edetabelis kolmandal kohal. |
Itaalia ajaleht La Repubblica teatas hiljuti, et Prantsusmaa saatis Itaalia võimudele kirja. Selles teavitas Pariis võimalikust elektrienergia ekspordi piiramisest. Itaalia energiaministeeriumi pressiesindaja kinnitas La Repubblica väiteid, vahendas Bloomberg.
Prantsusmaa lubas laupäeval jätkata elektrienergia eksporti Itaaliasse.
"Prantsusmaa kinnitab oma pühendumust vastastikusele solidaarsusele gaasi ja elektri osas kõigi meie Euroopa naabritega. Täielikult toimivad elektriühendused on kollektiivse varustuskindluse prioriteet," teatas Prantsuse keskkonnaministeerium.
Eelmise nädala alguses teatas Prantsusmaa riiklik võrguoperaator RTE, et äärmuslikus olukorras võib tekkida vajadus, kus riik peatab ühendused Itaalia ja Suurbritanniaga, mis lõpetaks ka elektriekspordi. RTE hoiatas, et talveperioodil võib riiki tabada elektripuudus ja kutsus ettevõtteid üles vähendama oma energiatarbimist.
Prantsuse tuumaenergiafirma Electricite de France SA (EDF) pressiesindaja ütles samuti, et sellist kirja pole Itaalia võimudele saadetud. RTE enamusosanik on EDF.
Prantsusmaal on 56 tuumareaktorit, kuid nende hooldustööd vähendasid hiljuti riigi elektritootmist mitme aasta madalaimale tasemele. Prantsusmaa ostab nüüd elektrit teistest Euroopa riikidest. | Prantsusmaa lubas jätkata elektrienergia eksporti Itaaliasse | https://www.err.ee/1608720379/prantsusmaa-lubas-jatkata-elektrienergia-eksporti-itaaliasse | Prantsusmaa võimud teatasid laupäeval, et Pariis ei kaalu elektrienergia ekspordi piiramist Itaaliasse. Itaalia meedias levisid varem väited, et Pariis võib piirata elektritarneid Itaaliasse. |
Euroopa Keskpanga järgmisel istungil on oodata järjekordset olulist intressitõusu. Kuid Nageli sõnul tuleb jätkata intressimäärade tõstmisega ka pärast seda.
"Edasine väljavaade praegusest perspektiivist on, et inflatsioonimäärad lähevad veelgi kõrgemale," ütles Nagel Frankfurdis Bundesbanki avatud uste päeval.
Tema hinnangul peaksid rahandusasutused jääma intressimäärade tõusus järjekindlaks vähemalt selle aasta lõpuni. "Mitte ainult oktoobris," sõnas ta.
Nagel lisas, et kui inflatsioon lähitulevikus ei alane, ei ole intressitõusudele alternatiive.
Euroopa Keskpanga järgmine intressinõupidamine on kavandatud 27. oktoobrile, selle aasta viimane intressinõupidamine toimub 15. detsembril. Võitluses eskaleeruva inflatsiooniga algatas EKP juulis intressimäärade pöörde ja tõstis baasintresse esimest korda pärast 2011. aastat. Veidi üle nädala tagasi tekib keskpank teise intressitõusu.
Intressimäärade tõstmise põhjustab rekordkõrgele, Euroopas keskmisena 9,1 protsendile kerkinud inflatsioonimäär. Eriti kõrge on inflatsioon Balti riikides. EKP eesmärk on hoida inflatsioon eurotsooni keskmisena neli korda madalamal ehk kahel protsendil.
Ka teised Euroopa Keskpanga juhtivad liikmed ootavad lähikuudel intressimäärade edasist tõstmist. EKP peaökonomist Philip Lane ütles Iiri ringhäälingule RTE, et eeldab, et EKP järgmised intressimäärade kohtumised sel aastal ja järgmise aasta alguses ei ole selle etapi lõpp, kus intressimäärad normaalsele tasemele tõstetakse.
Intressimäärade tõusud toovad kaasa kõikide muude intressimäärade kallinemise, sh kallinevad märgatavalt näiteks inimeste kodulaenu ja autoliisingute tagasimaksed. | Bundesbanki juht nõuab intressimäärade edasist tõstmist | https://www.err.ee/1608720355/bundesbanki-juht-nouab-intressimaarade-edasist-tostmist | Saksa keskpanga juht Joachim Nageli sõnul olid Euroopa Keskpanga (EKP) kaks viimast intressimäärade tõstmist alles algus ning eurotsooni kõrge inflatsiooni tõttu on vaja intressimäärasid veelgi tõsta ja seda vähemalt selle aasta lõpuni. Selle tõttu kallinevad märgatavalt näiteks inimeste kodulaenu ja autoliisingute tagasimaksed. |
"Hinnad tõusevad hüppeliselt, see on suurim oht majanduskasvule, see õõnestab meie majandust. Kuid me ei saa inflatsiooni vastu võidelda laenatud rahaga, nagu tegime pandeemia ajal," ütles Lindner.
Saksamaa tarbijahinnaindeks tõusis augustis 8,8 protsenti, riigis tõuseb kiiresti elektri hind. Bundesbanki juht Joachim Nagel on korduvalt hoiatanud, et inflatsioon võib sel aastal kiireneda kahekohalise numbrini. Nagel hoiatas, et Saksamaad ootab ees "karm talv".
Berliin on lubanud aga kulutada 100 miljardit eurot, et kaitsta majapidamisi ja ettevõtteid kiiresti tõusvate hindade eest. Lindner tahab aga, et Saksamaa naaseks eelarvedistsipliini juurde, vahendas Bloomberg.
"Inflatsiooniga võitlemine on alati seotud majanduskasvu aeglustumisega, kui see on hind, mida peab maksma inflatsiooni peatamisel," ütles Lindner.
"Mida me saame teha, on kaitsta ettevõtteid ja majapidamisi, peame leevendama inimeste sotsiaalseid raskusi. Keegi ei tohi talvel külma jääda ega rahapuuduse tõttu jääda nälga. Kuid me ei saa teha tööd laenatud rahaga," lisas Lindner.
Christian Lindner on Saksamaa vabade liberaalide (FDP) juht. | Lindner: Saksamaa majandust ohustab kõige rohkem kiire inflatsioon | https://www.err.ee/1608720349/lindner-saksamaa-majandust-ohustab-koige-rohkem-kiire-inflatsioon | Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles pühapäeval avalik-õiguslikule ringhäälingule ARD antud intervjuus, et tarbijahindade tõus ohustab kõige rohkem Saksamaa majandust. |
Rahandusministeerium ning riigihalduse ministri vastutusalas tegutsev kohanimenõukogu on mitmel korral juhtinud Narva linnavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Narva linnas asuvad tänavad, mille kohanimed on vastuolus kohanimeseadusega ning mis tuleks seetõttu ära muuta.
"Hoolimata mitmetest meiepoolsetest tähelepanu juhtimistest probleemsetele tänavanimedele, on Ancis Daumani ning Albert-August Tiimanni tänavanimed kahjuks endiselt muutmata," kirjutas riigihalduse minister Riina Solman Narva linnapea Katri Raikile.
Solman selgitas, et tulenevalt olukorrast, kus Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni iseseisva Ukraina riigi vastu, on Eesti riigile sümboolse tähtsusega eemaldada Eestis võimalikult kiireloomuliselt käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonide ja kuritegevusega seotud olnud isikute pühendusnimed ja muud kohanimed, mis on selgelt vastuolus Eesti aja- ja kultuurilooga. See tähendab, et kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega.
Rahandusministeeriumi hinnangul on lisaks Ancis Daumani ning AlbertAugust Tiimanni tänavatele kohanimeseadusega vastuolus veel viis ehk kokku seitse Narva linnas asuvate tänavate nimed: Aleksei Juhhanovi tänav, Arsenti Bastrakovi tänav, Igor Grafovi tänav, Mihhail Gorbatši tänav ja 26. juuli tänav.
Solman palub Narva linnavalitsust esimesel võimalusel päevakorda võtta eelpool mainitud kohanimede asendamise Eesti aja- ja kultuurilooga sobivate kohanimedega.
"Lisaks tuletame meelde, et tulenevalt kohanimeseaduse on kohanimemääraja kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul kohanimeseaduses mainitud asjaoludest ehk kohanime seadusevastasusest teada saamisest arvates. Sellest tulenevalt palume kahe nädala jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest tagasisidet, kuidas on plaanis eelpool nimetatud tänavanimede muutmisega edasi liikuda," kirjutas Solman. | Solman nõuab seitsme Narva tänavanime kiiret muutmist | https://www.err.ee/1608720337/solman-nouab-seitsme-narva-tanavanime-kiiret-muutmist | Riigihalduse minister Riina Solman andis Narva linnavalitsusele kaks nädalat aega vastamaks, millal asendatakse Eesti aja- ja kultuurilooga vastuolus olevad seitse tänavanime Narvas. |
"Pandeemia on möödas, meil on endiselt probleeme koroonaviirusega. Teeme selle kallal ikka veel palju tööd. See pandeemia aga on möödas," ütles Biden.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles eelmisel nädalal samuti, et pandeemia lõpp on lähedal.
"Eelmisel nädalal oli iganädalaste viirusest põhjustatud surmajuhtumite arv madalaim alates 2020. aasta märtsist. Me pole kunagi olnud paremas olukorras. Me pole veel kohal, kuid lõpp paistab," ütles Ghebreyesus.
USA Johns Hopkins University ülikooli andmed näitavad, et viimase kahe nädala jooksul registreeriti iga päev umbes 65 000 uut koroonajuhtu. USA võimude andmetel püsib viiruse levik ja sellest tingitud surmajuhtumite arv stabiilsena, vahendas CNN.
Biden ütles, et pole veel teinud "kindlat otsust", kas ta kandideerib 2024. aastal tagasi presidendiks. Siiski lisas Biden, et "kavatseb" kandideerida.
Bideni administratsiooni kõrgemad ametnikud on varem väitnud, et Biden plaanib uuesti kandideerida.
"Minu plaan, nagu alguses ütlesin, on see, et kandideerin uuesti. Kuid see on lihtsalt plaan. Aga kas see on kindel otsus, et uuesti kandideerin? Seda tuleb veel näha," ütles Biden.
Biden kommenteeris ka endise presidendi Donald Trumpi kodu läbiotsimist. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijad otsisid Trumpi Florida kodu läbi 8. augustil. Kohtudokumentide kohaselt viis FBI Trumpi kodust minema enam kui 11 000 dokumenti ja fotot. Bideni sõnul ei taha ta sekkuda justiitsministeeriumi võimalikesse tegevustesse.
"Ma ei ole küsinud üksikasju, mis puudutavad neid dokumente, sest ma ei taha sekkuda sellesse, kas justiitsministeerium peaks teatud toimingutega edasi liikuma või seda mitte tegema," ütles Biden.
Biden kinnitas taaskord, et USA astub Taiwani kaitseks välja, kui seda peaks ründama Hiina.
"Jah," vastas president kui telekanal CBS küsis temalt Taiwani kaitsmise kohta. | Joe Biden: koroonaviiruse pandeemia on läbi | https://www.err.ee/1608720328/joe-biden-koroonaviiruse-pandeemia-on-labi | USA president Joe Biden ütles telekanali CBS saates "60 minutit", et pandeemia on möödas, kuid koroonaviirus tekitab riigis endiselt probleeme. |
Euroopa Komisjon tegi julge otsuse. Ungarile peatati ligi 7,5 miljardi euro ehk 65 protsendi Euroopa Liidu eelarvevahendite välja maksmine. Esialgu on tegemist veel ettepanekuga, mida arutatakse ilmselt oktoobri teises pooles toimuval Euroopa Ülemkogul. Ka komisjon nentis, et Ungaril on võimalik raha kätte saada, kui tehakse reforme 17 valdkonnas. Nende tähtajaks on Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Johannes Hahni sõnul 19. november.
"Komisjon jälgib nüüd olukorda. Ungari on täielikult pühendunud komisjoni informeerimisele muudatuste elluviimisest 19. novembriks, mis on ka meie ettepanekus välja toodud. Siis hindame olukorda uuesti ja tegutseme vastavalt," sõnas Hahn.
Kuid sisuliselt on see ilmselt uue ajastu algus Ungari peaministri Viktor Orbani ja ülejäänud Euroopa Liidu suhetes. Kui varem võis see kõik näida kui Orbani ja Brüsseli ning mõne Lääne-Euroopa riigi omavaheline nägelus, siis Ukraina sõda on olukorda muutnud. Kuivõrd ka Poola valitsus on Orbanist teise tee valinud, siis on riik kapseldumas.
Kuid Orban seda ei karda, sest on viimase poole aasta jooksul Venemaa- vastastes sanktsioonides korduvalt soleerinud. Veel mõni nädal tagasi ähvardas ta sanktsioonid pikendamata jätta, sest soovis paari oligarhi nimekirjast eemaldamist.
Poole aasta pärast on tal see võimalus uuesti ning see kõlbab Euroopa Liidu raha väljapressimiseks ideaalselt. Eelmisel nädala Serbiat külastades nimetas ta praeguseid sanktsioone Lääne-Euroopa leiutiseks.
"On lihtne luua sanktsioone Pariisis, Brüsselis ja isegi Berliinis, aga me oleme sanktsioneeritud riigile ehk Venemaale lähemal. Kes iganes on lähemal, see kannatab rohkem ja ei ole üllatav, et Ungari seisukohad erinevad radikaalselt Brüsseli seisukohtadest. Meie vahe on ca 2000 kilomeetrit," sõnas Orban.
Sellega unustas Orban endale üsna sobivalt ära, et riigid, kes Venemaale veel lähemal on, soovivad veelgi karmimaid sanktsioone. Samas sõnavõtus vihjas Orban, et sanktsioonid tuleks kaotada. Seega võib juba üsna lähemas tulevikus koita hetk, kus Orban peab just eelkõige sanktsioonide poliitikas minema vastuollu mitte Brüsseli, vaid kõigi teiste idapoolsemate pealinnadega. | ERR Brüsselis: Ungari vastasseis ülejäänud EL-iga on jõudmas uude ajajärku | https://www.err.ee/1608720325/err-brusselis-ungari-vastasseis-ulejaanud-el-iga-on-joudmas-uude-ajajarku | Euroopa Komisjoni ettepanekuga võib Ungari jääda ilma 7,5 miljardist eurost Euroopa Liidu eelarverahast. See võib mõjutada peaminister Viktor Orbani otsuseid ka Eestile olulistes teemades. |
Euroopa Autotootjate Liit teatas reedel, et pärast 13 kuud kestnud langust tõusis uute autode müük Euroopas. Augustis registreeriti Euroopas 650 000 uut autot, aastataguse ajaga võrreldes on seda 4,4 protsenti enam. See jääb siiski pandeemiaeelsele müügile alla.
"Tuntav osa neid autosid on tellitud eelmise aasta sügisel, lihtsalt nüüd on tulemas. Kiibikriis on enam-vähem lahendatud. Sisepõlemismootoriga autosid võiks toota rohkem ja rohkem, aga teiselt poolt tuleb Euroopas ju ette CO2 kvoot," ütles Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat.
Tootja jaoks tähendab see, et Euroopa Liit seob sisepõlemismootoriga autode tootmise sisuliselt elektriautode tootmisega. Sillat selgitas, et aastaks 2030 peavad kuni pooled uued autod olema elektriautod.
"Headel aastatel on müüdud Euroopas 16 miljonit uut sõiduautot. Viimase paari aasta tase on olnud 13 miljoni peal. Nõudlus on tegelikult olnud, kogu aeg on olnud autosid vajaka. Neid nüüd vähehaaval tuleb, aga nüüd see vajakajäämine tõenäoliselt mõnevõrra suureneb elektriautodega, mille akusid ei suudeta vajalikus mahus täna veel toota."
Siiski vähemalt lähikuudel autotootjate taastumine tõenäoliselt jätkub ja seda tänu varem esitatud tellimustele.
"Eelmine talv energiahinnad lõid lõpuks sisse, aga oli lootus, et see läheb kohe mööda. Tellimuste laekumine eelmisel talvel ei olnud häiritud. Täna tellimusi natuke vähem, et kalkuleeritakse pikemalt, aga eks ka ooteaeg seab oma piirid."
Sillat hindas, et järgmise viie aastaga selgub, kas akude tootmine jõuab nõudlusele järele. Kuid akude toormaterjalide puudus on tõenäoline. Uute autode müük võibki tulevikus olla väiksem, kui üha enam noori loobuvad auto ostmisest.
"See ongi tänase päeva trend. See on kokkuhoid, et ma kasutan olemasolevaid lahendusi, et ma ei too uut autot juurde maailma. Ma kasutan ära ühistranspordi ja võimalused, mis on tekkinud – tõukerattad, jalgrattad või käin rohkem jala. Loomulikult see ei lahenda kõigile probleemi."
Kui autotootjad üritavad elektriautosid müüa pigem jõukamale kliendile, siis Sillat hindab, et sisepõlemismootoriga autod ei tohiks kõigele vaatamata oluliselt kallimaks minna. | Autotootjad on kiibipuudusest taastunud | https://www.err.ee/1608720319/autotootjad-on-kiibipuudusest-taastunud | Mikrokiipe on taas autotootjatele piisavas mahus saada, mistõttu tõusis augustis Euroopas uute autode müük. Pikemas vaates ohustab autotootjaid akude puudus. |
"Isadest ja poegadest" ("Of Fathers and Sons")
22. jaanuar kell 22:30
Saksamaal paguluses elava Süüria kineasti Talal Derki film viib režissööri kodumaale, kus tal õnnestus võita islamiradikalistliku perekonna usaldus. Film jälgib kaks aastat perekonna argielu, keskendudes lastele ja nende suhetele isaga, kelle ainus unistus on islamikalifaadi kehtestamine. Filmi on tunnustatud mitmetel festivalidel, 2018. a Sundance'i filmifestivalil võitis maailmakino kategoorias žürii peapreemia.
"Õnnelik talv" ("Happy Winter")
23. jaanuar kell 20:00
Mitmetel festivalidel pärjatud Itaalia režissööri Giovanni Totaro filmi tegevus toimub Palermos, kus Mondello randa püstitakse igal aastal sadu suvitusonne, kuhu suvitajad saaksid põgeneda oma probleemide ja viimastel aastatel Itaaliat tabanud majandusliku surutise eest.
Selles kunstlikus mikrokosmoses püüavad suvitajad elult viimast võtta, kohalikud teenindajad aga mõtlevad vaid sellele, kuidas neilt võimalikult palju raha välja meelitada, et eelolev talvehooaeg kuidagi üle elada. Kõik ootavad ühiselt südasuviseid pidustusi koos korraliku karaokepeoga, et korrakski oma mured unustada.
"BIG - kuulsuse tipul" ("Big Time")
24. jaanuar kell 20:00
The Wall Street Journal on nimetanud taani arhitekti Bjarke Ingelsit arhitektuuri suurimaks staariks ja Time Magazine lugenud ta saja kõige mõjukama inimese hulka. Film võtab vaatluse alla viis aastat arhitekti ja tema firma Bjarke Ingels Group (BIG) elust (2011-2016), mil ta maadleb oma seni suurima projektiga, lõputute kompromisside ning isikliku elu probleemidega.
Sel aastal toimub DocPoint dokumentaalfilmifestival 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini. Loe täpsemalt siit. | ETV2 toob kolmel õhtul DocPointi koju kätte | https://kultuur.err.ee/902683/etv2-toob-kolmel-ohtul-docpointi-koju-katte | 22. kuni 24. jaanuarini saab ETV2 eetris näha eelmise aasta DocPoint dokumentaalfilmifestivalil linastunud filme. Näitamisele tulevad nii festivalidel hinnatud tööd kui ka vähemtuntud pärlid. |
40 päeva enne parlamendivalimisi tuleb saates ajakirjanik Toomas Sildami juhtimisel juttu poliitikast, ajakirjandusest ja kultuurist.
"Otse uudistemajast" algab kolmapäeval kell 11 ja saadet saab hiljem järelvaadata. | "Otse uudistemajast": Rein Lang poliitikast ja ajakirjandusest | https://www.err.ee/902789/otse-uudistemajast-rein-lang-poliitikast-ja-ajakirjandusest | Igakolmapäevases veebisaates "Otse uudistemajast" on sel nädalal külas reljeefsete ütlemiste poolest tuntud veteranpoliitik ja mitmekordne minister, Reformierakonna asutajaliige Rein Lang. Saade algab portaalis ERR.ee kell 11. |
Kaotuseta jätkav Kehra juhib kümne vooru järel 19 punktiga, omavahel kohtuvatel lähimatel jälitajatel Servitil ja Tallinnal on vastavalt 16 ja 15 silma. Järgnevad Põlva Coop kümne, SK Tapa ja Aruküla/Audentes nelja ning HC Viimsi/Tööriistamarket kolme punktiga.
Jüri Lepp: sügisesed võidud ei maksa täna midagi
Kolmapäeval võõrustab Serviti HC Tallinnat, kellest tänavu jagu pole saadud. Liigamängus kaotati oktoobris 23:27 ning karikafinaalis 23:26. Mullu kohtuti üheksal korral ja põlvalased oli pealinlastest üle kõigis mängudes, sealhulgas kolmel korral meistrivõistluste poolfinaalis.
"Oleme HC Tallinnaga tänavu hädas olnud, ehk tuleb sel korral paremini välja," loodab Serviti peatreener Kalmer Musting. "Kindlasti on hea sellele mängule minna pühapäevase Balti liiga võidu pealt – meeskonnas on palju helgem meeleolu ja endalegi annab eneseusku, et liigume õiges suunas."
Pühapäeval Minski SKA vastu vigastada saanud Ivan Telepnevit põlvalased kasutada ei saa. "Niigi õhukesele tagaliinile on see kindlasti löök, aga saame hakkama. Midagi lihtsat kolmapäeval ei tule, aga koduseinte toel ja positiivse fooni pealt lähme ikka võidu järele," kinnitas Musting.
"Nädalavahetus Balti liigas jättis vastakad tunded – laupäeval oli justkui kõik väga hea, aga päev hiljem tegime lahja esituse," hindas Tallinna peatreener Jüri Lepp. Peame oma kaitse ja väravavahtide töö paremaks saama, sest laseme liiga palju endile visata. Eelmise aastanumbri sisse jäänud võidud Serviti üle ei maksa täna midagi, tuleb uuesti iga punkti pärast võidelda."
Tabeliliider HC Kehra/Horizon Pulp&Paper loodab kindlasti vähemalt vahet järgnevatega säilitada, ent peab ootama pühapäevani, mil külla saabub Viljandi HC. Tänavuses avamängus olid kehralased 34:30 paremad, mullu saadi sama vastase vastu kuus võitu ja üks kaotus, kaks kohtumist lõppesid viigiga.
Mikola Naum naaseb SK Tapa ridades meistriliigasse
Teises kolmapäevases mängus on oodata põnevat heitlust tabelis võrdselt nelja punkti peal olevate Aruküla/Audentese ja SK Tapa vahel. Pärast oktoobrit pole kumbki meeskond võidurõõmu tundnud, avakohtumises said tapalased kodusaalis 32:23 võidu.
"Seis on oluliselt parem kui eelmisel nädalal, ka vigastatuid on tagasi oodata, ehkki Rauno Kopli on veel fifty-fifty, kas saab või mitte. Ütleme nii, et ühtegi loogilist põhjust pole, miks me ei peaks kolmapäeval võidu peale mängima. Loodan näha paremat suhtumist ja rohkem võitlust kui viimastes kohtumistes," lausus arukülalaste juhendaja Martin Noodla.
SK Tapa sai oma ridadesse olulise täienduse, kui meeskonnaga liitus 38-aastane väravavaht Mikola Naum. Kogenud ekskoondislane – kelle leping Kehraga lõppes eelmisel kevadel – sügisringis ei mänginud, ent naaseb nüüd platsile. Kolmekordne Eesti meister ja neljakordne karikavõitja toob Tapa väravasuule kindlasti kamaluga enesekindlust.
"Metsiku kogemustepagasiga mees meie väravasuul on kindlasti suureks abiks. Madis Valk ja Jens Ülesoo on väga tublid ja andekad, kuid siiski veel meeste mängu jaoks liiga noored. Nüüd saavad nad veel suurepärase võimaluse Naumi kõrvalt õppida," kommenteeris Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Kolmapäeval on vastas Aruküla/Audentes, kes on meile sarnane väga noor meeskond, nii et kindlasti tuleb põnev lahing. Palju sõltub liidrite tegevusest, meil on kahjuks puudu Soome tööle läinud kaitsetugi Marek Puieräst. Viimati Viimsi vastu näitas väsimuse märke ka Vahur Oolup, kes tavapärase kahekohalise väravatearvu asemel piirdus vaid kahe tabamusega," viitas Koppelmann murekohtadele.
Neljapäeval lähevad vastamisi HC Viimsi/Tööriistamarket ja Põlva Coop. Neljandas voorus oli 31:22 parem Coop, kuid eelmisel nädalal said viimsilased hooaja esimese võidu, olles 29:27 üle SK Tapast. Mullu oli Coop parem mõlemas põhiturniirimängus.
Meistriliiga 11. voor:
23.01. 19:00 Põlva Serviti – HC Tallinn
23.01. 19:00 Aruküla/Audentes – SK Tapa
24.01. 19:00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva Coop
27.01. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC | Karikafinalistid Serviti ja HC Tallinn lähevad vastamisi liigamängus | https://sport.err.ee/902858/karikafinalistid-serviti-ja-hc-tallinn-lahevad-vastamisi-liigamangus | Käsipalli meistriliiga 11. voor toob mulluse hooaja poolfinaalide kordusetendused, sest tabelijuht HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrustab Viljandi HC-d ning Põlva Serviti ootab külla tänavu karikafinaalis tiitlikaitsjast jagu saanud HC Tallinnat. Tabeli teise poole põnevuslahingus on vastamisi Aruküla/Audentes ja SK Tapa. |
32-aastane jamaicalane veetis kaks kuud Austraalia kõrgliigameeskonna Central Coast Marinersi juures treenides, kuid lahkus novembris, sest klubi ei leidnud tema palkamiseks rahalisi vahendeid.
"Oli lõbus, kuniks see kestis," sõnas Bolt. "Elad ja õpid. See oli hea kogemus, ma nautisin meeskonna osaks olemist."
Mariners, kelle eest lõi Bolt oktoobrikuises sõprusmängus kaks väravat, ei olnud ainus jamaicalasest huvitatud meeskond. Nõnda lükkas ta tagasi Malta klubi Valletta pakkumise, väidetavalt seetõttu, et väikeklubi ei oleks suutnud talle soovitud palka maksta. Varem võttis Bolt osa nii Norra klubi Stromsgodseti kui Saksamaa kõrgliiga liidri Dortmundi Borussia treeningutest.
Bolti enda sõnul ootab teda nüüd ees sootuks teistsugune karjäär. "Nagu öeldakse, on mul varrukas mitu äriplaani. Üritan igale poole jalga ukse vahele saada ja nüüdsest ärimees olla." | Usain Bolt riputas jalgpallisaapad varna | https://sport.err.ee/902857/usain-bolt-riputas-jalgpallisaapad-varna | Kaheksakordne olümpiavõitja Usain Bolt tõmbas üürikeseks jäänud jalgpallurikarjäärile joone alla ning kavatseb nüüd jätkata ärimehena. |
Haiglas on veel 46 inimest, kellest suure osa vigastused on rasked.
Plahvatus kärgatas Hidalgo osariigis väikelinna Tlahuelilpani juures kohaliku aja järgi kella 19.00 paiku. Linn asub pealinnast Méxicost umbes sada kilomeetrit põhjas ning sealt läheb läbi või möödub mitu torujuhet. Mõne kilomeetri kaugusel linnast asub naftatöötlustehas.
Riikliku naftafirma Pemex sõnul tekitasid lekke kütusevargad. Kurjategijad puurisid augu torujuhtmesse, mis viib bensiini Mehhiko lahe rannikult Tula linna. | Mehhiko torujuhtme plahvatuse ohvrite arv kerkis 93-ni | https://www.err.ee/902851/mehhiko-torujuhtme-plahvatuse-ohvrite-arv-kerkis-93-ni | Mehhiko keskosas reedel kärgatanud torujuhtme plahvatuse ohvrite arv kerkis teisipäeval 93-ni, kui haiglas suri veel neli inimest, teatasid võimuesindajad. |
Prantsusmaalt Nantesist Suurbritanniasse Cardiffi lennanud väikelennuki Piper Malibu pardal oli kaks inimest, Sala ning lennuki piloot. Teisipäeva päeval teatas Guernsey politsei, et viie lennuki ja kahe päästepaadi abil on otsingud toimunud enam kui tuhande ruutmiili suurusel alal, kuid lennukit pole leitud.
Pärastlõunal kirjutas uudisteagentuur AFP, et Sala ning piloot on ametlikult tunnistatud teadmata kadunuks. "Ma ei tea midagi, mul ei ole mingitki informatsiooni," rääkis ründaja isa Horacio Argentina telejaamale C5N. "Ma ei suuda seda uskuda. Loodetavasti on kõik ikkagi korras."
"Ilm on külm ja vesi väga külm... ma ei oota, et keegi on veel elus ja ei usu, et seda teeb ka rannavalve," rääkis AP-le Kanalisaarte merepääste vanemohvitser. "Meil pole lihtsalt aimugi, kuidas lennuk võis eile õhtul kaduda." Õhtul peatas Guernsey politsei otsingud, kinnitades, et leitud pole ei mehi ega lennukit.
Émotion à Nantes, les supporters se recueillent Place Royale et scandent le nom d'Emiliano Sala pic.twitter.com/v1SHjFeu9R
— L'ÉQUIPE (@lequipe) January 22, 2019
FIFPro and many players worldwide are hoping, wishing or praying ???? that Emiliano #Sala is safe. Our thoughts are with him, his family, friends and team mates. pic.twitter.com/cQHAul5Bt3
— FIFPro (@FIFPro) January 22, 2019
Cardiff City forward Emiliano Sala now missing presumed dead, according to the AFP.
— Get French Football News (@GFFN) January 22, 2019 | Argentina jalgpallurit Walesi viinud lennuki otsingud peatati | https://sport.err.ee/902680/argentina-jalgpallurit-walesi-viinud-lennuki-otsingud-peatati | Inglismaa kõrgliigaklubi Cardiff Cityga laupäeval lepingu sõlminud Argentina ründaja Emiliano Sala oli lennuki pardal, mis jäi esmaspäeva õhtul Les Casquetsi majaka juures kadunuks. |
Kvitova alistas veerandfinaalis kodupubliku ees mänginud Ashleigh Barty (WTA 15.) ja tagas ühtlasi selle, et järgmisel nädalal saab WTA tabel uue esireketi. Seekordne edu Austraalia lahtistel on Kvitova jaoks tervitatavaks vahelduseks: möödunud aastal langes Kvitova Melbourne'is konkurentsist juba avaringis, kui kaotas sakslannale Andrea Petkovicile. Viimati jõudis tšehhitar aasta esimesel slämmiturniiril kolmandast ringist kaugemale 2012. aastal, kui pääses samuti poolfinaali.
"Kindlasti on asi natuke ka enesekindluse taga olnud," rääkis Kvitova pressikonverentsil. "Asi on hooaegade vahelises perioodis, ettevalmistuses. Haigestusin enne Brisbane'i turniiri ja minu jaoks oli raske jõuda tasemele, kus tahtsin olla."
Aasta esimestel päevadel Brisbane'is peetud turniiril kohtus Kvitova teises ringis Eesti esireketi Anett Kontaveidiga ja kaotas talle kahes setis 5:7, 6:7 (1). "Ma ei mänginud Brisbane'is eriti hästi," tõdes Kvitova. "Otsisin oma mängu, mulle tundus, et mängisin Kontaveidi vastu paremini. Kaotasin küll, aga selles kohtumises leidsin endas midagi; teadmise, et tahan sellist mängu mängida, just selliseid punkte võita. Sydney turniir [mille finaalis alistas Kvitova samuti Barty] andis mulle kindlust, et see mäng töötab."
Poolfinaalis kohtub tšehhitar ameeriklanna Danielle Collinsiga. Lisaks Kvitovale võivad järgmisel nädalal maailma esireketiks tõusta ka Naomi Osaka, Elina Svitolina ning Karolina Pliškova. | Poolfinaali jõudnud Kvitova: mäng Kontaveidi vastu andis mulle jõudu | https://sport.err.ee/902841/poolfinaali-joudnud-kvitova-mang-kontaveidi-vastu-andis-mulle-joudu | Aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel poolfinaali jõudnud Petra Kvitova (WTA 6.) sõnul võib edu üheks võtmeks olla Brisbane'i turniiril saadud kaotus Anett Kontaveidile. |
"Hetkel on veel keeruline prognoosida, millistel trassidel saab jääteed avada," ütles teisipäeval maanteeameti pressiesindaja Kai Simson. "Kõik sõltub ilmast ja külmast, kuid maanteeamet jälgib ilmaolusid ja jää teket ning võimalusel teostab eelluuret."
"Ametlikult on võimalik rajada jääteed Heltermaa-Rohuküla, Kuivastu-Virtsu, Tärkma-Triigi, Rohuküla-Sviby, Lao-Kihnu, Haapsalu-Noarootsi ja Laaksaare-Piirissaare vahele."
Jääkatte paksus merejääl ilma lahtiste pragudeta peab 2,5 tonnise kaalupiirangu puhul olema minimaalselt 24 sentimeetrit. | Maanteeamet uurib võimalusi jääteede avamiseks | https://www.err.ee/902840/maanteeamet-uurib-voimalusi-jaateede-avamiseks | Maanteeamet teeb võimalikel jääteede trassidel luuret, kuid mõne tee avamisest veel rääkida ei saa. |
Poolaja 37:36 võitnud Rapla alustas otsustavat neljandikku kahepunktilisest eduseisust ja juhtis veel veerandaja keskelgi, VEF lõpetas aga kohtumise 10:2 spurdiga. Tugevale Riia klubile oli see tabelis kahe kaotuse kõrval 16. võiduks, liidrist Ventspilsist ollakse maas ühe võiduga. Rapla on võitnud seitse ja kaotanud kümme mängu, mis annab neile tabelis kümnenda koha.
Rapla kasuks viskas Ervins Jonats 18 punkti, Ronald Delph toetas teda 15 punkti ja seitsme lauapalliga ning Dominique Hawkins lisas 13 silma, kaheksa lauapalli ja kuus korvisöötu. Ka VEF-i poolel jõudsid kahekohalise punktisummani kolm meest. Võimsa mängu teinud Steve Zack tõi 21 punkti ja noppis 16 lauapalli, neist seitse ründelauast. | Rapla andis tugevale VEF-ile kõva lahingu | https://sport.err.ee/902838/rapla-andis-tugevale-vef-ile-kova-lahingu | Eesti-Läti korvpalliliigas alustas Rapla Avis Utilitas tabeli teisel kohal oleva Riia VEF-i vastu viimast veerandaega eduseisust, kuid kaotas siiski 71:77. |
Traditsiooniliselt Soome autoralli meistrivõistluste avaetapiks oleval Lapimaa rallil on Soome F1-sõitjatest varem kaasa löönud nii Keke Rosberg, JJ Lehto, Kimi Räikkönen kui Mika Häkkinen ja Bottase sõnul on temagi juba pikalt plaani pidanud. "Umbes kahe aasta eest tekkis mul idee, et ralliautoga sõitmine võiks olla suurepärane kogemus," vahendab Autosport Bottase YLE-le öeldud sõnu.
"Eelmisel aastal otsustasin, et see talv see juhtub. Seejärel hakkasime meeskonda kokku panema. Kahtlemata saab sellest kõigi jaoks lõbus projekt ja loodetavasti on ka tulemused normaalsed," tõdes Bottas, kellele loeb Soome rallil kaarti Marcus Grönholmiga kaks MM-tiitlit võitnud Timo Rautiainen. Rovaniemi lähistel toimuval rallil kihutab vormelipiloot Ford Fiesta WRC masinaga, testsõite alustas ta N-rühma Mitsubishi Lanceril.
Soomlase sõnul ei ole testiperiood möödunud hõlpsalt. "Oleme mitmel korral valli sõitnud, aga mitte väga hullult. Igal testil olen teinud paar viga ja olen pidanud kasutama labida abi. Midagi väga hullu - näiteks vastu puud sõitmist - ei ole juhtunud. Kui alustame võistlust, sõidame targalt. Alustame rahulikult, tempoga, mis tundub meie jaoks hea. Kui tunneme, et oleme valmis, lisame kiirust. Loomulikult sõidame täisvõimsusel, kuid arvestades minu praeguseid kogemusi ja oskuseid."
M-Spordi soomlasest sõitja Teemu Sunineni sõnul on ta Bottasele ralli eel õpetussõnu jaganud. "Oleme telefonis rääkinud sellest, mida võiks oodata, millega tal võib raskusi tekkida ja kuidas probleemid seljatada," sõnas Suninen. "See ei saa olema lihtne, sest tal ei ole kogemusi, aga ta on ikkagi üks maailma parimaid sõitjaid. Loodan, et ta saab rallit nautida." | Bottas rallidebüüdi eel: vastu puud ei ole veel sõitnud | https://sport.err.ee/902833/bottas-rallidebuudi-eel-vastu-puud-ei-ole-veel-soitnud | Soomlasest vormelipiloot Valtteri Bottas teeb oma rallidebüüdi sel nädalavahetusel toimuval Lapimaa rallil. |
Honved läks 19. minutil juhtima, aga Ahmat viigistas juba kaks minutit hiljem. Beglarišvili tegi kaasa esimese ja Harin teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.
1:1 viigi sai täna sõprusmängus ka Artur Pika ja Henrik Ojamaa leivaisa Legnica Miedz, kes kohtus Bulgaaria klubiga Varna Tšerno More. Nii Pikk kui ka Ojamaa tegid kaasa esimese poolaja, mõlemad väravad sündisid teisel kolmveerandtunnil.
Mõlemad matšid toimusid Türgis. | Beglarišvili ja Harini klubid mängisid Türgis viiki | https://sport.err.ee/902829/beglarisvili-ja-harini-klubid-mangisid-turgis-viiki | Zakaria Beglarišvili koduklubi Budapesti Honved ja Jevgeni Harini tööandja Groznõi Ahmat tegid tänases sõprusmängus 1:1 viigi. |
Kui teised naiskonnad alustasid juba oktoobri lõpus Eesti karikavõistluste mängudega, siis Põlva naiskond nendest osa ei võtnud. Põlva treener Maie Utt selgitas, et kuna konkurendid mängisid omavahel juba eelmise aasta sügiskuudel, oli Põlval selle võrra keerulisem alles detsembris esimeste vastastega mõõtu võtta.
"Meil oli raske," nentis Utt, kelle hoolealused kaotasid meistrivõistluste esimeses mängus Tapale seisuga 30:33. "Tapa on hea võistkond ja nad olid eelnevalt saanud häid mänge. Meie võistkond koosneb A-klassi tüdrukutest ja see detsembri alguses peetud kohtumine oli meie jaoks alles esimene mäng," lisas Utt.
Põlva tuumiku moodustavadki A-klassi neiud, keda on toetama toodud ka kaks kogenud naist. Utt rääkis, et tiimi selline komplekteerimine tähendab, et naiskonna eesmärgiks on just noortele mängijatele kogemust ja karastust anda. "Kindla koha saavutamine ei ole Eesti meistrivõistlustel meie eesmärgiks," ütles Utt. Ta selgitas, et kui A-klassi tüdrukud peaksid piirduma vaid oma vanuseklassi mängudega, jääks sellest väheks. Seetõttu ongi Eesti meistrivõistlused tema sõnul noore võistkonna jaoks heaks kohaks, kus tugevaid mänge pidada.
Kui tänavu saavad Põlva A-klassi tüdrukud end naiste meistrivõistlustel karastada, siis järgmisel aastal võib juhtuda, et noorteklasside viimast vanust enam Põlval välja panna ei olegi. Utt selgitas, et sel hooajal on Põlvasse jäänud viimase grupina veel vaid tema 2000. sünniaastaga neiud, kes sel kevadel kooli lõpetama hakkavad. Nende järel aga uuel hooajal enam A-klassi võistkonda praeguse seisuga välja pole panna. "Ainult poisid on jäänud Põlvasse, nii et nähtavasti järgmisel aastal enam Põlvas tüdrukuid ei ole," nentis Utt naiskonna järelkasvu kohta.
Söödu- ja püüdmisvead kummitavad
Jaanuari teiseks pooleks on Põlval selja taga kaks kohtumist: kui esmalt kaotati kolme väravaga Tapale, siis uuel aastal võideti Kehrat koguni 35:15. "Esimeses mängus oli palju praaki, aga teises kohtumises saime kaitse enam-vähem pidama," analüüsis Utt.
Ta selgitas, et Kehra vastu suudeti kaitses hästi hakkama saada tänu Kai Uti ning Liisa Teppo heale tööle, kuid kindlat kaitset ei saa sel hooajal tingimata pidada Põlva naiskonna tugevuseks. "Ma ei arva, et kaitse on meie trump," sõnas Utt. "Kehral oli meie vastu kaitses raske, aga see ei pruugi alati nii olla, sest noortel on ikka nii, et ühel päeval on ühtmoodi, teisel päeval teistmoodi."
Põlva mängupildist rääkides tunnistas naiskonna treener, et nii mõneski kohas oleks vaja tegutsemist lihvida. Eelkõige vajaksid Uti hinnangul parandamist söödu- ja püüdmisvead, mis mängudes sageli juhtuma hakkavad. "Kui saaksime oma praakidest jagu, siis võiks meie mäng päris kenasti minna," rääkis ta.
Lisaks enda mängule tuleb aga arvestada ka konkurentide esitustega, mille kohta sõnas Utt, et kõige tugevamaks naiskonnaks on Reval-Sport/Padise. Teistega madistamiseks peaks Põlval jaksu olema küll. "Eks tase on nagu igal aastal – mängijad ju ei ole muutunud, vaid on põhiliselt samad, kes eelmistel aastatel," rääkis Utt. "Padise on tugev ja hea võistkond. Mella – nende vastu võib mõne mängu võita, mõne kaotada. Ma pole neid ammu mängimas näinud, kuna me karikavõistlustel kaasa ei teinud. Ülejäänud võistkondadega annab mängida küll, saame tüdrukutele sealt head tugevad mängud." | Põlva naiskonna eesmärk on pakkuda noortele tugevaid mänge | https://sport.err.ee/902813/polva-naiskonna-eesmark-on-pakkuda-noortele-tugevaid-mange | Naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel peamiselt A-klassi tüdrukutega osaleva AMV House/Põlva SK naiskonna selle hooaja eesmärgiks on hetkel Põlvas viimase tüdrukute grupina tegutsevatele noortele tugevaid mänge võimaldada – nii sõnas võistkonna treener Maie Utt. |
"Groove Denied" on Malkmuse esimene sooloväljalase ilma The Jicksita pärast 2001. aastat, kuhu on kaasatud sünt, klahvpillid, trummimasinad jne, vahendab Pitchfork.
"Jah, ma mõtlesin asjadele, nagu Pete Shelley "Homosapien", Human League ja põrandaalune sündimuusika umbes aastast 1982," märkis Malkmus oma avalduses. "Samuti sellele, kuidas 80. aastate uue laine ajal olid need 18-aastastele ja vanematele mõeldud tantsuklubid koht, kus kõik friigid kokku said – pühamu."
Malkmus andis albumilt välja ka esimese videosingli "Viktor Borgia". | Stephen Malkmus annab välja elektroonikaalbumi | https://kultuur.err.ee/902798/stephen-malkmus-annab-valja-elektroonikaalbumi | 90. aastate indie -bändist Pavement tuntud ja viimastel aastatel kaasbändiga The Jicks muusikat plaadistanud Stephen Malkmus teatas, et annab vähem kui aasta pärast albumi "Sparkle Hard" ilmumist välja järgmise, pikka aega kahtlustatud elektroonikaalbumi "Groove Denied", mille tema plaadifirma väidetavalt tagasi lükkas. Album ilmub 15. märtsil plaadifirma Matador alt. |
"Detailplaneering annab võimaluse rajada 4 hektari suurusele maa-alale kuni kolmekorruselise spordihall-administratiivhoone ja kuni kahekorruselise teenindushoone," ütles abilinnapea Andrei Novikov pressiteate vahendusel.
Novikovi sõnul on Tuulenurga 1 kinnistu detailplaneering kooskõlas linnaosa üldplaneeringuga, kus on ala juhtotstarbeks määratud üldkasutatavate ehitiste ala.
Tuulenurga 1 kinnistu pindala on 32 284 ruutmeetrit ning selle omanik on Riigi Kinnisvara AS. Hoonestusõiguse omanik Spordiklubi FC Levadia on rajanud kinnistule kunstmuruga jalgpalliväljaku ja tenniseväljaku ning naturaalmuruga jalgpalliväljaku.
Krundile jääb peale sisehalli ehitamist kolm jalgpalliväljakut ja üks tenniseväljak. Ümber staadioniala on lubatud kuni 6 meetrine võrkaed, idaosas tuleb olemasolev võrkpiire asendada müratõkkeseinaga.
Rajatav jalgpallihall on planeeritud võimalikult eemale madalatest ühepereelamutest. Halliga liituvasse 3-korruselisesse administratiivplokki on kavandatud ruumid, mis on vajalikud spordihall-administratiivhoone funktsioneerimiseks.
Detailplaneeringu koostamine algatati linnavalitsuse 14. mai 2014 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso.
Spordiklubi FC Levadia on võtnud 22. augustil 2018 sõlmitud halduslepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja tänavavalgustuse, truubi ja sademeveekraavi ehitamise.
Pärast vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku. | Tallinn võtab vastu Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu | https://www.err.ee/902800/tallinn-votab-vastu-maarjamae-jalgpallihalli-detailplaneeringu | Tallinna linnavalitsus võtab kolmapäevasel istungil vastu Piritale kavandatava Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu. |
23-aastane Bellerin sai vigastada laupäevases Londoni derbis Chelsea vastu ning viidi kanderaamil 73. minutil väljakult ära. Bellerin peab väljakult eemale jääma eeldatavalt kuueks kuni üheksaks kuuks, kirjutab Soccernet.ee.
Bellerin sai vigastada oma esimeses mängus pärast viienädalast pausi. Eelnevalt oli hispaanlane sääremarjavigastuse tõttu mängudeta olnud detsembrist saadik. | Arsenali kaitseliini tähtis lüli jääb hooaja lõpuni väljakutelt eemale | https://sport.err.ee/902797/arsenali-kaitseliini-tahtis-luli-jaab-hooaja-lopuni-valjakutelt-eemale | Arsenali jalgpalliklubi äärekaitsja Hector Bellerin peab vähemalt käesoleva hooaja lõpuni mänge väljaku kõrvalt vaatama, sest mehel tuvastati eesmise ristatisideme rebend. |
31-aastane Boateng alustas karjääri Berliini Herthas ja kolis seejärel Inglismaale, kus esindas nii Tottenhami kui Portsmouthi. Pärast kolme hooaega Milanis naasis ta Saksamaale Schalkesse, viimasel kolmel aastal on ta mänginud Las Palmast, Frankfurdi Eintrachti ja Sassuolot. Barcelona on tema karjääri kümnendaks koduklubiks.
"See on olnud minu unistus," rääkis 15 korral Ghana koondist esindanud Boateng oma esitlusel Barcelonas. "Minu jaoks on suur au siin viibida."
"Tal ei ole vaja palju aega, et meeskonnaga kohaneda," arvas Hispaania hiiu peatreener Ernesto Valverde. Viimastel hooaegadel väljakul üha kõrgemal mänginud Boatengis nähaksegi võimalust anda senisest enam puhkust Luis Suarezele. "Ta saab kohe mängima hakata. Boateng võib mängida üheses või kaheses ründeliinis ning isegi madalamal." tõdes Valverde. | Barcelona täiendas ridu tõelise üllatusmehega | https://sport.err.ee/902793/barcelona-taiendas-ridu-toelise-ullatusmehega | Hispaania jalgpalli kõrgliiga liider Barcelona täiendas hooaja lõpuni kehtiva laenulepingu alusel ridu Kevin-Prince Boatengiga. |
Sageli on arvatud, et mida rohkem nooruses õppida ja mida suuremat vaimset ja kognitiivset võimekust nõudvat tööd teha, seda suurem on tõenäosus, et vanurieas ei tule neurodegeneratiivsed haigused, lihtsamalt öeldes vaimse võimekuse langus kimbutama. Ajakirjas PNAS ilmunud artiklist selgub aga, et need tegevused ei pruugi otseselt kaasa aidata dementsuse edasilükkamisele, kuid midagi nad selle kohta siiski ütlevad.
Alustuseks on mõistlik rääkida sellest, mis on kognitiivne reserv. See on aju võime improviseerida ja leida alternatiivseid viise mingi tegevuse tegemiseks. See aitab inimestel kompenseerida vananemisega kaasas käivaid muutusi. See näitaja aitab hinnata ka vaimse võimekuse muutust, mis kaasneb eaga.
Varem on vaadatud seost keerukamaid oskusi nõudvatel töökohtadel töötavate inimeste ja nende vaimse võimekuse muutuse vahel ja see kõik on ikka jätkuvalt küsimuse tasemel: kumb oli enne, kas kana või muna? Ehk kas noores eas vaimset võimekust nõudval ametikohal töötamine lükkab edasi dementsust või teatud eeldustega inimestel lihtsalt suurem võimekus töötada keerukatel kohtadel ja neil lihtsalt esinebki vähem neurodegeneratiivseid haigusi?
San Diego meditsiinikooli teadlased uurisid Vietnami sõja 1000 veterani, kellest ligi 80 protsenti ei olnud osalenud otseses lahingutegevuses - see oli omakorda märk sellest, et nad täitsid keerukamaid ülesandeid tegevuste juhtimises. Kõiki neid mehi ühendas asjaolu, et nad olid 20ndate eluaastate alguses teinud üldise vaimse võimekuse testi. Nüüd, kus need mehed on hilises keskeas, testiti nende vaimset võimekust uuesti ja lisaks mõõdeti nende võimekust seitsmes vaimse võimekuse valdkonnas (sh mälu, abstraktset mõtlemist ja verbaalset väljendust).
Välja tuli selge seos, et 20ndates tehtud testil on 40-protsendiline mõju sellele, milline on keskmiselt 62-aastase mehe vaimne võimekus. Samas haridusel, ameti keerukusel ei olnud seda seost.
Uuringu juhtivautor William S. Kremen selgitas, et järelikult on tegu n-ö pööratud põhjus-tagajärg seosega. Teisisõnu, neil inimestel, kes on otsustanud nooruses rohkem õppida, valinud keerukama vaimset võimekust nõudva amet ning kes tegelevad intellektuaalsete tegevustega, on juba mingid muud soodustavad eeldused, mis ühtlasi aitavad ära hoida vaimse võimekuse langust vanurina.
Järeldus, milleni San Diego ülikooli teadlased jõudsid on: kui tahta prognoosida vaimse võimekuse langust, tuleks märke hakata otsima hoopis varasemast elust, näiteks lapsepõlvest, selle turvalisusest, toitumusest ja keskkonnast, milles laps kasvab. Haridus ja töö on tegelikult lapsepõlve peegeldus.
Siiski rõhutava uuringu autorid, et vaimsel ja seltskondlikul tegevusel on mõju vaimsele võimekusele ning need muutuvad keskeas iseäranis oluliseks. Seega tasub sellest uuringust kaasa võtta teadmine, et dementsuse ärahoidmine algab juba lapsepõlvest, kus soodsates tingimustes kasvamine aitab kaasa vaimselt võimekamate ja tervemate inimeste kasvamisele.
Uuring ilmus ajakirjas PNAS. | Lapsepõlve kasvutingimused mõjutavad vaimse võimekuse muutust keskeas | https://novaator.err.ee/902790/lapsepolve-kasvutingimused-mojutavad-vaimse-voimekuse-muutust-keskeas | Haridusel, ameti keerukusel ja harivatel tegevustel on vaid üks väike roll meie vanuriea vaimse võimekuse määramisel, selgub värskest San Diego meditsiinikooli uuringust. Oluline on hoopis pöörata tähelepanu lapsepõlve kasvutingimustele, kuid intellektuaalseid tegevusi ei tasu unarusse jätta ka keskeas. |
Saksamaal paguluses elava Süüria kineasti Talal Derki film viib režissööri kodumaale, kus tal õnnestus võita islamiradikalistliku perekonna usaldus. Film jälgib kaks aastat perekonna argielu, keskendudes lastele ja nende suhetele isaga, kelle ainus unistus on islamikalifaadi kehtestamine. Filmi on tunnustatud mitmetel festivalidel, 2018. a Sundance'i filmifestivalil võitis maailmakino kategoorias žürii peapreemia.
Parima dokumentaalfilmi Oscarile nomineeritud "Isadest ja poegadest" on ETV2 ekraanil 22. jaanuaril kell 22:30. | Kultuuriportaal soovitab: Oscarile nomineeritud "Isadest ja poegadest" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/902782/kultuuriportaal-soovitab-oscarile-nomineeritud-isadest-ja-poegadest-etv2-s | 22. jaanuaril jõuab DocPointi eriprogrammi raames ETV2 ekraanile Talal Derki "Isadest ja poegadest" ("Of Fathers and Sons"), mis nomineeriti just 91. Oscaritel parima dokumentaalfilmi kategoorias. |
22-aastane Helenius soovis juba suvel välismaale siirduda, ent ei leidnud kosilast ja oli tänaseni Soome hetke viienda klubi Raisio Loimu põhimees, vahendab portaal Võrkpall24. Heleniuse lepingus oli aga sees punkt, et ta võib sobiva variandi puhul igal hetkel klubist lahkuda.
"Meil pole täna isegi lepingut veel tehtud, kuid Soome kõrgliiga koduleht hõikas tehingu juba välja," muigas Tartu mänedžer Hendrik Rikand. "Ent jah, Helenius on tõesti meeskonnaga liitumas."
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Tartu Bigbank toob meeskonda Soome koondislase | https://sport.err.ee/902787/tartu-bigbank-toob-meeskonda-soome-koondislase | Tartu Bigbanki võrkpallimeeskond täiendab ridu Soome koondise nurgaründaja Jan Heleniusega, kes asendab vigastatud Stefan Kaibaldit. |
Müüjaks oleva kasutaja Morbius777 kinnitusel on avariipaigast korjatud tükkidel "võib-olla ka printsi DNA-d, kui te teda kloonida soovite", vahendas BBC.
Teate kohaselt oleks oksjonil teenitud raha läinud heategevuseks, täpsemalt vähiuuringuid toetavale heategevusorganisatsioonile Cancer Research UK.
Ostukeskkonna eBay pressiesindaja kinnitas hiljem, et nimetatud müügikuulutus eemaldati hiljem lähtudes firma poliitikast, mis "keelab müüa esemeid, millega soovitakse teenida kannatuste ja tragöödia pealt".
Buckinghami palee kinnitas eelmise nädala neljapäeval, et prints Philip sattus kuningaperele kuuluva Sandringhami mõisa lähedal. Tema auto põrkas kokku teise sõiduautoga.
Pärast õnnetust läbis Edinburghi hertsog igaks juhuks tervisekontrolli, arstid kuulutasid 97-aastase printsi täiesti terveks. Sõiduautos Kia viibinud naised said kergeid vigastusi ning on käinud nüüd Briti meedias kurtmas, et prints Philip polevat nende ees isegi vabandanud.
Briti meedias on tähelepanu pälvinud ka see, et prints Philipit nähti juba paar päeva hiljem teise Land Roveri roolis. | Ostukeskkonda eBay jõudsid müüki prints Philipi avariist tekkinud autotükid | https://www.err.ee/902785/ostukeskkonda-ebay-joudsid-muuki-prints-philipi-avariist-tekkinud-autotukid | Ostukeskkonda eBay ilmusid müüki autotükid, mis on väidetavalt pärit eelmisel nädalal Inglismaal Norfolki krahvkonnas toimunud liiklusõnnetusest, milles osales oma Land Roberiga ka Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip. |
Konkurentsiametile saatsid taotluse Pindi Kinnisvara, Uus Maa, Domus Kinnisvara, CKE Kinnisvara ning Vesper Kinnisvara.
Nad paluvad konkurentsiametil alustada portaalide city24.ee ja kv.ee taga peituvate OÜ Allepal ja AS Kinnisvaraportaal suhtes järelevalvemenetlust, tuvastada konkurentsiseaduse rikkumised ning kohustada portaalide omanikfirmasid lõpetama turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et city24.ee ja kv.ee on pärast seda, kui Eesti Meedia omandas mõlema firma 100-protsendilise osaluse, tõstnud kuulutuste avaldamise hinda erinevaid trikke kasutades umbes neli korda.
"Viimaste kättesaadavate majandusaasta aruannete järgi oli Eesti Meedia kontserni kuuluvate portaalide turuosa 2017. aastal Eestis üle 98 protsendi. Näib, et turgu valitsev kontsern pole suutnud vastu panna kiusatusele oma seisundit ära kasutada ning kliendid on pidanud taluma regulaarset hinnatõusu. Viimati leidis kahekordne hinnatõus aset selle aasta alguses. Kõik see tekitab kinnisvarabüroodes põhjendatud kahtluse, et portaalid kasutavad ära oma monopoolset seisundit," rääkis Sooman.
Uus Maa Kinnisvara juhatuse liikme Kaie Kass Agcay sõnul ei ole hinnatõus üksnes maaklerfirmade probleem, sest portaalid on kruvinud hinnad üles ka eraisikutest kinnisvaramüüjate jaoks, mis on pea kümme korda kõrgemad, kui mõistlik oleks.
Kv.ee juht: suured bürood on hindu dikteerinud
Kv.ee juhi Tarvo Tesloni sõnul on suured kinnisvarabürood kuulutuste turul aastaid hindu dikteerinud.
"Sisuliselt nõuavad suured bürood, et nende kuulutused maksaks kinni tavatarbija. Mõistagi teeme mahu pealt suurtele klientidele soodustusi, aga me ei saa alluda survele, et tavainimene maksaks kinni suurte ettevõtete kuulutused," ütles Teslon BNS-ile.
Tema sõnul on tänaseks turule tekkinud mitmeid kuulutuste teenusepakkujaid ja valik on väga suur. "Alustades sotsiaalmeedia gruppidest kuni erinevate kuulutusteportaalideni välja," lisas ta. | Kinnisvarabürood pöördusid kuulutuste hinnatõusu tõttu konkurentsiametisse | https://www.err.ee/902667/kinnisvaraburood-poordusid-kuulutuste-hinnatousu-tottu-konkurentsiametisse | Mitu kinnisvarabürood esitas konkurentsiametile taotluse algatada Eesti Meedia gruppi kuuluvate kinnisvaraportaalide kv.ee ja city24.ee suhtes järelevalvemenetlus seoses ligi neljakordse hinnatõusuga viimase kahe aasta jooksul. |
Seni on selgunud üks finalistidest, kui II liigas mängiv Rõuge Saunamaa oli kindlalt üle aste kõrgemal pallivast Sillamäe JK Dinast. See tähendab, et Rõuge Saunamaa mängib finaalis juba teist korda viimase kolme aasta jooksul - 2017. aastal jäädi põnevas finaalmängus alla Tallinna SK Augur Enematile.
Lõuna-Eesti meeskonna vastaseks on tänavu SK Augur Enemat või Viimsi FC Smsraha, kui kaks Betsafe saaliliiga tippmeeskonda mängivad oma poolfinaali kolmapäeval, 6. veebruaril kell 20.40 Viimsi Kooli Spordikompleksis.
16. veebruaril toimuvast finaalmängust teeb otseülekande jalgpall.ee. | Saalijalgpalli karikafinaal toimub tänavu Võrus | https://sport.err.ee/902780/saalijalgpalli-karikafinaal-toimub-tanavu-vorus | Eesti saalijalgpalli karikafinaal leiab tänavu aset laupäeval, 16. veebruaril Võru Spordikeskuses. Kohtumise avavile kõlab kell 19.30. |
Ajalehe andmetel loodi nn varjatud kanal hiljemalt 2009. aastal ning selles mängis keskset rolli kindral Kim Yong-chol, kes on endine Pyongyangi luureameti juht. Nüüd on ta Põhja-Korea pealäbirääkija. Ta kohtus eelmise nädala reedel näiteks USA presidendi Donald Trumpi ja välisminister Mike Pompeoga.
Nn varjatud kanal võimaldas riikide suhtlust pingelistel aegadel, aitas kaasa kinnipeetute vabastamisele ja lõi eeldused president Donald Trumpi ajalooliseks tippkohtumiseks Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga eelmise aasta suvel.
Praeguste ja endiste USA ametnike sõnul külastas näiteks 2012. aastal USA keskluureagentuuri (CIA) toonane direktor Michael Morell ja hiljem vähemalt üks tema järeltulijatest Avril Haines Pyongyangi.
Salajane kanal jäi president Barack Obama ametiaja lõpu poole soiku, kuid praegune välisminister Mike Pompeo puhus sellele CIA direktori ametis olles taas energia sisse, saates 2017. aasta augustis agentuuri ametniku Põha-Korea kolleegidega Singapuri kohtuma.
Kui enamik luureametnike kohtumistest on olnud varjatud, siis mõni neist on olnud ka avalik. Kui Põhja-Korea nõudis 2014. aastal, et USA kõrge ametnik külastaks Pyongyangi selleks, et tagada kahe vahistatud USA kodaniku vabastamine, siis oli see toonane riikliku luureameti direktor James Clapper, kes läks. Seal kohtus ta ka kindral Kim Yong-choliga.
CIA, USA välisministeerium ja Valge Maja ei ole varjatud kanali olemasolu kommenteerinud. Samuti ei ole seda teinud Põhja-Korea esindaja ÜRO-s.
USA-l ja Põhja-Koreal ei ole kunagi olnud diplomaatilisi suhteid ja neil ei ole ka saatkondi teineteise pealinnades. Pikka aega on kaks riiki vahetanud sõnumeid läbi Põhja-Korea ÜRO esinduse New Yorgis. Mõne USA ametniku hinnangul on selle kanali kasu aga piiratud, kuna peamiselt on see edastanud sõnumeid Põhja-Korea välisministeeriumile, millel ei ole riigis suur mõju.
Samas näiteks enne viimase aja tippkohtumisi oli varjatud luurekanal viis, kuidas USA sai otse suhelda režiimi kõrgemate esindajatega. | Leht: USA ja Põhja-Korea luurajad on aastaid salajasi kõnelusi pidanud | https://www.err.ee/902777/leht-usa-ja-pohja-korea-luurajad-on-aastaid-salajasi-konelusi-pidanud | USA luureametnikud on Põhja-Korea kolleegidega kümme aastat salaja kohtunud, kirjutab ajaleht The Wall Street Journal. |
Esmaspäeva õhtul parlamendile esitatud muudatusettepanekus pannakse ette, et ministrid eraldaksid alamkojas aega arutustele selle üle, kuidas vältida leppeta Brexitit.
Võimaluste seas on see, et peaminister Theresa May alustaks uusi kõnelusi lahkumisleppe üle, mis sisaldaks tolliliitu ja "tugevaid sidemeid" EL-i ühisturuga.
Variantide seas peaks olema ka uue referendumi korraldamine, kui seda toetab parlamendi enamus.
Tegemist on märkimisväärse suunamuutusega leiboristide ametlikus suhtumises teise referendumi võimalusse, sest esimest korda on partei lisanud oma nõudmiste hulka teise referendumi korraldamise, kirjutab Guardian.
Samas on muudatusettepaneku sõnastus üsnagi ebamäärane ega näita, kas partei juhtkond asuks hääletusel toetama teise referendumi korraldamist.
Leiboristide seas on juba pikemat aega tõsine vastasseis, kus ühel poolel on esimees Jeremy Corbyn ja tema liitlased, kes soovivad endale sobivat Brexitit ja eelkõige ennetähtaegseid valimisi, ning teisel poolel suurem osa partei rahvasaadikutest ja ka valijatest, kes soovivad teist referendumit või Brexiti peatamist lausa valitsuse või parlamendi poolt.
Ühe hiljutise uuringu kohaselt toetab ligi 90 protsenti leiboristide liikmetest EL-i liikmeks jäämist ning mõnede analüütikute hinnangul oleks Brexiti patiseis ammu lahenduse leidnud, kui leiboristidel oleks erakonna enamuse Euroopa-meelsust jagav esimees.
EL-is jätkamist toetavad teised opositsiooniparteid - liberaaldemokraadid, rohelised, Šoti Rahvuspartei ja Plaid Cymru - on samuti nõudnud Corbynilt teise referendumi korraldamise toetamist. Teise referendumi korraldamist soovivad ka EL-i meelsed Konservatiivse Partei liikmed, keda on samuti arvestatav hulk.
Briti parlamendi alamkoda lükkas 15. jaanuaril ülekaalukalt tagasi May Brexiti leppe, kuid peaminister usub, et lepet on võimalik veel päästa ja lubas naasta Brüsselisse, et EL-ilt uusi järeleandmisi välja kaubelda.
Alamkoja ette ilmub peaminister järgmisel teisipäeval, kui saadikutel on võimalus temaga arutada valitsuse lähenemist Brexitile ja hääletada teistsuguse lähenemise üle.
Muudatusettepanek ei lähe tõenäoliselt läbi, sest see vajaks May Konservatiivse Partei saadikute heakskiitu, kes tõenäoliselt ei pooldaks Tööpartei ettepanekuid.
Parlamendisaadikud on teinud teisi ettepanekuid, millel on euroopameelsete konservatiivide toetus. Nende seas on ettepanek Brexiti tähtaja edasilükkamiseks, et vältida 29. märtsil liidust leppeta lahkumist.
Kõiki ettepanekuid ei panda parlamendis hääletusele ja arutusele võetavad ettepanekud valib välja alamkoja spiiker John Bercow. | Briti Tööpartei tahab anda parlamendile õigust teise referendumi üle | https://www.err.ee/902776/briti-toopartei-tahab-anda-parlamendile-oigust-teise-referendumi-ule | Briti opositsiooniline Tööpartei tegi ettepaneku lubada parlamendisaadikutel hääletada teise Brexiti referendumi korraldamise üle osana meetmetest, millega tahetakse vältida Ühendkuningriigi leppeta lahkumist Euroopa Liidust. |
"Oleme väga vastu," vastas Lääne-Virumaal asuva Kiltsi mõisakooli direktor Merje Leemets küsimusele, kuidas suhtub nende kool plaani nihutada koolitundide algusaeg kella üheksale.
"Meil käivad paljud lapsed pärast kooli treeningutes ja kuidas see asi on üldse mõeldud," ei mõistnud koolijuht. "Täiesti läbimõtlemata väljahüüdmine."
Ta lisas, et lapsevanemad lähevad hommikul kella kaheksaks tööle ja toovad enne lapsed kooli. Seega on lapsed nagunii pool kaheksa koolimajas, mistõttu poleks mõistlik tunde kell üheksa alustada.
Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Katrin Jõgeva ütles, et tema isikliku arvamuse kohaselt võiks koolipäeva hilisem alustamine läbi minna linnades, aga maal, kust inimesed sõidavad kuskile eemale tööle, on raske ette kujutada, kes siis lapsi kooli toob või saadab.
"Meie alustame hoolekogu ettepanekul hoopis pool tundi varem," tõi Jõgeva välja.
Ta selgitas et paljude Ahja kooli õpilaste vanemad käivad Tartus tööl ja kui nad peavad kell kaheksa või 8.30 tööl olema, siis sobibki neile varasem kooli algusaeg.
"Loomulikult peame hoolekogus seda arutama, kuidas vanemad seda näevad, aga arvan, et seadust ei tohiks nii teha, et igal pool peab täpselt sama olema. Peame lähtuma kohtade eripäradest ja vajadustest," lausus Ahja kooli juht.
Jõgeva põhikooli õppejuht Anneli Jäme ütles, et nende koolis on väiksemas ringis juba varem kaalutud, kas oleks mõttekas hiljem tunde alustada, kuid probleemi lahendamist ministeeriumi määrusega pidas ta liiga jõuliseks.
"Päeva üldist korraldust võiks ringi mängida, näiteks võimaldada hommikul tegelda mõne huviringiga," pakkus ta välja. "Loodan, et koolile jääb võimalus otsustada, et alustame kell üheksa, aga näiteks tantsutund või kohtumine klassijuhatajaga on enne seda."
Jäme märkis, et kell üheksa võib tunduda lapsesõbralikum kellaaeg, aga kui maalapsed tulevad valges kooli, siis koju jõuavad nad endiselt pimedas ja just maalaste puhul on kojuminek natuke kriitilisem.
"Meil on linnalapsi ja ka neid, kes tulevad 20 kilomeetri kauguselt. Tõenäoliselt saaksid nad hilisema bussiga tulla, kui bussiliiklus ümber korraldatakse, aga siis õhtul lähevad nad ju hiljem ka koju. Meil pole väga head ja konkreetset seisukohta," sõnas Jäme, nimetades eelnõus välja pakutut natuke läbikaalumatuks ja liiga jõuliseks.
Lüllemäe kooli juht: lähtuda tuleb lapse vajadustest
Teistsugusel seisukohal on Valgamaal tegutseva Lüllemäe põhikooli direktor Jana Tiits. Ta tunnistas, et teema ei tekita temas erilisi kirgi, kuna see on koolis juba varem läbi mõeldud ja arutatud.
"Eelmisest õppeaastast juba lükkasime natuke hilisemaks tundide algusaega. Varem algasid need 8.15, aga eelmisest aastast alates algavad 8.30. See sai nii otsustatud, sest lapsed tulevad maapiirkonnast bussidega, et nad ei peaks nii vara ärkama, kuna bussiga kooli jõudmine võtab aega," selgitas ta.
Päris kella üheksani ei tõstetud koolipäeva algust Tiitsu sõnul seepärast, et siis veniks päev liiga pikaks ning hakkaks segama muusikakoole ja trenne. Direktor lisas, et lapsevanemate tagasiside veidi hilisemale tundide algusele on olnud pigem positiivne.
"Kui laps peab pool kaheksa tunnis olema, on see lapsevanemast lähtuv suhtumine, aga mitte lapse vajadustest," tõdes Tiits.
Lisaks on Lüllemäe koolis juba praegu 30-minutilised söögivahetunnid, mida sotsiaalministeerium soovib kõigis koolides kehtestada ka uue määrusega.
Sotsiaalministeerium saadab lähiajal kooskõlastusringile kooli päevakava ja õppekorralduse tervisekaitsenõuete määruse eelnõu, mis paneb paika hulga muudatusi, et seada fookusesse lapsed ja nende heaolu.
Ehkki eelnõu näeb ette, et õppetunnid algavad kell üheksa või hiljem, võivad koolid hoolekogu nõusolekul ka tulevikus tunde varem alustada. Ministeeriumi plaani järgi peaks uus kord jõustuma 1. septembrist 2020. | Väljaspool Tallinna tekitab plaan koolitunde kell 9 alustada kõhklusi | https://www.err.ee/902721/valjaspool-tallinna-tekitab-plaan-koolitunde-kell-9-alustada-kohklusi | Mitme väiksema koha koolid ei vaimustu sotsiaalministeeriumis küpsevast plaanist lubada tulevikus tunde enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul. Vastuseisu põhjendatakse nii lapsevanemate vajadusega vara tööle jõuda kui koolipäeva liiga hilise lõppemisega. |
Meeste klassis võitis oma teise individuaalse meistritiitli Gert Piksar (KK PinPin) tulemusega 1857 kurikat. Piksarile tõi Eesti meistritiitli tugev esitus finaalis, mis tõstis ta kaheksandalt kohalt esimeseks. Teise koha Eesti lahtiste arvestuses heitluses poolakas Maciej Klaskala, kes kaotas Piksarele 400 viske järel vaid nelja kurikaga. Kolmas oli Markko Abel (KK Tartu) 1848 kurikaga. Eesti meistrivõistluste arvestuses sai Abel hõbemedali, pronksile tuli Kristjan Spongolts keegliklubist Reval tulemusega 1825 kurikat.
Naiste arvestuses kuulusid esikolmikusse samad kolm naist kes eelmine aasta, muutunud järjestuses. Eelmise aasta pronksi vahetas kulla vastu Marian Saar (KK Reval), maailmaklassilise tulemusega 971 kurikat. Talle järgnes klubikaaslane ja eelmise aasta meister Heret Ots 935 kurikaga. Pronks kuulus Tartu Keegliklubi esindajale Gertrud Saetalule 879 kurikaga.
Meesseenioride (50+) parimad selgitati eelvoorude tulemuste põhjal ning parimaks osutus sakslane Norbert Göstl 891 kurikaga, edestades Itaalia esindajat Roland Wallnöferit kelle tulemuseks jäi 887 kurikat. Eesti meistrivõistluste arvestuses võitis Guido Piksar 883 kurikaga. Naisseenioritest arvestuses võitis Karin Kivi 452 kurikaga, Merle Rohumägi oli teine 445 ja Anu Pluum kolmas 431 kurikaga.
Põhiklassides võttis seekordsetest Eesti meistrivõistlustest osa 84 meest ja 33 naist kuuest riigist. Lisaks osales nädal varem toimunud kõrvalklassides 33 võistlejat. | Sportkeegli Eesti meistriteks tulid Piksar ja Saar | https://sport.err.ee/902705/sportkeegli-eesti-meistriteks-tulid-piksar-ja-saar | Nädalavahetusel lõppesid Mustamäe keeglisaalis Eesti lahtised meistrivõistlused sportkeeglis. Eesti meistritiitlid pälvisid eliitklassides Gert Piksar ja Marian Saar. |
Kevadhooaega alustanud "Pealtnägija" esimest saadet vaatas 186 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Vaadatavuselt teisel kohal oli ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" (161 000) ning kolmandal kohal ETV saade "Hommik Anuga" (150 000).
ETV saadetest mahtusid otse- ja järelevaatamise esikümnesse veel "Aktuaalne kaamera" (148 000), "Õnne 13" (144 000), "Sport. Sport" (119 000), kordussaade "Hea tuju maaletooja. Anne Veski" (118 000) ja "Eesti lood. Kliimapagulased" (115 000).
Möödunud nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6910 saadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelevaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | Teletabeli tippu tõusis kevadhooaega alustanud "Pealtnägija" | https://menu.err.ee/902766/teletabeli-tippu-tousis-kevadhooaega-alustanud-pealtnagija | Eelmisel nädal vaadati enim otse või eetripäeval järele ETV saadet "Pealtnägija". |
Lepiti kokku, et madalaimate palgaastmete tunnitasu miinimummäärad tõusevad lepingu sõlmimise hetkest vähemalt viis protsenti esimesel ja viis protsenti teisel aastal ning kolmandal aastal tarbijahinnaindeksi muutuse jagu.
Lisaks leppisid osapooled kokku, et tööõnnetuse maksimaalne hüvitismäär on 74 000 eurot.
Alates möödunud aasta märtsist toimunud läbirääkimiste käigus oldi novembri algusest patiseisus.
Töötasude kasvuga seotud numbrid fikseeriti vaid madruste ja pootsmanide osas, kes moodustavad ametiühingu liikmeskonna enamuse.
"Me tulime meeste poolelt tööandjale oluliselt vastu, et mitte minna konflikti teravdamise teed ja jõuda suursaarte vahelistel parvlaevadel streigini.", võttis läbirääkimised kokku EMSA esimees Jüri Lember. | TS Laevad jõudis meremeestega palgakokkuleppele | https://www.err.ee/902765/ts-laevad-joudis-meremeestega-palgakokkuleppele | Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) ja TS Laevad jõudsidr iikliku lepitaja vahendusel põhimõttelisele kokkuleppele kollektiivlepingu sõlmimise osas järgnevaks kolmeks aastaks. |
Maailmameistritiitli viis koju prantslane Jules Chappaz, kes jõudis finišisse ajaga 22.34,9. Hõbemedali sai kaela venelane Aleksander Terentev (+21,0) ja pronksi norralane Iver Tildheim Andersen (+27,2). Esikuuikusse mahtusid veel venelane Andrei Kuznetsov (+41,2), sakslane Friedrich Moch (+41,3) ja ameeriklane Gus Schumacher (+44,4).
Himma kaotas võitjale ühe minuti ja 36 sekundiga. Christopher Kalev sai 49. (+2.12,4), Jarmo Kaasiku 70. (+3.18,3) ja Art Kristjan Olesk 71. koha (+3.25,5). Tulemuse sai kirja 102 sportlast.
Naisjuunioride maailmameistriks krooniti rootslanna Frida Karlsson, kes lõpetas viie kilomeetri distantsi ajaga 12.50,6. Talle kaotas 11,1 sekundiga norralanna Helene Marie Fossesholm ja 19,8 sekundiga soomlanna Anita Korva. Esikuuikusse mahtusid veel poolatar Izabela Marcisz (+27,4), venelanna Anna Grukhvina (+36,6) ja prantslanna Flora Dolci (+37,4).
Parima eestlannana lõpetanud Truu kaotas võitjale ühe minuti ja 34 sekundiga. Teistest Eesti suusatajatest said Keidy Kaasiku 49. (+1.51,8), Kaidy Kaasiku 57. (+1.55,7) ja Teiloora Ojaste 73. koha (+2.41,7). Kokku lõpetas võistluse 84 sportlast. | Himma jõudis juunioride MM-il 30 parema hulka | https://sport.err.ee/902713/himma-joudis-juunioride-mm-il-30-parema-hulka | Soomes Lahtis jätkuvatel juunioride maailmameistrivõistlustel pälvis individuaalses kümne kilomeetri vabatehnikasõidus 30. koha Martin Himma ning naisjuunioride viie kilomeetri vabatehnikasõidus sai Eesti parimana 39. koha Stine-Lise Truu. |
Peter Laviolette on 20-s ja teine USA sündinud treener, kes on võitnud NHL-i liigas 600 kohtumist. "Ausalt öeldes tänane võit ise tähendas meile palju," ütles Laviolette. "Mitte seepärast, et ta oli 600 kohtumine, vaid mängu enda pärast. Igasugused verstapostid tulevad ja lähevad, aga tänane võit oli peale paari rasket mängu kogu meeskonnale väga oluline."
Predatorsi eest skoorisid Nick Bonino, Viktor Arvidsson, Roman Josi ja Ryan Ellis. Soomlane Pekka Rinne tõrjus edukalt 35 väravakatset. Avalanche eest viskas ainukese värava Alexander Kerfoot. Semyon Varlamov tegi väravad 23 tõrjet.
Nashville Predators jätkab läänekonverentsi edetabelis 62 punktiga neljandal kohal. Temast eespool on Calgary Flames (69 punkti), Winnipeg Jets (64) ja San Jose Sharks (63). Colorado Avalanche on 52 silmaga kaheksandal tabelireal. Idakonverentsi liidrina jätkab Tampa Bay Lightning (76).
Tulemused:
Colorado Avalanche - Nashville Predators 1:4
Los Angeles Kings - St. Louis Blues 4:3
Vegas Golden Knights - Minnesota Wild 2:4
Florida Panthers - San Jose Shakrsk 6:2 | Nashville Predatorsi peatreener sai kirja 600. võidu | https://sport.err.ee/902751/nashville-predatorsi-peatreener-sai-kirja-600-voidu | Jäähokiliigas NHL alistas Nashville Predators läinud ööl kodus mänginud Colorado Avalanche tulemusega 4:1. Ühtlasi teenis nende peatreener Peter Laviolette oma karjääri 600. võidu. |
Uudisteagentuuri Ria Novosti ja TASS vahendavad kaitseministeeriumi allikaid, kelle sõnul oli õnnetuse põhjuseks lumetorm.
Juhtum leidis aset treeninglennu ajal ning koheselt hukkus kaks ekipaaži liiget. Lisaks viidi kaks lennukis olnud õhuväelast vigastatutena haiglasse, kus üks neist hiljem suri.
Ministeeriumi selgituse kohaselt purunes lennuk lennurajal hädamaandumist tehes.
Relvastust lennuki pardal ei olnud. | Murmanski oblastis juhtus õnnetus pommituslennukiga, hukkus kolm inimest | https://www.err.ee/902758/murmanski-oblastis-juhtus-onnetus-pommituslennukiga-hukkus-kolm-inimest | Murmanski oblastis Olenegorski lennuväljal tegi teisipäeval raske hädamaandumise pommituslennuk Tu-22M3. Juhtunu tõttu hukkus kolm õhuväelast. |
Appi.
Kardetavasti on palju neid, kel paljalt Tammsaare mainimisest see karjatus peale tuleb. Kohe tuleb meelde kohustuslik "Tõe ja õiguse" esimene köide ja sellele järgnevad küsimused. Kellega-millega võideldakse esimeses, teises, kolmandas, neljandas, viiendas köites? Mida on Tammsaare tahtnud öelda? Kas teil oleks aega tundi jälgida ka?
Ehk siis viskab koolipinki tagasi.
Huaa. Ei, huahahää, ei taha.
Kuigi enamikul teist pole siin piriseda nii väga midagi. Siin on oivik arvuti taga, kes kõik viis köidet "Tõde ja õigust" läbi lugenud, veel hullem, neid tuimadele ja täielikus huvipuuduses klassikaaslastele refereerima pidanud. Siiamaani tahaks nutma hakata ja paluda kergemat karistust nagu kartulivõtt või Kirgiisi NSV lipu kandmine maidemonstratsioonil.
Ei, kartulivõttu siiski ei tahaks.
Tammsaare on ses mõttes õnnetu saatusega kirjanik, et kuulutatud eluajal klassikuks, kohustuslikuks ja seeläbi tehtud põlvkondadele koolilastele vastumeelseks. Minu viha, lisaks eelmainitud viiele loeti ka "Kõrboja peremees" ning "Elu ja armastus" ära, siis hakkasin nutma, oli suur. Nii suur, et kui aga vähegi jutt literatuurile läks, leidsin ikka võimaluse klassikule äsada, et igav nagu kurnatud kartulipõld.
Nii hulluks läks, et kord tuli ema kirjanike sinodilt või lokspärilt ja rääkis, vingeim Tammsaare-uurija Elem Treier küsinud talt: miks teie poeg Tammsaaret vihkab?
Mihkel Mutt ka kunagi noomis, et saa nüüd ometi üle, kohustuslik kirjandus on ammu minevik. Ja meenutas, et kõige lollakamalt kasutatud Tammsaare tsitaat läheb edasi ka, sõnadega: sina oled tööd teinud, aga kus on armastus? Soovitas veel, et katsu uuesti, aga alusta artiklitest.
Juvenalise sama lollakalt kasutatud tsitaat tervest kehast ja vaimust on ära kaotanud alguse, kus palvetatakse, et musklipundardes natukenegi vaimu lehviks.
Mihklit mina kuulan, tema on klassikute tundmises asjapulk, kes ei usu, lugegu surematut olukirjeldust "Klassiku juubel", mille tundmine on aidanud ellu jääda mitmetel kvalifikatsiooni hävitamise kursustel.
Soovitaks teistelegi. Härra Hansen polnud väidetavalt ise end kunagi kuskil ametlikus paberis kirjanikuks märkinud, vaid ikka "ajakirjanikuks". Mida ta ju ka oli, isegi naljakas mõelda, kuidas ühes toimetuses töötasid korraga Konstantin Päts, Anton Hansen ja Hans Pöögelmann!
Mispärast pihta saamiseks vist tulekski alustada kogutud teoste päramistest köidetest, kus on siis ajakirjanduslik Tammsaare. Kes oli üks teravmeelne ja tähelepanelik meesterahvas, rohkete teadmiste ja oskusega neid manu otsida sinnajuurde. Pannes tõepoolest oma publitsistikas aega kirja – järelikult oli ta endamääratlus meie, lootusetult nurjatute kaabakate hulka, igati õigustatud.
Või siis sellest raamatust siin, kuhu hea Maarja Vaino on klassikut hoolsalt noppinud ja valinud. Selliseid on na raske lugeda, sest mis me oleme harjunud raamatuga tegema – õige, lehte pöörama. Aga kui lehel on hea mitu mõtet, siis see eeldaks, et ise kah mõtled. Mis teeb asja aeglaseks. Ega peagi ju kogu aeg tühja tormama. Mõlgutada ju ka mõnus, kui veel mäletad, mismoodi seda tehakse.
Et siis... kena tarvik Tammsaare-tüsistustest või, koolilastele, juba kätte jõudnud Tammsaare-hirmust üle saamiseks. Käratage kõigepealt esikaanele: noh, Anton, oli ütlemist või? Sõnadel kohe teine minek. | Arvustus. Tammsaare ravi, kontrollitud | https://kultuur.err.ee/902753/arvustus-tammsaare-ravi-kontrollitud | Uus raamat
"A. H. Tammsaare ütlemisi"
Koostanud Maarja Vaino
Tammerraamat
167 lk. |
Saksamaa on ainus alles jäänud suurriik, kus on pikki maanteelõike, kus ei ole kehtestatud mingit kiiruspiirangut. Maanteede puhul ei kehti üleriigilist kiiruspiirangut, küll aga on kehtestatud erinevaid kohalikke kiiruspiiranguid, mis katavad ka rohkem kui poole kiirteedevõrgustikust (Autobahn). Lisaks on kiirteede puhul soovituslikuks suurimaks sõidukiiruseks 130 kilomeetrit tunnis, kirjutab Times.
Ettepanek kehtestada kiirteedel kiiruspiiranguid on tekitanud CDU ja SPD suures koalitsioonis tõsiseid tülisid. Muu hulgas on avalikkuse ette lekkinud ekspertide grupi koostatud raporti kavand, mis teeb ettepaneku kehtestada kõigil kiirteedel sõidukiiruse ülempiiriks 130 kilomeetrit tunnis ja seda selleks, et Saksamaa täidaks eesmärke kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisel.
Merkeli Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri sõsarparteisse CSU kuuluv transpordiminister Andreas Scheuer kritiseeris kiiruspiirangu kehtestamise plaani teravalt ja nimetas seda unistamiseks ning terve mõistuse vastaseks ideeks.
Sotsiaaldemokraatide (SPD) üks asejuhtidest Ralf Stegner aga kritiseeris ministrit spetsialistide hinnanguga võitlemise eest. "Kui kiiruspiirang saab anda märkimisväärse panuse kliima kaitsmisse, siis peaksime me sellesse vähemalt tõsiselt suhtuma," sõnas ta.
Merkeli jaoks tähendab kiiruspiirangu tüli märkimisväärset probleemi. Ühest küljest prognoositakse, et Saksamaa ei suuda täita 2030. aastaks soovitud kliimapoliitilisi eesmärke ja koalitsioon SPD-ga on Merkeli parim võimalus ametiaja lõpuni võimul olla. Teisest küljest on aga paljude sakslaste jaoks kiiruspiirangu puudumine ja võimalus soovi korral pika sõidu ajal gaasipedaali vajutada oluliseks kodanikuvabaduseks. | Saksa valitsuses puhkes tõsine vaidlus kiirteede kiiruspiirangu teemal | https://www.err.ee/902747/saksa-valitsuses-puhkes-tosine-vaidlus-kiirteede-kiiruspiirangu-teemal | Saksamaa valitsuses liidukantsler Angela Merkeli koalitsioonipartneriks olevad sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku kehtestada eksperimendi korras kiiruspiirang Saksa kiirteedel. Ühe põhjendusena toovad nad välja ka soovi piirata süsihappegaasi emissioonide piiramise. |
Vassiljev külmutati esindusmeeskonna juurest suvel ja kuigi ta on üks meeskonna suurimaid teenijaid, ei ole mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõutud. Sügisel esindas poolkaitsja Piasti reservmeeskonda, lootes jaanuaris pääseda, kuid hetkeseis ei tundu just helge, kirjutab Soccernet.ee.
"Lähtun sellest, mis on praegune seis ja tundub, et konkreetset pakkumist ei ole," rääkis Vassiljev väljavaadetest, esindades Kataris Eesti koondist. "Võib juhtuda, et mingi laenuleping tuleb, aga kas sellega on nõus klubi, seda ma ei tea."
Samal ajal kui Vassiljev oli abiks koondisel, kirjutas Gliwice Piast kodulehel, et poolkaitsja saab aidata kevadel klubi duublil neljandasse liigasse tõusta - on selline avalik sõnum Kostjale kuidagiviisi solvav?
"Solvav ei ole. Kui klubi jaoks on see olukord sobilik, siis ma ei saa selle vastu midagi teha, aga nad peavad ka aru saama, et üks mees ei lahenda väljakul midagi. Need mängijad, kes seal mängivad, peavad ennast näitama ja tõestama," tõdes ta. "Olen hetkel väga rahulik. See olukord kestab juba mõned kuud. Klubi juba tegi kõik mis võimalik selleks, et oleks raskem klubi leida kui suvel. Mul pole midagi lisada."
Sügisel oli teemaks ka Vassiljevi liitumine koondisega, ent hoolimata mängupraktika puudumisest sai ta kutse ja oli ta Rahvuste liiga kohtumistes üks Eesti võtmemängijaid. Juba märtsis algab uus EM-valiksari, tipptasemel mängude põud aga aina süveneb.
"Mul on sügisest kogemus olemas, kuidas koondisemängudeks valmistuda - kui märtsis kutse saan, annan endast kindlasti kõik, et olla parimas vormis," lubas Vassiljev, et kui koondis vajab, on ta valmis ka edaspidi maksimaalselt panustama. | Vassiljev: võib juhtuda, et mingi laenuleping tuleb | https://sport.err.ee/902742/vassiljev-voib-juhtuda-et-mingi-laenuleping-tuleb | Poolas Gliwice Piastiga maid jagav Konstantin Vassiljev (34) tunnistas, et praegune seis ei ole kiita, kuid ta loodab päästerõngale. |
Hiphopi kollektiiv 5miinust, kes andis läinud aasta lõpus klubis Factory võimsa kontserdi "Aitäh" ning vihjas samanimelise lauluga võimalikule tegevuse lõpule, oma pille siiski kokku ei paki, vaid annab 1. veebruaril uue aasta esimese kontserdi. Tegemist on Simple Sessioni Live Night üritusega, mis on uus hingamine ekstreemspordisündmuse legendaarsetele järelpidudele.
Räpigrupi liige Estoni Kohver selgitas, et "Aitäh" oligi ühe 5miinuse ajastu lõpp. Samamoodi tehti 2017. aastal kontsert "Matused", kus piltlikult maeti maha oma esimene album. "See 5miinust, mis täna uuele aastale vastu läheb, ei ole kindlasti enam see 5miinust, mis eelmisel aasta tuuritas," rääkis Estoni Kohver. "Nendele, kes meiega selle aasta kaasa tegid, ütlesime aitäh. Need ei pruugi olla enam need inimesed, kes meiega sel aastal kaasas hakkavad käima. Asi muutub, muusika muutub, inimesed muutuvad, tõekspidamised ja hingetervis muutub. Me pole need, kes me olime eile, ja me pole homme need, kes me oleme täna," lisas Estoni Kohver.
5miinust on Võsult pärit hiphopi kollektiiv, mis alustas tegutsemist 2016. aastal. Bändi kuuluvad Lancelot, Päevakoer, Estoni Kohver, Venelane ja biidimeister Põhja Korea, kes artistinimesid kasutades ja alati tumedate päikeseprillidega esinedes oma lava- ja argielu lahus hoiavad. Kollektiiv on Legendaarne Records plaadifirma alt välja andnud ühtekokku kolm kauamängivat ning pälvinud Eesti hiphop auhindadelt mitmeid tiitleid.
5miinust esineb 1. veebruaril klubi Laev Arenas. Lisaks astuvad üles Nublu, Rämmar DJ-d, MHKL & Jozels, DJ Paul Oja ja üllatusesinejad. Sündmuse algus on 22.00. | Simple Sessioni järelpeol esineb räpipunt 5miinust | https://menu.err.ee/902744/simple-sessioni-jarelpeol-esineb-rapipunt-5miinust | Reedel, 1. veebruaril toimub Tallinnas, klubi Laev Arenas ekstreemspordivõistluse Simple Session järelpidu Live Night, kus astuvad üles räppar Nublu ning räpipunt 5miinust. Lisaks keerutavad plaate MHKL & Jozels, Rämmar DJ-d ja DJ Paul Oja. |
Dmitrijev uus klubi võidutses möödunud hooajal Kasahstani esimeses liigas ning kindlustas endale sellega koha meistriliigasse. Enne Dmitrijevi on samas klubis mänginud ka Jevgeni Novikov.
Möödunud hooajal esindas Dmitrijev Soome kõrgliigaklubi FC Lahti. | Artjom Dmitrijev jätkab karjääri Kasahstanis | https://sport.err.ee/902739/artjom-dmitrijev-jatkab-karjaari-kasahstanis | Eesti jalgpallikoondislane Artjom Dmitrijev jätkab karjääri Kasahstani meistriliigas mängivas klubis Okzhetpes. |
Komisjon jõudis järeldusele, et kavandatava tehingu tulemusena ei teki konkurentsiprobleeme, kuna selle mõju turustruktuurile on piiratud, seisab otsuseteates. Tehing vaadati läbi ühinemise läbivaatamise menetluse lihtsustatud korras.
Ettevõtja Luminor Bank tegevusalaks on finantsteenuste osutamine, sealhulgas jae- ja äripangandus, Eestis, Lätis ja Leedus. Blackstone on ülemaailmne varahaldaja ja finantsnõustamisteenuste osutaja.
Luminor pank moodustati Nordea ja DNB pankade Baltikumi üksuste ühendamisel. Selle omanikuks jäid ühiselt Nordea ja DNB. Möödunud aasta detsembris teatasid pangad, et müüvad 60-protsendilise osaluse 1 miljardi euro eest Blackstone Groupile. Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitasid tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse, lisaks plaanis Nordea oma ülejäänud osaluse ka Blackstone'ile müüa.
Luminor on Baltimaades suuruselt kolmas finantsteenuste pakkuja, mille turuosa hoiuseturul on 16 protsenti ja laenuturul 22 protsenti. Ettevõte on registreeritud Eestis ja sellel on filiaalid Lätis ja Leedus. Pangal on Baltikumis umbes miljon klienti ja 3000 töötajat. | Euroopa Komisjon kiitis heaks Luminori müügi Blackstone Groupile | https://www.err.ee/902736/euroopa-komisjon-kiitis-heaks-luminori-muugi-blackstone-groupile | Euroopa Komisjon kiitis heaks Eestis, Lätis ja Leedus tegutseva Luminor panga müügi USA investeerimisfirmale Blackstone Group. |
Andmekogus on ligikaudu 35 000 inimese andmed, kes omandireformi perioodil elasid erastamisele mittekuuluvates elamutes, korterites ja ühiselamutubades. Umbes 23 000 neist on elus ning omavad kehtivaid kontaktandmeid.
Andmekogu mõeldud omandireformialase uuringu läbiviimiseks, et selgitada, millised probleemid põhiliselt 1990. aastatel toimunud üleminekureformides esile kerkisid ja kuidas need inimesi mõjutasid.
"See ei tähenda, et riik hakkab sundüürnikele midagi kompenseerima või ei hakka kompenseerima, sest pole juba ette teada, mis on selle analüüsi tulemus. Kuid väga tähtis, et oleme jõudnud hetke, kus riik tunnistab, et probleem on ühiskonnas olemas ning vaja on lahendust," rääkis keskerakondlasest riigihalduse minister Janek Mäggi ERR-ile. Uuringi läbiviimine võtab tema sõnul aega umbes aasta.
Tallinna linnapea Taavi Aas nentis, et ajal, mil riik sundüürnike probleemi ei tunnistanud, jäi nendega tegelemine kohalike omavalitsuste hooleks.
"Meil on tänagi hulk inimesi, kes on siis n-ö linna üüripinnal endiste sundüürnikena. Omal ajal ehitas linn 3500 korterit ja täna on kuski 1800 korterit jätkuvalt nende inimeste käes, kes on siiani sundüürnikud," andis Aas ülevaate.
Keskerakonnas on sundüürnikele tehtud ülekohtu heastamist nõudnud kõige häälekamalt Heimar Lenk.
Mullu septembris rääkis Lenk ERR-ile, et valitsuserakonnad on talle lubanud, et omandireformi reservfondi raha - umbes 20 miljonit - kasutatakse ainult sundüürnike abistamiseks. Toona avaldas ta heameelt, et valitsus loobus sellest fondist kirikutele raha eraldamast. | Omandireformi kahju analüüs valmib aasta jooksul | https://www.err.ee/902734/omandireformi-kahju-analuus-valmib-aasta-jooksul | Riigil valmis andmekogu sundüürnikest ja nüüd asutakse analüüsima, kas ja kuidas neile omandireformi läbiviisega tehtud ülekohut heastada. |
2009. aastal viimati Austraalia lahtistel võidutsenud Nadalil kulus poolfinaali jõudmises üks tund ja 49 minutit. Tiafoe tegi kohtumise jooksul 34 lihtviga Nadali 23 vastu. Topeltvigu mängijad kirja ei saanud. Nadal servis 11 ässa, Tiafoe 13.
Alates 1968. aasta aprillist on Nadalist suure slämmi turniiridel rohkem poolfinaali jõudnud Roger Federer (43 korda), Novak Djokovic (34) ja Jimmy Connors (31).
History For Rafa ????
???????? @RafaelNadal becomes the fourth man in the Open Era to reach 30 Grand Slam semi-finals, beating Frances Tiafoe 6-3, 6-4, 6-2 at the @AustralianOpen. #AusOpen pic.twitter.com/rHKOUuxAD2
— ATP Tour (@ATP_Tour) January 22, 2019
Poolfinaalis on oma 18. suure slämmi tiitlit püüdev hispaanlane vastamisi Kreeka noore tulevikutähe Stefanos Tsitsipasega (ATP 15.). Varasemalt on mehed vastamisi olnud kahel korral ning mõlemast on võitjana väljunud Nadal. | Nadal mängis end 30. korda slämmiturniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/902735/nadal-mangis-end-30-korda-slammiturniiril-poolfinaali | Rafael Nadal tegi Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ajalugu, kui temast sai üks neljast mehest, kes on tennise profiajastul 30 korda jõudnud suure slämmi turniiril poolfinaali. Veerandfinaalis alistas maailma teine reket prantslase Frances Tiafoe (ATP 39.) tulemusega 6:3, 6:4, 6:2. |
Sisuliselt on trahv määratud selle eest, et suurkontsern takistas jaemüüjatel otsida Euroopa pankades paremaid kaardimaksevõimalusi, vahendas New York Times.
Euroopa Komisjon selgitas teisipäeval, et Mastercardi reeglid sundisid enne 2015. aastat jaemüüjaid maksma teatavaid pangatasusid nende asukohariikides, mis välistas võimaluse, et jamüüjad oleksid saanud EL-i sees paremaid võimalusi otsida.
Konkurentsivolinik Margrethe Vestager märkis, et Mastercardi reeglid suurendasid kunstlikult kaardimaksete tasusid ning tekitasid sellega kahju nii EL-i tarbijatele kui ka jaemüüjatele.
Mastercard, mis kontrollib ka Maestro kaubamärki, on Euroopas suuruselt teine pangakaartide süsteem Visa järel.
Komisjoni sõnul lähtus trahvi suurus nii rikkumisega seotud käibest kui ka rikkumise raskusastmest. Lisaks vähendati trahvimakset 10 protsenti selle eest, et Mastercard tegi uurijatega koostööd.
Mastercard teatas kommentaariks, et trahv puudutab minevikus kehtinud reegleid, kajastab piiratud ja vähem kui kahe aasta pikkust ajaperioodi ning ei eelda muudatusi Mastercardi praeguses ärimudelis. | Euroopa Komisjon määras Mastercardile 570 miljoni eurose trahvi | https://www.err.ee/902733/euroopa-komisjon-maaras-mastercardile-570-miljoni-eurose-trahvi | Euroopa Komisjon määras ettevõttele Mastercard 570 miljoni euro suuruse trahvi konkurentsireeglite rikkumise eest. |
"Poliitikas näeb harva küsimusi, millel on sirgjooneline jah või ei vastus. Eeskätt uskumustel põhinevaid süsteeme ja ideid, näiteks rahvuslust, ei saa liigitada omas ajas mõistlikuks ega valeks. Mäletatavasti peeti omal ajal mõistuspäraseks ka orjapidamist, naiste hääleõiguseta jätmist ja rassismi. Kaks samadele faktidele toetuvat inimest saavad pidada mõlemad oma käitumist üdini ratsionaalseks, isegi kui need täielikult erinevad," leidis Jonathan Baron, otsustusteadusele keskenduv Pennsylvania Ülikooli psühholoogiaprofessor.
"Oma kultuurilistest kaaslastest teistsugusele järeldusele jõudmisega riskib inimene võõrandumisega inimrühmast, kellelt saab ta vajadusel materiaalset ja emotsionaalset tuge."
– Dan Kahan, Yale'i Ülikool psühholoogiaprofessor
Puhtalt analüütiline lähenemisviis ei pruugi aidata jõuda inimestel ka kergemini kokkuleppele. Näiteks uuris mõne aasta eest teadusliku kirjaoskuse ja poliitilise polariseerituse vahelisi seoseid Yale'i Ülikooli psühholoogiaprofessor Dan Kahan.
Mida paremad olid inimeste taustateadmised ja analüüsivõime, seda rohkem lahknesid poliitiliste spektri äärmustes nende arvamus küsimuses, kas kliima soojeneb fossiilkütuste põletamise tõttu. Parem analüüsivõime aitas põhjendada neil valitud seisukohta enda jaoks paremini.
Kahani hinnangul saab pidada sedagi mõistuspäraseks käitumiseks. Inimesed on sotsiaalsed elukad. "Oma kultuurilistest kaaslastest teistsugusele järeldusele jõudmisega riskib inimene võõrandumisega inimrühmast, kellelt saab ta vajadusel materiaalset ja emotsionaalset tuge," laiendas otsustusteadlane. Teisisõnu, reaalses maailmas ei pruugi olla ainult objektiivsetele faktidele ja kainele statistikale toetumine inimestele isiklikult parim.
Osaliselt selgitab see kindlate poliitiliste eelistusteta inimeste kalduvust toetada viimasel hetkel kõige suuremat toetust nautivaid parteisid. Rühma kuulumine kindlustab, et nende võimule tulekul on neil lootust lõigata sellest kõige suuremaid hüvesid. Isegi kui see pruugi demokraatliku riigikorralduse juures täielikult tõele vastata.
Ebaratsionaalsus kui inimlik supervõime
Teaduslikumalt mõeldes saab otsuse ratsionaalsust hinnata selle põhjal, kui palju lähemale jõutakse mingil viisil käitudes eelnevalt seatud eesmärgini. Täiesti mõistuspärase otsuse langetaks näiteks puhtalt objektiivsetele faktidele toetuv masin, mis maksimeerib võimaliku kasumi.
Inimeste käitumine jätab siinkohal esmapilgul tihti soovida. Lootus peatsest heaolust seljatab selle jätkusuutlikkuse iga kell. Inimeste loogikavigu koos Amos Tverskyga 1970. aastatel uurinud psühholoog Daniel Kahneman pälvis hiljem tehtud töö eest Nobeli preemia.
Puhtalt statistikal ja tõenäosustel põhineval mõtlemisel on oma võlu. Paraku kiputakse seda populariseerides unustama, et päris maailm on täis määramatusi, sedastas Gerd Gigerenzer, Max Plancki inimese arengu instituudi direktor. Erinevalt laborikatsetest pole inimestel maailmas juurdepääsu kogu ülesande lahendamiseks tarvilikule infole või on seda läbi töötamiseks liiga palju.
Selle kiuste on omandanud keerulistes olukordades valikute tegemist lihtsustavad heuristikud Gigerenzeri hinnangul otsustamisteaduses pigem negatiivse tähenduse. "Paljud kuulsad ja väidetavalt inimeste ebaratsionaalsusele viitavad märgid inimeste kallutatusest pole tegelikult kognitiivsed moonutused," leidis psühholoogiaprofessor.
Nagu ilmestas 2007. aastal maailma tabanud majanduskriis, ei tee viimseni lihvitud mudelid alati paremaid ennustusi, kui rusikareeglitel põhinevad oletused. Mida rohkem on neid peenhäälestatud, seda rohkem eksivad suuremat täpsust lubavad mudelid olukordades, mille peale pole varem mõeldud.
Ent ratsionaalse ja ebaratsionaalse käitumise piir hägustub ka klassikalistes katsetes. Kas targem oleks saada sõbralt 50 eurot kohe ja praegu või 100 eurot aasta pärast? Kahnemani käsitluses on mõistlikum oodata aasta. Enamik inimesi eelistaks saada seevastu 50 eurot kohe peo peale. Sõber võib sattuda vahepeal rahalistesse raskustesse või võib lubatu hoopiski unustada. Selles valguses ei tundu 100 euro valimine enam sedavõrd mõistlik.
Kui veerandit usud, saad poolega petta?
Igaüks võib mõelda oma rikutuse tasemel, kas poliitikute antavaid lubadusi võib usaldada sõbrast rohkem või vähem. Igal juhul oleks neli aastat hiljem nende sirgjooneliselt täidetuks või täitmatuks jagamine lühinägelik. "Suur osa demokraatiast seisneb teiste vaatenurkade kuulamises ja kompromisside tegemises," põhjendas Baron. Teisiti ei pruugi koalitsioonilepet sündida. Probleem tekib siis, kui seda tuuakse lubaduste täitmata jätmise ettekäändena püsivalt ja pidevalt.
"Loodetavasti inimesed mäletavad, keda ja miks nad eelmine kord valisid, aga toonane ajend ei mängi poliitilises protsessis mingit rolli"
– Alar Kilp, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor
Sarnasel arvamusel on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp.
"Suurematel erakondadel võib olla programmides lubadusi sadades. Neist mõnedest loobumine on koalitsiooni moodustamise loomulik hind. Me ei tee valikuid ainult valimisprogrammide põhjal, vaid veel emotsionaalsetel alustel. Loodetavasti inimesed mäletavad, keda ja miks nad eelmine kord valisid, aga toonane ajend ei mängi poliitilises protsessis mingit rolli," laiendas lektor. Erakonnad kasutavad ühe lubaduse toel saadud häält ka kõige muu tegemiseks.
"Meie emotsionaalne seisund mõjutab, kuidas me infot vastu võtame. Kui käituksime selle asemel ratsionaalselt ja valiksime parimad pakkumised, saaks erakondi nende pakutava järgi sirgjooneliselt reastada. Kuna me seda ei tee, on aga praegu kõik läbisegi," lisas Kilp. Näiteks peetakse EKRE-t parempoolseks, kuid selle toetusettepanekud on ühiskonna nõrgematele mõeldes ühed kõige radikaalsemad ja vasakpoolsemad.
Pärilikkusest pole pääsu
Inimeste ebaratsionaalses käitumises ja poliitilistes valikutes saab süüdistada alati ka pärilikkust. Ainult sellele kaitsele aga siiski toetuda ei saa. Enam kui 12 000 kaksikutepaari uurinud teadlased järeldasid 2015. aastal ilmunud suurimas omataolises uuringus, et poliitiliste veendumuste kujunemisest saab selgitada geenidega ligikaudu 40 protsendi ulatuses. Ülejäänud 60 protsenti saab kanda keskkonna arvele.
Väikesed erinevused geenide avaldumises mõjutavad seda, kuidas töötleb aju sellesse saabuvat infot. See jätab omakorda jälje maailmatunnetusele ja ohtude tajumisele. Linnas võivad puududa küll inimesi nahka pista soovivad suurkiskjad ja enamasti pole mõtet karta ka liigikaaslaselt kiviga pähe saamist. Hirmud avalduvad siiski – seda poliitilistes veendumustes, sedastas toona ilmunud uurimuse juhtivautor Peter Hatemi, Sydney Ülikooli geeniepidemioloog.
"Poliitilised eelistused ja isikuomadused on sama psühholoogilise arhitektuuri osad, kuid on teineteisest sõltumatud."
– Peter Hatemi, Sydney Ülikooli geeniepidemioloog
Vaid üks või kaks geenialleeli inimesi liberaaliks ega konservatiiviks siiski ei muuda. Keerukaid tunnuseid nagu poliitilisi veendumusi mõjutavad tuhanded geenid. Neist igaühe mõju eraldi on vaevumärgatav. Aeg-ajalt jäävad teadlastele silma siiski eriliselt olulised geenid. Näiteks leiti teises 2015. aastal ilmunud uurimuses, et osaliselt – vähesel määral – saab selgitada liberaalset ja konservatiivset ilmavaadet erisustega ajus dopamiini tajuvate retseptorites. Samas pole võimalik öelda midagi leitud seose põhjuslikkuse kohta.
Michigani Osariigiülikooli psühholoogi Brad Verhulsti ja Hatemi tööst selgus seegi, et poliitiliste eelistuse ja iseloomuomaduste vahel puudub põhjuslik seos. Inimesed võisid muutuda küll kümne aasta jooksul kinnisemaks või avatumaks, kuid nende poliitilised valikud olid märgatavalt stabiilsemad. Näiteks muutusid nende seisukohad samasooliste abielude ja abordi lubatavuse suhtes uuringuperioodi vältel imevähe.
"Poliitilised eelistused ja isikuomadused on sama psühholoogilise arhitektuuri osad, kuid on teineteisest sõltumatud," järeldavad Hatemi ja Verhulst oma uuringus. Töö tulemuste põhjal võiks seetõttu suhtuda Hatemi hinnangul ettevaatlikult kõigisse artiklisse, mille pealkiri kuulutab ühe või teise isikuomaduse ja poliitiliste eelistuste vahel seose leidmist. Seda vähemalt seni, kuni vastupidise tulemusi pole jõutud mõnes teises sama kindlatel alustel seisvas töös.
Ühismeedia kõlakoda ja probleem filtrimulliga
Ühismeedia võidukäigu ja kasvanud interneti kasutuse tõttu võib peljata, et keskkonnale arvele kantav 60 protsenti muutub tulevikus üha olulisemaks. Inimeste tähelepanu püüdvad ühismeedia-algoritmid ähvardavad koondada meeldivama kasutajakogemuse loomiseks ühiste huvidega inimrühmadesse.
Seegi võib muuta inimeste käitumist ebaratsionaalsemaks. Muust maailmast võõrdumine raskendab omakorda teiste vaatenurkade nägemist ja vähendab empaatiat. See suurendab omakorda võimalust näiteks valeuudiste ohvriks langemiseks. Nagu uute nähtuste puhul tavaks, kiputakse nende mõju kohati ülehindama, nentisid poliitikateadlased.
"Ühismeedias on võimalik jääda rohkem üha hoiaku raamidesse, kuid ma ei ütleks, et võimalus massipsühoosi tekkimiseks oleks suurem kui sada aastat tagasi."
– Alar Kilp, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor
"Psühholoogiline rühmamõju alati olemas olnud. Suhtlus on läinud nutitelefonide tõttu lihtsalt isikulisemaks. Ühismeedias on võimalik jääda rohkem üha hoiaku raamidesse, kuid ma ei ütleks, et võimalus massipsühoosi tekkimiseks oleks suurem kui sada aastat tagasi," märkis Alar Kilp.
Samale on juhtinud tähelepanu Oxfordi Ülikooli ühiskonna ja interneti professori Helen Margetts. Napib tõendeid, et ühimeediat kasutavad inimesed elavad piiratumas inforuumis kui ülejäänud suhtluskanaleid eelistavad kaaslased.
Näiteks viitab sellele 50 000 inimest ja 26 riiki haaranud suuruuring. Ühismeedia kasutajad loevad nädala jooksul rohkematest allikatest pärit uudiseid isegi juhul, kui nad seda ise ei taotle. Facebooki näitel väheneb inimeste kokkupuude neile ebameeldiva infoga eeskätt nende isiklike valikute, mitte anonüümsete algoritmide mõjul.
Margettsi hinnangul ei maksa ühismeediaplatvormide mõju samas alahinnata. Brexiti referendumi uuesti korraldamist ja USA presidendi Donald Trumpi visiidi tühistamist nõudnud petitsioonidele anti lühikese aja vältel miljoneid allkirju. Keskmiselt kogub samas Briti parlamendis arutelu algatamiseks tarvilikud 10 000 allkirja vaid 0,1 protsenti petitsioonidest. Selles kontekstis saab võrrelda üismeediat laamade piirialadega. Väikesi vaevumärgatavaid maavärinaid tuleb ette tihti Maailma kardinaalselt muutvad sündmused on aga pigem erandiks.
Filtrimulli sulgumisest olulisemaks probleemiks on seega vähemalt lähitulevikus infokorratus. Teabe üleküllus vähendab inimeste võimet teha ratsionaalseid otsuseid. USA valimiste ajal saatsid robotid teele viiendiku Hillary Clintonit ja kolmandiku Donald Trumpi toetavatest säutsudest. Koos teiste arvutusliku propaganda võtetega näitlikustas toimunu, et loodava infokorratuse eesmärk pole ainult arvamuse kallutamine, vaid kas olemasolevate vaadete kinnistamine ja loomupärase käitumise muutmine.
Kuula eksperti, usalda mitut
Terve mõistuse säilitamisel on seega ekspertidel ja ekspertarvamusel tähtsam roll kui kunagi varem. Baron ja Kilp rõhutasid, et nende kuulamine on endiselt ratsionaalne käitumine, ükskõik mida ka mõned inimesed enne Brexitit rääkisid. Selle hea näide on valimisprogrammid. "Mõni on lühem, kuid teiste pikkus võib ulatuda saja leheküljeni. Täiesti iseseisvalt ja kedagi teist kuulamata on nende läbi töötamine ning selle põhjal otsuse tegemine hullumeelne, kui inimene pole just ise ekspert nagu ajakirjanik või politoloog," leidis Alar Kilp.
Taaskord pole mõtet seejuures oodata, et eksperdid jõuavad alati ühe ja sama arusaamani. Ka neil on omad eelistused ja eelhoiakud. Piltlikult võib Anu Toots öelda, et erakondadel pole praegu tugevaid juhte ja see on pigem negatiivne. Kõva käega juhtimisest rääkiv Raul Rebane võib pidada praegust olukorda positiivseks.
"Heuristikutele ega ka kaasinimestele toetumine pole argielus alati kahjulik. Samas on tähtis hoida oma meel aktiivselt avatud ja üritada neidki otsuste tegemiseks kasutatavaid otseteid pidevalt lihvida."
– Jonathan Baron, Pennsylvania Ülikooli psühholoogiaprofessor
"Tavakodanikel võiks olla seega kõige mõistlikum kuulata mitmete ekspertide arvamusi ja kujundada oma hoiak selle põhjal. Kui aga noored ütlevad ühel hetkel, et nüüd õpetage meile, keda valida, siis on juba midagi valesti läinud," laiendas Kilp. Teisisõnu, ekspertide kuulamine on kasulik, kuid täiesti pimesi neid uskuda ei tohiks.
Jonathan Baron tõi paralleeli teadusmaailmaga. Praeguseks on jagunenud see piisavalt kitsasteks harudeks, et teadlasel võib olla raskusi isegi oma kõrvallaboris toimuva hoomamisega. "Me peame oma kolleege usaldama ja lootma, et tekkivad vead ajapikku parandatakse. Mida suurem on mingil elualal konkurents, seda kiiremini see toimub. Õigusteadus ja kohtusüsteem on selle eriliselt head näited," lisas Baron. Ühtlasi toob see välja, miks ei tohiks koonduda mingis valdkonnas mõjuvõim vaid ühe isiku kätte.
"Heuristikutele ega ka kaasinimestele toetumine pole argielus alati kahjulik. Samas on tähtis hoida oma meel aktiivselt avatud ja üritada neidki otsuste tegemiseks kasutatavaid otseteid pidevalt lihvida," leidis Jonathan Baron. | Psühholoogid: ebaratsionaalsuse väljajuurimine on lootusetu, veel rohkem valimistel | https://novaator.err.ee/902344/psuhholoogid-ebaratsionaalsuse-valjajuurimine-on-lootusetu-veel-rohkem-valimistel | Valimiskabiinis emotsioonidega põimuv loogika võib anda ootamatuid tulemusi ja ettekäände kahelda inimeste terves mõistuses. Maailm on aga kaugelt liiga keeruline, et üritada ebaratsionaalset käitumist ühiskonnast täielikult välja juurida, leiavad psühholoogid. |
Politsei sõnul peeti USA laulja Chris Brown kinni pärast vägistamissüüdistust, mille väidetav ohver on 24-aastane naine, vahendas Independent.
Naise sõnul vägistas Brown teda 15. jaanuaril pärast Pariisi ööklubis tutvumist.
Väidetav ohver läks koos lauljaga muusiku hotellituppa, kus rünnak toimus. Naise sõnul ründasid teda ka kaks Browni saatjat, kes koos muusikuga vahistati.
Brown on sedusega pahuksis olnud mitmel korral. 2009. aastal mõisteti ta süüdi toonase tüdruksõbra Rihanna löömises Grammydele eelnenud peol. 2016. aastal arreteeriti ta relvaga ähvardamise eest. | Chris Brown arreteeriti vägistamiskahtlustusega | https://menu.err.ee/902726/chris-brown-arreteeriti-vagistamiskahtlustusega | Muusik Chris Brown arreteeriti Pariisis süüdistatuna vägistamises. |
Kirjutasin kümme aastat tagasi lühikese ja põgusa meenutuse Mati Undist Kalev Kesküla kokku pandud mälestuskogumikku "Undi-jutud".
Ma tundsin meie hulgast lahkunut — malbet, ujedat ja viisakat noormeest — ülikooliaastaist peale ning tema lühikeseks jäänud elu viimased kümme aastat elasime Kadrioru maja kolmandal korrusel ühes trepikojas, uksed vastakuti. Olin püsitunnistaja tema hingelisele ja ihulisele äraväsimisele, mida ta mehiselt ei tahtnud fataalseks tunnistada.
Mati Undi äraminek asetub minu mõtetes kõrvu Juhan Smuuli lahkumisega — sädeleva andekuse lõppfaas lõdvestava-lohutava alkoholi kurjal toimel.
Mitte ainult mõlema mehe looming, vaid nende läheduski oli sugestiivne ja inspireeriv. Kui Juhan Smuuli elu saab oma tagantjärele traagilise valguse poliitilise sunnismaisuse mittemõistmisest, siis Mati Unt oli poliitilisest angažeeritusest üle ja sellest väljaspool — valitud küll noore ja andekana Eesti komsomoli keskkomiteesse, ilma et asjaosalist oleks eelnevalt informeeritudki, ei nähta teda ühelgi pleenumil ja ta jääb peagi nimekirjast välja.
Meie üldkoosolek valib ta kui tuntud kirjaniku üheks Eesti Kirjanike Liidu sekretäriks. Tunnistagem: kas tuleb kellelegi meelde Mati Undi kui "võimuri" osalus jagamisel ja valitsemisel või eesti kirjanike esindamisel nõukogude kirjanike keskkontoris Moskvas?
Ma ei saa seejuures jätta mainimata, et mõlemad mehed olid kahe jalaga elu keskel, lugeva Eesti lemmikud elus ja ajas, mis Smuuli tsiteerides suure ja karmina kui kotkatiivul lendas…
Tahaksin tunnistada, et ma ei ole päris õige inimene veel kord Mati Undist midagi tähenduslikku ja olulist kirjutama, midagi ajatähenduslikku seni pruukimata vaatenurgast, sest, sic!: omal ajal läbi lugenud küll kogu tema proosa — selle virtuoosse plastilisusega maalitud hingemaastiku oma kaasajast ja kaasaegseist, ainsamatki teravpoliitilist hinnangut andmata —, ei ole mulle mu seletamatust teatrikaugusest hoolimata (lävin küll meelsasti näitlejatega) olnud sugugi teadmata kogu see emotsionaalne võimsus ja hingevajadus, mida nõukogude ajal pakkus oma rahvale emakeelne teater.
Mõnigi kord vihjamisi ja ümber üteldes, aga selge diktsiooniga ja valjul häälel ometigi — Karm, Eskola, Järvet, Mikiver, Üksküla —, jõuti inimnäolise sotsialismi ajal ära näidata mis tahes poliitilisest sunnist puutumata silmavaade ja näoilme…
Ning just nimelt teatri kaudu väljendus küpse Mati Undi loominguline ja elusihiline kreedo: "Vanemuises", Noorsooteatris, Draamateatris.
Ühtekokku ligi 40 aastat, 40 aastat katkematut vaimset intensiivsust. Mati Undi saksa-, vene- ja soomekeelne raamatukogu annab tunnistust erilisest nõudlikkusest enese vastu ajalukku, kultuuri ja filosoofiasse süüvimisel.
Nõukogude võim ja elukorraldus olid mitmele põlvkonnale, ka Mati Undile ja minule, suurim elutähenduslik lavastus, kus massistseenid kohaldusid kõigile.
Selle sees lavastas Vaino Vahing oma teaduslik-psühholoogilist, aga mõnetigi meelevaldset "lavatükki" — Mati Undiga peaosas —, mille ta päevaraamatuis arsti analüüsioskusega ka kirja pani.
Vahing tahtis ka ise pääseda lavale ja "Vanemuises" sai ta sellega hakkama, Unt eelistas varju jäädes saata suurele saalile oma sõnumi.
Nüüd jõuangi oma tänase põgusa meenutuseni Tartu Kirjanike Majast Õpetaja tänav 12 ja soliidse osavõtjaskonnaga ettekandekoosolekust, mis peeti 1980-ndail ühel pärastlõunal.
Tartu Kirjanike Maja, kus 1972. aastal toimus jõuline ja bravuurikas Peeter Tulviste "sõtta saatmine" lauanõude ja mööbli kildudeks põrmustamisega — tulevase akadeemiku ja rektori ettevalmistuseks ja esmakogemuseks Nõukogude Armee löögijõust —, see kahekordne puumaja on minusse jätnud peaaegu kodutunde nii Kalju Kääri kui ka Heino Puhveli, Lehte Hainsalu ja Henn-Kaarel Hellati haldamisaastail.
Tol meeldejääval pärastlõunal olid üsna rohke publiku hulgas Ain Kaalep, Madis Kõiv, Peeter Tulviste, Igor Černov, Jaak Kangilaski, Marju Lauristin, Mati Unt, Mihkel Mutt jt.
Kui n-ö laiem kuulajaskond oli läinud, ei kiirustanud Maja regulaarselt külastav seltskond lahkuma, vaid kohvitati õdusasti ja mekitati alkoholi. On pidusid, meeleolusid ja koosolemisi, mida ei sobi ega tohigi katkestada, sest samalaadne sümpaatne meeleolu ei pruugi korduda iialgi.
Kütus sai ometigi otsa. Ilma selleta ei toimi kõige täiuslikumadki mehhanismid. Olin juhuslik ainunägija, kelle silme all ja kuuldeulatuses käivitus päästeaktsioon.
Melust eemal, sihiteadlikult varju ja nurka tõmbunuina seisavad Mati Unt ja Mihkel Mutt, Undi peos näen nõukogude aja "raskeid rahatähti", rohelisi ja lillasid, ning ta annab need, õigupoolest sunnib ja surub Mutti neid vastu võtma.
"Mihkel, näed sa, kogu selle raha eest tuleb tuua taksoviina. Mihkel, sa oled juba tuntud kirjanik, aga mina praegu veel natuke tuntum. Võib pahandus tulla, kui keegi näeb ja paha tahab. Ja kogu raha eest, Mihkel!"
Pidu jätkus.
Nad on tänaseni minu mäluekraanil — üks lahkunud, teine elu- ja vaimujõus meie keskel, suured mõlemad. | Ülo Tuulik. Siiski veel üks kord Mati Undist | https://kultuur.err.ee/902731/ulo-tuulik-siiski-veel-uks-kord-mati-undist | Jutt jaanuari Loomingust. |
Erinevad meediakanalid nagu Interfax, TASS, Govorit Moskva jt viitasid oma teadetes allikatele julgeolekuteenistustes ning mingit ametlikku ülevaadet või kinnitust pole Vene võimud vahejuhtumi kohta veel andnud.
Ühe allika sõnul olid ametivõimud saanud lennukist teate kaaperdamise kohta ning seda fakti olevat kinnitatud ka pärast täpsustavat järelepärimist. Esialgsetel andmetel oli lennukis üks kaaperdaja - tõenäoliselt psüühikahäiretega mees. Lennuk võttis suuna kaaperdaja poolt soovitud Afganistani asemel hoopis tagasi, Hantõ-Mansiiski poole.
Ren TV andmetel oli lennuki pardal 69 reisijat, nende seas ka üks väikelaps. Lennuki meeskonnas on seitse liiget. Kaaperdajaks olevat aga mees nimega Pavel Š., kes olevat olnud ka relvastatud.
Hiljem kinnitasid allikad Vene meediale, et reisilennuk maandus edukalt Hantõ-Mansiiski lennuväljal ning pardal intsidendi korraldanud 43-aastane mees peeti kinni. Allika kinnitusel oli mees alkoholijoobes. Mingit relva ei leitud.
Uudisteagentuuri TASS allikas aga nimetas juhtunut hoopis "huligaansuseks".
Aerofloti lennu SU1515 kummalist suunamuutust kajastab ka Flightradar24.
Aeroflot flight #SU1515 from Surgut to Moscow is diverting to Khanty-Mansiysk with squawk 7600 (radio failure).
According to @RT_russian a passenger demanded the aircraft to fly to Afghanistan. https://t.co/lO2rs9X4Dr pic.twitter.com/9NFRQh8C5y
— Flightradar24 (@flightradar24) January 22, 2019 | Vene meedia: mees kaaperdas reisilennuki ja nõudis reisi Afganistani | https://www.err.ee/902722/vene-meedia-mees-kaaperdas-reisilennuki-ja-noudis-reisi-afganistani | Venemaa meedia teatel leidis teisipäeval aset intsident, mille käigus kaaperdati marsruudil Surgut-Moskva lennanud reisilennuk ühe reisija poolt, kes nõuab Afganistani lendamist. Tegelikult maandus lennuk hiljem hoopis Hantõ-Mansiiskis, kus vahejuhtumi tekitanud mees ka kinni peeti. |
Eesti koondiste kodumängud peetakse 2. juunil, 8. juunil ja 15. juunil, naiste mängude algusaeg on kell 17 ning mehed alustavad kell 20, kirjutab Volley.ee.
Kuldliigas osaleb 12 meeskonda ja 12 naiskonda, Hõbeliigas teeb kaasa kaheksa meeskonda ja kaheksa naiskonda. Mängitakse kodus-võõrsil süsteemis, finaalturniirile pääseb Kuldliigas iga alagrupi võitja ning koha nelja seas tagab ka korraldaja. Finaalturniiride korraldajad selguvad 2019. aasta alguses. Hõbeliigas pääseb finaalturniirile mõlema alagrupi võitjad ja parim teise koha omanik ning korraldaja. Kuldliiga võitja ja hõbemedali omanik pääsevad osalema FIVB Challenger Cupile, et võidelda pileti eest Rahvuste Liigasse. Hõbeliiga võitjad pääsevad järgmiseks aastaks Kuldliigasse.
Eesti meeskond kuulub Kuldligas B-alagruppi koos Hollandi, Hispaania ja Horvaatiaga. Alagrupid moodustati vastavalt Euroopa koondiste reitingutabelile. Esimesed alagrupimängud peetakse 25.-26. mail, finaalturniir toimub 22.-23. juunil.
Rahvusmeeskonna mängude ajad:
25./26.05 Hispaania - Eesti
29.05 Horvaatia - Eesti
2.06 kell 20.00 Eesti - Holland (Tartu)
8.06 kell 20.00 Eesti - Horvaatia (Tartu)
12.06 Holland - Eesti
15.06 kell 20.00 Eesti - Hispaania (Tartu)
Rahvusnaiskonna vastasteks Hõbeliiga alagrupiturniiril on Sloveenia, Portugal ja Kreeka. Hõbeliiga alagrupiturniir algab 25.-26. mail, finaalturniir toimub 28.-29. juunil.
Rahvusnaiskonna mängude ajad:
25./26.05 Sloveenia - Eesti
29.05 Portugal - Eesti
2.06 kell 17.00 Eesti - Sloveenia (Tartu)
8.06 kell 17.00 Eesti - Kreeka (Tartu)
12.06 Kreeka - Eesti
15.06 kell 17.00 Eesti - Portugal (Tartu) | Selgusid Euroopa Kuld- ja Hõbeliiga alagrupiturniiri Eesti kodumängude ajad | https://sport.err.ee/902725/selgusid-euroopa-kuld-ja-hobeliiga-alagrupiturniiri-eesti-kodumangude-ajad | Paika on saanud Eesti meeste ja naiste koondiste kodumängude ajad 2019. aasta Euroopa Kuld- ja Hõbeliigas. Sarnaselt eelmisele aastale peavad Eesti koondised oma kodumängud samal päeval Tartu Ülikooli spordihoones. |
"Iga päevaga magan ma aina sügavamini ning virgumine on ilus unenägu, millest ma ärgata ei soovi. Ma olen ego sooja teki all ning klammerdunud materiaalse maailma külge. Spirituaalsus on minu aksessuaar, millega teistele ühiskonnas kõrgemat muljet jätta. Ma tahan ennast erilisena tunda ja see on viis, kuidas ma saan ennast esile tõsta.
Te kõik peate mõistma, et ma saavutan läbi raha rahu. Ma maksan endast pühamatele, et nad aitaksid ka minul pühaks saada. Ma ütlen õigeid fraase. Ma tarbin õigeid materjale. Ma käitun nagu minu iidolid. Ma usun et kui ma teen piisavalt tööd, siis saabub valgustatus. Valgustatus on püha seisund, kus mu ego tunneb end jumalikult. Ma tunnen end juba praegu targalt, kuid siis on mul sotsiaalne krediit, mida teiste ees tõendiks näidata. Namaste ja OM.
Sa käid laagrites, kus on sarnaseid inimesi. Te magate koos. Selles unenäos olete te virgunud. See on hea, sügav oopiumiuni. See kinnitab kõiki su eelnevalt olemasolnud veendumusi. Sa oled hea mutter. Maga.
Sa pead käima Indias, kuna sa ei leia seda oma trepi eest. Sa arvad, et läbitud vahemaa kaudu saad samavõrdselt väärilise kingituse. Sa pead osasid kohti pühaks. Sa käid kunstigaleriides, sest seal on kunst. Pühamutes on protsentuaalselt suurem võimalus saada mingi eriline kogemus millest kõik räägivad. Sa ei tea mida virgumine tähendab, aga see on nagu kõige uuem iPhone. Pead saama, sest teised räägivad sellest pühal häälel. Sa oled haritud inimene.
Sa ei taha muutusi. Sa tahad olla nagu praegu, aga palju paremini. Rohkem raha oleks hea, sest siis saaks osta mahetoitu. Sa saaksid oma süütunde maha müüa, olla taimetoitlane. Sa tunned süüdi, et sa üldse sündisid. Sul on lapsepõlvetraumad. Sa ei taha neis surkida, sa tahad magada.
Sa tahad kõik sõjad peatada, lõpetada näljahädad ja olla ise targem. Sa tahad tõusta mateeriast kõrgemale ja sa reisid palju. Sa loed ärkamisest ja sa mõtled sellest tihti kui sa magad. Mis on kogu aeg. Sa magad praegugi. Mõtle, kui imeline on osata silmad kinni lugeda! Silmad kinni kõndida, suuda saapapaelu siduda ja laagris käia. Sa paindud päris hästi. Sa ei ärka kunagi. Sellest on ilus und näha. Isegi Jeesus ei oskaks sulle nõu anda, sest sa ei kuule ebameeldivaid asju. Sa kuuled ainult omaenda ego häält."
Ilmunud algselt Mikk Pärnitsa blogis. | Mikk Pärnits. Päevamantra | https://kultuur.err.ee/902724/mikk-parnits-paevamantra | Lõputu eneseotsimise kultusest tänapäeva pragmaatilises ühiskonnas kirjutab kolumnist ja kirjanik Mikk Pärnits. |
Eelmisel aastal oma 30. juubelit tähistanud Terminaator on väga kireva ajalooga ansambel. Aukartust äratav hittide hulk, sajad kontserdid, meeletu edu saates "7 vaprat", üliedukad katusekontserdid, Nukuteatri majabänd. Mis on ansambli pika eluea saladus, kuidas sünnivad mitu aastakümmet raadiotes kõlavad rokilood ja mis on sellise edu hind? Kohtumisõhtul räägitakse suud puhtaks.
Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtute sari toob publikuni muusikud, kelle tegevus on mõjutanud Eesti levimuusika ajalugu. Igal kohtumisel saab otsestest allikatest kuulda seda, kuidas on sündinud legendid, laulud, ansamblid, tähed meie muusikataevas ja mis tegelikult Eesti levimuusika tagatubades toimus.
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" räägib Eesti levimuusika kujunemisest alates esimesest heliplaadist 1901. aastal kuni Eurovisiooni võiduni 2001. aastal. Saja aasta sisse mahuvad säravad staarid, "Horoskoop", isetehtud pillid, "jazz luudel", pungi kõrgaeg, laulev revolutsioon ja veel palju meenutamist väärt hetki, sündmusi ja inimesi. | Kohtumisõhtul räägivad suud puhtaks Terminaatori juhtfiguurid | https://menu.err.ee/902718/kohtumisohtul-raagivad-suud-puhtaks-terminaatori-juhtfiguurid | 23. jaanuaril kell 19.00 toimub järjekordne Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu, Maarjamäe lossi tallihoones on levimuusika näituse laval ansambli Terminaator juhtfiguurid Jaagup Kreem ja bassist Henno Kelp. Vestlust juhib Sten Teppan, kohtumisõhtu salvestab ERR Menu. |
Pärast "Hingesugulaste" lõpetamist oli ta tõesti arglik ja on alles hiljem õppinud seda teost nii kõrgelt hindama, nagu see kahtlemata väärib. Siiski on ta kiitusele vastuvõtlik ja laseb ennast meelsasti veenda, et ta on meistriteose loonud, kuigi ta selles veel hetk tagasi kõvasti kahtles. Muidugi ei tohi unustada, et tema tagasihoidlikkusega käib paaris iseteadlikkus, mis ulatub lausa nõmeduseni. Ta on võimeline oma kummalistest kalduvustest, oma loomuse nõrkustest ja raskustest rääkima ja siira ilmega lisama: "Need pole muud kui minu vägevate eeliste pahupool." Ma kinnitan teile, kes seda kuuleb, jääb seisma, suu lahti, ja sellel inimesel hakkab nii suurest lihtsameelsusest peaaegu õudne, kuid tuleb tunnistada, et just erakorralised vaimuanded koos erakorralise naiivsusega ongi see, mis kutsub esile maailma vaimustuse.
- Thomas Mann "Lotte Weimaris"
Loomingulisusest ja loovusest padratakse mis tahes humanitaarsfääri valdkonnas nõrkemiseni. Eriti, mis puudutab tööhõivet või pedagoogikat. Need igikorduvad ja lõputud tiraadid loovuse tähtsusest hariduses ja töös on äravahetamiseni ühesugused ja sedavõrd nürimeelsed ja pinnapealsed, et neid võiks genereerida arvutiprogramm. Õnneks elu ja haridus sest zombikoorist ei hooli. Loovaid inimesi on igas inimpopulatsioonis haruldaselt vähe ja see on hea. Harva taibatakse, mis on selle isikuomaduse sisu ja hind. Juba mõned head sajandid tagasi hoiatas Helvetius lapsevanemaid, et need oma võsukesi liialt ei kasvataks, nimelt suured anded ja mõistuslik käitumine olevat peaaegu vastandlikud omadused (hoiatus on suuresti asjatu, sest kasvatuse roll on siin väike).
See intuitiivselt üsna hästi hoomatav tõsiasi on nüüd juba korduvalt ka sotsiaalpsühholoogide poolt empiiriliselt tõestatud ja kokku võetud tõdemusse, et head õppedukust koolis ei ennusta kõige paremini mitte see vaidlust äratav IQ, vaid enesevalitsus ja allumine, teisisõnu: etteantud süsteemi ja esitatud nõuete kuulekas järgimine, mitte vaimne võimekus ja loovus. On ju loovuse üks sagedamini esile toodavaid tunnuseid lausa vastupidine – võime murda etteantud süsteemist ja mõttemustritest välja.
Tsiteerides Abraham Maslow'd: "Kui mõttetegevusel on üldse mingi tähendus, siis definitsiooni järgi on see loovus, ainulaadsus, vaimukus ja leidlikkus. Mõtlemine on tehnika, läbi mille inimene loob midagi uut, mis omakorda tähendab, et mõtlemine peab olema murranguline selles mõttes, et satub aeg-ajalt vastuollu sellega, mida on juba järeldatud. Kui see vastandub vaimsele status quole, siis on see harjumuse või mälu või juba õpitu vastand sel lihtsal põhjusel, et see peab definitsiooni järgi vastanduma sellele, mida me oleme juba õppinud. Kui meie eelnevalt õpitu ja meie harjumused töötavad hästi, saame reageerida automaatselt, harjumuslikult, tuttavalt. See tähendab, me ei pea mõtlema. Sellest vaatenurgast vaadatuna on mõtlemine õppimise vastand, mitte üks õppimise tüüp. Kui meile lubataks väike liialdus, siis võiks mõtlemist defineerida peaaegu kui võimet murda oma harjumusi ja eirata oma varasemaid kogemusi." ("Motivatsioon ja isiksus" Mantra, 2007, lk 364-365)
Võime eirata varasemaid kogemusi sobib aga ühtlasi eufemistlikuks määratluseks õppimisvõimetusele, et mitte öelda rumalusele. Pealegi n.ö. süsteemist pigem kukutakse kui murtakse välja. Kui tuua üks vihjeline kujund bioloogiast, siis rõhuvalt valdav osa "loovast" geeni-kopeerimisest ehk ebaõnnestunud matkimisest (kopeerimisest) ehk mutatsioonidest on organismile kahjulikud, kui mitte saatuslikud. Isikuomadusena võib loovust vaadelda suutmatusena püsida ühiskondlikes tugistruktuurides, arengupsühholoogiliselt võib seda aga vaadelda kui teatud infantiilsust, ühe juveniilfaasi komponendi möödumatust.
Maimu Berg vestleb Vaintsa mälestusega: "Kui te Matiga meie kehvas korteris istusite, Mati põrandal soolaga üle puistatud keedukartulit mugides ja sina mingis kohmakas imelikus lamamistoolis, millest ma tekkide ja patjade abiga katsusin vormida tugitooli, siis ma muidugi ei mõelnud teie geniaalsusele. Enamjaolt olite te tüütud, lapsikud, epateerivad ja teesklevad. Sina iseloomustad Unti: "Unt on salakavalam, kui arvatakse. Ta pole primitiivne, sensuaalne hüsteerik, ta on keerulisem." Muidugi oli Unt keerulisem, mul ei tulnud kunagi pähe teda primitiivseks pidada, aga mitte ka salakavalaks. Unt oli sümpaatne poisike, igavene titt, armas ja väga andekas. Aga pueriilsus olemuses, pehme nunnu välimus ei tähenda tingimata primitiivsust mõtetes." (lk 205-206).
Jah, ei tähenda. Isegi vastupidi, sageli on pueriilne olemus lausa mitteprimitiivsete mõtete eeldus ja hind. Geeniuse tarkvara passib pahatihti kõige paremini raudvarale, mis leiab just sellise vimmaka iseloomustuse – igavene titt. See sobib ühtlasi kujundlikuks kokkuvõtteks inimese evolutsioonilisele kujunemisloole, neoteenia-aspektile selles. Homo sapiens sapiens on oma eellase igavene titt, juveniilvormis suguküpsuse saavutanud arengupeetus.
Arengupeetusel võib olla esteetilisi väärtusi. Ka kunstlikult esile kutsutud aregupeetusel. Hinnati ju kunagi kõrgelt kastraatide heledat, meheikka jõudmata häält, mille saamiseks oli piinarikka operatsiooniga üks arenemistee ära lõigatud.
Eelöelduga ei taha ma teha muud, kui tuletada meelde loovuse hinda (küsimuse, kas kool peaks tegelema arengu või arengupeetuse toetamisega, jätaksin mõneks teiseks korraks).
Eks Maimu Berg tea sest hinnast mõndagi.
"Väljas oli hakanud sadama. Läksin mäest alla, tänavatel levis sooja tolmu imal lõhn, mis algava suvevihmaga ikka kaasas käib. Tahtsin sind armastada, lihtsalt, ilma Spiel 'ideta, ilma alati sisse sadada võivate külalisteta, ilma sinu ja enda edevuseta, ilma sinu armukadeduseta, ilma enda pealiskaudsuseta, ilma sinu pilketa, mis tegelikult varjas su argust. Tahtsin olla truu. Tahtsin usaldada, uskuda. Tahtsin saada sinuga palju lapsi. Minu lapsik soov, mis lootusetu armastus. Vihm tihenes, äike lähenes, varsti vett lausa kallas. Mööda rentsleid jooksid ojad pori ja prügi edasi kandes. Kiskusin kingad jalast ja pistsin jooksu." (lk 81-2)
Ka edevus on nimekirjas, jah, see kuulub tihti komplekti.
Thomas Mann paneb juuksuri hoole all viibiva Goethe pähe näiteks järgmised mõtted: "Juuksur püüab mulle mu edevuses mett mokale määrida. Vaevalt ta mõtleb, et on erineva formaadi ja impetus'ega edevust, et edevus võib olla sihipärane tegutsemine, tõsiselt mõtlik enesekaemus, autobiograafiline furoor, kõige pakilisem uudishimu sinu füüsilise ja moraalse olemuse vastu, looduse avarate ning seletamatute käikude ja pimedas toimunud protsesside vastu, mis on tulemuseks andnud selle olendi, kes sa oled ja keda maailm uudistab, – niisiis ei mõju Carli meelitussõna meie iseloomulikku olemust puudutades kerge, pinnapealse enesekergitusena ja -kõditusena, nagu ta arvab, vaid õnnelike ning raskete saladuste häiriva meeldetuletusena. Ma olen puust, millest loodus on mind valmis nikerdanud. Punctum. Olen, nagu olen, ja elan, pidades meeles ütlust, et vaistu varal jõuame kõige kaugemale, otse tundmatusse. Õige küll, tubli küll. Ja kogu see suure rõhu panemine autobiograafilisele ettevõtmisele? See ei sobi kokku resoluutsuse printsiibiga. Ja mis puutub arengusse, didaktilisse kujunemisloosse, kuidas sünnib geenius (mis on juba teaduslik edevus), siis põhiosa etendab siin ikkagi uudishimu arengu, olemise substatsi vastu, mis on saanud teoks ja kujuneb elu resultaadiks."
Tsiteerisin jälle Thomas Manni romaani "Lotte Weimaris", kuna seal õiendab Mann arveid oma suure armastuse Goethega, ning geniaaluse ja lapsikuse seos on üks tuikavamaid teemasid selles.
Vaino Vahingu looga on seal kokkupuutepunkte ja laiemadki kattuvusi küllaga. Resoluutsuse printsiip ja teaduslik edevus.
Mann sai Goethele vaadata siiski turvaliselt distantsilt, Maimu Berg aga oli Vaino Vahinguga lausa abielus, ühes ajas, ühes ruumis. Maimu Berg näeb Vahingut ja Unti lähemalt kui ehk psüühilise integraaluse kohalt otstarbekas: "Kaks maapoissi. Kaks pooljumalat. Kaks kirjanikku. Kaks igavest poisikest. Kaks kompleksides vaevlevat mehikest. Kaks argpüksi. Kaks naeruväärselt edevat inimest. Kaks teineteist imetlevat ja kadestavat poolt, mis parimatel hetkedel moodustasid üsna täiusliku terviku, kui kummagi suur egoism sulas ühisesse vaimususesse, sarnastesse arusaamadesse, võrratusse dialoogi" (lk 159-160).
Ometi võib Maimu Bergi teadvus ja sisekõne olla ikka veel paljuski dialoog Vaintsaga ja selle jäädvustus trükisõnasse moodustab raamatust lõviosa. Käesolevast tutvustuses olen käsitlenud sellest ainult ühte tahku, mis on ülimalt ebaõiglane kitsendus ja lihtsustus, sest raamatu kunstiväärtuslikum osa on parimas mõttes psühholoogilises realismis, inimlike tõuke- ja tõmbejõudude dialektikas. Maimu igatses kunagi lihtsust, truudust, armastust ja lapsi, aga Vaintsa takerdus lapsikusse loomingulisse faasi, mis nakatas lõppeks ka Maimu.
Käesolev tutvustus on kõike muud kui kongeniaalne, nii stiililt kui meelelaadilt. Küllap osalt seetõttu, et autor ja arvustaja on nii erinevad inimesed, alates ainuüksi põlvkondlikust kuuluvusest või soost, aga ka näiteks visuaalsuse tähtsuse osas. Maimu Berg on inimeste välimuse, jume, soengu ja eriti riietuse suhtes ülimalt tähelepanelik (see on anne, mis siinkirjutajal puudub pea täielikult) ja moeajaloolisi fragmente leidub ohtralt. Sellepärast soovitaksin kindlasti ka Asta Põldmäe arvustust viimatisest Loomingust (nr 1. 2019). Tsiteerin sealt lõpetuseks paar lõiku:
"Autor ei suuda kuidagi maha salata oma sarmi, kui see tal õnnekombel olemas on, olgu sihiseade nii range kui tahes! Teos tuikab elust ja vaimusärast. Maimu Berg on ellu armunud inimene. Raamatu ülesehitus on lihtne. Esimene jagu "Mandariinpart" on loomult alajaotus "... ja teised" ning järgnev, kolm korda pikem osa peamiselt epitaaf Vaino Vahingule (mahutab see muidugi ka meenutusi meie tänastest kaasteelistest, kuid nende kõneksvõtt tuleb siiski seotud olemisest nimetatuga). Ja pöördumise intensiivsus ei jäta teist võimalust kui sinavorm.
/.../
Süü süüks ja võlg võlaks, igas umbejooksnud ühenduses on see osa, mida kumbki pool enese veaks loeb, ikkagi määratlematu ja täiesti isikliku tunnetuse ning ehk teadmise asi, keegi teine seda kõrvalt päris täpselt mõõta ei saa. Kahetsust, et tema ise, Maimu, võinuks olla parem, on autor raamatus, nagu öeldud, mitmel korral avaldanud, sellega mitte liiale läinud, kuid see heliseb kaasa. Ent mis siiski väga tugeva ja puhta põhihelina raamatut läbib ja märkamata jääda ei saa, on sügav kahjutunne teisega toimunu pärast, tema lühikeseks jäänud anderikka elu pärast. See on enam kui kurbus, see on aus ja valus lein. On suur asi suuta teisest inimesest sel moel kahju tunda"(lk 147-8). | Arvustus. Maimu Berg teab mõndagi loovuse hinnast | https://kultuur.err.ee/902717/arvustus-maimu-berg-teab-mondagi-loovuse-hinnast | Maimu Berg
"Meie hingede võlad"
Hea Lugu
224 lk |
Kolme töötajat kahtlustatakse ebaseadusliku piiriületuse korraldamises ja ametikuriteos raskendavatel asjaoludel, vahendas Yle.
"Kahtlustuse sisuks on see, et viisataotluste jaoks anti valeandmeid ning viisasid väljastati valedel põhjustel. Juurdlus puudutab sadu viisasid, kuid see arv täpsustub eeluurimise käigus," kommenteeris uurimist juhtiv piirivalve ülemleitnant Antti Leskelä.
Keskkriminaalpolitsei teatel tekkis kuriteokahtlus viisade väljastamise järelevalve käigus ning piirivalvurite tähelepanekute tagajärjel.
"Kahe kahtlustatava puhul kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamist raskendavatel asjaoludel. Võimalikud järelevalvet puudutavad küsimused selgitatakse vajadusel välja hiljem," märkis keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Mika Ihaksinen.
Süüdistuse esitamine peaks aset leidma selle aasta kevadel.
Välisministeeriumi teate kohaselt on võimalikke kuritegusid viisade väljastamisel uuritud juba kuid ning ministeerium on teinud keskkriminaalpolitsei ja piirivalvega tihedat koostööd. | Soome võimud uurivad viisade väljastamist Ankara saatkonnas | https://www.err.ee/902715/soome-voimud-uurivad-viisade-valjastamist-ankara-saatkonnas | Soome keskkriminaalpolitsei ja piirvalve on alustanud menetlust seoses väidetava viisadega äritsemisega Soome Ankara suursaatkonnas. Kahtlustatavateks on kolm saatkonna palgal olevat kohalikku elanikku ning juurdlus puudutab sadu viisasid. |
Eesti luuletajad on traditsiooniliselt kaldunud end ajakirjanikest austusväärsemaks ja õilsamaks pidama. Hoolimata tõsiasjast, et küllalt suur osa nendest on pikemat või lühemat aega ise lehemehe leiba söönud. Luuletaja — see on vaimuaristokraat ja suveräänne isiksus, ajakirjanik seevastu tavaline käsitööline ja sedagi mitte kuigi atraktiivsel erialal — umbes nagu lihunik või timukas.
Meedia (kasutan tänapäevast terminit lihtsuse mõttes ka varasema ajakirjanduse kohta) alavääristamine luules algas juba tsaariajal, erilise populaarsuse on see saavutanud aga XXI sajandil. Niisiis on meie poeetide üldine suhtumine žurnalistidesse olnud peaaegu alati pilkav või isegi sarkastiline, muutusi võib täheldada vaid üksikutes komponentides, mitte põhimõttes. Pole mõtet keskenduda meediale iga eesti poeedi loomingus eraldi, selleks on tegu liiga lünkliku ja juhusliku teemaga. Aeg-ajalt on ühte või teist autorit meedias miski häirinud ja see emotsioon on ka tekstidesse kandunud.
Kirjanduslugu kümnendite või veelgi pikemate etappide kaupa vaadeldes leidub sobivat materjali siiski arvestatavas koguses. Meedia on luuletustes enamasti kõrvaline, ent küllaltki sage külaline. Kui hakata ajakirjandust puudutavaid palu täpsemalt kaardistama, tekib kõige pikem rida tekstidest, kus teema esineb episoodilise kõrvalepõikena — näiteks avab tegelane hommikul kodus või jaamas rongi oodates ajalehe ja viskab taas käest nagu märjaks nuusatud pabertaskurätiku.
Igatahes on praeguseks ilmunud piisavalt palju eri tasemel meedialuuletusi, et need omaette uurimise alla võtta. Ülevaate kirjutamise otsene ajend oli siiski hoopis muu. Eesti epigrammiantoloogiat koostades (see on hetkel veel käsikirjas) torkas silma meediakriitiliste tekstide osakaal meie pistevärsitoodangus — neid on avaldatud järjepidevalt juba XIX sajandist alates. Teiseks on sel teemal kirja pandud epigrammid enamasti keskmisest sisukamad, leidlikumad ja teravamad. Nii on suur, ehkki mitte määrav osa siinseid näiteid pärit tollestsamast antoloogiast.
Juhan Viidingul on aforistlikud luuleread (kogus "Tänan ja palun", 1983): "igaviku ees on iga kirjanik / ajakirjanik". Ehk siis: igaviku ees pole aristokraadil ja käsitöölisel vahet. Väide tundub õige olevat, ometi on selline suhtumine suur erand. On erand isegi konkreetses kogus, kus luuletus "Soome lahe kaldal" algab näilise superlatiiviga: "Paremat lehte ei tea / kui Helsingin Sanomat". Edasi selgub, et ajalehe põhifunktsioon on olla aknapesuvahend ning kiitust väärivad selle paksus, imamisvõime ja paberi kvaliteet, st mitte vaimsed, vaid utilitaarsed väärtused. Puändiks on lehe teine samal alusel põhinev kasutusviis: "Mõni lehekülg jääb mul / ikka veel alale. / Need panen saabaste sisse, / kui lähen kalale."
Muidugi ei saa seda luuletust vaadelda üksnes kui kriitikat kodanliku ajakirjanduse tühisuse pihta. Ridade vahelt võib üsna selgelt välja lugeda, et Nõukogude Eesti ajalehed on õhemad ja paberi kvaliteedilt hoopis viletsamad — nendega ei kõlba isegi aknaid pesta ja ka saabaste sees oleksid nad ebamugavamad. Sisu hindamisel jätab autor kõik otsad nagunii lahti.
Kui vaadelda Viidingu mõttetera eesti kultuuri kontekstis, ilmneb, et kirjaniku asetamine ajakirjanikuga samale tasandile ei tõsta kuidagimoodi teise staatust, küll aga madaldab tublisti esimese oma. Nii võib järeldada, et see kontekst on pigem skeptiline kui ülev.
Kõige suuremad mäletsejad on ajalehed
Meediakriitilisus ilmus eesti luulesse samal ajal, kui luule hakkas ilmutama tõsisemat suutelisust ühiskonda eritleda — XIX ja XX aastasaja vahetuse paiku. Kuigi just sel perioodil töötasid paljud luuletajad ise lühemat või pikemat aega lehetoimetustes, ei seganud see kriitilise meele avaldamist. Pigem vastupidi, sest nõrgad kohad olid paremini teada. Juba esimesed tõsiselt võetavad eesti epigrammatikud Ado Grenzstein ja Juhan Liiv avaldasid oma suhtumist ajakirjandusse ning mõlema hinnangud on tänini asjakohased. Grenzstein (ca 1890): "Kes peaks peksma tolmust reht? / Eks ajaleht." Ja Liiv (ca 1910):
Mäletsejad on kitsed ja mäletsejad
on lambad,
mäletsejad on mõtlejadki mehed,
ja kõige suuremad mäletsejad on
ajalehed.
Liivi "Meie kirjandus" sedastab — küll üsna meelevaldselt —, et välismaal asutatakse ajalehti rahva valgustamiseks, Eestis aga omaniku kauka täitmiseks. Lausa ideaalne isik meediakriitilise luule arendajaks oli Pan Karol (Karl Pinkovski, 1875—1930), kes toimetas pilke- ja naljaajakirja "Kilk" ja avaldas seal ka satiirilisi värsse. "Meie ajalehed" (1912):
Meil arutihti ajalehed
ei ise tea, mis loravad,
kuid seda hästi teavad mehed,
mis üle õrnalt vaikivad.
Kui lõkkele lööb vaenutuli,
siis kõik nad platsis viimseni,
kuid kustutusest nad ei hooli, —
tuld õhutavad pealegi.
Nii tuli koldes praksub ala,
toas vingu, suitsu pilvina,
ning meestel endil tuska ja pala
ja alatihti — nälgida...
See on juba kahtlemata kriitiline analüüs. Üsna sarnase pessimistliku tundetooniga käsitleb sama teemat Hando Runnel 76 aastat hiljem. "Eesti klassik": "Oma ajalehte himu käima panna, / tsensor seisis vastu, kõik see pahandas, / vaimustuselondi, mis ju rinnas põles, / metsalise kombel elu kahandas."
Kriitilise tagasivaate tsaariaja meediale pakub ka Betti Alveri "Lähen müüjaks" (1965):
Mu isa loeb ajalehest uudiseid Aafrikast,
Rotschildist, rikkast mehest ja inglite kuningast.
Sa mine hulluks või halliks, kuid palgaga läbi ei saa.
Kõik aetakse kole kalliks. Ja Türgis väriseb maa.
Sa tellid lehte ja vaatad — üks kõmu ja keelepeks!
Märksa masendavama ajakirjanduskogemuse pakub Gustav Suitsu "Luxembourgi aias" (1922):
Läbi Luxembourgi aia
läksin laia,
läbi Luxembourgi aia,
käes veel leht, ju kaidel loetud,
meeles erutatud kaja,
sõnum välgukirjal koetud:
sakslane on üle raja!
Ajalehtedest oli juba Carl Robert Jakobsoni ja Johann Voldemar Jannseni päevil saanud poliitilise arveteõiendamise areen. Seda kajastab näiteks Juhan Lilienbachi pala "Hunt ja tall" (1911): "Aus, ilmasüüta Juut läks Emajõele jooma. / Oh teda õnnetumat inimeselooma! / Seal ligi, Toome kraavis, luurab Olevik…" [1]
1917. aastal tekkinud vabamates oludes muutus meediakäsitlus mitmekülgsemaks. August Kitzbergi "Tiibuse Mari ajalikes lauludes" (1920) nähakse meedias ("Endä süü puha!", "Küll om to "Sakala!"") "selle ilma vägevatele" kui mitte just ohtlikku, siis vähemalt tülikat takistust — eeskätt poliitikute korruptsiooni paljastajana: "Ei olet, ajalehe esi tennü, / Et valitsusel meel on apuks lännü, / Ja om tooperäst pannu teile vähä / Suukorvi pähä!" Naeruvääristatakse valitsuse katseid segastel aegadel enneolematult suureks paisunud ajakirjandusvabadust piirata: "Ja teie peade puha ärä trükkma, / Ja mitte vastupurelema tükkma — / Sest tede jaoss, ti igävedse ahvi, / Om ka veel trahvi!" Nõnda esindab Tiibuse Mari meedialuule positiivsemat haru. Viimasele pani soliidse aluse juba Ado Reinvaldi "Müts maha!" (1906), milles Mats lisaks muudele härrat solvavatele aktsioonidele ähvardab teda ka ajalehesõnumis häbistada. Autor kasutab tekstis koguni sõrendust: "Kui härra kärab edasi, / Siis kõigutab ta sulge — / Kes s e d a r i i s t a näha saab, / See pole enam julge!" Kitzbergi autoripositsioon on nii meediast kui poliitikutest kõrgemal, ta suhtub nendesse nagu purelejatesse penidesse ja tunneb rõõmu, kui nõrgem tugevamale hambad kintsu lööb.
Henrik Visnapuu "Homne "Postimees"" (1931) kajastab peamiselt klassivõitlust: näljasest ja külmetavast laps-lehemüüjast kasvab tulevikus punalipu (hilisemates trükkides "näljalipu") kandja. Põgusalt viidatakse aga ka lehe sisule: "Trükimustastki, näis, / lõhnab inimlik saast." Võib-olla peab autor ajalehtede levitamist, eriti alaealiste jaoks, sedavõrd frustreerivaks tegevuseks, et see suunab mässama kehtiva korra vastu.
Juhan Sütiste "Poeet kõverpeeglis" (1935) puudutab ka meediat: "loe naabrilt laenat ajalehte / ning jälgi, kuhu kandub võit". Siin näeme kahetasandilist pilget: esiteks seik, et poeeti ajaleheplära üldse huvitab (maailmavaade), teiseks see, et ta ei raatsi või ei suuda seda odavat toodet ise hankida (majanduslik olukord).
Ivar Paulsoni "Taevas" (1939) käsitleb minategelase ja ingli koostöös lumememme tegemist. Ajalehe ebakohane mängutoomine aga tingib sekkumise kõige kõrgemal tasandil: "Siis tegime koos me suure lumemehe, / ingel andis kätte talle ajalehe. / Küll seepeale naeris siis vanajumal / ja inglile ütles: "Oh, oled sa rumal! / Eks luuavars jäme parem pihku tal poeta, / häis majus ju enam ajalehti ei loeta!" Jumala nõuannet võetakse kuulda, ajaleht asendatakse luuaga.
Enamasti sarkastiline August Alle ei säästa ajalehte ega ka aina olulisemaks meediakanaliks muutuvat raadiot. "Grotesk" (1933): "Optimismi õhtune toob "Postileht": / juba jälle odavamaks läind / klaasihinnad, tsementletid, / kolmeharulised härjaketid… / Päevast päeva tollest jorust / kostab optimismi pesueht. // Ehk siis jälle üürgab raadio, / et on juubel, järjekordne aktus / lipukõnede ja pärgadega, / ettevõtmiste nii kuivade kui märgadega."
Huvitav, et see iseloomustus sobib hästi ka nõukogudeaegse ajakirjanduse kohta, mida samuti ilmestasid optimistlikud teated ja "aktused lipukõnede ja pärgadega". Ehkki kirjutamise ajal polnud tegu isegi veel "vaikiva olekuga", vaid Jaan Tõnissoni valitsusajaga maist oktoobrini 1933 (milleks muidu vihje "Postimehele"). Välismeediateemaline, karmisõnaline ja selge sõnumiga on "DNB" (Deutsches Nachrichtenbüro): "Kolm musta tähte kui pisuhända / vaimusõgeduse öös eetris ringi rändab. / Raadios enam ei kuulegi muud. — / Kuss, — pidagem suud!…" Sedasama teemat, kuid kohmakamalt esindab "Kõrvadele gaasitorbikuid". "Vale tõuseb" (1937) jätkab intensiivselt natside sõjahüsteeria ja demagoogia taunimist pikemas vormis ("Raadio mürgitab õhu ja kõrge eetri / kaudu nii pika- kui lühilaine meetri.").
Ei pääsenud kriitikast ka eetrist kostev meelelahutus. Olgu näiteks "Tänapäevas" Sarkofaagi nime all ilmunud "Raadioinkvisitsioon" (1939):
Kalli raha eest sa kuula avasui,
kuidas Eskola ja Rinne kunstinui
igapäev sind kolgib nagu koot.
Varsti oled valmis idioot.
Ligi kolm kümnendit hiljem jõudis Mart Raud enam-vähem samasuguse suhtumiseni ("Laululinnud", 1965), otsekui ajalootormid polekski raadiokava muutnud: "Pean lugu lõokesest ja rukkiräägust / ja kas või varblasest — las trallida! / Ent eetriõrrel helisevat läägust / ei kõrvaotsaski või sallida." Tõsi, raadiomaksu üle siis enam kurta ei saanud.
Raadio oli esialgu tähtis tehniline uudisasi, progressi sümbol. Ent ehkki pakend oli uus, ei jäänud, nagu näha, meedia muutumatult tühine ja kiiresti riknev sisu poeetide kriitilise pilgu eest kauaks varjule. Pigem vastupidi, eespool mainitud "DNB" viitab väga olulisele tendentsile: raadio üha laialdasem kasutamine masside ajuloputajana, propagandavahendina, populismi ruuporina, tema efektiivsus, emotsionaalsus ja riigipiiride ülene levik. Alle lahingud natsiraadioga teravnesid sõjapäevil. Kategooriline hukkamõist kõlab luuletuses "Goebbels" (1943): "Ajalehist mäkerdanud soparennid, / häbist punastavad raadioantennid!"
Vastupidist suunda raadiosse suhtumises esindab 1930. aastal vangistamise eest NSV Liitu põgenenud (ja seal ikkagi elu lõpuni vangis istunud) Valter Kaaver, kes pani oma ainsa säilinud luulekogu käsikirja pealkirjaks "Viisnurk — me raadio" (1929). Nõnda ühendas ta eesrindliku maailmavaate ja tehnoloogia sama sujuvalt nagu Lenin kommunismi ja elektrifitseerimise. Kogus leidub ka "Raadiopoeem", kuid see kõigi maade proletaarlaste ühinemist ülistav pateetilis-deklaratiivne sonimine meediale lähemat tähelepanu ei pööra. Veidi konkreetsemalt avaldub Kaaveri ülinaiivne usk kommunismi ja raadio võidukäiku "Kominterni" stroofides:
juhib miljoneid maakeral suurel
punane LENINI raadiojaam.
Kutsed ta teostab, kord vabrik, parteid,
lähevad liinile punased read —
tööliste tankid ja patareid!
Raadio kui propagandavahend on Kaaveril sama oluline kui Allel, konkretiseeritakse isegi selle värv. Mõistagi puudub vähimgi kriitika.
Räägib raadio päevast päeva, kuidas murrame teha tööd
Stalini ajal oli meediasse suhtumine ülimalt lihtne. "Meil" kirjutati ainult positiivset ja progressiivset, "neil" (läänes) ainult tagurlikke jõledusi. Niisiis pöörati Liivi-aegne vastandus pea peale. Üks radikaalsem sellekohane rünnak oli Ralf Parve "Look" (1948):
Leheputka sopavirnast vastu vaatab nagu puuk
karjuvate tähtedega kõmu järgi lõhnav "Look".
Rotomasinate hooga käiku paisatud laviin
üle mitme mandri veerend, seisma jäänud siin.
Kui sellise suhtumisega võib ka tänapäeval nõus olla, siis täiesti ekslik on autori veendumus kõmuajakirjanduse peatses hukus:
Sõda! Sõda! — nõnda möirgab "Looki" kisatorru Hearst.
On's see rahva hääl, mis karjub nagu šaakal džungliööst?
Ei! Me teame, seda kisa tõstab Hearst ja tõstab "Look" —
kuna enda silmis juba viirleb ligi jõudev hukk.
Parve käis 1947. aastal Helsingis Põhjamaade "progressiivsete" (st kommunistlike) kirjanike konverentsil ja võis erinevalt teistest, raudse eesriide taga viibinud ENSV kirjanikest seal "Looki" tõesti näha ja lugeda — kas või "leheputka sopavirnas". Märksa halvem on lugu autori teadmistega zooloogiast. Šaakalid ei ela džunglis, nad on tüüpilised avamaakiskjad.
Üldjoontes ei olnud luulel ja ajakirjandusel Stalini ajal mingit sisulist ega temaatilist vahet ning ka vormilt olid mõlemad üliväga primitiivsed. Ajakirjandustekste eristasid luulest vaid suurem maht ja riimide puudumine.
Pärast Stalini surma sai luules üsna suure osakaalu mõnevõrra asjakohasem sotsiaalne kriitika. Adolf Rammo "Kuulsus" (1958) paljastab tolleaegse meedia lakeerimishimu, pealiskaudsust ja trafaretsust. Lugu algab ühe tehasekollektiivi kuulutamisega eesrindlasteks:
Seda tohutut kiidukära,
mida kuulsus küll kaasa toob!
Üle öö sai me nimi sära,
nagu isamaa muinasloos.
Räägib raadio päevast päeva,
kuidas murrame teha tööd,
kuidas silmad meil välja näevad,
mõte lendab või süda lööb.
Seitse lehemeest juba käisid
ja kui lugesin kõike meist,
ise endale järsku näisin
palju vägevaim sangareist.
Kuulsusega käib kaasas toorainega (raud) varustamise paranemine ja tehas teeb tõesti edusamme. Lõpp on aga kurb, meediakuulsus sulab nagu lumi kevadel:
Aga korraga… saabub vaikus.
Vaikib ajaleht, vaikib hääl,
mis meid ülistas, eetrist kaikus.
Paljas mälestus kõigest jääb.
Rammo "Tallinna hommik" (1957) kritiseerib hommikust ajaleheostmise massipsühhoosi, aga võimalik, et ka ebapiisavaid tiraaže: "Jooksen… ei pese silmigi ära… / nagu pageksin lõvide eest. / Mõne hetkega olengi päral — / lehesabas — kuid viimane mees." Lehesabas seismist, ikka satiirilisest vaatevinklist, kohtab siin-seal hiljemgi. Nii et ühest küljest kritiseeriti ajakirjanduse tühist sisu, teiselt poolt seika, et seda on nii raske kätte saada. Kuigi põhimõtteliselt oleks arukas inimene võinud endale lehe ju koju tellida. Hinnas vahet polnud, aja- ja närvikulu jäänuks aga tunduvalt väiksemaks isegi nõukogude aja kojukandesüsteemi puudusi silmas pidades. Nii et tegu on näitega satiiri kohta, mis autori enese vastu pöördub.
Uno Lahe selleaegses luules ("Hapukurk", "Kuuseokas") kordub motiiv bürokraadist, kes ajalehekriitikale sülitab. Seegi satiir on kahe otsaga: pihta ei anta mitte ainult bürokraadile, vaid ka ajakirjanduse jõuetusele paharetti karistada. Sama autori "Õilsad maa- ja mereröövlid" (1961) kajastab aga üsna omapärast meedianähtust, Läänemerel seilanud piraatraadiojaama Radio Nord:
"Peen bisniss poistel..." muigas juht.
"Neil raadiojaam on praamil,
neutraalses vees bum-bum-tsuh-tsuh
veab muusikat, reklaami...
Ei Rootsi kuningriik neilt saa
poolt krooni tulumaksu!"
Juht puhkes naerma uh-ahaa!,
lõi põlve pihta laksu.
Mats Traadi "Maapood" (1964) pakub meedia suhtes veel ühe värske vaatenurga: "Kõõrsilm-eit teeb suuga laia lobalehte, / oma poolteist tundi lõgiseb tiraaž; / kui me lehtedes too kõnekeel lööks ehte, / mütsid oleks eesti trükiste ees maas." Sama võib öelda Traadi luuletuse "Itk vinge põhjatuule saatel kaeratera surma puhul ühes Tartumaa soos" kohta: "nuuksuge, lõhnavad leheread, / nuta, Eesti Raadio. / Oh tera, terake, / kaeraterake!"
Ajakirjanduse trafaretne, kroonulik ja kohmakas keel häiris teisigi keeletundlikke luuletajaid. Kuuekümnendail-seitsmekümnendail ilmus sel teemal üsna mitu epigrammi. Üks segasemaid ja lohisevamaid neist, kuid kahtlemata ülikriitiline on Uno Lahe "Õilsate sõnade kaitseks" (1964), kus mõistetakse hukka ülevate sõnade, nagu "heroism", "patriotism" ja "entusiasm", mõõdutundetu kasutamine ajakirjanduses: "Eelmõnudest sülge eetrisse tilgutab / Laibavedaja Mikrofon. / Tinast kirstu siin Matjamees-Ajaleht / miljon korda neid laoks ja laoks, / et mõttekad sõnad, mida vajame, / sõnakalmistul mõttetult kaoks."
Nagu näha, oli selleks ajaks luules juba traditsiooniks saanud, et raadio ja ajaleht, ilma et neil vahet tehtaks, on kaassüüdlased ükskõik millises libastumises või negatiivses nähtuses. See reegel on püsinud tänaseni.
Üks efektsemaid pilaluuletusi on Eino Sepa "Ajaleht" (1967). Nimelt võib ajaleht täiesti süüdimatult vastandlikke väärtusi propageerida.
Pekisead sel aastal
hästi kasvasid
...Toiduks tarvitada
rohkem taimseid rasvasid
Töö loenguil, seminaridel
ei olnud küllalt tõhus
...Olla võimalikult rohkem
värskes õhus
Ülesandeid täidetakse
ennastsalgavalt
...nimetatud häired
ülepingutustest algavad
Uus tehas toodab
100 000 sõiduautot aastas
...kõige enam
autotransport õhku saastab
Ükskõiksus maha!
Mitte loiduda!
...ja liigseist erutusist
hoiduda!
Kõige laiahaardelisemalt kajastab eesti luules meediat Harald Suislepa värssnäidend "Ja sõna sai tinaks" (1969), mis kujutab ühe ajalehetoimetuse argipäeva. Juba esimene repliik on omamoodi ammendav:
Tindist mustem mure mul
pead ja sulge pureb:
Leht, mis sünnib hommikul,
juba õhtul sureb.
Poeesia ja meedia vastandamine ajalise kestvuse alusel (igavene vs. üürike) on siin otse välja toodud. Kriitikat, sealhulgas igati adekvaatset, jätkub küllaga ka edaspidiseks: "Ja muidugi prügikorv, / lehetoimetuse sümbol ja ehe / papa Jannsenist saadik." Eklektilise, kohmaka ja täiesti lavakõlbmatu tüki raamatuna trükkimise argumendiks polnud ilmselt aga kriitika, vaid vastupidi — kõrgpaatoslik positiivne finaal.
Paberikorv kui lehetoimetuse töö sümbol esineb samuti ajakirjanikuna töötanud Juhan Saarel ("Ankeet", 1965): "Töökoht: hea. // Ainult read ja read / ja tihti tuleb teha keskmist nägu / ja paberikorvi läheb suurem jagu…" Mõlema autori puhul jääb lahtiseks, kas paberikorvi peetakse ainult kõlbmatute kaastööde või mingis mõttes kogu ajalehetöö sümboliks. Lugejale oleks ka viimane variant vastuvõetav.
Veel ühe ajalehe kasutusvõimaluse pakub Arvi Siia "Alev" (1971): "Ja ostab ajalehe / linnadaam kui aam, / ning seda seks, / et teha sellest… lehvik!…" Autor leiab, et madala arengutasemega alevielanikele polegi ajakirjandus jõukohane: "Ei! Kinni — pood! / See lehekiosk las kopitab!" Sama autori "Tuba" (1976) süüdistab ajakirjandust koguni suguvõimetuses: "Tuhandetes eksemplarides / paiskavad rotatsioonimasinad / saastatud biosfääridesse / elegantset impotentsi." Siingi pole kõik loodusteaduslikult korrektne — maakeral eksisteerib üksainus biosfäär.
Eve Kivipõllu "Rongisõit" (1979) on rongile astuva naise järelehüüe tundetule ja isikupäratule, kuid ilmselt siiski armastatud meesterahvale, kes mööda perrooni minema loivab. Viimase tuimust ja igavust aitab esile tuua suhe meediaga: "Ole eemalduv selg — nagu kõik. / Nagu kõik, osta kusagilt lehed. / Ära tea, mis on järgmine käik." Niisiis veel üks etteheide meediale: see unifitseerib tarbijad, teeb nendest inimesed "nagu kõik".
Hämmastaval teemal meedialuuletus ilmus "Sirbi ja Vasara" aastalõpunumbris 1982. Priit Aimla "Vabandage, inventuur" süstematiseerib selles lehes aasta jooksul ilmunud esikaanepildid ja koostab teemade pingerea:
Kultuuri suurim näitaja on näitus —
nii tõendavad 16 protsenti kaasi.
Protsente 10 teatri teemal täitus,
muil muusadel ei olnud säärast baasi.
Dekaadiaegsed lehed (ja ka -eelsed)
said pilditäidet siiras vennahuvis:
on tervelt neli kaant kasahhimeelsed,
see arv protsendi 8-ni kruvis.
Me noorus pidas pidu rahvarõivas —
said 6 protsenti pilte seda maitset.
Veel 6 protsenti kaunis loodus hõivas,
eks seegi nagu lapsed vaja kaitset.
Kriitiliseks seda teksti nimetada ei saa, irooniliseks küll. Näiteks tõestab Aimla statistika, et selle aasta suursündmus — Tartu ülikooli 350. sünnipäev — ei pääsenud kultuurilehes piisavalt pildile. Erinevalt näiteks kasahhidest. Ka A. Itskoki "Limerik" (1987) esindab leebet irooniat:
Sõnas kord teleraadiomees Toomas:
"Tere jõudu! On uudiseid toomas
Erik, Vello ja Tiit
MM-võistlustelt siit
Lomonossovi uulitsast Roomas." [2]
1980. aastate omapäraks oli meediateema jõudmine popmuusika tekstidesse, kus see varem peaaegu täielikult puudus (Ruja "Lapsena televisioonis", Turist "Massikommunikatsioon", Rock Hotel "Vana raadio", Vanemõde "Uudiseid ja usutlusi" jt). Osalt see varjutas luulediskursust, osalt võimendas. ("Lapsena televisioonis" oli algselt Juhan Viidingu luuletus.)
Hando Runneli "Juuli. Tartu" (1988) kajastab stagnaaegset ENSV ajakirjandusseisu: "Juuli. Tartu tudengitest tühi. / Ajaleheputkas koltub "Edasi". / Pole lugejaid. Ka "Edasi" on tühi. / Käib rutiini pärast muidu edasi." Järgnevalt võrreldakse Tartu linna- ja rajoonilehte "Vangla Häälega" ning nõukogude ühiskonda vanglaga. Runneli "Ajalehe argipäev" (1991) iseloomustab ajakirjandust ajatumalt, kuid niisama selge alavääristava pilkega:
Küsib A, kostab I
mida trükki anda,
küsib A, kostab I
mida prükki kanda.
Küsib E, kostab I
mida sitta heita,
küsib E, kostab I
mida ritta peita...
Suislepa värssnäidend on umbes 3200 rida pikk. Runneli luuletus täpselt 22. Ent ajalehetoimetuse argimiljööst Nõukogude Eestis annab lühem pala palju mitmepalgelisema ja konkreetsema pildi. Ja mis peamine: "Ajalehe argipäev" peab üsna hästi paika ka tänapäeva meedia kohta, Suislepa trükiteos mitte eriti. (Ehkki toosama paberikorvimotiiv on sama aktuaalne nagu Jannseni päevil. Mis sellest, et korv ise on suuremalt jaolt virtuaalseks muutunud.) Siit oluline järeldus: ükski teema iseenesest, sealhulgas ajakirjandus, ei ole luuletamiseks halb, tulemus sõltub ikka ja ainult autori leidlikkusest.
Kuivõrd glasnost ehk avalikustamine seostus eelkõige meediaga, sattus viimane taas tähelepanu keskmesse — nüüd juba eesrindlikkuse sümbolina. Villu Tamme "Tere, perestroika!" (1987): ""Rahva Hääl" ei valeta / ei suitse ta suu." Tõsi, sellestki väitest kumab läbi teatud iroonia või vähemalt kahtlusevarjund. Tärkava perestroika meeleolusid pakub ka Vaapo Vaheri "Toimetajale" (1986), mis näilise paatosega naeruvääristab tsensuuri:
Ma panen paberile kirja.
Sina tõmbad maha.
Sa tõmbad maha mõne halva rea.
Las läheb hukka kõik,
mis pisutki on paha.
Umbrohuna las vohab,
mis on hea!
Kalju Lepiku "Tuul loeb ajalehte" (1991) kõrvutab kiirelt ununeva sisuga meediat aegumatute kuritegudega. Tuhmid surnud trükiread vastanduvad teravalt reaalse elu tragöödiale:
Tuul loeb Gorki pargi pingile unustatud ajalehte.
Puud kummarduvad uudishimulikult
üle ta õla.
Lihahinnad on mitmekordistunud.
Tipptormaja on löönud võiduvärava.
Tipppoliitikule on antud rahuauhind.
Homme lömastavad tankiroomikud inimesi
Vilniuse tänavatel.
Eesti taasiseseisvumine tõi sotsiaalsesse luulesse seniolematult võimsa nutu- ja halapuhangu.
25 aasta eest meediast optimistliku finaaliga värssnäidendi kirjutanud Harald Suislepp täheldab Eesti iseseisvumise järel ajakirjanduse täielikku mandumist. "Neljas võim" ("Köögertali kojutulek", 1994):
Aeg nõudis keele valitsust.
Vesi suus võrdseist võrdsemaid vaatasime.
Nüüd vabanesime tsensuuri pingest.
Nüüd saab kord täiest isamaalisest hingest
valitsust
sõimata!
Sealsamas raamatus konkretiseerib autor ka väljaande, mis on nurjatuste peasüüdlane, ja kõrvutab seda koguni Stalini-aegsete repressioonidega:
Idasse viis
trellitatud kong...
Läände —
mitmevärviline kiirrong —
"Eesti Ekspress".
Suislepp võrdleb ajalehetoimetust naelavabrikuga, nagu seda väidetavalt tegi "Hommikuleht", ja mõistab sellise suhtumise printsipiaalselt hukka: "Naelavabrikust ma lehte küll ei telli. / Minu pea ei ole / naelakast!"
Kalev Kesküla kogu "Vabariigi laulud" (1998) kajastab põgusalt, leebe irooniaga ka Eesti meediat: "Ei ole muud pornograafiat peale vaesuse ja valevandumise / arvab Vabariigi meedia ning näitab kurbi ja liikuvaid pilte". Ja: "Kultuurilehtedes leegitsevad / igikestvad ideed / perpetuum mobile põhimõttel".
Contra "Takso Riiga" (1998) kuulub mõtteliselt juba järgmise sajandi meedialuulesse, mida iseloomustavad teema sagedasem kasutamine ja üha suurem agressiivsus selle käsitlemisel. Ajaleht ei seisa enam tõe, vaid vale teenistuses:
näen sõitmas sinna Tallinn-Riia busse
kui jõuan kohale siis lähen toimetusse
artikli kirjutan kus taksojuhte laiman
Andsid aju asemele sunnismaise digitele
Sajandivahetuse paiku väheneb luulekajastuses paberkandjate roll ning suureneb TV ja elektroonilise meedia osa. Teemat käsitletakse aina sagedamini. Ja kui varasematest perioodidest võib leida ka positiivseid või vähemalt neutraalseid näiteid, siis nüüd muutub luulelugu üdini meediaskeptiliseks. Üks meie ajakirjanik-luuletaja hübriidide pika rea nooremaid esindajaid Kaupo Meiel kasutab eneseirooniat luuletuses "Ajakirjanik" (2008):
ma omal ajal
rajoonilehes
kirjutasin
päris suuri artikleid
päris suuri artikleid
nii keskmise suurusega
artikleid
Marko Mägi "Eelistused" (2012) esitab näiliselt erapooletu küsimuse: kas eelistada "Loomingut" ja "Vikerkaart" või Joomingut ja Pillerkaart? Kontekst viitab, et teine variant on parem. (:)kivisildniku luules kordub meediateema tihti, üks kriitilisemaid tekste on (2013):
(:)juhtusin nägema saadet
milles peteti koledaid naisi
miks koledad inimesed
ei võiks surra teadmisega
et nad on koledad ja sinna
ei ole mitte midagi teha
Omaette rühma moodustavad luuletajad, kes on tuntud ka popmuusikutena ning seetõttu puutuvad kollase ajakirjanduse primitiivsuse ja totrusega rohkem kokku. Neil on meedia kohta eriti hukkamõistvad seisukohad, valitseb üsna sarkasmihõnguline satiir. Aapo Ilvese palas "tean meedia kaudu eesti elab läbi" (2009) surutakse prostituudi vagiinasse käbi, mida too peab kahe lusika abil eemaldama. Oluline pole siiski nimetatud akt, vaid meedia ja selle kaudu kogu üldsuse reageering: "ning eesti rahvas hingata ei julge / kui hiljem ajakirja lehekülge / nad higilkäsi tasa keeravad / ja paljastavat juttu neelavad / kus tõde tõuseb vajub vahtu vale / mis käbi maksis ja kui sügavale". Elekroonilise meedia varjukülgi lahkab Ilvese "kurjad mehed" ("vanu nalju miljon mega / mitu tuhat lolli blogi / ähvardasid viirusega / kui orkutti ma ei logi"). Finaal on tüüpiliselt meediavaenulik: "andsid aju asemele / sunnismaise digitele / et mul poleks vaja loota / iseenda mõtetele".
Jaan Pehki "nagu oligi tegelikult arvata" (2011) serveerib meedia idiootsust eriti ilmekalt järgmise näite põhjal:
nagu oligi tegelikult arvata
helistas ajakirjanik
tere
kas te metallica kontserdil käisite?
ei käinud
kas teil oli selleks ka kindel põhjus
et te seal ei käinud?
oli küll
aga ma ei soovi
seda põhjust
teiega arutada
ahah selge
täiesti arusaadav
nägemist
poole tunni pärast
internetis uudisnupp
"jaan pehk
ei käinud
metallica kontserdil
nagu oligi tegelikult arvata…"
Siin on välja toodud nii kõmuajakirjaniku professionaalne kretinism kui ka kogu elektroonilise meedia haletsusväärne pealiskaudsus. Pehki "ajalehest lugesin" (2011) algab tõdemusega, et meedia valetab Janika Sillamaa ja Koit Toome kohta süüdimatult, ning lõpeb iroonilise tunnustusega: "edgar loeb / inno ja irja blogi / hiljem selgus / loebki // oi türa / hakka või meediat / usaldama".
Satiir pole just hävitav, kuid vastab "pime kana leiab tera" printsiibile. On ju selge, et ainult valedel ja pooltõdedel ei saa põhineda ükski väljaanne, sel juhul kaotaks see huvitavuse. Näib nii, et eesti luuletajate kasvav protest meedia vastu põhineb natuke ka teatud ohutundel, sest viimane tungib nende pärusmaale. Peeti ju seni valetamist ehk "kunstilist tõde" ilukirjanduse eeliseks. Luule kujundlikkuse, subjektiivsuse ja vormikesksuse tõttu oli eriti privilegeeritud just see žanr. Nüüd pakuvad mitmed internetiportaalid tõsist konkurentsi. Ajakirjanduslikud valed levivad laiemalt, on huvitavamad ja libedamad alla neelata. Ehkki nad on ka standardsemad ja teemadelt piiratumad.
Igal juhul pole see peamine meedialuule aktiviseerumise põhjus. Selleks on ikkagi konkreetne isiklik negatiivne kogemus meediaga suhtlemisel.
Chalice'i "Mis toimub kaenla all mul?" (2012) naeruvääristab ja madaldab meediat Pehkiga võrdväärselt: "olgu 8eldud / et lugemist alustan tagant poolt / sest olen teistsugune kui teised / ja musse voolabki / skandaale elukeerdk2ike / intriige r2paseid saladusi / nagu keemiat peipsi j6kke / sorri j2rve / olen liimist lahti — / sain ise poriga pihta: / leidsin artikli sellest / et mind n2hti nokkimas nina". Korduvalt kasutab ta väljendit "sitalehed". Üldistavas plaanis rikastab meie meedialuulet "Maraton" (2013):
K6ik on juba kodus
ja vaatavad pereringis juhmi
meelelahutussaadet
kus muidu targad inimesed
ajavad uskumatut iba
Paljutähenduslik lühitekst leidub Siim Pauklinil (2011):
esimene lause
lapse suus tere
kallid vaatajad
Nii tuuakse välja meedia kui peamise vaimunüristaja toime, mis avaldab inimesele mõju juba varases eas. Meedia õpetab sisutühje ja valelikke fraase. Kõik vaatajad ei saa ju ühtemoodi kallid olla — ja miks nad üldse peaksidki olema.
Vahepeal varju jäänud raadioteemat elustab Mart Juure "Eetris on Erki Berends" (2008), mis pöördub tagasi ajakirjanduse keelekasutuse negatiivsete eripärade pilkamise juurde:
Suht-koht,
nibin-nabin.
Suht-koht,
nibin-nabin.
Mõttepaus.
Albert Trapeež leiab, et televisioon on elule peale tõmmatud plastkondoom (2008), ja ühendab nii nagu mitu muud eesti luuletajat kaks meedia pahet: arenguvõimetuse ja ebaloomulikkuse. P.-E. Rummo "Luuletus televisioonis" (2001) aga näitestab siinse loo tuuma ehk meedia ja luule kokkusobimatust, avades selles vastuolus veel ühe aspekti: esimene kõnetab retsipienti üldiselt ja anonüümselt, teine isiklikult ja intiimselt:
Mind salvestatakse. Seejärel lähen koju
ja mõne aja pärast ühel õhtul
teen lahti televiisori. Ja kes seal on? Seesama,
kes vahel peegliski. Kuid sind ei näe ma siis ka.
Sind, kellele ma räägin.
Kellele ma räägin?
— — — — — — — — — — — — — — — — —
Kõik on nii väga, väga vahendatud. [3]
Rummo kirjutab enda nimel, kuid tegelikult võib seda vahetu suhtlemise puudumist üldistada iga televisioonis esineja kohta — rääkigu ta poliitikast või spordist, olgu ta küsija või intervjueeritav. Telemängudes aina sagedamini rakendatav stuudiopublik on ju üksnes hale vaatajaskonna karikatuur.
Ka Siim Kera "teos" (2009) vahendab kõigepealt televisiooni topitud luuletajate ebamugavaid elamusi. Seejärel siirdub aga ühiskonnas üldlevinud, meedia suhtes primaarse tõekspidamise juurde: tegu on asendamatu ja hädavajaliku tuntuks (ning ühtlasi edukaks) saamise vahendiga. Kui sind pole telekas, pole sind olemas:
õhtuti on ETVs luuleminutid
kõle saal paar toolikest
kabuhirmus luuletajad
segaduses nagu pingviinid
hispaania lõunarannikul
mu ema kisab silmad punnis:
"siim, miks sind seal pole
tahan ka televiisorist
näha"
Kui eeltoodud näidetes domineerib või vähemalt esineb iroonia, siis Hando Runneli "Aatleja" (2011) on oma otsese, nii sisult kui vormilt täiesti ebalüürilise sarkasmiga äärmuslik: "Mu p…t peldikus lakud — / suur päevaleht "Postimees". // Sa olid ennemalt oma, / nüüd mõistagi muulaste oma, / nüüd oled, jah, mammona oma — / suur aateleht "Postimees"."
Sveta Grigorjeva suhestumine elektroonilise meediaga luuletuses "vanja tappis inimese" (2013) toob hakatuseks hulga näiteid nii eesti ajakirjanike kui ka kommenteerijate russofoobia kohta.
vanja tappis inimese
hea ajakirjanik: "mingi venelane tappis inimese"
priit tappis inimese
hea ajakirjanik: "eile tapeti inimene"
(kommentaar veeru all: "raudselt mingi russ")
Lõpplahenduseks on ajakirjaniku mõrvamine, mida võib ühtlasi käsitleda kui kogu eesti meedialuule kvintessentsi:
sveta paneb täna hea ajakirjaniku põlema
et vaid homses lehes tuleks uudis
"mingi
vene
lits
tappis
hea
eesti ajakirjaniku"
Nii kehtib põhimõtteliselt tänapäevalgi eesti poeetide suhtumises meediasse August Alle iseloomustus: "Ajalehist mäkerdanud soparennid, / häbist punastavad raadioantennid!" Ainult antennide asemel on telekaablid. Aga kui Allel oli kogu selles ilguses süüdi üks mees, Hitleri propagandajuht Goebbels, siis nüüd puudub luuletajal võimalus konkreetset süüdlast eristada, sest kogu "vaimusõgeduse öös ringi rändav" meedia kubiseb pisikestest Goebbelsitest.
Veerud on rasked jõust, mõtetest ja tõest
Lõpetuseks tuleb esile tõsta üks erandlik, meediat ü l i s t a v etapp eesti luules. See langeb kokku Nikita Hruštšovi üksikvõimu ajastuga NSV Liidus 1956—1964. (Varem, Stalini ajal olid luules au sees kaalukamad, strateegilise tähtsusega objektid: raud, teras, vili, vedurid, elektrijaamad jne.) Tõsi, ka ülistusperioodil leidus erandlikku suhtumist — nagu eeltoodud Adolf Rammo "Kuulsus". Tegu oli trafaretiga: autorid kirjeldasid kommunismiehitajate argipäeva, mille hommikuid sisustas sageli innustavate ja valgustavate leheartiklite lugemine. Ajastule iseloomulikult avaldusid jäägitu entusiasm ja kommunismiülistus peamiselt vabavärsi kui eriti progressiivse ja pateetilise väljendusvahendi kaudu. Ehk eredaim näide on Manivald Kesamaa "Uute tähtede hommikul" (1961):
Seisime reas,
et osta lehte.
Lihtsat ajalehte, kahekopikalist,
mille veerud on rasked
jõust, mõtetest ja tõest.
Jälle seistakse lehesabas nagu Rammo "Tallinna hommikus", aga milline vahe emotsioonides! Millised need mõtted ja tõed täpsemalt olid?
— Vaat, programmi!
Hea on lugeda.
Ameerika võib pugeda
välja nahast —
ei aita, jääb maha.
Arvi Siia "Naeratus" (1960) rakendab paatosevankri ette ka raadio: "Kaksteist kumedat lööki… / Head uut aastat, seltsimehed! / Ja lainel 290 meetrit / astus ta Tallinna igasse tuppa."
Siim Kärneri "Lahkumislaul" (1964) kasutab aja märgina Moskva raadio esidiktori nime:
Levitan loeb informatsioonilist
teadaannet.
Inimesed kontrollivad kelli,
et minna edasi...
Me ehitasime tee
Talvepaleest — raketodroomini.
Siin lisandub meediale kaks pealtnäha täiesti erinevat objekti: riigipöörajate tormijooks ligi pool sajandit tagasi ja keeruline teaduslik-tehniline protsess. Kuid omas ajas ei pannud see triumviraat ilmselt kedagi imestama. Raadiot kui ideoloogilise võitluse allikat kujutab Siia "Öisel lainel" (1963): "Kušeti peatsis "Vaiva" skaala kumab. / On öises eetris mitukümmend saatjat. / Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt, / meid kogu suur ja kauge maailm vaatab." Ent ülistamise asemel jõutakse külma sõja aegse patiolukorra nentimiseni selles valdkonnas:
Siis
äkki
paiskub nende tuppa Moskva,
hääl,
pakkuv sõpruse ja usalduse aadet.
Kuid neile
Moskva
sama võltsilt kostab
kui meile
Lääne propagandasaade.
Ralf Parve "Öisel lühilainel" (1960) on välisraadiojaamade suhtes kategoorilisem: "Annet ei mõõdeta küünarpuuga, / arukust meetris või millimeetris. / Narrim veel: vaagida valet, mis suuga / mõõdetud kilohertsides eetris." Uno Lahe "Nooruke mets" (1956) kujutab optimistlikult Moskva katuseid katvaid teleantenne: "Vaatan, kui kiiresti tiheneb / üleval pealinna katusel / meie sajandi mets." Manivald Kesamaa "Ideede laat" (1960) pöördub ajas tagasi ning annab kaasaja sangarliku ajakirjanduse kontrastina hävitava olupildi kodanliku Eesti meediamehhanismist: "Juhtkirjad en gros / on vilunumate vööritsejate kätes; / vestemeeste ligimeelitav vada / määrab jutuosavuse järgi hinnad / kleepuvale kraamile; / sport, turuteated ja klassiloterii võidud / on algajate asjaks, / kes oma pudi-padi pakuvad peost. // Nii see laat / kihab pärastlõunast hilisööni, / varahommikust keskpäevani, / kuni ta kell 14.00 / kappab kogu täiega / Dunkri tänavat pidi alla, / üle Raekoja platsi, / röökides Viru tänavasse: / "Tä-na-ne "Uu-dis-leht"!"
Seitsmekümnendateks olid paatos ja entusiasm kadunud. P.-E. Rummo "Ärkvel" (1972) seab kahtluse alla nõukogude (nagu ka igasuguse muu) ajakirjanduse peamise väärtuse — faktitruuduse: "Varahommikul / sõidan bussiga; kellel on ruumi / ajaleht lahti teha, veerib fantastikat". Kalju Kanguri "Ühele ajakirjanikule" (1973) pilkab taas kohmakat ja trafaretset ajakirjanduskeelt:
Kui su seisukohavõttudes
polnudki varem
jumal teab mis hullu,
siis nüüd on ka ses suhtes lugu parem
kui mullu.
Eesti luules ajakirjanduse pikaajalise ja eripalgelise kajastamise kohta sobib parafraseerida üht vanarahva ütlemist. Narrigu luule meediat tuhat korda, meedia ei narri luulet ühtegi korda. Sest ta pole selleks lihtsalt suuteline. Teisalt ei ole ka meie poeetide enamasti õigustatud ja asjatundlik satiir ajakirjanduse pihta viimasesse tajutavaid jälgi jätnud. Nagu ei elatakski ühel planeedil. Ega oldakski võrdsed igaviku palge ees. Aga tuleb rõhutada, et siin mainitud — ning ka mainimata jäetud — luuletuste hulgas ei leidu ainsatki, mis otsesõnu vastandaks: meedia on paha, luule hea! Nii et kriitiline suhtumine ajakirjandusse ei too meie poeesias kaasa luule ülistamist või meediast kõrgemale tõstmist. Kriitika ei välista põrmugi enesekriitikat.
[1] Autor peab siin silmas "Oleviku" asutajat ja peamist ideoloogi Ado Grenzsteini.
[2] Toomas Uba, Vello Lään ja Tiit Rääk kommenteerisid sel aastal Roomas toimunud kergejõustiku MM-i (nagu ka peaaegu kõiki teisi suurvõistlusi nõukogude ajal) mitte kohapealt, vaid telemajast Lomonossovi (nüüd Gonsiori) tänaval.
[3] Rummo luuletuse retseptsiooni muudab ambivalentsemaks asjaolu, et autor on seda tõesti ise televisioonis esitanud. Vt: Paul-Eerik Rummo. Luuletus televisioonis. ERR-i arhiiv. Võrgufail. | Veiko Märka: Sa tellid lehte ja vaatad — üks kõmu ja keelepeks | https://kultuur.err.ee/902704/veiko-marka-sa-tellid-lehte-ja-vaatad-uks-komu-ja-keelepeks | Meediakriitiline diskursus eesti luules. Ilmus jaanuari Loomingus. |
Beyond Parallel on mõttekoja Center for Strategic and International Studies rahastatud projekt ning värske raporti kohaselt on Põhja-Koreas 20 ballistiliste rakettidega seotud baasi, millest pole varem teada antud, vahendas Reuters.
Eriti oluliseks on Sino-ri baas, mida saab praktikas pidada peakorteriks ja millel on eeldused esimese tuumalöögi andmiseks. Kuna SIno-ri baasist pole varem teada antud, pole see olnud ka teemaks senistel tuumadesarmeerimist puudutavatel läbirääkimistel.
New York Times kirjutab viidates Californias tegutseva uurimisasutuse Middlebury Institute of International Studies andmetele, et Põhja-Korea on üha rohkem tegemas uurimistööd bioloogiliste relvade valdkonnas ning diktatuuririigi võimekus sellel teemal on kiirelt suurenemas.
Artiklis rõhutatakse ka seda, et mingitel tingimustel võib võimas biorelv olla oluliselt ohtlikum kui tuumarelv ning näiteks Pentagoni kunagise kõrge ametniku Andrew C. Weberi sõnul on ka biorelva käiku laskmine Pyongyangi poolt palju tõenäolisem kui tuumarelva puhul. "Nende programm on edasijõudnud, alahinnatud ja väga surmav," nentis Weber.
Erinevalt tavarelvastusest on biorelvadel mitmeid murettekitavaid omadusi - neid saab toota varjatumalt ja nende tootmine on ka palju odavam kui tuumavõimekuse loomine. Surmavate mikroobide arendamine võib paista kui vaktsiinide arendamine või põllumajandusega seotud uurimistöö. Biorelvi on raskem avastada ja ohjeldada ning nende päritolu on raske tuvastada.
Väga raske on ka hinnata, kui kaugele saladuskatte all elav Põhja-Korea on biorelvade arendamisel jõudnud. | Meedia: Põhja-Koreas on märgata salajasi raketibaase ja tööd biorelvadega | https://www.err.ee/902702/meedia-pohja-koreas-on-margata-salajasi-raketibaase-ja-tood-biorelvadega | Projekti Beyond Parallel uurijad on märganud Põhja-Koreas salajast ballistiliste rakettide baasi, mis võib olla ka peakorteriks võimaliku tuumasõja korral. New York Times aga kirjutab, et Pyongyang olevat viimasel ajal intensiivselt uurimas ka bioloogilise relvastusega seotud küsimusi. Teated saabuvad ajal, kui valmistatakse ette USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni teist kohtumist. |
Tiitlivõistluse kvalifikatstsiooniturniiri viimases mängus alistasid eestlannad veenvalt Hongkongi koondise tulemusega 10:4.
Uus-Meremaal läheb välja jagamisele kaks pääset märtsikuus Taanis toimuvatele maailmameistrivõistlustele ning MM-i pileti eest jätkavad võistlemist Soome, Hiina ja Ungari naiskonnad.
Eesti naiskonna kapten Marie Turmann sõnas, et sel korral ei õnnestunud soovitud tulemust võistluselt koju tuua. "Meil ei õnnestunud oma parimat mängu sel nädalal näidata, kuid ka vaatama MM-i pileti puudumisele oleme rõõmsad selle väärt kogemuse üle. Saime mängida paljude uute ja väga tugevate vastaste vastu ning see kogemus on meile väga oluline," kommenteeris Turmann.
Eesti koondise koosseisu kuuluvad kapten Marie Turmann, Kerli Laidsalu, Triin Madisson ja Erika Tuvike. Võistkonna treener on Nicole Strausak (Šveits). | Eesti kurlingunaiskond lõpetas turniiri kolme võidu ja nelja kaotusega | https://sport.err.ee/902701/eesti-kurlingunaiskond-lopetas-turniiri-kolme-voidu-ja-nelja-kaotusega | Uus-Meremaal toimuval maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril võitis Eesti naiskond seitsmest peetud kohtumisest kolm ja kaotas neli ning lõpptulemuseks on edetabeli viies koht, mis ei taga pääsu selle aasta märtsis toimuvale MM-ile. |
Filmi režissöör Urmas E. Liiv lubab, et tegemist ei ole intellektuaalse vaimunärimisega, vaid puhtakujuliselt võika žanrifilmiga. "Õudukasõbrad, pange ennast valmis, sest niimoodi pole te Eesti filmi vaadates veel kunagi kinos ehmatanud," lisas režissöör.
Peaosades niisiis Franz Malmsten, Kristjan Kasearu ja Kersti Heinloo. Kõrvalosades Brigitte Susanne Hunt, Maia Vahtramäe, Paljas Porgand, Oliver Kristman, Merilin Mälk, Kalle Sepp, Egon Nuter, Liina Tennosaar jt. "Kiirtee põrgusse" režissöör ja stsenarist on Urmas Eero Liiv.
Film esilinastub Eesti kinodes 18. oktoobril 2019. | Ilmus Urmas E. Liivi õudusfilmi "Kiirtee põrgusse" esimene lühitreiler | https://kultuur.err.ee/902694/ilmus-urmas-e-liivi-oudusfilmi-kiirtee-porgusse-esimene-luhitreiler | Avaldati Urmas E. Liivi uue linaloo, tema enda sõnul Eesti esimese täispika õudusfilmi "Kiirtee põrgusse" lühitreiler. Filmi peaosas astuvad üles Franz Malmsten ja Kristjan Kasearu, kes satuvad üksikus metsatalus veriselt õõvastavate sündmuste keskele. |
Vaatajamagnetiteks kinoekraanil olid aastal 2018 ikkagi kodumaised hitid: "Eia jõulud Tondikakul"(4323 vaatajat kinos Sõprus), "Seltsimees laps"(2120 vaatajat), "Tuulte tahtud maa"(1733 vaatajat) ja "Vello Salo. Igapäevaelu müstika" (1037 vaatajat). Musta Käe levifilmidest olid möödunud aastal Sõpruse ekraanil vaadatuimad "Pidu", "Tundmatu sõdur", "Leto" ja "Whitney".
Kõige edukam enda korraldatud sari Sõpruses oli eelmisel aastal "Linastus & kohtumine tegijatega", mida külastas 2197 vaatajat. | Kino Sõprus kogus möödunud aastal üle 63 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/902698/kino-soprus-kogus-moodunud-aastal-ule-63-000-kulastuse | Möödunud aastal kasval kino Sõpruse külastuse arv 18%, jõudes 63 407 külastuseni. Kõige populaarsem film Sõpruse ekraanil oli Anu Auna "Eia jõulud Tondikakul". |
"Kohtuti ka meiega. Olin ise sellel koosolekul," ütles Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi. "Koosoleku mõte oli tegelikult väga lihtne. Facebook on andnud teada, et nad soovivad väga aktiivselt võidelda libakontodega. Võidelda valeinformatsiooni levitamisega, mis võib tegelikult hääletusi mõjutada erinevates riikides."
"Kuna riigikogu valimised on Eestis tulemas, siis Facebook sooviski erakondadega kohtuda ja rääkida, millised on Facebooki eesmärgid ja võimalused takistada valeinformatsiooni levitamist. Küsiti mis on erakonna hinnangud Facebooki tööle. Kuidas toimub kontode raporteerimine, kas kõik on hästi. Selline üldine mõtete vahetus just nendel teemadel," lisas Hanimägi. "Nende eesmärk oligi see, et Facebook oleks koos erakondade koostööl ja teiste Eesti inimeste koostööl võimalikult aus ja puhas valeinformatsioonist."
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni nõunik Urmas Espenberg rääkis, et kohtumine Facebooki esindajatega oli sõbralik ja konstruktiivne. Lisaks Eestile kohtusid Facebooki esindajad ka Läti ja Leedu poliitikutega, rääkis Espenberg. Tema sõnul pakkus suhtlusvõrgustik kaitset küberrünnakute vastu ja kohtumiste tulemusena pandi parlamendierakondade ametlikele Facebooki lehtedele verifitseerimise linnukese.
Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase sõnul kirjeldasid Facebooki esindajad, kuidas nad hakkavad valimiste ajal asju tegema. "Nende põhiline point oli anda enda kontaktid. Rääkida kuidas see asi neil põhimõtteliselt käib. Nad ütlesid, et teevad ERJK-ga [Erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga] koostööd. Nende mõte oli, et kui me ise siin midagi märkame, mis Facebooki asjadega kokku ei lähe, saab neile sellest teada anda," rääkis Kase ja lisas, et Reformierakond on neile üht-teist ka teada andnud.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga (ERJK) on Facebookil kontaktid juba varasemast. Möödunud aasta detsembris esitas suhtlusvõrgustik komisjonile ettepaneku teha koostööd poliitilise reklaami avaldamise kohta. Nüüd on ERJK jõudnud ka Facebookile ametliku kirja saata, milles ERJK soovib võimekust, et saada ettevõtelt infot kes ja mis mahus on reklaami ostnud.
Samuti pärib ERJK Facebooki käest, et mis andmeid ettevõte selleks vajab, et komisjoniga poliitilise reklaami ostjate andmeid jagada ja mis võiksid olla edasised sammud koostöö jätkamiseks. ERJK aseesimees Kaarel Tarand ütles, et koostöö Facebookiga seisneb vabatahtlikus infovahetuses konkreetsete juhtumite korral. "Kui me kokku lepime, et hea tahte korral infovahetus toimub," märkis Tarand.
Facebookil on see koostöövalmidus olemas, lisas Tarand. Võib juhtuda, et järelevalvel tekib mentetlusi, mille korras see koostöö osutub vajalikuks aga võib ka juhtuda, et seda koostööd ei teki, rääkis Tarand. | Facebook on huvitatud Eesti valimistest | https://www.err.ee/902529/facebook-on-huvitatud-eesti-valimistest | Rahvusvaheline sotsiaalmeedia- ja reklaamiettevõte Facebook on huvitatud Eesti poliitikast ja valimistest. Möödunud aasta detsembris kohtusid ettevõtte esindajad kõikide Eesti parlamendierakondadega, arutamaks ettevõtte rolli ja selle võimalusi valeuudiste levimist vähendada. |
Informaatika teise aasta üliõpilased Rimante Valancauskaite ja Karl Martin Teras osalesid sügissemestril Ideelabori äriideede arendusprogrammis Starter ideega Timewire, nendega ajas juttu Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Karl leidis kunagi internetist rakenduse, mis aitab analüüsida, mida inimene arvutis oldud ajaga tegelikult teeb. Paraku oli see mõeldud ainult Windowsi kasutajatele. Teine häda oli see, et programm oli üsna piiratud võimalustega ega andnud kogu teavet, mida noormees soovis.
Ühel hetkel vahetas ta arvuti operatsioonisüsteemi ja siis ei olnudki enam võimalik rakendust kasutada. Nii tekkis idee luua selline programm ise, et saaks kätte just need andmed, mida on enda ja oma tegevuse analüüsimiseks päriselt vaja. Nii ta vaikselt alustaski. Tali oli kindel siht, et programm toetaks eri operatsioonisüsteeme, mitte ainult Windowsit.
Rimantel oli esialgu paari sõbraga hoopis teistsugune idee, mida nad soovisid arendada, aga nende arendaja hüppas alt ära. Seejärel kirjutas ta Karlile, et äkki soovib tema tulla neile arendajaks. Karlil oli aga juba idee olemas ja nii kutsus ta Rimante hoopis seda ellu viima.
"Muidugi pole see miljoniidee, aga see on miski, mis minu enda silmis on hästi praktiline ja vajalik"
"Muidugi pole see miljoniidee, aga see on miski, mis minu enda silmis on hästi praktiline ja vajalik, sest inimestel on vaja reaalselt näha, mille peale nende aeg kulub," põhjendas Rimante, miks see idee teda köitis.
Nii hakkasidki noored mõtte kallal vaikselt nokitsema, kuni Rimante registreerus sügisel kogemata ainele "Ideest teostuseni". Ta arvas, et see on lihtsalt Startup Day eelüritus, aga siis sai ta e-kirja, et on valitud osalejaks, ja selgus, et tegu on ikka päris õppeainega. Nüüd on noored veendunud, et kui seda ainet poleks olnud, siis ei oleks ka nende idee nii kiiresti arenenud.
Informaatikatudengite programm on mõeldud laiskadele inimestele.
Iseenesest ei ole rakenduses, mis mõõdab, kui kaua kulub ühele või teisele tegevusele aega, midagi uut. Informaatikatudengite ideed eristab aga teistest omataolistest, näiteks Togglist, see, et nende programm on mõeldud laiskadele inimestele: rakendus jälgib, mida sa arvutis teed, aga seda ei pea panema käima ise. Kohe, kui arvuti lahti teha, hakkab ka rakendus automaatselt tööle ja talletab teavet.
Kasutaja saab ise määrata, mis internetilehed või programmid on tema töö jaoks vajalikud ja mis mitte. Kui kasutaja töötab sotsiaalmeediaspetsialistina, saab ta määrata, et Facebook on tema töövahend, mitte niisama ajaviitmiskoht. Kui aga Facebook ei ole ametiga kuidagi seotud, siis saab lahterdada selle kategooriasse, mille järgi on see ebaproduktiivne. Hiljem saab vaadata, kui palju ikkagi oldi platvormil, kus poleks pidanud sel ajal olema.
Mis on oluline, mis mitte?
Informaatikatudengite programm määrab alguses automaatselt, mis võiks olla oluline ja mis mitte, aga seda saab iga kell ise käsitsi muuta.
Kui lahti on mitu lehekülge, ei mõõda rakendus ekslikult kõiki, vaid ikkagi ainult neid, mis on parasjagu kasutusel. Kui arvuti on aga niisama lahti ja tegevust ei toimu, siis ei lähe ka see arvesse. Rakendus arvestab vaid seda, kus midagi toimub (kui kirjutatakse või liigutatakse hiirt).
Konkurentidest eristab informaatikatudengite ideed ka see, et nad panevad rõhku Linuxile, sest näiteks arendajad töötavad eelkõige just selle operatsioonisüsteemiga.
Rimante rääkis, et sellistel tasuta programmidel on küljes ka üks suur häda: kasutaja andmed jooksevad selle serverisse, kelle programmi kasutatakse, ja sisuliselt saavad ettevõtted neid andmeid kasutada. Noored on mõelnud sellele, kuidas oma kliente kaitsta. Kui programm on arvutis lokaalselt, ei tee see kellelegi liiga ja programmi loojad ei saa kasutaja andmeid.
Raske keskenduda
Rimante rääkis, et idee köitis teda kohe seetõttu, et kui ta on pidanud ülikoolis mõnes aines programmeerima, on aeg läinud kiiresti, aga töö ei ole edenenud üldse. "Ma hakkasin siis jälgima, mida teen tegelikult selle ajaga, mis peaks kuluma programmeerimise peale, ja sain aru, et tegelikult istun ma suurema osa ajast lihtsalt sotsiaalmeedias," rääkis ta.
Seega tunnetavad noored ka ise, et on raske keskenduda ühele konkreetsele tegevusele.
"Kas selle jaoks on aga vaja osta programm, see on juba iseasi," ütles Rimante. See on miski, mis tuleb noortel veel läbi mõelda.
Tallinna Ülikoolis on üliõpilaste kogemuste näitel uuritud akadeemilist prokrastinatsiooni. Uuringust selgus, et viivitamise tõttu on üliõpilased saanud töö eest halvema hinde ja/või on ainekursus jäänud läbimata.
Samuti selgus, et akadeemiline prokrastinatsioon väljendub negatiivsetes akadeemilistes saavutustes. Näitena toodi esile juhtum, kus palumise korral lisaaega ei antud ja üliõpilane ei esitanudki seetõttu tööd. Valimisse kuulunud tõid esile, et on mõelnud tihti, miks nad akadeemiliste kohustuste täitmisega viivitavad, kuid ei oska midagi ette võtta. Uurimusest selgus, et akadeemilise prokrastinatsiooni tähtis mõjutegur on aeg.
"Usume, et meie sihtrühm võiks olla meie ise ehk vabakutselised programmeerijad ja arendajad, kellel on sellist teavet vaja."
Kui esialgu oli Rimante ja Karli programm mõeldud ettevõtjatele, et nemad ja nende töötajad saaksid jälgida paremini oma produktiivsust, siis nüüdseks on sihtrühm muutunud. "Usume, et meie sihtrühm võiks olla meie ise ehk vabakutselised programmeerijad ja arendajad, kellel on sellist teavet vaja," lausus Rimante.
Noorte soov on, et nende rakendus oleks kergesti arusaadav ja lihtne kasutada ning et teavet, mida sealt saab, oleks kerge analüüsida. Paljude sarnaste programmide häda ongi nende sõnul see, et saadud teave ei näita, mis klõpsu inimene mingil hetkel tegi, vaid lihtsalt osutab, et sel ajal oleks pidanud tegema tööd. Seda teavad aga inimesed üldiselt niigi.
Äriline pool
Äriideede arendusprogrammi Starter abil on informaatikatudengid saanud arendada palju oma idee ärilist poolt. Rimante rääkis, et põhiliselt juhiti tagasisides tähelepanu sellele, et ei tohi arendada oma ideed üle. See tähendab, et ei tasu teha liiga palju valmis ja alles siis saada aru, et see pole üldse see, mida klient tahab või vajab.
Samuti on tähtis kasutada võimalikult palju ära seda, mis on juba olemas. Nende endi puhul on kasuks see, et nad on informaatika eriala üliõpilased ja teevad programmi oma inimestele. Järgmise sammuna ongi neil plaanis anda rakendus teistele üliõpilastele katsetamiseks.
Karl loodab järgmise semestri jooksul saada programmiga niikaugele, et katsetusaeg võiks alata.
Karl loodab järgmise semestri jooksul saada programmiga niikaugele, et katsetusaeg võiks alata. Siis saavad nad suve jooksul küsida juba ka kasutajate käest tagasisidet, mille põhjal teha parandusi või midagi lisada või kärpida.
Rimante sõnul on Ideelaborist neile palju öeldud, et tuleb visata välja see osa tagasisidest, millega ei ole midagi peale hakata, isegi kui see on sõbra öeldud.
Ka noored ise leiavad praegu kohti, mis neile oma programmis ei meeldi, näiteks raport, mis annab tagasisidet. Seal on praegu Rimante meelest liiga palju protsente, aga need ei ütle inimesele suurt midagi. Kõige mõistlikum on tema sõnul lihtne tagasiside, mille põhirõhk oleks ajajoonel, kus on kellaaja järgi näha, mida kasutaja mingil ajal tegi.
Enamikus sellistest programmidest näidatakse, mitu protsenti ajast tegeles inimene reaalselt tööga. Sellest on aga noorte sõnul vähe kasu. Nende meelest tuleb kasuks rohkem see, kui inimene näeb reaalselt aega, kui ta pidi tegema midagi muud, aga kaldus sellest kõrvale. Nad usuvad, et seda nähes on võimalik end muuta ja parandada. Teine pool on see, et isegi kui inimene teab, et kaldub tegevusest kõrvale, siis mida teha selleks, et seda ei juhtuks enam nii tihti.
"Kui rakendus ei maksaks kuus väga palju ja annaks mõistlikku tagasisidet, oleksin valmis sinna investeerima. Kui see aga toob lihtsalt esile mu vead ega aita mul end parandada, siis ei ole minu meelest sellel mõtet," arutles Rimante.
Idee mahamüümine
Starteri programmis pannakse suurt rõhku ideede mahamüümisele. Noored tunnistavad, et see on olnud neile pigem keeruline, sest nad mõlemad peavad end napisõnaliseks. Aga nad on rahul, et programmis osalevad, sest see on andnud palju kogemusi ja saadud on ka vahetut tagasisidet.
Rimante meenutas kõige karmimat hinnangut, mille nad on saanud. Noortele öeldi, et nende idee on mõttetu ja et Karli potentsiaaliga inimesed peaksid arendama pigem meditsiinivaldkonda, mitte aga tegelema sellega, mis on neil praegu käsil.
Noored aga seletasid, et nende lõppeesmärk ei olegi luua üks toode ja jääda selle juurde elu lõpuni, vaid tegeleda tarkvaraarendusega edasi. Küll aga leiavad nad, et see on hea idee, millega alustada. | Kuhu põhjatusse auku aeg arvutis olles kaob? Uus programm teab ja ütleb! | https://novaator.err.ee/902691/kuhu-pohjatusse-auku-aeg-arvutis-olles-kaob-uus-programm-teab-ja-utleb | Kui tihti on teil tulnud ette olukordi, kus peate tegema tööd, aga järsku kella vaadates ei mõista, kuhu on aeg kadunud, samal ajal kui töö pole arenenud edasi mitte üks raas? Et aru saada, kuhu põhjatusse auku aeg arvutis olles kaob, on Tartu Ülikooli informaatikatudengid mõelnud välja rakenduse. |
Tund aega ja kümme minutit kestnud kohtumises ei andnud Kvitova vastasele võimalustki. Tšehhitar murdis kolmel korral vastase servi ning jõudis peale 2012. aastat teist korda Austraalia lahtistel poolfinaali. Samal ajal on see ka Kvitova esimene suure slämmi turniiri poolfinaali jõudmine alates 2014. aastast, kui ta Wimbledonis võidutses.
Kohtumise jooksul servis Kvitova kolm ässa Barty kahe vastu. Lihtvigu tegi tšehhitar 24, topeltvigu aga kaks. Austraallanna samad näitajad olid 17 ja üks. Võistlusjärgses intervjuus oli Kvitova pisarais, kui talt küsiti, kas ta uskus kaks aastat tagasi peale noarünnaku ohvriks sattumist, et nii kõrgesse mängu tagasi jõuab.
Kvitova langes 2016. aasta detsembris Tšehhis enda kodus noarünnaku ohvriks. Veenäite lugema tulnud töömehena esinenud relvastatud kurjategija tungis Kvitova korterisse ning polnud väidetavalt teadlik sellest, kes seal elab. Kurjategija sundis tšehhitari minema vannituppa, hoides tal nuga kõril ja sellele järgnenud rüseluses tekitas ta Kvitova vasakule käele (tema mängukäele) sügavaid lõikehaavu. Kvitovale tehti Brnos ligi neli tundi kestnud operatsioon, mille käigus opereeriti kõiki tema vasaku käe sõrmi. Tšehhitar oli võistluskarussellilt eemal viis kuud. Üheksa kuud peale noarünnakut jõudis ta US Openil veerandfinaali.
Kvitova võit tähendab, et esmaspäeval võib maailma esireketiks tõusta kas Kvitova ise, Naomi Osaka, Elina Svitolina või Karolina Pliškova.
Petra Kvitova currently in pole position for No.1 with 5,770 points for making the SF.
Osaka can move to 5,810 points with a win over Svitolina on Wednesday.
Svitolina must make the final for a chance at No.1. Pliskova must win the title. #AusOpen https://t.co/43vqbOQle5 pic.twitter.com/qwfdq1K6C0
— WTA Insider (@WTA_insider) January 22, 2019
. @Petra_Kvitova is into her first Slam semifinal since a knife stabbing incident in late 2016 sidelined her from the sport.
Try not to tear up watching this ???? #AusOpen pic.twitter.com/qugNPgQrC6
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 22, 2019 | Kvitova jõudis esimest korda pärast noarünnakut slämmiturniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/902693/kvitova-joudis-esimest-korda-parast-noarunnakut-slammiturniiril-poolfinaali | Austraalia lahtistel meistrivõistlustel tagas omale poolfinaali koha Petra Kvitova (WTA 6.), kui alistas 6:1, 6:4 austraallanna Ashleigh Barty (WTA 15.). Ühtlasi tähendab see, et uuel nädalal vahetub maailma esireket. |
Käes on eestlase väljateenitud puhkus ehk sõit külmast ilmast soojale maale. Turvakontrolli läbides palutakse aga kõrvale astuda ning avada kott, milles olevat midagi lubamatut. Sealt tõmmatakse välja kudumisvardad ning teatatakse, et need konfiskeeritakse. "Kudumisvardad? Kanaaridele? Mis sul arus on?" küsis mu ema toona, rohkem kui viisteist aastat tagasi. Mina tundsin aga muret, kas saan koolitöö õigeks ajaks valmis, kui Eestisse naaseme.
Hüpates tänapäeva, võiksin tutvustada end juba järgmiselt: "Tere, minu nimi on Kärt ja ma olen töönarkomaan…" Seda on siiani veider ning ebareaalne öelda või kirjutada, sest kas tööst võib tõepoolest olla sõltuvuses? Pigem tehakse ju kalendrisse punaseid ristikesi ning oodatakse pikisilmi puhkust. Minu jaoks on aga tavaline pidev toimetamine, vähene magamine ning töökorilasele omaselt lisakohustuste kuhjamine. Isegi kui suudan end paariks päevaks välja lülitada, olen õige pea sama mustri juures tagasi. Kuulen vähemalt kord kuus (kui mitte nädalas) kedagi ütlemas, et töötan liiga palju.
Kas töönarkomaania või kirglik töötaja?
Töönarkomaaniast mitu raamatut kirjutanud psühhoterapeut Bryan Robinson on nimetanud seda nähtust praeguse ajastu kokaiiniks, varjatud sõltuvuseks 1. Tihtilugu ei pruugi inimene ise tähelegi panna, et tal on tegelikult probleem. Uurijad on omistanud mõistele mitmeid tähendusi, tuginedes paljuski Spence'i ja Robbinsi definitsioonile, kelle sõnul iseloomustab töönarkomaaniat enim tööle pühendatud aeg 2, kuid mitte ainult.
Siinkohal ei tasu töönarkomaaniat sassi ajada kirgliku töötegemisega. Nimelt on täheldatud, et töönarkomaanid ei tee tööd naudingu, vaid sunni pärast. Kui nad seda ei tee, tekib neil tavaliselt süütunne või ärevus. Nad veedavad kontoris rohkem aega, kui peaksid, ning võtavad ülesanded pea alati koju kaasa. Kuigi nähtust on aastakümneid uuritud, pole olukord väga paranenud. Tehnoloogia võidukäik lihtsustab varasemast enam tööga seotust kus ja millal tahes. Kõigil on nutitelefonid, sülearvutid või tahvelarvutid ehk ülemused saavad alatasa ülesandeid delegeerida ning alluvad neid igal pool täita. See aga soodustab pidevat tööle mõtlemist, mis on samuti üks töönarkomaani tunnustest.
Iseloomuomadustest on uurijad pööranud palju tähelepanu nn suurele viisikule (The Big Five): neurootilisus, ekstravertsus, meelekindlus, avatus uutele kogemustele ja koostöövalmidus. Burke, Matthiesen ja Pallesen tõid oma uurimuses esile, et inimesed, kes on keskpärasest rohkem neurootilised või omavad minevikust negatiivseid kogemusi, kalduvad oma ebakindluses töönarkomaaniasse. Ebakindlad inimesed tunnevad pidevat vajadust end tõestada ning see kasvatab ärevust, mis viib omakorda muude terviseprobleemideni. Inimesed kasutavad töötegemist tihti ka ebameeldivate tunnete eest põgenemiseks, mis on kui surnud ring, sest probleemide edasilükkamisel neid aina kuhjub, mistõttu jätkatakse pigem looma moodi rügamist. 3
Kas töönarkomaania on samas alati negatiivne? Scott, Moore ja Miceli on toonud oma töös esile kolm eri tüüpi töönarkomaani: obsessiiv-kompulsiivsed, perfektsionistid ja tulemustele orienteeritud. Uurijad täheldasid, et kirglikuks töötegijaks võib soodsates tingimustes pidada tulemustele orienteeritud töönarkomaane. Nad tunnevad oma ülesannetest rõõmu ning võivad teha eesmärgi nimel rohkem tööd, kui neilt oodatakse. Obsessiiv-kompulsiivsed või perfektsionismi kalduvad töötajad kogevad pigem stressi ning ärevust ega suuda tihtilugu tööülesandeid efektiivselt täita. Kõik eri tüüpi töönarkomaanid võivad samas kogeda läbipõlemist ning muid ülepingutamisest ja magamatusest tingitud terviseprobleeme. On ka tõestatud, et isegi kui töönarkomaanid veedavad tööl tunduvalt rohkem aega kui teised töötajad, ei pruugi ettevõte sellest mingit kasu saada. 4
Ühiskond soosib
Töönarkomaaniat on uuritud ligikaudu 50 aastat, eksisteerinud on see aga sajandeid. Nähtus on sillutanud tee erinevatesse kultuuridesse, nii vanasõnadesse, kirjandusse kui ka filmidesse. Kui mõelda kas või eesti klassikaks tituleeritud "Tõe ja õiguse" peale, võib Vargamäe Andrest pidada töönarkomaani näidiskujuks, kelle perekond kannatas perepea kangekaelse töötegemise tõttu. Nagu vastas Indrek oma isale pärast viimase ütlust "tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus": "Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel."
Tehnoloogiaga käsikäes aitab tänapäeval ka sotsiaalmeedia puhkan-hauas-mentaliteedile hooga kaasa. Komistasin kahe postituse otsa. Portaalis Sõbranna oli kirjas, et edukuse tagamiseks tasub jälgida ambitsioonikaid inimesi. Seejärel nägin aga Instagrami postitust, kus noor naine teatas, et "glamuurse elu faktid" tähendab lennujaama külmal põrandal magamist 38-kraadise palavikuga, kuid "business mode on peal".
Psühholoogiaprofessori Wilmar Schaufeli sõnul ei näe ületöö tegijad olukorda tihtilugu problemaatilisena, sest rohkem pingutades on palgakõrgendused või preemiad kerged tulema. Kõrvaltvaatajale ei pruugi samuti tunduda, et inimene on oma tööst sõltuvuses. Mõni võib olla isegi kade ning soovib samamoodi "edukas" ja oma tööga nii seotud olla, et ollakse valmis haigena edasi töötama. 5
Seejuures on tõestatud, et edukus ajendab aina rohkem pingutama, sest sammu võrra tagasi astuda on keeruline. Burke'i uuring toob esile sugudevahelise erinevuse seoses töösõltuvusega. Sealt selgub, et mehed kipuvad kergemini edukuse lõksu jääma kui naised. Töönarkomaanid on sageli vanemad mehed, kellel on mitmelapseline pere ja kõrgharidus ning kes on teinud karjääri ehk töötanud pikka aega ja püsivalt ning seda üldjuhul ühe tööandja juures. Mehed võivad tajuda ühiskondlikku survet nii oma peret toita kui ka staatust hoida. Naiste puhul kehtivat Burke'i uuringu põhjal vastupidine situatsioon. Töönarkomaania tabab üldjuhul nooremaid, hiljuti kõrghariduse omandanud, lühiajaliselt tööandja juures töötanud ning pigem madalamat palka saavaid naisi. 6
Vangla reaalsusest pääsemiseks
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) 2016. aastal avaldatud raporti kohaselt töötab OECD riikides üle 60 tunni nädalas 5,1 protsenti inimestest 7. CV Keskuse küsitlusest, millele vastas kolm tuhat töötajat, selgus, et 2017. aasta seisuga teeb iga teine Eesti inimene ületunde (45%) ja rohkem kui iga viies teeb ületunde tasuta. 2016. aastaga võrreldes on kasvanud just tasustamata ületundide tegijate arv (5%) ning tööjõupuuduses proovivad tööandjad lisatööd uue inimese palkamise asemel töötajate vahel jagada 8.
Seejuures on jaapani keeles ületöötamisest tingitud surmale oma mõiste – karōshi. 2016. aastal korraldatud uuring näitas, et rohkem kui 2000 jaapanlast tegi enesetapu ning sadu suri ületöötamisega seotud terviserikete tagajärjel. Jaapan soovib võtta järgmine aasta kasutusele karōshi't ennetava abinõu, mis keelab töötada täiskoha korral rohkem kui 45 tundi nädalas.
Lõuna-Koreas, kus inimesed on töötundide arvult maailmas teisel kohal (eestlased on OECD raporti kohaselt 12. ja jaapanlased 18. kohal), tegutseb aga 2013. aastast kinnine asutus, mida kutsutakse "vanglaks sinus eneses" (Prison Inside Me). Selleks et olla üksi 24–48 tundi nelja seina vahel, maksavad lõunakorealased 90 dollarit. Paika kasutatakse eelkõige töö- ja koolikohustuste eest põgenemiseks. Praeguseks on vanglat külastanud üle 2000 inimese. Kongidesse sisenedes võetakse ära telefon ja kell ning omavahel suhelda ei tohi. Lõuna-Koreas on probleem terav, mistõttu töötunde on vähendatud maksimaalselt 68-lt 52 tunnile nädalas. Eelmisel aastal suri näiteks üks inimene, olles töötanud 180 ületundi kuus.
Ära tee tööd, näe vaeva…
Alates 1983. aastast on USAs tegutsenud grupp Workaholics Anonymous (WA), mis toetub anonüümsete alkohoolikute tugigrupile väljatöötatud plaanile. Nüüdseks peetakse WA miitinguid ka mujal maailmas. Eestisse tugirühma moodustatud ei ole, kuid võimalik on pöörduda psühholoogi poole. Samas leidub mooduseid, kuidas leebemat sõltuvust ravida või ohjes hoida.
Peamine, millega tegeletakse, on tööst eemaldumise võime taastamine ning sideme loomine pere ning hobidega seotud tegevustega. On ka mõned nipid, millega ise alustada. Näiteks nimekirja loomine asjadest, mis tuleb lähiajal ära teha, nende tähtsuse järjekorda seadmine ning igaks päevaks plaani paikapanemine. Lisaks vähendavad suhtlusvõrgustiku kitsendamine ning keskendumine ainult olulistele inimestele ja tegevustele info üleküllust ning ärevuse tekkimist. Soovitusi on tegelikult palju, kuid peamine on muuta oma mõtlemist. Töönarkomaania ei ole uhkuse asi, vaid probleem, mis vajab lahendamist enne, kui see tõsiselt tervisele hakkab.
1 Robinson, B. R. 2007. Chained to the desk: a guidebook for workaholics, their partners and children, and the clinicians who treat them.
2 Spence, J. T.; Robbins, A. S. 1992. Workaholism: Definition, measurement, and preliminary results. – Journal of Personality Assessment, nr 58/1, lk 160–178.
3 Burke, R. J.; Matthiesen, S. B.; Pallesen, S. 2006. Personality correlates of workaholism. – Personality and Individual Differences, nr 40/6, lk 1223–1233.
4 Scott, K. S.; Moore, K. S.; Miceli, M. P. 1997. An exploration of the meaning and consequences of workaholism. – Human Relations, nr 50/3, lk 287–314.
5 Lorelei, M. 2018. Could you be a workaholic, addicted to your job? – BBC News, 04.04.
6 Burke, R. J. 1999. Workaholism in organizations: Gender differences. – Sex Roles: A Journal of Research, nr 41/5–6, lk 333–345.
7 Koovit, K. 2018. INTERAKTIIVNE GRAAFIK: Milliste riikide elanikud töötavad kõige rohkem? Eestlased polegi esirinnas. – Ärileht, 06.05.
8 Iga teine töötaja teeb ületunde. – CV Keskus, 19.12.2017. | Kärt Kelder: kui tööst saab sõltuvus | https://kultuur.err.ee/902686/kart-kelder-kui-toost-saab-soltuvus | Berliinis elav vabakutseline ajakirjanik Kärt Kelder kirjutas Müürilehes, mida see tähendab, kui tööst saab sõltuvus. "Ületundide tegemine", "pidev tööle mõtlemine" ning "kannatamatus" on vaid mõned märksõnad töönarkomaania iseloomustamiseks. Mis nähtusega on tegu, millal see kahjulikuks muutub ning kuidas sellest ringist välja murda? |
Easyjeti teatel põhjustas segadus firma käibele viis miljonit naela kahju firma ja 10 miljoni naela võrra suurenesid kulutused reisijate peale.
"Easyjet alustas 2019. finantsaastat positiivselt tugeva nõudluse ja kõrvalise tuluga, mis vedasid häid käibenumbreid," ütles tegevjuht Johan Lundgren börsiteates.
"See ilmneb heast tegevuskasumist ja ühekordsetest mõjudest üle terve võrgustiku, millest erand on häired, mille põhjustas Gatwicki sulgemine droonide tõttu," lisas ta.
Jõulude eel suleti umbes 36 tunniks Gatwicki lennujaam, mis on reisijate arvu poolest Ühendkuningriigi teine, sest selle lähistel märgati droone. Sulgemine mõjutas 140 000 reisijat, kellest suurem osa olid EasyJeti reisijad.
Easyjeti teatel mõjutas Gatwicki droonijuhtum umbes 82 000 firma reisijat. | Gatwicki lennujaama droonijuhtum tõi Easyjetile 15 miljonit kahju | https://www.err.ee/902681/gatwicki-lennujaama-droonijuhtum-toi-easyjetile-15-miljonit-kahju | Briti odavlennufirma Easyjet kannatas jõulude eel droonide põhjustatud segaduse tõttu Londoni Gatwicki lennujaamas 15 miljonit naela ehk 17 miljonit eurot kahju. |
Dokumendid, mille Politico Broki büroost enda kätte sai, kajastavad aastatel 2016 ja 2017 toimunud nelja külalistegrupi visiiti, mis tekitas kokku ligi 18 000 euro suuruse ülejäägi. Samuti küsis Brok külalistelt 150 euro suurust osalemisraha veel hiljemalt eelmise aasta juunis.
Saksamaa Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) kuuluv 72-aastane Brok on europarlamendi pikaaegseim saadik ning paljud peavad teda kõige mõjuvõimsamaks saksa eurosaadikuks.
Esmaspäeval andis ta teada, et uueks ametiajaks ta enam ei kandideeri. Avaldus järgnes sellele, kui tema koduregiooniks oleva Nordrhein-Westfaleni liidumaa CDU haru ei valinud teda valimisnimekirja. Kusjuures pikka aega kaalus Brok ka võimalust kodupartei otsus vaidlustada.
Samas jääb Brok ilmselt endiselt mõjukaks poliitikuks - hiljuti valiti ta nii CDU kui ka paremtsentriste ühendava Euroopa Rahvapartei (EPP) juhatusse.
Finantsküsimuste asjus on Brok ka varem kriitikat pälvinud. Näiteks oli ta paralleelselt eurosaadikuks olemisega aastaid kõrgel ametikohal Saksamaa meediakontsernis Bertelsmann ning kriitikute hinnangul võis teda seetõttu pidada lobistiks. Töö Bertelsmannis tõi talle igakuiselt sisse rohkem kui 5000 eurot, lisaks eurosaadiku 8757 euro suurusele palgale.
Eelpool mainitud külalistelt raha korjamise skeem tekitas ilmselt veelgi rohkem küsimusi. Euroopa Parlamendi pressiesindaja näiteks rõhutas, et ei ole asjaolusid, kus saaks eeldada, et eurosaadiku külalised kannaksid talle üle raha või et eurosaadikult nõutaks külalistega seotud kulude ette tasumist.
Oma veebilehel põhjendab Brok osalemisraha väitega, et kuigi on olemas võimalus, et väike osa reisikuludest kaetakse Euroopa parlamendi poolt, ei saa iga grupp eeldada, et nad sellise toetuse pälvivad, sest Brokil käib lihtsalt nii palju külalisi.
Tegelikult aga katab europarlamendi toetus palju rohkem kui Brok kirjeldab. Ehk Euroopa Parlament eraldab toetust, mis osaliselt katab reisikulud, majutuskulud ja lõunasöögid piiratud arvu külaliste puhul, keda eurosaadikud enda juurde kutsuvad.
Brok aga väidab, et need toetused ei kata ligilähedaseltki külalistega kaasnevaid kulusid. Seega küsib ta külalistel raha, mida ta ise nimetab osalemispanuseks, mille eest siis makstakse kinni kulusid, mida europarlament ei kata.
Selle osalemisraha eest siis aitavad Broki büroo ametnikud neid külalistegruppe - mis peamiselt koosnevad teistest CDU liikmetest - hotelli ja restoranide reserveerimise ning europarlamendi külastamise kõrval toimuvate ürituste korraldamisega.
"Iga osaleja maksab oma panuse," selgitas Brok Politicole telefoni teel ja lisas, et see puudutab gruppe, mis peatuvad Brüsselis või Strasbourg'is kauem kui üks öö. "Raha, mida saab Euroopa Parlamendilt, ei ole piisav, et gruppide eest piisavalt hoolitseda ja neid toita."
Politicol aga õnnestus tutvuda nelja sellise grupivisiidi kulude kokkuvõtetega, mis näitasid, et iga kord oli summa, mis koosnes Euroopa Parlamendi toetusest ja 150 euro suurustest osalemismaksetest, palju suurem kui see summa, mis külastuste peale kulus. Samas ei ole mingeid märke sellest, et külalistele oleks midagi tagasi makstud. Ka Broki büroo ei vastanud küsimusele, mida siis üle jäänud rahaga tehti.
Suurim ülejääk tekkis seoses 2016. aasta 13.-15. detsembrini toimunud visiidiga. Brokile saabus Paderborni linnast Strasbourg'i külla 47 inimest. Euroopa Parlament eraldas nende külaliste kulude katteks 8760 eurot. Broki poolt küsitud osalemisraha tuli kokku 6150, sest osa külalisi ei pidanud seda maksma.
See tähendab, et kokku sai Broki büroo visiidi korraldamiseks natuke üle 14 900 euro. Nimetatud grupiga seoses tekkinud kulud aga jäid alla 8600 euro. Ehk siis viisidiga seoses jäi üle umbes 6300 eurot.
Ühe Broki büroo kunagise töötaja sõnul osteti nende visiitide käigus tekkinud ülejäägi eest kontoritarbeid, kingitusi ja muid asju. See omakorda tekitas võimaluse, et praegu 4513 euro suuruse üldkulude hüvitise (general expenditure allowance) sai Brok lihtsalt endale jätta. Nimetatud kulude eest peakski eurosaadik oma büroo heaks ostma kontoritarbeid ja muud sellist, kuid ei pea samal ajal aru andma, kuidas ta seda täpsemalt kasutab.
"Ta jätab kogu summa endale ja ei arva, et ta peaks selle eest kontoritarbeid ostma," nentis anonüümseks jääda soovinud ekstöötaja, kelle sõnul oli vaid paar erandit, kui Brok sellest summast midagi bürootarvikute heaks eraldas.
Selle väite kohta pole Broki büroo Politico kommentaarisoovile vastanud. | Politico: saksa eurosaadik tekitas külalisi vastu võttes korraliku rahasaju | https://www.err.ee/902677/politico-saksa-eurosaadik-tekitas-kulalisi-vastu-vottes-korraliku-rahasaju | Väljaanne Politico kirjutab enda kätte jõudnud dokumentidele tuginedes, et pikaaegne sakslasest eurosaadik Elmar Brok küsis endale Euroopa Parlamenti külla saabunutelt 150 euro suurust osalemistasu kulude katteks. Samal ajal taotles ta külaliste võõrustamise kulude katmist ka Euroopa Parlamendilt. |
"Mul on väga hea meel, et Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum tõestab ennast väärika partnerina suurtele rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele. Kui eelmisel suvel tegime suurepärase koostööprojekti ajaloo edukaima jalgpalliklubiga Madridi Real, siis sel korral on au tuua Tartusse eestlaste ühe lemmikklubi Kaunase Žalgirise eksklusiivne väljapanek," rääkis muuseumi juht Siim Randoja.
Kaunase Žalgirise klubi, Leedu Spordimuuseumi, erakollektsionääride ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi koostöös valmiva näituse sisu on kokku pandud just Eesti publiku huvist lähtuvalt, andes Žalgirise ajaloo kõrval ka ülevaate klubi seostest Eestiga.
Muuhulgas jõuavad huviliste ette nii 1999. aasta korvpalli Euroliiga võidukarikas, 1998. aasta Saporta karikas, 1986. aasta kontinentidevahelise klubide karikaturniiri võiduauhind (William Jones Cup) kui ka legendaarsete mängumeeste Arvydas Sabonise, Sergejus Jovaiša ja Modestas Paulauskase mängusärgid.
Žalgiris on Baltimaade edukaim korvpalliklubi, mille ajalugu ilmestavad muuhulgas Euroliiga, Intercontinetal Cupi ja Saporta karikasarja võidud, viis NSV Liidu meistritiitlit, viis võitu Balti liigas ning 31 Leedu meistritiitlit.
Näitus jääb Tartus avatuks kuni maikuuni. | Eestisse jõuab Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna varakamber | https://sport.err.ee/902672/eestisse-jouab-kaunase-zalgirise-korvpallimeeskonna-varakamber | Alates 8. veebruarist saavad spordisõbrad nautida Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uut näitust "Žalgirise varakamber". Baltimaade spordi üht tuntumat maamärki, legendaarset Kaunase Žalgirise korvpalliklubi tutvustaval ainulaadsel näitusel on välja pandud väärtuslikum osa Žalgirise meeskonna poolt läbi aegade võidetud trofeedest, valik mängusärkidest ja muudest märgilistest esemetest. |
Erik Gandini film portreteerib meest, kes armastab üle kõige oma tööd – opereerimist. Paraku kulub üha enam aega paberimäärimisele ja lõputute reeglite järgimisele. Ta otsib pääseteed Etioopiast – tõelisest kirurgi paradiisist, kus ukse taga ootavad elavas järjekorras sajad hädalised ja nende aitamist ei takista jäik bürokraatia.
Tõsi, puudus on ka elementaarsetest töövahenditest, aga sellest saab üle, kui on olemas kohalik supermarket. Erik tõestab, et tuhandeid eurosid maksvate instrumentide asemel piisab kirurgile ka nii lihtsatest asjadest nagu akutrell, toru- ja juukseklambrid, rattakodarad ja muu käepärane – peaasi, et patsiendid abi saavad.
Linateos pälvis eelmisel suvel Pärnu filmifestivalil ülekaalukalt Eesti rahva auhinna. "Mässaja kirurg" linastub eestikeelsete subtiitritega.
Pärnu filmifestivali kavast on pärit ka teine kolmapäeval linastuv film, Portugali režissööri Francisco Carvalho "Kaugel Amazonasest". 1783. aastal reisis loodusteadlane Alexandre Rodrigues Ferreira Amazonasesse. Sajandeid hiljem on tema aastaid kestnud rännu tummadeks tunnistajateks ekspeditsioonil kohatud hõimudele kuulunud esemed, loomad ja taimed, mille teadlane Portugali kaasa tõi. Pärnu filmifestivalil võitis "Kaugel Amazonasest" parima lühifilmi auhinna.
23. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidev Pärnu filmifestivali auhinnafilmide seanss on tasuta. "Kaugel Amazonasest" linastub ingliskeelsete subtiitritega. | Kumu näitab filmi mässavast kirurgist ja Amazonase džunglist | https://kultuur.err.ee/902641/kumu-naitab-filmi-massavast-kirurgist-ja-amazonase-dzunglist | Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide programmis linastub sel nädalal "Mässaja kirurg", mis räägib loo Rootsi ülereguleeritud meditisiinisüsteemi eest põgenenud Erikust, kes seab end sisse hoopis Etioopias. |
Uute tulijate ühisnimetajaks võib pidada isikupärase käekirjaga lavastajaid. Kuuendale kohale pressis end kuninganna Anne (Olivia Colman) kreeklase Yorgos Lantimose ("Homaar", "Püha hirve tapmine") uusimas linaloos "Soosik", mis on pealkirjale sobivalt ka üks käesoleva auhinnahooaja soosikutest.
Tabeli esikoha haaras viimastel aastatel väikestviisi comeback 'i tegeva M. Night Shyamalani ("Kuues meel") täiesti teistsugune superkangelasfilm "Klaas", mis sõlmib omavahel kokku 2000. aastal valminud koomiksiloo "Purunematu" ("Unbreakable") ning 2016. aasta õuduspõneviku "Lõhestunud" ("Split").
Sel nädalal jõuab aga kinodesse "Klassikokkutuleku" kolmas film, mis teeb tõenäoliselt tuleva nädalavahetuse tabelis puhta töö.
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Glass
Klaas
1
6859
6859
2
Lotte ja kadunud lohed
Lotte ja kadunud lohed
3
6754
57641
3
Johannes Pääsukese tõeline elu
Johannes Pääsukese tõeline elu
2
3807
15803
4
T-34
T-34
2
3789
13599
5
Green Book
Roheline raamat
2
3249
9209
6
The Favourite
Soosik
1
2712
2712
7
Aquaman
Aquaman
5
1930
50319 | Eesti kino top 7. Shyamalani "Klaas" murdis esikohale | https://kultuur.err.ee/902669/eesti-kino-top-7-shyamalani-klaas-murdis-esikohale | Nädalavahetusel olid eestlased taas usinad kinokülastajad, kuid uusi tulijaid mahtus tabelisse vaid kaks. |
Teisipäeva hommikul kell kaheksa oli Väike-Maarjas 25 miinuskraadi, Kuusikul, Jõgeval ja Võrus-näitas termomeeter -23 kraadi, Tartus, Türil, Lääne-Nigulas ja Pärnus -21 kraadi. See tähendab, et neis paigus võib osa koolilapsi külma tõttu koju jääda.
Sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele sätestavad, et külma ilma puhul tuleb arvestada, milline on õhutemperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuv tajutav temperatuur. See tehakse kindlaks, võttes aluseks riigi ilmateenistuse veebilehel avaldatud andmeid ja terviseameti veebilehel olevat tuulekülma indeksi tabelit.
Juhul kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning tegelikult tajutav välisõhu temperatuur on miinus 20 või madalam, võib esimest kuuenda klassini tunnid ära jätta.
25 ja enama külmakraadi puhul võib samasugustel tingimustel ära jätta tunnid seitsmendast üheksanda klassini. Gümnaasiumiõpilasi määrus ei puuduta ehk nemad peaksid koolitundidest osa võtma iga ilmaga.
Kehalise kasvatuse tunde võib esimesest kuuenda klassini õues läbi viia juhul, kui temperatuur ei ületa kümmet miinuskraadi. Seitsmendast kuni 12. klassini võib aga õues sportida kuni miinus 15-kraadise õhutemperatuurini. Seejuures ei tohi tuule kiirus ületada kaheksat meetrit sekundis. | Algklassides võib 20 miinuskraadi korral teatud juhtudel külmapühi pidada | https://www.err.ee/902658/algklassides-voib-20-miinuskraadi-korral-teatud-juhtudel-kulmapuhi-pidada | Koolide päevakavale kehtestatud tervisekaitsenõuded näevad ette, et kui õues on külmakraade 20 kraadi või rohkem ning sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud, võib esimesest kuni kuuenda klassini õppetunnid ära jätta. |
IAAF peatas Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse 2015. aasta novembris laiaulatusliku ja riiklikult toetatud dopingusüsteemi tõttu. Seetõttu ei saa Venemaa sportlased ka enda lipu all tiitlivõistlustel osaleda, kuid kui nende puhtus on tõestatud, saavad nad võistelda neutraalsete sportlastena.
IAAF-i sõnul on eriloa saanud sportlased täitnud vajalikud kriteeriumid. Eelistatud olid kergejõustiklased, kel on eesmärgiks praegune sisekergejõustiku hooaeg.
Keelust vabanenud sportlased:
Diana Adasko (kolmikhüpe)
Maxim Afonin (kuulitõuge)
Dzhennifer Akiniimika (sprindialad)
Mariia Aglitckaia (100m tõkkejooks)
Rinas Akhmadeev (pikamaajooks)
Elizaveta Bondarenko (teivashüpe)
Oleg Braiko (hüppealas)
Viktor Butenko (kettaheide)
Timofey Chalyy (400m tõkkejooks)
Danila Danilov (vasaraheide)
Alexey Fedorov (kolmikhüpe)
Aksana Gatauillina (teivashüpe)
Georgiy Gorokhov (teivashüpe)
Illia Ivaniuk (kõrgushüpe)
Maria Kochanova (kõrgushüpe)
Viacheslav Kolesnichenko (sprindialad)
Alexander Komarov (mitmevõistlus) – Ainult U-20 EM
Vilena Komarova (cmitmevõistlus)
Elena Kulichenko (kõrgushüpe)
Anna Krylova (kolmikhüpe)
Maria Lasitskene (kõrgushüpe)
Aleksandr Lesnoi (kuulitõuge)
Denis Lukyanov (vasaraheide)
Alena Lutkovskaia (teivashüpe)
Alena Mamina (sprindialad)
Polina Miller (sprindialad)
Vasiliy Mizinov (kiirkõnd)
Timur Morgunov (teivashüpe)
Ilia Mudrov (teivashüpe)
Olga Mullina (teivashüpe)
Egor Nikolaev (1500m)
Sofia Palkina (vasaraheide)
Viktoriia Prokopenko (kolmikhüpe)
Vera Rudakova (400m tõkkejooks)
Fedor Shutov (pikamaajooks)
Illia Skkurenev (mitmevõistlus)
Anastasiia Shkurutova (vasaraheide)
Sergey Shubenkov (110m tõkkejooks)
Anzhelika Sidorova (teivashüpe)
Olesia Soldatova (400m)
Yana Smerdova (kiirkõnd)
Elizaveta Tsareva (vasaraheide) | IAAF lubab 42 Venemaa kergejõustiklasel võistelda neutraalse lipu all | https://sport.err.ee/902665/iaaf-lubab-42-venemaa-kergejoustiklasel-voistelda-neutraalse-lipu-all | Rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF lubab 42 Venemaa sportlasel tänavu aastal tiitlivõistlustest osa võtta neutraalse lipu all. |
"Samas on selge, et Eestis ei hakka kunagi olema piisavalt lavastajaid. Nagu ka ühiskonnas: me vajame immigrantlavastajaid. Selles osas võiks eesti teater samuti aktiivsem olla. Ja teisalt - eestlased võiksid lavastamist õppida ka välismaal, sest selle eriala siinne õpetajate pink on väga lühikeseks jäänud," rääkis Prints pikemas usutluses Postimehele.
2018. aasta septembrist läks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) üle uuele struktuurile. Senise 17 osakonna, üksuse ja instituudi asemel on neli osakonda ja doktoriõppekeskus. Kuivõrd EMTA-s pole enam osakonnajuhatajaid, alustas lavakunsti osakonna peakoordinaatorina tööd Jaak Prints. | Jaak Prints: Eesti vajab immigrantlavastajaid | https://kultuur.err.ee/902662/jaak-prints-eesti-vajab-immigrantlavastajaid | Eestis on suur puudus lavastajatest, mistõttu vajab Eesti immigrantlavastajaid, leiab sügisest lavakooli juhtima asunud Jaak Prints. |
"Me ei tea, kuidas täpselt selliseid inimesi veenda saab. Teadlased ja teaduse populariseerijad võiksid üritada nendega suheldes neile kõigepealt näidata, millised on nende teadmiste piirid. Ma ei luba, et see ilmtingimata töötab, kuid proovida tasub," spekuleeris uurimuse juhtivautor Philip Fernbach, Colorado Ülikooli dotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Nähtud käitumismuster erineb märkimisväärselt teistest rohkelt kõneainet pakkuvatest vastuolulisest teemadest. Näiteks on varem leitud, et evolutsiooni ja inimtekkeliste kliimamuutuste olemasolu eitavate inimeste teaduslik kirjaoskus on tasemel. Hea analüüsivõime võimaldab neil välja valida aga just nende vaateid toetav info ja luua selle põhjal eelnevate uskumustega kooskõlas olev selgitus.
"Teadsime varasemast, et poliitikas peitub äärmuslike vaatenurkade algpõhjus sageli enda teadmiste ulatuse ülehindamises."
Nüüd saadud tulemused ei tulnud Fernbachile siiski täieliku üllatusena. "Teadsime varasemast, et poliitikas peitub äärmuslike vaatenurkade algpõhjus sageli enda teadmiste ulatuse ülehindamises," sõnas dotsent. Teaduskommunikatsiooni seisukohalt on see parem variant kui kultuuriline vastuseis. Teadmiste puudumine tähendab, et vastuseisu saab vähendada parema haridusega.
Fernbachi töörühma nähtud seos inimeste enesekindluse ja teadmiste nappuse vahel oli äärmiselt tugev Ameerika Ühendriikides. Ka Saksamaal ja Prantsusmaal olid GMO-de kasvatamisele vastu kõige rohkem need inimesed, kes teadsid geneetikast kõige vähem. Erinevalt USA-st olid nad samas varmamad tunnistama, et ei tea teemast kuigi palju. "Muidugi võib päevapoliitika ja kultuur riigiti erineda. Laias laastus olid Ameerikas ja Euroopas saadud tulemused aga piisavalt sarnased, et selle pealt saab juba üldistusi teha," laiendas käitumisteadlane.
Parema ülevaate saamiseks uuris Fernbach vastanutelt, mis on nende jaoks GMO-de kasvatamise juures kõige suurem murekoht. Mõned vastased peavad probleemiks geneetiliselt muundatud põllukultuuride seemneid müüvate suurettevõtete käitumist. Teised toovad välja, et neid eelistavad põllumehed kasvatavad tihti vaid ühte põllukultuuri. See viib mulla omaduste halvenemiseni.
Erinevalt GMO-de ohutust puudutavast küsimusest pole seotud viimased probleemid otseselt teadusliku konsensusega. Tulemuste põhjal pidas kolm neljandikku GMO-de suhtes umbusku väljendanud inimestest kõige tähtsamaks võimalikke terviseriske. See viitab, et vastuseis taandub suuresti inimeste väikesele teadlikkusele või teadlikule valikule eirata teaduslikku üksmeelt.
Täiendavat toetust pakkusid eelnevalt tehtud tähelepanekule Eurobaromeetri tulemused. Kokku uuriti küsitluse raames 20 riigis, kui palju teavad inimesed geneetikast ja mida arvavad nad GMO-dest. Taas selgus, et mida väiksemad teadmised, seda suurem oli inimeste vastuseis geneetiliselt muundatud organismide suhtes. Erinevalt Fernbachi küsimustikust ei hõlmanud Eurobaromeeter küsimust, kui heaks pidasid inimesed omaenda teadmisi.
Fernbach möönis, et nende töö põhjal ei saa öelda midagi nähtud seoste põhjuslikkuse kohta. Inimesed võisid suhtuda GMO-desse juba algselt kahtlusega, mille mõjul klammerdusid nad enda positsiooni toetavate väärväidete külge. Sama hästi ei pruukinud nad teada aga ka väga palju geneetikast, mistõttu ei suutnud nad eristada GMO-de suhtes levivat väärinfot teaduslikku kinnitust leidnud järeldustest.
Järgmise sammuna plaanib uurida dotsent teisi küsimusi, mille osas on jõudnud teadlased konsensusele, kuid mis ühiskonda endiselt lõhestavad. "Varasemad tööd on viidanud, et GMO-de puhul nähtu võiks pidada paika ka vaktsineerimise puhul, aga tahame selles ise veenduda," sõnas Fernbach.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour. | Suurimad GMO-de vastased teavad neist ka kõige vähem | https://novaator.err.ee/902628/suurimad-gmo-de-vastased-teavad-neist-ka-koige-vahem | Geneetiliselt muundatud organismide suhtes äärmuslikku vastumeelsust ilmutavad inimesed kalduvad olema oma seisukohtades äärmiselt kindlad. Nende teadmised geneetikast on GMO-toetajatest aga oluliselt napimad, selgub värskest uuringust. |
"Küll see elu oleks lihtne, kui kõik juhtimisprobleemid Tallinnas oleks lahendatavad 14 voliniku vähendamisega. Kui see lahendaks Tallinna süsteemse probleemi, kuidas keskparteilastest omad omi ei kontrolli ja maksumaksja vara virutatakse, siis vähendaks kohe rohkem! Näiteks nii, et igal linnaosal oleks üks-kaks esindajat, siis saaks vist kõik hädad lahenduse?" ironiseeris Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
"14 volikogu liikme ja parlamendiliikmete küsimus on suuremate juhtimisreformide juures, mille järgi Tallinna juhtimine aastaid kisendab, väike detail," lisas Michal.
Michal ütles, et nende fraktsioon on valmis volinike vähendamist arutama, eeldusel, et Keskerakond on valmis arutama Reformierakonna suuremat plaani linnajuhtimises.
EKRE ilmselt ei toeta
EKRE fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ütles, et nende fraktsioon arutab volikogu liikmete arvu vähendamist neljapäeval, aga tema arvates ei ole see mõistlik mõte.
"Nagu riigikogugi puhul on oluline otsuste kvaliteet ja siinkohal ei suuda ma näha, mil kombel tagaks väiksem volikogu paremat tööd komisjonides ja arukamaid otsuseid suures saalis. Maksumaksja raha kulub volikogu liikmete hüvitistele sedavõrd vähe, et võrreldes sellega, mis kulub Keskerakonna toiduahelas nuumal olevatele parasiitidele, pole sääst nimetamisväärt," kommenteeris Reitelmann.
Kui aga minna volikogu liikmete arvu vähendamise teed, siis tuleks Reitelmanni sõnul seada fraktsioonide suurusele ülempiir, et välistada olukorda, kus "Keskerakond okupeerib linna täielikult".
Sotsid on kindlalt vastu
Ka sotsiaaldemokraadid ei toeta Kõlvarti algatust. "Mihhail Kõlvart võiks kindlasti tutvuda politoloog Rein Taagepera põhjendustega, miks on optimaalne esindatuse suurus kuupjuur elanike arvust. 1. jaanuari seisuga elas Tallinnas umbes 450 000 inimest ning kuupjuur sellest on ümardatult 77 volikogu kohta.
Kõlvarti ettepanekul oleks jumet, kui tema erakonna targal juhtimisel langeks elanike arv umbes 330 000-ni," ütles sotside fraktsiooni juht Maris Sild.
Sild rääkis, et Kõlvart tõi volikogu liikmete arvu vähendamise põhjenduseks võrdluse meie naaberriikide pealinnadega, kuid unustas siinkohal vaadata Tallinna eripära - selle kui oluline osa meie identiteedist on linnaosadel.
"Keskerakonna juhtimisel on aastate jooksul linnaosakogudelt võim praktiliselt ära võetud. Sisuliselt on võetud ära igasugune otsustamisõigus ja viidud kvooruminõue miinimumini. On linnaosasid, kus Keskerakonnal ei ole ainuvõimu ja põhjuseid võib näha siin. Sisuliselt juhitakse linna Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti häältega," sõnas Sild.
Isamaa: Kesk tahab põlistada oma ainuvõimu
Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman ütles, et muudatuse mõte Kõlvarti jaoks on Keskerakonna jaoks ainuvõimu kindlustamine Tallinnas.
"Tallinn on teiste omavalitsustega võrreldes erandlikus seisus. Mihhail Kõlvart tegelikult soovib tekitada olukorda, et Keskerakond saaks Tallinnas ainuvõimu ilma absoluutset enamust hääli saamata. See on selle muudatuse mõte ja see poleks aus. Meie tahame, et Tallinnas oleks linnaosadel suurem kaal otsustamisel ja plaanime uues riigikogus pealinna juhtimise reformimise küsimuse üles tõsta. Tallinn erineb teistest omavalitsusest suuruse, tähtsuse ja töökorraldusega, volikogu ja riigikogu kattuvusega, mistõttu tuleb Tallinna erisust eraldi seadusega kaaluda," rääkis Solman.
Kõlvarti ettepanek
Mihhail Kõlvart on teinud ettepaneku vähendada linnavolikogu koosseisu 79 liikmelt 63 liikmeni. Riigikogule on ka esitatud vastav eelnõu.
"Kümme aastat tagasi, kui muudeti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust kasvatades üle 300 000 elanikuga omavalitsuse volikogu koosseisu miinimumarv 79 liikmeni, toodi põhjuseks vajadus suurendada demokraatiat ning anda valimisliitudele ning väiksematele linnaosadele võimalus saada enda esindatus volikogusse," ütles Kõrvart.
79-liikmelise volikogu nõude võttis riigikogu vastu 10. detsembril 2008. aastal.
See oli Urmas Reinsalu idee, et välistada Edgar Savisaare Keskerakonna võimu.
Keskerakondlased on üritanud volinike arvu vähendada ka varem. 2015. aastal tegi toonane linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ettepaneku vähendada volikogu liikmete arv lausa 51-ni.
Eelnõu seletuskirjas võrdleb Kõlvart Tallinna elanike arvu ja volikogu liikmete arvu suhet Eesti lähiriikide pealinnade elanike arvu ja volikogude suurusega ning leiab, et Tallinna linnavolikogu liikmete arv on põhjendamatult suur.
2018. aasta andmed:
Helsingi - elanike arv 645 482, linnavolikogu liikmete arv 85
Riia - elanike arv 640 000, linnavolikogu liikmete arv 60
Vilnius - elanike arv 532 762, linnavolikogu liikmete arv 51
Stockholm - elanike arv 949 761, linnavolikogu liikmete arv 101
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuari seisuga Tallinnas 453 033 inimest.
Kõlvart tahab ka kahe tooli seaduse vajalikkuse kaalumist
Samuti kritiseeris Kõlvart nn kahe tooli seadust ja ta arvab, et selle seaduse vajalikkus vajaks kaalumist. Ta ütles, et kahe tooli seadus tõi kaasa selle, et kohalikud liidrid ei saa enam kodukoha volikogus kaasa rääkida.
Maris Sild sotsidest ütles, et see vajaks tõepoolest arutelu. "Mis puudutab kahe tooli seaduse kriitikat, siis endise noorteorganisatsiooni juhina pean sellega nõustuma. Kohalik volikogu on tihti noorte esimene võimalus poliitikas kaasa rääkida ja kahe tooli seadus on seda võimalust kahtlemata vähendanud," sõnas Sild.
Urmas Reitelmann EKRE-st peab aga Kõlvarti väidet kahe tooli seaduse muutmiseks veidraks. "Mis keelab kohalikel liidritel kodukoha juhtimisel kaasa rääkida? Ega riigikogu liikmeks ei sunnita inimesi relvaähvardusel, minu teada on see vabatahtlik valik. Kui kodukoht näiteks Võrus on oluline, siis riigikogusse ei kandideerita. On päevselge, et Eesti teise otsa sõitmine, et osaleda mõnel volikogu komisjoni istungil, ei ole võimalik. Samas aga on nii volikogu ja parlamendi tööd Tallinnas võimalik teha vabalt. Linnavolikogu materjalid ei ole sedavõrd mahukad ega istungeid liiga sageli, et süvenemine poleks lihtliikmel võimalik, volikogu esimees ei saa loomulikult kahel toolil laiutada," rääkis Reitelmann.
Reformierakonna Kristen Michal ütles, et selle ettepaneku tausta tasub otsida Keskerakonna seest, sest kuuldavasti pole Kõlvarti ja kõigi erakonna riigikogu liikmete suhted pilvitud.
"Isiklikult ei arva, et Tallinna kümne põletavama probleemi hulgas oleks riigikogu liikmed. Pigem on nende taust ja teadmised seadusandlusest linnavolikogu töökultuuri tõstnud. Seetõttu ei pea ma õigeks välistada riigikogu liikme osalemine kohalikus elus, kui aega ja soovi on. Teen seda ise ja arvan, et sellest on kasu linnakodanike huvide kaitsel ning linnavõimu rumaluste ärahoidmisel," rääkis Michal.
Isamaad esindav Riina Solman teeb kahe tooli seaduse probleemseks Tallinna eripära, kus riigikogu ja volikogu liikmed suures osas kattuvad. "Asetades nn kahe tooli seaduse valimiste konteksti, siis Mihhail Kõlvarti ettepanek seab eelise tänastele linnajuhtidele - riigikogu liikmete kõrvalejäämine tähendaks opositsioonile mitte nii palju tuntud kandidaate samadel valimistel ja taas on eelis linna tänastel juhtidel ainuvõimu teostadasilmas pidades nende käsutuses olevat tohutut meediaparaati," kommenteeris Riina Solman. | Tallinna opositsioon volikogu suuruse vähendamist ei toeta | https://www.err.ee/902493/tallinna-opositsioon-volikogu-suuruse-vahendamist-ei-toeta | Enamik Tallinna volikogu opositsioonierakondi ei toeta volikogu esimehe Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) ideed vähendada volikogu liikmete arvu 79-lt 63-le. Reformierakond on siiski valmis Kõlvarti algatust arutama. |
Politsei ja sõdurid alustasid üleriigilist operatsiooni kütusehindade järsust tõusust raevunud meeleavaldajate, aktivistide ja korraldajate vastu eelmisel nädalal.
Vähemalt 12 inimest sai nädala jooksul surma ja 78 haavata, vahendas Zimbabwe Inimõiguste Foorum, mis registreeris üle 240 kallaletungi ja piinamisjuhtumi.
"Ma olen rõõmus, et olukord riigis on rahulik. Meie inimesed peaksid keskenduma oma tööle," lausus Mnangagwa esmaspäeva õhtul pealinna Hararesse saabudes. "Suhtluskanalid on olemas. Me tahame, et Zimbabwe areneks."
Zimbabwe ülemkohus otsustas esmaspäeval, et riigi julgeolekuministril Owen Ncubel ei olnud voli panna kinni internetti, mida tehti üleriigiliste meeleavalduste taustal möödunud nädalal.
"On saanud väga selgeks, et ministril polnud mingit õigust seda käsku anda," ütles kohtunik Owen Tagu hagi kohta, mille esitasid ajakirjanikud ja inimõigusaktivistid.
Teisipäeva hommikul näisid internet ja sotsiaalmeedia Aafrika riigis tavapäraselt toimivat.
2017. aasta novembris veteranpresidendilt Robert Mugabelt võimu üle võtnud Mnangagwa taotles ringreisiga Zimbabwele hädavajalikke investeeringuid.
Ta jõudis enne ringreisi katkestamist külastada Venemaad, Valgevenet, Aserbaidžaani ja Kasahstani. President oli sunnitud ära jätma plaanitud osalemise Davosi maailmamajandusfoorumil Šveitsis.
Mnangagwa lubas võimule saades riigile uut algust pärast Mugabe 37-aastast valitsemisaega, mida iseloomustasid autoritaarne valitsemine ja majanduslik kollaps.
Vägivaldsed meeleavaldused algasid 14. jaanuaril pärast seda, kui Mnangagwa teatas bensiinihinna rohkem kui kahekordistamisest riigis, kus kestab krooniline paberraha, kütuse, toidu ja ravimite nappus.
Zimbabwe president lubas uurida julgeolekujõudude vägivallatsemist
Mnangagwa lubas teisipäeval uurida julgeolekujõudude tegevust pärast protestijate, aktivistide ja korraldajate vägivaldset mahasurumist eelmisel nädalal puhkenud meeleavalduste käigus.
"Meie julgeolekujõudude vägivald või vääritikäitumine on vastuvõetamatu ja uue Zimbabwe reetmine," kirjutas president Twitteris. "Kaost ja allumatust ei sallita. Üleastumiste suhtes viiakse läbi juurdlus. Kui seda peaks vaja minema, hakkavad pead lendama."
Esmaspäeva õhtul välisringreisilt kodumaale naasnud Mnangagwa kritiseeris teravalt ka proteste, mida on saatnud ka vandaalitsemine ja rüüstamine.
"Igaühel on õigus avaldada meelt, kuid see ei olnud rahumeelne protest. Hoolimatu vägivald ja küüniline hävitamine; politseijaoskondade rüüstamine, relvade ja vormirõivaste varastamine; vägivallale õhutamine ja sellega ähvardamine. See ei ole Zimbabwele omane viis," kirjutas Mnangagwa Twitteris.
ÜRO on teravalt kritiseerinud valitsuse reaktsiooni meeleavaldustele ajal, mil ilmneb üha enam süüdistusi tulistamises, peksmises ning opositsionääride, aktivistide ja tavakodanike vahistamises. | Zimbabwe president naasis rahutuste tõttu kodumaale | https://www.err.ee/902648/zimbabwe-president-naasis-rahutuste-tottu-kodumaale | Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa naasis kodumaale, vahendas riigitelevisioon riigipea tagasipöördumist pärast seda, kui ta otsustas üleriigiliste protestide ja sellele järgnenud julgeolekujõudude jõuvõtete tõttu katkestada ringreisi välismaal. |
Varasemalt suure slämmi turniiridel vaid kaotusi tunnistanud Collins on teinud tänavu läbimurde, kui alistas venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 44.) tulemusega 2:6, 7:5, 6:1 ning jõudis poolfinaali.
Kaks tundi ja 19 minutit kestnud kohtumise jooksul servisid mõlemad tennisistid kuus ässa. Lihtvigu tegi Collins 20, topeltvigu aga ühe. Venelanna samad näitajad olid vastavalt 36 ja kuus.
Collins on varasemalt kroonitud kaks korda Ameerika üliõpilastennise meistriks. Viis korda suure slämmi turniiril esimeses ringis välja kukkunud ameeriklanna on Austraalias alistanud sellised asetusega mängijad nagu Julia Georgesi, Caroline Garcia ja maailma teise reketi Angelique Kerberi.
Finaalkoha eest võitleb Collins kas Petra Kvitova (WTA 6.) või Ashleigh Bartyga (WTA 15.). | Läbimurdeni jõudnud Collins võitles end kaotusseisust poolfinaali | https://sport.err.ee/902647/labimurdeni-joudnud-collins-voitles-end-kaotusseisust-poolfinaali | Aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel murdis end poolfinaali ameeriklanna Danielle Rose Collins (WTA 35.), kes 52 nädalat tagasi asus alles maailma edetabelis 160. kohal. |
Otse kell 14: milline on valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist? | https://www.err.ee/902644/otse-kell-14-milline-on-valmisolek-torjuda-valimistesse-sekkumist | Teisipäeval tutvustab riigikogu väliskomisjon raportit "Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel". ERR.ee vahendusel näeb kell 14 algavat väliskomisjoni istungit otsepildis. | |
"Olen nõus kandideerima," kinnitas Randjärv ERR-ile.
Ta ütles, et otsuse teeb siiski volikogu.
Randjärv jätkab ka riigikogu valimistel kandideerimist, et toetada erakonda.
Vallavanemaks saades ja riigikokku valituks osutudes lubas ta loobuda riigikogu kohast.
"Kui ma saan piisavalt hääli riigikokku saamiseks, siis läheb minust nimekirjas järgmine," ütles Randjärv.
Viimsi vallavolikogu istung on teisipäeval, aga uus vallavanem on kavas ametisse kinnitada veebruaris.
Viimsi võimuliidu moodustavad Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja valimisliit "Rannarahvas."
Senine vallavanem Siim Kallas ütles möödunud nädala kolmapäeval, et lahkub Viimsi vallavanema ametist, kuna soovib keskenduda riigikokku kandideerimisele. | Laine Randjärv kandideerib Viimsi vallavanemaks | https://www.err.ee/902642/laine-randjarv-kandideerib-viimsi-vallavanemaks | Reformierakondlane Laine Randjärv ütles, et kandideerib Viimsi vallavanema kohale ning loobub riigikogu kohast, kui vallavanemaks saab. |
26-aastane Wilson liitus Valga-Valka tiimiga 18. oktoobril, kui kaotatud oli kõik neli mängu. Päev hiljem alistati koduplatsil 62:58 Läti Ülikool ja Wilson kerkis 12 punktiga paremuselt teiseks punktitoojaks. Tema keskmisteks näitajateks 12 kohtumisega jäid 24,7 mänguminutit, üheksa punkti, 2,3 lauapalli ja 2,9 korvisöötu. Viimati tõi Wilson 85:66 võidumängus Betsafe Jurmala vastu kaheksa punkti, viis lauapalli ning kolm korvisöötu, kirjutab Korvpall24.ee.
Meeskonna mängiv mänedžer Robert Peterson ütles Korvpall24.ee portaalile, et omasid ei pruugi aidata Kristen Meister, kes sai Jurmalaga mängus vigastada ja teisel poolajal polnud valmis enam platsile tulema. Tänavusel hooajal ei tule ilmselt platsile enam ka novembri alguses jalga vigastanud Tom Kaldre.
"Kindlasti pole me püssi põõsasse visanud. Kui ühisliigas on play-off juba väga kaugel, siis Eesti play-off on teoreetiliselt võimalik. Lisaks Wilsoni lahkumisele on meeskonnas toimumas veel muudatusi," ütles Peterson.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Valga-Valka koostöö ameeriklasest tagamängijaga ei jätku | https://sport.err.ee/902639/valga-valka-koostoo-ameeriklasest-tagamangijaga-ei-jatku | BC Valga-Valka/Maks&Moorits korvpalliklubi teatas, et poolte kokkuleppel on teed lahku läinud tagamängija Clayton Wilsoniga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.