text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Võrdselt möödunud avaveerandi järel võitis Kadrina järgmised kaks vastavalt 16 ja 13 punktiga. Võitjate resultatiivseim oli koguni 40 punkti visanud Gregory Foster, Allan Ehte toetas teda 25 punkti ja seitsme lauapalliga. Gert Kullamäe pääses väljakule 11 minutiks ja tabas selle ajaga ühe kaugviske.
Saku II liiga Final Four toimub Jõhvi spordihallis. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi KK Hito/BC Karjamaa ja Keila Korvpallikool, pronksimäng toimub laupäeval kell 12.30 ja finaalmatš kell 15.15. | Sõbra ja Kullamäe meeskond pääses esiliigasse | https://sport.err.ee/929756/sobra-ja-kullamae-meeskond-paases-esiliigasse | Eesti korvpalli II liiga esimeses poolfinaalis alistas Kadrina Karude meeskond 86:68 Rae Koss/Hansaviimistluse ja kindlustas järgmiseks hooajaks koha esiliigas. |
Esmalt ujus Zirk 400 m vabaujumise Eesti rekordiks 3.52,78. Vana rekord püsis koguni 39 aastat ja kuulus Ivar Stukolkini nimele. Stukolkin võitis ajaga 3.53,95 Moskva olümpiamängudel pronksmedali.
Zirgi enda eelmine isiklik rekord 400 m vabaltujumises ajaga 3.56,87 oli ujutud samal võistlusel aasta tagasi. Eesti rekord tagas Zirgile viiendana pääsu A-finaali.
Seal nihutas Zirk mõned tunnid varem püstitatud tippmarki veelgi, ujudes välja aja 3.51,54. See andis talle finaalis kuuenda koha. Võitis sakslane Florian Wellbrock (3.45,59). | Zirk nihutas Eesti vanimat ujumisrekordit ühe päevaga kaks korda | https://sport.err.ee/929659/zirk-nihutas-eesti-vanimat-ujumisrekordit-uhe-paevaga-kaks-korda | Rootsis Stockholmis peetaval rahvusvahelisel ujumisvõistlusel parandas Kregor Zirk kahel korral Eesti vanimat rekordit. |
Finaalseerias lähevad kokku eelmisel hooajal esiliigas võidutsenud ja tänavu põhiturniiril viiendaks tulnud Eesti Maaülikooli Spordiklubi ning põhiturniiri kaotuseta läbinud Tallinna Ülikool, kes on võitnud kõik 26 tänavuse hooaja kohtumist. Põhiturniiril jäi omavahelistes mängudes 3:1 ja 3:0 tulemusega peale Tallinna meeskond, kirjutab volley.ee.
Pronksmedaliomaniku selgitavad põhiturniiri kolmas LotusTimber/Neemeco SK ja seitsmes Saaremaa. Erinevalt finaalseeriast selles paaris selget favoriiti ei ole. Põnevust lisab vastasseisule teadmine, et põhiturniiril peeti omavahel kaks viiegeimilist lahingut - võõrsil 3:2 (-31, -27, 21, 12, 8) võidu saavutanud LotusTimber/Neemeco SK võttis kodupubliku abiga 3:2 (-21, 20, -20, 16, 12) võidu.
Finaalseeria avatakse laupäeval kell 16 Audentese Spordikeskuses ja pronksiseeria laupäeval kell 18 Tallinna 32. Keskkoolis. Uuesti kohtutakse pühapäeval kell 12 Eesti Maaülikooli spordihoones ja kell 13 Kuressaare Spordikeskuses. Vajadusel kolmandad kohtumised peetakse 16. aprillil Järveküla koolis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Pühapäeval toimuv teine finaalmäng on otseülekandena nähtav SIIN.
BMF/Rakvere Võrkpalliklubi saavutas tänavu 5., TalTech/Kiili 6., Võru Võrkpalliklubi/Werro 7., Liider/Rae vald 8., Tallinna Spordikool 9., Audentese SG/Noortekoondis 10., Pärnu Spordikool/Võrkpalliklubi 11. ja IMsport/Järvamaa 12. koha. | Võrkpalli esiliigas algab laupäeval finaalseeria | https://sport.err.ee/929733/vorkpalli-esiliigas-algab-laupaeval-finaalseeria | Laupäeval tehakse algust meeste võrkpalli esiliiga finaalseeriaga, milles lähevad vastamisi tiitlikaitsja Eesti Maaülikooli Spordiklubi ja põhiturniiri parim Tallinna Ülikool. Lisaks alustatakse laupäeval ka pronksmedaliseeriaga. Mõlemad seeriad peetakse kahe võiduni. |
"Me kavatseme Euroopa standardeid täielikult austada," kinnitas Li.
Euroopa riigid kardavad, et Hiina eirab Euroopa Liitu tohutute investeeringutega üle ujutades sealseid konkurentsireegleid, aga ka seda, et Euroopa ettevõtted ei saa samaväärset juurdepääsu Hiina turgudele.
"Me tervitame avatust ja tahame kohelda kõiki Hiinas tegutsevaid kompaniisid võrdselt ning suurendada eksporti (Euroopa) riikidesse," ütles Li. "Hiina on maailmale avatud... me tervitame kahesuunalist avatust."
EL-i liikmesriik Horvaatia võõrustab Dubrovniki linnas kahepäevast 16+1 koostööformaadi tippkohtumist, millest sai äsja Kreeka liitumise tõttu 17+1. Platvormist võtavad osa 12 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki ning viis Lääne-Balkani riiki.
Lääne-Euroopas vaadatakse koostööformaati ettevaatlikkusega, kuivõrd kardetakse, et see on Pekingi katse rakendada EL-is "jaga ja valitse" põhimõtet. Li on seda korduvalt eitanud.
"Me peame suurendama kaubandust ja ühendama oma majandusi," lausus Hiina peaminister.
Ida-Euroopa on võtmetähtsusega Pekingi suuralgatuses "vöönd ja tee" (BRI) ehk uue Siiditee projektis, mille väärtuseks hinnatakse triljon dollarit.
Projekt näeb ette kaubandustaristu rajamist Hiina ekspordi suurendamiseks läände ja hiljuti liitus sellega esimese G7 riigina ka Itaalia, mis on murelikuks teinud Prantsusmaa ja Saksamaa.
Varem on Hiina teinud teatavaks kümne miljardi dollari jagu laene ja kolme miljardi dollarise investeerimisfondi Ida-Euroopa jaoks.
Neid plaane on täidetud aga vaid osaliselt ja kuigi on töös mõned suured taristuprojektid, on teised lubatud investeeringud kas edasi lükatud või tühistatud.
Näiteks on üks 16+1 platvormi suuremaid projekte raudtee Belgradist Budapesti, mille ehitus on Serbias alanud, kuid mida on Ungari poolel saatnud viivitused, mistõttu on projektiga viis aastat pärast selle väljakuulutamist tehtud vähe edusamme.
Dubrovniki tippkohtumine leiab aset kolm päeva pärast Euroopa Liidu-Hiina tippkohtumist Brüsselis, kus Hiina lubas oma majandust veelgi avada ja süvendada suhteid blokiga.
Euroopa Komisjon nimetas Hiinat hiljuti Euroopa "süsteemseks rivaaliks" ja hoiatas, et kahepoolseid majandussuhteid tuleb teha võrdsemaks.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk tervitas Pekingi antud lubadusi kui läbimurret, kus mõlemad pooled pühendusid globaliseerumisele ja reeglitel põhinevale rahvusvahelisele kaubandusele.
Li sõnul on reedene kohtumine "lisasamm" pärast Brüsseli tippkohtumist ja "kasulik täiendus koostööle Euroopa Liidu ja Hiina vahel".
Hiina peaminister külastas neljapäeval Horvaatias ka paika, kus Hiina firma alustas 280 miljoni eurose silla ehitust üle Aadria mere. Tegu on esimese suurema Hiina projektiga Horvaatias ja seda kaasrahastab EL.
"Projektid nagu Pelješaci sild saavad innustada koostööd tulevikus," ütles Li reedel.
Ta tervitas Kreeka liitumist 17+1 formaadiga. "Kreeka liitumisel ja kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega... süvendame me Hiina suhet Euroopa Liiduga," ütles Li tippkohtumise järel pressikonverentsil.
Kohtumisel osalenud Kreeka peaminister Aléxis Tsípras tervitas koostööd formaadi raames, mida tehakse "Euroopa Liidu reegleid ja protseduure täielikult austades". | Hiina lubas austada Euroopa norme ja vabakaubandust | https://www.err.ee/929721/hiina-lubas-austada-euroopa-norme-ja-vabakaubandust | Hiina peaminister Li Keqiang lubas reedel Horvaatias Ida- ja Kesk-Euroopa liidritega kohtudes, et tema valitsus austab Euroopa norme ja vabakaubandust. |
Avaringis vaba olnud Nabi vastane kaheksandikfinaalis oli sakslane Eduard Popp, kelle Nabi alistas 2016. aasta sõjaväelaste MM-i finaalis. Sel korral läks kahekordne maailmameister Nabi Popi vastu 5:0 juhtima ja võitis lõpuks 5:3. Veerandfinaalis alistas Nabi tasavägises matšis Valgevenet esindava Georgi Tšugošvili.
Poolfinaalis läks Nabi vastamisi türklase Riza Kayaalpiga, kes on kolmekordne maailmameister, seitsmekordne Euroopa meister ning 2016. aasta Rio olümpiahõbe ja 2012. aasta Londoni olümpiapronks. Nabi ja ja Kayaalp olid vastamisi 2017. aasta MM-i finaalis, türklane jäi peale toona ning ka täna, olles kahe parteri järel Nabist üle kindlalt 4:0.
Laupäeval maadleb Nabi pronksmedali eest.
Kaalukategoorias kuni 87 kg jäi Erik Int kvalifikatsiooniringis 0:9 alla rumeenlasele Ionut Alexandru Carasele. Kuna Caras kaotas järgmise matši, on võistlus Indi jaoks lõppenud. | Heiki Nabi kaotas EM-il poolfinaalis olümpiahõbedale | https://sport.err.ee/929677/heiki-nabi-kaotas-em-il-poolfinaalis-olumpiahobedale | Bukarestis peetavatel maadluse Euroopa meistrivõistlustel jõudis Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalus poolfinaali, kus kaotas türklasele Riza Kayaalpile 0:4. |
Pärast avamängus teenitud 4:1 võitu on FC Cosmos pidanud kahes järjestikuses kohtumises tunnistama vastaste paremust. Viimsi sai märtsi lõpus peetud kohtumises kirja 3:0 võidu ja 7. aprillil peetud mängus oli nende võidunumbriteks lausa 8:0.
Viimsil on seni selja taga vägagi edukas hooaeg, kui veebruaris peetud karikafinaalis alistati Rõuge Saunamaa ning ühtlasi saadi enda valduses ka saalijalgpalli superkarikas, mis teeniti eelmise aasta oktoobris võiduga FC Cosmose üle.
Finaalseeria neljanda mängu avavile kõlab laupäeval kell 18.30 Viimsi kooli spordikompleksis. Kohtumise pilet maksab 3 eurot, pensionärid ja alla 16-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta. Kui finaalseerias peaks vaja minema ka viiendat mängu, peetakse see 21. aprillil samuti Viimsi kooli spordikompleksis. | Saalijalgpalli kõrgliigas võib laupäeval selguda meistritiitli saatus | https://sport.err.ee/929728/saalijalgpalli-korgliigas-voib-laupaeval-selguda-meistritiitli-saatus | Laupäeval, 13. aprillil toimub Viimsi kooli spordikompleksis saalijalgpalli kõrgliiga finaalseeria neljas kohtumine. Viimsi FC Smsraha kindlustaks võiduga Tallinna FC Cosmose üle endale ka meistritiitli. |
Liverpool pidas märtsis neli liigakohtumist. Linnarivaali Evertoniga tehti võõrsil väravateta viik, kodus alistati Burnley 4:2 ja Tottenham 2:1, võõrsil oldi 2:1 üle ka Fulhamist.
Klopp nimetati sellel hooajal kuu parimaks treeneriks teist korda, esimene kord pärjati teda detsembris. Viimati jaanuari kolmandal päeval kaotanud Liverpool on Premier League'is 33 mänguga kogunud 82 punkti ja asub liidripositsioonil, ühe mängu vähem pidanud Manchester City'l on 80 silma. | Klopp nimetati Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks treeneriks | https://sport.err.ee/929724/klopp-nimetati-inglismaa-korgliiga-kuu-parimaks-treeneriks | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga märtsikuu parimaks peatreeneriks nimetati Liverpooli sakslasest loots Jürgen Klopp. |
Eelmisel suvel Alexela kontserdimajas täismajale esinenud LP on Eestis oodatud artist. Sel suvel jõuab ta oma detsembris ilmunud värskeima albumi "Heart To Mouth" esitlustuuriga Haapsallu.
LP on seni välja andnud viis täispikka imelist albumit. Suurema tuntuse üle kogu maailma tõi talle omakirjutatud pala pealkirjaga "Lost On You", millel on Youtube'is tänaseks ligi 250 miljonit ning Spotifys rohkem kui 500 miljonit kuulamist. Teised tema populaarsemad hitid on näiteks "Tokyo Sunrise", "Muddy Waters", "Into The Wild", "Someday", "Other People". LP värskeim album "Heart To Mouth" ilmus eelmise aasta detsembris.
Iga uue albumiga paneb LP justkui kõik kaardid lauale ning "Heart To Mouth" on seni tema kõige otsekohesem väljaütlemine. Ei mingeid filtreid ega tsensuuri. "Kui astun mikrofoni ette ja alustan meloodiate kallal töötamist, siis tunnen otsest seost oma südame ja suu vahel," rääkis naine. "See on nagu kiirtee. Olgu need aeglased ja nukrad lood või võimsad ja rõõmsamad palad, nad kõik tulevad samast kohast," lisas ta.
New Yorgis itaalia-ameerika perekonda sündinud LP talent ilmnes juba varajases lapsepõlves, kuid ta häbenes oma võimsat häält ning eelistas laulda kodus, üle tolmuimeja müra. Aastatega õppis ta mängima nii kitarri, ukulelet kui ka suupilli. Tee tuntuse ja eduni oli aga keeruline – esimesed albumid "Heart-Shaped Scar" (2001) ja "Suburban Sprawl & Alcohol" (2004) ei pälvinud kuigi palju tähelepanu. Laura meenutab, et sel ajal andis ta bändiga umbes 250 kontserti aastas ning nad reisisid ringi vana laguneva mikrobussiga. 2006. aasta SXSW festivalil puhkes aga suurte plaadifirmade vahel lausa sõda LP järgmise albumi väljaandmise pärast. LP jõudis küll plaadilepinguni, kuid eriarvamuste tõttu jätkas ta oma muusika väljaandmist siiski väiksemate plaadifirmade abil. Karjääri edenedes muutus LP ka järjest nõutumaks laulukirjutajaks – temaga on koostööd teinud nii Cher, Backstreet Boys, Rihanna, Christina Aquilera kui ka paljud teised.
Laura Pergolizzi esineb Haapsalus 3. juulil. | Ameerika lauljatar Laura Pergolizzi ehk LP esineb suvel Haapsalus | https://menu.err.ee/929722/ameerika-lauljatar-laura-pergolizzi-ehk-lp-esineb-suvel-haapsalus | Suvel astub Haapsalu Piiskopilinnuse õuel üles Ameerika lauljatar LP ehk Laura Pergolizzi. |
"Ta on loomult diplomaat," ütles Trump väljaandele Atlantic. "Ta oleks näiteks olnud suurepärane ÜRO-s."
USA president kurtis, et kui ta oleks nimetanud oma tütre, kes on praegu tema nõunik, mõnda mainitud kõrgesse ametisse, "oleks nad öelnud, et see on onupojapoliitika, ehkki siin ei ole onupojapoliitikaga midagi pistmist".
"Ma isegi mõtlesin pakkuda Ivankat Maailmapanka," sõnas Trump, sest Ivankal on tema sõnul arvude peale annet.
Trump kiitis ka Ivanka võimet pingelistes olukordades rahulikuks jääda. "Ja ta reageerib väga hästi - see on harilikult geneetiline."
Trump nimetas järgmiseks USA suursaadikuks ÜRO-s Washingtoni senise Kanada saadiku Kelly Knight Crafti ja Maailmapanga juhiks rahandusministeeriumi kõrge ametniku David Malpassi. | Trump tunnistas, et kaalus tütar Ivankat Maailmapanga juhi kandidaadina | https://www.err.ee/929715/trump-tunnistas-et-kaalus-tutar-ivankat-maailmapanga-juhi-kandidaadina | USA president Donald Trump ütles reedel avaldatud usutluses, et kaalus võimalust nimetada oma tütar Ivanka Maailmapanga juhiks, ehkki ta oleks olnud ka suurepärane Ühendriikide suursaadik ÜRO-s. |
Parteid tutvustades süüdistas Farage Suurbritannia poliitikuid riigi langusesse viimises, vahendas Politico.
"Ma siiralt usun, et praegu on see rahvas lõvid, keda juhivad eeslid," lisas ta.
"Ma usun, et me võime võita need Euroopa valimised ja et me saame taas panna jumalahirmu meie Westminsteri parlamendi liikmetesse - nad väärivad seda, arvestades, kuidas nad on meid kohelnud," rääkis Farage.
Farage'i sõnul on tema uus partei kogunud alates selle käivitamisest kümme päeva tagasi üle 750 000 naela annetusi. Rohkem kui 1000 inimest soovib tema sõnul Brexiti Partei nimekirjas europarlamenti kandideerida.
"Oma 25 kampaaniaaasta jooksul ei ole ma kunagi näinud sellist reaktsiooni," kirjutas Farage reedel Telegraphis.
BBC Radio 4 saatele "Today" antud intervjuus ründas Farage oma endist parteid UKIP-it. Ta ütles, et kuigi poliitika mõttes ei ole Brexiti Parteil ja UKIP-il erinevusi, on suured erinevused inimestes.
Ta süüdistas, et UKIP on lasknud paremäärmuslastel parteiga liituda ning selle üle võtta. "Ma kardan, et see bränd on nüüd tuhmunud," lisas ta.
Brexiti Partei on Farage'i sõnul "sallimatu kogu sallimatuse suhtes".
"We are lions led by donkeys"
At the launch of his new Brexit Party, former UKIP leader Nigel Farage says politicians are taking the country on a path to "managed decline" https://t.co/6Q3BefzV7r pic.twitter.com/y9nfLwXdIy
— BBC News (UK) (@BBCNews) April 12, 2019 | Uue partei käivitanud Nigel Farage lubab Briti poliitikas revolutsiooni | https://www.err.ee/929710/uue-partei-kaivitanud-nigel-farage-lubab-briti-poliitikas-revolutsiooni | Briti Iseseisvuspartei (UKIP) endine liider Nigel Farage tutvustas reedel oma uut Brexiti Parteid, lubades revolutsiooni riigi poliitikas. |
Pank asutatakse ühe Moskva riikliku panga, Fondservisbanki baasil. Sellele finantsraskustesse sattunud ja seejärel päästetud pangale uue nime andmisest teatati juba varem ning selle sammu põhjuseks oli soov vältida "negatiivseid assotsiatsioone", mis tulenevad panga endistest omanikest, kirjutab Svoboda.
Roskosmose seos tuleneb asjaolust, et Fondservisbanki jäi probleemide ilmnemisel kinni umbes 47 miljardit rubla (645 miljonit eurot) riigiettevõtte raha.
Panga kunagised juhid on praegusel hetkel kohtu all ning neile on muuhulgas esitatud ka süüdistus kuritegelikku ühendust puudutava seadusesätte alusel.
Rogozin võttis nimetatud panga teemal sõna ja kritiseeris selle juhte juba siis, kui ta oli veel asepeaminister.
Väidetavalt oli panga uue nimena kaalumisel ka Kosmitšeski ehk "kosmiline". | Rogozin asutas uue panga nimega Roskosmosbank | https://www.err.ee/929712/rogozin-asutas-uue-panga-nimega-roskosmosbank | Vene kosmoseagentuuri Roskosmos juht Dmitri Rogozin allkirjastas 12. aprillil ehk kosmonautikapäeval dokumendi, millega asutatakse uus pank nimega Roskosmos. |
"Tema käitumismaneer on Michaeliga väga sarnane," vahendab Reuters alates 1995. aastast Ferrari F1 meeskonnas töötanud Binotto sõnu. "Kõik see, kuidas ta sõitmisele läheneb; kuidas ta on autost huvitatud ja arutab seda tehnikutega. Maranellos [Ferrari tehase asukohas] on ta alati töökojas, autot vaatamas ja mehaanikutega rääkimas. See on väga sarnane sellele, kuidas käitus tema isa."
Aprilli esimestel päevadel sai 20-aastane Schumacher Bahreinis esmakordselt Ferrari F1 masinat testida ning jäi alla vaid Max Verstappenile. Sellel hooajal sõidab noor sakslane F2 sarjas.
"Oli väga positiivne näha, kuidas ta testimispäeva suhtus," jätkas käesoleva aasta alguses Ferrari tiimipealikuks saanud Binotto. "Ta ei üritanud kordagi autost viimast võtta, vaid iga ringiga üha paremaks minna; masinat ja meeskonda tundma õppida. Seda silmas pidades tegi ta väga head tööd. Ta oli keskendunud ja üritas kõike kõrva taha panna. Sellisel päeval ei saagi enamat oodata." | Ferrari tiimipealik: Mick Schumacher on oma isaga väga sarnane | https://sport.err.ee/929714/ferrari-tiimipealik-mick-schumacher-on-oma-isaga-vaga-sarnane | Ferrari vormelitiimi meeskonnapealiku Mattia Binotto sõnul annab Mick Schumacheri hiljutine testipäev aimu sellest, kui väga noormees oma isaga sarnaneb. |
Tartu JK Tammeka – Tartu SK 10 Premium
13. aprillil kell 14.00 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul (Sepa 15a)
Vooru avamängus saab näha Tartu vastasseisu, kui JK Tammeka võõrustab Sepa jalgpallikeskuses SK 10 Premiumit. Viimases kümne omavahelise kohtumise põhjal on naiskondade vastasseisud kulgenud küllaltki tasavägiselt. Mõlemal on kirjas kolm võitu ning neli mängu on lõppenud viigilise tulemusega. Kokku on nendes kohtumistes naiskonnad löönud 25 väravat – 13 neist on Tammeka arvel ja SK 10 on olnud resultatiivne 12 korral.
Avavoorust sai Tammeka kirja viigi ning paikneb ühe punktiga viiendal kohal. SK 10 pidi esimeses kohtumises tunnistama FC Flora paremust ja hetkeseisuga punktiarvet avanud ei ole.
Tammeka peatreener Sirje Roops: "Tartu derbi – paremat vastaseisu esimeseks kodumänguks on raske soovida. Tule staadionile ja vaata, kuidas Tammeka noorenenud koosseis võitleb kolme punkti eest ning teeb endast kõik oleneva, et olla parim naiskond Tartus!"
Mängija Renate-Ly Mehevets: "Esimene kodumäng naiskonnal – on näha, et kõik mängijad on tuhinat ja motivatsiooni täis. Usun, et mänguplaanist kinni pidades saame kaitsetööga hakkama, nüüd on vaja ainult kastis näidata kui ilusaid väravaid me tegelikult lüüa oskame."
SK 10 esindaja Kalev Kajak: "Meistriliiga uuele hooajale on algus tehtud ning II voorus on meid ees ootamas väga tähtis mäng. Kerge see olema ei saa, aga anname endast parima, et tuleks põnev ja raske lahing."
Mängija Veronika Anušova: "Mäng JK Tammeka vastu tuleb kindlasti raske ning võitluslik. Püüame hoida kaitset ning viia ellu võimalused rünnakul. Proovime anda endast kõik, et linnaderbi punktid endale saada."
Mängu kohtunikuks on Maikel Mikson, teda abistavad Petteri Schultz ja Kevir Tamm.
JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Pärnu JK
13. aprillil kell 18.00 Viljandi kunstmuruväljakul (Ranna pst. 1)
Kell 18 pannakse pall mängu Viljandis, kui Pärnu JK sõidab järgmisena külla liiga uustulijale, Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi võistkonnale. Tegemist on naiskondade esimese omavahelise kohtumisega. Mõlemal võistkonnal on punktiarve juba avatud, kui ühendnaiskond tegi avavoorus 2:2 viigi JK Tammekaga ning Pärnu võttis 5:0 võidu Põlva Lootose üle.
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Võõrustame seekord mitmekordset Eesti meistrit ning eelmise hooaja hõbeda naiskonda Pärnu JK. Sellega on ilmselt kõik öeldud. Peame targalt mängima ning olema kannatlikud, et vastast mõningates momentides üllatada. Midagi kergelt kinkida me ei kavatse."
Mängija Teele Toomsalu: "Pärnu on väga tugev ja tehniline vastane, kindlasti tuleb kiire mängutempo. Selles mängus saame teada kindlasti enda nõrgemad pooled, mille puhul saame neid treenides lihvida ja parandada. Aga anname endast ikkagi parima, et kodust mitte punkte välja anda. Näeme laupäeval!"
Kohtumist vilistab Einar Nilp, abikohtunikud on Artis Loho ja Nadežda Polkovnikova.
JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos
13. aprillil kell 18.00 Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul (Staadioni 3)
Kell 18 kõlab avavile ka Tallinnas, kui JK Kalev võõrustab Põlva Lootost. Möödunud hooajal kohtusid naiskonnad kahel korral, kui koduväljakul võttis Kalev 4:0 võidu ning Tilsis peetud mäng lõppes 1:1 viigiga.
Avavoorus pidas Kalev maha põneva lahingu Saku Sportinguga, kui 4:1 eduseisust lubas Kalev vastastel lüüa endale kaks väravat, kuid hoidis lõpuks siiski kinni 4:3 võidust. Lootose vastaseks esimeses mängus oli Pärnu, kellelt tuli vastu võtta 0:5 kaotus.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: "Alustasime hooaega ilusa võiduga ning muidugi soovime samamoodi jätkata. Põlval on väga heal tasemel naiskond, seega ootame põnevat ja võitluslikku kohtumist. Anname endast maksimumi, et kolm punkti koju jätta."
Mängija Anne-Catherine Paulus: "Põlva on tubli, noor ja ühtne võistkond, kes on alati südi vastupanu osutanud. Statistika järgi on meil jällegi ca 8 aastat rohkem (elu)kogemust ning ka meil on väga tublid noored peale tulnud, kes nendega vabalt võidu jaksavad joosta. Pall on ümmargune, eks näis mis tuleb, aga arvan, et hea kombinatsioon kogemus+noorus+koduseinad toovad meile soovitud edu."
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Tallinna Kaleviga on olnud ikka enam-vähem võrdsed mängud. Eks kohtumine näitab, kas saame nende koduväljakul neile võrdset mängu pakkuda."
Mängija Kristin Kukli: "Loodan, et mäng tuleb tasavägine ja suudame pakkuda piisavalt ohtlikke olukordi Kalevile. Ning loodan, et pärast mängu oleme me saadud tulemusega rahul."
Mängu peakohtunik on Luisa Klaar, keda abistavad Riin Noormägi ja Stella Tukia.
Saku Sporting – Tallinna FC Flora
13. aprillil kell 19.00 Saku kunstmuruväljakul (Tallinna mnt 10)
Vooru viimane mäng peetakse Saku kunstmuruväljakul, kui Meistriliiga debütant Sporting võõrustab FC Florat. Naiskonnad kohtusid omavahel hooaja ettevalmistuse käigus Taliturniiril, kus Flora teenis 6:0 võidu.
Liiga avavoorust võttis Floral kolm punkti, kui koduväljakul alistati 7:0 SK 10 Premium. Sakul küll tabelis hetkel punkte kirjas ei ole, kuid avavoorus anti korralik lahing Tallinna Kalevile, kellele jäädi lõpuks alla 3:4.
Sportingu peatreener Jan Harend: "Juba teises voorus on au võõrustada valitsevat meistrit. Kodus me midagi kergelt ei anna!"
Mängija Katriin Saulus: "Esimene ehmatus meistriliigas on möödas. Järgmiseks vastaseks on värske naiste superkarika võitja FC Flora. Mäng tuleb kindlasti väga raske, kuid saame end proovile panna ja jõudu katsuda valitseva Eesti meistriga. Mäng toimub kodustaadionil, mis ehk annab meile väikese eelise oma mängu mängida. Anname endast kõik ja naudime jalgpalli mängimist."
Flora peatreener Aleksandra Ševoldajeva: "Saku mängis Kalevi vastu väga südikalt ja olenemata meistriliiga uustulija staatusest näitasid, et väravaid lüüa nad oskavad. Peame olema hoolsad nii kaitses kui ka rünnakul."
Mängija Kristiina Tullus: "Peale nädalast koondisepausi on ees ootamas Meistriliiga mäng Saku naiskonna vastu. Vaatamata heale hooaja algusele on meil kindlasti kohti, kus individuaalselt ja võistkondlikult juurde panna ja just seda me teha kavatsemegi."
Kohtumist vilistab Andrei Brõtkin, abikohtunikud on Simmo Tõnisson ja Helen Käosaar. | Naiste jalgpalli meistriliigas ootab ees teine voor | https://sport.err.ee/929705/naiste-jalgpalli-meistriliigas-ootab-ees-teine-voor | Pärast lühikest koondisepausi peetakse laupäeval, 13. aprillil naiste jalgpalli meistriliiga teise vooru kohtumisi, kus on oodata põnevaid vastasseise. |
Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Tamm (ITF 953.) pidi veerandfinaalis tunnistama teisena asetatud prantslase Corentin Denolly (ITF 55.) 6:1, 7:5 paremust.
Avaseti kindlalt kaotanud Tamm jäi ka teises setis 0:2 kaotusseisu, kuid võitis siis kolm geimi järjest ja asus 3:2 juhtima. Edasi kulges sett võrdselt, kuni seisul 5:5 murdis Denolly taas Tamme servi. | Tamm pidi veerandfinaalis vastase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/929703/tamm-pidi-veerandfinaalis-vastase-paremust-tunnistama | Tuneesias Tabarkas peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril langes Kristjan Tamm veerandfinaalis konkurentsist välja. |
Esialgsetel andmetel kukkus töötutoetuse taotlejate arv eelmisel nädalal 8000 võrra 196 000 inimeseni. Nii vähe taotlejaid oli viimati 1969. aasta oktoobris, vahendas CNBC.
Toetuse taotlejate arv on nüüd langenud neli nädalat järjest.
Reutersi küsitlusele vastanud majandusanalüütikud prognoosisid viimaste nädalate kohta, et töötutoetuse taotlejate arv kasvab 211 000 inimeseni.
Tööturg on USA majanduse peamine tugisammas. USA majanduse kasv on esimeses kvartalis aeglustumas, sest 1,5 triljoni dollari ulatuses maksukärped on oma mõju kaotamas, samuti mõjutab majandust Hiina ja USA kaubandussõda ning globaalse nõudluse vähenemine, mis kahjustab eksporti.
USA töötuse määr on 3,8 protsenti. Föderaalreserv prognoosib aasta lõpuks töötuse määra 3,7 protsendi juurde. Töötutoetust saavate inimeste arv USA-s on märtsi lõpu seisuga 1,71 miljonit. | USA nädalane töötute arv kukkus ligi 50 aasta madalaimale tasemele | https://www.err.ee/929699/usa-nadalane-tootute-arv-kukkus-ligi-50-aasta-madalaimale-tasemele | Ameeriklaste arv, kes esitasid avalduse töötutoetuse saamiseks, kukkus eelmisel nädalal 49 ja poole aasta madalaimale tasemele. |
Uma2rman on Vene poprokibänd, mille tuumiku moodustavad vennad Sergei ja Vladimir Kristovski. Nende esimene plaat "V gorode N" ilmus 2004. aastal. Vladimir laulis loos "Uma Thurman" sellest, kuidas ta on armunud "Kill Billi" näitlejatari ja päästab kaunitari napsise Quentin Tarantino käest. Laul "Notšnoi dozor" kõlas samanimelise kassafilmi teemaloona. Samal aastal esitati nad MTV Euroopa muusikaauhindadel parima Vene bändi auhinnale.
Terminaator i suurem tuntus saabus 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus leidusid hitid "Torm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". Terminaatori viimane plaat "Vaikuse meri" ilmus 2014. aastal. Uut plaanivad nad tänavu.
Chizh & Со on Peterburi rokibänd, mille esimene plaat "Tšiž" ilmus 1993. aastal. Pärast 2007. aastat pole nad plaate teinud, kuid see ei sega neil tuuritamast. Bändi veab Sergei "Tšiž" Tšigrakov.
Leprikonsy on ska-, folkroki- ja pungimõjutustega Valgevene grupp, kelle laul "Hali-gali, paratruper" kõlas 2000. aastal igast aknast. Peterburi intellektuaalse rokibändi Polusa muusikud on sõna- ja meloodiameistrid, kes tegutsenud juba paarkümmend aastat. Narvast pärit Avenue on õigustatult kõige kuulsam, paljulubavam ja professionaalsem vene keelt kõnelev ansambel Eestis. Rokkgrupi juht Vladimir Tšerdakov on öelnud, et talle ei meeldi, kui eestlasi ja venelasi vastandatakse, sest kõik saavad koos väga hästi hakkama. | Uuel festivalil Go Narva esinevad Uma2rman ja Terminaator | https://menu.err.ee/929697/uuel-festivalil-go-narva-esinevad-uma2rman-ja-terminaator | Narva linnuses toimub 19. augustil taasiseseisvumise tähistamiseks uus muusikafestival Go Narva, kus esinevad Uma2rman, Chizh & Со, Terminaator, Leprikonsy, Polusa ja Avenue. |
Valgevene alustas uut valiktsüklit kahe võõrsilmängu ja kahe kaotusega: esmalt jäädi 0:4 alla Hollandile, Põhja-Iirimaale aga kaotati 87. minuti väravast 1:2. Palitsevitš, kes vigastuse tõttu ei saanud koondist aidata, usub, et kodus on Valgevene võimeline kõigiga mängima, vahendab Soccernet.ee.
"Meie kaotus Hollandile ei olnud üllatus. Neli väravat on ehk palju, aga keegi ei oodanud võitu," analüüsis Kasahstanis igapäevaleiba teeniv kaitsja. "Peame võitlema kolmanda koha peale. Nüüd võtame Eestilt kuus punkti, maksame kodus Põhja-Iirimaale kätte ja üritame hiiglastelt punkte saada – sellest peaks piisama."
Eesti kohtub Valgevenega kodus 6. septembril ja võõrsil 10. oktoobril.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Valgevene kaitsja: Eestilt võtame kuus punkti | https://sport.err.ee/929694/valgevene-kaitsja-eestilt-votame-kuus-punkti | Valgevene koondise kaitsja Sergei Palitsevitš rääkis usutluses kodumaa alaliidu lehele, et realistlikult võideldakse valikgrupis vaid kolmanda koha eest. |
KEISER JA PRESIDENT
Venemaa haridusministrist Sergei Uvarovist ei peeta tagantjärele eriti lugu, ometi on tegu ühe kõige tähelepanuväärsema, läbinägelikuma ja tulemuslikuma imagoloogiga Euroopa ajaloos. Aastal 1833 tegi ta haridusministrina keiser Nikolaile esildise õppekorraldusest Moskva ülikoolis ja sõnastas programmi, mis täpselt võtab kokku Vene riikluse alused ─"kolm vaala": "Isevalitsus! Õigeusk! Rahvalikkus! " Tegemist on ideoloogilise koodiga, mille oma troonikõnes 1881 kinnitas Aleksander III ja mis tänapäevalgi kehtib nii "vene hinge", "Venemaa- держава" kui ka "vene maailma" (русский мир) mõistmise võtmena.
On osutatud, et Uvarovi triaad kohandab Vene oludesse Prantsuse revolutsiooni loosungi "Vabadus! Võrdsus! Vendlus!", kus poliitilisest "vabaduse" ideaalist saab poliitiline "isevalitsuse" ideaal, "võrdsust" esindab "õigeusk" ja "vendluse" asemel seisab "rahvalikkus". Kuid siin on üks "aga": "vendlus" (Fraternité!) kinnistus prantslaste loosungis kolmandaks alles hiljem, 1848. aasta revolutsiooniga.
Igal juhul – kui me Uvarovi triaadi eellugu ei teagi – järellugu näeme täna. Ukraina president Porošenko on oma tagasivalimisloosungiks võtnud "Armee! Usk! Keel!". Need on selgesti poliitilise võimu ("Isevalitsus!" – Армiя!), usutunnistuse ("Õigeusk! – Вiра!) ning rahvalikkuse (rahvuskeel: Мова!) programmid, needsamad mis Uvarovil. Kas ta neid ka täita suudab, ei tea. Ukraina armee on jalule aidatud Ameerika abiga, Konstantinoopolist sai autokefaalia asemel kirikukolonialismi, ukraina keele kehtestus meenutab Aleksandri-aegset venestust Eestis...
Aga tähelepanu väärib, et mõtteruum, millesse mahub president Porošenko programmiline tegevus, on ette antud Uvarovi kolme koordinaadiga. Kas selles kätkebki slaavi maailma, vene ning ukraina hinge ideoloogiline ühtsus?
SURNUD KEEL ─ ELUS MÄLU
Keiser Aleksander II aegne haridusminister krahv Dmitri Andrejevitš Tolstoi tegi kooli põhitüübiks klassikalise gümnaasiumi, kus õpetatakse vanakreeka ja ladina keelt. Ta ütles välja märkamisväärse mõtte: "Surnud keelt õppida on raske, seetõttu äärmiselt vajalik."
Vajalik mälutreeninguks. Mälu on inimese kehaorgan, seda tuleb samuti treenida nagu kätekõverdusi tehes kasvatatakse biitsepseid. Tolstoi, kui ta osanuks seda kujundit kasutada, öelnuks, et klassikaline gümnaasium on vaimne jõusaal.
Inimese väärtust ei mõõda kopsumaht, vaid tema mälumaht. Seda võib kogeda. Paljudega alaväärtuslike inimestega ei saa rääkida millestki peale nende eneste, sest nad ei mäleta mitte midagi. Keskharidustunnistuse esitajatel polegi ülikooli astudes sisulist keskharidust! Nagu kunagi pillas Juri Lotman: kõrgharidust omandatakse varjamaks alghariduse puudulikkust. Tänapäeval on see lause mitmekordselt õige.
Inimeste mälu kadu, "sisemälu" asendus "välimäluga" nutitelefonis laostab seltskonda vaimselt. Tulemusi võib näha vaimse alaarengu demonstratsioonina teleris, vabandust: arvutis, vabandust: telefonis.
Dialoogis "Phaidros" jutustab Platon, kuidas vaarao lükanud tagasi jumal Thothi pakutud kingituse ─ kirjakunsti, kuivõrd see röövivat inimestelt mä lu, asendades tõelise teadmise, meelesoleku, ülesmärgitud sõnadega. Ja teiseks, ütles ta, peavad inimesed meeles ainult mäletamisväärset, kirja hakkavad nad panema aga igasugust tühja-tähjagi. Teadmised saavad olla ainult elusa inimese peas. Teadmisteta pea on tühi Yoricku kolp.
Ükshetk turgatas pähe sõna: марево. Kust see tuli? Mida tähendab? Kindlasti polnud ma sellega kokku puutunud, vähemalt oma teadlikus elus mitte. Vaatasin sõnaraamatust: "fatamorgaana, kangastus, terendus". See foneemikombinatsioon oli siiski kuskilt mu teadvusesse sisenenud ja talletunud süvamällu. Kui me küsime, kust tulevad ideed, siis eks nad vist süvamälust tulegi. Midagi säärast ei ole kindlasti mitte ühelgi loomolendil. Võib-olla saab siit ehitada väärtuse kasvu astmiku: välimälu ─ sisemälu ─ süvamälu. Välimälu mõõdetakse megades, gigades ja terades, sisemälu kultuursuses, süvamälu inimsuses.
MASS NING ELIIT
Aastal 1874, arvustades Glinka avamängu "Öö Madridis", märkis Tšaikovski baroksevõitu sõnastuses: "Selline oligi tema tohutu ande eripära, et ta selgelt kujundatud, alati ilusa meloodilise joonise juures, mis võlub arenemata, peenematele harmoonilistele kaunidustele kurti kuulajat, ilmub uhkeis harmoonia-, kontrapunkti- ning orkestritehnika täisrelvis, rahuldades ilusa faktuuri kummardaja rafineerituimaid nõudeid." Mida Tšaikovski siin ütleb? ─ Et Glinka suudab ühe ja sama teosega rahuldada niihästi massi kui ka eliidi maitset.
Veel meenub muusika vallast, et Maurice Chevalier näitas algajale Édith Piafile salm-salmilt ette, kuidas laulda esimeses reas istuvatele rikkuritele, siis parteri keskosas istuvatele väikekodanlastele, viimaks töörahvale tagaridades ─ ja kõige lõpuks kõikidele korraga.
Mõiste "massieliidikunst" ─ ja seda illustreerisid nood muusikanäited ─ tõi kirjanduses laiemalt käibele Umberto Eco "Roosi nimi" (1980), mida ühesuguse mõnuga lugesid pelgalt põnevuse otsijad ja keskaja kultuuri asjatundjad.
Kuidas on lugu kujutava kunstiga? Juri Lotman rääkis "naiivsest teadvusest, mis pole orienteeritud maailma märgilisele tajumisele", ja vastandas sellele semiootilise teadvuse, mis suudab ära tunda märgid. Muidugi suudab ka naiivne teadvus tuvastada, mis on pildi peal. Seda sorti vaatajatest kirjutas paavst Gregorius Suur aastal 600 Massilia piiskopile Serenusele: "Nii nagu lugeda oskajaile kirjatähed, niisamuti esitub võhikutele pilt, et harimatudki selles näeksid, mida nad peavad järgima, ja loeksid sealt needki, kes kirjatähti ei tunne; sest et pilt on rahvale lugemisvaraks". Aga ainult haritum vaataja saab aru, miks Jan van Eycki maalil on pulmatõotust andev Giovanni Arnolfini kingad jalast heitnud (vastuse leiab Joosua raamatu viienda peatüki lõpust).
Jan van Eycki "Arnolfini pulmad" (1434), Mihhail Glinka "Öö Madridis" (1851) ning Umberto Eco "Roosi nimi" (1980) esindavad massieliidikunsti. Nüüd, kus räägitakse massikultuuri ning eliitkultuuri aina selgemast lahkuminekust, võiks silmas pidada ka seda kolmandat võimalust, et teos võib korraga köita nii laia publikut kui ka erudiite. Kas eesti kujutavkunstis, muusikas, kirjanduses leidub säärast teost? | Linnar Priimägi protokoll 4 | https://kultuur.err.ee/929691/linnar-priimagi-protokoll-4 | Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi räägib seekord keisri ja presidendi rollidest, surnud keele võimalustest ning massi ja eliidi kujutamisest kunstis. |
"Viha ja raev tirivad meid kuristiku poole," ütles Iger Simon Wiesenthali keskuse korraldatud õhtusöögil. "Meie poliitikas domineerib praegu halvakspanu."
"Hitler oleks sotsiaalmeediat armastanud," lisas ta. "See on võimsaim turundusvanhend, mida üks äärmuslane iial loota oskaks."
Iger rõhutas 2020. aasta USA presidendivalimiste eelse kampaania arvatavale räpasusele viidates, et vaielda on võimalik ka inimesi ründamata.
"Ma sooviksin näha visiooni, mis on piisavalt suur, et kõiki hõlmata," sõnas Disney tegevjuht. | Disney tegevjuht: Hitler oleks sotsiaalmeediat armastanud | https://www.err.ee/929686/disney-tegevjuht-hitler-oleks-sotsiaalmeediat-armastanud | USA meelelahutushiiu Disney tegevjuht Bob Iger kutsus neljapäeva riigi politiikud loobuma vihkamisest 2020. aasta valimiste eel ja ütles, et Adolf Hitlerile oleks sotsiaalmeedia äärmuspropaganda levitamise vahendina väga meeldinud. |
Poola võitis esimese perioodi 3:0, teise 2:1 ja viimase 3:1. Mõlemad Eesti koondise väravad viskas Daniil Kulintsev, mõlemal juhul olid sööduandjateks Kevin Reinsalu ja Mihhail Lupanov.
Poola jätkab turniiri täisedu nelja võidu ja 12 punktiga. Eestile oli see kahe võidu kõrvale teine kaotus.
Turniiri viimases mängus läheb Eesti laupäeval vastamisi Lõuna-Koreaga, kes on seni saanud ühe võidu, reede õhtul kohtub Korea võõrustaja Leeduga. | Eesti U-18 jäähokikoondis pidi MM-il Poola paremust tunnistama | https://sport.err.ee/929681/eesti-u-18-jaahokikoondis-pidi-mm-il-poola-paremust-tunnistama | Leedus jätkuvate kuni 18-aastaste noormeeste II divisjoni A-grupi jäähoki maailmameistrivõistlustel pidi Eesti koondis tunnistama Poola kindlat 8:2 paremust. |
Esiteks tundub kurioosne ainuüksi sõjapõgenike käsitlemise terrorismi tõkestamise peatükis. Ühtepidi oleks see ju loogiline: Eestisse saabunud pagulased on oma koduriigist põgenenud justnimelt sõjakoleduste, terrori ja vahetu tagakiusamise tõttu.
Teisisõnu: pagulaste puhul on sageli tegemist terrorirežiimide vahetute ohvritega. kapo käsitleb teemat aga teises kontekstis: pagulased kui ohu allikas. Kuigi arusaadavalt on kaitsepolitsei eeskätt just julgeolekuasutus, osundab selline käsitlus laiemale suundumusele rännet julgeolekustada, s.t näha seda eeskätt läbi hirmu- ja ohuprillide.
Kuigi rändel on kahtlemata olemas julgeolekut mõjutav tahk, riskime me rände julgeolekustamisega tekitada ühiskonnas alusetuid hirme ja pingeid, mille mõjust ühiskondlikule toonile KAPO (parem)äärmusluse vastu võitleva asutusena igati aru peaks saama.
Aastaraamat läheb edasi väitega, et "positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe", tuues välja, et mitmed neist ei ole selgeks saanud eesti keelt ega leidnud püsivat töökohta. Peamise igapäevaselt pagulasi nõustava ja toetava organisatsioonina jääb üle sellise laia üldistusega vaid mittenõustuda: siia saabunud lapsed käivad tublisti koolis, vanemad õpivad eesti keelt ja teevad tööd, asutatud on oma ettevõtteidki.
Samal ajal pole uues ühiskonnas kohanemine kunagi kiire ja lineaarne teekond ning osadele tuleb kohanemine raskemalt kui teistele. Lõimumine on seejurues kahesuunaline protsess, millesse peavad oma panuse andma nii sisserändajad ise kui ka vastuvõttev ühiskond.
Perekonda äraelatada lubava töökoha leidmine või eesti keele efektiivne õpe ei sõltu ainult sisserändaja motivatsioonist või tahtest, vaid väga tugevalt ka sellest, kuidas temasse suhtuvad tööandjad ja teised ühiskonnaliikmed ning kui häid ja paindlikke keeleõppe võimalusi me riigina suudame neile pakkuda.
Kogu kohanemiskoorma lükkamine sõjapõgeniku kanda on seetõttu ebaaus ja ülekohtune. Kuigi viimaste aastate edasiminek on olnud märkimisväärne, on Eesti pakutaval lõimumissüsteemil veel palju auke, mis vajavad tegelemist; näiteks mis puudutab keeleõppe ja töötamise kombineerimist (on olnud ka juhtumeid, kus töölt on ära tuldud, et pühenduda keeleõppele), täiendõppevõimaluste kättesaadavust, aga ka vaimse tervise toetamist, mis on omakorda eelduseks edukale kohanemisele.
Väljakutseid on ka ühiskonna hoiakutega, väljendudes nii ebameeldivates igapäevaolukordades kui ka näiteks üürikorterite leidmisel.
"Vastavalt rahvusvahelisele õigusele on pagulane inimene, kes on lahkunud oma koduriigi territooriumilt, kuna tal on tagasipöördumise või -saatmise puhul põhjendatud alus karta ohtu oma elule või inimväärikusele."
Kõige kurioossem on aga aastaraamatus esitatud väide, et kuna paljud kvoodikava raames Eestisse saabunutest on siit lahkunud, saab neid "pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks". Taaskord puust ja punaseks: vastavalt rahvusvahelisele õigusele on pagulane inimene, kes on lahkunud oma koduriigi territooriumilt, kuna tal on tagasipöördumise või -saatmise puhul põhjendatud alus karta ohtu oma elule või inimväärikusele. Pagulane muutub pagulaseks sel hetkel, kui ta nendel põhjustel oma koduriigi piiri ületab. Pagulane võib sellele järgnevate päevade, kuude või aastate jooksul ületada riigipiire korduvalt, aga see ei tee teda vähem pagulaseks, kuna määrav on see, et tal puudub võimalus oma koduriiki naasta.
Paralleelina võib tuua ka Eestist Teise maailmasõja ajal ja järel lahkunud inimesed, kes rändasid pärast Eestist lahkumist teinekord veel pikki aastaid, enne kui mõnes kaugemas riigis omale uue kodu lõid. Eestist Kanadasse, USAsse, Austraaliasse ja mujale jõudnud inimesed olid ka sinna jõudes pagulased, kuna neil puudus võimalus oma koduriiki – antud juhul Eestisse – naasta. Või peab KAPO ka neid "majanduspõgenikeks"?
Ränne on oma mitmetes vormides keeruline ja mitmetahuline nähtus. Selle käsitlemine mustvalgelt negatiivsena ei aita kindlasti kaasa kaitsepolitsei missioonile muuta Eestit turvalisemaks. Sest sõnal on jõud. Ja KAPO sõnal on see jõud veel eriti suur.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Eero Janson: sõnal on jõud ja kapo sõnal on jõud eriti suur | https://www.err.ee/929672/eero-janson-sonal-on-joud-ja-kapo-sonal-on-joud-eriti-suur | Täna avaldati kaitsepolitsei (kapo) järjekordne aastaraamat, milles leiavad äramärkimist ka Eestisse saabunud ja siin elavad sõjapõgenikud, kelle toetamisega Eesti Pagulasabi tegeleb. Kuigi sõjapõgenikud leidsid äramainimist vaid viies lõigus, esineb juba selles põgusas käsitluses mitmeid probleeme, mis väärivad väljatoomist ja arutelu, kirjutab Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson. |
100 km pikkusele veeseiklusele on registreerunud 1167 paatkonda 2547 osalejaga. Esindatud on aerutajad 23 riigist, neist kaugemad ja eksootilisemad Zimbabwe, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriigid.
Maratoni start antakse kell 7 laupäeva hommikul Võrus, Tamula järve Roosisaare silla poolsest otsast. Finiš on Võõpsus Peipsi järve suudmes. Distantsi läbimise kontrollaeg on 24 tundi, kuid kiiremad sportlased läbivad 100 km distantsi ligikaudu kaheksa tunniga. | Võhandu aerutamismaratonile on registreerinud ligi 2600 osalejat | https://sport.err.ee/929668/vohandu-aerutamismaratonile-on-registreerinud-ligi-2600-osalejat | Järgmine nädalavahetus toob taaskord Eestimaale kokku rekordilise osalejate arvuga aerutamismaratoni. 20. aprilli varahommikul saab stardi maailma üks kaunimaid ja karmimaid aerutamismaratone, järjekorras juba 14. Võhandu maraton. |
"Eesti meedikute jaoks on õppus korda läinud – oleme saanud harjutada läbi kõik välihaigla vajalikud logistilised tegevused ja erinevad raviprotseduurid. Õppusel oli meil suurepärane koostöö soomlaste kirurgilise ja meditsiinilise simulatsiooni meeskonnaga ning ma olen ka tänulik Rumeenia poolele külalislahkuse eest," ütles Eesti kontingendi ülem major Indrek Olveti.
2. aprillil alanud õppuse käigus harjutasid haigla töötajad haavatutele elupäästva esmaabi andmist. Harjutustel kasutati ka Soome kaitseväe simulatsioonimannekeeni, mis võimaldas osalejatel läbi harjutada erinevaid meditsiinilisi protseduure. Õppuse üheks põhieesmärgiks oli maastikul haigla asukoha vahetuse harjutamine, tagades sealjuures võimalikult kiiresti uues asukohas töö jätkumine.
Eesti kaitseväe välihaigla oli Vigorous Warrioril ainus omanäoline, haiglat on võimalik liigutada ühest kohast teise, olles kolme tunni pärast jälle tegutsemisvalmis. Selline operatiivsus võimaldab tagada meditsiinilist abi sõja ja kriisi korral kiiresti muutuvates oludes, kui haiglat peab liigutama kohta, kus ei ole meditsiinivõimekust aga on vajalik anda elupäästvat abi. Eesti välihaigla kompleks on välja töötatud koostöös Eesti kaitsetööstusliidu ettevõtetega SEMETRON ja MARU.
Eesti välihaigla töös osalesid KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, küberväejuhatuse staabi- ja tagalakompanii, lennubaas, toetuse väejuhatuse tervisekeskus, Eesti kaitseväe reservväelastest meedikud erinevatest haiglatest ja kiirabiasutustest ja Soome reservväe meedikud. | Eesti kaitseväelased osalesid NATO suurimal meditsiiniõppusel | https://www.err.ee/929664/eesti-kaitsevaelased-osalesid-nato-suurimal-meditsiinioppusel | Täna lõppes Rumeenias 2019. aasta suurim NATO meditsiiniõppus Vigorous Warrior, millest osa võtnud Eesti tegev- ja reservväelastest meedikud harjutasid tegevusi kirurgilise- ja intensiivravivõimekusega välihaiglas. |
Flora on senise viie mänguga kogunud 15 punkti ja jätkab sarnaselt FCI Levadiale täiseduga. Narva leiab end kuue punktiga kuuendalt kohalt. Väärib mainimist, et Trans on sel hooajal koduplatsil juba võõrustada jõudnud ka teisi Tallinna suurklubisid –Nõmme Kaljuga tehti 0:0 viik, mängus Levadiaga tunnistati vastase nappi 2:1 paremust.
6. voor avatakse aga juba laupäeval kell 13, kui samaaegselt pannakse pall mängu FCI Levadia – Viljandi Tuleviku ning Tallinna Kalevi – Maardu Linnameeskonna lahingutes. Kalev jahib sealjuures koduplatsil hooaja esimesi punkte.
Pühapäeval kell 13 lähevad vastamisi FC Kuressaare ja Paide Linnameeskond. Paide on kümne punktiga 3. kohal, ka Kuressaare hooaeg on alanud hästi ja seitsme punktiga on nad praegu 5. positsioonil. Kas koduplatsil suudetakse näpistada ka medalipretendent Paidet, selgub juba pühapäeva pärastlõunal.
Vooru viimases matšis läheb valitsev meister Nõmme Kalju punktilisa püüdma Tartu Tammeka vastu. Mitmes kohas punkte kaotanud Kalju on viie mängu järel seitsme silmaga 4. kohal ja selleks, et Levadiat ja Florat mitte liiga kaugele lasta, soovivad nad koduplatsil taaralinlasi kahtlemata võita. Seni neli punkti kogunud Tammeka näitas möödunud nädala 1:2 kaotusmängus Levadiale kõvasti hambaid ja midagi lihtsat ei tulda kindlasti ära andma ka Nõmmele.
Kõik 6. vooru mängud:
13.04 kl 13.00 Tallinna FCI Levadia – Viljandi JK Tulevik (otsepilt Soccernet.ee)
13.04 kl 13.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond (otsepilt jalgpall.ee)
13.04 kl 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora (otsepilt ETV+/sport.err.ee)
14.04 kl 13.00 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond (otsepilt Soccernet.ee)
14.04 kl 15.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka (otsepilt ETV2) | Premium liiga 6. voor: kas Narva suudab Flora võiduseeria peatada? | https://sport.err.ee/929661/premium-liiga-6-voor-kas-narva-suudab-flora-voiduseeria-peatada | Jalgpalli Premium liigas peetakse sel nädalavahetusel 6. vooru mänge ja keskseim kohtumine leiab aset Narvas, kus kohalik Trans võtab laupäeval kell 16 vastu FC Flora. |
Minister ei öelnud kinnivõetu nime.
Ta lisas vaid, et sellel isikul olid väga tihedad sidemed Assange'iga, kes võeti neljapäeval Londonis Ecuadori saatkonnas kinni USA väljaandmisnõude alusel.
Ühe anonüümseks jääda soovinud Ecuadori ametniku sõnul peeti kinni Quitos elav Rootsi tarkvaraarendaja Ola Bini, kes valmistus lahkuma Jaapanisse.
Väidetavalt olevat see samm osa Ecuadori võimude püüdest lammutada väljapressijate võrgustikku, kes on viimastel päevadel ähvardanud president Lenin Morenot kättemaksuga.
Samanimeline rootslane nimetab end oma blogis tarkvaraarendajaks, kes töötab Quitos Ecuadoris ja Hispaanias baseeruva ühenduse Digitaalautonoomia Keskus heaks. See ühendus keskendub privaatsuse, julgeoleku ja krüptograafia küsimustele.
Bini nimetas varem neljapäeval Twitteris väga murettekitavaks Ecuadori siseministri väiteid, et riigis tegutsevad vene häkkerid ja veel keegi, kellel on tihedad sidemed WikiLeaksiga.
"See tundub olema nagu nõiajaht minu vastu," kirjutas Bini.
Assange kavatseb võidelda USA väljaandmisnõude vastu
Assange kavatseb vaidlustada USA väljaandmisnõude ja võidelda selle vastu, ütles advokaat Jennifer Robinson neljapäeval pärast tema vahistamist.
Robinsoni sõnul palus Assange ühtlasi edastada oma poolehoidjatele sõnumi, et tema korduvad hoiatused Ühendriikidele väljaandmise ohust on osutunud õigeks.
"Ta lausus: 'Ma ütlesin teile," sõnas advokaat Londonis Westminsteri magistraadikohtu õuel.
Neljapäeval mõistis kohus Assange'i süüdi kautsjonireeglite rikkumises 2012. aastal. Austraallast ähvardab rikkumise eest kuni 12 kuud vangistust.
2. mail hakkab kohus arutama häkkeri suhtes väljastatud USA vahistamismäärust.
Ecuadori president: Assange'i ei anta välja surmanuhtlusega riigile
Assange'i ei anta välja ühelegi riigile, kus teda ähvardab "piinamine või surmanuhtlus", ütles Ecuadori president.
"Ma küsisin Suurbritannialt garantiid, et härra Assange'i ei antaks välja ühelegi riigile, kus teda ähvardaks piinamine või surmanuhtlus," sõnas Lenin Moreno videopöördumises sotsiaalmeedias.
"Briti valitsus kinnitas kirjalikult", et kavatseb sellest nõudmisest kinni pidada, ütles Moreno.
USA süüdistus puudutab häkkimisoperatsiooni, mitte lekitamist
Briti võimud võtsid beljapäeval Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele poliitilise varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud.
Londoni piirkonna politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse. Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.
Ecuadori president Lenin Moreno ütles kommentaariks, et Assange'ile poliitilise varjupaiga andmisest loobuti, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi reegleid.
Ecuadori siseminister teatas oma avalduses, et Assange sekkus korduvalt Ecuadori siseasjadesse ning lisas, et muuhulgas kuuluvad temaga lähedalt seotud isikute hulka kaks Ecuadoris viibinud Vene häkkerit.
Londoni politsei kinnitas, et Assange'i vahistamise põhjuseks on nii kautsjonireeglite rikkumine kui ka USA poolt esitatud väljaandmistaotlus. Pikka aega polnud teada, milles teda USA-s süüdistatakse, kuid neljapäeval sai kinnituse, et süüdistus puudutab 2010. aastal aset leidnud häkkimisjuhtumit, millega on seotud ka Chelsea Manning, endise nimega Bradley Manning. Ülevaate USA süüdistusest on teinud näiteks Axios.
Peamiselt USA dokumentide avaldamisega tähelepanu pälvinud Assange varjas end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest üle-eelmisel aastal loobuda. Ühe väidetava ohvri advokaat aga kinnitas, et nad taotlevad Rootsis uue kriminaalmenetluse alustamist.
Samas ähvardas teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange'i peamiseks hirmuks oli aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises.
Kriitikud on juba pikemat aega süüdistanud nii Assange'i kui ka Wikileaksi lähedastes sidemetes Venemaa luureteenistuste ja häkkeritega. Näiteks olevat Wikileaksil oluline roll Venemaa operatsioonis, mis puudutas sekkumist USA valimistesse.
Briti Tööpartei juht on vastu Assange'i USA-le väljaandmisele
Briti valitsus peaks olema vastu Assange'i USA-le väljaandmisele, ütles Briti opositsioonilise Tööpartei juht Jeremy Corbyn reedel.
Corbyn teatas Twitteris, et USA üritab Assange'i endale saada, sest ta paljastas tõendid julmustest Iraagis ja Afganistanis.
Diane Abbott, Tööpartei kõneisik siseasjades, ütles reedel ringhäälingule BBC, et valitsus peaks blokeerima väljaandmise humanitaarkaalutlustel.
Abbotti sõnul on USA Assange'i vastu esitatud kaasuse südames "piinlikkus asjade pärast, mis ta USA sõjaväe ja julgeolekuteenistuste kohta avaldas".
Tema hinnangul on Assange "vilepuhuja ning palju infost, mis ta avalikkusesse tõi, võib pidada vägagi avalikes huvides".
Kreml: Assange'i sidumine Venemaaga on vandenõuteooria
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas vandenõuteooriaks oletusi, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i arreteerimine võib kuidagi Venemaal peegelduda.
Peskovilt küsiti, kas Kreml ei karda, et Assange võib anda Venemaa kohta uusi tunnistusi USA presidendivalimiste ajal toimunud USA demokraatide valimisstaabi materjalide avaldamise kohta. Küsiti ka, kas Venemaa pelgab, et riigi vastu kehtestatakse sel juhul uued sanktsioonid.
"See kuulub pigem vandenõuteooriate valdkonda," vastas Peskov.
"See (Assange) on sõltumatu teabeallikas, keda kiusatakse taga. Meie seisukohast ei ole see pressivabaduse ja selle puutumatuse aadetega kuidagi vastuolus," märkis Peskov.
Loodetavasti Assange'i seaduslikud õigused tagatakse, lisas ta. | Ecuador pidas kinni Assange'i kaastöötaja | https://www.err.ee/929594/ecuador-pidas-kinni-assange-i-kaastootaja | WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i kaastöötaja võeti neljapäeval Ecuadoris kinni katsel pageda riigist Jaapanisse, teatas siseminister Maria Paula Romo. |
Euroopa Komisjon on leidnud, et Läänemerre rajatav Vene-Saksa gaasijuhtme projekt ei vasta Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärkidele, ja Brüssel üritab seetõttu kehtestada projekti üle kontrolli EL-i gaasituru reegleid muutes. Samas on Brüssel nentinud, et ei saa gaasijuhtme ehitustöid peatada, sest need otseselt EL-i reegleid ei riku.
Sondland aga ütles väljaande Politico üritusel, et nn õigusriigi argument on sobilik ettekääne, et sisuliselt lihtsustada eelkõige Saksamaa soovi hankida odavat energiat ükskõik kust.
Ta märkis, et EL peaks vähendama oma sõltuvust Venemaa maagaasist ja lisas, et "kui ajalugu meil midagi õpetab, siis on see vale koht, kuhu oma kaabut riputada".
Sondland selgitas, et USA on sisuliselt EL-i energiajulgeoleku kaasallakirjutanuks ja ei soovi seetõttu olukorda, et Washingtonil tuleb hakata äkki keset jaanuari tegutsema, kui Venemaa Euroopa gaasiga varustamise välja lülitab.
Küsimusele, kas USA kaalub Nord Stream 2 peatamiseks sanktsioonidega kehtestamist, vastas Sondland, et sanktsioonid on tööriistad, mis on presidendi arsenalis. "Need on alati võimalikud," nentis ta. | USA diplomaat: Brüssel ei pinguta Nord Stream 2 peatamiseks piisavalt | https://www.err.ee/929660/usa-diplomaat-brussel-ei-pinguta-nord-stream-2-peatamiseks-piisavalt | USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland kritiseeris neljapäeval Euroopa Komisjoni selle eest, et viimane ei pinguta piisavalt gaasijuhtme Nord Stream 2 tõkestamise nimel. |
Saku Õlletehas toob maikuus turule uued klaaspudelid, millesse hakatakse villima kõiki Saku brändi all toodetavaid jooke. Uue kujundusega vahetatakse välja kümme aastat käibel olnud pudeli kuju.
Uued pudelid on edeva kujundusega ja vanadest pudelitest kuus protsenti kergemad, mahutades endiselt 0,5 liitrit õlut.
"Uutele pudelitele üleminek on Saku viimase kahe aasta suurim investeering," kommenteeris Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. "Kokku investeerime uude tehnoloogiasse ja pakenditesse üle 1,6 miljoni euro."
A. Le Coq'il sellist lausalist pudelivahetust plaanis ei ole.
"Me oleme igal aastal mingite uute formaatide ja pudelitega välja tulnud. Pudeleid vahetame vastavalt sellele, kuidas trendid vahetuvad. Näiteks möödunud aastal tõime turule Nipli pudeli, mis on siis 0,25-liitrine," kommenteeris ettevõtte juht Tarmo Noop.
Noop tõdeb, et tarbija maitse läheb kogu aeg nõudlikumaks, nii pudeli sisu kui ka välimuse osas, kuid uhkem pudel siiski hinnatõusu alla neelata ei aita.
"Keerukamad ja uhkemad pudelid aitavad kindlasti õlut paremini müüa, aga kas need aitavad kompenseerida ka hinnatõusu, siis seda ma ei usu," ütles Noop. "Tootjad üritavad pidevalt tarbijaid positiivselt üllatada. Mõni uuendus võetakse hästi vastu, mõni mitte nii hästi. Ette kunagi lõpuni ei tea, ükskõik kui palju me ka turgu ei uuriks."
Näiteks viis aastat tagasi tõi A. Le Coq turule pindise pudeli, mida aga tarbija omaks ei võtnudki. Nüüdseks on see formaat turult eemaldatud.
Noop ei välista siiski ka tulevikus erinevate mahtudega katsetamist, ehkki ta tõdeb, et tõusnud aktsiiside tingimustes oleks 0,5-liitrisest pudelist suuremat keeruline praegu müüa, sest ostja ei saa aru, miks see tavapärasest veel rohkem maksab.
"Ka uus reaklaamiseadus ei anna palju võimalusi selle selgitamiseks," nentis Noop.
Ka Saku Õlletehase pressiesindaja Jan Jõgis-Laats tõdes, et lihtne pudel tekitab tarbijas ootuse ka odavamale õllele.
Kuivõrd õlle maitsetega väga katsetada ei anna, eriti pikalt turul olnud klassikaliste toodete puhul, jääbki üle üksnes pudeli kuju ja kujundust aeg-ajalt muuta.
Igal õlletootjal on oma spetsiifilise kujuga pudelid, igal tootjalgi on kasutusel mitmeid erinevaid pudelikujusid. Pakendiringluses eraldatakse erinevate tootjate pudelid üksteisest automaatselt, nii et need lähevad tootjale korduvkasutamiseks tagasi.
Ühe õllepudeli loomulik eluring kestab umbes kümme aastat. Just sellise tsükliga ongi Saku Õlletehas uutele pudelikujudele üle läinud - seni käibel olnud pudelikuju oli kasutusel alates 2008. aastast.
Nõukogudeaegsetelt ühesugustelt ümaratelt õllepudelitelt algas Eestis üleminek 1998. aastal. Esimesena tõi uue pudelikuju turule Saku Õlletehas, teised tootjad järgnesid.
Saku Õlletehase senine pudelikuju. Autor: Saku Õlletehas
Toitumisalane teave tuleb järk-järgult
Aasta tagasi teatasid mõlemad suured õlletootjad, et hakkavad oma õllepudelitele-purkidele trükkima toitumisalast teavet ehk kalorsust ja toitainete sisaldust. Üleminek sellele on toimunud järk-järgult, vastavalt pakendite uuendamisele.
Saku on enamike toodete puhul selle nüüdseks ära teinud, A. Le Coq viib märgistuste muutmise lõpule järgmise aasta alguseks, ent neilgi on üha enamatel õllesortidel see info nüüdseks peal.
Tootjad tegid seda vabatahtlikult. Mittealkohoolsete jookide, sh mittealkohoolse õlle toiteväärtust märgivad mõlemad tootjad pakenditele niikuinii, sest selleks kohustab seadus. Mõlemad tootjad on iga toote toitumisalase teabe lisanud ka oma kodulehtedele.
Tootjad lisavad oma õlledele toitumisalase teabe, nagu aasta tagasi lubatud. Autor: Saku Õlletehas | Saku vahetab senised õllepudelid välja, A. Le Coq teeb uuendusi toote kaupa | https://www.err.ee/929628/saku-vahetab-senised-ollepudelid-valja-a-le-coq-teeb-uuendusi-toote-kaupa | Saku Õlletehas teatas uuele pudelikujule üleminekust, A. Le Coq aga teeb pudelite tootearendust toote kaupa. Mõlemad tootjad jätkavad ka üleminekut toitumisalase teabe kuvamisele. |
Poolas alguse saanud ja Euroopa surmametali krooniks tõusnud Behemoth on 28 tegutsemisaasta jooksul välja andnud 11 täispikka stuudioalbumit ja kuus live -albumit. Nende seni viimane album "I Loved You at Your Darkest" ilmus mullu. Bändi etteasted on tuntud oma teatraalsuse ja tervikliku kontseptsiooni poolest, luues lavale täiesti omaette maailma.
Zeal & Ardor tõmbab tähelepanu sellega, et nad integreerivad raskesse muusikasse souli, gospeli ja bluusi elemente. Esimene album "Devil Is Fine" tuli välja Manuel Gagneux' sooloprojektina, kuid tänaseks on koosseis laienenud kuueliikmeliseks.
Norra black metal 'it pakub 2014. aastal kokku tulnud duo Whoredom Rife, kelle juures põhjamaade raskemuusika austajad hindavad kõrget kvaliteeti ja läbimõeldud ülesehitust.
Samuti Poolast pärit In Twilight's Embrace, kes on katsetanud nii meloodilise metali kui metalcore 'iga, on tänaseks kanda kinnitanud black metal 'i vallas. Kui varem esitati peamiselt ingliskeelset muusikat, siis 2018. aastal ilmunud viies album "Lawa" kõlab üdini poola keeles. | Behemoth esineb oktoobris Helitehases | https://kultuur.err.ee/929657/behemoth-esineb-oktoobris-helitehases | 2. oktoobril esineb Tallinnas Helitehases metal -muusika kahurvägi Behemoth, Zeal & Ardor, Whoredom Rife ja In Twilight's Embrace. |
Käsipalli EM-blogis tegi väikese järelanalüüsi värskelt koondisega liitunud kogenud väravavahtide treener Janne Ekman.
"Alustades minu peamisest ülesandest ehk väravavahtidest – eile tegi Rasmus Ots suurepärase mängu. Mina jäin väga rahule, nagu ka tiimikaaslased, kes ta mängu parimaks hääletasid. Eriti esimesel poolajal tegi ta tähtsaid tõrjeid, ent siis toimis ka kaitsega koostöö paremini, mis kajastus vaid kümnes sisselastud väravas.
Teine poolaeg oli keeruline – eksisime rünnakul liigselt, mis andis lätlastele mitmeid kiirrünnakuid ning see tähendas Rasmuse jaoks palju raskemaid viskeid. Käsipall on juba selline, kus võib tulla viie- või kümneminutiline halb periood, vastane saab nii-öelda vaimu peale ja on juba väga raske mängu tagasi saada.
Meil juhtus nii teise pooltunni algul, aga saime uuesti järgi ja 15:16 kaotusseisus oli võimalik viigistadagi. Me ei tea seda, ent see võinuks pöörde tuua. Tunnistagem siiski – Läti tegi väga hea teise poolaja, eriti Dainis Krištopans, tõestades miks ta maailma tippu kuulub. Lõpp läks meil juba karistuste ja tagaajamisega võetud riskide nahka.
Üldplaanis olen väga rahul, et Eesti koondisega liitusin. Kõik on olnud väga lahked ja toredad ning mulle meeldib uute väravavahtidega tööd teha. Rasmus ja Marius [Aleksejev] on juba kogenud, aga areneda saab alati. Meie koostöö läks algusest peale hästi käima, mina saan nendelt õppida ja loodetavasti nemad minult ka.
Meeskonnasisene kliima on positiivne. Mulle meeldib kui suure isuga on kõik pallurid asja juures, nad on näljased edu järele ja tahavad selle nimel end arendada. Lisaks on tegu toredate inimestega. Mul oli esmaspäeval saabudes sünnipäev ja kogu tiim laulis mulle selle puhul. Ütleme nii, et nad on paremad käsipallurid kui lauljad, aga see oli südantsoojendav!"
Valikturniir jätkub pühapäeval Valmieras, kui kell 15.10 algavas mängus kohtuvad Läti ja Eesti uuesti. Teises 4. alagrupi kohtumises oli Holland neljapäeval lähedal suurüllatusele, juhtis pea terve mängu Sloveenia vastu, ent kaotas 26:27 (12:11). Kolme vooru järel on Sloveenial kuus, Lätil neli ja Hollandil kaks silma, Eesti jätkab punktita. | Käsipalli EM-blogi. Janne Ekman: Rasmus Ots tegi suurepärase mängu | https://sport.err.ee/929654/kasipalli-em-blogi-janne-ekman-rasmus-ots-tegi-suureparase-mangu | Eesti meeste käsipallikoondis sai 2020. aasta EM-valiksarjas kolmanda kaotuse, jäädes neljapäeval kodusaalis alla Lätile 18:24 (11:10). |
Fraktsioonitu saadik Deniss Boroditš kinnitas, et tema hääletas neljapäeval Kõlvarti poolt. Kuidas hääletas samuti fraktsioonitu Edgar Savisaar, ei ole hetkel teada.
EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles ERR-ile, et EKRE fraktsioon leppis kokku, et hääletab Kõlvarti vastu. Mart Kallas kinnitas, et ise hääletas ta Kõlvarti kandidatuuri vastu.
Kallase sõnul võisid Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonidest mõned liikmed spetsiaalselt hääletada Kõlvarti poolt eesmärgiga EKRE-t selles hiljem süüdistada.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles, et loogika seda spekulatsiooni ei kinnita ja lisandunud hääli tuleb otsida nende hulgast, kes saavad kasu Kõlvarti linnapeaks tulekust.
"EKRE valitsusse saamise garant on Kõlvart Tallinna linnapeana. Kui Kõlvart oleks läbi kukkunud, ja spekulatsioon Keski häälte pidamises oli, siis ei sünniks ka seda valitsust Toompeal," lausus Michal.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Anto Liivat ütles, et ta on veendunud, et sotside fraktsioonist keegi Kõlvarti poolt ei hääletanud.
"Minu selge veendumus on see, et need hääled tulid Isamaa ja EKRE ridadest," sõnas Liivat.
Liivati hinnangul olid Kõlvartile vajalikud opositsioonisaadikute lisahääled kokku lepitud koalitsioonikõneluste käigus.
Isamaa fraktsiooni aseesimees Mart Luik ütles, et Isamaa leppis kokku, et keegi Kõlvarti poolt ei hääleta.
"Meie arvame, et need lisahääled tulid EKRE saadikutelt. EKRE-st oli neli inimest kohal," sõnas Luik.
"Võib arvata, et nende soov oli hääletada poolt seetõttu, et nüüd ollakse koalitsiooni loomas mäe otsas. Isamaa on hoidnud kogu aeg need kaks asja lahus," lisas Luik.
Samas ei välistanud Luik ka seda, et need hääled võisid sotsidelt või reformierakondlastelt tulla, ent pidas seda üsna vähetõenäoliseks.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Tiit Terik ütles, et tema ei usu, et poolthääled Kõlvartile tulid mingi parteide vahelise kokkuleppe käigus. Teriku sõnul võisid erinevad saadikud hääletada Kõlvarti poolt isiklike sümpaatiate pinnalt.
"Ma arvan, et siin mängis suuremat rolli Kõlvarti isik, mitte mingi parteide vaheline kokkulepe," lausus Terik.
EKRE fraktsiooni esindaja Kersti Kracht neljapäevasel linnavolikogu istungil fraktsiooni seisukohta hääletamise suhtes ei avaldanud, vaid rääkis juba koostööplaanidest Kõlvartiga, nimetades teda juba enne hääletust tulevaseks linnapeaks.
"Meie EKRE fraktsioon, me oleme täna Tallinnas opositsioonis. Ma arvan muidugi, et Keskerakonnas on alati kõik hääled pidanud, seega ma arvan, et need peavad ka täna. Nii, et ilmselt on see asi kõik väga hästi korraldatud. Meie oleme opositsioonis nagu me oleme, aga ma soovin juba tulevikus Mihhail Kõlvartile head tööd linnapeana ja veelkord Taavi Aasale suur tänu," ütles Kracht enne hääletuse toimumist linnavolikogu ees. | Kellelt tulid Mihhail Kõlvartile hääletusel lisahääled? | https://www.err.ee/929639/kellelt-tulid-mihhail-kolvartile-haaletusel-lisahaaled | Tallinna linnavolikogus toimunud linnapea hääletusel sai Mihhail Kõlvart 45 häält ehk kuus häält tuli väljastpoolt Keskerakonna fraktsiooni. Reformierakonna, Isamaa ja sotside fraktsioonide esindajate hinnangul tulid lisahääled EKRE fraktsioonist. |
Kui kohtukaebust saadab edu, võib sellest kujuneda pretsedent, mis tekitab hulgaliselt teisi sarnaseid kohtukaebusi Google'i vastu, kirjutab Wall Street Journal.
Reedel Berliini kohtule esitatud hagis väidab Saksamaa juhtivat hinnavõrdlusportaali pidav Idealo Internet GmbH, et pärast seda, kui USA firma asus arendama oma hinnavõrdlusteenust Google Shopping, on Google'i otsingus raskem leida viiteid Idealo hinnavõrdlusportaalile.
Euroopa Komisjon trahvis 2017. aasta juunis Google'it 2,4 miljardi euroga just nimelt selle eest, et viimane kuritarvitas oma domineerivat positsiooni otsingumootorina, andes enda netipoodidele otsingutulemustes eelise. Otsust tehes kutsus Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ettevõtteid üles kasutama seda aluseks, et Google'ilt kahjutasu nõuda.
Idealo soovib Google'ilt kahjutasuks 500 miljonit eurot. | Saksa firma nõuab EL-i otsusele viidates Google'ilt kahjutasu | https://www.err.ee/929646/saksa-firma-nouab-el-i-otsusele-viidates-google-ilt-kahjutasu | Saksamaa hinnavõrdluseportaal Idealo kaebas kahjutasu saamiseks kohtusse Google'i emafirma ehk USA tehnoloogiahiiu Alphabet Inc. Saksa firma viitab oma kohtuhagis Euroopa Liidu kahe aasta tagusele otsusele trahvida 2,4 miljardi euroga Google'it selle eest, et viimane kuritarvitab oma domineerivat positsiooni otsingumootorina. |
Rohelised esitasid riigikogu valimistel kandideerimiseks 125 kandidaadist koosneva nimekirja ning vastavalt riigikogu valimise seadusele tasus erakond enne kandidaatide registreerimiseks esitamist rahandusministeeriumi arvelduskontole 62 500 eurot kautsjonit.
Roheliste kandidaatide said riigikogu valimistel üle riigi 1,8 protsenti häältest.
Vabariigi valimiskomisjon tegi 28. märtsil otsuse, millega tagastati kautsjon nendele erakondadele, kelle kandidaadid kogusid riigikogu valimistel üle riigi vähemalt viis protsenti häältest. Rohelistele kautsjonit ei tagastatud ning see arvati riigituludesse.
Rohelised esitasid 1. aprillil vabariigi valimiskomisjoni kaudu riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni otsusele. Komisjon saatis 3. aprillil roheliste kaebuse riigikohtule edasi.
Rohelised leidsid, et vabariigi valimiskomisjoni tegi kautsjoni mittetagastamise otsuse põhiseadusvastase sätte alusel ning taotles riigikogu valimise seaduse tunnistamist põhiseadusvastaseks osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjonit erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üle riigi kokku vähemalt viis protsenti häältest.
Rohelised märgivad, et nad on väikese käibemahuga erakond, kelle kogutulu majandusaasta aruande kohaselt oli 2017. aastal 22 173 eurot ja 2016. aastal 14 121 eurot. Rohelised lõpetasid 2017. aasta majandusaasta 9824 euro suuruse kasumiga ja 2016. aasta 5908 euro suuruse kasumiga ning seetõttu on 62 500 eurost ilmajäämine nende jaoks intensiivse mõjuga.
Ehkki riigikohtu hinnangul riivavad nii kautsjoni tasumise kohustus kui ka kautsjoni riigituludesse kandmine erakonna omandipõhiõigust ning erakonna õigust osaleda valimistel, asus riigikohus seisukohale, et nii valimiskautsjonil kui selle riigituludesse kandmisel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk.
Riigikohtu sõnul aitab valimiskautsjon kaasa valitava esinduskogu suuremale esinduslikkusele, kuna ebatõsiste kandidaatide kergekäelist ülesseadmist takistades väheneb kaotsi minevate häälte hulk. Kautsjoni tasumise kohustus kaotaks suuresti mõju, kui kautsjon kõigile kandidaatidele pärast valimisi tagastataks.
Lisaks selgitas riigikohus, et valimiskünnist mitte ületanud, ent piisavalt hääli kogunud erakondadele makstakse sõltuvalt valimistulemusest riigieelarvelist toetust. Õigus saada toetust tekib juhul, kui erakond kogub vähemalt kaks protsenti häältest. Seega ei nõustunud riigikohus roheliste seisukohaga, et riigikogu valimistel osalenud erakondi koheldakse põhjendamatult erinevalt – erinevat kohtlemist õigustab erinev valimistulemus. | Riigikohus ei andnud rohelistele valimiskautsjoni kaebuses õigust | https://www.err.ee/929647/riigikohus-ei-andnud-rohelistele-valimiskautsjoni-kaebuses-oigust | Riigikohus ei rahuldanud reedel erakonna Eestimaa Rohelised kaebust neile kautsjoni tagastamata jätmise kohta. |
Puusta lõpetas kaks päeva kestnud kvalifikatsioonisõidud üldarvestuses 18. kohaga ning neljapäeval alanud finaalsõitudes startis Puusta kuldgrupis. Neljapäeva lõpetas Puusta kokkuvõttes 19. kohal. Kolme peetud sõidu tulemused olid vastavalt 12., 15. ja 24. koht. Reedel on kavas finaalsõitude viimane päev.
RS:X klassi esikolmikusse naiste arvestuses kuuluvad eelviimasel võistluspäeval Yunxiu LU Hiinast, Maja Dziarnowska Poolast ja Charline Picon Prantsusmaalt.
Rainer Kasekivi startis samuti neljapäeval alanud finaalsõitudes hõbegrupis ning lõpetas päeva tulemustega 36. ja 39. Lõpptulemuseks hetkel 95. koht.
Raul Mihkel Anton jätkab samuti finaalsõite hõbegrupis ning neljapäeval peetud kolm sõitu lõpetas Anton tulemustega 34., 24. ja 28 koht. Üldarvestuses annab see 96. koha.
Eesti RS:X klassi tiimi peatreener Matthew Rickard: "Eile oli taas väga pikk päev. Kaldale saime alles õhtul kell 20.00. Tuul oli taas heitlik ja muutis tihti suunda. Rainer ja Raul tegid väga head tulemused. Tundub, et poisid eelistavad tugevamaid tuuli ja sõidavad neis tingimustes kindlamalt. Ingridi kaks esimest sõitu sujusid suurepäraselt. Kolmandas sõidus sattus ta alumises märgis tuulte keerisesse ja see oli kahjuks hetk, kui suur osa grupist temast mööda sõitis. Täna tuleb Ingridil kõvasti tööd teha, ent kõik võimalused ettepoole pürgida on olemas."
RS:X klassi täiskasvanute ja juunioride lahtised Euroopa meistrivõistlused 2019 on üle Euroopa Hispaaniasse kokku meelitanud 333 purjelaudurit 43 riigist. Neljapäevast reedeni toimuvad EM-il finaalsõidud kahes tugevusgrupis – kuld- ja hõbelaevastikus – ning laupäeval medalisõit, milles osaleb kuldgrupi kümme esimest. | Puusta stardib EM-i finaalsõitude viimasele päevale 19. kohalt | https://sport.err.ee/929643/puusta-stardib-em-i-finaalsoitude-viimasele-paevale-19-kohalt | Reedel algab Mallorcal 2019. aasta RS:X klassi täiskasvanute ja juunioride lahtiste Euroopa meistrivõistluste viimane finaalsõitude päev. Ingrid Puusta stardib eestlaste parimana 19. kohalt. |
"Elektriautosid pole mõtet taevani kiita. Neil on omad probleemid ja puudused. Suurt pilti vaadates pole meil vähemalt põhjust karta, et need on teistest autodest hullemad," nentis vastilmunud töö juhtivautor Hinrich Helms, Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituudi teadur.
Praegu kasutataval tehnoloogial põhinevate elektriautodega tuleb sõita keskmiselt kuni viis aastat, et nende tootmisel ja käitamisel vallanduks vähem süsihappegaasi, kui tavalise auto eelistamisel. Samas sõltub täpne tasuvusaeg sõltub veel kümnetest pisiasjadest
Helms võttis järeldusteni jõudmiseks ette kõik varem avaldatud teemakohased uurimused. Lisaks uuris ta kolleegidega mitmete tänapäeva elektri- ja sisepõlemismootoriga autode elutsüklit. Teadur rõhutas, et süsinikuheitmete hindamisel lähtus töörühm Saksamaa energiabilansist. Möödunud aastal hankis riik fossiilkütustest poole tarvitatud elektrienergiast. Eestis toodetud elektrist pärines põlevkivist ja teistest taastumatutest ressurssidest ligikaudu 83 protsenti.
Seega tuleb läbida elektriautode keskkonda säästva mõju avaldumiseks läbida Eestis oluliselt rohkem kilomeetreid. "Siinkohal on oluline täpne kasutus. Märksa kiiremini avaldub kasu juhul, kui omanik sõidab autoga vaid linnas. Veel parem on, kui elektriautot kasutataks sõidujagamiseks või taksona," järeldas Helms.
Analüüsist tuli välja, et elektril ja bensiinil töötava auto keskkonnamõju muutub CO 2 -s mõõdetuna võrdseks 90 000. sõidukilomeetril. Diisliga võrdväärse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb sõita veel 40 000 kilomeetrit, mis teeb kokku 130 000 kilomeetrit.
Eeldades, et väiksemat sorti pereautoga sõidetakse aastas 25 000 kilomeetrit, võtab see 3,6–5,2 aastat. Seda vähemalt juhul, kui autot laaditakse Saksamaa elektrivõrgus ning sellega liigeldakse peamiselt linnas, kuid tehakse aeg-ajalt pikemaid sõite ka kiirteedel.
Sõiduks kuluva energiahulga hindamisel oli töörühm pigem tagasihoidlik. Saja kilomeetri läbimiseks kulus mudelautodel 4,7 liitrit diislit, 5,9 liitrit bensiini või 16 kWh elektrit. Teadur rõhutas, et mida rohkem kasutab riik taastuvenergiat, seda kiiremini elektriauto tootmine end õigustab.
"Saksamaa näitel on väga selge, et aastaks 2030 ei suuda me vähendada transpordisektoris süsinikuheitmeid 37,5 protsenti, kui piirdume vaid fossiilkütustega. Kuna kohalike autotootjate maitse on selleks liiga luksuslik, on normide täitmiseks autopargist osa elektriautodega asendamine möödapääsmatu," lisas Helms. Biokütustest on tema hinnangul abi, kuid mõistlikum oleks kasutada biomassi kohe elektri tootmiseks.
Autor: Helms et al./Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituut
Elektriautode kriitikutel on analüüsi põhjal vähemalt ühes kohe kindlasti õigus. Nende tootmine ja utiliseerimine nõuab tavaautode valmistamisest olulisest rohkem loodusressursse. Süsihappegaasi vallandub selle käigus peaaegu kaks korda rohkem. Sellest omakorda saab kanda suurema osa akude arvele. Helms viitas, et siin peitub elektriautode keskkonnamõju vähendamise võti.
Hakatuseks on seotud see tugevalt riigiga, kus akusid toodetakse. Näiteks Hiinast pärit akude jalajälg on süsihappegaasis mõõdetuna Euroopa Liidu sama tüüpi toodangust peaaegu 2,5 korda suurem. Teised suured akutootjad paigutavad selle poolest kahe vahepeale
"Tarbija suhtes oleks aus, kui autotootjad oleks selles osas läbipaistvamad. Elektriautode tervikuna võrdlemine on ilmselt liiga keeruline, kuid akude puhul oleksid näiteks ökomärgised juba mõeldavad," märkis Helms.
Autor: Helms et al./Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituut
Olulisena mõjutab elektri- ning sisepõlemismootoriga autodega seotud heitmekogust see, kas autoga liigutakse peamiselt linnas või maanteedel. Sellel on mitu põhjust. Ühtpidi raiskavad linnaliiklust iseloomustavad sagedased kiirendused ja pidurdused kütust. Teisalt hangitakse maanteesõitudeks tavaliselt suuremate akudega auto. Nende tootmiseks kulub rohkem energiat ja suurem on ka auto tühimass.
"Selle tulemusel õigustab elektriauto end linnas mitu korda kiiremini. Linnaruum on elektriautode kasutamisel väga positiivne näide. Maanteedele ja kiirteedele peab tegema aga nende sõiduulatuse tõttu tõsiseid kompromisse," märkis Helms.
Linnaliikluses jäävad bensiini- ja elektrimootoriga autod kasvuhoonegaaside mõttes viiki juba 40 000 kilomeetri järel. See vastab 1,5–2 aastale. Kiirteedele jõudes tuleks liigelda elektriautoga aga isegi 150 000 kilomeetrit, et õigustada kliimasäästmise nimel diiselmootoriga auto asemel elektriauto hankimist.
Viimaks üritas ennustada töörühm ka tulevikku. Selleks uurisid nad, millised on kõige tõhusamad tänapäeval olemasolevad lahendused, mida ei rakendata veel kuigi laialt. Näiteks on olemas akud, kus on asendatud suur osa koobaltist nikliga.
"See on üks võimalik stsenaarium, mitte prognoos. Selle teoks saamine on aga küllaltki tõenäoline, sest selle jaoks ei pea leiutama midagi uut," rõhutas teadur. Samuti tegi Helms kolleegidega eelduse, et auto valmistatakse Euroopa Liidus ja uue tehnoloogiaga kasvab ka akude energiatihedus.
Analüüsist nähtus, et oluliselt vähenesid nii autode tootmisega kui ka käitamisega seotud kasvuhoonegaaside heitmed. Sõltuvalt sellest, kas inimesed eelistasid sõita väiksema, 35 kWh või suurema, 60 kWh akuga autoga, muutusid elektriautod fossiilkütustel töötavatest autodest keskkonnasäästlikumaks juba 30–60 tuhande kilomeetri järel.
"Kõige paremal juhul on elektriautode koguheitmed 150 000. kilomeetriks kolmandiku võrra väiksemad. See on hea ja aitab meid juba väga palju, aga minu enda hinnangul on see ikkagi poolele teele jäämine. Ainult elektriautodega kliimat ei päästa," nentis Helms. Elektriautod mõjutavad seda isegi siis, kui need teedel liikudes enam otseselt midagi õhku ei paista.
Autor: Helms et al./Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituut
Teadur nentis, et Saksa autotootjad olid meelestatud analüüsi suhtes positiivselt. Sellegipoolest polnud tootmiseks kuluva energiahulga hulga kohta info hankimine lihtne. "Nad ei taha seda ärilistel põhjustel väga avaldada, kuid taaskord, läbipaistvus on oluline. Sellest ei piisa, kui avalikkusele lihtsalt öelda, et kõik on korras," laiendas Helms. Teisalt rõhutas ta, et üle piiri ei maksa minna ka kriitikaga ja neid mutta tampida.
Viimaks pani teadur inimestele südamele, et vaatamata selle põhjalikkusele pole ilmunud analüüs lõplik tõde. Pigem illustreerib see teema keerukust ja mitmetahulisust. Elektriautode Eestis kasutamise kasulikkust tuleks hinnata eraldi töös, arvestades kohalike näitajatega.
Tutvu Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituudi analüüsiga täies mahus. | Suur analüüs: kas elektriauto ikka säästab kliimat? | https://novaator.err.ee/929000/suur-analuus-kas-elektriauto-ikka-saastab-kliimat | Elektriauto eelistamine säästab kliimat, kui sellega kavatsetakse läbida enam kui 90 000 kilomeetrit, selgub saksa teadlaste põhjalikust analüüsist. Pikas plaanis tõuseb autorite sõnul elektriauto ostmisest kasu ka Eestis. Tasakaalupunktini jõudmine võib võtta mõne aasta kauem. |
USA presidendi administratsiooni ametnikud tegid ettepaneku mitmele riigiametile esmalt novembris, kirjutas väljaanne viitega sisejulgeolekuametnikele ja lekitatud e-kirjadele. Valge Maja ametnikud küsisid, kas kinnipeetud migrandid saab toimetada "väikse ja keskmise suurusega varjupaigalinnadesse".
Varjupaigalinnad (" Sanctuary Cities") on asulad, kus kohalikud võimud pole andnud immigrante föderaalvõimudele deporteerimiseks üle.
Valge Maja ütles USA immigratsiooni- ja tolliametile (ICE), et ettepaneku eesmärk on leevendada ruumipuudust kinnipidamisasutustes, kirjutas Post.
ICE-i juhtiv ametnik vastas administratsioonile, et ettepanek kätkeb endas mitmeid probleeme ning samuti on "avalike suhete ohud". Kui Valge Maja küsimuse selle aasta alguses uuesti tõstatas, lükkas ICE selle tagasi kui "sobimatu" ettepaneku.
Valge Maja ametniku ja ühe USA sisejulgeolekuministeeriumi pressiesindaja sõnul on plaanist loobutud, kirjutas Post. "See oli kõigest ettepanek, mida kaaluti ja mis lükati tagasi, millega sai läbi ka edasine arutelu," ütles Valge Maja avalduses.
ICE-i kinnipidamisasutustes hoitakse hetkel umbes 50 000 immigranti, rohkem kui iial varem, lisas Post. | Leht: Valge Maja tahtis saata migrandid demokraatide linnadesse | https://www.err.ee/929638/leht-valge-maja-tahtis-saata-migrandid-demokraatide-linnadesse | Valge Maja soovis saata riiki ebaseadusliku sisenemise eest kinni peetud inimesed nn varjupaigalinnadesse, millest enamik on demokraatide kontrolli all, kirjutas USA ajaleht Washington Post neljapäeval. |
"Kuivõrd tegu on konfliktipiirkonnaga, siis me ei saa ise kohale minna, et tema haud üles otsida, kuid võime 99-protsendise kindlusega väita, et Sazanakov on surnud," ütles Sinisalu, kelle sõnul teatakse ka seda, kus Sazanakovi haud asub.
Kapo aastaraamatu järgi on kaitsepolitsei alates 2013. aastast tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud isikut, kes viibivad või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktikoldes ja kellel on sidemeid äärmusrühmitustega.
"Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähetõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda sõitmise vastu," seisab aastaraamatus.
Sinisalu ütles aastaraamatu esitlusel, et Eesti moslemikogukond on küll suhteliselt rahumeelne, kuid radikaalsemalt mõtlevad moslemid on Eestis kindlasti olemas.
"Öelda, et Eestis ei panda toime kunagi terroriakti, oleks naiivne. Me ei saa välistada, et radikaliseeruvad nii-öelda üksikud hundid," lausus Sinisalu. | Kapo: Eestist pärit islamivõitleja Sazanakov on surnud | https://www.err.ee/929630/kapo-eestist-parit-islamivoitleja-sazanakov-on-surnud | Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman (Ivan) Sazanakov, kes liitus mõni aasta tagasi Süüria islamistidega, on 99-protsendise tõenäosusega surnud, ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kapo aastaraamatu esitlusel. |
Kui Avenatti peaks mõistetama kohtus süüdi kõigis tema vastu esitatud süüdistuses, võib teda juriidiliselt ähvardada rohkem kui 300 aastat vabadusekaotust, vahendasid Axios (lisatud süüdistusmaterjalid), Reuters ja Wall Street Journal.
Ühe süüdistuse kohaselt varastas Avenatti viielt oma kliendilt - kellest üks oli psüühiliselt haige ja halvatud mees - miljoneid dollareid ning peitis seda raha erinevaid varifirmasid ja -kontosid kasutades. Samal ajal oli tal riigi ees miljonitesse dollaritesse ulatuv maksuvõlg ning tema advokaadibüroo oli pankroti äärel.
Tuntud ja rikaste inimeste esindamisele pühendunud advokaat Avenatti, kelle luksuslikust elustiilist ja kombest arveid mitte maksta kirjutas märtsis pikemalt ajaleht Los Angeles Times, pälvis viimasel ajal tohutut meediatähelepanu seoses asjaoluga, et ta asus esindama pornotäht Stormy Danielsit (kodanikunimega Stephanie Clifford), kes on väitnud, et tal oli omal ajal Donald Trumpiga suhe, millest vaikimise eest maksis talle Trumpi kunagine advokaat Michael Cohen.
48-aastane Avenatti asus aktiivselt otsima veelgi inimesi, keda Trumpi vastu esindada. Ta osales sageli telesaadetes ning hakkas rääkima plaanist kandideerida samuti USA presidendiks.
Los Angelese elanik Avenatti teatas süüdistuste kommentaariks, et pole süüdi ning kavatseb end kohtus süüdistuste vastu kaitsta. Hetkel viibib ta 300 000 dollari suuruse kautsjoni vastu vabaduses.
Pornotäht Daniels, kes loobus Avenatti teenustest eelmisel kuul, teatas oma kommentaaris, et uudis on "kurb, kuid mitte üllatav". | USA prokurörid esitasid advokaat Avenattile süüdistused finantskuritegudes | https://www.err.ee/929626/usa-prokurorid-esitasid-advokaat-avenattile-suudistused-finantskuritegudes | New Yorgi ja California föderaalprokurörid esitasid neljapäeval üle 30 süüdistuse advokaat Michael Avenatti vastu, kes on viimasel ajal pälvinud tähelepanu seoses pornotäht Stormy Danielsi esindamisega. Süüdistused puudutavad pettusi, kelmusi, väljapressimist, maksudest kõrvale hoidmist ja muid finantskuritegusid. Maksukuritegusid puudutavaid süüdistusi on tema vastu esitatud juba varem. |
Malouda jaoks oli see päev nagu iga teine hetkeni, kuni ta logis sisse Twitterisse ja sai teada, et on FC Zürichi poolt vallandatud. Õigemini teatas Šveitsi klubi, et on vastastikusel kokkuleppel 38-aastase prantslasega lepingu lõpetanud, vahendab Soccernet.ee.
"Tõesti, ma ei teadnudki seda?" vastas Malouda sellele kokkuleppele omapoolse säutsuga.
Prantsusmaa koondist 80 kohtumises esindanud poolkaitsja jõudis Zürichis töötada vaid paar kuud ja seal oli tema rolliks esindusmeeskonna noormängijate ja ründajate treenimine. Paraku ei saanud sellest asja, sest Zürichi plaanidesse ei sobinud, et Maloudal olid käsil ka mitmed teised projektid.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Endine Chelsea täht sai oma vallandamisest teada Twitteris | https://sport.err.ee/929625/endine-chelsea-taht-sai-oma-vallandamisest-teada-twitteris | Oma mängijakarjääri parimad päevad Lyonis ja Chelseas veetnud Florent Malouda sai neljapäeval ootamatu üllatuse osaliseks. |
Disney Plus hakkab keskenduma ka uuele originaalmaterjalile, mille hulka kuuluvad näiteks kolm uut Marveli koomiksisarja ning telesari "The Mandalorian", mis jätkab "Tähesõdade" filmi "Rogue One" teemat, vahendas The Guardian. Disney omab õiguseid ka kõigile Pixari filmidele, mis hakkavad õige pea kaduma konkurentide valikust.
Kõik uued Disney filmid, nende hulgas ka peagi ilmuvad Marveli ja "Tähesõdade" linalood, jõuavad lõpuks uuele platvormile. Samuti kogutakse sinna kokku legendaarsed Disney animatsioonid ja National Geographicu filmid.
Hetkel on avalikustatud, et 12. novembril jõuab Disney Plus Ameerika kasutajateni ning hakkab maksma 6.99 dollarit kuus. Teiste riikide kohta veel infot pole. | Novembris alustab Netflixi konkurent Disney Plus | https://menu.err.ee/929622/novembris-alustab-netflixi-konkurent-disney-plus | 12. novembril avatakse voogedastusplatvorm Disney Plus, mis hakkab konkureerima Netflixi ja teiste sarnaste keskkondadega. Teiste seas jõuavad Disney Plus valikusse sari "Simpsonid", Marveli koomiksifilmid ja kogu "Tähesõdade" saaga. |
Lugude nimekiri:
01. Andrus Elbing (intro)
02. Jäämäetipp
03. Lumi langes (ft. Tõnu Raadik)
04. Ei tunnista bosse (Album version)
05. Lumekuninganna (ft. Indrek Hirv)
06. Vang (ft. A.Puškin)
07. Kui küsinud sa oleks
08. Kas sa oled ikka mo fänn (Album version)
09. Kaspar interlude (ft. Indrek Hirv)
10. Andrus Elbing (outro)
Värske album ilmus digitaalselt Piradose veebipoes. Varem on Beebilõust avaldanud albumid "Must lipp" (2016), "Valge lipp" (2015) ja "32 kuupi" (2011). | Beebilõust avaldas uue albumi "Andrus Elbing" | https://menu.err.ee/929617/beebiloust-avaldas-uue-albumi-andrus-elbing | Räppar Beebilõust avaldas uue albumi "Andrus Elbing", mille on produtseerinud 372 Kaspar. Tema eelmine plaat "Must lipp" ilmus 2016. aastal. |
Maastikumaratoni programm stardib reedel, 10. mail Tartus Tähtvere spordipargis peetava heateo jooksuga. Sel aastal kogub Klubi Tartu Maraton koostöös TÜ Kliinikumi Lastefondiga raha üheaastase Olegi toetuseks, kellel on diagnoositud raske kaasasündinud immuunpuudulikkus ning kes vajab tuge välisraviks Inglismaa haiglas.
Heateo jooksu distants on 4,5 km ning seda saab läbida nii joostes kui ka kõndides. Eelmisel aastal võttis heateo jooksust osa üle 1200 heategija, tunamullu aga oli osalejaid 2420.
Laupäeval, 11. mail on Tähtvere spordipargis kavas Tartu maastikumaratoni lastejooksud, kuhu korraldajad ootavad ligi 4000 last. Valikus on distantsid 400 meetrist kahe kilomeetrini. Osavõtt on tasuta, kuid vajalik on registreerimine.
Emadepäeval, 12. mail leiavad aset 37. Tartu maastikumaratoni põhidistantsid ehk 42, 24, 10 ja 5 km jooksud. Kolmele viimasena nimetatule on oodatud ka (kepi)kõndijad. 42 ja 24 km stardid on Otepääl ja finišid Elvas, 10 ja 5 km osalejad stardivad ning finišeerivad Elvas. | Baltimaade suurim murdmaajooks toob liikuma ligi 10 000 tervisesportlast | https://sport.err.ee/929621/baltimaade-suurim-murdmaajooks-toob-liikuma-ligi-10-000-tervisesportlast | 10.–12. mail toimuv 37. Tartu maastikumaraton täidab Lõuna-Eesti rajad tuhandete jooksjate ja kõndijatega. |
Mulle on pikemat aega olnud arusaamatu, miks looduse hävimisel ja kliima stabiilsuse kõigutamisel veeretatakse süü üksikisikutele ja noomitakse nende igapäevakäitumist ning ärgitatakse harjumusi muutma. Nõnda teevad poliitikud, meedia ja inimesed omavahelgi. Kuid kas mul üksikisikuna on üldse valikut?
Raputame endale tuhka pähe
Manitsusi kõlab ette ja taha, iga päev saan igalt poolt signaale, et ma olen oma keskkonnateadlikus käitumises veel vähe kliima päästmiseks teinud. Ja et süütunnet suurendada, on ka ühismeedias hakatud iga vale tegu kaheksa miljardiga korrutama. Selle asemel, et ühiselt otsustajaid fakti ette seada, et nüüd tuleb teistmoodi edasi minna, me hoopis raputame koos endale tuhka pähe.
Häid näiteid raamide seadmisest riikidele, tootjatele, kaupmeestele jt on ajaloost võtta küll. Näiteks osoonikihi päästmiseks kogu maailmas freooni kasutamise keelamine, kuigi otsest freooni mõju osoonikihile pole lõpuni selgeks tehtud, osooniaugud hakkasid vähenema ja see oli märk sellest, et globaalselt saadi konkreetses tegevuses või piirangutes kokkuleppele.
Ei süüdistatud inimesi, et ostavad freooni sisaldavaid külmkappe vaid mindi nendeni, kes tootmist mõjutavad. Freoon kui salakaup on siiani probleemiks, aga vähemalt ei tunne mina end igapäevaselt süüdi, et osooniaugud suurenevad.
Või tuleme argitasandile lähemale. Tuleb näiteks kehtestada nõue, et iga asja pakend peab olema ühest materjalist ja seda kõikide pakendite kohta, mitte ainult naftasaadustest toodetule ehk kilekottidele jm plastpakenditele.
See otsus muudaks prügi sorteerimise ja materjalide taaskasutuse kordades lihtsamaks ja odavamaks. Tootjate jaoks teeks see tegevuse keerulisemaks ja kallimaks, tekib näiteks küsimus, kuidas õrna või kergelt purunevat kaupa vaid ühte sorti pakendiga katta. Aga inimesed on nutikad ning leitakse viise, kuidas kasutada pakkimisel ühte pakendit, või meetodeid eri sorti pakendite lihtsaks eraldamiseks juba lahtipakkimise käigus.
Ümbrik ajab hinge täis
Hoolika sorteerijana ajab mul alati hinge täis, kui soovin tavalist ümbrikku panna paberjäätmete hulka, aga ümbrikult vaatab vastu plastikust "aken". Ja seda ei ole üldse lihtne eemaldada! Ja kui löön käega ja viskan ümbriku segaprügi hulka, sest plasti ju põletada ei või, siis tunnen end süüdi, sest pole kindel, kas jäätmejaamas need kaks asja teineteisest eraldatakse.
Erinevatest materjalidest pakendeid on tohutult palju ja mitmekesiste kombinatsioonidega (paber+plast+papp+metall+puit+...). Pean mõtlema veel sellele, et isegi siis, kui ümbrik ei sisalda plastosi, kas ikka võin seda põletada, kui ümbrik või muu pabermaterjal on värvitud või mingi liimiga koos. Ja niiviisi arutades läheb ikka kõik see üldprügi hulka ja vastutus selle valikuta tegevuse eest jääb mulle endale.
Iga päev on mul kokkupuuteid prügi või jäätmetega ja pea iga mõne tunni tagant on mul käes midagi, mille kohta ma ei tea, milliste jäätmete hulka panna. Olen end keskkonnateemadel igati harinud, palju lugenud, otsinud välja jäätmejaamad, kodus on nelja-seitset sorti jäätmed eraldatud ja mitte ainult selleks, et ära visata, vaid sellekski, et taaskasutada. Näiteks vana mööbli osasid taaskasutan riiulite ehitamisel.
"Mere ääres aega viites tean, et kui mul on olnud piisavalt jõudu, et kogu kraam poest alates loodusesse vedada, on mul jaksu ka tekkinud praht tagasi viia."
Olen jäägitult selle põhimõtte poolt, et kõik, mis oled enda vajadustega seoses toonud, selle viid ka ise ära. Näiteks mere ääres aega viites tean, et kui mul on olnud piisavalt jõudu, et kogu kraam poest alates loodusesse vedada, on mul jaksu ka tekkinud praht tagasi viia. Ja enamatki. Kuid neid väikseid sammukesi keegi ei näe, paari tunni pärast leian meediast, ühismeediast ja mujalt taas sõnumi, et olen looduse säästmisel laisk ja rumal.
Anneli Ohvril kirjeldas ebameeldivat poeskäiku, mis on hea näide sellest, kuidas tarbimisvalikuid tehakse nii süüdimatult kui ka hiilivalt meie eest. Isegi siis, kui väldime pakendeid, pakendatakse sinu eest ja sinult küsimata. Kaupmees aga ei ole ju süüdi? Ise oled!
Soome Greenpeace'i juht Sini Harkki ütles Eesti Päevalehes: "On palju asju, mida inimesed ei saagi otsustada, näiteks Eestis ja Soomes tuleb soojusenergia tihti kaugküttest ja pole mingit võimalust seda valida. Peamine vastutus peaks olema poliitikutel. Sageli väldivad nad vastutuse võtmist, öeldes: kui te, inimesed, teete õigeid valikuid, saab kõik korda."
Kui alustaksime kõigepealt Eestis ning seejärel naabreid ja kogu maailma kaasates sellest, et pakendeid seataks pakkimise algusfaasist alates eri osadest kergesti eemaldatavaks või et kaupu pakendataks vaid ühest materjalist pakendisse, siis on tarbijatelgi lihtsam valikuid teha ja lahtipakkimise käigus saan juba ise otsustada, mis sorti prügiga on tegemist.
Sellest sammust järgneksid teised ja suuremadki otsused. Looduse taastamise osas on nii tootjad kui ka tarbijad tegelikult ühel poolel, mitte vastased. Ja nii väikesteks kui ka suurteks muutusteks on meil vaja mõjukate otsustajate tahet ja suunanäitamist. Mitte aga pidevat inimeste noomimist.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Mairold Vaik: loodussäästlikkuse edendamiseks pole vaja pidevalt noomida | https://www.err.ee/929613/mairold-vaik-loodussaastlikkuse-edendamiseks-pole-vaja-pidevalt-noomida | Looduse taastamise osas on nii tootjad kui ka tarbijad tegelikult ühel poolel, mitte vastased. Ja nii väikesteks kui ka suurteks muutusteks on meil vaja mõjukate otsustajate tahet ja suunanäitamist, mitte aga inimeste pidevat noomimist, leiab Mairold Vaik. |
Kui meie eellased 50 000-60 000 aastat tagasi Aafrikast lahkusid, olid kaasaegse inimese esimesed kontaktid neandertali inimestega. Nende kontaktide tulemusena kanname me ka tänapäeval 1-3% nende geene. Pikka aega arvatigi, et neandertali inimesed on ainsad varased inimesed, kes nüüdisinimestega segunesid.
Siis avastati aga üksikust Siberi koopast denisi inimene ja kogu pilt läks hoobilt kirjumaks. Viimased 10 aastat on inimeste evolutsiooni uuringud keskendunud üha enam troopilise Aasia suunale. Millega me end veel üllatada võime?
Pikka aega arvati, et neandertali inimesed on ainsad varased inimesed, kes nüüdisinimestega segunesid. – Nüüd teame, et see nii ei ole.
"Enne denisi inimese avastamist ei arvatud, et inimlasi palju on, sest luid ei leitud. Ega denisi inimesest ei teata väga palju midagi ka täna. Kui ma peaks pakkumise tegema, siis ma pigem arvaks, et tulevikus leitakse uusi varaste inimeste geneetiliselt eristunud gruppe veelgi juurde – ei ole põhjust arvata et ei leita," kirjeldab Tartu Ülikooli Genoomika instituudi juht Mait Metspalu viimaste aastate arenguid, milles ka tema ise ja teised Tartu Ülikooli teadlased aktiivselt osalenud on.
Denisi inimene kirjeldati 2010 aastal vaid sõrmeluust eraldatud DNA alusel – praeguseks on aga teada, et neilt pärineb ligi 5% kaasaegsete Ida-Indoneesia, Paapua ja Austraalia põliselanike inimeste geenidest.
Olgugi, et Indoneesia ja Uus-Guinea on koduks 300 miljonile inimesele ja riigid katavad enda alla suurema maa-ala kui Euroopa, on sealsete inimeste DNAd seni suhteliselt vähe uuritud. Nii on nt Euroopas järjendatud rohkem kui 100 000 inimese genoom, kuid enne seda uuringut oli Indoneesiast pärit genoome järjendatud vaid alla kümne. Nüüd on see number 161 võrra suurem.
Kokku koguti paljudelt kaugelasuvatelt Indoneesia ja Uus-Guinea troopilistelt saartelt tuhandeid proove.
"Proovid koguti kohalike, Jakartas asuva Eijkmani Molekulaarbioloogia Instituudi kolleegide poolt. Kokku koguti paljudelt kaugelasuvatelt Indoneesia ja Uus-Guinea troopilistelt saartelt tuhandeid proove," selgitab uuringu üks juhtautoritest, Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika teadur, Georgi Hudjašov.
"Indoneesia on väga kirju geneetilise taustaga piirkond: siit on näiteks leitud ühed vanemad märgid anatoomiliselt kaasaegsete euraaslaste kohta. Indoneesia lääneosa domineerivad aasia ja idaosa paapua varased mõjud – nende vahel jookseb kuulus biogeograafiline piir, Wallase'i joon," rõhutab Hudjašov piirkonna erilisust.
Kokku 161 täisgenoomi analüüs viis üllatava tulemuseni! Kui uuriti seda, kui suur osa nende geenidest pärinevad denisi inimeselt, selgus, et kunagised denisi inimesed polegi üks homogeenne varaste inimeste grupp, vaid neid on tervelt kolm! Grupid eraldusid üksteisest 360 000 ja 280 000 aastat tagasi ning olid geneetiliselt väga hästi eristatavad – üks neist kolmest sedavõrd, et selle puhul võib fantaseerida uue alamliigi kirjeldamise mõttega, kuigi täpne oleks öelda: "eraldiseisev geneetiline rühm".
Paapualasetelt leitud denisi inimeste geenivariandid on seotud nii immuunsüsteemi, toitumistüübi kui rasvade ainevahetusega.
Kui klassikaliselt on liigitekkeks vaja mingisugust looduslikku või käitumuslikku (sigimis)barjääri, siis erinevad denisi inimesed võisid tõenäoliselt omavahel kõik läbi käia ning geneetiliselt erinevad grupid moodustusid lihtsalt geograafilise distantsi tulemusega, selgitab Metspalu. Kohastumine kohaliku keskkonna tingimustele võib aga evolutsioneeruda kiirelt ning näitena toob Metspalu vaid mõne tuhande aastaga Põhja-Euroopa sagedaseks muutunud laktoosi tolerantsuse.
Uuringust selgus, et paapualaste eellased kohtusid kahe denisi inimeste grupiga; hiljem, kahe erineva laine ajal (vastavalt 50 ja 30 000 aastat tagasi) kohtuti ka Aafrikast välja rännanud kaasaegsete inimeste eellastega. Arvatakse, et sellest teisest lainest pärinevad varased inimesed on tänapäevalgi Uus-Guineas ja lähedastel saartel leitavad – olles tõenäoliselt maailma viimasteks elusolevateks varasteks inimesteks.
Paapualasetelt leitud denisi inimeste geenivariandid on seotud nii immuunsüsteemi, toitumistüübi kui rasvade ainevahetusega.
Uuringud jätkuvad ning uusi inimeste evolutsiooni kirjeldavaid lugusid on oodata ka Tartu Ülikooli teadlastelt. Näiteks on Mayukh Mondali töörühm uurimas Lõuna-Aasia inimeste genoomidest leitud tundmatu varase inimese jälgi.
"Kindlasti tuleb veel midagi ka Aafrikast," mõtiskleb Mait Metspalu, "Aafrika inimesed on selle poolest kõige põnevamad ja mitmekesisemad ja ilmselt tuleb ka sealt uut infot."
Markus Kasemaa kujundatud töö ajakirja Cell esikaanel. Mait Metspalu sõnul levitavad nad uhkusega Eesti kunsti koos Eesti teadusega. Vaata ka joonistuse valmimisest tehtud videot: https://photos.app.goo.gl/B46sSfU3GY2S6MWe8 Autor: Elsevier/Cell Press; Markus Kasemaa | Indoneesia saartelt leiti uus varaste inimeste haru | https://novaator.err.ee/929609/indoneesia-saartelt-leiti-uus-varaste-inimeste-haru | Tartu Ülikooli inimeste evolutsiooni uurijad leidsid rahvusvahelise töörühmaga senitundmatu varaste inimeste rühma. 250 000 aastat tagasi eraldunud Kagu-Aasias elanud inimrühma geenid on tänapäeval leitavad kaasaegsete paapualaste seas. |
Huvilised peavad saatma aadressile [email protected] endast täispika foto ning lisama juurde ka oma vanuse ja telefoninumbri. Riietuda tuleb massistseeni jaoks ajastukohaselt, kuna tegevus toimub 1991. aasta augustis.
Filmimisele tuleb tähtis perekondlik sündmus, seega võivad riided olla ka midagi pidulikumat, eelistatult beežid või hallid. Kaasa on lubatud tuua ka lilli, kuid kedagi ega midagi ei maeta.
Komöödiasarja "ENSV" idee ja stsenaarium autorid on Gert Kiiler & Villu Kangur, lavastajad on Ain Mäeots & Tiit Sukk. Teiste seas astuvad sarjas üles Laine Mägi, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Feliks Kark, Argo Aadli jpt. | "ENSV" kutsub inimesi viimase episoodi massistseeni | https://menu.err.ee/929607/ensv-kutsub-inimesi-viimase-episoodi-massistseeni | 14. aprillil toimuvad Tallinnas Glehni lossis ETV komöödiasarja "ENSV" viimase episoodi võtted, mille massistseenist on oodatud osa võtma kõik huvilised. |
Vettel sõitis esimesel vabatreeningul parimal katsel välja ringiaja 1.33,911, edestades Lewis Hamiltoni 0,207 sekundiga. Seejuures sõitis Vettel aeglasemate keskmiste rehvidega, Hamilton aga pehmete rehvidega.
Kolmas oli esimesel vabatreeningul Charles Leclerc (Ferrari; +0,256), neljas Max Verstappen (Red Bull; +0,423) ja viies Bottas (+0,742).
Teisel vabatreeningul sõitis Bottas välja aja 1.33,330, edestades Vettelit 0,027 ja Verstappenit 0,221 sekundiga. Neljanda aja sõitis välja Hamilton, kaotades tiimikaaslasele 0,707 sekundiga ning viies oli Nico Hülkenberg (Renault; +0,766).
Leclerc lõpetas teise treeningu varakult, saades kirja seitsmenda aja (+0,828). 21-aastase Monaco piloodi vormelil oli probleeme jahutussüsteemiga.
Hiina GP viimane vabatreening sõidetakse Eesti aja järgi laupäeva varahommikul, kvalifikatsioon algab kell 9. Põhisõit algab pühapäeval kell 9.10 ja sellele saab kaasa elada ERR-i vormeliblogi vahendusel.
Kahe etapi järel on MM-sarja üldliider Bottas, edestades enda tiimikaaslast Hamiltoni ühe punktiga. | F1 juubelietapi esimestel vabatreeningutel olid kiireimad Vettel ja Bottas | https://sport.err.ee/929608/f1-juubelietapi-esimestel-vabatreeningutel-olid-kiireimad-vettel-ja-bottas | Sel nädalavahetusel sõidetakse Hiinas vormel-1 MM-sarja läbi aegade 1000. etapp. Juubelietapi esimesel vabatreeningul sõitis kiireima aja välja Ferrari piloot Sebastian Vettel, teisel treeningul näitas parimat minekut Mercedese sõitja Valtteri Bottas. |
Reedel avalikustatud kaitsepolitseiameti aastaraamatust selgub, et Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Dmitri Kozlov sai kahtlustuse möödunud aasta novembris.
Tänavu 20. märtsil karistas Tartu maakohus Kozlovi Eesti riigi vastase suhte eest kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
FSB värbas Kozlovi salajasele koostööle eesmärgiga hankida muu hulgas teavet politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri tööpiirkonda jäävate piiri valvamisega seotud hoonete, töötajate, sõidukite, tehnika ja piirivalvamisrežiimi kohta, seisab aastaraamatus. | Kohus saatis FSB heaks luuranud mehe vangi | https://www.err.ee/929604/kohus-saatis-fsb-heaks-luuranud-mehe-vangi | Tartu maakohus mõistis kolmeks ja pooleks aastaks vangi Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistuse (FSB) agendi Dmitri Kozlovi. |
Kuna Venemaal on Jehoova tunnistajad tagakiusatud ning nende tegevus kuulutatud seadusvastaseks, on paljud neist põgenenud Euroopasse. Kapo teatel peab Kreml selle ilmestamiseks vajalikuks kajastada ja demoniseerida Jehoova tunnistajate tegevust Venemaa riiklikult kontrollitud meediaruumis.
"Venemaa telekanali Rossija1 reporterid Jelena Jerofejeva ja Pavel Kostrikov sisenesid Venemaalt Schengeni viisaruumi vastavalt Itaalia ja Prantsuse viisaga Soome kaudu ning tulid sealt laevaga Eestisse. Külastuse eesmärgiks oli
teha Jehoova tunnistajaid naeruvääristav ning neisse vaenulikku suhtumist õhutav, sisuliselt usulise tagakiusamise iseloomuga klipp Rossija 1 uudistesaatele
Vesti, mis oli eetris 29. novembril 2018."
Teades oma tegevuse mittevastavust ajakirjanduslikule tavale, varjasid isikud oma reisi tegelikke eesmärke ega soovinud oma tegevusele tõmmata Eesti ametkondade tähelepanu.
"Kohapeal filmiti Eesti Jehoova tunnistajate Tallinna kesklinna kogudust ja selle liikmeid eraviisiliselt varjatud kaameratega ega tutvustatud ennast kellelegi ajakirjanikuna. Filmitud klippi kasutati Jehoova tunnistajaid kui usurühma naeruvääristavas ning nende suhtes vaenu õhutavas telereportaažis, lisades sinna ka Soomes filmitud samasugused klipid."
Kapo hinnangul viitas Venemaa ajakirjanike tegevus isikute diskrimineerimisele
usutunnistuse alusel, mis omakorda võib areneda vaenu õhutamiseks karistusseadustiku § 151 mõttes. Siseministeerium kehtestas mõlemale ajakirjanikule viieks aastaks sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi. | Telekanal Rossija1 üritas Eestis Jehoova tunnistajaid kiusata | https://www.err.ee/929013/telekanal-rossija1-uritas-eestis-jehoova-tunnistajaid-kiusata | Venemaa riikliku telekanali Rossija 1 ajakirjanikud filmisid varjatud kaameratega Eesti Jehoova tunnistajate Tallinna keskklinna kogudust ja selle liikmeid ning tegid seejärel filmitust usurühma naeruvääristava käsitluse. |
"Eesti äärmuslased radikaliseeruvad enamasti internetis leviva propaganda tagajärjel ja neil puudub otsene kontakt terroristlike organisatsioonidega. Äärmuslikult meelestatud isikud on avalikus küberruumis enamasti vähe märgatavad," kirjutatakse kapo aastaraamatus.
Radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, sest suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüptitud suhtluskanalites.
"Seni pole me tuvastanud eestikeelset terrorismi propagandat. Eeltoodud põhjustel ei saa Eestis välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt."
Alates 2013. aastast on kaitsepolitsei tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud isikut (sh alaealised), kes viibivad või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktikoldes ja kellel on sidemeid sealsete äärmusrühmitustega.
"Nende seas on konfliktitsoonis varem tuvastatud Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov. Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähe tõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda
sõitmise vastu. Eestit on transiidiriigina läbinud isikud, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislamismi ja terroriorganisatsioonidega."
Kapo teatel külastavad Eestit aeg-ajalt islamiorganisatsioonide esindajad, kes püüavad siin levitada fundamentaalset islamitõlgendust, kuid Eesti islamikogukonnas suhtutakse sellistesse misjonäridesse valdavalt skeptiliselt.
"Äärmusluse probleem aegamööda süveneb. Radikaliseerumine toimub suuresti internetikeskkonnas. Sellele on kõige vastuvõtlikumad konvertiidid, kelle seos
islamiga on värske ning motivatsioon järgida "kõige õigemat ja puhtamat" usutõlgendust suurem kui sünnijärgsetel moslemitel."
Kapo sõnul pälvib julgeolekuasutuse tähelepanu radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis.
"Seetõttu kordame üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse sekkumisega saab vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt," leiab kaitsepolitsei. | Kapo on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud radikaliseerunud moslemit | https://www.err.ee/929010/kapo-on-tuvastanud-paarkummend-eestiga-seotud-radikaliseerunud-moslemit | Kaitsepolitsei on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud moslemit, kes on avaldanud toetust džihaadile ja oma viha nende vaates uskmatute vastu. Radikaliseerunute täpne arv ei ole aga teada, kuid äärmusluse probleem aegamööda süveneb. |
Animafilm "The Breadwinner" jutustab 11-aastase Parvana loo, kes elab 2001. aasta Afganistanis, Talibani võimurežiimi all. Pärast tüdruku isa ülekohtust vahistamist on Parvana sunnitud oma juuksed lühikeseks lõikama ning poisi riideid kandma, et leida töö, mis võimaldaks tüdrukul oma pere toetada. Koos sõbra Shauziaga avastab Parvana maailma, mis on täis uusi vabadusi ja ohte.
"The Breadwinner" on nomineeritud 38 rahvusvahelisele auhinnale, sealhulgas kuuele Canada Screen auhinnale ja Oscarile parima animatsiooni kategoorias.
Film linastub inglise keeles, prantsuskeelsete subtiitritega. Pärast filmi toimub teemakohane arutelu, mida juhivad MTÜ Mondo Arengukoostöö juht Riina Kuusik-Rajasaar ning Afganistanist pärit ämmaemand Zahra Akbari.
Vaata "The Breadwinneri" treilerit: | Kanada filmi päeva tähistatakse Oscarile nomineeritud filmi "The Breadwinner" seansiga | https://kultuur.err.ee/929598/kanada-filmi-paeva-tahistatakse-oscarile-nomineeritud-filmi-the-breadwinner-seansiga | 17. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Kanada filmi päeva, mille puhul korraldab Kanada saatkond kinos Sõprus erilinastuse, kus jõuab ekraanile möödunud aastal parima animatsiooni Oscarile nomineeritud "The Breadwinner". |
"Aasta-aastalt on suurenemas õpingute eesmärgil väljastatavate viisade arv, mis
moodustab koguhulgast ligi kolmandiku. Igal aastal püüdleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eesti ülikoolidesse õppima järjest enam tudengikandidaate. Õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured," leiab kaitsepolitsei oma aastaraamatus.
Kui enamik noori kasutab viisat eesmärgipäraselt, siis paljud kolmandate riikide
kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad Euroopa Liidu avarusse juba enne õpingute alustamist.
"Sotsiaalmeedias on lausa loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt
vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis. Gruppides selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks,
et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda."
Eesti riigile on sisserändajatena strateegiliselt olulised tippspetsialistid, teadlased, IKT asjatundjad ja suurinvestorid. Neis valdkondades on riik teinud sisserände soodustamiseks palju.
"Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil."
Kapo sõnul pole arvestatavat osa eelmainitutest üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.
"Lääne universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega. Pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule."
Kapo hinnangul viitab rahvusvaheline kogemus ohule, et tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad ning seal eiratakse riigi kombeid ja tavasid, minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga.
"Enesesegregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu
terrorismi toetamisele. Riigi huvides on sellist arengut vältida. Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske." | Kapo: õpirände kuritarvitamise oht Eestis kasvab | https://www.err.ee/929008/kapo-opirande-kuritarvitamise-oht-eestis-kasvab | Kaitsepolitsei hinnangul kasvab õpirände kuritarvitamise oht, kus kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. |
"Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda," kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.
2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti.
Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
"Peamisteks aramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis."
Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks, sest rahvusvahelise kaitse saajad võivad küll Euroopa Liidu sees reisida, aga kui nad on teises riigis viibinud 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata ning praeguseks on sellel alusel Eestisse tagasi saadetud kümmekond inimest.
Kapo hinnangul rändevoogudest põhjustatud surve Euroopas jätkub ning on ka näha, et põliselanikel on raskusi uusimmigrantide ühiskonda sulandamisel. | Kapo: sõjapõgenikud on Eestis halvasti integreerunud | https://www.err.ee/929001/kapo-sojapogenikud-on-eestis-halvasti-integreerunud | Seni Eestisse vastu võetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega küll ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on neil tõsiseid probleeme keeleõppe ja töökoha leidmisega. |
Izmiri vedas võidule 20-aastane Türgi võrkpalli tulevikulootus Adis Lagumdzija, kes kogus lühikesest mängust hoolimata suisa 23 punkti (+18), vahendab Võrkpall24.ee.
Izmiri nurgaründaja Täht tegi punktisaaki silmas pidades ühe oma Türgi-karjääri kehvematest esitustest, kogudes vaid neli punkti (-1). Istanbuli resultatiivseim oli oodatult Venno, kelle arvele jäi 14 punkti (+3).
Teises poolfinaalis kaotas tiitlikaitsja ja põhiturniiri võitja Ankara Halkbank avamängus võõrsil üllatavalt kindlalt 0:3 (22, 26, 21) tänavusele Türgi karikavõitjale Istanbuli Fenerbahcele.
Poolfinaalseeriad peetakse kahe võiduni.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Venno ja Tähe suure duelli avavaatus kujunes ühepoolseks | https://sport.err.ee/929597/venno-ja-tahe-suure-duelli-avavaatus-kujunes-uhepoolseks | Türgi meistrivõistlustel tehti algust poolfinaalidega, kui Robert Tähe koduklubi Izmiri Arkas alistas võõrsil Oliver Venno tööandja Istanbuli Galatasaray 3:0 (18, 18, 21). |
Valgete teede rattaralli distantsid on 79,5 km ja 23,2 km. Pikk distants kulgeb marsruudil Sangaste Lossiküla-Tagula-Karula-Lüllemäe-Haabsaare-Valtina-Kobela-Tagula-Lauküla-Vastsemõisa-Lossiküla. Pikal distantsil on kokku kuus kruusalõiku pikkusega kokku 31 km ehk 39% kogu rajast. Antud distantsil võtavad mõõtu nii eliitratturid kui ka tugevamad harrastajad. Eripäraks 23 km distantsi ees on asjaolu, et kasutada võib vaid maantee või cyclokrossi jalgrattaid.
23 km pikkune matkadistants on sobilik ja jõukohane igale rattasõbrale. Lühikesel rajal on ka üks kruusalõik kogupikkusega 5,9 km, rada kulgeb marsruudil Sangaste Lossiküla-Tagula-Lauküla-Vastsemõisa-Lossiküla. Sellel distantsil on lubatud osaleda igat tüüpi ratastega.
23 km distantsil on uuenduseks, et alates möödunud aastast see distants on mõeldud võistlusdistantsiks just rattatrennis käivatele noorratturitele vanuses 11-14 aastat ja seda nii poistele kui tüdrukutele.
Varasemalt suvel toimunud legendaarne võidusõit toimub teist korda kevadel ehk tegemist nn Eesti kevadklassikuga. "Sangaste Valgete teede rattaralli võiks olla kohustuslik sõit kõigi tõsiste Eesti ratturite võistluskalendris," on öelnud Eesti rattaproff ja Valgete teede rattaralli võitja Alo Jakin. | Eesti maanteerattahooaja avalöök toimub Valgete teede rattaralliga | https://sport.err.ee/929587/eesti-maanteerattahooaja-avalook-toimub-valgete-teede-rattaralliga | Laupäeval, 27. aprillil stardib Sangaste lossi õuelt kuuendat korda toimuv Sangaste Valgete teede rattaralli. Tegemist on Eestis ainulaadse võistlusega, mis liigitub küll maanteerattasõidu alla, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateede lõigud. Tegu on kuulsa Pariis-Roubaix võidusõidu Eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. |
Psühholoogide Daniel Kahnemani ja Amos Tversky uurimistöö 1970-ndatel demonstreeris esimest korda veenvalt, et erinevalt traditsiooniliste majandusteadlaste ettekujutusest homo economicus 'est, kes teeb igas olukorras endale maksimaalselt kasulikke valikuid, ei käitu inimesed päriselus sugugi alati nii ratsionaalselt, vaid on mõjutatud erinevatest tunnetuslikest, emotsionaalsetest ja sotsiaalsetest teguritest.
Nüüdseks on levinud mõtteprotsesside nägemine kahesüsteemsena, Kahneman nimetab neid süsteemideks 1 ja 2.
Süsteem 1 on kiire, automaatne ja intuitiivne mõtlemine, mis võimaldab meil toimida suure osa ajast autopiloodil.
Süsteem 2 ehk aeglane, analüütiline ja pingutust nõudev mõtlemine jälgib automaatrežiimi ning lülitub sisse, kui too hätta jääb. Selline töökorraldus on üldjoontes efektiivne, ent teeb meid haavatavaks süstemaatiliste mõtlemisvigade suhtes. Me sõltume liigselt heuristikutest ehk rusikareeglitest, mis pakuvad kiireid, aga teinekord ekslikke vastuseid ning põhjustavad tunnetuslikke nihkeid (cognitive biases).
Lihtsad vastused keerulistele küsimustele
Mõtlemisvigade tuum on keerulisema küsimuse, millele me intuitiivselt vastata ei oska, asendamine mõne lihtsamaga, enamasti ise seda teadvustamata. Kinnisvara kontekstis võib küsimus "Kas see korter on hea investeering?" asenduda meie peas märkamatult küsimusega "Kas see korter meeldib mulle?" – see on näide afektiheuristikust, mille puhul juhib meie otsuseid meeldimine või mittemeeldimine, ehkki usume ise, et lähtume ratsionaalsematest kaalutlustest.
"Tasub mõelda, kellelt ja miks küsime nõu kinnisvaraga seotud otsustes või kui palju mõjutab meie valikuid ladusa jutuga maakler."
Samamoodi mõjutab meie hinnanguid haloefekt ehk esmamulje või mingi omaduse laiendamine parameetritele, mille kohta meil ei pruugi infot olla. Tasub mõelda, kellelt ja miks küsime nõu kinnisvaraga seotud otsustes või kui palju mõjutab meie valikuid ladusa jutuga maakler.
Mõjustamisguru Cialdini manitseb olema valvas, kui avastame end olukorrast, kus tunneme müügiprofessionaali suhtes oodatust suuremat sümpaatiat. Meile meeldivad inimesed, kellele a) meie meeldime ning kes b) sarnanevad meiega millegi poolest.
Osava müügimehe arsenali kuuluvad võtted selle ärakasutamiseks, nii et sulnis kompliment, mis naeratuse näole toob, või jutujärje jõudmine selleni, et mõlemad on pärit Haapsalust, ei pruugi olla päris tagamõtteta.
Kuidas hinnata hinda?
Kinnisvara hinna üle otsustamisel tasub olla teadlik ankurdamisefektist. Ankur on meie silme ees olev algväärtus, millest lähtuvalt hakkame oma hinnangut üles- või allapoole korrigeerima vastavalt sellele, kas peame ankrut liiga kõrgeks või madalaks.
Kinnisvara puhul on ankruks enamasti omaniku küsitud hind. Tavaliselt korrigeerime oma hinnangut ankru suhtes liiga vähe, peatudes siis, kui hakkame endas kahtlema. Muide, markantsel kombel mõjutas ühes USA uuringus müüja küsitud hind professionaalseid kinnisvaramaaklereid objekti väärtuse määramisel peaaegu sama palju kui tavainimesi. Erinevalt viimastest olid maaklerid aga kindlad, et nad eirasid seda täielikult.
Hinna tajumist mõjutab ka selle raamistamine. Sama infot saab esitada erineval viisil, kutsudes esile erineva reaktsiooni.
Kujutagem näiteks ette kolme ühe ja sama uusarenduse kohta käivat kinnisvarakuulutust: 1) panipaiga ja parklakohaga korter hinnaga 100 000; 2) korter hinnaga 85 000, millele lisandub parklakoht hinnaga 10 000 ja panipaik hinnaga 5000; 3) panipaigaga korter hinnaga 100 000 + kingituseks tasuta parkimiskoht. Milline pakkumine tundub intuitiivselt parim, kui refleksiivne mõtlemine hetkeks välja lülitada?
Plaanid vs. tegelikkus
Kinnisvara kontekstis on oluline mainida ka planeerimiseksimust (planning fallacy), mille süüks saab panna, et nii isiklik köögiremont kui ka riiklike infrastruktuuriobjektide ehitus osutuvad reeglina arvatust kallimaks ja aeganõudvamaks. Oma plaanides kujutame järjekindlalt ette kõige optimistlikumat stsenaariumit ega suuda arvestada ettenägematuste või soovide muutumisega projekti käigus.
Adekvaatsema kulu- ja ajahinnangu saamiseks peaksime võtma intuitsiooni asemel aluseks teiste sarnaste projektide reaalse statistika. Andmetest lähtuv prognoos on aga igati meie huvides, sest puudulikult planeeritud ettevõtmise poolelijätmise vastu töötab meie peas pöördumatu kulu eksimus (sunk cost fallacy).
Soovimatus läbikukkumist tunnistada ning kulutatud aega ja raha "maha kirjutada" kannustab meid täiendavaid investeeringuid tegema ja projekti iga hinna eest lõpuni viima, isegi kui selle katkestamine oleks tegelikult ratsionaalsem.
Buumi anatoomia
Emotsionaalsete ja tunnetuslike tegurite kõrval ei maksa unustada sotsiaalseid mõjusid. Me vaatame teisi inimesi, et näha, kuidas võiksime ja tahaksime käituda. Ükskõik kui nonkonformistlikud me hinges ka poleks, ei ole me ilmselt päris immuunsed selle suhtes, kas meie tutvusringkonnas on normiks pigem ühest riigist ja ajutisest peatuspaigast teise kruiisimine või Päris Oma Kodu, 30-aastane kodulaen ja nädalalõpuretked IKEAsse.
"Mida piiratum on ressurss, seda atraktiivsem see meile tundub, eriti kui konkureerime selle nimel teistega, sest nõudlus näitab meie silmis väärtust."
Miski ei illustreeri karjaefekti ja optimistlikku mõtlemisnihet paremini kui vana hea buumikäitumine, kus lähimineviku hinnatõus ja kaaskodanike nakkav optimism kütavad mingi varaklassi, näiteks kinnisvara suhtes üles ebarealistlikke hinnatõusuootusi. Mida piiratum on ressurss, seda atraktiivsem see meile tundub, eriti kui konkureerime selle nimel teistega, sest nõudlus näitab meie silmis väärtust.
Kas see on ka päriselt tõene, aga igal juhul on oma loogika kuulujuttudes, mille kohaselt näitavad kinnisvaraarendajad müügi algusfaasis fiktiivseid broneeringuid, et veenda kliente objekti populaarsuses.
Kinnisvara ühisrahastusportaalid kuvavad kodulehel jooksvalt mitut investorit ja seda, kui palju raha on juba projekti süstitud. Kui näeme, kuidas tuhanded investorid on ühisrahastatavatesse kinnisvaraarendustesse oma raha paigutanud või kuuleme seitsmeteistkümnendat korda meediast, kui populaarne trend on mikrokorterid, tekibki viimaks tunne, et küllap on tegu väärt kraamiga, millesse võiks isegi investeerida – suure tõenäosusega kaasnevaid riske alahinnates.
Sellistel puhkudel aitab kainet meelt säilitada legendaarse investori soovitus, nimetagem seda Warren Buffetti heuristikuks: "Ole hirmul, kui teised on ahned, ning ahne, kui teised on hirmul."
Arusaamise illusioon
Kui buum taandub, tundub seegi loogilisena. Ehkki USA 2008. aasta subprime laenukriis ja sellest alguse saanud hädad tabasid majandusüldsust ootamatult, leidus hiljem ohtralt neid, kes olla seda ette näinud.
Siin mängib mõistus jällegi meiega trikke. Tagantjärele tarkuse nihke (hindsight bias) tõttu korrigeerime uskumusi oma mineviku arvamuste kohta, s.t usume, et hindasime minevikus mingi sündmuse tõenäosust suuremaks või väiksemaks vastavalt sellele, kas see juhtus päriselt või mitte.
Meie hinnangud toimunule sõltuvad tulemusest: kriisi järel näeme kõrge riskiga kodulaene väljastanud pankureid vastutustundetutena; kui kriisi poleks olnud, suhtuksime samadesse tegelastesse tõenäoliselt hoopis positiivsemalt.
Inimloomus tahab näha maailma põhjusliku ja sidusa, mitte juhuslikuna. Nii kaldume nägema põhjuse ja tagajärje seoseid ka seal, kus neid pole. Nassim Taleb nimetab seda piiratud võimet vaadelda fakte neile seoseid ja loogilist selgitust konstrueerimata narratiivseks eksimuseks (narrative fallacy).
Minevikusündmuste "ära seletamine" toidab veelgi suuremat illusiooni, et ka tulevik on ennustatav. Kui lühiajalised prognoosid on veel võimalikud, siis pikaajalised ennustused madala valiidsuse keskkonnas, nt poliitikas ja majanduses, on parimatelgi ekspertidel umbes sama täpsed kui oraaklist kaheksajalal. See ei tulene ekspertide küündimatusest, vaid ülesande võimatusest – määramatust ja muutujaid on lihtsalt sedavõrd palju.
Laias laastus on kõigil asjaosalistel maailma kohta sama info, kuid erinevad arvamused sellest, mis juhtuma hakkab. See, kui enesekindlalt keegi oma tulevikuennustusi presenteerib, näitab peamiselt seda, kui veenva loo ta on enda peas konstrueerinud, mitte ennustuste tõesust. | Kristel Kont: kinnisvarast, ratsionaalselt | https://www.err.ee/929585/kristel-kont-kinnisvarast-ratsionaalselt | Kinnisvaraturul varitsevad meid tunnetuslikud karid, mille ümber navigeerimine nõuab kainet meelt ja mõtlemise automaatrežiimist väljumist, kirjutab Kristel Kont algselt Müürilehes ilmunud kommentaaris. |
Capitalsile tõi võidu hea algus – esimesel perioodil visati kümne minutiga kolm väravat. Kahe esimese värava autor oli Nicklas Bäckström, kolmanda viskas Aleksandr Ovetškin.
Hurricanes avas väravaarve viimasel kolmandikul, kui pooleteise minutiga viskas kaks väravat Andrei Svetšnikov, kuid viigiseisuni nad ei jõudnud ja lõppseisu 4:2 vormistas viimasel minutil Lars Eller.
Capitalsi ridades sai kolm resultatiivset söötu kirja John Carlson, korrates sellega NHL-i play-off 'ide söödurekordit. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 27 tõrjet, Hurricanesi väravavaht Petr Mrazek tõrjus 14 pealeviset.
Teine kohtumine peetakse laupäeval samuti Washingtonis, seejärel siirdub nelja võiduni peetav seeria kaheks mänguks Carolina kodujääle.
Tulemused:
Boston – Toronto 1:4
Toronto juhib seeriat 1:0.
Washington – Carolina 4:2
Washington juhib seeriat 1:0.
Calgary – Colorado 4:0
Calgary juhib seeriat 1:0. | Bäckström ja Ovetškin tõid Capitalsile avamängus võidu | https://sport.err.ee/929582/backstrom-ja-ovetskin-toid-capitalsile-avamangus-voidu | Jäähoki Stanley karikavõistluste tiitlikaitsja Washington Capitals alustas tänavust play-off 'i kindla võiduga, alistades avamängus kodujääl 4:2 Carolina Hurricanesi. |
Režissöör Andrei Tarkovski filosoofiline draama algab Bergmani stiilis väikesel saarel, kus filmi peategelane, professor ja ajakirjanik Alexander (Erland Josephson) elab koos naise ning kahe lapsega. Tema sünnipäeva puhul on saarele kogunenud sõbrad ja sugulased, kes peavad intellektuaalseid vestlusi erinevatel teemadel, alates kõige tavalisematest kuni elu mõtteni.
Peo katkestab teadaanne, et on alanud tuumasõda, mis ähvardab hävitada kogu inimkonna. Külalised võtavad uudise vastu erinevalt, kuid kõige dramaatilisemalt reageerib Alexander. Ta lubab ohverdada kõik, mis talle kallis, et päästa maailm katastroofist. 1986. aastal valminud "Ohverdus" jäi Tarkovski viimaseks filmiks ja on pühendatud tema pojale.
Film võitis 1986. aastal BAFTA auhinna parima võõrkeelse filmi kategoorias ning lisaks veel 4 auhinda Cannes'i filmifestivalil, sealhulgas žürii grand prix ja FIPRESCI auhinna.
"Ohverdus" on ETV2 eetris 12. aprillil kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: Andrei Tarkovski "Ohverdus" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/929576/kultuuriportaal-soovitab-andrei-tarkovski-ohverdus-etv2-s | 12. aprillil jõuab ETV2 eetrisse legendaarse režissööri Andrei Tarkovski 1986. aastal ilmunud film "Ohverdus", mis jäi ka tema viimaseks. |
Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud 20-aastane Tamm (ITF 953.) alistas põhiturniiri avaringis kolmapäeva pärastlõunal ligi kolmetunnises maratonmatšis 7:6 (6), 6:7 (4), 6:4 seitsmendana asetatud prantslase Mathieu Perchicot' (ITF 103.). Teises ringis sai Tamm kaks tundi ja 38 minutit kestnud matšis 2:6, 7:5, 6:3 jagu prantslasest Damien Bayard'ist (ITF 844.).
Veerandfinaalis läheb Tamm vastamisi järgmise prantslasega, turniiril teist paigutust omava Corentin Denollyga (ITF 55.).
Tamm osales koos Valgevenelase Aleksandr Donskiga ka paarismängus, kus neil oli teine asetus, kuid nad langesid avaringis konkurentsist välja. | Kaks maratonmängu võitnud Tamm jõudis Tuneesias veerandfinaali | https://sport.err.ee/929578/kaks-maratonmangu-voitnud-tamm-joudis-tuneesias-veerandfinaali | Tuneesias Tabarkas peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis enam kui kaks ja pool tundi kestnud kohtumise võitnud Kristjan Tamm veerandfinaali. |
Reketi eelmine album "Rahu" ilmus 2018. aastal ning oli nomineeritud ka Eesti Muusikaauhindadel parima hip-hop/rapalbumi kategoorias. Samuti lõi Reket kaasa Nublu hittsingli "Mina ka" juures.
Kuula lugu: | Reket avaldas uue loo "Ma kuulsin seda läbi viinamarjaväädi" | https://menu.err.ee/929575/reket-avaldas-uue-loo-ma-kuulsin-seda-labi-viinamarjavaadi | Räppar Reket ehk Tom-Olaf Urb avaldas uue singli "Ma kuulsin seda läbi viinamarjaväädi", mille on produtseerinud Bert on Beats Mindnote Studios. |
Paljuski võiks "Hellboyst" üldse kirjutamata jätta. Suure eelarvega kassahitt ongi tänamatu žanr, mis tegeleb pahatihti lihtsustuste ja lahjendustega, et kõnetada ka - khm, kuidas seda nüüd viisakalt öelda - vähemkogenud ja madalamate ootustega publikut. Näpuotsaga seksistlikku huumorit, verd, hüpervägivalda, valju kitarrimuusikat. Natukene ehk ka armastust, aga mitte liiga palju, et meesvaatajatel südame läägeks ajaks. Lugu võiks olla, aga mitte liialt, muidu väsitab ära ja ei jõua jälgida. Osad filmitegijad teevad neid lahjendusi peenemalt ja säilitavad inimväärikuse, Neil Marshall aga langes kogu täiega lõksu.
Arvestades koomiksifilmide rikkalikku, kuid sisuliselt üsna üheplaanilist turgu, suudab "Hellboy" pealtnäha isegi meeldivalt üllatada. Nimikangelane jaburdab ja rebib kildu, aga pole samas ka suvaline macho -jobu, vaid hoolib siiski oma kolleegidest ning muutub isegi sentimentaalseks. See pettekujutlus lahustub aga ruttu, kui põhja keeratakse vali muusika - jääb mulje, nagu oleks otsingumootorisse kirjutatud " cool music for fighting scene" ja valitud kõige markeerivam ja iseenesestmõistetavam variant - ning käima läheb action, mis on nii kiretu ja tühi, et paneb pigem häbist silmi peitma kui põnevusega jälgima.
Filmi kulgedes, kui agaralt tuuakse juurde keerukaid tegevusliine ja arendatakse "Hellboy" sisulist diapasooni, jääb segaseks, mida Neil Marshall kokkuvõttes üldse teha tahtis. Kui ta oleks David Harbouri kehastatud põrgulise jätnudki jantivaks naljameheks ning jätkanud läbi filmi kerglasel käigul, võinuks tabada kuskile "Deadpooli" ja "Galaktika valvurite" vahepeale. Selles lahenduses poleks midagi halba, koomiksifilmides ongi liiga vähe huumorit ja kiindutakse liialt nohiklikku fanatismi, aga kahjuks jäi see külg "Hellboy" puhul kiirelt tahaplaanile.
Selle asemel hakati jutustama hoopis eepilist ulmelugu, mida ilmestasid odavad ja lohakad eriefektid - midagi sellist, nagu võib näha praegu Netflixi ambitsioonitutes ulmekates või straight-to-DVD õudukates - ning laialivalguv stsenaarium, mida kahe tunniga ei suudetudki kokku tõmmata. Kuid seegi pole veel päris täpne hinnang, sest kohati jäi mulje, nagu üritaks Neil Marshall hoopis koomiksifilmide üle nalja heita ja näidata nende jaburust ja naeruväärsust. Seda paroodiat võis sealt õrnalt aimata, aga teostusest see päriselt välja ei paistnud - ta lõi ise täpselt samasuguse toote, nagu Marveli ja DC egiidi all liiga tihti meie kinodesse jõuab. Ebaõnnestunud paroodia on aga kahjuks üks talumatumaid žanre üldse.
Kokku saavad seega kolm poolust: verine rokkiv rappimine, suurejooneline taustalugu ja koomiksiparoodia. Kui tegu oleks julge žanrifilmiga, kus iga aspekt oleks täie hooga põhja keeratud, võiks sellistest koostisosadest saada jõulise filmi, aga praegu kisub film end ise tükkides ja saab - kui nii saab öelda - iseendale saatuslikuks. See kõik on veel eriti kummaline, arvestades, et Guillermo del Toro on teinud "Hellboyst" varem müstilised ja sisuliselt tugevad ulmelood, mis tegelikult mängisid just nende samade teguritega. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja sellise põhjendamatu taaselustusega üldse lõpuni minna, kuid kahjuks on sama aga juhtunud mitmete teistegi koomiksikangelastega. Vaadakem näiteks kolme (või on neid rohkem?) erinevat "Ämblikmehe" filmisarja, mis on oma kvaliteedis ikka väga kõikuvad, aga ikka ja jälle astutakse samasse ämbrisse.
Kui tendents "kassahitid neelavad head näitlejad" on juba omamoodi reegliks saanud - Robert Downey jr pole Tony "Iron Man" Starki kehastamise tõttu juba kümmekond aastat eriti muud teinud -, siis viimasel ajal hakkab tunduma, et suurstuudiote magusad rahapajad murravad üha enam ka tipprežissööre. Möödunud aastal kinnitas seda hästi "The Predatori" uusversioon krimikomöödia meistri Shane Blacki käe läbi ning Neil Marshall läheb täie hooga samasse ritta. Raske on mõista, kuidas saab õudusfilmide tippklassi kuuluva "The Descenti" režissöör 15 aastaga jõuda nii madalale, et tahab tegeleda millegi sedavõrd naiivse ja tühisega nagu "Hellboy". Raha paneb rattad käima, aga sunnib oma põhimõtted nende samade rataste alla jätma...
"Hellboys" on tegelikult ka üksikud helgemad momendid. Tekkinud (super?)kangelaste trio oli särtsakas ning suutis lõpuminutitel kinnitada, et ehk vääriks tõenäoline järjefilm isegi vaatamist, kui fookus keerataks aastatega rämpsulmekate nurgakiviks muutunud Milla Jovovichi verekuningannalt millelegi tõsiseltvõetavama peale. Samuti võib loota, et teises osa avatakse rohkem slaavi muinasjuttudest tuntud Baba Yaga liini, keda kujutati filmis eriti kõhedalt - need viis minutit, mis toimusid tema kanajalgadel majas, olid kahtlemata "Hellboy" parim osa.
Aga miks rääkida üldse järgmisest filmist? Kriitikud on ühtse kisakoorina filmi pihuks ja põrmuks teinud, seega pole ilmselt ka kinokassast suurt edu oodata. Ehk lüüakse Neil Marshall ebaõnnestumise tõttu suurstuudiote juurest minema ja ta läheb tagasi omanäoliste õudusfilmide juurde, millest ta kunagi alustas? Praegu aga jätke "Hellboy" heaga vahele - kui on tõesti isu žanrifilmide järgi, siis kannatage paar nädalat ja sõitke hoopis nädalavahetuseks HÕFFile, kus saab kindlasti sama palju lolli nalja, lendavaid jäsemeid ja purskavat verd, aga ilma vajaduseta sobituda kassahiti halastamatusse formaati.
Trash -kino, mis võiks oma jaburuse poolest liigituda samasse kategooriasse näiteks Robert Rodriqueze "Machete" või värske Netflixi möllukaga "Polar", kuid jääb praegusel kujul lihtsalt suvaliseks ja kiirelt ununevaks rämpsuks. | Arvustus. "Hellboy" arusaamatult tõsimeelne paroodia | https://kultuur.err.ee/928969/arvustus-hellboy-arusaamatult-tosimeelne-paroodia | Uus film kinolevis
"Hellboy"
Režissöör: Neil Marshall
Osades: David Harbour, Milla Jovovich, Ian McShane, Mark Stanley, Brian Gleeson jpt.
3/10 |
Üle mitme aasta tiitlivõistlustel tulemuse kirja saanud Pent alustas rebimises 140 kilogrammiga, tõstis seejärel raskuse 147 kg peale ja viimasel katsel rebis ta 152 kg. Tõukamises oli Pendi algkõrgus 165 kg, järgmisena lasi ta panna 177 kg ja viimasel katsel tõukas ta 185 kg. Pendi kogusumma oli seega 337 kg.
B-grupi parim oli lätlane Janis Griskovs, kes rebis 165 kg ja tõukas 205 kg, kogusumma 370 kg.
Sama kaalukategooria A-grupis asub laupäeval võistlema üheksa meest.
"Tunde järgi tegin trennis rebimises 140 kg ja tõukamises 160 kg. Kogu ettevalmistus oli selline, et sai käidud raskustel, mis põlve üle ei koormaks," rääkis Pent võistluse järel Delfi Spordile. "Võistluse soojendusel tõstsin 135 kg. Kang oli kerge. Seejärel panin algraskuseks 140 kg. Võtsin natuke suurema sammuga, et riske vältida."
"Seekordse võistluse peamiseks eesmärgiks oli tulemus kirja saada ja kõige tähtsam oli terveks jääda. See eesmärk täitus," lisas Pent. | Leho Pent oli tõstmise EM-il B-grupis neljas | https://sport.err.ee/929573/leho-pent-oli-tostmise-em-il-b-grupis-neljas | Batumis peetavatel tõstmise Euroopa meistrivõistlustel sai Leho Pent kaalukategoorias kuni 102 kg B-grupis seitsme mehe konkurentsis neljanda koha. |
Varasemalt püstitas "Tõde ja õigus" avanädalavahetuse rekordi 51 239 vaatajaga ning avanädala vaadatavuse rekordi 90 550 kinokülastajaga, teatas tootjafirma Allfilm. Senine rekord kuulus James Cameroni mängufilmile "Avatar", mida käis Eestis vaatamas 194 327 inimest.
"Viimaste aastatega on Eesti kinopublik kasvanud küll stabiilselt ja märkimisväärselt, aga sellist numbrit ei osanud enne filmi kinodesse jõudmist ilmselt keegi ennustada, sest see on lihtsalt niivõrd uskumatuna tunduv number ning siiani täiesti kaardistamata territoorium. Ja veelgi uskumatum tundub tõsiasi, et see ei ole veel kaugeltki kõik," märkis filmi levitaja Timo Diener.
Film on endiselt kinodes üle Eesti. | "Tõde ja õigus" ületas veerand miljoni kinokülastaja piiri | https://kultuur.err.ee/929572/tode-ja-oigus-uletas-veerand-miljoni-kinokulastaja-piiri | Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud mängufilm "Tõde ja õigus" ületas 11. aprillil veerand miljoni kinokülastaja piiri. |
"Kui tee on kitsas ja autod kasutavad seda, siis on nad sellel teelõigul veel kauem. Kahju keskkonnale pole mitte väiksem, vaid suurem. Ma pole kindel, et praegu valitud suund on kõige mõistlikum. Seda tuleks veel korra analüüsida," rääkis Kõlvart ajalehele.
"Bussirajad on mõistlikud, aga kas igas kohas, selles on küsimus. Seda võiks veel kord analüüsida," lisas ta.
Kõlvart tõdes, et peab mõtlema, milline on tuleviku liikluskorralduse suur plaan, sest mõne meetmega liiklusprobleemi lahendada ei suuda.
"Meil on valitud pigem Euroopa suund – rohkem võimalusi ühistranspordile, natuke ebameeldivam elu eratranspordile. Ma ei ütle, et me peame valima Ameerika kontseptsiooni, aga arvan, et me peaksime selle üle vaatama. /.../ Minu mõte on, et seal, kus näeme, et me kunstlikult paneme liiklust seisma, tuleb analüüsida, kas see on mõistlik." | Kõlvart viitas Tallinnast autode tõrjumise suuna küsitavusele | https://www.err.ee/929564/kolvart-viitas-tallinnast-autode-torjumise-suuna-kusitavusele | Tallinna uueks linnapeaks saanud Mihhail Kõlvart viitas usutluses Eesti Päevalehele ettevaatlikult linnas autoliiklusele antava ruumi suurendamisele, mis oleks pööre võrreldes linnavõimu senise suunaga, kus lisatud on ühistranspordiradu ja autoteid kitsamaks tehtud. |
Ajaleht märgib, et teiste hulgas otsiti läbi põllumajandusmasinaid müüvate ettevõtete Baltic Agro Machinery, Agriland, Tatoli ja Dotnuva Baltic kontorid.
Nimetatud ettevõtted on põllumajandusmasinate müüjate seas Eestis ühed tipptegijad, kelle käes on suur osa kogu Eesti põllumajandusmasinate turust. Lisaks ettevõtetele otsiti läbi ka kaheksa eraisiku kodu ning menetlustoimingute käigus peeti kinni neli inimest, kes said pärast ütluste andmist vabaks.
Kriminaalmenetlust teostab konkurentsiamet; selle sisuks on kontrollida kahtlusi, et ettevõtted tegid PRIA-lt toetuste taotlemiseks hinnapakkumisi esitades konkurentsi kahjustavat koostööd. | Amet otsis konkurentsikuritegu uurides läbi põllutehnika firmasid | https://www.err.ee/929565/amet-otsis-konkurentsikuritegu-uurides-labi-pollutehnika-firmasid | Teisipäeval otsis konkurentsiamet koostöös politseiga läbi kuus põllumajandusega seotud ettevõtet, et uurida võimaliku konkurentsikuriteo toimepanekut ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) toetuste saamiseks valeandmete esitamist, kirjutab Tartu Postimees. |
Mõne aasta eest jalutas religiooniuuringute doktorant Ege Lepa ühel õhtul Tartu kesklinnas, kui märkas poliitik Kristiina Ojulandi kõnet pidamas ja tõrvikutega inimesi teda kuulamas. Koosviibimisel olnud inimeste käes nägi ta plakateid mitmesuguste loosungitega, teiste hulgas oli loosungil "Moslemid välja!".
Nähtu pani Lepat mõtlema selle üle, kas tavaline inimene, teab üldse, kes on tegelikult need Eesti moslemid, keda tahetakse minema ajada.
Nähtu pani Lepat mõtlema selle üle, kas tavaline inimene, kes ajalehest selle miitingu kohta loeb, teab üldse, kes on tegelikult need Eesti moslemid, keda tahetakse minema ajada.
Viimastel aastatel on moslemite tegemised ka Eesti meedias rohkem kajastust saanud ning see teema on kujunenud küllaltki päevakajaliseks ja -poliitiliseks. Lepa uuris oma doktoritöös Eesti islamikogukonna arengut pärast vabariigi taastamist nii, nagu näevad ja kirjeldavad seda siinsed moslemid.
Kui 2018. aastal tähistas Eesti Vabariik sajandat, siis Eesti Islami Kogudus oma üheksakümnendat aastapäeva: ametlikult registreeriti esimene Eesti islamiusu kogudus 1928. aastal Narvas (Narva Muhamedi Kogudus). Toona osteti korjandusel kogutud raha eest Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. 1940. aastal keelustas aga nõukogude okupatsioonivõim islami koguduste tegevuse.
Nii nagu kristlased tähistasid nõukogude ajal ikkagi salaja jõule, tegutses ka islamiusu kogukond mitteametlikult edasi: peeti palvusi, tähistati usupühi ja järgiti muid usukombeid.
Ege Lepa rääkis, et nii nagu kristlased tähistasid nõukogude ajal ikkagi salaja jõule, tegutses ka islamiusu kogukond mitteametlikult edasi: peeti palvusi, tähistati usupühi ja järgiti muid usukombeid. Mõni aasta enne Eesti taasiseseisvumist, 1988. aastal alustas tegevust Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem algatati islamiusu koguduse taasasutamine. Eesti Islami Kogudus registreeriti Eesti NSV-s 1989. aastal.
Siinsete moslemite ellu ei toonud märgatavaid muutusi mitte ainult riigikorra vahetumine ja koguduse ametliku staatuse taastamine, vaid ka kogukonna kasv ja selle etnilise koosseisu muutused.
Enamik Eesti islamiusulistest elab Tallinnas või selle lähiümbruses. Pealinnas paikneb ka siinsete moslemite kogukondliku elu tugipunkt: Keevise tänaval asuv kolmekorruseline hoone, kus toimuvad reedesed palvused, koosviibimised, loengud ja muud üritused. Kultuurikeskuseks või lihtsalt islami keskuseks nimetatud majas korraldavad ühistegevust peamiselt Eesti Islami Keskuse ja Eesti Islami Koguduse liikmed.
Ege Lepa uuris oma doktoritöös ka siinse kasvava islamikogukonna liikmete arusaamu enda ja kogukonna suhetest. Eesti moslemite hulka kuuluvad peamiselt tatarlased – nii enne Nõukogude okupatsiooni Eestisse asunud ja siinsesse ühiskonda lõimunud põlistatarlased kui ka okupatsiooniajal Eestisse tulnud tatari, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi jt Nõukogude Liidu islamipiirkondade venekeelsed elanikud; eestlastest usuvahetajad ning araablased – nii need vähesed, kes on siin aastakümneid elanud, kui ka need, kes on enamasti viimase kümne aasta jooksul tulnud Eestisse tööle, õppima või pagulasena kaitset otsima.
Doktoritöö keskmes olid nimetatud kolme rühma esindajate narratiivid endast usklikuna, nende käsitus sellest, kas ja kuidas on võimalik Eestis islamiusku järgida, ning 1989. aastal taastatud Eesti Islami Koguduse roll siinsete moslemite elus.
"Ma olen aru saanud, et Eesti moslem on enamasti täpselt samasugune inimene nagu usklik või uskmatu eestlane."
Lepa kirjeldas, et tavaline Eesti moslem on kas näiteks tatari või aseri vanahärra või -proua, kes tihtipeale külastab suvel esivanemate küla Volgamaal, Aserbaidžaanis või Usbekistanis. Tavaline Eesti moslem ei söö sealiha ega ka palveta väga palju. Ta usub jumalasse, aga tunnistab ka, et usukombeid ta kuigi jäigalt ei järgi. Eesti moslem on täiesti tavaline keskmine kodanik, kes ei paista oma usu poolest kuidagi eriliselt silma.
"Ma olen aru saanud, et Eesti moslem on enamasti täpselt samasugune inimene nagu usklik või uskmatu eestlane," lausus Lepa.
Tuldi äri tegema
Eesti islamikogukonna taastajate vanemad tulid siia juba enne nõukogude aega kas pudupoodnike või väikekaupmeestena, aga ka näiteks sõjaväelastena.
Kui Eesti sai vabaks ning hakati Egiptusesse ja Türki reisima, tekkisid ka eestlastel tihedamad kontaktid islamiusulistega. Suhete tekkimisele aitasid kaasa interneti suhtlusvõrgustikud. "Sagedane on see, et naisterahvad on leidnud endale moslemist suhtluspartneri ja võtnud omaks islamiusu," sõnas Lepa.
Praegu saabuvad moslemid Eestisse peamiselt äri tegema. Ülemaailmse rändekriisi mõju avaldub selles, et siia saabuvad moslemitest pagulased. Samuti kasvab Lepa sõnul iga aastaga märgatavalt islamiusuliste vahetusüliõpilaste arv.
Islamikogukonna taastajatega tehtud intervjuudest selgus doktoritöö autori sõnul see, et enne 2012. aastat ei olnud moslemitel Eestis elades erilisi probleeme ning neile ei pööratud nende endi hinnangul tähelepanu. Selle kogukonna olemasolust teati vähe. Rahvusvahelise terrorismi hirmu leviku tõttu on aga lood muutunud.
Lepa sõnul tunneb keskmine Eesti moslem islamiäärmusluse pärast sama suurt muret kui teised kodanikud.
Lepa sõnul tunneb keskmine Eesti moslem islamiäärmusluse pärast sama suurt muret kui teised kodanikud ning peab siinse islami mainele ohtlikuks Eestisse saabuvaid pagulasi, kes väidavad, et on moslemid, aga ei käitu tegelikult sedamoodi.
"Neile võib olla samuti võõrastav, kui siia tulevad uustulnukad, kes käivad islami tavade kohaselt kaetuna tänavail ja tõmbavad endale ülearust tähelepanu," ütles Lepa. Pikka aega Eestis elanud moslemeid üldjuhul tänaval tähele ei panda.
Eesti moslemile meeldib siin elada nagu igale teiselegi Eesti inimesele: kui töö ja sissetulek on olemas, on neil kõik hästi.
Lepa sõnul meeldib Eesti moslemile siin elada nagu igale teiselegi Eesti inimesele: kui töö ja sissetulek on olemas, on neil kõik hästi. Usukommete järgimise poolest on nad üsnagi erinevad. Osa neist ütles intervjuus, et ei saa viis korda päevas palvetada ega traditsiooni järgi paastuda, sest nad peavad tööl käima. Teised laususid aga vastupidi, et Eestis on võimalik täita kõiki kombetalitusi samamoodi nagu mõnes islamiusulises riigis.
Moslemitel on kohustus palvetada viis korda päevas: päikesetõusu ajal, keskpäeval, hilisel pärastlõunal, vahetult pärast päikeseloojangut ja enne südaööd, soovitatavalt enne magama minemist. Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees, kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval – muul ajal võib moslem palvetada ka omaette.
Paast on tänapäeval kõige rangemalt järgitav usurituaal, ehkki sellest on keeruline kinni pidada. Moslem paastub ramadaani ajal, mis on islami kalendri üheksas kuu. Ramadaan ei ole igal aastal samal ajal, vaid liigub olenevalt kuutsüklitest igal aastal umbes 11 päeva võrra. Paast kestab päikesetõusust päikeseloojanguni ning sel ajal hoidub moslem söömisest, joomisest, suitsetamisest ja seksuaalvahekorrast. Paastumise kohustus kestab 29 või 30 päeva.
Lepa rääkis ka eestlastest, kes on täiskasvanuna islamiusu omaks võtnud, kuid ei ole oma pereliikmetele seda öelnud. Põhjus on eelkõige see, et ühiskond ja usuvahetaja pere suhtuvad islamisse halvasti. Kui elatakse perest eemal, ei ole raske oma usku varjata. Sünnipäevalauas vabandatakse liha söömata jätmist välja mõne eridieediga ja palvetama läheb islamiusuline näiteks sõbra juurde, kes on tema usuga kursis. Aga on ka vastupidiseid näiteid peredest, kes on väga toetavad.
Eesti moslemeid nimetas Lepa väga koostööaldisteks ja avatuteks. "Nagu iga inimene, tahtsid ka nemad endast head muljet jätta. Sageli sain pikema suhtluse käigus aru, et doktoritöös kirjeldan ma ikkagi seda pilti, mida kogukond ja konkreetne inimene endast anda tahab, sest tegelikkust ei olegi võimalik peegeldada. Küll aga saab kirjeldada seda, kuidas nad endast räägivad, end teistega võrdlevad ja mida tähtsaks peavad," sõnas autor.
Kuigi moslemid peavad viis korda päevas palvetama, siis Eestis elavad islamiusulised seda alati ei tee, sest peavad tööl käima. Autor: Pixabay.com
Erinev arusaam
Lepa jaoks oli väga huvitav kuulata, kui erinevalt Eesti moslemid jumalat kirjeldasid. Tatarlane või aser ütles enamasti, et jumal on keegi, keda nad paluvad siis, kui elus on raskusi. Jumal annab rohkeid ande, aga temaga ei saa tingida.
Täiskasvanuna islamiusu omaks võtnud eestlased kõnelesid jumalast kui suhtluspartnerist. Nad rääkisid näiteks sellest, et on teinud jumalaga lepingu ning nüüd jumal on oluline osa nende elust.
"Leidus neid, kes kirjeldasid oma kokkulepet jumalaga nii, et teavad küll, et tegelikult peaksid nad palvetama, aga ega jumal sellepärast solvu, kui ei palvetata. Tatarlane ei arva reeglina, et jumalaga saaks niimoodi kaubelda, aga eestlane võib mõnes küsimuses jumalaga veidi tingida," lausus Lepa.
Oma doktoritöö kirjutas Ege Lepa eesti keele aastale ning rahvusülikooli sajandale aastapäevale mõeldes eesti keeles. Lepa sõnul räägivad siinsed põlistatarlased eesti keelt hästi ja isegi imestavad, kuidas siin sündinud venekeelsed elanikud pole suutnud riigikeelt selgeks saada.
Artikkel ilmus Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. | Milline on Eestis elav moslem? | https://novaator.err.ee/929025/milline-on-eestis-elav-moslem | Linnapildis keskmist Eesti moslemit ära ei tunne ja enne terrorismihirmu järsku kasvu ei teatud Eesti islamikogukonnast kuigi palju, selgub värskest Tartu Ülikooli doktoritööst. |
Haigekassa hüvitas mullu ligi 286 000 haiguslehte, millele kulus rohkem kui 74 miljonit eurot.
Haiguslehtede keskmine pikkus oli veidi üle 13 päeva. Kõige rohkem haiguslehti hüvitati märtsis ja detsembris ning vähem juunist septembrini. Seda näitajat mõjutab eelkõige viirushaiguste levik.
Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul maksis haigekassa kõige rohkem haigushüvitisi hingamiselundite haiguste (külmetus ja gripp), pahaloomuliste kasvajate ning lihasluukonna- ning sidekoehaiguste ravi ajaks väljastatud haiguslehtede eest.
Sünnitushüvitiste eest tasus haigekassa 53,6 miljoni eurot.
"2018. aastal oli sünnituslehel ligi 11 000 naist ja sünnituslehtede arv kasvas neli protsenti võrreldes 2017. aastaga. Kõige rohkem on suurenenud sünnituslehtede arv 30–39-aastaste naiste seas, kasvades aastaga pea 500 sünnituslehe võrra," rääkis Banhard.
Hoolduslehtede alusel maksti hüvitisteks 24 miljonit eurot. 97 protsenti hoolduslehtedest võeti alla 12-aastase lapse põetamiseks. Hoolduslehti väljastati kõige enam hingamiselundite haiguste ning nakkushaiguste korral (külmetused ja gripp). | Haigekassa maksis mullu töövõimetushüvitisi 186 000 inimesele | https://www.err.ee/929563/haigekassa-maksis-mullu-toovoimetushuvitisi-186-000-inimesele | 2018. aastal tasus haigekassa 186 000 inimesele töövõimetushüvitisi kokku 158 miljoni euro eest. Kõige rohkem viibisid inimesed haigus- ja sünnituslehel. |
KSA Silmakeskuse OÜ lõpetas tegutsemise mullu mais ning jätkas seejärel tegutsemist Allvar Gullstrand OÜ-na. Keskus oli terviseameti tähelepanu all juba alates 2017. aasta lõpust, kuna oli oma blogis jaganud teaduse arusaamadest väljapoole jäävat infot vaktsineerimise ning erinevate ravivõtete ja -soovituste kohta ning mullu alustas amet ka järelevalvemenetlust.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht Anne Mari Roost rääkis ERR-ile, et nüüdseks on menetlus lõppenud: amet tegi Allvar Gullstrand OÜ-le tänavu jaanuari alguses ettekirjutuse, millest üks osa puudutas ettevõtte blogis jagatavat teavet.
"Keskendusime sellele, mida olime arstide erialaseltsidelt küsinud ja saanud vastuse konkreetsete blogipostituste kohta. Tahtsime, et nad võtaksid need maha," selgitas Roost.
Amet palus kliinikul püsida oma eriala piires - ettevõte tegutseb oftalmoloogia erialal ning vaktsineerimisega ei tegele, mistõttu ei peaks ta jagama ka sellekohast teavet.
"Isikliku arvamuse avaldamine võiks toimuda selliselt, et lugeja saab samuti aru, et tegemist on ühe inimese vaadetega, mitte tervishoiuteenuse osutaja soovitustega," lausus Roost.
Paraku selgus pärast ettekirjutuse tegemist, et Allvar Gullstrand OÜ on oma tegevuse lõpetanud. Kliinik tegutseb KSA nime all edasi, kuid ettevõte, mis seda peab, on KSA Medica OÜ. See tähendab ühtlasi, et ettekirjutus uuele äriettevõttele ei kehti ja seda KSA Medicale ümber vormistada ei ole võimalik, sest järelevalvemenetlus on seotud konkreetse ettevõtte, Allvar Gullstrandiga.
Roost tunnistas, et kuna mullu kevadel ärinime muutes oli KSA sellest terviseametit teavitanud, tekkis ametnikel petlik mulje, et ettevõte hoiab neid niisuguste sammudega kursis ka edaspidi.
Uuele ettevõttele pole alust ka tegevusloa andmisest keelduda, kui see vastab nõuetele ehk seal on olemas kvalifitseeritud personal, ruumid, aparatuur ja muu selline.
Roost rõhutas, et ettekirjutus ei ole karistusmeede - sellega kohustatakse ettevõtet oma tegevust parandama ja õigusaktidega kooskõlla viima. Seega oleks silmakliinikul tulnud eksitav info blogist eemaldada või viia sissekanded kooskõlla tunnustatud meditsiini põhimõtetega.
Ettekirjutuse täitmata jätmisel on võimalik määrata sunniraha ning seda saab teha teatud aja tagant sisuliselt lõputult, kuni tegevuse kooskõlla viimiseni. Sunniraha maksmata jätmise korral saab juhtumi edastada kohtutäiturile. Ainult maksmisest aga ei piisa, täita tuleb ka ettekirjutust.
Samas ei saa juriidilist keha vahetades lõputult tegutseda. "Kui ta kavatsebki nii tegutseda, et iga natukese aja tagant uut luba taotleda, siis terviseamet võtab kõrgendatud tähelepanu alla, kas see on põhjendatud," lausus Roost, kelle sõnul on selline käitumine tegelikult tervisevaldkonnas pigem erandlik probleem.
Tavalisem on see, et kui terviseamet juhib mõne teenusepakkuja tähelepanu rikkumistele, piisab sõbralikust meeldetuletusest ja enamasti pole menetlust vaja alustada.
"Terviseamet on alati valmis menetlusosalisega kohtuma, selgitama, rääkima. Nad võiksid seda võimalust kasutada, põgenemine ei ole tulemuslik ei meile ega neile," tõdes Roost.
KSA advokaat: ettekirjutuses oli palju vigu
Krediidiinfo andmetel on praeguse KSA Medica, nagu ka selle eelkäija Allvar Gullstrandi ainuosanik kliiniku juht Ants Haavel.
ERR palus Haavlil vastata, mis põhjusel eelmine ettevõte tegevuse lõpetas ja miks ta ei teavitanud sellest terviseametit, kuid KSA juht ei pidanud võimalikuks vastamiseks sel nädalal aega leida. Ta edastas oma advokaadi Rando Maisvee kommentaari.
"Ajakirjanik on saanud ilmselt vildaka sisendi artikliks. Näiteks väidetakse, et ühing pääses ettekirjutuse täitmisest, sest ettevõte lõpetas tegevuse. See ei ole päris täpne. Terviseamet tunnistas ise oma ettekirjutuse kehtetuks ja selles ettekirjutuses oli palju vigu, mistõttu see võis olla ka tühine algusest peale," ütles Maisvee.
"Samuti ei ole õige, et ettevõte lõpetas tegevuse. Tegelikkuses loobus ettevõtte vaid tegevusloa alusel lubatud teenuste osutamisest. Terviseamet pidi sellest eelnevalt ise oma ülesannete tõttu seaduse kohaselt teadlik olema ja infot anti terviseametile menetluse käigus rohkelt," lisas KSA advokaat.
Maisvee märkis kokkuvõtteks, et terviseamet rahuldas Allvar Gullstrand OÜ taotlused ja tühistas eelnevalt tehtud ettekirjutused ning kuigi terviseameti haldusakt on napilt põhjendatud, pole äriühingul põhjust terviseameti ettekirjutuste kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustada.
Allvar Gullstrandi majandusaasta aruande kohaselt oli nende käive 2016. aastal 1,775 miljonit eurot ning puhaskasum 1,2 miljonit eurot. 2017. aasta majandusaruande jättis firma esitamata.
Menetlus algas märgukirjale reageerimata jätmisest
Tallinnas ja Tartus tegutsev KSA silmakeskus sattus terviseameti huviorbiiti 2017. aasta sügisel, kui üks tähelepanelik inimene märkas kliiniku blogis kaheldava sisuga sissekannet ning teavitas sellest ka ametit.
Kaebuse aluseks oli blogist leitud artikkel, milles väideti, nagu soovitaks USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus emadel vaktsiinide tõhusamaks toimimiseks rinnaga toitmine lõpetada. Kaheldava väärtusega sissekandeid oli aga veelgi.
Sama aasta detsembris saatis terviseamet KSA-le märgukirja ettepanekuga mitteteaduspõhised sissekanded blogist eemaldada ning kui seda juhtunud, algatas jaanuaris järelevalvemenetluse.
Probleemid sellega ei lõppenud. Aprillis sai terviseamet kaebuse oma lapsega silmakontrollis käinud emalt, sest keskuse meedikud jagasid talle vaktsineerimisvastaseid nõuandeid.
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee liige Indrek Oro ütles toona ERR-ile, et arstieetika koodeksi järgi tuleb arstil oma tegevuses lähtuda teaduslikust meditsiinist ja mitte kasutada teaduslikult põhjendamata diagnoosimis- ja ravimeetodeid.
"Kuivõrd dr Ants Haavel ei ole Eesti Arstide Liidu liige, siis saame küll taunida tema sellist tegevust, kuid puuduvad distsiplinaarsed võimalused tema korrale kutsumiseks," nentis Oro.
Augustis kirjutas ERR, kuidas KSA-s silmi kontrollinud skisofreenik sai kliinikult kaasa soovituse psühhotroopsetest ravimitest loobuda, sest psüühikahaigust saavat ravida ka jooga ja mõtteviisi muutusega.
Haavel on varem ERR-ile öelnud, et kõik blogipostitused on võetud usaldusväärsetest allikatest ning kogu tekst tagatud ka teadusartiklitega. | KSA silmakliinik pääses juriidilise trikiga terviseameti ettekirjutusest | https://www.err.ee/928918/ksa-silmakliinik-paases-juriidilise-trikiga-terviseameti-ettekirjutusest | Terviseamet tegi aasta aega väldanud järelevalvemenetluse tulemusena KSA silmakliinikule ettekirjutuse, kuid kuna keskus vahetas juriidilist keha, siis uue osaühinguna tegutsevat ettevõtet ettekirjutus ei puuduta. |
"Ma olen seal," ütles ta Valges Majas kohtumisel Teise maailmasõja veteranidega.
Normandia dessandi aastapäeva tähistatakse 6. juunil.
Trump külastab Prantsusmaad ka augustis, et osaleda maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisel Biarritzis. | Trump osaleb Normandia dessandi 75. aastapäeva üritustel Prantsusmaal | https://www.err.ee/929562/trump-osaleb-normandia-dessandi-75-aastapaeva-uritustel-prantsusmaal | USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et ta osaleb Normandia dessandi 75. aastapäeva mälestusüritustel Prantsusmaal. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 1,6 protsenti ehk 1,03 dollarit, sulgudes tasemel 63,58 USA dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 1,3 protsenti ehk 90 senti 70,83 dollarini barrelist. | Maailmaturu nafta hinnad langesid | https://www.err.ee/929561/maailmaturu-nafta-hinnad-langesid | New Yorgi ja Londoni toorainebörside nafta hinnad langesid neljapäeval. |
Arsenal asus kohtumist juhtima 15. mänguminutil, kui võrku sahistas Aaron Ramsey. Kümme minutit hiljem lendas pall Napoli väravasse meeskonna oma mängijast Kalidou Koulibaly'st, mis viis Arsenali 2:0 juhtima. Teine poolaeg möödus väravateta.
Chelsea alistas võõrsil Praha Slavia tulemusega 1:0. Kohtumise ainsa värava lõi 86. Minutil Marcos Alonso.
Väravaterohkes vastasseisus alistas Benfica koduväljakul Frankfurdi Eintrachti 4:2. Külalismeeskonnas teenis 20. minutil punase kaardi Obite Evan N'Dicka. Benfica eest oli seejärel penaltist täpne Joao Felix. 40. mänguminutil viigistas seisu Luka Jovic, kes kohtumise neljandal minutil kollast kaarti oli näinud. Poolajapausile läksid meeskonnad Benfica juhtimisel, sest 43. minutil oli täpne taaskord Felix. Teise poolaja algul jätkasid Benfica mängijad sealt, kus enne pooleli oli jäädud ning 50. ja 54. minutil lõid väravad Ruben Dias ning kübaratrikiga hakkama saanud Felix. Eintrachti eest lõi ühe värava tagasi Goncalo Paciencia.
Viimases veerandfinaalis lahkus Valencia võõrsilt 3:1 võiduga Villarreali üle. Valencia läks kohtumist juhtima kuuendal minutil Goncalo Guedese väravast. 36. minutil viigistas seisu Santi Cazorla, kes oli täpne penaltist. Viigiseisuga mindigi poolajapausile. Valenciale tõid võidu lõpuks alles üleajaminutitel löödud väravad. Täpsed olid Daniel Wass ja Guedes.
Veerandfinaalide korduskohtumised toimuvad 18. aprillil | Euroopa liiga: Arsenal alistas Napoli, Valencia sai üleajal jagu Villarrealist | https://sport.err.ee/929505/euroopa-liiga-arsenal-alistas-napoli-valencia-sai-uleajal-jagu-villarrealist | Jalgpalli Euroopa liiga veerandfinaalide avamängudes olid võidukad Arsenal, Benfica, Chelsea ja Valencia. |
Manchester Unitedi väravad lõid Wayne Rooney 16., Daley Blind 65. ja Juan Mata 83. minutil. Esiliigaklubi Derby tabamuse eest hoolitses 37. minutil George Thorne. | Esiliigaklubist jagu saanud ManU pääses karikasarjas kaheksandikfinaali | https://sport.err.ee/81402/esiliigaklubist-jagu-saanud-manu-paases-karikasarjas-kaheksandikfinaali | Inglismaa jalgpallikarikavõistlustel jõudis esimesena 16 parema hulka Manchester United, kes alistas võõrsil Derby County 3:1. |
Saksamaa alistas poolfinaalis Norra meeskonna lisaajal tänu Kai Häfneri tabamusele viis sekundit enne lõppu 34:33 (27:27, 14:13). Norralased esitasid pärast mängu protesti, sest nende andmetel kasutasid sakslased lisaaja lõpus lisamängijat, kuigi väravavaht seisis samal ajal puurisuul.
Kindlamalt teenis finaalikoha Hispaania, kes sai Horvaatiast jagu 33:29 (18:14). Prantsusmaa alistas viienda koha kohtumises Taani 29:26 (15:13) ning Poola oli seitsmenda koha duellis 26:24 (12:12) üle Rootsist. | Saksamaa põnevusetenduse kaudu finaali, norralased esitasid protesti | https://sport.err.ee/81393/saksamaa-ponevusetenduse-kaudu-finaali-norralased-esitasid-protesti | Poolas toimuvatel käsipalli Euroopa meistrivõistlustel jõudsid finaali Saksamaa ja Horvaatia. |
Sildarule tõi esikoha kohe esimeses sõidus teenitud 93 punkti, teise koha sai 91,66 punktiga norralanna Tiril Sjåstad Christiansen ning kolmas oli norralanna Johanne Killi 85,66 punktiga.
Kelly Sildaru
• 13 years old
• Tallinn, Estonia
• One #XGames start
• One gold medal pic.twitter.com/iixo8Zeniz
— X Games (@XGames) January 29, 2016
13-year-old Kelly Sildaru is absolutely incredible! #XGames pic.twitter.com/sOndnmQDNm
— X Games (@XGames) January 29, 2016
Boom.Kelly Sildaru just won X Games slopestyle.
Posted by Freeskier Magazine on Friday, 29 January 2016 | Piltuudis: Kelly Sildaru sai X-Mängudel kaela kuldmedali | https://sport.err.ee/81392/piltuudis-kelly-sildaru-sai-x-mangudel-kaela-kuldmedali | 13-aastane Kelly Sildaru võitis maailma mainekaimal ekstreemspordivõistlusel ehk X-Mängudel vigursuusatamise naiste pargisõidus kuldmedali. X-Mängudel debüüdi teinud Sildarust sai läbi aegade noorim talviste X-Mängude kullavõitja naiste seas. |
Hälvin sai täna vabakavas kirja tulemuse 87,53 punkti ning jäi sellega mullu Tallinnas püstitatud isiklikust rekordist 0,92 silma kaugusele. Lühikava järel oli Hävin 20. positsioonil.
Kolmikvõidu võtsid venelannad. Esikoht läks 215,45 punktiga Jevgenia Medvedevale, kellele järgnesid Jelena Radionova 209,99 ja Anna Pogorilaja 187,05 silmaga. Neljandaks tulnud Läti iluuisutajal Angelina Kuchvalskal jäi medalist puudu 10,06 punkti. | Hälvin pälvis EM-il isikliku tippmargiga 19. koha, kolmikvõit venelannadele | https://sport.err.ee/81384/halvin-palvis-em-il-isikliku-tippmargiga-19-koha-kolmikvoit-venelannadele | Bratislavas toimuvatel iluuuisutamise Euroopa meistrivõistlustel püstitas Helery Hälvin naiste üksiksõidus 135,02 punktiga isikliku rekordi, mis andis 19. koha. Eestlanna senine tippmark 129,92 silma pärines eelmise aasta novembris Varssavis peetud võistlustelt. |
Kui mullu lõpetasid need kaks meeskonda omavahelise seeria 3:3 viigiga - liigamängudest võitis kumbki kaks, Kalju edenes karikas ja Flora võitis talvise kontrollmängu - siis Flora võiduga algas ka uus aasta, vahendas Soccernet.ee.
Kohtumise ainus värav sündis 19. minutil, kui Albert Prosa suunas Vitali Teleši selja taha Kevin Aloe pealelöögi. Kuigi võimalusi skoori teha oli mõlemal poolel, ei suudetud väravavahte rohkem üle mängida.
Ühtlasi tunduvad mõlemad meeskonnad komplekteerimisega lõpule jõudvat - täiesti uusi nimesid enam kummaski särgis näha ei saanud. | Superkarika peaproovi võitis meistermeeskond Flora | https://sport.err.ee/81391/superkarika-peaproovi-voitis-meistermeeskond-flora | Veidi rohkem kui kuu aja pärast Eesti jalgpalli superkarikale mängivate Tallinna Flora ja Nõmme Kalju kontrollmäng lõppes valitsevate meistrite napi võiduga. |
Sildarule tõi esikoha kohe esimeses sõidus teenitud 93 punkti, teisel katsel sai ta 89,66 ning kolmandal 51,66 punkti. "Olen nii õnnelik!" ütles Sildaru võiduintervjuus ja rääkis, et treenerist isa on talle suureks toeks.
Vaata Sildaru kullasõitu siit!
Teise kohaga pidi leppima 2013. aastal Aspenis kulla võitnud 20-aastane norralanna Tiril Sjåstad Christiansen, kes sai viimasel katsel 91,66 punkti, kuid Sildaru alistamiseks sellest ei piisanud. Norralanna kaotas Sildarule ka detsembris Dew Touril. Pronksmedali võitis 18-aastane norralanna Johanne Killi 85,66 punktiga.
13-year-old Kelly Sildaru is the youngest female to earn an #XGames gold medal! pic.twitter.com/fvGl91Xj5b
— X Games (@XGames) January 29, 2016
13-year-old Kelly Sildaru just became the youngest female to win #XGames gold! pic.twitter.com/td31dRl88z
— X Games (@XGames) January 29, 2016
Võistluste käik:
Lõppseis:
1. Kelly Sildaru 93,00
2. Tiril Sjåstad Christiansen (NOR) 91,66
3. Johanne Killi (NOR) 85,66
4. Maggie Voisin (USA) 84,66
5. Dara Howell (CAN) 76,33
6. Emma Dahlström (SWE) 66,00
7. Devin Logan (USA) 65,66
8. Keri Herman (USA) 60,00
Sildaru kolmas katse nii hästi välja ei tulnud ja ta teenis vaid 51,66 punkti, seega jääb tema lõpptulemuseks 93 punkti.
Teise sõidu eest teenis Sildaru 89,66 punkti, seega on praegu temal parimana kirjas endisel 93 punkti ja ta on enne viimast vooru jätkuvalt liider.
13-year-old Kelly Sildaru is changing the game! #XGames pic.twitter.com/dRZGb3fb65
— X Games (@XGames) January 29, 2016
Seis teise sõidu järel:
Kelly Sildaru 93,00
Tiril Sjåstad Christiansen (NOR) 90,00
Johanne Killi (NOR) 85,66
Maggie Voisin (USA) 83,66
Dara Howell (CAN) 70,66
Emma Dahlström (SWE) 66,00
Devin Logan (USA) 65,66
Keri Herman (USA) 60,00
Sildaru teenis esimese sõidu eest väga head 93 punkti. „See polnud väga hea,” ütles Sildaru tagasihoidlikult ja avaldas lootust, et on veel paremaks võimeline. Kokku on kõikidel kolm katset ning arvesse läheb parim punktisumma.
Seis esimese sõidu järel:
Kelly Sildaru 93,00 punkti
Tiril Sjåstad Christiansen (NOR) 88,33
Johanne Killi (NOR) 85,66
Maggie Voisin (USA) 71,33
Dara Howell (CAN) 70,66
Devin Logan (USA) 65,66
Keri Herman (USA) 60,00
Tiitlikaitsja Emma Dahlström kukkus viimasel hüppel ja sai vaid 38,33 punkti
Kelly Sildaru tants pärast tulemuse kuulmist:
When you unexpectedly find a Snack Pack in your lunchbox… #XGames pic.twitter.com/NW0kLkN2ZI
— X Games (@XGames) January 29, 2016
Enne võistlust:
Eestlannal on Colorados seitse konkurenti, rootslanna Emma Dahlström, kanadalanna Dara Howell, norralannad Johanne Killi ja Tiril Sjastad Christiansen ning ameeriklannad Keri Herman, Devin Logan ja Maggie Voisin. Neist Christiansen (2013) ning Dahlström (2015) on X-Mängudel varem võidutsenud. Howelli näol on tegemist Sotši olümpiavõitjaga. Lisaks Sildarule teeb X-Mängude debüüdi Killi.
Teisipäeval avaldatud AFP vigrusuusatamise naiste pargisõidu maailma edetabelis kolmandaks kerkinud Sildaru pole oma väikse kehakaalu tõttu saanud Aspenis õiget hoogu üles, mis takistab tal teha keerukaid hüppeid. Sildaru treenerist isa Tõnise sõnul tuleb kava lihtsamaks teha, kuid eriliseks pessimismiks pole ka põhjust. | VIDEO | 13-aastane Kelly Sildaru võitis X-Mängudel kuldmedali! | https://sport.err.ee/81378/video-13-aastane-kelly-sildaru-voitis-x-mangudel-kuldmedali | 13-aastane Kelly Sildaru võitis maailma mainekaimal ekstreemspordivõistlusel ehk X-Mängudel vigursuusatamise naiste pargisõidus kuldmedali. X-Mängudel debüüdi teinud Sildarust sai läbi aegade noorim talviste X-Mängude kullavõitja naiste seas. |
EM-i võistlussõidud toimusid reedel. Kolmapäeval ja neljapäeval sai takistuseks tuul tugevusega 14-20 m/s, tänasel viimasel plaanijärgsel võistluspäeval oli tuult piisavalt, et viia läbi võistlused.
Kuldfliidis võistles ka Argo Vooremaa, kes sai 22. koha, Hardi Laurits 45. koha.
Finaalid hõbegrupis seilanutest lõpetas Karl-Robert Trink regati üldkokkuvõttes 91. koha. | Marek Lentsius saavutas EM-il 12. koha | https://sport.err.ee/81382/marek-lentsius-saavutas-em-il-12-koha | Rootsis Glani järvel peetud jääpurjetamise DN-klassi Euroopa meistrivõistlustel saavutas Marek Lentsius 96. võistleja hulgas 12. koha. Esikahekümmnesse mahtus meie sportlastest veel Vaiko Vooremaa, lõpetades regati 13. tulemusega. |
Cameroni hinnangul ei olnud EL-i pakutu piisavalt hea, mistõttu märkis peaminister pärast Brüsselis toimunud kõnelusi, et EL-i ja Suurbritannia vahelise leppe saavutamiseks on veel pikk tee minna, vahendas BBC.
Briti peaminister proovib sõlmida Euroopa Liiduga reformileppe, mille abil saaks Suurbritannia valitsus piirata töörände käigus riiki saabunud teiste EL-i liikmesriikide kodanike õigust saada Briti sotsiaalhüvesid. Ühtlasi soovib London kasvatada oma suveräänsust Brüsselist ning selle direktiividest.
Cameron soovib leppe sõlmida järgmisel EL-i tippkohtumisel, mis toimub enne referendumit, kus britid otsustavad, kas saareriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või mitte.
Cameroni ideedele on enim vastuseisu avaldanud Kesk-Euroopa riikide juhid, kes leiavad, et Suurbritannia soovid diskrimineerivad nende kodanikke.
Seetõttu on Brüsseli koridorides kaalutud ideed luua "hädapiduri" meede, mis rakenduks juhul, kui liikmesriik tõestab, et tema sotsiaaltoetuste süsteem on sattunud tavalisest suurema rändesurve alla ning vajab kahjude korvamiseks taastumisperioodi.
Tšehhi esindajate hinnangul oleks parim lahendus uus meede rakendada järgmise kolme kuu jooksul, kuid Poola on teatanud, et ei aktsepteeri teises EL-i riigis elavate poolakate õiguste piiramist ning sotsiaaltoetustest ilma jätmist.
Pärast kõnelusi Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga ütles David Cameron, et "hädapiduri" mehhanism vajab veel tööd. Samuti rõhutas Briti peaminister, et EL-i siserändes osalevad töötajad peavad enne looma lisandväärtust Suurbritanniale, kui soovivad saada midagi vastu.
"Me soovime, et aeg mil arvati, et mitte midagi tehes võib saada midagi lõppeks," märkis Cameron. | Cameron: Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahelise leppe sõlmimine võtab veel aega | https://www.err.ee/553459/cameron-suurbritannia-ja-euroopa-liidu-vahelise-leppe-solmimine-votab-veel-aega | Suurbritannia peaminister David Cameron lükkas tagasi Euroopa Liidu ametnike poolt pakutud ajutise "hädapiduri" meetme, mille alusel oleks võinud rändesurve alla sattunud Ühendkuningriigid mõneks ajaks lõpetada sotsiaaltoetuste maksmise EL-i siserände raames riiki saabunud isikutele. |
Vene viibis väljakul 20.28 ning viskas selle ajaga 7 (2 pv 1/1, 3 pv 1/1, vv 2/2) punkti, võttis 2 lauapalli, andis 1 resultatiivse söödu, tegi 1 vaheltlõike ja 2 isiklikku viga. Leedulaste resultatiivseim oli Renaldas Seibutis 15 ning venelastel Tyrese Rice 20 silmaga.
Himki juhib turniiritabelit nelja võiduga, ühest vastasest jagu saanud Žalgiris on viimasel ehk kaheksandal positsioonil. | Vene koduklubi sai Euroliigas 31-punktilise kaotuse | https://sport.err.ee/81383/vene-koduklubi-sai-euroliigas-31-punktilise-kaotuse | Eesti meeste korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris kaotas Euroliiga F-vahegrupi viiendas voorus võõrsil Himkile 80:111 (18:25, 20:27, 23:25, 19:34). |
Soome valitsusprogrammi kohaselt on Soome sõjalistesse liitudesse mittekuuluv riik, kes on reserveerinud endale võimaluse taotleda NATO liikmesust.
NATO liikmeks saamist ei ole valitsuse tasandil edendada püüdnud ükski erakond, kuid eelkõige seetõttu, et selle vastu on Soome üldsus. 55 protsenti Soome elanikest on liikmesuse vastu, 22 protsenti poolt ja 23 protsenti ei oska midagi arvata, osutas läinud aasta lõpus valminud uuring.
NATO liikmesuse mõjusid hindavasse komisjoni on määratud neli asjatundjat, kaks Soomest ja üks Rootsist ja üks Prantsusmaalt: välispoliitilise instituudi juht Teija Tiilikainen, endine suursaadik René Nyberg, endine suursaadik Mats Bergquist ning International Institute for Strategic Studies juht François Heisbourg.
Hindamisraport peaks valmima kevadeks, teatas Soome välisministeerium. | Soome on esmakordselt oma ajaloos alustanud NATO-liikmesuse mõjude hindamist | https://www.err.ee/553454/soome-on-esmakordselt-oma-ajaloos-alustanud-nato-liikmesuse-mojude-hindamist | Võimalikule liikmesusele oleks vaja nii valitsuse, parlamendi kui ka presidendi heakskiitu. |
Võitjate poolelt tegi 22 punkti ja 11 lauapalliga kaksikduubli Dominykas Milka. Thomas Droney arvele kanti 15 ning Zachary Atkinsonile 14 silma. Droney võttis veel 8 lauda, andis 7 resultatiivset söötu, kuid tegi ka 6 pallikaotust. Kaotajate parimad olid Kiur Akenpärg 15 ja Toomas Raadik 14 punktiga.
TLÜ/Kalev hoiab turniiritabelis üheksa võidu ja kaheksa kaotusega neljandat kohta. TTÜ on kuue võidu ja 13 kaotusega kuues. | TLÜ/Kalev alistas korvpalliliigas TTÜ | https://sport.err.ee/81381/tlu-kalev-alistas-korvpalliliigas-ttu | Eesti meeste korvpallimeistrivõistlustel sai TLÜ/Kalev kodus 83:78 (18:25, 26:20, 23:16, 16:17) jagu TTÜ-st. |
Politsei ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich sõnas Delfile, et politsei sai Mercedese ja Honda sõiduautode kokkupõrkest teate kell 19.33.
Tema sõnul oli üks sõidukitest takso ning viga sai takso kaasreisija, kelle meedikud tervisekontrolliks haiglasse viisid. Mõlema auto juhid olid kained.
Liiklusõnnetuse põhjused selgitab välja uurimine. | Tallinna lennujaama juures toimunud avariis sai üks inimene vigastada | https://www.err.ee/553455/tallinna-lennujaama-juures-toimunud-avariis-sai-uks-inimene-vigastada | Täna õhtul kella poole kaheksa ajal põrkas Tallinnas lennujaama juures omavahel kokku kaks sõiduautot. Avarii tulemusena sai üks inimene vigastada. |
"Selleks, et muuta võitlus ISIS-e vastu tõhusamaks, otsustati korraldada õhurünnakuid ISIS-e vastu Süüria idaosas," teatasid Hollandi välis- ja kaitseministeerium.
Holland sai eelmisel aastal pärast novembris Pariisis aset leidnud terrorirünnakuid USA-lt ja Prantsusmaalt taotluse laiendada oma õhujõudude kampaaniat.
Holland osaleb koalitsiooni õhurünnakutes Iraagis nelja F-16 sõjalennukiga ning kinnitas senini, et ei asu tegutsema Süürias ilma ÜRO mandaadita.
"Me saadame kaks F-16 lennukit tegutsema Süüria kohal," ütles peaminister Mark Rutte reedel ajakirjanikele. Ta lisas, et hiljutised terrorirünnakud Pariisis, Istanbulis ja Jakartas näitavad, et ISIS on ohuks meie julgeolekule ja eluviisile
"Me kavatseme saata F-16 hävitajad Süüria kohale iseäranis selleks, et peatada voog Süüriast Iraaki," sõnas ta, viidates ISIS-e võitlejate liikumisele.
USA õhulöögid Iraagis algasid 2014. aasta augustis, kui ISIS vallutas suured territooriumid Iraagis ning Süürias. Septembris laiendasid Washington ja tema araabia liitlased rünnakuid ISIS-e vastu Süürias.
Rutte sõnul hakkavad F-16 hävitajad ründama Süürias väljaõppelaagreid ja teisi rajatisi. Samuti hakakvad Hollandi sõdurid rakendama täiendavaid meetmeid Iraagi ja kurdi pešmergavägede väljaõppeks, lisas Rutte. | Holland ühineb USA-juhitava koalitsiooni õhurünnakutega Süürias | https://www.err.ee/553452/holland-uhineb-usa-juhitava-koalitsiooni-ohurunnakutega-suurias | Holland nõustus ühinema USA-juhitava koalitsiooni õhurünnakutega Süürias, laiendades oma praegust missiooni, mis hõlmab Iraaki, teatasid ametnikud reedel. |
"Nende sõitjatega ei saavuta nad midagi," andis Marco hinnangu Renault pilootidele Pastor Maldonadole ja Jolyon Palmerile. "Nad peaksid maksimaalselt meile panustama."
Nimelt kasutab Red Bull Renault jõuallikaid. Red Bulli sõitjateks on ka algaval hooajal Daniel Ricciardo ja Daniil Kvjat. | Red Bulli juhtfiguur Renault'st: nende sõitjatega ei saavuta nad midagi | https://sport.err.ee/81388/red-bulli-juhtfiguur-renault-st-nende-soitjatega-ei-saavuta-nad-midagi | Red Bulli vormel-1 meeskonna nõustaja Helmut Marco sõnul ei maksa kahe hooaja vahel Lotuse üle võtnud Renault tiimil edule loota. |
Palkin kinnitas, et Liverpool on tõepoolest Šahtariga ühenduses olnud ja oma pakkumise teinud, kuid meeskondadel on ühise keele leidmiseni veel tükk maad minna, vahendas Soccernet.ee.
"Liverpooli viimane pakkumine oli 32 miljonit, millele lisandunuks 4 miljonit võimalike boonustena," rääkis ukrainlaste esindaja. "Meie huvi ei ole Teixeirat täna müüa. Vajame teda. Võime hooaja lõpus maha istuda ja kaubelda."
"Teixeiral on lepingus väljaostuklausel - hind on 70 miljonit eurot. Kui keegi teda tahab, võib ta endast teada anda." | Donetski Šahtar küsib brasiillase eest 70 miljonit eurot | https://sport.err.ee/81389/donetski-sahtar-kusib-brasiillase-eest-70-miljonit-eurot | Donetski Šahtari tegevdirektor Sergei Palkin nentis, et Ukraina jalgpalliklubi tahab Alex Teixeira eest õiglase summa saada. |
Vassiljev asus Avtodori juhendama mullu novembris ning selle ajaga võitis meeskond 17-st mängust 11. Vassiljevi asemel määrati Avtodori ajutiseks peatreeneriks senine abiloots Vladimir Antšiferov.
Avtodor hoiab Ühisliiga turniiritabelis üheksa võidu ja kuue kaotusega kuuendat kohta, seejuures on viimasest kümnest vastasest alistatud seitse, kuid teisalt on kaks eelmist mängu kaotatud. | Kalev/Cramo konkurent Ühisliigas jäi peatreenerita | https://sport.err.ee/81385/kalev-cramo-konkurent-uhisliigas-jai-peatreenerita | Korvpalli VTB Ühisliiga klubi Saratovi Avtodori peatreener Aleksei Vassiljev astus kehvadele tulemustele viidates ametist tagasi. |
3220 meetri pikkune ring kulgeb samal trassil kui selle hooaja MK-etapil välja arvatud sõit üle silla, vahendas Spordipartner.ee.
Terlaemeni ringrajale, mis on võõrustanud ka vormel-1 GP-etappi, ehitatud rada peetakse väga kiireks. Samas on seal mitmed takistused, mis teevad raja läbimise keeruliseks. Raja raskeimaks osaks on kahtlemata Sacramentsbergi mägi. Tegemist on ainsa kohaga, kuhu pealtvaatajaid ei lubata ja seega tuleb ratturitel tõusu võtta vaikuses. | Cyclo-crossi MM rohkem kui kahekordistab linnas viibivate inimeste arvu | https://sport.err.ee/81380/cyclo-crossi-mm-rohkem-kui-kahekordistab-linnas-viibivate-inimeste-arvu | Nädalavahetusel Belgia väikelinnas Heusden-Zolderis peetavale cyclo-crossi MM-ile oodatakse 65 000 piletiga pealtvaatajat. See tähendab, et linnas viibivate inimeste arv rohkem kui kahekordistub – tavaoludes elab Hasselti lähedal asuvas linnas 32 000 inimest. |
Kaheosaline miniseriaal räägib 20. sajandi ühe mõjukama kirjaniku, nobelist Ernest Hemingway (Clive Owen) ja Martha Gellhorni (Nicole Kidman) tormilisest armuloost. Gellhorn, kes inspireeris meest kirjutama romaani "Kellele lüüakse hingekella?" ja kellest sai Hemingway kolmas naine, oli üks 20. sajandi tuntumaid sõjakorrespondente, saavutades tunnustuse ka kirjanikuna.
Nende abielu langes teise maailmasõja aega ja kestis aastatel 1940-1945, lahutus anti aga sisse Gellhorni soovil. Film algab Hemingway ja Gellhorni kohtumisega 1936. aastal ja jälgib nende suhteid Hispaania kodusõja aegu (1936-1939) ning sealt edasi. Sõda tõi selle paari kokku, ent omavaheliste suhete sõda jäigi neil võitmata.
Filmi on saatnud märkimisväärne edu nii auhindade kui ka kõrgete nominatsioonide osas, peaosalised olid oma rollidega ka Kuldgloobuse auhinna nominendid.
Mängufilm "Hemingway ja Gellhorn" (Hemingway & Gellhorn, USA 2012) on ETV eetris täna kell 21.40. | Täna alustab ETV eetris kaheosaline mängufilm Ernest Hemingway armuloost | https://menu.err.ee/289087/tana-alustab-etv-eetris-kaheosaline-mangufilm-ernest-hemingway-armuloost | Täna on ETV-s esmakordselt eetris kaheosaline mängufilm "Hemingway ja Gellhorn". |
Võistluse võitis 5 km murdmaadistantsile teisena läinud sakslane Eric Frenzel, kes edestas hüppevooru parimat, jaapanlast Akito Watabet 6,2 sekundiga. Hüpete 11. kohalt kerkis kolmandaks Fabian Riessle, kes kaotas kaasmaalasele 43,6 sekundit.
Ilves sai hüppemäel 36. tulemuse ning läks suusarajale liidrist hiljem 1.28. Lõpuks kaotas eestlane võitjale 2.20,4. Üldse oli stardis 56 kahevõistlejat. | Kristjan Ilves alustas Seefeldi minituuri 45. kohaga | https://sport.err.ee/81387/kristjan-ilves-alustas-seefeldi-minituuri-45-kohaga | Seefeldis toimuval kahevõistluse kolmepäevasel minituuril sai Kristjan Ilves avaetapil 45. koha. |
Kas arvasite ära, kellega tegu? Need on lapsed.
Iseenesest on irooniline rääkida lastest kui vähemusest. Me oleme ju kõik ise kunagi lapsed olnud. Nii et erinevalt paljudest teistest vähemustest valitseb teatud empaatia selle rühma suhtes meis kõigis. Ja kui ka lapsed on vähemus ühiskonnas, siis on nad väga oluline vähemus. Lausa nii, et mida vähem lapsi, seda olulisemad nad on. On ju nende päralt tulevik, ka meie oma.
See olulisus muudab nad ka atraktiivseks grupiks, mida poliitilises retoorikas ära kasutada. Olgu siis mainekujunduslikult (beebide suudlemine on ju valimiskampaaniate kõige klassikalisem klišee), vastase ründamiseks (viidates sellele, et justkui too ei hooliks lastest) või ka oma ilmavaate või erihuvide edendamiseks.
Ka kooseluseaduse arutelus on laste kaart tugevalt mängu löödud, seda oli kõigil võimalik kuulda kasvõi teisipäevases “Vabariigi kodanike” saates. Ei kooseluseaduse pooldajad ega vastased väsi rõhutamast, et nende positsioon on kõige õigem, sest see kaitseb lapse õigusi.
Kooseluseaduse pooldajad põhjendavad rakendussätete kiire menetlemise vajadust muu hulgas sellega, et see kaitseb lapse õigust perele ehk siis võimaldab mõlemal samast soost vanemal olla lapse seaduslik eestkostja. Kooseluseaduse vastased toovad aga välja, et kooseluseadus ja selle rakendusaktid on alles “homopropaganda” esimene samm, millele järgneb kooliõpikute ümberkirjutamine ning alternatiivsete peremudelite tutvustamine koolides.
Kuid kui suur mõju on üht- või teistsugusel õpikuleheküljel meie edasisele elule? Vaevalt leiame Eestist mõne klassitäie inimesi, kes ka aastaid pärast lõpetamist täpselt ühesuguseid vaateid elule ja ühiskonnale jagaksid. Kindlasti võtab igaüks midagi olulist oma väärtusilma kaasa koolist, kuid väärtusahela hierarhia ei pruugi kattuda. Samuti hindame me elu jooksul oma väärtusi ja kogemusi ümber.
Iseäranis lihtsalt käib see lapsepõlves, kui kordaminevad teemad pole nii fundamentaalsed. Lemmikvärv või meelismultikakangelane vahetub lapsel sujuvalt. Ühel aastal on lemmikvärv roosa, siis lilla, ühtäkki hoopis roheline, siis sinine ja järsku valge. Miks? Ei tea. Lihtsalt ilus on.
Minionide asemel võtab ühel päeval koha sisse Frozen’i Elsa või vastupidi, ning see ei tähenda tõenäoliselt mingit otsest hingelist traumat. Kui me just ise ei otsusta last traumeerida foucault’like aruteludega multikakangelaste seksualiseerituse või partnerieelistuste teemal või pärida, kuidas ikka poisile roosa võib meeldida, sest see on ju tüdrukute värv.
Kool ei ole meie väärtuste loomisel ja ühiskonda lõimimisel totaalne institutsioon. Mitmed eesti ühiskonnateadlased on uurinud näiteks seda, milline on meedia mõju lasteaialaste mängudele. Kohati kippus mõju ulatus isegi uurijaid šokeerima.
Ka on mõnevõrra uuritud poliitilist sotsialiseerumist ehk kuidas lõimub nooruk poliitiliste valikute maailma. Rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring, mida viiakse läbi 8. ja 9. klassi õpilaste seas viitab, et enamusel neist on juba selles eas olemas erakondlik eelistus. Kuid seda ei kujunda mitte niivõrd kool kui ikka kodu. Niisiis, kooli mõju lapse eelistustele ja väärtustele võistleb kodu, sõprade ja kasvavalt ka massimeediaga.
Muidugi, kui on arvestatav hulk vanemaid, kes soovib õpetada oma last üht- või teistlaadi väärtuste vaimus, siis neid protsesse saab mõjutada kas koolivaliku kaudu või koolide hoolekogude töös osaledes. Sellisel moel ehk kogukonna ja pedagoogide vahelises koostöös on võimalik vast leida parim lahendus, mis kindlustab vanemale südamerahu ning lapsele hariduse, mis on abiks ka edasises elus.
Tõsi, vähemalt tänase seisuga on valdava osa kooliminevate laste vanemate põhimure seotud mitte sellega, millise pildi perekonnast maalib aabits, vaid kui hästi sooritab laps lõpueksamid 9 või 12 aasta pärast ning ega kool kahjusta tema võsukese võimalusi astuda maailma tippülikooli või saada edukaks advokaadiks.
Kokkuvõttes – see ei ole ilmselt enam kellelegi uudis, et kooseluseaduse debatis on aktiviste ning kindlasti ka haridusvisionääre mõlemas leeris. Ühiskonda edasiviiv haridusvisioon lähtub aga lapsest ja teadmispõhisusest, mitte üksnes tema vanema ilmavaatest. Seetõttu tasuks suhtuda ettevaatlikult ka laste kasutamisse poliitilise kapitali kogumiseks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Mari-Liis Jakobson: ühiskonda edendav haridus lähtub lapsest, mitte üksnes tema vanema ilmavaatest | https://www.err.ee/553449/mari-liis-jakobson-uhiskonda-edendav-haridus-lahtub-lapsest-mitte-uksnes-tema-vanema-ilmavaatest | See kommentaar on pühendatud ühele vähemusele Eesti ühiskonnas. Vähemusele, kes poliitilisel maastikul eriti iseenda eest ei kõnele ning on seetõttu ka üsna haavatav. Tegemist on küllalt arvuka vähemusega, kellest kõneleb päris kopsakas ports valimislubadusi konkreetse erakonna maailmavaatest sõltumata, ning nende olulisust ei väsi poliitikud rõhutamast. Samas kasutatakse seda rühma poliitikas ka üpris sageli ära, neid tuuakse ettekäändeks hoopis mingite teiste huvide kaitsmisel. |
Cahill soovis klubist lahkuda, kuna on viimasel ajal saanud vähe mänguaega. "Cahill on meie jaoks väärtuslik mängija ja ta peab oma aja ära ootama," lausus Hiddink. "Ma saan tema pettumusest väga hästi aru ja me oleme temaga sel teemal juba rääkinud."
30-aastane Cahill kardab, et jääb vähese mängupraktika tõttu välja Inglismaa EM-i koondisest. Tänavu on ta Chelsea eest koduliigas pidanud vaid 12 kohtumist 23-st. | Chelsea ei tulnud Inglismaa koondislasele vastu | https://sport.err.ee/81379/chelsea-ei-tulnud-inglismaa-koondislasele-vastu | Valitseva Inglismaa jalgpallimeistri Londoni Chelsea peatreeneri Guus Hiddinki sõnul ei kavatse nad meeskonna kaitsjat Gary Cahilli mõnele teisele klubile loovutada. |
Raamat "Kuidas minust sai HAPKOMAH" on täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunud lugudest. Nihilisti lugejate nõudmisel välja antava raamatu autor soovib aga jääda tundmatuks.
Muhu juurtega kirjanik Made Luiga alias Mudlum on raamatu sisu kommenteerinud järgmiselt: "Kokku on langenud kolm asja - kirjanduslik võimekus, fenatnüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on."
Kriitiku Helen Hindpere hinnangul tuleb HAPKOMAHi lugedes meelde populaarse telesaate kohandatud versioon - "Võimalik vaid Eestimaal!". Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb - see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia.
Kodanikuaktivist ja kultuuriuuringute doktorant Tarmo Jüristo on HAPKOMAHi kirjeldanud: "Kui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane. Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas – aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. See on see, kui palju maksab doos küüru selle Tallinna tänaval, kus enamus meist elab ja liigub. HAPKOMAH müüb sulle sinna maailma pileti 15 euroga: see on see, kui palju maksab raamat, mida sa käes hoiad. Mida sa selle ülejäänud 5 euro eest ostad, võid sa nüüd küsida. Selle eest ostad sa oma elu, sest 10-eurose piletiga sa selles maailmast siia tagasi ei tule. Ei ole üldse halb diil, ütleks mina."
"Kuidas minust sai HAPKOMAH" esitlusel oli kohal ka räppar Beebilõust, kes esitas seti lugudest pealkirjaga "Uulitsageenid". | Fentanüülisõltlase raamatu "Kuidas minust sai HAPKOMAH" esitlusel lahati Eesti narkopoliitikat | https://kultuur.err.ee/310307/fentanuulisoltlase-raamatu-kuidas-minust-sai-hapkomah-esitlusel-lahati-eesti-narkopoliitikat | Täna esitleti Tallinnas Solarise keskuse Apollos raamatut "Kuidas minust sai HAPKOMAH". Ahto Lobjakas ja Kaur Kender arutlesid esitlusel fentanüüli ja narkopoliitika teemadel. |
Mullu Hispaania meistriks, karikavõitjaks ning Meistrite liiga võitjaks kroonitud Barcelona pole tänavu viimases 25 kohtumises kaotusekibedust tunda saanud. Endise Inglismaa koondise ja Manchester Unitedi kaitsja Gary Neville'i käe all pole Valencia koduliigas seitsmest mängust aga veel ühtegi võitnud.
Sevilla lülitas eelmises ringis konkurentsist välja esiliiga keskmiku Mirandesi ning Celta sai jagu Madridi Atleticost. | Gary Neville'il tuleb Hispaania karikal vastu seista Barcelonale | https://sport.err.ee/81377/gary-neville-il-tuleb-hispaania-karikal-vastu-seista-barcelonale | Hispaania jalgpallikarikavõistluste kaheosalistes poolfinaalides kohtuvad Barcelona - Valencia ja Sevilla - Celta de Vigo. |
Kui kolmandas kvartalis kasvas USA majandus aastatagusega võrreldes 2%, siis neljanda kvartali kasv oli vaid 0,7%, vahendas BBC.
Neljandas kvartalis aeglustus sisetarbimise kui ekspordi kasv. Viimase üheks põhjuseks on ilmselt see, et tugevnenud dollar muutis USA eksportijate kaubad teistes riikides kallimaks.
Energiasektori investeeringud kukkusid aga neljandas kvartalis 35%, mis on suurim langus alates 1986. aastast.
Kogu eelmise aasta kokkuvõttes oli USA majanduskasv 2,4% ning prognooside kohaselt peaks selle aasta kasv tulema umbes samasugune.
USA keskpank viitas, et kuigi majanduskasv möödunud aasta lõpus aeglustus, olid tööhõive numbrid head. Eelmise aasta lõpus hindas keskpank riigi majanduse tervise sedavõrd heaks, et tõstis esimest korda alates 2006. aastast intressimäärasid.
Markiti peaökonomisti Chris Williamsoni sõnul võib aasta lõpu nõrk majanduskasv edasi lükata järgmise intressitõusu. | USA majanduskasv aeglustus järsult | https://www.err.ee/553446/usa-majanduskasv-aeglustus-jarsult | USA majanduskasv aeglustus eelmise aasta viimases kvartalis märkimisväärselt. |
Alligaatori teeületamine jäädvustati ka videole, kus on näha, kuidas hirmuäratav elukas aeglasel tempol üle tee kõnnib, autod tema taga ootamas.
Floridas on jalakäijatel alati eesõigus. | Alligaator peatas Floridas liikluse | https://menu.err.ee/289071/alligaator-peatas-floridas-liikluse | Floridas toimus kolmapäeval ootamatu liiklusseisak, kui alligaator ootamatus kohas teed otsustas ületada. |
Valitsev Saksamaa meister oli 26-aastasest vasakukäelisest huvitatud, sest meeskonna tagamängija, Saksamaa koondise kapten Steffen Weinhold sai käimasolevatel Euroopa meistrivõistlustel vigastada. "Jaanimaa vastab meie nõudmistele ning on Bundesliga kogemustega mängija, kes saab meid kohe aidata," ütles Kieli peatreener Alfred Gislason.
Kiel on tulnud Saksamaa meistriks rekordiliselt 20 korda. Saksamaa karikas on võidetud üheksal ja Meistrite liiga kolmel korral. Tänavu hoitakse Bundesligas 20 vooru järel Rhein-Neckar Löweni järel teist kohta. Meeskondi lahutab 14 vooru enne hooaja lõppu vaid kaks punkti.
Jaanimaa on lisaks Kielile ja Hamburgile kandnud Saksamaa Bundesligas ka ThSV Eisenachi särki. | Dener Jaanimaa siirdus maailma tippklubisse THW Kieli | https://sport.err.ee/81376/dener-jaanimaa-siirdus-maailma-tippklubisse-thw-kieli | Majandusraskustesse sattunud Saksamaa käsipallilubist HSV Hamburg lahkunud Dener Jaanimaa siirdus THW Kieli, kellega sõlmis hooaja lõpuni kestva lepingu. |
Möödunud pühapäeval turniiritabeli liidriks tõusnud TTÜ/Tradehouse võõrustab laupäeval veerandfinaalkoha eest võitlevat Tallinna Ülikooli, kes hoiab seitsmendat kohta. Teine Eesti naiskondade omavaheline vastasseis saab teoks Tartus, kus kohalik Tartu Ülikool/Eeden kohtub Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Mõlemad nimetatud võistkonnad omavad endiselt teoreetilist võimalust jõuda veerandfinaali, kuid emma-kumma kaotus tõmbaks nende edasistele püüdlustele sisuliselt joone peale. Teisel tabelireal paiknev tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi võtab koduväljakul vastu lähima jälitaja Zeltaleja, teatas Volley.ee.
Eelmises voorus turniiritabeli tippu tõusnud TTÜ/Tradehouse on saavutanud 39 punkti. Ühe punkti vähem kogunud Kohila Võrkpalliklubi hoiab teist kohta. Tallinna Ülikool on 20 punktiga seitsmes, Famila/Võru Võrkpalliklubi 13 punktiga üheksas ja Tartu Ülikool/Eeden 9 silmaga kaheteistkümnes. | Nii Tartu kui Võru naiskond peavad ellujäämiseks võitma | https://sport.err.ee/81367/nii-tartu-kui-voru-naiskond-peavad-ellujaamiseks-voitma | Laupäeval on naiste Balti liigas kavas kaks Eesti võistkondade omavahelist vastasseisu, lisaks läheb Kohila Võrkpalliklubi vastamisi lähima jälitajaga. Pärast laupäeva on põhiturniiril mängimata veel kuus vooru. |
Küsisime Justamendi põlisliikmelt Jaan Elgulalt, mida auväärse preemia saamine kaasa toob. Kõigepealt tsiteeris Elgula oma facebooki kommentaari auhinnaks saadud kunstiteose kohta – "Öösel oli raske magada, ebamugav, torkiv asi kaisus" (auhinnaks oleva kunstiteose ühest otsast turritavad tõesti välja üsna teravad metallijupid). Aga jätkuküsimuse peale, mis saab edasi tuli vastus "Lõpetame alles siis kui "kast kinni keeratakse" – selline see pillimehe elu on, täna õhtul sõidame Tartusse".
Muusikaauhindade ürituseks värskelt salvestatud popurriid Justamendi tuntumatest lugudest saavad huvilised aga kuulata ka edaspidi, näiteks Vikerraadiost, kus seda on lubanud mängida Sten Teppan oma saates. Kunagi jõuab see kindlasti ka mõnele heliplaadile. | Mis toimub? Ansambel Justament sai elutööpreemia – kuhu edasi? | https://kultuur.err.ee/310348/mis-toimub-ansambel-justament-sai-elutoopreemia-kuhu-edasi | Eesti Muusikaauhinnad 2016 piduõhtul anti ansamblile Justament preemia "Panus Eesti muusikasse". Äsja 35. tegevusaastat tähistanud ansambel aga põrutab muudkui edasi. |
Kommentaarium muudeti ID-kaardi põhiseks juba jaanuari keskpaigas, kuid nüüd on mobiil-ID või ID-kaardi abil registreerimine ühekordne ja hiljem saab sisse logida parooli abil.
Kasutaja jääb kommentaariumis soovi korral anonüümseks. Kommentaariumis võib kasutaja valida igakordselt pseudonüümi. Tema isikuandmeid kommentaariumis ei avaldata.
"Kaks aastat tagasi võtsime eesmärgiks anonüümsete kommentaaride sulgemise, aga me ei kiirustanud sellega. Meie keskkonnas avaldatud kommentaarid on siiani olnud enamjaolt korrektsed, kuid meie samm on kantud soovist kommentaaride keskkonda veelgi korrektsemaks muuta ja lõpetada igasugune anonüümsus toimetusvastutust kandvas ajakirjanduses. Kkommentaarid on paratamatult osa ajakirjandusest, millele laienevad kõik need nõuded, mis kehtivad ka ülejäänud ajakirjanduse suhtes," tõdes ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Allikmaa sõnul on ERR-i algatus tingitud ka eesmärgiks kutsuda ka teisi Eestis tegutsevaid meediamajasid üles järgima sama suunda.
"Postimees võiks lõpuni minna"
"Rõõmustav on see, et Postimees on meiega sama kursi ja oma plaanide tutvustamisel meist isegi pisut ette jõudnud. Siiski tahan ma siinkohal kutsuda Postimeest minema lõpuni ja loobuda täielikult kõigist neist võimalustest, mis võimaldavad jätkuvalt Postimehe keskkonnas jääda anonüümseks ka pärast 1. veebruari. Kui selline radikaalne samm ette võtta, tuleks käia see rada lõpuni ja luua selline süsteem, kus iga kommentaator peab arvestama sellega, et tema isik on seadusega ette nähtud juhtudel tuvastatav," märkis Allikmaa.
"ERR-is oleme sellise süsteemi loonud. See on kasutajale väga mugav ja mis peamine – autorile, kui ta on korra oma isikukaardiga või mobiilse ID-ga sisse loginud, on jäätud võimalus kasutada pseudonüümi. See on autori igipõline õigus ja seda ei soovi me muuta," lisas ta.
Registreerimisel kasutatav isikukood ja nimi ei kuulu täna Eestis delikaatsete isikuandmete hulka, kuid toimetuse töötajatel puudub sellegipoolest ligipääs isikuandmetele. Rahvusringhääling töötleb isikuandmeid seadusega ettenähtud korras.
Toimetusele jääb endiselt õigus sulgeda solvavaid, viha õhutavaid või reklaami sisaldavaid kommentaare, kõrvaldada kommenteerijaid kommentaariumist ning vajadusel ka kommentaarium sulgeda. | Isikutuvastamine ERR.ee kommentaariumis on nüüd ühekordne, end tuvastada saab ka mobiil-ID-ga | https://www.err.ee/553421/isikutuvastamine-err-ee-kommentaariumis-on-nuud-uhekordne-end-tuvastada-saab-ka-mobiil-id-ga | Tänasest alates saab rahvusringhäälingu uudisteportaalis err.ee ja venekeelses keskkonnas rus.err.ee kommenteerida registreeritud kasutajana ning tuvastada end lisaks ID-kaardile ka mobiil-ID-ga. ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa kutsub üles ka teisi Eesti meediamajasid algatusega liikuma, seda teed liikuvat Postimeest aga loobuma siiski täisanonüümsust võimaldavatest kasutajakontodest. |
Saku Suurhalli ette kerkival ajutisel rajal võib Norrast näha osalemas selliseid sõitjaid nagu Ole-Herman Sjøgren (Euroopa meister 2015), Fredrik Kirkhus (Euroopa meistrivõistluste pronks 2015), Robert Lunden, Tore Gustavson, Espen Kjellmann, Mattias Hagadokken, Martin Moland ja Marius Nord.
Varem teatas Tallinna etapil osalemisest viieliikmeline Venemaa koondis.
Eestlane Kaur Tiisler sai möödunud aastal EM-il mäletatavasti hõbemedali ning sel hooajal on tal plaan minna tiitlit püüdma.
Mootorkelgu EM-etapp toimub mootorrattamessi Tallinn Motor Show raames.
Saku Suurhallis 27.-28. veebruaril toimuvale Tallinn Motor Show’le toovad kõik suuremad mootorrataste, mopeedide ja ATV-de tootjad ning lisavarustuse müüjad ühe katuse all välja oma uusima mudelivaliku.
Tallinn Motor Show teemadeks on uusimate mudelite esitlused; motovarustus, -rõivastus, sõidukite tuuning-osad, lisavarustus nagu kaamerad, GPS-id jne; motospordialade, -võistlussarjade,- sündmuste, -klubide ja sõitjate esitlused; mootorrattasõidu ohutus ja -koolitusvõimalused; ümberehitatud, restaureeritud, iseehitatud jm põnevad projektisõidukid.
Üritusel on avatud elektritsiklite proovisõiduala, lisaks saavad väiksemad huvilised elektrilisi traielitsikleid ja kondijõul töötavaid rattaid proovida ning seda kogenud instruktorite juhendamisel.
Hindamaks Eestis loodud või ümber ehitatud tsikliehitajate ponnistusi, toimub messi raames ka projektitsiklite konkurss, mille publiku lemmik saab auhinnaks 1000 eurot. Lisaks toimub messil ka üks põnev võistlus motosportlaste ja publiku vahel. Viimase tegevuse kohta avaldatakse detailsem informatsioon juba lähiajal.
Tallinn Motor Show korraldab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ja tulevikku suunatud ürituse eesmärgiks on mootorrattaharrastuse propageerimine. | Mootorkelgu EM-etapil Tallinnas osaleb valitsev Euroopa meister | https://sport.err.ee/81366/mootorkelgu-em-etapil-tallinnas-osaleb-valitsev-euroopa-meister | 27. veebruaril toimub Tallinnas mootorkelgu Euroopa meistrivõistluste esimene etapp, millel osalemisest teatas rohkearvuline Norra koondis, teiste seas valitsev Euroopa meister. |
"Nende kahe, 10- ja 16-aastase lapse, puhul saame öelda, et nende jaoks lõppes kõik õnnelikult. Nad ei olnud üksi ning neile jõuti kiirabi kutsuda," rääkis lastehaigla vastuvõtuosakonna arst Ülle Uustalu.
"Alguses lastel vingugaasimürgitust kahtlustada ei osatudki - haiglasse toodi nad teadvuse kaotuse, peavalu ja halva enesetunde tõttu," meenutas ta.
Uustalu paneb lapsevanematele südamele, et kui kodus on gaasipliidid või -boilerid, tuleb need üle kontrollida.
Ta lisas, et eriti talvekuudel jõuab lastehaiglasse ikka vingugaasimürgitusega lapsi, kuid juba aastaid ei mäletata juhtumeid, kus mürgitus oleks põhjustatud gaasiseadmest.
Lastearst rõhutas, et tegemist on potentsiaalselt väga suure ohuga - esiteks on CO salakaval vaenlane, mida ei ole võimalik tunda ega näha ja mis tapab kiiresti; teiseks aga ei osata ohtu oodata (rikkis) boilerist.
"Kujutage nüüd ette olukorda, et inimene on üksi kodus ja läheb vannituppa, kus on tuvastamata gaasiboileri leke, sulgeb enda järel ukse. Ta võib vannis teadvuse kaotada ja uppuda. Kui ei ole kedagi, kes ootamatult koju tuleb ja sekkub, on tagajärjed pöördumatud."
Eesti Gaasi kommenteeris, et tavaliselt ei ole vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide (suitsugaasi) välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine.
See tähendab suitsulõõri ummistumist või puudulikku vannitoa ventilatsiooni. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.
Meil kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis ikkagi mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht puudub.
Küll on aga väga ohtlik töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib tõesti põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa.
"Seega kõige olulisem reegel - kontrollida, et oleks olemas tõmme ja korralik ventilatsioon," toonitas Eesti Gaas.
Kuidas vingugaasimürgitust ära tunda ja ennetada?
Tuleohutusalaste teabematerjalide järgi sõltub mürgituse tõsidus sissehingatava vingugaasi kogusest.
Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.
Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.
Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.
Kui väiksema vingugaasimürgituse kahtluse korral piisab kiirest ruumist lahkumisest ja värske õhu kätte minemisest, siis tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab kiiresti 100%-list hapnikku.
Lastearsti soovitus on pöörduda arsti juurde kohe, kui lapsel vannis või duši all käies tekib iiveldus, peavalu või halb enesetunne, et ära hoida suuremaid kahjustusi.
Eesti Gaasi soovitus on paigaldada koju CO andur (mitte ajada segi suitsuanduriga) ning lasta gaasiseadme korrasolekut asjatundjal perioodiliselt üle vaadata.
Ühendus- ja korstnalõõre peab korstnapühkija kontrollima igal aastal. Töötava tõmbeanduri korral (seadme ülevaatuse käigus on seda kontrollitud) ja vajaliku õhu juurdepääsu tagamisel ruumi peaksid kõik riskid olema maandatud.
Gaasiseadmete kontrolli ja ohutuse alast nõu saab Inspectalt ja tehnilise järelevalve ametilt, kes Eestis nende küsimustega tegelevad. | Gaasiboilerist alguse saanud vingumürgitus on saatnud kaks last üliraskes seisundis haiglasse | https://www.err.ee/553436/gaasiboilerist-alguse-saanud-vingumurgitus-on-saatnud-kaks-last-uliraskes-seisundis-haiglasse | Tallinna lastehaiglasse on sel talvel sattunud kaks last üliraske vingumürgitusega, mis sai alguse vannitoa gaasiboilerist. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.