text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Marlux-Napoleon Gamesi mänedžer Jurgen Mettepenningen ütles, et van der Haari klubivahetusest ei saa kindlas kõneviisis rääkida, kuid kinnitas, et on ratturiga läbirääkimisi pidanud, kirjutab spordipartner.ee.
Belgias registreeritud Marlux-Napoleon Games on alustanud uue mänedžeri otsinguid, sest praegu sel kohal olev Mario De Clercq vahetab töökohta. Tema asendajaks võib tulla van der Haari endine mentor Richard Groenendaal. | Cyclo-crossi Euroopa meister on klubi vahetamas | https://sport.err.ee/81355/cyclo-crossi-euroopa-meister-on-klubi-vahetamas | Belgia meedia kirjutab, et valitsev cyclo-crossi Euroopa meister Lars van der Haar lahkub käesoleva hooaja lõppedes Giant-Alpecini ridadest. 24-aastane hollandlane on väidetavalt jõudnud kokkuleppele Marlux-Napoleon Gamesi tiimiga. |
Politsei teatel on ta nüüdseks leitud ja temaga on kõik hästi. | Politsei leidis 15-aastase tüdruku üles | https://www.err.ee/553438/politsei-leidis-15-aastase-tudruku-ules | 26. jaanuaril kell 17 lahkus Sillamäelt kodust 15-aastane tüdruk, keda asus otsima politsei. |
Kolm esimest setti Murray vastu head mängu näidanud Raonic kasutas neljanda seti alguses meditsiinilist vaheaega, sest oli hädas jalatraumaga. Sellest hetkest alates kallutas Murray lõpuks kolm minutit üle nelja tunni kestnud kohtumise ka kindlalt enda kasuks.
Viiendat korda Austraalia lahtistel finaali pääsenud Murray kohtub tiitlimängus oma tulise rivaali ning maailma esireketi kohta hoidva serblase Novak Djokoviciga.
Kusjuures viimasest kuuest aastast neljal on Melbourne'is finaalis kohtunud just Djokovic ja Murray. Senised kolm kohtumist on langenud serblase saagiks. | Raonici alistamiseks nelja tundi vajanud Murray kohtub finaalis taas Djokoviciga | https://sport.err.ee/81371/raonici-alistamiseks-nelja-tundi-vajanud-murray-kohtub-finaalis-taas-djokoviciga | Melbourne'is toimuval Austraalia lahtiste tenniseturniiril jõudis meeste üksikmängus teisena finaali teisena asetatud britt Andy Murray, kes sai 4:6, 7:5, 6:7, 6:4, 6:2 jagu 13. paigutatud kanadalasest Miloš Raonicist. |
Võistluse võitis ühe möödalasu teinud venelane Igor Malinovski, kes edestas puhtalt lasknud norralast Endre Strömsheimi 26,3 ning kaks möödalasku teinud kaasmaalast Vjatšeslav Malejevit 27,4 sekundiga.
Moor eksis kahel lasul ning kaotas võitjale lõpuks 3.13,5.
Robert Heldna sai 45. koha (+3.37,7), Mart Vsivtsev oli 49. (+3.46,8) ning Mihkel Unt sai 97 lõpetaja seas 77. koha (+6.00,4). | MM-il Rumeenias sai parim Eesti noormees sprindidistantsil 34. koha | https://sport.err.ee/81372/mm-il-rumeenias-sai-parim-eesti-noormees-sprindidistantsil-34-koha | Rumeenias peetaval laskesuusatamise noorte ja juunioride MM-il sõideti reedel noormeeste 7,5 km sprint, kus parima eestlasena teenis Hannes Moor 34. koha. |
Seitse aastat kirjutasid seda biograafiat kaks meest, kelle kokkupuude Jim Morrisoniga aitas kaasa selle kaasaegse tragöödia jutustamisele. Jerry Hopkinsi kuulus Presley biograafia "Elvis" sündis tänu Morrisoni toetusele, Danny Sugerman oli aga Doorsi usaldusmees ja abiline.
Raamatu on inglise keelest tõlkinud Virgo Siil, kujundanud Villu Koskaru.
"Siin on Jim Morrison kogu oma mitmekülgsuses – laulja, filosoof, luuletaja, mässaja –, hiilgav, karismaatiline ja kinnismõtteline otsijavaim, kes trotsis võime selle kõikides vormides, avastaja, kes kompas tegelikkuse piire, et näha, mis juhtub," ütleb raamatu saatesõna. | Tänapäevalt ilmub Jim Morrisoni elulugu | https://kultuur.err.ee/310349/tanapaevalt-ilmub-jim-morrisoni-elulugu | Jerry Hopkins ja Danny Sugerman kirjutasid The Doorsi solisti lühikest, aga mahukat elu kajastavat teist seitse aastat ja valmis sai raamat pealkirjaga "Keegi ei pääse siit eluga". |
34-aastane Vidic lahkus poolte kokkuleppel jaanuari keskel Milano Interist ning otsustas, et rohkem tema jalgpalluritee teda kuhugi ei vii, kirjutab soccernet.ee.
"Minu jaoks on tulnud aeg putsad varna riputada," sõnas Vidic Unitedi kodulehele. "Vigastused, mille osaks olen viimastel aastatel saanud, on teinud oma töö.
Tahaksin tänada kõiki mängijaid, kellega kunagi mänginud olen, kõiki treenereid ja personali, kellega olen töötanud. Suure "aitäh teile" tahaksin öelda kõikidele fännidele, kes mind aastate jooksul toetanud on."
Karjääri jooksul Belgradi Crvena Zvezda, Moskva Spartaki, Manchester Unitedi, Milano Interi ning Serbia koondise eest pallinud Vidici nimele jääb viis Premier League'i tiitlit, üks Meistrite liiga tiitel, üks klubide maailmameistritiitel ning üks Serbia ja Montenegro meistritiitel. Individuaalselt valiti Vidic kahel korral Premier League'i hooaja mängijaks. | Endine Manchester Unitedi serblasest keskkaitsja lõpetab karjääri | https://sport.err.ee/81374/endine-manchester-unitedi-serblasest-keskkaitsja-lopetab-karjaari | Manchester Unitedi jalgpalliklubis legendi staatusesse tõusnud keskkaitsja Nemanja Vidic teatas, et on otsustanud karjääri lõpetada. |
"Inimõiguste eest võitlejaid peetakse paljudes riikides poliitiliseks ohuks ning nende, ajakirjanike ja juristide vabadus ja elu on aina enam ohustatud," ütles Reps.
Repsi sõnul kohtus ta nädala jooksul Strasbourgis kümnete inimõiguste organisatsioonide esindajatega, kes veel kord kinnitasid raportis väljatoodud murelikke trende.
Erilist tähelepanu on raportis pööratud konfliktipiirkondadele Ida-Ukrainas, Transnistrias, Põhja-Kaukaasias ja teatud piirkondades Türgis. "Aserbaidžaanis on kümned inimõiguslased vangis, Venemaal ja Ukrainas teadmata kadunud," loetles Reps. Paljudes teistes riikides on inimõiguslased tema sõnul silmitsi erinevate repressioonidega.
"Euroopa Nõukogu resolutsiooni ja Strasbourgi Kohus on paljudele inimestele ainukeseks lootuskiireks ning süstemaatiline juristide tagakiusamine, kes julgevad võtta Strasbourgi Kohtu asju endale menetlemiseks, on ohuks kogu süsteemile," tõi Reps esile.
Strasbourgis lõppeval nädalal toimunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) talvine istungjärk keskendus Euroopas enim põletavatele küsimustele, mille hulka kuulusid geopoliitiline vaidlus Venemaa ja Ameerika mõjusfäärist läbi Mägi-Karabahhi konflikti, rändekriis ja võimalik seos naiste ja laste vägivallaga ning halvenev inimõiguste olukord mitmetes Euroopa Nõukogu liikmesriikides. | Mailis Reps: konfliktipiirkondade inimõiguslased riskivad eluga | https://www.err.ee/553442/mailis-reps-konfliktipiirkondade-inimoiguslased-riskivad-eluga | Euroopa ALDE fraktsiooni peasekretäriks valitud ENPA Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps tõi oma raportis inimõiguste kaitsjate olukorrast välja, et Venemaal, Aserbaidžaanis ja Türgis on olukord viimase kahe aasta jooksul oluliselt halvenenud, kuid murettekitavaid näiteid võib tuua veel paljudest riikidest. |
"Opositsiooni jaoks on eriti suur probleem Venemaa pidev opositsiooni alade pommitamine," vahendas Reuters Erdogani sõnu.
"Nende osalemine ilma relvarahu olemasoluta, oleks võitlejate reetmine," lisas ta.
Venemaa välisministeerium teatas täna, et nende hinnangul oleks islamirühmituste Jaish al-Islamija Ahrar al-Shami osalemine Genfi kõnelustel vastuvõetamatu. | Erdogan: relvarahuta on Süüria mõõdukal opositsioonil keeruline rahukõnelustel osaleda | https://www.err.ee/553443/erdogan-relvarahuta-on-suuria-moodukal-opositsioonil-keeruline-rahukonelustel-osaleda | Türgi president Tayyip Erdogan ütles, et Süüria mõõdukal opositsioonil oleks keeruline osaleda Genfi rahukõnelustel, kui relvarahu ei kehtestata. |
Iseõppinud kunstnik Kaido Rätsep, kelle loomingut Kondases näidatakse, esindab meie kultuuris ühte või isegi enamat subkultuuri. Autsaider-kunsti uurimuses elulugude-vastaste kiuste tundub, et Kaido töid on ilma tema elulugu jälgimata pea võimatu vaadata ja mõista. Usku pöördunud (eks)punkar Kaido, tuntud ka nime all Kaits 12, alustas kunsti tegemist juba Pärnu Mai lasteaias, kus korraldas rühmakaaslastele Moskva Kremli teemalise isiknäituse.
Nooruki ja punkarina nägi tema täismaalitud laega tuba välja nagu ateljee, hiljem lisandus tuppa prügimäelt kokku kantud sodi ja muidu tervist kahjustavat kraami. Ta on öelnud, et toonaste punkaritena oldi metsikud. Lauldes Pärnu punkbändis Shitheads kustus tal sageli pilt laval juba poole esinemise pealt. Tema narkosõltuvus ja läbikäimine vene kantidega viis teda hiljem bändikaaslastega konflikti. Pärast ema surma algas Kaido skvotterielu, kus ühel hetkel hakkasid isegi vanad semud-tuttavad temast ringiga mööda käima. Parmuna kippus ka tema kunstianne tuhmuma.
Talent elustus, kui ta mõned aastad tagasi joomarlusest meelt parandas ja pühapäeviti pärast kirikut vennatütrel Marlenel külas käis. Viimane soovis pilti loomade perekonnast ja nii valmiski töö, kus jäneseemal on tainarull käes, jäneseisal silm sinine ja jänkulaps nutab. Marlene aga ei tahtnud kurba peret, vaid sellist, kus valitseks armastus. Järgmisel korral sai onu Kaido Marlenelt juba mustandid ning sellest sai alguse Kaido piltide sari "Elu-ja-ülirohkesti", kus peategelaseks kujunes Piiblist inspireeritud Lõvikuningas. See Lõvikuningas on üdini positiivne ning ta ei ole kiskja – seega Superlõvi, kes ei tee väiksematele liiga ega söö neid ära. Samas on ta ka eetiline, ülimalt kaastundlik, üllas võitjanatuur. Läbi ja lõhki optimistlik, sümboolne Kristuse võrdkuju. Kõikvõimas Jumal on koos temaga.
Kaido Rätsepa koomiksilaadseid kristlikke punkpilte saab Kondase keskuses vaadata 26. märtsini.
Kaido varem: | Shitheadsi ekssolist Kaido 12 pakub Kondases punki | https://kultuur.err.ee/310339/shitheadsi-ekssolist-kaido-12-pakub-kondases-punki | Viljandis Kondase keskuses avaneb sel laupäeval Kaido Rätsepa postkaartidest, maalidest ja kristliku Hea Sõnumi Vennaskonna kroonikatest koosnev näitus "Elu ja ülirohkesti". Näituse avamisel esineb punkorkester. |
Turu-uuringute ASi uuringu kohaselt usaldas 2015. aasta lõpu seisuga Eesti rahvusringhäälingut 71 protsenti 15- kuni 74-aastastest Eesti elanikest.
Viimaste aastate lõikes on eestlaste hulgas usaldusväärsuse näitaja püsinud stabiilselt üle 80 protsendi, kuid ajavahemikus 2011 kuni 2015 on usaldus eestlaste seas langenud 5 protsendi ja mitte-eestlaste seas 9 protsendi võrra.
Eelmise aasta lõpu seisuga usaldab ERR-i 83 protsenti eestlastest. Mitte-eestlaste seas oli ERR-i usaldusväärsus varasematel aastatel üle 50 protsendi, 2015. aastal oli see 46 protsenti.
Seejuures ei oska kolmandik mitte-eestlastest ERR-i usaldusväärsust hinnata.
ETV+ tulekut mõjutas idanaabri propaganda
ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa tunnistab, et venekeelse auditooriumi usalduse mõningase languse põhjusteni jõudmiseks on ilmselt vaja teha täiendavaid uuringuid.
"Kuid julgen etteruttavalt pakkuda, et siinseid venelasi hirmutas ETV+ tulek, sest neis jõuti kujundada arvamus ERR-ist kui suurest propagandamasinast," märgib Allikmaa.
Seetõttu peab Allikmaa hinnangul uus venekeelne teleprogramm auditooriumi hoiakuid ümber kujundama. "Nüüd, kus on selgunud, et tegelikkus erineb täielikult kardetust ehk sellest, mida üritasid kirjeldada moskvameelsed kanalid, peab lootma, et venekeelse publiku usaldus ERRi vastu pöördub tõusule," avaldab Allikmaa lootus.
Konfliktsed teemad pole usaldust märgatavalt kahandanud
Eestikeelse auditooriumi usaldust kommenteerides ütles Margus Allikmaa, et eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud teravad vaidlused pole tema hinnangul ERR-i usaldusväärsusele suurt mõju avaldanud.
"Eestlaste püsivalt kõrge usaldus ERRi suhtes on eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud teravate vaidluste taustal mõneti isegi üllatav," märkis Allikmaa. Tema arvates näitab see, et ERR-i ajakirjanikud on teinud väga head tööd ja vahendanud nii pagulaspoliitika kui kooseluseaduse erinevaid tahke tasakaalustatult, vaidluse osapooli võrselt kaasates.
"Ka teisi teemasid on erinevates saadetes kajastatud veenva erapooletusega," lisas ERR-i juhatuse esimees. | Graafik: ERR-i usaldab 83 protsenti eestlastest ja 46 protsenti mitte-eestlastest | https://www.err.ee/553444/graafik-err-i-usaldab-83-protsenti-eestlastest-ja-46-protsenti-mitte-eestlastest | Kuigi viimasest Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et usaldus ERR-i suhtes püsib kõrgel, on viimaste aastate võrdluses siiski märgata väikest langustrendi. |
Küsimus Putini kandideerimise kohta järgmistel valimistel tekkis seoses Valge Maja esindaja kommentaariga Putini korrumpeerituse kohta, mida Kremlis hinnati kui USA ettevalmistuste algust Venemaa valimiskampaaniaks.
Peskov kinnitas, et Putin ei ole oma kandideerimist otsustanud, sest valimised on veel kaugel. | Kreml: Putin ei ole 2018. aastal kandideerimist veel otsustanud | https://www.err.ee/553445/kreml-putin-ei-ole-2018-aastal-kandideerimist-veel-otsustanud | Vene president Vladimir Putin ei ole veel teinud otsust, kas ta kandideerib 2018. aasta presidendivalimistel, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov täna. |
Mina, Urmas Sõõrumaa, pöördun teie poole teatega enda soovist ja valmisolekust kandideerida Eesti Olümpiakomitee presidendi ametikohale.
Endast:
Suhe spordiga
Olen kogu teadliku elu tegelenud spordiga ja pidanud heast kehalisest vormist (pidavat olema hingekodu).
Olen tegelenud kulturismiga, poksiga, karatega, automitmevõistlusega, teenistusliku viievõistlusega (100m jooks, 100m ujumine, laskmine, autovigursõit ja 3000m jooks) ja peotantsuga.
Olen kõikidel nendel aladel võitnud ka Eesti tasemel erinevaid auhinnalisi kohti.
Suhe spordiorganisatsioonidega
2000 - 2010.a Eesti Võrkpalli Liidu asepresident
2007 – 2013.a Eesti Tennise Liidu president
al 2001 – Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liige
Investeeringud spordi arengusse
Olen Audentese Spordikooli loomise initsiiator ja üks omanikest. Tere Tennisekeskuse põhiomanik. Nende rajatiste ja koosluse üle võib Eesti uhkust tunda terves maailmas. Olen olnud mitmete Eesti sportlaste ja spordiklubide sponsor. Kokku olen investeerinud spordiarengusse 25 aasta vältel ligi 30 M EUR isiklikku raha.
Minu nägemus Eesti Olümpiakomitee kui organisatsiooni juhtimisest
Arvestades enda pikaajalist kogemust spordiorganisatsioonide ülesehitamisel ja juhtimisel ning minu kogemust suhtlemisel ühiskonna erinevate organisatsioonide ja liidritega, julgen ette võtta järgmist:
1. EOK organisatsioon
- Teen kõik selleks, et tõsta EOK autoriteeti ühiskonnas ja kaasata rohkem sporti armastavaid inimesi organisatsiooni juhtimisse;
- Lisaks 17-le EOK Täitevkomitee liikmele kaasan erinevatesse alakomiteedesse kolm-nelikümmend täiendavat spordielu juhti ja liidrit;
2. Eesti Spordi Nõukogu
- Võtan endale initsiatiivi, et Spordi Nõukogu hakkaks märksa jõulisemalt tegelema sportimise mõttekuse ja kasulikkuse poliitika kujundamisega ja sellealaste riiklike investeeringute nõustamisega (nt. mõõdetavad eesmärgid: eluea pikenemine, tervislik seisund, kuritegevuse vähenemine jne;
3. Treenerid ja õpetajad
- Luban rohkem tähelepanu pöörata treeneritele ja õpetajatele, kelledest sõltub tulevaste võitjate teekond ja pühendumus;
4. Kehaline kasvatus koolides
- Teen endast kõike, et haridussüsteem võimaldaks koolihariduse omandamisel treenida, saada sportlikuks, olla kehaliselt tugev ja terve (nt. paaris kehalise kasvatuse tunnid, mis viiakse läbi spetsialiseerunud spordirajatistel ja atesteeritud treenerite juhendamisel);
5. Sport sõjaväes
- Proovime üheskoos, et Eesti Sõjavägi hakkaks osalema noorte, tugevate spordivaimuga kodanike kasvatamisel;
6. Eesti Olümpiakomiteele oma Eesti Spordi Maja
- Ühiselt, koos era- ja avaliku sektoriga.
Lugupeetud Olümpia Komitee liikmed!
15. aprill 2016.a. kell 11:00 toimub Eesti Olümpiakomitee Presidendi, Asepresidentide ja Täitevkomitee liikmete valimine. Selleks peaksite Teie esitama 18.märtsiks 2016.a. omapoolse kandidaadi nii Presidendi, Asepresidendi kui ka Täitevkomitee liikmete valimiseks.
Viibin Eesti Vabariigist eemal 29. jaanuarist kuni 14. märtsini. Kui Te usaldate mind juhtima Presidendina Eesti Olümpiakomiteed ja teil on sellekohaseid täiendavaid küsimusi või ettepanekuid, palun, andke sellest mulle teada e-mailile [email protected]. Alates 14. märtsist olen valmis Teie kõigiga kohtuma, arutama ja selgitusi jagama!
Välise jõuga ei lööda ühtegi kivi katki, sisemise jõuga võib purustada kümmekond kivi!
Ma tuleks EOK-sse andma, mitte midagi võtma!
Kui mina osutun valituks ja ma pole teie soosik, olen ma igal juhul valmis tegema koostööd ka teie poolt esitatud kandidaatidega.
Lugupidamisega ja kõige paremat soovides,
Urmas Sõõrumaa | Urmas Sõõrumaa teatas soovist kandideerida EOK presidendiks | https://sport.err.ee/81365/urmas-soorumaa-teatas-soovist-kandideerida-eok-presidendiks | Reede hommikul teatas oma kandideerimisest Eesti Olümpiakomitee presidendiks ka ärimees ja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige Urmas Sõõrumaa. Avaldame siinkohal Sõõrumaa poolt spordiajakirjanike seltsi juhatusele saadetud kirja muutmata kujul. |
Eile sai politsei ühe kooli töötajalt info, et kesklinnas asuva kooli juures on nähtud meest, kes tülitab tänaval koolilapsi, ütles politsei pressiesindaja Marie Aava ERR-i uudisteportaalile.
Aava sõnul kogus politsei kooli töötajate ning õpilastega rääkides võimalike juhtumite kohta piisavalt infot ja pidas täna hommikul kinni 30ndates mehe, keda on alust kahtlustada selles, et ta katsus koolilapsi läbi riiete intiimpiirkondadest.
Tegemist on tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava Lõuna-Ameerika päritolu välismaalasega.
Oht avalikule korrale on elamisloa kehtetuks tunnistamise alus, seega hindab politsei- ja piirivalveamet menetluse käigus ka mehe elamisloa omamise jätkuvat põhjendatust.
Politsei palub kõigil, kel on infot sarnaste juhtumite kohta, võtta ühendust politsei lastekaitseteenistusega telefoninumbril 53 019 938.
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet rõhutas, et kuna lapsi, keda mees on ahistanud, võib olla veel, peaksid vanemad kindlasti oma lastega sel teemal rääkima.
„Ohvriks võivad olla langenud kooliealised lapsed, kes nimetatud piirkonnas igapäevaselt liiguvad. Lapsed tihtipeale ei julge sellistest vahejuhtumitest vanematele ise rääkida, sest tunnevad häbi või kardavad vanemate hukkamõistu. Seetõttu on ülioluline, et vanemad looksid võimalikult usaldusliku, avatud ja rahuliku õhustiku, et julgustada lapsi nendega juhtunust rääkima,“ ütles Raivet.
Käivitatud kriminaaluurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. | Politsei tabas koolilaste ahistamises kahtlustatava välismaalasest mehe | https://www.err.ee/553441/politsei-tabas-koolilaste-ahistamises-kahtlustatava-valismaalasest-mehe | Põhja prefektuuri politseinikud pidasid täna hommikul Tallinnas Juhkentali tänaval kinni Lõuna-Ameerika päritolu mehe, kes esialgse info kohaselt püüdis tänaval liikunud koolilapsi läbi riiete puudutada. |
Puškov ütles täna pressikonverentsil, et NATO propaganda pingutused venemaalaste suhtes on määratud läbi kukkuma ainuüksi sellepärast, et NATO viib ellu oma poliitilise ja sõjalise kohaloleku laiendamise poliitikat Venemaa julgeoleku arvel.
"Millist kihutustööd peab NATO tegema, et seda negatiivset kuvandit muuta? Mitte mingisugust! Ainus, mida NATO peasekretär saaks teha, on tõmmata selga soomusvest ja pähe kiiver ning siirduda NATO üksuste eesotsas Süüriasse Islamiriigiga sõdima, see ehk siluks NATO mainet Venemaa avaliku arvamuse silmis," rääkis Puškov. | Puškov peab asjatuks NATO püüet oma mainet Venemaal parandada | https://www.err.ee/553435/puskov-peab-asjatuks-nato-puuet-oma-mainet-venemaal-parandada | NATO katsed oma mainet Venemaa silmis parandada on asjatud, leiab Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov. |
Oleg Anissimovi kategoorias kuldmedali võitnud Fedir Khashalov andis positiivse dopinguproovi, mistõttu tõusis Oleg Anissimov koha võrra kõrgemale ning võitis esikoha. Lisaks tuli ta mullu ka maailmameistriks.
Peep Reinarti kategoorias (klassikaline kulturism -171 cm) andsid positiivse proovi kullale tulnud venelane Aleksei Isupov ning pronksmedalist, itaallane Antonio Primiceri. Peep Reinart tõusis viiendalt kohalt pronksmedalile.
Imre Vähi klassikalise kulturismi kategoorias -180cm põrusid dopingukontrollis 1. koha võitnud Adreas Fotiadis ning 3. kohale tulnud Ersen Oznesil. Imre tõusis kaheksandalt kohalt kuuendale.
Viimastel aastatel on rahvusvaheline kulturismi ja fitnessi liit (IFBB) võtnud oma eesmärgiks võidelda dopingu kasutamise vastu. Üha enam teostatakse dopingukontrolle ning seda näitab ka suur hulk positiivseid proove (näiteks EM-il võetud ainuüksi klassikaliste kulturistide proovidest osutusid 15-st tulemusest 9 positiivseks).
Eestlastest käis EM-il dopingukontrollis 3 sportlast - kõik tulemused olid negatiivsed.
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit on pidevaid dopingukontrolle teostanud alates 2001. aastast. 2015. aastal viidi läbi Eestisisestel kulturismi ja fitnessi võistlustel 11 dopingukontrolli, kus kõigi tulemus osutus negatiivseks.
Tänu rangele dopingupoliitikale jõuavad eestlased üha enam rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalitele ning tõustakse parematele kohtadele ka peale dopingukontrollide tulemuste avaldamist
Eesti koondise tulemused EM-il pärast dopingukontrollide avaldamist:
Kristina Koroljak - naiste fitness -163cm I koht/absoluutkategooria võit
Endla Vaher - naiste fitness +163cm I koht
Oleg Anissimov - meeste fitness I koht
Raigo Kuusnõmm - 75kg II koht
Rain Kuusnõmm - klassikaline kulturism -168cm II koht
Ott Kiivikas - kulturism -85kg III koht
Peep Reinart - klassikaline kulturism -171cm III koht
Reet Reimets - bikiini fitness -169cm III koht
Johanna Lond - juunioride fitness +163cm IV koht
Regina Krukovskaja - bikiini fitness -160cm VI koht
Imre Vähi - klassikaline kulturism -180cm VI koht
Järgmine võimalus tiitlivõistlustel medaleid tuua on mai alguses Hispaanias, Santa Susannas, kus toimuvad Euroopa meistrivõistlused. Eesti koondis osaleb seal oma parimas koosseisus. | Eesti kulturismi ja fitnessikoondis sai pool aastat hiljem tänu dopinguküttidele medalilisa | https://sport.err.ee/81369/eesti-kulturismi-ja-fitnessikoondis-sai-pool-aastat-hiljem-tanu-dopingukuttidele-medalilisa | Eelmise aasta 13.-18. mail Hispaanias toimunud Euroopa meistrivõistluste dopingukontrollide tulemused tehti teatavaks ning sellega tõusis Eesti kulturismi- ja fitnessikoondise medalisaak kaheksa peale, millest 3 olid kuldsed, 2 hõbedat ja 3 pronksi. |
Sel nädalal teatas rahvusvaheline kriminaalkohus Haagis, et andis prokuratuurile loa käivitada kriminaaluurimine Lõuna-Osseetiast alguse saanud Vene-Gruusia sõjas vahemikus 2008. aasta 1. juuli kuni sama aasta 10. oktoober toime pandud sõjakuritegude tõttu, vahendas Interfax.
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova sõnul on Venemaa nördinud, et kohus toetas prokuröri positsiooni ja käivitas uurimise lõunaosseetide ja Vene sõdurite suhtes.
Zahharova märkis, et samas andis Venemaa kohtule üle 30 toimikut Venemaa kriminaaluurimise materjale, mis tõestavad Mihheil Saakašvili režiimi kuritegusid Lõuna-Osseetia elanike ja Vene rahuvalvajate suhtes.
Lõuna-Osseetiast alguse saanud Vene-Gruusia sõjas 2008. aastal hukkus sadu inimesi ning umbes 200 000 inimest pidid oma kodudest lahkuma. | Venemaa pole rahul rahvusvahelise kriminaalkohtu otsusega uurida Vene-Gruusia sõda | https://www.err.ee/553434/venemaa-pole-rahul-rahvusvahelise-kriminaalkohtu-otsusega-uurida-vene-gruusia-soda | Venemaa välisministeeriumi teatel hindavad nad koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtuga ümber, kuna viimane otsustas hakata uurima Gruusia sõda, milles Vene sõdurid võisid panna toime sõjakuritegusid. |
Näitleja tervitas paavst Franciscust itaalia keeles ja suudles kommetekohaselt kirikupea sõrmust, vahendas Huffington Post.
DiCaprio külastas Vatikani, et arutleda kliimamuutuse teemadel ja pakkuda heategevuslikku abi. Oma panuse eest maailma kliimaprobleemidese pälvis DiCaprio hiljuti Šveitsis maailma majandusfoorumi kristallauhinna.
41-aastane näitleja kasvas üles USAs Los Angeleses katoliiklikus peres, kuid on Saksa ja Itaalia juurtega.
Fotod: Reuters/Scanpix | Leonardo DiCaprio kohtus paavstiga | https://menu.err.ee/289074/leonardo-dicaprio-kohtus-paavstiga | Hollywoodi staar Leonardo DiCaprio kohtus eile Vatikanis paavstiga. |
Kokku rünnati mullu pagulaskeskusi 1005 korral, 2014. aastal oli rünnakuid 199, vahendas BBC politsei teadet.
Kõige rohkem kasvas rünnakute arv Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Enamikul ehk 90 protsendil juhtudest kahtlustatakse paremäärmuslikke aktiviste.
Möödunud ööl visati Baden-Württembergi liidumaal Villingen-Schwenningenis pagulaskeskuse pihta käsigranaat. Lõhkemata granaadi leidis turvamees.
Nordrhein-Westfalen liidumaa siseminister Ralf Jäger ütles, et uurijad on märganud ka internetis agressiivse kõnepruugi kasutamise kasvu migrantide suunas.
Eelmisel aastal otsis Saksamaal varjupaika üle miljoni inimese, kellest paljud on pärit Süüriast. Enamik inimestest, kes iga päev üle Vahemere Kreeka saartele saabuvad, soovivad saada varjupaika just Saksamaal.
Paljudel kohalikel omavalitsustel on aga olnud raskusi kõigi asüülitaotlejate majutamisega.
Nüüd laiendab Saksamaa ohutute riikide nimekirja, lootuses sissevoolu vähendada. Eile teatas valitsus, et kavatseb kuulutada ohututeks Maroko, Tuneesia ja Alžeeria, mistõttu on sealt tulnud migrante lihtsam tagasi saata. Eelmisel aastal nimetas Saksamaa ohututeks mitu Balkani riiki, sealhulgas Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja Kosovo. | Saksamaal viiekordistusid rünnakud pagulaskeskuste vastu | https://www.err.ee/553431/saksamaal-viiekordistusid-runnakud-pagulaskeskuste-vastu | Saksamaal toimus möödunud aastal viis korda rohkem rünnakuid migrante majutavate keskuste vastu kui aasta varem, teatas politsei. |
"Minu jaoks ei ole see küsimus, mis oleks tegelikult praktikas koalitsiooni koostööd takistanud," ütles Rõivas Vikerraadio saates "Uudis+".
"Isegi kui ajalehtedele meeldib panna pealkirju, mis näitavad asju väga dramaatilises valguses, siis praktikas /.../ on valitsus ka viimase kuu-kahe jooksul teinud väga põhimõttelistes küsimustes väga olulisi otsuseid," kinnitas peaminister.
Kooseluseadus võeti vastu poolteist aastat tagasi ning Rõivase sõnul on praeguseks on täiesti selge, et seaduse muutmata kujul rakendamiseks ei ole kevadel valitud riigikogu koosseisus vajalikku 51 häält. Samas toonitas ta, et erinevad vaated võimuliidu-siseselt on täiesti normaalsed.
"Seetõttu on meil kaks esmapilgul lihtsat valikut - kas jätta juba vastuvõetud seadus rakendamata või otsida parlamendis kompromissi, et vajalik enamus tagada," ütles Rõivas.
"Minu kindel veendumus on, et kuni on võimalus kompromissi õnnestumiseks, tuleb selle nimel tööd teha. Isegi, kui see töö võtab nädalaid ja tekitab avalikkuses ja kärsitumates kolleegides rahutust," märkis ta.
"Vaatamata avalikkuses jäänud muljele on nii SDE kui IRLi liidrid osalenud aktiivselt lahenduse otsimises ning teevad seda jätkuvalt. Samas tuleb ka mõista, et sedavõrd olulises küsimuses ei saa lõplik lahendus sündida kolme inimese kokkuleppena, kõikidele erakondadele on vaja anda aega lahenduse nimel töötada." | Rõivas: kooseluseadus ei takista koalitsiooni koostööd | https://www.err.ee/553433/roivas-kooseluseadus-ei-takista-koalitsiooni-koostood | Peaminister Taavi Rõivas toonitas, et koalitsioonipartnerite erimeelsused kooseluseaduse osas ei ole takistanud võimuliidu koostööd teistes küsimustes. |
"Ühe allikana toetume Walter Benjamini subjektiivsele topograafiale ja mõttepiltide žanrile, et uurida elukeskkonnas tekkivaid tunnetuslikke ja painavaid sidemeid, kommenteerivad kunstnikud. "Kuidas asjad võtavad meid vangiks ja kuidas ühiskond seda tagant tõukab. Millised näevad välja esemed tegelikkuses ja millised on nad kujutletavas maailmas, mille oleme ise endale loonud."
"Emal oli üks ovaalse kujuga ehe. Ehe oli nii suur, et seda ei saanud rinnas kanda, ja nii ilmus see iga kord, kui ema seda kandis, nähtavale tema vöö küljes. /…/ Nii sageli, kui ma seda ehet nägin, oli see minu joovastus. Sest tuhandes väikeses tulukeses, mida ehte servad pildusid, oli kuuldavalt sees tantsumuusika. Tähtis minut, kui ema ehte laekast välja võttis, ilmutas selle kahekordset väge. See oligi minu jaoks seltskond, mille asukoht oli tegelikult ema särbil." (Walter Benjamin, "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku").
"Pealtnäha korralikus ja normaalses ruumis leiavad koha asjad, mis pälvinuna meie tähelepanu viivad mõtted lugude juurde, mis oleksid seal võinud aset leida. Igapäevane elu ja selle rutiini intiimne kõhedus on saavutanud seisundi, kus miski ei tundu enam tõeline," ütlevad Kaire Rannik ja Liina Siib.
Kaire Rannik ja Liina Siib on teinud installatsiooni alal koostööd ka varem, viimati Budapestis eksponeeritud Kaire Ranniku plakatisarjaga "Figurative sense" 2014. aastal. Samuti projekti "Ründed ja ränded" visualiseerimisel ja teostamisel Okupatsioonide Muuseumis 2014. aastal. Kunstnikke ühendab huvi foto ja objekti omavahelise suhte, illusioonide ja ruuminihestuste vastu.
Näitus jääb avatuks 20. veebruarini. | Kaire Rannikut ja Liina Siibi ühendab huvi ruuminihestuste vastu | https://kultuur.err.ee/310338/kaire-rannikut-ja-liina-siibi-uhendab-huvi-ruuminihestuste-vastu | Alates teisipäevast, 2. veebruarist on Draakoni galeriis avatud Kaire Ranniku ja Liina Siibi ühisnäitus "Pettepilt", mis juurdleb tõe ja vale, usutavuse ja mitteusutavuse piiride üle. |
Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur taotles kohtuvaidluses Kristianile (40) nelja aasta ja kuue kuu pikkust vangistust.
Prokuröri hinnangul on mehe süü suur, sest ta kihutas meeletu kiirusega, oli joobeseisundis ja põhjustas väga ränkade tagajärgedega õnnetuse.
"Süüdistatavat on ka varem joobes juhtimise eest karistatud, kuid eelmised karistatused on praeguseks kustunud. Minu hinnangul on tegemist tahtliku kuriteoga, mitte kogemata juhtunud liiklusõnnetusega," märkis Amur.
Prokurör nentis, et süüdistatav küll tunnistas ja kahetses oma tegu ning seda tuleb karistuse puhul arvestada ning seetõttu ta taotleski vangistust veidi alla maksimummäära.
Süüdistatava kaitsja taotles mehele leebemat karistust.
Harju maakohus langetab otsuse 23. veebruaril.
Traagiline õnnetus
Süüdistuse järgi sõitis alkoholijoobes Kristian mullu 29. mail Audi A4-ga Tallinnast Narva suunas ning ületas lubatud sõidukiirust liikudes ca 200 km/h.
Õnnetus juhtus kell 22.45 Harjumaal Tallinna-Narva maantee 19. kilomeetril, kus Kristian kaotas alkoholijoobe ning suure kiiruse tõttu oma sõiduki üle kontrolli ning kaldus teiselt sõidurealt esimesse sõiduritta, kus sõitis otsa samas suunas liikunud Opel Vectrale.
Kokkupõrke tagajärjel kaotas Audi juhitavuse ning sõitis üle vastassuunavööndi kraavi ja paiskus katusele ning Opel paiskus parempoolsesse teeserva.
Audi juht ja Opelis olnud 32-aastane Marion ning ühe kuu vanune ja viieaastane laps toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Üliraskelt viga saanud imiku elu arstidel päästa ei õnnestunud.
Meest on varem joobes juhtimise eest karistatud
"Aktuaalne kaamera" vahendas toona, et Kristian on ka varasemalt korduvalt joobes juhtimise eest kohtu ees seisnud.
Kohtumaterjalidest nähtub, et 2002. aastal mõistis Lääne-Viru maakohus ta süüdi joobnuna autorooli istumise eest ja talle määrati pooleaastane tingimisi vanglakaristus aasta ja üheksa kuu pikkuse katseajaga.
Ka kaks aastat hiljem sai ta Järva maakohtus rahalise karistuse koos juhtimisõiguse äravõtmisega purjuspäi sõitmise eest.
2010. aasta mais karistas Harju maakohus teda joobes juhtimise eest kuuekuulise vangistusega. Ka on kohus karistanud Kristianit varguste eest. | Imiku surma põhjustamises süüdistatavat roolijoodikut ähvardab reaalne vanglakaristus | https://www.err.ee/553432/imiku-surma-pohjustamises-suudistatavat-roolijoodikut-ahvardab-reaalne-vanglakaristus | Prokurör taotles täna Harju maakohtus imiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdistatavale roolijoodikule üle nelja aasta pikkust reaalset vanglakaristust. |
Kolmest senisest omavahelisest mängust võitsid Pantrid kaks esimest 4:2 ja 5:3, kuid pidid 10. jaanuaril oma kodujääl tunnistama Viru Sputniku 7:5 paremust.
Meistriliiga tabelit juhib Narva PSK 20 (9) punktiga, järgnevad HC Panter 10 (8) ja Viru Sputnik 9 (8) punktiga. Väljaspool medaliarvestus osaleval Noortekoondisel on 3 (3) punkti.
Laupäevase mänguga jõuab meistriliigas lõpule neljas ring. Seejärel kohtuvad kõik meeskonnad omavahel veel kaks korda ning lisaks ühe korra MM-iks valmistuva Eesti U-18 noortekoondisega. | Jäähoki meistriliigas kohtuvad laupäeval Viru Sputnik ja HC Panter | https://sport.err.ee/81359/jaahoki-meistriliigas-kohtuvad-laupaeval-viru-sputnik-ja-hc-panter | Jäähoki Eesti meistriliigas võtavad laupäeval teineteiselt mõõtu Kohtla-Järve Viru Sputnik ja HC Panter. Kohtumine algab Kohtla-Järve spordikeskuse jäähallis kell 14.00. |
Portaal kingib ajakirjale Horisont ning kõigile populaarteadusliku ajakirjanduse austajatele interaktiivse ajajoone jalutuskäiguga läbi Horisondi 50 tegutsemisaasta, et jätkuks jaksu teha väärt teadusajakirjandust ka veel järgmised 50 aastat! | ERR Novaatori kingitus Horisondile 50. aastakäigu tähistamiseks | https://novaator.err.ee/258490/err-novaatori-kingitus-horisondile-50-aastakaigu-tahistamiseks | ERRi teadusportaali Novaator toimetajad valisid Horisondi 50 aastakäigust välja poolsada lugu, mis peegeldavad ühiskonna ja teaduse lugu Eestis. |
ÜRO teatas, et organisatsiooni erisaadik Süürias Staffan de Mistura kohtub täna Süüria valitsuse delegatsiooniga. Teiste osalistega kohtub ta hiljem eraldi, vahendas Reuters.
"De Mistura alustab, kohtudes täna valitsuse delegatsiooniga, mida juhib Süüria alaline esindaja ÜRO-s Bashar Jaafari," seisis teates.
"Ta jätkab järjest kohtumisi teiste läbirääkimistel osalejate ja kodanikuühiskonna esindajatega. Nagu de Mistura 25. jaanuari pressikonverentsil ütles, on need kaudsed kõnelused, mis tähendab, et osapooled kohtuvad temaga eraldi," lisas organisatsioon.
Veidi varem teatas ÜRO pressiesindaja Ahmad Fawzi, et jätkuvalt pole informatsiooni selle kohta, kes kõnelustele ilmuvad.
Samuti ei osanud ta siis täpsemalt öelda, mis kellaajal kõnelused algavad.
"Need algavad planeeritult, kuid ma ei tea kellaaega, ma ei tea asukohta ja ma ei saa midagi öelda delegatsioonide kohta. Hiljem on meil rohkem uudiseid. Ma tean, et hiljem teeb erisaadik pressiteate," selgitas Fawzi.
"Ma ei saa teile öelda aega, kes, kus, millal," ütles ta.
Süüria president Bashar al-Assad kinnitas juba varem, et saadab tänaseks Genfi oma delegatsiooni. Opositsioonilise Kõrge Läbirääkimiste Komitee esindajad aga ütlesid, et ei sõida Genfi, kui piiramisrõngas olevate tsiviilelanike aitamiseks ja pommitamise lõpetamiseks midagi ette ei võeta.
Varem on ÜRO selgitanud, et kaudsed kõnelused kestavad eeldatavalt kuus kuud. Kõnelused toimuvad ilmselt nii, et osapoolte esindajad istuvad erinevates ruumides ning ÜRO ametnikud liiguvad nende vahet.
Rahukõneluste esmased eesmärgid on laiaulatuslik relvarahu, humanitaarabi toimetamine abivajajateni ja ISIS-e ohu peatamine. Peamine eesmärk on aga rahukokkulepe, mis sisaldab valimistega lõppevat üleminekuperioodi, mis vastab eelmisel kuul heaks kiidetud julgeolekunõukogu resolutsioonile.
Ligi viis aastat kestnud Süüria konfliktis on hukkunud üle 250 000 inimese ning 11 miljonit on pidanud kodudest lahkuma. Lahingud käivad nii president Bashar al-Assadi ja tema vastaste vahel kui ka ISIS-e mässulistega. | ÜRO: Süüria rahukõnelused algavad täna | https://www.err.ee/553430/uro-suuria-rahukonelused-algavad-tana | ÜRO pressiesindaja kinnitas, et Süüria rahukõnelused algavad täna Genfis nagu planeeritud. |
Paidesse, Tartusse, Kuressaarde ja Tallinnasse on oodatud nii mehed kui ka naised, kes on vähemalt 15-aastased. Tallinnas toimub ka eraldi baaskursus naistele.
Baaskursus koosneb loengutest, praktikast ning eksamist. Loengutes tutvutakse jalgpallireeglitega, selgitatakse mänguolukordi videoklippide abil ning toimuvad näitlikud testid reeglite paremaks tundmiseks. Kursuse lõpetaja saab endale kohtuniku C litsentsi. „Kohtunike kooli“ viib läbi EJL-i kohtunike koolitusjuht, endine tippkohtunik Hannes Kaasik.
Huvi korral saab end registreerida SIIN, misjärel saadetakse teile kolme tööpäeva jooksul kinnitus. Kursuse tasu on 25 eurot.
Ajakavad
Tartu (Kutsehariduskeskus, C korpus, ruum 202, Kopli 1):
Kolmapäev, 2. märts 18:00-21:00 (sissejuhatus ja loeng)
Neljapäev, 3. märts 18:00-21:00 (loeng)
Esmaspäev, 7. märts 18:00-21:00 (loeng)
Teisipäev, 8. märts 18:00-21:00 (loeng)
Reede, 11. märts 18:00-21:00 (loeng)
Pühapäev, 13. märts 11:00-13:00 (praktika)
Esmaspäev, 14. märts 18:00-20:00 (eksam)
Paide (Nelja Kuninga Hotell, Pärnu 6):
Teisipäev, 8. märts 18:00-21:00 (sissejuhatus ja loeng)
Neljapäev, 10. märts 18:00-21:00 (loeng)
Teisipäev, 15. märts 18:00-21:00 (loeng)
Neljapäev, 17. märts 18:00-21:00 (loeng)
Teisipäev, 22. märts 18:00-21:00 (loeng)
Neljapäev, 24. märts 18:00-20:00 (praktika)
Teisipäev, 29. märts 18:00-20:00 (eksam)
Tallinn (Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c):
Esmaspäev, 14. märts 18:00-21:00 (sissejuhatus ja loeng)
Kolmapäev, 16. märts 18:30-21:00 (loeng)
Esmaspäev, 21. märts 18:00-21:00 (loeng)
Kolmapäev, 23. märts 18:00-21:00 (loeng)
Esmaspäev, 28. märts 18:00-21:00 (loeng)
Kolmapäev, 30. märts 18:00-20:00 (loeng)
Esmaspäev, 4. aprill 18:00-20:00 (eksam)
Tallinna naiste „Kohtunike kool“ (Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c):
Kolmapäev, 6. aprill 18:00-21:00 (sissejuhatus ja loeng)
Esmaspäev, 11. aprill 18:00-21:00 (loeng)
Kolmapäev, 13. aprill 18:00-21:00 (loeng)
Esmaspäev, 18. aprill 18:00-21:00 (loeng)
Kolmapäev, 20. aprill 18:00-21:00 (loeng)
Laupäev, 23. aprill 10:00-11:30 (praktika)
Esmaspäev, 25. aprill 18:00-20:00 (eksam)
Kuressaare (Hotell Mardi konverentsikeskus, Vallimaa 5a):
Reede, 15. aprill 18:00-20:00 (sissejuhatus ja loeng)
Laupäev, 16. aprill 10:00-12:00 ja 18:00-20:00 (loeng)
Pühapäev, 17. aprill 10:00-13:00 (loeng)
Reede, 22. aprill 18:00-20:00 (loeng)
Laupäev, 23. aprill 10:00-13:00 (loeng)
Pühapäev, 24. aprill 10:00-12:00 (praktika)
Pühapäev, 24. aprill 14:00-16:00 (eksam) | Jalgpalliliidu baaskursus "Kohtunike kool" ootab taas uusi huvilisi | https://sport.err.ee/81335/jalgpalliliidu-baaskursus-kohtunike-kool-ootab-taas-uusi-huvilisi | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ootab oma ridadesse tänavu taas uusi kohtunikke. Baaskursust „Kohtunike kool“ saab läbida Tallinnas, Tartus, Paides ja Kuressaares. |
"Süda on nagu ilmatusuur jaanalinnumuna, mille sisse lööb esimene armastus mõra." (lk 28)
Selliseid imekeni võrdlusi leidub Jim Ashilevi romaanis "Kehade mets" pea igal leheküljel. See aga näitab, et autorile ei valmista oma mõtete ja tunnete väljendamine mingeid raskusi. Tavaliselt toimub see ühe kõnekujundi, põhiasjalikult metafoori laiendamise teel hargnevate teede aiaks. Nii rulluvad lahti arutlusabsatsid, mis vahelduses dialoogide ja tegevusega moodustavad teose struktuuri.
"See on parandamatu muna, millest voolab välja uut ja tundmatut vedelikku." (samas)
Nagu ameerika filmis – esimese viie või maksimaalset kümne minutiga peab olema selge, millest film räägib. Kui ei ole, on tegu Euroopaga või mõne New Yorgi avangardfestivali käkiga. Tallinna ülikooli filmikoolis, mille tööst ka minul oli õnn paar aastat osa võtta, kommertsi ei armastatud, seal tehti kõrget kunsti, kuigi mõne reegli teadmine kulunuks vast ära. Kui mõõta lehekülje pikkust minutiga, siis saabub aimus sellest, millest raamat räägib, enam-vähem sama ajaga kui filmis.
Tegelikult aga varemgi, juba esimesel leheküljel, esimese lausega on tegelased sisse juhatatud:
"Tüdrukud. Laura, Karolin, Doris, Stella, Renate, Piia." (lk.5)
Nemad on need jaanalinnumunad (või mullid, nagu neid hiljem kutsutakse), kuhu armastus hakkab mõrasid lööma.
Kadestamisväärse kindlusega juhib jutustaja lugejaid nende munade, eelkõige aga enda sisse. "Kehade mets" on inimliku läheduse otsimise lugu, mille käigus juhtub mõtteid ja seiklusi. Peategelane, oma lugu jutustav mina (keda kordagi nimepidi ei nimetata) on armastuse ori. Just on, mitte näib või tundub olevat. Kohe on käepärast ka vastav pilt:
"Lamasin lossi ees nagu ori. Nutsin kibedaid pisaraid nagu ori. … Kui ori, siis ori. See oli alles meie seikluste algus." (lk 11)
Nagu nüüdseks peaks selge olema, on kõik põhilised teemad – muna (üsk), vedelik (sperma) ja (tibupoeg) ori – kohe algul antud ja lugeja võib huviga jälgima hakata, mis saab edasi. Ehk: mis juhtub tüdrukutega, kelle käes on teravad nõelad ja haamrid, millega ka kõige paksema koore sisse saab lüüa augu või prao. Mõistagi on "mina" see, kes end nende ette asetab ja sisse saada loodab, jumalparaku ikka nii, et saab ja teeb haiget. Viimast vast rohkemgi. Sest kui tüdrukud on valmis, selgub viimasel hetkel, et "mina" ei taha või ei saa. Vahet pole. Ka see on ülimalt filmilik – stseen tüdruku peal magama jäävast iseenda ihast kurnatud poisist on enam kui tavaline. Mitte ilma asjata ei rõhuta ma raamatu kinematograafilisust, tahtmata sellega autori kirjanduslikke ehk sõnasättimise oskusi kahandada. Samas ei tahaks ma filmilikkusega ka eriti peale käia, kuna aiman – ja loodan – et ettevalmistused raamatust kino tegemiseks ehk juba käivad.
Kõik selles raamatus elab ja on elus. Ja see ei käi mitte ainult tegelaste kohta, üks meeldejäävam kui teine, vaid ka kohtade kohta, kus inimesed askeldavad. Toome näiteks keldri:
"Olgugi, et väljas läks aina valgemaks, oli kelder ikka pime nagu lapsetapja südametunnistus. /…/ Mingi tume jõud elas seal, see oli selgemast selgem." (lk 11-12)
Keldris elab kassikakk, kes on kellasepp, kes on tegelikult "mina" isa. Isa ja ema on ainsad, kelle armastus on võimalik ja õige. Ja see on liigutav.
Toon, millega lugu räägitakse, kõigub tõsise ja naljaka vahel. Ning kuigi kõik armuseiklused lõpevad luhtumise, loobumise või armuvalus edasi põlemisega, on siiski vaks või rohkemgi vahet, kas tegu on esimese või viimase vahekorraga, mis jäävad eranditult kõik füüsiliselt lõpetamata. See tuletab meelde Johannes Aaviku "Päevaraamatut" (Ilmamaa 2014), kus autor kirjeldab oma suhteid daamidega, kelle sülle pandi meelsasti pea, kuid penetratsioonini ei jõutud. Selline kena komme.
Vahe on eelkõige tundes. Mis kipub kahanema sedamööda, kuidas jutustaja saab vanemaks. Ka lehekülgede arv väheneb. Nii et viimase suhte ehk Piia peale (mis toimub ülikoolis) kulub veidi üle kümne lehekülje. Väsinud kordustest, väsib ka tekst. Nagu kulunud kuivatuspaber, ei ima ta endasse enam nii palju tunnet. Võitlust enam pole, nagu ka valu. Tüdrukud kukuvad taevast alla nagu surnud libud või liblikad. Nostalgiast saab norutamine ja vast isegi käega löömine.
"Ta ütles:
Ma armastan sind ka.
Ja mina ütlesin:
Aitäh." (lk 221)
Selline on "Kehade metsa" lõpp.
Võib tunduda, et kõik on OK, kuid võta näpust, samasuguste sõnade saatel toimub lesbipaari Mandariini ja Majkeni lahkuminek:
"Ta ütles uuesti, et armastab teda.
Ja Majken ütles: aitäh." (lk 170)
Ei taha siinkohal teha sellest oletusi jutustaja või autori enda seksuaalsete kalduvuste kohta, ehkki tekst sellele vastu ei hakkaks. Pigem on see vaid üks võimalus paljudest, milliste sõnadega alustada uut armastust.
Võib olla ka elu.
Jim Ashilevi annet (loe: tunnet) võib lõputult kiita. "Kehade mets" on sedasorti kirjandus, mis pole ise külm ja ei jäta kedagi külmaks. Külmast kirjandusest (loe: Sade, Kender et al) eristab teda seegi, et ükski arvustus või käsitlus, kaasa arvatud käesolev, ei saa olla originaalist huvitavam, vihjatutega on paraku vastupidi. | Arvustus. Mõraste südamete raamat | https://kultuur.err.ee/310332/arvustus-moraste-sudamete-raamat | Uus raamat
Jim Ashilevi
"Kehade mets"
Jim Ashilevi ja Libros Insanos. 214 lk. |
"Kui aus olla, siis ega sellel koalitsioonil ei ole ju kunagi väga tugevat koostöövaimu olnud," rääkis Saarts Vikerraadio saates "Uudis+". Ta meenutas, et praegust võimuliitu on nimetatud "sundabieluks" või "hambad ristis koalitsiooniks".
"Suure tõenäosusega isegi siis, kui see kooseluseadus läbi ei lähe, /.../ see koalitsioon ei lagune, sest häid alternatiive ju ei ole hetkel," märkis Saarts.
"Kui me küsiksime, et kes on alternatiivid, siis kas tõesti võetaks EKRE? Vabaerakond, kes on olnud vastu? Keskerakond on ju välistatud. Sundabielu - tuleb edasi elada," ütles ta.
"Kindlasti külvab külvab see usaldamatust koalitsioonipartnerite vahel, kindlasti tekitab see pingeid. Me ei saa välistada ka kättemaksu IRL-ile. Ka see on olnud väga tavaline taktika mõnede koalitsioonierakondade poolt, et kui partner käitub halvasti, siis makstakse hiljem kätte."
Põhimõtteline ja maailmavaateline vaidlus
Saartsi sõnul on vastuolud koalitsioonis selged. "Selle seaduse kaal on üsna suur ja kogu seda protsessi on ju ka ühiskonnas väga pingsalt jälgitud," märkis ta.
Saarts selgitas, et kui sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond suudaksid kooseluseaduse rakendusaktid läbi suruda, oleks see nende jaoks väga suur töövõit.
"Tegemist ei ole kindlasti mingi suvalise väikese muudatuse või parandusega, mis eriti kellelegi korda ei lähe. See on väga kaalukas poliitiline otsus," toonitas ta.
IRL-i jaoks seisneb aga dilemma selles, et ühelt poolt ei soovi nad kindlasti koalitsiooni lagunemist ja opositsiooni minekut. Teisest küljest on aga IRL-i jaoks tegemist väga maailmavaatelise küsimusega.
"Seni on vähemalt osad nende liikmed olnud jäigal positsioonil kooseluseaduse suhtes ja seetõttu on neil väga raske selgitada oma valijatele ja avalikkusele, et miks nad ikkagi niisuguste kompromissisega on kaasa läinud."
Koalitsioonierakonnad ei jõudnud eile kooseluseaduse osas kompromissile. Nimelt taganes IRL taganes eile hommikul kokkuleppest, milles veel üleeile ühel meelel oldi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Üleeile oli IRL-i soov algatada põhiseaduse täiendus, mis kaitseks abielu kui mehe ja naise vahelist liitu. Seaduse algatamiseks on vaja 21 häält ja kompromissina lubasid neid anda ka sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Eile hommikul aga selgus, et IRL tahab selleks saada 51 koalitsiooni häält. | Saarts: koalitsioon ilmselt ei lagune, kuid IRL-i võib oodata kättemaks | https://www.err.ee/553424/saarts-koalitsioon-ilmselt-ei-lagune-kuid-irl-i-voib-oodata-kattemaks | Politoloog Tõnis Saarts ei pea tõenäoliseks, et koalitsioon kooseluseaduse tõttu laguneb, sest puudub sobiv alternatiiv IRL-i asemele. Küll aga on võimalik, et IRL-ile makstakse kuidagi kätte. |
"Rahvusvahelisi sündmusi, meistrikursusi ja kontserte toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jooksvalt kogu aeg, kuid tänavune veebruar toob siia kokku rekordilise arvu esindajaid erinevatest Euroopa muusikakõrgkoolidest," ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektor Helena Tulve.
Improvisatsiooni intensiivnädala avakontsert toimub 1. veebruaril kell 19.00 EMTA kammersaalis. Kontserdil kõlavad improvisatsioonid erinevates kammerkoosseisudes. Kontsert on tasuta.
Löökpillifestivali Percussion Plus 2016 avab 17. veebruaril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Pedro Carneiro (Portugal) sooloõhtu. Lisaks toimub esmaesitluste kontsert, öökontsert Niguliste kirikus, õppejõudude kontsert jpm.
Percussion Plus on Põhja- ja Baltimaade suurim löökpillifestival, mis toimub iga kahe aasta järel roteeruva korraldaja ja toimumispaigaga. Percussion Plus 2016 korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinnas 17. - 21. veebruaril 2016 jätkuna 2014 Helsingis ning 2012 Aarhusis toimunud festivalidele.
Lisaks annavad veebruaris EMTAs kontserdi Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia üliõpilased ja toimub Saksamaalt pärit viiuldaja Mi-kyung Lee külaliskontsert. Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontsertide, etenduste ja sündmuste kohta leiab nende koduleht. | Veebruar on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheliste suursündmuste kuu | https://kultuur.err.ee/310314/veebruar-on-eesti-muusika-ja-teatriakadeemias-rahvusvaheliste-suursundmuste-kuu | Veebruari esimene nädal toob Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse neljateistkümne Euroopa muusikakõrgkooli osalusel Improvisatsiooni intensiivnädala. 17.-21. veebruarini on EMTA suurima Põhja- ja Baltimaade löökpillifestivali Percussion Plus 2016 korraldaja, mis toob kokku ligi 150 löökpillimängijat kaheksast Põhjamaade ja Baltikumi muusikakõrgkoolist. |
Uues formaadis Eesti karikavõistlustel võisteldakse individuaalarvestuse põhiselt ning nüüd on klubidel võimalus aladele välja panna sportlasi nii palju kui soovi on. Seega on oodata, et pühapäeval muutub Lasnamäe Kergejõustikuhall tõeliseks mesitaruks.
Stardis on Rio olümpiamängude ja Amsterdami EM-koondislasi ning ka mitmed tänavuse juunioride MM-koondise lootused.
Esinduslik on Eesti karikavõistlustele registreerunud mitmevõistlejate nimekiri. Oma vormi üksikaladel testivad 2016. aasta Amsterdami EM-i ja Rio olümpia mitmevõistluse koondise kandidaadid:
Janek Õiglane (Audentese SK) - 60m sprint ja kuulitõuge;
Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport) – kuulitõuge;
Kristjan Rosenberg (EMÜ SK) – kõrgus- ja teivashüpe.
Samuti on stardis 2017. aasta Euroopa mitmevõistluse võistkondlike meistrivõistluste koondise kandidaadid:
Rauno Liitmäe (KJK Saare) – 300m
Ramo Kask (SK Leksi 44) – teivashüpe
Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev) – 60m tj ja teivashüpe;
Martin Sisas (Audentese SK) – 60m tj ja teivashüpe
Lisaks esinduslikule mitmevõistlejate nimekirjale on pühapäeval stardis olümpiakoondislane Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalv) - 300m; Amsterdami EM-koondise kandidaadid Henrik Kutberg (Audentese SK) – kaugushüpe, Jekaterina Patjuk (Tartu Ü ASK) – 3000m, Anu Teesaar (Nõmme KJK) – kuulitõuge, Maarja Kalev (Tartu Ü ASK) – 60m.
Põnevust pakuvad kindlasti ka tänavusuvise juuniori MM-koondise kandidaatide stardid:
Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) - 60m ja kõrgushüpe
Robin Nool (SK Elite Sport) – 300m ja teivashüpe
Kristjan Joosep (Tartu SS Kalev) – 300m
Marite Ennuste (Kuusalu SK) – 60m tj ja kõrgushüpe
Kreete Verlin (SK Fortis) – 60m tj
Hanna Mai Vaikla (SK Lõunalõvi) – 60m tj ja kaugushüpe
Sander Moldau (KJK Vike) – teivashüpe
Martin Moldau (KJK Vike) – 60m tj;
Jander Heil (KJS Sakala) - kuulitõuge
Tasavägiseid lahinguid võib oodata mitmevõistlejate vahel meeste teivashüppes, aga ka meeste 60m tõkkesprindis, kus lisaks mitmevõistlejatele stardis Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalevi) ning värske Eesti Kergejõustikuliidu kiirjooksu alarühma juht Rauno Kirschbaum (SK Altius).
Meeste 60m sprindis on Audentese SK kiireimad - Richard Pulst ja Kaspar Mesila vastamisi Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi teravaimate - Mikk-Mihkel Nurgese, Jakob Goroško ja Markus Ellisaarega.
Naiste 60m sprindis konkureerivad omavahel ennekõike mullune Praha sise-EM-i koondislane Maarja Kalev ning mullune Eskilstuna U-20 EM-i koondisane Õilme Võro (KJK Lõunalõvi).
Tänavusuvise U-23 Põhja- ja Baltimaade MV koondise tugevaimatest kandidaatidest asuvad karikavõistlustel võistlema Reena Koll (KJK Visa) – teivashüpe; Karl Koha (Audentese SK) – kuulitõuge. | Pühapäeval peetakse Eesti talvised kergejõustiku karikavõistlused | https://sport.err.ee/81364/puhapaeval-peetakse-eesti-talvised-kergejoustiku-karikavoistlused | Tänavusele muudetud formaadiga kergejõustiku Eesti talvistele karikavõistlustele registreerunute arv on ligi pooltuhat kergejõustiklast. |
Reket ütles veebilehele life.hooliganhamlet, et tahtis just "Hommikule" videot teha seetõttu, et sellist muusikat tehakse vähe, aga videoid omakorda vaadatakse palju. "Paningi need kokku, et levi oleks suurem," põhjendas mees, "Pluss mul oli selle loo visuaal täpselt sellisena peas nagu ta lõpuks videoks sai." | Reketil valmis video loole "Hommik" | https://menu.err.ee/289072/reketil-valmis-video-loole-hommik | Räppar Reket avaldas värske video oma viimaselt albumilt pärinevale loole "Hommik". |
Enim mõjutavad jaanuarikuu inflatsiooni teenused (eeldatav inflatsioonitase 1,2%), järgnevad toidukaubad, alkohol ja tubakas (1,1%), tööstuskaubad (0,7%) ja energiamajandus (-5,3%). | Eurostat: euroala aastaseks inflatsiooniks kujuneb kuni 0,4% | https://www.err.ee/553422/eurostat-euroala-aastaseks-inflatsiooniks-kujuneb-kuni-0-4 | Eurostat andis oma kiirhinnangus teada, et oodatav aastane inflatsioonimäär jaanuaris on kuni 0,4%. Detsembri inflatsioonimäär oli 0,2%. |
"Mussooni tarvis loodud stsenaarium oli üsna keerukas, kuid selle eesmärk oli õppeprotsessi kiirendamine ja üksused said oma ülesannetega edukalt hakkama," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.
Õppuse põhirõhk oli suunatud 1. jalaväebrigaadi väeüksuste ülematele ja staapidele, kes said harjutada lahingutegevuse juhtimist vastavalt kõrgemalt saadud käsule ning oma tegevuse koordineerimist toetavate üksustega.
Varasemast erinev oli õppus Viru jalaväepataljonile, kellel olid sel korral kasutada soomukid. Pataljoniülema major Arno Kruusmanni sõnul lisasid soomukid oluliselt tulejõudu, suurendasid manöövervõimet ning muutsid lahingutempo selgelt kiiremaks.
Lisaks 1. jalaväebrigaadi väeüksustele oli õppusele kaasatud ka Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid ning 2. jalaväebrigaadi kaitseväelased.
Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi ülem kapten Ivo Hakman pidas sarnaste ühisõppuste toimumist oluliseks eeskätt kogemuste omandamise ja koostöö täiustamise seisukohalt.
"Esimest korda olime õppusel Mussoon väljas lahingugrupi juhtimispunktiga. Koostöö 1. jalaväebrigaadi üksustega sujus hästi ja loodame seda tulevikus veelgi tihendada," ütles Hakman.
Lisaks kaitseväelastele ja kaitseliitlastele oli õppusele kaasatud ka reservohvitsere.
Mussoon on jätkuks möödunud sügisel toimunud kaardiharjutusele Briis, kus treeniti taktikaliste tegevuste planeerimist ja koordineerimist. Nii Briis kui ka Mussoon on ettevalmistavad staabiõppused mais ja juunis toimuvateks suurõppusteks Kevadtorm ning Saber Strike, kus osalevad ka liitlaste üksused. | 1. jalaväebrigaad valmistub õppusteks Kevadtorm ja Saber Strike | https://www.err.ee/553423/1-jalavaebrigaad-valmistub-oppusteks-kevadtorm-ja-saber-strike | Sel nädalal osalesid kaitseväelased Tartus kaitseväe matkekeskuses Mussoon, kus üksuste ülemad ja nende staabid arendasid juhtimisvõimet ning valmistusid õppusteks Kevadtorm ja Sabre Strike. |
Reeglite ülevaatamiseks andis põhjuse grusiin Zaza Pachulia, kes üliagarate fännide toel sai läänekonverentsis pikkade mängijate konkurentsis koguni neljanda koha, edestades teiste hulgas näiteks ka Golden State Warriorsi särgis suurepärast hooaega tegevat Draymond Greene'i.
"Fännide hääletus on see asi, mida peame üle vaatama. Meile meeldib see, et fännid saavad oma arvamust tähtede mängul osalejate kohta anda, kuid tänapäeva sotsiaalmeedia on arenenud nii kaugele, et see on meie hääletussüsteemi segamini pööramas," kommenteeris NBA komissar Adam Silver väljaande USA Today vahendusel.
NBA tähtede nädalavahetus toimub tänavu Kanadas, Torontos ning tähtede mäng peetakse 14. veebruaril. | NBA on sunnitud grusiinist keskmängija tõttu reeglid üle vaatama | https://sport.err.ee/81342/nba-on-sunnitud-grusiinist-keskmangija-tottu-reeglid-ule-vaatama | Korvpalliliiga NBA teatas, et edaspidi plaanitakse üle vaadata reeglid, mille kohaselt on fännidele antud õigus internetihääletuse abil valida tähtede mängu algviisikud. |
Väinamere Liinidest selgitati ERR-i uudisteportaalile, et 6.30 väljusid laevad küll mõlemalt suunalt, kuid Heltermaa suunas sõitnud Regula ei tulnud raskete jääoludega toime.
Laev koos reisijatega pidi ära ootama, mil Heltermaalt väljunud St. Ola tõi reisijad Rohukülla ning läks seejärel Regulale appi.
Regula saadi jääst lahti, kuid laev jõudis Heltermaa sadamasse alles kell 10.50. Seega kestis sõit reisijate jaoks üle nelja tunni.
Regula jääst lahti aidanud St. Ola naasis pärast abi andmist tagasi Rohukülla ning väljus kella 10 ajal Hiiumaa suunas.
Õhtused reisid jäävad ära
Tänane edasine parvlaevaliiklus sõltub tuuleoludest. Kui tuul võimaldab, siis St. Ola väljub graafikukohaselt Rohukülast kell 14.30 ja 18.30, Heltermaalt kell 16.30.
Päeva viimased väljumised otsustatakse jooksvalt sõltuvalt ilmaoludest.
Ära jäävad Regula väljumised Rohukülast kell 16.30 ja 20.30 ja Heltermaalt kell 18.30.
Piletid, mis on ostetud ärajäävatele reisidele, kehtivad eelnevale ja järgnevale väljumisele eelisjärjekorras.
Ilmaennustuse teatel on Väinamerel tormine ilm tuuleiilidega puhanguti kuni 25 m/s veel nii reedel kui ka laupäeval, mistõttu võib parvlaevaliiklus olla häiritud. | Varahommikul Hiiumaa suunas väljunud Regula jäi mitmeks tunniks jäässe kinni | https://www.err.ee/553412/varahommikul-hiiumaa-suunas-valjunud-regula-jai-mitmeks-tunniks-jaasse-kinni | Laevaliiklus Hiiumaa liinil on häirutud, sest varahommikul Rohukülast Heltermaa suunas väljunud parvlaev Regula takerdus jäässe ning vajas abi. |
Päeva oodatuimas võistlusklassis meeste 1000 meetri distantsil stardib 37 võistlejat. Üks medalipretendente soomlane Joel Naukkarinen lubab anda endast kõik, et lüüa Eesti parimat ergomeetrimeest Tõnu Endreksoni.
„Meie ettevalmistus Rio olümpiapileti püüdmiseks on läinud väga hästi ja ma olen väga motiveeritud,“ tõdes Soome roolijata kahepaadi sõudja, kes eelmisel aastal tuli Alfal üllatajana teiseks. Hiljuti uuendas ta põhjanaabrite rekordit 5000 meetri distantsil.
Eesti neljasel on olümpiapilet juba taskus, ent motivatsioon püsib neilgi kõrgel. Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsa ja Kaspar Taimsoo saabuvad võistlema otse esimesest veelaagrist Portugalist.
Võistlused algavad eelsõitudega kell 10.50, finaalid peetakse alates kella 15-st. Päev kulmineerub meeste finaalsõiduga kell 18.
Võrreldes varasemate aastatega muutub ürituse toimumiskoht, seekordne Alfa peetakse Audentese spordikeskuses. Pealtvaatajatele on sissepääs endiselt tasuta.
Sõudeergomeetrite võistlus Alfa on Telia sisesõudmise sarja kolmas etapp. Starditakse Concept2 sõudeergomeetritel. Alfa toimub juba 23. korda. | 23. korda peetaval Alfa sõudevõistlusel stardib üle 400 osaleja | https://sport.err.ee/81363/23-korda-peetaval-alfa-soudevoistlusel-stardib-ule-400-osaleja | Rohkem kui 400 sõudjat ja harrastajat asub laupäeval taas starti Eesti sisesõudmise tippüritusel Alfa 2016, mis meelitab lisaks kohalikele tippudele kohale ka rohkelt väliskülalisi. |
Vanim järjepidevalt eetris olnud raadiosaade "Päevakaja" kõlas esimest korda 1958. aasta 6. oktoobril, saatele andis nime Valdo Pant. "Päevakaja" sünd tõi raadiouudistele uue formaadi ja andis hoogu kogu Eesti Raadio arengule. Varem loeti uudised lihtsalt ette, kuid nüüd tulid juurde reporterite tehtud helilõigud ja intervjuud.
Ümmarguse tähtpäeva puhul toimetavad ja loevad 1. veebruari pikki uudistesaateid külalisesinejad. Kell 9 toimetavad saadet europarlamendi saadikud Indrek Tarand ja Kaja Kallas, kes teeb raadiotööd otse Brüsseli stuudiost. Saate välisuudised toimetab ja esitab Urmas Paet ning Yana Toom arutleb ajakirjandusvabaduse üle Eestis. Keskpäevast saadet toimetavad juristid Carri Ginter ja Rein Lang. Kommentaari sellesse saatesse teeb Varro Vooglaid, arutledes õigusriigi üle. Kell 15 on uudised haridus- ja teadusinimeste käes, saadet toimetavad folklorist Marju Kõivupuu ja Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi.
Vikerraadio saates "Uudis+" algusega kell 12.15 on Mall Mälbergil pikk intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega, kes räägib raadio rollist oma elus.
Kell 14.05 lahkab Uku Toom Vikerraadio "Reporteritunnis" "Päevakaja" ajalugu ja tulevikuväljavaateid.
Sel päeval näitab raadio ka pilti, kõiki nimetatud saateid näeb veebiülekandena portaalist Menu.err.ee.
1960. aastatel oli "Päevakaja" tunniajane ja sisaldas kirjavastuseid, liiklusinfot, arsti nõuannet ja muud. Paljudest rubriikidest kasvasid hiljem välja omaette saatesarjad.
Päevakaja reporterid on saate algusaegadel olnud Valdo Pant, Feliks Kaasik, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Feliks Leet, Toivo Makk, Ott Kool, Hubert Veldermann, Juhan Virkus ja paljud teised. Uuema põlvkonna tegijatest on "Päevakajaga" seotud olnud Tiit Karuks, Feliks Undusk, Harri Tiido, Tiit Sinissaar, Erki Berends, Agu Uudelepp, Indrek Treufeldt, Urmas Paet jt. Praegu on kõige staažikam "Päevakaja" toimetaja Mall Mälberg.
"Päevakaja" on iga päev kell 18 eetris Vikerraadios, Klassikaraadios ja Raadio Tallinnas. | Raadio näitab pilti: "Päevakaja" 20 000. saate puhul teevad saadet Kaja Kallas, Indrek Tarand, Lauri Leesi jt | https://menu.err.ee/289075/raadio-naitab-pilti-paevakaja-20-000-saate-puhul-teevad-saadet-kaja-kallas-indrek-tarand-lauri-leesi-jt | Esmaspäeval, 1. veebruaril jõuab rahvusringhäälingu raadioeetrisse "Päevakaja" järjekorranumbriga 20 000 ning kogu päeva vältel näeb raadiost otsepildis lülitusi ka portaalis ERR.ee. |
... ehk kõige ebapruunim nähtus eesti kunstiloos
Sisukord
Kiwa 40 ülevaatenäituse puhul koostatud raamat "Autoportree tundmatuga" koosneb kunstiajaloolaste Rael Arteli eessõnast, Kiwa autobiograafiast ("Autoportree tundmatuga"), - kus rullub lahti Kiwa kujunemislugu hõlmates nii tähenduslikke killukesi lapsepõlvest kuni eneseleiutamise kurioosumiteni vikerkaarevärviliste nullindate lõpul välja - ning Marika Agu kunstniku tõenäosusteooriast ("Tõenäoline kunstniku portree"), kus kunstiteadlane vaatleb nähtust Kiwa kunstiteaduslik-teoreetilises raamis.
Raamat mahutab ka ohtralt dokumente kunstniku töödest, publikatsioonidest ja ajaleheväljalõigetest. Päris raamatu lõpus on meedia grafiti nimiloend ehk nimekiri meedia publikatsioonidest, kus "Kiwa" on ära märkimist leidnud. Kuna Kiwa on meediakunsntik, õigemini Kiwa ise ongi kunstiteos, siis liigituvad kunstiks ka Kiwa ilmutused meediamaastikul.
See raamat peaks huvi pakkuma kunstiajaloolastele, kuid on kahtlemata mõnus lugemismaterjal ka tavalisele elulugude fännile. Kuna kõik tekstid on esitatud paralleelselt eesti ja inglise keeles, on raamat huvitav ka võrdlevale keelehuvilisele.
Autoportree tundmatuga
"Paljud noored, miskipärast eriti just poisid defineerisid end siis stiilisubkultuuride kaudu, millega käis kaasas vastav välimus, muusikamaitse ja teiste skenede vaenamine. Samas oli linn väike ja underground jäi pigem samale poole rindejoont. Klassikaline näide oli see, kuidas skinhead 'id ja hiphopparid koos suvises õllehoovis 92. a. kultusplaati, Ice T metalprojekti Body Count kuulasid."
Niisiis, raamatu kehandi põhisosa moodustab Kiwa autobiograafia, mis kulgeb lahedas rütmis. Ehk teisisõnu: Kiwa on väga hea kirjutaja. Kui enamasti teame Kiwa kirjanduslikku pärandit kui midagi äärmiselt eksperimentaalset ja krüpteeritut, mis esitab lugejale paraja väljakutse, siis siin näitab Kiwa oma oskust kirjutada haaravalt ja ladusalt lihtsas inimlikus keeles kirjeldades värvikate kujunditega ootamatult jaburaid eluseiku nagu ühele rock'n'roll- biograafiale kohane.
Autoportree tundmatuga on ka hinnaline oma aja dokument, peegeldades üleminekuaja sünnitusvalusid ja transformatsiooniprotsesse läbi kunstniku silmade, kõrvade ja nahakoe. Siin leiame iseennast leiutavat kunstilugu, spiel 'imist, märkide tühjendamist, eputamist leheveergudel kui ka niisama Pirogovis huiamist ehk pildikesi ühest linnast, mida enam ei ole, s.o 80ndate lõpu ja 90ndate alguse Tartu, kus pulbitses hipindus ja hiphop kõrvu satanistide, skinhead 'ide, punkide ja dressinmestega. Samuti leiame siit värvikat materjali 909ndate lõpu ja nullindate alguse kurioosumitest, tärkavast popkunstist ja elektroskenest - pidudest ja tegijatest.
Elu on Jõgi. Kiwa on puu.
"Mingi aeg avastasin, et eriti pannakse seda tähele, kui ma nooremate, eriti just tsikkidega suhtlen. Selline piiripealne, otseselt tekste genereeriv performatiivsus mulle meeldis ja aitasin nii mõnigi kord taolisele kurikuulsale imagole kaasa. Tundus irooniline, et samal ajal suhtlesin ka oma 90-aastase vanaema, Tõnis Vindi, Kaarel Kurismaa ja veel mitmete mitte-alaealistega, ent gerontofiiliat inimnoidide rikutud teadvus mulle inkrimineerima ei hakanud."
Kiwa iseloomustab igavene uuekssaamine, muutumine. Kiwa on kameelonmees, kel pole lihtsalt võimalik endaks jääda. Pidevalt käib üks rock'n'roll ja iseenda leiutamine. Pidevalt tuleb muutuda, et endale mitte jalgu jääda. Selle taga näib olevat nii kiire tüdimine iseendast kui ka siiras huvi teada saada, kuhu jumal sind järgmisena juhatab. Kirg huvituda uuest ja nahka heites erinevate nähtuste ja tegutsejatega ja asjadega kaasa minna näibki olevat peamine Kiwa oskus ja omadus. See on kui Kiwa dao.
Kiwa toimimisviis on kui omamoodi karmajooga printsiibi järgimine, mis tähendab pidevat tegelemist sellega, milles ollakse parim ehk tegevus, kuhu sisestatakse maksimaalset ennast, ükskõik, kes siis parasjagu ollakse. Seda võib võtta ka kui endaksaamist omase töö või tegevuse kaudu. Kuivõrd antud olukorras pole päris kindel, kes ollakse või õigemini ollakse korraga ja palju erinevaid võimalusi, siis tulebki järelikult anduda sellele, milles ollakse parim: tuleb hargneda ja areneda. Nagu puu.
Üht baashoiakut selliselt toimimise taga võiks iseloomustada ennast mitte liiga tõsiselt võtmisena. Kiwa mainib siin-seal, kuidas tema kõige äratuntavamad hingesugulased olid kas raugaigi vanurid või lapseohtu noorukid, vahepealsetega polnud nagu palju millestki rääkida. Teame ju elust enesest, et inimesed oma priskes keskeas kipuvad tihti unustama lihtsaid elurõõme ja oma persona' t ja muid pseudoväärtusi nagu töö, karjäär, elu, teler liiga tõsiselt võtma ehk teisisõnu: on otsekui pimedusega löödud.
Tõenäoline kunstniku portree
"Kiwa – see on permanentne revolutsioon, identiteedipoliitiline kultuuritõkestus, mustlasanarhia, sotsiaal-sümboolse võrgustku õõnestamine, võõrandunud intsitutsioonide ja inimsuhete kriitika. Sündides kuulub keha juba kellelegi, mind kaalutakse, mõõdetakse karvakasvu, määratakse sugu, kuigi subjekt on juba seal, puhas olemine ilma teadmiseta, kellel siiski võib olla mingi teistsorti idee, mis temast saama peaks."
Kiwa elu on kulgenud kui pidev performance. Nagu Marika Agu osutab, haakub see oivaliselt filosoof Michel Foucault' sõnastatud identiteedimängu konseptsiooniga. Foucault on otsinud ühiskondliku valikuvabaduse saaavutamise personaalseid tehnkaid ja praktilisi juhiseid, mis võiksid osutuda adekvaatseteks vastupanutaktikateks moodsas ühiskonnas. Foucault ei usu, et inimeste eetiline edenemine oleks institutsionaalselt ja riiklikult reguleeritav. Kollektiivne moraal jääb talle alati nivelleerivaks sotsiaalseks normiks. Tema strateegiaks on "individuaalse eneseloome praktikad" ehk teisisõnu "identiteedimängud".
Foucault soovitab loobuda igasugusest võimu fikseeritud identiteedist ning samuti igasugusest programmilisest vastupanust võimule, sest mõlemaid iseloomustab teatud stabiilsus, püsivus ja nähtavus – omadused, mis on kergelt allutatavad kontrollile. Selle lahenduseks on identiteedimäng, pidev uute isiklike identiteetide loomine, lakkamatu edasiliikumine.
Punk, kes müüs oma errori
"Pole teada, millal eklektika, interdistsiplinaarsus, multi- või metameedia mind valisid (sest mina neid teadlikult ei valinud). Esimeste näituste ja aktsioonidega aga oli selge, et see ongi see, mida ma teen. Midagi tehes lisasin sinna ikka ka selliseid elemente, mis tegelikult asjasse ei puutunud."
Avatus on võti Kiwa mõistmiseks. Kiwa on avatud. Kiwa laseb asjadel endaga juhtuda ja ennast asjadega kaasa tõmmata. Kiwa ei ole niivõrd külm kalkuleeriv mõistus (nagu on tihti spekuleeritud), mis juhib mängu (kuigi seda on ta paratamatult ka), vaid kirglik ja ergutatud empaatiavõimega kaasakalpsaja, kes tahab kogeda uusi asju ja näha, mis need temaga teevad. Plikalik naiivsus koos elukogenud vanamehetarkusega annab kokku psühholoogilise tüübi nimega Kiwa.
Niisiis, just kirg ja uudishimu on need tegurid, mis Kiwa liikvel hoiavad. Ja me oleme talle tänulikud, et ta on meid lõbustanud, naerma ajanud ja imestama pannud. Ja ka selle eest, et ta on suutnud hoiduda etableerumisest ja paksuksminemisest. Kiwa on omamoodi tõestus, et vananemine nagu ka kõik muud inimvormid ei ole paratamatus, vaid valik ja mäng ning on sellega meile kõigile eeskujuks. | Arvustus. Kiwa - punk, kes müüs oma errori... | https://kultuur.err.ee/310333/arvustus-kiwa-punk-kes-muus-oma-errori | Uus raamat
Kiwa
"Autoportree tundmatuga"
208 lk.
Tartmus 2015 |
Pyongyangis asuva tehase ambitsioonikas plaan näeb ette 80 nimetust kosmeetikatoodangut, nahahooldusvahenditest veekindlate ripsmetuššideni, vahendas UPI.
Lõuna-Korea meedia seostab naaberriigis kavandatavat kosmeetikamaailmarevolutsiooni seal mais toimuva Tööpartei kongressiga, mille peateemaks on majanduskasvu saavutamine. | Põhja-Korea tahab oma kosmeetika panna konkureerima maailmanimedega | https://www.err.ee/553425/pohja-korea-tahab-oma-kosmeetika-panna-konkureerima-maailmanimedega | Põhja-Korea kuulutas, et nende kosmeetikabränd Unhasu asub jõuliselt konkureerima maailmanimedega nagu Chanel, Christian Dior ja Lancome. |
"Wavesi" esitluskontserti on võimalik näha ka Tallinnas Coca-Cola Plaza Scape saalis ja Tartu kinos Ekraan.
21 Grammy laureaadi ja ajakirja "Time" maailma saja mõjukaima inimese sekka arvatud Westi plaadiesitlusel kuuleb kõiki albumi 11 lugu ning lisaks toimub mehe rõivabrändi Yeezy suurejooneline show.
Plaadil teevad häält mitmed Kanye kaasloojad nagu Kendrick Lamar, Sia, A$AP Rocky, The-Dream, Swizz Beatz ja paljud teised, keda on The Gardeni lavale oodata. Albumi produtsentideks on lisaks Westile veel Def Jam Recordsi kaasasutaja Rick Rubin ja hip-hopi suurkujud Madlib ja Q-Tip.
Perfektsionistist artisti album kandis algselt nime "So Help Me God", millest sai aasta alguses "SWISH" ning selle nädala alguses transformeerus "Waves’iks". | Kanye Westi uue albumi "Waves" esitlust on võimalik otsepildis jälgida kinosaalis | https://menu.err.ee/289076/kanye-westi-uue-albumi-waves-esitlust-on-voimalik-otsepildis-jalgida-kinosaalis | 11. veebruaril kohaliku aja järgi kell 23.15 tõmbab provokatiivne USA räppar Kanye West eesriide oma seitsmendalt stuudioalbumilt otse New Yorgi Madison Square Gardenist. |
Turk, kes on varem kokku mitmete Ekspress Grupi ja Äripäeva juhtumitega, selgitas, et Eestis saab jagada määruste esitamise üldjoontes kahte ajajärku.
“Enne 2015. aastat võis tõesti olla nii, et inimene võis hagi tagamise taotlusesse kirjutada sisse palju emotsioone ja põhjendusi. Seda lihtsamalt tekkis kohtul siseveendumus, et kellegi õigused saavad pöördumatult rikutud,” rääkis Turk. Tõsi, reeglina - näiteks rahaarvete arestimise puhul - teist osapoolt ära ei kuulata, kuid 2015. aasta kevadest loodi Eestis meediaõiguse osas pretsedent.
Umbes aasta eest taotles Eerik-Niiles Kross hagi tagamise määrust “Äripäeva” vastu. Lehte esindanud Turk soovitas kaasuse viia riigikohtusse, et kasutada olukorda pretsedendi loomiseks.
Turki sõnul taotleti esmalt, et riigikohus kuulutaks põhiseadusvastaseks selle, et kohus enne määruse väljastamist teist osapoolt ära ei kuula. Riigikohus sellega ei nõustunud, küll aga ütles kohus selgelt, et meedia ja teistes väljendusvabadust puudutavates kaasustes tuleks teine pool ära kuulata.
“Tõepoolest, alates 2015. aasta kevadest on kõigi hagide puhul enne meie poole pöördutud ning antud tähtaeg oma seisukoha avaldamiseks,” rääkis Turk. “Kohtud küsivad väga palju [teise poole] arvamust ja see on muutnud olukorra tasakaalustatumaks. Ma olen väga imestunud, et “Pealtnägijat” ei soovitud enne ära kuulata,” sõnas vandeadvokaat.
2015. aasta sügisel esitati “Pealtnägija” saatelõigu kohta hagi tagamise määrus, mis keelas saatelõigu levitamise. Kohtumäärus jõudis Rahvusringhäälinguni liiga hilja ning saate eetrisse minekut ei saanud enam tehnilistel põhjustel peatada.
“Meediaõiguse puhul räägitakse tavaliselt [hagi tagamise määruse puhul] mitterahalisest kahjunõudest, kus tuleb mingeid fakte ümber lükata. Meediaküsimustes on tarvis tavaliselt kohtule näidata, et määrust on tarvis selleks, et tulevikus mingisugust kahju ära hoida,” selgitas vandeadvokaat Karmen Turk.
Möödunud nädalal arutasid “Pressipeegli” saates vandeadvokaat ja doktorant Karmen Turk ja Tartu Ülikooli meediaeetika nooremteadur Marten Juurik selle üle, kuidas kohtupoolsed keelud mõjutavad ajakirjanduse autonoomiat ja kas ajakirjandus peaks end ohustatult tundma. | Advokaat: “Pealtnägija” loo keelamise kaasuses on üllatav, et saatemeeskonda ära ei kuulatud | https://www.err.ee/553427/advokaat-pealtnagija-loo-keelamise-kaasuses-on-ullatav-et-saatemeeskonda-ara-ei-kuulatud | Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrantide meediakriitika saates “Pressipeegel” märkis vandeadvokaat Karmen Turk, et möödunud sügisel “Pealtnägija” saatelõigu eetrisse minemise keelamine on esitatud moel tavapäratu, sest olenemata varasemast praktikast ei kuulatud ära saate tegijate seisukohta. |
Rotterdami Filmifestivali, mis toimub juba 45. aastat, juhib sellest aastast filmiprodutsent Bero Beyer, kes on juhtumisi täpselt sama vana kui festival isegi. Beyer tuntuim produtsenditöö on ka PÖFFIl linastunud "Kohe paradiisi” (Hany Abu-Assad, 2005), mida Hollywoodi kriitikud hindasid toona parima rahvusvahelise filmina Kuldgloobuse vääriliseks. Beyer on olnud ka Hollandi Filmi Sihtasutuse nõunik ja kuulub Euroopa Filmiakadeemia liikmeskonda. Temalt oodatakse palju, sest viimase viie aastaga on festivalil langenud külastajate arv ja väidetavalt on langenud ka festivalile antavate filmide tase. Põhjuseid võib olla mitmeid – digikino ja VOD jõuline levik ning uute festivalide esilekerkimine. Samas on Rotterdamil oma kindel suund uuendusliku ja julge kino esiletoojana ning linnal ja selle kinoteatritel ainulaadne õhustik festivalipaigana. Beyer on lubanud muutusi ja tänavuses programmis on neid ka märgata: näiteks on festivali võitsluskavas seekord Hubert Balsi Fondi toetusel valminud filmide kõrval ka teisi ning arenevate riikide kineastide tööd on võistluses kõrvuti USA sõltumatute tegijate filmidega.
Eesti filme seekord Rotterdamis pole, ehkki meilt neid esitati – võib arvata, et meie eelmise aasta filmisaagist ei hakanud programmikoostajatele silma midagi sellist, mis võinuks uuenevat festivali kuidagi üllatada. Mitte vähem oluline pole see, milliseid festivale eelistavad Eesti produtsendid ja kuhu nad oma filme esitavad. Soome on muuseas Rotterdamis jätkuvalt esil – nii filmide kui muusikutega, sest RIFF ei piirdu ainult filmide näitamisega – toimuvad filmidega seonduvad kontserdid ja kunstiprojektid.
Rotterdami programm koosneb, nagu tavaks, kompromissitu ja julge pildikeele ning lähenemisega linatöödest, samas on esindatud ka laiema tarbe kaup, mis tuleb hiljem ka kinolevisse. Rotterdamis võib uhkust tunda meie filmilevitajate ja ka PÖFFi üle, sest uhke on öelda Miguel Gomesi "Araabia ööde” triloogia kohta, et see juba jooksis meil kinolevis või kiita kolleegidele Aleksander Sokurovi "Francofoniat”, poetades juurde, et nägin seda Tallinnas.
Teisest küljest on kahju, et Tallinna ei jõua selliste filmitegijate nagu näiteks Pere Portabella või Adachi Masao tööd, kes on tänavu Rotterdamis filmilegendidena fookuses. Portabella ja Masao on eksperimentaalsed filmitegijad ja poliitilised aktivistid. Portabella on siiani Hispaania senati liige, Masao aga olnud Jaapani võimude poolt tagakiusatud ja pidanud isegi Saksa DVs luureagendi ametit. Mõlema tegija filmid väljendavad kauni pealispinna all pulbitsevat mässu – kaunis pealispind on siinjuures riiklik filmitööstus, mis peab silmas eelkõige laiemat vaatajaskonda ja väldib poliitiliselt teravaid või moraalselt väljakutsuvaid teemasid.
Masao Adachio tegi uue filmi pärast 30-aastast pausi, teine Jaapani kino legendaarne nimi Takashi Ishii esitleb Rotterdamis aga järge 20 aasta tagusele hitile "Gonin”. "Gonin Saga” jätkab peaaegu sealt, kus 1995. aasta film lõppes, ehkki selleks oli pea kõigi tegelaste surm. Tegemist on yakuza -žanrifilmiga, millele vanameister on vinti tugevalt peale keeranud. Kui "Gonin” oli tõsiseltvõetav draama, siis "Gonin Saga” kaldub isegi groteski, meenutades kohati Takashi Miike stiilimänge. Kättemaksust ja võimujanust ajendatud tegelased on äärmiselt visa hingega ja Ishii pikendab seda mängu äärmuseni. Äratuntav on filmis Ishii kui endise mangajoonistaja pildiloogika, see ilmneb kadreeringutes, kaameranurkades, fraasides. Mis võib olla veel yakuza -romantilisem kui noored vihased mehed suitsevate püstolitorudega õitemere ja paduvihma keskel. "Gonin Saga” linastub Rotterdamis Jaapani neo-noir- alakavas.
Programmi koostaja Tony Rayns ongi soovinud välja tuua filme, mis ei korda klassikalist noir -žanri, kuid tõukuvad sellest ja omavad sellele sarnaseid jooni. Raynsi sõnul on noir ’is teatud tundlikkus, plahvatusohtlikkus, tegelaste asumine psühholoogilise kuristiku serval ja see ilmneb hästi just yakuza žanris. Kuid ka see žanr on muutumas, nagu seda näitab Takashi Ishii film. | Tõnu Karjatse reisikiri: Rotterdami filmifestival otsib uut hingamist | https://kultuur.err.ee/310334/tonu-karjatse-reisikiri-rotterdami-filmifestival-otsib-uut-hingamist | Festivalil on uus juht ja julge filmivalik, Eesti filme sel aastal kavast ei leia. |
Khalifa oli teisipäeval külas ühes USA raadiojaamas, mille otse-eetris uus pala sündiski.
Uued laulusõnad erinesid originaalist tugevalt, olles pigem ülistuslauluks kanepile. | Wiz Khalifa andis Adele hitile "Hello" uue varjundi | https://menu.err.ee/289067/wiz-khalifa-andis-adele-hitile-hello-uue-varjundi | USA räppar Wiz Khalifa tegi oma versiooni Briti poplaulja Adele megahitist "Hello". |
Valimisdebatis tuli Ben Carsonil vastata hüpoteetilisele küsimusele, mida ta teeks juhul, kui Vene väed okupeeriksid Eesti ja riik algataks NATO artikkel 5, mis tähendab, et rünnak ühe riigi vastu on rünnak kõigi NATO riikide vastu, vahendasid Western Journalism ja TPM.
Carson ütles, et tema sekkuks kindlasti, kui Putin otsustaks rünnata.
"Järgmine president peaks mõistma, et Venemaa president Vladimir Putin on oportunist ja tülinorija ning me peame talle vastu astuma. Me peame talle vastu astuma kogu Balti regioonis," rääkis Carson.
"Ma arvan, et me peaksime paigutama sinna soomusbrigaadid," lisas ta. Samuti tuleks Eestis, Lätis ja Leedus tema sõnul korraldada sõjalisi õppuseid.
"Nad on mõõgatäristamise pärast hirmul," ütles ta.
Samuti mainis Carson, et Ukrainale tuleks anda ründerelvad.
Samuti soovitas ta seista Venemaale vastu majanduslikult, et saada viimase energeetikast sõltumatuks. | Ben Carson ütles valimisdebatis, et kaitseks Eestit Venemaa rünnaku korral | https://www.err.ee/553420/ben-carson-utles-valimisdebatis-et-kaitseks-eestit-venemaa-runnaku-korral | USA vabariiklaste presidendikandidaat Ben Carson vastas valimisdebatis Eestit puudutavale küsimusele, et kaitseks Balti riike võimaliku Venemaa rünnaku korral. |
Esimese stardinumbri alt lähte saanud Viilukas eksis tiirudes kahel lasul ning kaotas finišis võitjaks tulnud norralannale Karoline Erdalile 1.46,3.
Norralannad said lõpuks kaksikvõidu, kui Erdalile järgnes 28,5 sekundi kaugusel Emilie Aagheim Kalkenberg. Kolmanda koha sai ukrainlanna Anna Kryvonos (+32,4). Esikolmikusse jõudnud neiud eksisid kõik ühel lasul.
Täna on MM-il kavas ka noormeeste 7,5 km sprint, kus on stardis neli eestlast - Robert Heldna, Hannes Moor, Mihkel Unt ja Mart Vsivtsev. | Eestlanna sai noorte laskesuusatamise MM-il sprindis 21. koha | https://sport.err.ee/81370/eestlanna-sai-noorte-laskesuusatamise-mm-il-sprindis-21-koha | Rumeenias toimuvatel noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel sai eestlanna Anneliis Viilukas reedel noorte 6 km sprindis 21. koha. |
„Eesti metsadesse on aja jooksul kogunenud päris palju väheväärtuslikku puitu, millest saematerjali ei saa, kuid mida saaks energeetikas kasutada ja sellest taastuvenergiat toota,“ rääkis professor Tullus ETV saates „Terevisioon“. Ta tõi näitena hall-lepikute arvukuse, mida on Eestis eelkõige erametsaomanike käsutuses hinnanguliselt üle 30 miljoni tihumeetri ja mida võiks kasutada energia tootmiseks.
Mitmed keskkonnakaitsjad on kritiseerinud madalakvaliteedilise puidu põletamist elektrienergia tootmiseks, nähes selles ohtu keskkonnale ja puidu hinnatõusule.
Tulluse sõnul on väheväärtuslikku metsa seni kesiselt kasutatud, kuna küttepuude hinnad on turul madalad ja omanikel pole huvi seda puitu müüa ning ka ostjatel puudub selle vastu huvi. Väheväärtuslikust puidust taastuvenergia tootmises metsateadlane probleemi ei näe.
„Meil on metsaseadus, metsamajanduse eeskiri ja metsanduse arengukava aastani 2020. Selles on kirjas, et me võime aastas raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit puitu, praegu oleme jõudnud kümne miljoni tihumeetri puiduni aastas, mis tähendab, et vaba mahtu on veel viis miljonit ja see ei pea olema kvaliteetne kuuse- ja männimets, vaid just madalakvaliteediline lehtpuumets,“ ütles Tullus.
Tema sõnul on puidu energeetikas kasutamine kasulik ja võimalik kui riik leiab võimaluse taastuvenergia kvooti müüa, lisaks võib iga miljon tihumeetrit raiutavat puitu juurde tuua paartuhat uut töökohta.
Tullus märkis, et valitsus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peavad leidma need riigid või selle partneri, kes on nõus ostma teatud koguse taastuvenergia ühikuid, seejärel otsustama, kes Eestis puidust elektrit toodab.
„Kvoote müüakse enampakkumisel ja elektri tootmine tellitakse sellelt, kes seda kõige odavamini suudab teha,“ sõnas Tullus.
„Tegemist on pika protsessiga, millele eelneb puidu töötlemise- ja transpordivõimsus ning tegevust juhitakse konkreetsete tehingute kaudu.“
Keskkonnaministeeriumil on alati võimalus tehingud lõpetada või peatada, kui keskkonnale tekib oht või surve, rääkis Tullus. Ta lisas, et Põhjamaana on Eestil suur metsaressurss ja kuna maailm soovib liikuda fossiilsete kütuste kasutamiselt taastuvenergia suunas, siis see on Eesti jaoks võimalus.
Seni pole Eestis sõlmitud ühtegi lepingut väheväärtusliku puidu kasutamiseks taastuvenergia massiliseks tootmiseks. | Teadlane näeb jääkpuidust elektritootmises majanduslikku võimalust | https://www.err.ee/553428/teadlane-naeb-jaakpuidust-elektritootmises-majanduslikku-voimalust | Eesti metsades on palju väheväärtuslikku puitu, mille kasutamine elektritootmiseks tooks riigile tulu ja võib luua tuhandeid uusi töökohti, ütles maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus. |
Hommikuse tugeva vihmasajuga kaasnenud tuulevaikuse järel saabus pärastlõunal Biscayne'i lahele kiirusega 6-10 m/s puhunud kagubriis. Taaskord kolm sõitu kirja saanud RS:X naiste klassis olid Ingrid Puusta (NYCS) saagiks 22., 14. ja 7. finišitulemus ning kokkuvõttes on neiu praegu hoidmas 11. asetust. Betti Vainküla (TPLK) on 36. kohal, eilseteks sõiduresultaatideks 35, 35, 32.
Laser Standardile toimus eile võistlussõite ainult üks, Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) sai selles 16. koha ning on tõusnud kokku 23. kohale.
Kaks sõitu ära purjetanud meeste RS:X-il finišeeris Rainer Kasekivi (TPLK) mõlemal korral 46. kohal ning on kokku 43. positsioonil.
Naiste RS:X purjelaual püsib liidrina hollandlanna Lilian De Geus ning meeste hulgas tema kaasmaalane Dorian Van Rijsselberge. Laser Standardil on esikohal hollandlane Rutger von Schaardenburg.
MK-etapp kestab laupäevani, mil eelsõitude tulemuste põhjal selgunud iga klassi kümme parimat purjetavad medalisõidus.
Miami MK-etapil osaleb kõigis olümpia- ja paraolümpiaklassides kokku 711 sportlast. | Ingrid Puusta püsib purjetamise MK-etapil Miamis 11. kohal | https://sport.err.ee/81357/ingrid-puusta-pusib-purjetamise-mk-etapil-miamis-11-kohal | Miamis toimuval purjetamise MK-etapil jätkab Ingrid Puusta RS:X klassis nelja võistluspäeva järel 11. positsioonilt, Laseril kuldlaevastikus seilav Karl-Martin Rammo on 23. kohal. |
Kolehmainen tõdes, et kahtluse all olevate varjupaigataotlejate hulk on tegelikult väike võrreldes Soomes praegu uurimisel olevate seksuaalkuritegude üldarvuga, mida on veidi üle tuhande, vahendas Yle.
Kolehmaineni sõnul on varjupaigataotlejate osalusega kuritegusid registreeritud tagasihoidlikult ning enim tööd on andnud nende omavahelised arveteklaarimised vastuvõtukeskustes.
Eelmisel aastal saabus Soome 32 000 varjupaigataotlejat. | Soome politsei juht: kümneid varjupaigataotlejaid kahtlustatakse seksuaalkuritegudes | https://www.err.ee/553429/soome-politsei-juht-kumneid-varjupaigataotlejaid-kahtlustatakse-seksuaalkuritegudes | Soome politsei juht Seppo Kolehmainen märkis täna Helsingis pressikonverentsil, et hetkel kahtlustatakse 22 varjupaigataotlejat ahistamises, 13 vägistamises ja 12 jõhkras vägistamises. |
Bänd on teatanud, et ka muusikutel tuleb lõpuks võtta sotsiaalne vastutus ja paistab, et nad mõtlevad seda tõsiselt. | Päeva video: Poliça - "Wedding" | https://kultuur.err.ee/310331/paeva-video-poli-a-wedding | Poliça politseivägivalla vastu. Nendel Minnesota sümpaatsetel sündipopparitel on tulemas uus album "United Crushers". üle kolme aasta ning seda sissejuhatav video on päris karm. |
Talvik kirjutas ametlikus vastuses Tallinna Sadama juhatuse liikmetele Marko Raidile ja Carri Ginterile, et ettevõte aktsiad kuuluvad riigile, mis tingib äriühingu läbipaistvusele ja avalikkusele kõrgendatud nõuete esitamise.
"Seetõttu ei nõustu uurimiskomisjon seisukohaga, et Tallinna Sadama poolt uurimiskomisjonile edastatud teabe puhul tuleb eeldada selle konfidentsiaalsust. Vastupidiselt leiab uurimiskomisjon, et seni kuni ettevõte pole osutanud konkreetsetele andmetele või nende liikidele ja põhjendanud neile juurdepääsupiirangute seadmise vajadust ehk ärisaladuse olemasolu, tuleb andmeid käsitleda avalikuna," seisab kirjas.
Uurimiskomisjon teatas, et lähtub oma tegevuses seadustest, millest tuleneb kohustus rakendada abinõusid selleks, et juurdepaasupiinanguga teave ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte.
Teabe kaitsega seotud meetmete ja abinõude valik ning rakendamise viis on kirja allkirjastanud Talviku sõnul uurimiskomisjoni enesekorralduse küsimus.
Lühidalt kõlab uurimiskomisjoni seisukoht nii: Tallinna Sadam saab vaid ise öelda, millised andmed liigituvad ärisaladuseks, kuid peab seda seejuures põhjendama ning lõplik kaalutlusõigus jääb komisjonile.
Uurimiskomisjon juhtis Tallinna Sadama juhatuse tähelepanu ka asjaolule, et vaatamata teabe ärisaladusena määratlemisele, ei saa välistada, et komisjon võib olulisest avalikust huvist lähtudes otsustada ka selliste andmete avalikustamie lõpparuandes, kui komisjonile riigikogu otsusega seatud ülesanded seda vältimatult tingivad.
Laevade hanke hinnavahe avalikustamine
Komisjoni juht Artur Talvik pälvis eelmisel nädalal suurt tähelepanu, kui tõi avalikkuse ette, et uute parvlaevade ostulepingute hinnavahe.
Talvik tõi avalikkuse ette, et ühest firmast tellitud parvlaevad on 17,5 miljonit eurot teisest firmast tellitutest kallimad.
Tallinna Sadama juhtkond ei ole soostunud ärisaladusele vihjates avalikustama parvlaevade koguhinda, kuid kinnitas hinnavahet.
Tallinna Sadama juhatuse liikme Carri Ginteri selgitusel tuli kaks alust tellida kallima hinnaga Poolast, sest Türgi tehas poleks nelja laeva nõutud tähtajaks valmis saanud. | Talvik ei jaga Tallinna Sadama juhtide muret ärisaladuste avalikustamisest | https://www.err.ee/553419/talvik-ei-jaga-tallinna-sadama-juhtide-muret-arisaladuste-avalikustamisest | Tallinna Sadama uurimiskomisjoni juht Artur Talvik teatas ettevõttele, et ei nõustu nende seisukohaga, et uurimiskomisjonile edastatud teabe puhul tuleb eeldada selle konfidentsiaalsust. |
Sulailm ja vihm on suusaradade olukorda muutnud sedavõrd, et korraldajad otsustasid tänavuse suusasõidu nädala võrra edasi lükata.
Rajameister Jüri Voodla sõnul on suusarada vesine ja pehme, mistõttu ei kannata ei rajatraktori ega saaniga lumele minna. Kuna eelseisva nädalavahetuse prognoos lubab samuti sula, siis on raja põhi jäätumata, mis teeb võimatuks rada korrektselt ette valmistada ja osavõtjaid teenindada ning turvata. Järgmise nädala ilmaprognoos lubab miinuskraade ja Kõrvemaal on lund õnneks nii palju, et tõenäoliselt saame maratoni nädal hiljem oluliselt paremates oludes ära pidada.
Seoses tekkinud olukorraga on korraldajad pikendanud ka registreerimist RMK Kõrvemaa Suusamaratonile. Registreerida saab internetiaadressil www.jooks.ee kuni 5. veebruarini. Kehtima jäävad soodusvooru hinnad.
Kõigile RMK Kõrvemaa Suusamaratonile registreerinutele, kellele 6. veebruarile edasi lükatud üritusel osalemine siiski ei sobi, pakutakse võimalust ennast, üht oma pereliiget või sõpra registreerida tasuta ühele tänavusele RMK Kõrvemaa Nelikürituse eelseisvale üritusele vabalt valitud distantsile või kantakse soovi korral osavõtutasu tagasi.
Korraldajad paluvad suusasõpradelt mõistvat suhtumist ja soovivad kõigile head harjutamist nädala pärast toimuvaks suusasõiduks.
RMK Kõrvemaa Nelikürituse arvestusse kuuluvad lisaks 6. veebruaril asetleidvale suusamaratonile 24. aprillil toimuv kevadjooks, 16. juulil peetav rahvatriatlon ja 24. septembril sõidetav rattamaraton. | RMK Kõrvemaa Suusmaraton lükkub nädal hiljemaks | https://sport.err.ee/81358/rmk-korvemaa-suusmaraton-lukkub-nadal-hiljemaks | Laupäeval toimuma pidanud RMK Kõrvemaa Suusamaraton lükatakse ilmaolude tõttu edasi ja viiakse läbi laupäeval, 6. veebruaril. |
Nohikutel on ka noorus olnud. Mõnevõrra küll teistmoodi, ometi mõnikord hea sõnaga meenutatav. Loomulikult meenutab jobu hoopis midagi muud, kui need, kes nimetasid üksteist tollal: mehed; ja praegu: poisid. Tolvan luges sel ajal raamatuid, kui õiged mehed juba käperdamise ja tatipanekuga tegelesid. Neljad-viied, prillid, hüüdnimi Paks, kehaline kolm.
On loomulik, et sihuke mäletab heldimusega, kuidas telepurgist tuli seriaal "Vestlusi vene kultuuriloost" Juri Mihhailovitšiga peaosas. Riigitelevisioon võiks igasugu poliitiliste ümarlauasaadete asemel neid korrata. Nagu ka omaaegseid Telekoole, üldse üldharivaid saateid. Ausalt, ei huvita ei noorpoliitiku, ei õiguslase inin, telekas ei pea lollusi edastama, vaid võib täiesti olla targemakstegev riist majapidamises.
Eh...
Kui ei tea, kes Juri Mihhailovitš oli, pole tema raamatuid lugenud, mainitud seriaali näinud, siis läheb see köitekene teist muidugi mööda. Või ka mitte, sest kui teile vähegi meeldivad anekdoodid professoritest, siis siin on, jah, selfikoomiks, kui moodsalt öelda. 53 aastat elupilte erinevates tehnikates.
Noorele semiootikahuvilisele – ise pole õppinud, arusaam, et otsi, mida miski tähendada võib – kuldaväärt teos. Juba erinevate joonistamisvahendite järgi võiks parajaid seminaritöid kirjutada. Selge, et sõjaväes kasutas reamees Lotman pliiatsit. Üliõpilane Lotmanil oli aga juba sulepea käepärast, oleks aga vägagi tähenduslik, kas see oli kastmise sulepea või täitekas? Täitekas oli – ja on – jube kallis asi. Räägib üht koma teist.
Veel – mille peale Juri Mihhailovitš joonistada võttis. Hüva, mõni joonistus on pühendus. Mõnda aga võiks omas ajastus lugeda ka kergeks jultumuseks, ega ikka igale poole ei sodi, dotsent Lotman! Selle järgi annab aga öelda, mis Juri Mihhailovitšile igav tundus, näiteks.
Või hakata arutlema, et kellena lugupeetav ennast kujutab pildil, mille kohta koostajad väidavad, et ta on seal tiiger. Muidu on auväärne end enamasti koerana kujutanud, ka ämbliku ja muu sitikana – ons too näiteks viide Kafka "Metamorfoosile", ah? Selle tiigri kohta võib ka öelda, et Juri Mihhailovitš joonistas ennast tiigrinahaks ehk vaibaks, millest üle käiakse. Miks aga mitte? Poodu ja ristikandmise kujund käib kah kogu aeg läbi.
Nii palju küsimusi, nii palju tõlgendusvõimalusi. Nii palju märke, mida otsida ja seostada. Lühidalt, Lotman on lõputu.
Ja mina olen kuradi loll, et ei taibanud ühtegi tema loengusse minna, vaid sidisin mingis ajakirjandusmeisterlikkuses. | Arvustus. Professori selfikoomiks | https://kultuur.err.ee/310335/arvustus-professori-selfikoomiks | Uus raamat
"Juri Lotmani autoportreed"
Koostanud Tatjana Kuzovkina ja Sergei Daniel
Tallinna Ülikooli Kirjastus
488 lk. |
Statistikaameti andmetel veeti mullu Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa.
Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ning raudteel koguni neljandiku võrra.
"Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid," kommenteeris statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Piret Pukk.
Viimati kasvas nii Eesti sadamate lastimise ja lossimise maht kui ka kaubamaht Eesti raudteel varasema aastaga võrreldes 2011. aastal.
Balti riikide võrdluses oli eelmisel aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis - ligi 70 miljonit tonni. Järgnes Leedu ligi 46 ja Eesti 35 miljoni tonniga. Raudtee kaubaveo maht oli samuti suurim Lätis, kus aastaga veeti 56 miljonit tonni kaupa. Järgnesid Leedu 48 miljoni tonni ja Eesti 28 miljoni tonniga. | Graafik: Sadamate ja raudtee kaubamaht oli mullu viimase kümnendi väikseim | https://www.err.ee/553417/graafik-sadamate-ja-raudtee-kaubamaht-oli-mullu-viimase-kumnendi-vaikseim | Eesti sadamate ja raudtee kaudu veetud kaubakogus oli möödunud aastal viimase kümne aasta väikseim. |
Intervjuu lühem versioon jõudis eetrisse möödunud jõulude ajal saatesarjas "Tuled akendes". | Laupäeval näeb ETV-s Vahur Kersna täispikka intervjuud Heidy Tammega | https://menu.err.ee/289066/laupaeval-naeb-etv-s-vahur-kersna-taispikka-intervjuud-heidy-tammega | Laupäeva hommikul näeb ETV ekraanil Vahur Kersna täispikka usutlust lauljanna Heidy Tammega. |
Tegemist on Sipilä esimese visiidiga Venemaale ning ühtlasi peaministrite esimese kohtumisega, vahendas Iltalehti.
Soome ja Vene peaminister kohtusid enne Ukraina kriisi regulaarselt.
Soome välispoliitika instituudi vanemteaduri Sinikukka Saari sõnul on kohtumisel kõne all kindlasti pagulasküsimus, kuid selle lahendamiseni vaevalt, et jõutakse. | Sipilä kohtub Peterburis Medvedeviga | https://www.err.ee/553411/sipila-kohtub-peterburis-medvedeviga | Soome peaminister Juha Sipilä kohtub täna Peterburis Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga. |
Tallinna Vesi teenis mullu 55,9 miljoni euro suuruse käibe juures 19,9 miljonit eurot puhaskasumit. Käive kasvas 5% ning kasum 10,7%.
"Kuna Ettevõtte tariifid on käimasoleva kohtuvaidluse tõttu külmutatud 2010. aasta tasemele, sõltub põhitegevuse tulu, s.o vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest," kinnitas ettevõte börsiteates.
"Suuremat müüki ning kokkuhoidu otsestes tootmiskuludes tasakaalustavad mõningane palgakulude kasv ning tariifivaidlusega seotud jätkuvalt kõrged õigusabikulud," lisas Tallinna Vesi. | Tallinna Vee aastakasum kasvas kümnendiku võrra | https://www.err.ee/553410/tallinna-vee-aastakasum-kasvas-kumnendiku-vorra | Tallinna Vee kasum kasvas eelmisel aastal kümnendiku võrra, kuigi ettevõtte tariifid on kohtuvaidluse tõttu endiselt külmutatud. |
Neljapäevasel testikatsel, nagu ka rallil, kasutas Pärn DMACK laiemaid piikrehve, millega kogemus varasemalt puudus. Testikatse käigus muudeti auto seadistust ja leiti sobivam seade nendele rehvidele.
“Olen esimest korda Arctic Lapland rallil. Meil on seljataga kolm pikka päeva rajaga tutvumist. Pärast oktoobrikuu Saaremaa rallit on see mu esimene ralli ja samuti mu esimene talveralli sellel hooajal. Arctic Lapland rallil on tõsised talveolud ja see on mulle heaks prooviks enne Rootsit. Testikatsel enamus osalejad kasutasid kitsast piikrehvi ning tekkis kitsa piigi rööbas ja päris oma sõitu oli raske teha, kuid testikatse mitmekordsel läbimisel sain parema tunnetuse. Loodetavasti täidab see võistlus meie poolt võetud eesmärgi, jõuame finišisse ja saame hea tunnetuse laiema piikrehviga eelolevaks MM-ralliks Rootsis.” rääkis Pärn pressiteate vahendusel.
Ralli homsel avapäeval on kavas 101,56 võistluskilomeetrit, mis koosneb viiest kiiruskatsest. | VIDEO | Sander Pärn Lapimaa ralli testikatsest: päris oma sõitu oli raske teha | https://sport.err.ee/81354/video-sander-parn-lapimaa-ralli-testikatsest-paris-oma-soitu-oli-raske-teha | Neljapäeval 28. jaanuaril toimus Arctic Lapland ralli testikatse, mis oli ettevalmistatud ralli korraldajate poolt. Testikatse pikkus oli 7 km, mida Sander Pärn ja James Morgan läbisid kaks korda valges ja kolm korda pimedal ajal. Kohustust võistlejatele testikatsel sõitmiseks ei olnud ning ka tulemusi ei määratud, sest ajavõttu ei toimunud. |
"Käibe langus tulenes eeskätt nafta maailmaturu hinna madalseisust, mistõttu olid kütusehinnad tanklates käesoleva kümnendi soodsaimad," kinnitas Alexela Oil juhatuse esimees Ain Kuusik.
"Seda märkasid ka kliendid, tänu kellele püstitasime tanklates läbimüügirekordid kütuseliitri-arvestuses," lisas ta.
"Küll ei oska ma täna hinnata, kuidas käituvad tarbijad edaspidi - järgmisest nädalast jõustub Valitsuse aktsiisitõus ja näiteks mitmed transpordiettevõtted on viidanud, et hakkavad Lätis ja Leedus tankima sealset soodsamat diislikütust."
Autogaasi müügimahtude osas jäi käesoleva aasta turukasv ettevõtte ootustele veidi alla. "LPG läbimüük küll kasvas, ent seda eeskätt uute lisandunud tanklate abiga, tänu millele on tänaseks Eestis olemas laiaulatuslik gaasitanklate võrk," sõnas Kuusik. | Odav nafta vähendas märgatavalt Alexela Oili käivet | https://www.err.ee/553409/odav-nafta-vahendas-margatavalt-alexela-oili-kaivet | Tanklaketi Alexela Oil käive kukkus eelmisel aastal kümnendiku võrra 121 miljoni euroni ning selle peamiseks põhjuseks oli soodne nafta. |
Arengufondi nõukogu kinnitas neljapäeval tütarfirma, otseinvesteeringutega tegeleva Smartcapi fondivalitsemise erakätesse andmise ning koos Euroopa Investeerimispanga (EIB) ekspertidega töötatakse välja konkursi tingimused, et kõikidel pakkujatel oleksid võrdsed võimalused, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on riigikogus konsultatsioonide tasemel ära otsustatud, et hiljem liigub kogu investeerimistegevus ehk Smartcapi ja Start-up Estonia portfellid Arengufondist Kredexisse ning Start-up Estonia nö pehmem pool ehk koolitused ja muu selline tagasi EAS-i alla.
Arengufond loodi riigikogu juurde seiretegevuseks ja riigikogule nõu andmiseks ning seire on Oviiri sõnul funktsioon, mida riigikogu endiselt vajaks, kuid selleks ei ole enam vaja eraldi asutusena Arengufondi, vaid riigikogu kantselei juurde tuleks luua midagi peaministri strateegiabüroo sarnast, kus paarist inimesest koosnev meeskond suudaks nõu anda ja vajadused kindlaks teha.
"Vaja on apoliitilist majandusseiret, mis aitaks teha kvaliteetsemat poliitilist otsust, aga Arengufondil ei ole sellise seire tegemiseks ega nõu andmiseks piisavalt autoriteeti. See raha, mida kulutame praegu organisatsiooni ülalpidamisele, võiks lõpuks hakata eesmärki teenima ja kuluda reaalselt analüüsidele, mida meeskond siis ülikoolidelt, Praxiselt või välismaalt sisse telliks," märkis Oviir. | Oviir: Arengufondi enam vaja pole | https://www.err.ee/553408/oviir-arengufondi-enam-vaja-pole | Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul pole Arengufondi enam vaja, sest edaspidi läheb kogu investeerimistegevus Kredexisse ja koolitused ning muu sarnane Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alla. |
Washington Posti Teherani büroo peatoimetaja mõisteti Iraanis süüdi spioneerimises, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tema vabastamine sai võimalikuks tänu Iraani ja lääneriikide leppele, mille kohaselt Iraan lõpetab oma tuumaprogrammi ja Lääs Iraani vastased sanktsioonid.
Rezaiani ja veel nelja Iraani vanglais viibinud USA kodaniku vabastamiseks vabastati ka seitse USA-s kohut ootavat iraanlast. | Iraanis vangis olnud ajakirjanik tänas valitsust ja kolleege oma vabastamise eest | https://www.err.ee/553402/iraanis-vangis-olnud-ajakirjanik-tanas-valitsust-ja-kolleege-oma-vabastamise-eest | Iraanis 545 päeva vangis olnud Washington Posti ajakirjanik Jason Rezaian tänas avalikult oma kolleege, perekonda ja USA valitsust pingutuste eest tema trellide tagant päästmiseks. |
Kommenteerides täna Genfis algavaid Süüria rahukõnelusi tõdes de Mistura, et viis aastat kestnud konfliktist on praeguseks enam kui küll, vahendasid ERR-i teleuudised.
De Mistura pöördus ka Süüria rahva poole, kutsudes neid üles veelgi aktiivsemalt kõigilt osalistelt sõja lõpetamist nõudma, kinnitades, et maailm võtab süürlaste häält kuulda.
"Te peate ka teadma, et me arvestame, et te tõstate oma hääle, ütlemaks: "Khalas, aitab küll". Ütlemaks seda igaühele, kes tuleb Süüriast või mujalt sellele konverentsile, sest me eeldame, et nende arusaamad, nende võimekus arutelus kompromissile jõuda viib nüüd rahumeelse lahenduseni Süüria jaoks ja nad peavad selleni jõudma," rääkis de Mistura. | ÜRO erisaadik: maailm võtab süürlaste häält kuulda | https://www.err.ee/553401/uro-erisaadik-maailm-votab-suurlaste-haalt-kuulda | Viis aastat kestnud Süüria kodusõda on toonud nii palju kannatusi ja ebameeldivusi nii Süüria elanikele kui ka muu maailma asukaile, et kõik nõuavad selle viivitamatut lõpetamist, ütles ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura. |
Püsinäituse eestikeelseid seinatekste on aga mugavama lugemise nimel suurendatud ja täiendatud. Uuenduse eesmärk on tuua muuseumisse rohkem peresid ja turiste.
Sünnipäeva puhul on välja pandud ka ainulaadsed museaalid.
"Olen väga elevil meie uuest kogutäiendusest, aastakümneid Jaak Soansi ateljees olnud Tammsaare monumendi mudelist, mis erineb pisut lõpuks pronksi valatud monumendist Tammsaare pargis ja mida alates laupäevast saab muuseumi püsinäitusel näha," rääkis muuseumi juhataja Maarja Vaino. "Piiratud ajaks oleme Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist välja toonud ka "Tõe ja õiguse" I osa käsikirja, mis asub praegu kirjaniku töölaual. See on väga eriline ja ainulaadne museaal, mida saab haruharva näha ja mis on hindamatu väärtusega."
Kell 15 esitleb Maarja Vaino oma raamatut "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" esitlus. Tegemist on doktoritöö põhjal valminud monograafiaga Tammsaare isikust ja loomingust, millest esitlusel kõnelevad professor Rein Veidemann ja kirjandusloolane Toomas Haug.
Ürituse lõpus kuulutatakse avatuks "Tõe ja õiguse" aasta, mis tähistab 90 aasta möödumist selle eesti kirjanduse tüviteksti ilmumisest. Aasta jooksul on plaanis mitmed sündmused, millest üks – "Tõe ja õiguse" illustratsioonivõistlus – on juba välja kuulutatud, tulemas on aga veel mitmeid ettevõtmisi, nagu näiteks lugejate lemmiktegelase valimine koostöös raamatukogude ja Vikerraadioga, rändnäitus ja palju muud.
Lapsi, peresid ja kõiki kirjandushuvilisi oodatakse muuseumi 30. jaanuaril kell 14. | Maarja Vaino esitleb raamatut Tammsaarest | https://kultuur.err.ee/310263/maarja-vaino-esitleb-raamatut-tammsaarest | Laupäeval, 30. jaanuaril tähistab Tammsaare muuseum Kadriorus kirjaniku 138. sünniaastapäeva. Sel puhul esitletakse ekspositsiooniuuendust, mille tulemusel saavad lapsed läbida püsinäituse tahvelarvuti abiga. Samas esitleb Maarja Vaino teost "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika". |
Galerii loovjuhi Jaak Visnapi sõnul on aktsiooni "Ei! odavale kunstikräpile!" eesmärk jätkata võitlust originaalkunsti eest. "Kahjuks on Eesti kunstimaastik jätkuvalt punktis, kus olulisel hulgal kaasaegset originaalkunsti jääb tegemata, sest inimesed tarbivad kunsti pähe sisustuspoodidest soetatud odavat kitši. Kuna aastaga on olukord pigem halvenenud, kordame aktsiooni veelgi tugevamalt – seekord purustame odavaid reprosid neist kahe teerulliga üle sõites. Kõik on oodatud ka enda reprod hävitamiseks kaasa võtma," rääkis Visnap.
Visnap lisab, et Tallinn Art Space soovib tuua kvaliteetse kaasaegse kunsti rahvale lähemale. "Meie galerii varamusse kuulub mitmete tuntud nüüdisaja Eesti kunstnike loomingut. Sünnipäeva puhul paneme galeriis üles kogu kollektsiooni, milles on teoseid Mark Kostabilt, Leonhard Lapinilt, Eili Soonelt ja mitmetelt teistelt. Samuti on avatud ajutine raamatupood, kus on eriti hea hinnaga müügil Jan Kausi, Käbi Laretei ja ikka Leonhard Lapini uuem kirjakunst," ütles Visnap.
Esimesel sünnipäeval avab galerii oma uksed kell 12.00; aktsioon teerullidega toimub galerii ees kell 14.00. Kell 16.00 seatakse galeriis üles eksperimentaalne klaasiahi ning toimub klaasikunstnik Eili Soone töötuba – kõikidel huvilistel on ainukordne võimalus näha klaasipuhumist ja seda kunsti ka ise proovida. Õhtul algusega kell 19.00 algab tõeline Art Party koos baari ja muusikaga. Sünnipäevapilet galeriisse on 10 eurot, kõikide piletiostjate seas loositakse välja Mark Kostabi originaalteos.
Aasta tagasi galerii avamispäeva eel korraldas Tallinn Art Space sarnase aktsiooni, mille käigus sõideti üle odavate reprode ühe teerulliga; aktsiooni eesmärgiks oli algatada diskussioon kunsti tarbimise ja kunstituru teemal. Galerii esimesel sünnipäeval on teerullide arv kasvanud kaheni.
Vaid aastaga Tallinna kultuuriellu oma jälje jätnud Tallinn Art Space on Tallinna kesklinnas Maakri tänaval asuv nüüdisaegne graafikakoda, müügigalerii ning kunstinäituste ja –sündmuste keskus, mis on tuntud oma värvikate aktsioonide poolest. Galeriis toimuvad näitused kannavad endas eesmärki pakkuda publikule ülevaadet tänapäeva kunsti arengutest Eestis. | Tallinn Art Space sõidab teerullidega üle reprode | https://kultuur.err.ee/310293/tallinn-art-space-soidab-teerullidega-ule-reprode | Tallinn Art Space tähistab reedel, 29. jaanuaril oma esimest sünnipäeva, mille puhul taasloob galerii avamisel rohkelt tähelepanu saanud aktsiooni teerullidega koopiakunsti hävitamisest. |
Alles eelmise aasta kevadel koos mängima hakanud Tšehhi - India paar Hingis - Mirza on nüüd võitnud järjest 36 matši ning see oli neile kolmandaks järjestikuseks suure slämmi turniiri võiduks.
Kõigi aegade järjestikuste võitude rekordini, mida hoiavad aastast 1990. tšehhitarid Jana Novotna ja Helena Sukova, on minna veel kaheksa võitu. | 36 mängu kaotuseta püsinud Hingis ja Mirza võitsid kolmanda suure slämmi järjest | https://sport.err.ee/81356/36-mangu-kaotuseta-pusinud-hingis-ja-mirza-voitsid-kolmanda-suure-slammi-jarjest | Melbourne'is toimuval Austraalia lahtiste tenniseturniiril võitis naiste paarismängu finaali viimasel ajal seda mänguliiki valitsev duo Martina Hingis - Sania Mirza, kes said 7:6, 6:3 jagu tšehhitaridest Andrea Hlavackova - Lucie Hradeckast. |
Andres Uibo kontsertõhtu leiab aset pühapäeval, 31. jaanuaril Sileesia Filharmoonias, mis kannab kuulsa poola nüüdishelilooja Henryk Mikołaj Górecki mälestuseks tema nime.
Eesti organist avab kava 17. sajandi saksa klassiku Dietrich Buxtehude (1637-1707) teosega "Te Deum laudamus" BuxWV 218 (osad: Praeludium - Te Deum laudam(us) - Pleni sunt coeli et terra - Te Martyrum - Tu devicto (mortis aculeo)). Kell 17 algava pühapäevase oreliõhtu teine teos on I osa "Ja ma nägin..." (Revelation 21:1) Andres Uibo enda "Apokalüptilisest sümfooniast" orelile. Järgneb Erkki-Sven Tüüri 1989. aastast pärit pala "Spectrum I", ja siis D. Buxtehude "Passacaglia" d-moll BuxWV 161.
Pärast vaheaega alustatakse Johann Sebastian Bachi Praeludiumiga a-moll BWV 561, millele järgneb Arvo Pärdi pala "Trivium" 1976. aastast. Siin kõlab veel ka IV osa "Uus Jeruusalemm" (Revelation 21:10) Uibo "Apokalüptilisest sümfooniast" ning lõpetuseks mängib Andres Uibo J. S. Bachi grandioosse "Passacaglia et Thema fugatumi" c-moll BWV 582.
Ligilähedaselt sama kava mängis Andres Uibo septembris ka Dresdeni orelinädalatel Saksamaal Dresdeni kuulsas Kreuzkirches. Eesti muusikat viib Uibo kaasa võimalikult oma igale esinemisele välismaal, ja on seda teinud juba aastakümneid.
Sileesia Filharmoonia saal Katowices läbis kaks aastat tagasi laiendus- ja uuenduskuuri ning sai endale ka uue, Berliini orelitehase Karl Schuke oreli. Teatavasti tegutseb Katowices ka Poola ringhäälingu kõige olulisem sümfooniaorkester, 80 aastat tagasi asutatud Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester (NOSPR), kelle peadirigendiks on praegu Alexander Liebreich.
Andres Uibo soolokava Sileesias kuulub Katowice orelil korraldatavasse mainekasse kontserditsüklisse, mida kunstiliselt juhib poola organist Władysław Szymański.
Sel hooajal astuvad sarjas Andres Uibo kõrval üles veel saksa organist Johannes Skudlik, itaalia organistid Alessandro Bianchi ja Francesco Bongiorno ning poola oma orelikunstnikud Wojciech Różak ja sarja kunstiline juht Władysław Szymański.
Kodumail tegutses Andres Uibo uue aasta algul rahvusvahelise Johann Sebastian Bachi festivali kunstilise juhi ja esinejana ning äsja esitles ajakirjanikele koos Suure- Jaani valla juhtidega ka tema poolt kunstiliselt juhitud Suure-Jaani muusikafestivali tänavust programmi. | Organist Andres Uibo annab soolokontserdi Katowice filharmoonias Poolas | https://kultuur.err.ee/310329/organist-andres-uibo-annab-soolokontserdi-katowice-filharmoonias-poolas | Orelikunstnik ja muusikaakadeemia oreliprofessor Andres Uibo esineb soolokontserdiga Sileesia filharmooniasaali orelil Katowices, kavas on ka eesti heliloojate teoseid. |
Võitjate resultatiivseimad olid Marko Slastinovski ja Kaspar Lees 9 ning kaotajatel Siim Pinnonen 9 ja Aleksander Oganezov 4 tabamusega.
Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: „Esimesel poolajal tegime palju vahetusi, mistõttu kannatas üksteisemõistmine. Samuti polnud kõik mehed maksimaalselt kohtumiseks keskendunud, kuid vaheajal tegime selgeks, kes tahavad mängida. Seekord tõstaks esile väravavaht Mikk Aasmaad ning Slastinovskit ja Kaspar Leesi.“
Viimsi/Tööriistamarketi juhendaja Ain Pinnonen: „Meie olime avapoolajal head, kuid vastane surus pärast vaheaega oma tahtmise meile peale. Esimesel pooltunnil meil kaitse toimis, ent siis enam mitte, mille pealt Kehra teenis kiirrünnakuid. Meie aga jäime hätta ka realiseerimisega. Kokkuvõttes annaksin enda meeskonna mängule hindeks nelja.“
Tabeliseis: Põlva Serviti 28 (16-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 24 (15), Viljandi HC 20 (15), HC Viimsi/Tööriistamarket 16 (16), Aruküla SK 11 (15), SK Tapa 5 (16), Audentes SK 4 (15) punkti. | Avapoolaja kaotanud Kehra võttis Viimsi üle lõpuks võidu | https://sport.err.ee/81360/avapoolaja-kaotanud-kehra-vottis-viimsi-ule-lopuks-voidu | Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel sai HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrsil 33:28 (13:15) jagu HC Viimsi/Tööriistamarketist. |
Auhinna pälvinud mängufilmis "Piano" lõi režissöör-lavastaja Jane Campion rohkete auhindadega pärjatud armastusloo, mis kütkestas lisaks kriitikutele ka miljoneid filmisõpru. Filmi põhjal valmis romaan, mille kohta lavastaja Marika Aidla ütleb, et see puudutas, inspireeris ja mõjutas nii nagu tegelased teineteist selles loos. "Millist elu pidi elama naine, et olla ühiskondlikult vastuvõetav," kommenteeris Aidla. "Olin lummatud Ada köitvast isiksusest - inimesest, kes kuulab südamega, ei valeta oma tunnetele ja seeläbi ka kellelegi teisele…"
Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, videokunstnik Janek Savolainen Helikujunduses kasutatakse Michael Nymani, Dario Marianelli, René Aubry, Brian Craini ja Keaton Hensoni loomingut.
Osades Maria Engel, Madli Mägi (Vanemuise Tantsu- ja Balletikool), Samuel Lawman / Jack Traylen, George Willé-Williams, Janika Suurmets.
Esietendus 30. jaanuaril. | Kuulus film ja romaan "Klaver" jõuab balletina Vanemuisesse | https://kultuur.err.ee/310336/kuulus-film-ja-romaan-klaver-jouab-balletina-vanemuisesse | 30. jaanuaril jõuab Sadamateatris vaatajate ette Marika Aidla lavastatud ballett-draama "Klaver", mis tugineb samanimelisele hinnatud filmile ja romaanile. |
„Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ ütles justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm.
Süüteoennetuse nõukogu esimees, justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele.
„Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul pole laste õigusrikkumistele reageerimisel kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest.
Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist.
Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab.
Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.
Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas.
Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. | Õigusrikkumisi toime pannud laste vastutus liigub trahvidelt kahju hüvitamise suunas | https://www.err.ee/553407/oigusrikkumisi-toime-pannud-laste-vastutus-liigub-trahvidelt-kahju-huvitamise-suunas | Süüteoennetuse nõukogu toetab ettepanekuid, millega suurendataks õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust ehk tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele. |
Elina Born kinnitas Õhtulehele, et tahtis Jüriga tuttavaks saada juba siis, kui too staarisaates osales.
Nüüdsed suured sõbrad Elina Born ja Jüri Pootsmann kuulutati aasta parimaks nais- ja meesartistiks, lüües enne juba laineid nominatsioonide rohkusega laineid.
Elina kandideeris tänavustel muusikaauhindadel kõige enamates kategooriates, lausa kuues. Võitis ta lõpuks neli auhinda: aasta naisartisti, debüütalbumi, popalbumi ja parima laulu oma. | Jüri Pootsmann: judinad olid üle keha | https://menu.err.ee/289064/juri-pootsmann-judinad-olid-ule-keha | "Kindlasti tunnen ma kerget aukartust. Juba see mõte, et ma olen koos selliste nimedega koos nomineeritud, toob mulle judinad üle keha," rääkis laulja Jüri Pootsmann enne Eesti muusikaauhindade galat. |
Saaremaa idarannikul Pöide vallas Kübassaare poolsaarel asuva Kübassaare tuletorni renoveerimistööd hõlmasid vundamendi, fassaadi, tuletorni siseseinte, laternaruumi ning elektrisüsteemi täielikku rekonstrueerimist.
Tuletorn on 18 meetrit kõrge ning märgutuli asub 20 meetri kõrgusel merepinnast, see plingib pimeda ajal ja on nähtav 11 meremiili kaugusele. Torni alumine osa on raudbetoonist, üleval paikneb metallist osa, millel on laternaruum ja rõdu.
Esimese navigatsioonimärgina paigaldati 1915. aastal Kübassaarde puidust tulepaak. 1923. aastal süttis see pikselöögist põlema ja 1924. aastal ehitati uus laternaruumi ja rõduga raudbetoontorn, mis on tänapäevani kasutuses.
Enne seekordset renoveerimist on tuletorn läbinud põhjalikuma remondi viimati 1939. aastal. Tuletorni haldajaks on veeteede ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus.
Veeteede ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on tuletornide renoveerimine riigile oluline ülesanne, sest kaasajastatud ja töökorras navigatsioonimärgid on madalate püsikuludega, loovad kindlamad tingimused ohutuks veeliikluseks ja hoiavad ära õnnetusjuhtumeid.
„Kohalike maamärkidena ja vaatamisväärsustena on tuletornid olulised ka regionaalarengu seisukohast,“ märkis Arikas.
Riigihange tuletorni renoveerimiseks kuulutati välja 19. juunil möödunud aastal ning mullu 24. augustil sõlmiti ehitustööde töövõtuleping äriühinguga GT Corporation SE.
Veeteede ameti hallata on 724 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid. Suur navigatsioonimärkide arv Eestis on tingitud meie liigendatud rannajoonest, saarte rohkusest, tihedast sadamatevõrgust ning lähedal paiknevast rahvusvahelisest laevateest. | Kübassaare tuletorni renoveerimine läks maksma ligi 89 000 eurot | https://www.err.ee/553406/kubassaare-tuletorni-renoveerimine-laks-maksma-ligi-89-000-eurot | Veeteede amet võttis ehitusettevõttelt vastu Saaremaal asuva Kübrassaare tuletorni, mille renoveerimine läks maksma 88 967 eurot. |
Kyle Lowry ja DeMar DeRozan viskasid võitjate poolel mõlemad 26 punkti, Lowry jagas ka 10 korvisöötu. Leedulasest keskmängija Jonas Valanciunase arvele jäi 11 silma ja 18 lauapalli.
Knicks mängis ilma kolme põhimeheta, kui eemale jäid Carmelo Anthony (põlvetrauma), lätlane Kristaps Porzingis (külmetushaigus) ning hispaanlane Jose Calderon (kubemelihase trauma). Parimaks kerkis 20 silma visanud Arron Afflalo.
Raptors on 31 võidu ja 15 kaotusega idakonverentsis kindlalt teisel kohal, New York (22-26) on praegusel hetkel 10. positsioonil.
Tulemused:
Indiana - Atlanta 111:92
Washington - Denver 113:117
Memphis - Milwaukee 103:83
New Orleans - Sacramento 114:105
Toronto - New York 103:93
Lakers - Chicago 91:114 | VIDEO | Toronto Raptors võitis klubi rekordit tähistava kümnenda järjestikuse mängu | https://sport.err.ee/81361/video-toronto-raptors-voitis-klubi-rekordit-tahistava-kumnenda-jarjestikuse-mangu | Korvpalliliigas NBA tänavu veebruari keskel tähtede mängu nädalavahetust võõrustav Toronto on jõuliselt ennast korvpallikaardile tõstmas, kui neljapäeval alistati koduplatsil 103:93 New York Knicks ning võeti klubi rekordit tähistav kümnes järjestikune võit. |
Enesekontrolli eesmärk on ise ja õigeaegselt avastada tuleohutusalased ohud hoones ning tuua välja tegevused nende kõrvaldamiseks või kontrolli all hoidmiseks. Aruannet saab lihtsalt täita aadressil https://tuleohutusaruanne.ee/.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve tuleohutuskontrolli teenuse eksperdi Tagne Tähe sõnul võimaldab interneti iseteeninduskeskkond varasemalt seal täitnutel juba uusi andmeid sisestada mugavamalt, kuna osa infot, mis vajab edastamist ja on ajas muutumatu, on juba eelneval aastal lisatud.
"Samuti on selline andmeedastus ja -töötlus kiirem, kuna võimalikud vead ja puudused tulevad juba täitmise faasis automaatselt välja. Süsteem kontrollib, et inimesed ei teeks lihtsaid näpuvigu, mis sageli sisse kipuvad tulema ja mille tõttu aruanne puudulikult täidetuna tuleb selle esitajale tagastada. Lisaks saab aruannet keskkonna kaudu edastada täitmiseks ka mitmele erinevale inimesele,“ ütles Tähe.
Enesekontrolli tuleohutusaruanne tuleb esitada ehitiste kohta, kus paiknevad lasteaiad, koolid, majutusasutused, ravi- ja hoolekandeasutused, kaubanduskeskused, suuremad põllumajandus- ja tööstushooned, kõrg- ja büroohooned (üle 300 kasutajaga hooned), maa-alused garaažid ja elutähtsat teenust pakkuvad asutused.
Aruannet ei tule koostada eluhoonete ja väiksemate ettevõtete/asutuste hoonete kohta, kus puudub reaalne tule- või plahvatusoht.
Aruande esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võidakse karistada rahatrahviga kuni 2000 eurot. | Päästeamet ootab tuleohutuse enesekontrolli aruandeid ka veebi kaudu | https://www.err.ee/553404/paasteamet-ootab-tuleohutuse-enesekontrolli-aruandeid-ka-veebi-kaudu | Alates jaanuarist saavad kõik tuleohutuse enesekontrolli aruande esitamise kohustusega asutused ja ettevõtted esitada päästeametile eelneva kalendriaasta tuleohutusaruande veebi iseteeninduskeskkonnas, aruande esitamise tähtaeg on märtsi lõpp. |
Luureandmete põhjal on raketikomponendid ja kütus juba stardiplatvormi lähedusse viidud, vahendasid ERR-i teleuudised.
Eksperte teeb aga murelikuks, et Põhja-Korea kasutab tehnoloogiat, mida pruugitakse ka mandritevaheliste ballistiliste rakettide puhul.
Viimati läkitas Põhja-Korea raketi kosmosesse 2012. aastal, tollal viidi orbiidile sidesatelliit.
Sõjanduseksperdid hoiatasid ka siis, et Põhja-Korea tsiviilkosmoseprogramm on vaid kattevari mandritevahelise ballistilise raketi arendamisele. | USA luure andmetel plaanib Põhja-Korea lähiajal kosmoseraketi väljatulistamist | https://www.err.ee/553403/usa-luure-andmetel-plaanib-pohja-korea-lahiajal-kosmoseraketi-valjatulistamist | USA teatas luureandmeile tuginedes, et Põhja-Korea plaanib kosmoseraketi väljatulistamist lähitulevikus. |
Eesti Rehviliidu juht Kaur Kuurme ütles, et tänavused mõõtmistulemused Viljandis olid paremad möödunud aastal Tallinnas läbi viidud kontrolli tulemustest.
“Autojuhid on endale selgeks teinud, et liiklusohutuse seisukohast on oluline, mis seisukorras rehvidega auto sõidab. Iga halvas seisukorras rehv on ohtlik nii neile endile kui teistele liiklejatele. Eks kindlasti mängis oma osa ka kontrolli ajastus, sest vahepeal on olnud libedad ja külmad ilmad," märkis Kuurme.
Viljandis läbi viidud reidi käigus kontrolliti 245 sõiduautot, 30 veoautot ning viit liinibussi.
Kulumispiirini, mis talvisel ajal on kolm millimeetrit, oli sõidetud neli protsenti rehvidest ning keskmine rehvimustri jääksügavus oli sõidukitel kuus millimeetrit, mis on
korralik näitaja. Nii veoatuode kui liinibusside rehvid vastasid nõuetele ja olid heas seisukorras.
“On tore tõdeda, et ehkki veoautod võivad talvisel ajal sõita ka 1,6 millimeetrise mustrijäägiga, on siiski veoautode juhid ja omanikud mõistnud, et talvisel ajal peab sõitma korraliku rehviga, et vältida ohtu liikluses," ütles Kuurme.
Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 ruutsentimeetri ulatuses ning seetõttu on õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine turvalisuse tagamiseks väga oluline. | Rehvireidi tulemus oli positiivne | https://www.err.ee/553400/rehvireidi-tulemus-oli-positiivne | Eile õhtul kontrollis politsei koos rehviliiduga Viljandis 280 sõiduki rehve ning selgus, et enamik kontrollitud rehvidest vastasid nõuetele. |
Kui tähtede mängu algviisikud pandi paika rahvahääletuse tulemuste järgi, siis ülejäänud seitse meest kummaski tiimis tuli valida vastavalt lääne- ja idakonverentsi meeskondade peatreeneritel Gregg Popovichil ja Tyronn Lue'l.
Läänekonverentsi algviisik: Kobe Bryant (Los Angeles Lakers), Stephen Curry (Golden State Warriors), Kawhi Leonard (San Antonio Spurs), Kevin Durant ja Russell Westbrook (mõlemad Oklahoma City Thunder).
Läänekonverentsi vahetusmehed: Draymond Green ja Klay Thompson (mõlemad Golden State Warriors), Anthony Davis (New Orleans Pelicans), Chris Paul (Los Angeles Clippers), DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), James Harden (Houston Rockets) ja LaMarcus Aldridge (San Antonio Spurs).
Idakonverentsi algviisik: LeBron James (Cleveland Cavaliers), Dwyane Wade (Miami Heat), Carmelo Anthony (New York Knicks), Paul George (Indiana Pacers) ja Kyle Lowry (Toronto Raptors).
Idakonverentsi vahetusmehed: Paul Millsap (Atlanta Hawks), Chris Bosh (Miami Heat), Jimmy Butler (Chicago Bulls), John Wall (Washington Wizards), Isaiah Thomas (Boston Celtics), Andre Drummond (Detroit Pistons) ja DeMar DeRozan (Toronto Raptors).
Ühest NBA klubist pääseb tähtede mängule kolm mängijat üsna harva ning Warriorsi klubis juhtus selline sündmus viimati täpselt 40 aastat tagasi, kui valituks osutusid Rick Barry, Phil Smith ja Jamaal Wilkes. | Golden State Warriorsist pääses üle 40 aasta tähtede mängule kolm meest | https://sport.err.ee/81362/golden-state-warriorsist-paases-ule-40-aasta-tahtede-mangule-kolm-meest | Korvpalliliigas NBA selgusid veebruari keskel Torontos toimuvale tähtede mängule pääsevad pallurid, kui välja lekkisid ka peatreenerite poolt välja valitud mehed. |
Eelmise aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 510,7 miljonit eurot, seega jäi detsembris kauplustesse ligi 390 eurot elaniku kohta.
Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv detsembris kiirenes. Kui novembris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 11%, siis detsembris oli kasv 18%.
Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega jm (kasv 46%).
Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 29%).
Detsembris pöördusid taas tõusule ka novembris väikest langust näidanud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüük, kasvades varasema aasta sama kuuga võrreldes 8% ja 5%.
Toidukaupluste jaemüügi kasv, mis novembris aeglustus, kiirenes taas detsembris ning müük kasvas 2014. aasta detsembriga võrreldes 3%.
Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 9%.
Võrreldes 2015. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 24%. See on tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli detsembris 584 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 87%. 2014. aasta detsembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 7% ning eelmise kuuga võrreldes 20%.
Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2015. aastal ligi 5,2 miljardit eurot. Jaemüük suurenes 2014. aastaga võrreldes püsivhindades 8%. | Detsembris jaemüügi kasv kiirenes | https://www.err.ee/553399/detsembris-jaemuugi-kasv-kiirenes | Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes mullu detsembris aasta varasemaga võrreldes püsivhindades 10%, teatas statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes. |
4. klassi õpilane Grettel Liset kirjeldas näituse eel oma kodutunnet: "Kodu on mulle tähtis sellepärast, sest seal on mu pere, koduloomad ja mu maja. Kodu tähendab ka mulle lõbu. Küll on hea, et mul on kodu!"
Näituse kontseptsioon ütleb, et kõigil on õigus oma kodule, sõltumata vanusest või rahvusest. Oma kodu igatsemine ja otsimine on inimesele väga loomuomane. Mis teeb aga kodust kodu? On see aiaga maja, oma voodi, arvuti või hoopiski koduloom? Kas kodutunde loovad asjad või inimesed? Meil kõigil on sellele erinev vastus. Kuid täiskasvanuna mõtleme kodule ning selle tähtsusele tihti alles siis, kui oleme kodust kaugel või sellest sootuks ilma jäänud.
Okupatsioonide muuseum korraldas koostöös Lapse Huvikaitse Kojaga loomekonkursi, et küsida lastelt, mis teeb kodu koduks. Konkursile saabus Eesti eri paigust sadu joonistusi ja fotosid. Laste nägemus kodust kõneleb nii igatsusest, murest kui ka siirast armastusest ning soojusest, mida perekond pakub. Näitus "Mis teeb kodu koduks?" sündis neist mõtetest ja tunnetest, mida lapsed eneses hoiavad ja kannavad.
Näituse avamisel 2. veebruaril kell tunnustatakse ka konkursil osalejaid.
Näitus on avatud 3. aprillini.
24. veebruaril kutsub muuseum samanimelisele perepäevale “Mis teeb kodu koduks?ˮ. | Lapsed tegid näituse kodust | https://menu.err.ee/289056/lapsed-tegid-naituse-kodust | Okupatsioonide muuseum avab 2. veebruaril laste mõtetest ja tunnetest sündinud näituse "Mis teeb kodu koduks?". Näitus vaatab kodu lapse silme läbi. Ühtlasi rändab väljapanek ajas tagasi ja küsib, missugune oli meie emade-isade ja vanavanemate kodu. |
"Vene noortest alustab Eestis pärast gümnaasiumi lõpetamist kõrgkooliõpinguid vaid 50 protsenti, eesti noortest aga 70 protsenti – meie soov on anda ka neile noortele võimalus, kes ülearu hästi eesti keelt veel ei räägi,“ ütles sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.
Tema sõnul on üheks põhjuseks, miks vene noored ei tule sisseastumiskatsetele, just ebapiisav keeleoskus, mis tekitab neis ebakindlust.
"Me loodame anda keelekoolitusega oma panuse nende vene noorte tuleviku heaks, kes oleks huvitatud mundrikandja elukutsest, kuid vajavad natuke toetust. Meie keelekursuse lõpetades ei pea noor tegema eraldi eesti keele testi akadeemiasse sisseastumisel,“ märkis Raik.
Akadeemia keelekeskuse juhataja Elen Laanemaa kinnitusel täitusid õpperühmad kiiresti ning veebruarist asub õppima üle 70 noore ja Tallinnas on ootelehel sama palju õppijad kui õpperühm mahutas.
„Sisekaitseakadeemiasse sisseastujate hulgas on vene rahvusest kadette umbes 30 protsenti, kuid immatrikuleeritakse neist vaid iga kolmas. Augustis, enne semestri algust, plaanime teha vene noortele veel kolme nädala pikkuse intensiivkursuse. Vaid nii on võimalik saavutada keeleoskuse tase, mida eeldavad näiteks politsei- ja piirivalveamet ning vanglate amet,“ ütles Laanemaa.
Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel algavate sisekaitseakadeemia eesti keele kursuste maht on ligi 50 tundi, kursusel tutvustatakse ka õppetööd sisekaitseakadeemias.
Keelekursused algavad Kohtla-Järvel 3. veebruaril kell 16.30 Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumis ning Tallinna kursus algab 1. veebruaril kell 16.30 sisekaitseakadeemias. | Sisekaitseakadeemia hakkab tulevastele kadettidele eesti keelt õpetama | https://www.err.ee/553391/sisekaitseakadeemia-hakkab-tulevastele-kadettidele-eesti-keelt-opetama | Sisekaitseakadeemia korraldab alates veebruarist tasuta eesti keele kursuseid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas, et saada õppima rohkem vene noori ning keelekursus lõppeb eesti keele testiga, mille sooritamisel ei pea tegema eraldi keeletesti sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel. |
"Plekktrummil" on külas näituse kuraator, fotokunstnik Marge Monko.
Saatejuht Joonas Hellerma.
Vaata saadet esmaspäeval kell 21.35 ETV2-st. | Plekktrummi taob Marge Monko | https://kultuur.err.ee/310318/plekktrummi-taob-marge-monko | Jaanuari lõpus Tallinna Kunstihoones avatud näitusel uurivad kunstnikud, mis on saanud romantilisest kirest ihade kiire rahuldamise ajastul. Mis on tõeline armastus ja kellele kuulub õigus selle üle otsustada? |
"Me juba ootame seda päeva, kui Shaq liitub teiste meie klubi legendidega meie halli ümber," sõnas Lakersi kaasomanik ja president Jeanie Buss ESPN-i vahendusel.
"Ta pole hiiglane mitte ainult oma mõõtude poolest vaid ka oma saavutuste poolest, mis ta Lakersi särgis korda saatis. Shaq oli suuresti põhjuseks, miks see areen üldse kunagi ehitati ning tema aitas selle muuta üheks edukaimaks ja kuulsaimaks areeniks kogu maailmas."
O'Neal mängis Lakersis kokku kaheksa hooaega (1996-2004) ning võitis koos Kobe Bryantiga NBA meistritiitlid aastatel 2000, 2001 ja 2002.
1999. aastal avatud Staples Centeri ümber on praegusel hetkel Magic Johnsoni, Kareem Abdul-Jabbari, Jerry Westi, Chick Hearni, Wayne Gretzky ja Oscar De La Hoya kujud. | Los Angeles Lakers plaanib koduareeni ette püstitada Shaquille O'Neali kuju | https://sport.err.ee/81347/los-angeles-lakers-plaanib-koduareeni-ette-pustitada-shaquille-o-neali-kuju | Los Angeles Lakersi korvpalliklubi teatas, et hooajal 2016/17 plaanitakse koduhalli Staples Centeri ees legendaarse keskmängija Shaquille O'Neali auks tema kuju. |
Raporti koostajad vaatasid näitajaid, nagu emade tööhõive, vanemate tööhõive lõhe, emade ja lasteta naiste tööhõive vahe ja laste suhteline materiaalne vaesus võrreldes täiskasvanutega, samuti võrreldi lastega perede sissetulekut lasteta perede omaga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kõiki neid näitajaid analüüsides jõuti järeldusele, et Eesti lastega peresid ohustab enim vaesusse langemise ja tööhõive probleem. Riikide andmete võrdlusest selgus, et Eesti emad jäävad pärast lapse sündimist kõige pikemalt tööturust eemale ning enne lapse aastaseks saamist läheb tööle tagasi vaid 20 protsenti naisi ja aastal pärast lapse sündi veidi alla 40 protsendi emasid.
Pikaaegse tööturult eemalejäämise väga oluline mõju on see, et hiljem tööle tagasi minnes ootab neid suurema tõenäosusega pigem sissetulekute kahenemine.
Eestiga sama ohtu jagavad Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia ja Kreeka.
Paremate tulemustega riikide eesotsas nii vaesusriski kui ka lapsevanemate tööhõive poolest on Rootsi, Taani, Holland ja Sloveenia. | Sotsiaalraport: Eesti lastega peresid ohustab vaesus ja väike tööhõive | https://www.err.ee/553398/sotsiaalraport-eesti-lastega-peresid-ohustab-vaesus-ja-vaike-toohoive | Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalarengu raport analüüsib Euroopa riikide sotsiaalküsimusi, sealhulgas perekonna toimetuleku näitajaid ning raporti koostanud analüütikute arvates ohustab Eesti lastega peresid kõige sagedamini vaesus ja madal tööhõive määr. |
Intressimäär -0,1 protsenti tähendab seda, et keskpank võtab raha osade deposiitide hoidmise eest, vahendas BBC.
Loodetakse, et see samm kiirendab inflatsiooni ja majanduskasvu.
"Jaapani keskpank kärbib intressimäärasid veelgi negatiivse poole, kui see on vajalik," kirjutas pank pressiteates, lisades, et see võib jätkuda seni, kuni inflatsioon on jõudnud 2 protsendini.
Euroopa Keskpangal on samuti negatiivsed intressimäärad, kuid Jaapani jaoks on tegemist esimese sellise otsusega. | Jaapan kehtestas negatiivse intressimäära | https://www.err.ee/553394/jaapan-kehtestas-negatiivse-intressimaara | Jaapani keskpank viis majanduse olukorra parandamiseks sisse negatiivse intressimäära. |
Keskkonnatasud ehk saaste- ja ressursitasud ei peaks riigikontrolli arvamuse kohaselt olema seotud nafta maailmaturuhinnaga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul oleks põlevkivi kaevandamise eest tasutava ressursitasu vähendamine võimalik juhul, kui ühiskond on nõus talle endale kuuluvat vara ettevõtjale väiksema summa eest ära andma ning ühtlasi peab arvestama, et olemuselt suunavad ressursitasud tootjat ressurssi säästlikult kasutama.
Olgo märkis, et selliste soodustuste puhul tuleb kindlasti arvestada võimalikku riigiabi riski, sest eelis antakse väga väikesele hulgale ettevõtjatele ja põlevkivist õli tootjad konkureerivad rahvusvahelisel turul.
Põlevkivitööstuse raske olukorra leevendamiseks on majandus- ja taristuminister Kristen Michal lubanud vähendada keskkonnatasusid ja teatanud, et valitsus töötab survet leevendava maksumeetme kallal ning seda eelkõige juhul, kui nafta barrelihind on alla 30 dollari.
Olgo hinnangul pole majandusministri plaan siiski võluvits, mis Ida-Virumaa tööturgu ja VKG-d rusuva olukorra lahendaks, sest keskkonnatasude alandamine ja ajatamine võib anda hetkeleevendust, kuid ei lahenda Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikke probleeme pikemas perspektiivis. | Riigikontrolli hinnangul ei peaks keskkonnatasud olema nafta hinnaga seotud | https://www.err.ee/553393/riigikontrolli-hinnangul-ei-peaks-keskkonnatasud-olema-nafta-hinnaga-seotud | Riigikontrolli hinnangul võib keskkonnatasude nafta hinnaga sidumine tekitada järjekordse lubamatu riigiabi küsimuse. |
Sajad taksojuhid marssisid lippe lehvitades Pariisi kesklinnas. Mitmel pool rünnati taksosid, mis streigis ei osalenud.
Pariisi politsei ja lennujaam hoiatasid võimalike viivituste eest lennujaamade ja oluliste teesõlmede lähistel.
Streik algas teisipäeval ning sama päeva hilisõhtul toimunud valitsuse erakorralisel istungil lubasid võimud taksosektorit reformida. Teisipäeval süütasid taksojuhid lõkkeid ning politsei kasutas nende vastu pisargaasi, kui streikijad üritasid marssida mööda suurt maanteed.
Seni kasutatud süsteemi alusel töötavate taksojuhtide väitel on mobiilipõhise Uberi tegevus konkurentsiseaduste vastane. Uberi hinnangul peab taksosektor käima uute tehnoloogiatega ühte jalga.
Pariisi kohus otsustas kolmapäeval, et rakenduspõhine taksofirma Uber peab maksma riiklikule taksoliidule 1,2 miljonit eurot, kirjutas AFP. Kohtu otsus järgnes taksoliidu kaebusele, et Uberi sõidukijuhid käituvad nagu tavalised taksod ja ootavad tänaval kliente.
Prantsusmaa president Francois Hollande on taksojuhtide vägivallapuhangud hukka, kuid lahendust ja lepitust osapoolte vahel seni ei ole. Uber väidab, et Prantsuse valitsus on seni hoidunud kõnelustest ja sõidujagamisteenuste reeglite kindlaksmääramisest. Kui konfliktid puhkevad taas, siis võidakse Hollande'i süüdistada selles, et tema valitsus ei suuda sotsiaalseid konflikte ära hoida.
Prantsusmaa majandusminister Emmanuel Macron lubas eelmisel aastal korraldada taksojuhtide ja Uberi esindajate kohtumise, mida aga ei ole toimunud.
Uute reeglite kohaselt tohivad taksojuhid kasutada klientide leidmiseks Uberi rakendust, kuid osa taksofirmasid, nagu G7, on selle oma juhtidel ära keelanud.
President Toomas Hendrik Ilves tõdes esmaspäeval saates "Välisilm", et digiseerumisega tekivad uued majandusvaldkonnad, mis aga hakkavad põrkuma niiöelda vana majandusega.
lves rääkis, et osales möödunud nädalal Šveitsis Davosis maailma majandusfoorumil paneelis, kus peateema oli nõndanimetatud neljas tööstusrevolutsioon.
"Davosis oli keskne teema, mida teha, kuidas edasi minna, kui see hakkab toimuma. Sest niikuinii aina rohkem hakkavad igasuguseid asju tegema arvutid, või siis tulenevalt sellest, mis toimub kübermaailmas, on uued majandusvaldkonnad nagu firma nimega Uber, mille puhul me juba näeme, et Euroopas keelatakse ära, sest see põrkub kokku vana majandusega taksonduse alal. Ja ma eeldan, et seda hakkame nägema aina rohkem uue ja vana majanduse vahel, sest see vana taksondus ei saa töötada, see mudel töötab põhiliselt tänu nutitelefonidele ja seda hakkame nägema aina rohkem. Mitte ainult igasuguseid mikroseadmeid, mis korraldavad meie elu - panevad tule põlema, tellivad toitu," rääkis Ilves. | Prantsuse taksojuhid jätkasid Uberi vastast streiki | https://www.err.ee/553396/prantsuse-taksojuhid-jatkasid-uberi-vastast-streiki | Prantsuse taksojuhid jätkasid eile juba kolmandat päeva streiki taksoteenuste pakkuja Uber vastu ja Pariisi linnavõimud hoiatasid taas teesulgude ja muude liikluskatkestuste eest. |
Praeguseks 36-aastase Ostaptšuk proovi kordustest näitas keelatud ainete turinabooli ja tamoksifeeni tarvitamist. Tema jaoks on see juba teine olümpiamedali kaotus, sest dopinguprooviga põrus ta ka pärast 2012. aasta Londoni mängude kullavõitu.
Kokku on valgevenelanna jäänud dopinguga vahele aga lausa kolm korda. 2013. aastal osutus positiivseks ja 2005. aasta MM-i kordustest. Siis pidi ta samuti kuldmedali loovutama. Kõigest hoolimata on Ostaptšukil ametlikult veel alles kolm MM-hõbedat aastatest 2003, 2007 ja 2011.
Viimase vahelejäämise näol on tegemist juba teise medaliga, mille Valgevene 2008. aasta olümpia kuulitõukevõistluselt võistluselt kaotab, sest novembris teatati algselt hõbedale tulnud Natalja Mihnevitši positiivsest dopinguproovist. Tema kordustest näitas metaandienooni ja stanosolooli kasutamist.
Pekingi olümpiamängude naiste kuulitõuke võitis uus-meremaalanna Valerie Vili 20.56-ga. Mihnevitš tõukas 20.28 ja Ostaptšuk 19.86. Kui ROK peaks otsustama medalid ümber mängima, siis läheksid need arvatavasti kuubalasele Misleydis Gonzalezele (19.50) ja hiinlasele Gong Lijaole (19.20).
Lisaks Ostaptšukile otsustati kergejõustiklastest diskvalifitseerida veel algselt naiste kettaheites neljandaks tulnud valgevenelanna Darja Ptšelniku, kelle proov näitas turinabooli kasutamist.
Kahe Valgevene kergejõustiklaste kõrval diskvalifitseeriti erinevate dopinguainete tarvitamise tõttu veel kuus tõstjat, neist kolm hiinlannast olümpiavõitjat Lei Cao (kuni 75 kg), Xiexia Chen (48 kg) ja Chunhong Liu (69 kg). | Kergejõustiku olümpiapronksi dopinguproov osutus tagantjärele positiivseks | https://sport.err.ee/96945/kergejoustiku-olumpiapronksi-dopinguproov-osutus-tagantjarele-positiivseks | Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teatas täna, et 2008. aasta Pekingi mängude medali kaotavad Valgevene kuulitõukaja Nadzeja Ostaptšuk ja kolm olümpiavõitjaks tulnud Hiina naistõstjat. |
Teises tänases A-grupi matšis oli Venemaa võistkond 39:29 (18:15) üle Jaapanist. Turniiri avapäeval sai Prantsusmaa suure 31:16 (17:7) võidu Prantsusmaa üle ja asub avavooru järel liidrikohal.
B-grupi esimese vooru keskseimas mängus oli mullune EM-hõbe 27:21 (10:12) üle Islandist. Avavooru suurima võidu teenis aga Sloveenia, kes oli 42:25 (22:13) üle Angoolast. Makedoonia võitis Tuneesiat 34:30 (13:14).
Reedel alustatakse mängudega C- ja D-alagruppides. C-alagrupis lähevad kokku Valgevene - Tšiili, Saksamaa - Ungari ja Horvaatia - Saudi Araabia. D-grupis mängivad Katar - Egiptus, Rootsi - Bahrein ja Rio de Janeiro olümpiavõitja Taani - Argentina. Lisaks mängivad A-grupist ka Prantsusmaa - Jaapan. | Käsipalli MM: Poola kaotas Norrale, Hispaania alistas Islandi | https://sport.err.ee/96953/kasipalli-mm-poola-kaotas-norrale-hispaania-alistas-islandi | Kolmapäeval Prantsusmaal alanud meeste käsipalli maailmameistrivõistlustel alustas kaotusega eelmise MM-i pronksimeeskond Poola, kes jäi A-alagrupis alla Norrale 20:22 (10:12). |
Presidendiks valitud Donald Trump tahab endist konkurenti Carsonit panna juhtima elamumajanduse ja linnaarengu ministeeriumit, millel on üle 8300 töötaja ning eelarve enam kui 48 miljardit dollarit.
Senati panganduse, elamumajanduse ja linnaasjade komitee ees esinenud tuntud neurokirurg rääkis oma lapsepõlvest Detroitis, kus teda kasvatas vaid kolme klassi haridusega üksikema, kel tuli töötada mitme koha peal, et perele katust pea kohale ja toitu lauale tuua.
"Olen oma elus tegelikult mõistnud, mida ebakindlus eluasemega seoses tähendas," ütles ta seadusandjatele, kiites ema talle sihikindluse, raske töö ja sõltumatuse õpetamise eest.
Carson ütles, et ministeeriumi üüriabiprogramm on "olemusliku tähtsusega" miljonitele ameeriklastele. Tema sõnul oleks sotsiaalsete abiprogrammide lõpetamine alternatiive asemele pakkumata "julm ja tavatu".
Carson märkis veel, et inimeste abistamises tuleks lähtuda holistlikust ehk terviklikumast lähenemisest, et arendada inimest tervikuna. Nii näiteks tuleks Carsoni hinnangul elamumajandusministeeriumil teha koostööd haridusministeeriumiga, et arendada välja erinevaid õpi- ja mentorprogramme.
Carsoni kandidatuuri toetas neli varasemat elamumajandusministrit, kelle seas on nii vabariiklasi kui demokraate. | Carson kaitses senatikomitee ees pädevust uue elamumajandusministrina | https://www.err.ee/580672/carson-kaitses-senatikomitee-ees-padevust-uue-elamumajandusministrina | USA presidendivalimistel vabariiklaste ridades kandideerinud Ben Carson püüdis neljapäeval senatikomitee ees antud ütlustes veenda senaatoreid oma pädevuses asuda ametisse uue elamumajandusministrina ning rõhutas elukogemusele, et mõistab riigi kõige haavatavamate vajadusi. |
Puidet viskas neli mängu võiduta olnud Jämtlandi kasuks 13 punkti (kahesed 6/7, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2), võttis kaheksa lauapalli, andis neli resultatiivset söötu, kaotas korra palli ja tegi kolm viga.
Pool tundi platsil viibinud eestlase kasutegur 20 oli võistkonna paremuselt kolmas ja pluss-miinus reiting +18 kogu võistkonna peale parim.
Üleväljameheks kerkis 29 punktiga Puideti meeskonnakaaslane Dino Cinac. Eestlasest rohkem punkte tõi ka 22 silma kogunud Mike Bruesewitz.
Jämtland asub nüüd liigatabelis kaheksa võidu ja kümne kaotusega Uppsala (9-8) järel seitsmendal kohal. Tanel Kurbase meeskond Södertälje (8-5) on võiduprotsendilt neljas. | Heas hoos Puidet aitas Jämtlandil kurva seeria lõpetada | https://sport.err.ee/96962/heas-hoos-puidet-aitas-jamtlandil-kurva-seeria-lopetada | Eesti korvpallur Jaan Puidet tegi väga hea mängu ja tema koduklubi Jämtland alistas Rootsi meistrivõistlustel kodus Uppsala 98:88 (19:21, 26:18, 27:24, 26:25). |
Euroopa Liidu liikmesriigid võivad alates 15. märtsist taasalustada asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse, kuid enne 15. märtsi Kreekast lahkunuid tagasi saata ei saa, teatas Euroopa Komisjon detsembris
EK ütles, et Ateena on osaliselt parandanud migrantide vastuvõtmise tingimusi kooskõlas 2011. aasta kohtuotsustega, mis peatasid tagasisaatmise ja julgustasid migrante suunduma rikkamatesse EL-i riikidesse.
Schengeni ala hõlmav Dublini reegel ütles, et EL-is varjupaika soovivad põgenikud peavad esitama taotluse esimeses riigis, kuhu nad sisenesid. Viimastel aastatel on selleks olnud Kreeka, kuhu põgenikud Türgist üle Egeuse mere sõidavad. Paljud EL-i riigid peatasid reegli täitmise juba enne eelmise aasta rändekriisi põhjendusel, et Kreeka asüüli- ja migrantide vastuvõtusüsteem ei kannata kriitikat.
Saksamaa jõustab Dublini reegli kahe kuu jooksul, ütles pressiesindaja.
"Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele, usub Saksamaa, et sellised sammud on võimalikud alates 15. märtsist," sõnas ta.
Saksamaa põgenikeorganisatsioon Pro Asyl on väljendanud otsuse suhtes muret, hoiatades, et see võib seada majanduskriisist taastuva Kreeka asüülisüsteemi liialt suure surve alla.
Samuti on kritiseerinud EK hinnangut Ateena. Praegune juriidiline raamistik "ei võimalda ajalooliselt suure migratsioonivooga toime tulla...", on öelnud riigi migratsiooniminister Iannis Mouzalas.
2015. aastal saabus Saksamaale 890 000 asüülitaotlejat, mullu umbes 280 000. | Saksamaa alustab märtsis asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse | https://www.err.ee/580664/saksamaa-alustab-martsis-asuulitaotlejate-tagasisaatmist-kreekasse | Saksamaa alustab asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse märtsi keskpaigast alates, tühistades viis aastat kestnud pausi, mis oli tingitud Kreekas kõlblike tingimuste puudumisest, sõnas Saksa siseministeeriumi pressiesindaja neljapäeval. |
Tillerson lubas kolmapäeval senati välissuhete komitee küsimustele vastates, et USA uus administratsioon tõkestab Hiina juurdepääsu kindlustatud tehissaartele vaidlusaluses Lõuna-Hiina meres.
Hiina välisminister Lu Kang ütles neljapäeval, et pinged strateegilise tähtsusega veeteel on kahanenud ja ka piirkonnast väljaspool asuvad riigid peaksid toetama stabiilsuse saavutamise püüdeid.
Endine Exxon Mobili tegevjuht Tillerson avaldas kolmapäeval arvamust, et USA peab saatma Hiinale selge signaali, et tehissaarte ehitamine tuleb peatada. Hiinat ei lasta olemasolevatele saartele, lubas ta, kuid ei täpsustanud, kuidas seda tehakse.
Hiina diplomaadid on öelnud, et ei muretse ülemäära USA uue presidendi Donald Trumpi ja tema meeskonna sõjaka retoorika pärast ning Peking ei hakka selle tõttu oma põhimõtteid muutma. | Hiina rõhutas vastuseks Tillersonile koostöö tähtsust | https://www.err.ee/580663/hiina-rohutas-vastuseks-tillersonile-koostoo-tahtsust | Hiina rõhutas vastuseks USA uueks välisministriks valitud Rex Tillersoni karmidele sõnadele Pekingi aadressil vastastikuse mõistmise ja koostöö tähtsust. |
Immigratsiooni- ja EL-i vaenuliku Rahvusrinde liidrit nähti Trump Toweri hoone jäätisekohvikus koos kolme mehega, kellest üks oli tema elukaaslane ja erakonna asepresident Louis Aliot.
Ajakirjanike küsimusele, kas ta viibib hoones, et kohtuda Trumpiga, keeldus Le Pen vastamast.
"Ta ei kohtu kellegagi meie meeskonnast," ütles Trumpi pressiesindaja Hope Hicks ajakirjanikele.
"Ei mingeid kohtumisi. Tegemist on avaliku hoonega," ütles varem Trumpi pressiesindaja Sean Spicer.
Le Peni kampaaniajuht David Rachline ütles varem Pariisis, et Le Pen on eravisiidil New Yorgis ega kohtu USA järgmise presidendiga.
Le Pen oli novembris üks esimesi välisriikide poliitikuid, kes Trumpi tema üllatusvõidu puhul õnnitles. Samuti kiitis ta avalikult Trumpi, kui viimane oli enda sõnul veennud Ameerika autotootjat Fordi tootma üht nende mudelit Ühendriikides, mitte Mehhikos nagu algselt kavas. Fordi ametlik vastus oli, et nende otsust muuta tootmispaika mõjutasid vaid ärilised kaalutlused.
Prantsuse arvamusküsitlused ennustavad, et 2012. aasta valimiste presidendikandidaat Le Pen jõuab mais peetavatel valimistel teise vooru, kus selgub sotsialistliku presidendi François Hollande'i mantlipärija. Madala populaarsusreitinguga Hollande on öelnud, et ta ei kavatse valimistel kandideerida.
Ehkki Trump Tower oma arvukate ja populaarsete poodide ja kohvikutega on jätkuvalt avalikkusele avatud, on pärast 8. novembri presidendivalimisi seal karmistatud erinevaid julgeolekumeetmeid. | Prantsuse paremäärmuslaste liider külastas Trump Towerit | https://www.err.ee/580665/prantsuse-paremaarmuslaste-liider-kulastas-trump-towerit | Prantsuse paremäärmuslaste presidendikandidaati Marine Le Peni nähti neljapäeval USA valitud presidendi Donald Trumpi New Yorgi peakorteri hoones, Ühendriikide järgmise riigipea esindajad märkisid samas, et kahel poliitikul kohtumist määratud ei olnud. |
Süüria relvarahu vahendanud kahe riigi delegatsioonid kohtusid Moskvas konsultatsioonideks ning arutasid koostöövõimalusi Islamiriigi pühasõdalaste vastu võitlemiseks, märkis ministeerium.
"Dokument määratleb mehhanismid, millega koordineerida ja teha koostööd Venemaa õhujõudude ja Türgi õhujõudude vahel rünnakuteks terroristlike sihtmärkide pihta, aga ka kõrvalisi tegevusi, millega ennetada vahejuhtumeid ajal, mil lennukid ja mehitamata õhusõidukid on Süüria õhuruumis," seisis teates.
Moskva ja Ankara nõustusid detsembris tagama relvarahu Süüria valitsuse ja mässuliste rühmituste vahel. Ehkki 30. detsembril alanud relvarahu on järgitud suures osas riigist, on pealinnas Damaskuses ja ümberkaudsetel aladel siiski esinenud kokkupõrkeid ja rünnakuid.
Sõjategevus on märkimisväärselt kahjustanud veega seotud infrastruktuure, mis suurendab sõjalise vaenutegevuse kasvu, ütles varem päeval ÜRO Süüria erisaadik Staffan de Mistura. Ta lisas, et kohtumised Moskvas ja Ankaras puudutavad ka seda küsimust. | Moskva: Venemaa ja Türgi soostusid koordineerima rünnakuid Süürias | https://www.err.ee/580662/moskva-venemaa-ja-turgi-soostusid-koordineerima-runnakuid-suurias | Venemaa ja Türgi allkirjastasid kokkuleppe, millega määratletakse oma õhujõudude tegevuse koordineerimine Süürias rünnakuteks terroristlike sihtmärkide pihta, teatas Vene kaitseministeerium neljapäeval. |
Turniiril osalevad 26 riigi 64 piljardisportlast, kes kõik on pääsenud turniirile vaid kutsetega. Esindatud on vaid maailma parimad piljardisportlased.
Mängu teeb eriliseks see, et turniir toimub üheksa jala suurustel piljardilaudadel, millel on snuukrilaua augud. Mäng kogub üha enam populaarsust ning mängu promootor on seitsmekordne snuukri maailmameister, elav legend Stephen Hendry. | Denis Grabe pidi snuukrilegendi turniiril hiinlase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/96942/denis-grabe-pidi-snuukrilegendi-turniiril-hiinlase-paremust-tunnistama | Hiinas peetaval mainekal China 8 ball Mastersil oli Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe võidelnud end 16 parima hulka, aga kaotas seal hiinlasele Peng Wangile 8:13. |
Horowitzi sõnul uurib ta FBI ja justiitsministeeriumi "teatud tegevusi", vahendas BBC.
FBI direktor James Comey otsustas taasavada uurimise seoses Hillary Clintoni eraserveri kasutamisega 11 päeva enne valimispäeva. Clintonile ei esitatud süüdistust, kuid tema kampaaniameeskond ütles, et FBI teadaanne uurimise taasavamisest on peamine põhjus, miks Clinton valimistel Donald Trumpile kaotas.
Horowitzi teade ei maini Clintonit nimepidi, kuid viitab Comey tehtud avalikele teadannetele.
Horowitz selgitas, et ta vaatab tagasi 2016. aasta juulis peetud pressikonverentsile, kus Comey ütles, et ta ei soovita esitada Clintonile süüdistust. Vaatluse all on ka 28. oktoobril Kongressile saadetud kiri, milles Comey ütles, et Clintoniga seoses on rohkem e-kirju, mida uurida.
Peainspektori sõnul alustas ta uurimist, kuna avalikkuselt ja Kongressi liikmetelt on tulnud selleks arvukalt päringuid.
Hillary Clinton on selgitanud, et kasutas välisministrina kodust e-posti serverit, kuna see oli mugav, kuid on tunnistanud, et see oli viga.
Juulis ütles FBI, et Clinton ja tema töötajad olid väga hooletud salastatud materjalide käsitlemisel. Samas ei olnud FBI sõnul tõendeid sellest, et nad oleksid tahtlikult valesti käitunud. | USA ministeeriumi peainspektor uurib FBI tegevust seoses Clintoni e-kirjadega | https://www.err.ee/580667/usa-ministeeriumi-peainspektor-uurib-fbi-tegevust-seoses-clintoni-e-kirjadega | USA justiitsministeeriumi peainspektor Michael Horowitz alustas uurimist seoses FBI tegevusega presidendivalimiste kampaania ajal. |
"Oleme noorim profimeeskond, kuid mina olen sõitnud suurtel klassikutel ja suurtuuridel ning saan olla eeskujuks," lausus 29-aastane hollandlane, vahendab Rattauudised.ee. "Mäletan, et ma ei saavutanud alla 23-aastasena neid tulemusi, mida tahtsin. Mu uued tiimikaaslased on eelduste kohaselt sarnases seisus. Loodan, et kasvame üheskoos ning suudame üheskoos suurtuuridel ja klassikutel heade tulemuste nimel kaasa rääkida."
Kaks eelmist hooaega Team LottoNL-Jumbo koosseisu kuulunud van Winden kerkis esile 2007. aastal Rabobank Development Teami siirdudes. Kolme aasta jooksul tuli ta Hollandi meistriks temposõidus, etapi Vuelta Ciclista Leonil, Olympias Touril ja Britannia tuuril. Loogilise jätkuna tuli leping Rabobanki World Touri meeskonnaga. | Kogenud hollandlane toob Räime klubisse suurtuuride kogemust | https://sport.err.ee/96933/kogenud-hollandlane-toob-raime-klubisse-suurtuuride-kogemust | Eesti jalgratturi Mihkel Räime koduklubi Cycling Academy järgmise aasta koosseisu üks kogenumaid mehi on Dennis van Winden, kes noorematele kolleegidele vajalike näpunäiteid saab jagada. Cycling Academy järgmise aasta koosseisust leiab tosin uusproffi, keskmine vanus on kõigest 24 aastat ning seetõttu kuluvad kogemused marjaks ära. |
Neli korda Kansasest esindajatekotta valitud Pompeo on selle luurekomitee liige ning töötanud ka komisjonis, mis uuris rünnakut USA diplomaatilisele esindusele Liibüas Benghazis.
CIA direktoriks saades tuleb Pompeol klaarida Trumpi ja luureametnike pinevat vahekorda viimase aja süüdistustega seoses.
Trump on valdavalt tagasi lükanud luureagentuuride väited, et Venemaa sekkus president Vladimir Putini korraldusel USA presidendivalimistesse, et kindlustada Trumpi presidendiks saamine. CIA on üks kolmest suurest agentuurist, mis niisugusele järeldusele on jõudnud.
Kolmapäeval möönis Trump aga, et Venemaa on sekkumises süüdi, kuid luureagentuurid võisid lekitada meediale fakte salajasest kohtumisest temaga, kus kõlasid ka piisavalt tõendamata süüdistused tema sidemetest Venemaaga.
Pompeo: Venemaa kätkeb endas ohtu Euroopale
Pompeo ütles kuulamisel, et Venemaa kujutab Euroopale ohtu. Samuti ütles ta, et Venemaa ei tee midagi äärmusrühmituse ISIS purustamiseks.
"Venemaa alustas uuesti agressiivset poliitikat, tungides kallale Ukrainale ja okupeerides seda, ta kätkeb endas ohtu Euroopale ja ei tee midagi selleks, et ISIS-t hävitada," ütles Pompeo senati luurekomisjonis kuulamisel.
Pompeolt küsiti ka Trumpi ja luureagentuuride lahkhelide kohta. Pompeo ütles, et usaldab USA luureteenistusi. Tema hinnangul oli luureagentuuride raport USA presidendivalimiste ajal tehtud küberrünnakute kohta põhjalik.
Samuti küsiti Pompeolt tema varasemate ütlemiste kohta, kus ta kinnitas, et CIA ülekuulamistavad pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid vastasid seadusele. Temalt küsiti, kas ta toetab avaldust, et "CIA ei tegele enam tugevdatud ülekuulamistega".
"Jah, teil on minu sõna," vastas ta ja lisas, et ei taasalusta nende programmidega, kui Trump seda peaks paluma.
West Pointi sõjaväeakadeemia lõpetanud Pompeo teenis armees ajal, mil Nõukogude Liitu peeti Ühendriikide suurimaks vaenlaseks.
Ta on kritiseerinud president Barack Obama administratsiooni tuumalepet Iraaniga ja öelnud, et moslemiliidrid on terrorirünnakute "potentsiaalsed kaassüüdlased", kui nad islami nimel tehtud rünnakuid hukka ei mõista.
Pompeo soovitab valitsusel terroritõrje eesmärgil jälitustegevust laiendada, mitte vähendada ning leiab, et kongressil peaks olema suurem roll luureagentuuri tegevuse kontrollimises.
Ta on ka öelnud, et pooldab "uputamisvõtet", et terroris kahtlustatavatelt ülekuulamisel infot välja pressida.
Pompeo toetas vabariiklaste presidendikandidaatidest esialgu senaator Marco Rubiot, kuid asus hiljem Trumpi selja taha.
Videot kuulamisest saab vaadata käesoleva artikli sees: | Video: CIA direktoriks kandideeriva Pompeo sõnul kujutab Venemaa Euroopale ohtu | https://www.err.ee/580626/video-cia-direktoriks-kandideeriva-pompeo-sonul-kujutab-venemaa-euroopale-ohtu | Vabariiklane Mike Pompeo, kelle USA tulevane president Donald Trump on valinud Luure Keskagentuuri (CIA) uueks direktoriks, vastas neljapäeval Senati küsimustele. Pompeo ütles kuulamisel, et Venemaa ohustab Euroopat ja ei tee midagi ISIS-e hävitamiseks. |
Rio de Janeiros sündinud Rezende asub oma kogemusi ja teadmisi rakendama Brasiilia võrkpalliliidus, vahendab Volley.ee.
Rezende on 21. sajandi edukaim võrkpallitreener, sellist CV-d pole vastu näidata kellelgi. Rezende poolt kokku pandud meeskond on võitnud kaks olümpiakulda (2004, 2016), kaks olümpiahõbedat (2008, 2012), kolm maailmameistritiitlit (2002, 2006, 2010) ja kaheksa Maailmaliiga võitja karikat. | Üliedukas Brasiilia võrkpallitreener pani ameti maha | https://sport.err.ee/96950/uliedukas-brasiilia-vorkpallitreener-pani-ameti-maha | 16 aastat Brasiilia esindusmeeskonda roolinud Bernardo Rezende (57) teatas kolmapäeval, et paneb ameti maha. Peatreeneri koha võtab üle tema kunagine meeskonnakaaslane Renan Dal Zotto (56). |
Eesti viigistas turniiri avamängus Bulgaariaga, jäi seejärel alla Kreekale ning viigistas täna Tadžikistaniga. "Üldiselt jäin tänase ja ka turniiri esimese mänguga rahule, kus poiste kaitsetöö oli korralik ja organiseeritud. Võrreldes esimese mänguga oli täna ka näha, et nägemust, mida soovime treeneritetiimiga võistkonnale edasi anda, on ka platsil näha. Kahjuks ei ole veel hetkel seda viimast plahvatuslikkust, et ka palliga täpsem ja edukam olla," sõnas noortekoondise peatreener, vahendab Jalgpall.ee.
"Tadžikistan mängis täna rohkem palliga, meie kaitsesime, kuid omasime samuti võimalusi. Siiski tundsin, et Bulgaaria vastu oli võidule lähemal kui täna. Tadžikistani vastu jäi meil puudu värskusest ja teravusest," sõnas Hopp. "Turniiri keerukus seisneb meie jaoks selles, et mängude vahel on vaid üks puhkepäev, mis tähendab, et füüsiline koormus mängijatele on suur," lisas ta. "Sellegipoolest olen rahul sellega, kuidas poisid töötavad ja hindan seda, et nad annavad endast parima. See hea vundament edasiminekuks, et oma mängu tulevikus paremini üles ehitada."
Eesti mängib Granatkini memoriaalil noore koosseisuga. Kui U-19 koondist esindavad tänavu noormehed sünniaastaga 1999 ja nooremad, siis eestlaste meeskonnas paistab silma, et lisaks 2000. aastal sündinud mängijatele on koosseisus ka mitmeid 2001. aastal sündinud mängijaid, kes alles tänavu oma 16. sünnipäeva tähistavad. "Noortega olen siin turniiril väga rahul. Töötavad tõsiselt, kuulavad, mis öeldakse ja nad on tõepoolest head. Nad pole siin lihtsalt täitmas kohti protokollis, vaid omavad olulist rolli meie koosseisus. Lisaks on mul alati hea meel, kui väga noored mängijad saavad hästi aru mänguplaanist ja viivad seda eeskujulikult ellu," kiitis Hopp noori.
Eesti jaoks jätkub turniir kohamängudega, millest esimene leiab aset meie aja järgi laupäeva õhtul kell 18. "Meie eesmärk oli siin veerandfinaali jõuda, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Peame vaatama, kes meile vastu tuleb, looma selle järgi oma plaani ja minema edasi mäng-mängult," ütles Hopp lõpetuseks. | U-19 peatreener Lars Hopp: poisid annavad endast parima ja töötavad kõvasti | https://sport.err.ee/96947/u-19-peatreener-lars-hopp-poisid-annavad-endast-parima-ja-tootavad-kovasti | Eesti U-19 jalgpallikoondis osaleb Peterburis Valentin Granatkini memoriaalil, kus täna tõmmati joon alla A-alagrupi mängudele. Eesti kogus kolme mänguga kaks punkti, jäi alagrupis neljandaks ning hakkab võitlema 9.-16. kohale. Noortekoondise peatreener Lars Hopp sõnas senist turniiri kokku võttes, et mängijad näevad vaeva ning see on heaks vundamendiks. |
Alles teist korda täiskasvanute koondises platsile jõudnud Isak oli 19. minutil väravani jõudes 17 aastat ja 112 päeva vana. Võrdluseks: Zlatan Ibrahimovic lõi oma esimese värava Rootsi 20 aasta ja nelja päeva vanuselt.
Isak mängib hetkel Solna AIK-s, kuid mitmed Euroopa klubid tunnevad temast huvi. Kuulduste järgi on noormehe allkirjale kõige lähemal Hispaania suurklubi Madridi Real.
Rootsi suure võiduga lõppenud kohtumises lõi kaks väravat Sebastian Andersson, ühe tabamuse lisasid veel David Moberg Karlsson, Per Frick ja Saman Ghoddos. | Madridi Reali ihatud 17-aastane Rootsi talent purustas igivana rekordi | https://sport.err.ee/96946/madridi-reali-ihatud-17-aastane-rootsi-talent-purustas-igivana-rekordi | Enam kui 105 aastat vana rekordi üle löönud Rootsi jalgpallilootus Alexander Isak tõusis rahvuskoondise läbi aegade noorimaks väravalööjaks, kui skooris 6:0 sõprusmängus Slovakkiaga. |
Everton teatas täna, et 27-aastane prantslane sõlmib nendega nelja ja poole aasta pikkuse lepingu. Tema eest tasutakse Unitedile 20 miljonit naela, mis võib teatud tingimustel kerkida 24 miljonini.
Strasbourg'is karjääri alustanud Prantsusmaa koondislane mängib Inglismaal juba 2008. aastast, kui liitus Southamptoniga. Manchester Unitedisse jõudis ta poolteist aastat tagasi.
Sel hooajal ta klubi eest palju mängida ei saanud. Kolmes liigamängus on ta veetnud platsil ühtekokku vaid 11 minutit. Viimati oli Schneiderlin koosseisus 19. novembril Arsenali vastu.
2013. aastal Southamptoni fännide seas hooaja parimaks mängijaks tunnistatud poolkaitsja võitis Unitediga mullu kevadel Inglismaa karika. | Manchester United müüs 20 miljoni naela eest poolkaitsja maha | https://sport.err.ee/96944/manchester-united-muus-20-miljoni-naela-eest-poolkaitsja-maha | Manchester Unitedi kaitsev poolkaitsja Morgan Schneiderlin lahkub meeskonnast ja liitub teise Inglismaa kõrgliigaklubi Evertoniga. |
Juhatus sedastas, et Jevgeni Krištafovitš on suhelnud oma erakonna liikmetega koosolekute ja kohtumiste asemel meedia kaudu ning teinud seda erakonda kahjustaval moel. Erakonna hinnangul on tema kriitika olnud enamasti asjatundmatu.
"Juhatuse liikmed mõistavad, et Jevgeni Krištafovitš ise ei saa või ei soovi sellest aru saada. Juhatus volitas temaga suhtlema Elo Lutsepa. Vabaerakonna liige peab oskama valida suhtlemisel ja ka oma eriarvamust väljendamisel viise, mis ei kahjusta erakonna mainet ning liikmete õigusi ja ootusi," teatas partei.
"Kui erakonna kahjustamine edaspidi ei lõpe, on Vabaerakonna juhatusel võimalus selle teema juurde tagasi pöörduda," lisas Vabaerakond.
Krištafovitš pöördus neljapäeval enne erakonna juhatuse koosolekut Facebookis partei toetajate poole. Ta märkis, et Eesti poliitikas on pretsedenditu, kui "asutajaliikme väljaviskamist erakonnast algatab isik, kes ise erakonda ei kuulu, aga kes kehtestab meie Riigikogu fraktsioonis käitumismalli, mida me alati nimetasime poliitiliseks korruptsiooniks, toetab sahkerdamist katuserahaga ja sunnib meid loobuma meie põhimõtetest".
"Erakonna, eriti opositsioonierakonna eesmärk peab olema teha läbimurde poliitilises elus, aga selle asemel me juba pea kaks aastat seisame Riigikogus paigal. Meie fraktsioon uhkeldab sellega, et neil on statistika järgi kõige rohkem sõnavõtte ja arupärimisi. Ma ei saa hästi aru, kuidas on ometi võimalik parlamendis kõige rohkem rääkida ja üldse mitte midagi öelda, ja pealegi veel kaotada oma viimastki maailmavaadet," lisas ta.
"Ehedam näide meie esindajate müüdavusest oli muidugi diil Keskerakonnaga, kui valitsusse saamise nimel nad asusid avalikult kaitsma koostöölepet Ühtse Venemaaga. Nojohhanstrauss! Iga teine meie valija oleks parema meelega endal käsi maha raiunud, kui hääletanud selle poliitika poolt! Seetõttu meie praegune toetus nii rekordmadal ongi," kirjutas ta.
Krištafovitši kritiseeris Vabaerakonda möödunud aasta lõpus nn katuserahade jagamisel ja muutus seetõttu erakonna juhtidele ebameeldivaks.
Krištafovitš märkis katuseraha jagamist kommenteerides: "Aastal 2015, kui paha Reformierakond näitas meie fraktsioonile keskmist sõrme katuseraha jagamisel, otsustas Vabaerakonna Isamaa tiib teha nägu, et ei tahagi seda raha, ehk mängida püha süütust üheksandal raseduskuul. /.../ Aasta on möödas, toetusprotsent on 10 punkti võrra madalam, Reformierakond enam ei sega ja ennäe imet: seesama [riigikogu liige Andres] Ammas juba nõuab Vabaerakonnale rohkem katuseraha oma sõpradele jagamiseks ning pahandab kesikutega, et uue koalitsiooniga ainult tühja 300 tuhat pappi saab."
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik on öelnud Postimehele, et mitu erakonna liiget on tema käitumisest tõsiselt ärritatud: "Eeldan, et kui liikmed selles asjas juhatuse poole pöörduvad, siis juhatus seda ka vastavalt kehtivale korrale menetleb ja otsuse langetab."
Samas pole Talvik ise erakonna liige.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on Krištafovitši käitumine ebameeldiv, kuid tema võimalikku parteist välja heitmist ei soostunud Herkel detsembris kommenteerima: "See on teema, mida erakonna esimees ei kommenteeri enne, kui see jõuab faasi, kui on vaja otsus teha." | Vabaerakond loobus Krištafovitši parteist välja heitmisest | https://www.err.ee/580655/vabaerakond-loobus-kristafovitsi-parteist-valja-heitmisest | Vabaerakonna juhatus arutas neljapäeval erakonna liiget Jevgeni Krištafovitšit puudutavat pöördumist ning otsustas, et kuigi Krištafovitši käitumine on väga vale, antakse talle veel üks võimalus. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.