text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Nimelt teatas kohalik meedia, et Liivak treenib neile teadaolevalt järgmised kümme päeva Sarajevoga, misjärel otsustatakse, kas sõlmitakse leping, vahendab Soccernet.ee.
FK Sarajevo on riigi 2015. aasta meister ning talvepausile mindi detsembris tabeli teise meeskonnana, olles 18 vooruga kogunud 34 punkti. Hetke liidrist Zrinjskist jäädakse maha nelja silmaga. Paus lõppeb Bosnia kõrgliigas 25. veebruaril.
Frank Liivak on klubita alates sügisest, kui tal ebaõnnestus üleminek Itaalia Serie B-sse ning Hispaania tugevuselt neljandas liigas Alcobendas Sportis ta jätkata ei soovinud. Jaanuari alguses treenis ta Eestis olles FC Floraga. | Frank Liivaku karjäär võib jätkuda Bosnia ja Hertsegoviina suurklubis | https://sport.err.ee/96948/frank-liivaku-karjaar-voib-jatkuda-bosnia-ja-hertsegoviina-suurklubis | 20-aastane Eesti jalgpallikoondise ründav poolkaitsja Frank Liivak on sõitnud Bosnia ja Hertsegoviia kõrgliiga hetke teise meeskonna FK Sarajevo juurde, kellega ta liituda võib. |
"Nimetamiskomitee [teemal] otsust ei langetatud. Otsus langetatakse koos nimedega lähiajal," ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Helin Vaher BNS-ile. "Kui jõutakse, siis järgmisel nädalal, kui mitte, siis sealt edasi."
Plaanitava nimetamiskomitee hakkab tegema äriühingute üldkoosolekutele ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu suuruse ja liikmete arvu ning neile makstava tasu kohta ja nõukogu töökorralduse parandamiseks.
Nimetamise komisjoni loomise tulemusena peaks paranema riigi osalusega äriühingute juhtimine ning seeläbi kasvama ka riigivara väärtus. Samuti võiks valitsuse kommunikatsioonibüroo hinnangul paraneda Eesti maine tänu läbipaistvale juhtimisele. Komisjoni teenindab ja finantseerib rahandusministeerium.
Nõukogu liikmete nimetamise komisjoni moodustamine tugineb eelkõige ettepanekutele, mille tegi riigi osaluspoliitika valge raamatu koostamiseks kokku kutsutud ekspertrühm. Kokkuvõtlikult leidis ekspertrühm, et kõige olulisemaks kitsaskohaks riigi osalusega äriühingute tegevuses on piisava juhtimiskogemuse puudumine äriühingute nõukogude tasemel. Sellest tulenevalt soovitas ekspertrühm luua sõltumatu nõukogu liikmete nimetamiskomitee, mis peab tagama kompetentsete inimeste nimetamise riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.
Nimetamiskomitee hakkab tegema 31 riigi osalusega äriühingu nõukogude liikmetega. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget. | Riigifirmade nõukogude nimetamiskomitee loomine lükkus edasi | https://www.err.ee/580652/riigifirmade-noukogude-nimetamiskomitee-loomine-lukkus-edasi | Kuigi valitsus arutas neljapäeval riigifirmade nimetamiskomitee loomise üle, otsustati selle loomine lükata edasi kuniks on selge, kes sinna nimetada. |
Toobali nimele jäi neli punkti: neljast rünnakust realiseeris ta kaks ning tõi lisaks ühe punkti ka blokist ja servist. Meeskonna parim oli 34 punktiga Jolan Cox.
Antverpen hoiab Belgia liigas nüüd 11-st mängust kogutud 23 punktiga neljandat positsiooni. Taavi Nõmmistu klubi Maaseiki Noliko on 27 punktiga teine. Juhib 31 punktiga Roeselare.
Laupäeval võõrustab Antverpen Belgia liigas eelviimasel positsioonil asuvat Waremmet. Neli päeva hiljem mängitakse CEV karikasarjas võõrsil Belgradi Crvena Zvezdaga, keda kodus 3:0 võideti. | Andres Toobali klubi sai Belgias tabeli viimase vastu raske võidu | https://sport.err.ee/96943/andres-toobali-klubi-sai-belgias-tabeli-viimase-vastu-raske-voidu | Eesti võrkpalluri Andres Toobali koduklubi Antverpeni TopVolley alistas eile Belgia meistrivõistlustel kodusaalis liiga viimase Guibertini 3:1 (28:26, 17:25, 27:25, 34:32). |
Varasemalt on Starship Technologies koostöös Daimleriga töötanud välja kaubiku, millega Eesti firma pakiroboteid sihtkohta viia. Mercedes-Benzi kaubikud veavad sihtkohta kaheksa pakirobotit, kust robotid koos tellitud kaubaga omakorda lõpptarbijani liiguvad. Niinimetatud Robovani kaubikutega on võimalik üheksatunniste vahetustega tarbijateni viia 400 pakki.
Daimleriga koos osalesid septembris sulgunud rahastamisringis teistehulgas Shasta Ventures, Matrix Partners, ZX Ventures, Morpheus Ventures, Grishin Robotics, Playfair Capital ja HOF Capital.
BREAKING NEWS: Daimler leads Starship Technologies $17.2m funding for the world’s first robotic delivery service https://t.co/Dq34bIY09S
— Starship (@StarshipRobots) January 12, 2017 | Daimler investeeris Eesti päritolu pakirobotifirmasse Starship | https://www.err.ee/580658/daimler-investeeris-eesti-paritolu-pakirobotifirmasse-starship | Aototootja Daimler AG investeeris koos erinevate riskikapitalifirmadega 17,2 miljonit dollarit Eesti päritolu logistikarobotifirmasse Starship Technologies, kirjutab Wall Street Journal. |
"Minu eesmärk poliitikas on seista oma kodulinna Paide arengu eest," ütles Põder EKRE pressiesindaja vahendusel. "Minu nägemus edukast regionaal-, majandus- ja väärtuspoliitikast läheb kõige rohkem kokku EKRE programmiga."
Põdra hinnangul on tema endine erakond SDE muutunud äärmusvasakpoolseks ühenduseks.
"Kurb on vaadata, et kunagisest inimeste heaolule mõtlevast erakonnast on saanud härrassotside kamp, mis tegeleb eesti riikluse ja rahvuse hävitamisega läbi immigratsiooni, sooneutraalsuse propageerimise ja perekonna aluste lõhkumisega," ütles Põder.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond viskas Paide osakonna juhi välja Järva Teatajas ilmunud arvamusartikli pärast. Artiklis kritiseeris ta Paide linna juhtimist.
"Kahtlen, kas Priit Põder saab olla edukas, kui jätkab valekivide loopimisega," kommenteeris Järvamaa sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets vastulauses Priit Põderi ütlusi SDE kohta.
"Hämmastav, et ta süüdistab perekonna aluste lõhkumises sotsiaaldemokraate, kelle eestvõttel või kaasabil on oluliselt tõstetud lastetoetusi, loodud elatisabifond üksikvanemate toetamiseks, antud gümnasistidele tasuta koolilõuna ja nii edasi,“ ütles Läänemets.
SDE eesmärgiks on Läänemetsa teatel tugev perekond, Eesti riigi ja rahva kestmine, ebavõrdsuse vähendamine inimeste ja piirkondade vahel ning endise sotsina peaks Põder seda kõike teadma. "Paraku kasutab ta juba EKRE-lt laenatud loosungeid, mis tõepoolest sobituvad tõejärgsesse ajastusse." | Paide sotsiaaldemokraatide endine juht liitus EKRE-ga | https://www.err.ee/580641/paide-sotsiaaldemokraatide-endine-juht-liitus-ekre-ga | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Paide osakonna endine juht Priit Põder astus Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE), nimetades endist koduerakonda äärmusvasakpoolseks ühenduseks. |
Arvatavasti südamerabanduse tõttu 72-aastaselt meie seast lahkunud Taylor juhendas Inglismaa koondist aastatel 1990-1993. Läbi raskuste tüüris ta meeskonna 1992. aasta EM-finaalturniirile, kus aga ei võidetud ühtki mängu ja jäeti oma alagrupis viimaseks. 1994. aasta MM-finaalturniirile inglased ei jõudnud.
Kokku juhendas ta Inglismaa koondist 38 korda, võitis neist 18, viigistas 13 ja kaotas seitse kohtumist. Seejuures saatis Taylorit edu just algusest, sest esimesest 23-st mängust kaotas ta vaid ühe.
Lisaks juhendas Taylor karjääri jooksul ka mitmeid klubisid. Kõige pikemalt töötas ta Watfordi ja Aston Villaga. Neist Watfordiga pääseti ka 1984. aastal Inglismaa karikafinaali, kus aga jäädi alla Evertonile. | Täna suri Inglismaa jalgpallikoondise endine peatreener | https://sport.err.ee/96949/tana-suri-inglismaa-jalgpallikoondise-endine-peatreener | Täna hommikul suri endine Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Graham Taylor. |
"On väga positiivne, et USA välisministri kandidaat Rex Tillerson rõhutas 11. jaanuaril Senati kuulamisel selgesõnaliselt USA pühendumist oma kohustustele NATO-s, artikkel 5 vankumatust ning liitlasvägede kohalolu tähtsust NATO idatiival. See oli positiivne signaal selles suunas, et USA välispoliitika jooned ei muutu ja meil ei ole alust seada kahtluse alla USA vägede kohaolu jätkumist Euroopas," kommenteeris Mikser.
"Mõistame, et ka teised NATO liitlased peavad vaatama üle oma võimalused kaitsekulutusi suurendada ja rohkem julgeoleku tagamisse panustada. Jagame ka seisukohta, et Daeshiga (ISIS - toim.) võitlemine peab olema üks prioriteete - Eesti on samuti tänasel hetkel üle vaatamas võimalusi suurendada enda panust terrorismivastases võitluses," lisas minister.
Mikseri sõnul loodab ta peatselt uue välisministriga ka pärast tema ametisse astumist kohtuda. | Mikser: Tillerson andis signaali, et USA välispoliitika jooned ei muutu | https://www.err.ee/580651/mikser-tillerson-andis-signaali-et-usa-valispoliitika-jooned-ei-muutu | Välisminister Sven Mikseri sõnul andis USA välisministri kandidaat Rex Tillerson kolmapäeval Senati kuulamisel signaali, et USA välispoliitika ei muutu. |
Klubi valis aasta parimad nii spordialade lõikes eraldi kui ka kogu klubi peale kokku. Aasta naissportlaseks valiti Lily Luik, kelle möödunudaastasteks suurimateks saavutusteks olid Eesti meistritiitel 10 000 m jooksus ja olümpiamaratoni 97. koht.
Aasta meessportlane oli Rasmus Mägi, kelle silmapaistvaimaks saavutuseks loomulikult 400 m tõkkejooksu olümpiafinaalis saavutatud kuues koht, kuid märkimisväärne ka EM-i kümnes tulemus.
Aasta treeneriks valiti Anne ja Taivo Mägi duo, kelle õpilaste hulka kuuluvad paljude teiste hulgas ka olümpiasportlased Rasmus Mägi ja Grit Šadeiko.
Aasta nooreks naissportlaseks kuulutati sulgpallur Hannaliina Piho, kellel ette näidata MM U-18 võistkondlik 30. koht, üksikmängus, naispaaris ja segapaaris 65. koht., Eesti meistrivõistluste naispaarismängus, Euroopa U-18 karikaetapi teine koht üksikmängus ja teine koht naispaarismängus.
Klubi parima noore meessportlase valikul tuli võitjaks korvpallur Märt Rosenthal, kes kuulus möödunud aastal U-18 rahvuskoondisesse ja jätkab seal ka tänavu. Endise Rocki korvpallikooli meeskonnaga oli Rosenthal Eesti meister U-18 vanuseklassis, karikavõistluste hõbemedalist ja meeste esiliiga pronks. Eelmisel hooajal pidas ta TÜ/Rocki esindusmeeskonna rivistuses viis mängu, on tänavusel hooajal kaasa löönud seitsmes kohtumises ning hetkel hoiab esiliiga kõige resultatiivsema mängija tiitlit.
Aasta noortetreeneri tiitli sai kergejõustikutreener Liina Remmel. Klubi suurima õpilastearvuga treenerina juhendab ta umbes 170 õpilast, 4-aastastest kuni täiskasvanuteni. 2016. aastal täitsid tema õpilastest kergejõustiku tulemuste I järgu 15 õpilast, kaks õpilast tuli Eesti meistriks ja mitmed olid Eesti meistrivõistlustel esikolmikus.
Klubi parimad sportlased alade kaupa (sportlane / treener):
Sulgpall
Hannaliina Piho / Heiki Sorge
Raul Käsner / Heiki Sorge
Kergejõustik
Lily Luik / Harry Lemberg
Rasmus Mägi / Anne ja Taivo Mägi
Kulturism
Reet Reimets / Silvar Rückenberg
Siim Savisaar / Silvar Rückenberg
Aerutamine
Eve Külasalu / Koit Põder
Tarmo Tootsi / Koit Põder
Maadlus
Anette Traks / Jarek Lätt
Vahur Steinberg / Jarek Lätt
Korvpall
Nele Laurimaa / Toomas Liivak
Janar Talts / Gert Kullamäe
Jalgrattasport
Mae Lang / Jüri Kalmus
Silver Mäoma / Jüri Kalmus
Sõudmine
Andres Nöps / Heigo Tiidemaa, Priit Purge
Käsipall
Mihkel Keldoja / Priit Allikivi
Jõutõstmine
Marianna Bogdanova / Kaido Sirge
Alex Edward Raus / Peep Päll
Võrkpall (naised)
Liis Noormets / Andrei Ojamets
Poks
Elin Soomets / Hannes Tamm
Raiki Kinsigo / Hannes Tamm
Tartu Ülikooli parim üliõpilassportlane
Daisy Kudre, suusaorienteerumine | Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi aasta parimad sportlased on Rasmus Mägi ja Lily Luik | https://sport.err.ee/96940/tartu-ulikooli-akadeemiline-spordiklubi-aasta-parimad-sportlased-on-rasmus-magi-ja-lily-luik | Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (TÜ ASK) tähistas eile, 11. jaanuaril, 2016. spordiaasta lõppu ning tunnustas ka parimaid sportlasi. Ahhaa keskuse Newtoni kohvikus toimunud tänuõhtul said kõigi spordialade parimad lisaks kingituste vastuvõtmisele veidi klubikaaslastele rääkida, millega nad tegelevad, kuidas alal läheb ning oma efektse etteastega esines ka Ahhaa teadusteater. |
Venemaal võib olla USA presidendiks valitud Donald Trumpi kahjustavat infot, teatas teisipäeval telekanal CNN.
Telekanali andmetel puudutab informatsioon nii Trumpi äri- ja ka eraelu. CNN ei täpsustanud süüdistuse detaile, kuid USA uudisteportaal Buzzfeed avalikustas 35-leheküljelise memode kogu, mille luureülemad Trumpile möödunud nädalal esitasid.
Memo Venemaa väidetavast kompromiteerivast infost koostas üks endine Briti luure MI6 agent, kelle teised USA presidendikandidaadid palkasid "opositsioonilise juurdluse" läbiviimiseks eelmise aasta keskel, kirjutas CNN.
Wall Street Journali andmetel koostas toimiku 52-aastane Christopher Steele, kes töötas Briti salaluure heaks Venemaal ja Pariisis ning välisametkonnas Londonis, kirjutab The Telegraph.
Telegraph märgib, et Steele põgenes enda kodust kolmapäeva hommikul, kui mõistis, et on vaid aja küsimus, millal tema nimi avalikuks tuleb. Steele'i lähedane allikas ütles kolmapäeva õhtul, et mees kardab nüüd Venemaa kättemaksu.
Kuude jooksul oli Steele saatnud ajakirjanikele vihjeid selle kohta, mida ta enda sõnul oli oma Venemaa allikatelt Trumpi väidetavate Kremli-sidemete kohta saanud, samuti väidete kohta, et FSB-l on kompromiteerivat infot Trumpi tegevuste kohta tema visiitide käigus Venemaale.
Ajaleht kirjutab, et Steele'i olid palganud Trumpi-vastased vabariiklased ja hiljem demokraadid, et koguda infot Trumpi sidemete kohta Venemaaga. Ta oli jaganud informatsiooni ka FBI-ga.
Trump on eitanud, et Venemaal on tema kohta kompromiteerivat materjali.
Ametist lahkuv USA luuredirektor James Clapper oli samuti raporti suhtes kriitiline. Tema hinnangul ei lekkinud see ajakirjandusse luurekogukonnast. | Leht: Trumpi Venemaa-toimiku koostanud endine MI6 agent kardab oma ohutuse pärast | https://www.err.ee/580660/leht-trumpi-venemaa-toimiku-koostanud-endine-mi6-agent-kardab-oma-ohutuse-parast | Endine MI6 agent, kes meedia andmetel koostas kompromiteeriva toimiku USA presidendiks valitud Donald Ttrumpi kohta, põgenes enda Surreys asuvast kodust, kuna kardab oma turvalisuse pärast, kirjutab Telegraph. |
Eesti Laskurliidu üldkoosolek valis ka uue juhatuse, kuhu lisaks Riho Terrasele kuuluvad Meelis Kiili, Toomas Luman, Mart Puusepp, Georg Männik, Andres Hunt, Urmas Saaliste, Peeter Päkk, Mati Seppi ja Kristiina Kivari.
Samas kuulutati välja ka Eesti Laskurliidu 2016. aasta parimad laskesportlased, treenerid ja kohtunikud. Parimateks laskesportlasteks kuulutati meeste arvestuses Rio de Janeiro olümpiamängudel võistelnud Peeter Olesk ja naiste arvestuses Anžela Voronova. Parimaks noorlaskuriks noormeeste arvestuses sai Reino Velleste ning neidude arvestuses Lydia Kurus. Parimateks treeneriteks kuulutati Ranno Krusta, Ülo Mets ja Ain Muru. Parimad kohtunikud on Larissa Peeters ja Aivo Roonurm. | Eesti Laskurliidu presidendina jätkab kindralleitnant Riho Terras | https://sport.err.ee/96939/eesti-laskurliidu-presidendina-jatkab-kindralleitnant-riho-terras | Eesti Laskurliidu üldkoosolekul valiti presidendiks Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes on alaliitu juhtinud aastast 2012. |
"Läbirääkimised olid. Esimene ja teine faas õnnestusid. Pärast kolmandat tuli paus. Vaatame, mis juhtub edasi," rääkis Vassiljev Eesti ajakirjanikele 2. jaanuaril, et klubiga ei leitud seda keskpunkti, kus tingimuste osas kohtuda, vahendab Soccernet.ee.
Tänane Przeglad Sportowy kirjutas, et Jagiellonia ei ole pärast seda paremat pakkumist lauale pannud. "Jagiellonia ei ole endiselt teinud liigutust, et Konstantini endale hoida," lausus Vassiljevi agent Andrei Stepanov Poola ajalehele. "Hetkel me räägime mitme klubiga, aga ma ei saa rohkem detaile avaldada."
Poolakate andmeil on kõige rohkem Vassiljevi vastu huvi tuntud Aserbaidžaanist ja Kasahstanist. Jagiellonia president Cezary Kulesza sõnul ei suuda nad sealt tulevate pakkumistega konkureerida. "Me saame pakkuda ainult selliseid tingimusi, mida me suudame täita ja välja maksta. Aserbaidžaani ja Kasahstani klubidega me ei suuda võistelda. Need on kohad, kus mängija võib saada 20-30 tuhat eurot kuus," rääkis Kulesza.
Vassiljevi leping Jagielloniaga kestab suveni ehk siis ta saaks uue klubiga liituda ilma üleminekutasuta. | Poola ajaleht: Vassiljevi vastu tuntakse enim huvi Aserbaidžaanist ja Kasahstanist | https://sport.err.ee/96938/poola-ajaleht-vassiljevi-vastu-tuntakse-enim-huvi-aserbaidzaanist-ja-kasahstanist | Aasta alguses rääkis Konstantin Vassiljev, et läbirääkimised Bialystoki Jagielloniaga tema uue lepingu osas jäid seisma. Tänaseks ei ole klubi püüdlusi Eesti koondislase endale jätmiseks teinud. |
TV3 müüb "Seitsmestesse uudistesse" hinnakirja alusel uudislugusid
Sisuturundus ehk raha eest artiklite või saatelõikude ostmine meediaväljaannetes on üha enam hoogu koguv ärimudel. Kui ajakirjanduseetika koodeks nõuab selle selget eraldamist uudislikust sisust, siis TV3 pakub klientidele müüa uudislugusid, ilma neid sisuturunduse märkega eraldamata.
Iga ettevõte, kes mingit toodet või teenust müüb, teab, et nähtavus, teadlikkus ja klientuuri kasvatamine on võtmetähtsusega, kui soovitakse ellu jääda ja kasvada. Seetõttu otsib iga ärimees võimalusi oma tooteid-teenuseid tutvustada, et klientuuri kasvatada.
Ajal, mil ajakirjandusikku sisu toota on üha kallim ning reklaamimüügi tulud kõiki kulusid enam ei kata, on uus kuldvasikas avastatud sisuturunduses ehk raha eest tootetutvustuste müümises mõnes meediaväljaandes. Need ei ole mitte sisse ostetud reklaam, vaid ajakirjanduslikult koostatud artiklid või või videoklipid, mida vaataja tahaks ise lugeda või vaadata. Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et niisugune müüdud sisu peab olema uudislikust ja toimetuse valikul ajakirjanduslikel kriteeriumitel valminud lugudest selgelt eristatav, märkides ära, et tegemist on kas reklaami või sisuturundusega.
Välkülevaade: Obama pärand USA-s ja maailmas
10. jaanuaril pidas USA 44. president Barack Obama ametiaja viimase kõne. Ajakirjanikud üle maailma on asunud kokku lööma tema kaheksa-aastase töö tulemusi. Mis õnnestus, mis mitte? Võtsime enimkõneldud teemad ja asetasime nende põgusa kokkuvõtte klõpsatavale graafikule.
Kasekamp: tuli välja, et Tillerson pole nii venemeelne kui arvati
Eesti välispoliitika instituudi professor Andres Kasekamp ütles kolmapäevast USA välisministriks pürgiva Rex Tillersoni kuulamist senati ees kommenteerides, et tema venemeelsus on avalikkuses kohati üle dramatiseeritud.
"Vastupidiselt eestlaste muredele, tuli välja, et Tillerson ei ole nii Putini-meelne, venemeelne, kui varem oli alust arvata. Vähemalt tema vastuses senati kuulamise komisjoni ees oli ta suhteliselt kooskõlas senise Ameerika välispoliitika pealiiniga Venemaa suhtes," kommenteeris Kasekamp ERR-i portaalile.
Samas rõhutas Kasekamp, et nende kuulamiste eesmärk on saada senaatorite heakskiitu ametisse saamiseks.
Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.
”Need on karmid keskkonnad. See ei ole see Rootsi, mida me tunneme Astrid Lindgreni ”Bullerby lastest”,” nendib Eliasson ajalehe Helsingin Sanomat intervjuus.
Tegutsemine neil kuritegevusest vaevatud aladel on politseinike jaoks tavalisest rängem ning ähvardavad olukorrad pole tavatud. Dan Eliasson kinnitab, et politsei tegutseb endiselt kõikjal Rootsis, kuid karmimates piirkondades on vaja igale väljakutsele kahe ekipaažiga vastata.
”Kui me autost väljume, on üks patrull valves. Muidu võib juhtuda, et [politseiauto] aken lüüakse sisse või kummid lõigatakse läbi. Narkoäri on nendes linnaosades üsna varjamatu ja magala keskuses võib politseipatrull seista silmitsi 30-40 inimesega.”
Valitsus kinnitas juhtmõtted EL-i eesistumiseks: uuendused, kaasamine ja digitaalsus
Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti prioriteedid Euroopa Liidu eesistujana, eriline tähelepanu lubati pöörata uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele.
"Eesti eesistumine langeb Euroopa jaoks nõudlikule ja pöördelisele ajale, mis seab meile erilise vastutuse. Me peame otsima liikmesriikide vahel ühtsust ja üksmeelt ning hoidma Euroopa Liidu otsustusvõimelisena," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressibüroo teatel.
Eesistujana on Ratase sõnul Eestil võimalik tõstatada Eesti jaoks olulisi teemasid, algatada laiema mõjuga arutelusid ning suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust. "See on tõsine väljakutse, aga olen kindel, et poliitikute ja ametnike igakülgsel koostööl saame me hakkama."
Fotod ja videod: USA sõjatehnika ning sõdurid saabusid Poola
Neljapäeval saabusid Poola territooriumile esimesed kolonnid USA sõjatehnika ja sõduritega, mis on osa president Barack Obama plaanist suurendada oma kohalolekut idapoolsetes NATO liikmesriikides ning anda seeläbi ka vastus Venemaa viimaste aastate agressiivsetele sammudele, vahendas BBC.
Juulis leppisid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel kokku liidu idatiiva tugevdamises, paigutades Baltimaadesse ja Poola umbes tuhandemehelised lahinguüksused.
Lisaks sellele paigutatakse operatsiooni Atlantic Resolve käigus Kesk- ja Ida-Euroopasse umbes 4400 seni Colorados asunud USA kolmanda tankibrigaadi sõjaväelast.
Sõõrumaa soovib olümpiavõitjate toetuse võrdsustamist keskmise palgaga
Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa tegi valitsusele ettepaneku võrdsustada olümpiavõitjatele riigi poolt makstav toetus keskmise palgaga.
"Eesti Olümpiakomitee nimel teen ettepaneku siduda olümpiavõitjate riiklik toetus keskmise palgaga, et meie spordikangelaste igapäevane toetus oleks tagatud ning säiliks igapäevane elukorraldus ka aastate pärast," kirjutas Sõõrumaa oma pöördumises valitsusele.
EOK president lisas oma kirjas, et toetus on püsinud juba aastaid muutumatult tasemel 640 eurot kuus. "Arvan ja loodan, et ka peaminister jagab seda arvamust, et meie sangaritele makstav toetus peaks tõusma. Iga olümpiavõitja on väikeses riigis oluline persoon, tema kogemused ning tegevused on saanud paljudele eeskujuks, et hakata liikuma ning seada kõrgeid sihte," märkis Sõõrumaaa.
Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud
Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.
''See võib tunduda kerge paradoksina, kuid tulemused on selged. Need reageerivad etanoolile väga tugevalt ja kasvatavad hiirte isu paariks tunniks. Efekti võib näha ka järgmisel päeval. Seda ei mõjuta sugu ega sotsiaalne suhtlus. Küsimus pole seega lihtsalt selles, et me kainelt ei mõtle, vaid põhjused on märksa elegantsemad,'' märkis uurimuse esimene autor Craig Blomeley Londonis asuvast Francis Cricki instituudist.
Eelnevates töödes on näidatud, et sama hüpotalamuses asuv Agrp neuroniterühm kasvatab märkimisväärselt motivatsiooni söömiseks. Näiteks on neid kunstlikult laenglema pannes suudetud varem närilisi ohjeldamatult õgima panna isegi täiskõhuga ja impulsi momentaalselt peatada. Värskes töös piirdus Blomey kolleegidega ainult alkoholiga.
Homne ilm: pilves selgimistega
Kohati sajab lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Hilisõhtul võib saartele ja Lõuna-Eestisse jõuda uus sajuala. Puhub edelatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, õhtul tuul nõrgeneb ja pöördub kagusse. Õhutemperatuur on –1 kuni +3 °C, õhtul langeb | Uudistepäeva kokkuvõte 12. jaanuaril | https://www.err.ee/580647/uudistepaeva-kokkuvote-12-jaanuaril | TV3 rikub tulu nimel ajakirjanduseetika koodeksit, Rootsi politsei ägab kuritegevusest vaevatud piirkondade rohkuse all ja Eesti pani paika juhtmõtted Euroopa liidu eesistumiseks – need on mõned olulisemad teemad tänasest uudistepäevast õhtuse vööndi eel. |
20 minutit väljakul viibinud Nurger haaras kuus lauapalli, mis tähistab tema karjääri rekordit. Lisaks viskas eestlane kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1), andis kaks tulemuslikku söötu, kaotas kaks korda palli ja tegi kolm viga.
Maik-Kalev Kotsari ülikool South Carolina sai võõrsil jagu Tennesseest 70:60 (27:21). Sel hooajal on teenitud 13 võitu ja kolm kaotust.
Algviisikus alustanud eestlane mängis 28 minutit, viskas viis punkti (kahesed 2/6, vabavisked 1/2), võttis kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, kaotas koguni viiel korral palli ja tegi kolm viga. | VIDEOD | Nurgeri ülikoolile kuues võit järjest, eestlaselt karjääri parim lauavõitlus | https://sport.err.ee/96932/videod-nurgeri-ulikoolile-kuues-voit-jarjest-eestlaselt-karjaari-parim-lauavoitlus | Eesti korvpalluri Rauno Nurgeri ülikool Wichita State alistas USA tudengiliigas kodus Chicago Loyola ülikooli 87:75 (49:35). Tegemist oli meeskonna kuuenda võiduga järjest. Sel hooajal on saadud 15 võitu ja kolm kaotust. |
Shaubi sõnul ei vasta Trumpi plaan viimase 40 aasta USA presidentide "standarditele", vahendas BBC.
Trumpi advokaat Sherri Dillon selgitas kolmapäeval pressikonverentsil, et uuelefondile kehtestatakse ranged piirangud uute lepingute sõlmimisel. Dillon selgitas, et Trumpi Organisatsiooni juhtimine läheks üle fondile, mida juhivad tema pojad Don ja Eric ning finantsametnik Allen Weisselberg.
Trumpi Organisatsioon on ettevõtte, mille alt tehakse investeeringuid tema kinnisvara- ja teistesse äridesse.
Dilloni sõnul tahab Trump, et ameeriklased ei kahtleks selles, et ta "isoleerib end täielikult oma ärihuvidest". Fondi etteotsa astuvad inimesed teevad Dilloni sõnul otsuseid ilma Trumpi sekkumiseta.
Samuti ei tohi nad sõlmida välislepinguid ning kodumaised lepingud on tugeva järelevalve all.
Shaubi sõnul ei kõrvalda see aga huvide konflikti tekkimise võimalusi.
"Iga kaasaja president on teinud sundlikvideerimise," ütles Shaub, viidates protsessile, mille kohaselt Trump müüks oma ettevõtte varad ja paigutaks sellest saadud tulu eraldi fondi, mida juhiks sõltumatu usaldusisik.
Shaub ütles, et Trumpi kavandatud korraldus ei kõrvalda huvide konflikti nii nagu seda tehtaks sõltumatu fondi puhul, kuna ta näeks ikkagi informatsiooni enda ettevõtete ja lepingute kohta meediast.
"Tema pojad juhivad ettevõtet ja loomulikult ta teab, mis talle kuulub," ütles Shaub mõttekojas Brookings.
Tema sõnul on Trumpi plaan "täielikult ebaadekvaatne". "Mitte miski vähemat kui sundlikvideerimine, ei lahenda neid konflikte," ütles ta.
Ta võrdles Trumpi plaani välisministri kandidaadi Rex Tillersoni otsusega lahkuda Exxoni juhatusest. "Ta selgelt tunnistab, et avalikul teenistusesl on mõnikord oma hind," rääkis Shaub Tillersonist.
Kuigi presidentide kohta ei kehti samad huvide konflikti reeglid kui teistele valitsusametnikele, on varasemad presidendid paigutanud oma investeeringud sõltumatusse fondi, et vältida igasuguseid kahtlusi korruptsiooni kohta.
Valitsuse eetika amet loodi 1978. aastal, et jälgida, kuidas USA täidesaatev võim ja selle agentuurid täidavad kingituste, onupojapoliitika ja huvide konflikti reegleid. Amet ei tegele nende reeglite rakendamise või kaebuste käsitlemisega, kuid võib vihjata rikkumistest korrakaitseametitele.
Shaubi sõnul on eetika amet valmis Trumpi nõustama, kui ta otsustab oma plaane kohendada. | USA eetikadirektor kritiseeris Trumpi ettevõtete üleandmise plaani | https://www.err.ee/580637/usa-eetikadirektor-kritiseeris-trumpi-ettevotete-uleandmise-plaani | USA valitsuse eetika ameti direktor Walter Shaub kritiseeris Donald Trumpi plaani, kuidas ta kavatseb anda enne 20. jaanuari ametisse astumise tseremooniat kontrolli oma ettevõtete üle enda poegadele. |
Kangro kinnitas neljapäeval BNS-ile, et TJA-l pole mingit seaduslikku alust hoonestusloa menetlusest keelduda ja seda luba mitte anda. "Järgigu seadust ja andku see luba välja. Saatsin TJA-sse kõik vajalikud dokumendid, kaasa arvatud muinsuskaitse seisukoha, vee eritkasutusloa, uued fotomontaažid ja muu vajaliku. "On olemas ka Tallinna volikogu otsus, mida keegi pole muutnud," lisas ta.
"MTÜ Kalevipoja Kokkutulek on esitanud vastuväited TJA poolt tehtud otsuse projektile mitte algatada hoonestusloa menetlust Kalevipoja kuju püstitamiseks Tallinna lahte," ütles TJA pressiesindaja Anu Võlma neljapäeval BNS-ile. "MTÜ seisukoht on, et menetlus tuleks siiski algatada. TJA lõplik otsus sõltub seni esitatud erinevate osapoolte seisukohtadest, seal hulgas hoonestusloa taotleja seisukohtadest."
Võlma lisas, et amet ei saa praegu öelda lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.
Kangro kinnitas taas, et kavandatav Kalevipoeg ei varjaks midagi ja vastupidised väited on demagoogia. "See on suhteliselt pisike objekt meres - 23 meetri kõrgune ja rannast saja meetri kaugusel," sõnas skulptor.
TJA pressiesindaja ütles detsembri alguses BNS-ile, et riigi seisukoht on mitte algatada hoonestusloa menetlust Kalevipoja kuju püstitamiseks, kuna muinsuskaitseameti arvates on kuju püstitamine vastuolus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.
TJA-le on lisaks Tauno Kangro skulptuurile Kalevipoeg esitatud hoonestusloa algatamise taotlus autor Neeme Külma skulptuuri „Betooni valatud merelaine" püstitamiseks. "Betooni valatud merelaine" kujutab endast 25 ruutmeetri ja 50 sentimeetri paksust ruudukujulist veealust betoonvormi, mis sisaldab ideeliselt endas merelainet.
Ameti pressiesindaja on öelnud, et Kalevipoja skulptuurile alternatiiviks pakutava skulptuuri hoonestusloa menetluse algatamine sõltub sellest, milliseks kujuneb lõplik otsus Kalevipoja osas.
Tauno Kangro ütles BNS-ile "Kalevipojale" alternatiiviks pakutavat "Betooni valatud merelainet" kommenteerides, et see on esitatud vaid tema idee maha tegemiseks ning tema hävitamiseks. "See on mingi veelalune betoonplaat ja esitatud vaid selleks, et mulle ära teha. See on alatu, vale ja ebaõiglane. Oleks õiglane, kui nad oleks veel kiftima idee esitanud. Mina lootsin, et esitavad veel kihvtima asja. Sest alati saab paremini ja põnevamalt. Mina ei arva, et Kalevipoeg on maailma parim. Aga neil pole ideid," rääkis Tauno Kangro.
"Kui inimestel endal ideid ei ole, siis ei tohi kogu aeg sarjata ja maha teha neid, kellel on ideid," ütles Kangro. "Ja kui riigilt kunstnikupalka saav Kirke Kangro kasutab kunstnikupalka teiste ideede maha tegemiseks, siis see on vale. Mul on väga hea meel, et kunstnikupalka makstakse, aga seda peavad inimesed kasutama oma heade ideede ellu viimiseks, mitte teiste ideede maha tegemiseks ja hävitamiseks. Kirke Kangro, saab palka ja kasutab seda juristide vahet käimiseks, et mind ära hävitada. Edu talle, aga seda ei tohiks teha riigi raha eest."
Võlma sõnul pole Kalevipoja kuju hoonestusloa algatamise vastu keskkonnaamet ega veeteede amet. Keskkonnaministeeriumil vastuväiteid ei olnud, kuid nad juhtisid tähelepanu asjaolule, et tuleb arvestada sette liikumisega ning leida selline lahendus, et skulptuuril ei oleks püsivat negatiivset mõju Tallinna lahe setete liikumise dünaamikale.
Muinsuskaitseamet oli menetluse algatamise vastu, sest nende hinnangul on tegemist liigselt domineeriva skulptuuriga, mis varjutab vaateid Tallinna lahelt vanalinnale ja vastupidi. Oma kõrguse tõttu domineeriks kuju ka Maarjamäe memoriaali ja Orlovi lossi ees.
Kultuuriministeerium oli Kalevipoja vastu, sest skulptuuri rajamine mõjutaks negatiivselt veealuseid kultuurimälestisi. Samuti leidsin nad, et kindlasti tuleks enne kuju rajamist hinnata uuesti skulptuuri rajamisega tekkivaid keskkonnamõjusid.
Tallinna linnaplaneerimise amet leidis, et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate näol lisandub Tallinna lahte märgatav kogus vetikatele sobivat substraati, mis võib suurendada vetikate produktsiooni ja selle tulemusena ka rannikul lagunevate vetikate massi. Seetõttu leidsid nad, et tekkivat mõju tuleks eelnevalt eksperdi poolt hinnata.
Peale teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja lehes esitas oma arvamuse Eesti Kunstimuuseum, kes leiab, et uus skulptuur ei anna lisaväärtust praeguseks väljakujunenud rannavaatele, kuid lõhub samal ajal vaate vanalinnale. Tegemist on liiga domineeriva kujuga ja enne selle rajamist tuleks linnaelanike jaoks koostada 3D mudel, mida saaks merel näidata.
Kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing leidis, et skulptuur ei sobitu muutunud linnaehituslikku konteksti, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning et vaade Pirita teelt merele on esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning külalistele nauditavam ilma kavandatava skulptuurita.
Kollektiivselt avaldas arvamust ka kaasaegse kunsti keskus, mis leiab, et sellise skulptuuri just sellisesse asukohta planeerimine on põhjendamata, see ei sobi planeeritud asukohta ning selle kunstiteose sobivust ei ole hinnanud eksperdid. Samuti toodi välja, et kuju hilisem hooldus on liiga kulukas ning kavandatav teos ei sobi muutunud linnaehituslikku konteksti.
Eesti Kunstiakadeemia leidis, et kavandatav Kalevipoja skulptuur ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Tegemist on olulise avaliku huviga avaliku ruumiga ning sinna skulptuuri planeerimine peaks käima läbi avaliku arutelu.
„Betooni valatud merelaine“ kuju hoonestusloa algatamise osas on arvamust avaldanud keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, veeteede amet, muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium ja Tallinna linnaplaneerimise amet ning kellelgi neist hoonestusloa menetluse algatamiseks vastuväiteid ei ole. | Kangro: TJA peaks täitma seadust ja andma Kalevipoja ehitamiseks loa | https://www.err.ee/580644/kangro-tja-peaks-taitma-seadust-ja-andma-kalevipoja-ehitamiseks-loa | Tallinna lahte Kalevipoja kuju püstitada sooviv skulptor Tauno Kangro leiab Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) saadetud kirjas, et ameti otsus jätta kuju püstitamiseks hoonestusloa menetlus algatamata on vale ja menetlus tuleks siiski algatada. |
Södertälje enda esindajad keeldusid vastavaid jutte Izvestijale siiski kinnitamist. Küll aga on tunnistasid huvi Soome meeskonna Loimaa Bisonis esindajad. Bisons mängis Ühisliigas ka hooaegadel 2014/2015 ja 2015/2016. Mõlemal korral saavutati põhihooajal 13. koht, neist eelmisel hooajal otse Kalev/Cramo ees.
Izvestija teatel tunneb liiga laienemise vastu huvi. Kui tänavu teeb kaasa 13 klubi, siis tuleval hooajal võib see arv kerkida 16 peale. Sel hooajal osalevad mitte-Vene klubidest liigas Kalev/Cramo, Astana (Kasahstan), Riia VEF (Läti) ja Minski Tsmoki (Valgevene). | Kurbase klubi tulevikku seostatakse Ühisliigaga | https://sport.err.ee/96931/kurbase-klubi-tulevikku-seostatakse-uhisliigaga | Venemaa väljaande Izvestija teatel mõtleb korvpalli Ühisliigaga liitumise peale ka Rootsi meeskond Södertälje Kings, kus mängib Eesti koondislane Tanel Kurbas. |
Haradinaj võeti eelmisel nädalal Prantsusmaal kinni Serbia antud rahvusvahelise vahistamisorderi alusel. Belgrad süüdistab teda sõjakuritegudes.
Ekspeaminister esitas Colmari kohtule apellatsiooni pärast seda, kui ta 4. jaanuaril kinni võeti.
Haradinaj, kelle üle on kaks korda kohut peetud ja õigeks mõistetud, on Kosovo iseseisvuse eest võidelnud endine paramilitaarsete vägede juht.
Haradinaj oli aastatel 1998-1999 Kosovo konflikti ajal Kosovo Vabastusarmee (KLA) komandör. Ta sai 2004. aastal peaministriks, kuid astus kolm kuud hiljem tagasi, et astuda rahvusvahelise tribunali ette süüdistatuna 37 sõjakuriteos. Ta mõisteti 2008. aastal õigeks ning uuesti 2012. aastal, kui tema üle taas kohut mõisteti.
Serbia tahab uut kohtuprotsessi ja andis välja rahvusvahelise vahistamisorderi, mis viis Haradinaj lühiajalisele kinnipidamisele Sloveenias 2015. aasta juunis.
Serbia väidab, et Haradinaj üksus, niinimetatud Mustad Kotkad, piinas ja tappis kümneid serblastest tsiviilisikuid, kelle surnukehad leiti Radonjici järve lähedalt Decani piirkonnas. | Prantsuse kohus andis korralduse Kosovo ekspeaminister vabastada | https://www.err.ee/580640/prantsuse-kohus-andis-korralduse-kosovo-ekspeaminister-vabastada | Prantsuse kohus andis neljapäeval korralduse vabastada Kosovo ekspeaminister ja endine mässuliste juht Ramush Haradinaj kautsjoni vastu. |
"Eesti eesistumine langeb Euroopa jaoks nõudlikule ja pöördelisele ajale, mis seab meile erilise vastutuse. Me peame otsima liikmesriikide vahel ühtsust ja üksmeelt ning hoidma Euroopa Liidu otsustusvõimelisena," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressibüroo teatel.
Eesistujana on Ratase sõnul Eestil võimalik tõstatada Eesti jaoks olulisi teemasid, algatada laiema mõjuga arutelusid ning suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust. "See on tõsine väljakutse, aga olen kindel, et poliitikute ja ametnike igakülgsel koostööl saame me hakkama."
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul juhib Eesti tänavu juulist algava eesistumisperioodi jooksul kogu seadusandlikku tööd liikmesriikide vahel, kuid alati paneb eesistuja paika ka oma prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid.
"Valitsuse poolt paika pandud prioriteedid on valitsuse poliitiline suunis eesistumisprogrammi koostamiseks. Lõplik ja märksa täpsem kava tuleb juba juunis, kui Malta eesistumine on lõppemas ning enne seda toimuvad arutelud ka riigikogus ja laiema avalikkusega,“ selgitas Jäärats.
Valitsuse heakskiidu saanud Eesti eesistumise prioriteedid on pressibüroo teatel :
Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:
- Euroopa Liidu põhivabaduste - kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine
- võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine
- uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus
- stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine
- ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist
Turvaline ja kaitstud Euroopa
Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:
- terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil
- rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform
- idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine
- Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine
Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:
- piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele
- kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks
- piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks
Kaasav ja kestlik Euroopa
Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:
- reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist
- võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus
- puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine | Valitsus kinnitas juhtmõtted EL-i eesistumiseks: uuendused, kaasamine ja digitaalsus | https://www.err.ee/580639/valitsus-kinnitas-juhtmotted-el-i-eesistumiseks-uuendused-kaasamine-ja-digitaalsus | Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti prioriteedid Euroopa Liidu eesistujana, eriline tähelepanu lubati pöörata uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. |
"Tahtsin kõikidele natuke häid uudiseid teatada – sel nädalal eemaldati mu käest lõpuks kõik õmblused, mis tähendab, et käsi on pärast operatsiooni ilusti paranemas," kirjutas Kvitova Facebookis. "Olen õnnelik, et nüüd oleme vaid mina ja mu käsi. Tegelen hoolega taastusraviga ja olen positiivne, nagu alati."
Kvitova langes 20. detsembril Tšehhis enda kodus noaga relvastatud varga ohvriks. Veenäite lugema tulnud töömehena esinenud relvastatud kurjategija tungis Kvitova korterisse ning polnud teadlik sellest, kes seal elab. Kurjategija sundis tšehhitari minema vannituppa, hoides tal nuga kõril ja sellele järgnenud rüseluses tekitas Kvitova vasakule käele (tema mängukäele) sügavaid lõikehaavu. Kurjategija põgenes ning Kvitova helistas politseisse.
Kvitovale tehti Brnos ligi neli tundi kestnud operatsioon, mille käigus opereeriti kõiki tema vasaku käe sõrmi. Esialgse prognoosi kohaselt peab ta tenniseväljakutelt eemale jääma umbes pooleks aastaks. | Noarünnaku ohvriks langenud Kvitova: käsi paraneb ilusti | https://sport.err.ee/96930/noarunnaku-ohvriks-langenud-kvitova-kasi-paraneb-ilusti | Detsembris enda kodus noarünnaku ohvriks langenud kahekordne Wimbledoni tenniseturniiri võitja Petra Kvitova avaldas enda fänniküljel, et käsi on ilusti paranemas. |
Hetkel, mil Ameerika esimene mustanahaline persident on oma ametiaega lõpetamas, ripub paljude arvates tema maine juuksekarva otsas.
Kuigi Obamal jäid paljud antud lubadused ametiajal täitmata, on Princetoni ülikooli ajalooprofessor Juliann Zelicer kirjutanud, et Obamast jääb järele palju mäletamisväärset. Ta aitas riigi välja sügavast majanduskriisist ja andis 20 miljonile ameeriklasele tervisekindlustuse.
Obama oli president, kes vähendas USA osalust sõjakolletes. Teisalt on talle ette heidetud n-ö leebema käe poliitikat, sest ta on välispoliitikas eelistanud diplomaatiat, mitte iseseisvat ja konkreetset otsustamist. Samas jällegi kiidetakse Obama ja USA tööd Iraani tuumaleppe sõlmimisel.
Seega saab iga valdkonna kohta tuua välja plusse ja miinuseid, sellel graafikul on toodud välja vaid enam kõlapinda saanud arvamused või need seisukohad, mida Obama ise on rõhutanud.
Hiirega kastidel liikudes avaneb teema kohta lisainfo. | Välkülevaade: Obama pärand USA-s ja maailmas | https://www.err.ee/580642/valkulevaade-obama-parand-usa-s-ja-maailmas | 10. jaanuaril pidas USA 44. president Barack Obama ametiaja viimase kõne. Ajakirjanikud üle maailma on asunud kokku lööma tema kaheksa-aastase töö tulemusi. Mis õnnestus, mis mitte? Võtsime enimkõneldud teemad ja asetasime nende põgusa kokkuvõtte klõpsatavale graafikule. |
36-aastane Valverde vigastas käsi ja rindkere, vahendab Rattauudised.ee.
"See oli tõesti raske löök. Elamupiirkonna tõkkepuu tuli alla enne, kui jõudsin läbi sõita ning see lõi tugevasti mu käsi ja rinda. Üritasin treeningut jätkata, kuid pidasin valu tõttu vastu ainult pool tundi," kirjeldas Valverde oma Twitteri kontol sündmusi.
"Loodan, et jää ja põletikuvastaste ravimite abil ei lähe vigastus tõsisemaks, kuid kardan, et maha jahtudes võib olukord hullem olla. Hea, et vigastus näib puudutavat ainult lihaseid, kuid tõsiasi on, et praegu ei saa ma peaaegu üldse liikuda," märkis Valverde.
2009. aastal Vuelta üldvõidu pälvinud Valverdel oli kavas teha hooaja avastart 26.-29. jaanuarini peetaval Mallorca Challenge’il. | Treeningul tõkkepuule otsa sõitnud Valverde sai vigastada | https://sport.err.ee/96936/treeningul-tokkepuule-otsa-soitnud-valverde-sai-vigastada | Mitu hooaega maailma edetabeli eesotsas lõpetanud ja stabiilsusega hiilanud Alejandro Valverde hooaja ettevalmistus sai ootamatu tagasilöögi. Movistari rattur sõitis treeningu käigus otsa elamurajooni tõkkepuule, mis talle ootamatult alla langes. |
"Ma ütleks nii, et Tillersoni väljaütlemised erinevad mõnes kohas radikaalselt Trumpi omadest. Tillerson pooldas vabakaubanduslepet Aasiaga, Trump on sellele vastu olnud," kommenteeris Bahovski ERR-i portaalile.
"Paljude hinnangul esines Tillerson oodatust paremini, arvestades seda, et poliitilist kogemust tal ei ole. Samas on muidugi multinatsionaalse firma juhtimise kogemus," sõnas Bahovski.
Venemaa koha pealt olid Bahovski sõnul erinevused Trumpiga ka suurelt näha. "Tillerson ei toetanud Krimmi okupeerimist ja annekteerimist, kui Trump on rääkinud, et Krimm võiks kuuluda Venemaale. Samuti ütles Tillerson, et USA täidab oma kohustusi liitlaste ees sõltumata viimaste geograafilisest asukohast, mis peaks just Baltimaadele korda minema. Ka arvas ta, et Ukraina puhul oleks pidanud käituma jõulisemalt. Vene-vastaste sanktsioonide koha pealt oli tema vastus lahtisem, kuid ta ei välistanud nende jätkumist, vaid pidas vajalikuks nende üle arutleda. Ka see erineb Trumpist," rääkis Bahovski.
"Oluline on samas jälgida ka seda, kui suur mõju saab Tillersonil olema Trumpile. Kui see mõju on olematu, siis pole suurt tähtsust, mida Tillerson arvab. Kui aga mõju on, siis tuleb teda jälgida. Mõju küsimus saab ilmselt selgemaks USA uue valitsuse tööle hakates ja kombinatsioonis teiste valitsuste liikmetega," lõpetas Bahovski. | Bahovski: Tillerson kinnitas USA pühendumust oma liitlastele | https://www.err.ee/580636/bahovski-tillerson-kinnitas-usa-puhendumust-oma-liitlastele | Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja välispoliitika ekspert Erkki Bahovski hinnangul näitas USA välisministri kandidaadi Rex Tillersoni esinemeni senati ees, et tema seisukohad erinevad Trumpi omadest kohati radikaalselt. Bahovski sõnul kinnitas Tillerson USA pühendumust oma liitlastele. |
olen õitsev tuksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
võtan riidest lahti
su lammutan su küljeluuks
eeva olen ja
ma hammustan
isegi süda ei jää alles
now that’s better than shakespeare
*
olen õitsev tuksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
nagu noorte plikade
miniseeliku alumise otsa
roosa rooman laiali suureks ilusaks
ja surmavalt ringjaks
kudedeklombiks
ajan kombitsad laiali nagu
see tänaseks kadunud rõve
magalate rõdude roomav
taimestik võtan üle kõik su korrused
aknad ja uksed
su süda jääb jäädavalt
mulle hoian seda oma pitsivahus
nagu suvalisele suurmehele paratamatult
kuuluvat esimese öö õiguse
verd ja su viimane öö
jääb ka mulle
jääb mulle jääb
*
olen tiksuv tuksuv tükk
su vasakul pool rinnus
nagu vähk sa ei pane mind
alguses tähelegi olen veel väike
eos sust tugevam
missiis et eksin susse
sama kohmakalt kui esimest korda
suudlev poiss tasapisi
paisun paisun paisun
suureks ropuks vägistamisvõimeliseks
ka mulle pole nimelt võõras
armunud tüdruku kavalus
tasa pisi tasa pisi tasa
muidu saab sust järjekordne voodoo
barbie göörl mu roosa
suu su roosal teen sinuga mis
tahan kingake pole ainus mida pead
mulle kaotama torkan nõelu sisse
vaevumärgatavalt vaevu
kui kord märkad hilja
juba hilja õhtu on käes
mu peos on kõik murtud liinid
kõik su vastkammitud
läiketa juuksed ja sa ei jõudnud
isegi karjuda mu
nime
*
olen tiksuv õitsev
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
ma su kannul astuv
džihaadi džuulia pommivöö
hoidmas ümber piha kui
korsett sa mu alfa
romeo kihutamas eest
tead ju üks meist peab
surema võtan mürki
se peale
*
olen õitsev tiksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
kaos mis kasvab
üle su pea jalgade selja kõhu
välja suurde suurde ilma
keegi kunagi ei uskunud
musse mitte kunagi
sa oled liiga väike et
meiega koos õunaraksu
tulla me ei vastuta su eest
kui suga midagi juhtub keegi
ei oota su järgi kui sa
aeglasemalt jooksed keegi
ei päästa sind kui omanik peale
satub keegi ei päästa
sind enam sealt aiast minema sa
oled liiga väike su suu
hammustab liiga
suurt tükki sa ei või meiega koos
õunaraksu tulla kasva veel
kasva siis vaatame
*
olen õitsev tiksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
isegi rajooni vihaseim räppar
kardab mind kes ma 21. sajandi see
kelle nime ei tohi nimetada
löön ta lapselikud nukid vastu end veriseks (ta
küsib kes minusugust ülbet naist ikka
tahab) veri voolab voolab voolab
paremsirgelt kõrvakiiluks ühiskondlikule
maitsele ojadena surmakõrbe
ükski jänes ei pääse mu
käest isegi kilpkonn mitte
panen ta ketti lähen magalarajooni mööda
jalutama eest ära tavaline
ida-euroopa ambaal tavaline
eesti idioot
uus fin the siècle on tulemas
tere olen julia 26 ja süütu
sest romeo suri kui olin kõigest 13
ma kõnnin mööda betoonset tühermaad
juba sajandeid pleieris mängimas zemfira spice girls ja
britney mu särgi peale on kirjutatud
hey jeanne d’arc try walking
in my shoes mida türa saad
sa teha mulle mida sinu
sõna minu kõva
vastu
*
olen tiksuv tuksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
haukan sust sama suure tüki
nagu rahvusromantilised ossid
koidulast must saab nats
sinu nietzschele lauluema
su lydiale a ma
ei laula ei
ma laula ne sõnu mu sõnum
on muus järgmise sõjani
laulupeoni oss vaata kui
kõrgelt võib piiksuda kui
pigistada õigest ja õiglasest
välja miks just mina miks
mina olen ju hea nii hea ja
õiglane kuis siis nii et taeval polegi
soosikuid ja se siin
polegi paradiis
*
olen tiksuv tuksuv
tükk su vasakul pool
rinnus nagu vähk
kompad mind üks päev
välja ootamatult suurena ometigi
oled kompand ju pea iga
päev ja ei midagi kas see klomp
kasvas siis üleöö küsid
sa endalt hüsteerias loopides pisaraid
ja fataalseid mantraid magamistoa
põrandal mehele kassidele ja neljale
seinale kust sa tulid väike
värdjas kuis sa julgesid teha pesa
mu südame kõrvale kumba ma nüüd kuulama
pean kas sind süda või su
üleöö sündind väikevenna vigisevat
häält mis ütleb et kui sa
veel teflonpanni metalllusikaga
kriibid mitte plastlusikaga oled ise süüdi
kui vähki jääd sest metall jääb
pannile kinni kuis sa aru ei saa loll
plika kuis sa aru ei saa midagi
ei oska sa teha ja nüüd
pole enam midagi teha liha
on rikutud | Sveta Grigorjeva luuletused. olen õitsev tuksuv... | https://kultuur.err.ee/315370/sveta-grigorjeva-luuletused-olen-oitsev-tuksuv | Valik värskest Vikerkaarest. |
Kaheksandat korda toimuv võistlus on Maailma Sulgpalliföderatsiooni kalendris tugevalt kanda kinnitanud ja see aasta tõi rekordarvu registreerunud võistlejaid – 289 sportlast 29 riigist. Suurimate delegatsioonidega on Soome, Rootsi ja Prantsusmaa, kuid võistlejaid on ka Lõuna-Aafrikast, Indoneesiast ja Mehhikost.
Suurimad lootused on kodupublikul seotud pikaaegse Eesti esireketi Raul Mustaga. Maailma edetabelis 54. kohal asuv Must sai turniiriks esimese paigutuse. Must pole ka endale madalamat sihti seadnud: "Eesmärk on võistlus võita, aga tase on väga ühtlane ja juba algusest peale on mängud kindlasti väga tasavägised."
Tugevad konkurendid on Mustale Soome parimad, võistlustel kolmandana paigutatud Eetu Heino ja neljanda asetusega Kalle Koljonen, kuid samuti Inglismaa, Saksamaa ja Taani sulgpallurid. "Kui detsembris tundsin väga head vormi, siis nüüd pole viimastel nädalatel treeningul ega Taani klubiliigas võistlusolukorras tippvormi leidnud," jäi Must võistluse eel äraootavale seisukohale.
Musta esimene mäng on reedel 11.40 ning vastane selgub kvalifikatsiooniturniirilt.
Suure arvu osalejate tõttu pääses naiste üksikmängus otse põhitabelisse vaid Getter Saar, kes sai võistlusteks seitsmenda paigutuse. Saare esimene vastane on Anastassia Semenova Venemaalt (maailma edetabeli 203. reket). Teised eestlannad püüavad edasipääsu kvalifikatsioonist.
Naiste paarismängus said 19-aastased Kristin Kuuba ja Helina Rüütel tabelisse kolmanda paigutuse ja pääsesid otse teise ringi. Kuuba ja Rüütel, kes eelmine aasta üllatasid kodupublikut finaalikohaga, soovivad eelmise aasta edu korrata.
Meeste paarismängus pääsesid põhitabelisse Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner ning Heiko Zoober ja Mikk Õunmaa. Segapaarismängus on otse põhiturniiril ainult Raul Käsner ja Helina Rüütel, teised Eesti paarid alustavad teekonda kvalifikatsioonist.
Neljapäeval, 12. jaanuaril toimub kvalifikatsioonivõistlus ning reedel, 13. jaanuaril põhiturniiri esimesed ringid. Laupäeval kell 10 algavad veerandfinaalid ja 16 poolfinaalid. Võitjad selguvad pühapäeval algusega kell 11. | Raul Must on kodusel Euroopa karika etapil favoriit | https://sport.err.ee/96929/raul-must-on-kodusel-euroopa-karika-etapil-favoriit | 12.-15. jaanuarini võistlevad tippsulgpallurid TTÜ Spordihoones Euroopa karika etapil Yonex Estonian International, mille auhinnafond on 8000 eurot. |
Edasine protseduur näeb ette, et peagi ametist lahkuv europarlamendi president Martin Schulz edastab Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile mitmete europarlamendi komisjonide kirja, milles mainitakse, et Oettingeril on piisav töökogemus nimetatud ametikohaks.
Europarlamendi selline otsus oli ootuspärane, sest varem mitmel korral skandaalidesse sattunud Oettinger esmaspäeval toimunud kuulamisel mingeid libastumisi ei teinud. Väljaande Politico märkis nimetatud kuulamist kirjeldades, et Oettingeri varasemaid mõttelende arvestades oli viimane kuulamine "täiesti huumorivaba".
Oettingeri võimalik tõusmine asepresidendiks on seotud sellega, et seni eelarve ja personali eest vastutanud asepresident Kristalina Georgieva läks oktoobris tööle Maailmapanka. Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi ettepaneku Georgieva kohale asuda Oettingerile, kes on aga viimasel ajal sattunud mitmetesse skandaalidesse. Näiteks sai palju vastukaja tema sõnakasutus hiinlaste kohta ning see, et ta kasutas Budapesti lendamiseks Kremli lobisti eralennukit.
Eurosaadikud on varem saatnud Junckerile ka Oettingeri kritiseerivaid kirju
Varem olid mitmed europarlamendi saadikud Oettingeri suhtes vägagi vastumeelsel seisukohal ning saatsid Junckerile isegi kirja, milles kutsuti üles Oettingeri mitte edutama.
Kirjas teatavad saadikud, et Oettingeri viimase aja tegevus ei ole volinikule kohane ja rikub nende käitumiskoodeksit, vahendas Euobserver.
Saadikud viitasid rassistlikele, misogüünsetele ja homofoobsetele märkustele, mida Oettingeri suust võis kuulda Saksamaa ärimeestega peetud lõunal mullu oktoobris, ning Kremli lobistiks peetava Saksa ärimehe eralennuki kasutamisele maikuus.
Oma sõnade eest on Oettinger vabandanud, eralennuki kasutamise kohta aga öelnud, et ei teinud midagi valesti.
Kirja Junckerile läkitanud saadikud leiavad aga, et "Oettingeri tegevus seab kahtluse alla tema võime uues ametis toime tulla ning tema nimetamine sellele kohale saadaks vale sõnumi Euroopa kodanikele, kes eeldavad, et kõrgema võimu kandjad on eeskujuks ning austavad demokraatia, läbipaistvuse, mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid
Teravkeelsusega on Oettinger hiilanud juba aastakümneid
Oettingeri on saatnud väiksemad ja suuremad skandaalid seoses normide piire kompavate väljaütlemistega läbi kogu tema poliitkarjääri. 1988. aastal seadis ta Saksa paremtsentristliku kristlik-demokraatliku liidu noorteühenduse juhina kahtluse alla toonase parteijuhi ja kantsleri Helmut Kohli liidrivõimed ja ütles, et Kohli paremad päevad jäävad minevikku.
2000. aastal laulis Oettinger parempoolse tudengikorporatsiooni Ulmia üritusel Saksamaa hümni vastuolulist salmi "Deutschland, Deutschland über alles”, mis on seoste tõttu natsiajastuga ametlikust versioonist kõrvaldatud.
2005. aasta novembris soovitas Oettinger oma partei piirkonna koosolekul, et eakamatele töötajatele tuleks vähem palka maksta, sest näiteks 60-aastane vabrikutööline on vähem produktiivne kui tema 30-aastane kolleeg. "40-aastaselt jõuab kätte inimese jõudluse tipphetk," ütles toona 52-aastane Oettinger, nimetades üle 50-aastaseid laiskadeks koerteks.
2006. aastal pälvis Oettinger Saksamaa keeleühingult auhinna eriti silmapaistvate vigade eest saksa keele kasutamisel.
2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi ajal hoiatas toona ELi energiavoliniku ametit pidanud Oettinger kõiki, kel on Jaapaniga seoseid, et tegu on apokalüpsisega ning kõik on kontrolli alt väljas.
2015. aastal, kui Alexis Tsipras oli kuu aega Kreeka peaminister olnud ja käimas olid ELi päästepaketi läbirääkimised Kreekaga, ütles Oettinger, et Kreeka valitsus käitub nagu elevant portselanipoes.
2016. aasta septembris nimetas digivolinik Briti endise peaministri David Cameroni kampaaniat roojaseks. Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Frauke Petry kohta ütles ta aga, et kui ta oleks selle veidra Petry-mutiga abielus, laseks ta endale juba täna õhtul kuuli pähe.
Oktoobris pidas Oettinger Hamburgis kõne, kus nimetas hiinlasi pilusilmadeks ning ütles Hiina ministritest rääkides, et kõigil neil olid juuksed kammitud vasakult paremale ja kaetud musta kingaviksiga. Lisaks teritas ta keelt ka geiabielude ja naiste suhtes, öeldes, et varsti kehtestavad seadusandjad kohustusliku geiabielu.
Samuti kuuluvad Oettingerile sõnad, et Donald Duck on tema arust etem kui Donald Trump. | Euroopa Parlament näitas Oettingeri edasisele karjäärile rohelist tuld | https://www.err.ee/580635/euroopa-parlament-naitas-oettingeri-edasisele-karjaarile-rohelist-tuld | Euroopa Parlament andis neljapäeval heakskiidu otsusele, mille kohaselt saaks senine Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger Komisjoni eelarve- ja inimressursside asepresidendi kohale. |
Esimesel poolajal omas Tadžikistan paremaid võimalusi, kuid Eesti suutis värava puhtana hoida. 29. minutil lõid vastased värava suunas ohtliku löögi, mille suutis hästi blokeerida Markus Seppik, mõned minutid hiljem pidi mängu sekkuma väravavaht Ingmar Krister Paplavskis, kes tõrjus vastaste pealöögi, vahendab jalgpall.ee.
Avapoolaja viimastel hetkedel teenis Eesti karistuslöögi keskjoone lähedalt paremalt äärelt. Markus Poomi tsenderduse suutis täpse pealöögiga väravaks vormistada Marko Lipp, kes avas tabamusega eestlaste väravatearve tänavusel Granatkini memoriaalil.
Teisel poolajal omas initsiatiivi Tadžikistan. 63. minutil tegid vastased ilusa rünnaku, kui täpse söödu värava ette realiseeris väravaks Šeriddin Bobojev.
Seejärel jäi Eesti surve alla ning viimasel 15 minutil omasid vastased arvukalt võimalusi. Mitmel korral läksid vastaste löögid väravast napilt mööda ning korduvalt päästis Eestit Paplavskise hea tegutsemine postide vahel.
Eesti kogus alagrupiturniiril kolme mänguga kaks punkti, mis andis oma grupis neljanda ehk viimase koha. Tadžikistan kogus neli punkti ning enne Kreeka – Bulgaaria viimase vooru mängu on kreeklastel koos kolm ning Bulgaarial neli punkti.
Eestit ootab turniiril ees veel kolm mängu 9.-16. kohale. Esimene neist toimub laupäeval meie aja järgi kell 18, kui vastaseks on B-alagrupi kolmanda koha meeskond. Hetkel on B-grupis mängitud kaks vooru ning kolmanda koha võivad saavutada nii India, Valgevene kui ka Läti. B-grupi viimane voor mängitakse täna õhtul. | U-19 jalgpallikoondis viigistas Tadžikistaniga | https://sport.err.ee/96937/u-19-jalgpallikoondis-viigistas-tadzikistaniga | Eesti U-19 koondis viigistas Venemaal Peterburis toimuval Valentin Granatkini memoriaalil 1:1 Tadžikistaniga. |
Kavas on Märt-Matis Lille teos "When the Buffalo Went Away" ning Liisa Hirschi "Four Glides", mille ettekandmises osaleb ka autor ise. Ungaris esimest korda kõlavaid teoseid esitab kohalik nüüdismuusika ansambel THReNSeMBLe, teatab heliloojate liit.
Kuigi ürituse fookuses on kaasaegne Eesti muusika, pakutakse selle täiendamiseks publikule elamusi ka teistest kultuurivaldkondadest: üksteisega põimuv muusika, kirjandus ja animatsioon annab huvilistele põneva sissevaate Eesti kaasaegsesse kultuuri.
Lisaks muusikale näidatakse kaht Eesti lühianimatsiooni, milles kasutatakse Eesti heliloojate loomingut: Ülo Pikkovi "Keha mälu" (2011, muusika: Mirjam Tally) ja Riho Undi "Isand" (2015, muusika: Arvo Pärt ja Lepo Sumera) ning loetakse ette katkendeid Jaan Kaplinski filosoofilisest lühiproosast ("Jää ja Titanic", "Jää ja kanarbik"), mis temaatiliselt riimub Märt-Matis Lille teosega. Katkendeid loeb Ungari näitleja Attila Menszátor-Héresz, kes osaleb ka Märt-Matis Lille teose esitamisel. | Märt-Matis Lille ja Liisa Hirschi teosed kõlavad uue muusika festivalil Budapestis | https://kultuur.err.ee/315368/mart-matis-lille-ja-liisa-hirschi-teosed-kolavad-uue-muusika-festivalil-budapestis | 7.–15. jaanuarini vältab Budapestis juba neljandat korda festival " Átlátszó Hang" ("Läbipaistev heli"). Festivali eesmärk on näidata publikule nüüdismuusika mitmekesist ja uuenduslikku maailma, samuti harida ja laiendada kuulajaskonda. Festivali lõpuüritusena toimub 15. jaanuaril Eesti nüüdismuusika õhtu. |
Clapper selgitas oma avalduses, et oli kolmapäeva õhtul sellel teemal ka presidendiks valitud Donald Trumpiga rääkinud ning koos jõuti arusaamisele, et sellised lekked ning nende jõudmine meediasse õõnestavad riiklikku julgeolekut, vahendas Politico.
Eelmise nädala reedel andsid USA luureagentuuride juhid, sealhulgas Clapper Trumpile ülevaate andmetest, mis puudutavad Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse. Teisipäeval kirjutasid CNN, Buzzfeed ja teised väljaanded, et reedese briifingu materjalide hulka oli lisatud ka ühe Trumpi poliitiliste konkurentide poolt eraturvafirmalt tellitud raport, mis sisaldas kinnitamata ja tõestamata väiteid, mille kohaselt on Kremlil Trumpi kohta kompromiteerivaid materjale ning et Trumpi meeskond ja Venemaa esindajad tegid presidendivalimiste ajal koostööd. Buzzfeed avaldas lisaks ka raporti enda, kuigi väljaanne rõhutas, et osa seal esitatud andmeid ei pruugi paika pidada ning väiteid on peaaegu võimatu tõestada.
Kolmapäeval toimunud pressikonverentsil tegi lekete ja neid avaldanud väljaannete aadressil teravaid avaldusi ning nimetas esitatud materjale libauudisteks. Samuti rõhutas ta, et luureagentuurid oleksid pidanud tagama, et sellised libauudised kunagi avalikkuse ette ei lekiks. Oma avalduse rõhutamiseks küsis ta retooriliselt: "Kas me elame Natsi-Saksamaal?"
Clapper usub, et nimetatud lekked ei ole pärit luurekogukonnast. Samas märkis ta, et luureametnikud otsustasid nimetatud raporti lisada oma Trumpile esitatavasse briifingusse, sest juba selliste materjalide olemasolust peaks tulevane president teadlik olema.
"Mis puudutab seda eraturvafirma dokumenti, siis ma rõhutasin, et see ei ole USA luurekogukonna toodetud ning et ma ei usu, et lekked oleks pärit luurekogukonna seest. Luurekogukond pole jõudnud järeldusele, et informatsioon selles dokumendis oleks usaldusväärne ning me ei toetunud sellele mitte üheski oma järelduses," selgitas ta.
"Üks meie ülesannetest on aga tagada, et poliitikat välja töötavatele inimestele oleks esitatud võimalikult lai ülevaade kõigist asjadest, mis võivad mõjutada riiklikku julgeolekut," lisas Clapper.
Analüütikud on pidanud Clapperi avaldust ebatavaliseks, kuid samas põhjendatuks viimase aja pingetega Trumpi ja luurekogukonna vahel.
Luure Keskagentuuri (CIA) endine Venemaa operatsioonide ülem Steven Hall kommenteeris, et Clapperi avaldust ei saa võtta täieliku vabandusena, kuid on võimalik, et luuredirektor soovib enne oma ametist lahkumist leevendada pingeid Trumpi ja luuretöötajate vahel.
Samas usub osa optimistlikumaid luuretöötajaid, et Trumpi vastumeelsus Venemaad puudutavate järelduste suhtes pole tingitud sellest, et ta ei hindaks laiemalt USA luurevõrgustiku tööd, vaid pigem häirib teda see, et Venemaa sekkumise temaatika võib õõnestada tema valimisvõitu ja legitiimsust presidendina.
Kongressi vabariiklased soovivad samuti teada, kuidas lekked meediasse jõudsid
Mitmed Trumpi liitlased USA Kongressis soovivad teada, kuidas äsja meedias avaldatud raport meediaväljaanneteni jõudis.
Kui lekete allikateks on riigiametnikud, siis käib jutt juba ka võimalikest kriminaalmenetlustest.
Esindajatekoja allikas ütles Politicole, et California vabariiklasest kongresmen Devin Nunes, kes juhib luurekomisjoni, olevat saatnud julgeolekuagentuuridele päringu, mille kohaselt peaksid asutud uurima, kuidas salastatud informatsioon lekkis ning kas on põhjust kaaluda ka lekkejuhtumite saatmist justiitsministeeriumisse menetlemiseks.
Välisministri kandidaadi Rex Tillersoni kolmapäevasel kuulamisel ütles Senati luurekomitee vabariiklasest esimees Richard Burr, et ka tema juhitud komitees hakatakse Venemaa mõjutustegevuse uurimise raames uurima ka seda, kuidas seda teemat puudutavad salastatud teave meediasse on lekkinud.
Trump võttis ka ise Twitteris sõna
USA presidendiks valitud Donald Trump kinnitas hiljem Clapperiga vestlemist.
"James Clapper helistas mulle eile, et mõista hukka valed ja välja mõeldud andmed, mis olid ebaseaduslikult ringlusse lastud. Välja mõeldud ja petlikud faktid. Nii halb!" kirjutas ta Twitteris.
James Clapper called me yesterday to denounce the false and fictitious report that was illegally circulated. Made up, phony facts.Too bad!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 12, 2017 | Luuredirektor Clapper mõistis Trumpi puudutavate tõendamata väidete lekkimise hukka | https://www.err.ee/580618/luuredirektor-clapper-moistis-trumpi-puudutavate-toendamata-vaidete-lekkimise-hukka | Peagi ametist lahkuv USA luuredirektor (DNI) James Clapper mõistis hukka eelmise nädala luurebriifingusse lisatud raporti lekkimise avalikkuse ette ning rõhutas, et lekke allikateks ei olnud luureametnikud. Samuti märkis Clapper, et luureagentuurid pole nimetatud raportis esitatud väiteid kuidagi usaldusväärseteks hinnanud ning et USA julgeolekuametite töötajad on tulevase presidendile täiesti lojaalsed. |
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov vastas küsimustele, kuidas Kreml kommenteerib Trumpi kolmapäevast pressikonverentsi, vahendas Reuters.
"Moskva siiralt loodab, et meie presidendid saavad omavahel läbi," märkis Vene riigipea kõneisik. "Vähemalt on Trump rääkinud valmisolekust dialoogiks. See et tähenda, et on valmisolek kõikides küsimustes üksmeelele jõuda. See on vähetõenäoline ja Moskva seda ka ei eelda, kuid dialoog annab alust lootuseks ning võib aidata kaasa sellele, et leiame tee välja mitmetest keerulistest olukordadest."
Samas rõhutas Kreml, et nad ei nõustu kuidagi välisministri kandidaadi Rex Tillersoni seisukohtadega, mida viimane väljendas kolmapäeval Senati ees küsimustele vastates. Muuhulgas märkis Tillerson, et Venemaa tegevus Krimmi annekteerimisel oli ebaseaduslik ning et USA administratsioon oleks pidanud sellel ajal Ukrainat jõulisemalt toetama.
Peskov: USA sõdurite saabumine Poola on agressiivne ja Venemaad ohustav samm
Peskov puudutas pressikonverentsil ka president Barack Obama otsuse alusel neljapäeval Poola saabuma hakanud USA sõjaväelasi ja rasketehnikat ning ütles, et selline samm kujutab endast ohtu Venemaa riiklikule julgeolekule.
Pressiesindaja rõhutas, et Venemaa peab seda agressiivseks sammuks oma piiride lähistel.
Neljapäeval saabusid Poola territooriumile esimesed kolonnid USA sõjatehnika ja sõduritega, mis on osa president Obama plaanist suurendada oma kohalolekut idapoolsetes NATO liikmesriikides ning anda seeläbi ka vastus Venemaa viimaste aastate agressiivsetele sammudele.
Juulis leppisid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel kokku liidu idatiiva tugevdamises, paigutades Baltimaadesse ja Poola umbes tuhandemehelised lahinguüksused.
Lisaks sellele paigutatakse operatsiooni Atlantic Resolve käigus Kesk- ja Ida-Euroopasse umbes 4400 seni Colorados asunud USA kolmanda tankibrigaadi sõjaväelast.
Brigaadi varustus, sealhulgas tankid Abrams ja soomukid Bradley toimetati reedeks Saksamaale Bremenhaveni sadamasse ning sealt asuti neid edasi ida poole toimetama.
Allüksuste juhatus hakkab paiknema Poolas. USA sõjaväelased paigutatakse Leetu, Lätti, Eestisse, Bulgaariasse ja Ungarisse, kus nad hakkavad osa võtma ka sõjaväeõppustest.
Poola ja USA kaitseametnikud teatasid detsembri keskel, et USA on otsustanud kiirendada sõdurite saatmist Poola ja Balti riikidesse "seoses praeguse julgeolekuolukorraga regioonis".
Plaani kohaselt hakkavad üksused roteeruma iga üheksa kuu järel.
Viimaste aastakümnete suurim USA relvajõudude tugevdamine Euroopas leiab aset nädal aega enne novembris presidendivalimised võitnud Donald Trumpi ametisseasumist.
Poola uudisteagentuur IAR väitis eelmisel nädalal, et esialgu oli plaanis, et sõjaväelased saabuvad jaanuari lõpus, kuid USA president Obama kiirendas protsessi, et 20. jaanuaril ametisse astuv Trump seda peatada ei saaks.
Ka BBC Poola korrespondent Jonathan Beale märgib oma ülevaates, et Trumpi väljaütlemised on tekitanud piirkonnas kartust, kas USA relvajõudude kohalolek ka edaspidi jätkub.
Seetõttu on ka tõenäoline, et kui neljapäeval senat järgmiseks kaitseministriks pakutud erukindral James Mattist kuulama hakkab, esitatakse kandidaadile ka palju küsimusi seoses Venemaa heidutamisega. | Kreml loodab Trumpiga head läbisaamist, Tillersoni Krimmi-avaldust tabas kriitika | https://www.err.ee/580633/kreml-loodab-trumpiga-head-labisaamist-tillersoni-krimmi-avaldust-tabas-kriitika | Kreml avaldas neljapäeval lootust, et president Vladimir Putin ja järgmine USA riigipea Donald Trump saavad omavahel hästi läbi. Samas mõistis Kreml hukka USA sõdurite saabumise Poola ning kritiseeris ka USA järgmiseks välisministriks pakutud Rex Tillersoni sõnu Krimmi kohta. |
DJ Zinc on viimase 20. aasta jooksul mõjutanud elektroonilise muusika arengut ning nihutanud žanripiire. Esimest korda astus ta üles piraatraadiojaamas Impact FM juba 1991. aastal. Tema tõeline tähelend sai aga alguse aastal 1995, mil edetabelite tippu sööstis “Super Sharp Shooter”, mille rolli DnB mõjutajana on raske ülehinnata.
Järgnes laialt populaarsust kogunud remix Fugees loost “Ready or Not”. Viimastel aastatel on DJ Zinc liikunud oma loomingus rohkem house 'i ja bassimuusika suunas. Tema tuntuimate lugude hulgas on näiteks"138 Trek" ja "Wile Out" koos Ms Dynamite'iga.
Teisel korrusel sekundeerib DJ Zinc'ile MHKL. Esimesel korrusel valivad muusikat Defkut ja Quest. Uksed avatakse kell 00.00.
DJ Zinc - "Show Me"
DJ Zinc - "Super Sharp Shooter" | Reivipioneer DJ Zinc esineb Eestis | https://menu.err.ee/293925/reivipioneer-dj-zinc-esineb-eestis | 14. jaanuaril võtab Studio teise korruse üle Briti reiviajastu üks mõjukamaid produtsente DJ Zinc. |
Tegelikult pole 1999. aasta septembris profidebüüdi teinud Petrova juba paar aastat tipptennises kaasa löönud, viimati mängis ta 2014. aasta märtsi lõpus Charlestoni turniiril, kus langes avaringis konkurentsist välja.
"Tennisel on alati minu elus olnud suur roll, see oli sisuliselt ainus asi, millega ma igapäevaselt tegelesin ja kui mul oli natuke vaba aega, veetsin selle koos enda lähedastega. Aga kui jõuab kätte aeg jätta hüvasti, on see kibemagus. See ajab segadusse, on mõneti valus, pisut hirmuäratav, aga samas ka nauditav," kirjutas Petrova enda kodulehele postitatud avalduses. "Olen otsustanud pöörata uue lehekülje ja alustada enda elus uut etappi, olen selleks valmis. Mul oli suurepärane karjäär, mõistagi tõusude ja mõõnadega. Kõik teavad, et mind kimbutasid vigastused, neist paljud nii tõsised, et jätsid jälje kogu hooajale. Paraku käivad vigastused tippspordiga kaasas, aga me õpime nendega leppima. Me kukume, aga tõuseme ja jätkame teekonda."
"Aga siis tuleb, kui miski enam ei aita. Keha annab sulle teada, et ta ei pea enam vastu. Kui kaotasin 2013. aastal oma ema, olin emotsionaalselt täiesti läbi. Lisaks oli mul puusavigastus, mis mõjutas kogu mu hooaega. Otsustasin võtta aja maha, et nii vaimselt kui füüsiliselt ennast ravida. 2014. aasta veebruaris proovisin mängida, et näha, kuidas ma end tunnen. Mu mõtted polnud endiselt väljakul ja mu keha ei pidanud vastu. See oli valus, sest tundsin end kasutuna. Seda mängijat, kes ma kunagi olin, ei olnud enam," jätkas Petrova.
Petrova sõnul treenis ta vaikselt, aga suurtele koormustele ei pidanud keha vastu ja ta hakkas mõistma, et ei suuda enam tipptennisesse naasta. "Ütlesin endale, et tahan perekonda luua, olla rohkem kodus, nautida asju, milleks mul varem aega ei olnud. Kuigi see on kurb, et ma ei suutnud sellest viimasest vigastusest täielikult paraneda ja uuesti võistelda, ootan põnevusega uut eluetappi," lausus Petrova. "Tahan tänada kõiki, kes on mind minu teekonnal aidanud. Tahan ametlikult teatada, et lõpetan enda sportlaskarjääri. Plaanin tennisega ka edaspidi seotuks jääda. Ma küll ei võistle enam, aga ma pole kunagi väljakutest liiga kaugel."
34-aastane Petrova võitis karjääri jooksul 37 WTA turniiri, neist 13 üksikmängus. Suure slämmi turniiridel jäi tema parimaks nelja hulka jõudmine, sellega sai ta hakkama nii 2003. kui 2005. aasta Prantsusmaa lahtistel. Paarismängus võitis ta kahel korral WTA aastalõputurniiri (2004. aastal Meghann Shaughnessyga ja 2012. aastal Maria Kirilenkoga), lisaks võitis ta koos Kirilenkoga 2012. aasta olümpial paarismängus pronksi.
Karjäärile tõmbas joone alla ka 29-aastane slovakk Jarmila Wolfe (neiupõlvenimega Gajdosova), kes 2009. aastast esindas Austraaliat. 2011. aastal tõusis ta karjääri kõrgeimale ehk 25. kohale. Wolfe võitis üksikmängus kaks WTA turniiri, 2013. aastal võidutses ta Austraalia lahtistel segapaarismängus. "Ma ei ole suutnud taastuda seljavigastusest, mis on arstide sõnul nüüd juba krooniliseks muutunud," sõnas Wolfe. "Oleksin tahtnud Austraalia lahtistel mängida ja korralikult hüvasti jätta, aga mulle ei antud vabapääset." | Endine maailma kolmas reket teatas karjääri lõpetamisest | https://sport.err.ee/96928/endine-maailma-kolmas-reket-teatas-karjaari-lopetamisest | 2006. aastal naiste tennise maailma edetabelis kolmandale kohale tõusnud venelanna Nadja Petrova teatas ametlikult, et tõmbas karjäärile joone alla. |
”Need on karmid keskkonnad. See ei ole see Rootsi, mida me tunneme Astrid Lindgreni ”Bullerby lastest”,” nendib Eliasson ajalehe Helsingin Sanomat intervjuus.
Tegutsemine neil kuritegevusest vaevatud aladel on politseinike jaoks tavalisest rängem ning ähvardavad olukorrad pole tavatud. Dan Eliasson kinnitab, et politsei tegutseb endiselt kõikjal Rootsis, kuid karmimates piirkondades on vaja igale väljakutsele kahe ekipaažiga vastata.
”Kui me autost väljume, on üks patrull valves. Muidu võib juhtuda, et [politseiauto] aken lüüakse sisse või kummid lõigatakse läbi. Narkoäri on nendes linnaosades üsna varjamatu ja magala keskuses võib politseipatrull seista silmitsi 30-40 inimesega.”
”Jõugud tulistavad üksteist külmavereliselt”
Mainitud piirkondades tegutsevate kuritegelike jõukude vahelised tülid on viinud tapmiste ja mõrvade arvu lisandumiseni.
”Jõugud tulistavad üksteist külmavereliselt eesmärgiga tappa. See on 2015. ja 2016. aasta võrdluses selge vahe, märgib Eliasson.
Tema sõnul on tegemist järjekindla arenguga vales suunas ja see tuleks peatada. Politseijuht rõhutab, et ainult politsei poole ei ole selles vallas põhjust vaadata.
”See ei käi nii, et ainult politsei suudaks vägivalla olematuks võluda. On vaja tööd, haridust, klassikalist heaoluühiskonda, et inimesed õnnestuks isoleerumise teelt tagasi ühiskonda kaasata.”
Rootsi politsei vaimselt ja füüsiliselt vastupidavust on nõudnud lõivu ka varjupaigataotlejate suur hulk, terrorismi tõrjumine ning ebaõnnestunud politseireform.
Politseinike ametiühingu Polisförbundet’ i esimees Lena Nitz iseloomustab Helsingin Sanomates viimast kaht aastat kui mäletatava ajaloo rängimat ning kaootilist. Paljud politseinikud on valinud teise töö ning näiteks Malmö piirkonnas pole isegi mõrvade uurimiseks alati piisavalt uurijaid võtta olnud. | Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest" | https://www.err.ee/580638/rootsi-politsei-juht-see-ei-ole-see-rootsi-mida-me-tunneme-bullerby-lastest | Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem. |
Leedu riikliku radio ja televisiooni (LRT) pressiesindaja Virginija Bunevičiūtė ütles uudisteagentuurile Associated Press, et leping muusikamängu "Arva meloodia ära" produktsioonifirmaga katkestati päevapealt.
Ebameeldiv vahejuhtum leidis aset reedel. Näitlejanna Asta Baukutė oli võidule lähedal ja kui kõlas Leedu juudi helilooja viis, röögatas ta "juut, juut", tegi natsitervituse ja osutas Adolf Hitleri vuntsidele nina all.
Pärast muusikamängu eetrisseminekut väljendas LRT asedirektor Rimvydas Paleckis Facebookis vapustust ja nördimust ning teatas, et "mäng on läbi".
Kohaliku meedia teatel olevat endine populistliku partei parlamendiliige Baukutė hiljem vabandust palunud ja kinnitanud, et ei tahtnud kedagi solvata. | Video: Leedu näitleja reageeris telesaates õigele vastusele natsitervitusega | https://www.err.ee/580632/video-leedu-naitleja-reageeris-telesaates-oigele-vastusele-natsitervitusega | Leedu avalik-õiguslik televisioon palus kolmapäeval vabandust näitlejanna pärast, kes reageeris otsesaates õigele vastusele natsitervitusega. |
"Vastupidiselt eestlaste muredele, tuli välja, et Tillerson ei ole nii Putini-meelne, venemeelne, kui varem oli alust arvata. Vähemalt tema vastuses senati kuulamise komisjoni ees oli ta suhteliselt kooskõlas senise Ameerika välispoliitika pealiiniga Venemaa suhtes," kommenteeris Kasekamp ERR-i portaalile.
Samas rõhutas Kasekamp, et nende kuulamiste eesmärk on saada senaatorite heakskiitu ametisse saamiseks.
"See, mida seal öeldakse on öeldud välja selle tagamõttega, et olla senaatoritele meelepärane," lausus Kasekamp.
Kasekamp nimetas kolmapäevase kuulamise kõige pingelisemaks osaks kui Vabariiklaste partei Florida senaator Marco Rubio Tillersoni Venemaa ja inimõiguste teemal pinnis.
Senaator Rubio küsis Tillersonilt Aleppo pommitamisele viidates, kas tema hinnangul on president Putini näol tegu sõjakurjategijaga. Tillerson vastas, et praegusel hetkel ta sellist määratlust ei kasutaks.
Kasekampi hinnangul võib sellist puiklemist võimaliku tulevase välisministri puhul mõistetavaks pidada. "Diplomaatias on ikka vaja paindlikkust ja kui USA tulevase peadiplomaadi ülesanne on ka läbi rääkida Venemaa valitsusega, siis see ei läheks väga edukalt, kui kohe alguses nimetatakse Putinit sõjakurjategijaks," seletas Kasekamp.
Kokkuvõtvalt märkis Kasekamp, et seda, mida sellistel kuulamistel öeldakse, peetakse ikkagi hiljem meeles. Samas praktilises diplomaatias ei saa alati kinni pidada varem välja öeldud seisukohtadest, nentis ta.
"Tillerson oli suhteliselt jõuline näiteks Krimmi küsimuses ja Ukraina abistamise küsimuses. Isegi kritiseeris Obama valitsust, et ta oli liiga nõrk oma esialgse toetusega Ukrainale," kommenteeris Tillerson veel.
Märkimisväärseks pidas Kasekamp asjaolu, et Tillerson nendest teemadest Donald Trumpiga vestelnud ei ole.
Teistest välispoliitilistes teemades võis Kasekampi hinnangul Tillersoni esinemist pidada pigem nõrgapoolseks, sest tema sõnul võis aru saada, et senine suurärimees ei olnud end teemadega vajalikul määral kurssi viinud. | Kasekamp: tuli välja, et Tillerson pole nii venemeelne kui arvati | https://www.err.ee/580624/kasekamp-tuli-valja-et-tillerson-pole-nii-venemeelne-kui-arvati | Eesti välispoliitika instituudi professor Andres Kasekamp ütles kolmapäevast USA välisministriks pürgiva Rex Tillersoni kuulamist senati ees kommenteerides, et tema venemeelsus on avalikkuses kohati üle dramatiseeritud. |
Slowdive´i viimane album " Pygmalion" ilmus 1995. aastal.
Taasühinemisest saati on ansambel tegelenud uue materjali salvestamisega. Pitchfork vahendab, et Slowdive on löönud käed plaadifirmaga Dead Oceans, The Quietus kirjutab, et uutest lugudest peaks sel aastal vormuma album.
Täna avaldatud lugu kannab pealkirja "Star Roving": | Slowdive avaldas pärast 22 aastast vaikust uue singli | https://kultuur.err.ee/315369/slowdive-avaldas-parast-22-aastast-vaikust-uue-singli | Inglise dreampop -kollektiiv Slowdive tuli tuuriks kokku 2014. aastal, nüüd jagas bänd oma esimest uut lugu üle 22 aasta. |
Eesti lähiriikidest on Läti 110. kohal (+1), Leedu 105. (0), Soome 93. (+1), Venemaa 56. (0) ja Rootsi 41. (0) kohal, vahendab Soccernet.ee.
Eesti MM-alagrupikaaslastest on Belgia endiselt maailma viies, Bosnia ja Hertsegoviina 27., Kreeka 42., ja Gibraltar 205. tabelireal. Eesti järgmine vastane Küpros langes koha võrra, 116. reale.
Tabeli esikümnes muutuseid ei toimunud ja see on järgmine: Argentina, Brasiilia, Saksamaa, Tšiili, Belgia, Kolumbia, Prantsusmaa, Portugal, Uruguay ja Hispaania. | Eesti jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis koha võrra | https://sport.err.ee/96927/eesti-jalgpallikoondis-langes-fifa-edetabelis-koha-vorra | Eesti jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis ühe korra võrra ja asub nüüd 117. kohal, lastes endast mööda 13-kohalise tõusu teinud Nicaragua. |
Lavale astuvad sünnipäevalast õnnitlema Hello Killu, Huiabella Fantastica ja Dj Uims (Psychoterror).
Kuula ka Kurjami uut lugu "1227". | Punkpaharet Kurjam tähistab 21. sünnipäeva | https://menu.err.ee/293928/punkpaharet-kurjam-tahistab-21-sunnipaeva | Pungirühmitus Kurjam tähistab 13. jaanuaril muusikaklubis SnakeHouse oma 21. sünnipäeva kaheosalise kontserdikavaga. |
Juulis leppisid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel kokku liidu idatiiva tugevdamises, paigutades Baltimaadesse ja Poola umbes tuhandemehelised lahinguüksused.
Lisaks sellele paigutatakse operatsiooni Atlantic Resolve käigus Kesk- ja Ida-Euroopasse umbes 4400 seni Colorados asunud USA kolmanda tankibrigaadi sõjaväelast.
Brigaadi varustus, sealhulgas tankid Abrams ja soomukid Bradley toimetati reedeks Saksamaale Bremenhaveni sadamasse ning sealt asuti neid edasi ida poole toimetama.
Allüksuste juhatus hakkab paiknema Poolas. USA sõjaväelased paigutatakse Leetu, Lätti, Eestisse, Bulgaariasse ja Ungarisse, kus nad hakkavad osa võtma ka sõjaväeõppustest.
Poola ja USA kaitseametnikud teatasid detsembri keskel, et USA on otsustanud kiirendada sõdurite saatmist Poola ja Balti riikidesse "seoses praeguse julgeolekuolukorraga regioonis".
Plaani kohaselt hakkavad üksused roteeruma iga üheksa kuu järel.
Viimaste aastakümnete suurim USA relvajõudude tugevdamine Euroopas leiab aset nädal aega enne novembris presidendivalimised võitnud Donald Trumpi ametisseasumist.
Poola uudisteagentuur IAR väitis eelmisel nädalal, et esialgu oli plaanis, et sõjaväelased saabuvad jaanuari lõpus, kuid USA president Obama kiirendas protsessi, et 20. jaanuaril ametisse astuv Trump seda peatada ei saaks.
Ka BBC Poola korrespondent Jonathan Beale märgib oma ülevaates, et Trumpi väljaütlemised on tekitanud piirkonnas kartust, kas USA relvajõudude kohalolek ka edaspidi jätkub.
Seetõttu on ka tõenäoline, et kui neljapäeval senat järgmiseks kaitseministriks pakutud erukindral James Mattist kuulama hakkab, esitatakse kandidaadile ka palju küsimusi seoses Venemaa heidutamisega.
Kreml: USA sõdurite saabumine Poola on agressiivne samm
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et Poola saabuma hakanud USA sõjaväelased ja rasketehnika kujutavad endast ohtu Venemaa riiklikule julgeolekule.
Pressiesindaja rõhutas, et Venemaa peab seda agressiivseks sammuks oma piiride lähistel.
#QuickFacts about 1st heel-to-toe armored brigade rotation, more: https://t.co/wXjX4YhcU9 #PersistentPresence #AtlanticResolve #StrongEurope pic.twitter.com/CPdQ7rRCga
— U.S. Army Europe (@USArmyEurope) January 8, 2017
#USArmy: Firsts M2A3 Bradley's arrived in Karliki Poland. #AtlanticResolve pic.twitter.com/Uz8fuLX41W
— Mikhail D. (@Eire_QC) January 11, 2017
@GPCodzienna Rozmieszczenie żołnierzy i sprzętu 3. Pancernej Brygadowej Grupy Bojowej @USArmy w Polsce #AtlanticResolve pic.twitter.com/BotVtHLJmN
— Stańczyk_R (@RomanStanczyk) January 12, 2017
Col. Chris Norrie of 3rd BCT meets with polish counterparts as soldiers cross into Poland for expanding @USArmyEurope @US_EUCOM mission. pic.twitter.com/bMAvTRkaj8
— john vandiver (@john_vandiver) January 12, 2017
We changed flags. Now flying u.s. and Polish flags. Heading to #Zagan. #AtlanticResolve #StrongEurope pic.twitter.com/OsiiNllVTr
— Stephen E. Dreikorn (@Stephen_E_D) January 12, 2017
Danke! As the 3ABCT @4thInfDiv convoy crosses from ???????? to ???????? today, we want to thank our #German Allies for their assistance! pic.twitter.com/dhWTvRp6Xq
— US Mission to NATO (@USNATO) January 12, 2017 | Fotod ja videod: USA sõjatehnika ning sõdurid saabusid Poola | https://www.err.ee/580625/fotod-ja-videod-usa-sojatehnika-ning-sodurid-saabusid-poola | Neljapäeval saabusid Poola territooriumile esimesed kolonnid USA sõjatehnika ja sõduritega, mis on osa president Barack Obama plaanist suurendada oma kohalolekut idapoolsetes NATO liikmesriikides ning anda seeläbi ka vastus Venemaa viimaste aastate agressiivsetele sammudele, vahendas BBC. |
Kell 11.48 jätkas parvlaev Hiiumaa Kuivastu-Virtsu liinil graafikujärgsete reisidega.
Parvlaevaliiklus Heltermaa-Rohuküla liinil toimub graafiku järgi.
Neljapäeva hommikul oli parvlaevaliiklus tugeva tuule tõttu häiritud. | Kuivastu-Virtsu parvlaevaliiklus oli häiritud | https://www.err.ee/580599/kuivastu-virtsu-parvlaevaliiklus-oli-hairitud | Tugeva tuule tõttu oli parvlaevaliiklus Kuivastu-Virtsu liinil neljapäeval kuni keskpäevani häiritud. |
"Eesti Olümpiakomitee nimel teen ettepaneku siduda olümpiavõitjate riiklik toetus keskmise palgaga, et meie spordikangelaste igapäevane toetus oleks tagatud ning säiliks igapäevane elukorraldus ka aastate pärast," kirjutas Sõõrumaa oma pöördumises valitsusele.
EOK president lisas oma kirjas, et toetus on püsinud juba aastaid muutumatult tasemel 640 eurot kuus. "Arvan ja loodan, et ka peaminister jagab seda arvamust, et meie sangaritele makstav toetus peaks tõusma. Iga olümpiavõitja on väikeses riigis oluline persoon, tema kogemused ning tegevused on saanud paljudele eeskujuks, et hakata liikuma ning seada kõrgeid sihte," märkis Sõõrumaaa.
EOK meediajuht Aivo Normak täpsustas BNS-ile, et keskmise palgaga sidumine tähendaks toetuse võrdsustamist Eesti keskmise palgaga.
Olümpiavõitjate riikliku toetuse sätestavad spordiseaduse paragrahvid 12 ja 13. Praegu saavad sellist toetust olümpiavõitjad Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tširkova-Lozovaja, Jaak Uudmäe, Erika Salumäe, Mait Riismann ja Ivar Stukolkin ning sel aastal lisandub nende hulka ka Tiit Sokk.
Sõõrumaa viitab oma sügisel koostatud kirjas, et toetuse viimiseks keskmise palga tasemele oleks vajalik lisada sotsiaalministeeriumi 2017. aasta eelarvesse umbes 30 000 eurot.
Eesti keskmine brutokuupalk eelmise aasta kolmandas kvartalis oli statistikaameti andmeil 1119 eurot. | Sõõrumaa soovib olümpiavõitjate toetuse võrdsustamist keskmise palgaga | https://sport.err.ee/96926/soorumaa-soovib-olumpiavoitjate-toetuse-vordsustamist-keskmise-palgaga | Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa tegi valitsusele ettepaneku võrdsustada olümpiavõitjatele riigi poolt makstav toetus keskmise palgaga. |
"Analüüsime energiamahukate ettevõtete võimalikke tulevasi erisusi, seda siis näiteks elektriaktsiisi näol," ütles Sester valitsuse pressikonverentsil, kuid lisas, et otsused saavad olla vaid konsensuslikud ning alalaekumistele tuleb leida kate.
"Ei välista, et uus võimalik investeering [puidurafineerimistehas], langeb energiamahukate ettevõtete kategooriasse," sõnas rahandusminister. | Sester andis energiamahukatele ettevõtetele lootust erisuseks | https://www.err.ee/580623/sester-andis-energiamahukatele-ettevotetele-lootust-erisuseks | Rahandusminister Sven Sester ei välista, et lähitulevikus töötakse välja maksusoodustused energiamahukatele ettevõtetele ning sel juhul on lootust tuge saada ka Eestisse planeeritaval miljardiinvesteeringul ehk puidurafineerimistehasel. |
Muidugi on raamatuid meeldiv saada ja loomulikult ka tore raamatuid lugeda. Siiski pean ometi end ja ilmselt teisigi raamatusõpru tabanud raamatuuputuse taustal küsima: kas kirjastustest on ikka nutikas anda ebaproportsionaalselt palju toodangut välja just aasta lõpus ning katsuda sellest siis kahe-kolme nädala vältel toimuva ostumöllu jooksul vabaneda?
Kirjastajad ise on kindlasti seda meelt, et see on mõttekas. Inimesed otsivad jõulukinke, nad on valmis tavalisest enam raha kulutama ning raamat on loomulikult hea kingitus – mõjub intellektuaalselt, näeb sageli ilus välja ning pole lõppude lõpuks ka arutult kallis.
Samas tundub selline käitumine mulle siiski aasta-aastalt üha imelikum. Tõsi ta muidugi on, et Eesti raamatuturg hingab umbes sellises rütmis: detsembrikuisele jõulumüügile järgneb jaanuaris paus, seejärel on elavnemine vabariigi aastapäeva paiku ning sealt edasi, kuni maikuuni ilmub tõusvas joones rohkem raamatuid; seejärel minnakse suvepuhkusele ning uus raamatu- ja kirjandushooaeg läheb lahti septembris ning tipneb järgmise jõululaadaga.
Siin on oma loogika. Aastas on teatud ajad, mil inimesed käivad meelsamini raha välja just raamatute peale. Üks selline aeg on kooliaasta algus septembris, teine aga peamine kingisesoon jõulude paiku; ajaloo- ja Estica-ainelisi teoseid ostetakse aga kingiks kindlasti ka vabariigi aastapäeva paiku.
Samas on maailm me ümber muutumas. Osalt kirjastamise ja kirjandusega seotud põhjustel, osalt sellest sõltumata. Olukorras, kus nii ise kirjastamine kui ise turustamine on üha tähtsam, ei mängi hooajalisus enam nii tähtsat rolli kui varem. Ning olukorras, kus maailma poliitiline ja majanduselu on üha enam pinges ja sündmusterohkem, on ka Eesti ajakirjandusest sisuliselt kadunud hapukurgihooaja mõiste – suviti ilmuvad Eesti ajalehed pea sama paksude ja sisukatena kui igal muul ajal. See tähendab, et kes plaanib suvel mõne raamatu avaldada, võib olla kindel, et teemadenäljas trükimeedia tunneb selle vastu huvi.
Eelnev arutluskäik ei ole ainult teoreetiline. Kui Kaur Riismaalt ilmus 2015. aasta mais-juunis järjepanu kaks romaani – "Pühamägi" kirjastuses Verb ning kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võidutöö "Pimeda mehe aiad", olin üsna üllatunud mõlema kirjastuse otsusest anda kumbki raamat välja nii-öelda hooajaväliselt. Enamik televisiooni ja raadio kultuurisaateid oli puhkusel, ka kirjanike liidu kureeritud kirjandusürituste hooaeg oli läbi ning näis, et käes on suur suvi ja raamatud ei lähe enam eriti kellelegi korda. Väljendasin ka Kaur Riismaale hämmeldust, kuid ta kehitas õlgu ja juhtis mu tähelepanu trükimeedia elavale huvile ta teoste vastu.
Ja täpselt nii oligi – otsus tulla raamatutega välja siis, kui keegi teine seda ei teinud, garanteeris Riismaale sooloesinemise konkurentidest tühjaks jäänud laval. Ta raamatutest räägiti. Räägiti palju ja head ning Riismaa sai rohkem tähelepanu kui juhul, kui Verb või Tänapäev rihtinuks ta romaanide avaldamise jõulumüügile, millest kõik kirjastajad teadupärast ohtrat kasumit ootavad.
Ehk siis on tõsi, et rahvusvahelisel kirjastamisturul toimuvad arengud: turureeglite muutumine paindlikumaks, uute müügivõimaluste esilekerkmine ning leidlike turustamisstrateegiate kasutamine kehtib mitte ainult suurtel raamatuturgudel vaid üha enam ka Eestis.
Ning selge on see, et uuest olukorrast võidavad need, kes julgevad uutmoodi mõelda ning teha raamatuesitluse juulis ja mitte detsembris, kui hästi lihtsalt väljenduda. Arvan, et sellest võidaks ka lugeja – mina küll ei jaksanud kõigis detsembris ilmunud raamatupealkirjades orienteeruda, see ülesanne oli lootusetu. Aga nüüd, jaanuaris, tasapisi kirjastustest tilkuvatel raamatutel on täitsa lihtne silm peal hoida. Mitte, et sellest muidugi palju kasu oleks – esialgu tuleb detsembris kogunenud raamatumäed läbi lugeda. | Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt | https://kultuur.err.ee/315362/peeter-helme-julgus-moelda-hooajavaliselt | Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks? |
Pikem reis seisab ees noormeestel, kes sõidavad Prantsusmaale, kus võõrustajate kõrval mängitakse Sloveenia ja Šveitsiga. Detsembris olid noormehed võistlustules Jüris toimunud Ida-Euroopa Võrkpalliassotsisatsiooni (EEVZA) meistrivõistlustel, kus saadi kuues koht. "Saime EEVZA-ga omad nahad kätte. Võrreldes selle turniiriga on koosseis rohkem koos olnud ja oleme tervemad. Tundub, et ka vahepeal olnud puhkus mõjus noortele turgutavalt," rääkis koondise peatreener Urmas Tali. Noormehed valmistusid turniiriks Võrus, kus jäi seljataha töine laager. "Võistkonnas on väga hea sisemine konkurents, mis sunnib poisse koha nimel pingutama," lausus juhendaja.
Enne turniiri algust võiks grupi favoriidiks pidada prantslasi, Eesti peaks Sloveeniaga heitlema teise koha nimel, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka Šveitsi, kus võrkpallisüsteem on aina paremini arenemas. "Meie peame oma liidritelt maksimaalselt palju kätte saama ja oma välja mängima. Eks siis vaatame, mis juhtuma hakkab," rääkis Tali turniiri eesmärkidest.
Koha 22.-30. aprillini Ungaris ja Slovakkias toimuvale finaalturniirile tagavad kaheksa alagrupi võitjad ja kaks paremat teise koha omanikku.
Neidude koondis sõidab aga Leetu, kus lisaks võõrustajatele mängitakse Poola ja Tšehhiga. "Oleme põhjalikult valmistunud esimeseks mänguks Leeduga. Balti matšil saime neilt 0:3 kaotuse, mis oli heaks äratuseks," sõnas koondise peatreener Riina Ernits. "Poola on grupi favoriit ja meile väga raske pähkel, tšehhidega on nii ja naa. Kõik oleneb sellest, kui tugeva koosseisu nad on kokku saanud. Kuna nendega mängime alles pühapäeval, saame turniiri käigus tšehhidest hea ülevaate," lisas ta.
Heaks võrdlusaluseks on taas detsembri keskel toimunud EEVZA turniir, kus Poola tüdrukud said teise koha, leedukad olid kuuendad ja meie seitsmendad. "Tundub, et seis on parem. EEVZA-l ei saanud võistkonnast head pilti, kuna kaotasime endast selgelt tugevamatele. Kohamängus oleks Gruusia võinud meile konkurentsi pakkuda, ent tol päeval ei mänginud nad üldse," rääkis Ernits.
Neidude finaalturniir toimub 1.-9. aprillini Hollandis Arnhemis, kuhu kaheksa alagrupi võitja kõrval pääsevad ka kolm edukamat teise koha võistkonda.
U-19 noormeeste koondis: Albert Hurt, Mart Toom, Devin Põlluste, Karl-Joosep Kesküla, Silver Maar, Madis Parrol, Karl Ajamaa, Mihkel Varblane, Siim Melles, Stefan Leon Kaljuvee, Tarvo Täht. Peatreener Urmas Tali, treener Toomas Jasmin. Füsioterapeut Hardi Paas, mänedžer Mihkel Sagar.
U-18 neidude koondis: Siiri Mari Sikk, Katariina Vengerfeldt, Nathalie Anett Haidla, Triin Liivaru, Marcella Raud, Kädi Peterson, Jade Šadeiko, Maria Säästla, Johanna Maar, Emma-Marie Nõmm, Marlene Vompa, Annika Holland. Peatreener Riina Ernits, treener Marit Laidroo. Füsioterapeut Valdo Järvekülg. | Võrkpalli noortekoondised jahivad pääsu EM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/96925/vorkpalli-noortekoondised-jahivad-paasu-em-finaalturniirile | Reedel alustavad heitlust Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsemise nimel nii Eesti U-19 (sündinud 1. jaanuar 1999 ja hiljem) noormeeste koondis kui ka U-18 (sündinud 1. jaanuar 2000 ja hiljem) vanuseklassi neidude esindus. |
Rahandusminister Sven Sester ütles valitsuse pressikonverentsil, et riigieelarve baasseaduse muutmise aruteluga alles alustatakse.
Ministri hinnangul on igati loomulik, et kui valitsus koostab eelarveid nelja aasta perspektiivis, võiks riigikogu saada samuti paindlikkust juurde, mitte menetleda eelarvet ühe aasta kaupa.
Riigi äriühingute nõukogude mehitamiseks loodava nimetamiskomitee arutelu eel märkis Sester, et see teema on talle justkui väike laps olnud, kes on nüüd kasvanud üheaastaseks.
Kolmanda suure teemana on ministrite otsustada Eesti EL-i eesistumisaja prioriteedid. | Kabinetis otsustamisel: nelja-aastane riigieelarve, nimetamiskomitee, eesistumise prioriteedid | https://www.err.ee/580628/kabinetis-otsustamisel-nelja-aastane-riigieelarve-nimetamiskomitee-eesistumise-prioriteedid | Valitsus loodab neljapäeva pärastlõunal algaval kabinetiistungil anda põhimõttelise heakskiidu nimetamiskomitee loomisele, riigieelarve baasseaduse muutmisele ning panna paika EL-i eesistumise prioriteedid. |
Viimati ei kuulnud Federer kümne parema asetatud mängija hulka 2002. aasta US Openil, kui tal oli 13. paigutus. Täpselt samal aastal oli US Openil just 17. asetusega Pete Sampras, kes võitis siis oma karjääri 14. suure slämmi turniiri.
Austraalia lahtistel jagatakse asetusi vastavalt maailma edetabelikohale ning Federer, kes oli suurema osa eelmisest hooajast jalavigastuse tõttu väljakutelt eemal, ongi tabelis langenud 17. kohale.
Kõrgeim asetus on eelmise hooaja lõpus maailma esireketiks tõusnud Andy Murrayl, kes on seni Austraalia lahtistel viiel korral finaali jõudnud, aga pole kunagi esikohta saanud. Teisena on paigutatud Novak Djokovic, kes on Melbourne’is juba kuuel korral võidutsenud ja jahib rekordilist seitsmendat võitu.
2009. aastal Austraalia lahtistel triumfeerinud Rafael Nadal on tänavu üheksandana asetatud.
Naiste seas on kõrgeima paigutusega maailma esireket Angelique Kerber, teisena on asetatud Serena Williams ja kolmandana Agnieszka Radwanska.
Austraalia lahtiste põhitabel loositakse reedel, naiste üksikmängus teeb kaasa ka Anett Kontaveit.
Meeste üksikmängu asetatud mängijad:
1. Andy Murray (GBR)
2. Novak Djokovic (SRB)
3. Milos Raonic (CAN)
4. Stanislas Wawrinka (SUI)
5. Kei Nishikori (JPN)
6. Gael Monfils (FRA)
7. Marin Cilic (CRO)
8. Dominic Thiem (AUT)
9. Rafael Nadal (ESP)
10. Tomas Berdych (CZE)
11. David Goffin (BEL)
12. Jo-Wilfried Tsonga (FRA)
13. Roberto Bautista Agut (ESP)
14. Nick Kyrgios (AUS)
15. Grigor Dimitrov (BUL)
16. Lucas Pouille (FRA)
17. Roger Federer (SUI)
18. Richard Gasquet (FRA)
19. John Isner (USA)
20. Ivo Karlovic (CRO)
21. David Ferrer (ESP)
22. Pablo Cuevas (URU)
23. Jack Sock (USA)
24. Alexander Zverev (GER)
25. Gilles Simon (FRA)
26. Albert Ramos-Vinolas (ESP)
27. Bernard Tomic (AUS)
28. Feliciano Lopez (ESP)
29. Viktor Troicki (SRB)
30. Pablo Carreno Busta (ESP)
31. Sam Querrey (USA)
32. Philipp Kohlschreiber (GER)
Naiste üksikmängu asetatud mängijad:
1. Angelique Kerber (GER)
2. Serena Williams (USA)
3. Agnieszka Radwanska (POL)
4. Simona Halep (ROU)
5. Karolina Pliškova (CZE)
6. Dominika Cibulkova (SVK)
7. Garbiñe Muguruza (ESP)
8. Svetlana Kuznetsova (RUS)
9. Johanna Konta (GBR)
10. Carla Suárez Navarro (ESP)
11. Elina Svitolina (UKR)
12. Timea Bacsinszky (SUI)
13. Venus Williams (USA)
14. Jelena Vesnina (RUS)
15. Roberta Vinci (ITA)
16. Barbora Strycova (CZE)
17. Caroline Wozniacki (DEN)
18. Samantha Stosur (AUS)
19. Kiki Bertens (NED)
20. Shuai Zhang (CHN)
21. Caroline Garcia (FRA)
22. Daria Gavrilova (AUS)
23. Daria Kasatkina (RUS)
24. Anastassia Pavljutšenkova (RUS)
25. Timea Babos (HUN)
26. Laura Siegemund (GER)
27. Irina-Camelia Begu (ROU)
28. Alizé Cornet (FRA)
29. Monica Puig (PUR)
30. Jekaterina Makarova (RUS)
31. Julia Putintseva (KAZ)
32. Anastasija Sevastova (LAT) | Federeril on Austraalia lahtistel alles 17. asetus | https://sport.err.ee/96924/federeril-on-austraalia-lahtistel-alles-17-asetus | Endine maailma esireket, karjääri jooksul 17 suure slämmi tenniseturniiri võitnud šveitslane Roger Federer on pühapäeval algavatel Austraalia lahtistel meistrivõistlustel 17. asetusega. |
Statistikaameti esialgne hinnang ületab üle-eelmise aasta 1,7 protsenti, kuid lõplike andmete avaldamiseks oodatakse ametlikke neljanda kvartali tulemusi.
"Sisetarbimine oli Saksamaa majanduse positiivsete arengute jaoks möödunud aastal otsustav," teatas Destatis. Eratarbimine kasvas 2 protsenti ning valitsuse kulutused suurenesid 4,2 protsenti.
"Üks valitsuse kulutuste tugeva kasvu põhjuseks on suur hulk varjupaika otsivaid immigrante, mis tähendab suuri kulutusi," teatas Destatis.
Eksport kasvas 2016. aastal 2,5 protsenti ning import 3,4 protsenti. Üldine majanduskasv ületas riigi keskpanga varasemat 1,8 protsendi prognoosi.
Tegemist oli Saksamaa kiireima majanduskasvuga alates 2011. aastast kui majandus kasvas 3,7 protsenti.
Destatise andmetel on 2016. aasta majanduskasv 0,5 protsenti kõrgem kui viimase 10 aasta keskmine.
Statistikaamet märkis ka, et Saksamaa avaliku eelarve ülejääk oli võrdne 0,6 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP). Absoluutarvudes suurenes Saksamaa SKP enam kui 3,1 triljonit eurot. | Saksamaa majandus kasvas 2016. aastal 1,9 protsenti | https://www.err.ee/580629/saksamaa-majandus-kasvas-2016-aastal-1-9-protsenti | Saksamaa majandus kasvas mullu 1,9 protsenti, peamiselt eratarbimise ja riigi kulutuste tõttu pagulastele, teatas riigi statistikaamet Destatis. |
Võibolla aitas "Elle´i" esile tõsta just see, et EFA auhindas ta n-ö antipoodi Maren Ade "Toni Erdmanni", aga võib-olla ei teadnud USA välisajakirjanikud EFA-st midagi ja nad soovisid Verhoeveni võimsa comeback ´i esile tuua igasuguste akadeemiate kiuste, sest "Elle" ei jõudnud ka Oscari nominatsioonini. Või mis tegelikult veelgi tõenäolisem, Kuldgloobuse sai "Elle" just oma väljakutsuva süžee ja Isabelle Huppert´i mängu eest, kelleta seda filmi ei oleks.
Verhoeven toob Philippe Dijani romaanil põhinevas filmis kokku David Cronenbergi " Crash i" plahvatusliku erootilisuse ja Pedro Almodóvari seebiooperlikud süžeekäigud. "Elle" (pr.k. tema (naissoost)) pretendeerib naiselikkusele, naisekesksusele ja on kantud feministlikust vabanemise paradigmast. Samas oleks ekslik seda pidada vaid feministlikuks filmiks, kus iseteadlik tänapäeva naine demonstreerib oma sõltumatust ja püüab vabaneda patriarhaalse ühiskonna kammitsevaist kütkeist.
"Elle´i" emantsipatsioon on sügavam kui soorollid ja alluvussuhted, filmi kangelanna Michèle Leblanci (Isabelle Hupppert) tõeline soov on teha lõpparved minevikuga, millesse ta on sündinud. Sarimõrtsukast isa tütrena on Michèle pidanud kogu elu kaasas kandma oma isa koletislike tegude varju. Üldsuse jaoks on ta "devil in disguise" nagu ta emagi, nad on karistuse alt pääsenud kuritöökaaslased, Kurja käsilased.
Vabanemine saabub Michèle’ile alles siis, kui sureb ta kannatuste põhjus, teda eostanud langenud ingel. Lõplikuks vabanemiseks tuleb lahti saada ka Kurja varjust, mis on materialiseerunud ihasse rüütatud vägivallaks. Huppert mängib oma karakteri lahti füüsilise ja emotsionaalse läbielamisega, võimaldades samas kahetist lahtimõtestamist: vaataja ootustest ja karakteri enda sisemisest arenguloogikast lähtuvat.
Verhoeven hoiabki pinget sellega, et annab vaatajale seda, mida too ootab, võtit toimuvale kannab endas aga Huppert´i kehastatud kinnine ja uhke karakter. Hetkegi ei tule vaatajal tema tegelaskujus kahelda, ehkki vaataja ei pruugi teda mõista. Michèle on saladus, "femme fatale", kelle traagika on sügaval, lapsepõlves saadud hingelises traumas. Huppert´i Michèle on väga intensiivne ja pinges tegelane, kes avab end vaatajale järk-järgult, nii nagu kulgeb ta vabanemise lugu. 63-aastane Huppert mängib siin end paarkümmend aastat nooremaks, tõestades end tänapäeva Prantsusmaa ühe parema karakternäitlejana.
Verhoeveni esimene prantsuskeelne draama "Elle" on väga prantslaslik, stereotüüpses mõttes. Õnneks ei vilksata kaadrites taustal Eiffeli torn ega Sacré-Cœur, kuid Seine´i kaldaid Verhoeven vältida ei suuda, justkui viidates frankofoonse kultuuri ja libertarismi lahutamatusele. "Elle´i" "prantslaslikkus" seisneb selles, et kõik magavad kõigiga, mehed on mökud, aga naised kaunid, iseteadlikud ja sõltumatud, juuakse veini ning elatakse uhketes villades.
Verhoeveni "Elle" viitab Vana Maailma keskklassi moraalsele roiskumisele, pärilikule mädanemisele. Samas on see pilt tänapäeva inimesest oma nõrkuste ja habraste lootustega. Erootika ja vägivald annavad siia teravust, hirm füüsilise ülekohtu ees töötab vastu sensuaalsusele, muutes filmi lausa antierootiliseks. Siin pole peidetud jätkuvust, siin on katkestus, lõhkirebimine ja läbistamine. Käärid läbi läikiva nahkkinda. Just see allasurutud agressiivsus, varjatud iha ning selle meisterlik väljamängimine teebki "Elle´i" põnevaks vaatemänguks, mis väärib ka Kuldgloobust.
Treiler: | Tõnu Karjatse filmikomm. "Elle" on kui käärid läbi läikiva nahkkinda | https://kultuur.err.ee/315361/tonu-karjatse-filmikomm-elle-on-kui-kaarid-labi-laikiva-nahkkinda | Paul Verhoeveni draama "Elle" vastuvõtt on tekitanud üllatusi kahel olulisel auhindadejagamisel: esmalt detsembris Euroopa Filmiakadeemia aastagalal, kus film ei saanud ühtegi auhinda, teine kord oli aga nüüd, kui Ühendriikides baseeruvad välisriikide filmiajakirjanikud otsustasid anda Kuldgloobuse võõrkeelsete filmide kategoorias just Verhoeveni filmile. |
Idee on osa sotsiaaldemokraadist liidukantsleri Christian Kerni poolt äsja esitletud kümne aasta tööplaanist, mille eesmärgiks on tööhõive ja majanduse turgutamine, vahendasid Yle, BBC ja Reuters.
Eriti soovib Austria liidukantsler sekkuda Ida-Euroopast pärit tööjõu kasutamisse. Kerni arvates peaksid välismaist tööjõudu kasutavad ettevõtted maksma igal juhul täies mahus kõiki makse ning ta lubas teema tõstatada ka Euroopa Liidu tasandil.
"Me oleme olukorras, kus idapoolse Euroopa riigid ekspordivad oma töötuse meile," märkis Kern.
Täpsemalt soovib liidukantsler, et Austria tööandjatel oleks võimalik palgata ennekõike oma riigi kodanikke, kuid muid sobivaid kandidaate ei ole.
Lisaks avaldas Kern lootust, et Austriasse õnnestub 10 aasta jooksul luua 200 000 uut töökohta. Üheks töökohtade loomise meetodiks võiks tema arvates olla suuremad avalikud sektori investeeringud Austria start-up ettevõtetesse.
Samas ei selgitanud liidukantsler täpsemalt, kuidas neid töökohti praktikas ikkagi luua õnnestub ega ka seda, kuidas vältida tema oma kodanike eelistamise idee vastuolu Euroopa Liidu põhimõtteliste reeglitega, mille kohaselt ei tohi teiste EL-i liikmesriikide kodanikke palkamisel diskrimineerida. Lubadus, et olukorras, kus ühele kohale kandideerivad kaks võrdset kandidaati, hakatakse sisuliselt eelistama oma riigi kodanikku, oleks aga seniste nõuete selge rikkumine.
Sotsiaaldemokraat Kern esitles oma tööturuplaani Welsi linnas, mis on üks paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) kantse. Kerni sõnavõttu peavad analüütikud osaks tema erakonna SPÖ katsest riigi töölisklass FPÖ käest tagasi sotsiaaldemokraatide valijaskonda tuua.
"Teie, kes meisse enam ei usu. Teie, kes te olete meis pettunud. Teie, kes te olete võib-olla vihased. Ma kuulen teie sõnumit ja mõistan teie pettumist. Tänasest päevast muudame me suunda," rääkis Kern oma kõnes. | Austria kantsler soovib Brüsselilt luba tööturul oma kodanikke eelistada | https://www.err.ee/580630/austria-kantsler-soovib-brusselilt-luba-tooturul-oma-kodanikke-eelistada | Austria soovib saada Euroopa Liidult loa eelistada töötajate palkamisel oma riigi kodanikke teiste EL-i liikmesriikide kodanikele. |
Langevarjurid alustasid nädalase treeninglaagriga Portugalis Portimão lennuväljal pühapäeval, 8. jaanuaril, uus rekord sündis laagri neljandal päeval. Värsked rekordiomanikud on valdavalt Eesti Langevarjuklubi sportlased, lisaks kaks Narva Langevarjukeskuse hüppajat, üks Sõjaväe Langevarjuklubi liige ning inglasest treener Pete Allum. Kolmandik osalejatest on tegevteenistuses kaitseväelased ja kaitseliitlased.
Rekordi püstitamiseks läks vaja kahte lennukit ning just seetõttu tuligi langevarjuritel Portugali sõita. Algarve langevarjuklubi andis eestlaste kasutusse kaks 15-kohalist Dornier G92 tüüpi lennukit, mis lendasid formatsioonis üksteise lähedal, kui langevarjurid 4,5 kilomeetri kõrgusel sealt välja hüppasid. Esimese hüppaja lennukist lahkumisest kuni rekordi kokku saamiseni kulus 50 sekundit ning langevarjurid kukkusid samal ajal maa poole kiirusega umbes 200 km/h.
Lisaks rekordis osalenud 28 sportlasele oli hüppel kaasas ka eestlasest kaameramees, kes soorituse videole jäädvustas.
Rekordiprojekti koordineerinud Eesti Langevarjuklubi instruktori Kaido Raudvere sõnul alustati ettevalmistustega juba möödunud aasta augustis. "Tegime Eestis suve lõpus oma klubi lennukilt väiksemate gruppidega treeninghüppeid ja käisime talvel Varssavis tuuletunnelis harjutamas. Algselt tahtsime teha kujundit 29 langevarjurist, kuid paraku üks osaleja haigestus. Meie eesmärk – püstitada uus Eesti rekord – sai siiski täidetud ning lisaks oleme kõik nende päevadega tohutult palju õppinud ja arenenud. Järgmine suurem eesmärk on 43 langevarjurist koosnev kujund kahe aasta pärast Eesti Vabariigi aastapäeva paiku."
Eestlasi treeninud Pete Allum on omal alal üks maailma tippe, olles alates 1979. aastast sooritanud üle 32 000 langevarjuhüppe. Eesti rekordis sai ta osaleda, kuna vastavalt Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (FAI) reeglitele võib suurte kujundite rahvuslikes rekordites osaleda ka teatud protsent välismaalasi – kui palju, on iga riigi enda otsustada. Eesti Lennuspordi Föderatsiooni otsusel võib kujundis olla üks välismaalane, olenemata kujundis osalevate inimeste üldarvust. FAI esindaja Thierry Courtin kinnitas rekordi ametlikult samal päeval.
Allum rõõmustas uue rekordi üle: "Meil oli rekordis väga erineval tasemel kogemustega hüppajaid ja kõik andsid endast sel hüppel 100 protsenti!" Allum on eestlasi ka varem lendama õpetanud ning lisaks seob teda Eestiga veel üks huvitav fakt – tema vanaema oli samuti eestlane.
Eelmine suurima kujundi Eesti rekord püstitati 23 Eesti Langevarjuklubi liikme poolt 2012. aasta suvel Pärnu lennuväljal langevarjulaagri "Parasummer" raames, tookord renditi selleks sobivad lennukid Soomest. Maailmarekord pärineb aga 2006. aastast, mil Taimaa kohal moodustasid 400 maailma parimat langevarjurit hiiglasliku kujundi. | VIDEO | Langevarjurid püstitasid Portugalis uue Eesti rekordi | https://sport.err.ee/96923/video-langevarjurid-pustitasid-portugalis-uue-eesti-rekordi | Eesti langevarjurid püstitasid kolmapäeval, 11. jaanuaril Portugalis uue Eesti rekordi, moodustades vabalangemises 28 inimesest koosneva kujundi. |
Sõlmitav kaitsekoostöö kokkulepe reguleerib Eestis viibivate USA relvajõudude, nende ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, samuti lihtsustab nende tegevust siin ja suurendab kokkuleppega antavate teatud soodustuste kaudu ka heaolu. Kokkulepe ei vähenda Eesti ainuõigust andmaks luba USA relvajõudude liikmete, sõjalennukite või –laevade sisenemiseks Eestisse.
"Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaitsekoostöö leping toetab USA üksuste kohalolekut Eestis ning tugevdab meie julgeolekut. See on reaalne samm julgeoleku koostöö süvendamisel Ameerika Ühendriikidega, kes on meie strateegiliseks partneriks. USA on sarnased kokkulepped sõlminud ka mitmete teiste Euroopa riikidega nagu Saksamaa, Holland, Hispaania, Poola jt. Samuti on kahepoolseid kokkuleppeid oma kaitseväelaste ja riigi õiguste tagamiseks sõlminud Eesti," ütles kaitseminister Margus Tsahkna.
Vajadus liitlaste kohalolu täpsemaks reguleerimiseks kerkis seoses USA relvajõudude suurendatud kohalolekuga Eestis, ettepaneku sõlmida kaitsekoostöö kokkulepe tegid Ameerika Ühendriigid 2016. aasta augustis.
Kaitsekoostöö kokkuleppe (Defence Cooperation Agreement, DCA) täiendab NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatust käsitlevat kokkulepet NATO SOFA ning asendab 2015. aastal USAga sõlmitud Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkuleppe.
Eesti on varem sõlminud kahepoolseid relvajõudude staatuse kokkulepped näiteks Kuveidi ja Saksamaaga.
Kaitsekoostöö kokkuleppe Ameerika Ühendriikidega allkirjastab kaitseminister lähiajal, seejärel esitatakse see riigikogule ratifitseerimiseks. | Valitsus kiitis heaks kaitsekoostööleppe USA-ga | https://www.err.ee/580631/valitsus-kiitis-heaks-kaitsekoostooleppe-usa-ga | Valitsus kiitis neljapäeval heaks kaitsekoostöö kokkuleppe Ameerika Ühendriikidega, mis hakkab reguleerima Eestis viibivate USA relvajõudude liikmete, nende pereliikmete ja lepinglaste õiguslikku staatust. |
Töötajaid süüdistatakse korporatiivses korruptsioonis, kuid neid on keeruline USA-s süüdi mõista.
USA justiitsministeeriumi teatel korraldasid Volkswageni töötajad petuskeemi heitmenäitude peitmiseks ja skeemi varjamiseks, milles osales väidetavalt vähemalt 40 töötajat, kes hävitasid asitõendeid.
Ettevõte tunnistas end süüdi ning nõustus maksma 4,3 miljardit dollarit trahvi, mis on suurim trahv USA valitsuse poolt autotootja vastu,
Süüdistatavatest kuuest töötajast on üks arreteeritud, teiste arreteerimist võimud niipea ei oota, välja arvatud juhul, kui nad end üles annavad või reisivad väljapoole Saksamaad.
USA ametivõimud uurivad endiselt skeemiga seotud isikuid ning ei välista võimalust arreteerida veel Volkswageni juhtivtöötajaid.
Kõik kuus süüdistatavat töötajat on Saksamaa kodanikud, kellest viis viibivad Saksamaal, kuid Oliver Schmidt arreteeriti Miamis.
Skandaal algas, kui Volkswagen tunnistas 2015. aasta septembris, et paigaldas 11 miljonisse autosse tarkvara, mis tuvastas, kui autot kontrolliti ja sellel ajal vähendas lämmastikuoksiidide heite hulka. | USA on esitanud süüdistuse kuuele Volkswageni juhtivtöötajale | https://www.err.ee/580621/usa-on-esitanud-suudistuse-kuuele-volkswageni-juhtivtootajale | USA esitas heitmenäiduskandaali raames süüdistuse kuuele Volkswageni Saksamaa juhtivtöötajale. |
Inimene, kes soovib ühendust võtta linnapeaga ning läheb selleks Tallinna kodulehele, et telefoninumbrit otsida, ei saagi teada, et tegelikult juhib linna Taavi Aas, sest telefoniraamatus on linnapeaks märgitud jätkuvalt Edgar Savisaar, ilma märketa, et ta on ametist ajutiselt kõrvaldatud. Taavi Aasa nime järel seevastu pole märget, et ta tegutseb abilinnapeana linnapea ülesannetes - seal on ta ainult abilinnapea, samaväärne teiste abilinnapeade seas.
Nõnda võib inimene, kes sündmuste arenguga linna juhtimises mingil põhjusel kursis pole, helistada linnapea numbril ja paluda telefonile Edgar Savisaart.
Üksnes linna juhtimise peatükist leiab linnapea Edgar Savisaare nime järelt märke, et linnapea ülesandeid täidab ajutiselt abilinnapea Taavi Aas, ent seda, et Savisaar on ametist ajutiselt kõrvaldatud, ei selgu sealtki.
Harju maakohus kõrvaldas Edgar Savisaare linnapea ametist 2015. aasta septembris riigiprokuratuuri taotlusel, kahtlustatuna korduvas altkäemaksu võtmises. Möödunud aasta novembris esitas riigiprokuratuur Savisaarele ka süüdistuse. | Tallinna linna kodulehel juhib linna endiselt Edgar Savisaar | https://www.err.ee/580620/tallinna-linna-kodulehel-juhib-linna-endiselt-edgar-savisaar | Tallinna kodulehel olevas linnavalitsuse telefoniraamatus on linnapeaks märgitud endiselt Edgar Savisaar. Taavi Aas on kirjas üksnes abilinnapeana, täiendamata, et ta on linnapea ülesannetes. |
Ovetškin jõudis 1000 punktini enda esimese väravaga, avades skoori mängu 35. sekundil. Teisel perioodil viis ta Capitalsi 2:0 juhtima ning sai kirja enda 1001. punkti. Vaata videot siit.
"Mõtlesin sellele natuke enne mängu. Kõik olid siin ja olnud tore enda 1000. punkt kodus kirja saada," sõnas Ovetškin pärast kohtumist. "Väga äge, et see nii ka läks."
Ovetškin on 84. mängija NHL-i ajaloos, kes jõudnud 1000 punktini. Ovetškin jõudis selle punktisummani 880 mänguga.
Lisaks Ovetškinile tegid Capitalsi eest skoori veel Justin Williams, Nicklas Bäckström ja Lars Eller, Braden Holtby tegi väravasuul 30 tõrjet. Penguinsi väravad viskasid Jevgeni Malkin ja Patric Hornqvist, Marc-Andre Fleury tõrjus 25 pealelööki.
Tulemused:
Calgary – San Jose 3:2
Washington – Pittsburgh 5:2
Winnipeg – Montreal 4:7
NY Islanders – Florida 1:2 | VIDEO | Ovetškin ületas NHL-is 1000 punkti piiri | https://sport.err.ee/96922/video-ovetskin-uletas-nhl-is-1000-punkti-piiri | Jäähokiliigas NHL alistas Washington Capitals kodujääl 5:2 Pittsburgh Penguinsi, võitjate ridades viskas kaks väravat Aleksandr Ovetškin, kes ületas ühtlasi ka maagilise 1000 punkti piiri. |
Kesklinna vanema ülesandeid täidab kuni uue linnaosavanema määramiseni senise asetäitja Jüri Lump.
Kuna riigikohus Nääme kaitsja kaebust ei aruta, siis jõustus mullu septembris Tallinna ringkonnakohtus tehtud otsus, millega jäi tema süüdimõistmine muutmata.
Ringkonnakohus jättis mullu 20. septembril muutmata Harju maakohtu mullusuvise otsuse, millega Nääme sai linna raha omastamise eest rahalise karistuse 6300 eurot.
Maakohus mõistis Näämele sama karistuse, mida taotles talle kohtuvaidluses riigiprokurör Inna Ombler.
Riigiprokuratuur süüdistas Näämet ametiisikuna ebaseaduslikult Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamises ligi 2800 euro ulatuses.
Süüdistuse järgi korraldas Nääme 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, mis olid osalejatele tasuta ning korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma hääl temale.
Tallinna Kesklinna linnaosa vanem Nääme oli tollal Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Näämet süüdistati selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest.
Süüdistuse järgi tasuti Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi. | Tallinna linnavalitsus vabastas Nääme ametist | https://www.err.ee/580619/tallinna-linnavalitsus-vabastas-naame-ametist | Tallinna linnavalitsus vabastas kriminaalkuriteos lõplikult süüdi jäänud Alar Nääme kesklinna vanema teenistusest. |
A-alagruppi kuuluva Prantsusmaa parim oli Valentin Porte kuue väravaga, Nikola Karabatic, Guy Olivier Nyokas, Daniel Narcisse, Michael Guigou ja Adrien Dipanda lisasid kõik kolm väravat. Brasiilia resultatiivseim oli Jose Guilherme Toledo viie väravaga.
Kohtumist oli vaatama tulnud 15 609 inimest, mis on Prantsusmaa rekord – kunagi varem pole seal ühelgi käsipallimängul nii palju pealtvaatajaid olnud.
Täna mängivad MM-il A-alagrupi kohtumistes Venemaa – Jaapan ja Norra – Poola, B-alagrupis lähevad vastamisi Sloveenia – Angola, Makedoonia – Tuneesia ning Hispaania – Island. | Prantsusmaa alustas kodust MM-i rekordilise publiku ees suure võiduga | https://sport.err.ee/96921/prantsusmaa-alustas-kodust-mm-i-rekordilise-publiku-ees-suure-voiduga | Prantsusmaal alanud meeste käsipalli maailmameistrivõistluste avamängus võttis tiitlikaitsja kodupubliku ees kindla 31:16 (17:7) võidu Brasiilia üle. |
Praegu maksab odavaim pooleliitrine viinapudel 190 rubla ehk kolm eurot.
Käskkirja eelnõu kohaselt tõuseks väjamüügihind 177 rublani (praegu on see 165 rubla), hulgihind - 182 rublani (174 rubla).
Pakutav vähim jaehind läheneb 2014. aastal olnule - 220 rubla pooliku eest. 1. veebruaril 2015 alandati viina hinda 185 rublani, 13. juulil 2016 tõsteti 190. rublani.
Rahandusministeeriumi dokumendi kohaselt peab see meede tõstma tootmise taset ja kvaliteetse alkoholi käivet ning vähendama salakauba osa turul.
"Alkoholi alamhinna tõstmise vajadus tuleneb tootmiskulude suurenemisest ja surrogaatalkoholi turulepääsemise tõkestamiseks," seisab neis. "Alkoholi alamhinna suurendamine tõstab kvaliteetse alkoholi tootmise taset ning suurendab selle tootmist, samuti aktsiisi laekumist eelarvesse."
Teadupoolest tõsteti 1. jaanuarist 2017 esimest korda alates 2014. aastast viina ja muu kange alkoholi aktsiisi 500 rublalt 523 rublani liitri puhta piirituse eest.
Surrogaatalkoholiga võitlemise pakilisus suurenes pärast seda, kui Irkutskis suri pärast piiritust sisaldava vannivahu Bojarõšnik joomist 76 inimest. | Vene rahandusministeerium: viina alamhind tõuseb 219 rublani pudelist | https://www.err.ee/580617/vene-rahandusministeerium-viina-alamhind-touseb-219-rublani-pudelist | Viina jaehind Venemaal tõuseb 219 rublani (3,46 eurot) poole liitri eest, selgus õigusteabeportaali ilmunud Vene rahandusministeeriumi käskkirjast. |
Lavastused esietenduvad 9. veebruaril 2017 Sõltumatu Tantsu Laval.
Keity Pooki "Sünaps" on installatiivne ja visuaalne liikumise ja heli sümbioos. See on võimalus reisida sisemaailmas: vaatleja võib ennast kujutleda mikrotasandile, närvivõrgustiku maailma. Või hoopis kaugeneda kehast ja hõljuda megamaailmas.
Sigrid Savi "Imagine There´s A Fish" on ekspeditsioon, mis veab end autopiloodil turvalisse tundmatusse. On tuba, kala, iluakvaarium ja kõige selle keskel üks n00bistunud otsija. Samas. Teadmatus toidab kujutlusvõimet ning võib-olla näeme kala seal, kus teda pole või vastupidi. Küll aga sööbivad vanad juustused tõed endiselt naha alla, muutes pehme ja vastuvõtliku koe üha jäigemaks ning siis sünnib ime – kristalliseerub inimkivim. Kuju võtab settinud mõttelademeist monument. Kuivand julk. See on tõeline sammas.
Vaata täpsemalt SIIT.
PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Lava sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse kaks koreograafi, kes toovad oma esimese tantsulavastuse suure publiku ette.
Asjakohane videopäeviku sissekanne: | Videoblogi: PREMIERE´i debüütlavastused jõuavad peatselt publiku ette | https://kultuur.err.ee/315364/videoblogi-premiere-i-debuutlavastused-jouavad-peatselt-publiku-ette | Uute koreograafide sari PREMIERE`17 toob sel aastal publikuni Keity Pooki ja Sigrid Savi debüütlavastused "Sünaps" ja "Imagine There´s A Fish". Esietenduse eelse aja täidavad noored koreograafid videoblogi sissekannetega. |
Vastavasisuline eelnõu on riigikogu menetluses ning selle esitasid Igor Gräzin, Madis Milling, Andres Ammas ning Martin Helme.
Eelnõu kohaselt luuakse rahvusringhäälingu juures asuv sõltumatu kolleegium eetikanõukogu. Eetikanõukogu koosneks kolmest kuni viiest liikmest, kelle nimetab kultuuriminister ühiskondliku nõukoja poolt esitatud kandidaatide seast.
Eelnõuga kaotatakse rahvusringhäälingu koosseisu kuuluva eetikanõuniku ametikoht.
Valitsus toetas kultuuriministeeriumi ettpanekut eelnõu mitte toetada eelkõige põhjusel, et pole selge eetikanõukogu pädevuse ulatus ja kas eetikanõukogu tegevusega soovitakse laiendada rahvusringhäälingu ja tema ajakirjanike vastutuse ulatust.
"Kuna eetikanõukogu liikmed nimetab kultuuriminister ühiskondliku nõukoja poolt esitatud kandidaatide seast, siis võib rahvusringhääling muutuda kaudselt täidesaatva võimu ees vastutavaks ja see läheb vastuollu rahvusringhäälingu seaduses sätestatud saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmise ja edastamise sõltumatuse printsiibiga," märkis kultuuriministeerium. | ERR-i eetikanõuniku koha kaotamise eelnõu ei leidnud valitsuses toetust | https://www.err.ee/580616/err-i-eetikanouniku-koha-kaotamise-eelnou-ei-leidnud-valitsuses-toetust | Kultuuriministri ettepanekul ei toetanud valitsus eelnõud, mis näeb ette rahvusringhäälingu seaduse muutmist ning eetikanõuniku koha kaotamist. |
Vonn kukkus 10. novembril Colorados treeningul ja vigastas õlavarreluud, lisaks said kahjustada ka närvid, mistõttu ei suutnud ta alguses enda kätt liigutada. "Rääkisin avatult mõrast enda õlavarreluus, aga mida ma siiani pole avaldanud, on see, et mul oli ka tõsine närvikahjustus. Mõtlesin pikalt, kas peaksin üldse sellest rääkima, aga lõpuks otsustasin seda teha, sest võib-olla annab minu teekond lootust neile, kel on sarnased vigastused," rääkis Vonn. "Mul on endiselt raskusi lihtsate asjadega, näiteks suusakinnaste kättepanemise või juuste kammimisega, aga enamikes olukordades saan siiski hakkama."
Vonn kinnitas Eurospordile, et plaanib võistelda sel nädalavahetusel Austrias Altenmarkt-Zauchensees peetavalt MK-etapil, kus laupäeval on kavas kiirlaskumine ja pühapäeval alpi kahevõistlus.
"Ma ei suuda kirjeldada, kui õnnelik ma olen, et saan lõpuks võistlusradadele naasta," ütles Vonn. "Need kolm kuud on olnud rasked, olen veetnud üle 300 tunni taastusravis. Aga lõpuks saan jälle võistelda. Mul on väga hea meel, et naasen võistlustulle Altenmarkt-Zauchensees, mul on seal väga hästi läinud."
Vonn on karjääri jooksul võitnud 76 MK-etappi ja ta jääb vaid kümne võiduga maha läbi aegade edukaimast mäesuusatajast, rootslasest Ingemar Stenmarkist. | Vigastusest paranenud Vonn naaseb sel nädalal võistlustulle | https://sport.err.ee/96920/vigastusest-paranenud-vonn-naaseb-sel-nadalal-voistlustulle | Novembris vigastada saanud USA mäesuusataja Lindsey Vonn kinnitas, et on paranenud ja liitub sel nädalal MK-sarjaga. |
''See võib tunduda kerge paradoksina, kuid tulemused on selged. Need reageerivad etanoolile väga tugevalt ja kasvatavad hiirte isu paariks tunniks. Efekti võib näha ka järgmisel päeval. Seda ei mõjuta sugu ega sotsiaalne suhtlus. Küsimus pole seega lihtsalt selles, et me kainelt ei mõtle, vaid põhjused on märksa elegantsemad,'' märkis uurimuse esimene autor Craig Blomeley Londonis asuvast Francis Cricki instituudist.
Eelnevates töödes on näidatud, et sama hüpotalamuses asuv Agrp neuroniterühm kasvatab märkimisväärselt motivatsiooni söömiseks. Näiteks on neid kunstlikult laenglema pannes suudetud varem närilisi ohjeldamatult õgima panna isegi täiskõhuga ja impulsi momentaalselt peatada. Värskes töös piirdus Blomey kolleegidega ainult alkoholiga.
Hiired joodeti kolmel päeval järjest süstlaga nii purju, kui oleks seda kuus kangemat sorti õlut või 1—1,5 pudelit veini joonud 75 kilogrammi kaaluvad noored täiskasvanud. Kasutatud kogused olid seeläbi võrreldavad Suurbritannia elanike reede õhtul pummeldamise käigus joodava alkoholiga. ''Süstla kasutamine on mõnes mõttes märksa inimlikum, kui nende sõna otseses mõttes jooma sundimine, mis tekitab loomadel stressi. Kõigele lisaks võib see ka tulemusi mõjutada,'' lisas Blomey.
Pummeldamissessiooni imiteerimisel kasvas Agrp neuronite aktiivsus piirini, milleni jõuaksid loomad muidu pika nälgimise järel. Kui teadlased sama neuronirühma laenglemise kemikaalikokteiliga peatas, hiired enam alkoholi mõjul ohtralt üle sööma ei kippunud.
Kuigi katseid tehti hiirtega oletab töörühm, et tulemused peavad suuresti paika ka inimeste puhul. Samad neuronid on olemas ka inimajus. Seose kinnitamine nõuab täiendavaid uuringuid. ''Selles suhtes ei saa me alkoholisõltuvust otseselt näiteks ülekaaluga siduda. Omaette küsimus on, mis juhtub ajurakkudega pideva pummeldamise mõjul. Me teame, et inimesed söövad tegelikult alkoholisõltuvuse korral vähem,'' mõtiskles Blomey.
Sellegipoolest lootis ta, et uuring avaldab inimeste käitumisele positiivset mõju. ''Võibolla mõtlevad nad enne uue õlle võtmist korra läbi, mida see nende hüpotalamuse neuronite ja seeläbi kaudselt ka nende kehakaaluga teeb,'' lisas ajuteadlane.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications | Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud | https://novaator.err.ee/260106/alkohol-paneb-toole-naljatunnet-reguleerivad-ajurakud | Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde. |
"Alistumine" on kõvasti tuuseldada saanud. Nii meil kui mujal. Tavaliselt nimetatakse teost sel puhul "vastuoluliseks" ja see tekitab tingimata "vastakaid" tundeid, kuigi peetakse silmas, et teos on halb ja tunded kehvad.
Lisaks Houellebecqile tehtavatele tavapärastele etteheidetele seksismi, pessimismi, misogüünia, islami- ja üldse usuvaenulikkuse ja rassismi ja tegelikult kõige jälestamise osas on kirjanikku seekord süüdistatud islamistlike põhimõtete jagamises naiste madaldamise osas. Paljud on tänapäeva üht tippkirjanikku nimetanud macho 'ks. Tuleb öelda, et isiklikult olen veel veenvamaid macho 'sid näinud kui boheemlik kõhetu veini trimpav lotendavas jopes intellektuaal, kes sügava irooniaga viriseb kaasaja maailma üle.
Houellebecq tundub olevat (eks tal kunstiinimesena on ka omad poosid ja tõlgendusväljad, tema puhul on esimesed riuklikud ja teised tabavad, aga avarad - suure autori tunnus) eelkõige satiirik, kel on valusalt lõikav, aga päris vaimukas huumorimeel, ning kuna ta teemad on tõsised, siis teda võetakse tõsiselt. Tema loodud maailma kattuvusest tegelikkusega allpool.
"Houellebecqi teosed on läbivalt fallogotsentrilised. Sellest lähtuvalt näeb ta islamisse astumises lisaks võimalusele edendada oma karjääri, staatust ja majanduslikku olukorda ka kvalitatiivset hüpet seksuaalelus, mida polügaamia seadustamine kahtlemata pakub," kirjutas Müürilehes Maris Sander.
Selles näites "Alistumise" kohta ilmunud negatiivsest retseptsioonist aetakse segi kirjanik ja tema loodud tegelane François. Houellebecq on alati olnud julgelt islamikriitiline (seda nüüd just ka inimesena, väljendudes intervjuude ja teoste üldise suunitluse, mitte ainult üksikute tegelaste kaudu) ja "Alistumine" alates pealkirjast ei väljenda kindlasti mugandumist ning ka pealkiri on selgelt irooniline. Ei ole vaja öelda, kas Houellebecqi islamofoobia on alati õiglane: ta on kirjanik, mitte poliitik. "Alistumine" on lähituleviku düstoopia ja toob esile, millised oleksid euroopalike väärtuste kontekstis toimuvad muutused poliitilises elukorralduses, haridussüsteemis, naiste rollis nii ühiskonnas kui perekonnas, ametkondlikus hierarhias. Jne. Romaanis tuuakse ka näiteid kohati uutest rõhuasetustest kaubanduses ning suhtumisest korruptsiooni. Kui kogu see nihestuva tulevikuühiskonna sarkastiline kirjeldus taandada valge keskealise mehe islamiga saavutatavate uute hüvede ülistamisele, teeb tõlgendaja ise liiga euroopalikule haridussüsteemile, lastele ja naistele, isikuvabadusele ja inimõiguste põhimõttele, isegi demokraatiale, mis on jälk nähtus kõigi oma Brexitite ja Trumpidega, aga paremat ei osata kahjuks välja mõelda.
Väljavõte raamatureklaamist, sest ma ei kavatse sisu ümber jutustada. ""Alistumine" ilmus 2015. aasta alguses ja põhjustas Prantsusmaal palju poleemikat islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu. /.../ Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne’i ülikooli professor, dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi uurija François, kelle elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat talle selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees François?"
Muidugi võib tekkida küsimus, kas Houellebecq ise roniks François' nahka, aga see ei ole pädev küsimus. Küsimusi kerkib kõigepealt kaks. Millisele kompromissile ideoloogiliselt sobimatu režiimiga on valmis minema igaüks meist, ja ärgu lükatagu kogu mõttekohta meie, keskealiste meeste kaela: see puudutab ka noori ja vanu mehi ja teatud osas ka igas vanuses naisi, mis sest, et otse mitmenaisepidajatega ei saa naised samastuda. Aga üldisemalt, mis tingimustel, millise summa eest oleks lugeja nõus hülgama oma maailmavaate?
Teine küsimus puudutab Euroopat: mis saab, kui nõrga kristluse asendaks tugev islam? Arvamusliidrite ja ühiskonnateoreetikute mana Euroopa hukust ja Lääne mandumisest ei jaksa enam kuulata. Küsimus aga jääb: kuidas on võimalik eri kultuuride kooseksisteerimine nii, et üks teist ära ei söö? Kunstilises vormis esitatuna paneb teema endiselt mõtlema, see tähendab, ärritab inimesi. See on Houellebecqi tugevus: mitte ainult osutada eurooplase valukohtadele, vaid osatada neid. Kas see eeldab lugejalt masohhismi? Ainult juhul, kui lugejal on piisavalt a) empaatiavõimet, b) enesekriitikat, et end Houellebecqi maailma asetada. Ei tasu aga unustada, et Houellebecqi loodud maailm on vaid pisut nihkes reaalsest, ning kuigi mitte olemasolev (ta ei ole ajakirjanik), on see ratsionaalselt reaalsusena ettekujutatav, ja erinevalt ulmest või fantastikast just see sisendabki lugejaisse hirmu Houellebecqi ehitatud olevikudüstoopiate ees; seekord viib ta meid 5-7 aastat, arvestades esmailmumise või praegust hetke, ajast ette, aga laiemalt kirjutab Houellebecq ju olevikust, meie ajast ja ruumist.
Platonil pidi luule jäljendama elu, mis omakorda jäljendas ideaalset ehk Jumala ideed. Kunsti seletab Platon kolme voodi metafooriga: üks voodi eksisteerib Jumala loodud ideena ja see on Platoni ideaal, ühe on teinud puusepp, see jäljendab Jumala ideed ja ühe on loonud kunstnik, jäljendades puusepa loodut.
Aristotelesel on teine skeem: Luule ei jäljenda ainult elu ega peagi seda tegema, luule peab õpetama meile seda, mis potentsiaalselt võib juhtuda meie elus ja nii võime me õppida luulekunstist enamat kui konkreetsetest faktidest. (NB! Romaanikunst, kui see olnuks antiikajal olemas, liigitatuks tollal pigem luule valdkonda, nagu on märkinud ka Märt Väljataga artiklis "Mis on luule?".) St Aristotelese jaoks tähendas mimees mitte üksnes tegeliku elu, aga ka selle võimalikkuste jäljendamist. Faktid kuuluvad ajaloolase töölauale, ilukirjandus tegelebki võimalikkustega. Houellebecq jäljendab neid võimalikkusi hoole ja armastusega - tema töö on olla hea romaanikirjanik, mitte hea inimene. Inimesed usuvad teda ja paljud hakkavad seetõttu vihkama, loevad aga ikka. Kas maailm muutub sellest paremaks? Ma arvan küll. Näide:
"Kui ma kolm aastat tagasi välismaalt Prantsusmaale naasin, hakkas mulle esimesena silma see laienev kuristik, millest ühele poole jäid inimesed, kes tegelikkust oma nahal tunda saavad, ja teisele poole eliit, kes neile ette kirjutab, kuidas nad seda tegelikkust nägema päevad," ütles Houellebecq kaks aastat tagasi Spiegelile antud intervjuus, mille Nihilistile tõlkis Hardo Pajula. Sellesse kuristikku on koer maetud või suur osa rahvast või pool Euroopat. Houellebecqi-suguste kunstnike asi on see maetu kasvõi ideena sealt lõhest välja korjata ja meile mõtlemiseks välja riputada.
Raamatu miinuseks on visandlikkus. Teema on võimas, aga seda romaaniks valades on Houellebecq seekord lati alt läbi jooksnud. Tegemist on laiendatud novelliga, kus põhiliin jääb deklaratiivseks, kõik tegelased (isegi peategelane) elututeks varikujudeks. Kuues Houellebecqi romaan püsib kindlal, lihtsalt faabulal, aga puuduvad süžeelised keerdkäigud, isegi peategelase käigud kloostrisse, Brüsselisse, maale, mis Thomas Mannil või ka Huysmansil võiksid kanda tähendusi, vapustusi, on pealiskaudsed. Islamimaailm jääb teoses tegelikult tutvustamata, ainsad islamistid, keda meile pisutki esitletakse, on prantsuse "ülekargajad". Ehk ongi see eesmärk, näidata islamiste tontidena, keda "Alistumise" maailma külastav lugeja kogeb vaid raamatus virvendusena esitatava meedia kaudu. Mulle tundub see siiski kirjaniku mugavusena, leppida esimese eesmärgi saavutamisega ehk tegelikkust raputava teema esitamisega ja mitte astuda lugejaga sisulisse dialoogi. Siis pole ka ime, et lugejad on pahased a la"autor näitab läbi tegelaskuju piiratud vaatepunkti mingeid konflikte, sarjab mingisuguseid inimesi ja elustiile, mõnitab ja kritiseerib teisi, andmata tegelikult võimalustki kellelgi sõna vahele öelda või alternatiivi pakkuda." (Rabarberibulvar). Tuhnisin masinas ringi ja leidsin sellise diagnoosi.
Niisiis, kõik lugejad ei ole pahased selle üle, et Houellebecq on värdjas inimvihkaja. Tema raamatud, kui just ei kiritiseeri negatiivseid või ka lihtsalt naeruväärseid, inimeste hoiakutest ja mõtlemisest lähtuvaid nähtusi, siis kirjeldavad neid ja kas seda ei ole vaja teha? Vast ikka on.
Pahasena võib end tunda lugeja, keda on alahinnatud, kellele on seekord pakutud säästu-Houellebecq. Sellegipoolest on isegi veidi tavalisest viletsam Houellebecqi teos parem enamiku kirjanike parimatest teostest.
Tänud ka Triinu Tammele hea konkreetse tõlke eest. | Arvustus. Vastuoluline Houellebecq vormistas vastakaid arvamusi põhjustanud kirjandusteose | https://kultuur.err.ee/315346/arvustus-vastuoluline-houellebecq-vormistas-vastakaid-arvamusi-pohjustanud-kirjandusteose | Uus raamat
Michel Houellebecq
"Alistumine"
Tõlkinud Triinu Tamm
Varrak |
Baltic Queen hilineb tormi tõttu poolteist tundi ning jõuab Tallinnasse kell 12.15. | Stockholmist teele asunud Baltic Queen hilineb Tallinnasse | https://www.err.ee/580609/stockholmist-teele-asunud-baltic-queen-hilineb-tallinnasse | Stockholmist neljapäeva hommikul kell 10.45 Tallinnasse jõudma pidanud Tallinki laev Baltic Queen hilineb tormi tõttu. |
Soini hinnangul tahab Soome, et Türgi oleks lähedal Euroopale ja selle väärtustele. Välisminister võttis muu hulgas üles surmanuhtluse teema ja nimetas murettekitavaks võimalust, et Türgi selle taas kasutusele võtab.
Türgi välisministeeriumi iga-aastasel suursaadikute päeval peetud kõnes rääkis Soini ka inimõigustest ning meedia- ja sõnavabadusest, mida demokraatlikult valitud valitsusel tuleb austada ka rasketel aegadel.
"Minu meelest on see, et opositsioonil tegutseda lubatakse, oluline osa parlamentaarsest demokraatiast. Valimistel ilmutatud rahva tahet tuleb austada," lisas ta.
Lisaks suursaadikutele rääkis Soini Ankaras ka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, välisminister Mevlüt Çavuşoğluga ja peaminister Binali Yıldırımiga.
"Oli väga põnev päev, mida mäletan kindlasti elu lõpuni," märkis ta.
Soini sõnul olid neil kohtumistel kõne all kõik ühiskondlikud teemad, aga ka NATO, Süüria ja Küpros.
"On tähtis, et Türgi suure NATO maana mõistaks Soome seisukohta. Kuigi me ei ole liikmed, ega kavatse ka praegu liikmeks pürgida, on koostöö meile tähtis."
Tema sõnul on Türgis hinnatud seda, et Soome mõistis sõjaväelise riigipöörde juba varakult hukka.
"Arvan, et olukord Türgis hakkab tasapisi leevenema. See šokk, mille riigiööre põhjustas, oli tohutu." Samas hindas Soini Türgi julgeolekuolukorda väga tundikuks.
Soini avaldas arvamust, et igasugune edasiminek Genfis toimuvatel Küprose taasühinemiskõnelustel parandaks Türgi ja EL-i suhteid. | Soini: Soome toetab Türgi liikmesuskõnelusi EL-iga | https://www.err.ee/580608/soini-soome-toetab-turgi-liikmesuskonelusi-el-iga | Soome toetab Türgi läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesuse üle, kuid EL-i kriteeriumid tuleb täita, ütles välisminister Timo Soini kolmapäeval Ankaras. |
Alates 2011. aastast riiklikult väljastatava mobiil-ID kasutajate hulk on stabiilselt kasvanud igal aastal. Kui 2013. aastal oli teenuse kasutajaid veel 40 000, siis kahe järgmise aastaga lisandus 35 000 aktiivset kasutajat ning 2015. aasta lõpuks oli kasutajate arv tõusnud 75 000 inimeseni.
Ka mobiil-ID teenuse aktiivsete kasutajate ja tehtud tehingute hulk on aasta-aastalt järjepidevalt suurenenud. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on lisandunud 25 000 uut mobiil-ID aktiivset kasutajat.
"Mobiil-ID populaarsus on suuresti seotud selle kasutusmugavusega. Töötame koos sertifitseerimiskeskuse ja teiste partneritega selle nimel, et tulevikus mobiil-ID taotlemist veelgi lihtsustada," ütles Karina Egipt politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroost pressiteate vahendusel.
Mobiil-ID on Eesti riigi poolt väljastatav digitaalne isikutunnistus mobiiltelefonis, mis võimaldab e-teenustesse sisse logida ja digiallkirju anda. Mobiil-ID taotlemine toimub ID-kaardi alusel. | Eestis on väljastatud 111 000 mobiil-ID-d | https://www.err.ee/580610/eestis-on-valjastatud-111-000-mobiil-id-d | Sertifitseerimiskeskuse teatel on möödunud aasta lõpu seisuga väljastatud Eestis 111 000 mobiil-ID-d. 100 000 väljastatud mobiil-ID piir ületati augusti lõpus. |
Tasavägist mängu jagus 14. minutini, kuid siis tegi Reval-Sport/Mella 8:7 eduseisus kiirrünnakute abil 12:3 vahespurdi ning puhkama mindi võõrustajate kümneväravalises 20:10 eduseisus. Teine poolaeg kujunes numbrite vormistamiseks ja lõpusireen fikseeris tallinlannade 41:22 võidu.
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Jekaterina Tšerneštšuk 10, Aleksandra Romanenko üheksa ning Maria Ivanova viie tabamusega. Kaotajate suurimateks skooritegijateks osutusid Mia-Marii Tedrekull üheksa ning Erika Morgenson ja Keili Kadak viie väravaga.
Meistrivõistlused jätkuvad sel laupäeval 14. jaanuaril, kui Reval-Sport/Lasnamäe/Padise võõrustab Arukülas algusega kell 13 Põlva SK/Toodet.
Tabeliseis: Reval-Sport/Mella 6 (3 mängust), Põlva SK/Toode 4 (3), SK Tapa 4 (4), Reval-Sport/Padise/Lasnamäe 2 (1), HC Tallinn 0 (5) punkti. | Reval-Sport/Mella võttis naiste käsipalliliiga liidrite duellis kindla võidu | https://sport.err.ee/96919/reval-sport-mella-vottis-naiste-kasipalliliiga-liidrite-duellis-kindla-voidu | Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel peeti selle aasta esimene kohtumine, kus tiitlikaitsja Reval-Sport/Mella sai kodus liidrite duellis 41:22 (20:10) jagu SK Tapast. |
Eestlaste juhitav Inbank plaanib Poolas tegevust alustada käesoleva aasta veebruarikuu jooksul. Inbanki juriidiliseks tegevusformaadiks Poolas on panga filiaal, mis võimaldab välisriigis pakkuda kogu panga tooteportfelli: hoiuseid, tarbimislaene ja järelmaksu.
Hetkel kuulub Inbanki Poola filiaali meeskonda kaheksa inimest. Poola filiaali tegevjuhiks on Maciej Pieczkowski, kes enne Inbankiga liitumist juhtis GE Capitalile kuuluva Bank BPH jaetoodete divisjoni.
Pieczkowski sõnul on praegu Poolas uue pangafiliaali tegevuse alustamiseks soodne aeg. “Poola majanduslikku olukorda iseloomustavad suuresti positiivsed faktorid: prognoositud kolme protsendi suurune majanduskasv, tarbijakindluse tõus, majapidamiste kasvavad sissetulekud ning laenude parem kättesaadavus madalate intresside keskkonnas,” kirjeldas Pieczkowski.
Inbanki tegevjuht Jan Andresoo lisas, et Poola on üks dünaamilisemalt arenevaid tarbijakrediiditurgusid Euroopas. “Poola tarbijakrediidi turu maht ulatub üle 35 miljardi euro ning lisaks krediidiportfelli kasvule on paranenud ka krediidikvaliteet,” ütles Andresoo.
2015. aasta aprillis pangana tegutsemist alustanud Inbank pakub teenuseid oma internetipanga ja suure partnervõrgustiku kaudu. Ettevõte sai alguse 2010. aastal, kui loodi finantstehnoloogia- ja järelmaksuettevõte Cofi. Inbankil ja tema sidusettevõtetel on Eestis ligi 160 000 aktiivset kliendilepingut.
Inbanki asutasid ja seda juhivad Hansapanga taustaga Eesti pankurid Priit Põldoja ja Jan Andresoo. | Inbank sai Poola finantsinspektsioonilt tegevusloa | https://www.err.ee/580611/inbank-sai-poola-finantsinspektsioonilt-tegevusloa | Poola finantsinspektsioon rahuldas Inbanki taotluse pangateenuste pakkumise alustamiseks Poola turul. |
Avamängu Bilbaos tulemusega 1:2 kaotanud Barcelona asus koduväljakul mängu juhtima 35. minutil Luis Suareze üle puusa sooritatud löögist. Teise poolaja alguses oli Kataloonia klubil kasutada 11 meetri karistuslöök, mille Neymar võrku toimetas, vahendab Soccernet.ee.
Kaheväravaline edu tundus juba piisavalt mugav, kuid Athletic suutis kõigest mõned minutid pärast Neymari väravat ühe tagasi lüüa ning sellest oleks piisanud, et kohtumine lisaajale viia.
Lionel Messi otsustas mängusaatuse lõplikult 78. minutil. Argentiinlane hiilgas kolm päeva tagasi liigamängus suurepärase karistuslöögiga, sama tegi ta ka karikasarjas.
Kahe mängu kokkuvõttes pääses Barcelona tulemusega 4:3 ülinapilt järgmisesse ringi. Veerandfinaali jõudsid veel Alaves, Alorcon ja Real Sociedad.
Tulemused:
Alaves – Deportivo La Coruna 1:1 (1:0)
kahe mängu kokkuvõttes 3:3, võõrsil löödud värava reegli tõttu läheb edasi Alaves
Cordoba – Alorcon 1:2 (1:0)
kahe mängu kokkuvõttes läheb skooriga 2:1 edasi Alorcon
Villarreal – Real Sociedad 1:1 (1:1)
kahe mängu kokkuvõttes läheb skooriga 4:2 edasi Real Sociedad
Barcelona – Bilbao Athletic 3:1 (1:0)
kahe mängu kokkuvõttes läheb skooriga 4:3 edasi Barcelona | Barcelona jõudis Hispaania karikasarjas veerandfinaali | https://sport.err.ee/96918/barcelona-joudis-hispaania-karikasarjas-veerandfinaali | Barcelona tuli Hispaania karikasarjas keerulisest olukorrast välja ja jõudis võiduga Bilbao Athleticu üle veerandfinaali. |
Süüdistuse järgi omastas Pärnoja Sidiv Õigusbüroo OÜ juhatuse liikmena 2013. aastal firma valduses oleva, kuid teisele inimesele kuuluva 19 173,49 eurot, ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ERR.ee-le.
Tegemist oli 300 000 krooniga, mis see inimene laenas osaühingule 2008. aasta 22. juulil sõlmitud laenulepingu alusel.
Süüdistuse kohaselt võltsis Pärnoja laenulepingut ja esitas võltsitud laenulepingu ning avalduse kohtule.
Uurimine tuvastas, et Pärnoja tegutses eesmärgiga jätta inimesele kuuluv raha juriidilise isiku ja enda kasutada, võltsides ja esitades kohtule võltsitud dokumente.
Lisaks Pärnojale sai süüdistuse dokumentide võltsimises ja võltsdokumentide kasutamises juriilise isikuna Sidiv Õigusbüroo. Samuti sai üks osaühingu töötaja süüdistuse dokumentide võltsimises ja valeütluse andmises. | Narva eksprefekt sai süüdistuse kuritegudes | https://www.err.ee/580613/narva-eksprefekt-sai-suudistuse-kuritegudes | Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Narva endist politseiprefekti ja volikogu eksliiget, praegu juristina töötavat Artur Pärnoja raha omastamises ning dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi esitamises kohtule. |
"Saatsin kirja Margus Kohavale ja Aado Pollile, kus kutsun neid Valgasse tutvuma kohapeal võimaluste ja oludega ning kaaluma just Valgat tehase asukohana," ütles linnapea Kalev Härk.
"Kirjas tõin neile välja Valga mitmed eelised võrreldes mõne teise Eesti piirkonnaga. Valgal on suurepärane asukoht nii transpordi kui ka tööjõu mõttes, sest Valgal on raudteeühendus nii Läti kui ka Venemaaga ning samuti on tehasel võimalik leida vajadusel tööjõudu Põhja-Lätist," argumenteeris Härk.
"Loodan, et ettevõtjad näevad Valga piirkonnas potentsiaali. Oleme valmis igakülgselt toetama tehase rajamist Valga piirkonda," sõnas Härk. Linnapea saatis kirja ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palole selleks, et ministeerium toetaks ettevõtet just Valga piirkonda tehase rajamisel.
Eesti päritolu investorite gruppi esindav OÜ Est-For Invest tutvustas sel nädalal plaani investeerida miljard eurot puidurafineerimistehase rajamiseks. Esimesed aastad kuluvad ettevalmistusele, mille jooksul loodetakse leida tehasele sobiv asukoht, valida välja kasutatav tehnoloogia ning leida vajalikud investorid.
Tehas võiks alustada tööd kõige varem 2022. aastal. | Valga linnavalitsus meelitab puidurafineerimistehast Valga piirkonda | https://www.err.ee/580605/valga-linnavalitsus-meelitab-puidurafineerimistehast-valga-piirkonda | Valga linnapea Kalev Härk saatis sel nädalal puidurafineerimistehase rajamise kavatsusest teatanud ettevõttele OÜ Est-For Invest juhatuse liikmetele üleskutse rajada tehas Valga piirkonda. |
World Snow Day toimub juba kuuendat korda ja kuigi varasematel aastatel on üks-kaks klubi selle raames ka siinmail lumepäeva läbi viinud, võtab Eesti seekord lausa viie projektiga osa esimest korda.
Sündmused:
Nõmme Lumepark (Tallinn, Harjumaa)
Tasuta mäesuusa- ja lumelauaõpped. Kostüümides võistlus lauduritele ja suusatajatele. Väikesel Maru suusahüppemäel saavad kõik lapsed proovida suusahüppeid. Algajatele mäespordialade tutvustamine. Orienteerumismäng. Kasutatud talvevarustuse laat. Lumerõngarada.
Valgehobusemäe (Järvamaa)
Murdmaasuusatamise algõpe koostöös suusabussiga. Algajate lumelauakoolitused. Lumelaua- show.
Kiviõli Tuhamägi (Ida-Virumaa)
Tasuta algajate lumelauakoolitused.15:00 algab lumelaua noortesarja I etapp (osalemine tasuta).
Kuutsemäe (Valgamaa)
Tasuta mäesuusatamise algõpe. Tasuta lumelaua algõpe. Lastele ajasõidud ja lõbus slaalom. Freestyle -suusatamise tutvustus ja õpe.
Tähtvere Spordipark (Tartu)
Suusaõpe suusatreenerite juhendamisel. Osavusrada. Erinevad mängud. Suusaoskuste proovilepanek. Osavusraja võistlus. Limpa suusakooli suur sünnipäevapidu. Lastele tasuta suusalaenutus Limpa suusakoolis. | Eesti võtab tänavu rahvusvahelisest lumepäevast osa viie üritusega | https://menu.err.ee/293931/eesti-votab-tanavu-rahvusvahelisest-lumepaevast-osa-viie-uritusega | 15. jaanuaril tähistatakse ülemaailmselt FIS World Snow Day 'd ehk rahvusvahelist lumepäeva, mille raames korraldavad talispordiga tegelevad klubid ja mäekeskused esmakordselt üle terve Eesti erinevaid koolitusi, võistlusi ning muid ettevõtmisi. |
Zopp (ATP 339.)pidi tunnistama turniiril 2. asetatud Tšiili mängija Christian Garini (ATP 208.) 6:3, 7:6 (4) paremust.
Zopp servis mängu jooksul seitse ässa ja tegi kolm topeltviga, Garin aga sai kirja kuus topeltviga ja kaks ässa. Zopp realiseeris kolmest murdepallist ühe, Garin suutis seitsmest murdevõimalusest ära kasutada kaks.
Mängitud punktidest võitis Zopp 65 ja Garin 76. | Zopp pidi veerandfinaalis vastase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/96916/zopp-pidi-veerandfinaalis-vastase-paremust-tunnistama | Eesti esireket Jürgen Zopp langes Tais Bangkokis peetaval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist välja. |
"Kapriisid II" on lavastus, milles domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade küsimus, seisab teates.
"Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga," ütlevad tegijad.
Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ´i ja white cube´ i tingimustes. | Art show "Kapriisid" saab järje | https://kultuur.err.ee/315366/art-show-kapriisid-saab-jarje | 25. jaanuaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Henri Hüti ja Mihkel Ilusa uuslavastus "Kapriisid II". Tegemist on performatiivse installatsioonlavastusega, mis on järjeks 2011. aastal esietendunud art show 'le "Kapriisid". |
Parimate valimiseks paluti 250 professionaalsel suusatajal reastada nende arvates eelmise hooaja viis paremat suusatajat. Iga nominatsiooni eest sai punkte: esikohale asetatud suusataja teenis kümme punkti, teisele kohale asetatu viis punkti jne.
Naiste seas noppis parima tiitli Sildaru, kes valitses eelmisel hooajal pargisõitu. Sildarust sai läbi aegade noorim X-mängude võitja, lisaks triumfeeris ta ka Dew Touril ning mitmetel teistel võistlustel.
Teisele kohale hääletati aasta varem parimaks valitud Angel Collinson ning kolmandaks Tatum Monod.
Meeste seas valiti teist aastat järjest parimaks Sammy Carlson, järgnesid Henrik Harlaut ja Parker White. | USA ajakiri valis Kelly Sildaru aasta parimaks | https://sport.err.ee/96915/usa-ajakiri-valis-kelly-sildaru-aasta-parimaks | USA suusaajakiri Freeskier valis suusatajate abiga lõppenud aasta parimad ning naiste seas tunnistati mulluseks parimaks suusatajaks 14-aastane Kelly Sildaru. |
AS Tallink Grupp teatel on kell 3.40 tormist saadud kahjustused kontrolli all ning ohtu reisijatele ja laevale ei ole ning laev jätkab reisi Riia poole.
Laeva kuuenda teki purunenud vööriilluminaator avaneb Tango baari tagaruumi, mis oli suuremaid veekahjustusi saanud ala. Veidi vett imbus kuuendalt tekilt ka viiendal tekil asuvatesse reisijatekajutitesse.
Puudutatud reisijatele anti uued kajutid. Purunenud illuminaatori kaudu laeva pääsenud vee hulk ei kujutanud endast mingil hetkel ohtu reisijatele ega laevale.
Olukord on kontrolli all, intsidendist puudutatud ala on meeskonna range järelvalve all ning testitakse turvalisi vahendeid illuminaatori sulgemiseks. Laeval viibib 277 reisijat ja 178 meeskonnaliiget.
Kapteni otsusel väljus laev Stockholmist graafikupärasest ajast neli tundi hiljem, et oodata ära marsruudile jäänud tormi tippaja möödumine.
Intsideni põhjuseid peab veel uurima, kuid need näivad sarnased sõsarlaevaga Victoria I 2015. aasta detsembris juhtunule. Kuigi ka sõsarlaeva Romantika radarimast eemaldati ja paigaldati Victoriaga juhtunud õnnetuse järel vööris varjulisemasse alasse, ei olnud see piisav sarnase intsidendi vältimiseks.
Ettevõte vabandab pardal viibivate reisijate ees ebamugavuste pärast ning lubab nende eest hoolitseda parimal võimalikul viisil. Riiga saabumise uue aja ning info järgmiste reiside kohta annab ettevõte esimesel võimalusel.
Romantika on valminud 2002. aastal Soomes ning naases Riia-Stockholmi liinile mullu 12.detsembril. Laev võtab korraga peale kuni 2500 reisijat. | Torm kahjustas Romantika radariantenni ja illuminaatorit | https://www.err.ee/580596/torm-kahjustas-romantika-radariantenni-ja-illuminaatorit | Neljapäeva varahommikul kahjustas torm Stockholmist Riiga teel olnud kruiisilaeva Romantika vööris asuvat radariantenni, mille tulemusel purustas radariantenn ühe vööriilluminaatoritest. |
Peale Radvilovitši enda teoste saab kuulda mitme Peterburi nüüdismuusika tegija – Knaifeli, Ustvolskaja, Simakini ja Aslamazovi – teoseid.
Oma heliloomingus otsib Radvilovitš uusi väljendusvahendeid, uut sõna muusikas. Talle on iseloomulik helikeele teravus, helikujundite erilisus, sageli paradoksaalsed vormilised lahendused. Tema heliteosed on kõlanud alates 1980. aastatest rahvusvahelistel festivalidel. Alates 1984. aastast on Radvilovitš Venemaa Heliloojate Liidu liige, alates 1991. aastast kuulub Peterburi Heliloojate Liidu juhatusse.
1989. aastal asutas ta rahvusvahelise programmi "Heliteed" ("Звуковыe пути"), mille raames toimub iga-aastane samanimeline nüüdismuusika festival ja Venemaa ainus rahvusvaheline kaasaegse muusika seminar. 1993. aastal asutas Radvilovitš loomingulise assotsiatsiooni "Zvukovõje puti", kuhu kuuluvad muusikud-avangardistid Austriast, Saksamaalt, USAst, Koreast ja Venemaalt. Nüüdismuusika propageerimiseks lõi helilooja Peterburis ka samanimelise kaasaegse muusika ansambli. | Eestis esineb Peterburi nüüdismuusika helilooja Aleksander Radvilovitš | https://kultuur.err.ee/315360/eestis-esineb-peterburi-nuudismuusika-helilooja-aleksander-radvilovits | Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 17 esineb Radvilovitš kontserdiga Kadrioru kunstimuuseumis. Lossimuusika kontserdisarja kuuluv programm kannab nimetust "Klaverimuusika Peterburist". |
Thunder alistas koduplatsil 103:95 Memphis Grizzliesi, Westbrook sai kirja 24 punkti, 13 lauapalli ja 12 korvisöötu. Enes Kanter lisas 19 ja Victor Oladipo 16 punkti. Memphise parim oli Mike Conley 22 punktiga.
Tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers jäi võõrsil kindlalt 86:102 alla Portland Trailblazersile. See oli nende hooaja kümnes kaotus 28 võidu kõrval, samas kui Trailblazers on võitnud 18 ja kaotanud 23 mängu. Võitjate ridades tõi CJ McCollum 27 punkti, Allen Crabbe lisas 24 punkti. Cavaliersi parim oli LeBron James 20 punkti ja 11 lauapalliga.
Tulemused:
LA Clippers – Orlando 105:96
Portland – Cleveland 102:86
Oklahoma City – Memphis 103:95
Minnesota – Houston 119:105
Boston – Washington 117:108
Philadelphia – NY Knicks 98:97 | VIDEO | Westbrook kordas enda eelmise hooaja kolmikduublite rekordit | https://sport.err.ee/96914/video-westbrook-kordas-enda-eelmise-hooaja-kolmikduublite-rekordit | Korvpalliliigas NBA sai Oklahoma City Thunderi staar Russell Westbrook kirja hooaja 18. kolmikduubli. Täpselt sama palju kolmikduubleid oli tal ka eelmisel hooajal, ainult et nüüd on veel pooled mängud ees. |
Rahandusministeeriumi hinnangul jääb pärast peagi haldusreformi raames algavat sundliitmiste etappi Eestis alles 75–80 kohalikku omavalitsust, mille 15. oktoobril valitavatesse volikogudesse hakkab kuuluma senisest umbes kolmandiku võrra vähem liikmeid, kirjutab Postimees.
Ainuüksi Saaremaal väheneb volikogu liikmete arv peaaegu saja võrra ehk kui praegu on Kuressaares, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu ning Leisi vallas kokku 127 volinikku, siis loodavas Saaremaa vallas hakkab vallavolikogusse kuuluma 31 liiget.
Omavalitsuste ühinemislepingutes lepitakse peale volikogu liikmete arvu kokku ka see, mitmes valimisringkonnas seekordsed kohalikud valimised toimuvad ehk kui enamasti korraldatakse valimised ühes ringkonnas ehk kogu uue omavalitsuse territooriumil, siis praegu on teada juba ka kümmekond omavalitsust, kus moodustatakse mitu valimisringkonda. | Haldusreform vähendab järsult valitavate volikoguliikmete arv | https://www.err.ee/580602/haldusreform-vahendab-jarsult-valitavate-volikoguliikmete-arv | Haldusreformi käigus kahaneb valitavate volikoguliikmete arv esialgsel hinnangul praeguselt 3000 umbes tuhande võrra. |
Viie haigla andmetel on gripiohvritest kuus olnud vanuses üle 70 eluaasta, kuid nüüd lisandus ka seitsmekuune laps.
Terviseamet märkis, et seitsmekuune laps kuulub riskirühma vanuse tõttu, kuid oli väidetavalt eelnevalt terve. Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud.
Intensiivravi on gripi tõttu vajanud 18 inimest, neist kaks last – seitsmekuune ja kaheksa-aastane, üks inimene vanuses 57 eluaastat, ülejäänud 15 olid vanemad kui 65 eluaastat.
Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, teised kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse Eestis keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Narva ja Pärnu haiglate poolt saadud andmetel. | Gripp nõudis nädalaga kolme inimese elu, nende seas ka seitsmekuuse lapse | https://www.err.ee/580597/gripp-noudis-nadalaga-kolme-inimese-elu-nende-seas-ka-seitsmekuuse-lapse | Eesti viie suurema haigla andmetel suri aasta esimesel nädalal grippi kolm inimest, kasvatades talvise hooaja gripiohvrite arvu seitsmeni. |
Inbanki Poola filiaali tegevjuhi Maciej Pieczkowski sõnul on Inbanki konkurentsieelisteks Poolas tehnoloogiapõhisus ja Inbankile omane fokuseeritud lähenemine.
"Poola majanduslikku olukorda iseloomustavad suuresti positiivsed faktorid: prognoositud kolme protsendi suurune majanduskasv, tarbijakindluse tõus, majapidamiste kasvavad sissetulekud ning laenude parem kättesaadavus madalate intresside keskkonnas," ütles Pieczkowski.
Inbanki tegevjuht Jan Andresoo hinnangul on Poola üks dünaamilisemalt arenevaid tarbijakrediiditurgusid Euroopas. "Poola tarbijakrediidi turu maht on üle 35 miljardi euro ning lisaks krediidiportfelli kasvule on paranenud ka krediidikvaliteet," ütles Andresoo.
Inbank plaanib Poolas tegevust alustada veebruari jooksul. Inbanki juriidiliseks tegevusformaadiks Poolas on panga filiaal, mis võimaldab välisriigis pakkuda kogu panga tooteportfelli: hoiuseid, tarbimislaene ja järelmaksu.
Hetkel kuulub Inbanki Poola filiaali meeskonda kaheksa inimest. Poola filiaali tegevjuhiks on Maciej Pieczkowski, kes enne Inbankiga liitumist juhtis GE Capital Internationalile kuuluva Bank BPH jaetoodete divisjoni.
2015. aasta aprillis pangana tegutsemist alustanud Inbank pakub teenuseid oma internetipanga ja suure partnervõrgustiku kaudu.
Ettevõte sai alguse 2010. aastal, kui loodi finantstehnoloogia- ja järelmaksuettevõte Cofi. Inbankil ja tema sidusettevõtetel on Eestis ligi 160 tuhat aktiivset kliendilepingut. | Inbank sai Poola finantsinspektsioonilt tegevusloa | https://www.err.ee/580598/inbank-sai-poola-finantsinspektsioonilt-tegevusloa | Poola finantsinspektsioon rahuldas Inbank AS-i taotluse pangateenuste pakkumise alustamiseks Poola turul. |
VIKTORIIN | Kui hästi tunned käsipalli MM-i ajalugu? | https://sport.err.ee/96912/viktoriin-kui-hasti-tunned-kasipalli-mm-i-ajalugu | ERR-i spordiportaal pakub eile Prantsusmaal alanud käsipalli maailmameistrivõistluste puhul lahendamiseks kümnest küsimusest koosneva viktoriini. Testi oma teadmisi ja vaata, kui palju sa tead käsipalli MM-i ajaloost! | |
Perling ütles usutluses Eesti Päevalehele, et kriminaalasja uurimisel tehakse rahvusvahelist koostööd Poola, Türgi ja Norraga.
"Türgiga on keeruline, sest neil on oma riigiga muid muresid," nentis ta.
Samas ei näe Perling, et antud asjas oleks kriminaaluurimine kestnud liiga kaua.
"Rahvusvahelist kogemust vaadates võtavad rasked majadus- ja korruptsiooniasjad igal pool aastaid aega," märkis Perling.
Praeguse seisuga on üle kuulatud kolm inimest kahtlustatuna altkäemaksu võtmises, neli inimest altkäemaksu andmises ning neli inimest sellele kaasaaitamises.
Altkäemaksu võtmises kahtlustatakse Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil ning prokuratuur esitas mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Lavly Perling: Tallinna Sadama korruptsiooniasi jõuab kohtusse aasta esimeses pooles | https://www.err.ee/580594/lavly-perling-tallinna-sadama-korruptsiooniasi-jouab-kohtusse-aasta-esimeses-pooles | Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu kinnitusel jõuab Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasi kohtusse aasta esimeses pooles. |
Häirekeskus sai kell 1.20 teate tulekahjust Sõle 7 asuvas kortermajas, kus ühes esimese korruse korteris põles kapp ja sein.
Päästjad tõid korterist välja mehe, kelle kiirabi vis haiglasse. | Tuletõrjujad tõid põlevast korterist välja mehe | https://www.err.ee/580600/tuletorjujad-toid-polevast-korterist-valja-mehe | Tuletõrjujad päästsid ööl vastu neljapäeva Tallinnas põlevast korterist mehe, kelle kiirabi toimetas haiglasse. |
Kuna koguste puhul on tegu üleeuroopalise regulatsiooniga, on nende koguste vähendamiseks vaja kõigi 28 liikmesriigi nõusolekut ning kuna ministri sõnul ei ole Euroopa Liit ühtset alkoholipoliitikat selles vallas pikka aega karmistanud, peab ta ettepanekut otstarbekaks ja mõistlikuks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Euroopa Komisjonis kuluks uue alkoholipoliitika väljatöötamiseks aastaid, kuid Ossinovski tahab eesistumise ajal jõuda niikaugele, et anda oma soovitused uue riikidevahelise korra väljatöötamiseks.
Tema sõnul on Euroopa terviseministrid komisjonilt uut strateegiat soovinud juba pikka aega, kuid siiani on komisjon sellest keeldunud.
Samas ei osanud Ossinovski lehele öelda, kui suured võiksid olla tulevikus lubatavad kogused ja kas neid võiks vähendada pigem mitu korda või tagasihoidlikult.
"Lõpuks on see ikka poliitiline kompromiss," märkis Ossinovski. | Ossinovski tahab alkoholi piiriüleste koguste piiramist kogu Euroopas | https://www.err.ee/580603/ossinovski-tahab-alkoholi-piiriuleste-koguste-piiramist-kogu-euroopas | Tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil on kava nõuda Eesti EL-i eesistumise ajal koos rahandusminister Sven Sesteriga kogu Euroopas üle piiri vedada lubatava alkoholikoguse vähendamist. |
Aasta teises pooles oleva eesistumise raames toimub Tallinnas üle 200 sündmuse, sealhulgas 11 ministrite kohtumist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Selle aasta alguseks on suurem osa eesistumisega tegelevaid inimesi ametis. Enamik 1300 ametnikust on seotud töörühmade juhtimisega või nende ettevalmistamisega ehk poliitiliste teemadega on hõivatud umbes 1000 ametnikku, ülejäänud lahendavad eelkõige korraldusküsimusi. Ajutistest lisakohtadest on samuti enamik sisupoliitika ekspertide jaoks.
Riigikantseleis tegutsev eesistumise korraldusmeeskond on praeguseks korraldanud 19 konkurssi, peale selle on palju konkursse välja kuulutanud ministeeriumid.
Praegu käivad veebilehe eu2017.ee toimetajate-tõlkijate ja välisdelegatsioonide juhte toetavate sideisikute avalikud konkursid.
Personalikulud moodustavad 55 protsenti eesistumise eelarvest, mis on 75 miljonit eurot, mis on jagatud 2015–2018 vahel ning sisaldab ka välislähetusse saatmise kulusid.
Ajutistele lisakohtadele otsib riigikantselei eelkõige kommunikatsiooni ja sündmuste korraldamise eksperte, kellest enamik on tulnud erasektorist.
Ametnike palgad sõltuvad ametikohtadest ning üldiselt lähtutakse samadest põhimõtetest, millest avalikus teenistuses tervikuna. | Eesti värbab Euroopa Liidu eesistumise ajaks üle 300 ametniku | https://www.err.ee/580601/eesti-varbab-euroopa-liidu-eesistumise-ajaks-ule-300-ametniku | Eesti võtab Euroopa Liidu eesistumise ajal tööle üle 300 ametniku ning uue ülesande saab ligi 1000 ametnikku. |
Nelja võistkonnaga on esindatud Scoutspataljon, Kaitseliidu Rapla malevat esindab kolm võistkonda, Kaitseliidu Tallinna malevat esindavad Kalevi malevkonna, Nõmme malevkonna, Põhja kompanii ja meredivisjoni võistkonnad ning veel üks maleva võistkond.
Kahe võistkonnaga on väljas kaitseväe ühendatud õppeasutused ning Kaitseliidu Pärnumaa ja Järvamaa malevad. Ühe võistkonnaga on esindatud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljon, Kaitseliidu Alutaguse, Saaremaa ja Jõgeva malevad ning Tallinna Toompea malevkond.
Naiskodukaitset esindavad Järvamaa ja Võrumaa.
Välisriikidest on tänavusel Utria dessandil esindatud Saksamaa, Poola ja Soome.
Võistluse start antakse neljapäev kell 20 ning laupäeval kell 8 stardib lõpujooksule esimene võistkond.
Eelmisel aastal võitis Utria dessandi Scoutspataljoni I võistkond, teisele kohale tuli Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond ja kolmandale kohale Rootsi I võistkond.
Utria dessanti korraldab ERNA Selts alates 1999. aastast koostöös Kaitseliidu ja Vaivara vallaga, et meenutada Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel puhastati 17.-19. jaanuaril 1919. aastal punavenelastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn.
Vabadussõja suurima dessantoperatsiooni üldjuht oli toona kapteni aukraadi kandnud Johan Pitka ning dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. | Utria dessandil osaleb 28 võistkonda | https://www.err.ee/580593/utria-dessandil-osaleb-28-voistkonda | Kaugluurepatrullide võistlusel Utria dessant stardib neljapäeva õhtul 28 võistkonda. |
Kell 14.07 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse pst 194 juures, kus esialgsetel andmetel punase fooritulega reguleeritud ülekäigurajal sõiduteed ületanud 14-aastane neiu sai löögi sõiduautolt Audi A3, mida juhtis 25-aastane mees. Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 14.34 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maantee-Kivisilla tänava ristmikul, kus kaubikuga Ford Transit parempööret teinud 27-aastane mees sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 27-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Jalakäijad jäid ülekäigurajal auto alla | https://www.err.ee/580588/jalakaijad-jaid-ulekaigurajal-auto-alla | Kolmapäeval juhtus Tallinas kaks liiklusõnnetust, milles said viga ülekäigurajal auto alla jäänud jalakäijad. |
Seejuures alustas Eesti suurepäraselt, võites esimesed viis vooru tulemusega 1:0 ehk kokkuvõttes asuti juhtima. Krahh tabas eestlasi aga kuuendas ja kaheksandas voorus, mis kaotati 0:4 ja nii polnud kasu ka seitsmenda vooru 2:0 võidust.
Segapaaride curlingu MM-il võistleb tänavu 39 võistkonda, kes on jagatud viide alagruppi. Eesti segapaar mängib A-alagrupis ja kohtub Brasiilia kõrval Horvaatia, Valgevene, Soome, Ungari, Jaapani ja Läti koondistega.
Tänavused maailmameistrivõistlused on 2018. aasta taliolümpiamängude teine kvalifikatsiooniturniir. Olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte teenib 16 parimat võistkonda ning arvesse lähevad 2016. ja 2017 aasta MM-ilt teenitud punktid. Olümpiamängudele pääseb 8 maailma parimat tiimi, sealhulgas ka olümpiamängude võõrustajana Korea.
Praeguseks Marie Turmanni ja Harri Lille poolt 2016. aasta MM-il teenitud seitsmele kvalifikatsioonipunktile tuleb teenida lisa ning võistkonnal Maile Mölder/Erkki Lill tuleb Kanadas saavutada vähemalt 6.-9. koht.
Heade tulemuste puhul ning juhul kui Eesti segapaaril õnnestub tänavu teeninda piisavalt kvalifikatsioonipunkte olümpiamängudele pääsemiseks, peetakse Eesti esinduse välja selgitamiseks kodumaine kvalifikatsioonivõistlus. | 5:0 ees olnud Eesti curlingupaari MM algas mõrult | https://sport.err.ee/591403/5-0-ees-olnud-eesti-curlingupaari-mm-algas-morult | Eesti (Maile Mölder - Erkki Lill) alustas Kanadas Lethbridge'is peetavat segapaaride curlingu MM-i valusa kaotusega, kui jäädi alla Brasiiliale (Anne Shibuya - Marcio Cerquinho) 7:8. |
Udine teenis põhihooaja jooksul 16 võitu ja 14 kaotust, mis andis 16 meeskonnaga liigas üheksanda koha, aga kõrgliigasse kerkimise play-off 'i pääses kaheksa paremat. Nii Mantova kui ka Verona teenisid Udinest vaid ühe võidu enam.
Hooaja viimases mängus panustas Veideman 30 minutiga 15 punkti (kahesed 4/8, kolmesed 0/2, vabavisked 7/7), võttis kuus lauapalli ja andis kuus resultatiivset söötu.
Hooaja lõppus meeskonnaga liitunud Veideman viskas kuue kohtumise jooksul keskmiselt 17,3 punkti, võttis 3,8 lauapalli ja andis 3,3 resultatiivset söötu mängus. Statistika poolest edukaimaks kujunes avamäng Imolaga, kus eestlane viskas 24 punkti ja haaras üheksa lauapalli. | Veidemaniga vaid võite tunnistanud Udine jäi napilt play-off'ist välja | https://sport.err.ee/591422/veidemaniga-vaid-voite-tunnistanud-udine-jai-napilt-play-off-ist-valja | Hooaja kuue võiduga järjest lõpetanud Eesti korvpallikoondislase Rain Veidemani koduklubi Udine alistas viimases voorus kodus Bologna Kontatto 82:68 (21:18, 21:11, 23:21, 17:18), aga jäi play-off 'ist siiski välja. |
Ühtlasi sai Kotšegarovist sellega esimene eestlane, kes läbinud täispika triatloni kaheksast tunnist kiiremini. Seni hoidis Eesti rekordit enda nimel Marko Albert 2011. aastal Austrias saavutatud 8:08.18-ga. Kotšegarovi eelmine tippmark (Chattanooga 2015) oli sellest 14 sekundit aeglasem.
Massive congratulations to Kirill Kotsegarov who is the first Estonian IRONMAN athlete to break 8h barrier in IRONMAN Texas today
— Marko Albert (@pantaani) April 22, 2017
Kotšegarov ajad alakaupa olid 54.56 (3,86 km ujumine), 4:11.16 (180.25 km jalgrattasõit) ja 2:48.00 (maratonijooks).
Ala maailmarekordit hoiab enda nimel alates eelmisest aastast sakslane Jan Frodeno, kes läbis kodumaal Rothis distantsi 7:35.39-ga.
Võistluse võitis Matt Hanson ajaga 7:52.44. Talle järgnesid Ronnie Schildknecht (+3.38), Tyler Butterfield (+5.46), Will Clarke (+6.19) ja Kotšegarov (+6.49), kellel jäi esikolmikukohast vajaka pisut üle minuti. Rohkem kaheksast tunnist kiiremaid mehi ei olnud. | Kirill Kotšegarov tegi Texases Eesti triatloni ajalugu | https://sport.err.ee/591421/kirill-kotsegarov-tegi-texases-eesti-triatloni-ajalugu | Eesti triatleet Kirill Kotšegarov sai laupäeval Texases peetud Ironmani võistlusel tulemusega 7:59.32 viienda koha. |
Willian viis juba viiendal minutil Chelsea ette, aga 18. minutil Harry Kane (Tottenham) viigistas. Poolaja võitis siiski Chelsea, sest Willian realiseeris 43. minutil penalti.
Teise poolaja alguses jõudis Tottenham taas viigini - 52. minutil oli täpne Dele Alli. Chelsea kangelaseks kerkis Eden Hazard, lüües veerand tundi enne lõppu võiduvärava. I-le pani punkti viis minutit hiljem Nemanja Matic.
Chelsea on tulnud Inglismaa karikavõitjaks ajaloo jooksul seitse korda, viimati viis aastat tagasi.
Teise finalisti selgitavad pühapäeval Arsenal ja Manchester City. | Chelsea jõudis Inglismaa karikafinaali | https://sport.err.ee/591419/chelsea-joudis-inglismaa-karikafinaali | Inglismaa jalgpalli karikafinaali pääses esimesena Londoni Chelsea, kes alistas poolfinaalis Tottenham Hotspuri 4:2. |
Ainsa värava lõi 25. minutil Jagiellonia iirlasest ründaja Cillian Sheridan, kes pärast klubiga liitumist tänavusel tavel on kuue liigamänguga löönud kolm väravat. Vassiljev ei ole veel vigastuspausilt naasnud.
Jagiellonia kogus 30 vooruga 59 punkti ja võitis põhiturniiri. Punktiga jäi maha Varssavi Legia, nelja punkti kaugusele Poznani Lech ja kuue punkti kaugusele Gdanski Lechia.
Viimasena pääses kõrgemasse seltskonda Ken Kallaste klubi Kielce Korona.
Nüüd lüüakse liiga kaheks ning kaheksa paremat selgitavad omavahel kõrgeimate kohtade omanikud. Pidada jääb veel seitse vooru. | Vassiljevi klubi võitis Poolas hooaja põhifaasi | https://sport.err.ee/591414/vassiljevi-klubi-voitis-poolas-hooaja-pohifaasi | Konstantin Vassiljevi koduklubi Bialystoki Jagiellonia teenis Poola meistrivõistluste põhiturniiri viimases voorus võõrsil 1:0 võidu Gliwice Piasti üle. |
Seejuures jagunesid Kalju väravad kaheksa mehe vahel: tabamuseni jõudsid Deniss Tjapkin (25. minutil), Artur Valikaev (31. pen), Igor Subbotin (54.), Karl Mööl (56.), Nikolai Mašitšev (62.), Peeter Klein (69.), Tarmo Neemelo (71.) ja Robert Kirss (79.).
Tänases esimeses kohtumises alistas Tallinna Levadia võõrsil Tartu Tammeka 2:0 ja kerkis tagasi liidrikohale. Tammeka suutis kodupubliku toel selja taga nulli hoida esimese tunni, seejärel viis Joao Neto Morelli külalised juhtima. Levadia teine tabamus sündis 79. minutil Jürgen Lorenzi omaväravast.
Päeva teises kohtumises oli Narva Trans võõrsil 2:0 (21. German-Guri Lvov, 88. Dzmitri Koub) üle Pärnu Vaprusest.
Tabeliseis 7. vooru järel: 1. Tallinna FC Levadia 19, 2. Tallinna FC Flora 17, 3. Nõmme Kalju FC 16, 4. JK Narva Trans 13, 5. FCI Tallinn 9, 6. Paide Linnameeskond 9, 7. Tartu JK Tammeka 9, 8. JK Sillamäe Kalev 4, 9. Viljandi JK Tulevik 3, 10. Pärnu JK Vaprus 1. | Nõmme Kalju kostitas mulke kaheksa väravaga | https://sport.err.ee/591371/nomme-kalju-kostitas-mulke-kaheksa-varavaga | Jalgpalli Premium liigas nähti tänases viimases kohtumises tõelist väravasadu, sest Nõmme Kalju purustas kodus Viljandi Tuleviku lausa 8:0. |
Omavahelises kohtumises hakkas Middlesbrough'l viltu vedama kohe algusest peale, sest viimase 13 mänguga 11 väravat löönud Joshua King viis juba 96. sekundil kodumeeskonna juhtima. 16. minutil suurendas Benik Afobe eduseisu ja 20. minutil sai Gaston Ramirez (Middlesbrough) veel tagatipuks punase kaardi.
Teisel poolajal tegid Bournemouthi kasuks skoori ka Marc Pugh (65. minutil) ja Charlie Daniels (70.) ning matš võideti tulemusega 4:0.
Eelmised neli mängu võiduta olnud Bournemouth tõusis neli vooru enne hooaja lõppu 38 punktiga 12. kohale. Eelviimasel kohal olev Middlesbrough on 24 punkti peal ja püsimajäämise joon on juba üheksa silma kaugusel. Küll aga on neil võrreldes Hull Cityga (33 punkti) üks mäng varuks.
Hull City ise võitis täna kodus Watfordi 2:0. Swansea City alistas kodus Stoke City 2:0 ning West Ham United ja Everton viigistasid 0:0. | Välja langemas Middlesbrough' mäng läks kiiresti käest | https://sport.err.ee/591408/valja-langemas-middlesbrough-mang-laks-kiiresti-kaest | Inglismaa kõrgliigas astus Bournemouth suure sammu püsimajäämise suunas, kuid viimased 16 vooru võiduta Middlesbrough' šansid muutusid veel kehvemaks. |
Alagrupis kogusid Lebedev ja Ruslan Eskov võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust. 64 parema seas kaotas Eskov valgevenelasele Dzianis Paulouskile 13:5 ning sai kokkuvõttes 46. koha. Peeter Turnau sai alagrupis kaks võitu ja neli kaotust ning pidi 64 parema seas alla vanduma venelasele Alan Fardzinovile napilt 14:13. Turnau lõppkohaks jäi 53.
Klim Gusarov piirdus alagrupiturniiriga ning oli kokkuvõttes 76.
Omaealiste Euroopa meistriks tuli tšehh Jakub Jurka, kes alistas finaalis ukrainlase Volodimõr Stankevõtši 15:12. Pronksi teenis ungarlane Zsombar Banyai. Kokku osales 76 vehklejat. | Eesti epeemehed U-23 EM-il kõrgetele kohtadele ei jõudnud | https://sport.err.ee/591407/eesti-epeemehed-u-23-em-il-korgetele-kohtadele-ei-joudnud | Valgevenes Minskis peetaval vehklemise U-23 EMil sai meeste epees Eesti parimana Eduard Lebedev 45. koha. Pääsul 32 parema hulka tuli tal tunnistada hispaanlase Yulen Pereira 14:7 paremust. |
2013. aastal euroskeptiliselt platvormilt lähtunud AfD on alates 2015. aastast võidelnud kantsler Angela Merkeli otsuse vastu lubada riiki üle miljoni asüülitaotleja.
Sisserändajate arvu langedes on aga erakonna positsioon kõikuma löönud ning kõik Saksa peavooluparteid on välistanud temaga koostöö, kui ta peaks septembrivalimistel viie protsendi künnise ületama ja parlamenti pääsema. Lisaks räsib parteid sisevõitlus.
Konflikt erakonna paremradikaalide ja populistide vahel jõudis kulminatsioonini Kölnis peetud parteikongressil, kus delegaadid lükkasid tagasid erakonna kaasesimehe Frauke Petry katse muuta AfD programm mõõdukamaks.
Päevaleht Bild nimetas delegaatide otsust Petry muudatusettepanekuid isegi mitte arutusele võtta "hävitavaks hoobiks" 41-aastasele endisele keemikule, kes ootab viiendat last.
Kongressi saatsid vasakpoolsete meelavaldused, mille turvamiseks olid tänavatele saadetud 4000 politseinikku. Kölni oodati ühtekokku 50 000 meeleavaldajat. Protestidega kaasnenud kähmlustes sai viga kaks inimest.
Petry ütles kongressil peetud kõnes, et AfD-l on endiselt võimalik muutuda järgmistel üldvalimistel nelja aasta pärast Saksamaa juhtivaks erakonnaks, kui nad pehmendavad oma sõnumi äärmuslikke külgi.
AfD liikmed peavad otsustama, "kas ja kuidas saaks AfD muutuda reaalseks pretendendiks valimisvõidule 2021. aastaks, et me ei jätaks valitsemist igaveseks peavooluparteidele", sõnas ta.
Kolmapäeval teatas Petry ootamatult, et ei ole sügisestel parlamendivalimistel AfD esinumber. Teadaanne mõjus erakonna eri leeride vahel lõõmavale konfliktile õli tulle valavalt.
Petry peamine rivaal, 76-aastane Alexander Gauland kutsus kongressi delegaate rivaali reaalpoliitilist algatust tagasi lükkama, nimetades seda lõhestavaks.
Saksamaa 16 liidumaast 11-s esindatud AfD tahab kongressil kokku leppida valimisprogrammis, millega 24. septembri valimistel esmakordselt liiduparlamenti pääseda.
Programm, mis saab kongressil ilmselt delegaatide heakskiidu, hõlmab üleskutseid peatada juba Saksamaale jõudnud põgenikele perede taasühinemise õiguse andmine, "tõsistes kuritegudes" süüdimõistetud immigrantidelt Saksa passide äravõtmine ja islami kuulutamine kokkusobimatuks Saksa kultuuriga. | AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi | https://www.err.ee/591406/afd-delegaadid-lukkasid-parteijuhi-muudatusettepanekud-tagasi | Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused. |
Kemi hooaja teist mängu oli vaatama kogunenud 844 inimest, kes kodumeeskonna tegemistega ka igati rahule said jääda. Nimelt võttis eelmise hooaja üheksas tiim Kemi mulluse pronksi SJK üle koguni 3:1 võidu. Kaitsja Kaljumäe tegi kaasa täismängu, täpselt nagu ka SJK väravavaht ja kapten Aksalu, vahendab Soccernet.ee.
VPS-i ja KuPS-i lahing 1809 silmapaari ees oli tasavägisem ning lõppes 2:2 viigiga. Väravavaht Meerits sai kirja kõik 90 minutit, sama tegi ka klubi paremkaitsja Jürgenson, kes lisaks teenis 51. minutil kollase kaardi. KuPS-i ründaja Purje kuulus oma võistkonna põhikoosseisu ja vahetati 80. minutil puhkama, kui kõik väravad olid juba löödud.
Liigatabelis tõusis Kemi 4 punktiga (2 mängust) 4. kohale. SJK jätkab 4 punktiga (4 mängust) 5. kohal, KuPS on 4 punktiga (3 mängust) 6. kohal ning VPS 4 punktiga (4 mängust) 8. kohal. Paremusjärjestuse määrab väravate vahe. | Eestlased Soomes vastamisi: Kaljumäe tegi Kemiga üllatustulemuse | https://sport.err.ee/591398/eestlased-soomes-vastamisi-kaljumae-tegi-kemiga-ullatustulemuse | Soome jalgpalli kõrgliigas läksid täna vastamisi Marek Kaljumäe koduklubi Kemi Mihkel Aksalu tööandja SJK-ga ning Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni leivaisa Vaasa Palloseura Ats Purje klubi Kuopio Palloseuraga. |
Nadal alistas Monte Carlo turniiri poolfinaalis belglase David Goffini 6:3, 6:1 ja läheb esikohamatšis vastamisi kaasmaalase Albert Ramosega, kes sai jagu prantslasest Lucas Pouille'st 6:3, 5:7, 6:1.
Kui Federeril ja Nadalil on nüüd võrdselt 44 finaalipääsu, siis serblane Novak Djokovic jääb neile selles arvestuses vaid ühega alla. Küll aga juhib Djokovici Mastersi võitude arvestuses (30). Nadalil on neid 28 ja Federeril 26. | Mastersi finaali jõudnud Nadal püüdis kinni Federeri rekordi | https://sport.err.ee/591393/mastersi-finaali-joudnud-nadal-puudis-kinni-federeri-rekordi | Endine meeste tennise maailma esireket Rafael Nadal jõudis karjääri jooksul 44. korda Masters-turniiri finaali ja püüdis sellega kinni vana rivaali Roger Federeri tippmargi. |
Otsustavaks kujunenud kohtumises oli 20 punktiga pärnakate parim Hindrek Pulk, kes realiseeris 27-st rünnakust 17 (63%). Aleksandrs Kudrjašovs panustas 11 ja Toms Svans 10 punktiga.
Kaotajate rivistuses oli resultatiivseim kodumeeskonnale 19 punkti toonud Kevin Saar (rünnakud 29-st 16 ehk 55,2%). Siim Põlluääre nimele jäi 10 punkti.
Pärnu juhendaja Avo Keel võitis ühtlasi oma karjääri esimese saalivõrkpalli Eesti meistrivõistluste pronksi. Peatreenerina oli ta kõigil eelneval 11 hooajal juhtinud oma klubi meistrisarjas finaalmängudele, lisaks ei saanud ta koduses sarjas kordagi pronksmedalit kaela ka oma pika mängijakarjääri jooksul.
Meistritiitlile on väga lähedal Selver Tallinn, kes juhib nelja võiduni peetavat finaalseeriat Bigbank Tartu vastu mängudega kolm-null. | Pärnu võrkpallurid jõudsid medalitele, Avo Keelele karjääri esimene pronks | https://sport.err.ee/591386/parnu-vorkpallurid-joudsid-medalitele-avo-keelele-karjaari-esimene-pronks | Võrkpalli Eesti meistrivõistlustel võitis pronksmedalid Pärnu VK esindus, kes alistas pronksiseeria neljandas kohtumises võõrsil Rakvere VK 3:0 (25:22, 25:20, 25:23) ja oli kogu seerias parem numbritega kolm-üks. |
Kohtumises Konta ja rumeenlanna Sorana Cirstea vahel kaebasid Konta ja Suurbritannia võistkonna kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, mispeale sekkus võõrustajate kapten Ilie Nastase ning kasutas brittide ja kohtunike vestlusesse sekkudes ebameeldivat ja solvavat keelekasutust.
Kohtunik Andreas Egli saatis Nastase seepeale väljakult minema ja kunagine maailma esireket istus tribüünile, kust turvatöötajad eskortisid ta edasi riietusruumidesse. Vahejuhtumist ilmselgelt häiritud Konta kaotas seepeale oma servigeimi ja jäi teises setis 1:3 taha. Kohtumine katkestati 25 minutiks, mille jooksul proovis Rumeenia mängija Simona Halep olukorda publikuga suheldes rahustada.
Pärast seda tulid tennisistid väljakule tagasi ja vahepeal kosunud Konta juhtis matši brittide jaoks võidukasse finišisse numbritega 6:2, 6:3. Avamängu järel oli Rumeenia asunud juhtima, sest maailma viies reket Halep alistas Heather Watsoni 6:4, 6:1.
70-aastase Nastase jaoks polnud tegemist esimese korraga sel nädalalõpul stseeni teha. Matši-eelsel pressikonverentsil kommenteeris ta Serena Williamsi lapseootusel olemist valgenahalisest partnerist järgnevalt: "Näis, mis värvi ta tuleb. Piimašokolaadi?"
Kui uudis sellest tsitaadist meediasse levis, sõimas Nastase läbi Press Associationi tennisekorrespondendi Eleanor Crooksi, nimetades teda avalikult korduvalt lolliks. Uudisteagentuur tegi seepeale avalduse rahvusvahelisele tenniseliidule.
Kõik fotod: Reuters/Scanpix | FOTOD | Krõbeda suuvärgiga endine esireket saadeti Fed Cupi mängult minema | https://sport.err.ee/591379/fotod-krobeda-suuvargiga-endine-esireket-saadeti-fed-cupi-mangult-minema | Rumeenias Mamaias peetava tennise Fed Cupi maailmaliiga teise grupi play-off kohtumises kohaliku naiskonna ja Suurbritannia vahel läksid asjad tuliseks, kuid britt Johanna Konta suutis psühholoogiliselt raskes olukorras oma üksikmängu võita ja üldseisu viigistada. |
Avaringis vaba olnud eestlane alistas seejärel ipponiga poolaka Patryk Ciechomski ja waza-ari'iga britt Max Stewarti. Pääsuks poolfinaali tuli tal tunnistada mullu kaks Suure Slämmi turniiri võitnud serblase Aleksandr Kukolji paremust, kes sooritas ipponi.
Lohutusringis pidi kuu aja eest 22-aastaseks saanud Kaljulaid tunnistama kaks waza-ari't sooritanud Valgevene esindaja Jahor Varapajeu paremust ja lõpetas turniiri seitsmenda kohaga.
Lisaks Kaljulaidile võistles kuni 90-kiloste hulgas ka Mattias Kuusik, kes alistas avaringis waza-ari'iga rootslase Julius Sönerudi, aga kaotas siis ipponiga prantslasele Axel Clerget'le.
Ühe võidu teenis kuni 73-kiloste meeste seas ka Andre Seppa, kes alistas kõigepealt ipponiga Küprose esindaja Roudolf Kourtidese, aga kaotas siis samuti ipponiga aser Rustam Orujovile.
Eesti koondise tipud Grigori Minaškin (-100 kg) ja Juhan Mettis (+100 kg) piirdusid ühe matšiga. Minaškin kaotas ipponiga lätlasele Jevgenijs Borodavkole ja Mettis ipponiga tšehh Lukas Krpalekile.
Veel piirdusid ühe kaotusega kuni 81-kiloste meeste hulgas Kristjan Tõniste - jäi alla aser Rufat Ismailovile - ja kuni 60-kiloste seas Mark Tsirkin - kaotas Iisraeli esindajale Daniel Ben Davidile. | Noor Eesti judoka tuli EM-il koondise parimana seitsmendaks | https://sport.err.ee/591374/noor-eesti-judoka-tuli-em-il-koondise-parimana-seitsmendaks | Poola pealinnas Varssavis peetaval judo Euroopa meistrivõistlustel teeb eestlastest kõige edukamat turniiri kuni 90-kiloste seas võistlev Klen Kristofer Kaljulaid. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.