text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Fatbike'i kasutajate konkurentsis oli kiireim Margus Malva (41.34), kes edestas Tiimo Tõnissoni (42.20) ja Martti Jalastot (43.33).
Cyclocrossi ratturite arvestuses pälvis esikoha Maario Silm (43.13).
Enduro formaadis sõit toimus Maardu ja Jõelähtme ümbruses ning koosnes neljast kiiruskatsest, mille aegade liitmisel selgus paremusjärjestus. Tulemusi saate vaadata siit.
EventRent elamussõitude sarja 2. etapp, Polari Maa-alune sõit toimub 8. juulil Astangul. | Elamussõitude sarja avaetapi võitis Tarmo Neemela | https://sport.err.ee/591377/elamussoitude-sarja-avaetapi-voitis-tarmo-neemela | EventRent elamussõitude sarja avaetapi, Hansaviimistluse Fosforiidi sõidu võitis mägiratturite arvestuses Tarmo Neemela ajaga 41.30. Talle järgnesid Indrek Epner (41.58) ja Kristo Sepp (42.34). |
Kaks esimest balletiõhtut 19. ja 21. aprillil on Järvil juba seljataga, sellel kuul on tal veel etendused 27. ja 28. aprillil, maikuu jooksul kuni 13. maini on tal lisaks neli etendust ja nii tuleb balletiõhtuid kokku kaheksa. Mai lõpus kuni juunikuu esimese nädalani välja järgnevad Paavo Järvil La Scalas aga kontserdid ja ooperietendused.
Kolmapäeval 19. aprillil juhatas Paavo uue kolmevaatuselise balletiõhtu "La Valse" esietendust. Koos kahe vaheajaga kestab populaarsete sümfooniliste teoste põhjal sündinud balletiõhtu 2 tundi ja 20 minutit. Esimeseks vaatuseks on Maurice Raveli "La Valse", mille on lavastanud Stefania Ballone, teise vaatuse muusikaks on Georges Bizet' noorpõlves kirjutatud Sümfoonia C-duur, mille lavastas Matteo Cavazzi, ning pikim, kolmas vaatus tantsitakse Nikolai Rimski-Korsakovi sümfoonilise süidi "Sheherazade" op. 35 muusikal. Lavastuse autor on Marco Messina.
Paavo Järvi etendused Wolfgang Amadeus Mozarti "Don Giovannist" toimuvad 6. mai ja 6. juuni vahel, kokku kümme õhtut, kus nimiosas laulab nimekas ameerika lüüriline bariton Thomas Hampson. Uskumatu, aga Thomas Hampson polegi seni veel La Scalas ooperit laulnud, selle eest on seal toimunud palju tema sooloõhtuid.
Nüüd teeb ta kaasa kõigis kümnes etenduses. Kõnealuse lavastuse on teinud Robert Carsen Kanadast. Etenduste kõrval juhatab Paavo ooperimaja orkestri ees, mis kannab nime Filarmonica della Scala, kolmel korral (13., 16. ja 18. mail) Gustav Mahleri Sümfooniat nr 7 e-moll. La Scala filharmooniaorkestri kontserte on Paavo ka varem dirigeerinud.
Veebruarist maikuuni on La Scalas oopereid juhatamas ka Zubin Mehta, Nello Santi, Daniele Gatti, Ion Marin ning La Scala peadirigent Riccardo Chailly. Chailly'l, kelle esimene amet oli oma sünnilinna Milano La Scalas Claudio Abbado assistendina (20-aastasena, aastast 1973), on nüüd leping La Scalaga kuni 2022. aastani. La Scala peaintendant ja kunstiline juht on alates 2014. aastast Viinis sündinud Alexander Pereira, kes enne Milanosse tulekut tegutses Salzburgi festivali juhina. | Paavo Järvi dirigeerib etendusi ja kontserte Itaalias Milano La Scalas | https://kultuur.err.ee/591375/paavo-jarvi-dirigeerib-etendusi-ja-kontserte-itaalias-milano-la-scalas | Dirigent Paavo Järvi juhatab etendusi ja kontserte ühes maailma kuulsaimatest teatrimajadest Milano La Scalas (Teatro alla Scala). Esinemiste sarja alustuseks toimuvad Järvil kõigepealt uue kolmevaatuselise lühiballettide õhtu etendused. |
Möödunud sügisel tehti kultuuriministeeriumi kunsti rahastussüsteemis muudatusi: otse kultuuriministeeriumist tulevad nüüd Tallinna Kunstihoone (on üle kahe korra suurem) ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (mis ka kasvas) tegevustoetus, rea peal on veel osalise tegevustoetusega Eesti Kunstnike Liidu galeriid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Nii kommenteeris olukorda möödunud sügisel Maria-Kristiina Soomre (Sirp 25. XI 2016). Näituseasutuste ja kunstikeskuste taotlusvooru ei avatud, ülejäänud kunstigaleriid ja -keskused peavad tegevustoetust taotlema kas omavalitsustelt või kultuurkapitalilt või leidma veel mingeid võimalusi. Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalil läks küll kergemaks, sest Tallinna Kunstihoone tegevust nemad enam ei toeta, kuid oma projektide elluviimiseks tuleb Tallinna Kunstihoonel siiski raha küsida kultuurkapitalilt, seda tuleb teha ka EKKMi ja EKLi galeriide näituste tegemiseks, ükskõik kas raha küsib institutsioon või kunstnik. Möödunud kevadest hakkasid Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Kunstihoone maksma kunstnikele näitustel esinemise eest tasu. See on üsna sümboolne summa, igal juhul aga vajalik samm. Tundub, et kunsti rahastamisega on asjad paranenud ja kunstnikel suuremad võimalused.
Aga ometi tunneb nii mõnigi kunstnik ja väiksema omaalgatusliku kunstikeskuste juht, et asjad on otse vastupidi. Seepärast kogunesidki kunstnik Sandra Jõgeva eestvedamisel Sirbi toimetusse kaasaegse kunsti keskkonna Noar ja Tallinna kunstinädala tegevjuht Andra Orn, kunstnik ja Nancy Nakamura ideederiiuli juht Kadi Estland, Avangardi galerii galerist Marian Kivila ja kunstnik Jaanus Samma, vestlust täiendas Voronja galerii omanik ja korterinäituste korraldaja Raul Oreškin.
Sandra Jõgeva: Olen aktiivselt kunstnikuna tegutsenud seitseteist aastat EKA magistrantuuri astumisest peale. Kui pidasime Tanel Saare ja Erik Alaloogaga Polymeri kultuuritehase Kunstikonteinerit (2007–2013), siis saime toetust kultuuriministeeriumi galeriide programmist ning mingi aeg ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordeni programmist. Ka siis suleti majanduslanguse ajal galeriide toetusprogramm, aga avati taas. Mõnikord toetati paljusid, mõnikord mõnda üksikut institutsiooni. See on kõikunud, aga mingigi lootus oma tegevuseks raha saada oli olemas.
Praegu näen hirmutavat suundumust, et vaatamata sellele et tegevustoetused on viidud otse kultuuriministeeriumi alla, antakse väga suured summad ikkagi institutsioonidele. Näitena võiks tuua Tallinna Kunstihoone: kui varem jäid selle institutsiooni toetused suurusjärku 90 000 eurot, siis 2014. aastal tõusis see summa 122 000 euroni ja möödunud aastal 325 000 eurole. See on ju ligi neljakordne kasv.
Kui Tallinna Kunstihoone saab sellise summa, siis tähendab see, et kakssada tuhandeeurose eelarvega näitust või muud ettevõtmist jääb tegemata. Sealsed näitused on vahest professionaalsemalt kujundatud ja installeeritud, aga see tuleb väga paljude kunstnike arvelt. Kunstnikud saavad oma isikunäitusteks palju väiksemaid summasid kui viis aastat tagasi: siis anti isikunäituseks 1500–2000 eurot, reeglina olid kulutused ka sellised.
Reet Varblane: Kulka poliitika sõltub otseselt nendest inimestest, kes parajasti on sihtkapitali nõukogus. Nad on vabad otsustama, keda ja kui suures mahus toetavad.
Andra Orn: Minu arvates on kõige suurem probleem tegeliku laiapõhjalise arutelu puudumine. Ka rahastamissüsteemi muutumise puhul seda sisuliselt ei arutatud (või tehti kitsas ringis), kuulutati välja, et teatud asutused lähevad püsireale ja galeriide toetusprogrammi enam ei ole.
Enamikus komisjonides ja žüriides istuvad ühed ja samad institutsioonide juhid, kes ei esinda kaugeltki kogu Eesti kunstimaastikku. Selle tulemus on ühepalgeline kunst. Kultuuriministeerium peaks ju just selle eest seisma, et meil oleks mitmekesist kunsti.
Raul Oreškin: Sekundeerin Andrale, otsus tuli liiga äkki, enamik galeriisid oli selleks ajaks juba oma aastaplaanid teinud ning mulle teadaolevalt laiemat arutelu otsusele ei eelnenud. Kõik algatused ei pea riigi rahakoti peale maanduma ja sinna igaveseks jääma. Aga on ebaõiglane, kui riiklikult on otsustatud näitusemajade arendamiseks mõeldud maksumaksja raha jagada ainult pealinna organisatsioonide vahel. Võimalik, et pealinnas toodetakse suur osa Eesti SKTst ja tallinlased on suurimad maksumaksjad, aga Voronja galeriid külastas eelmisel aastal 8000 kunstihuvilist, kes tasuvad ka makse.
Kadi Estland: Nancy Nakamura ideederiiul sai kunstigaleriide toetusprogrammist raha, aga ega palka kellelegi ei makstud. Rendikulud, lastelaagri toitlustamise ja töövahendid tasusid erasponsorid. Kultuuriministeeriumi toetusest oli suur abi. Kui alustada uue institutsiooniga, on 3000 eurot hea seemneraha.
Marian Kivila: Saatsin ministrile rahastamispõhimõtete muutmise kohta järelepärimise. Mis on saanud regionaalarengu printsiipidest ja eesmärkidest, et kultuurielu üle Eesti võrdselt arendada? Miks on rahastamine nii tsentraliseeritud? Vastuses põhjendati, et senine taotlusvoor „Näituseasutused ja kunstikeskused“ ei täitnud oma eesmärki ja seetõttu tehti otsus suunata rahastus väiksemale arvule toetusesaajatele ning luua kunstiväljale tugevad kesksed asutused. Iroonilisena kõlab ministeeriumi ootus, et sellisest muutusest saavad kasu ka väiksemad tegijad ning et suuremate produtseeritud projekte saab võtta kohalikesse galeriidesse. Ma ei leia, et peaksin galeriid oma raha eest ja tasuta tööga ülal pidama, selleks et eksponeerida juba tehtud ja nähtud näitusi ning ise mitte midagi luua.
Varblane: Kas see tähendab, et Tallinna Kunstihoone produktsioon viiakse teistesse paikadesse üle Eesti? See nüüd küll meie kunstielu ei elavda.
Oreškin: Loodan, et see on kõigest kommunikatsioonitõrge, sest midagi nii absurdset võinuks kuulda Nõukogude riigikorra ajal.
Kivila: Ehk eeldatakse, et siis on vähem kulusid, kuigi ka see pole tõsi. Iga näituse kohandamine on kallis. Galerii peab olema esimese korruse äriruum ja sellel on kinnisvara hind. Palka ei ole me Avangardis endale maksnud, see ei häiri mind, võin ka edasi nii töötada, kui see tähendab, et mul ei ole stressi üüri- ja teiste arvete pärast.
Ma ei ole suurest kulkast näituste tarvis raha küsinud, Pärnu kulka aga reeglina üle 400–500 euro näituse eest ei maksa. Linna taotlusvoor on kaks korda aastas ja nad ei toeta korraga rohkem kui ühte-kahte näitust. Kui omaalgatuste elu veelgi keerulisemaks teha, ennustan lähiaastatel mitme praeguse galerii sulgemist. Eelkõige kannatavad selle all kunstnikud.
Estland: Ka kultuuriministeeriumi möödunud aasta galeriide toetusprogrammist jagati suuremad summad Tallinna institutsioonidele. Saaremaale või Türile või Võrru läks 2000 euro ringis, mitte rohkem. Vahe oli vaid selles, et komisjoni koosseis oli teine, nüüd teeb kulka sihtkapitali nõukogu kõik otsused. See on suur asi, kui raha ei jaga ainult samad inimesed.
Kui viimasel ajal lugeda ükskõik millist kunsti puudutavat teksti käib jutt professionaalsusest, konkurentsivõimest ja rahvusvahelisest kunstist, siis ilmselgelt eksisteerivad kirjutamata reeglid, mille kohta kasutatakse eufemismi „läbilöögivõime“. Kui vaadata kas või seda nimekirja, kes saavad kunstnikupalka, siis seal ei näe inimesi väljastpoolt Tallinna. Kui hierarhia nii kohutavalt meeldib, siis tuleb selgeks teha ka reeglid, milles peitub edukus, ja siis ka see pool, kes on välistatud.
Kivila: Kui oled väike galerii väljaspool Tallinna, võid käia messidel ja näidata rahvusvaheliselt tuntud nimesid, aga ikkagi ei konkureeri sa ei Tallinna Kunstihoone ega galeriidega, kellel on pikk ajalugu. Ka ministri vastuses seisis, et eelmine rahastamismudel – jagada raha võimalikult paljude taotlejate vahel – ei täitnud oma eesmärki. Uus eesmärk on valida tugevad institutsioonid ja suunata kõik raha neile: et meie kunstielu oleks professionaalsete inimeste kätes. Mida tähendab professionaalsus? Kui EKA haridusega kuraator kureerib tunnustatud kunstnikke, aga asub juhtumisi teises linnas, kas see ei ole siis professionaalne?
Oreškin: Praegune riiklik kunstipoliitika keskendub tippude arendamisele, aga et alternatiivseid rahastusallikaid pole, siis ei saa enam püramiidi alumine kiht edasi eksisteerida. See toob pikemas perspektiivis kaasa veel suurema krahhi kui varasem „raha võimalikult paljudele laiali jagamine“ mudel, mis mingilgi määral toitis kunstivälja laiemat, regionaalset toimimist. Kui püramiidi alumine kiht on õbluke, jääb ka tippe vähemaks. Varsti tekib kunstiväljal Narva-efekt: alguses eirame tema olemasolu ja kui on juba lootusetult hilja, siis hakkame sinna miljoneid pumpama, et riigi kohalolekut demonstreerida.
Kunstnik ja tasu
Varblane: Kas kunstniku elu on uue rahastusskeemi sees lihtsamaks läinud? Kas kunstnikutasu näituse tegemisel on aidanud sellele kaasa? Avalikult on ainult kaks institutsiooni – Tallinna Kunsthoone ja kunstnike liit öelnud, et maksavad kunstnikule näituse eest tasu.
Jõgeva: Kunstniku seisukohalt on siin vastuolu, sest raha antakse institutsioonile, näiteks Tallinna Kunstihoonele, kes maksab kunstnikule tasu, mis on ka natuke läbipaistmatu. Kui kulka kunstniku projekti ei toeta, kas siis tuleb minna laenamise peale: küsida pangast või sugulastelt? Ometi on Tallinna Kunstihoone saanud sama näituse tarvis toetust ja näituse installatsioonitiimi tasustatakse korralikult.
Jaanus Samma: Kunstnikupalk võtab pingeid maha. Kui mul oli üheaastane toetus, siis ma ei teadnud, kas võin kõik sillad põletada ja võtsin kujundusotsi … Aga nüüd olen juhuotsadele ei öelnud. Temnikova ja Kasela galerii näituseks sain kulkast raha, aga mõtlen väga läbi, kui palju ja mille tarvis küsin. Kuna mul on kunstnikupalk, tunnen, et olen kohustatud mõne asja eest ka ise maksma.
Jõgeva: Kunstnikupalk on tegelikult liiga väike, Tallinna keskmine palk on märksa suurem. Ka mina tunneksin moraalset kohustust ise maksta. Aga kui saadakse keskmist palka teistsuguse töö eest, siis ei osteta endale ise töövahendeid ega rendita tööruume. Kogu selle koormuse tõttu peaks see palk olema vähemalt kaks korda suurem.
Estland: Mul on raske rääkida, ma ei ole institutsioonides näitusi teinud tükk aega. Et ära elada, olen kogu aeg mingil määral tööl käinud. Mu vanu töid on näitustele tahetud, aga nende eest ei ole tahetud maksta. Seega ma ei esine. Kuraatorid ütlevad, et eelarve on väike, installeerimine ja teised tööd nõuavad suuri kulutusi. See on tundunud omamoodi käendusena: praegu ma ei saa maksta, aga kuna olen kulka komisjonis, siis saad võib-olla stipina selle tagasi. See ei ole läbipaistev. Olen hierarhia vastu ja ühtlasema, solidaarsema jagamise ja ühesuguste reeglite poolt. See on vasakpoolne neoliberalism: kunstnikupalk vähestele. Paneme ühe kunstihoone kinni ja maksame parem kunstnikele.
Oreškin: Tunnustan nii kunstnikupalga kui ka kunstnike näituste tasu algatust. Kui tasud on väikesed, siis tuleb loomulikult selle eest seista, et need tõuseksid. Kunstnike liit peaks siinkohal oma liikmete õiguste eest seisma. Puutun kokku veel ühe kultuurivaldkonnaga – teatriga, seal on väga selgelt loomeliitude ja teatreid esindavate organisatsioonide vahel kokku lepitud tasustamise miinimummäärad, mida arvestab toetuste eraldamisel kultuurkapital ja millest kõik teatrid kinni peavad.
Orn: See on üldisem probleem. Ega ärimehed, kes tahavad kunsti oma kontori seintele, ei taha ka selle eest maksta, nad leiavad, et toetavad selle läbi kunsti. No kuulge – see küll mingi toetus ei ole, see ju rikastab nende keskkonda, annab neile lisaväärtust.
Eratoetus ja messid
Varblane: Kuidas eratoetusega ikkagi on? Aastaid on halatud selle puudumise üle, arutatud maksuseaduse muutmist, et kunsti (kultuuri) toetataks, aga seis tundub endiselt nutune. Riias ehitatakse eraraha eest nüüdiskunsti muuseum.
Orn: Meil on edukaid kunstikogujaid, kelle kogusid on ka avalikult tutvustatud, aga siiani ei ole nüüdiskunst just populaarne. Üldine mentaliteet on, et väljaspool Eestit tuleb edu saavutada. Kunstielu toimimiseks vajame ka kunstiteadlikku publikut, selle kasvatamiseks oleme Tallinna kunstinädala ellu kutsunud. Naabermaades on erasektor tugevasti kaasatud, meiegi peaksime sinna panustama. Riik ei saa üksinda kogu kunstivaldkonda ülal pidada, see on absurdne.
Oreškin: Võimalik, et Lätis ja Leedus ongi erasektori toetused üles leitud just seetõttu, et riigitoetused peaaegu puuduvad. Kas suudame Eestis sama raja sisse tallata, sõltub, kui suurt motivatsiooni piirkondlikud galeriid erasektori kaasamises näevad. Eraraha kaasamine on aga pikk ja vaevanõudev töö, mis kiireid lahendusi ei paku.
Varblane: Rahvusvahelised kunstimessid ei ole enam ainult professionaalse kunstiga kauplemispaigad, neist on saanud edukuse märgid – seda nii osalevate galeriide kui ka esindatud kunstnike poolest.
Jõgeva: Olen osalenud Miamis ühel satelliitmessil New Yorgi performance ’i-kunsti galeriiga Grace Exhibition Space 2009. aastal, „Supermarketi“ messil Stockholmis ja külastanud Miami ja Kopenhaageni messe. See on kunsti hulgiladu, kus saad aru, et tegelikult müüakse hästi kunsti lähiajaloo kloone, mida siis rikkad valged inimesed ostavad oma elutuppa. 2009. aastal oli Miamis Warholi vaimu kohalolek hirmuäratavalt tajutav.
Samma: Isegi need teosed, mis on mõnes teises kontekstis kriitilised, neutraliseeritakse messidel. Teosed on kontekstist välja tõstetud, komplektist eksponeeritakse vaid ühte-kahte teost, sest on vaja ka teist kunstnikku näidata, teosest saab dekoratiivne asjakene. Kui parajasti on marmor moes, siis näed seda igal pool. Eks ühel korral on huvitav ära vaadata, mida see elu endast kujutab ja saada ka aimu, mis on siis suundumused, mis müüvad.
Estland: Käisin New Yorgi „Pulse’i“ messivestlusel, kus küsimus oligi püstitatud, kas kunstil on enam sotsiaalset või kriitilist positsiooni: kui vaadata suurte muuseumide või ka messide kunsti, siis on väljas zombie -formalism. Mainekate kunstiportaalide juhid laiutasid käsi ja viskasid nalja, et nad on seal sellepärast, et neile on makstud. Eesti poolt vaadatuna on Frieze’i messil osalemine kunstnikule karjäärimärk, mida isegi riik toetab, aga selle külastaja saab aru, et pole vahet, mis maalt galerii pärit on. Näed jõukaid valgeid ärimehi, kes ostavad Ida-Euroopa tüdrukutele kallist šampust, vabatahtlikena ekspluateeritakse kunstitudengeid ja noori kunstnikke. Tegemist on maineka messiga, aga teist nahavärvi ei kohta, ka sisult veidigi väljakutsuvamat kunsti pole. Kunstiturg on küüniline ja minul oli kunstnikuna seal väga paha olla.
Kivila: Ükskõik kui küüniline messipoliitika ka ei tundu, peaks riiklikul tasandil selle peale mõtlema, kuidas kunstnikke maailmas turustada, kuidas kunsti paremini müüa, kuidas luua rohkematele galeriidele messidel osalemise tingimused.
Oreškin: Voronja galerii on positsioneerinud oma tegevuse üsna kammerlikku vormi. Peipsiäärse galerii näol on tegemist meie enda suvekoduga ja muul ajal avame näitusi teiste kodudes. Messidele me ei kipu, vähemalt veel, aga ma ei alahinda samuti nende mõju kunstiväljale. Iga tegevus, mis aitab kunstnikule sissetulekut teenida, on teretulnud.
Estland: Enne peaksime selgeks mõtlema, millist laadi kunsti vajame: kas luksuskauba ja objektivalmistajaid, kes müüvad edukalt messidel või kriitiliselt suhtuvaid kunstnikke, ka väljaspool Tallinna. Messe külastavad peamiselt ikka kunstiostjad, mida jõukam ta on, seda enam ostab. Selge, et ta kuulub viie protsendi hulka, kes elab ülejäänute verest, ja toetab väga tihti konservatiivset maailmavaadet, et las see jääbki nii. Selles mõttes on tähtis teada, kuhu ja kellesse maksumaksja raha investeeritakse.
Tahan, et kunstnikel oleks rohkem võimu. Et meie aeg ei läheks ajalukku kunstikorraldajate ja ametnike kujundatuna: et nemad on otsustanud, mis on hea kunst, mis mitte. Kunsti teevad ikkagi kunstnikud. | Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus? | https://kultuur.err.ee/591372/kas-vasakpoolne-neoliberalism-voi-solidaarsus | Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp. |
Piiripolitsei teatas avalduses, et migrandid avastati veokist reede õhtul Rumeenia-Ungari piiril. Migrantide seas, kelle vanus jääb vahemikku 2-53, on Iraagi, Süüria, Iraani, Afganistani, Pakistani ja India kodanikke.
Rumeenlasest veokijuht, kes on uurimise all kaasosalisena, ütles politseile, et ei teanud migrantide veokis olemisest.
Korrakaitsjate sõnul püüdsid migrandid pääseda Schengeni passivaba reisimise tsooni. | Rumeenia politsei leidis veokist 111 migranti | https://www.err.ee/591373/rumeenia-politsei-leidis-veokist-111-migranti | Rumeenias peatati veok, mille taguossa oli peidetud 111 Rumeeniast Lääne-Euroopasse pääseda lootnud asüülitaotlejat, teatas piiripolitsei laupäeval. |
Pokk viibis Kelterni ees platsil 34 minutit ja viskas 14 punkti, olles koos Emmanuella Mayomboga võistkonna resultatiivseim. Eestlanna tabas kahepunktiviskeid 4/5 ja kaugviskeid 2/2. Lisaks võttis kolm lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja langes viie veaga pingile.
Kelternil oli teises mängus parem visketabavus (kahesed 44% vs 40%, kolmesed 35% vs 23%), kuid veidi jäädi alla lauas (38:41) ning selgelt oli probleeme pallikaotustega (19 vs 11).
Poolfinaalseeria avamängu Keltern kodus 77:60 võitis. Otsustav kolmas kohtumine peetakse pühapäeval, 23. aprillil taas nende koduväljakul.
Esimene finalist on juba selgunud - põhiturniiri võitnud Wasserburg ei andnud ei veerand- ega poolfinaalis oma vastasele ühtki võitu. | Mailis Poki hea visketabavus Kelterni ei päästnud | https://sport.err.ee/591370/mailis-poki-hea-visketabavus-kelterni-ei-paastnud | Eesti korvpalluri Mailis Poki koduklubi Kelterni Rutronik Stars kaotas Saksamaa meistrivõistluste poolfinaalis teise kohtumise võõrsil Marburgi Pharmaservile 64:76 (22:12, 14:24, 11:10, 17:30). |
"Kindlasti tunnustab Eesti kõiki oma emasid ja isasid ning Naisliidu jaoks on need kaks inimest, kelle armastuse tulemusel sünnib uus elu, lahutamatud. Et Eesti kestaks, on vaja emasid ja isasid ning seda, et nad omavahel kohtuks, ühiselt pere looks ning lapsi kasvataks. Perekond on ideaal, mille poole püüelda. Abielu sõna meie reglemendis ei tähenda muud kui perekonna ühtsust, mis on ühiskonnale eeskujuks ja ideaaliks," teatas liit.
Naisliidu esinaine Siiri Oviir märkis, et tal endalgi on kurb meel, et ka tema perekonnas ei ole kõik läinud nii, nagu on ta unistanud.
"Ka minu isa lahkus. Me vendadega tundsime isast puudust. Mu ema oli väga tubli, tal tuli meile olla ka isa eest ja ta väärib erakordset tunnustust. Kuid kui ma mõtlen, kas me tahame, et ühiskonnas oleksid terved pered ja lapsele oleksid olemas iga päev ning iga tund nii ema kui isa, kes oleksid lapsele eeskujuks, siis muidugi, just seda me tahame. Saatused on erinevad, kuid ideaalid on samad. Iga ema on otsinud armastust," sõnas Oviir.
Naisliidu aasta ema statuut ütleb, et aasta emaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud koos abikaasaga vähemalt kaks tublit last, kes on oma töös pädev ja tunnustatud ning on perekonna väärtustamise heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda. | Naisliit ei hakka aasta ema valimise reglementi muutma | https://www.err.ee/591368/naisliit-ei-hakka-aasta-ema-valimise-reglementi-muutma | Eesti Naisliidu laiendatud juhatus arutas aasta ema ja aasta isa valimise reglementi ning otsustas jätta selle muutmata. |
Eesti Curlingu Liidu president Rainer Vakra sõnas, et algav MM on Eesti curlingu hooaja tippsündmus. “Olümpiavõimalus paneb pinge alla mängijad, treenerid ja kindlasti ka alaliidu, sest panused ja ootused on väga kõrged. Samas ka konkurents on väga tugev, sest kõik Kanadasse tulnud võistkonnad on tugeva ettevalmistusega ja valmis võitlema olümpiapääsme eest,” sõnas Vakra.
Segapaaride curlingu MM-il võistleb tänavu 39 võistkonda, kes on jagatud viide alagruppi. Eesti segapaar mängib A alagrupis ja kohtub Brasiilia, Horvaatia, Valgevene, Soome, Ungari, Jaapani ja Läti koondistega. MM-i esimeses mängus kohtub Eesti segapaar täna Brasiilia koondisega.
Vakra sõnul on Eesti võistkonnale loodud parimad võimalused nii treeningtingimuste, ettevalmistusturniiride, varustuse kui ka treenerite koosseisu näol. Võistkond treenib Martin Lille ja Brian Gray juhendamisel. Maile Mölder ja Erkki Lill esindasid Eestit segapaaris-curlingu MM-il ka 2015. aastal ning toona jõudsid nad veerandfinaali ja saavutasid 5. koha.
Tänavused maailmameistrivõistlused on 2018. aasta taliolümpiamängude teine kvalifikatsiooniturniir. Olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte teenib 16 parimat võistkonda ning arvesse lähevad 2016. ja 2017 aasta MM-ilt teenitud punktid. Olümpiamängudele pääseb 8 maailma parimat tiimi, sealhulgas ka olümpiamängude võõrustajana Korea.
Praeguseks Marie Turmanni ja Harri Lille poolt 2016. aasta MM-il teenitud seitsmele kvalifikatsioonipunktile tuleb teenida lisa ning võistkonnal Maile Mölder/Erkki Lill tuleb Kanadas saavutada vähemalt 6.-9. koht. “Tegemist on siiski hinnanguga ja olümpiale pääsemine sõltub ka konkurentide MMi kohtadest,” lisas Vakra.
Heade tulemuste puhul ning juhul kui Eesti segapaaril õnnestub tänavu teeninda piisavalt kvalifikatsioonipunkte olümpiamängudele pääsemiseks, peetakse Eesti esinduse välja selgitamiseks kodumaine kvalifikatsioonivõistlus.
Kümnendad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused algavad 22. aprillil ja kestavad 29. aprillini. | Eesti curlinguvõistkond asub MM-il võitlusse olümpiapunktide eest | https://sport.err.ee/591365/eesti-curlinguvoistkond-asub-mm-il-voitlusse-olumpiapunktide-eest | Pühapäeval Kanadas, Lethbridge's algavatel segapaaride curlingu maailmameistrivõistlustel esindavad Eestit Maile Mölder ja Erkki Lill. Lisaks MM-i kohale on mängus ka kvalifikatsioonipunktid 2018. aasta taliolümpiamängudel osalemiseks. |
Viljandi Tuleviku ja Tammeka vahelise veerandfinaali lisaajal läksid Martin Allik ja Jõgi omavahel rüselema ning kohtunik Miko Pupart näitas mõlemale punast kaarti, kirjutab Soccernet.ee.
Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjon otsustas, et kummalegi Martinile lisakaristust ei määrata. Tänu lisaaja viimase minuti väravale edasi pääsenud Tammeka peab poolfinaalis Paide Linnameeskonna vastu ilma Jõgita hakkama saama, aga distsiplinaarkomisjoni otsus tähendab seda, et 27. mail toimuvas potentsiaalses finaalis võib ründaja osaleda. | Tammeka parim väravakütt tohib võimalikus karikafinaalis kaasa teha | https://sport.err.ee/591360/tammeka-parim-varavakutt-tohib-voimalikus-karikafinaalis-kaasa-teha | Tartu Tammeka jalgpallimeeskonna käimasoleva hooaja parim väravakütt Martin Jõgi võib karikafinaalis mängida, juhul kui tartlased sinna jõuavad. |
Individuaalselt oli edukaim Kristjan Puusepp, kes püstitas eelringis plokkvibu juunioride klassis kahe silmaga uue Eesti juunioride rekordi – 694 punkti. See tulemus andis talle 3. asetuse. Puusepp jõudis olümpiaringis veerandfinaali, kus pidi tunnistama Rootsi laskuri R. Hedenvangi paremust ning lõpetas võistluse 5. kohaga.
Veerandfinaalideni jõudsid ka plokkvibu juunior Emily Hõim ja kadett Meeri-Marita Paas. Lisell Jäätma ja Karolin Puusepp võtsid seekord kaotuse vastu esimeses ringis.
Sportvibu kadettide klassis tegi Triinu Lilienthal eelringis samuti hea alguse, lastes isikliku rekordi 634 punkti, teenides sellega 40 sportlase hulgas 7. asetuse. Duelllaskmises tuli aga 1/16 ringis vastu võtta kaotus. Sama kaugel ehk 17. kohaga lõpetasid võistluse ka Alexandra Põllumäe, Hendrik Õun ning juuniorid Maris Tetsmann ja Laura Tukk. Karl Kivilo ja Liisi Tammar piirdusid 33. kohaga.
Segavõistkondlikes duellides võitsid plokkvibu juunioride arvestuses hõbeda Lisell Jäätma ja Kristjan Puusepp, kes alistasid teel finaali Kreeka ja esimese asetusega Türgi koondise, kuid kullamatšis kaotasid Itaaliale 3 punktiga.
Plokkvibu kadettide segavõistkond koosseisus Robin Jäätma ja Karolin Puusepp pidid poolfinaalis tunnistama Itaalia võistkonna paremust, kuid pronksimatš Kreeka vastu võideti 132:123.
Sportvibu kadettide neidude naiskond koosseisus Triinu Lilienthal, Alexandra Põllumäe ja Liisi Tammar lõpetasid 5. kohaga.
Eesti täiskasvanute koondis võistleb järgmisel nädalal Poolas I Euroopa karikaetapil. | Noored vibulaskurid naasevad GP-etapilt taas medalitega | https://sport.err.ee/591342/noored-vibulaskurid-naasevad-gp-etapilt-taas-medalitega | Sel nädalal toimus Euroopa noorte vibulaskurite GP-etapp Kreekas, Marathoni linnas. Eesti oli esindatud 13-liikmelise noortekoondisega ning segavõistkondade arvestuses võitsid juuniorid (Kristjan Puusepp ja Lisell Jäätma) hõbemedali ja kadetid (Robin Jäätma ja Meeri-Marita Paas) pronksmedali. |
Lühikavas oli alles 17-aastane venelanna parim 80,85 punktiga ning temast sai esimene naine, kes lühikavas 80-punkti piiri alistanud. Vabakava hinnati 160,46 silmaga.
Medvedeva järel jagasid kahvatumad poodiumikohad kodupubliku ees võistelnud jaapanlannad, kui teise koha sai Mai Mihara 218,27 punktiga ja kolmas oli Wakaba Higuchi 216,71 silmaga.
Meeste üksiksõidu võitis 302,02 punktiga jaapanlane Shoma Uno, teine oli ameeriklane Nathan Chen (284,52) ning kolmas jaapanlane Yuzuru Hanyu (284,0).
Paarissõidus oli parim Prantsusmaa esindus Vanessa James - Morgan Cipres 222,59 punktiga. Jäätantsus võttis esikoha Kanada duo Kaitlyn Weaver - Andrew Poje.
Kokkuvõttes võitis hooaja viimaseks võistluseks olnud võistkondliku MM-i Jaapani koondis, kes kogus nelja erineva distsipliini peale kokku 109 punkti. Venemaa sai 105 silmaga teise koha ja USA oli 97 punktiga kolmas. | Jevgenia Medvedeva lõpetas hooaja maailmarekordiga | https://sport.err.ee/591363/jevgenia-medvedeva-lopetas-hooaja-maailmarekordiga | Tokyos peetud iluuisutamise võistkondlikel maailmameistrivõistlustel lõpetas venelanna Jevgenia Medvedeva eduka hooaja maailmarekordiga, kui teenis naiste üksiksõidus rekordilised 241,31 punkti. Senine tippmark oli tema enda poolt märtsis toimunud MM-il näidatud 233,41 punkti. |
"Mina ei ole seda meelt," vastas Aeg küsimusele, kas IRL peaks valitsusest lahkuma. "Mis siis oleksid järgmised koalitsioonivõimalused? Suhteliselt tõenäoline on, et meie lahkumise järel läheksid valitsusest ka sotsid ning uus koalitsioon saab olla vaid Keskerakonna ja Reformierakonna liit".
Ta lisas, et see poleks parim valik, sest Reformierakond alles sai puhkepausile ja peaks veel natuke aega pealtvaatajaiks jääma.
Eelseisvatel IRLi esimehe valimistel on Aeg oma panuse teinud Helir-Valdor Seedrile.
"Üks asi on see, et Seedril on teatud küsimustes püsivust ja konkreetsust rohkem kui Ival," põhjendas Aeg enda eelistust. "Teisalt on see vähem kompromissialdis. Meil on vaja praegu tugevat juhti, kel on selgroogu, et meie erakonna põhimõtteid ellu viia. Erakonna esimees peab jõuliselt oma seisukohti kaitsma ja mitte ainult koalitsioonis, vaid ta peab neid ka avalikkusele arusaadavalt põhjendama. Kindla peale on ääretult tähtis, et me suudaksime koalitsioonipartneritega sirgeseljaliselt suhelda ja oma programmist kinni pidada."
IRLi Viljandimaa piirkond toetab Seedrit
IRLi Viljandimaa piirkonna juhatus teatas laupäeval, et otsustasid üksmeelselt toetada ning esitada IRLi esimehe kandidaadiks Helir-Valdor Seeder.
„Eesti poliitikas on heitlikud ajad. Vajame juhtideks inimesi, kes on enda võimekust tõestanud, kes suudavad läbi viia ühiskonnas vajalikke muutusi ja keda saab usaldada,“ sõnas IRLi Viljandimaa piirkonna juhatuse esimees Alar Karu.
Ta lisas, et Seeder on oma poliitilise karjääri jooksul seda võimekust tõestanud. | Aeg: koos IRLiga lahkuksid valitsusest ka sotsid | https://www.err.ee/591351/aeg-koos-irliga-lahkuksid-valitsusest-ka-sotsid | Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni kuuluv Raivo Aeg ütles usutluses Lääne Elule, et IRL ei peaks valitsusest lahkuma – vastasel juhul läheksid seda teed ka sotsid (SDE) ning uus koalitsioon moodustuks Keskerakonnast ja Reformierakonnast. |
Veel samal minutil lõi Jelgava võõrsil Metta/LU vastu värava ja lisas 82. minutil veel ühe, võites lõpuks 3:1. Kauberi platsiloleku aja mõlemad tabamused sündisid standardolukordadest, kirjutab Soccernet.ee.
Viie mänguga on Jelgava teeninud kolm võitu ja kaks kaotust. Kauber on mahtunud ühe korra põhikoosseisu ja sekkunud kolm korda vahetusest. | Kauber jooksis Jelgava eest platsile vahetult enne võiduväravat | https://sport.err.ee/591336/kauber-jooksis-jelgava-eest-platsile-vahetult-enne-voiduvaravat | Jelgava ründaja Kevin Kauber vahetati Läti jalgpalli kõrgliiga viienda vooru kohtumises väljakule 76. minutil, kui tablool olid numbrid 1:1. |
Sipilä ütles Tamperes Keskerakonna volikogu koosolekul, et varjupaigataotlejate üle käivates aruteludes on jäme ots äärmuste käes ja tavaliste soomlaste arvamus jääb varju.
Sõja eest põgenevate inimestega tuleb jagada leiba ja öömaja, rõhutas peaminister. Ta lisas, et liiga sinisilmne ei maksa ka olla, sest kõigi asüülitatolejate südametunnistus ei ole puhas.
Soome on võtnud alates 2001. aastast vastu 750 kvoodipagulast aastas, kuid 2014. ja 2015. aastal tõsteti nende arvu Süüria kodusõja tõttu 1050 inimeseni aastas. | Sipilä on valmis tõstma Soome kvoodipagulaste arvu | https://www.err.ee/591361/sipila-on-valmis-tostma-soome-kvoodipagulaste-arvu | Peaminister Juha Sipilä on valmis tõstma Soome kvoodipagulaste arvu, kui rändeküsimuses suudetakse leida kogu Euroopat hõlmav lahendus. |
Kolmapäeval toimunud Fleche Wallonne näitas, et Kangert on heas vormis. Paraku rikkus tema võimaliku hea tulemuse 20 km enne lõppu purunenud rehv, kirjutab Rattauudised.ee.
Fännid ootavad huviga, milline on Giro d’Italiaks valmistuva Taaramäe seisund. Mees tegi viimase stardi 26. märtsil Kataloonia tuuri 7. etapil. Käesoleval hooajal on Taaramäe tulemused jäänud tagasihoidlikeks ning ta on kindlasti motiveeritud tõestama, et on suuteline enamaks.
Lisaks Taaramäele kuuluvad Katjuša-Alpecini koosseisu José Goncalves (POR), Pavel Kotšetkov (RUS), Maurits Lammertink (NED), Alberto Losada (ESP), Matvei Mamõkin (RUS), Tiago Machado (POR) ja Angel Vicioso (ESP). Astana pole veel oma lõplikku stardinimekirja avaldanud.
Aasta tagasi võidutses Liege-Bastogne-Liege’il Wout Poels (Sky), suurfavoriidiks peetakse neljandat aastat järjest Fleche Wallonel esikoha pälvinud Alejandro Valverdet (Movistar), kes oli Liege-Bastogne-Liege’il parim tunamullu. Favoriitide hulka kuuluvad kindlasti ka Quick-Step Floorsi ratturid Philippe Gilbert, Dan Martin ja Julian Alaphilippe ning Michal Kwiatkowski (Sky). | Taaramäe ja Kangert stardivad Liege-Bastogne-Liege’il | https://sport.err.ee/591338/taaramae-ja-kangert-stardivad-liege-bastogne-liege-il | Ardennide klassikuteseeria viimasel etapil, pühapäeval toimuval Liege-Bastogne-Liege’il (258 km), teevad kaasa ka Eesti rattaässad Tanel Kangert (Astana) ja Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin). |
Eelnevalt neli järjestikust minimaalset kaotust saanud Horn läks 15. minutil juhtima, aga Kapfenberg leidis 26. minutil vastuse. Antonov kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 90. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Kuus vooru enne hooaja lõppu paikneb Horn väljalangemistsoonis ehk eelviimasel, üheksandal kohal. Ohutu tsoon on kolme punkti kaugusel. | Ilja Antonov ning SV Horn said aprillikuu esimese punkti | https://sport.err.ee/591335/ilja-antonov-ning-sv-horn-said-aprillikuu-esimese-punkti | Ilja Antonovi koduklubi SV Horn teenis Austria jalgpalli esiliigas aprillikuu esimese punkti, viigistades Kapfenbergeriga 1:1. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
PRANTSUSMAA
Venemaa propagandamasinal on selge ülesanne: peatada Macron. Venemaa taustaga libauudistest ka SIIN ja SIIN.
Ei saa välistada, et juba esimene voor võib tuua "õudsa stsenaariumi" - teises voorus kohtuvad Le Pen ja Mélenchon.
Mélenchoni poolt Macronile kujutatavast ohust ka SIIN.
Üks viimaseid arvamusküsitlusi enne esimest vooru.
Soovitus: kuidas vaadata Prantsuse valimisi nagu proff.
Politico on pannud kokku ka prognoosi, millised võiksid olla president Le Peni valitsusaja esimesed sada päeva.
Voters will choose from a broad spectrum of candidates on Sunday in the first round of ???????? France's presidential election #France2017 pic.twitter.com/GvujH8vsYq
— AFP news agency (@AFP) April 21, 2017
Washington Posti ülevaates nenditakse, et Prantsuse presidendivalimistel on oluline mõju Euroopa julgeolekule. Neljast võiduvõimalust omavast kandidaadist on kolm Vene-sanktsioonide vastu, kaks neljast tõmbaks Prantsusmaa NATO-st välja ning üks, kõige Euroopa-meelsem, kandidaat ei usalda eriti USA-d ning üritab NATO kõrval keskenduda rohkem Euroopa kaitsekoostööle. Artiklit illustreerib foto Prantsuse sõduritest Eestis.
USA
Kuigi tegu on eelmise nädala sõnavõtuga, siis tasub ehk pikemalt läbi lugeda Luure Keskagentuuri (CIA) juhi Mike Pompeo esimene avalik sõnavõtt ja sellele järgnenud diskussioon. Palju on juttu ka Venemaast, Wikileaksist ning julgeolekust.
Pikem analüüs selle kohta, kuidas Donald Trumpil, kes pole oma senise elu jooksul eriti uskliku inimesena silma paistnud, õnnestus saada USA veendunud kristlaste toetus.
Kaks artiklit selle kohta, kuidas Rex Tillersonist on vahepeal väidetavalt saanud üks president Trumpi lemmikministreid.
Üks Trumpi nõunikest, praegu rahvusliku julgeoleku nõukogus töötav Michael Anton selgitab, miks USA presidendi välispoliitika on olnud kogu aeg olnud järjepidev ja loogiline.
Artikkel, milles tuuakse välja, miks Trumpi otsus keemiarünnaku järel Süüria õhuväebaasi oli ka juriidiliselt põhjendatud.
Kuigi Trump kritiseeris valimiskampaania ajal teravalt president George W. Bushi ja tollal langetatud otsuseid, on ta oma administratsiooni personalipoliitikas toetumas üha rohkem Bushi-aegsetele ametnikele ja poliitikutele.
Mõtisklus, mille käigus üritatakse võrrelda Trumpi poliitilist strateegi Steve Bannonit ja Vene marurahvuslasest filosoofi Aleksandr Duginit.
Uurimine Venemaa mõjutuskatsete teemal jätkub endiselt ning taas kerkib esile Carter Page'i nimi. Esindajatekoja luurekomitee aga kutsus taas kord tunnistusi andma kõrgeid (endisi) ametnikke.
Meediast Trumpi ajastul on Politico kirjutanud kaks artiklit - võitlusest konservatiivsete väljaannete vahel ja sellest, kuidas Trumpi nõunikel ja abidel tuleb harjuda kuulsuseks olemisega.
Kuidas Exxonile ei antud Trumpi administratsiooni poolt luba Vene-sanktsioonidest mööda minna.
Wall Street Journal toob välja, kuidas USA-s pannakse järjest poode kinni - põhjuseks on nii aastatepikkune liiga optimistlik ehitamine kui ka veebikaubanduse võidukäik.
Vanity Fair aga kutsub Chelsea Clintonit üles mitte pürgima poliitikasse ja avaliku tähelepanu alla, sest viimane asi, mida praegune vasakliberaalne jõud vajab, on "läbikukkunud poliitilise dünastia" kolmas esindaja.
Allikate kinnitusel on Trumpi administratsioonil kavas nimetada ametisse erisaadik, kes peaks sidet president Vladimir Putini nõuniku Vladislav Surkoviga. Pingete vähendamiseks kontakti loomises lepiti kokku juba välisminister Tillersoni visiidi ajal. Erisaadiku ülesandeks oleks ka otsida võimalusi, kuidas Ukraina konflikti lõpetada.
Trump tegi tugeva avalduse inimõiguste rikkujate vastu ning kuna avaldus oli seotud nn Magnitski seadusega, kiitis USA presidenti ka tuntud Putini-kriitik.
VENEMAA
Lühike kokkuvõte, mille Mihhail Gorbatšov tegi Time'i edetabeli jaoks Valdimir Putini kohta.
Mis saab edasi Venemaast ja Valgevenest ehk täpsemalt Putinist ja Lukašenkost?
Pettunud pensionär Tomskist saatis peaminister Medvedevile kingituse. Juurdluskomitee hinnangul pole aga peaministrile midagi ette heita.
Kummalisest laimukampaaniast Aleksei Navalnõi vastu.
Väike õpetus algajatele, kuidas rääkida nagu Vene diplomaat ÜRO-s.
Ülevaade sellest, kuidas peaksid lääneriigid võitlema Vene häkkeritega. Huvitav koht puudutab näiteks seda, kuidas Vene eriteenistused häkkereid palkavad ning miks USA omal ajal lõpetas Venemaaga koostöö küberkurjategijate jälitamisel.
Rohkelt näiteid selle kohta, kuidas Venemaa infosõdalased üritavad alati ära kasutada mõnd välismaal toimuvat terroriakti.
Paul Goble'ilt taas rohkelt tähelepanekuid: kuidas Krimmiga seotud teemad on tekitamas tavalistes venelastes pahameelt, kuidas 600 000 veokijuhti on endiselt streikimas ja rahvusi puudutavad küsimused Venemaal ja Lõuna-Kaukaasias..
Põhjalik lugu, kuidas Vene eriteenistuste provokatsioon Norra vastu läbi kukkus.
MUJALT
Ahmadinejadi ikkagi ei lastud uuesti Iraani presidendiks pürgima.
Kuidas "ISIS-e terrorirünnak" Borussia Dortmundi bussi vastu oli tegelikult hoopis katse börsil mängid a ja mida arvata liiga kiirelt tehtud järeldustest.
Ülevaade sellest, milliseid vahendeid Saksamaa valistus ja peavoolu parteid kasutavad paremäärmusluses süüdistatud jõudude vastu.
Intervjuus, kus räägitakse nii Trumpist, Putinist kui ka Euroopa poliitikast, saab üle pika aja näha taas klassikalises vormis Silvio Berlusconit.
Kõikidest Euroopa Liidu hädadest hoolimata tuletab Foreign Policy meelde, et EL on endiselt maailmas superjõud ning võib seda olla ka tulevikus.
Vastasseisust Põhja-Koreaga kirjutavad John R. Schindler ja Harry J. Kazianis.
Eelmise nädalavahetuse paraadilt Pyongyangis on nüüd Lääne ajakirjanikud tagasi jõudnud ning seega on avaldatud ka tempokaid foto- ja videokokkuvõtteid.
See 1450 photos I shot during a four-hour North Korean military parade and mass rally, in 61 seconds. #NKorea #DPRK #AFPphoto pic.twitter.com/EoQKx3EYdT
— Ed Jones (@edwardesjones) April 20, 2017
. @Reuters analyzes North Korea's military parades since Kim Jong Un became leader: https://t.co/VpBri0el6F pic.twitter.com/rGfdo9NQAX
— Reuters Top News (@Reuters) April 21, 2017
. @ReutersGraphics breaks down North Korea's military parades to see what they say about the regime's capabilities: https://t.co/OZCB2IEcDX pic.twitter.com/dTQa0Mw3Hd
— Reuters Top News (@Reuters) April 21, 2017
Ja loomulikult SUURBRITANNIA
Politico kirjutab "karmist Brexitist" Eesti näitel.
Väljaanne Spectator toob välja ohud, mis kaasnevad peaminister Theresa May otsusega kutsuda esile ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Samuti tuleb analüütikute sõnul meeles pidada, et ka Jeremy Corbyni juhitud leiboristid võivad veel ohtlikud olla ja oma väidetava nõrkuse enda kasuks pöörata.
Briti poliitika "uueks superstaariks" on aga saanud Brenda Bristolist, kes järjekordsetest valimistest kuuldes oma pahameelt kuidagi ei varjanud.
Pärast kuulsaks saamist käis Brendal loomulikult külas ka Daily Mail. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (3) | https://www.err.ee/591353/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-3 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Mariehamn läks küll juba teisel minutil Aleksei Kangaskolkka väravast juhtima, aga 24. minutil Interi ründaja Njazi Kuqi viigistas. Vaikla tegi kaasa terve kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.
Kolme matšiga on Mariehamn teeninud viis punkti. Vaikla on mänginud seni maksimaalsed 270 minutit. | Vaikla ja Mariehamn tegid teise järjestikuse viigi | https://sport.err.ee/591313/vaikla-ja-mariehamn-tegid-teise-jarjestikuse-viigi | Soome jalgpalli kõrgliigas tiitlit kaitsev Andreas Vaikla koduklubi Mariehamn tegi teise järjestikuse 1:1 viigi, poolitades punktid Turu Interiga. |
Kalju Kruusa on jõudnud loomingulise vahekokkuvõtteni ja andnud välja luuleraamatu "Ühe inimese elu (pooleli)", mis sisaldab valitud tekste tema kuuest seni ilmunud luulekogust: "Meeleolu" (1999), "Treffamisi" (2004), "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), "Tühhja" (2010), "ing·veri·tee" (2013) ja "Äädikkärbsed" (2015). Valikkogu haarab seega luulet aastatest 1995–2011.
Luuletused on esitatud kronoloogilises järjekorras ning varustatud Kruusa tekstidele iseloomulikult kirjutamisaja ja -kohaga. Kogumikku saab nii lisaks ühe luuletaja kasvamise ja arenemise loole lugeda ka kui omalaadset elulugu luuletustes. "Ühe inimese elu" on ühtaegu verbaalne fotoalbum ja poeetiline päevaraamat, kuhu mahub loodus- ja argielupilte, jäädvustusi reisidest Kaug-Itta, meenutusi lapsepõlvest ning mõtisklusi armastuse ja luuletajaameti üle.
Kruusa luuletab lihtsatest, mõnikord lausa labastest asjadest: närbunud lupiinidest (lk 13) ja veekopsikust (lk 18), trammisõidust (lk 35–37) ja vanaema rätikust (lk 127–128), vikatist (lk 128–130) ja merest (lk 130–131), kraavi kaevamisest Souli kesklinnas (lk 163–165) ja taarapunkti külastamisest (lk 191–192). Tema luule on kui "kineetiline vaikelu, kus kyik toimub" (lk 30), korraga paigalseis ja kulgemine – viivu jäädvustamine keelde, meeleolude ja nägemuste püüdmine sõnadesse.
Kruusa pilk on värske ja suudab tabada erilist ka kõige argisemates asjades: "iga viimne asj on nagu esimest korda, / iga tuhandesti tuttav ja tavaline asj on tuliuus" (lk 115). Kruusa ei ihale ülevust, talle piisab enese väljendamiseks vähesest ja väikesestki. Juba "olemine on imeline asi" (lk 51) ja lihtsas olustikupildis võib vahel enamgi peituda kui hümnis või oodis, suuremast siirusest rääkimata. Nagu Kruusa ise ühes oma luuletuses märgib: "on luuletaji / kes kirjutavad olulistest / asjadest aga teevad seda nii / et asjast ei saagi asja / ja on luuletaji / kes kirjutavad jumal / teab mida ja teevad seda / kuradima hästi" (lk 93).
Kruusa on vaatleja, kes ei püüdle maailma muutmise, vaid selle sõnastamise poole. Ta tunnistab: "kui sulle kirjutan / ei taotle ma muud / tyde kui tunde / tabamise täpsust" (lk 33). Kruusa kirjutab korraga üles ja lahti nii maailma kui ka iseennast – pisiasjad osutuvad seejuures osakesteks palju suuremast pildist, vaevu hoomatavast mustrist, sellal kui isiklikest elamustest ja tähelepanekutest koorub välja üldinimlik väärtussüsteem. Kruusa hindab ehedust, hoolivust ja mõtlikkust ning kannab neid omadusi luuletajana ka ise. Tema "luuletused ütlevad / enamasti sama asja / et armastan" (lk 54): küll elu, küll lihtsust, küll lihtsat elu.
Kruusa luule on rahulik, vahel peaaegu stoiline, ent mitte kunagi kuiv. Tekstidele lisab särtsakust mahe huumor, mis mõjub sundimatult, taoti naivistlikultki. Valikkogu pealkirigi – "Ühe inimese elu" – kõlab eraldi võetuna äärmiselt tõsiselt, kuid saab tänu sulgudes lisatud sõnale "pooleli" mõnusalt vaimuka varjundi. Elu on harva surmtõsine, miks peaks siis olema luulegi?
"Ühe inimese elu" ei kõnele üksnes luuletaja intiimsest suhtest ümbritsevasse keskkonda, vaid ka tema armastusest keele vastu. Kruusa keelekasutus toob tekstidesse mängulisuse ja annab neile omapärase, äratuntavalt kaljukruusaliku ilme. Keel on tema käes (või oleks õigem öelda suus?) kui plastiliin, mida saab kõiksugustesse põnevatesse ja ootamatutesse kujudesse ja kujunditesse voolida. Kruusa on oma nägemuse sõnade jõust ja kasutamisvõimalustest võtnud kokku luuletuses "keel on püksid": "vahel on pingul / nii et ei saa hästi käia / vahel lotendab / püksisääred lohisevad / ja jäävad jalgu / ajab koperdama // hea kui püksid / on kanda parajad / ja istuvad jalas / nagu valatult / vahel pükse / ülal hoiavad traksid // vahel jääb mulje / et püksid üksi / jalgu liigutavadki / et tänu pükstele / inimene käibki / no kas pole väärt püksid" (lk 149–150).
Mart Velsker kirjutab Kruusa esikkogu arvustades, et too on "korraga äärmiselt lähedal elule ja äärmiselt lähedal kunstile".* See tähelepanek kehtib tänaselgi päeval ja sobib kirjeldama Kruusa luulet läbi kogu "Ühe inimese elus" jäädvustatud perioodi. Tema tekstid on aja jooksul muutunud nii temaatiliselt kui ka stilistiliselt mitmekülgsemaks, kuid just elulähedus ning keeletundlikkus ja -mängulisus on püsinud Kruusa värsiloomingu alustaladena. Vahepeatus on nüüd valikkoguga tehtud, kas rännak jätkub vanal tuttaval rajal või valib Kruusa mõne uue tee, näitab aeg.
* Mart Velsker "Meelega tehtud raamat". – Vikerkaar 2000, nr 5–6, lk 149–154. | Arvustus. Olemine on imeline asi | https://kultuur.err.ee/591350/arvustus-olemine-on-imeline-asi | Uus raamat
Kalju Kruusa
"Ühe inimese elu (pooleli): valitud luuletusi"
Kirimiri (208 lk) |
Maailma edetabelis 74. kohal paikneva 21-aastase eestlanna võidunumbrid olid tund ja 23 minutit kestnud matšis 7:5, 6:3.
Kvalifikatsiooniturniiri teises ringis läheb eestlanna vastamisi kas 20-aastase sakslanna Antonio Lottneri (WTA 175.) või 27-aastase kolumbialanna Mariana Duque-Marinoga (WTA 101.). | Kontaveit alustas turniiri Stuttgartis võiduga maailma 94. reketi vastu | https://sport.err.ee/591349/kontaveit-alustas-turniiri-stuttgartis-voiduga-maailma-94-reketi-vastu | Eesti esitennisist Anett Kontaveit alustas Saksamaal, Stuttgartis toimuvat 776 000 euro suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri võidukalt, kui alistas kvalifikatsiooni avaringis 30-aastase ukrainlanna Kateryna Bondarenko (WTA 94.). |
Margus Maidla teeb Sirbis põhjaliku ülevaate teadusrahastuse hetkeolukorrast kõrvutades seda majandusteooria erinevate käsitlustega. Viis esiletõstetud mõtet artiklist:
Hoolimata võetud eesmärgist jõuda teadusrahastusega ühe protsendini SKPst aastaks 2020, leiti et valitsus ei kavatsegi jõuda selle määrani.
Selleks, et Eesti majandus murraks läbi oma väärtusahela paksemat sorti klaaslaest, tuleb just nimelt panustada rahaliselt, mitte haihtuva sooja auruna poliitretooriliselt.
Meil on vaja liikuda ülemaailmses väärtusahelas kõrgemale, et teenida rahvusvahelistelt turgudelt suuremat tulu ja seeläbi kasvatada ka ettevõtete sissetulekuid.
Selleks et majanduse tootlikkust suurendada ja liikuda globaalses väärtusahelas kõrgemale, on laias plaanis kaks võimalust: suurendada tööstuse-ettevõtluse tõhusust ja efektiivsust ning teiseks luua kohe algselt uusi väärtusahela tippu kuuluva ärimudeliga ettevõtteid.
Kõik, kes elus edu tahavad saavutada, teavad, et esiteks peab tegema õigeid asju, ja teiseks, neid õigeid asju on vaja ka õigesti teha. Kuulus inglaste aksioom kinnitab, et saatan on peidus detailides.
Kokkuvõte artiklist:
Kuigi lauses kasutatakse positiivse konnotatsiooniga sõna „toetab“, mis peab viitama kiiduväärt ponnistusele, siis tegelikult on see praeguse koalitsiooni esimene tõeliselt negatiivse tähendusega otsus. Eelmine Taavi Rõivase juhitud koalitsioon oli jõudnud arusaamani, mis vormistati poliitiliseks eesmärgiks: jõuda 2020. aastaks ühe protsendini SKPst, mis investeeritakse (just investeeritakse, mitte ei kulutata) riigieelarvest teadus- ja arendustegevusse.
See määr on sätestatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias aastateks 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“.2
Kõik märgid näitasid, et selleni oli plaanis 2020. aastaks ka jõuda. Kuid kõik sõltub teatavasti poliitilistest prioriteetidest ja sellest, kui palju on valitsusjuhil ja kureerival ministril helgust, valgust ja avaramat vaadet poliitilise eesmärgi saavutamiseks.
Peaminister väljendas nüüd ametliku protokollilise otsusega, et temal sellist ettekujutust ei ole ja strateegiadokumendis märgitud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamistaseme määrani see valitsus jõuda ei kavatse, 2021. aastani säilitatakse praegune tase, mis on 0,86% SKPst.
Veel 17. jaanuaril, kui peaminister seisis riigikogu ees, ütles ta kõnepuldist lootusrikkalt: „Koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi poolt tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ühe protsendini SKPst. Riigi kulutuste kasv aitab kaasa erasektori investeeringute stimuleerimisele, kui riik kasutab enda vahendeid nutikalt.“3
Tundub, et nutikus on läbi teinud kahetsusväärse metamorfoosi nii teaduse heaks tehtavate kulutuste tähenduse ja tähtsuse tunnetamise kui ka Eesti riigi kestliku arengu, konkurentsivõime ning XXI sajandi väljakutsete mõistmise osas.
Üleüldisest globaliseerumisest ning riikide konkurentsivõitlusest rääkimata. Riigil on võimalus ka tegelikult midagi ära teha. Et Eesti majandus murraks läbi oma väärtusahela paksemat sorti klaaslaest, tuleb just nimelt panustada rahaliselt, mitte haihtuva sooja auruna poliitretooriliselt. Kõige kehvem on variant, kui poliitiline retoorika ja reaalsed sammud on teineteisega sügavas vastuolus.
Eesti mõõde
Eestis on tööstusettevõtteid veel pärandina taasiseseisvumiseelsest ajast. Hiljem on suur osa investeeringutest tulnud siia eeskätt kvalifitseeritud ja suhteliselt odava tööjõu pärast, kuid sellisel ajendil saabunu on kaunis mobiilne – kui tingimused on aktsepteeritavad, toodetakse Eestis, kui enam ei ole, minnakse mujale.
On palju räägitud, et Eesti asub keskmise sissetuleku lõksus. See ei ole otsene sünonüüm klaaslae efekti mõistele, kuid kokkupuude on olemas.
Meil on vaja liikuda ülemaailmses väärtusahelas kõrgemale, et teenida rahvusvahelistelt turgudelt suuremat tulu ja seeläbi kasvatada ka ettevõtete sissetulekuid.
Arutelu käib peamiselt selle üle, kas väärtusahelas kõrgemale rühkimist takistavad maksud, kapitali- ja/või ideepuudus (inimfaktor) või hoopis midagi muud. Kaunis palju on meil räägitud madalast tootlusest, ilmselt on arenguruumi nii tööandjatel, kes peaksid hakkama ellu kutsuma märksa suurema tuluteenimisvõimega ärimudeleid, kaasates just teadus-tehnoloogilisi lahendusi, mis tagavad kas või ajutise monopoli kaudu intellektuaalse omandi kaitse, ja tooma turule elujõulisi kaubamärke.
Töövõtjad omakorda peavad pidevalt tegelema oma kvalifikatsiooni täiendamisega. Eks seda kõike on lihtsam kirjutada kui ellu viia. Kuid siiski jätab ettevõtete innovatsioonialane suutlikkus soovida, samuti on nõrk teaduse ja ettevõtete omavaheline kokkupuude.
Viimasel ajal on palju räägitud sellestki, et kui riigi avaliku sektori infotehnoloogiliste teenuste kättesaadavus ja tuntus maailmas on täiesti heal tasemel, siis hoopis teine pilt avaneb tööstusettevõtete puhul, kus Eesti kuulub ELi riikide statistilises võrdluses pigem mahajääjate sekka.
Üheks põhjuseks on Eesti ettevõtete väiksus ja killustatus – ei suudeta genereerida piisavat rahavoogu, et korralikke süsteeeme üles ehitada ja hallata, ei olda suutelised rahvusvahelistel turgudel suuremahulist ja agressiivset arendus- või turundustegevust ette võtma.
Tuleb mõelda maksusüsteemi üle, kas see praegusel kujul toetab ka väärtusahelas kõrgemale rühkimist, mitte ainult sotsiaalset solidaarsust. Kui üldises maksukoormuses oleme veel heas mõttes pildil, siis tööjõumaksude koormuse koha pealt oleme jällegi autsaiderid, kuid teadustehnoloogilist äri aetakse eelkõige ajudega ehk kõrgeltkvalifitseeritud tööjõuga.
Kõigi nende küsimuste lahendamiseks on Eestis ellu kutsutud mitmesuguseid institutsioone.
Kes veel mäletab eelmise sajandi lõpukümnendit, siis tollal tegutses Eesti Innovatsioonifond, mis päris tõhusalt oma tööd käima ei saanudki, vähemalt säravaid edulugusid ei meenu. Eks vajaka jäi otsustajate kogemusest ning ka raha nappis. Paremaks läks pärast Euroopa Liidu fondide avamist.
2000. aastal asutati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja 2006. aastal Arengufond, millest viimane on samuti reorganiseerimise tagajärjel tegevuse lõpetanud.
Arengufondi üks viimaseid suuri töövõite enne tegevuse lõpetamist oli nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade väljatöötamine ja nende selgitamine strateegiadokumendis „Teadmistepõhine Eesti”.
Need kolm spetsialiseerumisvaldkonda on: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), mis on seotud teiste majandusaladega; tervisetehnoloogiad ja -teenused (näiteks biotehnoloogia või IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks) ja ressursside tõhusam kasutamine.
Selleks et majanduse tootlikkust suurendada ja liikuda globaalses väärtusahelas kõrgemale, on laias plaanis kaks võimalust: suurendada tööstuse-ettevõtluse tõhusust ja efektiivsust ning teiseks luua kohe algselt uusi väärtusahela tippu kuuluva ärimudeliga ettevõtteid. Kui olemasoleva tööstuse renoveerimiseks on mõeldud eelkõige esimene ja kolmas nutikus, siis uute loomiseks on head kõik kolm.
Kui nende nutikuse punktide kallal norida, siis öelge palun, kas keegi teab mõnda arenenud või arenevat maailma riiki, kes ei panusta XXI sajandil täpselt samadele asjadele – kõigile on tähtsad uued IT-lahendused, kõigile on tähtsad rahva tervisega ja ekspordisektoriga seotud küsimused ning kõik riigid tahavad ressursse tõhusamalt kasutada. Kui nõustuda, et kõik tegelevad samade asjadega, siis tuleb muidugi automaatselt keelele küsimus, aga kus on siin nutikus, või veelgi enam, kus on siin spetsialiseerumine. Prioriseerima loomulikult peab ja adra seadmiseks ei ole need punktid kaugeltki halvad.
EASi eesmärgid on ambitsioonikad, nagu nad ise oma veebilehel väljendavad: „Meie kaugem eesmärk on aidata kaasa Eesti kujunemisele üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas.“
Teadus ja ettevõtlus
Eestiski on teaduse ja ettevõtluse suuremaks sidumiseks üht-teist ette võetud. Tuntuim meede on EASi kureeritav tehnoloogia-arenduskeskuste (TAK) programm. Viimase vooru kogueelarve oli 40 miljonit eurot. See koondab mingi kindla tehnoloogia arenduskeskuse raamistikku selle eesmärkides kokkuleppe saavutanud ettevõtjad ja teadusasutused.
Praegu on meil kuus TAKi.3 Sellele meetmele on peamiselt ette heidetud kaht aspekti. Esiteks liigset staatilisust, s.t kui rahaeraldis on ühele seltskonnale tehtud, siis on mitmeks aastaks asi paigas ja fikseeritud ning raske, et mitte öelda võimatu, on uutel kooslustel seda avalikku meedet kasutama pääseda. Teiseks etteheiteks on meetme tõhusus.
Eelmise vooruga, kui TAKe oli kaheksa ja mitme aasta jooksul kulutati kümneid miljoneid eurosid, tekkis umbes kümmekond patenti, ühestki säravast (ärilisest) eduloost ei ole kuulda.
Liiga palju on meetme fookus kallutatud teaduse poole ja liiga vähe äriliste eesmärkide saavutamisele. Kuid tuleb meeles pidada, et selles protsessis ei liiguta edasi päevade ja kuudega, vaid aastatega. Ehk õnnestub kunagi mõne eduloo vilju maitsta, mis meie riigile rikkust ja SKP kasvu toovad.
Teaduse ja ettevõtluse suuremaks sidumiseks on viimase aja lootused-ootused seotud SA Archimedes alt hallatava nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meetmega.
Tegutsetud on selle meetme raames umbes poolteist aastat ja praegu on avatud teine taotlusvoor. Teise taotlusvooru maht on 9 miljonit. Kogu meetme maht on 41,5 miljonit eurot, sellest Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetus 26,5 miljonit eurot ja ettevõtete rahaline panus/omafinantseering 15 miljonit. Tsiteerides veebilehte: nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on tegevusalad, kus ettevõtetel võiks olla keskmisest paremad arenemisvõimalused ning teadus- ja arendustegevusse panustamine võimaldaks saavutada neil konkurentsieelise.
Kõik, kes elus edu tahavad saavutada, teavad, et esiteks peab tegema õigeid asju, ja teiseks, neid õigeid asju on vaja ka õigesti teha. Kuulus inglaste aksioom kinnitab, et saatan on peidus detailides. See, et rakendusteaduslik meede on ellu kutsutud, on kindlasti õige, sinna saab pöörduda just nende projektidega, mis mingil põhjusel TAKi programmidest välja on jäänud või mis tekivad ajal, mil TAKi raha on juba jaotatud.
Esimesed märgid lubavad ettevaatlikult öelda, et vähemalt alustades on fookus ja prioriteedid meetme rakendamisel paigas. Julgustust selleks annab peamine põhjus, miks paljudele taotlustele ära öeldakse. Laias laastus koosneb taotlus kahest suurest osast – arendusplaanist ja äriplaanist. Esimesega projektitaotlejatel probleeme eriti ei esine.
Ettevõtjate teadlastest partnerid on meil vilunud ja kogenud arendusplaanide kirjutajad. Probleemid peituvad äriplaanides ehk siis ei ole tõsiseltvõetavalt kirjeldatud, kuidas arendusplaanide tulemused siduda turult teenitava rahavooga.
Tsitaat meetme koordinaatorilt Tea Tassalt: „Tooksin kitsaskohtadena välja kaks aspekti, esiteks projekti eesmärgid ja äriplaanis esitatud finantsnäitajate prognoosid on ebarealistlikud ning nende saavutamine projekti lõpuks ei ole tõenäoline. Projekti eelarve ei ole piisavalt läbipaistev ega kuluefektiivne. Esitatud äriplaani alusel ei ole võimalik hinnata projekti teostatavust. Teiseks, puuduvad selged plaanid ja tegevuskava, kuidas konkreetsed majanduslikud tulemused saavutatakse. Konkurentsiolukorda pole samuti piisavalt avatud, turu ja klientide analüüs on ebapiisav. Äriplaan ei kajasta omafinantseerimise ja vajadusel täiendava kapitali kaasamise võimalikkust.“
Väga hea, et meetme juhtkomitee, kes rahastamisotsuseid langetab, suhtub sellise nõudlikkusega just turu ja kapitali aspektide suuremale läbimõtlemisele kogu ettevõetava projekti eesmärkide sõnastamisele, sest muidu võib minna kogu meetmega „nagu alati“ …
Peale EASi ja Archimedese meetmete tegutsevad veel avaliku sektori ja erainitsiatiivi või nende omavahelisel koostööl rajanevad teadus-tehnoloogilise ettevõtluse „ergastajad“ –tehnopolid, teaduspargid, aktseleraatorid, prototronid, kiirendid, build it’id jne.
On väga tervitatav, kui need peamiselt IT-ettevõtluse käivitajana tegutsevad keskkonnad hakkaksid aitama ja harima ka meie biotehnoloogia, ravimiarenduse, rohekeemia ja materjalitehnoloogia projekte, mis on võrratumalt pikema arendusperioodiga ja kapitalimahukamad, sellest tulenevalt ka hulga nõudlikuma arendusinstrumentide vajadusega.
Kui riigi poliitiline retoorika materiaalselt lühinägelikuks muutub, on kõige hõlpsam senine erainitsiatiiv, teadlaste ja ettevõtjate veel lapsekingades koostöö lämmatada.
“Härra peaminister, paluksin pärast TANi istungit rohkem eelarvelisi prioriteete ja vähem nõutult kätega laiutamist. Praegune koalitsioon peab endale selgeks tegema, kas tahetakse ajalukku minna asfaldi ja betooni koalitsioonina või ajude ja kõrgtehnoloogia koalitsioonina. Eelarvestrateegia arutelu praegu käib, seega õhus on ootust,” võtab Margus Maidla kokku. | Riigieelarve: kulutasime teadusele või investeerisime teadusesse? | https://novaator.err.ee/591280/riigieelarve-kulutasime-teadusele-voi-investeerisime-teadusesse | 22. märtsil tehti Eesti riigi ja majanduse tuleviku kohta üks küsitava väärtusega otsus. Nimelt võttis riigikantselei juures tegutsev ja peaministri kureeritav teadus- ja arendusnõukogu (TAN) vastu otsuse: „TAN toetab teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamistaseme hoidmist osakaaluna SKPst aastani 2021 vähemalt 2017. aasta tasemel.“ Punkt. 2017. aastal sai teadus SKPst 0,8 protsenti, mis siis, et strateegiadokumentides on ammu lubatud jõuda ühe protsendini SKPst. |
CAROLINA PIHELGAS: Kes on Mudlum? Ja kust ta sellise nime sai?
MUDLUM: Kuna ma olen sellele küsimusele vastanud pea iga kord, kui minult üldse midagi on küsitud, siis ma püüaksin nüüd vastata kuidagi universaalsemalt. Näiteks vastuküsimusega. Miks on sinu nimi Carolina? Kas inimese nimi saab olla võti tema olemuse mõistmiseks? Miks on nimi nii tähtis? See on päriselt väga huvitav. „Müürilehe” intervjuus läks nime probleemi alla vähemalt kolmandik terve artikli mahust. Oleks ma hinges teadnud, kui palju tülinat sellest tuleb, ma vist ei oleks varjunime kasutanud. Teisalt jäetakse „normaalse” pseudonüümiga inimesed üsna rahule: Mari Saat, Kalju Kruusa, Indrek Hargla. Vaene P. I. Filimonov aga ei pääse niisama lihtsalt, juba kümmekond aastat peab ta muudkui oma nime kohta aru andma. „Kirjandusministeeriumis” küsis härra Mart Juur: „Kes on Mudlum ja kust ta tuleb?” Vaatasin vist nii lolli näoga vastu, et see koht lõigati halastavate montaažikääridega hiljem välja. Küsimusele „Kes sa oled?” ei ole ju ühtegi mõistlikku vastust.
Niisamuti küsimusele, miks sa oled just see. Kui ma lõpuks suu lahti sain, vastasin telepurgis: „Olen tavaline inimene…” Vastan ka praegu nii: olen tavaline inimene ja nimigi on mul päris harilik. Sellega on vaja lihtsalt ära harjuda.
C. P.: Enamasti ei ole ju nimi enda valitud. Eks seepärast pseudonüüm veidike elevust tekitabki, et hakkad kohe mõtlema: kas ta valis endale teise nime, sest tahab hoida lahus oma kodanikunime ja kirjanikunime, erinevaid rolle? Või tahab autor luua hoopis teise persona, nii nagu Pessoa? Või hoopis midagi kolmandat? Muide, Kalju Kruusa on minu meelest täiesti geniaalne pseudonüüm, sest see mõjub ühelt poolt nii tagasihoidlikult ja tavaliselt, samas on see otsapidi oksüümoron. Seevastu Mudlum on niivõrd omapärane nimi, et tahes-tahtmata tekib tunne, et sellega on seotud mingi lugu.
M.: Tegelikult ei ole mingit lugu ega salapära. Mind kutsuvad Mudlumiks enam-vähem kõik mu tuttavad viimased viisteist aastat kindlasti. Tegemist on tavalise internetinimega, mis oli ju kõigil enne Facebooki, mõnele jäi ta kõvasti külge. Ma tean oma sõprade hulgas ikka päris palju inimesi, kellele nende netialias on saanud pärisnimeks. ZA/UM-is kirjutasin Mudlumina, ja hiljem „Vikerkaares” kasutasin samuti seda nime, mille all inimesed mind juba tundsid. Nii ta läks ka raamatukaanele. Aga Mudlumi nimi on vist ajapikku mulle teise persona kujundanud küll. Kas seda eelmist enam alles ongi...
C. P.: Sinu lugusid lugesingi esimest korda ZA/UM-ist, kus ilmusid väga populaarsed järjejutud, nagu „Mudlum ja kodu”, „Mudlum ja riided” jne. Need lood olid detailsed, värviküllased ja ääretult haaravad — asjade ja kohtade mikroajalood. Kuidas sa õieti kirjutama hakkasid? Ja kas kirjandusse tulek oli pigem hüpe või aeglane kasvamine?
M.: Täpselt niimoodi hakkasingi. Kõige esimene oli „Mudlum ja töö”, see on praegu e-raamatuna saadaval. Väljendist „kirjandusse tulemine” ma täiel määral aru ei saa. Kirjanduse piirid on alati olnud sellised ujuvad: mis ühel hetkel on sealt väljas, on teisel hetkel juba selle osa. Kas ei olnud niimoodi näiteks kirjakirjutamise žanriga, mis kunagi oli puhas tarbetekst, siis aga hakkas vaikselt kirjandusse imbuma, kuni kiriromaanideni välja? Kohe tuleb meelde üks suurepärane kiriromaan „Marienbad”, autor Šolom Aleihhem, kui kellelgi kunagi peaks elutüdimus peal olema, siis lugegu seda ja tema meel läheb õige rõõmsaks. Aga küsimuse juurde tagasi — ka algselt blogide, oma sõprade, iseenese või jumal teab mis tarbeks kirjutatud tekstid võivad hakata kuuluma kirjandusse. Mina neid esimesi kirjutades kindlasti ei mõelnud, et ma „teen kirjandust”, ma olin lihtsalt inimene, kes jutustas. Oma asju olen ikka juttudeks nimetanud. Aga ega jutuvestja alati päris tõtt ei räägi, ta ei ole kroonik.
C. P.: Kirjandusse tulekust võiks ehk rääkida lugeja seisukohast, st kirjandusajakirjade ja raamatute kontekstis. Või polnud sul vahet, „Vikerkaarele” kirjutasid niisamuti kui blogisse? Raamatu avaldamine eeldab siiski juba suuremat tööd. Kas kirjutamine on muutunud ka teatavat laadi tööks?
M.: Ka netitekstidel olid lugejad ja küllap olid just nemad ka esimesed raamatuostjad. Ma ei tõmbaks nii teravat eraldusjoont nende meediumite vahele. See, et kirjandusse arvatakse ametlikult kaante vahele jõudnud tekste, on puhas formaalsus. Kui ma oleksin jäänudki kirjutama internetti, tekstid oleksid aga täpipealt needsamad, mida nad ju paljudel juhtudel ongi, kas siis ei oleks kohe sugugi kirjandus?
Tegelikult jah, enesetunde mõttes ei olnud vahet, kirjutasin „Vikerkaarde” tõepoolest niisamuti kui blogisse, vahe oli selles, et Kajar Pruul tegi mulle selgeks, et ajakirja tekst peab rohkem iseenda eest väljas olema. Blogis töötavad tekstid sageli teineteise toel, moodustavad suuremaid mõtteahelaid, ajakirjas on aga kontekst teine ja tekst peab suutma ka üksinda tervikelamuse pakkuda. Muidugi on „Vikerkaare” eripäraks samuti see, et iga number püüab moodustada temaatilise terviku. Tänu Kajari suunistele hakkasin ma rohkem „kirjandust” tegema küll, võib-olla üldse mõtlema sellele, milline üks lugu olla võiks. Aga „Vikerkaares” ilmunud „Minu tädi Ellen” oli puhas blogitekst ja avaldati suuremate muutusteta, lihtsalt blogis oli ta ilmunud kolmes jaos nagu järjejutt.
Kas selles oleks midagi halba, kui kirjutamine oleks muutunud tööks? Ka siis, kui kirjutasin pidevalt ZA/UM-i, oli see teatavas mõttes töö. Me määratlesime ise ennast ikka eelkõige kui netis ilmuvat kultuuriajakirja, ja hoolitsesime, et selle sisu oleks võimalikult hea. See nõudis päris palju tööd nii nagu iga tavalise ajakirja juures, pealegi ei maksnud me tasu.
Raamatute kirjutamine erineb rühmituse kollektiivsest tööst ilmselt nõndasama kui sooloartisti ja bändi oma. On palju üksildasem, ei ole kellegagi asju arutada, puudub toetav seljatagune. Ilma ZA/UM-ita ei oleks ma kirjutama hakanud, see on selge. Seda, kui palju me seal viie aasta jooksul üksteist mõjutasime, üksteise najal kasvasime, on võimatu alahinnata.
Muuseas, kui sa ennist viitasid, et ZA/UM-i lood olid väga populaarsed, siis see on pisut liialdatud. Meil oli lugude keskmine vaatajaarv 600—700, mõnel edukamal mõni tuhat, kõige suurem number — ligi 40 000 — oli Robert Kurvitza ingliskeelsel lool „The pale shadow of pleistocene megafauna”, kõik teised vähegi popimad lood olid ainult skandaaliga seotud ja enne seda olime siiski väike kohake üksildastele peadele.
C. P.: Mõned aastad tagasi kirjutasid ZA/UM-is, et ootad „aega, millal keegi julge inimene võtab kätte ja analüüsib ZA/UM-i mõju ka muu nurga alt, kui Sirbi-kaaperdamine. Või Nihilisti mõju poliitika-areenil.” Kuna seda pole endiselt keegi teinud, siis ehk tahaksid rääkida, mida need kaks veebilehte või portaali sulle on tähendanud.
M.: Mina olen asjasse puutuv isik ja minu analüüs ei ole objektiivne. Mul ei ole selleks tegelikult õigustki. Meid oli ju palju, rohkem selline taruorganism, ma ei saa kõnelda kogu kollektiivi nimel. Ja kollektiiv oli meil hajus ja mitmepalgeline, autoreid kokku üle viiekümne. „Nihilistile” saan veel vähem sisulist hinnangut anda, selle aktiivne kaastööline ma ei olnud, see tõi endaga kaasa hoopis uue laine inimesi, uued teemad. Lugesin „Nihilistist” peamiselt tõlkeartikleid, poliitikat. Nüüdseks on see valdkond neil täiesti kadunud, paistab, et Niagara on kokku kuivamas.
Portaalide ja blogide temaatikat olen riivamisi puudutanud „Sirbis” ilmunud artiklis „Uksed ühisele väljale”. Aga niipalju kui tagasisidet on tulnud, on meie endised lugejad väitnud, et ZA/UM oli sündmus, mingi lootus paremale tulevikule. Selline väga üleüldine lootus. Aeg oli niivõrd teine, me alustasime 2009, mina liitusin 2010, mul ei ole veel piisavat ajalist distantsi, et saaksin rahulikult rääkida neist asjust. Praegu kisuks ikka emotsionaalseks. Aga vaja on külma pead.
C. P.: Kui minna nüüd korraks päris algusesse, siis ehk räägiksid natuke sellest, kus sa üles kasvasid, millisena mäletad oma lapsepõlve. Olid vist juba varakult suur lugeja?
M.: Sündisin Pärnus, 8. klassi lõpetasin Paides ja tulin Tallinnasse 46. keskkooli kunsti õppima. Siis sain lapse, siis käisin viis aastat EHI-s, ainevalikus olid filosoofia, semiootika, uus ja vana testament, usundilugu, kirjanduse, kunsti ja muusika ajalood jne. Hiljem läks põhirõhk teatriõppele, aga kõrvaleriala oli mul ikka filosoofia. Ei lõpetanud, kuigi ainepunktid olid täis ja ülegi, aga keelepunktid jäid puudu. Ma ei saanud kuidagi keeltega vedama. Siis sain teise lapse, siis käisin tööl ja läksin jälle kooli, 2012 lõpetasin EKA, formaalselt on mul nüüd paber olemas. Teha pole sellega muidugi midagi. Aga kui sa küsid, millisena ma mäletan oma lapsepõlve, siis ma eeldan, et sa ei pea „Tõsist inimest” dokumentaaljutustuseks. Muidugi olin ma suur lugeja, sest ma olin suur koolist puuduja, olin muudkui tõbine ja täitsin oma pikki üksildasi päevi lugemisega. Lisaks juturaamatutele oli asendamatu abimees igavuse vastu vana suur pruun ENE, praegu tundub võimatu uskuda, et see nii huvitav oli, aga ta oli! Mitte ainult värvitahvlid meritähtedest ja koorikloomadest või koeratõugudest, aga kõik need vahvad väiksed hallid vanamehenäod, pisikesed joonised küljeribal, kõik sai läbi uuritud ja puuritud. Samuti meeldis mulle hullupööra võõrsõnade leksikon, üldse kõiksugu leksikonid, filosoofia, esteetika, A&O taskuteatmik, ÕS ja muud sellised paduigavad asjad. Kui ma parasjagu ei lugenud, siis ma joonistasin või mängisin koeraga. Või õppisin koolitükke. Või sõin. Või käisin vannis. Või kunstiringis. Või kaklesin emaga. Või küpsetasin pirukaid. Kõige parem pirukas oli vorsti-juustupärg. Kuuma saia juurde külma piima, vaat see ongi lapsepõlv!
C. P.: Kes su lemmikkunstnikud on? Mis sind kunstis kõnetab?
M.: Tädi Elleni juures oli palju suuri raskeid kunstiraamatuid. Tretjakovi galerii, Louvre, Vaga „Üldine kunstiajalugu”, Monet, Manet, vähemalt kümme Picasso-raamatut — vedasin neid õhtuti voodisse ja lappasin nõrkemiseni (sest mõnda sellist jaksas vaevu käes hoida!). Kahjuks lõppevad mu kunstialased baasteadmised eelmise sajandi algusaastatega ära. Ja lemmikraamatut, lemmikkunstnikku, lemmikvärvi ega lemmikkirjanikku mul ei ole.
Kes kingib enam töökaaslastele 50. aasta juubeliks graafilise lehe? Maali pensionile mineku puhul? Korralik kunst jõudis kodudesse samamoodi, nagu igas kodus oli häid raamatuid. Aga eks see oli üks lühikene periood ja meie kestmine kultuurrahvana on ülepea olnud lüheldane. Vähesedki head harjumused lükati 1990-ndatel laiali. Kui palju lugenud inimesel on lugemus, siis ehk võiks palju kunsti näinul olla nägemus? Neil asetuvad asjad kergemini paika, nad suudavad nautida mitte ainult silmale ilusat, vaid ka teisi tasandeid, näevad, mida kunstnik on otsinud, see on ju samamoodi lugu, kunstilugu.
Pidevusjoon on katkenud, inimesed ei saa aru, mis lugusid neile räägitakse. See läbi ajaloo kestnud pikk-pikk joon, kus kunst oli peaasjalikult mütoloogia ja usuga piiratud ja seal sees oli hulganisti mänguruumi, mulle meeldib see tegelikult väga. Lugu oli hoomatav hetkega ja siis hakkasid leidma sinna peidetud alljutustusi. Ma saan aru küll, et esitan üht spetsiifiliselt kitsast vaadet kunstile, sest nii laia diapasooni, nagu on kunstil praegu, kus kunst on põhimõtteliselt ennast kunstnikuks nimetava isiku tegevuse jälg, on raske hoomata.
C. P.: Kogumikus „Tõsine inimene” on päris palju juttu asjadest. Asjad ei tundu olevat lihtsalt objektid, vaid teatava kogemuse talletajad ja kandjad. Loos „Ainult asjadest” öeldakse lausa: „...kuidagi on nii, et maailm ei ole minu jaoks tegu, ta on asjadest tehtud.” Kas asjad on vahend, et otsida kadunud aega, või on neil omaette väärtus väljaspool sinu enda kogemust? Kas nad oleksid olemas ka siis, kui keegi neid ei meenutaks? Oleksid nad teistsugused?
M.: Mina arvan, et kirjanik ise ei pea oma tekste analüüsima. Ta ei pea seda oskama seletada, miks tal on kirjas nii ja mitte teisiti. Ma ei ole ju spetsiaalselt otsinud ega leiutanud seda viisi, kuidas ma juhtun maailma nägema ja kirja panema. See on niimoodi antud. Asjad on kahtlemata mõlemat, nii kogemuse kandjad kui objektid, lihtsustatult võiks öelda, et kui su asi läheb kahe päevaga katki, siis tal erilist emotsionaalset väärtust ei ole. Ja muidugi on asjadel väärtus ka väljaspool minu kogemust. Ma ei ole näinud Oppenheimeri sinist teemanti, aga see olevat 40 miljoni taala eest oksjonil maha müüdud.
Viimasele filosoofilisele küsimusele ei ole ma veel vastust leidnud, aga otsin. Mulle näib küll, et asju, olgu see asi siis kas või terve maailm, ei ole olemas, kui ei ole olemas neid tunnetavat mõistust või meelt. Aga, siin on väga mitu aga. Sest tegelikult on mõlemad olemas ühekorraga — nii olemine kui mitteolemine. Rohkema külafilosoofiaga ei tahaks kedagi koormata.
C. P.: „Ilusa Elviira” kohta ütlesid ühes intervjuus, et see on raamat „nagu elu ise — sel ei ole kindlat narratiivi, vaid asjad lihtsalt juhtuvad”. Su raamatud mõjuvad väga eluliselt, lugeja tunneb ära või arvab end ära tundvat kohti, aegu ja inimeste mõttelaade. Kui olulisel kohal on sinu loomingus autobiograafia? Ja kuidas kirjandus ja elu sinu arvates omavahel suhestuvad?
M.: See ei ole minu meelest üldse tähtis, palju seda kellegi loomingus on. Aus vastus oleks: ma ei tea. Ma tõesti ei tea, kas autobiograafiline on ka näiteks see, kui sa jutustad edasi kellegi teise mälestusi kellegi teise mälestustest. See on pigem pärimus kui autobiograafia. Ka sellistes juttudes nagu „Mudlum ja riided” või „Mudlum ja toit” või „Minu tädi Ellen” ma ju ainult vahendan midagi. Tõuge on tulnud millestki reaalsest, kui mälestusi muidugi saab reaalseks pidada. Kuidas inimene oma mälestusi mõtestab, kuidas ta neid esitab, see on jälle kindlasti reaalsusest päris kaugel, see on ikka mingi idee teenistuses ja selle tarvis ta (kirjutaja) maailma väänab. Kõlab praalivalt, aga pigem nimetaks ma neid lugusid ilmutusteks. Mingid asjad lihtsalt ilmuvad, järsku, teadmata kust. Mingis mõttes ma ei meenuta asju, vaid need juhtuvad just praegu, siis, kui ma kirjutan.
Loomulikult ei ole ma (seni) selline autor, kes kirjutaks Ümera lahingust või tuumasõjast. Kui nüüd hoolega vaadata, siis on „Tõsises inimeses” (mis näib olevat alustekst, millest küsijate huvi lähtub — uues raamatus on mu meelest ikka päris raske jutte mingi tegelikkuse konksu otsa riputada) rohkem kui pooled lood mitte Mudlumist, vaid kellestki teisest. Teistest inimestest. Teistest asjadest. Ma ei ürita kõigest väest tõrjuda kahtlustust autobiograafias, ma püüan seletada, et tavaliselt on asjad natuke keerulisemad. Poleks midagi lihtsamat, kui öelda, et jah, kirjutasin otse elust maha. Mitte ainumat asja ei mõelnud välja, kõik oli täpipealt nii. Lugejatele annaks sellist kaupa ju pareminigi sööta. (Tuli meelde, et väiksest nuklearist olen juba kirjutanud!) Ilmselt ei aita mingi seletamine, ja ma ei oska ka veenvalt selgitada, mis mind häirib. Ütleksite „memuaarid”, oleks täpsem. Veel peenem termin on „mälukirjandus”. Seda oleks juba raskem pareerida. Paljugi, mis inimene mäletada võib, autobiograafia oleks ikka just nagu iseendast ja ainult iseendast kirjutamine, nii see aga sugugi ei ole. Ja üsna järjekindlalt on „Tõsise” kohta öeldud, et see peegeldab mitte üksikut, vaid üldist. Need on teatavas mõttes ühe põlvkonna mälestused ja elutaju.
„Mõjuvad eluliselt” — hm. Pole mul eriti ei otsekõnet, ei reaalseid sündmusi. Midagi muidugi juhtub, aga aeglaselt. Ja raamatud on siiski erinevad, ka jutud pole omavahel üks ühele sarnased, viimane raamat kõlgub žanriliselt juba väga kahtlasel piiril — kuskil essee ja pajatuse vahemail. Ja tegeleb vist rohkem mõistete kui asjadega.
C. P.: Mis on need mõisted, mis „Linnu silmades” on sinu jaoks kesksel kohal?
M.: Selle uue raamatuga on nihuke lugu, et ma ei taha sugugi öelda, millest seal juttu on või mida ma mõtlesin. Täiesti teadlikult ei pannud tagakaanele mingit teksti, eks see „Ilusa Elviira” fopaa tegi ka ettevaatlikuks — keerad nalja pärast vindi üle ja igas arvustuses vaatab sulle pärast vastu mingi Jenoveeva. No ehk mitte igas. Viimane raamat on küll natuke süngem ja natuke vähem lugejasõbralik kui eelmised, kuigi ka Mudlumi tavastiili armastajad midagi ikka leiavad: „Naiste saun” on täitsa harilik jutt. Osa juttude kohta olen kuulnud, et olevat pisut „liiga hullud”.
Aga kõige lihtsamini öeldes: ma mõtlen maailma üle. Nii nagu seda on teinud lugematud inimpõlved enne ja nagu seda teevad kõik tulevased. Minu mõtted on natuke lapsikud ja natuke naljakad ja natuke hirmsad.
C. P.: Mis on kõige hirmsam praeguses maailmas?
M.: Ta on väga vähe reaalne. Kas see nüüd tingimata hirmus on, aga see muudab maailma kapitaalselt. Enamik vaimseid mõjutajaid ei tule mitte elust, vaid elu simulatsioonist — film, arvuti, arvutimängud, aga ka raamatud käivad sinna alla. Ümberringi on kõike näiliselt tohutus külluses, tegelikult on inimesed üsna üksi ja väga ahaste tegevuspiiridega. Determineeritud, kui võõrsõna kasutada.
C. P.: Flaubert on värvikalt kirjeldanud, kuidas „Madame Bovary” temaatika oli tema meelest nii vulgaarne, et see ajas teda iiveldama, ja romaani tegelased tülgastasid teda täielikult. Milline on sinu suhe oma tegelastega?
M.: Ma olen vist jah üsna vanamoeline autor. Asjadest, mis mu taluvuspiiri ületaksid, ma ilmselt ei kirjutaks. Või kui täpsem olla, selleks et kujutada maailma koledust, ei ole tingimata vaja seda kõige koledamat välja kraamida. Ja seni olen kõikidesse tegelastesse suhtunud kenasti, pole kedagi ära tapnud, ei mõista ka hukka. Mul tekib kirjutades selline kummaline vastuolu: ühest küljest saab kirjutada ainult nii, et oled täiesti asja sees — st maailmas, sul on täielik visuaalne ettekujutus ümbritsevast. Samal ajal aga vaatad seda kõike distantsilt. Oled korraga sees ja eemal. Nagu ei saaks nii olla, aga on. Ja siis kolmas asi on veel see, et kunagi ei tea, kuhu lugu viib. Siin on nii mitmeid peenikesi värke, ega ma ei tahagi nendest kõigist aru saada — aga on veel nõnda, et ühest küljest sa nagu ei kontrolli lugu, see teeb, mis ise tahab. Aga pärast, tagantjärele, kunagi palju hiljem üle lugedes (no vähemalt aastakese pärast) paistab, et salaja ikka juhtisid ka.
C. P.: Nii et kirjutama asudes ei ole sul skeemi ees? Kas juttude alguspunktiks on siis teatav kujutluspilt — mälestus või ilmutus, nagu ennist mainisid? Mis edasi saab?
M.: Jah, on mingi ilmutus või pilt, millest lugu hargnema hakkab. Skeemi pole absoluutselt. Mõnel juhul on jutt ka asjade selgeks mõtlemise vorm. Mitte et nad siis selgeks saaksid, aga on protsess. Vahel tuleb jutt väga kergelt, ilma pingutuseta, vaata ainult, kas jõuad nii ruttu klahve peksta. Teinekord väga vaevaliselt, pausidega, seisab tükk aega poolikuna, kuni mingil hetkel on see võimalik valmis teha. Tulemuses ei ole olulist vahet märgata. Ja muidugi siis, kui tegu on tehtud, asi valmis, siis olen ma hulk aega väga ebakindel, ärev ja rahutu. Ise absoluutselt aru ei saa, kas sai mingi normaalne asi või poolpidune. Ja ega seda ei saagi kunagi teada. Sest lugejad annavad erinevaid hinnanguid, mõnele meeldib üks, mõnele teine, mõnele ei meeldi miski. Aga kui natuke aega on mööda läinud, siis ei ole see enam tähtis, kui hea või halb sai. Ei ole akuutne, nagu öeldakse. On mööda läinud.
C. P.: Sinu juttudes on palju värvikat sõnavara: puprad, kokardid, rüüžid jpm. Kas see tuleb lihtsalt heast keelekõrvast ja lapsepõlve suurest sõnaraamatute-armastusest või oled juttude tarbeks keelega eraldi tegelnud, sõnu otsinud?
M.: See on ikka vastupidi. Sõnu pean otsima siis, kui toimetajad sõna kollaseks tõmbavad, siis ma pean leidma kinnituse, et selline sõna on ikka olemas. Kuigi ma ise murret ei räägi, on mul palju murdepõhja, sõnu, mis mulle on igapäevased, meie peres kasutusel, aga kirjakeelele on need võõrad. Otsi siis neid kuskilt murdesõnastikust taga. Sõnavara ei tule mitte leksikonidest, õige natuke ehk sealt ka, mu ladina keele oskus piirdub küll „Võõrsõnade leksikoniga”, vaid ikka lugemusest. Mul on mõnikord hirmus kahju, et ma ei oska midagi kirjutada ulaanidest, sõjaväevelskritest, troskadest, voorimeestest, vürtspoodnikest, koloniaalkaupadest, pigitraadist jne, ja jumal tänatud, et on olemas tõlkekirjandus, kus säärased muistsed sõnad ikka veel kasutust leiavad. Kui juba sõna „rüüž” tundub eksootiline, siis soovitan vanu „Siluette” sirvida.
C. P.: Kirjanik kui jutuvestja ja mälestustest kirjutamine kui pärimus — need märksõnad viitavad suulisele traditsioonile. On sul ehk lapsepõlves (või ka hiljem) olnud suulise traditsiooniga eredaid kokkupuuteid?
M.: Ei ole. Keegi meie peres ei ole vestnud jutte vanadest aegadest või inimestest. Vastupidi, meil on sõnadega väga hoidlikult ümber käidud. Aga ikka korjad üles kilde ja pudemeid, mida ei pane ehk tähelegi, ei teadvusta, aga need on kuskil sinu sees olemas. Ja vajalikul hetkel annavad nad endast märku. Eks see kirjutamise protsess on vähemalt minul pidev mäluseoste jada, sealt võib kõige kummalisemaid asju välja kooruda. Kellegi räägitu seguneb kuskilt loetuga, kunagi nähtuga, oma mõtted võõraste mõtetega, pildid häältega, lõhnad värvidega ja lõpuks saab sellest kokku üks jutt.
Intervjuu aprilli Loomingust. | Mudlum – natuke lapsik, natuke naljakas, natuke hirmus | https://kultuur.err.ee/591345/mudlum-natuke-lapsik-natuke-naljakas-natuke-hirmus | Mudlumi esimesed jutud ilmusid 2010. aastal kultuuriblogis ZA/UM ja viimase paari aasta jooksul on ta avaldanud kolm proosaraamatut: esimene jutukogu „Tõsine inimene” (ZA/UM) ilmus 2014, sellele järgnesid burleskne jutustus „Ilus Elviira” (EKSA, 2015) ja jutukogu „Linnu silmad” (EKSA, 2016). Mudlum on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis ja Eesti Kunstiakadeemias; kirjanduskriitikat kirjutab ta Made Luiga nime all. |
Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv ütles, et segadust on olnud palju ja tuleval aastal saab ilmselt päris palju nalja, sest otsused puudutavad lisaks ettevõtjatele ka tavakodanike rahakotti.
"Kui järgmisel aastal läheb tuludeklaratsiooni esitamiseks, jõuab enamusele kohale, mis siis tegelikult juhtuma hakkab. Nii mõnigi inimene peab hakkama juurde maksma," lausus ta.
ERRi ajakirjanik Merilin Pärli viitas Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnadele, et valitsus ei esitlenud mitte dokumenti, vaid pressiteadet.
"Kui vaadata, mille arvelt kulutustele katet saadakse, siis nähakse ette suurt majanduskasvu, aga keegi ei saa täpselt aru, kust see tulema peaks."
"Tabelit pole ju esitatud ja olulisemad on need read, mida ei ole veel välja öeldud ning mis hakkavad meie elu ja majandust järgmistel aastatel kujundama," sõnas ta. "Kahtlemata mõjutab see meie kõigi rahakotti, ehkki kui madalapalgalised saavad rohkem raha kätte, siis teise käega võetakse raha sealt rahakotist jälle välja, nii et summa summarum hea, kui nulli jääb".
Pärli märkis, et kui vaadata, mille arvelt kulutustele katet saadakse, siis nähakse ette suurt majanduskasvu, aga keegi ei saa täpselt aru, kust see tulema peaks.
"Natuke soovunelma järgi tehtud strateegia. Kuidas laekumine tuleb, on natuke veel hookus-pookus," nentis ta.
Korv lisas, et otsused, mis hakkavad juba ette ära kulutama kuskilt tulemas olevat raha, ei ole head.
Saatejuht Taavi Eilat tõi välja, et taristuinvesteeringutesse suunatav 135 miljonit eurot on täiesti tundmatu maa ning majandusministeerium eesotsas minister Kadri Simsoniga on keeldunud täpsustustest, enne kui asjad ei ole valitsuskabinetti jõudnud.
"Peaministri loosung Eesti poliitilise kultuuri muutmise kohta on kahepalgeline, kui vaadata, mis toimub Tallinna linna tasandil ja kuidas eri valijarühmadele esitatakse süsteemselt täiesti erinevaid sõnumeid."
Pärli oli temaga nõus, märkides, et see ongi selle valitsuse kõige iseloomulikum joon - igasugusest eelnevast diskussioonist hoidutakse, kuni asjal on tempel peal.
Rääkides peaminister Jüri Ratasest ja tema põiklevatest vastustest eelarvestrateegia kokku leppimise järel "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, kus temalt päriti hinnangut Aleksei Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmisele, ütles Korv, et kui mõelda varasemate peaministrite, näiteks Andrus Ansipi peale, ei meenu ühtki korda, kui ta oleks peaministri ja Reformierakonna esimehena hakanud üht või teist rolli tõrjuma.
"Jüri Ratas on mitu korda pidanud tegema valikuid, kus avalikkus on temast oodanud mingit kindlameelsust," meenutas ta. "Nüüd oleme olukorras, kus see asi on võib-olla kõige tõsisem".
Korvi hinnangul on näha, et peaministri loosung Eesti poliitilise kultuuri muutmise kohta on kahepalgeline, kui vaadata, mis toimub Tallinna linna tasandil ja kuidas eri valijarühmadele esitatakse süsteemselt täiesti erinevaid sõnumeid. "Ma ei näe, et kuidagi kuskilt tuleks muutust," tõdes ajakirjanik.
Kogu "Rahva teenrite" saadet saab kuulata siit. | "Rahva teenrid": eelarvestrateegia peegeldab soovunelmat, mitte tegelikkust | https://www.err.ee/591344/rahva-teenrid-eelarvestrateegia-peegeldab-soovunelmat-mitte-tegelikkust | Sel nädalal kokku lepitud riigieelarve strateegia on tehtud soovunelmate järgi ja mille arvelt kulutustele tegelikult kate leitakse, jääb esialgu segaseks, räägiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid". |
Mõlemad mängijad rebestasid neljapäevases Euroopa liiga veerandfinaalis Anderlechti vastu ristatisidemeid. Seetõttu on mõlema hooaeg ka läbi, kirjutab Soccernet.ee.
Kuigi Rojo oli esialgu lootusrikas, et tal õnnestus esimese poolaja olukorrast tõsisema vigastuseta pääseda, siis reedel diagnoositi tal eesmise ristatisideme rebend. Argentina koondislane peab nüüd operatsioonile ja minema ja väidetavalt ei saa ta platsile naasta enne septembrit.
Hoopis hullemad lood on Unitedi tänavuse hooaja suurima väravakütiga. Normaalaja lõpus maandus Anderlechti ründaja Ibrahimovici põlve peale. Rootslane rebestas nii eesmist kui ka tagumist ristatisidemet ning sellisel juhul peaks taastumisperiood olema üheksa kuni 12 kuud. | Briti meedia: Ibrahimovici vigastus võib nõuda kuni aastast pausi | https://sport.err.ee/591346/briti-meedia-ibrahimovici-vigastus-voib-nouda-kuni-aastast-pausi | Inglismaa ajalehe Mirror teatel on Manchester Unitedi jalgpallimeeskonna põhimehi Marcos Rojot ja Zlatan Ibrahimovici ees ootamas ülipikad vigastuspausid. |
Itaalia meedia andmetel läks 37-aastane Astana meeskonna rattur hommikul kodust välja lühikesele treeningsõidule, kus talle sõitis otsa veoauto, mille juht väidetavalt ratturit ei märganud.
Alates 2014. aastast Astana meeskonna särki kandnud Scarponi karjääri kõige helgemaks hetkeks oli 2011. aasta Giro d'Itaalia üldarvestuse võit.
Michele Scarponi killed in training, veteran Astana rider hit by a truck near his home in central Italy. https://t.co/6CF5CsPRWp pic.twitter.com/vhZFXRcnzA
— Cyclingnews.com (@Cyclingnewsfeed) April 22, 2017 | Astana tipprattur Michele Scarponi kaotas liiklusõnnetuses elu | https://sport.err.ee/591343/astana-tipprattur-michele-scarponi-kaotas-liiklusonnetuses-elu | Rattaportaal Cyclingnews.com teatas laupäeval hommikul, et maailma teravaimasse tippu kuulunud Itaalia rattur Michele Scarponi hukkus laupäeval treeningul toimunud avariis. |
Näitus on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, samuti esitletakse kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu.
Linna vaadeldakse erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub nende gruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Mitmekülgse väljapanekuna üles ehitatud näitusel näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Selle nädalaga lõpeb kõnealuse näituse esitlus Eesti arhitektuurimuuseumis. | Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus | https://kultuur.err.ee/591340/arhitektuurimuuseum-kutsub-ringkaigule-tartus | Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega. |
Võitjate poolel tegi kübaratriki Sander Savi, kes sai kirja ka ühe söödupunkti. Kaks väravat ja kaks söötu kogus Kermo Uue ning 2+1 sai statistikasse kirja Oliver Savi.
EMÜ poolel oli parim kolm väravat visanud ja ühe söödu andnud Pavel Semenov, Mikko Saarivuori viskas kaks väravat.
Pühapäeval kell 20.30 mängitakse seeria teine kohtumine EMÜ Spordihoones. | Sparta Team Automaailm alustas saalihoki finaalseeriat napi võiduga | https://sport.err.ee/591339/sparta-team-automaailm-alustas-saalihoki-finaalseeriat-napi-voiduga | Paf saalihokiliiga finaalseeria avakohtumises võitis Sparta Team Automaailm koduplatsil 9:8 (4:2, 2:3, 3:3) EMÜ Spordiklubi meeskonna ja asus finaalseeriat juhtima. |
Washingtonis sai sealne Capitals 2:1 (1:0, 0:1, 0:0, 1:0) jagu Toronto Maple Leafsist ning asus nelja võiduni mängitavat seeriat 3:2 juhtima. Otsustava võiduvärava viskas lisaajal Justin Williams.
Ottawa Senators mängis aga maha suurepärase võimaluse seeria võita ja edasi liikuda, kui kodujääl kaotati 2:3 (1:0, 1:2, 0:0, 0:1) Boston Bruinsile. Bostoni poolel viskas kaks väravat, millest üks oli ka võidutabamus, Sean Kuraly. Senators juhib seeriat 3:2.
Seeriate seisud:
Idakonverents
Montreal Canadiens - New York Rangers 2:3
Ottawa Senators - Boston Bruins 3:2
Washington Capitals - Toronto Maple Leafs 3:2
Pittsburgh Penguins - Columbus Blue Jackets 4:1
Läänekonverents
Anaheim Ducks - Calgary Flames 4:0
Edmonton Oilers - San Jose Sharks 3:2
Chicago Blackhawks - Nashville Predators 0:4
Minnesota Wild - St. Louis Blues 1:3 | Capitals ja Bruins võtsid lisaajavõidud | https://sport.err.ee/591332/capitals-ja-bruins-votsid-lisaajavoidud | Jäähokiliigas NHL jätkusid play-offid põnevalt, kui reedel peetud mõlemad idakonverentsi play-off mängud läksid lisaajale. |
Väsimus ja hirm on vahel saatjaks. Ja seina taga
Puurib võõras mees. Aeg pole lahke – lõhnab
30ndate järgi, nah natsid, karm kord, reeglid
Mõttetud ja tühised, ja hingamiseruumi pihik
Pitsitab, mis tehtud ühiskondlisest moraalist.
Kaks palet tol: on pornosaitidel nüüd enim
Külastajaid, kuid samavõrra põlgavad nad
Prolesid ja pedesid ja pagulasi ja poeete.
P-tähega oled perses, peibi. Mu lemb.
Neet rinnas, tüdruk, silmas roheline sula-
Tuli, ja tahe raputada kunstiga tood maailma-
Natukest, tood raasukest, mis veel on
Elamise nime väärt. Kaks nõtket säärt ja aju
Nagu hadronitepõrgati. End Sinu kõrval tunnen
Vahel nõrgalt, nii et tugevaks teen tehislikult end,
Sa anna andeks, mul on ahvi keha, pääsukese
Hing. Ja Sinu olemise ling on taband just mu
Jämedat ja karvast-sulist kaela, ma tunnen ühendavat
Veripunast paela meie kahe vahel. Tean, see on mu
Nõrkus, minu pahe. Mu selgus ja mu kihk ja tahe.
Kas luuletajat vaja on, ja mis on tema relv? Kui
Padruneist on tühjaks lastud salv. Kui omaks võetud
Põhipuu päält näpat hää ja halb. Ma ärkan varem,
Vaatan Sind, palg väsind, kalb. Ja ikka ei saa jätta,
Löö või mätta, Su nõtket keha ja Su hella hinge.
Me kahe vahel elektrilaeng, meil põrgulik on
Pinge. Niiet muudame ja raputame küll. Kaks
Kallist paljast ihu, kaks keha, ainult luule üll.
Mina Sinu jagu, täis õlut õhku õrnusi mu veider
Magu. Madujas. End luua saame taas vaid ajas
Kadujas. Ma armastan, Sa oled ilus. Võileib
Saab kaetud munas-sibulas-ja-kilus. Kõik
Armastus on kõik on päris. Ka see hetk kui
Su hammastik mu habrast kaela näris.
Ma kingin Sulle endast kõik, kui Su jaoks
ongi see vaid elust väike lõik. | Jürgen Rooste. Armastuslaul | https://kultuur.err.ee/591329/jurgen-rooste-armastuslaul | Jürgen Rooste pani paberile armastusluuletuse. |
Vesteinn Hafsteinssoni 24-aastase hoolealuse isiklik rekord 68.72 pärineb eelmise aasta augustist ning selle tulemusega lõpetas ta ka hooaja maailma edetabelijuhina. Tänavu talvel viis Stahl isikliku siserekordi 66.90-ni, millest enamat on läbi aegade suutnud vaid Gerd Kanter, kirjutab Delfi Sport.
Euroopa hooaja edetabelis möödus Stahl eilse heitega senisest liidrist, leedulasest Andrius Gudžiusest (67.38). Maailmas on kõige kaugemale tänavu heitnud jamaikalane Fedrick Dacres (68.88). | Daniel Stahl kerkis kettaheites Euroopa edetabelijuhiks | https://sport.err.ee/591330/daniel-stahl-kerkis-kettaheites-euroopa-edetabelijuhiks | Reedel California osariigis Salinases toimunud kettaheitevõistlusel püstitas rootslane Daniel Stahl Euroopa hooaja tippmargi 68.36. |
Tema koduklubi Barõssavi BATE jäi küll Krumkatšõ vastu kaks korda kaotusseisu, aga võitis lõpuks 3:2, kirjutab Soccernet.ee.
Nelja mänguga on tiitlikaitsja BATE teeninud kaks võitu ja kaks viiki. Hetkel paikneb Pika koduklubi esikohal, kuid enamik neljanda vooru matšidest on veel pidamata. | Artur Pikk tegi Valgevenes tänavuse hooaja esimese täisminutid | https://sport.err.ee/591311/artur-pikk-tegi-valgevenes-tanavuse-hooaja-esimese-taisminutid | Talvel vigastuse küüsis olnud kaitsja Artur Pikk tegi Valgevene jalgpalli kõrgliiga neljandas voorus oma hooaja esimese täismängu. |
JYP-i poolel viskas kaks väravat Juha-Pekka Hytönen, Sami Niku viskas ühe värava ja andis kaks väravasöötu ning resultatiivsuspunktid 1+1 said kirja otsustava lisaajatabamuse autor Michel Miklik ja Janne Tavi.
Tänu sellele, et Soome liigas selgitati pronksiomanik vaid ühe kohtumisega, saab Rooba nüüd liituda Eesti koondisega, kes juba pühapäeval asub Belfastis mängima MM-i esimese divisjoni B-grupi turniiri.
Soome liiga finaalis on tänavu vastamisi Kalpa ja Tappara meeskonnad ning pärast kahte mängu juhib Kalpa võitudega 2:0. | Rooba ja JYP võitsid Soome meistriliigas pronksmedalid | https://sport.err.ee/591325/rooba-ja-jyp-voitsid-soome-meistriliigas-pronksmedalid | Soome jäähoki meistriliigas lõpetas eestlase Robert Rooba kodumeeskond Jyväskylä JYP tänavuse hooaja pronksmedalitega, kui reedel alistati lisaajal 6:5 (2:2, 2:1, 1:2, 1:0) Helsingi IFK. Rooba sai võitjate eest jääaega 10.48 ning sooritas ka kolm pealeviset. |
Vene välisministeeriumi sõnul toimus vestlus USA algatusel ning Lavrov kordas selles Venemaa ja Iraani ettepanekut Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonis (OPCW).
Lääneriigid süüdistavad Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi 4. aprilli keemiarünnakus Idlibi provintsi Khan Sheikhuni linnale, milles hukkus 87 inimest. Assadi liitlased Moskva ja Teheran püüavad aga Damaskust süüst puhtaks pesta.
Lavrov väljendas telefonikõnes kahetsust USA vastasseisu üle OPCW-s, kus pandi hääletusele venelaste ja iraanlaste ettepanek saata inspektorid Süüriasse uurima teateid sariini kasutamisest Khan Sheikhunis.
Lavrov ja Tillerson leppisid kokku, et uurivad võimalust käivitada selle juhtimi asjus OPCW egiidi all objektiivne juurdlus, ütles Vene välisministeerium.
OPCW lükkas Vene-Iraani algatuse neljapäeval suure häälteenamusega tagasi, sest keemiarünnaku uurimine juba käib. | Lavrov püüdis Tillersoni Süüria keemiarünnaku uurimisega nõusse saada | https://www.err.ee/591322/lavrov-puudis-tillersoni-suuria-keemiarunnaku-uurimisega-nousse-saada | Vene välisminister Sergei Lavrov väljendas reedeõhtuses telefonivestluses USA ametivenna Rex Tillersoniga kahetsust, et Washington ei toeta Moskva plaani väidetava Süüria keemiarünnaku uurimiseks. |
Kui seeria kaks esimest Houstonis peetud kohtumist võitis Hardeni juhitav Rockets, siis kolmandas mängus tõi Westbrook Oklahoma City Thunderi seeriasse tagasi, kui koduplatsil võeti 115:113 võit.
Seeria teises mängus kolmikduubli sees küll 51 punkti visanud, kuid meeskonnakaaslaste ignoreerimise eest palju ka kriitikat saanud Westbrook mängis selles kohtumises meeskondlikumalt ning kogus 32 punkti, 13 lauapalli ja 11 korvisöötu. Taj Gibson lisas 20 silma ja Victor Oladipo ja Andre Roberson kumbki 12 punkti.
Võidukorvi autoriks oli viimasel minutil hoopiski keskmängija Steven Adams, kes upitas korvi Westbrooki möödaviske. Rocketsil oli veel võimalus ka mäng võita, kuid Hardeni kaugvise ei tabanud. Harden kogus lõpuks 44 punkti, 6 lauapalli ja 6 resultatiivset söötu.
Rockets juhib seeriat 2:1 ning neljas kohtumine peetakse juba pühapäeval taas Oklahoma Citys.
Idakonverentsis põhiturniiri võitnud Boston Celtics sai lõpuks seerias Chicago Bullsi vastu jalad alla, kui võõrsil võeti 104:87 võit ja vähendati vahe 1:2 peale. Al Horford tõi võitjatele 18 punkti, 8 lauapalli, 6 korvisöötu ja 4 vaheltlõiget. Isaiah Thomase arvele jäi 16 silma ja 9 söötu.
Los Angeles Clippers võitis Chris Pauli juhtimisel võõrsil Utah Jazzi 111:106 ning asus seerias 2:1 juhtima. Clippersi mängujuhi arvele kanti 34 punkti, 10 söötu ja 7 lauapalli. Jazzi poolel kogus Gordon Hayward 40 silma ja 8 lauapalli.
Seeriate seisud:
Idakonverents
1-Boston Celtics – 8-Chicago Bulls 1:2
2-Cleveland Cavaliers – 7-Indiana Pacers 2:0
3-Toronto Raptors – 6-Milwaukee Bucks 1:1
4-Washington Wizards – 5-Atlanta Hawks 2:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Portland Trail Blazers 2:0
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 2:0
3-Houston Rockets – 6-Oklahoma City Thunder 2:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Utah Jazz 2:1 | Westbrooki järjekordne kolmikduubel aitas Thunderi taas konkurentsi | https://sport.err.ee/591321/westbrooki-jarjekordne-kolmikduubel-aitas-thunderi-taas-konkurentsi | Korvpalliliigas NBA pidasid läänekonverentsi play-offi avaringis järjekordse võimsa duelli maha tänavuse hooaja kaks peamist MVP-auhinna kandidaati Russell Westbrook ja James Harden. |
Antsud said laiemat tuntust tänavusel Eesti Laulul looga "Vihm". Antsud esitlevad avastuskeskuses ka hiljuti ilmunud singlit "Rongilugu".
Energia avastuskeskuses toimub nimelt perepäev, kus uuritakse muu hulgas katseliselt, mis saab elektroonikajäätmetest ja pannakse end proovile Keskkonnakese sorteerimismängus. Päeva jooksul toimuvad ka välguetendused ja katsed staatilise elektriga.
Perepäeval on Energia avastuskeskuse väljapanekul on üle saja eksponaadi, millele saab külastaja käed külge panna. Viimaseid nädalaid on avatud näitus "Plasti(vaba) ookean", mis näitlikustab plastireostuse temaatikat.
Antsude kontserdist saab osa avastuskeskuse piletiga. Maa päeva täpsemat ajakava näeb SIIT. | Antsud tähistavad Maa päeva kontserdiga | https://menu.err.ee/591319/antsud-tahistavad-maa-paeva-kontserdiga | Laupäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva. Kell 13 annavad sel puhul Energia avastuskeskuses kontserdi Antsud. |
"Tuleb arvestada, et järgmistel kümnenditel puidu juurdekasv meie metsades väheneb, sest suur kogus metsi jõuab vanusesse, kus juurdekasv on paratamatult väiksem kui keskealistes metsades," rääkis Tullus põhjustest, miks metsa vanuseline jaotus ja juurdekasv ei ole metsa ligi saja-aastase eluringi jooksul samad.
Mets kasvab aeglaselt ja seda 20 aastaga eriti muuta ei saa.
"Seetõttu on oluline sektori arendamisel keskenduda innovaatiliste lahenduste Eestile kohandamisele ja viia metsandusharidus ülikoolide kõrval ka üldhariduskoolidesse," selgitas Tullus metsasektori ühiste sihtide vajadust.
Tihedam koostöö aitaks Tulluse sõnul leida metsa eluringi igas etapis uusi ja järjest paremaid lahendusi võimaluste ära kasutamiseks, sest kui ei ole metsa tundvaid noori, ei tule ka uuendused nii kergesti.
"Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja selle kannul püsida on isegi noortel raske," märkis Tullus.
Visioonikonverentsi korraldab Eesti metsaselts. | Metsakasvatuse professor: lähikümnenditel väheneb puidu juurdekasv | https://www.err.ee/591318/metsakasvatuse-professor-lahikumnenditel-vaheneb-puidu-juurdekasv | Lähikümnenditel väheneb Eesti metsades puidu juurdekasv paratamatult, ütles Tartus visioonikonverentsil esinenud Eesti maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus. |
Linnaruumiprojekt kutsub kell 10:45 muusikalisele tervitusele riigikokku. Viru keskuse aatriumis kõlab vahemikus 11–15 igal täistunnil uus muusikažanr: sving, l atin/bossa nova, gypsy, soul/groove j a Eesti estraad. Kell 15 esineb Harju Caffeine’i pop-up laval 16-aastane poeetiline hip-hopi arist EiK. Kell 16:30 alustab Kullassepa tänavalt liikumist sinine muusikaline turistirong.
Kell 15 on kõik lastega pered oodatud Vaba Lavale Maarja Nuudi perekontserdile.
Kell 17 viivad Tõnu Naissoo Unity ja poola saksofonist Zbigniew Namyslowski kuulajad ajas tagasi 50 aastat, mil Tallinnas toimus Nõukogude Liidus ja kogu maailmas laineid löönud jazzifestival Tallinn-67. Võib öelda, et tegu oli Eesti 100 aasta mõjusaima jazzisündmusega, mis viis Eesti jazzi ja festivalid maailmakaardile, teatab Jazzkaar.
Enne kontserti, kell 16 toimuvas tasuga sissepääsuga vestlusringis Punases Majas meenutavaid toonaseid sündmusi Tõnu Sal-Saller, kes mängis 67. aastal fagotti Jaan Kailvee ansamblis, fotograaf Jaan Rõõmus, kelle fotode kogu 1967. aasta festivalist on hindamatu väärtusega, Reet Linna, kes oli festivali vabatahtlik, ja Anne Erm, kes oli siis Collage’i laulja ja kuulajana festivalil.
Kell 19 näitab oma oskusi saksa trompetist-pianist Sebastian Studnitzky, kes rändab rändab jazzi, klassikalise ja elektroonilise muusika radadel.
Laupäeva õhtul kell 21 Vaba Laval võlub kuulajaid festivali üks peaesinejaid, USA lauljatar-bassist Meshell Ndegeocello. Multitalendist lauljatar-helilooja-bassisti 1993. aastal ilmunud albumit "Plantation Lullabies" peetakse neo-soul liikumise teetähiseks ja alguspunktiks.
Päeva lõpetab kell 23:00 oma folk-jazz hõngulise popmuusikaga noor Austria koosseis Holler My Dear. Bändi solisti Laura Winkleri kirjutatud detailirohked ja loovalt arranžeeritud palad kasvavad õrnadest ja unelevatest toonidest jõuliste ning tantsulike rütmideni. Nende helikeelt on naljatledes nimetatud ka Motown-tangoks või western-klezmer ´iks.
Kogu programmi näeb SIIT. | Täna Jazzkaarel: Maarja Nuudi perekontsert, 50 aastat Tallinn-67 festivalist ja Meshell Ndegeocello | https://kultuur.err.ee/591316/tana-jazzkaarel-maarja-nuudi-perekontsert-50-aastat-tallinn-67-festivalist-ja-meshell-ndegeocello | Jazzkaare laupäev pakub muusikat lastega peredele, unikaalset ajaretke Eesti jazziajaloo tähtsaimale sündmusele 50 aastat tagasi, parimat saksa trompetimuusikat, mahedalt sügavat naisvokaali ning värvikat folk-pop jazzi. |
Hispaanlaste Madridi Real kaotas koduväljakul 80:84 David Blatti poolt juhendatavale türklaste Istanbuli Darüssafakale. Brad Wanamaker viskas võitjate parimana 21 punkti, Ante Zizic kogus 17 silma ja 8 lauapalli ning Scottie Wilbekin tõi samuti 17 silma. Reali kasuks kogus Sergio Llull 22 punkti ja Gustavo Ayon sai kirja 16 silma, 8 lauapalli ja 5 korvisöötu.
Kreeklaste Olympiakos pidi samuti koduväljakul tunnistama türklaste Istanbuli Anadolu Efesi 73:71 paremust. Võitjate edukaimad olid Bryant Dunston 16 punktiga ning Tyler Honeycutt 15 silma ja 9 lauapalliga. Kaotajate kasuks tõid Vassilis Spanoulis ja Georgios Printezis mõlemad 20 punkti.
Pärast kahte vooru on mõlemas veerandfinaalseerias seis nüüd viigis 1:1 ning seeriad kolivad järgmiseks kaheks mänguks Istanbuli. | Real ja Olympiakos kaotasid Euroliigas koduväljakueelise | https://sport.err.ee/591317/real-ja-olympiakos-kaotasid-euroliigas-koduvaljakueelise | Korvpalli Euroliigas peeti reedel kahes ülipõnevas veerandfinaalseerias teised mängud ning kaotuse pidid vastu võtma põhiturniiri võitnud Madridi Real ja kolmandana play-offi pääsenud Pireuse Olympiakos. |
Tabatud juhtidest ühel olid narkootikumide ja ülejäänud kaheksal alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas ööpäeva jooksul üheksa joobes juhti | https://www.err.ee/591315/politsei-tabas-oopaeva-jooksul-uheksa-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeval Eesti eri paigus üheksa joobekahtlusega sõidukijuhti. |
Moldova suursaadik Inga Ionesii ütles, et Moldovas puudub võimalus loomsete jäätmete käitlemiseks ning põleti täidab Euroopa Komisjoni seatud esialgsed nõudmised, vahendas Virumaa Teataja.
“Aga kindlasti on meil vaja ka analoogset tehast,” lausus suursaadik ja lisas, et loomsete jäätmete käitlemisega tegelemine on üks tingimusi Moldova pääsemiseks Euroopa Liitu.
AS-i Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehase juhataja Tarmo Terav lausus, et kokkulepe Euroopa Komisjoniga põleti üleandmiseks on olemas.
“Meie seda ei kasuta ja ei hakkakski kasutama,” lisas Terav.
Riik ostis mobiilse seapõleti Vireenile 2014. aastal, hävitamaks seakatku nakatunud loomi. Masin suudab ühe tunniga põletada tonni loomseid jäätmeid. | Tegevusetult seisnud seapõleti viiakse Eestist minema | https://www.err.ee/591312/tegevusetult-seisnud-seapoleti-viiakse-eestist-minema | Koos paigaldusega ligi veerand miljonit eurot maksma läinud ning seni tegevusetult seisnud mobiilne põletusahi Hurikan 1000E saab peagi uue peremehe ning viiakse Eestist minema. |
Volinik märkis, et mõistab peaminister Theresa May soovi saada oma mandaadile enne Brexiti kõnelusi kinnitust, kuid on mures valimiste tooni pärast, vahendas Politico.
"Kui kampaania puhul antakse uusi lubadusi, rohkem lubadusi, mida ei ole võimalik täita, siis pole sellest kasu," nentis Moscovici. "Minu jaoks pole küsimus selles, kes on tugevam /.../, vaid tahaksin teada, kuidas saame koostööd teha ja suhelda, et saavutada korralik, selge ja sõbralik Brexit".
Brüssel suhtub Briti läbirääkimisstrateegiasse eelolevail Brexiti kõnelustel ettevaatusega.
Ehkki Euroopa Komisjon loodab jätkuvalt sõbralikule lahkumisele, muretsevad ametnikud, et Suurbritannia plahvatusohtlik poliitiline keskkond võib sundida Londonit pürgima järsu Brexiti poole, nii et riik lahkuks Euroopa Liidust ilma uue leppeta.
Suurbritannia üldvalimised toimuvad 8. juunil ja May juhitavatele tooridele prognoositakse ülekaalukat võitu. | Rahandusvolinik hoiatas Briti konservatiive katteta lubadusi jagamast | https://www.err.ee/591309/rahandusvolinik-hoiatas-briti-konservatiive-katteta-lubadusi-jagamast | Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici hoiatas Suurbritannia konservatiive, et nad ei annaks Briti valijatele Brexiti kohta valimiskampaanias lubadusi, mida nad ei suuda täita. |
Algviisikus platsile saanud ja kokku 27 minutit mänginud eestlasest ääremängija tõusis 21 punktiga (kahesed 6/8, kolmesed 3/6) oma meeskonna resultatiivseimaks. Veel sai Kurbas kirja 3 lauapalli, 2 vaheltlõiget, ühe kulbi, ühe pallikaotuse ja 4 isiklikku viga.
Nelja võiduni mängitavat seeriat juhib Norrköping nüüd võitudega 2:1, neljas kohtumine peetakse juba pühapäeval. | Kurbase 21 punktist jäi poolfinaalseeria kolmandas mängus väheseks | https://sport.err.ee/591308/kurbase-21-punktist-jai-poolfinaalseeria-kolmandas-mangus-vaheseks | Tanel Kurbas ja Södertälje Kings pidid Rootsi korvpalli meistriliiga poolfinaalseeria kolmandas kohtumises võõrsil tunnistama Norrköpingu 72:66 paremust. |
Võõrsilt 75:54 võidu teeninud Tartu parimana viskas Nele Laurimaa 20 punkti, Doris Park kogus 15 silma ja Anna-Gret Asi 11 punkti. Kaotajate edukaim oli Sandra Tael 18 punkti ja 12 lauapalliga.
Tartu naiskonna abitreener Toomas Liivak mainis pärast mängu, et Marko Parkonen üritas Ülikool/Kalevit pressiga rivist välja lüüa, kuid tartlased olid selleks valmis ja ei lasknud sellest ennast heidutada. Parkonen ise viitas sellele, et tema tüdrukud ei suutnud selles mängus räägitut ja kokkulepitut ellu viia.
"Nad teadsid, mida ja kuidas teha, aga ei suutnud seda ellu viia," sõnas G4S Noortekoondise treener Parkonen ja lisas: "kui me teeme iga mäng 30 pallikaotust, siis ei saa ka edule loota. Rumalad palliakotused, valesöödud..." | Tartu Ülikool/Kalev alustas pronksiseeriat kindla võiduga | https://sport.err.ee/591307/tartu-ulikool-kalev-alustas-pronksiseeriat-kindla-voiduga | Tallinnas alustati Eesti naiste korvpalli meistriliiga pronksiseeriat, kui Audentese spordihoones läksid vastamisi G4S Noorteliiga ja Tartu Ülikool/Kalev. |
Asjatundjad kirjeldavat terroristi rühmituse liidri Abu Bakr al-Baghdadi lähedase liitlasena. Teda peetakse muu hulgas vastutavaks Istanbuli ööklubi rünnaku korraldamise eest, kus sai surma 39 inimest.
"Me saame teid kõikjalt kätte," kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter USA diplomaat ja eriesindaja Islamiriigi vastase koalitsiooni juures Brett McGurk.
McGurki andmetel sai Uzbeki surma 6. aprillil Mayadini linnas.
USA välisminister Rex Tillerson ütles märtsis, et äärmusrühmituse Islamiriik (IS) liidri tapmine on vaid aja küsimus, sest nii kohalikud kui neid toetavad koalitsiooniväed on Süürias ja Iraagis pealetungil.
"Peaaegu kõik Baghdadi asetäitjad on nüüdseks surnud, sealhulgas need, kes olid Brüsseli, Pariisi ja teiste rünnakute korraldamise taga," ütles Tillerson Washingtonis koalitsiooniliikmete kohtumist avades. "On vaid aja küsimus, mil Baghdadile endale saab osaks sama saatus." | USA väed tapsid Süürias Istanbuli ööklubi rünnaku arvatava korraldaja | https://www.err.ee/591306/usa-vaed-tapsid-suurias-istanbuli-ooklubi-runnaku-arvatava-korraldaja | USA väed tapsid Süürias sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) juhtivliikme Abdurakhmon Uzbeki, teatasid reedel võimuesindajad. |
Islamiriigi propagandaagentuuris Amaq avaldatud teaadande tõlkis ja edastas islamistide internetitegevust jälgiv USA monitooringufirma SITE Intelligence. Teadaandes seisis, et Islamiriigi pühasõdalane ründas FSB Habarovski kontorit, kus tappis kolm ja haavas veel kolme inimest.
FSB teatas varem päeval tehtud avalduses, et 1999. aastal sündinud kohalik elanik Konev läbis metallidetektori, sisenes julgeolekuteenistuse vastuvõturuumi ja avas seal viibinud inimeste pihta tule.
FSB ohvitser ja üks külastaja said surma, veel üks inimene sai haavata. Julgeolekutöötajad lasid ründaja maha.
"Meil on andmeid tema kuulumisest neonatslikku rühmitusse," seisis FSB teadaandes.
Islamiriik võttis reedel vastutuse ka Pariisi kesklinnas aset leidnud terrorirünnaku eest, mille käigus tapeti politseinik. | Islamiriik võttis vastutuse FSB hoone ründamise eest | https://www.err.ee/591305/islamiriik-vottis-vastutuse-fsb-hoone-rundamise-eest | Sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) võttis vastutuse reedese rünnaku eest Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) hoonele Habarovskis, milles sai surma julgeolekutöötaja ja tsiviilisik. |
Politsei tänab kõiki, kes laste otsimisele ja leidmisele kaasa aitasid. | Tamsalus kadunud õde ja vend leiti | https://www.err.ee/558243/tamsalus-kadunud-ode-ja-vend-leiti | Rakvere politsei otsis eile kadunuks jäänud alaealist õde ja venda, kuid täna hommikul teatas politsei, et lapsed on leitud ja nendega on kõik korras. |
Hispaania meeskonnale tõi võidu viimasel veerandajal tehtud 9:0 vahespurt.
Laboralile tõi Darius Adams 24 ning Mike James 20 punkti, Panathinaikose eest tõid kahekohalise arvu punkte neli mängijat.
Lisaks Laboralile ning esmaspäeval poolfinaali jõudnud Moskva CSKA-le pääses final four 'i ka Istanbuli Fenerbahce, kes alistas Madridi Reali 75:63 (18:13, 12:14, 24:13, 21:23).
Ka Türgi meeskond alistas oma tiitlikaitsjatest vastased kuivalt 3:0.
Fenerbahce eest tegi kaksikduubli Ekpe Udoh, kes lisaks 15 punktile võttis ka 12 lauapalli. Samaväärse sooritusega sai hakkama Madridi eest mängiv Gustavo Ayon, kes viskas 14 punkti ning sai kätte 14 lauapalli.
Veerandfinaalseeriat läks 2:1 juhtima Barcelona Lassa, kes oli 82:70 parem Krasnodari Kuban Lokomotivist. Võitjate poolel tabas Alex Arbines kuus kaugviset ning viskas kokku 25 punkti. | Laboral ja Fenerbahce pääsesid Euroliigas nelja parema hulka, tiitlikaitsja Real on väljas | https://sport.err.ee/84946/laboral-ja-fenerbahce-paasesid-euroliigas-nelja-parema-hulka-tiitlikaitsja-real-on-valjas | Kristjan Kanguri endine koduklubi Vitoria Laboral Kutxa alistas Euroliiga veerandfinaalis Ateena Panathinaikose 84:75 (20:17, 22:20, 14:18, 28:20) ning kindlustas 3:0 seeriavõiduga koha nelja parema seas. |
Uudisteportaal kuulub USA rahastatavale raadiojaamale Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.
Krimmi prokuratuuri teatel algatas Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) portaali suhtes uurimise seoses artikliga, mis "kutsub poolsaart ja selle elanikke isoleerima, kaasa arvatud sõjaliste operatsioonidega".
Julgeolekujõud otsisid läbi kolme portaali ajakirjaniku kodud ja viisid nad ülekuulamisele. | Krimmi uudisteportaali suhtes algatati kriminaaluurimine | https://www.err.ee/558253/krimmi-uudisteportaali-suhtes-algatati-kriminaaluurimine | Venemaa poolt annekteeritud Krimmi julgeolekujõud algatasid teisipäeval kriminaaluurimise USA rahastatava uudisteportaali suhtes, mida süüdistatakse äärmusluse õhutamises. |
Ümberkorraldused toimuvad politseis, sandarmeerias ja BRI nime all tuntud politsei eriüksustes.
Prantsuse siseministri Bernard Cazeneuve'i sõnul luuakse võimekus reageerida 20 minutiga mis tahes olukorrale riigi mis tahes osas.
Ministri kinnitusel paigutatakse üksused kõikidesse suurlinnadesse. Varasemalt olid nad koondunud Pariisi.
Kinnitus tuleb enne Pariisis Montparnasse'i rongijaamas toimuvat suurõppust, kus osalevad politsei kõigi kolme haru üksused.
Õppusel matkitakse reageerimist 13. novembril toimunud ja 130 inimelu nõudnud Pariisi terrorirünnakutele sarnanevale olukorrale. | Prantsuse politsei korraldatakse ümber | https://www.err.ee/558249/prantsuse-politsei-korraldatakse-umber | Prantsusmaa viib läbi ümberkorraldused politsei eriüksuste koosseisus pärast väiteid, et novembris toimunud terrorirünnakutele reageerimist segas politsei kolme haru omavaheline rivaliteet. |
"Üha sagenev migrantidevastane ja põgenikevastane retoorika ning vägivaldsed rünnakud nende kogukondade vastu ... kogu Euroopas teevad sügavat muret," lausus ta pressikonverentsil Haagis.
"Selline tegevus lõhenenud kogukondades külvab ebastabiilsust ning reedab rahvusvahelise solidaarsuse aluseks olevad väärtused ja inimõigusstandardid."
Euroopa on praegu silmitsi ulatuslikema rändekriisiga pärast Teist maailmasõda. Üle miljoni inimese pages 2015. aastal salaja Türgist Kreekasse ja enam kui 150 000 on selle teekonna läbinud tänavu.
Paljud neist põgenevad Lähis-Ida, eelkõige Iraagi ja Süüria relvakonfliktide eest.
Varem arutas Ban migrantide küsimust, aga ka Süüria ja teisi teemasid Hollandi välisministri Bert Koendersiga.
"Me vajame avatud, ausat ja konstruktiivset dialoogi, et vältida kogu polariseerumist," lausus Ban pärast läbirääkimisi Koendersiga, kes käis nädalavahetusel Lääne-Aafrikas arutamas majandusmigrantide tulva ohjeldamist.
Igasugune "lahendust nõuab kasvavat poliitilist tahet, et leida lahendus rände algpõhjustele päritolumaades", märkis ÜRO peasekretär.
"Praegune poliitika on selgelt ebapiisav," rõhutas ta, lisades, et nii konfliktde kui inimeõigusrikkumistele lõpu tegemiseks on vaja üleilmseid jõupingutusi. | ÜRO peasekretär mõistis hukka rünnakud põgenike vastu | https://www.err.ee/558248/uro-peasekretar-moistis-hukka-runnakud-pogenike-vastu | ÜRO peasekretär Ban Ki-moon mõistis teisipäeval hukka sagenevad rünnakud migrantide vastu, ärgitades ilmutama poliitilist tahet, et lahendada Euroopat tabanud ränga rändekriisi algpõhjused. |
Raha antakse otse ÜRO põgenikeagentuuri UNCHR, Rahvusvahelise Punase Risti ja kuue rahvusvahelise vabaühenduse käsutusse.
Täiendava abiga aitab komisjon korraldada põgenikele ja migrantidele Kreekas elementaarset meditsiiniabi, majutust ning toidu- ja hügieeniabi. Lisatoetus on täienduseks Kreekale põgenikekriisiga seoses EL-i poolt eraldatud abipaketile.
Kreeka on möödunud aastast alates saanud 181 miljonit eurot abi põgenikekriisi haldamiseks. Lisaks eraldati Kreekale varem 509 miljonit eurot aastateks 2014-2020. Kriisirahastus on pärit kahest erinevast allikast. | EL eraldab põgenike abistamiseks Kreekas veel 83 miljonit | https://www.err.ee/558247/el-eraldab-pogenike-abistamiseks-kreekas-veel-83-miljonit | Euroopa Liit annab 83 miljonit eurot täiendavat abi põgenike elamistingimuste parandamiseks Kreekas, teatas teisipäeval Euroopa Komisjon. |
Väljakutse raames reisisid tudengid mööda Euroopat,täites erinevaid ülesandeid. Kogu nädala jooksul ei tohtinud nad kasutada isiklikke telefone ega raha – ainsa valuutana võis kasutada Red Bulli purke.
Kokku osales 165 tudengitetiimi üle maailma. Võitjaks tulid aga TTÜ tudengid Georg Tulver, Kaspar Rätsep ja Siim Salumaa meeskonnast Feel Alive!.
Võistkond alustas oma teekonda Barcelonast. Nädalaga õnnestus neil läbida Hispaaniat, Prantsusmaad, Šveitsi, Saksamaad ja Hollandit. Amsterdamist Pariisi jõudmiseks õnnestus neil vahetada kaks kasti Red Bulli kolme lennupileti vastu.
Poiste viimaseks väljakutseks oleks võinud olla võõra musitamine Eiffeli torni tipus, kuid võistluse blogis ütlesid nad, et need musid jätavad nad oma tüdruksõpradele.
Lisaks suurepärasele elamusele võitsid Feel Alive! poisid ka terve suve kestva reisi: nad kutsutakse Contiki Travel saadikuteks terveks suveks. See tähendab, et nad saavad reisida läbi terve Euroopa ning kogeda parimaid võimalikke seiklusi - kohalikest vaatamisväärsustest kuni imeliste Red Bulli kogemusteni. | Eesti tudengitiim võitis Red Bulli võistluse | https://menu.err.ee/290300/eesti-tudengitiim-voitis-red-bulli-voistluse | Täna lõppes üle Euroopa kestnud seiklusmäng "Red Bull Can You Make It?", mille võitsid 165 meeskonna seast Eesti noored Tallinna tehnikaülikoolist. |
Võitjate resultatiivseimana tõi Kevin Saar 20 punkti, Andris Õunpuu aitas 14 ning Rauno Tamme ja Kaupo Kivisild 13 punktiga.
TTÜ eest tõi Sander Rätsep lausa 25 punkti, Madis Pärtel lisas 12.
Pronksiseeria teine mäng peetakse neljapäeval Tallinnas. | Rakvere võitis esimese võrkpalli pronksiseeria mängu | https://sport.err.ee/84944/rakvere-voitis-esimese-vorkpalli-pronksiseeria-mangu | Rakvere Võrkpalliklubi alistas kodus TTÜ tasavägises kohtumises 3:1 (25:23, 24:26, 25:22, 25:22) ning asus kolme võiduni mängitavat Eesti meistrivõistluste pronksiseeriat 1:0 juhtima. |
Soolise palgalõhe poolest on Eesti endiselt Euroopa Liidu punane latern – statistika järgi teenivad meie naised peaaegu kolmandiku vähem kui mehed. "Miks see nii on ja kas tegu on tõesti tööalase massilise diskrimineerimisega ning millised võiksid olla lahendused?" küsis "Vabariigi kodanikud". | Jurist "Vabariigi kodanikes": ühiskonna jaoks pole sooline palgalõhe probleem | https://www.err.ee/558242/jurist-vabariigi-kodanikes-uhiskonna-jaoks-pole-sooline-palgalohe-probleem | Jurist Raivo Salumäe märkis, et sooline palgalõhe on teatud määral probleem konkreetsete inimeste jaoks, kuid ei ole seda ühiskonna jaoks. Tema hinnangul on jutt soolise palgalõhe probleemist Eestisse sisse imporditud. |
SJK kaotab tabelist kõik kolm seniteenitud punkti, sest kolm vooru kestnud hooaja ainsas võidumängus PS Kemi üle kasutati kokku kuut mängijat, kelle mängijapassi poldud Soome jalgpalliliidus uuendatud. Helsingin Sanomati andmetel oli tegu mängijatega, kes mängivad klubis juba mitmendat hooaega.
Seetõttu saab 2:0 võidust Kemi üle automaatselt tehniline 0:3 kaotus. Lisaks sellele võib tühistamisele minna ka sama vastase üle saadud võit karikasarja viiendas ringis - Kemil piisab vaid selleks esitada apellatsioon, vahendab Soccernet.ee.
Klubi omanik Raimo Sarajärvi oli loost teada saades jahmunud, kuid võttis klubi nimel täieliku vastutuse. "Mõtlesin esimese hooga muidugi, et see ei saa tõsi olla," vahendab mehe sõnu Helsingin Sanomat. "Tahame vabandada kõigi ees, keda see puudutas - mängijad, fännid, kogu meie klubi kogukond ning Soome jalgpall üldiselt."
Kolm mängu pidanud SJK jätkab seega tabelis punktideta viimasel kohal. Liidril HJK-l on neljast mängust koos 10 silma. | Aksalu ja Kingi koduklubilt võeti tehnilise apsaka tõttu kõik punktid ära | https://sport.err.ee/84941/aksalu-ja-kingi-koduklubilt-voeti-tehnilise-apsaka-tottu-koik-punktid-ara | Mihkel Aksalu ja Tarmo Kingi koduklubi SJK kaotas oma kõik kolm seni hooaja jooksul teenitud punkti, sest klubi ei olnud õigeks ajaks ära täitnud vajalikke dokumente. |
Pärnu meeskonna parimatena tõid Paulius Petrilevicius ja Joonas Järvelainen 21 punkti, Petrileviciuse arvele jäi ka 8 lauapalli.
TLÜ/Kalevi resultatiivseim oli Thomas Droney, kes viskas 25 punkti ja võttis 8 lauapalli. Johnny Berhanemeskel toetas teda 23 punktiga.
TLÜ/Kalev juhib veerandfinaalseeriat 2:1, neljas mäng peetakse neljapäeval Pärnus. | Pärnu võitis põnevuskohtumise ja vähendas veerandfinaalseerias kaotusseisu | https://sport.err.ee/84940/parnu-voitis-ponevuskohtumise-ja-vahendas-veerandfinaalseerias-kaotusseisu | TLÜ/Kalevil ei õnnestunud täna esimese meeskonnana Alexela Korvpalli meistriliiga poolfinaali pääseda, sest Pärnu Sadam alistas nad tulises kohtumises 85:83 (14:24, 17:12, 29:22, 25:25). |
„Võrguplatsid korda” konkursile laekus sel korral 38 taotlust. „Võrreldes paari eelmise aastaga on avalduste arv küll veidi vähenenud, ent taotlusi lugedes oli näha, et kõvasti on rõhku pandud kvaliteedile. Nii-öelda mütsiga lööma tulemist neis ei kohanud. Lisaks ei tohi unustada, et eelmise viie aastaga on Eestisse juba 60 võrkpalliplatsi rajatud,” lausus Oma Ehitaja AS juhatuse esimees ja „Võrguplatsid korda” žürii liige Kaido Fridolin.
Tema kõrval kuulusid žüriisse Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur, Eesti esirannavõrkpallur Rivo Vesik ja rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal. „Rõõmu tegi, et laekunud taotluste geograafia oli meeldivalt lai. Kui vaadata, et uut võrkpalliplatsi soovisid pealinna kõrval näiteks nii Salme kui Meremäe, siis on näha, et „Võrguplatsid korda” köidab inimesi üle terve Eesti ja aitab seega veelgi võrkpalli populaarsusele kaasa,” lausus Pevkur.
Sel aastal žürii poolt välja valitud kuus kohta, kuhu eesootaval suvel võrkpalliplats kogu vajaliku inventariga rajatakse, on järgmised:
1) Meremäe, Võrumaa
2) Salme, Saaremaa
3) Kivi-Vigala, Raplamaa
4) Pärnu-Jaagupi, Pärnumaa
5) Nõmme, Tallinn
6) Karepa, Lääne-Virumaa
žürii valis välja ka täiendavad kümme taotlust, mis asuvad konkureerima 26. aprillini kestval rahvahääletusel. Kohtade lühikirjeldused, fotomaterjali ning koha hääletamiseks leiab alates tänasest Delfi Eesti Elu portaalist, Neli kõige enam hääli kogunud kohta, mis samuti võrkpalliväljaku rajamiseks vajaliku inventari saavad, selguvad 27. aprillil.
Rahvahääletusel osalevad:
1) Parksepa, Võrumaa
2) Kurna, Harjumaa
3) Jõgeva linn, Jõgevamaa
4) Keeni, Valgamaa
5) Kehtna vald, Raplamaa
6) Valjala vald, Saaremaa
7) Kilingi-Nõmme, Pärnumaa
8) Suigu, Pärnumaa
9) Ääsmäe, Harjumaa
10) Ülenurme, Tartumaa
Eelmise viie aastaga kerkis Eesti Võrkpalli Liidu ja Credit24 koostöös Eestisse 60 uut võrkpalliväljakut. | Selgusid „Võrguplatsid korda” konkursi võitjad ja rahvahääletusele pääsejad | https://sport.err.ee/84939/selgusid-vorguplatsid-korda-konkursi-voitjad-ja-rahvahaaletusele-paasejad | Eesti Võrkpalli Liit ja Oma Ehitaja AS rajavad või korrastavad sel suvel projekti „Võrguplatsid korda” raames üle Eesti kümme võrkpalliväljakut. Žürii on välja valinud kuus võitjat, kellele nädal aega vältava rahvahääletuse käigus lisandub veel neli. |
Demokraatliku erakonna presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton, keda on valitud ka New Yorgi osariigi senaatoriks, peaks ennustuste kohaselt edestama Brooklyni linnaosas sündinud Vermonti osariigi senaatorit Bernie Sandersit, vahendas BBC.
Vabariiklaste seas peaks Queensi linnaosast pärinev Donald Trump edestama oma rivaale Texase osariigi senaatorit Ted Cruzi ja Ohio kuberneri John Kasichit.
Clintoni ja Trumpi eeldatav võit peaks mõlemale kandidaadile kindlustama nominatsiooni oma erakonna presidendikandidaadi kohale.
Donald Trump, kes andis oma hääle Manhattani linnaosa kesksünagoogis, ütles, et valimistel osalemine on tema jaoks au ja kogu valimiste eesmärk on muuta Ameerika taas suureks.
Hillary Clinton hääletas koos oma abikaasa endise USA presidendi Bill Clintoniga kodu lähistel Chappaqua linnas. Clintoni jaoks oleks kaotus koduosariigis, mille kuberneriks on ta kaks korda valitud, hävitav poliitiline tagasilöök.
Ka Bernie Sanders proovib hoida New Yorgi valijate toel oma kampaaniat elus, kuna demokraadid jagavad osariigis 291 delegaadi hääled.
Donald Trump jaoks on oluline koguda kõigi 95 vabariikliku delegaadi hääled, kui ta soovib, et juulis toimuval partei üldkongressil ta automaatselt erakonna presidendikandidaadiks nimetatakse. Lävepakuküsitluste kohaselt võidab Trump New Yorgi osariigi valimised, kuid küsimärgi all on see, kas ta võtab kõikide delegaatide hääled.
Trumpi peamine rivaal Ted Cruz on sisuliselt tunnistanud oma kaotust osariigis, kuna tema kampaania on osariigis olnud väga passiivne ja pigem vaatab Cruz Pennsylvania osariigi valijate poole, kes annavad oma hääled järgmisel nädalal-
Hoolimata Ted Cruzi passiivsusest on New Yorgi osariigis toimunud intensiivne kampaania, mille käigus on mõlema partei juhtivad kandidaadid valijate tõmbamiseks ära kasutanud ka isiklikke sidemeid. | USA eelvalimised: Clinton ja Trump ootavad New Yorgi osariigist kindlat võitu | https://www.err.ee/558241/usa-eelvalimised-clinton-ja-trump-ootavad-new-yorgi-osariigist-kindlat-voitu | New Yorgi osariigis toimuvad täna öösel eelvalimised, kus presidendikandidaadiks pürgivad Hillary Clinton ja Donald Trump proovivad pärast äsjaseid kaotusi kindlustada oma eelvalimiste võitu. |
TTÜ asus kohtumist Kristjan Kitsingu vedamisel 18:9 juhtima, kuid Rock tuli kaotusseisust kiirelt välja ning võitis esimese veerandaja 28:21. TTÜ ei lubanud Rockil esimesel poolajal siiski oma teed minna ning suutis poolaja lõpetada viigiliselt 49:49.
Kolmandal veerandajal sai Tartu meeskond oma mängu käima ning tegi 14:2 vahespurdi, mille toel lõpetati veerandaeg 77:61 eduseisul. TTÜ ei suutnud enam oluliselt lähemale tulla ning Tartu Ülikool/Rock võitis kohtumise 100:82.
Tartu meeskonna parimana viskas Evaldas Zabas 25 punkti, Tanel Kurbas lisas 18 ning Tanel Sokk 17 silma. Esimesel poolajal 22 punkti visanud Kristjan Kitsingu arvele jäi TTÜ parimana 26 punkti ja 7 lauapalli.
Kolme võiduni mängitavat seeriat juhib Rock nüüd 2:0, poolfinaali võib Tartu meeskond pääseda neljapäeval, kui taas kohtutakse Tartus. | Tiitlikaitsja Rock alistas TTÜ ja astus ühe jalaga poolfinaali | https://sport.err.ee/84938/tiitlikaitsja-rock-alistas-ttu-ja-astus-uhe-jalaga-poolfinaali | Korvpalli Eesti meistriliigas tegi suure sammu poolfinaali poole Tartu Ülikool/Rock, kes võttis võõral väljakul TTÜ KK vastu kindla 100:82 (28:21, 21:28, 28:12, 23:21) võidu. |
Euroskeptilise Sotsialistliku Partei algatatud eelnõu poolt hääletas 150-liikmelises alamkojas 71 ja vastu 75 parlamendisaadikut.
Hollandis toimus 6. aprillil mittesiduv rahvahääletus, milles lükati kõnealune assotsiatsioonilepe tagasi. Referendumil osales 4,1 miljonit inimest ehk umbes 32 protsenti riigi 12,8 miljoni inimese suurusest hääleõiguslikust valijaskonnast.
Analüütikute hinnangul annab teisipäeval aset leidnud parlamendihääletus rohkem hingamisruumi peaminister Mark Ruttele, kes peab teiste EL-i riikidega läbirääkimisi leppe muutmiseks.
Rutte soovis möödunud nädalal lisaaega leidmaks "lahendust, mis austab referendumi tulemust". Valitsus annab sellele küsimusele vastuse järgneva kahe kuu jooksul, lisas ta. "Kui meie algatust ei saada edu, siis valitsus ei ratifitseeri seda lepet," lausus Rutte möödunud nädalal parlamendis.
Holland on 28-liikmelises EL-is ainus riik, mis ei ole lepet veel ratifitseerinud. | Hollandi parlament ei poolda Ukraina assotsiatsioonileppest lahkumist | https://www.err.ee/558240/hollandi-parlament-ei-poolda-ukraina-assotsiatsioonileppest-lahkumist | Hollandi võimukoalitsioon seljatas teisipäeval parlamendis eelnõu, millega sooviti riigi viivitamatut lahkumist Euroopa Liidu ja Ukraina vahel sõlmitud assotsiatsioonileppest. |
Euroopa meistriks sparringu (+55 kg) nooremas vanusekategoorias tuli Anni Ermel (treener Kazbulat Šogenov), tema eakaaslane Anette Russ (treener Robert Trofimov) võitis hõbemedali sparringus (-50 kg) ja pronksmedali kompleksharjutustes „tul“. Väga lähedal sparringu kuldmedalile kaalukategoorias -63 kg oli juunior Ilja Makarov (treener Maksim Dmitrijev). Finaali saatuse määras trahvipunkt kolm sekundit enne kahevõitluse lõppu ja tulemuseks oli hõbemedal. Pronksi sparringu kaalukategoorias -69 kg võitis juunior Martin Stihharev (treener Sergei Mašara).
Kõige töökam hõbemedal täiskasvanute koondise liikmete seas kuulub Vladislav Žarovile sparringu kaalukategoorias -71 kilogrammi. Teel finaali alistas Žarov rasketes kahevõitlustes konkurente Inglismaalt, Ukrainast, Iirimaalt ja Tšehhist. Tasavägises võitluses kuldmedali eest alistus ta Venemaa sportlasele. Täiskasvanute koondise arvele tõid medaleid samuti Jelizaveta Plahti, kes võitis hõbeda sparringus kaalukategoorias -45 kg ja pronksi „ tulis“, pronksi võitnud Vjatšeslav Ištšik (85+ kg) ja samuti pronksile tulnud Jekaterina Fedkina (- 69 kg). Sportlaste treener on Mihhail Kõlvart.
„Viimastel aastatel näitavad meie sportlased stabiilseid tulemusi tiitlivõistlustel. On oluline märkida, et Eesti Taekwondo Liit võitis õiguse viia läbi 2018. aasta Euroopa meistrivõistlused Tallinnas. Üheaegselt Euroopa meistrivõistlustega osalesid meie sportlased möödunud nädalavahetusel WTF võitlustel Lätis, kus võideti 24 medalit ja Soomes, kus võideti 18 medalit,“ märkis oma kõnes Eesti Taekwondo Liidu president Mihhail Kõlvart.
11.-17. aprillini toimunud võistlustest võttis osa enam kui 700 osalejat 31 riigist. | Eesti taekwondo koondis tõusis Euroopa kümne tugevaima sekka | https://sport.err.ee/84932/eesti-taekwondo-koondis-tousis-euroopa-kumne-tugevaima-sekka | Eesti sportlased võitsid Kreekas toimunud Euroopa taekwondo meistrivõistlustelt 10 medalit (üks kuld-, neli hõbe- ja viis pronksmedalit) ning sellega kindlustasid nad koha kontinendi kümne tugevama meeskonna seas. |
Hijab ütles ajakirjanikele, et lahkub kõnelustelt päev pärast seda, kui delegatsioon peatas ametliku osaluse kõnelustel protestiks jätkuva vägivalla ja piirangute tõttu humanitaarabi kohaletoimetamisele Süürias.
"Lahkun täna koos paari kolleegiga. Inimesi lahkus ka eile, lahkumine jätkub reedeni," ütles Hijab, kelle sõnul osa delegatsiooni liikmeid jööb Genfi tehnilisteks kõnelusteks ÜRO ametnikega.
Oma lahkumiskavatsusest teatas ta ka HNC pealäbirääkija Mohammed Alloush.
Mõned delegatsiooni liikmed jäävad tehnilisteks aruteludeks Genfi koos ÜRO töötajatega ning osalevad kinnipeetute ja humanitaarabi küsimusi puudutavates töögruppides, lisas Hijab.
ÜRO eriesindaja Süürias ja kõneluste vahendaja Staffan de Mistura sõnul on teda teavitatud HNC kavatsusest peatada oma "ametlik osalus" kõnelustel. Samas rõhutas ta, et 13. aprillil alanud kaudsed kõnelused jätkuvad terve nädala jooksul | Süüria opositsioon lahkub Genfist | https://www.err.ee/558238/suuria-opositsioon-lahkub-genfist | Süüria opositsioonidelegatsiooni juhid lahkuvad teisipäeval pärast rahukõnelustel osalemise peatamist Genfist, teatas Kõrgema Läbirääkimiskomitee (HNC) koordinaator Riyad Hijab. |
Nii käisid Eesti – Norra maavõistlusele kaasa elamas Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve noored jalgpallurid, lisaks toimus meeleolukas kohtumine endiste koondislaste Sergei Pareiko ja Andrei Stepanoviga.
„Lapsed tulid väga aktiivselt kaasa, sest paljudele oli see esimene kord sellisel staadionil ja mängul käia. Tagasiside on ainult positiivne ja võimalusel soovitakse veel selliseid mänge vaadata,“ lausus JK Sillamäe Kalevi esindaja Juri Žukov.
Sillamäelt pärit 11-aastane Grigori Mitsuk käis Eesti koondise mängul esimest korda. „Mulle meeldis väga, kui hästi nad mängisid, omavahel palli söötsid ja väljakul rääkisid. Mängijatest jättis parima mulje Ragnar Klavan, kes on väga hea kaitsja,“ lausus ta.
Mitsuk käis A. Le Coq Arenal esimest korda ja talle jäi rahvustaadionist väga hea mulje. „Kui tulevikus võimalus avaneb, siis tahaks kindlasti veel sellisele mängule sõita,“ tunnistas ta. Endiste koondislaste Pareiko ja Stepanoviga räägiti jalgpallist, tehti pilte ja võeti autogramme. „Tahaks ka kunagi nii heaks mängijaks saada,“ lausus 11-aastane vutipoiss.
Kokku käis Eesti – Norra maavõistlusel projekti „Me räägime jalgpalli 2016" raames 111 inimest. | Jalgpalliliit tõi Ida-Virumaa noored koondise mängule | https://sport.err.ee/84931/jalgpalliliit-toi-ida-virumaa-noored-koondise-mangule | Eesti Jalgpalli Liit algatas projekti „Me räägime jalgpalli 2016", mille raames külastavad Ida-Virumaa noored Eesti koondise mänge. |
Kabuli kesklinna tänavatel oli täna õhtul taas kuulda sireene, kuna hommikusele rünnakule järgnes veel teinegi terroriakt, vahendas Reuters.
Samas inimesed teises rünnakus vigastada ei saanud.
Siseministeeriumi kõneisiku sõnul korraldati rünnak isevalmistatud lõhkekehaga. | Kabulis toimus tänase päeva jooksul juba teine plahvatus | https://www.err.ee/558237/kabulis-toimus-tanase-paeva-jooksul-juba-teine-plahvatus | Pärast täna hommikust pommirünnakut, milles hukkus 28 ja vigastada sai 327 inimest, toimus pärastlõunal Kabuli kesklinnas teinegi terrorirünnak. Praeguste andmete kohaselt keegi rünnakus märkimisväärseid vigastusi ei saanud. |
Danny vigastas Venemaa kõrgliiga kohtumises parema põlve ristsidemeid ning klubi on teatanud, et teda ootab ees ka operatsioon. Sarnane vigastus kimbutas meest ka nelja aasta eest ning ka siis jäi portugallasel finaalturniir vahele.
Monaco eest mängiv Fabio Coentrao vigastas treeningul paremat reielihast ning peab samuti operatsioonilauale minema. Monaco teatas oma kodulehel, et mees peab platsilt eemale jääma kuni kuueks kuuks. | Portugali koondis jäi suvise EM-i eel ilma kahest mängijast | https://sport.err.ee/84933/portugali-koondis-jai-suvise-em-i-eel-ilma-kahest-mangijast | Portugali koondisesse kuuluvad Danny ja Fabio Coentrao peavad vigastuste tõttu suvised Euroopa meistrivõistlused vahele jätma. |
Eelmisel aastal Glasgow maailmameistrivõistlustel 13. kohale jäänud Rumeenia naiskond oleks olümpiale pääsemiseks pidanud pühapäeval toimunud katsevõistlusel nelja parema hulka tulema, kuid see ei õnnestunud.
1984., 2000. ja 2004. aasta olümpiamängudel naiskondliku kulla võitnud Rumeenia saadab tavapärase kahekohalise arvu asemel Riosse ühe nais- ning kaks meesvõimlejat. | Viimasel kümnel OM-il medali võitnud Rumeenia sportvõimlejad ei pääsenud Riosse | https://sport.err.ee/84937/viimasel-kumnel-om-il-medali-voitnud-rumeenia-sportvoimlejad-ei-paasenud-riosse | Alates 1976. aasta Montreali olümpiamängudest igal OM-il medalile tulnud Rumeenia ei saada oma sportvõimlemise naiskonda 2016. aasta Rio olümpiamängudele. |
Kas õhurünnakud viisid läbi Süüria või Venemaa sõjalennukid, ei ole selge, vahendas Reuters.
Päästetöötaja ütles, et Idlibi provintsis Maarat al-Numani linnas sai surma 38 inimest ning Kafr Nubli linnas veel 10 inimest.
"Meil on rohkem kui 20 autot, mis veavad surnuid ja vigastatuid piirkonna haiglatesse," ütles tsiviilkaitse liige Ahmad Sheikho.
"Õhurünnak tabas Maarat al-Numani juurviljaturgu keskpäeval. Teine rünnak toimus samal ajal Kafr Nubli turul," lisas ta.
Vaba Süüria Armee 13. diviisi ülem Ahmed al-Seoud ütles, et Maarat al-Numani rünnakus hukkus umbes 40 inimest ja sai vigastada 80.
Organisatsiooni Süüria Inimõiguste Vaatleja andmetel hukkus Maarat al-Numanis 37 ja Kafr Nublis 7 inimest. | Süürias hukkus õhurünnakutes 40 inimest | https://www.err.ee/558230/suurias-hukkus-ohurunnakutes-40-inimest | Süüria loodeosas opositsiooni aladel hukkus õhurünnakutes juurviljaturule umbes 40 inimest, kümned said vigastada, ütlesid mässuliste komandör ja vaatlusorganisatsioon. |
Van Gundy ei olnud pühapäevase play-off mängu järel Clevelandi vastu rahul kohtunike tegutsemisega.
„LeBron on LeBron. Nad ei vilista talle ründevigu. Ta saab teha, mida tahab,“ ütles Van Gundy pärast mängu ESPN-ile. | Kohtunikke kritiseerinud Pistonsi peatreener sai NBA-lt trahvi | https://sport.err.ee/84934/kohtunikke-kritiseerinud-pistonsi-peatreener-sai-nba-lt-trahvi | Korvpalliliiga NBA karistas Detroit Pistonsi peatreenerit Stan Van Gundyt 25 000 dollari suuruse trahviga. |
Politsei sõnul prooviti šveitslannat koha peal elustada, kuid see ei õnnestunud. Balet võitis 2015. ja 2016. aastal Freeride World Touri, milles suusatajad ja lumelaudurid võistlevad järskudel ning tihti ka kivistel mäenõlvadel. | Tunnustatud Šveitsi lumelaudur hukkus laviinis | https://sport.err.ee/84935/tunnustatud-sveitsi-lumelaudur-hukkus-laviinis | 21-aastane Estelle Balet osales teisipäeval Šveitsi küla Orsières'i lähedal toimunud filmivõtetel, kui lahti murdunud lumi ta mäenõlvalt alla tõukas. |
Pärast Euroopa Liidu ja Türgi vahelise migrantide tagasisaatmise leppe jõustumist 20. märtsil on Kreeka saartele saabunud umbes 7500 inimest, keda hoitakse nende asüülitaotluse menetlemiseni kinnipidamiskeskustes.
Teisipäeval kinnitas Kreeka rändekriisile reageerimise keskuse SOMP kõneisik, et inimestel, kes on esitanud asüülitaotluse ja viibinud laagris 25 päeva, lubatakse sealt lahkuda. Nad ei tohi saartelt lahkuda ja peavad olema võimudele kättesaadavad.
Kõneisik lisas, et valdav osa uutest saabujatest on palunud asüüli. | Kreeka hakkab migrante laagritest välja lubama | https://www.err.ee/558229/kreeka-hakkab-migrante-laagritest-valja-lubama | Kreeka saarte võimud hakkavad lubama migrante välja laagritest, kus neid hoitakse kuni nende asüülitaotluste menetlemiseni, teatas rändeametnik teisipäeval. |
Näitusel eksponeeritud fotod ei tegele ise niivõrd juustega kui alateadvusega. Juuksed on selle näituse puhul käivitajaks, sümboliks ja ühendajaks, antenniks ja visuaalseks vahendajaks kõrgema, sisemise ja välise vahel.
Riina Varol on fotokunstnik, kes igapäevaselt tegeleb portree-, moe- ja reklaamifotograafiaga. Samavõrd kui inimene huvitab teda loodus ning loodusliku ja inimtekkelise sulandumine. Looduses esinevate pinnafaktuuride ja värvikoosluste ilu võrdleb Riina muusikaga. Pildistamises näeb ta võimalust kahekõneks ümbritsevaga – püüdes oma fotodel näidata maailma paremat osa, saab ta alati midagi teada ka iseenda kohta. "Karvane kaemus" on tema kolmas isikunäitus. | Draamateatris näeb fotosid Riina Varoli isikunäituselt "Karvane kaemus" | https://kultuur.err.ee/311643/draamateatris-naeb-fotosid-riina-varoli-isikunaituselt-karvane-kaemus | Alates 19. aprillist on Eesti Draamateatri jalutussaalides üleval Riina Varoli fotod isikunäituselt "Karvane kaemus". |
Kell 15.45 algav treening kestab ligikaudu tund aega. Alguses on projekti „Tuleviku nr 1“ noorema grupi väravavahid ja ründajad eraldi, kuid kogunemise käigus tehakse ka mitmeid harjutusi koos.
Ründajatest on treeningule oodatud Jevgeni Demidov (Augur JK), Nikita Vashchenko, Artjom Ostrovski (mõlemad FC Infonet), Artur Šalda (Pärnu JK), Rasmus Saar (FC Kuressaare/Tallinna FC Flora), Joonas Soomre (Tallinna FC Flora), Oliver Rass (Tallinna FC Flora), Juri Ude, Nikita Komissarov (mõlemad Tallinna JK Legion) ja Mark Anders Lepik (Saku Sporting/Viimsi MRJK).
Väravavahtidest osalevad treeningkogunemisel Karl Jakob Hein (FC Nõmme United), Rene Merilo (Kohtla-Järve JK Järve), Maksim Valujev (Tallinna FC Levadia), Kristen Lapa (Tallinna FC Flora) ja Andreas Kallaste (U-17 Vändra JK Vaprus/SK Tääksi). | Homne projekt EJL-i jalgpallihallis ühendab väravavahte ja ründajaid | https://sport.err.ee/84930/homne-projekt-ejl-i-jalgpallihallis-uhendab-varavavahte-ja-rundajaid | Homme toimub EJL-i jalgpallihallis põnev treening noormängijatele, kus Andres Operi ja Andrus Lukjanovi juhendamisel kogunevad mitmed noortekoondise ründajad ja väravavahid. |
Siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopetsi sõnul esitas Kreeka Eestile märtsis 15 toimikut. Nende inimestega on Eesti eksperdid intervjuud läbi viinud ja võimalikest otsustest antakse lähiajal teada, vahendas Delfi.
"Nüüd, aprillis esitas Kreeka taas 15 inimese kohta andmed. Need inimesed on pärit Süüriast ja Iraagist. Nende seas on kolm perekonda, üks paar ja üks üksik meesterahvas," rääkis Klopets.
Eesti on samuti lisaks Türki lähetanud oma sideohvitseri, kes aitab ümberasustamise protsessi ette valmistada.
"Soovime ümberasustamisega alustada esimesel võimalusel," lisas ministeeriumi esindaja. | Kreeka võimud on saatnud Eestile 30 sõjapõgeniku toimikud | https://www.err.ee/558228/kreeka-voimud-on-saatnud-eestile-30-sojapogeniku-toimikud | Siseministeeriumi teatel on hetkel Eestile edastatud kokku veel 30 pagulase toimikud, kelle siiatoomist kaalutakse. |
Uus organisatsioon keskendub eelkõige tõhusate maksusüsteemide välja töötamisele arenevates riikides ja maksudest kõrvalehoidmise vältimisele, vahendas Reuters.
Organisatsioonide otsus teha ametlikku koostööd järgneb Panama dokumendite avalikustamisele, mis paljastas selle, kuidas rikkad inimesed on maksude maksmist vältinud. | IMF ja Maailmapank alustavad koostööd maksudest hoidumise vastu võitlemiseks | https://www.err.ee/558226/imf-ja-maailmapank-alustavad-koostood-maksudest-hoidumise-vastu-voitlemiseks | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ühendavad jõud, et teha koostööd seoses maksundusega ja töötada välja uusi standardeid rahvusvaheliste ettevõtete maksustamise kohta. |
Väljas on läbilõige kunstniku viimase kümne aasta loomingust, mida on tutvustatud varem ka Eesti saatkonnas Berliinis. Näitus on saatkonna kultuuriatašee Harry Liivranna kolmas selles galeriis kureeritud väljapanek kaasaegsest eesti kunstist.
Näitus on galeriis avatud 8. juunini. | Kielis saab näha Andro Kööbi õlimaale | https://kultuur.err.ee/311644/kielis-saab-naha-andro-koobi-olimaale | 14. aprillil avati Kieli galeriis Merkur Andro Kööbi maalinäitus "Pop & Glam", mis võtab kokku tema viimase kümne aasta jooksul tehtud tööd. |
Saarna ütles, et ta ei saa kommenteerida, millistel asjaoludel seda tehti. "Tööleping on tööandja ja töövõtja kahepoolne lepinguline suhe ja minul ei ole võimalik seda kommenteerida," rääkis Saarna Postimehele.
Linnapea nõuniku ametit pidanud endine Põhja-Tallinna vanema asetäitja Priit Kutser sai esmaspäeval ametist vabastamise teate. | Linnavalitsus lõpetas Priit Kutseriga töösuhte | https://www.err.ee/558227/linnavalitsus-lopetas-priit-kutseriga-toosuhte | Tallinna linnavalitsus lõpetas töölepingu Priit Kutseriga, kinnitas linnavalitsuse avalike suhete direktor Ain Saarna. |
Teema tõusis mõningase pausi järel hiljuti taas päevakorda, kui Prantsuse telekanal Stade 2 ja Itaalia ajaleht Corriere della Sera viisid ühiselt läbi katse Itaalias toimunud võidusõitudel Strade Bianche ja Coppi e Bartali. Kaamera vaatevälja jäid mitmed rattad, mille raami sees leidus soojust eraldav seadeldis – inseneride hinnangul on säärasel puhul tegemist mootoriga, vahendab spordipartner.ee.
Profiratturite Ühendus on teinud UCI-le ettepaneku määrata mootoriga vahele jäänud ratturile eluaegne võistluskeeld. | Profiratturite esindaja kutsub UCI-d üles mootorite tuvastamisse jõulisemalt panustama | https://sport.err.ee/84936/profiratturite-esindaja-kutsub-uci-d-ules-mootorite-tuvastamisse-joulisemalt-panustama | Endine tipprattur ning praegu Profiratturite Ühenduse (CPA) presidendi kohuseid täitev Gianni Bugno ütleb, et Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI) peaks kiiremas korras kasutusele võtma soojuskaamerad, et püüda mootori või mõne muu keelatud vahendi abi kasutavad petturid. |
„Me oleme alati öelnud, et mida kauem regulatsioonid muutumatuna püsivad, seda ühtlasemaks muutuvad ka kõigi sooritused,“ sõnas Wolff pärast Shanghai GP-etappi.
„See on praegugi toimumas,“ jätkas Wolff. „Mootorid ja meeskonnad muutuvad ühtlasemaks, meie edusammud on väiksemad, sest teised tiimid jõuavad meile järele. Sõidud on praegu suurepärased ja muutuvad veel paremaks, kui me reegleid muutma ei hakka.“
Mercedese piloot Nico Rosberg on võitnud kõik kolm sellel hooajal toimunud GP-etappi. | Mercedese tiimipealik: vormel-1 reegleid ei tohiks muuta | https://sport.err.ee/84929/mercedese-tiimipealik-vormel-1-reegleid-ei-tohiks-muuta | Mercedese vormel-1 meeskonna juhi Toto Wolffi sõnul ei tohiks 2017. aastaks planeeritavaid muudatusi ellu viia, sest tema arvates on vormel-1 niigi ideaalses olukorras. |
Eesti Korvpalliliidu jaoks oli "100 Kooli" eelmise aasta üks olulisemaid ja suurejoonelisemaid projekte, mis algas 15. septembril ja sai läbi 3. novembril. Selles ajavahemikus viidi läbi 91 korvpalli näidistundi sajale Eesti koolile ning kokku umbes 8350 lapsele.
„FIBA leidis, et tegu oli ühe õnnestunuima proektiga, mis sai rahalise süsti ka nende toetusfondist. Projekti juht Harri Ausmaa läheb selle korraldust ja vahetuid muljeid nüüd Brüsselis FIBA egiidi all toimuvale üritusele jagama,“ selgitas EKL-i peasekretär Keio Kuhi.
Harri Ausmaa täpsustas, et tegu on FIBA Mini-Basket Conventioniga, mis toimub 14. ja 15. mail Brüsselis. „On ka teisi esinejaid, teisi õnnestunud projekte. Põhiliseks publikuks on seal siis enamasti noortetreenerid, alaliitude minikorvpalli koordineerivad inimesed ja üldse kõik treenerid, kes noortega töötavad ja kel võiks huvi olla. Publikum on ses mõttes päris lai.“
"100 Kooli" külastas kõiki Eesti maakondasid, mõnda korduvaltki. Jõuti nii kohtatesse, kus juba korvpalli mängitakse, kui ka kohtadesse, kus alles alustatakse või taaselustatakse korvpalli mängimise traditsioone. „Kokku sõitsime maha natuke üle 7000 kilomeetri,“ tähendas Ausmaa. „Koolidesse jäeti 700 korvpalli, iga kool sai kaksteist korralikku kahepoolset mängusärki ning samuti korvpalliõpikuid, materjale treeneritele.“
"See oli väga lõbus projekt ning mul on hea meel näha, et korvpall, mida ma ise olen lapsest saati mänginud ja armastanud, on jätkuvalt laste seas väga populaarne spordiala,“ ütles Ausmaa. „Koolid võtsid mind ja teisi abilisi igal pool väga soojalt vastu ning võin julgelt öelda, et nii minul kui kogu Korvpalliliidul on üle Eesti palju sõpru juures".
„“100 Kooli“ oli projekt, mille lõppemine Viljandis tekitas kohe tunde, et sama asjaga peaks lähitulevikus jätkama, sest töömaa on suur,“ lisas Jüri Ratas, EKL-i president. „Ning see, et FIBA leidis meie suurt ja tänuväärset tööd tunnustada, on kindlasti kiitus kõigile, kes kaasa aitasid, eriti aga kummardus Harri nakatavale rollile projekti eesotsas.“ | Korvpalliliidu projekt teenis FIBA kõrge tunnustuse | https://sport.err.ee/84928/korvpalliliidu-projekt-teenis-fiba-korge-tunnustuse | FIBA on saatnud Korvpalliliidule kutse tulla presenteerima sügisel edukalt kulgenud „100 Kooli“ projekti. FIBA leidis, et tegu oli õigesti suunatud toetusega ning hindas koostööd EKLiga kõigeti õnnestunud ettevõtmiseks korvpalli arengusse panustamisel. |
"Me ei toeta aluspõhimõtete muutmist ning varjupaigataotlejate automaatset ümberjagamist nagu Euroopa Komisjon ühe lahendusena ette näeb. Peame arvestama liikmesriikide seisukohtadega - keskenduma kriisile, toetama abivajajaid nagu täna, aga olema ka senisest tunduvalt efektiivsemad,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.
Justiits- ja siseministrid kogunevad neljapäeval arutama Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi reformi. Euroopa varjupaigasüsteemi üheks aluseks on põhimõte, mille kohaselt vastutab varjupaiga andmise otsuse eest riik, mille kaudu taotleja EL-i siseneb.
Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole praegune süsteem loodud pikaajalise ja ulatusliku kriisiga toimetulekuks ning on esitanud omapoolsed ettepanekud, kuidas süsteemi reformida. Muuhulgas kaalub komisjon senise nn esimese riigi põhimõtte muutmist selliselt, et jaotusvõime alusel jagatakse põgenikud automaatselt kõikide riikide vahel solidaarsuse alusel laiali.
Ülehomsel kohtumisel toimubki värskete ettepanekute üle esmane arutelu.
Valitsus kiitis heaks siseminister Hanno Pevkuri ettepaneku kehtiva Dublini süsteemi aluspõhimõtete säilimiseks, mille kohaselt vastutab nii piirikontrolli kui varjupaigataotluse eest ennekõike vastav välispiiririik. "Esimese liikmesriigi vastutuse põhimõte on tavatingimustes äärmiselt oluline, tagamaks Schengeni piirkonna ning selle välispiiride kontrolli toimimist," selgitas Pevkur.
Valitsus rõhutas, et Eesti on valmis kriisiolukorras aitama teisi liikmesriike ning rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, kuid arvestades Eesti võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus.
Lisaks peab rändevaldkonna kriiside lahendamise meetmete otsustamine olema valitsuse hinnangul liikmesriikide ja nõukogu pädevuses. Otsusele peaks eelnema Euroopa piirivalveagentuuri sekkumine ja hinnang kriisiolukorra kohta, või kriisiolukorda sattunud liikmesriigi abipalve.
Eesti jaoks on oluline, et kriisimeetmed oleks suunatud ainult neile inimestele, kelle rahvusvahelise kaitse vajadus on tuvastatud ning kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Valitsuse jaoks on ka oluline pagulaste soov Eestisse ümber paikneda. | Valitsus: Dublini süsteemi aluspõhimõtted peavad säilima, automaatne ümberjagamine ei ole võimalus | https://www.err.ee/558221/valitsus-dublini-susteemi-aluspohimotted-peavad-sailima-automaatne-umberjagamine-ei-ole-voimalus | Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel, et Eesti ei toeta ülehomsel EL-i justiits- ja siseasjade nõukogu istungil Dublini süsteemi aluspõhimõtete muutmist ja põgenike automaatset ümberjagamist. |
Riiklik julgeolek on saanud üheks põhiliseks vaidluskohaks Brexiti pooldajate ja vastaste vahel, vahendas Reuters.
Peaminister David Cameron, kes pooldab Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu, on öelnud, et riigil oleks liidus turvalisem. Vastased aga väidavad, et suurem kontroll immigratsiooni üle vähendaks ohtu. Samuti väidavad nad, et luureinfo jagamine EL-ist lahkumisel kahjustada ei saaks.
Hääletus Euroopa Liidu liikmelisuse üle toimub 23. juuni referendumil.
"Kui sa paned ohtu ükskõik millise osa rahvusvahelisest politsei koostöö raamistikust ja luureinfo jagamisest, millest Suurbritannia praegu sõltub, siis sellel on võimalikud tagajärjed," ütles Wainwright.
Tema hinnangul saaks Suurbritannia Europolis partneri staatuse, mis on sarnane sellele, mis on praegu USA-l ja Kanadal, kuid selline korraldus ei annaks Suurbritanniale otsest ligipääsu Europoli andmebaasidele võimalike mässuliste kohta.
"Kasulik ligipääs kindlasti, kuid mitte nii hea," ütles ta.
Tema sõnul oleks kahtluse all ka Suurbritannia ligipääs Schengeni infosüsteemile. | Europoli juht: EL-ist lahkumine tooks kaasa tõsised tagajärjed Briti julgeolekule | https://www.err.ee/558218/europoli-juht-el-ist-lahkumine-tooks-kaasa-tosised-tagajarjed-briti-julgeolekule | Euroopa Liidust lahkumine tooks Suurbritannia julgeolekule kaasa tõsised tagajärjed, ütles Euroopa Liidu õiguskaitse agentuuri Europol juht Rob Wainwright. |
„Ma olen veendunud, et me võidame liiga. Kui ma seda ei usuks, ei istuks ma siin,“ ütles ta teisipäevasel pressikonverentsil.
„Mulle meeldivad keerulised tingimused, ma lihtsalt olen selline. Ma tahan olukorda muuta, homme võita ja head mängu näidata. Ma tahan rõõmustada poolehoidjaid, kes on meile ustavad.“
Luis Enrique ei jaganud ajakirjanikele Barcelonat tabanud järsu vormilanguse kohta põhjendusi. „Me ei pea liialdama. Kui probleem on psühholoogiline, on meie klubis töötamas psühholoog. Meil on selliseid hetki olnud varemgi, me teame, kuidas surve all toime tulla,“ kommenteeris hispaanlane. | Luis Enrique: me võidame ikkagi liigatiitli | https://sport.err.ee/84927/luis-enrique-me-voidame-ikkagi-liigatiitli | Kuigi Barcelona on Hispaania kõrgliigas kaotanud kolm järjestikust mängu, on peatreener Luis Enrique meeskonna tiitlivõidus jätkuvalt kindel. |
Esikoha vallutas TV3 saade "Pühapäev Sepoga", mida jälgis 181 000 vaatajat. Teine ja kolmas koht olid Kanal 2 päralt ehk vastavalt "Pilvede all" 178 000 ja "Suur komöödiaõhtu" 176 000 vaatajaga.
Neljandalt ja viiendalt kohalt leiab ETV ekraanil olnud "Õnne 13" 156 ja "Pealtnägija" 154 000 vaatajaga.
Edasi jagunesid vaatajad järgmiselt:
6. "Nädalalõpp Kanal 2-ga" 147 000 (Kanal2)
7. "Naabriplika" 144 000 (Kanal2)
8.-9. "C-Komando" 122 000 (Kanal 2)
8.-9. "Viimane võmm" 122 000 (Kanal 2)
10. "Selgeltnägijate tuleproov" 120 000 (TV3) | Teletopis valitsevad komöödiasaated | https://menu.err.ee/290299/teletopis-valitsevad-komoodiasaated | Möödunud nädala vaadatuimate saadete hulka kuulusid TNS Emori andmetel peamiselt meelelahutus- ja komöödiasaated. |
"Arvo Kruusment on pikaaegne Mustamäe elanik, kelle panust Eesti kultuuripärandisse ei ole võimalik ülehinnata," seisab Tallinna linnavalitsuse otsuses.
Teeneka kultuuritegelase preemiaga tunnustatakse loomingulist tallinlast, kes on kaua silma paistnud loomingulise tegevusega kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Samuti tänatakse preemia saajat Tallinna kultuuriellu panustamise eest.
Arvo Kruusement töötas Tallinnfilmis 25 aastat ning on lavastanud seitse mängufilmi: "Kevade" (1969), "Don Juan Tallinnas" (1971), "Suvi" (1976), "Naine kütab sauna" (1978), "Karge meri" (1981), "Bande" (1985) ja "Sügis" (1990), on olnud kahe filmi juures teine režissöör, kolme filmi stsenarist, teinud dokumentaalfilme.
"Kevade“ valiti 2012. aastal sajandi parimaks Eesti filmiks.
Taotlusi preemia andmiseks on õigus esitada Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel.
Preemia andmise otsus kinnitatakse homme ja tunnistus antakse üle 15. mail.
Telelavastus "Seasabakesed" näitlejad Asta Lott, Ester Pajusoo ja Arvo Kruusement. | Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia saab Arvo Kruusement | https://kultuur.err.ee/311645/tallinna-teeneka-kultuuritegelase-preemia-saab-arvo-kruusement | Filmirežissöör, stsenarist ja näitleja Arvo Kruusementi tänatakse 4430 euro suuruse preemiaga Tallinna kultuuriellu panustamise ja kogukonna aktiivse kaasamise eest. |
Noortekoondise sõprusturniirist võtavad lisaks Eestile ja Lätile osa ka Põhja-Iirimaa ning Fääri saared.
U-17 koondise peatreener Lars Hopp on 28. aprillil algavaks kogunemiseks laagrisse kutsunud 26 mängijat. Turniiri lõplik nimekiri selgub päev hiljem, 29. aprilli õhtul.
Eesti alustab turniiri 3. mail kell 11.00, mil toimub kohtumine Põhja-Iirimaaga. Mäng Lätiga toimub kaks päeva hiljem kell 15.00 ning sõprusturniir lõpeb meie jaoks 7. mail kell 11.00 algava matšiga Fääri saarte vastu.
Eesti U-17 koondise kandidaadid:
Väravavahid
Maksim Valujev (01.08.2000) – Tallinna FC Levadia
Andreas Kallaste (29.06.2000) – Vändra JK Vaprus/SK Tääksi
Kristen Lapa (11.12.2000) – Tallinna FC Flora
Aleksandr Kraizmer (14.10.2000) – Tallinna FC Infonet
Kaitsjad
Kaspar Laur (08.04.2000) – Augur JK
Henri Lehtmets (14.10.2000) – Tallinna FC Flora
Reiko Männik (20.10.2000) – Vändra JK Vaprus/SK Tääksi
Taavi Christopher Tuisk (09.01.2000) – Tallinna FC Flora
Mairo Miil (15.02.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Vadim Avramenko (06.02.2000) - Tallinna FC Flora
Mikk Kruusalu (06.12.2000) – JK Tallinna Kalev
Daaniel Maanas (05.01.2000) – Nõmme Kalju FC
Poolkaitsjad ja ründajad
Tanel Neubauer (22.02.2000) – Tallinna FC Flora
Markus Soomets (02.03.2000) – Tartu FC Santos
Mihkel Järviste (28.05.2000) – Tartu JK Tammeka
Oliver Rass (25.05.2000) – Tallinna FC Flora
Markus Meresma (31.03.2000) – Viimsi MRJK
Gregor Mändma (23.05.2000) – Tallinna FC Levadia
Artur Šalda (11.08.2000) – Pärnu JK
Joonas Soomre (17.05.2000) – Tallinna FC Flora
Nikita Komissarov (25.04.2000) – TJK Legion
Rasmus Saar (02.03.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Viimsi MRJK/Saku Sporting
Raimond Eino (15.02.2000) – Viimsi MRJK/Saku Sporting
Nikita Vashchenko (07.01.2000) – Tallinna FC Infonet
Artjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet | U-17 koondis sõidab mai alguses UEFA sõprusturniirile | https://sport.err.ee/84926/u-17-koondis-soidab-mai-alguses-uefa-soprusturniirile | Eesti U-17 koondis koguneb taas aprilli lõpus, mil valmistutakse maikuu alguses Lätis toimuvaks UEFA sõprusturniiriks. |
Maavärin, mille magnituud oli 7,8, tabas Ecuadori Vaikse ookeani rannikut laupäeval, vahendas BBC.
Vigastada saanuid on umbes 2500.
Ellujäänute otsingud jätkuvad. Esmaspäeva hilisõhtul päästeti Manta linnas hotelli rusude alt kuus inimest, nende seas üks 3-aastane ja teine 9-kuune tüdruk.
President Rafael Correa, kes külastas maavärina tagajärjel kõige enam rusutud piirkonda, ütles, et kahjude taastamine läheb tõenäoliselt maksma miljardeid dollareid.
Correa sõnul kardab ta, et ohvrite arv kasvab. | Ecuadori maavärina ohvrite arv tõusis 413-ni | https://www.err.ee/558217/ecuadori-maavarina-ohvrite-arv-tousis-413-ni | Ecuadori maavärina tagajärjel on teadaolevalt hukkunud vähemalt 413 inimest, teatas valitsus. |
Hispaanlane sai hetkel liigas alles 15. kohal oleva Marseille'i eesotsas olla kaheksa kuud, kuid Marcelo Bielsalt ohjad üle võtnud treener suutis meeskonna võiduni juhtida viimasest 14 mängust vaid kahes.
Hooaja lõpuni võtab peatreenerikohustused üle senine abitreener Franck Passi. | Marseille vallandas peatreeneri | https://sport.err.ee/84925/marseille-vallandas-peatreeneri | Prantsusmaa kõrgliigaklubi Marseille Olympique vallandas teisipäeval peatreener Micheli. |
Cambridge'i ülikooli teadlased eesotsas Ken Ongi ja John Perryga võtsid esimese seksuaalvahekorra toimumisaega mõjutavate pärilike tegurite leidmiseks aluseks Suurbritannia biopanga andmed. Kokku uuriti ligi 60 000 mehe ja 65 000 naise geene.
Laias laastus sai genoomiülese assotsiatsiooniuuringu käigus sõelale jäänud 38 geeniteisendit jagada kahte kategooriasse: ühed mõjutasid eeskätt sigimise ja puberteedi algusajaga seonduvat bioloogiat, teised isiksust ja aju arengut.
Esimeste sekka võib arvata näiteks suguhormoonile östrogeen reageerivate peamiselt sigimiselundkonna rakkude seintel asuvaid östrogeeniretseptoreid kodeerivad geenid. Teise kategooria näiteks sobib geen CADM2, mis mõjutab ajurakkude omavahelist suhtlust. Eelnevalt on geeni seostatud riskikäitumisega. Uues uuringus seostus selle üks variant nii varem alanud seksuaaleluga kui ka keskmisest suurema laste arvuga. Kergema ärrituvusega seostatava geeni MRSA varianti kandvad inimesed astusid seksuaalvahekorda seevastu keskmisest hiljem.
Taas tasub aga rõhutada, et üksikute geenialleelide mõju on on suhteliselt väike. Iga tähelepanu püüdnud variatsioon suudab üksikuna varieeruvusest keskmiselt ära seletada vaid 0,02—0,04 protsenti. Geeniteisendeid, mille mõju ületas 0,1 protsenti, tuvastati vaid neli. Neist omakorda kolme võib leida vaid meeste genoomist. Kokku saab töörühma hinnangul geneetiliste teguritega selgitada esimese vahekorra ajas nähtavatest variatsioonidest selgitada ligikaudu 25 protsenti.
Suurbritannia elanike pärilikkusaine põhjal leitud seoste paikapidavust kontrolliti hiljem ligikaudu kokku 250 000 ameeriklase ja islandlase geeniandmete uurimisel.
Epidemioloogilistes uuringutes on puberteedi algusaega ning vanust, mil esimest korda seksuaalvahekord astutakse ja esimene laps saadakse, muu hulgas haridustee pikkuse ja erinevate terviseprobleemide esinemissagedusega. Töörühm loodab, et geeniuuringud võimaldavad senisest kindlamalt öelda, kas seosed on põhjuslikud või tegu on pelga korrelatsiooniga.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Pärilikkus mängib suguelu algusaja määramisel teist viiulit | https://novaator.err.ee/258885/parilikkus-mangib-suguelu-algusaja-maaramisel-teist-viiulit | Kuigi vanus, mil inimesed esimest korda seksuaalvahekorda astuvad, sõltub eeskätt sotsiaalsetest teguritest nagu kodune kasvatus, majanduslik ebavõrdsus ja ühiskonna suhtumine laiemalt, on oma roll mängida ka pärilikkusel. Enam kui 125 000 inimest hõlmanud uuring viitab, et geenide arvele saab kanda ligikaudu veerandi populatsioonisisesest varieeruvusest. |
Esisaja sisse mahub veel Aleksander Karboinov, kes omabki hetkel 100. positsiooni. Edetabeli liidriks on britt Ian Williams USA Neitsisaarte purjetaja Taylor Canfieldi ning rootslase Björn Hanseni ees. Match Race üleilmsest paremusjärjestusest leiab kokku üle 1400 tiimi.
ISAF Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada ISAF Grade’i omavatel regattidel võisteldes.
Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes. | Mati Sepa tiim tõusis ajaloo kõrgeimale kohale | https://sport.err.ee/84916/mati-sepa-tiim-tousis-ajaloo-korgeimale-kohale | Rahvusvahelise Purjetamisliidu ISAF värskes matšpurjetamise maailma edetabelis on parimate eestlastena tõusnud Mati Sepa juhitav tiim enda läbi ajaloo kõrgeimale 13. kohale. |
Kõrvaklappidega ei lubata osaleda võistlustel, mis toimuvad liiklusele täielikult sulgemata teedel, kus sõidurajad on üksteisest eraldatud ainult teekattemärgistusega. Võistluste korraldajatel on lubatud keeldu rakendada ka teistel võistlustel, sealhulgas neil võistlustel, mis toimuvad liikluseks suletud teedel, vahendab Marathon100.com.
Näiteks võivad võistluste korraldajad keelata kõrvaklappide kasutamise lähtudest turvalisusest või vajadusest edastada jooksjatele rajal suusõnalisi korraldusi. | Suurbritannias keelatakse jooksuvõistlustel kõrvaklappide kasutamine | https://sport.err.ee/84918/suurbritannias-keelatakse-jooksuvoistlustel-korvaklappide-kasutamine | Suurbritannias keelatakse kõrvaklappide kasutamine jooksuvõistlustel. Keeld hakkas kehtima käesoleva aasta 1. aprillist ja selle vastu eksinud jooksjaid ähvardab võistluselt diskvalifitseerimine. |
”Jah, meil on probleem pagulaslainega, aga samal ajal on meil probleem ka iseendaga. Midagi sellist pole mitte kunagi varem olnud, et inimesed tõesti on teineteise kõris kinni – et ”sa ei saa nii öelda!” Loodetakse, et teiste inimestega juhtub midagi halba selle pärast, kuidas nad mõtlevad!” kirjeldas Soome instituudi programmijuht, varasem ajakirjanik Anna Laine.
”Kuidas sellest üle saada, on suur küsimus,” lisas ta.
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuses Soome teemadega keskmisest enam tegelev Kai Vare märkis, et vaenulikkuse kasv on tuttav ka Eestis, kuid soomlased võivad olla kohkunud ka selle peale, mis n-ö peeglist paistab.
”Nad ei tahtnud endale tunnistada, et ka nemad võivad rassistlikud olla. Eestlased on seda, me teame – teadsime juba enne kui kõik see pagulaste asi algas –, aga soomlastele endile on tulnud see üllatusena,” tõdes Vare.
Tema hinnangul teeb vaenulikkuse ja rassismi esiletõusu Soomes eriti valusaks tõsiasi, et riigis elab palju väikelastena Soome adopteeritud teisest rassist inimesi, kes on soomlasteks kasvanud.
”Nad on südames soomlased. Ja kui neile öeldakse, et mine koju, siis [tekib paratamatult küsimus] kus mu kodu on – see on ju Soome?!” arutles Vare.
Eestil seisab tema hinnangul endiselt ees harjumine sellega, et on olemas lihtsalt teise nahavärvi või väliste omadustega eestlasi.
Laine: soomlaste suhtumine Venemaasse on sarnane eestlaste omale
”Meie ka teame, et meil on väga suur naaber, kes on vahel ohtlik ja vahel väga kasulik. Aga päris viimasel ajal on soomlased hakanud rohkem mõtlema sellele, mida Venemaaga peaks ette võtma,” selgitas Laine.
Oma sõnul kaotas ta isiklikult – olgugi et on Venemaal elanud ja räägib vene keelt – kaks aastat tagasi täielikult lootuse ja usu Venemaa arengusse.
”Isiklikult mõtlesin aastaid, et läheb ilusasti, et me saame veel hakkama ja saame Venemaast koostööpartneri… aga pärast Krimmiga juhtunut mõtlesin, et okei, ei. Mitmel soomlasel on sarnane tunne,” tõdes Laine.
Täismahus ”Reporteritundi” on võimalik kuulata siit. | Reporteritund: ”Soomlasi ehmatas peeglist paistnud rassisti pilt” | https://www.err.ee/558216/reporteritund-soomlasi-ehmatas-peeglist-paistnud-rassisti-pilt | Rändekriis koos kümnekordseks (36 000ni) tõusnud varjupaigataotlejate hulgaga on Soome ühiskonna mitut pidi proovile pannud, aga kõige valulikum on Soome jaoks muudatus soomlastes endis, leiti Vikerraadio saates ”Reporteritund”. Saade keskendus seekord Soome valitsuse esimesele ametiaastale, rändekriisi mõjudele, majandusprobleemidele ja põhjanaabri suhtele Venemaaga. |
Möödunud hooajal MM-sarjas kahe etapi osavõtuga klassis SKI GP1 16. koha saavutanud Markus jäi silma sarja korraldavatele H2O Racing promootorile.
Tänavu on kavas kuus MM-etappi ja osaleda tuleb kõigil. Kaks etappi viiakse läbi Euroopas, ülejäänud Araabia Ühendemiraatides ja Hiinas.
Lisaks on Lutsokerdil plaan teha kaasa kaheetapiline Euroopa meistrivõistluste sari, mis algab juba 13. mail Horvaatias. | Eesti jetisportlane sai MM-sarjas lepingu | https://sport.err.ee/84924/eesti-jetisportlane-sai-mm-sarjas-lepingu | Esimese Eesti jetisportlasena sai Markus Lutsokert koha UIM-i jetispordi MM-sarja lepinguliste sõitjate seas. |
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) esitleb Art Brussels 2016 kunstimessil Anu Vahtra kohaspetsiifilise installatsiooni 17,9° rekonstruktsiooni ja uustõlgendust. Installatsioon 17,9° valmis EKKMis algselt III Artishoki Biennaali kontekstis (kuraator Liisa Kaljula, 2012) ning teistkordselt näituse " Feeling Queezy?! / Kõhe tunne?!" jaoks (kuraator Rebeka Põldsam, 2014).
Teos rakendab enda kasuks EKKMi kõige omapärasemat näituseruumi – 17,9-kraadise kalde all olevat estakaadi, mis juba oma olemuselt omab tugevat füüsilist kohalolu. Teos avaldub hetkel, mil vaataja satub vastamisi oma tajuga ruumist – olulisus ei peitu mitte ruumi keskel rippuval fotol kujutatu nägemises, vaid mõistmises, et teos ripub (näiliselt) ebaloomuliku nurga all. Tuues osa ülalmainitud keskkonnast 1:1 skaalas kunstimessi konteksti, võimaldame endale ja publikule kohaspetsiifilisuse edasisi tõlgendusvõimalusi ning tutvustame muuseumit selle ruumiliste iseärasuste kaudu.
Installatsiooni saadab koostöös kirjastusega Lugemik spetsiaalselt Art Brussels ’i puhul välja antud trükis (kujundaja Indrek Sirkel), mis sisaldab arhitektuuriajaloolase ja kriitiku Ingrid Ruudi poolt kirjutatud installatsiooni tausta avavat esseed.
Kunstimessiga paralleelselt toimub laiem Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) poolt koordineeritud Eesti kaasaegset kunsti tutvustav programm ning rahvusvahelisel kunstipublikul on Brüsselis võimalus tutvuda mitmete varasemate Köler Prize'i nominentide ja laureaatide loominguga: Flo Kasearu ja Visible Solutions OÜ (Temnikova & Kasela galerii Art Brussels kunstimessil), Marge Monko (Ani Molnár galerii Art Brussels kunstimessil ja kirjastus Lugemik Poppositions alternatiivsel kunstimessil), Paul Kuimet (isikunäitus kaasaegse fotograafia keskuses Contretype).
Anu Vahtra on Eesti noorema põlvkonna silmapaistev kunstnik, kelle autoripositsioon seisneb kohaspetsiifilisuse ja ruumi olemusele orienteeritud problemaatikaga tegelemises ning selle loovas artikuleerimises. Tema installatsioonid, mis sageli toetuvad fotograafiale, lähtuvad ümbritsevast ruumisituatsioonist ning samas haaravad ruumi endasse, muutes selle nii teose sisuks kui vormiks. Anu Vahtra on Lugemiku kirjastuse ja raamatupoe üks asutajatest ning Köler Prize 2015 grand prix laureaat.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) on isetekkeline mittetulunduslik näituseasutus, mis paigutab ennast kusagile ametlike riiklike kunstiinstitutsioonide ja artist-run-do-it-yourself projektiruumide vahealasse. See toimib kohatäitena lokaalses kultuuripoliitilises tühimikus. EKKM on ebakonventsionaalne idee kaasaegse kunsti muuseumist, mis produtseerib, näitab, kogub ja populariseerib kaasaegset kunsti, muutes samal ajal kunstivälja juurdunud toimemehhanisme, reegleid ja näituste produtseerimise meetodeid. See on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend. EKKMi asutasid 2006. aasta lõpus Anders Härm, Elin Kard, Neeme Külm ja Marco Laimre. Alates aastast 2016 juhivad EKKMi Marten Esko ja Johannes Säre, kes ühinesid muuseumiga 2011. aastal.
EKKMi osalemist Art Brussels ’il toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Riigikantselei, Eesti Kultuurkapital, Draka Keila Cabels AS, Lugemik | EKKM osaleb koos Anu Vahtraga Brüsseli kunstimessil | https://kultuur.err.ee/311640/ekkm-osaleb-koos-anu-vahtraga-brusseli-kunstimessil | Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) osaleb 21.–24. aprillil Brüsseli kunstimessil Art Brussels koos Anu Vahtraga. |
Žürii liikme ja EKA sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praksi sõnul on konkursist osa võtma oodatud kunstnikud, disainerid, arhitektid ja teised Eesti nähtavaks tegemisse panustada soovivad loomevaldkonna professionaalid, organisatsioonid ning ühendused. "Me otsime koos EV100 korraldajatega objekti, mis kajastab meie siinset iseomast kohalikku mõtet või väärtust ja milles on samas piisavalt lennupotentsiaali, et see võiks kõnetada teistes Euroopa linnades kõndijad," selgitas Praks, kelle juhendamisel valmisid eelmise aasta sügisel sisearhitektuuritudengite koolitööna üle maailma tuntust kogunud puidust metsaruuporid, mis on heaks hea tõendusmaterjaliks sellest, et eestimaine mõte võib inspireerida inimesi Jaapanist ja Austraaliast Poola ja Brasiiliani.
EV100 välisprogrammi juhi Jorma Sarve sõnul soovitakse teiste sündmuste kõrval kaasata programmi ka loojaid, kes panevad ruumi elama ning viivad Eesti sõnumi ka sellistesse paikadesse, kus saal tingimata ei pimene ning kunstist saab osa ka piletita. "See on keel, mida valdavad paljud andekad loojad, kes ongi oodatud konkursile oma ideid ja lahendusi pakkuma," ütles Sarv.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks, Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Ideekonkursi auhinnafond on 13 000 eurot - ideekonkursi võitjat tasustatakse 5 000 euroga, teise koha auhinnaks on 3 000 eurot ning kolmanda koha auhind 2 000 eurot. Võimalik on välja anda ka kolm 1000 eurost eripreemiat. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot.
Ideekavandite esitamise tähtaeg on 22. juuni 2016 kell 15:00. Täpsem info ja avatud ideekonkursist osavõtu tingimused on kättesaadavad Riigihangete Registris.
Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. | EV100 ja EKA otsivad ideekonkursiga lahendust Eesti tutvustamiseks välisriikides | https://kultuur.err.ee/311641/ev100-ja-eka-otsivad-ideekonkursiga-lahendust-eesti-tutvustamiseks-valisriikides | Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond ja Eesti Kunstiakadeemia kuulutasid välja ideekonkursi, et leida parim ideekavand Eesti tutvustamiseks välisriikide linnade avalikus väliruumis 2018. aastal, mil Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva ning on ühtlasi aasta esimesel poolel EL Nõukogu eesistujamaa. |
Järjest pisemaks muutuvad ajuimplantaadid võimaldavad mõtestada organis nähtavat elektrilist aktiivsust lahti paremini kui kunagi varem. Juba kümnendi alguses näidati, et liigutuste täidesaatmise eest vastutavasse ajuossa siirdatud mikrokiibi poolt registreeritud signaalidega alusel saab kontrollida robotkätt piisavalt täpselt isegi sellega kohvitassi huultele tõstmiseks. Aju elektriliste signaalide otse jäsemetesse saatmisel on seni piirdutud aga vaid loomkatsetega.
Mitme erineva eriala teadlastest koosnev töörühm eesotsas Chad Boutoni ja Nick Annettaga kirjutab nüüd ajakirjas Nature, et on suutnud sarnasel viisil liigutada ka kätest ja jalgadest halvatud mehe kätt. Enam kui 15 kuud kestnud treeningu lõpuks pidi 2010. aastal surfates selgroolüli murdnud Ian Burkhart pudeli laualt tõstmiseks, oma randme keerutamiseks ja sõrmede kokku pigistamiseks vaid selle peale mõtlema. Kokku võimaldas see mehel lisaks sõrmede liigutamise teha veel kuut erinevat tüüpi liigutust.
Ajuaktiivsuse lugemisel leidis rakendust 96 elektroodiga mikrokiip, mis registreeris võrreldes reaalselt liigutuste planeerimises ja täidesaatvate miljonite neuronite koguarvuga vaid käputäie ajurakkude aktiivsust. Konkreetsete liigutuste seonduva aktiivsusmustrite tabamiseks kasutati masinõppe algoritme, mida tuleb hetkel igal kasutuspäeval peenhäälestada. Samuti võtab signaalitöötlus hetkel rohkem aega, kui kuluks elektrisignaalidel ajust närvide kaudu käelihasteni jõudmiseks.
Täiendavat arendustööd nõuab töörühma hinnangul ka kätt stimuleeriv eemaldatav võru, mis ei võimalda hetkel algatada korraga mitut liigutust, näiteks näpistamise ajal rannet pöörata või sõrmi lahku suruda. Lahenduseks võiks olla kätte siirdatud elektroodid. | Ajuimplantaat võimaldas halvatul kätt liigutada | https://novaator.err.ee/258883/ajuimplantaat-voimaldas-halvatul-katt-liigutada | Elu võib muuta iga väiksemgi juhuste kokkulangemine, mõnikord mitte paremuse suunas. Näiteks võib juhtuda õnnetus, mille tulemusel kaob liikumisvõime nii kätest kui ka jalgadest. Rühm ajuteadlasi ja insenere näitab, et õnnetute vahejuhtumite mõju saaks tulevikus leevendada aju elektrilised signaalid otse jäsemetesse saatvate proteesidega. |
Hukkunud olid lennuklubi Istra liikmed, kes osalesid ekspeditsioonil "Kahe kapteni jälgedes", mis püüdis leida jälgi 1914. aastal kadunuks jäänud leitnant Georgi Brusilovi ekspeditsioonist, vahendas Lenta.ru.
Esmaspäeval lendas Komi vabariigist Belõi saarele kolm helikopterit, kuid halbade ilmaolude tõttu maandusid kaks kopterit Sabetta asulas. Üks kopter jätkas lendu ja jäi kadunuks.
Kohalikust ilmajaamast mootorsaanidel otsingutele väljunud meeskonnad leidsid kopterirusud selle toimiva avariimajaka järgi.
Käivitatud kriminaaluurimine selgitab, kas lennuõnnetuse põhjusteks võisid olla halvad ilmaolud, tehniline rike või inimlik eksitus.
Leitnant Georgi Brussilovi eestvedamisel 1912. aasta 12. augustil alanud Arktika-ekspeditsiooni eesmärk oli läbida Vene lipu all laeval Püha Anna Kirdeväil ehk veetee Atlandilt Vaiksele ookeanile pikki Euraasia põhjarannikut.
1914. aastaks oli laev jõudnud Franz Josephi maast loodesse ja jäänud seal kolmandat korda Põhja-Jäämerel talvituma.
Pärast seda jäi ekspeditsioon kadunuks. Ekspeditsioonist pääsesid eluga vaid sellest mõni aeg varem lahku löönud 11 mehest kaks, kes jõudsid Flora neemele, kus neid korjas üles Georgi Sedovi juhitud ekspeditsiooni laev.
Brusilovi ekspeditsioonist võttis laevameeskonna liikmena osa ja jäi samuti kadunuks Kilingi-Nõmmelt pärit Jaan Regald.
Brusilovi ekspeditsioon on ainest andnud Venjamin Kaverini seiklusromaanile "Kaks kaptenit", mille peategelane uurib polaarekspeditsiooni hukkumist. | Sada aastat tagasi kadunud ekspeditsiooni jälgi ajanud helikopteri meeskond hukkus | https://www.err.ee/558219/sada-aastat-tagasi-kadunud-ekspeditsiooni-jalgi-ajanud-helikopteri-meeskond-hukkus | Venemaal Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Belõi saarel kukkus alla lennuklubi helikopter Robinson, mille pardal olnud kolm meest hukkus. |
Bändi teine stuudioalbum peaks plaanide kohasel ilmuma juba käesoleva aasta jooksul. Salvestustega on alustatud Tartus Ö stuudios ning esimene tulemus ongi värske singel "El Gran Dinero".
Laulu autori Janno Reimi sõnul on tegemist hämara kujundiroki ja samas lõbusa kevadtantsukesega. | Super Hot Cosmos Blues Band tuli välja uue singliga | https://menu.err.ee/290298/super-hot-cosmos-blues-band-tuli-valja-uue-singliga | Uue muusika salvestamisega tegelev Super Hot Cosmos Blues Band andis välja värske singli "El Gran Dinero". |
Djokovic edestas meeste kategoorias jalgpallur Lionel Messit, sprinter Usain Bolti ja vormel-1 maailmameister Lewis Hamiltoni. Williamsit eelistati teiste seas USA jalgpallur Carli Lloydile ja Jamaika sprinterile Shelly-Ann Fraser-Pryce'ile.
Mitte kummagi jaoks polnud see ka esimene kord seda auhinda võita: Djokovic saavutas selle ka 2012. ja 2015. aastal. Williamsile määrati see 2003. ja 2010. aastal. Mullu võitis naistest Etioopia jooksja Genzebe Dibaba.
Aasta läbimurdja auhinna teenis golfimängija Jordan Spieth, kes võitis mullu kaks suurturniiri ehk Mastersi ja US Openi. Aasta tiimiks nimetati maailmameistriks kroonitud Uus-Meremaa ragbimeeskond.
Laureuse spordiauhindu antakse välja alates 2000. aastast eelmise kalendriaasta jooksul näidatud saavutuste eest. Traditsiooniline panid aluse suurfirmad Daimler ja Richemont. | Djokovic ja Williams võitsid Laureuse spordiauhinnad | https://sport.err.ee/84914/djokovic-ja-williams-voitsid-laureuse-spordiauhinnad | Mainekad Lauruse spordiauhinnad pälvisid tänavu nii meeste kui ka naiste kategoorias tennisistid ehk maailma esireketid Novak Djokovic ja Serena Williams. |
Praegu vaatab imestunud pilguga ringhäälingunõukogu, sest esimeest pole veel valima hakatudki. Pole seda kiiret, sest praeguse juhatuse volitused kestavad veel üle aasta.
Mis loomulikult ei tähenda, et valmistuda ei tuleks. Tuleb ikka ning see protsess on vaikselt käivitunud. Maikuisel koosolekul on nõukogu päevakorras "Juhatuse esimehe valimise korra" esimene arutelu. Selles korras pannakse paika kogu protseduur, alustades konkursi väljakuulutamisest ja kandideerimistingimustest kuni otsuse teatavakstegemiseni. Nagu kõik nõukogus kinnitatud normdokumendid, on ka see paber vastuvõtmisest peale avalik ning kõigile kättesaadav. Mai ja juuni vahel saab sinna ettepanekuid teha ja küllap neid ka tehakse. Nõukogus on 10 liiget.
Juunis on plaanis valimiskord heaks kiita ja sealt edasi läheb kõik kas korraliselt või erakorraliselt. Kui korraliselt, siis käivituvad valimised graafiku kohaselt, mis võimaldab uue juhatuse esimehe valida järgmise aasta kevadeks. Kui erakorraliselt, siis varem, aga ikka avaliku, kõigile kättesaadava reeglistiku alusel.
Seega, kirgi ju on, kuid telgitaguseid pole. Elu ise jälle igavam kui selle kajastus. | Agu Uudelepp: ERR-i juhatuse esimehe valimistest | https://www.err.ee/558220/agu-uudelepp-err-i-juhatuse-esimehe-valimistest | Tänasest Eesti Päevalehest võisime teada saada, et ERR-i juhivalimine on juba täies hoos ning vahepeal olla juht valitudki olnud. Elu nagu rahvanaljandis, kus talumees pani hobuse rakkesse ning kihutas tuhatnelja minema. Vaid kabjaline jäänud tolmupilves lolli näoga järele vaatama. |
Lisaks Amosovile teenis väärt auhinna tema meeskonnakaaslane Erik Grigorjev, keda premeeriti Triobet saaliliiga finaali väärtuslikema mängija tiitliga.
Esmakordselt valiti ka saalikoondis kauneim värav. Auhinna teenis Jevgeni Merkurjev, kes lõi ilusa tabamuse Balti turniiril Leedu võrku 27. novembril.
Triobet saaliliiga põhiturniiri parim väravalööja oli Sillamäe JK Dina mängija Vitali Bolšakov, kes oli täpne lausa 25 korral. Enim resultatiivseid sööte sai kirja Sergei Kostin (FC Anži), ksaaliliiga aasta mängijaks valiti Cosmose kapten
es tegi eeltöö 15 väravale. Punktimeistriks krooniti Bolšakov, kes lisaks 25 väravale andis ka kümme täpset söötu.
Esiliiga suurimaks väravakütiks oli Nikolai Žukov (Molycorp Silmet) 24 väravaga, II liiga Ida/Põhi tsoonis sai auhinna omanikuks Kristo Remmelgas (Kadrina SK) 29 väravaga, Lääne/Lõuna piirkonnas Kristo Perli (Rõuge Saunamaa) 31 tabamusega. | Saaliliiga aasta mängijaks valiti 39-aastane Cosmose kapten | https://sport.err.ee/84904/saaliliiga-aasta-mangijaks-valiti-39-aastane-cosmose-kapten | Läinud nädalavahetusel toimus Eesti Jalgpalli Liidu pressikeskuses saalijalgpalli hooaja lõpetamine. Saalihundiks valiti esmakordselt Eesti meistriks ja karikavõitjaks kroonitud FC Cosmos lastegruppide avamise eest, esindusmeeskonna 39-aastane kapten Juri Amosov osutus Triobet saaliliiga aasta mängijaks. |
Näiteks Leedu on kehtestanud nimekirja, kuhu kandis üle neljakümne nime. Eestisse sissesõidu keeldu puudutava nimekirja pikkus on veel lahtine, sest eeltöö alles käib.
"Kõigi nende inimeste taust tuleb välja võtta, tuleb ka välja selgitada iga konkreetse inimese puhul, mis moodi on just tema on kaasa aidanud ebaõiglusele ja inimõiguste rikkumisele Savtšenko suhtes," selgitas Kaljurand.
Kaljurand rõhutas, et Eesti eesmärk on saavutada Savtšenko vabastamine, kuid nn musta nimekirja koostamine on selle protsessi käigus pigem väheoluline.
"Kõige efektiivsem ja parem on Euroopa Liidu koostegutsemine. Tõepoolest, Ukraina on palunud kehtestada riikidel oma riiklikke musti nimekirju ja kanda sinna isikud, kes on aidanud kaasa Savtšenko röövimisele, vahistamisele ja sellele ebaõiglusele, mis tema suhtes on toimunud, kuid need on rohkem poliitilised aktid," tunnistas Kaljurand.
"Meie valmistame nimekirja praegu ette, kuid põhitähelepanu on Euroopa ühisel aktsioonil. Venemaad saab mõjutada siis, kui Euroopa Liit tegutseb koos ja ühtsena," lisas välisminister. | Ka Eesti on koostamas musta nimekirja seoses Savtšenko vangistamisega | https://www.err.ee/558213/ka-eesti-on-koostamas-musta-nimekirja-seoses-savtsenko-vangistamisega | Eesti on koostamas ebasoovitavate inimeste nimekirja seoses Ukraina piloodi Nadia Savtšenko vangistamisega Venemaal, kinnitas välisminister Marina Kaljurand. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.