text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Song Machine" on jätkuv ja pidevalt arenev protsess, kuhu ansambel Gorillaz on kaasanud mitmekülgse nimekirja muusikuid. Koostöö tulemuseks on ulatuslik 17st palast koosnev album, mis ilmub 23. oktoobril ja hõlmab hulgaliselt erinevaid helisid, stiile, žanreid ja hoiakuid äärmiselt kirjult külalisesinejate koosseisult, kelle hulka kuuluvad Beck, Elton John, Fatoumata Diawara, Georgia, Kano, Leee John, Octavian, Peter Hook, Robert Smith, Roxani Arias, ScHoolboy Q, Slaves, Slowthai, St Vincent ja 6LACK, samuti CHAI, EARTHGANG, Goldlink, Joan As Police Woman, JPEGMAFIA, Moonchild Sanelly, Unknown Mortal Orchestra, Skepta ja muidugi Tony Allen.
Loole "Strange Timez" valmis ka animeeritud muusikavideo: | Gorillaz avaldas loo koos The Cure'i ninamehe Robert Smithiga | https://menu.err.ee/1133115/gorillaz-avaldas-loo-koos-the-cure-i-ninamehe-robert-smithiga | Ansambel Gorillaz andis oma projekti "Song Machine" kuuenda osana välja loo "Strange Timez", kus lööb kaasa ka The Cure ninamees Robert Smith. |
"Valitsus arutas kolmapäeva õhtul piiriülese liikumise ja reisimise korraldust. Läbirääkimised jätkuvad neljapäeval kell 13.30," teatas Soome valitsus oma kodulehel.
Soome valitsus on raske valiku ees, kuna peab leidma kesktee riigi majanduse tööshoidmise ning elanike tervise kaitsmise vahel.
Väidetevalt kaalub valitsus võimalike uute piirangute kehtestamise kõrval ka teisi alternatiive nagu näiteks välismaalt saabujatelt koroonatesti tulemuse esitamist. | Soome valitsus ei otsustanud veel koroonapiirangute muutmist | https://www.err.ee/1133116/soome-valitsus-ei-otsustanud-veel-koroonapiirangute-muutmist | Soome valitsus ei jõudnud kolmapäeval peetud arutelul koroonaviirusest tingitud reisipiirangute muutmise osas kokkuleppele ning nõupidamine jätkub nejapäeva pärastlõunal. |
Režissöör Denis Villeneuve, kes on tuntud muuhulgas filmide "Sicario", "Blade Runner 1984" ja "Arrival" poolest, on kinnitanud, et 2020. aasta lõpus ilmuv "Dune'i" film saab tõenäoliselt ka järje. Värskes ekraniseeringus astuvad üles aga Timothee Chalamet, Zendaya, Oscar Isaac, Josh Brolin, Rebecca Ferguson, Jason Momoa, Javier Bardem jpt.
Varem on "Dune'i" ekraniseeritud kahel korral. Esmakordselt 1984. aastal, kui Herberti romaani põhjal tegi vastakaid arvamusi tekitanud filmi David Lynch. 2000. aastal valmis "Dune'ist" ka minisari.
"Dune" jõuab Eesti kinodesse 18. detsmebril.
Vaata treilerit: | Ilmus Denis Villeneuve'i filmi "Dune" esimene treiler | https://kultuur.err.ee/1133110/ilmus-denis-villeneuve-i-filmi-dune-esimene-treiler | Detsembris jõuab kinodesse režissöör Denis Villeneuve'i film "Dune", mis põhineb Frank Herberti samanimelisel romaanil. Esimene treiler paljastab veidi filmi sündmustikku ning visuaalset keelt. |
Astrid Asi ütles, et on asutuse või üksuse juhtimisel alati eelistanud väärtuspõhist lähenemist ning avatud, motiveerivat ja tagasisidestavat organisatsioonikultuuri. "Neist üldpõhimõtetest lähtun ka Harju maakohtu juhtimisel," lubas Asi.
"Astrid Asi on ennast tõestanud võimeka ning tasakaaluka juhina, kel on selge visioon, kuidas oma teadmiste ja kogemustega suunata Harju maakohtu arengut," ütles Raivo Aeg.
Aeg ootab Asilt kohtunike töörahu taastamist
"Oma praeguses ametis Viru maakohtu esimehena on Astrid Asi näidanud, et tal on valmisolek ja oskused edendada häid suhteid ning koostööd asutuse sees, teiste kohtuasutuste ja koostööpartneritega. Minu ootus on, et uus esimees on tugev juht, kes aitab taastada kohtunike töörahu selles majas," lisas Aeg.
"Harju maakohtu seest ühtki teist võrreldava juhtimiskogemusega kandidaati konkursile ei tulnud," lisas minister.
Pärnu maakohtu esimeheks nimetatud Toomas Talvistel on justiitsministri sõnul juhtimiseks vajalikud eeldused, isikuomadused ja tahe. "Tegemist on pikaaegse ja kogenud kohtunikuga, kel on kindel ja läbimõeldud visioon, kuidas Pärnu maakohut juhtida ja arendada," kommenteeris Aeg.
Talviste soovib lahendada kohtunike põlvkonnavahetuse mured
"Usun, et suudan anda vajaliku panuse nii Pärnu maakohtu kui üldse kohtute arengusse, tulla toime juba mitu aastat kestva ja veel pikalt jätkuva põlvkonnavahetuse muredega kohtunike hulgas ning säilitada kohtu põhiväärtused: usaldusväärsuse, asjatundlikkuse ja sõltumatuse," selgitas Toomas Talviste.
Mõlema maakohtu uue esimehe ametiaeg algab 1. jaanuaril 2021. Kohtute praeguste esimeeste ametiajad lõppevad 2020. aasta lõpus.
Kandidaadid valis sisekonkursil kandideerinute hulgast välja konkursikomisjon, kuhu kuulusid üks riigikohtunik, kaks ringkonnakohtunikku ning kaks justiitsministeeriumi ametnikku.
Kandidaadid kiitis eilsel istungil heaks kohtute haldamise nõukoda ja vastavalt kohtute seadusele nimetas justiitsminister nad ametisse.
Seni oli Harjumaakohtu esimees Meelis Eerik ja Pärnu maakohtu esimees Rubo Kikerpill. | Harju maakohtu uueks esimeheks sai Astrid Asi | https://www.err.ee/1133109/harju-maakohtu-uueks-esimeheks-sai-astrid-asi | Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) nimetas alates 1. jaanuarist 2021 seitsmeks aastaks ametisse Harju maakohtu esimehe Astrid Asi ja Pärnu maakohtu esimehe Toomas Talviste. |
Teater. Muusika. Kino septembrinumbris võrdleb Maris Johannes Kaarin Raidi, Prit Pedajase ja Peep Maasiku lavastusi Peet Vallaku "Epp Pillarpardi Punjaba potitehasest", Kaja Kann analüüsib suvise "Baltoscandali" põhjal koroonaaegset uut eesti teatrit ja Kirsten Simmo arutleb laste- ja noorteteatri suundumuste ning Nukuteatri nimevahetuse üle.
Jüri Reinvere meenutab Krzysztof Pendereckit, Timo Lipponen mõtestab suvist Haapsalu vanamuusikafestivali ja Tiiu Levald võtab kokku koroonaaegsed veebikontserdielamused.
Lauri Kärk õpetab lugema filmi, Enn Säde jätkab eelmises numbris alustatud ülevaadet helifilmi sünniloost, Marko Raat juhib tähelepanu poliitikale ja konjunktuurile dokumentaalfilmis ning Tõnis Kark arvustab Janno Jürgensi mängufilmi "Rain".
"Vastab" Jaan-Eik Tulve, "Persona grata" on Artjom Astrov. | Teater. Muusika. Kino vaatleb koroonaaegset teatrit ja kontserdielu | https://kultuur.err.ee/1133104/teater-muusika-kino-vaatleb-koroonaaegset-teatrit-ja-kontserdielu | Tutvustame Teater. Muusika. Kino septembrinumbrit. |
Lätist pääses edetabeli järgi EM-ile kolm paari, lisaks anti neile korraldajamaana viis vabapääset. Nüüd on aga selge, et lisaks Graudinale ja Kravcenokale jäävad suurvõistlusest eemale ka Mihhails Samoilovs ja Aleksandrs Solovejs, sest esmanimetatu on Kravcenoka elukaaslane, kirjutab Võrkpall24.ee.
Kravcenoka ise andis seejuures negatiivse proovi. Turniirilt jääb sarnasel põhjusel eemale ka Graudina ja Kravcenoka treener Andris Kruminš, olgugi et temagi andis negatiivse koroonaproovi.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Lätlannadest Euroopa meistrid ei tohi kodusel EM-il tiitlit kaitsma asuda | https://sport.err.ee/1133094/latlannadest-euroopa-meistrid-ei-tohi-kodusel-em-il-tiitlit-kaitsma-asuda | Eelmisel aastal Moskvas üllatuslikult Euroopa meistriks tulnud Läti rannavõrkpallurid Tina Graudina ja Anastasija Kravcenoka ei saa järgmisel nädalal Jurmalas tiitlit kaitsma asuda, sest Graudina andis esmaspäeval positiivse koroonaproovi. |
Kuna rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks, siis on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.
Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul.
Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.
Prognoosi koostamisel lähtub rahandusministeerium statistikaameti ja teiste asutuste avaldatud ametlikust statistikast ja teiste riikide ametlikest majandusprognoosidest.
"Prognoosi eesmärk on anda valitsusele võimalikult täpne alus poliitiliste otsuste tegemiseks riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis."
Järgmiste aastate kulutuste, valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormuse hindamisel lähtub prognoos valitsuse ja riigikogu varem tehtud otsustest ja kehtivatest seadustest, millega on võetud kohustusi teha konkreetseid kulutusi. Prognoosi eesmärk on anda valitsusele võimalikult täpne alus poliitiliste otsuste tegemiseks riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.
Oluline on mõista, et majandusprognoos ei kirjuta ette seda, mida peab tegema – nagu näiteks laenu võtmist –, vaid hindab ettevaatavalt seda, millise arengutrajektoorini senised otsused meid viivad, juhul kui valitsus uusi otsuseid ei teeks või varasemaid ei muudaks. Poliitikutel on vabad käed soovi korral seda arengutrajektoori muuta, soovi korral ka prognoositavat eelarvedefitsiiti vähendada ja seeläbi vähendada laenukoormuse kasvu.
Kriis tähendab majanduskasvu mõttes kahte kaotatud aastat – mullusele tasemele jõuame alles ülejärgmisel aastal. Sealjuures maksab tähele panna, et maksutulu ja majanduskasv ei kasva täpselt samas taktis – oodatav majanduskasv tuleb maksuvaesem, nii et riigi oodatav maksutulu ei kasva samas tempos kui sisemajanduse koguprodukt. See tähendab ühtlasi maksukoormuse langust protsendina sisemajanduse kogutoodangust.
Seevastu näiteks tähendab suurenev tööpuudus ka kasvavaid kulusid töötutele, samuti ei oota me meditsiinikulude langust. Seetõttu kasvavad riigi kulutused prognoosi järgi kiiremini kui tulud. Seega Indrek Saare viidatud paradoks prognoosis ei ole loogikaviga: ongi oodata korraga majanduse taastumist ja samal ajal ka seda, et riigi kulutuste kasv ületab praegusel trajektooril tulude kasvu.
Prognoosid lähtuvad parimast teadmisest, kuid paraku on iga prognoos teataval määral ekslik, kuna kõiki asjaolusid ei ole võimalik täpselt ette näha. Praeguses kriisis on määramatus suur ja prognoosimine on selle võrra keerulisem. | Raoul Lättemäe: sõltumatu majandusprognoos annab suuna tulevikustsenaariumile | https://www.err.ee/1133095/raoul-lattemae-soltumatu-majandusprognoos-annab-suuna-tulevikustsenaariumile | Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks, kirjutab Raoul Lättemäe. |
Veterinaar- ja toiduamet järeldas juhtumi põhjal, et sigade Aafrika katk pole Eesti keskkonnast ja metssigade populatsioonist täielikult kadunud. Viltropi sõnul ei tohiks kõrvale heita aga ka teisi selgitusi. "Ei saa välistada, et tegemist on teatud mõtted uue nakkusega. Viirus võib pärineda nakatunud metssealt, mis kütiti ajal kui viirus veel aktiivselt levis, kuid mis on jäänud uurimata ja mille liha sügavkülmas tänaseni seisnud. Jäägid sellest lihast võisid jõuda metssigadeni näiteks avatud kompostihunnikust või viidi need lihtsalt metsa alla," selgitas professor.
Samuti on rohkesti näiteid sellest, kuidas on levinud viirus inimese vahendusel – suure tõenäosusega nakatunud sea lihaga – sadade kilomeetrite taha algsest koldest, näiteks Tšehhi, Belgiasse ja Kreekasse. Nõnda ei saa täielikult välistada, et viirus on toodud uuesti sisse piirkonnast, kus see aktiivselt levib. Lähim võimalik lähtepunkt on Edela-Läti.
Uue leiu valguses soovitas Viltrop piirata Raplamaal jahipidamist, mis ajab loomad liikvele ja soodustaks sellega haiguse võimalikku levikut.
Olukorrast selguse saamine võib võtta kuni pool aastat. Kui selle aja jooksul uusi nakatumisi ei nähta, saaks väita, et tegu oli üksikjuhtumiga. "Metsast leitavate korjuste põhjal peaks olema suhteliselt kiiresti selge, nii umbes kuuga, kas haigus on populatsioonis hakanud levima. Ainult jahil lastud sigu uurides võtab see mõnevõrra kauem aega," sõnas Viltrop. Eesti ja Läti metssigadest, kes lasti 2014. aasta juunist 2019. aasta septembrini, põdes katku vaid murdosa, mistõttu nakkuse levimisest saame nende põhjal infot oluliselt hiljem.
Siinkohal panigi professor inimestele südamele, et nad annaksid teada kõigist metssea korjustest, mis neile ette juhtuvad veterinaar ja toiduameti telefonidel. Võrreldes sigade Aafrika katku epideemia kõrgajaga aastatel 2015–2017 on vähenenud surnuna leitud, haiguskahtluse tõttu maha lastud või auto alla jäänud loomadelt võetud proovide arv paarilt tuhandelt ligi poolesajani.
Aktiivse seire, st küttimisel kogutud proovide arv ulatus seevastu veidi üle 4700. "Kui võtta sinna juurde metssigade arvukuse üldine langus, on praegune aktiivne seire piisav, kuid hukkunud metssigade uurimise arvud on soovitust ja eeldatust väiksemad," tõdes Viltrop.
Tants antikehade ümber
Käesoleva jaanuari lõpuks polnud leitud sigade Aafrika katku haigestunud loomi seafarmidest kaks aastat, misläbi kuulutas Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) Eesti kodusigade Aafrika katku vabaks maaks. Otsus oli pigem sümboolne ja ettevõtete elu selle tõttu ei muutunud. Piirangute leevendamiseks oleks pidanud kaduma sigade katk ka metssigade asurkonnast. Seda kinnitava otsuse tegemine pole aga sirgjooneline.
Viiruse aktiivsele levikule viitavate PCR-testidega polnud leitud sellest jälgi juba 2019. veebruarist. Vähem kui ühe aasta vanuse metssea veres nähti kunagisele nakatumisele viitavaid antikehi viimati sama aasta septembris. Looma täpse vanuseta ei saanud aga öelda, kas ta oli nakatunud minevikus viirusega ise ja sellest võitu saanud või sai ta antikehad oma emalt. Vanemad kui kahe-aastased metssead oleksid võinud puutuda viirusega kokku seevastu epideemia ajal.
Kuigi antikehatestid pakuvad seega küllaga tõlgendamisruumi, pole OIE reeglite kohaselt vahet, kas positiivne testitulemus saadi PCR-testiga või antikehade määramisel. "Ka praeguse juhtumita oleks olnud raske näha, et Eesti oleks saanud kuulutada end sigade Aafrika katku vabaks riigiks ja näidata üheselt, et antikehad pole olnud seotud hiljutise nakatumisega," tõdes Arvo Viltrop
Nõnda sooviks ta tulevikus näha, et Maailma Loomatervise Organisatsioon määratleks selgemalt, mida seropositiivsete, kuid negatiivse PCR-testi tulemusega loomadest epideemia lõppfaasis arvata. Praegu pole tõlgendusel kuigi head teaduslikku alust.
Osaliselt on seotud organisatsiooni kõhklused teadlaskonnas veel elevust tekitava vaidlusega viiruskandvuse üle sigade Aafrika katku põdenud ja ellu jäänud sigadel. Ehkki sigade Aafrika katku nakatumine päädib suuremal osal juhtudest looma surmaga, on kahtlustatud, et neist mõned jäävad kiire surma asemel kroonilisteks viirusekandjateks, kes võivad teisi sigu uuesti nakatada.
Teaduskirjanduses ei ole aga Viltropi sõnul otseseid tõendeid, et kandjad mängiksid haiguse levikus olulist rolli. On küll näidatud, et haiguse kroonilise kulu korral võib haige siga suhteliselt pikka aega viirust eritada (60-70 päeva), kuid ka krooniliselt haiged sead lõpuks hukkuvad.
Sead kes katkust tervistuvad vabanevad, aga viirusest täielikult. Vähemasti puuduvad tõendid, et sigade Aafrika katku läbipõdenud ja täielikult tervistunud sead oleksid võimelised teisi sigu hiljem nakatama. Samal ajal nimetatakse ükskõik milliseid nakatumise üleelanuid või antikehadega loomi tavaliselt ühtemoodi nakatunuteks.
Otsustavad kuud
Üht või teistpidi viitab augusti lõpus Eestis registreeritud nakkusjuhtum, et valvsuse kaotamiseks on vara. Lähikuudel selgub, kas viiruse levik metsseapopulatsioonis laieneb ja millist mõju sellele avaldab algav jahihooaeg. " Samas on metssigade arvukus metsades kõrgaastatega võrreldes endiselt madal, mis vähendab võimalike kontaktide arvu ja võib olla takistuseks viiruse laiemale levikule.
Tõenäoliselt oleks epidemiaks paremini valmis ka seafarmid. Aastatel 2015–2017 käitus viirus hilisema epidemioloogilise analüüsi põhjal salakavalalt. Esimesed sümptomid olid sigadel leebed ja neid oleks saanud kirjutada ka teiste haiguste arvele.
Löögi alla sattusid igas suuruses farmid ja tagantjärgi ei õnnestunud enamasti üheselt välja selgitada, kuidas viirus sinna jõudis. "Bioturvalisuse nõudeid järgitakse vahest praegu hoolikamalt," avaldas lootust professor. | Selgus sigade Aafrika katku leviku osas võib saabuda alles poole aasta pärast | https://novaator.err.ee/1133093/selgus-sigade-aafrika-katku-leviku-osas-voib-saabuda-alles-poole-aasta-parast | Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat. |
Enzo Ferrari loodud tiim on F1-s kaasa löönud alates sarja avahooajast 1950. aastal ja sel nädalavahetusel Mugello ringrajal sõidetav etapp on Itaalia konstruktori jaoks nende 1000.
Selle saavutuse tähistamiseks on Sebastian Vetteli ja Charles Leclerci masinad Toscana GP-l rüütatud burgundiapunasesse, milleks värvituna sõitis ka Ferrari esimene võistlusmasin 125S.
"Isegi Charles'i ja Sebastiani võistlusnumbrid, mis näevad välja, nagu oleks masinale käsitsi värvitud, peegeldavad minevikutraditsioone. See on austusavaldus Ferrari hiilgavale päritoluloole," selgitas sarja kodulehele Enzo Ferrari poeg Piero.
Ferrari jaoks on nädalavahetus seda erilisem, et Mugello ringrada on nende koduks, kuid ei ole siiani vormel-1 MM-etappi võõrustanud. | Maagilise tähiseni jõudnud Ferrari saab koduetapiks ajaloolise kuue | https://sport.err.ee/1133091/maagilise-tahiseni-joudnud-ferrari-saab-koduetapiks-ajaloolise-kuue | Sellel nädalavahetusel sõidetakse Mugello ringrajal vormel-1 hooaja üheksas GP-etapp, mis on Ferrari tiimile ühtlasi tuhandendaks F1 sarjas. |
Belglanna ei suutnud kahekordse US Openi finalisti vastu kordagi oma servi hoida ja tegi tund ja 15 minutit kestnud matši jooksul 22 sundimata viga. Azarenka mängis slämmiturniiril nelja parema seas viimati 2013. aastal, kui võitis Austraalia lahtised, mängis New Yorgis finaalis ja Pariisis poolfinaalis. Tema viimane veerandfinaal jääb nelja aasta tagusesse aega.
"Ausalt öeldes ei nautinud ma kunagi tennist," rääkis Azarenka kolmapäevase võidu järel. "See oli minu jaoks töö, midagi, mida pidin tegema. Jah, nautisin võitmist, aga pärast kaotusi olin nii rööpast väljas, et ei funktsioneerinud mitu päeva normaalselt. Nüüd ei kõiguta mind miski ja saan öelda, et tunnen end hästi."
Valgevenelanna läheb poolfinaalis vastamisi Serena Williamsiga, kellele jäi nii 2012. kui 2013. aasta US Openi finaalides alla. Naised on omavahel kohtunud juba 22 korda, 18 korral on peale jäänud ameeriklanna.
"Kas see saab veel paremaks minna? See on suurepärane võimalus mängida võitjaga; kellegagi, keda ma austan ja kes on mu sõber," vaatas Azarenka poolfinaali suunas. | Endine esireket loovutas US Openi veerandfinaalis vastasele vaid ühe geimi | https://sport.err.ee/1133079/endine-esireket-loovutas-us-openi-veerandfinaalis-vastasele-vaid-uhe-geimi | Endine maailma esireket Viktoria Azarenka (WTA 27.) alistas tennise USA lahtistel meistrivõistlustel Elise Mertensi (WTA 18.) 6:1, 6:0 ja pääses nelja parema sekka. |
Nelja vanema naisterahva elust jutustav sari oli eetris 1985–1992 ja selle peaosades mängisid Bea Arthur, Betty White, Rue McClanahan ja Estelle Getty, kirjutab Independent.
Sarja Zoomis toimunud eriepisoodis kehastasid sarjast tuttavaks saanud tegelasi aga hoopis Tracee Ellis Ross (Rose Nylund), Regina King (Dorothy Zbornak), Sanaa Lathan (Blanche Devereaux) ja Alfre Woodard (Sophia Petrillo).
Eriepisood valmis sarja "The Zoom Where It Happens" raames ja sellega toetatakse rassiliste õigluste eest seisvat organisatsiooni Color for Change. Ühtlasi loodetakse inimesi selle episoodiga USA-s eesolevatel valimistel hääletama innustada.
View this post on Instagram
Link in bio. #zoomwhereithappens
A post shared by Tracee Ellis Ross (@traceeellisross) on Sep 6, 2020 at 9:02am PDT | Valmis sarja "Kullakesed" eriepisood, peaosades mängisid tumedanahalised näitlejad | https://menu.err.ee/1133073/valmis-sarja-kullakesed-eriepisood-peaosades-mangisid-tumedanahalised-naitlejad | Teisipäeva õhtul jõudis Zoomi vahendusel fännideni sarja "Kullakesed" ("Golden Girs") eriepisood, kus sarjast muidu tuntud valgenahalised näitlejad asendati tumedanahalistega. |
Häkkerite rünnak sihtmärgiks oli Bideni kampaaniat nõustav Washingtoni strateegia- ja kommunikatsiooniettevõte SKDKnickerbocker, ütlesid kolm sõltumatut allikat, kelle sõnul olevat tarkvaratootja Microsoft ise firmat hoiatanud. Bidenit ja teisi juhtivaid demokraate nõustav ettevõtte oli olnud rünnakute all viimased kaks kuud
Üks teemaga kursis olev inimene rääkis Reutersile, et häkkerid ei suutnud siiski SKDK serveritesse tungida, kuna ettevõttel on head turvasüsteemid. "Nad on hästi kaitstud, seega mingit infoleket ei toimunud," rääkis allikas.
SKDK asejuht Hilary Rosen ega Bideni pressiesindaja ei ole teadet kommenteerinud.
Väited häkkimiskatsetest tulevad ajal, kui USA luureasutused on hoiatanud välismaise sekkumise ohust 3. novembri presidendivalimiste eel.
Ameerika Ühendriikides läbiviidud uurimistest on selgunud, et Venemaa võimud sekkusid endale lojaalsete häkkerite abil ka 2016. aasta valimistesse.
Reutersiga rääkinud allikate sõnul hoiatas Microsoft kampaaniafirmat, et Vene valitsusega seotud häkkerid püüdsid SKDK töötajatelt õngitsuskirjadega kätte saada süsteemidesse tungimiseks vajalikke salasõnu. Ühe allika väitel ei ole siiski teada, kas ründajad püüdsid mõjutada Bideni kampaaniat või saada andmeid SKDK teiste klientide kohta. | Bideni kampaaniameeskonda ründasid Vene häkkerid | https://www.err.ee/1133074/bideni-kampaaniameeskonda-rundasid-vene-hakkerid | USA Demokraatliku partei presidendikandidaadi Joe Bideni kampaaniameeskond sattus väidetevalt Venemaa riikliku toetusega häkkerite rünnaku alla. |
Thiem alistas veidi enam kui kaks tundi kestnud kohtumise järel 6:2, 6:1, 6:4 esmakordselt slämmiturniiril veerandfinaalis mänginud Austraalia esireketi Alex de Minauri (ATP 28.).
Esinumber Novak Djokovici diskvalifitseerimise järel suurfavoriidiks kerkinud Thiem lõi kohtumise jooksul 11 ässa ja sooritas 43 äralööki 21-aastase austraallase 17 vastu.
"Tundsin end mängu algusest peale väga hästi," sõnas Thiem pärast võitu. "Esimene sett oli väga pingeline, pikkade pallivahetustega. Teine sett näeb tablool välja palju lihtsam kui ta tegelikult oli ning kolmandas kaotasin veidi energiat ja ta vastas suurepäraselt."
Poolfinaalis läheb austerlane vastamisi kolmanda asetusega venelase Daniil Medvedeviga. | Maailma kolmas reket lõpetas Austraalia esinumbri teekonna | https://sport.err.ee/1133075/maailma-kolmas-reket-lopetas-austraalia-esinumbri-teekonna | New Yorgis jätkuval tennise US Openil pääses poolfinaali meesüksikmängus kõrgeima asetusega jätkav Dominic Thiem. |
Vastused kõikidele küsimustele. Pille-Riin Larmi intervjuu kirjanik Susan Luitsaluga.
SUSAN LUITSALU: "Elame vati sees, nii et kui midagi halba juhtub, siis me ei usu seda. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja lapsed mõtlevad oma kannatused välja."
Kellel ei ole vahel tarvis juuksuris käia? Kui seal juba ollakse, sirutub käsi iseenesest ka värviliste ajakirjade järele. Omal ajal olen saanud mõnegi soengu, lugedes Susan Luitsalu uljast kolumnisarja "Küsimused kõikidele vastustele". Sari ilmus hiljem ka raamatuna. Siiski olin pisut üllatunud, kui märkasin tänavu kevadel Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade nominentide nimekirja Susan Luitsalu romaani "Ka naabrid nutavad" – kui läbi lugesin, siis muidugi enam ei imestanud. Mõne nädala eest pälvis Luitsalu teosega Liivi muuseumis aasta kirjaniku tiitli. Lisaks on ta kirjutanud kaks reisiraamatut "Minu …" sarjas ning mõlemad on minu hinnangul huvitavad. Hm … Tundub, et on viimane aeg autorit Sirbi lugejatele tutvustada.
ERET TALVISTE: Mis ilm täna on?
Mõtisklus sellest, kuidas ja miks muutuva kliima aegu armastada ja hoida Eesti ilma
Ma räägin vanaemaga telefonis ja me mäletame koos aega, kui ma olin väike ja kevaditi sai kraaviservast korjatud kullerkuppe, suurte kuuskede alt sinililli ja ülaseid. Sinililli ma ikka näen metsaserval, kuid kus on kullerkupud? Ma ei olnud neile kollastele lapsepõlvekaaslastele isegi mõelnud, kuni vanaema rääkis, et neid ei ole enam nii rohkelt kui vanasti. Kindlasti kusagil on, aga mitte nendes kohtades, kus neid kunagi oli, näiteks Viljandi-Halliste vahel teeservas. Mõni päev pärast telefonikõnet tuletab kõikvõimas Facebook meelde, et 10. juunil seitse aastat tagasi olin rannas, juuksed palju blondimad kui talvekuuldel, nahk pruunim ja kogu olemine palju puhanum. Taustaks on männimets ja valge liiv, tean, et mu ees on porilombi värvi Läänemeri ja kõrval istub sõprade koer.
ANDREA AINJÄRV: Linn maa all
Kliimamuutustega tuleb kohaneda. Kas maa-alune linn pakub tulevase kriisi korral pelgupaika?
Kliimamuutus annab end tunda kogu maailmas. Liustike jää sulab ja merevee tase tõuseb. Mõnda piirkonda kimbutavad äärmuslikud ilmastikunähtused, teises on suurenenud sademete hulk, kolmandas kohtab äärmuslikke kuumalaineid ning põuda sagedamini kui seni.
KARMEN SILDE: Maja kui lõimija
Kogukonnahoone saaks olla omamoodi kultuurikeskus, mis toob kokku mitmesuguse etnilise taustaga ja eri eas inimesed, et omavahel sõbruneda ja üksteise kultuurist osa saada.
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb paljude maakondade elanikkond järgmise veerandsajandi jooksul kolmandiku võrra. Linnastumisest tingitud ränne mõjutab eelkõige väikeasulaid. Kuna need ei suuda konkureerida suurlinnadega, kahaneb seal elanikkond, kuivavad kokku teenused ja langeb elatustase. Seesugune kuvand ei meelita ligi uusi elanikke ega ettevõtjaid. See on rände üks pool. Migratsioon on aga mitmesuunaline ning vaatluse alla tuleb võtta nii sisse- kui ka väljaränne.
SIIM TUKSAM: Mispärast peaks kübar hirmu peale ajama? ehk "Paradiisi" tõlgendamisest
EKA värske varjualune tõstatab autorsuse küsimuse. Üha enam kipub teadusasutuste paviljoniarhitektuur autorsust lahustama.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna varjualune "Paradiis". Autorid Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Joosep Pärn ja AL19. Avati augusti lõpus.
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala esimesel kursusel on tore traditsioon projekteerida ja ehitada üks puidust varjualune. Siinkirjutaja on selle harjutuse läbi teinud 13 aastat tagasi ja Lahemaal Pedaspeal toimunud suvine ehituspraktika on üks eredamaid tudengipõlve mälestusi. Meenub, kuidas kollase Volgaga sai metsa alt leitud killustikku vundamendiks toodud ja rannale püstitatud higitelgis keset ööd lauldes juhendaja Jaan Tiidemanni pere öörahu segatud. Ajad on vahepeal muutunud ja viimased kuus varjualust on ehitatud Tallinna avalikku ruumi. 31. augustil avati Rumbi tänaval järjekorras XV varjualune – "Paradiis".
AIMAR VENTSEL: Mu autos pole CD-mängijat
Suur osa sellest vanuserühmast, kes kuulab CD-sid, on ka CD-vabade autode ostjad. Kas CD-hunnikud muutuvad kasutuks?
Juhtus nii, et tekkis vajadus uue auto järele ja leidsin ka sobiva. Muidu tore riistapuu, aga tal oli üks silmanähtav viga – tal polnud CD-mängijat. Mul on aga selline komme, et enne kodunt välja minekut haaran riiulist mõned CDd, mille järele just sel hetkel isu tekkinud, ja siis ma vahetan neid autos omasoodu. See on üldjuhul täiesti spontaanne otsus: ma ei mõtle kunagi kaua ette, millised CDd kaasa võtan. Korraga avastasin, et senine harjumuspärane muusika kuulamise viis on võimatu.
ENELI KINDSIKO: Keda me järgmisena kopeerime?
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
Olen osalenud paljudes seminarides ja töögruppides, kus püütakse mõnda teadus- ja kõrgharidussüsteemi aspekti parandada, sageli isegi reformida. Inimlikult on see mõistetav, kuid iga kord üllatun, kui kuulen üht- ja sedasama mõtet: millise kõrgharidussüsteemi, millise riigi või millise ülikooli eeskujuks võtame? Teisisõnu, keda kopeerima asume. Sageli kujuneb kopeeritava valik vastavalt sellele, millises välisülikoolis laudkonnas istunutest keegi ise on õppinud (nostalgia) või millisest ülikoolist tal tuttavaid on.
MAAJA VADI, MERLE TAMBUR, JANIKA SILLAMÄE: Töökius rahvuskultuuri vaatenurgast
Kas ja kuidas mõjutab rahvuskultuur Eestis töökiusamise esinemist, on üha aktuaalsem teema, sest organisatsioonide rahvuslik koosseis mitmekesistub.
Mõelge, kas teie tööelus on olnud perioode, mil püsivalt tundsite, et olete ühe või mitme inimese tauniva suhtumise sihtmärk ja teil on raske ennast kaitsta. Vahest annate eitava vastuse, kuid ligi 10% on tundnud seda pidevalt ja aeg-ajalt esineb selliseid olukordi veelgi enam. Nii on vastanud Eesti töötajad kahes viimase kümnendi uuringus. Jaatav vastus näitab, et ollakse kogenud töökiusamist. Siinkohal saab võrdluseks tuua USA väga mahuka uuringu tulemused, mille järgi küsitluse ajal tundis kiusamist 9% ja eelneval perioodil oli tundnud isegi 9,5% vastajatest. Kiusamise tunnistajaks oli olnud 19%. Vaid neljandik vastajatest ütles, et neil puudub kiusamise kogemus ja see pole neid ka kuidagi mõjutanud. Uuringud näitavad, et töökiusamine mõjutab suurt hulka töötajaid ning erialakirjanduses räägitakse selle järelmitest ning põhjustest, sest töökiusamise vähendamisega saavutaks paljude tööelu parema kvaliteedi.
AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimedest VI. Maikelluke ehk Taparelvad metsateel ja mõtetes
Kümmekond aastat tagasi tabas meie kõige pisemate – lasteaialaste – õpetajaid äkki üks määrus. Suures lastekaitsetuhinas otsustati äkki, et lasteaia õuealal ja siseruumides ei tohi enam kasvatada mürgiseid taimi ("Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule". Vastu võetud 6. X 2011 nr 131). Eeskirja esimese peatüki viimase punktina on seal kirjas, et "lasteasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides ei tohi olla mürgiseid taimi".
Seevastu mürgiste taimede nimekiri oli unustatud juurde lisamata. Ikka ja jälle tabab kontrollide saabumise eel lasteaednikke õudusunenägu: kuidas teha kindlaks, milline taim on mürgine määruses kirjeldatud määral?
ART LEETE: Komi nõia kirik
Komid hindavad õigeusu praktilist ja maagilist väärtust, kirikuhoonet ja ikoone väärtustatakse nende raviomaduste tõttu, unenäod on usulise inspiratsiooni allikas.
Komi nõiad ei kohku millegi ees tagasi. Nad tegutsevad pimeduse varjus kaugetes külades ja kipuvad ka kirikusse. Nõidade side kirikuga ei ole ühemõtteline.
Arvustamisel
Aldous Huxley "Philosophia perennis"
Sarah Orne Jewetti "Nooljate kuuskede maa"
näitused: "ida otsa(s)", Piret Karro ja Laura Põllu "Ajan nahka", Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja "Vastuvoolu jutustades" ning "Inspiratsioon – kaasaegne kunst ja klassikud" Helsingi Ateneumis
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna varjualune "Paradiis"
Vanemuise sümfooniaorkestri ja kontserdimaja hooaja avakontsert
Kaari Sillamaa oratoorium "Kristus"
lavastus "Kas te olete oma kohaga rahul"
dokumentaalfilm "Prazdnik"
mängufilm "Tenet" | Reedel Sirbis: kliimast, linnastumisest ja töökiusust | https://kultuur.err.ee/1133068/reedel-sirbis-kliimast-linnastumisest-ja-tookiusust | Tutvustame 11. septembri Sirpi. |
Tundub, et Tallinna linnavalitsuse otsus koolides piirangud kehtestada oli enneaegne ning lähtuda tuleks eelkõige spetsialistide soovitustest, ütles ELVL-i juhatuse esimees Aivar Haller neljapäeval "Terevisioonis".
Viitele, et teadusnõukoja juhi Irja Lutsari hinnangul on Tallinna otsus ülereageerimine, vastas Haller, et on selle seisukohaga sajaprotsendiliselt nõus.
Täna tundub, et see otsus oli ennatlik ja nii karmideks sammudeks ei ole veel alust, leidis ta.
"Oleme seda meelt, et iga kool peaks saama (distantsõppele ülemineku - toim.) ise otsustada, lähtudes spetsialistide nõuannetest," rõhutas Haller.
Lastevanemate liidu juht rääkis ka, et liit saab lapsevanematelt rohkelt koroonaviiruse-teemalisi pöördumisi. "Meie vastus nende küsimustele on, et arutage asja oma kooli lapsevanemate ja juhtkonnaga ja arutage rahulikult," rääkis Haller. "Kui viroloogiaprofessor (Lutsar - toim.) midagi ütleb, siis tasuks lähtuda temast, mitte poliitikutest, kes võivad tegutseda muudest asjaoludest ajendatuna," lisas ta.
Haller põhjendas vastuseisu distantsõppe taaskäivitamisele sellega, et kevadine kodusõpe mõjus nii lastele kui nende vanematele rängalt.
"Me elasime kevade üle, aga ma ei julge väita lastevanemate liidu poolt, et see oli edukas. See oli võitlus ellujäämise nimel - see oli stress, mida kogesid nii lapsed kui vanemad. Ja seda teavad ainult need, kes selles olid," rääkis ta.
Mida kauem suudame hoida loomulikku kulgemist, seda vähem stressi tekib. Kui suudame üleminekut uude faasi pidurdada, siis see hoiab stressi madalamal, leidis ta.
Halleri hinnangul võivad kevadise distantsõppe mõjud ulatude aastatesse.
"Lastevanemate liidu põhiline mure on ekraanid - kevadine olukord normaliseeris olukorra, mis ei ole loomulik. Liigne ekraanide taga olek on põhimure. Lapsed õpivad väga kiiresti ja saavad hakkama, aga mis selle hind on?" rääkis Haller ja rõhutas, et sellise õppekorralduse mõju võib ulatuda aastate taha.
"Ma pole väga kindel, kumb on tervislikum - kas distantseerumine ja ekraanide taga istumine või teadik liikumine ruumis," tõdes ta.
"Hirm ei ole hea nõuandja, võib-olla peaksime nüüd nutikamalt tegutsema," leidis Eesti lastevanemate liidu juht. | Lastevanemate liit on praegu distantsõppele ülemineku vastu | https://www.err.ee/1133070/lastevanemate-liit-on-praegu-distantsoppele-ulemineku-vastu | Eesti lastevanemate liidu (ELVL) hinnangul ei tasuks koolide distantsõppele suunamisega kiirustada, kuna kevadise kodusõppe mõjud olid nii lastele kui nende vanematele rängad. |
98:98 lõppenud normaalaja järel selgus võitja alles teisel lisaajal, kui Kyle Lowry tabas kümme sekundit enne lõpusireeni keerulise tagasihüppelt viske ja Norman Powell tabas viimastel sekunditel kaks vabaviset.
53 minutit väljakul rassinud Lowry kerkis 33 punktiga ka üleplatsimeheks, Powell toetas teda 23 ja Fred VanVleet 21 punktiga. Celticsi resultatiivseim oli 31 punkti visanud Jayson Tatum, Marcus Smart tegi 23 punkti, 11 lauapalli ja kümne korvisööduga kolmikduubli. Raptorsi ja Celticsi otsustav mäng peetakse reedel.
Läänekonverentsis alistas Los Angeles Clippers Kawhi Leonardi 30 punkti, 11 lauapalli ja üheksa resultatiivse söödu toel Denver Nuggetsi 96:85 ja läks seeriat 3:1 juhtima. Kahekohalise punktisummani jõudis veel viis Clippersi mängijat, Nuggetsit vedas 26 punkti ja 11 lauapalli kogunud Nikola Jokic. Ka Clippersil on võimalus seeria reedel lõpetada. | NBA: Tiitlikaitsja võitis teisel lisaajal ja viis seeria otsustavasse mängu | https://sport.err.ee/1133067/nba-tiitlikaitsja-voitis-teisel-lisaajal-ja-viis-seeria-otsustavasse-mangu | Korvpalliliigas NBA alistas Toronto Raptors idakonverentsi poolfinaali kuuendas matšis 125:122 Boston Celticsi ja viis seeria otsustavasse mängu. |
Kui nädal tagasi oli Keskerakonna populaarsusnäitaja 22,1 protsenti, siis sel nädalal on selle toetus tõusnud 1,5 protsendipunkti ning on nüüd 23,6 protsenti. Seega näib olevat lõppenud alates mai lõpust kestnud peaministripartei langustrend, tõdeb Norstat oma pressiteates.
Jätkuvalt on suurima toetusega Reformierakond, mida eelistab 33,5 protsenti valijatest, Keskerakonna järel kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mida pooldab 15,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Pikemaajalisi trende vaadates on näha kerget langustrendi EKRE puhul, mis on nelja nädalaga kaotanud kaks protsendipunkti oma toetusest, tõdeb Norstat.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,6 protsenti) Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,4 protsenti) ning Isamaa (5,2 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,7 protsenti ja opositsioonierakondi 41,9 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. augustist 9. septembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitlused viis Norstat läbi 10.08-17.08, 7.08-25.08, 25.08-31.08 ja 02.09-09.09 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. | Norstati küsitluse kohaselt pöördus Keskerakonna toetus tõusule | https://www.err.ee/1133056/norstati-kusitluse-kohaselt-poordus-keskerakonna-toetus-tousule | Mai lõpust saadik languses olnud Keskerakonna toetus pöördus tõusule, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud iganädalasest arvamusuuringust. |
Euroopa Keskpanga kogutavast statistikat lähtub, et Eesti pankade välja antavate tarbimislaenude intressid on Euroopas koos Lätiga kõrgeimad.
Juulis Eesti pankade väljastatud kuni aastaste laenude intressimäär oli keskmiselt 17,7 protsenti. Ühe- kuni viieaastaste laenude intress on 17,5 protseti.
Vaid Läti intressid ületavad Euroopas Eesti omi. Kuni aastaste pankade väljastatud uute laenude intress oli juulis 19,8 ja ühe- kuni viieaastaste laenudel 16,8 protsenti.
Seejuures kahekohaline intress oli euroalal vaid viies riigis, lisaks Eestile ja Lätile veel Slovakkias, Portugalis ja Kreekas.
Lähinaabritest näiteks Soome kuni aastaste pankade poolt väljastatud tarbimislaenude keskmine intress oli juulis 6,5 protsenti - Eesti intressist 11 protsendipunkti madalam. Euroala keskmine veel vähem – 6,2 protsenti.
Isegi Leedu pankade väljastatud kuni aastase tarbimislaenu keskmine intress oli Eesti omadest poole soodsam – juulis 8,5 protsenti. Seejuures, kuigi keskmine intress kuust-kuusse riigiti kõigub, ei ole riikide võrdluses suuri muutusi toimunud.
Seejuures ei ole siin tabelis sees mitte-pankadest laenuandjaid ehk ettevõtjaid, mille antavate laenude krediidi kulukuse määr võib ka vabalt üle 40 protsendi olla. Siin on ainult pangad. Siiski ei pruugi see statistika olla parim võrdluse tegemiseks. Nimelt tarbijakrediidi toodetes on erisused ja erinevates riikides arvestatakse neid erinevalt.
Eesti Pank kaitseb panku
Eesti Panga hinnangul jätab see statistika tõenäoliselt Eesti olukorrast mõnevõrra halvema pildi, kui see tegelikult on. "Seal on tegemist krediidiasutuste ehk pankade poolt väljastatud laenudega. Eesti puhul on sellest statistikast näiteks suures osas väljas autoliisingud, mis samuti selle statistika järgi tarbimiseks mõeldud laenude alla käivad, aga mida Eestis väljastavad peamiselt pankade omanduses olevad liisingettevõtted," ütles Eesti Panga vanemökonomist Taavi Raudsaar.
"Teistes riikides aga väljastavad liisinguid peamiselt pangad ise. Kuna autoliising on üks kõige madalam intressimääraga laenutoode ja samas väga levinud, siis teistes riikides vähendab see märkimisväärselt tarbimislaenu keskmist intressimäära. Eestis aga sellist efekti ei ole. Tõenäoliselt on ka paljudes riikides nii-öelda remondilaenud, samuti valdavalt madala intressimääraga laenud, tarbimislaenude all, aga Eestis on need antud juhul paigutatud eluasemelaenude alla," lisas Raudsaar.
Kui remondilaenude mõjust lühiajalistele laenudele võib veel mõelda, siis autoliisingud Eestis reeglina üheaastased ei ole ja liigselt ei tohiks mõjutada kuni aastaste laenutoodete intresse.
Lisaks näeb Eesti Pank, et Eestis on pankade hulgas mitu ettevõtet, mis on keskendunud kõrge intressiga laenutoodetele. "Ärimudel on selline, et väljastataksegi suhteliselt riskantseid ja kõrge intressimääraga laene. Paljudes teistes ei ole sellistel laenuandjatel aga krediidiasutuse luba ja seetõttu nad antud statistikas ei kajastu," lisas Raudsaar.
Finantsinspektsiooni möödunud aasta finantsturu ülevaatest lähtub, et möödunud aasta lõpu seisuga oli krediidiandjate laenuportfelli jääk 1,16 miljardit eurot, kasvades aastaga 12 protsenti. Enamus sellest on Eestis tegutsevate pankade käes üle 80 protsendi ehk 946 miljonit. Sellest omakorda 83 protsenti peamiselt pankade tütarfirmade antud autoliising summas 785 miljonit eurot. Seega 161 miljonit on pankade antud muud tarbijakrediidid.
Kokku anti finantsinspektsiooni andmetel möödunud aastal välja laene 878 miljoni euro ulatuses, mida on 21 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pool sellest tagatiseta väikelaen – kokku 445 miljonit eurot. Autoliisinguid väljastati 336 miljoni euro ulatuses.
Finantsinspektsiooni arvutustel oli laenukontorite möödunud aastane keskmine krediidi kulukuse määr 41 protsenti ja autoliisingute toel pankadel 10 protsenti. Puhast intressitulu teeniti finantsinspektsiooni andmetel tarbijakrediidilt 106,9 miljonit eurot.
Arvestades portfelli keskmise laenu intressiks finantsinspektsiooni pakutud 10 protsenti, arvestades et aastaseid autoliisinguid tõenäoliselt palju ei ole, ei tundu Euroopa Keskpanga statistikast tulenev 17,7 protsenti liialt uskumatu.
Neivelt: kaks korda liiga kallis
"Maksame kaks korda rohkem, kui peaks maksma," ütles endine pangajuht Indrek Neivelt. Tema näeb peamise probleemina, miks Eesti tarbimislaenude hind on Euroopa võrdluses nii kõrge, konkurentsi vähesust.
"Lisaks võtab turuliider kõrget tasu ja kõik rivistuvad tema järgi. Nendel on mugav. Ka väikeste mahtudega on võimalik kasumit teenida," lisas Neivelt. Turuliider on siin Swedbank.
Ka Eesti Pank näeb ühe tegurina konkurentsi vähesust.
"On tõsi, et Eestis on tarbimislaenude intressimäärad Euroopa võrdluses suhteliselt kõrged. Osaliselt on see põhjendatav Euroopa keskmisest madalama sissetulekuga. Mistõttu risk, et neid laene tagasi ei maksta on ka mõnevõrra suurem. Lisaks on Eestis ka konkurents tõenäoliselt väiksem kui Euroopas keskmisena," ütles Taavi Raudsaar keskpangast.
Ka Swedbank ise nõustub, et muuhulgas ka konkurentsiolukord on Eesti tarbimislaenude kõrge kulukuse taga.
"Intressimäär suuresti sõltub sellest, millised on regulatiivsed nõuded riigis, milline on turu konkurents ja milline on krediidirisk," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. "Konkurents on selgelt jah üks oluline osa turu krediidikulukuse määra kujunemisel."
Ka koroonakriis ei ole tegelikult pankade laenukahjusid märgatavalt kasvatanud. "Tänane pilt suhteliselt hea. Vaadates ka peale, et meil on ikkagi tervisekriis, kus me olime. Selles mõttes inimesed suudavad oma kohustusi väga hästi täita," rääkis Ulla.
Tuleviku osas eeldab Swedbank, et krediidi kulukus võiks Eestis orgaaniliselt langeda, kuid see sõltub majandussituatsioonist, riskidest, regulatsioonidest ja konkurentsist. "Mida me ise näeme on see, et erinevad sihtotstarbelised tarbimislaenud, näiteks autode finantseerimiseks kui ka remondiks, seal intressid algavad kümnega," märkis Ulla. "Me ise tulime kaks kuud tagasi välja päikesepaneelidele suunatud tarbimislaenuga, mille intress on fikseeritud 4,9 protsenti."
Riik võiks tegutseda?
Indrek Neivelti hinnangul võiks siiski ka riiklikult tegutseda tarbimislaenude intresside langetamiseks. "Näiteks regulatiivselt võib sekkuda lühiajaliselt. Näiteks, et ainult ühekohalised numbrid [võivad olla intressimääraks]. Kampaaniaid võib teha, et kahekohalist intressi ei maksa. Riik saab panna lae peale," loetles Neivelt. "Regulatsioon või tarbija teadlikus. Ega rohkem variante ei ole."
"Inimesed on mugavad ja nende väikelaenude võtmine on nii mugav. Üksikult ta ei ole nii suur summa ühele inimesele konkreetselt. See on ka võib-olla põhjus. Kui on kodulaenu võtmine, siis rohkem vaadatakse, mis teised pangad pakuvad. Kui aga on tarbimislaenu võtmine, siis seda tõenäoliselt ei võrrelda," rääkis Neivelt, lisades et küsitakse laenu vaid kodupangast või võetakse kaupmehe pakutu.
Pole ka kuigi tõenäoline, et mõni Euroopa suurem pank Eesti turule jõuliselt siseneda sooviks ja siin mingisuguse turusõja algataks.
"Nendel ettevõtetel, kellel tasuks tulla, nendel peaks olema oma pangalitsents. Traditsiooniliselt sellised ettevõtted, mis tegelevad ainult tarbimiskrediitidega, nemad võtavad omakorda laenu sisse viie-kuue protsendiga või isegi kallimalt. Pangad aga täna võtavad laenu sisse null, võib-olla üks protsent intressiga. Selleks peab olema pangalitsents, et selle hinna alla 10 protsendi saaks lüüa. Ja piisav maht," märkis Neivelt.
Samas turgu tundmata ei ole Eesti neile atraktiivne. "Meil ei ole ühtseid suuri andmebaase. Kui oleks andmebaasid ja seal oleks ühendatud ära need, et kergelt saaks analüüsi teha, siis jah tuleks. Aga kuna neid ei ole, siis ei tule siia keegi. Kui vaadata ka suure panga poole pealt, oletame et kui ta looks 200-miljonise portfelli, see oleks talle 10 protsenti keskmise intressiga 20 miljonit. Sealt, tulevad kahjumid maha, Euroopa suured pangad ei hakka selle raha pärast siia tulema," ütles Neivelt.
"Väikesed lähevad jälle teistele turgudele, kus on suurem maht taga. Eks me selline nurgatagune ole. Samal ajal on see jällegi selline kohalik inimese tundmine, mis peab olemas olema. Prantsusmaalt sellist laenu ei saa välja hakata andma. Selle teadmisega Prantsuse või Hispaania pank ei tea Eesti inimesest midagi," lisas ta.
Ka Swedbank ei pea tõenäoliseks, et keegi Eesti turule juurde tuleks.
"Üldiselt on ikkagi nii, et me oleme ikkagi turuna suhteliselt väike. Tõenäoliselt kui vaadata, et keegi võiks tulla, siis ta pigem võiks tulla Baltikumi. See potentsiaal tõenäoliselt on olemas, aga täna vähemalt ei oska kedagi nimetada, kellel selline otsene huvi oleks," ütles Tarmo Ulla.
Võimaliku turukonkurentsi suurendamiseks on viimastel päevadel meedias arutatud ka riikliku krediidiasutuse Kredex pangaks muutmist, mis võiks muude tegevuste hulgas ka hakata tarbimislaene väljastama. Siiski see mõte vähemalt esialgu kuigi realistlik ei paista. "Plaane tarbijakrediidi väljastamiseks Kredexi kaudu ei ole, seega ei ole põhjust ka spekuleerida selle plusside ja miinuste üle," ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
Eestis annavad selle aasta alguse seisuga tarbimislaenu 48 laenukontorit ja 11 panka ja nende tütarettevõtet. | Eesti tarbijakrediit on Euroopa kalleim ja lähiajal odavnema ei hakka | https://www.err.ee/1132947/eesti-tarbijakrediit-on-euroopa-kalleim-ja-lahiajal-odavnema-ei-hakka | Eestis pankade väljastatavad tarbimislaenude intressid on kogu euroala kõige kallimate hulgas. Pangad ise põhjendavad seda peamiselt vähese konkurentsiga, kuid ka turu väiksusega, mistõttu tarbijakrediidi kiiret soodsamaks minekut lähiajal oodata ei ole. |
Kui üldhariduskoolid on haridus- ja teadusministeeriumi soovitusi kooliaasta alguseks erinevalt tõlgendanud ja erinevaid lahendusi leidnud, siis ülikoolid on omavahel võtnud sarnase suuna.
Nimelt on kõrgharidusasutused koostanud kas A, B ja C või rohelise, kollase ja punase stsenaariumi ning rõhuvad auditoorse õppetöö eelistamisele.
Tartu Ülikool ja koroona ABC
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis kirjutas septembrikuu numbris, et ülikool on välja töötanud kolm stsenaariumit: kõige positiivsem stenaarium A, kõige tõenäolisem stsenaarium B ja kõige rangem C.
Stsenaarium A näeb ette, et õppetöö toimub tavapäraselt, kuid üliõpilased ja õppejõud peaksid siiski hoidma distantsi ja oma käsi puhastama.
Teine stsenaarium on ülikooli töötajate sõnul aga kõige tõenäolisem, nimelt on siis viiruse levik ühiskonnas väike või mõõdukas. See tegevuskava näeb ette, et auditoorne ja virtuaalne õpe toimuvad samal ajal, kuid suuremad õppeained toimuvad ainult e-õppena.
"Kui õppetöös on üle 30 osaleja, tuleb inimesi hajutada, nii et ruumi täituvus oleks kuni 50 protsenti. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada maske või teha videoloeng," kirjutas väljaanne.
Näiteks on ühiskonnateaduste instituut öelnud, et sealsed üliõpilased peavad maski kaasas kandma, et vajadusel end ja teisi kaitsta. Delta hoones, kus õpivad näiteks majandus-, IT-, matemaatika- ja statistikatudengid, tuleb end iga loengu alguses eraldi veebiaadressil registreerida. Seda juhuks, kui keegi on nakatunud ning siis on lähikontaktsete väljaselgitamine lihtsam. Ka teiste teaduskondade tudengid peavad oma kohalolu õppetöös üles märkima.
Viimane ning kõige karmim plaan C tähendaks aga enamuse õppetöö toimumist virtuaalselt.
Näiteks on Tartu Ülikool juura kolmanda kursuse suunanud kaheks nädalaks distantsõppele, sest loengus käis nakkusega üliõpilane.
Tehnikaülikooli ingliskeelsed õppekavad suunati distantsõppele
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles teisipäeval ETV saates "Terevisioon", et distantsõppele on saadetud kõik ingliskeelsed õppekavad ning üks eestikeelne õppekava.
Voll selgitas, et teisipäevase seisuga oli nakatunud üheksa TTÜ tudengit, kellest kaheksa olid välismaalased.
"Tehnikaülikool on töötanud välja kolm stsenaariumit, /---/ valgusfoorisüsteemis roheline, kollane ja punane värv. Hetkel oleme rohelises värvis, see on vilkuv roheline," ütles Voll.
Õppeprorektor selgitas, et ülikool soovib kasutada hübriidõpet ehk osa loenguid toimuks veebis, teised auditoorselt ning praktikumid ja laborid jääksid avatuks. Samas on rohelise taseme juures auditoorsed loengud täiesti lubatud.
Ülikooli kodulehel on kirjas, et rohelise taseme puhul on Tallinnas või mujal õppetöö toimumise piirkonnas vähem kui 25 uut viirusesse nakatunut 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.
Karmimate meetmetega on kollane plaan, mille puhul on nakatumisnäit 25-49 uut viirusjuhtumit. Kui rohelise taseme juures on maski kandmine vabatahtlik, siis kollase juures on see soovituslik. Kollase taseme puhul võivad auditooriumid olla vaid poolenisti täidetud ning toimub hübriidõpe, mille juures eelistatakse elektroonseid kanaleid.
Viimane ehk punane tase tähendaks täielikult veebipõhist õppetööd ning äärmisel juhul on lubatud kontaktloengud väikestes gruppides, kus maskikandmine on kohustuslik. Punase tasemeni jõudmiseks peab nakkusnäit 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul olema vähemalt 50.
Olenemata stsenaariumist, tuleb kõik loengutes osalenud tudengid registreerida.
Tallinna ülikoolis on samuti valgusfoorisüsteem ja ka sinine tase
Sarnaselt TTÜ-ga on Tallinna Ülikool (TLÜ) kehtestanud samuti värvidepõhise süsteemi. Tasemete nakkusnäidud on omavahel identsed, kuid teisipäeval teatas TLÜ oma üliõpilastele, et kui auditooriumi täituvus on ületanud 50 protsendi, peavad kõik kandma maski.
Samas TLÜ kollane tase tähendab seda, et õppetöös osalevad üliõilased peavad ülikooli territooriumil veetma võimalikult vähe aega, tuleb järgida hajutamisreegelid ning maski kaasaskandmine on kohustuslik.
"Õppejõul, kui ta asub üliõpilasest rohkem kui kolme meetri kaugusel, on õigus mitte kasutada maski õppetöö ajal. Kui vastavat kaugust ei ole võimalik tagada, siis peab ka õppejõud kandma maski või korraldama õppetöö distantsõppes," on kirjas ülikooli koostatud juhendis.
Punase taseme korral läheb õppetöö üle veebipõhiseks, kuid ülikoolis kohapeal jätkub töö ainult siis, kui see on täiesti vältimatu.
Sinine stsenaarium tähendab aga valitsuse väljakuulutatud eriolukorda, mil valitsus kehtestatab ise vastavad korraldused.
TLÜ tudengid peavad end sõltumata tasemest kõikides loengutes registreerima.
Maaülikool pole kindlat plaani koostanud
Maaülikooli kodulehel on kirjas, et tudengid peaksid oma käitumises lähtuma terviseameti juhenditest. Üliõpilastel soovitatakse vältida rahvarohkeid kohti, hoida teistega distantsi ning kanda kaasas maski.
"Ülikoolis puuduvad hetkel piirangud õppetöö läbiviimiseks ning õppejõud lähtub õpetamisel tema hinnangul parimast õpetamise viisist. Senisest enam võib toimuda aga e-õpet," seisab ülikooli kodulehel.
Kunstiakadeemiasse saab sisse vaid uksekaardiga
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ruumidesse pääseb kodulehe andmetel vaid ajavahemikus kell 8.00-23.00 ja seda ainult uksekaardiga.
Kaitsemaski peab EKA-s kandma juhul kui ruumis on rohkem kui 30 inimest või kui aulas on enam kui 90 inimest. Lisaks on välja toodud üks suurem auditoorium, kus peab olema rohkem kui 45 inimest, enne kui maskikandmine kohustuslikuks muutub.
Kõik tudengid peavad maski ette panema ka siis, kui õppejõud seda nõuab või kui saabutakse kõrge viirusohuga riigist ning on tehtud negatiivse tulemuse andnud koroonatest, kuid töö tõttu ei saa kahte nädalat eneseisolatsioonis olla.
Eraldi stsenaariumeid EKA koostanud pole.
EMTA individuaalõpet ei saagi kaugõppele viia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kommunikatsioonijuht Ebe Pilt ütles ERR-ile, et maskikandmine on EMTA ruumides soovituslik, kuid reaalselt kannavad maske vähesed.
"Õppetöös oleme vajadusel valmis distantsõppele minema, alustades nendest õppeainetest, mis toimuvad loenguformaadis ning mida on pisut lihtsam distantsile viia. Kuid valmistume ka selleks, et vajadusel korraldada ka individuaalõpe ümber, nagu seda üsna edukalt ka kevadel tegime," ütles Pilt, kuid tõdes, et on ka erialasid, mille juures võib see võimatuks osutuda.
Pilt tõi näideteks ooperistuudio, klaveriõppe ja koorijuhtimise.
Eraldi COVIDI-stsenaariumeid EMTA koostanud ei ole, sarnaselt EMÜ-le rõhutakse terviseameti soovitustele. Pilt lisas, et kõik välistudengid on oma õppejõududega personaalselt suhelnud ning läbinud kohustusliku karantiiniperioodi. | Valgusfoorisüsteem ja auditoorse õppe eelistamine ehk kõrgharidus sügisel | https://www.err.ee/1132808/valgusfoorisusteem-ja-auditoorse-oppe-eelistamine-ehk-korgharidus-sugisel | Eesti ülikoolid on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töötanud välja eri stsenaariume, juba saatnud nakatunud üliõpilastega kursuseid distantsõppele, kuid loodavad, et auditoorseid loenguid saab teha nii palju kui võimalik. |
"Ma arvan, et inimesed kogu maailmas näevad sellist tegevust läbi," sõnas Pompeo.
"Ja kui nad näevad jõupingutusi teisitimõtleja mürgitamiseks ja tunnistavad, et on olemas märkimisväärne võimalus, et käsk selleks pärines Venemaa kõrgematelt ametnikelt, siis ma arvan, et see ei ole Venemaa rahvale hea," ütles välisminister.
USA president Donald Trump ütles möödunud reedel ajakirjanike küsimustele vastates, et pole esialgu veel näinud tõendeid Navalnõi mürgitamise kohta.
Venemaa esitas kolmapäeval Saksamaale protesti seoses opositsioonijuhi Navalnõi mürgitamisega, tõrjudes Moskva hinnangul alusetuid süüdistusi ja hoiatades diplomaatiliste suhete ohtuseadmise eest.
Venemaa teatas ühtlasi kolmapäeval, et väärinfokampaania Navalnõi väidetava mürgitamise kohta on mõeldud selleks, et õigustada uusi sanktsioone Venemaa vastu. | Pompeo sõnul võidi Navalnõi mürgitada Vene kõrgete ametnike käsul | https://www.err.ee/1133054/pompeo-sonul-voidi-navalnoi-murgitada-vene-korgete-ametnike-kasul | USA välisminister Mike Pompeo ütles kolmapäeval raadiousutluses, et suure tõenäosusega võidi Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitada Moskva kõrgete ametnike käsul. |
Toornafta tehingute hind New Yorgi börsil kerkis 3,5 protsenti tasemele 38,05 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind tõusis 2,5 protsenti, sulgudes tasemel 40,79 dollarit barreli eest. | Maailmaturu naftahinnad taastusid järsust langusest | https://www.err.ee/1133053/maailmaturu-naftahinnad-taastusid-jarsust-langusest | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid nafta tulevikutehingute hinnad kolmapäeval pärast järsku langust plussi. |
Real läks kohtumist juhtima juba neljandal mänguminutil, mil Marcelo söödust skooris Rodrygo. Kolm minutit hiljem oli Rodrygo taas täpne, viies võõrustajad 2:0 juhtima. 14. minutil skooris penaltist Sergio Ramos, 45. ja 81. minutil sai jala valgeks Karim Benzema. Viimasel üleminutil vormistas enda kübaratriki ja 6:0 lõpptulemuse Rodrygo.
Ka kaks nädalat tagasi Galatasaray alistanud Real jätkab alagrupis teisel kohal, olles kogunud nelja mänguga seitse punkti. Liider Pariisi Saint-Germain, kes on alustanud täiseduga, jääb Realist viie silma kaugusele.
D-alagrupis teenis kolmapäeval esimese võidu Leverkuseni Bayer, kes alistas kodus Madridi Atletico 2:1. Võõrustajad läksid mängu juhtima Thomase 41. minuti omaväravast ning Kevin Volland kahekordistas 55. minutil Leverkuseni edu. Atletico tabamuse lõi 90. minutil Alvaro Morata.
Grupi liidrina jätkab täna Moskva Lokomotivi 2:1 alistanud Torino Juventus, kes on kogunud kümme punkti. Teine on Atletico (7), kolmas Lokomotiv (3) ja neljas Leverkusen (3).
Teised tulemused:
B-alagrupp
Müncheni Bayern - Olympiacos 2:0
Crvena zvezda - Tottenham Hotspur 0:4
C-alagrupp
Atalanta - Manchester City 1:1
Zagrebi Dinamo - Donetski Šahtar 3:3 | Võidukalt jätkav Madridi Real lõi Galatasarayle kuus väravat | https://sport.err.ee/1000172/voidukalt-jatkav-madridi-real-loi-galatasarayle-kuus-varavat | Jalgpalli Meistrite liigas teenis Madridi Real A-alagrupis teise järjestikuse võidu, kui alistas kodumurul Galatasaray 6:0. |
"Telefonivestluses kinnitasid kaks liidrit veel kord, et kohtuvad Trumpi kutsel kolmapäeval, 13. novembril Washingtonis," lisas kantselei.
Suhted USA ja Türgi vahel on pingelised. Erdogan on ähvardanud oma visiidi ära jätta seoses vaidlustega Süüria konflikti üle ja USA kongressi esindajatekoja otsusega tunnistada sajandi eest aset leidnud armeenlaste massiline tapmine genotsiidiks. | Erdogan kohtub järgmine nädal Washingtonis Trumpiga | https://www.err.ee/1000171/erdogan-kohtub-jargmine-nadal-washingtonis-trumpiga | Türgi president Recep Tayyip Erdogan sõidab järgmisel nädalal Ühendriikidesse, et kohtuda USA riigipea Donald Trumpiga, teatas kolmapäeval Türgi presidendi kantselei. |
Ametlikud maailmarekordid on seatud vaid 20- ja 30-kordses ultratriatlonis. Sealt edasi ultratriatlone võistlusformaadis korraldatud ei ole, mistõttu korraldas Ratasepp endale 40-kordse ultratriatloni Kanaari saartel Fuerteventural ise.
20-kordse ultratriatloni rekord on püstitatud 2019. aastal Norbert Lüfteneggeri poolt ajaga 241:36:45. Eesti raudmees oli 20 päeva finišiaegade kokkuvõttes temast 16 tundi, neli minutit ja neli sekundit kiirem, olles nõnda ajaga 225:32:41 distantsi kiireim mees maailmas.
30-kordse ultratriatloni rekord on püstitatud 2013. aastal Jozsef Rokobi poolt ajaga 356:33:17. Ratasepp oli 30. päeva finišis temast 22 tundi, 25 minutit ja 57 sekundit kiirem. Eestlase 30 päeva finiši koondaeg oli 334:07:20.
Ratasepp on kolmas mees maailmas, kes iseendale korraldatud katsumusega 40 täispikka triatlonit 40 päevaga läbinud. Tema keskmine ironmani distantsi läbimise aeg 40 päeva peale oli 11:06:32. Tema ees on käinud James Lawrence USA-st, kes tegi 50 päevaga 50 täispikka triatlonit 50 osariigis ning prantslane Ludovic Chorgnon, kel läbitud 41 triatlonit 41 päevaga. Ühe ironmani distantsi läbimise keskmine aeg oli neil vastavalt 14 tunni ringis ning 13 tundi. Nii on Ratasepp ka 40-kordses ultratriatlonis maailma kiireim mees.
40-kordse ultratriatloni sees oli ultratriatleedi parim ujumise aeg 1:11:49 (1. päev), 180 km rattasõidu aeg 5:47:00 (32. päev) ning parim maraton 3:12:33 (33. päev). Madalaim keskmine pulss rattal oli 99, jooksus 108.
40-kordse ultratriatloni finiši ajad 40 järjestikusel päeval:
1. päev: 10:44:52; 2. päev: 10:58:12; 3. päev: 11:04:20; 4. päev: 11:06:03; 5. päev: 11:21:49; 6. päev: 11:45:22; 7. päev: 11:30:06; 8. päev: 11:38:49; 9. päev: 11:27:01; 10. päev: 11:19:23; 11. päev: 11:21:32; 12. päev: 11:29:53; 13. päev: 11:20:45; 14. päev: 11:06:46; 15. päev: 11:19:10; 16. päev: 10:59:43; 17. päev: 11:15:29; 18. päev: 11:20:10; 19. päev 11:21:20; 20. päev: 11:01:56; 21. päev: 10:59:39; 22. päev: 11:17:56; 23. päev: 10:51:56; 24. päev: 10:36:59, 25. päev: 10:51:44; 26. päev: 10:39:34; 27. päev: 10:44:27; 28. päev: 10:34:48, 29. päev: 10:59:45, 30. päev: 10:57:52, 31. päev: 10:44:26; 32. päev: 10:28:27; 33. päev: 10:39:21; 34. päev: 10:52:02; 35. päev: 10:58:23, 36. päev: 10:58:27, 37. päev: 10:53:42; 38. päev: 10:59:47; 39. päev: 11:39:26 ja 40. päev: 12:00:02. | 40-kordse ultratriatloniga finišeerinud Ratasepp on distantsi kiireim mees maailmas | https://sport.err.ee/1000167/40-kordse-ultratriatloniga-finiseerinud-ratasepp-on-distantsi-kiireim-mees-maailmas | Oma vaimu ja füüsise piire kombanud ultratriatleet Rait Ratasepp astus üle 40-kordse ultratriatloni finišijoone ajaga 444:21:35, olles maailma kiireim mees nii 20-, 30- kui ka 40-kordse ultratriatloni distantsi läbimisel. Läbi kolme kuu kestnud katsumusega ujus ta 152 km, sõitis ratast 7200 km ja jooksis 1688 km. |
"Seal on kahtlane olukord ja see on kõik, mida ma saan öelda," vahendas Reuters sõjaväepolitsei pressiesindaja sõnu. Politsei kinnitas, et reisijad ja pardameeskond evakueeriti lennukist ohutult. "Uurimine käib," lisas politsei esindaja.
Hispaania lennufirma Air Europa teatas hiljem, et lennuki piloot lülitas kogemata häire sisse ning see tõi lennuväljal kaasa suure turvaoperatsiooni.
"Valehäire. Amsterdamist Madridi lendama pidanud lennukis aktiveeriti täna pärastlõunal kogemata häire, mis käivitab lennuväljal kaaperdamiste korral ette nähtud turvameetmed," teatas Air Europa.
"Midagi ei juhtunud. Reisijatega on kõik korras ja nad ootavad peagi äralendu. Meil on väga kahju," lisas Hispaania lennufirma.
#AirEuropaInfo False Alarm. In the flight Amsterdam - Madrid, this afternoon was activated, by mistake, a warning that triggers protocols on hijackings at the airport. Nothing has happened, all passengers are safe and sound waiting to fly soon. We deeply apologize.
— Air Europa (@AirEuropa) November 6, 2019
Hollandi avalik-õigusliku meedia kirjutas enne lennufirma teadet, et tegemist oli lennuki kaaperdamise katsega. Allikate väitel edastas lennuki piloot häireteate, et lennukit püütakse kaaperdada.
The Royal Netherlands Marechaussee is currently investigating a situation on board of a plane at Amsterdam Airport Schiphol. We keep you posted. https://t.co/AxwMZ7CZtT
— Schiphol (@Schiphol) November 6, 2019
Passengers and crew are safely off board. On-site research is still continuing. https://t.co/hZvl0Dq5ig
— Schiphol (@Schiphol) November 6, 2019
As a result of the investigation by the Royal Netherlands Marechaussee, our D pier was temporarily closed. From now on, there is a regular operation at Amsterdam Airport Schiphol again.
— Schiphol (@Schiphol) November 6, 2019
Pealtnägijate sõnul olid lennuki juures politsei- ja kiirabiautod.
Lennuvälja muudes osades lennukid aga maandusid.
Schiphol on Euroopa üks tihedama liiklusega lennuvälju, mida läbib aastas üle 70 miljoni reisija. | Air Europa piloodi eksimus käivitas Schipholi lennuväljal turvaoperatsiooni | https://www.err.ee/1000160/air-europa-piloodi-eksimus-kaivitas-schipholi-lennuvaljal-turvaoperatsiooni | Hollandi sõjaväepolitsei teatas kolmapäeval, et uurib Schipholi lennujaamas kahtlast vahejuhtumit lennukis. Hiljem selgus, et lennufirma Air Europa piloot andis kogemata häiret ning mingit ohuolukorda tegelikult ei olnudki. |
Tasavägiselt alanud kohtumise avaveerandi keskpaigaks oli Pärnu haaranud 15:9 eduseisu. Liepaja aga vastas 12:2 spurdiga ning teine veerandaeg algas kodumeeskonna kahepunktilisest eduseisust. Võõrustajad tabasid järjepanu lähiviskeid ning korra mindi ka kaheksa punktiga ette. Poolaja lõpus tabas kaugviske aga Märt Rosenthal ja korvi alt oli täpne Lauris Blaus, millega suudeti vahe vähendada viiele punktile.
Kodumeeskonna jaoks algas kolmas veerandaeg muljetavaldavalt, kui ligi kahe minutiga tabati neli kaugviset ja saadi kätte 15-punktiline eduseis. Pärnu polnud aga alla andnud ja Siim-Markus Posti ning Blausi kolmepunktivisetest vähendati veerandaja keskpaigaks vahe kuuele punktile. Sealt edasi läks Liepaja mõne minuti möödudes 66:52 ette ja Rihards Kuksiksi valus kaugvise aitas võõrustajad viimase neljandiku alguseks 12 punktiga juhtima. Pärnakad püsisid endiselt mängus ja 2.43 enne lõppu oli vahe kaheksa punkti. Posti kaugviskest jõudis Pärnu minut enne lõpuvilet 80:84 peale ja kahel korral veel nelja punkti kaugusele. Kuus sekundit enne lõppu sai Post veel kaugviske teele saata. See aga ei tabanud ja Liepaja sai kokkuvõttes raske võidu kätte.
Liepaja jäi visketabavuses 49% - 44% peale ning lauavõitlus võideti 39:34 (ründelaud 7:6). Korvisööte jagati samuti rohkem 19:17 ja pallikaotuseid tegi Pärnu 9 Liepaja 12 vastu.
Rihards Kuksiks kerkis võitjate resultatiivseimaks 22 punkti, nelja lauapalli ja viie korvisööduga. Troy Marshall Barnies lisas 14 punkti ja üheksa lauapalli, Eduards Hazners 12 silma ja viis lauapalli ning Guntis Sipolinš 11 punkti ja seitse lauapalli.
Siim-Markus Post viskas Pärnu parimana 24 punkti ja andis kaheksa korvisöötu. Lauris Blaus tegi kaksikduubli 18 punkti ja kümme lauapalliga, Jeremiah Daniel Paige lisas 16 silma ning Märt Rosenthal sai kirja 12 punkti ja kuus lauapalli. | Pärnul tuli vastu võtta kolmas järjestikune kaotus | https://sport.err.ee/1000162/parnul-tuli-vastu-votta-kolmas-jarjestikune-kaotus | Eesti-Läti korvpalliliigas sai Pärnu Sadam kolmanda järjestikuse kaotuse, kaotades võõrsil BK Liepajale 86:90 (19:21, 20:23, 21:28, 26:18). |
Päästeoperatsiooniga seotute andmetel oli laeval elektrikatkestus. Häire merepäästele edastas pealtnägija, kes oli märganud, et laev on oma tavapäraselt trajektoorilt kõrvale kaldunud.
Kell 18.12 hädakõne teinud kodanik märkis päästjatele, et alus on üksiti pime, mis viitaski elektrikatkestusele. Seejärel võttis merepääste ühendust juba laeva meeskonnaga.
Sündmuspaigal on mitmeid ametiisikuid, olukorda julgestab politsei, kelle prioriteet on tagada päästjatele töörahu. Laeval viibib 1065 reisijat.
Laev toimetatakse tagasi Stockholmi. Ühe päästetöid korraldava inimese sõnul on olukord laeval rahulik. Miks elekter laevalt kaduda võis ja laev karidele triivis, on alles väljaselgitamisel.
St. Peter Line'i kruiisilaev oli teel Stockholmist Helsingisse, kust pidi edasi sõitma Peterburi. | Helsingisse teel olnud kruiisilaev sõitis Stockholmi lähistel karile | https://www.err.ee/1000127/helsingisse-teel-olnud-kruiisilaev-soitis-stockholmi-lahistel-karile | Ettevõttele St. Peter Line kuuluv kruiisilaev Princess Anastasia, mis oli teel Helsingisse, on sõitnud Stockholmi lähistel karidele, teatas Rootsi meedia. Teadaolevalt vahejuhtumis kannatanuid ei ole, laev toimetatakse tagasi Stockholmi. |
HC Tallinn alustas Raasikul koondislaste Robin Obergi ja Kaspar Leesi eestvedamisel kohtumist hästi ning juhtis seitsmendaks minutiks 5:1. Karikakaitsja reservmeeskond sai mängu sisse, eriti hästi hakkas tabama kogenud ekskoondislane Taavi Tibar. Viimase viskest tuli 16. minutil 8:6, selleks hetkeks oli Obergi kui Tibari arvel juba neli väravat.
Tasavägiseks kohtumine siiski ei muutunud, Tallinn põgenes uuesti eest. Juhiti 12:6 ning pärast seda kui kiired ääremängijad Enrico Anton ja Rauno Aus minutiga kolm väravat vormistasid, oli seis 16:8. Vaheajavileks seadis Leesi tabamus tabloole numbrid 19:11.
Teise pooltunni algul viskas kaks järjestikust väravat Kalev Kütt ja vahe kirjutati esmakordselt kahekohalise numbriga. Raasiku/Mistral läks pea viis minutit aega enne kui Johannes Treimanis teise poolaja avavärava saavutas. Vahe jätkas kasvamist ja 39. minutil oli seis 27:13.
Korra veel said raasikulased tosinaväravalise kaotusseisu, kui pärast Greg Gornischeffi ja Treimanise tabamusi tuli 29:17. Järgmise seitsme minutiga viskas Tallinn aga seitse vastuseta väravat ja 56. minutil viis Anton vahe esmakordselt 20 väravani, 38:18.
Lõpunumbriteks vormistati 41:20 ning mullune karikavõitja võib korduskohtumise eel nelja meeskonna finaalturniiri pääsmes küllalt kindel olla. Oberg viskas võitjate kasuks seitse, Marek Karu kuus ning Kütt ja Rainer Kelk viis väravat. Kaotajatel tabas Tibar kaheksa ning Treimanis ja Mihkel-Matteus Luik kolm korda. | Isa-poja karikavõistluste vastasseisu võitis noorem mees | https://sport.err.ee/1000159/isa-poja-karikavoistluste-vastasseisu-voitis-noorem-mees | Kesknädalal alustati Eesti meeste käsipalli karikavõistluste veerandfinaalidega. Esimeses paaris olid treeneripingil vastamisi isa-poeg Jüri ja Risto Lepp. Viimase juhendatav HC Tallinn sai kindla 41:20 (19:11) edu Jüri Lepa treenitava duubelmeeskonna Raasiku/Mistra üle. Korduskohtumine peetakse järgmisel neljapäeval Kuristiku Gümnaasiumi saalis. |
Kodupubliku ees mänginud Tarvas kaotas küll kohtumise avaveerandi 11 silmaga, kuid poolajaks vähendasid võõrustajad vahe kolmele punktile. Pärast vaheaega pani aga Kalev/Cramo oma paremuse võimsalt maksta, olles kolmandal veerandil Rakvere meeskonnast parem 15 punktiga. Kokkuvõttes jäi valitsev Eesti meister peale 23 punktiga.
Võitjatele tõi enim punkte 24 silma visanud Kyle Vinales, kelle arvele jäi ka neli lauapalli ja viis korvisöötu. Aigars Škele lisas 14 punkti, pingilt sekkunud Jonathan Leon Holton panustas võitu 13 silmaga. Tarva resultatiivseim oli 18 punkti visanud Rain Veideman.
Kalev/Cramole oli see kuuendaks võiduks ühe kaotuse kõrvale. Rakvere Tarval on kirjas kolm võitu ja neli kaotust. | Tarva jõud rauges teisel poolajal, Kalev/Cramo võttis 23-punktilise võidu | https://sport.err.ee/1000153/tarva-joud-rauges-teisel-poolajal-kalev-cramo-vottis-23-punktilise-voidu | Korvpalli Eesti-Läti liigas teenis kolmapäeval enda hooaja kuuenda võidu BC Kalev/Cramo, kes alistas võõrsil Rakvere Tarva 95:72 (25:14, 17:25, 28:13, 25:20). |
Tiitlikaitsja Serviti naasis platsile pärast enam kui kuu kestnud mängupausi. Tapal puudus nende tänavune parim snaiper Aleksander Oganezov, aga tagasi väljakule tuli vahepeal mitu aastat Kehrat esindanud oma kasvandik, endine noortekoondislane Siimo Tänavots. Nagu põlvalaste juhendaja Kalmer Musting mängu eel arvas, avaldas pikk mängupaus mõju.
Esimese viie minutiga tegi Serviti rünnakul kolm pallikaotust ning Ivary Volkovi vaheltlõike ja realiseeritud kiirrünnaku järel sai Tapa 3:2 ette. Kohmetusest sai kodumeeskond siiski kiirelt üle, Henri Sillaste, Alfred Timmo ja Anatoli Tšezlov vastasid kolme väravaga ning Timmo viis 14. minutil Serviti 9:5 juhtima.
Tapat toitis väravatega Tänavots, ent võõrustajad hoidsid edu nelja-viie peal. Serviti 16:11 eduseisus olles möödus üle seitsme minuti ilma, et skoor muutunuks. Oma teened oli siin kahel kogenud väravavahil, sest nii Eston Varusk kui Mikola Naum tõrjusid karistusviske. Viimasel minutil oli täpne Marek Palmsalu ning saatis meeskonnad riietusruumi seisul 16:12.
Tänavots vähendas teise poolaja algul vahet, kuid kohe vastas Tšezlov kahe ja Sillaste ühe väravaga ning Serviti juhtis 19:13. Tõnis Kase suurendas vahe seitsmele, ent vahepeal lisandus väravaid visalt, sest tõrjetega hiilgasid nii Varuskit asendanud Jürgen Lepasson kui Naum.
Tapa kasutas hästi ära põlvalaste vähemuse ning Marten Saar ja Volkov tegid 46. minutil seisuks 22:17. Peagi hoidis Serviti vastaseid aga seitse minutit väravata ja tegi sama perioodiga 5:0 vahespurdi. Serviti võidunumbrid olid lõpuks 31:21, käe said kodusaalis valgeks koguni 13 pallurit, neist Timmo ja Sander Sarapuu neljal korral. Tapa poolel viskas Tänavots seitse ja Volkov neli väravat. | Käsipalli meistriliiga: Põlva Serviti võttis Tapa vastu kindla võidu | https://sport.err.ee/1000151/kasipalli-meistriliiga-polva-serviti-vottis-tapa-vastu-kindla-voidu | Kolmapäeval lõppes meeste meistriliiga põhiturniiril esimene ring, kus viienda vooru viimases kohtumises alistas Põlva Serviti kodusaalis SK Tapa 31:21 (16:12). Meistrivõistluste avaneljandiku järel moodustavad esikolmiku mullused medalistid – Servitil on kaheksa, HC Kehra/Horizon Pulp&Paperil ja HC Tallinnal kuus punkti. |
Järgmisel kolmapäeval annavad avalikul istungil tunnistusi USA praegune kõrgeim diplomaat Ukrainas William Taylor ja välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia bürood juhtiv abivälisministri asetäitja George Kent, teatas Schiff avalduses.
Endine Ühendriikide suursaadik Ukrainas, Marie Yovanovitch, kes kaotas enda sõnul oma töökoha Trumpi liitlaste levitatud valeväidete tõttu, annab esindajatekoja komiteede avalikul istungil ütlusi kaks päeva hiljem, 15. novembril, sõnas kongresmen.
USA ajutine asjur Ukrainas Taylor ja Yovanovitch on juba andnud uurijatele ütlusi kolme esindajatekoja komitee kinnisel ühisistungil.
Tagandamisjuurdluse suletud uste taga peetud faas on kestnud alates septembri lõpust.
Avalikud istungid, mille käigus esindajatekoja kolme komitee demokraatidest ja vabariiklastest liikmed tunnistajaid küsitlevad, kantakse televisioonis otseülekandena üle.
Schiffi sõnul avaneb USA rahval võimalus näha oma silmaga seda, kui suures ulatuses püüdis president terveid valitsusameteid kaasata püüdlustesse survestada Ukrainat leidma oma poliitilise vastase kohta mustavat infot.
Ameeriklased "saavad võimaluse hinnata ise tunnistajaid, kujundada oma arvamust nende usaldusväärsuse kohta ning saada otseallikatest kinnitust faktidele presidendi väärkäitumise kohta", sõnas demokraadist komiteejuht.
Demokraadid on alustanud USA esindajatekojas vabariiklasest presidendi suhtes tagandamisjuurdlust seoses kahtlustustega, et Trump kuritarvitas oma ametikohta isikliku sisepoliitilise kasu eesmärgil ning kutsus sellega välisriiki sekkuma USA 2020. aasta presidendivalimistesse.
Väidetavalt survestas Trump 25. juuli telefonivestluses Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega Hunter Bidenit. Oma tahtmise saamiseks hoidis ta väidetavalt kinni Ukrainale mõeldud sadade miljonite dollarite jagu sõjalist abi. | Avalikud tagandamiskuulamised algavad USA kongressis uuel nädalal | https://www.err.ee/1000140/avalikud-tagandamiskuulamised-algavad-usa-kongressis-uuel-nadalal | USA presidendi tagandamisjuurdlust juhtivad esindajatekoja komiteed alustavad esimesi avalikke kuulamisi järgmisel nädalal, ütles luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff kolmapäeval. |
Tänast naiste A-koondiste EM-valikmängu Montenegro – Kreeka teenindasid Eesti kohtunikud eesotsas Reelika Turiga. Abikohtunikeks olid Karolin Kaivoja ja Anni Rahula, neljas kohtunik oli Jana Pipar.
A. Le Coq Arena jalgpallikeskuse juht Targo Kaldoja on täna delegaat UEFA noorteliiga mängul FC Porto (Portugal) – NK Domžale (Sloveenia).
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) avalike suhete spetsialist Sander Jürjens oli eile õhtul Venemaal UEFA meediaesindaja töövarjuks Meistrite liiga kohtumisel Sankt-Peterburgi Zeniti ja RB Leipzigi vahel.
Eestlastest delegaate on lähinädalatel ees ootamas veel mitmed ülesanded. EJL-i liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo sõidab järgmisel nädalal Šotimaale, kus 15. novembril toimub U-21 EM-valikmäng kohaliku noortekoondise ning Kreeka vahel. Sama võistluse raames on Põhja-Iirimaa – Rumeenia kohtumise delegaadiks 19. novembril EJL-i võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel. | Eestlased on ametis eurosarjades | https://sport.err.ee/1000145/eestlased-on-ametis-eurosarjades | Eesti kohtunikud ja ametnikud täidavad novembris tööülesandeid erinevatel UEFA võistlustel. |
Uus-Meremaa koondise värske peatreener Danny Hay nimetas oma esimese koosseisu, kuhu kuulub 24 mängijat, kelle seas on seitse potentsiaalset debütanti. Neist seitsmest üks on Mata, kes kuulub püsiva lepinguga Zürichi Grasshopperi ridadesse, kuid viibib laenul Kaljus, kirjutab Soccernet.ee.
Eesti Premium liigas on Mata löönud 13 mänguga (neist kümme põhikoosseisus) üheksa väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu.
Uus-Meremaa koondis kohtub Dublinis Iirimaaga 14. novembril ning Vilniuses Leeduga 17. novembril.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Nõmme Kalju ründaja sai kutse Uus-Meremaa koondisesse | https://sport.err.ee/1000124/nomme-kalju-rundaja-sai-kutse-uus-meremaa-koondisesse | Nõmme Kalju ründaja Max Mata (19) teenis maavõistlusteks Iirimaa ja Leeduga kutse Uus-Meremaa A-koondisesse. |
Veneetsia lähedal väikelinnas toimuv tiitlivõistlus toob kokku ligi 700 võistlejat rohkem kui 20 riigist. Meestest kaitseb tiitlit Mathieu van der Poel (Holland) ja naistest Annemarie Worst (Holland). Esmakordselt selguvad Euroopa meistrid ka naisjuuniorite kategoorias, kuhu on end kirja pannud 41 ratturit, kirjutab Spordipartner.ee.
Eesti koondis:
Mehed 35-39
Viljar Kuljus
Rainer Sildvee
Mehed 40-44
Magnus Kruusemann
Kristo Ebras
Mehed 45-49
Tarmo Mõttus
Sven Puusepp
Margus Mikson
Mehed 50-54
Gerd Klaasen
Naised 35-39
Tatjana Dobolina
Naised 40-44
Maris Kaarjärv
Naised 50-54
Tea Lang
Mehed juuniorid
Madis Mihkels
Naised eliit
Mari-Liis Mõttus
Naised U-23
Kätlin Kukk | Eestit esindab cyclo-crossi EM-il üle kümne ratturi | https://sport.err.ee/1000114/eestit-esindab-cyclo-crossi-em-il-ule-kumne-ratturi | Nädalavahetusel Itaalias Silvelles peetavatel cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel paneb Eesti välja rohkearvulise koondise - erinevates vanuseklassides stardib 14 ratturit. Meeste eliidis Eesti esindatud ei ole, kuid naiste eliidis on joonel Mari-Liis Mõttus. |
Vabaühendus analüüsis Facebooki 100 populaarseimat valeuudist USA poliitikast kümne kuu jooksul kuni 31. oktoobrini. Poliitilise varjundiga valeuudised kogusid Facebookis enam kui 158 miljonit vaatamist, selgus raportist.
Avaazi andmeil oli vaatamisi piisavalt palju, et neid jagub igale USA valijale vähemalt üks.
"Neid leide saab 2020. aasta valimiste eel käsitleda kui valeinformatsiooni jäämäe tippu," teatas Avaaz, mis analüüsis uudiseid, mis osutusid põhjaliku faktikontrolli järel valeks.
Vabaühendus kutsus Facebooki ja teisi sotsiaalmeediaplatvorme kasutama sõltumatute faktikontrollijate abi, et tagada valeväidete parandamine ja anda kasutajatele teada, kui nad on valeinformatsiooniga kokku puutunud. "See on kõige tõhusam lahendus. 2020. aasta valimised on ohus," ütles Avaazi kampaaniajuht Fadi Quran.
Demokraadid ja liberaalid puutuvad valeuudistega kokku kaks korda tõenäolisemalt kui vabariiklased ja konservatiivid, teatas Avaaz USA kahe suurerakonna kohta.
Facebooki teatel töötab firmas hetkel 40 meeskonda läbipaistvuse tagamise nimel ning valeinformatsiooni ja vihakõne vastu.
Platvorm jõustab novembri keskpaigast süsteemi, mis teavitab kasutajat, kui kasutajani jõudnud sisu pärineb mõnest valitsusega seotud meediaväljaandest.
"Meie uurimine näitab, et Facebooki meetmed valeinfo plahvatusliku leviku tõkestamiseks platvormil on seni suuresti ebaõnnestunud," teatas Avaaz.
Vabaühendus kutsus ka viima läbi põhjalikumaid analüüse Facebookis, YouTube'is, Twitteris, Instagramis ja WhatsAppis leviva valeinfo kohta, et paljastada seda, mis peitub allpool seda 2020. aasta USA valimiste suunas liikuvat valeinfo tõusulainet.
"Koheste ja otsustavate sammudeta ennustame, et valeinfo mõjutab tugevalt ka USA 2020. aasta valimisi," lisas Avaaz. | Vabaühendus: Facebooki on tabanud poliitilise valeinformatsiooni laine | https://www.err.ee/1000111/vabauhendus-facebooki-on-tabanud-poliitilise-valeinformatsiooni-laine | Sotsiaalmeediaplatvormi Facebook on tabanud poliitilise valeinformatsiooni laine, kuigi USA presidendivalimisteni on veel aasta aega, ütles veebiaktivistide ühendus Avaaz kolmapäeval avaldatud raportis. |
Neljapäeval toimuv kohtumine Pärnu VK ja Selver Tallinna vahel on ühtlasi ainus Eesti klubide vaheline mäng sel nädalal. Lisaks Pärnu - Selveri vastasseisule toimub Eestis veel kaks kohtumist, kui Saaremaa VK võõrustab laupäeval kell 17.00 Kuressaares Jelgava Biolarsi ning pühapäeval kell 17.00 kohtutakse sealsamas RTU/Robežsardzega. Ülejäänud viis mängu peetakse Lätis, kirjutab volley.ee.
Pärnu on pikalt olnud hädas meeskonna komplekteerimisega, ent eelmisel nädalal liitus klubiga kaks uut leegionäri - venelasest temporündaja Andrei Gvozdjov ning brasiillasest nurgaründaja Ygor Duarte.
Pärnu peatreener Avo Keel ütles, et pole uute meestega väga pikalt saanud tutvuda. "Olen tõbine olnud ja lähen täna esimest korda jälle trenni. Seetõttu ei ole uute meeste tegutsemist saanud mõnda aega jälgida. Eelmisel nädalal TalTechi vastu oli brasiillane alguses okei, ent lõpus väsis. Eks seal mängisid ajavahe jms teemad oma rolli. Aga usun, et temast saab hea täiendus, tuleb veidi aega anda. Väljakule peaks pääsema ka vigastusest taastunud brasiillasest temporündaja Eder Levi Kock, siis on temalgi enne järgmisel nädalal algavat eurosarja veidi mängukogemust olemas," sõnas peatreener.
Selveri meeskonda peab Keel üheks paremaks Eestis. "Selver on minu jaoks kõige huvitavam meeskond liigas. Neil on väga tip-top tasemel kaks nurgaründajat ja ma endiselt olen arvamusel, et ka diagonaal läheb kindlasti paremaks. Ta on ehk veidi alla oma võimete mänginud viimased mängud. Lisaks tip-top sidemängija ja ka tempod. Hindan seda meeskonda väga kõrgelt ja usun, et Selver korraldab sel hooaja siin veel nii mõndagi, iseasi, et millal," rääkis Keel.
Selveri abitreener Andres Toobal ütles, et uuenenud Pärnu vastu on üsna keeruline valmistuda. "Neil on nüüd mitu uut liitujat ja selles osas on kraadi võrra keerulisem valmistuda. Saab olema huvitav näha, kuidas me õnnestume ja suudame nende vastu tegutseda. Usun, et pärast TalTechi kohtumist on Pärnu sammu edasi teinud. Meie tegutsesime viimati Bigbank Tartu vastu avageimis väga hästi ja sellise mänguga oleme kõigi jaoks ohtlikud. Pärast vajuseme aga ära ja sellest tuleb omad järeldused teha," rääkis Toobal.
Liigatabelis on liidrikohal Bigbank Tartu, kel on koos 15 punkti. Teisel kohal on Jekabpilsi Luši, kel on Tartust punkt vähem. Kolmandal kohal asub 13 punktiga Saaremaa Võrkpalliklubi ja neljas on 11 punktiga Selver. Pärnu hoiab kümne silmaga viiendat kohta, TalTech on kuue punktiga kaheksas. | Meistriliiga nädala avamängus kohtuvad lähirivaalid Pärnu VK ja Tallinna Selver | https://sport.err.ee/1000103/meistriliiga-nadala-avamangus-kohtuvad-lahirivaalid-parnu-vk-ja-tallinna-selver | Neljapäeval algav Credit24 Meistriliiga toob vollesõpradeni kaheksa kohtumist. Avamängus lähevad Pärnus kell 19.00 vastamisi kohalik Pärnu Võrkpalliklubi ning Selver Tallinn. |
Pirkanmaa kohus ütles otsuse põhjenduseks, et Türgile õigusabi andmine oleks vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtetega.
Türgi ametivõimud on palunud rahvusvahelist õigusabi Türgist algatatud kohtuasjaga seoses. Juhtum puudutab Tamperes elava türklase sotsiaalmeediapostitust.
Türgi süüdistab meest presidendi laimamises, rahva avalikus halvustamises ja riigiametniku laimamises. Süüdistus puudutab 2016. aastal Facebookis avaldatud postitust, mis käsitles Türgi valitsust ja poliitilist süsteemi.
Türgi seaduste järgi on presidendi au haavamine kuritegu.
Pirkanmaa kohus leidis, et postitus on poliitilistest erimeelsustest johtuv provokatsioon, milles aga ei ähvardata kedagi, ei kannustata vägivallale ega õhutata vaenu. | Soome ei anna Erdogani laimamise juhtumi puhul Türgile õigusabi | https://www.err.ee/1000095/soome-ei-anna-erdogani-laimamise-juhtumi-puhul-turgile-oigusabi | Soome ei anna Türgile õigusabi juhtumi puhul, kus Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab Tamperes elavat türgi päritolu meest tema au haavamises, otsustas kohus. |
Viimase kuue nädalaga on Liibüasse saabunud umbes 200 Vene võitlejat, kelle seas on ka snaiprid. Kohalike võitlejate sõnul saab just snaiprite kasutatava laskemoona järgi kindlalt öelda, et tegu on Wagneri palgasõduritega. Wagneri snaipreid kasutas Venemaa ka Süürias ja Ukrainas.
Pärast nelja-aastast varjatud tegevust Liibüas on venelased järjest avalikumalt sekkumas Liibüa kodusõtta, nendib New York Times.
Venelased toetavad Ida-Liibüas pesitsevat mässulist Khalifa Haftari, keda toetavad ka Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Saudi-Araabia ja vahelduva eduga ka Prantsusmaa. Hifteri vastasteks on Lääne-Liibüa sõjalised rühmitused, keda toetab Tripolis paiknev rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, mida omakorda toetavad USA ja teised lääneriigid.
Sarnaselt Süürias toimunuga on varem USA poolt toetatud sõjalised rühmitused jäänud ameeriklaste toetusest ilma ja see on lubanud venelastel piirkonnas julgemalt toimetada.
Tripoli valitsuse sõnul on Venemaa iga nädalaga toomas Liibüasse aina rohkem palgasõdureid. Pärast seda, kui tänavu aprillis ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi abiga sõlmiti vaherahu, alustas Haftar oma mässulistega ning Ühendemiraatide ja Egiptuse toel uue pealetungiga. Tripolini mässulised siiski välja ei jõudnud ning Venemaa nägi võimalust sekkuda ning tõi Liibüasse 200 palgasõdurit.
Wagneri palgasõdurite jõudmine Liibüasse ei tule paljudele üllatusena, sest Haftar jäi koos Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu ja Wagner Groupi omaniku Jevgeni Prigožiniga ühele pildile Moskvas juba mullu novembris. Prigožinit süüdistatakse ameeriklaste poolt muuhulgas nn trollivabriku pidamises, mis väidetavalt sekkus USA presidendivalimistesse.
Vene palgasõdurite tegevusest Aafrikas, eriti Kesk-Aafrika Vabariigis, on viimastel aastatel üha rohkem kirjutatud. Nende tegevust peetakse osaks Venemaa laiemast poliitilisest ja majanduslikust kampaaniast Aafrikas mõjuvõimu kasvatada. | NYT: kurikuulsad Vene palgasõdurid tegutsevad aktiivselt ka Liibüas | https://www.err.ee/1000094/nyt-kurikuulsad-vene-palgasodurid-tegutsevad-aktiivselt-ka-liibuas | Nn Wagneri palgasõdurid on viimase poolteise kuu jooksul võtnud osa Liibüa kodusõja lahingutest ning on osa Venemaa suuremast plaanist kehtestada oma mõjuvõim Lähis-Idas, kirjutab USA ajaleht New York Times. |
Armeenia kõrgliigas mängis kolmandal kohal olev Ararat viiki kaks kohta allpool asuva Loriga. Kumbki tiim väravaarvet avada ei suutnud, kuid võrdväärselt suudeti saada üks mängust eemaldamine, kui kõigepealt 70. minutil jäi vähemusse Ararat ning seitse minutit hiljem Lori. Antonov jälgis kohtumist pingi pealt, kirjutab Soccernet.ee.
Pärast 12. vooru asub Ararat 23 punktiga kolmandal tabelireal, kui liidritest jäädakse maha kahe punktiga.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Antonovi koduklubi mängis kahe eemaldamisega kohtumises väravateta viiki | https://sport.err.ee/1000091/antonovi-koduklubi-mangis-kahe-eemaldamisega-kohtumises-varavateta-viiki | Eesti rahvuskoondislase Ilja Antonovi koduklubi Ararat-Armenia mängis kolmapäeval Armeenia jalgpalli kõrgliigas väravateta viiki Vanadzori Loriga. Kohtumises jagati ka kaks punast kaarti. |
Linnahall ei jäta kedagi ükskõikseks. Oma suuruse, asukoha, seisukorra ja tähenduse tõttu on see üks n-ö kuumemaid arhitektuuriobjekte, mille üle avalikkuses arutletakse. Arvamusi selle kohta, mida linnahalliga teha, on servast serva alates lammutamisest kuni tippkultuurikeskuseks ümberehitamiseni välja. Igal juhul mõjutab see hoone avalikku ruumi – nii füüsilist kui mentaalset – ning on märgilise tähendusega.
Arhitektide pädevuse hulka kuulub ruumianalüüs ja ruumivõimaluste hindamine. Olemasolevate ja potentsiaalsete ruumiväärtuste nägemine on selle eriala esindajate ainuomane väljatreenitud oskus. Seetõttu on mõistlik arhitektidega nõu pidada olukorras, kus väärtushinnangud kõiguvad ühest äärmusest teise. Sageli ei osata näha kehvas seisus vanade ehitiste väärtust, kuna hetkepilt on liialt trööstitu. Ometi on sageli just vana ja uue kooslus unikaalne ning sellist sünergiat ei suuda ükski uus hoone tekitada. Mõelgem näiteks Kultuurikatla, Lennusadama või Noblessneri peale. Linnahall võib ju olla natuke liiga "uus" võrreldes saja aasta taguste ja vanemate ehitistega, kuid praegusele noorele põlvkonnale on see samuti osa meie ajaloost, mida nad oma silmadega pole näinud ning mida me ei peaks kollektiivsest mälust kustutama. Pealegi on vana maja kordategemine keskkonnasõbralikum tegu kui uue ehitamine. Võrdluseks võib tuua häid näiteid teistest endise idabloki riikidest, kus just Nõukogude perioodist pärit unikaalehitised praeguse mõtteviisi toel rehabiliteerituna ja korrastatuna on saanud väga poppideks kohtadeks. Näiteks Ljubljanas renoveeriti 2014. aastal Vabariigi väljak koos seda ümbritsevate hoonetega.
Niisuguse kultuuriobjekti nagu rahvusooperi Estonia uue maja rahastusotsuse tegemiseks on vaja nii avalikku arutelu kui ka ekspertide analüüsi. Mõnda neist on meedias tutvustatud, kuid mitte kõiki. Näiteks tehti 2012. aastal töötubasid linnahalli tuleviku üle otsustamiseks ning linnahall ise kui fenomen oli Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni keskne teema. Mitu arhitektuurieriala magistritööd on käsitlenud linnahalli võimalikku tulevikku. 2016. aastal koostati tasuvusuuring konverentsikeskuse rajamiseks. Selles artiklis soovime aga välja tuua Eesti Arhitektide Liidu (EAL) hiljuti tehtud uurimistöö kokkuvõtte, mis sisaldab rahvusooperi uue hoone asukohtade võrdlevat analüüsi ja sealhulgas linnahalli võimalusi.
2018. aastal valminud ooperiteatri võimaliku asukoha linnaruumi analüüsis kaaluti 11 asukohta. EAL
2018. aastal tellis Rahvusooper Estonia arhitektide liidult linnaruumi analüüsi uue ooperimaja asukoha leidmiseks. EAL pani kokku töörühma,* kuhu kuulusid peale kogenud arhitektide veel Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Tallinna Sadama esindajad. Analüüsis käsitleti 11 asukohta kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, neid võrreldi ooperimaja ruumiprogrammi ja kavandatud mahtudega.
Asukoha valiku tegemisel lähtuti linnaplaneerimise head tava järgivatest põhimõtetest: et ooper asuks linna keskel, juurdepääs oleks hea nii jalakäijatele kui ka auto või ühissõidukiga liiklejatele, et uus hoone looks enda ümber elava linnaruumi ning ooperikülastajal oleks põhjust ja võimalus viibida ooperiteatri piirkonnas ka enne ja pärast etendust ning asukoht ei oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Samuti juhiti tähelepanu, et kuna praegune Estonia maja jääb edasi tööle, siis vana ja uue maja vahele peaks jääma teatav linnaehituslik ja vaimne side.
2010. aastal tehtud analoogse töö käigus oli eelmine arhitektide töörühm läbi vaadanud laiema maa-ala ja jõudnud järeldusele, et sobivaim piirkond ooperimajale on kesklinna ja mere vahel. Parimaks asukohaks tunnistati tookord Admiraliteedi basseini äärne ala, kus praegu käib aga Porto Franco kaubanduskeskuse ehitamine. 2018. aastal koos käinud töögrupp leidis, et see on märgiliseks avalikuks hooneks ka praegu parim koht, eelkõige tänu sidemele ümbritseva linnaruumiga, ligipääsetavusele ja heale vaadeldavusele. Kuna konkreetne väljavalitud krunt oli aga eramaa, mille ostmine käis tookord riigile üle jõu, siis vaadeldi nüüd teisi võimalusi selles piirkonnas. Parimaks asukohaks praeguste võimaluste juures tunnistati basseini loodekülg, mis kuulub Tallinna Sadamale. Basseini ümbrus vajab väga üht väärikat avaliku funktsiooniga hoonet, et sadama piirkond ei muutuks lihtsalt üheks suureks kaubanduskeskuseks.
Linnahall ei jäta kedagi ükskõikseks. Suuruse, asukoha, seisukorra ja tähenduse tõttu on see üks n-ö kuumemaid arhitektuuriobjekte, mille üle avalikkuses arutletakse. Foto 1980. aastatest. Arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe, sisearhitekt Ülo Sirp. Raine Karp / Arhitektuurimuuseum
Võrdväärse alternatiivina toodi analüüsi kokkuvõttes välja linnahall, mis on väljakujunenud maamärk, paikneb linnaruumis dominantselt ning on nii jalgsi kui ka mitmesuguste transpordivahenditega hästi ligipääsetav. Linnahalli kasuks räägib ka asjaolu, et see on kasutusest väljas, kehvas seisus olev väärtuslik hoone, mis vajab kiiresti kordategemist. Linnahalli kohta on aja jooksul koostatud mitu projektlahendust, mis ühel või teisel viisil on tõestanud, et seda on võimalik kohandada uute funktsioonide tarvis, sealhulgas ooperiteatriks.
Muidugi ei too olemasoleva hoone taastamine kaasa uue hoone ehitamisega sarnanevat impulssi ümbritsevale linnaruumile, kuid linnahalli elluäratamisel on hoonel potentsiaali saada põnevaks sündmuskohaks. Juba praegugi käiakse seal jalutamas ja vaadet imetlemas. Pealegi on koos linnahalliga lootus käima tõmmata ka ammune plaan ehitada välja rannapromenaad ning siduda Põhja-Tallinn sadamaala ülejäänud mereäärsete piirkondadega.
Töögrupp tõdes, et muinsuskaitseküsimused kerkivad esile nii sadamaala kui ka linnahalli puhul. Enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist eeldavad need põhjalikke läbirääkimisi. Tehti ka ettepanekuid järgneva tegevuse kohta: tuleb välja selgitada täpsed muinsuskaitselised piirangud (mõlema asukoha kohta), pidada omanikega läbirääkimisi ja sõlmida koostöökokkulepe ning valmistada ette ja korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.
Kokku võttes: 2018. aastal tehtud analüüs kinnitab, et uuele ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. Linnahall kui arhitektuuriline, kultuuriline ja ajalooline maamärk väärib kiiret taastamist ja uut sisu. Sellest peab saama mitmeotstarbeline kultuuri- ja ärikeskus, kus peale kontsertide, teatrietenduste ja konverentside korraldataks ka näitusi, oleksid avatud söögikohad ja väiksemad ärid. Linnahallil on potentsiaali saada mereäärseks tõmbekeskuseks otse kesklinna külje all.
* Aivar Mäe, Andres Alver, Indrek Allmann, Katrin Koov, Endrik Mänd, Peeter Pere, Indrek Rünkla, Siiri Vallner, Piret Üts | Linnahall ekspertide käes | https://kultuur.err.ee/1000090/linnahall-ekspertide-kaes | Ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. See hoone väärib kiiret taastamist ja uut sisu, ütlevad Indrek Allmann ja Katrin Koov Sirbis. |
Haridusministeeriumis valminud lasteaia riikliku õppekava tööversioon on saanud teravat kriitikat nii lasteaednike. lasteaedade õpetajate kui ka õppejõudude poolt.
Eelmisel nädalal saatsid haridusministeeriumisse pöördumise Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud, kes avaldavad rahulolematust "Lasteaia riikliku õppekava" tööversiooni arendamisprotsessi ja dokumendi sisu kohta, heites ette lausa vastuolu inimõigustega.
Vinter-Nemvalts ütles ERR-ile, et see ülikoolide pöördumine on seni laeknud tagasisidest olnud kõige sisukam. Ta märkis, et kogu tagasisidet võetakse edasises protsessis arvesse ja tööversioon praegusel kujul eelnõuks ei vormu.
"Päris kindlasti mitte, me oleme pigem läinud praegu seda teed, et me kogume igasuguseid ettepanekuid ja tähelepanekuid ja teeme sellest sellise koondi," ütles Vinter-Nemvalts.
Vinter-Nemvalts rääkis, et detsembri keskpaigast alustab õppekava kallal tööd uus töörühm, kuhu kaasatakse ka ülikoolide esindajad. Kuni 18. novembrini kogutakse ettepanekuid praegusele tööversioonile. "Siis võtame nädala või paar aega ettepanekute koondamiseks, läbitöötamiseks ja analüüsimiseks. Siis võtaks korraks töölaua taha kokku mõlema õppekava juures toimetanud eksperdid, vaataks ettepanekutele nendega koos otsa ning peale seda paneks kokku töörühma, kus on mõlema töörühma esindajad olemas, kes hakkavad uut versiooni kokku kirjutama," Lausus Vinter-Nemvalts.
Asekantsleri sõnul loodetakse lõpliku verisoonini jõuda maikuuks, mis hakkab seejärel omakorda tagasisidet ja kooskõlastusi koguma. "See on siis nii-öelda alles esimene etapp ja järgmine etapp on ikkagi selle vormistamine juba eelnõuks. Nii, et ma arvan, et me võiksime vähemalt aasta perspektiivi silmas pidada, selleks et ta Eesti lasteaedadesse jõuab," ütles ta veel. | Ministeerium loob lasteaia õppekava koostamiseks taas uue töörühma | https://www.err.ee/1000077/ministeerium-loob-lasteaia-oppekava-koostamiseks-taas-uue-tooruhma | Lasteaia õppekava praegune tööversioon kindlasti eelnõuks ei saa ning uut õppekava tööversiooni hakkab koostama uus töörühm, ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus-, keele-ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. |
Küsimuse all oli 2010. aasta Belgia kevadine klassik Liege-Bastogne-Liege ja süüdistuse kohaselt maksis kasahh Kolobnevile 150 000 eurot, et viimane laseks tal võita. Mõlemad rattamehed eitasid tegu ja kohus langetas otsuse kostja kasuks.
Sõitjad võinuks süüdijäämise korral kuni kuueks kuuks vangi minna. Lisaks nõuti praegu Astana võistkonna tiimijuhina tegutsevalt Vinokurovilt 100 000 ja Kolobnevilt 50 000 euro suuruse trahvi tasumist.
Vinokurov võitis Liege - Bastogne - Liege'i klassiku karjääri jooksul kahel korral - lisaks 2010. aastale ka viis aastat varem. Karjääri suurimateks saavutusteks võib aga pidada 2006. aasta Hispaania velotuuri üldvõitu ja 2012. aasta Londoni olümpiakulda. | Olümpiavõitja Vinokurov mõisteti õigeks ja vangi ei lähe | https://sport.err.ee/1000008/olumpiavoitja-vinokurov-moisteti-oigeks-ja-vangi-ei-lahe | Endine Kasahstani tipprattur Aleksandr Vinokurov ja tema võistluskaaslane Aleksandr Kolobnev vabanesid kokkuleppesõidu kahtlustest. |
Väidetavalt langes lahingus Tadžikistani-Usbekistani piiril 15 äärmuslasest ründajat ning kaitsjate poolel said surma politseinik ja piirivalvur, vahendasid Reuters ja Meduza.
Tadžikistani julgeolekukomitee teatel õnnestus viis ründajat elusalt kinni võtta. Komitee teatel olid võitlejad saabunud Afganistanist ning neil olevat olnud "eriülesanne".
Äärmusrühmitus ISIS pole juhtumit kommenteerinud ega selle eest vastutust võtnud.
ISIS on ka varem Tadžikistanis tegutsenud, näiteks eelmisel aastal võttis terrorirühmitus vastutuse nelja lääneriikidest pärit jalgratturi tapmise eest. Samuti olevat ISIS olnud seotud kümneid inimelusid nõudnud vanglarahutustega.
Sunniitliku äärmusrühmitusega on rohkelt liitunud ka Kesk-Aasia riikidest pärit isikuid ning olukorras, kus ISIS-e mõjuvõim Süürias, Iraagis ja Liibüas kahaneb on üha suurem oht, et ISIS-e võitlejad naasevad oma koduriikidesse ning jätkavad seal tegutsemist.
Tadžikistan, mida peetakse endistest liiduvabariikidest kõige vaesemaks, on eriti haavatavas olukorras, kuna omab pikka ühist piiri rahutu Afganistaniga. | Tadžikistani piiripunktis puhkenud lahingus hukkus 17 inimest | https://www.err.ee/1000081/tadzikistani-piiripunktis-puhkenud-lahingus-hukkus-17-inimest | Tadžikistani võimude teatel ründasid äärmusrühmitust ISIS esindavad võitlejad ööl vastu kolmapäeva üht piiripunkti ning järgnenud tulevahetuses hukkus kokku 17 inimest. |
"Prantsusmaa juhitud operatsioon tegeleb otseselt relvastatud terrorismivastase võitlusega Malis. Meie lõppeesmärk on stabiliseerida olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab võimudel iseseisvalt julgeolekut tagada," ütles kaitseminister Jüri Luik ministeeriumi pressiteate vahendusel. "Operatsioon annab meile võimaluse teha tihedat koostööd oluliste liitlaste, eelkõige Prantsusmaaga," lisas Luik. Prantsusmaa on andnud lubaduse osaleda 2021. aastal oma vägedega NATO lahingugrupi koosseisus Eestis. Lisaks Prantsusmaale tegutsevad Malis ja Saheli piirkonnas ÜRO ja Euroopa Liidu missioon ning nende raames ligi paarkümmend Euroopa riiki.
"Kui vaatame kõiki neid rahvusvahelisi organisatsioone ja riike, kes Malis ja piirkonnas aktiivsed on, siis saame öelda, et rahvusvaheline kogukond saab väga hästi aru, et potentsiaalse terrorismi- ja rändeohuga tuleb väga tõsiselt tegeleda kohapeal," märkis Luik.
Kontingendi suurendamine Malis aitab tugevdada Eesti üksuste julgeolekut ja võimaldab neil operatsioone läbi viia iseseisvalt. Olemasolevale mehhaniseeritud jalaväerühmale, toetuselemendile ja staabiohvitseridele lisanduvad täiendavad uued võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Samuti lähetab Eesti Malisse erioperatsioonide üksuse. Kokku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 95 Eesti kaitseväelast, samuti panustab Eesti staabiohvitseridega ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis.
NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Afganistanis osaleb Eesti kuni 46 kaitseväelasega. Eesti üksuse eesmärk on nõustada ja valmistada ette Afganistani julgeolekujõude, et toetada neid terrorismivastases võitluses.
Ameerika Ühendriikide juhitava ISIS-e vastase koalitsiooni operatsioonil Inherent Resolve Iraagis suurendas Riigikogu mandaati kümnelt kaitseväelaselt 20-le kaitseväelasele. Mandaadi suurendamine võimaldab Eestil julgeolekuolukorra muutudes Iraagis paindlikult reageerida.
Lisaks on järgmisel aastal kavas osaleda kokku kuni 210 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus soomusjalaväekompanii (Balti pataljonis), erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtija meeskonnaga ning kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) valmiduskoosseisudes. Et tegemist on valmidusüksutega, siis valmiduse ajal paiknevad kaitseväelased Eestis.
Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. Kokkuvõttes panustab Eesti nii ÜRO (UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas, MINUSMA Malis), NATO (Resolute Support Mission Afganistanis, NMI Iraagis), Euroopa Liidu (EUTM Mali, EUNAVFOR Vahemerel). operatsioonidesse kui ka Ameerika Ühendriikide juhitavasse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve Iraagis ja Prantsusmaa terrorismivastasesse operatsiooni Barkhane Malis.
Sarnaselt eelmiste aastatega taotles kaitseministeerium mandaati võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 50 kaitseväelasega.
Kokku pikendas riigikogu kaitseväe 11 välismissiooni.
Kaitseväe esitatud eelnõud läbisid kolmapäeval teise lugemise, mis on viimane aste missioonide kinnitamisel. | Riigikogu andis loa kuni 160 kaitseväelase osalemiseks välismissioonidel | https://www.err.ee/1000082/riigikogu-andis-loa-kuni-160-kaitsevaelase-osalemiseks-valismissioonidel | Riigikogus andis kolmapäeval kaitseväele loa panustada järgmisel aastal rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse kuni 160 ja valmidusüksustesse kuni 234 kaitseväelasega. Seejuures suurendab Eesti oma osalust Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel operatsioonil Barkhane Malis. |
"Mulle on öeldud, et igasugused edasised löögid mu silma pihta tooks tõenäoliselt kaasa pöördumatu kahjustuse ja püsiva nägemiskaotuse," lausus Adams kirjas väljaandele Yorkshire Evening Post.
Adams võitis naiste poksi kärbeskaalus 2012. aastal Londonis olümpiakulla ja kordas saavutust neli aastat hiljem Rio de Janeiros. Lisaks on ta amatööride seas võitnud ka maailmameistri (2016) ja Euroopa meistri (2011) tiitli.
Profikarjääriga alustas Adams kahe aasta eest ja võitis mullu oktoobris WBO kärbeskaalu meistrivöö. Karjääri jooksul pidas ta kuus profimatši, võitis neist viis ja viigistas ühe.
"Mul on olnud tohutu au esindada oma riiki. Võita kaks olümpiakulda ja seejärel WBO meistrivöö on unistuste täitumine... aga seejuures pole ma pääsenud lõivu maksmisest oma kehale," lisas Adams.
"Kinnaste seinale riputamine oleks igal hetkel olnud raske, aga ma ei ole kunagi olnud nii õnnelik ja uhke selle üle, kui kaugele see spordiala arenenud on." | Oht jääda pimedaks viis kahekordse olümpiavõitja loobumisotsuseni | https://sport.err.ee/1000001/oht-jaada-pimedaks-viis-kahekordse-olumpiavoitja-loobumisotsuseni | Esimese naispoksijana olümpiavõitjaks kroonitud britt Nicola Adams teatas 37-aastaselt tippspordiga lõpparve tegemisest, kuna jätkamine paneks kaalukausile tema tervise. |
Sellega on praeguseks kinnitatud 2024 olümpiaklassid järgmiselt:
meeste purjelaud - iFoil
naiste purjelaud - iFoil
meeste ühepaat - Laser
naiste ühepaat - Laser Radial
naiste kahepaat - 49erFX
meeste kahepaat - 49er
lohe segavõistkond - Formula Kite
kahepaadi segavõistkond - 470
kahene katamaraani segavõistkond - Nacra 17
kahene avamere segavõistkond – kvalifikatsioonivõistlusteks sobiliku varustuse kriteeriumid kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2020. Samaks ajaks kinnitatakse ka 2024 olümpiavarustuse lisakriteeriumid. Olümpiamängudel kasutatav varustus valitakse mitte hiljem kui 31. detsembril 2023.
Purjelaua distsipliini varustuse valiku tegemiseks viis World Sailingu varustuse ja võistluste komisjonide poolt nimetatud töögrupp käesoleval aastal Itaalias Garda järvel läbi varustuse testid.
Viite erinevat varustust – RS:X, Glide, iFoil, Windfoil 1 ja Formula Foil - katsetasid erinevates tuuletingimustes 19 maailma tipptasemel purjelaudurit.
Testidest saadud tagasiside ning erinevaid kriteeriume hõlmava põhjaliku hindamisprotsessi tulemusel soovitas töögrupp valida 2024 purjelaua olümpiavarustuseks iFoil.
Seega jääb pärast Tokyot purjetamiskavast välja RS:X klass, kus 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudel lõi kaasa ka eestlane Ingrid Puusta, saades vastavalt 15. ja 11. koha.
iFoil on monotüüpne purjelaud, mille komponendid on suuremas osas samad nii meeste kui naiste versioonis, erinevus on taglastuse suuruses (meestel purje suurus 9 m2, naistel 8 m2).
Varustus on sobilik meestele kaaluvahemikus 65-85 kg ja naistele kaaluvahemikus 55-70 kg. iFoil on kasutatav nii tiiva kui ka uimega variandis, tuule kiiruse vahemikus 6-35 sõlme (3-18 m/s). | Ingrid Puusta purjelauaklass kaob olümpiakavast | https://sport.err.ee/1000072/ingrid-puusta-purjelauaklass-kaob-olumpiakavast | Bermudal toimunud rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing aastakoosolekul otsustas nõukogu varustuse komisjoni tehtud ettepaneku põhjal kinnitada 2024. aasta Pariisi olümpiamängude purjelaua distsipliini varustuseks iFoil. |
Kiik ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et 1. novembri seisuga vastab täielikult apteegireformi nõuetele 173 apteeki ehk suurusjärgus 35 protsenti apteekidest.
"Põhiküsimus on tõesti selles, kas hulgimüüjad asuvad oma apteeke kohandama või nad ootavad koalitsiooni töörühma otsuseid ja teevad seejärel oma valikud. Kui neid taotlusi tuleb väga palju ühekorraga, näiteks lühikese perioodi jooksul viimase paari kuu sees, siis tekib muidugi küsimus, kas me jõuame seda haldussuutlikkuse seisukohalt ära teha," tunnistas sotsiaalminister.
Kiik ütles, et üks võimalik lahendus on viia apteegireform läbi etapiviisiliselt.
"Kas see esmalt läbi viia maapiirkonnas, siis linnades ja erineva suurusega asulates. Või mingites maakondades varem. See aitaks keskenduda konkreetsele piirkonnale, sealsetele vajadustele," kirjeldas Kiik.
Küsimus on Kiige sõnul selles, et see üleminek oleks sujuvam.
"Selline etapiviisiline lähenemine oleks parem, sest aitaks tagada mõistlikuma halduskoormuse ravimiametile. Võimaluse põhjalikult kontrollida kõiki avaldusi, kes on asutajad või omandisuhte muutjad. Ja tagada, et apteegiteenus ei oleks kuskil ka üleminekuperioodil häiritud, vaid üleminek oleks sujuv," lausus Kiik. | Tanel Kiik: apteegireformi võib läbi viia ka etappide kaupa | https://www.err.ee/1000067/tanel-kiik-apteegireformi-voib-labi-viia-ka-etappide-kaupa | Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) soovitas kaaluda võimalust, et vaidlusaluse apteegireformi võiks riik läbi viia etappide kaupa. |
1891. aastal asutatud Šoti Kuninglikku Rahvusorkestrit ja maestro Järvit seob aastakümnetepikkune koostöö. 1984–1988 orkestri peadirigendina tegutsenud ja hiljem laureaat-dirigendiks nimetatud Järvi on orkestri arenguloosse jätnud jälje oma repertuaarivalikute, tõlgenduste ja karismaga, millega ta motiveerib muusikuid ja võlub publikut.
Glasgow Kuninglik kontserdimaja. Autor/allikas: Heidi Pruuli
Edinburghi Usher Hallis ja Glasgow Kuninglikus kontserdimajas kõlanud kontsertidel oli kavas prantsuse muusika: Bizet, Delibes ja Saint-Saens, solistina Šoti tõusev laulutäht, 1987. aasta Cardiffi lauluvõistluse võitnud metsosopran Catriona Morison. Lauljanna sõnul oli laval tunda muusikute ja dirigendi vahelist sõnulseletamatut sünergiat ja spontaansust, mida Järvi puhul eriliselt hinnatakse.
Plaadistamine Chandosele – (vasakult) produtsent Brian Pidgeon (Chandos), orkestri kauaaegne trompetist John Gracie, Neeme Järvi, Chandose tegevjuht Ralph Couzens. Autor/allikas: Heidi Pruuli
Lisaks kontsertidele mängiti sisse ka järjekordne plaadimaterjal, sel korral prantsuse helilooja Delibes'i balletimuusikast. Inglise plaadifirma Chandos on RSNO ja Järviga välja andnud umbes 100 heliplaati. Neeme Järvi ise on Chandosega salvestanud 250 plaadi ringis. Chandose omaniku Ralph Couzensi sõnul on nii mahuka koostöö taga Järvi põnevad muusikalised ideed, otsingulisus, tohutu entusiasm ja töövõime – mis on siiani raugematu.
Neeme Järvi tegemisi Šotimaal käis jäädvustamas Eesti filmigrupp Erik Norkroosi juhtimisel. | Neeme Järvi lõpetas nädalase koostöö Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga | https://kultuur.err.ee/1000063/neeme-jarvi-lopetas-nadalase-koostoo-soti-kuningliku-rahvusorkestriga | 5. novembril lõppes Glasgows Neeme Järvi nädalapikkune töösessioon Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga (RSNO), mille käigus toimusid kontserdid Edinburghis ja Glasgows ning salvestati prantsuse balletimuusikat plaadifirmale Chandos. |
Eesti koondise nurgaründaja sai kirja järjekordse täismängu ja kogus 14 punkti (+7). Juhkami valiti seejuures tänavu juba teist korda oma meeskonna parimaks. Võitjate tulemuslikem oli Nikola Gjorgiev 22 punktiga (+12), vahendab Võrkpall24.ee.
Saksamaa liigat jätkavad kaotuseta kevadised finalistid Berliin ja Friedrichshafen, kes on kogunud vastavalt viie mänguga 14 ja ja nelja mänguga 12 punkti. Esimesed punktid kaotanud Frankfurt paikneb kolmandal kohal.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Juhkami valiti Saksamaa liiga tippude duellis mängu parimaks | https://sport.err.ee/1000060/juhkami-valiti-saksamaa-liiga-tippude-duellis-mangu-parimaks | Eesti võrkpalluri Martti Juhkami koduklubi Friedrichshafen jätkab Saksamaa kõrgliigat nelja vooru järel täiseduga, sest eile alistati kodus 1000 pealtvaataja ees 3:1 (-26, 20, 21, 23) üks peamisi konkurente Frankfurt. |
Lavrov ütles, et ta ei toeta riigiduuma ettepanekut mõnede lääne meediaorganisatsioonide, kelle seas on ka Deutsche Welle, keelustamiseks Venemaal, vahendab Yle Interfaxi.
Samas kritiseeris Lavrov teravalt Venemaa ajakirjanike töö piiramist mitmes lääneriigis. Lavrovi sõnul on tegu poliitilise tsensuuriga.
Vene välisminister tõi näiteks suvel Londonis toimunud rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse konverentsi, kuhu ei lubatud Russia Today`d ja Sputnikut, sest korraldajad süüdistasid neid valeinformatsiooni levitamises.
Riigiduuma komisjoni hinnangul rikkus Deutche Welle Venemaa seadusi, innustades venelasi ebaseaduslikule poliitilisele tegevusele. Venemaa seaduste järgi on sel juhul tegu välisagendiga. Komisjoni esimees Vassili Piskarjov ütles, et Saksa meediafirma vastab kõigile välisagentide tunnuseid – juhtides poliitilist tegevust, mida rahastatakse Saksa riigi eelarvest.
Riigiduuma komisjon uuris ka, kas Suurbritannia ringhääling BBC ja USA kongressi rahastatud Raadio Vabadus on samuti rikkunud Venemaa seaduseid. | Lavrov ei toeta Deutsche Welle keelustamist Venemaal | https://www.err.ee/1000057/lavrov-ei-toeta-deutsche-welle-keelustamist-venemaal | Kui Venemaa riigiduuma välismõjude vastase võitluse komisjon soovitas septembris välisministeeriumil keelustada Deutsche Welle tegevus Venemaal, siis välisminister Lavrov teatas sel nädalal, et tema keelamist ei toeta. |
Orava püüdsid pildile looduskatsjad, kes püüavad kaitsta punaoravate liigirikkust Põhja-Šotimaal. Looduskaitsjate sõnul proovivad nad nüüd tuvastada, kas kaamera ette jäi tõesti üliharuldane albiinoorav, vahendas BBC.
"Me proovime seada üles puldiga kaamerad, et saada paremat pilti tema silmadest. Igal juhul in tegemist haruldase ja põneva avastusega," ütles looduskaitsja Gwen Maggs, viidates, et albiinoloomal peaksid olema punased silmad.
Albinism on nii loomadel kui inimestel esinev osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvkate on tavalisest heledamad.
Eksperdid usuvad, et Šotimaal nähtud valge orava puhul on tegemist pigem puna- kui halloravaga, sest tema kõrvatutid viitavad sellele.
Alex Stuart Põhja-Špotimaa liigirikkuse ühingust lisas, et aeg-ajalt esineb loomade seas ka lihtsalt valgeid isendeid. "Mõned valged loomad nagu varblased, varesed, musträstad ja ka siilid ei pruugi olla üldse albiinoloomad," selgitas ta.
Stuart lisas, et sellised nähtused tõestavad veelkord, et inimesed peavad käima silmad lahti. "Meie ümber on hulgaliselt imelist metsikut loodust," ütles ta.
Vaata pilte haruldasest loomakesest BBC-s. | Šotimaal jäi pildile võimalik albiinoorav | https://menu.err.ee/1000051/sotimaal-jai-pildile-voimalik-albiinoorav | Šotimaal jäi kaamerasilma ette haruldane orav, kes võib osutuda albiinoks. |
Mässulised ründasid Yala provintsis kahte kontrollpunkti, kus olid valves tsiviilisikutest vabatahtlikud. Nende pihta avati tuli, kui rühm külaelanikke oli peatunud juttu ajama.
"Sündmuskohal tapeti 12, veel kaks suri haiglas ning täna hommikul suri veel üks," lausus pressiesindaja Pramote Prom-in.
Ründajad viisid kontrollpunktidest kaasa automaate ja muud relvastust.
Riigi malaide ja islamiusuliste enamusega lõunaosas vältab verine ülestõus, milles on 15 aasta jooksul hukkunud rohkem kui 7000 inimest. Enamik neist on olnud tsiviilisikud. | Tais hukkus arvatavates islamimässuliste rünnakutes 15 inimest | https://www.err.ee/1000055/tais-hukkus-arvatavates-islamimassuliste-runnakutes-15-inimest | Tai lõunaosas hukkus arvatavates islamimässuliste rünnakutes vähemalt 15 inimest, ütles sõjaväe pressiesindaja. |
"Läti riigi eelarvesse on kohalikele põllumeestele järgmiseks aastaks täies mahus lisamaksete tegemiseks vahendid planeeritud. Eesti riigieelarves pole põllumajandust sellel korral prioriteediks peetud, nii nagu see on alates Eesti taasiseseisvumisest ka paljudel varasematel aastatel juhtunud," tõdetakse ühispöördumises, millele kirjutas alla 21 põllumeest, kes on alates 2001. aastast pälvinud põllumajandussektori kõrgeima tunnustusena "Aasta põllumehe" tiitli.
Põllumeeste sõnul ei arvesta valitsus, et plaan mitte maksta lubatud lisatoetust vähendab olulisel määral põllumajandussektori konkurentsivõimet, võrrelduna meie naabrite ja teiste riikide konkurentidega.
"10 miljoni euro kokkuhoidmine suurendab survet töötajate lahkumiseks sektorist ning ettevõtete ja maa müügiks väliskapitalile. Meie oma põllumeeste ja ettevõtjate tugev side kodukoha ja maaga ning kohalolu on aga toidujulgeoleku ja laiemalt kogu riigi julgeoleku tagatis. Põllumehed tunnevad ja kannavad vastutust Eesti maapiirkondade elujõulisuse hoidmise, maa ja mullaviljakuse säilimise, sektoris tegutsevate inimeste ning eestimaalaste toidulaua katmise eest nii tavaoludes kui võimalike kriiside tingimustes."
Põllumeeste sõnul on Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina osa suurest ühisest turust ja peab käituma ühiselt kokku lepitud reeglite järgi.
"Et tagada tarbijatele mõistlikud toiduainete hinnad, on sõlmitud kokkulepe, et toidutootmiseks tehtud kulutuste ja toodangu eest saadava hinna vahe kompenseeritakse toetustega. Ainult tänu toetustele on sektor võimeline tegutsema."
Põllumehed leiavad, et Euroopa Liidust tulevad põllumajanduslikud otsetoetused on Eestis küll aastate jooksul suurenenud, kuid kiiremini on kasvanud tootmiskulud. Oluliselt on suurenenud ka tootmisele esitatavad keskkonna- ja loomade heaolu nõuded, mille täitmiseks on vaja teha suures mahus üha kallimaid investeeringuid.
"Viimased kolm aastat on olnud looduslike tingimuste ja/või hindade poolest põllumajandusele suhteliselt ebasoodsad. Sektori laenukoormus ja kohustused on aastatega suurenenud. Eesti riigi põllumajanduspoliitika ja siseriiklikud toetused on stabiilsuse ja usaldusväärsuse näitaja ka krediidiasutustele, et laenude riskimarginaale ei tõstetaks." | Aasta põllumehed pole rahul põllumajandustoetuste kärpega | https://www.err.ee/1000053/aasta-pollumehed-pole-rahul-pollumajandustoetuste-karpega | Tiitliga "Aasta põllumees" pärjatud 21 maapiirkonna ettevõtjat tegid avaliku pöördumise, milles avaldasid rahulolematust valitsuse poolt kavandatud kärbetega põllumajanduse siseriiklike üleminekutoetuste maksmisel. |
Liberaaldemokraatide juht Jo Swinson teatas teisipäeval kampaania avakõnes, et liberaaldemokraatidel on täiesti võimalik koos väiksemate parteide ja liitlastega parlamendienamus saavutada, võimule tulla ja Brexit peatada, vahendasid Politico ja BBC.
Swinson rõhutas, et liberaaldemokraadid on ainus riigiülene partei, mis on ühemõtteliselt pühendunud Brexiti peatamisele. Ta juhtis tähelepanu olukorrale leiboristide seas, kus Tööpartei juht Jeremy Corbyn ja tema liitlased toetavad Brexitit, mis lihtsalt lähtuks nende tingimustest, kuid suur osa erakonna teistest liikmetest on aga üleüldse Brexiti vastu.
Hääle andmine siseheitlustest räsitud leiboristidele on Swinsoni hinnangul seega sisuliselt Brexiti poolt hääletamine, sest erakonna juht Corbyn ei suuda vastata selgelt hetkel riigi kõige olulisemale küsimusele ning Brexiti-vastased valijad ei saa usaldada talle oma häält. "Punane või sinine, aga kõik on ikkagi Brexit. See on riigile igal juhul halb," nentis ta.
Liberaaldemokraadid on lubanud, et kui neil õnnestub saavutada enamus 650-kohalises alamkojas, peatavad nad koheselt Euroopa Liidust lahkumist puudutava 50. artikli. Liberaaldemokraadid pole kaasajal kunagi võitnud alamkojas üle 62 koha, kuid samas on nende seis arvamusküsitlustes võrdlemisi hea. Olukorras, kus neil õnnestuks Brexiti-vastaseid leiboristide valijaid endale meelitada ning kus konservatiivid võivad kaotada hääli Brexiti Parteile, ei saa mõnes valimisringkonnas ootamatuid arenguid välistada.
Tööpartei juhtkond on teatanud, et nende eesmärgiks on sõlmida Euroopa Liiduga uus Brexiti-lepe ning korraldada siis selle heaks kiitmiseks referendum. Rahvahääletusel saaks siis toetada leiboristide valitsuse Brexiti-lepet või toetada EL-i liikmeks jäämist.
Ebamäärane Brexiti-poliitika polnud aga ainus teema, mille puhul Swinson Corbynile etteheiteid tegi, ja ta meenutas, kuidas mitmed leiboristidest rahvasaadikud on just Corbyni tõttu oma senisest koduparteist lahkunud.
Swinsoni arvates ei sobi Briti peaministriks ei Corbyn ega ka Johnson. Viimase kohta märkis ta, et Ühendkuningriik ei vaja Briti versiooni Donald Trumpist. "Ma ei seisaks teie ees, kui ma ei arvaks, et ma olen kandidaat peaministri kohale," lausus Swinson. "Liberaaldemokraatide valitsus peatab Brexiti ja ehitab paremat tulevikku."
Liberaaldemokraatide juht kritiseeris ka telekanali ITV otsust korraldada teledebatt, millest võtavad osa ainult Corbyn ja Johnson, ning ta sõnas, et erakond uurib võimalusi, kuidas telekanali otsust vaidlustada.
Johnson võrdles Corbynit Staliniga
Kolmapäeval alustab valimiskampaaniaga ka Boris Johnson, kes lubab oma sõnavõtus taas kord "Brexiti ära teha". Leiboristide peavoolust oluliselt vasakpoolsemat Corbynit võrdles Johnson aga Daily Telegraphis avaldatud kolumnis Nõukogude Liidu omaaegse juhi Jossif Staliniga.
Kusjuures Corbyni võimule saamise eest on hoiatanud ka paljud tema enda parteikaaslased, kes on kõigest hoolimata veel erakonna ridadesse jäänud. Näiteks leiboristist endine välisminister Jack Straw avaldas arvamust, et NATO-kriitiku ja Kremli-sõbralike avaldustega silma paistnud Corbyni võit mõjuks hävitavalt ühendkuningriigi julgeolekule. Kõigepealt avalduks see näiteks selles, et liitlased ei hakkaks peaminister Corbyni valitsusega oma luureandmeid jagama.
Endine rahandusminister Hammond lahkub poliitikast
Politico kirjutab omakorda, et endine rahandusminister Philip Hammond, kes konservatiivide fraktsioonist Johnsoni Brexiti-poliitika kritiseerimise eest välja visati, on otsustanud parlamendist lahkuda ja edasisest kandideerimisest loobuda.
Sisuliselt oli Hammondil võimalus kandideerida siseseisva kandidaadina või siis poliitikast lahkuda. Oma teisipäeval avaldatud kirjas kinnitas ta, et otsustab teise võimaluse kasuks. | Briti liberaaldemokraatide juht: hääl leiboristidele on hääl Brexiti poolt | https://www.err.ee/1000046/briti-liberaaldemokraatide-juht-haal-leiboristidele-on-haal-brexiti-poolt | Ühendkuningriigis on saanud ametliku alguse valimiskampaania 12. toimuvateks erakorralisteks parlamendivalimisteks. Peamisteks vastasteks on peaminister Boris Johnsoni Konservatiivne Partei ja suurim opositsioonierakond Tööpartei, kuid üha jõulisemalt võtab sõna ka suuruselt kolmas erakond ehk veendunult Brexiti-vastane Liberaaldemokraatlik Partei, mille liidrid juhivad tähelepanu leiboristide jätkuvale suutmatusele öelda välja selget ja ühtset seisukohta Brexiti teemal. |
22-aastane pallur mängib NBA-s kolmandat hooaega. Mullu kogus ta Hawksi eest keskmiselt 19,5 punkti ja võttis 9,8 lauapalli mängus.
Mängija enese sõnul sattus keelatud aine tema organismi kogemata. "Ma olen alati olnud äärmiselt ettevaatlik selle suhtes, mida oma kehasse luban, aga ma tarvitan lisandit, mis sisaldas minu teadmata keelatud komponenti," põhjendas Collins.
"Plaanin oma mängukeelu edasi kaevata ja saada tagasi väljakule niipea kui võimalik ning jätkata hooajaga."
Collinsist sai kolmas sel hooajal dopinguga põrunud NBA mängija. Phoenix Sunsi keskmängija Deandre Ayton kasutas keelatud diureetikumi ja Brooklyn Netsi äär Wilson Chandler ravimit, mis aitab kaasa lihaskasvule. Ka nemad teenisid 25-mängulised võistluskeelud. | NBA korvpallur sai kasvuhormooni tarvitamise eest võistluskeelu | https://sport.err.ee/999960/nba-korvpallur-sai-kasvuhormooni-tarvitamise-eest-voistluskeelu | Korvpalliliiga NBA klubi Atlanta Hawksi ääremängija John Collins jäi vahele kasvuhormooni tarvitamisega ja peab pidama 25-mängulise võistluspausi. |
Šveitsi koondislane on pälvinud negatiivset tähelepanu alates 27. oktoobrist, kui vahetati mängus Crystal Palace'iga välja, misjärel reageeris vihaselt teda välja vilistanud fännide suunas. Pärast seda pole Xhaka platsil käinud.
Eelmisel neljapäeval avaldas 27-aastane Xhaka emotsionaalse avalduse, kus kaitses oma teguviisi ja põhjendas seda ülekeemisega, sest fännid on tema abikaasat ja tütart korduvalt ähvardanud.
Arsenali uueks kapteniks saab Pierre-Emerick Aubameyang, aga kuna ründaja Euroopa liiga mängus Vitoria Guimaraesiga ei osale, kannab tõenäoliselt paela hispaanlasest kaitsja Hector Bellerin. | Granit Xhaka jäeti Arsenalis kaptenipaelata | https://sport.err.ee/999956/granit-xhaka-jaeti-arsenalis-kaptenipaelata | Londoni Arsenali peatreener Unai Emery otsustas võtta poolkaitsjalt Granit Xhakalt kapteni staatuse. |
Endover ostis mõni aasta tagasi kõigepealt Gonsiori tänava ääres asuva endise kunstiakadeemia ühiselamuhoone, pool aastat hiljem ostis kinnisvarafirma riigilt ka hoone ees asuva Kompassi väljaku.
Et endise ühiselamu ehitab Endover ümber ning sellest saab nooblite korteritega elamu, oli varem teada. Kompassi väljakuga olukord nii selge polnud, sest veel mullu sügisel oli ettevõttel plaan ehitada platsile Embassadori ette üle kümne korrusega kõrghoone. Kuivõrd linn oli aga huvitatud, et Kompassi väljak jääks avalikku kasutusse, alustati Endoveriga läbirääkimisi.
Augusti alguses toimunud järjekordsel kohtumisel otsustati, et Kompassi väljakust kujundatakse avalik ruum ning selle tarbeks korraldatakse arhitektuurivõistlus, ütles ERR-ile Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk.
Kuivõrd seni oli väljaku kõrval üsna suur parkimisala, on linna huvi, et parkimine viidaks maa alla.
"Arhitektuurivõistluse käigu leitakse lahendus, kuidas see maa alla viiakse, seal on nii linna maad kui Endoveri maad. Tehakse avalik parkla, mida linnaelanikud saavad kasutada. Selle parkla rajamisel on vältimatu ühekorruseline paviljoni tüüpi rajatis, kuhu jõuavad (parklast) eskalaator või trepid, võib-olla väike kohvikunurk, nagu linnas ikka on," selgitas Fjuk.
Bussipeatus, mis asub väljaku ääres Reimani tänaval, jääb alles ning sinna ehitatakse tõenäoliselt ootepaviljon.
Maa-alune parkla oli vajalik nii linnale kui Endoverile. Ettevõttel oli algusest peale plaanis Embassadori juurde parkimiskohad rajada. Fjuki sõnul lepiti ettevõttega kokku, et rajatakse siiski avalik parkla maa alla, kuhu saavad oma autod jätta ka linnaelanikud.
"Parkimine sinna tuleb ja linna eesmärk on kõik parkimised maa pealt ära viia. See ei paku arendajale mingit tulu, see on linna avalikes huvides tehtav rajatis," ütles Fjuk.
Mis hakkab maa peal asuma lisaks sissepääsule parklasse, pole veel kindel. Selge on see, et plats jääb avalikku kasutusse. "See ei saa olla lihtsalt ühe hoone juures asuv plats, vaid avalik linnaväljak. Tallinnas ei ole linnaväljakutega olukord kõige parem, nii et linna huvi on hoida, et see jääks väljakuks," märkis Fjuk.
Avaliku ruumi lahendamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. "Tuleb sinna mälestusmärk, lastele vaba aja veetmise võimalused või linnamööbel või haljastus – see on kompleksne arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne võistlus," ütles Fjuk, kelle sõnul on Kompassi väljak üsna keerulises asukohas, sest see piirneb kolme üsna tiheda liiklusega tänavaga – Gonsiori, Maneeži ja Reimani tänav.
"Väljak jääb kolme aktiivselt kasutatava tänava vahele, ja kuidas seal funktsioonid jagada, et seal väljakul oleks ka hubane ja intiimne olla, see ongi selle võistluse üks oluline ülesanne. Kui me maa alla teeme parkimiskorruse, siis seal peab olema ühendus maapealse osaga, seal ei saa olla lihtsalt lahtine trepp, seal peab olema kindlasti lift või eskalaatorid," rääkis Fjuk.
Millal võistlus välja kuulutatakse, pole veel teada, kuid Fjuki sõnul on kõigi huvides, et see toimuks nii pea kui võimalik.
Kompassi plats ja Gonsiori 9 hoone, mille Endover ehitab ümber lukuskorteritega elamuks. Autor/allikas: Google Maps | Tallinna Kompassi väljaku alla rajatakse maa-alune parkla | https://www.err.ee/1000038/tallinna-kompassi-valjaku-alla-rajatakse-maa-alune-parkla | Tallinna kesklinnas asuva Kompassi väljaku, mille ääres hakkas hiljuti Endover endist ühiselamut ehitama luksuskorteritega majaks nimega Ambassador, alla rajatakse maa-alune parkla ning maa peale jääb alles avalik väljak. Mis väljakul konkreetselt asuma hakkab, selgub peale arhitektuurivõistlust. |
Jaak Leeri nimelist teadlast Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) ei tunne. Ka Tallinna Kodukirurgia Eraülikool on senitundmata teadusasutus. Küll aga kirjutas Jaak Leer aastaid Nelli Teatajas ühe pöörasema jutu kui teise.
Viljandimaa ajaleht Sakala on kirjutanud, et Jaak Leeri nime taga peitub kodanik nimega Martin Aare. Ta ütles ERR-ile, et umbes kuu või rohkem aega tagasi jagas keegi seda üleskutset kuskil Facebooki seinal.
"Nelli Teataja huumorikülje Vasar toimetajana ja humoristina tekkis uudishimu, kas suvaline inimene nagu mina ka pühalikule pöördumisele õla alla panna saab. Saigi. Leht ütles, et saadetakse mingi kinnitus e-mail. Seda loomulikult ei tulnud ja sinna paika see asi jäigi," sõnas Aare.
Tehniliselt oli tõesti lihtne igal inimesel pöördumisele oma allkiri anda. Eesti päristeadlastest pöördumisele alla kirjutanud bioloog ja ökoloog Martin Zobel tunnistas, et ta ei mäleta, millal ja kuidas tema allkiri sellele dokumendile sai.
"Ju see mõni veebisait oli, no ei mäleta. Mul on nii palju asju, see võis toimuda ka meili teel. Kahjuks ei saa aidata, küsige noorematelt," rääkis 62-aastane Zobel. | Teadlaste globaalsele kliimapöördumisele kirjutas alla ka Nelli Teataja staarautor | https://menu.err.ee/1000000/teadlaste-globaalsele-kliimapoordumisele-kirjutas-alla-ka-nelli-teataja-staarautor | Enam kui 11 000 teadlase kliimamuutusi käsitlevale ühispöördumisele allakirjutanute seast leiab ka Jaak Leeri nime, kes on märgitud professoriks Tallinna Kodukirurgia Eraülikoolis. |
Schenk alistas veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 25-aastase Andrea Duva 6:4, 6:2. Tõenäoliselt on Schenk vanim naine, kes suutnud ITF-i turniiri põhiturniiril mängu võita. Teadaolevalt vanim naine, kes on ITF-i turniiril võidu kirja saanud, on ameeriklanna Gail Falkenberg, kes võitis 2016. aasta kevadel USA-s Pelhamis 69-aastasena kvalifikatsioonis ühe matši.
Pole teada, kui vanalt Schenk tennisemänguga alustas ega ka seda, millal ta profidebüüdi tegi, kuid tema kõrgeim koht WTA edetabelis on 329., sel positsioonil paiknes ta 1987. aasta aprillis. Viimati mahtus ta WTA edetabelisse 2000. aastal, siis oli tema parim koht 762.
ITF-i andmetel on ta karjääri jooksul ITF-i või WTA turniiride põhitabelis võitnud 12 ja kaotanud 36 mängu.
Kui Schenki varasemaid mänge vaadata, sai ta ITF-i turniiri põhitabelis võidu ka eelmise aasta jaanuaris Martinique'il, kui alistas avaringis vastase 6:1, 6:1, kuid kaotas teise ringi mängu geimigi võitmata. Enne seda polnud ta ligi 20 aastat põhiturniiril ühtegi võitu saanud.
Guatemalas läheb Schenk teises ringis vastamisi turniiril kõrgeimat paigutust omava argentiinlanna Catalina Pellaga, kes praegu asub maailma edetabelis 677. kohal, kuid karjääri parimatel päevadel oli 173.
For anyone interested, this is footage of 55 years old Sylvia Schenck in action earlier in the year($80K Granby) Old-school net rusher (Via TF) https://t.co/xDAdM9FObN pic.twitter.com/V8OIqPNyiS
— Paps (@DatGoneIt77) November 5, 2019 | Vanus on lihtsalt number: 55-aastane tennisist võitis profiturniiril matši | https://sport.err.ee/1000036/vanus-on-lihtsalt-number-55-aastane-tennisist-voitis-profiturniiril-matsi | Guatemalas peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril olid avaringis vastamisi kaks ameeriklannat, kel vanusevahe koguni 30 aastat ja võitjaks osutus neist vanem, 55-aastane Sylvia Schenk. |
Skandaal lahvatas 2015. aastal, kui hakkasid ilmnema tõendid Venemaa riiklikust dopingupoliitikast ja tulemustega manipuleerimisest aasta varem peetud Sotši olümpiamängudel.
Selle tulemusel ei saanud Venemaa näiteks kergejõustikus ja tõstmises Rio de Janeiro olümpiamängudel kaasa lüüa ning 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiale pääsenud venelased osalesid seal neutraalse lipu all.
"Kõige suurem altminek minu presidendiajal või üldse kogu antidopingu liikumise ajaloos on Venemaa," lausus Reedie teisipäeval Poolas Katowices toimunud konverentsil.
Reedie sõnul oli petmise ulatus enneolematu. "See näitas, et meil pole nii suurekaliibrilise programmi vastu võitlemisel vahendeid," tunnistas šotlane.
Reedie lisas, et 2020. aasta Tokyo olümpiamängude eel osatakse situatsiooni paremini hallata. "Ma arvan, et oskame neid asju nüüd paremini märgata. Meie struktuur on arenenud ja teame asjast palju rohkem," ütles ta.
Reedie järglaseks WADA presidendi positsioonil saab Poola spordiminister Witold Banka, kes asub ametikohale 1. jaanuaril. | WADA president: meil ei olnud vahendeid Venemaa probleemiga tegelemiseks | https://sport.err.ee/999954/wada-president-meil-ei-olnud-vahendeid-venemaa-probleemiga-tegelemiseks | Ametist lahkuv maailma antidopingu ühenduse WADA president Craig Reedie tunnistas, et Venemaa riiklik dopinguskandaal on olnud organisatsioonile ajaloo kõige raskem katsumus. |
Vale vahetuskurssi kasutati 25 rahvusvaluuta puhul, mille seas olid näiteks Venemaa rubla, Rootsi kroon, USA dollar ja Hiina jüaan, ning seda tehti 2016. aasta 1. maist 2019. aasta 30. juunini, vahendas Yle.
Selle aja jooksul tekitati vale vahetuskurssi arvestades umbes 960 000 juhtumit, kus kauba riiki toomise eest küsiti tegelikust tasemest 1,5 kuni 2,5 protsenti kõrgemat tolli- ja käibemaksu. Seetõttu tuleb nüüd kuni 11,5 miljonit eurot tagasi maksta.
Eksitus seisnes selles, et vahetuskursid olid Soome erapanga poolt kinnitatud müügikursid, kuid paljude rahvusvaluutade puhul oleks pidanud kasutama hoopis Euroopa Keskpanga ametlikku vahetuskurssi.
"Seal tekkis arusaamatus. Aastal 2016 hakkas kehtima Euroopa Liidu tolliseaduse säte, mille kohaselt tuli tollimenetluses kasutada Euroopa Keskpanga poolt kinnitatud valuutakursse. Ametnikud, kelle ülesandeks oli nende vahetuskursside värskendamine, võtsid need valuutakursid aga ühe Soome erapanga veebilehelt. Eksituse tõttu arvasid nad, et tegu on Euroopa Keskpanga poolt kinnitatud nimekirjaga. Ja see vale tõlgendamine jätkus ja jätkus," tunnistas tolliameti tollimenetlusjuht Jarmo Räikkä.
Veale juhtis lõpuks tähelepanu üks klient, kes märkas, et tolliamet ei kasutanud Euroopa Keskpanga valuutakurssi.
Suurem osa tagastamist vajavatest summadest on väga väikesed ning ka suuremad tagasimaksed on kuni paari tuhande euro suurused. Tolliameti kinnitusel üritatakse tagasimaksetega alustada niipea kui võimalik, samas on vastu võetud otsus, et kümnest eurost väiksemaid tagasimakseid tolliamet omal algatusel tegema ei hakka - selleks tuleb inimesel või firmal ise vastav taotlus esitada. | Soome tolliamet kasutas kolm aastat ekslikke valuutakursse | https://www.err.ee/1000035/soome-tolliamet-kasutas-kolm-aastat-ekslikke-valuutakursse | Soome tolliamet kasutas oma arvepidamises kolm aastat mitmete rahvusvaluutade puhul ekslikku vahetuskurssi, mis tähendab, et riigil tuleb tagastada tolli- ja käibemaksu tasunutele kokku kuni 11,5 miljonit eurot. |
Kõigepealt – Soome turistid pole mitte kunagi olnud "ära kadunud" ja siis "tagasi toodud". Soomlased ja eestlased on mõlema riigi välisturismi statistika vaates olnud kogu aeg üksteist vastastikku kõige enam külastavad turistid.
Ka siis, kui külastajaarvud langesid ning mõlemal pool lahte ilmus ridamisi negatiivseid artikleid, kui kalliks on kõik läinud, ja kommentaariumides vaieldi, kes on loomuldasa kehvemad teenindajad, kas eestlased või soomlased.
Kes on alkoturist?
Fakt on, et aktsiisi langetamine on saanud Soome meedias väga palju kajastust ning tekitanud võrreldaval määral lootusi kohapeal. Kes aga üldse on see müstiline alkoturist?
Kui soomlane tuleb Tallinnasse, käib lastega spaas, võtab Telliskivis söögi kõrvale õlle, mekib vanalinnas armsaks saanud jõuluturul glögi, sõidab vaatama Arvo Pärdi keskust – ning enne tagasisõitu ostab kaasa pudeli džinni ja kuuspaki, kas ta liigitub siis alkoturistide hulka?
Küsimus on sama sisutu, kui kahtlustada etendusele pileti ostnud inimest, et ta pole tahtnud muud kui teatri puhvetis kohvi ja konjakit juua. Kuigi tegelikult on see käigu üks lugematutest osadest, mitte põhjus.
Tõusule pööranud turisminumbrid on olemuselt majutusstatistika. Juulis püstitati Eestis senine välisturistide majutusrekord – välisturistid veetsid majutusasutustes üle miljoni öö.
Ka Soome turistide puhul on kasvanud viimastel kuudel nii majutatute kui ka veedetud ööde arv. Hinnatundlik alkohuviline haaraks kauba ja läheks, mitte ei ööbiks suures linnas mitu ööd kõrghooajal kallis hotellis, et oma reisi pikendada.
Soome kaubandusliitude tellitav alkoholiuuring ütleb: ainult 3 protsenti Soome külastajatest ostab tervelt 40 protsenti soomlaste kaasaviidavast alkoholist. See näitab väga ilmekalt, kui väheste inimeste huvi me ainult alkoholiga püüame. Ka Soome reisikorraldajate hinnangul on alkoholi kaasatoomise tähtsus aasta-aastalt vähenenud.
Lisaks on rahandusministeeriumi hinnangul aktsiisi mõju hindadele juba kadunud. Ehk pole pääsu, ainult (alko)hinnasõjaga me pikas plaanis mäele ei jõua.
Parima naabri maine
"Soomlased on järjepidevad külalised ka Tallinna merepäevadel, Saaremaa ooperipäevadel, motoüritustel üle Eesti."
Kuidas siis Soome turu edenemist seletada? Meil oli palju häid suviseid üritusi, nagu laulu- ja tantsupidu, Metallica kontsert. Soomlased on järjepidevad külalised ka Tallinna merepäevadel, Saaremaa ooperipäevadel, motoüritustel üle Eesti. Avati remondis olnud spaad, lisandus laevaliin.
Just äsja, soome laste koolivaheajal, avati PROTO avastustehas, mille esimeste külalistena tulvasid kohale Soome grupid. Lisaks on nõelasilmast tulnud muidki huvipakkuvaid kohti, nagu vaateratas suure batuudikeskusega, Fotografiska ja Kai kunstikeskus Tallinnas, Thule Koda Saaremaal, Tulivee turismikeskus Ida-Virumaal, Wasa Resort Pärnus. Neid on tulemas veelgi, näiteks peagi valmib Meremuuseumi suurem ekspositsiooniuuendus.
Heaoluühiskondade avalikku diskussiooni on üha enam ilmunud mõiste "lennuhäbi". See mõjutab ka reisimist, suunates inimesi huvi tundma siseturismi ja lähireiside vastu. Siingi on Eestil soomlastele läheduse tõttu palju võimalusi pakkuda. Selleks on meil vaja hoida ja iga päev luua parima naabri mainet, mis põhineb heal teenindusel ning paljude teenuste ja kaupade hinna ja kvaliteedi heal suhtel.
Kolmas oluline teema vaatamisväärsuste ja reisi säästlikkuse kõrval on info. Visit Estonia Soome ärisuhete juht kohtus suvel juhuslikult keset Eestit Järva-Jaanis grupi soomlastega, kes omal algatusel teevad kuuendat aastat rattamatku Eesti eri piirkondades.
Baltic Guide'i äsjases gallupis nimetasid soomlased oma lemmikkohtadena ülekaalukalt Pärnut, saari ja mõisaid, aga ka Võsut ja Võrut, Kauksi randa, Rakveret ja väikekülasid. Niisugused inimesed on nagu meie siseturistid, kellele sobib ja tuleb jagada aina uut infot ja üpris detailset. Paljud neist tunnevad Eestit sama hästi või pareminigi kui eestlased.
Ka statistika näitab, et soomlased on juba pikemat aega, ka enne selle aasta juulit, leidnud teed pealinnast välja. Näiteks Ida-Viru ja Tartu maakond kasvatasid Soome turistide hulka ka siis, kui Eestis tervikuna soomlaste arv vähenes.
Turismis on jätkuvalt oluline suurendada tasapisi ja järjepidevalt Soome turistide korduvkülastuste arvu. Eestisse reisivad nii eakad inimesed kui ka noored ja pered, kelle ootused tootele muutuvad ajas, eriti kui tehakse palju korduvkülastusi.
Kui huvi mingi toote vastu näitab raugemise märke, saab teiste ettevõtjatega koostööd tehes seda varieerida, midagi lisaks pakkuda. Korduvaid reise võtab ette külaline, kelle jaoks info on kättesaadav ja atraktiivne, teekond mugav ja loogiline ning kohapealses teenuses tuttavlik ja üllatav parajalt doseeritud.
Lühidalt – in vino veritas Soome puhul turismis küll ei kehti, ja kes mõtleb soomlastest kui eelkõige alkoturistidest, on valel teel. | Margus Sameli: millele saame Soome turismiturgu kasvatades loota? | https://www.err.ee/1000007/margus-sameli-millele-saame-soome-turismiturgu-kasvatades-loota | Ligi poolteist aastat languses olnud Soome külastajate arv on pöördunud tõusule. Tõus on kestnud viimased kolm kuud, mis annab põhjust arvata, et tegu pole juhusliku jõnksuga, vaid Eesti on suutnud trendi pöörata. Kas vastuseks on ainult üks sõna – aktsiis, kirjutab Margus Sameli. |
"Didi on üks meie investoreist, seega meil on olnud mõningaid läbirääkimisi [SoftBankiga]," ütles Bolti kaasasutaja ja juht Markus Villig Web Summitil, kirjutab väljaanne Sifted.
Bolt kinnitas, et läbirääkimisi on peetud, kuid need ei ole praeguseks kuhugi jõudnud. "Bolt on minevikus tõepoolest Softbankiga läbirääkimisi pidanud, aga hetkel ei pea," ütles Bolti kommunikatsioonijuht Karin Kase. "Kiiresti kasvava ettevõttena suhtleb Bolt pidevalt erinevate võimalike investoritega. Paraku ei saa me investorläbirääkimiste sisu avalikult kommenteerida."
Jaapani SoftBanki Vision Fund on investeerinud mitmetesse tuntud IT-firmadesse. Muu hulgas kuulub fondile osalus Hiina transpordifirmas Didi Chuxing, transpordifirmas Uber, e-poes Alibaba, ja paljudes teistes. Ka oli SoftBank suurinvestoriks kinnisvara idufirmas WeWork, mille väärtuseks hinnati aasta alguses ligi 50 miljardit dollarit, mis on praeguseks sulanud sisuliselt olematuks.
Eesti päritolu transporditeenuse ettevõte Bolt, mis varem kandis nime Taxify, on kuuel korral kaasanud kapitali kokku 244 miljonit eurot. Ettevõte tegutseb üle maailma, kuid peamiselt Euroopas ja Aafrikas. Ettevõtte omanike hulgas on Daimler, Didi Chuxing, Korelya Capital ja Transferwise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus.
Bolt on Eesti äriregistris ja selle juriidilise keha nimi on Bolt Technology OÜ. Ettevõtte möödunud aasta majandusaasta aruande alusel teenis ettevõte 79,7 miljoni euro suuruse käibe juures 60,6 miljonit eurot kahjumit. | Jaapani SoftBank oli huvitatud Bolti investeerimisest | https://www.err.ee/1000030/jaapani-softbank-oli-huvitatud-bolti-investeerimisest | Jaapani pangandushiid SoftBank pidas Eesti transpordiettevõttega Bolt läbirääkimisi ettevõttesse investeerimiseks. SoftBanki IT-firmadesse investeerival fondil on osalused maailma tuntumates ettevõtetes, sealhulgas ka Bolti osanikus Didis. |
Juhendaja arvates on Interi koosseis liiga õhuke ja kogenematu, et samal ajal olla edukad nii Meistrite liigas kui ka Itaalia kõrgliigas.
"Ettevalmistusstaadiumis on tehtud mõned olulised vead. Me ei saa nii väikese koosseisuga mängida samal ajal Meistrite liigat ja Itaalia kõrgliigat," kommenteeris pettunud Conte.
"Ma olen väsinud samu asju korrutamast. Võib olla peaks nad ise siia tulema ja midagi ütlema. Ma loodan, et see aitab neil mõnest asjast aru saada."
"Nad korrutavad mulle, et peaksin televisioonis rohkem naeratama. Aga lõpuks ütlen ma ikka samu asju: räägin kasvuprotsessist, samm-sammu haaval liikumisest," jätkas endine Torino Juventuse tüür.
"Me räägime mängijatest, kes peale Diego Godini pole kunagi midagi võitnud. Kelle suunas me vaatame? Nicolo Barella suunas, kes tuli Cagliarist? Või [Stefano] Sensi poole, kes tuli Sassuolost?"
Pärast nelja vooru on Inter F-alagrupis nelja punktiga Barcelona (8) ja Dortmundi (7) järel kolmandal positsioonil ja edestab üksnes Praha Slaviat (2). Sellise seisu pealt klubi 16 parema hulka ei jõuaks.
Itaalia kõrgliigas ehk Serie A-s on neil läinud tänavu tegelikult hästi. Meeskonnal on 11. vooru järel koguni üheksa võitu ja üks viik ning liider Torino Juventus jääb vaid ühe silma kaugusele. | Interi peatreener Conte nahutas klubi juhtkonda | https://sport.err.ee/1000029/interi-peatreener-conte-nahutas-klubi-juhtkonda | Itaalia tippklubi Milano Inter kaotas eile Meistrite liigas pärast 2:0 võidetud avapoolaega võõrsil Dortmundi Borussiale 2:3. Peatreener Antonio Conte esines pressikonverentsil etteheidetega mitte mängijate, vaid klubi juhtkonna suunas. |
Lastearstid ja aju-uurijad on juba mõnda aega rääkinud sellest, et lapse ekraaniaega tuleb piirata, kuna ei ole täpselt teada, kuidas see lapse aju mõjutab. Meediauurijad on sealjuures rõhutanud, et piirata ei tule üksnes aega, vaid ka hoolikalt vaadata, mida lapsed ekraanide ees teevad.
Värske USA teadlaste uuring aga tõestab ära, et kasvav ekraanikasutus tõesti toob esile ajus muutused, mida on võimalik magnetresonantstomograafia (MRT) abil mõõta.
Peamiselt Cincinnati lastehaigla pediaatritest ja aju-uurijatest koosnenud uurimisrühm soovis teada saada, kas ekraanimeedia kasutamine on seotud ajus toimuvate struktuursete muutustega, eriti nende osadega, mis toetavad keele ja kirjaoskuse arengut eelkooliealistel lastel.
Selleks uurisid nad 47 tervet eelkooliealist last vanuses 3-5. Täpsemalt vaatasid nad, kas soovituslikust normist rohkem ekraane kasutavatel lastel esineb ajus tähelepanuväärseid muutusi. Soovitusliku normina pidasid nad silmas Ameerika lastearstide ühenduse (AAP, American Academy of Pediatrics) nõuandeid, mille kohaselt 2-5 aastased lapsed ei tohiks ekraanilt tarbida rohkem kui ühe tunni päevas kvaliteetset sisu.
Uuringus osalenud laste vanematelt küsiti laste ekraanide kasutamise sageduse, tarbitava sisu ning vanemliku järelevalve kohta. Lisaks tehti lastele ajudele MRT uuring.
Ajuskaneeringutest selgus, et lastel, kes veetsid ekraanide ees soovituslikust normist rohkem aega, esines ajus muutus, mida teadlased nimetavad vähenenud valgeaine terviklikkuseks. Rohkem teavad inimesed ajus olevast hallainest, mis koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Valgeainet võib lihtsamalt öeldes pidada aju sisemise kommunikatsioon võrgustikuks, kuna selle närvirakkude pikad jätked võimaldavad elektriimpulssidel ajus segamatult ühest aju osast teise jõuda.
Valgeaine terviklikkusest ehk sellest, kui hästi on närvikiud selles korraldunud sõltuvad inimese kognitiivsed funktsioonid. Lastel areneb valgeaine keele õppimise käigus.
Uuringu juhtivautori John Huttoni sõnul näitas nende uuring selget seost: mida rohkem laps kasutas ekraane, seda kesisem oli aju valgeaine terviklikkus.
Ajus toimunud muutused peegeldusid ka laste vaimse võimekuse testide ehk soovitatust enam aega ekraani ees veetnud lastel oli kehvem keele- ja kirjaoskus.
Mõistetavalt tekib lapsevanematel küsimus, kui vanadele lastele ja kui palju ekraaniaega võib üldse võimaldada?
Huttonil ei ole sellele ühest vastust. Tema enda moto on " screen-free until three" ehk ekraanivaba kuni kolmeseks saamiseni. Mida hiljem lastele ekraanielu tutvustada, seda rohkem on neil aega arendada oma vaimseid ja motoorseid võimeid, kogeda päris maailma ja areneda selle abil nii nagu inimesed aastatuhandeid on teinud.
Kuigi uuringus osales vaid 47 last, siis uuringu autorite sõnul on see MRT uuringu kohta siiski esinduslik valim, iseäranis arvestades, et tegu on väga noorte lastega.
Samas juhtis Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia teadur Uku vainik tähelepanu sellele, et USA teadlaste artiklis on välja toodud ka piirang, et kui võeti arvesse inimeste sotsiaalmajanduslik staatus, siis polnud enam märgata seost ajus toimunud muutuste ja ekraanikasutuse vahel. Vainiku sõnul võib see tulemus peegeldada sotsiaalmajanduslikke erinevusi inimeste vahel, mis kaotab uuringust ilmnenud põhjusliku seose ajustruktuuris toimunud muutuste ja ekraanide kasutamise vahel.
Edasi uurivad need teadlased, kuidas lapsevanemate ekraanikasutus mõjutab nende lapsi.
Kuigi selle uuringu autoritel ei ole ühest soovituslikku reeglit kui palju ja mis vanuses lastele ekraaniaega võimaldada, siis on Ameerika lastearstid andnud rea soovitusi, mille järgimine aitab kindlasti võimalikke ohte ennetada. Toome need siin lühikokkuvõttena:
Perekonna meediakasutuse plaan
Igasugune meediakasutus peaks olema ennekõike inimese ja perekonna kasuks. Läbimõtlemata ja mõõdutundetu meedia- ja infotarbimine võib negatiivselt mõjutada igapäevaelu, näiteks vähendab see vahetu suhtlemise ja perekonna aega, õues mängimise, kehalise aktiivsuse ning uneaega. Seetõttu võiks koostada enda pere meediaplaani, kus igale pereliikmele valitakse sobiv sisu ning aeg, mille jooksul seda tarbitakse. Ühtlasi aitab see mõõdetult hoida kontrolli all kogu meediatarbimist. AAP soovitab siin appi võtta pere meediaplaani koostamise rakenduse.
Meedia on keskkond nagu iga teine
Lapsevanematel on kohustus jälgida keskkonda, milles laps kasvab ja meedia on keskkond nagu iga teinegi. Nii nagu päriselus, nii ka digimaailmas peaks lapsevanem teadma, kellega laps läbi käib, mida koos tehakse, milliseid platvorme, tarkvara, rakendusi jmt kasutab.
Piirangud teevad ruumi mängimisele
Igal tegevusel on oma aeg ja koht ning see kehtib ka ekraanidele ning meediakasutusele laiemalt. Ekraanivaba aeg tähendab, et on rohkem aega mängida ja olla kohal ja tegutseda päris maailmas.
Ekraaniaeg ei ole üksiolekuks
Laps ei peaks ekraaniga olema üksi. Mõistagi võib eakohast joonisfilmi vaadata ka laps üksi, kuid ekraani ees peaks lapsevanem tegutsema üldjuhul koos lapsega. See võib tähendada ka koos arvuti- või videomängu mängimist. Nii saab lapsevanem jagada oma kogemusi ja teadmisi, mis teeb ühiselt veedetud (ekraani)aja õpetlikuks. Seega ei peaks lapsevanem vaid jälgima, mida laps internetis teeb, vaid vahetult selles osalema ja lapsega seal suhtlema.
Vanem on eeskuju
Lapsed jäljendavad seda, mida vanemad teevad. Kui vanem lubab internetis, näiteks sotsiaalmeedias, ebaviisakat käitumist, sõimu, labasust, lubavad seda endale ka lapsed. Kui lapsevanem on pidevalt ekraani ees, siis teeb seda ka laps. Kõik need eeskujud kasvavad lapsesse ning ta taastoodab neid täiskasvanuna. Seetõttu on oluline, et lapsevanem käituks digimaailmas empaatiliselt ja viisakalt. Päriselus aga leiaks selgelt aega lastega mängimiseks, müramiseks, kallistamiseks ja viisakate kommetega eeskuju näitamiseks.
Vahetu suhtluse hindamatu väärtus
Ekraani vaatamine on passiivne kuulamine või ühesuunaline suhtlus. Väga väikesed lapsed õpivad üksnes kahesuunalise suhtluse kaudu ehk teiste inimestega verbaalselt ja mitte-verbaalselt suheldes. Kui vanem või lapsele lähedane inimene on kaugel, siis on ka ekraani vahendusel suhtlemine lapse arengu seisukohalt oluline. Kõige kindlam viis lapse vaimset arengut, keele ja kirjaoskuse arengut toetada on temaga vahetult rääkides.
Väikelaps ei vaja digitaalmeediat
AAP soovitus on mitte anda digitaalmeedia vahendeid alla 2-aastastele lastele, v.a videosuhtluseks kaugel viibiva lähedasega, sest see toetab lapse kõne arengut. Koolieelikud ei tohiks kasutada ekraane rohkem kui tund päevas ning sedagi vaid eakohase kvaliteetsisu tarbimiseks.
Tehnikavabad tsoonid kodus
Kõik perekondlikud tegevused, näiteks koos söömine, perekondlikud sündmused, magamistuba võiksid olla tehnikavabad, st ilma televiisori ja nutiseadmeteta. Ka taustaks mängiv televiisor vähendab vahetut suhtlemist ja selle kvaliteeti. Laadimist vajavad seadmed võiksid laadida öösiti ühes kindlas kohas, mis ei tohiks olla magamistuba. Nii lapse kui ka vanemate magamistoas ei peaks üldse olema tehnikavahendeid, see võimaldab vältida ka nende kasutamist kohtades, mis on mõeldud puhkuseks ja pereliikmetega koosolemiseks.
Tehnika ei rahusta
Meedia võib vanemale tunduda hea vahend, et lapsi rahustada ja saada selle arvelt endale aega juurde. Tegelikkuses aga tõukab see last, kes oma emotsioonidega hakkama ei saa, maandama neid ekraani ees ning see kasvab temasse sisse aastateks. Kui laps on ülemeelik või jonniv, peab lapsevanem aitama tal oma tundeid kontrollida ja selle käigus emotsionaalsusega toime tulema. Pikas perspektiivis on enesekontrolli õpetamine ka lapsevanemale leevendav, sest kui laps õpib oma emotsioone kontrollima, väheneb ka vanemaid häiriv käitumine.
"Hariduslik" rakendus ei pruugi olla hariv
Internetist võib kiirelt leida enam kui 80 000 rakendust, mis kannavad märget hariduslik (educational), kuid süvenedes nende rakenduste sisusse võib hõlpsasti näha, et tegelikult pole neis midagi harivat. See, kui rakendus on interaktiivne ehk võimaldab midagi liigutada, libistada või vajutada ei tee seda veel harivaks.
Tõestatult harivate rakenduste valimiseks võib lapsevanem alustuseks ise proovida rakendust kasutada, et näha milliseid oskusi see arendab. Abi saab ka näiteks meedia ja tehnoloogiaekspertide loodud keskkonnast Common Sense Media, mis koostab hariduslike mängude ja rakenduste ülevaateid ning annab selle osas nõu.
Teismeline võib olla internetis
Suhtlus eakaaslastega on teismeliste arenguks oluline ning tänapäeval suhtlevad nad olulisel määral internetis. Samuti võivad teismelised saada just sotsiaalmeediast ja internetist palju olulist infot, mis aitab neil iseend leida ja täiskasvanuks areneda. Seetõttu ei ole mõistlik teismelistele täielikult keelata internetis suhtlemist. Lapsevanemal on siin oluline roll vaadata, et teismeline käituks internetis viisakalt ja arukalt. Teismelistega tuleb rääkida interneti puhul rääkida privaatsusest, näiteks mida võib mõne foto, video või teksti postitamine kaasa tuua ja mida see tähendab nende digitaalse jalajälje kontekstis. Oluline on, et lapsevanem ise mõistaks privaatsusega seonduvat ning oleks lapsega avatud neil teemal rääkima.
Internetiohtudest tuleb rääkida
Lastele ja teismelistele tuleb selgitada, et kõik internetti postitatu ja seal jagatu jääb sinna igaveseks ning on kättesaadav väga paljudele. Oluline on avatult rääkida ka pahatahtlikest inimestest, kes soovivad saada lastest kohatuid fotosid või mõjutada neid ebasobivalt käituma. See on tõhus viis kaitsta oma last internetis pedofiilide, petturite või kiusajate küüsi langemast.
Lapsed on lapsed
Tegijal juhtub ja nii ka lastel, kes meediat kasutavad, tuleb ikka ette eksimusi. Kõikidesse laste tehtud meediakäitumise vigadesse tuleb suhtuda empaatiliselt ning võtta seda ühiselt õppetunniga, mis annab juurde tarkust tulevikuks. Lapsevanemad peavad oma last toetama meediateadlikuks kasvamisel, kuid kui tuleb ette probleeme, siis ei tasu peljata ka professionaalidelt, näiteks psühholoogidelt, nõustajatelt ja perearstilt abi küsida.
USA teadlaste uuring ilmus ajakirjas JAMA Pediatrics. | Uuring väidab, et liigne ekraanide kasutamine tekitab lapse ajus moonutusi | https://novaator.err.ee/999991/uuring-vaidab-et-liigne-ekraanide-kasutamine-tekitab-lapse-ajus-moonutusi | Kui koolieelikud veetsid ekraani ees rohkem kui tund aega päevas, hakkas see muutma nende aju valgeainet, mis mõjutab lapse keele- ja kirjaoskuse arengut, nii selgus USA teadlaste värskest uuringust. |
Linn on evolutsiooniliselt väga uus nähtus. Läbi inimkonna ajaloo oleme elanud hõredalt asustatud maapiirkondades. Linnadesse koondumine võttis suurema hoo sisse alles 20. sajandil ning nüüdseks elab linnades enam kui pool inimkonnast.
Need mõnisada aastat linnaelu on evolutsioonibioloogiliselt vaid kui silmapilk, mistõttu võib eeldada, et liigina ei ole me linnaeluga jõudnud kohastuda. Sellel, miks me linnakärast eemal, värskes õhus ja roheluses ennast hästi, lõõgastunult ning rahunenult tunneme, on selge evolutsiooniline põhjus. See on nagu filtri eemaldamine meie linnastunud keskkonnas elatud elult. Niimoodi me peaksimegi ennast loomulikus keskkonnas enamasti tundma.
Linn praegusel kujul ei ole seega inimesele looduslik, loomulik elukeskkond. Tänapäeva linnu iseloomustab kõrge õhureostus, müratase, valgusreostus, roheluse ja elurikkuse nappus. Maapind on kaetud läbimatu sillutisega, ja kui parkidele-rohealadele ongi ruumi jäetud, täidetakse see ruum liigivaese ja võõrliikidest koosneva kooslusega. Rohealade hooldamisega muruniidukite ja lehepuhurite abil kaasneb rohkelt heli- ja õhureostust.
Linnade madal elurikkus peaks olema inimese jaoks selge hoiatus – tingimused, mis muudavad linna ebasobivaks teistele liikidele, mõjuvad negatiivselt ka meile endile. Linnaelu negatiivsed pooled tekitavad stressi, halvendavad tervist ning suurendavad agressiivsust nii inimestel kui ka teistel loomadel.
Kuigi on teada, et müra ning roheluse puudus tekitab stressi, õhureostus hingamisteede haigusi ja valgusreostus vähki, on inimesed linnades keskmiselt siiski tervemad kui maal. Maapiirkondades elamine on seotud väiksema liikumisaktiivsusega ja suurema ülekaaluga (näiteks tööl- ja poeskäigud tuleb enamasti teha autoga, linnas aga jõuab kohale jalutades või rattaga) ning arstiabi kehvema kättesaadavusega. Linnakeskkonna tervistkahjustav mõju on seega osaliselt peidetud, kuid ometi ei ole kahtlust, et meie tervis linnades võiks olla veel parem.
Millised on hüved, mida linn praegusel kujul meile pakub? Inimestel on linnas lihtsam leida eluks vajalikke ressursse: tööd, mis toob leiva lauale, elupaika, suhtlemisvõimalusi, meelelahutust, turvatunnet. Tegelikult kolivad samadel põhjustel linna ka paljud metsloomad, sh linnud. Linnades on nende jaoks maapiirkonnaga võrreldes madalam kisklusrisk (suurem turvalisus), parem aastaringne toidu kättesaadavus (ressursid) ning struktuursem maastik, mis pakub rohkelt võimalikke elupaiku (ja suhtlemisvõimalusi). Näiteks kodutuvide jaoks, kes põlvnevad kaljudel pesitsevatest kaljutuvidest, on kõrged kivised linnahooned nagu kunstkaljude paradiis.
Üha rohkem looduslikke liike ongi kolimas linnadesse. Selle üheks põhjuseks võib küll olla linnade üha laienev pindala, kuid samas on linnade all praegu siiski vaid protsent-paar kogu maismaast. Pigem on põhjuseks see, et ka maapiirkonnad ei ole enam suures osas looduslikud elupaigad. Üha suurem osa maast on mõjutatud inimtegevusest – maapiirkondi katab (reeglina väga liigivaene) põllumajandusmaastik, mida läbib risti-rästi elupaiku killustav teedevõrgustik, inimasulatest lähtuv reostus ning loodusressursside ületarbimine jõuavad üha enamatesse elupaikadesse. Hinnanguliselt on inimtegevusest päris puutumata veel vaid 5% Maa elupaikadest.
On selge, et oma eelised on nii linnaelul kui ka maaelul. Jagagem need eelised siin kahte kategooriasse. Esiteks linnaelu hüved: ressursside kättesaadavus, turvalisus, liikumisvõimalused, suhtlemisvõimalused. Teiseks kategooriaks on looduse hüved ehk klassikalised ökosüsteemiteenused. Nende hulka kuuluvad tugiteenused (aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad), reguleerivad teenused (mh vee-, õhu- ja mullakvaliteet, tolmeldamine), varustusteenused (toit, puhas vesi, materjalid), kultuuriteenused (nauding, lõõgastumine, uued teadmised loodusest).
Inimesele ideaalne elupaik kombineeriks mõlemad hüvede kategooriad. Kas aga rohkem looduse hüvesid linna tuues võiksime kaotada midagi linnaelu hüvedest või võiks nende hüvede arendamine toimuda käsikäes, üksteist võimendavana?
Vaatame looduse hüvede arendamise võimalusi linnas teenusetüüpide kaupa. Esiteks tugiteenused. Rohkem rohelust linnas tähendab paremat ja puhtamat õhku. Kohalike taimeliikidega koosluste rajamine parkidesse viib putukate liigirikkuse tõusule ning tõstab seega tolmeldajate arvukust. Pargid, kust sügisesi lehti piinliku hoolega kokku ei kraabita (või veel hullem – lehepuhuriga puhuta!), toetavad mullatekkeprotsesse, mis omakorda rajab eeldused liigirikkamale taimekooslusele. Putukate liigirikkuse suurenemisega suureneb ka nahkhiirte ja lindude toidubaas.
Kõige liigirikkamad kooslused Eestis on puisniidud ja poollooduslikud rohumaad, mida inimene regulaarselt, kuid madala intensiivsusega hooldab. Ideaalne variant oleks sellisteks kujundada pargid (ja ka teeääred) linnades. See tähendab, et iganädalase müra- ja õhureostuserikka niitmise asemel võiks parke niita vaid paar korda suve jooksul, võimalusel kasutades müravabu vahendeid (näiteks elektrilised robotniidukid). Huvitav, kuid vastuolulisem idee oleks maastikuhooldusesse tagasi tuua ka vikatid ja rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, hobused).
Putukate liigirikkusega jõudsime otsapidi juba ka reguleerivate teenusteni, mille hulka kuulub tolmeldamine, mis suurendab viljapuude saagikust. Linnapargid, tänavaääred ja aiad võiksid olla viljapuude ja -põõsaste oaasideks, kust linnakodanikud töölt koju jalutades saaki saaksid noppida. Et need viljad oleksid puhtad, tuleb loomulikult näha vaeva linnade õhureostuse vähendamisega. Sellega seoses tuleks vähendada liikluskoormust linnades, aga nagu nägime, on võimalus jala tööle minna üks linnahüvede liikidest, mis parandab inimeste tervist.
Autoliikluse piiramine (või isegi keelamine) linnas vähendaks mitte ainult reostust, vaid ka lärmi ning õnnetuste hulka. Muidugi peavad olema inimestele kättesaadavad mugavad alternatiivid – näiteks jalgrattarenditeenus ja rohkelt rattateid ning vaikne ja keskkonnasõbralik ühistranspordivõrk, samuti võimalus hoida autosid pikemateks sõitudeks äärelinnades valve all olevates parklates või garaažides.
Varustusteenuste hulka kuulub juba eelmainitud võimalus linnas kohalikku toitu kasvatada. Linnaaedade rajamist tuleks õpetada ja soodustada, ka parkides võiks olla inimestel võimalik näha toitu kasvamas nii puu otsas kui peenral. Miks mitte pakkuda lisaks koristusteenusele peenrarohimisteenust, et ka laisem linnainimene saaks oma aiast või rõdu/katusepeenralt supirohelist ja redist. Olgu sel kasvõi hariduslik eesmärk, parandada tänapäeva inimese arusaama sellest, kust toit tuleb. Toit tuleb loodusest ja puhas toit tuleb puhtast loodusest. Toidukasvatamise nägemine linnamiljöös võiks anda inimestele lisamotivatsiooni keskkonda puhtana hoida. Anonüümselt põllult anonüümsele kaupluseletile justkui võluväel ilmuv toit ei pane tarbijat mõtlema, kas õhk ja vesi selle toidu kasvatamispaigas oli puhas või mitte (ja on tõenäoline, et ei olnud).
Parem arusaam keskkonnakaitse vajadusest kuulub kultuuriteenuste alla, koos võimalusega looduses lõõgastuda ja loodust nautida. Liigirikkad ja õierohked puisniidud parkides, rõkkav linnulaul liiklusmüra asemel, värske ja puhas õhk, rohtu söövad kitsed-lambad, tee äärest nopitud õun või tillivars on eespool toodud ideedest mõned näited, mis kahtlemata võiksid suurendada inimeste võimalusi linnaelust naudingut tunda.
Linnade areng ja inimeste võimalused linnaelu hüvesid nautida ei pea tulema looduse hüvede ja elurikkuse arvelt, vastupidi, need hüved võivad üksteist vastastikku hoopis võimendada. Mitte ükski linnaelu hüvedest ei kannataks selle tõttu, et me teadlikult arendame võimalusi nautida looduse hüvesid linnas. Selline looduse ja linnaelu hüvesid kombineeriv ideaallinn on väga võimalik, ja see on võimalik Eestis, kus linnade suhteline väiksus on eeliseks pilootprojektide käivitamisel. Loodusteadlaste, inseneride ja linnaarhitektide koostöös võiksime ette võtta midagi sellist, mis oleks eeskujuks kogu maailmale. | Tuul Sepp. Looduse hüvede toomine linna | https://kultuur.err.ee/1000017/tuul-sepp-looduse-huvede-toomine-linna | Linn praegusel kujul ei ole seega inimesele looduslik, loomulik elukeskkond. Tänapäeva linnu iseloomustab kõrge õhureostus, müratase, valgusreostus, roheluse ja elurikkuse nappus, ütleb Tuul Sepp Vikerkaares. |
Pääle suurt smugriluuletralli 30.-31. oktoobril pole ma tegelikult saanud hinge tõmmata, läbi seedida, tagasi vaadata – soome-ugri hingedeaeg on seekord pigem tohutu tuulepööris kui rahulik meditatsioon. Aga november ongi pigem torm kui taltumine, alati. Või siis mõlemat korraga. Ma saan äkki aru, et äkki see ongi siis luuletaja elu, lõputu virvarr, miljon esinemist, miljon raamatut lugeda, miljon asja kirjutada. Kui te teaks, kui oluline on vahel molutada, et seedida seda, mis maailmas toimub või toimunud! Aga olgu, on juba molutatud elus ka, küll pääle surma saab magada ja seedida…
Soome-ugri küsimus, hõimuküsimus on mu jaoks põhimõtteline, poeetiline ja poliitiline. Me saame aru, et need on väikesed kummalised haldja- või kääbikurahvad (andke andeks see Tolkien'lik kujund, aga me teame ju, et tedagi nt mõjutas oma maailma ja haldjakeele loomisel karjala keel ja soome-ugri mütoloogia), kes selles suures ja teadlikult assimileerivas katlas üheks imperialistlikuks vene pudruks keedetakse. Ja meie võimalused sellega võidelda, seda kõike alles hoida, on nii napid-napikesed. Pea olematud praeguses maailmas, kui midagi varsti tõsiselt ei muutu. Paistab, et võib muutuda küll, aga mitte paremuse poole, kruvisid keeratakse pigem kinni…
Sellepärast on nii oluline, et on sellised võimalused, et kuuleb neid hääli – Eestis juba tuttavad ja avaldatud Nina Obreškova (komi) ja meile nii omane Muš Nadi (udmurt). Nüüd veel lisaks Raisija Sungurova – marilanna, keda me peole soovitas tungivalt Eestis resideeriv režissöörist rahvuskaaslane Aleksei Aleksejev. Aleksei ja Nadi on – kes juhtumisi veel ei tea – tõelised aarded, lisaks sellele, et nad hooldavad oma rahvaste hingenatukest, töötavad nad Eestis õpetajatena. See mõte raputab, puudutab midagi sisimas!
Raisja Sungurova (Mari Vabariik), Nadi Muš (Udmurtia), Arvo Valton ja Jürgen Rooste (Eesti) ja Nina Obreškova (Komi Vabariik). Foto: Tiiu Rinaldo
Smugrikirjandusmaailma on aastaid koos hoidnud ja eesti keelde vahendanud Arvo Valton, natuke säärane smugriisafiguur. Seegi kord tõlkis ta vene keele vahendusel Raisija Sungurova tekste. Ja juhtus lõbus looke – kui Raisija on oma keele üks esimesi vabavärsiloojaid, siis Valtonil polnud originaale kasutada ja nõnda said Sungurova värsid me keeles traditsioonilisemad meetrumid-rütmid ja isegi riimid. Sellest polnud lõppkokkuvõttes midagi, sest Valtoni uusluuletused olid ühed ta parimad üldse ja Sungurova hingus ja vägi oli ise kohal ja laval.
Mu suur unistus on, et see kõik oleks elav, päris, et me ei mängiks luuletajaid-laulikuid, et me ei püüaks teha näitemängu, et need keeled ja see luule on veel olemas – vaid nad ongi! Peavad olema! Selleks on vaja luua midagi elavat, vaba vooluga ja metsikut. Tuua see kasvõi kõrtsiõhtasse, end vabalt tundvalt inimeste keskele, peole! Sest luule ja laul muudab argise nagunii pillerkaariks, tähenduslikuks, eriliseks – lihtsalt elu saatjanagi, mitte vaid piduõhtal. See on üks põhiline elusolemisevahend ja -põhjus, mitte mingi lisategevus või iluripats. Selleks on vaja säärast luuletanki ja laulikut, nagu Aapo Ilves. Ilves on mütoloogiline olend!
Mütoloogilised mehed on ka Turu poeet Esa Hirvonen ja siinkandis poolkodustatud briti luuletaja ka mõtleja Andy Willoughby. Koos on nad vedanud soome-ugri luuletajaid Soome, koos on nad käinud hantide-manside juures rändamas. Tõsi küll. Vaid korra, vaid mõne nädala jagu. Aga see muutis nende jaoks aegruumi tähendust, see sai elusündmuseks, mis oma poeesia ja šamanismiga võtab suurema tüki elust kui mõnedki aastad, mis kuluvad nii tähtsale ja asjalikule ja vajalikule… korralikuks inimeseks olemisele. See on see võlujõud, mis väikeste rahvaste ja keelte juures veel alles on!
Ma südamest loodan, et eesti kultuuri juures ka, et meid ei anasta mindi imperialistlik ordnungi-iha… Sellega haagib paganlikult (!) hästi Asko Künnapi müstitsism, ta loitsulik-maagiline metafooridemaailm, mis annab vähemasti hinge sees (ka väga kurvana, aga ehk just nii eriti) selle lennuvõime ja -vabaduse.
Heldekese kabareeteatri smugritrallil laulsid veel Mari Prekrup ja Artur Rinne ("Esivanemate kaja"). Esimene on loodusjõud, keda pudelis või purgis ei hoia, tema kuum veresegu ja mitme rahva hääl paneb tuule kõrvus undama! Artur Rinne aga korjab üles väga vanu lugulaule ja annab neile uue, raadiokõrvale kuulatava kuue – teeb regilauludest pophitte.
Kui see kõik kokku pole mingi etnofuturism, siis ega ma ei teagi, mis see säärane on. Sõna 'etnofuturism' looja Karl Martin Sinijärv (rahvusliku kaitse alla võtta, koos Aapo Ilvesega!) sai ise ka nina me roki ja roka sisse torgata ning seda smugrihullust näha.
Jürgen Rooste, Raisja Sungurova, Arvo Valton. Foto: Raisja Sungurova
Mis mu unistus on, miks ma püüan sääraseid olukordi ja väikseid imesid (vähemasti mu jaoks) luua? Sest ma usun sellesse, kui veri undab kõrvus ja kui on hetkeks eriti eredalt elusolemise tunne. See on see, mis juhtus Willoughby ja Hirvosega Handimaal. See sündmus muudab aegruumi ehitust, paneb meid kõiki ehk veidike kauem kestma, teeb selle olemise nii suureks ja võimsaks, et see on vähemasti supernoova vääriline! See on tõesündmus, see on tõeline. Minesatea. Järsku olengi naiivne või hull või tobu või lihtsalt lorilaulik. Ega ma ise tea.
Ma olen näinud tuld. Ma olen söönud tuld. Nüüd on vaja seda seedida, et edasi elada. Et leegitseda. See on olemise valem. See on põhjus smugrinõidust ja -loitse aina korrata, uuesti luua ja esitada ja tagasi tuua. Aina suuremalt.
Ma kordan: smugriküsimus on põhimõtteline, poeetiline ja poliitiline küsimus. | Jürgen Rooste: kuidas eriti tuliselt olemas olla? | https://kultuur.err.ee/1000014/jurgen-rooste-kuidas-eriti-tuliselt-olemas-olla | Kirjanik Jürgen Rooste kirjutas Fenno-Ugria portaalis oma kogemustest ja läbielamistest hõimupäevade kirjandussündmuste läbiviimisel. 30. oktoobril toimus Kirjanike Majas Tallinnas soome-ugri kirjanduslik kolmapäev nimega "Smugriluuleralli. Luule ja muusika", päev hiljem toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis soome-ugri kirjanike vestlusring. |
"Midagi tuli muuta. Enda arvates panime hooaja alguses kokku mullusest parema meeskonna, kuid korralikult mängima see kooslus ei hakanud," selgitas meeskonna omanik Sten-Erik Jantson Delfi Spordile. "Mažeika jõuab kohale homme õhtuseks treeninguks ning pühapäeval on ta Ogre vastu juba platsil."
Mažeika jäi mängijate turul vabaks pärast seda, kui ta lahkus Tartu Ülikooli meeskonnast. Tartusse palgatigi ta selleks, et tugevdada meeskonda eurosarja kohtumisteks. Kui selgus, et eelringist edasi ei pääseta, lõpetati temaga ka leping.
23-aastane Riddley pidas Kalevi särgis viis kohtumist ning viskas keskmiselt 8,6 punkti. "Füüsilised näitajad olid tal head, kuid ilmselt polnud ta veel valmis siinse korvpalliga kohanema," nentis Jantson. | Tallinna Kalev saatis ameeriklase koju ja värbas Tartust lahkunud leedulase | https://sport.err.ee/1000010/tallinna-kalev-saatis-ameeriklase-koju-ja-varbas-tartust-lahkunud-leedulase | Kodust korvpallihooaega kesiselt alustanud Tallinna Kalev/TLÜ sõlmis lepingu leedulasest tagamängija Martynas Mažeikaga. Meeskonnast lahkus ameeriklane Kyle Riddley. |
"Kui sel aastal jõuavad mängud inimesteni Telia LIVE kanali vahendusel, siis uuel aastal näeb korvpallikohtumisi juba meie uues Inspira kanalis. Mängude edastamisel on meie tootmispartner Levira," ütles Telia televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik.
Kiige kinnitusel näitab Telia hooaja jooksul minimaalselt 45 mängu ning edastama hakatakse laupäeviti peetavaid mänge. Esimesena saab kaasa elada eeloleval laupäeval toimuvale mängule, mil omavahel kohtuvad Pärnu Sadam ja Jurmala Betsafe.
Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi lisas, et meediamaastik on muutumas ja turule tulevad uued innovaatilised lahendused. "Meie eesmärk on jõuda kvaliteetselt ja uuenduslikult võimalikult paljude vaatajateni ning seda koostöö Telia TV-ga ka tagab," sõnas Kuhi.
Eesti-Läti liiga korvpallimänge näitas varem Tallina TV, kuid linnavalitsus otsustas selle sulgeda. Abilinnapea Aivar Riisalu on ERR-ile öelnud, et TTV maksis ühisliiga mängude näitamise eest kolme aasta jooksul koguni 600 000 eurot. | Eesti-Läti korvpalliliiga mängud kolisid Tallinna TV-st Teliasse | https://www.err.ee/1000009/eesti-lati-korvpalliliiga-mangud-kolisid-tallinna-tv-st-teliasse | Eesti korvpalliliit ja Telia Eesti sõlmisid koostöölepingu, mille tulemusena hakkab Paf Eesti-Läti korvpalliliiga mänge näitama Telia LIVE kanal. |
President selgitas, et Venemaal on tohutu kohustus vastutada vene keele ja kirjanduse säilimise, arengu ja leviku eest, vahendavad Meduza, Novaja Gazeta Baltija ning Moscow Times.
Putin rõhutas, et mitmel pool maailmas takistatakse kunstlikult vene keele arengut ja levikut ning et sisuliselt olevat mõnes riigis vene keele vastu lausa sõda alustatud. Ühtegi riiki ta oma kõnes nimepidi ei maininud.
"Täna oleme me silmitsi katsetega kunstlikult - ma tahan rõhutada, et just nimelt kunstlikult, jõhkralt, mõnikord tseremoonitsemata - kärpida maailmas vene keele ruumi, tõrjuda seda perifeeriasse," rääkis Venemaa president.
Putini arvates ei sõdi vene keelega mitte ainult koopaelanikest russofoobid, vaid ka erinevat sorti "marginaalid" ja "agressiivsed natsionalistid". Mõnes riigis olevat aga vene keele vaenamine saanud lausa riiklikuks poliitikaks, lisas ta. | Putin: vene keelt ohustavad "koopaelanikest russofoobid" | https://www.err.ee/1000006/putin-vene-keelt-ohustavad-koopaelanikest-russofoobid | Teisipäeval kogunes Kremlis vene keele nõukogu ning istungi avamise puhul peetud kõnes loetles Venemaa president Vladimir Putin ka need, kes maailmas vene keelt kõige rohkem ohustavad. Putini meelest ohustavad vene keelt näiteks "koopaelanikest russofoobid", "marginaalid" ja "agressiivsed natsionalistid". |
Merko rajatavas Uus-Veerenni arenduses valmivad esimesed 12 elamut selle aasta lõpuks ja veel kaheksa elamut järgmise aasta lõpuks. Eeloleva 10-15 aasta jooksul lubab arendaja rajada piirkonda kokku umbes 1400 uut korterit ja ärihoone.
Linnavolikogus uusarenduse mõjude kohta tehtud arupärimisele saadetud kirjalikus vastuses ütles Kõlvart, et Tallinna liiklusmudeli kohaselt on Veerenni tänava liikluskoormus tipptunnil kesklinna suunas 277 sõidukit tunnis ning Filtri tee suunas 347 sõidukit tunnis. Filtri teel sõidab Tehnika tänava suunas tipptunnil 679 sõidukit ja Peterburi maantee poole 913 sõidukit tunnis.
Piirkonna väljaehitamise lõpuks võib sõidukite koguarvuks Kõlvarti sõnul prognoosida umbes 2500.
"Samas tuleb arvestada, et täna on nimetatud ala suuresti kasutusel eraparklana ning faktiline suurenemine ei ole nii suur," ütles ta.
Linnapea lisas, et tipptunnil saab Veerenni tänava liikluskoormus suureneda veel kolm korda, et oleks tagatud rahuldav liiklemise tase Eesti linnatänavate standardi mõttes.
Tuhanded piirkonda lisanduvad elanikud tekitavad küsimuse ka lasteaia- ja koolikohtade osas. Näiteks Tallinna ühisgümnaasiumis, mis asub arendusala kõrval, õpivad lapsed juba praegu kahes vahetuses.
Kõlvarti sõnul kaalub Tallinn Kesklinna linnaosa üldplaneeringut koostades kesklinna koolide ja lasteaedade võrgustiku sobivust ning vajadust uusi lasteaedu planeerida. Seda, et uusarenduste juures kohe lasteaia- ja koolikohti juurde oleks vaja, linnapea ei arva.
"Varasem praktika on näidanud, et kõik uusarendustesse uue kodu ostjad ei vaja kohe lasteaia- ja koolikohti. See vajadus tekib tavaliselt mõne aasta jooksul pärast noorte poolt kinnisvara soetamist pere suurenemisel. Selleks ajaks kujunevad välja elanike endi eelistused lasteaia- või koolikohtade osas. Näiteks kui esimene laps käib juba lasteaias või koolis, siis soovitakse ka teised lapsed panna samasse lasteasutusse," märkis linnapea.
Veerenni uusarenduse puhul on aga tema sõnul detailplaneeringus määratud ehitusõigus 120-kohalise lasteaia rajamiseks ning krunt koos lasteaiaga on kavas anda munitsipaalomandisse.
"Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on öeldud, et kavandatud 810 korteri valmimisega võib jätkata ehitusõiguse realiseerimist tingimusel, et krundile Tiiu 8 on välja ehitatud 120-kohaline lasteaed ja hoone kasutamiseks on väljastatud kasutusluba," lausus Kõlvart. | Tallinn ei pea Veerenni asumisse lisanduva 5000 elaniku mõju liiklusele suureks | https://www.err.ee/999984/tallinn-ei-pea-veerenni-asumisse-lisanduva-5000-elaniku-moju-liiklusele-suureks | Veerenni asumisse kerkib uusarendus, mille valmimisel lisandub sinna prognooside kohaselt umbes 5000 elanikku, 2500 autot ja üle 10 000 ruutmeetri büroopindu. Tallinn ei karda aga ümbruskonna tänavate ummistumist, sest linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul mahutab Veerenni tänav tipptunnil probleemideta kolm korda rohkem sõidukeid kui praegu. |
Nii Lenin kui Trotski tunnetasid intuitiivselt suurepäraselt masside psühholoogiat, selles oli nende "edu" pant. Nende ammendamatult leidlik žongleerimine utoopiliste loosungitega (töörahva võim, maailmarevolutsioon) on otsekui illustratsiooniks Gustave Le Boni teesile tema traktaadis "Hulkade psühholoogia": "Ajaloos on näilisus mänginud alati palju tähtsamat osa kui tõelisus. Irreaalne valitseb siin reaalset." 1
Denikin ja Koltšak, Judenitš, Kornilov ja Wrangel – vist ei leiagi valgete kindralite hulgast sellist paari, kelle koostöö olnuks samavõrd efektiivne kui Leninil ja Trotskil; just valgete killustatus, suutmatus teha koostööd ja haarata tervikpilti oli nende kaotuse peamine põhjus.
Oma osavate demagoogiliste, ühtaegu kõrgelennuliste ja samas massimaitsele häälestatud kõnedega suutis Trotski punaarmeele elu sisse puhuda; olles sisuliselt selle armee esimene kõrgem ülemjuhataja, tuiskas Trotski – sageli eluga riskides – oma kurikuulsa rongiga kaks ja pool aastat mööda kodusõja lahinguvälju.
See rong on läbiv sümbolkujund vene 8-osalises teleseriaalis "Trotski", ühes parimas sissevaates Trotski hingeellu, mida esmakordselt näidati oktoobripöörde 100. aastapäeval 2017 (muide, see pööre leidis aset Trotski sünnipäeval, 7. novembril). 2 Suured teened on siin nimiosatäitjal Konstantin Habenskil (sünd. 1972, kehastas Trotskit juba teleseriaalis "Jessenin", 2005), kes ühe küsitluse kohaselt tunnistati vene 21. sajandi kõige populaarsemaks näitlejaks. Ta on suurepäraselt tabanud nii Trotski lausa deemonlikku julmust ja salakavalust kui oraatorlikku talenti ja kõrget teoreetilist mõttelendu; samas on hästi eksponeeritud Lenini ja Trotski tõmbe- ja tõukejõude, omamoodi geniaalseid poliitilisi kombinatsioone.
Filmis on mitmeid mõjuvaid episoode, näiteks 3. seeria apokalüptiline stseen, kus Trotski rongil lõpeb kütus ja see asendatakse kohalikult kalmistult võetud puuristidega; kogu külarahvas, kes püüab seda aktsiooni takistada, lastakse pikema jututa maha.
Solženitsõn on hilisemate trotskistide kohta arvanud: "Kardan siiski, et võimule pääsedes oleksid nad meile kaasa toonud hulluse, mis poleks maha jäänud Stalini omast." 3
Lenini ja Trotski suhted olid läbi aastakümnete dramaatiliselt pinevad ja heitlikud, vastastikune sõimlemine läks enne võimuhaaramist vahel (eriti aastatel 1911-12) üpris jõhkraks, ent juba võimul olles moodustasid nad ainulaadse, äärmiselt tööka ja tahtejõulise paarisrakendi. 4
Toreda groteskse visiooni Lenini ja Trotski imepärasest kaksikliidust, teineteisemõistmisest kõigi kisklemiste kiuste, omamoodi kirglikust "abielust" pakkus välja Venemaa naljakuningaks tituleeritud huumoriklassik Arkadi Avertšenko (1881-1925). Põgenenud oktoobris 1920 Konstantinoopoli kaudu Prahasse, pilkas ta välismaal ilmunud kibedalt sarkastilistes raamatutes bolševikke, eriti Leninit. Lugu "Kuningad omas kodus" pärineb kuulsast kogumikust "Tosin nuga revolutsiooni selga" (Pariis, 1921). Muide, Lenin ei jäänud võlgu ja kirjutas selle teose kohta arvustuse iroonilise pealkirjaga "Andekas raamat" (Teosed, 33. köide).
Olgu lisatud, et kui perestroika käigus söandas ajakiri Junost (1989, nr 8) taastrükkida pea kõik mainitud kogumiku jutud, siis "Kuningad omas kodus" jäeti tollest publikatsioonist siiski välja.
ARKADI AVERTŠENKO
KUNINGAD OMAS KODUS
Kõik arvavad miskipärast, et kroonitud pead on mingid taevaelanikud, kel on peas teemantkroon, otsa ees täht ning õlgadel hermeliinmantel, mis lohiseb kolm sülda järel.
Ei midagi taolist. Ma tean hästi, et kroonitud peade eraelu, intiimsuhted on niisama lihtlabaselt olmelised nagu meilgi, lihtsurelikel.
Võtkem näiteks Lenin ja Trotski.
Ametlikel vastuvõttudel ja paraadidel käituvad nad ühtmoodi, omas kodus aga hoopis teisiti. Ei mingeid äikesejumala maneere.
Vaid näiteks sedamoodi:
* * *
Tavaline hommik, Moskva, Kreml. Endine tsaari vastuvõtusaal.
Lenin ja Trotski joovad rahulikult teed.
Trotskil on hommikust peale seljas keigarlik frentš, jalas kannustega lakksaapad, suus pika merevaigust pitsi otsas sigar, – nii kehastab ta kandvat, tugevamat, mehelikku alget selles kummalises abieluliidus. Lenin kehastab nõrgemat, alluvat, naiselikku alget.
Ja riietuski on Leninil vastav: kulunud halatt, kaela ümber midagi rätikutaolist, sest vastuvõtusaalis on alati rõskevõitu; jalas reuma vastu punased villased sokid ja pehmed tuhvlid.
Trotski imeb aeg-ajalt oma sigarit ja on kõrvuni sukeldunud ajalehte; Lenin kuivatab käterätikuga teeklaase.
Vaikus. Vaid samovar laulab oma igivana monotoonset laulu.
"Vala juurde," ütleb Trotski, pööramata silmi ajalehelt.
"Kas tahad kangemat või lahjemat?"
Vaikus.
"Aitab juba sellest ajalehest! Mis sa seal tuhnid, nii et iga asja peab kümme korda küsima!"
"Ah, jäta mind rahule, kullake! Pole mul aega sinuga sehkendada."
"Ah või nõnda! Või nüüd pole sul aega! Aga kui mind Venemaale tagasi meelitasid, siis jätkus sul minu jaoks aega küllalt!… Te, mehed, olete kõik ühesugused!"
"Jälle hakkab peale!"
Trotski hüppab püsti, jookseb närviliselt mööda saali ja jääb siis seisma. Ärritunult:
"Kremetšug on langenud. Tahavad Kiievit ära võtta. Saad aru?"
"Mis sa räägid! Aga mida teeb siis meie vapper punavägi, maailmarevolutsiooni avangard?…"
"Vapper?! Hea meelega laseksin selle lojuste karja…"
"Ljovake… Mis sõnu sa kasutad…"
"Häh, pole siin midagi sõnu valida, kullake. Muide, kas sa saatsid mürsulaadungi Kurskisse?"
"Kust ma neid mürske võtan, kui üks tehas ei tööta, teine streigib… Kas ma pean sulle neid mürske sünnitama hakkama? Sa ikka mõtle ka natuke!"
"Jah? Miks mina pean mõtlema?! Kõigi asjade peale korraga? Mees peab võitlema ja organiseerima küll seda ja teist, aga naine lesib ainult diivanil ja loeb seda tobedat Karl Marxi? Kaua sa temaga veel flirdid?"
"Ära sa mulle oma organiseerimisega puru silma aja!" pahvatas Lenin ja heitis märja käterätiku vihaselt kõrvale. "Pole midagi öelda, organiseerimine on võimas: ei saa tänaval käiagi, küll on seal mõni surnud tööline sirakil või vedeleb ees mõni lõpnud setukas."
"Ah nad lontrused pole siis veel ära koristanud… Ma andsin ju käsu. Issake! Nad ei suuda elementaarset korda luua."
"Kas sa arvad, et ainult selles on asi? Naabritele ei julge enam silmagi vaadata, naeravad su välja. On ikka kord riigis majja löödud, pole miskit öelda; turul ei pääse üldse löögile, kana on 8000 rubla, kruubid 3000 või… mis sest üldse rääkidagi?! Mine turule ainult oma tuju rikkuma."
"Nonoh… olen ma sulle kunagi oma raha andmata jätnud? Kui puudu tuleb, võib juurde trükkida. Ütle õige seal rahapajas…"
"No ega's siis ainult selles ole lugu. Aga Ungari proletaarne revolutsioon… Hanedki naeravad selle peale! Sinu seesamune õuelaulik röökis täiest kõrist:
"Kõigi pursuide hirmuks me
üleilmse tulekahju süütame!"5
Tulekahju… Kah mul asjamehed! Tihane lubas kunagi ookeani põlema panna. No ütle nüüd palun ise, on's võimalik sinu peakoluga kas või ühte pisikest riiki juhtida?!"
"Jää juba vait, sa kuradi vanamoor," kärgatas Trotski ja põrutas rusikaga vastu lauda. "Kui ei taha, kui ei meeldi – head teed sul minna!"
"Ah et minna?!" kriiskas Lenin ja pani käed puusa. "Ei tea küll, kuhu? Kui me tänu sinu idiootlikule sõjale olema igast küljest ümber piiratud? Eks ole, sattusid hoogu, mängisid ja mängisid, ja nüüd tahad mind nagu vana saabast nurka visata! Oleksin ma seda ette näinud, siis oleksin parem koos Lunatšarskiga asja ette võtnud!"
Armukadeduse raevukas leek süttis Trotski silmis.
"Selle kameeleoni nime ei tohi sa minu kuuldes suhu võtta!! Kas kuuled! Ma tean, et sa teed talle silma ja ta istub sinu juures sageli kella kolmeni öösel; aga pea sa meeles: saan kätte – löön maha. Ja mis see siis veel on? Pisarad? Tohhoo kurat lahti! Iga päev skandaal, isegi teed ei lasta kodus rahus juua! Noh, mulle aitab! Kui mind taga otsitakse, siis ütle, et ma läksin vapra punaarmee paraadi vastu võtma. Sest kui neid lurjuseid tagant ei sunni, siis… Said aru? Pane mulle portsigari paberosse ja otsi puhas taskurätt. Mida me täna lõunaks sööme?"
* * *
Niimoodi elavad kroonitud pead.
Hermeliin ja purpur on võõraste jaoks vaadata, aga omas peres, kui mees sind pisarateni solvab, võib ka kulunud kaelarätikusse nina nuusata.
Tõlkinud Aivar Kull
Esmatrükk: Pikker 1993/10, lk 34-35
1 Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia", 1991, lk 36
2 Seriaal Youtube's: https://www.youtube.com/watch?v=N_MIaWG76gM
3 Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag", II köide, 1990, lk 238
4 Venekeelses Vikipeedias on eraldi pikem artikkel "Trotski ja Lenin": https://ru.wikipedia.org/wiki/Троцкий_и_Ленин
5 Read Aleksandr Bloki poeemist "Kaksteist" (1918). | Aivar Kulli ajalootund. Lenin ja Trotski | https://kultuur.err.ee/999998/aivar-kulli-ajalootund-lenin-ja-trotski | Vene "suure sotsialistliku" oktoobripöörde põhilised arhitektid ja peakorraldajad olid Vladimir Lenin (1870-1924) ja Lev Trotski (1879-1940), kaks kurja geeniust, kes oluliselt mõjutasid kogu 20. sajandi maailma ajalugu. Nende kahe osatähtsust aastatel 1917-22 on hinnatud üsna võrdseks. See kummaline tandem on pakkunud mõistatamist paljudele hilisematele ajaloolastele. |
Enam kui 3 000 pealtvaataja ees peetud kohtumises juhtis Saint Mary's pikale pausile minnes 30:24, kuid normaalaja lõpuks oli seis viigis 54:54. Lõplikult kallutati mäng enda kasuks alles lisaaja viimasel minutil, vahendab Korvpall24.ee.
Saint Mary'se ridades teist ülikooliaastat veetev Tass alustas esimest korda oma NCAA-karjääri jooksul algviisikus.
20-aastase ääre- ja keskmängija arvele kogunes 27 minutiga viis punkti (kahesed 2/6, vabavisked 1/2), kümme lauapalli, neli resultatiivset söötu ning kaks pallikaotust, enne kui ta lisaajal viie veaga pingile langes.
Lauapallide arv tähistab tema NCAA-karjääri parimat tulemust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Tass püstitas NCAA-s oma lauapallide rekordi | https://sport.err.ee/999999/tass-pustitas-ncaa-s-oma-lauapallide-rekordi | Eesti korvpalluri Matthias Tassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels alustas uut hooaega NCAA üliõpilasliigas napi võiduga, kui neutraalsel väljakul alistati lisaaja järel Wisconsin Badgers 65:63. |
Kandidaadilt nõutakse magistrikraadi, magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni ja vähemalt kolmeaastast juhtimiskogemusust.
Eelistatud on kandidaat, kellel on kõrgharidus valdkonnaga seotud erialal, varasem tööalane kokkupuude kultuuripärandi valdkonnaga ja strateegilise planeerimise kogemus. märkis riigikantselei konkursikuulutuses.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. detsember. Ametikohale asumise aeg on 2020. aasta kevadel ning ametiaeg on nagu avaliku teenistuse seadus tippjuhtidele ette näeb viis aastat.
Konkurss toimub seoses praeguse peadirektori Siim Raie ametiaja lõppemisega. Raie ütles kolmapäeval ERR-ile, et pole veel otsustanud, kas kandideerib uueks ametiajaks või mitte.
Muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riigi kultuuripärandipoliitikat, hoolitsedes Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest.
Peadirektor juhib muinsuskaitseameti tööd ja vastutab asutuse strateegilise juhtimise ning majandustegevuse planeerimise eest.
Peadirektori lähiaastate olulisemad väljakutsed on 2019. aastal jõustunud uue muinsuskaitseseaduse rakendamine ja järelmõju hindamine ning tihedama ja mõtestatud koostöö soodustamine muuseumide ning muinsuskaitse vahel, teatas riigikantselei. | Algas konkurss muinsuskaitseameti peadirektori kohale | https://www.err.ee/999992/algas-konkurss-muinsuskaitseameti-peadirektori-kohale | Riigikantselei kuulutas kolmapäeval välja avaliku konkursi muinsuskaitseameti peadirektori ametikoha täitmiseks. |
Jean-Gabriel Pageau (Senators) viis Senatorsi küll kaheksandal minutil arvulisest vähemusest juhtima, aga Cal Clutterbuckil piisas viigistamiseks vaid 39 sekundist.
Teisel kolmandikul asus Islanders tänu Cole Bardreau karjääri esimesele NHL-i tabamusele juhtima ning viimasel perioodil vormistasid lõppseisu Casey Cizikas ja Josh Bailey.
"Kümme on suur saavutus," lausus Cizikas kohtumise järel. "Aga meil on mänguplaan igaks õhtuks ning treenerid näitavad meile igal õhtul asju, milles saame paremaks minna."
Islandersil on hetkel käsil pikkuselt ajaloo teine võiduseeria. 1982. aastal võideti koguni 15 mängu järjest. | New York Islanders võitis juba kümnenda mängu järjest | https://sport.err.ee/999941/new-york-islanders-voitis-juba-kumnenda-mangu-jarjest | Jäähokiliigas NHL jätkub New York Islandersi suurepärane hoog. Teisipäeval alistati kodusaalis Ottawa Senators 4:1 (1:1, 1:0, 2:0) ja see tähendas klubile juba kümnendat võitu järjest. |
Näiteks kubernerivalimistel Kentucky osariigis, kus üldjuhul on olnud edukad vabariiklased, sai napi võidu Demokraatliku Partei kandidaat Andy Beshear. Virginia osariigis aga läksid esimest korda viimase 20 aasta jooksul demokraatide kontrolli alla nii osariigi esindajatekoda kui ka senat. Samuti vabariiklaste kantsiks peetavas Mississippi osariigis suutis pärast tasavägist võitlust kuberneri koha pärast võidu saavutada vabariiklane Tate Reeves, vahendasid BBC ja Vox.
Kuigi Kentucky osariigis on end juba võitjaks kuulutanud demokraat Beshear, kes on kusjuures kunagise kuberneri Steve besheari poeg, pole senine vabariiklasest kuberner Matt Bevin veel kaotust tunnistanud ja soovib häälte üle lugemist, sest Besheari edumaa on ainult 0,4 protsendipunkti.
Bevini tulemust ei parandanud ka asjaolu, et Kentuckysse saabus esmaspäeval tema toetuseks kampaaniat tegema ka president Trump ise. Bevini näol oli tegu ühe madalama reitinguga USA kuberneriga, sest tema populaarsust olid tugevalt kärpinud tülid ametiühingute ja haridustöötajatega. Muudel Kentucky osariigi valimistel suutsid vabariiklased siiski võidukad olla.
Virginia esindajatekoja ning senati enda kätte saamine on Demokraatliku Partei jaoks oluline samm, kusjuures rahvasaadikuks sai mitu tähelepanuväärset demokraadist kandidaati - osariigi esimene transsooline esindajatekoja liige Danica Roem, osariigi esimene islamiusuline naissenaator Ghazala Hashmi ning Julia Briskman, kes kaotas 2017. aastal oma töökoha pärast seda, kui oli jäänud fotole, kus ta näitas president Trumpi autokolonnile keskmist sõrme.
Virginias käisid demokraatide nimel kampaaniat tegemas ka erakonna presidendikandidaadiks pürgivad Joe Biden ja Elizabeth Warren.
Mississippis sai järjekorras juba kolmandaks vabariiklasest kuberneriks Tate Reeves, kes võitis demokraat Jim Hoodi. Reeves kogus umbes 53 protsenti häältest, mis näitab, et valimisvõitlus vabariiklaste poole kalduvas osariigis oli küllaltki tasavägine. | USA demokraadid said kahes osariigis olulised valimisvõidud | https://www.err.ee/999989/usa-demokraadid-said-kahes-osariigis-olulised-valimisvoidud | USA-s toimusid teisipäeval mitmes osariigis valimised, mida mõnel puhul võib tõlgendada kui tagasilööke president Donald Trumpile. |
Dewey käsitluses on tähtsal kohal esteetilise kogemuse ühiskondlik aspekt: kunstiteosed ei sünni väljaspool sotsiaalseid protsesse, vaid osalevad nendes. Teos püüab esile tuua kunsti tähtsust inimkogemuses ning samas rõhutab, et kunstiteoste kogemise aluseks on meeleline tunnetus, mis üllataval kombel osutab inimese ja teiste elusolendite maailma kogemise viiside sarnasusele.
John Dewey (1859–1952) oli 20. sajandi mõjukamaid ameerika pragmatistlikke mõtlejaid, kelle tööd on rääkinud kaasa filosoofia ja psühholoogia ning haridus- ja poliitikateooria valdkonnis. USA avaliku arvamuse autoriteetsete mõjustajate hulka kuuludes ulatus Dewey mõju ka väljapoole teadusvaldkonda.
"Veendunud demokraadina rõhutas ta iga inimese võimet ja õigust oma elu kujundada", märkis kunstiteadlane Jaak Kangilaski. "Dewey arvates oli elu rikastamise oluliseks vahendiks kunst, mis pole midagi eraldiseisvat ja elitaarset. Kunstiga võib olla sarnane eriline, ergastav ja meeldejääv looduselamus, pidusöök või spordivõistlus. Kunst pole ainult isiklik kogemus, vaid ka side inimeste vahel", lisas ta. Kangilaski sõnul on viimastel aastatel Dewey ideed uuesti aktuaalseks muutunud, sest piirid kõrg- ja populaarkultuuri vahel, kunstiliikide vahel ning elu ja kunsti vahel on tihti tähtsuse kaotanud, nagu Dewey õigeks pidas.
Raamatu tõlkis inglise keelest Anne Lange.
"Kunst kui kogemus" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Gigantum Humeris". | Ilmus John Dewey raamat kunstikogemusest | https://kultuur.err.ee/999982/ilmus-john-dewey-raamat-kunstikogemusest | John Dewey "Kunst kui kogemus" ("Art as Experience", 1934) on üks 20. sajandi esteetika võtmetekste, mis seob esteetilise kogemuse argikogemusega ning näitab nende põhimõttelist ühtekuuluvust. Inimese meeleline taju ja sellest lähtuv kogemus muutub Dewey käsitluses tähenduslikuks ja mõistetavaks eelkõige indiviidi ja ümbritseva keskkonna lakkamatu interaktsiooni kaudu. |
"Tunnistan, et see oli pisut ootamatu, aga ma saan aru, et see on minu jaoks uus võimalus näidata end kõrgemal tasemel," kommenteeris Kriisa intervjuus Leedu rahvusringhäälingule. "Pean tegema tööd ja kogu aeg valmis olema."
Mullu Žalgirisega liitunud ja viimasel ajal duubelvõistkonnas suurepäraseid esitusi tegev 18-aastane Kriisa sai oktoobri lõpus Euroliigas platsile Villeurbanne'i vastu ja viskas vabaviskest ka oma esimese punkti.
Prienai meeskond on sel hooajal Leedu kõrgliigas teeninud neli võitu ja neli kaotust ning asub kümneliikmelises seltskonnas viiendal kohal. | Euroliigas debüteerinud Kerr Kriisa vahetab Leedus meeskonda | https://sport.err.ee/999985/euroliigas-debuteerinud-kerr-kriisa-vahetab-leedus-meeskonda | Hiljuti Kaunase Žalgirises mänginud Kerr Kriisa võib lähiajal debüteerida Leedu kõrgliigas, kuid seda Prienai CBeti meeskonna eest. |
Miks on vaja teadlastel avaldada järjekordset keskkonnateemalist kirja ja meil seda lugeda? Maailmameedias jõuab sisuliselt iga nädal esiveergudele mõni kliimat puudutav lugu. Eesti arvamuskülgedel polnud võimalik möödunud kuul kliimaprobleemidest mööda vaadata. Avalikkuse tähelepanu on juba olemas, mida te veel soovite?
Inimesed võivad teada, et kliimamuutus toimub ja see mõjutab nende elu. Kahjuks pole jõudnud see sõnum maailma kõigi elanikeni. Seda juba varem teadvustanud valitsused tegutsevad lubatust aeglasemalt või tegelevad asendustegevustega. Minu teada plaanitakse ka näiteks Eestis kasutada metsi senisest ulatuslikumalt bioenergia hankimiseks. Teadus on selles osas väga selge. See ei aita kliimaprobleeme lahendada, vaid muudab neid hullemaks.
Sama käib paljude eraettevõtete kohta. Mõned korporatsioonid võitlevad endiselt selle nimel, et kujutada kliimamuutusi väljamõeldisena ja selle toel fossiilkütuseid edasi põletada.
Tahtsime avaldada autoriteetse seisukohavõtu, mis ilmestab, et muret jagab suur osa maailma teadlastest. Üritame näidata, et teaduskogukond laiemalt soovib palju rohkema tegemist. Minu enda jaoks tuli üllatusena, et pöördumisele kirjutas alla enam kui 11 000 teadlast 153 riigist.
Tuhandeid inimesi hõlmanud ühispöördumisi on tehtud varemgi. Mõne aasta eest vedasite eest avaliku kirja "2. hoiatus inimkonnale" avaldamist, mida toetas enam kui 15 000 teadlast. Ka see oli toona muljetavaldav, kuid miks sellest ei piisanud?
Pöörasime selles tähelepanu keskkonnale laiemalt. Arvasime seetõttu, et meil on vaja tugevamat seisukohavõttu ka konkreetsemalt kliimamuutuste osas.
Pariisi kliimakohtumisel 2015. aastal oldi küll väga optimistlikud, kuid teadsime juba siis, et seal lubatust jääb väheseks. Hiljuti ÜRO-s toimunud kohtumisel palus selle peasekretär Antonio Guterres kõigil osalistel rohkem ära teha. Lõpuks liitus ettepanekuga umbes 60 riiki. Neist suurem osa on aga väikesed, Euroopast ühinesid nendega vaid mõned riigid.
On muidugi tore, et nad midagi täiendavalt teevad, kuid selle mõju on minimaalne. Põhirõhk on sellel, mida peaksid tegema maailma ülejäänud 130 riiki.
Te teate lugu poisist, kes kasutas sõna "hunt" ühe korra võrra liiga palju. Ma ei ole kindel, palju leidub lisanüansse inglise keeles, kuid pöördumise tekstis nähtavad mõisted nagu "kliimakriis", "hädaolukord" ja "kiireloomulised meetmed" kõlavad lõplikult ja veidi samamoodi. Kuhu teil 2030. aastal elevuse tekitamiseks minna on, kui poliitikakujundajad peaksid jääma ka seekord ükskõikseks?
Nende sõnade kasutamine on põhjendatud ja näitab, et meil on vaja tegutseda väga kiiresti. Selle ühe põhjendusena oleme järjest rohkem mõistnud, et kliima liigub uude faasi. Paljud muutused muutuvad pöördumatuks. Nagu ütles üks mu kolleeg, meil pole lülitit või tagurpidikäiku. Kui otsustame, et nähtavad muutused meile ei meeldi, ei saa me neid käsu korras tagasi pöörata. Kuna oleme oodanud sedavõrd kaua, peame tegema lähiajal ja lühikese aja vältel üha rohkem. Teadlasi kannustas võtma tugevat seisukohta tarvilike sammude pakilisus.
Kirjas leidub selle laiahaardelisuse tõttu kindlasti soovitusi, mida võidakse pidada vastuoluliseks, kuid pidime välja ütlema, mida inimesed mõtlevad.
Meid motiveerib kaks asjaolu: kahju, mida tekitavad kliimamuutused inimühiskondadele, ja praegu tekitatav kahju looduskeskkondadele, mis hoiavad meid funktsionaalsena. Me ei saa hapnikku ega vett riigilt ega mõnelt eraettevõttelt. Paljud neilt saadavad teenused ja kaubad tulevad tegelikult loodusest. Kui me neid enam nii hõlpsalt ei saa, häirib see enamike ühiskondade toimimist terves maailmas.
Mõned selle mõjud on teistest kahjulikumad. Näiteks on juba praegu troopilistes riikides, nagu India, toimuv kohutav. Päevane temperatuur lööb ajaloolisi rekordeid. Inimesed suudavad töötada kuumuses korraga tunni või pool tundi järjest. Samal ajal on öine temperatuur väljapuhkamiseks liiga kõrge.
Meie arvates oli seetõttu teaduskogukonna jaoks vaja minna isegi veidi kaugemale, kui on tehtud viimase aasta jooksul ilmunud kolmes IPCC eriraportis. Need olid oma järeldustes märkimisväärselt tugevamad, kui kõik eelnevalt ilmunud IPCC kliimaraportid, kuid polnud siiski piisavalt teravad. Töötasin neist viie kallal, nii et tean täpselt, kuidas need valmivad.
Veel kord, mida teadlased veel teha saavad, kui pöördumine peaks ka seekord poliitikakujundajad külmaks jätma? Ühinema tänavaprotestidega ja võtma appi kodanikuallumatuse?
Mitte ilmtingimata. Saame teha seda, mida meist juba mõned teevad. Nad suhtlevad valitsuste ja eraettevõtetega otse, mitte teadus- ega ajakirjanduse vahendusel. See ei ole meie tavaline auditoorium. Nihe on toimunud aga paljude teadlaste mõttemaailmas. Peame tegema seda veelgi laialdasemalt, sest see töötab.
Näiteks on meil USA-s valitsus, mis näib tegevat kliimaprobleemide hullemaks muutmiseks kõike, mida üleüldse võimalik. Samal ajal on tuldud erasektoris viimase paari nädala jooksul kahe olulise analüüsiga.
Inglismaa riigipank järeldas hiljuti, et kliimamuutusi eiravad ettevõtted lähevad ilma igasuguse kahtluseta pankrotti. Ja tõepoolest, USA söeettevõtete väärtus on vähenenud 90 protsenti. Suurim erakätes olev firma teatas äsja pankrotist.
San Fransiscos asuv USA föderaalreserv on avaldanud kliimamuutuste mõjude kohta üle 30 raporti. USA armee avaldatud raportis hoiatati, et kliimamuutused raskendavad teatud missioonide läbiviimist. Ka finantssektor on hakanud tunnistama, et nende investeeringud on ohus. Nad ei räägi kliimariskidest, vaid rahast. Kõik see on juhtunud viimase aasta jooksul.
Paljud kirjale toetust avaldanud teadlased ei uuri kliimat ega tegele isegi ökoloogia või geoloogiaga. Miks peaksime uskuma, et nad suudavad teha põhjendatud otsuseid, kui tegu pole nende põhierialaga? Minevikus on kasutatud sedasama põhjendust kliimamuutuste eitajate pöördumiste kahtluse alla seadmiseks.
Kõik kliimat puudutav ei langegi kliimateadlaste kapsaaeda. Meil oli tegelikult selle üle pikk ja põhjalik vaidlus, keda me teadlaseks loeme. Lõpuks otsustasime, et need on ka insenerid, kelle on tehnilised teadmised, arstiteadlased – kliimamuutustel on omad tervisemõjud. Ka need teadlased, kes ei tegele kliima või ökoloogiaga, on oma põhimõtetes terviklikud ja omavad taoliste hinnangute andmiseks piisavalt taustateadmisi.
Suur osa meil esindatud teadusdistsipliinidest keskenduvad kliimamuutuste ja ühiskondade omavahelistele seostele. Sotsiaal- ja majandusteadlasi ei saa siinkohal kõrvale jätta. Kasvõi minul endal pole piisavalt teadmisi, et analüüsida, mida teeb finantsturgudega ühekraadine temperatuuritõus, kuid seda adekvaatselt hinnata suutvad majandusteadlased on täiesti olemas.
Kui vaadata kirjaga kaasnevaid soovitusi ja tegevusplaani, kui suur osa sellest on suunatud tarbijatele ja valijatele või peaksid pöörama sellele eeskätt tähelepanu poliitikakujundajad?
Mainime nii valitsusi ja poliitikakujundajaid kui ka ettevõtteid. Viimase aasta-kahega on juhtunud paljugi paljutõotavat. Suur osa kõige saastavamast söekaevandamisest on lõpetatud. Ei, me ei suutnud suruda seda piiravat seadust läbi ei osariigi ega riigi tasemel, kuid pangad lõpetasid paljudele sellega tegelevatele ettevõtetele raha laenamise. Sellest muutusest piisas.
Üks meie soovitustest võib tekitada kindlasti tugevamaid tundeid. Rahvaarvu kasvust pole võimalik mööda vaadata. Sellele tähelepanu pööramine jääb inimeste kanda. Teeme seejuures puust ja punaseks selgeks, et seda tuleb aeglustada sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil. Me ei taha kehtestada tervet maailma hõlmavat kontrollmehhanismi ja pole kunagi neis kategooriates rääkinud.
Üritame inimesi veenda, et nemad peaksid härjal sarvist haarama, ükskõik kas nad on poliitikakujundajad või inimesed tänavalt, tippjuhid või töölised. Kõik saavad midagi panustada, kui meil on selleks teekaart. Proovime seda infot lühidalt pakkuda.
Ma ei näita näpuga, kuid minevikus on tööstuse surverühmade eestkõnelejad rõhutanud, et küll ettevõtted reageerivad, kui vaid tarbijad teeksid selle esimese väikese sammu. Kas inimesed on olnud seni tobud ja miks tahate te sekkuda järsku riikide jõulisema käitumisega vabaturumajanduse toimimisse?
Saame kasutada turgu probleemide lahendamiseks ja see on lahenduse tähtis osa. Minevikus on olnud aga turu ja selle kasvu huvides keskkonnaprobleemide hullemaks muutmine. Osaliselt saab kanda selle riiklike sekkumiste arvele.
Euroopa valitsused teevad seda keskkonna nimel praegugi, toetades näiteks fossiilkütuste asemel elektri tootmiseks puidu põletamist. Ilma selleta ei suudaks see konkureerida ei söe ega ka päikese- või tuuleenergiaga. Seda tehakse ainult seetõttu, et valitsused sellele peale maksavad. See tekitab turumoonutuse.
Ent moonutused toimivad ka teises suunas. Võiksime loobuda kõigist fossiil- ja biokütuste toomiseks ja põletamiseks mõeldud subsiidiumitest – see oleks probleemide lahendamiseks kõige tõhusam viis.
Suuremat pilti vaadates on läinud meil tegelikult küllaltki hästi. Fossiilkütuste subsiidiumid vähenesid aastaid, kuid on hakanud nüüd taas ülespoole ronima. Taaskord manipuleerivad kehtivad riiklikud meetmed turuga viisil, mis ei aita meid kliimaprobleemide lahendamisel edasi.
Eestlastele meeldib aeg-ajalt kantslist rääkivate poliitikute ja teiste tähtsate tegelaste arvel ironiseerides kasutada väljendit "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi". Mida olete teie isiklikult oma elustiilis kliimakriisi leevendamiseks muutnud?
Räägin praegu sinuga oma kodus, kuhu kolisime sisse 13 aasta eest. See oli meie kandis üks esimesi ülimalt energiatõhusaks projekteeritud maju. See tarbib umbes 60 protsenti vähem energiat, kui on nähtud ette praegustes ametlikes ehituseeskirjades. Kuigi elame Tallinnaga võrreldavas või isegi külmemas kliimas, on tegu nullenergiamajaga. Toodame päikesepaneelidega päeval ise elektrit, öösel ja tuisuse ilmaga tuleb see võrgust. Iga kuu lõpus vaatame, kas elektrifirma maksab mulle või mina talle, kuid aasta peale jään kasumisse.
Kahjuks peab olema USA-s meie riigikorralduse tõttu enamikel inimestel isiklik auto. Olen eelistanud alati energiatõhusaid sõidukeid. Kümme aastat oli mul laetav hübriid. Aasta eest ostsin täielikult akudel töötava auto ja laen seda oma päikesepaneelidest. Vähemalt see osa on saastest täielikult prii, mis vähendab õhkupaisatavat süsinikuhulka märkimisväärselt.
Otseloomulikult teeme teadlikke valikuid söödava toidu osas – mu naine töötab tervishoiusektoris. Sisuliselt ei viska me enam üldse toitu ära.
Kõige suurema probleemina pean ma konverentsidel osalemiseks aeg-ajalt lendama. Ma pole selle üle õnnelik, kuid igaüks ei saa laevaga üle ookeani purjetada. Katsun seda vähem teha, kuid paraku ei saa ma sellest täielikult loobuda.
Paistab, et igal põlvkonnal peab olema oma suur idee, mille nimel tänavatele tulla. Lihtsalt seekord on see ehk teaduslikult veidi paremini põhjendatud. Kui lootusrikas te tuleviku osas olete?
Minu jaoks on tegelikult üks kõige positiivsemaid asju, et probleem on muutunud südamelähedaseks just noortele inimestele. Mõned asjad, mida me siin riigis teeme, on hullumeelsed. Meil on olnud koolides näiteks aastaid kohutavad massitulistamised. Lõpuks hakkasid kallutama avalikku arvamust just noored inimesed. Kõigil ikkagi ei pea olema oma magamistoas poolautomaatset relva.
Lõppude-lõpuks on noored inimesed meie tulevik. Mul on rõõm näha, et nad liiguvad sinna suunas, kuhu nad liiguvad. Kui Greta Thunberg Kongressi ees ütlusi jagas, küsiti temalt kirjalikku tunnistust. Tema ütles, et Kongress ei kuulma tema isiklikke seisukohti, vaid lugema IPCC raportit. Teadlasena hindasin seda väga. | IPCC raportite juhtivautor: teadlastel on aeg rääkida poliitikute ja ärimeestega | https://novaator.err.ee/999396/ipcc-raportite-juhtivautor-teadlastel-on-aeg-raakida-poliitikute-ja-arimeestega | Kliimakriisi lahendamisel ei tohi jääda teadlased lootma vaid teadustööde avaldamisele ja ajakirjandusele, vaid looma rohkem otsekontakte valitsuste ja ettevõtetega, leiab William Moomaw, Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise keskkonnapoliitika emeriitprofessor ja viie IPCC kliimaraporti juhtivautor. |
"Panen Viljandimaalt Põhja-Sakala vallast Laane külas ühelt kütitud metssealt võetud proovi uurimistulemuste alusel sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi," seisab VTA Lääne regiooni juhataja Terje Operi allkirjaga otsuses. Samasisulise otsuse tegi Oper ka Saare maakonnas Saaremaa vallas Sauvere külas kütitud metssea suhtes. Viljandimaal kütitud metssiga puudutav otsus oli tehtud 31. oktoobril, Saaremaa juhtumi kohta tegi Oper otsuse sel teisipäeval.
VTA peaspetsialist Velta Riisalo selgitas kolmapäeval ERR-ile, e Viljandimaal kütitud metssealt leiti sigade Aafrika katku antikehi ning ta ei olnud otseselt haige. "See näitab, et tal oli kokkupuude viirusega, aga ta ei olnud iseenesest haige. Aga ta võis nakatada teis ja ka ise haigestuda," selgitas Riisalo. Tegemist oli vanema emisega, lisas VTA peaspetsialist.
Sama rääkis hiljem ERR-ile ka Oper, kes täpsustas, et ka Saaremaal lastud seal olid antikehad. "Metssigu on kütitud aasta läbi, aga nüüd on see aktiviseerinud ja intensiivistub lume tulekuga veelgi," rääkis Oper. Ta kinnitas siiski, et katku on leitud väga vähestelt sigadelt ning põhjust paanikaks ei ole.
"Praegu mingit suurt muret ei ole," rõhutas Oper.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus - sureb kuni 100 protsenti loomadest.
Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis VTA 2015. aasta 21. juulil. | Viljandi- ja Saaremaalt leiti taas sigade Aafrika katku | https://www.err.ee/999979/viljandi-ja-saaremaalt-leiti-taas-sigade-aafrika-katku | Veterinaar- ja toiduamet (VTA) avastas Viljandi ja Saare maakonnas kahelt kütitud metssealt võetud proovidest seakatku. |
Berliini müüri langemise aastapäeva tähistamisest saab nädala jooksul osa nii ETV, ETV+, Vikerraadio, Raadio 2 kui ka Raadio 4 vahendusel. Otselülitusi Berliini teevad ETV ja ETV+ hommikuprogrammid, samuti eesti- ja venekeelne "Aktuaalne kaamera" ning raadiokanalid. Reedene "Terevisioon" jõuab seejuures vaatajateni vaheldumisi Tallinna stuudiost ja Berliinist, kus Reimo Sildvee vahendab kohalike mõtteid elust müüri taga ja pärast selle langemist.
Otsereportaažide kõrval pakuvad raadio- ja telekanalid kultuurilist ja ajaloolist sissevaadet viimase kolme kümnendi märgilistele hetkedele.
ETV
Dokfilm "Enne müüri langemist": laupäeval, 9. novembril kell 10.45 ("Countdown to 1989: The Fall of the Berlin Wall", Saksa 2019)
Berliini müüri avamine 9. novembril 1989 tuli nii lääne- kui ka idasakslastele täieliku üllatusena. Film võtab vaatluse alla tähtsündmused, mille kaudu jõuti selle ajaloolise pöördepunktini.
* ETV2 näitab dokfilmi reedel, 8. novembril kell 20.00, ETV+ teisipäeval, 12. novembril kell 22.05.
Mängufilm "Pöördeaeg": laupäeval, 9. novembril kell 22.35 ("1989 - A Spy Story", Saksa 2019)
Saskia elab Lääne-Berliinis, on abielus ameeriklasega, kasvatab kaht last ja töötab ametlikult USA saatkonnas. Juba õrnas eas kommunismi nimel võitlema õpetatud naine on Saksa DV julgeolekuteenistusel agendina kenasti klassivaenlaste sekka sokutatud. Kuid saabub aasta 1989: Ida-Saksamaa hakkab käärima ja Berliini müür murenema. Topeltagendi elu on niigi riskantne, sel pöördelisel ajal aga pole enam võimalik kedagi usaldada. Ja siis küsib abikaasa temalt: "Kes sa tegelikult oled?" Kas rääkida? Pingeline lugu poliitilise murrangu tõmbetuultesse sattunud naisest, keda valdab hirm kaotada korraga kõik. Režissöör Sven Bohse, peaosas Petra Schmidt-Schaller
* ETV+ näitab mängufilmi laupäeval kell 22.05.
"Rahumeelne revolutsioon. Berliini müüri langemine": esmaspäeval, 11. novembril kell 22.15
Tänavu möödub 30 aastat Berliini müüri langemisest. Tegemist on suurima rahumeelse revolutsioonilise sündmusega kaasaegse Euroopa ajaloos, mis mitte ainult ei ühendanud kaht Saksamaad taas ühtseks riigiks, vaid tõmbas käima iseseisvusliikumise kogu Euroopas. Berliinis tähistati seda 4.-10. novembrini suurejoonelise teemanädalaga. Autorid Kristel Trell ja Reimo Sildvee, režissöör Keiti Väliste, produtsent Rait Roland Veskemaa.
ETV2
Sümboolselt avas teema esmaspäevane "Plekktrumm", kus Joonas Hellerma vestles digiriigi eksperdi Luukas Kristjan Ilvesega lääne demokraatia arengutest Berliini müüri langemise valguses.
Ajaloolistest sündmustest, mis viisid müüri langemiseni, annab detailse ülevaate värske sakslaste dokumentaalfilm "Enne müüri langemist", mis ETV2 ekraanil on reedel kell 20.
ETV+
Dokfilm "Enne müüri rajamist 1961": teisipäeval, 5. novembril kell 22.05
Film võtab vaatluse alla tähtündmused, mis viisid Berliini müüri ehitamiseni ning ühes sellega Saksamaa ja maailma jagamiseni kaheks vaenulikuks leeriks.
Mängufilm "Pöördeaeg": laupäeval, 9. novembril kell 22.05
Dokfilm "Enne müüri langemist": teisipäeval, 12. novembril kell 22.05
Dokfilm "Seltsimehed ja Seeklid": laupäeval, 23. novembril kell 18.20
Kommunismi ideoloogia ja kapitalismi ärireeglid ei sobi kuidagi kokku, kuid just nõnda juhtus Ida-Saksamaal, mis oli pidevalt pankroti äärel ja vajas tungivalt raha. Dokfilm heidab pilgu hämaratale liitudele ja üleilmsele ärivõrgustikule, mis loodi, et müüa kõike, mis võimalik ning teenida iga hinna eest kasumit.
Vikerraadio
Berliini müüri langemise 30. aastapäevast teevad juttu reedene "Uudis+" ja laupäevane "Vikerhommik", müüri ja selle langemise tähendust aitavad mõtestada ka mitmed raadiosaated.
"Stuudios on Andres Oja": neljapäeval, 7. novembril
Andres Ojal on neljapäeval külas ansambli Laine lauljatar Merle Lilje, kes esines nii kommunistlikus Saksa DV-s kui ka kapitalistlikus Saksa LV-s. Oma muljeid müüriga lahutatud Saksa riikidest meenutab Merle Lilje neljapäeval kell 16.30.
" Kajalood": laupäeval, 9. novembril kell 12.05
Berliini müüri langemise aastapäeval on Kaja Kärneri külaline tenor ja EMTA vokaalpedagoog Juhan Tralla, kes on töötanud 20 aastat paljudes Saksamaa ooperiteatrites.
"Välistund": esmaspäeval, 11. novembril kell 14.05.
Välispoliitikasaates keskendub saatejuht Peeter Kaldre koos külalistega Berliini müüri langemise aastapäevale.
Raadio 2
"Vibratsioon": neljapäeval, 7. novembril kell 23.00
Raul Saaremetsa külaliseks on Saksa ajaloolane Alexander Pehlemann, kes räägib Berliini müüri langemise mõjust Ida-Saksa underground- kultuurile.
"Popikroonikad": laupäeval, 9. novembril kell 13.00
Tähistamaks Berliini müüri langemise aastapäeva on saatejuht Sander Varusk võtnud ette 1980ndate muusikaelu tormises ja põnevas Lääne-Berliinis. Muusika, kunst ja mässumeelsus vallandusid noorte berliinlaste seas ning nimekad välisartistid kasutasid inspireerivat õhkkonda oma plaatide salvestamiseks.
"Koit Raudsepp": laupäeval, 9. novembril kell 15.00
Berliini müüri lammutas raevukas Ida-Saksa rahvas, kuid ajaloo ühe häbipleki mahavõtmisele aitasid kaasa vaba maailma muusikud David Bowie'st David Hasselhoffini suurkontsertidega nii Lääne- kui ka Ida-Berliinis. Koit Raudsepp toob kuulajani Berliini müüri langemise muusikalise loo.
ERR.ee
Konrad Adenaueri Fondi Eesti esindus, Eesti Mälu Instituut ja Avatud Eesti Fond kutsuvad 8. ja 9. novembril mäletama ning kaasa mõtlema, millised on selle murrangulise sündmuse õppetunnid tänases päevas. Kahepäevane konverents toob Tallinna mitmekesise esinejateringi, kelle seas on ajaloolasi, ühiskonnateadlasi ja vabakondlasi nii Eestist, Saksamaalt, Poolast, Belgiast kui ka USA-st.
Esimesel päeval, 8. novembril toimuvad arutelud analüüsivad tollaste sündmuste päevakajalisust, tõmmates paralleele minevikuga. Küsitakse, kuidas vähendada vastandumist praeguses maailmas, seista demokraatlike väärtuste eest ning langetada mõistlikke otsuseid tehnoloogilise võidujooksu tingimustes?
Konverentsi teine päev, 9. november toimub Avatud Eesti Fondi iga-aastase tippsündmuse ehk Avatud Ühiskonna Foorumi nime all. 23. foorum toob vaatajateni president Toomas Hendrik Ilvese ning USA Yale'i ülikooli professori, Venemaa ja Ida-Euroopa suhete ühe parima tundja Timothy Snyderi arutelu. Ilves ja Snyder filosofeerivad praeguse maailmakorra, inimeste ja ühiskondade vaheliste müüride ehitamise ja langetamise üle. Nende arutelu juhib Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi direktor Heather Grabbe.
Konverents on kutsetega, kuid kõigile huvilistele vaadatav nii otseülekandes kui ka tagantjärele Eesti Rahvusringhäälingu portaalis. Ülekannet saab jälgida nii eesti- kui ka ingliskeelsena. | ERR tähistab Berliini müüri langemise aastapäeva eriprogrammiga | https://menu.err.ee/999975/err-tahistab-berliini-muuri-langemise-aastapaeva-eriprogrammiga | Sel nädalal möödub 30 aastat Berliini müüri langemisest ja ajaloolist võtmehetke tähistavad erisaadetega ka rahvusringhäälingu kanalid. ERR vahendab sündmusi otse Berliinist ning toob vaatajate-kuulajateni mitmekesise filmi- ja saadete valiku. |
Esimese hooaja (neli ja pool kuud) tulemus on üle 36 000 külastaja rohkem kui 30 riigist, mis näitab, et lagi on veel kaugel. Praegune näituseala "Kommunism on vangla" ei ole veel muidugi päris muuseum, vaid selle esimene arendusetapp, kuna täisväärse muuseumi avamine sõltub Patarei kompleksi käimasoleva müügiprotsessi edukast lõpust ning hoone järgnevast restaureerimisest.
Näitusetegevus jätkub praegusel kujul ka järgmisel hooajal, mis algab 2. mail 2020 ning kestab eeldatavalt ehitustegevuse alguseni Patarei kompleksis (näituseala saab lahti hoida reeglina maist oktoobrini, muul ajal muutub hoone sisekliima külmaks ja niiskeks). Tulevase püsiekspositsiooni loomine käib ja kuna tegemist on rahvusvahelise suurprojektiga, siis koostöö koordineerimist eri maade mäluasutuste vahel on palju.
Kaks aastat tagasi selle projektiga alustades sai selgeks, et tulevase rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ettevalmistamine võtab mitu aastat. Ühelt poolt juba hoone enda halva seisukorra tõttu, kuid teisalt tuleb teemat ka inimestele tutvustada. Seega sai vastu võetud otsus avada kuni ehitustegevuse alguseni külastajatele praegune näituseala "Kommunism on vangla". Plaaniga tulid kaasa ja seda toetasid Riigi Kinnisvara aktsiaselts, mis praegu Patareid haldab ja hoone müügiga tegeleb, ning samuti teised riigiasutused ja koostööpartnerid.
Loovagentuuri Velvet kaasabil saime mai keskpaigaks näituse kujundatud, toodetud ja üles seatud ning avasime uksed. Esimene katsumus oli muuseumiööl, kui Patareid külastas loetud tundide jooksul 2200 inimest ja järjekord ulatus vahepeal väravast Kalaranna tänavani. Järgnenud nädalatel sai selgeks, et me ootused külastajate arvule on veidi ekslikud ja tegelikkuses on inimeste huvi oodatust veel suurem. Septembri lõpuks külastas näitust rohkem kui 36 000 inimest. Lisaks tavalistele giidituuridele korraldasime erinevaid mälestus- ja eriüritusi, mis kõik kuuluvad tänapäevase muuseumitöö hulka.
Tähtis on külastajate tagasiside – mida tuleks olemasoleva näituse juures täiendada ja mida silmas pidada tulevase püsinäituse loomisel. Üldjoontes olime suutnud luua piisavalt ülevaatliku ja sisuka näituse, kuid kahtlemata on ka arenguruumi. Tagasisidest koorus ühe peamise joonena välja, et lisaks vangla- ja okupatsiooniperioodi ajaloole otsivad külastajad teadmisi Eestist enne okupatsioonide algust. Kuna märgatav osa külastajatest on välismaalased, siis täiendame näituseala kevadeks rahvusvahelise osa laiendusega, kuid toome eraldi teemapunktidena juurde ka Patarei merekindluse perioodi ning sissevaate Eesti ajaloosse teise maailmasõja eel ja ajal.
Järgmisele hooajale läheme vastu veel kõrgemate ootustega: rohkem külastajaid tähendab teadlikkuse tõusu kommunistlike režiimide kuritegude ja lähiajaloo osas nii Eestis kui maailmas.
Ka teiste riikide kõnekamate ajaloosündmuste tutvustamine on üks tegevussuund ja lõppenud hooajal võõrustasime viite sellist näitust. Nüüdses etapis on olulisim kogemuste ja ideede täiendamine tulevase püsinäituse ja muuseumi ettevalmistamiseks, et mõne aasta pärast saaks Patarei aastaringi lahti olla ja tuua inimeste silme ette ning teadvusse kommunistlike režiimide kuriteod ja mälestada nende miljoneid ohvreid.
Käesoleva hooaja kogemus tõestas, et teema kõnetab inimesi ning sellised näitused tõstavad teadlikkust Eesti ja maailma ajaloo ühest tumedamast episoodist, kui inimlikkus muutus teisejärguliseks. Muuseumi valmides tekib tugev sümbioos Patarei ja Maarjamäel asuva Eesti kommunismiohvrite memoriaali vahel. Tuhanded ohvrite nimed ei jää ilma laiema taustaloota ning näitame, et oleme oma rahva minevikuheitlustest võimelised ausalt rääkima.
Kui kellelgi tekib küsimus, kas ja miks seda kõike siiski vaja on, siis kutsume teda kevadel julgelt külla tulema. Oleme ise sõnastanud, et meil on nii õigus kui kohustus rääkida nende inimeste lugu, kes ei saanud valida endale tulevikku, sest totalitaarsed režiimid muutsid selle võimatuks. Me peame rääkima nende inimeste lugu, kelle elutee lõppeski Patarei müüride, vangilaagri okastraataedade või küüdituspaiga hurtsikute vahel ja kes seda seepärast ise teha ei saa. | Martin Andreller: tekib sümbioos Patarei vangla ja Maarjamäe memoriaali vahel | https://kultuur.err.ee/999970/martin-andreller-tekib-sumbioos-patarei-vangla-ja-maarjamae-memoriaali-vahel | Aastaid on räägitud muuseumi loomise vajalikkusest Patarei vanglasse ja 2019. aasta suvi oli selles osas märgiline. Esimest korda oli osa Patareist täidetud temaatilise näitusega ja huvilistele avatud. Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller vaatab tagasi Patarei esimesele muuseumihooajale ning heidab pilgu tulevikuväljavaadetele. |
Prantsuse sõdurid tapsid 8. oktoobril USA ja Mali sõjaväelaste abiga marokolase Ali Maychou, kes kaasasutas rühmituse Islami ja Moslemite Toetusrühm (GSIM), ütles kaitseminister Florence Parly piirkonnast naasval lennukil ajakirjanikele.
"On väga tähtis lüüa need liikumised põhjalikult segi, kuid see ei tähenda, et need liikumised ise lõhki lendavad," rõhutas ta.
Ministri sõnul oli Maychou Sahelis tagaotsitavate terroristide nimekirjas teine. Teda edestab GSIM-i teine asutaja Iyad Ag Ghaly.
2017. aastal asutatud GSIM-i kuulub mitu Islami Magribi Al-Qaedaga (AQIM) seotud rühmitust. GSIM on võtnud omaks mõned suurimad Sahelis toimunud terrorirünnakud.
Ag Ghaly on Malist pärit tuareeg, kes on olnud mässuliste ridades tegev pea kolm aastakümmet.
Mali sõjavägi on raskustes islamimässuliste ülestõusu mahasurumisega, kuigi teda aitavad Prantsusmaa, Aafrika naaberriigid ja ÜRO.
Prantsusmaa, kelle 4500 sõduri suurune üksus Barkhane viibib Sahelis 2014. aastast, üritab veenda teisi Euroopa riike suurendama sõjalist abi.
Varem teisipäeval tunnistas Parly, et julgeolekuolukord on ilmselgelt raske. Kuid ta rõhutas, et läbimurre kõnelustel on lähenemas.
"2020. aastaks saavad Malis olema Euroopa riikide eriüksused, kes hakkavad andma (Mali sõjaväele) erakordset oskusteavet," lisas minister Mali põhjaosas Gao linnas.
Nime Takuba, tuareegi keeles Saabel kandma hakkava üksusega liitumise jutuga on mindud tosinkonna riigi juurde ning neilt on saadud julgustavaid vastuseid, ütles Parly.
Kuigi osalus sõltub hääletustest riiklikes parlamentides, siis on põhjust olla optimistlik, lisas ta.
Koos Prantsusmaaga tegutseb Malis Eesti kaitseväe jalaväerühm. | Prantsusmaa teatel sai Malis surma üks terroristide liidritest | https://www.err.ee/999973/prantsusmaa-teatel-sai-malis-surma-uks-terroristide-liidritest | Prantsusmaa teatas teisipäeval ühe džihadistide liidri surmast Malis. |
17. detsembrile on planeeritud Inglismaa liigakarikasarja ehk Carabao Cupi veerandfinaal Aston Villaga ja juba päev hiljem peab meeskond mängima Kataris FIFA klubide MM-i poolfinaali.
Kui algselt ähvardas Klopp tiheda kalendri tõttu liigakarikasarja veerandfinaalist loobuda, siis nii tõsiseks asi siiski ei lähe. Samas ei varjanud sakslane oma pettumust.
"Me peame leidma lahendused. Probleemid on ilmselged," sõnas ta pärast Meistrite liigas saadud 2:1 võitu Genki üle. "Igal aastal peame tegema sama. Mõnede arvates on see naljakas - viis mängu kolme päevaga - vaatame, kuidas see töötab."
23. novembrist 2. jaanuarini peab Liverpool 37 päeva jooksul Inglismaa kõrgliigas, Meistrite liigas ja klubide MM-il kokku tosin mängu. Lisaks võib siia jaanuari esimesel nädalal lisanduda Inglismaa karikasarja kolmanda ringi mäng.
"Kas me soovime pahandusi FIFA või Inglismaa jalgpalliliigaga? Ilmselt mitte ja me austame võistlussarju," jätkas Klopp.
"Carabao Cup kõlab nagu me ei sooviks seal mängida, aga see ei ole tõsi. Siiski ei mõista ma hooaja tihedale perioodile langevaid kahest mängust koosnevaid poolfinaale."
"Klubide MM-il mängid vaid siis, kui võidad Meistrite liiga - seda ei juhtu elus viis miljonit korda ja seda võimalust tuleb kasutada," jätkas Liverpooli juhendaja. "Kas see on parim aeg aastas? Ei. Aga me läheme kohale ja üritame mängida kõiki mänge kõigiga, kes meil on." | Liverpooli ülitihe graafik: kahe päevaga kaks mängu | https://sport.err.ee/999939/liverpooli-ulitihe-graafik-kahe-paevaga-kaks-mangu | Inglismaa tippklubi peab detsembris pidama kahe päeva jooksul kaks mängu ja peatreener Jürgen Kloppi see mõistagi ei rõõmusta. |
Politseikolonelleitnant Kaido Kõplase uus ametiaeg algab järgmise aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2024. aasta 31. detsembril.
Kõplase kuupalgaks määrati käskkirjaga 4100 eurot kuus.
1978. aastal sündinud Kõplasel on politseiteenistuse staaži üle 23 aasta. Aastatel 2001-2014 tegeles ta narkokuritegude uurimisega.
"Oma järgmise ametiaja olulisemateks ülesanneteks pean endiselt inimeste rahulolu hoidmist, efektiivset ennetustööd, koostööd vabatahtlike ja koostööpartneritega," ütles Kõplas.
Samuti peab ta enda sõnul peab ta tähtsaks piiri- ja migratsioonijärelevalve kompetentsi arendamist ning kriisideks valmisoleku arendamist.
"Selleks jätkame erinevate õppuste korraldamist ning ka kriisivalmiduse kasvatamist. Väga oluliseks pean ka meie reageerimisvõimekuse tõstmist ja tarka planeerimist, et inimene saaks sündmuskohal võimalikult kiiret ja põhjalikku abi," ütles ta. | Lääne prefektina jätkab Kaido Kõplas | https://www.err.ee/999963/laane-prefektina-jatkab-kaido-koplas | Siseminister Mart Helme nimetas oma käskirjaga politsei - ja piirivalveameti Lääne prefektiks teiseks ametiajaks Kaido Kõplase. |
21-aastane Kiisk sai neljapäevasel pallitreeningul nii õnnetult blokis palliga väikese sõrme pihta, et luu tuli liigesest ja ka nahast välja. Olgugi et vaatepilt oli õõvastav, selgus hiljem haiglas, et luu katki pole ja juba kolme nädala pärast saab nurgaründaja lahasest lahti, vahendab Võrkpall24.ee.
"Pärast kolme nädalat saab Ingrid hakata taastumisharjutusi tegema, aga tagant ma teda ei kiirusta," ütles naiskonna peatreener Kristjan Kais. "Seal on kindlasti ka psühholoogiline pool – millal ta julgeb taas lööma hakata. Tal pole palju vigastusi olnud ja ma ei tea, kui suur ta valulävi on, aga kui me peaksime detsembri lõpus toimuvasse karikafinaali pääsema, siis äkki selleks ajaks on ta juba mõned trennid meiega teinud. Aga mingit survet ma talle peale ei pane."
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Eesti koondislase vigastus jätab tartlannad pikemaks ajaks rünnakuliidrita | https://sport.err.ee/999933/eesti-koondislase-vigastus-jatab-tartlannad-pikemaks-ajaks-runnakuliidrita | Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonna tänavustest mängijatest ainsana augustis Eesti koondisega EM-finaalturniiril käinud Ingrid Kiisk sai eelmisel nädalal tõsiselt vigastada ja jääb mõneks ajaks palliväljakult eemale. |
Juba mais jõustus kohtulahend, mis kohustas prokuratuuri vaidlusaluseid jälituslubasid Semilarskile ja tema kaitsjatele täies mahus avaldama. Selle asemel koostas Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross uue kuupäevaga samasisulise dokumendi, mis vallandas uue samasisulise kohtuvaidluse.
Praeguseks on kohus Grossi Semilarski kohtuasjast võimaliku huvide konflikti tõttu taandanud.
Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul tuleb jõustunud kohtulahendeid täita, mitte nendega vaidlema hakata. "Tegemist on väga põhimõttelise küsimusega õigusriigi toimimisest ning kahjuks näitab see juhtum, et prokuratuuri reaalsed teod on vastuolus nende enda avaliku retoorikaga. Prokuratuur ei saa ennast seada seadusest kõrgemale, kuid kahetsusväärsel kombel teeb seda siiski. Nii olemegi olukorras, kus ringkonnakohus tutvus juba kevadel jälituslubadega täies mahus ja veendus vahetult, et seal ei sisaldu kaitsmist väärt teavet. Nüüd, sügisel, oli sama vaidlus prokuratuuri puuduliku õiguskuulekuse tõttu uuesti ringkonnakohtu laual ning kohtukolleegiumi seisukohast läbikumav frustratsioon seetõttu täiesti mõistetav," rääkis Nääs BNS-ile.
Nii kirjutabki ringkonnakohus, et: "Prokuratuuril puudus kriminaalmenetluse seadustikust tulenev alus jätta kohtumäärus täitmata. Teisisõnu puudus prokuratuuril alus ringkonnakohtu seisukohaga mittenõustumise korral uue loa koostamiseks ning täiendavate põhjendamiste esitamiseks jälituslubade osaliseks tutvustamata jätmiseks."
Lisaks nähtub ringkonnakohtu määrusest, et prokuratuuri jonnakuse tõttu jälituslubade vaidluse uuele ringile võtnud maakohus oleks võinud jätta jälituslubade salastamisväärsuse üldse sisuliselt kontrollimata, sest jõustunud kohtulahend oli juba olemas. Samuti viitas ringkonnakohus, et kuna prokurör Gross jättis eelmise ringkonnakohtu otsuse ise edasikaebamata, siis puudub prokuratuuril võimalus kohtulahendit mitte täita.
Valvo Semilarski sõnul on prokuratuur viimase kahe aasta jooksul korduvalt tõestanud, et tänaseks aktuaalsed küsimused prokuratuuri töö kvaliteedist on asjakohased ja põhjendatud. "Küsimus ei ole ju ainult jälituslubade varjamises ja jõustunud kohtulahendi nihilistlikus ignoreerimises. Selle enesele kõikelubava käitumise mustrisse kuuluvad veel ebamõistlikult pikk kohtueelne uurimine, süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine, alusetu altkäemaksukahtlustus, huvide konflikti tõttu lõpuks kohtu poolt taanduma sunnitud prokurör ning pretsedenditult loominguline lähenemine toimingupiirangu rikkumise defineerimisse," märkis Semilarski. "Samal ajal jääb mulle mulje, et vajadus prokuratuuri eluperemehelikku töösstiili korrigeerida ei ole jõudnud veel kõigini ja osaliselt ilmselt seepärast, et neid korrektuure nõuab arvajatele ebasümpaatne poliitiline jõud. Minu kohtuasi ei ole ju tegelikult sugugi mitte ainus, mille pinnalt peaks prokuratuuri töömeetoditele siiski sisuliselt otsa vaatama."
Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba kahes kohtuastmes õigeks mõistetud ning ajakirjanduses on ilmunud värvikas kirjeldus kohtuasja aluseks olnud stseenist, kuidas kaitsepolitsei kaastöötaja proovib edutult Suvorovile konjakipudelit sokutada.
Augustis tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks tegelikult ei ole, kuid avalikkust sellest ei teavitanud. Semilarski kaebas prokuratuuri ebaõige väite ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse. | Tartu abilinnapea jälituslube varjav prokuratuur sai kolmanda kaotuse | https://www.err.ee/999959/tartu-abilinnapea-jalituslube-varjav-prokuratuur-sai-kolmanda-kaotuse | Üle aasta Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski jälituslube varjav prokuratuur sai Tartu ringkonnakohtult jälle lüüa, sest kohus otsustas taaskord, et prokuratuuril puudub igasugune alus jälituslube salastada. |
Tallinna linnavalitsuses kinnitatav seadusemuudatus pole suures pildis midagi uut. London ja Helsingi on kaks suurlinna, mis on selle muudatuse täpselt samadel kaalutlustel vastu võtnud. Vahe on aga selles, et London on praeguseks aru saanud, et blanket policy stiilis ehk ühetaolise keeluna ei saa selline regulatsioon töötada. Sellest tulenevalt on seal hakatud pakkuma erinevatele asutustele võimalust taotleda 24/7 luba, mis lubaks klubil oma tegevust jätkata ööpäevaringselt. Sama süsteem toimib ka Amsterdamis ja mitmes teises linnas, mis on õppinud otsima tasakaalu avaliku korra tagamise ja inimeste soovi vahel meelt lahutada. Seda erandit rakendatakse põhjusega – klubikultuuri järgi on nõudlus ning see rikastab kultuurielu. Sarnane nõudlus on ka Tallinnas ning mõistlik oleks üldise keelamise asemel piirata alkoholi müümist nendes asutuses, kus esineb murekohti ehk tõsiseid probleeme turvalisuse ja avaliku korra tagamisega. Jah, üks selline koht on Bermuda kolmnurk ning see kahjustab linna üldpilti. Ühtlasi kahjustavad seda ka baarid, mis asuvad laste- ja haridusasutuste läheduses. Kuid miks me rakendame üht standardit kõigile, kui on ilmselge, et erinevate asutuste tegevust ei ole võimalik samaväärselt hinnata. Mis kahju põhjustavad elumajadest kaugel olevad baarid või ööklubid, kus politsei väljakutsed on olematud?
Tõenäoliselt on ühetaolise keelu põhjus rahas ehk soovitakse säästa eurosid, mis kuluksid bürokraatiale, et juhtumeid eraldiseisvalt hinnata. Ent kui arvesse võtta mitme klubi ja baari tõenäoline sulgemine ning selle tõttu kaotatav käive, on tagajärjed soovitule vastupidised. Öömajandus ei seisne vaid alkoholis, mida baarist ostetakse – selle termini alla kuuluvad ka taksoteenus, majutus- ja teenindussektor ning toitlustusasutused. See on arvestatav majandussektor ning linn võiks seda näha võimalusena. Seda, et sellega ei arvestata, ilmestab see, kuidas seadusemuudatus läbi viiakse. Hea seadusloome eeldab kooskõlastamist, arutelu ning kompromisse. Paraku viiakse seadusemuudatust läbi kiirustades ning soovimata läbi rääkida. Septembris hakati plaanitavast seadusemuudatusest esimest korda avalikult rääkima ning täna ilmus uudis selle kinnitamisest. Kaks kuud ei ole kindlasti piisav aeg, et teha selgeks, kas seadusemuudatus, mis puudutab kaheksakümmend viit erinevat asutust, on mõistlik või mitte.
Üle lahe asuvas Helsingis täheldati alkoholimüügi piirangu ootamatu tagajärjena asjaolu, et kui varasemalt lahkusid külalised justkui Belli kõvera järgi, siis ühel ajal lõppevad peod paiskasid tänavatele kordades rohkem purjus inimesi, kellel polnud võimalik enne kodutee ettevõtmist klubisiseselt natuke kaineneda. Tänavalt kostuv müra ei vähenenud, vaid tõusis. Samuti sagenesid avaliku korra rikkumised. Kui linnavalitsus põhjendab piiranguid sooviga mürakaebuseid vähendada, tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et inimeste tarbimine liigub suure tõenäosusega baarist kodustesse keskkondadesse, mis ei pruugi sellele probleemile lahendust tuua.
Kuid peamine põhjus, miks ma olen alkoholimüügi piiramisele sellisel kujul vastu, on asjaolus, et ma väärtustan seda higi ja vaeva, mida kohalikud klubiomanikud ja promootorid panustavad alternatiivse klubimuusika skeene elushoidmisesse Tallinnas. Ma julgen väita, et leidub klubi- ja baaripidajaid, kelle eesmärk pole maksatsirroosi tekitades raha teenida, vaid tihtipeale on nende tegevus seotud kindla muusikasuunitluse populariseerimisega või hoopis eesmärgiga pakkuda kooskäimiskohta inimestele, kes tavapärastesse mallidesse ei mahu. Mitmed kohad on plaanitava piirangu järel tõenäoliselt sunnitud uksed sulgema. Külastaja jätab sellises klubis baari keskmiselt 8-12 eurot, mis teeb välja umbes 2-3 õlut või kokteili. Rõhk on muusikal, suhtlemisel ja tantsimisel. Ent kui peale kella kolme ei saa reedel enam baarist alkoholi osta, vähendab see väga olulisel määral nende asutuste võimekust majanduslikult toime tulla, sest peod algavad alles südaööl ja on avatud reeglina vaid kaks päeva nädalas. Klubil, mis kaotab 50% või rohkem oma tavapärasest käibest, on vähetõenäoline ellu jääda. Lihtne oleks muidugi öelda, et miks peavad klubid oma uksed nii hilja avama, alustagu varem. Jah, see oleks väga tore, kuid skeene ja publik ei tule sellise sunnitud muutusega üleöö kaasa. Samas kui rahvusvaheline tuntus, mida Tallinna ööelu viimastel aastatel on kasvatanud, võib väga kiiresti hääbuda. Oleks lühinägelik arvata, et ööeluga seonduv turism Eestis ei kannata, kuna Soomes ja Ühendkuningriikides on sarnased regulatsioonid ellu viidud ja seal on turism ometigi säilinud. Vahe on selles, et nende riikide alternatiivmuusika skeened on tänu oma suurusele ja ajaloolisele taustale palju elujõulisemad. Tallinna ööelu on habras ning selle lõhkumiseks ei lähe palju vaja.
Viimaste aastate jooksul on Tallinnas avatud mitu klubi, mis sõltuvad üsna palju turistidest, kes meie klubikultuuri nautima tulevad. Üks peamisi tõmbenumbreid on meie värskendav energia ja eksootiline asukoht, kuid samas on inimestele oluline just nimelt asjaolu, et siin ei pea juba kell kolm pille kotti pakkima. Tallinn on viimasel ajal oma ööeluga jõudnud samasse ritta, kus on Pariis, Thbilisi ja Moskva. Kohalikke kultuurisündmuseid nagu Tallinn Music Week'i välisdelegaatidena külastanud ameeriklased on öelnud, et Tallinna ööelu on isegi mitmekesisem kui Los Angeleses. Pakutav seadusemuudatus kaotaks meie koha selles nimekirjas ning meil ei ole piisavalt inimesi ja ressursse, et oma ööelu sarnaselt Helsingile ja Londonile kõigi halbade valikute kiuste elus hoida. Piiratud publik, vähe raha ning tagatipuks klubikultuuri pärssivad seadused – see on Tallinna ööelu aastal 2020. | Tanel Mütt: Tallinna alkoholimüügipiirangu mõju halvab kohalikku öömajandust | https://kultuur.err.ee/999953/tanel-mutt-tallinna-alkoholimuugipiirangu-moju-halvab-kohalikku-oomajandust | Kaks kuud tagasi hakkasid ilmnema esimesed märgid Tallinna Linnavalitsuse soovist piirata alkoholimüüki Tallinnas. Nüüd võeti mõnevõrra ootamatult vastu otsus piirangute heaks kiitmisest. Seadusemuudatus, mis mõjutab ligi sadat asutust ja nende töötajaid ning öömajanduse sektorit laiemalt, on tehtud suletud uste taga järgimata head kaasamistava, kirjutas Tanel Mütt Müürilehes. |
Stephane Brize lavastatud "Sõda" on sotsiaaldraama nn väikeste inimeste võitlusest oma koha ja elu eest kapitalistlikus süsteemis. Kui suur, 1100 töötajaga Prantsuse tehas Saksa tööstusgrupiga liitus, lubati tehase töötajatele, et järgmise viie aasta jooksul nende töökohad säilivad. Kaks aastat hiljem otsustavad juhid ettevõtte sulgeda. Protesteerivate töötajate kõneisikuks saab Laurent Amadeo (Vincent Lindon) ja vastasseis viib vältimatute kokkupõrgeteni. "Sõda" pälvis 2018. aastal Cannes'is ka Kuldse Palmioksa nominatsiooni.
13. novembril, linastub ETV2 ekraanil Xavier Legrand'i mängufilm "Hooldusõigus" (Jusqu'à la garde), kus kohtuvaidlusest lahku läinud paari laste hooldusõiguse üle saab alguse psühholoogiline draama perevägivallast ja selle mõjust. Veneetsia filmifestivalil parima režissööri ja parima debüüdi preemiad pälvinud "Hooldusõigus" räägib liigset vägivalda näitamata loo inimsuhete traagilisest kokkuvarisemisest, kus füüsiline vägivald on kõigest jäämäe tipp.
Kaader filmist "Lubadus koidikul" ("La Promesse de l'aube"). Autor/allikas: pressimaterjalid
Prantsuse filmikuu kolmas film, 20. novembril ETV2 ekraanile jõudev "Jumalale tänu" (Grâce à Dieu) esilinastus tänavu Berliini filmifestivalil ja tunnustati võistlusprogrammis žürii grand prix ' Hõbekaruga. Tõestisündinud lool põhinev draama räägib kolme mehe võitlusest katoliku kiriku ja neid lapsena ahistanud preestri vastu. Draama vändati saladuskatte all, sest mitmed süüdistused Lyoni piiskopkonna ja lapsi ahistanud preestri vastu on siiani kohtulahendit ootamas.
Filmikuu lõpetab 27. novembril kirjaniku Romain Gary samanimelisel teosel põhinev "Lubadus koidikul" (La Promesse de l'aube). Kireva ja keerulise lapsepõlvega kirjaniku eluteed juhtis vankumatult ema Nina, kelle piiritu armastus pojale pojale omamoodi ka koormaks osutus. Filmi on lavastanud Eric Barbier, peaosades mängivad võluvad Pierre Niney ("Yves Saint Laurent") ja Charlotte Gainsbourg ("Nümfomaan" I ja II, "Melanhoolia").
Prantsuse filmikuu filmid on ETV2-s kolmapäeviti kell 21.30. | ERR kultuuriportaal soovitab: Prantsuse sotsiaaldraama "Sõda" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/999950/err-kultuuriportaal-soovitab-prantsuse-sotsiaaldraama-soda-etv2-s | Novembri kolmapäevadel jõuab ETV2 ekraanile neli Prantsuse mängufilmi, mis keskenduvad peresuhete keerulisele dünaamikale ja tundlikele sotsiaalsetele teemadele. Filmikuu avab kolmapäeval kell 21.30 sotsiaaldraama "Sõda" (En guerre), mille keskmes on tehasetöötajate võitlus oma elu ja koha eest karmis maailmas. |
60-aastane soomlane valmistus lendama Euroopa Komisjoni eestveetavale kultuuriüritusele Itaalias, aga hakkas end lennujaamas halvasti tundma ja palus abi.
Korraldajate sõnul on soomlase seisund stabiilne ja haiglasse jäeti ta pigem ennetavatel põhjustel. Algselt tänasele planeeritud üritus lükati edasi.
Kankkunen on ralli MM-sarjas osalenud koguni viiel kümnendil ning krooniti maailmameistriks 1986., 1987., 1991. ja 1993. aastal. | Mitmekordne autoralli maailmameister Kankkunen toimetati haiglasse | https://sport.err.ee/999951/mitmekordne-autoralli-maailmameister-kankkunen-toimetati-haiglasse | Neljakordne autoralli maailmameister Juha Kankkunen viidi terviseprobleemide tõttu haiglasse, kuhu peab jääma veel mitmeks päevaks. |
Mängus Evertoniga tegi Son vea vastaste Andre Gomesile, kes seejärel põrkas kokku Serge Aurieriga ja vigastas tõsiselt hüppeliigest.
Kohtunik Martin Atkinson näitas Sonile alguses kollast ja seejärel punast kaarti, kuid videokordustest võis välja lugeda, et Gomesi vigastus tekkis pärast Soni viga ja enne kokkupõrget Aurier'ga.
Intsidendi hetkel juhtis Tottenham mängu 1:0, kuid arvulises enamuses Everton suutis siiski üleminutitel viigistada.
Andre Gomes käis pärast traumat operatsioonil ja on praeguseks haiglast koju lubatud. | Tottenhami ründaja punane kaart tühistati | https://sport.err.ee/999948/tottenhami-rundaja-punane-kaart-tuhistati | Tottenham Hotspuri ründajale Heung-min Sonile pühapäevases kohtumises määratud punane kaart tühistati. |
Pisut rohkem kui kakskümmend aastat tagasi hakkasin Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetama religiooniõpetust. Aja jooksul on see õppeaine kandnud erinevaid nimesid – kooli usuõpetus, usundilugu, religioonilugu, religiooniõpetus, usundiõpetus. Tegelikkuses polegi õppeaine nimel erilist tähtsust, oluline on sisu.
Oleme tundides koos õpilastega uurinud maailma usundeid ja arutanud mitmete usuliste probleemide üle. Tegemist on tavalise õppeainega teiste seas, kuid usun, et mingi killu maailma mõistmiseks see õpilastele lisab.
Paarkümmend aastat tagasi õpetamisega alustades ei kulgenud asjad sujuvalt. Ikka kuuldus arvamusi, et juba tunnis osalemine võib õpilaste mõjutada religioossuse suunas, avaldati kahtlust, et tundides toimub informatsiooni kallutatud esitamine, mingil hetkel sattus õpetamine isegi vastuollu tollase õiguskantsleri Allar Jõksi hinnanguga, kelle arvates ei tohtinud õppeaine olla humanitaarsuunas kohustuslik.
Mäletan ka üht üsna rahvavaest, kuid tartlastest koosnenud protestimarssi usundiõpetuse õpetamise vastu, kus kanti loosungit "Jätke lapsed rahule". Enam-vähem analoogilisi loosungeid võis kohata ka 1. novembril Tartus peetud protestimiitingul noortekeskusse kavandatud LGBT-teemalise arutelu vastu.
Küllap on selge, et meenutasin oma õpetajatöö algust seoses möödunud nädala reedel Tartus toimunud meeleavaldusega. Olgu kohe öeldud, et minu hinnangul on Tartus on väga head noorsootöötajad, kes toovad noored kokku, pakuvad huvialast tegevust, väärtustavad sõprust ja truudust, toetavad tõrjutuid. Paljud nende poolt toetatud väärtused on noortele olulised ka hilisemas pereelus.
Tean ka seda, et analoogiad pole kunagi täielikud, kuid minu jaoks isiklikult on kõnekad paralleelid viimastel nädalatel toimunud LGBT ühingu ründamise ja usundiõpetuse alguse vahel: mõlemal juhul kerkisid süüdistused propagandas, algas süüdlaste otsimine – oli selleks siis sotsiaalminister Tanel Kiik või Eesti religiooniõpetuse ülesehitaja Pille Valk.
"On ju Heade mõtete linnas üsna kohatu avaldada meelt teadmiste vastu, küllap seepärast pididki reedese ürituse organiseerijad mujalt Eestist lisaväge tooma"
Reedestele sündmustele tagasi vaadates tundub esmalt, et miitingu keskne idee oli siiski juba eos määratud läbikukkumisele. On ju Heade mõtete linnas üsna kohatu avaldada meelt teadmiste vastu, küllap seepärast pididki reedese ürituse organiseerijad mujalt Eestist lisaväge tooma ning kihutuskõnelejaid otsima. Oli meelikosutav, et oma sõpru toetama tulnud Tartu noored näitasid, et ka neil on sellel teemal (tasa)kaalukas sõna öelda.
Tulles tagasi paralleelide juurde, siis mäletan ka seda, kui sageli haagiti usundiõpetuse vastu suunatud sõnavõtuga kaasa protest, miks rahastab riik usuorganisatsioone. Näiteks teravalt tõstatatakse see küsimus Ervin Õunapuu 2004. aasta filmis "Lihtsad küsimused".
Olen ikka olnud seisukohal, et mõistva ühiskonna ülesehitamiseks on vajalik, et usuliste ühenduste püüdlused, seisukohad ja kahtlused oleksid laiemalt kuuldavad ning teatud riiklik toetus selleks on tarvilik (ma ei räägi siin sakraalehitistest, ka nende korrashoiu toetamine on loomulik, kuid see on teine teema) – ükskõik, kas ma kõikide nende seisukohtadega nõustun või mitte. Täpselt samuti arvan ma LGBT ühingu kohta.
Tean väga hästi, et igal seisukohal on oma minevik ja lugu. Nii mõnigi minu hea sõber suhtus omal ajal usundiõpetusse suure kahtlusega, enamik neist on nüüdseks selle õppeainega leppinud. Samal ajal olen ka ise suhtunud LGBT ühingu tegevusse skeptiliselt, aga nüüd arvan, et nad teevad ühiskonnas rasket ja vajalikku tööd.
Teoloogina mõistan, et religioossetest allikates võrsuvad arusaamad on püsivad ja Eesti oludes pigem konservatiivsed, minulegi meeldib aeg-ajalt ümiseda laulu "Give Me That Old-Time Religion". Siiski mõistan religioosseid hoiakuid alati uuenevatena, kus püsivale maailmavaatelisele alusele lisandub aja jooksul üha kasvav mõistmine ja seda kindlasti ka kunagi kõrvaleheidetute vastu.
Mõeldes veel kord usundiõpetusele ja LGBT ühingu toimetamistele, siis väga tahaks, et nende teemade ja sündmustega kokku puutuvad inimesed meenutaksid kõikides kultuurides ja usundites tuntud kuldset reeglit: ära tee seda, mida sa ei taha, et teised sinule teeksid.
Võttes aga kokku reedesed sündmused Tartu raekoja platsil, siis jäi see meelde päevana, kui õhtul võisin rahulolevalt tõdeda: "Täna on uhke olla tartlane!" | Toomas Jürgenstein: uhke on olla tartlane! | https://www.err.ee/999946/toomas-jurgenstein-uhke-on-olla-tartlane | Mõeldes usundiõpetusele ja LGBT ühingu toimetamistele, siis väga tahaks, et nende teemade ja sündmustega kokku puutuvad inimesed meenutaksid kõikides kultuurides ja usundites tuntud kuldset reeglit: ära tee seda, mida sa ei taha, et teised sinule teeksid, kirjutab Toomas Jürgenstein. |
Kampaaniakuu jooksul anti üle kogu Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitu purki püssirohtu, detonaatoreid, rakette, lõhkepakette, haavleid ning relvaosi.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul pärines suurem osa kampaania ajal politsei kätte jõudnud leidrelvi talumajapidamistest, kuid oli ka neid, mis välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel.
"Näiteks laekus kampaania esimestel päevadel politseile teade Tartu südalinnas renoveeritavast majast, mille pööningult leiti ehitustööde käigus kast roostes padruneid. Sündmuskohale sõitnud politseipatrull võttis leiu üle ning toimetas politseimajja, kust need hävitamisele saadeti," kirjeldas Proosa.
Kui valdavalt andsid inimesed leitud relvadest ja laskemoonast politseile teada läbi häirekeskuse ning jäid seejärel korrakaitsjate saabumist ootama, siis kuu jooksul tuli ette ka paar ärevat olukorda, mil ohtliku eseme leidnud inimesed sellega jaoskonda jalutasid, vahendas vanemkomissar Proosa.
Ta kirjeldas, et üks selline pinev olukord tekkis Viljandimaal, kui politseimajja jalutas kodanik 99 kapseldetonaatoriga, mille ohutuks teisaldamiseks kohalikud korrakaitsjad otsemaid pommirühma kohale kutsusid.
Vanemkomissar nentis, et Viljandis lahti rullunud ärev olukord plahvatusohtlike detonaatoritega lõppes imekombel õnnelikult, ent ta palub hoolimata kampaania lõppemisest kodanikel olla jätkuvalt tähelepanelik ja ettevaatlik. "Mistahes ohtliku eseme leidmisel ei tohi seda ise transportima hakata, vaid tuleb helistada häirekeskusele ning leiust kohe teada anda," rõhutas Proosa.
Kampaania lõppemisest hoolimata ootab politsei endiselt inimestelt teateid relvade ja teiste ohtlike esemete leidmisest. Muu hulgas meenutas politseinik sedagi, et näiteks ehituse käigus leitud või pärandina saadud tulirelv, selle osa või laskemoon tuleb politseis registreerida ning relva omanikul peab olema kehtiv relvaluba.
Üle antud relvad prefektuuride kaupa:
Põhja prefektuuris: 40 tulirelva, kaks gaasirelva, ca 2500 erineva kaliibriga padrunit, püssirohtu, signaalrakette, lõhkepakette
Lõuna prefektuuris: 41 tulirelva (neist 34 sileraudsed jahipüssid, valdavalt IŽ tüüpi), ca 7000 erineva kaliibriga padrunit, detonaatoreid ning mitmeid purke püssirohtu
Ida prefektuuris: 17 tulirelva, 1309 erineva kaliibriga padrunit, 11 signaalraketti, neli relvaosa, 17 purki püssirohtu, neli purki haavleid
Lääne prefektuuris: 26 tulirelva, üks harpuun, mitmeid relvaosi, ca 1650 erineva kaliibriga padrunit, valgusrakette, sütikuid, kuus purki püssirohtu | Enamik kampaania ajal politsei kätte jõudnud relvadest pärines taludest | https://www.err.ee/999944/enamik-kampaania-ajal-politsei-katte-joudnud-relvadest-parines-taludest | Oktoobriga lõppes kuu aega kestnud relvade loovutamise kampaania, mille jooksul said inimesed vabatahtlikult ning karistust kartmata politseile üle anda relvad, relvaosad ja laskemoona, millel puudub vajalik luba. Korrakaitsjate kätte jõudis üle saja relva, millest enamik pärines talumajapidamistest. |
31. oktoobril teavitati avalikkust Harju maakohtu kohtuniku Leili Raedla otsusest kiita heaks ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi ettepanek lõpetada oportuniteediga politseile valeütluste andmise tõttu Mary Krossi vastu algatatud kriminaalmenetlus.
Ootuspäraselt tingis see ühiskonnas suure pahameelelaine, sest Krossi valekaebus tõmbas eelmise aasta lõpus käima meedia ja poliitiliste oponentide poolt suurejooneliselt EKRE vastu välja mängitud skandaali.
Juba samal päeval ilmus aga Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikkel, kus Mikk Salu õigustas prokuratuuri vastavat ettepanekut ja selle kohtu poolt heaks kiitmist, heites küll prokuratuurile ette oma seisukoha viletsat kommunikeerimist.
Sarnast sõnumit on viimastel päevadel väljendatud terves reas arvamusartiklites, intervjuudes ja saadetes, ent vastupidine seisukoht ei ole teadaolevalt kajastunud üheski suuremas väljaandes avaldatud käsitluses (kui mõne ministri seisukohti kajastavad uudiseid mitte arvestada), olgugi, et niimoodi arvavaid inimesi on palju.
Mikk Salu artikli ekslikud eeldused
Kogu Mikk Salu käsitlus rajaneb eeldusel, nagu oleks probleem mitte selles, et kõnealuse kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamine oli vale, vaid selles, et inimesed, kes nii arvavad, ei saa lihtsalt asjadest õigesti aru.
Paraku ei ole Salu argumendid veenvad. Kohe oma artikli alguses kutsub ta teadvustama, et Krossi ei mõistetud õigeks, sest oportuniteet ei ole õigeksmõistmine.
See on küll tõsi, aga tunduvalt olulisem on fakt, et Krossi ei mõistetud ka süüdi ja samuti ei määratud talle karistust – riigituludesse tuleb tal tasuda 3000 eurot mitte karistusena, vaid hüvitusena menetluskulude eest.
Kui inimene on pannud täiesti teadlikult ja tahtlikult politseile valekaebust esitades toime kuriteo, vägagi tõenäoliselt eesmärgiga sütitada ühiskondlikku vaenu, häbimärgistada niigi ägeda meediakriitika objektiks olevat konservatiivset erakonda, paisutada veelgi teravamaks plahvatusohtlikke ühiskondlikke pingeid ja mõjutada seeläbi napid paar kuud hiljem toimuvaid parlamendivalimisi, siis on ühiskonnal õigustatud ootus, et ta saaks selle teo eest süüdi mõistetud ja karistatud.
Ühiskonna õiglustunnet riivab õiguskaitseorganitele valekaebuse esitamisest rohkemgi just alatu ja kurikaval motiiv, millest kantuna valekaebus tõenäoliselt esitati.
Prokuratuuri huvipuudus Krossi motiivide vastu
Siinkohal väärib tähelepanu ka peaprokuröri kohusetäitja Lavly Perlingi poolt Vilja Kiislerile antud intervjuus öeldu, et prokuratuuril polnud põhjust arvata, et Krossi tegu võis olla poliitiliselt motiveeritud. "Kuna meil ei ole toimikutes selliseid motiive näha, et oleks keegi otsustanud ühiskonda lõhestada, teha poliitilisi avaldusi, siis sellest ilmselt tulenes ka see prokuröri loogika, miks lahendada see selliselt," selgitas esiprokurör.
"Prokuratuur polegi tahtnud Krossi motiividest midagi teada."
Aga muidugi ei ole toimikutes midagi Krossi motiivide kohta näha, sest prokuratuur ju ei uurinudki neid motiive. Uurijad ja prokurörid ei ole teinud midagi, et tema teo tagamaades selgusele jõuda ja selle alusel menetluse lõpule viimise põhjendatust hinnata. Prokuratuur polegi tahtnud Krossi motiividest midagi teada.
Igal juhul ei ole põhjendamatu eeldada, et Krossi tegevus oli kantud ühiskonna lõhestamise ja seeläbi poliitiliste protsesside manipuleerimise motiivist. Milline muu motiiv tuleks selliste asjaolude korral üldse loogiliselt võttes kõne alla?
Seega on igati põhjendatud avalik ootus, et välismaalane, kes otsustab Eesti ühiskonnas niisuguste madalate võtetega poliitilisse võitlusse sekkuda, saab õigluse taastamiseks vähemalt oma kuriteos süüdi mõistetud.
Nii pole erilist tähtsust ka Salu argumendil, et süüdimõistmise korral ei oleks Kross pruukinud saada suuremat karistust kui praegu talle osaks langenud kohustus tasuda riigituludesse 3000 eurot.
Küsimus on ennekõike põhimõttes, mitte rahas. Paljudele inimestele ei mahu hinge, et nii alatult käitunud inimene saab kohtust välja kõndida ilma, et teda oleks kuriteos süüdi mõistetud ja ilma, et teda võiks kurjategijaks pidada (vt siit ja siit). Kusjuures ta pole pidanud isegi avalikult vabandust paluma ega ka end süüdi tunnistama.
Neile, kes toonitavad, nagu oleks Kross saanud 3000 euro riigituludesse maksmise kohustusena niigi kopsaka karistuse, olgu aga meelde tuletatud mitte ainult juba mainitud tõsiasi, et selle summa näol ei ole tegu karistusega, vaid ka see, et Krossi näol on tegu mõisaprouaga, kelle luksuslikus elamises maksab ilmselt nii mõnigi tualettpott või vann ka rohkem kui kõnealune summa.
Seega oleks ainsaks tõeliseks karistuseks olnud just nimelt see, kui Kross oleks oma kuriteo eest süüdi mõistetud ja kui ta oleks seega pidanud edaspidi kandma kurjategija pitserit. Just see oleks rahuldanud ühiskonna õiglustunnet.
Avalikku menetlushuvi ei või taandada rahale
Salu poolt prokuratuuri käitumise õigustuseks esitatud argumentide tuum põhineb aga väitel, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli õigustatud mitte avaliku huvi puudumise, vaid avaliku menetlushuvi puudumisega.
Ta selgitab, et Krossi menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu olevat põhjendatud, sest mõttetu on kulutada kohtumenetlusele 20 000 eurot, kui olemasoleva kohtupraktika pinnalt on Krossilt lootust karistusena kätte saada vaid 3000–5000 eurot. "Ei tasu lihtsalt ära," järeldab ta.
Paraku on avaliku menetlushuvi taandamine rahaliseks kalkulatsiooniks absoluutselt vale. See on lausa kummaline, sest niisuguse käsitluse kohaselt peaks avalikust menetlushuvist lähtuvalt jõudma ka absurdse järelduseni, et vabadusekaotuslikke karistusi ei tasu prokuratuuril üldse taotleda – vanglakaristus ei too ju riigile mingilgi määral raha tagasi, vaid on üksnes täiendav suure kulu allikas.
On tõsi, et avalikku menetlushuvi ei ole õige taandada vaid avalikule huvile – just nagu ei ole õige samastada avalikku huvi avalikkuse uudishimuga, nagu seda tegi hiljuti saates "Ringvaade" vandeadvokaat Carri Ginter.
Ent just samuti on tõsi, et avalikul huvil, mis seondub mitte avalikkuse uudishimu, vaid ühiskonna õiglustundega, peaks olema avaliku menetlushuvi hindamisel oluline, kui mitte keskne koht. See tõdemus vaatab selgelt vastu ka peaprokuröri juhendist selle kohta, millistest kriteeriumidest lähtudes hinnata avaliku menetlushuvi olemasolu või selle puudumist.
Nagu juhendist näha, ei käi jutt sugugi vaid menetlusressursi kulu prognoosimisest, vaid ennekõike sellest, et ühiskonna õiglustunde seisukohast tõsisemate kuritegude puhul (sh muuseas ka õigusemõistmise vastaste kuritegude puhul) peaks alati nägema avalikku menetlushuvi.
Lõppude lõpuks on karistusõiguse ja kogu õiguskaitsesüsteemi peamine mõte mitte menetluslike ressursside säästmine, vaid õigluse kaitsmine ja hoolitsemine selle eest, et rünnakutele ühiskonna õiglustunde vastu saaks ründaja süüdimõistmise ja karistamise näol osaks kohane reaktsioon.
Teisisõnu ei tohiks menetlusressursside kokkuhoiu taotlus kunagi kvalifitseeruda avalikkuse õiglustunde rahuldamisest hoidumise õigustusena.
Menetlusressursi säästmine avalikkuse õiglustunde arvelt
Eelnevat silmas pidades ei saa nõustuda vanemprokurör Kristel Tomingu selgitustega, et kriminaalõigus ei lähtu eesmärgist kurjategijat karistada, vaid peamiselt eesmärgist vältida sama isiku poolt tulevikus kuritegude toimepanemist.
Esiteks on kriminaalõigusel eripreventatiivse funktsiooni kõrval ka üldpreventatiivne funktsioon – st mitte ainult funktsioon vältida tulevikus kuritegude toimepanemist sama isiku poolt, vaid ka funktsioon vältida sarnaste kuritegude (st nö vihakuritegude fabritseerimise ja nende kohta valekaebuste esitamise) toimepanemist kõigi teiste isikute poolt.
Lisaks sellele on karistusõigusel ka punitiivne ehk repressiivne funktsioon, mis seisneb just nimelt ühiskonna õiglustunde rahuldamises, mh selleks, et omakohut ära hoida.
Kuivõrd Krossi kuritegu manipuleeris avaliku arvamusega, määris teadlikult Eesti mainet – luues Eestist moonutatud kuvandit kui väikesest vihasest natsiriigist – ja riivas rängalt ühiskonna õiglustunnet, siis on ühiskonnal ka õigustatud ootus ehk avalik huvi tema suhtes menetluse lõpule viimise ning süü tuvastamise korral tema süüdimõistmise ja karistamise suhtes.
Seda tõsiasja arvestades ei ole oluline ka osutus, et Krossi kuriteol puudusid vahetud ohvrid, sest ennekõike sai kahjustatud ühiskonna õiglustunne.
Mis puutub oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendatusse, siis see pole õigusteoorias sugugi üheselt aktsepteeritud, sest oportuniteedipõhimõte käib vastu kriminaalmenetluse ühele kõige olulisemale printsiibile ehk legaliteedipõhimõttele, mille kohaselt, peab õigusriigis menetlema kõiki õiguskaitseorganitele teatavaks saanud kuritegusid, tehes seda alati ja kõigi inimeste suhtes võrdsetel alustel.
"Aga isegi kui nõustuda oportuniteedipõhimõtte kohaldamisega teatud juhtudel, on vale teha seda eirates ühiskonna ootust, et õiglus saaks jalule seatud."
Oportuniteediga menetluse lõpetamise puhul seisneb suurim oht just nimelt tõsiasjas, et see toob kriminaalmenetlusse menetlejate võimaluse langetada meelevaldseid otsuseid. Aga isegi kui nõustuda oportuniteedipõhimõtte kohaldamisega teatud juhtudel, on vale teha seda eirates ühiskonna ootust, et õiglus saaks jalule seatud ja kuritegude toimepanemise kaudu ühiskonna õiglustunnet rünnanud isikud karistatud.
Ühiskonnal võib puududa oluline huvi kriminaalmenetluse lõpule viimiseks, kui – kasutades ühes prokuratuuri käitumist õigustanud artiklis toodud näidet – jutt käib kaasusest, mille keskmes on naabrimehelt kartulite varastamine.
Aga kui jutt käib kuriteost, mis on suunatud ühiskondliku vaenu õhutamisele ja selle kaudu poliitiliste protsesside manipuleerimisele, siis on olukord sootuks teine. Igal juhul on ühiskonna õiglustunde rahuldamine palju olulisem kui selleks vajalikule menetlusele kuluvate ressursside kokkuhoidmine.
Kas EKRE-lane oleks saanud sama kohtlemise osaliseks?
Viimaks tuleb peatuda veel ühel punktil, mis aitab mõista paljude inimeste pahameelt. Nimelt jääb mulje, et prokuratuuri taotlus ja kohtu otsus säästa Krossi kriminaalkorras süüdimõistmisest ei ole kooskõlas õigussüsteemi aluspõhimõttega, et kõiki inimesi tuleks kohelda seaduse ees võrdselt.
Täpsemalt öeldes on õhus põhjendatud kahtlus, et Krossile tehti selline vastutulek just seetõttu, et ta küll tegi politseile EKRE vastase skandaali üles keerutanud alatu valekaebuse, kuid talitas sedasi kantuna eesmärgist toetada valimiste eelsel ajal nö valgeid, st "avatud ühiskonna", "mitmekesisuse", "euroopalike väärtuste", "progressi" ja "sallivuse" eest seisvaid jõude. See ei pruugi nii olla, aga selline kahtlus jääb.
Raske on uskuda, et prokuratuuri ja kohtu teguviis olnuks sarnane vastupidises olukorras, kus näiteks mõni EKRE parlamendiliikme abikaasa teinuks valimiste eelsel ajal suure skandaali käima tõmmanud ja poliitilise võitluse teenistusse rakendatud valekaebuse, justkui tunginuks mustanahalised immigrandid talle ja tema koerakesele mitmekesi kallale.
Sellise kahtluse taustaks on tõdemus, et poliitiliselt tundlikes asjades ei ilmne õiguskaitseorganite käekirjas usaldust tekitavat järjepidevust.
Näiteks eelmise aasta novembri lõpus, kui Indrek Tarand ilmselgelt takistas EKRE poolt ÜRO rändeleppe vastu korraldatud meeleavalduse läbiviimist ja rikkus nii käitudes karistusseadustikus sätestatud keeldu takistada seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku läbiviimist, asus politsei täiesti absurdsele seisukohale, et Tarand pigem osales meeleavaldusel kui takistas selle läbiviimist ja seega ei ole tema suhtes kriminaalmenetluse algatamine põhjendatud.
Nende meeste suhtes, kes Tarandi provokatsioonile reageerides talle paar vopsu jagasid, pidas aga prokuratuur igati kohaseks reageerida kriminaalmenetluse algatamisega – seal nähti piisavalt avalikku menetlushuvi.
Kui SAPTK taotles Tarandi suhtes kriminaalmenetluse algatamist seonduvalt vara omastamisega, soosisid õiguskaitseorganid taas liberaalist endist eurosaadikut, leides erinevaid ettekäändeid tema suhtes menetluse algatamisest hoidumiseks.
Usaldus õigussüsteemi vastu sai ränga hoobi
Kokkuvõtlikult öeldes peaksid politsei, prokuratuur ja kohus vältima samme, mis õõnestavad ühiskonna usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu. Käesoleval juhul tähendanuks see, et Krossi vastu algatatud menetlus tulnuks viia lõpuni, ilma talle oportuniteediga menetluse lõpetamise läbi kingitust tegemata, sest vastupidine lahendus saadab ühiskonnale väga vale sõnumi.
Kui õiguskaitseorganite otsustest jääb õhku kahtlus, et karistusvõimu rakendatakse erinevatel poliitilistel tiibadel seisvate inimeste suhtes lähtudes sootuks erinevatest standarditest, siis on paratamatu, et usaldus õigussüsteemi vastu kahaneb.
Selleks, et saada parem ülevaade prokuratuuri käekirja järjepidevusest, oleks aga hea teada, mitu kriminaalmenetlust on viimase kümne aasta jooksul õiguskaitseorganitele teadlikult valeütluste andmise tõttu algatatud ja mitu neist on oportuniteediga lõpetatud. | Varro Vooglaid: avaliku huvi ja avaliku menetlushuvi lahutamine on väär | https://www.err.ee/999936/varro-vooglaid-avaliku-huvi-ja-avaliku-menetlushuvi-lahutamine-on-vaar | Kui inimene on pannud politseile valekaebust esitades toime kuriteo, vägagi tõenäoliselt eesmärgiga sütitada ühiskondlikku vaenu, häbimärgistada niigi ägeda meediakriitika objektiks olevat konservatiivset erakonda, paisutada veelgi teravamaks plahvatusohtlikke ühiskondlikke pingeid ja mõjutada seeläbi napid paar kuud hiljem toimuvaid parlamendivalimisi, siis on ühiskonnal õigustatud ootus, et ta saaks selle teo eest süüdi mõistetud ja karistatud, kirjutab Varro Vooglaid viitega Mary Krossi kaasusele. |
Juba kolmandat mängu järjest jõudis kolmikduublini tähtmängija LeBron James, kes viskas 30 punkti, haaras kümme lauapalli ja jagas 11 resultatiivset söötu.
Suuri teeneid Lakersi võidus oli ka ääremängija Kyle Kuzmal, kes oma 15 punktist 11 viskas viimasel veerandajal.
Chicago Bullsi ridades panustas 27 punkti ja seitsme tulemusliku sööduga Zach LaVine. Lauri Markkanen tabas sedapuhku väljakult kaheksast viskest vaid kaks ja jäi seitsme silma peale.
Oma karjääri punktirekordit kordas Boston Celticsi äär Gordon Hayward, kes loopis Cleveland Cavaliersi korvi 39 silma. Seejuures tabas ta kõik 16 kahepunktiviset ja tüüris Celticsi võõrsil võiduni 119:113 (32:24, 29:28, 28:31, 30:30).
Tulemused: Charlotte - Indiana 122:120 la, Cleveland - Boston 113:119, Atlanta - San Antonio 108:100, Oklahoma City - Orlando 102:94, Chicago - LA Lakers 112:118, Denver - Miami 109:89. | Lakers jätkas LeBron Jamesi järjekordse kolmikduubli toel võiduga | https://sport.err.ee/999940/lakers-jatkas-lebron-jamesi-jarjekordse-kolmikduubli-toel-voiduga | Korvpalliliigas NBA sai oma hooaja seitsmendas mängus kuuenda võidu Los Angeles Lakers, kes alistas võõrsil Chicago Bullsi 118:112 (24:29, 24:36, 32:28, 38:19). |
Eelnõu kohaselt muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 600 000 liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Tootmismahu piiri muutmist on taotlenud Väikepruulijate Liit ning see on olnud poliitiliste arutelude objekt, seisab rahandusministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjas.
Eestis on õlleaktsiis praegu 12,7 eurot saja liitri kohta. Kuni 600 000 liitrit aastat toova ettevõtte aktsiisimäär on sellest 50 protsenti.
Suuri õlletehaseid koondav liit teatas oma pöördumises riigikogu rahanduskomisjonile, et ei pea seadusemuudatust põhjendatuks. Liit märgib ühe põhjusena, et see tekitab olukorra, kus kahest sarnase suurusega ettevõttest üks tasub kaks korda vähem makse kui teine.
Eesti Õlletootjate Liit märgib, et neile jääb arusaamatuks, millist positiivset mõju üritatakse eelnõus sisalduvate õlle väiketootjaid puudutavate muudatustega saavutada. Lisaks pole praegu väiketootjad mõjutanud olulisel määral töökohtade teket.
Samuti nähtub suurtootjate teatel, et seadusemuudatus puudutab vaid ühte ettevõtet, kellele täiendav aktsiisisoodustus kohaldub, seda möönab ka rahandusministeerium.
Selleks on Põhjala pruulikoda, mis on praegu Eesti suurim väiketootja. Põhjala tegevjuht Enn Parel ütles, et tootmismaht tuleb neil sel aastal umbes 1,2 miljonit liitrit.
"Selle aasta augustist kuulume aga kummalisel kombel suurtootjate hulka aktsiisi mõttes ehk ei saa enam aktsiisisoodustust. Seega oleme ühte patta sattunud endast 70 korda suuremate tootjatega, nagu Saku ja A. Le Coq," ütles Parel, kes kuulub ka Eesti Väikepruulijate Liidu (EVPL) juhatusse.
"Jah, tõepoolest - kõige esimesena võidab sellest muudatusest Põhjala, kuid ka teised väiketootjad on jõudsalt kasvamas ning praegu kehtiv 600 000 liitri suurune piir on neile ette tulemas," lausus Parel.
"Õlletootjate Liidu vastuseis on arusaadav, kes see endale ikka konkurente juurde soovib," tõdes Urmas Roots pruulikojast Õllenaut. "Kurdetakse, et väiketootjad maksavad vähe makse, kuid ma arvakski pigem, et ju siis Eesti pakutav soodustus ei ole piisav, et ka väikepruulijad saaksid korralikult jalad alla, palgad üles ja neilt maksud makstud. "
Roots toonitas, et Euroopa Liidu direktiivi kohaselt võib väiketootjaks lugeda kuni 20 miljonit liitrit tootva pruulikoja. "Tegelikkuses ei olegi ilmselt küsimus selles, kui suur on soodustus ja millisest piirist alates seda rakendatakse, vaid see, et Eestis on alkoholiaktsiis lihtsalt tervikuna liiga kõrge. Ja vaevalt, et keegi tahab tagasi olukorda, kus poeriiulid on ühtlaselt puna-sinised, sekka veidi kollast." | Suuri õlletehaseid pahandavad lisasoodustused kasvavatele väiketootjatele | https://www.err.ee/999785/suuri-olletehaseid-pahandavad-lisasoodustused-kasvavatele-vaiketootjatele | Eesti Õlletootjate Liit on vastu seadusemuudatusele, mis laiendaks aktsiissoodustusi tootmismahte suurendavatele väiksematele pruulikodadele. |
"Me oleme lõpuks ikkagi üksi. Alati. Ka siis, kui me oleme suhtes. Koos saame olla, aga alati jääb nii, et kaks inimest on koos. Mitte, et kahest saab üks. Ehk on see pigem sümbioos? Ja sellepärast saabki ainult endaga tegeleda, ennast painutada, ennast tundma õppida," selgitas etendaja Steffi Pähn.
Lavastuse kaasautor Ursel Tilk leiab, et sümbioos on loodusest kõige parem võrdlus. "Aga on oht, et see sümbioos võib kergesti muutuda parasiitluseks. Sümbioosi hoidmine on hästi keeruline. Selle nimel tulebki tööd teha."
Lavastuse pealkiri ja idee sündisid Ursel Tilga (Paide Teater) ning Belgia tantsukunstniku Lore Borremansi mõtetest ja tunnetest. Samanimeline lavastus etendub hooajal 2020/2021 Borremansi lavastusena ka Belgias.
Lavastuse autorid ja etendajad on Ursel Tilk (Paide Teater) ja Steffi Pähn (NUKU), dramaturgid Maike Lond Malmborg ning Alissa Šnaider, valguskunstnik Karolin Tamm, helikujundaja Kenn-Eerik Kannike, produtsendid Harri Ausmaa (Paide Teater) ja Triinu Aron (STL), projektijuht Carolyn Mets.
Etendused toimuvad 20. novembril, 6. ja 7. detsembril Paide Muusika- ja Teatrimajas, 22., 23. novembril, 12. ja 13. detsembril Sõltumatu Tantsu Laval. | Lavale jõuab Paide teatri ja STL-i koostöölavastus armumise tagajärgedest | https://kultuur.err.ee/999934/lavale-jouab-paide-teatri-ja-stl-i-koostoolavastus-armumise-tagajargedest | 20. novembril esietendub Paide Teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava (STL) koostöölavastus "Between Dreams and Drowning". Ursel Tilga ja Steffi Pähna tantsulavastus tegeleb armastuse, armumise ja armastatud olemise tagajärgedega. |
"Meie soov on, et ettevõtja lahendaks tekkinud olukorra Eesti Energiaga iseseisvalt," ütles Saarte Häälele Saaremaa vallasekretär Liis Juulik, lisades, et Eesti Energiale vallavalitsus esialgu ametlikult vastata ei plaani.
Eesti Energia juristide väitel peaks vallavalitsus kalad endale võtma, sest nende omanikfirma on elektrivõlglane ja voolu väljalülitamise korral surevad kalad üsna pea. Vallavalitsuse hinnangul peaks aga Eesti Energia käituma maksejõuetust kahtlustades nii, nagu seadus ette näeb ehk pöörduma pankrotiavaldusega kohtusse.
AquaMyk OÜ Kanissaare kalakasvanduse tegevjuhi Priit Lulla sõnul suudab ta küll praegu elektri eest jooksvalt maksta, kuid võla lõplikuks tasumiseks müügitulust ei piisa ning võlgnevus kasvab. | Saaremaa vallavõim keeldub elektrivõlglase kaladest | https://www.err.ee/999931/saaremaa-vallavoim-keeldub-elektrivolglase-kaladest | Saaremaa vallavalitsus ei ole nõus võtma enda ülalpidamisele Pöide kandi kalakasvataja AquaMyk OÜ 100 000 forelli, kelle omanik on Eesti Energiale elektri eest võlgu, mistõttu ähvardab ettevõtet voolu väljalülitamine ja selle tagajärjel kalu hukkumine. |
"Hooaeg pole alanud nii, nagu lootsime. Treenerid, mängijad ja kõik klubi liikmed peaksid välja selgitama, miks nii on läinud ja need vead parandama. Teise järjestikuse mängu andsime vabavisete (Ural sai koguni 49 vabaviset, millest realiseeriti vaid 27 – toim.) tõttu ära. Pärast Peterburi Spartakiga mängu nägime treeningul vabavisetega palju vaeva, kuid see ei aidanud. Arvan, et see on seotud psühholoogilise poolega," vahendab Urali koduleht Alar Varraku sõnu, kirjutab Korvpall24.ee.
Uralil on õnnestunud nüüdseks viiest mängust üks võit teenida, CSKA duubel on võitnud kaks mängu ja kaotanud kolm.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Alar Varrak ja Ural pidid valusa kaotuse vastu võtma | https://sport.err.ee/999930/alar-varrak-ja-ural-pidid-valusa-kaotuse-vastu-votma | Alar Varrak ja tema juhendatav Jekaterinburgi Ural pidid teisipäeval Venemaa tugevuselt teises liigas taas kaotuse vastu võtma, kui võõrsil jäädi Moskca CSKA duubelmeeskonnale alla 85:92 (22:17, 29:23, 17:29, 17:23). |
"Täna aiandusjäätmeid Pääsküla jäätmejaama viies ütles teenindaja info, et alates järgmisest aastast võetakse aiandusjäätmeid tasuta vastu vaid Pärnamäel," postitas üks nõmmekas laupäeva õhtul Facebooki Nõmmekate kommuuni. Ka mitmed teised aiajäätmete vedajad olid Pääsküla jäätmejaamast päev otsa sama infot saanud.
Teine teadis lisada, et aiajäätmete tasuta vastuvõtt eraisikutelt kaob ära või väheneb. Seepeale läks kogukond kihama, sest Pääskülast Pärnamäele ja tagasi on suurusjärgus 30 kilomeetrit ning teenus aiaomanikele vajalik.
Kui paljud aiaomanikud saavad valida, kas purustada puudelt langenud lehed muruniidukiga või kompostida neid oma aianurgas, siis nõmmekad on oma elupaiga eripärade tõttu enamasti sundolukorras: Nõmme asub enamjaolt mändide all, kuid okkad, käbid, oksad, aga ka tammelehed ei kõdune. Ka aianurgas põletamine pole lahendus, sest Tallinna territooriumil tohib põletada üksnes oksi, juhul kui see naabreid ei sega, kuid okaste, käbide, lehtede jm aiajäätmete põletamine on keelatud. Nõnda ei jäägi neil muud üle, kui aedadest risu kokku riisuda, suurtesse kilekottidesse pakkida ja lähimasse jäätmejaama vedada.
Linn: see oleks ennekuulmatu!
Ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna juhataja Tõnu Tuppits on nõmmekate murega juba kursis. Tal kulus terve päev, et väärinfo allikale jälile jõuda, kuid saab kinnitada, et niisuguseid plaane linnal ei ole ning kui keegi sellise mõttega ka lagedale tuleks, oleks see ennekuulmatu.
"Sellel jutul pole mingisugust alust. Sellist ametlikku infot, otsust ega plaani pole meie majas kunagi olnud. Aga me umbes teame, kuidas selline kuulujutt võis tekkida: seda levitas üks autojuht, kes meil jäätmejaamadest jäätmeid välja veab. Ta istus ühes kohvilauas, kus arutasime selle üle, kui palju peaksime biojäätmeid tasuta vastu võtma elanikkonna käest igalt toojalt eraldi ja arutasime, kuhu me erinevatest jäätmejaamadest need veame – kus küll võtame vastu, aga ise kohapeal ei komposti neid. Keskkontoris ametiruumides seda teemat arutati, aga üldse mitte selles võtmes, et seda peaks kuidagi piirama või ära lõpetama või üldse ümber korraldama. Autojuht, kes neid jäätmekotte vedas, kuulis küllap pealt mingeid jutukatkeid ja arvas siis, et ta kuulis midagi olulist ning levitas juttu kohapeal edasi," ütles Tuppits, selgitades, et just Pääsküla ja Rahumäe jäätmejaamad olid need, millest juttu oli - linn veab nendes üle antud aiajäätmed ise Pärnamäe jäätmejaama edasi, kus nende kompostimisega tegeldakse.
Tuppits möönab, et peavalu on see kuulujutt neile üksjagu valmistanud ega jõua ära imestada, kui kiiresti selline valeinfo levida suudab.
"Vahel mõtled, et kui tahaks mingit infot kiirelt avalikkuses levitada, näed kurja vaeva ja mõtled, miks see ei levi, siis nüüd, kus see on n-ö usalduslikus õhkkonnas räägitud - autojuhid ja laadijad - siis see levib sealt edasi iseenesest. Sel jutul puudub alus, seda ei juhtu," kinnitab Tuppits, kes sai juba esmaspäeval jälile, et selline valeinfo levib.
Ta ütleb, et Tallinnas on kõik otsustusprotsessid nii kompleksed, et üleöö selliseid muutusi kehtestada pole võimalik ega ka mõeldav.
"Selle peavad mitmed ametkonnad ja ametijuhatajad heaks kiitma. Niisama, hetke emotsiooni ajel ei saa vastuvõtutingimused muutuda, ja kui ka peaks, peab sellele eelnema mingi üleminekuaeg. Linn kunagi sellisel kombel linnaelanike suhtes ei käitu, et kehtestaks midagi üleöö," ütleb Tuppits.
Eraisikutelt võtavad kõik Tallinna jäätmejaamad vastu kuni 600 liitrit ehk kuus suurt prügikotitäit aiajäätmeid. Sealt edasi peab maksma 20 eurot kuupmeetri eest, mis teeb sajaliitrise kotitäie hinnaks kaks eurot. Ettevõtjatelt aiajäätmeid tasuta vastu ei võeta, neile kehtib 20-eurone kuupmeetrihind juba esimesest kotist alates.
Tallinnas tegutseb neli jäätmejaama - Pääskülas, Rahumäel, Pärnamäel ja Paljassaares -, mis võtavad vastu nii aiandus- kui ka muid jäätmeid. Iga jäätmejaam on avatud kuuel päeval nädalas, teenus on linnas kättesaadav igal nädalapäeval. Kõik jäätmejaamad on avatud laupäeviti-pühapäeviti. | Kuulujuttude kulutuli ehk kuidas nõmmekad jäätmejaamade kohta valeinfot said | https://www.err.ee/999788/kuulujuttude-kulutuli-ehk-kuidas-nommekad-jaatmejaamade-kohta-valeinfot-said | Tallinna Nõmme linnaosa elanike seas läks nädalavahetusel sotsiaalmeedias liikvele info, et uuest aastast aiandusjäätmeid enam Pääsküla ja Rahumäe jäätmejaamades vastu ei võeta, vaid need tuleb transportida linna teise otsa Piritale. Jäätmejaamade tööd korraldav ettevõtlusamet kinnitab, et sellist plaani ei ole ega tule, kuid tuvastas ka veidra väite allika. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.