text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Varem soovis Narva eesti kogukond, et eesti emakeelega lapsed saaksid uues riigigümnaasiumis õppida eraldi hooneosas. Kui aga selgub, et hoone planeering seda ei luba, siis saab tähtsaimaks küsimuseks õppekeel.
"Eesti kogukonna ootus uuele koolile oleks nüüd juba ennekõike see, et õppekeeleks saaks eesti keel. Jah, see on raske, see on keeruline suuremale osale õppima asuvatest lastest, aga pikemas perspektiivis on see siiski ainumõeldav lahendus. Et kui meil oleks üks kindel tugipunkt riigigümnaasiumi näol, kus on nii eestikeelsus kui -meelsus, siis ma usun, et see on kindlasti üks tugev argument, mis aitaks natukenegi suurendada Narva eestlaskonda," rääkis Narva Eesti Gümnaasiumi hoolekogu liige Kairi Johannes.
Narva volikogu liige Katri Raik kinnitas, et Narva riigigümnaasiumi loomisel tuleb lähtuda vähemuses oleva eesti kogukonna huvidest ja uut gümnaasiumi peab olema võimalik läbida eesti keeles. Kuid ainult eestikeelset õpet nõuda pole Narva oludes mõistlik.
"Ma ei alustaks diskussiooni või arutelu sellest, et sada protsenti eesti keeles või üldse mitte midagi. Mina garanteeriksin selles gümnaasiumis vene keele kui emakeele õppe sellepärast, et iga inimese emakeel on tema hingekeel ja seda me peame võimaldama õppida. Mina ei näe mingisugust maailma lõppu, kui mõnda õppeainet õpetatakse ka vene keeles, kui seda paralleelselt õpetatakse ka eesti keeles. Ma jätaks sisse teatud paindlikkuse, aga valdavalt eestikeelne kool, kus erineva emakeelega õpilased õpivad ühes majas," ütles Raik.
Lisaks soovitab Katri Raik üleminekuperioodi.
"Aga sinna lähevad ka ju 11. ja 12. klass, nemad õpivad muidugi mudeli järgi 60/40 ja neil tuleb võimaldada gümnaasium lõpetada sellisel viisil, millisesse gümnaasiumisse nad on astunud. See on väga oluline põhimõte ja seda ei tohi kindlasti rikkuda."
Narva lapsevanem, kodanikuaktivist Valeria Lavrova peab oluliseks Narva riigigümnaasiumi lõimimist Eesti haridussüsteemi laiemalt, et koolil oleks side põhikoolide ja ülikoolidega ning et lapsed saaksid kaasaegses ühiskonnas vajalikke teadmisi ja oskusi. Keel on teisejärguline.
"Minu ootus on see, et juba kirjutatud väga head programmid, mis on juba olemas ja töötavad Eestis, mis räägivad väärtustest, 21. sajandi kompetentsusest ja ettevõtlus, kriitiline mõtlemine, kreatiivsus, emotsionaalne intellekt, kommunikatsioon – see on palju tähtsam, kui see, mis keeles me seda teeme," sõnas Lavrova.
Kuni 720 noorele mõeldud Narva riigigümnaasium peaks uksed avama kahe aasta pärast. | Riigigümnaasiumi ootel algavad Narvas arutelud kooli õppekeele üle | https://www.err.ee/999923/riigigumnaasiumi-ootel-algavad-narvas-arutelud-kooli-oppekeele-ule | Kolmapäeval kuulutatakse välja Narva riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse võitja. Hoone sisu üle vaidlused alles algavad ja tähtsamaks teemaks on ka Narvas kujunemas õppekeel. |
Meediavalkonna arengutes kirjutavad Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm ja ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.
Tõepoolest, Eesti meediapoliitikat on viimased paarkümmend aastat iseloomustanud liberaalne turumajanduslik suhtumine: on lähtutud põhimõttest, et meedia kui institutsiooni kvaliteedi tagab suuresti turg. Majandusteadlased aga teavad, mis võib juhtuda väikesel turul, mis sõltub üleilmsetest suundumustest. Meedia praeguses olukorras on palju riske. Järeldame seda meedia olukorra ja arengusuundade uuringust, mille saime valmis Tartu ja Tallinna ülikooli teadlaste koostöös.
Meediavälja arengu riskid
Infotehnoloogia areng ja sellega seotud majandusmehhanismide muutus on tekitanud olukorra, kus inimeste tähelepanu eest võitleb üha suurem hulk sisuloojaid, kellest paljude eesmärk on oma ideoloogiat, teenust või toodet inimestele müüa.
Mõelgem näiteks, kui palju aega ja tähelepanu läheb arvutimängudele, foorumitele, mõnusatele kassipiltidele. Selles, et inimesed meedia abil meelt lahutavad ja suhtlevad, pole iseenesest midagi halba. Küll aga tekib ühiskonna jaoks probleem siis, kui liiga suur hulk inimesi liiga suure osa oma tähelepanust ühiskonnas toimuvalt ära pöörab.
Näiteks eesti keele ja kultuuri seisukohalt on tähtis, et meie kultuuriga seotud sisu hulk võrreldes üle maailma toodetud (audiovisuaalse) sisuga ei väheneks. Globaalselt toodetavat meediasisu Eestis levitada on odavam, kui kvaliteetset materjali ise luua.
Teine näide: nn toimetusmeetrika – veebistatistika artiklite lugemise, klõpsamise või edasijagamise kohta – võimaldab tänapäeval üsna täpselt jälgida, missugused artiklid või saated köidavad tarbija tähelepanu. Kui toimetaja näeb, et üks lugu pälvib palju tähelepanu, siis püüab ta samal teemal tekste juurde luua ning sarnast materjali edaspidigi leida ja edastada.
Samamoodi käituvad konkureerivad meediaorganisatsioonid, mistõttu teave muutub ühekülgsemaks. Teisisõnu: kui sisuloomet mõjutab liiga palju suure hulga tarbijate maitse-eelistus, tekib oht, et hakkame aegamööda muutuma eesliteks nagu Pinocchio muinasjutus.
Klassikaline uudisajakirjandus, mille keskne ülesanne on kriitiliselt jälgida ühiskonnas toimuvat, pole kaotanud üksnes oma uudistevahendaja monopoli, vaid on jäänud ka majanduslikus mõttes vaeseks.
Varem tulu toonud reklaam läheb pigem globaalsetele suurfirmadele. Praegu me ei teagi täpselt, kui suur hulk reklaamiraha läheb Google'i, Facebooki, Amazoni jm keskkondadele Eestist välja. Arvatakse, et veel aasta tagasi võis see olla üle 10 miljoni euro. Need summad kasvavad üha kiirenevas tempos.
Samal ajal on avalikku huvi teenivat ajakirjandust ja sõltumatut teabeanalüüsi valdavaid ajakirjanikke tarvis rohkem kui kunagi varem. Infouputuses on inimestel vaja usaldusväärset teavet. Praegu ei ole veel ühelgi teisel institutsioonil või organisatsioonil peale ajakirjanduse pädevust ja ressurssi püsivalt tegeleda olulise info otsimise, faktikontrolli ning leitud teabe "tõlkimisega" inimeste jaoks lihtsasti arusaadavasse keelde. Blogijad ja kodanikuajakirjandus ei ole uuriva ajakirjanduse rolli üle võtnud.
Uuriv ajakirjandus pole tähtis mitte niivõrd auditooriumile kui turuosalisele (uuriva ajakirjanduse lood ei pälvi muust sisust tingimata palju rohkem tähelepanu ega too tunduvalt enam tulu), kuivõrd auditooriumile kui kodanikele, sest see avab võimu teostamise tagamaid ning võimaldab teha teadlikke valikuid. Samuti mõjub selle rolli esilolek võimul olijatele distsiplineerivalt.
Seega oleme paradoksaalses olukorras, kus hädasti oleks vaja teadlikku ja kriitiliselt informeeritud valijat, aga teabekeskkonna turumehhanismid soodustavad arengut, kus inimestega manipuleerimine teabe abil muutub üha lihtsamaks.
Situatsioonis, kus arvukad (sh globaalsed) sisuloojad inimeste tähelepanu eest aina rohkem võitlevad, on turumehhanismidele lootma jäämine Eesti jaoks sama, mis viljade kasvatamine ilma väetamiseta: kodumaine kiratseb ja sööme ikka võõramaist.
Riskide pööramine võimalusteks
Seega peame küsima: kas ja kuidas saab riik oma kodanike teabekeskkonda turu ja võimuvõitluse eest veidigi kaitsta?
Ühte lihtsat lahendust ei ole. Olukorda saab muuta väikeste koosmõjus toimivate sammudega.
Kõige vajalikum oleks koos teiste Euroopa riikidega otsida võimalusi piirata reklaamiraha väljavoolu – Eesti elanike tähelepanu pealt ei peaks teenima eelkõige globaalsed suurettevõtted.
See aitaks ka vältida suundumust, et ajakirjanike töösektor muutub odavaks, vähese kvalifikatsiooniga tööturunišiks, edasihüppe platvormiks, kus töötatakse vaid lühikest aega (see on üleilmne tendents, mida peaks vältima). Eesti ajakirjanduse tugev külg on seni olnud just ajakirjanike professionaalne töökultuur, nagu on märgitud ka näiteks rahvusvahelises uuringus Worlds of Journalism.
Seadused ja rahastusmeetmed peaksid toetama meediaorganisatsioonide koostööd ajakirjanike kvalifikatsiooninõuete, eetika, palkade, uuriva ajakirjanduse jm ühiskonnale olulise arendamisel. Koostöö vedaja uue rolli võiks enda kanda võtta uuenev rahvusringhääling, kellest võiks saada kultuurikoostöö ja andmetöötluskvaliteedi katalüsaator.
Praegune ajakirjanduse ärimudel üldiselt ei toeta kohaliku ajakirjanduse arengut (mõnes piirkonnas küll, teises üldse mitte). Kuivõrd kohalikud omavalitsused on suuresti üle võtmas kohaliku teabe loomise ja levitamise rolli, on tähtis kokku leppida kommunikatsioonieetikas, mis aitaks luua läbipaistvat teabekultuuri kohalikus ja regionaalses kontekstis. Hea arutelukultuuri loomine ja hoidmine näib olevat kõige lootusrikkam just kohalikul ja regionaalsel tasandil.
Oluline on ka, et ühiskonnas oleks teave selle kohta, mis meediasektoris ja inimeste infokäitumises toimub. Kuna muutused on kiired, on vaja luua piisav ja mõistlik monitooringusüsteem, et infopoliitilised otsused saaksid olla teadmispõhised.
Tervikuna muutub aga üha tähtsamaks meedia- ja infopädevus. Meediasektori muutuste "tõlkimine" meedia- ja infoõpetusse ei toimi lihtsalt entusiasmi najal, vaja on riiklikku ning väga hästi läbi mõeldud strateegiat.
Artikkel ilmus Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. | Essee: meediavaldkond ei saa areneda isevoolu teed | https://novaator.err.ee/999416/essee-meediavaldkond-ei-saa-areneda-isevoolu-teed | Rahvusvahelised hinnangud Eesti meediasüsteemi kohta on olnud siiani üsna sõbralikud: pressivabaduse indeksis oleme endiselt riigina kõrgel kohal ja meediapluralismi monitooring näeb meie meediasüsteemis samalaadseid riske kui näiteks Soome omas. Tõstetakse esile, et endiste idabloki riikide seas on meie meediast kõige edukamalt kujunenud läänelik liberaalne meedia, mis toetab demokraatiat ja inimõiguste järgimist. |
Digiraamatute keskuse tegevjuht Ain Lausmaa ütles ERR-ile, et tehing tehti tänavu augustis, kui kolm teist osanikku müüsid oma osaluse Litresile.
2006. aastal asutatud Litres vahendab, levitab ja müüb e-raamatuid Venemaal ja SRÜ riikides. Praeguse seisuga kuulub Venemaa ettevõttele 51 protsenti Eesti Digiraamatute Keskusest.
Lausmaa sõnul soovib keskus laieneda väljapoole Eestit ja just sellepärast partnerlussuhe ka loodi.
"Muudatusi äritegevuses Eestis ei ole," kinnitas ta. "Koostöö on tehnilise võimekuse kasvatamiseks."
Lausmaa märkis, et Litres on Eestis olnud juba paar aastat ning on olnud ka EDRK klient. Tema teada ettevõttel siin rohkem ärisid ei ole.
Digiraamatute keskuse mullune käive oli ligi 470 000 eurot ja puhaskasum ligi 42 000 eurot, töötajaid oli ettevõttes kaks.
Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet ütles, et EDRK pole küll ainus digiraamatute väljaandja Eestis, kuid sisuliselt on tegu turu ainuvalitsejaga. Kas ettevõtte liikumine Venemaa omaniku kätte võib endas ka mingeid ohte kätkeda, ei osanud ta esialgu öelda.
"Me ju ei tea, sõltub sellest, mis nad edasi teevad," tõdes ta. "See on erafirma, need on nende oma valikud ja otsused, me ei saa kedagi keelata ja käskida. Eks siis tulevikus paistab."
Digiraamatute müüginumbrite kohta ütles Ain Lausmaa, et nende turumaht aastas on hinnanguliselt miljon eurot. Tükipõhist statistikat aga tema sõnul teha ei saa, sest müügipakkumised on erinevad.
Ka kirjastuste liidul ei ole e-raamatute müügisstatistika koondinfot. Küll aga on teada, et mullu oli liidu liikmete välja antud raamatute seas enimmüüdud e-raamat Tiina Tiituse "Õnnelik suhe", mida müüdi 518 eksemplari. Kõigest 20 nimetust oli selliseid e-raamatuid, mille litsentse müüdi sada või rohkem. | Eesti e-raamatute turu ainuvalitseja enamusosalus läks Vene ettevõtte kätte | https://www.err.ee/999781/eesti-e-raamatute-turu-ainuvalitseja-enamusosalus-laks-vene-ettevotte-katte | Eesti e-raamatute turul peaaegu ainuvalitseja rollis oleva Eesti Digiraamatute Keskuse (EDRK) enamusosalus müüdi tänavu suvel Venemaa ettevõttele Litres. |
Üleeuroopalise maksesüsteemi algatus PEPSI hõlmaks kõiki sularahatuid tehinguid, ütlesid allikad.
Carlo Bovero, panga BNP Paribas globaalse kaardi- ja jaemaksete juht, viitas sellele teisipäeval Pariisis konverentsil, mille korraldas pangandusajakiri Revue Banque.
Bovero sõnul osalevad aruteludel "suurt osa Euroopast esindavad" pangad.
Prantsuse pangandusallika sõnul tuli Euroopa Keskpangalt (ECB). Pank ärgitab looma süsteemi, mis lubaks eurooplastel kanda teineteisele raha üle viivituseta.
Anonüümsust palunud allika sõnul muretseb ECB maksete suveräänsuse pärast. "(ECB) selgitas, et nad hindaksid kõrgelt seda, kui uuriksime asja," lisas allikas. Tema sõnul on algatus pigem poliitiline kui tehniline.
Eurooplased otsivad alternatiivi ka USA ja Hiina tehnoloogiahiidudele nagu Google ja Alipay.
Jerome Reboul, Prantsuse rahandusministeeriumi kõrge ametnik, ütles Revue Banque'i konverentsil, et arvamused maksete tuleviku kohta on Euroopas viimasel kahel aastal oluliselt muutunud.
Arutelu on aga tundlik. Märk sellest oli asjaolu, et kõik suured pangandusgrupid, kellega AFP kontakti võttis, keeldusid projekti avalikult arutamast.
Siiski kinnitas mitu allikat AFP-le, et arutelus osalejate seas on enamik Prantsuse pankadest ja Saksa Deutsche Bank. | Euroopa pangad võivad luua rivaali Visale ja Mastercardile | https://www.err.ee/999918/euroopa-pangad-voivad-luua-rivaali-visale-ja-mastercardile | 20 Euroopa panka tahaksid luua üleeuroopalist maksesüsteemi, mis esitaks väljakutse domineerivale Visale ja Mastercardile ning tehnoloogiafirmadele nagu Google ja PayPal, kinnitasid teisipäeval allikad Euroopa pangandusest ja valitsustest. |
Komisjon andis 26 miljardi dollari suurusele tehingule rohelise tule kolm kuud pärast seda, kui otsuse kiitsid heaks ka justiitsministeeriumi kartellidevastaselt osakonnalt.
FCC sõnul peab Sprint siiski loobuma kõnekaartidefirmast Boost Mobile. Tehing sõltub ka leppest, mille alusel saab telekomifirma Dish hakata ehitama uut üleriiklikku traadita võrgustikku.
Leppe toetajate sõnul lubab T-Mobile'i ja Sprinti ühinemine luua tugeva kolmanda firma, mis oleks vastukaal Verizonile ja AT&T-le ning suudaks luua 5G võrgu.
Kriitikute sõnul vähendab see ameerika tarbijate valikuid ning tõstab hindu. Leppe järel kontrolliksid kolm firmat 99 protsenti riigi traadita ühenduse turust.
T-Mobile'i ja Sprinti sõnul viivad nad leppe lõpuni vaid siis, kui laheneb kartellikaasus, mille alustasid tehingu vastu rohkem kui kümme USA osariiki. | USA sidehiiud T-Mobile ja Sprint said loa ühineda | https://www.err.ee/999917/usa-sidehiiud-t-mobile-ja-sprint-said-loa-uhineda | USA föderaalne kommunikatsioonikomisjon (FCC) lubas teisipäeval ühineda riigi suuruselt kolmandal ja neljandal mobiilioperaatoril T-Mobile ja Sprint. |
Trump hoiatas eelmisel nädalal Briti peaministrit Boris Johnsonit, et tema EL-ist lahkumise leppe tingimused tähendavad, et "teatud külje alt... te ei saa kaubitseda" Ühendriikidega. President helistas neljapäeval Brexiti Partei liidri Nigel Farage'i raadiosaatesse ning rääkis seal talle omaselt, mis ta ÜK 12. detsembri parlamendivalimiste eel asjadest tegelikult arvab.
Trumpi avaldus ähvardas kahjustada Johnsonit kohe tähtsa valimiskampaania alguses. Eelseisev hääletus võib määrata ÜK koha Euroopas ja ülejäänud maailmas.
Nii Trump kui Farage on ÜK-s äärmiselt polariseerivad kujud, kes võivad kahjustada Johnsoni menu mõõdukamate valijate seas.
Valge Maja sõnul vestlesid Trump ja Johnson otse teisipäeval.
"Liidrid taaskord kinnitasid oma pühendumust erisuhte tugevdamisele tugeva kahepoolse kaubandusleppe kaudu, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust lahkunud," ütles asepressisekretär Judd Deere.
Trump rõhutas ka, et NATO liitlased rahastaksid oma kaitset korralikult. | Valge Maja: USA tahab Brexiti-järgset kaubanduslepet brittidega | https://www.err.ee/999916/valge-maja-usa-tahab-brexiti-jargset-kaubanduslepet-brittidega | Ühendriigid ja Ühendkuningriik on jätkuvalt pühendunud Brexiti-järgse kahepoolse vabakaubandusleppe sõlmimisele, teatas Valge Maja teisipäeval pärast seda, kui president Donald Trump kahtles leppe võimalikkuses. |
Tartu Ülikooli kunstimuuseum, mis on Eesti vanim kunstimuuseum, on ülikooli peahoones asunud alates 1809. aastast ja praegustes ruumides 1868. aastast. Pikast ajaloost hoolimata on muuseumi kohta arhiivis vähe ajaloolisi pilte, kuigi kindlasti on siin paljude sündmuste käigus tehtud hulga rohkem fotosid, kui muuseumile on teada.
Kogumiskampaaniaga soovib muuseum koondada fotosid, mis tehtud aastani 2000 ehk enne võimsat digiajastut.
Fotosid saab 1. juunini edastada muuseumi Facebooki lehel oleva sündmuse kaudu. Muuseum palub fotodele lisada teabe neil oleva sündmuse või tegevuse kohta, pildistamise aasta ja autori nime.
Piisava arvu toredate fotode laekumise korral teeb muuseum nendest näituse. | Kogutakse ajaloolisi fotosid Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta | https://kultuur.err.ee/1076040/kogutakse-ajaloolisi-fotosid-tartu-ulikooli-kunstimuuseumi-kohta | Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistab sel aastal muuseumi rajaja ja juhataja Johann Karl Simon Morgensterni (1770–1852) 250. sünniaastapäeva. Sel puhul korraldatakse kevadel muuseumi Facebooki lehel ajalooliste fotode kogumise kampaania. Fotosid on oodatud saatma kõik, kel on enne 2000. aastat üles võetud materjali. |
Üritused jätkuvad karantiiniaja lõpuni igal teisipäeval kell 18 Tartu Kirjanduse Majas tegutseva raamatupoe Utoopia Facebooki lehel.
Uuel nädalal, 14. aprillil, vestleb ansambel Sibyl Vane'i lauljatari ja laulusõnade kirjutaja Helena Randlahega kirjutamisprotsessist ja muust rööprähkleja ja kirjandustudeng Kerstin Vestel. | Teisipäevakirjandus jätkub veebis | https://kultuur.err.ee/1075985/teisipaevakirjandus-jatkub-veebis | Karantiiniajal on ka Tartu Kirjanduse Maja teisipäevased kirjandusõhtud sunnitud kolima veebiavarustesse. Põneva kava avapauk oli raamatusoovitusi täis vestlusõhtu mitmete tiitlitega tunnustatud kirjaniku, teoloogi ja kirjanduskriitiku Paavo Matsini ning kirjandusentusiasti ja kultuurikorraldaja Siim Lille vahel, mis on Facebookis järelvaadatav. |
"Uues ja erilises olukorras on oluline ruttu reageerida ja pakkuda välja värskeid lahendusi. Samas on see võimalus katsetada, olla loov ja uuendusmeelne," ütlevad korraldajad.
Seetõttu kuulutas Eesti Filmi Instituut (EFI) välja täiesti uue konkursi, et pakkuda väljakutset filmitegijaile, kes ei saa praegu igapäevatööga tegelda, ja anda neile võimalus tõestada, et ka Eesti filmitegijad on võimekad uute tehnoloogiate rakendamisel. Uus meede on võimalus pisut leevendada ka filmitegijate keerulist majanduslikku olukorda.
"Praegune olukord on sundinud filmitegijaid üleöö plaane muutma ning kiirelt kohanema. Eesti Filmi Instituudi eesmärk on pakkuda neile tuge, tagades paindlikkuse ja kriisi mõju mahendava leevenduse. Kuid tähtis on ka soov haarata võimalusest ja teha film antud oludes. Konkursi eesmärk on pakkuda tegijatele võimalust kodus olemise nappides oludes jäädvustada väljakutsete rohket hetkeolukorda või teostada lühiformaati sobiv idee," selgitas konkursi tagamaid EFI juht Edith Sepp.
Võistlusele on oodatud kõik filmiliigid ja nende sümbioosid, katsed ja eksperimendid. Ainus raam on ühe minuti piir ning professionaalne teostus, mis võimaldab filmi näidata nii tele-eetris kui voogedastuses. Filmiidee autoril peab olema varasem filmiloomise kogemus. Seda tõendab asjaolu, et ideekonkursile esitatud teose autoril on vähemalt üks filmiloomise alane märge Eesti Filmi Andmebaasis.
Konkursi ühisnimetaja on digitaalne kultuur ehk loominguliselt võttes kogu ümbritsev elu, mis on digimaailmaga läbi põimunud. Hindamisel annab lisapunkte võimalus kasutada filmi haridussüsteemis ehk selle sidumise võimalikkus mõne õppeainega.
Konkursil osalemiseks tuleb esitada üheleheküljeline idee, mis peab kirjeldama filmi sisu, tehnikat ja muud, mida konkursil osaleja peab vajalikuks ära märkida. Üks inimene võib esitada maksimaalselt kolm ideed. Osaleda võivad nii eraisikud kui ka filmiettevõtted. Ideekonkursil valitakse välja kuni 15 filmiideed.
1-minutise filmi maksumus on 1000 eurot. Toetus makstakse väljavalitud projektidele kahes osas, 30 protsenti konkursi lõpus ning 70 protsenti filmi üleandmisel ja filmi kasutamise litsentsi sõlmimisel. Eelarvet ja aruannet esitama ei pea ning projekt lõpeb filmi esitamisega EFI-le.
Filmid peavad valmis olema hiljemalt 15. juuniks. | Kuulutati välja minutifilmide võistlus | https://kultuur.err.ee/1076067/kuulutati-valja-minutifilmide-voistlus | Eesti Filmi Instituut kuulutas Digikultuuri teema-aasta 2020 raames välja kiirkonkursi 1-minutiste lühifilmide loomiseks. Ideede esitamise tähtaeg on 24. aprill ja väljavalitud projektid selguvad 30. aprilliks. |
"Üle kahe miljoni inimese, kaasa arvatud 600 000 last, kes elavad Tripolis ja selle ümbruses olevates linnades, kannatavad juba pea nädal aega kestnud veekatkestuste tõttu," ütles Yacoub El Hillo reedel tehtud avalduses.
Olukorras, kus Liibüa võitleb koroonaviiruse pandeemia peatamisega, olles ametlikult teatanud ühest surmajuhtumist ning 24 nakatunust, "on ligipääs veele ja elektrile elude päästmiseks olulisem kui kunagi varem", ütles Hillo.
"Sellised teod, kus kollektiivselt karistatakse miljoneid süütuid inimesi, on kohutavad ja peavad kohe lõppema."
Liibüa rannikulinnad saavad oma vee läbi Suure Inimkäte Loodud Jõe, endise diktaatori Muammar Gaddafi ajal ehitatud hiigelprojekti, mis toob vee Nuubia põhjaveekihist Liibüa kõrbesse.
Torudevõrgustiku blokeerisid Tripolist 350 kilomeetri kaugusel kagus Shwerifis Liibüa keskvõimuga konfliktis olevale väepealikule Khalifa Haftarile lojaalsed relvarühmituse liikmed.
Rühmitus on pealinna veevarustuse katkestanud ka mitu korda varem, nõudes oma Tripolis kinni peetavate pereliikmete vabastamist.
"Kõik läbirääkimiskatsed pole seni toonud vaidlusse lahendust olukorras, kus miljonid liibüalased peavad olema ilma veeta," ütles Hillo. "Vett ei tohiks kunagi kasutada ei surveavalduse ega sõjarelvana."
Hillo sõnul langeb see "kohutav tegu" kokku ka voolukatkestustega, mis on seotud ühe teise vaidlusega.
Üks teine relvarühmitus sulges gaasitorustiku, mis varustas Liibüa lääneosas asuvaid elektrijaamu. Sabotaaži tulemusel on riigi lääne- ja lõunaosas leidnud aset ka voolukatkestused.
Alates Gaddafi kukutamisest ja hukkamisest NATO toel korraldatud ülestõusu tagajärjel 2011. aastal, on riik olnud pidevas kaoses.
Haftar ründas Tripolit mullu aprillis, et võtta see üle ÜRO tunnustatud valitsuse käest. Konfliktis on saanud surma sadu inimesi ning 150 000 inimest on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. | ÜRO: Liibüa pealinnas Tripolis on miljonid inimesed veeta | https://www.err.ee/1076159/uro-liibua-pealinnas-tripolis-on-miljonid-inimesed-veeta | ÜRO Liibüa humanitaarkoordinaatori teatel on riigi pealinnas Tripolis ja selle ümbruses miljonid inimesed ilma veeta, koordinaator mõistis taolise tegevuse kui "sõjarelva" kasutamise hukka. |
Pühapäeval haiglasse toimetatud 55-aastane Johnson pidi mitu päeva intensiivravi palatis viibima, kuna ta seisund halvenes. Johnson toimetati neljapäeva õhtul Londoni St. Thomase haigla tavaosakonda, ütles ta pressiesindaja.
Downing Streeti kohaselt jalutas Johnson reedel põgusalt ning pidi ka puhkama, ent muidu oli ta "väga heas tujus".
Johnsoni kui peaministri haiglas viibimine on kaasaegses Briti ühiskonnas pretsedenditu üleriigilise kriisi ajal, vahejuhtum tõi endaga kaasa nii riigis kui kogu maailmas korralikku meediakajastust.
Suurbritannias on viimastel päevadel COVID-19 surmajuhtude arv ületanud 900 piiri ning laupäeva seisuga on surmade koguarv lähenenud 10 000 piirile.
Vaatamata märkidele Johnsoni paranemisest, on hetkel selgusetu, millal ta haiglast välja kirjutatakse ning kui kiiresti ta saab tööle naasta.
Tema pressiesindaja ütles reedel, et taastumine on veel algusjärgus ning peaminister tegutseb vastavalt oma arstide korraldustele.
Tabloidleht The Sun kirjutas, et Johnsoni tuju aitas tõsta tema lapseootel kihlatu Carrie Symonds, kes saatis valitsusjuhile igapäevaselt armastuskirju ning ultrahelipilte nende veel sündimata lapsest. Laps peaks sündima suvel.
Symonds, kes kannatas samuti koroonaviiruse sümptomite tõttu viimastel nädalatel, ja Johnson ei ole teadete kohaselt teineteist näinud ligi kuu aega. | Downing Street: Johnson taastub viirusest väga hästi | https://www.err.ee/1076091/downing-street-johnson-taastub-viirusest-vaga-hasti | Koroonaviirusse nakatunud Briti peaminister Boris Johnson taastub väga hästi haiglas, kus ta veel kahe päeva eest vajas intensiivravi, ütlesid laupäeval ametnikud. |
"Kui majandus päris ära ei lagune, siis on minek," ütles 33-aastane keskblokeerija juba kolm nädalat tagasi Võrkpall24.ee -le antud intervjuus.
"Pretensioone mul iseenesest Pariisi klubile pole, suure tõenäosusega saame ka selle hooaja eest kõik rahad kätte. Lihtsalt Sete tegi natuke parema pakkumise. Nii palju kui treeneri ja mänedžeriga rääkisin, on klubil suured ambitsioonid."
"Kuna neil tuli raha meeskonda juurde, siis tahetakse uuel hooajal Prantsusmaal kindlasti esinelikusse pääseda," jätkas Kreek. "Ka asukoht pole paha. Lähen hea meelega Lõuna-Prantsusmaad lähemalt uurima ja nautima." | Ardo Kreek vahetab Prantsusmaal klubi | https://sport.err.ee/1076071/ardo-kreek-vahetab-prantsusmaal-klubi | Kaheksa aastat Pariisi Volleys mänginud Eesti võrkpallur Ardo Kreek jätkab karjääri Arago de Sete'is, kinnitas Prantsusmaa klubi eile sotsiaalmeedia vahendusel. |
Rootsi karmistas piiranguid alles aprilli alguses, kui nii koroonaviirusesse nakatumiste kui ka surmajuhtumite arv muudkui kasvas. Praeguseks on Rootsis koroonaviirus diagnoositud 10 151 inimesel ja surnud on 887 inimest, neist 17 viimasel ööpäeval.
"Meie valmisolek pole olnud piisavalt hea ja see on kõikidele selge," tõdes Löfven intervjuus Rootsi riiklikule televisioonile (SVT). "Seetõttu oleme rakendanud riikliku julgeolekustrateegia, mis puudutab erinevaid valdkondi veevarustusest küberturvalisuseni. Mõistagi ka tervishoidu – kas oleme kriisiks piisavalt valmis? Oleme tööga alustanud ja mul on hea meel, et parteid on üksmeelel, et peame tugevdama enda tsiviilkaitset ja üldist kaitset."
Löfven ütles, et siiani on rootslased üldiselt järginud terviseameti soovitusi, kuid võib juhtuda, et lähiajal sulgetakse viiruse leviku tõkestamiseks ka osad restoranid, kes pole kehtestatud reegleid järginud.
"Enamik restoranidest järgib korralikult reegleid ja peetakse kinni nõudest hoida distantsi. Aga kahjuks on ka neid, kes reeglitest ei hooli, kes ei mõista olukorra tõsidust. Nendega peame karmikäelisemad olema," sõnas Löfven SVT-le. "Kui reeglitest kinni ei peeta, tuleb uksed sulgeda."
Rootsi kristlike demokraatide partei liige Ebba Busch süüdistas Löfveni selles, et riik ei suutnud vanureid koroonaviiruse eest kaitsta. Ka Rootsis on nakkus jõudnud vanadekodudesse. "Ma ei hakka selle poleemikaga kaasa minema," teatas Löfven. "Olen täielikult keskendunud sellele, et viiruse levikut piirata, et tervishoiutöötajatel oleksid vajalikud vahendid olemas ja et aidata palgatöölistel ja firmadel sellest olukorrast välja tulla." | Rootsi peaminister tunnistas: meie valmisolek ei olnud piisavalt hea | https://www.err.ee/1076064/rootsi-peaminister-tunnistas-meie-valmisolek-ei-olnud-piisavalt-hea | Algselt koroonaviirusega võitlemiseks paljude teiste riikidega võrreldes oluliselt leebema tee valinud Rootsi peaminister Stefan Löfven tõdes, et riik oleks pidanud kriisiks paremini valmis olema. |
Ennok mängis varakult lõppenud klubihooajal Soomes Salo LP Viestis, lisaks Soome liigale tehti kaasa ka Meistrite liigas. Merle Keerutaja käe all võrkpalliga alustanud Ennoki nime leiab taaskord ka äsja avaldatud rahvusnaiskonna kandidaatide seast, kus ta on aastaid üheks liidriks on olnud.
28-aastane sportlane tunnistas intervjuus Volley.ee -le, et Salo hooaeg jäi tema viimaseks profihooajaks ja pidi lõppema kullaga. Koroonakriis sel unistusel teoks saada ei lubanud, ent ligi kümne võõrsil mängitud aastaga on võite ja emotsioone kogunenud piisavalt, et Ennok võib kripelduseta hakata profikarjäärile joont alla tõmbama.
Järgmisel hooajal plaanib ta võrkpalliga tegeleda vähemal määral, et tavaellu üleminek sujuvamalt kulgeks.
"Olin vist 14-15-aastane, kui meistriliigas Viljandi Metallis alustasin ehk 13 aastat on möödas sellest, mil võrkpalliga tõsiselt tegelema hakkasin. 20selt läksin esmakordselt välismaale, Soome, kus tahtsin tänavusel hooajal ka kuldselt lõpetada. See on päris pikk aeg, mis lisaks suurepärastele emotsioonidele lõhub aga palju keha. Seetõttu olen otsustanud, et hakkan vaikselt tavaellu liikuma ja uuel hooajal enam ainult võrkpalli ei mängi, vaid püüan mingi teise väljakutse leida. Kui just kuskilt mingit väga superpakkumist ei tule, aga hetkel koroonakriisis on see pigem utoopia," rääkis hetkel Soomes olev Ennok, kes hoiab end võimaluste piires vormis jooksmise ja toatrennidega.
"Suuresti minu napi pikkuse tõttu [Ennok on 176 cm pikk - toim.] mulle suurt karjääri ei ennustatud, olen seega hea näide, et suure tahtmisega võib päris kaugele jõuda ka vähemate eeldustega. Tagasi vaadates jään rahule, aga ei taha pärast mängijakarjääri päris invaliidiks ka jääda, keha annab igal aastal aina enam märku, et võiks hakata otsi kokku tõmbama. On aeg teha muid asju ja eks naisena mõtlen vaikselt ka pere loomisele," ütles pikalt õlaprobleemi küüsis olnud mängija.
"Kui mina välismaale läksin, siis meil polnudki naiste koondist. Ses osas on näiteks Milka ja Kertu [Kristiine Miilen ja Kertu Laak - toim.] paremas seisus, et nemad saavad noorest peale paremini karjääri ehitada ja ka kauem koondises mängida. Aga nagu ütlesin, olen väga rahul sellega, mida olen saavutanud," lisas mängija, kes on mitmel korral valitud Eesti parimaks naisvõrkpalluriks ning karjääri jooksul lisaks Eestile mänginud Soome, Prantsusmaa ja Šveitsi meistriliigades ja lisaks eurosarjades. | Eesti koondise tugitala hakkab vaikselt karjäärile joont alla tõmbama | https://sport.err.ee/1076063/eesti-koondise-tugitala-hakkab-vaikselt-karjaarile-joont-alla-tombama | Eesti naiste võrkpallikoondise nurgaründaja Anu Ennoki sõnul jäi koroonaviiruse pandeemia tõttu oodatust varem lõppenud hooaeg talle karjääri viimaseks profina. |
Praeguse kalendri kohaselt on edasi lükatud Argentina ralli ning sügisel peaks rallikaravan liikuma veel Uus-Meremaal ja Jaapanisse. Lisaks on juuli keskel kirjas ka Keenia ralli, mille ärajäämine tundub üha tõenäolisem.
"Kõigi kallite reisidega on seis keeruline, sest tiime tabab praegune situatsioon valusalt ja kulude kärpimiseks on tarvis meetmeid rakendada. Loodetavasti on võimalik ülejäänud viis rallit pidada, aga ega ma ei tea," lausus Ogier väljaandele L'Equipe.
Hetkel on kalendris Euroopa rallidest omal algsel kohal Soome, Türgi ja Saksamaa sõidud, lisaks on sarja läbiviijad lubanud otsida uued kuupäevad ka edasilükatud etappidele ehk Argentina kõrval Portugali ja Sardiinia rallidele.
"Ma ei usu, et stardime enne Soome rallit augustis ja see oleks kõige optimistlikum stsenaarium," lisas Ogier.
Autoralli MM-sarjas on praeguseks peetud kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos ning täismahulisena viidi läbi üksnes avaetapp Monte Carlos. | Ogier pelgab, et autoralli MM-sarja ülejäänud hooaeg piirdub Euroopaga | https://sport.err.ee/1076060/ogier-pelgab-et-autoralli-mm-sarja-ulejaanud-hooaeg-piirdub-euroopaga | Autoralli MM-sarja liider Sebastien Ogier kardab, et väljaspool Euroopat toimuvad etapid võivad tänavu üldse ära jääda. |
Lõuna-Korea ametnikud teatasid reedel, et 91 patsienti, keda peeti haigusest paranenuks, andsid uuesti positiivse proovi. Korea haiguste ravi- ja ennetuskeskuse direktor Jeong Eun-kyeong ütles pressikonverentsil, et viirus võis neil inimestel uuesti aktiveeruda, mitte nad ei saanud uut nakkust.
"Me oleme teadlikud neist juhtumitest, kus isikud on COVID-19 suhtes andnud negatiivse testi ning mõni päev hiljem uuesti positiivse testi," ütles WHO oma kommentaaris. "Töötame tihedalt koos meie kliiniliste ekspertidega, et saada nende juhtumite kohta rohkem teavet. On oluline tagada, et kahtlusega patsientidelt proovide võtmisel järgitakse kõiki reegleid," lisas WHO.
Organisatsioni reeglite kohaselt võib patsiendi haiglast välja lubada pärast seda, kui ta on andnud rohkem kui ööpäevase vahega kaks negatiivset testi.
Praeguste uuringuandmete põhjal on teada, et kergelt haigestunul sümptomite ilmnemise ja tervenemise vahe on umbes kaks nädalat. "Me oleme teadlikud, et mõned patsiendid annavad positiivse proovi, kui nad on juba kliiniliselt tervenenud. Aga me vajame süstemaatilist proovide kogumist tervenenud patsientidelt, et aru saada, kui kaua viirus püsib," märkis WHO.
Lõuna-Korea teatas reedel, et nad ei tea, mis selle suundumuse taga on. | WHO uurib teateid terveks saanud koroonapatsientide uuesti haigestumisest | https://www.err.ee/1076056/who-uurib-teateid-terveks-saanud-koroonapatsientide-uuesti-haigestumisest | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas laupäeval, et uurib Lõuna-Koreast tulnud teateid nagu oleks mõned koroonaviirusesse nakatunud ja sellest tervenenud inimesed uuesti positiivse proovi andnud. |
2015. aastani FIFA-t tüürinud Blatterit kahtlustati 2010. ja 2014. aasta MM-finaalturniiri teleõiguste müümise eest liiga odavalt ehk 600 000 USA dollari eest.
Nüüd teatas Šveitsi prokuratuur, et kavatseb uurimise otsad kokku tõmmata ja šveitslasele selles punktis korruptsioonisüüdistust mitte esitada.
Prokuratuuri teatel on nad kõiki osalisi vastavast kavatsusest teavitanud. Blatteri esindaja sõnul pole teda ametlikult sellest teavitatud, aga polevat ka põhjust neis teadetes kahelda.
Küll aga jätkub uurimine seoses 2011. aastal toonasele UEFA presidendile Michel Platinile tehtud kahe miljoni šveitsi frank suuruse ülekandega, mida kahtlustatakse kui altkäemäksu. Prokuratuuri teatel kaks juhtumit omavahel seotud ei ole.
84-aastane Blatter kannab hetkel kuue aasta pikkust jalgpallis osalemise keeldu, mis määrati talle seoses eetiliste rikkumistega jalgpallis. | Sepp Blatter vabanes ühest kahtlustusest | https://sport.err.ee/1076054/sepp-blatter-vabanes-uhest-kahtlustusest | Šveitsi prokuratuur lõpetab endise rahvusvahelise jalgpalliidu (FIFA) presidendi Sepp Blatteri vastu uurimise punktis, mis käsitleb teletehinguid Kariibi jalgpalliliiduga. |
50-aastane Garcia debüteeris 1992. aastal Barcelonas, kui tuli 50 km käimises kümnendaks ja on pärast seda osalenud kõigil suveolümpiamängudel. 1993. aasta maailmameistri parim tulemus pärineb 2008. aasta Pekingi olümpiast, kui pälvis neljanda koha.
Tokyos osalemisega saaks temast kõige suuremal hulgal olümpiatel osalenud kergejõustiklane. Hetkel on nii tema kui ka sprinter Merlene Ottey võtnud osa seitsmest olümpiast.
"Ma jätkan võitlust võimaluse eest lõpetada karjäär Tokyos. Ma ei soovi, et koroonaviirus mind selles takistaks," lausus mullu Doha MM-il kaheksandaks tulnud hispaanlane väljaandele Mundo Deportivo.
"Dohas nii rasketes tingimustes hea tulemus lisab olümpiamängude eel optimismi," jätkas Garcia. "See lisab üsna palju motivatsiooni alustada 50-ndates uut karjääri."
Lisaks Garciale lükkas lõpetamisotsust aasta võrra edasi ka 35-aastane Jared Tallent, kes tuli 2012. aastal Londonis olümpiavõitjaks. | Hispaania kergejõustiklane pürgib kaheksandale olümpiale | https://sport.err.ee/1076053/hispaania-kergejoustiklane-purgib-kaheksandale-olumpiale | Hispaania käija Jesus Angel Garcia ei heitunud otsusest lükata Tokyo olümpia koroonaviiruse pandeemia tõttu aasta võrra edasi ja plaanib endiselt osaleda kaheksandatel mängudel. |
EFA noore publiku auhinnale (Young Audience Award, YAA) kandideerivad Itaalia perefilm "Minu vend jahib dinosauruseid" (Mio fratello rincorre i dinosauri, rež. Stefano Cipani), Hollandi suvesõpruse film "Minu erakordne suvi Tessiga" (Mijn bijzonder rare week met Tess, rež. Steven Wouterlood) ja Saksa komöödia "Rocca päästab maailma" (Rocca verändert die Welt, rež. Katja Benrath).
Tegu on möödunud aastal mitmetel festivalidel, sealhulgas Just Filmi programmis tähelepanu äratanud filmidega, mille valisid välja Euroopa lastefilmifestivalide korraldajad koostöös varasematel aastatel EFA noore publiku auhinna žüriis olnud noortega. Sellepärast on filmivalik helge ja lõbus, kuigi kõigis filmides on käsitletud ka tõsisemaid teemasid.
Eesti noored on oodatud filme valivas žüriis osalema viiendat korda. Varasematel aastatel on kogunetud Artise kinosaali, mistõttu on filmipäevast siiani osa saanud vaid Tallinna ja Harjumaa noored. Kuna kinod on suletud ja filmide vaatamine toimub internetis, siis saavad tänavu filmipäevast osa võtta kõik 12–14aastased noored, kes seda soovivad. Žüriiliige peab olema valmis kolme päeva jooksul, 23.–25. aprillini ära vaatama kolm EFA noore publiku auhinnale kandideerivat filmi ja osalema 26. aprillil žürii arutelus, mille viib veebis läbi Just Filmi festivali juht Mikk Granström.
Pärast arutelu paneb iga osavõtja nähtud filmid pingeritta. Kõigi Euroopa žüriiliikmete hinnangutest selgub EFA noore publiku auhinna laureaat, mis kuulutatakse välja Saksamaal Erfurdis. Ülekannet auhinnatseremoonialt näeb 26. aprillil aadressil yaa.europeanfilmawards.eu.
Auhinnatseremoonia järel saab ainult noortežürii liikmetele näidatud filme näha ka laiem publik VoD platvormidel üle Euroopa. Samuti on noortel Euroopa filmihuvilistel ligipääs varasematel aastatel EFA noore publiku auhinnale kandideerinud filmidele.
EFA noore publiku auhind kuulub Euroopa Filmiakadeemia ametlike auhindade hulka. Selle valimist korraldavad Euroopa Filmiakadeemia ja EFA Productions, toetajateks on Mitteldeutsche Medienförderung ja Euroopa Liidu Loov Euroopa MEDIA programm. Eestis koordineerib EFA noore publiku auhinna filmipäeva MTÜ Filmiõpe, toetab Eesti Kultuurkapital. Korraldajad tänavad koostöö eest PÖFFi noorte- ja lastefilmide alafestivali Just Film.
Noortežüriis osalemiseks tuleb saata 16. aprilliks oma nimi, sünnikuupäev, meiliaadress ja koduasula nimi aadressile [email protected]. Iga osaleja saab personaalse lingi kolme finaali jõudnud filmi juurde, mis on eestikeelsete subtiitritega. Osaleda saavad 12–14aastased noored, kes on valmis ära vaatama kõik kandideerivad filmid ja osalema aruteludel. Üritus on kõigile registreeritud osalejatele tasuta. | Euroopa noored otsivad lemmikfilmi | https://menu.err.ee/1076051/euroopa-noored-otsivad-lemmikfilmi | Euroopa Filmiakadeemia kutsub 12–14aastaseid noori üheksandat korda lemmikfilmi valima. Üritus on tänavu viidud internetti, žüriid vaatavad filme koduarvutitest ja arutletakse veebikaamerate vahendusel. 32 riigi noorte valitud EFA noore publiku auhind antakse välja 26. aprillil. |
Eesti elanike toetus kehtivatele meetmetele on tõusnud 54 protsendini, samas toetus meetmete karmistamisele jätkuvalt langeb ja on nüüd 37 protsenti. Meetmete karmistamise toetus on suurem eestlaste (40 protsenti), 15-25 aastaste noorte (50 protsenti) ning Viljandi- ja Võrumaa elanike (53 protsenti) seas, kõige vähem toetavad meetmete karmistamist Põlvamaa (25 protsenti) ja Ida-Virumaa (28 protsenti) elanikud. Meetmete leevendamist soovib vaid seitse protsenti elanikest.
Kõiki ametlikke juhiseid peavad enda hinnangul meeles ja järgib 81 protsenti elanikest, 15 protsenti järgib enamust juhiseid, 2 protsenti vaid juhiseid, mis ei nõua pingutust ning 2 protsenti ei tee midagi erilist. Kõige hoolsamalt järgivad juhiseid Valga-, Saare- ja Läänemaa elanikud (vastavalt 95 protsenti, 92 protsenti ja 86 protsenti), vähem hoolsamad ollakse Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal (vastaval 63 protsenti, 72 protsenti ja 74 protsenti).
30 protsenti elanikest on võrreldes eelmise nädalaga veelgi rohkem pingutamas, 68 protsenti käitub sama moodi kui eelmisel nädalal. Pingutusi on suurendanud eelkõige teistest rahvustest elanikud, maakondadest enim Võrumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa elanikud. Esmakordselt on 35-aastaste ja nooremate inimeste seas rohkem pingutavate inimeste hulk isegi veidi kõrgem (31 protsenti) kui vanemate inimeste seas.
Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-st ütles pressiteate vahendusel, et rõõmustavat muutust tasub just noorte seas välja tuua, kes suhtuvad eriolukorra meetmetesse võrreldes eelmiste nädalatega tõsisemalt. Oluline on pingutus iga indiviidi tasandil.
Murettekitav on see, et kodus püsivate inimeste hulk on langenud: 58 protsenti elanikest püsib kodus ja väljub vaid erandolukordades (langus - 9 protsendipunkti). Väljas liikumise peamisteks põhjusteks nimetatakse endiselt tööülesandeid (64 protsenti) ja värske õhu hingamist (57 protsenti).
Rohkem väljas liikuvate inimeste seas nende hulk, kes ei usu, et tema käitumine olukorda mõjutab, on eelmise nädalaga võrreldes langenud 14 protsendilt üheksale.
91 protsenti elanikest mõistab, et nende käitumine saab ära hoida lähedaste nakatumist, 82 protsenti tunneb muret, et keegi võib neid endale teadmata nakatada. Vastutustundlikumalt suhtuvad juhusliku nakkuse edasikandmisse vanemad inimesed, 15-24 aastased on märgatavalt vähem mures viirusesse nakatumise pärast.
58 protsenti elanikest tunnetab sissetuleku langust koroonaviirusega seotud olukorra tõttu. Mõju tajuvad tugevamalt teistest rahvustest (69 protsenti), 35-49 aastased (67 protsenti) ja Võrumaa (73 protsenti) elanikud.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2039 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad.
Uuringu tellis riigikantselei. | Uuring: rahvas toetab viiruse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid | https://www.err.ee/1076052/uuring-rahvas-toetab-viiruse-leviku-pidurdamiseks-seatud-piiranguid | Rohkem kui pooled Eesti elanikud toetavad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtestatud meetmeid ning ainult seitse protsenti soovib piirangute leevendamist, selgus valitsuse tellitud uuringust, mille viis läbi Turu-uuringute AS. |
23-aastane Belgradis sündinud Sinani liitus Dudelangega 2017. aastal ja on saanud kogemust ka Euroopa liiga põhiturniiril. Sel hooajal on mullu Luksemburgi aasta jalgpalluriks valitud mängija löönud klubi eest 16 liigamängus 14 väravat.
"Ta on noor potentsiaalikas mängija," sõnas Norwichi peatreener Daniel Farke. "Luksemburg on täiesti teisel tasemel, nii et peame andma talle natuke aega kohanemiseks, kuid ta on end Euroopa liigas tõestanud."
Katkestamise hetkel asus Norwich Inglismaa kõrgliigas viimasel kohal, seejuures püsimajäämise joon on kuue punkti kaugusel. | Norwich City tugevneb Luksemburgi ründajaga | https://sport.err.ee/1076050/norwich-city-tugevneb-luksemburgi-rundajaga | Inglismaa kõrgliigaklubi Norwich City sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu Luksemburgi klubis F91 Dudelange mängiva ründaja Danel Sinaniga. |
Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas anti 53 hingamisabi vajanud koroonapatsiendile Gileadi ravimit remdesivir ning 68 protsenti neist paranes, selgus meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud artiklist, mida vahendas agentuur Bloomberg.
"Me ei saa neist andmetest teha lõplikke järeldusi, kuid nende patsientide osas tehtud vaatluste tulemused annavad lootust," ütles uurimisrühma juht Jonathan Grein, kes on Los Angeleses asuva Cedars-Sinai meditsiinikeskuse epideemiahaigla direktor. Gilead varustas uurimisrühma ravimiga ning aitas ka tulemuste analüüsimisel.
Bloomberg märgib, et maailmas on pooleli veel mitmeid katsetusi remdesiviriga, üks neist mujal USA-s ning ka näiteks Hiinas.
Kui remdesiviri ravi tunnistatakse vastuvõetavaks, hakkaks see maksma alla kümne dollari. | Ravimifirma katsetused annavad lootust koroonaviiruse raviks | https://www.err.ee/1076048/ravimifirma-katsetused-annavad-lootust-koroonaviiruse-raviks | Ettevõtte Gilead Sciences Inc. katsetused ravimiga, mida anti raskes seisus COVID-19 patsientidele, annavad lootust, et peagi on olemas koroonaviiruse vastane ravi. |
Dalglishi perekond sõnas Liverpooli teate vahendusel, et 69-aastane šotlane läks haiglasse ühe teise meditsiinilise protseduuri pärast, kuid seal tehtud proov näitas koroona põdemist.
Dalglish liitus Liverpooliga 1977. aastal ja asus 1985. aastal mängivaks treeneriks, pidades seda ametit 1991. aastani. Hiljem juhendas ta Liverpooli ka 2011. aasta jaanuarist 2012. aasta maini.
Mitmeid kordi Inglismaa meistriks tulnud ja Meistrite liiga võitnud Dalglish jäi 1983. aastal maailma parima jalgpalluri valimistel Michel Platini järel teiseks. 2004. aastal nimetas FIFA ta kõigi aegade saja parema mängija hulka. | 69-aastane Liverpooli legend põeb koroonaviirust | https://sport.err.ee/1076045/69-aastane-liverpooli-legend-poeb-koroonaviirust | Liverpooli jalgpalliklubi suurkuju Kenny Dalglishi koroonatest osutus kolmapäeval sümptomite puudumisest hoolimata positiivseks ja šotlane viibib nüüd karantiinis. |
"Sõiduõpe autokoolides on valitsuse korraldusega peatatud, välja arvatud juhul, kui see on võimalik kaugõppel, simulaatoril või distantsi hoidmist võimaldavate vahendite kasutamise abil. See tähendab, et tavapärased sõidutunnid, kus sõidukis istuvad koos juhendaja ja õpilane, ei ole lubatud," ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja Tarmu Kurm ERR-ile.
Sellekohase otsuse võttis valitsus vastu neljapäeval.
"Juba enne valitsuse otsust soovitas HTM tungivalt täienduskoolitused, mille hulka kuulub ka autokoolide tegevus, edasi lükata või võimalusel - näiteks autokoolide teooriaõppe puhul - kasutada nende läbiviimiseks e-õpet," lisas Kurm.
Valitsuse otsusega on lubatud siiski A-kategooria sõidutunnid, kus õpilane on üksi mootorrattal või platsisõidud, kus juhendamine toimub raadio teel eemalt.
Tavapärast sõiduõpet on lubatud korraldada ainult kaitseväelaste, politseinike, päästeteenistujate, abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate koolitamisel. "Sel juhul on tarvilik see, et ametkonnad selle korraldamisel koostööd teeksid ja parima lahenduse leiaksid," rõhutas Kurm.
Valitsuse selgituste kohaselt on sõiduõppe peatamise eesmärk on vähendada kontaktide hulka ja seeläbi takistada viiruse levimist. | Valitsus peatas autokoolides sõiduõppe | https://www.err.ee/1076043/valitsus-peatas-autokoolides-soiduoppe | Valitsus otsustas koroonakriisi tõttu lõpetada tavapärase sõiduõppe autokoolides, lubatud on ainult sõiduõpe, mida saab läbi viia kaugjuhtimise teel. |
Kuna Galatasaray klubi tegevus ei põhine avaliku sektori toetusel, mõjutab koroonaviiruse levikust tekkinud majanduskrahh neid tugevamalt kui mõnd teist Türgi suurklubi, vahendab Võrkpall24.ee.
Uudis tähendab ühtlasi seda, et Galatasarays ei jätka kolmandat hooaega mängimist Oliver Venno.
Küll aga ei saa veel väita, et viimase otselennuga Türgist kodumaale tulnud Venno on oma viimase mängu Galatasaray eest pidanud. Nimelt plaanib liiga praeguse seisuga hooaega jätkata juunis ja juulis. Seda mõistagi vaid juhul, kui pandeemia raugeb. Põhiturniiri lõpetas Galatasaray kolmandal kohal.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Galatasaray langetas raske otsuse, Venno peab leidma uue koduklubi | https://sport.err.ee/1076039/galatasaray-langetas-raske-otsuse-venno-peab-leidma-uue-koduklubi | Türgi hiiu Istanbuli Galatasaray võrkpalliosakonna juht Okan Böke teatas, et järgmisel hooajal nende meeskond ja naiskond leegionäre ei palka. |
Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri äärses Jäärjas. Temagi puhul võib ju mõelda Läti-armastusest - üks O. Kuninga pseudonüüm oli ju Livofiil.
Läti kirjaniku Pāvils Rozītise romaani "Valmiera poisid" eestikeelne tõlge saadeti teele sõnadega: "20. sajandi silmapaistva läti kirjaniku Pāvils Rozītise (1889-1937) romaanis kujutatakse väikelinna Valmiera eluolu 1905. aasta revolutsiooni ärevail päevil. Sündmustiku keskpaigas on kohaliku kooli õpilased ja õpetajad."
Kui Oskar Kuninga tõlgitud kõnealune Pāvils Rozītise romaan nüüd uuesti üle lugeda, siis võiks ehk tõdeda, et kõrvuti revolutsioonist tiinete ärevate päevadega kulgevad armastusest tiined ärevad päevad. Lätlanna armastab eestlast – lätlanna on saksa ja prantsuse keele õpetaja Rita Grava, eestlane -kunstnik, joonistusõpetaja Villem Laus.
Nõnda võib kõnealusest romaanist avastada ka ühe kirjasõnaliselt kujutatud lätlanna-eestlase armastuse eskiisi.
Kirjanik on selle eskiisi ühest läti-eesti armastusloost visandanud otsekui teadmise ja tundmusega, et tähtis pole tulemus, vaid protsess ise. Ja ehk ei olnud ka kirjanikul mingit kavatsust, et läbi läti-eesti armastusloo leida armastuse substantsi-ürgalget. Ehk ei olnud Kirjanikul kavatsustki olla Balzaci-taoline Koguja, ja samas ei huvitanud meiegi Kirjanikku leiged loomused, vaid ikka need, kes ripuvad mingi eluillusiooni küljes, olgu selleks armastus või midagi muu.
Nii et edaspidi võinuks Kirjanik selle läti-eesti armastusloo kuhugi kataloogi lisada, kas endale või hilisematele uurijatele lahkamiseks. Iga lugu vajab algtõuget, seda viimast vinti, mis kõik üle keerab. Seepärast hakkab ka see läti-eesti armastuslugu kulgema esialgu ehk isegi kusagil teisel/kolmandal plaanil. Kirjanikul ei ole oma sõnapintsliga mitte kuhugi kiiret, ja kuidas võiski lasta võimsatel tunnetel valla pääseda, kui see hävitaks kogu selle naudingu, mida saaks pakkuda ühe armastusetüüdi komponeerimine, püüdes leida need viiskümmend finessi ja varjundit, mis seda naudingut aina kasvatavad ja kasvatavad.
Ning see läti-eesti armastuslugu nõuab ehk ka seda, et me ei jääks mitte ainult võimalike tundepuhangute kajastuste lugejateks-pealtvaatajateks, vaid fikseeriksime kogu protsessi tehnilist kulgu, kui nii võiks üldse väljenduda. Ning seda Pāvils Rozītis ka võimaldab.
Augusti rahulik ja läbipaistev õhk. Kõrge taevas. Kõik on saamas küpseks, kõik on valmimisootel. Päikese lähedus pole enam vajalik. Üks suvi on mööda saamas – oma kirgede ja kurbustega, leidude ja kaotustega. Ja samas on august otsekui prelüüdiks eesootavale sügisballile – oleks vaid keegi/miski, mis annaks selle viimase sädeme.
Rita Grava astub Volmaris maha Riia – Peterburi rongilt, vaadates kurbusega järgi kaugenevale rongile. Ning, loomulikult - Rita Grava oli ilus, ning mitte keegi ei saanud seda salata.
Rita Grava saabub jällegi Volmarisse sügisel, vahetult enne kooliaasta algust – sügisballist peab ju algama millegi uus algus. Kombinatsioon Tukumsi õpetaja, lätlase Pēteris Smilgaga, oli osutunud viljatuks. Tuli otsida uusi (armastus)kombinatsioone.
Ning eskiis eeldab võimalikest parima variandi poole püüdlemist, nii paneb ka Kirjanik selle paika: Osise kooli õpetajaid oli igast keisririigi nurgast, kuid kõige huvitavam neist -eestlane Villem Laus – keskmist kasvu, tumedate juuste ja kahvatu näoga.
Kuid kogu selle läti-eesti armastusloo maisuse juures on see Kirjanikule samal ajal ebamaise tähendusega, ehk teisisõnu – pea võimatu. Ehk ei olegi see eestlane Villem Laus siit ilmast pärit, vaid kusagilt pilvede tagant. Ta jalutas õhtuti koos oma kolme eesti keelt valdava graatsiaga. Tema vanemad olid jõukad, kunstiõpingud Roomas ja Pariisis, kuigi temast ei olevat saanud suurt Kunstnikku. Kas üks järjekordne langenud ingel?
Seda ebamaisust tajub ju ka Rita Grava: Kui Villem Lausi pilk peatus mõnikord Rita Graval, tundis viimane ennast üsna kohmetuna, otsekui oleks Lausi pilk üheks röntgenikiireks, mis näeb ka seda, mida Rita Grava ainult endale tahtnuks pidada.
Kummaline, et Rita Gravale meeldis just see eestlase Lausi jahedus, väljapeetus. Valikutegemine – kombinatsioon lätlanna-lätlane või lätlanna-eestlane. Gauja-Koiva järsud kaldad, kärestikuline jõgi. Ideaalne võimalus, et olla üksi ja samas kedagi ikka kohata. Kas siis Hermans Dzirkalisi – seda lätlast –melanhoolset "järelvalve alla saadetud tormilindu" (see on ehk isegi üks omamoodi oksüümoroon) või maalivat Villem Lausi. Ehk selgineb siin lätlanna Rita Gravale selle eestlasest maalija ebamaisus, kui Villem Laus ise oma kaarte avab: Vaadake mu tööd – Vahtrad on nii punased, et ma ei saa oma koletisele veel punaseimaid silmi joonistada. Koiva vastaskaldal veeris, esiplaanil vaatas vastu tume koletis, kes osutus hoopis uhkelt püstipäise peaga ratsuks - oma hõõguvate silmadega. Laus oli selle joonistanud mitte päikesevalguses, vaid kuupaistel. Hobune on ehmunud sügise rünnakust. Ah, kuidas ta tahaks mind siit ära viia.
Rita Grava: Kas te tahate siis tõesti nii kangesti lahkuda?
Villem Laus: Mul pole kuskil rahu, sest kogu maailm on ära põlenud. Tegelikult olen mina see, kes maailma ära põletas. Mulle pole rahu vaja, sest olen kogu elu seda hävitanud.
Rita ei teadnud, mida Lausile vastata, kuid Lausi maal meeldis talle väga. See oli selline jõud, mis Rita täiesti endasse haaras, ilma et Rita ühtegi sõna suutnuks vastata.
Ehk samalaadselt sõnastas tundeid hiljem Doris Kareva:
Kes ütles: armastus? Või oli meelepete?
Kes julges öelda, astugu kolm sammu ette!
Kuis kellelgi küll vääratama juhtus keel
nii keerulise mängu lihtsa lõpu eel?
Doris Kareva, Tsurr, armastus!//Päevapildid, 1978
Sügis-talv-kevad. Tundmused ja rahutus, mida Kirjanik fikseerib.
Koolis ei pööranud Laus Ritale enam erilist tähelepanu – see muutis Rita iselaadselt rahutuks.
Ja jällegi lätlastest pretendendid - koolijuht Osis: noorus ja tõsidus peavad hoidma kokku.
Rita Grava: ma arvan, et neid ei saa mitte miski koos hoida.
Jällegi kombinatsiooni lätlanna-lätlane lootusetus.
Talv ja jaanuari algus, kolmekuningapäev. Rita Grava alustab uut aastat oma Volmari toakeses. Niivõrd külm, et ei taha isegi sisse minna. Viimane päev, et meheleminekut ennustada. Ja jällegi Laus, Rita Grava muutub rahutuks selle eestlase peale mõeldes. See oli see rahutus, mille kohta Rita Grava kartis endale tunnistada, et meeldimine on üle läinud armastuseks. Kuid see ei tohtinud ju olla armastuse alguseks, sest kevad on veel nii kaugel.
Ehk samasuguse diagnoosi annab analoogilistele tundmustele juba järgmisel sajandil Andra Teede:
jaanuar raisk teeb
miskipärast kevade nägu
....
Andra Teede (2008)
Kevad. Volmari daamide kirevad vihmavarjud. Laus jalutab jällegi mööda Koiva kaldaid. Ja Rita Grava ootab ikka veel Lausi lubaduse täitumist – et see teda maaliks. Eks peitub selles ka soov ennast täielikult avada. Sest ta lootis, et maalides saaks ta Lausiga koos olla.
Ehk samalaadselt kajastab analoogilisi soovunelmaid juba järgmisel sajandil Kai Aareleid:
loe mind
nagu luuletust
loe kiirustamata
häälda iga silp välja
Kai Aareleid (2017)
Ja jällegi kõhklused, valik lätlase Dzirkalsi ja eestlase Lausi vahel. Laus seisis endiselt ta silmade ees ja vaid naeris. Kuid see naeratus oli jahutavalt külm, et Rita ei suutnud sellele vastu panna. Lausi silmades peitus selline võim, mida Rita isegi üksi olles tajus. Kuid Laus ei osutanud talle mitte mingisugust tähelepanu, justkui oleks sügisel kõneldu talvel juba unustanud.
Kevad. Jälle see Laus. Jälle Rita silmis ja südames – ole kannatlik ja oota. Ning Rita ootas.
Viimane pühapäev Volmari koolis. Viimane pühapäev enne tühjust. Rita üritab vabaneda Lausi võimust. Just siis upub lätlane Hermans Dzirkalis Koiva kärestikesse. Surm on lahendus.
Rita Grava lahkub Volmarist.
Jälle uus sügis. Jälle üksindus Volmaris. Lahkumine Moskvasse.
Ja ka eestlane Villem Laus kaob sellelt kirjandusväljalt. | Retroretsensioon. Läti-eesti armastused | https://kultuur.err.ee/1076033/retroretsensioon-lati-eesti-armastused | 1936. aastal ilmus läti kirjanikult Pāvils Rozītiselt (1889-1937) romaan "Valmiera poisid". 1984. aastal avaldas kirjastus Eesti Raamat romaani eestinduse Oskar Kuninga (1911–1997) tõlkes. |
Ühenduse teatel vastas ankeedile 685 sportlast ja 78 protsendile neist valmistas vähenenud testimine muret.
Seoses Tokyo olümpiamängude aasta võrra edasilükkamisega teatas 82 protsenti sportlasi, et jätkab treenimist ja 86 protsenti sportlasi tahab sel aastal veel areenile naasta juhul, kui seda on turvaline teha.
Küll aga ei langenud arvamused nii ühte olümpiakvalifikatsiooni reeglite osas. 60 protsenti vastanutest soovivad, et enne detsembrit saavutatud tulemused läheks mängudele kvalifitseerumisel arvesse, aga 56 protsenti mõtleb ka, et see võib olla ebaõiglane, kuna eriolukorrad üle maailma lõppevad erinevatel aegadel.
Tokyo olümpiamängudele ei pääse mitte hooaja edetabeli, vaid rohkem erinevaid aspekte arvesse võtva reitingusüsteemi alusel. Enam kui neli sportlast viiest on kindlad, et olümpiale kvalifitseerumise reitingusüsteem tuleks üle vaadata. | Vähene testimine valmistab kergejõustiklastele muret | https://sport.err.ee/1076034/vahene-testimine-valmistab-kergejoustiklastele-muret | Tippkergejõustiklasi koondav organisatsioon The Athletics Association viis oma liikmete seas läbi küsitluse, millest selgus, et valdavale enamikule sportlastest teeb muret karantiinitingimustes vähenenud dopingutestide võtmine. |
Kultusrežissöör Jim Jarmuschi film on ilus, lihtne ja lüüriline lugu, mis soojendab südant ning paneb koos peategelase Patersoniga (Adam Driver) nägema ilu elu pisidetailides. Tagasihoidlik bussijuht armastab oma naist, sõpradega baaris istuda ja vabadel hetkedel oma salajasse märkmikku vabavärsse kirjutada.
Paterson ei kurda oma igapäevarutiini üle, sest vaheldust pakuvad reisijad oma naljakate ja hämmastavate lugudega, kaunis naine Laura, kes on tegelikult andekas kunstnik ning üllatab meest iga päev uue unistusega, mis tuleb ilmtingimata ellu viia, ja inglise buldog Marvin, kes tegutseb selle nimel, et näidata, kes on tegelikult majas peremees.
Cannes'i filmifestivalil esilinastunud "Patersoni" näitlejate hulgast pälvis toona suurima tunnustuse, kahjuks küll postuumselt, Marvinit kehastanud inglise buldog Nellie. Auhinda, mille nimeks on "Palm Dog", antakse 2001. aastast välja parima koerarolli esitajale festivalil võistelnud filmides.
"Paterson" on ETV eetris 11. aprillil kell 22.50. | Kultuuriportaal soovitab: Jim Jarmuschi mängufilm "Paterson" ETV-s | https://kultuur.err.ee/1074935/kultuuriportaal-soovitab-jim-jarmuschi-mangufilm-paterson-etv-s | 11. aprillil on ETV eetris režissöör Jim Jarmuschi 2016. aastal valminud "Paterson", milles mängivad teiste hulgas Adam Driver, Golshifteh Farahani ja Rizwan Manji. |
Seejuures on enamikes liigades käsil hooaja olulisimad mängud, otsustavaimad hetked, mis määravad nii mõnelgi puhul tiitli saatuse, euromängudele kvalifitseerujad, liigast välja langejad ja järgmisele tasemele tõusjad. Nii mõneski suures liigas – näiteks Itaalias ja Hispaanias – on vahed tiitlinõudlejate vahel tibatillukesed, mis tähendab, et otsustavaks võib saada väikseimgi faktor. Kui selja tagant kaob kodupubliku toetus, siis mida see klubidega teeb?
Tõsi, kõik klubid on sarnases olukorras. Võib aga arvata, et mõnele mõjub tühjade tribüünide ees mängimine teravamalt kui mõnele teisele. Nii näiteks on Briti päevaleht Guardian välja toonud tühjade tribüünide ees mängimise mõju Valencia - Atalanta Meistrite liiga mängu näitel. Oma esimese Meistrite liiga kaheksandikfinaali kohtumise pidasid klubid Itaalias, Milanos veebruari keskel. Seda kohtumist – mida terviseametnikud on tagantjärele tauninud – vaatas kohapeal 40 000 inimest ning Atalanta alistas seal Hispaania klubi 4:1.
Kordusmängu märtsi alguses pidasid nad Valencias juba suletud uste taga. Guardiani ajakirjanik Tim Lewis kirjutab ajalehe spordiblogis, et kui tavaliselt on Valencia kodustaadion Mestalla oma üpris järskude ja kõrgete tribüünidega külalismeeskonna jaoks paras põrgukatel, kus 55 000 fänni kisa rajatise betoonkarkassi sees veel mitmekordselt võimendub ja seetõttu igale Valencia vastasele mängu võrdlemisi ebamugavaks muudab (sellel hooajal La Ligas peetud 27 mängust pole Valencia ainsaski kodumängus kaotajaks jäänud, kogu eelmise liigahooaja peale juhtus seda vaid kahes kodumängus), siis seekordses kohtumises, kus neil fännide näol oma 12. mängijat kaotusseisust välja tulemiseks hädasti vaja oleks läinud, jäädi väravaterohkes kohtumises Itaalia klubile alla 3:4. Seejuures eduseisust.
Lewis spekuleerib, et sellistel ilma publikuta peetud mängudel võib kohtumise tulemusele olla suurem mõju, kui pealtnäha paistab. "Kas Liverpool kaotab osa oma mõjujõust, kui Kop ei seisa nende selja taga? Koduväljaku eelis on üks spordi ümberlükkamatuid fakte, seda eriti jalgpallis – mis saab siis, kui see tegur võrrandist välja võtta?" küsib ta. Ja viitab ise tõsiasjale, et spordivõistluste pidamist suletud uste taga on tavaliselt kasutatud karistusmeetmena. Nii oluliseks on peetud selle mõju.
Puudus atmosfäärist
Lewis toob näite 1980. aastast, kui West Ham pidas Euroopa karikavõitjate karikasarjas kohtumise hispaanlaste Castillaga. Saanud avamängus võõrsil 1:3 kaotuse, korraldasid West Hami poolehoidjad korraliku mäsu ning karistuseks tuli neil kodumäng Upton Parkis pidada suletud uste taga. See olla aga mängijatele olnud niivõrd veider kogemus, et West Hami väravavaht Phil Parkes olla värava taga lausa raadio tööle pannud, et sealt kommentaari kuulda ja sedasi vähemalt mingit atmosfääri tunnetada. (Tõsi, Parkes ise on seda hiljem müüdiks nimetanud ja öelnud, et kuskilt tõesti raadio helisid kostus, aga seal polnud tema käsi mängus.) Aga tulemus? West Ham võitis kohtumise lisaajal. Lewis toob veel näiteid mängudest, mis on suletud uste taga kodumeeskonnale siiski võidukaks osutunud – näiteks ka Milano Interi kolm Meistrite liiga kohtumist 2005. aastal. Seega, järeldab ajakirjanik, ei saa tingimata öelda, et publiku puudumine tähendab automaatselt platsil alla jäämist.
Küll aga võib see aidata muidu võrdset mängu kodumeeskonna kasuks kallutada. Statistika Inglismaal näitab justkui selgelt, et sellest on kasu – kodumeeskond võidab seal 45% ja viigistab 25% mängudest. Itaalia liigas asjad küll sama vesiselged ei ole. Sel hooajal on kodumeeskonnad seal võtnud 47,6% võetavatest punktidest. Võõrsil on see protsent 44,8 – seega ainult 2,8-protsendiline vahe. Tõsi, eelmise hooaja statistika on märksa kõnekam: 53,16 protsenti võrreldes 37,3 protsendiga. Hispaanias on lisaks Valenciale kodumängudel sel hooajal kaotuseta peamiselt need meeskonnad, kes on niikuinii tabelis eesotsas – Barcelona ja Real, üks kodukaotus on Atleticol (tabelis kuues), kaks Sevillal (kolmas). Saksamaal on kodus kaotuseta püsinud ainult tabeli teine, Dortmundi Borussia, kuid tervel tabelitipul (Bayerni München, Leipzig, Mönchengladbachi Borussia, Leverkusen, Schalke) püsib kodukaotuste arv ühe-kahe mängu piires.
Netikülje Thesefootballtimes kolumnist Adam Williams toob samas välja, et näiteks Itaalias ollakse mängudega suletud uste ees rohkem harjunud kui teistes liigades, sest 2006. aasta Calciopoli skandaali järel pidid päris mitu matši publikuta pidama nii AC Milan, Fiorentina kui ka Lazio, aasta hiljem Catania-Palermo derbil puhkenud rahutustes hukkunud politseiniku tõttu sajad teisedki tiimid üle terve saapamaa.
Guardiani Lewise sõnul on üks asjaoludest, millele publiku vali kaasaelamine võib mõjuda, aga kohtuniku otsused. Nii küsibki ajakirjanik esialgu veel retooriliselt, kas näeme siis, kui liigad taas pihta hakkavad, telepildi vahendusel ka kohtunikelt õiglasemaid otsuseid. Williams omakorda ennustab oma arutluses, et järgmistel kuudel teleri vahendusel nähtavate sadade jalgpallimatšide kummituslik õhkkond tühjade tribüünide ees võib mängust morbiidse mulje jätta. Ta küsib: kas see üldse enam ongi jalgpall? Tasub seda üldse vaatama hakata? Ja vastab ka ise: see on just näide sellest, et kuigi ajad on rasked ja olud hullud, siis show must go on.
Ka UEFA on seisukohal, et parem mängida publikuta kui üldse mitte mängida. UEFA president Aleksander Ceferin ütles intervjuus Saksa telekanalile ZDF, et kuigi jalgpall pole ilma fännideta sama, siis teleri vahendusel saab selle siiski poolehoidjateni viia ja sedasi kõigile raskel ajal natukenegi rõõmu pakkuda. "Parem mängida suletud uste taga ja vaadata kohtumist teleülekandes, sest inimestele on seda vaja. See annab kõigile positiivset energiat."
Ei tahagi staadionile?
Austraalia kriketikoondise treener Justin Langer on osutanud publikuta mängude positiivsele küljele: "Lapsena kriketimängudega alustades ei ole ju kuskil mingit publikut – võibolla emad-isad käivad vahel kohal. Aga siis ei mängi keegi publiku nimel, vaid üksnes armastusest mängu vastu – sellepärast, et sulle meeldib oma sõpradega mängida, sulle meeldib mäng ise," rääkis Langer BBC Radio 5 kanalile antud intervjuus ning avaldas arvamust, et see võiks nii mõneski sportlases taas mängukire üles äratada.
Ameeriklased on tunnistanud, et nemad koroonaviiruse pandeemia järgses maailmas nii väga staadionile ei kipugi ja eelistaksid kohtumisi vaadata just teleri vahendusel, kui nendega ükskord taasalustatakse. Spordikanal ESPN vahendas ühe ülikooli poolt läbi viidud küsitluse tulemusi, kus 72 protsenti küsitletutest tunnistas, et enne vaktsiini turuletulekut nad spordivõistlusi kohapeale vaatama ei läheks. 12 protsenti leidis, et teeksid seda juhul, kui publiku seas oleks võimalik hoida teatavat sotsiaalset distantsi ja ainult 13 protsenti käiks sporti vaatamas nagu varem.
NBA-s on samuti kaalutud hooaja jätkamist ühel neutraalsel pinnal, kus õnnestuks kõik mängud järjest ära pidada – loomulikult ilma publikuta. Kolmekordne NBA tšempion LeBron James ütles aga, et ilma publikuta ta mängul mõtet ei näe ning et tema sellisel juhul platsile ei lähekski. Tõsi, hiljem on ta oma sõnadest taganenud.
On alasid, mida ilma publikuta ette ei kujutaks – lisaks meeskonnamängudele ilmselt ka tennis, kergejõustik, teataval määral ka rattasport oma suurte klassikaliste velotuuridega. Aga on siiski ka terve rida alasid, kus publiku kohalolu pole vähemalt sportlaste jaoks nii suure tähtsusega ja mida teleri vahendusel on ehk mugavamgi jälgida: kindlasti auto- ja motospordi alad, samuti mõned talialad nagu näiteks kasvõi freestyle-suusatamine või kurling; samuti purjetamine, sõudmine ja aerutamine, golf, orienteerumine, male, võibolla ka ujumine, maadlus, judo, vehklemine, ratsasport, snuuker ja piljard. See kõik annab lootust, et sport on võimalik ka siis, kui pandeemia nii palju järele annab, et lubab sportlastel taas oma tööpõllule naasta, isegi kui meie tavainimestena peame normaalsuse naasmist veel pikemat aega ootama. | Spordi võimalikkusest suletud uste taga | https://sport.err.ee/1076025/spordi-voimalikkusest-suletud-uste-taga | Ilmselt võib juba üsna suure kindlusega väita, et kui sportmängude liigad Euroopas ja ka Ameerika mandril ükskord taas pihta hakkavad, toimuvad need vähemalt esialgu – aga mõnede pessimistlikumate ennustuste kohaselt kuni 2021. aastani – suletud uste taga. |
Viimati nägime bändi liikmeid 2D-t, Noodle'it ja Russeli, kui nad käisid läbi Kong stuudio portaali Como järve ääres, jättes kogemata (või mitte) maha bändikaaslase Murdoci. "Aries" jätkab nüüd Murdociga, kes kutsub kauase bändikaaslase, rivaali ja endise sõbra 2D reisile, et veeta kvaliteetaega koos väikese tõeseerumiga.
Eelmise nädala Murdoc Niccals'i sõnumiga kinnitas bänd fännidele, et Song Machine jätkab ning nüüd kutsuvad nad julgeid ja vapraid põgenema isolatsiooni ebareaalsusesse - Get Lost With Gorillaz – kus Murdoc, 2D, Noodle ja Russel tõmmatakse maailma eri paigusse, kust nad saadavad ülevaateid reaalse virtuaalse isolatsiooni piirest.
G Club on bändi uus virtuaalne kohtumispaik, kus sotsiaalne distantseerumine ei loe.
Song Machine on ühe maailma leidlikuma bändi uusim kontseptsioon, kus Gorillaz lõhub taas paradigmat. Otseses vastuolus traditsioonilisele salvestamisele ning singli ja albumi avaldamise ringile, rikub bänd taas konventsiooni oma ebatraditsioonilisel moel, väljastades terve aasta jooksul spontaanselt episoode. Kaamerad käivad 24/7, neljas sein on maha võetud, kann on tulel, kaos on tõeline, uks on lahti…
Vaata Episood 1 - Momentary Bliss ft. slowthai and Slaves - siin.
Vaata Episood 2 - Désolé ft Fatoumata Diawara – siin.
Iga Song Machine'i episoodi saadavad Machine Bitez'id ehk lühivestlused. Jälgi Song Machine'i siin. | Gorillaz igatseb inimlikku sidet | https://menu.err.ee/1076000/gorillaz-igatseb-inimlikku-sidet | "Aries" on kolmas episood Gorillaze uuest projektist Song Machine, kus basskitarril teeb kaasa legendaarne Peter Hook (Joy Division, New Order) ning löökpillidel alt-pop laulja ja produtsent Georgia. Uues laulus peegeldavad meie virtuaalsed kangelased praegust meeleolu koos igatsusega inimliku sideme järgi. |
Võistlusradade eest vastutavad Iain Campbell ja Andrew Kellitt soovisid võrreldes eelmiste aastatega katseid muuta ja pakkuda võistlejatele teistsugust pinget.
"Meil oli plaanis sel aastal midagi teisiti teha," lausus Campbell veebiküljele DirtFish. "Andrew tunneb neid teid nagu oma viite sõrme ja meil tekkis idee pakkuda midagi senisest palju radikaalsemat."
"Kahjuks tähendab asjade muutmine ka metsa minekut ja teede kohapealset ülevaatamist, kuid väga arusaadavatel põhjustel ei tule see hetkel kõne allagi," kurvastas rajapealik. "Nii et mõtleme pöörduda tagasi juba proovitud formaadi juurde."
Walesi ralli korraldajad peavad oma katsete plaani saatma rahvusvahelisele autospordiliidule mai alguses ja 26. mail peavad nendega tutvuma juba ka tiimid.
Seniste katsetega jätkamine tähendab, et kahel päeval sõidetakse Põhja-Walesis Clocaenogis, Penmachos ja Gwydiris ning ühel pikal päeval tähendab teenindust Kesk-Walesis Dyfis, lisaks Dyfnanti, Hafreni, Sweet Lambi ja Myherini katseid.
Walesi ralli on praegu kavas hooaja eelviimase etapina 29. oktoobrist 1. novembrini. Pärast seda peaks sõidetama veel vaid Jaapani etapp, aga kuna kalender on pandeemia tõttu niigi segi löödud, ei saa milleski päris sajaprotsendiliselt kindel olla. | Koroonaviirus nurjas Walesi ralli korraldajate uued plaanid | https://sport.err.ee/1075996/koroonaviirus-nurjas-walesi-ralli-korraldajate-uued-plaanid | Autoralli MM-sarja etapp Walesis on kavas alles hooaja lõpus, kuid koroonaviiruse pandeemia mõjutab juba ka seda ettevõtmist. |
Oxfordi ülikooli professor Sarah Gilbert ütles ajalehele The Times, et usub 80-protsendise kindlusega, et tema töörühma loodav vaktsiin on efektiivne. Inimkatsed uue vaktsiiniga peaksid algama lähinädalatel, lisas ta.
Ühendkuningriigi valitsus on andnud märku, et on valmis rahastama miljonite vaktsiinidooside tootmist kohe, kui esimesed katsetused annavad selle eduks lootust. See võimaldaks vaktsiini kohe käiku lasta, kui selle tõhusus saab kinnitust.
Briti nagu ka teiste riikide valitsus ootavad pikisilmi võimalust lõpetada oma riikides majandust halvav karantiin. Karantiini lõpetamise eelduseks peetakse aga vaktsiini leidmist Hiinast alguse saanud koroonaviiruse COVID-19 leviku peatamiseks.
Professor Gilberti töörühm on üks paljudest maailmas koroonaviirusele vaktsiini otsivatest teadlaste gruppidest.
"Ma usun, et see hakkab suure tõenäosusega tööle, arvestades varasemaid töid, mida sellist tüüpi vaktsiinidega oleme teinud," rääkis Gilbert. "See ei ole lihtsalt arvamus. Meile lisandub iga nädalaga andmeid... Ma oleksin 80 protsenti kindel, see on mu isiklik arvamus," ütles professor. | Briti teadlane loodab koroonavaktsiini septembriks valmis saada | https://www.err.ee/1075988/briti-teadlane-loodab-koroonavaktsiini-septembriks-valmis-saada | Koroonaviiruse vastane vaktsiin võiks septembriks valmis saada, usub Briti teadlane, kes juhatab üht vaktsiini otsimisega tegelevat töörühma. |
Heategevuslikus sarjas sõidetakse F1 2019 arvutimängus ja päris sarja sõitjatest löövad kaasa Charles Leclerc, Alexander Albon, Lando Norris, George Russell ja Antonio Giovinazzi.
Lisaks löövad kaasa mitmed sõitjad teistest sarjadest (vormel-E, F2, F3, Super Formula) ja lisaks ka Madridi Reali jalgpalliklubi väravavaht Thibaut Courtois.
Järgneva seitsme päeva jooksul sõidetakse kuus etappi: kaks täna, kaks teisipäeval ja kaks järgmisel reedel. Samal ajal seatakse üles ka annetuste tegemise platvorm, kus kogutakse raha WHO koroonaviiruse fondile. | Leclerc ja teised F1 piloodid alustavad täna uue e-spordi sarjaga | https://sport.err.ee/1075987/leclerc-ja-teised-f1-piloodid-alustavad-tana-uue-e-spordi-sarjaga | Kuus vormel-1 MM-sarja sõitjat on loonud e-spordi sarja "Race for the World", millega loodetavakse koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks koguda vähemalt 100 000 USA dollarit. |
Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündimist. Muna on kui elu jätkumise ja sünni ime.
Mune värvides, koksides, üles riputades või veeretades järgime iidset tava, mis on omane nii paiksetele loodususunditele kui ka kristlikele rändusunditele. Ajapikku on põline looduspüha ja kirikupüha liikunud samale ajale. Tuleb tunnistada, et munas on vägi, mis köidab paljusid.
Kas teil on olnud võimalust jälgida, kuidas kana haudub? Keskmiselt on kanamuna 62 grammi raske ja meie jaoks tavaline toiduaine. Hauduva kana all muutub see toiduaine - munarebu ja -valge - kolme nädala jooksul imeväel elusolendiks.
Munast koorub omal jõul tibupoeg, kellel on nokk, silmad, tiivahakatised, haraliste varvastega jalad ja udusuled. Kohe peale koorumist ajab ta end jalgele ja hakkab piiksuma ja nokkima.
Muna muutumine linnupojaks on ime, mis sünnib ka siin ja praegu. See ime avaldub märkamatult kõikjal meie ümber, ka siis, kui tibatillukesest kuuseseemnest sirgub laanehiiglane või kui mehe seemne- ja naise munaraku kohtudes kasvab sellest inimene. Elu jätkamine on püha ime. Kevad, linnud, munad ja munapüha on selle kõige nähtavam väljendus.
Kas mäletate veel tänavuse vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtu kontserti? See keerles lindude ja rahvatarkuse ümber ning veenis, et rahvapärimusel põhinev nüüdislooming on paeluv ja kõnekas.
Etendus meenutas, et Eesti algu- ja omapära toetub esivanemate vaimsele pärandile, mis omakorda toetub loodusele. Erinevate linnuliikide esindajaks kehastunud näitlejate suu läbi kõnelesid meie esivanemad. Nende peamine sõnum oli, et me peame linde ja elu hoidma.
Etenduse lõpus avanes vaatajale Jeesuse püha õhtusöömaaega meenutav pilt. 13 lindu, justkui Jeesus ja apostlid, kogunesid pika laua äärde einestama, kuremarju nokkima. Erinevalt Uue Testamendi loost ei lõppenud see aga reetmise, vaid elu jätkumisega. Munast koorus linnupoeg. Rahvaste usundid, kõlblus, pühaduse mõõt ja ellujäämisõpetused on erinevad.
Erinevatel rahvastel ja usunditel on rohkesti loomislugusid, mis selgitavad maailma tekkimist. Loomislood kasvavad välja kultuurist ja looduskeskkonnast. Loojana esinevad näiteks draakon, kilpkonn, vööloom, krokodill, linnud ja erinevad jumalad.
Isegi Eestis leidub erinevaid loomislugusid. Piibliõpetusest tuttava isajumala kõrval on kõneldud kahest erinevast loojast. Vanajumal loob lamba ja vanakurat hundi, vanajumal loob tasase maa ning vanapagan lükkab selle kortsu jne. Kõigel on oma koht ja eesmärk.
Üks loomislugu meenutab üsnagi tänapäevast teadusikku käsitlust. Nimelt olnud Vanaisal suur ratas, mida ta vändaga ringi ajas. Aina kiiremini ja kiiremini, kuni ratas plahvatas tükkideks ja tükkidest sai kõik see ilm. Kuid leidub veel üks loomislugu ja selle looja äraarvamiseks tuleb lahendada mõistatus.
Karvane jumal kerisel
Mõista, mõista, mis see on, karvane jumal kerisel? Mõistatused järgivad üldiselt regilaulude vana keelt ning kirjeldavad sama nähtust kujundlikult mitmel moel. Karvane, jumal ja keris on siin kujundid, mis viitavad millelegi muule.
Õige vastus on – kana haudub poegi. Munadel hauduv kana on siis karvane jumal. See mõistatus pole sugugi erandlik. Mõistatuste andmebaasis leidub veel 60 teisendit. Nende vastuseks on reeglina kana ja vaid ühes teisendis hani.
Idapoolsetel soome-ugri rahvastel on maailma loojaks tavaliselt veelinnud. Üksi, või paaris tegutsevad linnud toovad vee põhjast muda, millest sünnib maailm. Vähem levinud lugudes sünnib maailm ka linnumunadest.
Näiteks maridel on lugu, milles part laskus oma taevasest pesast maal laiunud merele, munes kaks muna ja haudus neist välja kaks venda-jumalat – Jumo ja Iõni, kes lõid meie maailma. 1 See lugu on põnev, sest vastab ka küsimusele, kust tulid või tulevad jumalad.
Läänemeresoome rahvastel on aga valdavaks loomislugu, kus linnumunadest sünnib kogu maa ja ilm. Erinevalt Eesti teistest loomislugudest on see lugu edasi antud lauludes. Regilaulude andmebaasist leiab ligi 190 loomislaulu teisendit, mis on kirja pandud 19. ja 20. sajandil. Nende seas on lühemaid ja pikemaid, samuti erinevaid laulutüüpe lõimivaid kirjapanekuid.
Läbivaks jooneks on aga lind, kes lendab meie koju, teeb oma pesa meie kodumurust ja kodumetsa raagudest, muneb sinna 3-7 muna, haub välja pojad ning neist saavad päike, täht, kuu, kivi/ maa, mari, erinevad puud, linnud, loomad ja inimesed. Mõnikord ka Maaema, maahaldjad, taevas, vikerkaar, ilma ime, tähtkujud, pilv, arm jpm.
Looja-linnuna mainitakse tetre, kurge, parti, varest, tuvi, linnukest, kuid enim pääsukest. Looja-linnu kirjelduses mainitakse sageli sinist ja punast – "Sinikirja linnukene, punapäine pääsukene" jne.
Linnu lähtekohaks öeldakse kõige sagedamini meri, mõnikord järv ja soo. Lind tõuseb merre pühitud laastudest, merest tõusnud tammelt ja õunapuult, merre veerenud õunast, või otse lainetest. Lind teeb pesa kiigele, õunapuule, kodumetsa, maja räästasse jm, kuid peamiselt kodukopli kuldsele või hõbedasele põõsale.
Tavaliselt põlgab ta kõigepealt ära sinise ja punase põõsa ning teeb pesa kolmandasse. Tavaliselt lõpevad loomislaulud poegade jagamisega. Mõnes teisendis tõuseb lind lõpuks ise maa ja ilma kohale: "Ise ta lendas ilma maale, Pää tal paistis päälta pääva, Jalad alta arva metsa." 2 Nõnda võib meie loojat nimetada ka ilmalinnuks.
Loomine jätkub
Kuu loomise ehk kaduaja kohta öeldakse, et kuu on pesas. Kuu luuakse ehk munetakse aastas 13 korda. Päike on pesas kaks korda aastas – suvepühal ja jõulude aegu. Päeval, kui päike veereb oma talvisest pesast välja – 25. detsembril – algab uus päikeseaasta.
Siinkohal on oluline märkida, et vanemas maakeeles tähendab loomine munemist. Eeskätt seto, võro, tartu ja mulgi keeles on looma/luuma munemine. Maavalla põhjarannikul seostub see sõna lisaks sünnitamisega. Niisiis tähendab loomislaul eesti keeles munemislaulu ja meie looja ehk maailma muneja on lind.
Tuleb tunnistada, et see loomislugu on väga kaunis, lisaks oma ja põline. Usundiloolane Ülo Valk kinnitab, et loo teisendite rohkus viitab selle iidsusele. Kuna Euroopa teistel rahvastel on selline loomislugu üldiselt tundmatu, siis oletab Valk, et see on sündinud siinsamas, või siis on päritud juba Eesti ja Euroopa algasukatelt. Sarnased loomislood esinevad veel Lõuna-Euroopa vanemas pärimuses ning samuti kaugemal maailmas, näiteks Polüneesias ja Kesk-Ameerikas. 3
Meie loomisloo muudab eriliseks keerukas ajataju, mida tänases lihtsustama kippuvas maailmas võiks määratleda ulmeliseks. Maailma loomine toimub ühtaegu ennemuistses minevikus ja siinsamas, meie kodus. Maailma loomiseks vajaliku pesaaine korjab looja-lind kokku meie õuemurust, metsa raagudest ja kodusoo samblast.
Samad algosakesed peituvad pesamaterjalis, maas, taevatähtedes ja meis endis. Kõige algus ja põhjus peitub siinsamas. Maailma loomine kehastub uuesti meie lauldud regilauludes, samuti lindude pesapunumises, poegade haudumises ja koorumises.
Kas selline ajakäsitlus on mitteteaduslik? Aastal 2020 tõdevad teadlased jätkuvalt, et neil pole õrna aimugi, mis asi on aeg. Kõik loomislood on vaid lood, ka lugu suurest paugust. Nad kõik on omal kombel ilusad ja väärtuslikud. Veel enam, ükski neist pole õige ega vale, sest sellised määratlused ei küüni igavikulisi asju mõõtma.
Kui looja oleks jumal
Maarahva ilmalinnu lugu on kaunis, eriline ja salapärane, kuid temas on midagi veel tähtsamat. See lugu kõneleb midagi olulist meist, eestlastest, meie meelelaadist ja kõlblusest.
Maarahvas ei teinud oma loojast jumalat. Loomise lugu mäletati, loomislaule lauldi järjepidevalt 20. sajandi alguseni välja, kuid ei midagi enamat. Nagu on erinevad loomislood ja loojad, on erinev seegi, kuidas jutustajad neisse suhtuvad.
"Hiietargad oleksid rännanud teiste rahvaste juurde rõõmusõnumit kuulutama ja nimelt – on ainult üks tõeline isand ja see on Pääsuke."
Teine meile hästi tuntud loomislugu jõudis Eestisse koos ristiusuga. Kui meie oleksime oma loojaga talitanud samal kombel, siis... pääsuke oleks kuulutatud jumalaks, Vanemuine oleks andnud välja kümme käsku, mille esimesed ütlevad, et inimesel ei tohi olla teist jumalat Pääsukese kõrval, kõikides hiites oleks palvetatud Pääsukese poole, Pääsukese poegadest oleks maalitud pühapilte ja tehtud pühakujusid. Hiietargad oleksid rännanud teiste rahvaste juurde rõõmusõnumit kuulutama ja nimelt – on ainult üks tõeline isand ja see on Pääsuke.
Ja kui teised rahvad poleks meie rõõmusõnumit kuulda võtnud, oleksime saatnud oma sõjamehed, malev maleva ja laev laeva järel usku kuulutama. Ja kui teised rahvad poleks ikka veel meie usku vastu võtnud, oleksime raiunud surnuks nende mehi, naisi ja lapsi päikese tõusust loojakuni, kuni meie malevate käed väsiksid. Just nii nagu kirjutab Henriku Liivimaa kroonika.
Päev päeva, aasta aasta ja sajand sajandi järel oleksime seda teinud oma Pääsukese nimel. Ja nende pühapaigad oleksime puruks raiunud, ära põletanud ja üles kündnud. Nende kirikute asemele oleksime lasknud kasvada Pääsukese elurikkad hiied.
Ja me oleksime Pääsukese nimel võtnud ära teiste rahvaste maa ja vara ning oleksime nad muutnud orjadeks, keda oleksime alandanud ja piinanud sajandite kaupa. Ja niimoodi, olgu jõu või kavalusega oleksime viinud oma Pääsukese usu kõikide mandrite kõikide rahvasteni.
Oleksime tapnud kümneid miljoneid inimesi, ja veel enam hävitanud haiguste ja viletsuse läbi, oleksime hävitanud kümneid rahvaid ja kultuure ning loendamatul hulgal inimkonna kultuurivara. Seda kõike oleksime teinud ühe kujutelma ja loo pärast, soovist enda loomislugu kehtestada ning seda teistele iga hinna eest peale suruda.
Muidugi, me ei teinud seda, sest see pole meie moodi. Ja ei tee ka tulevikus. Või teeme? Me oleme ilusa vaimu ja põliselt ilusa maailmapildiga rahvas. Pääsuke on meie looja, see on meie loomislugu ja meie õige elu mõõt. Ning pidagu iga rahvas armsaks oma.
Kõige lähemale jumalaks tõstmisele jõudis pääsuke 1962. aastal, kui ta kuulutati Eesti rahvuslinnuks. Ning järgmine kord 1992. aastal, kui ta kõige tähtsama rahvussümbolina kanti meie oma kõige suuremale rahatähele – 500 kroonisele. Kuid jah, siit jumalani on veel pikk tee.
Kuigi meie rahvas pole oma loojat jumalaks muutnud, peetakse linde siiski pühaks. Mõnes loomislaulus nimetatakse ilmalindu otsesõnu pühaks. Veel selgem pühaduse mõõt avaldub aga selles, kuidas rahvakultuuris lindudesse suhtutakse.
Maarahva maailmavaade pole mustvalge. Vaheldusrikka maastiku ja lopsaka taimestiku varjus avanevad elu keerukad ja mitmetähenduslikud seosed. Maa ja ilma ainel on ka vaimne mõõde, ikka ja alati.
Kõigel millel on keha, on ka hing. Meid ümbritsev loodus on elus ja hingestatud, mitte pelk tooraine. Teatud linde kütitakse söömiseks, süüakse ka linnumune. Rändlinnud võivad ära petta ja haigusi tuua. Kõige selle juures aga suhtutakse lindudesse suure lugupidamise ja armastusega.
Metsamees ja metsaline on kaks ise asja
Mart Mäger alustab oma 1969. aastal ilmunud raamatut "Linnud rahva meeles ja keeles" Amblast pärineva hoiatusega: "Ennemuiste kuulutanud üks tark ette, et tähtsamad linnud Eestimaa metsades nõnda ära kaovad, et vasest kujud tehakse, mis endisi linde meelde tuletavad". Autor lisab, et see ennustus toob muige suule ja õnneks ei saa see täide minna.
Möödunud 50 aasta jooksul on see muie kadunud paljude loodusesõprade näolt. Fred Jüssi kõneleb väsimatult, kuidas meie metsad on jäänud mõnekümne aastaga linnulaulust ja lindudest vaeseks. Kunagised helisalvestised on selle tunnistuseks.
Mõne päeva eest Toonela maile läinud Soome kauaaegne looduskaitsja Pentti Linkola kõneles sama oma kodumaast. Lindude kadumine käib käsikäes loodusmetsade rüüstamisega. Lugematud Eesti looduskaitse, loodusturismi ja loodusfotograafiaga tegelevad inimesed ja ühendused ja mitmed juhtivad loodusteadlased on viimastel aastatel tõestanud, et käimas on metsade arutu rüüstamine.
Looduseuurijad Renno Nellis ja Veljo Volke toovad pikaaegse uuringu põhjal välja karmi tõe. Metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas. 4
Riigiasutused ja metsaga seotud äri on põimunud tihkeks sündikaadiks, mis on võtnud Eesti metsa ja selle üle otsustava avaliku võimu oma haardesse.
Pühapaikade uurija ja säästva metsanduse standardi töörühma liikmena olen seda aastaid lähedalt jälginud. Lagedaks raiutud hiiepaikade kõrval on üheks ilmekamaks näiteks pühapaikade kaardi peitmine.
2018. aasta kevadel valmis Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja sihtasutuse ja maa-ameti koostöös seni kaardistatud pühapaikade kaart. See sai riiklikus metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis vaid veidi ülal olla, kui mõne suurema metsafirma nõudmisel, muinsuskaitseameti heakskiidul ja keskkonnaministeeriumi käsul see maha võeti.
Ikka selleks, et vaid 0,1 protsenti Eesti metsadest hõlmavaid pühapaiku saaks rahva teadmata segamatult rahaks teha. Ja nii raiusid peidetud kaardil olevaid pühapaiku eelmisel suvel lindude pesitsemise ajal nii RMK, kui ka eraomanik.
Metsatehnika ja ärimaastiku arengud on toonud kaasa elurikkuse ja kõlbluse allakäigu meie metsanduses. Nii kiiret ja ulatuslikku loodusvarade riisumist pole Eesti ajaloos seni nähtud. Ööd ja päevad aasta läbi metsa raiuvad ettevõtted on muutnud senise väärika metsatöö röövimiseks ja tapatalguteks.
Eksitavalt metsa majandamiseks nimetatav röövraie hävitab maapinna ja taimestiku kõrval lugematul hulgal roomajaid, kahepaikseid, pisiimetajaid, ulukite poegi ning samuti linnupesi ja linnupoegi.
Paratamatult tekib küsimus, et kui võimalikult suure ja kiire kasumi nimel on metsas loobutud inimlikkusest ja loodusest, siis millal on kord eesti kultuuri, keele, inimeste ja Eesti riigi käes? Mis summa eest on ärikad, ametnikud ja valitsevad poliitikud valmis need raha vastu vahetama?
Raierahu nõuab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seadus
Looduskaitseseadus ütleb, et looduslike lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud. Samuti on keelatud linnupesi ja mune tahtlikult hävitada.
Sellised tegevused on lubatud erandjuhul vaid keskkonnaameti loal. See nõue kehtib ühtviisi kogu Eestis – nii majandusmetsades, parkides, looduskaitsealadel, era- ja riigimaal. RMK on lisaks vabatahtlikult kehtestanud raierahu, mis puudutab osasid metsi ja osa pesitsusajast. Kuna aga seaduse järgimist tegelikult ei kontrollita, juhib metsandust peamiselt raha.
Riigi vaikival heakskiidul toimuvad igal kevadel ja suvel Eesti metsades ohjeldamatud tapatalgud. Nõnda siis pole verised mitte üksnes raiemasinad, vaid ka ärimeeste, ametnike ja poliitikute käed, kes sellisel asjal toimuda lubavad.
Riiklikult lubatud tapatalgud toimuvad igal aastal ka Lääne-Eestis ja saartel, kui peamiselt välismaalastest jahituristid surmavad tapmiskire ajel tuhandeid veelinde. See on tarbetu, rumal ja võigas. Mõned lõunapoolsed rahvad söövad oma kodumaal laululinde ja tapavad linde ajaviiteks. Siin maal on see põliselt kuritöö.
Ärimehed, poliitikud ja ametnikud on ikka ja jälle otsinud õigustusi, miks ei saa lindude pesitsemise ajal raierahu pidada, või miks lindude tapatalgud on vajalikud. Jäägu see nende hingele. Eesti rahvakultuurist ja põlisest kõlblusest lähtudes pole sellel mingit õigustust.
"Mõistlik majandaja ei lähtu mitte suurimast kasumist, vaid kõlblusest."
Meie maa ja rahva põline tava ja tarkus on linde ja metsa hoida ning kasutada loodusvarasid säästlikult. Näiteks on Otepääl öeldud, et urbepäevast (nädal enne munapüha) tõusevad puud elule ning kuni sügiseni ei tohi seepärast isegi hagu teha. Mõistlik majandaja ei lähtu mitte suurimast kasumist, vaid kõlblusest. Me vastutame ühtviisi elusa ja hingestatud looduse ja järeltulevate põlvede terve elukeskkonna eest. Me võime looduselt võtta vaid nii palju, kui otseselt ise vajame.
Oskar Loorits talletas 1921. aastal vana talumehe sõnu metsa ilust ja mõnust. Mees jutustas ka oma poegadest, kes juba lapsena jahil käisid. "Korra lassid paganad nal'lapärast märki ja lassid öhe lõokse maha, - no siss mu süda sai täis ja põrkisin poistega, et metsamees ja metsaline on kaks isi asja ja süüta linnule ei tohe liiga teha." 5
Jäta ladvad lindudele
Taunitav pole mitte üksnes lindude asjatu tapmine, vaid ka nende elupaikade laastamine. Regilaulude seas leiab laulutüübi "Ladvad lindudele". Selles manitsetakse neidusid, et noortelt puudelt vihaoksi murdes tuleb jätta ladvad lindude jaoks alles. Üks neist lauludest on kirja pandud 1889. aastal Järvamaal:
Mura oksi neitsikene
Mura oksi, katku kaski
Jäta hella ladvakene
Jäta ladvad linnul lenda
Jata ladvad tuil tulla
Ööpikal olla ööda,
Tedrel teisi kudrutada. 6
Linnud on seotud hingede ja teispoolsusega. Tavatult kodu juurde lendavad metslinnud toovad sõnumeid peatsest surmast või õnnetusest. Käo esimene kukkumine ennustab eluaastaid. Toonekurg, toonekägu, toonetikas ja toonetutt kannavad otseselt tolle ilma nime.
Rahvapärimuse uurija Mall Hiiemäe kirjutab, et teadmine lindude seotusest teispoolsusega on igivana ja ülemaailmne. Linnud kannavad inimeste hinged teise ilma ja toovad sealt sõnumeid. See kujutelm on uskumatu järjepidevusega jõudnud kaasaega. 7
Rahvatarkus teab, et linnupesade leidmine toob õnne. Selle õnne saamiseks on kevadpühade hommikul toodud tuppa nn linnulaaste.
Ferdinand Linnus kirjutab, et vajadusel on metslindude mune ka söödud. 8 See on varakevadise nälja ja nõrkuse ajal andnud hindamatut toiduisa ja päästnud elusid. Seejuures on aga hoidutud pesasid lõhkumast ja pole kõiki mune ära viidud. On öeldud, et kes viib tedre pesast kõik munad, sureb kümne aasta pärast.
Lapsi on maast-madalast manitsetud, et nad linnupesi ei lõhuks ja linnupoegadele liiga ei teeks. Keelatud on isegi munadele ja poegadele peale hingata (hambaid näidata), sest siis jätvat ema pesa maha või hukkuvad pojad muul põhjusel.
On öeldud, et linnud on jumala loodud ja jumala kaitse all. Linnupesade lõhkumist ja/või poegade kiusamist peab meie rahvas rängaks kuriteoks. Kes lindude vastu eksib, seda hakkab mets ja jumal vihkama, pikne lööb ta maja põlema, linnud nokivad tal silmad peast, ta jääb haigeks ja kodutuks.
Hoiatatakse, et linnupoegade surmajal sünnivad tummad, pimedad või vaimse puudega lapsed, või saavad ta lapsed õnnetult hukka. Mart Mäger toob oma linnuraamatus veel hulga näiteid sellistest hoiatustest.
Linnupesade lõhkumine ja noorte puude rikkumine on mõlemad ühesugused suured ja andeksandmata patud. Neid pattusid ei antavat enam andeks. (Viljandi). Kes linnupesi lõhub: selle lööb pikne maha (Rakvere), see pidada põdema jääma (Saarde), selle lapsed surevad ehk sünnivad vigased (Simuna), see piab isi ka rändama ku linnuke, jääma eluajaks ilmaulguseks (Häädemeeste), see jääb vanast piast tummaks (Väike-Maarja), vanadusepäevil jääva see pimedaks (Kodavere).
Keelud ja hoiatused käivad käsikäes armastusega lindude vastu. Isegi vaesematel aegadel anti taludes lindudele talvel süüa ning koduloomade söögile laskunud linde ei tohtinud peletada. Põhjarannikul andsid kalurid vigastele veelindudele kala. Lindude pesitsemist hoonetes peeti heaks endeks ja seda soositi igati. Veel näiteid Mart Mägeri linnuraamatust, Suure-Jaanis on meenutatud:
Tutt- ja rasvatihased muutusid nii julgeks, et lendasid õue ja toa vahet. Toas oli akna juurde või mujale seinale löödud väike riiul, kus oli rasvatükke ja joogimold. Toas olid linnud nii julged, et lendasid igale poole: inimeste pähe ja kätele.
Kevadel on rändlindude saabumist oodatud ja neid rõõmsalt tervitatud. Kadrinas kõneldi:
Lindusid kutsusid meie vanad inimesed sõpradeks. Kui tulid rändlinnud, siis neid teretati nagu vähe nähtud sõpru: "Tere, tere linnukesed, tulite jälle meile tagasi". Mäletan üht varast kevadet, mis oli väga soe, maa oli istumiseks päris kuiv. Palju oli minu kodu lähedal mägedel pühade puhul inimesi, kes istusid või seisid ja vaatasid loodust. Ma mäleta, kas olin nelja- või viieaastane, kui vanaema võttis mind oma sülle ja läks mäe otsa. Ta näitas, kus taeva all lendas suur lind. Kõik, kes olid mäel, teretasid: "Tere, tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja." 9
Pärand elab meis ja meie pärandis
Need ja paljud teised pärimused ja tavad on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivis, kuid paljugi elab edasi ka meie seas. Inimesed toidavad talvel meeleldi linde. Kevadel loetakse käo kukkumisest enda järelejäänud eluaastaid. Lindude tavatust käitumisest loetakse endeid. Tean inimesi, kes on kaotanud oma lapse ja on veendunud, et ise varem linnupoegi tappes on nad selle õnnetuse esile kutsunud.
Tean vanainimesi, kes näevad kodu juures pesitsevas väikesed rändlinnus oma surnud abikaasat. Selline teadmine lohutab ja julgustab. Osades peredes jälgitakse kevadel hoolega, et linnupete ei jääks võtmata.
Rändlindude saabumist oodatakse ja neid tervitatakse. Nii ka meie peres. Olen saanud oma emalt kaasa sooja ja tingimusteta linnuarmastuse. Koos temaga olen õppinud maast-madalast kevadel rändlinde ootama, neid tervitama ja nende saabumise üle südamest rõõmustama. Iga järjekordse linnuliigi esmakohtumine kevadel on nagu väike püha.
Ja muidugi olen lapsest peale linde toitnud. Ja olen pidanud lindude pärast isegi oma verd valama. Mu sõrme ehib arm, mille sain lapsepõlves tihaste pekitükile nööri jaoks auku lõigates.
Paljugi meie põlisest tarkusest, tavadest ja hoiakutest elab edasi ja on tänase eesti kultuuri aluseks. Eesti loodus ja maastik, keel ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud meie pärandiga. Seda tasub märgata, tunnustada ja teadlikult kasutada. Kiirelt teenitud raha kaob sama kiirelt, kuid juured jäävad.
Mitmed uuringud on näidanud, et valdav enamik eestlasi peab saabuvat püha muna- ja kevadpühaks. Põlisel munapühal on vägevad ja jumalikud juured, mis toidavad kõige kaunimal viisil meie rahvuslikku iseolemist.
Oleme ilmalinnu rahvas, kes austab elu ja loomist. Seetõttu on kahju, et riigipühadeks on võõrsilt toodud suur reede ja ülestõusmispüha. Võõras laenunimi on ka lihavõttepüha. Kindlasti pole mul midagi selle vastu, et kristlased või teiste usundite järgijad oma pühi peavad ja neid endale meelepäraselt nimetavad. Kuid Eesti riigipühad peaksid väärtustama ja edendama ikka kohalikku põlist rahvakultuuri.
Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Vaid loodust tundes, arvestades ja austades on võimalik püsima jääda. Seega tähistab munapüha rändlindude saabumist ja munema hakkamist, sigimist, elu tärkamist ja sündimist.
Lõuna- ja Lääne Eestis on see ka kiigepüha. Selle päeva hommikul tuleks tõusta enne koitu, pesta kogu perega nägu veega, millesse on pandud muna, pajuurvad ja hõberaha, urbida üksteist urvaokstega, vaadata õues päikese tõusu ja muidugi värvida, koksida ja kinkida mune.
Need ja paljud teised munapüha tavad on mõeldud looma eelolevateks kuudeks tervist, õnne, edenemist ja üksmeelt.
Head munapüha, rõõmu eestlaseks olemisest, rändlindude saabumisest ja kevade tärkamisest!
1 Калиев Ю.А. Мифологическое сознание мари: Феноменология традиционного мировосприятия. 2003, lk 17.
2 H III 16, 99/100 (4) < Gatschina < ? - K. Wehm (1890)
3 Valk, Ülo. (1993). Kust tuli ilmalind? – Läänemeresoome loomisloo päritolust I–II. Vikerkaar, 21−29; 60 - 66.
4 Nellis, Renno; Volke, Veljo, 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Veebis: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
5 L < Kõpu khk., Uia t. - Oskar Loorits < Jaan Tisler, s. 1851 (1921)
6 H II 13, 757/8 (16) < Järva-Jaani khk. - Carl Õiglas (1889)
7 Hiiemäe, Mall, 2017. Väike linnuraamat rahvapärimusest.
8 Leinbock (Linnus), Ferdinand, 1934. Linnumunade korjamisest. - Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat VIII, lk 155-180.
9 M. Mäger, 1969.
* Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade ja vaimse pärandi uurija ja tutvustaja ning keskkonnakaitsja, Hiite Maja SA ning Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, FSC säästva metsanduse Eesti rahvusliku töörühma liige. | Ahto Kaasik: munapüha ja raierahu | https://www.err.ee/1075971/ahto-kaasik-munapuha-ja-raierahu | Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Vaid loodust tundes, arvestades ja austades on võimalik püsima jääda. Seega tähistab munapüha rändlindude saabumist ja munema hakkamist, sigimist, elu tärkamist ja sündimist, kirjutab Ahto Kaasik. |
Mudlumi värske ja (kirjastuse sõnul) salapärane romaan toob lugeja nõukaaegsesse Varssavisse. Esmalt kohtume peategelase Adamiga keset räpast tuba, mida ehivad võidunud madrats, pesemata nõude virnad ja intensiivne suitsuhais. Mida enam lisandub peategelasele sõpru ja tüdrukuid, seda vängemaks muutub toas suitsuving. Kamp poola poisse elab ja loob, kannatab õilsalt ja vahel veidi vähem õilsalt ning üritab keset sügavat nõukaaega maailma (või vähemalt Poolat) parandada.
"Poola poisid" on sissevaade sellesse, kuidas kujuneb boheem-intellektuaal, kellele materiaalsus ei loe (kuigi keegi võiks ju arveid maksta), kelle jaoks on peresidemed ahistavad (kui ema just süüa ei tee, aga ta ju alati teeb), monogaamne paarisuhe igand (OMA tüdrukut muidugi kellegagi ei jagata) ning kellele lähevad korda üksnes Looming ja Suured Ideed. Teismelistest sõpradest Adamist, Sulisławist, Teofilist, Jerzyst, kes teevad kooliskäimise asemel suitsu ja on õppimiseks liiga andekad, sirguvad aja jooksul Varssavi kunsti- ja kirjanduselu (ning seeläbi ka suurt poliitikat) mõjutavad noored mehed. Nad loovad loomerühmituse ja radikaalse kultuuriajalehe Płaszcze ning üritavad suurtele ideedele truuks jääda. Mõni rühmituseliige annab väikekodanluse tõmbele kiiremini järele, mõni aeglasemalt, mõni ei vannugi alla ja jääb pidama armastatud kaootilise elukorralduse juurde, kus soe vesi ning suitsu- ja söögiraha saamine on igavene mäng vedamise ja mittevedamise vahel.
Mudlum on oma tegelaste kultuurirevolutsiooniliste ambitsioonide suhtes ainult pehmelt irooniline, andes kohe mõista, et need ei teostu. Tema kaastundlikkus nakkab ning ka lugejal on kahju, kui loomingulised kriisid ja päriselu reeglid ei lase maailma loomingu kaudu paremaks muuta ja mitte ükski tegelastest ei pälvi igikestvat kuulsust (ega rikkust või naisi).
Autor on väga nauditavalt keskkonna koleduse üles tähendanud. Iga toa rõskus, niiskus ja muidugi suitsulõhn lausa tungib lugejale ninna. Et asi oleks selgemast selgem, on lõhna olemasolu vahel esile toodud lausa trükitähtedega: "Maja iseloomu kasvatas ka see, et kõik tegid pidevalt sees suitsu. MEGA palju suitsu. Tuhat pakki päevas." (lk 115) Raamatu lõppedes tekib ka mittesuitsetajal tunne, et peaks suitsetama minema (ja vist ongi sigaretihõng raamatu kaudu juba ka riietel küljes …). Seega lastele ja rasedatele mittesoovitatav. Aga ka need kirjeldused, mis nii-öelda koledusest välja jäävad, on värvikad – kuidas maaliks Edgar Degas "puitunud juurika sarnaste sääremarjadega priimabaleriini" (lk 32) või kujutaks aiandustegelane ette "naadijuurikatega läbi kasvanud teadvust"? (lk 170)
"Klassikalisele" ilukirjandusele kohaselt sisaldab teos võõrkeelseid sõnu ja tsitaate. Mudlum näib eeldavat, et haritud lugeja teab põhilisi märksõnu Poola ajaloost – ja algtasemel prantsuse keelt oskavad ju kõik erudeeritud inimesed. Joonealustele märkustele pole raamatus aega raisatud. Haritud lugejad kas teavad, teevad näo, et teavad, või otsivad igaks juhuks välja, mida mõni poolakeelne sõna siiski tähendab. Näiteks kultuuriajaleht Płaszcze on eesti keeles "mantlid" ning ajaloolised isikud on segamini ilukirjanduslike tegelastega. Esmalt võib tekkida pettumus, et lool puudub ajalooline taust, kuigi pealkiri ja sisu justkui meelitab seda eeldama. Aga pole ju autor kuskil öelnud, et see oleks ajalooline romaan … Ei olegi tähtis, kas Adam ja Mantlid päriselt eksisteerisid või mitte, vaid tähtis on, kuidas toimus (toimub?) üldine dünaamika ühes loomingulises (vasakpoolses) noorte pundis.
Teos annab põhjuse koos raamatukangelastega elu tõsiasjade üle mõtiskleda. Ühelt poolt torgivad tegelaste käredad ja mugandumist eitavad ideed: "Nii ütles Adam Teofilile otseti välja, et perekond kui selline on tema meelest niihästi jälestusväärne kui ka mõttetu ning alandab inimväärikust" (lk 150). Teisalt küsib Mudlum jutustajapositsioonilt rõõsa rahuga, nii muuseas, "miks inimesed tegelikult koos elavad ja ühist voodit jagavad, kui suurim rõõm on see, kui teise higist keret enam kõrval ei lama" (lk 37). Ja vastab sellele kohe järgmises lauses: "[N]ii lihtsalt on ja pole meie asi selle üle pead murda." Samuti mõtisklevad autor ja tema tegelased nooruse, loomingu ja loomise, suurte ideede ja suhete luhtumise ning lastesaamise üle.
Nimelt kuuluvad poola poiste kõrvale ka poola tüdrukud ja naised. Naiskõrvaltegelasi leidub raamatus omajagu, iga meestegelase kohta mitu. Nad jagunevad naisteks ja tüdrukuteks, viimaseid on hulga rohkem. Osa neist on nimega, osa nimetud või korra vaevu markeeritud. Naised on tihti nii vanad ja koledad, et kõlbavad ainult söögitegemiseks ja pesupesemiseks. Tähtsamatel ajalehe väljaandmisega seotud tüdrukutel-kaastöötajatel on aga nimed ja nemad kaunistavad pidusid ka intellektuaalselt, neil on meestegelastest lausa erinevaid mõtteid.
Noore naisterahvana on pereloomisega seotud teemadest kummastav lugeda. Need teemad on kängitsetud peatükki "Kuidas saadakse lapsi", kuid tegelikult jooksevad need läbi terve raamatu. Vabameelne armastus ja suguelu ilma rasestumisvastaste vahenditeta on naistele teadagi tülikam kui meestele. Kuna abort oli tollal ainus viis lapsi mitte sünnitada ning kättesaadav üksnes vaimust vaevatutele (ja neilegi tundus see mõeldamatu), näeb raamatu tegevuse käigus ilmavalgust mitu uut ilmakodanikku. Iga kord on mehed raseduse üle üllatunud ega oska midagi ette võtta. Iga kord saavad tüdrukud (enamasti on nad ka nime saanud) hakkama ja sünnitavad – nii muuseas, vasakule ja paremale, abielu sisse ja välja, just nõnda nagu meestel juhtus. Mis seal ikka, meestel oli vaja suitsetada ja viina juua ja loomingut teha ja maailma muuta (või mitte muuta). Lugu areneb aga hoogsalt edasi ning Mudlum ei jäta aega haletsuseks, kogu kirjeldatav olmeline viletsus on muhe. Teisalt on kogu päriseluvalu siiski hoolimata elujaatavast hoiakust tajutav. Näiteks minul resoneerus teema eelmise aasta tugevaima essee-elamusega, Kärt Hellerma juunikuises Loomingus ilmunud mõtisklusega "Minu põlvkonna naised"[1], kuidas naised – nätaki – hakkama said. Kui kitsaste oludega tuleb rinda pista, pole asi detailides, vaid tahtejõus ja kohusetundes. Nagu elus, nõnda ka raamatus – kõik tulid kuidagi toime.
Raamat käsib tõmmata mõttelisi paralleele teiste, päriselt eksisteerinud ja eksisteerivate rühmituste ning ajalehtede ja ajakirjadega. Mihkel Kunnus põrutab ERRi kultuuriportaalis ilmunud arvustuses[2] otse ja talle omaselt pikalt teist autorit tsiteerides, et teoses kujutatakse ZA/UMi hingeelu, kuid temal oli selle rühmituse liikmete eraelu detaile ära tundes raske teost lugeda ning ta loodab, et äkki on seda kergem lugeda kellelgi, kes on õndsas teadmatuses juhtunud asjust. Oma arvustusega pakungi vastukaaluks ühe "väheminformeeritud" inimese siira arutluse. Sest paralleele saab tõmmata peale ZA/UMi veel teistegagi. Igal lugejal – vanusest tulenevate teadmiste ja mäletamise piires – kas mõne omamaise nõukaaja lõpus tegutsenud luuletajate pundi või alles hiljuti suure põmmu ja kaasaelajate imestuse saatel tegutsemise lõpetanud alternatiivkultuuriklubi Üheteistkümnega. Muidugi-muidugi – ma ei salga, et ka mulle tuli raamatut lugedes meelde, kuidas Anu Saagim käis Sirbi-skandaali otse-eetris leheputkast Sirpi nõutamas. Võib loota, et keegi kirju elukäiguga inimene end raamatus ära tunneb ja avalikult solvuma asub, et veelgi lõbusam oleks.
Kui näpuganäitamine, et kes kellega ja kuidas, korraks sinnapaika jätta ning mõelda "tulevastele põlvedele ja teistele väheminformeeritud" inimestele, siis kes võiksid raamatut lugeda? Vanemad ja nooremad boheemid ja loomeinimesed. Esimesed, et meenutada olnut, ja teised, nägemaks, et teistelgi on olnud sarnaseid muresid maailma paremaks muutmisel ja noor olemisel. Kui just ei ole käsil väga värske koosseisuline lahkuminek aadete baasil, mõjub Mudlum toetavalt ja aitab ka kunsti mõtestamise probleemide puhul. Nagu öeldud leheküljel 293: tuleb aga pihta hakata, küll see kontseptsioon ka lõpuks järele tuleb.
Arvustus ilmus algselt Värskes Rõhus nr 64.
[1] Kärt Hellerma. "Minu põlvkonna naised" – Looming nr 6, 2018, lk 821.
[2] Mihkel Kunnus. "Mudlumi poisid" – https://kultuur.err.ee/1009471/arvustus-mudlumi-poisid. | Arvustus. Uitajatele ja muiduboheemidele, südamlikult | https://kultuur.err.ee/1075979/arvustus-uitajatele-ja-muiduboheemidele-sudamlikult | Mudlum
"Poola poisid"
Strata Books, 2019 |
"Raske on seda tavahooajaga võrrelda," lausus ketta veel kolmel korral üle 65 meetri saatnud Pettersson pärast võistlust SVT-le. Tavaliselt viibib ta hooaja sellises faasis ettevalmistuslaagris Californias Chula Vistas.
"Täna olid meil väga head tingimused, suurepärane päike ja hea tuul. Kergejõustikareenil tuult ei ole ja suurvõistlustega on seda raske võrrelda," jätkas 26-aastane Pettersson, kes mullu Doha MM-il sai üheksanda koha.
"Aga heitma peab neid tulemusi, mida usud võimeline olema," ütles treener Vesteinn Hafsteinssoni hoolealune, kel oli Växjos kuus konkurenti. "Tundub, et oli samm õiges suunas. Ma olen isikliku rekordi üle õnnelik."
Rootsis on võrreldes muu maailmaga koroonaviiruse pandeemia tingimused lõdvemad ja seetõttu sai ka sellist võistlust korraldada. | Isiklik rekord tõstis Rootsi kettaheitja hooaja edetabelis kolmandaks | https://sport.err.ee/1075972/isiklik-rekord-tostis-rootsi-kettaheitja-hooaja-edetabelis-kolmandaks | Rootsis Växjos toimunud kettaheitevõistlusel saavutas kohalik sportlane Simon Pettersson isikliku rekordi 66.93, mis kergitas ta maailma hooaja edetabelis jamaikalase Fedrick Dacresi (69.67) ja kolumblase Mauricio Ortego (67.03) järel kolmandaks. |
*
naine jättis lapse kassiga koju
ise tatsas poodi toidu järele hommikuks
tossud
teksad
spordijope
milline raske päev
kõned
meilid
aruanded
statistika kurvastab
mees kõmbib veini järele poodi
naine käib riiulite vahel
tuletab meelde külmkapi sisu
mida tuleks osta
mees võttis kõigepealt ristsõnu
ja paar lehte
seejärel piima
ja kohvi
naise pikkadel sõrmedel on kitsas
S-suurustes kinnastes
mask ajab näole higi
mehe kindad on totrad
suured ja roosad
maskikumm pigistab kõrvu
nad jõuavad veiniriiuli juurde
tormab läbi
prantsusmaa
hispaania
itaalia
corrida ja louvre
la scala ja colosseum
leekide keeled
varjud seinal
menee, menee, tekeel, ufarsiin
naeratus silmadega
telefoninumber sõrmedega
repliigid sms-i teel
vestlused chatis
kohtingud skaibis | Kriisiluuletus | Igor Kotjuh. ... naine jättis lapse kassiga koju | https://kultuur.err.ee/1075970/kriisiluuletus-igor-kotjuh-naine-jattis-lapse-kassiga-koju | ERR-i kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.
Igor Kotjuh räägib maailma mõõtmetest veiniriiuli ees. |
"COVID-19 õppetunnid ütlevad, et varajane tegutsemine on ülioluline. Seepärast peame hoidma oma sihte, et vähendada riske ja kulusid, mida toob endaga kaasa kliimamuutus ja liigirikkuse vähenemine," kirjutavad 12 riigi ministrid.
"Me ei saa lubada tagasilööke, millel oleks negatiivne mõju meie kliimale, liigirikkusele ja keskkonnale, aga ka inimeste tervisele ja majandusele," tõdesid Austria, Taani, Soome, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Hollandi, Portugali, Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi ja Saksamaa ministrid.
Sellest lähtuvalt tervitavad ministrid Euroopa Ülemkogu 26. märtsi üleskutset Euroopa Komisjonile arvestada majanduse taastamisplaanis keskkonnaeesmärkide ja digitaalse üleminekuga.
"Kutsume Euroopa Komisjoni üles kasutama Euroopa rohelepet selle raamistikuna," seisis pöördumises.
Ministrid leidsid ka, et tasuks hoiduda järgi andmast lühiajalistele ahvatlustele, mis võiksid aheldada Euroopa Liidu majanduse aastakümneteks fossiilsete küstuste külge.
"Selle asemel peaksime jääma kindlaks püüdlustele suurendada EL-i 2030. aasta eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks," lisasid 12 riigi ministrid.
"Peame saatma maailmale ja meie kodanikele tugeva signaali, et Euroopa Liit jääb siin eeskujuks ka keerulistel aegadel ning juhib liikumist kliimaneutraalsuse ja Pariisi kliimaleppe elluviimiseks," seisab pöördumises.
Rahandusminister Martin Helme saatis lõppeval nädala l keskkonnaminister Rene Kokale ametliku taotluse uurida võimalust, kas Eestil oleks võimalik kasvõi ajutiselt Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist (ETS) väljuda. | Osa EL-i riike kutsub mitte loobuma kliimaeesmärkidest | https://www.err.ee/1075968/osa-el-i-riike-kutsub-mitte-loobuma-kliimaeesmarkidest | Samal ajal, kui Eesti otsib võimalusi, et kasvuhoonegaaside vähendamiseks loodud ETS-süsteemist väljuda, tegid 12 Euroopa Liidu riigi keskkonnaministrid pöördumise, milles kutsuvad üles ka koroonakriisist tingitud majanduslanguse ületamisel kliimaeesmärkidest kinni pidama. |
Plaani järgi on kohal terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Teemad on hetkeolukord ja testimine, kaitsemaskid ja sotsiaalne tugi.
Osalejad võivad tulenevalt oludest muutuda viimase hetkeni. | Otse kell 12: terviseameti, tarbijakaitse ja sotsiaalministeeriumi ülevaade olukorrast | https://www.err.ee/1075965/otse-kell-12-terviseameti-tarbijakaitse-ja-sotsiaalministeeriumi-ulevaade-olukorrast | Keskpäevane "Aktuaalne kaamera" teeb otselülituse pressikonverentsile, kus koroonaviiruse levikust ja eriolukorraga kaasnevast annavad ülevaate terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja tarbijakaitse esindajad. Kell 12 algavat otseülekannet saab jälgida portaalis ERR.ee, ETV-s, ETV+-is ja Vikerraadios. |
Enamasti jagatakse auhinnad välja USA üliõpilasmeistrivõistlustel igal alal esimesele kaheksale ujujale. Kuna koroonaviiruse pandeemia tõttu neid ei toimunud, siis tänavu otsustati teha valik hooaja edetabeli põhjal.
"See on NCAA divisjonis väga oluline, kui mitte kõige kõrgem tunnustus sportlastele," lausus Luht Eesti ujumisliidu pressiteate vahendusel. "NCAA meistrivõistlused on väga tiheda konkurentsiga ning näiteks 50 m vabalt edetabelis mahub ühe sekundi sisse üle saja ujuja."
Luhti hooaja parimaks tulemuseks võib lugeda neljandat kohta üliõpilasliiga edelakonverentsi meistrivõistlustel 100 jardi seliliujumises ajaga 45,63, mis tagas koha ka NCAA meistrivõistlustele.
"Mul oli väga hea meel, et need auhinnad otsustati ikka välja jagada. Natukene kurb ainult, et ei saanud selle auhinna eest basseinis võidelda – ikkagi viimane aasta võistelda NCAA-s," rääkis Luht, kes õpib kolmandat aastat LSU majandusteaduskonnas.
Lisaks Luhtile pälvisid CSCAA All-American Team auhinna veel viis LSU-s treenivat ujujat. | Eesti ujuja sai USA-s hea tunnustuse | https://sport.err.ee/1075966/eesti-ujuja-sai-usa-s-hea-tunnustuse | Ameerika Ühendriikides Louisiana ülikoolis (LSU) õppiv Eesti ujuja Karl Johan Luht valiti ülikoolide All-American Teami koosseisu. |
Et riigis kehtiv eriolukord lõbusamalt mööduks, tegi räppar loo kõigile fännidele kättesaadavaks ja seda saab tasuta alla laadida.
Eriolukorra ajal sündinud muusikavideos on käimas demovõistlus Karantiini Kunn 2020, mida viib läbi Mattias Naani kehastatud raadiosaatejuht. Esimene võistlusele laekunud demo kannab nime "Croissantid" ja pärineb Nublu sulest. Selle toimetas kontaktivabalt raadiosse kuller, keda mängib DJ Qrx. Videos teeb üllatusetteaste ka tuntud Eesti muusik, kes erinevalt räpparist suusaprillide tagant nägu näitab.
"Croissantide" muusikavideo filmiti üles 2+2 reegli alusel. Režissööriks on Nublu ise ning operaatori rollis oli Robert Parelo, kes on räpparit läbi kaamerasilma jäädvustanud alates tema karjääri algusest.
Nublu järgmised plaanitud esinemised on 23. juunil Pühajärve Jaanitulel, 4. juulil SUME Festivalil ja 10. juulil Beach Grindil. | Nublu uus video: "Croissantid" | https://menu.err.ee/1075960/nublu-uus-video-croissantid | Räppar nublu avaldas muusikavideo uuele loole "croissantid", kus löövad kaasa Mattias Naan ja DJ Qrx. |
Marianne Mikko
"Koridorides libedal jääl"
Marianne Mikko 2020
351 lk
Marianne Mikko raamatu plussiks on avameelsus – nii näiteks on lahti seletatud, kuidas ajakirjanik astus erakonda ja kuidas ta ka algaja poliitikuna närveeris potentsiaalsete valijate ette astudes. Näiteks kursisolek või õigemini enda kurssiviimine kalandusega on midagi, mida mina Marianne Mikko poliitikuteest üldse ei mäleta. Aga ma pole ka Mikko toonase valimisringkonna ehk Pärnu valija.
Mida ma aga mäletan ja mida mäletavad ilmselt ka paljud teised, on Mikko kompromissitu võitlus naiste õiguste eest.
Ma pean möönma, et kohati võtab see minu jaoks koomilise varjundi – kõik mehed ei saa sead olla ja iseenesest ei saa tekkida uut kvaliteeti ainuüksi tõsiasjast, et midagi teeb mehe asemel naine -, aga Mikkole tuleb au anda, et erinevalt paljudest teistest Eesti poliitikutest on ta jäänud kindlaks ühe teema juurde. Liiatigi ei ole ka naiste olukord Eestis kiita, kui lugeda artikleid palgalõhest või perevägivallast.
Mõnes mõttes on Mikko raamat sarnane Kaja Kallase blogist sündinud raamatuga. Mõlemad autorid on kaardistanud oma pisikesi võite, üleelamisi ning eneseületamisi. Kas need võidud samas lugejale nii palju tähendavad, on iseküsimus. Kuid samal ajal on hea teada, kuidas näeb asi välja seestpoolt, poliitilistest koridoridest vaadatuna.
Heameel – ja seda tahaksin eraldi rõhutada – on selle üle, et Mikko on lahti kirjutanud Ahto Lobjaka küsimuse.
Lobjakaga seonduv küsimus sõnavabadusest polnud sugugi paari aasta tagune teema, vaid juba aastast 2014, kui Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI) Nõukogu oli otsustanud vabaneda instituudi palgal olevast Lobjakast, kui too oli avaldanud Postimehes artikli, milles kahtles NATO aluslepingu 5. paragrahvis.
Endise ajakirjanikuna Mikko kaitses Lobjakat ja nii ei kujunenudki EVI Nõukogu hääletus konsensuslikuks. Irooniaga võib öelda, et mõnedki, kes polnud rahul Lobjaka lahkumisega ERRi saatest "Olukorrast riigis", olid nõudnud tema lahkumist EVIst 2014. aastal.
Hämmastavalt läheb Mikko nending Lobjaka kohta – "kui Lobjakat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" – kokku ühe teise poliitiku nendinguga. Ehk ma olen kuulnud täpset sama lauset ka mujalt. Aga sõnavabadus on püha.
"Nagu juba öeldud, on Mikko raamat kui kroonika – sündmusest sündmusele; ürituselt üritusele, aga suuremat analüüsi ei ole."
Nüüd on arvustuses koht, kus kriitik ütleb, mida tema arvustatavast nähtusest ootas, aga mida ei leidnud. Nagu juba öeldud, on Mikko raamat kui kroonika – sündmusest sündmusele; ürituselt üritusele, aga suuremat analüüsi ei ole.
Teades, et Mikko oli Euroopa Parlamendi liige ja tehes mepina ka palju välisreise, oodanuks Euroopa Liitu lähemalt näinuna (lisagem tema kui ERR-i Brüsseli korrespondendi kogemus) mingisugust vastust küsimusele, mis Euroopa Liidus lahti on. Miks on suurenenud kodanike euroskeptilisus? Miks sai teoks Brexit? Kuidas rändekriis on mõjutanud Euroopa Liidu solidaarsust?
Sama peab mainima ka sisepoliitika kohta. Jääb vastuseta ikkagi küsimus, miks mõni aastat suurt populaarsust omanud sotsid põrusid ja miks nende populaarsus pole ka opositsioonis olles kasvanud.
Raamat lõpeb peaaegu ka poolelt sõnalt. Ma helistasin autorile, et küsida, miks nii. Tuleb välja, et on oodata ka järge. Võib-olla saame siis lugeda ka analüütilisemat teksti. | Arvustus. Kuidas ajakirjanikust sai poliitik | https://www.err.ee/1075957/arvustus-kuidas-ajakirjanikust-sai-poliitik | Marianne Mikko on pannud kroonika võtmes (mitte segi ajada ajakirjaga "Kroonika") oma loo. "Koridorides libedal jääl" on raamat sellest, kuidas ajakirjanikust sai poliitik ja mis temaga pärast seda juhtus, kirjutab Erkki Bahovski. |
Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis pärineb ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv.
Eriolukorra tõttu loobuvad ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.
Digikultuuriaasta juht Martin Aadamsoo sõnul on tegu tähtsa sammuga Eesti kirju muusikapärandi avamisel kuulajateni. "Lõviosa Eesti muusikast on kinnistes arhiivide ja fonoteekides, tahame selle tuua meie inimesteni, kes peavad praegu koduseinte vahel püsima. Me proovime samal ajal aidata ka muusikuid, kes ei saa praegu kontserte pidada," ütles Aadamsoo.
Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai. "Netiraadio eesmärk on mängida võimalikult palju parimat muusikat, mis Eestis tehtud. Ööpäeva jooksul mängib selle 15 teemakanalil ligi 6500 Eesti muusikapala," rääkis Targo.
Teemakanalite hulgas leidub midagi igale maitsele ning need jagunevad nii teema- kui ajastupõhiselt järgmiselt: Pop, Jazzi värvid, Puhas traat, Sinu hetked, Klubi biit, Tumedad lood, Kullafond, Folgi sõbrad jne.
Algatus paisus mahukamaks tänu koostööle Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu, Fienta ning Eesti Fonogrammitootjate vahel. | Digikultuuriaasta vabastab Eesti muusika arhiividest | https://kultuur.err.ee/1075956/digikultuuriaasta-vabastab-eesti-muusika-arhiividest | Digikultuuriaasta toob Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes aga võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüd kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast. |
Sten Heinoja kontsert läheb eetrisse Tallinna Lauluväljaku Klaassaalist kell 19. Kavas on Mozarti Sonaat C-duur KV 330, Beethoveni Sonaat Tempest op 17 no 2 d-moll, Schuberti Impromtu Ges- duur op.90 no. 3 ja Lepo Sumera Pala aastast 1981. Kava pikkus on ligi tund pluss hetked muusiku jutuks.
Otseülekannet saab jälgida SIIT.
Seni on Benedicti egiidi all toimunud mõned kontserdid (Atlan Karp ja Kadri-Ann Sumera, Oleg Pissarenko) ja mõned teatrietendused (Improteater Impeeriumilt ja Kuressaare teatri heategevusprojekt Kuressaare haigla tarbeks).
"Meie soov on kujundada keskkond, kus kultuuritegijad saaksid väljundi ja vääriliselt tasutud," kommenteeris Benedicti eestvedaja Meelis Kubits. Kultuuripartnerluse Sihtasutus toimetab eratoetajate abil, kuid interpreetide honorar ei sõltu annetustest.
"See on põhimõtteline küsimus, et tasu on kokku lepitud ja muusik ei pea käima müts käes," ütles Kubits.
Kas sellest kujuneb traditsioon? "Loodame, et mitte eriti pikk, sest ühel hetkel lähevad uksed siiski lahti," märkis Kubits. | Otseülekanne kell 19: Sten Heinoja kontsert | https://kultuur.err.ee/1074912/otseulekanne-kell-19-sten-heinoja-kontsert | ERR kultuuriportaal hakkab laupäeviti vahendama Benedict Televisiooni kultuurisündmusi. Keskkond pakub kriisiajal muusikutele ja näitlejatele võimalusi siiski oma tööd teha. |
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud andmete kohaselt tegi suurima annetuse Isamaale Kaspar Kokk, kes andis erakonnale 28 000 eurot. Siim Valmar Kiisler ja Sven Sester annetasid mõlemad 2000 eurot, Mart Luik annetas 1200 eurot ja Priit Sibul maksis samas ulatuses liikmemaksu. Jüri Luik maksis 1050, Andres Metsoja 900 ja Aivar Kokk 750 euro liikmemaksu. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder tasus kolme kuuga 450 eurot liikmemaksu.
Kokku sai erakond liikmemaksudest 12 642 eurot, liikmemaksu tasus 270 inimest. Annetusi tegi üheksa inimest.
Riigieelarvest sai Isamaa 157 812 eurot. Tulu erakonna varalt oli seitse eurot. | Isamaa sai esimeses kvartalis ligi 34 000 eurot annetusi | https://www.err.ee/1075954/isamaa-sai-esimeses-kvartalis-ligi-34-000-eurot-annetusi | Erakond Isamaa sai esimeses kvartalis 33 910 euro väärtuses annetusi. |
Hea kvartalitoodangu taga on väga head toodangunumbrid kõigist kolmest aasta esimesest kuust, mis kõik ületasid aastataguseid tulemusi, teatas Eesti Energia pressiesindaja. Seejuures oli jaanuarikuine tootmistulemus kuuarvestuses Enefit Greeni aegade parim, 165 gigavatt-tundi. Veebruari toodang oli 160 gigavatt-tundi ning märtsikuu kogutoodanguks kujunes 125 gigavatt-tundi taastuvelektrit.
Enim panustasid heasse toodangutulemusse Enefit Greeni tuulepargid Eestis ja Leedus, mis tootsid aasta kolme kuuga pea 400 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Ülejäänud toodang tuli ettevõtte koostootmisjaamadest, päikeseparkidest, Ruhnu taastuvenergialahendusest ning Keila-Joa hüdroelektrijaamast.
Esimese kvartali jooksul toodetud elektrikogusest jagub ligikaudu 150 000 keskmise majapidamise aastatarbimise katmiseks.
"Enefit Greeni esimese kolme kuu toodangut on soosinud väga head ja stabiilsed tuuleolud, tänu millele suutsime aastavõrdluses oma tootmistulemusi pea viiendiku võrra kasvatada. Samal ajal on langenud aga soojatoodang, mis tuleneb olulisemalt soojemast ilmast, mida käesoleval hooajal nautida oleme saanud," ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas pressiteate vahendusel.
Enefit Greeni esimese kvartali soojatoodanguks kujunes kokkuvõtvalt 150 gigavatt-tundi energiat, mis on ligikaudu viiendiku võrra vähem kui samal perioodil aasta tagasi. Soojatoodangu languse taga oli erakordselt soe talv.
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad 20 tuuleparki Eestis ja Leedus, neli koostootmisjaama Irus, Paides, Valkas ja Brocenis, üks hüdroelektrijaam Keila-Joal, 36 päikeseelektrijaama Eestis ja Poolas ning pelletitehas Lätis. Ettevõte on regiooni üks suurimaid taastuvenergia tootjaid ning suurim tuuleenergia tootja. | Enefit Green tootis esimeses kvartalis rekordilised 450 GWh taastuvelektrit | https://www.err.ee/1075951/enefit-green-tootis-esimeses-kvartalis-rekordilised-450-gwh-taastuvelektrit | Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Green tootis 2020. aasta esimeses kvartalis 450 gigavatt-tundi (GWh) taastuvelektrit, mis on ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. |
"Me kavatseme võidelda võlakirjade nimel. Ma ei kavatse allkirjastada (tippkohtumise lõppdokumenti - toim.), kui ma ei saa piisavat hulka instrumente tegelemaks kriisiga, mis meid on tabanud," ütles Conte reedel peetud teleesinemises.
Itaalia liidri sõnad seavad ohtu 23. aprilliks kavandatud EL-i ülemkogu, mis oleks pidanud kinnitama lõppeval nädalal riikide rahandusministrite kokkuleppe panustada rohkem kui 500 miljardit eurot koroonapandeemiaga kaasneva majanduslanguse leevendamiseks, märkis Politico.
Siiski näevad vaatlejad, et Conte sõnad jätavad teatavad võimaluse liidrite kokkuleppeks, kuna ka rahandusministrite kompromiss sisaldab erinevaid meetmeid: Euroopa Stabiilsusmehhanism krediidiliini ligikaudu 240 miljardi euro ulatuses, Euroopa Investeerimispanga laenuvõimekuse suurendamist 200 miljardi euro võrra ja Euroopa Komisjoni loodavat 100 miljardi euroni küündivat laenuskeemi ajutiste palgasubsiidiumide maksmiseks.
Rahandusministrite kokkuleppe saavutamise muutiski keeruliseks Itaalia ja teiste suure laenukoormusega lõunapoolsete riikide soov hakata väljastama euroala ühiseid võlakirju, sellele olid aga vastu põhjapoolsed riigid Holland, Saksamaa, Austria ja Soome. | Itaalia peaminister ähvardab eurovõlakirjade pärast EL-i kriisikokkuleppe nurjata | https://www.err.ee/1075947/itaalia-peaminister-ahvardab-eurovolakirjade-parast-el-i-kriisikokkuleppe-nurjata | Itaalia peaminister Giuseppe Conte ähvardas nurjata kahe nädala pärast toimuva Euroopa Liidu riikide koroonakriisi teemalise videotippkohtumise, kui liidrid ei nõustu niinimetatud koroonavõlakirjadega. |
Kaubavedu ja kaubavedajate transport riikide vahel jätkub ja mõlemas suunas. Piirang ei puuduta kaubavedajaid, laevade meeskonnaliikmeid, vahetusmeeskonnaliikmeid, laevade tehnilisi hooldusmeeskondi, laevatehaste töötajaid.
Soome ei võimalda laevaga saabunud reisijate pääsemist riiki koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena. Praeguse info kohaselt kehtib piirang 13. maini.
Samamoodi ei võta laevad jalgsi või autoga reisijaid peale Rootsist Soome suunduvatel laevadel.
Reisijaid ja sõidukiga reisijaid võetakse endiselt peale Soomest Eesti ja Rootsi suunal.
Piirang Soome suunal reisijate veoks kehtestati kõigile laevafirmadele, mis opereerivad laevu Soome ja lähiriikide vahel.
Seega on alates laupäevast reisivõimalused Eesti-Soome vahel väga piiratud. Võimalus on lennata ning Finnair on kinnitanud, et hakkab lendama Tallinna ja Helsingi vahelt vastavalt nõudlusele.
Kõik transiitreisijad, kes soovivad kaugematest riikidest Soome kaudu Eestisse naasta, saavad seda jätkuvalt teha. Tallink on näiteks kinnitanud, et autoga ja jalgsi reisijad võetakse Helsingist Tallinna suunal peale. Välisministeerium soovitab võtta juba asukohariigis lennukile minnes kaasa tõend, et lõppsihtkoht on Eesti – näiteks laevapilet.
Neile, kes reisivad Helsingi-Tallinn-Helsingi suunal vältimatu töölkäimise eesmärgil ja kaubaveo teostamiseks, peavad oma õigust reisida piiril tõendama. Neil reisijatel tuleb lisaks passile või ID-kaardile kaasas kanda ka reisi eesmärgi tõendamiseks asjakohast dokumenti, näiteks töölepingut. Lõpliku otsuse riiki lubamise kohta teeb Soome piirivalve. | Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang | https://www.err.ee/1075946/laupaeval-hakkas-kehtima-soome-sisenemise-piirang | Laupäeval jõustus Soome kehtestatud piirang reisijatele riiki sisenemiseks, alates hommikust ei luba Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad laevad enam oma pardale jalgsi või autoga reisijaid. |
"Ma langetan otsuse ja ma loodan, et see saab olema õige otsus. Kuid see on kaheldamatult kõige olulisem otsus, mille ma pean eales langetama," ütles Trump Valges Majas pressikonverentsil.
Presidendi sõnul on tervishoiuspetsialistide hinnangud otsuse langetamisel kõige tähtsamad.
"Me kaalume ühte kuupäeva ja loodame selle siis teostada. Kuid me ei tee midagi enne, kui teame, et riigis on tervisega kõik korras. Me ei taha tagasilööki, et kõiki asju tuleb uuesti teha," seletas Trump.
Presidendi sõnul teab ta teisipäeval teatavaks nõukogu koosseisu, kes hakkavad majanduse taasavamist korraldama. Trumpi sõnul nimetab ta sinna meedikud, ärimaailma esindajad ja poliitikud mõlemast parteist.
Ööpäevaga suri koroonaviirusega 2108 inimest
Ühendriikides suri ööpäevaga koroonaviirusesse 2108 inimest, teatas reedel üleilmset viiruselevikut jälgiv Johns Hopkinsi ülikool.
Uusi nakatumisi avastati samal ajal 35 098.
Riigis on pandeemia algusest viirusesse surnud 18 586 ja haigestunud 496 535 inimest.
President lubas WHO rahastamise kohta peatset avaldust
Donald Trump lubas reedel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamise kohta peatset avaldust.
"Nagu teate oleme me andnud neile 500 miljonit dollarit aastas ja me räägime sellest täpsemalt järgmisel nädalal. Meil on selle kohta väga palju öelda," ütles Trump Valges Majas pressikonverentsil.
Presidendi sõnul teeb ta selle kohta avalduse järgmisel nädalal.
USA on WHO suurim rahastaja.
Trump ähvardas teisipäeval, et kaalub WHO rahastamise kärpimist. USA presidendi sõnul on WHO olnud kallutatud Hiina suhtes ja tegutsenud kehvasti koroonaviiruse pandeemia ajal.
"Nad paistavad olema kallutatud Hiina suunal. See ei ole õige. Õnneks ma hülgasin nende soovitused hiinlaste jaoks piirid lahti hoida juba alguses," sõnas Trump.
WHO juht tänas kolmapäeval USA-d helduse eest ülemaailmsete tervishoiualgatuste rahastamisel, mille seas ka võitlus COVID-19 pandeemia vastu.
"Ma tahan kasutada võimalust tänada Ühendriike nende senise helde toetuse eest," ütles Tedros Adhanom Ghebreyesus. Ghebreyesus avaldas ühtlasi lootust, et USA jätkab panustamist organisatsiooni. | USA presidendi sõnul on majanduse taasavamine tema elu tähtsaim otsus | https://www.err.ee/1075941/usa-presidendi-sonul-on-majanduse-taasavamine-tema-elu-tahtsaim-otsus | USA president Donald Trump avaldas reedel arvamust, et pandeemia tõttu suletud Ühendriikide majanduse taasavamine saab olema tema elu kõige tähtsam otsus. |
"Seome ennast lubadusega rakendada viivitamatult kõiki vajalikke meetmeid tagamaks energiaturu stabiilsus," kirjutati kohtumisel tehtud ühisavalduses.
"Kinnitame, et energiasektor annab täieliku panuse koroonaviiruse võitmiseks ja sellele järgnevale maailmamajanduse taastumise toetamiseks," seisis teadaandes.
Naftakartelli OPEC leppes seni ainsat puiklevat osapoolt kehastanud Mehhiko president ütles reedel, et jõudis oma USA kolleegi Donald Trumpiga kokkuleppele naftatoodangu vähendamise vastuolusid tekitanud küsimuses.
Kui seni olid naftahinna kõnelustest osa võtnud OPEC-i riikide ja Venemaa vahelisele leppele allkirja andnud 22 maad ning Mehhiko puikles vastu, siis värske teade riigipealt Manuel Lopez Obradorilt tõi ummikseisu arvatavalt lõpliku lahenduse.
Mehhiko vähendab oma toodangumahte 100 000 barreli võrra päevas, ütles president Obrador, lisades, et Trump oli see, kes ise temaga ühendust võttis.
OPEC-i leppe alusel pidanuks Mehhiko algselt vähendama toodangumahtu 400 000 barreli võrra päevas, ent sellele seisid Mehhiko võimud vastu, nõudes vaid 100 000 barreli suuruse piirangu kehtestamist.
Obrador ütles reedel, et Trump nõustus vähendama USA toodangut veel 250 000 barreli võrra "kompensatsioonina" Mehhiko eest.
Trump kinnitas hiljem, et Ühendriigid on jõudnud Mehhikoga kokkuleppele.
"Mehhiko vähendab toodangut 100 000 barreli võrra ja see tähendab puudujääki, mille me katame ja mille nad meile hiljem korvavad," rääkis Trump.
Kreml tervitab ühtsetele arusaamadele jõudmist naftariikide peres seoses kukkunud nõudlusest tingitud naftatoodangu vähendamise küsimusega ning tervitades Mehhiko nõusolekut peab lepet sisuliselt sõlmituks, ütles Vene presidendi pressiesindaja reedel.
"President hindab leppeid positiivselt, positiivses valguses," ütles Dmitri Peskov viitega Vladimir Putinile. | G20 lubas tagada maailma energiaturu stabiilsuse, naftat ei nimetanud | https://www.err.ee/1075940/g20-lubas-tagada-maailma-energiaturu-stabiilsuse-naftat-ei-nimetanud | Maailma tööstusriikide ühenduse G20 riikide energeetikaministrid tegid reedel Saudi Araabia algatusel energiaturu stabiilsuse tagamiseks ühise avalduse. Avalduses ei olnud aga mainitud naftatootmise vähendamist, mida oodati kohtumiselt kõige enam. |
Kohtumise ainsa värava lõi vahetusest sekkunud Sergio Agüero 73. mänguminutil.
Võiduga vähendas City tabeli tipus trooniva Liverpooliga vahe 12 punktile, kuid Merseyside'i meeskond on pidanud kaks kohtumist vähem.
Sheffield United jätkab 33 silmaga seitsmendal kohal.
Teised tulemused:
Bournemouth – Brighton & Hove Albion 3:1
Aston Villa – Watford 1:1
Crystal Palace – Southampton 0:2
Everton – Newcastle United 2:0
Londoni Chelsea – Londoni Arsenal 2:2 | Manchester City teenis raske võidu | https://sport.err.ee/1026420/manchester-city-teenis-raske-voidu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas naasis tiitlikaitsja Manchester City võidulainele, kui võõrsil alistati Sheffield United 1:0. |
Föderaal- ja osariigiametnike sõnul sõitis 30. eluaastates mees Ühendriikidesse Wuhanist, kuid ei käinud nakkuspuhangu keskmes oleval mereanniturul.
Mees on esialgu paigutatud haiglasse ettevaatusabinõuna, mitte sellepärast, et ta oleks raskesti haige.
Hiinas oli uude SARS-i-laadsesse koroonaviirusesse kindlasti nakatunud inimeste arv teisipäeval kasvanud 291-le ehk nakatunuid on tulnud juurde pea 80, ütlevad võimud.
Inimeselt inimesele kanduv ning kopsupõletikku põhjustav viirus on seni nõudnud kuus inimelu.
Hiina teatas kuuendast uue viirusega seotud surmajuhtumist
Hiina võimuesindajad teatasid teisipäeval, et uue viirusega seotud surmajuhtumite arv on kasvanud kuuele.
Hiinas tekkinud ning inimeselt inimesele levivasse uude koroonaviirusesse surnute arvu kasvust teatas teieipäeval Wuhani linnapea. Hiina keskosas asuv Wuhan on puhangu arvatav kese.
Zhou Xianwangi sõnul on linnas uude SARS-i-laadsesse viirusesse nakatunud 258 inimest, kellest 227 on jätkuvalt ravil.
Varasemalt olid Hiina tervishoiuametnikud teatanud, et pühapäeval suri Wuhanis mees, kel olid hingamisraskused.
Tervishoiuametnike kinnitusel on haigus levinud üle riigi ja jõudnud ka pealinna Pekingisse.
Nakatumisest on teatatud ka väljaspool Hiinat. Kaks inimest on haigestunud Tais, üks Lõuna-Koreas ja üks Jaapanis.
Uus koroonaviiruse tüvi on põhjustanud hirmu seose tõttu raskekujulise akuutse respiratoorsündroomiga (SARS), millesse suri aastatel 2002-2003 Hiinas ja Hongkongis ligi 650 inimest.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et kutsub sel nädalal kokku erikomitee, mis hakkab arutama Hiinast alguse saanud uue viiruse levimisega seonduvat.
WHO kohtumine leiab aset kolmapäeval Genfis, kus otsustatakse, kas põhjust on rahvusvahelise tervishoiualase eriolukorra väljakuulutamiseks. Eriolukord kuulutati mõned aastad tagasi välja näiteks seoses ebolapuhanguga. | USA kinnitas esimest uut tüüpi viiruse juhtumit Ameerika pinnal | https://www.err.ee/1026117/usa-kinnitas-esimest-uut-tuupi-viiruse-juhtumit-ameerika-pinnal | USA tervishoiuametnikud teatasid teisipäeval esimesest inimesest Ameerika pinnal, kes on nakatunud Hiina keskosas Wuhanis levivasse viirusesse. |
ERR-i andmetel kandideerivad Kiviõli 1. keskkooli direktoriks endine Mäetaguse põhikooli ja Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea, endine Tallinna vangla hariduskorraldaja ja lühikest aega Koeru põhikooli juhtinud Pille Alonov ning Kiviõli 1. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Vau.
Kiviõli 1. keskkool jäi ilma direktorita pärast seda, kui 5. detsembril otsustas Lüganuse vallavalitsus 15 aastat kooli juhtinud Heidi Uustalu vallandada. Heidi Uustalu on vallandamise vaidlustanud kohtus.
Vallandamise katalüsaatoriks oli novembrikuus koolis direktori nõusolekul toimunud Reformierakonna noorte koosviibimine ning vallavõimude hinnangul ei suutnud reformierakondlasest koolijuht hoida poliitikat koolist eemal.
Praegu kooli juhiks kandideerivatest isikutest on erakondliku taustaga kaks: Tarmo Valgepea oli Reformierakonna liige aastatel 1995-2006 ning alates 19. novembrist 2018 on ta Eesti 200 liige; Pille Alonov oli aastatel 2007-2019 erakonna Eestimaa Rohelised liige, alates eelmise aasta 10. maist kuulub ta EKRE-sse.
Lüganuse vallavanema Viktor Rauami 21. jaanuari käskkirjaga moodustatud konkursikomisjoni kuuluvad lisaks vallavanemale, kes on ka komisjoni esimees, valla haridusnõunik Arne Piirimägi, vallasekretär Tiina Urban, abivallavanem Enno Mägar, vallavalitsuse liige Julija Kiskonen, vallavolikogu hariduskomisjoni esindajana Juho Põld, Kiviõli 1. keskkooli õpetajate esindajana Mariliis Randmer ja Kiviõli 1. keskkooli hoolekogu esindajana Risto Lindeberg. | Kiviõli 1. keskkooli direktoriks soovib saada kolm inimest | https://www.err.ee/1026418/kivioli-1-keskkooli-direktoriks-soovib-saada-kolm-inimest | Eelmise aasta lõpus üleriigilise skandaaliga direktorist ilma jäänud Kiviõli 1. keskkooli juhiks kandideerib kolm inimest, kellega konkursikomisjon vestleb sel reedel. |
Gambia U-20 koondise 19-aastane äärekaitsja liitus Paide Linnameeskonnaga 2019. aasta alguses kaheaastase laenulepingu alusel. Sanneh tegi Paide särgis debüüdi 2:0 võidumängus tiitlikaitsja Nõmme Kalju üle ning osales debüüthooajal 32 Premium liiga mängus.
Pärast hooaja lõppu ja enne Gambia U-20 koondisega WAFU turniirile sõitmist viibis Sanneh testimisel Taani meistriliiga klubi Aalborg juures.
Paide Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams: "Muhammed on Premium liiga üks silmapaistvamaid äärekaitsjaid, kelle areng on läinud pidevalt tõusvas joones, mis on huvi äratanud ka välisklubides. Loodame, et eesootaval hooajal teeb Muhammed oma arengus veel ühe sammu edasi ja liigub Premium liigast juba suurematele mänguväljakutele." | Paide Linnameeskond omandas Gambia äärekaitsja mängijaõigused | https://sport.err.ee/1026406/paide-linnameeskond-omandas-gambia-aarekaitsja-mangijaoigused | Paide Linnameeskond omandas Gambia klubilt Real de Banjul äärekaitsja Muhammed Sannehi mängijaõigused. 2019. aastal Paide üheks võtmemängijaks olnud Sanneh sõlmis Järvamaa esindusklubiga ühtlasi uue lepingu. |
Võistkonnad on jaotatud kaheks piirkonnaks: nii ida/põhja kui ka lääs/lõuna tsoonides pallib taas 14 meeskonda.
Mullu võitis II liiga Paide Linnameeskond, kes mängib lõuna/lääne tsoonis. Möödunud aastal oli tolles piirkonnas Järvamaa meeskonna lähimaks jälitajaks JK Tallinna Kalev III, kes jätkab samuti II liigas. II liiga lõuna/lääne tsooni heitlusega on liitunud mullu veel III liigas pallinud Harju JK ja Saue JK, kes asendavad Läänemaa JK-d (tõusis Esiliiga B-sse) ning mullu viimase kohaga leppinud FC Kose meeskonda.
Ida/põhja piirkonnas jätkavad mullu kõik esikuuikusse kuulunud meeskonnad ning konkurentsi muudab veelgi tulisemaks Põhja-Tallinna JK Volta, kes veel mullu pallis Esiliiga B-s. Võrreldes möödunud aastaga ei mängi tsoonis Volta duubelmeeskond, Tallinna FC Ararat ning viimaseks jäänud Tartu FC Santos. Lisaks Volta esindusmeeskonnale näeme II liigas tänavu veel mängimas FC Tallinna ja Tartu FC Heliose võistkondi.
Tänavuse aasta avavooru kohtumisi peetakse 28. ja 29. märtsil.
II liiga koosseis:
Ida/põhja piirkond: Põhja-Tallinna JK Volta, FCI Tallinn, JK Sillamäe Kalev, JK Narva Trans II, Tallinna JK Legion II, Maardu Linnameeskond II, Tartu JK Welco II, Kohtla-Järve JK Järve U-21, Tartu JK Tammeka III, Jõgeva SK Noorus-96, Lasnamäe FC Ajax, FC Tallinn, Tartu FC Helios, FC Jõgeva Wolves.
Lääs/lõuna: Paide Linnameeskond III, JK Tallinna Kalev III, FC Kuressaare II, Tallinna JK Piraaja, Põhja-Sakala, Pärnu JK Vaprus II, Tallinna FC Flora U-19, Raplamaa JK, Viimsi JK II, Raasiku FC Joker, Saue JK, Harju JK Laagri, Viljandi JK Tulevik II, Pärnu JK Poseidon. | Jalgpalliliidu juhatus kinnitas II liiga koosseisu | https://sport.err.ee/1026324/jalgpalliliidu-juhatus-kinnitas-ii-liiga-koosseisu | Eesti Jalgpalli Liidu juhatus kinnitas tänavuseks hooajaks II liiga piirkondade koosseisud. Esiliiga B pääset läheb püüdma 28 meeskonda. |
Pühapäeval vabatehnikasprindis viienda koha saanud Udras näitas taas head minekut, kui sai 16. koha. Kaotust võitjale, Lausanne'is juba hõbeda ja pronksi võitnud Rootsi murdmaasuusatajale Maerta Rosenbergile kogunes +1.07,6.
"Tuleb rahul olla! Üritasin ühtlast tempot hoida ja mul on hea meel, et jaksasin seda teha. Lõputõusul mõtlesin, et tuleb endast maksimum anda. Finišisse tulin tugevate paaristõugetega, tundub, et jaksu oli," rõõmustas Udras.
Eliisabet Kool kukkus keerulisel laskumisel kaks korda ning lõpetas 42. kohaga (+2.19,4). Samas kohas kukkus korra ka Kaspar Päärson, kes sai noormeeste 10 km klassikasõidus 28. koha.
Kuldmedali võitnud Venemaa suusatajale Ilja Tregubovile +2.19,9 kaotanud Päärson oma sõiduga rahule ei jäänud. "Eestis ei ole selliseid laskumisi, kus peaks vahetult enne järsult pidurdama. Siin pidi ikka enne hoo maha võtma, sahka panema ja siis edasi sõitma," rääkis Päärson. Lisaks jäi 17-aastasel suusatajal kripeldama vabatehnikasprindi veerandfinaalis toimunud kukkumine. "Olen seda videot vist oma 20-30 korda vaadanud, aga mis teha. Pühapäev andis mulle kinnitust, et olen ikka vist sprindimees," sõnas ta.
Anders Veerpalu sai täna 33. koha, kaotust Päärsonile kogunes omakorda 22,2 sekundit. "Raske oli! Kahjuks läks minu põhidistants (vabatehnikasprint - toim.) metsa, sest kui täna sai neli korda kurvi võetud ja jäin püsti, siis sprindis võtsin seda vaid ühe korra ja kukkusin. Sprindis olin uljam, nüüd olin ettevaatlikum ja jälgisin, et jäise osa peale ei satuks," selgitas Veerpalu. Noorteolümpia andis talle hea kogemuse. "Nüüd pole muud, kui tugevamalt edasi treenida ja võistelda!" lubas Veerpalu.
Sellega on Eesti koondislaste esitused Lausanne'is läbi. 25-liikmeline Eesti koondis osales üheksal alal, võites ühe individuaalse ja kolm võistkondlikku medalit. Kelly Sildaru võitis freestyle-suusatamise pargisõidus kuldmedali, Marek Potšinok teenis 3 vs 3 hokiturniiril võistkonna "Roheline" koosseisus kuldmedali, Arlet Levandi pälvis iluuisutamise rahvusvahelisel võistkonnavõistlusel tiimi "Julgus" koosseisus kuldmedali ning Erik Potšinok sai 3 vs. 3 hokiturniiril meeskond "Pruun" koosseisus pronksmedali. | Johanna Udras sai noorte olümpiamängudel 16. koha | https://sport.err.ee/1026392/johanna-udras-sai-noorte-olumpiamangudel-16-koha | Murdmaasuusataja Johanna Udras sai Lausanne'is toimuvatel noorte olümpiamängudel 5 km eraldistardist klassikadistantsil 16. koha. 30 parema sekka jõudis ka Kaspar Päärson, kes lõpetas poole pikema distantsi 28. kohaga. |
Mehed tegid ilmselt juba augustis ettevalmistustöid sel nädalal Davosis peetava maailma majandusfoorumi ajal nuhkimiseks. Nende tegevus peatati, kuid vahi alla neid ei võetud, kirjutas Tages-Anzeiger.
"See oli korraline politseikontroll. Mõlemal mehel oli Vene diplomaatiline pass, aga neid ei olnud Šveitsis ametlikult diplomaatidena registreeritud," ütles kantoni politsei pressiesindaja Anita Senti.
Lehe andmetel olevat vähemalt üks meestest väitnud, et on torumees. Nad teatasid politseile, et elavad kallis kuurortlinnas kolm nädalat, 8.-28. augustini, mis tundus kahtlane.
Majandusfoorum toob igal aastal kokku maailma poliitilised ja majandusliidrid. Tänavu on teiste seas kohal USA president Donald Trump ja Saksa kantsler Angela Merkel, nii et luureoperatsioonideks sihtmärke jagub.
"Me ei saanud Šveitsi võimudelt selle kohta mitte mingit informatsiooni. Luuramise kohta ei ole mingeid tõendeid," ütles Vene saatkonna pressiesindaja Stanislav Smirnov.
"Ma ei välista, et need võisid olla Vene diplomaatiliste passidega inimesed, nad ei pea tingimata Šveitsis akrediteeritud olema," lisas ta.
Miks üks end torumeheks nimetas, ei osanud Smirnov öelda, ta oletas, et see oli lihtsalt "loll nali".
Ajalehe Tages Anzeiger arvates võisid mehed teha ettevalmistusi pealtkuulamiseks või häkkimiseks Davosi foorumi ajal. Leht kirjutas mitmele allikale viidates, et Vene ametnikud ähvardasid diplomaatiliste tagajärgedega, kui mehed vahi alla võetakse. | Davosis avastati suvel "torumehest" Vene spioon | https://www.err.ee/1026379/davosis-avastati-suvel-torumehest-vene-spioon | Möödunud suvel avastati Šveitsis mägikuurortist Davosist, kuhu talviti kogunevad maailma liidrid majandusfoorumile, kaks arvatavat Vene luureagenti, üks neist esines torumehena, kirjutas teisipäeval Šveitsi ajaleht. |
"Reisimist tuleks igatahes juurde. Minu arust tuleks see teema esmalt põhjalikult iga nurga alt läbi arutada," ütles neljandat aastat järjest karikavõitjaks kroonitud VaLePa peatreener Janne Kangaskokko Soome meedia vahendusel, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Mõnel Lõuna-Soome meeskonnal poleks ilmselt tõesti suur probleem minna Eestisse või Lätisse mängima, aga Kesk- ja Põhja-Soome klubide jaoks on see teine asi. Siin tuleb mängu ka majanduslik pool, sest nii mõnigi Soome meistriliigaklubi on juba praegu raskustes."
Loe edasi portaalist Võrkpall24.ee. | Soome tippklubide peatreenerid suhtuvad uue ühise liiga loomisse ettevaatlikult | https://sport.err.ee/1026323/soome-tippklubide-peatreenerid-suhtuvad-uue-uhise-liiga-loomisse-ettevaatlikult | Eesti, Soome ja Läti võrkpalli ühisliiga loomise idee tuli esmakordselt põhjanaabrite meedias jutuks pärast pühapäeval Tamperes peetud Soome karikafinaali, kus Sastamala VaLePa alistas 3:0 (22, 22, 12) Savo Volley. |
Normet alustab koos Romi Hasaga kolmapäeval, 22. jaanuaril "Vikerhommikuga" kell 5.30. "Äratuskell heliseb juba kell 4.10," lubas ta.
Raadiotöö, aga ka Romi ja Sten, ei ole Normetile võõrad: "Tunnen neid ülikooli ajast, õppisime koos ajakirjandust. Steniga tegime juba siis Tartu Raadios koos tundegitele mõeldud saadet."
Raadio on Normeti üks suurimaid armastusi, ta alustas Pärnu raadios ja Päikeseraadios koolipoisina juba 27 aastat tagasi ning Raadio 2-s juhtis hommikusaadet koos Erik Moora ja Vaiko Eplikuga aastatel 2006-2008.
Normet teeb koos Romi Hasaga jaanuaris nelja "Vikerhommikut".
22. jaanuaril kell 7.35 on stuudios meedia- ja spordiasjatundja Raul Rebane, kes avaldab arvamust selle kohta, et ilma kutsetunnistuseta treenerid tahetakse tulevikus ametlikest spordipreemiatest ja tunnustustest ilma jätta. Kell 8.15 võrdleb Toomas Vabamäe Eesti Ekspressist Eesti, Läti ja Leedu esmatarbekaupade hindu ning kell 9.20 on külas Postimehe aasta inimese preemia laureaat Tanel Toom.
"Vikerhommiku" toimetaja on Anu Merila. | Mart Normet juhib neljal hommikul koos Romi Hasaga "Vikerhommikut" | https://menu.err.ee/1026357/mart-normet-juhib-neljal-hommikul-koos-romi-hasaga-vikerhommikut | Mart Normet, kes asendab Sten Teppanit puhkuse ajal ja juhib sel perioodil Eesti kõige populaarsemat hommikuprogrammi "Vikerhommik", tunnistas, et tore on passi vaadata ja tõdeda, et on Vikerraadios saate juhtimiseks küps. |
22-aastane sakslane tunnistas, et ta pole küll turniirivõitu silmas pidades favoriit, kuid 2,84 miljoni USA dollari (u 2,6 miljonit eurot) suurune annetus oleks suurim individuaalne panus profitennisistide poolt loodud põlengute ohvreid abistavale heategevuslikule fondile Aces for Bushfires. Zverev, kelle seni parimaks slämmiturniiri tulemuseks on kahel korral Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali jõudmine, lubas fondile ka iga võidu järel 10 000 dollarit annetada.
"Ilmselgelt on mul rohkem vedanud kui paljudel teistel inimestel. Iga sent aitaks Austraalia inimesi, loomi ja loodust üleüldiselt," rääkis Zverev pärast avaringi 6:4, 7:6 (4), 6:3 võitu Marco Cecchinato (ATP 77.) üle. "Kui ma võidan Austraalia lahtised, oleksin kõige õnnelikum inimene siin planeedil. Ma arvan, et auhinnaraha kulub paremini ära neile, kes oskavad teisi aidata ja teavad, mida sellega teha."
Seitsmenda asetusega Zverev läheb aasta esimese slämmiturniiri teises ringis vastamisi valgevenelase Jegor Gerassimoviga (ATP 98.). Mullu jõudis Zverev Austraalia lahtistel neljandasse ringi, kus jäi alla kanadalasele Milos Raonicile. | Zverev lubab Austraalia lahtiste võidu korral auhinnaraha põlenguohvritele annetada | https://sport.err.ee/1026352/zverev-lubab-austraalia-lahtiste-voidu-korral-auhinnaraha-polenguohvritele-annetada | Tennise Austraalia lahtistel teise ringi murdnud Saksamaa esireket Alexander Zverev (ATP 7.) lubas slämmiturniiri võidu korral annetada 2,8 miljoni dollari suuruse auhinnaraha Austraalia maastikupõlengute ohvritele. |
Poola president Andrzej Duda ei sõida neljapäeval aastapäeva tähistama, sest talle ei antud võimalust kõnet pidada.
Seega ei saaks ta vastata Vene presidendile Vladimir Putinile, kui too esitaks oma kõnes taas valesüüdistuse, et Poola tegi koostööd Hitleriga ja aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele.
Iisraeli Yad Vashemi holokaustimemoriaalis tähistatakse neljapäeval 75 aasta möödumist päevast, mil Nõukogude Punaarmee vabastas okupeeritud Poola territooriumil tegutsenud Natsi-Saksamaa Auschwitz-Birkenau koonduslaagri.
Leedu president palus parlamendispiikril enda asemel Iisraeli sõita, ütles presidendi pressiesindaja Antanas Bubnelis teisipäeval, kuid ei põhjendanud viimase hetke otsust visiit ära jätta.
Selle asemel sõidab Nausėda 27. jaanuaril Poola, et osaleda kunagise Natsi-Saksamaa Oswiecimi koonduslaagri alal peetaval ametnikul tseremoonial. | Leedu president ei lähe solidaarsusest Poolaga Iisraeli | https://www.err.ee/1026358/leedu-president-ei-lahe-solidaarsusest-poolaga-iisraeli | Leedu president Gitanas Nausėda ei sõida Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise aastapäeva tähistavale üritusele Iisraeli, sest seda boikoteerib tema Poola kolleeg. |
"Komisjonis on kõik parandusettepanekud läbi hääletatud ja komisjon tegi viis head ettepanekut, mida enamus toetas ja mis ka eelnõusse sisse võiks minna," ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk BNS-ile.
Ettepaneku kohaselt pikendatakse ka fondist väljumise etteteatamisaega praeguses eelnõus arvestatud ühe kuu asemel viie kuuni.
"Fondide laenulimiiti suurendatakse tänaselt 10 protsendilt 25 protsendini. Ühelt poolt siis selle jaoks, et kui peaks olema fondidest väljujaid, siis ei peaks kiireid müüke tegema. Teiselt poolt ka, kui on majanduses vaja elavdamiseks ettevõtjatele laenu anda, siis on võimalik, et pensionifondid võtavad maailmaturult odavamalt raha ja pakuvad seda Eesti ettevõtjatele," ütles Kokk.
"Väljamakse toimub ühe korraga, mitte nii nagu praegu eelnõus on 10 000 ja siis edasi pooleks kahel korral," märkis Kokk.
Pensioniseaduse jõustumise uueks tähtajaks on seatud 1. jaanuar 2021 ning esimesed väljamaksed teisest sambast tehakse sama aasta 1. septembril.
Koka sõnul on vastuvõetud muudatusettepanekutest üks olulisemaid see pensionifondist välja võetud summa ei lähe maksuvaba tulu arvestusse. "Kui inimesed võtavad 2000-3000 välja ja neil on sissetulek täna selline, et nad saavad 500 eurot tulumaksuvabalt, et see ei läheks siis maksustamisele," märkis Kokk.
Kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu läbis 2. detsembril riigikogus esimese lugemise.
Valitsuse algatatud eelnõuga tehakse muudatused teise pensionisamba regulatsioonis pensionikogujatele täiendavate valikuvõimalusi lisamiseks. Sealhulgas tekib inimestel võimalus pensioniraha teises sambas mitte koguda. Seda võimalust saavad kasutada nii need, kes muudatuste jõustumisel on teise sambaga juba liitunud kui ka need, kes seda veel ei ole.
Sutt: see eelnõu lammutab 17 aasta töö
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt (Reformierakond) ütles saadetud kommentaaris, et tal on "häbi ja kurb", kuidas riiki lõhutakse. "Rahanduskomisjoni hääletus on tehtud – 955 muudatusettepanekut 956-st ei leidnud häältega 5:6 (opositsioon:koalitsioon) toetust; ettepanek lubada teise samba fondiosakute tagatisel laenu võtta ei saanud ühtegi poolthäält," märkis ta.
Suti sõnul said koalitsiooni häältega õnnistuse põhimõtted, mis teenivad üht eesmärki – võimalikult palju raha välja, võimalikult kiiresti ja maksusoodustusega.
"Küll said koalitsiooni häältega õnnistuse põhimõtted, mis 1) teevad võimalikuks kogu raha korraga väljavõtmise, 2) ei arva II samba väljamakseid maksustatava aastatulu hulka (rakendub ühetaoline 20-protsendine maksumäär), 3) raha väljavõtmine on viiekuuse etteteatamisega, 4) fondidel on õigus võtta kuni 25% protsenti laenu ning 5) seadus jõustub 1. jaanuaril 2021 ja esimesed väljamaksed on septembris 2021, "juhuslikult" just enne kohalikke valimisi," kirjutas Sutt.
"Ma ei pidanud võimalikuks osaleda nende põhimõtete hääletamisel ettepandud kujul. Kuid kui laual olnuks konkreetsed ettepanekud, oleksin andnud vastuhääle. Nii nagu ma teen seda riigikogu saalis," ütles Sutt.
Suti sõnul seob valitsus järgmisel nädalal teise samba lammutamise usaldushääletusega, et kiirkorras ja sisulise aruteluta eelnõu kohe vastu võtta.
"Nii hääletab riigikogu eelnõud, mis lammutab Eesti pensionisüsteemi, mida 17 aastat on ehitatud ja paremaks tehtud. Mis saab pensionitest ja pensionäridest ning katkisest pensionisüsteemist, ei ole valitsuse mure. Ent vastutus selle eelnõu tagajärgede eest lasub peaminister Jüri Ratasel isiklikult ning neil saadikutel, kes annavad eelnõule oma poolthääle," ütles Sutt. | Rahanduskomisjon toetas teise samba kogusummas korraga väljavõtmist | https://www.err.ee/1026327/rahanduskomisjon-toetas-teise-samba-kogusummas-korraga-valjavotmist | Rahanduskomisjon toetas pensionireformi eelnõus viie muudatuse sisse viimist, teiste seas ka kogu teise samba kogusummas väljamakse võimaldamist ning pensionifondist välja makstud summa tulumaksust vabastamist. |
Jaanuari alguses treeningutega alustanud Domžale veedab oma aasta kolmanda treeningnädala endale traditsioonilises kohas, kus ollakse juba neljandat aastat järjest. Laagri käigus toimub ka kaks sõpruskohtumist, kui esimene on kavas kolmapäeval Ungari esiliigaklubi Budafoki vastu, kirjutab Soccernet.ee.
Teine testmäng peetakse maha laupäeval, 25. jaanuaril, kui vastaseks on Serbia kõrgliigaklubi Ivanjica Javor.
Domžale lõpetas Sloveenia kõrgliigas aasta esimese poole kuuendal kohal, kui 20 kohtumisega koguti 25 punkti. Euroopa liiga kohast lahutab neid hetkel 13 punkti. Kodune liiga jätkub Domžale jaoks 23. veebruaril.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Käit sõitis Domžalega Horvaatiasse | https://sport.err.ee/1026317/kait-soitis-domzalega-horvaatiasse | Eesti jalgpallikoondislane Mattias Käit sõitis eile Domžalega Horvaatia rannikule, Umagi, kus peetakse kuuepäevane treeninglaager. |
Tuscaniat hoidis vaat et ainsana mängus meeskonna soololeegionär Põlluäär, kes realiseeris 32 tõstest suisa 23 (72%). Lisaks sai saarlasest diagonaalründaja kirja neli blokipunkti ja ühe serviässa. Kokku Eesti mehelt seega 28 punkti (+24), vahendab Võrkpall24.ee.
Pärast eilset kaotust ei heitle Tuscania enam A3 lõuna-tsoonis esikoha eest, sest kaotab seitse mängu enne põhiturniiri lõppu ühe kohtumise vähem pidanud Grottazzolinale juba 11 punktiga. Tuscania jätkab teisel kohal, ent neist vaid ühe punkti kaugusel on nii Rooma kui ka Ottaviano.
Loe täispikka originaalartiklit portaalist Võrkpall24.ee. | Põlluäär tõi Itaalias 28 punkti, kuid koduklubi kaotas | https://sport.err.ee/1026321/polluaar-toi-itaalias-28-punkti-kuid-koduklubi-kaotas | Siim Põlluääre koduklubi Tuscania teenis Itaalia võrkpalli tugevuselt kolmandas liigas nädalavahetusel hooaja neljanda kaotuse, jäädes kodus 450 pealtvaataja ees 1:3 (-21, -20, 20, -19) alla Maceratale. |
"Igatsus" loob talveromantikat ka kõige porisemas ilmas. "Tegelikult puutub meist ju igaüks kokku igatsusega," lausus Elis. "Kes igatseb talve, kes armastatu järele, kes suuremat autot jne. See on lugu kõigile, kes igatsevad kedagi või midagi," selgitas lauljatar.
Indrek Ventmann ja Elis Loik tutvusid mõned aastad tagasi Eesti Laulul, kus see aastagi Elis "Revalsi" koosseisus kaasa lööb. Nüüd on Indrek ja Elis esmakordselt aga ühendanud väed ning loonud koos muusikat.
"Nagu paratsetamool ja ibuprofeen, mis sobivad enamasti valuravis ideaalselt kokku, sobitusid ka meie hääled väga hästi," tõi Indrek naljatledes paralleeli ravimimaailmaga. "Elise selge ja särav hääl annab sellele loole vajaliku helguse ja sügavuse," arutles Indrek.
Loo refrääni käik tekkis ühe esinemise vaheajal. "Ümisesin seda Allanile, kes haaras mõttest kinni. Võttis punti ka Peteri ja nii see laul valmiski," selgitas Indrek loo sündi. Laulu autorid on Allan Kasuk, Peter Põder, Indrek Ventmann ja Elis Loik.
Lugu ise on suuresti kitarrile toetuv. Selle jaoks nägi stuudios kõvasti vaeva Peter Põder, kes ühtlasti varustab oma kitarrihelidega ka näiteks Uku Suvistet
ja Birgitit. | Eesti Laulu poolfinalist Elis Loik avaldas ballaadi Indrek Ventmanniga | https://menu.err.ee/1026337/eesti-laulu-poolfinalist-elis-loik-avaldas-ballaadi-indrek-ventmanniga | Proviisorina töötav Indrek Ventmann sai apteegist stuudioseinte vahele salvestama ning koostöös lauljatari Elis Loiguga anti välja antud ballaad "Igatsus". |
Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha Tallinnas Toompeal asuvasse rüütelkonna hoonesse riigiasutustele esindusruumid, mida võib kasutada näiteks välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks.
Rüütelkonna hoone tuleviku ja funktsiooni üle on vaieldud kaua. Suvel arutati hoonesse riigikantselei juurde loodud situatsioonikeskuse ehk SitKe loomist. SitKe jaoks eraldati 2,88 miljonit eurot.
Veel enne seda käis Aabi eelkäija Janek Mäggi välja uitmõtte, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum ehk et hoone võiks saada kunstimuuseumi funktsiooni. See tekitas kunstirahva seas palju küsimusi ja hämmeldust.
Jaak Aabi sõnul sobivad väärika ajalooga hoonesse esindusruumid.
"Teha sellest Toompeal asuvast väga esinduslikust ja väga huvitava ja kaaluka ajalooga majast esindusruumid, mis tähendab põhiseaduslike institutsioonide, riigikogu, presidendi, peaministri, ministeeriumide, võimalust võtta vastu välisdelegatsioone, anda seal ka pressikonverentse. Sellised ruumid Eestis praegu kahjuks puuduvad," rääkis Aab.
Aabi sõnul on plaan anda ruumidele teine funktsioon kontoriruumide näol, kuhu saaks paigutada neid riigiasutusi, mis on minemas remonti. Lähiajal võiks see Aabi sõnul olla näiteks riigikogu kantselei.
Esindusfunktsiooniga rüütelkonna hoone tavainimesele suletuks ei jääks.
"Hoone oleks avatud tavainimesele, turistidele teatud aegadel. Seal saaks eksponeerida meie riigi ajalugu, seal asus ka välisministeerium kunagi, kui Eesti riik iseseisvus. Ja iseenesest on väga hästi säilinud ka rüütelkonna hoone, siis kui rüütelkond seal asus, kogu hoone sisustus ja elemendid. See on üks väärtuslikumaid hooneid üldse Eestis," lausus Aab.
Ministri sõnul pole veel teada, kui palju hoone remont maksaks. "On räägitud suhteliselt ümmargustest numbritest, kunagi on räägitud kaheksast miljonist, aga me teame, et kõik kallineb. Ma ei oska täpset summat praegu öelda," ütles Aab.
Aabi sõnul saab täpsemad arvud välja käia pärast esialgse projekti valmimist. Projekti ettevalmistööd on praegu lõppjärgus.
Aab esitab ettepaneku valitsuskabinetile otsustamiseks kuu aja jooksul. Kevadisteks riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks peaks tema sõnul olema selge, kas saab arvestada kuluga, mida hoone renoveerimine nõuab. | Aab soovib rüütelkonna majast teha riigi esindushoone | https://www.err.ee/1026339/aab-soovib-ruutelkonna-majast-teha-riigi-esindushoone | Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha Tallinnas Toompeal asuvasse rüütelkonna hoonesse riigiasutustele esindusruumid, mida võib kasutada näiteks välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks. |
"Kuidas nii on, et midagi ei ole, et enam midagi polegi?"
Umbes nii see kõlas, üks rida Delfi 20. juubelile ja netikommentaaridele pühendatud "traagilisest gospelist". See, et libretist Eero Epner tõstis selle rea esile just Delfi sünnipäeval, on ehk sümptomaatiline. Sest Delfi on vahevorm, muutuste aja meedium. Ei ole see õieti osa vanast – ajakirjanduse kuldajast – ega kehasta ka päriselt uut – võrgustikulise meedia võimutsemist kogu sõnumiringluse üle. Ometi kadus ju Delfi ajal kõik: ajakirjanduse tõsiseltvõetavus neljanda võimuna, ajakirjaniku professiooni erilisus, kogu staatus, suurem osa sissetulekust.
Kuhu siis kõik kadus, miks enam midagi polegi?
Tänapäeval räägitakse palju tõest. Sellest, et vana aja ajakirjandus oli tõeäris keskne tegija. Ajakirjandus teadis, mis on tõde, oskas seda menetleda ja müüa. Nüüd on aga tõeäris rohkelt pakkujaid ja ajakirjanduse lett on suhteliselt kahvatu. See teeb aga paljusid kurvaks, kuna tõemonopolita ei saaks justkui olla ka toimivat demokraatiat.
Kuid siiski, kas see oli päriselt tõe menetlemise oskus, kui ajakirjandusel oli monopol? Ei. Vigu ja pooltõdesid, kallutatud uudiskraami edastati nii nagu praegu. Ajakirjandusel oli aga eelisseisund logistikasektoris. Korraldati oskuslikult paberi peale trükkimist ja lehtede kojuvedu hommikusel ajal. Kui ka ise ei veetud, siis oldi postiettevõtetele väärtuslikud kliendid, sest internetipõhiselt koordineeritud tulusast pakiärist ei nähtud veel unenägusidki. Lisaks saadi valitsustelt litsentse piiratud ressursi ehk televisiooni või raadio lainepikkuste kasutamiseks. Loodusseadused ja sektori eripära konkurentsi eriti ei võimaldanud. Just eelisseisu logistika vallas, kontrolli kontakti üle auditooriumiga on ajakirjandus nüüdseks kaotanud.
Nad on kaotanud selle võrgustikele. Interneti alusstruktuur on võrk ja võrgus saab iga sõlmpunkt justkui hääle ja juurdepääsu kõigele. Sellest ka demokratiseeriv potentsiaal, millest 90ndatel ja 00ndatel palju räägiti. Osaliselt on see olnud ka tõsi – palju alternatiivseid tõdesid on viimastel aastakümnetel hästi liikvele pääsenud. Koos nn sotsiaalvõrgustike tulekuga ilmnes aga uus asjaolu: kommertsalusel toimivate teenuste edu sõltub nende suurusest. Mida suurem on võrgustik, seda kasulikum on see võrgustiku igale üksikule kasutajale. Ja suurimatel võrgustikel on eelis väiksemate konkurentide ees. Sestap ongi nood kõige suuremad – Facebook, Google, Amazon, Tencent, Baidu, Alibaba jt – justkui monopoliseerinud kontakti kasutajaga. Nende võrgustikud on meile huvitavad ja kasulikud ning sestap oleme neid muudkui tasuta edasi ehitanud – linkinud end omavahel ning ka sobivate teemade, institutsioonide ja teenusepakkujatega. Neid võrgustikke müüvad nood platvormid aga reklaamiandjaile. Väikesed meediamajad on kaotanud nõnda otsesideme auditooriumiga, nad ei halda sarnaseid võrgustikke, ei tea oma kasutajate kohta kuigivõrd palju ning nii ei ole neil ka reklaamiandjaile eriti midagi müüa. Nad on kaotanud sissetuleku reklaamist ja see ei tule enam tagasi.
Ajakirjanduse usaldusväärsus tõejärgses ühiskonnas
Logistikamonopol on kaotatud ja seetõttu on meediaettevõtete uus strateegia tõepoolest tõeärisse siseneda. Kuna reklaam on suuresti läinud, saab esmatähtsaks kliendiks nüüd lugeja. Tegime aasta eest kolleegidega Eesti meediajuhtidega intervjuusid ning kõik kinnitasid, et peamine on tellimuste suurendamine ja lugejatele meeldimine – plaan on kirjutada pikki lugusid ning investeerida uurivasse ajakirjandusse. Eksitavate pealkirjade aeg hakkab vähemalt meediajuhtide lubaduste järgi otsa saama.
Meediauurijad arutavad selles kontekstis institutsioonide rolli üle. Kui tõde on relatiivne, sõltub perspektiivist, siis kas tõde saab tõestada institutsionaalse ja tehnoloogilise mahu ja üleolekuga? Bruno Latour, tuntud sotsioloog, jutustas hiljuti loo sellest, kuidas kliimateadlased on hakanud kliimakriisi eitajatega diskursiivselt toime tulema: selle asemel et rääkida lihtsalt uurimistulemustest, rõhuvad nad tohutule masinavärgile, tuhandetele üksteisega ühendatud aparaatidele alates satelliitidest, ilmajaamadest kuni internetiga ühendatud väiksemate anduriteni, mis justkui peaksid kokku teada andma, et tõe väite taga on mahukas objektiivne tehnoloogia, protseduurid ja institutsioonid. Teisisõnu on see süsteem, mida kliimakriisi eitajatel ei ole. Ka ajakirjandusel, suurematel meediamajadel on võrreldes alternatiivsete Facebooki gruppidega tõe menetlemiseks palju mahukam institutsionaalne süsteem: korrespondendid, reporterid, toimetajad, eetikakoodeksid jpm. Kas neid tuleks samuti hakata süsteemsemalt välja näitama?
Eeldused on siiski halvad. Ennekõike erameediat vaevab juba aastaid vähene usaldusväärsus. Lisaks arvamusruumi mitmekesistumisele on saanud liiga tugevaks ka jõud, mis võidavadki üldisest usaldamatuse kasvust, nagu Putini põhistrateegi Vladislav Surkovi väljatöötatud süsteem õõnestada usku kõigesse, sh ja eriti demokraatlikesse institutsioonidesse. Strateegia, mille on nüüd üle võtnud ka EKRE.
Lahendusi otsides räägitakse meediatööstuses ja ka meediauurijate seas palju plokiahela (blockchain) tehnoloogiast, mis võimaldaks registreerida iga sisuühiku puhul selle looja või algupära. Nii saaks –teades info päritolu, selle loonud institutsiooni – eristada fakte tõepõhjata kraamist. Lisaks, kuna plokiahela lahendused võimaldavad ka teistel pooltel fakte kinnitada, saaks tõest justkui konsensus, mis kasvab, kui asjakohased institutsioonid seda kinnitavad.
Mis võiksid aga olla peatselt ja Eestis lahendused?
Ma pakun, et olulisim on võtta lõplikult omaks võrgustikulise meedia mudel. See tähendab selliste võrgustike ehitamist, mis lähtuvad Eesti omakultuurist ja ühiskondlikest seatustest, meie oma väärtustest ja eesmärkidest, mitte suurplatvormide vajadusest meile reklaame müüa. Ehk see ei tähenda üleilmsete platvormide formaatide kopeerimist, vaid mitmesuguste osalusmeedia vormide võimaldamist, inimeste sidumist teenustega ja infokorjet nende kohta, et seda osalust paremini võimaldada. See tähendab ka andmebaaside ristkasutust, teenuste ja võrgustike risoomset sidumist, riiklike ja kohalike registrite ning X-tee taristu tuge, samuti avaandmete pakkumise märgatavalt suurendamist – kõik ikka selleks, et Eesti oma sisemiste rikkalike andmeressurssidega rahvusvahelistele kontsernidele alternatiivi pakkuda. Eesmärk on jõuda Eesti inimesele lähemale, tuua temani tema elus vajalikud, osaluskesksed teenused. Ent see ei tähendaks ainult andmekogumist, vaid ka seda, et teenusepakkujad arendaksid uusi koostöö vorme – võrgustikulisi struktuure, mis suudaksid pakkuda koosmõjus ja üksteist võimestades Eesti inimestele uut laadi info- ja meediateenuseid. See tähendaks avaliku ja erasektori, väikeste ja suurte ettevõtete, ka erinevate valdkondade, näiteks hariduse, tervis- või keskkonnahoiu, suuremat koostööd meedia- ja kultuurivaldkonnaga.
See tähendaks ka kõigi Eesti e-teenuste arendamist ühtse platvormina, aga seda mitte välismaalastele mahamüümiseks või valitsemistehnoloogia erastamiseks (nagu käis sisuliselt hiljuti välja Taavi Kotka), vaid ennekõike oma kodanikele ja ettevõtetele uueks väärtusloomeks. Teed juhatava näitena saaks siin tõsta esile Eesti haridusteenuste platvormid E-koolikott ja Opiq – valitsuse rahastatud platvormid, mis võimaldavad erasektoril ja üksikisikutel erinevatel viisidel, vähem või rohkem osaluskeskselt arendada ja pakkuda uusi digitaalseid õppematerjale, teha koostööd, õppida üksteiselt, uuendada sammhaaval – kõike seda meie kultuurile relevantsel ja ühiskonna vajadusi arvestaval moel.
Mõtestatud avaliku väärtuse loome
Sedasi sisuliselt uutmoodi meediasüsteemi arendades tuleb aga hakata küsima tunduvalt enam eesmärkide kohta. Teisisõnu väärtuse kohta, mida pakutakse, sest see seostub ka küsimusega, miks neid võrgustikke üldse luua.
Toon kaks näidet, mõlemad ERRi praktikast. Kui Mart Normet veel "Eesti laulu" produtseeris, oli see avaliku väärtuse loomise mõttes Euroopas üks eriline ja uuenduslik nähtus. Näitasime Tallinna Ülikoolis tehtud uuringuga, kuidas avalik-õiguslik ERR lõi koos mitmete erapartneritega süsteemi, mis toetas aktiivselt muusikaloomet erinevates žanrites, pakkus uutele artistidele "suurt lava" ja mitmesuguseid turundusvõimalusi auditooriumini jõudmiseks. ERR lõi platvormi, mis mitmekesistas ja tugevdas Eesti popmuusikasüsteemi. Kui Normet lahkus, ei osanud ERR ja "Eesti laulu" uued juhid neidsamu eesmärke uuesti sõnastada või prioriseerida ning nüüdseks on "Eesti laul" ERRi portfellis küsitava funktsiooniga, luuakse vähe avalikku väärtust.
Teine näide on ERRi uus Lasteekraani mobiilirakendus – hea kasutatavusega, triiki täis ERRi videosisu, sealhulgas multifilme. Asjandus, millel on potentsiaali ahvatleda lapsi tundideks ninapidi mobiili jääma ning mille kasutust peavad lapsevanemad sestap uute tehniliste vahenditega piirama. Kui aga avalik-õiguslikke lasterakendusi tuleb piirata, on ilmselt midagi valesti läinud. ERR on lähtunud seda arendades eraringhäälingute loogikast, mille sisuks on tõendada reklaamiandjaile, et vaatajad vaatavad ja kaua. Mida rohkem ja mida kauem, seda parem. Ja ainult vaatavad ja tarbivad, passiivselt. Samas võiks ERR olla hoopis hea partner haridussektorile ning otsida uusi viise, kuidas aidata lastel mängulisel ja osaluskesksel moel nii uusi teadmisi omandada kui ka sama tehnoloogia kasutuse vallas eneseteadlikumaks ja kriitilisemaks kasvada.
Teisisõnu on mitmeid näiteid, kuidas ERRi olemasolu eesmärk kipub võrguajastul hägustuma või eesmärgid ja väärtused on uue aja muutuvates oludes läbi mõtlemata jäänud.
Ma kasutasin eespool eesti keeles tuntuma "avaliku hüve" asemel mõistet "avalik väärtus". Nii avaliku halduse, innovatsiooni- ja ka meediapoliitika uurijad on hakanud rääkima aina enam väärtustest, sh avalikust väärtusest, sest väärtused on suhtelised, neid on erinevaid, aga väärtusi saavad luua veel uuemate väärtuste loomiseks kõik ühiskonnaliikmed. Meedia on avaliku väärtuse loomes paradoksaalselt kummalises rollis, sest peab korraga korraldama ühiskondlikke arutelusid, mille käigus väärtusi välja sorditakse (see on iseenesest üks meedia loodav väärtus), aga pakkuma ühiskonnale samas välja ka konkreetseid informatsioonilisi väärtusi, teadmusteenuseid, mis on nii kodanikele kui ka ettevõtetele väärtuslikud ja milles nad ise saavad uusi väärtusi luua.
Võtan kõik kokku: kui meedia tahab päriselt tõeärisse siseneda, on esimene väljakutse usaldusväärsuse tõstmine. Selleks tuleb aga alustada selgemalt nii eesmärkide kui ka loodavate väärtuste, sh eriti avaliku väärtuse sõnastamisest. Usaldust taastatakse, oma teenuste asjakohasust ja loodavat väärtust tõendatakse mitmekesiste kohapealsete koostöövõrgustike ning osaluse võimaldamise kaudu. Laiem institutsionaalne ja sektoriteülene koostöö tähendab tõe menetlemise masinavärgi ehitamist, tõe muutumist institutsionaalse konsensuse tulemiks. Osalus- ja koostöövõrgustikud tähendaksid aga ka lihtsalt inimestele lähemale jõudmist ning üleilmsetele platvormidele kaotatud kontakti taassaavutamist. See parem kontakt tähendab aga meediaturgudel reeglina suuremat tulu ja kindlamat jalgealust. On aeg hakata katsetama. | Indrek Ibrus: Eesti meedia tee tõeärisse | https://kultuur.err.ee/1026330/indrek-ibrus-eesti-meedia-tee-toearisse | Meediamajad on kaotanud globaalsetele võrgustikele oma varasema juhtrolli tõeäris, kontrolli kontakti üle auditooriumiga ning sissetuleku reklaamist. Uueks strateegiaks võiks saada võrgustikulise meediamudeli omaksvõtt ning lugejakeskne ajakirjandus, kirjutas Indrek Ibrus Müürilehes. |
Kolmepunktilise eduga HC Tallinna ees meistriliigat juhtiv Põlva Serviti alustab 2020. aastat võõrsil Aruküla/Audentese vastu. Tiitlikaitsja võitis kaks esimest omavahelist kohtumist seni punktita vastase vastu kindlalt – avavoorus võõral väljakul 40:18 ja novembri lõpus kodus 36:25.
Põnevaid lahinguid pakkunud Viljandi ja Kehra kohtuvad viiendat korda
Teises kolmapäevases mängus võõrustab Viljandi HC tabelis kolmandal kohal asuvat HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit. Nii Balti kui koduses liigas on kahe tiimi tänavused vastasseisud ülipõnevaks kujunenud. Korra võitis Viljandi, kahel puhul oli parem Kehra ning viimati tehti detsembri keskel Balti liiga raames Viljandis 28:28 viik.
"Kehraga oleme sel hooajal võrdseid lahinguid pidanud ja küllap oleme nüüdki võrdses seisus, sest üle kuu aja pole kumbki mänginud. Pärast jõulupuhkust nägime vaeva üldfüüsilise poolega, nüüd oleme juba pallisaalis rassinud ning need, kes esiliiga või noortega seotud, saanud ka pisut mängupraktikat," sõnas Viljandi peatreener Marko Koks.
"Rivvi on meil küll naasnud Oliver Ruut ja Sergei Rodjukov, ent kaotasime mitmeks nädalaks Andrei Hapali ja Volodimir Maslaki. Mõlemad said eelviimases Balti liiga mängus vigastuse, mis jätab nad eemale. Ilmselt lisame koosseisu esiliigatiimist 17-aastase Martin Brauni, kes sel hooajal tublisti arenenud," teatas mulkide juhendaja.
Kehragi pole täiskoosseisus, ehkki aasta lõpus pikalt vigastatud olnud ukrainlane Dmõtro Jankovski on tagasi. "Janar Mägi jääb eemale ja kahjuks ei oska isegi arstid täpselt öelda, mis viga. Uvis Strazdinš naasis EM-finaalturniirilt meeskonna juurde, aga ta on ikka väga väsinud, sest pole üldse puhata saanud," tunnistas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Arvestades ülimalt mängutihedat aasta viimast kuud, andsime ülejäänud meeskonnale tavapärasest pikema puhkuse ja alustasime treeningutega alles jaanuari teisel nädalal. Mängukvaliteedile jätab see kindlasti jälje, aga ilmselt saab jaanuarile kohaselt kohtumine olema mõlemapoolselt rabe," arvas Raudsepp.
Tugevnenud SK Tapa võõrustab HC Tallinnat
Neljapäeval võtab SK Tapa kodusaalis vastu HC Tallinna, keda meistrivõistluste avavoorus 21:20 võiduga üllatati. Kolm ülejäänud omavahelist mängu – vastamisi oldi ka karikasarjas – lõppesid pealinlaste võiduga. Tallinn lõpetas eelmise aasta kolme järjestikuse liigavõiduga, Tapal on viimastest mängudest all võit Aruküla üle ja napp kaotus Servitile.
"Oleme kõvasti treeninud, 6-7 korda nädalas kindlasti. Füüsiline võimekus on paranenud, nüüd on vaja mänge, et koostööd lihvida. Aleksander Oganezov naasis vigastuspausilt, Martin Adamson välismaalt ning Taanis õppimist ja treenimist jätkav Vahur Oolup saab meid ka vahel loodetavasti aidata," lahkas tapalaste hetkeseisu peatreener Elmu Koppelmann.
HC Tallinnal oli enim pallureid Eesti rahvuskoondise laagris ning pealinlaste juhendaja Risto Lepp tunnistaski, et rõhuasetus oli pika pausi ajal üldfüüsilisel ettevalmistusel. "Hooaeg on veel pikk ja et lõpuni vastu pidada, pidime sellega tegelema. Nüüd on viis koondislast tagasi ja saame ühiselt pallitrenni tegema hakata," lausus Lepp.
"Hooaja teise poole mängugraafik laseb lõpuks ka normaalselt treenida, sest esimesed neli kuud tegelesime vaid mängimise ja taastumisega. Puudusi näeb mängudes, aga neid parandada ja pallureid arendada saab treeningutel, millest jäi selgelt hooaja esimesel poolel puudu," tunnistas HC Tallinna juhendaja.
Meistriliiga 11. voor:
22.01. 19.00 Aruküla/Audentes – Põlva Serviti
22.01. 19.00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
23.01. 19.00 SK Tapa – HC Tallinn | Käsipalli meistriliiga: põhiturniiril algab "teine poolaeg" | https://sport.err.ee/1026318/kasipalli-meistriliiga-pohiturniiril-algab-teine-poolaeg | Rohkem kui kuuajalise pausi järel jätkuvad sel nädalal mängud Eesti meeste käsipalli meistriliigas. Põhiturniir on täpselt poole peal – kümme mängu selja taga, kümme vooru veel ees. Seejärel edenevad kaks paremat otse poolfinaali, neli järgmist heitlevad kahes veerandfinaalpaaris. |
"Pealtnägijat" vaatas 236 000 inimest, teisele kohale tulnud uudistesaadet "Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas 180 000 inimest ja kolmanda koha saadet "Õnne 13" vaatas 168 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Ülejäänud ETV saadetest olid tabeli esikümnes veel "Aktuaalne kaamera" (167 000), "Hommik Anuga" (157 000), "Ringvaade" (132 000), "Sport. Sport" (128 000), "Hendrik Relvega Borneo vihmametsas" (127 000), "Sport" (121 000) ja "Värvimuusika" (118 000).
Eelmisel nädalal oli 28 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6446 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelevaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | ETV valitseb neljandat nädalat vaadatuimate saadete edetabeli esikümmet | https://menu.err.ee/1026315/etv-valitseb-neljandat-nadalat-vaadatuimate-saadete-edetabeli-esikummet | ETV on juba neli nädalat järjest hõivanud vaadatuimate saadete tabeli esimesed kümme kohta. Eelmisel nädalal oli otse- ja samal päeval järelevaatamise tabelis vaadatuim "Pealtnägija". |
Reisijaid oli eelmisel aastal umbes protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal.
Helsingi sadam on olnud juba kolm aastat Euroopa tihedaima välisliiklusega reisisadam.
Ka kaubaliikluses jõudis Helsingi sadam eelmisel aastal peaaegu üleeelmise tasemele.
Helsingi rahvusvaheline ristlus tegi eelmisel aastal rekordi. Helsingit külastas 603 500 ristlusreisijat, mida on aasta varasemast 16 protsendi võrra rohkem.
Helsingi ja Tallinna vahelise marsruudi reisijate arv kasvas eelmisel aastal. Kahe pealinna vahet sõitis kokku 8,9 miljonit reisijat ehk ligi protsendi võrra enam kui 2018. aastal. Helsingi-Tallinna reisijad moodustavad ligi 77 protsenti kõigist liinireiside reisijaist.
Helsingi-Stockholmi marsruudil sõitis 2,3 miljonit reisijat, mida on umbes protsendi võrra vähem kui 2018. aastal.
Helsingi-Peterburi liinil oli 200 000 reisijat, 6,5 protsenti vähem kui aasta varem. Helsingi-Travemünde liinil sõitis 158 000 reisijat, 4,6 protsenti rohkem kui 2018. aastal.
Kaupu liikus Helsingi sadama kaudu mullu 14,4 miljonit tonni. Kaubakogus langes varasema aasta rekordiga võrreldes kaks protsenti. | Helsingi sadam on endiselt Euroopa vilkaim reisisadam | https://www.err.ee/1026320/helsingi-sadam-on-endiselt-euroopa-vilkaim-reisisadam | Helsingi sadam on endiselt Euroopa vilkaim reisisadam, mille kaudu liikus eelmisel aastal 12,2 miljonit laevareisijat, teatas ettevõte Helsingi Sadam. |
Hooaja resultatiivseima mängu pani kokku Kaspar Treier, kes tõusis 17 punktiga (kahesed 6/7, vabavisked 5/6) üleplatsimeheks. Ligi kahemeetrine ääremängija kogus 19 minuti jooksul ka kolm lauapalli, kolm korvisöötu, kaks vaheltlõiget ning kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Treieri saavutusele ei jäänud alla ka Mikk Jurkatamm, kelle visatud 12 silma (kahesed 1/2, kolmesed 3/4, vabavisked 1/2) märgib samuti käesoleva hooaja isiklikku tippmarki. Väljakult viibitud 19 minuti jooksul kogunes Jurkatamme arvele ka üks lauapall, korvisööt, pallikaotus ning neli isiklikku viga.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Ravenna võiduseeria sai jätku, Treier tõusis üleplatsimeheks | https://sport.err.ee/1026316/ravenna-voiduseeria-sai-jatku-treier-tousis-uleplatsimeheks | Itaalia esiliigas (Serie A2) peeti pühapäeval käesoleva nädala teine mängudevoor, kus Kaspar Treieri ning Mikk Jurkatamme alagruppi kindel liider Ravenna Orasi (15-3) alistas kodus suurelt 92:68 (19:14, 37:15, 18:20, 18:19) Imola Basketi (9-9). |
Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhatajalt Talvo Rüütelmaa ütles ERR-ile, et liiklusega on Pirita tee ja Narva maantee piirkonnas asjad kindlasti paremaks läinud.
"Kuid veel pole saavutatud seda efekti, mis on eesmärgiks seatud. Esiteks on liiklusvood alles muutumas, osad juhid alles avastavad uut võimalust. Teisalt toimub veel foorisüsteemide häälestamine ehk viiakse üle uuele tarkvaraplatvormidele. Läheb veel aega selle hetkeni, millal see efekt on tunnetatav," kirjeldas Rüütelmaa.
Rüütelmaa lisas, et transpordiamet loodab foorirežiimi paika saada kevadeks või hiljemalt suveks.
Narva maantee Kadrioru poole jääva osa suhtes on Rüütelmaa sõnul veel vara plaane teha. "Mõtet on hakata plaane tegema, kui Narva maantee ja Reidi tee liiklusvoogude suhe on paika läinud. Siis on vaja analüüsida, kas on vajadus on Narva maanteel midagi uut luua. Näiteks teid jalakäijatele või ratturitele," ütles Rüütelmaa.
Reidi tee avati liikluseks möödunud aasta 29. novembril. | Tallinn loodab Reidi tee fooride häälestamise lõpetada kevadeks | https://www.err.ee/1026314/tallinn-loodab-reidi-tee-fooride-haalestamise-lopetada-kevadeks | Tallinna transpordiamet häälestab veel Reidi tee valgusfoore, et tagada võimalikult sujuv liiklus. |
EuroPargi tegevjuht Karol Kovanen ütles ERR-ile, et üldist hinnakirja neil ei ole ja parklate hinnastamisel lähtuvad nad nõudlusest, et tagada parklas vabad kohad ja teenida maaomanikule optimaalset tulu.
Kui mõni parkla saab täis, reguleerib ettevõte täituvust hinnaga. Kuna Tallinna kesklinnas on väga tihe parklate võrgustik, leiab hinnatundlik klient Kovaneni sõnul endale kindlasti sama või odavama hinnaga parkla mõne sammu kauguselt. Kellel on kiire, need on aga valmis populaarsetes parklates rohkem maksma.
Europark tõstis hinda üheksas südalinna parklas, kuid Kovanen rõhutas, et enamikus nende 200 tasulisest parklast hinnakiri ei muutunud.
"Me ei muutnud kuu parkimise hinda, vaid kas tunnihinda või ööpäeva hinda. Hinnatõus oli keskmiselt 30 protsenti. Protsendina võib see tunduda palju, aga üksiku kliendi ja parkimise puhul mitte. Kui inimene pargib paar korda nädalas tunnihinnaga 1,6 eurot ja nüüd on hind kaks eurot, siis on see igati talutav. Meie keskmise parkimise väärtus on kolm eurot," tõi ta välja.
Leppetrahvi maksimumsumma on EuroPargis püsinud muutumatuna 30 euro juures üle kümne aasta.
Kovanen märkis, et kuna kinnisvaraarendus on hoogustunud, on soodsaid parkimisvõimalusi ajutistes parklates vähemaks jäänud. Ta prognoosis, et kui Olümpia hotelli vastas olev Juhkentali 1 parkla peatselt uue arenduse ehitamiseks suletakse, väheneb kesklinnas parkimiskohtade arv paarisaja võrra ning sellisel vähenemisel on juba otsene mõju Tallinna parkimishindadele.
"Ühelt poolt on need ajutised parklad olnud pinnuks silmas, teisalt on nad taganud soodsa parkimisvõimaluse suurele hulgale inimestele. See aeg hakkab tasapisi ümber saama," ütles ta.
Eriti just pikema parkimise puhul on Kovaneni sõnul jätkuvalt märksa odavam parkida nende firma parklates kui linnatänaval.
Kokku on EuroPargil Eestis 380 parkimisala üle 25 000 parkimiskoha
Svet: eraparklate hinna kujundab turg
Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet (Keskerakond) ütles ERR-ile, et eraparklate hindu linn reguleerida ei saa - tegu on eramaaga ja hinna määrab turg.
"Olen näinud mingit süüdistust, et just Tallinna linn hoogustab hinnarallit. Seda on väga imelik kuulda, see on vabaturg ja muidugi vaatavad eraparklate omanikud, millised on linna kehtestatud parkimishinnad, aga kui nemad tõstavad oma hindu, tahavad nad järelikult lihtsalt teenida suuremat tulu. Ja ilmselt näitab hinnatõus, et selle vastu on ka nõudlust," tõdes ta.
Svet ütles, et kesklinnas on tema hinnangul piisavalt hea transpordiühendus ning paari aastaga lisandub veel mitu uut jalgrattateed, mis viib selleni, et tulevikus on kesklinna kontorid sellised, mille töötajad eelistavadki ühistranspordiga, rattaga või jala tööleminekut.
"See on väga hea, et diskussioon sellel teemal on alanud, sest Tallinnal on lõppenud meie vana parkimise alusdokument ja koostamisel on uus parkimise strateegia. Kesklinna valitsus seisab selle eest, et järgmisel perioodil, kui see strateegia hakkab kehtima, soodustaks see kesklinnas autostumise vähendamist," lausus Svet.
Enda sõnul soovib ta, et tulevikus ei nõutaks enam kinnisvaraarendajatelt miinimumnumbrit, kui palju parkimiskohti tuleb korteri või brutopinna kohta rajada, vaid kehtestataks neile pigem lagi. Seega teaksid inimesed, kes hakkavad käima tööl uute arendustega kerkivates hoonetes, et kesklinna tulekut peaks pigem planeerima ühistranspordi või mõne muu liikumisviisiga peale auto.
Kas uus parkimisstrateegia tähendab hinnatõusu ka linna parkimisaladel, on Sveti sõnul veel vara rääkida.
"Küsimus ei ole selles, kas meil on vaja tõsta linnatänavatel parkimistasu, vaid pigem selles, kas me peame jääma sama süsteemi juurde, kus tasuline on kesklinna, südalinna või vanalinna parkimistsoon või tuleb seda vaatama hakata kuidagi teisiti," sõnas ta ja lisas, et esmased uuringud strateegia koostamiseks on valmimas. | EuroPark tõstis üheksas Tallinna südalinna parklas hinda | https://www.err.ee/1026191/europark-tostis-uheksas-tallinna-sudalinna-parklas-hinda | EuroPark tõstis detsembris Tallinna südalinna üheksas parklas hinda keskmiselt 30 protsenti, põhjendades seda suure nõudlusega. Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet ütles, et eraparklate hinna kujundab turg ning linnavõimud sealset parkimise maksumust reguleerida ei saa. |
Eesti noortekoondislane paistis sügisel silma Rootsi U-19 Allsvenskani ehk kõrgliiga play-off 'is, kus lõi 12 mänguga 11 väravat. Nüüd kinnitati klubi kodulehel, et uuel hooajal kuulub ta juba esindusmeeskonna vaatevälja. "Väga huvitav mängumees. Suurepärase füüsisega ja oskab väravaid lüüa," vahendab spordidirektori Fredrik Dahlini sõnu Soccernet.ee.
Brommapojkarna palkas augustis Nõmme Kalju väravaküti Liliu, et esiliigasse püsima jääda, kuid eesmärki ei täidetud ja uuel hooajal ootab ees Division 1 ehk Rootsi jalgpallipüramiidi tugevuselt kolmas liiga. Brasiillane on praeguseks juba klubist lahkunud.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Eesti noortekoondislane astub Liliu saabastesse | https://sport.err.ee/1026064/eesti-noortekoondislane-astub-liliu-saabastesse | Rootsi esiliigast välja langenud Brommapojkarna teatas, et uuel hooajal saab esindusmeeskonnas võimaluse ründaja Kristoffer Grauberg Lepik (18). |
Kylie Moore-Gilbert kirjutas, et esimesed kümme kuud, mis ta revolutsioonikaardi vanglas isolatsioonis veetis, kahjustasid raskelt tema vaimset tervist, selgub The Guardianis ja Timesis avaldatud väljavõtetest.
"Mulle ei lubata telefonikõnesid ega külalisi ja ma kardan, et minu vaimne ja emotsionaalne seisund võib veelgi halveneda, kui ma selles erakordselt piiravas osakonnas edasi olen," kirjutas teadlane vanglast välja toimetatud sõnumites.
Moore-Gilbert mõisteti kümneks aastaks vangi spionaaži eest, mida ta eitab. Ta kirjutas, et Teheran tegi talle ka pakkumise hakata luurama Iraani kasuks.
Vahistamist kinnitati ametlikult septembris, kuid pere sõnul oli ta selleks hetkeks juba mitu kuud vahi all olnud.
Moore-Gilbert kaebas süüdimõistmise edasi ja tema sõnul on talle näidatud kahte võimalikku versiooni apellatsiooniotsusest: üks, mis näeb ette 13-kuulist karistust ja teine, mis kinnitab algset 10-aastast karistust.
Teadlane kirjutas, et üksikvangistus kongis, kus tuled põlevad ööpäev läbi, on viinud tema korduva hospitaliseerimiseni.
"Viimasel kuul olen ma Baghiatallah haiglas käinud kahel korral ja haiglavanglas kuuel korral," kirjutas ta. "Ma arvan, et mul on tekkinud tõsine psühholoogiline probleem."
Ta ütles ka, et temalt on psühholoogilise surve suurendamiseks ära võetud raamatud.
"Viimasel kolmel kuul olen ma saanud perega pidada ainult ühe neljaminutilise telefonikõne," kirjutas ta. | Iraan pakkus vangistatud Briti teadlasele Teherani kasuks luuramist | https://www.err.ee/1026305/iraan-pakkus-vangistatud-briti-teadlasele-teherani-kasuks-luuramist | Iraanis vangistatud Austraalia-Briti teadlane lükkas tagasi Teherani pakkumise spiooniks hakata, selgub tema vanglast kirjutatud kirjadest, mis teisipäeval Briti meedias avaldati. |
AS Hoolekandeteenused pakub Eestis ainsana ööpäevaringset erihoolekannet kohtumääruse alusel. Tegemist on sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud avaliku teenusega, mis sisuliselt kombineerib vanglat ja sundravi.
Kõik tuleb vastu võtta
Erihoolekandeteenust peaksid saama ravimatu psüühikaseisundiga täiskasvanud inimesed, kes on endale või teistele ohtlikud.
"Teenuseosutaja igapäevane elu on aga selline, et kohtumääruse alusel astuvad uksest sisse väga erineva ohtlikkuse tasemega inimesed, kellele tuleb lihtsalt leida koht. Vajadusel suurendame voodite arvu, vahel oleme sunnitud kokku paigutama inimesed, kes koos olla ei tohiks või kes meie hinnangul vajaksid hoopis sundravi," kirjeldab AS-i Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno valdkonna argipäeva.
"Nagu ka ERR-i artiklist selgub, peab teenuseosutaja olema valmis vastu võtma kõik inimesed, keda kohus saadab, olenemata diagnoosist või abivajadusest. Oleme teinud jõupingutusi, et sarnaste käitumisprobleemide või diagnoosidega inimesed oleksid koos ja saaksid kohapeal neile vajalikku tuge. Soovime, et klientidel tekiks võimalus kujundada uusi positiivseid käitumismustreid, toetudes iga grupi eripärale," põhjendab Lanno süsteemi muutmise vajadust.
""Kõige olulisem on see, et kliendid saaksid neile õiget teenust. Praegu on erinevad kliendid segamini: ravi vajavad kliendid on sotsiaalteenustel, sotsiaalteenuseid vajavad kliendid raviteenusel. Samal ajal on teenuse osutajad ülerahvastatud ja alarahastatud," tõdeb Lanno.
Keeruline teenus vajab häid spetsialiste
Lanno ütleb, et kohtumäärusega erihoolekandeteenusele saadetud inimeste hulgas ei ole sugugi ainult intellektipuudega, autistlikud ja dementsed inimesed ehk need, kelle seisundile ravi ei ole, ent kes omapäi hakkama ei saa.
"Meil on ka kriminaalse taustaga psüühiliselt haiged inimesed, keda küll terveks ravida ei ole enam võimalik, aga ilma ravimiteta ka jätta ei saa, sest siis nende ohtlikkus tulebki esile. Samas, sotsiaalteenuse osutajana ei ole meil aga õigust kohaldada sundravi meetmeid inimesele, kes keelduvad ravist. Nende mõjutamiseks on meie kasutada veenmine, rutiini kujundamine, uute oskuste õpetamine ja vaba aja sisustamine. Selliste meetodite kasutamine nõuab väga oskuslikku tööjõudu ja iga kliendi eripära arvestavat väljaõpet. Rääkimata järjepidevast täiendkoolitusest, supervisioonist ja turvalisest töökeskkonnast. Inimesed, kes nii spetsiifilises valdkonnas töötavad, peaksid saama õiglast töötasu," leiab Lanno.
Kohtumäärusega sotsiaalhoolekandeteenusele suunamise eesmärk on aidata inimestel terveneda ja ühiskonnas uuesti hakkama saada. Kord aastas hindab eesmärgi täitmist kohus.
"Paljude inimeste puhul on tervenemine võimalik ning nad ei ole pärast ravi enam endale või teistele ohtlikud. Kuid enamik inimesi vajab ka pärast kinnisest asutusest vabanemist tuge ja järjepidevat juhendamist," tõdeb Lanno.
Tavaliselt liigutakse edasi avatud erihoolekandeteenusele. See teenus on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kellest suurem osa ei ole käitumiselt probleemsed ja ohtlikud, vaid väiksema toimetulekuvõimega ja vajavad igapäevaelus tegevusjuhendajate tuge.
"Teenuse alarahastuse tõttu ei ole võimalik värvata teenuse osutamiseks piisavalt tööjõudu, et toime tulla sundravilt tulnud inimese toetamisega," ütleb aga Lanno.
Tema hinnangul on oluline esmalt määratleda selged ja kõigile arusaadavad alused, mille järgi otsustada, kas inimene vajab hoolekandeteenust või sundravi.
"Seejärel tuleb tegelda ravile või hoolekandele püstitatud kvaliteedinõuetega ning siis seda kõike ka rahastada. Psühhiaatrilise ravi ja hoolduse süsteemi ei saa jätkuvalt niimoodi edasi rahastada, pead põõsa alla peita ja piiluda, mis juhtub," on Lanno praeguse süsteemi suhtes kriitiline. | Hoolekandeteenuste valdkonnajuht: kohtupsühhiaatria süsteem seisab savijalgadel | https://www.err.ee/1026291/hoolekandeteenuste-valdkonnajuht-kohtupsuhhiaatria-susteem-seisab-savijalgadel | ERR-i käsitlus kohtupsühhiaatria kitsaskohtadest Eestis toob välja ülevaate kogu psühhiaatrilise ravi süsteemi savijalgadest ja mõradest, mis aegamisi järjest laienevad, leiab AS-i Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno. |
Kui Soome - Eesti maavõistlus toimub pühapäeval, 7. juunil Tamperes, siis EM-finaalturniiri mänge alustavad soomlased 13. juunil Kopenhaagenis, kus on vastaseks Taani.
Sel aastal möödub Eesti ja Soome läbi aegade esimesest omavahelisest maavõistlusest 100 aastat, kusjuures 1920. aastal toimunud matš oli Eesti koondise läbi aegade esimene. Ligi sajandi jooksul on meeskonnad omavahel pidanud 35 kohtumist, millest on Eesti võitnud kaheksa ja Soome 17, viiki on jäänud kümme matši. Viimati oldi vastamisi mullu 11. jaanuaril, mil Eesti sai 2:1 võidu.
Eesti meeste koondis alustab 2020. aastat 26. märtsil A. Le Coq Arenal peetava maavõistlusega Uus-Kaledoonia vastu. Plaanis on veel teine maavõistlus 30. märtsil, Balti turniir 3. ja 11. juunil ning UEFA Rahvuste liiga mängud septembris, oktoobris ja novembris. Rahvuste liiga loosimine leiab aset 3. märtsil. | Soome peab enne EM-finaalturniiri viimase kohtumise Eestiga | https://sport.err.ee/1026297/soome-peab-enne-em-finaalturniiri-viimase-kohtumise-eestiga | Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub 7. juunil Tamperes maavõistluses Soomega. Avavile antakse Ratina staadionil kell 16. Tegu on põhjanaabrite viimase kohtumisega enne Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. |
Mõtteid ei tunta
ja tundeid ei mõelda.
Tähendusväljasid
välja ei öelda.
Kooskõla kängub,
kui kahtlus käib taga -
koolon või koma
või tulitav "aga".
Tugevaim tees vajab
kergemat fraasi.
Talvine siirus toob
kevadekstaasi. | Airis Erme luuletus. Mõtteid ei tunta... | https://kultuur.err.ee/1026288/airis-erme-luuletus-motteid-ei-tunta | Luuletuse esmatrükk. |
"Natuke jäi kripeldama, aga see on osa spordist ja nii õpidki. Ühisstardiga sõit oli väga kiire, kuigi välja vist ei paista. Mida paremini uisutad, seda lihtsam ja liuglevam see ala tundub. Loomulikult tahtsin EM-il paremat, aga kuna tase on tõesti väga kõrge, siis 11. koht halb tulemus ju pole," rääkis Alusalu Jooksja Jooksuportaalile.
Alusalu tunnistas, et viimaste maailma karika sarja etappide ja Euroopa meistrivõistluste vahel oli suhteliselt pikk periood, kui polnud võimalik kellegagi treenida. "Otsisin Inzellis (linn Saksamaal – toim.) erinevaid gruppe, kellega jääl koostööd teha. Norra treeneriga pidasin küll nõu, aga mahtu on väga raske jääl üksi uisutada," nentis Alusalu. "Enne EM-i olid Norra uisutajad kõik kodudes, erinevates kohtades laiali ega treeninud ühes kohas. Vastupidiselt minule saavad laagrite ja võistluste vahel enamus uisutajaid kodus treenida."
Hetkel viibib Alusalu Saksamaal Inzellis laagris. Selle nädala lõpus sõidab ta edasi USA-sse laagrisse, sealt suundub Kandasse Calgarysse 7.-8. veebruaril toimuvale MK-etapile. Alusalu lõpetab hooaja 13.-16. veebruaril maailmameistrivõistlustega USA-s Salt Lake Citys.
MK-sarja kokkuvõttes asub Alusalu praegu ühisstartide arvestuses 183 punktiga 14. kohal. Pikkade distantside arvestuses on Alusalu MK-sarjas 55 punktiga 28. kohal. | Saskia Alusalu: mul ei olnud MK-etappide ja EM-i vahel kellegagi treenida | https://sport.err.ee/1026283/saskia-alusalu-mul-ei-olnud-mk-etappide-ja-em-i-vahel-kellegagi-treenida | Hollandis kiiruisutamise Euroopa meistrivõistluste ühisstardiga sõidus 11. koha saanud Saskia Alusalu tõdes, et viimaste maailma karika sarja etappide ja EM-i vahel ei olnud tal kellegagi koos trenni teha. |
Kogudusel avanes just visitatsioonide kaudu võimalus öelda oma sõna kaasa kohalike kirikuasjade korraldamisel. Eesmärkide mitmekesisusest tulenevalt koondavad visitatsioonitoimikud põnevat ja eripalgelist informatsiooni, mis pakub potentsiaalset uurimisainest nii ajaloolastele, kunstiajaloolastele, keeleteadlastele kui ka folkloristidele ja usundiloolastele.
Käesolev artikkel tugineb 17. sajandi kirikuvisitatsioonide materjalile ning vaatleb ajaloolase, mitte keeleteadlase perspektiivist lähtuvalt eesti keele osa nn kirikukatsumistel, keskendudes peamiselt maakogudustele. Ühelt poolt valgustavad visitatsiooniprotokollid eesti keele kasutamist peamiselt saksa keeles kirja pandud tekstides, samas kajastavad need igapäevaelulisi olukordi, mis nõudsid mitmekeelset suhtlemist. Eesti kirjakeele arendamise seisukohalt oli 17. sajand intensiivne aeg, rahvakeelse jumalateenistuse nõue sundis saksa, rootsi või muud päritolu pastoreid eesti keelt õppima, paljud nendest ei piirdunud eesti keeles jutlustamisega, vaid tegelesid agaralt ka tõlketööga. Artiklis on tähelepanu all, mida arvasid eestlased ise kirikus ja kantslist räägitud eesti keelest, samuti vaadeldakse visitatsioonimaterjalidele tuginedes, milliseid probleeme tõi endaga kaasa mitmes keeles suhtlemine ja asjaajamine.
Eesti kirikuvisitatsioonide materjalides esineb mitmeid keeli, peamiselt on dokumendid koostatud saksa keeles, kuid leidub ka rootsikeelseid, harvem ladinakeelseid. Laialt levinud oli ladinakeelsete terminite ja väljendite kasutamine saksakeelses tekstis, vähesel määral tuleb ette eestikeelseid sõnu või lauseid, erandina on visitatsioonimaterjalide hulka köidetud lausa terveid eestikeelseid jutlusi. Seetõttu kujutavad varauusaegsete kirikuvisitatsioonide materjalid endast olulist allikabaasi ka eesti kirjakeele vanema ajaloo uurimiseks, niisamuti peegeldavad need ajastule iseloomulikku keelesituatsiooni. Iseenesest kohtab eesti keelt visitatsioonidokumentides vähe, peamiselt on tegu üksikute eesti sõnadega, mida kasutati omal ajal kui termineid või nimetusi, harva leidub tsiteerituna terveid lauseid. Viimaseid esineb küll napilt ning need on täiesti juhuslikku laadi, samas pärinevad need tavaelust, sageli kirjeldavad mingeid elulisi situatsioone ning väärivad juba seetõttu eesti kirjakeele vanema ajaloo uurimise kontekstis põhjalikku keelelist analüüsi.
Visitatsiooniprotokollid muudab iseäranis huvitavaks, et seal kirjapandu vahendusel on kuulda talupoja arvamust, tema välja öeldud seisukohti, sh kirikukirjanduses ja kirikuõpetaja kasutatud eesti keele kohta. Asjaolu, et pastoritele oli eesti keel võõrkeel, tõi kogudusega suhtlemisel paratamatult kaasa ebakõlasid ja mittemõistmist, seda mitte ainult puuduva, vaid ka "õige" keeleoskuse pärast. Kirikukatsumised andsid talupojale koha ja võimaluse oma suhtumise väljendamiseks. Eesti talupoeg ei peljanud kritiseerida pastori keeleoskust ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" eesti keele, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud emakeel. Nii kujunes olukord, kus kiriku õpetuse ja palvete keel ning eesti kõnekeel näisid mõlemad elavat oma elu. Visitatsioonidel kontrolliti talupoegade teadmisi kiriku õpetusest, peamiselt tähendas see päheõpitud, sageli eesti keelele ebaloomulikus sõnastuses tekstide ettekandmist. Vaieldamatult oli kirikukatsumistel talupoegadelt saadud tagasisidel mõju, see oli nende väike võimalus avaldada survet kirjakeele parendamiseks ja edasiarendamiseks.
Artikkel tervikuna ilmus Tunas nr 4/2019. | Inna Põltsam-Jürjo. Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil | https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil | Alates keskajast olid kirikuvisitatsioonid Eestis, lisaks nende religioossetele, majanduslikele, õiguslikele ja muudele eesmärkidele ja ülesannetele, eri seisuslikku ning etnilist päritolu inimeste kohtumiskohad, foorumid, kus suheldi ja vahetati informatsiooni. |
Olulise muutusena pikendati käesolevast aastast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega kuu võrra ning tähtajaks on 30. aprill.
Tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on 1. oktoober.
"Sisuliselt toimivad tagastused nagu varasematel aastatel ehk kellel on kõik korras, see saab kiire tulumaksu tagastuse. Tulumaksu hakkame tagastama alates 26. veebruarist. Paberil tuludeklaratsiooni esitanutele tagastatakse enammakstud tulumaksu alates 19. märtsist," teatas maksu- ja tolliamet BNS-ile.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust ning on kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot. Tuluvahemikus 14 400 kuni 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu nullini. | Tuludeklaratsioone saab esitada alates 15. veebruarist | https://www.err.ee/1026280/tuludeklaratsioone-saab-esitada-alates-15-veebruarist | Maksuametile saab hakata tuludeklaratsioone esitama 15. veebruarist, enammakstud tulumaksu hakkab riik tagastama alates 26. veebruarist. |
Nora sai 9. novembril Viinis Schönbrunni loomaaias esimest korda emaks. Tema praeguseks kümnenädalane poeg on juba nii iseseisev, et teeb katset esimeste sammudega.
Schönbrunni loomaaed jagas imearmsat videot Norast ja tema pojast oma sotsiaalmeedias. Loomaaia töötajate sõnul kasvab väike karu iga päevaga tugevamaks ning umbes kolme nädala pärast peaks ta olema nii tugev, et saab omal jalal vaatajate ette kõndida.
Jääkaru Nora on jääkarude Friida ja Nordi järeltulija, kes nägi Tallinna loomaaias ilmavalgust 24. novembril 2013. aastal. Nora kaaslane Viini loomaaias, jääkaru Ranzo sündis 2011. aastal Soomes Ranua loomaaias. Seni pole teada, mis sugu Nora ja Ranzo poeg on. | Video: Jääkaru Nora poeg teeb Viini loomaaias esimesi samme | https://menu.err.ee/1026279/video-jaakaru-nora-poeg-teeb-viini-loomaaias-esimesi-samme | Tallinna loomaaiast pärit jääkaru Nora kümnenädalane poeg teeb juba esimesi samme. |
Valmis rõhutas, et kuigi Kultuuriministeeriumi asekantsleri Hillar Seina sõnul on Eestis ligi 50 väiketeatrit ning enamus neist toetust ei saanud, siis on nemad üks vähestest, kes käivad ka kodulinnast väljas etendusi andmas. "Enamus neist väiketeatritest ei anna kunagi etendusi maapiirkonnas ja sellele loota, et need 50 väiketeatrit hakkavad nüüd ühtäkki maal etendusi andma, on väga sinisilmne," sõnas ta.
Samuti selgitas ta, et toetusmeede "Teater maale", mida Sein samuti Vana Baskini teatrile soovitas, et kata mitte midagi muud kui kütuse ostmist transpordivahenditele. "Selle raha eest ei ole võimalik ühtegi bussi üürida, rääkimata veel katta muid etenduse andmisega seotud kulusid," lisas teatri juht ja kinnitas, et seda toetust makstakse ainult maapiirkondadesse sõitmisel, seega maakonnakeskustesse sõidu korral tuleb transpordikulud teatril endal kanda.
"Riigipoolne tegevustoetus on teatrile vajalik regulaarseks etendustegevuseks, ilma selleta on see võimatu" sõnas Aarne Valmis ja kinnitas, et kahjuks pole Kultuuriministeerium sellest aru saanud ja jätab Vana Baskini Teatri publiku pika ninaga. | Vana Baskini teatri juht Aarne Valmis: enamus väiketeatreid ei anna kunagi etendusi maapiirkonnas | https://kultuur.err.ee/1026276/vana-baskini-teatri-juht-aarne-valmis-enamus-vaiketeatreid-ei-anna-kunagi-etendusi-maapiirkonnas | Kultuuriministeerium jagas 2020. aastal toetused 11 väiketeatrile, mille hulgas jäi välja Vana Baskini teater. Avalikus pressiteates kinnitas teatri juht Aarne Valmis, et regulaarseks etendustegevuseks on siiski vajalik riigipoolne toetus. |
Hiina põhjaosas asuva Tianjini linna kohus teatas teisipäeval, et 66-aastane Meng nõustus kohtuotsusega ja ei kaeba seda edasi. Lisaks vangistusele mõistis kohus talle kahe miljoni jüaani (290 000 dollari) suuruse trahvi.
Kohtu teatel tunnistas Meng, et ta kasutas oma ametikohta 14,4 miljoni jüaani (2,1 miljoni dollari) ulatuses altkäemaksude võtmises, seal hulgas avaliku julgeoleku aseministrina ja merepolitsei ülemana.
Kohus põhjendas suhteliselt leebet karistust Mengi koostöövalmiduse ning sooviga tunnistada ja kahetseda oma kuritegusid.
Meng valiti rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol juhiks 2016. aastal, kuid tema nelja-aastane ametiaeg katkes, kui ta kadus pärast reisimist Hiinasse 2018. aasta lõpus.
Interpoli ei teavitatud ja organisatsioon oli sunnitud esitama Hiinale ametliku taotluse info saamiseks Mengi asukoha kohta seoses kahtlustega, et ta on langenud president Xi Jinpingi poliitilisest soosingust välja.
Mengi abikaasa, kes jäi Prantsusmaale koos nende kahe lapsega, on süüdistanud Hiina võime valetamises ning on kahtlustanud, kas ta abikaasa on üldse veel elus.
Grace Meng süüdistab ka Interpoli, et see ei suutnud kaitsta tema meest vahistamise eest Hiinas ja ka suutmatuse eest hoolitseda tema perekonna eest. | Hiina mõistis Interpoli endise juhi 13 aastaks vangi | https://www.err.ee/1026275/hiina-moistis-interpoli-endise-juhi-13-aastaks-vangi | Hiina mõistis Interpoli endise juhi Meng Hongwei 13 aastaks ja kuueks kuuks vangi, süüdistades teda rohkem kui kahe miljoni dollari ulatuses altkäemaksude võtmises. |
Kui ma olin laps, oli minu lemmikraamat Astrid Lindgreni "Vennad Lõvisüdamed". Mulle väga meeldis mõelda, et surres ootab meid Kirsiorus üks Rüütli talu ja kui sealne seiklus läbi saab, jätkub elu järgmise pilve taga. Kuid siis otsustas minu isa surra. Ma olin 15. Pool aastat möödus nagu udus ja ma ei mäleta, kuidas ma põhikooli lõpetasin, hinded head ja väga head. Ei meenu, et keegi oleks soovitanud juhtunust mõne professionaaliga rääkida või pakkunud võimalust arutleda surmajärgse elu üle. Meie pere oli usuleige, et mitte öelda täiesti külm, nii et paradiisi ja põrgu küsimus ei olnud aktuaalne. Kes suri, see maeti, ja elavate elu läks edasi. Mäletan, et kandsin Lindgreni raamatut tihti ühes. Elu justkui tõesti läks edasi.
Meie esivanemad ei kartnud surma. See oli sama loomulik kui sünd. Elu paratamatus. Valdav uushoiak, et surm on hirmus ja parem on teemat mitte puudutada, selmet suhtuda surma kui meid kõiki vältimatult eesootavasse paratamatusesse ja näha seda tegelikkuses hoopis jõustava võimalusena, on tarrutanud meid elust ja reaalsusest lahus olevasse igavest noorust ihalevasse mulli. Vananeva elanikkonna kiuste soositakse siiani noori ja siledaid ning elukogemuse väärtustamise asemel lükatakse veel pikalt võimekad vanainimesed ebavajalikena kõrvale. Vananemine on meie edu ja maiseid rikkuseid kummardavas maailmas sama suur tabu kui surm ja vana inimene kui surma võrdkuju, mis heidetakse ebamugava memona meie endi tulevikust kuskile alateadvuse prügikasti. Hiljemalt keskikka jõudes väljendub aga senine vananemise ja surma eitamine vaimse tervise häirete, alkoholismi ja muude tuimastite ületarbimisena.
Täiskasvanuks saades hakkasin mõistma, mida teismelisena kogetu oli minu ja mu pere jaoks tegelikult tähendanud. Kõik pereliikmed arvasid toona, et ainus viis on hambad ristis edasi minna, sest selline on elu ja nii on alati tehtud. Ja kuigi meie lein oli päris ja kurbus aus, jäi kogetu meisse alles ning lahendamata traumaatiline kogemus väljendus veel ka aastaid hiljem ennasthävitavates eluvalikutes ning terves plejaadis vaimse tervise probleemides. Eestlaste suitsiidide ning muude traagiliste surmade statistikat arvesse võttes võib järeldada, et sarnane lähedase surmast põhjustatud raske vari saadab meist paljusid. Kuid isegi hiljem töö tõttu surmaga regulaarselt kokkupuutumine ei tähendanud, et oleksin nii juhtunu kui ka surma vältimatusega üldiselt rahu sõlminud. Alles hiljuti põhjalikult läbi põledes ning raskelt haigestudes iseenda surelikkusega tõsiselt silmitsi seistes sain aru, et surma aktsepteerimiseks ei piisa vaid mõistmisest, et ühel hetkel on aeg otsas ja kõik, lugu läbi.
Perfektsionisti paralüüs
Kuid miks on surmahirmust ülesaamine ja surelikkuse aktsepteerimine olulised? Mis siis, kui me ei teagi, mida oma eluga peale hakata? "Ma istun siin ja ootan inspiratsiooni," ütles Agnes Martin, maailmakuulus maalikunstnik oma voodil istudes. See oli tema loomeprotsess. Elu tervikuna võib käsitleda samuti kui loomeprotsessi ning mõnes mõttes me kõik ootame inspiratsiooni, et siis ilusas eluvoos seilates midagi endale olulist korda saata. Sellist inspireeritud elu takistab aga paljusid tabav igavest prokrastineerimist põhjustav perfektsionisti paralüüs, mille lahtikodeerimisele on Brené Brown pühendanud terve raamatu "The Gifts of Imperfection". Minuni jõudis arusaam sellest lõputöö kirjutamise ajal, mil nähtamatu ideaaliihas pidur hoidis mind pikki nädalaid ridagi kirjutamast. Kogu fookus oli lõputöö kirjutamisel, kuid eluratas seisis. Täieulatuslik full stop. Võimetuse tõttu osaleda täisväärtuslikult kummaski protsessis tabas mind sügav depressioon, mis hakkas lahtuma alles pärast päästva tähtaja saabumist. Motivatsioon kool lõpetada sai lõpuks võitu hirmust ebaõnnestuda, kirjutada midagi keskpärast. Siis mõistsin, kuidas olin elanud oma elu sarnases paralüüsis. Kuidas oma surelikkust eitades võivadki meist saada igavesed edasilükkajad. Mis siis, kui tähtaega ei ole? Meie suurimatel unistustel see tihti puudub, kuid neil võib olla "parim enne" kuupäev, mis jääb hallis elupöörises kahe silma vahele. Homme on ju ka päev. Sedasi mööduvad nädalad ja aastad, sest meil oleks justkui igavesti aega, kuid see ei ole nii.
Veelgi enam, "Tiibeti raamatus elust ja surmast" tõdeb Sogyal Rinpoche, et oma surelikkuse eitamine on põhjus, miks suur hulk inimkonnast on eemaldunud looduskesksest eluviisist ja võtnud suunaks keskkonna lõputu ekspluateerimise. Egopõhised eluvalikud põhjustavad omandikuhjade akumuleerimist ning kihutavad samas järjest ulatuslikumat hävitustööd tegema. Kuid alles lõpu eel oma akumuleerimisaastaid kahetseda on hilja. Varalahkunud multimiljardär Steve Jobs kutsus oma surivoodil kirjutatud essees üles loobuma rahast kui edukuse mõõdupuust juba eluajal, sest haigevoodis surma oodates ei ole midagi kallimat tervisest ja ajast, mida on võimalik veel lähedastega veeta. Nii kerge on seda sügavat tarkust oma igapäeva oravarattas unustada, kuid automatiseeritud olmerutiini asemel mindfulness 'i ehk hetkes elamist praktiseerides võib elukvaliteet märgatavalt tõusta. Meenub Ricardo Semleri TEDi kõne, kus ta muude pärlite keskel tutvustab oma "terminal day" ideed, mis tähendab, et kahel päeval nädalas keskendub Semler tegevustele, mille ta võtaks ette, kui ta saaks ravimatu haiguse diagnoosi ning saabuks kindel teadmine väga piiratud päevade hulgast. Tundub esiti erakordse, kuid lähemal vaatlusel lihtsalt ääretult eluterve suhtumisena. Milleks elada tulevikus, kui Surm võib saabuda järgmisel hetkel, Elu aga on siin ja praegu?
Surmahirmu vähendab elujulgus
Samas, kas kõik peaksidki tahtma kogu aeg nii "sajaga" elada, et elu meenutaks märulifilmi? Usun, et ei pea, aga võib-olla tähendab täiel rinnal elu elamine viiuli- või tantsutunde, millest juba ammu unistad. Või väljendub see julguses kutsuda kohtingule keegi, kellest juba ammu salamisi und näed. Või tähendab see lihtsalt seda, et lülitad telefoni õhtul välja ja mängid oma lapsega koos "Minecrafti", mis sest, et see pole sinu teema, aga on tema oma. Võib-olla tähendab see natuke rohkem kohalolu, natuke rohkem märkamist, natuke enam tähelepanu. Me ei tea, millal meie kell kukub ja vigade parandus enam ei õnnestu. Kas surivoodil hoolime oma kaalunumbrist või sellest, et automark oli naabrist parem? Heidegger väitis, et alles oma surma aktsepteerides vabaneme surmaärevusest, elu väiksusest ning saame päriselt iseendaks. Et alles siis algab päris Elu, sest oleme oma valikutes julgemad. Kui elame julgemalt, ehk oskame siis ka julgemalt surra? Andsime kõik, mis meil anda oli, ja siis – pakaa.
Lugu Surmast muutub looks Elust, kui otsustame sellest tõeliselt osa võtta ja saabub mõistmine, et meil puudub garantii, et saame jätkata oma seikluslikku lugu Kirsioru Rüütli talus nagu vennad Lõvisüdamed. Ja ehk tasubki suhtuda surma veidi lapselikuma uudishimuga, sest võib-olla ei ole surm nii kole. Kes teab, kuhu me teel oleme? Kes teab, mis tuleb pärast elu? Mul tekivad külmavärinad, kui meenuvad Steve Jobsi päris viimased sõnad: "OH WOW. OH WOW. OH WOW." | Merilin Tamm: surmast inspireeritud Elu | https://kultuur.err.ee/1026268/merilin-tamm-surmast-inspireeritud-elu | Mitmed tänapäeva maailma ebakohad saaksid lahendatud, kui inimesed aktsepteeriksid iseenda surelikkust. Alles siis saame päriselt iseendaks ja muutume oma valikutes julgemaks, kirjutas Merilin Tamm Müürilehes. |
"Välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv, mis said 2019. aasta jooksul positiivse otsuse, oli 32 247. Numbrite erinevus tuleneb sellest, et ühe välismaalase töötamine võib koosneda mitmest perioodist, mille vahepealsel ajal välismaalasel kehtivat töötamise õigust ei olnud. Samuti tuleneb erinevus sellest, et töötamise registreerimine on tööandja ja töökohapõhine ning mujale tööle minemise eelduseks on uuesti töötamise registreerimine teise tööandja poolt," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja Ruth Annus.
Lühiajalise töötamise registreerimistest kolmveerand anti ukrainlastele, ligi kaks tuhat valgevenelastele, poolteist tuhat Vene kodanikele ja pisut üle tuhande moldaavlastele. Viie või rohkema inimesega oli esindatud 34 riiki.
"Ukraina kodanike osakaal lühiajaliste töötajate registreerimisel on suur mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks on Ukraina suur rahvaarv ja teiseks asjaolu, et Eestis saab vene keelega hästi hakkama," selgitas Annus. "Kuna Ukraina osades piirkondades on olukord ebastabiiline ja ka riigi majandus on kehvas seisus, siis tullakse Eestisse ajutiselt tööle, et turvalises riigis stabiilset ja kõrgemat sissetulekut saada. Töösuhte lõppedes pöördutakse tagasi Ukrainasse," lisas ta.
"Sageli loodetakse Eestisse ka elama jääda, kuid see ei ole viisa või viisavabaduse alusel võimalik, vaid selleks on vaja taotleda elamisluba. Ukraina kodanikele töötamiseks antavate elamislubade suhtes kehtib sisserände piirarv, mis on 0,1 protsenti Eesti alaliselt elanikkonnast ehk 2020. aastal 1314," märkis Annus.
Tööandja põhitegevusala järgi läks registreeringutest umbes kolmandik ehituse valdkonda, pisut alla veerandi töötlevasse tööstusesse, kümnendik metsa- ja põllumajandusse. Üle tuhande lühiajalise töötamise registreerimise said muud teenindavad tegevused, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, haldus- ja abitegevused ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont.
Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult ja ajutiselt näiteks viisa või viisavabaduse alusel ning kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud politsei- ja piirivalveametis (PPA).
Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.
Lühiajalise töötamise registreerimisel nõutakse välismaalaselt töökoha täitmiseks nõutavat kvalifikatsiooni, haridust, terviseseisundit ja töökogemust ning vajalikke erialaoskusi ja -teadmisi. Tema tööandja peab olema Eestis registreeritud ning ta peab maksma välismaalasele töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. | Eesti andis mullu lühiajalise töötamise loa 28 297 inimesele | https://www.err.ee/1026269/eesti-andis-mullu-luhiajalise-tootamise-loa-28-297-inimesele | Eesti andis eelmisel aastal lühiajalise töötamise õiguse 28 297 inimesele, kes on pärit Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest. Registreeringuid konkreetsel perioodil töötamiseks väljastas riik aasta jooksul üle 32 000 ning 1. jaanuari seisuga kehtis 18 608 lühiajalise töötamise registreeringut. |
Tugeva tunde ja arutlemisvõime vastastikku pärssiv toime on ammu tuntud tõsiasi. Emotsioon on miski, mis integreerib psüühika erinevad tasandid otsustusvõimeliseks tervikuks, seevastu mõtlemine "võtab aja maha", vaatleb ühelt poolt ja teiselt poolt, vaagib ühe võimaluse plusse ja miinuseid, siis teise asja plusse ja miinuseid ja nii edasi.
See kõik võtab aega, seda elu kõige olulisemat ressurssi. "Maailmas, kus edu seisneb aja võitmises, on mõtlemisel ainult üks, aga see-eest parandamatu puudus: mõtlemine on aja kaotamine," on mõrult nentinud Jean-Francois Lyotard.
Mõtlemata aga tehakse mõtlematuid asju, sageli selliseid, mis probleemi lahendamise asemel probleemi veel hullemaks teevad.
Juri Lotman ütles aforistlikult, et kultuur on emotsiooni taltsutamine.
Emotsiooni funktsioon
Rängad tragöödiad ja kuritööd tekitavad väga tugevaid emotsioone. Ja just seepärast peaks nende puhul ootama esmase emotsioonipuhangu jahtumist. Vähemasti siis, kui hakatakse välja pakkuma lahendusi, et midagi sellist enam ei juhtuks. Õigemini – juhtuks nii harva kui vähegi võimalik.
Tsiviliseeritud kohtupidamise üheks olemuslikuks jooneks ongi peetud aja võitmist selleks, et emotsioon nõrgeneks ja arutlev mõistus domineerima pääseks. Nii asendus pimeda moraalse raevu ajel märatsev lintšijõuk poolt- ja vastuargumente esitavate arutlejatega, kaitsja ja süüdistajaga ning võimalikult objektiivselt kaalutleva kohtunikuga.
Tehnoloogilised arengud on võimaldanud puusalt tulistaval lintšikarjal taaselustuda sotsiaalmeedias ja internetikommentaarides. Midagi toredat ses pole. "Inimene astub tsivilisatsiooniredelil paar astet madalamale," on sunnitud tunnistama seda nähtust kaardistanud Jon Ronson 1.
Kui kuulda uudist, eriti veel näha videoreportaaži sellest, kuidas roolijooduku süül hukkub korraga ema, vanaema ja väikelaps, siis läheb silme ees mustaks, maos hakkab keerama. Selline ebaõiglus ei mahu kuidagi hinge ja protestireaktsioon otsib kohe leevendust, vastureaktsiooni. Millest kõige loomulikum on karistuse ja kättemaksu nõudmine.
See on loomulik, see on emotsionaalne. Aga just nimelt emotsionaalne. Arukas ja laias plaanis maailma paremaks tegev see ei ole. See lahendab psüühilist pingereaktsiooni ebaõigluse tunnistajas, aga suurt ei enamat.
Mis on üldse emotsiooni funktsioon meie organismis? Psühholoogiaprofessori Aaro Toomela kirjutab, et "emotsiooni ülesandeks psüühika funktsionaalses süsteemis on organismi kui terviku integreerimine ülikeerukates olukordades" 2. Kujundlikult: mõtelda saab igas suunas korraga, joosta aga ainult ühes, kuid elus on vaja vahel kohe jooksma hakata.
Kutsumuslik mõtleja ja erudiit Ilmar Vene lisab omalt poolt, et paindlikku, nüansirikast ja avarat mõtlemist (mis muide on ka sallivuse eeldus) "ei saa oodata kõigilt, sest lihtsustaval kahestamisel põhineb inimeste elu. Paindlikum mõtlemine ainult häirib sellel rajanevat elukorraldust, mispärast inimesed on üldreeglina ka nii tõrjuvad igasuguste targutuste suhtes /.../ Inimestele pole lihtsalt tarvis paindlikumat mõtlemist – see segab; konventsionaalseid tõdesid seevastu on väga tarvis, sest nad toetavad ja innustavad" 3.
Eelnevast johtub ka traagiline tõsiasi, et lollusi niivõrd ei mõelda, kuivõrd käitutakse.
Filosoofia ja teadus
Õhtumaises kultuuris on aegamisi küpsenud kaks traditsiooni, mis püüavad maksimaalselt näha emotsioonide taha, olla neist üle, taotleda objektiivsust. Need on laias laastus filosoofia ja teadus.
Ajalooliselt on need olnud muidugi religioonist lahutamatud. John Gray on öelnud, et ateistlik materialism sündis kristlusest, sest kristlus kergitas tõearmastuse absoluutseks ning ateism on kirgliku tõearmastuse üks võimalik vorm.
Ka kaasaegne kohtusüsteem taotleb olla võimalikult objektiivne ja mitte lähtuda vahetutest emotsioonidest.
Vastsündinu ei erista enda kehast ja välismaailmast tulevaid signaale, tema ja maailm pole ses mõttes veel diferentseerunud.
See diferentseerumine toimub tasapisi ja mitte pöördumatult (on psühhoaktiivseid aineid, mis võimaldavad seda ühtsust taas kogeda, seda "okeaanilist tunnet" enese ja maailma ühtsusest). Psüühika varasemad arenguetapid säilivad nii inimeses kui ka kultuuris rohkem või vähem latentsel kujul. Need ei kao kuhugi.
Tugevad moraalsed (ja mitte ainult moraalsed) tunded võivad hõlpsalt taaselustada sellise ontoloogia, kus asjad ja nähtused, mis tekitavad sarnase moraalse emotsiooni, loetakse kuidagi substantsilt samaks, samast allikast pärinevaks.
Seda hoiakut natuke abstraheerides jõuame väga iidse mütoloogilise maailmapildini, kus kõigel kurjal on üks allikas – Saatan (või mõni tema kodusema nimega versioon).
Natuke ilmalikum on asi siis, kui kõige kurja allikas pole ainuisik, vaid mõni mütoloogiline inimgrupp (soorosfašistid, juudivabamüürlased, vehmad jms) või pisut abtraktsem mütoloogiline nähtus (kapitalism, patriarhaat jms).
"Objektiivsuse ja tõetaotluse korral üritatakse asju siduda ühte gruppi asjade objektiivsete tunnuste alusel."
Üldistamine on eritlemise kõrval üks peamisi intellekti funktsioone. Objektiivsuse ja tõetaotluse korral üritatakse asju siduda ühte gruppi asjade objektiivsete tunnuste alusel. Selles on saavutanud erakordse edu loodusteadused, sest loodusteaduste uurimisobjektid on taandatavad oluliste kadudeta objektiivselt tuvastatavatele tunnustele ehk mõõtudele.
Õiglus sihib süüd, aga süül ühikut ei ole. Kristlikust kultuurist pärinedes usume, et süü saab olla ainult üksikisikul, veritasu ja aumõrvu me vähemasti sõnades jälestame, kuigi grupipõhised ja kollektiivsemad süüdistamised pole sugugi kadunud ja viimasel ajal taaselustuvad jõuliselt (sihitakse immigrante, tumedanahalisi, valgeid heteroid, mehi jms).
Arhailine moralistlik mütoloogia sulatab üheks sellised välismaailma nähtused, mis tekitavad tunnistajas samu moraalseid reaktsioone. Ometi võib iga üksikjuhtumi pahelisus johtuda täiesti erinevat tüüpi allikast. Seepärast kaalubki kohus iga indiviidi süüd maksimaalse partikulaarsusega.
Discretio est mater omnium virtutum, tuletas Marju Lepajõe ikka meelde. "Eristusvõime on kõigi vooruste ema".
Pyrrhose võit ahistamisvastases sõjas
Ei saa võidelda kuritegevusega kui sellisega. Joobes peaga juhtimine, maksupettus ja seksuaalne ahistamine on nii erinevad kuriteod, et siin peavad ka ennetusmeetodid olema täiesti erilaadilised, kusjuures need erilaadilisused hargnevad omakorda erinevateks alam-erilaadilistusteks. Mis teha, elu on keeruline.
Nii püüavad ka seadused lähtuda objektiivsetest tunnustest ja kuritöökoosseisudest ja see läheb aeg-ajalt lahku vahetust inimlikust õiglustundest, mis jaotab kaaskodaniku patustamised umbes järgmistesse kategooriatesse: ebaviisakused, alatused, sigadused, räiged sigadused, korralikku keretäit väärivad sigadused, mahalöömist väärivad sigadused jne.
Mütoloogilise mõtlemise elujõu kasvu annab hästi analüüsida keelekasutuse kaudu.
Aktuaalseks näiteks võiks olla sõnapaar "seksuaalne ahistamine" (või sõna "fašistlik"). Karistusseadustiku paragrahv 153 määratleb seksuaalset ahistamist nõnda: teise inimese tahte vastaselt ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus.
See on karistusseadustik. Mütologiseerumist aga näitab selle sõna tegelik kasutus, täpsemini, mida rohkem loetakse selle nähtuse olemuseks enese moraalne reaktsioon sellele. Viimane võib ühtlustavalt panna ühte taunimispatta väga erineva algupäraga käitumised, olgu sellest seksuaalsest frustratsioonist ja joobest kihutunud mölaklus linnaliinibussis või täielikust võimutundest innustust saav ülemuse kiimaspliin.
Ja rappa läheb asi siis, kui tahetakse sellist käitumist ennetada, selle vastu midagi reaalselt ette võtta, tähendab olla konstruktiivselt kaugemale ulatuv enese kui tunnistaja psühholoogilisest reaktsioonist.
Ses mõttes oli viimatises "Pealtnägijas" kajastatud juhtub täielik Pyrrhose võit ahistamisvastases sõjas. Üks selline võit veel ja kogu tõsiseltvõetavus on teemast läinud, sest antud juhul sattus valguse kätte – ja see valgus oli punktvalgus – üsna ebarepresentatiivne juhtum.
Tegu ei olnud ametialase võimupositsiooni kuritarvitamisest alguse saanud nähtusega, vaid omapärase seguga prostitutsioonilaadse tegevuse (nn suhkruissindus) ülekäte minekust ja korruptsioonihõngulisest tegevusest (institutsiooni rahaliste vahendite kulutamine oma poolprostitutsioonisubjekti palkamiseks). Ja siis ebamäärased kinnitused, et näidatu pole veel kaugeltki kõik.
Kui mõistekasutus läheb üldisemaks, siis võime anda konstruktiivseid instrumentaalseid ettepanekuid kahaneb, mitte ei kasva.
"Harvey Weinsteini juhtum on Eesti oludesse väga kehvalt üle kantav, sest siin pole kellegi ligilähedastki mõjuvõimu ega ka raha nii mastaapseks kinnimätsimiseks."
Heaks näiteks sellest on Aro Velmeti kirjutis "Tavalised koletised" 4 (mis on seda kõnekam, et Velmet on üldiselt väga hea eristusvõimega). See on tõukunud Harvey Weinsteini juhtumist. Harvey Weinsteini juhtum on Eesti oludesse väga kehvalt üle kantav, sest siin pole kellegi ligilähedastki mõjuvõimu ega ka raha nii mastaapseks kinnimätsimiseks.
"Ühele ebamugavaid küsimusi esitanud ajakirjanikule vastas Weinstein: "Mul on hea meel, et ma olen selle kuradima perse kukkunud linna kuradima šerif." Seejärel lükkas ta ajakirjaniku trepist alla ning klohmis teda keset tänavat. Sellest intsidendist tehti sadu pilte ja ükski neist ei jõudnud ajalehtedesse."
Kas Eestis oleks midagi ligilähedastki võimalik? Kahtlen sügavalt.
Kardan, et Harvey Weinstein on sama representatiivne ja õigustatud üldistusalus kui Liis Haavel. Eesti kontekstis on Harvey Weinstein anomaalia, mis tuleks sotsioloogilisest üldistusest välja jätta, ometi artiklis loetakse ta nähtuse olemuseks ja kontsentraadiks.
Soolised suhted teel rappa
Põhjuseid, miks soolised suhted võivad väga tõsiselt rappa minna ja lausa kriminaalsetes episoodides päädida, on paraku palju ja täiesti erilaadilisi. Ja seega ei saa destilleerida neile samatüübilisi lahendusi lihtsalt seetõttu, et need tekitavad samalaadilisi moraalseid tundeid.
Psühhopaadi jahedale ja kalkuleeritud sadistlikule terrorile ja nõrgale impulsikontrollile ei ole ühte ja sama ravivõtet isegi kui need kõrvalekalded leiavad sarnase väljundi.
Näiteks alkohol vähendab impulsikontrolli ja teeb sellega kimpus oleva inimese ohtlikumaks, aga psühhopaat võib alkoholi toimel oma psühhopaatlikult kalkuleeritud käitumismustrist ennast reetvalt välja komistada.
Roolijoodiklust käsitledes ollakse vähemasti nii palju vähemmütoloogilised, et keegi ei arva, et alkoholijoobes avaldub juhi "tõeline pale ja sõiduoskus", in vino veritas!
Needki kodumaised näited, millele Velmet artiklis Weinsteiniga kõrvutavalt viitab, paistavad vähemasti meedia põgusa kajastuse põhjal hoopis teist laadi algupäraga.
On üsna "tavalist perevägivalda", juhtumeid, kus kõrge kultuurilise staatusega mees (millega Eestis ei kaasne võimekus osta ära leegionit ajakirjanikke ja palgata armeed advokaate, eks) kasutab seksuaalselt ära inimest, kes loodab mehe eksklusiivselt endale saada (loe: lüüa üle), aga aja edenedes ilmneb, et mees eelistab ikka vana naist ja peret
Täiesti mitte-erakordne juhtum, ometi psühholoogiliselt väga ruineeriv. Mitte kuidagi õigustatav või vabandatav, aga ometi täiesti teise algupäraga kui Weinsteini juhtum või juhtumid, mida Piret Karro kaardistab viimases "Vikerkaares" 5.
Ahistavale käitumisele võib viia nii psühhopaatlik-kalkuleeritud seksuaalgurmaanlus kui ka lihtsalt igat pidi õnnetu armumine. Tulemuse terrorlikkus võib olla isegi ühe osapoole jaoks kohati üsna sarnane, aga algupära ometi hoopis teine.
Sestap pole paremat varianti, kui vaadelda iga üksikjuhtumit eraldi ja tüpologiseerida neid võimalikult objektiivsete ja algupärast lähtuvate tunnuste järgi, mitte aga oma moraalse vastureaktsiooni järgi.
Uuspuritaanlus ja feminism
Üldisema kõrvalmärkusena võib veel lisada, et moraalipsühholoogiliselt võib täheldada praeguses ühiskondlikus kliimas kahte antagonistlikku tendentsi.
Esiteks üritab uuspuritaanlik liikumine resakraliseerida seksuaalsfääri tahtepühaduse ja psühholoogia kaudu – tahtevastase (või isegi kõhklevalt soostuva) seksuaalse laadiga pöördumisele omistatakse väga suur kahjustuspotentsiaal adressaadi psühholoogiale, kujundlikumalt: nilbe kompliment loetakse pigem raskeks isikuvastaseks kuriteoks, mitte aga vaid selle välja ütlejat diskrediteerivaks nõmeduseks, millele kohane reaktsioon oleks põlglik ignoreerimine.
Teiseks on veel küllalt elujõuline eelmise feminismilaine jutlustatav seksuaalsfääri desakraliseerimine (meenutagem või Fideelia-Signe Rootsi aktsiooni naiserindade deseksualiseerimiseks), mis taotles näiteks igasuguse seksitöö legaliseerimist, maksustamist, sotsiaalgarantiidega kindlustamist jms, tähendab seksuaalsfääri vabastamist igasugusest psühholoogilisest liiglihast ja anakronistlikest tabudest, mille järgi peaks suguorganid olema sama kiretult kaubastatavad nagu muud kehaosad praegu (kätest-jalgadest aju ja muude tööelunditeni välja).
Esimese tendentsi sugulust traditsioonilisemate väärtussüsteemidega näitlikustab ka see, et seksuaalsfääri psühholoogiline tundlikkus postuleeritakse soolise asümmeetriaga.
"Ses debatis esindavad konservatiivsed mehed seda hellemat poolt ja ses mõttes on neil õigus, et riietusel on signaliseeriv, kommunikatiivne mõõde ka."
Näiteks mehe sekundaarsete sootunnuste eksponeeritus tajuväljas on suurema psühholoogilise ohukaaluga kui naiste oma, naise vastavat "riietumisvabadust" peaks tsiviliseeritud mees stoiliselt taluma; ses debatis esindavad konservatiivsed mehed seda hellemat poolt ja ses mõttes on neil õigus, et riietusel on signaliseeriv, kommunikatiivne mõõde ka.
Heaks näiteks psühholoogilise tundlikkuse ja eeldatava talumissuutlikkuse postuleerimise soolisest asümmeetriast on ka Kadri Aaviku, Eva Kliimani, Ehti Järve ja Aro Velmeti ühisartikkel, milles vastatakse korduvatele küsimustele seoses "Pealtnägijasse" jõudnud juhtumiga.
"Sageli viidatakse, et naine "kandis väljakutsuvat riietust", justkui mehed ei oleks võimelised oma instinkte kontrollima". Selle väitestruktuuri peegelsümmeetria oleks umbes järgmine: "Miks arvatakse, et naised ei ole võimelised lähenemisi stoiliselt ignoreerima ja enese eest seisma?".
Seevastu naise võimalikud reaktsioonid on artiklis väga suure tugevusvaruga psühhologiseeritud: "Barjääre, mis takistavad ohvritel reageerimast, on palju. Need võivad olla psühholoogilised: ahistaja on karismaatiline inimene, ta võib olla ühtaegu ligitõmbav ja traumeeriv. Inimene võib olla segaduses, omaenese tunnetest aru saamine võib võtta aega."
Rõhutada tuleb siin veel seda, et täiesti võimalik, et nii ongi, et naised ongi haavatavamad ja õrnemad jne, aga siis tuleks tähele panna, et see on üsna vana ja traditsioonilise soonägemuse tagant uksest sisse toomine – mees kontrollib oma instinkte, naine võib olla segaduses ja tal võtab oma enese tunnetest aru saamine aega, pealegi võib mehe karismaatilisus pea puhta sassi ajada.
See pinge on sarnane vanale feministlikule konfliktile prostitutsioonidebatis, kus üks pool seisis naise õiguste eest teha oma kehaga mida iganes, teine oli seisukohal, et prostitutsioon on olemuslikult rõhuv (või siis vähemalt de facto alati rõhumiste ja inimkaubandusega seotud).
Seksuaalsuhte konsensulikkuse teeb omakorda problemaatiliseks see, et konsensus on alati mingi tulevikuhorisondi taustal. Asi on lihtne, kui see piirdub tundidega, aga kui vallatu "jah" tuleb pikema ootuse taustal, siis moondub palju propageeritud "igal hetkel võib öelda "ei"" kahe teraga mõõgaks, lühimalt – see legitimeerib lubaduse murdmise.
Kui armukeseks ollakse nõus hakkama ootuses, et partner hülgab vana pere ja loob temaga uue (klassikaline ülelöömis- ehk partneriuuendusstsenaarium, eks), kuid siis teine mõtleb uudsusest tüdinenult ümber (sest igal hetkel võib öelda "ei"), on psühholoogilised tagajärjed pahatihti kaugelt rängemad kui mõne nilbe komplimendiga pihta saamisel.
Sestap on konflikt vältimatu nende leeride vahel, kus üks üritab laiendada tsiviliseeritud ööklubi ja konsensusliku juhusuhte moraali soosuhtluse üldmoraaliks, ja teine üritab tagada pikemaperspektiivilist suhtestabiilsust, mis on rajatud just mittelahkumise imperatiivile (selle lõpuniarendus on mõistagi "kuniks surm meid lahutab").
Ja pole instantsi, mis saaks jõuga kehtestada neist ühe.
Mõistagi on moralistlikum positsioon igati mugavam. Ei pea end liigsete detailide ja analüüsiga vaevama ja kuritegu hukka mõistes (mida lärmakamalt seda parem) signaliseeritakse ka enese moraalsust, seevastu jahe eritlemine ja analüüsimine on juba a priori kahtlane, saatana advokaadi rolli asetav. Aga tõepoolest, discretio est mater omnium virtutum.
Võitlus kuritegevuse vastu – ja nii seksuaalne ahistamine kui roolijoodiklus on kuriteoliigid – on nagu võitlus rumaluse või haigustega. See on kõige kangelaslikum võitlus, sest see on võitlus, mida ei saa võita, aga sellegi poolest alla anda ei või.
1 https://kultuur.postimees.ee/4086035/lumehelbel-pole-kunagi-vaja-tunda-et-ta-on-laviinis-suudi
2 Kultuur, kõne ja minu ise. Tallinn 2016, lk 234
3"Gustave Flaubert inimesena" Akadeemia nr 5-7, 1989
4 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tavalised-koletised-2/
5 http://www.vikerkaar.ee/archives/25677 | Mihkel Kunnus: moraliseerimise konstruktiivsuse küündimatusest | https://www.err.ee/1026227/mihkel-kunnus-moraliseerimise-konstruktiivsuse-kuundimatusest | Põhjuseid, miks soolised suhted võivad väga tõsiselt rappa minna ja lausa kriminaalsetes episoodides päädida, on paraku palju ja täiesti erilaadilisi. Ja seega ei saa destilleerida neile samatüübilisi lahendusi lihtsalt seetõttu, et need tekitavad samalaadilisi moraalseid tundeid, arutleb oma essees Mihkel Kunnus. |
Florida eest viskas võiduvärava 5,6 sekundit enne lõpuvile Noel Acciari. 28-aastase ameeriklase jaoks on tegemist hooaja 18. tabamusega. Teiste väravate autoriteks olid karjääri 99. tabamuse kirja saanud Keith Yandle, Aleksander Barkov, Jevgeni Dadono ja Vincent Trocheck.
Minnesota eest olid resultatiivsed kaks väravat kirja saanud Luke Kunin ning Jared Spurgeon ja Zach Parise. Victor Rask jõudis kaotusmängus ümmarguse numbrini - ta on pidanud NHL-is 400 kohtumist.
Florida hoiab 59 punktiga idakonverentsis seitsmendat kohta, juhib Washington Capitals. Minnesota Wild on läänekonverentsis 50 punktiga 12. kohal, esikohta hoiab St. Louis Blues.
Teises kohtumises sai Colorado Avalanche kodus 6:3 jagu Detroit Red Wingsist. | Lõpusekunditel Minnesota alistanud Florida jõudis viienda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/1026264/lopusekunditel-minnesota-alistanud-florida-joudis-viienda-jarjestikuse-voiduni | Jäähokiliigas NHL napsas Florida Panthers viimastel sekunditel võidu Minnesota Wildi nina alt tulemusega 5:4. Tegemist oli meeskonna viienda järjestikuse võiduga. |
20. jaanuar 2020 on Keskerakonnale must päev – kaotasite võimu Eesti teises linnas, Tartus.
Poliitika on protsess. Täna räägime, et kaotasime võimu Tartus, kuid hiljuti sai Keskerakonna liige Rakvere linnapeaks.
Aga muidugi ei ole see [20. jaanuar] päev, millest rõõmu tunda. Erakonna ülesanne on jätkata tööd, kuid loomulikult on opositsioonis oma valijate eest seista keerulisem.
Kes on süüdi, et Keskerakond langes Tartus opositsiooni?
Alati on keegi süüdi... Aga arvan, et siin ei saa süüd panna ühele konkreetsele inimesele.
Kui süüdlast otsida, võib ka [Keskerakonna] peasekretär [Mihhail Korb] ennast süüdistada, et olukord nii kaugele jõudis. Mina süüdistaksin iseennast ja pean mõtlema, miks nii läks.
Üldiselt ei ole süüdlase otsimine kõige õigem tee selles olukorras. Kõige õigem tee on juhtunut analüüsida ja vältida tulevikus samasuguse olukorra tekkimist.
Miks ei suutnud Keskerakonna peakontor Tartu tüli lahendada?
Tahaks ikka, et piirkondlikud organisatsioonid ise otsustavad oma asjade üle ja ise klaarivad neid.
See on demokraatlik protsess, mis [Tartu] piirkonnas toimus, sellesse sekkumine ei oleks päris õige ja sada protsenti korrektne. Piirkond ise otsustas, ise mõtles, ise tegi ja ise saab nüüd tulemuse.
Aga Tartus käisid ju lepitusmissioonil Keskerakonna esimees Jüri Ratas, aseesimees Mailis Reps, teie ise.
Kui kõik osapooled oleks järginud neid kokkuleppeid, milles me laua taga kokku leppisime, siis ei oleks olukord nii kaugele läinud.
Mida piirkonna uus esimees Jaan Toots oleks pidanud järgima?
Jaan Toots tegutses tulenevalt [Keskerakonna] piirkonna otsustest ja tegi, mida piirkond temalt tahtis.
Keskvalitsuses on Keskerakond seni suutnud klaarida kõik pinged EKRE ja Isamaaga ning – ei saa aru – miks ei õnnestunud teil see sidususe-poliitika Tartus?
Inimeste isiklike ambitsioonide pärast.
Kas võti oli Tartu abilinnapea Monica Ranna vabatahtlikus tagasiastumises?
Raske öelda, mis olnuks võti.
Oli nagu oli, uhkustada ei ole meil millegi üle, järeldused tuleb teha ja edasi töötada.
Võibolla teie Tallinnast ei mõistnud, et Tartu on erilise vaimuga linn?
Kahtlemata on Tartu erilise vaimuga linn. Sellepärast olidki meie Tartu inimestele antud vabad käed. Keegi neid ei reguleerinud siit [Tallinnast].
Kas teie arvates peaks Keskerakonna Tartu piirkondlik juhatus tagasi astuma, sest nad ebaõnnestusid?
Selle juhtumi puhul on raske hinnangut anda, kas õnnestusid või ebaõnnestusid...
See oli ju selge ebaõnnestumine.
Konkreetses situatsioonis on see selge ebaõnnestumine, jah. Kui sa ei saa võimu teostada, siis ei saa ka oma poliitikat teostada.
Kogu piirkonna juhatus on tegutsenud ühtselt, see on nende ühise tegevuse tulemus. Tagasiastumine... Hinnangu peavad andma inimesed, kes tulevad [Keskerakonna Tartu piirkonna] aastakoosolekule. Demokraatia.
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas nimetas Tartus opositsiooni kukkumist õppetunniks, millest tuleb targemana edasi liikuda. Mis õppetund see teile on?
Et poliitika on kompromisside kunst ja esmajoones tulebki otsida kompromissi, mitte näha lahendust jäigas positsioonis.
Kes Tartus kompromissi ei otsinud?
Arvan, et kompromissi otsiti, kuid seda ei leitud ja lõpuks kaotasid kõik. | Peasekretär Mihhail Korb Tartus võimu kaotamisest: see oli ebaõnnestumine | https://www.err.ee/1026259/peasekretar-mihhail-korb-tartus-voimu-kaotamisest-see-oli-ebaonnestumine | Tartus sisetülidesse sukeldunud Keskerakond kukkus opositsiooni, kui linna võimupartei, Reformierakond, teatas nendega koostöö lõpetamisest. Kas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb teab, miks nii juhtus? Teab küll. Aga kas ta tahab sellest rääkida? |
"Fluorosüsivesinikest on kerge mööda vaadata. Erinevalt esimese külmutusseadmete gaasidest ei lõhu need osoonikihti, nende suhteline sisaldus atmosfääris on väike ja teadlased pole avalikkusele kuigi hästi edasi andnud, et need on tihti ülimõjusad kasvuhoonegaasid," sõnas uuringu juhtivautor Kieran Stanley, Franfurtis asuva Goethe Ülikooli atmosfäärifüüsik. Näiteks on ühe tonni HFC-23 kliimat soojendav mõju võrreldav vähemalt 12 000 tonni süsihappegaasiga. Seejuures püsib see õhus 270 aastat.
Rahvusvaheline üldsus jõudis selle tunnistamise ja Montreali kokkuleppe täiendamiseni 2016. aasta lõpuks. Arenenud riigid tõotasid lõpetada Kigali täienduse raames fluorosüsivesinike külmutusseadmetes kasutamise möödunud aastal.
Arengumaad lubasid teha sama hiljemalt järgmise kümnendi lõpus. "India ja Hiina kava ajas inimesi seda enam elevile. Mõlemad lubasid hakata ühe kõnealuse gaasi – HFC-23 – õhku paiskamist juba 2015. aastal. Kolm neljandikku maailma heitmetest pärines toona just neist riikidest," märkis Stanley.
Ametliku statistika kohaselt vähendas Hiina 2017. aasta lõpuks heitmeid 98 protsenti. Indias vastuvõetud seadus kohustas hävitama ettevõtteid kogu tekkiva HFC-23 2016. aasta lõpust. Stanley ja tema kolleegide analüüs viitab aga muule. Aastal 2018 paisati tugevatoimelist kasvuhoonegaasi õhku rohkem kui kunagi varem.
Atmosfäärifüüsik kahtlustas, et osaliselt võib süüdistada selles ÜRO varasemat skeemi. Arenenud riigid võisid paisata õhku rohkem süsihappegaasi, kui need maksid arengumaade ettevõtetele HFC-23 hävitamise eest. Kuigi gaasi ennast ei kasutata peaaegu mitte millekski, tekib see külmutusseadmetes kasutatava gaasi HFC-22 tootmisel.
"Meetmel oli väärastav mõju. Gaasi tootmine kasvas pelgalt toetuse saamiseks. Kui seda enam ei tehtud, hakati HFC-23 õhku paiskama, kuigi skeemi raames paigaldati tehastesse selle hävitamiseks põletusseadmed, " viitas Stanley.
Kokkuvõtlikult oleks pidanud vähenema maailma HFC-23 heitmete hulk aastatel 2014–2017 päris elus nähtavast 87 protsendi võrra rohkem. Õhkupaisatud heitmete kliimat soojendav mõju on võrreldav Hispaania 2017. aasta kõigi süsinikuheitmete mõjuga. Kuigi terve maailma kontekstis ei pruugi olla need seega väga suured, oleks Stanley sõnul heitmete vähendamine äärmiselt kerge.
Teiste esimese ja teise põlvkonna külmutusseadmete gaaside mõju vähendamine on mõnevõrra raskem ja rahamahukam. Aastal 2017 ilmunud analüüsi põhjal kuluks nende taaskasutamiseks ja/või kinnipüüdmiseks sajandi keskpaigaks ligikaudu 810 miljardit eurot.
Vastasel korral atmosfääri jõudvate gaaside mõju oleks võrreldav ligi 90 gigatonni süsihappegaasiga, mis vastab terve maailma 2,5 aasta heitmetele. Kolmanda põlvkonna külmutusseadmetes kasutatavate gaaside mõju on oluliselt väiksem ja võrreldav CO2 omaga.
Kuigi HFC-23 heitmete kasvu eest vastutab analüüsi põhjal tõenäoliselt Hiina, ei saa vanadest tööstusriikidest täielikult mööda vaadata. Teiste seas kasvasid suhteliselt rikaste USA ja Venemaa heitmed.
"Mõningaid probleeme on ka Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioonidega. HFC-sid välisriikidest importivad ettevõtted peavad kindlustama, et selle tootmisel tekkinud HFC-23 hävitatakse täies mahus. Kui India ja Hiina pole antud lubadusi täies mahus täitnud, tekitab see paratamatult küsimusi," märkis Stanley.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Ülimõjusa kasvuhoonegaasi heitmed kasvavad vaatamata suurriikide lubadustele | https://novaator.err.ee/1026257/ulimojusa-kasvuhoonegaasi-heitmed-kasvavad-vaatamata-suurriikide-lubadustele | Vaatamata rahvusvahelisele leppele ning India ja Hiina suurtele lubadustele paisati viimastel aastatel ühte kõige tugevamatoimelisemat kasvuhoonegaasi HFC-23 õhku rohkem kui kunagi varem ajaloos, selgub värskest analüüsist. |
Saatejuht Mirko Ojakivi märkis, et Keskerakonna Tartu piirkonna eismees Jaan Toots oli esmaspäevaks jõudnud lahenduseni, et tuleks laiendada koalitsiooni ja avada ka uus koalitsioonilepe.
Urmas Klaas sellist vajadust ei näinud. "Ma olen lähtunud kogu aeg ühest kriteeriumist ja see on terve mõistus. Minu jaoks peavad asjad olema loogilised. Ma ei oska neid muidu ellu viia, kui nad ei ole minu jaoks loogilised. Ma ei näe kuidagi loogikat selles, et senine koalitsioonileping, mis on sõlmitud Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, et see enam ei ole nagu päris koalitsioonileping sellepärast, et sellele kirjutas alla Keskerakonna Tartu piirkonna endine esimees Aadu Must. Ja kui nüüd on uus esimees, siis me peaksime koalitsioonilepingu lahti võtma ja hakkama seda uuesti arutama," rääkis Klaas.
Klaasi sõnul käis aasta lõpus Tartus peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ning ütles selgelt, et Keskerakond ei näe vajadust koalitsioonilepingu revideerimiseks ja selle täiesti nullist alustamiseks. "Sellised vastakad signaalid kahjuks ei soodusta töist õhkkonda," nentis Klaas.
Klaas rääkis, et ühisosa Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga on suur ja selleks on alust andnud koostöökultuur Tartu linnavolikogus. Tartu sotsid nimelt toetasid ka Tartu linnaeelarve vastuvõtmist detsembrikuus.
Klaas ütles, et Reformierakonna jaoks on kõige tähtsam, et hariduses jätkuks jätkusuutlikkuse elujõud ning samuti lasteaedade ning koolide areng. "Kui need ei arene, kui me sinna ühiselt ei panusta, siis me võib-olla ei ole PISA uuringutes nii tublid ja ühiskond tervikuna," lausus ta.
"Eks lähipäevad näitavad, mille üle arutelud ja vaidlused kõige ägedamad on. Selge on see, et koalitsioonileping peab olema realistlik ja selline, mida on võimalik ellu viia. Sisuliselt me sel aastal töötame ju juba vastuvõetud eelarve järgi," märkis linnapea.
Klaas rääkis, et eelarvet saab kohendada lisaeelarvetega, aga raha on ikkagi täpselt niipalju nagu on ja kogu jõud tuleb suunata sellele, et raha juurde teenida. "Raha teatavasti ei leita metsast, seeni leitakse, aga raha teenitakse," ütles Klaas.
Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus ja Tartu linnavolikogu fraktsioon otsustasid lõpetada Tartu linnavolikogus koostöö Keskerakonnaga praeguses koalitsioonis ning alustada konsultatsioone SDE-ga Tartus uue koalitsiooni moodustamiseks.
Refoermierakonna viis otsuseni Keskerakonna sisetüli, mis lahvatas abilinnapea Monica Ranna tagasikutsimise ümber. | Klaas: koalitsioonilepingu lahti võtmine poleks olnud loogiline | https://www.err.ee/1026255/klaas-koalitsioonilepingu-lahti-votmine-poleks-olnud-loogiline | Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et olemasoleva koalitsioonilepingu lahti võtmine Keskerakonnaga ei oleks olnud loogiline ega lähtunud tervest mõistusest. |
2022. aasta Pekingi olümpiavõitja jäähokis selgitatakse välja 12 meeskonna turniiril, kuhu on automaatselt kvalifitseeritud maailma kaheksa parimat hokiriiki Rahvusvahelise Jäähoki Föderatsiooni (IIHF) 2019. aasta maailmameistrivõistluste tulemuste ehk maailma edetabeli järgi. Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi, Tšehhi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Šveitsi kõrval on automaatselt kvalifitseeritud mängude võõrustaja Hiina.
Eesti koondise kandidaadid turniiriks:
Väravavahid:
#1 Koitmaa Villem-Henrik, Torun POL
#29 Shumikhin Roman, HC Viking Tallinn EST
#31 Jõgi Christopher-Kullervo, TPS Akatemia FIN
#32 Teor Mark, Prizma LAT
Kaitsemängijad:
#2 Jansson Tommy Christian, Tyresö-Handviken SWE
#5 Slessarevski Eduard, Jokerit FIN
#7 Novikov Saveli, HC Viking Tallinn EST
#21 Sorokin Jaanus, Tartu Välk 494 EST
#25 Saskin Denis, Jokipojat FIN
#27 Ossipov Aleksandr, Boras HC SWE
#28 Lahesalu Lauri
#66 Urušev Ilja, HC Viking Tallinn EST
#77 Titarenko Vassili, Tartu Välk 494 EST
Ründajad:
#3 Usov Christopher, Comet Halden NOR
#6 Jõgi Kristofer, KJT Haukat FIN
#8 Rooba Robert, JYP FIN
#9 Kiik Rasmus, TuTo FIN
#10 Sibirtsev Aleksei, Boras HC SWE
#12 Andrejev Roman, Boras HC SWE
#13 Puzakov Nikita, TuTo FIN
#14 Kombe Kristjan, HPK FIN
#15 Arrak Robert, EC Salzburg II AUT
#16 Linde Andre, Haukat FIN
#18 Appelberg Marcus, Huddinge IK SWE
#19 Aleksandrov Artemi, Jokerit FIN
#22 Makrov Andrei
#23 Viitanen Mark, TuTo FIN
#24 Lodeikin Kirill, New Jersey Rockets USA
#26 Hast Fabian, Tönsberg Vikings NOR
Meeskond:
HC Tupamäki Jussi, FIN
AC Eerme Märt, EST
AC Rodin Dmitri, EST
GM Rooba Jüri, EST
EQM Allen Petri, FIN
FYS Kumm Martin, EST
MEDIA Kirtsi Maarja, EST
Eesti koondise mängude kava:
06.02 Ungari - Eesti
08.02 Eesti - Suurbritannia
09.02 Rumeenia - Eesti | Jäähokikoondis kohtub OM-kvalifikatsioonis Suurbritannia, Ungari ja Rumeeniaga | https://sport.err.ee/1026253/jaahokikoondis-kohtub-om-kvalifikatsioonis-suurbritannia-ungari-ja-rumeeniaga | Eesti jäähokikoondis mängib 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooniringi 6.-9. veebruarini Suurbritannias, kus lisaks võõrustajale on Eesti vastasteks Ungari ja Rumeenia. |
"18. oktoobril 2019 esitati Arslanovile süüdistus kahes riisumiskuriteos riigilepingu täitmise raames, vastavalt 191 437 536 rubla ja vähemalt 6,5 miljardi rubla ulatuses," tegi süüdistuse teatavaks teise ringkonna sõjaväekohtu kohtunik, kes menetles teisipäeval kindrali vara arestimist.
Dokumentidest selgub, et kriminaalasi Arslanovi vastu algatati 6. augustil 2013 seoses riisumisega riigilepingu sõlmimisel relvajõudude eritehnika teenindustöödeks. Asja uurimise lõpptähtajaks on seni määratud 6. veebruar 2020, selgus materjalidest.
Korrakaitseametkondade etteheited Arslanovile said teatavaks mullu sügisel. Temaga koos on uurimise all AS-i Vojentelekom tippjuhtkond ja AS-i Ersiai peadirektor.
Arslanov võeti vahele tänu teiste uurimisaluste koostööle uurimisega, märgivad meedia allikad.
Kindral ise, kes on allkirja vastu vabaduses, end süüdi ei tunnista. Tähelepanu väärib, et uurimise ajal, 2017. aastal on teda auastmes ülendatud. | Vene kindralstaabi aseülem suutis varastada ligi 100 miljonit eurot | https://www.err.ee/1026249/vene-kindralstaabi-aseulem-suutis-varastada-ligi-100-miljonit-eurot | Sõjaväeuurijad esitasid Venemaa kindralstaabi aseülemale ja sideülemale kindralpolkovnik Halil Arslanovile süüdistuse kahes eriti suures kelmusepisoodis kogusummas 6,7 miljardile rublale (97,6 miljonile eurole), selgub kohtus teatavaks tehtud süüdistusest. |
Rahvusringhäälingu tegevuse üheks mõõdupuuks on mõju ühiskonnas, selle rolli kandjad on ERR-i ajakirjanikud kui oluliste arutelude algatajad ja eestvedajad. 1980. aastal alguse saanud preemiaga tunnustatakse Eesti Rahvusringhäälingu tegevajakirjanikku silmapaistva ajakirjandusliku töö ja ühiskonnale oluliste teemade käsitlemise eest viimasel kolmel aastal. Preemia saaja paistab silma professionaalsuse ja mitmekülgse tööga ning on loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne.
Preemiaga hoiab ERR mälestust Valdo Pandist, väärtustab tema panust ajakirjanduse piiride avardamisse ja motiveerib ajakirjanike loomingulisi otsinguid. "Inimene kasvatab lille, lill inimest," kirjutas Valdo Pant 1962. aastal. ERR-i tähtsus maailma mõtestajana kestab jätkuvalt ka aastal 2020.
Pandi-nimelise ajakirjanduspreemia kandidaadiks saab esitada ERR-i ajakirjanikku tema viimase kolme aasta ajakirjandusliku töö eest. Kandidaate võivad esitada kõik ERR-i töötajad. Preemia saaja otsustab žürii, kuhu kuuluvad erinevate meediaorganisatsioonide esindajad.
Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia on pälvinud: Rein Karemäe (1980), Mati Talvik (1985), Lembit Lauri (1988), Toomas Uba (1998), Aarne Rannamäe (2008), Mihkel Kärmas (2009), Neeme Raud (2010), Ivan Makarov (2011), Vahur Kersna (2012), Kaja Kärner (2013) ja Astrid Kannel (2014), Indrek Treufeldt (2016), Marko Reikop (2018). | ERR kuulutas välja Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia konkursi | https://menu.err.ee/1026247/err-kuulutas-valja-valdo-pandi-nimelise-ajakirjanduspreemia-konkursi | Valdo Pandi 92. sünniaastapäeval ja Eesti Televisiooni 65. aastapäeva künnisel kuulutas Eesti Rahvusringhäälingu juhatus välja 14. Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia konkursi. |
Nabi maadlustreenerina jätkab Ivar Kotkas ja jõutreenerina Levi Earl, tiimiga liitub rootslasest füsioterapeut Peter Lundgren. "Tänan oma endist maadlustreenerit Igor Bugay'd hästi sujunud koostöö eest, jõudsime koos mitmete heade tulemusteni," ütles Heiki Nabi.
"Tunnen, et vajan suurvõistluste eel maksimaalseks soorituseks mitmekülgsemat tuge, millest on tingitud ka struktuurilised muudatused ettevalmistustiimis. Suurem rõhk on taastumisel ja vigastuste ennetamisel füsioterapeut Peter Lundgreni käe all," lisas Nabi.
Ettevalmistus on alanud plaanipäraselt ja hetkel viibib Nabi treeninglaagris Taanis. Veebruari lõpus sõidetakse laagrisse Kuubale. | Heiki Nabi tiimiga liitub rootslasest füsioterapeut | https://sport.err.ee/1026244/heiki-nabi-tiimiga-liitub-rootslasest-fusioterapeut | Maadleja Heiki Nabi valmistub olümpiaks spetsiaalse tiimiga, et tagada suurvõistluste-eelsel ettevalmistusperioodil mitmekülgseim tugi. Varem kahe maadlustreeneri käe all treeninud Nabi jätkab ühe maadlustreeneriga ja liigub edasi maadlustreenerist, jõutreenerist ning füsioterapeudist koosneva meeskonnaga. |
1912. aastal vastu jäämäge sõitnud ja uppunud laeva vrakk lebab Atlandi ookeani põhjas nelja kilomeetri sügavusel suuresti kahes tükis.
Mure vraki pärast aga suureneb, sest selle aina sagedasemad külalised võtavad sealt esemeid kaasa, jätavad prügi maha ja panevad sinna 1500 hukkunu mälestamiseks isegi tahvleid.
Ühendkuningriik allkirjastas vrakile ligipääsu piiranud rahvusvahelise leppe 2003. aastal, kuid USA ratifitseeris selle alles mullu novembris.
Titanicu sünnipaika, Põhja-Iirimaa linna Belfasti külastanud Briti mereminister Nusrat Ghani ütles, et sõlmitud sai märgiline lepe.
Lepe tähendab, et vrakki ja selle hauarahu hakatakse kohtlema hukkunute mälestuse vääriliselt.
"Ühendkuningriik hakkab nüüd tegema tihedat koostööd teiste Põhja-Atlandi riikidega, et Titanicu vrakki veelgi rohkem kaitsta."
Ettevõtte Harland & Wolff Heavy Industries ehitatud Titanic oli oma aja suurim ja kõige luksuslikum reisilaev. Teda peeti uppumatuks, kuid 1912. aasta 10. aprillil esmareisile läinud laev ei jõudnudki sihtkohta.
Laev 2224 reisijaga pardal sõitis 15 aprillil vastu jäämäge, murdus pooleks ja vajus ookeani põhja.
Vrakk leiti 1985. aasta septembris umbes 350 meremiili kaugusel Kanadas asuvast Newfoundlandi rannikust.
Sestsaadik on mitu riiki pidanud läbirääkimisi vraki kaitsmiseks mõeldud rahvusvahelise leppe üle. Vrakk on ka UNESCO kultuuripärandi nimekirjas.
Ühendkuningriik ja USA on nüüd mõlemad kiitnud heaks seadused, mis annavad neile õiguse lubada või keelata inimestele sisenemine Titanicu vrakki ja sealt asjade võtmine, ütlesid Briti ametnikud. | USA ja Ühendkuningriik ratifitseerisid Titanicu vrakki kaitsva leppe | https://www.err.ee/1026242/usa-ja-uhendkuningriik-ratifitseerisid-titanicu-vrakki-kaitsva-leppe | Suurbritannia tervitas teisipäeval uut Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepet, mille eesmärk on kaitsta Titanicu vrakki uurijate ja turistide tekitatavast kahjust. |
"Mr. Shi and His Lover" etendub märtsis esimese Aasia festivali 1000 Kurge kavas. Festivali korraldab rühm Linnu Nimi, kuhu kuuluvad produtsent Tiiu Tamm, koreograaf Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder.
Macao ooper etendub 6. märtsil Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja 9. märtsil Vene Teatris Tallinnas.
Sisust: Prantsuse diplomaat armub Hiinas salapärasesse ooperilauljasse. Kuid kas naine on ikka see, keda ta väidab end olevat? Tuntud lugu räägitakse seekord inspireeritult hiina ooperist ja vintage pop 'ist, mis miksib ida ja lääne kultuuri elemente. Ameerika näitekirjaniku David Henry Hwangi "M. Butterfly's" räägitakse lugu diplomaadi vaatepunktist, kes armsamat petab, ning luuakse romantilist müüti Idast, siis "Mr. Shi and His Lover" vaatab loole Aasia poolelt. Ooperis esineb suurejoonelist draamat ja poliitilist provokatiivsust. Ooperi lavastas Tam Chi Chun, laval on Jordan Cheng ja Derek Kwan. | Kurefestival toob maale Macao ooperi | https://kultuur.err.ee/1026233/kurefestival-toob-maale-macao-ooperi | Tallinnas ja Tartus etendub märtsis intrigeeriv Macao ooper "Mr. Shi and His Lover". |
Brady murdis kohe esimeses geimis Halepi servi, mille järel jäi rumeenlanna 0:3 kaotusseisu. Kuigi Halep suutis seisul 3:4 viigistada, siis kolm geimi hiljem võitis ameeriklanna taas punkti Halepi pallingul ja asus 6:5 juhtima. Maailma kolmas reket võitles visalt, viigistas uuesti seisu ning pani kiires lõppmängus oma paremuse 7:5 maksma.
Teises setis oli Halep oma enesekindluse leidnud ning asus kohtumist juhtima esmalt 2:0, seejärel 4:1 ja lõpuks peale kolme matšpalli pälvis rumeenlanna 6:1 setivõidu.
Kohtumine kestis kokku tund aega ja 38 minutit. Halep servis kaks ässa ning topeltvigu ei teinud. Brady vastavad näitajad olid neli ja kolm. Teises ringis kohtub Halep Harriet Darti (WTA 173.) ja Misaki Doi (WTA 82.) omavahelise matši võitjaga.
Teise ringi pääsesid veel Kiki Bertens (WTA 10.), kes sai jagu Irina Begust (WTA 105.) tulemusega 6:1, 6:4, Elina Svitolina (WTA 5.), kes alistas Katie Boulteri (WTA 315.) 6:4, 7:5 ja lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 45.), kes võitis Liudmila Samsonovat (WTA 118.) tulemusega 6:1, 6:4. | Ebakindlalt alustanud Halep leidis ennast ja jõudis teise ringi | https://sport.err.ee/1026240/ebakindlalt-alustanud-halep-leidis-ennast-ja-joudis-teise-ringi | Neljanda asetusega Simona Halep sai aasta esimese suure slämmi tenniseturniiri ehk Austraalia lahtiste meistrivõistluste avaringis raske võidu, kui alistas ameeriklanna Jennifer Brady (WTA 49.) tulemusega 7:6 (5), 6:1. |
Viru ringkonnaprokuratuuri teatel saabus Sergei Eestisse mullu 27. detsembril Narva piiripunkti kaudu. Tolliametnikud leidsid tema sokkide sisse peidetuna 130 373,48 eurot sularaha.
Järgmisel päeval tunnistas Viru maakohus mehe kokkuleppemenetluses süüdi salakaubaveos ja karistas teda pooleaastase vangistusega, millest kohe tuli ära kanda 15 päeva. Ülejäänud vangistusest pääseb ta juhul, kui ei pane üheaastase katseaja jooksul toime ühtki uut tahtlikku kuritegu.
Lisakaristusena saadeti Sergei Eestist välja ja talle määrati viieaastane Eestisse sissesõidukeeld.
Kohtuotsusega konfiskeeriti mehelt kinnipidamise käigus leitud ja äravõetud sularaha 130 300 eurot ja 5200 Vene rubla. Nüüdseks on kohtuotsus jõustunud.
Prokurör Rita Hlebnikova ütles, et seadus lubab üle EL-i tolliterritooriumi piiri ilma deklareerimata viia kuni 10 000 eurot sularaha. Alates sellest summast tuleb aga raha deklareerida ning inimesed, kes viivad üle piiri suures koguses ehk üle 40 000 euro sularaha, võetakse kriminaalvastutusele.
"Karistusseadustik sätestab, et sellisel juhul on tegemist salakaubaveoga, mille eest võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja konfiskeerida sularaha," lisas Hlebnikova. | Toll leidis Eestisse reisinud Vene kodaniku sokkidest 130 000 eurot | https://www.err.ee/1026212/toll-leidis-eestisse-reisinud-vene-kodaniku-sokkidest-130-000-eurot | Eelmise aasta lõpus tuli Narva piiripunkti kaudu Eestisse 68-aastane Venemaa kodanik Sergei, kelle sokkidest avastati tollikontrolli käigus üle 130 000 euro sularaha. |
Trahv määrati olukorra eest, kus 26. mänguminutil sahistas võrku Liverpooli mängija Roberto Firmino. Kohtunik Craig Pason luges värava ära, kuid Manchster Unitedi mängijatele see ei meeldinud ning nad otsustasid oma pahameelt väljendada ja astusid kohtunikule vastu. Enne seda oli Liverpool juba 1:0 eduseisus.
Videokorduse vaatamise järel otsustati värav siiski tühistada, kuna Virgil van Dijk oli tõesti enne seda vea teinud. Unitedil on karistusotsusele vastamiseks aega neljapäevani. | Manchester United sai mängijate korrapäratu käitumise eest trahvi | https://sport.err.ee/1026217/manchester-united-sai-mangijate-korraparatu-kaitumise-eest-trahvi | Rahvusvaheline Jalgpalliliit määras Manchester Unitedile trahvi, kuna ei suutnud kaotusmängus Liverpoolile tagada mängijate korralikku käitumist. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.