text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Vaiko Eplik kinnitas, et pärast kuid kestnud vaikust on suur rõõm uuesti koos musitseerida. "Nii pikka pausi pole me oma kaheksa tegevusaasta jooksul veel kogenud," sõnas ta ja kinnitas, et seni on tema põnevamad esinemispaigad olnud kunagine esinemine romurallil, samuti erinevad heinamaad ja metsatukad, kus on pulmi peetud.
Kontsert toimub Kurtnas Vembu-Tembumaa parklas, kuhu on planeeritud igale sõidukile oma kindel koht. Drive-in kontserdile saab tulla ainult autoga ja vastavalt valitsuse nõuetele peavad kõik kontserdi ajal autodes püsima. | Vaiko Eplik: nii pikka pausi pole me oma kaheksa tegevusaasta jooksul veel kogenud | https://menu.err.ee/1092438/vaiko-eplik-nii-pikka-pausi-pole-me-oma-kaheksa-tegevusaasta-jooksul-veel-kogenud | Vaiko Eplik annab 22. mail Kurtnas drive-in kontserdi. Korraldaja Tõnno Piigli sõnul antakse kõik selleks, et drive-in kontsert sarnaneks tavakontserdiga, selle jaoks on püstitatud suur lava ja parklasse lubatakse parklasse vähem autosid. |
Neuer on kroonitud seitsmel korral Saksamaa meistriks ja viiel korral Saksamaa karikavõitjaks. Korra on väravavaht saanud tähistada ka Meistriliiga esikohta. Müncheni Bayerniga liitus Neuer 2011. aastal.
"Ma ei tahtnud karantiini ajal otsust teha, sest keegi ei teadnud, kas liiga jätkub või mitte," rääkis 34-aastane Neuer. "Nüüd, kui olukord on lahenenud, vaatan ma tuleviku suunas optimistlikult. Bayern on ja jääb üheks Euroopa parimaks meeskonnaks."
Neuer on olnud veel Saksamaa koondise väravavahiks 92 kohtumises ning mängis tähtsat rolli 2014. aastal MM-tiitli võitmisel. | Müncheni Bayern pikendas Manuel Neueriga lepingut | https://sport.err.ee/1092436/muncheni-bayern-pikendas-manuel-neueriga-lepingut | Saksamaa kõrgliigaklubi Müncheni Bayern pikendas lepingut väravavahi Manuel Neueriga 2023. aasta juunini. |
EPP ANNUS: Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt
Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele,kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre
Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim). A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Böhlau Verlag, 2019. 280 lk.
Pandeemia on meid kõiki sundinud oma elu ümber häälestama. Neile, kes on olnud koduseinte vahele surutud, on see aeg küllap sisaldanud vastakaid mõtteid ja tundeid: ängistust ja ebakindlust, igavust ja väljapääsutust, kergendust, väsimust, mõnusust, tüdimust, hirmu, muret. Kindlasti pole ma ainus, kel on olnud raskusi keskendumisega. Miks teha kirjatööd, mis praegust aega otseselt ei kõneta? Siiski, kui tuttavad vahetasid mõtteid telesarjade üle – nii mõnigi vaatas üle vanu lemmikuid või tõmbas internetiavarustest seni nägemata jäänut –, siis leidsin, et nõukaperioodi kultuurikihtide lappamine võib vabalt täita sedasama mugava ajatäite funktsiooni. Vaatasin näiteks 1974. aasta Gruusia tantsufilmi "Veria kvartali meloodiad," lugesin järjest Vera Panova romaane ja sinna otsa SonallahIbrahimi romaani "Jää" (Ibrahim õppis aastatel 1971–1973 välisüliõpilasena Moskvas). Nii oli meeleolutaust loodud, et võtta kätte ka tõsisemat süvenemist nõudev raamat.
JUHAN SOOMETS: Robocop kunstisaalis
Eriolukorras netti kolinud kultuuri suurim häda tundub seisnevat paratamatus konkureerimises kõige netis leitavaga.
Taaniel Raudsepa viimane töö Tallinna Kunstihoone juhatajana oli hiilgav sooritus kunstiteoste ja -näituste esitamisel kaugvaatamise vallas: "Eriliselt hea meel on lõpetada oma töö Tallinna Kunstihoones üsna kindlalt maailma parimat vaatamiskogemust pakkuva virtuaalnäituste platvormi avamisega."
ANNELI PORRI: Kunstiõpe köögilaual
Aeglasi muudatusi hariduses eriolukord kiirendas. Nüüd on ülitähtis need õppetunnid edasiseks meelde jätta.
Me elame suurepärasel ajal. Kahe kuuga on hariduses toimunud muutused, mis tavaoludes võtaksid aastaid. Oli võimalik teada saada, kuidas õpilased tegelikult õpivad, kas nad oskavad õppida ja mis neid motiveerib. Uurisin, kuidas on kunstiõpetajad lahendanud kunsti kaugõpetamise. Tänan Jane Rauda, Eve Allsood ja KUHI grupi õpetajaid oma kogemuste jagamise eest.
MARIA MÖLDER: Uus aeg kultuurikorralduses nõuab uutmoodi õpet
Probleemipõhine õpe peaks kultuurikorraldajale andma kogemuse, kuidas muutusi uurida ja ellu viia ning teadmise, kuidas seda teha.
Kultuurikorralduse valdkonnas on praegu, mil paljude valdkondade lähitulevik on ebaselge, üle hulga aja vajadus tõepoolest kiirete ja põhjalike muudatuste järele. Juhtumisi on ka Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli ühine kultuurikorralduse kaheaastane magistriõpe sügisest üles ehitatud täiesti uutmoodi. EMTA kultuurikorralduse õppejuht Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš tutvustab probleemipõhist kultuurikorralduse õppekava. Sellel õppida soovijate dokumente võetakse vastu veel 25. juunini.
KALVER TAMM: Kuidas ma elus esimest korda autokinos käisin
Tartu Elektriteatri autokinos liikus ringi üks päris viisaka välimusega rebane ja näidati "Keskpäevast praami", eesti klassikat.
Leiba ja tsirkust! Leivapuudust eriolukord ei põhjustanud, tsirkusega olid aga lood üpris kurvad. Teatrid ja raamatukogud olid kinni, spordivõistlused keelatud. Kinomaja võis ainult eemalt vaadata. Meelelahutusnälga tuli kustutada koduste vahenditega. Veebi sirvides on ehk jäänud silma pilt end diivanil pikaks sirutanud dressipükstes meesterahvast, kes hellalt telekapulti pihus hoiab. Aasta tagasi oli tegemist laisa töllakaga, sel kevadel aga vastutustundliku koroonaennetajaga. Ühelt maalt läks selline ennetustegevus aga küllaltki tüütuks. Nii et kui leevendusmeetmetega jõuti sellesse faasi, et lubatud on teisaldatav ekraan õhku täis puhuda, sellele film projitseerida ja hulgal oma autosse suletud inimestel seda ilmaimet pealt vaadata, siis ei olnud neid inimesi raske leida.
ILONA GURJANOVA: Disainerite tunnustamine ja disain heaolu teenistuses
Praegune kriis on eredalt välja toonud teadusuuringute vajalikkuse, hea disaini osatähtsuse ning puudused teadus- ja disainivaldkonna koostöös.
COVID-19 tingitud kriisi tõttu muutub maailm kiiresti. Paljud töökohad muutuvad täielikult ning meie lapsed hakkavad töötama erialadel, millest meil aimugi pole. Praegu pole selge, kui kiiresti võivad taastuda üleilmne majandus ja tööstus ning kuidas muudab tehnoloogia edaspidi tööhõivet ja karjäärivõimalusi. Oleme saanud looduselt selge signaali: masstootmine ja ületootmine on out, väikse tiraažiga, ready to produce personaliseeritud jätkusuutlikud tooted in.
Kaanetekst
Kaanetekst. "Formaalselt on tegu raamatu, filmi või muu toote lühitutvustusega, mis kuulub enesestmõistetavalt moodsa kirjastamise juurde, aga sellel võib olla ka kultuuri- või kirjanduskriitilisi pretensioone," sedastab Janek Kraavi "Post-sõnastiku" sarja LI loos (Sirp 2. V 2020). Mõnel raamatul ei olegi veel kaaneteksti, teisel on, aga pisut pretensioonitu, kolmanda kaanetekst on lihtsalt haip. Proovigem uues rubriigis ise teisiti.
Kirjutavad Janek Kraavi, Hanna Linda Korp, Karl Martin Sinijärv ja Pille-Riin Larm.
MERLE KARRO-KALBERG: Kui maja on liiga suur
Sadala kauplus-söökla juhtum tõstatab suurema küsimuse, mida teha nõukogudeaegsete teenindushoonetega. Kas lammutamine on tõesti ainuvõimalik tee?
Ajal, mil koolid kinni pannakse ja suuremasse asulasse kolitakse, vallad ühendatakse, vallavalitused jäävad tühjaks ning pangaautomaat on kättesaadav lähimas linnas, jääb tihti seal asulat koos hoidma ja südamena tuksuma kohalik kauplus. Paljud väikekauplused tegutsevad praegugi veel hoonetes, mis olid Nõukogude ajal selleks otstarbeks ehitatud. Tihti on need eriprojekti järgi valminud hooned, millest võib nii mõndagi välja lugeda toonase eluolu ja poepidamise kohta. Kõiki neid pole mõtet ja otstarbekas kaitse alla võtta, kuid võib juhtuda, et ilma riikliku kaitseta ei pruugi seda ajastukihti meie maa-asulatesse alles jäädagi. Üks näide sellest, et nii võib juhtuda, on Sadala kauplus-söökla hoone Jõgevamaal
Julgus katsetada ja oskus jutustada tähenduslikke lugusid. Aija Sakova intervjueeris Briti Raamatukogu innovatsioonilabori juhatajat, rahvusvahelise mäluasutuste innovatsioonilaborite ehk GLAM Labsi võrgustiku asutajaliiget Mahendra Maheyd.
MAHENDRA MAHEY: "Tehisintellekt ja masinõpe ei ole mingi imerohi. Õnneks on väga palju asju, mida inimesed teevad palju paremini kui arvutid."
VEIKO MÄRKA:Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. II osa
Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kirjanikunäidend on paratamatult ideenäidend, kus põnev süžee ja haaravad näitlejatööd on lisaväärtus.
Kirjandusloost kirjandusmänguks. Kuni 1990. aastate keskpaigani oldi literaadinäidendites kultuurilooline: püüti olla usutav ja tõsiseltvõetav. Ehkki skeptilisemale vaatajale oli ammu selge, et päris nii need asjad käia ei saanud, sest ajalugu kordub farsina, eriti teatris.
Siis hakkas varjatud mäng muutuma varjamatuks (tegevusaja ja -ruumi segipaiskamine, näitlejate järsk ümberkehastumine eri tegelasteks jne). Tõsi, kultuurilooline suund pole siiani päriselt kuhugi kadunud ning selle elemente ilmneb ka kõige peadpööritavamalt traditsioone hülgavates näidendites (nagu juba käsitletud "Koidula veri"). Võib-olla mõjub näidendisse ja selle lavastusse kätketud informatsioon nii isegi efektiivsemalt, sest mängu kaudu õppimine on lihtsalt õppimisest kaasahaaravam. Üks on kuulutada lavalt, et Tuglas oli põlu all, teine asi visata selle näitamiseks talle tekk peale.
PEEP PALUMAA: Kuidas elab Eesti teadus?
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
Teaduse koha üle on meie ühiskonnas varemgi arutletud. Uskumatu, kuid juba 2002. aastal alustati teadus- ja arendustegevuse strateegiaga "Teadmistepõhine Eesti", mida on järgitud kolmes etapis (2002–2006, 2007–2013, 2014–2020) kuni käesoleva aastani. Seega teaduse tähtsust tunnetatakse ning seda on peetud meie majandusliku ja ühiskondliku edu eelduseks. On 2020. aasta ja paras aeg küsida, kas oleme endiselt teaduseusku.
AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimedest IV osa. Kuidasisegi palderjan ilma Leninita läbi ei saanud ehk Kuidas vanast rahvaravimist igati parketikõlblik Euroopa ravimtaim sai.
"Vanainimese hais!" oli kombeks noortel paarkümmend aastat tagasi hüüatada, kui satuti mõnele 50aastasele rätikandjale liiga lähedale. Ja nii ei teagi nad nüüd ise samas eas, mis selle "vanainimese haisu" taga peitus. Millegipärast on kunagine imerohi – palderjanitinktuur vajunud vähehaaval aegade hämarusse ja teda teatakse rohkem kassiviina kui inimeste ravijana. Seevastu palderjani nüüdisaegsed ravimvormid on teinud lausa teadusliku tähelennu. Küllap leidub neidki lugejaid, kes mäletavad eelmise sajandi keskpaigast ja hilisemastki tõelist universaalset rahvarohtu, millega raviti kõike alates külmetusest ja venitusest kuni paha tujuni välja – eeterpalderjani. Eesti ajal valmistati seda ametliku eeskirja järgi apteegis, aga hiljem kodusel teel, näiteks lisati palderjanitinktuurile paras kogus eetrit ja piiritust vahekorras 1 : 2 või siis tehti palderjanitõmmis otse eeterpiiritusega. Kõlbas sisse võtta, kõlbas peale määrida, ja see kaugete aegade lõhn …
MELE PESTI:Pilk Berliinist V. Ütle mulle, kus sa elad ...
Iga linnaosa nimi toob berliinlase vaimusilma ette värvika rea stereotüüpe, mida selle kandi elaniku puhul eeldatakse.
"No kus sa seal Berliinis siis elad, mis linnaosas? Ohoh, Charlottenburgis?! Nii peenes kandis siis." Nii toksib vestlusprogrammis kunstiteadlane Harry Liivrand, kolleeg Areeni toimetuse päevilt. Ma ei taju irooniat, pigem positiivset üllatust.
Arvustamisel
Epp Annuse "Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu"
Art History in the Post-War Decades"
Märt Lauri "Mürgiallikad"
näitused: Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti "Lõputa lugu", Peeter Talvistu kuraatorinäitus "Esmaspäeval oli meil siin veel lumine" ja Eike Epliku "Biomass – kummitus nurgas"
aktsioon "Eesti teatri päästmine"
Haapsalu õudusfilmide festival | Sel reedel Sirbis kaanetekstid, autokinod ja "Eesti teatri päästmine" | https://kultuur.err.ee/1092435/sel-reedel-sirbis-kaanetekstid-autokinod-ja-eesti-teatri-paastmine | Tutvustame 22. mai Sirpi. |
"Soovitus on korraldada külastusi õues või kasutada eraldi ruumi või vaheseinu, samuti külastusi hajutada. Iga hooldekodu saab need reeglid eraldi kehtestada, tulenevalt suurusest ja muust," rääkis ETV hommikusaates sotsiaalministeeriumi KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag.
Terviseametil on ka pärast eriolukorra lõppu haiguspuhangute korral jätkuvalt õigus hooldekodusid karantiini panna.
"Varem on hooldekodud ka näiteks gripipuhangute ajal kinni olnud," tuletas Raag meelde.
Raag tõdes, et koroonaviiruse puhangu alguses kardeti ka Eestis hooldekodude puhul kõige hullemnat, kuna seal on vanemad inimesed ja tihti krooniliste haigustega. Õnneks on Eestis siiski viirus jõudnud vaid kümnendikuni kõigist hooldekodudest ja ka neis, mis on pihta saanud, on suured puhangud olnud vaid vähestes.
Kuidas vältida viiruse sissetoomist? Lõpuni see ilmselt võimalik ei ole. "Hooldekodud on üks osa ühiskonnast ja kui viirus on liikvel, siis on selle levik paratamatu," märkis Raag.
Raag ütles ka, et oluline on, et hooldekodude töötajaid, eriti väiksemas kohas, ei hakataks sildistama, kuid seda on juba mitmel pool juhtunud, et neid ei lubata näiteks poodi. | Pärast 1. juunit saavad hooldekodud ise külastuste üle otsustada | https://www.err.ee/1092417/parast-1-juunit-saavad-hooldekodud-ise-kulastuste-ule-otsustada | Kuni 1. juunini kehtib üle Eesti kõikides hooldekodudes külastuskeeld, pärast seda on võimalik igal hooldekodu juhil piirangute üle ise otsustada, hinnates olukorda koos terviseametiga. |
"Olen Grasshoppersis veedetud aja üle väga tänulik, võtan sealt kaasa palju positiivseid kogemusi ja tunnen, et Šveitsis veedetud periood on mind igas mõttes arendanud," vahendab Kalju kasvandiku Tamme sõnu Soccernet.ee.
"Covid-19 mõjutab jalgpalli terves maailmas ja kes teab, võib-olla on minu karjääri jaoks Kaljuga taasliitumine parim võimalik lahendus, sest koju naasmine ei saa ju kunagi halb olla," rääkis ta.
"Soovin täie hingega jälle jalgpalli mängida, Kaljuga uusi tiitleid võita ning ootan suure huviga Pantritega taaskohtumist," lisas ta.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Šveitsis laenul olnud Tamm naaseb Kaljusse | https://sport.err.ee/1092430/sveitsis-laenul-olnud-tamm-naaseb-kaljusse | Nõmme Kalju teatas sotsiaalmeedias, et eelmise aasta suvel Šveitsi lahkunud Alex Matthias Tamme (18) laenuperiood Zürichi Grasshopperis sai läbi ning noor ründetuus jätkab Eestis. |
Vähenenud on eestlaste huvi doktorikraadi omandamise vastu, samas on aastast aastasse suurenenud välistudengite huvi Eestis doktorantuur läbida.
Igal avalik-õiguslikul ülikoolil Eestis on haridusministeeriumiga kokku lepitud doktoriõppe kohtade arv, mida ülikoolid ise erinevate valdkondade vahel ära jagavad. Kokku tellib riik 300 doktoriõppe kohta aastas, millele lisanduvad ülikoolide projektipõhised õppekohad. Nii näiteks on Eesti Maaülikoolis doktoriõppe kohti kokku 24, Tartu Ülikoolis koos projektipõhiste õppekohtadega aga 180.
Ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidaku sõnul pole riiklik tellimus aastate jooksul muutunud ja ülikoolid on seda täitnud.
Üks asi on tellimus, teine küsimus aga, kellega õppekohad täidetakse ja kui palju alustanutest doktorikraadini jõuavad. Nii Haidak kui ülikoolide esindajad sõnavad, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud välisdoktorantide arv, vähenenud aga eestlaste oma.
Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma: "Kui viis aastat tagasi oli enam kui neli viiendikku vastuvõetutest doktoriõppesse Eesti kodakondsusega üliõpilased, siis 2019. aastal oli eestlaste osakaal 60 protsenti."
Enim on välisdoktorantide osakaal suurenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, tehnika-tootmise ja ehituse, samuti ärinduse- halduse- ja õiguse valdkonnas.
Põhjuseid on mitmeid. Kaldma tõi näiteks, et ühest küljest tuleneb välisdoktorantide arvu kasv Eesti ülikoolide võõrkeelsetelt magistrikavadelt. Haidak, aga ka Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve viitavad, et põhjuseid tasub otsida ka ühiskonnast.
"Noored ei taha doktoriõppesse väga tulla, kuna ühiskonnas kui sellises nõudlus doktoriõppe kraadi järgi ei ole täna nii selge ja üheselt mõistetav," ütles Järve.
Samuti mängib rolli eestlaste huvi õppida eriala hoopiski välismaal ja madal doktorantide toetus.
Igal juhul paneb praegune olukord ülikoole, aga ka ministeeriumit tuleviku pärast muretsema.
Näiteks toob Järve sõnul eestlaste leige huvi doktorikraadi omandamise vastu kaasa selle, et doktoriõppes puudub vajalik konkurents. "Tegelikult ülikoolid on täna olukorra ees, kus doktorante ja huvilisi nii öelda peab tikutulega taga hakkama ajama, et üldse oleks. Aga teisest küljest ongi see, et ülikoolid võivad mingi hetk olla olukorra ees, kus ei ole eestlastest teatud valdkonnas õppejõududest järelkasvu."
Seda ennustab ka Kaldma. "See tasakaal hakkab vaikselt minema sellesse suunda, mis tõesti võib tekitada muret eestikeelse õppejõudude järelkasvu pärast. Samas meil on väga häid näiteid, kus välisüliõpilased omandavad siin elades ja õppides eesti keele."
Haidaku sõnul on üheks lahenduseks kogu doktoriõppe ümberkujundamine. Ehk doktorandid on tulevikus valdavalt nooremteadurid, kes täielikult teadustööga hõivatud ja saaksid selle eest ka väärilist tasu. "Ta peaks ületama ikkagi sellist Eesti keskmist palka ja ideaalis võiks siis tulevikus olla, et kõik või vähemalt suurem enamus doktoriõppesse astujaid saavad kas töölepingu ülikoolis või töölepingu ettevõtte juures, kus neile tagatakse piisav sissetulek selleks, et sajaprotsendiliselt teadustööga tegeleda, mis on doktoriõppe sisu."
Seesugune ettevalmistatud seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsus käis märtsikuus ka kooskõlastusringil ja sai positiivse tagasiside. Positiivse ajakava ja rahaliste ressursside olemasolul võiks seadusemuudatus jõustuda Haidaku sõnul 2022. aasta algusest.
Järve ütleb, et oluline on ka jälgida, et eestlastest doktoriõppes alustanud kraadini kindlasti jõuavad, sest ehk ka siis leeveneb pisutki praegu esile kerkinud murekoht. Näiteks välisdoktorandid lõpetavad Järve kogemuse põhjal üldjuhul kindlasti ja veel nominaalajaga. Sageli jääb õigeaegne lõpetamine eestlastel nii Järve kui Kaldma sõnul näiteks pere loomise või doktoritöö õigeaegselt kaante vahele saamise taha:
Kehtivas teadus- ja arendustegevuse strateegias on seatud eesmärgiks, et Eestis peaks olema 300 doktorikraadi omandajat aastas. Reaalsus on Haidaku sõnul aga, et parimatel aastatel küündib lõpetajate arv kuskil 250 juurde. | Doktoriõppes osalevate eestlaste osakaal kasvab üha suuremaks mureks | https://www.err.ee/1092424/doktorioppes-osalevate-eestlaste-osakaal-kasvab-uha-suuremaks-mureks | Kuigi avalik-õiguslikud ülikoolid täidavad statistika järgi riiklikku tellimust doktoriõppe kohtade osas, tunnistavad osapooled, et järjest suuremaks murekohaks on muutumas doktoriõppes osalevate eestlaste osakaal. |
Kui muuseumi filiaalid nädala alguses pärast eriolukorra lõppu taas avati, käis Maarjamäe Lossis, Filmimuuseumis, Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Suurgildi hoones kokku vaid kümme inimest.
Aastast 2018 sihtasutust juhtinud Peeter Mauer ütles ERR-ile, et aastaprognoos on pessimistlik, sest välisturiste ei ole ning sel aastal ei julge prognoosida ka kohalike külastajate arvu kasvu, sest kriis on teinud ettevaatlikuks.
Kultuuriministeerium eraldab muuseumide kriisitoetuseks kokku kuus miljonit eurot. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum küsis 125 000 ja vaatab nüüd, kuidas saab organisatsiooni sees kokku hoida.
Ajaloomuuseumi direktor kinnitas, et koondamisi plaanis pole, küll aga tuleb ära jätta suveks plaanitud suuremaid sündmusi.
"Meie probleem on, et hooned vajavad palju ülalpidamist, kuni muuseum oli kinni, suutsime kokku hoida elektri ja kütte pealt," selgitas Mauer. "Korraldasime ümber näituste plaani, lükkasime edasi sügisesi näitusi järgmisesse aastasse, pikendasime praegu lahtiolevaid."
Külastajate juurdevõitmiseks on Ajaloomuuseum toonud rohkem sisse populaarkultuuri - Suurgildi hoones on taasavatud näitus Georg Otsast, Maarjamäe lossis on vaadata näitus Anne Veskist, mis avati vahetult enne eriolukorra kehtestamist ja väljapanek Eesti levimuusikast, Filmimuuseumis avati äsja cosplay -teemaline väljapanek. | Ajaloomuuseumil on kriisitagi raskusi külastajate arvuga | https://kultuur.err.ee/1092423/ajaloomuuseumil-on-kriisitagi-raskusi-kulastajate-arvuga | Ajaloomuuseum loodab tänavu saavutada 40 protsenti tavalisest külastajate arvust, kuid juba eelmisel aastal jäi piletimüügist saadud tulu ligi 200 000 euro võrra väiksemaks arengukavas seatud eesmärgist. |
"Kontseptsioon, mida pole veel lõpuni viimistletud, pakub stabiilsusmeetmeid kuni üheksa miljardi euro ulatuses, millest kolm miljardit eurot on laenude vormis investeerimispangalt KfW," teatas Saksa lennufirma avalduses.
Kui paketis kokku lepitakse, lõpetaks see nädalaid kestnud vaidlused Lufthansa üle liidukantsler Angela Merkeli konservatiivse CDU ja nende vasaktsentristliku koalitsioonipartneri SPD vahel.
Ettevõtlusmeelsed poliitikud Merkeli ridades on seisnud pikalt vastu riigi suurele osalusele Lufthansas, öeldes, et ärilised otsused tuleb jätta firma juhtkonna pädevusse.
SPD on seevastu aga toetanud suuremat osalust, mis annaks Berliinile mõjuvõimu juhtkonna üle võimalike koondamiste ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmise valguses.
Merkel ütles kolmapäeval, et leppeni jõutakse "lähiajal". | Lufthansa kinnitas kõnelusi suure päästepaketi üle | https://www.err.ee/1092415/lufthansa-kinnitas-konelusi-suure-paastepaketi-ule | Euroopa suurim lennufirma Lufthansa kinnitas neljapäeval, et peab kõnelusi Saksa valitsusega üheksa miljardi euro suuruse päästepaketi üle, millega riik võtab suure osaluse koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud ettevõttes. |
"Piima hind on langenud madalamaks, kui põllumehel on reaalsed tootmiskulud ja kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua meil seda langust taluda tuleb," ütles ajalehele tulundusühistu Epiko nõukogu esimees Märt Riisenberg. Epiko varub 280 tonni piima päevas, pool sellest jääb koduturule, ülejäänu veetakse Leetu ja Lätti.
Riisenberg ütles, et maikuus saavad nende ühistu tootjad 26-28 senti toorpiima kilost ja juunikuus vaid 26-27 senti.
Enim on hind langenud Saaremaal. Kärla POÜ juht Ülar Tänak ütles, et Saaremaa tootjate piimahind on maksimaalselt 25 senti.
"Kagu-Eestis saab mõni tootja isegi 24 senti piimakilost. Kardan, et alles sügisel näeme, mis on kriis," ütles ajalehele kauaaegne Põlvamaa Põllumeeste Liidu juht Karin Sepp.
Põllumajandus-kaubanduskoja andmetel on praegu tootjatele makstavaks toorpiima baashinnaks keskmiselt 25-27 senti kilost. Hind on lühikese aja jooksul 15-20 protsenti langenud. Piimatootmise omahind on umbes 30 senti kilolt. | Piimatootjad saavad piima eest mais kuni viiendiku vähem raha | https://www.err.ee/1092414/piimatootjad-saavad-piima-eest-mais-kuni-viiendiku-vahem-raha | Piimakarjakasvatajad peavad leppima sellega, et saavad maikuus piima eest 15-20 protsenti vähem raha ning lehmad hakkavad lüpsma kahjumit, kuna toota tuleb alla omahinna. Paljud kardavad, et ees ootab järjekordne piimanduskriis, kirjutab Maaleht. |
"Reisiettevõtja tagatise kasutamiseks on algatatud üks menetlus, reisikorraldaja aktsiaseltsi Fix Ideed Estonia suhtes," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) turismi valdkonna jurist-valdkonnajuht Helen Rohtla ERR-ile. "TTJA tuvastas, et antud ettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita reisijate ees võetud kohustusi. TTJA kogub aktsiaseltsi Fix Ideed Estonia reisijate nõudeid kuni 14. juunini."
Kui paljude ettevõtete puhul võiks veel vaja olla tagatist kasutada, Rohtla öelda ei osanud.
"Seda ei ole võimalik hetkel ennustada. Menetlus reisiettevõtja tagatise kasutamiseks algatatakse, kui selgub, et ettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita reisijate ees võetud kohustusi," rääkis Rohtla.
Kui suur tagatis parasjagu olema peab, otsustab ettevõte ise. "Reisiettevõtjal on kohustus jälgida, et tema tagatis oleks igal tegevuse ajahetkel piisav nii reisijate tagasitoomiseks kui reisijatele reisitasude tagastamiseks ja kasutamata pakettreisi kinkekaartide hüvitamiseks," märkis Rohtla.
Mõned reisiettevõtted on sel aastal ka soovinud oma tagatisi vähendada, mida saab teha, kui TTJA selleks loa annab.
"TTJA poole on pöördunud mõned reisiettevõtjad, kes on soovinud oma tagatise summat vähendada. Igakordselt enne nõusoleku andmist või andmisest keeldumist on kontrollitud reisiettevõtja kohustuste suurust," rääkis Rohtla. Ilma loata seda vähendada või tagatist üldse lõpetada ei saa.
Reisikorraldaja tagatist kasutatakse reisijate reisilt tagasitoomiseks, vajadusel tagasitoomiseni majutamiseks, reisitasu tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumine pakettreisi ärajäänud osa eest, tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest. Soetatud üksikuid reisiteenused, näiteks ainult lennupilet või ainult majutus, ei kuulu reisiettevõtja tagatise arvelt hüvitamisele.
Seotud reisikorraldusteenuste hõlbustaja tagatist kasutatakse reisijate reisilt tagasitoomiseks ja vajadusel tagasitoomiseni majutamiseks, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja hõlbustaja vastutab reisijaveo eest, seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest.
Reisiettevõtjal on kohustus jälgida, et tema tagatis oleks igal tegevuse ajahetkel piisav nii reisijate tagasitoomiseks kui reisijatele reisitasude tagastamiseks ja kasutamata pakettreisi kinkekaartide hüvitamiseks.
Majandustegevuse registri andmetel on praegu 242 reisiettevõtjat, mis on oma tegevusala liigiks märkinud pakettreiside korraldamise. | Esimene pakettreisi müüja tagatis on kasutusele võetud | https://www.err.ee/1092287/esimene-pakettreisi-muuja-tagatis-on-kasutusele-voetud | Pakettreiside ostjate nõuete tagatiseks peab iga pakettreisi müüja tagatise andma, et ettevõtte makseraskuste tekkimisel näiteks kliente välismaalt tagasi tuua või ärajäänud reiside eest raha tagasi maksta. Seni on ühel reisiettevõtjal koroonakriisi ajal rängad makseraskused tekkinud. |
Toornafta juulitehingute hind New Yorgi börsil kerkis 1,53 dollari võrra ehk 4,8 protsenti tasemele 33,49 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi juulilepingute hind liikus 3,2 protsenti ehk 1,10 dollari võrra ülespoole, sulgudes tasemel 35,75 dollarit barreli eest. | Nafta maailmaturu hinnad kerkisid veel | https://www.err.ee/1092413/nafta-maailmaturu-hinnad-kerkisid-veel | Nafta maailmaturu hinnad kerkisid kolmapäeval veel, kui möödus juuni tulevikutehingute tähtaeg, mis seekord erinevalt kuutagusest mingeid vapustusi kaasa ei toonud. |
Prantsusmaa leevendas 11. mail oluliselt liikumis- ja muid piiranguid pärast pea kahe kuu pikkust pea täielikku karantiini, et epideemiast räsitud majandusele hoogu anda.
Veran hoiatas samas, et praegu on veel vara anda hinnangut leevenduste mõjule. "Läheb vähemalt 10 kuni 15 päeva, et teaksime, kas sel on epideemiale mingit mõju," ütles ta pärast kabinetiistungit ajakirjanikele, märkides, et langustrendis on nii haiglaravil kui intensiivpalatites olevate patsientide arv.
"Nii et me ei näe viiruse ringluses uut esiletõusu, ent see ei tähenda, et viirus ei ringleks," lisas ta.
President Emmanuel Macron kirjutas samas Twitteris: "Epideemia ei ole meil veel seljataga. Me ei kavatse oma jõupingutustes järele anda."
Tervishoiuministeeriumi viimaste andmete kohaselt registreeriti Prantsusmaa haiglates ja hooldekodudes viimase ööpäevaga 110 surmajuhtu, mis kergitas riigi ohvrite arvu 28 132 inimeseni.
Intensiivravil olevate inimeste arv vähenes eelmise ööpäeva statistikaga võrreldes 100 inimese võrra, langedes 1794 peale. Kriisi tipphetkil oli see näitaja üle 7000. | Prantsusmaa: karantiini leevendamise järel pole märke viiruse kasvust | https://www.err.ee/1092412/prantsusmaa-karantiini-leevendamise-jarel-pole-marke-viiruse-kasvust | Prantsusmaal ei ole märke koroonaviiruse levimise kasvust pärast karantiiniaja reeglite leevendamist, kommenteeris kolmapäeval tervishoiuminister Oliver Veran igapäevast statistikat, mis on näidanud pidevat langustrendi. |
Vautšerid on võimalik vahetada välja majutuse ja muude turismiteenuste vastu, teatas valitsus kolmapäeval.
Kõik Sloveenia täisealised saavad 200 eurot, alla 18-aastased kodanikud saavad 50 eurot väärt vautšerid.
"Me tahame inspireerida Sloveenia kodanikke veetma vähemalt kaks päeva mõnes riigi sihtkohas. Me tahaksime motiveerida neid kulutama seal rohkem raha ning samal ajal aidata kaasa meie turismile," ütles valitsuse nõunik Matej Lahovnik telekanalile POP TV.
See on osa valitsuse viimasest meetmetepaketist, mille eesmärk on edendada turismi ja muid majandussektoreid, mis on saanud kannatada koroonaviiruse pandeemia tõttu.
Parlament kiidab valitsuse toetuspaketi heaks tõenäoliselt hiljem sel kuul.
Vautšerid tuleb ära kasutada selle aasta lõpuks ning raha vastu välja vahetada ega teisele anda neid ei saa.
Turism moodustab Sloveenia sisemajanduse kogutoodangust umbes 12 protsenti.
Meetmete pakett hõlmab ka toetust tehastele, et nad ei peaks oma töölisi koondama. | Sloveenia annab kodanikele siseturismiks 200-eurose vautšeri | https://www.err.ee/1092411/sloveenia-annab-kodanikele-siseturismiks-200-eurose-vautseri | Sloveenia kavatseb anda igale kodanikule 200 euro väärtuses vautšeri reisimiseks kodumaal, selle asemel, et koroonaviiruse kriisi ajal välismaale minna. |
Fääri saarte kõrgliigas sai B36 Torshavn mullu teise koha. Klubis on varasemalt mänginud ka endine Eesti koondise ründaja Kaimar.
Levadia ja Toshavni omavaheline kohtumine peetakse Fääri saarte pealinnas Torshavnis 27. augustil Eesti aja järgi kell 21.
Mullu Meistrite liiga teises eelringis Šotimaa hiiu Glasgow Celticuga mänginud Nõmme Kalju võõrustab tänavu Euroopa liiga esimeses eelringis Sloveenia klubi NŠ Mura.
Paide Linnameeskond läheb Euroopas vastamisi mullu kolmandasse eelringi jõudnud ja seal kuulsale Sevillale alla vandunud leedukate Vilniuse Žalgirisega. | Selgus Levadia vastane Euroopa liigas | https://sport.err.ee/1126063/selgus-levadia-vastane-euroopa-liigas | Jalgpalli Euroopa liigas selgus neljapäeval Tallinna FCI Levadia esimese eelringi vastane, kui Fääri klubi B36 Torshavn alistas Gibraltari meeskonna St Joseph'si 2:1. |
USA välisminister Mike Pompeo lähetas ÜRO julgeolekunõukogu presidendile kirja, milles juhitakse tähelepanu ajaloolise tuumaleppe tingimuste märkimisväärsele rikkumisele.
Ühendriikide Euroopa-liitlased 15-liikmelises julgeolekunõukogus on sellele sammule vastu. | USA alustas ÜRO-s Iraanile sanktsioonide taaskehtestamise protseduuri | https://www.err.ee/1126062/usa-alustas-uro-s-iraanile-sanktsioonide-taaskehtestamise-protseduuri | USA alustas neljapäeval ametlikult protseduuri, mille eesmärk on aktiveerida vastuoluline mehhanism ÜRO Iraani-vastaste sanktsioonide taaskehtestamiseks. |
Kui tänase seisuga on kehtestatud piir, et avalikul väliüritusel võib osaleda maksimaalselt 2000 inimest ja selline piir jätkub ka septembris, siis ei ole korraldajate sõnul suure huviliste hulga tõttu võimalik tagada jooksu läbiviimist, vahendab Jooksja.ee.
"Tänavu oli meil plaanis esmakordselt korraldada ka Türi linna 5 km jooks ning see oleks kindlasti osavõtjate arvu veelgi suurendanud. Lisaks jooksust osavõtjatele tuleb arvesse võtta ka vabatahtlikke, keda eelmine aasta oli 250. Alternatiiviks oli võimalus vähendada osavõtjate arvu, kuid see oleks põrkunud meie tõekspidamisega, et kõik spordisõbrad saavad rahvajooksul osaleda" lisas Paide spordikeskuse juhatuse liige ja jooksu eestvedaja Erich Petrovits.
Paide-Türi Rahvajooks on üks staažikamaid jookse Eestis, olles juba toimunud 38 korda. Järgmine jooks on planeeritud 26. septembrile 2021. | Paide-Türi rahvajooksu sel aastal ei toimu | https://sport.err.ee/1126054/paide-turi-rahvajooksu-sel-aastal-ei-toimu | Tänavune Paide-Türi rahvajooks, mis oli planeeritud 27. septembrile, jääb koroonaviiruse ohu tõttu ära. |
Navalnõi oli lennukis, millega ta suundus neljapäeva hommikul Tomskist Moskvasse, kui tal hakkas halb. Lennuk maandus erakorraliselt Omski lennuväljal ja Navalnõi viidi haiglase, teatas tema pressiesindaja Kira Jarmõš.
Сегодня утром Навальный возвращался в Москву из Томска. В полёте ему стало плохо. Самолет экстренно сел в Омске. У Алексея токсическое отравление. Сейчас мы на скорой едем в больницу
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) August 20, 2020
Alekseil on toksiline mürgitus, lisas Jarmõš.
Tema hinnangul võis Navalnõi saada mürgituse, kui jõi teed, kuna midagi muud ta hommikul ei joonud. "Arstide sõnul imendub mürk kuuma vedelikuga kiiremini," lisas Jarmõš.
Tema sõnul olevat Navalnõi lennukis öelnud, et tunneb ennast halvasti ja palunud Jarmõšilt salvrätti. Samuti olevat ta hakanud tugevalt higistama, rääkis Jarmõš raadiojaamale Eho Moskvõ.
"Ta palu mul endaga rääkida, kuna soovis hääle peale keskenduda. Ma rääkisin temaga, kui veeretati kohale käru jookidega - küsisin, kas ta soovib ehk vett, ta vastas ei. Siis läks ta tualetti ning pärast seda kaotas teadvuse," kirjeldas Navalnõi esindaja.
Hiljem lisas Jarmõš, et Navalnõi viidi reanimatsiooniosakonda, et ta on teadvuseta ning ühendatud kunstliku hingamise aparaadiga.
Kohalike võimude teatel uuritakse praegu haiglas, mis võis Navalnõi tervise ootamatu halvenemise põhjustada.
Jarmõši sõnul kutsuti Navalnõi kaaslaste palvel haiglasse ka politseinikud.
Jarmõš: arstid viivitavad selgituste andmisega
Jarmõš kiitis neljapäeva pärastlõunal tehtud Twitteri-postitustes Omski haigla arste, kuid märkis, et ehkki algul lubati Navalnõi analüüside tulemused avaldada paari tunni jooksul, siis nüüd on see jäänud viibima.
"Arstide põiklev reaktsioon on järjekordne tõestus, et see on mürgitamine. Alles kahe tunni eest olid nad valmis kogu informatsiooni jagama, aga nüüd nad tõrguvad ega ütle, mida teavad."
Уклончивая реакция врачей только подтверждает, что это отравление. Ещё два часа назад они были готовы поделиться любой информацией, а теперь явно тянут время и не говорят, что им известно
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) August 20, 2020
Jarmõš viitas oma postitustes ka suurele hulgale politseinikele, keda tema sõnul on haiglas juba rohkem kui arste.
Ta postitas ka video haigla peaarsti asetäitja lühikesest esinemisest pressile, mille arst põikles kõrvale olulistele küsimustele vastamisest.
Выступление представителя больницы pic.twitter.com/s9vfS0cSDq
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) August 20, 2020
Meedikud: Navalnõil pole märke infarktist, insuldist või nakkusest
Omski kiirabihaigla meedikute sõnul ei ole neile ravile toodud Vene opositsioonipoliitikul Aleksandr Navalnõil märke infarktist, insuldist või nakkusest, teatas oblasti tervishoiuministeerium neljapäeval viitega haigla peaarsti asetäitjale Anatoli Kalinitšenkole.
Saksa aktivistid püüavad tuua Navalnõid ravile Berliini
Aktivistid püüavad tuua Omski haiglas oma elu eest võitlevat Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid ravile Berliini, teatas Saksa vabaühendus neljapäeval.
"Humanitaarsetel põhjustel oleme organiseerinud meditsiinivarustusega lennuki, mis võib tuua Navalnõi Saksamaale," ütles vabaühenduse Kino Rahu Eest juht Jaka Bizilj ajalehele Bild, lisades, et ta ootab Saksa võimude heakskiitu.
Bizilj ütles Saksa uudisteagentuurile dpa, et Berliini Charité kliinik nõustus Navalnõid ravima ning et palve opositsionääri toimetamiseks Saksamaale tuli tema perekonnalt.
"Me oleme kontaktis võimudega ja loodame saada loa transpordiks" nii kiiresti kui võimalik, sõnas ta.
Vabaühendus on toetanud Vene opositsiooni liikmeid ning korraldas 2018. aastal punkansambli Pussy Riot liikme toimetamise ravile pärast arvatavat mürgitamist.
Teed pakkunud kohvikupidaja alustas uurimist
Tomski lennujaamas asuva kohviku direktor ja omanik alustas uurimist, et selgitada välja, kuidas võis Navalnõi sealt neljapäeva hommikul teed ostes mürgituse saada.
"Selgitame välja kõik asjaolud, uurime turvakaamerate lindistusi," rääkis kohvikupidaja Interfaxile.
Navalnõi staabi juht Tomskis Ksenja Fadejeva ütles Interfaxile, et opositsioonijuht oli Tomskis veedetud kolme päeva jooksul terve ning ei kurtnud millegi üle ka neljapäeva hommikul.
Navalnõi kaastöötajad ootavad politseilt uurimise alustamist
Navalnõi juhitud korruptsiooniga võitlemise fondi (FBK) esindajad teatasid, et koostavad juba politseile avaldust mürgitamise suhtes uurimise alustamiseks.
"Pole kahtlust, et Navalnõi mürgitati tema poliitilise positsiooni ja tegevuse pärast. FBK juristid esitavad avalduse lähtudes kriminaalkoodeksi paragrahvist 277, nõuame uurimise alustamist," kirjutas fondi jurist Vjatšeslav Gimadi.
Vene kriminaalkoodeksi paragrahv 277 käsitleb vastutust riigi- või ühiskonnaelu tegelase elu kallale kippumise eest.
Navalnõi on korduvalt kandideerinud Venemaa praeguste võimude vastu valimistel, muuhulgas Moskva linnapeaks (2013) ja Vene presidendivalimistel (2018). Suurimat tähelepanu on ta aga saanud oma videokanalites avaldatavate paljastavate lugude Vene võimurite korruptsioonist. Navalnõi on ka varem füüsiliste rünnakute ohvriks langenud ning politsei teda on korduvalt kinni pidanud. | Navalnõi viidi mürgituskahtlusega reanimatsiooni | https://www.err.ee/1125580/navalnoi-viidi-murgituskahtlusega-reanimatsiooni | Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi kaotas neljapäeva hommikul teadvuse ning viidi mürgituskahtlusega reanimatsiooni, kus ta ühendati kunstliku hingamise aparaadi külge. Navalnõi esindaja sõnul paistab, et teda ravivatel arstidel on keelatud rääkida. |
Mullu mängis 195 cm pikkune TTÜ Korvpallikooli kasvandik Kentuckys väikeses Allen City's asunud Wesley Christian'i keskkoolis, kirjutab Korvpall24.ee.
Tunamullust hooaega alustas mängumees hooaega G4S Noorteliiga esiliigatiimis, kuid piirdus seal ühe kohtumisega ning pallis ülejäänud hooaja TTÜ Korvpallikooli II liiga meeskonnas. 11 mänguga kogus ta keskmiselt 20,5 minutit, 5,4 punkti, 4,4 lauapalli ja 1,2 korvisöötu.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Keskkooli lõpetanud Eesti korvpallur jääb USA-sse ja astub sammu edasi | https://sport.err.ee/1126048/keskkooli-lopetanud-eesti-korvpallur-jaab-usa-sse-ja-astub-sammu-edasi | Euroopa korvpallurite USA-sse abistamisega tegelev agentuur Elite Euro Talent avaldas laupäeval, et Eesti noormängija Roger Mäemets siirdub uueks hooajaks Californias asuvasse Nela Prep Academy nimelisse ettevalmistuskooli. |
Võistlusel osalemisest on hetkel teada andnud Norra, Saksamaa, Soome, Leedu, Eesti ja Läti. Kokku on stardis terve nädalavahetuse jooksul pea sada sportlast. Eestit on esindamas 21 naist ja 25 meest.
Rullsuusa maailmakarikasarja etapi võistluste korralduskomitee on avaldanud täpse võistlusprogrammi kui ka -rajad mõlemas võistluspaigas. Kolme võistluspäeva jooksul stardivad sportlased klassikasprindis ja vabatehnika mass-stardis. Veel ootab naisi ees Tehvandi spordikeskuse rulliradadel klassika 10 km ja meestel 15 km sõit.
Eesti koondis MK-etapil:
täiskasvanutest Marko Kilp
U-23 - Aveli Uustalu ning Martin Himma ja Henri Roos
U-20 - Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku ja Johanna Udras ning Karl Sebastian Dremljuga ja Kaspar Päärson
noortekoondis - Eliisabet Kool, Kretel Kaljumäe ja Anni Lii Unn ning Rico Rohi ja Ralf Kivil | Otepää rullsuusa MK-etapil lööb kaasa pea sada sportlast | https://sport.err.ee/1126036/otepaa-rullsuusa-mk-etapil-loob-kaasa-pea-sada-sportlast | 21.-23. augustil toimub Lõuna-Eestis Otepääl Tehvandi spordikeskuses ja Tartu linnas rahvusvaheline rullsuusa maailmakarikasarja etapp. |
Maardu esimese värava eest hoolitses avapoolajal Vadim Mihhailov, kes mullu Narva Transis korralikke mänge tegi. Teise lõi 75. minutil vanameister Vitali Gussev, kes väravat tähistades paraku vigastada sai ja kohe pingile vahetati. Nõmme Unitedile avanes mõned minutid hiljem hea võimalus vastamiseks, kui Maardu väravavaht Ilja Kassjantšuk tagasisöödu kätte võttis, aga noored nõmmekad ei kasutanud võimalust ära. Lõppseisu vormistas penaltipunktilt Maardu kapten Ilja Zelentsov, vahendab Soccernet.ee.
Teises mängus teenis Tartu Tammeka U-21 põnevuskohtumises 3:2 võidu FCI Levadia eakaaslaste üle. Mäng oli juba 2:2 seisul viigisadamasse tüürimas, aga Martin Jõgi arvas teisiti. Jõgi lõi esimesel üleminutil Tammeka võiduvärava, mis oli talle augustikuus juba seitsmendaks tabamuseks.
Tänu võidule tõusis Tammeka liigatabelis üheksandalt kohalt seitsmendaks, mööda nii Pärnu Jalgpalliklubist kui Levadia U-21-st.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Maardu pani kodus Nõmme Unitedi kindlalt paika | https://sport.err.ee/1126032/maardu-pani-kodus-nomme-unitedi-kindlalt-paika | Jalgpalli esiliiga suures mängus võõrustas liider Maardu Linnameeskond koduplatsil Nõmme Unitedit - kogenud Maardu sai kirja kindla 3:0 võidu ja kasvatas tabelis eduseisu Unitedi ees neljale punktile. |
"On üsna selge, kes siin favoriit on, mistõttu teiste eesmärgiks saab olema püüda talle järgneda ja võimalusel konkurentsi pakkuda," kommenteeris Ogier WRC kodulehele, viidates Tänakule.
"Vaatame, millised tingimused siin septembri alguses on. Teame, et esimesena rajale minek on vahel raske. Loodame, et septembrikuine ilm aitab meid ning me pole startides liialt keerulises seisus," lisas prantslane.
Ogier käis kuu alguses Eestis Toyotat testimas ning osaleb eeloleval nädalavahetusel mitmete teiste MM-sarja pilootidega Lõuna-Eesti rallil. "Tee oli äärmiselt kiire. Olen kuulnud, et nii kipub Eestis olema nii et ootan näha MM-rallil sarnaseid kiireid lõike," rääkis Ogier.
"See on lõbus. Selle autoga on mõnus kiiretel teedel sõita, kuid ei juhtu tihti, et sul on enam kui 75 protsenti ajast gaas põhjas. Tee on väga kiire ja eksimusteks pole sellisel kiirusel väga ruumi."
Rally Estonia MM-ralli sõidetakse 4.-6. septembril. | Ogier: on üsna selge, kes on Eesti MM-rallil favoriit | https://sport.err.ee/1126019/ogier-on-usna-selge-kes-on-eesti-mm-rallil-favoriit | Autoralli MM-sari jätkub pärast ligi poole aasta pikkust pausi septembri alguses Eestis. Kuuekordse maailmameistri Sebastien Ogier' (Toyota) hinnangul on Eestis favoriidiks kodupubliku ees võistlev Ott Tänak (Hyundai). |
Kriminaalasi algatati Valgevene kriminaalkoodeksi paragrahvi 361 alusel, mis näeb ette karistused selle eest, kui kutsutakse üles tegevusele, mis võiks kahjustada riigi julgeolekut.
Valgevene peaprokurör Aleksandr Konjuk kuulutas neljapäeval, et koordinatsiooninõukogu on põhiseadusevastane ühendus, mille sihiks on võimuhaaramine.
Varasemalt oli Valgevene president Aleksandr Lukašenko, keda opositsioon süüdistab 9. augusti presidendivalimiste tulemuste võltsimises, nimetanud opositsiooni koordinatsiooninõukogu mustasajaliste liikumiseks. Samuti käskis ta riigi julgeolekuametil KGB leida meeleavalduste korraldajad ning nende tegevus lõpetada.
Nõukogu jätkab tööd
Koordinatsiooninõukogu presiidiumi liige Maksim Znak ütles Interfaxile, et nõukogu jätkab hoolimata kriminaalasja algatamisest oma tööd.
"Aga me mõistame, et kriminaalasja raames on võimudel hulgaliselt instrumente nõukogu töö takistamiseks," lisas Znak.
Tema kinnitusel ei kahjusta koordinatsiooninõukogu töö Valgevene julgeolekut. "Ei meie dokumentides ega tegevuses ei ole midagi seadusevastast. Nõukogu väljendab ühiskonna kodanikupositsiooni, see ei ole seni veel kuritegu," rääkis Znak.
Znak tunnistas, et pärast kriminaalasja algatamist on mõned inimesed nõukogust lahkunud. Kuid näiteks Nobeli kirjanduspreemia laureaat Svetlana Aleksiijevitš, kes pole küll selle töös osalenud, on kinnitanud, et jätkab nõukogu liikmena.
Opositsioon nõuab kohtumist jõustruktuuride esindajatega
Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu saatis peaprokuratuurile, KGB-le, juurdluskomiteele ja siseministeeriumile nõudmise korraldada kiiresti kohtumine.
Nõukogu ütles avalduses, et neljapäeval saadetud kirjades nõutakse kohtumist, et arutada enamiku Valgevene kodanike nõudmisi.
Avalduses märgiti, et nõukogu võttis vastu otsust laiendada oma ridu professionaalidega, kes on valmis tegema tööd poliitilise kriisi lahendamiseks. | Valgevene algatas opositsiooni koostöökogu suhtes kriminaalmenetluse | https://www.err.ee/1126000/valgevene-algatas-opositsiooni-koostookogu-suhtes-kriminaalmenetluse | Valgevene peaprokuratuur algatas opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmete suhtes kriminaalmenetluse. |
Eesti meistrivõistluste 1500 meetri esikaheksast asus meestest starti kuu, naistest oli kohal kaheksa finalisti. Nii asusid meestest esikoha eest võitlusse Tiidrek Nurme, Roman Fosti, Kaur Kivistik, Olavi Allase, Mark Abner, Roman Hvalõnski, Leonid Latsepov, jt. tugevad keskmaajooksjad. Naistest olid kohal kaks Eesti meistrikulda võitnud Kelly Nevolihhin, Katrin Zaitseva, Katrina Stepanova, Bret Schär ja teised, vahendab Marathon100.com.
Meestest näitas oma head vormi Tiidrek Nurme, kes jooksis Eesti viimase viie aasta kiireima miili. Nurme võidutulemus 4.05,62 jääb küll tema isiklikule rekordile mõne sekundiga alla, kuid viimati joosti sellest ajast Eestis kiiremini 2015. aastal.
Teise koha võttis 1500 meetri Eesti meister Kaur Kivistik (4.10,97) ning kolmanda Olavi Allase (4.11,19). Roman Fosti oli neljas, Roman Hvalõnski viies ja Mark Abner kuues.
Naistest näitas Kelly Nevolihhin, et Eesti meistrivõistluste järel pole jõudude vahekord muutunud. Nevolihhinile jälle esikoht (5.05,80) ning Katrin Zaitsevale taaskord teine koht (5.07,29). Katrina Stepanova oli kolmas (5.09,17), Bret Schär neljas, Anete Randma viies ja Triin Gede kuues. | Kohilas joosti kõrgetasemeline miilijooks | https://sport.err.ee/1126012/kohilas-joosti-korgetasemeline-miilijooks | Kolmapäeval oli Eestis staadionijooksude päev – samal ajal toimusid võistlused nii Kohilas, Tartus, kui Viljandis. Kohilas oli kavas miilijooks ning stardis olid kõrgetasemelised jooksjad. |
Ülemiste City 800-ruutmeetrisel pinnal laiuv Edward von Lõnguse hiigelmõõtmetes isikunäitus sümboliseeris tänapäevast tarbimiskultuuri ja inimkonna rahakummardamist. Juulikuus Tallinna Biennaali põhinäitusena avatud "Viimsepäeva katedraali" külastas tuhandeid huvilisi.
Katedraali üks põhiatraktsioone oli ülisuur tänapäevane tõlgendus Michelangelo "Viimsest kohtupäevast" ja Bernt Notke "Surmatantsust", mis on loodud just selle näituse tarbeks.
Vaid sel reedel avanevad uuesti avalikkusele katedraali uksed, mis on ühtlasi viimane võimalus kogeda Edward von Lõnguse meistriteoseid konkreetses kureeritud kombinatsioonis. Kunsti- ja muusikaelamust täiustab vaid selleks õhtuks loodud visuaalne valgus show. | Edward von Lõnguse näitus avab viimast korda uksed | https://kultuur.err.ee/1126006/edward-von-longuse-naitus-avab-viimast-korda-uksed | 21. augusti hilisõhtul avanevad viimast korda uksed salapärase tänavakunstniku Edward von Lõnguse "Viimsepäeva katedraali". Vaid üks kord toimuv pidu põimib kunstielamuse valgus show j a sumedate Bombossa Brothersi ja Dr. Maueri tech-house biitide abil tervikuks. |
Täna tahan seda kõnekäändu tarvitada positiivse toetusavaldusena taasiseseisvumispäeva tähistamiseks korraldatavate ürituste, vastuvõttude, pidude ja aktuste toetuseks levimisaktiivse koroonaviiruse COVID-19 ohu tingimustes.
Oleme kuulnud viroloogiaprofessor Irja Lutsarit mitmeid kordi väljendamas seisukohta, et me peame õppima koroonaviirusega elama. See tähendab, et me ei saa püsivalt selle viiruse eest peituda või selle eest põgeneda nõnda, et normaalne elu jääbki vaktsiini kasutuselevõtmiseni või viirusresistentsuse tekkimiseni takistatuks. Normaalse elu juurde kuulub muuhulgas üksteisega sotsiaalne läbikäimine, sealhulgas ühes rõõmsatega rõõmustamine ja koos nutjatega nutmine, nagu apostel Paulus seda kirjeldab (vt Rm 12:15). Toimugu see siis kodus, kõrtsis või kirikus.
Sõjaaja lapsed on kõnelenud lapsepõlve mängudest purukspommitatud kodulinna varemetes. Sageli on nad justkui häbenedes tunnistanud, et mängud olid lõbusad ja teiste lastega veedetud tunnid tõid rõõmu. Sarnaseid lugusid olen kuulnud Eestist vägivalla eest põgenenute suust, kui nad on kirjeldanud oma sõjajärgseid lapsepõlveaastaid Saksmaa põgenikelaagrites. Samasugusest lapselikust oskusest, tunda väikestest asjadest siiralt rõõmu, saab lugeda küüditatute või koonduslaagris sündinud ja lapsepõlve veetnud inimeste mälestustest. Samasugust rõõmu on ju kogenud ka need, kes keerulistel aegadel on oma eluarmastuse leidnud, abiellunud ja pere loonud.
Fakt, et keegi on sündinud või armunud pommitatud maja keldris, küüdirongi vagunis, Siberis asumisel või kuritegeliku okupatsioonirežiimi tingimustes, ei tähenda, et uus elu ei toonud raskustest hoolimata rõõmu, või et lapse- ja nooruspõlv oleks täiesti röövitud.
Jah, palju on neidki, kes oma lapse- või noorpõlve täna tagasi vaadates objektiivselt õnnetuks peavad – neil on kahtlemata õigus, kui võrdlevad oma lapsena elatud aastaid või noorpõlve mõne teise eakaaslase esimese paari elukümnendiga. See ei muuda olematuks siiski kasvõi sellist hetke, mil pommitatud kodu varemetes lebavale mürsukestale laskub päikest nautiv liblikas, tuues endaga kaasa tunnistuse vabaduse ja elu jätkumisest – lootuse püsimisest, ka kõige jubedamates tingimustes.
Meenub legendaarse vaimuliku Harri Haameri mälestusteraamatus "Meie elu on taevas" kirjeldatud südamlik lugu Siberi barakis veedetud jõuluõhtust, kus paarkümmend eestlast poolesaja muust rahvusest käratseja ja jõudehetkel kaarti mängiva seltskonna "Püha öö" laulmise ajal spontaanselt vaikima paneb. Harri Haamer kirjutab: "Me anname ennast Isa armu hooleks, kes meid ka niisuguses viletsuses on ometi jõuluevangeeliumi läbi rõõmustanud ja lootusetus olukorras igavese elu lootusega kinnitanud."
Jõule peeti ette tõmmatud kardinate taga sel perioodil igas Eestimaa kodus, nagu ka igas võimude poolt sulgemata kirikus. Kogu Eestimaa oli omal kombel okastraadiga ümbritsetud suur barakk. Kuid siin elasid inimesed, kes pisarate valamise kõrval ka naersid ja rõõmustasid, sest nende südamest ei olnud keegi suutnud vabadust röövida. Iga sellist rõõmuavaldust, kasvõi üldlaulupidu okupeeritud Eestimaal, võidi pidada peoks katku ajal, kuid just see pidu ise näitas, et see rahvas ei ole veel võidetud – see ei ole rahvas, kes on määratud hukule!
Hando Runnel on selle õnnelik olemisega mitte viivitamise pannud oma tuntud värsiridadesse:
Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu,
ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu
ja nõnda väga õnnelik kuis üldse jäksab olla,
ma tahan olla õnnelik või üldse mitte olla.
Inimesed, kes on üle elanud enneoleatuid raskusi, näinud lähedalt sõda, ülekohut, vägivalda, kogenud lähedaste ja kodu kaotust, oskavad väärtustada ka praegust rahuaega ja tunda tõeliselt rõõmu igast lähedastega koos veedetud hetkest. Nad oskavad ka hinnata olukordi õigesti, nagu ka praegust viiruse perioodi, vaid tühise viivu või silmapilguna ajatuse ja igaviku võtmes. Nõnda peavad nad loomulikuks kasutada aega sellekski, milleks see on mõeldud, ja kuniks aega on. Sellest kirjutab ka Vana Testamendi Koguja, kui kõneleb igale asjale määratud ajast (vt Kg 3:1-8) selleks, et sündida, istutada, tervendada, naerda, tantsida, kaelustada, rääkida, armastada... Aga ka selleks, et surra, maha kiskuda, nutta, kive pilduda, kaelustamisest hoiduda, kaotada, vaikida, vihata...
See kõik tähendab, et ajal, mil on sõja- või pandeemiaolukord, valitseb okupatsioon või toimuvad tänavarahutused, võime ikka rõõmu tunda iga uue inimlapse sünnist, teineteisega kohtunud südamest, õitsema puhkevast lillest, pesast iseseisvasse ellu lahkuvast linnust. Ja loomulikult – vabadusest, et paljud rahvad, sealhulgas eestlased, võivad elada vaba rahvana vabal maal.
Usun, et me kõik oskame tunda rõõmu isegi olukorras, kus peame hoidma üksteisega distantsi, kus aeg-ajalt oleme varjumas kaitsemaski taha, või saame üksteisega suhelda vaid üle ekraanisilla. Me ju mõistame, et tegelikult oleme vabad. Nõnda, ei pea me häbenema ka täna, ajahetkel, mil koroonaviiruse haigus COVID-19 endiselt maailmas oma hävitavat tööd teeb, rõõmu oma iseseisvuse taastamise ja vabaduse üle. Kui tähistame oma rõõmu vastutustundlikult ligimesse ja iseendasse suhtudes käitudes, hoolimist ja armastust ligimese suhtes välja näidates, kasvõi sotsiaalset distantsi hoides ja oma käsi desinfitseerides, ei maksa peljata ka salajas varitsevat, kuid siiski mööduvat viirushaigust.
Pühakirjast leiame mitmelt poolt tõdemuse, et hoolimata sellest, mis ootab ees, jätkub loomiskorraga seatud elurütm: inimesed sünnivad ja surevad, lähevad mehele ja võtavad naisi, külvavad, lõikavad ja koguvad aitadesse. Selle kõige jätkumist on tõotanud Looja ise, kui ta pärast veeuputuse lõppu ütles: "Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö" (1Ms 8:22).
Me võime tähistada, või ka jätta tähistamata kõik tähtpäevad, kuid kindlasti ei tohi me unustada vabaduse eest tänamast neid, tänu kellele võime seda õnne maitsta. Tänu kuulub ka Loojale, kes on üle kõikide ilmalike seaduste ja kordade paika määranud iga päikesetõusu ja loojangu, iga merelainete tõusu ja mõõna, iga inimese elukaare alguse ja lõpu... See on tõeline vabadus, mida ei väära ükski maine valitseja, poliitiline režiim ega isegi viirus. | Urmas Viilma: õigustatud pidu katku ajal | https://www.err.ee/1126009/urmas-viilma-oigustatud-pidu-katku-ajal | Pidu katku ajal on kõnekäänd, mida oleme sageli kuulnud või ise tarvitanud andmaks negatiivset hinnangut ühiskonnas valitseval keerulisel ajal toimuva asjatu ja priiskava lõbutsemise kohta. |
Nii Teern kui Vihman jätkavad mängimist ka Kuressaare U-17 võistkonnas, Floras käivad nad kord nädalas treenimas ja mängul. Samas osaletakse jätkuvalt Kuressaare treeningprotsessis oma seniste võistkondade juures, vahendab Soccernet.ee.
Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva ütles, et eesmärk on tuua andekad ja perspektiivikad noormängijad lähemale Eesti tipule. "Nad on loomu poolest töökad mängijad ja noormängijate puhul ei kohta Eestis sellist suhtumist tihti," lausus ta.
Kuressaare peatreener Roland Kütt ütles, et kõik on Kristina üle rõõmsad ning võistkonnakaaslased soovivad talle edaspidiseks õnne ja edu. "Kindlasti on tema arengule ja karjäärile see samm vajalik," selgitas ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kuressaare talendid liituvad Floraga | https://sport.err.ee/1126003/kuressaare-talendid-liituvad-floraga | Eesti U-17 neidude jalgpallikoondisesse kuuluvad FC Kuressaare ründaja Kristina Teern ja U-17 võistkonna väravavaht Victoria Vihman liituvad meisterklubi Tallinna FC Floraga. |
Valik tehti lähtudes Euroopa Võrkpalliliidu (CEV) edetabelist 17. augusti seisuga. Eestist pääsesid 32 sekka vaid Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar, naiskondade hulka Eesti sportlased seekord ei mahtunud.
Meeste nimekiri on väga esinduslik. Osalejate nimekirjas on valitsevad maailmameistrid Oleg Stojaanovski - Viatšeslav Krasilnikov Venemaalt ning valitsevad Euroopa meistrid Anders Mol - Christian Sörum Norrast. Lisaks pääsesid EM-ile veel Paolo Nicolai - Daniele Lupo, kes on end Euroopa parimaks võidelnud kolmel korral - 2014., 2016. ja 2017. aastal (neist viimane tiitel võideti sealsamas Jurmalas).
Läti oma ässad Janis Smedins - Aleksandrs Samoilovs tahaksid koduväljakutel kindlasti korrata viie aasta tagust Austrias saavutatud võitu. Lisaks leiab osalejate hulgast veel Clemens Doppleri, kes tuli Euroopa meistriks 2003. ja 2007. aastal ning Pablo Herrera, kes triumfeeris 2013. aastal. | Nõlvak ja Tiisaar pääsesid ainsate eestlastena rannavõrkpalli EM-ile | https://sport.err.ee/1125999/nolvak-ja-tiisaar-paasesid-ainsate-eestlastena-rannavorkpalli-em-ile | Kolmapäeval avalikustati võistkonnad, kes pääsevad osalema 2020 rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustele, mis toimuvad 15.-20. septembril Lätis Jurmalas. |
Praegusel kujul on FK Lviv eksisteerinud alates 2016. aastast. Viimased kaks hooaega on pallitud Ukraina kõrgliigas, kus mullu tuldi kuuendaks ja tänavu lepiti 11. positsiooniga. Sellest suvest on võistkonna peatreeneriks 45-aastane grusiin Giorgi Tsetsadze, kes on treenerina tulnud 2016. aastal Gruusia meistriks ja on juhendanud oma kodumaa U-17, U-19 ja U-21 koondiseid, kirjutab Soccernet.ee.
Ainsalu viimane kohtumine Flora eest pärineb juuli algusest, kui käis platsil võidukas karikafinaalis Narva Transi vastu. Juuli lõpus treenis ta meeskonnast eraldi ning augusti alguses sõitis Lvivi testima.
Ukrainas ootab Ainsalut ees koondisekaaslane Joonas Tamm, kes pallib Desna ridades.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Ametlik: Ainsalu sõlmis Ukraina kõrgliigaklubiga lepingu | https://sport.err.ee/1125995/ametlik-ainsalu-solmis-ukraina-korgliigaklubiga-lepingu | Ukraina kõrgliigaklubi FK Lviv teatas oma kodulehel, et on sõlminud Eesti koondise poolkaitsja Mihkel Ainsaluga kolmeaastase lepingu. |
Eesti Ujumisliit kuulis sellest uudisest alles neljapäeval. "Eesti Ujumisliitu, võistluste korraldajat ega Aura keskust pole juhtumist eraldi teavitatud," kirjutas alaliit sotsiaalmeedias. "Terviseameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht kinnitas täna, et kuigi nakatunud isik viibis millalgi võistluste toimumise nelja päeva jooksul Aura keskuses, siis nad ei avalda, kas tegu oli sportlase, treeneri või mõne muu isikuga. Samuti puudub teadmine, et nakatumine toimus just Aura keskuses. Nakatunu lähikontaktsetega on Terviseameti kinnitusel ühendust võetud."
Ujumisliidule pole teada, et keegi võistlustel osalenud ujumispere liikmetest oleks võistlusjärgselt andnud positiivse COVID-19 proovi. "Ka Aura keskuses pole ilmnenud täiendavaid nakatumisi. Praeguseks on võistlustest möödunud 14 päeva, mille jooksul peaksid haiguse sümptomid olema avaldunud," jätkas Ujumisliit. "Seega hetkel muretsemiseks põhjust ei ole, küll aga soovitame jälgida oma tervist tavapärasel moel ja võimalike sümptomite esinedes kontakteeruda oma perearstiga." | Ujumisliidul polnud EMV võimalikust koroonajuhtumist aimugi | https://sport.err.ee/1125633/ujumisliidul-polnud-emv-voimalikust-koroonajuhtumist-aimugi | Viimasel ööpäeval lisandus Eesti koroonastatistikasse 20 positiivset testi. Terviseameti andmetel võis üks perekondlik kolle (5 haiget) alguse saada Eesti ujumise meistrivõistlustelt, mis peeti kahe nädala eest Tartus Aura veekeskuses. |
"Mis oli aastal 1000 Läänemaailma suurim linn?" küsin ma turistidelt. Rooma, ütlete. Ajaloo teine (Aleksandria järel) miljonilinn Rooma oli maailma suurim linn (kui Aleksandria oli juba taandnud) aastatel null kuni 400, aastal 1000 karjatati Kapitooliumil, kust kunagi juhiti enam-vähem tervet teada olevat maailma, kitsi. Londoni ajad on alles ees. London saab maailma suurimaks linnaks alles aastal 1800. Kas keegi ei tule selle peale? See oli mullegi paras ootamatus, kui ma selle teada sain. Cordoba oma 200 000 elanikuga, alul Cordoba emiraadi, hiljem Cordoba kalifaadi pealinn Al-Andalusis, tänapäeva Andaluusias. (Muuseas, leidub kinnitusi, et maailma suurimad linnad asusid siis hoopis Hiinas ja Kesk-Ameerikas.)
Ma lihtsalt jumaldan Cordobat. Jumaldan! Jumaldan veel Rooma-planeeringuga enam-vähem hästi säilinud vanalinna ümber tänase katedraali, kunagise suurmošee ümber, Rooma silda üle Guadalquiviri jõe, veskeid sellel jõel, Rooma mausoleumi, Rooma linnamüüre, umajaadide termi, eriti kitsaste Deanes, Manriquez, Tomas Conde, Judios, Almanzor ja Romero tänavatega juudikvartalit, kristlaste kõrtse Plaza del Portol, kus kastis keelt teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast koos oma lahutamatu abimehe Sancho Panzaga, aga ennekõike ikka katedraalmošeed. Või tuleb öelda mošeekatedraali?
Räägime sellest, kui siin oli Meka mošee järel suuruselt maailma teine moslemipühamu. Liivakarva kastelliludus oli ümbritsetud sammastikuga, kaarjates, kahevärvilistes võlvides sammaste vahel sädeles rütm ja harmoonia. Ruudukujulist siseõue ehtisid palmid, need olid emiirid ja kaliifid lasknud ekstra tuua Damaskusest ja Bagdadist, et oleks nagu päris... Nii välis- kui interjöörisambad olid (Ida-)Rooma kristlike keisrite kingitus mošee ehituseks, need olid toodud Konstantinoopolist. Sisesammaste vahel näeme lakke vaadates mauri arhitektuuri pärli - lehvikkaart. Ja mustrid - uslev ornamentika. Need olevat kõik isemoodi, kordumatud. Mošee ruudukujulises siseõues vulisesid jahedaveelised basseinid, et usklikud saaksid end enne palvusele minekut puhtaks pesta.
Õues luuletasid poeedid araabia, heebrea, ja ladina-hispaania keeles, õpetlased õpetasid samades keeltes. Valitses usuvabadus, siin sõbrunesid kolm monoteistlikku usku - jadaism, sellest sirgunud kristlus ning neist mõlemast välja kasvanud islam.
Siin õpetas mitusada aastat enne Martin Lutherit arst ja hispanoislami filosoof Ibn Rushd (ladina keeles Averroes), et tee jumalani läheb mõistuse kaudu. Ja mitte ainult arst-filosoof, vaid ka faqih (šariaaditundja), qadi (kohtunik) ja ja sellesama mošee imaam, kes kirjutas loogika, füüsika, matemaatika, geograafia, astronoomia, psühholoogia, mehaanika alaseid traktaate, kes lõi averroismi. Sultan Ya'qub Yusuf I ajal (1163–1184) täitis kõrgeid riigiameteid, oli näiteks Marrakeši kaliif.
Ibn Rushd oli peripateetik nagu Aristoteleski, tema tõlkis Aristotelese teosed ladina keelde ning vaidles temaga. Tänu temale ja teistele islamifilosoofidele suuresti päranduski meile Hellase antiikfilosoofia, esimeste sajandi fanaatilised kristlased teatavasti hävitasid ju kõik tekstid, kus ei olnud juttu Jeesusest.
Araablased arendasid silmnähtavalt edasi astronoomiat ja Eukleidese, Archimedese, Aolloniuse ning indialaste Aryabhata, Brahmagupta loodud matemaatikat. Neil oli seda vaja usu jaoks. Koraan nõuab ramadaani pidamist ja palvetamist Meka suunas. Kuukalendri järgi on ramadaani alguspäeva ja lõpu välja arvutamine omaette number, õige palvesihi kindlaks tegemine aga paras pähkel.
Me kasutame araabia numbreid, terminid algebra, siinus, tangens jne tulevad meile araabia keelest, nemad tegelesid irratsionaal- ja negatiivsete arvudega. Euroopa õukondades ja Bütsantsis olid ametis araablastest astronoomid-astroloogid, sest neid loeti spetsialistideks, kes asja tunnevad.
Näete siis, kuidas teadus osutab teeneid usule ja usk teadusele. Meie lahutame need kaks maailmatajumisviisi, araablased seda ei teinud.
See kõik käib Araabia kuldajastu kohta, mis kestis XI kuni XIII sajandini.
Ibn Rushd pidas sulesõda ortodoksse islamiga, mõistus kaotas, kirg võitis ning Ibn Rushd küüditati 1297. aastal pealinnast provintsi, nimelt talle tuttavasse Marrakešši, mis palju ei jäänud maha Cordoba hiilgusest. Juute ja kristlasi Cordobas ei puudutatud, nemad võisid oma töid teha, oma usukombeid täita edasi.
1236. aastal vallutasid Cordoba kristlased, maurikultuur lõppes, mošee pühitseti katolikukatedraaliks, algas vägivaldne kristianiseerimine. Kes ei võtnud ristiusku omaks, selle inkvisitsioon vangistas. Ent mitte kõik. Kastiilia kuningas Alfonso X hindas kõrgelt mauri ehituskunstnike tööd, neil kästi kaks päeva nädalas jätkata pühamu kaunistamist. Alles XVI sajandil, kui mustasalisus lõplikult võitis, alles jesuiitide ajal algasid suured ümberehitustööd, rajati välisseinad, milliseid mošeel ei olnud. Kõik oli avalik, jumalateenisusesd ei toimunud hämaruses. Katedraal ümbritseti barokkstiilis skulptuuridega.
Mis see siis oli? Jumalateenimine? Aga samas ka jumalateotamine. Kas üht jumalat saab teenida ainult teist jumalat maha tallates?
Pildid ja kujud on islamis keelatud, kuna igasugune visaalne konkreetsus häirib läbinisti abstraktset jumala-ideed. Seda, mis ehitati, võib leida kõikjal, aga seda, mis lammutati, mitte kuskil. Suure aja kaja pole siiski päris hävinenud, see elab raamatuis, varemetes ja mõttepiltides.
Mošee vapustab meie ettekujutust, kes on seda kord näinud, ei unusta kunagi, see haarab täielikult meie teadvuse, kirjutas Jorge Luis Borghes.
Mauri kaliifide valitsejapaleest sai inkvisitsioonikeskus.
Kõik teavad, et aastal 1492 avastas Kolumbus Ameerika. See aasta polnud õnnetuseks üksnes asteekidele ja teistele tolle mandri põliselanikele. Sel aastal langes ka Granada, juudid ja moslemid kihutati Euroopast välja. Sündisid salajudaism ja salaislam, nende avastamisega inkvisitsioon tegeleski.
Tänaseks on katolikukatedraali ette püstitatud sunniidimoslemi Ibn Rushdi skultptuur, filosoof istub seal nagu valitsejatroonil.
Jah, Ibn Rushdi ajal polnud judaismi, islami ja kristluse vahel mingit vaenu, jumal on ju kõigis üks – absoluutselt mittemateriaalne, absoluutselt ettekujutamatu, absoluutselt abstraktne. Algselt judaistlikud käsud-keelud on kristlusesse ja islamisse üle võetud. Ja Toorasse (Vana Testamenti) tulid nad Hammurapi seadustest. Erinevus on vaid stiilis, jutustamise viisis. Hauataguse elu kontseptsioon on kõigis uskudes, kui konfutsionism ja materialism välja arvata. Ja kas viimased ikka on usud?
Minu näen inimese tajus kolme mõõdet – ratio, emotio ja religio. Kui religio mõistmisel anda voli emotio ´le, kui puhuda üles kirgi pisierinevuste puhul, siis on tulemuseks sõda ja vihkamine. Kui asju käsitella ratio vahendusel nagu tehti Araabia kuldajastul, nagu tegi Ibn Rushd, siis on alati rahu ja kuldajastu. | Olev Remsu. Rahu rippus õhus | https://kultuur.err.ee/1125618/olev-remsu-rahu-rippus-ohus | Olev Remsu jätkab mõtisklusi reisidelt usuliselt tähtsatesse paikadesse |
Esimesel nädalal ei osale Inglismaa kõrgliiga kohtumistel Manchester City ja Manchester United, kuna nad osalesid eurosarjade mängudes ning neile on lubatud 30-päevane puhkuseperiood. Seepärast on City ja Aston Villa mäng ning Unitedi ja Burnley kohtumine edasi lükatud 19. septembrile.
12. septembril lähevad omavahel veel vastamisi Fulham ja Arsenal, Tottenham Hotspur ja Everton, Crystal Palace ja Southampton, Wesh Ham United ja Newcastle United ning West Bromwich ja Leicester.
Liverpool ja Manchester City põnevuskohtumisi võib oodata 7. novembril ja 6. veebruaril. Manchesteri derbid toimuvad aga 12. detsembril ja 6. märtsil. | Liverpool alustab tiitli kaitsmist liiga uue tulija vastu | https://sport.err.ee/1125622/liverpool-alustab-tiitli-kaitsmist-liiga-uue-tulija-vastu | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga alustab 12. septembril. Tiitlikaitsja Liverpool läheb avakohtumises vastamisi Leeds Unitediga, kes tõusis kõrgliigasse 16-aastase vaheaja järel. |
Baylori Ülikooli sotsioloogi Ed Eschleri sõnul usaldavad tänapäeva inimesed esmajoones arste ja valitsust. Ebakindlatel aegadel otsib osa inimesi aga endiselt hädadele seletust või leevendust üleloomulikust maailmast. Kuigi üleloomulikke ning usklikke kogemusi on uuritud varemgi, pole Eschleri sõnul nende kogemuste tekkepõhjustele seni palju tähelepanu pööratud.
Toomaks üleloomulike ja imeliste kogemuste põhjustesse selgust, uuris Eschler imede levimust Ladina-Ameerikas. Ta toetus Kirikupingi uurimiskeskuse 2013. aasta usuteemalise rahvaküsitluse andmetele. Kokku analüüsis ta 16 riigist pärit 15 400 vastaja andmeid.
Oma töös mõistis Eschler imet kui mistahes kogemust, kus mingi juhtumi või selle lõpptulemuse põhjustasid inimese arvates üleloomulikud jõud.
Rikkus = teaduspõhisus?
Ed Eschleri sõnul valitseb ühiskonnas arusaam, et rikkad ja haritud inimesed suhtuvad eluraskustesse ratsionaalselt ja teaduspõhiselt. Samas leidub sotsioloogi sõnul üha enam tõendeid, et nende inimeste teaduspõhise mõtlemise taga on pigem rikkuse ja haridusega kaasnev turvatunne: mida vähem inimesed oma elu pärast kardavad, seda vähem otsivad nad oma hädadele usupõhiseid seletusi.
Eschler otsustas uurida just Ladina-Ameerikat, sest sealsed ühiskonnad on arenenud riikidest arengus veidi maas. Sestap julgevad uurijad sealt ka rohkem usulisi nähtusi otsida. Arenenud riikide kohta eeldavad teadlased, et sealsed inimesed imesid eriti ei koge, kuigi tegelikult on sotsiloogi sõnul üleloomulikuks peetud kogemusi ette tulnud pea kõigil arenenud riikide elanikel.
Usklikkus sõltub toimetulekust
Andmete analüüsil leidis Eschler, et 57 protsenti vastanutest olid enda sõnul kogenud mingit sorti imet. Teiseks leidis sotsioloog, et hariduse ja imede kogemise vahel puudus seos. Kolmandaks selgus, et sissetulek ei mõjuta otseselt ime kogemise tõenäosust. Samas mõjutab imede kogemist absoluutne vaesus: imesid kogesid pigem need inimesed, kes ei saa endale lubada toitu, riideid ega ravimeid.
Eschleri sõnul kogesid ametliku hariduseta vastajad imesid sama sageli kui kõrgharidusega vastajad. Ladina-Ameerikas on keskharidus umbes 40 protsendil elanikest – nii sai sotsioloog vaadelda, kas imesid kogevad vaid vähese haridusega inimesed.
Lisaks on Ladina-Ameerika vaatamata Külmale sõjale jägnenud majanduslangusele viimase 30 aastaga tohutult edasi arenenud. See võimaldas Eschleril uurida, kas koduriigi arenguaste mõjutab inimese imede kogemist rohkem kui tema haridus või klassikuuluvus.
Analüüs lükkas ümber eelduse, et ühiskonna arenedes muutub see vähem usklikuks ning usk asendub teaduspõhisusega. Samas sai kinnitust teooria, et inimesed pöörduvad usu poole siis, kui nende elu on ohus, eemaldudes usust kindlamatel eluperioodidel.
Vandenõuteooriate võti
Ed Eschler leidis analüüsi käigus sedagi, et kõige tüüpilisem imekogeja on vanem mustanahaline nelipühilasest naine. Ühtlasi väärtustab see imekogeja tugevalt väljakujunenud ühiskondlikke ja usklikke arusaamu ning tema tulevik on majandulikus mõttes ebastabiilne: tal ei pruugi jätkuda raha tervishoiu, riiete või toidu jaoks.
Väikseima tõenäosusega kogeb imesid noor valgenahaline või segaverd katoliiklane, kes hoolib vähem ühiskonna ja usu arusaamadest, ning on rahaliselt kindlustatud.
Siiski leidus imesid kogenud inimesi igas sotsiaalses inimrühmas. Sotsioloogi sõnul võisid ka kõige rikkamad ja haritumad inimesed imesid kogeda, kui nende elu sattus ohtu või muutus varasemast ebakindlamaks.
Ta lisas, et varasematel aegadel kohtas imesid rohkem, sest siis uskusid üleloomulikku maailma olemasolu peaaegu kõik inimesed. Nüüd oleme tema sõnul isegi usklikena teadlikud, et kõik meiega juhtuv võib olla vaid juhus.
Muutunud pole aga põhimõte, et pidades mingit sündmust üleloomulike jõudude tööks, püüavad inimesed luua mõttes korda hoomamatus kaootilises maailmas.
Muuhulgas aitas uuring Eschleril paremini mõista tänapäeval vohavaid vandenõuteooriaid. Inimesed loovad ja toetavad vandenõuteooriaid, et ebakindlusega toime tulla: kurja vandenõu kontrolli all maailm on ebakindlas seisundis inimese meelest parem kui täiesti kontrollimatu maailm.
Uuring ilmus ajakirjas Review of Religious Research. | Oma elu pärast kartvad inimesed kogevad tõenäolisemalt imesid | https://novaator.err.ee/1125573/oma-elu-parast-kartvad-inimesed-kogevad-toenaolisemalt-imesid | Inimesed, kelle elu on mingil moel ohus, mõtestavad eluraskustega toimetulekuks endaga toimuvat sageli usukeskselt. Sestap tunnetavad nad endaga juhtuvaid asju imedena, selgub Baylori Ülikooli sotsioloogi uuringust. |
"Meie eesmärk on, et Valgevene rahvas saaks vabalt otsustada oma tuleviku üle. Eriti tänasel päeval on meil siin Eestis seda asjakohane meenutada," ütles Kaljulaid pärast nõupidamise lõppu. "Eesti on senistele sündmustele reageerinud adekvaatselt. Meie seisukohad on olnud selged, jõulised, õigeaegsed. Valgevene valimised ei olnud vabad ega õiglased ning seepärast me neid ka ei tunnusta," lisas president.
Kaljulaidi sõnul on edasiste arengute puhul oluline ka demokraatlike riikide ühtsus ja reaktsioonide koordineeritus. "Balti riigid on neis küsimustes olnud ühtsed. Paiknedes ju siinsamas Valgevene kõrval, on see ääretult oluline signaal ka Valgevene rahvale. Niisamuti on märgiline Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli eilne vastavasisuline seisukoht. Koordineeritus on oluline ka Euroopa järgmiste sammude, võimalike sanktsioonide kehtestamisel ja nende mõjususe tagamiseks," sõnas riigipea.
Michel esitas kolmapäeval pärast erakorralist Euroopa Ülemkogu EL-i liikmesriikide ühisseisukoha Valgevene suhtes.
Lisaks Valgevene sündmustele arutati kaitseministeeriumis peetud kohtumisel ka sel nädalal Malis toimunud riigipöördega seonduvat, teatas presidendi kantselei. | Kaljulaid arutas Ratase, Reinsalu ja Luigega olukorda Valgevenes | https://www.err.ee/1125621/kaljulaid-arutas-ratase-reinsalu-ja-luigega-olukorda-valgevenes | President Kersti Kaljulaid kutsus neljapäeva hommikuks peaminister Jüri Ratase, kaitseminister Jüri Luige ja välisminister Urmas Reinsalu arutama olukorda Valgevenes ja Eesti edasist tegevust. |
Hõbe tunnistas Betsafe'i taskuhäälingule antud eksklusiivintervjuus , et erakordse võimaluse maailmatasemel rallit korraldada tõi Eestile koroonapandeemia, mistõttu tuleb kõikide kaasnevate riskidega lihtsalt leppida ning praegu töötavad pea 150 inimest igapäevaselt selle nimel, et Eesti WRC etapist saaks sarja selle hooaja parim etapp.
Peatselt toimuva Eesti WRC etapi mastaapsust aitab kõige lihtsamini hoomata ehk inimeste arv, kes korraldamisega seotud on. "Kui enne viiendat juunit oli Rally Estonia meeskond umbes 20-liikmeline tuumik, siis praegu töötab siin umbkaudu 150 inimest 18-20 tundi ööpäevas selleks, et korraldada kolme kuuga maailmatasemel rallietapp. Rallinädalal on ürituse korraldamisega seotud ühtekokku umbes 2500 meeskonnaliiget," ütles Hõbe.
Hõbe sõnul on Rally Estonia meeskonna eesmärgiks teha Rally Estonia nii, nagu seda kunagi varem pole tehtud ehk tõelise show ja kogupereüritusena. "Sport on loomulikult kõige tuum ja süda, aga maailmatasemel ürituse korraldamiseks peame ehitama selle ümber meelelahutuse ja infrastruktuuri, mis pakuks midagi tervele perele, mitte ainult rallihuvilistele," selgitas Hõbe. Kokku on müüdud 16 tuhat rallipassi ning ülekaalukas enamus publikust tuleb Eestist, lisaks pisut ka naaberriikidest.
"Koroonapandeemia on meile andnud võimaluse seda üritust korraldada ning koroona võib selle ka võtta. Siiski on meie soov olnud alati teha ralli koos publikuga ning rakendada nii oma meeskond kui riigi võimekus, et oleks võimalik tuua publik kohale. Selleks oleme loonud 36 eraldi ala, kus inimesed saavad hoida vajalikku distantsi üksteisest, kuid samas nautida rallit nii otsevaates kui ekraanide vahendusel," jätkas Hõbe.
Maailmatasemel rallietapi korraldamine koroonatingimustes on parajalt keeruline, eriti arvestades asjaolu, et meeskonnal on selleks aega vaid loetud kuud. Rally Estonia juba ehitanud ja parandanud 26 kilomeetri ulatuses teid ning Hõbe kinnitusel on siinsed rajad maailmatasemel. Järgmise nädalal alustatakse tribüünide ehitamisega. "Suures plaanis kehtestab promootor FIA kõik reeglid, kuid meie peame pakkuma nendele vastavad lahendused. Praeguses ajaraamis pole see olnud lihtne ülesanne, kuid julgen väita, et Eestis või ehk ka terves maailmas pole organisatsiooni, kes suudaks seda paremini korraldada," kinnitas Hõbe.
Peakorraldaja hinnangul on koroonast tingitult piiratud osalejate- ja publikuarv hea võimalus korraldusmeeskonnal valmistuda tulevikus suuremate ürituste korraldamiseks. Kui praegu müüdi 16 tuhat publikupassi ning lisaks on paar tuhat inimest, kes on seotud korraldusega, siis tavaolukorras tooks WRC etapp Lõuna-Eestisse umbes 80-100 000 külastajat. "Kõik külastajad on meil ka "kiibistatud" ehk me teame, kes on meie külaline ning kuidas ja mis ajal ta liigub. See info on ülioluline nii ohutuse tagamiseks ürituse ajal, kuid seda saab ka hiljem analüüsida ja tulevikus ürituse korraldamisel kasutada," ütles Hõbe.
Kuula täispikka saadet Betsafe'i lehel. | Rally Estonia peakorraldaja: siit algab WRC etappide korraldamise traditsioon | https://sport.err.ee/1125616/rally-estonia-peakorraldaja-siit-algab-wrc-etappide-korraldamise-traditsioon | Rally Estonia peakorraldaja Tarmo Hõbe andis märku, et septembri alguses Lõuna-Eesti teedel toimuv autoralli MM-etapp saab olema Eesti jaoks märgilise tähtsusega, sest sellega pannakse alus Eesti WRC etappide traditsioonile. |
"Me rääkisime katsumustest, mida ta valimiskampaania ajal koges, ja tohutust vastutusest, mille ta on võtnud," ütles Skvernelis Facebookis. "Rääkisime ka tema igapäevaprobleemidest ja vajadustest Leedus, tema isiklikust turvalisusest ja tema pere turvalisusest," lisas peaminister.
"Ma kinnitasin Svjatlanale, et Leedu valitsus ning tema partnerid Lätis, Poolas ja Eestis teevad kõik, mis suudavad tagamaks Valgevenes vabade ja ausate valimiste pidamine, ja et tema lapsed saaksid kallistada võimalikult peatselt oma vahi alt vabanenud isa," märkis peaminister.
Tsihhanovskaja abikaasa, ülipopulaarne blogija Sergei Tsihhanovski, kes kavatses presidendiks kandideerida, vahistati enne valimisi ning on nüüd Valgevenes vangis ja tema asemel esitas ennast kandidaadiks abikaasa Svjatlana.
Tsihhanovskaja on teatanud üleminekunõukogu moodustamisest, mis peaks korraldama Valgevenes ausad presidendivalimised. Ta ise on öelnud, et ei soovi poliitikas jätkata.
Skvernelise ja Tsihhanovskaja kohtumine leidis aset valitsushoones, ütles Leedu peaministri pressiesindaja Tomas Beržinskas.
Tsihhanovskaja põgenes Leetu pärast seda, kui president Aleksander Lukašenko kuulutati 80 protsendiga häältest presidendivalimiste võitjaks ja opositsioonikandidaadi saagiks teatati vaid 10 protsenti häältest.
Valgevene opositsioon ja lääneriigid ei tunnusta Lukašenko tagasivaimist, leides, et võimud võltsisid valimistulemusi.
Tsihhanovskaja jäi Leetu saabudes mõneks ajaks isolatsiooni, kuid kolmapäeval teatas president Gitanas Nausėda, et tema koroonaviiruse proov oli negatiivne.
Skvernelis: Balti riigid püüavad Valgevene valitsusametnikega kohtuda
Leedu astub koos teiste Balti riikidega samme, et kohtuda Minskis Valgevene valitsusametnikega ja arutada riigis tekkinud olukorda, ütles Leedu peaminister neljapäeval.
Skvernelis lisas, et arutas küsimust Eesti ja Läti kolleegiga 14. augustil.
"Me püüame leida teed vahendamiseks. Ka täna astutakse selleks samme ja ehk on meil ka uudiseid," sõnas peaminister. "Üks võimalus on luua kontakt (Valgevene) valitsusega välisministrite või peaministrite tasandil."
Skvernelis kinnitas, et töö käib Minskis kohtumise korraldamise nimel. | Skvernelis lubas kohtumisel Tsihhanovskajaga aidata kaasa vabade valimiste toimumisele | https://www.err.ee/1125615/skvernelis-lubas-kohtumisel-tsihhanovskajaga-aidata-kaasa-vabade-valimiste-toimumisele | Leedu peaminister Saulius Skvernelis lubas neljapäeval peetud kohtumisel Valgevene opositsiooni presidendikandidaadi Svjatlana Tsihhanovskajaga, et teeb koos Eesti, Läti ja Poolaga kõik võimaliku vabade valimiste toimumiseks naaberriigis. |
Sportlased võistlevad kümnekonnal spordialal ning võitjad selguvad nii linnade kui valdade arvestuses. Kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, petank, orienteerumine, jalgrattakross, mälumäng, köievedu, kettagolf ja trikitõukeratta võistlus. Lisaks selgitavad kombineetritud võistlusel omavahel paremaid ka omavalitsuste juhid.
Kõige osavõturohkem ala on kergejõustik, kus kahel päeval võistlevad 450 sportlast. Orienteerumine, mis sedakorda toimub kahel päeval (sprint ja sprinditeade), toob Paide tänavatele ja lossimägedesse 250 huvilist. Jalgrattakrossi starti oodatakse pea 200 sportlast. Esmakordselt kavas oleva trikitõukeratta võistlusel osalevad 45 huvilist.
Meeste võrkpallis alustab pallilahinguid 23 võistkonda, naiste võistkondi on 19. Osavõturohke on mälumäng, kus laudade taha istub 30 viieliikmelist võistkonda ning petank 32 trioga. Köieveos, kus mullust esikohta tuleb kaitsma Rapla võistkond, osaleb üheksa omavalitsuse võistkonda. Tennises oodatakse vastvalminud väljakutele 13 võistkonda.
Esialgsete plaanide järgi pidid 45. Eesti omavalitsuste suvemängud toimuma 11.-12. juulini, kuid koroonaaeg pani võistluste toimumise kahtluse alla. Lõpuks otsustati spordipidu korraldada augustikuu teises pooles.
Eelmisel suvel Tartus toimunud 15. Eestimaa suvemängudel võitis omavalitsuste jõuproovi linnadest Tartu, suurtest valdadest Rae, väikestest valdadest Kiili.
Selle aasta suvemängude ajal selguvad ka Eesti meistrid, sest 23. augustil on Paides kavas Eesti meistrivõistlused kiikingus. | Eestimaa sportlikumad omavalitsused selguvad Paides | https://sport.err.ee/1125614/eestimaa-sportlikumad-omavalitsused-selguvad-paides | Eesti sportlikumad omavalitsused selguvad 22.-23. augustil Paides. Juba 45. korda toimuvatele võistlustele oodatakse ligi 2000 võistlejat 50 omavalitsusest. |
"Mis oleks, kuid nimetaks seda päeva eesti keelele omasemalt, täpsemalt ja suupärasemalt Jätkupäevaks?" kirjutas Ilves sotsiaalmeedias.
Ilves arutleb oma postituses 20. augusti tähenduse üle ning märgib, et see on "eestlasele hingeliselt - ja oma nahal tunnetatult - aasta kõige olulisem päev".
"24. veebruar jääb alatiseks olema koos oma 20. sajandi traditsioonidega. Kuid 20. august tähendab midagi enamat, isiklikumat - see tunne, et olid ise juures, olid kohal – või olid seal su vanemad - , kui iseseisev Eesti taas tegelikkuseks sai, ei lähe kunagi ühegi okupatsiooni üle elanud inimese teadvusest," kirjutab Ilves.
Ta leiab, et nimetus "Taasiseseisvumispäev" kirjeldab 20. augustit liialt passiivsena, nagu oleks Eesti vabaks saamine olnud ette määratud või juhtunud iseenesest. "Miski ei ole ette määratud, miski ei sünni iseenesest. See nimetus vähendab kõigi nende panust, kes selle nimel tööd tegid, kes kannatasid vangilaagrites, kes tapeti. Eestlased taastasid iseseisvuse ise, suurte pingutustega," rõhutas Ilves.
""Iseseisvumise taastamise aastapäev" on sisult täpsem, kuid veidi pikk, et see omaseks ja kasutatavaks jääks," lisas Ilves.
Sellest lähtuvalt teebki Ilves ettepaneku hakata 20. augustit nimetama Jätkupäevaks.
"Eesti riik ei lõppenud okupatsiooniga. See jätkus, see kestis edasi. 20. august on päev, mil eestlased tänu omaenda ponnistustele jätkasid de facto oma toona 73 aastat vana riigi peremeestena, mis oli de jure kogu aeg olemas olnud.
Selle päeva tähtsust tuleb rõhutada, tunnustades neid inimesi – Gulagi saadetud teisimõtejaid, 40 kirja autoreid, rahvuslike laulude loojaid ja mitmeid teisi, kes tolle pika, aastakümneid kestnud vabadusvõitluse ajal nii paljuga riskisid ja nii palju panustasid," kirjutas Ilves.
"Head Jätkupäeva, armas Eesti rahvas. Elagu Eesti!" lõpetas Eesti eelmine president oma postituse.
Taasiseseisvumispäev (ka iseseisvuse taastamise päev) on Eesti Vabariigi riigipüha, millega igal aastal 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil 1991 kell 23.03.
Sama dokumendiga otsustati moodustada Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduslik Assamblee, mille "koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt" ja viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lähtus oma otsuses Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina. | Ilves: hakkame 20. augustit nimetama Jätkupäevaks! | https://www.err.ee/1125610/ilves-hakkame-20-augustit-nimetama-jatkupaevaks | Taasiseseisvumispäeva võiks hakata nimetama Jätkupäevaks, leiab president Toomas Hendrik Ilves. |
Väidetavalt vägistas näitleja 2013. aastal New Yorgi hotellitoas ühte naist kaks korda, kirjutab BBC.
Goodingi esindaja Mark Jay Helleri sõnul ei vasta süüdistused tõele.
Meest on ka varem seostatud ahistamisega seotud juhtumites, kuid esmakordselt seisab ta silmitsi vägistamissüüdistusega.
Seni avaldamata nimega naise sõnade kohaselt kohtus ta näitlejaga 2013. aasta augustis Manhattanil asuvas baaris. Gooding kutsus naise hiljem lähedal asuvasse hotelli dringile. Selgitusega, et peab riideid vahetama, viis ta värske tuttava oma hotellituppa.
Süüdistuse kohaselt vägistas näitleja seal naise, kes nüüd kohtu kaudu õigust nõuab.
Mark Jay Heller on öelnud, et süüdistused on täiesti alusetud ja laimavad.
52-aastane Gooding võitis 1997. aastal parima kõrvalosa Oscari rolli eest filmi "Jerry Maguire". 2016. aastal kandideeris ta Emmyle peaosa eest miniseriaalis "The People v. OJ Simpson". | Oscari võitnud näitlejat Cuba Gooding Jr süüdistatakse vägistamises | https://menu.err.ee/1125606/oscari-voitnud-naitlejat-cuba-gooding-jr-suudistatakse-vagistamises | Teisipäeval selgus kohtupaberitest, et Oscari-võitjast näitlejat Cuba Gooding Jr süüdistatakse vägistamises. |
"Tunni jooksul saabusid pommihoiatused kõigi Moskva metroojaamade, kõigi riigiteenuseid pakkuvate keskuste, 90 rajoonikohtu ja rohkem kui 750 hotelli kohta," rääkis anonüümne ametnik uudisteagentuurile Interfax. Samuti teatati pommidest mitmes bussijaamas, 350 kaubanduskeskuses ja mitmekümnes meditsiiniasutuses.
Võimud kusagilt lõhkekehi ei leidnud, kuid hoonetest sunniti välja tänavatele siiski ligi 25 000 inimest.
Pommirühmad pidid hoiatuse järel neljapäeva hommikul kontrollima ka Doni-äärse Rostovi oblastikohtu hoonet, kõiki Nižni Novgorodi kohtuid, rohkem kui kümmet Volgogradi oblasti kohut, samuti Kaasani ja Krasnojarski kohtuid. Habarovskis otsiti pommi lennujaamas, mistõttu peatus mõneks ajaks lennujaama töö. Novosibirskis tehti pommiähvardusi kohtutele, lasteaedadele, postkontroritele ja hoiukassadele.
Massiliste pommiähvarduste laine sai Venemaal alguse 28. novembril. Kuni koroonakarantiini kehtestamiseni pidid võimud nendele reageerima praktiliselt igal tööpäeval. Märtsis aga hakkasid anoomsed hoiatajad "mineerima" reisilennukeid, märkis Interfax.
Neljapäevane hoiatustelaine olevat kõige massilisem sel suvel, ütles Interfaxi allikas. | Moskvas tehti 1500 hoonele pommiähvardus | https://www.err.ee/1125607/moskvas-tehti-1500-hoonele-pommiahvardus | Venemaa pealinnas tegid anonüümsed hoiatajad neljapäeval rohkem kui 1500 hoonele ja muule objektile pommiähvarduse, valikulise evakuatsiooni käigus saadeti tänavatele ligi 25 000 inimest. |
VALNER VALME: Jälle see Euroopa hukkub
Taani moodsa aja tippkirjanik Kaspar Colling Nielsen võtab liiga laialt ette, aga pöörasest ambitsioonist tiivustatuna õnnestub siiski mõnigi võimas kujund elama panna.
Taani nüüdisaja ühe menukama, auhinnatuma ja enamkõneldud kirjaniku Kaspar Colling Nielseni senise loomingu kaks põhiteost, mis üksteise järel nüüd ka eesti keeles ilmunud, tekitavad siinkirjutajas elektrit. Põhjused pole niivõrd nende sotsiaalses ja poliitilises teravuses, ehkki sedagi tuleb tunnustada.
"Romaan on otsene kommentaar ühiskonnale, milles me elame, ja selle potentsiaalist sõita karile. See on poliitiline kirjandus," öeldakse "Euroopa kevade" kohta Taani väljaandes The Murmur. Jah, seda on see ka. ""Euroopa kevad" on arrogantne lugu natsionaalsotsialistlike kalduvustega taanlastest, kes esindavad kaasaegses maailmapildis valget elitaarsust ja viivad maailma, inimeste elu läbi tehnoloogia uuele kvaliteeditasandile," kirjeldab Marvel Riik Õhtulehes teost tabavalt kokku võttes.
Kaspar Colling Nielsen, Euroopa kevad. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Maris Kaskmann. Sari "Moodne aeg". Varrak, 2019. 344 lk.
Kaspar Colling Nielsen, Mount Kopenhaagen. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2020. 190 lk.
KAI KIIV: Erarahastuse võimalikkus kultuuris
Muusika toetamist pikaajalise partnerlusena peetakse üha mõistlikumaks. Kas riik peaks eraraha kaasamist kultuuri seadusega soodustama?
Võib liialdamata väita, et Eesti muusikaelu on mitmekülgne ja kõrgel tasemel ning riigi kuvand kultuuri väärtustav. Seejuures ei dikteeri riik oma loomingulisele sektorile, kuidas või millises vormis peaks looma, vaid annab vabaduse ise otsustada. Ja ehkki riiklikule rahastusele ei saa loomulikult loota kõik kultuurivaldkonnas tegutsejad, on ka neil, keda riik rahaliselt toetab, surve omatulu teenida märkimisväärselt suur. Nii polegi imestada, et aeg-ajalt kerkib taas päevakorda erarahastuse kaasamine ning küsimus, kas riik peaks seda maksude kaudu soodustama. Millised on üldse võimalused eraraha kultuuri kaasata? See omakorda ärgitab mõtisklema ja uurima, milline on praeguse erarahastaja motivatsioon kultuuri toetamisel ehk miks ta seda teeb.
VERONIKA VALK-SISKA: Tehasemaja kümnend
Eesti puitmajatööstuse ärimudelid on muutumas. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib heast arhitektuurist ja disainist.
Parimaid Eesti ettevõtete toodetud puidust tehasemaju tunnustati tänavu juba kümnendat korda Aasta tehasemaja võistlusel, mida korraldavad Eesti Puitmajaliit ja puitmajaklaster. Võistlusreeglid on üsna lihtsad, kandideeriv objekt peab vastama kolmele nõudele. Esiteks peab kandev põhikonstruktsioon olema valmistatud puidust. Teiseks peab asi olema eeltoodetud tehasetingimustes. Kolmandaks peab võistlustöö insenertehnilise lahenduse olema loonud, tootnud ja ehitanud Eesti ettevõte. Žüriisse on läbi aastate kuulunud insenerid, arhitektid ja ajakirjanikud, kes on hinnanud arhitektuurilahenduse omanäolisust, lahenduse otstarbekust ja kasutajasõbralikkust, materjalide kasutamist, konstruktsiooni uuenduslikkust, tehnilisi lahendusi ja energiasäästlikkust. Auhinnad anti üle juuli viimasel päeval Hiiumaal, kus peeti muuhulgas puitmajasõprade konverentsi ja viidi taaskord läbi käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistlused.
Punk Käina Tuuletorn. Grete Tiigiste intervjueeris arhitekt Illimar Truverki.
ILLIMAR TRUVERK: "Hiiumaa seostub tuulega, see puhub merel ja maal, nii et tahtsime tuule hoonesse sisse projekteerida."
PEETER HÕRAK: Eesti tütarlapse kehale rakenduv looduslik valik
Kõige rohkem lapsi said naised, kes olid koolipõlves olnud teistest lühemad, kitsamate puusade, kitsama näo ja väiksema peaga, samuti oli nende suguline küpsemine teistest aeglasem.
Vahemikus 1937–1962 sündinud tüdrukud, kes olid teismelisena eakaaslastest suuremate kehamõõtmetega, tervemad ja tugevamad, jõudsid oma haridusteel teistest kaugemale. Kuna kõrgemalt haritud naised saavad vähem lapsi kui nende madalama haridusega suguõed, osutusid loodusliku valiku soosikuks tüdrukud, kes olid keskmisest väiksemad. Kirjeldatud olukord annab aimu kultuuri võimalikest mõjudest inimese välimuse evolutsioonile, kus looduslik valik kehamõõtmetele rakendub käitumistunnuste kaudu.
Vanema põlvkonna metsameeste pöördumine
Arvustamisel
Lee McIntyre'i "Pärast tõde, tõe pärast"
Peter Pomerantsevi "See ei ole propaganda. Seiklused reaalsusevastases sõjas" ja Masha Gesseni "Surviving Autocracy"
festival "Mägede hääl"
Veljo Tormise muusikaga müsteerium "Lindude äratamine"
näitused "Eesti portreeavangard 1980–2000" ja "Väljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis"
dokumentaalfilm "Helid ja vaikus"
mängufilmid "Lootus" ja "Piimahambad"
Kuressaare teatri "Õitsev meri"
Sundown Entertainmenti "Lüpstud" | Reedel Sirbis erarahastuse võimalikkusest kultuuris ja tehasemajadest | https://kultuur.err.ee/1125603/reedel-sirbis-erarahastuse-voimalikkusest-kultuuris-ja-tehasemajadest | Tutvustame 21. augusti Sirpi. |
Kruijswijk pidi olema Prantsusmaa velotuuril Jumbo-Visma meeskonna üks kolmest liidrist Primož Roglici ja Tom Dumoulini kõrval. Hollandlane loodab aga õla korda saada oktoobriks ja osaleda Giro d'Italial.
"Kahjuks on kukkumise tagajärjed õnnetumad, kui ma lootsin. See on minu jaoks suur pettumus, sest ma lootsin osaleda Tour de France'il," ütles Kruijswijk. "Ma soovin oma meeskonnale edu!"
Kruijswijki asemel pääses Tour de France'ile sõitma norralane Amund Gröndahl Jansen. | Jumbo-Visma meeskond jäi Tour de France'i eel ilma olulisest lülist | https://sport.err.ee/1125605/jumbo-visma-meeskond-jai-tour-de-france-i-eel-ilma-olulisest-lulist | Dauphine velotuuril kukkunud Steven Kruijswijk murdis õlaluu ning peab seetõttu eemale jääma Tour de France'ist. See tähendab, et Team Jumbo-Visma jäi ilma ühest olulisest lülist. |
Maccabi mõlemad väravad lõi teisel poolajal 30-aastane Barbadose koondise poolkaitsja Nick Blackman, kes realiseeris 11 meetri karistuslöögi nii 58. kui ka 88. minutil. Endine Tallinna FCI Levadia ukrainlasest ründaja Debelko ei kuulunud Riia FC koosseisu, kirjutab Soccernet.ee.
Blackmani näol on tegemist kogenud mängijaga, kes on Inglismaal esindanud Macclesfield Towni, Blackburn Roversit, Blackpooli, Oldham Athleticut, Sheffield Unitedit, Readingut ja Derby Countyt. Hooajal 2012-13, kui Reading mängis Inglismaa Premier League'is, osales Blackman 11 liigamängus, kuid väravaid ei õnnestunud Barbadose mehel lüüa. Ühe Premier League'i mängu sai Blackman kirja ka 2011-12 hooajal, kui mängis Blackburnis.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Inglismaa kõrgliiga kogemusega Barbadose koondislane kukutas Läti meistri | https://sport.err.ee/1125598/inglismaa-korgliiga-kogemusega-barbadose-koondislane-kukutas-lati-meistri | Valitsev Läti meister, Bogdan Vaštšuki endine ja Roman Debelko praegune koduklubi, Riia FC langes Meistrite liiga esimeses eelringis konkurentsist, kaotades võõrsil Tel Avivi Maccabile 0:2. |
USA lahtiseid korraldav USA tenniseliit (USTA) teatas teisipäeval, et üks inimene, kes ei kuulu mängijate hulka, on nakatunud koroonaviirusesse. Lisaks teatati, et kaks tennisisti, kes olid nakatunuga lähikontaktis olnud, eemaldati võistlejate nimekirjast ning saadeti eneseisolatsiooni.
Selgus, et tegemist oli Pella ja Dellieniga, kes postitasid sotsiaalmeediasse video, kus kinnitasid, et nende testid on olnud negatiivseid, kuid vaatamata sellele püsivad nad eneseisolatsioonis.
US Open peaks algama New Yorgis 31. augustil. Enne seda peetakse samadel väljakutel Cinciannati turniir. | Kaks US Openil osalema pidanud tennisisti puutusid kokku koroonapositiivsega | https://sport.err.ee/1125597/kaks-us-openil-osalema-pidanud-tennisisti-puutusid-kokku-koroonapositiivsega | Argentina tennisist Guido Pella (ATP 35.) ja Boliivia mängija Hugo Dellien (ATP 94.) võivad jääda eemale US Openi turniirist, kuna nende treener andis positiivse koroonatesti, mistõttu peavad nad püsima 14 päeva eneseisolatsioonis. |
Molde asus mängu juhtima 26. minutil, kui sihile jõudis Eirik Hestad. 11 minutit hiljem andis Hestad resultatiivse söödu Magnus Wolff Eikremile. Teisel poolajal löödi kolm väravat: kolmanda tabamuse eest hoolitses 65. minutil Ohi Omoijuanfo, neljanda eest 90. minutil Marcus Pedersen ja viienda eest 90+3. minuti Erling Knudtzon. Purje sekkus mängu vahetusest 70. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Antonov oma koduklubi koosseisu ei mahtunud.
KuPS-i ja Ararat-Armenia eurohooaeg läheb edasi Euroopa liiga teises eelringis.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Purje ja KuPS jäid Meistrite liigas alla Moldele, Antonovi koduklubi kaotas lisaajal | https://sport.err.ee/1125588/purje-ja-kups-jaid-meistrite-liigas-alla-moldele-antonovi-koduklubi-kaotas-lisaajal | Ats Purje tööandja Kuopio Palloseura (Soome) ja Ilja Antonovi koduklubi Ararat-Armenia (Armeenia) hooaeg Meistrite liigas on lõppenud. KuPS kaotas esimeses eelringis võõrsil Moldele (Norra) 0:5, Ararat-Armenia kodus Nikosia Omoniale (Küpros) lisaajal 0:1. |
Kehtivate reisipiirangute tõttu ei saa järgmisel nädalal toimuval Station Narva festivalil esineda varem välja kuulutatud Roni Size Inglismaalt, Mouse on Mars Saksamaalt ja Iceage Taanist. Iceage ei saa samal põhjusel esineda Tallinn Music Weeki festivalil.
Samal põhjusel jääb ära ka Iceage'i ülesastumine laupäeval, 29. augustil TMW festivalil Noblessneri valukoja Nobeli saalis, kus esinemine tuli tühistada ka Briti artistidel The KVB ja Chinchilla. Samuti ei saa TMWil esineda Cabal ja Boundaries Taanist, Coilguns ja Camilla Sparxxx Šveitsist ning Skemer Belgiast.
Station Narva uued peaesinejad on Tommy Cash ja Noep.
"Meie festivalide kavas on praegu artistid Euroopa riikidest, kust on praegu võimalik ilma karantiininõudeta Eestisse reisida," kommenteeris TMW ja Station Narva muusikaprogrammi juht Roman Demchenko. "Lähiajal toimuvatele kultuuriüritustele ei laiendatud võimalust negatiivse testi abil liikumispiirangust vabaneda nii nagu spordi suurvõistlustel võistlejatele. Samas jõuab Station Narva festivalile lõpuks Tommy Cash, keda oleme sinna kutsunud juba aastast 2018, kuid kes on sel ajal alati välistuuridel olnud."
29. augustiks Noblessneri valukoja Nobeli saali plaanitud Sevkabel Porti ja Stereoleto kontserdiõhtut ei toimu. Ülejäänud sama kontserdiõhtu artistidele leitakse uued esinemisvõimalused TMW muusikaprogrammis.
Station Narva festivali pealava uute esinejatena astuvad 26. augustil üles tuntud Eesti artistid Tommy Cash ja Noep, kellele mõlemale on ühtlasi tegu oma esimeste sooloesinemistega Narvas. Kolmel laval Ro-Ro klubis, ajaloolise puuvillalao hoones asuvas paadikuuris ja välilaval Narva Linna Sadamas esinevad ka Jesse Markin Soomest, Bendik Giske Norrast, Fremen Poolast ja Eesti artistid Anna Kaneelina, Lexsoul Dancemachine, Manna, Levski ja Bible Club, samuti Narva bändid Tam i Tut ja Pale Alison ning Jõhvi Jaama 6 DJ-d.
27.–30. augustil Tallinnas toimuval TMW festivalil esineb ligi 140 artisti kaheksast Euroopa riigist 25 kontserdi- ja klubiõhtul. | Reisipiirangud takistavad artistidel TMW ja Station Narva festivalidel üles astumast | https://menu.err.ee/1125586/reisipiirangud-takistavad-artistidel-tmw-ja-station-narva-festivalidel-ules-astumast | Tallinn Music Weeki ja Station Narva festivalidel ei saa kehtivate reisipiirangute tõttu esineda Taani, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Šveitsi ja Belgia artistid |
Tampa Bay Lightning alistas avaringi viiendas mängus Columbus Blue Jacketsi lisaajal tulemusega 5:4. Võiduvärava viskas Brayden Point. Võiduga kindlustati edasipääs teise ringi, kus kohtutakse Philadelphia Flyersi või Montreal Canadiensiga.
Boston Bruins sai jagu Carolina Hurricane'ist tulemusega 2:1. Võitjate poolel viskasid väravad David Krejci ja Patrice Bergeron. Teises ringis kohtub Boston kas Washington Capitalsi või New York Islandersiga.
Colorado Avalance võitis läinud ööl Arizona Coyotesi suureskooriliselt 7:1. Kahe väravaga panustasid meeskonna võitu Nathan MacKinnon ja Nazem Kadri. Järgmises ringis minnakse vastamisi Vegan Golden Knightsiga.
Tulemused:
Tampa Bay – Columbus 5:4 (Tampa Bay võitis seeria 4:1)
Boston – Carolina 2:1 (Boston võitis seeria 4:1)
Colorado – Arizona 7:1 (Colorado võitis seeria 4:1)
Philadelphia – Montreal 3:5 (Philadelphia juhib seeriat 3:2)
St. Louis – Vancouver 3:4 (Vancouver juhib seeriat 3:2) | Lisaaja värav viis Tampa Bay Stanley karikavõistlustel teise ringi | https://sport.err.ee/1125585/lisaaja-varav-viis-tampa-bay-stanley-karikavoistlustel-teise-ringi | Jäähokiliigas NHL kindlustasid Stanley karikavõistlustel läinud ööl edasipääsu teise ringi Tampa Bay Lightning, Boston Bruins ja Colorado Avalanche. |
Demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris pidas kõne demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni koduosariigis Delaware'is. Ta kritiseeris teravalt president Trumpi tegevust koroonaviirusega võitlemisel, mainides et kõige rohkem on kannatanud vähemused.
"Sellel viirusel ei ole silmi, aga siiski teab ta täpselt, kuidas me näeme ja kohtleme teineteist. Olgem selged: rassismi vastu ei ole vaktsiini," ütles Harris.
"Ma mõtlen tüdrukute ja poiste peale, kes näevad ennast Ameerika tulevikus Kamala Harrise pärast – mustanahaline naine, Jamaica ja India immigrantide tütar ja meie kandidaat USA asepresidendiks. See on meie riigi lugu: murda maha takistusi ja laiendada võimaluste ringi," rääkis endine USA esimene leedi ja välisminister Hillary Clinton.
Endine president Barack Obama meenutas oma kaheksat ametiaastat. Ta rõhutas, et Biden, kes oli tema valitsusajal asepresident, oli oluliste otsuste puhul alati viimane nõuandja ja see tegi temast parema riigipea. Samuti ütles Obama, et ta ei eeldanud, et tema järeltulija jätkaks sama visiooni ja poliitikaga, kuid lootis, et Trump võtab presidendiametit tõsiselt.
"Pea neli aastat ei ole ta üles näidanud mingisugust huvi töötamise vastu. Ta ei ole üles näidanud huvi ühise pinna leidmise vastu. Ta ei ole üles näidanud huvi, et kasutada selle ameti vinget võimu teiste, mitte enda ja oma sõprade, aitamiseks. Ta ei ole üles näidanud huvi, et kohelda presidendiametit muudmoodi kui järgmist tõsielusarja, mida ta saab kasutada vajaliku tähelepani saamiseks," rääkis Obama.
President Trump vastas tema pihta suunatud kriitikale: "Ma olen siin president Obama ja Joe Bideni pärast, sest kui nad oleksid head tööd teinud, siis ma poleks siin."
Valimiskonvendi kolmandal õhtul pöörasid demokraadid muuhulgas tähelepanu relvaseadustele, immigratsioonile ja naiste õigustele. | USA demokraadid kinnitasid Harrise asepresidendi kandidaadiks | https://www.err.ee/1125582/usa-demokraadid-kinnitasid-harrise-asepresidendi-kandidaadiks | USA Demokraatliku partei kongressil võttis senaator Kamala Harris ametlikult vastu asepresidendi kandidatuuri. Virtuaalsel kongressil pidas teiste seas kõne endine president Barack Obama, kelle sõnul soovib praegune riigipea Donald Trump vaid tähelepanu võita ja pole huvitatud töötamisest. |
Luka Doncic viskas võitjate resultatiivseimana 28 punkti, võttis kaheksa lauapalli ning andis seitse korvisöötu. Kristaps Porzingis toetas teda 23 silma ja seitsme lauapalliga, Tim Hardaway Jr. sai kirja 17 ja Trey Burke 16 punkti.
Clippersi parim oli kaksikduubli kirja saanud Kawhi Leonard, visates 35 punkti ja võttes küme lauapalli. Lou Williams panustas meeskonda 23 ning Paul George ja Marcus Morris Sr. 14 punktiga.
Nelja võiduni peetava seeria järgmine kohtumine Põhja-Ameerika korvpalliliiga NBA tiitlisoosiku ja Dallas Mavericksi vahel peetakse reedel.
Tulemused:
Toronto – Brooklyn 104:99 (Toronto juhib seeriat 2:0)
Denver – Utah 105:124 (Seeria on 1:1 viigis)
Boston – Philadelphia 128:101 (Boston juhib seeriat 2:0)
LA Clippers – Dallas 114:127 (Seeria on 1:1 viigis) | Doncic aitas Mavericksil üllatada tiitlisoosikut | https://sport.err.ee/1125581/doncic-aitas-mavericksil-ullatada-tiitlisoosikut | Korvpalliliiga NBA play-off 'i avaringi teises kohtumises alistas Dallas Mavericks läinud ööl Los Angeles Clippersi tulemusega 127:114 ning viigistas seeria. |
Hävitajad lendasid üle linnade mitte madalamalt kui 1000 jalga ehk veidi enam kui 300 meetri kõrguselt, teatas kaitseväe peastaap.
Ülelendude orienteeruva ajakava kohaselt olid Mirage'id kell 10.00 Ämari kohal, 10.10 ületasid Pärnu, 10.15 Viljandi, 10.25 Tartu, 10.35 Tapa ning 10.45 jõudsid Tallinna õhuruumi.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Ämari lennubaasis.
Praegu turvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi Prantsuse hävitajad Mirage 2000-5.
Mirage 2000 on Prantsusmaal ettevõttes Dassault Aviation toodetav ühemootoriline neljanda põlvkonna hävituslennuk ning seda kasutavad üheksa riigi õhujõud. Ühe lennuki hind on Wikipedia andmeil umbes 30 miljonit dollarit. | Prantsusmaa hävitajad lendasid taasiseseisvumispäeval üle Eesti linnade | https://www.err.ee/1125579/prantsusmaa-havitajad-lendasid-taasiseseisvumispaeval-ule-eesti-linnade | Prantsuse õhuväe piloodid tegid hävituslennukitel Mirage 2000-5 Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamiseks neljapäeval madallennu üle erinevate Eesti linnade. |
Verbieri linnas toimunud e-rattaspordile keskendunud festivali üks osa oli võidusõit Bosch EMTB Challenge 2020. "Tundsin, et võistlustest, millest ma Eestis osa võtsin, oli vormi lihvimisel palju abi. Festivali näol oli tegemist väga huvitava üritusega. Viimasel katsel sattusin küll teisest ratturist möödudes kukkumisse, aga see ei mõjutanud õnneks minu tulemust ja olen lõppresultaadiga väga rahul", võttis Meier võistluse kokku.
Meieri klubikaaslane Emanuel Pombo saavutas võistlusel kolmanda ja Tiago Ladeira viienda koha.
Järgmisena astub Meier võistlustulle Prantsusmaal. | Maaris Meier sai Šveitsis e-rattafestivalil kolmanda koha | https://sport.err.ee/1125578/maaris-meier-sai-sveitsis-e-rattafestivalil-kolmanda-koha | Maaris Meier (Miranda Factory Team) saavutas Šveitsis toimunud e-rattafestivalil kolmanda koha. Lisaks jõudsid pjedestaalile kaks tema klubikaaslast. |
Avalikus tualetis käia polegi nii ohutu, kui võiks arvata. Hiina Yangzhou Ülikooli teadlased näitasid arvutisimulatsiooni abil, et tulaettpotis vett peale tõmmates paiskub aerosoolina õhku viiruseosakesi, mida võime pahaaimamatult sisse hingata. Lisasimulatsioonid näitasid, et sama kehtib ka pissuaaride kohta.
Uuringu ühe autori Xiangdong Liu sõnul kasutas uurimisrühm vedeliku dünaamika arvutimudelit, mis näitas, kuidas aineosakesed vee peale tõmbamise ajal liiguvad. Simulatsioonist oli näha, et nii tualettpotis kui ka pissuaaris puutuvad vett peale tõmmates omavahel kokku gaas ja vedelik. Kokkupuute tulemusel paiskub poti kohale õhku aerosoolne aineosakeste pilv.
Liu sõnul osutus simulatsioon nähtu murettekitavaks. 57 protsenti õhku paiskunud väikestest aineosakestest lendusid poti juurest eemale.
Pissuaaride kasutamisel ilmnes teinegi murekoht. Vee peale tõmbamise järel kulub 5,5 sekundit, et õhku paiskunud osakesed lenduks veetõmbaja reie peale. Võrdluseks kulub pärast tualettpotis vee tõmbamist 35 sekundit, et osakesed umbes sama kõrgele lenduks. Liu sõnul lendub aersool pissuaarist seega tunduvalt kiiremini ja kõrgemale kui tualettpotist.
Kuna pissuaare kasutatakse sagedamini tiheda asustusega paikades, osutavad uurijad võimalikule tõsisele terviseohule. Liu lisab, et avalikus tualetis peaksid inimesed kandma kohustuslikus korras kaitsemaski. Samuti tuleb tema sõnul otsida võimalusi, kuidas osakeste lendumist takistada.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Physics of Fluids. | Avalikus tualetis vett tõmmates võib õhku sattuda koroonaviirust | https://novaator.err.ee/1125410/avalikus-tualetis-vett-tommates-voib-ohku-sattuda-koroonaviirust | Üldkasutatavas tualetis kas wc-potis või pissuaaris vett tõmmates võib õhku paiskuda viiruseosakesi, nende seas koroonaviirust, selgub Hiina Yangzhou Ülikooli teadlaste uuringust. |
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ütleb, et põhikoolis on klassi täitumuse ülemine piirnorm 24 õpilast. Vaid erandjuhul, nagu rõhutab seadus, võib kooli pidaja ehk enamasti kohalik omavalitsus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle 24 ja sedagi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
Seega käsitleb seadus õpilaste arvu üle 24 erandina, mida tuleb igal aastal üle vaadata, ja sedagi võib rakendada vaid juhul, kui sotsiaalministri määruses ette nähtud kaks ruutmeetrit klassiruumi õpilase kohta tagatud on.
See piirnorm tuleb paljudele lapsevanematele üllatusena, sest olukord, kus põhikooli klassis õpib üle 30 lapse, on mõnes koolis üsna tavapärane. Miks siis hoolekogud sellega nõustuvad, ehkki see tähendab vähem tähelepanu õpetajalt ja kokkuvõttes võimalik, et hariduse viletsamat kvaliteeti?
Linna surve
Igas omavalitsuses on koolikorraldus pisut omamoodi, kuivõrd õpilaste kooli määramise eest vastutavad koolipidajad ehk omavalitsused. Nii on ka igas linnas välja kujunenud oma eripärad.
Tallinna eripäraks on mõned ülelinnalise vastuvõtuga koolid, mis paiknevad valdavalt kesklinnas. Sinna tahavad paljud, aga saavad vähesed. Kui veel mõned aastad tagasi olid vastuvõtukatsed ka Gustav Adolfi Gümnaasiumisse ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumisse, siis need kaks hinnatud kesklinna kooli on juba mõnd aega olnud linna otsusega nn piirkonnakoolid, mille esimestesse klassidesse Tallinna haridusamet ise, ilma katseteta õpilased määrab. Ülejäänud kesklinna koolid on aga jätkuvalt linna määramise vastu "vaktsineeritud" ehk saavad oma õpilased ise valida.
Ometigi ei mõjuta kumbki asjaolu klasside suurust - seaduses lubatavast isegi kuni kolmandiku võrra suuremate klassikomplektidega paistavad silma nii katsetega õppureid valivad kui ka linna määratavate õpilastega kesklinna koolid.
Näiteks Tallinna Westholmi Gümnaasiumis, kus algklassides on õppekohti 24, õpib klassiti tegelikult 24-28 õpilast. Põhikoolis on hoolekogu nõusolekul kehtestatud klassi õppekohtade arvuks 26, ent õpilasi on mõnes klassis kuni 29. Tegemist on tavalise, ehkki hinnatud piirkonnakooliga, mis tähendab, et õpilased määrab sinna Tallinna haridusamet.
Tallinna haridusametil on vaja hulk lapsi koolidesse ära määrata ehk kõik need esimese klassi lapsed, kes ei lähe katsetega koolidesse. Seejuures määruse järgi on Tallinn üks koolipiirkond, nii et teoreetiliselt puudub kohustus Pirita laps tingimata Piritale või Nõmme laps Nõmme kooli määrata, ehkki kodulähedus on üks peamisi argumente, millest haridusamet siiski üldjuhul lähtub. Ometi aga on juhtunud nii, et kõige rohkem määratakse lapsi just neisse mainekaisse kesklinna koolidesse, kuhu katseid enam ei korraldata.
Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG) on algklassides õppekohti valdavalt 24, nagu seadus ette näeb, ent mõnes klassis on see kergitatud hoolekogu nõusolekul ka kuni 29 kohani ja just nii palju neis klassides lapsi õpibki. Alates 7. klassist kerkib õppekohtade arv kohati juba lausa 32 kohani.
Lapsevanemana GAG-i hoolekogusse kuuluv Karin Madisson ütleb, et tema pole hoolekogu liikmena klasside paisutamisega nõus olnud.
Selle vastu on GAG-i hoolekogu liikmed olnud juba pikalt, ka enne Madissoni aegu. Kooli kodulehel rippuvatest hoolekogu otsustest leiab, et juba 2018. aasta veebruaris kinnitas hoolekogu otsuse, et haridusametile, haridusvaldkonnaga tegelevale abilinnapeale ja linnapeale saadetakse hoolekogu ja vanematekogu ühispöördumine, millega selgitatakse õpilaste arvuga seonduvat olukorda ning palutakse järgmisteks õppeaastateks mitte määrata 1. klassi üle viie klassikomplekti õpilasi, arvestusega maksimaalselt 24 õpilast ühte klassi. Kuna sellest abi polnud, korrati oma palvet linnale ka aasta hiljem. Siiani on pöördumised läinud kurtidele kõrvadele.
Madissoni hinnangul on kogu protsess praegu pahupidi.
"Probleem algab linnast, kes määrab rohkem lapsi, kui on klasse või õppekohti. Igale koolile lihtsalt määratakse suvaline arv lapsi veel enne seda, kui hoolekogu üldse arutellu kaasatakse. Hoolekogu ei tea, palju lapsi linn kooli määrab. Haridusameti seisukoht on: ei huvita, mahuta ära! Saa hoolekogult see nõusolek! Haridusamet ei ütlegi, palju õpilasi ta sinna kooli kavandab, lihtsalt määrab ära ja jätab kooli selle numbriga omapead. Mis see kool siis teeb? Variandid on kas suurendada klasse või luua mingi poolik klass juurde või tekitada teine vahetus. Koolipidaja visatakse sellega uskumatult nõmedasse olukorda: öeldakse, et sul on hoolekogu nõusolekut vaja, aga hoolekogu ei kaasata sel hetkel. Seadus on valepidi, mis see hoolekogu seal enam saab kaasa rääkida?" leiab Madisson.
Üleüldse kõneleb seadus sellest, et hoolekogud võivad klasside suurusi paisutada erandlikult ja ühe aasta kaupa ehk igal aastal teemat uuesti läbi arutades.
"Seda kindlasti ei tehta enamikus koolides," on Madisson veendunud.
Mitme kooli hoolekogu liikmed kinnitasid ka ERR-ile: viimastel aastatel pole hoolekogud suuremate klasside küsimust hääletanud. Need asjad lihtsalt tehakse ära, aastast aastasse, ilma diskussioonita.
Omaette küsimus on ka, kui pädev hoolekogu otsus klassikomplektide suurendamisel üldse on - see ju ei võta määruses kehtestatud tervisekaitsenõudeid arvesse.
"Sellesse otsusesse ei kaasata ei terviseametit ega päästeametit, et hinnata, kas see nii on või ei ole. Hoolekogule ka ei esitata dokumente, et neilt oodatav otsus tervisekaitsenõuetele vastab, selle koha pealt pannakse silm kinni," tõdeb Madisson.
Koolid sundviskes
Koolid saavad lõpliku õpilaste nimekirja haridusametilt alles 31. augusti seisuga.
Kui siis peaks avastatama, et lapsi on määratud rohkem kui kooli olemasoleva ressursi juures mahuks, seab see koolid ebamugavate valikute ette: kas otsida juurde õpetajaid ja moodustada seaduse mõttega kooskõlas olevad klassid, tekitada juurde õhtune vahetus või paisutada klassid hoolekogude abiga ebamõistlikult suureks. Ja lõpuks hoolekogudelt formaalne luba ka saadakse, sest kõik mõistavad: kool on sundviskes, lapsed tuleb vastu võtta, õhtuses vahetuses ei taha keegi koolis käia, ja kust neid õpetajaidki klassi ette leida.
Madisson leiab, et hoolekogu on tegelikult liiga kauge organ ühe klassi laste arvu üle otsustamiseks, kui peaks määratama, et näiteks 6.a-s hakkab senise 24 asemel hoopis 28 last õppima.
"Ka lapsevanemaid võiks kaasata sellistesse protsessidesse. Mida see hoolekogu oskab arvata? 6.a on minu jaoks lihtsalt 6.a, kui ma ei tea seda klassi, neid lapsi ega klassijuhatajatki, ei tunne seda sünergiat. Õige oleks, et see 6.a kaasataks sinna, et arutada läbi laste juurdevõtmine sinna, mitte hoolekogu tasand, mis on väga kauge organ sellest," leiab Madisson.
Põhimõtteliselt on Tallinna haridusameti juht Andres Pajula selle kirjeldusega nõustub, kuidas posu lapsi nende määrusega ühte või teise kooli satub. Ta rõhutab, et nemad lähtuvad oma tegevuses täielikult seadusest, ent kuidas see koolis lahendatakse, on juba kooli vastutada.
"Esimeses klassis me ei määra klassi suurust, vaid õpilaste arvu. Näiteks kui me määrame Gustav Adolfi Gümnaasiumisse 140 õpilast, siis me ei küsi, kas tehakse viis või kuus klassi. Klasside komplekteerimisega tegeleb iga kool ja vastutab ise, kuidas ta seadust täidab," ütleb Pajula. "Tähtis on, millised õpetajad on, sest hariduskvaliteeti ei määra mitte klassi suurus, vaid õpetaja, kes klassi ees seisab. Kui on viis väga head õpetajat ja kuuendat ei ole, on mõistlikum teha viis 26-st klassi kui kuus 22-st klassi."
Pajula lisab, et kui hoolekogu küsib luba klassikomplekti suurendamiseks, siis on haridusamet selle loa ka alati andnud, keeldumisi pole ette tulnud.
Sellega, et koolid nii palju õpilasi ära ei mahuta, kui haridusamet neile lapsi suunab, pole aga Pajula nõus.
"Ruumide hulk ei määra ära õpilaste arvu," leiab ta, pakkudes vajadusel välja võimaluse korraldada õppetööd libiseva graafikuga või kahes vahetuses. Mitmes Tallinna koolis võetakse kasutusele ka moodulhooned.
"Esimene probleem on õpetajaprobleem. Kui on ruumiprobleem, on võimalik lahendada seda hoopis teistmoodi, kas kahe vahetusega või moodulmajadega. Need probleemid on lihtsamalt lahendatavad kui õpetajaprobleemid," kinnitab Pajula.
Kui palju Tallinnas klassiõpetajaid puudu on, ta öelda ei oska.
Ise võetud koormus
Ent kõige suurema õpilaste arvuga klassis on pealinna koolidest hoopis Tallinna Reaalkool, mis komplekteerib oma klassid ise ülelinnaliste katsete tulemusel. Esimestes klassides õpib kuni 30 last, sealt edasi algkoolis ja põhikoolis aga juba kuni 33 last klassis ehk üheksa võrra enam kui seadus maksimaalselt ette annab.
Kooli hoolekogu liige Sven Ratassepp ütleb, et põhjuseks on soov tulla lapsevanematele vastu. Esimese klassi katsetel on tahtjaid keskmiselt viis kuni seitse last kohale, seega enamik jääb niikuinii ukse taha. Seetõttu püütakse vastu tulla nii palju kui võimalik.
"See on inimlik küsimus," toonitab Ratassepp. "Katsume kuidagi niimoodi teha, et püsida sellise arvu piires, millega ise veel hakkama saame ja kus lapsed end veel normaalselt tunnevad."
Ratassepp kinnitab, et tava üle 30 lapse ühte klassi paigutada on juba aastatepikkune, mistõttu kinnitab hoolekogu selle igal aastal ilma diskussioonita.
"Teame, et Tallinnas on koolikohti niikuinii vähe, aga ega me oma kooli ei saa lõhki ka ajada, aga see on kompromiss, nii palju kui see võimalik on," ütleb ta.
See, millest keegi ei räägi
GAG-i hoolekogu liige Karin Madisson peab Reaalkooli suguseid põhjendusi viigileheks, millega varjatakse tegelikku põhjust, "millest keegi ei räägi", nagu ta ise ütleb. Raha.
"Ülejäänud põhjendused, mis sinna taha räägitakse, on otsitud," leiab Madisson. "Tõenäoliselt sõltub väga palju sellest, kui palju kohalik omavalitsus raha õppetööks eraldab. Pearahad on väga suur osa koolieelarvest. Selge see, et kui klassis on kümme last rohkem, tähendab see ka kolmandiku võrra rohkem raha."
Kui pidada kinni laste ülempiirist, ei tule koolid pearahadest majandamisega toime. Ent koolide rahastamise süsteem on Madissoni hinnangul arusaamatu.
"Mingid rahadejagamised käivad ka ruutmeetrite järgi, see sõltub koolimajadest. Aga ma pole sellest loogikast veel aru saanud, mis printsiipide järgi see rahajagamine täpselt käib," ütleb Madisson. Ta teab, et kui tahta häid õpetajaid ja suuremaid valikuid õppetöös, on koolidel ka rohkem raha vaja.
"Ega keegi seda kõva häälega välja ei ütle, aga mida rohkem lapsi on võimalik määrata, seda lihtsamalt ja paindlikumalt saab koolitööd ka korraldada," tõdeb Madisson.
Küsimus on Madissoni jaoks aga laiem, nimelt kust on üldse võetud see 24 õpilase piir? Ta on kuulnud räägitavat, et kui keeleõppegruppides on alla 12 õpilase, polevat see enam kõige funktsionaalsem.
Tegelikult pole keegi hariduslikult lahti selgitanud, kust see 24 last kui klasside optimaalne suurus võetud on, millele see "igavesest ajast igavesti" seaduses püsinud arv rajaneb. | Seaduse erand on saanud reegliks: paljudes klassides õpib lubatust rohkem lapsi | https://www.err.ee/1125102/seaduse-erand-on-saanud-reegliks-paljudes-klassides-opib-lubatust-rohkem-lapsi | Seadus lubab põhikooli klassis õppida 24 lapsel, ometi leidub koole, mille klassides õpib isegi kuni 33 õpilast. Tallinna haridusamet põhjendab olukorda õpetajate nappusega ja leiab, et seaduse täitmise eest vastutavad koolid. Koolid aga on sunnitud vastu võtma kõik lapsed, kes haridusametist neile määratakse. |
"Lubage mul ennast tutvustada. Olen kolonel Assimi Goita. Rahva Päästmise Rahvusliku Komitee (CNSP) esimees," ütles ohvitser pärast kohtumist riigiametnikega.
Kolonel oli televisioonis riigipöördest teatanud ohvitseride rühma hulgas, kuid ei ole varasemalt sõna võtnud.
Mali opositsioon lubas kolmapäeval riigis võimu haaranud huntaga poliitilise ülemineku eesmärgil koostööd teha ja kutsusid reedel inimesi üles osalema meeleavaldusel tähistamaks rahva võitu.
Opositsioonikoalitsioon M5-RFP teatas, et kavatseb koos sõjaväehuntaga töötada välja teekaardi võimu rahumeelseks üleandmiseks.
Opositsioonijuht Choguel Maiga ütles ajakirjanikele, et reedel organiseeritakse suur isamaaline üleriigiline meeleavaldus, et tähistada Mali rahva võitu.
ÜRO julgeolekunõukogu kutsus kolmapäeval Mali mässajaid üles kasarmutesse naasma ja viivitamatult vabastama kõik vangistatud võimuesindajad, kelle seas ka riigi president Boubacar Keita.
Julgeolekunõukogu avalduses rõhutati ühtlasi pakilist vajadust taastada õigusriik ja pöörduda tagasi põhiseadusliku korra juurde. | Mali kolonel kuulutas ennast huntaliidriks | https://www.err.ee/1125569/mali-kolonel-kuulutas-ennast-huntaliidriks | Mali mässulise sõjaväe kolonel Assimi Goita kuulutas ennast kolmapäeval huntaliidriks, edastasid meediakanalid. |
Trump hoiatas juba nädalavahetusel, et Ühendriigid jätkavad järgmisel nädalal võimaluste otsimist, et taaskehtestada Iraanile ÜRO relvaembargo ja teised sanktsioonid.
USA on varemgi ähvardanud võtta kasutusele jõulisemaid meetodeid ning taastada ÜRO sanktsioonid, kui neid ei pikendata, kasutades selleks vastuolulist tehnikat nimetusega snapback.
Trump kinnitas nüüd, et välisminister Mike Pompeo kavatseb seda rakendada.
Pompeo on teinud vastuolulise ettepaneku, et USA jääks osaliseks leppes nii nagu see oli kirjas 2015. aasta resolutsioonis ning seeläbi saaks ta survestada naasma sanktsioonide juurde, kui leiab, et Iraan on kokkulepitud reegleid rikkunud.
Euroopa liitlased on olnud skeptilised küsimuses, kas Washingtonil on võimalik sanktsioone sellisel kujul läbi suruda ning hoiatanud, et selline katse võib õõnestada julgeolekunõukogu legitiimsust. Asjatundjate sõnul võib snapback paisata nõukogu ühte oma ajaloo sügavamasse kriisi.
Eesti on julgeolekunõukogu ajutine liige. | USA nõuab presidendi sõnul kõigi Iraani sanktsioonide taastamist | https://www.err.ee/1125568/usa-nouab-presidendi-sonul-koigi-iraani-sanktsioonide-taastamist | USA president Donald Trump teatas kolmapäeval, et Ühendriigid nõuavad kõigi ÜRO sanktsioonide taastamist Iraanile. |
Neljanda asetusega Kenin kohtus teises ringis teise USA tennisisti Madison Brengle'iga (WTA 82.) ning kaotas talle 2:6, 4:6. Mäng kestis vaid 45 minutit ja selle aja jooksul tegi Kenin koguni 41 lihtviga, ehk keskmiselt 0,91 lihtviga minuti kohta.
Tunnustatud tenniseajakirjanik Ben Rothenberg tõi sotsiaalmeedias välja, et Wimbledonis teevad naised keskmiselt 0,21 lihtviga minutis ning Kenini "saavutusele" on alates 2002. aastast ligilähedalegi jõudnud vaid Tatjana Panova, kes tegi 2005. aastal teise ringi mängus Aljona Bondarenko vastu 0,69 lihtviga minutis.
Avaringis kolmesetilise mängu järel Rumeenia tennisisti Mihaela Buzarnescu alistanud Venus Williams pidi teises ringis 5:7, 0:6 alla vanduma 21. asetusega tuneeslannale Ons Jabeurile.
Jabeur läheb kolmandas ringis vastamisi 11. asetusega hispaanlanna Garbine Muguruzaga, kes oli 6:1, 6.4 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud Hollandi tennisistist Lesley Pattinama Kerkhovest.
Läti esireket Jelena Ostapenko (WTA 34.) vajas avaringis Kanada tennisisti Leylah Annie Fernandeze 6:1, 6:2 alistamiseks vähem kui tundi, teises ringis on tema vastaseks 31. asetusega venelanna Darja Kasatkina.
Kindla võidu teenis ka kaheksanda asetusega Karolina Pliškova, kes oli 6:2, 6:2 üle horvaatlannast Donna Vekicist (WTA 49.). Avaringis Kaia Kanepi alistanud Ljudmilla Samsonova pikendas oma võiduseeria juba üheksamänguliseks, kui sai 6:4, 3:6, 6:3 jagu 22. asetatud ameeriklannast Jessica Pegulast. | Maailma kuues reket pakkus Wimbledonis ajalooliselt nukra esituse | https://sport.err.ee/1608263706/maailma-kuues-reket-pakkus-wimbledonis-ajalooliselt-nukra-esituse | Wimbledoni slämmiturniiril langesid teises ringis konkurentsist maailma kuues reket Sofia Kenin ning turniiri viiekordne võitja, igihaljas Venus Williams. |
Rumsfeldi rollid USA sissetungis Afganistani ja Iraaki ning jõupingutused USA sõjaväe reformimiseks tegid temast ajaloo mõjukaima, kuid samas ka vastuolulisima USA kaitseministri, vahendas The Washington Post.
Rumsfeld paistis poliitikas silma juba 1960. aastatel. Ta oli noor vabariiklasest kongresmen, president Richard M. Nixoni nõunik, president Gerald Fordi parem käsi ning president Ronald Reagani Lähis-Ida suursaadik.
Ta oli ka ettevõtja, aidates töötada välja näiteks HD-televisiooni ning teenides miljoneid dollareid raskustes suurfirmade päästmisega.
Rumsfeldi suurim tuntus ja mõju tuli president George W. Bushi valitsemise ajal, kui ta oli kuus aastat kaitseminister. Esialgu tunnustati teda selle eest, et ta viis USA sõjaväe 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel Iraaki sõtta. Lõpuks viis see aga tema allakäiguni.
Rumsfeldi kritiseeriti selle eest, et ta ei planeerinud sõjalise sissetungi järelmeid piisavalt, ei tundnud piisavalt kiiresti ära mässuliste tõusu ning oli aeglane nende vastu tõhusa strateegia koostamisel.
Rumsfeld lahkus ametist 2006. aastal, kolm ja pool aastat pärast Iraagi sõja algust ning kohe pärast seda, kui vabariiklased olid kaotanud kontrolli kongressi mõlemas kojas. | Suri endine USA kaitseminister Donald Rumsfeld | https://www.err.ee/1608263694/suri-endine-usa-kaitseminister-donald-rumsfeld | USA endine kaitseminister Donald Rumsfeld, keda peetakse peamiseks Iraagi sõja arhitektiks, suri 88 aasta vanuselt, teatas tema perekond. |
83-aastane Cosby on kandnud Philadelphia vanglas ära üle kahe aasta temale määratud kolme- kuni kümneaastasest karistusest, vahendasid The Washington Post ja BBC.
Ta mõisteti 2018. aastal süüdi endise korvpalluri Andrea Constandi uimastamises ja seksuaalses kuritarvitamises 2004. aastal. Cosbyt süüdistasid seksuaalses rünnakus kümned naised, kuid kohtu all oli ta vaid Andrea Constandiga esitatud süüdistuste tõttu.
Nüüd otsustas aga Pennsylvania ülemkohus, et protsessi on rikutud. Kohtunik David Wecht selgitas, et 2005. aastal meelitas ringkonnaprokurör Bruce Castor Cosbylt tsiviilmenetluse käigus välja tunnistuse, lubades, et seda ei kasutata hiljem paralleelselt käinud kriminaalmenetluses. Hilisem ringkonnaprokurör Kevin Steele aga rikkus 2015. aastal seda kokkulepet ning kasutas Cosby tunnistust temale süüdistuse esitamiseks. Kohus märkis, et Steele oli kohustatud pidama oma eelkäija lubadust ning Cosbyle süüdistust mitte esitama.
"On vaid üks abinõu, mis saab täielikult taastada Cosby endise olukorra. Ta tuleb vabastada ning tulevased kohtupidamised neis konkreetsetes süüdistustes tuleb keelata," seisab 79-leheküljelises kohtuotsuses.
"Me ei eita, et see abinõu on nii karm kui ka haruldane. Kui see on siin õigustatud."
Oma otsuses leidis kohus ka, et Constandi juhtumiga mitte seotud süüdistajate tunnistused on kohtuprotsessi rikkunud. | Bill Cosby vabanes pärast kohtuotsust vanglast | https://www.err.ee/1608263685/bill-cosby-vabanes-parast-kohtuotsust-vanglast | Pennsylvania ülemkohus tühistas kolmapäeval USA koomikule Bill Cosbyle seksuaalrünnaku eest määratud karistuse. Cosby vabanes kaks tundi pärast otsust vanglast. |
Kodumeeskond Flora lõi esimesel poolajal kaks väravat, kui esmalt oli 29. minutil nurgalöögi järel peaga täpne Markus Soomets ja kaks minutit hiljem lahendas Paide kaitsjate eksimuse Konstantin Vassiljev.
66. minutil viis Rauno Sappinen Flora juba 3:0 juhtima, aga Paide ei andnud siiski alla: 86. minutil realiseeris Henri Anier penalti ja vähendas vaid kaks minutit hiljem kaotusseisu minimaalseks. Kohtumise neljandal lisaminutil oli Paidel vasakult äärelt kasutada karistuslöök ja värava all toimunud sagina järel lükkas palli üle joone Hindrek Ojamaa.
Viik langetas 36 punkti peal oleva Flora tabelis taas teiseks, Levadial on liidrina 37 silma. Paide on kolmandana kogunud 34 punkti.
Enne mängu:
Tiitlikaitsja Flora on mänginud tänavu väga kindlalt - tabelis on 13 võitu ja kaks viiki, aga Paidega veel Premium liigas kohtutud ei ole. Küll mängiti märtsis alguses Superkarika peale ja siis võitis Flora 1:0.
Viimases kolmes voorus kohustuslikud võidud teeninud on sel hooajal pidanud kahel korral vastase paremust tunnistama - viimati jäädi mai keskel ootamatult alla Viljandi JK Tulevikule - ning tabelis hoitakse Tallinna FC Levadia ja Flora järel kolmandat positsiooni.
Flora abitreener Joel Indermitte: "Järjekordne suur mäng. Vastaseks Paide, kellel kvaliteeti ja kogemust jagub kuhjaga. Tuleb kindlasti väga suure tahtmise ja emotsiooniga mäng, kust tahame võitjatena väljuda just meie."
Flora mängija Henrik Ojamaa: "Meeskond tuleb mängule enesekindla ja keskendununa, et pikendada oma võitude- ja nullimängude seeriat."
Paide abitreener Indrek Zelinski: "Mäng valitseva meistri vastu ei vaja pikemat selgitust. Maksimaalne pingutus ja keskendumine. Tahame teha hea soorituse meeskonnana ja mängu lõppedes näeme, millise tulemuse suudame välja mängida!"
Paide mängija Karl Mööl: "A. Le Coqi muru peal on olnud alati meeleolukad ja võituslikud lahingud, seda ootame ka kolmapäevasest mängust." | Paide tuli Flora vastu viimase kümne minutiga välja 0:3 kaotusseisust | https://sport.err.ee/1608262509/paide-tuli-flora-vastu-viimase-kumne-minutiga-valja-0-3-kaotusseisust | Jalgpalli Premium liiga 18. vooru kohtumises läks FC Flora kolmapäeval Lilleküla staadionil tiitlikonkurendi Paide Linnameeskonna vastu 3:0 juhtima, kuid külalismeeskond viigistas viimase kümne minuti jooksul löödud väravatest 3:3. |
Turniiril 24. asetatud Kontaveit pidi veidi üle poolteise tunni kestnud kohtumises tunnistama Vondroušova 2:6, 6:4, 6:2 paremust.
"Ta tegi hästi madalaid lõikeid, mida oli keeruline mööda joont lüüa. Vondroušova seisis ristilöökidele ette ning lõin talle kas täpselt käe peale või pidin väga palju riskima, et mööda joont lüüa," vahendab Postimees Kontaveidi mängujärgseid muljeid.
22-aastane tšehhitar jõudis tunamullu Prantsusmaa lahtistel finaali, kahel eelneval slämmiturniiril Melbourne'is ja Pariisis neljandasse ringi. "Ta on väga hea mängija, kellel on olnud suurepärased tulemused. Ta suutis oma lõigete, tempovahetuste ja stopp-pallidega minu mängu ära rikkuda," lisas Kontaveit.
Eesti esireket pidi Wimbledonis oma avakohtumise pidama juba teisipäeval, ent vihmase ilma tõttu lükkus see kolmapäevale. "Tegelikult tundsin isegi, et üks lisapäev andis mu seljale ja jalale veidi aega taastuda, aga tulemus on selline nagu on," tõdes eestlanna. | Kontaveit: Vondroušova suutis mu mängu ära rikkuda | https://sport.err.ee/1608263664/kontaveit-vondrousova-suutis-mu-mangu-ara-rikkuda | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 25.) langes aasta kolmandal suure slämmi tenniseturniiril ehk Wimbledonis avaringis konkurentsist välja, jäädes kolmas setis alla tšehhitarile Marketa Vondroušovale (WTA 42.). |
Kalju lõi avapoolajal kaks väravat, kui 8. minutil oli täpne Alex Matthias Tamm ja 33. minutil Pavel Marin. 47. ja 56. minutil lisas kaks tabamust Vladislav Homutov ja kuigi 74. minutil sai Tulevik Nikita Komissarovi abiga auvärava, jäi viimane sõna ikkagi kodumeeskonnale, sest 84. minutil vormistas lõppskoori Kaarel Usta.
Mäng pidi algselt toimuma märtsis Premium liiga hooaja esimese vooru raames, kuid lükkus siis ühe Tuleviku mängija positiivse koroonaproovi tõttu edasi.
Eelmisel nädalal 0:1 Florale kaotanud Kalju on 16 mänguga kogunud 26 punkti, mis annab neile tabelis neljanda koha. Tulevikule oli kolmapäevane kaotus hooaja kümnendaks, 14 punktiga ollakse seitsmendal kohal. | Nõmme Kalju lõi Tulevikule viis väravat | https://sport.err.ee/1608263655/nomme-kalju-loi-tulevikule-viis-varavat | Koduses jalgpalli Premium liigas teenis kolmapäeval kindla võidu Nõmme Kalju, kes alistas Viljandi Tuleviku 5:1. |
Sabalenka kaotas korraldajatelt vabapääsme saanud kohalikule tennisistile avaseti 4:6, kuid võitis kaks järgmist 6:3, 6:3. Kogu kohtumine kestis veidi enam kui kaks tundi.
Sealjuures on 23-aastane Sabalenka Wimbledonis nüüd esmakordselt võitnud kaks kohtumist: oma debüüdil 2017. aastal jõudis ta teise ringi, kuid kaks järgmist korda piirdus valgevenelanna avaringiga. Mullu turniiri ei toimunud.
Väikese ehmatuse elas läbi ka kolmanda asetusega ukrainlanna Elina Svitolina, kes võitis belglannat Alison Van Uytvancki tunni ja 45 minuti järel 6:3, 2:6, 6:3. Sealjuures õnnestus Van Uytvanckil otsustavas setis oma servi hoida vaid ühes geimis.
Kindla võidu võttis maailma üheksandast reketist poolatar Iga Swiatek, kelle teise ringi kohtumine venelanna Vera Zvonarjova vastu kestis napilt tund aega ja lõppes tulemusega 6:1, 6:3.
Kahekordne poolfinalist Viktoria Azarenka (WTA 14.) oli samuti tunni ajaga ja täpselt sama skooriga üle ukrainlannast Katerina Kozlovast (WTA 157.), 13. asetusega belglanna Elise Mertens alistas 6:2, 6:0 maailma edetabelis 99. kohal oleva hiinlanna Zhu Lini.
Küll langes kolmapäeval konkurentsist maailma 11. reket Belinda Bencic, kes jäi 3:6, 3:6 alla Sloveenia tennisistile Kaja Juvanile (WTA 102.). | Maailma neljas reket pääses Wimbledonis esmakordselt kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/1608263637/maailma-neljas-reket-paases-wimbledonis-esmakordselt-kolmandasse-ringi | Teise asetusega Valgevene tennisist Arina Sabalenka (WTA 4.) pääses Wimbledoni tenniseturniiril kolmandasse ringi, kui võitis kaotusseisust britti Katie Boulterit (WTA 219.). |
Aafrika Liit on kaevanud, et EL-i otsusel Indias toodetud Covishieldi süsti mitte tunnustada võib olla kahjulik mõju inimestele Aafrikas, kus seda laialdaselt kasutatakse.
"Ehkki see võib kasutada tootmistehnoloogiat, mis on analoogne Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiinile, ei ole Covishield kui selline praegu EL-i reeglite alusel heakskiidetud," teatas EMA.
"Seda seetõttu, et vaktsiinid on bioloogilised tooted. Isegi väikesed erinevused tootmistingimustes võivad viia erinevusteni valmistootes ja EL-i seadus näeb seetõttu ette, et tootmispaiku ja tootmisprotsesse hinnataks ja kiidetaks heaks osana kasutusloa andmise protsessist."
Amsterdamis baseeruv ametkond lisas: "Kui me peaks saama taotluse müügiloa andmiseks Covishieldile või kui kiidetakse heaks mistahes muutused Vaxzevria tootmispaikades, anname sellest teada."
Euroopa Liidus on kasutusloa saanud neli vaktsiini: Pfizer/BioNTechi, Moderna, AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni. Veel neli on "kestval hindamisel": Venemaa Sputnik, Hiina Sinovac, Saksamaa CureVac ja USA Novavax.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on Covishieldi heaks kiitnud ja kurtnud, et osad riigid selle kasutamist ei luba.
"See on väga kahetsusväärne, sest AstraZeneca-Covishield on täpselt sama vaktsiin kui AstraZeneca-Vaxzevria, mida vaktsineerituse tõendina tunnustatakse," ütles Richard Mihigo WHO Aafrika harust.
"Asi on lihtsalt selles, et AstraZeneca-Covishieldi toodetakse ja kasutatakse muudes maailma jagudes peale Euroopa," ütles ta ning ärgitas EL-i riike Covishieldi vaktsineerimispassides tunnustama.
EMA märkis, et see ei vastuta EL-i reisimist puudutavate otsuste eest, kuivõrd see on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide pädevuses. | EMA: India AstraZeneca koroonavaktsiin pole EL-is heaks kiidetud | https://www.err.ee/1608263628/ema-india-astrazeneca-koroonavaktsiin-pole-el-is-heaks-kiidetud | India versioon AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiinist ei ole Euroopa Liidus heaks kiidetud, sest see võib originaalist erineda, teatas kolmapäeval Euroopa Ravimiamet (EMA). |
Tartu noortesüsteemist välja kasvanud 193 cm pikkune Aav tegi lõppenud hooajal ülikooli meeskonna kaasa 21 kohtumist ning tõi keskmiselt 19 minutiga 4,2 punkti, 1,2 korvisöötu ja ühe lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
"Aastaid on ta juba Tartu eest ka kogemusi saanud ja loodame, et uus keskkond mõjub positiivselt ning Sverre suudab arengus veel sammu edasi teha. Võimed on olemas, nüüd on vaja tööd teha ja vanematel konkurentidel elu trennis raskeks teha," sõnas Pärnu peatreener Heiko Rannula.
Pärnu Sadam, kes plaanib uuel hooajal minna proovima ka eurosarja, on praeguseks teada andnud Mihkel Kirvese, Robert Valge ja Hugo Toomi jätkamisest ning lätlasest snaipri Andris Mistersi palkamisest. | Pärnu Sadamaga liitub seni Tartus mänginud tagamees | https://sport.err.ee/1608263625/parnu-sadamaga-liitub-seni-tartus-manginud-tagamees | Pärnu Sadama korvpallimeeskond jätkas uue hooaja mängijate tutvustamist, kui teada anti seni Tartus mänginud 19-aastase tagamehe Sverre Aavi liitumisest. |
Selles, kas olen oma tunnetuses ja järeldustes lõpuni õigel teel, ma ju päris kindel olla ei saa. Andku Tiit andeks, kui eksin. Aga meest praeguseks mõned aastad tundnuna ja tema viimast raamatut toimetanuna paistab mulle, et Tiit analüüsib-kirjeldab esmalt alati isiksust ja alles siis selle isiksusega kokku käivat sportlast.
Sport on oluline. Aga inimene ise veel palju olulisem. Kui keskpärase või isegi väheütleva sportlasega kuulub kokku värvikas ja tugev isiksus, võib Tiit temaga intervjuud teha ja temast kirjutada küll. Kui aga spordis võrratult silmapaistev tegelane juhtub inimesena olema "hall kuju", siis Tiitu ta pigem ei huvita.
Neid viimaseid Tiidu õnneks eriti palju pole. Spordis tippu jõudjad kipuvad reeglina ka isiksustena tähelepanu tõmbama. Ja mulle näib, et võib-olla ongi sport Tiidu ellu nii sügavalt tulnud ja jäänud just sel põhjusel, et see annab võimaluse nendele isiksustele lähedalt kaasa elada, nendega suhelda, neid mõtestada.
Raamatusse "Seitse vaprat" on köidetud Tiit Karuksi usutlused Jaak Uudmäe, Boriss Spasski, Ken Drydeni, Nikolai Küttise, Heino Tiigi ja Jüri Tammega. Ning lisaks olustikupilt päevadest Moskvas Hea Tahte mängudel, kui autoril oli võimalik lähedalt jälgida 1980. aastate kergejõustiku suurimat tähte Carl Lewist.
Tiidule on pikkade intervjuude tegemine alati meeldinud. Aga kui otsite siit ühte mustrit, millele need usutlused – õigemini need lood – selles raamatus alluks, siis pigem te seda ei leia.
Sest lähtekohad on erinevad. Nagu ajakirjanduse puhul ikka, tasub tähele panna hetke, millal üks või teine intervjuu on läbi viidud või tekst kirja pandud. Hetke juures on omakorda olulised nii inimlik tasand kui ka ühiskondlik-poliitiline tasand. Seda viimast ei jäta Tiit oma tekstides kunagi vaatluse alt välja.
Võtame näiteks kaks hüppajat, kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäe ja kaugushüppe omaaegse üliõpilaste maailmameistri Nikolai Küttise.
Uudmäed käsitleva peatüki võtmeosa sündis intervjuuna viis kuud pärast olümpiavõitu. Seega, sportlase tipp-perioodil, aga ühiskondlikus plaanis sügaval nõukogude ajal. Usutluse puhul on muuhulgas tegemist ühe suurepärasema võistlusülevaatega, mida olen lugenud.
Vestlus rahvusvahelise tuntusega ärimehe Küttisega sai teoks rohkem kui pool sajandit pärast mehe sportlaskarjääri lõppu, aastal 1990. Noorusaeg oli jäänud kaugele, aga isegi Küttise uueks koduks saanud Põhja-Ameerikas märgati Eestimaal alanud demokraatlikke protsesse (intervjuu lõpeb küsimusega "Kas usute eestlastesse, Eesti Vabariiki?").
Milline siis on "Seitsme vapra" isiksuste-palett? Näiteks Uudmäele võiks ju anda populaarse poisi, Spasskile tõrjutu, Küttisele läbimurdja ja Lewisele isegi pahalase rolli. Aga see oleks inimese ja isiksuse mõistete liigne lihtsustamine.
Kui üldistada, siis pigem iseloomustaksin neid seitset persooni sõnaga "tarkus".
Tiit Karuks. "Seitse vaprat" | Vedru Karuksi uuest raamatust: sport on Tiidul võimaldanud isiksusi mõtestada | https://sport.err.ee/1608263619/vedru-karuksi-uuest-raamatust-sport-on-tiidul-voimaldanud-isiksusi-motestada | Teeneka spordiajakirjaniku Tiit Karuksi sulest on ilmunud raamat "Seitse vaprat", kus autor on välja valinud seitse talle olulist usutlust aastaist 1975-2020. Kaks neist - Jaak Uudmäe ja Boriss Spasskiga - pole nõukogude võimu sekkumise tõttu kunagi eetrisse pääsenud. Karuksist ja tema uuest teosest kirjutab ERR-i spordiajakirjanik, raamatut toimetanud Johannes Vedru. |
Vastuoluline Austraalia tennisist võitis kokku kolm ja pool tundi kestnud lahingu 6:4, 4:6, 3:6, 6:1, 9:7, servides 20 ässa ja päästes 12 murdepallist üheksa. Sealjuures algas mäng juba teisipäeval, kuid jäi otsustavas setis seisul 3:3 hilisõhtuse liikumiskeelu tõttu pooleli.
26-aastase Kyrgiose jaoks on pärast koroonapandeemia algust 2020. aasta kevadel tegemist esimese sünnimaalt eemal toimuva turniiriga.
Enne pandeemia algust piirdus ta mullu veebruaris Acapulcos ühe mänguga ning naasis siis võistluskarusselli Austraalia lahtiste eelsel turniiril Melbourne'is, kus jõudis kolmandasse ringi. Humbert'i alistas ta ka kodusel slämmiturniiril, kuid kaotas siis kolmandas ringis austerlasele Dominic Thiemile.
See jäigi tema viimaseks Wimbledonile eelnenud mänguks, viimati mängis austraallane muruväljakul täpselt kaks aastat tagasi.
Wimbledoni teises ringis läheb Kyrgios kokku itaallase Gianluca Mageriga, kolmandas võib vastaseks tulla 16. asetusega Kanada tennisist Felix Auger-Aliassime. | Kahe aasta järel murule naasnud Kyrgios võitis kahele päevale veninud mängu | https://sport.err.ee/1608263601/kahe-aasta-jarel-murule-naasnud-kyrgios-voitis-kahele-paevale-veninud-mangu | Wimbledoni slämmiturniiril pääses teise ringi maailma 60. reket Nick Kyrgios, kes alistas kahel päeval toimunud mängu järel 21. asetusega prantslase Ugo Humbert'i. |
Pogacar läbis kolmapäevase 27-kilomeetrise Change'ist Lavali viinud temposõidu 32 minutiga (keskmine kiirus 51 km/h) ning edestas teiseks tulnud Stefan Küngi (Groupama-FDJ) 18 sekundiga. Kolmas oli sloveenile 27 sekundit kaotanud Taani rattur Jonas Vingegaard (Jumbo-Visma).
Mullu Touri üldvõidu pälvinud Pogacar võitis rivaalidega võrreldes korralikult aega, näiteks kaotas kaasmaalane Primož Roglic (Jumbo-Visma) talle 44 sekundit, Geraint Thomas (Ineos) 1.18 ja Steven Krujswijk (Jumbo-Visma) 1.41.
Kolmapäeval viienda koha saanud Mathieu van der Poel kaotas Pogacarile 31 sekundit, mis tähendab, et teise etapi võitnud hollandlane jätkab ka velotuuri üldliidrina. Pogacar kaotab talle kokkuvõttes kaheksa sekundiga, kolmas on belglane Wout Van Aert (Jumbo-Visma; +0.30). | Touri tiitlikaitsja võitis temposõidu, hollandlane jäi napilt liidrisärki | https://sport.err.ee/1608263586/touri-tiitlikaitsja-voitis-temposoidu-hollandlane-jai-napilt-liidrisarki | Prantsusmaa velotuuril kolmapäeval toimunud individuaalse temposõidu võitis tiitlikaitsja Tadej Pogacar (UAE Team Emirates), üldliidriks jäi Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix). |
Turniiril 24. asetatud Kontaveit pidi veidi üle poolteise tunni kestnud kohtumises tunnistama Vondroušova 2:6, 6:4, 6:2 paremust. Tšehhitarile on see hooaja esimene võit murul ja ühtlasi ka karjääri esimene võit Wimbledoni põhitabelis. See on teine slämmiturniir järjest, kus Vondroušova alistab avaringis eestlanna - Prantsusmaa lahtiste esimeses ringis sai ta kolmes setis jagu Kaia Kanepist.
Kontaveit võitis avaseti 25 minutiga kindlalt 6:2, murdes kahel korral Vondroušova pallingu. Teise seti avageimis aga teenis tšehhitar mängu esimese murdevõimaluse ja suutis selle ka kohe realiseerida ning asus siis setti 2:0 juhtima. Kontaveit viigistas, aga kaotas seitsmendas geimis taas enda servi, jäädes 3:4 taha. Seisul 4:5 oli Kontaveidil kaks murdepalli, et seis viigistada, kuid Vondroušova suutis need päästa ja esimese settpalli ära kasutada, võites seti 6:4.
Otsustavas setis kaotas Kontaveit avageimis 40:0 seisust enda servi ja uuesti murdis Vondroušova viiendas geimis, minnes 4:1 juhtima. Kontaveit sai järgmises geimis murde tagasi, aga kaotas siis kohe jälle enda pallingugeimi ning Vondroušova vormistas võidu esimesel matšpallil.
Kontaveit servis mängu esimesel poolel väga hästi, aga lõpuks oli esimese servi õnnestumisprotsent 62 ja ta võitis esimeselt servilt 67 protsenti punktidest. Vondroušova vastavad näitajad olid pisut kehvemad – 61 ja 63. Tšehhitar servis seitse ässa ja tegi kuus topeltviga, Kontaveit sai kirja nii kolm ässa kui kolm topeltviga.
Äralöökidest teenis Kontaveit 29 ja Vondroušova 21 punkti, vahe tuli aga sisse lihtvigades – neid sai Kontaveit kirja 26 ja Vondroušova vaid 16.
Mängitud punktidest võitis Kontaveit isegi kaks punkti rohkem – 81 Vondroušova 79 vastu.
Tsehhitar realiseeris kümnest murdevõimalusest viis, Kontaveidil õnnestus kümnest murdepallist ära kasutada neli.
Kontaveidil olid kaitsta kolmandna ringi punktid, ilmselt langeb ta edetabelis mõne koha võrra.
Enne mängu:
21-aastane Vondroušova oli veel mai lõpus maailma edetabelis 21. kohal, kuid kuna ei suutnud kaitsta enda Prantsusmaa lahtiste finaalipunkte, langes ta kohe 20 kohta. Praegu paikneb ta 42. real.
25-aastane Kontaveit on Vondroušovaga varem korra mänginud – 2017. aastal Bieli siseturniiri finaalis, kus noor tšehhitar võitis enda karjääri esimese WTA turniiri, jäädes peale 6:4, 7:6 (6).
Sel hooajal on Vondroušova murul mänginud kaks matši, nii Berliinis kui Eastbourne'is langes ta juba avaringis konkurentsist välja. Kontaveit aga jõudis eelmisel nädalal Eastbourne'is finaali, kus pidi tunnistama lätlanna Jelena Ostapenko 6:3, 6:3 paremust.
Wimbledonis on Kontaveit kolmel viimasel korral – mullu jäi turniir pandeemia tõttu ära – kolmandasse ringi, Vondroušova pole seal seni avaringist edasi pääsenud. | Kontaveit pidi Wimbledoni avaringis Vondroušova paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1608260961/kontaveit-pidi-wimbledoni-avaringis-vondrousova-paremust-tunnistama | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 25.) langes aasta kolmandal suure slämmi tenniseturniiril ehk Wimbledonis avaringis konkurentsist välja, jäädes kolmas setis alla tšehhitarile Marketa Vondroušovale (WTA 42.). |
Viiekordne Wimbledoni võitja Djokovic vajas kolmapäeval maailma 102. reketi 6:3, 6:3, 6:3 alistamiseks tundi ja 45 minutit, kolmandas ringis läheb esireket vastamisi itaallase Andreas Seppi ja USA tennisisti Denis Kudla vahelise mängu võitjaga.
Kiirelt lõppes turniir aga 11. asetusega hispaanlasele Pablo Carreno Bustale (ATP 13.), kes jäi avaringis veidi vähem kui kahe tunni järel 6:7 (6), 4:6, 5:7 alla ameeriklasele Sam Querreyle (ATP 54.).
Konkurentsist langes ka 12. asetusega Norra esireket Casper Ruud (ATP 14.), kes kaotas oma esimese ringi kohtumise austraallasele Jordan Thompsonile (ATP 78.) pea neli tundi kestnud maratonmatši järel 6:7 (6), 6:7 (3), 6:2, 6:2, 2:6.
2017. aasta finalist Marin Cilic (ATP 37.) oli kolmes setis 7:6 (5), 7:6 (1), 6:1 üle itaallasest Salvatore Carusost (ATP 96.). | Djokovic jätkas Wimbledonis kindla võiduga, kaks tippu väljas | https://sport.err.ee/1608263556/djokovic-jatkas-wimbledonis-kindla-voiduga-kaks-tippu-valjas | Maailma esireket Novak Djokovic jätkab Wimbledoni slämmiturniiri edukalt, kui alistas teises ringis Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisisti Kevin Andersoni. |
Enne pressiesindaja kommentaari avaldas komisjon oma veebisaidil valimiste paremusjärjestuse esialgsed tulemused. Tulemused näitasid, et endine linnaametnik Kathryn Garcia oli tõusnud teisele kohale. Garcia jäi Eric Adamsile alla kolme protsendiga, teatas The Wall Street Journal.
Demokraatide linnapeakandidaadi valimised toimusid 22. juunil. See oli esimene kord, kui kasutati kandidaatide järjestamise süsteemi. Süsteem võimaldab hääletajatel valida 13 kandidaadist viis kandidaati. Viis kandidaati tuleb siis seada paremusjärjekorda.
Viimase koha saanud kandidaat kõrvaldatakse ja tema hääled jagatakse valijate teisele valikule. Protsessi korratakse seni, kuni järele on jäänud ainult kaks kandidaati ja võitjaks tunnistatakse enim hääli saanud kandidaat.
Adams vaidlustas teisipäeval valimiskogu häälte lugemise. Eelvalimiste õhtul teatasid ametnikud, et kokku on kogutud 800 000 sedelit. "Valimiskogu häälte koguarv on ligi 100 000 võrra suurem, kui esialgu kuulutati, mis tekitab tõsiseid küsimusi," ütles Adams.
Valimiskogu pressiesindaja ütles, et teisipäevasesse loendusse oli tahtmatult lisatud 135 000 sedelit. Pole selge, kuidas need sedelid mõjutasid lõplikku paremusjärjestust. Valimisametnikud plaanivad seetõttu teha korduslugemise, kus selgitatakse välja kaks enim hääli saanud kandidaati.
Lõplik demokraatide linnapeakandidaat selgitatakse välja alles 12. juulil. Demokraatide linnapeakandidaadist saab suure tõenäosusega ka New Yorgi linnapea. | New Yorgi demokraatide linnapeakandidaadi valimistel puhkes segadus | https://www.err.ee/1608263529/new-yorgi-demokraatide-linnapeakandidaadi-valimistel-puhkes-segadus | Valitakse USA linna New Yorgi demokraatide linnapeakandidaati. Linna valimiskomisjon loeb uuesti üle hääletussedelid pärast seda, kui lisati kogemata kümneid tuhandeid sedeleid loendisse, ütles teisipäeval komisjoni pressiesindaja. |
Heldur Viires sündis Tallinnas 23. juunil 1927. aastal. Heldur Viires oli üks viimastest, kes sai osa Eestis omaks võetud prantsuse maalikoolist: ta astus Tartu kunstiinstituuti sõja lõpul ning õppis seal aastatel 1945–1949, kui kool oli veel esimese Pallase moonutamata jätk. 1949. aastal suunati Viires stipendiaadina Leningradi Repini-nimelisse kunstiinstituuti, kust ta samal aastal Tartusse tagasi tuli ja peatselt arreteeriti, süüdistatuna formalismis ja sellest tulenevalt Vorkuta vangilaagrisse saadeti aastateks 1949–1956.
Vabanedes suundus Heldur Viires õppima Eesti riiklikusse kunstiinstituuti, mille lõpetas 1959. aastal. Heldur Viires töötas illustraatori ja raamatugraafikuna ja on illustreerinud suurel hulgal teaduslikke väljaandeid ning ilukirjandust. Kui asutati kirjastus Valgus, sai Heldur Viiresest nende peamine teaduslike illustratsioonide looja. Vabakunstnikuna jäi ta truuks prantsuse koloriidikesksele maalitraditsioonile, maalis portreid ja maastikke, tema loomingus on tähtsal kohal ka monotüüpia.
Näitustel alustas Heldur Viires esinemist 1959. aastal. Tema esimene isikunäitus oli 1971. aastal Göteborgis, järgnesid 1978. aastal Stockholmis, 1981. aasta lõpus ja 1982. aasta alguses Tartu kunstimuuseumis, 1988. aastal Adamson-Ericu muuseumis, 1994. aastal Küü galeriis ja Mikkeli galeriis (koos Kaja Kärneriga). 1998. aastal oli Mikkeli galeriis ja 2007. aastal Tartu Kunstimajas väljas valik Heldur Viirese monotüüpiaid. 1989. aastast on Heldur Viires õpetanud Konrad Mägi ateljees maalimist.
Heldur Viires on Eesti Kunstnike Liidu liige olnud alates 1964. aastast. Heldur Viires on üks kunstiühing Pallas taaskäivitajatest 1988. aastast ning 2009. aastast ühingu auliige. 2019. aastal tunnustas Tartu linn Heldur Viirese elutööd, andes talle Tartu aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe. Heldur Viiresele on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk.
Heldur Viires kuulus ühise maailmavaate ja vaimsusega sõpruskonda ühes Ülo Soosteri, Lembit Saartsi, Silvia Jõgeveri, Valve Janovi, Kaja Kärneri, Henn Roode jt. Heldur Viirest mäletatakse vana kooliga härrasmehena, alati tähelepaneliku, tundliku ja erksa vestluskaaslasena, kes märkas allhoovusi. Heldur Viires nägi läbi inimlikku rumalust ja põlgas karjerismi, olles nõudlik ja aus, äärmiselt täpne, otsekohene ja kompromissitu. Heldur Viirese panus kunstiellu on olnud tähelepanuväärne. Kerget teed tähtede poole!
Heldur Viirese ärasaatmine leiab aset Tartus Peetri kirikus 1. juulil 2021 algusega kell 13.00 ning seejärel toimub muldasängitamine Tartu Raadi kalmistul.
Eesti Kunstnike Liit
Konrad Mägi Ateljee Selts
Kunstiühing Pallas
Tartu Kunstimuuseum
Tartu linn
Eesti Kultuurkapital | Suri maalikunstnik Heldur Viires | https://kultuur.err.ee/1608263532/suri-maalikunstnik-heldur-viires | Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik Heldur Viires (23. VI 1927–23. VI 2021). |
Washington on manitsenud käputäit Euroopa riike diskreetselt, kuid tungivalt plaani edasi lükkama, ütlesid tundmatuks jääda soovinud diplomaadid.
USA dokumendis öeldakse, et digimaks, millest Euroopa Komisjon peaks teatama 14. juulil, ohustab tööd, mida tehakse OECD/G20 raames.
Dokumendis ärgitati riike töötama maksuplaani edasilükkamiseks koos Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga.
"Selle ajastus ähvardab läbirääkimised tundlikul hetkel rivist täiesti välja lüüa," lisas USA.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames peetakse läbirääkimisi, et jõuda globaalse maksu osas esialgse leppeni enne G20 rahandusministrite kohtumist 9. juulil. Seejärel jätkuvad läbirääkimised lõpliku leppe üle.
Diplomaatiliste allikate sõnul edastas USA oma sõnumi mitme EL-i riigi ministeeriumile, sealhulgas Saksamaale, Hollandile ja Põhjamaadele.
Riigid, mille poole Washington pöördus, olid ka EL-i eelmise digimaksu plaani nurjumise taga. Plaaniga oleks tõusnud USA tehnoloogiahiidude maksukoormus.
Prantsusmaa, Hispaania ja teised riigid kehtestasid hiljem riikliku digimaksu, millele reageeris raevukalt USA toonane president Donald Trump, kes kehtestas karistava tolli veinile ja muudele kaupadele.
Praegu peetakse läbirääkimisi globaalse ettevõtte tulumaksumiinimumi üle, aga ka selle üle, kuidas maksustada digihiidude üüratuid kasumeid.
Euroopa Komisjon on rõhutanud, et tema plaan oleks kooskõlas OECD-s kokkulepituga ja tabaks tuhandeid firmasid, sealhulgas ka Euroopa omasid.
Digimaksuga plaanitakse rahastada bloki 750 miljardi eurost pandeemiajärgset taasterahastut.
USA teatas, et ehkki komisjoni kinnitusi hinnatakse, on edasilükkamine vajalik, et rahuldada olulisi huvigruppe, keda Euroopa ühepoolsed meetmed ärritaks. | USA ärgitab EL-i digihiidude maksustamist edasi lükkama | https://www.err.ee/1608263526/usa-argitab-el-i-digihiidude-maksustamist-edasi-lukkama | USA ärgitas Euroopa Liitu peatama plaani kehtestada blokiülene digimaks ja hoiatas, et see võib nurjata rahvusvahelised kõnelused globaalse maksusüsteemi reformimise üle, nähtub uudisteagentuuri AFP käsutusse jõudnud diplomaatilisest dokumendist. |
Liimets kuulutas kolmapäeval Stockholmis koos Rootsi välisminister Ann Lindega ning kaasautorite Raul Eametsa ja Pär Nuderiga alanuks Eesti ja Rootsi esimese tulevikukoostöö raporti koostamise.
Raport, mis valmib järgmise aasta suvel, käsitleb Eesti ja Rootsi suhteid järgmise 10–15 aasta perspektiivis.
Liimetsa sõnul on argistest riikidevahelistest suhetest ja uute koostöövõimaluste otsimine üks põhjus, miks raport koostatakse.
"On valdkondi, kus olemasolevatele formaatidele lisaks on palju võimalusi. Meie tuleviku koostööd mõjutavad kindlasti ka rohepööre digitaliseerimine. See raport saab kindlasti neid valdkondi kajastama," lausus Liimets.
Liimetsa sõnul on nii Rootsi kui ka Eesti nendes kahes valdkonnas maailmas liidrite seas, kuid seni on näiteks digivaldkonnaga pigem tegeldud siseriiklikult või vaadatud maailma keskuste, näiteks Londoni poole, kui tegelikult võiksid Eestis ja Rootsi koostööd teha.
"Tähtsad on inimestevahelised kontaktid ja noored, et kuidas nemad näevad meie tuleviku koostööd. Tallinn on ju tegelikult Rootsi jaoks lähim pealinn ja see annab kindlasti mõtteainet, kuidas suhteid inimeste vahel lähedasemaks pöörata," lausus Liimets.
Reisipiirangute üle läbirääkimised jätkuvad
Rootsi teatas varem, et kehtestab reisipiirangute puhul erandi Põhjamaadele (Taani, Soome, Norra, Island), kus saabujad ei pea tegema koroonatesti. Kuigi kolmapäevast hakkas Rootsi ilma testimise nõudeta riiki laskma ka kõiki Euroopa Liidu kodanikke, siis Põhjamaadele kehtib endiselt erand: sealt saabjad ei pea Rootsi piiril esitama ka koroonasertifikaati.
Liimetsa sõnul tulid reisipiirangud kolmapäeval jutuks, kuid midagi rõõmustavat Eesti jaoks veel teatada ei ole.
"Me Eesti nimel jätkame selgitustööd ja otsime võimalust leevendusteks ka Eestile või tervele regioonile. Praegu on Rootsi seisukoht, et Euroopa Liidu sertifikaat aitab juba tavapärasele reisimisele piisavalt nende (Rootsi – toim.) vaates kaasa. Kiiret läbimurret selles küsimuses ei julge praegu lubada," lausus Liimets.
Läti raportiga kavas tänavu alustada
Peale Rootsi on praegu käimas koostööraporti koostamine Soomega, mis algatati tänavu märtsis. Koostööraporti koostamist juhivad Eesti poolt Jaak Aaviksoo ja Soome poolt endine väliskaubandus- ja arenguminister Anne-Mari Virolainen. Raport valmib 2022. aasta veebruaris.
Läti raporti koostamist veel valmistatakse ette. Liimetsa sõnul seisab pragu raporti väljakuulutamine võimalike raportööride nõusoleku taga.
"Praegu olnud läbirääkimised raportööridega, et saada nõusolek, et nad on valmis raportit kirjutama. Nii kui kokkulepped on lõplikud, saame tulla (raporti) avamise juurde. Ma usun, et see on kindlasti veel sel aastal," lausus Liimets. | Liimets: Rootsi raportiga peaks leidma uusi kohti koostööks | https://www.err.ee/1608263517/liimets-rootsi-raportiga-peaks-leidma-uusi-kohti-koostooks | Kolmapäeval avapaugu saanud ja aasta pärast valmiv Eesti-Rootsi koostööraport peaks välja pakkuma kahe riigi koostööks võimalusi, mille peale senises ametlikus suhtluses pole veel tuldud, ütles ERR-ile Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. |
Ratturid Brestist Landerneau'sse viinud avaetapil toimus umbes 45 kilomeetrit enne finišit raske ahelkukkumine, kui kaamerale oma plakatit näidanud hooletu pealtvaataja ei märganud selja tagant lähenenud peagruppi ja Tony Martin (Jumbo-Visma) talle otsa sõitis.
Mitmed ratturid said kukkumises vigastada, näiteks pidi velotuuri pooleli jätma mullu kokkuvõttes 21. koha teeninud hispaanlane Marc Soler (Movistar).
Esmaspäeval algatas Finistere'i departemang uurimise ja kolmapäeval kirjutas Prantsusmaa uudisteportaal RTL, et süüdlane on lõpuks kinni peetud ning teda ähvardab L'Equipe'i sõnul 1500 euro suurune rahatrahv. Soler on aga näiteks mõista andnud, et võib hooletu pealtvaataja ka kohtusse kaevata. | Touri avaetapil suure kukkumise põhjustanud pealtvaataja arreteeriti | https://sport.err.ee/1608263514/touri-avaetapil-suure-kukkumise-pohjustanud-pealtvaataja-arreteeriti | Prantsusmaa velotuuri laupäevasel avaetapil enda plakatiga suure kukkumise põhjustanud pealtvaataja on Prantsusmaa meedia sõnul arreteeritud. |
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Vahur Kivistiku trahvimine põhjendatud ning tühistas seetõttu maakohtu määruse. Kuna määrus sisaldab delikaatseid terviseandmeid, siis täpsemalt asja sisu ringkonnakohus ei avalda.
Ringkonnakohus mõistis õigusabikulude hüvitamiseks riigilt Vahur Kivistiku kasuks välja 840 eurot.
Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste tegi 6. mail määruse, millega kohaldas Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatava Martin Paide kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku suhtes rahatrahvi 1600 eurot.
Maakohus heitis Kivistikule ette kohtu korralduse mittetäitmist ning lugupidamatut käitumist kohtu suhtes, mis puudutas veebruarikuisest kohtuistungist mitte osavõtmist tervislikel põhjustel, esitades maakohtu hinnangul haigestumist tõendavad dokumendid hilinenult ning puudulikult.
Ringkonnakohtu saab vaidlustada riigikohtus 15 päeva jooksul.
Esmaspäeval tühistas Tallinna ringkonnakohus advokaatidele Paul Keresele ja Andri Rohtlale niinimetatud Tallinna Sadama kohtuasjas kohtu poolt määratud trahvi.
Ringkonnakohus leidis, et kaitsjate Paul Kerese ja Andri Rohtla trahvimine ei olnud põhjendatud.
Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste tegi 6. mail määruse, millega kohus trahvis vandeadvokaat Paul Kerest ja vandeadvokaadi abi Andri Rohtlat ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise eest 1600 euroga.
Samas osalesid kaitsjad istungil veebi vahendusel. | Ringkonnakohus tühistas advokaat Vahur Kivistikule kohtu tehtud trahvi | https://www.err.ee/1608263511/ringkonnakohus-tuhistas-advokaat-vahur-kivistikule-kohtu-tehtud-trahvi | Tallinna ringkonnakohus tühistas kolmapäeval vandeadvokaat Vahur Kivistikule Harju maakohtu poolt niinimetatud Tallinna Sadama kriminaalasjas tehtud rahatrahvi. |
Meelis Oidsalu mainis, et kui ta vaatas otsa neile umbes 60 suvelavastusele, mis sel aastal välja tuuakse, siis enamikele neist on piletid välja müüdud. "Suvel ongi teatril kopsumaht natukene suurem ja kaasatakse tegijaid ja publikut, kes muidu saalikõlbulikud ei ole," tõdes ta ja lisas, et see, mis suvel Eestis teatriga juhtub, ei ole üdini adekvaatne. "Kopsumahu suurenemine tuleb enamasti ikkagi kommertslikuma püüdlusega, aga kahjuks pole meil kujunenud välja eriti head professionaalsel tasemel kommertsteatri kultuuri."
"Kommerts ei pruugi olla üldse halvasti tehtud, Elmo Nüganen on teinud kommertsi, tema taaselustas taasiseseisvusmisajal suveteatri traditsiooni, tuues välja "Kolm musketäri", mis ei olnud halb lavastus," kinnitas ta ja mainis, et samuti on Tiit Ojasoo teinud suurepärase "Ruja" koos Vanemuisega, mis oli puhas kommerts, aga samas eriti hea. "Peeter Jalaka lavastused Noblessneri keskuses on ka kenad kommertslikud tükid, aga nende nimedega piirdubki umbes meie suutlikkus suvel midagi teistsuguselt ja avaramalt just kommertsliku poole pealt teha."
"Head kommertsteatrit ei pea tegema kunstilisuse hinnaga, ootus sellele, kui ma maksan suhteliselt korraliku piletinna, et ma saan vastu professionaalse tasemega teatrielamuse, lappab ikkagi suveteatri puhul nii palju, sest osad näitlejad on puhkusel sõna otseses mõttes ka sel ajal, kui nad laval on," kinnitas ta.
Oidsalu sõnul ei pea aga suveteater olema tingimata kommertslik. "Kui vaatame soojas õhus esitatava teatri traditsiooni, siis see sai alguse antiik-Kreekas ning keegi ei pea neid antiiktragöödiaid ja -komöödiaid tänapäeval kergemeelseteks," mainis ta ja nentis, et samuti on Eesti teatri juured on suveteatris. ""Saaremaa onupoeg" etendati 1870. aastal jaanipäeval, seega ka otsapidi suveteater, vähemalt kuupäeva mõttes."
"Tasukski otsida suvisest mängukavast neid teada-tuntud tegijaid, kes on süvenemistahtelised ja kes suudavad peale vaatemängu, mida teater alati on, pakkuda midagi ka vaimule, seega ei pea jooksma alati tormi Hannes Võrno uuslavastuse peale," ütles ta ja tõdes, et kui suveteatril üldse on mingi iseäraline hüve, siis on see paikkondliku ning heas mõttes kolkaliku enesetaju turgutamine.
Uuemad suvelavastusi Oidsalu veel eriti näinud pole, küll aga soovitab ta vaatama minna juba möödunud aastal Saueaugu teatritalus publiku ette jõudnud Priit Põldma ja Meelis Kasterpalu lavastust "Kadunud kodu". "Kui üldse rääkida mingist suveteatri ideaalist, siis see lavastus võiks olla sellele lähedal, seal on Pärt Uusbergi muusika elava esituse kontsert hästi sujuvalt, osavalt, märkamatult seotud sõnalavastuse sisse, nii et ta on selline hübriidvorm."
Ühe eraldi niššina soovitab ta otsida suveteatrite kavadest rännaklavastusi. "See on just suveteatrile omane vorm, mis kasutab ära seda, et sa ei sõida lihtsalt kuskile selleks, et heinamaal kolm tundi istuda, vaid sa teed midagi, su keha saab ka kogemuse seal," tõdes Meelis Oidsalu ja mainis, et tema jälgib alati ka seda, kui tuleb välja originaalloomingut. "See ei pea olema Indrek Hargla, kellelt mängitakse tänavu kolme näidendit, kaks neist kolmest on ilmselgelt tellimuse peale mingiks ürituseks tellitud, aga kui tegemist on Eesti autoriga ja seal räägitakse Eesti lugu, siis see oma kirjanduse tunnistamine on ka eraldi väärtus." | Meelis Oidsalu: head kommertsteatrit ei pea tegema kunstilisuse hinnaga | https://kultuur.err.ee/1608263493/meelis-oidsalu-head-kommertsteatrit-ei-pea-tegema-kunstilisuse-hinnaga | Teatrikriitik Meelis Oidsalu kinnitas "Vikerhommikus", et Eestis võtavad suveteatrist tihti osa näitlejad, kes on sõna otseses mõttes puhkusel ka sel ajal, kui nad on laval. |
"Kestva koroonapandeemia tõttu ei saa Positivus ka 2021. aastal toimuda," teatasid korraldajad, lisades, et järgmine Positivus ootab muusikafänne järgmisel suvel 15.-16. juulini.
"Suur osa esinejate nimekirjast oli kinnitatud ning ootasime pikalt õiget aega, et see ka välja kuulutada. Paraku on aga pandeemia ainult tõsisemaks muutunud ning suure festivali väljakuulutamine poleks olnud tõsiseltvõetav uudis."
Positivuse korraldajad näevad enda sõnul vaktsiini näol tunneli lõpus valgust.
"Juba sel suvel toimub palju üritusi, kus vaktsiini saanud inimesed saavad kogeda ja nautida live -kontserte ilma piiranguteta," seisis teates. "Samas on suurte ürituste nagu Positivus korraldamisel vaja arvesse võtta ka mastaapsemaid aspekte nagu artistide logistika, mille organiseerimise muudavad keeruliseks või isegi võimatuks erinevate riikide erinevad reeglid. Nii ei saa me sel suvel organiseerida suurt festivali välismaiste artistidega."
Kõik 2020. ja 2021. aasta Positivusele ostetud piletid kehtivad ka järgmise aasta festivalil. | Positivus festival jääb taas ära | https://menu.err.ee/1608263490/positivus-festival-jaab-taas-ara | Lätis toimuva muusikafestivali Positivus korraldajad teatasid, et koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu jääb festival ära ka sel aastal, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal. |
Põltsamaa külje all asuv Kuningamäe kardirada on tuntud oma tehnilise iseloomu poolest. Kui raja esimese kolmandiku pikki sirgeid ühendavad küllaltki suure raadiusega painded, siis ülejäänud rajal sirged praktiliselt puuduvad.
"Põltsamaa võistlus tuleb kindlasti üks raskemaid sel hooajal, kuna tegemist on väga tehnilise rajaga, kus kuuekäigulisel kardil tuleb roolimisel loota vaid vasaku käe jõule - paremaga vahetatakse ju käike. Kuumus ja raja pidamine muudavad 30-ringilise finaali sõitjate jaoks tõsiseks katsumuseks," selgitab võistlusel valitsevaid olusid kiireima klassi KZ2-klassi üks favoriitidest Georg Kõss (TGT Racing).
Lisaks Kõssile loodavad nii mõnedki teised KZ2-klassi sõitjad anda Põltsamaa etapiga tänavusele hooajale uus suund. Senised võistlused Raplas ja Tabasalus on kulgenud klassi debütandi Markus Kajaku (AIX Racing Team) vääramatu juhtimise all. Peaaegu täiseduga meistrisarja juhtival Kajakul on selja taga edukas esinemine Euroopa meistrivõistluste etapil Saksamaal ning pole mingit põhjust teda mitte pidada kolmanda etapi peafavoriidiks.
Sellegipoolest ei maksa alahinnata viimaste aegade tugevaima konkurentsiga klassi teisi võistlejaid. Kindlasti ütlevad Kuningamäel oma sõna sekka esimestel etappidel ebaõnne käes vaevelnud mitmekordne Eesti meister Sten Dorian Piirimägi, tänavu kahel korral poodiumikoha võtnud Siim Leedmaa (mõlemad AIX Racing Team), kogenud Antti Rammo (TARK Racing), Karl-Markus Sei ning paljud teisedki.
Plahvatusohtlikud ja kiired OK-klassid
Sarnaselt Tabasalu etapiga sõidab kiires OK-klassis jällegi kaasa klassi valitsev Eesti meister Kajak. Ühel võistlusel kahes klassis võistlemine pole küll midagi üleliia ebatavalist, küll aga edukuse määr, millega Kajak seda seni suutnud on - tema KZ2-klassi etapivõit Tabasalus oli mäekõrgune.
Sellest hoolimata ei kingi konkurendid talle Põltsamaal niisama lihtsalt midagi. Robin Särg (Gear Racing) võinuks etapivõidu võtta juba Tabasalus, kui poleks olnud kahetsusväärset kokkupõrget Kajakuga. Alati kiire punktitabeli liider Joosep Plankeni (TARK Racing) jaoks tähendaks aga võit Kuningamäelt juba suurt sammu edasi ihaldatud tiitli suunas.
Klassis OK-Junior juhib punktiarvestust Mia-Mariette Pankratov (AIX Racing Team). Senised mõlemad etapid poodiumil lõpetanud Pankratov pidas Tabasalus võidu nimelt maha tubli kahevõistluse lähima konkurendi Mark Dubnitskiga (DHR Estonia) ning ilmselt näeme midagi sarnast ka tuleval laupäeval. Nende kahe tegemistesse sekkub suure tõenäosusega ka Tabasalus tehniliste probleemide käes vaevelnud, kuid lõpuks imelise sõiduga poodiumile jõudnud Damir Mingazov (AIX Racing Team).
Nii OK kui OK-Junior klassis võistlevad noored on võidusõitjatena väga kogenud, võrdselt kiired ning võitluslikud, mistõttu ei anta kummaski neis klassides konkurendile niisama midagi ära. Võitja ennustamine on seega praktiliselt võimatu.
Osavõtjaterohked klassid Mini ja Micro
Kardispordi tippklasside järelkasvu eest hoolitsevad nooremate vanuserühma klassid Mini ja Micro. Mõlemas tuleb rajale enam kui 20 võistlejat - need on sõitjad, kellest juba mõne aasta möödudes saavad tõsised tegijad kiiretes otseveolistes OK-klassides või KZ2-s.
Klassis Mini leidis Tabasalus end mõnevõrra harjumatust olukorrast valitsev Eesti meister Andri Tsikin (DHR Estonia). Juba peaaegu aasta jagu pole ta harjunud olema mujal kui pjedestaali kõrgeimal astmel, Tabasalus hõivas selle koha ühtäkki aga nooruke Aleksander Uusneem (Vihur Team). Konkurents on aga veelgi tihedam ning oma osa soovib kindlasti saada terve plejaad tugevaid võidusõitjaid.
Pisemas klassis Micro on senised kaks etapivõitu läinud Meryl Peldesele (DHR Estonia), kuid ükski võit ei saa olla garanteeritud, kui vastu tuleb astuda enam kui 20 konkurendile.
Põltsamaal tulevad rajale ka meistrisarja mittekuuluva klassi Cadet võistlejad. Siin võistlevad 6-8-aastased alles alustavad lapsed. Ehkki igal võistlusel selgitatakse välja parimad, punktiarvestust siin siiski ei peeta.
Eesti kardispordi meistrivõistluste kolmas etapp Kuningamäe kardirajal stardib juba sel laupäeval. Võistluse eelsõite ja finaale saab otsepildi vahendusel jälgida keskkonnast kart.television.ee.
Taaskord on võistlusi vaatama lubatud pealtvaatajad. Tänu rohketele tribüünidele on Kuningamäe kardirada väga hästi jälgitav. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta. | Kardispordi Eesti meistrivõistlused jätkuvad Põltsamaal | https://sport.err.ee/1608263487/kardispordi-eesti-meistrivoistlused-jatkuvad-poltsamaal | Tuleval nädalavahetusel sõidetakse Eesti meistrisarja punktidele Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Järjekorras 43. Väino Allipere mälestusvõistlus on tänavuse hooaja kolmas, pärast laupäevast võistlust jääb sõita veel kolm etappi. |
Itaalia Rivieras on alanud 1987. aasta kuum suvi. Elio Perlman on 17-aastane introvert. Tema vanemate villas on kuueks nädalaks külas 24-aastane ameeriklasest haritlane Oliver – muretu ellusuhtumisega ning justkui kõigest ja kõigist eraldi seisev olend. Ootamatul kombel tekitab ta Elios samasugust ahvatlust, nagu on seni esile kutsunud vaid ilusad tüdrukud.
Romaani minategelane Elio kirjeldab tärkavat külgetõmmet ja üha jõulisemat iha. Alanud romanss muudab noormehed ettevaatamatuks ning mõlemad liiguvad üha lähemale täielikule intiimsusele – tundele, mida kumbki tõenäoliselt enam iial ei koge.
Teose "Kutsu mind oma nimega" tõlkis Hedda Maurer. | Eesti keeles ilmus Andre Acimani teos "Kutsu mind oma nimega" | https://kultuur.err.ee/1608263481/eesti-keeles-ilmus-andre-acimani-teos-kutsu-mind-oma-nimega | Postimehe kirjastus andis oma romaanisarjas välja Andre Acimani teose "Kutsu mind oma nimega", mille põhjal valmis 2017. aastal ka Luca Guadagnino samanimeline film. |
"Vaktsineerimisel on olnud edukamad need Eesti piirkonnad, kus omavalitsused ja tervishoiuasutused on teinud tihedat koostööd," ütles Kiik kolmapäeval Narvas korraldatud pressikonverentsil. Ta tõi näiteks Tallinna ja Tartu, kus linnavõimud on aidanud kaasa vaktsineerimiskeskuste töölerakendamisele.
"Igal juhul tuleb vaktsineerimine viia inimestele võimalikult lähedale," rõhutas Kiik. "Sügisele mõeldes vaja saavutada ühtlaselt kõrge hõlmatus, et poleks regioonide vahel suuri erinevusi," lisas minister viidates sügisel ähvardavale koroonaviiruse kolmandale lainele.
Kiige sõnul arutas ta seda teemat ka kolmapäeva Narvas, kus pidas koos vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri ning Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popoviga kohtumise Narva linna- ja haiglajuhtidega.
Vaktsineerimise inimestele lähemale viimiseks korraldatakse ka neljapäeval Narvas Fama kaubanduskeskuses soovijate vaktsineerimine Jansseni ühedoosilie vaktsiiniga.
"Kutsun narvakaid ennast esimesel võimalusel vaktsineerida, kuna maailmas on juba näha viiruse kolmandat lainet. Karta tuleb haigust, mitte vaktsiini," ütles Kiik.
Minister lükkas tagasi ideed, et riik võiks hakata maksma inimestele raha vaktsineerimise eest. "Kui riik juba vaktsiini nagunii pakub tasuta, siis kas varsti võib tekkida olukord, kus ka sünnitusmajas hakatakse vastsündimute vaktsineerimisele lubamise eest raha küsima?" rääkis Kiik. "Jäägu rahapakkumine plaan C-ks," lisas ta.
Samuti selgitas minister, et ei saa heaks kiita ideed saata idavirumaalased, kelle seas vaktsineerituse tase on märksa madalam kui mujal Eestis, bussidega Venemaale saama Sputnik V vaktsiini, mida nad rohkem usaldavad. Eesti kasutab neid vaktsiine, mille on heaks kiitnud Euroopa Ravimiamet (EMA) ning seepärast ei saa riik soovitada vaktsiine, mis pole EMA hindamist läbinud, ütles Kiik.
Kiik kutsus läbipõdenuid ennast vaktsineerima
Minister rääkis ka sellest, et varsti on aeg neil, kes COVID-19 läbi on põdenud, tulla vaktsiini saama. Selliseid inimesi on tema sõnul suurusjärgus 100 000.
"Panen kõigile läbipõdenutele südamele, et kuue kuu möödumisel minna vaktsineerima, mis annab ka neile vajaliku kaitse," ütles Kiik.
Arvestades aga, et kaks doosi vaktsiini annab vähemalt 12-kuulise kaitse, siis kolmanda doosi süstimise peale on veel vara mõelda, lisas minister, kuna esimesed inimesed said Eestis vaktsiini alles jaanuaris.
Samuti rääkis tervise- ja tööminister sellest, et sügisel plaanib valitsus korraldada koolides vaktsineerimisaktsioone, kus saaksid vaktsiini nii õpetajad kui ka sobivas vanuse õpilased, kes seni veel on vaktsineerimata. Seni aga kutsus ta kõiki laskma ennast juba suvel vaktsineerida.
Kiik tunnistas ka seda, et kui kevade teises pooles sai vaktsineerimine juba päris suure hoo, siis suve algul, juunis, on tempo huvi vähenemise tõttu raugenud ning seda tuleb taas tõsta.
Kuna praeguseks on juba üle poole täiskasvanutest vaktsineeritud, siis tulebki rohkem pingutada, et jõuda sügiseks 70-protsendise hõlmatuse tasemele, rõhutas ta. "Näen oma vastutusena seda, et see ära teha, mitte selle eest puhkama minna," märkis Kiik.
Piiri laussulgemist ei poolda
Minister ütles ka, et ei poolda Venemaal järsult kasvanud nakatumist silmas pidades piiri laussulgemist. Küll aga oleks vaja koroona leviku takistamiseks piirile saabujaid koroonaviiruse suhtes kontrollida, lisas Kiik.
Tema sõnul on selle nõudmise sisseviimise suhtes käinud seni õigus-alane vaidlus, mille lahendus peaks tulema neljapäeval.
"Loodan, et see õnnestub sisse viia, seda eriti läheneva kolmanda viiruselaine alguses. Tasub ka arvestada sellega, et praegune COVID-19 ei pruugi jääda viimaseks ning seetõttu on meil vaja silmas pidada uusi võimalikke pandeemiaid," lisas minister.
Ka kinnitas Kiik, et ei pea õigeks mõnes Eesti piirkonnas karmimate püsivate piirangute kehtestamist.
Samas rääkis minister, et Ida-Virumaal on vaktsineerituse tase umbes 70 protsenti Eesti keskmisest tasemest, ehk kui Eestis kokku on hõlmatus praegu 51 protsenti, siis Ida-Virumaal pisut üle 30 protsendi. Maakonnas endas on aga kõige vähem vaktsineerituid linnades - Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narva-Jõesuus.
Popov kutsus narvakaid vaktsineeria
Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov rääkis samal pressikonverentsil, et sügisel, eeldavasti pärast sügisest koolivaheaega, kui lapsed tulevad taas kooli ja toovad kaasa palju nakkust nagu eelmisel aastal, võib korduda sama stsenaarium ning vallanduda koroonaviiruse kolmas laine. Mullu läks olukord haiglates väga keeruliseks ning selle ärahoidmiseks oleks vaja ennast vaktsineerida, rõhutas Popov.
Kui mujal Eestis on viirus juba suuresti taandunud ning COVID-19 tõttu haiglas väga vähe inimesi, siis Narvas on olukord hullem, märkis ta. "Uskuge mind, et viirus areneb edasi, adapteerub ja läheb tugevamaks, et meiega jääda ning just seepärast on vaja ennast vaktsineerida," rääkis Popov.
Ta esitas ka hulgaliselt uuringuandmeid, kui tõhusad vaktsiinid on ning kui suuresti aitavad ära hoida haiguse kõige raskema kulgemise.
Uuring: eakad tahavad perearsti suunist
Sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud uuringu tulemustest, mida samuti pressikonverentsil tutvustati, selgus, et Ida-Virumaa eakate usaldust vaktsineerimise vastu aitaks tõsta perearstide antud soovitused.
Kvalitatiivuuringu kohaselt on Ida-Virumaa eakate vähese vaktsineerituse taga peamiselt vähene usaldus uute vaktsiinide vastu ning hirm kõrvalmõjude ees, kuid seda aitaks leevendada perearstide poolne nõustamine ja soovitus vaktsineerida, rääkis uuringu läbiviija, Visiit Primo OÜ uurimisgrupi juht Jelena Rootamm-Valter.
Lisaks ei nähta mõtet vaktsineerida, kuna usutakse, et piirangute ja ettevaatusabinõude järgimine kaitseb koroonasse nakatumise eest piisavalt hästi ning COVID-19 ei peeta tõsiseks haiguseks. Usutakse ka, et kui teised ümberringi end vaktsineerivad, siis on ka nemad kaitstud.
Uuringus küsiti ka, mis veenaks intervjueeritavaid end vaktsineerima. "Selgelt tuli välja, et oodatakse perearsti poolt konkreetset soovitust. Soovitakse, et viidaks läbi vaktsineerimiseelne tervisekontroll ja et pärast süsti saamist patsienti ka pikemalt jälgitaks. Oluliseks peetakse ka juba vaktsineeritute positiivset eeskuju ning et vaktsineeritutel on piirangute ajal võimalik kohtuda pereliikmete ja sõpradega," ütles Rootamm-Valter.
Lisaks aitaks uuringu tulemuste põhjal Ida-Virumaa eakaid inimesi vaktsineerima motiveerida selge ja konkreetne info COVID-19 ohtlikkusest ning paremad teadmised Eestis pakutavate vaktsiinide kaitsva toime kohta.
"Kuna enamik vastanutest saab lisaks Eesti kanalitele oma infot ka Venemaa meediakanalitest ning sõpradelt-tuttavatelt, siis tõese info väljasõelumine on neile keeruline," tunnistas Rootamm-Valter.
Seer: Ida-Virumaa vajab erilähenemist
COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seeri rääkis samal pressikonverentsil, et Ida-Virumaa vajab jätkuvalt erilähenemist.
"Näeme, et paljud piirkonna inimesed ei rutta digiregistratuuri endale vaktsineerimiseks aega panema, nad vajavad suuremat nõustamist ja heas mõttes nügimist. Nii näiteks on Ida-Virumaal hästi töötanud tööandjate juures või nende kaudu vaktsineerimine – kui kolleegid lähevad, siis lähevad kõhklejad ka," tõi ta näite.
"Samuti on meil kogemus, et inimesed tahavad mitu korda vaktsineerimispunkti sisse astuda, arutada, mõtelda. Ja vaktsiini teevad võib-olla alles kolmandal korral. Aga siis võtavad juba naabri ka kaasa. Seepärast katsetamegi homme, neljapäeval, ilma eelregistreerimata vaktsineerimist Narvas Fama kaubanduskeskuses – inimesed võivad kell 16-19 lihtsalt sisse astuda ja end ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga vaktsineerida. Kui näeme, et see võetakse hästi vastu, siis laiendame seda võimalust. Küll aga jääb alles võimalus endale ise vaktsineerimiseks aeg broneerida kas digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247," lisas Seer.
Eestis on pühapäeva hommikuse seisuga COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 557 478 inimest, vaktsineerimine on lõpetatud 435 674 inimesel. Ida-Virumaal on Eestis kõige madalam vaktsineeritusega hõlmatus. Täiskasvanud elanikkonnast on Ida-Virumaal vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 34 protsenti, samas kui Eestis keskmiselt on vaktsineeritud 51 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 ja enam on Ida-Virumaal vaktsineeritud 42 protsenti, samas kui Eesti keskmine on 67,4 protsenti. | Kiik: vaktsineerimist kiirendab arstide ja kohalike võimude koostöö | https://www.err.ee/1608263472/kiik-vaktsineerimist-kiirendab-arstide-ja-kohalike-voimude-koostoo | Koroonaviiruse kolmanda laine ohjeldamiseks on vaja suvega saavutada karjaimmuunsuseks vajalik 70-protsendine vaktsineerituse tase, milleni jõudmisele aitab kaasa meditsiiniasutuste ja kohalike omavalitsuste koostöö, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. |
Eelmisel nädalal sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 10 riigis. Terviseameti nädala epiidülevaate põhjal moodustas võõrsilt sisse toodud haigusjuhtude osakaal 29,7 protsenti kõikidest registreeritud haigestumistest.
Neli haigusjuhtu olid seotud reisimisega Rootsi ja neli Soome, kaks reisimisega Gruusiasse ja Lätti. Hispaaniast, Hollandist, Indiast, Kasahstanist ja Ukrainast toodi igaühest sisse üks haigusjuhtum.
Sissetoodud haigusjuhud Autor/allikas: Terviseamet
Eelmisel nädalal nädalal kinnitati sekveneerimise käigus 47 delta (India) tüve, neist kolm oli sisse toodud ja 44 kohalikku juhtu.
Sekveneerimisega on kinnitatud, et paljud Eestis tuvastatud delta tüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega. Sellest järeldab terviseamet, et Eestis tuvastatud nakatunud on otseselt või kaudselt seotud Venemaal reisimisega.
Siiski leiab terviseamet, et kuigi delta tüve osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, on see olnud oodatust aeglasem. Viimasest võib järeldada, et senine seire ja kontroll delta tüvega nakatunute üle on olnud tõhus.
Synlabi andmetel on delta tüvele viitavate proovide osakaal kasvanud aasta 22. nädala seitsmelt protsendilt eelmisel nädalal 33 protsendini.
Delta tüve osakaalu kasv viimasel neljal nädalal. Autor/allikas: Terviseamet
Delta tüve osakaalu kasv ei ole haigestumist suurendanud
Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatamiskordaja oli eelmisel nädalal üle-eestiliselt 0,67. Nädal enne seda oli R 0,79.
Delta tüve osakaalu kasv ei ole seni haigestumise kasvu põhjustanud. Senise langustrendi jätkudes on ootuspärane näha juuli keskel ca 30 nakatunuga päevasid.
Küll aga ei ole veel võimalik täielikult hinnata jaanipäevast tingitud mõjusid haigestumisele.
Eelmisel nädalal analüüsitud andmete põhjal jäi nakatumiskoht teadmata 33,4 protsendil juhtudest. Nakkuse välismaal sai 29,7 protsenti, perekonnast 20,7 protsenti, tööl kaks protsenti, tervishoiuasutuses 3,4 protsenti juhtudest.
Võrreldes nädal varasemaga on nakatumispaikade muster muutunud. Suurenes nakatumine välismaal (12,5 protsendilt 29,7 protsendile) ning ka teadmata juhtude osakaal (27 protsendilt 33,4-le) ja nakatumine tervishoiuasutuses (ühelt protsendilt 3,4-le).
Terviseameti nädala epiidülevaatega saab lähemalt tutvuda siin. | Venemaalt toodi Eestisse 32 haigusjuhtu, neist neli olid seotud jalgpalli EM-iga | https://www.err.ee/1608263457/venemaalt-toodi-eestisse-32-haigusjuhtu-neist-neli-olid-seotud-jalgpalli-em-iga | Eelmisel nädalal registreeriti Eestis 49 sisse toodud haigusjuhtu, millest 32 olid seotud reisimisega Venemaale ja neist omakorda neli osalemisega jalgpalli EM-i üritustel. |
34 lihtviga teinud kanadalanna teenis esimeselt servilt 57% ja teiselt vaid 24% punktidest (Cornet'l samad näitajad 63% ja 72%) ega realiseerinud ühtki oma kuuest murdepallist.
Andreescu mängis Wimbledoni põhitabelis neljaaastase pausi järel teist korda ja ka taas langes ta konkurentsist esimeses ringis. 2018. aastal piirdus kanadalanna valikturniiriga ja 2019. aastal ei osalenud. Mullu turniiri ei toimunud.
Andreescu tõusis tähena tennisetaevasse 2019. aasta sügisel, kui võitis ootamatult USA lahtised. Seejuures varem ega hiljem pole ta ühelgi suurturniiril isegi teisest ringist kaugemale jõudnud. | USA lahtiste tšempion jätkab Wimbledonis võiduta | https://sport.err.ee/1608263469/usa-lahtiste-tsempion-jatkab-wimbledonis-voiduta | Naiste tennise maailma seitsmes reket Bianca Andreescu kaotas Wimbledoni üksikmängu avaringis prantslannale Alize Cornet'le (WTA 58.) 2:6, 1:6 ja jätkab maailma tuntuimal tennisemurul endiselt tühjade kätega. |
Traditsiooniliselt Barcelonas toimuv festival pidi laienema Los Angelesse juba 2020. aastal, kuid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu lükati plaani edasi, vahendas muusikaportaal NME.
Nüüd on korraldajad kinnitanud, et Primavera Sound toimub 2022. aasta 16.-18. septembrini Los Angelese Historic State Parkis. Algselt väljakuulutatud kahe päeva asemel kestab festival kolm päeva.
"Vaatamata sellele, et Primavera Soundi fännid USA-s peavad veel ühe aasta ootama, tekitab see uudis meis veel rohkem elevust ja me ei suuda oodata, et teha festivalidebüüt ka Ameerikas," seisis festivali pressiteates.
Hetkel pole USA Primavera Soundi esinejate nimekirja veel avalikustatud.
✨LA, we're expanding our new festival to 3 days next year to bring you the full Primavera Sound experience. See you in 2022
✨Ampliamos el festival en LA a 3 días el año que viene para ofrecerte la experiencia Primavera Sound completa. Nos vemos en 2022 https://t.co/Dg6KrNkc7L pic.twitter.com/siR1ZxQAa7
— Primavera Sound L.A. (@Primavera_LA_) June 29, 2021
2022. aastal toimub Primavera Sound taas ka Barcelonas, kus kahel nädalavahetusel astuvad üles näiteks The Strokes, Tame Impala, Lorde, Dua Lipa, Megan Thee Stallion ja Yeah Yeah Yeah. | Primavera Sound toimub järgmisel aastal esmakordselt ka Los Angeleses | https://menu.err.ee/1608263463/primavera-sound-toimub-jargmisel-aastal-esmakordselt-ka-los-angeleses | Barcelona muusikafestival Primavera Sound toimub pärast edasilükkumist 2022. aastal esimest korda ka Los Angeleses. |
Gutmann on Pennsylvania ülikooli president. Temast saab esimene naine, kes saab USA suursaadikuks Saksamaal. Gutmanni isa põgenes natsi-Saksamaalt, teatas Reuters.
Gutmanni kandidatuuri peab kinnitama veel USA senat ja Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier.
Joe Biden loodab koos Gutmanniga suhteid parandada.
"Ta võtab pärast Richard Grenelli ametiaega üle raske pärandi," ütles Saksamaa Kristliku-Demokraatliku Liidu (CDU) poliitik Johann Wadephul.
Grenell süüdistas Saksamaad NATO tuumaheidutuse õõnestamises ja kritiseeris Berliini osalust Nord Stream 2 gaasijuhtmes. | Biden määrab akadeemik Gutmanni Saksamaale suursaadikuks | https://www.err.ee/1608263451/biden-maarab-akadeemik-gutmanni-saksamaale-suursaadikuks | President Joe Biden nimetab akadeemik Amy Gutmanni USA suursaadikuks Saksamaal, ütlesid Saksa allikad kolmapäeval. |
Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Josef Aschbacher ütles, et agentuur püüdis värbamiskampaania kaudu ligi meelitada suurt hulka taotlejaid ning konkurents oli märkimisväärne. Nüüd ootab Euroopa Kosmoseagentuuri ees väljakutse valida välja kõige sobivamad kandidaadid.
"Soovin tänada kõiki, kes on näinud vaeva astronaudi kohale kandideerimisega. Me hindame teie kannatlikkust, kuni meie meeskond teeb tööd õiglase ja põhjaliku valimisprotsessi läbiviimiseks. Meenutame kõigile, kellel on huvi kosmose vastu, et astronaudiks olemine ei ole ainus võimalus, mida ESA pakub. Järgnevatel aastatel otsime mitmeid kosmosevaldkonna spetsialiste ja ma julgustan teid tutvuma nende võimalustega ESA kodulehel," rääkis Aschbacher pressiteates.
"Eesti paistab silma selle poolest, et meil on suhtarvuna kõige suurem hulk naissoost kandidaate. Kui keskmiselt oli naissoost kandideerijad ligi veerand, siis Eestist peaaegu 40 protsenti," ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras.
Nüüd, kus kõik avaldused on esitatud algab ESA kosmoselendurite valimise kuueastmeline protsess, mis kulmineerub 2022. aasta lõpus, kui kuulutatakse välja uued astronaudid. "Esimene sõelumine tehakse kõigi esitatud dokumentide, taotluste vormi ja taotluse esitamise käigus täidetud küsimustiku alusel," selgitas Võõras ning soovis kõikidele kandideerijatele kannatlikku meelt, sest kogu protsess võtab aega ligi poolteist aastat. Kandidaatidele antakse iga etapi lõpus teada, kas nende taotlus on jõudnud järgmisesse etappi.
Plaanis on valida kuus karjääriastronauti, kes võetakse ESAsse tööle ja 20 projektiastronauti, kes moodustavad reservi. Suurem astronautide vajadus on põhjendatud nii ESA kui NASA plaanidega uute mehitatud kosmosemissioonide käivitamiseks.
2021. aasta astronautide valimine on esimene kord, kui ESA on välja kuulutanud koha ka füüsilise puudega astronaudile. Edukas kandidaat hakkab tegema ESAga koostööd, et määrata kindlaks kohandused, mis on vajalikud selleks, et füüsilise puudega astronaut saaks olla tulevase kosmosemissiooni juures elukutseline meeskonnaliige. Tänavuse värbamisvooru kaudu esitas oma kandidatuuri füüsilise puudega astronaudi kohale üle 200 inimese.
EASi Eesti kosmosebüroo on Eesti kosmosevaldkonna ettevõtluse arendaja ning rahvusvahelise koostöö edendaja. | Euroopa Kosmoseagentuuri tähelendurite konkursil osales 57 eestlast | https://novaator.err.ee/1608263442/euroopa-kosmoseagentuuri-tahelendurite-konkursil-osales-57-eestlast | 18. juunil lõppenud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudikonkursile esitasid esialgsete numbrite kohaselt avalduse rohkem kui 22 000 inimest. Eestist oli kandideerijaid kokku 57, sealhulgas 35 meest ja 22 naist. |
Kohtumise lisaajal tabas Rootsi kaitsja Marcus Danielson putsatallaga Bjesjedini põlve ja teenis punase kaardi. Valudes Bjesjedin tuli välja vahetada. Hiljem näitas telekaamera teda platsi kõrvalt, jääkoht ümber põlve seotud.
"Mei saa järgmistes mängudes enam Artem Bjesjediniga arvestada," kirjutas Ukraina koondise abitreener Oleksandr Šovkovski ühismeedias. "Ta on sunnitud meeskonna juurest lahkuma ja naasma täiendavateks uuringuteks Kiievisse."
Ukraina koondise jaoks jätkub turniir laupäeval, kui seisab ees veerandfinaal Inglismaaga. Mäng peetakse Roomas Stadio Olimpicol. | Rootslase hooletu tegutsemise tõttu viga saanud Bjesjedini turniir on läbi | https://sport.err.ee/1608263433/rootslase-hooletu-tegutsemise-tottu-viga-saanud-bjesjedini-turniir-on-labi | Jalgpalli EM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis Rootsi vastu viga saanud Ukraina koondise ründaja Artem Bjesjedin sel turniiril enam kaaslasi aidata ei saa. |
"Selline oli meie Rootsi juhtkonna otsus. Kasusaaja on Rootsi ettevõte ja nemad leidsid, et nii Eesti kui ka Läti ei ole enam piisavalt atraktiivsed. Muidugi mõista andis ka pandeemia natuke hoogu juurde," rääkis Linette jae- ja hulgimüügi juht Natalja Morozova ERR-ile.
Morozova sõnul tuli otsus sügisel koroonaviiruse teises laines kaupluste sulgemise tõttu. Kõik Linette kaupu müünud poed siiski hingusele ei lähe, Haapsalus tegutsenud kaupluse ostis ära kaupluseketi pikaajaline raamatupidaja. Tema käe all hakkab pood kandma nime Lilibet ning tegutseb edasi ka veebis.
"Ta müüb küll edasi Linette ja Rosme brändi, aga mis täpsemalt on juba kolmandate osapoolte otsustada," ütles Morozova.
Morozova sõnul on eraldiseisvatele pesukauplustele Eesti turul kindlasti koht. "Lihtsalt mastaabid Rootsi osas, ootused ja eeldused olid kordades suuremad. Aga sellistele poodidele on kindlasti Eestis koht. Linette eksisteeris üle 30 aasta, siin on ka mingi põhjus taga," sõnas ta.
Linette eelkäijaks oli 1940. aastal asutatud tootmisartell Võit. Eestis tootis Linette pesu aastani 2009. "Paraku otsusega viia tootmine üle Riiga sai Eesti poole jaoks natukene halvem otsus langetatud. Selline oli juhtkonna otsus 12 aastat tagasi. Linette Retail müüdi Rootsi ettevõttele, siis läks kogu tootmine Riiga, eksport samuti. See natukene raskendas olukorda Eestis," rääkis Morozova.
Ootamatult aitas otsusele kauplused sulgeda kaasa ka pandeemias suurenenud veebimüük.
"Mina siiralt usun, et kui ei oleks olnud pandeemiat, siis see otsus ei oleks tulnud meile kas üldse või vähemalt mitte viie aasta sees. Muidugi internetipoodide jõudsus oli ka otsuse taga. Internetipoed kasvasid kõikidest ootustest kolm korda üle. Ärilisest vaatenurgast oli mõistlikum pidada veebipoodi kui jaemüüki," ütles Morozova.
Veebimüügiga jätkab Rootsi omanikele kuuluv ettevõte ka edaspidi, seda küll Rootsis ja Lätis. Eestis müüb Linette pesu veebis edasi Lilibeti kauplus, mis omandas ka veebipoe.
"Juhtkonna otsus ei saanud sündida nii, et poed kaotame aga veebi jätame. Meil on veel kaks veebipoodi, koos Eesti omaga kokku kolm. Need kaks jäävad toimetama endise ettevõtte alt. Uus, Linette.ee, jääb Lilibetile, kes ostis ka Haapsalu poe ära," sõnas Morozova.
Läti turult siiski ettevõte täismahus ei välju, kuna seal jätkub tootmine. "Eksport jääb üle Valgevene, Venemaa. Kõik need riigid jäävad hulgimüüjatena, ka tootmine säilib, säilivad ka mõned poed, aga mitte sellises mahus nagu nad olid." | Pika ajalooga pesupood Linette sulgeb tänavu Eestis kauplused | https://www.err.ee/1608263391/pika-ajalooga-pesupood-linette-sulgeb-tanavu-eestis-kauplused | Aastakümneid Eestis pesu tootnud ja kauplusi pidanud pesupoodide kett Linette sulgeb tänavu uksed. Kauplusekett sai peamise löögi pandeemias, kuid oma osa mängisid ka veebimüügi ootamatu kasv ja 12 aastat tagasi tehtud otsus pesu tootmine Eestist Lätti viia. |
Võrdõigusministeeriumi koostatud seaduseelnõu võimaldaks 16-aastastel ja vanematel inimestel enda avalduse alusel ametlikult nime ja sugu muuta. 14-aastased ja vanemad lapsed saaksid seda teha, kui neil on olemas vanemate või eestkostja toetus, teatas The Times.
"Me teeme ajalugu seadusega, mis astub hiiglasliku sammu edasi trans- ja LGBTI- inimeste õiguste eest," ütles võrdõiguslikkuse minister Irene Montero.
Hispaania on alates 2007. aastast lubanud inimestel ID-kaartidel oma nime ja sugu muuta ilma soovahetusoperatsioonita. Ametlikuks soo muutmiseks peab inimene siiski esitama tõendid soolise identiteedi häire kohta.
Uus seaduseelnõu kaotataks kaks aastat kestva hormoonravi ja psühholoogilise hinnangu tingimused, et inimene saaks ametlikult sugu vahetada, teatas Reuters.
Peaminister Pedro Sanchezi sotsialistliku partei feministlikud liikmed kritiseerisid eelnõu.
Seaduseelnõud kritiseeris ka Madridi katoliku eraülikooli õigusteaduste professor Federico de Montalvo. "Pooldan transseksuaalsuse patoloogiaks pidamise lõpetamist, kuid olen mures, et transseadus jätab alaealised kaitseta," ütles Montalvo.
Seaduseelnõu peab saama heakskiidu veel parlamendilt. | Hispaania valitsus lubaks 14-aastastel ametlikult sugu vahetada | https://www.err.ee/1608263421/hispaania-valitsus-lubaks-14-aastastel-ametlikult-sugu-vahetada | Hispaania valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis lubaks 14-aastastel lastel muuta sugu ilma meditsiinilise diagnoosita. Eelnõu vastu on konservatiivsed ja feministide organisatsioonid. |
2015. aastal töötas konkurentsiametis 63 inimest, praegu on seal 18 töötajat vähem. Samas ütles ameti peadirektor Märt Ots, et ülesandeid saavad nad üha juurde, paljud neist on seotud Euroopa Liidu sooviga jõuda kliimaneutraalsuseni.
"Kogu Euroopa Liidu elektrivõrk peab muutuma väga tugevaks ühtseks süsteemiks," märkis Ots. "Seal tulevad uued kauplemise reeglid, seal lisandub tehnilisi reegleid, mille üle konkurentsiamet kontrolli ja järelevalvet teostab."
Teise näite võib tuua kaugküttevõrkude laienemisest, seegi on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaat et hädavajalik.
"Kui täna on tarbijatel teatud piirkondades ikka vaba valik kütteliigiks, siis tulevikus võib olla nii, et suuremates linnades ongi ainult kaugküttevõrk. Ja kuna võrk on üks loomulik monopol, siis see kõik vajab tugevamat järelevalvet," rääkis Ots.
Konkurentsiameti tänavune eelarve on umbes kaks miljonit eurot. Tulevaks aastaks sooviks amet 700 000 eurot juurde. Justiitsministeerium läks mõttega kaasa ja tutvustas hiljuti seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kus on ära kirjeldatud ameti uus rahastamismudel.
Selle mudeli järgi jagatakse ameti rahastamine kaheks. Konkurentsijärelevalve, näiteks kartellide ärahoidmine jääks riigieelarve katta. Ameti majandusregulaatori ülesandeid rahastataks järelevalvetasudest.
"Majandusregulaator tegeleb nende sektoritega, kus on tegemist monopolidega," selgitas Ots. "Eestis on need näiteks gaas, kaugküte, vesi, raudtee, samuti lennujaamad."
Järelevalvetasu hakkaks ametile maksma umbes 300 ettevõtet, kes kõik on ühel või teisel moel monopolid. Märt Ots tõi näite elektrisektorist.
"Järelevalvetasu maksaksid ainult elektrivõrgud, kuna nemad on monopolid," rääkis Ots. "Samas näiteks elektrikauplejad ja tootjad järelevalvetasu maksma ei peaks, sest nemad tegutsevad vaba turu konkurentsis."
Samas näiteks veesektoris on monopolid nii trassiomanikud kui veetootjad ehk kõigil neil tuleks ka järelevalvetasu maksta.
Nagu öeldud, riigieelarvest rahastataks edaspidi ainult konkurentsijärelevalvet. Selle aasta näitel peaks riik maksma 1,1 miljonit eurot ehk 900 000 eurot senisest vähem. Monopolidelt kogutaks kokku 1,6 miljonit eurot. Nii jääbki amet 700 000 euroga plussi.
"Kolmeliikmeline pere, kes elab kolmetoalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, hakkaks iga kuu saama 14 kuni 33 sendi võrra suuremaid kommunaalarveid."
Sõltuvalt sellest, kui palju vaeva järelevalve nõuab, tuleks ettevõttel tasuda kas 0,2 või 0,02 protsenti aastasest müügitulust.
"0,2 protsenti tuleks kõikidele nendele ettevõtetele, kelle hinnad peab kooskõlastama konkurentsiamet, näiteks Tallinna Vesi või Tartu Vesi," selgitas Ots. "0,02 protsenti tuleks neile monopolidele, kes võivad ise hinda määrata kuid kelle üle võib konkurentsiamet teha järelevalvet, näiteks Tallinna lennujaam."
Justiitsministeerium märgib väljatöötamiskavatsuses, et ettevõtetele muudatus olulist lisakoormust ei too, sest järelevalvetasud maksab kinni tarbija. Näiteks kolmeliikmeline pere, kes elab kolmetoalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, hakkaks iga kuu saama 14 kuni 33 sendi võrra suuremaid kommunaalarveid.
Arvetele, eraldi reale, konkurentsitasusid siiski kirjutama ei hakata, usub Märt Ots.
"Eraldi kirjapanek oleks meeletu bürokraatia. Kui tahate tasu suurust teada saada, võite teha väga lihtsa tehte, vaadake, palju teil arve on ja arvutage sealt see 0,2 protsenti välja," sõnas Ots.
Märt Ots ütles, et uus rahastamismudel, ehk 0,7 miljonit lisaeurot lubaks konkurentsiametil 15 töökohta juurde luua. Võrdluseks, sarnases asutuses Lätis töötab 170 inimest ja Leedus 245 inimest.
"Kahtlemata, me tahaksime mingid rahad, kui see võimalik on ja rahastusmudel tööle läheb, kasutada digitaliseerimiseks," lisas Ots. | Konkurentsiameti rahastamine võib minna osaliselt tarbijate õlule | https://www.err.ee/1608263424/konkurentsiameti-rahastamine-voib-minna-osaliselt-tarbijate-olule | Konkurentsiamet loodab, et uus, osaliselt järelevalvetasudel põhinev rahastusmudel annab ametile 700 000 lisaeurot aastas. Kolmeliikmelise leibkonna taskust võtaks see kuni 30 senti kuus. |
Esimeses ringis alistas 29-aastane mängija rumeenlanna Ana Bogdani (WTA 92.) 6:2, 6:2. Mõlemas setis murdis ta kahel korral ise vastase pallingu ega lasknud Bogdanil kordagi murdepallini jõuda.
Prantsusmaa lahtised üllatuslikult võitnud tšehhitar Barbora Krejcikova (WTA 17.) oli samuti avaringis edukas, alistades Taani tennisisti Clara Tausoni (WTA 93.) 6:3, 6:2. | Prantsusmaa lahtiste finalist jõudis sujuvalt teise ringi | https://sport.err.ee/1608263388/prantsusmaa-lahtiste-finalist-joudis-sujuvalt-teise-ringi | Äsja Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängus finaali jõudnud venelanna Anastassija Pavljutšenkova (WTA 19.) alustas edukalt ka Wimbledoni turniiri. |
Eesti NSV-s kuulutati 1987. aasta septembris välja idee isemajandavast Eestist, mille eesmärk oli muuta Eesti NSV majanduslikult iseseisvaks territoriaalseks üksuseks. "Revolutsiooniliste sündmuste kontekstis võiksime suurte mõistete asemel uurida muutusi väikestes mõistetes, nagu näiteks "isemajandamine", mis omandas Eestis 1987. aastal lühiajaliselt väga olulise rolli," kommenteeris doktoritöö autor Juhan Saharov.
Värske doktor lisas, et isemajandamise puhul on tegemist hea näitega sellest, kuidas üks väike ja tehniline mõiste majandusvaldkonnast suutis poliitilist debatti märkimisväärselt avardada: "See oli ühe mõiste radikaalne muutmine, mis lõi platvormi teiste uute mõistete esile kerkimiseks."
Sellist protsessi nimetab autor mõisteliseks innovatsiooniks. Ta lisab, et mõisteliste uuenduste uurimine avab uue võimaluse revolutsiooniliste protsesside mõtestamiseks, seda ka teistes riikides ja muudel ajalooperioodidel.
Kuigi Eesti taasiseseisvumist on põhjalikult uuritud, on Saharovi sõnul tähelepanuta jäänud just varajane perestroika ja uue poliitilise keele algus 1987. aastal. "Parteipoliitika pealiinist teistsugust poliitilist keelt hakkavad kõigepealt rääkima teadlased. Mõisted nagu "tulevikustsenaarium", "iseregulatsioon" ja "isemajandamine" tuuakse poliitilisele areenile teadusavalikkusest ja ekspertkeeltest," täiendas Saharov.
Isemajandamise kitsam ja laiem tähendus
Isemajandamisest räägiti Nõukogude Liidus 1960. aastatel esimesel poolel, mil reformimeelsed majandusinimesed soovitasid Stalini-aegset radikaalset keskjuhtimist piirata ja võimaldada majandussüsteemi detsentraliseerimist. "See tõi Nõukogude Liidu sõnavarasse isemajandamise mõiste, mida kasutati varem 1920. aastatel. See kaotab tähtsust aga Breznevi võimuletulekuga 1960. aastate keskel, mil taastub tsentraaljuhtimisel põhinev plaanimajandus," kommenteeris Saharov.
Isemajandamise mõiste tuli taas aktiivsesse kasutusse 1985. aastal, mil Nõukogude Liidus saab võimule Mihhail Gorbatšov. Tema juhtimisel hakati kaasama teadlasi poliitilisse juhtimisse. Teiste seas said sõna teadlased, kes olid juba 1960. alguses rääkinud majanduse detsentraliseerimise vajadusest. "Selle reformimeelse aja alguses tähistas "isemajandamine" konkreetsetele ettevõtetele ja sektoritele antud vabadusi korraldada ise oma tööd ja kasutada teenitud tulu," selgitas Saharov.
1987. aasta sügisel algatatud isemajandava Eesti liikumise näitel sai termin aga oluliselt avarama tähenduse. Nüüd ei rakendunud isemajandamine mitte üksikutele ettevõttele, vaid tervele Eesti NSV-le kui territoriaalsele üksusele. "Minu töö toob välja erinevad ressursid, mis võimaldasid sellist muutust teha. Nendeks olid näiteks nii varasem majanduseksperimentide ajalugu ENSV-s, nii-öelda "alt-üles innovatiivsuse" soodustamine perestroika ideoloogias, aga ka siinse juhtimis- ja majanduskoolkonna olemasolu," sõnas Saharov.
Olulise keelelise eeltingimusena toob Saharov välja ka isemajandamise termini eesliite "ise-", mis on lähedal mõistetele nagu "iseotsustamine" või "iseseisvus". Venekeelse termini puhul (khozraschet), millest eestikeelne "isemajandamine" tõlgiti 1941. aastal, seda seost ei olnud. Samuti ei esinenud seda eesliidet teiste liiduvabariikide kohalikes tõlgetes.
Isemajandamisest võrsub suveräänsuse rõhutamine
1988. aasta lõpus isemajandamine terminina taandus ja esile kerkis suveräänsuse mõiste. "Territoriaalse isemajandamise idee maailmaajalooline tähtsus seisneb selles, et see pani idanema suveräänsuse mõiste, mis kulmineerus 1988. aasta novembris välja kuulutatud suveräänsusdeklaratsiooniga," selgitas Saharov.
Uurija sõnul ongi laiem küsimus selles, kuidas mõistete kasutamine ja aktiveerimine võib kaasa tuua suuri poliitilisi muutusi. Isemajandamise programmi esiletõus 1987. aasta sügisel aktiveeris teadlaskonna, mis tähendas, et erinevate erialade teadlased hakkasid seda ideed toetama ja edasi arendama. "Juristid näiteks osutasid, et isemajandamine on oluline samm, aga see saab teoks ainult siis, kui Eesti on suveräänne," arutles Saharov.
Suveräänsuse mõiste oli olemas olnud Nõukogude Liidu põhiseaduses, mis sätestas, et iga liiduvabariik on suveräänne. "Juristid said aru, et on võimalik propageerida suveräänsuse ideed isemajandamise õigustamiseks. See omakorda viis selleni, et juba 1988. aasta suvel saadi aru, et suveräänsuse mõistega ei pea põhjendama mitte ainult majanduse iseseisvust, vaid ka kultuuri ja poliitika iseseisvust," kommenteeris Saharov.
Suveräänsuse mõiste kasutus kulmineerus 1988. aasta novembris välja kuulutatud suveräänsusdeklaratsiooniga, millega deklareeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste suhtes. Sellel on autori sõnul oluline maailmaajalooline tähendus, sest suveräänsuse mõiste taoline kasutus levis kiiresti väljapoole Eesti NSV piire ning pooleteise aasta jooksul kuulutasid end suveräänseks kõik liiduvabariigid. "Siinse deklaratsiooni ideed ja teksti kasutati ka Sloveenias sealse keskvõimu vastu. Eestis toimuv oli tegelikult esimene sametrevolutsioon Euroopas, mille käigus võeti legaalselt ja vägivallatult võim enda kätte," sõnas Saharov
Tagantjärgi loodud narratiivi järgi oli isemajandava Eesti projekt oluline samm teekonnal riikliku iseseisvuse taastamise poole. "1989. aastal oli riikliku iseseisvuse idee oluliselt selgemini nähtav ja tuntavam, kui see oli 1987. aastal. Minu eesmärk oli vaadata 1987. toimunut omas ajas. Tahtsin näha, mis olid need visioonid, millel mõisteline innovatsioon põhines, milliseid õigusi loodeti laiendada, ning mis olid need ettekavatsemata tagajärjed, mida selline innovatsioon kaasa tõi suveräänsuse esilekerkimise näitel," kirjeldas Saharov.
Juhan Saharov kaitses oma doktoritöö " From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing "Self-Management" in the Estonian SSR" ("Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades "isemajandamist" Eesti NSV-s") Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis 21. juunil. | Doktoritöö: mõisteline innovatsioon sütitab revolutsioonilisi protsesse | https://novaator.err.ee/1608262941/doktoritoo-moisteline-innovatsioon-sutitab-revolutsioonilisi-protsesse | Nõukogude Liidus 1980. aastate teisel poole valitsenud perestroika tingimustes said liiduvabariigid püüelda mõnevõrra suuremat otsustusvabadust. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö selgitas Eesti NSV näitel, kuidas mõistete uuenduslik kasutamine panustab revolutsiooniliste protsesside arengusse. |
Avaringi läbis eestlane viperusteta, aga poolfinaalis vene maadleja vastu tekitas kohtumine kohtunike seas kõhklusi ja peeti kordusmatš, kirjutab MK Juhan kodulehekülg.
Selle võitis eestlane kindlalt ja pääses finaali bulgaarlase vastu. Ka see vastasseis vajas kordusmatši, kust väljus võitjana 27-aastane Liitmäe.
Kahe aasta eest Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel sai Liitmäe samas kaalukategoorias pronksi. | Eesti sumomaadleja krooniti Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/1608262935/eesti-sumomaadleja-krooniti-euroopa-meistriks | Eesti sumomaadleja Raido Liitmäe tuli Venemaal Kaasanis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kaalukategoorias kuni 92 kg kuldmedalile. |
"Olles juba väiksena plaadilepingu sõlmimisest unistanud, olen äärmiselt elevil, et alustada koostööd Smuuviga. Olen harjunud oma muusika asjus iseseisev olema, kuid nüüd on mulle toeks Smuuvi meeskond, mille liikmed elavad mulle kaasa ja aitavad ideid ellu viia," rääkis Andreas ehk Andreas Poom ise. "See uus samm karjääris tähendab minu jaoks palju ning olen täielikult pühendunud oma loomingule. Ootan põnevusega, kuhu me üheskoos plaadifirmaga jõuame."
Andreas avaldab 9. juulil koostöös plaadifirmaga uue singli "Coffee Shop".
Smuuv Records eesotsas Anton Musta ja Mihkel Sirelpuuga teeb lisaks Andreasele hetkel koostööd ka Gameboy Tetrise ja Raul Ojamaaga. | Värske artist Andreas sõlmis plaadilepingu Smuuv Recordsiga | https://menu.err.ee/1608262929/varske-artist-andreas-solmis-plaadilepingu-smuuv-recordsiga | Eesti muusikamaastiku uus artist Andreas sõlmis plaadilepingu plaadifirmaga Smuuv Records. Koostöös valminud singel "Coffee Shop" ilmub 9. juulil. |
Eesti ja Rootsi esmakordselt koostatava raporti algatavad kolmapäeval Stockholmis koos raportööridega Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ja Rootsi välisminister Ann Linde.
Liimets on Stockholmis tähistamas Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva ja diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastat.
Juubeliaastal üks olulisemaid ettevõtmisi on Rootsi ja Eesti kahepoolse koostöö edendamise võimalusi käsitleva raporti koostamine.
Eesti poolt juhib raporti koostamist majandusteadlane, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, kes on ka eelarvenõukogu esimees.
Rootsi poolt raporti koostamist juhtiv endine rahandusminister Pär Nuder on eesti juurtega, tema isa on eestlane.
Praegu on koostamisel ka Eesti-Soome koostööraport, mis algatati tänavu märtsis. Koostööraporti koostamist juhivad Eesti poolt Jaak Aaviksoo ja Soome poolt endine väliskaubandus- ja arenguminister Anne-Mari Virolainen. Raport valmib 2022. aasta veebruaris.
Eesti-Läti raporti koostamise protsess on samuti käivitunud, öeldi ERR-ile juuni alguses. | Eesti-Rootsi koostööraporti koostamist juhib Eesti poolt Raul Eamets | https://www.err.ee/1608262917/eesti-rootsi-koostooraporti-koostamist-juhib-eesti-poolt-raul-eamets | Eesti-Rootsi tulevikukoostöö esimese raporti kirjutamist juhib Eesti poolt Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ning Rootsi poolt endine rahandusminister Pär Nuder. |
Teisipäeval tegi Soome parlamendi komisjon ettepaneku vabastada Yli-Viikari ametist. Komisjoni hinnangul oli Yli-Viikari tegevus oluliselt nõrgestanud VTV usaldust sisekontrolli toimimise vastu ning kahjustanud ka ametkonna mainet.
Tytti Yli-Viikari vallandamist arutati umbes kaks ja pool tundi. Pärast seda teatas parlamendi juhataja Anu Vehviläinen, et parlament kiitis heaks ettepaneku vallandada Yli-Viikari.
"Usaldus VTV tegevuse vastu tuleb taastada," ütles Vehviläinen teisipäeval.
Yli-Viikari eemaldati ametist kuritegudes kahtlustatuna juba aprillis. Kuriteokahtlustuste kohaselt maksti VTV endisele ametnikule palka, et ta enam tööle ei tuleks.
Teine juhtum puudutab Yli-Viikari komandeeringute ajal kogunenud Finnair Plus punkte, mida ta kogus isiklikuks otstarbeks. Summad ulatuvad tuhandete eurodeni ja politsei alustas uurimist.
Tähelepanu riigikontrolöri tegevusele algas personaalsete iluteenuste ostuks tehtud suurte kulude avalikuks tulemisel. Lisaks selgus, et tema ametiajal reisimisele tehtud kulud ületasid mitmekordselt eelkäijate omi ning ka vastavat eelarvet. | Soome parlament vallandas riigikontrolöri | https://www.err.ee/1608262902/soome-parlament-vallandas-riigikontrolori | Soome parlament otsustas kolmapäeval vallandada riigikontrolli (VTV) peadirektori Tytti Yli-Viikari. |
Eile õhtul toimunud Itaalia U-17 meistrivõistluste finaalmängus läks Vetkali meeskond Roma vastamisi Genoaga, vahendab Soccernet.ee.
Roomlased haarasid 14. minutil Matteo Falasca väravast eduseisu, Nicolo Liburdi ja Leonardo D'Alessio teise poolaja alguse väravad kasvatasid skoori 63. minutiks juba 3:0 peale. 78. minutil suutis Yoan Bornosuzovi nimeline Genoa ründaja kaotusseisu ühe värava võrra vähendada, kuid mitte enamat.
Vetkal vahetati platsile veerand tundi enne kohtumise lõppu.
Finaalist aga raskemakski kujunes Roma jaoks poolfinaalmäng, kus vastakuti oldi teise eestlase, Andreas Vaheri koduklubi SPAL-iga. Nii Vaher kui Vetkal jälgisid toona vahetuspingilt, kuidas Roma 87. minutil 2:2 viigi päästis ning artjomdovbõkilikult lisaaja (!) esimesel üleminutil 3:2 värava lõi ja sellega finaalpääsme lunastas.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Eesti jalgpallur tuli Itaalia noortemeistriks | https://sport.err.ee/1608262890/eesti-jalgpallur-tuli-itaalia-noortemeistriks | Eesti U-19 koondise ja AS Roma U-17 meeskonna paremkaitsja Martin Vetkal jõudis teisipäeva õhtul tubli saavutuseni - nimelt tuli ta oma vanuseklassis Itaalia meistriks. |
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) andis esimest korda välja aastate preemia, mille pälvis ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" pikaaegne peatoimetaja, Eesti kunstiakadeemia professor ja kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juhataja Virve Sarapik.
Ajakiri "Kunstiteaduslikke Uurimusi" on ilmunud alates 1976. aastast, Sarapik alustas ajakirja peatoimetajana 2003. aastal, mil väljaandest sai eelretsenseeritav perioodiline rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga teadusajakiri. EKKÜ tänab preemiaga Sarapikku kõrgetasemelise ja järjepideva peatoimetaja töö eest.
EKKÜ 29. juunil toimunud üldkogul kuulutati välja ka ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" uus peatoimetaja, Ingrid Ruudi.
EKKÜ traditsioonilise aastapreemia pälvis uurimisprojekt "Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" (2016–2020) ning selle liikmed Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström ja Andres Uueni.
EKKÜ on aastapreemiaid välja andnud alates 1996. aastast, 1972. aastast kuni 1991. aastani tunnustas Eesti kunstiteadlasi Eesti kunstnike liidu kunstiteadlaste sektsioon. | Kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastate preemia sai Virve Sarapik | https://kultuur.err.ee/1608262866/kunstiteadlaste-ja-kuraatorite-uhingu-aastate-preemia-sai-virve-sarapik | Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esimest korda välja antud aastate preemia laureaat on Virve Sarapik, ühingu aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt. |
Tottenham on olnud uue peatreeneri otsingul alates aprilli keskpaigast, kui sellelt positsioonil vallandati alates 2019. aastast meeskonda tüürinud portugallane Jose Mourinho.
Põhja-Londoni klubiga on seostatud mitmeid nimekaid peatreenereid nagu näiteks endist juhendajat Mauricio Pochettinot, Erik Ten Hagi, Maurizio Sarrit, Paulo Fonsecat ja Gennaro Gattusot.
Mitmed kandidaadid on aga ise positsioonist loobunud, kui nüüd kirjutab väljaanne The Telegrpah, et klubi tegevjuht Daniel Levy on jõudnud kokkuleppele 47-aastase Nunoga.
2017. aastal Wolverhamptoni etteotsa astunud Nuno viis meeskonna kohe esiliiga võitjaks ja hiljem näidati häid etteasteid ka kõrgeimas seltskonnas. Kolmel korral valiti portugallane Inglismaa kõrgliiga kuu treeneriks.
Veel enne Wolverhamptoni perioodi oli ta veel Hispaania klubi Valencia (2015-2015) ja Portugali tippklubi FC Porto (2016-2017) juhendaja. | Tottenhami peatreeneriks on saamas taas portugallane | https://sport.err.ee/1608262869/tottenhami-peatreeneriks-on-saamas-taas-portugallane | Inglismaa jalgpalliklubi Tottenham Hotspuri uueks peatreeneriks on saamas portugallane Nuno Espirito Santo, kes kuni lõppenud hooajani juhendas Wolverhampton Wanderersi. |
Armastus on vast küll see nähtus, mis võib korraga olla maailmatu kohmakas ja maailmatu siiras, korraga nii suur kui ka argiselt tasane, universaalne, aga ometi alati isemoodi. Inimliku argiolemise ja suhete muigamisi visandatud palett avaneb sümpaatselt kirjastuse ja raamatupoe Puänt esimese enda väljaantud teose, novellikogumiku "Armastus pärast ja teisi jutte" lehekülgedel.
Argisuse poeetika pääseb võluvalt mõjule mitmes kogumiku novellis: stseenikesed igapäevaelust ülenevad mõtisklusteks ja lihtsalt sõnastatud elutõdedeks. Midagi eestlaslikku on neis lugudes samuti. Valdav osa tekstidest on omad, nii nagu on omad sugulaste sünnipäeva laud koos rosolje, kartulisalati ja värske kurgi salatiga. Karakterid, kelle elud raamatu lehekülgedel lahti rulluvad, võivad olla needsamad, kelle kõrval istume Taisto bussis või Elroni rongis, kelle kõrval seisame Maxima kassasabas või keda näeme kõrvalmajas ärilõunal. Eesti inimesed: omal moel kinnised ja tagasihoidlikud, samas kirju siseeluga ja mõnusa talupojamõistusega. Mõneti küll ka horoskoopidesse uskujad ja kummaliste kommete või rituaalidega. Kõige lähemale jõuavad enamiku novellide tegelaskujud vahest koduse kultusseriaali "Õnne 13" kaadrile, kus kõik Morna linna elanikud oma tegemiste ja toimetustega ehteestlaslikku olemist, unistusi ja maailmavaadet peegeldavad.
Enamikes novellides on tegu sõbraliku, pigem tögava huumoriga, mitte terava sarkasmiga. Mõne joonega on markeeritud toredaid tüpaaže ja tegelasi, kelle peale mõeldes on lihtne kujutleda nende välimustki. Võtame või Ando tegelaskuju Mario Pulveri novellist "Kohv": suhtlemist pelgav üksi elav keskealine poissmees, kes elas koos oma emaga, ent pärast tolle lahkumist siitilmast jätkab oma argirutiine piinliku üksikasjalikkusega. "Mõõtmiseks kasuta termomeetrit. Ando kasutab metallist termomeetrit, mille ema ostis kunagi liha sisetemperatuuri jaoks. Ando seda liha sisse ei pane, ta kasutab seda ainult kohvivee mõõtmiseks. Kuni vesi läheb kuumaks, võta käsiveski ja kalla sinna kohviube.(---) Kohvitassil on oma koht, kuhu Ando selle tagurpidi asetab. Sinna on kuivanud mitu sõõri, õige pisut üksteise suhtes nihkes. Alustassi paneb Ando, samuti tagurpidi, tassi peale viltu, nii voolab vesi sealt ära ega kuiva inetuks laiguks, õpetas ema." (lk 102-103) Või horoskoobihuvilisest Tiia Berit Kaschani loos "Kevadine armuhoroskoop", kes armuõnne leidmisel toetub muuhulgas ka ajalehe tagaküljel olevale horoskoobile. "Oh, kuidas talle meeldis, et tema tähtkuju on sodiaagi esimene! Ja täna oli talle antud võimalus astroloogi abiga kohe terve järgneva kuu tegemised kontrolli alla saada. (---) Muus osas oli horoskoop ju lootustandev ja salapärane. "Müstilised kohtumised". Jah, eks Ennu ilmumine oli alati natuke müstiline." (lk 153) Nii mainitud autorid Kaschan ja Pulver kui ka Aliis Aalmann (novellis "Kuu peale"), Marju Bakhoff (novellis "Patsient") ja Paul Vasing (novellis "Halastusseks") valdavad hästi tüpaažide kirjeldamist ja veenvate koondportreede loomist ka napi teksiruumiga. Olgu need karakterid millised tahes, usk armastusse või vähemalt lootus ühendab neid kõiki.
Kogumiku tase on üsna ühtlane, pea iga lugu on omamoodi õnnestunud ja ladus lugeda. Samas torkab silma, et mõnedes on novelližanr paremini õnnestunud ning narratiiviloome, pinge kruvimine ja lõpupuändi serveerimine osavamalt välja tulnud kui teistel. Kogumiku tugevamad tekstid suudavad veel lõpuridadeski üllatada, jäädes truuks novelližanri olemusele. Iseäranis mõjusad süžeepöörded olid Art Lukase loos "Kiri kallimale" ning Paul Vasingu novellis "Halastusseks". Mõlemas on ka teatavat kriminaalset aspekti ning pingelisust juba süžees endas. humoorikalt mõjuvad neist viimases esitatud pea kliinilised kirjeldused iha anatoomiast ja sugudevahelisest dünaamikast. Stiilinäiteks sobib näiteks lõik: "Oliveri olid loodus ja saatus nii pillavalt hellitanud, et liigikaaslased ei suutnud talle tavaoludes kaasa tunda, seevastu Maretit olid loodus ja saatus nii alatult kohelnud, et talle tunti kaasa ka siis, kui selleks polnud situatsioonilist põhjust" (lk 59). Säärane emotsioonidest ja erootikast eemaldumise puhtfaktiliste nendingute ning bioloogiliste ja sotsiaalsete mehhanismide kirjeldamise kaudu on autor loonud tervet novelli läbiva kergelt ironiseeriva ja üleoleva tooni, mis töötab ka süžee kasuks, rõhutades tunnete puudumist.
Eraldiseisvad tekstid on Katrin Tegova "Armastus pärast" ja Loone Otsa "Minu suhe saatanaga". Esimene neist mõjub novellikogumiku lugudest kõige poeetilisema ja mõtlikuna. Siin ongi tegu pigem refleksiooniga ühe peresuhte üle, armastusest selgemalt on siin vihjeid inimeste rollile meie eludes, sellele, kuidas ka keerukate suhete puhul jätavad lähedased meisse ometi jälje. Tegova on kirjutanud selle kogumiku kõige mitmetasandilisema novelli, kus pisitasa laotuvad lugeja ette tütre suhe isaga, eksmehega, praeguse partneriga ja… lõppeks ka iseendaga. Selles loos segunevad armastusega selle negatiivsed varjupooled: vastikus, hirm, süüdistamine, süütunne. "Milleks visata kellegi asju minema, kui pettumus ja viha on juba möödas." – nii arutleb tütar oma isa lahkumise järel. See on vahest kõige inimlikum kogumiku novellidest, tuues esile suhete pooltoonid, potentsiaalid vihkamise ja armastuse kombinatsioonideks. Või selle, kuidas on korraga soovida nii koosolemist kui omaette olemist, nii lähedase seltskonda kui ka tema eemalolekut. Just neis pooltoonisituatsioonides ilmneb Tegova tundlik ja emotsioone tabav anne. Hoolimine ilmneb veidrates detailides, mis omandavad poeetilise laetuse: "Ma ei saanud lahti mõttest, kas ülikond pannakse ihu peale ja aluspesu ei pandagi. Kui sa oled surnud siis pole sulle ju enam pesu vaja. Aga riie on ju ihule karm. Surnu nahk on habras, õrn." (lk 93) Ning mälestuste segunemises emotsioonidega tekib ehe kirjanduslik kvaliteet: " Ma läksin ajas tagasi, hetke, mil lebasin suveööl sellessamas voodis isa majas, toonases vanaisa majas. Ja sain aru, et ma olen 11. Miks lähevad inimesed öösiti sageli segi? Sest pimeduses aeg hajub ning muutub ühtlaseks massiks, milles on koos nii juba olnud kui alles veel tulev. Nagu polekski elatud." (lk 101)
Loone Otsa novell on ülejäänutega võrreldes omaette ooperist nii stiili ja keelekasutuse kui ka narratiivse aja plaanis. Keskajal hargnev lugu puudutab, rääkides tabudest, naiste hirmudest ja kaotustest ajal, mil elu oli raskem, kaotus ja edasi elamine igapäevane lahing. Autor on siin huvitavalt kujutanud nii miljööd kui ka keskajal elanud abielunaise psühholoogilisi heitlusi. Keelekasutus ja stiil haakuvad loo sisuga ning tekib täiesti teistlaadne atmosfäär. Tekibki tunne, nagu vahepeal oleks kätte sattunud teine teos. Fantaasia ja ebausuga mängiv novell tõuseb samuti teiste seas esile, antud juhul just veenva atmosfääriloome ja teatava painajaliku tonaalsusega, mis läbib mina-tegelase, Marta Schwerdtleini sisemonolooge. Võrreldes enamiku teiste novellidega, ei ole siin huumorit või ironiseerivaid võtteid kasutatud. Ometi on autor suutnud luua põneva tegelase portree.
Huvitav on see, kuidas pea kõigis lugudes aimub taustalt üksilduse ja igatsuse aspekti. Viis, kuidas vihjamisi või - mõnes tekstis ka täiesti - selgelt, antakse mõista tegelaste tegutsema sundivast kaaslaseigatsusest või taganttõukavast üksindustundest, millegi olulise puudumisest nende elus, toob kogumikku iseäranis inimliku tooni. Armastusega põimub alati ka üksiolemise õnn või paine, meie väikesed ja suuremad igatsused – inimeseksolemise ilu ja paratamatus. Koomiliste suhtedraamade ja käitumismustrite taustal toob just see üksinduse pidev kohalolu raamatusse mitmeplaanilisust ja realistlikkust. Need lood pole pelgalt osatavad või muigavad, parimal juhul on neis ühendatud elu muhe huumor ja emotsionaalsed tõsiasjad ja raskused.
Novellikogumikku "Armastus pärast ja teisi jutte" võib julgelt valida suvelugemiseks võrkkiiges, maakodus, rongis või bussis. Võib mõne loo mitu korda üle lugeda, mõne vahele jätta, nagu tuju tuleb. Novellid on ladusad lugemised, enamikus neist annab tooni soe huumor ja muhedus. Tegu on kirju koondpildiga inimestest nende iseärasuste ja universaalsete sarnasustega, kus põimuvad argisus ja romantika, üksildus ja kiiksuga kohtumised. | Arvustus. Kui suvi ja armastus peale tuleb | https://kultuur.err.ee/1608262806/arvustus-kui-suvi-ja-armastus-peale-tuleb | Uus raamat
"Armastus pärast ja teisi lugusid"
Koostajad Elisa-Johanna Liiv, Ester Urbala, Triinu Kööba
Kirjastus Puänt
164 lk. |
Viimase kahe nädalaga on registreeritud 1480 juhtu, mida on 200 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil.
Haiglaravi vajab 39 koroonahaiget, neist seitse intensiivravi.
Soomes on positiivse koroonaproovi andnud ühtekokku 95 742 inimest.
Lätis tuvastati 100 uut koroonaviirusse nakatumist. Suri viis inimest, teatas kolmapäeval nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskus.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta on 54,2. Kahe nädalaga on lisandunud 1026 nakkusjuhtu.
Lätis on kogu pandeemia vältel tuvastatud 137 429 koroonanakkuse juhtu, surnud on 2513 COVID-19 haiget. | Soomes tuvastati 355 uut koroonaviirusse nakatumist | https://www.err.ee/1608262839/soomes-tuvastati-355-uut-koroonaviirusse-nakatumist | Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 355 inimese nakatumine koroonaviirusse, teatas kolmapäeval terviseamet (THL). |
"Otsus oli raske praeguse olukorra tõttu. Ma ei näe ennast asekantslerina järgmisel viiel aastal. Samas ei jäta ma kolleege hätta," ütles Jesse, lisades, et keskenduks pigem nendele plaanidele, mida pole õnnestunud koroonapandeemia ajal ellu viia.
Jesse tegi enda sõnul otsuse neli nädalat tagasi.
"Ma näen, et saan seda teha paremini mitte vastutades kogu valdkonna eest, vaid keskendudes kitsamatele lõikudele. Ja me vajame ka värsket verd sotsiaalministeeriumi juurde," lausus Jesse, ning lisas, et peab end rohkem tervisevaldkonna spetsialistiks kui üldadministraatoriks.
Jesse sõnul on ta nii tervise- ja tööminister Tanel Kiigele kui sotsiaalministeeriumi kantslerile öelnud, et on valmis teatud teemadega edasi tegelema, kuid mis vormis see olema saab, selgub augusti-septembri jooksul. Jesse märkis, et see sõltub palju sellest, kuidas läheb käimasolev konkurss ning kes saab uueks asekantsleriks.
Jesse ametiaeg lõppeb augusti alguses.
Jesse märkis ka, et pandeemia ajal kasvas niigi suur töökoormus veelgi ning ka see on üks põhjus, miks ta järgmiseks ametiajaks ei kandideeri.
Jesse on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ja kaitsnud magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine'st ja London School of Economics and Political Science'st.
Jesse on olnud Tervise Arengu Instituudi direktor, Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on töötanud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütikuna, keskhaigekassa direktorina, sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna peaspetsialistina.
2016. aasta augustist on ta olnud ametis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina. Lisaks on ta ka Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu esimees ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht.
Seitse kandidaati asekantsleriks
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri konkursile kandideerimise tähtaeg oli teisipäeval. Tähtajaks seadis enda kandidatuuri üles seitse kandidaati, öeldi ERR-ile riigikantseleist.
5. juulil toimub niinimetatud dokumendivoor, kus tippjuhtide valikukomisjon otsustab, kes saavad edasi järgmisesse vooru. Sellel koosolekul otsustatakse samuti, millised ja millal on järgmised voorud. | Jesse ei kandideeri uuesti sotsiaalministeeriumi asekantsleriks | https://www.err.ee/1608262656/jesse-ei-kandideeri-uuesti-sotsiaalministeeriumi-asekantsleriks | Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles saates "Otse uudistemajast", et vaatamata sellele, et otsus oli raske, ei kandideeri ta uuesti samale ametikohale. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.