text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Viimastel nädalatel on hoogustunud arutelu õigushariduse üle. Mitu tööandjate esindajat on väljendanud muret õigusõppe tuleviku pärast ning teinud ettepanekuid õigushariduse kvaliteedi edendamiseks. Ülikoolide ja tööandjate omavahelistes debattides ei ole iseenesest midagi ebatavalist: õigusteadlased mõtestavad ja kritiseerivad õiguspraktikute tegevust ning tööandjatelt saadav tagasiside on ülikoolide õppekavade arendamise protsessi tavapärane osa. Seetõttu on ka praegune diskussioon õigushariduse erinevate tahkude üle igati tervitatav.
Tuleb aga tähele panna, et taoliste debattide reeglid sõltuvad debati pidamise keskkonnast. Eriala-ajakirjade veergudel toimuv teaduslik diskussioon eeldab, et kõik väited on põhistatud ning enne aruteluküsimuses seisukoha võtmist on välja toodud kõik poolt- ja vastuargumendid, nii positiivsed kui negatiivsed aspektid. Seepärast tuleb rõhutada, et tööandjate poolt vahetult enne ülikoolide vastuvõtuperioodi käivitatud diskussioon ei ole mõeldud õigusteaduse õppekavade populaarsuse kahandamiseks, vaid õigushariduses arendamist väärivate aspektide väljatoomiseks.
Terviklikuma (sh ka õppekavade tugevusi kajastava) ülevaate õigushariduse seisust annab veidi enam kui aasta tagasi SA Kutsekoda poolt läbi viidud uuring.[1] Selle kohaselt tuleks ülikoolidel mõnevõrra vähendada vastuvõttu õigusteaduse õppesse. Samuti tuuakse uuringus välja, et klassikalistes õigusametites töötamiseks on Eestis kõige paremad väljavaated Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetajatel, mis võrreldes teiste õigusõpet pakkuvate ülikoolidega annab tudengitele erialaseks tööks vajalikud baasteadmised, laiema silmaringi, parema analüüsi ja tõlgendusoskuse ning laiapõhjalised õigusteadmised. Seda väidet toetab ka statistika, mille kohaselt on kohtunike, prokuröride ja advokaatide hulgas Tartu Ülikooli lõpetajaid enam kui 90 protsenti ning näiteks advokaadiametisse saanute hulgas (alates 2019. aasta algusest) neli Tallinna Ülikooli, kolm Tallinna Tehnikaülikooli ja 87 Tartu Ülikooli lõpetanut (vt ka Ants Nõmper: juristide ummikusse jõudnud õpetamise päästaks osaliselt tasuline kõrgharidus – Äripäev, 17.06.2021).
Õiguspraktikud on õigushariduse ümberkorraldamiseks teinud hulga erinevaid ettepanekuid, mis väärivad edasist arutelu. Samas on ettepanekute hulgas ka selliseid, mis näivad küsitavad, näiteks ettepanek jääda juristide ettevalmistamisel üksnes päevaõppe vormi juurde ja loobuda sessioonõppest. See seisukoht näib olevat kantud uskumusest, et sessioonõppe tudengite õppetöö koormus ei ole akadeemilise hariduse omandamiseks piisavalt suur (vt Ivo Pilving, "Õigusteaduse diplomite andmine säästurežiimil tuleb keelata", PM 08.06.2021).
Sessioonõpe (mida sõltuvalt kõrgkoolist nimetatakse ka kaugõppeks, tsükliõppeks, avatud ülikooli õppeks vms) kujutab endast sellist õppevormi, mille puhul on suur rõhk õppija iseseisval tööl ning auditoorsete kohtumiste maht on päevaõppega võrreldes väiksem. Tegemist on eeskätt töötavale õppijale mõeldud paindliku õppevormiga, mis võimaldab ühitada töötamist ja õppimist.
Tööandjate muret sessioonõppe kvaliteedi pärast võiks vähendada teadmine, et Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sessioonõppes on nominaalne õppeaeg nii bakalaureuse- kui magistriastmes aasta võrra pikem kui päevaõppes – see tähendab, et õppija koormus on jagatud pikema perioodi peale, et ta saaks igale õppeainele pühendada kokkuvõttes sama palju aega kui päevaõppe tudengid. Aastaid nii päevaõppe kui sessioonõppe üliõpilasi õpetanuna võime täie kindlusega väita, et kõikide tudengite pühendumus ja õpimotivatsioon on võrdselt kõrge.
Ka ei tasu õppekvaliteeti puudutavaid järeldusi teha üksnes auditoorse töö mahu alusel – oskuslik õppejõud suudab õppeaine üles ehitada selliselt, et õppija omandab vajalikud teadmised ja oskused ka väljaspool tavapärast auditooriumi õppides. Sessioonõppes antava õigushariduse kvaliteeti näitab see, et sessioonõppe vormis õppinu võib saada kohtunikuks (sh ka kõrgeimas kohtuastmes), justiitsministriks, ministeeriumi kantsleriks või asekantsleriks, õigusteadlaseks, advokaadiks, notariks, prokuröriks – kõiki neid ameteid on pidanud või peavad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sessioonõppe lõpetanud.
Sessioonõpe on ka oluline elukestva õppe idee realiseerimisel. Eesti on väike riik vähese elanike arvuga, mistõttu ei ole mõistlik võtta inimestelt ära karjääripöörde tegemise võimalust. Enamik tööandjaid võtab hea meelega tööle juristi, kes enne õigusteaduse õppimist on jõudnud omandada ka mõne muu eriala.
Üheks tööandjate poolt väljendatud mureks on see, et üliõpilased soovivad õppimise kõrvalt töötada ning seetõttu võivad päevaõppes õppimise asemel eelistada sessioonõppe vormi. Tartu Ülikooli tudengite näitel saab öelda, et magistriõppesse jõudmise ajaks töötab enamik üliõpilasi ning sageli tehakse juba lihtsamat erialast tööd – üliõpilasi on tööl advokaadibüroodes, kohtutes (sh riigikohtus), prokuratuuris ja mujalgi. Meie arvates ei maksaks õppimist ja erialast tööd teineteisele vastandada; stuudiumi ajal praktiliste kogemuste saamine rikastab õpinguid ning tagab tudengile ülikooli lõpetamise ajaks parema stardipositsiooni tööturul. Seetõttu ei saa oodata, et ülikool kuidagi keelaks või piiraks tudengite töötamist; teisalt ei tasu ka arvata, et töötavale õppijale õppeainete läbimisel esitatavad nõuded oleks mingilgi moel madalamad mittetöötavale tudengile esitatavatest nõuetest.
Nõustuda tuleb seisukohaga, et üksnes või valdavalt praktikute najal ei ole võimalik tagada akadeemilise mõõtmega õppetööd. Praktikutest ekspertidel on keeruline leida põhitöö kõrvalt aega enese täiendamiseks kaasaegsete õpetamismeetodite alal või üliõpilastele õigeaegse ja põhjaliku tagasiside andmiseks, seetõttu on äärmiselt oluline, et ülikoolis oleks piisaval arvul koosseisulisi õppejõudusid – teadlasi, kelle jaoks õpetamine ja sellega seotud teaduse tegemine on põhitöö. Tööandjate rahulolematus õigushariduse kvaliteediga viitab sellele, et üksnes ülikoolitööle pühenduvate õppejõudude arv on langenud alla kriitilise piiri.
Eraldi tuleb rõhutada teadustöö tähtsust, mis annab õpetamisele akadeemilise kaalu; see on nn humboldtlik ideaal õpetamise ja teadusliku uurimistöö kooslusest. Lisaks tudengitele ootavad õigusteadlaste sisendit ka praktikud – näiteks soovitakse rohkem õigusteaduslikku kriitikat kohtuotsuste suhtes (vt nt Andrus Karnau intervjuu Ivo Pilvinguga, PM 26.06.2021). Kohtusüsteemis töötaval õppejõul on sellist kriitikat aga keeruline teha.
Tööandjad on mitmete kitsaskohtade lahendamiseks teinud ülikoolidele ettepaneku leida õppekvaliteedi tõstmiseks täiendavaid vahendeid. Seda ongi hakatud tasapisi tegema, eeskätt eraraha kaasamise ehk tasulise õppe laiendamise läbi. See omakorda tekitab arusaadavalt meelehärmi õppijates. Seetõttu tuleb tunnustada kõiki neid, kes (taas kord!) juhivad tähelepanu kõrghariduse probleemide juurpõhjusele ehk kroonilisele alarahastamisele ning praeguse finantseerimismudeli jätkusuutmatusele ja pakuvad sealjuures välja ka võimalikke lahendusi (vt Ants Nõmper, "Juristide ummikusse jõudnud õpetamise päästaks osaliselt tasuline kõrgharidus" – Äripäev 16.06.2021; Raul Eamets, "Õigushariduse tulevikust, aga mitte ainult" – PM 22.06.2021).
Jääb üle loota, et need ettepanekud leiavad vähemalt sama palju kõlapinda kui etteheited kõrghariduse kvaliteedile ning et neist võrsuv arutelu aitab jõuda otsusteni, mis kõrghariduse alarahastamise probleemi nii õigusteaduse kui ka muude valdkondade jaoks lõpuks ometi lahendaks. | TÜ õigusteaduskonna juhid: õigushariduse elulised küsimused | https://www.err.ee/1608262836/tu-oigusteaduskonna-juhid-oigushariduse-elulised-kusimused | Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits ja teaduskonna asedirektor õppetöö alal Age Värv tervitavad õigushariduse kvaliteedi ütle hoogustunud debatti ning toovad omalt poolt välja erinevaid ettepanekuid, mille üle õigushariduse kvaliteedi kritiseerimise kõrval arutleda. See omakorda võiks viia otsusteni, mis kõrghariduse alarahastamise probleemi nii õigusteaduse kui ka muude valdkondade jaoks lõpuks ometi lahendaks. |
Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid teisipäeval kokku, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) muudetakse ümber Euroopa Liidu Varjupaiga Agentuuriks (EUAA).
Esimene ettepanek EASO reformiks tuli juba 2016. aastal. Ettepanek tehti pärast 2015. aasta rändekriisi. Siis sai kiiresti selgeks, et EASO vajab reformimist.
Eelmise aasta septembris esitas Komisjon uue ettepaneku- rändepakti.
Euroopa Liidu eesistuja-riigi Portugali peaminister Antonio Costa tervitas kokkulepet. "Tervitan entusiastlikult täna saavutatud poliitilist kokkulepet," ütles Costa.
Kokkulepet toetas ka Komisjoni president Ursula von der Leyen. "See aitab meie varjupaigamenetlused muuta EL-is kiiremaks ja ühtsemaks," kirjutas von der Leyen Twitteris.
Komisjoni teatel võetakse tööle 500 uut ametnikku, kes pakuvad tõhusamat tuge riiklikele varjupaigasüsteemidele.
"Saame muutuda operatiivsemaks ja reageerida kiiremini liikmesriikide suurenevatele toetusetaotlustele," ütles EASO peadirektor Nina Gregori.
Vahemere riigid nõustusid uue EL-i mandaadi vastu võtma vaid osaliselt. Lisatud on klausel, mis tähendab, et uut mandaati rakendatakse täielikult alles siis, kui ülejäänud rändepaketi osas saavutatakse kokkulepe, teatas Politico.
Dilpomaatide sõnul hetkel muid reforme nagu varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasi (Eurodac) uuendamist ei tehta. | Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid kokku EL-i varjupaigaameti loomises | https://www.err.ee/1608262827/euroopa-parlament-ja-noukogu-leppisid-kokku-el-i-varjupaigaameti-loomises | Euroopa Parlament ja riikide valitsusi esindav Nõukogu leppisid kokku Euroopa Liidu varjupaigaameti loomises. Läbirääkimised kestsid viis aastat. |
Rodrigo ise nimetab filmi ülimaks lõpuballikogemuseks, vahendas muusikaportaal NME. Ligi pool tundi kestvas kontsertvideos esitab laulja valitud lood oma debüütalbumilt "Sour".
"Sour" ilmus mais ning plaadil on nii mõnigi globaalselt hitiks saanud laul, sealhulgas "Deja Vu", "Good 4 U" ja "Drivers License". | Olivia Rodrigo avaldas kontsertfilmi "Sour Prom" | https://menu.err.ee/1608262812/olivia-rodrigo-avaldas-kontsertfilmi-sour-prom | Ülemaailmne sensatsioon Olivia Rodrigo andis hiljuti välja debüütalbumi "Sour" ning avaldas nüüd lauludega koos ka lõpuballi stiilis lavastatud kontsertfilmi "Sour Prom". |
Kuue kõige suurema dinosauruste perekonna näitel selgus, et väljasuremistempo hakkas kasvama 76 miljonit aastat tagasi, selgitas teadustöö juhtivautor, Prantsusmaa Montpellier' evolutsiooniteaduste instituudi teadlane Fabien Condamine.
Sama instituudi teadlane ja uurimuse kaasautor Guillaume Guinot lisas, et kõigepealt hakkasid kaduma taimesööjatest dinosaurused. See muutis ökosüsteeme ebastabiilsemaks ja tekitas keskkonnatingimuste halvenedes laiema väljasuremisohu.
Teadlaste sõnul soodustas soojalembeliste dinosauruste taandumist ka üleüldine kliima jahenemine. Samuti selgus, et väljasuremine ohustas enam varem tekkinud liike. See võib osutada, et neil oli muutuvate keskkonnatingimustega raskem kohaneda.
Uurimuses kasutati enam kui 1600 dinosauruste jäänust. Teadmised dinosauruste fossiile sisaldavate kivimite vanustest on muutunud oluliselt paremaks, täiendas uurimuse kaasautor, Kanada Edmontoni Ülikooli teadlane Phil Currie. Teadlase sõnul on praeguseks leitud fossiilide põhjal selgelt näha, kuidas dinosauruste arv kriidiajastu viimasel kümnel miljonil aastal vähenes.
Dinosauruste taandumine on teadlaste sõnul evolutsiooni seisukohalt otsustava tähtsusega. Dinosaurused olid valitsenud ökosüsteeme üle 160 miljoni aasta ja nende osakaalu vähenemine andis võimaluse teiste rühmade esiletõusuks. Teiste hulgas hakkas juba enne dinosauruste täielikku kadumist kasvama imetajaliikide arv.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Dinosauruste väljasuremine algas juba enne asteroidi tabamust | https://novaator.err.ee/1608262803/dinosauruste-valjasuremine-algas-juba-enne-asteroidi-tabamust | Levinud teadmise järgi põhjustas dinosauruste väljasuremise Maad tabanud asteroid 66 miljonit aastat tagasi. Hiljutise uurimuse kohaselt algas väljasuremine aga juba 10 miljonit aastat varem. |
Eelmisel hooajal oli võistkonnas enam kui 30 ujujat ja Energy Standard sai järgmiseks korraks säilitada 15 ujujat. Tiimi koosseisus tuli Zirk 2019. aastal ISL-i võitjaks ja mullu teiseks.
Lisaks Zirgile jätkavad Energy Standardis ka näiteks lõuna-aafriklane Chad le Clos, rootslanna Sarah Sjöström, prantslane Florent Manadour, austraallanna Emily Seebohm, venelanna Kliment Kolesnikov ja mitmed teised.
Zirgi sõnul valitakse kolmapäeva õhtul draft'is ülejäänud sportlased. "See tähendab, et esimesena saab uue sportlase valida 2020. hooajal viimasena lõpetanud tiim (Aqua Centurions) ja viimasena valib uue sportlase võitjate tiim (Cali Condors) jne kuniks tiimid on täis. See toob loodetavasti liigasse võrdsemad võistkonnad ning kaasab rohkem fänne," kommenteeris eestlane ühismeedias. | Kregor Zirk jätkab edukas ISL-i tiimis | https://sport.err.ee/1608262770/kregor-zirk-jatkab-edukas-isl-i-tiimis | Kregor Zirk jätkab rahvusvahelise ujumisliiga ISL profitiimis ka uuel hooajal. Eestlane esindab endiselt Energy Standardi võistkonda. |
"Olen olnud alati seda meelt, et eesti kultuurilugu ja eestlaste elu kajastav mahukas püsinäitus "Kohtumised" peaks olema tasuta sissepääsuga," selgitas ERMi direktor Alar Karis. "Kui sel moel saab rohkem Eestimaa inimesi ja külalisi teada Eesti kultuuriloost, oleme oma ülesande täitnud. Veelgi enam, kui Eesti Rahva Muuseumi külastavad inimesed, kes pole varem muuseumis käinud, siis on lootust, et needsamad inimesed lähevad ja külastavad ka teisi Eesti muuseume."
Tasuta perioodil (1. veebruar kuni 27. juuni) läbi viidud külastajauuring ning ka muuseumi piletikassa ja giidide tagasiside andsid märku, et muuseumisse jõudis hulgaliselt inimesi, kes seal varem käinud ei olnud. Külastajauuringule vastanutest polnud ERMis varem käinud kolmandik, samuti tõi 30% vastanutest välja, et püsinäituse tasuta sissepääs oligi sel külastuskorral ERMi tulemise põhjuseks. Sel perioodil kasvas ka muukeelsete külastajate hulk. Samuti ostis ligi 70 protsenti külastajatest pileti mõnele tasulisele ERM-i näitusele.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised" on tasuta sissepääsupiletiga külastamiseks 2021. aasta lõpuni muuseumi lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Tasuta saab külastada ka B-osa fuajeed ja seal asuvaid näituseid. | ERM-i püsinäitus jääb tasuta avatuks kuni aasta lõpuni | https://kultuur.err.ee/1608262758/erm-i-pusinaitus-jaab-tasuta-avatuks-kuni-aasta-lopuni | Alates veebruarist kuni juuni lõpuni oli Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised" külastajatele tasuta. Senise perioodi põhjal otsutati, et ilma piletita pääseb püsinäitusele kuni 2021. aasta lõpuni. |
Kodumaistest artistidest astuvad festivalil üles Holy Motors, Genka & DEW8, Holy Motors, Saint Cheatersburg, Väike PD ja Alfa Collective.
"Kui eelmistel aastatel kutsusime avastama Ida-Virumaa tööstusjärgset laengut kaevandusšahtide vibratsioonidest kuni väljasõitudeni maa ja taeva vahele õlitehase katusele, siis tänavu tundsime, et pärast pikka piirangute perioodi on aeg nautida parimat, mida Eesti suvel pakkuda ja kolida tuhamägede vahelt Peipsi äärde Kauksi laulvatele liivadele ja kosutavasse männimetsaõhku," rääkis festivali üks korraldajatest Ivar Murd.
Festivali üks põhiesinejaid on Jaakko Eino Kalevi, kes kuulub Domino tütarplaadifirma Weird Worldi ridadesse. Samuti esineb Kauksi puhkekülas pariislane Oko Ebombo. Rootsi muusik ja DJ Prins Emanuel esineb festivalil kaks korda: kontserdiga koos kaasmaalasest ühemehebändiga Inre Kretsen Grupp ning DJ-setiga peosarja Mutant Disco erikavas.
Genka ja DEW8 esitavad oma selle aasta algul ilmunud ühisalbumit "Oleg". Oma DEW8 produtseeritud ja Genka plaadifirma Legendaarne alt välja antud esikplaadi "Matusebüroo" toob publiku ette noor Tartu räppar Väike PD. Holy Motors jätab seekord elektrikitarrid Tallinna ja annab rannaliival akustilise kontserdi. Saint Cheatersburg esitab oma tänavu taasilmunud plaati "Juan Raton", Alfa Collective pakub jazz -funki, eksperimentaalpopi ja neo soul 'i segu, Meisterjaan helilisid parmupilli ja looper 'iga ning Poola päritolu Fremen vokaaleksperimente.
Vana ehk Raul Saaremetsa ja Edith Karlsoni kooslus toob reedeõhtusele festivali avamisele teravama ääre. DJ-debüüdi teeb elektroonikaduo Vera Vice ja produtsent Püha Johannes mängib ette valiku omaloomingulist house'i. Rannalaval on ametis ka peosarjade Haigla Pidu, Hard Feeler ja Smoke Break DJ-d.
Koostöös Kino Sõprusega avatakse festivalil rändkino "Družba", mille seansside ühendav teema on unistused, magamine ja kadunud aeg. Linastuvad kaks dokumentaali: Madis Ligema ja Taavi Aruse film gospelansambli Robirohi ärajäänud Ameerika tuurist ning Esko Brothersi varalahkunud räpparile Mängupoi$$ Kärule pühendatud "Välguga löödud". Samuti saab näha tänavu Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvinud Mati Küti lühifilmide retrospektiivi "Une-Mati".
Mägede Hääl 2021 programm ja ajakava
Reede, 9. juuli
Rannalava
20.00 Fremen
21.00 Meisterjaan
22.00 Holy Motors
23.00 Vana
00.00 Püha Johannes
01.00 Hard Feeler
Laupäev, 10. juuli
LHV pealava
17.00 Saint Cheatersburg
18.00 Väike PD
19.00 Alfa Collective
20.00 Prins Emanuel & Inre Kretsen Grupp (SE)
21.00 Oko Ebombo (FR)
22.00 Genka & DEW8
23.00 Jaakko Eino Kalevi (FI)
Rannalava
13.00 Vera Vice DJ set
15.00 Smoke Break
19.00 Haigla Pidu: Ats & Kris
00.00 Mutant Disco: Prins Emanuel
Festivalikino "Družba"
14.00 Zbanski Kino & Madis Ligema "Unistus Ameerika tuurist" / "The Tour of Dreams" (2021)
15.00 Esko Bros "Välguga löödud" (2020)
16.00 Valik filme Mati Küti lühifilmide retrospektiivist "Une-Mati" | Mägede Hääl avalikustas kogu programmi | https://kultuur.err.ee/1608262749/magede-haal-avalikustas-kogu-programmi | Varem Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi tööstusmaastikul toimunud festival Mägede Hääl kolib tänavu Peipsi äärde Kauksi randa. 9.–10. juulil toimuval festivalil esinevad teiste seas Jaakko Eino Kalevi Soomest, Oko Ebombo Prantsusmaalt, Prins Emanuel ja Inre Kretsen Grupp Rootsist. |
Katse raames üritasid ettevõtte Intellia teadlased leevendada transtüretiini amüloidoosi põdeva kuue patsiendi sümptomeid. Haruldast pärilikku haigust põhjustavad mutatsioonid geenis, mis vastutab TRR-nimelise valgu tootmise eest. Muudatuse mõjul volditakse valku valel viisil, mistõttu hakkavad moodustama need kiulisi kämpe. Enamasti hakkavad need häirima südame ja närvide tööd.
USA-s said esimesed selle vastu tõhusalt aitavad ravimid heakskiidu alles kolme aasta eest. Mõlemad võtavad sihikule käskjalg-RNA, mille põhjal valku valmistatakse. Vigase valgu hulk väheneb kehas seepeale keskelläbi viis korda.
Samas tuleb ravimit võtta terve elu ja mõnikord ei suuda ka see haiguse kulule piiri panna. Nõnda on nähtud haigust ühe võimaliku kandidaadina, mille ravimiseks saaks kasutada geeniteraapiat. Probleemi kõrvaldamiseks piisaks maksarakkudest katkise geeni eemaldamiseks. Eeskätt loodetakse kasutada selleks bakterite immuunsüsteemist inspireeritud tehnikat CRISPR-Cas9.
Möödunud aastal Nobeli keemiapreemia vääriliseks hinnatud süsteem koosneb kahest osast: DNA ahelaid kääridena puruks lõikavast valgust Cas9 ja juht-RNA'st. Viimane ütleb valgule, kus seda täpselt teha. Inimorganismi suuruse ja keerukuse tõttu on olnud seni raske kindlustada, et muudatusi tehakse kõigis soovitud rakkudes. Seetõttu on kasutatud seda mõnede nende hädade leevendamiseks, mille puhul on võimalik rakud inimesest välja võtta ja tagasi siirdada.
Töörühm võttis katsetes appi sarnase lähenemisviisi, mida kasutatakse mõningate koroonavaktsiinide puhul. Verre süstiti nanoosakesi, mille sisse oli peidetud RNA kujul juhised geenimuutmissüsteemi valmistamiseks. Analoogselt lastakse lihastesse viiruseosade süstimise asemel valmistada viiruse ogavalk rakkudel endil.
Antud juhul katkestavad aga rakus valmistatud valgukäärid DNA ahela vigase geeni juures. Ehkki rakk parandab selle uuesti ära, tehakse seejuures piisavalt sageli vigu, et TTR-valgu tootmise eest vastutav geen lüüakse täielikult rivist välja.
Kuu pärast teraapiat oli vähenenud kaks doosi nanoosakesi saanud katsealuste kehas ohtliku valgu tase 80–96 protsenti. Teisisõnu on teraapia sama tõhus või isegi tõhusam, kui praegu kasutatavad ravimid. Erinevalt ravimitest pakuks geeniteraapia patsientidele aga püsivamat lahendust.
Juba ladestunud valgust vabanemine võtab aega. Töörühm ennustab, et patsientide sümptomid võivad hakata leevenema alles kuude pärast.
Samas võivad järgnenud kuudel välja tulla ka võimalikud teraapiaga seonduvad probleemid. Mõned eelnevad uuringud on vihjanud, et CRISPR-Cas9 süsteem pole ideaalne. Mõnikord katkestatakse DNA ahelaid kohtades, kus teadlased seda ei soovi. Halvimal juhul võib see päädida see vähi tekkega. Siiski peavad katsega otseselt mitte seotud teadlased kasutatud lahendust ohutumaks, kui näiteks CRISPR-Cas9 viiruste abil soovitud rakkudesse toimetamine.
Transtüretiini amüloidoosi põeb maailmas ligikaudu 50 000 inimest. Samas sillutab edukas katse teed teistegi maksaga seonduvate haiguste ravimiseks. Hiirtega tehtud katsetes on suutnud toimetada Intellia Therapeutics teadlased nanoosakesi ka inimeste luuüdisse. Pikas plaanis võiks viia omakorda võimaluseni ravida sirprakulist verevähki luuüdisiirdamisteta.
Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine. | Tuntud geenimuutmistehnika annab lootust eluohtliku päriliku haiguse raviks | https://novaator.err.ee/1608262746/tuntud-geenimuutmistehnika-annab-lootust-eluohtliku-pariliku-haiguse-raviks | Geenide täppismuutmist võimaldavat tehnikat CRISPR saab kasutada esialgsete tulemuste põhjal ohutult ka inimkehas. Käputäie inimestega tehtud katses vähendas teraapia ohtliku valgu hulka rohkem, kui parim praegu kasutuses olev ravim, andes täiendavat lootust vähemalt mõningate pärilike haiguste ravimiseks. |
Politsei otsis teisipäeval läbi veebiväljaande Projekti toimetaja Roman Badanini ja teise ajakirjaniku Maria Zholobova korterid. Politsei konfiskeeris ka nende arvutid ja telefonid.
Politsei haarangud toimusid pärast seda, kui meediaväljaanne Projekt oli avaldanud artikli, kus süüdistati siseministrit Vladimir Kolokoltsevit ja tema poega Aleksandrit ebaseaduslikus rikastumises. Artiklis väideti, et siseminister ja tema poeg omavad kinnisvara 1,2 miljardi rubla (14 miljoni euro) väärtuses. Vladimir Kolokoltsev pole ise kommentaare andnud.
Badanini advokaadid ütlesid, et Badanin kuulati üle 2017. aastal dokumentaalfilmiga seotud laimu juhtumiga. Projekti ajakirjanike teatel oli tegemist lihtsalt ettekäändega, et veebilehekülg kinni panna.
"Eile teatasime, et artikkel Kolokoltsevi kohta ilmub. Täna hommikul toimus läbiotsimine," ütles Projekti peatoimetaja asetäitja Mihhail Rubin.
Eelmise aasta novembris teatas Projekt, et endise koristaja Svetlana Krivonogova kinnisvaraportfelli väärtus on umbes 80 miljonit eurot. Krivonogoval ja Putinil on väidetavalt ühine laps.
Projekt on varem avaldanud lugusid ka Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi väidetavast korruptsioonist.
Kreml eitas, et läbiotsimine oli kättemaks. "Sellistel toimingutel on õiguslik alus," ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov
Veebiväljaannet Projekti rahastatakse avalike annetuste ja toetuste kaudu. Sõltumatu meedia on Venemaal aga üha suurema surve all, kuna septembris toimuvad riigis parlamendivalimised, teatas The Times. | Vene võimud otsisid läbi korruptsioonist kirjutanud ajakirjanike korterid | https://www.err.ee/1608262737/vene-voimud-otsisid-labi-korruptsioonist-kirjutanud-ajakirjanike-korterid | Moskva politsei korraldas teisipäeval läbiotsimise ajakirjanike kodudes, kes kirjutasid president Vladimir Putini ja tema liitlaste väidetavast korruptsioonist. |
24-aastane Tolordava tõusis sel hooajal Levadia põhikoosseisu ja mängis kõik 90 minutit ka pisut enam kui kuu aja eest toimunud võidukas karikafinaalis Tallinna FC Floraga.
Kokku jäi tema arvele seitse Premium liiga kohtumist ja üks värav, lisaks kaks mängu karikasarjas.
"Suur tänu Antolile tema poolt poole aasta jooksul antud panuse eest! Paraku on jalgpallis nii, et algselt seatud sihid alati ei täitu. Soovime Antolile palju edu tema edasises karjääris," kommenteeris klubi spordidirektor Sergei Pareiko. | Levadia lõpetas lepingu keskkaitsjaga | https://sport.err.ee/1608262731/levadia-lopetas-lepingu-keskkaitsjaga | Tallinna FCI Levadia jalgpallimeeskond lõpetas poolte kokkuleppel lepingu grusiinist keskkaitsja Anton Tolordavaga. |
Vinter-Nemvaltsil on doktorikraad kasvatusteaduste alal Tallinna Ülikoolist. Enne ministeeriumi asekantsleri ametikohale asumist töötas Vinter-Nemvalts aastatel 2012-2019 Tallinna Ülikoolis haridusteaduste instituudi, kasvatusteaduste instituudi, pedagoogilise seminari ja meediahariduskeskuse direktorina. Ta on olnud ka õppejõud ja õpetaja.
"Kristi Vinter-Nemvalts on inimene, kes tänu oma haridusele ja varasemale töökogemusele tunneb hästi alus-, üld- ja kõrgharidust, aga ka teadusvaldkonda," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Kantsleri kinnitab ametisse valitsus ministri ettepanekul, enne seda annab Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus kandidaadi kohta oma arvamuse.
Ministeeriumi praegune kantsler Mart Laidmets siirdub alates 9. augustist pärast senise peadirektori Ulla Ilissoni lahkumist ajutiselt haridus- ja noorteameti peadirektori asetäitja kohale.
Haridus- ja noorteameti uue peadirektori konkurss on plaanis välja kuulutada selle aasta jooksul.
Laidmets on töötanud SA Innove juhatuse liikmena (2018-2019), ministeeriumi asekantslerina (2013-2018) ning kõrghariduse osakonna juhatajana (2009-2013). Ta on töötanud ka Tartu Ülikoolis, riigikogu kantseleis ja riigikantseleis.
"Kuna olen ministeeriumi ja ameti baasil loodud ühendorganisatsiooni idee üks autoritest, siis on minu jaoks väga huvitav asuda vahelduseks asutuse teist tiiba koordineerima," ütles Laidmets. | HTM-i uueks kantsleriks saab Vinter-Nemvalts, Laidmets lahkub ametist | https://www.err.ee/1608262728/htm-i-uueks-kantsleriks-saab-vinter-nemvalts-laidmets-lahkub-ametist | Minister Liina Kersna nimetab haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri kandidaadiks praeguse üldhariduse, keele ja noortepoliitika asekantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi. Praegune kantsler Mart Laidmets siirdub ajutiselt haridus- ja noorteameti peadirektori asetäitja kohale. |
Keskkonnaministeerium märkis kirjas rahandusministeeriumile, et viimane pole arvestanud keskkonnaministeeriumi esitatud põhimõtteliste ettepanekutega mereala planeerimise protsessis, tuues ettekäändeks planeeringu üldise olemuse.
"Üks planeeringu eesmärke ‒ kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, on protsessi käigus tagaplaanile jäänud ning lisaks mere erinevate kasutusviiside kaardistamisele peaks mereala ruumiline planeerimine panustama ka Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamisse," kirjutas ministeeriumi asekantsler Harry Liiv vastuses rahandusministeeriumile.
Ministeerium toob välja, et strateegiliste dokumentide hulgas pole arvestatud isegi Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni ega loodus- ja linnudirektiive.
Planeerimisprotsess peaks ministeeriumi hinnangul tuginema terviklikule visioonile ja võtma arvesse merekeskkonna looduslikke piiranguid. See eesmärk on aga jäänud tahaplaanile ja dokumentatsiooni kohaselt tuleb merekeskkonnakaitselisi tegevusi läbi viia vaid seal, kus see muud merekasutust ei sega.
"Näiteks seatakse planeeringuga suunis mitte kavandada tuuleenergeetika aladele ilma sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid hindamata uusi kaitstavaid loodusobjekte," seisab kirjas.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul peab mereala planeering seadma fookusesse mereala majanduse kestliku arengu ja ressursside kestliku kasutamise, samuti arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eesmärke.
Planeering peab toetama merega seotud energeetikasektori, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut, samas kaitstes ja parandades keskkonda.
Mereala planeeringu eesmärk on kokku leppida põhimõtted ja väärtused, millest lähtuvalt kasutatakse Eesti mereala. Planeeringut on ette valmistatud juba 2009. aastast. | Keskkonnaministeerium keeldus mereala planeeringu kooskõlastamisest | https://www.err.ee/1608262698/keskkonnaministeerium-keeldus-mereala-planeeringu-kooskolastamisest | Keskkonnaministeerium keeldub kooskõlastamast rahandusministeeriumi esitatud mereala planeeringut, kuna planeeringu koostamisel on jäänud tagaplaanile eesmärk kaitsta ja säilitada keskkonda. |
Mitmete dopingurikkumiste tõttu on Tokyo olümpiamängudelt täielikult eemaldatud Tai, Egiptuse, Malaisia ja Rumeenia tõstekoondised ning sarnane karistus ähvardas ka Kolumbiat.
Kolm Kolumbia tõstjat on oma karistused vaidlustanud ning riigi alaliit ja tõstmises dopingupuhtuse eest hoolitsev rahvusvaheline testimisagentuur ITA jõudsid kokkuleppele, mille järgi kaotab koondis viis kohta, aga saab kolm sportlast siiski mängudele saata.
Otsus oli kolumblaste jaoks teatav kergendus, sest tõstmine on üks nende medalilootusi: 2016. aasta Rio de Janeiro olümpialt teeniti üks kuld- ja üks pronksmedal, 2019. aasta MM-ilt üks kuld- ja kaks pronksmedal(it).
Eelnevalt oli Kolumbia üks kolmest riigist Hiina ja USA kõrval, kes kvalifitseerus olümpiamängudele maksimaalse kaheksa tõstjaga. | Tugev Kolumbia tõstekoondis pääses Tokyo olümpia eel kardetust kergemalt | https://sport.err.ee/1608262722/tugev-kolumbia-tostekoondis-paases-tokyo-olumpia-eel-kardetust-kergemalt | Lõuna-Ameerika edukaim tõstmismaa Kolumbia jõudis rahvusvahelise alaliiduga kokkuleppele ning saab Tokyo olümpiamängudele saata ühe nais- ja kaks meestõstjat. |
Kõik, kes on sattunud kunagi Orissaarde Illiku laiule ajal, kui seal käib parasjagu suurejooneline I Land Sound, on kindlasti silmanud seal festivali peakorraldajat Paapu (30). Aga mitte kunagi pikalt ühe koha peal, vaid pigem ringi virvendamas, kord siin, kord seal, aga enamasti vist mitme koha peal korraga. Kusjuures neile, kes teda vaid põgusalt teavad, võib tunduda, et tegemist on kõige paremas mõttes isikuga, kel pea natuke pilvedes ja jalad pisut maa küljest lahti. Ja see polegi üldse vale, aga ometi näeme oma silmaga, et siin maa peal korraldab ta igasugu vägevaid asju. Kas tõesti ongi tegemist siiski asjaliku tüübiga? "Ma arvan, et mul on mingi magnet, mis tömbab ligi huvitavaid inimesi, ja seepärast on mul lihtne olla asjalik. Üksi ei saa midagi korraldada ja iga idee vajab möttekaaslasi, tuge ning teostusabi," tõdeb Paap ise. Nüüdseks on 2017. aastal alustanud I Land Soundi peres üle 40 inimese, kes, nagu teab peakorraldaja, on jätnud festivalikorraldusse suure tüki oma südamest.
Põlise orissaarlasena elas Paap küll vahepeal lausa seitse aastat täiskohaga pealinnas ja tegi seal pealinnaasju, aga kuidagi päris külge see elu ei jäänud, ikka tõmbas tagasi saare poole. Teisiti muidugi ei saakski – need, kes Paapu natukegi teavad, teavad sedagi, kui lähedane on ta oma perega – ema Reine, isa Tiidu ja õe Paulaga. Ja need, kel on olnud õnne sattuda Orissaares kunstnikust Reine boheemlaslikult sisekujundatud muinasjutumajja, võivad muidugi hästi aimata, kust pärineb lastegi kunstisilm.
Asi algas – kui nii võib öelda – aga hoopis Piidivabrikust juba 11 aastat tagasi, kui tegusad saarlased ja mõttekaaslased "sisuliselt skvottisid" Orissaare vana paadivabriku hoone ja hakkasid seal pidusid korraldama. Sel ajal oli Paap ise rohkem kõrvaltvaataja ja kaasalööja rollis ning ilmselt ka pundi kõige noorem inimene. Sellest hoolimata oli mis tahes sündmuse juures tema teha muusika! Muusikat mängib Paap senini – eri klubides, katustel ja sadamates, kus iganes kutse on ahvatlev. Veel hiljuti kuulsime tema valitud biite ka näiteks Raadio 2 eetris olnud saates "Majamasin". Aga Piidivabrik ja Orissaare üldse, teab meie suvepoiss, on suvise hõnguga ettevõtmised, nõnda seilab Piidivabrik vahel külmemal ajal hoopis pealinna pisikesi pidusid tegema, ikka selleks, "et Piidika purjed ei läheks kortsu ja meie inimesed saaksid tantsuplatsil röömu jagada".
Nii ongi kulgenud üsna loomulikult ja orgaaniliselt nõnda, et Piidivabrik on küll kenasti alles ja toimetab, aga suurem osa või isegi kõik "Piidivabriku kärgperest" ("pere" on üldse sõna, mida Paap kasutab väga tihti!) on saanud ka I Land Soundi pereliikmeteks.
Kui eelmisel aastal oldi lõpuks sunnitud I Land Sound pandeemia tõttu kõigist pingutustest ja kompromissipakkumistest hoolimata ära jätma, valdasid isegi muidu parandamatut optimisti natuke pessimistlikumad meeleolud ja eks raske on siiani. Olukorda hindab ta saarlasena mõistagi saunakujundite kaudu: "Aeg 2020. aasta kevadest kuni praeguseni on üks suur külm saunakeris, kuhu lihtsalt ei saa tuld alla teha – passime siin saunas ja teeme röömsat nägu, aga vaikselt hakkab jahe." Idealistlikke illusioone siin polegi, nii teab noormees hästi kõigi toredate asjade korraldamise varjukülge: "Tead, kriis kriisiks, tegelt elu Saaremaa vallas ongi üks suur takistus. Siin ikka iga päev korjad kaikaid kodaratest, aga oi kuidas öpetab!" Aga ega ka optimism ja kergus kuhugi nii lihtsalt ei kao. Nii ta tõdebki, et iga asi võib hoopis millekski hea olla ja ehk aitas seegi olukord hoopis meenutada, mis oli see, mis inimesed alguses kokku tõi – fun, sõprus ja lihtne kulgemine. Võib-olla oligi 2019. aasta ILS liiga suur, võib-olla ei toimugi ta enam kunagi nii suurelt. "Aga isegi kui I Land Soundi sel aastal ei toimuks, tuleks suvi ikka ära korraldada!" Ja suvi, nagu me teame, see ongi Paap.
Kui aga hetkeks järele mõelda, siis kas keegi on meie suvepersooni üldse talvel näinud? Küsimus on pädev, sest möödunud talv oli esimene selline, mille Paap veetis tervenisti kodusaarel, ja seda nimetab ta oma elu ilusaimaks talveks! Ja kuigi selgi aastal on stabiilselt õhus küsimus, kas festival üldse saab toimuda, ütleb Paap, et I Land Sound päris ära jääda ei saa, ei ole kunagi jäänudki! "Igal juhul olen planeerinud oma suve nii, et igav ei hakka – mul vötab tütar kohe jalad alla, avame peagi Illikul KÖHT resto ja kalender on septembrini punane." | I Land Soundi peakorraldaja: võimalik, et festival kasvaski liiga suureks | https://kultuur.err.ee/1608262689/i-land-soundi-peakorraldaja-voimalik-et-festival-kasvaski-liiga-suureks | Saaremaal Orissaares toimuva muusika- ja kunstifestivali I Land Sound peakorraldaja Paap Uspenski tõdes Müürilehele antud intervjuus, et isegi ilma kriisita on elu Saaremaa vallas küllalt keeruline. |
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 21 inimesel. 14 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Raplamaale lisandus viis, Ida-Virumaale kolm, Tartumaale kaks, Järva- ja Pärnumaale üks uut nakkusjuhtum. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kolmel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 30,9 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1 protsent.
Ööpäeva jooksul avati haiglates kolm uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 21 patsienti. Intensiivravil on kuus patsienti, kes kõik on ka juhitaval hingamisel.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 67 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 16 inimest (76 protsenti).
Ööpäeva jooksul manustati 8421 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 2195.
Vaktsineerimisi on tehtud kokku 557 478 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 435 674 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 51,1 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 36 koroonaga nakatunut | https://www.err.ee/1608262665/oopaevaga-tuvastati-36-koroonaga-nakatunut | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3117 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 36 ehk 1,2 protsenti testide koguarvust |
Teisipäeva hommikul võeti Šalcininkai kandis kinni 12 Valgevenest tulnud dokumentideta inimest. Üks neist oli türklane, ülejäänud iraaklased. Kõik nad palusid Leedust varjupaika.
Kolmapäeva hommikul saadi Varena kandis kätte kümme sisserändajat, kes olid just äsja piiri ületanud. Nende päritolu tuvastatakse.
Vee 12 Valgevenest tulnud dokumentideta inimest saadi kätte kolmapäeval Lazdijai rajoonis. Esialgsetel andmetel on tegu tadžikkide ja tšetšeenidega.
Sel aastal on üritanud Leetu pääseda 636 rändlast. See on kaheksa korda rohkem, kui kogu 2020. aastal kokku. | Leedu piirivalve tabas veel 36 ebaseaduslikku sisserändajat | https://www.err.ee/1608262650/leedu-piirivalve-tabas-veel-36-ebaseaduslikku-sisserandajat | Leedu piirivalvurid tabasid Valgevene piiril veel kolm ebaseaduslike sisserändajate rühma, kokku 36 inimest, edastas kolmapäeval Leedu piirivalve. |
Film räägib 1967. aastal New Jerseys Newarkis toimunud mässude taustal loo, kuidas noorest Tony Sopranost -- keda kehastab 2013. aastal lahkunud James Gandolfini poeg Michael -- saab onu käe all karmikäeline maffiaboss, keda kõik "Sopranode" sarjast tunnevad, vahendab Guardian.
Filmi tootjad on New Line Cinema ja Warner Bros ning üks produtsentidest on ka sarja enda looja David Chase. Filmi lavastaja on Alan Taylor.
Lisaks noorele Gandolfinile astuvad filmis üles Alessandro Nivola, Leslie Odom Jr., Jon Bernthal, Corey Stoll, Billy Magnussen, John Magaro, Michela De Rossi, Ray Liotta ja Vera Farmiga.
"The Many Saints of Newark" esilinastub kinodes ja platvormil HBO Max 1. oktoobril. | Ilmus "Sopranode" eellugu jutustava filmi avatreiler | https://kultuur.err.ee/1608262614/ilmus-sopranode-eellugu-jutustava-filmi-avatreiler | Kolmapäeval ilmus esimene treiler filmile "The Many Saints of Newark", mis räägib 14 aastat tagasi lõppenud HBO telesarja "Sopranos" ("Sopranod") eelloo. |
Auhinnasaaja otsustab jäähokiajakirjanike ühendus PHWA ja McDavidi olid asetanud esikohale kõik sada ankeeti - samasugune üksmeel valitses ka 39 aastat tagasi Gretzky valimisel. Varem ega hiljem pole seda rohkem juhtunud.
Ka 2017. aastal kõige väärtuslikumale mängijale mõeldud Harti trofee teeninud McDavid oli põhihooajal ülekaalukalt suurim punktikütt - 56 kohtumisega kirjutati tema nimele 105 resultatiivsuspunkti (33 väravat, 72 tulemuslikku söötu).
Vastavas arvestuses järgnesid meeskonnakaaslane Leon Draisaitl 84 ja Boston Bruinsi ründaja Brad Marchand 69 punktiga. Kõige väärtuslikuma mängija trofee jagamisel tuli teiseks aga Auston Matthews (Toronto Maple Leafs) ja kolmandaks Nathan MacKinnon (Colorado Avalanche).
Liiga kõige paremaks väravavahiks valiti Marc-Andre Fleury (Vegas Golden Knights), kõige paremaks kaitsjaks Adam Fox (New York Rangers) ja parimaks uustulnukaks Kirill Kaprizov (Minnesota Wild). | Parimaks valitud McDavid kordas Gretzky saavutust | https://sport.err.ee/1608262647/parimaks-valitud-mcdavid-kordas-gretzky-saavutust | Jäähokiliiga NHL kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti ühehäälselt Edmonton Oilersi ründaja Connor McDavid, kes kordas sellega Wayne Gretzky saavutust aastast 1982. |
USA autoliidu (AAA) andmetel oli teisipäeval bensiini hind keskmiselt 3,11 dollarit galloni kohta. See on kõrgeim hind alates 2014. aasta lõpust. AAA teatel võib hind veelgi tõusta.
Nädalavahetusel algavad USA-s iseseisvuspäevaga seotud pidustused. Pidustused tõstavad autokütuse hinda veelgi. Paljudel ameeriklastel hakkab siis ka puhkus. "Autosõitjad maksavad puhkuse ajal kütuse eest kõrgeimat hinda alates 2014. aastast," teatas AAA pressiesindaja Jeanette McGee.
Kõige odavam autokütuse hind on Mississippi ja Texase osariikides. Kõige kallim on hind California ja Hawaii osariikides.
Mitmetes bensiinijaamades pole suure nõudluse tõttu enam autokütust. | USA-s on autokütuse hind viimase seitsme aasta kõrgeimal tasemel | https://www.err.ee/1608262641/usa-s-on-autokutuse-hind-viimase-seitsme-aasta-korgeimal-tasemel | Autokütuse hind on USA-s mitme aasta kõrgeimal tasemel. Mitmetes tanklates on puudus autokütusest. |
"Rootsi valitsuse avaldatud info kohaselt hakkab Rootsi seoses EL COVID-tõendi määruse reeglite ülevõtmisega alates 30. juunist Euroopa Liidu riikidest saabumisel Rootsi sisenemise alusena lubama kas COVID-19 vaktsineerimist kinnitava tõendi, COVID-19 läbipõdemist tõestava tõendi või COVID-19 testi negatiivse tulemuse tõendi alusel," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.
See tähendab, et Euroopa Liidu koroonatõendi omanikud ei pea enam eraldi testi Rootsi sisenemiseks tegema. Seni olid Eestist ja mujalt EL-ist Rootsi saabujad kohustatud esitama negatiivse koroonatesti - seda ka need, kes olid vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud.
Sellist sisenemispiirangut ei olnud Rootsi siiski kehtestanud teistele Põhjamaadele - Taanile, Soomele, Islandile ja Norrale. Ka nüüd, kui mujalt Euroopa Liidust saabujad peavad esitama koroonatõendi, siis Taanist, Soomest, Islandilt ja Norrast saabuvad inimesed koroonasertifikaati näitama ei pea.
Küll aga jääb Rootsi valitsuse otsusega kuni 31. augustini kehtima sisenemispiirang nendele Euroopa Liidu kodanikele, kellel ei ole EL-i koroonatõendit või kes ei esita ka negatiivset koroonatesti tulemust.
"Valitsus otsustas pikendada sisenemispiirangut peamiselt COVID-19 nakatumise suhtes endiselt jätkuva ebaselguse tõttu," öeldakse Rootsi valitsuse kodulehel. Samas lisatakse, et valitsus otsustas, et Euroopa Liidu ja Majanduspiirkonna (EU/EEA) siseseid liikumispiiranguid leevendatakse ettevaatlikult, et vähendada tagasilöökide riski, mis võiks tekitada vajaduse uuesti piirangud kehtestada.
"Nüüd on Rootsi regulatsioonid kohandatud vastavaks Euroopa Liidu omadega ja sisenemispiirangut pikendatud 31. augustini. Euroopa Liidu regulatsioon lubab reisimist EL-is ilma täiendavate piiranguteta, kui reisijal on sertifikaat, mis tõendab, et ta on COVID-19 vastu vaktsineeritud, andnud viiruse suhtes negatiivse testitulemuse või haiguse läbi põdenud," öeldakse samas.
Vaktsineerimata või koroona läbipõdemata inimesed peavad Rootsi piiril esitama koroonatesti negatiivse tulemuse, mis on tehtud maksimaalselt viimase 48 tunni jooksul, selgub Rootsi politsei kodulehelt.
Eurooopa Liidu või Majanduspiirkonna välistest riikidest Rootsi saabujatele jääb negatiivse koroonatetesti tulemuse esitamise nõue endiselt kehtima. | Rootsi kaotas koroonatõendiga riiki sisenejatele testinõude | https://www.err.ee/1608262629/rootsi-kaotas-koroonatoendiga-riiki-sisenejatele-testinoude | Rootsi, mis seni nõudis Euroopa Liidu riikidest, välja arvatud Põhjamaad, saabuvatelt inimestelt olenemata vaktsineerimisest ka koroonatesti tegemist, kaotas alates kolmapäevast selle nõude. Samas need, kes ei suuda tõestada, et on COVID-19 suhtes ohutud, riiki ei pääse. |
Koerte päritolu kohta levib kaks põhilist teooriat. Esimene pakub välja, et inimeste eelkäijad kasutasid varajasi koeri jahipartneritena. Teine teooria kohaselt meelitasid hunte meie prügihunnikud. Uued uuringud viitavad aga, et need mõlemad teooriad on valed ning tegelik põhjus on seotud meie piiratud võimakusega seedida väherasvast liha, kirjutab Gizmodo.
Inimesed kodustasid koerad metsikutest huntidest viimasel jääajal 14 000 kuni 29 000 aastat tagasi. Nad olid ühtlasi ka esimesed loomad, mille inimesed kodustasid. See, et hundid ja inimesed koostööd hakkasid tegema, on kummaline, arvestades, et mõlemad liiguvad ringi gruppides ning jahivad tihtipeale sama saaki, kirjutab Gizmodo.
"Huntide kodustamine on suurendanud mõlema liigi edukust sedavõrd, et koerad on nüüd planeedi kõige arvukamad lihasööjad," kirjutasid uue uuringu autorid teadusajakirjas Scientific Reports. Autorite sõnul tuleb veel välja selgitada, kuidas täpsemalt see vastastikku kasulik side kahe liigi vahel tekkis.
Soome toiduameti juures töötav keemik ja arheoloog Maria Lahtinen ütles, et praegused kodustatud koerte välja arenemise teooriad pole täielikult veenvad. "Kütt-korilased ei jäta tingimata jäätmeid kogu aeg samasse kohta. Ja miks peaksid nad sallima ohtlikku kiskjate rühma oma lähiümbruses? Inimesed kipuvad oma konkurente ja teisi kiskjaid tapma," ütles ta.
Lahtineni ja tema kolleegide sõnul on huntide kodustamisel tõenäolisem põhjus ja see on seotud hoopis väherasvase ja valgurohke liha rohkusega karmidel jääaja talvedel. See vähendas kahe liigi vahelist konkurentsi ning võimaldas inimestel ja huntidel elada sümbiootilises harmoonias
Brightoni Ülikooli arheoloog James Cole, kes ise uuringuga seotud pole, ütles, et uus teooria on väga huvitav. "Idee on selles, et [viimase jääaja] karmides kliimatingimustes võisid inimesed ja hundid kõrvuti teineteise kõrval elada, sest inimrahvastik oleks jahipidamise kaudu tootnud piisavalt väherasvast liha, et karmil talvekuul mõlemat liiki toita," ütles ta.
Uuringu autorite sõnul oli jääaja talvedel elanud inimestel tõenäoliselt rohkem toitu, kui vaja. Selle põhjuseks on meie võimetus toituda kuude kaupa puhtalt valkudest ehk väherasvasest lihast. Huntidel seda muret pole. Inimeste puhul võib valgu liigne tarbimine põhjustada näiteks liigset ammoniaagi sisaldust veres, kõhulahtisust ja mõnel juhul isegi surma.
Selle bioloogilise takistuse ületamiseks kohandasid kütid talvekuudel oma toitumist, süües pigem loomade rasvarikkaid kehaosi, nagu näiteks alajäsemeid, elundeid ja aju. Autorid ütlevad, et sarnast käitumist võis kohata ka veel hilisel kiviajalgi.
Lõppkokkuvõttes said inimesed ja hundid külmas keskkonnas jagada oma saaki ilma omavahel võistlemata, ütles Lahtinen. See võimaldas inimestel pidada ka hunte lemmikloomadena.
"Seetõttu inimesed ja hundid kriitilistel talvekuudel lühiajaliselt teineteisega ressursside pärast ei konkureerinud ja võisid üksteise saada üksteise seltskonnast vastastikust kasu," kirjutasid uuringu autorid.
Lahtineni sõnul on väga võimalik, et esimesed kodustatud koerad olid hundikutsikad. Ta ütles, et küttkorilased võtavad enamikus kultuuridest lemmikloomi ja inimeste jaoks on noorloomad tihtipeale armsad. Nii tundubki võimalik, et inimesed kodustasid hundikutsukad, sest need olid armsad ja meil oli toitu üle.
Autorite sõnul hakati koeri jahipidamiseks, valvamiseks ja kelkude tõmbamiseks kasutama alles hiljem.
Uus teooria võib seletada ka seda, miks koerte kodustamine toimus arktilistes ja lähisarktilistes piirkondades.
Uudse teooriani jõudmiseks tegi Lahtineni meeskond energiasisalduse arvutused, et hinnata energia hulka, mis jääks järele saakloomadest, mida kütivad ka hundid, nagu näiteks hirved, põdrad ja hobused.
Autorid ütlesid, et kui inimesed ja hundid pidanuks nende ressursside pärast võitlema, ei oleks kahe liigi vahel väga koostööd olnud. Nende arvutused näitasid aga, et peale üksikute loomade, nagu näiteks nirkide, oleksid kõik inimese kütitud loomad andnud rohkem väherasvast liha kui vaja. | Liigne liha viis jääajal hundi kodustamiseni koeraks | https://novaator.err.ee/1608262035/liigne-liha-viis-jaaajal-hundi-kodustamiseni-koeraks | Hundi kodustamiseni koeraks viis tõsiasi, et jääaja inimesed küttisid talviti rohkem, kui nad ise suutsid ära süüa, leidsid teadlased. |
"Ma vaid embasin teda," lausus Andersson Rootsi telekanalile TV4 pärast EM-finaalturniiri kaheksandikfinaali, kus koondisel tuli lisaaja järel tunnistada Ukraina 2:1 paremust.
Rootsil oli võimalik mäng teisel poolajal enda kasuks kallutada, kui nende tähtmängija Emil Forsberg tabas nii posti kui latti. Lisaajal jäädi aga arvulisse vähemusse, sest Danielson tegi ohtliku vea vastaste Artjom Bessedinile. Lisaaja lõpus lõid ukrainlased võidutabamuse.
"See on kõige hullem asi, mida olen jalgpallis kogenud. See oli brutaalne," kommenteeris Andersson väljalangemist. "Ma arvan, et olime parem meeskond ja arvulisse vähemusse jäämine on juba iseenesest karm löök."
"Nad [mängijad] võitlesid nagu nad võitlesid ja siis langesid viimastel sekunditel välja. See on nii kohutav ja jõhker, et spordis ei saa enam hullem olla."
Forsberg kirjeldas riietusruumis valitsenud meeleolusid Rootsi raadiole: "Riietusruumis on praegu väga kurb ja kahetsev atmosfäär. Palju juttu ei ole. Me kõik oleme pettunud, see tundub kohutav. Me ei tulnud siia selle järele, aga see on jalgpall."
"Me olime parem meeskond, lõime paremaid võimalusi - post, põiklatt - see on kurb ja punane kaart mõjutas," jätkas Forsberg.
Peatreener Andersson ootas potentsiaalset veerandfinaali Inglismaaga, kes nad 2018. aasta MM-il just selles faasis auti lõi. "Oleks olnud tore saada nende vastu uues veerandfinaalis revanš, aga nii need asjad ei läinud," lausus ta. | Rootsi peatreener ei süüdista eemaldatud kaitsjat: ma vaid embasin teda | https://sport.err.ee/1608262599/rootsi-peatreener-ei-suudista-eemaldatud-kaitsjat-ma-vaid-embasin-teda | Rootsi jalgpallikoondise peatreener Janne Andersson hoidis pärast mängu jõuga pisaraid tagasi ja keeldus süüdistamast punase kaardi saanud kaitsjat Marcus Danielsoni. |
Läti riiklik maanteede arengustrateegia näeb ette teedevõrgu loomist, mis võimaldab Riia äärelinnadest jõuda kahe tunni jooksul teistesse riigi linnadesse. Arengustrateegia pikkuseks plaanitakse 20 aastat, teatas LSM.
Arengustrateegia raames plaanitakse põhimaanteed ümber ehitada kiirteedeks.
Praegu on põhimaanteel tippkiirus 90 kilomeetrit tunnis. Plaanis on see tõsta 130 kilomeetrile tunnis. Kiirteede võrgu pikkuseks plaanitakse umbes 1055 kilomeetrit.
Plaanis on mitmed suured taristuprojektid. Riia ringtee ehitatakse ümber kiirteeks. Riia ümbersõidu renoveerimise maksumuseks hinnatakse umbes 540 miljonit eurot. Uus tee peaks valmis saama 2030. aastal
Hetkel on Lätis põhimaanteede kogupikkus 1756 kilomeetrit. 15,3 protsenti asfalteeritud teedest on halvas seisukorras. Põhimaanteedest eemal on endiselt levinud ka kruusateed. | Läti plaanib 2040. aastaks ehitada 1000 kilomeetri ulatuses kiirteid | https://www.err.ee/1608262587/lati-plaanib-2040-aastaks-ehitada-1000-kilomeetri-ulatuses-kiirteid | Läti valitsus toetas teisipäeval transpordiministeeriumi plaani, mis näeb ette, et aastaks 2040 valmib riigis üle 1000 kilomeetri ulatuses kiirteid. |
Soome fond sõlmis lepingu börsifirma aktsiate müügiks 29. juunil. KJK Fund müüb kõik neile kuuluvad neli miljonit aktsiat, mis moodustab 13 protsenti kõikidest Ekspress Grupi aktsiatest.
Tehingu tulemusel tõuseb 2021. aasta augustis Luige osalus Ekspress Grupis 73,23 protsendini, teatas Ekspress Grupp börsile. Luigele eraisikuna kuuluv osalus jääb 25,86 protsendile, Luigele kuuluva HHL Rühma osalus suureneb 47,37 protsendini.
KJK Fundile kuulus seni Luige ja tema HHL Rühma järel suuruselt kolmas osalus. Neile järgneb kuueprotsendilise osalusega LHV Pensionifond L ja kolmeprotsendilise osalusega SEB Pank.
Tehing viiakse lõpuni ja omand läheb Luige ettevõttele üle augustis. | Luik suurendab osalust Ekspress Grupis | https://www.err.ee/1608262584/luik-suurendab-osalust-ekspress-grupis | Soome investeerimisfond KJK Fund SICAV-SIF müüb oma 13-protsendilise osaluse Ekspress Grupis Hans H. Luigele, kelle osalus meediakontsernis tõuseb 73,23 protsendini. |
Kuuba kodakondsusega Fiallo jõudis oma eluajal kirjutada stsenaariume mitmetele tosinatele Ladina-Ameerika seebiseriaalidele, neist populaarsemad olid muu hulgas "Cristal", "Kassandra" ja "Leonela", vahendab AP.
Tema teised seriaalid nagu "Lucecita", "Peregrina", "María de nadie", "Pobre diabla" ja "Esmeralda" tõlgiti muu hulgas nii jaapani kui ka tšehhi keelde ja jõudsid nii miljonite vaatajateni enam kui sajas riigis, sealhulgas Eestis.
Tema 43 seebiseriaalist viimaseks jäänud seriaali "Cristal" lõpetas ta enam kui kolm aastakümmet tagasi. | Suri Ladina-Ameerika seebiseriaalide emaks nimetatud Delia Fiallo | https://menu.err.ee/1608262560/suri-ladina-ameerika-seebiseriaalide-emaks-nimetatud-delia-fiallo | Teisipäeval suri 96-aastasena Floridas Ladina-Ameerika seebiseriaalide emaks peetud kirjanik ja stsenarist Delia Fiallo, teatas tema hooldaja. Mitmed tema kirjutatud seriaalid nagu "Esmeralda" ja "Luz Maria" jooksid ka Eesti teleekraanidel. |
Medvedev jahib sel turniiril maailma esireketi staatust, mille ta teenib turniiri võiduga või ka finaali pääsemisega juhul, kui praegune esinumber Novak Djokovic nii kaugele ei jõua.
Wimbledoni turniir on seni olnud venelase jaoks siiski kõige edutum - legendaarsel murul on USA lahtiste ja Austraalia lahtiste finalisti jaoks jäänud laeks kolmas ring.
Djokovic alistas esimeses ringis britt Jack Draperi (ATP 253.) 4:6, 6:1, 6:2, 6:2. | Esireketiks pürgiv Medvedev alustas Wimbledonis võiduga | https://sport.err.ee/1608262566/esireketiks-purgiv-medvedev-alustas-wimbledonis-voiduga | Meeste tennise maailma teine reket Daniil Medvedev alistas Wimbledoni turniiri avaringis sakslase Jan-Lennard Struffi (ATP 45.) 6:4, 6:1, 4:6, 7:6 (7:3). |
Autovabaduse puiestee avab reedel, 9. juulil rokkooper "Johnny" kontsert ning tule- show. Avanädalavahetusel toimetab meisterdamispaviljonis Eesti Rahva Muuseum, toimuvad Sisevete festivali töötoad, avatakse Briti saatkonna näitus "6 kuubikut veesilma lähedal", esinevad akrobaadid ja puhkpillimängijad. Pealava kontserdisarja "Tartu 2024 esitleb" avab laupäeval, 10. juulil Erki Pärnoja, Emajõel musitseerib aga Estraadiraadio.
Muusikat kuuleb Autovabaduse puiesteel kogu kuu jooksul kuuleb. Pühapäevadel on musitseerimas kõik suuremad Tartu linna puhkpilliorkestrid: Tartu Saksikoor, PO (puhkpilliorkester), PO Popsid, PO Tamme, lisaks noor kollektiiv Chills. Klaasipärlimängu festival toob kohapeale trummi- show Reigo Ahvena ja Peeter Vähi ning enam kui saja trummiga. Kolm kontserti annab E STuudio koori- ja tantsukool ning koos Olav Ehalaga esineb Tartu Noortekoor (viipetõlkega). Artistid astuvad üles ala keskele paigutatud veelaval ja Vabaduse puiestee turupoolses otsas asuval pealaval. Teiste hulgas esinevad Svjata Vatra, Anett ja Miljardid.
"Tartu 2024 esitleb" pealava muusikaprogramm:
10.07 Erki Pärnoja bänd ja DJ-d Kersten Kõrge ja Heidy Purga;
17.07 Maailmamustrite pidu;
24.07 Happy Big Band & Uku Suviste ja solist Leedust, õhtu lõpetavad DJ-d Leedust;
31.07 Kangelased ja Ultradisco (FI);
7.08 Bashmenti pidu.
"Tartu 2024 Puiesteemuusika" kontserdid:
15.07 Inger;
22.07 Argo Vals;
29.07 Jaan Pehk (viipetõlkega);
5.08 Valter Soosalu.
Kolmel esmaspäeval saab käia puiesteel seltskonnatantse õppimas ja neid neljandal esmaspäeval PO Popside saatel kinnistada. Tantsutunde annavad Eesti tantsuõpetajate liidu treenerid. Lisaks saab vaadata ja õppida rahvatantsu Tartumaa rahvatantsujuhtide liidu ja folklooriansambli Maatasa juhendamisel. Samuti saab tantsida Ladina-Ameerika rütmide saatel ja vaadata Tartu tantsustuudiote etteasteid. Eakate tantsuõhtud toimuvad elava muusika saatel, tantsumeeleolu aitavad luua Voldemar Kuslap, Reet Linna, Tõnu Raadik, Sirje ja Rein Kurg.
Alalt leiab ka meisterdamisvõimalusi, mida viivad mitmete teiste kõrval läbi linna muuseumid, loodusmaja ja rahvusarhiiv. Toimub heategevuslik kunstioksjon nelja kunstniku töödele, mis on valminud kohapeal. Filmiprogrammi eest vastutab Elektriteater ning osad filmid on nii vaegkuuljate subtiitrite kui ka kirjeldustõlkega.
Autovabaduse puiesteelt algavad kuuel korral eakate kõnniringid üllatuskõndijatega, kel jalutuskäikudeks varuks kultuuri ja muud teemad. Lastele luuakse kümmet Tartu maamärki tutvustav orienteerumisrada. Terviseteemasid aitavad pilti tuua Tartu tervishoiu kõrgkool ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts. Külla tuleb ka värskelt sisustatud kuulmisbuss.
Autovabaduse puiesteega paralleelselt toimuvad südalinnas Emajõe Riviera kontserdid, maitsetest ja muusikast tulvil Rüütli rist ning Elektriteatri kinoõhtud Pepe'se suveaias. Autovabaduse puiestee lõpus toimub 6.--8. augustini Tartu toidu- ja veinifestival. Kogu programmiga saab tutvuda Autovabaduse puiestee ajal Tartu linna kodulehel.
Autovabaduse puiestee on külastajatele avatud 9. juulist 8. augustini pühapäevast neljapäevani kuni kell 22, reedel ja laupäeval kuni kell 00.30. | Autovabaduse puiestee lavadel astuvad teiste seas üles Anett ja Miljardid | https://menu.err.ee/1608262548/autovabaduse-puiestee-lavadel-astuvad-teiste-seas-ules-anett-ja-miljardid | Autovabaduse puiestee kahel laval astuvad kuu aja jooksul üles Anett, Miljardid, Inger, Erki Pärnoja, Uku Suviste, Voldemar Kuslap, Reet Linna ja paljud teised Eesti artistid. Kogu ürituse vältel toimub mitmeid töötubasid, kontserte, spordisündmusi. |
Tesfaye loob sarja kahasse telesarja "Euphoria" looja Sam Levinsoniga, kaasprodutsendina liitub nendega varem ööelu-ettevõtluses tegev Reza Fahim. Sarja loo paneb kokku Mary Laws ja showrunner 'i kohale asub Joseph Epstein.
Kuigi sarja kohta ei ole praegu veel eriti palju teada, seisab selle kirjelduses, et see räägib poplauljannast, kes alustab romanssi Los Angelese klubiomanikuga, kes on salajase sekti liider.
Tesfaye jaoks poleks see esimene näitlejaroll: viimati tegi ta episoodilise rolli filmis "Uncut Gems". | The Weeknd toob platvormile HBO Max enda kirjutatud ja produtseeritud sarja | https://menu.err.ee/1608262530/the-weeknd-toob-platvormile-hbo-max-enda-kirjutatud-ja-produtseeritud-sarja | Abel Tesfaye ehk The Weeknd teatas, et toob voogedastusplatvormil HBO Max välja enda kaaskirjutatud ja -produtseeritud sarja "The Idol", kus astub ka ise üles. |
Festivali juhatavad neljapäeval, 1. juulil kell 18 Uuemõisa mõisas sisse ETV ekraanilt tuntud klassikatähed Helin Hallik (kitarr), Triinu Piirsalu (viiul), Siret Sui (flööt), Toomas Oskar Kahur (tuuba), Kristjan-Jaanek Mölder (bariton), Sten Heinoja (klaver). Kooslus ei vaata mööda ka Tšaikovskist, kandes ette tema unustamatu meloodiaga "Lillede valsi".
Samal õhtul kell 20 astub Jaani kirikus publiku ette Tallinna kitarrikvartett. Kontserdil "Veneetsiast Peterburi" kõlab balleti "Pähklipureja" muusika nelja akustilise kitarri orkestraalses esituses; samuti Itaalia ja Vahemere maade muusika, mida Tšaikovski armastas.
Reedel, 2. juulil kell 18 astuvad Haapsalu kultuurikeskuses balletigalaga "Luikede lend" lavale Läti rahvusballeti tantsijad, esitledes osi Tšaikovski ballettide võlumaailmast. Ettekandele tuleb ka kaks nn koroonaaja numbrit, millele on teinud koreograafia trupi kunstiline juht Aivars Leimanis. Tegu on eksperimendiga kohustuslike distantsireeglite teemal – püüe luua balletti, mille tantsijad peavad hoidma kahemeetrist vahemaad.
Samal õhtul kell 21 annavad Haapsalu toomkirikus kontserdi "Serenaad" Tallinna Kammerorkester ning Dmitri Sinkovski. Kontratenor, viiuldaja ja dirigent Dmitri Sinkovski on muusik, kelle igapäevased lavapartnerid on maailma tunnustatumad solistid ja orkestrid. Kavas on Mozarti viiulikontsert nr 4 A-duur KV 219 "Türgi" ning Tšaikovski serenaad keelpillidele C-duur op. 48.
Teise festivalipäeva lõpetab kell 23 Haapsalu kultuurikeskuses algav öökontsert "Jazzkovsky", kus Joel Remmel Trio kannab ette Tšaikovski "Lastealbumi" uue käsitluse.
Laupäeva, 3. juuli programm algab kell 18 Haapsalu Jaani kirikus, kus noored virtuoosid Theodor Sink (tšello) ja Momir Nocaković (akordion) ühendavad kavas "Valse sentimentale" vene muusika eri nüansid, Schuberti poeetilised laulud ja Ástor Piazzolla loomingu. Lugude seaded on teinud Momir Novaković.
Õhtu jätkub kell 20 Haapsalu linnuse hoovis, kus kell 20 astub üles Terem Kvartett Peterburist. Terem Kvartett on toonud tähelepanu alla vene rahvapillid. Ansambli iga liige on ühtaegu helilooja, arranžeerija ning improviseerija. Spetsiaalselt Haapsalu Tšaikovski festivali tarbeks on ansambel seadnud tuntumad Tšaikovski meloodiad.
Kell 23 algaval öökontserdil Haapsalu toomkirikus musitseerib Voces Tallinn, solistid on Triin Ella (alt), Indrek Jurtšenko (tenor) ja Zigmārs Grasis (basso profundo), dirigeerib Risto Joost. "Koguöist jumalateenistust" on peetud helilooja Sergei Rahmaninovi üheks meistritööks ning ühtlasi vene õigeusu kirikumuusika üheks kõrgemaks saavutuseks.
Festivali viimasel päeval, 4. juulil kõlab kell 12 Haapsalu kultuurikeskuses lastekontsert "Loomade karneval". Laval on Eesti riikliku sümfooniaorkestri väike koosseis, Lõuna-Aafrika vabariigis sündinud vioolamängija ja dirigent Xandi van Dijk ning pianistid Kärt Ruubel ja Johan Randvere, kellest viimane esitab ka vahetekste. Enne ja pärast kontserti saab kultuurikeskuse fuajees meisterdada ja joonistada luiki.
Festivali lõpetab 4. juulil kell 16 Uuemõisa mõisas mängitav teatrietendus "Kui seda metsa ees ei oleks", mis on valminud Tšaikovski eluloo ja loomingu ainetel. Urmas Lennuki loo on lavastanud Eili Neihaus, mängivad Rakvere teatri näitlejad Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ja Margareth Villers.
Festival jätkab koostööd ka Läänemaa muuseumidega: oodata on ekskursioone Tšaikovski radadel, hommikust joogatundi ja muud. | Haapsalus algab Tšaikovski festival | https://kultuur.err.ee/1608262506/haapsalus-algab-tsaikovski-festival | 1.–4. juulini täidab Haapsalu Tšaikovski festival, mis teeb taas kord kummarduse suurele vene heliloojale ja kuurortlinna kunagisele kuulsale suvitajale. |
Statistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Tiigiste tõi välja, et mais mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu enim tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 32 protsenti.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasvule avaldas mõju kaubanduskeskuste ja ehituspoodide taasavamine mai alguses, lisas Tiigiste.
Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes kõigil tegevusaladel. Enim ehk 58 protsenti kasvas müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Keskmisest enam ehk 40 protsenti suurenes müügitulu veel ka kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüügil) ning 33 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.
Toidukaupade kaupluste müügitulu kasvas eelmise aasta maiga võrreldes 3 protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 14 protsenti.
Aprilliga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 17 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv kuus protsenti.
Selle aasta viie esimese kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 protsenti. | Kaupluste müügitulu kasvas mais aastaga 18 protsenti | https://www.err.ee/1608262512/kaupluste-muugitulu-kasvas-mais-aastaga-18-protsenti | Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 778 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 18 protsenti. |
Riigikogu Ungari toetusavaldusele kirjutasid alla parlamendirühma liikmed Anti Poolamets, Siim Pohlak, Riho Breivel, Merry Aart, Jaak Valge, Urmas Reitelmann, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Leo Kunnas, Paul Puustusmaa (kõik EKRE liikmed). Avaldust ei toetanud Imre Sooäär (Keskerakond), Aivar Sõerd (Reformierakond) ja Helmen Kütt (SDE).
"Head suhted Ungari kui meie kindlameelse liitlasega peavad tuginema vastastikusele austusele, mitte liikmesriikide suveräänsust riivavatele avaldustele, millega liitus ka Eesti valitsus," seisab Eesti-Ungari parlamendirühma avalduses.
Eesti-Ungari parlamendirühma esimees Anti Poolamets (EKRE) ütles, et Ungaril on täielik õigus otsustada, kuidas on riigis korraldatud seksuaalkasvatus.
"Nende teemade üle otsustamisel ei ole mingit seost Euroopa Liidu lepingutega, mistõttu on Ungari parlamendi otsuseid ründavad avaldused tugevas vastuolus Euroopa Liidu enda põhimõtetega. Hollandi peaministri Mark Rutte ütlus, et Ungari tuleb põlvili suruda, meenutab teist poliitilist süsteemi ja sellise suhtumise aktsepteerimine tähendab kaugenemist demokraatiast," ütles Poolamets.
Ungari parlament võttis juuni keskel vastu seaduse, mis keelab homoseksuaalsuse propageerimise alaealisele.
Seadus võeti peaminister Viktor Orbani Fideszi partei enamusega parlamendis vastu 157 poolt ja ühe vastuhäälega. Opositsioon, välja arvatud rahvusliku Jobbiku saadikud, boikoteeris hääletust.
Ungari LGBTQ kogukond näeb selles oma õiguste mahasurumist ja võrdleb Venemaal rakendatud meetmetega.
Seadus ütleb, et seksuaalharidus ei tohi olla suunatud soolisele segregatsioonile, soomuutmisele või homoseksuaalsusele. | EKRE toel võttis parlamendirühm vastu Ungarit toetava avalduse | https://www.err.ee/1608262497/ekre-toel-vottis-parlamendiruhm-vastu-ungarit-toetava-avalduse | Eesti-Ungari parlamendirühm võttis EKRE saadikute häältega vastu avalduse, milles väljendab kahetsust, et Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused seavad kahtluse alla Ungari õiguse anda lapsevanematele suurem voli rääkida kaasa laste seksuaalkasvatuses ning reguleerida seksuaalkurjategijate karistusi. |
Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hodomeetri uue nõude tõttu saab transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks.
Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.
Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda.
"Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid," lisas Aas.
Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine. | Välismaalt toodud muudetud läbisõiduga autosid ei saa registreerida | https://www.err.ee/1608262485/valismaalt-toodud-muudetud-labisoiduga-autosid-ei-saa-registreerida | Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid ning muu hulgas ei saa edaspidi registreerida välismaalt toodud autosid, mille läbisõidumõõdiku näitu on muudetud. |
Nii eesti kui vene keeles toimuvat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalides algusega kell 13. | Otse kell 13: Kiik, Seer ja Popov vaktsineerimise olukorrast Ida-Virumaal | https://www.err.ee/1608262476/otse-kell-13-kiik-seer-ja-popov-vaktsineerimise-olukorrast-ida-virumaal | Sotsiaalministeerium korraldab kolmapäeval pressikonverentsi, kus tutvustatakse värsket eakate seas tehtud kvalitatiivuuringut suhtumisest COVID-19 vaktsineerimisse. Samuti räägivad Ida-Virumaa vaktsineerimise seisust tervise- ja tööminister Tanel Kiik, COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer ning Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. |
Kuivõrd diiselbussid kaovad liiklusest järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, tuleb uus bussijaam rajada elektritranspordile ning oma abikäe võiks uue esindusjaama rajamiseks ulatada eurorahade näol ka riik või Tallinna linn, ütles ERR-ile Tallinna bussijaama tegevjuht Airika Aruksaar.
"Me ei näe, et viie või kümne aasta pärast oleks bussiliiklus jätkuvalt diiiselbussidele üles ehitatud. Entusiastlikumad autotootjadki on öelnud, et nad ei tooda 2025. aastast enam diiselmootoriga autosid. Juba praegu on olemas bussid, mis sõidavad 500 kilomeetrit ja rohkem ühe laadimisega. Kogu Tallinna bussijaam peaks kandma seda sisu, et sa tuled elektribussiga, lahkud elektriautoga, et kõik sõidujagamisteenused, kõik muu oleks tagatud," lausus Aruksaar.
Ehitamise algusaega pole veel täpselt paika pandud, Aruksaare sõnul võib see juhtuda viie aasta pärast, aga ka varem. Uue hoone ja vajaliku elektritaristu ehitamine ise võtaks aega poolteist kuni kaks aastat.
"Me ei räägi täna betoonmaja ehitusest, mida on võimalik teha kohe, kui linn annab ehitusloa. Me räägime liikuvusteenuste platvormist, kus arendatakse välja kõik uued tehnilised ja rohelised arengusuunad. Kindlasti oleneb see tehnilistest lahendustest, kuidas me suudame tagada bussidele kümmekond kohta, pluss 230 autode parkimiskohta, laadimisvõimalused, elektritaristu. Meie eesmärk pole ehitada ainult bussijaama, vaid täiesti uut rohelist Tallinna väravat, kus oleksid kasutusel kõige moodsamad ja rohelisemad lahendused," lausus Aruksaar.
Elektritranspordi vajadustele vastava bussijaama ehitus on Aruksaare sõnul vääramatu.
"Kas see meeldib või mitte, kogu maailm liigub elektriliikuvuse suunas. Ja nutikamate tehnoloogiliste lahenduste suunas. Selle tõttu me otsimegi täna kõige kihvtimat lahendust, mis ei lahendaks enam minu põlvkonna vajadusi, vaid järgmise või isegi ülejärgmise põlvkonna vajadusi. Bussijaam ei ole asutus, mida ehitatakse viieks aastaks. Me räägime ikkagi linna ja riigi visiitkaardist," lausus Aruksaar.
Tallinna uue bussijaama eskiislahenduse joonis. Vaade Odra tänavalt. Autor/allikas: HG Arhitektuur
Tuge oodatakse ka riigilt ja linnalt
Kui palju kogu ehitus maksma läheb, ei saa Aruksaare sõnul praegu täpselt veel öelda, sest muutujaid on liiga palju. "Ise näete, mis toimub ka kõige lihtsamate ehituskaupade hindadega. Teine pool on elektrilahendustes, sest tehnika areneb nii kiiresti, et see, mis tundub täna meeletult kallis, võib olla kahe-kolme aasta perspektiivis väga lihtne teostada. Täna kindlasti mingeid numbreid välja ei hõiska," lausus ta.
Ükskõik kui suured investeeringud on, tuleb need teha, sest praegune bussijaam jääb kiiresti ajale jalgu ja muutub kasutuks, märkis Aruksaar. Et tegu on nii riigi kui Tallinna linna jaoks olulise objektiga, loodetakse nende abile, et Euroopa Liidust raha saada.
"Roheteenuste, e-liikuvuse väljaarendamiseks – selleks on ette nähtud nii palju euroraha, et kindlasti võiks olla mitte ainult kohaliku omavalitsuse, vaid ka riigi tasandil huvi, et teha riigile üks väga esinduslik jaam," lausus Aruksaar.
Kui Euroopast, riigilt või linnalt raha ei saada, viiakse projekt ikkagi ellu, kuid pikema aja jooksul, lisas Aruksaar.
"Nagu õpetaja Laur ütles, et kui kõike teha ei jõua, tee pool, ehk tuleb jupphaaval minema hakata. Kogu asja mõte on see, et mõne aasta pärast ei ole enam sellised kaugliinibusse, mis sõidaksid diisliga. Bussid peavad saama laadida, saama lõppjaamas muid teenuseid, et minna uuele ringile. Ka selle peame meie välja arendama," ütles Aruksaar.
Tallinna uue bussijaama eskiislahenduse joonis. Autor/allikas: HG Arhitektuur
Praeguse hoone asemel seitsmekorruseline maja
Kui ehitamiseks läheb, teenindatakse ehituse ajal kaugliine edasi.
"Ehituse ajal me oleme arvestanud, et me ei saa kuhugi kolida, peame ehituse läbi viima nii, et kaugliinid saavad teenindatud. Bussiplats jääb planeeringu järgi sisuliselt samasse kohta. Me saame uue maja ehitada vastu Odra tänavat nii, et plats on kasutatav ka ehituse ajal," ütles Aruksaar.
Uus bussijaama hoone tuleb praeguste plaanide järgi seitsmekorruseline maja, lisaks rajatakse parkimismaja ning ehitatakse juurde busside platvorme.
Uues majas hakkavad kava järgi paiknema esimesel korrusel bussijaam ja pakiveo- ning logistikaruumid. Maa-alusel korrusel paiknevad muu hulgas tualetid ja bussireisijate pakkide hoidmine.
Teisel ja kolmandal korrusel hakkab paiknema sõidukite parkimismaja, kolmandal kuni seitsmendal korrusel äripinnad.
Odra tänava ja Tartu maantee poole kavandatud niinimetatud hajumisväljaku äärde on hoone ülemised korrused kavandatud toetuma postidele, et jalakäijatel oleks rohkem ruumi liikumiseks.
Bussijaama ja Tartu maantee vaheline ala on kavandatud kõrghaljastusega linnaruumiks, kuhu jalakäijatele luuakse parem ühendustee Tartu maantee trammipeatusest kuni bussijaamani. Praegu seal asuv parkla kaob, parkimiskohad liiguvad bussijaama tulevasse parkimismajja.
Parkimismajas on kohti 228 sõidukile, need pole mõeldud vaid reisijatele, vaid ka ümbruskonna elanikele ja töötajatele ning pargi-ja-reisi põhimõttel liikujatele.
Odra tänava äärde on kavandatud sõidukitega bussijaama tulijate/minejate jaoks peatumiste ja lühiajalise parkimise ala. Tartu maantee suunas jääva hajumisväljaku äärde on kavandatud rataste, sealhulgas elektritõukside parkimisala ja laenutuskeskus.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi linnale vahetult enne jaanipäeva Hugo Osulale kuuluv Mootor Grupp AS. Osulale kuulub ka Tallinna bussijaama omav Cargobus.
Krundil asub praegu bussijaama hoone ja busside varikatusega ooteplatvorm, mis on üheksa kohaga.
Lisaks bussijaamale on areneb tulevikus ka selle ümbruskond. Uued elamu- ja ärikvartalite arendused peaksid kerkima Lastekodu ja Masina tänava vahele ning Juhkentali-Odra tänava vahelisele alale, kuhu on algatatud kuni 8-korruseliste hoonetega detailplaneeringud.
Tallinna uue bussijaama eskiislahenduse joonis. Vaade Filtri teelt. Autor/allikas: HG Arhitektuur | Tallinna bussijaam on kavas elektribusside jaoks ümber ehitada | https://www.err.ee/1608261720/tallinna-bussijaam-on-kavas-elektribusside-jaoks-umber-ehitada | Tallinna bussijaama omanikud kavandavad jaama ümber ehitamist elektribusside nõuetele vastavaks ning soovivad panna praeguse jaamahoone asemel püsti seitsmekorruselise maja, kus hakkavad asuma ka parkimismaja ning äripinnad. |
Mai keskel kogunes riigikogu õiguskomisjonis väärikas seltskond. Külalisi oli nii justiits- kui siseministeeriumist, politseist, advokatuurist ja Harju maakohtust. Ettepaneku korraldada arutelu dekriminaliseerimise teemal tegi riigi peaprokurör Andres Parmas.
"Liiga palju tegusid on kuriteona karistatavaks tunnistatud," ütles Parmas. "Ja on ka silmatorkavalt suur hulk inimesi, kes on kuriteo toimepanemise eest karistatud." Ta möönis, et ilmselt ongi palju neid, kes reeglitest lugu ei pea.
"Aga teiselt poolt on võimalik, et meil ei ole paigas see õige tasakaalupunkt, milliste reeglite rikkumine peaks olema karistatav kõige karmima mõõdupuu järgi ehk siis kuriteona," lisas Parmas.
Komisjonis tutvustas peaprokurör kolme kuritegu, mille võiks edaspidi väärteoks hinnata. Neist esimene on süstemaatiline vargus.
"Kui keegi varastab kolm pudelit õlut ja ta varastab need ühe korraga, siis on tegemist väärteoga. Kui ta varastab iga päev ühe pudeli õlut, siis on inimene kurjategija," märkis Parmas.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tuletas meelde, et sarivarguse kriminaliseerimist toetas parlament 2008. aastal. Toona leiti, see aitaks karistamatuse tundest hoogu saavaid pisivargaid ohjeldada.
Parmase sõnul pole sellest seadusepunktist tegelikult kasu. Nii kriminaalmenetlus kui inimeste vanglas hoidmine on kallid, aga pärast vanglast vabanemist läheb süstemaatiline varas uuesti vargile.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt tutvustas komisjonis politseilt pärit analüüsi, mis jagas vargad kolme suuremasse gruppi. Neist esimeses on professionaalid, kellele vargilkäimine on tulus elukutse. Teine suurem grupp on narkomaanid, kes varastavad kaubanduskeskustest kõike, mida nad vähegi kätte saavad. Kolmas grupp on alkohoolikud, kes varastavad endale joogipoolist.
"See, et riik on otsustanud, et me karistame neid inimesi nagu kurjategijaid, tähendab seda, et me tegeleme mitte probleemiga, vaid probleemi tagajärjega," ütles Parmas.
Parmas rõhutas, et karistus ei võta alkohoolikult või narkomaanilt ära põhjust, mis teda vargile ajab. "Need inimesed on ühiskonnaliikmetena sisuliselt maha kantud," on peaprokurör kriitiline. "Me ei püüa isegi mitte nägu teha, et me tahaksime, et neist inimestest saaks ühiskonda panustajad."
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Liisa Abel teatas õiguskomisjonis, et siseministeerium toetab süstemaatiliste pisivarguste dekriminaliseerimist. Abel lisas, et karistamisest hoopis olulisem on sõltuvushäirete ennetamine. Sama meelt on Parmas. "Kuskilt on need alkohoolikud ja narkomaanid ju pärit, nad on kusagilt alustanud," ütles Parmas.
Kas kriminaalse varguse piir võiks tõusta 400 euroni?
Maikuise kohtumisega õiguskomisjonis ei piirdutud. Teist korda kohtuti sama seltskonnaga 7. juunil ning õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul läheb arutelu sügisel edasi.
Lisaks süstemaatiliste varguste dekriminaliseerimisele arutati mõlemal kohtumisel ka selle üle, missugune peaks olema kriminaalse varguse hinnapiir. Praegu on see 200 eurot. Kui inimene varastab 190-eurose jalgratta, sooritab ta väärteo, kui uus sadul kergitab ratta hinna 230 euroni, avatakse kriminaalasi.
Mehhanism, kust see piir pärineb, on üdini bürokraatlik ja seotud miinimumpäevamääraga. Miinimumpäevamäär on summa, mille järgi arvutatakse vaesemate inimeste rahatrahve.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner tuletas meelde, et 2001. aastal, kui karistusseadustik vastu võeti, sai miinimumpäevamääraks 50 krooni ehk 1/32 toonasest miinimumpalgast. Kuriteoks nimetati vargus, mis ületas 20 miinimumpäevamäära ehk 1000 krooni.
Nii püsis see 2015. aastani. Siis arvutati miinimumpäevamäär läbi paar aastat varem kehtinud miinimumpalga ehk 320 euroga. Päevamääraks sai 10 eurot ning väär- ja kuriteo piir nihkus 200 euroni.
"Väärtegude arv tõusis ja kuritegude arv langes, mis on iseenesest loogiline, sest teod, mis enne oleks olnud kuriteod, olid nüüd väärteod," rääkis Kärner. "Aga varguste koguarv tegelikult natuke isegi langes. Ehk ei saa öelda, et oleks hakatud rohkem varastama."
Parmase sõnul oleks nüüd aeg väär- ja kuriteo piiri uuesti ülespoole nihutada. "Mingisuguse teo kuriteona karistamine näitab seda, et see on ühiskonnas kõige rängemini hukkamõistetav käitumisviis," märkis Parmas.
Alates 2015. aastast on inimeste ostujõud oluliselt kasvanud ja miinimumpalk on kerkinud pea 600 euroni, lisas Markus Kärner, kelle sõnul on see nüüd seadusandjale kaalumiskohaks.
"Need argumendid tõepoolest võivad viidata sellele, et see summa võiks ka olla suurem," ütles Kärner. "Kui nüüd vaadata asju tänapäevas ja samas proportsioonis, siis me saaksime praegu selle summa piiri kuskile 365 euro peale."
Komisjonis mindi veel kaugemale ja mõttemängud käisid ümmarguse 400 euroga.
Varast otsitakse väärteo- ja kriminaalmenetluses üsna ühtemoodi
Omaette küsimus on, kuidas hindaks väär- ja kuriteo vahelise piiri nihutamist kannatanu. Kui praegu varastatakse inimeselt 300-eurone jalgratas, algab selle otsimiseks kriminaalmenetlus. Vähemalt sõnas paistab see oluliselt tõhusam kui väärteomenetlus.
Parmase sõnul pole seal tegelikult suuremat vahet. Esiteks ütles riigikohus alles hiljuti, et teatud uurimismeetodeid tohib kasutada ainult raskete kuritegude puhul. "Sugugi iga vargust ei saaks lugeda raskeks kuriteoks. Kindlasti mitte seda, kui kelleltki on ära näpatud näiteks jalgratas," ütles Parmas.
Lisaks sellele märkis peaprokurör, et uurimisasutuste ressurssidel on piirid. Teisiti öeldes – isegi kui varastatud jalgratas maksaks 500 eurot, ei saaks sellest kriminaalasjast ühegi uurija prioriteeti.
"Täna tuleb öelda, et me valetame inimestele, kui me lubame neile seda, et varguse korral hakkame me suure hooga kõik kohe seda jalgratast otsima. Me ei hakka seda tegema, sest meil puuduvad selleks lihtsalt võimalused," tunnistas Parmas.
Läinud aastal registreeriti umbes 6800 niisugust vargust, mis praeguse seaduse järgi on kuriteod. Kui tõsta kuriteo hinnapiir 400 euroni, menetletaks enam kui tuhandet neist väärteona. Kui kustutada seadusest süstemaatilise varguse paragrahv, kahaneks kuriteostatistika veel 2800 varguse võrra.
Riigikogu õiguskomisjonis arutati ka selle üle, kas varguste hinnapiiri tõstmine ja sarivarguste dekriminaliseerimine aitaks raha säästa. Prokuratuuri töötunde kuluks tõesti vähem, samas väärteomenetlusi tuleks juurde ehk politsei peaks senisest rohkem pingutama.
"Ressursisääst oleks niisuguse dekriminaliseerimise korral kahtlemata märgatav ja see oleks üks kaasnev kasulik efekt," ütles Parmas, kelle sõnul pole raha kokkuhoidmine siiski peamine eesmärk. Ta tuletas meelde, et ka väiksema rikkumise eest määratud kriminaalkaristus võib inimese elu veel aastaid mõjutada.
"Nii et see peab olema väga hoolega kaalutud, missuguste tegude eest me oleme valmis ühiskonnana maksma seda hinda, et me kaotame mingis osas normaalse ühiskonnaliikme teda niinoodi hukka mõistes," sõnas Parmas.
Riik taastoodab lubadeta sõidukijuhte
Õiguskomisjonis tõi Parmas välja veel ühe punkti, mille võiks karistusseadustikust kustutada. Nimelt, praegu saab kriminaalkorras karistada inimene, kes jääb mitu korda vahele ilma lubadeta sõitmisega.
"Ja see on üks tegu, mille puhul on võib-olla kõige silmatorkavamalt ebaõiglane kedagi süüdi tunnistada oma olemuselt formaalse pisirikkumise eest," ütles peaprokurör.
Parmas märkis, et kriminaalkaristust ei saa näiteks see, kes kolm korda punase fooritule alt läbi sõidab või mitu korda turvavöö unustab. "Need on oma olemuselt umbes sama kategooria teod," sõnas Parmas.
Läinud aastal karistati süstemaatilise lubadeta sõitmise eest 586 inimest. Vangis on selle paragrahvi pärast 20 inimest.
Siseministeerium korduva lubadeta sõitmise dekrimaliseerimist praegu ei toeta. Ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg märkis õiguskomisjonis, et kui inimene sõidab ilma lubadeta, siis üldjuhul tähendab see, et ta ei suuda eksameid läbida või on tal varasemast mõni karistus, mille pärast teda eksamile ei lubata.
Parmas ütles, et lubadeta autojuhtide sõiduoskusega reeglina probleeme pole. Lubadeta meelitab rooli ikkagi see, et kehtiva karistusega pole võimalik juhtimisõigust saada.
"Aga liikuda on ju inimestel tarvis," märkis Parmas. "Nii et mõnes mõttes riik on ise loonud väga rumala olukorra, kus toimepanija seisukohast ei jää väga midagi muud üle, kui rikkumistega jätkata."
Justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner märkis, et lisaks dekriminaliseerimisele võib siin teisigi lahendusi otsida.
"Peaks kaaluma ka seda küsimust, et kas inimesed, kes on saanud lubadeta sõitmise eest karistada, võiksid saada praeguse seadusega võrreldes kergemini eksamile," pakkus Kärner.
Eelnõu võib vormuda juba sügisel
Ehkki riigikogu koguneb uuesti sügisel, lubas Markus Kärner, et justiitsministeerium töötab õiguskomisjonis kuulduga suve jooksul edasi.
"Et kaardistada täpsemalt veel võimalikke mõjusid ja kaasata võib-olla rohkem osapooli, et sügiseks olla õiguskomisjoni ees juba täpsemate numbrite ja seisukohtadega," ütles asekantsler.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid märkis, et dekriminaliseerimisest võiks veel avatumalt rääkida, kui pelgalt mõne paragrahvi raames. Ta tõi näiteks läinudaastase arstide liidu pöördumise, kus kurdetakse palju segadust tekitava toimingupiirangu paragrahvi üle.
"Igal juhul on tervitatav, et prokuratuur võttis initsiatiivi," sõnas Karilaid. "Aga kas need ideed jõuavad ka eelnõuni ja kas see eelnõu, mis võiks tekkida kuskil oktoobri keskpaigas või novembris, läbib ka kolm lugemist parlamendis, seda on veel väga vara öelda."
Parmas ise avaldas lootust, et suve jooksul jõuab dekriminaliseerimise teemal aru pidada ka laiem avalikkus. Temagi on seda meelt, et arutelud ei peaks piirduma vaid nende mõtetega, mis kahel õiguskomisjoni istungil välja käidi.
"Üks, mis kindlasti on kaunikesti vastuoluline teema lauale tuua, on vägivallategu, mis võib oma olemuselt olla väga erinev," sõnas Parmas. Ta kinnitas, et näiteks lähisuhtevägivald peaks jääma kuriteoks.
"Aga samas on mul küsimus, kas iga tõuklemine, iga purjus inimeste kõrtsis omavahel toimuv kraaklemine või löömine peaks olema selline, et see toob kaasa kriminaalkorras süüditunnistamise," lisas Parmas. "Minu väide on, et ka siin me pingutame suurejooneliselt üle."
Parmas tõdes samas, et füüsilise vägivalla puhul on piiri väär- ja kuriteo vahele väga keeruline tõmmata. "Võib-olla on see ka üks põhjus, mispärast need arutelud ikka ja jälle vaibuvad. Aga siiski, ma arvan, et ühiskonna laiemate eesmärkideni mõeldes oleks kasulik see debatt ükskord lõpuni pidada ja see piir ikkagi vahele tõmmata." | Parmas: süstemaatiline pisivargus ei tohiks olla kuritegu | https://www.err.ee/1608262467/parmas-sustemaatiline-pisivargus-ei-tohiks-olla-kuritegu | Riigi peaprokuröri Andres Parmase hinnangul võiks mitmed praegused kuriteod, näiteks süstemaatilised pisivargused või korduva lubadeta sõitmise väärteoks ümber nimetada. Maikuus hoo sisse saanud aruteluga on liitunud nii ministeeriumid kui riigikogu. |
"Pärast pea 20 aastat kestnud lähetust lahkusid meie Bundeswehri viimased sõdurid täna õhtul Afganistanist," ütles Saksa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer oma avalduses. "Nad on teel tagasi," lisas ta. "Ajalooline peatükk on sulgumas."
Minister tänas kõiki 150 000 meest ja naist, kes olid teeninud seal 2001. aastast saadik, öeldes, et nad võivad olla uhked oma teenistuse üle. Ta avaldas ühtlasi austust Afganistanis hukkunutele ja haavatutele. "Teid ei unustata," märkis Kramp-Karrenbauer.
Relvajõudude andmetel on alates 2001. aastast Afganistani surma saanud 59 Saksa sõdurit.
Viimased sõdurid lennutati oma baasist Afganistani põhjaosas Mazar-i-Sharifis välja kahel Saksa Airbus A400 Ms-il ja kahel USA Boeing C17-l.
Enne väljatõmbamise algust osales 9600-pealise NATO väljaõppe- ja tugimissioonis veel 1100 Saksa sõdurit, rohkem teenis seal vaid ameeriklasi.
Saksamaa hoogustas oma lahkumist pärast seda, kui USA president Joe Biden teatas, et tõmbab pärast 20 aastat seal viibimist USA väed Afganistanist välja.
Bideni eesmärk on viia USA väed Afganistanist välja 11. septembriks, Al-Qaeda USA-vastaste terrorirünnakute 20. aastapäevaks. | Saksamaa jõudis lõpule vägede väljaviimisega Afganistanist | https://www.err.ee/1608262464/saksamaa-joudis-lopule-vagede-valjaviimisega-afganistanist | Saksamaa on jõudnud lõpule mais alanud vägede väljaviimisega Afganistanist, teatas teisipäeval kaitseministeerium; USA kavatseb sõjaväelased ära tuua 11. septembriks. |
Turniirist võtab osa 26 tippmängijat Eestist, Lätist ja Leedust.
Turniiri peakorraldaja sõnul on kohal kõigi kolme Balti riigi parimad mängijad. "Eriti tugevalt on esindatud Leedu. Turniir asendab COVID-19 viiruse tõttu toimumata jäänud Euroopa meistrivõistlusi," selgitas peakorraldaja Ülar Poom Jõgeva Kabeklubist.
Turniir lõppeb pühapäeval. | Baltimaade kabeparemik koguneb Kuremaal | https://sport.err.ee/1133716/baltimaade-kabeparemik-koguneb-kuremaal | Reedel algab Jõgeva vallas Kuremaa lossis 64-ruuduse kabe rahvusvaheline turniir Baltic Cup 2020. |
Ostravas peetav turniir on Premier taseme turniir ehk tugevuselt kolmanda kategooria WTA turniir, mis peetakse sisetingimustes ja kõva kattega väljakul. Kvalifikatsioon on kavas 17.-18. oktoobril ja põhiturniiri mängudega alustatakse 19. oktoobril.
Üksikmängu põhitabelisse saab 28 mängijat, kvalifikatsioonitabelis on 24 mängijat, kellest kuus pääsevad põhitabelisse.
Turniiri auhinnafond on 528 500 dollarit.
WTA tuur naasis koroonaviirusest tingitud viiekuuliselt võistluspausilt augusti alguses Palermo turniiriga. Seni on peetud viis turniiri ja parasjagu käib turniir Istanbulis. Praeguse kalendri järgi peaks sügisel olema veel seitse turniiri, kuigi neist kolme ajad on kinnitamata. | WTA kalendrisse lisati veel üks turniir | https://sport.err.ee/1133713/wta-kalendrisse-lisati-veel-uks-turniir | Koroonapandeemia tõttu üsna kesiseks jäänud WTA karussellile lisandus turniir Tšehhis. |
20-aastane ja 204 cm pikkune Treier kuulus küll meeskonna koosseisu, kuid väljakule ei pääsenud. Sassari resultatiivseimaks kerkisid Marco Spissu 22 ja Miro Bilan 18 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
Brindisi parim oli 21 silmaga D'Angelo Harrison. Kahekohalise punktisummaga kerkisid võitjate poolelt esile ka Ousman Krubally 16 ja James Bell 11 punktiga.
Järgmise mängu peab D-alagruppi kolme võidu ja ühe kaotusega juhtiv Sassari Dinamo 12. septembril, kui vastamisi minnakse kolme kaotusega viimast ehk neljandat positsiooni hoidva Rooma Virtusega. | Treier ja Sassari said Itaalia superkarikasarjas napi kaotuse | https://sport.err.ee/1133720/treier-ja-sassari-said-itaalia-superkarikasarjas-napi-kaotuse | Seni Itaalia superkarikasarjas kolm võitu noppinud Kaspar Treier ja Sassari Dinamo pidid tunnistama Brindisi 96:95 (25:28, 21:29, 24:20, 26:18) paremust. Eelmises mängus sai Sassari 91:89 Brindisist jagu. |
ATP tuur naasis koroonapausilt augusti lõpus USA-s, kuid maailma 12. reket Fognini ei soovinud viiruseohu tõttu ookeani taha sõita ja seetõttu venis tema võistluspaus seitsmekuuliseks. Fognini kasutas sunnitud pausi ka selleks, et lasta opereerida mõlemat hüppeliigest, mis on talle aastate jooksul muret valmistanud.
Kitzbühelis oli Fognini avaringis vaba, teises ringis jäi aga vaid 56 minutit kestnud matšis kindlalt 1:6, 2:6 alla läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud 24-aastasele Marc-Andrea Hüslerile. Šveitslasele asub maailma edetabelis alles 303. real.
Hea võidu sai Hüsler juba avaringis, kui alistas 3:6, 6:4, 7:6 (2) Soome tõusva tähe, 21-aastase Emil Ruusuvuori (ATP 92.), kes naasis US Openilt.
Hüsler on nüüd karjääri jooksul saanud ATP turniiride põhitabelimatšides saanud kolm võitu, esimese võidu sai ta enda ATP debüüdil 2018. aastal Gstaadis.
Esimest korda ATP turniiril veerandfinaali jõudnud Hüsleri järgmine vastane on hispaanlane Feliciano Lopez. Kunagine maailma 12. reket, praegu edetabelis 57. real paiknev Lopez sai kolmetunnises matšis 7:5, 6:7 (4), 7:6 (3) jagu turniiril seitsmendana asetatud argentiinlasest Guido Pellast (ATP 36.). | Maailma 12. reket kaotas endast 291 kohta tagapool olevale mängijale | https://sport.err.ee/1133712/maailma-12-reket-kaotas-endast-291-kohta-tagapool-olevale-mangijale | Austrias Kitzbühelis peetaval ATP tenniseturniiril piirdus kõrgeimat paigutust omanud itaallane Fabio Fognini vaid ühe matšiga. |
Mängud toimuvad Sõle Spordikeskuses ja Kalevi spordihallis ning on publikule tasuta. Mänge vaatama tulevad pealtvaatajad peavad kandma maske.
Meeste võrkpalliturniiril kohtub reedel valitsev Eesti meister Tartu Bigbank TalTechiga. Meeskonnad oli möödunud nädalal vastamisi ka Elvas ja seal võitis tulemusega 3:1 Tartu Bigbank. Tartu on selleks hooajaks meeskonna komplekteerinud vaid eestlastest, kuid sellest hoolimata püütakse kõrgeid kohti.
Teise finalisti selgitavad välja suvel nii Eesti koondise mängijate kui leegionäridega meeskonda tugevdanud Tallinna Selver, kelle vastaseks on esiliigaklubi Viljandi VK. Äsja kaks treeningmängu pidanud Selver pole veel parimas hoos, möödunud nädalal kaotati kaks treeningmängu Saaremaa Võrkpalliklubile.
"Kindlasti need mängud ei ole hetkel need, kus peab tähtsustama kaotust või võitu, sest need on esimesed kokkumängimised üldse. Hakkame vaatama, kuidas me väljakul välja näeme," rääkis suve alguses Tallinna Selveri peatreeneriks asunud Rainer Vassiljev. "Ütleme niimoodi, et nendel mängudel Saaremaaga ja nüüd sellel nädalavahetusel on oma kindlad ülesanded mängijatele ja ka võistkonnana, mida üritame rohkem jälgida ja kontrollida, kuidas need võistlusmomendis toimivad. Saaremaalt kogusime hästi palju vajalikku materjali, millega tööd teha, millega oleme sel nädalal tegelenud. Sama ootame ka antud turniirilt, kus tekib võistlusmomendis kohe arusaam, kuidas minu nõudmistest aru saadakse, kuidas mängijad ise omavahel üksteist tunnetavad ja nii edasi."
Päris täiskoosseisuga Tallinna Selver turniirile ei tule, kuid suuri vigastusi kellelgi pole ja puudumised on pigem ennetavad ning koosseisu täiendusi enam ei otsita. "Võistkond on komplekteeritud. Need mängijad, kes on, see kombinatsioon on suhteliselt sarnane, mida me siin klubiga koos suve jooksul mõtlesime ja tahtsime. Selle koha pealt olen komplekteeritusega rahul," sõnas Vassiljev.
Meeste turniiri ajakava
11. septembril Kalevi spordihallis
16.00 Tartu Bigbank – TalTech
18.30 Tallinna Selver – Viljandi VK
12. septembril Kalevi spordihallis
16.00 3. koha mäng
18.30 Finaal
Naiste osas on kindlasti põnev jälgida äsja Soome meistriliigaga liitunud TalTech/Tradehouse naiskonna valmisolekut uueks hooajaks. Valitsev Balti liiga meister tänavusel hooajal Balti liigas ei osale ja on valinud Soome ning Eesti meistriliiga.
Kui lähiaastatel on TalTech/Tradehouse'i põhikonkurendiks olnud Tartu Ülikool/Bigbank, siis uuele hooajale lähevad tartlased vastu märgatavalt väiksema eelarvega. Loobutud on senisest peatreenerist Kristjan Kaisist ja lahkunud on ka mitmed põhimängijad. Saab näha, kas Audentese SG või Tallinna Selver/TLÜ naiskonnad suudavad uuel hooajal näidata kõrgemat taset.
Naiste turniiri ajakava
12. septembril Sõle Spordikeskuses
11.00 TalTech/Tradehouse – Audentese SG
13.00 Tallinna Selver/TLÜ – TÜ/Bigbank
13. septembril Kalevi spordihallis
11.00 3. koha mäng
18.00 Finaal | Tallinna Selveri peatreener: olen komplekteeritusega rahul | https://sport.err.ee/1133718/tallinna-selveri-peatreener-olen-komplekteeritusega-rahul | Sel nädalalõpul toimub võrkpalliturniir "Tallinna karikas 2020", kus meeste seas võtavad mõõtu Tallinna Selver, Tartu Bigbank, TalTech ja esiliigaklubi Viljandi VK, naiste seas võistlevad TalTech/Tradehouse, Audentese SG, Tallinna Selver/TLÜ ning TÜ/Bigbank. |
17. minutil asus Mura kohtumist Žižeki väravast juhtima. 27. minutil tõrjus Marko Meerits penalti, aga Žižek lõi tagasipõrkunud palli Kalju väravasse, viies Mura 2:0 juhtima.
33. minutil viis Andrija Filipovic Mura juba 3:0 ette ja kolm minutit hiljem tegi Alen Kozar seisuks 4:0.
Avapoolaja väravasaju järel teisel poolajal enam ühtegi väravat ei löödud, seega sai Kalju 0:4 kaotuse ja langes eurosarjas konkurentsist välja.
Enne mängu:
Kaljut sellel hooajal enam kui kümnes mängus esindanud palluritest lendasid tiimiga Budapesti kaasa vaid Marko Meerits, Kaspar Paur, Kaarel Usta ja Sander Puri. Andreas Raudsepp on väljakul käinud üheksas kohtumises, Kirill Aleksandr Antonov, Alex Matthias Tamm ja Jevgeni Demidov viies.
Kalju viskas ka ise hõreda koosseisu üle nalja, kirjutades sotsiaalmeedias levitatud mänguplakatile "NKFC U-21 vs Mura!"
Nõmme Kalju koosseis NŠ Mura vastu: Marko Meerits, Alex Matthias Tamm, Kristjan Rattasepp, Kirill Aleksandr Antonov, Arthur Jeršov, Andreas Raudsepp, Sander Puri, Kaspar Paur, Kaarel Usta, Jevgeni Demidov, Taneli Tõlgo, Kirill Šustov, Marcus Suurväli, Karl Stefan Lill, Frank Kenneth Liblikmann, Karl Karumaa, Sven Krister Marnot.
Kalju vastane NŠ Mura teatas sotsiaalmeedias, et kõik nende 51 koroonatesti tulid tagasi negatiivse tulemusega, mis tähendab, et Eesti klubi vastu astub sloveenide esindusmeeskond. | Vaid mõne põhimehega mänginud Kalju langes Euroopa liigas konkurentsist | https://sport.err.ee/1133165/vaid-mone-pohimehega-manginud-kalju-langes-euroopa-liigas-konkurentsist | Nõmme Kalju jäi algselt Eestis toimuma pidanud, kuid koroonaviiruse tõttu edasi lükatud ja Budapesti üle viidud Euroopa liiga esimese eelringi matšis Sloveenia võistkonnale NŠ Murale alla 0:4. Koroonast räsitud klubi koosseisu kuulusid vaid mõned põhimehed. |
"Hoolimata ärevast ajast tahame anda noortele võimaluse tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest ning samal ajal pakkuda toetust nende noorte toetuseks, kes on liikumisvõime kaotanud. Risk nakkuse levitamiseks teatejooksul on väike, sest tegemist on vabas õhus toimuva lasteüritusega," ütles teatejooksu eestvedaja Erik Pallase ning kinnitas, et osalejate tervise kaitsmiseks järgib ürituse korraldaja nii kohalike omavalitsuste kui ka terviseameti soovitusi.
Teatejooks toimub 23. septembril hajutatult üle Eesti 28 linnas ja asulas. Ennetava abinõuna on jooksud Tallinnas ja Tartus viidud üle staadionitele, et paremini tagada laste hajutatus.
"Seoses Tallinna linnavalitsuse otsusega ennetavalt minna üle kollasele ohutasemele, mis näeb ette eelkõige ettevaatusabinõude suurendamist haridusasutustes, viisime Tallinna teatejooksu presidendi lossi pargist üle Kadrioru staadionile, mis on piiratud ala ja kus saab tagada laste hajutatuse. Sama teeme ka Tartus," ütles Pallase.
Teatejooksu osavõtjate arv on viimastel aastatel kasvanud 12 000-ni. Tegemist on 5.–9. klasside õpilastele mõeldud tervisespordiüritusega, kus iga kool võib välja panna piiramatul arvul meeskondi. Tiimis on kaheksa liiget, iga osaleja läbib 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Võitjaid välja ei selgitata, vaid oluline on osavõtt. Joostakse teatejooksu särkides, osalemine on tasuta, registreerida saab kuni 14. septembrini kodulehel www.teatejooks.ee. | Heategevusliku teatejooksu registreerimise tähtaega pikendati 14. septembrini | https://sport.err.ee/1133703/heategevusliku-teatejooksu-registreerimise-tahtaega-pikendati-14-septembrini | Euroopa spordinädala avaürituse, koolinoorte heategevusliku teatejooksu osavõtjate registreerimist pikendati esmaspäeva, 14. septembrini. Korraldaja sõnul on suuremate linnade koolid praegu äraootaval seisukohal ja küsivad lisaaega, et traditsioonilisest spordiüritusest siiski osa võtta. |
Turniiril kõrgeimat paigutust omanud Kuznetsova oli avaringis vaba, teises ringis kaotas ta aga ligi kolm tundi kestnud kohtumises 6:7 (3), 7:6 (5), 2:6 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud kanadalanna Eugenie Bouchardile (WTA 272.).
Bouchard asus teises setis 4:1 juhtima ja 5:4 eduseisus oli tal ka kolm matšpalli, aga Kuznetsova suutis viigistada ja viia lõpuks seti kiiresse lõppmängu, kus ta jäi peale 7:5. Otsustavas setis võitis Bouchard 13 punkti järjest ja läks 3:0 juhtima ning võitis lõpuks seti kindlalt 6:2 ja sellega ka kogu mängu.
Viimati sai Bouchard edetabelis 40 parema seas olevast mängijast jagu 2018. aasta oktoobris, kui alistas Luksemburgi turniiri teises ringis toonase maailma 24. reketi Carla Suarez Navarro.
Kuznetsova aga pole üle kümne aasta kaotanud mängijale, kes ei mahu tabelis 200 sekka – viimati juhtus see 2009. aastal, kui ta jäi Cincinnatis kolmandas ringis alla Kim Clijstersile, kellele see oli toona esimene turniir pärast emakssaamist ja tal puudus edetabelikoht.
Endine maailma viies reket, 26-aastane Bouchard vajab nüüd veel üht võitu, et tõusta tabelis tagasi 200 sekka. Istanbuli veerandfinaalis läheb ta vastamisi montenegrolanna Danka Koviniciga (WTA 92.), kes oli 6:3, 6:4 parem turniiril kuuendana asetatud belglanna Alison Van Uytvanckist (WTA 60.). Varem on Bouchard ja Kovinic omavahel korra mänginud, kui 2016. aastal Mallorca muruturniiril jäi Bouchard peale 6:3, 7:5. | Seitsmekuuliselt võistluspausilt naasnud Kuznetsova piirdus ühe matšiga | https://sport.err.ee/1133697/seitsmekuuliselt-voistluspausilt-naasnud-kuznetsova-piirdus-uhe-matsiga | Viimati veebruaris väljakul käinud Svetlana Kuznetsova (WTA 34.) naasis koroonaviirusest tingitud pikalt pausilt võistluskarussellile Istanbulis, kus piirdus ühe matšiga. |
Komisjoni asepresident Maroš Šefcovic ütles Londonis erakorralisel kohtumisel, et kui britid kuu lõpuks plaanist ei loobu, kaalub Brüssel asjaga kohtusse minekut.
Ühendkuningriik teatas neljapäeval, et ei kavatse Brexiti lahkumislepet rikkuvat eelnõu tagasi võtta.
Briti kõrgem valitsusminister Michael Gove ütles Euroopa Komisjoni Šefcovicile Londonis, et ei tee ja ei saa teha nagu Euroopa Liit soovib ehk võtta eelnõu tagasi.
Briti Põhja-Iirimaa küsimuste minister Brandon Lewis tunnistas teisipäeval, et Ühendkuningriigi valitsuse plaan mitte jõustada täies mahus Euroopa Liidu lahkumislepet Põhja-Iirimaad puudutavas küsimuses läheb vastuollu rahvusvahelise õigusega.
Ministri sõnul kavatseb Suurbritannia kindlasti järgida Põhja-Iirimaa suhtes kehtestatud protokolli, mis näeb provintsile ette EL-i reeglite järgimist, et hoida avatuna selle maapiir Iirimaaga.
Uus seadus loob aga nn turvavõrgu, et tagada kaupade liikumine Ühendkuningriigi siseselt tariifideta ning et EL-i riigiabi reeglid jäävad territooriumil kehtima, kuid samal ajal mitte mujal Ühendkuningriigis Inglismaal, Šotimaal ja Walesis.
Põhja-Iiri Protokolli Artikkel 4 puudutab Põhja-Iirimaa jäämist Ühendkuningriigi tollialasse pärast Euroopa Liidust väljaastumist. | Komisjon: Briti valitsus on Brexiti-leppe muutmise plaaniga usaldust petnud | https://www.err.ee/1133681/komisjon-briti-valitsus-on-brexiti-leppe-muutmise-plaaniga-usaldust-petnud | Briti valitsus on Brexiti lahkumisleppe ümbertegemise eelnõuga rikkunud tõsiselt usaldust Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel, hoiatas Euroopa Komisjon neljapäeval. |
Tänavu mais 18-aastaseks saanud Zagitova teatas eelmise aasta detsembri alguses, et teeb teadmata ajaks võistluspausi. Zagitova tuli 2018. aastal PyeongChangis vaid 15-aastasena olümpiavõitjaks, ta on ainus Venemaa naisuisutaja, kes võidutsenud nii olümpial, maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel kui GP-finaaletapil. Ta on naiste seas noorim uisutaja, kes on võitnud kõikvõimalikud suurvõistlused, lisaks eelpool nimetatule võitis ta ka juunioride GP-finaali ja tuli juunioride maailmameistriks.
Eelmise aasta sügisel jäi ta erinevatel võistlustel järjepanu enda koondisekaaslastele alla ja otsustas siis võistluskarussellilt maha astuda. Kuna tänavu kevadel jäi MM koroonaviiruse tõttu ära, on Zagitova jätkuvalt ka valitsev maailmameister.
Alina Zagitova 2019. aasta MM-kullaga. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Hoolimata võistluspausist jätkas Zagitova üksinda treeninguid, kuni jäähallid koroonapiirangute tõttu suleti. Kui piiranguid leevendati, naasis ta juuni alguses juba enda treeneri Eteri Tutberidze treeninggrupiga jääle. "Väga raske oli jäält eemal olla, mul on hea meel, et saan jälle täie võimsusega treenida," ütles ta toona Lenta.ru-le.
Sel nädalavahetusel on kavas Venemaa koondislaste iga-aastane hooajaeelne n-ö kontrollvõistlus, kus küll ametlikult ei võistelda, aga kõik näitavad enda uusi võistlusprogramme. Jääle pidi tulema ka Zagitova, kuid ootamatult teatas ta vaid loetud päevad enne üritust Venemaa uisuliidule, et tal on muud plaanid. "Olen otsustanud, et ei osale hooajaeelsel testvõistlusel, kuna praegu on minu jaoks väga põnev panna end proovile [tõsielusarja] "Ice Age" (eesti keeles "Jääaeg" – toim) saatejuhina," kirjutas Zagitova alaliidule. "Palun, et mõistaksite minu otsust ja nõustuksite sellega."
Kuna saatesarja filmitakse ajal, mil uisuhooaeg peaks käima, spekuleeritakse, et Zagitova seesugune otsus tähendab, et venelanna teatab peagi karjääri lõpetamisest. "Praegu on Alina teatanud ainult kontrollvõistluselt eemalejäämisest ja ei millestki enamast," kommenteeris Venemaa uisuliidu president Aleksandr Gorškov. "Mõistame tema otsust ja lepime sellega."
Venemaa uisutreener Aleksandr Žulin aga ütles TASS-ile, et ilmselt Zagitovat enam jääl ei näe. "Minu arvates tähendab tema praegune otsus, et ta ei plaani sportlaskarjääri jätkata," tõdes Žulin.
Spekuleeritakse, et Zagitova võib enda otsuse avalikustada järgmisel nädalal. | Jääle naasma pidanud olümpiavõitja võib karjääri 18-aastaselt lõpetada | https://sport.err.ee/1133686/jaale-naasma-pidanud-olumpiavoitja-voib-karjaari-18-aastaselt-lopetada | Iluuisutamise naiste üksiksõidu valitsev olümpiavõitja Alina Zagitova pidanuks sel nädalavahetusel jääle naasma, aga otsustas selle asemel hoopis kätt proovida telesaatejuhina. |
Pärast 2017. aasta kohalikke valimisi registreeriti Tartu volikogus kuueliikmeline Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, edastas linnavalitsus. Eelmise aasta veebruaris lahkus fraktsioonist Kaja Tarto ning tänavu 14. augustil esitas lahkumisavalduse Indrek Hirv.
Tartu linna põhimääruse kohaselt on fraktsiooni miinimumsuurus viis liiget.
Kuna alles jäänud neli liiget ei saa moodustada fraktsiooni, on EKRE fraktsiooni tegevus volikogus lõppenud. | Tartu volikogu EKRE fraktsioon lõpetas tegevuse | https://www.err.ee/1133685/tartu-volikogu-ekre-fraktsioon-lopetas-tegevuse | Tartu volikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon lõpetas tegevuse, kuna selle liikmete arv langes alla miinimumsuuruse. |
Avalduse kohaselt teeb Marin neljapäevast alates kaugtööd oma residentsis Kesärannas.
Marin osaleb valitsuse nõupidamisel ja hiljem päeval aset leidval EL-i liidrite videokohtumisel.
Riigikantselei teatel tehakse peaministrile koroonatest. Marinil sümptomid puuduvad ja enesetunne on hea, seisis avalduses.
Peaminister sai teada võimalikust kokkupuutest Covid-19 kandjaga Soome koroonaäpi Koronavilkku kaudu.
Marin andis augusti keskel hingamisprobleemide tõttu koroonaproovi ning juhtis kuni tulemuste selgumiseni valitsust kaugtöö vormis.
Marin oli ka aprillis koroonaviiruse tõttu mõned päevad - kuni testitulemuse selgumiseni - karantiinis, kui ühel tema büroo töötajal avastati koroonaviirus. Marini test osutus ka siis negatiivseks.
Krista Kiuru koroonaproovi vastus osutus negatiivseks
See-eest pere- ja teenusteminister Krista Kiuru tuleb tööle tagasi pärast negatiivse analüüsivastuse saamist.
Kiuru jäi kaugtööd tegema kolm päeva tagasi, kui selgus, et mõned sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi töötajad võisid olla lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. | Sanna Marin läks juba kolmandat korda koroonaviiruse tõttu kaugtööle | https://www.err.ee/1133208/sanna-marin-laks-juba-kolmandat-korda-koroonaviiruse-tottu-kaugtoole | Soome peaminister Sanna Marin jääb ettevaatusabinõuna kaugtööle, kuna puutus kokku koroonaviirusse nakatunuga, teatas valitsuse kantselei neljapäeval. Tegemist on juba kolmanda korraga altes aprillist, kui Marin koroonaviiruse tõttu kaugtööle jääb. |
Turniiri korraldajad pidid nõu arstidega ja otsustasid, et valitsevad Euroopa meistrid Graudina ja Kravcenoka ei ohusta järgmisel nädalal toimuval turniiril kaasvõistlejaid. Nimelt andis Graudina positiivse koroonaproovi eelmise nädala neljapäeval. Hiljem on teda samuti korduvalt testitud, ent tulemus on olnud negatiivne. Kravcenoka ja paari treener Andris Kruminš pole ainsatki positiivset testi andnud, vahendab Võrkpall24.ee.
Seega, praeguse seisuga saavad kõik Läti mees- ja naispaarid EM-il osaleda, ent sportlastele tehakse iga paari päeva tagant uusi teste. Jurmala EM algab järgmisel teisipäeval. | Lätlannad saavad positiivsest koroonatestist hoolimata siiski EM-il osaleda | https://sport.err.ee/1133669/latlannad-saavad-positiivsest-koroonatestist-hoolimata-siiski-em-il-osaleda | Läti võrkpalliliidu juhatuse liige ja Jurmala Euroopa meistrivõistluste direktor Kaspar Timermanis ütles neljapäeva õhtupoolikul avaldatud pressiteates, et lõunanaabrite esiduo Tina Graudina – Anastasija Kravcenoka saab positiivsest koroonatestist hoolimata kodusel suurturniiril osaleda. |
Peaminister Jüri Ratase sõnul levib koroonaviirus Eestis praegu eelkõige nooremate inimeste hulgas, mistõttu pole sel ka väga raskeid tagajärgi olnud. "Samas peame me tegema endast kõik, et kaitsta COVID-19 eest meie kõige haavatavamat elanikkonda – vanureid, kelle elukeskkonna ja turvalisuse eest hoolitsevad teised inimesed," ütles Ratas.
Ratas kutsus kõiki inimesi üles vastutustundlikule käitumisele, et hoida riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.
Valitsuse liikmed, et hakkavad koroonvaiiruse levikuga seotud küsimusi arutama taas senisest tihemini ehk kaks korda nädalas. See tähendab, et lisaks neljapäevastele kabinetinõupidamistele kogunevad valitsuse liikmed alates 22. septembrist ka teisipäeva hommikuti.
"Viiruse levik on suvekuudega võrreldes taas kasvanud ning valitsus peab infovahetuseks ja vajadusel kiiremaks reageerimiseks arutama COVID-19 teemasid taas operatiivsemalt," ütles Ratas. | Hooldekodude töötajad ja külastajad peavad hakkama maske kandma | https://www.err.ee/1133680/hooldekodude-tootajad-ja-kulastajad-peavad-hakkama-maske-kandma | Valitsus kiitis neljapäeval heaks otsuse, millega kohustatakse hooldekodude töötajaid ja külastajaid kandma alates tuleva nädala esmaspäevast kaitsemaske. |
Eesti koondis kohtub 18. septembril Prištinas Kosovoga ning 22. septembril võõrustatakse kell 19 A. Le Coq Arenal Venemaad. Mängud peetakse pealtvaatajateta.
Erinevatel põhjustel ei liitu koondisega Mari Liis Lillemäe, Berle Brant, Evelyn Šilina, Marie Heleen Lisette Kikkas ning vigastatud Inna Zlidnis ja Ketlin Saar.
"Pärast aastast vaheaega on hea meel taas valikmänge pidada. On olnud keeruline aasta nii jalgpallis kui ka üldise elukorralduse mõistes. Oleme kindlasti tänulikud, et suve alguses õnnestus kohaliku liiga mängudega alustada ja möödunud kuul saime ka Lätiga mängida. See oli kindlasti meie jaoks oluline," sõnas Matikainen. "Meil on valiktsüklis pidada veel kuus kohtumist. Tahame võrreldes viimaste mängudega asju parandada. Tundsin, et tegime korralikke esitusi, aga need polnud kahjuks piisavad. Usun, et meil on potentsiaali rohkemaks."
"Esmalt peame keskenduma Kosovo mängule ja nendega on võõrsil kindlasti keeruline mängida. Ootame seda kohtumist kindlasti huviga. Venemaa on taseme poolest kindlasti kõvemast puust, aga näen ka selles mängus meie jaoks võimalusi," lausus peatreener.
Eesti on käimasolevas valiktsüklis teeninud nelja kohtumisega ühe punkti, kui möödunud aasta oktoobrikuus õnnestus Istanbulis viigistada Türgiga. Kuueliikmelises alagrupis on naiskondadel seni peetud erinev arv kohtumisi, kuid gruppi troonib kuuest mängust maksimaalsed 18 punkti noppinud valitsev Euroopa meister Holland. Venemaa asub üheksa punktiga teisel kohal ning Kosovo hoiab kuue punktiga neljandat positsiooni.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 26/0
Karina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 9/0
Jonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0
Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting 0/0
Kaitsjad
Pille Raadik (12.02.1987) – Åland United (FIN) 80/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 5/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 5/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marve Bessmertnõi (11.04.1988) – Pärnu JK Vaprus 1/0*
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 111/20
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 106/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 89/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 70/6
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 47/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 42/5
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 42/1
Lisette Tammik (14.10.1998) – Santa Teresa (ESP) 39/2
Merily Toom (20.08.1994) – Saku Sporting 36/1
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 11/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 7/1
Saron Läänmäe (09.05.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 6/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 5/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 3/0
* Kuulub koosseisu vaid esimeses mängus Kosovo vastu
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Mänedžer: Raili Ellermaa
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo | Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis aasta esimesteks valikmängudeks | https://sport.err.ee/1133676/selgus-naiste-jalgpallikoondise-koosseis-aasta-esimesteks-valikmangudeks | Eesti naiste jalgpallikoondise jaoks jätkub septembris EM-valiksari, kui vastamisi minnakse Kosovo ja Venemaaga. Peatreener Jarmo Matikainen on koondiselaagriks kaasanud koosseisu 26 mängijat, Kosovosse lennatakse 23 mängijaga. |
Hirschi oli võidule väga lähedal ka käimasoleva Tour de France'i teisel ja üheksandal etapil, ent mõlemal korral jäi ta lõpuspurdis esikohast ilma.
Sel korral võttis Hirschi ette soolorünnaku ja sõitis 25 km üksi, finišeerides 47 sekundit enne prantslast Pierre Rollandi (B&B Hotels-Vital Concept). Kolmandana lõpetas norralane Sören Kragh Andersen (Team Sunweb), kaotades enda tiimikaaslasele 52 sekundiga.
Touri üldliidrina jätkav sloveen Primož Roglic (Team Jumbo-Visma) sai kirja 24. koha, finišeerides grupis, mis kaotas võitjale 2.33-ga.
Üldarvestuses edestab Roglic Egan Bernali (Ineos Grenadiers) 21 ja Martin Guillaume'i (Cofidis) 28 sekundiga. | Hirschi teenis esimese etapivõidu, Roglic jätkab üldliidrina | https://sport.err.ee/1133666/hirschi-teenis-esimese-etapivoidu-roglic-jatkab-uldliidrina | Prantsusmaa velotuuri pikima, 218 km pikkuse mägise 12. etapi võitis šveitslane Marc Hirschi (Team Sunweb), kellele see on karjääri esimene suurtuuri etapivõit. |
Terviseamet kinnitas ERR-ile, et ameti enda esitatud andmed on korrektsed. ERR-i portaali küsimuse peale esitas terviseamet omakorda päringu ECDC-sse, kust õige pea teatati, et viga tulenes ECDC inimlikust veast andemete sisestamisel, mis seejärel ka kiirelt parandati.
ECDC edastatud andmetest on viimaste kuude jooksul lähtunud piirangute seadmisel, eneseisolatsiooni nõete määramisel ja ka lennupiirangute seadmisel nii Eesti välisministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Peale korrigeerimist on ECDC andmete kohaselt näitajaks 21,8, mis on siiski kõrgem kui Eesti terviseameti näitaja (20,7).
ECDC andmeid kasutavad oma piirangute seadmisel ka teised Euroopa Liidu riigid, sealjuures meie naaberriigid Soome ja Läti.
Eesti seadis varasemalt eneseisolatsiooni nõude inimestele, kes tulid riigist, kus haigestumus 100 000 kohta on suurem kui 16. Eneseisolatsiooni nõue asendati septembrist negatiivse testi nõudega.
Lennupiirangud kehtivad Eestist riikidesse, kus on haigestumus 100 000 inimese kohta viimase kahe nädala jooksul üle 25.
ECDC andmed, parempoolses numbritulbas on Eesti kohta toodud näitajaks 25,9. Autor/allikas: ERR | ECDC koroonanäitaja andmed Eesti kohta olid eksitavad | https://www.err.ee/1133664/ecdc-koroonanaitaja-andmed-eesti-kohta-olid-eksitavad | Eesti terviseameti andmete kohaselt oli neljapäeval riigis viimas 14 päeva jooksul 100 000 inimese kohta koroonaviirusesse nakatunuid 20,7, Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) andmete kohaselt oli neljapäeval Eestis näitaja aga 25,9. Kui algselt oli tegemist ECDC poolse eksitusega, siis neljapäeva õhtuks langetati näitaja 21,8-le. |
Tegelikult on värskelt 31-aastaseks saanud 188 cm pikkune tagamees Tallinna Kaleviga seotud olnud juba hooajast 2010/11, kui ta tegi oma kõrgliigadebüüdi toonase TTÜ/Kalev II ühendmeeskonna särgis, vahendab Korvpall24.ee.
Kuressaare SK Vesse kasvandik käis vahepeal Tallinna Kalevist ära aastatel 2014-17, kui aitas Andres Sõbra käe all Rakvere Tarva korvpallimeeskonda.
Eelmisel hooajal tegi Paiste Tallinna Kalev/TLÜ eest Paf Eesti-Läti liigas kaasa 22 kohtumist ning kogus keskmiselt 19,5 minutiga 5 punkti, 2,2 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu. | Saarlasest kapten jätkab Tallinna Kalev/TLÜ särgis ka uuel hooajal | https://sport.err.ee/1133658/saarlasest-kapten-jatkab-tallinna-kalev-tlu-sargis-ka-uuel-hooajal | Tallinna Kalev/TLÜ korvpallimeeskond teatas neljapäeval, et tiimis jätkab saarlasest kapten Mario Paiste, kes on aidanud kalevlaste paati tüürida viimased kolm hooaega. |
Tegemist oli raske mägedeetapiga, kus oli sees kaks kõrgema kategooria tõusu, viimased paarkümmend kilomeetrit aga kulgesid allamäge.
Etapivõidu võttis austraallane Lucas Hamilton (Mitchelton-Scott), kes edestas lõpuspurdis itaallast Fausto Masnadat (Deceuninck-QuickStep). Kolmanda koha sai kanadalane Michael Woods (EF), kes kaotas esimesele kahele kümne sekundiga.
Kangert jõudis finišisse grupis, mis kaotas võitjale 1.25, eestlane sai lõpuprotokolli kirja 34. koha, tema selja taga finišeeris kunagine tiimikaaslane Vincenzo Nibali (Trek-Segafredo). Rein Taaramäe (Total Direct Energie) sõitu ei lõpetanud.
Üldarvestuses jätkab liidrikohal Kangerti meeskonnakaaslane Woods, kes edestab poolakat Rafal Majkat (Bora-Hansgrohe) üheksa sekundiga, kolmandaks kerkis Masnada, kaotades Woodsile 18 sekundiga. Tänu etapivõidule tõusis Hamilton 20. kohalt neljandaks, kaotades liidrile 27 sekundiga.
Kangert loovutas 15 kohta ja paikneb nüüd 23. positsioonil, tiimikaaslasele kaotab ta 1.49-ga.
55. Tirreno – Adriatico lõpeb esmaspäeval. | Kangert langes Itaalias üldarvestuses 15 kohta, Taaramäe katkestas | https://sport.err.ee/1133655/kangert-langes-itaalias-uldarvestuses-15-kohta-taaramae-katkestas | Tanel Kangert (EF) sai Itaalias toimuval World Touri kategooria velotuuri Tirreno – Adriatico neljandal etapil (Terni – Cascia; 194 km) 34. koha ja loovutas üldarvestuses 15 positsiooni. |
"Mu armas ema suri täna varahommikul kodus rahulikult magades. Ta suri vähki, mis diagnoositi märtsis, ja ta veetis oma viimased elupäevad enda erakordset elu meenutades," ütles näitleja tütar Rachael Stirling BBC-le.
Rigg tegi elu jooksul mitmeid silmapaistvaid rolle. Näiteks kehastas ta sarjas "The Avengers" Emma Peeli, "Troonide mängus" aga Olenna Tyrelli.
Lisaks mängis Rigg ka 1969. aasta James Bondi filmis "Tema Majesteedi salateenistuses", kus kehastas Bondi naist Tracyt.
Oma rollide eest on Rigg saanud ka BAFTA ja Emmy. | 82-aastaselt suri näitleja Diana Rigg | https://menu.err.ee/1133634/82-aastaselt-suri-naitleja-diana-rigg | Neljapäeval suri 82-aastaselt vähki tuntud briti näitleja Diana Rigg (20.07.1938–10.09.2020). |
Tallinna haridusamet tegi kolmapäeval teatavaks uued põhimõtted koolidele ja lasteaedadele, mis näevad ette laste hajutamise nõuded ning valdavalt alates 8. klassist järk-järguliselt osalisele distantsõppele üleminekut. Linnapea Mihhail Kõlvart selgitas linnavalitsuse pressikonverentsil, et ehkki ohuolukorras pole "kollast" stsenaariumit veel välja kuulutatud, asub Tallinn ometi juba ennetavalt sellega ette nähtud meetmeid rakendama. Ent iga kool peab konkreetsed lahendused eesmärgi saavutamiseks ise välja töötama, lähtudes oma õppetöö ja ruumide eripärast.
Mõni kool saatis seepeale juba kolmapäeva õhtuks lapsevanematele detailse plaani, mis nägi ette kas päeva või nädala kaupa distantsõppele minemist. Teised peavad veel neljapäeval kriisikoosolekut ja töötavad välja plaani, et linnavalitsuse uutele nõuetele vastata. Lapsevanemad aga ei tea, mida uuest nädalast oodata - kas ka nende lastele uus kava laieneb või ei ehk kas lapsed tuleb jälle kodusele õppele ning kui jah, kas see on kuidagi ka videosilla teel juhendatud või täiesti iseseisev.
Westholmi verivärske plaan
Üks sellistest koolidest on Jakob Westholmi Gümnaasium (JWG), mis neljapäeval alles täpseid plaane paika pani. Pärastlõunaks oli tegevuskava koos.
"Plaan on panna gümnaasiumi ja põhikooli kolmas kooliaste käima koolis nihkega ja üle nädala, st ühel nädalal on kodus gümnaasium ja koolis kolmas kooliaste ja järgmisel nädalal vastupidi. Ja niikaua, kui olukord ei muutu riigi ja kooli jaoks punaseks stsenaariumiks, püüame nii ka hakkama saada ja loodame parimat," tutvustab värsket plaani kooli direktor Rando Kuustik.
"Kui esimeses ja teises kooliastmes tulevad viiruspuhangud, mis halvavad nende kooliastmete töö, siis otsustame koostöös koolipidaja ja terviseameti spetsialistidega olukorrast lähtuvad plaanid. Hetkel on õppejuhid planeerinud, et koduõpe põhikooli kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis toimub tavapärase tunniplaani alusel ning kui vähegi on võimalik, siis antakse tunnid minimaalselt 50 protsendi ulatuses MS Teamsi keskkonnas video või audio kaudu," selgitab Kuustik.
Ta tunnistab, et kuna plaan on nii värskelt alles paika saanud, pole seda lapsevanematele veel tutvustada jõutud, kuid peagi saadetakse info klassijuhatajate kaudu ka neile.
"Lapsevanemad on kirjutanud ning avaaktustel lapsevanematega suheldes oli vaid üks läbiv palve, et niikaua kui võimalik, palun hoidke lapsi koolis reaalselt koolitööl ja õppel. Mida me püüame arvestada niikaua, kui ei tule uut keerulist haiguspuhangut ning kui koolis ja ühiskonnas peetakse kinni reeglitest," kommenteerib Kuustik lapsevanemate suhtumist.
Ka õpetajatega pole plaani veel detailideni arutada saanud.
"Meil on uus õpetajate koosolek lähipäevadel, kus räägime ka täpsustatud plaanid läbi, et kõigile oleks teada, mida neilt oodatakse ja mida nad saavad oodata. Ilmselt on neid, kes ütlevad, et plaan on hea ja on neid, kes sellele nii optimistlikult otsa ei pruugi vaadata," möönab Kuustik. "Kõik need, kellega ma olen jõudnud isiklikult juba suhelda, ütlevad, et üle nädala õpe on ikka parem kui kevadel olnud täielik distantsõpe. Õpetajad tunnevad puudust ennekõike suhtlemisest ja otsereaktsioonidest. Õpetaja töö on paljuski õpilastega suhtlemine, mis on pikalt ära võetud olude sunnil."
Paratamatult toob distantsõppe korraldamine õpetajatele lisakoormust. Ent Kuustik näeb siin süüd haridusministeeriumil.
"See on tegelikult kivi haridus- ja teadusministeeriumi kapsaaeda, kes oleks pidanud pikaajalised plaanid läbi mõtlema. Olen kuulnud vaid haridusministri lubadusi, et õpetajate vaev saab tasutud või et meil on nii tublid koolijuhid ja õpetajad, et küll nad hakkama saavad. Tegelikkuses janunevad haridustöötajad vahel ka selle järele, et neid rohkem toetataks ja nendega arvestataks. Sageli öeldakse, et see ja see otsus on kooli või koolijuhi teha ja kui nende loosungite sisusse vaadata, siis tundub, et valimised on tulemas, aga õpetajad ja koolijuhid jäävad paljude otsuste puhul ikkagi üksi. Eriti, mis puudutab rahastamist," tõdeb Kuustik.
Ta ütleb, et ei ole kohanud ühtki koolijuhti, kes sooviks oma õpetajaid meelega üle koormata.
"Nii mina kui ka teised koolijuhid otsivad alati lahendusi, et nende õpetajad oleksid hoitud ja kaitstud. Vahel see õnnestub rohkem, vahel vähem. Eesti õpetaja teeb tegelikult nii palju tööd, et peaks ammu olema looduskaitse all," leiab Kuustik.
Iseenesest Kuustik ennetavaid meetmeid toetab.
"Kui paljud inimesed veel ei ole mõistnud, miks neid meetmeid rakendatakse, siis see on inimeste elude ja tervise kaitseks. Me oleme nn kõrgendatud valmisolekus. Oleme teinud väga suure hulga koosolekuid kooli kriisimeeskonnaga ja rääkinud läbi võimalikud stsenaariumid. Oleme püüdnud õpilasi hajutada ja teeme seda oma võimalustele vastavalt veelgi. Plaanid on kollase stsenaariumi rakendamiseks olemas ja kui tuleb ametlik info, et nüüd on kollane stsenaarium, siis oleme valmis järgmisest päevast seda ka rakendama. Hetkel otsest vajadust selleks veel me ei näe," ütleb Kuustik, kinnitades, et ka visiirid on õpetajate kaitsmiseks neil olemas.
TIK ootab konkreetset otsust
Tallinna Inglise Kolledž (TIK) ootab aga linnalt konkreetset otsust, enne kui midagi uut rakendama hakkab.
"Ma ei ole ühtegi otsust näinud," ütleb TIK-i direktor Toomas Kruusimägi. "Mina tean täna rääkida sellest, mida meedia on kirjutanud ja abilinnapea Belobrovtsev kirjutas koolidele, et tuleks hakata teatavaid ennetusmeetmeid läbi mõtlema, hajutama, distantsi pidama. Aga kirja, mis algas sellega, et oleme endiselt rohelises stsenaariumis, ei saa ma võtta otsusena. Mina ootan otsust. Üle reageerima ei peaks, aga mõistlikkuse piir on tänapäeval väga veniv nähtus. Ma ootaks ära selle korralduse, siis saab vaadata, mida muuta."
TIK on tegelikult juba selle õppeaasta algusest saati otsustanud osalisele distantsõppele minna. Plaan näeb ette, et esimesed kaks nädalat on kõik koolis, siis aga hakkavad põhikooli viimane aste ja gümnaasium kordamööda nädala kaupa kodus, nädala kaupa koolis olema, et riske hajutada. Järgmisest nädalast jääbki esimene ports õpilasi selle plaani järgi distantsõppele.
Kruusimägi aga ütleb, et distantsõppele on koroonaajal tulnud juurde negatiivne konnotatsioon. Tema peab seda täiesti normaalseks tänapäevaseks õpikäsitluse vormiks, mis võimaldab vanemates kooliastmetes teha kas iseseisvat või grupitööd, uurimistöid jms.
Ent tema hinnangul on oluline teha vahet, kas seda tehakse mõtestatult õppe teistsuguse korraldamise seisukohast või pandeemia olukorras. Kruusimägi ütleb, et Tallinna-suuruses linnas oleks mõistlik jälgida epidemioloogilist olukorda piirkonniti, asumi või kooli põhiselt, mitte lausaliselt läheneda.
"Kaalutlemisotsust võiks olla rohkem," leiab ta.
Kalamaja Põhikool plaanis algklassid koju saata
Kui JWG ja TIK asusid plaanima progümnaasiumi ja gümnaasiumi osalist distantsõpet, nii nagu linna uued plaanid ette näevad, siis Kalamaja Põhikool teatas lapsevanematele, et järgmisest nädalast algab osaline distantsõpe juba alates 2. klassist. Siis esialgu üks päev nädalas kodus, ent juba alates 3. klassist õpiksid lapsed kodus kahel päeval nädalas ja nii põhikooli lõpuni välja.
Lapsevanemad on kooli otsusest väga ärritatud, ent kooli direktriss Piret Rõõmussaar selgitab ERR-ile, et nemad teevad kõike vastavalt Tallinna koolidele 25. augustil laiali saadetud kollasele stsenaariumile, mistõttu pole neil võimalik kuidagi teisiti oma õppetööd korraldada.
Kalamaja Põhikool kriisikavas seisab kollase stsenaariumi taga järgmine plaan: "Koolis toimub õppetöö esimeses kooliastmes 80 protsendi ulatuses koolis ja 20 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö; teises kooliastmes 60 protsendi ulatuses õppetöö koolis ja 40 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö; kolmandas kooliastmes 40 protsendi ulatuses õppetöö koolis ja 60 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö."
Rõõmussaar ütleb, et seetõttu tulebki alustada distantsõppega juba teisest klassist.
"Esimest klassi päris koju küll ei saada, nemad käivad meil kõik päevad. Tegemist on alles septembriga, nad on ilma juhendamiseta olnud ja alles kooli tulnud. Samamoodi on HEV õpilased täismahus kõik päevad, kõik tunnid. Nendega me ei saa riskida. Aga kui me hajutaks ainult alates 8. klassist, siis see ei kannaks välja seda eesmärki, sest me olemegi ainult põhikool. Meil on 516 õpilast, hajutamisele ühe klassi jagu küll meid ei päästaks," põhjendab ta, öeldes, et muidu nõutud hajutamise ja distantsõppe protsendid välja ei tule.
"Uued teemad võtame läbi raudselt koolis ja kinnistamine, läbiharjutamine käib kõik kodus. Meil on hästi väikesed ruumid, meil on 105-aastane kool. Kõik rekreatsiooni- või puhkealad on nii väikesed, et seda massi hajutada. Katsume nii teha, et paneme kõik lapsed koduklassidesse, et liikumist oleks vähem," kirjeldab kooli direktriss Piret Rõõmussaar. "Ma saan vanemate murest aru, osa vanemaid on pehmelt öeldes nördinud, aga ma tahaksin seda, et inimesed saaksid aru, et kool ei ole viiruses mitte kuidagi süüdi ja me püüame vältida seda hügieenireeglite ja muude abinõudega, aga kõige suurem koostööpartner on meil siiski lapsevanem."
Rõõmussaar ütleb, et kõik kaitsemeetmed on kasutusele võetud õpetajate kaitseks, sest kui nemad haigeks jäävad, ei saa seda tööd asendajatega ära teha. Selleks on vaja professionaale.
"Ohutusmeetmed on tehtud mõttega, et suudame professionaale hoida, et nad oleksid meil olemas. Asendajaid võib leida, aga mul ei ole vaja "sooje kehasid", vaid õppetööd," selgitab Rõõmussaar.
Ta peab osalist distantsõpet põhjendatuks.
"Ma ei saa konkreetselt öelda, aga on teada, et isolatsioonist ei pea Tallinnas kinni ei vanemad ega ka lapsed. Minu jaoks on see küll põhjendatud, sest lapsed suhtlevad väga intensiivselt. Kui me kuulame ekspertide hinnangut, siis öeldakse, et lastel pole seda haigust üldse märgata, tunnuseid ei ole," ütleb Rõõmussaar.
Linnapea sekkumine muudab plaani
Kui ERR toob linnapea Mihhail Kõlvartile veebi otsesaates näiteks Kalamaja Põhikooli, mis saadab lapsed juba alates teisest klassist osalisele distantsõppele, ütleb aga linnapea, et kool on nõudeid valesti tõlgendanud.
"See on sada protsenti kooli otsus, mis ei ole adekvaatne. Algkooli lapsed võivad sattuda koduõppele ainult ühel põhjusel: karantiin, mis on ka terviseameti poolt kooskõlastatud. See on absoluutselt välistatud," kommenteerib linnapea kooli plaani.
Vaevalt pool tundi pärast linnapea saate lõppemist helistab Kalamaja Põhikooli direktor Piret Rõõmussaar ERR-i toimetajale tagasi ja palub unustada kogu eelneva jutu. Ta on saanud linnavalitsusest korralduse distantsõppele pidurit tõmmata ega taha sellest enam avalikult rääkida.
Rõõmussaar ütleb, et kõigile lapsevanematele saadetakse info, et järgmisest nädalast jätkub õpe samamoodi kui seni, kontaktõppena ja varasem info sai saadetud lapsevanematele eksitavalt, sest nüüd on selgunud, et tegelikult kollast stsenaariumit veel polegi, vaid on üksnes ettevalmistused selleks.
Just selline võib aga olla koolijuhtide agaruses sündinud plaan veel nii mõneski koolis olukorras, kus koolijuhtidele on antud autonoomia käsulaudade tõlgendamisel ja plaanideks tegemisel. | Tallinna koolid tõlgendavad uusi käsulaudu vastavalt fantaasiale | https://www.err.ee/1133622/tallinna-koolid-tolgendavad-uusi-kasulaudu-vastavalt-fantaasiale | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on rõhutanud, et koolid on koroona ennetusmeetmete rakendamisel autonoomsed. Selgub, et mõni direktor on uusi nõudmisi lausa üle tõlgendanud, mis on pannud agaruses ette võetud samme linnapea sekkumisel tagasi võtma. |
"Jah, 23. Tartu rattamaraton toimub tõesti päriselt! Küll aga oleme viinud sisse mitmed muudatused, et kõik osalised tunneksid end sel päeval hästi ja turvaliselt," ütles Kelk pressiteate vahendusel. "Korralduslikus mõttes on kindlasti esikohal hügieen, mis puudutab nii käte pesemist/desinfitseerimist kui ka toidujagamise ümberkorraldamist. Samuti on väga tähtsad isikukaitsevahendid, mida kannavad nii korraldajad kui ka soovi/vajaduse korral kohalviibijad. Kuna üritus toimub värskes õhus, siis üleüldist maski kandmise kohustust ei ole."
"Anname ka oma osalejatele infot ja nõuandeid selle kohta, kuidas üritusel viibides käituda. Eelkõige loodame ja usume, et inimesed tahavad ka edaspidi rahvaspordiüritustest osa saada ning järgivad antud nõuandeid," jätkas Kelk. "Kõige olulisem, mida iga osaleja saab nii enda kui ka teiste kaitsmiseks teha: maratonile tulla ainult siis, kui oled täiesti terve! Kui tunned end halvasti või suisa haigena, jää koju."
Kelk täpsustas ka toidujagamise ümberkorraldamist: "Süüa saab nii toidupunktides kui ka pärast finišeerimist. Muutunud on ainult serveerimise viis ehk toidupunktidest saab täpselt samasugust toitu nagu enne, ainult et topsidest. Topsides on nii soolase toidu kui ka magusa valik. Finišis saab endiselt suppi, leiba, juua ja midagi magusat ning toidu jagamine toimub kontaktivabalt. Söök on kandikule ära pandud ja ise enam midagi eraldi võtta ei saa."
Kelgu sõnul sõidavad ka osalejabussid, kuid korraldajad soovitavad võimalusel kasutada isiklikku transporti. "Kuna buss on kinnine ruum, peab bussis kandma maski! Kellel oma maski pole, saab selle bussi sisenedes bussijuhilt," lisas ta.
Kuidas on stardialad korraldatud? "Stardialal soovitame hoida ikkagi teistega mõistlikku vahet ning vältida võimalusel siseruumide kasutamist. Tualetti kasutades desinfitseeri enne ja pärast käsi ning järjekorras oodates hoia distantsi," õpetas Kelk. "Stardikoridori tasuks siseneda nii hilja kui võimalik ning hoida ka seal teiste ratturitega distantsi. Kui on soovi, võib ka stardi eel maski kanda. Kui enam maski ei kasuta, on väga oluline visata see prügikasti, mitte jätta maha vedelema!"
Kelk kirjeldas ka, millised muudatused võrreldes varasemaga on tehtud finišialas. "Kuna on tõestatud, et viirus levib kõige paremini just siseruumides, siis plaanime viia ürituse läbi nii, et inimestel siseruumidesse asja ei oleks," lausus ta. "Finišis Tartumaa Elva tervisespordikeskuses toimuvad sel aastal kõik tegevused õues. Diplomite väljaprinti sel aastal finišis ei ole, soovijad saavad ise kodulehelt diplomi printida. Pesemisvõimalus on ainult välikraanide all ja sauna ei saa, mis on inimeste jaoks ilmselt ebamugavam, kuid vajalik viiruse leviku tõkestamiseks. Ainukeseks suletud ruumiks finišis on riietumistelk ning seal on seetõttu ka kohustuslik maski kanda. Kellel endal maski pole, saab selle korraldajalt."
Kas on siiski mingisugune oht, et üldise olukorra halvenedes jääb üritus ära? "Praeguses olukorras ja arvestades ürituseni jäänud aega, on väga väike võimalus, et asjad sedavõrd halvasti läheksid. Meie muidugi teeme enda poolt kõik, et üritus toimuks päriselt," kinnitas Kelk. "Vaid siis, kui järgime ühiselt kokkulepitud reegleid, saame näidata, et suuri rahvaspordiüritusi on võimalik korraldada ka praegustes keerulistes oludes."
Tartu rattamaraton peetakse 20. septembril, kavas on 89, 40 ja 21 km pikkused distantsid. | Kelk Tartu rattamaratonist: korralduslikus mõttes on esikohal hügieen | https://sport.err.ee/1133635/kelk-tartu-rattamaratonist-korralduslikus-mottes-on-esikohal-hugieen | 23. Tartu rattamaratoni toimumiseni on täpselt kümme päeva ja võistluse peakorraldaja Indrek Kelk kinnitas, et kuigi teha on tulnud mitmeid muudatusi, et takistada koroonaviiruse levikut, saavad ratturid 20. septembril rajale minna. |
"Alates reedesr jäävad busside esiuksed peatustes suletuks ning juhikabiini taha eraldame esimese istmereani ulatuva turvaala, kuhu sõitjad ei pääse. Tegemist on kevadises haiguspuhangus ennast õigustanud meetmega," selgitas TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Sõitjate ohutuse tagamiseks jätkatakse busside desinfitseerimist kaks korda päevas nii Kadaka ja Peterburi tee depoos kui ka Männiku, Hobujaama, Õismäe ja Balti jaama lõpp-peatuses, kus mitu korda päevas desinfitseeritakse lisaks reisijatesalongide kontaktpindu. Kõik TLT poolt rakendatavad meetmed on kooskõlastatud terviseametiga, teatas ettevõte.
Boroditši sõnul oodatakse vastutustundlikku käitumist ka sõitjatelt, muuhulgas soovitas ta sõitjatele suurema enesekindluse saavutamiseks ühistranspordis maski kanda.
Kevadisel kriisiperioodil ei tuvastatud Tallinnas ainsatki ühistranspordi kasutamisest põhjustatud nakatumist ega haigestunud ka ükski TLT bussijuht, teatas TLT. | Tallinnas pannakse busside esiuksed taas kinni | https://www.err.ee/1133631/tallinnas-pannakse-busside-esiuksed-taas-kinni | Alates reedest ei pääse sõitjad Tallinnas bussidesse esiustest, sest need jäävad suletuks, et kaitsta bussijuhtide koroonaviiruse eest, teatas Tallinna Linnatranspordi AS (TLT). |
2800 inimesele mõeldud laagris elas telkides, konteinerites ja osmikutes kokku umbes 13 000 inimest, vahendas BBC.
Suure tulekahju tõttu on paljud migrandid pidanud kaks viimast ööd magama lageda taeva all teedel, väljadel ning autoparklates.
Kreeka võimud saadavad peavarjuta jäänud migrante majutama ühe parvlaeva ning kaks mereväealust. Migratsiooniminister Notis Mitarachi ütles, et umbes 2000 inimest majutatakse ajutiselt laevade pardale.
Umbes 400 teismelist ja last viidi lennukitega Kreeka maismaale.
Ministri sõnul püüavad võimud leida migrantidele peavarju ka Moria laagri ümbruses.
Mitarachi ütles, et laagris on väga pingeline, sest eelmisel nädalal pandi ühe migrandi positiivse koroonaviiruse testi tõttu kogu laager 15 päevaks karantiini. Selle nädala kolmapäevaks on 35 laagriga seotud inimest andnud positiivse koroonaproovi. | Kreeka majutab migrandid tulekahju järel laevadele | https://www.err.ee/1133625/kreeka-majutab-migrandid-tulekahju-jarel-laevadele | Kreeka majutab Lesbose saarel asuva Moria põgenikelaagri tulekahju tõttu peavarjuta jäänud migrandid kolmele laevale. |
Eesti paar kuulub B-alagruppi, kus lisaks mängivad rumeenlannad Andreea Iustina Corcoz – Diana-Florentina Milea, türklannad Ece Ozdemir – Doga Ocal ning hollandlannad Nadine Everaert – Wies Bekhuis, vahendab volley.ee.
Avamängus olid Tšuhnenkova – Tšuhnenkova vastaseks rumeenlannad Corcoz – Milea ning 2:0 (21:18, 21:17) paremuse pani maksma Eesti duo. Võit vormistati 38 minutiga.
Uuesti tullakse väljakule reedel, mil peetakse ülejäänud kaks alagrupikohtumist.
Eesti paar kuulub vanuse järgi veel U-18 klassi ning mängib seega endast vanemate vastu, valmistudes järgmisel nädalal toimuvaks U-18 EM-iks. | Eesti neiud alustasid U-20 rannavõrkpalli EM-i võiduga | https://sport.err.ee/1133626/eesti-neiud-alustasid-u-20-rannavorkpalli-em-i-voiduga | U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse 10.-13. septembrini Tšehhis Brnos. Eestist teeb kaasa üks paar, kui võistlustulle astuvad Karolina Tšuhnenkova – Aljona Tšuhnenkova. Avamängus oli Eesti duo võidukas. |
Kyodo Newsi sõnul tegid Jaapani pesapalli ja jalgpalli profiliigad riigi valitsusele ettepaneku spordiüritustele lubada senise 5000 inimese asemel kuni 20 000 pealtvaatajat või 50 protsenti toimumispaiga mahutavusest. Jaapani valitsus arutab ettepanekut reedel.
Jaapanis on uute koroonaviiruse juhtumite arv olnud langustrendis, kolmapäeval teavitati 492 uuest juhtumist. Nakatunute arvu haripunkt saavutati 3. augustil, mil Jaapan teavitas 1998 viimase 24 tunni jooksul lisandunud nakatunust.
Tokyo suveolümpia toimub järgmise aasta suvel 23. juulist 8. augustini. | Jaapan kaalub spordivõistlustele kuni 20 000 pealtvaataja lubamist | https://sport.err.ee/1133604/jaapan-kaalub-spordivoistlustele-kuni-20-000-pealtvaataja-lubamist | Järgmisel aastal olümpia- ja paralümpiamänge korraldav Jaapan kaalub spordivõistlustele maksimaalselt 20 000 inimese lubamist. |
"Me teeme omalt poolt kõik selle mulli säilitamiseks ja me oleme juba esitanud nii lätlastele kui eestlastele ettepaneku loobuda 16 tasemest ja minna üle 25-le, et mull alles jääks, eriti et samasuguse taseme üle käib diskussioon ka Euroopas, mitte ainult Balti riikides," ütles minister pressikonverentsil.
Veryga sõnul kehtiks uus lävend reisijatele kõigist riikidest, mitte ainult Leedust, Lätist ja Eestist.
Kui Balti mull lõhkeb, võib Läti kehtestada piirangud nii Leedust kui Eestist saabujatele, märkis minister.
"Aga me püüame muidugi leida võimalust, saada oma kodanikele erandit, et nad saaksid sinna sõita ja et nende kodanikud saaksid meie riiki tulla, et meil oleks pisut vabam olukord. Aga me loodame leppida kokku 25 peale ja siis oleks probleem lahendatud."
Eesti välisministeerium teavitab regioonis plaanitavatest reisipiirangutest reedel.
Soome valitsus peaks neljapäeval kinnitama uue reisipiirangute korra, mille kohaselt ei kehtiks karantiini nõue enam nendest riikidest saabujatele, kus viimase kahe nädala nakatumise tase on kuni 25 juhtumit 100 000 elaniku kohta. | Leedu teeb ettepaneku tõsta Balti mulli karantiinilävendit | https://www.err.ee/1133617/leedu-teeb-ettepaneku-tosta-balti-mulli-karantiinilavendit | Leedu teeb Lätile ja Eestile ettepaneku tõsta nõndanimetatud Balti mulli sees enesisolatsiooni lävend praeguselt 16 koroonaviiruse juhtumilt 100 000 elaniku kohta 25 juhtumile, ütles tervishoiuminister Aurelijus Veryga neljapäeval. |
Jalgpalliklubi FC Flora võlgneb Tallinnale 1,596 miljonit eurot, kuid jalgpalliliidu üldkogu otsustas tänavu 4. juulil, et võtab klubi kohustused täies mahus enda kanda.
Linn ja jalgpalliliit (EJL) sõlmisid seejärel kokkuleppe, et liidul on kohustus investeerida linnale kuuluvasse jalgpallitaristusse vähemalt 1,596 miljonit eurot.
Täpsemalt peab EJL investeerima Hiiu staadioni arendamiseks 650 000 eurot. Teiseks peab EJL lepingu järgi investeerima vähemalt 946 000 eurot hiljemalt 2025. aasta maikuuks Tallinna linnale kuuluva jalgpallilitaristu ehitustöödesse või mõnel muul jalgpallitaristu arendamisega seotud moel.
Linnavalitsus kiitis kokkuleppe kolmapäeval heaks.
Võlad pärit aastast 2001
FC Flora võlad Tallinna linnale tekkisid samal aastal, mil Lilleküla staadion avati ehk aastal 2001. FC Flora ja Tallinn sõlmisid aprillis 2001 lepingu, kus üks punkt nägi ette jalgpalliklubi kohustuse võõrandada Tallinna linna poolt Lilleküla staadioni teede ja tehnovõrkude rajamisel summas 9,98 miljonit Eesti krooni tehtud investeeringutele vastav mõtteline osa staadioni kinnistut koormavast hoonestusõigusest Tallinna linnale.
FC Flora ja Tallinna linn sõlmisid sama aasta augustis Lilleküla staadioni aktsiate ostu-müügi raamlepingu, mille alusel kandis Tallinna linn omandatavate aktsiate eest jalgpalliklubile ettemaksuna 15 miljonit Eesti krooni.
Kahe sõlmitud lepingu kogusumma oli seega 24,98 miljonit krooni ehk ligikaudu 1,6 miljonit eurot.
Peale vaidlusi Flora ja linna vahel sõlmiti 2006. aastal kokkulepe, milles Flora tunnistas oma kohustust tagastada Tallinna linnale aktsiate omandamiseks tehtud ettemaks ja kompenseerida muud linna tehtud investeeringud kogusummas 24, 98 miljonit Eesti krooni. Lepingu aegumistähtaega hakati arvestama 30. mail 2010 ning selle kestvuseks oli kümme aastat.
Tänavu 26. mail sõlmitud kokkuleppe järgi kohustus jalgpalliklubi maksma Tallinna linnale 1, 59 miljonit eurot hiljemalt viie aasta jooksul. Jalgpalliliit võttis 4. juuli otsusega võla enda kanda.
Peale valmimist 2001. aastal on ka riik staadioni arendamist finantseerinud. 2015. aasta septembris otsustas valitsus eraldada riigieelarvest viis miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadioni juurdeehitise rajamiseks, mis suurendas istekohtade arvu 15 000-ni ja võimaldas seal korraldada 2018. aasta UEFA Superkarika finaalmängu.
Eesti valitsus soetas 2004. aastal 70,5 miljoni krooniga 35 protsenti staadionist, kuid 2006. aastal ostis FC Flora riigi osaluse uuesti välja. Praegu kuulub staadion Eesti jalgpalli liidule. | Jalgpalliliit tasub FC Flora võlad Tallinna linnale | https://www.err.ee/1133616/jalgpalliliit-tasub-fc-flora-volad-tallinna-linnale | Eesti jalgpalli liidu üldkogu otsustas juulis, et võtab jalgpalliklubi FC Flora kohustused Tallinna linna ees enda kanda ning tasub linnale 2001. aastast pärit võlad. |
Raporti kohaselt on õhu- ja mürasaaste ning kehva vee kvaliteet ja erinevad kemikaalid põhjustanud 13 protsenti kõikidest surmadest. Samuti selgub raportist, et kõige haavatavamad on reostuse suhtes just vaesemad piirkonnad.
Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27 protsenti) ja väikseim Islandil ja Norras (9 protsenti). Eestis moodustavad need kõigest 12–13 protsenti.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel lausus, et selgelt eristuvad omavahel Ida- ja Lääne-Euroopa. "Lääne-Euroopa üldine heaolu mõjutab ka seda, et Lääne-Euroopas on pikem eluiga ja tervena elatud aastad on ka pikemad. On ligipääs rohelistele aladele. Toitumine ja üldine rahulolu elule avaldab mõju sellele, et vastupanuvõime stressifaktoritele on parem," rääkis Mandel.
Bosnia ja Hertsegoviina suurt keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaalu selgitab kaks asjaolu. "Seal ongi õhusaaste, peenosakeste kontsentratsioon on üks kõige kõrgemaid, just eile vaatasin järele. Teiselt poolt on siis see üldine heaolu," selgitas ta.
Eesti õhk on üsna puhas
Positiivsena toob Mandel välja, et Eesti õhk on küllaltki puhas. "Kui me räägime peenosakeste kontsentratsioonist, siis me oleme ühed puhtamad Euroopas, mis muidugi ei tähenda, et Eestis probleeme ei ole."
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru lausus, et Eesti kuulub Põhja-Euroopa riikide hulka, kus need probleemid ei ole nii suured. "Täitsa muretud me ei saaks olla, sest nii selles uuringus, kui ka meie enda uuringutes näeme, et ikkagi need keskkonnategurid mõjutavad ka Eesti elanike tervist," mainis Orru.
Eestis on Orru sõnul positiivne, et meie linnad on veel endiselt suhteliselt rohelised. "Rohelised alad on head, sest suvel saame väga palava ilmaga varju ja teistpidi, need annavad aktiivse liikumise võimalusi ehk inimesed saavad käia sportimas. Eriti praegusel ajal, kus spordisaalid kevadel olid suletud, on väga oluline, et seda oleks võimalik teha õues," selgitas Orru, ent nentis, et surve roheluse vähendamiseks on päris suur.
Raporti andmed pärinevad 2012. aastast, sest kõik Euroopa riigid ei olnud niivõrd usinad andmeedastajad. Kohase võrdluse tegemiseks tuli kasutada aastat 2012, sest kõikidest riikidest on saadaval sama aasta andmed.
"Kui me vaatame eesti õhukvaliteedi viimase aastate andmeid ja mis oli 2012. aastal, siis üldpilt on suhteliselt sarnaseks jäänud. Mõni aasta on ta olnud natuke parem ja mõni aasta on halvem, mis näiteks oleneb sellest, kuivõrd tuuline tollel aastal on," ütles Orru.
Mida vähem on tuult, seda vähem saasteained hajuvad. Eriti kehvasti oli sellega 2018. aastal, kui saaste ei hajunud nii hästi ära kui mõnel teisel aastal, selgitas Orru.
Mida saame ära teha, et olukord paraneks?
Õhukvaliteedi parandamisel on Orru sõnul oluline koostöö. "Kindlasti see raport näitab, et me peame siin ühiselt tegutsema selle nimel, et õhk muutuks puhtamaks, seda saavad teha nii üksikindiviidid kui omavalitsused erinevate meetmetega, et õhukvaliteet oleks parem," rääkis Orru.
Elo Mandeli sõnul on väga oluline linnaplaneerimine, et transport oleks keskkonnasõbralik ja et meil oleks ligipääs rohealadele. "Kui seda raportit täpsemalt vaadata, siis tihti olid mõjutatud need piirkonnad, kus inimesed elavadki suurte liiklusteede ääres ja neil ei olegi võimalik minna kuskile rohelisele alale," lausus Mandel.
Üksikindiviidi seisukohalt on Mandeli sõnul oluline pöörata tähelepanu sellele, et millise liiklusvahendi me valime. Kuivõrd algamas on kütteperiood, siis teisalt on oluline tähelepanu pöörata, et mida ja kuidas me kütame. | Raport: iga kaheksas surmajuhtum on seotud keskkonnasaastega | https://novaator.err.ee/1133232/raport-iga-kaheksas-surmajuhtum-on-seotud-keskkonnasaastega | Euroopas on iga kaheksas surm soetud keskkonnasaastega, selgus Euroopa keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud raportist. Eestis on keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal 12–13 protsenti. |
Raha makstakse välja järgneva kahe aasta jooksul ning selle eesmärk on pehmendada koroonaviirusest tingitud majanduskriisi mõjusid, teatas Euroopa Ringhäälingute Liit.
Prantsusmaa televisiooni prognooside kohaselt tulud tänavu mullusega võrreldes langevad. Televisiooni rahastatakse Prantsusmaal loatasust ja reklaamimüügist, millest riik on otsustanud aegamööda loobuda.
Samade meetmete käigus on 483 miljoni euroga toetatud ajalehti, 165 miljonit eurot on suunatud filmitööstuse toetuseks. | Prantsusmaa toetab avalikku televisiooni ja raadiot 70 miljoni euroga | https://www.err.ee/1133608/prantsusmaa-toetab-avalikku-televisiooni-ja-raadiot-70-miljoni-euroga | Prantsusmaa valitsus toetab majanduskriisist räsitud riigis majandust 100 miljardi euroga. Sellest suur osa on suunatud ka kultuuri toetamisele ja 70 miljonit eurot suunab riik avalik-õigusliku televisiooni ja raadio toetamiseks. |
Eesti meistrivõistlused on raiespordi hooaja tähtsündmus, mistõttu ajastatakse parim vorm just augusti lõppu. Enamus suuremaid ja väiksemaid võistlusi on peetud ning hooaeg hakkab lõppema. Seega ongi parim võimalus hooajale punkt panna just Eesti meistritiitliga.
Korraldaja Mart Kelgu sõnul on meistritiitlile pretendeerijaid mitmeid. "Võistlustel osalevad mitmekordsed Eesti meistrid ja maailmameistrivõistlustel silma paistnud Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja Helvis Koort. Samuti maailma ja Euroopa võistlustel juuniorsportlasena mehetegusid teinud ning nüüd profiklassis võistlev Jarro Mihkelson, kes samuti ihkab taas meistrivõistluste kuldmedalit. Seega on konkurents tihe," sõnas Kelk.
Võistlused Luua Metsanduskooli staadionil algavad kell 9 ja pealtvaatajad saavad kaasa elada neljale platsialale. Sportlased võtavad mõõtu täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, laasimises ja saeketivahetuses. Langetamine toimub meistrivõistlustele kohaselt metsas. Raiespordi selle aasta Eesti meister selgub laupäeva õhtul.
"Eestlased on metsarahvas ja oleme alati olnud ka metsatöödes meisterlikud. Raievõistlustega panemegi metsamehe igapäevase töö võistlusformaati ja oskused proovile," tõdes Kelk. "Võistlus on väga kaasahaarav ja vaatemänguline, kus loevad nii raiesportlase kiirus, täpsus kui ka osavus."
Augustikuus Tallinnas Männi pargis toimunud võistlustel võitis esikoha 1617 punktiga Raino Poll, kellele jäi napilt alla Erik Rist (1615 punkti). Kelgu sõnul on sellised punktisummad medalikoha väärilised ka välisvõistlustel ning laupäevased võistlused tõotavad tulla vägagi tasavägised. Seekord on stardinimekirjas 35 raiesportlast, kelle seast auhinnatakse iga võistlusklassi kolme parimat ning äramärkimist saavad ka esikolmikud alade lõikes. Lisaks parimatele raiesportlastele selgitatakse Luual välja ka parimad võsasaagide käsitsejad noorendiku hoolduse võistlustel. | Laupäeval selgub Eesti meister raiespordis | https://sport.err.ee/1133233/laupaeval-selgub-eesti-meister-raiespordis | Sel laupäeval selgub Luua metsanduskoolis peetavatel meistrivõistlustel Eesti parim raiesportlane. Mõõtu võetakse täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, laasimises, langetamises ja saeketivahetuses. |
Nii suurt fotot võib olla keeruline ette kujutada. Selle täies hiilguses vaatamiseks oleks vaja 378-t 4K ultrakõrge lahutusvõimega telerit, märgitakse SLACi pressiteates.
Seninägematult üksikasjalikke fotosid hakatakse edaspidi tegema astronoomilise uurimistöö tarbeks. Pildistamiseks kasutatud džiibisuurune kaamera viiakse lähitulevikus paari aasta jooksul valmivasse Vera C. Rubini observatooriumisse Tšiilis. Uue põlvkonna observatoriumis plaanitakse uurida universumi teket ning tumeainet ja -energiat, vahendab Gizmodo.
Observatooriumi valmides hakkab maailma esimene 3,2-gigapiksliline kaamera tegema panoraamfotosid lõunataevast. Plaani järgi pildistab kaamera taevalaotust iga paari päeva tagant kümme aastat järjest. Fotodest valmib projekti"Legacy Survey of Space and Time" (LSST) käigus maailma suurim astronoomiline film, mis annab aimu miljardite tähtede ja galaktikate liikumisest.
Suure lahutusvõimega fotod tehti kaamera äsjavalminud fokaaltasandi ehk kaamera niinimetatud silma proovile panemiseks. Fotode tegemisel projitseeris uurimisrühm sellele kujutisi läbi 150-mikronilise läbimõõduga nõelasilma. Katsetuste käigus jäädvustasid SLACi uurijad erinevaid objekte, nende hulgas ka äärmiselt detailirohke tekstuuriga romaani lillkapsast. Teravate piltide tegemiseks tuleb jahutada fokaaltasandi moodustavad sensorid -101,1 °C-ni. Ühtlasi on sensorite pealispind äärmiselt lame.
Valgustundlik ala on 60 sentimeetri laiune ja koosneb 189 sensorist. Iga sensor suudab teha 16-megapikslilise pildi, mille piksel ise on omakorda kümne mikroni laiune: mitte küll suur, kuid kümme korda suurem tavalise telefonikaamera pikslist. Võrdlusena on inimese juuksekarv keskmiselt 50 mikroni laiune.
Ühtlasi on uue kaamera fokaaltasand väga lame ning laiuse poolest võrreldav kümnendikuga inimese juuksekarvast. Sestap saab sellega teha erakordselt teravaid pilte. Valgustundliku ala külge kinnitati 21 üheksast laenguga seotud seadmest koosnevat "parve" ning veel nelja eripärast parve kasutati kaamera ülesehituseks. Kuna parved on väga haprad ja maksavad kolm miljonit tükk, võttis nende paikapanek pool aastat aega.
Kaamera lahutusvõime sobib astronoomiauuringute jaoks hästi. Täisresolutsiooni juures suudab see tuvastada golfipalli 24 kilomeetri kauguselt ja selle vaatevälja mahuks 40 täiskuud. Ühtlasi suudab see eristada inimsilmale nähtavatest objektidest kuni 100 miljonit korda tuhmimaid objekte. | Hiigelkaamera tegi brokolist maailma suurima digifoto | https://novaator.err.ee/1133599/hiigelkaamera-tegi-brokolist-maailma-suurima-digifoto | SLACi riikliku kiirendilabori teadlased tegid maailma esimesed 3200 megapikslilise lahutusvõimega digifotod. Kasutatud kaamerast loodetakse tulevikus suurt abi astronoomias. |
Mart Rauba selgitas, et Masta Robusta on samaaegselt nii ühe räppari katse ennast ise produtseerida kui ka ühe produtsendi katse enda ja teiste jaoks räpp uuesti lahti mõtestada. ""OU!EP" on üllatav ja kohati ülevoolavalt hetkiline peoalbum, mitmekihiline räpialbum ja hoogne kummardus Briti bassimuusikale, mis on läbi aastate enim inspireerinud," sõnas ta.
Lisaks MC Lordile saab plaadil kuulda ka MC J.O.C'd ja Rakverete räpparit Maxtraxt. Sooloprojektide kõrval on MC Lord tuntud ka bändidest Öökülm ja TMF.
OU!EP by Masta Robusta | MC Lord proovis kätt produtsendina, uue artistinime alt ilmus debüütplaat | https://menu.err.ee/1133598/mc-lord-proovis-katt-produtsendina-uue-artistinime-alt-ilmus-debuutplaat | Mart Rauba, kes on tuntud ka artistinimega MC Lord, otsustas proovida ka kätte produtsendina. Uue artistinime Masta Robusta alt andis ta välja debüütplaati "OU!EP" |
PERSONA GRATA ARTJOM ASTROV
Artjom Astrov on viimase nelja aastaga t õ usnud Eesti teatri helikujundajate tippude hulka. Oma esimese helikujunduse tegi ta Lauri Lagle lavastusele "Paradiis", mis etendus Von Krahli teatris. J ä rgnes koost öö Ruslan Stepanoviga tantsulavastuses " Невесомость" ning Mart Kangro, Eero Epneri ja Juhan Ulfsakiga lavastuses " Workshop", mis etendusid Kanuti Gildi SAALis. Nii Ruslani kui Mardiga on ta tihedat koostööd teinud edaspidigi. Koos Stepanoviga lavastas ta eelmise aasta kevadel S õ ltumatu Tantsu Laval " Performance' i STLis", 24. augustil esietenduvas lavastuses "Kas te olete oma kohaga rahul", mille on teinud " Workshopi" mehed, on Artjom taas heli kujundamas.
Kohtumispaigaks pakub Artjom ühe Tallinna pargi, saates Google maps' i lingi, mis juhatab mind Nunne tänava k õ rval asuva skulptuuri " Naine vaagnaga" juurde. Ta on täpne, ütleb, et tuleb korvpallitrennist, et sel nädalal on proovides vaba graafik, sest Ulfsak osaleb filmiv õ tetel. Nii olevatki hea, saab individuaalselt proove teha. Ka korvpallitrenni teeb ta üksi, mitte ainult ei viska peale, vaid teeb läbi kogu korvpallitehnika rutiini, mis ikka treeningutes läbitakse.
Meenutame meie esimest kohtumist 2015. aastal Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses, kus Artjom esitles ekraani ja pseudonüümi rin la taha varjununa hiphopi sugemetega muusikat presenteerivat teist EPd " normality brings out the hardcore in me" (2014). "See oli ammu, huvitav, et seda meenutad," imestab ta. Talle endale on s üdamelähedane kolm aastat tagasi juba oma nime all välja antud album " Backround Music (Vol 1)", mida saab kuulata Bandcampi lehel (https://serious-serious.bandcamp.com/album/background-music-vol-1). Lood pealkirjadega "Still", " Empty, oh Empty", " Lines & Circles" ja " Nothing Happens" rää givad p üsimisest, tühjusest, joontest ja ringidest ning mittemiskisusest. Samuti toob ta esile suve alguses plaadimä rgi Quantum Natives v älja antud albumi " When I See It. I Don ' t See It", mis sai osaks nende alternatiivse maailma loomise platvormist ja digitaalsest kogukonnast ning on kuulatav ja zip-failina tasuta allalaaditav Soundcloudi lehel.
Kus sa sündisid?
Ma sündisin Nõukogude Liidus, nagu vist sinagi.
See on t õ si. Kas Eesti territooriumil?
Ei, ikka Venemaal, Volga jõe ääres Samaaras. Nõukaajal oli eri piirkondades elavatel peredel võimalus ühesuguse väärtusega kortereid vahetada. Nii me siia sattusimegi. Aga juba aasta hiljem Nõukogude Liit lagunes, siis tuli Eestis omandireform ja kinnisvara hakati tagastama. Ja me jäime Tallinna korterist ilma. Õigusjärgsed omanikud üürisid meile meie oma korteri välja. Selline olukord jäi ka edaspidi meie peret defineerima.
Kes sa rahvuselt oled?
Käisin venekeelses juudi koolis, aga ma ei tegele selle teemaga väga. Venemaa vastu ei ole mul kodutunnet, Eestiga olen harjunud, aga praegu olen enamiku ajast Viinis.
Sa annad aastas v älja ühe albumi ja alati erinevate kunstnikunimede all. Miks?
Iga muusikažanri ümber on oma kultuur, osa sellest moodustab esitamise ja jagamise stiil. Räppmuusikat tehes tahtsin olla anonüümne, sest see oli mulle uus ala, tahtsin tagada endale ruumi katsetamiseks. Muidugi ei jätkunud seda anonüümsust kuigi kauaks. See pole tegelikult võimalik. Oma esimese täispika albumi "Backround Music (Vol 1)" loomise käigus tundsin esimest korda, et seal pole vajadust ennast ühegi pseudonüümi taha asetada. Ei ole vaja vahendajat. Enam ma teisi kunstnikunimesid ei kasuta.
Kuidas sa teatri vastu huvi hakkasid tundma?
Esiteks pakkus helikujundamine mulle huvi just sellepärast, et teatriga on mul mõningane distants. See pole minu ala. Puudub ka koolitus. Sellest distantsist tuleneb teatav mängulisus või kergus. "Paradiisiga" oli teatud mõttes algaja õnn. Lauril läks hästi ja see aitas ka mind. Tänu Mart Kangrole, kes on mind juba mõnda aega üritanud paati saada, sain jala teatri ukse vahele. Enda muusikat tehes olen iga nüansi suhtes tähelepanelik ja saan oma isiklikud ambitsioonid vabastada. Teater on rohkem nagu ühiselamu — pole seda oma tuba, kuhu lemmikplakat riputada, tuleb arvestada tervikuga. Ma ei hakka lavastajatega vaidlema, püüan kasutada seda ruumi, mis mulle antakse. Aga loomulikult, mida rohkem vabadust, seda parem!
Milline töö sulle endale k õ ige huvitavam on tundunud?
"Невесомость". See oli minu esimene kohtumine Ruslaniga, kui ta pakkus lavastusele välja helilisi ideid. Ma ei tea, miks, aga ütlesin kohe, et need mõjuvad mulle eilse päevana. See ei tekitanud pahameelt, pigem kadus mingisugune barjäär. Lõpuks tegelesid kõik oma asjaga, oma isikliku lavastusega, aga need jooksid pärast kokku. Kõigil olid omad liinid, mida arendada. Alissa Šnaider vaatas pealt ja naeris. Keskseks jäi printsiip, et me ei tee sama asja koos, vaid täiendame üksteist. Ruslan oli hõivatud kontsentreeritud tegevusega keset lava, Oliver Kulpsoo haldas laest rippuvat ufo-objekti, mis aeg-ajalt omas tempos vilgutas ja veidi üles-alla liikus. Minu soov oli samal ajal avada erinevaid ruume. Lootsin, et minu koos mikriga mööda Kanuti erinevaid ruume hängimine tugevdab Ruslani kontsentreeritust.
Miks sa tahad füüsiliselt, oma kehaga lavastustes osaleda? Lihtsam oleks ju valmis helikujundus tehnikule ü le anda.
Ei tea, kas tegeleksin loominguga, kui soov oleks pääseda lihtsalt? See ei ole lihtne töö. Ka endale peab väljakutseid esitama, muidu leian end kiiresti olukorrast, kus mõtlen juba esmaspäeval nädalavahetuse peale. Samal põhjusel püüan vältida juba läbi proovitud lahendusi. Mul ei ole ambitsiooni kõiki oma oskusi lauale panna. Püüan tuua sisse teravust, töötada natuke tegijatele vastu. Tavaliselt need vastuolud toimivad, nende kaudu tuleb lavastajate mõte tugevamini esile, illustreerimine, vastupidi, vähendab seda.
Sinu muusika on alati ruumiline. Tundub, et muusikale omasest ajaga mängimisest sa väga ei huvitu.
Kui ma teatrisse sisenen, on seal hästi suur ruum ja kõrged seinad. Alguses istud selles tühjas ruumis, põrgatad ühte heli vastu seina ja kuulad, mis sealt vastu kajab. Kõrvaklappidest kuulatava muusika puhul tuleb kogu arhitektuur ise üles ehitada. Teatris on palju juba ette antud. Nii vähe on vaja teha, aga seda vähest tuleb teha täpselt. Õige heli õigel ajal viib edasi ja avab midagi. Ma üritan kasutada nii vähe vahendeid kui võimalik, viia ennast miinimumini. Võin ise kirjutada muusika, aga võin ka kasutada teiste kirjutatud muusikat. Minu töö puhul ei pane inimesed sageli tähele, et lavastuses oli helikujundus. "Workshopis" oli väga vähe muusikat, aga see-eest palju helikujundust — minupoolset vaikimist.
Sa ü tlesid, et p üüad ennast miinimumini viia.
Mind paeluvad lihtsad, täpsed ja kontseptuaalsed lahendused. Küsimus pole ilus või eneseväljenduses.
Kuhu edasi?
Maailmas toimuv pani mind oma tegevust ümber mõtestama. Sain veeta aega looduses ja lähedaste inimestega, rohkem kui tavaliselt. Püüan praegu teha vähem ja vaadata rohkem ringi, koguda ennast. Ideid on, aga neid ma ei saa veel praegu jagada. Loodan, et kõigil on see võimalus korraks sisse-välja hingata, enne kui maailm uuesti meid oma ringlusse võtab. | Artjom Astrov: teater on nagu ühiselamu | https://kultuur.err.ee/1133230/artjom-astrov-teater-on-nagu-uhiselamu | Teater. Muusika. Kino septembrinumbris: Kaja Kannu intervjuu Artjom Astroviga. |
Esimene stuudio on eetris täna kell 21.40. Saatejuht Mirko Ojakivi | Neljapäeval "Esimeses stuudios" rahandusminister Martin Helme | https://www.err.ee/1133228/neljapaeval-esimeses-stuudios-rahandusminister-martin-helme | Valitsuses on saabunud rahajagamise ja laenamise aeg. Uue aasta riigieelarve piirjooned said Sagadi mõisas paika, aga detailid veel mitte. Millised on kesksed vaidluskohad ja kas tulevikuks jääb sellest kriisist alles vaid suur riigivõlg või ka miskit muud? Rahaasjadest tuleb juttu rahandusminister Martin Helmega (EKRE). |
Kuldmuna korraldava turundajate liidu tegevjuhi Liis Tippeli sõnul kaaluti otsust konkursi edasi lükkamiseks väga põhjalikult.
"Möödunud Kuldmuna konkursile esitati rekordiliselt töid ja tihe konkurents andis ka suuremat väärtust kõikidele võidu väljateeninud turundajatele. Sel aastal on ühiskonnas domineerinud koroonaviiruse temaatika ja see peegeldub kindlasti ka konkursil, kuid tahame näha võimalikult mitmekesist valikut ka kõikide teiste kampaaniate ja loometööde seast. Mida viljakam on turundusmaastik, seda rohkem on ka inspireerivaid, nutikaid ja kõrgetasemelisi töid," selgitas Tippel.
Lisaks konkursi uuele toimumisajale on muutumas ka konkurss ise. "Oleme juhatusega jälginud maailma tipptasemel reklaamikonkursse ja saanud häid ideid, kuidas Kuldmuna konkurssi ümber disainida, et hoida latti kõrgel ja käia ajaga kaasas. Vaatame üle žürii töö ja hindamispõhimõtted ning lisame uusi võistluskategooriaid," kirjeldas Tippel.
2021. aasta konkursile saab järgmisel aastal esitada 2020. aasta veebruarist kuni 2021. aasta juunini valminud töid. | Kuldmuna 2021 auhinnagala lükkub kevadest sügisesse | https://menu.err.ee/1133222/kuldmuna-2021-auhinnagala-lukkub-kevadest-sugisesse | Kevaditi toimuv turundusvaldkonna mõõdupuu Kuldmuna lükkub järgmisel aastal hoopis sügisesse ning ka konkursi hindamises on oodata muudatusi. |
Ehkki Euroopa Liidu välisministrid andsid juba augusti lõpus oma põhimõttelise heakskiidu Valgevene presidendivalimiste võltsimises ning sellele järgnenud meeleavalduste jõhkras mahasurumises süüdi olevatele ametnikele sanktsioonide kehtestamises, ei ole neid seni paika suudetud panna, kuna EL-ilt Türgi vastu suuremat tuge ootav Küpros viivitab oma heakskiiduga.
Väidetavalt olevat Küpros viidanud, et EL-i ühe kõige väiksema riigina ei ole neil piisavalt võimekust, et vaadata kiiremini läbi pakutud nimekiri Valgevene ametnikest, kes pandaks EL-i viisapiirangute alla ja kelle varad Euroopas külmutataks. Anonüümsust palunud Küprose diplomaat on küll sellise väite, mida on Reutersile kinnitanud neli erinevat allikat, tagasi lükanud.
Euroopa Liidu välispoliitika nõuab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.
Siiski on mitme EL-i riigi esindajad märkinud, et Küprose soov sanktsiooniplaani pikemalt uurida tähendab tegelikult soovi saada teiste liikmesriikide toetus ka samasugustele meetmete kehtestamiseks Türgi suhtes.
Türgi alustas Vahemere idaosas puurimistöid nafta- ja gaasimaardlate otsimiseks eelmisel aastal hoolimata EL-i hoiatustest ning nüüdseks on maardlate kuuluvuse üle puhkenud pinged kasvanud nii suureks, et NATO liikmed Türgi ja Kreeka, mis Küprost toetab, korraldavad piirkonnas vastakuti sõjaväeõppusi.
Küprose ettepaneku vastu kehtestada sanktsioonid Türgi ametnike ja ettevõtete vastu on mitmed EL-i riigid, muuhulgas ka Saksamaa, kes loodavad vastasseisu lahendada dialoogi teel.
Viivitus põhjustab pahameelt
Ehkki sanktsioonide alla pandavate Valgevene juhtide nimekirjas on Reutersi andmeil umbes 40 inimest, põhjustab paljudes pahameelt, et seda ei ole võimalik heaks kiita.
"Selles osas on palju frustratsiooni," ütles üks kõrge EL-i diplomaat Reutersile. Samas möönis teine amtnik, et ehkki Küpros käitub meeleheitlikult, ei tee ta seda pahatahtlikult.
Küprose tekitatud punnseisu kritiseeris neljapäeval ka mõjukas Rootsi poliitik, kunagine peaminister ja kauane välisminister Carl Bildt, kes kirjutas Twitteris, et seda jäetakse kauaks mäletama ning seega on taolisel käitumisel ka oma tagajärjed.
Very serious with ???????? using blackmail and blocking the ???????? decision on sanctions against Belarus individuals. I'm sure this will be remembered for a long time and accordingly have consequences. https://t.co/Fw1XCmcVIo
— Carl Bildt (@carlbildt) September 10, 2020
Neljapäeval kohtub Prantsuse president Emmanuel Macron Küprose ja Kreeka liidriga Korsikal ning see annab lootust, et EL-i välisministrite kohtumiseks 21. septembril või hiljemalt 24.-25. septembri Euroopa Ülemkoguks jõutakakse Valgevene sanktsioonide osas kokkuleppele.
Siiski toob Küprose käitumine taas esile raskused Euroopa Liidu ühtse välispoliitika elluviimisel. Euroopa Liit, mis kunagi suutis oma pehmet jõudu kasutades aidata endistel sotsialismileeri riikidel oma ühiskonnad ja majandused ümber kujundada, on viimasel ajal raskustes oma välispoliitiliste huvide kaitsmisel, märgib Reuters. | Küpros takistab Euroopa Liidul Valgevene sanktsioonide kehtestamist | https://www.err.ee/1133216/kupros-takistab-euroopa-liidul-valgevene-sanktsioonide-kehtestamist | Türgiga Vahemere idaosa gaasimaardlate pärast vastasseisu sattunud Küpros takistab Euroopa Liidul Valgevene-vastaste sanktsioonide vastuvõtmist, ütlesid Reutersile anonüümsust palunud diplomaadid. |
"Kooli tohib sulgeda terviseamet epideemia tõrjeks või kooli pidaja, ehk linn, vald või erakooli omanik, kooskõlastades selle terviseametiga. Kui kooli sulgeb terviseamet, saab kooli sulgemise otsuse vaidlustada halduskohtus eelkõige kooli pidaja," kommenteeris Madise ERR-ile.
"Kui kooli sulgeb selle pidaja, sõltub vaidlustamisvõimalus eeskätt sellest, kas laps on jäetud õppest kõrvale. Kui õpe on korraldatud nt distantsõppel, siis ei pruugi otsuse vaidlustamiseks lapsel alust olla," märkis Madise.
Õiguskantsleri andmetel pole Tallinna linn teinud otsust koole sulgeda ning linn koolipidajana on andnud koolidele juhiseid, kuidas korraldada õpet, et õpilased oleksid koolis hajutatult ja seega väheneks viiruse levimise oht.
Distantsõppe rakendamine on õppekorralduslik küsimus
"Koolid peaksid gümnaasiumi- ja põhikooli III astmes, ehk alates 8. klassist hakkama hajutama õppetööd vastavalt kooli kriisiplaanile. Seadus võimaldab muuhulgas e-õpet ja selle võimaluse kasutamine on osa õppekorraldusest, mida koolid võivad rakendada. Võimalust korraldada õpet distantsilt, on kasutanud koolid vastavalt seadusele ka enne nn koroonakriisi. Distantsõppe rakendamine on õppekorralduslik küsimus, mida üldjuhul halduskohtus vaidlustada ei saa," selgitas Madise.
Ta rääkis, et vaidlustamine on võimalik siis, kui õpe on korraldatud nii, et lapsele pole haridus enam kättesaadav.
Hariduse kvaliteedi küsimustega tuleks pöörduda kooli või ministeeriumi poole
"Kuna põhiseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all, siis käesolevas olukorras tundub asjakohane pöörduda küsimuste korral haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes teeb koolide üle järelevalvet," sõnas Madise.
"Seega, kui jutt on sellest, kas kool korraldab õpet kooskõlas seadusega, on see eelkõige järelevalve küsimus. Seetõttu tuleks juhul, kui õpilasel s.t vanemal tekib kahtlus, et hariduse andmine kannatab õppekorralduse tõttu, pöörduda järelevalveorgani, ehk kooli pidaja või haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes hindab kooli tegevust. Õppekorralduse kohtus vaidlustamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, aga kaebuse edukus sõltub paljuski asjaoludest," märkis Madise.
Kaaluka põhjuseta ei tohi lapsi koolist ega huviharidusest eemale jätta
Õiguskantsleri sõnul on aga lastel on õigus heale haridusele, muuhulgas koolis käimisele ja soojale koolitoidule ning kaaluka, teadusliku alusega põhjuseta ei tohi lapsi koolist ega huviharidusest eemale jätta.
"Hirmud on mõistetavad ja ettevaatus kohane, siiski tuleb usaldada teadlasi ja Terviseameti eksperte," sõnas Madise.
"Emotsioonipõhised otsused on lastele, vanematele ja kooliperele lõppastmes kahjulikud," lisas ta.
Ülle Madise ütles, et mõistab survet koolidele, omavalitsusjuhtidele ja ministrile teha ruttu midagi, et viirus kaoks ja keegi haigeks ei jääks. "Seesugune soov on inimlik, ent paraku täidetamatu," sõnas ta.
Madise sõnul peavad otsused olema realistlikud ja tulevikku vaatavad. Ta soovitas uuesti üle lugeda Teadusnõukoja seisukohad ja professor Irja Lutsari selgitused. "Koolitöö jätkamine koolimajas ei ole olnud teistes riikides ühiskonnas haigestumuse tõusu põhjuseks. Põhjuslike seoste täpne väljaselgitamine pole alati lihtne, asjad ei pruugi olla nii, nagu esmapilgul näivad," ütles Madise.
Õiguskantsler soovis veel lisada, et Eesti väärtusruumi ei kuulu ka teadusliku aluseta maskikohustus, ehk näo katmine. | Õiguskantsler: distantsõppe kohtus vaidlustamine ilmselt edu ei tooks | https://www.err.ee/1133181/oiguskantsler-distantsoppe-kohtus-vaidlustamine-ilmselt-edu-ei-tooks | Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on distantsõppe sisse viimine Tallinna koolides koolikorralduslik küsimus, mida suure tõenäosusega halduskohtus vaidlustada ei saa. |
Soccernet.ee vahendab, et Sappineni usutles Prantsusmaa portaal Leero Sport News, kes küsis konkreetselt Liege'i Standardi ja Servette'i huvi kohta. Liege tuli mullu Belgia kõrgliigas viiendaks ja on kümnekordne Belgia meister (viimati 2009/10). Servette on eelmisel sajandil Šveitsi meistriks kroonitud koguni 17 korral, eelmine hooaeg lõpetati neljandal positsioonil.
"Ma olen praegu küll keskendunud Flora projektile, aga Servette'i ja Standardi huvist olen ma väga meelitatud. See tähendab, et ma olen hästi töötanud ja liigun õiges suunas. See annab motivatsiooni juurde," teatas Sappinen. "Ma olen jalgpallifanaatik ja jälgin paljusid liigasid. Muidugi ma tean neid klubisid."
Soccernet.ee-le täpsustas Flora ründaja, et tema oma agendiga midagi konkreetset arutanud pole ja ei tea, kas need jutud tegelikkuses tõele vastavad. | Prantsusmaa väljaanne seostab Sappineni Belgia ja Šveitsi tippudega | https://sport.err.ee/1133225/prantsusmaa-valjaanne-seostab-sappineni-belgia-ja-sveitsi-tippudega | Premium liiga parim väravakütt Rauno Sappinen andis Prantsusmaa väljaandele intervjuu, kus selgus, et tema vastu tunnevad huvi Belgia ja Šveitsi kõrgliiga klubid. |
Pärnumaal Tihemetsas asuva Voltveti mõisa peahoone ja seda ümbritseva kinnistu alghinnaks oli 97 000. RKAS-ist öeldi ERR-ile, et parima pakkumuse summat ei saa veel avaldada.
"Peale pakkumuste kvalifitseerimist ja kinnitamist saame seda ka teha, ajaliselt juhtuks see ilmselt järgmise nädala lõpus või ülejärgmise nädala esimeses pooles," ütles RKAS-i müügijuht Marko Künnapas.
Müüdi kolm kinnistut tervikvarana – Peahoone tee 2, millel on endine koolimaja hoone (kinnistu pindala 22 135 ruutmeetrit); Voltveti mõisapark P1, kus asuvad Voltveti mõisaait-kuur ja lehtla-paviljon (kinnistu pindala 47 920 ruutmeetrit) ning Voltveti mõisapark P3, millel hooneid ei ole (kinnistu pindala 27 882 ruutmeetrit).
Künnapase sõnul pandi Voltveti mõis müüki, kuna tegemist on riigile mittevajaliku varaga ja mõistlikum on anda see erakätesse. "Kinnisvaraga kaasnevad omaniku kohustused ning haldus- ja hoolduskulud ning ilma edasise plaanita ei ole mõistlik hooneid meie portfellis niisama hoida," märkis ta.
Voltveti mõisa peahoone selle külge ehitatud pargipoolse õppetiivaga (hilisem õpilaskodu) jäi tühjaks, kui haridusministeerium otsustas üleöö 1. septembrist 2016 sulgeda seal tegutsenud Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoha ja tuua metsanduse, autotehnikute, arboristide õpetamise Pärnu linna.
Kuivõrd tegu on mälestise ja kaitsepargiga, kaasnevad uuele omanikule piirangud. Künnapase sõnul on olulisemad piirangud kinnismälestistest tulenevad piirangud, mõisapargi kaitsealadest tulenevad ning muinsuskaitselised piirangud.
"Kohustustena mainiksin ka parkide hooldamist, kortermaja elektri- ja veevarustusega seotud küsimused," lisas ta.
Voltveti ehk Tihemetsa mõisa on esmakordselt märgitud 1601. aastal. Enamik olemasolevast hoonestusest on pärit 19. sajandist. Peahoone ehk härrastemaja on hilisklassitsistlikus stiilis ja valminud 1830. aastal. Keskosa kaunistavad nelja sambaga portikus, millel on kuldsed lõvifiguurid.
Hoones on tegutsenud põllumajandustehnikum, mille tarbeks on hoonet 1930-70-ndatel mitu korda ümber ja suuremaks ehitatud. Mõisahoone kolmas korrus on samuti peale ehitatud hiljem. Lisaks on juurde ehitatud külgtiib, milles asub korterelamu ja mis ei kuulu müüdava objekti juurde.
Voltveti mõisa juurde kuulub Voltveti mõisapark, mis asub kõigil kolmel müüki pandud kinnistul. Peahoone esisel alal paikneb avar muruplats koos purskkaevuga. Mõisapark on liigirikas ja sellel paikneb üle 100 taksoni erinevaid puu- ja põõsaliike, sealhulgas haruldasi. Mõisapargis paikneb ainulaadne maakivist mõisa grott.
Voltveti mõis on peamiselt 19. sajandi esimesel poolel kujunenud hooneterikas ansambel. Voltveti saksakeelne nimi on Tignitz. 1631. aastal omandas mõisa rittmeister Dietrich Wolffeldt, kelle nimest on hiljem tuletatud mõisa nimi Voltveti. Mõisa näol oli tegemist eraomandusliku rüütlimõisaga nagu enamiku Eesti mõisate puhul. Wolffeldtide suguvõsa käes püsis mõis kuni 1737. aastani, aastast 1786 kuni võõrandamiseni oli von Stryckide valduses.
Voltveti mõisa park Autor/allikas: RKAS | Voltveti mõisa ostmiseks laekus viis pakkumist | https://www.err.ee/1133224/voltveti-moisa-ostmiseks-laekus-viis-pakkumist | Riigis Kinnisvara AS-i poolt müüki pandud Voltveti mõisa peahoone ja kinnistu ostmiseks laekus tähtajaks viis pakkumust. |
Draama 2020 toimub kõigi olude kiuste. Olgugi et küsimärgi alt on kuude jooksul läbi käinud nii saalide väljamüümine kui ka üldse kogu ürituse toimumine, läks festival teisipäeva pärastlõunal heitumatu hooga lahti. Eks teisiti ole nii mõndagi: pole festivaliraamatut ega -voldikuid, pole võimalust end väljamüüdud etendustele trepi peale istuma nihverdada – saalid mahutavad nüüd täpselt nii palju, kui toole jätkub. Alles on aga vaheldusrikas valik Eesti teatrit ja ambitsioon teha head festivali.
Festivali teemavalik kujunes tagantjärele küll paradoksaalseks. Küllap ei osanud keegi Draama korraldajatest ette näha, et küllakutsele keskenduv festival leiab aset olukorras, kus teatreid võib veel külla kutsuda, aga sõprade-sugulastega tasub ettevaatlik olla.
Elise Metsanurga lavastatud avaaktsioon suutis kaks küllatuleku poolust siiski kokku viia. Värsketest Tartu näitlejatest koosnev "poistebänd" ühendas oma etteastes nimelt külalistega seostuva elevuse ja ärevuse uudse valvsusega. Laskmata elevatel emotsioonidel üle pea kasvada, kõlas Raekoja platsil hädavajalik mõistuse hääl. Lühidalt ja löövalt.
Paar tundi hiljem esimesele etendusele jõudes kõlas too hääl juba praktilisemas vormis, täpsemalt palves registreerida enda festivalikülastus Draama kodulehel, juhuks kui keegi publikust peaks hiljem koroonadiagnoosi saama. Etenduste sarikülastajana tõmbasin oma maski siis veel pingule ja valmistusin sukelduma "Värskesse kraami Viljandist".
Tõelist sukeldumist ometi ei toimunudki. Viljandlaste kaksiketteaste esimene pool "raska/unt/unt/raska" (autorid Anumai Raska ja Katariina Unt) algas ilma ühegi tseremoniaalsuseta, ilma ühegi märgita ruumi lõhestumisest fiktsionaalseks ja reaalseks. Üheks hetkeks oli askeldamine laval kestnud piisavalt kaua, oletamaks, et küllap ongi see kõik juba etendus olnud, ning tõmbamaks vähemalt isekeskis selgust loovaid piire. Konventsionaalsed piirid jäid tegijatel tõmbamata tahtlikult, eesmärgiga pelgalt kujundada ruumisviibijate ühist aega ja vaid fragmenti elu peatumatust voolust.
Ka kaksiketenduse teine pool "A Place Called Unknown" (Johhanna Anett Toomel) jätkas omamoodi voolaval lainel, ent vahetas reaalelu esteetika nüüd abstraktse unenäolisuse vastu, luues jälle nähtavamaid piire. Nagu "Värske kraami" järel toimunud vestluse käigus ilmsiks tuli, oli igatahes tegu märgiliste ülesastumistega. Kui esmaspäeva õhtul oli Jarmo Reha elektron.live platvormil korraldanud Eesti teatrile matused, siis äratasid selle päev hiljem ellu just noored, nii Tartu kui Viljandi värske veri.
Niisuguses valguses vaadatuna sattus Draama teist päeva alustama täpselt õige lavastus: ZUGA Ühendatud Tantsijate kogupereteos "2+2=22", mis tõi värsket verd hoopis publikusse. Nähtud etendusel domineerisid publikus küll täiskasvanud, ent vahetutes reaktsioonides ikka laste hääled. Põhjust kilgata ja kihistada andsid ZUGAlased ju piisavalt, kui viie tooli ja suure riidega vaatemängu korraldasid.
Fantaasiast puudu ei tulnud. Tool kui kujunduselement ei kõla teatris eriti originaalselt, kuid ZUGA võttis tema taaga mängu ning keeras tunni ajaga lausa pea peale. Rangust ja reegleid kiirgavast mööblitükist sai nõnda tööriist lõputute fantaasiaviljade elustamiseks.
Ebatavaliste lahendustega lõpetas festivalipäeva ka Kristina Normani "Kergem kui naine" ("Lighter Than Woman"). Normani teost iseloomustas äärmine hübriidsus, kus dokumentaalfilm põimus teatriga, kujutav kunst poolakadeemilise loenguga ja poeesia eluga. Arvestades, et lavastuse läbivaks kujundiks sai gravitatsioon ja sellega kaasnev raskus, paistis tulemus haruldaselt õhuline ja õrn. Normani enese lavaline kohalolu kujunes seejuures määravaks, püsides vaba kõikvõimalikust teesklusest. | Karin Allik. Vahefiniš 1: Draama tegi noorusliku stardi | https://kultuur.err.ee/1133221/karin-allik-vahefinis-1-draama-tegi-noorusliku-stardi | Draama festival
8.-13. septembril
Tartus |
27-aastane Areola on PSG hingekirja kuulunud juba 2006. aastast, debüüdi esindusmeeskonna eest tegi ta 2013. aastal. Hooajal 2017/18 oli ta Prantsusmaa meistriks tulnud võistkonna esikindaks.
Möödunud hooajal saatis PSG ta laenulepingu alusel Madridi Reali, vastupidises suunas liikus Costa Rica väravavaht Keylor Navas. Prantsusmaa koondist on Areola esindanud kolmes kohtumises ja kuulus ka tunamullu suvel maailmameistriks kroonitud rahvusmeeskonna koosseisu. | Prantsusmaaga maailmameistriks tulnud väravavaht siirdus Londonisse | https://sport.err.ee/1133218/prantsusmaaga-maailmameistriks-tulnud-varavavaht-siirdus-londonisse | Pariisi Saint-Germaini palgal olev Prantsusmaa koondise varuväravavaht Alphonse Areola liitus aastase laenulepingu alusel Inglismaa kõrgliigaklubiga Fulham. |
"Iga ühiskond seab oma sihte ise ja see muudatus puudutab inglisekeelset filmi põhikategoorias ja rahvuskeelseid teiste kultuuride filme see ei puuduta," ütles Lukas ERR-ile.
"Oscari nominatsiooni süsteemiga seoses ei saa ju ette kirjutada rahvastele ja riikidele, kuidas nad filme väntavad, lihtsalt küsimus on selles, kas nad saavad nimetatud, aga praegu ei puuduta see teisi filme, kui ainult inglise keelseid. Järelikult meie ei pea sellele mõtlema," lisas Lukas.
Lukase sõnul on vähemusrühmi arvestatud erinevates filmides ka senimaani, aga nüüd on püstitatud küsimus, kas seda on tehtud piisavalt.
"Aga meie jaoks see ju mingi probleem ei ole. Näiteks naisi tuli filmindust õppima sel aastal rohkem kui mehi ja ka rolli jaotustes on minu meelest küllaltki võrdne jaotus," lausus Lukas.
"Eesti filmil on ikkagi peamine loomingu küpsus, huvitavad süžeed ja niimoodi tuleks ka edasi minna. Peamine suund on ikkagi teha mitmekesist ja huvitavat filmiloomingut, mis paeluks publikut ja viiks seda kultuuri edasi. Mõtestaks vajalikke nõrkus- ja tugevuspunkte ühiskonnas ja oleks osa ühiskonnast ja rikastaks meid. Ja seda Eesti film teeb. Mina praegu ei näe selle Oscari põhikategooria nominatsiooni tingimuste muutmisega seoses meie filmikunstile küll mingit ei strateegilist ega ka igapäevast mõju," kommenteeris Lukas.
Filmiakadeemia muutis parima filmi Oscarile kvalifitseerumise nõudeid, et pöörata tähelepanu vähese mitmekesisuse ja esindatuse probleemile. See tähendab, et parima filmi Oscarile kandideerimiseks peab edaspidi filmi tegemise protsessi olema kaasatud inimesi erinevatest rühmadest – seda nii näitlejate kui ka taustajõudude seas. | Lukas: Oscarite nominatsioonireeglite muutmine Eesti filmikunsti ei mõjuta | https://kultuur.err.ee/1133202/lukas-oscarite-nominatsioonireeglite-muutmine-eesti-filmikunsti-ei-mojuta | Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et Oscarite põhikategooria nominatsioonireeglite muutmine Eesti filmikunstile mingit mõju ei avalda. |
Esmakordselt saab publik tegutsemas näha valitseva Eesti meistri BC Kalev/Cramo uusi leegionäre. Välismängijatest on klubiga liitunud ameeriklased Marqueze Coleman, Devin Thomas, Marcus Keene, Gabe Bealer ja lätlane Janis Kaufmanis.
"Leegionärid saabusid reede lõunal, läbisid kohustusliku Covid-19 testi. Laupäeval pärast testi tulemuse teada saamist läbisid nad meditsiinilise kontrolli ja alles esmaspäeval liitusid treeningutega," ütles Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok.
Eestlastest on uute mängijatena Kalev/Cramoga liitunud Rauno Nurger ja Kregor Hermet, kuid nemad seekord veel väljakule ei jookse. "Nurgeril on probleem põlvega ja Hermet väänas hüppeliigest," selgitas Reinbok.
Meeste turniiri ajakava:
12.septembril Sõle Spordikeskuses:
15:30 Tallinna Kalev/TLÜ - Keila KK
18:00 BC Kalev/Cramo - KK Viimsi/Noto
13.septembril Kalevi spordihallis:
13:00 Kolmanda koha mäng
15:30 Finaal
Naiste turniiril alistas OSK teisipäeval Sõle Spordikeskuses Keila KK 76:44. Finaalivastast ootab OSK tänasest kohtumisest, kus lähevad vastamisi valitsev Eesti meister Tallinna Ülikool ja Audentes.
Naiste turniiri ajakava:
10. septembril Sõle Spordikeskuses
19:45 Audentese SK - Tallinn Ülikool
12.septembril Kalevi spordihallis
11:00 Kolmanda koha mäng
13:30 Finaal | Kodusel turniiril näeb Kalev/Cramo leegionäre, Nurger ja Hermet vigastatud | https://sport.err.ee/1133203/kodusel-turniiril-naeb-kalev-cramo-leegionare-nurger-ja-hermet-vigastatud | Sel nädalal toimub Sõle spordikeskuses ja Kalevi spordihallis korvpalliturniir "Tallinna Karikas 2020" nii meestele kui naistele. Mängud on publikule tasuta, pealtvaatajad peavad kandma maske. |
Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europa festivalil jagatakse auhindu üheksas kategoorias. Festivalile esitati kokku üle 600 töö, mille seast valis sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii auhindadele kandideerivad nominendid.
Esimest korda on Eestist jõudnud lõppvalikusse korraga kaks telesaadet. Parima lavastusliku telesarja kategoorias on finalistide sekka jõudnud ERR-i, Elisa ja produktsioonifirma Kassikuld koostöös valminud "Reetur", mis konkureerib võistlusel kõrvuti 26 teise Euroopas valminud sarjaga. "Reetur" on seni olnud nähtav Elisa vaatajatele, kuid jõuab juba 18. septembril ka ETV ekraanile.
Kui telesarja kategoorias on Eesti ka varem olnud esindatud, siis teledokumentaali kategoorias jõuti lõppvalikusse esimest korda. Sel kevadel ETV-s tele-esilinastunud "252 päeva üksindust" jälgib esimese eestlasena üksinda ümber maailma purjetanud Uku Randmaa teekonda. Filmi režissöör on Kaidor Kahar, operaator-monteerija Tarvo Tammeoks. "252 päeva üksindust" esilinastus 2020. aasta aprillis ning see osaleb ka Matsalu loodusfilmide festivali. Kokku kandideerib kategoorias 25 teledokumentaali.
Taas on lõpp-valikusse jõudnud ka Raadioteatri kuuldemäng. Kahel korral kuuldemängude kategooria võitnud Raadioteater on tänavu lõppvalikusse jõudnud järjekuuldemänguga "Othello". Vanemuise teatriga koostöös valminud kuuldemängu on lavastanud Andres Noormets, helikujundaja on Taavi Kerikmäe ja helirežissöör Külli Tüli, peaosades kõlavad Jim Ashilevi, Sten Karpov, Liis Karpov. Kuuldemängude kategoorias võistleb 33 tööd.
Prix Europa 2020 festival toimub 18-25. oktoobril Potsdamis. Festival toimus esimest korda 1987. aastal. | Prix Europa auhinnale kandideerivad "Reetur", "252 päeva üksindust" ja "Othello" | https://menu.err.ee/1133201/prix-europa-auhinnale-kandideerivad-reetur-252-paeva-uksindust-ja-othello | Meediakonkurss Prix Europa avalikustas tänavused nominendid ja lõppvalikusse on jõudnud suisa kolm eestimaist programmi: ERR-i ja Elisa koostöös sündinud telesari "Reetur", ETV dokumentaalfilm "252 päeva üksindust" ning Raadioteatri kuuldemäng "Othello". |
Linnalt saadud 20 miljonit eurot kasutab TLT gaasibusside ostmiseks ja gaasitanklate rajamiseks. Laenu tähtaeg on 10 aastat ning tagasimaksed algavad järgmise aasta algusest.
Laenu intressimäär on kuue kuu EURIBOR pluss 1,15 protsenti aastas.
Tagamaks, et ettevõttele antav laen oleks antud turutingimustel, küsis ettevõte võrreldavaid pakkumisi ka kahelt kohalikult turul tegutsevalt kommertspangalt.
Pankade poolt pakutud intressimarginaalid jäid vahemikku 1,15 kuni 1,55 protsenti. Võttes aluseks pankade poolt tehtud pakkumised, määras linn laenu intressimarginaaliks 1,15 protsenti, seisab seletuskirjas.
Linnavalitsuse seletuskirjas märgiti, et tulenevalt linna kõrgest krediidireitingust (A+, stabiilse väljavaatega) saab Tallinn kapitaliturgudelt pikaajalist laenu väga soodsatel tingimustel, mis võimaldab linnal oma üksuseid vajadusel paindlikel tingimustel finantseerida. Samuti võimaldab grupisisene laenamine linnal negatiivsete intresside keskkonnas teenida täiendavat intressitulu.
Varem on linn endale kuuluvatest asutustest investeeringuteks laenu andnud Ida-Tallinna keskhaiglale ning lühiajalist laenu sihtasutusele Tallinna Televisioon.
TLT on sõlminud seni lepingu bussitootja Solarisega, kellelt osteti 100 gaasibussi. Tehing läks maksma 27 miljonit eurot, kõik bussid jõuavad aasta lõpuks TLT kätte. TLT eesmärk on asendada aastaks 2025 kõik diiselbussid keskkonnasõbralikuma alternatiiviga. | Tallinn laenab TLT-le gaasibusside ostuks 20 miljonit eurot | https://www.err.ee/1133200/tallinn-laenab-tlt-le-gaasibusside-ostuks-20-miljonit-eurot | Tallinna linnavalitsus otsustas kolmapäeval laenata linnale kuuluvale Tallinna Linnatranspordi AS-ile (TLT) 20 miljonit eurot. Laenu intressimarginaaliks määrati 1,15 protsenti. |
Avaveerandi 28:18 võitnud Viimsi suurendas poolajaks eduseisu juba enam kui 20 punktile, võites selle 47:25. Kolmandal veerandil koguni 41 ja neljandal 30 silma visanud viimsikad ei jätnud Kosele mingit võimalust ja said kirja veenva võidu.
Saamuel Rõigas tõi võitjatele 22 punkti, Jorgen Rikberg ja Kristjan Evart lisasid võrdselt 19 silma. Robert Lilleõis panustas 13 ja Andreas Märtson 12 punktiga. Kose poolelt vastas Riko Roosnurm 24 ja Kris Kallas 14 silmaga.
1/16-finaali korduskohtumine peetakse 18. septembril Viimsis. Kahe mängu kokkuvõttes parem meeskond läheb 1/8-finaalis vastamisi KA Tallinna Kalev/TSK-ga.
Järgmine karikamäng leiab aset juba neljapäeva õhtul, kui TalTechi spordihoones kohtuvad Alexela/Mediq Eesti (Rahvaliiga) ja Tamsalu Los Toros/TALTECH (Saku I liiga). | Korvpalli karikavõistluste avamängu võitis KK Viimsi | https://sport.err.ee/1133198/korvpalli-karikavoistluste-avamangu-voitis-kk-viimsi | Üle nelja aasta taas Eesti korvpalli võistluskalendrisse lisandunud meeste karikavõistluste turniiri avamängus alistas esiliiga võistkond KK Viimsi/Noto rahvaliigas palliva Kose 2020 meeskonna numbritega 118:65. |
Mitmekesisus selle kõige laiemas tähenduses on kogu aeg ja kõikjal meie ümber. See on lõimitud meie ellu nii sügavalt, et üldjuhul me ei mõtle selle peale enne, kui mitmekesisus on asendunud ühelaadsusega. Näiteks siis, kui raamatupoest saaks osta ainult pruunide kaantega sajaleheküljelisi raamatuid teemal armastus ja töö.
Elus, mis jääb väljapoole kontoriseinu, ei ole mitmekesisus midagi harukordset. Harukordne on hoopis ühesugusus, mis pärsib uudishimu, innovatsiooni ja loovust. Nii on see ka looduses, kus bioloogiline mitmekesisus on ühesugusest parem. Mitte ühele putukale ja põõsale, vaid tervele ökosüsteemile, mis omakorda mõjutab laiemalt võttes kogu maailma.
Mitmekesisus ettevõtluses tähendab organisatsiooni, milles ühiste eesmärkide nimel töötavad noored ja vanad, mehed ja naised, emad ja isad, erinevast rahvusest ja rassist ning erinevate uskumuste ja suunitlustega inimesed. See kõlab küll loogiliselt ja paljudes ettevõtetes nii ongi, kuid tihtipeale on ärimaailmas siiski teistsugused traditsioonid nii tugevalt juurdunud, et need võivad hakata takistama innovatsiooni.
Aga mitmekesisus tööl?
Kunagi oli kombeks arvata, et ühesugused inimesed tegemas peensusteni standardiseeritud ja unifitseeritud kujul ühte moodi tööd ühe ja sama eesmärgi nimel toob pigem edu kui kaotuse .Praeguseks on paljud erinevad uuringud juba aastaid jõudnud tulemuseni, et mitmekesisus ja selle toetamine on ärile kasulik olenemata valdkonnast või organisatsiooni suurusest.
Näiteks Boston Consulting Groupi kahe aasta taguses uuringus vaadeldi 1700 ettevõtet kaheksas riigis ja jõuti järeldusele, et mida suurem on ettevõtte juhtide hulgas mitmekesisus, seda suurem on innovatsioon ja sellest saadud tulu. Keskmiselt on erinevus 19 protsenti mitmekesise kultuuriga ettevõtete kasuks. Deloitte'i käesoleval aastal avaldatud 27 500 tööealist inimest hõlmanud uuring Global Millennial Survey 2020 jõudis järeldusele, et mitmekesisuse toetamine suurendab töötajate lojaalsust kordades.
Uuringud näitavad ka, et mitmekesisust toetavad organisatsioonid on oluliselt kiiremad turu muutustele reageerimises. Arvestades majanduse praegust dünaamikat, on muutustele kiiresti reageerimine äärmiselt oluline aspekt ettevõtte arengus ja kui seda saab veelgi kiirendada "kõigest" kultuuri muutmisega, oleks selgelt kahjulik seda ignoreerida.
"Tegelikult toetab mitmekesisust ka see, kui me oma tausta, traditsioonide ja uskumustega loome ja juhime selliseid Eesti ettevõtteid, kus valitseb avatud meel ja kultuur."
Samal ajal tuleb kõikide uuringute juures meeles pidada, et otseloomulikult ei tähenda mitmekesisus, et peaksime enda väärtused ja traditsioonid nüüd unustama. Tegelikult toetab mitmekesisust ka see, kui me oma tausta, traditsioonide ja uskumustega loome ja juhime selliseid Eesti ettevõtteid, kus valitseb avatud meel ja kultuur.
Aga isegi kui jätta kõrvale kõik uuringud, siis loogiliselt mõeldes jõuab samale tulemusele – kui kokku saavad erinevad kultuurid, rassid ja traditsioonid, erinevad mõttemallid ja lähenemised, erinevad eelistused, erinevad vanused, erinevast soost inimesed, erinevad kogemused ja palju muid väga erinevaid omadusi, siis saame meeskonna, kus lähenetakse probleemidele erinevatest vaatenurkadest ja tänu sellele luuakse optimaalsemaid lahendusi, mis arvestavad klientide erinevaid vajadusi ning nüansse.
Sellest kasvabki välja innovatsioon, mis ei avalda mõju mitte ainult firmaomanike rahakotile ja töötajate sissetulekutele, vaid ühiskonnale laiemalt. Täpselt nagu looduseski, ainult selle erinevusega, et keegi ei tule selle pealegi, et seda küsimärgi alla seada.
Kui mugav peab olema?
Mõistan siiski, miks osa ettevõtjaist ja töötajaist suhtub mitmekesisusse ja selle toetamisse põlglikult või kartlikult. Usun, et selle peamine põhjus on senine kogemus ehk harjumus, mugavus, ühiskonnas juurdunud normid, kuid ka hirm tundmatu ees – ühesuguse suhtumise, välimuse ja tööstiiliga inimestega koos töötamine tundub kindlasti mugavam, lihtsam ja turvalisem.
Teiste inimeste erinevustega arvestamine ja sellest tingitult oma käitumise muutmine tähendab oma mugavustsoonist välja tulemist ja teatavat pingutust. Kahjuks on aga nii, et sarnaste inimeste eelistamine toob sarnaseid lahendusi ja pärsib innovatsiooni. Iduettevõtted on sellest aru saanud ja oma mitmekesiste meeskondadega loonud palju ülikiiret ja väga kasulikku innovatsiooni.
Oma kogemuste põhjal tean, et mitmekesisus ei ole järjekordne sisutühi mõõdik, mille rakendamine takistab igapäevast juhtimist. Vastupidi – mitmekesisus töökohas on kasumi kasvatamise võtmetegur ja peaks sellena olema iga ettevõtja fookuses.
Kui 20 aastat tagasi teatasid kohvikud ja baarid tasuta WiFi võimalusest silmatorkavate värviliste siltidega, siis nüüd on tasuta traadita internet kujunenud inimõiguseks. Ka mitmekesisust tuleb praegu avalikult ja jõuliselt toetada, et see kujuneks võimalikult paljudes ettevõtetes standardiks ja n-ö hügieenitasemeks, mida töölesoovijad tööandjalt ootavad.
Mitmekesisus ei peaks aga olema lõppeesmärk, vaid juhtimise tööriist ehk pidev protsess, mille abil saavutada ja toetada efektiivsemat töökultuuri. Et mitmekesisuse tööriist päriselt töötaks ja et sellest päriselt kasu oleks, peab sellesse uskuma organisatsiooni juhtkond, kes oma suhtumise ja eeskujuga vormib ettevõtte nägu. | Riho Pihelpuu: mitmekesised ettevõtted toodavad suuremaid kasumeid | https://www.err.ee/1133189/riho-pihelpuu-mitmekesised-ettevotted-toodavad-suuremaid-kasumeid | Mitmekesisusest rääkides kiputakse seda silti kleepima peamiselt soolistele ja seksuaalsetele erisustele, mis on osa sellest, kuid tegelikkuses on see valdkond hoopis suurem. |
Reedel ja laupäeval Rakveres nelja meeskonna osavõtul algav sõprusturniiri seetõttu siiski ohus ei ole, kirjutab Virumaa Teataja.
Tarva meeskonna mänedžer Arnu Lippasaar kinnitas, et positiivse kordustesti andnud mängija näol on tegemist välismaalt saabunud palluriga, kelle nime ta mängijaga sõlmitud lepingule viidates avalikustada ei tohi. Kõik ülejäänud Tarva testitulemused olid negatiivsed.
Mänedžer lisas, et kuigi otsest ohtu ei ole, otsustati, et kodurahu huvides ükski kohustuslikus isolatsioonis viibiva viirusekandjaga isegi kaudselt kokku puutunud inimene reedel ja laupäeval Rakvere spordihallis korraldataval korvpalli sõprusturniiril Tarvas Cup, sellele eelnevatel treeningutel ega muudel kokkusaamistel ei viibi. | Tarva mängija andis positiivse koroonaproovi, Rakvere turniir ohus ei ole | https://sport.err.ee/1133190/tarva-mangija-andis-positiivse-koroonaproovi-rakvere-turniir-ohus-ei-ole | Üks Rakvere Tarva korvpallitiimi mängijatest osutus koroonaviirusega nakatunuks, selgus kordustesti tulemusest. |
Optimist klassis juhib sarja seni peetud kahe etapi järel Andrias Sepp. Zoom8 klassis on liidriks Elisabeth Ristmets ning Laser 4.7 klassis Karolin Härm.
Võistluse avavad reedel kell 13 Pärnu Jahtklubis pidulikult Pärnu Jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi ja Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein.
Esimese võistlussõidu hoiatussignaal antakse reedel kell 15. Laupäeval ja pühapäeval on sõidud planeeritud algusega kell 11.
Optimist klass võistleb regatil kahes grupis: Eesti meistrivõistluste grupp ja juunioride grupp. Eesti meistrivõistluste gruppi pääsevad lisaks viis purjetajat eelmise regati järgsete 2020. aasta Eesti meistrivõistluste sarja juunioride grupi tulemuste alusel. Ülejäänud Optimisti võistlejad purjetavad juunioride grupis. Peale Pärnu Sügisregatti pääsevad viimasel etapil Saaremaa Merispordi Seltsi regatil veel viis sarja edukamat juunioride grupi sportlast Eesti meistrivõistluste gruppi.
Koroonaviirusest tulenevalt tuleb kaldal järgida hajutatuse nõuet ning ka merel on soovituslik vältida lähikontakte. Võistlusele registreerimine käib täielikult interneti teel ning kohapeal regatibüroos registreerimist ei toimu. Samamoodi asuvad võistluse teadetetahvel ja tulemused ainult puri.ee kalendris regati infolehel. Võistluse avamine ja autasustamine toimuvad sadamas kesksel kohal, kusjuures võistlejad jälgivad sündmust hajutatult. | Purjetamise EMV sari jätkub Pärnu Sügisregatiga | https://sport.err.ee/1133183/purjetamise-emv-sari-jatkub-parnu-sugisregatiga | Reedest pühapäevani toimub Pärnus purjetamise Eesti meistrivõistluste etapp Pärnu Sügisregatt, kus on kolmandat korda sel hooajal võistlustules noorte ühepaadid Optimist, Zoom8 ja Laser 4.7. Enam kui 170 võistlusele registreerunud sportlase seas on roolimehi Eestist ja Lätist. |
"O2" süžee käivitub 1939. aasta augusti lõpupäevil. Kohe-kohe on puhkemas teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.
Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.
Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva "O2" režissöör on Margus Paju ("Supilinna salaselts"), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. Filmi operaator on Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristina Lõuk, heliloojad Rihards Zaļupe ja Ēriks Ešenvalds, helirezhissöör Vytis Puronas ja monteerija Marion Koppel. | Eesti spioonipõnevikule "O2" valmis täispikk treiler | https://kultuur.err.ee/1133155/eesti-spiooniponevikule-o2-valmis-taispikk-treiler | Oktoobris jõuab kinodesse uus Eesti spioonipõnevik "O2", mille režissöör on Margus Paju. Filmile, mille võtteperiood kestus kaheksa kuud ja kus lõi kaasa üle tuhande inimese, valmis esimene treiler. |
"Mind ähvardati elust ilmajätmisega, ma tunnetasin seda reaalse ohuna. Muuhugas öeldi, et kui ma vabatahtlikult Valgevenest ei lahku, siis mind nagunii viiakse välja - kas elusana või tükikaupa," ütles Kolesnikova oma pöördumises võimudele, milles ta palus algatada temaga juhtunu osas uurimine. "Ähvardati ka 25-aastase vanglakaristusega ning mulle probleemide tekitamisega kinnipidamisasutustes," lisas Kolesnikova avalduses Valgevene uurimiskomitee esimehele. Avaldust tutvustas meediale tema advokaat Ljudmilla Kazak.
Valgevene võimud hoiavad Kolesnikovat ühes Minski kinnipidamisasutuses, teda süüdistatakse üleskutsetes valitsus kukutada.
Valgevene režiim seisab juba kuu aega silmitsi pärast 9. augusti presidendivalimisi puhkenud ulatuslikke meeleavaldustega, millel kümned ja sajad tuhanded inimesed nõuavad ebaausate valimistulemuste - nende järgi võitis presidendikoha taas Aleksandr Lukašenko - tühistamist. Võimud algatasid repressioonid opositsiooni ühendava koordinatsiooninõukogu liikmete vastu, kelledest osa on arreteeritud ja osa sunniti vahistamise ähvardusel riigist lahkuma.
Esmaspäeval levis teave, et tundmatud mehed võtsid koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Kolesnikova Minski kesklinnas kinni, sundisid ta istuma väikebussi sildiga "Side" ja viisid ta teadmata suunas. Lisaks Kolesnikovale kadus ühendus ka presiidiumi pressisekretäri Anton Rodnenkovi ja täitevsekretäri Ivan Kravtsoviga.
Teisipäeval teatas Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA, et Kolesnikova peeti kinni piiril Ukrainaga, kui ta püüdis välismaale põgeneda.
Selle väite lükkasid aga Ukrainasse jõudnud Kravtsov ja Rodnendkov ümber, kuna nende sõnul saatsid Valgevene võimud nad vägisi riigist välja. Kolesnikoval õnnestus aga see katse nurjata, kui ta piiril oma passi puruks rebis, misjärel Valgevene julgeolekuametnikud ta uuesti kaasa võtsid.
Võimud vahistasid Babarõka staabi juristi
Valgevene võimud võtsid kinni registreerimata jäänud endise presidendikandidaadi Viktor Babarõka valimisstaabi jurist Ilja Salei, keda süüdistatakse üleskutsumises riigi julgeoleku kahjustamisele.
"Võeti kinni. 361. paragarahv," edastas Valgevene opositsiooni koordineerimisnõukogu staabi pressisekretär Anton Radnjankav sotsiaalmeedia võrgustikus Telegram, mida vahendas Interfaxi kaudu BNS.
Varem sai teatavaks opositsiooni koordineerimisnõukogu liikme Maksõm Znaki kinnipidamine sellesama kriminaalasja raames.
Kolmapäeval otsiti läbi Babarõka staap ning Znaki ja Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Kolesnikava kodud.
Kolesnikova liitus Babarõka valimismeeskonnaga tänavu mais, juhtides Babarõka valimisstaapi. Kuid pärast Babarõka vahistamist enne valimisi tänavu juunis muutus Kolesnikova iseseisvaks poliitikuks. Koos samuti vangistatud opositsioonilise poliitiku Sergei Tsihhanovski abikaasa, oma mehe asemel presidendiks kandideerinud Svjatlana Tsihhanovskaja ning kolmanda opositsioonilise presidendikandidaadi abikaasa Veronika Tsepkaloga moodustasid nad Valgevene opositsiooni avaliku juhtkolmiku. Tänaseks on Tsihhanovskaja sunnitud põgenema Leetu ja Tsepkalo Poolasse. | Kolesnikova sõnul ähvardasid Valgevene võimud ta tappa | https://www.err.ee/1133168/kolesnikova-sonul-ahvardasid-valgevene-voimud-ta-tappa | Valgevene opositsioonipoliitik Maria Kolesnikova, keda võimud väidetavalt riigist välja püüdsid saata, ütles, et kinnipidamisel panid julgeolekuametnikud talle koti pähe ning ähvardasid tappa. |
"Kui Tallinna kollete ja seetõttu probleemide allikaks on vabal ajal kontaktid, siis tasub kuulata eksperte, näiteks professor Irja Lutsari öeldut, et enne õppetöö kallale minekut tuleb linnas vaatata üle suuremate ürituste toimumine ning vajadusel vabaaja asutustega targalt koostööd teha, et leviku riski miinimumini viia. Tartu seda suutis paanikata, miks peaks pealinn kehvem olema? Või on eesmärk muu, näidata tegutsemist, piiranguid?" küsis Michal.
"Distantsõppe kasutamist hariduses pean lapsevanemana normaalseks, et ka nakatumisriski alla viia, kui see kasvab. Küll paistab, et kevadel ja suvel pole õppetöö samme korralikult läbi mõeldud," lisas ta.
Michal ütles, et koolide-lasteaedade reeglipärane toimimine annab baasi kõigile peredele.
"Kui ema või isa ei tea, millal midagi toimub, siis võimendub see segadusena igas ettevõttes ja asutuses. Nii on ka Tallinnas juhtunud," märkis Michal.
"Tallinna linnavalitsuse sõnumisegaduse ja kiirustamise õigustus minu silmis on haridusministeeriumi hakkamasaamatus, venitades plaanide ja juhistega viimase minutini. Tragikoomiline on ju olukord, kus koolist saadetakse laps nohuga koju koos sooviga, et toogu perearsti tõend, et on terve. Sellist tõendit ju ei saa, ning isegi kui saab, kehtib see vaid väljaandmise hetkel. Seega tegevuste läbimõeldust napib," lausus Michal.
Michali sõnul tuleks paanika kõrvale jätta.
"Otsused tuleks teha koos tervise- ja teadusnõustjatega, hariduses arvestusega, et distantsõpe, või lasteaedade sulgemine võimendub tugevalt perede- ja tööelus. Selle, nagu piirangute kehtestamine peab lähtuma printsiibist, et inimeste elu piiramine saab olla hädavajadus, ning ajaliselt ja ruumiliselt nii piiratud kui võimalik. Seda põhjusel, et meil puudub kindel teadmine, kui kaua ja millisel viisil tuleb lähiajad, -aastad elada ning piirangute talumisvõime, ka majanduslikult on limiitidega," sõnas Michal. | Michal: piirangud koolielus võimenduvad pere- ja tööelus | https://www.err.ee/1133169/michal-piirangud-koolielus-voimenduvad-pere-ja-tooelus | Reformierakonna linnapeakandidaat 2021. aasta kohalikel valimistel Kristen Michal ütles, et Tallinn ei tohiks otsida koroonapiirangute kehtestamisel poliitilist profiiti. Ta rõhutas, et segadus koolielus kandub edasi ka lastevanemate endi tööelus. |
Loo muusika ja sõnad on kirjutanud Kosmikud, produtseeritud ja salvestatud on koos Elmu Värgiga. Master 'i tegi Lauri Liivak. Salvestatud Matrix stuudios Tallinna Linnahallis 2020. aasta suvel.
Ansamblisse Kosmikud kuuluvad Hainz (laul), Aleksander Vana (kitarr), Rainer Rob Sirel (bass) ja Kristo Rajasaare (trummid). Bändi eelmine album "Sügis sanatooriumis" ilmus 2017. aastal. | Ansambel Kosmikud avaldas uue loo "Valu" | https://menu.err.ee/1133154/ansambel-kosmikud-avaldas-uue-loo-valu | Bänd Kosmikud avaldas sügisel oma seitsmenda stuudioalbumi, millelt jõudis kuulajate ette esimene singel "Valu". |
Matt Martin viis Islandersi minut ja 25 sekundit kestnud mängu järel juhtima, avakolmandikku oli mängida jäänud sama palju, kui seisu viigistas Victor Hedman. Kohtumise otsustava värava viskas Nikita Kutšerov vaid kaheksa sekundit enne mängu lõpusireeni.
Kaks päeva varem toimunud seeria avamängu võitis Lightning koguni 8:2. Läänekonverentsi finaalseerias on seis Dallas Starsi ja Vegas Golden Knightsi vahel viigis 1:1. | NHL: Lõpusekundite värav kindlustas ida finaalis Tampa Bay edu | https://sport.err.ee/1133147/nhl-lopusekundite-varav-kindlustas-ida-finaalis-tampa-bay-edu | Põhja-Ameerika jäähoki profiliigas asus Tampa Bay Lightning kolmapäeval idakonverentsi finaalseeriat New York Islandersi vastu 2:0 juhtima. |
Eleoni teatel on leping jätkuks kevadel allkirjastatud strateegilisele koostöö ja ühisettevõtte loomise aluslepingule. Sel korral pandi paika Eleoni uue tuulikutüübi tehnilised parameetrid, arendusprotsess ning testtuuliku tootmise, sertifitseerimise ja finantseerimise põhimõtted ja ajakava.
Juunis avalikustatud Eleoni ja CSSC vahelise strateegilise partnerluse teates viidatud tuulikute tehase ehitus on ettevõtte kinnitusel toimumas.
Eleoni uute tuulikute võimsus hakkab olema 5–6 megavatti, tiiviku läbimõõt 156–175 meetrit ja torni kõrgus 135–175 meetrit. Ehkki uue põlvkonna tuulikud jõuavad turule alles järgmise aasta neljandas kvartalis, on neid Eleoni sõnul Hiinas juba üle 1000 eksemplari ette müüdud.
Chinese State Shipbuilding Corporation (CSSC) on maailma suurim laevaehituse konglomeraat, kus töötab 310 000 inimest. CSSC-i tütarettevõte Haizhuang Windpower tegevussuund on tuuleenergeetika arendamine ja opereerimine ning ettevõte plaanib toota sel aastal 2000 tuulikut. Ettevõte plaanib lähiaastatel suurendada maismaatuulikute tootmisvõimekust, uuendada tehnoloogiat, arendada ja tulla turule meretuulikute ja hõljuvate meretuulikute tehnoloogiatega. | Hiina tööstusettevõte hakkab tootma Eleoni tuulikuid | https://www.err.ee/1133141/hiina-toostusettevote-hakkab-tootma-eleoni-tuulikuid | Eleon ja Hiina rasketööstusettevõte Chinese State Shipbuilding Corporation (CSSC) sõlmisid lepingu tuulikute tootmiseks; tootmist alustatakse tuleva aasta viimases kvartalis. |
Enne kooliaasta algust oli segadust ja infomüra palju. Õpetajad ja lapsevanemad ootasid juhiseid, kuidas hakkab kooliskäimine uuel õppeaastal välja nägema ja millistel juhtudel tuleks arvestada distantsõppega. Lõpuks tuli haridusministeeriumilt juhis, mis pani paika järgmised üldised põhimõtted: kui klassis tuvastatakse üks nakatunu, jääb karantiini terve klass.
Kui aga koolis on nakatunuid juba kümnendik õpilastest, jääb distantsõppele terve kool. Ja juurde rõhutas haridusminister: me peame distantsõpet koolides viimase võimaluseni vältima, koolid peavad toimima võimalikult normaalselt ning vajadusel kehtestatakse ühiskonnas muid piiranguid, et seda võimalikult kaua tagada. Need olid konkreetsed mõõdikud, mis saadeti muuhulgas pealinna koolidele laiali.
Tallinna linn lisas omalt poolt veel "kollase" ja "punase" stsenaariumi, mis seadis meetmed sõltuvusse nakatunute suhtarvust populatsioonis, kuid ministeeriumi juhised jäid samuti kehtima. Pealinna "kollane" stsenaarium näeb ette õpilaste hajutamist nii, et klassi täituvus ei ületaks 50 protsenti ja kontaktõpe oleks tagatud eeskätt põhikooli I ja II astmes.
Mis aga tegelikult juhtuma hakkas?
Lapsed said vaevu nädala koolis käia, kui korraga teatas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart: me oleme küll veel "rohelises" stsenaariumis, aga nakkuslik olukord pealinnas teeb muret, mistõttu võtame kasutusele "kollase" stsenaariumi ning üldjuhul alates 8. klassidest hakkab toimuma järk-järguline distantsõpe. Seda olukorras, kus üheski Tallinna koolis pole tuvastatud nakatunuid, ühtki klassikomplekti pole saadetud lähikontaktsetena tervikuna karantiini, rääkimata ulatuslikest puhangutest mõnes koolis!
Samal pressikonverentsil teatas aga Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu selle otsa rõõmusõnumist vanalinna toitlustusasutustele: selleks, et nende hinnakiri muutuks kohalikele elanikele jõukohasemaks ja nad oleksid motiveeritud vanalinna lokaalides käima, alandatakse linna pindadel tegutsevatele rentnikele üürihindu 80 protsenti ja väliterrasse võib avada täitsa tasuta!
Mis sõnumi Tallinn sellega saatis? Et koolis käia on ohtlik, ent ettevõtluse toetamiseks tuleks rohkem vanalinnas söömas-joomas käia.
Kui allakirjutanu selle skisofreenilise sõnumiga uudise avaldas, sai ta abilinnapealt sõimukõne, kus muuhulgas ähvardati maksumaksja rahakotil tegutseva ERR-i eelarve kallale minna. Me ei saavat siin üldse aru, kuidas majandus toimib ja miks Tallinn seda teeb ja pahatahtlik olevat neid kaht sõnumit kõrvutada.
Piirangud tervetele lastele
Kui jutt käib uutest piirangutest, armastatakse öelda, et koolid on autonoomsed, igaüks ise otsustab, kuidas ja mida teeb. Ent piirid, milles tegutseda, annab ikka omavalitsusjuht kui koolipidaja ette. Nii on koolidele jäetud näiliselt vabad käed, kuidas uusi käsulaudu ellu viia. See on aga tinginud muuhulgas erakordse pakazuhha.
Mõni kool jõudis oma lapsevanematele juba detailselt teada anda, et alates 8. klassist hakkavad lapsed ühe päeva nädalas distantsõppel olema. Teistele on teatatud, et õppetöö hakkab toimuma põhimõttel "nädal koolis, nädal kodus". Olukorras, kus kõik lapsed on terved kui purikad! Sest haiged jäävad niikuinii koju, sõltumata viiruse tüübist.
Mitte mingit teaduslikku põhjendust sellisel näitemängul ei ole – kas siis viirus levib vähem, kui terved lapsed veedavad ühe päeva või nädala kodus, selmet koolis käia?
Nii jätkates oleme me peale kasvatamas põlvkonda, kes süstemaatilist ja juhendatud kooliharidust enam ei saa. Need PISA-testide ülikõrged tulemused on saavutatud senise koolihariduse süsteemi baasil, mis ei ole loodud ise kodus pusimiseks. Õppekavad ei ole veel sedasi ümber tehtud, et omapäi õppides sama kvaliteetset haridust omandada.
Kui tänapäeval torkab sotsiaalmeedias silma hariduseta tüüpe, kes nimetavad oma kooliks "eluülikooli", siis praeguste arengute tulemusel valgub meil mõnede aastate pärast tööjõuturule põlvkond, kes võib oma hariduseks märkida juba "elukooli". Haridussüsteem kui oma olemuselt üks konservatiivsemaid süsteeme ühiskonnas ei ole kohanenud nii kiirele ja kardinaalsele muutusele, mida meie juhid praegu ellu kutsuvad.
"Tallinna linnapea, konsulteerimata terviseekspertidega, on iseenese tarkusest otsustanud hakata laste õigust kooliharidusele piirama. Miks?"
Meie lastel on põhiseaduslik õigus haridusele, aga seda ei kaitse praegu keegi. Koolid alluvad omavalitsustele, kel on laiad volitused nende toimimist suunata. Praegu näeme aga pesuehtsat võimu kuritarvitamist - Tallinna linnapea, konsulteerimata terviseekspertidega, on iseenese tarkusest otsustanud hakata laste õigust kooliharidusele piirama. Miks? Sest ta saab.
Valitsuse peamise nõuandja, teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles selle otsuse peale kohe, et Tallinn reageerib üle. Selline otsus ei ole praeguse viroloogilise olukorra juures põhjendatud.
Haridusministeeriumist kostab aga kõrvulukustav vaikus. Kuhu jääb haridusminister Mailis Repsi jõuliselt tauniv avaldus Tallinna isetegevuse aadressil? Kes kaitseks Tallinna laste õigust süsteemsele kooliharidusele ja lapsevanemate õigust käia tööl, muretsemata, kuidas laps üksi kodus õppetöö, toidutegemise ja üksindusega hakkama saab?
Kool ei ole üksnes haridusasutus, sel on täita veel üks äärmiselt oluline roll: arendada ja toetada laste sotsiaalsust. Me oleme karjaloomad. Just neljapäeval avaldas vaimse tervise küsimustega tegelev Peaasi.ee uurimuse, mille järgi kevadine koroonaaeg tõstis inimeste, iseäranis noorte inimeste depressiivsust. Lapsed ei taha ega suuda nädalate kaupa ihuüksi olla, isegi kui see mõne lapse võimet uusi teadmisi omandada esialgu parandab.
Meil on käimas korraga kaks eksperimenti: nii hariduse taseme kui ka laste vaimse tervisega. Siin on palju kaalul, aga keegi ei vastuta, kui tulemused ootustele ei vasta. Meil puuduvad teadusuuringud, kuidas selline lähenemine pikaajaliselt laste tulemuslikkusele ja vaimsele tervisele mõjub.
Veel üks näide koolide autonoomiast, kuidas kujunenud olukorda loominguliselt tõlgendatakse.
Ühes Tallinna koolis otsustas üks õpetaja teha nüüd sügisel tagantjärele lastele hindelise kontrolltöö kogu eelmise õppeaasta materjali peale. Lastel on ettevalmistusaega kümme päeva. Neil pole küll enam selle aine õpikuid ega seda ainetki selle õpetajaga tunniplaanis, ent kontrolltöö tuleb, ja see on selle õpetaja soolo.
Lisaks distantsõppele, kus lapsed peavad üksi pusima jooksvate ainetega, tuleb leida aega ka möödunud õppeaasta ühe aine materjali ülekordamiseks. Justkui soovitaks lapsi tagantjärele karistada selle eest, et nad kevadel kolm kuud omapäi õppima olid sunnitud.
Ma lapsevanemana enam ei tea, kuhu ja kelle poole selles ahastuses pöörduda. Ühe õpetaja isetegevuse vastu, ühe linnapea isetegevuse vastu, meie lastega tehtava halvamaigulise haridusliku ja vaimse tervise eksperimendi vastu.
Tallinna koolilastega pered on jäetud selles absurdses olukorras täiesti omapäi ja tulemuste eest vastutavad üksnes need süsteemi kõige nõrgemad lülid - meie lapsed. Hinnetega, mida selles olukorras tuimalt edasi laotakse jumal teab mille alusel. Kahju on neist. | Merilin Pärli: ma ei tea, kuhu enam pöörduda | https://www.err.ee/1133137/merilin-parli-ma-ei-tea-kuhu-enam-poorduda | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et pealinn asub ennetama viiruse levikut, mistõttu lähevad põhikoolid ja gümnaasiumid üle osalisele distantsõppele. Seda vaatamata asjaolule, et Tallinna koolides pole tuvastatud ühtki nakatunut, kirjutab ERR-i toimetaja ja lapsevanem Merilin Pärli. |
Kooliaasta on alanud, aga koroonahirm on jäänud. Kooli- ja lasteaiarahvas on jagunenud kaheks: ühed ootavad haridus- ja teadusministeeriumist täpseid juhiseid ja korraldusi, mitte soovitusi. Teised haridusjuhid on seevastu rahul, et kindlaid käsulaudu ei ole ja saab ise otsustada.
Ühes ollakse siiski ühte meelt: ministeerium peab püüdlema hariduselus kindlustunde loomise poole, mida õpetajate kõrval vajavad ka õpilased ja lastevanemad. Kõik ootavad ärevust tekitaval viiruse leviku ajal riigilt selgeid, läbimõeldud ja ka võimalikult pika perspektiiviga sõnumeid, mis peavad olema erinevate riigiasutuste poolt läbi räägitud.
Kahjuks on korduvalt juhtunud nii, et haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti seisukohad ei kõla omavahel kokku. Erinevad positsioonid tuleb seega omakeskis selgeks rääkida ja kokku leppida. Ning siin vaatavad haridusinimeste silmad minister Mailis Repsi otsa, kes oma ametikoha järgi on kogu protsessi eestvedaja.
Lahendamist vajavaid probleeme on veel. Kogu pika ja kurnava kevade andsid koolid iga nädala lõpul ministeeriumile täpselt aru ja täitsid küsimustikke. Tublisti täitsid, seda kinnitab ka minister. Aga koolid ja koolipidajad tahavad saada ka tagasisidet, nad vajavad nii-öelda "suurt plaani," mis ütleb, mis saab edasi, millisteks stsenaariumideks tuleb valmis olla ja millised on parimad koroonaaegse õppetöö korraldamise kogemused.
Siseministri töövaldkonnas on kombeks, et informatsiooni kogutakse, aga jagatakse väga vähe või ei jagata üldse. Hariduse ja tervise vallas peab olema teisiti.
"Ühtegi õpetajat ei tohi sel keerulisel ajal maha jätta. Ka alushariduses peab ministeerium olema eestvedaja."
Eriti on mures lasteaedade juhid. Tõepoolest, lasteaedade pidajad on kohalikud omavalitsused. Aga ka lasteaiad vajavad, et neid märgatakse ja käsitletakse ühise haridussüsteemi osana. Lasteaiaõpetaja vajab samuti digivahendeid ja -koolitust, ka tema väsib ja on riskirühmas. Ühtegi õpetajat ei tohi sel keerulisel ajal maha jätta. Ka alushariduses peab ministeerium olema eestvedaja.
Koroonakriis tõi meie ellu suuri muutusi, neist üheks märgilisemaks sai tihe side lastevanemate ja kooli vahel. Lastevanematest kujunesid õige ruttu abiõpetajad. Koolis nõuaksime me abiõpetajatelt pedagoogilist haridust, kodus oma lapsi õpetavatelt emadelt ja isadelt ei saa seda aga eeldada. Lastevanemad tundsid end õigusega kangelastena.
Usun, et pärast kevadist kogemust oskavad lastevanemad ka õpetajate tööd kõrgemini hinnata ja kodus jääb ühe või teise õpetaja kohta suskamata, kui laps kurdab. Lastevanemate suhtumine aitab tõsta õpetaja elukutse prestiiži.
Lapsevanem on kooli ja lasteaia partner. Kummaline on kuulata haridusjuhtide lugusid, kuidas vanemad ei taha aru saada, et haiget või välisreisilt tulnud last ei saa lasteaeda või kooli tuua. Haige lapse koht on kodus!
Riigil tuleb kiiremas korras leida vahendid haiguspäevade hüvitamiseks esimesest päevast neile vanematele, kes jäävad oma väikese lapsega koju jäävad. Ja muidugi ka ootamatult haigestunud õpetajale ning lõpuks kõigile töötajatele. See tagab, et inimesed jäävad ka kergemate haigusnähtudega koju ega ohustaks teisi.
Koroonakevad oli silmiavav. Näiteks lastevanemad said hariduselus toimuva kohta väga palju uut infot. Nad lugesid kokku õpikute kirjavead, imestasid tekstide keerukuse üle ja said aru, et ikka veel on olemas ka selliseid töövihikud, kuhu tuleb õpiku tekst lihtsalt ümber kirjutada. Ministeeriumile on eraldi mõtlemise koht, kuidas tõsta õppematerjalide kvaliteeti.
Kriisiajal muutusid iga päevaga aina tavaliseks uued õppevormid. Distants- ja hübriidõpe on tulnud, et jääda. Uutel lähenemistel on palju pooldajaid ja sama palju kahtlejaid. Nende plussid ja miinused tuleb selgeks mõtelda ja läbi uurida. Haridusuuringuteks peab Eestis raha jaguma.
Õpetajad ootavad digiõppega seoses eelkõige parima praktika ja õppematerjalide koondamist ühte keskkonda ning konkreetset koolitussüsteemi. Eeskujuks olgu siin Eesti ülikoolide välja arendatud Moodle keskkond. Lapsevanemad ootavad jälle, et järgmine võimalik distantsõppe laine kulgeks ilma nende aktiivse sekkumiseta. Just need küsimused peavad kerkima äsja asutatud haridusameti prioriteetideks.
Need minu väited ei ole õhust võetud ega tugine jutuajamisele ühe koolijuhi ja kolme õpetajaga. Nende lähtekohaks on Haridusfoorumi läbi viidud uuring, mis on ainus nüüdseks valminud koroonahariduse uuring. Järgmist, Tallinna Ülikooli oma tuleb veel pool aastat oodata.
Uues olukorras nõuab eraldi tähelepanu nii õpetajate tööaja arvestamine kui ka nende töö tasustamine. Peame igati vältima õpetajate läbipõlemist. See oht on olemas. Distantsõpe pani õpetajad pikkadeks päevadeks kummargile arvuti kohale, veel hilisel õhtutunnilgi õpilasele tagasisidet andma.
Kui sel sügisel peaks kätte tulema aeg, kus pool klassi on koolis ja pool kodus – paljudes koolides on see ainus õpilaste hajutamise võimalus – tõuseb õpetajate pinge lakke. Õpetajal tuleb sel juhul teha kaks tööpäeva. Mis saab sellest õpetajast, kellel on kodus kaks last ja haige ema?
Lõpetuseks. Ülaltoodu ei ole mõeldud suure kriitikana haridusministeeriumi või ministri suunas. Koroonaaeg jääb pigem meie hariduselu edulooks. Aitäh kõigile, kes me koos ühest kriisist läbi tulime. Aga alati saab paremini, alati saab teha rohkem. Just see põhimõte koos haridusinimeste pühendumisega teeb Eesti haridussüsteemi väga heaks.
Läheme siit nüüd üheskoos edasi ja ärme jäta kedagi maha. Tugevate ja edukate koolide kõrval on paratamatult ka nõrgemad, kes vajavad tuge. Keerulisel ajal vajab meie ühtluskool erilist tähelepanu, et igas Eesti otsas saaksid lapsed võimalikult sarnast haridust. | Katri Raik: koolid ja lasteaiad vajavad koroonasügiseks suurt plaani | https://www.err.ee/1133139/katri-raik-koolid-ja-lasteaiad-vajavad-koroonasugiseks-suurt-plaani | Kriisiajal muutusid iga päevaga aina tavaliseks uued õppevormid. Distants- ja hübriidõpe on tulnud, et jääda. Uutel lähenemistel on palju pooldajaid ja sama palju kahtlejaid. Nende plussid ja miinused tuleb selgeks mõtelda ja läbi uurida, kirjutab Katri Raik. |
Sõõrumaa rääkis neljapäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kriisi tõttu on ka tema ettevõtete töö mõjutatud.
"Need kohad, kust raha peale tiksus, on vaikselt kustumas," ütles Sõõrumaa. | Ka Urmas Sõõrumaa pöördub abilaenu saamiseks Kredexi poole | https://www.err.ee/1133138/ka-urmas-soorumaa-poordub-abilaenu-saamiseks-kredexi-poole | Ligikaudu 100 miljoni euro suuruse maksumusega Patarei kinnisvaraarendus taotleb riigilt Kredexi kaudu abilaenu 30–40 miljonit eurot, ütles suurettevõtja Urmas Sõõrumaa usutluses Äripäeva raadiole. |
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8 protsenti, seega kokku on määr 2,4 protsenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on oluline, et riik aitaks säilitada võimaluste piires stabiilsust majanduskeskkonnas nii tööandjate kui töötajate jaoks.
"Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks," ütles Kiik pressiteates.
Kui töötuskindlustusmakse kogumäär on 2,4 protsenti, laekub töötuskindlustusmakseid prognoositavalt 2021. aastal 209,7 miljonit eurot; 2022. aastal 219,9 miljonit eurot ning 2023. ja 2024. aastal vastavalt 230,4 ning 241,1 miljonit eurot.
Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt ehk töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.
Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.
Samuti kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku kanda järgmisel aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 30 protsenti nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, ehk kokku 62,9 miljonit eurot.
Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30 protsenti mõlemast sihtfondist. Kui sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on 30 protsenti, kantakse sihtkapitali ligikaudu 62,9 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 40,9 miljonit ja tööandjate sihtfondist 22 miljonit eurot.
Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, näiteks stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks.
Valitsus peab ka sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestama igal aastal 1. oktoobriks ning määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.
Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009–2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud 2,4 protsenti alates 2015. aastast. | Valitsus jättis töötuskindlustusmakse määrad 2024. aastani samaks | https://www.err.ee/1133135/valitsus-jattis-tootuskindlustusmakse-maarad-2024-aastani-samaks | Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2021–2024; kehtivad määrad ei muutu. |
"Olen äärmiselt uhke, et minust saab 2021. aastal Aston Martini sõitja," sõnas Vettel järgmiseks hooajaks nime vahetava Racing Pointi kodulehele.
Mehhiklane Perez on tiimi eest sõitnud juba alates 2014. aastast ja toonud meeskonnale viis pjedestaalikohta. "Minu aeg meeskonnas saab selle hooaja järel otsa. See teeb pisut haiget, sest olen panustanud tiimile väga rasketel aegadel," kommenteeris kolmapäeval oma lahkumist Perez, kes jätkas toona Force India nime kandnud võistkonnas ka siis, kui see 2018. aastal administreerimise alla läks.
Juulis sõnas mehhiklane avalikult, et tema arvates on selge, kumb Racing Pointi sõitja Vetteli palkamise järel tiimist lahkuma peab. Võistkonna teiseks sõitjaks on Lance Stroll, kelle isa Lawrence on Racing Pointi omanik.
"Ma usun, et kui üks meist peaks tiimist lahkuma, on valik üsna kindel," rääkis Perez intervjuus Movistarile siis. "Ma olen samuti isa ja ei lööks oma poega tiimist minema."
Ferrari on juba teatanud, et Vetteli asemel palgatakse järgmiseks hooajaks hetkel McLareni rooli keerav hispaanlane Carlos Sainz. | Vettel võtabki Aston Martinis Pereze koha üle | https://sport.err.ee/1133132/vettel-votabki-aston-martinis-pereze-koha-ule | Kui kolmapäeval teatasid Sergio Perez ja tema meeskond Racing Point, et käimasolev hooaeg jääb nende koostöös viimaseks, sai neljapäeval avalikuks, et mehhiklase koha võtab üle praegu Ferrarit esindav Sebastian Vettel. |
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1903 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 15 testi tulemus osutus positiivseks.
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati seitsmel inimesel. Ida-Virumaale laekus kuus uut positiivset testi tulemust ja Pärnumaale üks. Ühel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Harjumaale (kõik Tallinna) ööpäevaga lisandunud seitsmest haigusjuhust on neljal juhul tegemist varasema nakatunu lähikontaktsetega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.
Perioodil 8.–9. september lisandunud haigusjuhtudest oli kahel korral tegemist sissetoodud juhtudega (India ja Ungari), neljal juhul oli haigestumine seotud kohvikus peetud sünnipäevaga ja seal viibinud isikutega ning seitsmel juhul oli tegemist nakatumisega pere-ja töökontaktide kaudu.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on viis aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 15, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega 10, Gourmet Coffee koldega 16 ning muusika koldega kuus. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 912 inimest, kellest 163 on haigestunud.
Ida-Virumaale lisandus kuus uut juhtu. Viiel juhul on tegemist nakatumistega töökohas, ühel juhul on tegemist varasema nakatunu lähikontaktsega. Kokku on Ida regioonis viis aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga (neist 31 on töötajad ja 26 töötajate lähikontaktsed) nii-öelda Estonia kaevanduse kolle.
Suurbritanniast sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 15, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu (kolm töötajat ja kaks töötaja pereliiget). Töökoha koldega nr 1 on neljapäeva hommiku seisuga seotud viis inimest ja töökoha koldega nr 2 kuus isikut (nendest neli töötajat ja kaks pereliiget).
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 448 inimest, kellest on 62 haigestunud.
Lõuna regioonis on neljapäeva hommiku seisuga kolm kollet – perekondlik nakatumine (kuus inimest), Võru sünnipäev (16 inimest, kellest üks on Lääne regionaalosakonna jälgimisel) ja Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut, viis neist on Lääne regionaalosakonna jälgimisel).
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 291 inimest, kellest 34 on haigestunud.
Pärnumaal registreeritud juhtumi puhul on tegemist varasema nakatunu lähikontaktsega. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 27 inimest, kelles üheksa on haigestunud.
Koroonaviirusega vajab haiglaravi üheksa inimest
10. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi üheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koju ei saadetud ööpäeva jooksul ühtegi inimest, uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kaks.
10. septembri seisuga on tervenenud 2215 inimest. Eestis on kokku tehtud ligi 166 000 esmast testi, nendest 2600 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
Ida-Viru keskhaigla töötajate seas viis nakatunut
10. septembri seisuga on tuvastatud viis koroonaviirusesse nakatanud Ida-Viru keskhaigla (IVK) patoloogiateenistuse töötajat. Haigla jätkab tavapärast tööd vaatamata ühe üksuse töötajate haigestumisele koroonaviirusesse.
Teenistuse töö on korraldatud ümber. Lähikontaktsed töötajad on suunatud eneseisolatsiooni. Haigestunud töötajad pole patsientidega kokku puutunud, patoloogiateenistus asub eraldiseisvas hoones, teatas IVK.
Haigla jätkab tavapärast patsientide teenindamist – haiglas kehtib külastuskeeld ning maskide kandmise kohustus.
Tallinna lisandub kaks koroonatestimise punkti
Neljapäeval avatakse Tallinnas lauluväljaku Mäe väravas taas koroonatestimise telk, kus proove võtavad Medicumi meditsiiniõed.
Reedel avatakse Haabersti linnaosas Saku Suurhalli vasakpoolsel küljel Synlabi punkt.
Telkides on võimalik anda proove nii autoga läbi sõites kui jala saabudes. Rangelt soovituslik on tulla maskiga ja rahva kogunemise vältimiseks täpsel ajal.
Mõlemasse punkti saab proovi andma perearsti saatekirjaga, mille alusel Medicumi ja Synlabi mehitatud kõnekeskus ühendust võtab ja aega pakub.
Täiendavalt avatavate punktidega peaks lühenema testile pääsemise aeg, mis on viimasel nädalal kasvanud seoses mitme koldega Tallinnas, märkis terviseamet. | Ööpäevaga lisandus 15 koroonahaiget, nakatumisnäitaja on 20,7 | https://www.err.ee/1133129/oopaevaga-lisandus-15-koroonahaiget-nakatumisnaitaja-on-20-7 | Möödunud ööpäeva jooksul lisandus Eestis tervisameti andmetel 15 uut koroonahaiget. Haigestumisnäitaja jäi eelmise päevaga võrreldes samaks ning on neljapäeva hommiku seisuga 20,69 |
Lõpliku otsuse ameti asutamise osas langetab riigikogu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.
Liitmisega luuakse ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse.
Kui eelnõu läbib sügisel riigikogu lugemised, siis alustab uus amet tööd alates 1. jaanuarist 2021. | Valitsus kinnitas liikuvusameti asutamise | https://www.err.ee/1133105/valitsus-kinnitas-liikuvusameti-asutamise | Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil lennu-, maantee- ja veeteede ametite ühendamise; uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on liikuvusamet. |
Avapäeval sai Aadusaar kirja 68 lööki (-4) ning lisaks jäid tema skoorikaarti ilustama nii hole in one kui ka eagle. Avapäeva järel jäi Aadusaar 127 mängija seas jagama kaheksandat kohta.
"Hooaja viimasele võistlusele on antud hea algus, mul õnnestus mitu lööki kaugelt sisse lüüa. Eagle läks sisse 55 meetri kauguselt ja hole in one 180 meetri kauguselt," kommenteeris Aadusaar avapäeva. "Löök püsis terve päeva täpne ja andsin endale palju võimalusi. Griinidel kaotasin kahjuks liiga palju lööke. Mängime sellel nädalal ebatavaliselt kiiretel griinidel, stimp oli 11-12."
Ka teisel päeval sai Aadusaar Austrias viie birdie toel kirja 68 lööki ja on viimase võistluspäeva eel 136 löögiga (-8) jagamas seitsmendat kohta. Esikohal on sakslane Philipp Matlari 14 löögiga alla par 'i. | Aadusaar lõi hooaja viimasel võistluselhole in one'i | https://sport.err.ee/1133121/aadusaar-loi-hooaja-viimasel-voistlusel-hole-in-one-i | Eesti elukutseline golfar Sander Aadusaar lööb neil päevil kaasa Austrias toimuval PRO Golf tuuri võistlusel Haugschlag NÖ Open. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.