text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
ERR-i spordiportaali ralliblogi hoiab sündmuste arengul silma peal. Rallit lõpetavat punktikatset saab pühapäeval algusega kell 13.45 näha ka ETV vahendusel.
Seis laupäeva järel: 1. Neuville 3:16.30,0, 2. Evans +39,8, 3. Sordo +57,2, 4. Suninen +1.01,9, 5. Lappi +1.13,0, 6. Östberg +3.14,1, 7. Breen +4.53,1, 8. Tidemand +12.52,7, 9. Pieniazek +14.12,1, 10. Lefebvre +15.00,4.
Neljapäev (1. katse):
Hommikusel testikatsel näitas kõige kiireimat minekut paaril viimasel etapil katkestanud soomlane Jari-Matti Latvala (3.03,5), kellele kaotasid 0,3 sekundiga Thierry Neuville (Hyundai) ja MM-sarja üldliider Sebastien Ogier (Ford). Tänak kaotas Latvalale täpselt sekundiga, mis tähendas kaheksandat aega.
Õhtusel paariskatsel ei jäänud Tänak oma esitusega päris rahule, aga sõitis välja kiireima aja. Lähimate konkurentidena kaotasid talle 0,4 sekundiga Ogier ja soomlane Teemu Suninen (Ford). Jari-Matti Latvala (Toyota) suretas mootori välja, kaotas Tänakule 3,9 sekundit ja võttis sisse alles 13. positsiooni.
Reede hommik (katsed 2-4):
Päeva esimesel katsel õnnestus Tänakul sõita vaid mõni kilomeeter, kui tuli tehniliste probleemide tõttu tee kõrvale jääda. Eelnevalt oli eestlane sõitnud kivi otsa ja see lõhkus arvatavasti mootori jahutussüsteemi. Ott Tänak Twitteris: "Meid tabas halb õnn. Toimetame auto tagasi hooldusalasse ja uurime, mis täpselt juhtus. Hetkel rohkem infot ei ole."
Hiljem kinnitas eestlane, et mootor on nii katki, et enam ta Portugalis rajale tulla ei saa. Toyota tehnikadirektori Kaj Lindströmi sõnul pole Tänaku kõrvalejäämine siiski veel sada protsenti kindel. Enne peavad mehaanikud masina üle vaatama ja eks siis selgub lõplikult, kas eestlane läheb veel rajale või mitte.
Ralli liidriks asus hispaanlane Dani Sordo (Hyundai), kellele järgnevad Kris Meeke (Citroen; +4,6) ja Hayden Paddon (Hyundai; +4,8). Neljas on Sebastien Ogier (Ford; +7,3) ja viies Thierry Neuville (Hyundai; +9,4). Lisaks Tänakule on katkestanud ka tema võistkonnakaaslasne Jari-Matti Latvala, kellele sai saatuslikuks vedrustus.
NB! Vaata videot kurvist, mis Tänakule saatuslikuks sai. Selle põhjal võib järeldada, et kivid tõid kurvi lõigates rajale Ogier ja Neuville.
Reede pärastlõuna (katsed 5-9):
Veel enne õhtuseid katseid selgus, et Tänaku autot Portugalis korda ei saa. Seega tuleb katkestada ja eestlane enam sel nädalalõpul rajale ei tule. Nii kaob ka lootus punktikatse punktideks.
Pärastlõunased katsed ei kulgenud vähem dramaatiliselt. Pigem vastupidi. Kohe esimesel katkestas neljandalt kohalt sarja üldliider Sebastien Ogier. Prantslane lõhkus ühte kurvi lõigates roolisüsteemi ja sõitis seetõttu järgmises teelt välja.
Ralli kuuendal katsel tabasid hädad norralast Andreas Mikkelseni. Hyundai piloodi masinalt kadus roolivõim ja kuigi üritas seda vahepeal remontida ning tuli seitsmendaks katseks hilinemisega starti, ei suutnud ta lõpuni sõita.
Seitsmes katse kujunes kõige sündmusterohkemaks. Lisaks Mikkelseni katkestamisele lõhkes kolmandal kohal sõitnud iirlasel Craig Breenil (Citroen) rehv ja ta langes poodiumikonkurentsist. Pea samal ajal sõitis aga liidriks kerkinud Hayden Paddon ühest august läbi ja pidi samuti teele jääma. Uus-meremaalane toimetati igaks juhuks haiglasse kontrolli, aga autost lahkus ta omal jalal.
Pärastlõunal sai kõvasti räsida ka Kris Meeke'i Citroen, kes otsustas linnakatsed hoopistükkis kolme rehviga läbida. Taktikalistel kaalutlustel sellise otsuse teinud põhja-iirlane kaotas seal niiviisi enam kui minuti.
Kõige paremad kaardid mängiti nii kätte Thierry Neuville'ile, kes kerkis ralli liidriks. Kuigi belglane kahtles, kas pärastlõunaks valitud pehmed rehvid oli õige otsus, suutis ta siiski kõige pikemad kõrred tõmmata. Enne laupäeva edestab ta 17,7 sekundiga waleslast Elfyn Evansit (Ford) ja 24,3 sekundiga tiimikaaslast Dani Sordot (Hyundai).
Laupäeva hommik (katsed 10-12):
Laupäev algas pisut rahulikumalt kui reede. Neuville startis päevale liidripositsioonilt ja kuigi laupäevase teise katsega tuli Evans talle lähemale, siis päeva pikimal katsel näitas belglane ülevõimu - ta edestas Rally2 süsteemis rajale tulnud Latvalat 6,6 sekundiga ja kasvatas edu Evansi ees poolele minutile. M-Spordi piloodile lähenes vaid viie sekundi kaugusele teine Hyundai Dani Sordoga roolis.
Päris dramaatikata ei pääsenud siiski ka laupäeva hommikul. Nimelt katkes ralli seitsmendat positsiooni hoidnud Meeke'i jaoks. Põhja-iirlane libises viimasel ennelõunasel katsel 31. kilomeetril pehme liivaga kurvist välja ja lõpetas puude vahel. Meeke ja kaardilugeja Paul Nagle kannatada ei saanud.
Laupäeva pärastlõuna (katsed 13-15):
Esimesel pärastlõunasel katsel võttis Evans võrreldes liider Neuville'iga veidi vahet tagasi ja vähendas selle 23,6 sekundile, aga kahel järgmisel näitas belglane siiski võimu. Nii juhib ta viimase päeva eel M-Spordi mehe ees juba 39,8 sekundiga.
Tihenes aga heitlus kolmandale kohale. Päeva viimase katse alguses tegi Sordo spinni ja nii lähenes Suninen talle 4,7 sekundi kaugusele. Kaugel pole ka teine soomlane Lappi, kes kaotab Sordole 15,8 sekundit.
Kehvasti läks aga WRC2 arvestuses sõitnud Ken Tornil. Eestlane oli tõusnud juba teisele kohale, aga tehnilised probleemid jätsid ta 13. katsel raja äärde.
Eelvaade:
Portugali ralli oli MM-sarja kavas juba selle debüüthooajal 1973. aastal ja võrreldes eelmise korraga pole suuri muutusi tehtud. Küll aga lisandub põnev Porto linnakatse, kus tavapärase kruusa asemel kihutatakse asfaldil.
Ralli algab eestlaste jaoks huvitavast seisust, sest eelmisel etapil Argentinas näitas Tänak kõigile tagatulesid. Toyota oli hea ja kiire ning konkurendid muutusid murelikeks. Näiteks Thierry Neuville nimetas olukorda Hyundai jaoks suisa piinlikuks.
"Kindlasti läheme Portugali hea tundega. Teame nüüd, kui hästi auto sõita võib. Testisõidud Portugalis läksid hästi, püüdsime lihtsalt autot natuke veel parandada, et veel paremini sõita," kommenteeris Tänak eelmisel nädalal Toyota pressiteate vahendusel.
"Portugal on alati olnud üks mu lemmikumaid rallisid, kuhu on alati tore minna ja kus on meeldiv atmosfäär. Lisaks on see koht, kus minu WRC-karjäär 2009. aastal algas."
"Tahame võistelda sama hästi kui Argentinas, aga eks näis, kuidas läheb," lisas Tänak. "MM-sarja üldseisu silmas pidades on tähtis jälle hea tulemus teha. Argentina ralli võiduga suutsime vahet natuke vähendada, loodame sama ka Portugalis teha."
Mullu võitis Portugalis hiljem taas maailmameisteriks kroonitud Sebastien Ogier (Ford), kes edestas 15,6 sekundiga Neuville'i. Kolmandana mahtus minutilise kaotuse juures pjedestaalile Dani Sordo (Hyundai).
Ott Tänak sai kolm katsevõitu ning juhtis rallit reede pärastlõunal ja laupäeva hommikul, kuid sõitis siis vastu liivavalli, lõhkus verdustuse ning pidi leppima neljanda kohaga. Lohutuseks võitis M-Spordi piloot pühapäeval punktikatse.
Toyota võistkonna jaoks ei toonud Portugali ralli siis midagi head kaasa. Parimana oli Juho Hänninen seitsmes, reede hommikul ka liidrikohta hoidnud, aga hiljem üle katuse käinud Jari-Matti Latvala lõpetas üheksanda ja Esapekka Lappi kümnenda kohaga.
Ralli ajakava:
Neljapäev:
Testikatse Paredes 4,60 km 9.30 LATVALA
SS1 Lousada 3,36 km 21.03 TÄNAK
Reede:
SS2 Viana do Castelo 1 26,73 km 11.15 PADDON
SS3 Caminha 1 18,11 km 12.12 MEEKE
SS4 Ponte de Lima 1 27,54 km 12.52 SORDO
SS5 Viana do Castelo 2 26,73 km 17.25 MEEKE
SS6 Caminha 2 18,11 km 18.22 NEUVILLE / BREEN
SS7 Ponte de Lima 2 27,54 km 19.02 NEUVILLE
SS8 Porto tänavarada 1 1,95 km 21.03 NEUVILLE
SS9 Porto tänavarada 2 1,95 km 21.28 NEUVILLE
Laupäev:
SS10 Vieira do Minho 1 17,50 km 11.06 LATVALA
SS11 Cabeceiras de Basto 1 22,22 km 11.44 EVANS
SS12 Amarante 1 37,60 km 13.03 NEUVILLE
SS13 Vieira do Minho 2 17,50 km 17.08 EVANS
SS14 Cabeceiras de Basto 2 22,22 km 17.46 LATVALA
SS15 Amarante 2 37,60 km 19.05 OGIER
Pühapäev:
SS16 Montim 1 8,64 km 10.35
SS17 Fafe 1 11,18 km 11.08
SS18 Luilhas 11,89 km 11.36
SS19 Montim 2 8,64 km 12.35
SS20 Fafe 2 (punktikatse) 11,18 km 14.18
MM-sarja üldseis (sõitjad):
1. Sebastien Ogier Ford 100
2. Thierry Neuville Hyundai 90
3. Ott Tänak Toyota 72
4. Andreas Mikkelsen Hyundai 54
5. Dani Sordo Hyundai 45
6. Kris Meeke Citroen 43
7. Esapekka Lappi Toyota 40
8. Jari-Matti Latvala Toyota 31
9. Elfyn Evans Ford 26
10. Craig Breen Citroen 20
MM-sarja üldarvestus (tiimid):
1. Hyundai Shell Mobis WRT 144
2. M-Sport Ford WRT 129
3. Toyota Gazoo Racing WRT 124
4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 93 | RALLIBLOGI | Neuville kihutab Portugali ralli võidu suunas | https://sport.err.ee/832733/ralliblogi-neuville-kihutab-portugali-ralli-voidu-suunas | Autoralli MM-sari jätkub sel nädalalõpul Portugali ralliga. Ott Tänak ja Martin Järveoja katkestasid juba teisel katsel. |
Kuna nii Juventuse kui ka Hellas Verona lõpp-positsioonid olid selged, siis oli mängu väärtus pea täielikult emotsionaalset laadi. Juventuse eest pidasid täna oma viimase mängu Buffon, aga ka Stephan Lichtsteiner, kirjutab Soccernet.ee.
2001. aastal maailma kalleima väravavahina Parmast Torinosse kolinud Buffon käis Juventuse särgis kokku platsil 655 mängus. Motivatsiooni Itaalia kõrgliigas jätkata peaks 40-aastasel puurilukul jaguma, sest Paolo Maldini Serie A mängude rekordist lahutab teda vaid kuus mängu.
Buffoni Juventuse-karjäär lõpetati sümboolse vahetusena 63. minutil 2:0 eduseisus, kui Juventuse särgis ning üldse Serie A-s esimest korda jooksis platsile Carlo Pinsoglio. Nullimängu 28-aastane Juventuse enda kasvandik kirja ei saanud, sest 76. minutil oli täpne endine Atletico Madridi ja Milani ründaja Alessio Cerci.
Samuti pidas Torino publiku ees lahkumismängu alates 2011. aastast Juventuses pallinud Stephan Lichtsteiner, kes sai 85. minutil ka penaltit proovida, kuid selle löögi külaliste väravavaht tõrjus.
Kui Juventus võitis seitsmenda järjestikuse meistritiitli, siis Verona mängib järgmist hooaega aste madalamal liigatasemel. | Buffon lõpetas 17-aastase Juventuse-karjääri võiduga | https://sport.err.ee/832802/buffon-lopetas-17-aastase-juventuse-karjaari-voiduga | Itaalia jalgpalli kõrgliigas pidas Gianluigi Buffon enda Juventuse karjääri viimase mängu, kui koduväljakul alistati Hellas Verona 2:1. |
Põnevas avasetis võidutses hispaanlane Nadal numbritega 7:6, kui kiires lõppmängus oli seitsmekordne Rooma turniirivõitja Djokovicist parem 7:4. Nadal läks setti küll 5:2 juhtima, kuid serblane suutis seisu viigistada. Koguni tund ja 13 minutit kestnud esimeses setis lõi Djokovic kaks ässa ja näitas head esimese servi protsenti (74%). Ühe ässa löönud Nadal päästis avasetis kaks murdepalli.
Kolmveerand tundi kestnud teises setis osutus selgelt paremaks maailma teine reket Nadal, kes haaras pärast kaotust esimeses geimis 3:1 eduseisu. Djokovic suutis seejärel kahel korral küll kaotusseisu ühele punktile vähendada, kuid Nadal suutis eduseisu kordagi loovutamata võtta otsustavast setist 6:3 võidu. Nadal päästis teises setis kolmest murdepallist kaks ja võitis kõikidest setis mängitud punktidest 57%.
Nadal, kes mängis finaalis viimati 2014. aastal, kui finaalis tuli tunnistada Djokovic paremust, kohtub tänavuse Rooma turniiri finaalis kas Marin Cilici (ATP 5.) või Aleksandr Zvereviga (ATP 3.). | Djokovici alistanud Nadal jõudis Roomas kümnendat korda finaali | https://sport.err.ee/832798/djokovici-alistanud-nadal-joudis-roomas-kumnendat-korda-finaali | Itaalias Roomas peetaval Masters-sarja turniiril jõudis maailma teine reket Rafael Nadal nelja-aastase vaheaja järel finaali, kui hispaanlase alistas poolfinaalis Novak Djokovici (ATP 18.). |
"Meil ei ole seal enam midagi teha -- me liigume koos Euroopasse," ütles Porošenko Vinnõtsjas Euroopa päeva pidustustel. Ta rõhutas, et Ukraina tulevik on Euroopas.
Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu toetas 2. mail ettepanekut lõpetada Ukraina esindajate osavõtt SRÜ organite tööst.
Nõukogu tegi välisministeeriumile ülesandeks rakendada ettenähtud korras meetmeid mõningate riikidevaheliste lepete tühistamiseks.
Porošenko oli ise varem teatanud, et Ukraina lõpetab osaluse kõigis SRÜ koordinatsiooniorganites. "Me ei saa astuda välja sealt, kuhu Ukraina ei ole kunagi astunud. Kuid me lõpetame osaluse SRÜ koordinatsiooniorganites," märkis ta.
Ukraina oli üks kolmest riigist, kes allkirjastas 1991. aasta 8. detsembril lepingu SRÜ loomise kohta. Ent 1993. aasta märtsis Minskis toimunud SRÜ tippkohtumisel, kus võeti vastu ühenduse põhikiri, Ukraina seda alla ei kirjutanud. 2014. aasta kevadest on Kiievi osalus SRÜ üritustel olnud minimaalne. | Ukraina lahkub kõigist SRÜ organitest | https://www.err.ee/832792/ukraina-lahkub-koigist-sru-organitest | Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas laupäeval määruse Ukraina esindajate lahkumise kohta kõigist Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) põhikirjalistest organitest. |
VAATA UUESTI | Jalgpalli Tipneri karikavõistluste finaal | https://sport.err.ee/832789/vaata-uuesti-jalgpalli-tipneri-karikavoistluste-finaal | Jalgpalli Tipneri karikavõistluste finaalis alistas Tallinna FCI Levadia Roman Debelko väravast Tallinna Flora 1:0. | |
Rootslased asusid kohtumist juhtima 15. minutil, kui skoori avas Viktor Arvidsson. B-grupis teiseks jäänud USA jaoks halvenes olukord oluliselt teisel kolmandikul, kui valitsevad maailmameistrid viskasid ameeriklaste võrku kolm litrit – esmalt tegi skoori Magnus Pääjärvi, seejärel Patric Hornqvist ning kolmandiku viimase tabamuse eest hoolitses Mattias Janmark. Mängu 6:0 lõppskoori vormistasid viimasel kolmandikul Viktor Arvidssson ja Adrian Kempe.
Rootslaste väravavaht Anders Nilsson tõrjus kohtumise jooksul 16 pealeviset, ameeriklaste Keith Kinkaid vastas 21 tõrjega.
Finaalis kohtub Rootsi kas Kanada või Šveitsiga. MM-i teine poolfinaal algab täna õhtul kell 20.15. Kohtumise otseülekanne algusega kell 20.10 on vaadatav ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist. | USA purustanud Rootsi jõudis teist MM-i järjest finaali | https://sport.err.ee/832766/usa-purustanud-rootsi-joudis-teist-mm-i-jarjest-finaali | Taanis jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel selgus esimene finalist, kui tiitlikaitsja Rootsi alistas esimeses poolfinaalis Ameerika Ühendriigid 6:0. |
Eestlasest tagamängija kuulus tavapäraselt Bologna resultatiivseimate sekka, kui viskas 17 punkti. Matteo Nicoli arvele jäi samuti 17 silma, tiimi parim oli 26 punkti toonud Gora Camara, vahendab Korvpall24.ee.
Kaspar Kitsing ja Trentino teenisid 71:48 võidu Trieste meeskonna üle. Trentino oli avaveerandil 13:12 parem, kuid poolajaks jäädi 33:38 kaotusseisu. Enne viimast neljandikku haarati aga seitsmepunktiline eduseis ja järgneval kümnel minutil visati 20 silma vastaste nelja vastu, saades kokkuvõttes kirja 23-punktilise võidu.
Eestlasest tagamängija arvele jäi viis punkti. | Jurkatamm ja Bologna teenisid 56-punktilise võidu | https://sport.err.ee/832783/jurkatamm-ja-bologna-teenisid-56-punktilise-voidu | Itaalia korvpalli U-18 meistrivõistluste põhihooaja viimases mängus said Mikk Jurkatamm ja Bologna Virtus koguni 102:46 võidu Apu Udine meeskonna üle. |
Kvalifikatsioonis esimesena asetatud Kanepi sai otsustavas kohtumises 6:2, 6:3 jagu seitsmenda paigutusega venelanna Jelena Rõbakinast (WTA 221.).
Seejuures teises setis juhtis Kanepi 4:0, aga venelanna võitis siis kolm geimi järjest ja vähendas vahe ühegeimiliseks, järgmised kaks geimi võitis aga taas Kanepi.
Mõned minutit üle tunni kestnud mängus servis Kanepi kaks ässa, Rõbakina sai kirja kuus topeltviga ja ühe ässa. Kanepi realiseeris kõik viis murdevõimalust, Rõbakina võitis kolmest murdepallist ühe. Mängitud punktidest võitis Kanepi 59 ja Rõbakina 41.
Hilise ülesandmise tõttu kvalifikatsioonist alustama pidanud Kanepi alistas valikvõistluste avaringis 6:2, 6:2 endise maailma 16. reketi, prantslanna Virginie Razzano (WTA 578.).
Pühapäeval algava põhiturniiri avaringis kohtub Kanepi kaheksanda asetusega Taiwani esindaja Su-Wei Hsiehiga. Maailma 50. reket Hsieh on Kanepiga varasemalt mänginud kolmel korral. Kaks korda on võidutsenud 32-aastane Taiwani tennisist, korra on võitnud Kanepi. Kahe mängija viimane omavaheline kohtumine jääb 2017. aastasse, kui Kanepi alistas US Openil Hsiehi kahes setis 6:2, 6:4. | Kanepi jõudis kindla võiduga Strasbourg'is põhiturniirile | https://sport.err.ee/832759/kanepi-joudis-kindla-voiduga-strasbourg-is-pohiturniirile | Prantsusmaal Strasbourg'is alanud 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril pääses Kaia Kanepi (WTA 59.) läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse. |
Navalnõi ise kongressil ei osale, sest kohus mõistis ta teisipäeval 30 päevaks trellide taha sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest enne president Vladimir Putini neljanda ametiaja algust.
Kongressil partei esimeest ei valitud.
"Tuleviku Venemaa esindajad loodavad kahe nädala jooksul esitada justiitsministeeriumisse partei registreerimiseks vajalikud dokumendid," ütles Navalnõi Korruptsioonitõrjefondi jurist Ivan Ždanov, kes valiti erakonda juhtiva kesknõukogu sekretäriks.
"Praegu peetakse piirkondade koosolekuid, nad saadavad meile nende koosolekute protokollid, me koostame paketi ja edastame selle justiitsministeeriumile," märkis Ždanov.
Tema sõnul oli tegemist neljanda asutamiskongressiga, ühtekokku on erakond pidanud seitse suurkogu. Ždanov avaldas veendumust, et ühel hetkel partei ka registreeritakse, kuid lisas, et ilmselt ei olnud see viimane kongress, mis tuleb korraldada. "Me ootasime ka justiitsministeeriumi esindajaid, kuid nemad kohale ei ilmunud," märkis ta.
Kongressil osales 124 delegaati 60 Venemaa piirkonnast. Delegaadid otsustasid luua erakonna ja selle piikondlikud harud ning kiitsid heaks partei põhikirja.
Justiitsministeeriumi oli teavitatud Tööpealkirja nimelise erakonna loomisest, ütles Navalnõi, tuues põhjenduseks, et siis ei saa keegi seda enne kongressi "spoilerparteid" registreerides ära varastada.
Navalnõi on üritanud alates 2014. aastast registreerida erakonda nimega Progressipartei. Viimase katse tegi ta 2018. aasta jaanuaris. | Navalnõi erakond sai nimeks Tuleviku Venemaa | https://www.err.ee/832779/navalnoi-erakond-sai-nimeks-tuleviku-venemaa | Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi erakond sai laupäevasel asutamiskongressil nimeks Tuleviku Venemaa. |
Linnapäevade pidu on oodatud sündmus nii suurtele kui väikestele, pakkudes rikkalikku kultuuri- programmi, põnevaid tegevusi, ägedaid spordisündmusi ja nauditavaid elamusi kõigile külastajaile. Kavas on nii traditsiooniks kujunenud Pikk Kreisilaat, rikkaliku programmiga kirikute öö, Põnnide paraad, Kultuurilava kirikupargis ja mitmed teised üritused kui ka paljud uued ettevõtmised.
Rakvere abilinnapea Triin Vareku sõnul heidetakse tänavu pilk möödanikule. "Sajandi sünnipäeva" märksõnadeks on põlvkondade sidusus, traditsioonide austamine ja EV100 sünnipäev," selgitab Triin Varek. "Sel aastal linnapäevade kujundiks olev (aja)jalgratas sümboliseerib ühtviisi nii mööda tuhisevat aega kui meile kõigile tuttavat Arvo Pärdile pühendatud skulptuuri "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" Rakvere keskväljakul," lisab Varek. Jalgrattaid näeb Rakveres veeremas ka päriselt, sest esmakordselt toimub reedel, 8. juuni hilisõhtul võistkondlik öine jalgrattaorienteerumine.
Reedel, 8. juunil toimub ka Briti teepidu. Briti saadik Theresa Bubbear koos oma meeskonnaga kutsuvad kõiki Rakvere elanikke tähistama ehtbritilikul teepeol linnavalitsuse terrassil 100 aasta täitumist Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse algusest. Teepidu algab kell 15 ning ürituse krooniks on saadiku residentsi koka poolt valmistatud eriline tort. Sissepääs teepeole on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele. Teepidu on osa Briti "pop-up saatkondade" üritustesarjast, mis hõlmab tervet Eestit.
Reede pärastlõunal toimuvad linnavalitsuse valges saalis kultuurikärajad, mis tänavu keskenduvad Euroopa kultuurpealinn 2024 temaatikale, hiljem on võimalik oma sportlikku vormi testida Vallimäe treppidel toimuval trepijooksul. Õhtu lõppeb linnavalitsuse terrassil Liisi Koikson ja bändi sünnipäevakontserdiga.
Laupäeval, 9. juuni hommikul avatakse Pikk Kreisilaat ja Kultuurilava Kirikupargis. Laadaliste rõõmuks on harukordne võimalus osa saada uhkest postiparaadist "Sajaga uude sajandisse #omniva100", mis koguneb Pikal tänaval nii ratastel kui jalgsi. "Meil on heameel, et Omniva otsustas oma sajandat sünnipäeva tähistada meeleoluka paraadiga just Rakvere linnapäevade raames," rõõmustab Rakvere Rakvere Kultuurikeskuse direktor Eve Alte. Berit Grossbergi, Omniva ürituste ja brändi koordinaatori sõnul on Omniva 100 aasta jooksul läbi teinud tohutu arengu ja kasvu, mida soovitaksegi paraadil näidata. "Millised olime toona ja millised nüüd. Paraadil jookseb pealtvaatajate silme eest läbi meie arengu ajatelg," kirjeldab Grossberg.
Laupäeva keskpäeval on magusasõbrad oodatud osalema koguperevõistlusel "Meisterdame magusalt" Parkali tänaval asuva Pihlaka kohviku kõrvale ja või kaasa elama linnuses toimuvale munkade võidujooks-palverännakule. Pärastlõunal pakub närvikõdi Vallimäel toimuv Romuralli, kaunite kunstide austajad saavad nautida tantsuklubi KOIT lastelavastust "HALLOO!" linnavalitsuse valges saalis ja hiljem terrassil toimuva Karakter teatri etendust "Vallini kõrtsis". Kirikupargis saab õhtul kuulata Karl Madist ja Rakvere Linnaorkestrit ja päev tipneb Jääääre kontserdiga Kirikupargis.
Esimest korda toimub Rakveres linnapäevade ajal 9.-10. juunil rannavõrkpalli Eesti meistrivõistluste suvise karikasarja avaetapp.
Pühapäeval, 10. juunil on võimalik rännata linnaekskursioonidel "Uhke postipoiss sõitis kord maanteel…"otse Rakvere postiajalukku ja uudistada Koeraspordi klubi demonstratsioon-esinemist. Päev kulmineerub Rahvaaia kontserdiga "Maailm heliseb", kus astuvad üles ansambel Curly Strings koos Virumaa lauljate, tantsijate ja muusikutega.
Teist aastat järjest pakub linnapea Marko Torm Rakvere sünnipäeval, 12. juuni hommikul linnavalitsuse terrassil hommikukohvi.
Vastu tulles külastajate soovidele pikendame tänavu ka kodukohvikute lahtiolekut. Senise ühe päeva asemel saab teoks 15. juunini kestev kodukohvikute nädal. Nii kestavad "Sajandi sünnipäeva" egiidi all toimuvad Rakvere linnapäevade pidustused terve nädala, et nii linnarahvas kui külalised saaks programmi rahulikult nautida. | Rakvere linnapäevadega tähistatakse "Sajandi sünnipäeva" | https://menu.err.ee/832729/rakvere-linnapaevadega-tahistatakse-sajandi-sunnipaeva | 8.-12. juunini peetavatel Rakvere linnapäevadel on läbivaks teemaks "Sajandi sünnipäev". Linnapäevadega tähistatakse traditsiooniliselt Rakvere sünnipäeva, tänavu ka Eesti Vabariigi ja Omniva sajandat sünnipäeva ning 100 aasta täitumist Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse algusest. |
Pool aastat tagasi kirjutasin 1 võimalusest määratleda kogu Eesti asustusstruktuur pärandina. Pakun välja ka teise äärmusliku viisi kasutuseta jäänud hoonete ja kultuurmaastiku mõtestamiseks. Äärmuslik ei tähenda, et tegemist on uudse vaatega. Teemat on mineval aastal arendanud Mark Grimitliht, 2 kes pakub oma magistritöös välja praktilise lahenduse ruumis tekkinud ülejäägi käitlemiseks. Väiksemas mõõtkavas on ülejäägi ja taaskasutuse küsimuse tõstatanud nii arhitektid, muinsuskaitsjad kui ka poliitikud.
Enamasti lõpeb mingi tegevus jäägiga. Nii organismi, perekonna, ettevõtte kui ka ühiskonna funktsioneerimine toob endaga kaasa hulga jäätmeid, millega me ei mõista midagi asjalikku peale hakata. Kõige lihtsam näide on olmejäätmed. Ajast aega on söömisega kaasnenud jäägid. Fekaalid ja uriin juhitakse rohke veega lahjendatult ja hiljem puhastatult torustiku kaudu loodusesse. Taimede ja loomade mittesöödavad osad, toiduvalmistamise kaasproduktid, viimasel ajal ennekõike pakendid ja ülejäänud toit jõuavad kuidagi silma alt ära. Brittidel on selle lõpp-punkti jaoks hea eufemistlik väljend landfill – maatäide.
Jäätmetel on oma ruumiline mõõde, suurus, kuju ja kaal, millest lähtuvalt on ühiskonnas korraldatud käitlemissüsteemid. Me kogume osa jäätmeid kraanikausi alla kastidesse, seejärel suurematesse konteineritesse ja sealt omakorda kuskile, kus need kas ümber töödeldakse, põletatakse või ladestatakse. Igas järgmises lülis koondatakse suurem kogus jäätmeid ja koht ise on sellevõrra suurem, tehnoloogilisem ja majanduslikum. Igal juhul on ilmne, et jäätmekäitlus on ühiskonnas juurdunud ja selleta elaksime hoopis teistsugust elu. Jäätmekäitlus võiks ju olla ka igaühe enda asi, nii et igaüks põletagu, ladustagu või taaskasutagu oma ülejääk prügi tekkimise koha peal. Tulemus oleks ilmselt ebatervislikum, räpasem ja nõuaks rohkem ruumi. Praeguse korraldusega harjununa eelistame seda.
Sageli on jäätmed ühtlasi pärand: meil on kahju asju ära visata, kuna nendega on seotud hulk tundeid ja mälestusi. Pildil tühjalt seisev Valkla mõis.
Piia Ruber
Jäägi juures on valus see, et oleme tegelikult sellesse investeerinud. Looma kontide kasvatamiseks kulub samuti hulk sööta, kartulikoortesse on panustatud vett, energiat, väetist ja tööd. Pakendi tegemiseks on vaja tooret ja tootmisvõimsust, selle kohaletoomine on samuti kulukas nagu toote liigutamine. Tarbijatena maksame pakendi eest toote ostmisel ja uuesti temast vabanemisel. See on iseenesestmõistetav ja paratamatu, oleme sellega harjunud, leppinud ja rahul.
Meie tegevuse käigus tekib ka teistsuguseid jääke. Asjad jäävad üle kulumise tõttu või siis, kui neid enam ei kasutata. Oleme harjunud asju välja vahetama uuemate ja paremate vastu. Ka sel juhul teame, et vana kasutu asi peab endale uue koha leidma. Läbiloetud raamatud riiulisse (läbilugemata raamatute vahele), mööblitükid ja riideesemed suvilasse, midagi teinekord ka taaskasutuskeskusesse või jäätmejaama. Üldjuhul saame aru, et vana asi on tarvis kuskile teisaldada, kuna sellest vabastatud ruum kulub ära uue asja jaoks või uueks tegevuseks.
Kelle mure?
Võtame veel natuke laiemalt. Lapsed kasvavad, abikaasa lahkub ning eluase on ühele liiga avar ja tühi. Elu ei täida enam kogu korterit ning tühjalt seisvaid tube ei jaksa koristada, kütta ega remontida. Eks me püüa leida neile kasutaja, kellel on vaja rohkem ruumi, kes täidab oma eluga need toad, ja kolime ise pisemasse korterisse. Jäägi käitlemisega saavad hakkama kinnisvaraturu vood, mis on üldjuhul suutelised ülejäägi endaga kaasa vedama ja sellele õiglase hinnaga uue kasutaja leidma. Kuni kasutaja leitakse, ei ole mingit muret. Kui uus kasutaja välja ei ilmu, tekib tõrge – ei ilmu ka siis, kui hind ebaõiglaselt alla lasta. Vahel ei ilmu ka siis, kui peale maksta. Liberaalse omandireformi tulemusel tekkinud omanike riigis on see eraomaniku mure. Memm, kellel sellises korteris elupäevade lõpuni kannatada tuleb, on ise oma hädades süüdi: kes käskis nii kaua müümisega oodata, kes üldse sundis sellises kohas elama, miks üldse nii kaua elus püsitakse … Kummatigi, kui tühjaks hakkavad jääma ka naaberkorterid, terved majad või linnaosad, pole see enam vaid eraomaniku mure ja sellest saab terav ühiskondlik probleem.
Lagunevad majad kiirendavad elanikkonna kahanemist: kellel vähegi võimalus avaneb, laseb jalga. Alles jääb vaesem ja riskantsem rahvas, võimenduvad sotsiaalsed probleemid ja niigi kahanev majandus kärbub. Ühiskondlik probleem valgub seejärel aga kahanevast asulast välja ja sellest saab regionaalne või riiklik probleem. Häid lahendusi siin kahjuks pole, kuna individuaalse vastutuse põhimõte polariseerib ühiskonna iseseisvateks hakkamasaajateks ja sama iseseisvateks kaotajateks. Kollektiivne vastutus tuleb kõne alla alles siis, kui kaotajate raskuste tõttu hakkab võitjate elu reaalselt selle tõttu kannatama.
Kui üksikute korterite või majade puhul saab veel vastutuse omanikule veeretada, siis asumi mõõtkavas ei taha see enam õnnestuda. Meile seadusega antud võimalus omanikuna oma varast riigi kasuks loobuda on aidanud silmi avada ja probleemi teadvustada. Kui probleemse kinnisvara omanikuks saab riik, langeb talle hüvedega koos kaela ka süü ja vastutus lollide otsuste eest. Tõsi, riik plaanib seda korda muuta ja määrata omaniku varast loobumise korral vara omanikuks kohaliku omavalitsuse. See on omamoodi loogiline, kuna ruumi puudutavaid otsuseid juhitakse Eestis kohalikult tasandilt. Nii ei jõua probleem riigi tasandile enne, kui ühes või teises asukohas kohalik omavalitsus enam loobumiste laviini kanda ei jõua.
Mahajäetud asulad
Asustusstruktuurgi on põhimõtteliselt ühiskondlik toodang, nagu toit, tarbekaubad või teenused. Sel on omad tekkepõhjused ja viis, me investeerime sinna hulga energiat ja aega, tarbime seda oma elutegevuse käigus ja jätame ühel hetkel osa sellest maha. Millise osa, millisel hetkel ja millal me seda teadvustame, on erinev. Püsielaniketa küla võib suvitajale tunduda idüllilise kohana, lumesahamehele jälle kõheda kummituspaigana. Viimase elaniku, viimase suvitaja ja viimase lumesahamehe perspektiiv ilmselt kattub mõneti. Esialgu loobume korras hoidmast tube ja hooneid, seejärel teid ja lõpuks kogu piirkonda, kuna see tekitab meis ebamugavust, nagu metsa alla laokile jäetud piknikuplats.
Pidusöögi jäljed metsas hävivad loodusjõudude meelevallas. See võtab natuke aega, aga söödav pannakse nahka, kõdunematu muutub tasapisi loodusega kattudes märkamatuks. Ka küla kaob aja jooksul: katused langevad sisse, seinad vajuvad laiali, korstnajalad varisevad kokku ja teed kasvavad rohtu. Puitehitisega käib see päris kiiresti, kiviehitise puhul läheb kauem aega.
Kõigil linnadel on oma tekkelugu. Suur hulk agraarajastu väikelinnadest on saanud hoo sisse tarviduse tõttu kuskil turgu pidada. Asulate tihedus tulenes koormahobuse võimekusest. Mida rohkem talupidajaid sai oma kaubaga turule tulla, seda suurem oli linna potentsiaal. Selle pulseeriva kapitalikogunemise külge sai üles ehitada teenusevõrgu ja linna püsielanikkonna. Linn on toimimise poolest ühenduste masin ja võib liita väga erinevaid komponente: kauba omanikud ja ostjad, tootjad ja tööjõud, kaup ja tarbija, lapsed ja teadmised, kultuur ja majandus, inimene ja teine inimene, kui loetleda mõned võimalikud koosted. Mida rohkem on eri tüüpi ühendusi, seda elujõulisem on linn, kuna see ei sõltu ainult ühest seosest. Kui linn on tekkinud ühe teatud tüüpi ühenduse tõttu (nt töölised ja tehas), sõltub linna ellujäämine tehase sulgemisel sellest, kui palju erinevaid ühendusi on suudetud tehaseväliselt käivitada. Tehase kadumisel jääb üle hulk vabu töölisi ja tehase hooned. Kui linn on suuteline haakima töölised uutesse võrkudesse, siis saadakse jätkata endises suuruses.
Põllumajanduse ja tööstuse tekkepõhjaga väikelinnad on seda laadi majandusmuudatuse suhtes väga haavatavad. Kui saaduste müük ei sõltu enam kohalikust platsist, jääb plats üle. Kui platsile enam ei koguneta, ei koondu ka kapital ja kogu sellele tuginev teenusevõrk jääb nälga. Kidumine võimendub ja alakasutatud linnaruumi ei jaksata enam korras hoida. See omakorda toidab soovi lahkuda tihedamasse ja võimalusterohkemasse keskkonda.
Jäätmekäitlus kui strateegia
Misasi see siis on, mis (kuskil pealinnast väljas) laguneb? On see omand? Pärand? Selle ülejäägi ruumijäätmetena määratlemine võib anda meile mõned lahendused, kuidas sellises olukorras käituda. Kui pärandi puhul räägime ennekõike säilitamisest, kaitsmisest ja arendamisest, siis jäätmete puhul on jutt käitlemisest, taaskasutusest ja ümbertöötamisest. Need on erineva vaatega majandussüsteemid koos oma kaalutluste ja menetluskorraga, kusjuures kummalgi on oma tõhususmõõde. Tõhusust on raske võrrelda, kuna selle kriteeriumid neis süsteemides ei kattu. Kui pärandhoone renoveerimine on üllas ja kultuurne tegu, siis rämpshoonele taaskasutuse leidmist käsitatakse säästliku ja ratsionaalse lahendusena. Kuigi tulemus on sama, on vaade erinev.
Jäätmekäitluse retoorika juures osutub väärtuslikuks just ruum oma võimalustega. Rämpsu likvideerimisega vabastame ala muuks tegevuseks, protsessideks või arenguks. Linn võib muunduda põlluks, metsaks, pargiks, külaks või järveks, aga muundamine nõuab ressurssi. Nii nagu utilitaarses tarbimisühiskonnas makstakse jäätmekäitluse eest, peab maksma ka ruumijäätmete muundamise eest. Appi võib tulla aeg: loobutakse nende alade kasutamisest ja lastakse kõigel laguneda, vaadates mööda oma häbist, et ei suudeta metsaalust puhtana hoida. Ühiskond võib ka panustada mujale koondunud kapitali, et ühtlustada hüvede paiknemist territooriumil. Selleks peab ta tundma vastutust ja olema solidaarne.
Kogu selle diskussiooni poliitiline küsimus on, kelle jäätmed need on? Kes on see prügistaja, kelle vastutusala võiks olla nende jäätmete eest hoolitsemine? Kui omand on kinnistusregistriga piiritletav, on asi lihtne. Kui jutt on asustusstruktuurist, siis enam mitte. Selle eest vastutab ju asustusse ja taristusse investeerinud ühiskond – too minevane, kelle liikmed on juba surnud. Kas me oleme selle ühiskonna järeltulijad? Pärijad? Või oleme kannatajad, kel kanda põlvest põlve eelkäijate otsuste taak? Kas oleme vastutavad riigina, rahvana, ühiskonnana või kultuurina? Kas see on igaühe isiklik asi või on see kellegi teise mure? Kas anname valimistel kellelegi mandaadi selle küsimusega tegeleda või peaksime igaüks ise mõne asula ringitöötamisega alustama? Ja mille alusel üldse eristada jäätmed ja kasutatav ressurss?
Aeg-ajalt on tõusnud ka ruumijäätmete käitlemise teema. Kui kaevandustegevus lõpetatakse, nõuame kaevandajalt maastiku korrastamist. Lagunevate kolhoosilautade likvideerimiseks käivitati toetussüsteem. Seda oli ideoloogiliselt lihtne teha, kuna omaaegsed ühismajandid sai siduda võidetud võõrvõimuga – see oli kellegi teise prügi meie metsa all. Aga palju ülejääki on sündinud tegevusest, mille üle siiani uhkust tunneme, nagu needsamad põllumajandusliku lähtepunktiga väikelinnad. Ka see meie-ring on aja jooksul laienenud. Mõisad ja kirikud on hakanud kuuluma objektide hulka, mille poole õhkame ja mida eelistame näha oma identiteedi tugivõrgustikus.
Jäätmed kui pärand
See, et jäätmed on ühtlasi pärand, on sagedane ja mõnes mõttes paratamatu nähtus. Meil on kahju asju ära visata, kuna nendega on seotud hulk tundeid ja mälestusi. Prügilast võib leida asju, mis rikastavad ajaloohuvilise elu ja ka antiigikaupmeest. Kultuurimälestiste registris on hulk kinnisvara, millel asukoha tõttu pole lootustki uuesti kasutamist leida. Lagunevate hoonete hulgas on objekte, mis on kellelegi isiklikult või mõnele kogukonnale mälestusväärsed.
Riiklikult on prioriteediks peetud elamisväärse keskkonna võimaldamist kogu riigi territooriumil. Kuidas asustusjäätmete vahel seda korraldada annab? Oluline on taaskasutuse kõigi võimaluste avamine. Kõige tähtsam on ilmselt kasutuse ruumiline koondamine. Tühjenevast linnast võib kasutusele jätta osa. Investeeringud tuleks koondada sinna, kus on potentsiaali tihedust hoida – keskustesse. Äärealad tuleks võimalikult säästlikult järk-järgult hõrendada või muundada pargiks, põlluks, metsaks või muuks. Pärand perspektiivitutes asukohtades peaks olema vallasvara ja seda tuleks kasutada võimalikult suurte tükkidena toormena mujal või leppida tema võimaliku hävimisega ja loobuda kaitsmisest, jätta see omaniku hooleks.
On Euroopa kultuuripärandi aasta ja on Eesti Vabariigi juubeliaasta. Mõnes mõttes on uhkus, mida mõlemad tähistused peale suruvad, omamoodi mugavustsoon. Saame rasked ja ebameeldivad asjad kõrvale jätta ja öelda, et väärtustame: väärtustame rahvuslikku ja kultuuripärandit. Kaitseme minevikus tehtut ja panustame seeläbi tulevikku. Kui keegi ütleb, et me ei suuda kõike kaitsta, siis võidakse temast kergesti teha tagurlane – ta võib jääda kuulajateta. Sellise eitusfaasi kestmine kurnab eitajat.
Kui me ei vii oma kraanikausi alt kaste tühjaks, kui jäätmeteisaldaja ei tule nädal aega konteinerit tühjendama, siis adume, kuivõrd sellest käitluspraktikast sõltume. Diskussiooni ruumijäätmete käitluse tarvilikkuse üle saab pidada planeerimisspetsialistide ringis. Kasu oleks sellest siis, kui see tõuseks poliitilisele tasandile: selgelt majandus- ja kultuuripoliitilise teema käsitlemist võiks taotleda tulevaste valimistega seoses. See on riiklik, mitte kohalik probleem. See on meie kõigi asi.
1 Indrek Rünkla, Pärandi laiendamine. – Sirp 3. XI 2017.
2 Mark Grimitliht, Hääbumise kureerimine: ruumi strateegiad Eesti väikelinnade näitel. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö, 2017. | Indrek Rünkla. Ruumijäätmed | https://kultuur.err.ee/832747/indrek-runkla-ruumijaatmed | Kes vastutab ülejäägi eest ruumis? Kas volitame kellegi asustusjäätmetega tegelema või peab igaüks ise mõne asula ümbertöötamisega alustama? Mille alusel üldse eristada jäätmeid? |
20-aastane Raisma jäi esimeses setis ungarlasele alla numbritega 2:6, kaotades esimesed viis geimi. Eestlane tegi 38 minutit kestnud esimeses setis kaks topeltviga. Raisma oli hädas esimese serviga – selle õnnestumise protsent oli Eesti esindajal vaid 24, samas kui Valkuszi vastav näitaja oli 54.
Teises setis Raisma näitajad küll paranesid, kuid 29 minutit kestnud setis osutus sellgipoolest paremaks ungarlane. Taaskord jäi Raisma esimeste geimide järel kaotusseisu, kui Valkusz läks 3:0 juhtima. Neljanda geimi eestlane küll võitis, kuid lõppkokkuvõttes tuli Raismal ka otsustavas setis tunnistada ungarlase paremust, kui viimane võitis seti 6:1.
Maailma edetabelis ootab Raismat ees korralik tõus – järgmise nädala tabelis lisanduvad eelmise nädala Ungari turniiri veerandfinaali eest teenitud kaks punkti ja ennustatava tabeli järgi tõuseb ta 837. reale, praeguse Ungari turniiri punktid lisanduvad ülejärgmisel nädalal. Finaali jõudmise eest saab eestlane 10 punkti, seega tõus uue saja sekka on tagatud. Raisma karjääri senine parim edetabelikoht on 676., seal paiknes ta aasta tagasi. | Raismal tuli ITF-i turniiri finaalis vastu võtta kaotus | https://sport.err.ee/832776/raismal-tuli-itf-i-turniiri-finaalis-vastu-votta-kaotus | Ungaris peetud 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril tuli Kenneth Raismal (ATP 860.) finaalis tunnistada kodupinnal mänginud Mate Valkuszi (ATP 614.) paremust. |
Felicita on Londonis resideeruv poola juurtega muusikaprodutsent, DJ ja eksperimentaalne artist, kes on alates 2016. aastat legendaarse A.G. Cooki plaadifirma PC Music artist. Felicita, kodanikunimega Dominik Dvoraki looming on peamiselt elektrooniline, kuid muusik end sellegipoolest žanriliselt ei piiritle ning loob nii hapraid klaveriballaade kui sünteetilisi ja sütitavaid biite. "(Tema looming) on kusagil unelaulu, mis sind magama uinutab ja õudusunenäo, mis sind üles äratab, vahepeal," kirjeldab mainekas New Yorki muusikaajakiri The Fader felicita loomingut.
Tommy Cash ja felicita kohtusid läbi muusikaplatvormi Soundcloud, kuid felicita mäletab eriti eredalt Tommyga esmakordselt näost näkku kohtumist. "Kui ma esimest korda Tommyt kohtasin, kandis ta veidrat kostüümi, mis sarnanes lehmakostüümile ning ta hammas oli peaaegu välja kukkumas, seega me viisime ta hambaarstile," meenutab felicita. "Hiljem veetsime palju aega koos, salvestasime klaverisoolosid ja improviseerisime vokaalidel."
Mainekate muusikaväljaannete poolt palju heakskiitu pälvinud felicita sõnab, et on Tallinna kontserdi eel väga elevil: "Plaanin paljastada uue õlimaali Lech Wałesast (endine Poola president, toim.), mille kallal alates 2016. aasta juulist töötanud olen."
Kas õlimaali paljastamine tähendab uue materjali avaldamist, uut lava- show" d või hoopiski skandaalset seisukohta? See selgub 8. juunil kohapeal, sest felicita seda avaldada ei soovinud.
Blonde Trickster on kunstniku ja DJ Marta Vaariku artisti alias. Mullu talvel Kultuurikatlas samuti Tommyt soojendanud Blonde Trickster üllatas publikut silmapaistva välimuse ning haarava vaatemänguga.
Tommy Cashi sellesuvine ainus soolokontsert Eestis toimub 8. juunil algusega 19:00 Tallinnas, Pirita kloostri varemeis. | Tommy Cashi soojendavad felicita ja Blonde Trickster | https://menu.err.ee/832762/tommy-cashi-soojendavad-felicita-ja-blonde-trickster | Tommy Cashi suvise soolokontserdi soojendusartistid on briti plaadifirma PC Music tõusev täht felicita ja Blonde Trickster, kelle taga seisab kunstnik ja DJ Marta Vaarik. |
Sõidu võitis itaallanne Zaccaria Toccoli ajaga 1:03.27. Teise ja kolmanda koha said šveitslased Loris Rouiller ja Stiven Thür. Pajuri ajaks märgiti lõpuprotokolli 1:08.20.
Esmakordselt tippkonkurentsis võistelnud Eesti juunioride meister Pajur näitas vihmast libedaks muutunud rajal head kiirust ja tehnilist osavust. "Sõitsin tõusvas joones ja kui sõit oleks olnud kasvõi natukene pikem, oleksin isegi parima kümne hulka võinud jõuda," rääkis Pajur sõidujärgselt.
Pühapäeval stardivad MK-sarja teisel etapil Eesti parim maastikurattur Martin Loo ja naiste klassis Janika Lõiv. Märtsis Lõuna-Aafrika Vabariigis Stellenboschis sõidetud hooaja esimesel MK-etapil pälvis Loo 32. koha. | Eesti noorrattur sai juunioride karikaetapil 14. koha | https://sport.err.ee/832772/eesti-noorrattur-sai-juunioride-karikaetapil-14-koha | Sel nädalavahetusel Saksamaal Albstadtis toimuva MK-sarja raames peetud juunioride karikaetapil teenis Markus Pajur 14. koha. |
Kodumaised puugid võivad levitada kahte bakteri põhjustatavat ja ühte viiruslikku haigust. Kõige sagedamini nakatuvad inimesed puukborrelioosi ehk Lyme'i tõppe. Kuigi haigusnähud võivad olla erinevad, seostatakse nakatumisega tavaliselt laienevat löövet ja gripilaadseid sümptomeid. Nakkuse edasikandumiseks kulub enamasti kaks päeva. Seega on abi regulaarsest puugikontrollist.
Viiruse põhjustatavat puukentsefaliiti esines möödunud aastal enam kui 20 korda harvem. Kokku registreeriti Eestis eelmisel aastal 87 puukentsefaliidi juhtumit. Samas on nakatumine hammustuse järel pea momentaanne ja haigus ise raskema kuluga. Keskmiselt igal kolmandal juhul võib viirus tungida ajju ja ajukelmesse. Nakatumisele viitavad gripilaadsed haigusnähud ilmnevad alles 1–2 nädalat pärast nakatumist. Erinevalt puukborrelioosist saab end kaitsta haiguse vastu vaktsiiniga.
Teadaolevalt on viimasel kümnendil levinud Eestis ka bakteri Borrelia miyamotoi põhjustatav haigus. Tõenäoliselt levitab inimestele samuti ohtlikku haigust vähem kui iga kümnes puuk. Täpset statistikat selle kohta tehtud pole. Diagnostikat ei rakendata Eestis selleks piisavalt laialdaselt.
Puukentsefaliiti sel aastal registreeritud pole, puukborrelioosi on aprillikuu seisuga sel aastal registreeritud 181 juhtu. Möödunud aastal suurenes puukentsefaliiti haigestumine võrreldes 2016. aastaga 7,4 protsendi ning Lyme"i tõppe ehk puukborrelioosi haigestumine 38,2 protsendi võrra.
Hiljutise uuringu kohaselt pole Eesti metsad võrreldes suure osa teiste Euroopa riikidega siiski kuigi puugirikkad. Näiteks lehtmetsades leiab 100 m 2 kohta keskmiselt vaid kuni paar puuki. Saksamaal, Rootsis ja Belgias võib elutseda samal alal neid sadu. Samal ajal haigestuvad aga Eesti inimesed puukentsefaliiti võrreldes paljude teiste Euroopa maadega suhteliselt sageli. | Graafik: kus elavad Eesti kõige kurjemad puugid? | https://novaator.err.ee/832774/graafik-kus-elavad-eesti-koige-kurjemad-puugid | Kõige sagedamini kohtab käesoleva ja eelmise aasta statistika põhjal haigusi levitavaid puuke Lääne-Eestis, eriti Saare- ja Hiiumaal. |
"Hoolimata sellest, et täna pidin Svitolina paremust tunnistama, jäin ma turniiriga väga rahule ja lahkun naerulsui ja pea püsti," kirjutas Kontaveit mängujärgselt.
"See oli minu jaoks väga hea nädal. Svitolina oli täna väga tugev ja mängis suurepäraselt. Võtan lõppevast nädalast kaasa vaid positiivse," lisas Eesti esireket. "Jäi mulje, nagu tal oleks vastus kõigele, mis talle vastu panen. Ta oli pikemates punktides väga tugev ja kuigi mulle endale meeldivad samuti pikemad punktid, oli Svitolina täna lihtsalt väga-väga hea."
Kontaveit alistas poolfinaali jõudmiseks maailma teise reketi Caroline Wozniacki 6:3, 6:1.
Tänu poolfinaali jõudmisele tõuseb Kontaveit uue nädala edetabelis koha võrra, kerkides 25. positsioonile, mis on tema karjääri parim edetabelikoht. | Kontaveit: lahkun Roomast naerulsui ja pea püsti | https://sport.err.ee/832775/kontaveit-lahkun-roomast-naerulsui-ja-pea-pusti | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) pidi kõrgetasemelise Rooma tenniseturniiri poolfinaalis tunnistama tiitlikaitsja, ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 4.) 6:4, 6:3 paremust. |
Dodeti võiduajaks oli 1:57.14. Morier kaotas kaasmaalasele 37 sekundit ja kolmandaks tulnud itaallanna Angelica Olmo 41 sekundit. Kivioja lõpetas ajaga 1:59.28. Halbade ilmastikuolude tõttu muudeti triatlon duatloniks ning ujumine asendati jooksmisega. Esimeselt jooksuetapilt tuli Kivioja tagasi seitsmendana ajaga 17.50. Rattarajal näitas Eesti parim naistriatleet neljandad aega, 1:02.43 ja jooksus 13. Kümne kilomeetri läbimiseks kulus Kiviojal 37 minutit ja 54 sekundit. | Kaidi Kivioja lõpetas MK-etapil kümne piirimail | https://sport.err.ee/832771/kaidi-kivioja-lopetas-mk-etapil-kumne-piirimail | Triatleet Kaidi Kivioja pälvis Astanas peetud MK-sarja etapil 11. koha. Võistluse kaksikvõit läks Prantsusmaale, kui päeva kiireimad olid kolme ala läbimise järel Sandra Dodet ja Emilie Morier. |
Praegusel hetkel kaupleb turul ca. 160 püsikauplejat, kellele lisanduvad ajutised müügilaudadega kauplejad turu 2.korrusel ning hooajalisel väliturul. Kõigil soovijail on võimalik päevapilet osta ja oma kaup müügile tuua.
Aasta on üürnike koosseisu toonud ka muudatusi ning lisandunud on mitmeid uusi kauplejaid. Balti Jaama Turu juhi Andres Rjabovi sõnul teevad turu kauplejate valiku ostjad. "Edukatena jätkavad need, kelle kaup leiab inimeste poolehoiu. Suurim muutus aasta jooksul on kindlasti see, et lisaks kodumaisele kaubale on turult saada järjest enam eksootilisi maitseid. Lisandunud on kauplejaid väga erinevatest riikidest – alates Itaaliast, kuni Türgini ja kõik nad pakuvad oma riigile omast autentset toitu. Ostjad on sellise kaubavaliku mitmekesistumise väga soojalt vastu võtnud ja tihti on just nende lettide juures kõige pikemad järjekorrad," rääkis Rjabov.
Populaarne on ka tänavatoiduala, kus nädalavahetustel on huvi nii suur, et järjekorrad võivad päris pikaks venida. Seetõttu on suveperioodiks planeeritud tänavatoiduala laienemine Balti Jaama Turu Õhtuväljakule. | Balti Jaama Turg tähistab aastast sünnipäeva | https://menu.err.ee/832751/balti-jaama-turg-tahistab-aastast-sunnipaeva | Taasavatud Balti Jaama Turg tähistab täna, 19. mail 1. sünnipäeva. Põhjaliku uuenduskuuri läbinud legendaarne turg on ostjate poolt hästi vastu võetud ja esimesel aastal on turgu külastatud üle 5 miljoni korra. Turgudele iseloomulikult on ka Balti Jaama Turu nädala kõige külastatavamaks päevaks laupäev, mil turgu külastab üle 20 000 inimese. |
Sellal kui korralikud inimesed vaatavad pornot, uudistan mina kinnisvarakuulutusi. Õigupoolest teen seda vahel isegi avalikus kohas, kui mõni piirkond kodust kaugemal huvitav tundub. Mida siin müüakse? Kui palju küsitakse? Vanasti sai vaadata sedagi, kaua kuulutus on üleval olnud, aga hiljuti koristati see näitaja ära. Tühja sellest, mäletan niigi hästi, et mõni kinnisvaraobjekt on müügis juba eelmisest buumist saati.
Alguse sai mu kinnisvarahuvi õige ammu, üheksakümnendatel ehk koolipõlves, kui sellesisulisi kuulutusi avaldati veel ajalehtedes. Toona oli teavet palju vähem, kuulutused piirdusid lühendkeelse kirjelduse ja pisikese pildiga, mille rastrist võis parimal juhul ammutada emotsioone, mitte aga saada selgemat ettekujutust. Nii nagu maailm on üldiselt üha parem paik, on ka porno ja kinnisvarakuulutuste kvaliteet ja kättesaadavus tänapäeval otsustavalt paranenud. Tunnistan ausalt: pornomassiivi sirvimine paelub mind üha vähem, kinnisvara pole põnevust minetanud – pigem vastupidi.
Kinnisvaraobjekt. Saan aru, et objektistamine on tänapäeval mõtteroim. Kas siis, kui räägiksin inimeste kodudest, oleksid objektid rohkem subjektid? Oleks see millegi poolest parem? Igatahes kõlab "kinnisvaraobjekt" kalgilt, umbes nagu "avatäide". "Avatäide" – eesti keeles öeldakse selle asemel "uks" või "aken". "Kinnisvaraobjektiga" on keerulisem. Leidub kortereid ja hurtsikuid, kus on aastaid elatud väiksematki remonti tegemata. Ma ei räägi kulukast renoveerimisest, vaid lekkiva kraanisifooni asendamisest, enne kui vesi põrandatalad läbi mädandab. Kui nõnda suhtutakse kodusse, siis kuidas suhtutakse kodustesse? Ning lageraiutud metsad, millest on jäänud kännurikas räsa, või põlistalud, mille küljest põllumaad on "lahku mõõtmisel", nagu ütleb kuulutus – ju need on ikka objektid, ei muud.
Näh, kukkusin moraali lugema. Jääb piinlik mulje, otsekui käiksin kinnisvaraportaalides tänitamas. Hea, et kommentaarium puudub, eks ole? Tegelikult tänitan õige harva. Ma hoopis unistan. Nii-öelda passin mõttes selga võõraid riideid. Himustan ligimese autot või naist, loomulikult diskreetselt, hea maitse piirides. Ehk siis tõsiselt ei himustagi, vaid püüan aru saada, mis tunne oleks siin või seal elada, seda või toda maad harida, vanadesse tiikidesse karpkalamaime lasta, krundiservale seedermände istutada või korteris tapeedid välja vahetada. Olgu, midagi deviantset selles siiski on. Midagi meelelist, õrnräpast ja vähesoolast.
Natuke kummaline on, kui sõbranna kutsub esimest korda enda poole peole ning selgub, et olen tema hiljuti soetatud korteriga juba tuttav. Õnneks ainult fotodelt. Ent see-eest mitte ainult korteri välimusega! Olen tutvunud plaanidega, kontrollinud kinnistusraamatut, kaalunud ümberplaneerimist ja pööningu väljaehitamist. Midagi keelatut selles pole, aga süümeorgan reageerib tempomuutusega pulsis, detektor joonistab plotteripaberile piinliku jõnksaku.
Vist innustab rubriigi pealkiri mind üleliigsele patuküttimisele. Kellavaatamistki võib pornoga võrrelda, kui inkvisiitorlikus meeleolus olla. Lõppude lõpuks on kinnisvarakuulutus avalik teave, sellega tutvumine pole pahelisem paplivõrade või jõepeeglis ujuvate pilvede uurimisest. Kuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad. Mulle kui kirjanikule on kinnisvaraportaalid hinnaline allikmaterjal.
Kas teate, et Nõmmel, Meriväljal, Tammelinnas ja Tähtveres on palju inimesi praeguseni nõnda elanud, et ennast pesta saab ainult saunas? Kui sedagi. Seejuures on müüdava maja köögis kraanikauss. Kuidagi tuleb vesi sisse ning nähtavasti voolab minemagi, aga valik kinomõõdus televiisori ja dušikabiini vahel on langetatud esimese kasuks. Ja need korterid Lasnamäel, mille vannituba kaunistab marmor ja niigi madalad ruumid aitab koopalikult õdusaks muuta ripplagi! Või tuliuus maaküttega maja, mille tualettruumis istet võttes saab käsivarre mugavalt vastu pesumasinat toetada. Ma ei irvita, vaid muigan sõbraliku imestusega, püüan mõista – millest sellised valikud?
Üldistuse saab alati vaidlustada, statistika pole iialgi päris vaba põhimõttelistest küsitavustest. Paljud uusehitised, samuti metsad ja maad, müüakse kinnisvaraportaali jõudmata. Uusehitiste jaoks tehtud eraldi lehti ei viitsi ma eriti kammida. Portaaliobjektide ühine omadus on, et neist tahetakse või on tarvis lahti saada. Koht, mis omanikku igati rahuldab, müüakse ju vaid äärmisel vajadusel. Õnneks pole pädev üldistus kirjanikule esmatähtis, äärmused ja ebatavaline pakuvad rohkem mõtteainet. Ja lood.
Lugusid, õieti viiteid lugudele, on palju. Hruštšovi-aegne korterinäss, omal ajal kellegi tohutu rõõm kodust ja olmemugavusest, nüüd kipsviimistletud, uuele elule aidatud. Talumaja, ehitatud XIX sajandi lõpul, päästetud aastakümnete eest eterniitkatusega, mis tahaks juba kangesti vahetamist. Mälestisesildiga karjamõisavare – ei ole kindlamat surmaotsust vanale linnast väljas asuvale hoonele kui muinsuskaitselised piirangud. Nõukogudeaegne puhkekompleks kõleda basseiniruumiga, mis justkui ootaks Zyklon B sissevalamist. Buumiaegne kodu keset põldu, siseviimistluses siin-seal värvimata kipskartongi ja paljast puitlaastplaati. Tilluke puumajakorter, mille suuruseks on märgitud 120 m² – võimalus ehitada välja katusekorrus. "Mona Lisa" repro modernse härraskorteri köögis. Üksik lootsik endise kalakasvanduse rannas. Maja, millega saab kaasa kasutatud luksusauto. Kes? Kuidas?
Lood tõusust, allakäigust, lühiajalisest rikkusest või pikast virelemisest. Kinnisvaraobjektid võivad olla üpris nukrad, kuid ometi on kuulutustes positiivne programm – lootus, et uus omanik kasutab vara hästi, saab ise õnnelikuks ja, kui tegu üüri või remondi ja edasimüügiga, jagab õnne teistelegi. Rõhutagem lootusrikast üldmuljet kirjakohaga värskest müügikuulutusest: "Oi kuidas mulle meeldib Tartu linn! Kas Sinule ka? Emajõe vulina saatel soovin Sulle tutvustada ühte ilusat ja avarat maja Tartu Maarjamõisa linnaosas. Kauni kevadlille nimelisel tänaval."
Artikkel ilmus algselt 18. mai Sirbis. | Vahur Afanasjev. Süümemõnu – Ma olen su koduga tuttav | https://kultuur.err.ee/832761/vahur-afanasjev-suumemonu-ma-olen-su-koduga-tuttav | Kinnisvarakuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad. |
"Peale põhjalike uuringuid avastati, et ma kannatasin Roomas kubemelihase venituse valu käes," teatas 29-aastane Del Potro Twitteri vahendusel. "Ma olen alustanud taastusraviga ning järgnevate päevade jooksul teen lõpliku otsuse, kas mängin Prantsusmaa lahtistel või mitte."
Prantsusmaa lahtised algavad 27. mail Pariisis.
pic.twitter.com/Bo5XSB46Bb
— Juan M. del Potro (@delpotrojuan) May 18, 2018 | Roomas vigastada saanud Del Potro seab Prantsuse lahtised küsimärgi alla | https://sport.err.ee/832756/roomas-vigastada-saanud-del-potro-seab-prantsuse-lahtised-kusimargi-alla | Itaalias Roomas peetava Masters sarja tenniseturniiri pooleli jätnud maailma kuuendal reketil Juan Martin del Potrol diagnoositi kubemelihase venitus ja seega on Prantsusmaa lahtistel kaasa tegemine küsimärgi all. |
Avasetis kaotas Kontaveit kohe enda servi ja jäi 0:2 taha, kuid võitis siis kolm geimi järjest. Seisul 3:3 murdis Svitolina taas eestlanna servi. järgmises geimis oli Kontaveidil kaks murdepalli, aga tal ei õnnestunud neid ära kasutada ja Svitolina läks 5:3 ette. Järgnevates geimides hoidsid mõlemad kindlalt servi ja Svitolina võitis seti 6:4.
Teises setis juhtis Kontaveit kolmandas geimis enda servil 40:15 ja kuigi Svitolina viigistas, oli eestlannal veel kaks geimpalli. Kahjuks ei õnnestunud tal neid ära kasutada ja hoopis Svitolinal oli järjekordne murdevõimalus, mille ta ka kohe realiseeris. Uuesti murdis Svitolina Kontaveidi servi üheksandas geimis, võites seti 6:3.
Kontaveit tegi mängu jooksul 24 äralööki ja 20 lihtviga, Svitolina vastavad näitajad olid 18 ja 13. Kontaveit servis kolm ässa ja tegi kaks topeltviga, täpselt samad numbrid sai kirja ka Svitolina. Ukrainlanna realiseeris viiest murdevõimalusest neli, Kontaveit kasutas neljast murdepallist ära ühe. Mängitud punktidest võitis Svitolina 64 ja Kontaveit 50.
Kontaveidile oli see karjääri seitsmes WTA turniiri poolfinaal ja tal on neis nüüd kirjas kolm võitu ja neli kaotust.
Tänu poolfinaali jõudmisele tõuseb Kontaveit uue nädala edetabelis koha võrra, kerkides 25. positsioonile, mis on tema karjääri parim edetabelikoht.
Esimene sett:
Anett Kontaveit and @ElinaSvitolina get semifinal Saturday at the @InteBNLdItalia started!
Follow the @WTA_insider 's live blog--> https://t.co/TzfnHde45d pic.twitter.com/BsuENOZtOW
— WTA (@WTA) May 19, 2018
0:1 Mitte just parim algus - Kontaveit kaotab enda pallingugeimi punktigi võitmata.
0:2 Svitolina hoiab kindlalt ka enda servi.
1:2 Kontaveit jääb enda servil jälle 0:30 taha, aga võidab siis neli punkti järjest ja hoiab servi.
2:2 Kontaveidil on kaks murdepalli, neist teise saab ta kätte ja viigistab seisu!
3:2 Kontaveit hoiab kindlalt servi ja võidab kolmanda geimi järjest. Eestlanna tagakäelöök saab kommentataoritelt kõvasti kiita.
3:3 Svitolina läheb enda servil 40:0 ette, Kontaveit võidab siis küll kaks punkti järjest, kuid ukrainlanna hoiab servi ja seis taas viigis.
???????? dropshot, Anett Kontaveit! #ibi18 pic.twitter.com/2diSx9pYMp
— WTA (@WTA) May 19, 2018
3:4 Kontaveit jääb enda servil 0:30 taha, viigistab siis seisu, aga Svitolina teenib seejärel murdepalli ja kasutab selle ka ära.
3:5 Kontaveidil on kaks murdepalli, aga Svitolina suudab siiski servi hoida.
Big point and ???????? as @ElinaSvitolina takes a 5-3 lead. #ibi18 pic.twitter.com/xq0eoiQUpd
— WTA (@WTA) May 19, 2018
4:5 Svitolina läheb Kontaveidi servil küll 30:15 juhtima, kuid Kontaveit võidab siis kolm punkti järjest ja hoiab servi.
4:6 Svitolina suudab servi hoida ja võidab esimese seti. See on esimene sett, mis Kontaveit on Roomas sel nädalal kaotanud.
Teine sett:
1:0 Kontaveit jääb enda servil 0:30 taha, aga võidab neli punkti järjest ja hoiab servi.
Another gorgeous dropshot from Anett Kontaveit! #ibi18 pic.twitter.com/pmkRV3iPaD
— WTA (@WTA) May 19, 2018
1:1 taas tasavägine geim, Svitolina hoiab servi.
1:2 Kontaveit läheb enda servil 40:15 ette, kuid Svitolina viigistab. Kontaveidil on veel kaks geimpalli, kuid Svitolinal teenib siis murdepalli, mille ta saab ka kohe kätte.
1:3 Svitolina võidab kindlalt enda pallingugeimi.
2:3 Kontaveit ei anna enda servil Svitolinale punktigi.
2:4 Svitolina hoiab taas probleemideta servi.
???? Anett Kontaveit! #ibi18 pic.twitter.com/MwJzWjmBZH
— WTA (@WTA) May 19, 2018
3:4 Kontaveit jääb enda servil 15:30 taha, aga võidab siis kolm punkti järjest ja hoiab servi.
3:5 Svitolina võidab taas kindlalt enda pallingugeimi ja on nüüd finaalist geimi kaugusel.
3:6 Svitolina läheb Kontaveidi servil 40:0 ette, teenides kolm matšpalli, neist teise saab ta ka kätte, võites matši.
. @ElinaSvitolina will defend her title tomorrow as she moves on to the @InteBNLdItalia final!
Defeats Kontaveit 6-4, 6-3 pic.twitter.com/Tw8lVfLsxP
— WTA (@WTA) May 19, 2018
Enne mängu:
22-aastane Kontaveit on poolfinalistidest noorim, järgneb Svitolina, kes on 23-aastane. Nelja parema sekka jõudnud mängijatest pole seni ainsana veel ühtegi setti kaotanud Kontaveit ja teises poolfinaalis mängiv maailma esireket Simona Halep.
Svitolina alistas veerandfinaalis poolteist tundi kestnud veerandfinaalis 6:4, 6:4 sakslanna Angelique Kerberi (WTA 12.). Omavahel pole Kontaveit ja Svitolina varem mänginud.
"Svitolina mängib liival väga hästi. Ta on stabiilne ja ei anna sulle midagi niisama. Samas mängib ta ka väga agressiivselt, ta on kindlasti väga ohtlik mängija," lisas Kontaveit, kes on ukrainlanna mänge kõrvalt jälginud.
Kontaveit alistas veerandfinaalis maailma edetabelis teisel real paikneva taanlanna Caroline Wozniacki 6:3, 6:1. | Kontaveit pidi poolfinaalis maailma neljanda reketi paremust tunnistama | https://sport.err.ee/832716/kontaveit-pidi-poolfinaalis-maailma-neljanda-reketi-paremust-tunnistama | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) pidi kõrgetasemelise Rooma tenniseturniiri poolfinaalis tunnistama tiitlikaitsja, ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 4.) 6:4, 6:3 paremust. |
Marju Lauristin rääkis Äripäeva raadiole saatejuht Vilja Kiisleri usutluses saates "Äripäeva persoon" oma mõtestest seoses ajakirjanduse, kommunikatsioonijuhtimise, lobitöö ja poliitikaga ning nende kõigi omavahelisest suhtest.
Ajakirjandusest
90ndatel lausega "Ajakirjandus kolletab nagu rakvere raibe" ajakirjandusele diagnoosi pannud Lauristin on väga kriitiline ka praeguse meedia suhtes, leides, et ajakirjanduse osa selles on marginaliseerunud ning enamik online -väljaannetest tegutseb vaid lugejalt kliki kättesaamise eesmärgil.
"Esmalt tuleb teha selgeks, kas kõik, mis tuleb läbi meedia, on ajakirjandus. Mitte kõik, mis torust tuleb, ei ole ajakirjandus," rõhutab Lauristin. "Väga väike osa sellest, mida saab internetist lugeda või telekast vaadata, kannab välja nimetuse ajakirjandus. /---/ Negatiivse kihu pealt teenimine ei ole ajakirjandus."
Lauristin selgitas, et ajakirjandus on avalike asjade üle avalik arutamine nende väärtuste põhiselt, mis peaksid demokraatlikus ühiskonnas ühiskonda paremaks tegema, mistõttu ajakirjanduse roll on olla valvekoer, kes leiab mädakohti, mille eest õigeaegselt hoiatada või karvustada.
Lauristini hinnangul ei peaks omandivorm - erameedia või avalik-õiguslik formaat - mõjutama ajakirjanduse sisu; head ajakirjandust saab teha ka omanikule mõtlemata.
"Erakapital ei tähenda midagi sellist, mis oma loomult peab olema vastutustundetu või amoraalne," rõhutas Lauristin. "Meie õnnetus on selles, et ka rahva hulgas tihti sõnal äri või ka ettevõtlus kipub olema kollane maik - kõik müügiks, kõige halvemas mõttes, mis ilmestaks nagu kogu äritegevust. Mille nimel me sellest kommunismist siis lahti saime, kui kõik äritegevus on saatanast ja oma loomult amoraalne?"
Lauristin möönis, et ajakirjanduse usaldust sellisel määral, nagu see kunagi on olnud, ei saa enam kunagi tagasi, sest enam ei ammuta inimesed infot mitte ajalehest, vaid meediast, nii et nende jaoks muutub kõik ühetaoliseks, sõltumata sellest, kas info on tulnud lugupeetud väljaandest või naabri 13-aastase poja postitusest - kõik võrdsustatakse ühetaoliseks infoks, selle tõsiseltvõetavust kaalumata ning mäletamata, kust mingi edasiräägitav infokild pärines.
Lauristin võrdles internetiajastu nutiseadmest tarbitavat meediat teatriga, kus pole lavastajat, vaid igaüks tuleb lavale ja kannab ette seda, mis pähe tuleb. Klikiajakirjanduses pole õppejõu sõnul oluline mitte kvaliteet, vaid pealkirjaga saavutatav hetk, kus lugeja märkab, et on midagi rõvedat - veri, raha, surm, vale jne, mille eesmärk ei olegi kvaliteetset sisu pakkuda ja lugejat targemaks teha.
"Oluline on ainult see hetk, see ärritus. /---/ See on pidev lugeja torkimine, sama, nagu konnale elektroodiga ajju impulsi saatmine," võrdles Lauristin.
Seetõttu hindab Lauristin toimetajatööd, mis eristab ajakirjandust meediast ja kus professionaal lähtub kogu terviku koosmõjust.
Lauristin ise loebki ajalehti kaanest kaaneni, kuulutusteni välja, et saada ülevaade tervikust.
Kommunikatsioonijuhtimisest
Lauristin ei pea õigeks, et ajakirjanikud vahetavad eriala ja lähevad ühel hetkel lihtsalt kommunikatsioonitöö peale, kuivõrd tema hinnangul eeldavad need kaks ametit täiesti erinevat ettevalmistust. Õppejõu hinnangul peaks kommunikatsioonijuhil olema erialane magistrikraad, et ta oleks võimeline oma alal edukalt töötama.
Kommunikatsioonikriis tuleb aga siis, kui juhid oma kommunikatsioonijuhtide nõu kuulda ei võta, keda on välja treenitud olema "arsti rollis", ning tehakse seetõttu strateegilisi vigu nii ettevõtete kui valitsusasutuste kommunikatsioonis.
"Ja kui asi on täiesti metsas, siis lükatakse kommunikatisooniinimene ette," piltlikustas Lauristin, lisades, et selline töö ei ole professionaalne kommunikatsioonijuhtimine ning ka ajakirjandus ei peaks sellega rahulduma.
Ta ootab kommunikatsioonis enam kriitilist analüüsi, mis ennetaks kriise. Iseäranis on see see Lauristini hinnangul oluline sisekommunikatsioonis, mis tähendab, et otsused arutatakse osalistega läbi ja kaasatakse protsessi - nii töötajad kui kliendid ehk sidusrühmad.
Näite ebaõnnestunud kommunikatsioonist tõi Lauristin Est-For Investi tselluloositehase näite varal: projekti on palgatud küll suurel hulgal kommunikatsiooniinimesi, ent stateegiline viga tehti siis, kui otsustati tehase tulevane asukoht üksnes paberi peale osutades, ent kohapeal käimata ja inimestega suhtlemata.
"Kommunikatsiooniinimese töö pidanuks sealt algama, et ta ütleb juhtidele, et seal elavad ka inimesed, seal asub linn ja seal asub ülikool, nendega peab ka rääkima. Kui sidusrühmadega oleks suvatsetud enne suhelda, siis ei oleks asjad tohtinud minna nii teravaks," nägi Lauristin tekkinud olukorda otsese tagasisidena projektiga seotud kommunikatsiooniinimeste tööle.
Ta oli kriitiline ka ajakirjanduse suhtes, kes tema hinnangul täitis Est-For Investi juhtide "roosamannalisi" intervjuusid avaldades suhtekorraldaja rolli.
Õppejõu hinnangul teevad väga paljud ajakirjanikud lobitööd, seda ise teadmata ja analüüsimata, keda esindavad need kõneisikud, kelle seisukohti nad vahendavad.
Poliitikast
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena tundub Lauristinile, et ajakirjandusele meeldiks, kui Eestis valitseks üheparteisüsteem. Tema hinnangul on ajakirjanikud valinud välja ühe lemmikpartei, milleks reeglina on Reformierakond.
"Mis tahes teist mõtet rünnatakse, mis erineb sellest, mida neoliberaalne katekismus ette näeb," väitis Lauristin. "Näen seda, kui vähe ajakirjandus viitsib süveneda, mis üldse on erakonna roll."
Lauristin tunnustas Kersti Kaljulaidi, kel on võimalus kujundada naispresidendi roll, mis kindlasti erineb ootustelt ja võimalustelt, nii nagu Lennart Meril esimese taasiseseisvusjärgse presidendina oli võimalus kujundada presidendi roll, mis tuli tal välja nii hästi, et siiani kõiki järgnenud presidente sellega võrreldud on.
Kaljulaidi mäletab Lauristin veel sellest ajast, kui ta Mart Laari majandusnõunik oli ja valitsuse istungitelt sisse-välja käis.
"Ta oli väga terane, ja on ka praegu väga terane. Näis, mismoodi ta [presidendina] isiksusena välja kujuneb," ütles Lauristin. "Ta ei ole standardne kindlasti. /---/ Vaatan suure-suure huviga ja surue sümpaatiaga seda, mida ta teeb."
Oma elu kõige raskemaks etapiks peab Lauristin aega, mil ta läks õppejõu töölt poliitikasse sotsiaalministriks. Ta nimetas seda selliseks šokiks, et kaotas stressi tõttu paari nädalaga juuksed ning pidi seni parukat kandma, kuniks oma juuksed tagasi kasvasid.
"See oli nii raske aeg," hindas Lauristin tagantjärele. "Olin kogu aeg mustas mures."
Raskeks tegi töö Eesti Vabariigi vaesus ja Nõukogude Liidu materiaalsete hüvedega harjunud inimeste ootused oma elujärjele. Nõnda pidi ta sotsiaalministrina ütlema pensionäridele, et Eesti Vabariigil ei ole neile maksta seda 75 protsenti nende töötasust, mida vana kord ette nägi. Samuti polnud inimestel raha, et maksta oma vaevaga soetatud korterite kommunaaliarveid.
"Enamus ühiskonnast ei saanud omale enam harjumuspäraseid asju lubada," põhjendas Lauristin, miks inimeste viha Laari valitsuse ja ka tema kui ministri vastu lõkkele lõi, nii et vihased pensionärid ta mantlilt meeleavaldusel kapuutsi ära rebisid.
Normaalne elatustase, millest siis ainult unistada võis, pole aga siiani kõigini jõudnud, tõdes Lauristin.
28 ettevõtja algatusel loodud Riigireformi Sihtasutust nimetab Lauristin "reformiklubiks" ja peab häbiväärseks, et manifesti tegijad, kes nimetavad rahvastikuprobleemi teravaimana, jagavad ühiskonna pooleks: töölkäijateks ja sotsiaalkaitstavateks.
"See jagab ühiskonna kohe väärtuslikuks osaks ja koormaks, mida see väärtuslik osa peab kandma. Sellest "koormast" veerand on lapsed ja noored, kes on koormaks "õigel" ühiskonna osal," kritiseeris Lauristin ettevõtjate seisukohta, lisades, et teise poole "koormast" moodustavad need, kes on vanaduspensionil ja väikese osa puudega inimesed või tööturult välja kukkunud.
"Minu vaade: alustame sellest, et teeme selgeks, milleks meil on vaja Eesti riiki kui rahvusriiki nüüd, kümne aasta pärast ja saja aasta pärast. Need härrad sellele üldse ei mõelnud," täheldas Lauristin.
Lisaks leidis ta, et "ettevõtjate klubi" veeretas vägeva kivi nn Eesti 200 algatuse teele, kuivõrd mõlemad räägivad riigireformist.
Lauristin aga ei mõista, kuidas on võimalik luua erakonda, ilma otsustamata, kas soovitakse olla paremal äärel, vasakul või tsentris, nagu on teatanud Eesti 200.
Tihe konkurents käib aga eeskätt paremas servas seetõttu, et Keskerakond on vasaku serva hõivanud. Keskerakond on Lauristini hinnangul vasakpoolsem kui SDE.
"Vasakus nurgas on suur elevant," viitas ta Keskerakonnale.
Keskerakonna võimule saamist peab Lauristin aga tervitatavaks. "Ei ole tervislik ühelegi ühiskonnale, kui üks suund on liiga kaua valitsenud."
Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast
Ta ei pea õiglaseks ka oma erakonna tembeldamist ühe teema erakonnaks, viitega alkoholipoliitikale, väites, et pärast Reformierakonna võimult minemist on sotsid suutnud ellu viia paljusid eesmärke, mis neil juba pikalt plaanis olid, nagu paljulasteliste perede toetus ning päästjate ja kultuuritöötajate palgatõus.
"Seni kehtis loosung, et lennukilt raha ei külvata, aga nüüd ikka külvatakse küll," viitas Lauristin põhimõtte muutusele pärast Reformierakonna lahkumist valitsusest.
Ossinovski ministrikohalt eemaldamine oli Lauristini sõnul ainus viis, kuidas erakond suutis oma juhi ajakirjanduse ringrünnaku alt päästa.
Riigireform Lauristini hinnangul valimiste põhiküsimuseks ei kujune, sellest lastakse aur juba enne välja.
"Küsimus, millist riiki meile vaja on, läheb palju-palju konkreetsemaks. Kuidas põhiseadust muuta, masse valimistele ei too," hindas ta.
Küsimust oma kandideerimise kohta tulevastel valimistel peab Lauristin aga kohatuks.
"Ma tahaksin ükskord päriselt pensionile jääda," ütles ta, lisades samas, et iial ei või öelda ei iial. | Lauristin: klikimeedia on nagu konnale elektriimpulsi ajju saatmine | https://www.err.ee/832730/lauristin-klikimeedia-on-nagu-konnale-elektriimpulsi-ajju-saatmine | Pikaaegne ajakirjandusõppejõud ja poliitik Marju Lauristin (SDE) manitseb, et kõik, mida inimene internetist loeb, pole veel ajakirjandus, ning leiab, et suurem osa meediast tegutseb üksnes lugejalt kliki kättesaamise eesmärgil, saates selleks teadlikult pealkirja valitud emotsionaalsete sõnadega ajju elektrina mõjuvaid impulsse, ilma sügavama eesmärgita. |
ERMi mitmekülgsest peoprogrammist leiab nii närvikõditavaid kui ka humoorikaid lavanumbreid. Õhtujuhtideks on mustkunstnikud Kubo ja Charlekas, lae all näitab oma oskusi perekond Vaher ning muusikat teeb ansambel Bombillaz. Tantsusammud näitab ette mustlastantsu-ansambel Maljarka ja peole annab vunki Kelfiriuse tule- show.
Lisaks saab terve õhtu jooksul külastada ERMi kohvikuid ja restorani ning ostelda muuseumipoes. Lastele pakuvad rõõmu erinevad mängud ja muuseumi välialal ponid.
Avatud on ERMi püsinäitused "Kohtumised" ja "Uurali kaja" ning vaibakunstnik Anu Raua ülevaatenäitus "Isamaastikud" galeriis.
Muuseumiööl on ERMi külastamine tasuta. Kogu programmi ja muuseumiöö näitustega saab tutvuda ERMi kodulehel ja Facebookis.
Muuseumiööd korraldavad igal aastal Eesti muuseumid koos Eesti Muuseumiühinguga. | Muuseumiööl on ERMis üle piiri pidu | https://kultuur.err.ee/831898/muuseumiool-on-ermis-ule-piiri-pidu | 19. mai õhtutundidel tähistavad Eesti muuseumid rahvusvahelist muuseumiööd, mis tänavu kannab pealkirja "Öös on pidu". Ka Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu; A- ja B-sissepääsud) avab külastajatele kella 18 kuni südaööni oma uksed ning kutsub üle piiri peole. |
Montegranaro oli nii esimesel kui ka teisel veerandajal 20:17 parem ja poolajale mindi nii kuuepunktilises eduseisus. Kolmas veerandaeg lõppes 16:16 viigiga ja kuigi viimane neljandik kuulus 25:23 Triestele, said võõrustajad kokkuvõttes neljapunktilise võidu kätte, kirjutab Korvpall24.ee.
Treier viibis väljakul 14,5 minutit ja viskas kaheksa punkti (kahesed 1/2, kolmesed 2/2). Tema arvele jäi veel kolm lauapalli, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja üks isiklik viga. Marshawn Powell viskas koguni 27 punkti ja kogus 14 lauapalli, 19 silma lisas Valerio Amoroso. Trieste parimad olid võrdselt 15 punkti toonud Javonte Green ja Laurence Bowers.
Meeskonnad lähevad taas vastamisi 20. mail. | Treieri kaheksa punkti aitasid Montegranarol veerandfinaalis ellu jääda | https://sport.err.ee/832743/treieri-kaheksa-punkti-aitasid-montegranarol-veerandfinaalis-ellu-jaada | Itaalia korvpalli esiliiga veerandfinaalis alistas Kaspar Treieri kodumeeskond Montegranaro 79:75 Trieste ning suutis kolme võiduni peetava seeria kaotusseisu vähendada 1:2 peale. |
Uuslavastus
"12 vihast"
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Uus Teater, Paide Muusika- ja Teatrimaja
Lavastaja Mart Koldits
Dramaturg Jim Ashilevi
Osades lavakunstikooli 28. lend
Esietendus 18. mail 2018
Kestvus ca 3 tundi ühe vaheajaga
Hinne: 7/10
"12 vihast meest" on USA 20. sajandi näitekirjanduses ja filmiklassikas samasugune raudvara kui "Tappa laulurästast", "Ühe mõrva anatoomia" või hilisemast ajast ehk "Mõned head mehed". Neid kõiki ühendab kohtuprotsessi kasutamine ühe kõige olulisema elemendina. See ehk pealiskaudse või pisut kollasenagi tunduv element ei viita sageli üldse loo kriminaalsele olemusele, vaid pigem pakub üht täiendavat võimalust kokkupõrkekursile saata täiesti erineva maailmavaate ja taustaga inimesed.
Eesti inimene sattub sellistesse olukordadesse näiteks arstikabineti ukse taga, jaanipäeval või mõne linna burksiprallel ning enamik oskab kirjeldada lugusid seal tekkinud konfliktidest või suuremast silmade pööritamisest. Ameeriklase jaoks on üks selline võimalus töö vandekohtus.
Reginald Rose´i stsenaarium "12 vihast meest" jõudis esmalt televisiooni, siis teatrilavale ning seejärel ka kinno. 12 vandekohtunikku peavad otsustama mõrvas süüdistatu saatuse. Kuigi väga paljud tunnevad lugu just 1957. aasta filmiversiooni järgi, on see lugu üle elanud terve rea muudatusi ja uusversioone, mis iseloomustavad hästi nii ühiskonna arengut kui hetkepoliitikat. Meenutagem, et 1950ndate keskel oli kodanikuõiguste teema USAs alles üsna uus ja terav, Rosa Parks ei loobunud oma istekohast bussis 1955, Martin Luther Kingi marss Washingtoni toimus alles 1963. Kes on näinud Sidney Lumet´ klassikalist filmiversiooni, see teab, et algversioonis on kõik 12 vandekohtunikku valged mehed ning nad mõistavad kohut täpsustamata päritolu getonoore üle, kes on latiino, ilmselt puertoriikolane.
Süü pole tähtis
Kuigi kogu lugu on teoreetiliselt võimalik vaadata ka selle nurga alt, kas kohtupingis istuv noormees on süüdi või mitte, ei ole see pigem tähtis. Näidendi peateemad on erinevate isiksusetüüpide ja maailmavaadete põkkumine ning arutlused õigusemõistmise ning loogika osas. Kriminalistiline pool on tegelikult üpris väheusutav.
"Meenutagem, et 1950ndate keskel oli kodanikuõiguste teema USAs alles üsna uus ja terav, Rosa Parks ei loobunud oma istekohast bussis 1955."
Uudis "12 vihase mehe" uusversioonist tekitas kohe küsimuse, milline lähenemine valitakse? Traditsiooniliselt on tegu äärmiselt minimalistliku tükiga, kus väga tähtis on võrdlemisi suure trupi kokkumäng ja individuaalsed oskused. Kas valitakse väga traditsiooniline lahendus või üritatakse tükki kohandada kuidagi kaasaja maailma või Eesti oludele? Teatud kohandusi ongi tekstis tehtud, kuid need on küllaltki pisikesed, lavakujundus on klassikaliselt napp, peaaegu olematu. Seega on eesmärgiks panna põhirõhk puhtalt rollisooritustele, mis on ühe lõpuetenduse jaoks austusväärselt ambitsioonikas eesmärk ja klassikaline tükk igasuguste tantsu- ja laulunumbriteta.
Ma pole enamasti eriline klassika moderniseeritud ja tugevalt muudetud versioonide austaja, kuid antud tüki puhul väärib see variant siiski põhjalikumat kaalumist. Esiteks on tuntud klassika puhul alati teatud oht võrdluses kuulsate eelkäijatega alla jääda, kindlasti rohkem kui vähemtuntud tükkide puhul. Peale 1957. aasta filmi on ilmselt nii mõnedki näinud ka 20 aasta eest Vanemuises Mikk Mikiveri lavastatud versiooni, mida aastaid üsna edukalt mängiti. Kuna lavaka versioonis on kaasatud ka naised, siis on pealkirjast järgi jäänud "12 vihast", kuid maailma kogemus näitab palju rohkem võimalusi. Esiteks on huvitav, et Reginald Rose kirjutas ka ise stsenaariumi ümber ning 1997. aasta versioonis olid kaheteistkümnest vandekohtunikust neli mustanahalised. Muid versioone on toodud nii lavale kui linale üle maailma, millest mõned on väga eriskummalised.
"12 vihast" Autor: Olev Kenk
Kindlasti väärib mainimist Nikita Mihhalkovi filmiversioon "12", kus tšetšeeni poissi süüdistatakse oma vene ohvitserist kasuisa tapmises ning õilis vandekohtunik osutub endiseks julgeolekutöötajaks. Pressi lekitatud uudise järgi olevat Ramzan Kadõrov ja Vladimir Putin seda vaadanud koos, pisaraid pühkides! Mõne aasta tagune hiinlaste versioon "12 kodanikku" rõhutas omakorda Hiina ühiskonnale aktsepteeritavat käitumist, naeruvääristas õhtumaist ja jaapanlaste "12 lahket jaapanlast" oli lahendatud pooleldi komöödiana, kus peale ühe vandekohtuniku kõik ülejäänud soovivad kena kaebealuse vabastada.
Kokkuvõttes näitab see kõik, et peale üleilmse tuntuse on tegu ka ülimalt poliitilise materjaliga esimesest versioonist saati. Selles valguses oleks päris tublisti intriigi pakkunud, kui tegevus olekski mingitel asjaoludel Eestisse üle toodud, nii et saanuks mängida meie kohalikul stereotüüpidel ja hirmudel ("kuradi venelased" jne !). Loomulikult poleks see olnud lihtne, meil ju vandemeeste kohut sellisel moel ei kasutada ja surmanuhtlust enam ammu pole, kuid ikka tekkis mingil määral tunne, et mingi võimalus on kaotsi läinud, oleks soovinud veidi täiendavat teravust.
Aja käärid
Niisiis on "12 vihast" jäänud peamiselt algse ülesehituse juurde, mis peaks toimuma 1950ndate Ameerikas, kuid nii mõnedki tegelased näevad välja ja räägivad pigem nagu oleksid kaasajast. Nii tekivad teatud käärid preisilike maneeridega kellassepa (Johannes Richard Sepping) ja prole-vandekohtunike nr 7 ja nr 10 vahel (Joosep Uus, Ursel Tilk), kes tunduvad olevat märksa moodsamast ajast. Ehk on siin ka tahetud näidata, et aja möödumisele vaatamata teatud inimtüübid ja seisukohad püsivad. Kuigi 12 vandekohtuniku ja valvuri kehastamisel saab tegevust kogu trupp (puudus üksnes Teele Pärn), pole juba algmaterjalis kõigi rollid võrdsed.
"Kindlasti väärib mainimist Nikita Mihhalkovi filmiversioon "12", kus tšetšeeni poissi süüdistatakse oma vene ohvitserist kasuisa tapmises ning õilis vandekohtunik osutub endiseks julgeolekutöötajaks."
Selle lavastuse kõige klassikalisemad rollid on vandekohtunikel nr 8 (Kirill Havanski), nr 3 (Dovydas Pabarčius), nr 4 (Steffi Pähn), nr 9 (Ingmar Jõela) ning ehk ka eelpoolnimetatud lihtsamat päritolu härrastel nr 7 ja nr 10. Kogu probleemi käivitav vandemees nr 8 on olemuselt natuke ehk liigagi üllas roll ja oli seda juba 1957 Henry Fonda esituses, kuid see on lihtsalt tolle ajastu kohustuslik tüpaaž, umbes nagu James Stewart "It´s A Wonderful Life´is", vabandage võrdlust.
"12 vihast" on jagatud kaheks vaatuseks. Esimeses oli veel märgata üllatavalt palju rabedust ja ehk viitas ka vahetult enne etendust läbi akende nähtud osatäitjate viimane repliikide kordamine, et aega oli ettevalmistuseks natuke väheks jäänud. Kui laval pauku ei tehta ning tuldpurskavat perset ei ole, jäävad vaid repliigid, näitlejameisterlikkus ja kokkumäng. Ehk paraneb see järgmiste etendustega, kuid hetkel oli veel teatud kobamist, nii mõnegi osatäitja suust kõlas usutava omavahelise suhtlemise asemel pigem deklameerimine. Eraldi väärib märkimist, et esimeses vaatuses ei suutnud ma korduvalt aru saada publiku reaktsioonist (st naer arusaamatu koha peal), aga võib-olla oli tegu kellegi tuttavatega või on teater Paides veel natuke uus ja harjumatu asi.
Napp kujundus
Niinimetatud peamistest vandekohtunikest jäid positiivsema poole pealt enim silma Ingmar Jõela ning Dovydas Pabarčiuse tegelaskujud, kellest ilmselt viimatimainitul on ette antud kõige keerulisem roll. Kirill Havanski kehastatud nr 8 meenutas oma esituselt pisut Andres Noormetsa esinemislaadi, eriti diktsioonilt. Ursel Tilga nr 10 oli alguses rabedavõitu, kuid teises vaatuses juba oluliselt parem. Naisrollidest tõusis teistest rohkem esile Ilo-Ann Saarepera ebalev-häbelik vandekohtunik nr 2 ning kerget koomikat pakkus Jaanus Nuutre ottsepalik nr 6. Enim tööd annaks teha omavahelise suhtlemise loomulikkuse alal.
Nagu öeldud, on lavakujundus äärmiselt napp: laud, toolid, ainsaks suuremaks efektiks filmistki tuttav puhastav äikesetorm ning vihmasadu. Kostüümidki rõhutavad teatud ilmselt tahtlikku ebakõla vanamoodsa ja kaasaegse vahel. See tükk on sõnalavastus tema parimas tähenduses, aga napid vahendid nõuavad ka suuri isiksusi ja 12 suurt isiksust korraga lavale saada ei ole kerge ülesanne ühegi teatri jaoks.
Kellele võiks "12 vihast" kõige rohkem meeldida? Esiteks ma soovitaks seda vaatama viia vanemate klasside õpilasi, kelle jaoks tükk seletab teatud põhimõttelisi küsimusi paremini kui sada edevusest sündinud arvamusartiklit. Teatud vajakajäämistele vaatamat kaalub see siiski kindlalt üles enamiku erinevatest suveetendustest, mille saagikoristus peagi algamas.
Ja lõpetuseks: minult küsiti hiljuti, millest tuleb komme, et Eestis antakse punkte näiteks filmidele ja plaatidele, aga mitte teatrilavastustele. Kui mõtlema hakata, siis ühtegi väga head põhjust peale traditsiooni puudumise ei tea. Seega: 7/10. | Arvustus. Julgus olla üksi, julgus mitte jääda üksi | https://kultuur.err.ee/832741/arvustus-julgus-olla-uksi-julgus-mitte-jaada-uksi | "12 vihase mehe" uusversioon on ambitsioonikas tükk, mille saapad on lavaka uuele lennule kohati veel liiga suured. |
Hooaja esimese poole vigastust ravinud eestlane liitus klubiga aastavahetuse paiku ning oli üheks oluliseks lüliks Varese tõusu taga. "Põhiturniiri teine ring kukkus väga hästi välja. Enamus ajast tegelikult juhtisime Brescia vastu ja kontrollisime, aga kuidagi suutsime kõik mängud play-off 'is ära anda. Ei saaks öelda, et hoogu ei õnnestunud kaasa võtta, aga miskipärast ei kukkunud asi välja nii nagu oleks võinud. Eks esimene emotsioon on ikka kehv, aga suuremat pilti vaadates pigem on ikkagi positiivne hooaeg olnud," rääkis Vene portaalile Korvpall24.ee.
Suvisteks mängudeks liitub Vene koondisega: "Olen koondise inimestega ühenduses olnud. Kavad on käes ja juunis hakkame peale!" | Siim-Sander Vene mängib mitmeaastase vaheaja järel Eesti koondise ridades | https://sport.err.ee/832742/siim-sander-vene-mangib-mitmeaastase-vaheaja-jarel-eesti-koondise-ridades | Eesti korvpalluritest tänavu Euroopas kõige kõrgemal tasemel mängiv Siim-Sander Vene lõpetas hooaja oma koduklubi Varesega kahetiste tunnetega. |
Näitus "Köler Prize 2018" EKKMis kuni 20. V.
Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize"i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja La Loge kuraator), Maria Lind (Tensta Kunstihoone direktor), Post Brothers (Müncheni Kunstverein"i kuraator), Raimundas Malašauskas (kuraator ja kriitik Vilniuses ja Brüsselis). Žürii tõi Škodenko puhul välja tema materjalikasutuse mitmekülgsuse ja kunstipraktika terviklikkuse, Muravskaja loomingus peeti tähelepanuväärseks tema oskust luua näiliselt lihtsaid teoseid, mis avanevad keerukate ja haaravatena.
Esmakordselt laureaatide vahel jagamisele läinud peapreemia kogusummas 10 000 eurot ning Ketli Tiitsari ja Anneli Tammiku kujundatud rinnamärgi andis üle Köler Prize"i peasponsori Smarten Logisticsi nõukogu esimees Armin Kõomägi. Publikupreemia, mille sel aastal võimaldasid kunstisõbralikud eraisikud, perekond Kruuse, ning millega kaasnes 2000eurone auhinnaraha ja rinnamärk, pälvis Holger Loodus. See ei ole esimene kord Köler Prize"i näitusel, kui auhindadega vigurdatakse: 2014. aastal andis kunstiettevõte Visible Solutions auhinnagalal Kiwale üle omaalgatusliku preemia, sest nägi temas Eesti kunsti Frank Zappat. Seekordne otsus peaauhind poolitada polnud aga geriljavõte, vaid ametlik otsus, mis loob uue pretsedendi Köler Prize"i korralduses.
Palju õnne Köler Prize"i võitmise puhul. Peame tunnistama, et auhinnanäitus täidab meid iga kord elevusega. Kas võistlus oli raske? Kuidas on sellest võistlusest võitjatena väljuda?
Tanja Muravskaja: Iga aastaga on võistlus läinud aina professionaalsemaks ja tase paremaks. Pean silmas ka näituse toimkonna professionaalsust ja žürii panust. Võistluse formaat paneb palju rohkem panustama ja tööd tegema: enesetsensuur tuleb siduda enesemõistmisega, et saavutada tase, millega ise rahul oled. Kuna žürii tööd ei saa ette näha, siis pole võimalik millelegi toetuda. Teed analüütilist tööd seni, kui oled sellega rahul. Kui see moment saabub, siis alustad jälle otsast peale. Analüütiline töö kestab kuid, ei märkagi, et elu läheb edasi. Mõte töötab edasi niikaua, kuni tähtaeg on käes ja tuleb hakata ideid füüsiliselt realiseerima.
Anna Škodenko: Kui sain suvel teada, et olen Köler Prize"i kandidaat, siis ma ei võtnud seda võistluse, vaid pigem näitusena. Ma ei usu võrdlemisse kunstis ja ka elus. Tahtsin teha midagi uut ja tundus, et Köler Prize"i formaat sobib selleks. Auhinnale nomineerimine on nagu kiitus, ma ei mõelnud, et hakkan teistega võistlema.
Kas näitus pani teid proovile? Arvestades, et žürii liikmed jagasid peaauhinna teie vahel endalegi üllatuslikult üksmeelselt, kas kaalusite ka võimalust näituse formaati nihestada? Kokku lepitud formaat ju ei kehtinud ning tegelikult oli ka teil vabadus tingimusi muuta.
Škodenko: Žürii otsus näitab tõesti, et formaati saab muuta. Paradoksaalselt hakkab kahe võitja puhul võrdlusmehhanism palju tugevamalt tööle. Projekti algetapis, kui tegime palju koostööd, unistasin, et teeks ühistööna bändi, aga see ei saanud teoks. Meil oli palju olukordi, mis andsid mõista, et reeglid ei ole kivist. Näiteks ei lõpetanud ma oma tööd näituse avamiseks, vaid täiendasin seda 9. maini.
Muravskaja: Ettevalmistusperiood oli mingil määral nagu bändi koostöö. Järelpeol tuli välja, et erineva taustaga žüriiliikmed valisid välja samad tööd: need olid nende arvates teistest tugevamad.
Anna, sul on mitmekülgne akadeemiline haridus: oled saanud oma bakalaureusekraadi EKAs maalierialal ja täiendanud ennast Chelsea" kunstikolledžis ning Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudis. Eelmisel sügisel lõpetasid Glasgow" kunstiakadeemias (Glasgow School of Arts) üheaastase vabade kunstide magistriõppe (Masters of Letters). Kuidas jõudsid sellise valikuni ja millise tõuke on see Eestisse naasmisel andnud?
Škodenko: Ma läksin välismaale õppima tingimusel, et saan keelest aru. Mulle hakkas meeldima šoti aktsent, mis andis piisavalt põhjust Glasgow"sse õppima minna. (Naerab.) Kooliaeg oli väga intensiivne. Tulin Eestisse tagasi septembri lõpus kohe pärast oma lõpunäitust. Pärast pidevat hindamist ja tudengite võrdlemist oli emotsionaalselt päris keeruline Eestis jälle võistlema hakata. Aga muidugi on tore, kui oled välismaal ning sind kutsutakse tagasi koju.
Kunstikõrgkool kipub olema ettevõte, kus toodetakse säravaid kunstnikke. Ma ei tahtnud Köleri auhinna näitusele teha midagi säravat ja selgejoonelist. Ma ei tahtnud kasutada nippe, mida kindlalt oskan. Mul oli päris pikk nimekiri asjadest, mida ma ei tahtnud teha.
Kafka lugu Odradekist (saksa keeles "Die Sorge des Hausvaters"), millel põhineb minu uus töö "Kogu olend näib küll mõttetuna, aga omal viisil siiski tervikuna", kirjeldab väga hästi võistlemise olukorda, kuhu olin sattunud. Lugu räägib võrdlemisest, majaomanikust ja Odradekist. Odradek on mõttetu, aga majaomanik leiab ikka põhjuse ennast temaga võrrelda, mistõttu muutub ka ise mõttetuks. Mäletan EKKMi juba päris selle tegutsemise algusest. See andis mänguruumi mõelda, kes näitusel on majaomanik, kes Odradek: on see kunstiteos, kunstnik või hoopis külastaja? Kafka tekst andis võimaluse olukorda analüüsida.
Tanja, peame tunnistama, et nägime sinu teoses "2036" potentsiaalset publikupreemia saajat. Varem on mõjusate ruumiinstallatsioonidega publikupreemia noppinud Art Allmägi, Jass Kaselaan, Johannes Säre ja Jaanus Samma. Kas pidasid keerukat teemat installatsiooniks vormistades publikut silmas?
Muravskaja: Ma ei valmista näitust ette publiku konjunktuurile mõeldes. Teose "2036" puhul lähtusin poliitilisest konjunktuurist, mida leiab peavoolu meediast ning näituseruumist ja selle ajaloost. Olen viimased kaks aastat pildistanud NATO sõdureid, kaitseliidu noorkotkaid ja kodutütreid üle Eesti. Üks märgilisi kogemusi oli Rakveres võidupüha paraadil. Nägin, et presidendi ees seisavad koos rivis väikesed seelikuga tüdrukud ja NATO sõdurid. Ma mõistsin, et see on tegelikult üks keha. Sellele kogemusele tuginedes otsustasin, et kujutan oma teoses nii lapsi kui ka sõdureid võrdselt – kangelasliku portree vormis üksteise kõrval.
Olen näinud pühapäevakooli meenutavaid ruume, kus noorkotkad ja kodutütred omandavad "isamaalisi" teadmisi. Minu "õpperuum" koosneb kohustuslikest elementidest: "kangelaste" pleekinud oranžid siiditrükis portreed rohelistel seintel, sinine põrand, õppeklassi mööbel, seinal geograafiline ja Vabadussõja kaart, ekraan ning õppematerjalid. Tolm, mis sisaldab kahe-kolmekümne aasta jooksul toimuvat, kui mõelda praegusest ajast edasi. Kui kohtusin žüriiliikmetega, siis pani mind mõtlema küsimus, mis oli tekkinud minu teose võrdlusest Ilja Kabakovi installatsioonidega: kes on see tegelane, kelle tegevuse tulemust näeme minu installatsioonis? See tegelane on aeg, kakskümmend aastat edasi. Otsest agressiooni jälge pole mu tööst võimalik leida – näeme vaid, kuidas ruum hääbub ajas.
Žürii otsusest võib välja lugeda julgustamise kasutada ebatavalisi eksponeerimisvorme. Anna, sinu eksponeeritud tööd oleksid teinud justkui mitmed autorid. See näitab muretut ja kompleksivaba suhtumist kunstnikupositsiooni. Katsetad palju mitmesuguste meediumidega. See tuleb välja Köler Prize"i näitusel, aga seda on olnud näha ka su varasemas loomingus.
Muravskaja: Ma arvan, et Anna on lihtsalt suurepärane interdistsiplinaarne kunstnik.
Škodenko: Ma ei taha teadlikult toota tooteid, mis sobivad konkreetsele riiulile. Eelistan kõiges kahelda ja sellest lähtuvalt muudan ka tööde tehnikat. Mu meedium sõltub olukorrast, teemast, kontekstist. Praegu on see ainuke viis midagi teha, sest elame lakkamatus rotatsioonis, kõik on pidevas muutumises. Minu ümberkujunemised on tingitud pigem vajadusest, mitte valikust. Ma ei vali õunte ja apelsinide vahel.
Tanja, sinu loomingus kerkib üha uuesti esile keerukas rahvusluse temaatika. Millised vabadused ja piirangud kaasnevad selle teema käsitlemisega kunstinäituse kontekstis?
Muravskaja: Ma ei tegele oma installatsioonis rahvuslusega, vaid meie militaarse oleviku ja tuleviku poleemikaga. Ma arvan, et peaksime kriitilisemalt mõtlema praegusele ideoloogilisele monopolile. Klassiruum on tolmu all sellepärast, et saaksime seda distantsilt vaadata, et mõtleksime, milline on meie tulevik.
Ma ei paku külastajale konkreetset hüpoteesi, vaid astun temaga dialoogi ning panen ta iseseisvalt endale neid küsimusi esitama. Olen kogenud oma teose positiivset tagasisidet ühismeedias. Arvan, et kunstiformaat on juba ette mõeldud publikule, kes on nõus oma vabast ajast tegema analüütilist tööd, kes teeb teadliku valiku meelelahutuse asemel teistsuguse sisu kasuks.
Millised on teie plaanid järgmistel kuudel? Kus teie kunsti näha saab?
Muravskaja: Minul kui kunstnikupalga saajal on kolm aastat ette planeeritud ja sellele lisaks ka muid jooksvaid projekte. "EV 100" raames annan välja projektiraamatu "Raamat sõdurist", sügisel osalen grupinäitusel ja selle aasta lõpus annan välja monograafia.
Škodenko: Mina soovin vastupidiselt Tanjale teha pausi, et analüüsida tehtut ning mõelda uute suundade peale. Kuigi selgus, et kauaks seda tegema ei saa jääda, sest sain mulle väga sobivalt hiljuti pakkumise teha augustis Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis isikunäitus.
Artikkel ilmus algselt 18. mai Sirbis. | Intervjuu Anna Škodenko ja Tanja Muravskajaga. Auhind, mis pole kivist | https://kultuur.err.ee/832731/intervjuu-anna-skodenko-ja-tanja-muravskajaga-auhind-mis-pole-kivist | Tanja Muravskaja: "Võistluse formaat paneb palju rohkem tööd tegema: enesetsensuur tuleb siduda enesemõistmisega, et saavutada tase, millega ise rahul oled." |
Näiteks kinnitata uue hooaja MK-sarjade programmid, mille kohaselt toimub kahevõistluse MK-etapp Otepääl 5. ja 6. jaanuaril ning murdmaasuusatamise MK-etapp 19. ja 20. jaanuaril, kirjutab Postimees.ee.
Eesti suusaspordi jaoks aga vast põnevaim otsus on FISi poolt Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) esitatud palve, mis puudutab 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude võistlusprogrammi. Nimelt soovib FIS lisada kavva 10 võistlusala, mille seas on freestyle-suusatamise Big Air.
Kui praegu kuulub Kelly Sildaru jaoks taliolümpia kavva kaks spordiala, millel tal on võimalik medalit püüda - pargisõit ja rennisõit - siis Big Airi hüppe kavva lisandumine (lumelauasõitjad võistlesid sel alal juba Pyeongchangis) lisaks kolmanda variandi. | FIS võib Sildaru jaoks lisada Pekingi olümpiakavva kolmanda ala | https://sport.err.ee/832738/fis-voib-sildaru-jaoks-lisada-pekingi-olumpiakavva-kolmanda-ala | Reedel toimus Kreekas, Costa Navarinos Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) kongress, mis võttis vastu mitmeid nii isikuid kui ka suusaspordi üldisi küsimusi puudutanud otsuseid. |
Vaata ka "Pealtnägija" lugu. | Mõjukad vähetuntud näod: vaatame läbi kantslerite CV-d | https://www.err.ee/832623/mojukad-vahetuntud-naod-vaatame-labi-kantslerite-cv-d | Selle nädala "Pealtnägija" tutvustas ministeeriumite kantslereid. Nad on tihtilugu ametis pikki aastaid, on mõnes mõttes mõjukamadki kui ministrid, kuid tänaval jalutades ei tunneks enamik inimesi neid ilmselt ära. Vaatame veel kord, kes nad on ja millega nad oma elus ja ametis tegelevad. |
Otsustavas kohtumises seljatas meie neiu ungarlanna Alexa Anna Nagy. Eelnevalt oli Pajula kvalifikatsiooniringis vaba, seejärel seljatas veerandfinaalis türklanna Sehernur Buluti ja kaotas punktidega poolfinaalis Euroopa meistriks tulnud slovakitarile Zsuzsanna Molnarile.
Teiste Eesti neidude kohad: Viktoria Vesso (-65 kg, EMÜ SK/Audentes) kolmas, Maarja Plaser (-49 kg, Korrus3/Audentes) 10. ja Tiia Triin Tomson (-57 kg, SK Leo) 14. koht. | Veel üks Eesti naismaadleja teenis kadettide EM-il pronksmedali | https://sport.err.ee/832737/veel-uks-eesti-naismaadleja-teenis-kadettide-em-il-pronksmedali | Makedoonias Skopjes toimuvatel kadettide vanuserühma Euroopa meistrivõistlustel maadluses võitis pronksmedali Marta Pajula (-69 kg, SK Tapa). |
Plaanis on videoklipid aastakümnete tagant ja audiosalvestused Siiri vanaema viimastelt elupäevadelt. Siiri Sisask esineb oma lapsepõlve lorilauludega.
19. mai on just see päev, mil Siiri Sisaski vanaema Ellen Orav oleks saanud 100aastaseks. Raamat "Hästijätt" ongi tegelikult kahe autori kirjutatud, lisaks Siiri mälestuskildudele on siin vanaema lood, mis leiti ülestähendustena pärast tema surma. Samas peegeldab Siiri vanaema mälestuste pealt iseenda elu seiku.
Tasapisi joonistuvad välja kaks sarnast naist eri ajastutes: tugevad, oma joone ajajad, igasugustes oludes hakkama saajad. Loo kulminatsiooniks on dialoogid vanaema surivoodil ning järelmänguks kingitused metsavaimudelt pärast vanaema surma. | Siiri Sisask meenutab vanaema lorilauludega | https://menu.err.ee/832734/siiri-sisask-meenutab-vanaema-lorilauludega | Laupäeval, 19. mail kell 15 esitleb Siiri Sisask Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus "Hästijättu". Autoriga vestleb raamatu toimetaja Epp Petrone. Plaanis on videoklipid aastakümnete tagant ja audiosalvestused Siiri vanaema viimastelt elupäevadelt. Siiri Sisask esineb oma lapsepõlve lorilauludega. |
Avakohtumises Winnipeg Jetsi vastu 2:4 kaotanud Golden Knights on võitnud kõik kolm järgmist omavahelist kohtumist. Viimases kohtumises võideti Winnipeg Jetsi seisuga 3:2. "See on see, mida me oleme aasta läbi teinud," rääkis Vegase treener Gerard Gallant. "Me võtame ühe mängu korraga."
Võitjate poolel lõid väravad veel William Karlsson ja Tomas Nosek. Vastaste poolel olid täpsed Patrik Laine ja Tyler Myers.
Läänekonverentsi finaalmängude võitja võib selguda juba pühapäeval, mil klubid peavad viienda kohtumise. | Golden Knights on läänekonverentsi finaalis ühe võidu kaugusel | https://sport.err.ee/832732/golden-knights-on-laanekonverentsi-finaalis-uhe-voidu-kaugusel | Jäähoki Stanley karikavõistluste läänekonverentsi finaalis lõi Reilly Smith Vegas Golden Knightsi eest võiduvärava, kui mängida oli jäänud veel 6.58. See tähendas, et läänekonverentsi finaali võidust ollakse nüüd vaid ühe võidu kaugusel. |
Tiidrek Nurme on pärast veebruaris USA-s Birminghamis võidetud maratoni, kus ta täitis ka Berliini EMi normi, treeninud kodumaal. Nurme treeneri Harry Lembergi sõnul on sportlase seisund hea. "Viimased treeningud on sujunud hästi ja loodame eelseisvalt võistluselt positiivset tulemust," kommenteeris Lemberg.
Nurmele pakuvad konkurentsi 49 jooksjat. Start antakse laupäeva hilisõhtul Eesti aja järgi kell 22.30.
Esmaspäeval Kopenhaagenis toimuvatel Põhjamaade meistrivõistlustel joostakse maanteel esmakordselt. "Varasemalt on võisteldud 10 000 meetri staadionijooksus," sõnas koondise juht Toomas Tarm.
Lisaks Fostile osaleb Eestist naiste mullune maratonimeister Olga Andrejeva, meestest teeb kaasa ka Raido Mitt. "Suurimad lootused on Romanil, kes on sel aastal rõõmustanud juba mitme hea tulemusega. Romanil on reaalne võidelda võidu eest, teiseks eesmärgiks on uus isiklik rekord ja aeg alla 30 minuti," rääkis Tarm, kes on nii Fosti kui Andrejeva treener. | Nurme ja Fosti stardivad Londonis ja Kopenhaagenis | https://sport.err.ee/832725/nurme-ja-fosti-stardivad-londonis-ja-kopenhaagenis | Inglismaal Londonis toimuval Euroopa karikavõistluse 10 000 meetri jooksus esindab Eestit Tiidrek Nurme. Taanis Kopenhaagenis peetakse aga esmaspäeval Põhjamaade meistrivõistlused 10 km maanteejooksus, kus stardib neli Eesti sportlast, teiste seas Roman Fosti. |
Cañete kohtub Iraani aatomienergiaorganisatsiooni juhi Ali Akbar Salehi, keskkonnaministri Isa Kalantari ja naftaministri Bijan Namdar Zanganeh'ga.
Pühapäeval on kavas kõnelused välisminsitri Mohammad Javad Zarifiga.
EK energiavolinik on esimene Lääne ametnik, kes külastab Iraani pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust astuda välja 2015. aasta tuumaleppest ja kehtestada Iraanile taas sanktsioonid, mis tabavad ka riigis tegutsevaid Euroopa ettevõtteid.
Euroopa liidrid on küll lubanud tuumaleppele truuks jääda, aga paljud firmad, teiste hulgas Prantsuse Total ja Hollandi Maersk on juba teatanud, et ei saa Iraani jääda, kui USA sanktsioonid kuue kuu pärast kehtima hakkavad.
Iraani ja Euroopa Liidu kaubavahetus ulatub umbes 20 miljardi euroni, jagunedes üsna võrdselt ekspordi ja impordi vahel. 90 protsenti EL-i impordist moodustab nafta, mis läheb peamiselt Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Kreekasse, Hollandisse ja Saksamaale.
Iraanil on suuruselt neljandad naftavarud maailmas ning ta toodab naftat umbes 3,8 barrelit päevas. 70 protsenti sellest läheb Hiina ja teistesse Aasia riikidesse, 20 protsenti Euroopasse. | EL-i energiavolinik sõitis Iraani kaubandussidemeid kaitsma | https://www.err.ee/832724/el-i-energiavolinik-soitis-iraani-kaubandussidemeid-kaitsma | Euroopa Komisjoni energiavolinik Miguel Arias Cañete saabus laupäeval Teherani, et tutvustada Iraanile plaani, kuidas jätkata nafta- ja gaasitarneid ning kaitsta Euroopa ettevõtteid USA uute sanktsioonide eest. |
"Minu hädade jada hakkas pihta peale kaheksandat etappi. Päev algas täitsa meeldivalt ja lõputõus lubas meil meeskonnaga head tulemust teha. Sõidu viimane 30 km hakkas küllaltki ootamatult tihedat hoovihma sadama. Kohati ujutas valing teed üle ja mäletan täpselt, kuidas enne viimast mäge läbisime tohutu suure voolava lombi kahtlaselt pruuni veega. Vesi, mis pahises hooga maanteele haises ja nägi ebameeldiv välja, ma ei tea, kas see on mälu vingerpuss, aga mulle tundub, et see löga sattus mulle pundis sõites näkku ja suhu," kirjutab Kangert.
"Pilt oli nii vapustav, et juhuslikult meie osteopaat läbis sama kohta autoga, ning filmis üle tee voolavat reovett. Ratturite seas on vana nali, et iga õige rattur on oma karjääri lõpuks vähemalt paar lusikatäit s###a ära söönud. Vaadake ainult neid kevadesi klassikuid, kus vihma korral ratturid väikestel külavaheteedel sõites pruuniks määrduvad. Tegu ei ole alati pelgalt põllumullaga, ikka rammusamat kraami ka sekka."
"Ma tõesti vihkan katkestada. Ja on vähe asju, mille kohta ma nii tugevat sõna kasutan. Halb on jätta midagi pooleli ja meeskonda maha. Kui mu arvepidamine ei peta, peaks see mul kaheksa aasta jooksul Astanas neljas katkestamine olema. Edasise hooaja (ja karjääri) huvides ei tohtinud ma ennast praegu rohkem kurnata. Pealegi, poleks ma ülehomme Zoncolani otsa objektiivselt hinnates kuidagi omal jõul saanud. Seekord läks sõiduga siis halvasti."
Loe Kangerti täispikka blogipostitust. | Kangert usub, et terviseprobleem võis alguse saada reoveest | https://sport.err.ee/832723/kangert-usub-et-terviseprobleem-vois-alguse-saada-reoveest | Astana profirattur Tanel Kangert otsustas terviseprobleemi tõttu Giro d'Italia 12. etapi lõpus pooleli jätta. Oma blogis avaldas ta, et võis viiruse külge saada porilompidest pritsinud veest. |
Festivali avaetenduses "Peatumatu hooga" ühendatakse jõud Eesti artistidega. Prantsuse-Kolumbia akrobaatiline duo El Nucleo näitab meisterlikkust läbi erinevate tsirkusealade. Itaaliast pärit Otto il Bassotto toob Eestisse naeruküllase kummipea etenduse. Guinnessi rekordi omanik, hollandlane Marco Bonisimo žongleerib viie jalgpalliga ja vaatemängulise etteaste teevad ka Eesti tipp-akrobaat Kert Ridaste koos õhuakrobaat Saana Leppäneniga Soomest. Õhtujuht Magic Thor improviseerib koos Meelis Kubo & Charlekaga otse publiku sees. Õhtu pealkiri on inspireeritud El Nucleo lavastuse pealkirjast "Sans Arrêt" ehk tõlkes "Peatumatu".
"Kaasaegse tsirkuse lavastused on erinäolised, olenevalt artisti professionaalsest alast ehk distsipliinist. Festivali avalöök on läbilõige kõigest sellest, mis HOOGil juhtuma hakkab," selgitab festivali peakorraldaja Anu Tähemaa. Lisades, et kui näiteks Prantsuse-Kolumbia duo El Nucleo lavastused mängivad inimvõimete piiril, siis festivali peaesineja, Saksamaalt pärit depressiivne kloun Matthias Romir, räägib tõsiseid ja naerutavaid lugusid, kasutades klounaadi.
Programmist leiab ka Leedu tantsuteatri Dansema spetsiaalsed etendused beebidele vanuses 0-2 eluaastat. Kunstigurmaanidele on mõeldud Uus-Meremaa artisti Thom Moncktoni lavastus "Only Bones", aga ka Eesti-Soome duo Kerti ja Saana meisterlik esteetika läbi moodsa akrotantsu või Eesti tipp-õhuakrobaat Grete Grossi "Düraad". Gross on valinud oma etenduspaigaks pargipuu, mille otsas musitseerivad ka muusikud.
Festivali ühe osana ehitatakse Haapsalu mereäärse promenaadi tantsupaviljoni kaasaegse tsirkuse seikluspark ehk Tsirkusemaailm. Tegu on vabaõhu treeningsaaliga, kus igal soovijal on võimalus end kogenud juhendajate suunamisel erinevatel tsirkusealadel proovile panna.
Proovida saab monoratast, erinevaid tasakaalualasid, õhuakrobaatikat, žongleerimist ja muud. Lisaks on võimalus valmistada ise žongleerimispalle. Juhendajateks on oma ala spetsialistid, kes suunavad, õpetavad ja tagavad turvalisuse. Tsiruksemaailma oodatakse igas vanuses huvilisi - lapsi, vanemaid, vanavanemaid.
Uus festival HOOG on pühendatud Eesti Vabariigi 100 juubelile. | HOOG festival toob Eestisse kaasaegse tsirkuse artistid üle maailma | https://menu.err.ee/832461/hoog-festival-toob-eestisse-kaasaegse-tsirkuse-artistid-ule-maailma | 8.-10. juunini toimub Haapsalu kuurortlinnas seni Eestis ennenägematu rahvusvaheline kaasaegse tsirkuse festival HOOG. Esinevad üleilmselt armastatud artistid Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist, Uus-Meremaalt, Leedust ja muidugi Eestist. |
Marten Kokk osutas hiljuti mitmele asjaolule (ERR, 16.5.2018), mis on teinud Põhjamaadest edukad riigid. Ta tõstis esile edukat ettevõtlust, tasakaalu ettevõtluse ja riigivalitsemise vahel, reformimeelsust, kõrget usalduse, avatuse ja egalitaarsuse määra, panustamist inimestesse ja riske maandavat hoolivust. Kõige selle taustal tõdeb Kokk, et kõrged valitsemisekulud ei ole Põhjamaades ühiskondlikku edu kuidagi takistanud.
Järgnevas tahaksin nimetatud aspekte süvendada ühe perspektiivi kaudu, mis tõstab esile just nimelt ideede või väärtuste rolli majanduslike olude selgitamisel. Taolise vaatenurga suur klassik on majandusteadlane ja sotsioloogia esiisa Max Weber, kes täienduseks materialistlikele teooriatele (à la Marx) rõhutas ideede tähtsust majanduslike protsesside jaoks.
Mis oli Weberi tähelepanek? Ta märkas, et statistika järgi olid protestandid tihtipeale rikkamad kui katoliiklased. Otsides seletust, osutas Weber oma kuulsas töös "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-1905) teatud sugulusele või kattuvusele kalvinistliku eetika ja kapitalismi vahel.
Ta püüdis näidata, kuidas Šveitsi reformaatori Jean Calvini (1509-1564) õpetus jumalikust ettemääratusest kas hukatusse või õndsusele tekitas usklikes sügavat ebakindlust ja hirmu, mis omakorda väljendus erilises, üsna karmi ja askeetliku joonega tööeetikas. Tööalane ratsionaliseerimine, distsipliin ja edukus said justkui kinnitavateks märkideks, et usklik tõepoolest on valitud õndsusele. Kindlus õndsuse suhtes näis seda suurem, mida paremini äri läks (siinkohal olgu märgitud, et selline kalvinism ei pruugi olla muidugi tänaste kalvinistide maailmanägemus).
Puritaanlikus tööeetikas põimus lõputu töötahe naudingutest hoiduva ja maailmasiseseid suhteid ratsionaliseeriva hoiakuga – näitena võib tuua ülieduka kalvinistist ettevõtja John D. Rockefelleri. Weberi jaoks oli selline hoiak töösse kapitalismi arengu jaoks oluline hoob, kuigi ta ei soovinud seda selgitust absolutiseerida. Weber osutas oma töö lõpus, et tema eesmärk ei olnud ühekülgselt materialistlike teooriate asendamine ühekülgselt spiritualistliku vaatepunktiga.
Siiski on tema mõtted ärgitanud paljusid hilisemaid diskussioone kultuuri ja majanduse vastastikuse suhte üle, seda eriti ka ühiskonnakriitilises võtmes. Weber küsis kriitiliselt ja tabavalt, mis saab inimesest ja tema tööelust tänase kapitalismi "teraskõvas kestas", millel puudub varasem religioosne sisu või südamik.
Kui Weberi analüüsides on tõetera, oleme ka meie Eestis osa kalvinistliku tööeetika ilmalikustunud pärandist. Ratsionaalne kapitalismi vaim ja süsteemne sund on levinud üle maailma ja vorminud paljude rahvaste elu. Ka näib tõsi, et kuigi enamik meist ei oska seostada tööd õndsusega, otsivad paljud justnimelt töös viimset südamerahu. Olemata ajalooliselt võttes kalvinistid, peegeldame me Weberi järgi siiski – kaudsel ja ilmalikul moel – kalvinistlikke südametukseid.
Kõige selle taustal tekib aga küsimus: kuidas on lugu meie endi luterliku minevikuga? Kas luterlikul tööeetikal ei olegi olnud iseseisvaid ja ühiskondlikult silmapaistvaid mõjusid? Küsida võiks ka järgmiselt: kui kapitalism on muu hulgas kalvinismi tagajärg, kas luterluse pärandina ei võiks näha põhjamaist heaoluühiskonda?
Just viimast väidab oma hiljutises raamatus " Lutheranism and the Nordic Spirit of Social Democracy" (2017) Ameerika majandusteadlane Robert H. Nelson. Sarnasel seisukohal on muidugi paljud teisedki, aga Nelson paistab silma hoogsa sule ja juba weberlikus pealkirjaski kajastuva provokatiivsusega.
Nelson osutab iseärasusele, et tugev ja sotsiaalne heaoluühiskond on välja arenenud eriti just luterliku taustaga Põhjala riikides. Kõiki neid iseloomustab tugev tööeetika, sotsiaalne usaldus, võrdsus ja solidaarsus ning vähene korruptsioon. Kuidas on aga võimalik Martin Lutheris (1483-1546), Saksa reformatsiooni juhtfiguuris näha tänase heaoluühiskonna ja sotsiaaldemokraatia varjatud esiisa?
Üldiselt võib öelda, et luterlik tööeetika on iseäranis jõuliselt suunatud kaasinimese heaolule. Luther nägi just nimelt ilmalikku tööelu kohana, kus iga usklik saab kõige paremini elada Jumalale meelepärast elu, armastades ja teenides kaasinimest. Sajandid ligimesearmastusele ja vastastikusele hoolele suunatud usku paistavad olevat jätnud oma jälje ka ühiskondade kultuurilis-sotsiaalsesse DNAsse. Taoliselt isikliku ja jumaliku kutsumusena mõistetud elukutse aitas kujuneda kõrgel, ühiskondi sotsiaalselt kujundaval tööeetikal.
Teise olulise aspektina võib nimetada luterliku kiriku ja riigi pikaajalist lähisuhet. Kuigi kiriku abielul kuningaga oli palju negatiivseid külgi, tähendas see ühtlasi riigi sotsiaalse mõõtme rõhutamist ja kujundamist. Usk ja poliitika on küll erinevad, ent siiski lahutamatult seotud. Juba Luther nõudis valitsejatelt selgelt sotsiaalse heaolu eest seismist – tähelepanuväärne on siin kasvõi tema neljanda käsu seletus Suures Katekismuses. Just riigi ja selle funktsioone täitvate usklike ülesanne oli seista näiteks vaestehoolekande ja sotsiaalselt nõrgemate eest. Moodsa heaoluühiskonna tekkega muutus küll valitsemisvorm, aga üldine hoiak jäi samaks.
Sellel taustal võib luterlikus tööeetikas näha Põhjamaid oluliselt vorminud mentaliteeti, isegi kui inimesed ühiskonna sotsiaalset korraldust enam usuliste veendumustega ei seosta. Kõrge töötahe, hoolivus ja suuremeelsus ning igaühe väärikuse ja võrdsuse austamine peegeldavad omal moel ka Põhjamaade 500-aastast luterlikku usukultuuri. Nelson on seetõttu sotsiaaldemokraatlikult mõjutatud Põhjala heaoluühiskonda nimetanud ka "sekulaarseks luterluseks".
Kui paljude jaoks surnud religioossete uskumuste vaimud meid nõnda juba kummitavad, võiksime me püüda olla kalvinistide kõrval ka korralikud luterlased. Kapitalistlike riigireformide kalvinistlikku innukust peaksime tasakaalustama luterliku sügava solidaarsuse ja vastastikuse hoolivusega.
Võib olla muidugi skeptiline Põhjala mudeli rakendamise osas riikides, kus puudub pikk luterlik traditsioon. Meie Eestis oleme aga teises olukorras. Meil on küll kapitalistlikku hoogu, aga meie juured on kasvanud Põhjamaadega sarnases vaimses kliimas. Ka probleemid, mis tänapäeval sotsiaaldemokraatliku joonega ühiskondi kimbutavad – demograafiline nihe ja niinimetatud nanny state -hoiak – ei peaks meid ehmatama oma luterlikust minevikust ja Põhjamaadest eemale, vaid ärgitama ühiselu parimale võimalikule kujundamisele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Johann-Christian Põder | Heaoluühiskond kui luterluse tagajärg | https://www.err.ee/832622/johann-christian-poder-heaoluuhiskond-kui-luterluse-tagajarg | Kapitalistlike riigireformide kalvinistlikku innukust peaksime tasakaalustama luterliku sügava solidaarsuse ja vastastikuse hoolivusega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder. |
Veerandfinaalis sai Nadal raske võidu kodus mänginud itaallase Fabio Fognini (ATP 21.) üle 4:6, 6:1, 6:2. Poolfinaalis kohtub Nadal endise esinumbri ja praegu 18. positsioonil paikneva Novak Djokoviciga, kes alistas kaks tundi ja 21 minutit kestnud veeranfinaalmängus Kei Nishikori 2:6, 6:1, 6:3.
Teises poolfinaalis kohtuvad omavahel hispaanlase Pablo Carreno 6:3, 6:3 alistanud Marin Cilic ja Alexander Zverev, kes sai veerandfinaalis jagu David Goffinist 6:4, 3:6, 6:3. | Nadalil säilis Roomas võimalus tõusta taas maailma esireketiks | https://sport.err.ee/832719/nadalil-sailis-roomas-voimalus-tousta-taas-maailma-esireketiks | Itaalias Roomas peetaval Masters-sarja turniiril jõudis maailma teine reket Rafael Nadal nelja-aastase vaheaja järel taas poolfinaali. 31-aastasel tenniselegendil tuleb maailma esireketiks tõusmiseks Rooma turniir võita. |
28 aastat tuntud astroloogiga koos elanud Silling ütles LP-le, et Mangil ei ole äritegevust, mis tähendab, et ta ei maksa oma osutatavate tasuliste teenuste pealt makse.
Silling selgitas, et munitsipaalkorterit taotles Mang 2015. aastal tema soovitusel, kuivõrd ta soovis oma Kadrioru koju rohkem vaikust, aga Mangil käib palju külalisi ja raamatud ei tahtnud enam koju ära mahtuda. Lahku nad läinud ei ole, kinnitas Silling, Mangil on lihtsalt ka isiklik eluase nüüd lisaks. | Mangi elukaaslane: Igor ei maksa makse | https://www.err.ee/832720/mangi-elukaaslane-igor-ei-maksa-makse | Igor Mangi pikaajaline elukaaslane Külliki Silling ütles, et astroloogilisi teenuseid osutav Mang ei maksa oma tegevuse pealt makse. |
Mitte kõik siin maailmas pole püsiv. Lausa vastupidi, sõnu maailma kiirest muutumisest, tavaliselt kas kliimamuutuste või poliitikute kiire vahetumise kontekstis, on juba tüdimuseni korratud. Ka akadeemiline maailm on haaratud muutuste keerisesse. Põhjapanevalt teiseneb nii see, kuidas teadus funktsioneerib, kui ka teaduse suhted ühiskonnaga.
Veel lähiminevikus toimisid teadus ja tootmine kui lühikese keti lülid üksteise naabruses ja kindlas ajalises järjestuses. Veidi utreeritult: teaduslabori naabertoas istus leiutaja, naabermajas asuv insener otsis võimalusi, kuidas leiutis tööle panna ning üle tänava paiknev tehas hakkas seda tootma. Kui toodet õnnestus kasuga müüa, sai teadlane palka.
Sellist ketti enam pole. Selle asemel on mitu erinevat ja eraldi paiknevat seltskonda. Teadlaste armee panustab järjepidevalt ülemaailmsesse teadmiste varamusse. Leiutajad, insenerid ja ettevõtjad õngitsevad sellest varamust ideid ja lahendusi. Teadmiste loomine ja nende kasutamine on seega lahutatud nii ruumis kui ka ajas. Kui püük läheb õnneks, sünnivad vinged tooted. Osa müügist saadud tulust liigub maksude kaudu avalikku sektorisse ja sellest finantseeritakse lõviosa meie maade teadusest.
Nõnda on radikaalselt muutunud nii teadmiste tootmise kui ka kasutamise mustrid. Loomulik on, et ühiskond sellele mingil moel reageerib. Tegelikult on "reageerima" siin vale sõna. Märksa täpsem on öelda, et ühiskond ei ole kunagi teadusest eriti hoolinud.
Teadus algab faktidest
Klassikaline teaduse definitsioon ütleb, et teaduse kvintessentsi moodustavad kaks komponenti: uute ja oluliste teadmiste saamine ja nende kommunikeerimine teistele. Uue olulise teadmise elementaarosake on lihtsalt üks fakt. Faktid moodustavad teaduse alusmüüri. Üks esimesi asju, mida õpetame teadusse sisenevatele noortele, on faktide kontrollimise ja interpreteerimise oskus.
Naljakas küll, aga me käsitleme fakte erinevalt. Näiteks on raske leppida tõsiasjaga, et on põhimõtteliselt võimatu täpselt prognoosida järgmise aasta ilma. Mõni fakt ei pruugi meile meeldida, näiteks see, et maksud tuleb maksta ning et me kõik kunagi sureme. Mõned faktid on poliitiliselt tundlikud, kas või see, et Eestis kaasneb põlevkivielektri tootmisega tohutu koguse süsihappegaasi atmosfääri paiskamine.
Klassikaliste teaduslike faktide kogumi ja ühiskonnas tavaliste probleemide ning neile sobivate lahenduste vahel laiutab kuristik. Selle lõhe võttis elegantselt kokku Michal Deacon 9. juulil 2016 ajalehes The Daily Telegraph. Ta formuleeris niinimetatud tõejärgse poliitika keskse sõnumi järgmiselt: "Faktid on negatiivsed. Faktid on pessimistlikud. Faktid on ebapatriootilised."
Negatiivsuse, pessimistlikkuse ja ebapatriootilisuse väärtus
Kui aga keegi peaks kunagi teadlastelt nõu küsima, siis selgub, et neil negatiivsetel, pessimistlikel ja ebapatriootilistel faktidel on ootamatult suur väärtus. Nende faktide teadmine ei lase tarkadel inimestel teha valeotsuseid, rumalasti kasutada loodusressursse või lõhkuda ökosüsteeme.
Enamgi veel, selliste faktide kogumil on suur osa teaduse arengus. Ebamugavad faktid on puhver, mis aitab ära hoida ja paljudel juhtudel välistab umbteele sattumise. Maailma edasi viivate lahenduste leidmiseks on vaja näha palju vaeva ja oskust raamidest välja mõelda. Vahel läheb vaja ka seaduse jõudu. Nii kadusid just seaduse mõjul turult klassikalised hõõglambid, et neid saaks asendada sadu kordi efektiivsemad valgusdioodid.
Teadust tehti ammu enne, kui faktid muutusid negatiivseks, pessimistlikuks ja ebapatriootiliseks. Seda epohhi on sageli peetud teaduse kuldajaks. See oli vana hea aeg, mil nii teadustulemuste määramatus kui ka panused nende rakendamisse olid tagasihoidlikud. Nii on asjad näiteks Newtoni seadustega.
Madistades määramatusega
Tänapäeval on asjad teisiti. Teame küll maailmast mõõtmatult rohkem kui Newtoni aegadel, kuid praegu on meie teadmiste lahutamatuks osaks suur määramatus. See on eriti valus siis, kui tegemist on looduse, ühiskonna või muude komplekssete süsteemidega. Kui kliimamuutused kujunevad nii kiireks, nagu osa mudeleid prognoosib, või kui suudame terve ookeani mikroskoopilisi plasttükikesi täis külvata, võib kaalul olla arvestatav osa meie tsivilisatsioonist.
Klassikaliste akadeemiliste väärtuste ekstrapoleerimine sellistele situatsioonidele ei pruugi olla võimalik. Sageli ei jätku süvaanalüüsiks aega. Siiski tuleb teha ratsionaalseid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. See on niinimetatud normaalsusjärgse teaduse neljakihiline väljakutse: määramatus on suur, väärtused seatud kahtluse alla, panused kõrged ja otsused ajakriitilised.
On loomulik, et kirjeldatud põhjalikud muudatused on oluliselt modifitseerinud seda, kuidas riigi tasemel kasutatakse otsustusprotsessides teadust ja teadmisi. Teisisõnu − nii teadus kui ka selle roll ühiskonna arengus on tohutult muutunud. Selle muutuse raamistiku sõnastas Peter Drucker (1909–2005), keda peetakse üheks XX sajandi suurimaks mõtlejaks.
Tema uuringud keskendusid sellele, kuidas on inimesed ühiskonnas organiseeritud, seda nii era-, avalikus kui ka mittetulundussektoris. Teda tuntakse tõenäoliselt kõige rohkem sõna "teadmustöötaja" autorina. See tähendab kõiki neid, kelle tuumikkapital on teadmised, alates teadlastest ja inseneridest ning haarates kõiki, kelle töö nõuab loovat mõtlemist.
Peter Drucker ütles kuldsed sõnad: teadmised on rikkuse allikas. Ta lisas ka õpetuse, kuidas teadmisi saab kahel moel tarvitada. Kui teadmisi rakendatakse tuntud ülesannete lahendamiseks, muutub töö efektiivsemaks. Kui aga rakendame neid uute ülesannete lahendamiseks, on tulemuseks innovatsioon.
Kuidas konverteerida teadmised rikkuseks
Seega on klassikalisel ülesandel – kuidas konverteerida teadmised rikkuseks – vähemalt teoorias lihtne lahendus. Ilmselt pole ühtki tänapäeva põletavat probleemi võimalik lahendada ilma mitme teadusvaldkonna kiire arenguta. Shimon Peres on öelnud, et vaesusest ei saa vabaneda ilma teaduse abita ning rahuni ei jõuta ilma teaduseta.
Kõik akadeemilise kogukonna liikmed on nende mõtetega ilmselt nõus. Pole aga selge, kuidas veenda selles kaasteelisi väljastpoolt seda kogukonda. Teaduste akadeemiatel on siin üks võtmerolle.
Isegi kui Donald Trump tahab praegu teha Ameerika uuesti suureks, on imeteldav, kui efektiivne on USA teadmiste rikkuseks konverteerimisel. Seetõttu on tark uurida, kellelt küsivad selle maa ärimehed ja poliitikud head nõu.
Vastus peitub USA rahvusliku teaduste akadeemia põhikirjas. See on palju rohkem kui USA tippteadlasi ühendav ja esindav kogu. Sealne teaduste akadeemia loodi kodusõja rasketel aegadel 1863. aastal. Selle esmane ülesanne on "anda sõltumatut ja objektiivset nõu kogu rahvale ja riigile teaduse ja tehnoloogia küsimustes". Võimalik, et sellise hea nõu kättesaadavus on üks kogu riigi tugevuse nurgakividest.
On tõenäoline, et Euroopa arengu keskseid tegureid on see, kas vana hea õhtumaa suudab rakendada teadusse akumuleeritud teadmised ühiskonna vajadusteks. Selleks tehakse suuri pingutusi. Ainuüksi Euroopa Komisjoni nõustamiseks tegutseb hulgaliselt institutsioone. Lisandub järjest uusi tegijaid. Päris hiljuti käivitati Euroopa Komisjoni teadusnõustamise osakond. Neli teaduste akadeemiate konsortsiumi ning Academia Europaea töötavad ühiselt (Science Advice for Policy by European Academies, SAPEA) – Euroopa akadeemiad nõustavad poliitikakujundajaid projekti raames. On igati loogiline, et riikide konkurentsivõime sõltub sellest, kuidas riik kasutab oma akadeemilise kogukonna kompetentsi.
Teaduse üks olemuslik eesmärk on vaadata nii kaugele ette kui võimalik. Adekvaatse pildi tulevikust saame luua vaid hea mineviku tundmise ja praeguste probleemide olemuse mõistmise alusel. Teaduse keskse rolli selles on elegantselt sõnastanud Eesti Teaduste Akadeemia välisliige, üks Angela Merkeli kunagistest kolleegidest Helmut Schwarz: "Ilma teaduseta ei suuda me ehitada sellist tulevikku, kus tahaksime ise elada." Nii akadeemiliste traditsioonide ja väärtuste järgimine kui ka pingutused teadmiste konverteerimiseks meie kõigi heaolu kasvuks on panused sellise tuleviku ehitamisse, milles kõik tahaksime elada.
Kohandatud tekst Tarmo Soomere tänukõnest 4. mail 2018 ilmus ajalehes Sirp. | Teame maailmast rohkem kui Newtoni ajal, kuid teadmiste lahutamatu osa on määramatus | https://novaator.err.ee/832593/teame-maailmast-rohkem-kui-newtoni-ajal-kuid-teadmiste-lahutamatu-osa-on-maaramatus | Kuidas teadus, teadlased ja neid ühendavad organisatsioonid saaksid panustada nii akadeemilise kogukonna kui ka kogu ühiskonna arengusse? |
Üks läbi aastakümnete olulist mõju Eesti infotehnoloogia kuvandile avaldanud ettevõte on aktsiaselts Cybernetica. Pöördelistel ja kapitalivaestel eelmise sajandi 90ndatel oli Cybernetica väidetavalt ainuke eraettevõte terves Eestis, kellel olid palgal oma teadustöötajad. Toona hoidis teaduselt kokku ka riik, eraettevõtetest rääkimata.
Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste väljatöötamisel, kuhu kuuluvad, ja mitte ainult, e-riigi üldpõhimõtted ja õiguslik raamistik, digiallkirja seadus ja -tehnoloogia, infosüsteemide turvaline andmevahetuskiht X-tee, interneti teel hääletamine, ELi nõuetele vastav tolliinfosüsteem. Nüüd keskendub Cybernetica e-riigi lahenduste ekspordile.
Ettevõtte sünni asjaolud võib kokku võtta järgmiselt: Cybernetica ASi kui juriidilise isiku tekkele aitas kaasa taasiseseisvunud Eesti uus teaduskorraldus, mille üheks nurgakiviks oli teaduste akadeemia instituutide liitmine ülikoolidega. Kuna ülikoolid olid peamiselt huvitatud akadeemia instituutides tehtavatest alusuuringutest, mitte aga arendustegevusest ja tootearendusest, siis kujunes loogiliseks sammuks teaduste akadeemia küberneetika instituudi jagamine kaheks – alusuuringute osaks, millest kujunes Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut, ja rakendusuuringute ning arendustegevuse osaks, mille alusel asutati 1997. aastal teadus- ja arendusettevõte Cybernetica AS.
2005. aastal toimus ettevõtte aktsiate võõrandamine, mille tulemusel said ettevõtte omanikeks Cybernetica võtmeisikud, kes näevad tugevas firmasiseses teadus- ja arendustegevuses teed konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamisele.
2013. aastast on Cybernetica nõukogu esimeheks akadeemik Ülo Jaaksoo, kes aastatel 1997–2013 oli juhatuse esimees ja veel enne seda, aastatel 1989–1997 Eesti Teaduste Akadeemia küberneetika instituudi direktor.
Juhatuse esimees on Oliver Väärtnõu, kes asus Cyberneticat juhtima 2014. aastal, olles varem töötanud riigikantselei strateegiabüroo direktori ja OÜ Eliko tehnoloogia arenduskeskuse tegevjuhina.
Suhtelise eelise teooria järgi hakati kunagi looma eeliseid infotehnoloogia (praeguseks on lisandunud ka kommunikatsioonitehnoloogia – IKT) valdkonnas. Selliste valdkondade teke on võimalik põhimõtteliselt kahes linnas – Tallinnas ja Tartus. Kuhu teie verstaposti asetaksite, kust kõik alguse sai?
Ülo Jaaksoo: Mina loen infotehnoloogia alguseks Eestis 1. septembrit 1960, mil tööd alustas küberneetika instituut (KüBI). Loomulikult on sellel ka eellugu ja loomulikult ei saa läbi ka teadmiseta, et umbes samal ajal, kui toimus pingeline KübI käivitamine, toimus ka Tartu ülikoolis esimese raali Ural 1 seadistamine. Siiski annan ma siin prioriteetsuse Tallinnale, sest KübI loomine tõi arvutiteaduse originaalkujul arenduse ja õpetuse Eestisse. Küberneetika instituudile olid esimestest päevadest olulised ka IKT rakendused, mis on instituuti eristanud ülikoolidest. Rääkides algusest, tooksin kahe olulise nimena välja akadeemikud Nikolai Alumäe ja Gustav Naani.
Naani kohta võib nii mõndagi halvasti öelda, aga ta oli andekas ja tark, tugevate Moskva sidemetega mees. Sellega, et ta aitas kaasa küberneetika instituudi asutamisele on tal kindlasti teeneid Eesti arvutiteaduse lätetesse panustamisel.
Minul muidugi vedas. Kui olin 1961. aastal viienda kursuse tudeng ja otsisin elus edasisi väljundeid, siis minu juhendaja soovitas, et mine KübIsse, seal toimetab Nikolai Alumäe. Läksingi ja olen läbi eri formatsioonide tegelenud valdkonnaga terve elu.
Märgiline aasta on veel 1975, mil instituuti asus juhtima Boris Tamm. Tema plaan oli koondada kõik andekad elektroonikud ja mikroprotsessorite uurijad ühte kohta ja selle strateegia elluviimine andis arengule veel täiendava impulsi. Hiljem arenes välja arvutustehnika erikonstrueerimisbüroo, mille mõju tänapäeva Cyberneticale kui kunagise küberneetika instituudi järjepidevuse hoidjale on märkimisväärne.
Viimastel aastatel väidetakse päris palju, et Eesti internetitiiger on unne suikunud. Milline on teie arvamus?
Jaaksoo: Et kujundada arvamust, peame vaatama tagasi iseseisvuse taastamise aega. See oli aeg, kui IT-inimesed, kes olid Eestisse jäänud, ei olnud veel välismaale tööle läinud ning olid poliitiliselt aktiivsed, arutasid omavahel agaralt, kuidas ehitada üles modernne tõhusalt toimiv riik. Peaaegu kõigile oli selge, et lahendus on IT laialdases kasutamises.
Esimesed valitsused Savisaare, Vähi ja Laari juhtimisel tulid selle ideega kaasa. Institutsionaalselt moodustati informaatikanõukogu riigiministri juhtimisel ja Eesti Informaatikafond täidesaatva kehana informatsioonilise infrastruktuuri ülesehitamiseks. Informaatikafond tegutses toona kõrvuti teadusfondi ja tehnoloogiafondiga, seega suunasid riigi poolt tervelt kolm fondi arengut ja ressursse.
Aega oli vähe, töö toimus õhinapõhiselt. Suur osa poliitikuid oli oma olemuselt riigimehed. Kollektiivsus oli au sees, ülikoolid, firmad, riigiasutused olid millegi uue tegemisega õhinat täis. Toimiti kiiresti, käigu pealt võeti kasutusse isikukood, üheaegselt esimeste Eesti passide väljaandmisega käivitati rahvastikuregister. Töötati välja ID-kaart, mis jõuga kõigile kohustusliku isikutunnistusena pihku suruti. Võeti vastu digiallkirja seadus, mis võrdsustas juriidiliselt käsitsi kirjutatud ja digiallkirja. 15–20 aastat tagasi käima lükatud tehnoloogiad (x-tee, ID-kaart, e-valimised, maksu- ja tolliameti infosüsteemid, digiretsept jm) on edasi arenenud ja saavutanud küpsusastme.
Uueks hüppeks on vaja uut tugevat nõudlust, midagi sellist, mis oli oma riigi ülesehitamisel, kuid seda ma praegu ei näe. Aastatega on ühistegevust vähem, individuaalse äri osatähtsus on kasvanud, riigi käitumine tehnoloogia katalüsaatorina on tagasihoidlik. Olen nõus, et areng on varasemaga võrreldes aeglasem, kuid see on paratamatu, kui vajadus uue järele puudub. Mulle tundub, et üks seltskond tegeleb eestlaste uuendusmeelsuse allasurumisega. Kuna e-valimised mõne poliitiku vastuseisust hoolimata on populaarsed ja on toiminud hästi, siis on lootust, et meie hinges on veel innovaatilisust.
Oliver Väärtnõu: Oleme võimalikud kerged võidud ära võtnud ja mingil arenguastmel on meie infoühiskond valmis. Probleem on selles, et maailm meie ümber läheb järjest komplekssemaks ja selleks et konkurentsis püsida, peame järjest rohkem tööd tegema ja ressursse panustama.
Näiteks selleks, et e-maksuametit ülal pidada ja arendada, peame sinna panustama kordades rohkem ressursse kui 2000ndatel aastatel, mil me nende e-teenuste loomisega alustasime. Väikene Eesti põrkab järjest rohkem kokku analoogsete probleemidega, nagu on suurriikidel, nt kuidas ajakohastada oma süsteeme – keep up to date –, kuna maailm muutub nii pöörase kiirusega, et uus ja lahe on juba homme aegunud või suisa seadusest väljaspool.
Meie ootused kasvavad koos teistelt riikidelt saadud kiitusega. Kõige selle juures üritame vahel ikka välja mõelda ja avalikkuse ette tuua midagi kihvti, olgu see siis krüptoraha või e-residentsus, et maailmas natukenegi silma paista. Selleks et olla infotehnoloogia arengult esirinnas, peame me veel kiiremini jooksma ja veel rohkem investeerima, veel rohkem tooma sektorisse häid inimesi. Peame pakkuma visiooni, missugused on need järgmised suured asjad, mille tahame ära teha, millega maailma muuta.
Kuulates teie mõlema seisukohti tekib tahes-tahtmata küsimus, kas infotehnoloogias ongi enam võimalik revolutsioonilisi visioone pakkuda.
Jaaksoo: Kindlasti on võimalik. Kuna aga valdkond on aastatega küpsemaks saanud, siis kandva revolutsioonilise mõttega välja tulla on keerulisem kui aastaid tagasi.
Väärtnõu: Mina usun, et võimalik on kindlasti. Võtame kas või näiteks andmeanalüüsi ja tehisintellekti rakendamise, mõtleme siis selle all mida iganes. Ilmselt on riigil selliste asjade ellukutsumiseks ressursse ja kompetentsi vähe, me ei suuda olla tuumiktehnoloogia looja ja eestvedaja, pigem kiire rakendaja ja teistelt ülevõtja.
Jaaksoo: Mina mäletan, et tehisintellektist ja kvantarvutitest on juba viimased 20 aastat räägitud, et nad kohe-kohe tulevad. Viimane suur tehisintellekti võit oli siis, kui arvuti suutis males maailmameistrit võita, mis oli küll selline efektne demonstratsioon, kuid midagi läbimurdelist meie igapäevaellu ei järgnenud. Kui mõelda, kuidas modelleerida seda, mis meil kõrvade vahel on, siis siin me midagi läbimurdelist pole saavutanud ja need tehisintellekti rakendused, millest meedias aeg-ajalt räägitakse, on rohkem terminoloogiaga mängimine. "Kunstmõistusest" on asjad veel väga kaugel.
Infotehnoloogia tungib kõikidesse majandusharudesse ja avalike teenuste sektoritesse. Protsess tundub pöördumatu ja lõplik.
Jaaksoo: Jah, IT tungimine kõikjale on pöördumatu protsess. Mul on siin oma teooria: kuna keeruliste protsesside juhtimiseks puuduvad lihtsad lahendused, siis ainuke võimalus efektiivseks juhtimiseks vajaliku keerukuse saavutamisel on IKT abil. Tõhus juhtimine eeldab IKT laialdast kasutamist.
Maailmas Eesti avaliku sektori IT-teenuseid teatakse ja kiidetakse, küll aga jätab soovida ettevõtete "internetiseeritus". Milles on asi, miks ettevõtted nii vaevaliselt IT-teenuste keskkondi üles ehitavad?
Jaaksoo: Riigid toimivad väga sarnaselt, riigi funktsioneerimist tagavad protsessid on keerukad, kuid riigiti ikkagi sarnased. See, et avaliku sektori IT-teenuseid kiidetakse, näitab, et oleme keeruliste protsesside juhtimisega hakkama saanud ja see on reeglina muutnud asjaajamise tõhusaks.
Ettevõtete tehnoloogiline tase nii riigi sees kui ka riikide vahel on väga erinev. Eestis on väga palju väikeettevõtteid, mille tehnoloogiline tase on suhteliselt madal ja seepärast piisab lihtsatest lahendustest. Keerukaid IKT keskkondi lihtsalt ei vajata.
Juhtimissüsteemi ja juhitava tehnoloogilise protsessi keerukus peab ideaaljuhul olema ühesuurune. Kui ettevõtetes hakatakse tootma keerukamaid ja kallimaid tooteid, siis ettevõtete "internetiseeritus" paratamatult kasvab. Eestis on juba terve rida keerukat tehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid ja seal on ka IKT tase kõrge.
Väärtnõu: Siin on mastaabi efektid ja sektorite konsolideeritus üliolulised näitajad. Kui Eestis on keskmine puidutööstusettevõte umbes 20–30 inimesega, siis Rootsis umbes 200 ja Inglismaal on juba 2000 töötajat – suurus ja ülemaailmses konkurentsis osalemine loob võimekuse investeerida digitaliseerimisse. Jah, nõustun Üloga. Kuna Eestis on enamik ettevõtteid väikese ja keskmise suurusega – pakun, et kuni 95% –, seab see piirid ettevõtete investeerimisvõimele ja ning see omakorda madalale digitaliseeritusele. Kui vaadata Eesti suurettevõtteid, siis on nad väga tublid ja digitaliseeritud ja/või internetiseeritud.
Vaatame või Eesti Energiat, kes Eesti mõistes on kindlasti suurettevõte – tema digitaliseeritusele ei saa tõenäoliselt midagi ette heita. Võtame või Tallinki, mis minu arust on üks suur digitaalne kaubamaja, mis sõidab siin Läänemerel. Neid näiteid võib tuua veelgi alates Eleringist kuni Baltic Workboatsini, kus protsess laevade projekteerimisest kuni tootmiseni on suures osas digitaliseeritud. Kui vaadata laiemat pilti, siis meie kõrvaltvaatajana armastame kasutada selliseid suurejoonelisi sõnu nagu digitaliseerimine ja internetiseerimine, aga tegelikult tegelevad kõik need ettevõtted lihtsalt ellujäämisega. Tahad konkurentsis ellu jääda, siis sa lihtsalt oled sunnitud võrgustuma ja digitaliseerima.
Kas IT-alaselt haritute juurdekasvuga olete rahul? Kas on arenguruumi? Kas õpinguid jäetakse kõrgepalgalise töö tõttu pooleli? Muutused on ju toimunud juba nõudluses, nüüd on vaja IT-spetsialiste ette valmistada läbivalt, olenemata, mis eriala nad täpselt õppima on tulnud.
Väärtnõu: Eks siin ole küsimus optimeerimises. Ei tea, kas kõikidel erialadel süvendatult päris arvuti keeli peab baasmoodulina õpetama. Kuid eks arvuti enda kasutamisoskust, mõningast programmeerimisoskust ja võrguteooriat läheb tõesti kõigil tarvis. Tulevikus liigub selline õpetamine ehk juba keskkoolidesse. Ma usun, et Eesti paremates keskkoolides mõeldakse juba praegu, kuidas neid teadmisi oma õpilastele anda. Mis nüüd puudutab seda, et kui palju võib segada inimese haridustee jätkusuutlikkust see, et ta samal ajal töötab, siis mulle ei meenu meie ettevõttest ühtegi juhtumit, et kellelgi oleks õppimine pooleli jäänud, olgu see siis bakalaureuse, magistri või doktoriõppe tase.
Me üritame ikka ise maksimaalselt noori toetada ja abistada ning usun, et seda teevad kõik IT-ettevõtted. Olen nõus seisukohaga, et meil IT-sektoris tööjõupuudus on täiesti olemas, kas see on 3000 või 5000 inimest, nagu mõned organisatsioonid arve välja hõikavad, selles olen ma natuke skeptiline ja pean neid arve ülepaisutatuks. Tase meie ülikoolides on hea ja tipud on meil rahvusvaheliselt äärmiselt konkurentsivõimelised.
Jaaksoo: Ma arvan, et olukord on üldiselt hea, taseme mõttes pole IT-haridusele etteheiteid. Me võtame enda juurde inimesi juba koolipingist ja kui nad ise leiavad, et saavad hakkama, siis meie juures võivad nad töötada juba koolis käies, osalise koormusega. Omaette klassi moodustavad doktorikraadiga tipptegijad. Juba aastaid on räägitud tööstusdoktoritest, andekatest ja edasipürgivatest inimestest, kes töötavad ettevõtetes ja kes oleksid võimelised läbima doktoriõppe, tegema teadustööd ettevõttes ning kaitsma tehtud teadustöö tulemuste alusel doktorikraadi, kui ülikoolid sellistele inimestele rohkem vastu tuleksid. Praegu hoolitsevad ülikoolid peamiselt oma tippude juurdekasvu eest.
Võiks mõelda rohkem raamist välja. Doktorikraadiga spetsialistid ettevõtetes oleksid need sillapead, millele saaks toetuda ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamisel. Hea on meeles pidada, et koostöö algab inimeste vahel, alles seejärel organisatsioonide vahel. TTÜ käivitas hiljuti tööstusdoktorantuuri. See on väga hea ettevõtmine ülikooli ja ettevõtete vaheliste sidemete tugevdamiseks.
AS Cybernetica ja teadus? Pärast taasiseseisvumist olite kaua ainuke eraettevõte, kelle palgal oli teadustöötajaid. Kuidas on lood sellega?
Jaaksoo: Cybernetica üheks struktuuriüksuseks on infoturbeinstituut, kus töötab kümmekond teadurit. Instituudi süvauuringud on seotud krüptoloogia probleemidega. Teadurite rakenduslikud ülesanded toetavad Cybernetica kolmes arendusosakonnas tehtavaid arendustöid, sh turvaliste ühisarvutuste platvormi Sharemind. Cyberneticas tehtav teadustöö on edukalt läbinud rahvusvahelise hindamise, mis võimaldab peale omafinantseerimise kasutada ka teadustoetusi, pean silmas institutsionaalset granti ja alusfinantseerimist. Meil töötavate teadlaste suur motivaator on see, et nad näevad oma alusteadusliku tegevuse rakendusi ja tunnevad sellest rõõmu.
Väärtnõu: Meie teadlased avaldavad igal aastal teaduspublikatsioone ja esinevad kaalukatel rahvusvahelistel konverentsidel. Kogu publikatsioonide nimekiri ja ülevaade on hõlpsasti leitavad meie veebilehel. Väidan, et meie teadlaste, toonitan, et tegu on eraettevõtte palgal olevate teadlastega, publikatsioonid on väga kõrge tasemega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Tooksin baasteaduse ekstsellentsuse kõrval eriti välja arendustegevuse. Meie ettevõte on edukas olnud kõigis ELi eelarvestrateegia teadus- ja arendustegevuse programmides alates raamprogrammidest 4,5,6,7 jne, kuni H2020ni välja. Ise pean eriliseks kvaliteedimärgiks koosööd USA kaitseministeeriumi teadusuuringute agentuuriga (The Defense Advanced Research Projects Agency, DARPA), sest maailmas tõenäoliselt kõvemat teadus- ja arendustegevuse organisatsiooni kui nemad ei ole.
Kui ma näen seestpoolt taset, milliste inimestega seal suheldakse, milline ideede ja raha konkurents seal valitseb, siis siiralt müts maha meie teadurite ees, kes seal igapäevaselt tegutsevad ja silma paistavad. Tegevjuhina USAs kohtumistel käies ning kuulates tunnustussõnu, kui kõva organisatsioon me oleme ja kui head tegijad on meie teadlased, siis võtan seda siiamaani tagasihoidlikult krediidina. Meie inimesed on tõesti supertublid.
Kas DARPA-l on mujal Baltimaades veel partnereid?
Väärtnõu: Minu teada ei ole ja eraettevõtetest partnereid ei tohiks olla Skandinaaviastki. Kui me aastal 2011. saime esimese DARPA lepingu, siis see oli ikka täiesti harukordne juhtum, nüüdseks on maailm natuke muutunud ja ka nende hoiakud on muutunud. Me oleme DARPAga koostöös teinud kaks projekti, millest üks on lõppenud ja teine kestab.
Jaaksoo: Mõistma peab ka seda, et DARPAsse ei minda, sinna kutsutakse.
Kogemuste ja edulugude alt tuleb välja ettevõtte rahvusvaheline haare. Millist edulugu ise enim rõhutaksite?
Väärtnõu: Edulugude väljatoomisel jätkaksin DARPA lainel. Kui saime nende käest esimese koostööprojekti programmis "PROCEED", siis selle raames töötasime välja toote Sharemind – nüüd on sellest tootest kasvanud välja terve valdkond, kus toimub pidev toote- ja äriarendus. Sharemind võimaldab teha konfidentsiaalsete andmete pealt päringuid, sisuliselt on tegemist uue krüptograafilise rakendusega. Selle rakenduse ellukutsumisel on kaitstud neli-viis doktoritööd, hulk magistritöid ja terve pikk rida teaduspublikatsioone. Muidugi algas Sharemindi ehk teisisõnu turvalise ühisarvutuse lugu varem kui koostöö DARPAga, aga nüüd on näha, kuidas see referents on meid aidanud nii teadmuse loome kui ka uste avamise mõttes. Sharemind teeb vaikselt oma ekspordi võidukäiku, imbub suurkorporatsioonide teadvusse ja uuritakse, mida selle uue rakendusega kasulikku peale on hakata.
Kodanikuna on mul kohutavalt uhke tunne interneti hääletamise väljatöötamise pärast, mis 2003. aastal sai alguse samuti teadus-arendustegevuse programmist ning juba 2005. aastal toimusid esimesed hääletamised. Internetihääletamisega tegelemine on meie pidev protsess. Selleks et meil kõigil oleks turvaline üle interneti hääletada, peame pidevalt investeerima sinna teadus- ja arendusressursse, grandiraha, osa omavahenditest. Ja õnneks on siin Eesti võrreldes teiste maailma riikidega ikkagi sammukese ees. Internetihääletamise tehnoloogia eksport on meil aga kahjuks pea alati takerdunud riikide poliitiliste protsesside taha.
Jaaksoo: Tahaksin siiski välja tuua ka Cybernetica viimaste aastate ühe suurema müügiartikli – mereraadiosidesüsteemid. Ekspordini jõudmisele eelnes mitu aastat raadiosidealast arendustööd, mille tulemusel on Cybernetica toode, millel on eksporditurgu. Kindlasti vajab märkimist, et toote esimeseks tellijaks oli veeteede amet, kelle uuendusmeelne seltskond on aastaid olnud Cybernetica oluline arenduspartner.
Cybernetica on välja ehitanud veepiiri seire, s.t idapiiri Narva jõe ja Peipsi järve osa, ja see osa piirist on pidanud päris hästi. Tuleb arvestada, et tehnoloogia areneb kiiresti, kasutusele on võetud droonid ja uued raadiosidetehnikad, seega piiriseiresüsteemi arendamine ja uuendamine on pidev protsess.
Ei taha küll vana asja enam meelde tuletada, aga kui räägime juttu ühtede meie ID-kaardi lahenduse arhitektidega, siis ei saa jätta küsimata: kui tõsine probleem see ikkagi oli, mis tänu Tšehhi teadlaste initsiatiivile meile teatavaks sai?
Väärtnõu: Olime toona riigile aktiivseks abipartneriks probleemi defineerimisel, analüüsimisel ja lahendamisel. Tagantjärele saab öelda, et probleem oli täiesti olemas, ta oli realistlik, ta polnud väikene ja temaga oli tarvidus tegeleda kiiresti. Protsessi alguses sai meile peagi selgeks, et kaardiga, õigemini selle kiibiga, seonduv probleem oli kaugelt laiem kui vaid Eesti riigi kasutuses olnud ID-kaardid ehk antud kiip ja selles realiseeritud vigane algoritm oli maailmas laiaulatuslikult kasutuses.
Tõdesime, et mingi community või seltskonna huvi kiipi ja kiibis realiseeritud algoritmi murda on palju suurem, kui seda oleks siis, kui viga oleks avaldunud ainult Eestis kehtivate kaartide puhul. Tuli liikuda kiiresti. Ja ma ei taha sellega öelda, et muidu oleksime aeglasemalt tegutsenud, aga see tõsiasi kindlasti muutis olukorda. Tagantjärele saab öelda, et Eesti riik sai sellest kaasusest väga hea õppetunni, milline võimekus peab riigil endal olema ja milliste riskidega võime kokku puutuda.
Pole kahtlustki, et selliseid asju aeg-ajalt ikka juhtub. Seekord oli hea, et esmaavastajateks olid Tšehhi teadlased, kes hoiatasid ning jagasid informatsiooni. Tänu juhtumile on Eestis ja Eesti riigil endal oluliselt paremad protsessid ja suurem valmisolek selliste juhtumite ennetamiseks ja menetlemiseks.
Osa kriitikuid pidas selle juhtumi najal jälle paslikuks igasugust digiteeritust ja e-riiklust rünnata.
Väärtnõu: Ma küsin alati kriitikutelt, et millised need alternatiivid siis on. Kas läheme tagasi pabermajandusse või? Hakkame jälle paberbürokraatiaga riigis elama? Eks riigi identiteedimudeleid võib olla mitu, meie, eestlased, oleme riigikeskse identiteedimudeliga, inglased sellesse näiteks ei usu ja neil on hulga keerulisem ja föderaalsem süsteemide ülesehitus, kuid lõppkokkuvõttes näen ma ikkagi, et see, kuhupoole liigutakse, on üsna ühesugune, sest kui on soov pakkuda inimestele paremaid avaliku sektori teenuseid, siis digilahendustele alternatiive ei olegi. Täpsemalt, alternatiive on, aga need on jällegi digilahendused. ID-kaardile on üsna head alternatiivid: järjest suuremat populaarsust omandavad mobiili-ID, Smart-ID ja biomeetriapõhised lahendused ning kindlasti tuleb neid veelgi.
Igasse tehnoloogiasse tuleb pidevalt investeerida, et see oleks up to date, ning teiseks, riigis, sh ei välista ma erasektorit, peab olema arusaam selle tehnoloogia toimimisest.
Paslik oleks lõpetada sama mõttekäiguga, millega jutuajamist alustasime. Mida me peame tegema, et tiigri kombel uuele tasemele hüpata? Räägitakse "targa tellija" puudumisest. Miks seda tarka tellijat siis ei ole – kas on ressursipuudus, visioonipuudus, targa poliitika puudus?
Jaaksoo: Üldiselt olen ma tulevikku vaadates skeptiline, sest ma ei näe enam suurt riiklikku nõudlust. Kõik need suurepärased asjad digimaailmas, mis me oleme ära teinud, on ju alguse saanud suurest nõudlusest. Võib-olla Oliver on minust optimistlikum …
Väärtnõu: Meil on riigi areng läinud sektoripõhiseks. Meil ei ole enam nii nagu algusaastatel, et riigiminister kureeris tsentraalselt digiteerimisprotsesse. See harukondlikkus toob tahes-tahtmata kaasa selle, et sektoriti on digilahenduste tellimine ja visioonid väga erinevad. Mõnes haldusalas väga kehval tasemel. Tegelikult on tellija nõudluse defineerimine, et kuidas nähakse terve sektori arengut ja veel koostöös erasektoriga, superraske ja keeruline töö. Keeruline on ta ka veel seepärast, et kui IT-arenduste loomisel tekib keegi targem visiooniga tegija, siis napsab erasektor ta kohe ühe sõrmenipsuga ära, et tõsta omaenda ekspordipotentsiaali. Selle vastu on raske võidelda.
Kuigi midagi täiesti uut ja revolutsioonilist ette näha ei ole, võib ikkagi öelda, et e-riik on saavutanud teatud küpsuse astme ja sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, mis toodi turule vahemikus 2000–2010, ma lähiajal ei näe. Plahvatuslikust innovatsioonist on saanud järkjärguline innovatsioon, mis on sektori arenedes ka igati loogiline. Eks näis, kas tulevik toob meile isesõitvad autod või tulevad mingid suurandmete lahendused, aga need on kõik üsna kauge perspektiiviga asjad, saame näha. Selliseid lihtsaid ja geniaalseid võite nagu X-tee lahendus või ID-kaardi rakendamine, lähiajal tulekul ei paista.
Kuidagi pessimistlikult kipub lõppema meie Eesti tiigrihüppe arutelu.
Jaaksoo: Tegelikult ma pessimistlik ei ole. Ükskord, loodan, et mitte liiga kauges tulevikus, saavad poliitikud aru, et vanaviisi enam edasi minna ei saa ja struktuursed muudatused IKT kaasabil on möödapääsmatud. Siis näeme Eesti tiigrihüppe taassündi uute geniaalsete lahendustega.
Väärtnõu: Tegelikult mina ka ei ole.
Artikkel ilmus algselt Sirbis. | Intervjuu tiigrihüppe taassünni arhitektidega | https://novaator.err.ee/832587/intervjuu-tiigrihuppe-taassunni-arhitektidega | E-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista selgub Sirbis ilmunud intervjuust. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA ja KANADA
Politico, Vox ja Washington Post: USA senati luurekomitee jõudis sarnaselt luurekogukonnaga järeldusele, et Venemaa mitte ainult ei sekkunud USA presidendivalimistesse, vaid Moskva tegutses aktiivselt Trumpi võidu nimel. Seisukoht, mida toetasid nii vabariiklased kui ka demokraadid, erineb oma järelduselt oluliselt parteiliselt lõhenenud esindajatekoja luurekomitee (vabariiklaste) seisukohast, et Venemaa lihtsalt sekkus USA valimistesse.
Wired, Guardian, Euractiv ja Politico: Cambridge Analytica vilepuhuja Wylie käis USA senati tunnistusi andmas. Täismahus video SIIN.
Politico: John McCaini viimane võitlus.
Washington Post: loodame, et John McCaini visioon Ameerikast kestab temast endast kauem.
American Interest: tujukas Ameerika.
Guardian ja Slate: Trump ilmselgelt ei saanud aru, mida Bolton oli "Liibüa mudeli" all mõelnud.
Vox: kuidas Trump Giuliani sõnul Muelleri ülekuulamiseks valmistub.
Bloomberg: kas Trump osales kokkumängus? Sõltub sellest, mida sa ootad.
Hill: Mueller andis skeptilisele föderaalkohtunikule memo, mis põhjendab Manaforti uurimist.
Politico: miks Trump peab Avenattit rohkem kartma kui Muellerit.
Wired: Muelleri mõistmiseks on vaja meenutada Vietnami sõja verisemaid lahinguid.
Vox: Trump, Venemaa ja Michael Cohen - hullumeelsed 24 tundi uudiseid.
Bloomberg: Trump teatas meediale veteranide asjad ministri kandidaadist enne mehele endale teatamist.
Atlantic: Tillerson võttis taas sõna Trumpi vastu, ilma tema nime mainimata.
Guardian: Michael Bloombergi arvates on "ebaaususe epideemia" suurem oht kui terrorism.
Raw Story: konservatiivist professor selgitas, kuidas Fox Newsist on saanud narkootikum paranoilistele eakatele.
Politico: kui demokraadid novembris toimuvatel valimistel põruvad, on üheks põhjuseks liigne keskendumine Vene-juurdlusele.
Mother Jones: "USA keskosa vihkab meid ja nad teevad seda ka edaspidi."
New York Magazine: kuidas Sean Hannity pärast saate lõppu Trumpile helistab.
Atlantic: kuidas Bill Clinton omal ajal lekitamisprobleemiga tegeles ja miks Trump seda korrata ei saa.
Politico Trumpi kandidaadist EL-i suursaadiku kohale.
New Yorker: miks Trump on nii vihane oma sisejulgeolekuministri peale.
Politico: Valge Maja kaotas küberjulgeoleku nõuniku ametikoha.
Axios: Pompeo asub välisministeeriumi jaoks taas ametnikke värbama.
Guardian: Bill Gatesi sõnul küsis Trump temalt, mis vahe on HIV-l ja HPV-l. Ning Gatesi tütre välimuse kohta olevat president "hirmutavalt" palju.
BBC: "Minu isa muutus meemiks."
Politico: Valge Maja andis Laureli ja Yanni vaidlusele lõpliku vastuse.
New Yorker: Eric Greitensi õppetund ja Navy SEAL-id, kes üritasid meid hoiatada.
Vox: mis on praegu teada Santa Fe koolitulistamise kohta.
ABC Houston: Santa Fe kooliõpilane tunnistas intervjuud andes, et eeldas juba varem, et ühel päeval tulistatakse ka tema pihta.
Vox: USA massitulistamiste probleemi lahendamine ei seisne tegelikult milleski väga keerulises. Kuid probleeme tuleb enne tunnistada. Siin ka kaart massitulistamisest, mis on järgnenud Sandy Hooki veresaunale.
BBC: miks USA tudengineiu läks ülikooli lõputseremooniale tulerelvaga AR-10.
Vice News: Kansase osariik pidi võtma vastu seaduse, mis keelaks politseinikel tööpotil seksida.
Politico: kuidas Inceli liikumine kaaperdati. New Yorker ja BBC samuti Inceli liikumise raevutsemise teemal.
EUROOPA
Politico: Italexit on tagasi päevakorras. Kuid mis lähiajal edasi juhtub? Valitsusprogrammi peamised teemad.
EUobserver: kuidas EL Itaalia uueks euroskeptiliseks valitsuseks valmistub.
Euractiv nendib, et see, et Viie Tähe Liikumist omal ajal ALDE-sse ei võetud, võis olla tõsine strateegiline viga.
Bloomberg: nüüd saame teada kuivõrd hull asi populism tegelikult on.
Atlantic: Rooma impeeriumi langust on näha Gröönimaa jääs sees.
Politico: Euroopa peamine strateegia Trumpi suunal - appeasement.
Bloomberg: sellist asja nagu "mõõdukas marksism" pole olemas.
Associated Press ja Yle: lähiaastatel vabaneb Euroopa vanglatest üha rohkem terrorismi eest süüdi mõistetud inimesi.
Bloomberg: Venemaaga lähenemine on taas Saksamaa välispoliitika üks põhilisematest eesmärkidest.
Yle reportaaž, kuidas paljud sakslased soovivad heade suhete taastamist Venemaaga.
Politico: Saksa FDP juhi keskeakriis.
BFM TV ja Politico: Prantsuse siseminister teatas terrorirünnaku ennetamisest.
EUobserver: kuidas Prantsusmaa pääses EL-i näpuviibutusest.
Politico: Macroni eksnõuniku sõnul ei peaks EL-i reformimisega ootama järgmise kriisini.
Euractiv: Prantsusmaa hinnangul on juuni viimane tähtaeg, millal Põhja-Iirimaa piiri asjus peab olema selgusele jõutud.
Guardian on kirjutanud kõigi 72 Grenfell Toweri põlengus hukkunud inimese elulood.
Politico: Kuidas Brexit tegi mind mitte ühegi maa kodanikuks.
Daily Telegraph: Brexiteerid usuvad, et nad kontrollivad olukorda. Kuid nende positsioon on arvatust nõrgem.
Independent ja BBC: Ühendkuningriigi rikkaima inimese kohale tõusis uus mees.
Guardian: ambitsioonikad Põhja-Inglismaa noored rändasid varem lõunasse Londonisse, nüüd on aga meeleolu muutumas.
New Yorker: me oleme kõik Thomas Markle'id.
Vox: on täiesti OK kuninglikule pulmale kaasa elada. Konstitutsiooniline monarhia on suurepärane.
BBC Kataloonia traditsioonilise vahuveini käekäigust.
Yle jälgis Turu pussitaja kohtuprotsessi viimast päeva, otsus tuleb ilmselt juunis. Yle veel kohtuprotsessi olulisematest nüanssidest.
Yle: Jyväskylä Ülikool hakkas uurima Põlissoomlaste poliitiku diplomit puudutavaid plagiaadisüüdistusi.
Yle: MV-lehti kadus veebist ja võimalik, et seekord juba päriselt.
Bloomberg: vaadake, mis hakkab juhtuma Rootsi kuulsa heaoluriigiga.
Atlantic: kuidas sularaha kasutamise vähendamine Rootsis kuritegevust kasvatab ja muudab.
Guardian: kuidas Brugge rivaalitsevad giidid turistide pärast võitlevad.
Politico Horvaatia rahvuslaste üritusest Austrias.
EUobserver: Bulgaaria peaministri sõnul mingit Euroopa Liidu varjupaigapoliitika reformimist ilma välispiiri tugevdamiseta ei juhtu.
Medium: kuidas enne Moldova kohalikke valimisi libauudis levima hakkas.
Euractiv: Poola nõudis ÜRO-s rahuvalvajate saatmist Donbassi ja Ukraina-Vene piirile.
khpg.org: Kremli nukuriigid Donbassis tähistasid "vabariikide aastapäevi". Kohal olid ka külalised Euroopa parem- ja vasakäärmuslaste ridadest.
Vice News: Ukraina "delfiin-sõdurid" otsustasid Vene võimudega koostöö tegemise asemel surra.
khpg.org: Kreml palkab akadeemikuid krimmitatarlaste õigusi õõnestama.
VENEMAA
Moscow Times: mäletate, kuidas Berezovski pakkus omal ajal prints Harryt Venemaa uueks tsaariks?
Meduza: uued näod Venemaa valitsuses.
Novaja Gazeta uuest valitsusest.
Novaja Gazeta: kuidas Patruševi poeg kartuleid korjama saadeti.
Window on Eurasia: Venemaa suureks rahvuslikuks visiooniks on hullumeelsus.
Moscow Times: sanktsioonide alla jäänud Deripaska lahkus En+ juhatusest.
Helsingin Sanomat: Kertši sild oli traditsiooniline Putin - vargusest alguse saanud projekti jätkati korruptsiooni abil.
Dožd: Jakutsk vajas uut silda üle Leena jõe, kuid selleks mõeldud raha liigutas võim hoopis Kertši suurprojekti toetama. Sellel kevadel, kui Krimmi silda uhkelt avati, oleks Jakutski silda hädasti vaja olnud.
Koduarestis viibiva Serebrennikovi uue, Mike Naumenkot ja Viktor Tsoist rääkiva filmi treiler.
Meduza: miks on Venemaal nii raske vajalikke ravimeid hankida?
Window on Eurasia: küla, kus pole ei toitu ega joogivett, hääletas 100% Putini poolt.
Bloomberg: kuidas meedia sisu tasuliseks tegemine autoritaarse juhtimisega riikides võimude huvidele kaasa aitab.
Meduza: Telegrami kahtlustatakse sellest, et blokeeringust mööda minemiseks kasutatakse militaartehnoloogiat.
Politico: Putini sõnul peab gaasitransiit läbi Ukraina olema majanduslikult põhjendatud.
Meduza: pärast põlengut Kemerovos on tuleohutusinspektorid sulgenud kolmandiku Venemaa kaubanduskeskustest.
Novaja Gazeta: Venemaal on kaks probleemi - idioodid ja karud.
Meduza: kuidas Vene võimud omaenda kodanikke "ajaloo võltsimise" eest kohtu ette tarivad.
Window on Eurasia: Venemaal on umbes 500 000 sõjaveterani rohkem kui 2005. aastal.
Meduza: Moskvas leiti surnuna Ühtse Venemaaga seotud tuntud ärimees.
Window on Eurasia: Moskva võib oma "kasakaid" peagi ka Valgevenes kasutada.
LÄHIS-IDA
Spectator: Jeruusalemm on Iisraeli pealinn.
New York Times: Jeruusalemma saatkonna avamisel sai sõna evangeelne jutlustaja, kes on varem teatanud, et "juudid lähevad põrgusse".
Hill: senati demokraatide juht kiitis Trumpi otsust saatkond Jeruusalemma kolida.
New York Times: Gaza probleemidel on palestiinlastest autorid.
Spectator Iisraeli eurolaulust ja Palestiina fännamisest.
Jerusalem Post: tabatud terrorist selgitas, kuidas Hamas piiritara juures "rahumeelseid meeleavaldusi" organiseerib.
thejc.com: "Ma kirjutasin, et Iisraelil peaks häbi olema. Nüüd on mul endal häbi."
Commentary Magazine: küsimused, mida rahvusvaheline press Gaza teemal küsinud ei ole.
Moscow Times: vaid 14 protsenti Vene õhurünnakutest Süürias on suunatud ISIS-e vastu.
Guardian ISIS-e ideoloogiaõpikust, mis õigustab islami nimel sooritatud võikaid tegusid.
Daily Telegraph: lääneriikide imporditud demokraatia andis Iraagis hääled sektiliidrile, kelle kätel on Briti sõdurite veri.
Politico: Pompeo tutvustab peagi Iraani-poliitika plaan B-d.
Daily Beast"Iraani tuumapommi isast".
EUobserver: Euroopa Liidul ei ole USA Iraani-sanktsioonide vastu hõbekuuli. Bloombergi hinnangul aga mingeid samme on siiski võimalik teha.
BBC Türgi noortest ateistidest.
Politico: Türgi on tugeva mängurina Balkanil tagasi.
Reuters: Erdogani uus suurprojekt - kanal, mis teeb murelikuks nii kohaliku elanikkonna kui ka looduskaitsjad.
AASIA
Quartz: Põhja-Korea solvangutemasin on taas töökorras.
Daily Beast: Põhja-Korea müüb salaja näotuvastustehnoloogiat.
Quartz: Põhja-Korea retoorika naasmist ähvardamise juurde oli ette aimata.
Fox News: uus akadeemiline uuring väidab satelliidifotodele tuginedes, et Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea võltsivad oma SKP andmeid.
Associated Press: Hiinas on suured "ümberkasvatuslaagrid", kus näiteks moslemeid sunnitakse sealiha sööma ja Kommunistlikku Parteid tänama.
Foreign Policy: Hiina otsustas, et Venemaale investeerimine on liiga riskantne käik.
Bloomberg: allikate sõnul üritab Hiina aktiivselt USA-ga kaubandustüli siluda.
Vox selgitab Trumpi meelemuutust ZTE teemal.
Hill/Bloomberg: Hiina ostis Venemaalt rekordkoguse sojaube, tellimus USA-st tühistati Trumpi ähvarduste tõttu.
Associated Press ja BBC: Hiina esimene kodumaine lennukikandja naasis esimeselt merereisilt.
Bloomberg: president Duterte teatas, et Hiina kolleeg ei luba teda võimult kõrvaldada.
Dawn ja Bloomberg: Pakistani ekspeaminister vihjas, et tema kodumaa oli seotud Mumbai terrorirünnakuga.
Guardian: lisaks rohingjadele rakendavad Birma võimud "aeglast genotsiidi" ka kristlaste vastu.
BBC: Malaisia politsei tegi reidi endise peaministri juurde ja leidis kõiksugu luksust, sealhulgas kalleid käekotte, mis olid täis välismaist raha.
BBC veel samal teemal: Anwar ja Shakespeare'i vääriline draama.
AAFRIKA
Vox (SIIN ja SIIN): Ebola-epideemia jõudis Kongo DV-s uuele murettekitavale tasandile, kuid samas pakub see võimalust oluline vaktsiin tõeliselt proovile panna.
Reuters samuti Ebola-teemal: WHO tõstis ohuhinnangut.
New York Times: Burundi vastuolulise referendumiga sai president juurde nii võimu kui ka valitsemisaega.
BBC: Nigeeria koolis seoti hilinejad ristile ja anti piitsa.
USA süüdistas Kameruni võime tõsistes inimõiguste rikkumistes ingliskeelse elanikkonna vastu.
Yle regionaalpoliitika õudusunenäost Aafrika näitel.
Capital FM: Keenias vajus sild selfie'sid tegevate poliitikute all kokku.
LADINA-AMEERIKA
Times meenutab, et kunagi oli aeg, mil Caracas oli Ladina-Ameerika jõukaim linn.
BBC: Venezuela opositsiooni dilemma - hääletada või mitte?
Reuters: Maduro lubas enne vastuolulisi Venezuela valimisi "uuestisündi".
BBC: kõik 34 Tšiili piiskoppi astusid paavsti kriitika järel ametist tagasi.
Guardian: Tšiili külaelanikud kurdavad, et brittide isu avokaadode järele tõmbab nende kodukandi kuivaks.
BBC: kuidas Colombia endised mässulised võitlejad rahuajaga harjuvad.
Associated Press: tuleval nädalal avab Jeruusalemmas saatkonna Paraguay.
Yle: Argentina telekanal vabandas Putini ees, et lasi eetrisse Venemaa homofoobiat kritiseeriva reklaami.
The Local: IKEA teatas laienemisest Ladina-Ameerikas.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
BBC: Austraalias on "kaduma läinud" kuni 100 Aafrika sportlast.
CNN: kuidas "HIV sugulasest" muistne viirus Austraaliat räsib.
BBC: kuidas Tasmaania saarel järv uuesti ellu ärkas. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (59) | https://www.err.ee/832714/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-59 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Wall Street Journali allikate sõnul soovib Hiina kahe riigi vahelisi pingeid igal juhul vähendada. Reedel ütles Valge Maja rahvusliku majandusnõukogu juht Lawrence Kudlow, et Hiina ostab senisest rohkem põllumajandustooteid, energiakandjaid ja finantsteenuseid.
New York Timesi andmeil lubas Hiina suurendada 2020. aastaks USA toodete ja teenuste importi 200 miljardi dollari võrra aasta kohta.
Hiina järeleandmine tuli pärast kaks päeva kestnud intensiivseid kõnelusi.
Muu hulgas kaotab Hiina piirangud USA sorgole, mida selles riigis laialdaselt kasutatakse loomasöödaks ja alkoholi toorainena. | Hiina nõustus kaubanduskõnelustel ostma rohkem USA kaupu | https://www.err.ee/832715/hiina-noustus-kaubanduskonelustel-ostma-rohkem-usa-kaupu | Hiina nõustus Pekingis toimuvatel kaubanduskõnelustel USA-ga ostma enam Ühendriikide kaupu ja teenuseid, kuid seisab vastu nõudmisele vähendada oma hiiglaslikku kaubanduspuudujääki rohkem kui poole võrra, teatasid laupäeva hommikul läbirääkimistega kursis olevad allikad. |
Tasavägises mängus viis Madridi Reali esimese poolaja lõpus ühe punktiga (47:46) juhtima Trey Thompkinsi täpne vise. Viimaseks neljandikuks suutis Madridi Real edu veelgi kasvatada ja läks viimasele veerandile vastu 63:56 eduseisust. Vaatamata sellele, et Reali mehed viskasid mööda mitmeid vabaviskeid, suutsid nad siiski mängu võita 92:83 ja jõuda finaali.
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid 16 punjtiga Luka Doncic ja Sergio Llull. Moskva CSKA parim oli 20 silmaga Nando De Colo.
Esimeses poolfinaalis alistas Istanbuli Fenerbahce 76:67 Kaunase Žalgirise, mis tähendab, et omavahel kohtuvad finaalmängus Fenerbache ja Real. Pronksimängus selgitavad medalivõitja välja Žalgiris ja CSKA. | Euroopa rikkaim korvpalliklubi langes konkurentsist, finaali pääses Real | https://sport.err.ee/832652/euroopa-rikkaim-korvpalliklubi-langes-konkurentsist-finaali-paases-real | Korvpalli Euroroliiga Final Fouri teises poolfinaalis alistas Madridi Real seisuga 92:83 Moskva CSKA. |
Laupäevase finaali algus viibis enam kui pool tundi, sest suur osa Liverpooli poolehoidjaid ei olnud veel staadionile jõudnud. "Liverpooli fännidele mõeldud sissepääsud blokeeriti tuhandete fännide poolt, kes olid ostnud võltspiletid, mis kassades ei töötanud," kirjutas Euroopa jalgpalliliit UEFA kohtumise järel pressiteates.
"Selle tulemusena lükati avalööki 35 minutit edasi, et lubada võimalikult paljud õigete piletitega fännid staadionile. Pärast avavilet jätkus inimeste tunglemine väljaspool staadionit ja politsei ajas neid pisargaasiga laiali," teatas UEFA, lisades, et sündmusi hakatakse koos Prantsusmaa võimude ning jalgpalliliiduga uurima.
Kui pall Pariisis viimaks mängu pandi, oli ründavamaks pooleks Liverpool, aga Reali väravasuul seisnud Thibaut Courtois' tõrjus nii Mohamed Salahi kui Sadio Mane üritused, lükates viimase löögi robinsonaadiga posti. Kokku tegi Liverpool avapoolajal Hispaania klubi värava suunas üheksa pealelööki, Real tuletas oma ohtlikkust meelde üsna vaheaja eel, kui pärast pikka mõtlemispausi jättis VAR lugemata Karim Benzema värava.
Kohtumise ainus värav sündis 59. minutil, kui paremalt äärelt leidis Federico Valverde värava alt üles brasiillase Vinicius Juniori, kes palli kindlalt võrku sahistas. Kuigi Liverpool jätkas survega, seisis ikka ja jälle ees belglasest väravavaht ning viigiväravat ei leitudki.
Real võitis Liverpooli ka 2018. aasta Meistrite liiga finaalis, kui Hispaania klubi jäi Kiievis peale 3:1. Realile tähendas see siis suisa kolmandat järjestikust tiitlivõitu. Aasta hiljem aga jõudis taas suurde finaali Liverpool ning siis lahkusid Kloppi hoolealused võidukarikaga, kui Inglismaa klubide vahelises matšis alistati 2:0 Tottenham Hotspur.
Reali juhendajast Carlo Ancelottist sai esimene jalgpallitreener, kes võitnud Meistrite liiga neljal korral.
Enne finaali:
Liverpool kaotas viimati 8. märtsil, kui jäi kaheksandikfinaali korduskohtumises koduväljakul 0:1 alla Milano Interile. Sellele on järgnenud 18 kaotuseta mängu, millest viigiga on lõppenud vaid kolm. Inglismaal lõpetati hooaeg nii karika kui liigakarika võiduga, kuigi koduliiga lõppvaatuses tuli tunnistada Manchester City paremust.
Meistrite liiga alagrupiturniiril võitis Liverpool Madridi Atletico, Porto ja AC Milani vastu kõik kuus kohtumist, kaheksandikfinaalis alistati kahe mängu kokkuvõttes Inter 2:1, veerandfinaalis Lissaboni Benfica 6:4 ning poolfinaalis Villarreal 5:2.
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp pühendas laupäevase finaali Ukraina inimestele. "Mul on tuhandetel põhjustel hea meel, et see mäng siin toimub. Sõda jätkub ja me peame sellele mõtlema. Mängime seda finaali kõigi Ukraina inimeste jaoks. Olen kindel, et mõned inimesed Ukrainas saavad mängu vaadata ja teeme seda sajaprotsendiliselt teile," sõnas Klopp pressikonverentsil.
Real kindlustas Hispaania meistritiitli juba 30. aprillil, koduliigas võideti hooaja viimasest neljast mängust vaid üks. Meistrite liiga alagrupiturniiril kaotati teises voorus üllatuslikult Tiraspoli Sheriffile, kuid ülejäänud viis mängu - kaasa arvatud Interi ja Donetski Šahtari vastu - võideti.
Kaheksandikfinaalis kaotas Real Pariisi Saint-Germainile avamängu 0:1, aga võitis teise 3:1, veerandfinaalis saadi kahe mängu kokkuvõttes lisaaja järel 5:4 jagu tiitlikaitsjast Chelseast ning finaali viis Hispaania suurklubi hiilgav tagasitulek Manchester City vastu.
"Anname endast laupäeval võitmiseks parima, aga mõnikord su parimast ei piisa," tõdes Reali peatreener Carlo Ancelotti. "Jalgpallis loevad asjad, mida pole mõnikord võimalik kontrollida. Väärisime finaali pääsemist, aga võitmiseks ei pea tegema sama, mida enne: tähtis on see, mis juhtub suures mängus väljakul. Finaali võidab meeskond, kes suudab mängu oma tugevustega sobitada," lisas Ancelotti.
Kui Real peaks finaali võitma, saab itaallasest esimene treener, kes Meistrite liiga võitnud neljal korral. Kolm korda juhtis Liverpooli tiitlini Bob Paisley ning Reali Zinedine Zidane. Ancelotti triumfeeris aastatel 2003 ja 2007 Milaniga ning 2014 Realiga. | Meistrite liiga võitjaks krooniti 14. korda Madridi Real | https://sport.err.ee/1608612529/meistrite-liiga-voitjaks-krooniti-14-korda-madridi-real | Euroopa jalgpalli Meistrite liiga võitis klubi ajaloos 14. korda Madridi Real, kes võitis Pariisi Stade de France'il toimunud finaalis Liverpooli 1:0. |
Teine koht läks Leedu ratsutajale Sandra Sysojevale hobusel Jack Daniel' S tulemusega 69,447%. Kolmanda koha saavutas samuti Leedu võistleja, seekord Justina Vanagaite hobusel Nabab, saades tulemuseks 68,500%. Parima eestlasena pälvis seitsmenda koha Dina Ellermann ja hobune Donna Anna tulemusega 66,369%.
Päeva teise tähtsaima sõidu, Gramina Equistore auhindadele toimunud Prix de St. Georges skeemi CDI2* tasemel, võitis viieliikmelise kohtunikekogu otsusega üksmeelselt lätlanna Airisa Penele hobusel Quince tulemusega 70,265%. Teise koha saavutas Soome sportlane Sophia Backlund hobusel Pippi tulemusega 68,118% ning kolmandaks sõitis end Justina Vanagaite (LIT) hobusel Salano tulemusega 67,294%. Parima eestlasena pälvis neljanda koha Dina Ellermann hobusel Jerry Red von Seeder tulemusega 66,324%.
Noorhobustele mõeldud skeemides võidutses eestlanna Grete Hussar, saades enda viieaastase B Hero Von Seederiga kirja tulemuse 77,000% ning kuueaastase Hades Von Seederiga 77,400%. FEI Children Team skeemi võit läks Tilde Garmark -ile hobusel Atterupgaards Foxtrot tulemusega 79,625%. Juuniorite liidriks osutus lätlanna Yeva Bilokrynytska hobusel Elbrus tulemusega 69,667%. Laupäevase poniklassi võidu võttis soomlanna Roosa Salo ponil Sir Maximus Welshwarrior tulemusega 70,486%. | Pärnus toimuval ratsavõistlusel triumfeeris laupäevases põhisõidus soomlanna | https://sport.err.ee/1608612760/parnus-toimuval-ratsavoistlusel-triumfeeris-laupaevases-pohisoidus-soomlanna | Laupäeval algas Pärnus, Maria Talus, Eesti suurim ratsaspordi festival CHI Pärnu 2022. Laupäevase põhisõidu FEI Short Grand Prix võidu viis koju Stella Hagelstam hobusel Mount St John Kom Fairy Tale tulemusega 69,474%. |
Võitluslikus kohtumises said mänguprotokolli nimed kirja väravalööjad Stenver Savi, Tanel Kasenurm, Oliver Savi, Egert Unga ja söötjad Adam Widerkrantz (2), Ken Pähn ning Stenver Savi.
Mängu parimaks tunnistati Oliver Savi. Meeskonna MVP auhinna turniiri arvestuses pälvis Tanel Kasenurm, kes sai turniiri resultatiivsuse edetabelis ühtlasi 9. koha.
Väravavahtide arvestuses sai Daniel Vaigur 2. ja Raine Kalde 12. koha, kuid arvestama peab, et viimase koormus ebameeldivate vastastega mängides oli suurem.
Eesti koondis sai MM-valikturniiril neljanda koha, kuid tagas heade üksikkohtumiste tulemusena koha finaalturniiril kui Euroopa kolme valikturniiri parim neljanda koha meeskond.
Kokku osales Euroopas 23 koondist, üks arvati eelnevalt välja.
Finaalturniir peetakse 5.-13. novembrini Šveitsis. | Eesti saalihokikoondis kaotas lisaajal Taanile, kuid pääses MM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/1608612754/eesti-saalihokikoondis-kaotas-lisaajal-taanile-kuid-paases-mm-finaalturniirile | Valmieras lõppenud MM-valikturniiril jäi Eesti saalihokimeeskond lisaajal alla Taanile tulemusega 4:5 (2:3,1:1, 1:0, la 0:1), aga pääses siiski MM-finaalturniirile. |
Oluline 28. mail kell 16.53:
- Venelased väidavad, et on oma kontrolli alla võtnud strateegiliselt olulise Lõmani linna;
- Scholz ja Macron pidasid Putiniga telefonikõne;
- Ukrainlaste sõnul on neil Donbassis võitlemiseks veel piisavalt jõudu;
- Zelenski kutsus üles Donbassi suuremale kaitsele;
- Ukraina: võimalik, et peame Luganskis taganema;
- Mõkolajiv ja Harkiv tule all
Venemaa tühistas sõduriks värbamise vanusepiirangu
President Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis lubab üle 40-aastastel inimestel minna relvajõududesse.
Varem kehtis sõjaväes venelastele vanusepiirang 18-40 aastat ja välismaalastele 18-30 aastat.
Venemaa esitleb seda sammuna rohkemate tehniliste spetsialistide värbamiseks.
Uus seadus ütleb, et spetsialistid peavad kasutama ülitäpse relvi ja "kogemus näitab, et need muutuvad sellisteks 40-45-aastaselt". Samuti võidakse värvata rohkem meedikuid, insenere ja sideeksperte.
Scholz ja Macron kutsusid Putinit üles kehtestama relvarahu
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestlesid laupäeval Vladimir Putiniga 80 minutit nende omal algatusel, teatas Saksamaa valitsuse pressibüroo CNN-i vahendusel.
Saksa valitsuse pressiteate järgi nõudsid Scholz ja Macron viivitamatut relvarahu ja Vene vägede väljaviimist Ukrainast. "Nad kutsusid Venemaa presidenti üles astuma otseläbirääkimistele Ukraina presidendiga ja leidma konfliktile diplomaatiline lahendus," seisab Saksamaa valitsuse pressiteates.
Kremli pressiteenistuse teatel ütles Putin riigipeadele, et Venemaa on valmis arutama viise, kuidas Ukrainal oleks võimalik Musta mere sadamatest viljavedu taasalustada.
Samuti väljendas Putin valmisolekut jätkata Ukrainaga läbirääkimisi, teatas Kreml.
Kremli väitel ütles Putin ka, et Venemaa on valmis suurendama väetiste ja põllumajandussaaduste eksporti, kui tema suhtes kehtestatud sanktsioonid tühistatakse.
Samas hoiatas Putin Ukraina relvastamise eest, öeldes, et see võib olukorda Ukrainas veelgi destabiliseerida.
Johnson avaldas Zelenskile jätkuvat toetust
Laupäeval toimus telefonikõne ka Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel. Johnson lubas jätkata Ukraina toetamist ja Ukraina relvajõudude varustamist.
Arutati ka süvenevat ülemaailmset toiduainete tarnekriisi, mida on teravdanud Venemaa poolt Ukraina sadamate blokaad.
Mõkolajivile ja Harkivile langesid mürsud
Ukraina lõunaosas asuv sadamalinn Mõkolajiv jäi laupäeval Vene relvajõudude suurtükitule alla, teatasid kohalikud võimud, vahendas CNN.
Võimude kinnitusel tabasid venelased lasteaia õueala ning mitu inimest sai vigastada.
Harkivis tulistasid Vene väed suurtükkidest Kiievi linnaosa. Mitu mürsku tabas ka Harkivi eeslinna.
Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõniehubov ütles, et Slatõne külas hukkus Vene tulelöökide tõttu 65-aastane naine.
Vabatahtlikud evakueerivad inimesi Bahmuti linnas Ida-Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Francisco Seco
Ukrainasse on hakanud jõudma Taani laevavastased raketid
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et riiki on hakanud saabuma Taanist saadetud laevatõrjeraketid Harpoon. Samuti saabuvad USA saadetud iseliikuvad haubitsad, mis võimaldavad Ukraina armeel tabada ka kaugemal asuvaid sihtmärke.
Reznikov märkis, et Harpoon rakette hakatakse Ukraina ranniku kaitsmiseks kasutama koos Ukraina enda laevatõrjerakettidega Neptun.
Venemaa väitel katsetas ta hüperhelikiirusega raketti
Venemaa kaitseministeeriumi teatel katsetas Vene sõjavägi laupäeval edukalt hüperhelikiirusega tiibraketti Tsirkon.
Rakett tulistati Barentsi merelt Valgel merel asuva sihtmärgi suunas. Ministeeriumi teatel tulistati rakett välja osana laiemast uute relvade katsetusest.
Kaitseministeeriumi jagatud video katsetusest näitas, et rakett tulistati Venemaa Admiral Grigorovitš-klassi fregatilt. Tiibrakett Tsirkon on osa uue põlvkonna hüperhelirelvasüsteemidest, mida Venemaa on arendanud vähemalt alates 2018. aastast.
Venemaa väidab, et Lõman on Vene vägede kontrolli all
Vene väed on võtnud Ida-Ukrainas asuva Lõmani linna täieliku kontrolli alla, väitis Venemaa kaitseministeerium laupäeval.
Ukraina teatas eile, et Venemaa on vallutanud suurema osa Lõmanist, kuid Ukraina väed tõkestavad venelaste edasitungi Slovjanskisse.
Ukraina ja Vene väed olid Lõmani nimel võidelnud mitu päeva.
Ukrainlased: tapetud on üle 30 000 Vene sõduri
Ukraina relvajõud väidavad, et on alates sõja algusest tapnud üle 30 000 Vene sõduri. Samuti teatasid relvajõud, et on laupäevase seisuga hävitanud vähemalt 207 Vene lennukit, 180 helikopterit, üle 1330 tanki, umbes 3300 soomustransportööri, 13 sõjaväepaadi, 93 õhutõrjesüsteemi ja 200 mitmikraketiheitjat, samuti tuhandeid muid sõidukeid ja kütusepaake, droone ja suurtükiväesüsteeme.
These are the indicative estimates of Russia's combat losses as of May 28, according to the Armed Forces of Ukraine. pic.twitter.com/amu2h8CKK8
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) May 28, 2022
Britid: Venemaa soovib liikuda edasi sügavamale Donbassi
Suurbritannia kaitseministeerium teatas laupäeval, et Vene väed on tõenäoliselt vallutanud suurema osa Lõmani linnast. "Lõman on strateegiliselt tähtis raudteesõlm ja juurdepääsupunkt olulistele raudtee- ja maanteesildadele üle Siverski Donetsi jõe," kirjutati ministeeriumi igapäevases ülevaates.
"Lähipäevadel seavad piirkonnas viibivad Vene üksused tõenäoliselt prioriteediks jõe ületamise. Praegu jääb Venemaa peamine jõupingutus tõenäoliselt 40 kilomeetrit ida poole, Sjeverodonetski tasku ümbrusesse, kuid Lõmani lähedal asuv sillapea annaks Venemaale eelise Donbassi pealetungi võimalikus järgmises etapis, kui ta tõenäoliselt püüab edasi liikuda Ukraina käes olevatele olulistele kohtadele, Slovjanski ja Kramatorski linnadele," teatas ministeerium.
Nn Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles neljapäeval, et kui Venemaa vallutab kogu Donetski ja Luganski, korraldatakse rahvahääletus.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 28 May 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/SNyBZINIl2
#StandWithUkraine pic.twitter.com/XzTbIJ8R1J
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 28, 2022
Biden: Putin põhjustas NATO laienemise
Joe Biden süüdistas Vladimir Putinit püüdes hävitada Ukraina kultuuri, kuid lisas ka, et Putini plaan on olnud vähemalt osaliselt tagasilöök, sest see on toonud kaasa NATO laienemise Euroopas.
USA president ütles reedel Marylandi osariigis Annapolises 1200 kooli lõpetavale kadetile: "Ta mitte ainult ei ürita Ukrainat üle võtta, vaid ka sõna otseses mõttes hävitada Ukraina kultuuri ja identiteeti. Koolide, lasteaedade ja haiglate ründamisel pole muud eesmärki kui kultuuri kaotamine."
Biden ütles, et Venemaa president üritas Euroopat "finlandiseerida", kuid selle asemel "NATO-stas" ta Euroopa", viidates neutraalsete riikide Soome ja Rootsi plaanidele alliansiga ühineda.
Ukraina sõdurid põleva Lõssõtšanski õlitehase taustal. Tehase süütasid venelased, kes ründavad strateegilise tähtsusega linna eri suundadest. Autor/allikas: SCANPIX/Rick Mave/SOPA Images via ZUMA Press Wire
Zelenski kutsus üles Donbassi suuremale kaitsele
Zelenski nimetas oma reede hilisõhtuses pöördumises praegust olukorda Donbassis "väga keeruliseks", viidates Venemaa üha kasvavale tulejõu ja sõjaväelaste hulga suurendamisele piirkonnas.
"Sellepärast peame suurendama oma kaitset, suurendama vastupanu ja Donbass saab uuesti Ukrainale. Isegi kui Venemaa toob Donbassile kõik võimalikud kannatused ja hävingud, ehitame üles iga linna, iga kogukonna. Reaalset alternatiivi pole," rõhutas Zelenski.
USA kaitseministeerium väitis reedesel pressibriifingul, et Venemaa saavutab Donbassis "üha suurenevat edumaad", vahendas CNN.
Ukraina kutsub jätkuvalt rahvusvahelisi partnereid, sealhulgas Suurbritanniat, tarnima talle raketisüsteeme, et võidelda Venemaa pealetungi vastu.
USA ametnikud ütlesid reedel, et Bideni administratsioon kiitis heaks pikamaa mitmikraketiheitjate saatmise Ukrainasse, mis võib aidata Ukrainal oluliselt paremini kaitsta oma territooriumi Donbassis, kirjutas New York Times.
Üleandmisest teatatakse tõenäoliselt järgmisel nädalal, ütles üks ametnik, kes soovis jääda anonüümseks. Ukrainasse tarnitavate relvade hulka kuuluvad ka mobiilsed raketiheitjad, mis suudavad tulistada palju kaugemale kui Ukrainas praegu kasutatavad raketid.
Kuigi ametnikud ei ole esitanud üksikasju, millist tüüpi rakette Ameerika Ühendriigid täpselt saadavad, on Pentagoni kõige sagedamini kasutatav rakett M31 GMLRS – satelliidi teel juhitav täppisrelv.
Ukraina: Sjeverodonetsk pole veel täielikult ümberpiiratud
Ukraina ametnikud lükkasid ümber väited, nagu oleks Vene väed Ida-Ukrainas Sjeverodonetski linna ümber piiranud. CNN-i teatel eitasid Ukraina võimud reede õhtul, et Luganskis asuv Sjeverodonetski linn on ümber piiratud, kuid on tunnistanud, et Vene väed hoiavad ühte linnaosa.
"Linn ei ole ära lõigatud ega ümber piiratud. Lahingud jätkuvad," ütles Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht. Vene armee on "ainult linna servadesse sisenenud", väitis ta. "See on sõda, sõda väga võimsa vaenlase vastu ja teoreetiliselt on kõik võimalik," vastas ta küsimusele Vene vägede võimaliku leviku kohta linnas. "Kõrgem väejuhatus näeb seda olukorda. Aga ma ei saa siiani öelda, et päeva, kahe, kolme pärast võtavad nad ala täielikult üle. Ei, suure tõenäosusega mitte."
"Meil on piisavalt jõudu," jätkas ta, hoiatades samas, et "võib-olla antakse meie vägedele käsk isegi taganeda," vahendas CNN.
Taganemine võib tuua Putini lähemale oma eesmärgile vallutada Ida-Ukraina Luganski ja Donetski oblastid täies mahus. | Sõja 94. päev: Venemaa saavutab Donbassis üha suurenevat edumaad | https://www.err.ee/1608612388/soja-94-paev-venemaa-saavutab-donbassis-uha-suurenevat-edumaad | Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas, et Donbass saab "uuesti Ukraina omaks", hoolimata sellest, et Vene väed saavutavad riigi kagupiirkonnas järjest suurenevat edu. Ukrainat võib aidata USA lubatud ulatuslik relvaabi. |
Leclerc sai otsustavas voorus kiireimaks ringiajaks kirja 1.11,376. Paremuselt teist aega näitas monacolase tiimikaaslane Carlos Sainz (+0,225). Kolmas oli Sergio Perez (Red Bull), kes lõpetas kvalifikatsiooni avariiga, sõites 30 sekundit enne lõppu seina. Talle sõitis otsa Sainz ning kõik viimase ringi sõitjad pidid sõidu katkestama.
FULL QUALIFYING CLASSIFICATION #MonacoGP #F1 pic.twitter.com/gCo3jFgJQS
— Formula 1 (@F1) May 28, 2022
A dramatic end to qualifying #MonacoGP #F1 pic.twitter.com/w1A1K3a7wn
— Formula 1 (@F1) May 28, 2022
Pühapäeval algab põhisõit kell 16. | Monaco GP kvalifikatsiooni võitis Leclerc | https://sport.err.ee/1608612745/monaco-gp-kvalifikatsiooni-voitis-leclerc | Vormel-1 sarja etapil Monacos sõideti laupäeval kvalifikatsioon, kiireimat aega näitas kohalik vormeliäss Charles Leclerc (Ferrari). |
Swiatek läheb kaheksandikfinaalis vastamisi 19-aastase hiinlanna Zheng Qinweniga (WTA 74.), kes sai 6:0, 3:0 eduseisus loobumisvõidu prantslanna Alize Cornet'lt (ATP 40.), kes polnud reielihasevigastuse tõttu võimeline enam jätkama.
Pegula (WTA 11.) sai 6:1, 7:6 (2) jagu 24. paigutusega sloveenlanna Tamara Zidansekist (WTA 25.) ja läheb kaheksandikfinaalis vastamisi rumeenlanna Irina-Camelia Beguga (WTA 63.), kes lõpetas prantslanna Leolia Jeanjeani (WTA 227.) ilusa turniiri, jäädes peale 6:1, 6:4.
Maailma kolmas reket Paula Badosa oli sunnitud jalavigastuse tõttu 3:6, 1:2 kaotusseisus andma loobumisvõidu 29. asetatud venelanna Veronika Kudermetovale, kes läheb 16 parema seas vastamisi 22. paigutusega ameeriklanna Madison Keysiga.
Keys sai kolmandas ringis 3:6, 6:1, 7:6 jagu Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast, jäädes otsustava seti kümne punkti kiires lõppmängus peale 10:3.
20. paigutusega venelanna Darja Kasatkina jätkas heas hoos ja alistas 6:3, 6:2 ameeriklanna Shelby Rogersi (WTA 50.) ning kohtub järgmisena 28. asetatud itaallanna Camila Giorgiga (WTA 30.), kes sai 4:6, 6:1, 6:0 jagu maailma seitsmendast reketist, valgevenelanna Arina Sabalenkast.
32 asetatud mängijast on konkurentsi jäänud 11. Profitenniseajastul on see Prantsusmaa lahtistel esimene kord, kui neljandasse ringi on esikümnest jõudnud vaid üks mängija. Üldse on see alles teine kord, kui slämmiturniiril on niimoodi juhtunud – esimest korda juhtus see 2018. aasta Wimbledonis. | Naiste seas on Prantsusmaal esikümnest jäänud konkurentsi vaid Swiatek | https://sport.err.ee/1608612727/naiste-seas-on-prantsusmaal-esikumnest-jaanud-konkurentsi-vaid-swiatek | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel on naiste seas selgunud kõik kaheksandikfinalistid. Esikümnest on ainsana konkurentsi jäänud maailma esireket Iga Swiatek, 15 parema seast on lisaks Swiatekile jätkamas ka 11. asetatud ameeriklanna Jessica Pegula. |
"See on uskumatu, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa praegused juhid sillutavad tahtmatult teed Venemaa uutele vägivallategudele. Macroni ja Scholzi tänane 80-minutiline telefonikõne Putiniga paneb paratamatult parafraseerima Macroni ennast - kas siin pole mitte tegemist ajusurmaga?" kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.
Mihkelson tunnistas, et tema kriitika on liitlaste suunal karm, kuid sõja vallandaja ja kuritegude eest vastutaja püsiv legitimiseerimine on ohuks kogu liitlasruumile.
"Kuidas ometi pole Pariisis ega Berliinis õpitud minevikust? Miks otsitakse ettekäändeid Ukrainale relvaabiga viivitamisel ning miks eeldatakse, et Euroopa suurrahva vastast hävitussõda pidav Putini Venemaa hoiab ühtegi lubadust?" küsis Mihkelson.
Ta märkis, et kui Macronile ja Scholzile teeb peavalu Ukraina sadamate blokeerimisest tulenev toidukriis Põhja-Aafrikas ja mujalgi, siis tuleb tegutseda humanitaarkonvoi loomisega Mustal merel ja aidata kaasa Ukraina kaubalaevade läbipääsule.
Samuti oleks Mihkelsoni sõnul loogilisem aidata Ukrainal vastu seista agressioonile ja lõpuks võita maailmakorda muuta püüdev Venemaa.
"Macron ja Scholz võiksid telefonitoru hargile panna ja võtta kiiremas korras ette reisi Ukrainasse. Ma loodan, et Macroni ja Scholzi kummalist tegevust ei kannusta kartus kaotada mõjuvõimu demokraatlikus Euroopas, kuhu võiduka sõjaga siseneks kindlasti Ukraina, aga ka perspektiivis Moldova ja Gruusia ning Valgevene vabaneks de facto Vene okupatsioonist. Euroopa tervikuna vabaneks aga vähemalt mõneks ajaks Venemaa eksistentsiaalsest ohust. Selle nimel võiks ju ometi näidata demokraatlike väärtuste ja põhimõtete eest seisvate riigimeeste liidriomadusi. Õnneks on Euroopal olemas Ukraina vaprad mehed ja naised, kes teavad, mis on vabaduse hind. Elagu Ukraina!" lõpetas Mihkelson.
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegid laupäeval 80-minutilise telefoni kõne Vladimir Putinile, kus nõudsid temalt uute läbirääkimiste algatamist Ukrainaga, kohest relvarahu ja vägede välja viimist Ukrainast. | Mihkelson: Scholz ja Macron sillutavad teed Venemaa uuele vägivallale | https://www.err.ee/1608612718/mihkelson-scholz-ja-macron-sillutavad-teed-venemaa-uuele-vagivallale | Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris teravalt Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni laupäevast telefonikõnet Venemaa liidrile Vladimir Putinile. |
Eelmise aasta veerandfinalist Medvedev (ATP 2.) oli kolmandas ringis 6:2, 6:4, 6:2 parem 28. asetusega serblasest Miomir Kecmanovicist (ATP 31.). Kaheksandikfinaalis läheb Medvedev vastamisi 20. paigutatud horvaadi Marin Ciliciga (ATP 23.), kes alistas kindlalt 6:0, 6:3, 6:2 viimast korda Prantsusmaa lahtistel mänginud prantslase Gilles Simoni (ATP 158.).
7. asetatud venelane Andrei Rubljov sai 6:4, 3:6, 6:2, 7:6 (11) jagu Tšiili mängijast Christian Garinist (ATP 37.) ning kohtub kaheksandikfinaalis 11. paigutusega itaallase Jannik Sinneriga (ATP 12.).
Sinner alistas 6:3, 7:6 (6), 6:3 ameeriklase Mackenzie McDonaldi (ATP 60.), seejuures tuli ta teises setis välja 2:5 kaotusseisust ja päästis koguni 11 settpalli.
Mullusel finalistil Tsitsipasil kulus vaid poolteist tundi, et alistada rootslane Mikael Ymer (ATP 95.) 6:2, 6:2, 6:1. Kreeklase järgmise vastase selgitavad hilisõhtuses matšis 19-aastane taanlane Holger Rune (ATP 40.) ja prantslane Hugo Gaston (ATP 74.).
12. asetatud poolakas Hubert Hurkacz (ATP 13.) oli 7:5, 6:2, 6:1 parem belglasest David Goffinist (ATP 48.) ja ootab vastast 8. asetatud norralase Casper Ruudi (ATP 8.) ja 32. paigutusega itaallase Lorenzo Sonego (ATP 35.) vastasseisust. | Medvedev ja Tsitsipas jõudsid kindlalt kaheksandikfinaali | https://sport.err.ee/1608612703/medvedev-ja-tsitsipas-joudsid-kindlalt-kaheksandikfinaali | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudsid 2. asetatud venelane Daniil Medvedev ja 4. paigutusega kreeklane Stefanos Tsitsipas probleemideta kaheksandikfinaali. |
David Krejci väravast asus poolfinaalkohtumist juhtima Tšehhi, kuid avakolmandiku lõpus viigistas seisu Dylan Cozens.
Teisel kolmandikul said Kanada eest tabamuse kirja ka Adam Lowry, Kent Johnson ning Matt Barzal. Viimasel kolmandikul asus Kanada Cole Sillinger väravast juba 5:1 juhtima, võidu vormistas oma päeva teise värava visanud Cozens.
Finaalis läheb Kanada vastamisi Soomega, kes laupäeval alistas poolfinaalis 4:3 USA.
Enne mängu:
Kanada koondis tegi veerandfinaalis vägeva lõpu, kui viimasel kolmandikul tuldi Rootsi vastu 0:3 kaotusseisust välja ning lõpuks võideti mäng lisaajal 4:3. Tšehhil veerandfinaalis Saksamaa alistamisega probleeme polnud, kui mäng võideti 4:1. | Kanada Tšehhile võimalust ei andnud ning liigub finaali tiitlit kaitsma | https://sport.err.ee/1608612562/kanada-tsehhile-voimalust-ei-andnud-ning-liigub-finaali-tiitlit-kaitsma | Jäähoki maailmameistrivõistluste teises poolfinaalis alistas Kanada 6:1 Tšehhi koondise, finaalis ootab tiitlikaitsjat ees korraldajamaa Soome. |
Laupäeval kella poole nelja paiku pärastlõunal lahkusid Viljandi vallas Jämejala külas haiglast kaks 12-aastast tüdrukut, teatas Lõuna prefektuur.
Kell 22.17 teatas PPA, et tüdrukud on leitud ning nendega on kõik korras. | Jämejala külas haiglast lahkunud kaks tüdrukut on leitud | https://www.err.ee/1608612685/jamejala-kulas-haiglast-lahkunud-kaks-tudrukut-on-leitud | Laupäeval Jämejala küla haiglast lahkunud kaks tüdrukut on leitud. |
Reedel kvalifikatsioonis neljandat aega näidanud Vips startis laupäeval kuuendalt kohalt. Peale starti tõusis eestlane kohe viiendaks, probleemide tõttu langes liidrikohalt esimesena startinud Jake Hughes. Esikuuikus enam sõidu ajal midagi ei muutunud ning nii sai laupäeval võidu Dennis Hauger (Prema Racing). Teiseks tuli võitja tiimikaaslane Jehan Daruvala ning kolmandaks Marcus Armstrong (Hitech).
SPRINT RACE CLASSIFICATION
Dennis Hauger takes his first Formula 2 win in Monaco #MonacoGP #F2 pic.twitter.com/fs7YkV2cD1
— Formula 2 (@Formula2) May 28, 2022
Põhisõit on kavas pühapäeval kell 10.50. | Jüri Vips näitas Monaco etapi sprindisõidul viiendat aega | https://sport.err.ee/1608612679/juri-vips-naitas-monaco-etapi-sprindisoidul-viiendat-aega | Laupäeval sõideti vormel-2 etapil Monacos sprindisõit, Jüri Vips (Hitech GP) lõpetas viiendal kohal. |
Viimasel mägisel sõidul jäi Covi järel teiseks Domen Novak (Bahrain Victorious; +0,32) ning kolmanda aja sõitis välja Giulio Ciccone (Trek - Segafredo; +0,37).
Eesti rattur Rein Taaramäe (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) lõpetas laupäeval 84. kohal, kaotades võitjale 28 minuti ja 45 sekundiga. Üldarvestuses on Taaramäe 46. kohal.
Uueks üldliidriks tõusis Hindley, kes jahib oma karjääri esimest Giro tiitlit. 2020. aastal jäi ta Itaalias teiseks. Richard Carapaz (Ineos Grenadiers) langes üldarvestuses teisele kohale, kolmas on Mikel Landa. | Itaalia velotuuri eelviimase etapi võitis kohalik rattur Covi, üldarvestuses uus liider | https://sport.err.ee/1608612670/itaalia-velotuuri-eelviimase-etapi-voitis-kohalik-rattur-covi-uldarvestuses-uus-liider | Itaalia velotuuri 20. ehk eelviimase etapi (Belluno - Marmolada; 168 km) võitis itaallane Alessandro Covi (UAE Team Emirates; 4:46.34), üldliidri koha võttis enne viimast etappi Jai Hindley (BORA - hansgrohe). |
Esimest korda täiskasvanute arvestuses osalev Lusti tegi kõige silmapaistvama soorituse kindlasti kõrgushüppes, kus parandas kuue sentimeetriga isiklikku rekordi ja sai kirja 1.86, millest enam suutis vaid poolatar Adrianna Sulek (1.92).
100 meetri tõkkejooksus alustas Lusti 14,01-ga, jätkas kuulitõukes 10.68-ga ja jooksis 200 meetrit 24,63-ga. Isiklikku rekordit tähistas ka viimane ala. Tinglikult ka ülejäänud, sest täiskasvanute vahenditega polnud ta varem midagi kirja saanud.
Esimese päeva järel juhib seitsmevõistlust 3940 punkti kogunud Sulek. Teine on hollandlanna Anouk Vetter (3843) ja kolmas Ameeriklanna Kendell Williams (3827).
Valitsev maailmameister Katarina Johnson-Thompson võitis küll 200 meetri jooksu, aga tervikuna ei saa ta avapäevaga rahul olla - 3695 punkti annab vaid üheksanda koha. Veel kehvem seis on aga lätlannal Laura Ikauniecel, kes asub 3475 punktiga 19. kohal. | Suurepärase kõrgushüppe teinud Lusti on esimese päeva järel 17. | https://sport.err.ee/1608612655/suureparase-korgushuppe-teinud-lusti-on-esimese-paeva-jarel-17 | Götzise naiste seitsmevõistluses hoiab ainsa Eesti esindajana võistlev Liisa-Maria Lusti esimese päeva järel 3526 punktiga 17. kohta. |
Valitsusallikate sõnul kavatseb kaitseministeerium paigutada Lätti NASAMS-i maa-õhk raketipatarei, et kaitsta riiki võimaliku Venemaa õhurünnaku eest.
NASAMS-i õhutõrjesüsteem on varustatud kuue AMRAAM-tüüpi raketiga ja Sentinel-radariga. Laskekaugus on seitse kuni kümme kilomeetrit.
Selle patarei saatmine tähendab ka Hispaania vägede arvu suurenemst umbes 100 sõjaväelase võrra. | Hispaania saadab Lätti keskmaa õhutõrjesüsteemi koos 100 sõduriga | https://www.err.ee/1608612646/hispaania-saadab-latti-keskmaa-ohutorjesusteemi-koos-100-soduriga | Hispaania saadab Lätti NASAMS-i õhutõrjepatarei ja täiendavalt 100 sõdurit, kes ühinevad umbes 500 seal juba viibiva kaasmaalasega, teatas El Pais. |
Hõbeliiga avamängus kaotas Eesti naiskond võõral väljakul 2:3 Portugalile, Luksemburgil tuli avakohtumises tunnistada Sloveenia 3:0 paremust.
Peatreener Alessandro Orefice ütles pühapäevase mängu eel, et tahab võrreldes avakohtumisega näha rohkem otsustavust. "Peame lihtsates asjades olema perfektsed. Meil on kindlad reeglid rünnakule mineku osas ja tahan selles osas näha edasiminekut. Loodetavasti suudame olla rohkem agressiivsed ja vähem äraootavad. Kui teeme kokkulepitud asju õigesti, annab see meile mitte ainult punkte, aga ka enesekindlust juurde," ütles Orefice.
"Reisimine ja trennid on küll olnud mängijatele rasked, ent trennis tehakse korralikult tööd ja usun, et sellise suhtumisega tulevad ka võidud. Luksemburgi vastu püüame keskenduda oma asjadele ja mitte niipalju vastasele," lisas peatreener.
Eesti koosseis Luksemburgi vastu:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Karolina Kibbermann
Diagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann, Nora Lember
Nurgaründajad: Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Sonja Siimson, Nette Peit
Temporündajad: Eliise Hollas, Liis Kullerkann, Laura Parts
Liberod: Kadri Kangro, Janelle Leenurm | Alessandro Orefice ootab mängus Luksemburgi vastu rohkem otsustavust | https://sport.err.ee/1608612643/alessandro-orefice-ootab-mangus-luksemburgi-vastu-rohkem-otsustavust | Eesti naiste koondis jätkab Euroopa Hõbeliigat pühapäeval kell 17.00 võõrsil Luksemburgi vastu. Mängust näeb otsepilti volley.ee Facebooki lehel. |
Eestlannadest pääsesid tänu maailma edetabeli kohale põhitabelisse Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Nelli Differt. Kristina Kuusk ja Irina Embrich alistasid grupifaasis kõik vastased ja pääsesid samuti edasi.
MK-etapi järel pannakse kokku Eesti koondis juunis ja juulis toimuvaks EM-iks ja MM-iks. Veerandfinaali jõudmisega sai Embrich koha rahvusnaiskonda mõlemaks suurturniiriks. Eesti koondisesse pääsevad edetabeli kolm paremat, neljanda valib peatreener Kaido Kaaberma.
Veerandfinaalid:
Veerandfinaalis pidi Embrich tunnistama Marie-Florence Candassamy paremust 13:10, Differt jäi alla Alberta Santucciole tulemusega 9:15.
Enne veerandfinaale:
Põhiturniiri esimeses ringis alistas Irina Embrich itaallanna Alice Clerici 15:11, Kristina Kuusk võitis 15:12 leedulannad Vikte Azukaitet ja Nelli Differt 15:9 ameeriklannat Anne Cebulat. Katrina Lehis sai ülikindlalt, 15:4 jagu poolatarist Anna Wieczorekist.
32 parema seast said edasi Embrich, Differt ja Lehis: koondise kogenuim liige alistas 13:11 Lõuna-Korea vehkleja Lee Hye-Ini, Differt 11:10 Saksamaa koondislase Alexandra Ndolo ning Lehis 15:8 jaapanlanna Miho Yoshimura. Kuusk jäi alla noorele itaallannale Federica Isolale. Kaheksandikfinaalis kohtuvad Differt ja Lehis omavahel.
Ainsa eestlannana langes konkurentsist Erika Kirpu, kes pidi tunnistama Suurbritanniat esindava Susan Maria Sica 15:13 paremust.
Kaheksandikfinaalis alistas Differt Eesti vehklejate omavahelises kohtumises 15:10 Lehise ning tagas koha veerandfinaali. Edasipääsu kindlustas ka Embrich, kes 15:8 alistas Laurence Epee. | Embrich ja Differt jõudsid veerandfinaali, kuid eestlannade teekond MK-l lõppes | https://sport.err.ee/1608612544/embrich-ja-differt-joudsid-veerandfinaali-kuid-eestlannade-teekond-mk-l-loppes | Poolas Katowices toimuval naiste epeevehklemise MK-etapil jõudsid põhiturniiril kolmandasse ringi Irina Embrich, Nelli Differt ja Katrina Lehis. Kaheksandikfinaalis kohtus Differt Lehisega, kelle ta alistas 15:10. Veerandfinaalis pidid nii Embrich kui ka Differt tunnistama vastase paremust. |
MotoGP sarja kaheksandal etapil Mugellos stardib esikohalt noor itaallane Giannantonio. Tema jaoks on tegemist esimese kvalifikatsioonivõiduga kuninglikus klassis. Teise stardikoha sõitis välja Marco Bezzecchi (Mooney VR46 Racing) ja kolmanda koha sai Bezzecchi tiimikaaslane Luca Marini.
Neljandal vabatreeningul alanud vähene vihmasadu tekitas segadust ning see andis võimaluse ka tagumise otsa meestele esile paista. Esimeses kvalifikatsioonis sõitnud Giannantoniol oli teiseks kvalifikatsiooniks pilt selge, mis seisus rada on. See andis kindlasti teiste ees eelise, mistõttu õnnestus ka parim aeg välja sõita.
Valitsev maailmameister Fabio Quartararo (Yamaha) stardib pühapäeval kuuendalt positsioonilt. MotoGP kuningliku sarja kuuekordne maailmameister Marc Marquez (Honda) alustab sõitu 13. positsioonilt.
Pühapäevane võidusõit algab kell 15.00. | MotoGP: Kuulsal Mugello rajal tegid itaallased kvalifikatsioonis puhta töö | https://sport.err.ee/1608612634/motogp-kuulsal-mugello-rajal-tegid-itaallased-kvalifikatsioonis-puhta-too | Mootorrataste ringraja sarja kuninglikus MotoGP klassis võitis kuulsal Mugello ringrajal kvalifikatsioonisõidu üllatuslikult noor itaallane Fabio Di Giannantonio (Gresini Racing). |
Soomlased jäid avakolmandikul 0:1 kaotusseisu, kui värava viskas Nate Schmidt. Kolmandik lõppes viigiseisul 1:1, kuna Soome poolelt tegi skoori Miro Heiskanen.
Teisel kolmandikul läks Soome juba 3:2 juhtima, kui väravad viskasid Sami Vatanen ja Sakari Manninen. USA poolelt oli täpne Sean Farrell.
Viimasel kolmandikul viis Soome 4:2 juhtima Joel Armia. Peale seda võtsid ameeriklased väravavahi väravast ära ning üritasid kuue mehega Soomet alistada. Arvulises enamuses suutsid nad ühe värava tagasi visata, kuid viigiväravast jäi siiski puudu. | Soome võitis poolfinaalis USA koondist ning mängib finaalis | https://sport.err.ee/1608612442/soome-voitis-poolfinaalis-usa-koondist-ning-mangib-finaalis | Soomes toimuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel alistas poolfinaalis Soome koondis 4:3 USA ning mängib finaalis. |
Heategevusliku tantsumaratoni eesmärgiks on pühitseda liikumiskultuuri, suurendada liikumis- ja tantsualast teadlikkust ning rõhutada, et igasuguse füüsilise vormiga ja ettevalmistusega inimesed on tantsupõrandal võrdsed ja kaasatud. Muusikat mängivad mitmed Eesti DJ-d ja muusikud, päeva juhivad Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand.
"Tantsumaraton on olnud mitmeid aastaid kombinatsioon heategevusest ja enda proovile panekust. 12 tundi järjest tantsida ei ole kindlasti kerge, aga sisemist rütmi hoiab teadmine, et sellega tehakse teistele head. 12. juunil tantsimegi taas, et seekord koguda annetusi 19-aastase Hendra Raua raske lihasatroofia ravi toetamiseks. Kahju, kui noor inimene peab muretsema, kui kauaks tema ravi jätkuda saab," sõnas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindaja Lili Tiri.
Tantsumaratonile loob atmosfääri kunstnik Kairi Mändla kujundatud spetsiaalne vabaõhulava, mis võimaldab erinevaid tasapindu ka piiratud liikumisvõimalustega tantsijatel, samuti tagab lava selle, et üritus toimub iga ilmaga. Maratoni 12 tundi jaotatakse eri tantsustiilide ja ülesannete vahel, kus osalejatele antakse igal tunnil loomingulisi ülesandeid ja pannakse tantsuplatsil proovile vahelduvate tantsustiilide, -vormide ja liikumistega.
Kohtunikeks on koreograafid Ingmar Jõela, Madli Teller, Kaisa Kattai, Marek Vetik ja Raho Aadla, kes hindavad osalejate loomingulisust ja tantsimise mitmekesisust. ERR-i kultuuriportaal teeb päeva jooksul ka veebiülekandeid.
Tantsumaraton kestab kella 11 päeval 23-ni hilisõhtul, igal tunnil keerutab plaate erinev DJ ning päevajuhi ja kohtunike ülesanne on võistlejaid ka turgutada. 12 tundi vastupidanute seast selgub viimasel tunnil maratoni üldvõitja, kes saab auhinnaks peapreemia. Võitjaks valitakse osaleja, kes on algusest peale järjest tantsinud, näidanud välja aktiivsust ning lõpetab tantsupõrandal kõige viimasena. Tantsumaratonil saab osaleda nii võistlejana kui publikuna kaasa tantsides, võistlejaid toetades ja pealtvaatajana kaasa elades. | Heategevuslik 12-tunnine Tantsumaraton toimub tänavu vabas õhus | https://kultuur.err.ee/1608612637/heategevuslik-12-tunnine-tantsumaraton-toimub-tanavu-vabas-ohus | Sõltumatu Tantsu Lava ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit korraldavad 12. juunil Tantsumaratoni, traditsiooniliselt aasta lõpus toimuv üritus lükkus tänavu talvest suvesse ning toimub tänavu Telliskivi loomelinnakus vabas õhus. |
Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp kutsub kõiki filmimaastikul tegutsejaid üles kolleege märkama ja nominente esitama. "Eesti filmi- ja teleauhindade näol on tegemist ainulaadse ettevõtmisega, mille raames tunnustatakse aasta jooksul silma jäänud tegijaid," rääkis Sepp.
Lisaks on Sepa sõnul hea võimalus avalikkuse tähelepanu rohkem Eesti filmi ja tele väärtusloomele juhtida. "Vaatamata koroonale ja inflatsioonist tingitud raskustele, suudetakse Eestis siiski kvaliteetselt valdkonda edasi arendada ja toota suurepärast audiovisuaalvaldkonna sisu," sõnas ta.
Kandidaatide esitamine kestab 29. maist kuni 13. juunini. EFTA 2022 nominendid avalikustatakse suvel ning võitjad kuulutatakse välja 16.septembri galal Alexela kontserdimajas. Gala jõuab ETV ja ETV2 eetrisse.
Nominente saab esitada järgmistes kategooriates:
Filmikategooriad
Parim mängufilm
Parim dokumentaalfilm
Parim animafilm
Parim lühifilm
Parim režissöör
Parim stsenarist
Parim operaator
Parim montaažirežissöör
Parim helirežissöör
Parim helilooja
Parim filmikunstnik
Parim kostüümikunstnik
Parim naisnäitleja filmis
Parim meesnäitleja filmis
Aasta tegija
Telekategooriad
Parim teleseriaal
Parim tõsielusaade
Parim päevakajasaade
Parim meelelahutussaade
Parim erisaade
Parim ajakirjanduslik lugu
Parim intervjueerija
Parim reporter
Parim meelelahutussaate juht
Parim naisnäitleja sarjas
Parim meesnäitleja sarjas
Aasta uus tulija
Aasta sisulooja
Aasta vormilooja
Panus Eesti televaldkonda | Algab kandidaatide esitamine Eesti filmi- ja teleauhindadele | https://menu.err.ee/1608612625/algab-kandidaatide-esitamine-eesti-filmi-ja-teleauhindadele | Alates 29. maist avatakse kandidaatide esitamine Eesti filmi- ja teleauhindadele. Tänavu jagatakse EFTA-d välja 16. septembril, auhinnagala toimub kuuendat korda. |
Esimeses saates avati uute saatejuhtide taustu ning nende diagnoose selle kohta, kuidas kunstielul ning selle kajastamisel praegu läheb. Samuti uuriti esimses saates uut kunstiajakirja A Shade Colder ning näitusesoovitusena kõlasid EKA lõpetajate TASE'22 ning Uwe Schloen Tartu Kunstimajast.
"Kunstiministeerium" on eetris korra kuus laupäeviti kell 10. | Klassikaraadio "Kunstiministeeriumi" võtavad üle uued saatejuhid | https://kultuur.err.ee/1608612613/klassikaraadio-kunstiministeeriumi-votavad-ule-uued-saatejuhid | Klassikaraadio saate "Kunstiministeerium" senised saatejuhid annavad teatepulga üle uutele tegijatele. Alates 28. maist juhivad saadet Nele Tiidelepp, Anna Kaarma ja Aleksander Metsamärt. |
Ürituse pressiesindaja Reno Hekkonensi sõnul võtsid külastajad eelmisel aastal esmakordselt toimunud festivali rõõmuga vastu, mis lubab loota, et ka sel aastal on lauluväljakul kohal väga palju inimesi. "Lisaks suurimale Eesti tänavatoidu valikule osalevad sel korral ka mitmed ekspatid, kes tutvustavad oma maa köögi parimaid palasid," mainis Hekkonens.
Lisaks toiduküllusele ootab külastajaid muusikaprogramm, üles astuvad Around The Sun, Põhjakiht, Caro, Asankheya, Caro, Grigori Rõžuk ja paljud teised. Noorte DJ Kooli residendid mängivad mitmes DJ-alas.
Mõlemal festivalipäeval saavad soovijad osaleda ka Kookeri minipannkookide söömise võistluses, kohal on ka Tivoli lõbustuspark, lasteala ja mini-loomaaed. | Juuni alguses toimub toidufestival Suur Tallinna Toidutänav | https://menu.err.ee/1608612601/juuni-alguses-toimub-toidufestival-suur-tallinna-toidutanav | 4. ja 5. juunil toimub Tallinna Laluväljakul toidufestival Suur Tallinna Toidutänav, mille raames avatakse lauluväljaku peaalleel 500-meetrine toidutänav. |
Esimene nädalavahetus on pühendatud koolisõidule. Laupäeval ja pühapäeval on kavas rahvusvahelised võistlused, mille krooniks on pühapäevane Maailmakarika etapp koolisõidus. Kõikide kodumaiste koolisõidufännide pöidlad on pihus, sest starti asuvad ka meie olümpiasportlased Dina Ellermann ja Donna Anna. Kõikide koolisõidu klasside peale on konkurentsi pakkumas lisaks kodumaistele ratsutajatele ka sportlased Soomest, Rootsist, Leedust ja Lätist.
Teine nädal algab takistussõiduga juba kolmapäeval 1. juunil, kui starti asuvad EHS ja ESHKS karikasarja raames rahvusliku taseme ratsud ning neljapäevast saab alguse rahvusvahelise teise taseme võistlus. Ka siin ei puudu meil olümpiasportlane - stardis on lõunanaaber Kristaps Neretnieks. Takistussõidu põhisõidus on suurima auhinnarahaga 145 cm kõrguste tõketega Grand Prix, mis toimub pühapäeval ja kus on omavahel mõõtu võtmas Baltikumi absoluutne paremik. Pärnu Grand Prix annab punkte maailma edetabelisse Longines Ranking.
Rakendisportlased võistlevad tasemetel CAI2 ja CAI3 ning neid võib stardis näha kolmel päeval: reedel asutakse mõõtu võtma koolisõidus, laupäeval võistlevad paarid vaatemängulises ja pinevas maratonis ning pühapäeval pannakse paarid lõplikku paremusjärjestusse koonuste tulemusel.
Võistluste kooli- ja takistussõidu stardijärjekorrad ja tulemused leitavad siit. | Laupäeval saab avalöögi Eesti ratsaspordi suurim festival | https://sport.err.ee/1608612595/laupaeval-saab-avaloogi-eesti-ratsaspordi-suurim-festival | Laupäeval algab Pärnus Eesti suurim ratsaspordi festival CHI Pärnu 2022. Üritus on laiahaardeline ja kahe nädala jooksul on kohapeal võimalik näha kolme ratsaspordiala tippe omavahel võistlemas - koolisõitjaid, takistussõitjaid ning rakendisportlasi. |
Swiatek alustas mängu kindlalt, kui läks esimest setti 3:0 juhtima. Mäng näis minevat jälle noore poolatari taktikepi järgi, kuid Montenegrost pärit Kovinic polnud veel oma sõna öelnud. Kovinic suutis esimeses setis kolm geimi võita, millest ühe ka Swiateki pallingul.
Ka teises setis jätkus Kovinici hea vastupanu, kui suutis seal lausa kahel korral Swiateki pallingu murda ning seisu kahel korral viigistada. Seti lõpus läks Kovinic korraks lausa 5:4 juhtima, kuid siis suutis noor poolatar mängu enda kasuks pöörata ning ka teise seti võita.
Noore poolatari Swiateki jaoks oli tegemist juba 31. järjestikuse võiduga WTA turniiridel. Swiateki järgmise ringi vastane tuleb mängust Zheng Qinweni ja Alize Cornet' vahel. | Ülivõimas Swiatek pidi võidu nimel tavapärasest rohkem vaeva nägema | https://sport.err.ee/1608612589/ulivoimas-swiatek-pidi-voidu-nimel-tavaparasest-rohkem-vaeva-nagema | Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste kolmandas ringis võitis suursoosik Iga Swiatek (WTA 1.) tugevat vastupanu osutanud Danka Kovinicit (WTA 95.) 6:3, 7:5. |
"Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on de facto lõpetanud tegevuse ning mõlemal erakonna juhil võiks olla julgust seda tunnistada," ütles Läänemets ERR-ile.
"Ükskõik, mis saab lastetoetuste eelnõust, ei ole see valitsus enam võimeline Eestit läbi juhtima sügisel saabuvatest rasketest aegadest. Tegutsemisvõimetu koalitsioon on sama suur julgeolekuoht kui EKRE valitsuses oma liitlassuhteid rikkuvate avaldustega," lausus ta.
Reformierakonna võimalikku obstruktsiooni teise valitsuserakonna - Keskerakonna - tegevuse vastu oleks Läänemetsa sõnul ennekuulmatu. "See oleks parlamentaarses loogikas järjekordne kinnitus, et sisuliselt koalitsiooni enam pole. Samas on see ka väga ohtlik, sest Reformierakond kaugeneks sellega Isamaast, kelle jaoks lastetoetuste tõstmine on eluliselt tähtis," sõnas Läänemets.
"Samas sunniks peaministripartei ise öid ja päevi ühiselt koos töötama Isamaad, Keskerakonda ja EKRE-t, kelle koalitsiooni nad peaksid hoopis ära hoidma," ütles Läänemets.
"Esmaspäeval toimuv lastetoetuste eelnõu arutamine ei lõhu koalitsiooni, sest see on juba lagunenud. Õigem oleks küsida, et mis saab pärast 9. juunit kui lastetoetuste eelnõu on vastu võetud. Kogu protsessi on muutus sisse kirjutatud, aga seda ei näi juhtivat ei Kaja Kallas ega ka Jüri Ratas. Mis saab Eesti valitsusest, seda ei tea keegi," rääkis ta veel.
EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Rene Kokk kirjutas sotsiaalmeedias, et teda paneb imestama see, kuidas Reformierakond peretoetuste eelnõu vastu võitleb.
"Peaminister ähvardab lausa tagasi astuda kui eelnõu peaks riigikogus vastu võetama ja siunab valitsuspartnerit "olge siis mehed ja tehke mulle umbusaldus". Nüüd on lauale toodud obstruktsiooniga ähvardamine," kommenteeris Kokk.
"Ilmselt mäletame kõik hästi lisaeelarve menetlemisega seonduvalt seda kuidas opositsioonist lihtsalt üle sõideti, andes komisjonis ettepanekute menetlemiseks aega vaid sekundeid, valitsusliikmed ei soovinud lisaeelarvele tehtud muudatusettepanekuid sisuliselt menetleda ning sidusid eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega," lisas ta.
"Siit nüüd sõbralik soovitus, siduge peretoetuste eelnõu vastuvõtmine riigikogus valitsuse usaldushääletusega. Loodan, et oluline osa opositsioonist tuleb Keskerakonnale appi ja hääletab umbusaldamise poolt. Mina tulen omalt poolt kindlasti appi ja toetan umbusaldust ning soovin kindlasti meie peredele vajaliku peretoetuste eelnõu edasist menetlemist ja vastuvõtmist. Lastega pered vajavad riigipoolset lisatuge," märkis Kokk.
Peretoetuste eelnõud ei saa aga valitsuse usaldushääletusega siduda, sest selle on esitanud riigikogu liikmed. Usaldusääletusega sidumiseks peaks eelnõu esitama aga valitsus.
Esmaspäeval on võimuliidus tüli põhjustanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine.
Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et eelnõu takistamiseks ei ole välistatud, et Reformierakonna saadikud kasutavad obstruktsiooni. Tegemist oleks olukorraga, kus üks valitsuskoalitsiooni erakond kasutab venitamistaktikat oma koalitsioonipartneri eelnõu takistamiseks. | Opositsioon on Reformierakonna obstruktsiooni plaanidest hämmingus | https://www.err.ee/1608612577/opositsioon-on-reformierakonna-obstruktsiooni-plaanidest-hammingus | Opositsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Reformierakonna plaan hakata peretoetuste eelnõud takistama obstruktsiooniga näitab, et valitsus on sisuliselt lõpetanud tegevuse. EKRE fraktsiooni aseesimees Rene Kokk aga on üllatunud kuidas Reformierakond peretoetuste tõstmise vastu võitleb. |
Kuigi Tottenham jõudis Inglismaa kõrgliigas nelja parema hulka ning mängib järgmisel hooajal Meistrite liigas, oli ikkagi kahtlusi, kas Conte jätkab peatreenerina.
Conte kohtus Tottenhami tegevdirektori Fabio Paraticiga ja kinnitas, et on endiselt klubile väga pühendunud. Siiski oli hiljuti näha vihjeid, et Conte ei ole rahul klubis toimuvaga.
22. veebruaril kaotas Tottenham Burnleyle, mis oli Inglismaa kõrgliigas neljandaks kaotuseks viie mängu jooksul. "Kui probleem on treeneris, siis ma olen valmis ära minema," sõnas Conte. Lisaks oli tal kahtlusi Tottenhami mängijate üleminekute strateegia osas, vahendab BBC.
Tottenham lõpetas hooaja siiski tugevalt, võites ka linnarivaali Londoni Arsenali 3:0. | Conte jätkab Tottenhami peatreenerina ka järgmisel hooajal | https://sport.err.ee/1608612550/conte-jatkab-tottenhami-peatreenerina-ka-jargmisel-hooajal | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas Tottenham Hotspuri peatreenerina novembris tööd alustanud itaallane Antonio Conte jätkab ametis ka järgmisel hooajal, kirjutab BBC. |
2007. aastal Ferrariga vormel-1 sarjas maailmameistriks tulnud 42-aastane soomlane lõpetas vormelikarjääri eelmisel aastal.
"Ma ei plaaninud uuesti sõitma hakata," sõnas Räikkönen BBC-le.
Ta sõidab Chevrolet Camaro ZL1 roolis ja esindab meeskonda Trackhouse, mille omanikud on endine võidusõitja Justin Marks ja räppar Pitbull.
"Justin tuli mulle Šveitsi külla ning veenis mind tõsise plaaniga kokku panna tipptasemel programm. See saab lõbus olema, aga ma võtan asja väga tõsiselt. Tean, kui suur konkurents mind ootab ja see on kindlasti väljakutseid pakkuv," ütles Räikkönen.
Sõit leiab aset Watkins Glenis 21. augustil. | Kimi Räikkönen sõidab augustis NASCAR-i karikasarjas | https://sport.err.ee/1608612538/kimi-raikkonen-soidab-augustis-nascar-i-karikasarjas | Endine vormel-1 sarja maailmameister Kimi Räikkönen hakkab taas võidu sõitma ning osaleb New Yorgis toimuval NASCAR-i karikasarja võistlusel. |
111 meest ja 104 naist maailma paremikust starti toonud MK-etapp ei olnud Eesti koondisele kuigi edukas. Kindlad võidud noppisid maailma edetabeli esinumbrid – norralane Kasper Harlem Fosser ja rootslanna Tove Alexandersson. Eesti parimateks olid 47. kohaga Kenny Kivikas, kes kaotas 4,3 km pikkusel rajal võitjale 1.30 ja 58. kohaga Evely Kaasiku, kelle kaotuseks 3,9 km rajal jäi 2.53.
Eesti koondise treener Olli-Markus Taivainen kommenteeris võistlust järgmiselt: "Rajad olid tehniliselt väga vahelduva keerukusega ja seda oligi oodata, kuid mõnele meie võistlejale pakkusid need siiski üllatuse. Arvukad hekid ja kunstlikult tekitatud keelualad hoonete vahel muutsid orienteerumisülesanded keerukaks. MK-etappidel on tulemused tihedad ja samas ei olnud mitmel meie koondislasel füüsiliselt kuigi hea päev – seetõttu ei olnud meil seekord kõrgete kohtade lootust. Loodetavasti mõjus tänane võistlus hea n-ö "lahtijooksuna" ja laupäeval on meie võistlejad valmis näitama paremaid sooritusi."
Kenny Kivikas: "Täna oli mul füüsilise vormi poolest kahjuks selle aasta kõige kehvem päev ning see hakkas mõjutama ka orienteerumist - ei märganud näiteks mõnda väikest läbipääsu hekkides ja tegin seetõttu üleliigseid ringijookse. Tõenäoliselt jõudis eelnevate kuude jooksul kuhjunud väsimus kohale. Samas oli äge jälle joosta võrdlemisi olulisel võistlusel. Rada oli väga huvitav ning vaheldusrikas ja loodetavasti on keha järgnevateks startideks paremini valmis. Kaks nädalat tagasi Taanis toimunud maailma edetabelivõistlused näitasid, et tegelikult saab nende meestega võidu joosta küll. Peab vaid heaks soorituseks vajalikud komponendid rajal ilusti kokku panema."
Evely Kaasiku: "Minu arvates täna oli väga nauditav sprint – kiire, kuid samas leidus ka keerulisemaid etappe. Peab ütlema, et keeruline oli suurelt kiiruselt õigeid teevalikuid näha, kuid valitu elluviimine oli pigem lihtne. Mul õnnestus siiski ka elluviimisel väikseid vigu teha. Leidsin sobivad teevalikud kaardilt pigem kiirelt, kuid mul oli probleeme maastikul nähtava info kiire vastuvõtmisega - objektid "tulid liiga kiiresti vastu", mistõttu jooksin paar korda õigest ärakeeramiskohast mööda ning pidin seejärel tagasi jooksma ja viga korrigeerima (sprindis ei saa tihti lõigata nurki sirgeks nagu metsas). Nii kogunes üle poole minuti jagu vigu. Olen sel aastal selgelt metsas rohkem treeninud kui sprindimaastikel ja see on kahtlemata jätnud oma jälje sprindiorienteerumise vormile. Füüsilise poole pealt tunnen, et täna jäi ka varu. Minu eesmärk siin on võrrelda konkurentidega just füüsilist kiirust. Laupäeval ja pühapäeval on ühisstartidest võistlused ja siis saan kindlasti paremat tagasisidet."
Teiste Eesti koondise võistlejate kohad ja kaotused: 86. Hannula-Katrin Pandis (+4.00), 90. Sergei Rjabõškin (+2.42), 97. Ats Sõnajalg (+3.08), 104. Jürgen Joonas (+3.51).
Laupäeval võisteldakse knock-out sprindis ja pühapäeval sprinditeates.
Täielikud tulemused on leitavad siit. | Orienteerujate tänavune MK-sari algas sprindiga Rootsis Boråsis | https://sport.err.ee/1608612511/orienteerujate-tanavune-mk-sari-algas-sprindiga-rootsis-bor-sis | Orienteerumise tänavune MK-sari avati individuaalse sprindiga Rootsi kuningriigi kauaaegses tekstiilipealinnas Boråsis. |
Lonitseera on 2019. aastal alustanud Tartu bänd, kuhu kuuluvad lisaks solistile Kaisa Kuslapuule veel Katariina Tirmaste (flööt, taustvokaal), Kristin Kaha (taustvokaal), Mart Nõmm (kontrabass) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid). "Tapeedi" salvestas ja järeltöötles Sten-Olle Moldau, albumikujunduse autoriks on Katarina Skott.
"Meie muusikas on loo jutustamine sujuv kergliiklustee läbi omaenda maailma – mille keskmeks on kindlasti Tartu – ja siis veel paar tiiru ümber. Ikka tõrv ja mesi, aga oma timmitud absurdsuses. Ja noh, nalja peab ka saama. "Tapeet" on ühtaegu muie ja ohe. Kutsume kuulajat mängule ja pillume kindaid ka eesti popmuusika klassika poole: viiteid leiab siit sama palju kui korralikust Tartu Ülikooli lõputööst," selgitas bändi solist, muusika ja sõnade autor Kaisa Kuslapuu.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 9. juunil Tartus Genialistide klubis, 10. juunil Viljandis Mulks vinoteegis ja 17. juunil Tallinnas Philly Joe's jazziklubis. | Ansambel Lonitseera avaldas debüütalbumi "Tapeet" | https://menu.err.ee/1608612523/ansambel-lonitseera-avaldas-debuutalbumi-tapeet | Neljapäeval avaldas Tartu ansambel Lonitseera debüütalbumi "Tapeet". |
Avalanche mängis konverentsi finaalis viimati 2002. aastal. Seeria neljas võit Bluesi üle tuli kõigest kuus sekundit enne normaalaja lõppu. Värava autoriks oli 35-aastane Darren Helm.
Blues asus mängu juhtima Justin Faulki väravast. Teisel kolmandikul viigistas seisu Joseph Taylor Compher, kuid kolmandik lõppes siiski Bluesi eduseisul, kui täpne oli Jordan Kyrou.
Bluesil tundus kõik kontrolli all olevat, kuid kõigest neli minutit enne normaalaja lõppu viskas Joseph Taylor Compher oma teise värava ning seis oli viigis 2:2. Seejärel oli õnn Avalanche'i poolel, kui kõigest kuus sekundit enne lisaajale minekut tegi skoori Helm.
"Alati on tore näha, kui keegi, kes tihti skooritabelis ei kajastu, suudab sellisel hetkel otsustava värava visata," sõnas Avalanche'i väravavaht Darcy Kuemper pärast mängu. | Avalanche pääses viimase 20 aasta jooksul esimest korda konverentsi finaali | https://sport.err.ee/1608612505/avalanche-paases-viimase-20-aasta-jooksul-esimest-korda-konverentsi-finaali | Jäähoki Stanley karikavõistlustel teenis Colorado Avalanche play-off seeria kuuendas mängus 3:2 võidu St. Louis Bluesi üle ning läheb läänekonverentsi finaalis vastamisi Edmonton Oilersi meeskonnaga. |
Duplantisele tõi seekord võidu teisel katsel ületatud kõrgus 5.91, millega ta edestas Tokyo olümpiahõbedat Chris Nilsenit ja norralast Sondre Guttormseni, kes said mõlemad üle 5.81-st. Duplantis lasi seejärel lati panna kõrgusele 6.07, aga sellest üle ei saanud.
"Välihooaja esimesel võistlusel oli minu jaoks lihtsalt tähtis tunnetust leida," rääkis Duplantis. "Võitmine oli esmatähtis, aga ma valetaks, kui ütleks, et mul ei ole 6.07 maha ajamise tõttu mõru maitse suus. Tundsin, et see on võimalik, aga täna polnud ilmselt õige päev."
Naiste kõrgushüppes võidutses ukrainlanna Jaroslava Magutšihh, kes ületas maailma hooaja tippmarki tähistava 2.00. Esimesel katsel ületatud 1.93 andis teise koha ameeriklannale Vashti Cunninghamile.
Naiste kettaheites sai esikoha Tokyo olümpiavõitja Valarie Allman, kes heitis eelviimasel katsel 68.35. Teine oli 65.60-ga kahekordne olümpiavõitja Sandra Perkovic.
Laupäeva õhtul on muuhulgas kavas ka meeste 400 meetri tõkkejooks, kus tuleb rajale ka Rasmus Mägi. | Duplantis avas Teemantliigas välihooaja, Magutšihh ületas kaks meetrit | https://sport.err.ee/1608612481/duplantis-avas-teemantliigas-valihooaja-magutsihh-uletas-kaks-meetrit | Teivashüppe maailmarekordiomanik Armand Duplantis avas suvehooaja võidukalt Oregonis Eugene'is toimuval kergejõustiku Teemantliiga etapil. |
Igas vanuseklassis kuulub koondisesse neli tüdrukut ja neli poissi. Arvesse läheb kolme parema sportlase tulemuste summa ning üldvõit selgub kõigi kolme vanuseklassi kokkuvõttes.
U-16 võistkonda kuuluvad: Marta Ründva, Kristella Tiri, Pia Lauren Matsalu, Annika Põlluaas, Ron Sebastian Puiestee, Tristan Konso, Kaspar Isand, Aleksander Grits-
U-18 võistkonda kuuluvad: Mirtel Klaar, Viola Hambidge, Emma Kathrina Hein, Anastassia Žitkova, Harry Richard Jääger, Aivar Ellam, Robert Kompus, Sander Tiks.
U-20 võistkonda kuuluvad: Laura Lokotar, Edlin Lisbeth Laur, Maiken Lipp, Meelika Toom, Andreas Hantson, Marten Roasto, Valter Eric Viisel, Jaroslav Sivuha.
Eelmisel aastal võttis Eesti koondis ülekaaluka võidu, seega on eesmärk võidukarikas ka sel aastal koju jätta.
Võistluste ajakava on kättesaadav siit. | Noored mitmevõistlejad selgitavad Pärnus Balti meistrid | https://sport.err.ee/1608612478/noored-mitmevoistlejad-selgitavad-parnus-balti-meistrid | Nädalavahetusel, 28.- 29. mail toimuvad Pärnu Rannastaadionil U-16, U-18 ja U-20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses. |
Ilmselt ei kahtle keegi, et lastetoetustel on selge mõju lastega perede heaolule ja sündimusele. 2014. aastal sotsiaaldemokraatide käima lükatud lastetoetuste reform, mis kolmekordistas lapsetoetuse ja parandas oluliselt lasterikaste perede toimetulekut, andis õige kiiresti käegakatsutavaid tulemusi.
Juba neli aastat hiljem sai öelda, et tänu sellele õnnestus süvavaesusest välja tuua 20 000 last. Eestist oli saanud riik, kus lapse saamine ei tähendanud perele vaesusesse langemist. Ka uuring, mille autoriks on sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar, tõdeb, et suuremad perehüvitised aitasid vähendada nii laste suhtelist kui ka absoluutset vaesust.
Kui toetusi poleks tõstetud, siis olnuks 2019. aastal laste suhtelise vaesuse määr 22 protsendi võrra suurem ja absoluutses vaesuses elavaid lapsi olnuks poole võrra rohkem. Samast aastast pärineb ka OECD tõdemus: "Eesti on üks neid väheseid riike, kus nii laste suhtelise vaesuse määr kui püsiv suhtelise vaesuse määr on madalam elanikkonna vastavast näitajast."
Nüüdseks on olukord muutumas. Toidu, toasooja ja kütte rängad hinnatõusud on halvendanud väga paljud perede elujärge. Osa lastega peresid juba on langenud vaesusesse, samuti on vaesusriskis peresid, keda selline saatus ähvardab. Iseäranis hapras seisus on need lapsed, kes juba sirguvad puudustkannatavates peredes.
Nii oli mitu kuud tagasi selge, et lastetoetuste tõstmine on möödapääsmatult vajalik ja meie fraktsioon algataski märtsis riigikogus eelnõu, mis tõstab esimesele ja teisele lapsele makstava toetuse 60 eurolt 100 euroni.
Lisaks andsin 12. mail andsin sotsiaaldemokraatide nimel parlamendile üle perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mis taotleb üle 20 muutumatuna püsinud üksikvanema lapse toetuse suurendamist. Meie ettepanek on tõsta see toetus piinlikult madalalt 19 eurolt 60 euroni kuus. Üksikvanemale makstav toetus hakkaks kerkima samas rütmis tavapärase lapsetoetuse kasvuga.
"Riigi kohus on viimaks üksi last kasvatavatele vanematele, kes reeglina on üksikemad, ja nende lastele appi tulla."
Üksikvanemate peredes kohtab vaesust keskmisest märksa rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas just nende seas esimesel pandeemia-aastal suhtelise ja ka absoluutse vaesuse määr. Nüüd on nad veelgi haavatavamad. Riigi kohus on viimaks üksi last kasvatavatele vanematele, kes reeglina on üksikemad, ja nende lastele appi tulla
Üksikvanema lapse toetust saavaid lapsi oli Eestis märtsi lõpu seisuga 10 222 ja seda toetust maksti 8804 perele. Õigus sellele toetusele on lapsel, kelle sünniaktis pole isa kohta märget või on üks lapse vanematest on tagaotsitav.
Eraldi debati teema on see, kas suurem toetus kasvatab nende laste hulka, kelle dokumentidesse ei kanta nime, nagu kahtlustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Loodetavasti õnnestub ministrit ümber veenda, et laiaulatuslikku isade mahasalgamist ei tule, et see on asjatu hirm.
Kui vaja, tuleb selgeks vaielda ka nende üksikemade küsimus, kes on otsustanud või otsustavad katseklaasibeebi kasuks ja on valmis oma lapse üksi üles kasvatama. Mina olen veendumusel, et iga pere on oluline ja iga laps loeb. Need, kes on suuremas hädas, vajavad ka suuremat tuge.
Sotsiaaldemokraadid on aastakümneid seisnud järjekindlalt lastega peredele kindlustunde pakkumise ja lastele paremate arenguvõimaluste loomise eest. See töö on kandnud ka vilja. Meie jaoks ei ole tegu poliitilise mängurlusega ega reitingu upitamise üritusega, ammugi mitte valitsuse kukutamise katsega.
Jah, meie allkirjad on ka erakondadeülesel perehüvitiste tõstmise eelnõul. Teisiti see ei saanudki olla, sest ka see eelnõu sisaldab ettepanekut suurendada esimese ja teise lapse toetus saja euroni, mis on meile põhimõttelise tähtsusega. Lähimad päevad näitavad, milline saab olema lahendus ja millised on võimalikud kompromissid. | Helmen Kütt: iga laps loeb, ka üksikvanema laps | https://www.err.ee/1608611482/helmen-kutt-iga-laps-loeb-ka-uksikvanema-laps | Iga pere on oluline ja iga laps loeb. Need, kes on suuremas hädas, vajavad ka suuremat tuge, kirjutab Helmen Kütt. |
19-aastane hispaanlane kaotas eelmisel kuul Kordale Monte Carlos, tegemist on Alcaraze siiani ainsa kaotusega liivahooajal. Seekord päästis hispaanlane kõik viis murdepalli ja kasutas ise 15 murdevõimalusest ära neli, võites kohtumise kahe tunni ja üheksa minutiga.
"On imeline mängida sellises õhkkonnas. Usun, et inimesed nautisid matši ja mul on rõõm mängida nii hea publiku ees," rääkis Alcaraz võidu järel väljakul. "Üritan mängu nautida, armastan tennist ja nendel väljakutel mängimist, seega naudin iga sekundit."
Neljandas ringis läheb hispaanlane vastamisi 21. asetusega venelase Karen Hatšanoviga, kes sai 6:2, 7:5, 5:7, 6:4 jagu maailma 11. reketist Cameron Norrie'st.
Võidukas oli ka kolmanda asetusega Alexander Zverev, kes pidi ameeriklase Brandon Nakashima 7:6 (2), 6:3, 7:6 (5) alistamiseks vaeva nägema kaks tundi ja 52 minutit. Saksa esireketil tuleb neljandas ringis vastamisi minna kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud hispaanlase Bernabe Zapata Mirallesega, kes on järjest alistanud kolm ameeriklast: esmalt Michael Mmohi, siis Taylor Fritzi ja kolmandas ringis John Isneri. | Alcaraz maksis Kordale Monte Carlo kaotuse eest kätte, edasi ka Zverev | https://sport.err.ee/1608612463/alcaraz-maksis-kordale-monte-carlo-kaotuse-eest-katte-edasi-ka-zverev | Pariisis jätkuval aasta teisel tennise slämmiturniiril ehk Prantsusmaa lahtistel kindlustas reedel pääsu neljandasse ringi Hispaania täht Carlos Alcaraz (ATP 6.), kes alistas 27. asetusega ameeriklase Sebastian Korda 6:4, 6:4, 6:2. |
Kahetunnise telemaratoniga "Save Ukraine" ühinevad riigijuhid, muusikud, kunstnikud, kodanikuaktivistid, arvamusliidrid, näitlejad ja sportlased üle maailma. Publiku ette astuvad teiste seas Okean Elzy, Tina Karol, The Hardkiss, MONATIK, Beissoul & Einius, Antytila, ONUKA, Kadebostany, alyona alyona ja Eurovisiooni lauluvõistluse 2022 võitja Kalush Orchestra.
Heategevuslikku kontserti kantakse üle Euroopa ja maailma telekanalites, voogedastusplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes. ETV vahendab kontserti pühapäeval, 29. mail kell 22.45. Ühisvaatamine toimub pühapäeval Vabaduse väljakul kell 21.00.
Kontserdiga kogutakse annetusi kirurgiliste seadmete soetamiseks Ukraina sõjapiirkonna haiglatele. Eestis on avatud annetusnumbrid ajavahemikul 27. kuni 31. mai:
9007911- 10€
9007912- 25€
9007913- 50€ | Rahvusvaheline telemaraton Ukraina toetuseks jõuab pühapäeval ETV ekraanile | https://menu.err.ee/1608612451/rahvusvaheline-telemaraton-ukraina-toetuseks-jouab-puhapaeval-etv-ekraanile | Sel pühapäeval kogunevad tuhanded inimesed linnaväljakutel üle kogu Euroopa, et toetada Ukrainat. Üheaegselt Kiievis ja Berliinis toimuvat heategevuslikku telemaratoni "Päästame Ukraina" saab vaadata ETV vahendusel ja otseülekandes Tallinnas Vabaduse väljakul. |
"Me ei tea, kas näeme lihtsalt jäämäe tippu või on kogukondades palju rohkem juhtumeid, mida ei avastata," ütles Maailma terviseorganisatsiooni spetsialist Sylvie Briand reedel toimunud briifingul.
Pärast seda, kui Suurbritannia teatas 7. mail esimest korda kinnitatud ahvirõugete juhtumist, on ÜRO terviseagentuurile teatatud ligi 200 juhtumist riikides, mis asuvad kaugel riikidest, kus viirus on endeemiline.
Reedel teatas Helsingi ülikooli haigla, et diagnoosis riigis esimese ahvirõugetejuhtumi. Haigla teatas juba kolmapäeval, et suure tõenäosusega diagnoositi riigis ahvirõugetejuhtum. Spetsialistide hinnangul jõuab haigus suure tõenäosusega ka Eestisse.
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on ahvirõugete juhtumite arv Euroopas 219. "See ei ole haigus, mille pärast üldsus peaks muretsema. Ahvirõuged pole Covid ega muu kiiresti leviv haigus," ütles Briand.
Ahvirõuged on seotud rõugetega, surmava haigusega, mis likvideeriti 1980. aastal. Kuid ahvirõuged on palju leebemad, surmajuhtumite sagedus on kolm kuni kuus protsenti. Enamik haigestunuid taastub kolme kuni nelja nädala jooksul. | WHO: tuvastatud ahvirõugete juhtumid võivad olla kõigest jäämäe tipp | https://www.err.ee/1608612436/who-tuvastatud-ahvirougete-juhtumid-voivad-olla-koigest-jaamae-tipp | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas, et viimastel nädalatel väljaspool tavapärast levikupiirkonda avastatud 200 ahvirõugete juhtumit võib olla alles algus. Samas ei pea laiem üldsus organisatsiooni hinnangul ahvirõugete pärast muretsema. |
Otse A-finaali pääsesid igast poolfinaalist üheksa esimest sportlast, kolm viimast õnnelikku selgusid aegade põhjal. Eliitmeeste ja kuni 23-aastaste triatleetide teises poolfinaalis sai Henry Räppo 12. koha ajaga 24.13, mis jättis ta viie sekundiga esimesena A-finaali ukse taha. Seega tuleb laupäeval võistlustulle asuda B-finaalis, kuhu pääsevad aegade põhjal 30 järgmist paremat sportlast.
"Taaskord pidin kogema ebaõnne," tõdes Räppo finišis. "Kui jõudsin rattarajal just esimesse gruppi, siis täpselt minu ees rootslane kukkus. Takerdusin ta rattasse ja grupp pääses jälle minema. Rattasõidu lõpuks jõudsin uuesti liidergruppi, kuid olin liigselt energiat kulutanud ja jooks oli kannatamine. Rattarajal olin üks kiiremaid ja olen oma sooritusega sellel alal rahul. Andsin seejärel endast maksimumi, et oleks lootust edasi pääseda, kuid seekord joosti kiiremini. Tulemusi vaadates olidki kõige kiiremad jooksumehed just minu poolfinaalis."
Samuti meeste ja kuni 23-aastaste sportlaste konkurentsis B-finaali pääsenud Pius sai kolmandas poolfinaalis tulemuseks 26.02, mis andis 20. koha. Sellest poolfinaalist oleks otse A-finaali pääsenud ajaga 24.16. Meeste esimeses poolfinaalis sai Johannes Sikk 19. koha ajaga 27.26. Otse A-finaali viis sellest stardist aeg 23.54. Vihmast libedal rattarajal kukkunud Kevin Vabaorg ja Armin Angerjärv tulemusi kirja ei saanud.
Meesjuunioride esimeses poolfinaalis sai Rasmus Boisen 22. koha ajaga 27.29. Boisen jäi rattarajal grupist maha kukkumise tõttu, mis rikkuski lõpuks lühikesel ja kiirel distantsil eestlase võistluse. Otse A-finaali pääsenuks ajaga 25.11. Teises poolfinaalis võistelnud Gregor Rasva kukkus rattarajal ning tulemust kirja ei saanud. Kolmandas poolfinaalis startinud Gert Martin Savitsch sai 23. koha ajaga 27.14. Otse A-finaali oleks viinud aeg 24.57.
Mõlemad Eesti naisjuuniorid pääsesid aegade põhjal laupäevastesse B-finaalidesse. Esimeses poolfinaalis startinud Liis Kapten sai 16. koha ajaga 27.57 ning otse edasi pääsemisest A-finaali jäi seekord lahutama 41 sekundit. Grete Maria Savitsch sai kolmandas poolfinaalis 20. koha tulemusega 29.26 ning sellest poolfinaalist oleks otse A-finaali pääsenud ajaga 27.21.
"Kurb, et oli nii palju kukkumisi ja ühtki A-finaali ei tulnud," ütles Eesti Triatloni saavutusspordi toimkonna juht Marko Albert pika päeva lõpus. "Hea meel on muidugi, et mõlemad meie naisjuuniorid realiseerisid oma võimed ja pääsesid B-finaali. Samuti on hea meel, et Rinel saab laupäeval uuesti võistelda, sest ta ei ole väga pikalt triatlonis olnud ja kõik rahvusvahelised kogemused on talle väga head. Tal on siin palju õppimiskohti. Kahju ka, et Henry jäi napilt A-finaali ukse taha. Õnnest jäi natuke puudu."
Naisjuunioride B-finaal peetakse laupäeval Eesti aja järgi kell 12.25 ning kell 18.05 toimub eliitmeeste/U-23 B-finaal. Pühapäeval kell 11.45 näeb võistlemas veel Eesti juunioride teatevõistkonda koosseisus Liis Kapten, Grete Maria Savitsch, Rasmus Boisen ja Gregor Rasva. | Henry Räppo jäi EM-il esimesena A-finaalist välja | https://sport.err.ee/1608612424/henry-rappo-jai-em-il-esimesena-a-finaalist-valja | Poolas Olsztynis alanud triatloni supersprindi Euroopa meistrivõistlustel peeti reedel poolfinaalid. Kui A-finaali ei jõudnud seekord ühtki Eesti sportlast, siis B-finaalis stardivad laupäeval Liis Kapten, Grete Maria Savitsch, Rinel Pius ja Henry Räppo. |
Nazarov teenis võistlusel kolmanda koha. Esikoha võitis Lõuna-Aafrika Vabariigi sprinter Emilie Erasmus (10,23) ning teine oli kanadalane Brendon Rodney (10,27), kirjutab Delfi Sport.
Nazarovi varasem tippmark oli mullu joostud 10,42. Eesti rekord kuulub endiselt Marek Niidule, kes läbis 2012. aastal 100 meetrit ajaga 10,19.
23-aastane eestlane sai hea aja kirja ka 200 meetri jooksus, kus sai 20,96-ga viienda koha. Tegu oleks olnud Nazarovi isikliku rekordiga, kuid lubatust suurema taganttuule tõttu jäi see südimata. Noormehe varasem tippmark oli 21,35. | Nazarov nihutas 100 meetri jooksus isiklikku rekordit | https://sport.err.ee/1608612403/nazarov-nihutas-100-meetri-jooksus-isiklikku-rekordit | Eesti sprinter Karl Erik Nazarov püstitas Poolas toimunud võistlustel 100 meetri jooksus ajaga 10,39 isikliku rekordi. |
"Eesti on lähisuhtevägivalla osas Euroopa vaieldamatu esinumber ning kolmveerand Eesti advokaatidest peab ohvrite õiguste tagamist probleemseks või väga probleemseks," selgitas uuringu koostaja ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tulemusi.
"Advokaadid koos prokuröride ja kohtunikega näevad lähisuhtevägivalla juhtumeid lähemalt kui avalikkus," lisas ta.
"Oleme tsiviliseeritud riik, aga probleeme on," nentis Pettai uuringu avalikul tutvustusel riigikogus, mille korraldas sotsiaaldemokraatide fraktsioon. "Meie juristid on eetikaga ja vastutustundlikud inimesed. Uuringus osales 200 tegevjuristi veebiküsitluse teel. Selgus, et üle 70 protsendi juristidest arvab, et inimõiguste tagamisega lähisuhtevägivalla ohvritele on Eestis probleeme. Kõige suurem probleem juristide hinnangul on riigi võime tagada ohvritele elatisraha, et iseseisvalt hakkama saada," rääkis Pettai.
Pettai sõnul on Eesti õigussüsteemi miinuseks ohvrikeskse lähenemise puudumine. "Tähtsad on seadusnormid, regulatsioonid, mitte ohver oma probleemide ja vajadustega," märkis Pettai.
Pettai sõnul on lähisuhtevägivald nii spetsiifiline kuriteoliik, et see vajab seadustes eraldi regulatsiooni. "Varjatud ja keerulist koduvägivalda ei saa lahendada ja menetleda samade meetoditega mis kõrtsikaklust," rõhutas Pettai. "Ka meie õigusruum peaks lähisuhtevägivalla juhtumitele lähenema eraldi, nii et see kaitseks taasohvristamise eest ja julgustaks abi otsima."
Lepitusmenetluse kohta ütles Pettai, et selle juures pole võimalik lepitajal uut võimalikku vägivalda ja teisi riske ette näha ja seega on tegemist ohvri jaoks ohtliku menetlusega. "Samuti on vägivallatseja ühes positsioonis ja ohver sootuks teises. Ohver on traumeeritud, see trauma läheb tal üle võibolla viie-kümne aasta pärast, alles siis võiks lepitada. Kui inimene on traumeeritud ja temaga manipuleeritakse, siis ei saa hakata teda vägivallatsejaga lepitama. Siis vägivald lihtsalt jätkub ja see on ohtlik," rääkis Pettai.
Arenenud riigid tema sõnul praktiliselt lepitusmenetlust nendel põhjustel ei kasuta.
Kohtud ei anna lähenemiskeeldu
Lähisuhtevägivalda põhjalikult uurinud vandeadvokaadi Tambet Laasiku kinnitusel peaks riik ohvrite kaitseks tegema palju rohkem. "Lähisuhtevägivalla ohvrid on erandlikus positsioonis ja vajavad kaitset ka pärast kuritegu," rõhutas Laasik. "Kaitset pole vaja üksnes vägivallatseja eest, vaid ka taastraumatiseerimise eest õigussüsteemis ja menetlustes."
Laasik, kes on kaitsnud kohtuasjades nii ohvreid kui ka vägivallatsejaid, märkis riigikogule esinedes, et tema kogemuse kohaselt on ohvrit aidata palju keerulisem kui vägivallatsejat. "Tänane menetluskord ja materiaalõigus mängivad kaardid kätte just vägivallatsejale," ütles Laasik.
"Minu kogemus ütleb, et vägivallatseja tahab minna väga lepitusmenetlusse, aga ma pole näinud ohvrit, kes seda tahab. Ohvri esimene soov on, et ta jäetaks rahule ja ei peaks enam vägivallatsejaga kokku puutuma," rääkis Laasik.
Siin oleks lahenduseks lähenemiskeeld. "Aastas esitatakse meil 60 lähenemiskeelu taotlust. Võrdluseks - meil on aastas umbes 4000 lähisuhtevägivalla kuritegu," nentis Laasik. Nendest 60 lähenemiskeelu taotlusest rahuldab kohus umbes 15.
Laasiku sõnul on paljudel kohtunikel arusaam, et lähenemiskeeld on vägivallatseja õigusi oluliselt piirav meede. "Kuid prioriteet peaks olema ju ohvri kaitse," märkis ta.
Uuringust selgub ka, et juristide suurim etteheide riigile on, et sel pole vägivallatsejatest ei ülevaadet ega nende üle tegelikku kontrolli. Raskeid juhtumeid ei suudeta ära hoida. Uuringus leiavad advokaadid ka ülekaalukalt, et teise lapsevanema vastu vägivaldne inimene ei sobi last kasvatama ja talle ei tohiks laste hooldusõigust usaldada.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut uuris ligi 200 tegevjuristi, sh advokaatide, prokuröride ja kohtunike hinnanguid õigussüsteemi võimekusele lähisuhtevägivallaga kohaselt tegeleda.
Eesti advokatuuri seisukohad
Mida peaks lähisuhtevägivalla ohvritele lähenemises muutma
Õigusabi tagamine ohvritele
Lähisuhtevägivallaga seotud menetlustes, olgu tsiviil- või kriminaalmenetluses, vajab ka ohver kvaliteetset õigusabi. Põhimõtteliselt on riigi õigusabi saamise võimalus olemas, aga sageli pole ohver sellest isegi teadlik. Lisaks on riigi õigusabi tasumäärad nii madalad, et selle osutamiseks advokaatide leidmine läheb iga aastaga järjest raskemaks; lähisuhtevägivald on aga väga mitmetahuline ja komplitseeritud teema ja vajab kvaliteetseks tegelemiseks sellele spetsialiseerunud advokaati.
Taasohvristamise lõpetamine menetlustes
Taasohvristamise üks tahk on riigi surve vägivaldsetes suhetes olijad iga hinna eest n-ö perelepitusele suunata. On olukordi, kus see võib ohvri seisundit halvendada ning reaalselt suurendada ohtu tema elule ja tervisele. Siin ei tohi eeldada, et üks lahendus sobib kõigile.
Tõhusa sõltuvusravi loomine
Suur osa lähisuhtevägivallast saab alguse alkoholi- või narkosõltuvusest. Sageli määratakse ründajale lisakohustusena ka sõltuvusravi läbimine. Riigil on sellega linnuke kirjas, olukord näiliselt lahendatud, aga menetlusi lähedalt nägevad advokaadid teavad, et päriselus tõhusat ja jäävate tulemustega sõltuvusravi tegelikult praktiliselt ei pakuta. Kui ei võideta sõltuvust, ei võideta ka lähisuhtevägivalda. | Eesti juristid: lähisuhtevägivalla ohvrid pole piisavalt kaitstud | https://www.err.ee/1608611692/eesti-juristid-lahisuhtevagivalla-ohvrid-pole-piisavalt-kaitstud | Eesti tegevjuristide hinnangul ei suuda riik piisavalt kaitsta lähisuhtevägivalla ohvrite õigusi, selgus Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi raportist. Riigil pole vägivallatsejatest ülevaadet ega nende üle kontrolli, märkisid juristid. |
Ameeriklanna Stephens lõpetas teekonna prantslannal Diane Parryl (WTA 9.), kes avaaringis alistas üllatusena tiitlikaitsja Barbora Krejcikova (WTA 2.). Stephens võitis tulemusega 6:2, 6:3.
Endine maailma esireket Viktoria Azarenka (WTA 15.) pidi reedel kolmandas ringis tunnistama Jil Teichmanni (WTA 24.) 4:6, 7:5, 7:6 paremust. Nii jõudis šveitslanna esimest korda oma karjääri jooksul slämmiturniiril 16 parema sekka. Kaheksandikfinaalis läheb Teichmann vastamisi Stephensiga.
Angelique Kerber (WTA 17.) kaotas 4:6, 6:7 Aliaksandra Sasnovitšile (WTA 47.). Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Martina Trevisaniga (WTA 59.).
Amanda Anisimova (WTA 28.) ja Karolina Muchova (WTA 81.) vahelises matšis vigastas Muchova teise seti alguses hüppeliigest. Kuigi tšehhitar proovis edasi mängida, andis ta otsustavas setis loobumisvõidu 6:7, 6:2, 3:0.
Anisimova järgmine vastane on Leylah Annie Fernandez (WTA 18.), kes sai kolmandas ringis 7:5, 3:6, 7:5 jagu Belinda Bencicist (WTA 14.).
Kaia Kanepi (WTA 46.) alistanud Coco Gauff (WTA 23.) läheb järgmises ringis vastamisi Elise Mertensiga (WTA 32.). | Prantsusmaa lahtistel on selgunud pooled kaheksandikfinalistid | https://sport.err.ee/1608612070/prantsusmaa-lahtistel-on-selgunud-pooled-kaheksandikfinalistid | Prantsusmaa lahtiste tenniseturniiril on naiste üksikmängu alumises tabelipooles selgunud kõik kaheksandikfinalistid, slämmivõitjatest jõudis ainsana edasi Sloane Stephens (WTA 64.). |
"Arusaam, et meiega koos lahkub osa vene valijaid, mis tähendab, et mitte-eestlaste huvide eest seistakse veel vähem," kirjeldab Yana Toom oma sotsiaalmeediakonto seinal ühte mitmest asjaolust, mis oleks tema hinnangul kaasnenud "kolme õe nimekirjaga", lisades, et see oleks tõmmanud Keskerakonna alla, kusagile hingitseva IRL-i tasemele.
Lisaks usub Toom, et nende nimekirja tekkides oleks hiljemalt sügiseks olnud käes valitsuskriis koos ennetähtaegsete parlamendivalimistega, kuid seal pole valimisnimekirjaga jälle midagi teha, sest riigikokku saavad kandideerida üksnes erakonnad.
Toom kirjeldab ka ettepanekuid, mille nad valimisnimekirja rakukesega kokku panid ja Keskerakonnale üle andsid. Ettepanekud olid jagatud teemade kaupa, puudutades vastavalt kas erakonda, linna või poliitikat. Muuhulgas pakuti erakonna programmi jaoks välja asutada linna varjupaigad perevägivallaohvritele, võimaldada algklassilastele teine komplekt õpikuid, et nad ei peaks raskeid raamatuid endaga kaasa tassima ja ehitada Aegna saarele munitsipaallastelaagrid.
Toomi sõnul jõuti Keskerakonnaga pooltes ettepanekutes 12-st kokkuleppele. Kas sellega jääda rahule või ei, nimetab Toom juba isiksuslikuks eripäraks - ühe jaoks on klaas ikka pooltäis ja teise jaoks pooltühi.
Oma pika arutelu lõpetab Toom mõttega, et poliitikas toetub kõik suuresti läbirääkimistele, iseäranis kui saab ise suunata ka tulemuste ellurakendamist ja just seda on ta püüdnud oma kolleegidele selgitada, ehkki esialgu tulemustega, ent ta jätkab seda. Ning lisab lõppu: "Nii et jah, mina jään."
Ivanova ja Loone saavad pahaseks
Olga Ivanova vastab Toomi sissekande peale, et ei maksa otsida vabandusi ning rõhutab, et kõik kohtumised, mis nimekirja ette valmistades tehti, toimusid Toomiga, mille tulemusel ei sündinud lõpuks isegi mitte kavatsuste protokolli. Samuti ei sündinud juhatuse otsust eetikakoodeksi kohta ega võtnud aukohtus vastu otsust Karilaiu küsimuses. Samuti heidab Ivanova ette, et ka kodakondsust ja Tšernobõli veterane puudutavates teemades konkreetsust ei olnud.
"Minu meelest oleme me päris edukalt vait suutnud olla, ehkki meil kõigil olnuks midagi öelda," torkab Ivanova lõpetuseks Toomile.
Oudekki Loone kirjutab omakorda, et ta ei taha alustada otsast peale põhjendamist, miks oleks või ei oleks hea minna valimistele eraldi nimekirjaga, kuid et ta on kurb ja pettunud, et Toom võttis olulise otsuse vastu pärast seda, kui kaaslased olid juba läinud koju teistsuguse otsusega, viidates sellele, et nende kokkulepe oli teha oma nimekiri, ent Toom mõtles pärast vastavat kokkulepet omapäi ümber. | Ivanova ja Loone jagavad Toomiga sotsiaalmeedias maid | https://www.err.ee/606454/ivanova-ja-loone-jagavad-toomiga-sotsiaalmeedias-maid | Yana Toom selgitas oma Facebooki leheküljel, miks ta otsustas jääda Keskerakonna nimekirjale truuks. Olga Ivanova ja Oudekki Loone ärritusid Toomi peale. |
Kaitstud edetabelikoha alusel Wimbledoni pääsenud 28-aastane lätlane oli eelmises ringis lülitanud konkurentsist argentiinlase Juan Martin del Potro ja asus Djokovici vastu avasetti juhtima 4:2, aga kaotas siis mõlemad oma järelejäänud servigeimid.
Ülejäänud mängus ei suutnud ta kordagi enam serblase pallingut murda ning jäi kolmanda seti kiires lõppmängus taha 0:3 ja 1:6 ning kaotas selle 2:7.
Djokovic läheb neljandas ringis kokku asetamata prantslase Adrian Mannarinoga, kes sai jagu oma pisut nimekamast kaasmaalasest Gael Monfilsist 7:6 (7:3), 4:6, 5:7, 6:3, 6:2.
Edasi 16 sekka pääses ka kuuenda paigutusega kanadalane Milos Raonic, kes alistas hispaanlase Albert Ramos Vinolase 7:6 (7:3), 6:4, 7:5 ja kohtub 16 hulgas sakslase Alexander Zverev juunioriga.
Lisaks Monfilsile langes prantslastest konkurentsist ka Jo-Wilfried Tsonga, jäädes alla ameeriklasele Sam Querreyle 2:6, 6:3, 6:7 (5:7), 6:1, 5:7.
16 hulka jõudis ka Roger Federer, kes alistas sakslase Mischa Zverevi 7:6 (7:3), 6:4, 6:4. Ühtlasi oli tegemist tema 317. võiduga suure slämmi turniiride üksikmängus. Sellega möödus ta Serena Williamsist (316). Järgmisena kohtub ta bulgaarlase Grigor Dimitroviga.
Prantsusmaa lahtiste poolfinalist Dominic Thiem sai 7:5, 6:4, 6:2 jagu ameeriklasest Jared Donaldsonist ja läheb neljandas ringis vastamisi tšehh Tomas Berdychiga. | Djokovic lõpetas Wimbledonis lätlase teekonna | https://sport.err.ee/606445/djokovic-lopetas-wimbledonis-latlase-teekonna | Meeste tennise maailma teine reket Novak Djokovic alistas Wimbledoni meesüksikmängu kolmandas ringis lätlase Ernests Gulbise 6:4, 6:1, 7:6 (7:2) ja pääses neljandasse ringi. |
Esialgsetel andmetel leidis traagiliste tagajärgedega vahejuhtum aset Kaarepere raudteejaama juures, kus seni tuvastamata mees heitis end rongi ette ja hukkus. Praegu teadaolevalt liikus rong umbes 40 km/h ning inimest märganuna andis rongijuht ka hoiatava signaali lähenevast rongist, kuid mees ei reageerinud sellele. Juhtunu kõik üksikasjad on selgitamisel.
Elron teatas, et Tallinna-Tartu rong hilineb raudteeõnnetuse tõttu 35 minutit. | Kaareperes hukkus rongi alla jäänud inimene | https://www.err.ee/606444/kaareperes-hukkus-rongi-alla-jaanud-inimene | Laupäeva õhtul enne kella poolt üheksat jäi inimene Kaareperes Tallinnast Tartusse suundunud rongi alla ja hukkus. Lõuna politseiprefektuurist kinnitati, et päästjate kohale jõudes polnud päästa enam kedagi. |
Teisele kohale tuli Tartu Audentese Spordiklubi esindaja Karl Koha 16 meetri ja 97 sentimeetriga ning kolmandaks Kert Piirimäe Koigi Kergejõustikuklubist tulemusega 16.82.
Neljanda koha võitles enda kohta tubli tulemusega välja kümnevõistleja Janek Õiglane, tõugates kuuli 14 meetri ja 96 sentimeetri kaugusele.
Esmakordselt osales Heino Lipu mälestusvõistlustel Eesti parim naiskuulitõukaja Kätlin Piirimäe, kelle tänane võidutulemus oli 15.58.
1947. aastal maailma parimaks kuulitõukajaks ja 1948. aastal maailma parimaks kümnevõistlejaks olnud Heino Lipu auks ja mälestuseks on peetud kuulitõukevõistlust Eesti kergejõustikulegendi sünnikoha lähistel juba üheksa aastat. Heino Lipu 1951. aastal püstitatud isiklik rekord 16 meetrit ja 98 sentimeetrit on Eesti kergejõustikuvõistlustel arvestatav tulemus siiani. | Heino Lipu mälestusvõistlused võitis Kristo Galeta | https://sport.err.ee/606450/heino-lipu-malestusvoistlused-voitis-kristo-galeta | Legendaarse kergejõustiklase Heino Lipu sünnikoha lähedal Ida-Virumaal Maidla mõisakompleksis toimunud traditsioonilise kuulitõukevõistluse võitis valitsev Eesti meister Kristo Galeta Kergejõustikuseltsist Sakala 17 meetri ja 96 sentimeetriga. |
27. minutil läks FCI koduväljakul Kevin Andersoni omaväravast juhtima ja eduseisu kasvatati seitse minutit hiljem, kui Sergei Tumasjan realiseeris penalti. Vaid paar minutit pärast seda teenisid 11 meetri karistuslöögi ka külalised, kelle ridadest oli täpne Kaarel Kiidron.
Teises laupäevases kohtumises viigistasid Narva Trans ja Paide Linnameeskond 1:1. Dzmitri Koubi esimese poolaja eelviimasel minutil löödud väravast läks piirilinna klubi juhtima, aga vaid paar minutit pärast vaheajapausi tegi Andre Järva 1:1.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Flora 47 punkti (17-st mängust), 2. Tallinna FC Levadia 43 (17), 3. Nõmme Kalju FC 36 (17), 4. FCI Tallinn 30 (18), 5. JK Narva Trans 25 (18), 6. Tartu JK Tammeka 18 (18), 7. JK Sillamäe Kalev 16 (18), 8. Paide Linnameeskond 16 (18), 9. Viljandi JK Tulevik 10 (18), 10. Pärnu JK Vaprus 7 (17). | FCI Tallinn noppis tartlaste vastu kolm punkti | https://sport.err.ee/606448/fci-tallinn-noppis-tartlaste-vastu-kolm-punkti | Jalgpalli Premium liiga kohtumises alistas tiitlikaitsja FCI Tallinn koduväljakul Tartu Tammeka 2:1. Kolmest väravast kaks löödi penaltist. |
Fatbike'i arvestuses oli kiireim Tiimo Tõnisson, kellele järgnesid Margus Malva ja Mick Kenneth Krõm. Naistest oli parim Kadri Kangur.
Tegemist on teadaolevalt ainsa rattavõistlusega Eestis, kus osalejatel tuleb osa rajast läbida maa all. Nimelt jääb 6,7 km pikkusele ja endiste Astangu laskemoonaladude territooriumil kulgevale ringile kaks Peeter Suure merekindluse käiku.
Elamussõitude sarja kokkuvõttes on mägiratturite arvestuses kaksikjuhtimine – Epner ja Neemela on kogunud võrdse arvu punkte. Sarja kolmas etapp, Saare tehismaastiku sõit toimub 5. augustil Rummu karjääri ümbruses. | Astangu maaaluse sõidu võitis Indrek Epner | https://sport.err.ee/606439/astangu-maaaluse-soidu-voitis-indrek-epner | EventRent elamussõitude sarja teise etapi, Astangul peetud Polari maaaluse sõidu põhidistantsi võitis Indrek Epner. Rohkem kui neli minutit kaotas talle Tarmo Neemela, kellest omakorda jäi rohkem kui kahe minuti kaugusele Markus Vähi. Naiste arvestuses oli parim Marina Pavlišina. |
Putini "auring" tuli umbes 500-kilomeetrine, vahendab Reuters.
Lehel FlightRadar24 nähtub, et Venemaa valitsuse lennuk Iljušin, registrinumbriga RA-96022, mis sõitis neljapäeval Moskvast Hamburgi, vältis otsemarsruuti, mis läinuks üle Valgevene ja Poola, eelistades nende asemel lennata ringiga üle Läänemere, vältides ka Balti riikide kohale sattumist. Teekond viis hoopis üle neutraalsete riikide Soome ja Rootsi, enne NATO liikmesriikidest Taani ja Saksamaa õhuruumi sisenemist.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommentaaridest, öeldes vaid, et presidendi julgeolek reiside ajal on kõige olulisem, mistõttu on kõige otstarbekam lähtuda eeskätt turvalisusest. | Putini lennuk lendas G20-le ringiga, et vältida Poola ja Baltikumi õhuruumi | https://www.err.ee/606436/putini-lennuk-lendas-g20-le-ringiga-et-valtida-poola-ja-baltikumi-ohuruumi | Lennuk, mille pardal oli Venemaa president Vladimir Putin, sõitis Saksamaale Hamburgi G20 tippkohtumisele ringiga, et vältida NATO liikmetest Poola ja muuhulgas Balti riikide õhuruumi, selgub tema lennuki radariandmetest. |
Purje lõi 15. minutil kohtumise teise värava. Ta vahetati välja 79. minutil, kui KuPS juhtis 3:0. Sellise seisuga kohtumine lõppeski, vahendab Soccernet.ee.
Enne tänast sel liigahooajal kõik mängud algusest lõpuni kaasa teinud Kaljumäe jäi esmakordselt varupingile, kust ta siiski juba 36. minutil sisse vahetati.
Tabelis paikneb KuPS seitsmendal ja Kemi üheksandal kohal. | Purje skooris Kaljumäe klubi vastu | https://sport.err.ee/606437/purje-skooris-kaljumae-klubi-vastu | Kuopio Palloseura (KuPS) ründaja Ats Purje lõi täna Soome kõrgliigas oma hooaja neljanda värava, skoorides Marek Kaljumäe koduklubi Kemi vastu. |
Sõitu domineerisid kohalikud ratturid: võitis Laurens Sweeck (Era - Circus), kellele kahe sekundi kaugusel järgnesid suurema grupi kiireimad Roy Jans (WB Veranclassic Aqua Protect) ja Jerome Baugnies (Wanty - Groupe Gobert).
Nõmmela lõpetas grupis, mis kaotas võitjale 39 sekundiga ja kus jagati kohad 24.-78. | Aksel Nõmmela teenis Belgias 34. koha | https://sport.err.ee/606431/aksel-nommela-teenis-belgias-34-koha | Aksel Nõmmela (Leopard) teenis Belgias peetud ühepäevasõidul Grote prijs Jean-Pierre Monseré (Ieper - Roeselaere; 202,8 km) 34. koha. |
Kaheksandal etapil tuli ratturitel ületada mitu mäge, nende seas lõpu eel ka esimese kategooria Cote de la Combe de Laisia-Les Molunes, kuhu esimesena jõudiski konkurentidelt eest spurtinud Calmejane.
Karjääri esimese Tour de France'i etapivõidu teeninud prantslasele järgnesid hollandlane Robert Gesink (Team LottoNL-Jumbo; +0.37) ja peagrupi eesotsas lõpetanud võitja kaasmaalane Guillaume Martin (Wanty - Groupe Gobert; +0.50).
Üldarvestuses midagi ei muutunud: Froome'i edu tiimikaaslase Geraint Thomase ees on jätkuvalt 12 sekundit. Kolmandana jätkab itaallane Fabio Aru (Astana; +0.14).
Punktiarvestuse liidrina püsib sakslane Marcel Kittel (Quick-Step Floors), mägedekuninga särgi tõmbab selga Calmejane ja noorte seas juhib britt Simon Yates (ORICA-Scott).
Väga mägine etapp ootab rattureid ka homme, kui 181,5-kilomeetrisel teekonnal marsruudil Nantua - Chambery tuleb ületada lausa kolm kategooriata tõusu, aga viimased kilomeetrid sõidetakse tasasel maal. | Lõpuni vastu pidanud prantslane tõusis mägede arvestuse liidriks | https://sport.err.ee/606423/lopuni-vastu-pidanud-prantslane-tousis-magede-arvestuse-liidriks | Prantsusmaa velotuuri kaheksanda etapi (Dole - Station des Rousses; 187,5 km) võitis kohalik rattamees Lilian Calmejane (Direct Energia), üldliidrina jätkab britt Chris Froome (Sky). |
Kerber andis avaseti kolmandas geimis oma pallingu ära ega suutnudki seda enam tagasi võita. Teises setis jäi ta samuti 1:3 taha, aga murdis kaheksandas geimsi tagasi ja oli kiires lõppmängus kindlalt üle.
Otsustavas setis kaotas maailma 70. reket Rogers oma esimese ja neljanda servigeimi ning kuigi korra eksis ka sakslanna, siis kümnendas geimis lõpetas ta kohtumise teiselt matšpallilt.
Neljandas ringis läheb Kerber vastamisi hispaanlanna Garbine Muguruzaga, kes alistas rumeenlanna Sorana Cirstea 6:2, 6:2.
Edasi 16 hulka on jõudnud ka venelanna Svetlana Kuznetsova, kes alistas sloveenlanna Polona Hercogi 6:4, 6:0 ja poolatar Agnieszka Radwanska, kes sai jagu šveitslannast Timea Bacsinszkyst 3:6, 6:4, 6:1. Neljandas ringis kohtuvad võitjad omavahel. | Maailma esireket Kerber sai Wimbledonis keerulise võidu | https://sport.err.ee/606421/maailma-esireket-kerber-sai-wimbledonis-keerulise-voidu | Naiste tennise maailma esireket Angelique Kerber teenis Wimbledoni tenniseturniiri kolmandas ringis raske 4:6, 7:6 (7:2), 6:4 võidu ameeriklanna Shelby Rogersi üle. |
Viimase etapi võitis prantslane Clement Venturini (Cofidis), kes edestas lõpuspurdis belglast Sep Vanmarcket (Cannondale Drapac) ja lõuna-aafriklast Ryan Gibbonsit (Dimension Data). Taaramäe lõpetas sama aja juures 34. kohal.
Austria velotuuri kokkuvõttes teenis esikoha kohalik mees Stefan Denifl (Aqua Blue Sport), kellele järgnesid hispaanlane Delio Fernandez Cruz (Delko Marseille Provence KTM; +0.37) ja kolumblane Miguel Angel Lopez Moreno (Astana; +0.59).
Juba eile 11. koha sisse võitnud Taaramäe lõpetas sel positsioonil turniiri ka kokkuvõttes. Kaotust Deniflile kogunes kaks minutit ja 56 sekundit. | Taaramäe jäi Austrias esimesena esikümnest välja | https://sport.err.ee/606419/taaramae-jai-austrias-esimesena-esikumnest-valja | Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) lõpetas Austria velotuuri viimase etapi (St. Johann - Alpenbdorf - Wels; 203,9 km) peagrupis ja teenis kokkuvõttes 11. koha. |
Kaheksanda paigutusega eestlased said avaringis jagu üheksanda paigutusega Sloveenia paarist Nejc Zemljak - Jan Pokeršnik 21:16, 21:19, kuid seejärel kaotati 16. asetusega kohalikule paarile Ilja Kovalov - Deniss Denissenko 17:21, 22:20, 8:15.
Miinusringis tuli Tiisaarel ja Nõlvakul tunnistada ka 11. paigutusega Venemaa paari Aleksandr Lihholetov - Ilja Lešukov paremust 21:16, 26:24. | Tiisaar - Nõlvak tulid Ukraina turniiril üheksandaks | https://sport.err.ee/606416/tiisaar-nolvak-tulid-ukraina-turniiril-uheksandaks | Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak teenisid Ukrainas Harkivis peetaval rannavõrkpalli CEV satelliitturniiril üheksanda koha. |
"Me loodame, et kontaktid Euroopa Komisjoniga jätkuvad ja arenevad. On olemas sellised suunad nagu koostöö Euroopa Komisjoni ja Euraasia Majandusliidu vahel," ütles Putin, kohtudes Hamburgis G20 tippkohtumise kõrvalt Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Venemaa otsib võimalusi kontaktide laiendamiseks selles suunas, lisas ta. "Me hoiame kontakte, seda hoolimata olemasolevatest teemadest," kinnitas Putin.
Vene president meenutas, et tal olid Junckeriga väga kasulikud läbirääkimised Peterburi majandusfoorumil 2016. aastal.
Putin ütles, et Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini väisas Moskvat aprillis ning Vene välisminister Sergei Lavrov külastab omakorda Brüsselit 11. juulil.
Juncker rõhutas omakorda, et Euroopa Komisjon soovib dialoogi Venemaaga. Junckeri sõnul on Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised erimeelsused teada, need on Krimm ja Ida-Ukraina. Juncker kinnitas, et Euroopa Komisjon on valmis jätkama tööd, et leida koostöövõimalusi ja vastastikku huvipakkuvaid punkte. | Putin: Venemaa loodab jätkata ja arendada kontakte Euroopa Komisjoniga | https://www.err.ee/606414/putin-venemaa-loodab-jatkata-ja-arendada-kontakte-euroopa-komisjoniga | Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa loodab jätkata ja arendada kontakte Euroopa Komisjoniga hoolimata praegustest erimeelsustest. |
Kvartett Allar Raja, Sten-Erik Anderson, Tõnu Endreson ja Kaspar Taimsoo püsis terve sõidu neljandal kohal ja lõpetas ajaga 5.50,03.
Edasi A-finaali said Itaalia (5.44,32) ja Holland (5.44,90), napilt jäi välja Prantsusmaa (5.44,93). Eestlased edestasid üksnes USA nelikut (5.54,49).
Esimesest vahesõidust jõudsid A-finaali Uus-Meremaa ja Poola, eelsõitudes olid koha kuue seas taganud Suurbritannia ja Leedu. | Eesti neljapaat jäi Luzerni A-finaalist kindlalt välja | https://sport.err.ee/606413/eesti-neljapaat-jai-luzerni-a-finaalist-kindlalt-valja | Eesti paarisaeruline neljapaat piirdus Luzerni MK-etapi vahesõidus neljanda kohaga ja peab leppima kohaga B-finaalis. |
"Me armastame sind kõik," kirjutas bänd oma sotsiaalmeedia lehel, tänades 25 000 inimest, kes kauni suvekuu all bändi kontserdile kaasa elas.
Kolmandal festivalipäeval astus Õllesummeri pealavale Briti duo Hurts, keda soojendas Púr Múdd.
Vahetult pärast festivali avaldab Hurts uue albumi, nii oli Tallinna kontserdi publikul võimalus lisaks tuntud hittidele kuulda kõige värskemat loomingut. | Hurts tänas Facebookis fänne eesti keeles: me armastame sind kõik | https://menu.err.ee/606412/hurts-tanas-facebookis-fanne-eesti-keeles-me-armastame-sind-koik | Briti duo Hurts avaldas pärast eilset Õllesummeri kontserti südamliku postituse oma Facebooki lehel, kus muusikud Adam Anderson ja Theo Hutchcraft panid proovile oma eesti keele oskuse. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.