text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Leclerc sõitis kolmandal ringil boksi, kuna kurtis ülekuumenemise üle ning Ferrari leidis seejärel tema eesmisest paremast pidurikanalist visiiririba.
Binotto ütles, et ülekuumenemine põhjustas anduri rikke, mis tähendas, et nad ei saanud Leclerci kiirust täpselt mõõta, kui ta viimast korda boksi tuli.
Kiiruse ületamise eest määratud viiesekundiline karistus langetas Leclerci koha võrra tahapoole kuuendaks.
"Me ei kasutanud oma tavalisi kiirust mõõtvaid andureid, kuna need olid ülekuumenemise tõttu rikki läinud," ütles Binotto Belgia etapi järel ajakirjanikele.
Leclerc tegi värskete rehvide pärast hilise peatuse, et saaks proovida kiireima ringi eest boonuspunkti võtta.
Selle asemel lükkas peatus ta korraks Fernando Alonso taha. Binotto ütles, et see oli riski väärt, isegi kui Verstappen lõpuks selle punkti võitis.
"Ma arvan, et see oli õnnetu olukord ja me peaksime olema oma otsustes julgemad, et minna kiirele ringile, kui selleks on tingimused olemas," sõnas Binotto. | Ferrari süüdistab Leclerci karistuses Verstappeni visiiririba | https://sport.err.ee/1608698350/ferrari-suudistab-leclerci-karistuses-verstappeni-visiiririba | Pühapäeval toimunud vormel-1 sarja Belgia GP-l sai Ferrari piloot Charles Leclerc boksiteel kiiruse ületamise eest karistada. Ferrari meeskonna bossi Mattia Binotto sõnul põhjustas selle Red Bulli rivaali Max Verstappeni poolt ära visatud visiiririba. |
Arvatakse, et United maksab esialgse tasu 80,75 miljonit naela, millele lisandub veel 4,25 miljonit naela, mis teeb kokku umbes 99 miljonit eurot.
22-aastane Antony peaks saabuma Manchesteri järgmise 48 tunni jooksul, et läbida tervisekontroll, vahendab BBC.
Antonyst saaks Manchester Unitedi teine kõige kallim ost kaitsja Harry Maguire'i kõrval. Paul Pogba eest makstud 89 miljonit naela jääb klubi rekordiks.
Antony lõi Ajaxi eest 82 kohtumisega 25 väravat ja andis 22 resultatiivset söötu, liitudes 2020. aastal Sao Paulost Hollandi meeskonnaga. Ta on varem Ajaxis mänginud Unitedi praeguse peatreeneri Erik ten Hagi käe all.
Ta debüteeris Brasiilia koondises 2021. aasta oktoobris ja on nüüd üheksa kohtumisega löönud kaks väravat. Meistrite liigas on ta 11 kohtumisega Ajaxi eest löönud seitse väravat.
Antonyst saaks ülemineku korral Premier League'i ajaloo kalliduselt neljas mängija. Vaid Pogba üleminek Unitedisse, Romelu Lukaku tulek Chelseasse ning Manchester City tehing Jack Grealishiga on olnud kallimad ostud. | United on ostmas ligi 100 miljoni euro eest talendikat brasiillast | https://sport.err.ee/1608698431/united-on-ostmas-ligi-100-miljoni-euro-eest-talendikat-brasiillast | Inglismaa jalgpalliklubi Manchester United nõustus talendika Brasiilia ääreründaja Antony eest Ajaxile välja käima ligi 100 miljonit eurot. |
Hooaja jooksul tuuakse publiku ette seitse uuslavastust nii nooremale kui vanemale vaatajale, nende seas koduseid ja kaugemaid klassikuid ning kaasaegseid vormiotsinguid. Trupiga liitub värskelt lavakunstikooli lõpetanud Maria Ehrenberg, uusi noori oodatakse õppima Noortestuudiosse ja valmistutakse mais toimuvaks Tallinn Treff visuaalteatrifestivaliks.
"Peame oluliseks, et iga esietenduv lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks," ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas.
4. septembril avab hooaja "Palle üksi maailmas", mis sai alguse teatrisisesest, erinevateks katsetusteks mõeldud ideedelaboratooriumist. Väikelastelavastus seob ühtseks tervikuks nukuteatri ja animatsiooni. Lavastajateks on Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Karl Sakrits ning teatri video- ja heliosakonna juht Mait Visnapuu.
Novembris toob Tanel Jonas külalisena Ugala teatrist lavale Duncan Macmillani "Kõik ägedad asjad". Eestiski ajakohases loos hakkab üks noor inimene üles kirjutama asju, mille nimel tasub elada. Ta loodab sellest abi emale, kes ei näe ühtegi võimalust, kuidas eluga edasi minna. Monolavastust, milles räägitakse elu suurest ja keerulisest süsteemidejadast läbi lihtsate asjade ja huumori, mängib Getter Meresmaa, Doris Tislar või Risto Vaidla.
Detsembris esietendub Ferdinandi saalis koguperelavastus "Uperpall", mille lavastavad Zuga ühendatud tantsijad. Lavastus pallidega ja pallidest ehk lugu sellest, et kuitahes uperpallis asjad ka ei oleks, saab need alati teistpidi põrkama panna.
Veebruaris jõuab esietenduseni Günter Grassi "Plekktrumm", mille lavastab Taavi Tõnisson ja kunstnikutöö teeb Rosita Raud. Loo peategelane Oskar põristab sünnipäevakingiks saadud plekktrummi, samal ajal kui tema ümber puhkevad konfliktid nii poliitilisel kui isiklikul tasandil, tema kodulinn vallutatakse, ta lähedased hukkuvad.
Kevadel toob Kalju-Karl Kivi lavale loo väikelastele valgusest, hingest ja hingevalgusest, ning Maria Peterson Tennessee Williamsi näidendi "Klaasist loomaaed", mille lugu hargneb lahti 1937. aastal suure depressiooni ajal ühes vaeses perekonnas, kuhu kuuluvad ema ja tema kaks täiskasvanud last. Suvel 2023 võtab Mirko Rajas taas ette klassika ja lavale jõuab praegu veel tööpealkirja "Armastav Tammsaare" kandev lavateos, mis koondab, sõlmib ja põimib eneses kokku A. H. Tammsaare mõttemänge armastuse teemadel.
"Teater seisab kolmel tugisambal: kolleegid, partnerid ja publik," ütles teatrijuht Joonas Tartu. "Neid senise eest tänades tahaksin aga rõhutada, et teater on ka ise tugisammas. Kunstil on sügav väärtus, see julgustab teatrit tegelema suurte ja tõsiste teemadega, unustamata seejuures, et ka meel vajab lahutamist."
Samuti jätkab Eesti Noorsooteatri Noortestuudio, mis koondab 9.–11. klassi teatrihuvilised noored. Stuudiot juhivad Doris Tislar ja Leino Rei. Viimane juhib ka rahvusvahelist visuaalteatrifestivali Tallinn Treff, mis toimub 25.–28. mail 2023.
Nukuteatrimuuseumis jätkub kohtumistesari näitlejate ja nukkudega, samuti leidub haridusprogramme igale kooliastmele, väljastpoolt Tallinna külastamisel on abiks ka toetusprogramm. Pühadehooajaks valmivas muuseumimängus "Teatrinukkude jõulud" rännatakse läbi nukuteatri viie jõululavastuse. | Eesti Noorsooteatri uus hooaeg kõneleb elusolemise väärtusest | https://kultuur.err.ee/1608698422/eesti-noorsooteatri-uus-hooaeg-koneleb-elusolemise-vaartusest | Sel ühapäeval alustab Eesti Noorsooteater 71. hooaega, mis teatri sõnul kõneleb elusolemise väärtusest ja elurõõmu otsinguist. |
"Ka sel korral oleme sadadest uutest valdkonna dokumentaalfilmidest siinse kinopubliku jaoks välja valinud vaid parima ning nelja päeva jooksul on filmisõpradel võimalik endale sobivaimad valida kümne seansi hulgast," sõnas festivali üks korraldajatest Taivi Koitla.
Festivali avafilmiks on Jaapani režissööri Toshimichi Saito dokumentaal "Püüdes perfektsust", mis keskendub neljale tunnustatud Jaapani kokale ning uurib, mis peitub riigi ainulaadse ja kõrgetasemelise toidukultuuri taga.
Toidufilmide festival toimub 15. kuni 18. septembrini kinos Sõprus. Filmid linastuvad ingliskeelsetena või ingliskeelsete subtiitritega. Kokku linastub kümnel seansil seitse dokumentaalfilmi. | Toidufilmide festival toob ekraanile seitse dokumentaalfilmi | https://menu.err.ee/1608698407/toidufilmide-festival-toob-ekraanile-seitse-dokumentaalfilmi | Toidufilmide festival toimub juba neljandat korda ja avafilmiks on Jaapani režissööri Toshimichi Saito dokumentaal "Püüdes perfektsust". |
Viimased kuus kilomeetrit sõitis Ebras koos prantslanna Alizee Rigaux'ga, kelle eestlanna jättis maha viimasel 600 meetril tehtud lõpurünnakuga. Ebras edestas lõpuks lähimat konkurenti kahe sekundiga. Kolmanda koha saanud hollandlanna Lisa van Belle (Talent Cycling) jäi maha juba ühe minuti ja 51 sekundiga.
"Umbes 40 kilomeetrit enne lõppu sõitis üks hollandlane laskumisel vahe sisse ja mõtlesin, et lähen temaga kaasa," rääkis Ebras peale võistlust. "Saime suure vahe sisse ja grupist sõitsid ära veel kolm-neli tüdrukut, kes meid küll kätte ei saanud. Lõpus oli kaks rasket tõusu, kus sõitsin hollandlannalt eest ära, kuid peale seda jõudis mulle üks prantslanna järgi. Ta proovis küll eest ära sõita, aga see tal ei õnnestunud. Umbes kolm kilomeetrit enne finišit oli laskumine, kus ma siis umbes 600 meetrit enne lõpujoont ründasin ja võitsingi. Eile oli väga palju ebaõnne, kaks tehnilist rattal, selle võrra oli võit veelgi magusam."
Teise eestlannana võistlustules olnud Laura Lizette Sander tulemust kirja ei saanud. Kahe etapi kokkuvõttes võidutses hollandlanna Nienke Vinke (Mix NXTG U-19 – ACROG; 3:54.01), teiseks kerkis Rigaux (+0.04) ja kolmanda koha sai prantslanna Eglantine Rayer (+0.11). Ebras sai üldarvestuses 13. koha, jäädes parimast maha kahe minuti ja kahe sekundiga. Parima ronija arvestuses oli eestlanna teine. | Ebras võitis Baskimaal Rahvuste karika sarja velotuuril etapi | https://sport.err.ee/1608698401/ebras-voitis-baskimaal-rahvuste-karika-sarja-velotuuril-etapi | Baskimaal sõidetud naisjuunioride Rahvuste karika sarja kuuluva velotuuri Bizkaikoloreaki teisel etapil (71,1 km) pälvis esikoha ligi poole võistlusmaast eest ära olnud Elisabeth Ebras (Team Rytger Development; 2:03.41). |
Professor Jaanus Harro professuur Tartu Ülikoolis kannab psühhofüsioloogia nimetust, kitsamalt on tegu psühhofarmakoloogia ja käitumismehhanismide uurijaga. Harro peamised uurimisteemad on olnud tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ja toitumise seosed meeleolu ja isiksuseomadustega ning impulsiivne käitumine, kirjutab Margus Maidla ajalehes Sirp.
Tööalaselt uurib Harro afektiivsust ja vabadel hetkedel kõike, mis puutub uimastitesse läbi kogu ajaloo. 2006. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandel professor Harro raamat "Uimastite ajastu", 2017. aastal samalt kirjastuselt uus täiendatud trükk.
Erilist tunnustust väärib Harro teadlasena seetõttu, et ta on üks vähestest inimese toimimise uurijatest, kes püüab oma töös ka konkreetsete lahendusteni jõuda ja mitte ainult kirjeldada "kuidas mingis keskkonnas mingi nähtus korreleerub mingil hetkel teise nähtusega".
Säärase uurimisparadigma lõputuse käes kannatab suur tükk maailma teadusest. Korrelatsioon võib ka huvitav olla, kuid mis edasi? Mida see tähendab? Mida saaks ette võtta? Milline oleks uus ravim? See toob halastamatult esile projektipõhisuse probleemistiku, kui mingi nähtuse kirjeldamiseks klassikalisest grandiperioodist ehk isegi piisab, kuid jätku-uuringud nõuavad märksa püsivamat rahastuslahendust.
Tsiteerin vastust küsimusele käimasolevate projektide kohta: "Ma ei ole üldse "projektipõhine" teadlane. Rahataotlusi kirjutatakse selleks, et saada raha, et teha vajalikke ja huvitavaid asju. Pidepunktidena võib ju erinevaid projekte nimetada, minu osalusel ja juhtimisel on neid olnud väga palju. Sh osalus viies Euroopa Komisjoni konsortsiumis ja kaks USA erafondi rahastatud projekti. Ja kahekümne aasta tagune (projekt) võib olla rohkem elus kui äsja lõppenu."
Olete ameti poolest Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja asute füüsiliselt Chemicumis. Rääkige palun sissejuhatuseks oma teaduse tegemise aluskontseptsioonist. Miks on ühele psühhofüsioloogia professorile õige töökoht keemia instituudis loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, mitte näiteks sotsiaalteaduste valdkonnas?
Ma ei ole psühholoog, kuna mul ei ole vastavat haridust, mulle pole välja antud ühtegi ainepunkti psühholoogiast, kui välja arvata üks rahvusvaheline kahenädalane kursus 1991. aastal aju-uurimise vallas, mille nimetus oli neuropsühholoogia, see on ka kõik. Nii et ma olen psühholoogina amatöör, samamoodi olen amatöör paljudes muudes valdkondades, millega on tulnud elus siiski tegeleda. Kui kuidagi oma tegevust kategoriseerida, siis olen pigem arstiteadlane ja kitsamalt farmakoloog.
Eks minu mõnetine teadustöö piiriülesus sai alguse juba tudengipõlves, mil käisin korraga neljas teadusringis, kuid kus kõigis ühisosana uuriti mingil määral aju tegevust. Teadva valikuna jäin siiski üsna ruttu pidama farmakoloogia kateedri juurde, kus tegelesime aju biokeemia ja käitumise uuringutega loomkatsetes ravimeid kasutades. Minu praegune professuur kannab nimetust psühhofüsioloogia, millest lahtiseletatuna füsioloogia on elutegevuse talitluse uurimine ja psühhofüsioloogia on keskendatud nendele elutegevuse aspektidele, mille abil kujuneb psüühika.
Tartu Ülikoolis on päris mitu füsioloogia lõpuga ja erineva eesliitega professuuri, sest elutegevus on kompleksne, kuid sellel on eristavavad tahud. Kokkuvõtvalt: tegelen psüühika uurimisega loodusteaduslike meetoditega meditsiinile tähtsates küsimustes. Psühhofüsioloogia asi on see, kuidas aju tekitab käitumise, aga ajust nähtava käitumise juurde on pikk tee.
Meie õppetool on loodusteaduskonna ja keemia instituudi struktuuris 2021. aasta algusest. Eelnevalt olin päris kaua sotsiaalteaduskonnas, sellest üle kümne aasta dekaan, kuid Tartu Ülikooli struktuurireform joonistas tulevikuprojektsioonid ümber. Veel varem olin arstiteaduskonnas, professor 1994. aasta algusest, ja seal olin ka seitse semestrit prodekaan. Seega olen töötanud professorina Tartu Ülikooli neljas instituudis. Ikka seal, kus parajasti saab kõige paremini ajada seda asja, mida teeme – uurida ajutegevuse sügavamaid eesmärke!
Millised on olnud teile tähtsamad uurimisteemad läbi aja?
Kaks üldistavat märksõna, mida me läbivalt oleme oma tegevuse kirjeldamiseks kasutanud, on esiteks neuropsühhofarmakoloogia, mis on ka meie õppetooli nimetus, ja teiseks afektiivajuteadus (affective neuroscience). Esimene viitab psühhiaatriliste ravimite loomise traditsioonist välja kasvanud laiemale aju-uuringute suunale ja teine sellistele uuringusuundadele, mis panevad rõhu emotsioonilistele ja motivatsioonilistele protsessidele, mis on ka kõrgemal evolutsiooniredelil asuvatel imetajatel halvasti teadvustatud.
Töötame nii katseloomade kui inimestega, teeme uuringuid nii katseklaasis kui ka välitingimustes. Näiteks üks teema, mille poolest oleme rahvusvaheliselt tuntud, on inimese impulsiivne käitumine. Oleme selle valdkonnaga haakuvate teemadega õnnestunult mitu korda Euroopast vaba konkurentsi tingimustes edukalt grante koju toonud.
Kui nüüd küsida, kuidas ma inimeste impulsiivsuse teema juurde jõudsin, siis lühike vastus on – rotte vaadates. Tegin palju loomkatseid selgitamaks ärevust ja hirmu. Mitte ainult ärevust ja hirmu leevendavate ravimite uurimine – selliseid uuringuid on teaduskirjanduses tuhandeid, vaid me tegelesime ärevuse ja hirmu tekitamise toimemehhanismide uurimisega. Sellele pühendatud artikleid on ka üksjagu, kuid väitekirju pigem üksikuid, ma pole ise ühtegi rohkem nägema juhtunud.
Loomkatsetes on vaja ühtaegu arvestavat ja loomingulist mõtlemist. Pole nii lihtne teada saada, kas rotil on ärevus või hirm. Andsime neile ravimeid, mis inimesel tekitavad hirmu- ja ärevustunde ja nägime palju ettearvatavat, kuid aeg-ajalt üksikutel loomadel midagi sootuks vastupidist.
Statistilisele andmeanalüüsile sellised asjad üldse ei meeldi, aga nad on silma all ja vajavad seletust. Mõnd paradoksaalset ilmingut näis seletavat ülikiire reageerimine uuele olukorrale. See omakorda ajendas mind edasi mõtlema ka inimeste impulsiivse käitumise peale. Ka indiviidide erinevuste uuringuteni jõudsin rottide kaudu jälgides kontrollrühmaloomade käitumist.
Farmakoloogina tahan ju, et kontrollrühm käituks võimalikult ühtemoodi, kuid nad pagana olevused sageli ei tahtnud ühtemoodi käituda. Miks? Sest küllap peab mõnel väga erinev aju olema. Sealt edasi tekkis küsimus, et kui neil nii erinev aju on, siis kas saab eeldada, et see ravim, mida mina neile süstin, üks lihtne keemiline aine, käitub kõikides ajudes, mis on keerulised metastabiilsed süsteemid, ühtemoodi. Siin jõuamegi otsapidi personaalse meditsiini paradigmasse.
"Me oleme sellest teadmisest veel äärmiselt kaugel, et millisele inimesele anda missugust ravimit millisel moel, neid teadmisi veel kuigi palju ei ole. Kuid läbimurdeline avastus [...] võib iga hetk tulla"
Miks peaks üks ravim erinevatel inimestel ühtemoodi mõjuma? Nüüd me juba teadvustame rohkem, et tingimata ei mõjugi! Õigupoolest on ammu teada, et näiteks selline robustne aine nagu amfetamiin, väga selge psühhostimuleeriva toimega ravim, annab sarnase annuse juures mõne inimese puhul paradoksaalse reaktsiooni – inimene on hoopis pärsitud, mitte ergutatud.
Me oleme sellest teadmisest veel äärmiselt kaugel, et millisele inimesele anda missugust ravimit millisel moel, neid teadmisi veel kuigi palju ei ole. Kuid läbimurdeline avastus, mis sellised mehhanismid lahti seletab, võib iga hetk tulla.
Vaatasin, et teil käsil uurimisgrant pealkirjaga "Kohanemisstrateegiate neurobioloogilised alused: haavatavuse ja patogeneesi vahekord ning selle tähendus käitumisajuteadustele ja täppismeditsiinile" Eesti teadusagentuuri lahkel rahastamisel. Mille huvitavaga selle raames tegelete?
Püüamegi eristada haavatavust ajuhaiguste suhtes ja ajuhaiguse mehhanismi ennast, et midagi nende mõlema vastu ette võtta. Psühhiaatriline diagnostika on ajuteaduse vaatenurgast umbe jooksnud, sääl on vaja pööret. Selles teadusagentuuri grandis on meil kuus nn tööpaketti, kus keskendutakse peamiselt kolmele põhilisemale uurimissuunale.
Esimene on indiviidide vahelised erinevused, s.t me püüame luua selliseid loomkatsemudeleid, mis väljendavad püsivaid indiviidide erinevusi, et aru saada, mis on nende erinevuse neurobioloogiline alus. Näiteks huvitab meid, miks mõned indiviidid suudavad võrreldes teistega rohkem rõõmustada – mis ajus aitab seletada seda, et ühed on rõõmsamad kui teised.
Üks enam uuritud ajutalituse püsiväljendusi on inimese neurootilisus, kalduvus negatiivsetele emotsioonidele, kuid mida ei ole eriti uuritud – need on positiivsed emotsioonid, mis võivad olla kaitseks. Positiivne emotsionaalsus ei ole lihtsalt vähene negatiivne emotsionaalsus, vaid neurobioloogiliselt on see täiesti sõltumatu nähtus. Kuigi need kaks hakkavad elus tihti teineteise vastu mängima, on neil geneetiliselt ja neurobioloogiliselt kaks erinevat algupära. Tõin praegu pelgalt näitena välja rõõmustamisvõime, aga on teisigi püsifenotüüpe, mida üritame mudelite abil mõista.
"Kui inimesel ongi kõrge neurootilisus, siis see ei tähenda veel, et tal depressioon tuleb. Vastupidi, vahel võib kõrge neurootilisus hoida inimese depressioonist eemal."
Teine tähtis valdkond on psühhopatoloogiliste haavatavusmehhanismide tegelik tähendus häire väljakujunemisele. Näiteks, neurootilisus on depressiooni riskitegur. Kui aga inimesel ongi kõrge neurootilisus, siis see ei tähenda veel, et tal depressioon tuleb.
Vastupidi, vahel võib kõrge neurootilisus hoida inimese depressioonist eemal, kui ta saab valida endale elus hakkama saamiseks stressivabama raja. Samas kui madala neurootilisusega inimene võib pista pidevalt oma nina toimuvasse ja asjadesse, kust ta hakkab tagasilööke ja vopse saama, kuni saab liiga palju ning see võib põhjustada depressiooni.
Ühesõnaga – me püüame eristada haavatavuse mehhanismi ja häire vahetu väljakujunemise mehhanismi. Ja seda pole sugugi kerge teha, sest eks haavatavus ja häire esinevad sageli ikka koos.
Kolmas suund on: mida me olemasolevate teadmiste juures saame ära teha? Kuna meil on õnnestunud eksperimentide tulemusi, siis kaks tööpaketti kuuest tegelevad n-ö sekkumisega, sellega, mida me saame ette võtta. Ja mitte ette võtta haigusega, mis juba on välja kujunenud, vaid haavatavusfaktoritega.
Tahaksime luua midagi sellist, mis ka aitab, sestap rõhutan, et oma tegevuses ei ole ma eriti projektiinimene. Avastusi Exceli tabelisse ette kirja panna pole võimalik, kui ka ametnikud seda soovivad. Ja kui ollakse midagi avastanud, siis tahetakse avastus ka rakenduseni viia, kuid mis puutub raha leidmisse, siis tingimused pikaajalisteks töödeks head ei ole, tuleb leidlik olla.
Teil saab kohe (augustis 2022) läbi Euroopa Liidu konsortsiumi kaudu rahastatud uurimisgrandi "Toitumise ja eluviisi mõju impulsiivsele, kompulsiivsele ja eksternaliseeritud käitumisele" tähtaeg.
Aprilli lõpul oli konsortsiumiga Eat2beNICE Roomas suurem koosolek arutamaks, mida veel teeme, sest Euroopa Komisjon on pikendanud projekti veebruari lõpuni 2023. Ja vaadake, ankruketi lõpp on laulu algus (Ilmar Laaban). Projekti lõpptähtaeg tähendab, et lõpparuanne tuleb kirjutada, kuid mitte seda, et töö ja koostöö otsa saavad. Meil oli 2004–2009 europrojekt "NewMood". Selle tulemustest ilmus ühe ajakirja erinumber 2011 ja uued tulemused ilmuvad ajakirjades siiani. Säält alguse saanud mõtted elavad aktiivset elu edasi.
Kuid mida me praegu Eat2beNICE-projektis konkreetselt teeme? Peamiselt uurime toitainete ja toitumisharjumuste seost impulsiivsusega. Teeme seda nii korrelatiivselt kui eksperimentaalselt. Näiteks inimesed, kellel on kõrgem impulsiivsuse skoor, söövad sagedamini hamburgereid. See on tõsiasi, nüüd huvitab meid põhjus. Kas hamburgerite söömine põhjustab inimesel kõrgema impulsiivsuse või hoopis impulsiivne inimene haarab kinni, tulenevalt oma elustiilist, tee äärest esimesest ettejuhtuvast söömisvõimalusest? Või milline on siinjuures pärilikkuse ja kasvatuse komponent?
Kuna impulsiivsus on kõrge pärilikkusemääraga omadus, siis vahest olid inimesel juba vanemad impulsiivsed, kellel polnud püsivust kodus süüa teha, toitsid seetõttu juba maast-madalast perekonda drive-in-toitudega ja sealt kujunes inimesel välja elukestev harjumus. Nii et pärilikult on ta impulsiivne, kasvatuslikult on harjunud kodus hamburgereid sööma ja kuidas me nüüd selle puntra lahti harutame – mis on mille põhjus? Selleks on konsortsiumis ka mõned eksperimentaalsed uurimissuunad, kus vaadeldakse toidulisandite mõju impulsiivsusele.
Oleme ise leidnud ka mõned uued seosed konkreetsete toitainete tarbimise ja impulsiivsuse vahel, kuid meil on see veel avaldamata ja seetõttu oleksin oma ütlustes mõnevõrra ettevaatlik. Meil on praegu just üks mahukas käsikiri korduvretsenseerimisel. Eks Eat2beNICE lubabki praktilist väljundit, kuni selleni, et peaksime välja pakkuma konkreetseid retsepte, mis muudaksid inimesi vähem impulsiivseks. Polekski midagi ennekuulmatut, öeldakse ju, et sa oled see, mida sa sööd. Seda me uurimegi, et kas ja kuivõrd.
Kohtusime teiega 2021. aasta oktoobris Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis. Mida põnevat sealses lähetuses tegite?
Eestlasega kohtumiseks peab ikka välismaale sõitma. Ma olen Sigrid Juséliuse fondi külalisprofessor – teist korda, see on pretsedenditu – Helsingi Ülikoolis. See on mõjukas Soome erafond, mis toetab arstiteaduslikke uuringuid.
Oleme alates 2017. aastast koostöös akadeemik Mart Saarmaga, kes ühtlasi esitas mu stipendiumisaajaks, kuna olen uurinud üht teemat, mis otsapidi haakub ka Eesti teadusagentuurist saadud grandi teemaga. Peamine fookus on prototüüpmudeli väljatöötamisel: kuidas muuta haavatavust biotehnoloogiliste meetoditega ja mis sel puhul ikkagi ajus muutub. Nagu ma ennist ütlesin, inimesel võib esineda isikuomadusi määral, mis suurendab (või siis vähendab) keskkonnatundlikkust, mille tõttu võib organismis välja kujuneda püsiv häiritus, näiteks depressioon.
Meil on mitme ülikooli vahel väga tihe koostöö. Peale Tartu ja Helsingi Ülikooli on kaasatud ka Tallinna Ülikooli ja Tehnikaülikooli teadlased ja laborid. Töö käib laial rindel, praegu kui me räägime, siis üks käitumiskatsete sari käib Helsingi Ülikoolis ja teine rottide rühm on Tallinna Tehnikaülikooli vivaariumis teistsuguses katses ning siin Chemicumis ja Tallinna Ülikoolis toimuvad biokeemilised mõõtmised.
Meil on olemas oma eksperimentaalne mudel haavatavuse muutmiseks ja nüüd tahame kõigi nende uurimistöödega maksimaalselt teada saada, mis haavatavuse ja tundlikkuse taandumise puhul ajus juhtub. Mida me tahame nende uuringutega saavutada? Esmajoones seda, kuidas ravida ravile resistentseid haigusi, eelkõige depressiooni, aga ka teisi psühhiaatrilisi juhtumeid. Probleem on selles, et paljud indiviidid, kes põevad depressiooni, ei saa lõplikult terveks, see muutub krooniliseks häireks. Praegu on ravi võrratult parem ja kvaliteetsem, kui oli veel mõne aja eest, kuid kõiki ravi ei aita.
"Meie uurimistööde eesmärk on ikka haigeid inimesi ravida, mitte kogu ühiskonda mingite preparaatidega igikestvalt õnnelikuks teha."
Omades juba mõningaid neurokeemilisi andmeid, on meil hüpotees, et osal inimestel naaseb depressioon ikka ja jälle, sest nende olemuslik pärilik-arenguline ajuehitus on selline, mis alati, kui midagi halba juhtub, toob haiguse uuesti tagasi. Ja midagi ebameeldivat elus ikka juhtub.
Selle vastu konventsionaalne ravi (vähemalt mitte alati) ei aita, vaja on midagi muud teha. Kusjuures siin võivad sekkumised kohati üsna jõulised olla. Rõhutan, et meie uurimistööde eesmärk on ikka haigeid inimesi ravida, mitte kogu ühiskonda mingite preparaatidega igikestvalt õnnelikuks teha.
Ameerika Ühendriikides on mitmed osariigid legaliseerinud kanepi ja debatt kanepi legaliseerimisest käib ka föderatiivsel tasandil. Debatt on kandunud ka Euroopasse. Teadlase käest, kes on palju uurinud uimasteid ja nende toimet, ei saa küsimata jätta: mida teie sellest arvate?
Uimastipoliitika on aegade vältel palju muutunud, sõltuvalt kohast ja olukorrast. Tõsise debati korral ei peaks piirduma kanepiga, vaid arutama ka heroiini ja kokaiini kättesaadavust. See ei ole demagoogiline reductio ad absurdum.
Kanada valitsus andis just äsja loa, et alates tuleva aasta jaanuarist tohib järgneva kolme aasta jooksul Briti Columbia provintsis omada iseenda tarbeks kuni 2,5 grammi heroiini, kokaiini, metamfetamiini ja MDMA-d. Seal on rahvatervishoiu kriis. Riik ei tule uimastiprobleemidega seniste meetoditega toime. See kriis tõepoolest ei paista hea välja. Kusagil mujal kui Vancouveris ei ole ma näinud linna peatänaval lamamas teadvuse kaotanud meest, süstal veel otsapidi veenis.
Olen kunagi ühes varasemas intervjuus öelnud, mida praegu kordan: mina piiraksin uimasteid nii palju, kui ühiskond välja kannatab. Kui hakatakse piirama rohkem, kui ühiskond välja kannatab, siis saadakse mingisugune vastureaktsioon, milleks ei pruugita valmis olla. Meil endal on hea näide alkoholiaktsiiside liigjärsust tõstmisest, mis tõi kampaania "Maksud Lätti!".
"Kui [uimasteid] hakatakse piirama rohkem, kui ühiskond välja kannatab, siis saadakse mingisugune vastureaktsioon, milleks ei pruugita valmis olla."
Hea teaduse järeldused Eesti moodi rakendatult andsid sellise tulemuse, et teretuttavad ja võõradki organiseerusid ühise eesmärgi nimel ja tegid sellest veel uhkuseasja. Kindlasti läheb see ootamatu patriootilisuse väljendusviis maailma uimastitarbimise ajalukku. Kui aga üldse ei piira, siis hiljukesi võtavad uimastid kontrolli inimeste käitumise üle.
Mis puutub nüüd kanepisse ja Ameerika Ühendriikidesse, siis igal riigil on ikkagi oma lugu. USA vanglates istus kinni ebaproportsionaalselt palju kinnipeetavaid, kes olid seotud kanepikäitlemisega. Samal ajal aga on riigis juba aastakümneid illegaalselt levinud ja arenenud kanepitarvitamise kultuur.
Hästi võtab tegelikkuse kokku uuriva ajakirjanduse töö, kui nad surusid president Bill Clintoni nurka tõendustega, et kunagi tudengipõlves oli ta tarvitanud kanepit. Viimases hädas vastas president: "Aga suitsetades ma ei hinganud sisse ..." Sellest vastusest sai laialt levinud meem.
Ameerika ühiskonnas on mõned käitumiskultuurid, mis on meile harjumatud. Üks sügavamaid psühholoogilisi narratiive on vabaduse tunne ja õigus. Ameeriklased tahavad vabad ja vaprad olla. Näiteks vabalt mitmesuguseid tulirelvi kanda.
Mõnikord lähevad süvanarratiivid kokkupõrkesse. Ameerikas võib vabalt olla nii, et etüülalkoholi kätte ei saa. Nägin kunagi Dallases linnaosa, kus ei müüdud alkoholi. Sellised disproportsioonid ühiskondades tekitavad pingeid. Ameerikas just peamiselt selle kahe aspekti tõttu – õiguskaitsesüsteemi ülekoormatus kanepikuritegudega ja teisalt absoluutse vabadusilmingu tagajärjel laialt levinud kanepitarvitamise kultuur tekitas ühiskonnas konfliktsituatsiooni, mis mõnes osariigis oli veel eriti terav.
Mis niisuguses situatsioonis igal pool maailmas, kaasa arvatud Ameerikas, juhtub – poliitikud hakkavad sirutama kätt valijate häälte poole. Kõikide nende tegurite kokkuvõtteks tullakse lahenduste peale, mille tagajärgi näeme alles hiljem.
Ma ei poolda kanepi legaliseerimist Eestis, sest ei näe, millist kaalukat probleemi me sellega lahendame. Meie ühiskonnast suurem osa praegu aktiivselt kanepit ei tarbi ja ei nõua, ning kas lähitulevikus hakkab, sõltub sellest, mis suures maailmas juhtub, aga praegu on juhtumas paljugi. Ma ei näe ka, et oleksime intellektuaalselt valmis legaliseerimise aspekte ja nüansse arutama, senine diskursus on mustvalge ja mõisteliselt udune.
Maailmas üldiselt ei ole nii, et kõik, mis ei ole keelatud, on täiesti lubatud. Nii nagu see kardetavasti praktikas välja kukuks, saame legaliseerimise tagajärjel ühiskonda veelgi rohkem uimasteid. Etüülalkohol ja muu ei kao ju kuskile, palju rohkem kanepit tuleks sinna veel otsa ja tervisekahjud ühiskonnas kindlasti summeeruvad. Veel eriti kahjulik oleks seda teha suuremas geograafilises regioonis esimeste seas, siis tuleb lisaks kohapeal tekkivatele ühiskondlikele probleemidele veel uimastiturism.
Legaliseerimine annab võimaluse ärile, näiteks (osa)riikides, kus kanep on ühel või teisel moel legaalne, on kanepikaubamajades sadu eri tooteid. Peaaegu üleöö tekkisid. Äri reageerib väga kiiresti ja siis hakkame arutama, kas ja kuidas tohib kaupa tutvustada. Näen, et liberaliseerimisega tuleks ühiskonda probleeme kordades rohkem juurde, kui et ta praegu neid lahendaks. Ei tea, kui palju peab Eesti ühiskond üleval pidama vanglas istuvaid kanepikuritegudega seotud kinnipeetavaid, kuid usun, et neid ei ole Ameerikaga võrreldavalt.
"Igal farmakonil on oma head omadused ja oma halvad omadused ning määravaks saab ühiskonnas selle tarvitamismuster. "
Ütlen lõpetuseks, et igal farmakonil on oma head omadused ja oma halvad omadused ning määravaks saab ühiskonnas selle tarvitamismuster. Kanepi ma hoiaksin ühiskonnast eemal nii kaua kui seda on lihtne eemal hoida, sest mis imega võiks selle kasutamismuster kohe mõistlikuks kujuneda. Etüülalkoholi meil nagunii välja tõrjuda ei õnnestu, seda näitas hästi "maksud Lätti" eksperiment. Etüülalkohol on kohal ja me oleme sajanditega juba õppinud temaga elama.
Kõige hullem etüülalkoholi tarvitamine jääb paari sajandi taha. Nüüd on pigem uudne olukord selles, et kui (enne)vanasti joodi rohkem nädalavahetuseti murest, sest elu oli halb ja trööstitu, siis tänapäeva inimene joob pigem igapäevaseks rõõmuks. Elu on liiga heaks läinud, vaba aega on rohkesti käes. Kanepiga peaksime seda kooselamise õppimisprotsessi algusest peale uuesti alustama, kusjuures vaba aega ongi rohkem käes kui ajaloolistes kanepitarvitamise kultuurides ja selle käigus saaksid paljud inimesed väga haiget, eriti lapsed.
Küsin nüüd arvamust, mitte teaduslikku teadmist või nende sümbioosi. Kuidas hindate Eesti ühiskonna riskikäitumist ja suitsidaalsust, kas siin olukord paraneb või hoopis vastupidi? Sama küsimus eraldi noorte kohta. Minu kooliskäimise ajal koolinoorte psüühilistest häiretest ei räägitudki. Nüüd on see kaunis suur probleem: noorte stressi ja depressiooniga toimetulek ja selle tagajärjed alates alkoholismist kuni koolivägivalla (-tulistamisteni) välja.
Mõnel ajal kõigest toimuvast lihtsalt ei räägitud. Eks selge on see, et eluks ettevalmistavas faasis, mida kool ju on, areneb iga noor indiviid veidi isemoodi. On juhtumeid, mis väga noores inimeses võivad tekitada sügava psüühilise häirituse, näiteks seksuaalne kuritarvitamine, aga kas või näiteks vanemate kestev konflikt või hoopis lahutus võib ka mõnele lapsele avaldada väga sügavat negatiivset mõju.
Arvan, et meil on raskemaidki aegu olnud ja see, kas on raske, on hinnang, mis pealegi hakkab elama oma elu ja avaldama oma mõju. Igatahes peaaegu alati võiks püüda asja parandada ja praegu kindlasti.
Eluraskuste tähendus vaimsele ja füüsiline tervisele ei ole ühemõtteline ja lineaarne. Tooksin jällegi näite rottidest, ühest katsest, mida aastaid tagasi tahtsime ise korraldada, aga meil ei õnnestunud saada raha. Küll aga õnnestus samalaadne taotlus kolleegidel väga mainekast USA teadusasutusest. Plaan oli selline, et tekitada noortele rottidele varases nooruses mõõdukalt ebameeldivat stressi ja siis korrata seda uuesti, kui nad on suureks kasvanud, täiskasvanuks saanud.
Meie hüpotees oli, et need rotid, kes olid noorest peast pidanud taluma negatiivseid mõjureid, on täiskasvanuna hoopis stressitundlikumad ja depressioonilaadse seisundi tekkimisele altimad. Väga lihtne ja loomulik oletus, eks ole, nüüdseks kutsutakse seda kumulatiivse stressi teooriaks ja mõnikord see kehtib. Mida aga meie kolleegid katset läbi viies nägid, oli see, et pilt oli oodatule täpselt vastupidine. Need rotid, kes olid pidanud taluma nooruses negatiivseid tegureid, olid täiskasvanuna stressile hoopis märksa vastupidavamad.
"Liiga vähe stressi mõjub enam-vähem samamoodi, kui inimene komistab hilisemas elus probleemide otsa."
Kokkuvõtvalt ütlen farmakoloogina, et kõik sõltub doosist. Kui oled nooruses üle elanud mõõduka stressisündmuse või -perioodi, siis see võib mõjutada täiskasvanuelu pikas perspektiivis positiivsemalt. Sa oled hulga vastupidavam kui need noored, kes on elanud, piltlikult öeldes, vati sees ja siis satuvad täiskasvanute karmimasse maailma.
Kuid toonitan, liiga palju stressi noorele inimesele mõjub igal juhul pikas perspektiivis halvasti. Lihtsalt liiga vähe stressi mõjub enam-vähem samamoodi, kui inimene komistab hilisemas elus probleemide otsa.
Küsin jällegi teie arvamust. Kuidas kommenteerite ühiskonna psüühilist tervist pideva pingeõhkkonna tingimustes? Kaua on vaimu räsinud COVID-19 pandeemia ja sellele kohe otsa Ukraina sõda, mis samuti psüühilisele kindlusele ja julgeolekutajule hästi ei mõju.
Jah, teil on õigus, need ei mõju üldse hästi, isegi kui inimesed on erinevad. Eks uued üleelamised ründavad ajus neid punkte, mis juba varemgi võivad olla pihta saanud, ja eks mõned on saanud tugevamaks, aga nendegi vastupanuvõimel on piir… teistel aga on vastupanuvõime juba varem õhemaks kulunud. Me elame praegu veel üle ja läbi kogu Eestile dramaatilist 20. sajandit.
Niisuguste negatiivsete tegurite mõju võib olla pikaajaline. Hiinlastel olla needus "et võiksite elada huvitavatel aegadel...", meie rahvas siin Eestis pole kuigi kaua järjest võinud tunda ennast kindlana. Viimastel aastatel juhtunu on täiendav ladestus varasemate kihtide peale.
"Meil on olnud võimalus mitme põlvkonna vältel siin Eestis sensitiseeruda, silmanähtavalt ühiskondlikes ja perekondlikes traditsioonides, mitte silmanähtavalt, aga epigeneetiliselt."
Neurobioloogias on hästi tuntud selline nähtus nagu sensitisatsioon ehk tundlikkuse suurenemine. Meil on olnud võimalus mitme põlvkonna vältel siin Eestis sensitiseeruda, silmanähtavalt ühiskondlikes ja perekondlikes traditsioonides, mitte silmanähtaval,t aga epigeneetiliselt. Kui lisandub uus negatiivne kihistus, siis see on ühiskonna tervisele paha lugu kindlasti.
Me peame leidma aktiivse toimetuleku strateegia, ainult etüülalkoholi või kanepi tarbimisest ei piisa. Muresid tuleb ju veel, ka COVID-19 koputab jälle uksele, kuid ei jää viimaseks uueks nakkushaiguseks.
Alates mütologiseerimisest on eestlastele olemasolu mõtestamisel suureks abiks olnud Lennart Meri "Hõbevalge", ja müüti on vaja, seda näitas uuemal ajal hästi Valdur Mikita metsaraamatute äkilise populaarsuse fenomen. Müütide ja elu vahele on muidugi tarvis sidusust.
Kuni omamüüt ajusse mõjuma hakkab, tehtagu kas või metsajooksu. Kuna me siinmail ikka ja jälle liialdama kipume, on taas vaja toonitada, et iga inimene peab leidma endale nii vaimseks kui füüsiliseks koormamiseks paraja ja õige annuse. Isegi kui naaber jookseb, ei maksa kohe ise maratoni jooksma minna.
Üldse ei pea kõike järele ja rohkem tegema, mida naaber teeb. Tervis säilib kõige paremini neil, kelle elu on mõtestatud, oleks öelnud stressi, tervise ja heaolu suhteid uurinud Iisraeli-Ameerika sotsioloog Aaron Antonovsky.
Artikkel ilmus ajalehes Sirp.
Prof Harro peamised uurimisteemad on olnud tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ja toitumise seosed meeleolu ja isiksuseomadustega ning impulsiivne käitumine. Tööalaselt uurib ta afektiivsust ja vabadel hetkedel kõike, mis puutub uimastitesse läbi kogu ajaloo. | Psühhofarmakoloog: karmist minevikust päästab uimastite asemel omamüüt | https://novaator.err.ee/1608698404/psuhhofarmakoloog-karmist-minevikust-paastab-uimastite-asemel-omamuut | Koroonapandeemia ja Ukraina sõda räsivad Eesti inimeste viimase sajandiga õhukeseks kulunud vastupanuvõimet, nendib aju neurokeemiliste protsesside ja sõltuvuste uurija Jaanus Harro. Enda alkoholi ja kanepiga tuimestamise asemel võiksid aidata negatiivsete kihistustega toime tulla omamüüdid. |
Erikomisjoni istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei, Tartu abilinnapea Mihkel Lees, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi, Südamekodude juhatuse liige Meelis Mälberg, Viru haigla juhatuse liige Merike Merirand, Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatuse esimees Andres Ergma, riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ning rahandusministeeriumi ja Pärnu linnavalitsuse esindajad.
Koalitsioonilepingu järgi on valitsusel plaanis välja töötada pikaajalise üldhoolekande reformi kava, kuna pikaajaline hooldusteenus on paljude jaoks praegu liiga kulukas. "Hooldekodude kättesaadavaks muutmine eeldab märkimisväärset lisaraha – soovime saada ülevaate, kuidas on kavas reformiga edasi liikuda ja kui palju lisaraha on selleks kavas eraldada," ütles erikomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond).
Mölderi sõnul tuleb pikaajalise üldhoolekande reformiga edasi minnes arvestada, et kui hooldekodud muutuvad rahaliselt kättesaadavaks, siis kasvab ka huvi nende vastu. "Kuivõrd hooldekodukoht on eluliselt vajalik teenus, siis peaks neid jaguma kõigile soovijaile. See eeldab hooldekodukohtade juurde rajamist ehk nii uusi hooneid kui ka hooldajaid. Tahame saada kindluse, et probleemile lähenetakse komplekselt." | Otse kell 11: riigieelarve kontrolli erikomisjon hooldekodude reformist | https://www.err.ee/1608698392/otse-kell-11-riigieelarve-kontrolli-erikomisjon-hooldekodude-reformist | Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab esmaspäeval erakorralise istungi, et saada ülevaade, kuidas on kavas edasi liikuda pikaajalise üldhoolekande reformiga ehk hooldekoduteenuse kättesaadavamaks muutmisega. Kell 11 algavat istungit näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Nuudi kerkis edetabelis 64 kohta kõrgemale. Anett Kontaveit jätkab endiselt edetabelis teisel kohal ning Kaia Kanepi langes ühe koha võrra ning paikneb 34. kohal.
Naiste maailma esireketina jätkab Iga Swiatek. Kogu esiviisik püsib muutumatuna.
Meeste ATP tabelis samuti muutusi ei toimunud. Esireketina püsib jätkuvalt Daniil Medvedev, kellele järgnevad Alexander Zverev, Rafael Nadal, Carlos Alcaraz ja Stefanos Tsitsipas.
Mark Lajal on jätkuvalt karjääri parimal 520. positsioonil. Daniil Glinka langes viie koha võrra 831. positsioonile. | Nuudi tõusis karjääri kõrgeimale positsioonile | https://sport.err.ee/1608698383/nuudi-tousis-karjaari-korgeimale-positsioonile | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis tõusis 22-aastane Maileen Nuudi karjääri kõrgeimale positsioonile ning asub nüüd WTA tabelis 684. kohal. |
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization) teatas, et järgmisest aastast ei peeta India ookeani enam kõrge riskiga piirkonnaks, kuna alates 2018. aastast ei ole Somaalia rannikul enam kaubalaevu rünnatud.
Organisatsiooni sõnul on piraatluse lõpp 15 aasta pikkuse piraatluse-vastase töö tulemus, kus tegid kootööd eri riikide mereväed.
Ligikaudu kolmandik rahvusvahelisest merekaubandusest läbib kitsast Adeni lahte, mis asub Somaalia poolsaarest põhja pool ning mööda mida jõuab Suessi kanalini.
Alates 2008. aastast kuni 2012. aastani oli Somaalia rannik täis kohalikke piraate, kes olid enamasti relvastatud AK47-tega ja kasutasid kaubalaevade ründamiseks väikeseid paate.
Paljud noored mehed hakkasid tegelema piraatlusega, kuna kodusõjas kannatada saanud riigis oli vähe teisi võimalusi elatist teenida.
Olukorda raskendas ka välisriikide traalerite tegutsemine Somaalia majandusvetes, mis mõjus kohalikule kalapopulatsioonile hävitavalt.
Piraatluse tipuajal 2011. aastal toimus Somaalia rannikul 160 rünnakut.
Ekspertide sõnul pööras olukorra ümber Euroopa Liidu ja teiste riikide piraatluse-vastane operatsioon. Kaubalaevadele lisati ka relvastatud eskort.
Paljud grupeeringud Somaalias hakkasid piraatluse asemel tegelema Jeemeni-suunalise relvakaubandusega.
Kuigi piraatlus Somaalia ranniku ääres on praktiliselt lõppenud, siis ei ole Aafrika mereteed üdini ohutud. Piraatlus on kasvanud Lääne-Aafrika ranniku ääres Guinea lahes.
2020. aastal toimus maailma 135-st merel tehtud inimröövist 130 Aafrika riikide rannikute ääres.
Merejulgeoleku ekspert Fernando Ibanez ütles ajalehele The Times, et tavaliselt küsivad piraadid 250 000 dollarit röövitud meremeeste eest.
Ibanezi sõnul jätkub piraatlus piirkondades, kus puudub julgeolekukoridor. "Riikides, kus enamus populatsioonist elab päevas vähem kui dollari eest, siis on tegevused nagu piraatlus ja inimrööv väga ahvatlevad." | Somaalia piraatlus ei ohusta enam merekaubandust | https://www.err.ee/1608698317/somaalia-piraatlus-ei-ohusta-enam-merekaubandust | Ida-Aafrika Somaalia poolsaare merepiraatlus ei ole enam ohuks rahvusvahelisele kaubandusele, vahendab The Times. |
Viimastel nädalatel vaidluste tulipunktiks muutunud Tallinna Maarjamäe memoriaal küll kavandati ideoloogilise monumendina, kuid valmis ehitati vaid selle maastikuarhitektuuri osa. Mitmed kavandatud Nõukogude võimu sümbolid jäid aga planeeritud mahus ehitamata.
Maarjamäe memoriaali võiks vaadelda koos kommunismiohvrite memoriaali ja saksa kalmistuga ühe tervikliku mäluväljana.
Hiljuti valminud kommunismiohvrite memoriaal on kavandatud sõjaaegse saksa kalmistu ning Allan Murdmaa ja Matti Variku kujundatud nõukogude memoriaali kõrvale just nii, et moodustuks ühtne kompositsiooniline ning mõtestatud tervik. Näiteks toob kommunismiohvrite memoriaali õunapuudega tähistatud koduaia helguse kontrastselt välja just Maarjamäe memoriaali kõrgeks kasvanud sünge kuusemets, mis ähvardavalt heidab varju õunaaiale ja hoiatab toimunu võimaliku kordumise eest.
"Kompleksi säilitamine on mõistlik ja võimalik, kui eemaldada Maarjamäe memoriaalilt otseselt Nõukogude ideoloogiaga seotud detailid ja lisada tervikule uusi tähenduskihte."
Allan Murdmaa maastikuarhitektuuri meistriteos väärib kaitsmist. Kompleksi säilitamine on mõistlik ja võimalik, kui eemaldada Maarjamäe memoriaalilt otseselt Nõukogude ideoloogiaga seotud detailid ja lisada tervikule uusi tähenduskihte. Selline lähenemine väldiks ka Maarjamäe memoriaali alal olnud nii saksa kui eesti sõdurite kalmistu hauarahu teistkordset rikkumist.
Mitu kihti kultuurimälu
Maarjamäe memoriaali alal on rohkem kui üks tähendus. Huvitava faktina on seesama Maarjamäe olnud toimumiskohaks ajaloolisele sündmusele, mida Eduard Vilde kirjeldab oma romaanis "Prohvet Maltsvet". 1861. aasta varasuvel seisis Lasnamäel Suhkrumäe all loopealsel heinamaal ehk tänase memoriaali asukohal mitusada inimest ja ootas valget laeva, mis viiks nad kodumaalt minema tõotatud maale.
Seda imelist laeva oodati nädalaid ning valge laeva tõlgendusi tekkis mitmeid: üks äärmuslikumaid oli ootus valgest pilvest, mis viib inimesed piibellikku Kaananisse.
Teine ja näiliselt veidi realistlikum ootus oli, et tsaaririik annab rändajate käsutusse laevad, mis viivad nad viljakasse Krimmi, kus inimesed saavad alustada uut ja paremat elu. Valge laeva ootus tugines prohvetlikule ettekuulutusele, millega segunesid sõnumid Krimmist, kus Vene-Türgi sõja järel olevat küüditatud tatarlastest terved külad tühjaks jäänud.
Prohvet Maltsveti ehk maltsvetlaste ususektist alguse saanud kuulutus mõjus sadadele peredele, kes loobusid oma senisest elust müües kogu oma maise vara, et aga pääseda tõotatud maale. Valget laeva küll ei tulnud, kuid lootus paremale elule jäi.
Mõneti oli sellesama "valge laeva" rollis nõukogude okupatsiooni päevil reisilaev Georg Ots, mis tallinlaste pilgu all püüdmatult Tallinna ja vaba maailma vahel seilas. Valge laeva ootusest sai Eestimaa inimeste jaoks sümboolne ja unikaalne kujund. Näiteks hiljuti avaldus see ka Eesti popkultuuris artist Nublu laulus " Kastehein".
Ideoloogia peitub detailides
Arvamusi, mida Maarjamäe memoriaaliga ette võtta, on avaldatud seinast seina. Põhjaliku ülevaate memoriaali saamisloost andis hiljuti Toomas Hiio ERR-i portaalis, kus avas lisaks ideoloogilisele taustale ka muid väärtusi, mida memoriaal oli mõeldud kandma.
Memoriaaliga seotud ambitsioonid olid algselt oluliselt suuremad, kui need realiseeruda jõudsid. Sellele oli kavandatud suur Lenini bareljeefi ja tsitaadiga aumüür Nõukogude võimu eest võitlejatele, sekka tegelasi kultuuriloost; lisada kavatseti täiendavaid reljeefe ja skulptuurigruppe.
Parimas nõukogude vaimus memoriaal siiski ei sündinud. Pompöössest kompleksist rajati tegelikkuses vaid maastikuarhitektuuri lahendus ja sedagi kõigest esimese etapi ulatuses. Realiseerus vaid osa lähteülesandes väljatoodust, nimelt see, et ansambel pidi vastama paiga maastiku omapära ja mastaabile ning planeeritaval alal pidi olema üldkasutatava pargi iseloom.
Ideoloogilist sõnumit väljendavad Maarjamäe memoriaalil nüüd vaid selle üksikud osad, nagu Balti laevastiku jääretke monument ehk obelisk, kustunud "igavene tuli" ja Tallinna nime kandnud Punaarmee üksuste graniittahvlid. Viimased on lisatud memoriaalile aastaid hiljem ja nende teisaldamisest Allan Murdmaa maastikuteos ei kaotaks. Selle sammu oleks võinud ette võtta juba aastaid tagasi.
Jääretke monumendi ümber ilmselt on vaidluskohti rohkem, see Mart Pordi ja Lembit Tolli raketti meenutav obelisk rajati ülejäänud kompleksist eraldi ja mõned aastad varem. Omaaegsel arhitektuurivõistlusel soovitati alal paikneva obeliskiga arvestada, aga lubati ka vajadusel teise kohta nihutada, nagu selgub Toomas Hiio loost.
Jääretke obeliski eemaldamine ehk olekski praegu sobivaks kompromissiks, mis võtaks memoriaalilt selle ideoloogilise jõu, kusjuures alles jääks maastikuarhitektuurselt väärtuslik ning neutraalne osa.
Igavese tule asukoha ja selle kohal asuvate kätega on olukord keerulisem. Need omavad kunstilist väärtust, kuid ka ideoloogilist tähendust. Nende saatuse saaks otsustada juba arhitektuurivõistluse tulemusel.
Mitte lammutada, vaid uuesti sisustada
"Näiteks Eesti Vabariigi välisministeeriumi hoone asub endises EKP KK hoones, mille ees oli kompositsiooni osana Lenini kuju."
Nii Eestis kui ka mujal leidub hulganisti õnnestunud näiteid totalitaarsete režiimide rajatud maastikuobjektide ning hoonete uuesti mõtestamisest. Näiteks Eesti Vabariigi välisministeeriumi hoone asub endises EKP KK hoones, mille ees oli kompositsiooni osana Lenini kuju. Praegu teame seda ala Islandi väljakuna ja hoone seisab väärikalt oma kohal edasi.
Hea näide on ka Eesti Rahva Muuseumi hoone, mis rajati ajaloolise Raadi mõisa territooriumile endise Nõukogude sõjalennuvälja pikendusena, andes sel moel kogu ruumilisele situatsioonile hoopis uue ja muudetud tähenduse.
Mujalgi on suudetud totalitaarsete režiimidega seotud linnaruumi või objekte läbi teistmoodi kasutuse ümber mõtestada. Kunagiselt Berliini olümpiastaadionilt, mille tribüünilt Hitler 1936. aastal kõnet pidas, on hoolikalt eemaldatud kõik natsivõimu märgid ja nüüd kasutatakse seda paika vabaõhukontsertide ja -ürituste kohana.
Maarjamäe memoriaali väärikas maastikulahendus omab potentsiaali nii mälestusala kui ka üldkasutatava pargina. Mõningate ümberkohandustega saab memoriaali vabastada ideoloogilisest taagast, säilitades selle kunstilise väärtuse, lisades uusi tähendusi ning kasutusi. Parima lahenduse leidmiseks oleks kohane korraldada selleks avatud arhitektuurivõistlus. | Kommunismiohvrite memoriaali autorid: Maarjamäe memoriaal väärib kaitsmist | https://www.err.ee/1608698329/kommunismiohvrite-memoriaali-autorid-maarjamae-memoriaal-vaarib-kaitsmist | Kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog ning Jaan Tiidemann leiavad, et Maarjamäe memoriaali väärikas maastikulahendus omab potentsiaali ühtaegu nii mälestusala kui ka kvaliteetse linnaruumi ja üldkasutatava pargina, aga vajab parima lahenduse leidmiseks avatud arhitektuurivõistlust. |
Eesti lootustandev judoka Klen-Kristofer Kaljulaid, kes asub maailma edetabelis kõrgel 46. positsioonil, saavutas Portugali linnas Coimbras toimunud EK-etapil veenva võidu. Kokku võistles sel nädalavahetusel Portugalis 135 sportlast 22-st riigist.
"Väga hea tunne on teist järjestikust korda Eesti hümni Euroopa karikal kuulda. Eelmine võit läks augusti alguses Mattias Kuusikule ja minu kuld on tõestus, et Eesti judo on taas teel maailmakaardile. Täna jõudsid poodiumile ka kõik need sportlased, keda eelvoorudes võitsin ning see on samuti väga magus," kommenteeris Klen-Kristofer Kaljulaid.
Kaljulaid alistas esimeses ringis rootslase Leonidas Hütoneni ning seejärel saavutas veenva võidu Hiina judoka Yadong Xie üle. Finaalis oli eestlase vastaseks Hiina kogenud judoka Qi Han. Finaalis viskas Kaljulaid kindlakäeliselt vastase kahel korral waza-arile, mille tulemusel võitis ta vastast ipponiga ja saavutas võistlusel kuldmedali.
Eesti noore judoka saavutuste hulka kuuluvad sel aastal muuhulgas 5. koht Madridis toimunud Euroopa karika etapilt ning 5. koht Prahas toimunud Euroopa karika etapilt. Sportlase järgmiseks sihiks on oktoobris Usbekistani pealinnas Taškendis toimuv MM.
Laupäeval maadelnud Eesti judoka Oscar Pertelson saavutas kaalukategoorias kuni 66 kilo 5. koha. | Eesti judoka võitis Euroopa karika etapil kuldmedali | https://sport.err.ee/1608698278/eesti-judoka-voitis-euroopa-karika-etapil-kuldmedali | Eesti judoka Klen-Kristofer Kaljulaid võitis pühapäeval, 28. augustil Portugalis toimunud Euroopa karika etapil kuldmedali kehakaalus kuni 90 kilo. |
Maailma esinumber Taanlane Axelsen astus esimesena väljakule Taist pärit Kunlavut Vitidsarni vastu ja võitis selle veenvalt 21:5.
2020. aasta Tokyo kuldmedalistil seisis teises geimis ees raskem katsumus, kuid suutis siiski geimi 21:16 võita.
Axelsenil on nüüd samaaegselt sulgpalli olümpiakuld, maailmameistrivõistluste tiitel, maailmatuuride kroonid ja kolm viimast Super 1000 tiitlit sulgpalli maailmatuurilt.
"Mul on väga hea meel, kuidas mul õnnestus kõike seal kontrolli all hoida ja sellega toime tulla," ütles Axelsen. "Ilmselgelt olin ka favoriit ja surve oli suur, kuid mul õnnestus selle pinge all hästi mängida ja olen enda üle väga uhke," lisas Axelsen.
Valitsev maailmameister Yamaguchi astus finaalis väljakule olümpiakulla hiinlase Chen Yufei vastu.
Ta alustas suurepäraselt ja võitis esimese geimi 21:12. Chen viigistas skoori kiiresti, kui ta võitis teise 21:10, mis viis mängu otsustavasse geimi, milles võidutses Yamaguchi 21:14.
Yamaguchi varajane seitsmepunktiline edu osutus kolmandas geimis ülioluliseks, kuna hiinlanna ei suutnud kaotusseisust välja tulla.
Maailma esireketist sai esimene jaapanlane, kes võitnud kahel korral järjest naiste üksikmängu sulgpalli maailmameistrivõistlused.
"Mul on hea meel, et sain Jaapanis maailmameistrivõistlustel parima võimaliku tulemuse," ütles Yamaguchi. "Positiivne oli see, et vaatamata närvidele ja pingele sain mängimist nautida," lisas ta.
Eestlastest langes Kristin Kuuba välja esimeses ringis, kui jäi 18:21, 16:21 alla prantslanna LeOnice Huet'le.
Naiste paarismängus olid võistlustules ka Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel, kes pidid avaringis tunnistama tailannade Benyapa Aimsaard - Nuntakam Aimsaardi 21:14, 21:9 paremust. | Axelsen ja Yamaguchi teenisid mõlemad oma teise MM-tiitli | https://sport.err.ee/1608698263/axelsen-ja-yamaguchi-teenisid-molemad-oma-teise-mm-tiitli | Pühapäeval, 28. augustil Tokyos toimunud sulgpalli maailmameistrivõistlustel pälvisid nii Viktor Axelsen kui ka Akane Yamaguchi oma teise maailmameistritiitli. |
Aasta muusikavideo
Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Doja Cat - "Woman"
Drake Featuring Future & Young Thug - "Way 2 Sexy"
Ed Sheeran - "Shivers"
Harry Styles - "As It Was"
Olivia Rodrigo - "Brutal"
Võitja: Taylor Swift - "All Too Well" (10 Minute Version) (Taylor's Version)
7
Parim uus artist
Baby Keem
Võitja: Dove Cameron
Gayle
Latto
Måneskin
Seventeen
Parim rokklugu
Foo Fighters - "Love Dies Young"
Jack White - "Taking Me Back"
Muse - "Won't Stand Down"
Võitja: Red Hot Chili Peppers - "Black Summer"
Shinedown - "Planet Zero"
Three Days Grace - "So Called Life"
Aasta artist
Võitja: Bad Bunny
Drake
Ed Sheeran
Harry Styles
Jack Harlow
Lil Nas X
Lizzo
Parim suvelaul
Bad Bunny and Chencho Corleone - "Me Porto Bonito"
Beyonce - "Break My Soul"
Kane Brown - "Grand"
Doja Cat - "Vegas"
Future featuring Drake and Tems - "Wait for U"
Võitja: Jack Harlow - "First Class"
Steve Lacy - "Bad Habit"
Latto and Mariah Carey featuring DJ Khaled - "Big Energy" (Remix)
Lizzo - "About Damn Time"
Post Malone featuring Doja Cat - "I Like You (A Happier Song)"
Marshmello and Khalid - "Numb"
Nicki Minaj - "Super Freaky Girl"
Charlie Puth featuring Jungkook of BTS - "Left and Right"
Rosalía - "Bizcochito"
Harry Styles - "Late Night Talking"
Nicky Youre and dazy - "Sunroof"
Parim HipHop lugu
Eminem & Snoop Dogg - "From the D 2 the LBC"
Future Featuring Drake & Tems - "Wait for U"
Kendrick Lamar - "N95"
Latto - "Big Energy"
Võitja: Nicki Minaj Featuring Lil Baby - "Do We Have a Problem?"
Pusha T - "Diet Coke"
Parim ladinalugu
Võitja: Anitta - "Envolver"
Bad Bunny - "Tití Me Preguntó"
Becky G & Karol G - "Mamiii"
Daddy Yankee - "REMIX"
Farruko - "Pepas"
J Balvin & Skrillex - "In da Getto"
Parima sõnumiga muusikavideo
Kendrick Lamar - "The Heart Part 5"
Latto - "P*ssy"
Võitja: Lizzo - "About Damn Time"
Rina Sawayama - "This Hell"
Stromae - "Fils de joie"
Parim K-Popi lugu
BTS - "Yet to Come (The Most Beautiful Moment)"
Itzy - "Loco"
Võitja: Lisa - "Lalisa"
Seventeen - "Hot"
Stray Kids - "Maniac"
Twice - "The Feels"
Aasta album
Bad Bunny - "Un Verano Sin Ti"
Billie Eilish - "Happier than Ever"
Drake - "Certified Lover Boy"
Adele - "30"
Võitja: Harry Styles - Harry's House
Parim pikaformaadiline muusikavideo
Billie Eilish - "Happier Than Ever: A Love Letter to Los Angeles"
Foo Fighters - "Studio 666"
Kacey Musgraves - "Star-Crossed"
Madonna - "Madame X"
Olivia Rodrigo - "Driving Home 2 U"
Võitja: Taylor Swift - "All Too Well" (10 Minute Version) (Taylor's Version)
Parim koostöö
Drake Featuring Future & Young Thug - "Way 2 Sexy"
Elton John & Dua Lipa - "Cold Heart" (Pnau Remix)
Võitja: Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Megan Thee Stallion & Dua Lipa - "Sweetest Pie"
Post Malone & The Weeknd - "One Right Now"
Rosalía Featuring The Weeknd - "La Fama"
The Kid Laroi & Justin Bieber - "Stay"
Aasta etteaste
September 2021: Griff - "One Night"
October 2021: Remi Wolf - "Sexy Villain"
November 2021: Nessa Barrett - "I Hope Ur Miserable Until Ur Dead"
Võitja: December 2021: Seventeen - "Rock With You"
January 2021: Mae Muller - "Better Days"
February 2022: Gayle - "ABCDEFU"
March 2022: Shenseea - "R U That"
April 2022: Omar Apollo - "Tamagotchi"
May 2022: Wet Leg - "Chaise Longue"
June 2022: Muni Long - "Baby Boo"
July 2022: Doechii - "Persuasive"
Parim veebipõhine etteaste
Võitja: Blackpink the Virtual - "PUBG"
BTS - "Minecraft"
Charli XCX - "Roblox"
Justin Bieber – An Interactive Virtual Experience - "Wave"
Rift Tour Featuring Ariana Grande - "Fortnite"
Twenty One Pilots Concert Experience - "Roblox"
Parim alternatiivlugu
Avril Lavigne Featuring Blackbear - "Love It When You Hate Me"
Imagine Dragons & J.I.D - "Enemy"
Machine Gun Kelly Featuring Willow - "Emo Gir"l
Võitja: Måneskin - "I Wanna Be Your Slave"
Panic! at the Disco - "Viva las Vengeance"
Twenty One Pilots - "Saturday"
Willow & Avril Lavigne Featuring Travis Barker - "Grow"
Aasta laul
Adele - "Easy on Me"
Võitja: Billie Eilish - "Happier Than Ever"
Doja Cat - "Woman"
Elton John & Dua Lipa - "Cold Heart" (Pnau Remix)
Lizzo - "About Damn Time"
The Kid Laroi & Justin Bieber - "Stay"
Parim poplaul
Billie Eilish - Happier Than Ever
Doja Cat - Woman
Ed Sheeran - Shivers
Võitja: Harry Styles - As It Was
Lizzo - About Damn Time
Olivia Rodrigo - Traitor
Parim R&B lugu
Alicia Keys - "City of Gods" (Part II)
Chlöe - "Have Mercy"
H.E.R. - "For Anyone"
Normani Featuring Cardi B - "Wild Side"
Summer Walker, SZA & Cardi B - "No Love" (Extended Version)
Võitja: The Weeknd - "Out Of Time"
Aasta ansambel
Blackpink
Võitja: BTS
City Girls
Foo Fighters
Imagine Dragons
Måneskin
Red Hot Chili Peppers
Silk Sonic
Parim operaatoritöö
Baby Keem & Kendrick Lamar – "family ties"
Camila Cabello ft. Ed Sheeran – "Bam Bam"
Võitja: Harry Styles – "As It Was"
Kendrick Lamar – "N95"
Normani ft. Cardi B – "Wild Side"
Taylor Swift – "All Too Well" (10 Minute Version) (Taylor's Version)
Parim muusikavideo lavastus
Baby Keem & Kendrick Lamar - "Family Ties"
Billie Eilish - "Happier Than Ever"
Ed Sheeran - "Shivers"
Harry Styles - "As It Was"
Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Võitja: Taylor Swift - "All Too Well" (10 Minute Version) (Taylor's Version)
Parim kunstiline teostus
Adele - "Oh My God"
Doja Cat - "Get Into It (Yuh)"
Drake Featuring Future & Young Thug - "Way 2 Sexy"
Kacey Musgraves - "Simple Times"
Võitja: Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Megan Thee Stallion & Dua Lipa - "Sweetest Pie"
Parimad visuaalefektid
Billie Eilish - "Happier Than Ever"
Coldplay & BTS - "My Universe"
Kendrick Lamar - "The Heart Part 5"
Võitja: Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Megan Thee Stallion & Dua Lipa - "Sweetest Pie"
The Kid Laroi & Justin Bieber - "Stay"
Parim koreograafia
BTS - "Permission to Dance"
Võitja: Doja Cat - "Woman"
FKA twigs Featuring The Weeknd - "Tears in the Club"
Harry Styles - "As It Was"
Lil Nas X & Jack Harlow - "Industry Baby"
Normani Featuring Cardi B - "Wild Side"
Parim monteerimine
Baby Keem & Kendrick Lamar - "Family Ties"
Doja Cat - "Get Into It (Yuh)"
Olivia Rodrigo - "Brutal"
Võitja: Rosalía - "Saoko"
Taylor Swift - "All Too Well" (10 Minute Version) (Taylor's Version)
The Weeknd - "Take My Breath" | Selgusid MTV videoauhindade võitjad | https://menu.err.ee/1608698281/selgusid-mtv-videoauhindade-voitjad | Pühapäeva õhtul jagati New Jerseys MTV videoauhindu. Enim auhindu viisid koju Lil Nas X ja Jack Harlow, Taylor Swift ning Harry Styles. |
Olen 1990. aastate laps, kellele õpetati, et tuleb olla tänulik neile, kes võitlesid meile kätte vaba riigi, ja et selle tänulikkuse juurde käib ka tava mitte nuriseda (loe: meelt avaldada). Mõte minna tänavale, plakat pihus, tundus piinlik ja kohatu. Nõnda siis ei olnud ma enne Inglismaal Sheffieldi Ülikoolis õppimist kunagi meeleavaldustel käinud. 2018. aastal, kui korraldati tselluloositehasevastane Emajõe kett, elasin ja õppisin juba Inglismaal.
Mulle näis, et demokraatia on midagi, mida kas on või ei ole. Sheffieldi Ülikooli streikidest osa võttes mõistsin aga, et demokraatiat peab iga päev kollektiivselt taaslooma.
Minu esimene meeleavaldus
Kohe minu esimese Sheffieldi-aasta teise semestri alguses hakkasid streikima 42 000 ülikoolitöötajat – täpsemalt ülikoolide ja kolledžite ametiühingu (UCU) liikmed 64 Suurbritannia ülikoolist. Kuna Suurbritannias on kokku 130 ülikooli, oli streigiga ühinenud ülikoolide arv UCU märkimisväärne saavutus. Enamik Sheffieldi Ülikooli filosoofiaosakonna õppejõude kuulub ametiühingusse, seega ei toimunud meil ligi kaks nädalat ei loenguid ega seminare.
UCU avaldas meelt ülikoolide neoliberaliseerumise, pensioni- ja palgakärbete, bürokratiseerumise ja marketiseerumise vastu. Nad leidsid, et ülikool ei tohi kujuneda kõrgharidusteenuse platvormiks, kus juhtkond on justkui ettevõtte omanik, ülikooli töötajad nagu Bolti taksojuhid, kes pakuvad kõrgharidusteenust, ning üliõpilased kui tarbijad, kes ostavad kõrgharidusteenust turult.
Streikijad olid tavalised akadeemilised töötajad, kes olid sunnitud minema tänavale, et kaitsta kõrgharidust toetavat keskkonda. Ühtlasi taotlesid nad üleüldiselt paremaid töötingimusi.
Tudengite vastakas suhtumine
Osa üliõpilasi olid loengute ja seminaride ärajäämise pärast rahulolematud. Selle asemel, et avaldada meelt juhtkonna vastu, sest õppejõud on aina rohkem ülekoormatud, tundis üks osa tudengeid nördimust, et nad ei saa oma õppemaksu eest lubatud loenguid ja seminare. Nii juhtub, kui neoliberaalne vaade ülikoolile on muutunud valdavaks.
Suurem osa üliõpilasi oli muidugi ülikooli töötajatega solidaarne, allkirjastas meie algatatud petitsiooni (kogusime ligi 1700 allkirja) ja ujutas rektori üle e-kirjadega. Rektoraat on muuseas kohustatud kõikidele kirjadele vastama ja seepärast oli see üliõpilastelt üsna jõuline žest.
Petitsioonis väljendasime solidaarsust streikijatega ja lubasime kohtu kaudu õppemaksu tagasi nõuda. Üks petitsiooni algatajatest andiski ülikooli kohtusse ja sai osa rahast tagasi, kuid ülejäänutel ei olnud sellist juriidilist tuge nagu tol filosoofia- ja juuratudengil, kelle isa oli advokaat, ning neil jäi kohtutee pooleli.
Tõtt-öelda olid üliõpilased streikidest, sest ülikoolitöötajate paaripäevaseid meeleavaldusi oli ka varem ette tulnud. Ikka ja jälle jäid loengud ja seminarid ära ning tudengid näitasid oma solidaarsust õppejõududega, kuid võitlus jooksis üha liiva ja paljusid muserdas, et ka radikaalsematel väljaastumistel polnud ülikooli juhtkonnale ja riigivalitsejatele piisavat mõju.
Skandeerimise õpituba
Kõige aktiivsemad olid streigi ajal Sheffieldi Ülikooli marksistliku klubi liikmed, kes marssisid ülikoolilinnaku eri hoonete ees piketeerinud töötajate vahet ning jagasid neile küpsiseid ja teed. Võtsin ühes nendega osa Sheffieldi Ülikooli Üliõpilasesinduse korraldatud skandeerimise õpitoast.
Esimest korda proovisin skandeerimist eest vedada Eestis, kui osalesin meeleavaldusel Poola abordiõiguste eest seisvate naiste toetuseks. See oli karastav kogemus. Nagu paljud teisedki eestlased, kellele meeleavaldamine endiselt harjumatu on, pidin avalikus ruumis nõudmisi väljendades hakkama saama mõningase häbitundega.
Need, kes on Eestis meeleavaldustel käinud, teavad hästi kohmetust, mis sind valdab, kui protest on vaikne või igav või kui ei ole käepärast plakatit, mille taha end peita. Skandeerimine võimestab meeleavaldajaid ja aitab piinlikkustunnet leevendada. Abiks on seegi, kui korraldajad peavad lühikesi, tabavaid ja inspireerivaid kõnesid, mis kuulajaid ei väsita, vaid innustavad. Eesti meeleavalduskultuuril on siinkohal tublisti arenguruumi.
Kokkupuude "radikaalidega"
Mulle meeldis Sheffieldi Ülikoolis õppida – mitte ainult sellepärast, et filosoofiaosakonnas õpetasid meid inspireerivad õppejõud ja head filosoofid, vaid ka seepärast, et kohtasin töölisklassi taustaga üliõpilasi, kes jagasid minuga sarnast maailmavalu. Samas olin siiski postkommunistlikust riigist tulnud noor, kelle vaatenurk oli kriitilise. Ilmselt seepärast sain kõige paremini läbi rumeenlanna Andreeaga: meid mõlemat vaevas päritoluriigi kommunistlik taak.
Kohe õpingute alguses läksime nalja pärast marksistlikku klubisse. Me ei saanud aru, miks peaks lugema marksistide ja postmarksistide teoseid, kui kommunism on nii paljudele suuri kannatusi põhjustanud. See oli aga väga intellektuaalne keskkond – klubiliikmed korraldasid loenguid ja seminare ning neile meeldis meiega vaielda, ja meile kui filosoofiatudengitele oli see vägagi meeltmööda.
Tagantjärele saan muidugi aru, et olin teinud mõttevea: et sotsialism = marksism = kommunism = Nõukogude Liit = totalitarism = kurjus. Olen märganud, et sellise mõistete ja ideoloogiate samastamise vea teevad paljud eestlased, ja seda on paremäärmuslikel ja populistlikel poliitikutel lihtne ära kasutada.
Peale selle tuli päevavalgele veel üks minu mõtteviga: et meeleavaldamine ja streikimine pole demokraatlikud ning jõulised žestid nagu nädalatepikkune loengute ärajätmine või õppehoonete hõivamine ei kuulu demokraatlikku ruumi.
"Meeleavaldused võivad osutuda vajalikuks olukorras, kus võimupositsioonil olijad ei ole valmis kogukonnaga dialoogi astuma."
Tegelikult on meeleavaldamine, piketeerimine ja streikimine osa demokraatia tööriistakastist ning kodanikena saame nende abil tõstatada olulisi probleeme, mida ühiskonnana arutada ja lahendada. Meeleavaldused võivad osutuda vajalikuks olukorras, kus võimupositsioonil olijad ei ole valmis kogukonnaga dialoogi astuma ega üheskoos probleeme lahendama. Jõulised väljaastumised on mõnikord ainus viis, kuidas arutelu algatada.
Miks meelt avaldada?
Tartu Ülikooli töötajad seisavad silmitsi samasuguste probleemidega nagu Sheffieldi Ülikooli omad, kuid millegipärast me siin ei marsi, ei piketeeri, ei avalda meelt. Ka meie töötajate palgad on väikesed, koormus aina kasvab, üha rohkem kursusi muutub ingliskeelseks ja seeläbi tasuliseks. Tudengid on pahatihti läbi põlenud ning õppejõud peavad akadeemilisi ootusi alandama.
Riik ei ole kõrghariduse rahastust piisavalt suurendanud, kuid ootused kõrgharidusele on õppejõududel üle pea kasvanud. Paljud töötajad on tähtajaliste lepingutega või otsivad tööd erasektoris, et akadeemilisest keskkonnast lahkuda. Paljud teevad järjepidevalt ülikoolile tasuta tööd (mina nende seas) ja paljud peavad õpetama teadustöö tegemise arvelt või täitma administratiivseid ülesandeid õpetamise arvelt.
Võtsin Sheffieldis osa kahest ülikoolitöötajate meeleavaldusest 2019. ja 2020. aastal, kuid meeleavaldused toimusid ka 2018. aasta alguses ning 2021. ja 2022. aastal mõlemal semestril. Sheffieldi Ülikooli töötajad streigivad ja avaldavad meelt vaatamata sellele, et nende vastas ei ole mitte ainult riik, vaid ka ülikooli juhtkond, kelle peamiseks eesmärgiks on seatud ülikoolile tulu teenimine.
Tartu Ülikooli rektoraat on (veel) ülikooli töötajate liitlane. Naljakal kombel näibki praegu, et siinsete kõrgkoolide rektorid seisavad üksipäini kõrghariduse õiglase rahastamise eest, ülikoolide töötajad ja üliõpilased aga vaatavad seda kõrvalt, nagu see neid ei puudutakski.
Olen mitme oma Sheffieldi õppejõuga endiselt kirjavahetuses. Nii mõnelgi korral olen neile kirjutanud ja saanud automaatvastuse, et nad ei vasta kirjadele kahe nädala jooksul, sest käib streik. Jagan siinkohal väljavõtet kirjadest, mille autoreid pean oma kõige paremateks õppejõududeks. Esimene neist, kes kuulus streigi korraldajate hulka, kirjutas nii:
"Näib, et ülikooli juhtkond on võtnud pähe meie pensionisüsteem ja seejuures ka õppejõudude ametiühing hävitada. Nad tahavad meie pensioni kärpida kuni 35 protsenti, toetudes finantsolukorra hinnangule, mis on ka nende endi teada ebatäpne. Meie palgad tõusevad nüüd vaid 1,5 protsenti, samas kui inflatsioon on praegu 12 protsenti ja see kasvab kiiresti. Viimati oli meie palgatõus inflatsiooniga samaväärne 2009. aastal. Praegu tundub, et sellist olukorda enam ei tule ja me jääme iga aastaga aina vaesemaks. Kõik on vihased. Mul on häbi olla sellise ülikoolikogukonna liige ja ma ei pane enam isegi ülikooli nime oma publikatsioonide juurde."
Ja teine kirjutas nii:
"Kuidas mul läheb? Mitte just väga hästi. [---] Eks viimased koroona-aastad on mult lõivu nõudnud. Olen aasta läbi väsinud. Hea on muidugi see, et tervisega ei ole midagi väga tõsist lahti. Halvem aga see, et ülikooli juhtkond on otsustanud meid maatasa teha just nüüd, kui oleme teinud kõik, et tasapisi tavapärase õpetamise juurde naasta (ehkki pandeemia vaim on endiselt õhus). Mu süda on murtud. Ma ei taha streikida. Ma ei taha võidelda. Ma tahaksin eluga edasi minna. Kuid meil ei jää muud üle.
Sheffieldi üliõpilastel läheb minu meelest enam-vähem hästi – muidugi peale selle, et me streigime jälle ja see küll nende jaoks tore ei ole ... Aga ülikooli juhtkonna rakendatud 35-protsendiline pensionikärbe ilma mõistliku põhjenduseta (rahapütt on täis, aga mõned ärimehed on otsustanud, et see (pensionisüsteem – I. J.) ei ole jätkusuutlik) tähendab ilmselt, et kui ma ükskord 68-aastaselt pensionile jään, pean Uberit sõitma hakkama."
Kommentaar ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensi s. | Isabel Jezierska: ehk oleks aeg meelt avaldada? | https://www.err.ee/1608698275/isabel-jezierska-ehk-oleks-aeg-meelt-avaldada | Üliõpilaste ja ülikoolitöötajate demonstratsioonid on Eestis seni kulgenud loiult ja hõredalt. Ometi on meeleavaldused demokraatliku ühiskonna loomulik osa ja seaduslik viis mõjutada valitsejaid oma poliitikat muutma, kirjutab Isabel Jezierska. |
Noorte võistluse finaalis sai Ida-Virumaalt Alutaguse vallast pärit 15-aastane Karol Raidma 45 punkti. Ettepoole jäid sakslane Robyn Kaminski 49 ja kanadalane Jake Hewitt 48.
Raidma pronksi oli kindel, sest neljandaks jäänud teine finaali jõudnud Eesti esindaja Roland Peet sai kirja 35 punkti. Kokku osales võistlusel 13 noort kirveviskajat.
Naiste klassis jäi napilt medalita Maarika Lepik, kes saavutas 39 võistleja seas neljanda koha.
Mehi oli võistlustules 60, eestlastest sai Marek Peet 31. ja Kalle Raidma 46. koha.
Võistlusel osales üle 100 kirveviskaja kümnest riigist. | Kirveviskamise MM-ilt toodi Eestisse pronksmedal | https://sport.err.ee/1608698266/kirveviskamise-mm-ilt-toodi-eestisse-pronksmedal | Kanadas Barringtonis toimunud kahe teraga kirve viskamise maailmameistrivõistlustel oli Eesti edukaim Karol Raidma, kes juunioride klassis saavutas pronksmedali. |
Kontaveit mängib paarismängu koos ameeriklanna Shelby Rogersiga (WTA 31.). Nende esimesteks vastasteks on Alexa Guarachi ja Andreja Klepac.
Võidu korral tuleks Kontaveidile ja Rogersile vastane mängust Lucie Hradecka - Linda Noskova ja legendaarsete tennisestaaride ja ühtlasi ka õdede Serena Williams - Venus Williamsi vahel.
Paarismängud saavad alguse kolmapäeval, 31. augustil. Kontaveidi mäng algab kell 18.00.
Main draw doubles at #USOpen, where Kudermetova/Mertens and Gauff/Pegula are the top seeds.
Serena and Venus Williams will face the Czech team of Hradecka/Noskova in 1R. pic.twitter.com/yyI3avnCg9
— WTA Insider (@WTA_insider) August 28, 2022 | Kontaveit osaleb USA lahtistel ka paarismängus | https://sport.err.ee/1608698227/kontaveit-osaleb-usa-lahtistel-ka-paarismangus | Aasta viimasel suure slämmi tenniseturniiril ehk USA lahtistel osaleb Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) lisaks üksikmängule ka paarismängus. |
Ettepanek puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui ka mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Samuti pikeneb ettepaneku järgi aasta võrra põllumajandussektori jaoks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemel.
Rahandusministri esitatud eelnõu järgi kehtivad varem langetatud aktsiisimäärad veel ühe aasta võrra, kuni 2024. aasta 30. aprillini. Sellele järgneb nelja aasta jooksul (2024–2027) aktsiisimäärade lauge taastamine kriisieelsel tasemel.
"Aktsiiside taastamine kriisieelsel tasemel annaks praeguses hinnatõusu olukorras vale tõuke ja sõnumi, sellest tuleb hoiduda," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. "Ka põllumeeste jaoks on oluline saada võimalikult varakult kindlus, et nende kasutatav eriotstarbeline diisel on miinimumtasemel maksustatud 2024. aasta kevadeni."
Muudatused puudutavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning selle muutmise seadust, mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada Covid-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. See on toonud Eestisse viimaste aastakümnete suurima hinnatõusu. Kujunenud olukorras on rahandusministeeriumi teatel oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui ka äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastaks.
Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivi kaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Meede toetab nimetatud sektorite konkurentsivõimet. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivi kaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust. | Rahandusminister teeb ettepaneku jätta kevadine aktsiisitõus ära | https://www.err.ee/1608698239/rahandusminister-teeb-ettepaneku-jatta-kevadine-aktsiisitous-ara | Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus viib valitsusse eelnõu, millega teeb ettepaneku pikendada aasta võrra täna kehtivaid aktsiisimäärasid ning lükata 2023. aastaks kavandatud aktsiisitõus edasi. |
Beaune'i üleskutse järgnes lehes Le Monde kajastatud ülevaatele, mille järgi Prantsuse TotalEnergies on olnud osaline Edela-Venemaal kütuse tankimise korraldamisega Vene sõjaväebaasides.
Konkreetselt on fookuses Siberi gaasiväli Termokarstovoje, mille omanikud on ühiselt TotalEnergies ja Vene ettevõte Novatek – viimasele kuulub ka 51 protsendi suurune enamus gaasivälja haldavas ettevõttes. TotalEnergies on 19,4 protsendi omanik.
Le Monde'i järgi on osa gaasiväljast pärit gaasisaaduseid muundatud petrooleumiks, mis saadeti kahte Ukraina piiri lähistel olevasse sõjaväebaasi. Sealsetes baasides olevad hävituslennukid on osalenud Ukraina pommitamises.
Beaune ütles Prantsuse telekanalile France 2, et tegu on väga tõsise asjaga ning peab kontrollima, et kas energiakandjate valdkonnas tegelev ettevõte on sanktsioonidest mööda läinud. Minister ei täpsustanud, et kes sellise juurdluse eesotsas peaks olema.
TotalEnergiesi teatel ei opereeri nad Termokarstovoje gaasivälja ning sealset taristut haldavad Novateki töötajad. Prantsuse ettevõtte sõnul on see Novateki otsus kuidas gaasi kondensaate kasutada. | Prantsuse minister nõuab Prantsuse ettevõtte Vene gaasisidemete uurimist | https://www.err.ee/1608698224/prantsuse-minister-nouab-prantsuse-ettevotte-vene-gaasisidemete-uurimist | Prantsusmaa transpordiminister Clément Beaune kutsus neljapäeval ülesse uurima, et kas Prantsuse ettevõtte TotalEnergies'i osalusel Siberist ammutatud maagaasi saaduseid on kasutatud Vene hävituslennukites Vene-Ukraina sõja raames, vahendab Politico. |
Viiekordse ultratriatloni MM-etapp toimus Šveitsis samas kohas, kus 2018. aastal püstitas sakslane Thorsten Eckert seni kehtinud maailmarekordi, kui finišeeris ajaga 50:14.44.
Ratasepp startis võistlusel eesmärgiga läbida viis päeva järjest iga päev üks täispikk triatlon alla kümne tunni. Oma eesmärgi ta ka täitis.
Esimesel päeval finišeeris ta ajaga 9:53.53, teisel päeval 9:56.10, kolmandal 9:51.55, neljandal 9:53.05 ja viiendal 9:57.48.
IUTA sarja kuuluva võistluse stardis oli kokku kaheksa sportlast.
Ratasepa hooaja põhikatsumus seisab ees aga novembris, kui mees jookseb läbi kõik kaheksa Kanaari saart, joostes rannikult rannikule ning ületades samas ka saare kõrgeima tipu. Katsumuse kogukilometraaž tuleb kokku ligi 700 ja tõusumeetreid ca 30 000. | Ratasepp püstitas uue maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608698209/ratasepp-pustitas-uue-maailmarekordi | Rait Ratasepp lõpetas pühapäeval Šveitsis toimunud viiekordse ultratriatloni MM-i etapi ajaga 49:32.49, purustades seni kehtinud maailmarekordi enam kui 40 minutiga. |
Kleini sõnul tahab ta koostöös haridusministri Pap Ndiayega tagada, et töölisklassi piirkondade lastel oleks 2023. aastal algaval kooliaastal olemas kooli alustamiseks kõik vajalikud koolitarbed.
Nendes piirkondades panustab Prantsuse valitsus juba täiendavaid ressursse hariduse pakkumiseks.
Samuti on uue plaani järgi kavas aidata ka vaeseid perekondi, kes ei kuulu selgelt abi vajava koolivõrgustiku koosseisu.
Ettepaneku kohaselt aidatakse kohalikel omavalitsustel osta koolitarbeid hulgi.
Klein on varem sarnase süsteemi üles seadnud Põhja-Prantsusmaal asuvas Clichy-sous-Bois linnas, kus lastele anti algkoolis kõik tarvilikud koolitarbed.
Klein oli tollal Clichy-sous-Bois linnapea ning põhjendas meedet sellega, et vaestest peredest pärit lastel ei peaks olema kehvemad kooliasjad kui teistel.
Praegu on minister Kleini algatus mõeldud algkoolidele, kuid kaalumisel on sama meetme laiendamine üldharidusse. | Prantsusmaa valitsus tahab lastele tasuta koolitarbeid | https://www.err.ee/1608698197/prantsusmaa-valitsus-tahab-lastele-tasuta-koolitarbeid | Prantsuse linnade ja majutuse eest vastutav minister Olivier Klein pakkus välja, et Prantsuse lastel võiks olla ligipääs tasuta koolitarvete võrgustikule 2023. aastal algaval kooliaastal, vahendab leht Le Figaro. |
Reformierakonna toetusnumber kõikus kolme uuringufirma küsitlustes Turu-uuringute 28 protsendi ja Norstati 34,5 protsendi vahel. Kantar Emori 31,5 protsenti on sisuliselt sama tulemus, mis kolme uuringufirma koondkeskmine 31,3 protsenti.
Sama suur kõikumine uuringufirmade küsitlustes on Reformierakonnaga sarnast valijabaasi omaval Eesti 200-l, millele Norstat näitas toetust vaid 8,3 protsenti ja Turu-uuringud 14 protsenti. Kantar Emor näitas parlamendivälise erakonna toetuseks 13,1 protsenti.
Populaarsustabeli teisel kohal on EKRE, mille toetusnumber oli kõige kõrgem Norstatil (21 protsenti). Kantar Emori küsitlus näitas EKRE-le 18,1 ja Turu-uuringute oma 17 protsenti.
Keskerakonna toetusnumber erines kolme uuringufirma küsitlustes vähe - Turu-uuringutel oli see 15, Kantar Emoril 15,8 ja Norstatil 16,3 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koondkeskmine toetus oli augustis 10,3 protsenti, mis on tõusnud üsna Eesti 200 koondkeskmise (11,8 protsenti) kannule.
Et Turu-uuringud juulis erakondade toetusi ei mõõtnud, saab koondkeskmisi toetusnumbreid võrrelda juunikuuga. Siis oli SDE koondkeskmine toetus 7,2 protsenti ja Eesti 200-l 12,8 protsenti.
Isamaa koondkeskmine toetus oli augustis kaheksa protsenti ja eri uuringufirmadel sisuliselt sama.
Roheliste koondkeskmine toetus oli 1,8 protsenti. | Koondkeskmised reitingud: sotsid tõusid Eesti 200 kannule | https://www.err.ee/1608698185/koondkeskmised-reitingud-sotsid-tousid-eesti-200-kannule | Augustis kasvas enim Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus, mille koondkeskmine reiting jääb nüüd vaid 1,5 protsendipunktiga alla Eesti 200-le. Enim erinesid uuringufirmade küsitlustes sarnase valijabaasiga Reformierakonna ja Eesti 200 toetusnumbrid. |
Euroopa Liidu välisministrid peaksid sellenädalasel ministrite kohtumisel Prahas toetama viisakokkuleppe lõpetamist Venemaaga. Sedasi on kavas piirata Schengeni viisatsooni reisivate Vene kodanike arvu.
Otsus tuleneb mitme Ida-Euroopa riigi ähvardusest sulgeda enda piirid Vene kodanikele ühepoolselt, kui ei leita üle-euroopalist lahendust.
Tšehhi ja Poola lõpetasid Vene kodanikele turismiviisade väljastamise peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale veebruaris. Nemad koos Eesti ja Soomega on nõudnud Vene Föderatsiooni kodanikele turismiviisade väljastamise lõpetamist Euroopa Liidus.
Sama on nõudnud korduvalt Ukraina valitsus. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kirjutas hiljutises Politicos avaldatud arvamusartiklis, et "neilt [Vene kodanikelt] tuleb võtta õigus ületada rahvusvahelisi piire, kuni nad õpivad neid [piire] austama."
Osa viisakokkuleppest Venemaaga, mis puudutas valitsusametnike ja ärimeeste reisimist, külmutati juba veebruaris.
Leppe lõpetamine eemaldaks Vene kodanikelt eeliskohtlemise Euroopa Liidu viisadele taotlemisel, mistõttu oleks viisa taotlemisel vaja rohkem dokumente, mis muudaks protsessi kallimaks ning pikendaks märkimisväärselt ooteaegu.
Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul, kellega Financial Times suhtles, on aasta lõpuks vaja veel karmimaid meetmeid. Ametnik lisas, et "me oleme erakordses olukorras ja see vajab erakordseid samme. Me tahame minna kaugemale viisakokkuleppe lõpetamisest."
Siiani puudub selge konsensus, millised lisameetmeid Euroopa Liit kavatseb ette võtta, et piirata Vene kodanikele antavate Schengeni viisade arvu või nende viisade andmine lõplikult lõpetada.
Samuti on arutelu all sarnase keelu laiendamine Valgevene kodanikele, mille valitsus on Vene Föderatsiooni invasiooni toetanud.
Saksa valitsus on väljendanud skepsist Vene kodanikele viisakeelu kehtestamise kohta, kuigi üha enam Saksa poliitikuid nõuab, et Vene viisakeelus võetaks Eestist eeskuju.
Samal arvamusel on ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kelle sõnul tuleks keelu kehtestamisel olla valivam.
Vene kodanike viisakeelule on vastu ka Küpros ja Kreeka, vahendab Politico.
Soome, Poola ja Balti riigid ähvardasid ühepoolselt sulgeda oma piiri Vene kodanikele kui ei suudeta peatada Vene kodanike saabumine Schengeni viisaruumi.
Alates veebruarikuus toimunud invasioonist sisenevad Vene kodanikud EL-i peamiselt Soome ja Eesti kaudu.
Viisakeelu toetajad on rõhutanud, et soovitakse piirata turismiviisade andmist ning vajadusel antakse jätkuvalt viisa humanitaarkaalutlustel ning ollakse vastu võtma neid Vene kodanikke, keda kiusatakse Venemaal poliitiliselt taga. | FT: Euroopa Liit kavatseb lõpetada viisakokkuleppe Venemaaga | https://www.err.ee/1608698176/ft-euroopa-liit-kavatseb-lopetada-viisakokkuleppe-venemaaga | Euroopa Liit kavatseb lõpetada Venemaaga 2007. aastal sõlmitud viisakokkuleppe. Leppe lõpetamise tõttu hakkab Vene Föderatsiooni kodanikel Euroopa Liitu saamine olema raskem ja keerulisem, vahendab Financial Times. |
Eestis on Venemaa kodanikel 41 351 kinnistut, Valgevene kodanikel 919. Enamikul üks korter, kuid kõige enam ühel inimesel 24 kinnistut.
Kui enamik kinnisvaraomanikest elab Eestis elamisloaga, siis ligikaudu 12 protsenti ehk 4500 inimest võib viisakeelu tõttu kaotada ligipääsu oma kinnisvarale.
Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütles ERR-ile, et kui sanktsioonide tõttu jääb Venemaa kodanikust kinnisvaraomanik Eestis võlgu, võib see lõpuks tähendada kinnistust ilmajäämist.
"Selle põhjustaja on Venemaa võim, kes otsustas Ukrainale kallale tungida ja loomulikult Venemaa inimesed selle tõttu kannatavad. See küsimus on eelkõige Venemaale endale, miks nende inimesed peavad kannatama selle tõttu, mida nende režiim korraldab. Tõepoolest, kui ei ole võimalik inimesel endal leida neid viise kinnisvaraga toimetamiseks, siis äärmuslik tagajärg võib saabuda. Me siin hetkel küll ei näe, et Eesti peaks astuma leevendavaid samme."
Kommusaar nentis, et Venemaa kodanike kinnistute suur hulk on Eestile ka julgeolekurisk.
"Loomulikult on neid kriitilisi kohti, kus kinnistu omamine on vahetult meie julgeolekule oht. Kindlasti on neid kohti, üksikkorterite näol, kus see probleem ei ole nii sügav."
Asekantsleri sõnul peab Eesti rohkem piirama Euroopa Liidu väliste riikide kodanike võimalust siin kinnisvara omada.
"Kas näiteks kriitiliste taristute või piiraladel võiks kolmandate riikide kodanikud omada maad ja kinnistuid? See on kindlasti koht, mis vajab täiendavat muutust."
Selleks on siseministeerium ette valmistamas ka seaduseelnõu, kuid Kommusaar ütles, et see ei ole veel valmis. Seega täpseid detaile siseministeerium veel ei avalda.
"Usun, et seda on võimalik lähemalt tutvustada lähikuudel," sõnas Kommusaar. | Venemaa kodanikel on Eestis üle 41 000 kinnistu | https://www.err.ee/1608698170/venemaa-kodanikel-on-eestis-ule-41-000-kinnistu | Enamikul Venemaa kodanikest kinnisvaraomanikel on Eestis elamisluba, kuid neist ligi 4500 isikul on vaja Eesti külastamiseks viisat, mistõttu võib nende kinnisvara viisakeelu tõtta jääda hooleta. |
60-kilomeetrisel ja ligi 3300 tõusumeetriga etapi läbimiseks kulus eestlasel 3:40.12. Ligi poolteist minutit hiljem jõudis finišisse Tšehhi rattur Marek Rauchfuss ja kolmanda koha pälvis belglane Frans Claes (+2.34).
Kokkuvõttes kasvatas Pruus edu Rauchfussi ees enne viimast 60-kilomeetrist etappi kahele minutile. Claes jääb Eesti meistrist maha nelja minuti ja 37 sekundiga.
Maastikutuur lõpeb pühapäeval. | Peeter Pruus jätkas Rumeenias võidulainel | https://sport.err.ee/854819/peeter-pruus-jatkas-rumeenias-voidulainel | Maastikumaratonis tänavu Eesti meistriks kroonitud Peeter Pruus jätkas Rumeenia maastikutuuril Carpathian MTB Epic (UCI S2) võidulainel. Sarnaselt esimesele etapile õnnestus Pruusil olla kiireim ka teisel. |
Mitchell te Vrede viis kodumeeskonna 43. minutil juhtima, Metsa karjääri esimene värav Hollandi kõrgliigas sündis teise poolaja viiendal minutil, kui ta lükkas nurgalöögijärgses olukorras kuuelt meetrilt väravasse Mikhael Rosheuveli madala söödu. 65. minutil vormistas lõppseisu Gianluca Nijholt.
Eredivisie avavoorus jäid Mets ja Breda võõrsil 0:5 alla Alkmaarile. | Karol Mets lõi Hollandi kõrgliigas värava ja aitas Bredal võita | https://sport.err.ee/854818/karol-mets-loi-hollandi-korgliigas-varava-ja-aitas-bredal-voita | Eesti jalgpallikoondislane Karol Mets lõi Hollandi kõrgliiga teises voorus värava, kui tema kodumeeskond Breda NAC alistas De Graafschapi 3:0. |
"Hommikul oli kõva võitlus, aga praegu on vahe järgmisega niivõrd suur, et saame võtta asju rahulikumalt," rääkis Tänak Delfi Spordile.
"Homme sõidan samuti varuga. Punktikatsel ei tundu reaalne, et me sealt midagi suurt saaks - stardime viimasena ja selleks ajaks on rada juba piisavalt kruusane. Tegu on katsega, mida läbitakse ainult ühe korra - kui sellel oleks kaks läbimist, toodaks juba esimesel korral piisavalt sodi rajale, et see nii suurt vahet ei tekitaks." | Tänak: vahe on nii suur, et saame asja võtta rahulikumalt | https://sport.err.ee/854814/tanak-vahe-on-nii-suur-et-saame-asja-votta-rahulikumalt | Saksamaa rallil laupäeva järel kindlat liidrikohta hoidva Ott Tänaku sõnul ei pruugi tal homsel punktikatsel kõrge koha püüdmine väga reaalne olla. |
PPA kopter otsis kadunud meest rannikulähistelt ja ranna-alalt. Rakvere politseijaoskonna merepääste patrull otsis koos Pärispea vabatahtlike merepäästjatega meest vee pealt. Samuti aitasid kadunud meest otsida teised sukeldujad.
Praeguseks on otsingud lõpetatud, kahjuks ei õnnestunud kaduma jäänud sukeldujat leida.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marge Kohtla sõnul ei ole veel teada, mis mehega juhtus ja mis vee all valesti läks.
"Enne sukeldumist tuleks veenduda enda tervislikus seisundis ja mitte üle hinnata oma võimeid. Lisaks ei tohi unustada varustuse kontrolli, sest vee all olles sõltub kõik eelkõige toimivast varustusest. Kaaslastega sukelduma minnes tasub kokku leppida ka märguanne olukorraks kui midagi viltu läheb," lisas Kohtla.
Sobiva ilma korral jätkatakse otsinguid homme sonariga. | Mohni saare lähistel läks kaduma 23-aastane sukelduja | https://www.err.ee/854815/mohni-saare-lahistel-laks-kaduma-23-aastane-sukelduja | Laupäeval kella 18 paiku teatati politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskusele, et Harjumaal Mohni saare lähistel jäi kadunuks sukelduja. Viieliikmeline grupp oli sukeldumas saare lääneküljel ja ranna lähedal. Kaduma läinud sukelduja oli varasema sukeldumiskogemusega 23-aastane mees. |
Lucas Moura viis kodumeeskonna 43. minutil juhtima, 52. minutil viigistas seisu Aleksandar Mitrovic. 74. minutil hiilgas suvisel MM-il Inglismaa koondise standardolukordade eest hoolitsenud Kieran Trippier, kes keerutas palli otse karistuslöögist võrku. Kolm minutit hiljem tõi tabloole lõppskoori Harry Kane, kes polnud Premier League'is siiani augustikuus veel väravaid löönud.
"Iga mäng võiks augustis toimuda," kirjutas Kane pärast mängu Twitteris.
Päeva esimeses mängus leppisid Cardiff ja Newcastle 0:0 viiki, Everton alistas koduväljakul Southamptoni 2:1, Leicester samuti kodus Wolvesi 2:0. Bournemouth jäi West Hami vastu võõrsil kaotusseisu, kuid suutis matši 2:1 võita.
Viimases täna toimunud kohtumises läks Londoni Chelsea koduväljakul Pedro ja Alvaro Morata väravatest linnarivaali Arsenali vastu 20. minutiks 2:0 juhtima, Henrik Mikhitarjan ja Alex Iwobi tõid enne poolajavilet tabloole viigiseisu, aga Marcos Alonso värav 81. minutil jättis kolm punkti siiski Stamford Bridge'ile. | Kane murdis viimaks augustineeduse, Chelsea võitis Arsenali | https://sport.err.ee/854801/kane-murdis-viimaks-augustineeduse-chelsea-voitis-arsenali | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas Tottenham Hotspur laupäeval Wembley staadionil Fulhami 3:1. |
PSG jäi Nolan Roux' värava läbi 20. minutil kaotusseisu ja võit vormistati alles mängu lõpus - 53. minutil viigistas penaltist seisu Neymar, 82. ja 90. minutil oli täpne Kylian Mbappe.
Kohtumise järel vahetasid särgid PSG 40-aastane puurilukk Gianluigi Buffon ja Guingamp'i 21-aastane ääremängija Marcus Thuram, kes sündis, kui tema isa Lilian Thuram oli Buffoni meeskonnakaaslaseks Parmas. Hiljem mängisid Buffon ja Thuram koos ka Torino Juventuses.
PSG jaoks oli tegemist hooaja teise võiduga, Ligue 1'i avamängus seljatati Caen tulemusega 3:0.
1997: Marcus Thuram is born in Parma while his dad Lilian Thuram and Gianluigi Buffon were club team-mates ????????
2018: Marcus Thuram and Gianluigi Buffon swap shirts after playing against each other in Ligue 1 ????????
Woah ???? pic.twitter.com/rRm30Cf5UA
— Football on BT Sport (@btsportfootball) August 18, 2018 | VIDEO | Buffon vahetas mängu järel särgi endise meeskonnakaaslase pojaga | https://sport.err.ee/854810/video-buffon-vahetas-mangu-jarel-sargi-endise-meeskonnakaaslase-pojaga | Tiitlikaitsja Pariisi Saint-Germain jätkas Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas võidukalt, kui võõrsil alistati 3:1 Guingamp. |
Külalismeeskond Juventus asus kohtumist juhtima juba kolmandal minutil, kui pall põrkas karistuslöögi järel Sami Khedira jalale ja sakslane ei eksinud kaheksalt meetrilt. 38. minutil riputas endine Juventuse poolkaitsja Emanuele Giaccherini Mariusz Stepinski pea peale täpse tsenderduse ja poolakas tõi tabloole viiginumbrid.
Juventuse taktikepi all kulgenud mäng (Torino klubi hoidis palli 75 protsenti mänguajast) pöörati pea peale teise poolaja 11. minutil, kui Joao Cancelo vea järel realiseeris Giaccherini penalti ja viis kodumeeskonna 2:1 juhtima. Chievol, keda eelmised neli hooaega juhendas nüüdseks Ragnar Klavani uue koduklubi Cagliari Calcio ohjad haaranud Rolando Maran, ei õnnestunud aga kolm punkti kodusele Stadio Marc'Antonio Bentegodile jätta.
75. minutil taastas suvel Milanist tagasi Juventusesse siirdunud Leonardo Bonucci pealöögiga viigiseisu; kohtumise teisel üleminutil ületas pall Chievo väravajoone, aga eelmises olukorras oli Juventuse suurost Cristiano Ronaldo teinud vea Chievo puurivahi Stefano Sorrentino vastu. Juba järgmisel rünnakul andis Alex Sandro vasakult äärelt madala tsenderduse Chievo kasti ja selle suunas väravasse Federico Bernardeschi.
Serie A-s toimub laupäeva õhtul veel üks kohtumine, kui Rooma Lazio võõrustab Napolit. | Ronaldo jäi Serie A debüüdil väravata, Juventus sai raske võidu | https://sport.err.ee/854809/ronaldo-jai-serie-a-debuudil-varavata-juventus-sai-raske-voidu | Seitsmel viimasel kevadel Itaalia jalgpallimeistriks kroonitud Torino Juventus alustas Serie A uut hooaega raskelt teenitud 3:2 võiduga Chievo üle. |
Eesti koondise välismaal mängivate väravavahtide seis ei ole viimasel ajal kiita - Mihkel Aksalu istub pingil SJK-s, Marko Meerits VPS-is, Andreas Vaikla Kristiansundis ja Matvei Igonen Lilleströmis -, aga Meerits teenis reedel taas treeneri usalduse, kirjutab Soccernet.
1:4 kaotus siiski ilmselt puuriluku aktsiaid ei tõstnud. Esimese värava puhul jooksis Meerits joonelt välja, kuid jäi kaotajaks; teise lasi võrku näppude vahelt. Meerits sai vähemalt kirja 90 minutit - meeskonnakaaslane Ojamaa libises 73. minutil sisse vastaste väravavahile ja saadeti varajase duši alla.
Rõõmu pakkus päev aga Prosale ja TPS-ile. 81. minutil vahetusest sekkunud ründaja vormistas 90. minutil lõppskoori. Väljalangemisele mängiva TPS-i jaoks on arvel iga punkt ja hetkel kerkiti ohutsoonist välja, VPS aga jättis kasutamata võimaluse kolmandaks tõusta. | Meerits pääses Soomes väljakule, Ojamaa teenis punase, Prosa lõi värava | https://sport.err.ee/854807/meerits-paases-soomes-valjakule-ojamaa-teenis-punase-prosa-loi-varava | Soome kõrgliigas peeti reedel üks, kuid eestlaste jaoks sündmusterikas kohtumine: Turu Palloseura alistas 4:1 Vaasa Palloseura. |
Sõidu esimesel kolmandikul pääses eest üheksa ratturit, nende seas ka Karl-Arnold Vendelin (Cycling Tartu), vahendab portaal Marathon100. Lõpuks suutis pearupp kõik peale kahe jooksiku kätte saada.
Esikoha napsas poolakas Maciej Paterski (Wibatech Merx 7R), teiseks tuli valgevenelane Branislau Samoilau (Minsk Cycling Club). Vahtra võitis grupifiniši kolmandale kohale. | Vahtra tõusis ühepäevasõidul Valgevenes pjedestaalile | https://sport.err.ee/854793/vahtra-tousis-uhepaevasoidul-valgevenes-pjedestaalile | Norman Vahtra (Cycling Tartu) teenis täna Valgevenes toimunud proffide 1.2 kategooria ühepäevasõidul GP Minsk kolmanda koha. |
Euroopa karikaetapi võitjaks tuli Ruslan Lunev Aserbaidžaanist 589 silmaga, teise koha sai Alban Pierson Prantsusmaalt 587 silmaga. Teistest Eesti laskuritest sai Reijo Virolainen kuuenda koha 582 silmaga, Nemo Tabur oli 13. 566 silmaga, Fred Raukas oli 17. 558 silmaga, Roland Maimre sai 18. koha 554 silmaga ja Erki Sillakivi oli 19. 543 silmaga.
Selle hooaja tulemustega on nii Peeter Olesk kui Reijo Virolainen taganud koha Euroopa karikavõistluste finaalis, mis toimub oktoobris Portugalis. Homme on Elvas etapil kavas meeste standardpüstoli harjutus. | Peeter Olesk saavutas Euroopa karikaetapil kolmanda koha | https://sport.err.ee/854790/peeter-olesk-saavutas-euroopa-karikaetapil-kolmanda-koha | Elvas toimuval Euroopa karikaetapil püstoliharjutustes oli laupäeval kavas täiskaliibrilise püstoli harjutus. Peeter Olesk sai lõpptulemuseks 586 silma, millega saavutas kolmanda koha. |
Miller-Uibo võiduajaks märgiti Birminghami etapi rekordit tähistav 22,15, Euroopa meistrivõistlustel kolm kuldmedalit võitnud Dina Asher-Smith sai 22,31-ga teise koha. 22,41 tõi kolmanda koha hollandlannale Dafne Schippersile. Miller-Uibo on sellel distantsil võidutsenud juba kolmel Teemantliiga etapil, 400 meetri jooksus on tal kirjas kaks võitu.
Kõrgest klassist tulemust nägi Birminghami publik ka meeste kaugushüppes, kui lõuna-aafriklane Luvo Manyonga sai neljandal katsel kirja 8.53. Kodupubliku ees viimase suure võistluse teinud Londoni olümpiavõitja Greg Rutherford ei suutnud täna enamat 7.43-st. Naiste võistluses jättis konkurendid selja taha sakslanna Malaika Mihambo (6.96).
Fotofiniši järel võitis meeste 100 meetri jooksu finaali oma hooaja tippmargi 9,94 jooksnud ameeriklane Christian Coleman, sama aja saanud briti Reece Prescodi jaoks tähistab see isiklikku rekordit. Kümne sekundi piiri alistasid ka Noah Lyles (9,98) ja Yohan Blake (9,99).
Teemantliigas on jäänud pidada veel kaks osavõistlust, finaaletapid Zürichis ja Brüsselis vastavalt 30. ja 31. augustil. | Miller-Uibo jättis Birminghamis konkurendid taas selja taha | https://sport.err.ee/854784/miller-uibo-jattis-birminghamis-konkurendid-taas-selja-taha | Birminghamis toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapil võitis naiste 200 meetri jooksu Bahama sprinter Shaunae Miller-Uibo. |
väravate autoriks oli Kalju ründaja Liliu, kes oli Paide linnastaadionil täpne 23., 45+1. ja 48. minutil. Brasiillane on 22 mänguga Premium liigas löönud juba 25 väravat. Paide pidi mängu lõpetama kümnekesi, sest normaalaja eelviimasel minutil sai punase kaardi Sören Kaldma.
Ainsa meeskonnana kaotuseta jätkav Kalju on 23 mänguga kogunud 57 punkti, kaks mängu vähem pidanud Florat edestatakse kaheksa silmaga. 22 mängu järel on Levadial 47 punkti.
Enne mängu:
Paide on viimasest kolmest Premium liiga mängust noppinud seitse punkti. Pärast võite FC Kuressaare ja Narva Transi üle tuldi kodus FC Flora vastu välja 1:3 kaotusseisust ja viigistati valitseva meistriga 3:3. UEFA karikate ringreisi raames toimunud kohtumises tegi Paide oma publikurekordi (636). Meeskond oli võistlustules ka teisipäeval, kui karikavõistluste 1/16-finaalis alistati Paide Linnameeskond III tulemusega 2:1.
Kalju suutis teisipäeval samuti karikasarjas edeneda, kuid vähem kui kümme minutit enne kohtumise lõppu oldi Saaremaal FC Kuressaare vastu kaotusseisus. Lõpuks suutis Kalju 1:2 kaotusseisu pöörata 3:2 võiduks. Liigas oli Kalju sama vastase kodus reedel alistanud 4:0. Pärast suvist pausi on liigas vaid korra vääratatud – 5. augustil suutis Nõmmelt viigipunktiga lahkuda JK Tallinna Kalev.
Kalju on enne vooru algust tabeliliider 54 punktiga. FC Floral on mäng varuks ning tabelis jäädakse Kaljust maha viie punktiga. FCI Levadia on omakorda Florast kahe punkti kaugusel.
Paide on tabelis kuuendal kohal 27 punktiga. Nii viiendal kohal asuva Tartu JK Tammeka kui ka seitsmendal real asetseva JK Tallinna Kaleviga on tabelis vahe (enne vooru algust) viis punkti.
Paide kaotas märtsi lõpus Järvamaal toimunud kohtumise Kaljule 1:4. Mai lõpus Hiiul toimunud kohtumises jäi Paidel üllatusest natuke puudu, kui Kalju tuli 1:2 kaotusseisust välja ja võitis kohtumise 3:2.
Paide Linnameeskonna juhendaja Vjatšeslav Zahovaiko: "Kalju on väga tugev meeskond, kellel ei ole puudusi ega nõrku kohti. Seisame silmitsi mõningate probleemide ees, seetõttu peame nuputama välja optimaalse koosseisu. Loodetavasti suur hulk rahvast leiab tee staadionile nii nagu oli see Flora vastu!"
Mängija Martin Kase: "Viimane kord Hiiul mängides jäi meil natukene puudu, et Kaljult punkte röövida. Laupäeval tahame favoriitide elu raskeks teha ja Paide fännidele rõõmu pakkuda ehk enda punktisaldot suurendada."
Kalju abitreener Sergei Terehhov: "Paide on ohtlik vastane, eelmine omavaheline kohtumine oli meie jaoks väga raske. Möödunud voorus Flora vastu näitas Paide taas, et on võimeline tippudelt punkte röövima. Me ei saa endale eksimusi lubada ja läheme Paidesse 3 punkti järele."
Poolkaitsja Kaspar Paur: "Paide on viimased mängud hästi mänginud. Kuid meie ainus eesmärk on võit ning kolm punkti koju tuua. Tuleb huvitav mäng!"
Mängu kohtunik on Miko Pupart, keda abistavad Dmitri Vinogradov ja Raul Kaivoja. Neljas kohtunik on Revo Sirel. | Liliu kübaratrikk andis Kaljule Paides kindla võidu | https://sport.err.ee/854726/liliu-kubaratrikk-andis-kaljule-paides-kindla-voidu | Jalgpalli Premium liiga 23. voorus sõitis Nõmme Kalju laupäeval külla Paide Linnameeskonnale ja alistas nad 3:0. |
Itaalia alustas kohtumist selgelt paremini ning esimese seitsme minutiga mindi juba 18:2 juhtima, kirjutab Korvpall24. Veerandaja lõpus suutis Eesti siiski 8:0 spurdi teha ja järgmine neljandik võideti 24:20. Kolmanda veerandaja 21:16 paremusega õnnestus Itaalia kaotusseisu jätta, kuid otsustav viimane veerandaeg seisis veel ees. 1.31 enne lõppu oli Eesti 69:70 kaotusseisus, seejärel tabas Ken-Martti Reinart lähiviske. Markus Ilver viis kaugviskest omad nelja silmaga ette ja lõppskoori vormistas Johannes Kirsipuu.
Hugo Toom kerkis Eesti poolelt parimaks 15 punktiga. Markus Ilver lisas 12 silma, võrdselt 11 punkti tõid Ken-Martti Reinart ning Joonas Riismaa, kellest viimase arvele jäi veel ka 11 lauapalli. Johannes Kirsipuu viskas kümme punkti, kogus viis lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Vastaste resultatiivseimad olid Sasha Grant ja Matteo Spagnolo 19 punktiga. | Suurest kaotusseisust välja tulnud Eesti U-16 pani EM-ile võiduka punkti | https://sport.err.ee/854778/suurest-kaotusseisust-valja-tulnud-eesti-u-16-pani-em-ile-voiduka-punkti | Serbias Novi Sadis toimuvatel A-divisjoni U-16 Euroopa meistrivõistlustel alistas Eesti koondis 77:70 Itaalia ning sellega saavutati turniiril 11. koht. |
Kirt alustas võistlust 79.53-ga, teises voorus mõõdeti tema viske tulemuseks 82.67. Kohe eestlase järel sektorisse astunud EM-hõbe Andreas Hofmann lennutas oda aga lausa 89.82 ja haaras kindla esikoha, sentimeetreid lisas ka värske Euroopa meister Thomas Röhler (84.33).
Kolmandas voorus Kirt tulemust ei parandanud (81.71), aga temast tõusis mööda 83.96 visanud poolakas Marcin Krukowski. Kirdi neljas katse mõõtmisele ei läinud. Viiendat vooru alustas võimsalt kolmas sakslane Julian Weber, kes viskas oma hooaja parima tulemuse 86.63 ja tõusis samuti eestlasest mööda, sest Kirdi odakaare pikkuseks mõõdeti 82.45.
Viimases voorus parandas Kirt teise vooru tulemust enam kui kahe ja poole meetriga - tema päeva parimaks jäi 85.31, mis andis talle kolmanda koha.
Algselt üles antud Trinidadi rekordimees Keshorn Walcott starti siiski ei tulnud.
Birminghami Teemantliiga etapi tulemused:
1. Andreas Hofmann 89.82
2. Julian Weber 86.63
3. Magnus Kirt (79.53 - 82.67 - 81.71 - X - 82.45 - 85.31
4. Thomas Röhler 84.33
5. Marcin Krukowski 83.96
6. Gatis Cakss 80.96
7. Petr Frydrych 79.86
Enne võistlust:
85.96-ga pronksi võitnud eestlast edestasid Berliinis sakslased Thomas Röhler ja Andreas Hoffmann, kes on samuti Birminghami etapile üles antud. Euroopa odaviskajatele pakub taas konkurentsi Trinidadi rekordimees Keshorn Walcott.
Eesti aja järgi kell 16.45 algaval odaviskevõistlusel teevad veel kaasa lätlane Gatis Cakss, tšehh Petr Frydrych, sakslane Julian Weber ja poolakas Marcin Krukowski.
Suure publiku ees teeb Birminghamis karjääri viimase võistluse olümpiavõitja, maailma- ja kahekordne Euroopa meister, kaugushüppaja Greg Rutherford. Birminghami publikul ei jää nägemata ka Berliini EM-i kangelanna Dina Asher-Smith ja teised tippsprinterid eesotsas Yohan Blake'i, Christian Colemani, Noah Lylesi ning Dafne Schippersiga, 200 m jooksus teeb kaasa ka Maicel Uibo abikaasa Shaunae Miller-Uibo. | Viimane katse tõstis Magnus Kirdi Teemantliiga etapil kolmandaks | https://sport.err.ee/854737/viimane-katse-tostis-magnus-kirdi-teemantliiga-etapil-kolmandaks | Kergejõustiku EM-il pronksmedali võitnud Magnus Kirt sai Birminghami Teemantliiga etapil 85.31-ga kolmanda koha. |
Jazõkova kaitsja Vladimir Sadekov kavatseb otsuse vaidlustada, vahendas ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Süüdistuse kohaselt avaldas maaklerina esinenud Jazõkova internetis korterite müügikuulutusi ja veenis ostuhuvi näidanud inimesi tegema talle suurtes summades ettemakseid valdavalt sularahas.
Kannatanutelt saadud raha kasutas naine isiklikuks otstarbeks, notariaegu ei broneerinud ning vaatamata kannatanute nõudmistele raha ei tagastanud.
Samuti süüdistatakse teda selles, et ta vormistas kiirlaene kannatanute nimelt, kasutades selleks pettuse teel saadud netipangadokumente.
Uurimine selgitas, et Jazõkova pani kuriteod toime 2015. aasta detsembrist kuni tänavu jaanuarini ning kasutas kelmusteks osaühingut, milles ta on ainuosanik ja juhatuse ainuliige.
Lisaks sellele süüdistatakse Jazõkovat selles, et ta andis ühele kannatanule laenu ning võttis pandiks erinevaid kuldehteid. Kuigi kannatanu maksis Jazõkovale laenu tagasi, siis ehteid ta tagasi ei saanud.
Kokku on selles kriminaalasjas 19 kannatanut, neist üks on juriidiline isik.
Jazõkova viibib kohtu loal vahi all alates märtsist.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste- ja küberkuritegude talitus.
"Süüdistatav viibib hetkeseisuga trellide taga üle nelja kuu. Loodan, et kohus nõustub meiepoolse uurimisversiooniga ning tänu kiirele kohtumenetlusele asutakse kannatanutele tekitatud kahju heastama," ütles Põhja ringkonnaprokurör Loreta Kelvet.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste- ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et kinnisvaraturul võiks kehtida sama reegel, mis aktsiaturulgi.
"Ära kunagi pane mängu rohkem kui oled valmis kaotama. Sageli ostetakse kortereid viimaste säästudega. Nii suuri otsuseid tehes tuleb tegutseda läbimõeldult ja mõelda enda kaitsmisele. Kindlasti ei tasu teha sissemakseid või broneerimistasusid sularahas – eelistada võiks pangaülekandeid ja seda tunnustatud maakleri ettevõtte kontole või notari deposiitkontole. Samuti tuleb veenduda, et broneerimisleping oleks omaniku ja ostja, mitte maakleri ja ostja vahel," rääkis Kelt.
Keldi sõnul tuleks alati minna ise kinnisvaraga tutvuma. "See aitab kaitsta maaklerite vastu, kellel tegelikult ei ole konkreetse kinnisvara müügiprotsessi esindusõigust. Lisaks tuleb kasuks maakleri, korteri ning omaniku taustakontroll avalikest allikatest, et sarikelme tuvastada. Tark ei torma nii suure otsusega," ütles ta. | Maaklerina esinenud naine mõisteti süüdi | https://www.err.ee/854770/maaklerina-esinenud-naine-moisteti-suudi | Harju maakohus mõistis maaklerina esinenud Natalja Jazõkova süüdi kinnisvaraga seotud pettustes ja karistas teda kahe aasta ja nelja kuuse vangistusega. |
"Ragnar Klavan kuulub koos Gary McAllisteri, Djimi Traore, Igor Biscani ja teistega Liverpooli kultuskangelaste nimekirja," kirjutas James Pearce ajalehes Liverpool Echo. "Tema karjäär Liverpoolis ja küllaltki lühikeseks, aga ta pidas end siin üleval nii, et teda jäädakse alati avasüli tagasi ootama."
"Pärast Augsburgist saabumist andis Klavan endast kõik ja rohkemgi," lisas Pearce, kelle sõnul jäi Klavani parimaks esituseks võõrsil peetud kohtumine Evertoni vastu, mil Klavan aitas nullil hoida belglasest ründajat Romelu Lukakut.
"Jürgen Klopp ei soovinud teda kaotada, aga mõistis, et Klavan siirdus Itaaliasse mänguaja otsinguil ja ei tahtnud sellele võimalusele kätt ette panna." | Liverpool Echo: Klavan kuulub klubi kultuskangelaste sekka | https://sport.err.ee/854774/liverpool-echo-klavan-kuulub-klubi-kultuskangelaste-sekka | Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan siirdus pärast kahte hooaega Liverpoolis Itaalia kõrgliigaklubisse Cagliari Calcio. Eestlane saadeti ära soojade sõnade saatel. |
Navarro esindas Hispaania koondist viitel olümpiamängudel, võites 2008. ja 2012. aastal hõbemedali, 2006. aastal tuli ta rahvusmeeskonna ridades maailmameistriks ning lisas 2009. ja 2011. aastal auhinnakappi ka Euroopa meistritiitlid.
Barcelona kõigi aegade edukaima mängijana võitis Navarro klubiga 35 tiitlit, neist kaheksa Hispaania meistrikulda, seitse karikat ja kaks Euroliigat. 2009. aastal nimetati ta Euroliiga hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks, 4152 visatud punktiga on ta Euroliiga ajaloo suurim korvikütt.
La Bomba käis Barcelona eest väljakul koguni 1139 ametlikus kohtumises ja viskas kokku 13 609 punkti. 2007/08 esindas ta kõigis 82 NBA põhihooaja mängus Memphis Grizzlies't, visates nende eest keskmiselt 10,9 punkti. Hooaja lõpus otsustas Navarro aga tagasi Barcelonasse siirduda.
Navarro särginumber 11 tõmmatakse peatselt Palau Blaugrana lae alla.
A captain and @FCBbasket legend.
'La Bomba' leaves behind an amazing list of achievements. pic.twitter.com/T95TzjhwdN
— EuroLeague (@EuroLeague) August 17, 2018 | Hispaania korvpallilegend tõmbas karjäärile joone alla | https://sport.err.ee/854772/hispaania-korvpallilegend-tombas-karjaarile-joone-alla | Barcelona korvpalliklubi kauaaegne kapten Juan Carlos Navarro otsustas 38-aastasena ketsid varna riputada. |
"Eks see õhk oli elektrit täis, et Artur (Talvik - toim.) tuli oma sõnumit ütlema ja seda oodati või see oli kuidagi tajutav," kommenteeris Herkel erakonna üldkogul toimunut pärast Talviku teadaannet, et ta hakkab uut erakonda looma.
Herkel ütles ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et Vabareakond lükkas oma tekkega tee uute parteide tulekuks lahti, ent uustulnukatel on oluline aduda, mis on teostatav ja mis ei ole teostatav.
"Selleks, et poliitiline liikumine saaks riigikogu valimistele minna, peab ta tõepoolest registreerima ennast erakonnana. Kui nüüd Artur üritab seda teha, siis ma soovin talle palju jõudu. Jällegi, meie oleme seda korra proovinud, las proovivad teised, aga minu meelest kõige tähtsam on see, et see alt üles poliitika mudel ikkagi õigustaks ennast, sest muidu jääb pinnale see, et need kooslused, mis on juhitud autoritaarselt ülevalt alla, on kõige efektiivsemad ja seda arengut ma Eesti poliitikale ei tahaks küll näha," kommenteeris Herkel.
"Nii et selles mõttes Vabaerakonna õnnestumine või mitteõnnestumine on olulise tähendusega, ja olulise tähendusega on ka need uued katsed "vabaerakonda" teha," lisas Herkel.
Ta toonitas, et Vabaerakond jätkab avatud platvormina, mis tähendab, et nad on jätkuvalt valmis erakondadesse mittekuuluvaid inimesi oma nimekirjadesse kandideerima võtma. | Herkel: Vabaerakond lükkas tee uutele erakondadele lahti | https://www.err.ee/854769/herkel-vabaerakond-lukkas-tee-uutele-erakondadele-lahti | Vabaerakonna juht Andres Herkel ütleb, et partei suvepäevadel valitsenud terav õhkkond, mille vallandas partei endise juhi Artur Talviku teade uue erakonna loomisest, on nüüdseks mahenenud. Talvikule soovib ta uue erakonna loomiseks jõudu ja usub, et Vabaerakond on see, kes tee uute erakondade tekkeks lahti lükkas. |
Tahaksin anda kolm tegelikku juhtnööri: 1) ära loe iialgi ra amatut, mis pole aasta vana, 2) loe ainult kuulsaid töid, 3) loe vaid seda, mis sulle meeldib. 1
William Somerset Maugham on tõenäoliselt Sirbi lugejaga juba sinasõber, sest kirjastus Canopuse egiidi all on eesti keelde jõudnud suurem osa tema kirjutatust (kui kuulsus e toonud näidendid ja hulk esseid välja arvata). Kõigi raamatute lõpus paiknev Tõnu Lemberi pilguheit tema elu lukku kinnistab iga korraga sõprust ja sümpaatiat. 2 Kummatigi on kirjandusmeedias aga tähelepanuta jäänud Maughami viimane eestindatud kirjatöö "Kümme romaani ja nende autorid". Teos moodustab omamoodi terviku Maughami autobiograafilise teosega "Kokkuvõtteks", mille 2005. aastal ilmunud tõlge vääriks samaväärset tähelepanu. 3
" Kokkuvõtteks" on loominguline käsiraamat, mis piiritleb Maughami kirjanikutee kujunemise ja tema mõtted kirjandusest. Teravmeelsus ja elegants ajavad teineteist taga. Võtkem näiteks laused "Minu meelest on inglise ilukirjandust tublisti kahjustanud kuningas Jamesi Piibel" või "Jääb peaaegu mulje, et filosoofide muretus, turvalises elus ongi hambavalu see, mis neid kõige valusamini puudutab, nii et vägisi tikub pähe järeldus, et Ameerika stomatoloogia edasise võidukäiguga kaob kurjuse probleem peagi päevakorralt." 4 Halleluuja! On mõistetav, miks raamatu tagakaanel soovitatakse seda lugeda vähemalt korra aastas.
" Kümme romaani ja selle autorid" saab siinse tähel epanu osaliseks pelgalt seepärast, et mahukuse ja sisu tõttu jääb see tõenäol isemalt lugeja laualt eemale, kuigi mõlema raamatu temaatika on paljuski samane.
Ilukirjanduse kunst
Maugham on oma eluaegse populaarsuse poolest võrreldav Stefan Zweigiga. Nõnda tõi näiteks ainuüksi lühijutul "Vihm" põhinev filmiversioon talle sisse miljoneid. 5 Sellest tehti kokku lausa kolm filmi, plaanitavas neljandas pidi mängima Marilyn Monroe, kes aga kahjuks enne suri. Maugham ja Zweig – kirjanikud, kellel on tohutu menu, kuid kelle tekstid pole pelgalt p äevakajalise kih iga – on haruldane liik. Ometigi ei ole Maughami (nagu ka Zweigi) teosed, kui mõningase mööndusega välja jätta "Inimorjusest", 6 kunagi sattunud kõigutamatu klassika hulka. Ega ta sinna püüelnudki: "Ma tahtsin raha ja ma tahtsin kuulsust."
1954. aastal ilmunud raamatu "Kümme romaani ja nende autorid" peatükid olid esialgu laiali pillutatud ajakirja Redbook lehekülgedele ja leidsid ka koha kõigi käsitletud kümne romaani lühendatud väljaannetes. Õigustatult lühendatud, sest "kahjuks on mõningatel p õhjustel [—] vähe romaane, mida on võimalik algusest lõpuni lugeda, ilma et huvi vahepeal raugeks" (lk 9). Maughami silmis ei saa olemas olla täiuslikku romaani (seda erinevalt novellist) ning sestap võib "Tom Jonesi", "Uhkuse ja eelarvamuse", "Punase ja musta", "Moby Dicki", "Vihurimäe" ja teiste klassikateostega kergemini ümber käia.
Maughami kümne romaani valimik on meelevaldne, ent ta põhjendab seda elegantselt. Inglaste, prantslaste, venelaste ja ühe ameeriklase kõrval pole paraku ühtegi sakslast, kuigi tolle kultuuriruumi ja keelega oli Maugham lähedalt seotud. Vahest on see teadlik märgiline valik? Ühtlasi või b imestada, kuidas said nimekirja inglased, sest kodumaa kohtles teda nagu Oscar Wilde'i, kelle saatuse vältimiseks tuli tal elama asuda mujale. Kuklas kummitas vanema venna enesetapp, kes kriminaalsest seksuaalsättumusest (Inglismaal kuni 1967. aastani!) tulenevate probleemide t õttu mürki manustas ja piineldes suri.
Raamatut kannavad kaks teesi. Esiteks, romaani esmane eesm ärk on pakkuda lugemisnaudingut ja romaanikirjaniku eesmärk peab õpetamise asemel olema meelelahutus: "Pole mingit põhjust, miks romaanikirjanik peaks olema midagi muud kui romaanikirjanik. Piisab sellest, kui ta on hea romaanikirjanik" (lk 14). Teisal: "Muidugi on kirjanikul õigus tegeleda selliste tähtsate teemadega, mis puudutavad iga inimest, nagu Jumala olemasolu, hinge surematus, elu mõte ja väärtus; kuigi kirjanik on piisavalt mõistlik pidamaks meeles dr Johnsoni tarka ütlust, et nende teemade kohta pole võimalik öelda midagi uut, mis oleks tõsi ega mingit tõde, mis oleks uus" (lk 21). Ah, m üstiline dr Johnson, kellele alatasa kõikjal viidatakse!
Ja teiseks, küllap vanamoeline tees: romaanile on vaja autorit ja autori tundmine aitab meil seda paremini nautida. "Olen arvamusel, et teadmine, milline inimene autor oli, lubab tema loomingut paremini mõista ja hinnata" (lk 26). Nõnda võib kas või pisike detail Maughami enese elust anda nii mõndagi juurde tema teoste hoomamisel – nimelt et ta oma pealesunnitud abielus sisekujunduse esiema Syriega kannatas, eriti just seetõttu, et too muutis pidevalt eluruumide kujundust ja asjade paiknemist.
Originaalsust, algupärasust pole Maughami meelest olemas, iga kirjanik on nähtamatuid niite pidi seotud oma eelkäijate, ajastu ja muuga. Ja nende niitidega peab arvestama. Maugham väidab mööndustega, et ainuke talle meenuv algupärane teos on "Don Quijote", ent selleski ei saa kindel olla.
Haruldased talendid
Iga käsitletava kirjaniku ja romaani suudab Maugham piiratud mahtu arvestades meisterlikult elavaks luua. Eriomase tähelepanu saab Honoré de Balzac, kelle loomupärane loominguline võimekus on nõnda suur, et üksnes teda julgeb Maugham nimetada geeniuseks. (Pärast Maughami kirjeldatut tunnen juba mõnda aega paratamatut sundi Balzaci kogutud teoste omandamine lõpule viia.) Kümnest romaanist suurim on aga Lev Tolstoi "Sõda ja rahu", mille elutarkust on raske ületada: "Sellist laiaulatuslikku romaani, mis käsitleb nii kaalukat ajaloolist perioodi ja seda niivõrd arvukate tegelaskujudega, pole varem kirjutatud ega kirjutata arvatavasti ka kunagi" (lk 291).
Peatun siinkohal pikemalt Maughami Dostojevski-käsitlusel, sest viimasel ajal kipub kaduma maughamilik arusaam kirjandusest kui naudingust. Ikka ja jälle kõlab kusagilt Jordan Petersoni hääl, kelle arvates oli Dostojevski üks suurimaid psühholooge (erinevalt sotsioloog Tolstoist). Tema kurikuulsas reegliraamatus on Dostojevski pidevalt abiks VII reegli puhul: "Püüdle tähenduslikkuse poole". 7 Muidugi on Dostojevskit hää lugeda, aga una hirundo non facit ver! XXI sajandi moraali õpetust ei saa pärast Nag Hammadi gnostiliste tekstide leidmist enam väärõpetuslikule kristlusele üles ehitada. On ju teada, et uus ajastu kannab feminiinsuse pitserit, 8 sestap on ka n äi teks kurb kuulata, kuidas Jungi väänatakse, topitakse kasti, kuhu ta oma sofialiku uue ajastu ootusega ei sobitu. Tähenduslikkuse ja tõe asjus peaks venelaste puhul pöörduma hoopis Berdjajevi ja Solovjovi poole, küllap siis kaob ka kasuiha, millega Peterson õigustatult võitleb.
Maugham ei usu Dostojevski sõnu, et kannatus puhastab ja parandab. Eriti tundes tolle elulugu – pedofiilia varjundid, olgu need siis pelgalt vaimusünnitised või mitte; 9 vanglas kogetud kannatus, mis Dostojevski iseloomus mingeid muutusi ei toonud jne. "Kannatus on inimkonna pärisosa, kuid see ei vähenda sugugi tema kurjust," tõdeb Maugham (lk 288). "Kurjuse problemaatika ootab ikka lahendust" (lk 289). Dostojevski pakub lugemisnaudingut, küsib olulisi küsimusi, paiskab need küsimused näitelavale, aga vastused …
Lõpetuseks küsib Maugham, kuidas said need kümme kirjanikku, kelle loomingut ta oma raamatus käsitleb, säärase haruldase ande osaliseks, ja vastab: "See näib sõltuvat isiksusest, ja isiksus näib, väheste eranditega, koosnevat nii austustväärivatest kui ka õudusttekitavatest isikuomadustest" (lk 339).
Maughami enese mõistmiseks tuleb Tõnu Lemberi sõnutsi pöörduta tema teose "Vahe tera" VI peatüki poole (ee 1956, 1994, 2004). 10 Maughami pikad idareisid tõmbasid ta paratamatult sealse müstika poole.
Pierre Bayardi raamatut "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" järgides võib tõdeda, et ka loetud või lugemist ootava test raamatutest (mida need kümme Maughami käsitletud romaani kindlast i on) rääkimine teeb meid loojaks ja viib nõnda tagasi iseenese parema mõistmise juurde. Paratamatult on meil selleks vaja teetähiseid.
Samuel Smilesi raamatus, kust pärineb siinse arvustuse moto, leidub reklaam Charles Richardsoni teosele "Raamatute valikust ja sellest, kuidas neid lugeda, et nad tooksid meile kasu". Reklaamlausete hulgast kerkivad esile kaks: "Kuigi teoses on silmas peetud inglise olusid ja mitte just tänapäeva omi, siiski on ta muulasele niisamavõrd juhatust andev kui inglaselegi." ja "Kes raamatuid üldse loeb, see peab ka mõtlema, kuidas neid lugeda.". 11 Hämmastav sobivus! Maugham on lugemise üle mõtlemise puhul hindamatu kaaslane (olgugi inglane) ja tema teos tõhus teetähis. J ätkem aga meelde ka see, et tema hinnangul "ei ole ju olemas mingisugustki kohustust ilukirjandust lugeda" (lk 27).
1 Samuel Smiles, Läbikäimisest raamatutega. Tlk O. Peterson. Sõnavara, [1924], lk 5.
2 Elukäigust ülevaate saamiseks võiks kõrvale vaadata dokumentaalfilmi "Revealing Mr. Maugham" (2012) või Maughami-pisiku suurenemise korral lugeda Selina Hastingsi kogukat monograafiat "The Secret Lives of Somerset Maugham: A Biography" (2009). Vt ka Lembit Liivak, William Somerset Maugham 1874–1965 ehk tundmatu härra Maugham. – Sirp 30. I 2014.
3 William S. Maugham, Kokkuvõtteks. Tlk Inta Soms. Canopus, 2005.
4 Kokkuvõtteks, lk 28, 194.
5 Eesti keeles nt kogumikus "Värisev leht". Tlk E. Roks. Loomingu Raamatukogu 1969, nr 16.
6 Kalle Käsper, Elu on põrgu. – Sirp 2. V 2003.
7 Jordan B. Peterson, 12 Rules for Life: An Antitode to Chaos. Allen Lane, 2018, lk 161–201. https://www.youtube.com/watch?v=wLc_MC7NQek
8 Lugege Petersonile vastukaaluks hoopis Maria de Naglowska ettekuulutusi.
9 Vt nt Nikolai Strahovi kirja Tolstoile (tänan viidete eest Rauno Alliksaart): http://feb-web.ru/feb/tolstoy/texts/selectpe/ts6/ts72652-.htm; https://sobesednik.ru/obshchestvo/20120826-adskii-seks-fedora-dostoevskogo
10 Tõnu Lember kohtumisel raamatupoes Utoopia 29. V 2018.
11 Läbikäimisest raamatutega, lk 29. | Kuidas rääkida raamatutest, mida lugenud oleme? | https://kultuur.err.ee/854768/kuidas-raakida-raamatutest-mida-lugenud-oleme | W. S. Maughami arvates on romaani eesmärk pakkuda lugemisnaudingut ning autori tundmine aitab meil seda paremini nautida. |
Kuni eelmise aasta sügiseni juhendas Pliškovat Petra Kvitova tippu aidanud tšehh David Kotyza, kuid pärast US Openit läksid nende teed lahku ja Pliškova palkas teise Tšehhi tipptreeneri Tomaš Krupa, kes seni oli abistanud Barbora Strycovat. Strycova sõnul lähenes Pliškova mänedžer Krupale US Openi ajal ja talle anti hiljem sõnumi teel teada, et Krupa ei jätka enam temaga, vaid hakkab Pliškovat treenima. "Olin väga kurb, et mulle niimoodi tehti, eriti inetu oli see, kuidas ma sellest kõigest teada sain," pahandas Strycova toona.
Sel aastal pole aga Pliškova tulemused ootustele vastanud ja seetõttu otsustas ta kaheksa kuud kestnud koostöö Krupaga lõpetada. Viimasest kolmest turniirist kahel – Wimbledoni kaheksandikfinaalis ja Montreali teises ringis – kaotas Pliškova hollandlanna Kiki Bertensile, sel nädalal Cincinnatis kaotas ta teises ringis Arina Sabalenkale.
"Andsime Tomašiga mõlemad endast parima, aga tulemused polnud ootuspärased. See polnud tema süü, võtan [kehvade] tulemuste eest täieliku vastutuse ja seetõttu leidsin, et vajan muutust," selgitas Pliškova. "Tomaš on tore inimene ja suurepärane treener, aga alati ei klapi."
47-aastane Stubbs oli just paarismängule keskendunud ja jõudis edetabelis ka esikohale. Ta võitis naiste paarismängus neli suure slämmi tiitlit ja segapaarismängus kaks suurt slämmi. Stubbs lõpetas karjääri 2011. aastal. | Endine maailma esireket vahetas taas treenerit | https://sport.err.ee/854766/endine-maailma-esireket-vahetas-taas-treenerit | Mullu maailma edetabelis esikohale tõusnud, praegu kaheksandal real paiknev tšehhitar Karolina Pliškova lõpetas koostöö senise treeneriga ja palkas uueks juhendajaks endise paarismängu maailma esinumbri, austraallanna Rennae Stubbsi. |
Sellest hooajast USA kõrgliigas MLS mängiv Ibrahimovic on 16 mängus löönud 15 väravat, vaid korra on ta mänginud kunstmurul – 2. juunil Portlandi vastu sekkus ta vahetusest 20 minutiks. Ülejäänud kunstmurul peetud kohtumised on ta vahele jätnud, vahendab ESPN.
"Minu meelest ei tohiks kunstmurul mängida, jalgpall ei sündinud kunstmurul. Seni olen mänginud vaid Portlandis kunstmurul ja see oli kõige kohutavam kunstmuru, kus mänginud olen. See ütleb nii mõndagi," teatas Ibrahimovic.
Lisaks Ibrahimovicile ei sõitnud Galaxyga Seattle'isse ka Jonathan dos Santos, Giovani dos Santos ega Romain Alessandrini, kes kõik taastuvad vigastusest. | Ibrahimovic jätab kunstmuru tõttu mängu vahele | https://sport.err.ee/854764/ibrahimovic-jatab-kunstmuru-tottu-mangu-vahele | Rootsi jalgpallilegend Zlatan Ibrahimovic jääb eemale enda koduklubi Los Angeles Galaxy kohtumisest Seattle Soundersiga, põhjuseks see, et kohtumine peetakse kunstmurul. |
"Loen siin juba mitmendat korda ja eri allikatest, kuidas Indrek Tarand olla kõigile parteidele üliihaldatud kuldkala ja unistuste saak. Et kõik parteid käivad tema ust kaapimas," alustab Helme oma postitust.
"Eks see ole tema enda poolt käivitatud meediakampaania endale mingi maandumise leidmiseks. Tegelik olukord on kuldkalast ikka väga kaugel. Jah, ta tegi 2009. aastal imet ja suutis 2014 seda 40 protsendi ulatuses korrata, mis aitas tal nibin-nabin säilitada mugav ja hea palgaga töökoht. Aga aeg on teine ja tänasel päeval ei tee isegi Tarand enam tarandit. Tegelikult on tal vesi ahjus ja ta käib ennast ise kõigile pakkumas. Ainult ega keegi väga ei taha," arvab Helme.
"Ta on globalist ja skandalist, lisaks laisk ja viinalembene."
"Jah, ta võttis ühendust ka ühe meie erakonna juhatuse liikmega ja kompis pinda, et kas me oleks valmis teda toetama eurovoliniku kohale, kui ta tuleb meie nimekirja. Kui õigesti aru sain, käis jutt eelkõige eurovalimiste nimekirjast. Ei ole. Me ei ole Tarandist kopika eest huvitatud. Ta on globalist ja skandalist, lisaks laisk ja viinalembene," põhjendab Helme huvi puudumist.
"Mul on küll veel meeles, kuidas ta soovis kõik rahvuslased põlema panna, meeles ka kõik need hääletused europarlamendis, mis on kahjustanud otseselt või kaudselt Eesti huve. Tarand toetas näiteks Poola karistamist ja muidugi immigrantide jaotamise õiguse andmist komisjonile ehk riikidelt õiguse ära võtmist kontrollida oma territooriumi ja piire. Istub padupunases roheliste fraktsioonis Läti kremlimeelsetega. Mida sellise inimesega poliitikas peale peaks hakkama? Ma ei tea, kuidas teised erakonnad asja näevad, aga minu kalkulatsioon ütleb, et Tarandi lülitamine EKRE valimisnimekirja viiks meilt hääli rohkem ära kui tooks. Meil tulevad nii head nimekirjad, et me ei pea isegi mõtlema tema peale!" lubab Helme. | Helme: tänasel päeval ei tee isegi Tarand enam tarandit | https://www.err.ee/854763/helme-tanasel-paeval-ei-tee-isegi-tarand-enam-tarandit | EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme kirjutas oma Facebooki kontol, et ta ei mõista, miks peetakse Indrek Tarandit parteidele ihaldusväärseks kandidaadiks, keda oma ridadesse meelitada. Ta väitis, et Tarand on ääri-veeri ise end nende europarlamendi valimiste nimekirja pakkumas käinud, ent nad ei huvitu temast, sest ta pigem viiks hääli ära kui neid juurde tooks. |
Kreeklased alistasid Leedu eakaaslaste meeskonna 24:19 (15:9). Ühtlasi tähendab see seda, et Leedu peab turniiril rahulduma viimase ehk 11. kohaga, vahendab Käsipall24.ee.
Eesti ja Kreeka kohtuvad Gruusias pühapäeval Eesti aja järgi kell 9.
Laupäeval peetakse Tbilisis veel poolfinaalid, kus lähevad vastamisi Šveits – Itaalia ja Makedoonia – Valgevene. Turniiril 5.-8. kohani kohtuvad aga Fääri saared – Gruusia ning Luksemburg – Soome. | Eesti U-18 käsipallikoondis läheb kohamängus vastamisi Kreekaga | https://sport.err.ee/854760/eesti-u-18-kasipallikoondis-laheb-kohamangus-vastamisi-kreekaga | Tbilisis toimuvatel kuni 18-aastaste käsipallurite Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniiril kohtub Eesti 9.-10. koha mängus Kreekaga. |
Kahest kohtumisest esimeses mängitakse 14. septembri õhtul Inglismaa klubiga Solent Kestrels. Endise NBA tsentri Joel Freelandi nooruspõlve klubiks olnud Solent Kestrelsi näol on tegemist Inglismaa madalamas sarjas mängiva tiimiga, vahendab Korvpall24.ee.
Päev hiljem kohtutakse Prantsusmaa meeskonnaga CEP Lorient, kes kodumaal pallib igapäevaselt tugevuselt kolmandal tasemel ja lõpetas NM1 nimelises liigas mullu saldoga 17-17 ja 7. kohaga. | Järveläinen ja Plymouth Raiders testivad end madalama liiga klubide vastu | https://sport.err.ee/854758/jarvelainen-ja-plymouth-raiders-testivad-end-madalama-liiga-klubide-vastu | Joonas Järveläineni koduklubi, Plymouth Raidersi korvpallimeeskond teatas reedel, et septembri keskel peetakse koduväljakul kaks järjestikust kontrollmängu. |
Iseseisva Valgevene kaheksandaks peaministriks saanud Rumas juhtis seni Arengupanka. Senine peaminister Andrei Kobljakov oli valitsust juhtinud 2014. aasta detsembrist.
Lisaks nimetas president peaministri esimeseks asetäitjaks Aleksand Turtšini, kes oli seni olnud ministrite nõukogu aparaadi juht. | Lukašenka nimetas uueks peaministriks Sergei Rumasi | https://www.err.ee/854757/lukasenka-nimetas-uueks-peaministriks-sergei-rumasi | Valgevene president Aleksander Lukašenka vahetas laupäeval välja valitsusjuhi ja määras uueks peaministriks Sergei (Syarhei) Rumasi, teatas riiklik uudisteagentuur BelTA. |
Mullu Itaalias 16. kohale tulnud Cagliari ostis Klavani Liverpoolilt kahe miljoni euro eest ja sõlmis eestlasega 2+1 aasta pikkuse lepingu, vahendab Soccernet.ee.
"Mul oli pakkumisi mitmelt meeskonnalt, ka teistest riikidest, aga Cagliari tõesti tahtis mind," sõnas ta Sky Sports Italiale. "Srna (134 korda Horvaatia koondiste esindanud Darijo Srna, kes liitus klubiga mõni aeg varem) soovitas mul siia tulla, rääkisin temaga läbi Dejan Lovreni," selgitas Klavan.
"Nii Alisson, Mohamed Salah kui Lucas Leiva on kõik sellest liigast väga palju head rääkinud," lisas Klavan. "Linn on ilus ja fännid suurepärased. Ma ei jõua ära oodata, millal saan alustada." | Klavani meelitas Cagliarisse legendaarne horvaat | https://sport.err.ee/854756/klavani-meelitas-cagliarisse-legendaarne-horvaat | Ragnar Klavan avaldas Itaalia meediale, et meeskonnakaaslased rääkisid talle Serie A kohta häid asju. |
Filmilindifestivali näol on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega, mille sihiks on vana tehnika seltsis veidi ajas rännata. Festivali iseloomulikuks osaks on kinoklassikaks saanud filmide näitamine 35-millimeetristelt lintidelt, projektoripõrina saatel ja õdusas õhkkonnas.
Festivalipäeval linastuvad kinomuuseumis Eesti filmiklassikasse kuuluv "Nipernaadi", vendade Kaurismäkide road movie "Worthless" ning ikooniline teekonnafilm "Easy Rider".
Uueks üllatuseks on tänavune öökino heinamaal. Autokino kerkib vanatehnika varjupaiga sissepääsu kõrvale heinamaale. Filmi saab vaadata otse autost, viimane peab muidugi endal kaasas olema. Ilma autota tuleb lihtsalt heinamaal endale mõnus istekoht leides kinokunsti nautida. Autos olijad saavad filmi heli kuulata autoraadiost fm-raadiosageduse kaudu, teised naudivad filmi heli läbi kõrvaklappide. Külastajad võivad kaasa võtta ka oma kõrvaklapid või taskuraadiod. Öökino kavas on Jim Jarmuschi saladuslik mängufilm "Dead Man" ning postapokalüptiline märul "Mad Max 2".
Juba heaks tavaks on saanud rahvusarhiivi eriprogramm Kinotelgis, mis toob vaatajateni kodumaiseid filmipärle. Lapsed saavad seigelda operaator Kõpsu seltsis ning suurematele pakub põnevust ringreis kultuuripärandi minevikuradadel kroonika- ja dokumentaalfilmide seltsis.
Filmielamustele lisaks saab külastaja tutvuda spetsiaalselt festivali jaoks kokku pandud näitust "Teekond "Nipernaadini", osaleda lauatennise turniiril, tutvuda Järva-Jaani vaatamisväärsustega bussiekskursioonil ning võtta leili ainulaadses tuletõrjebussi ehitatud saunas. Muusikalist mõnu pakuvad VÄLK dj-d. Veel loovad hea meeleolu maitsev toit ja jook. Lapsed saavad festivalil osaleda animatsiooni töötoas, orienteeruda vanade sõidukite keskel seiklusmängus ning panna end proovile filmilindi viievõistlusel.
Filmilindifestivalil osaledes saab toetada vanatehnika varjupaika ühe tõeliselt suure ja ägeda unistuse täide viimisel. Kohapeal saab teha annetusi, et aidata muuseumile soetada eriotstarbeline filmioperaatori tõstuk. Unikaalne tõstuk töötab käsitsi juhtimisega metallist raskuste lisamisega. Masin on sõitnud 14 700 km, ning on ainuke omataoline Eestis. Masinaga saab festivalil ka tutvuda. | Kolmas Filmilindifestival keskendub tänavu teekonnafilmidele | https://menu.err.ee/854755/kolmas-filmilindifestival-keskendub-tanavu-teekonnafilmidele | Laupäeval, 18. augustil toimub kolmas Filmilindifestival, mille teemaks on tänavu roadmovie. Järva-Jaani kinomuuseumis ning vanatehnika varjupaigas tulevad 35-millimeetriste filmilintide pealt näitamisele aegumatu klassika hulka kuuluvad filmid. Kavas on nii kodumaised kui ka maailmakino legendaarsed linateosed. |
Glasgow's toimunud Euroopa meistrivõistlustelt naasnud Ramunas Navardauskas ja Iván García Cortina osalesid 230,4 km grupisõidus. Koju saabudes olid aga mõlema mehe ratta raamid ja käiguvahetajad viga saanud, vahendab Marathon100.com.
British Airwaysiga lennanud Cortina kirjutab Twitteris: "Lendasin Glasgow'st tagasi kahe rattaga ja sain Astuurias kätte pool ratast. Üks kaotati ära ja teine oli pooleks."
Pole teada, millise lennufirma teenust kasutas Navardauskas.
"thanks" for #Glasgow @glasgowairport that is discrase for an airport pic.twitter.com/zMMI0JmJ4V
— ramunas navardauskas (@ramunasnava) August 14, 2018
Volar de Glasgow con dos bicis y llegar a Asturias con media. Una perdida por ahi y la otra a la mitad... esta vez @BritishAirwaysT se a lucido???????? pic.twitter.com/wb863PlFZP
— Iván García Cortina (@ivan_cortina) August 14, 2018 | Lennufirma lõhkus mitu tippmeeskonna ratast | https://sport.err.ee/854752/lennufirma-lohkus-mitu-tippmeeskonna-ratast | Bahrain-Merida ratturid postitasid sotsiaalmeediasse pilte nende lennureisi ajal tugevalt kahjustada saanud ratastest. |
Riigiraadio RAI ütles, et usutavasti on teisipäevase õnnetuse viimane ohver leitud, kelleks on 30-aastane mees.
Ajakirjanduse andmetel leiti ööl vastu laupäeva ühest betoonploki all lömastunud autost surnuna naine, mees ja nende 9-aastane tütar. Sugulaste sõnul oli Põhja-Itaaliast pärit perekond teel praamile, et minna Elba saarele suvitama.
Ametivõimude arvates ei ole enam kedagi leidmata, sest eakas saksa mees, keda kadunuks peeti, ei olnud õnnetuskohal, vahendas RAI.
Genova prefektuuri sõnul ei saa nad meedia teateid viimastest ohvritest veel ametlikult kinnitada.
Umbes 80-meetrine lõik kiirteel A10 asuvast Morandi sillast varises kokku teisipäeval.
Laupäeval peetakse Genovas varinguohvrite riiklikke matuseid, välja on kuulutatud leinapäev. | Itaalia meedia: Genova sillavaringu ohvrite arv tõusis 42-ni | https://www.err.ee/854747/itaalia-meedia-genova-sillavaringu-ohvrite-arv-tousis-42-ni | Päästetöötajad leidsid Genovas kokku varisenud silla rusudest veel neli surnukeha ning ohvrite koguarv tõusis 42-ni, teatas Itaalia meedia. |
Forelliklassi kaugusheidetes võitis hõbemedali Dmitri Borovkov tulemusega 43,5 meetrit.
Maailmameistriks tuli Bernt Johansson Rootsist 44 meetriga ning pronksmedalile jõudis 43 meetriga samuti rootslane Ulrik Röljeson.
45 võistleja seas saavutas Ranel Kõmmits 27. ja Ants Mardiste 37. koha.
Naiste 15,1' speyheidetes jõudis finaali Birgit Hansson, kes tuli kokkuvõttes 6. kohale.
Võistlused jätkuvad forelliklassi täpsusheidetega. | Eesti võitis lendõngeheidete MM-i avapäeval hõbemedali | https://sport.err.ee/854745/eesti-voitis-lendongeheidete-mm-i-avapaeval-hobemedali | Inglismaal Millomis Port Haveriggis alanud lendõngeheidete maailmameistrivõistlused algasid eestlastele taas medaliga. |
Kofi Annan oli 1997–2006 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) seitsmes peasekretär. Ta oli esimene mustanahaline, kes jõudis maailma diplomaatia absoluutsesse tippu, vahendab BBC.
Annan asus ÜRO-d juhtima kuus aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja oli selle eesotsas kümnendil, mil maailm koondus pärast 11. septembri rünnakuid võitluseks terrorismiga. Iraagi sõda pani proovile tema suhted USA-ga.
1938. aasta 8. aprillil Ghanas sündinud Annanile ja ÜRO-le määrati 2001. aastal ülemaailmse AIDS-i, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi asutamise eest Nobeli rahuauhind.
Hiljem töötas ta ÜRO erisaadikuna Süürias, juhtides pingutusi leida konfliktile rahumeelset lahendust.
Annan oli abielus, kolme lapse isa.
Kofi Annani sihtasutus teatas oma järelehüüdes, et tegemist oli üleilmse ja pühendunud riigimehega, kes võitles terve elu õiglasema ja rahulikuma maailma eest.
Today we mourn the loss of a great man, a leader, and a visionary: former @UN Secretary General @KofiAnnan.
A life well lived. A life worth celebrating. pic.twitter.com/3sLmy7VS2p
— IOM - UN Migration (@UNmigration) August 18, 2018
It is with immense sadness that the Annan family and the Kofi Annan Foundation announce that Kofi Annan, former Secretary General of the United Nations and Nobel Peace Laureate, passed away peacefully on Saturday 18th August after a short illness... pic.twitter.com/NDOy2NmAAs
— Kofi Annan Foundation (@KofiAnnanFdn) August 18, 2018 | Suri ÜRO endine peasekretär Kofi Annan | https://www.err.ee/854744/suri-uro-endine-peasekretar-kofi-annan | ÜRO endine peasekretär, Nobeli rahupreemia laureaat suri laupäeval 80 aasta vanuselt Šveitsis pärast lühikest haigust. |
Algkoosseisu kuulus eestlasi kaks, Legnica Miedzi mehed Henrik Ojamaa ja Artur Pikk. Neil läks ka kõige paremini – Pikk sai debüüdil eestlastest ainsana kirja täismängu, Ojamaa andis aga 69. minutil väravasöödu ja tuli kümme minutit hiljem puhkama, vahendab Soccernet.ee.
Võidule see Miedzi küll ei aidanud, sest Ken Kallaste leivaisa Kielce Korona oli veerand tundi varem juhtima asunud. Kallaste toodi platsile 62. minutil ehk kahe värava vahel, rohkem tabamusi selles mängus ei sündinud.
Sergei Zenjov tuli Krakowi Cracovia eest mängu 61. minutil, kuid külla sõitnud Lubini Zaglebie võttis esimese poolaja üleminutitel löödud väravast 1:0 võidu kaasa. Cracovia jätkab viie mängu järel võiduta, Korona on kuues ja Miedz 11. kohal. | Pikk tegi Poolas debüüdi, Ojamaa andis väravasöödu | https://sport.err.ee/854742/pikk-tegi-poolas-debuudi-ojamaa-andis-varavasoodu | Poola kõrgliigas peeti reedel vaid kaks mängu, kuid väljakule jooksid Henrik Ojamaa, Artur Pikk, Ken Kallaste ja Sergei Zenjov ehk kõik seal mängivad Eesti jalgpallurid peale Ekstraklasast pagendatud Konstantin Vassiljevi. |
Kell 7.56 jõudis Tallinna Vanasadama kai äärde Peterburist teele asunud Marina, mille pardal on kokku kuni 1100 kruiisituristi.
Marshalli saarte lipu all seilav 239 meetri pikkune alus võtab kella 17 ajal kursi Stockholmile. Marina on uuesti Tallinnas juba esmaspäeval.
Pühapäeval külastab Tallinna kaks kruiisilaeva, mis toovad pealinnaga tutvuma kuni 3100 turisti.
Tänavuse kruiisihooaja jooksul on Tallinna kokku oodata 341 kruiisilaevakülastust, mis toovad Eesti pealinnaga tutvuma ligi 565 000 inimest. Kümme laeva külastab Tallinna esmakordselt.
Hooaja viimane kruiisilaev saabub Tallinna 20. oktoobril.
Eelmisel aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas kokku 311 korral ning Saaremaal viiel korral. | Nädalavahetus toob Tallinna üle 4000 kruiisituristi | https://www.err.ee/854741/nadalavahetus-toob-tallinna-ule-4000-kruiisituristi | Laupäeval toob üks kruiisilaev Tallinnaga tutvuma kuni 1100 inimest. Pühapäeval külastab Tallinna kaks kruiisilaeva, mille pardal on kokku kuni 3100 turisti. |
Turniiril kõrgeimat, teist paigutust omav šveitslane Roger Federer (esimesena asetatud Rafael Nadal loobus turniirist – toim) alistas esmalt kolmanda ringi kohtumises 6:1, 7:6 (6) argentiinlase Leonardo Mayeri (ATP 50.) ning sai seejärel veerandfinaalis 6:7 (2), 7:6 (6), 6:2 jagu kaasmaalasest Stan Wawrinkast (ATP 151.). Pikalt vigastustega kimpus olnud Wawrinka tegi Federeri vastu väga hea mängu ja oli võidust kahe punkti kaugusel, kuid maailma teine reket suutis siiski kohtumise enda kasuks pöörata.
Poolfinaalis läheb Federer vastamisi 11. asetatud belglase David Goffiniga, kes oli kolmandas ringis 6:2, 6:4 parem kuuenda paigutusega Kevin Andersonist ning alistas seejärel veerandfinaalis 7:6 (5), 7:6 (4) neljandana asetatud argentiinlase Juan Martin del Potro (ATP 3.). Del Potro veetis eelnevas mängus tund aega rohkem väljakul kui Goffin, alistades kahe tunni ja 16 minutiga 7:6 (4), 6:7 (6), 6:2 austraallase Nick Kyrgiose (ATP 18.).
Kümnendat paigutust omaval serblasel Novak Djokovicil oli tõeliselt raske tööpäev – esmalt kulus tal kaks tundi ja 20 minutit, et alistada maailma viies reket Grigor Dimitrov 2:6, 6:3, 6:4 ning seejärel veerandfinaalis sai ta 7:5, 4:6, 6:3 jagu kanadalasest Milos Raonicist (ATP 29.), see kohtumine kestis kaks tundi ja 31 minutit.
Poolfinaalis on Djokovici vastane seitsmendana asetatud Marin Cilic, kes alistas kolmandas ringis kaks tundi ja 41 minutit kestnud mängus 7:6 (5), 3:6, 6:4 venelase Karen Hatšanovi (ATP 27.), veerandfinaalis oli ta tund ja 44 minutit kestnud kohtumises 7:6 (7), 6:4 parem hispaanlasest Pablo Carreno Bustast (ATP 13.). | Federer ja Djokovic said ühe päevaga kaks võitu | https://sport.err.ee/854733/federer-ja-djokovic-said-uhe-paevaga-kaks-voitu | Cincinnatis jätkuval meeste Mastersi tenniseturniiril pidid kõik lõpuks poolfinaali jõudnud mehed eelnevate päevade vihmasaju tõttu pidama ühel päeval kaks kohtumist. |
"Enne raamatu kirjutamise juurde asumist suundusin aastaks arhiivi ja võtsin vastu väljakutse töötada läbi enamiku olemasolevaid 20. sajandi Eesti teede- ja transpordiajaloo materjale," sõnas raamatu autor ja Eesti jalgrattamuuseumi asutaja Valdo Praust. "Nii saigi juubeliaastaks loodud raamatu kaante vahele kokku nii Eesti veeteid, maanteid, raudteid, lennundust ning kõikide nende transpordiliikide sõidukeid kajastav sajandit kattev ajalugu," lisas Praust.
"Eesti teede ja transpordi 100 aastat" esitlus Autor: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja
Riigikantselei EV100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli sõnul on raamatu "Eesti teede ja transpordi 100 aastat" loonud oma ala spetsialist ja tõeline entusiast. "Kuna Valdo on rekonstrueerinud Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu ning tegelenud üle 30 aasta raudtee ajaloo, vanatehnika ja -sõidukitega , siis suudab ta teoses välja tuua põnevaid seoseid Eesti teede ja transpordi valdkonna arengu kohta," kinnitas Pruuli.
"Eesti teede ja transpordi 100 aastat" esitlus Autor: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja
Juubeliperioodil ilmub EV100 raamatusarjas 44 teost, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.
Ülevaatesarja annab aastail 2018-2019 välja kirjastus Post Factum koostöös riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. | Eesti iidsed rajad ja teed leiab EV100 raamatust "Eesti teede ja transpordi 100 aastat | https://kultuur.err.ee/854732/eesti-iidsed-rajad-ja-teed-leiab-ev100-raamatust-eesti-teede-ja-transpordi-100-aastat | Reedel, 17. augustil esitleti Järvamaal Eesti jalgrattamuuseumis EV100 raamatusarja kuuluvat teost "Eesti teede ja transpordi 100 aastat". Autori Valdo Prausti raamat kajastab ühtse tervikuna Eesti teede ja transpordi ajalugu iidsetest radadest tänapäevase taristuni. |
Eesti looduse päeval kutsuvad looduskeskused, muuseumid, ühingud ja seltsid tutvuma võimalustega, kuidas Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida. Vaata Eesti looduse päeva programmi siit. Eesti looduse päeva avab ühismatk Järva-Madiselt Vargamäele, retkele järgneb avatseremoonia A. H. Tammsaare muuseumis.
"EV100 suvisel peonädalal ootavad loodussõpru ligi poolsada sündmust, kus saab parimate giidide juhendamisel avastada meid ümbritsevat floorat ja faunat," ütles Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. "Matkad, töötoad ja ekskursioonid pakuvad põnevaid kohtumisi nahkhiirte ja huntidegagi, oma uksed on avanud ka Tallinn-Harku aeroloogiajaam ning Tartu-Tõravere ilmajaam," loetles mõningaid Eesti looduse päeva sündmusi Soe.
Looduse päeva sündmusi korraldavad Eesti Looduskaitse Selts, keskkonnaamet, Eesti loodusmuuseum, riigimetsa majandamise keskus, Eestimaa Looduse Fond, Looduse Omnibuss ja paljud teised.
Valik EV100 suvise peonädala teise päeva sündmustest:
* Kell 10 algab Eesti looduse päeva avasündmus, kus toimub ühismatk Järva-Madise kiriku juurest Vargamäele. Kell 12 järgneb A. H. Tammsaare muuseumis avatseremoonia.
* Kell 19 algab Eesti looduse päeva raames "Valge ÖÖ Keila-Joal", kus Keila-Joa pargis süttivad võimsad valgusinstallatsioonid, toimuvad töötoad, lavale astub esineb Vaiko Eplik.
* Kell 21 stardib Kärdlas Tour d'ÖÖ teine sõit. Tour d'ÖÖ x EV100 ühissõidud kulgevad EV100 suvisel peonädalal läbi 11 Eesti linna, ühinema on oodatud kõik huvilised.
* Kell 21 algab Hiiumaal Käinas Hiiumaa esimene öölaulupidu. Kavas on Hiiumaa kooride ettekanne meie saare tuntud heliloojalt ja Hiiumaa luule.
* Algab RMK ühismatka Penijõe - Aegviidu matkatee I etapp. Eesti 100. juubeli tähistamiseks korraldab RMK matkateel suure ühismatkamise, mis toob kokku matkasõbrad üle Eesti.
EV100 suvisel peonädalal jõuavad nädala tähtsündmused ka Eesti Televisiooni ekraanile.
Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumise aastapäeva suvise peonädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. EV100 suvine peonädal algab 17. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ja lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti. Nädala üheks tipphetkeks on 19. augustil toimuv EV100 üleilmne üheslaulmine. Enam kui 200 suure suvise peonädala sündmust leiab www.ev100.ee. | EV100 suvine peonädal toob esimese Eesti looduse päeva | https://menu.err.ee/854729/ev100-suvine-peonadal-toob-esimese-eesti-looduse-paeva | Laupäeval, 18. augustil toimub üleriigiline Eesti looduse päev. EV100 suvise peonädala teine päev pakub ligi 50 kodumaa loodust ja selle mitmekülgsust tutvustavad sündmust. |
Cincinnatis jäi Kontaveit Bertensile alla 3:6, 6:2, 3:6.
Kokku on nad nüüd omavahel mänginud kolmel korral ja mängudega 2:1 on peal Bertens. Hollandlanna sai Kontaveidist kolmes setis jagu ka mullu Gstaadi turniiri finaalis, nende esimese omavahelise mängu – 2016. aastal sel samal New Haveni turniiril – võitis aga Kontaveit 6:3, 6:4.
Bertensil on New Haveni turniiril 7. asetus.
Põhiturniiri mängudega alustatakse juba pühapäeval, aga kuna Bertens on Cincinnatis veel konkurentsis – ta sai veerandfinaalis jagu maailma seitsmendast reketist, ukrainlanna Elina Svitolinast –, peetakse Kontaveidi ja Bertensi mäng ilmselt esmaspäeval. | Kontaveit saab New Havenis Bertensi vastu uue võimaluse | https://sport.err.ee/854728/kontaveit-saab-new-havenis-bertensi-vastu-uue-voimaluse | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 30.) pidi Cincinnati tenniseturniiril vihma tõttu kahele päevale veninud kohtumises tunnistama hollandlanna Kiki Bertensi (WTA 17.) paremust, kuid juba uuel nädalal on tal võimalus revanš võtta – loosi tahtel lähevad nad vastamisi New Haveni turniiri avaringis. |
Indrek Tarand tunnistas intervjuus Eesti Päevalehele, et Herkeli välja käidud mõte ta erakonna peaministrikandidaadiks nimetada tuli talle täieliku üllatusena.
"Sain sellest teada, kui telefon hakkas esmaspäeva õhtul lakkamatult helisema ja mulle helistas nii mõnigi juhtiv erakondlane küsimusega: mis see siis nüüd tähendab? Herkeliga oleme eluteel küllaldaselt kohtunud, aga sel aastal kohtusime viimati juuli teises pooles. Andres rääkis, mis ta tahab teha ja mis mõtted tal on, ja mina vastasin, et need on huvitavad mõtted ning võin vajaduse korral kaasa mõelda. Aga mina ei kavatse end kellegagi siduda olukorras, kus valimised on alles järgmise aasta märtsis," ütles Tarand.
Ta kinnitas, et Vabaerakonna nimekirjas kandideerimisest juttu ei olnud.
"Minu käest ei ole keegi selle kohta midagi küsinud ega mind ka teavitanud, et selline uudis tuleb," kinnitas Tarand.
Ka eitas ta võimalust, et hakkab koos Artur Talvikuga Vabaerakonda üle võtma, kuivõrd sellisel juhul pidanuks Talvik erakonda alles jääma. Samas möönis ta, et on Talvikuga Eesti poliitilise tuleviku ja enda plaanide üle selles arutlenud.
Tema hinnangul on võimalik ühiskondlikel algatustel enda välja pakutud protsesse käima tõmmata ja täies mahus ellu viia ainult juhul, kui ise end parteiks vormistavad, pidades silmas nii Eesti 200 liikumist kui ettevõtjate algatatud Riigireformi SA-d.
Europarlamenti Tarand kolmandat korda enam üksikkandidaadina pürgida ei plaani, sest üritab vältida rutiini. Nüüd paeluvad teda kas Euroopa Komisjoni voliniku koht, juhul kui sellele tehtaks avalik konkruss, või rahva valitud Eesti presidendi amet.
Tarand Talviku loodavast erakonnast: ma praegu ei tegele sellega
ERR-i küsimuse peale, kas ta on koos Artur Talvikuga uut erakonda loomas, pööras Tarand oma vastuse naljaks ega soovinud anda sisulist kommentaari.
"Ma olen praegu Soomes ja ei tea midagi sellest, mida Talvik praegu Eestis teeb. Ma praegu ei tegele sellega," ütles ta.
"Ma soovin talle ainult head, sest Artur on mu sõber ja kui ta on öelnud Jüri Nikolajevile, et teeb uue partei, siis andku minna. Ega see paha ei tee, aga mina sellega seotud praegu ei ole," lisas Tarand. | Tarand: loomulikult arutleme Talvikuga poliitika üle | https://www.err.ee/854717/tarand-loomulikult-arutleme-talvikuga-poliitika-ule | Pea 44 000 häälega europarlamendi saadikuks valitud parteitu Indrek Tarand tunnistab, et tema vastu on huvi tundnud nii Keskerakond, sotsid kui EKRE, kes kõik tahaks teda endale valimistel hääli püüdma. Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli mõtteavaldusest, et Tarand võiks olla nende peaministrikandidaat, sai ta teada uudistest. Ta ise valikut langetama ei kiirusta, ent tunnistab, et Artur Talvikuga arutlevad enda tuleviku üle poliitikas ikka. |
"Minu muusika on raske, ma ei mõtle, et raske nagu metal -muusika, vaid hoopis teistmoodi – minu lugudes on palju detaile, nüansse ja helisid. Julgen öelda, et inimesed, kes suudavad minu loomingut kuulata ja end sellest läbi hammustada, peavad olema intelligentsemad kui inimesed, keda rahuldab suvaline raadiosült," avaldas Evestus Õhtulehele.
Muusiku sõnul tunneb ta puudust ägedatest artistidest, kes julgeksid huvitavamad olla: "Näiteks on Eestis praegu räpp kõva sõna, aga pärast "Kiki Miki" menu istuvad tõsised räpimehed, kulm kortsus, oma Hennessy pudeli taga ja mõtlevad lastelaule välja. Loomulikult tahavad kõik populaarsust ja edu, aga see tuleb loomingust, mis on aus – nii aus, et on piinlik seda välja anda. Vahet pole, mis stiili sa teed," arvas ta. | Evestus: populaarsus ja edu tuleb loomingust, mis on aus | https://menu.err.ee/854723/evestus-populaarsus-ja-edu-tuleb-loomingust-mis-on-aus | Kevadel Eesti Laulu finaali jõudnud industriaalrokkar Ott Evestus leiab, et praegu on puudust artistidest, kes julgeksid olla huvitavad. |
Priit Kuusk on töötanud nii Eesti Raadios, ajalehes Sirp ja Vasar ja kirjutanud alates asutamisest 1982. aastal ajakirjas Teater. Muusika. Kino, vahendades nii Eesti kui ka rahvusvahelisi muusikauudiseid. Aastal 2016 pälvis ta helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu kroonika järjepideva kogumise eest.
Kokku on Kuusk ajakirjanduses avaldanud tuhandeid artikleid, kroonikaid ja ülevaateid ning koostanud mitmeid raamatuid.
Priit Kuusk sündis Tartus kooliõpetaja perekonnas. Algkoolis käis Vändras, lõpetas Viljandi Pedagoogilise Kooli 1956, Tallinna Muusikakooli 1960, Tallinna Riikl. Konservatooriumi muusikateaduse erialal folkloristi lisadiplomiga 1965, täiendas end TA aspirantuuris. Töökohad: 1963-65 Eesti Raadios toimetaja, 1965-72 TMKKs teooriaõpetaja, 1971-80 Sirbi ja Vasara muusikaosakonna juhataja, 1980-81 Otsa-nimelises Muusikakoolis õpetaja, 1981-91 TA Ajaloo Instituudi kultuuriloosektori teadur, 1992-2002 Prangli saare rahvamaja juhataja ja kooli muusikaõpetaja.
Olnud 1970-79 EHLi muusikateaduse ja kriitikasektsiooni esimees ja 1991-93 EHLi infokeskuse konsultant. Teinud saateid ER-ile 1963-2008 pm Eesti muusika rahvusvahelise leviku ning rahvusvahelise muusikaelu teemadel: "Muusikauudised" 1967-2008, 2008. aastast alates ERRis (kultuuriportaalis alates selle loomisest 2013), avaldanud tuhandeid artikleid, kroonikaid, ülevaateid ajakirjanduses ("Muusikamaailm" TMKs ja Sirbis), toimetanud muusikaraamatuid, koostanud kogumikke, teinud kaastööd leksikonidele meil ja mujal, sealhulgas EMBLi toimetajana (2007), esinenud konverentsidel ja korraldanud neid (Balti muusikateadlaste konv.), olnud muusikafestivalide toimetaja.
Koostanud 4 raamatut Neeme Järvist (1997-2007, üks autoreid ja toimetaja), üks Vallo Järvist 2014. a ja Veljo Tormisest 2000. aastal, Vardo Rumessenist (toimetaja, 2002), Eri Klasist (toim., 1999), Toivo Nahkuri raamat Bruno Lukist (toim., 1989) ja 3 raamatut klaverimuusika ajaloost "Muusika läbi vaimu" (toim.); lühemad monograafilised ülevaated: Jaan Rääts (1970), Eino Tamberg (1970), Lydia Auster (1979), Eugen Kapp (1982), Hendrik Krumm (1983), Anatoli Garšnek (1985), Anu Kaal (1987), Alo Põldmäe (1992); uurinud ja avaldanud materjale veel järgmiste heliloojate ja muusikute kohta: Cyrillus Kreek, Juhan Aavik, Riho Päts, Enn Võrk, Arvo Pärt, Paavo Järvi jmt. Avaldanud kuukroonikad "Eesti muusikud maailmas", ilm. Sirbis, praegu vaid ERRi kultuuriportaalis.
ERR kultuuriportaal soovib jõudu ja jaksu ka edasiseks! | Muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk tähistab 80. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/854529/muusikateadlane-ja-ajakirjanik-priit-kuusk-tahistab-80-sunnipaeva | Täna, 18. augustil saab 80-aastaseks muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk, kes on ka pikaajaline ERR-i kultuuriportaali kaasautor. |
Eelmisel hooajal kümnendana lõpetanud Girona kohtus avamängus üle viie aasta La Ligasse naasnud Valladolidiga. Kumbki meeskond ei suutnud suurejoonelist väravasadu korraldada ning liiga avamäng lõppes 0:0 seisuga, vahendab Soccernet.ee.
Teises mängus läksid vastamisi mullu kuuendana lõpetanud Real Betis ja 15. kohale jõudnud Levante. Betisi peeti enne mängu lemmikuks ning pallivaldamine rääkis nende kasuks. Esimese poole lõpuks oli Betisil olnud üle kümne pealelöögi, Levantel ainult üks. Aga poolajapausile läkski Levante eduseisus – 37. minutil lõi värava Levante ründaja Roger.
Teine pool jätkus samas vaimus. Betis üritas sööta palli väravasse, Levante aga istus kaitses ja ootas võimalusi. 54. minutil suurendas Jose Morales Levante eduseisu ning lisaminutitel suutis ta veel kolmanda lüüa. 78 protsenti pallist valdanud Betis ei suutnud 21 pealelöögiga ühtegi väravat lüüa ja Levante suutis neljast pealelöögist väravale kolm võrku saada. | La Liga hooaja esimese värava või Levante | https://sport.err.ee/854720/la-liga-hooaja-esimese-varava-voi-levante | Reede hilisõhtul sai alguse uus La Liga hooaeg. Avamängus mängisid väravateta viigi välja Girona ja Valladolid ja teises kohtumises sai Levante võõrsil 3:0 jagu Real Betisist. |
"Käsmu on juba aastakümneid olnud kogunemiskohaks literaatidele ning intellektuaalidele nii meilt kui mujalt. Tänapäeval on noorema põlvkonna kultuurihuvid ja -sidemed eeskätt läänes, samal ajal vajavad just suletud ja piiratud sõnavabadusega ühiskonnad meie toetust, kõlapinda oma ideedele ja teadetele tegelikkusest. Meie soov on püüda seda tühimikku täita," ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.
Alisa Ganieva vaatleb oma loomingus Põhja-Kaukaasia noori ja nende erinevaid kultuurilisi identiteete, sh keerulisi suhteid islami religiooniga. Ganieva esimene pikem teos, meessoost varjunime all kirjutatud "Salam, Dalgat!" sai sooja vastuvõtu osaliseks ja pälvis 2009. aastal parima noore kirjandusdebüüdi auhinna. 2010. aastal auhinnati teda Triumfi preemiaga, mis tunnustab noori kirjanikke, kunstnikke, filmitegijaid ja teisi loomeinimesi. Ganieva on olnud finalist ka mitmetel teistel kirjandusvõistlustel, sh Vene Booker Prize'i kandidaat (2015). Samal aastal nimetas The Guardian Alisa Ganieva üheks kõige andekamaks nooreks 30 teise moskvalase seas. Ta on õpetanud loovkirjutamist USA, araabiamaade ja vene tudengitele ning olnud ka ise žüriiliige mitmetel kirjandusvõistlustel. Igapäevaselt kirjutab Ganieva arvustusi Nezavisimaja Gazetale. Ta on ühiskondlikult aktiivne ning Venemaal üks poliitvang Oleg Sentsovi vabastamise kampaania eestvedajaid.
Alisa Ganieva vestluskaaslaseks on Venemaa üks tuntumaid dokfilmitegijaid ning ArtDoc festivali looja ja mootor Vitali Manski. 2014. aastal Venemaalt Riiga kolinud Manski on teinud rohkem kui 30 filmi, mis on pälvinud auhindu paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel. Tuntuim on neist "Päikese all", mis pakub ainulaadse pildi Põhja-Korea suletud ühiskonnast. Palju vastukaja on saanud ka Manski film "Suguvõsa", mis räägib tema suure pere lõhestumisest Ukrainas pärast Krimmi annekteerimist. Vitali Manski viimane film "Putini tunnistajad" pärjati juulis toimunud Karlovy Vary filmifestivalil dokumentaalfilmide kategoorias Grand Prix'ga.
Vitali Manski ja Alisa Ganieva vestlust suunab aja- ja kultuuriloolane David Vseviov.
Venemaa hääled on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia. Sarja raames on Eestis esinenud nt Ljudmilla Aleksejeva, Valeria Novodvorskaja, Lev Ponomarjov, Viktor Šenderovitš, Leonid Parfjonov, Lev Rubinštein, Artemi Troitski, Jevgenia Tširikova, Maša Gessen, Dmitri Oreškin, Vladimir Voinovitš, Žanna Nemtsova, Vladimir Kara-Murza jpt. | Vestlussari Venemaa Hääled toob Käsmu Dagestani kirjaniku ja hinnatud Vene filmitegija | https://kultuur.err.ee/854722/vestlussari-venemaa-haaled-toob-kasmu-dagestani-kirjaniku-ja-hinnatud-vene-filmitegija | Laupäeval, 18. augustil kell 16 kutsub Avatud Eesti Fond taas kuulama vestlussarja Venemaa Hääled, mille suvine kohtumine toimub juba viiendat aastat järjest Lahemaal Käsmu rahvamajas. Tänavu on külas Dagestani juurtega noor kirjanik Alisa Ganieva ning Vene dokumentaalfilmide elav legend Vitali Manski. |
Poolajaks oli Iisrael 41:34 peal ja eduseisu kasvatati punkti võrra ka kolmanda veerandaja lõpuks. Viimast neljandikku alustas Eesti teravamalt ja kolme minutiga suudeti vahe vaid kahele silmale vähendada. Vastastel õnnestus aga peagi seitsmepunktiline eduseis taastada ning 34 sekundit enne lõppu oli Iisrael 69:65 ees, vahendab Korvpall24.ee.
Kaugviske tabas seejärel Kristen Kasemets, tehes seisuks 69:68. Tagamängija saatis mõni hetk hiljem vabaviskejoonele Amit Ahroni, kes viis omad 71:68 juhtima. Illimar Raiend vähendas kaotusseisu taas minimaalseks, Aharoni eksis ühel vabaviskel ja kui mängida jäi seitse sekundit, tegi Iisraeli poolelt ebasportliku vea Harel Rinski. Joonas Riismaa tabas esimese viske, kuid eksis teisel. Ülejäänud ajaga Eesti enam korvini ei jõudnud ja Iisrael sai nii magusa võidu kätte.
Johannes Kirsipuu viskas Eesti poolelt 21 punkti ja kogus kaheksa lauapalli. Noam Shimon Dovrat oli vastaste resultatiivseim 16 punktiga.
Eestil on sellega turniiril veel üks mäng jäänud 11. koha peale. Vastamisi tuleb minna Itaaliaga, keda alagrupis võideti skooriga 83:68. | Eesti U-16 korvpallikoondis kaotas EM-il napilt Iisraelile | https://sport.err.ee/854719/eesti-u-16-korvpallikoondis-kaotas-em-il-napilt-iisraelile | Serbias Novi Sadi linnas toimuvatel A-divisjoni U-16 Euroopa meistrivõistluste kohamängudel 9.-12. kohale pidi Eesti koondis vastu võtma napi 71:72 kaotuse Iisraelilt. |
Vihma tõttu pidid maailma esireket Simona Halep ja hollandlanna Kiki Bertens (WTA 17.) pidama ühel päeval kaks kohtumist, et mõlemad suutsid sellest hoolimata poolfinaali jõuda.
Mäletatavasti alistas Bertens kolmandas ringis kahele päevale veninud matšis 6:3, 2:6, 6:3 Eesti esinumbri Anett Kontaveidi (WTA 30.) ning seejärel oli ta veerandfinaalis 6:4, 6:3 parem ukrainlanna Elina Svitolinast (WTA 7.).
Poolfinaalis läheb Bertens vastamisi turniiril 8. asetatud tšehhitari Petra Kvitovaga (WTA 6.), kes sai kaks tundi ja 42 minutit kestnud tasavägises mängus 7:5, 5:7, 6:3 jagu belglanna Elise Mertensist (WTA 14.).
Halep alistas esmalt kolmanda ringi matšis 7:5, 6:4 austraallanna Ashleigh Barty (WTA 16.) ning seejärel veerandfinaalis 6:4, 6:1 ukrainlanna Lesia Tsurenko (WTA 44.).
Poolfinaalis tuleb Halepile vastu valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 34.), kes üllatas 6:3, 6:4 võiduga 13. asetatud ameeriklanna Madison Keysi (WTA 13.). | Kontaveidi alistanud Bertens sai jagu ka maailma seitsmendast reketist | https://sport.err.ee/854718/kontaveidi-alistanud-bertens-sai-jagu-ka-maailma-seitsmendast-reketist | Cincinnatis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril selgusid naiste seas poolfinalistid. |
Kell 7.57 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Laki 14a/1 juures, kus 47-aastane naine sooritas esialgsetel andmetel sõiduautoga Peugeot 206 parempööret teega külgnevale parkimisalale ja ei märganud samas suunas jalgrattaga sõitnud 44-aastast meest, kes sõitis selle tagajärjel Peugeot'le otsa. Mõlemad juhid lahkusid sündmuskohalt. Kannatada saanud jalgrattur kutsus endale hiljem kiirabi ja ta toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 8.44 toimus liiklusõnnetus Pärnus Ehitajate tee ja Raba tänava ristmikul, kus 46-aastase mehe juhitud veoautol Mercedes-Benz kadusid pidurid ning sõiduk sõitis punase fooritulega ristmikule. Seal põrkas veok kokku taksot sõitnud 62-aastase mehe juhitud sõiduautoga Toyota Avensis. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Toyota vastu ohutussaart. Kiirabi toimetas taksojuhi Pärnu haiglasse kontrolli.
Kell 13.30 toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Raja külas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 18. kilomeetril, kus 48-aastane naine juhtis sõiduautot Kia Sportage, ja veendumata enne manöövri alustamist selle ohutuses, sooritas vaskpöörde ning põrkas kokku peateel vastassuunas liikunud sõiduautoga Ford S-MAX, mida juhtis 32-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Kia küljele ning põrkas kokku sõiduautoga Škoda, mida juhtis 54-aastane naine. Kia juht toimetati Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse kontrolli.
Kell 14.21 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuias Viljandi mnt 3c, kus 46-aastane naine juhtis sõiduautot Opel Zafira ja hakkas tõusul sooritama vasakpööret. Sõiduautole sõitis tagant otsa veoauto Scania, mida juhtis 57-aastane mees. Opeli juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi EMO-sse kontrolli.
Kell 15.15 toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Leevijõe külas Põlva-Reola mnt 14. kilomeetril, kus sõiduautot Toyota Hilux juhtinud 53-aastane mees ei andnud ristmikul teed peateel liikunud 45-aastase mehe juhitud sõiduautole Škoda Octavia ning toimus kokkupõrge. Toyota paiskus teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuses said kannatada mõlema sõiduki juhid ja Škodas kaasreisijana viibinud 62-aastane naine. Kannatanud toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-sse kontrolli.
Kell 15.19 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 139a, kus Iveco bussi juhtinud 62-aastane mees sõitis esialgsetel andmetel tagant otsa tema ees liikunud sõiduautole Kia Ceed, mida juhtis 24-aastane naine. Kia põrkas omakorda vastu tema ees liikunud sõiduautot Mercedes-Benz CLS 350, mida juhtis 27-aastane mees. Kia juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 15.31 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tiskre külas Liiva tee ja Tammiku tee ristmikul, kus esialgsetel andmetel kaldus 92-aastane naine sõiduautoga BMW lauges vasakkurvis paremale teelt välja ning sõitis kraavi. Autojuht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 17.59 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Lükati teel, kus 38-aastane mees sõitis sõiduautoga Volkswagen Passat ja sooritas tagasipöörde nii, et tema taga otse liikunud mootorrattast Yamaha juhtinud 18-aastane mees pidi tegema äkkpidurduse ning kukkus. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Laupäeval teeb politsei liiklusjärelevalvet tõenäoliselt Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. | Reedel sai liikluses kannatada kümme inimest | https://www.err.ee/854715/reedel-sai-liikluses-kannatada-kumme-inimest | Reedel toimus Eestis kaheksa liiklusõnnetust, milles kannatanud tuli toimetada haiglasse kontrolli. Politsei tabas ööpäeva jooksul ka kaks narkootikume ja seitse alkoholi tarvitanud sõidukijuhti. |
"Oleme absoluutselt briljantsel positsioonil, oleme siiani võitnud seitsmest kiiruskatsest kuus. Paistab, et Ott tunneb end autos äärmiselt enesekindlalt ja ta suudab jätta mulje, et see kõik on väga lihtne, kuigi tegelikult pole," rääkis Toyota tiimiboss Tommi Mäkinen pressiteate vahendusel. "See suurepärane esitus asfaldil on eelmise hooaja algusest kogu meeskonna poolt tehtud raske töö vili. Usun, et Jari-Matti [Latvala] ja Esapekka [Lappi] tunnevad end samuti selles autos hästi."
"See on ralli, kus võib olla keeruline erinevates tingimustes enesekindlust leida, aga nad on kõik heal positsioonil," jätkas Mäkinen.
Laupäevane rallipäev jätkub Eesti aja järgi kell 9.48, päeval saab silma peal hoida ERR-i ralliblogi vahendusel. | Mäkinen: Tänak jätab mulje, et see kõik on väga lihtne | https://sport.err.ee/854716/makinen-tanak-jatab-mulje-et-see-koik-on-vaga-lihtne | Autoralli MM-sarja etapil Saksamaal lähevad Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota) laupäevale vastu liidrina. |
Künkliku, tugeva tuulega etapi võitis 11-mehelisest jooksikute grupist ameeriklane Colin Joyce (Rally Cycling). Teise koha sai hollandlane Dennis van Winden (Israel Cycling Academy) ning kolmas oli norralane Marcus Hoelgaard (Team Joker Icopal), vahendab Marathon100.com.
Kangert lõpetas etapi teises suures grupis, mis kaotas võitjale 1.13.
Kokkuvõttes tõusis tuuri uueks üldliidriks Kangerti venelasest tiimikaaslane Sergei Tšernetski. Kangert kaotab talle kahe etapi kokkuvõttes 2.09 ja on nüüd 29. kohal.
Velotuuril on sõita veel kaks etappi. | Kangert tõusis Norras 30 sekka | https://sport.err.ee/854738/kangert-tousis-norras-30-sekka | Tanel Kangert (Astana) teenis 2. HC kategooria mitmepäevasõidu Arctic Race of Norway teisel etapil 33. koha ning tõusis kokkuvõttes 29. kohale. |
Kuna erakondade sajad valimislubadused on erineva konkreetsuse ja mõjuga, tegime nende seast valiku suurejoonelisuse põhjal: analüüsisime viit kõige kallimat valimislubadust. Valimislubaduste hinna aluseks on võetud rahandusministeeriumi 2015. aastal koostatud analüüs.
Vaatasime üle vaid valitsuskoalitsiooni kuulunud erakondade lubadused, kuna nemad on nelja aasta jooksul pääsenud võimuhoobadele kõige lähemale — opositsioonierakonnad jätsime analüüsist välja.
Valimislubaduste täitmise on kohati keeruliseks muutnud võimu vahetumine valimistevahelisel ajal. Näiteks jõudis riigikogu juba mõne Reformierakonna eelnõu vastu võtta, kui Keskerakonna juhitud valitsus pööras tehtu taas pea peale. Mõnel juhul võib võimuvahetus valijate jaoks hägustada ka seda, keda konkreetse muudatuse eest tänada või kiruda.
Pärast 2015. aasta valimisi asus 9. aprillil ametisse Reformierakonna juhitud valitsus koos Sotsiaaldemokraatliku erakonna ning IRL-iga. Järgmise aasta 9. novembril avaldas riigikogu peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust, pärast mida astus tema juhitud valitsus tagasi. Uus, Keskerakonna juhitud valitsus asus koos IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga võimule 23. novembril. | Kontroll: kas erakonnad on eelmistel valimistel antud lubadusi täitnud? | https://www.err.ee/854610/kontroll-kas-erakonnad-on-eelmistel-valimistel-antud-lubadusi-taitnud | Erakonnad on viimastel nädalatel andnud valijate meelitamiseks esimesi lubadusi. Lubadused — nagu teada — ei pruugigi aga kunagi tegudeks saada. Meenutasime valitsuserakondade 2015. aasta parlamendivalimistel antud lubadusi, et näha, millised erakonnad tegid vaid suuga suure linna ning kes on suutnud enamat. |
60-kilomeetrisel etapil võitis Pruus lähimaid jälitajaid 26 ja 31 sekundiga. Tema võiduajaks märgiti protokolli 2:18.35. Teise koha pälvis Marek Rauchfuss ja kolmanda Filip Adel
Kokkuvõttes tõusis Pruus samuti tuuri liidriks. 33-sekundilise kaotusega on teisel kohal Rauchfuss ja kolmas on Filip, kes kaotab 1.38-ga.
Laupäeval sõidavad ratturid 60 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse 3300 tõusumeetrit ja pühapäeval taas 60-kilomeetrine maraton 2500 tõusumeetriga. | Peeter Pruus võitis maastikutuuril Rumeenias esimese etapi | https://sport.err.ee/854714/peeter-pruus-voitis-maastikutuuril-rumeenias-esimese-etapi | Eesti maastikumaratoni meister Peeter Pruus alustas Rumeenias mitmepäevasõitu Carpathian MTB Epic, kus ta proloogil sai kirja teise koha ja esimesel etapil napsas võidu Tšehhi ratturite ees. |
Tasavägiselt kulgenud Viljandi ja Viimsi/Tööriistamarketi vahelises kohtumises olid külalised teisel poolajal ees 28:23, kuid sellest ei piisanud. Kolm minutit enne lõppu viis Aleksander Oganezov Viimsi klubi küll veel juhtima 31:30, kuid seejärel pääsesid võõrustajad tänu Kristo Järve ja Kristo Voika tabamustele omakorda ette. Rail Ageni taas viigistas, aga Ott Variku värav eelviimasel minutil tõi võidu viljandlastele.
Võitjate suurimateks skooritegijateks osutusid Voika 10, Karl Toom 7 ja Ott Varik 6 ning kaotajatel Ageni 10, Oganezov 9 ja Siim Pinnonen 8 väravaga.
Viljandi peatreener Marko Koks: "Viimsil oli väljakumeestest kaasas üks vahetusmängija ja lõpus nad väsisid. Meie poolt aga nõrk esitus. Lasime vastasel kohtumise kulgu dikteerida ning jäime nendega kaitses 1-1 olukordades alla. Samuti viskasime pihta nende puurilukule, samal ajal meie väravavaht meid ei aidanud. Oli närviline matš."
Viimsi/Tööriistamarketi juhendaja Ain Pinnonen: "Mängisime väga hästi ja kui lõpus oleksime asju paremini lahendanud, võinuksime ka võita. Arvestades seda, et meil oli ainult üks vahetusmees, siis pidasime lõpuni kenasti vastu. Mehed said puhata vaid siis, kui kandsid kaheminutilist karistust."
Tabelijuht Serviti sai kaheksakesi Põlvasse sõitnud Audentes SK-st jagu 36:18 (20:10). Võitjate parimad olid Ardo Puna 9 ja Andreas Rikken 5 ning kaotajatel Martin Grištsuk 8 ja Timo Raukas 4 tabamusega.
Serviti peatreener Kalmer Musting: "Mäng täitis püstitatud eesmärgid. Saime vahepeal eemal olnud Mario Karuse ja Indrek Neeme roostest lahti, lisaks varieerisime kaitseformatsioonidega, kasutades aktiivset ja 6-0 kaitset. Vastasele tuleb au anda, nad tegutsesid südilt."
Audentese juhendaja Martin Noodla: "Esimesel poolajal olime kaitses pehmed, aga seadsime eesmärgiks, et nad ei viskaks meile kokku üle 40 värava, millega saime ka hakkama. Rünnakul harjutasime riste ja proovisime ääremeeste tööd, kuid kokkuvõttes jäime võimsuselt Servitile alla."
Kehra/Horizon Pulp&Paper kaotas Aruküla SK vastu poolaja 17:19, kuid võttis lõpuks 37:30 võidu. Kehralaste resultatiivseimad olid Uku-Tanel Laast 8 ning Indrek Napsep ja Kaspar Lees 6 väravaga. Kaotajatele tõid parimatena Mihkel Varik 7 ning Rauno Esop 6 tabamust.
Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: "Saime oma mängu küll käima, kuid esimese poolaja keskel tekkis rahulolumoment, et küll kõik tuleb iseenesest. Kingitusi aga ei pakuta, vaid tuleb ise võidelda. Muret teebki see, et kõik mehed ei tule väljakule alati täie tõsidusega. Lõpuks pääses siiski maksvusele tasemevahe ja meie parem treenitus."
Aruküla juhendaja Toivo Järv: "Seekordse mängu võib plusspoolele kanda. Kehra tundis, et kaotus on lähedal ning kui nende 6-0 kaitsega saime hakkama, siis aktiivse 5-1 formatsiooniga enam mitte. Teisel poolajal kaldus vaekauss Kehra poolele tänu pisiasjadele. Võtsime ülekaalus vastu valesid otsuseid, hakkasime palli liialt palju joonele viima ning kiirustasime rünnakul. Vastane teenis aga selle pealt ise kiireid."
Tabeliseis: Põlva Serviti 30 (17-st mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 26 (16), Viljandi HC 22 (16), HC Viimsi/Tööriistamarket 16 (17), Aruküla SK 11 (16), SK Tapa 5 (16), Audentes SK 4 (16) punkti. | Viljandi võttis Viimsi üle napi võidu, kaks punkti ka Servitile ja Kehrale | https://sport.err.ee/81618/viljandi-vottis-viimsi-ule-napi-voidu-kaks-punkti-ka-servitile-ja-kehrale | Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste voorus keskses kohtumises alistas Viljandi HC omal väljakul HC Viimsi/Tööriistamarketi 33:32 (16:16). Kaks punkti teenisid turniiritabelisse juurde ka samuti kodus mänginud Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. |
Eerikkilä jalgpallishallis toimunud kohtumises initsiatiivi vallanud tallinlased jäid 54. minutiks 0:2 kaotusseisu. Rimo Hundi 57. minuti väravast oli tablool skoor 1:2. Levadia jätkas viigivärava püüdmist, kuid soomlaste kaitsest ei suudetud enam läbi murda, vahendab Soccernet.ee.
Homme kohtub Levadia Eerikkilä jalgpallihallis FC Inter Turkuga. Mäng algab kell 12.45.
Levadia koosseis Soomes: Priit Pikker, Vlasislav Tsvetkov, Hindrek Ojamaa, Alger Džumadil, Luc Landry Tabi Manga, Maksim Podholjuzin, Marek Kaljumäe, Ilja Antonov, Andreas Raudsepp, Kaspar Mutso, Rasmus Peetson, Pavel Marin, Siim Luts, Aime Marcellin Ngando Mbiala, Ivan Baklanov, Anton Mirantšuk, Rimo Hunt, Tornike Mumladze. | Tallinna Levadia alistus TPS-ile | https://sport.err.ee/81617/tallinna-levadia-alistus-tps-ile | FC Levadia alistus kontrollkohtumises Soome tugevuselt teise liiga klubile FC TPS Turku 1:2. |
Kohtumine Slovakkiaga toimub võõral väljakul 23. märtsil. Inglismaad võõrustab Eesti 2. juunil ning Ukrainat 5. septembril.
Eesti U-23 koondisesse kuuluvad mängijad sünniaastaga 1992 ja nooremad. Meeskonna peatreeneriks on Martin Reim, abitreeneriks Urmas Kirs ja väravavahtide treeneriks Andrus Lukjanov. | Eestit väisab tänavu Inglismaa U-23 jalgpallikoondis | https://sport.err.ee/81616/eestit-vaisab-tanavu-inglismaa-u-23-jalgpallikoondis | Eesti U-23 jalgpallikoondis osaleb tänavugi Challenge Trophy turniiril, kus minnakse vastamisi Slovakkia, Inglismaa ja Ukrainaga. Kaks kohtumist peetakse kodus. |
Vene kaitseministeeriumi lepete osakonna juhataja Sergei Rõžkov ütles, et Avatud taeva leppe järgi pidi rühm Vene inspektoreid tegema 1.-5. veebruarini An-30B-ga vaatluslennu Türgi territooriumi kohal.
"Türgi pool esitas Venemaale vaatluslennu läbiviimiseks eeltingimusi ja piiranguid," ütles ta.
"Kava nägi ette vaatlusi Süüriaga külgnevates piirkondades ja lennuväljadel, kuhu on koondunud NATO riikide lennukid," seletas Rõžkov.
"Kui aga Vene missioon Türki saabus ja kavandatud vaatluslennu plaani teatavaks tegi, keelas Türgi sõjavägi välisministeeriumi korraldusele viidates selle läbiviimise."
Rõžkovi sõnul rikkus Türgi ebakonstruktiivse tegevuse ja kokkuleppe nõuete täitmatajätmisega ohtlikult Avatud taeva lepet, millele ei jäeta vastamata.
Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest. Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel.
Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.
Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 34 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. | Venemaa süüdistas Türgit Avatud taeva leppe rikkumises | https://www.err.ee/553760/venemaa-suudistas-turgit-avatud-taeva-leppe-rikkumises | Vene kaitseministeerium süüdistas kolmapäeval Türgit Avatud taeva leppe rikkumises, Türgi ei lubanud Vene vaatluslennukit oma territooriumi kohale. |
2010. aasta 10. aprillil Katõni massimõrva mälestusüritustele suundudes hukkunud president oli valitsuspartei Seadus ja Õiglus (PiS) juhi Jarosław Kaczyński kaksikvend. PiS naasis oktoobrikuise valimisvõiduga seitsmeaastase vaheaja järel võimule.
Tema ja teised partei juhtliikmed on seadnud algusest peale kahtluse alla uurimistulemused, mis ütlevad, et Venemaale suundunud presidendilennuki allakukkumine oli õnnetus.
Kaitseminister Antoni Macierewicz, kes on poliitmõrva teooria peamine propageerija, allkirjastab neljapäeval dokumendi uurimiskomisjoni loomiseks, teatas kaitseametkond.
"Õnnetusest on möödunud kuus aastat ja me ei tea endiselt, kes on süüdi," ütles PiS-i pressiesindaja Beata Mazurek.
Uue valitsuse liikmed on seisukohal, et 2007.-14. aastani peaministriametit pidanud Donald Tusk ei pidanud president Kaczyński julgeolekut piisavalt tähtsaks. Nad süüdistavad teda, et 2010. aasta aprillis toimunud ja 96 inimese elu nõudnud lennuõnnetuse ajaolude väljaselgitamiseks ei algatatud rahvusvahelist uurimist.´
Poola ja Venemaa uurisid juhtunut eraldi, kuid mõlemad leidsid, et lennuki allakukkumine uduse ilmaga Smolenski lähedal maandumist alustades oli õnnetus. Mõlemad osutasid pilootide vigadele, kuid Poola uurijad süüdistasid lisaks veel Vene lennujuhtimiskeskust.
Lennukivrakk on endiselt Venemaal ja venelased keelduvad seda Poolale välja andmast. Moskva sõnul analüüsitakse seda ikka veel, Poolas on keeldumine tekitanud aga paljudes kahtluse, et midagi varjatakse. | Poola valitsus algatab Smolenski lennukatastroofi suhtes uue juurdluse | https://www.err.ee/553758/poola-valitsus-algatab-smolenski-lennukatastroofi-suhtes-uue-juurdluse | Poola konservatiivne valitsus algatab neljapäeval uue juurdluse 2010. aasta lennukatastroofi suhtes, milles hukkusid president Lech Kaczyński ja veel 95 Poola tippametnikku, teatas kaitseministeerium. |
Kaitseministeeriumi teatel oli Vene sõjaväenõunik täitmas Süüria armee nõustamise ülesandeid seoses uute relvadega, mis tarniti riikidevahelise sõjalis-tehnilise lepingu alusel, vahendas Reuters RIA uudisteagentuuri.
"1. veebruaril sai ohvitser ISIS-e miinipildujatule tagajärjel Süüria armee kompleksis surmavaid vigastusi," lisas ministeerium.
Esialgu ei ole teada, kus täpsemalt juhtunu aset leidis. | Süürias hukkus miinipildujatules Venemaa sõjaväenõunik | https://www.err.ee/553761/suurias-hukkus-miinipildujatules-venemaa-sojavaenounik | Süürias sai esmaspäeval äärmusrühmituse ISIS miinipildujatules surma Venemaa sõjaväenõunik, teatas kaitseministeerium. |
Kui Vene tankid ja sõjaväelased siseneksid homme Balti riikidesse, kaotaksid NATO väed piirkonna kolme päevaga. Sellise järelduse tegi mõttekoda Rand, kes lasi USA ohvitseridel ja tsiviilisikutel läbi mängida erinevaid sõja stsenaariume, vahendas ajakiri Foreign Policy.
"Erinevate stsenaariumite simulatsioonid ütlevad üht: praeguse väeosade paigutusega ei suuda NATO edukalt kaitsta kõige haavatavamate liikmesriikide territooriume," kirjutatakse raportis. Arvukate simulatsioonide käigus, mis mängiti läbi eelmisel ja üle-eelmisel aastal, selgus, et Vene väed jõuaksid Tallinnasse ja Riiga 36 kuni 60 tunniga.
Seejuures ei suutnud USA õhujõud ja Balti riikide väeosad peatada mehhaniseeritud Vene üksusi ning kandsid suuri kaotusi. Venemaa potentsiaalse invasiooni korral poleks USA-l ja teistel NATO liitlastel täna Baltimaades piisavalt tanke ega muud raskerelvastust. Samas on Moskva pärast Ukraina kriisi puhkemist kasvatanud märgatavalt kaitsekulutusi.
Balti riikides lüüa saamine jätaks NATO-le vähe valikuvõimalusi ning needki oleksid halvad. Näiteks peaks NATO tegema verise vasturünnaku Balti riikide vabastamiseks, kuid see võiks vallandada pikaajalise sõjalise konflikti, kuna Kreml tõlgendaks seda invasioonina, mis ohustab nende territoriaalset terviklikkust.
Teise võimalusena võiks NATO ähvardada Venemaad tuumalöögiga ja kolmanda võimalusena võiks NATO tunnistada lüüasaamist, kuid see näitaks allianssi hambutu organisatsioonina.
Vene invasiooni tõrjumiseks või aeglustamiseks peaks NATO piirkonda tooma seitse brigaadi, millest kolmel peaks olema soomusmanöövri võime. Lisanduvate relvajõudude ülalpidamiseks kuluks umbes 2,7 miljardit dollarit aastas.
Mõttekoda leiab, et täiendavate vägede toomine Baltimaadesse piiraks Vene võimekust regiooni vallutada, sest sõda Balti riikides tähendaks tõenäolist pikka ja kulukat sõda.
Uuringutulemusi toetavad USA kõrged ohvitserid, kes pole seni suutnud piisavalt põhjendada, miks peaks Balti regiooni suuremal arvul maavägesid tooma. Seda enam, et maavägede saatmist on pärssinud kehv kaitse-eelarve, mille tõttu on eelistatud saata Balti riikidesse vähemal arvul sõdureid ja tehnikat.
Kuigi Obama ütles 2014. aastal Tallinnas peetud kõnes, et USA on valmis Baltimaid kaitsma, siis Randi raportis tõdetakse, et täna pole NATO ega USA teinud piisavalt ettevalmistusi, et neid sõnu ellu viima.
Raport avaldati teisipäeval ehk samal päeval, kui kaitseminister Ashton Carter teatas plaanidest, mille kohaselt paigutatakse Ida-Euroopasse soomukeid ja varustust kahe brigaadi jaoks. Hetkel on Euroopas kaks USA relvajõudude brigaadi - üks Itaalias ja teine Saksamaal - kuid nende koormus on suur seoses pidevate rotatsioonidega liitlaste juures. Uue 3,4 miljardi dollari suuruse plaaniga lisab Valge maja sellele veel ühe brigaadi, mille moodustavad aga rotatsiooni alusel USA-st toodavad sõdurid.
Eelmisel kuul uuendas oma strateegiat ka USA relvajõudude Euroopa väejuhatus EUCOM. Dokumendis mainitakse suurima ohuna Venemaad ning rõhutatakse, et väeosade rotatsioon ei asenda püsivat kohalolekut.
Randi analüütik ja endine Pentagoni ametnik David Ochmanek, kes on pikemalt uurinud Venemaa relvajõudude poolt esitatud väljakutset, nimetas administratsiooni äsjast eelarvetaotlust oluliseks sammuks ja "julgustavaks märgiks". Samas rõhutas ta, et NATO idatiiva kaitsmiseks on vaja veel väga palju ära teha.
Võrdluseks tasub ära märkida ka see, et Balti riikide piir Venemaa ja Valgevenega on umbes sama pikk kui piir, mis eraldas külma sõja ajal Lääne-Saksamaad Varssavi pakti riikidest. Sellel perioodil oli aga sinna kaitseks paigutatud rohkem kui 20 diviisi koos suure hulga tankide ja muu rasketehnikaga. | Uuring: NATO ega USA ei suudaks praegu Balti riikide vabadust kaitsta | https://www.err.ee/553755/uuring-nato-ega-usa-ei-suudaks-praegu-balti-riikide-vabadust-kaitsta | Uuringufirma Rand poolt tehtud uuringust selgub, et NATO idatiib on haavatav ning kui USA sooviks Balti riike kaitsta, peaks ta piirkonda tooma juurde rohkelt, vähemalt kolme brigaadi jagu rasketehnikat ja nelja brigaadi jagu sõdureid, kuid lisavägede ülalpidamiseks läheks 2,7 miljardit dollarit aastas. |
2013. aasta kevadest Briti saartel mänginud Puri kandis Roversi värve alates möödunud talvest, kui oli eelnevalt York Cityga lepingu lõpetamise järel üle poole aasta klubita.
Kuigi klubile ei olnud hooaeg ülemäära edukas, leidis 27-aastane Puri Sligos taas enesekindluse ja tee rahvuskoondisesse. Hooajaga teenis eestlane nii klubi juhtide kui fännide usalduse, kes soovisid Puri jätkamist - esialgu sõlmiti vaid aastane leping.
Pärast hooaja lõppu jättis Puri aga kõik otsad lahti ja kuigi viimastel nädalatel on meest saanud näha hoopis Nõmme Kalju särgis, on poolkaitsja ise kinnitanud, et tahab välismaal jätkata. Nüüdseks on aga selge, et vähemasti Sligo Roversi ridadesse ta ei naase.
"Lootsime, et ta jääb uuel hooajal meiega, aga ta ütles meile, et tahab karjääri mujal jätkata," selgitas Iirimaa klubi Soccernet.ee -le. | Ametlik: Sander Puri ei jätka Sligo Roversis | https://sport.err.ee/81613/ametlik-sander-puri-ei-jatka-sligo-roversis | Iirimaal Sligo Roversit esindanud Sander Puri uuel hooajal eelmises koduklubis ei jätka. |
Pärnu parimad olid Rain Raadik 15, Mark Dorris ja Robert Valge 13, Mihkel Kirves ja Paulius Petrilevicius 12 punktiga. Lisaks võttis Raadik 11 ja Kirves üheksa lauapalli.
Valga-Valka ridades viskas 17 punkti Edgars Kruminš. Valmo Kriisa, Kristaps Kanbergs ja Viljar Veski jäid 11 punkti peale. Kanbergs ja Jekabs Rozitis võtsid kumbki üheksa lauapalli.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 24-0, 2. TÜ/Rock 18-4, 3. TLÜ/Kalev 10-8, 4. Avis Rapla 10-9, 5. Rakvere Tarvas 7-10, 6. Pärnu Sadam 7-11, 7. TTÜ KK 7-13, 8. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 6-15, 9. Audentese SG/Noortekoondis 0-19. | Pärnu Sadam alistas Eesti-Läti ühendvõistkonna 24 punktiga | https://sport.err.ee/81614/parnu-sadam-alistas-eesti-lati-uhendvoistkonna-24-punktiga | Pärnu Sadam võitis korvpalli meistriliiga kohtumises kodusaalis BC Valga-Valka/Maks&Moorits võistkonda 86:62 (22:17, 15:14, 28:9, 21:22). |
EL loodab, et Türgi rahastamine vähendab EL-i riikidesse saabuvate migrantide arvu, vahendas BBC.
Kokkuleppe kohaselt panustab EL-i 1 miljardi euroga, 28 liikmesriiki ülejäänuga.
Möödunud aastal saabus üle mere EL-i üle miljoni migrandi, kellest paljud reisisid läbi Türgi.
Türgis elab ligi 3 miljonit pagulast, kellest enamik on põgenenud naaberriigis Süürias kestva konflikti eest.
Eelmisel aastal leppisid Türgi ja EL kokku selles, et Ankara saab raha ja poliitilisi järeleandmisi selle eest, et riik piirab EL-i jõudvate migrantide arvu.
Türgi rahastamine sai heakskiidu alles täna, kui Itaalia loobus oma vastuseisust. Itaalia oli varem seadnud küsimuse alla selle, kui palju raha peaks tulema EL-i eelarvest. | EL kiitis heaks 3 miljardi euro andmise Türgile | https://www.err.ee/553754/el-kiitis-heaks-3-miljardi-euro-andmise-turgile | Euroopa Liit kiitis heaks 3 miljardi euro andmise Türgile, toetamaks riigi toimetulekut Süüria migrantidega. |
Kangur mängis 25 minutit, viskas neli punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/3), võttis seitse lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, kaotas korra palli ja tegi kaks viga.
Varese parimad olid Giancarlo Ferrero 16, Mouhammad Faye 14, Maalik Wayns 13 ja Ovidijus Varanauskas 12 punktiga. Güssingule tõi 18 punkti Bradford Burgess.
Varese võitis V-grupi viie võidu ja ühe kaotusega, teisena pääses edasi Larnaca AEK (3-3), välja jäid Minski Tsmoki (3-3) ja Güssing Knights (1-5).
Kaheksandikfinaalis ootab Vareset nüüd Türgi klubi Royal Hali Gaziantep, kes lõpetas sakslaste Fraporti Skylinersi järel teisena U-grupis, edestades Södertälje Kingsi ja Poola klubi Radomi Rosat. | Kanguri klubi lõpetas eurosarja vahegrupiturniiri võiduga | https://sport.err.ee/81615/kanguri-klubi-lopetas-eurosarja-vahegrupiturniiri-voiduga | Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi lõpetas FIBA eurosarja vahegrupiturniiri võiduga, kui alistas võõrsil austerlaste Güssing Knightsi 77:71 (25:14, 12:13, 16:19, 24:25). |
De Mistura teatas kõneluste ajutisest peatamisest, kuna tema sõnul ei ole esimese nädala jooksul tehtud piisavalt edusamme, vahendas BBC.
Läbirääkimised algasid vaid kaks päeva tagasi, kuid peaksid uuesti algama 25. veebruaril.
"Tööd on vaja rohkem teha. See ei ole lõpp ja see ei tähenda kõneluste läbikukkumist. Miks? Nad tulid ja jäid. Mõlemad osapooled rõhutasid, et on huvitatud poliitilise protsessi alustamisest," selgitas de Mistura.
Süüria valitsusväed lõikasid läbi mässuliste varustustee Alepposse
De Mistura teade tuli pärast seda, kui Süüria valitsusväed tungisid läbi kahe linna piiramisrõnga, lõigates läbi mässuliste varustustee Aleppo linna.
Riiklik telekanal teatas, et sõdurid ja nende liitlased, keda toetasid Venemaa õhurünnakud, jõudsid Nubuli ja Zahraa linna.
Sõjaväeallikas ütles AFP-le, et opositsiooni kontrolli all olevad alad Aleppo ümbruses on nüüd Türgist ära lõigatud.
Rünnak võib aga ohustada ÜRO jõupingutusi alustada rahukõnelusi Genfis.
Opositsioonirühmitusi esindava Kõrge Läbirääkimiste Komitee liige Basma Kodmani ütles, et valitsuse edenemine Aleppos on "kohutav areng ja saadab sõnumi, et millegi üle pole läbi rääkida".
Samas lisas ta, et opositsioon ei lähe Genfist koju.
Ligi viis aastat kestnud kodusõjas on saanud surma üle 250 000 inimese, 11 miljonit on kodudest põgenenud. | ÜRO peatas Genfi rahukõnelused | https://www.err.ee/553746/uro-peatas-genfi-rahukonelused | ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura teatas, et peatas Genfi rahukõnelused, mille eesmärk oli Süüria sõja lõpetamine. |
Naistest võitis jooksu üldarvestuses 15. kohal lõpetanud Eveli Kurg (Maret-Sport) ajaga 29.05. Viimati võitis ta jooksu 2014. aastal. Teiseks tuli Karin Redi (SK ProRunner) 31.23-ga. Kolmanda koha sai Eleri Hirv, kaotades Redile kümne sekundiga. Tema lõpuaeg 31.33, vahendab Jooksuportaal.
Noormeestest võitis Kristo Jesse ajaga 30.53 ja tütarlastest Reelika Savi Maret-Spordist tulemusega 45.37. Kokku osales 47 jooksjat. Jooksust võtsid osa ka Kuuksaare Kelgukoerte Klubi koerad. | Paju lahingu aastapäeva jooksu võitsid Ivar Ivanov ja Eveli Kurg | https://sport.err.ee/81607/paju-lahingu-aastapaeva-jooksu-voitsid-ivar-ivanov-ja-eveli-kurg | Pühapäeva, 31. jaanuari keskpäeval anti Valga-Tartu maantee 7. kilomeetril asuva Paju lahingu mälestusmärgi juurest start 23. Paju lahingu aastapäeva jooksule. Seitsme kilomeetri pikkuse distantsi läbis kõige kiiremini Ivar Ivanov (Võru Lõunalõvi) ajaga 23.25. Ligi poolteist minutit hiljem jõudis pärale Kaitseliidu Valgamaa malevat esindanud Ivanovi ammune konkurent Margus Koor, kelle ajaks fikseeriti 24.56. Kolmanda koha sai ajaga 26.55 endine suusataja Priit Narusk, kes esindas Jalaväe Brigaadi. |
"Jalgpalli monopolistlik struktuur süveneb tehtud ettepanekute, nii-öelda reformide järgimise korral veelgi," teatas FIFPro, kelle sõnul käivad need vastu mängijate, fännide je klubide huvidele. "Konföderatsioonid ja rahvuslikud alaliidud saavad korruptsioonis ja ajaloo halvimas kriisis olevas FIFA-s veelgi rohkem võimu."
Enam kui 60 000 maailma jalgpallurit esindava FIFPro sõnul on kapitaalremonti hädasti vaja, sest muidu ollakse vastamisi veelgi kehvema stsenaariumiga kui seni. Muu hulgas leiab FIFPro, et 25-liikmelist täitevkomiteed peaks asendama tulevikus 36-liikmeline FIFA nõukogu. Eraldada tuleks poliitilised ja igapäevaülesandeid ajavate inimeste töökohad.
Rahvusvaheline jalgpalliliit valib 26. veebruaril uut presidenti, kes asub hetkel jalgpallist eemaldatud šveitslase Sepp Blatteri järglaseks. Kandidaadid on Aasia jalgpalliliidu juht šeik Salman Bin Ebrahim Al Khalifa, endine FIFA peasekretäri asetäitja Jerome Champagne, Lõuna-Aafrika Vabariigi ärimees ja poliitik Tokyo Sexwale, Jordaania prints Ali Bin Al Hussein ning UEFA peasekretär Gianni Infantino. | Profijalgpallurid: meie positsioon FIFA-s nõrgeneb veelgi | https://sport.err.ee/81608/profijalgpallurid-meie-positsioon-fifa-s-norgeneb-veelgi | Profijalgpallureid ühendav organisatsioon FIFPro ei ole rahul rahvusvahelises jalgpalliliidus kavandatavate reformidega, kuna need jätavad võimu endiselt rahvuslike alaliitude ja konföderatsioonide kätte. |
Trump viitas asjaolule, et parteikoosoleku ajal ütlesid Cruzi kampaania esindajad valijatele, et tema rivaal Ben Carson kavatseb kandidatuurist loobuda, kuigi see ei vastanud tõele, vahendas BBC.
Cruzi kampaania korraldajad vabandasid Carsoni ees, öeldes, et tegemist oli arusaamatusega.
Trump viitas ka Cruzi lendlehtedele, milles süüdistati iowalasi rikkumistes hääletamisel. Iowa valimisametnik Paul Pate mõistis laupäeval lendlehtede saatjad hukka, öeldes, et osariik ei jälgi üksikvalijaid.
"Ted Cruz ei võitnud Iowa valimisi, ta varastas selle. Seepärast kõik küsitlused eksisidki ja ta sai palju rohkem hääli kui oli prognoositud. Halb!" ütles Trump.
Varem kirjutas ta Twitteris, et Cruz võitis parteikoosolekul ebaseaduslikult, kuid hiljem kustutas ta säutsu.
Tänane reaktsioon on vastupidine Trumpi kõnele esmaspäeva õhtul, kus ta oli ebaharilikult alandlik. | Trump süüdistab Cruzi pettuses Iowa sisevalimistel | https://www.err.ee/553749/trump-suudistab-cruzi-pettuses-iowa-sisevalimistel | Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump, kes jäi Iowa sisevalimistel Ted Cruzi järel teiseks, süüdistab Cruzi pettuses ja nõuab uusi valimisi. |
1,2 km pikkusel linnatrassil sõidetud võistluse finaalis võidutsesid norralased - meestest Petter Northug ja naistest Maiken Caspersen Falla. Eesti sprindikoondise liider Peeter Kümmel möönab, et Drammen, kus ta eelmisel aastal teenis 19. koha, on üks tema lemmikradasid ning kuigi edu teda seekord ei saatnud, siis loodab ta tänu trennis tehtud korrektuuridele järelejäänud MK-etappidel veerandfinaali pääseda.
"Ma valisin täna ka paaristõukelise sõiduviisi kasuks. Sõitsin uisusuuskadega, üldiselt on see nagu kodurada mul. Ma olen siin mitmel puhul kvalifitseerunud. Tegelikult oli ka täna lootus viimse hetkeni. Kui vaatan sellele hooajale otsa, siis tegin korraliku sõidu. Nädala pärast on Stockholm, äkki saan vigade paranduse ära teha ja komakoha kiiremini sõita, et lõpuks finaali ka," sõnas Kümmel intervjuus Vikerraadiole.
"Loomulikult ei tee ma sporti sellepärast, et nii kaugel olla. Nii juba spordis on, et see aasta on natuke üle kivide ja kändude läinud. Tundub, et mõned korrektuurid, mis ma trennis olen teinud, näitavad, et halvaks ei lähe ja iga võistlus alates hooaja algusest on natuke paremaks läinud. Ootan, äkki saan Stockholmis ennast paremini realiseerida. Kuigi ma ei ole Stockholmis väga kaua sõitnud, siis rada on seal ja Lahtis tuttav. Millegi taha pugeda küll ei ole, ise pean mees olema ja kiiresti suusatama."
Hooaja lõpuni jäävad veel loetud etapid ning kahel järgmisel nädalal peetakse sprindivõistlused meie naaberriikides. Esmalt klassikasprint Stockholmis ning seejärel vabatehnikasprint Lahtis. Sel hooajal pole ükski Eesti murdmaasuusataja 30 parema sekka, ehk MK-punktikohale veel pääsenud. Kõige lähemal on sellele olnud just sprinterid, kui detsembris oli Marko Kilp Doblachi vabatehnikasprindis 31. ja Peeter Kümmel hooaja alguses Ruka klassikasprindis 32.
"Spordis tuleb raskustega harjuda. Paraku keegi midagi kandikul kätte ei too," tõdeb Kümmel. "Võid tööd teha, aga palka ei saa. See aasta ongi palgata puhkus olnud terve hooaeg. Ma pole mitte vähem hingega asja kallal olnud, aga konkurendid on teinud asja minust paremini ja on suusarajal kiiremad."
33-aastane Kümmel, kelle säravamaks saavutuseks on olnud 2011. aasta MM-i kuues koht vabatehnikasprindis, motivatsioonikriisis ei vaevle. Tippspordi kõrvalt ka tööl käiv Kümmel tõdeb, et tänu suusaliidu sponsoritele on tema rahaline olukord paranenud, ent kas ja millisel viisil järgmisel hooaja jätkata, ta veel otsustanud pole. "Mul on motivatsiooni. Ma arvan, et minu sees on veel mõni säde, mida realiseerida. Täna ei ole ma otsust langetanud, aga kaks tiitlivõistluste aastat on ees."
"Ma näen, et suusaliit on saanud toetajaid juurde ja sportlasena on minu elu natuke kergemaks läinud. Kui suudaks keskenduda ja saaks reatööd vältida, siis ma usun, et need komakohad saab ka ära korrigeerida. Nii tugevad, kui su koondisekaaslased on, oled ka ise. Kuna koondis on madalseisus, siis selline see Eesti suusatamise hetketase on. Kui kellelgi õnnestub hästi ja sähvatab, siis ta viib ka koondisekaaslased järgi. Kõik vaatavad ju kodus treeningutel seda, kes on parimas hoos ja kelle järel sõita. See aitab. Meeskonnana saab paljugi ära teha." | Peeter Kümmel ei ole järgmisel hooajal tippspordis jätkamist veel otsustanud | https://sport.err.ee/81606/peeter-kummel-ei-ole-jargmisel-hooajal-tippspordis-jatkamist-veel-otsustanud | Norras Drammenis toimunud murdmasuusatamise MK-etapi klassikasprindis pidid täna kolm stardis olnud eestlast piirduma kvalifikatsioonisõiduga. Meie parimana sai Peeter Kümmel 32. koha, teda jäi veerandfinaalist lahutama 0,12 sekundit. Raido Ränkel kaotas parimale 8,38 sekundit ja sai 49. koha ning Marko Kilp oli 72 startija hulgas 9,99-sekundilise kaotusega 58. kohal. |
"Olen Aivaras Abromavičiusega kohtunud ja temaga rääkinud. Aivaras kinnitas, et tal olnud valitsuses töötatud aja jooksul minu täielik toetus oma reformialgatustele nii otse kui ka riikliku reforminõukogu kaudu. Omalt poolt garanteerin selle toetuse tulevikuks. Usun, et Aivaras peab ministriks jääma ja reformidega jätkama. Ta kavatseb järele mõelda," kirjutas Porošenko oma Facebooki-kontol.
Abromavičius teatas kolmapäeval ootamatult oma tagasiastumisest, kui ta tunnistas, et ei suuda läbi suruda vajalikke reforme, mis aitaksid Ukraina majanduse taas kasvuteele.
Ta süüdistas nimesid mainimata mõjukaid inimesi, kes tahavad oma kontrolli alla saada nafta- ja gaasiäri ning kaitsetööstust.
"Keeldun niisuguses süsteemis töötamast," ütles 40-aastane endine pankur. | Porošenko: Abromavičius lubas järele mõelda | https://www.err.ee/553745/porosenko-abromavi-ius-lubas-jarele-moelda | Ukraina president Petro Porošenko ütles kolmapäeva õhtul, et lahkumisavalduse esitanud majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius peab ametikohal jätkama ning minister lubas vestluse järel riigipeaga järele mõelda. |
"Pärast 2016. aasta suve ei plaani ma lõpetada, aga minu staadionijooksja karjäär on kindlasti läbi," sõnas Keenia juurtega Lagat rahvusvahelise kergejõustikuliidu koduleheküljele. "Ma pean enda vastu aus olema: olen selleks ajaks peaaegu 42-aastane."
Karjääri jooksul nii Keeniat kui ka USA-d esindanud Lagat on viimase 16 aasta jooksul osalenud 15-l tiitlivõistlusel ning võitnud 13 medalit, neist viis kulda. Nii 1500 kui ka 300 meetris maailmameistriks tulnud mees pole aga lõplikku sõna veel öelnud.
"Tahan osaleda Portlandis oma viimasel sise MM-il," ütles Lagat. "Ma arvan, et mul on hea šanss poodiumile jõuda. Ma usun, et kui jooksen nagu eelmisel sisehooajal, siis on hästi. Aga tahan jõuda USA katsevõistlusel kahe hulka, nii et mu siht on seatud selleks ja sise MM-iks. | 41-aastane jooksutipp jätab pärast olümpiat staadioniradadega hüvasti | https://sport.err.ee/81600/41-aastane-jooksutipp-jatab-parast-olumpiat-staadioniradadega-huvasti | USA jooksukuulsus Bernard Lagat plaanib pärast Rio de Janeiro olümpiat vähemalt staadionijooksudest loobuda. |
Hansen sai esmaspäevases trennis löögi vastu pead. "Me vajame treeningul kolme väravavahti ja Pavel aitab meid, kuni Lunna on tagasi," kommenteeris Rosenborgi peatreener Kare Ingebrigtsen klubi kodulehele, vahendab Soccernet.ee. "Pole teada, millal Lunna naaseb, aga senikaua abistab meid Londak."
Rosenborg tuli eelmisel aastal 12-punktilise edumaaga Norra meistriks. Londak lahkus lõppenud hooaja järel oma pikaaegsest koduklubist, samuti Norra kõrgliigas mängivast Bodö/Glimtist ning on hetkel vabaagent. Vahepeal tegi ta trenni ka Tallinna Floraga. | Eesti koondislane treenib kuulsas Trondheimi Rosenborgis | https://sport.err.ee/81599/eesti-koondislane-treenib-kuulsas-trondheimi-rosenborgis | Eesti koondise väravavaht Pavel Londak (35) treenib Norra valitseva meisterklubi Trondheimi Rosenborgiga, kuniks kindamees Alexander Lund Hansen vigastatud on. |
Espadronivehkleja tegi esmalt ajalugu juba mõne aasta eest, sest temast sai esimene moslem, kes esindab vehklemises USA-d. Nüüd on tunamullusel võistkondlikul maailmameistril taskus juba olümpiapilet.
"Ma tahan olümpial USA eest võisteldes tõestada, et mitte miski ei peaks nende eesmärkide juures takistuseks olema - ei rass, religioon ega sugu," sõnas Muhammad USA vehklemisliidule. "Ma tahan näidata, et sihikindluse olemasolul on kõik võimalik."
30-aastane Muhammad on olnud sel hooajal heas hoos, sest kolmest MK-etapist kahel on ta teeninud kolmanda koha. USA vehklejate punktitabelis hoiab Muhammad kahekordse olümpiavõitja Mariel Zagunise järel teist kohta. Mõlemad osalevad Rio de Janeiros nii individuaal- kui ka naiskonnaturniiril.
Olümpialootus jõudis vehklemise juurde 13-aastaselt, kui tema ema nägi seda spordiala ja leidis selle olevat tütrele sobiva, kuna sportlane on seda harrastades usule vastavalt kaetud. | Moslemist vehkleja teeb Rios USA olümpiaajalugu | https://sport.err.ee/81601/moslemist-vehkleja-teeb-rios-usa-olumpiaajalugu | USA vehkleja Ibtihaj Muhammad teeb Rio de Janeiro mängudel ajalugu, sest temast saab esimene Ameerika Ühendriikide sportlane, kes võistleb hijabis ehk mosleminaiste spetsiaalses peakattes. |
Postimees kirjutab, et ligi 30 miljoni euro suuruse laenu maksetähtaeg oli mullu 20. oktoobril, kuid siis andsid pangad kolm kuud lisaaega, kuid seni pole sündikaatlaenu andnud DNB Pank ja Nordea otsustanud, mida Terega edasi teha.
2014. aasta detsembri lõpus oli ettevõttel võlgu kokku üle 53 miljoni euro, sellest laene üle 36 miljoni ja võlgu ning ettemakseid rohkem kui 17 miljonit ning müügitulu oli 2014. aastal üle 85 miljoni euro ja kasum umbes 900 000 eurot.
Tere aktsiad on praegu Nordea Banki Eesti filiaali esindajakontol, mis tähendab, et aktsiad on panditud pangale ja neid ei saa müüa panga heakskiiduta.
Kinnitamata andmetel on ettevõtet pakutud müügiks, kuid omaniku küsitud kõrge hinna tõttu jäi tehing ära.
Kruuda ütles lehele, et tema arust peaks see olema tema ja panga omavaheline suhe, mistõttu ei tohiks pank ajakirjandusele infot anda.
Terel on kaks tootmisüksust - Viljandis ja Põlvas, viimane suudab toota piimapulbrit.
Tere AS ei ole Postimehe artikli väidetega nõus
Tere AS teatas ERR-i uudisteportaalile, et artiklis avaldatud tundmatule allikale tuginevad faktiväited ei vasta olulises osas tõele.
Ettevõtte väidetav pankrotihinnang on antud aasta vanuste finantsnumbrite ja kuulduste pealt ning väited on põhjendamata, samuti nagu ka pankade seisukoht ning kumbki finantspartner ei ole Tere AS-ile väljendanud artiklis toodud seisukohta ja selleks puudub ka alus, märkis ettevõte.
Tere AS-i kinnitusel jätkatakse oma igapäevast tegevust vastavalt ettevõtte eesmärkidele. | Leht: Kruuda piimatööstust ähvardab sundmüük või pankrot | https://www.err.ee/553690/leht-kruuda-piimatoostust-ahvardab-sundmuuk-voi-pankrot | Ettevõtjale Oliver Kruudale kuuluv Tere piimatööstus on pankadele võlgu 36 miljonit eurot ja maksudena riigile 800 000 eurot, mistõttu võib tööstust oodata müümine või terendab pankrot. |
Tartu on eriline linn, mille tänavaseinad, elektrikapid ja sillaalused on kaetud erksavärviliste joonistuste ning sõnumitega. Linn, kus ametlik linnavõim tolereerib tänavakunsti. Linn, kus korraldatakse tänavakunstiekskursioone ja toimub Eesti ainuke tänavakunstifestival. Ent kes on need salapärased öö varjus spreipurkidega liikuvad kunstnikud ja miks nad seda teevad?
Režissöör-operaator Aleksandr Heifets, montaažirežissöör Helis Hirve, helirežissöör Sven Sosnitski, produtsent Helen Vinogradov.
"Lõuendilinn" on ETV eetris täna kell 22.40. | ETV heidab täna pilgu Tartu tänavakunstile | https://menu.err.ee/289161/etv-heidab-tana-pilgu-tartu-tanavakunstile | ETV eetrisse jõuab täna dokumentaalfilm "Lõuendilinn", mis on pilguheit Tartu tänavakunstile läbi MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse. |
"Kõik sõitjad soovivad sõita MM-sarjas, kuid meil pole hetkel autot, kus nad võiksid sõita," sõnas neljakordne maailmameister väljaandele Motorsport Total.
Jaapani autotootja soovib MM-sarja naasta 2017. aastal, aga hetkel pole teada, kes masinatesse istuvad. Varem on nad avaldanud, et soovivad startida kuni kolme autoga.
Mäkinen proovis Toyotasse saada britt Kris Meeke'i, kuid see ei õnnestunud, sest viimane sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu Citroeniga. Samuti on lepingutega seotud Volkswageni kolmik Sebastien Ogier, Jari-Matti Latvala ja Andreas Mikkelsen.
Toyotaga võib tulevikus liituda belglane Thierry Neuville, kelle leping Hyundaiga lõppeb selle aasta järel. Samuti on Mäkinen tundnud huvi rahvuskaaslase Esapekka Lappi tegemiste vastu. "Ta on üks põnevamaid noori sõitjaid," kiitis Toyota juht.
Toyota alustab uue Yaris WRC testimist juba märtsis. Meeskonda aitavad selles kogenud Mikko Hirvonen, samuti Juho Hänninen ja prantslasest asfaldispets Bryan Bouffier. | Toyota WRC juht on mures: headel sõitjatel on juba lepingud olemas | https://sport.err.ee/81602/toyota-wrc-juht-on-mures-headel-soitjatel-on-juba-lepingud-olemas | Toyota WRC projekti vedav soomlane Tommi Mäkinen tunnistas, et järgmiseks hooajaks on neil raske piloote leida, kuna mitmed head mehed on juba lepingutega hõivatud. |
Treeningmissioon toimus kolm aastat tagasi Stockholmi saarestiku lähedal. Toimunu pälvis ülemaailmset tähelepanu seetõttu, et Rootsi sõjavägi reageeris töötajate puhkuste tõttu aeglaselt ning vajas NATO abi, vahendas thelocal.
Mitu Rootsi meediaväljaannet spekuleerisid juba varem, et õppus sisaldas ka tuumarünnakut, kuid seda pole varem kinnitatud. Nüüd paljastas NATO peasekretär Jens Stoltenberg aastaraamatus, et see tõepoolest toimus.
Raportis kinnitatakse ka seda, et õppusel osalesid neli Tu-22M3 pommitajat ja kaks Su-27 lennukit.
NATO hinnangul võisid rünnaku sihtmärgid olla Lõuna-Rootsis asuv Smålandi sõjaväebaas ja Stockholmi lähedal asuv riigikaitse raadioluure.
Raportis järeldatakse, et õppused olid osa üha kasvavast Venemaa agressioonist Rootsi ja teiste riikide vastu.
"Osana sõjalisest taasrelvastumisest, on Venemaa sõjalised manöövrid ja õppused jõudnud tasemele, mida pole alates külma sõja lõpust nähtud," seisab raportis.
Rootsi julgeolekuteenistus Säpo on viimastel kuudel väljendanud Venemaa suhtes samasugust muret ning nimetas oma 2014. aasta raportis Venemaad riigi suurimaks luureohuks.
Mullu teatas Rootsi, et investeerib oma relvajõududesse 10,2 miljardit krooni.
2014. aastal tuvastati Rootsi vetes Stockholmi lähedal võõras allveelaev, mis kahtluste kohaselt kuulus Venemaale, kuigi see pole kinnitust leidnud. Samuti on viimase paari aasta jooksul märgatud Rootsi õhuruumis või selle lähedal Venemaa sõjalennukeid. | NATO raport: Venemaa harjutas tuumarünnakut Rootsi vastu | https://www.err.ee/553738/nato-raport-venemaa-harjutas-tuumarunnakut-rootsi-vastu | Kui Venemaa lennukid harjutasid 2013. aastal rünnakut Rootsi vastu, sisaldas see ka tuumasõja elemente, selgus NATO raportist. |
Varjupaigataotlejad tuleb tagasi saata lennukiga, et nad jõuaksid Moskvasse.
Venemaalt on Norra põhjaossa rännanud üle 5000 varjupaigataotleja. Veel jaanuaris ei nõustunud Moskva Norralt asüülitaotlejaid tagasi võtma. | Venemaa nõustus Norrast tagasi võtma 200 asüülitaotlejat | https://www.err.ee/553739/venemaa-noustus-norrast-tagasi-votma-200-asuulitaotlejat | Venemaa on nõus võtma tagasi 200 Norras varjupaigataotluse esitanud inimest, ütles Norra justiitsministeeriumi esindaja avalik-õiguslikule raadiojaamale NRK. |
Müügikohas toodete väljapaneku keeld on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul eelkõige alaealiste suitsetamise alustamist ennetav meede, samuti aidatakse sellega neid, kellel on käsil suitsetamisest loobumine.
Keelu rakendamisel nähakse ette erand peamiselt tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete müügiga tegelevatele müügikohtadele tingimusega, et müüdavad tooted ja nende kaubamärgid ei ole nähtavad väljaspool müügikohta. Erandi saavad ka rahvusvahelisel liinil sõitvad laevad. Sama erandi on kehtestatud ka Soome.
Lisaks jaemüügi piirangutele tuleb edaspidi arvestada ka tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse keeluga. Rahvusvahelise e-kaubanduse keelamist on juba kasutanud kuus liikmesriiki ning veel 13, sh Eesti, plaanivad selle keelata. Lätis on siseriiklik e-kaubandus keelatud juba varem - see jõustus tänavu aasta alguses. Piiriülese kaugmüügi keelamist soovitab ka Maailma Terviseorganisatsioon.
Seadusemuudatusega keelatakse sarnaselt tubakatoodetele ka e-sigareti koostises vitamiinide ja muude tervislikku muljet loovate lisaainete kasutamine. Minister kommenteeris, et e-sigaretid, mis on populaarsed eriti noorte seas, on siiani olnud piisavalt reguleerimata, sh on puudunud kontroll e-sigareti vedelikus sisalduvate ainete üle. "Eesmärgiks on kohelda e-sigarette müügiedenduse, kättesaadavuse ja sisalduse mõttes sama karmilt, kui tavalisi sigarette, kuna nikotiin on jätkuvalt väga tõsist sõltuvust tekitav aine," sõnas Ossinovski.
Elektroonilise sigareti vedelik ei tohi seadusemuudatuse järel sisaldada näiteks vitamiine ega muid lisaaineid, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik ja selle kasutamine kujutab endast väiksemat riski tervisele kui muud tooted, ega aineid, mida seostatakse energiat ja jõudu andva mõjuga.
Eelnõu aluseks on tubakapoliitika roheline raamat ja EL tubakadirektiiv, mis tuleb Eesti siseriiklikku õigusesse üle võtta 20. maiks 2016. | Tubakaseaduse muudatus viib sigaretid silma alt ära | https://www.err.ee/553737/tubakaseaduse-muudatus-viib-sigaretid-silma-alt-ara | Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamisele tubakaseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse tubakatoodete, nendega seonduvate toodete ja kaubamärkide väljapanek müügikohtades. Samuti keelatakse tubakatoodete riigisisene ja piiriülene kaugmüük ning piiratakse e-sigarettide koostist. |
Meeste finaali jõudis neli norralast ja nemad ka neli kõrgemat kohta haarasid. Võidu teenis Petter Northug (2.38,95), kellele järgnesid Ola Vigen Hattestad (+0,41) ja Eirik Brandsdal (+0,47). Esimesena jäi poodiumilt välja Finn Haagen Krogh (+1,98), viies oli rootslane Teodor Peterson (+2,13) ja kuues venelane Aleksandr Panžinski (+11,51).
Eesti sprinterid jäid pidama eelsõitu, parimana oli Peeter Kümmel 32. Viimasena jõudis 30 hulka 0,12 sekundit kiirema resultaadiga sakslane Sebastian Eisenlauer. Raido Ränkel oli 49. ja Marko Kilp 58.
Naiste seas võidutses Maiken Caspersen Falla (2.57,96), kes edestas 0,81 sekundiga kvalifikatsiooni kiireimat Ingvild Flugstad Östbergi. Kolmandaks tuli venelanna Natalja Matvejeva (+3,27). Finaalis sõitsid ka soomlanna Krista Pärmäkoski (+4,28), norralanna Heidi Weng (+8,69) ja rootslanna Stina Nilsson. | Norralased näitasid Drammeni sprindis täielikku üleolekut | https://sport.err.ee/81603/norralased-naitasid-drammeni-sprindis-taielikku-uleolekut | Norras Drammenis peetud murdmaasuusatamise MK-etapil klassikasprintides domineerisid täielikult kodupubliku toetust nautinud sportlased - meeste seas said norralased nelik- ja naiste seas kaksikvõidu. |
Nendele sisserändajatele, kellel ei ole erilist lootust varjupaika saada, on plaanis luua omaette keskused, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maroko, Alžeeria ning Tuneesia on aga kavas kuulutada ohututeks lähteriikideks, et neist pärit migrandid võimalikult kiiresti kodumaale tagasi saata. Eelmisel aastal tehti sama mitme Balkani riigiga.
Uued meetmed peab heaks kiitma ka veel parlament. | Saksamaa valitsus kiitis heaks meetmed migrantide arvu vähendamiseks | https://www.err.ee/553736/saksamaa-valitsus-kiitis-heaks-meetmed-migrantide-arvu-vahendamiseks | Saksa valitsus kiitis heaks meetmed migrantide vähendamiseks ja asüülitaotluste menetluse kiirendamiseks. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.