text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Pühapäeval toimuvad lisareisid väljuvad Kuivastust kell 12.30, 13.50, 15.00, 16.10, 17.20 ja 18.30.
Virtsust toimuvad lisareisid kell 13.10, 14.20, 15.35, 16.45, 17.55 ja 19.10. | TS Laevad pani Muhu väina regati lõpuks liinile lisaväljumised | https://www.err.ee/606411/ts-laevad-pani-muhu-vaina-regati-lopuks-liinile-lisavaljumised | Seoses sel nädalavahetusel toimuva Muhu väina regatiga, mis kasvatas nõudlust praamipiletite järele, lisas TS Laevad pühapäevaks kuus lisaväljumist Virtsu-Kuivastu liinil kummaski suunas. |
Cracovia asus matši kolmandal minutil Jakub Bachi väravast juhtima, kuid poolajavileks olid vastased samuti võrku sahistanud. Cracovia võiduvärava eest hoolitses Krzysztof Szewczyk kümmekond minutit enne kohtumise lõppu, vahendab Soccernet.ee.
Zenjov kuulus meeskonna algkoosseisu ning mängis kaasa terve esimese poolaja.
Kolme päeva pärast läheb Cracovia viimases hooajaeelses kontrollkohtumises vastamisi mullu Ekstraklasa kaheksandal kohal lõpetanud Nieciecza Termalicaga. Liigahooaeg algab Cracovia jaoks täpselt nädala pärast, kui võõrustatakse Konstantin Vassiljevit ja Gliwice Piasti. | Zenjov sai järjekordses kontrollkohtumises kirja 45 minutit | https://sport.err.ee/606410/zenjov-sai-jarjekordses-kontrollkohtumises-kirja-45-minutit | Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov pidas oma uue koduklubi Krakowi Cracovia eest neljanda mängu. Kontrollkohtumises alistati Poola esiliigaklubi Glogowi Chrobry 2:1. |
Bottase kõrvalt läheb rajale MM-sarja üldliider Sebastian Vettel (Ferrari), kes jäi põhjanaabrist maha vaid 0,042 sekundit.
Kolmandat aega näitas britt Lewis Hamilton (Mercedes; 1.04,424), aga käigukastivahetus jätab ta homses stardirivis alles kaheksandale positsioonile.
Tema asemel võtavad kohad teises reas sisse Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.04,779) ja eelmise etapi võitja Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.04,896).
Enne Hamiltoni pääsevad rajale ka Max Verstappen (Red Bull; 104,983), Romain Grosjean (Haas; 1.05,480) ja Sergio Perez (Force India; 1.05,605).
Kvalifikatsiooni kolmanda sessiooni teisel läbimisel eksisid esimeses kurvis nii Hamilton kui ka Vettel, Grosjean peatus, tuues välja kollased lipud, ja Verstappen sõitis rajalt välja.
Enne Austria etappi juhib MM-sarja 153 punktiga Vettel, Hamilton jääb temast maha 14 silmaga. Kolmandal positsioonil asuval Bottasel on koos 111 punkti. Võistkondlikult juhib Mercedes (250) Ferrari (226) ees. | Austrias hõivas parima stardikoha Valtteri Bottas | https://sport.err.ee/606408/austrias-hoivas-parima-stardikoha-valtteri-bottas | Vormel-1 MM-etapil Austrias võitis kvalifikatsiooni soomlane Valtteri Bottas (Mercedes; 1.04,251), kellele tähendas see hooaja teist parimat stardikohta. |
Kahtlusaluse Abdelaziz S.-i DNA-d leiti rünnaku läbi viinud Amedy Coulibaly ühelt relvalt. Coulibaly tappis intsidendis viis inimest.
Abdelaziz peeti kinni Pariisi äärelinnas kolmapäeval.
"Ülekuulamise ajal ei andnud kahtlusalune rahuldavat selgitust selle kohta, miks tema DNA-d relvalt leiti, kuid ta väidab, et ei teadnud midagi Coulibaly plaanidest," ütles allikas.
Varem sel nädalal vahi alla võetud 23- ja 31-aastased naised on praeguseks vabastatud.
Äärmuslane Amedy Coulibaly tappis 9. jaanuaril 2015 Pariisis kahes rünnakus viis inimest, neist neli hukkus pantvangidraamas koššeripoes. Viies tapetu oli naispolitseinik.
Mõned päevad varem sai Pariisis satiirilehe Charlie Hebdo toimetuses islamistide rünnakus surma 12 inimest. | Prantsuse politsei vahistas 2015. aasta rünnaku kahtlusaluse | https://www.err.ee/606405/prantsuse-politsei-vahistas-2015-aasta-runnaku-kahtlusaluse | Prantsuse politsei esitas süüdistuse 42-aastasele mehele seoses 2015. aasta jaanuaris aset leidnud rünnakuga Pariisi koššeripoes, teatas kohtuallikas laupäeval. |
Sel nädalal juba Andres Operi värvanud Viimsi registreeris nüüd ka tänaseks 24-aastase Luigendi, kelle viimasest ametlikust jalgpallimängust on möödas poolteist aastat, vahendab Soccernet.ee.
Profina väljakul peamiselt poolkaitsjana tegutsenud mehe esimene võimalus mängida avaneb juba täna õhtul, kui Viimsi võõrustab koduväljakul Sillamäe Kalevi U21 meeskonda. | Karl-Eerik Luigend registreeriti Viimsisse | https://sport.err.ee/606406/karl-eerik-luigend-registreeriti-viimsisse | 2015. aasta lõpus putsad varna riputanud Eesti jalgpallur Karl-Eerik Luigend on üles antud Viimsi JK nimekirjas. |
26-aastane ja 205 cm pikkune Itaalia koondislane kuulus kaks viimast hooaega Saksamaa meistri Bambergi Brose Basketsi koosseisu. Saksamaa liigas viskas ääremängija mullu keskmiselt 8,2 punkti ja võttis 4,9 lauapalli kohtumise kohta. Euroliigas olid mehe vastavad näitajad 11,5 silma ning 7,4 lauda.
Sportlaskarjääri Reggianas alustanud Melli on kandnud ka Milano Olimpia ja Pesaro Scavolini särki. | Valitsev Euroliiga meister palkas Itaalia koondislase | https://sport.err.ee/606404/valitsev-euroliiga-meister-palkas-itaalia-koondislase | Tänavu kevadel esimest korda korvpalli Euroliiga võitnud Istanbuli Fenerbahce täiendas rivistust Nicolo Melliga. |
"Pärilikkusaine alusel on tegu on kõige kauem aega tagasi elanud denislasega, kelle seni leidnud oleme. Ta kaotas hamba vähemalt 100 000, võibolla isegi 150 000 aastat tagasi," selgitas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorant ERR Novaatorile. Eelnevalt kõige vanema denislase fossiili tiitlit hoidnud hammas kuulus 20–40 tuhat aastat hiljem elanud olendile.
Doktoritöö raames nüüdisinimeste ja neandertallaste lähisugulasi uuriv Slon nentis, et tänaseks päevavalgele tulnud denisi inimeste säilmeid võib lugeda kokku ühe käe sõrmedel. Lisaks vastesitletud piimahambale on teadlased leidnud vaid ühe sõrmeluu tüki, kaks hammast ja mõned setetes säilinud DNA lõigud. Seetõttu on teretulnud iga uus fossiil. "Saame hakata tegema vaikselt juba võrdlevaid analüüse. Need ütlevad meile midagi selle kohta, kui palju denisovlasi üksteisest ajaliselt lahutab ja midagi ka denisi inimeste geneetilise mitmekesisuse kohta," lisas geeniteadlane.
Seninägematu idee
Arvestades, et denisi inimeste olemasolust ei teatud veel hiljuti üldse midagi, liigutakse uurimuse kaasautori Bence Viola sõnul edasi peadpööritava tempoga. Idee, et Siberis elas senitundmatu inimpopulatsioon, on kogukonnas märkimisväärne mõtteviisi muutus.
"Inimeste, sh minu maailmapilt oli tunduvalt lihtsam. Ja kui lisada sellele kõigi toonaste inimrühmade – neandertallaste, nüüdisinimese ja denislaste omavahelised suhted ja geenivool, oleks kümnekonna aasta eest sulle öeldud, et sul on väga hea fantaasia. Tõsiselt poleks sind keegi võtnud," lisas Toronto ülikooli paleoantropoloogia professor. Liiatigi ei olnud mingit võimalust pehmelt öeldes "julgeid väiteid" proovile panna.
Nii ei ole ehk ime, et juba 1984. aastal Siberist Altai mägedest leitud piimahammas kogus muuseumiriiul tolmu kümneid aastaid. Isegi hambaantropoloogia rajaja Christy Turner pidas hammast neandertallase omaks. "Sajandivahetusel oli vene antropoloogil Elina Zprakoval sellega seoses küll keerukamad ideed. Ta pidas seda nüüdisinimeste ja (meie eellase) Homo erectus 'e hübriidiks, kuid see oli erand," märkis Viola.
Tänaseks on teada, et denislaste hambad on nüüdisinimeste ja neandertallaste omadest oluliselt suuremad. Võrreldavalt määratuks kasvavad need vaid haigusliku seisundi korral. Paraku oli hammas sedavõrd kulunud, et vaid selle kuju põhjal polnud võimalik üheseid järeldusi teha. Samas ei tihanud teadlased varem eraldada hambast ka DNA-d. Paratamatult haarab see endas väiksema või suurema luutükikese jahvatamist peeneks pulbriks. Osa minevikupärandist hävitatakse pöördumatult.
Uued meetodid
Siinkohal tulevad mängu uued analüüsitehnikad. Meetod, mida Slon igapäevaselt kasutab ja mille täiustamisega tegeleb, võimaldab hakkama saada vaid paarkümnend milligrammi kaaluvate proovidega. Sama palju kaalub suuremat sorti liivatera. Denisova 2 hambast eraldatud killu ruumala oli umbes üks kuupmillimeeter. Selles peitunud pärilikkusaine põhjal koostatud mitokondriaalne genoom näitas selgelt, et tegu on denisovlasega. Samas on sellest puudu mõned hilisemad mutatsioonid.
"Loodame, et nüüd, kui oleme näidanud, kui vähesega me hakkame saame, antakse meile ligipääs ka paljudele uutele säilmetele. Muidugi ideaalis tahaksime järjestada ka kõigi denisi inimeste tuumas leiduvad pärilikkusaine. See võimaldaks öelda meil nende kohta palju rohkem. Hetkel õnnestus meil järjestada vaid veidi üle 1,5 protsendi tuumagenoomist," mõtiskles Slon. Samas nentis ta, et selleks tuleks hävitada ka palju rohkem iidset luud.
Viola tõdes, et hamba kuju põhjal pole võimalik välja lugeda palju rohkemat peale lapse vanuse. "Kuid saame öelda midagi tema toidusedeli kohta. Tänapäeval elavate laste hammastel selliseid kulumismustreid ei näe, isegi mitte kütt-korilaste seas, kui jätta kõrvale innuiidid. Suur osa tema toidust oli ilmselt kuumtöötlemata ja vintske," märkis paleoantropoloog.
Pärilikkusaine analüüs vihjas lisaks, et denislaste geneetiline mitmekesisus oli tänapäeva inimeste omast oluliselt väiksem, kuid ületas siiski neandertallaste oma nende allakäigu lõpul. "Kuid me ei saa veel hetkel täielikult välistada, et Altai mägede lähistel elav populatsioon oli ülejäänutest suhteliselt isoleeritud. Väljakaevamised käivad nii Denisi koopas kui ka mitmel pool mujal. Loodetavasti leiame täiendavaid denislastele viitavaid märke," sõnas Slon. Paari kuu eest Sloni ja ta kaaslaste esitletud tehnika võimaldab leida iidsete inimlaste pärilikkusainet isegi setetest.
Samal ajal poleks Viola üllatunud, kui täiendavaid denisi inimeste säilmeid leitakse ka juba teadatuntud muuseumieksponaatide põhjalikumal analüüsil. Samal ajal võimaldavad uued analüüsimeetodid uurida suhteliselt vähese vaevaga tuhandeid iidseid luukilde ja leida nende seast ürginimeste jäänused. "Seejärel on juba küsimus nendest DNA eraldamises," naeratas paleoantropoloog.
Fossiili Denisova-2 kirjeldati ajakirjas Science Advances. | 100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale | https://novaator.err.ee/606403/100-000-aasta-vanune-piimahammas-heitis-valgust-salaparasele-inimruhmale | Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem. |
''Me oleme ohutult tagasi Eestis, kuid peaksime olema hoopis Siberis Mir Sibiri festivalil. Esimest korda elus pidime kontserdi ära jätma, kuna meie lennuk hilines. Kuigi oleksime jõudnud järgmisele lennule, siis S7 lennufirma otsustas meie piletid tühistada. Seega pidime kontserdi ära jätma ja pärast 24 tundi reisimist koju tagasi tulema. Saadame suured kallid kõigile Mir Sibiri inimestele ja publikule ning loodame järgmisel aastal kohal olla."
We are safely back in Estonia, BUT we should be in SIBERIA at Mir Sibiri Festival! ????????????First time in our life we had to cancel the concert because our flight was delayed and even though we would have made it to the next flight then S7 air company decided to cancel our booking. So we had to cancel the concert and come back home after 24h traveling. We sent big hugs to all Mir Sibiri people and audiance and hope to get there next year!!! ???????????? #tradattack #lifeontour #canceledconcert #canceledflight #tourlife #shimmergoldtour #kullakarva #shimmergold
A post shared by Trad.Attack! (@tradattack) on Jul 8, 2017 at 4:04am PDT
Juba esmaspäeval, 10. juulil teeb ansambel Trad-Attack! Tallinna lennujaamas väikese etteaste, et siirduda seejärel juba oma esimesele Euroopa turnee kontserdile.
Otseülekannet on võimalik vaadata ERR Menus. | Trad.Attack! tühistas lennufirma tõttu kontserdi Siberis | https://menu.err.ee/606401/trad-attack-tuhistas-lennufirma-tottu-kontserdi-siberis | Ansambel Trad.Attack! teatas Instagramis, et pidi lennuki hilinemise pärast oma reisi Siberisse ära jätma. |
19. vooru mäng JK Narva Trans - Nõmme Kalju FC, mis pidi algselt toimuma 15. juulil, toimub 1. augustil kell 19 Narva Kreenholmi staadionil.
Kalju, kes kohtub Euroopa liiga kvalifikatsiooniturniiri teises ringis ungarlaste Videotoniga kahel korral, peab oma järgmise Premium liiga mängu 23. juulil kell 19 Hiiu staadionil (oli esialgu 21. juulil).
19. voorus viidi sisse veel üks muudatus, kui Pärnu JK Vaprus - Paide Linnameeskond mängu avavile kõlab 15. juulil kell 16 (oli kell 19).
Samuti toimus üks muudatus 23. voorus, kui reedel, 11. augustil peetav kohtumine FCI Tallinn - FC Levadia algab Infoneti Lasnamäe staadionil kell 19 (esialgu oli 19.30). | Kalju edu eurosarjas sundis Premium liiga graafikut muutma | https://sport.err.ee/606399/kalju-edu-eurosarjas-sundis-premium-liiga-graafikut-muutma | Jalgpalli Premium liiga mängukalendrisse viidi sisse mitmeid muudatusi. |
Trump lahkus laua äärest, et kohtuda Indoneesia riigipeaga Joko Widodoga, vahendas BBC.
Ivanka Trump on ametlikult tööl presidendi nõunikuna, kuid G20-l asendab presidenti tema puudumise korral tavaliselt mõni kõrge riigiametnik.
Tippkohtumise juures viibiva BBC korrespondendi sõnul ei meenu talle varasemast sarnast pretsedenti.
Donald Trump küll naasis mõni aeg hiljem ja võttis taas sisse oma koha Suurbritannia peaministri Theresa May ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahel.
Vene delegatsiooni liige postitas Twitterisse foto kohtumisel osalenud Ivanka Trumpist. Foto tõi sotsiaalmeedias kaasa kriitikalaine.
Osad kasutajad tõid välja, et Ivanka Trump ei ole oma ametisse valitud, osad kahtlesid tema mandaadis istuda moebrändi omanikuna nii kõrgetasemelisel diplomaatilisel kohtumisel.
Osad inimesed kritiseerisid aga tema ilmumist maailma mõjukaimate liidrite hulka pärast seda, kui ta paar nädalat tagasi ühes intervjuus ütles, et püüab poliitikast kõrvale hoida.
Ivanka Trump ühines enda isaga laupäeval ka G20 naiste ettevõtluse ja rahanduse teemalisel üritusel. Samal üritusel osalesid ka Saksa kantsler Angela Merkel ning Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde.
Kõik kolm naist esinesid koos ka aprillis Berliinis toimunud G20 naiste tippkohtumisel.
And replaces Pres Trump at the #G20 table as he leaves for bilateral meetings pic.twitter.com/Hf1zfGQeIP
— Svetlana Lukash (@LanaLukash) July 8, 2017 | Trumpi koha G20 laua ääres võttis ajutiselt üle presidendi tütar | https://www.err.ee/606397/trumpi-koha-g20-laua-aares-vottis-ajutiselt-ule-presidendi-tutar | Ivanka Trump võttis laupäeval ajutiselt üle enda isa, USA presidendi Donald Trumpi koha G20 tippkohtumise laua ääres, mida peetakse ebatavaliseks sammuks. |
Veerandfinaalis võitis võistlusteks teise asetuse saanud Must kvalifikatsiooniturniirilt põhivõistlusele jõudnud India esindaja Daniel S Faridi kolmes geimis 21:16, 11:21, 21:19.
Poolfinaalis mängib maailma edetabelis 52. kohta hoidev Must prantslase Thomas Rouxel'ga (BWF 112). Rouxel võitis veerandfinaalis soomlase Kalle Koljoneni 21:11, 21:14.
Kristin Kuuba ja Helina Rüütel pidid naiste paarismängus leppima kaotusega tugevale Saksamaa paarile Isabel Herttrich ja Linda Efler 21:17, 14:21, 14:21. Herttrich on eelnevate paarilistega kuulunud paarismängus maailma edetabelis ka kolmekümne parima sekka. Kuuba ja Rüüteli koht maailma edetabelis on hetkel 63. Sellega jäid Kuuba ja Rüütel jagama 9. kohta. | Raul Must jõudis Euroopa karikaetapil poolfinaali | https://sport.err.ee/606398/raul-must-joudis-euroopa-karikaetapil-poolfinaali | Venemaal toimuval sulgpalli Euroopa karikaetapil on Eesti esireket Raul Must jõudnud poolfinaali. |
Naiste 25 m püstolis läks kuld Teele Smirnovile (Kaiu LK), kes oli finaalis täpseim 25 tabamusega. 20 tabamust sai kirja ja võitis sellega hõbemedali Veera Rumjantseva (Narva LSK) ja kolmanda koha sai finaalis 18 tabamust saanud Triin Kuusik (SK Haapsalu). Võistkondlikult oli parim Narva LSK koosseisus Veera Rumjantseva, Oksana Frojan, Kristina Zahharova.
Juunioride arvestuses võitis selle harjutuse Aleksandra Moissejeva 540 silmaga, teine oli Alina Kovaljova (KL MäLK) 532 silmaga ja kolmas Grete Sammal 532 silmaga.
Meeste vabapüstoliharjutuses võitis dramaatilise finaali Fred Raukas (Kaitsejõudude SK) 216,4 silmaga, vaid 0,8 silmaga kaotas talle ja sai hõbemedali Reijo Virolainen (Elva LSK), pronksmedali sai finaaltulemusega 196,1 silmaga Peeter Olesk (Kaitsejõudude SK). Võistkondlikult sai esikoha Kaitsejõudude SK koosseisus Peeter Olesk, Erko Vilba, Rain Raidna.
Juunioride arvestuses tuli Eesti meistriks vabapüstoli harjutuses Stanislav Boldõrev (Narva LSK) 498 silmaga, hõbemedali võitis Kirill Lepman (Valga LK) 497 silmaga ja pronksmedalile tuli Elari Tahvinov (SK Haapsalu) 484 silmaga. | Eesti meistrivõistluste avapäeval olid edukaimad Narva laskurid | https://sport.err.ee/606394/eesti-meistrivoistluste-avapaeval-olid-edukaimad-narva-laskurid | Elvas alanud Eesti meistrivõistlustel laskmises selgusid esimesel päeval võitjad meeste 50 m vabapüstoli harjutuses ja naiste 25m spordipüstoli harjutuses. Avapäeval oli edukaimaks klubiks Narva Laskespordiklubi kolme kuldmedaliga, kaks kulda võitsid Kaitsejõudude SK laskurid ja ühe kulla Kaiu Laskurklubi. |
USA ametnike sõnul oli tegemist kolme liitlase kaitsevõimekuse ja ühtsuse demonstratsiooniga, millega näidati "USA raudkindlat pühendumust oma liitlastele".
"Põhja-Korea teod on meie liitlastele, partneritele ja kodumaale ohuks," kommenteeris harjutusi USA komandör Terrence O' Shaughnessy.
"Kui meid vajatakse, siis me oleme ettevalmistunud, varustatud ja valmis realiseerima oma liitlasvägede lennujõudude täit surmavat võimekust," ütles USA kindral.
USA õhujõudude Guamis baseeruvad pommitajad B-1B Lancer korraldasid kümme tundi kestnud missiooni, lisasid Ühendriigid avalduses.
"USA pommitajad ja Korea Vabariigi hävitajad on kõigest kaks meie mitmest surmavast sõjalisest võimalusest," kommenteeris USA vägede ohvitser Lõuna-Koreas. "Antud missioon demonstreerib selgelt USA ja Lõuna-Korea Vabariigi liidu valmisolekut rakendada kogu oma võimekust Korea poolsaare ja regiooni kaitsmiseks ja julgeoleku tagamiseks," lisas ta.
Korea poolsaarele jõudes liitusid pommitajatega Lõuna-Korea hävituslennukid F-15 ja USA hävitajad F-16. B-1B pommitajad harjutasid "ründevõimekust" Pilsungi piirkonnas sõjalennukite kahjutuks tehtud relvadega.
USA pommitajad naasid pärast missiooni Guami, mille vältel saatsid neid Jaapani hävitajad F-2. | USA pommitajad osalesid Jaapani ja Lõuna-Koreaga treeningmissioonil | https://www.err.ee/606390/usa-pommitajad-osalesid-jaapani-ja-louna-koreaga-treeningmissioonil | Kaks USA pommitajat osalesid laupäeval koos Lõuna-Korea ja Jaapani sõjalennukitega treeningmissioonil vastuseks Põhja-Korea raketikatsetustele, teatasid ametnikud. |
24-aastase ja 188 cm pikkuse Austria koondislase eelmises koduklubis Innsbrucki Hypo Tirolis on mänginud ka mitmed eestlased, nagu Martti Juhkami, Renee Teppan ja Oliver Venno.
Saarlastele Tuschi kohta infot jaganud Juhkami lisas: "Tema näol on tegemist talendika sidemängijaga, kes harrastab väga kiiret mängu. Kuna tegu on üpris emotsionaalse mängumehega, siis võib ta oma positiivsusega meeskonda rasketest olukordadest välja aidata."
Juhkami sõnul tegi Saarema tema värbamisega väga hea valiku. "Tusch on mees, kes muudab enda ümber teised mängijad paremaks, ta ei talu kaotamist ja teeb selle vältimiseks kõik. Sellist mees on Saareaale kindlasti vaja," ütles Juhkami.
Saaremaa otsib välismaalt ka keskblokeerijat ja nurgaründajat. | Saaremaa võrkpalliklubi täiendas rivistust Austria koondislasega | https://sport.err.ee/606391/saaremaa-vorkpalliklubi-taiendas-rivistust-austria-koondislasega | Saaremaa võrkpallimeeskond sõlmis oma esimese välislepingu, hankides klubisse austerlasest sidemängija Alexander Tuschi. |
Harrisonis Red Bull Arenal toimunud kohtumises löödi Hondurase vastu üks värav ja see tuli 39. minjutil Marcos Urena jalast, kes karistusalas markeerimata jäi ja Rodney Wallace'i tsenderduse rahus võrku sai lükata, vahendas Soccernet.ee.
Turniiri avamängus oli aga trillerit rohkem. Esimese värava sai enda nimele Kanada koondise poolkaitsja Dejan Jakovic, kes oma koondise 4:2 võidule Prantsuse Guajaana vastu aluse pani. Kaks tabamust sepistas lõi Alphonso Davies, kellest ühtlasi avapäeva järel ka turniiri parim väravakütt sai.
Täna kell 23.30 näeb võistlustules juba USA koondist, kes koduseinte toel Panama vastu võtab. | Gold Cupi suurfavoriit alustas turniiri võidukalt | https://sport.err.ee/606371/gold-cupi-suurfavoriit-alustas-turniiri-voidukalt | Kuivõrd Mehhiko ja USA osalevad tänavusel jalgpalli Gold Cupil pooliku koosseisuga, siis on üks suurimaid tiitlipretendente Costa Rica, kes Eesti aja järgi läinud öösel turniiri edukalt alustas. |
Keskerakonda mainiti juuni jooksul 1267 artiklis. Keskerakonnale järgnesid mainimiste arvult Reformierakond (728), Isamaa ja Res Publika Liit (721) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (516).
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda mainiti 247 artiklis ning Vabaerakonda 161 artiklis. Võrreldes eelmise kuuga kahanes erakondade mainimiste arv enam kui kümme protsenti.
Keskerakonna meediakajastusest oli kolmandik uudiseid seotud Jüri Ratase nimega (partei siseelu, valitsuskoalitsiooni hoidmine), aga meedias olid väga nähtavad ka Edgar Savisaar (kohtuprotsess, nn Savisaare nimekiri) ja Yana Toom kohalike valimiste kontekstis.
Reformierakonna meediapilti mõjutas valmistumine kohalikeks valimisteks. | Keskerakond sai ka juunis ülekaalukalt enim meediatähelepanu | https://www.err.ee/606338/keskerakond-sai-ka-juunis-ulekaalukalt-enim-meediatahelepanu | Juunis kirjutati taas ülekaalukalt enim peaministriparteist Keskerakonnast, selgus monitooringufirma Meedius uuringust, mis valmib ERR.ee tellimusel. |
Parimat aega 1.05,092 näitas sakslane Sebastian Vettel Ferraril, kellele järgnesid Mercedese roolikeerajad, britt Lewis Hamilton 1.05,361 ja soomlane Valtteri Bottas 1.05,515 ning Bottase kaasmaalane, Ferrariga kihutav Kimi Räikkönen 1.05,611-ga.
Esikümnesse mahtusid ka mõlemad Red Bullid, Haasid ja Toro Rossod.
Kvalifikatsioon algab Eesti aja järgi täna kell 15.00.
Tulemused:
1. Sebastian Vettel Ferrari 1.05,092
2. Lewis Hamilton Mercedes 1.05,361
3. Valtteri Bottas Mercedes 1.05,515
4. Kimi Räikkönen Ferrari 1.05,611
5. Max Verstappen Red Bull 1.05,784
6. Daniel Ricciardo Red Bull 1.05,896
7. Kevin Magnussen Haas 1.05,936
8. Romain Grosjean Haas 1.06,015
9. Daniil Kvjat Toro Rosso 1.06,279
10. Carlos Sainz Toro Rosso 1.06,284
11. Esteban Ocon Force India 1.06,374
12. Nico Hülkenberg Renault 1.06,563
13. Stoffel Vandoorne McLaren 1.06,578
14. Jolyon Palmer Renault 1.06,595
15. Fernando Alonso McLaren 1.06,599
16. Lance Stroll Williams 1.06,766
17. Felipe Massa Williams 1.06,865
18. Sergio Perez Force India 1.06,875
19. Marcus Ericsson Sauber 1.07,378
20. Pascal Wehrlein Sauber 1.07,468 | Austria GP viimast vabatreeningut valitsesid Ferrarid ja Mercedesed | https://sport.err.ee/606387/austria-gp-viimast-vabatreeningut-valitsesid-ferrarid-ja-mercedesed | Vormel-1 sarja Austria GP-etapi viimast ehk kolmandat vabatreeningut valitsesid Ferrari ja Mercedese piloodid. |
Putin kiitis enne kohtumist Türgi panust relvakonflikti lahendamisse Süürias.
"Erdoğani hoiak on muutnud võimalikuks olukorra parandamise Süürias," sõnas president.
"Venemaa ja Türgi on loonud rahvusvahelise üldsuse jaoks eeskuju", kiitis ka Erdoğan.
Venemaa, Türgi ja Iraan sõlmisid mais leppe deeskaleerimistsoonide loomiseks Süürias, kuid alade piire ja vaatlusmehhanisme pole veel täpsustatud.
Venemaa ja USA leppisid reedel kokku relvarahus Edela-Süürias, mis hakkab kehtima alates pühapäevast. Kokkuleppe üheks osapooleks oli ka Jordaania. | Putin ja Erdoğan kohtusid G20 tippkohtumise kõrvalt | https://www.err.ee/606386/putin-ja-erdo-an-kohtusid-g20-tippkohtumise-korvalt | Vene president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kohtusid laupäeval Saksamaal Hamburgis G20 tippkohtumise kõrvalt. |
Aprillis 75. sünnipäeva tähistanud Erik-Kallas räägib saates oma elust, sportlaskarjäärist ja laiemalt 1960. aastatest, mis rahvusvahelises tippspordis kujunesid erakordselt põnevaks. Pärast jooksjatee lõppu pikalt teadlasena töötanud vitaalne naine jälgib spordis toimuvat teraselt ka praegu.
Laine Erik-Kallast intervjueerib Johannes Vedru. Kuulake Vikerraadiost pühapäeval, 9. juulil kell 18.10. | Seekordse "Vana raua" portreteeritavaks on legendaarne keskmaajooksja | https://sport.err.ee/606384/seekordse-vana-raua-portreteeritavaks-on-legendaarne-keskmaajooksja | "Vana raua" seekordne portreteeritav on kunagine keskmaajooksja Laine Erik-Kallas. 1964. aasta Tokyo olümpiamängudel saavutas Laine Erik 800 meetri distantsil kuuenda koha - rohkem kui 50 aastat hiljem pole ükski Eesti naiskergejõustiklane seda saavutust ületada suutnud. |
1692. aastal kirjutas hollandi õpetlane Nicolaas Witsen, et handid on taibanud, et taevased jumalad on heasüdamlikud ega tee inimestele midagi halba. Seega tegid handid loogilise järelduse, et jumalate poole pole vaja palvetada ega neile midagi ohverdada. Allilma jumalad teevad aga hante pimedateks või lonkuriteks, aga ka rikasteks või vaeseteks. Seetõttu tuli allilma vaime austada ja neile ohverdada kala ja muud söögipoolist. Pärast palvetamist sõid handid toidu küll ise ära, kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete ajalehes Sirp.
Moodsa aja meelemuutus
Hiljem said ülailma jumalad aru, et nii see asi ei lähe. Niisama istuda ja inimeste sagimist vaikides pealt vaadata nad enam ei tahtnud. Head jumalad võtsid allilma omadelt ära õiguse inimestele häid asju anda. Seejärel hakkasid valged jumalad enda austamist nõudma ja mõnikord ka inimesi narrima.
Tänapäeval käituvad handi jumalad vahel ettearvamatult. Nad ei vasta inimeste palvetele korralikult, ent ise on nad samuti manipuleeritavad. Ilmselt tuleb see jumalate kogenematusest asjaajamise vallas. Moodsad ajad saabusid neilegi ootamatult. Ent pole võimatu, et see on hoopis võimutunne, mis ei lase neil inimestega kooskõlas eksisteerida.
Minu välitööretkedel on handid mõnikord kaevanud, et jumalad mängivad neile karutempe, teeseldes kättesaamatust. Handid kirjeldasid mulle ülailma tüüpilise ametiasutuse kontorina, kus ametnikud tegelikult lihtsate inimeste soovidest ei hooli. See pole sotsialismiaja jooksul jumalate seas kujunenud eriomane arusaam. Soome teadlane Kustaa Fredrik Karjalainen kirjutas juba saja aasta eest, et hantidel ei olnud erilist usku oma jumalate heasse tahtesse.
Jumalate kahtlase tegevusplatvormiga on seotud ka küsimus nende üldarvust. Vene etnograaf Vladislav Kulemzin kirjutas 1980. aastatel, et handi usund on hämarate "religioossete ideede amorfne mass" ning kunagi pole võimalik aru saada, kas mingitest olenditest rääkides peetakse silmas jumalaid, vaime või hoopis loomi. Hantide arusaamad jumalatest varieeruvat lõputult.
Karjalainen arvas, et keegi ei suuda kunagi täpselt kokku lugeda, kui palju jumalaid hantidel ja mansidel on. Ent üks handi taat Stepan kinnitas mulle paarikümne aasta eest, et ülailma jumalaid on täpselt sada (jumalannasid neist 50, seega valitseb pühas maailmas sooline võrdsus). Suurte ohverdustaigade ajal kutsutakse nad kõik kohale ning jälgitakse hoolega, et mitte ainuski tulemata ei jääks. Mu sõbra jutust ilmnes, et kõik handid on suured täpsusearmastajad. Jumalad on neil karvapealt kokku arvatud ning kontrolli all.
Analoogia põhjal võib ka eeldada, et jumalad ei käitu suvaliselt, vaid on oma tegudes filigraanselt täpsed. Sama nõuavad jumalad ka inimestelt, kui need midagi paluma hakkavad.
Juriidiline korrektsus
Teadlaste vastuolulised muljed tulenevad soome-ugri jumalate mugandumisest inimeste maailma miljööga. Püha ilm pole kunagi jumal teab kui erinev inimeste omast. Jumalad jälgivad inimeste elu ja korraldavad oma tegemised selle järgi. Ja kui soomeugrilastel on vaja jumalatega suhelda, on sarnaste kommete tõttu teineteisemõistmine lihtsam. Näiteks kui tänapäeva handi šamaan lovesse langeb ja hingerännakule suundub, kontrollivad väikesed soome-ugri jumalad tema õigust eri ilmade vahel rännata passikontrollis. Reeglid on ranged, ent selged. Põhimõtteliselt on ju teada, et välismaale minekuks peab olema isikut tõendav dokument.
Et soome-ugri jumalad on punktuaalsed, kinnitab teine välitöökogemus. Metsaneenets Juri Vella kõneles mulle kord, et põua ajal palusid inimesed jumalatelt kas või mõne tiba vihma. Jumalad võtsid inimeste palvet täpselt kuulda ja saatsid maa peale kolm vihmapiiska, olles seega palvele vastates akuraatsed. Lõppkokkuvõttes polnud inimestel võimalik millegi üle kaevata, sest nad said täpselt seda, mida olid palunud.
Samasugust punktipealset käsitlust rakendasid handi jumalad ka juhtumil, millest mulle jutustas Anzori Barkalaja. Ühes handi külas oodati helikopteri tulekut. Tunnid möödusid ja keegi ei teadnud, kas lennumasin sel päeval üldse välja ilmub. Seltskonnas viibinud šamaan pöördus jumalate poole küsimusega, kas helikopter tuleb. "Tuleb!" teatasid jumalad. Helikopter saabuski, ent kedagi peale ei võtnud.
Pole siiski raske näha, et soome-ugri jumalad ei ole alati siirad oma korrektsuses. Seegi tuleneb asjaolust, et jumalate ilm on inimelu peegel. Jumalatele on pigem oluline juriidiline korrektsus ning inimestele jääv mulje nende kõikvõimsusest.
Jumalik mainekujundus
Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt. Jumalaks olemine iseenesest mingit jumaldamist ei taga. Seega on jumalatele eluliselt tähtis sakraalne kuvandiloome.
Ilmekaks näiteks manipuleerimisest oma klientide silmis kõikvõimsuse mulje tekitamiseks on komi usundis demiurg Jeni tegutsemine. Lugematud müüdid osutavad sellele, et suurt midagi ta ise ei loonudki. Jen varastas kokku kõik metsavaimu tehtud loomad, kirjutades need enda arvele. Pärast komid arvasid, et Jen on hea taevane jumal, aga metsavaim mingi mõttetu tüüp, kellel ei ole midagi ette näidata. Kui aga Jen tegelikult üritas midagi ära teha, asudes inimest looma, läks see tal täiesti nässu. Selles, et inimesed pahasti välja kukkusid, süüdistas Jen aga koera, pääsedes ise taas puhta nahaga.
Inimesed saavad ise ka aru, et jumalate maine on habras, seda pole mõtet ilmaasjata torkida. Kui handid nägid, et venelased paluvad oma häid jumalaid suure hoolega, kuigi midagi käegakatsutavat selle eest vastu ei saa, hakati ka oma jumalate poole samamoodi palvetama. Kollektiivsetel palvustel küsitakse taevastelt olevustelt üldisi, kindlalt piiritlemata asju ja ebamääraseid heategusid, mis ei saa nässu minna. Nii ei juhtu ka jumalate reputatsiooniga midagi.
Soome-ugri jumalate avalike suhete korraldus põhineb peenel sakraalsel hämal. Nad taipasid alles hiljuti, et inimestelt peaks mingit austust nõudma, aga ei teadnud täpselt, kuidas oleks seda kõige parem teha. Võimutunne on aga magus ja seega mõeldakse välja kõikvõimalikke vigureid oma üleoleku allakriipsutamiseks.
Artikkel ilmus ajalehes Sirp. | Soome-ugri jumalate avalike suhete korraldus põhineb sakraalsel hämal | https://novaator.err.ee/606382/soome-ugri-jumalate-avalike-suhete-korraldus-pohineb-sakraalsel-hamal | Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt. |
Enne reedest etappi kokkuvõttes neljandat kohta hoidnud Taaramäe langes 11. positsioonile. Eestlane jääb üldliidrist Stefan Deniflist (Aqua Blue Sport) maha 2.56. Koht esikuuikus on 50 sekundi kaugusel, vahendas Rattauudised.ee.
Laupäeval toimub viimane etapp (203,9 km), mis viib ratturid St. Johann/Alpendorfist Welsi. Trass peaks soosima jooksikuid, mis tähendab, et suure tõenäosusega kokkuvõttes suuri muudatusi ei toimu. | Taaramäe langes Austria tuuril esikümnest välja | https://sport.err.ee/606380/taaramae-langes-austria-tuuril-esikumnest-valja | Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) sai Austria velotuuri 5. etapil 20. koha, kaotades esimesena finišijoone ületanud Ben O’Connorile (Dimension Data) 3.57. Tegemist oli 212,5 km pikkuse etapiga, mis hõlmas mitut rasket mäge. |
Oskar Kuzmin ja Kaur Kuslap pälvisid tänases D-finaalis ajaga 6.36,19 teise koha. Sõidu võitis Suurbritannia 6.34,96-ga. Eestile järgnesid Ungari 6.37,21, Holland 6.40,30 ja Lõuna-Korea 6.46,09-ga.
Oma eel- ja vahesõidus oli Eesti paatkond pidanud rahulduma neljanda kohaga. | Eesti paarisaeruline kahepaat sai Luzerni MK-etapil 20. koha | https://sport.err.ee/606379/eesti-paarisaeruline-kahepaat-sai-luzerni-mk-etapil-20-koha | Luzernis toimuval sõudmise MK-etapil sai Eesti paarisaeruline kahepaat 23 osaleja seas 20. koha. |
Eelmisel hooajal Prantsusmaa esiliigaklubi Massy Essonne Handballi riigi kõrgliigasse aidanud Pärt otsustas karjääri jätkata Saksamaal.
"Mulle pakuti kahe aastast lepingut ja võtsin selle vastu. Tahtsin stabiilset mängupaikka ja sellega kaasnevat kindlustunnet tulevikku," kommenteeris üleminekut asjaosaline.
"Käisin juunis klubiga tutvumas ning mulle meeldis siin olev suhtumine, klubi nägemus ja eesmärgid. Lisaks minu poolt esitatud nõudmised klubile täideti koheselt," lisas 26-aastane joonemängija omalt poolt.
Ülemineku taga seisnud Kokkuta Managemendi looja Madis Kokkuta lisas omalt poolt "Oleme Armiga teinud palju tööd ja nüüd saime kahe aastase pikkuse lepingu heast klubist. Stabiilsus on iga mängija karjääris olulisel kohal ning loodetavasti Armi areneb nii mängija, kui inimesena edasi ka Saksamaal."
Põhja Saksamaa klubi on Armi Pärdile karjääri kuues klubi. Lisaks kasvatajaklubi Hc Kehrale, on ta kandnud ka Türgi tippklubi Istanbuli Besiktasi, Taani klubi Raekker Mölle, Hispaania Villa de Aranda ja Prantsusmaa satsi Massy Essone Handballi särki.
Schwerin sai mullu Saksamaa tugevuselt kolmanda liiga põhjatsoonis seitsmenda koha. | Eesti käsipallikoondislane siirdub Saksamaale | https://sport.err.ee/606376/eesti-kasipallikoondislane-siirdub-saksamaale | Eesti käsipallikoondise 205 cm pikkune joonemängija Armi Pärt on sõlminud kahe aastase lepingu Saksamaa klubi SV Post Schweriniga. |
Psühhedeelse spektaakli sisu hoiab Tommy Cash saladuses. "Me ise ka ei usu kui suur see on. Lihtsalt massive," on ta vaid öelnud ja avaldas, et kontsert saab olema nagu laulupidu, ainult Tommy Cashiga.
Alles hiljuti esines räppar üheks maailma suurimaks muusikaürituseks peetaval Roskilde festivalil.
Ettevalmistused XXL Live’iks käivad mitte ainult festivali telgitagustes, vaid ka ühes tantsustuudios Tallinnas, mille ukselt sisse vaadates võib üsna hästi aimata, miks tänane etteaste on alla 18-aastastele mittesoovitatav. | Laulupidu Tommy Cashi moodi: Eesti kuulsaim räppar valmistub Õllesummeriks | https://menu.err.ee/606375/laulupidu-tommy-cashi-moodi-eesti-kuulsaim-rappar-valmistub-ollesummeriks | Täna õhtul toimub Õllesummeri festivali pealaval massiivne Tommy Cash XXL Live, milletaolist pole terves regioonis varem nähtud. |
33-aastane 211 cm pikkune keskmängija sõlmis Warriorsiga aastase lepingu, mis on väärt 3,5 miljonit dollarit.
Patšulia on NBA-s esindanud ka Orlando Magicut, Milwaukee Bucksi, Atlanta Hawksi ja Dallas Mavericksi. Mullu viskas mees Warriorsi eest põhihooajal keskmiselt 6,1 punkti ning võttis 5,9 lauapalli mängus. Play-offis olid mehe näitajad 5,1 silma ja 3,8 lauda kohtumise kohta. | Grusiinist keskmängija jätkab Golden State Warriorsis | https://sport.err.ee/606373/grusiinist-keskmangija-jatkab-golden-state-warriorsis | Grusiin Zaza Patšulia jätkab ka järgmisel hooajal korvpalliliiga NBA valitseva meistri Golden State Warriorsi rivistuses. |
Juunis tänavuse maailma edetabeli parima aja 9,82 sekundit jooksnud ameeriklane on sel hooajal teinud 48 starti, mida on rohkem, kui Usain Boltil, Justin Gatlinil ja Andre De Grasse'il kolme peale kokku.
Viimati USA meistrivõistlustel kaasa löönud ameeriklane tahab Euroopas debüütjooksu teha 21. juulil Monacos toimuval Teemantliiga etapil. "Me palusime korraldajatelt Colemanile stardiluba, kuid praeguseks pole ta seda saanud," sõnas HSI mänedžmendi esindaja Emanuel Hudson. "Kui me Monacos ei saa võistelda, siis lähme otse MM-ile." | Maailma edetabelijuht osaleb MM-il vaid 100 meetri jooksus | https://sport.err.ee/606369/maailma-edetabelijuht-osaleb-mm-il-vaid-100-meetri-jooksus | 21-aastane USA jooksusprinter Christian Coleman teeb augustis Londonis toimuvatel maailmameistrivõistlustel kaasa vaid 100 meetri jooksus, kuigi mees kvalifitseerus MM-ile ka poole pikemal distantsil. |
"Me töötame kaubandusleppe kallal, millest saab väga, väga suur lepe, väga võimas lepe, mis on suurepärane mõlema riigi jaoks," vahendas Reuters Trumpi sõnu ajakirjanikele.
"Ma arvan, et me jõuame leppeni väga, väga kiiresti," lisas Trump.
Suurbritannia ei saa sõlmida eraldi kaubanduslepet USA-ga enne, kui riik ei ole lahkunud Euroopa Liidust.
Enne kohtumist ütles May, et kavatseb kutsuda Trumpi üles kaaluma uuesti enda otsust, millega viis USA Pariisi kliimaleppest välja, vahendas BBC.
"Ma edastan selle sõnumi. Ma jätkan sõnumiga, et Ühendkuningriik usub Pariisi kliimaleppe tähtsusesse," sõnas May.
Trump kinnitas pärast kohtumist Mayga, et külastab ka Londonit. | Trump loodab jõuda brittidega kiiresti kaubandusleppeni | https://www.err.ee/606361/trump-loodab-jouda-brittidega-kiiresti-kaubandusleppeni | USA president Donald Trump kohtus laupäeval G20 kõrvalt Suurbritannia peaministri Theresa Mayga ning ütles, et loodab jõuda kiiresti kahepoolse kaubandusleppeni. |
33-aastane soomlane käis mullu septembris õlaoperatsioonil, millest pole veel täielikult taastunud ning peab Londoni MM-i kõrvalt vaatama. Seetõttu jääb mees eemale ka Soome meistrivõistlustelt. "Sellises vanuses tuleb kõik hoolega läbi mõelda ning võtta vajadusel pikem võistluspaus," ütles Ruuskanen, kelle sihiks on seatud 2020. aasta Tokyo olümpiamängud.
Lisaks olümpiamängude hõbemedalile on Ruuskaneni auhinnakapis 2014. aasta Zürichi Euroopa meistrivõistluste kuld- ja 2016. aasta Amsterdami EM-i pronksmedal. | Londoni olümpiahõbe on sunnitud tänavuse MM-i vahele jätma | https://sport.err.ee/606366/londoni-olumpiahobe-on-sunnitud-tanavuse-mm-i-vahele-jatma | 2012. aasta Londoni olümpiamängudel meeste odaviskes hõbemedali võitnud Antti Ruuskanen ei saa trauma tõttu tänavusel MM-il kaasa teha. |
"Me näeme praegu lahingu viimaseid meetreid ning seejärel teatatakse võidust," ütles diktor, viidates Iraagi üksustega Mosulis viibivate telekanali korrespondentide sõnadele.
"See on tundide küsimus," lisas ta.
Sõjaväe pressiesindaja sõnul on ISIS-e kaitseliinid kokku varisemas. | Iraagi meedia: võit ISIS-e üle Mosulis on tundide kaugusel | https://www.err.ee/606364/iraagi-meedia-voit-isis-e-ule-mosulis-on-tundide-kaugusel | Iraagi julgeolekujõud võtavad järgmise mõne tunni jooksul täieliku kontrolli Mosulis, sest äärmusrühmituse ISIS käes on veel vaid mõni meeter linnast, teatas Iraagi riigitelevisioon laupäeval. |
Kodumäng Tampere Ilvesega algas vaikselt ja poolaeg lepiti 0:0 viiki, aga teisel poolajal läks tuliseks. Ilvesed läksid 58. ja 80. minutil juhtima, aga mõlemal korral oli Mariehamnil vastus võtta. IFK puurilukk Andreas Vaikla mängis kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Mullu kullaga pärjatud Mariehamni tänavune hooaeg ei ole olnud nii edukas ja teist mängu järjest kaotatud punktid annavad taas valusa hoobi. Enampeetud mängu juures jäädakse liidrist HJK-st juba kümne silma kaugusele, teisel-kolmandal kohal asuvad Vaasa Palloseura ja Lahti on kogunud vastavalt kaks ja ühe punkti rohkem. | Vaikla koduklubi tegi teise järjestikuse viigi | https://sport.err.ee/606346/vaikla-koduklubi-tegi-teise-jarjestikuse-viigi | Valitsev Soome jalgpallimeister IFK Mariehamn leppis teist vooru järjest viiki ja jääb esikolmikust välja vähemalt punktiga. |
Kolme võistluspäeva jooksul pidid 70 võistlejat neljas vanuseklassis (U12, U15, U18 ning U21) oma oskusi näitama Otepää eriilmelise maastikuga radadel, käies läbi igal päeval 18 rada.
Tütarlaste võistlus kulges seekord ühes grupis ja võitjaks osutus soomlanna Aino Meriläinen kolme päeva tulemusega +25. Teine koht läks samuti Soome Janet Isometsäle tulemusega +29, kolmanda koha võitles välja Eesti neiu Karola Soe tulemusega +33, kelle HCP on 6,7.
Poiste klassis U21 saavutas esikoha soomlane Arttu Rutanen tulemusega +12, teise koha sai Eesti noor golfar Markus Varjun tulemusega +25 ja kolmas koht kuulub Thomas Öhmanile Soomest tulemusega +38.
Poiste klassis U18, mis oli ühtlasi kõige konkurentsitihedam, saavutas esikoha noor Eesti tulevikutalent Kevin Christopher Jegers tulemusega +5 (kelle HCP on langenud 2,7le). Teine koht läks Soome Eemil Alajärvile tulemusega +6 ja kolmanda koha sai samuti soomlane Otto Tolvanen tulemusega +7.
Poiste klassis U15 võitis esikoha välja Soome poiss Jesse Saareks tulemusega +2, mis on selle aasta Estonian Junior Openi võistluse parim tulemus. Teist kohta jagavad seekord kaks poissi, Eestist Richard Teder ja Topias Pakkari Soomest, mõlemal tulemus +28.
Poiste klassis U12 võttis võidu Iisraelist Itai Cohen tulemusega +17, teine koht läks Stefans Sprüźsile Lätti tulemusega +19 ja kolmas koht tulemusega +44 kuulub Leedu poisile Oskaras Belousavasile. | Neli Eesti noort golfarit tõestasid end rahvusvahelisel tiitlivõistlusel | https://sport.err.ee/606343/neli-eesti-noort-golfarit-toestasid-end-rahvusvahelisel-tiitlivoistlusel | 4.-6. juulil korraldasid Otepääl Eesti Golfi Liit ning Otepää Golfikeskus avatud tiitlivõistluse Estonian Junior Open 2017, kus võistlesid noored golfimängijad seitsmest riigist. Rahvusvahelisel võistlusel osales noori nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Iisraelist kui ka Hispaaniast. |
Konkurss parima talu väljaselgitamiseks toimus tänavu kolmes kategoorias - parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik. Nende hulgast valiti välja Eesti parim talu.
"Käesoleva aasta parima talu konkurss oli väga huvitav ja äärmiselt tasavägine," rääkis Eestimaa talupidajate keskliidu nõunik Kerli Ats. "Võitjate väljaselgitamiseks korraldati žürii liikmete hulgas salajane hääletus selliselt, et ükski žürii liige ei näinud teiste žürii liikmete eelistusi enne lõpptulemuse selgumist," selgitas ta. "Lõpptulemus oli mõneti üllatav, aga õiglane," lausus Kerli Ats.
Eesti 26. talupäevad toimuvad koos 12. Võrumaa põllumeeste päevaga 8. juulil Võrumaal Sännas. | Talupäeval kuulutatakse välja Eesti parim talu | https://menu.err.ee/606357/talupaeval-kuulutatakse-valja-eesti-parim-talu | Täna toimub Võrumaal Sännas ülemaaline 26. talupäev, kus kuulutatakse välja käesoleva aasta Eesti parim talu. |
Progressiivsete fondide varadest kuni pool on investeeritud aktsiatesse ning sellised fondid on ülekaalukalt populaarseimad.
Aasta esimese kuue kuu arvestuses jäid kõik neli progressiivset pensionifondi plussi. Kõige paremini läks Swedbanki fondil K3. Peaaegu sama tulemuse sai SEB Progressiivne fond, kolmas oli LHV L ning neljas Nordea A.
"Juba päris mitu aastat on valitsenud kapitaliturgudel nii-öelda 'uus normaalsus', kus suuremad lainetused, hinnakõikumised turgudel on saanud tavapärasteks nähtusteks."
Pool aastat on samas pensionifondi hindamiseks üsna lühike aeg. Viimase kolme aasta võrdluses (1.07.14-30.06.17) on esikohal LHV L, teine Swedbanki K3, kolmas Nordea A ja viimane SEB Progressiivne.
Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel kommenteeris ERR-ile, et poole aasta põhjal ei saa põhjapanevaid järeldusi teha ning viitas, et viieaastase tootluse võrdluses on Nordea progressiivsetel fondidel läinud kõige paremini.
"Ajaloolisi tulemusi ei saa automaatselt tulevikku kanda, ent see on kindlasti fakt, millega arvestada," ütles ta.
"Juba päris mitu aastat on valitsenud kapitaliturgudel nii-öelda 'uus normaalsus', kus suuremad lainetused, hinnakõikumised turgudel on saanud tavapärasteks nähtusteks. Seda enam on oluline võrrelda pensionifondide tulemusi just pikemate perioodide osas, sest nii tuleb fondivalitsejate poolt tehtud strateegiliste otsuste mõju paremini esile," märkis Tagel.
Swedbank, kellel on nii poole kui kolme aasta arvestuses läinud hästi, tõi välja, et aktsiainvesteeringud on ennast õigustanud.
"Hakkasime pensionifondides investeeringuid aktsiaturgudele järk-järgult suurendama alates eelmise aasta oktoobrist. Tänaseks on see ennast väga hästi õigustanud - aasta esimene pool oli maailma aktsiaturgudele parim aasta algus alates 1998. aastast," ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
"Regionaalselt oleme eelistanud Euroopa aktsiaid, kus Prantsusmaa ja Hollandi valimistele järgnenud poliitilise ebaselguse vähenemine ning majandustsükli elavnemine on toonud kaasa euro tugevnemise ja aktsiahindade märkimisväärse tõusu," selgitas ta.
"Aasta esimene pool oli maailma aktsiaturgudele parim aasta algus alates 1998. aastast."
"Sellele vastukaaluks oleme vähendanud positsioone Ameerika aktsiaturgudel, mis kauplevad meie hinnangul kallitel hinnatasemetel."
Samuti tõi Tamla välja, et Balti riikidesse tehtud ärikinnisvara investeeringud näitavad kolmandat aastat järjest väga häid tulemusi.
"Majandustsükli elavnemine Balti riikides on aidanud kasvatada renditulu kodumaistelt ärikinnisvara investeeringutelt. Lisaks on madalas intressikeskkonnas järjest suurema hulga investorite raha jõudmas Balti riikide ärikinnisvarasse," ütles ta.
Kõik pensionifondid
Kui võrrelda lisaks progressiivsetele fondidele ka vähempopulaarsemaid fonde, on enim teeninud riskantsemad ja aktsiatesse investeerivad fondid. Viimaste seas on konservatiivsed fondid, mille varad on üldiselt võlakirjades.
Tamla sõnul on maailma aktsiaturgudel riskid vaikselt kasvama hakanud, mistõttu vähendas Swedbank juunis pensionifondides aktsiate osakaalu.
"Regionaalselt jätkame hetkel Euroopa aktsiate eelistamist Ameerika aktsiatele. Huvitavaid investeerimisvõimalusi näeme kohalikul turul - mais ja juunis panustasime Baltikumi kasvavate ettevõtete aktsiakapitali ning siinsesse infrastruktuuri investeerivatesse fondidesse," lisas ta.
Angelika Tagel Nordeast ütles, et oluline püüda vältida kriise. "Kiired muutused turgudel nõuavad endiselt investeeringute aktiivset ja vastutustundlikku juhtimist. Oluline on eelistada piirkondi ja valdkondi, mida probleemid ja kriisid ei puuduta või võiksid puudutada vähem." | Progressiivsed pensionifondid olid esimesel poolaastal plussis | https://www.err.ee/606049/progressiivsed-pensionifondid-olid-esimesel-poolaastal-plussis | Progressiivsed teise samba pensionifondid, kus on valdav enamus eestlaste pensonirahast, olid tänavu esimesel poolaastal plussis. Kõige paremini läks Swedbankil ja kõige kehvemini Nordeal, kuigi vahe pole suur. |
Seejuures pääses Itaalia juba veerandfinaali üle noatera, alistades 1/8-finaalis Jaapani 57:55. Leedu oli seni võitnud neli kohtumist keskmiselt 36 punktiga.
Kahepunktivisked o+lid Leedu kasuks 43 vs 34 %, kuid kolmesed Itaaliale 30 vs 16 % ning vabavisked koguni 76 vs 50 %. Leedukad viskasid mööda koguni 23 vabaviset...(46/23).
Davide Denegri tõi Saapamaa kasuks 18 pt, 5 lp, 3 rs, Tommaso Oxilia 16+7+2, Andrea Mezznotte 13+8+2, Lorenzo Buccarelli 7+14+5. Itaalia koondise peatreener turniiril on Andrea Capobianco.
Leedu kasuks tõi Tadas Šedekerskis 20+12+5, Gytis Masiulis 17+13+5, Edgaras Stankevicius 13 pt ja Rokas Jokubaitis 8+7+4. Meeskonna üks liidreid Arnoldas Kulboka võeti täiesti kinni - temalt 35 minutiga 5 pt+4 lp, visked 15/1. Leedu peatreenerina ebaõnnestus Rimantas Grigas.
Itaalia oli viimati medalil 1991 a - hõbe. Leedu aga jäi ka eelmisel korral medalita, olles aga 2013 pronksil.
Päeva teises mängus võitis Hispaania oodatult Argentinat 70:58, olles pidevalt juhtpositsioonil.
Kolmandas veerandfinaalis alistas Kanada Prantsusmaa 73:67 (35:25) - Barrett 27+5+4, Kigab 17+15+6 - Tillie 22+17, Tchouaffe 16.
Kanada on seni U-19 MM-il kahel korral jaganud viiendat kohta. Seega on nende puhul juba tegu parima resultaadiga. Kuid U-17 ja U-21 MM-ilt on neil sel sajandil ette näidata ka pronksised medalid.
Päeva viimases paaris võitis USA Saksamaad 81:69 ehkki nõrgem pool püüdis kogu esimese poolaja (31:33) edukalt kaasa loksuda. Teise poolaja võitsid jänkid 48:28. Austin Wiley'lt võitjate kasuks 19+10 lp, sakslastele Ferdinand Zylka 20 pt.
Laupäevastes poolfinaalides on vastamisi Kanada - USA ning Hispaania - Itaalia. | U-19 MM-il on ees poolfinaalid: Leedu langes Itaalia käe läbi | https://sport.err.ee/606344/u-19-mm-il-on-ees-poolfinaalid-leedu-langes-itaalia-kae-labi | U-19 vanuseklassi noormeeste korvpalli MM-il Kairos sündis veerandfinaalides üks üllatus. Seni võimsalt esinenud Leedu kaotas Itaaliale 68:73. Poolfinaalid mängitakse täna. |
Alla raja par 'i suutis mängida neli meest ja Aadusaare lähimate jälitajate hulgas on soomlane Kalle Sneck (eelmise aasta Niitvälja karika 2. koht amatööride seas) ning võrdselt 71 lööki mänginud eelmise aasta võitja Peter Gustafsson ja esmakordselt karikal osalev Jonas Haglund Ahvenamaalt. Mark Suursalu ei ole samuti kaugel jagades 5. kohta veel kolme mängijaga tulemusega 73 lööki. Üllatustulemuse vormistas Valgerannas õpetav pro Gert Velsberg samuti 73 löögiga.
“Rajad on võrreldes eelmise aastaga minu jaoks natuke lühemaks jäänud, saan lähestuda lühemate keppidega ja seega lipule natuke lähemale. Oli palju birdie putt 'e ja -4 tuli tegelikult kergelt, “ kommenteeris Aadusaar ise oma suurepärast ringi.
Meesamatööride hulgas vormistas ülitugeva lõpuga tulemuse 72 ehk raja par Niitvälja Golfi noormängija Carl Enn Hellat, kes on viimase nädala haigusega kimpus olnud ja seetõttu pidi vahele jätma just lõppenud Estonian Junior Openi. Temaga esikohta jagama tõusis viimase nelja rajaga -3 mänginud ja samuti raja par ’is lõpetanud legendaarse Soome suusataja Jari Isometsa poeg Eetu Isometsa.
Naiste konkurentsis on kindlat liidrikohta hoidmas lätlane Linda Dobele, kes eelmisel aastal Niitvälja Karika võitis ja seda samuti tulemusega 72 lööki ehk raja par. Lähim jälitaja on 5 löögi kaugusel asuv mitmekordne Eesti meister Annika Meos.
Soomlased suutis oma selja taga hoida ka meesseeniorite viimaste aastate valitseja Raivo Velsberg 78 löögiga ehk +6 üle raja par 'i.
Võistlused jätkuvad laupäeval 2. ringiga ning pärast teist ringi saavutatud koondtulemuse põhjal pääsevad finaalpäevale mängima kõikidest klassidest 3/5 mängijatest ehk toimub golfi keeles cut. | Eestlased hoiavad Niitvälja karikal avapäeva järel liidripositsioone | https://sport.err.ee/606345/eestlased-hoiavad-niitvalja-karikal-avapaeva-jarel-liidripositsioone | XXV Niitvälja Karika by Danske Bank avapäeva parima tulemuse eest hoolitses Eesti üks kahest võistlevast pro ’st Sander Aadusaar. Niitvälja Golfiklubi noormees tähistas oma 22. sünnipäeva ja kinkis endale ning poolehoidjatele suurepärase 68 lööki ehk -4 alla raja par 'i. |
BATE sõitis Valgevene karikavõistluste 1/16-finaalis külla Neman-Agrole ja edenes kindla 5:1 võiduga, olles veel poolajal küllaltki napis 2:1 eduseisus, vahendas Soccernet.ee.
Viimati 14. mail esindusmeeskonnas pallinud Pikk sai nüüd taas võimaluse ja aitas 90 minuti jooksul BATE tagalat turvata. Mängu kajastanud ülevaates eestlane mainimist ei leidnud.
Mullu kevadel BATE-ga liitunud ja sügisel Valgevene meistriks tulnud Pika leping kehtib 2019. aastani. | Pikk sai viimaks võimaluse ja BATE võitis suurelt | https://sport.err.ee/606347/pikk-sai-viimaks-voimaluse-ja-bate-voitis-suurelt | Jalgpallur Artur Pikk oli üle kahe kuu Barõssavi BATE eest taas väljakul ja aitas meeskonna 5:1 võidule. |
Mihkelson ütles Postimehele, et püsivalijaid peletab eemale, kui erakonna liikmete ainus eesmärk on organisatsiooni sees võimul püsimine.
"Lõpuks on tähtis ka see, kas erakond on konstantselt millegi vastu või tuleb välja ka positiivse programmiga. Näiteks Reformierakond on suutnud sellega positiivse ja edasiviiva mulje jätta," rääkis ta.
Mihkelson kinnitas, et poliitikast lahkuda ta ei plaani ning on 2019. aasta valimiste ajaks mõne erakonnaga liitunud. | Mihkelson: IRL-i probleem on keskendumine poliittehnoloogiale | https://www.err.ee/606351/mihkelson-irl-i-probleem-on-keskendumine-poliittehnoloogiale | Juunis Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) lahkunud Marko Mihkelsoni hinnangul on erakonna probleem poliittehnoloogiale keskendumine ja selle abil oma sõnumite timmimine, et valijale meeldida. |
Võistlusel osaleb 154 võistlejat 17 riigist, neist kaugeim on Lõuna-Aafrika Vabariik. Paikusel saab teiste hulgas kaasa elada ka meie hetke parimale endurosõitjale ning 2016. aasta Eesti motosportlasele, Rannar Uusnale, kes klassis Senior E3 hoiab hetkel EM-il viiendat kohta.
Uusna on Paikusel võistelnud vaid korra 2014. aastal. „Rada on liivane ning mulle sobilik. Eesmärk on see etapp võita,“ ütles Uusna.
„Bellissima! - Imetore!“ ütles raja kohta peale tutvumist itaallane Oscar Baletti, kes on ka üks Uusna suurimaid konkurente klassis Senior E3.
Lisaks Uusnale on eestlastest Euroopa meistrivõistlustel stardis ka lootustandev juunior Priit Biene ja legendaarne veteran Toivo Nikopensius, kes on ühtlasi ka Paikuse motoklubi ja kogu ettevõtmise eestvedaja. Paikuse motoklubile, kes sel aastal tähistab 35. tegevusaastat, on see teine kord EM-i korraldada. Viimati toimus suurvõistlus samas kohas täpselt viis aastat tagasi.
„Paikuse motoklubile on suur au ja väljakutse nii olulist võistlust teist korda läbi viia. Loodame, et kõik sujub plaanipäraselt, välissõitjad saavad meie tingimustes kenasti hakkama ja publik tuleb vaatemängulist ala nautima,“ ütles Toivo Nikopensius.
Sama võistluse raames leiab aset ka enduro Eesti meistrivõistluste kolmas etapp, seega on võimalik kaasa elada kõigile Eesti ja lähiriikide kiirematele endurotajatele.
Paikuse turba- ja liivapinnase rohke võistlusraja pikkus on 62 km, kus on üks endurokatse (ET), kaks krossikatset (CT) ja 2 ajakontrollpunkti. Võistlustel sõidavad Euroopa MV klassid mõlemal päeval kolm ringi, Eesti MV klassid esimesel päeval kolm, teisel päeval kaks ringi ning Eesti KV klassid mõlemal päeval kaks ringi. Start antakse nii laupäeval kui pühapäeval kell 9 hommikul.
Üks krossikatsetest on toodud otse Pärnu linna, Uue silla kõrvale jõe äärde. Teine krossikatse märgitakse maha Seljametsa Paikuse lähedal ja endurokatse on traditsioonilises kohas Paikusel Reiu jõe ääres. Võistluskeskus asub aga Paikuse Põhikoolis, kus pakutakse kõigil võistluspäevadel ka toitlustust ning kommentaator annab pidevalt ülevaadet võistluse käigust. | Enduro Euroopa meistrivõistlused avati Paikusel | https://sport.err.ee/606342/enduro-euroopa-meistrivoistlused-avati-paikusel | 8.-9. juulil toimub Paikusel, Pärnumaal enduro EM-i teine etapp, kus sealse turba, liiva ja muda ning üksteisega heitlevad Vana Maailma oma ala kiireimad. |
Eesti koondise resultatiivseim mängija oli Simon Drõgin 9 tabamusega. Alfred Timmo viskas 8, Mathias Rebane 5, Raimond Eric Jaanus ja Martin Nerut 3, Raimond Himma, Markus Kask ja Vahur Oolup 2 ning Marten Saar 1 värava.
"Võitis see kumb rohkem tahtis," võttis Eesti koondise peatreener Marko Koks kohtumise lühidalt kokku. "Iisraeli mängus polnud meie jaoks midagi üllatavat. Nad tulid alguses kõrgelt peale ja palju oli rabistamist. Teise poolaja keskel jäime kolme tabamusega taha, kuid siis saime kaitse pidama, mille pealt teenisime lihtsaid väravaid. Päris lõpus nad andsid alla."
Eesti sai 16 meeskonna seas viienda koha. "Jään turniiriga väga rahule," sõnas Koks. "Enne võistlust poleks keegi julgenud meile sellist edu ennustada. Meil oli palju positiivseid üllatajaid, kuid eraldi ei tahaks kedagi esile tõsta, sest kogu meeskond tegutses tublilt. Näitasime mitmel korral tahtejõudu, ega murdunud ka rasketel momentidel. Eestlane on ju juba selline, kes annab kaotusseisus tihtilugu alla, kuid me võitlesime lõpuni."
Kohamängud. 15.-16. koht: Fääri saared – Soome 25:27, 13.-14. koht: Luksemburg – Gruusia 32:28, 11.-12. koht: Rumeenia – Slovakkia 40:26, 9.-10. koht: Valgevene – Holland 23:22, 7.-8. koht: Poola – Tšehhi 25:25, 5.-6. koht: Eesti – Iisrael 35:31, 3.-4. koht: Island – Norra, 1.-2. koht: Austria – Rootsi.
Vahegruppide lõppseisud 3. vooru järel. 1. vahegrupp: Austria 6, Island 4, Eesti 2, Poola 0. 2. vahegrupp: Rootsi 6, Norra 4, Iisrael 2, Tšehhi 0. 3. vahegrupp: Valgevene 6, Rumeenia 3, Luksemburg 3, Fääri saared 0. 4. vahegrupp: Holland 6, Slovakkia 3, Gruusia 3, Soome 0. Vahegrupiturniiril ja kohamatšides mängiti 2x30 minutit.
Alagruppide lõpptabelid 3. vooru järel. A-alagrupp: Island 6, Tšehhi 4, Valgevene 2, Soome 0. B-alagrupp: Rootsi 6, Eesti 4, Slovakkia 2, Fääri saared 0. C-alagrupp: Austria 6, Norra 4, Rumeenia 2, Gruusia 0. D-alagrupp: Iisrael 4, Poola 4, Holland 2, Luksemburg 2. Alagrupiturniiril oli mänguaja pikkuseks 2x25 minutit.
Eesti koondise koosseis: Alfred Timmo (HC Põlva) 42, Mathias Rebane (HC Põlva) 40 väravat, Martin Nerut (HC Kehra) 18, Vahur Oolup (SK Tapa) 18, Simon Drõgin (Viljandi HC) 12, Markus Kask (Aruküla SK) 11, David Mamporia (HC Kehra) 10, Raimond Eric Jaanus (HC Põlva) 9, Marten Saar (SK Tapa) 6, Raimond Himma (SK Tapa) 4, Rauno Kopli (Aruküla SK) 2, Taniel Sermat (HC Põlva) 2, Christofer Viilop (HC Põlva) 1, Ranet Nüüd (SK Tapa), Sander Nemvalts (HC Põlva). Peatreener Marko Koks, treener Kalmer Musting. | Eesti noored käsipallurid said Euroopa lahtistel meistrivõistlustel 5. koha | https://sport.err.ee/606341/eesti-noored-kasipallurid-said-euroopa-lahtistel-meistrivoistlustel-5-koha | Eesti 2000. aastal ja hiljem sündinud noormeeste käsipallikoondis sai Euroopa lahtistel meistrivõistlustel Göteborgis viienda koha, alistades otsustavas kohtumises Iisraeli eakaaslaste meeskonna 35:31 (16:15). |
"Saabujate arv peab olema kindlaks määratud. Me ei tohiks tunda end süüdi, kui me ei suuda kõiki vastu võtta," ütles valitseva Demokraatliku Partei (PD) esimees erakonna veebilehele reedel riputatud videos.
Renzi sõnul lasub Itaalial kohustus Vahemerel kõik migrandid päästa, ent kõik ei saa tulla Itaaliasse.
Itaalia on raskustes rändevooga üle Vahemere, mis on toonud tänavu riiki üle 80 000 migrandi. Ohtlikul teekonnal on sel aastal hukkunud üle 2200 inimese, selgub ÜRO andmetest.
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel on Itaalia vastu võtnud umbes 85 000 tänavu üle Vahemere Euroopasse jõudnud 100 000 migrandist.
Suur migrantide arv on tekitanud hirme Euroopa Liidu 2015. aasta rändekriisi kordumisest.
Rändevool on pingestanud ka Itaalia suhted Austriaga, kes ähvardas sel nädalal saata kahe riigi piirile migrante riigist eemal hoidma sõdurid.
Itaalia peaminister Paolo Gentiloni ütles reedel Hamburgis G20 tippkohtumisel, et riigil "ei ole piiramatut võimet" migrante vastu võtta.
"Ma ei saa leppida asjaoluga, et päästeoperatsioone korraldatakse rahvusvahelistes vetes ja migrante võtab vastu üks riik," sõnas ta.
EL-i siseministrid kiitsid neljapäeval heaks Euroopa Komisjoni plaani Itaalia toetamiseks, mis hõlmab 35 miljoni euro eraldamist Roomale ning ettepanekuid koostööks Liibüa ja teiste riikidega rändetulva piiramiseks.
Samuti Hamburgis viibiv Renzi hoiatas, et riigid, kes ei aita Itaalial rändekriisiga toime tulla "saavad tunda tagajärgi" eelseisvatel EL-i eelarvekõnelustel.
Neljapäeval avaldatud Itaalia valitsuse andmetest selgub, et riigile on esitatud alates aasta algusest 73 000 asüülitaotlust, mida on 46 protsenti rohkem kui 2016. aasta esimesel poolaastal. | Renzi: Itaalia peab seadma migrantide vastuvõtmisele lae | https://www.err.ee/606349/renzi-itaalia-peab-seadma-migrantide-vastuvotmisele-lae | Itaalia ekspeaminister Matteo Renzi ütles, et Rooma peaks lubama riiki vaid kindla arvu meritsi Põhja-Aafrikast saabuvaid migrante. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA
Trump Poolas
Trumpi Varssavis peetud kõne täismahus Valge Maja veebilehel.
Ülevaated järgnevatelt väljaannetelt: Wall Street Journal. Breitbart. PJ Media. Politico, veel Politico ja eraldi veel ka Lech Walesa teemal. Euractivi kaks artiklit SIIN ja SIIN. Washington Postilt kaks artiklit SIIN ja SIIN. Atlantic. Bloomberg. Vox. Fox News ja veel Fox News.
Trumpi ja Putini kohtumine
Kohtumist - õigemini selle väidetavat sisu, sest osalejaid oli seal väga vähe - on analüüsida jõudnud juba näiteks: National Interest. Quartz. PBS. Politico nelja artikliga SIIN, SIIN, SIIN ja SIIN. Spectator. Fox News SIIN, SIIN ja SIIN. Weekly Standard. Washington Post.
Atlantic aga kirjutab tõlkidest kui de facto diplomaatidest.
Muu USA
Politico ja Guardian kirjutavad, kuidas Trumpi ajastu on senisest rohkem pannud võistlema kaks suurt osariiki - California ja Texase. Osariikide vahel on tekkinud ka poliitiliselt motiveeritud kahepoolne migratsioonivoog.
Bloomberg ja New York Times kirjutavad, et väidetavad Vene häkkerid on võtnud sihikule USA tuumajaamad.
Washington Examiner: USA maapiirkondades on narkoprobleem üha tõsisem.
Bloomberg: USA rikkaima osariigi pealinn võib minna pankrotti.
Washington Post: vabariiklased said tasakesi häid uudiseid ülekohtu asjus.
Bloomberg tuletab meelde, et oli aeg, kui Trump oli New Yorgi demokraat, keda telestaarina armastasid USA vähemused.
New York Times: William F. Buckley, Sean Hannity ja tänapäevane konservatiivne mõte.
New York Times: Trumpi suudaks võimult tõrjuda ainult Fox News.
Daily Beast: miks on Guantanamo kinnipeetavatel võimalik - kusjuures ainsa ingliskeelse kanalina - vaadata Vene propagandakanalit?
Atlantic: kuidas vasakpoolsed aru kaotasid.
Time kirjutab, kuidas sotsiaalmeedias heideti nalja asepresident Mike Pence'i üle, kes katsus Kennedy keskuses NASA varustust, millel oli silt "mitte katsuda". Politico aga kirjutab, kuidas Pence asja naljaks pööras ning ka NASA kinnitas, et midagi hullu ei juhtunud.
NJ.com, New York Times, Washington Post, Politico, Associated Press, NBC, CNN ja Vice News kirjutavad sellest, kuidas New Jersey kuberneri rannaskäik pakkus head materjali humoristidele ja meemitegijatele ning tõi kaasa ka uue seaduse.
USA iseseisvuspäeva nädal
Voxi kokkuvõte USA-st 70 kaardi abil väärib ehk uuesti vaatamist.
National Review: rahvas ilma kuningata.
CNN ja Guardian pakuvad võimalust vastata USA kodakondsuse saamiseks vajaliku testi küsimustele. Abimaterjale leiab SIIT.
UpNorth annab aga ülevaate USA ja Balti riikide diplomaatilisest ajaloost.
EUROOPA LIIT ja SUURBRITANNIA
Politico: Merkel võib olla liider, kuid kes talle järgneb?
EUobserver: Saksa võimude hinnangul alustab Venemaa lekitamisoperatsiooni lähinädalatel.
The Times: naisõiguslane, kes avas Berliinis liberaalse suunitlusega mošee, vajab tapmisähvarduste tõttu pidevat kaitset.
Le Monde on koostanud 12 infograafikut Prantsuse parlamendi alamkoja uue koosseisu kohta.
Politico Macroni "imperaatorlikust" valitsemisstiilist.
Guardian: sisetüli leiboristide seas jätkub, Corbyni soosik sai tagasilöögi.
Politico: Angela Merkeli G20 "põrgus".
Reuters: ekspeaminister Renzi märkis, et Itaalial pole mingit moraalset kohustust migrante vastu võtta.
PBS: Briti kaitseminister rääkis USA meediale Venemaast ja NATO-st.
VENEMAA
Politico: pidev Venemaa-teemaline jutt Läänes aitab Putini imagole kaasa.
Vladimir Kara-Murza kirjutab Forbesis Kremli "mürgitamistaktikast".
EurasiaNet: psühhiaatria kasutamine karistusvahendina on Venemaal ja mõnes endises liiduvabariigis tõusuteel.
Window on Eurasia: Putini suurim hirm on, et vajalikul hetkel ei tulista võimuesindajad rahva pihta.
Window on Eurasia: kui Stalin oli paranoiline sisepoliitiliselt, siis Putin on seda eelkõige välispoliitiliselt.
Moscow Times ei ilmu enam paberil.
UKRAINA
Nezavissimaja Gazeta: mitmed rahvusvahelised firmad on leidnud viisi, kuidas Krimmis ära ajada.
Window on Eurasia: Venemaa sõda Ukraina vastu arvudes.
Newsweek: kuidas USA kaubandusministeerium Ukraina jaoks ebasoodsa otsuse langetas.
MUU MAAILM
Times of Israel: Iisraeli julgeolekuteenistuse kinnitusel on kübertehnoloogia abil ära hoitud tuhandeid terrorirünnakuid.
Balkan Insight: Srebrenica massimõrvast pääsenud mees meenutab oma läbielamisi.
Economist: Saudi Araabia katse Al Jazeerat vaigistada on ennekuulmatu.
Bloomberg Hiina ja India piiritülist.
Economist: Brasiilia armeest on saanud de facto politsei.
Bloomberg: Duterte toetus on islamiäärmuslastega võitluse ajal tõusnud enneolematult kõrgele.
Vox kohtus läbirääkijaga, kes aitas Otto Warmbieri Põhja-Koreast koju tuua.
Bloomberg: kuidas Norral on õnnestunud "naftasõltuvusest" üle saada.
Atlantic: kui palju üks jõuline juht võib riiki muuta, Türgi näitel.
Vox: kuidas India ja Iisraeli riigijuhtide vahel on tärganud bromance.
Daily Telegraph: eksperdid hoiatavad seksirobotite eest.
G20 tippkohtumisel jäid riigijuhid kaamerate ette sageli üsnagi humoorikates olukordades, Politico tegi kokkuvõtte. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (14) | https://www.err.ee/606348/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-14 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Pooleaastaselt vigastuspausilt naasnud Cristianil oli kohe avageimis kaks murdepalli, aga turniiril 2. asetatud Kontaveit suutis siiski servi hoida ja siis hoopis ise neljandas geimis murda, asudes 3:1 juhtima. Cristian sai murde kohe tagasi ja viigistas seisu, aga seejärel võitis Kontaveit koguni üheksa geimi järjest – teises setis ei loovutanud eestlanna geimigi.
Kohtumine kestis tund ja kuus minutit.
Kontaveit servis kolm ässa ja tegi kuus topeltviga, Cristian sai kirja kuus topeltviga. Äralöökidest teenis eestlanna 20 ja rumeenlanna 10 punkti, lihtvigu kogunes Kontaveidil samuti 20 ja Cristianil 18. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 58 ja Cristian 38.
Kontaveit realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Cristian suutis neljast murdepallist – kõik avasetis – ära kasutada ühe.
Enne mängu:
26-aastane Kontaveit ja 24-aastane Cristian pole varem omavahel mänginud. Rumeenlannade vastu on Kontaveit varem mänginud 16 korral ja võitnud neist 12 mängu, seejuures viimased kümme kohtumist järjest.
Kontaveidile on see karjääri 30. matš slämmiturniiride põhitabelis, Cristianile aga alles kolmas. Esimest korda jõudis ta põhiturniirile tänavustel Austraalia lahtistel, kus jõudis teise ringi. USA lahtistel mängib ta esimest korda põhitabelis. Kontaveidi parim tulemus USA lahtistel on kaheksandikfinaal, nii kaugele jõudis ta 2015. ja 2020. aastal. Mullu jõudis ta kolmandasse ringi, kus pidi tunnistama praeguse esireketi Iga Swiateki paremust.
Cristian pole pool aastat mänginud, viimati osales ta veebruaris Doha turniiril, kus pidi teises ringis põlvevigastuse tõttu loobumisvõidu andma.
Kõva kattega väljakuil on Kontaveit tänavu võitnud 17 ja kaotanud 8 matši (kogu karjääri jooksul 131-82), Cristian aga võitnud neli ja kaotanud viis mängu (kogu karjääris 16-13). Kontaveit on naiste seas ainus, kes on alates 2021. aasta algusest võitnud kõva kattega väljakuil üle 50 mängu.
"Huvitav loos on. Esimene ring - ma ei ole kunagi selle vastasega mänginud. Mäng mängu haaval ja siis võib põnevaid asju juhtuda," ütles Kontaveit intervjuus ERR-ile. "Ma ei pane endale ringipõhiseid eesmärke. Annan iga mäng endast parima ja loodetavasti läheb hästi."
Kui eestlanna peaks selle kohtumise võitma, ootab teda teises ringis Danka Kovinici (WTA 80.) ja turniiri kuuekordse võitja Serena Williamsi vahelise mängu võitja. Legendaarse ameeriklanna jaoks on kodune slämmiturniir tema hüvastijätuvõistluseks. | Kontaveit loovutas USA lahtiste avaringis vaid kolm geimi | https://sport.err.ee/1608698587/kontaveit-loovutas-usa-lahtiste-avaringis-vaid-kolm-geimi | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) alistas aasta viimase suure slämmi tenniseturniiri ehk USA lahtiste avaringis tuulistes oludes kindlalt 6:3, 6:0 rumeenlanna Jaqueline Cristiani (WTA 77.). |
Tänavuse NFL-i draft'i kolmanda ringi valik oli pühapäeva õhtul Washingtonis väljas söömas, kui politsei sõnul sisenesid eesmärgiga asutust röövida kaks relvastatud isikut. 23-aastasel Robinsonil õnnestus ühelt mehelt relv käest lüüa, aga teine tulistas teda ühe korra tuharasse ning jalga.
Alabama ülikoolist värvatud Robinsonile tehti pühapäeva õhtul operatsioon ning Commanders kinnitas päev hiljem, et mees pääseb veel esmaspäeval haiglast välja. "Arstid on väga positiivselt meelestatud, tema oli samuti väga positiivne," rääkis ESPN-ile Washingtoni treener Ron Rivera. "Tal läheb hästi ning pääseb peatselt taas väljakule. Meil ei ole veel graafikut, aga kõik on positiivne."
Rivera sõnul oli Robinsonil nii palju õnne, et ta võib siiski veel tänavu oma profidebüüdi teha. Uus NFL-i hooaeg algab 8. septembril. | Röövi takistada üritanud NFL-i uustulnuk sai kaks kuulihaava | https://sport.err.ee/1608699256/roovi-takistada-uritanud-nfl-i-uustulnuk-sai-kaks-kuulihaava | Ameerika jalgpalli profiliigasse NFL-i kuuluva Washington Commandersi mängijat Brian Robinsoni tulistati pühapäeval kaks korda ning ta käis operatsioonil. |
Halep kaotas avasetis kolmel korral oma servi, vajas siis teise seti nulliga võitmiseks kõigest 24 minutit, kuid jäi otsustavas setis 1:5 kaotusseisu. Kvalifikatsioonist esmakordselt slämmiturniiri põhitabelisse pääsenud ukrainlanna kaotas seejärel oma servi ning jättis üheksandas geimis kasutamata kaks matšpalli, aga realiseeris siis kolmanda.
Kaks nädalat tagasi võitis rumeenlanna Torontos toimunud kõrgeima kategooria WTA turniiri, alistades teel tiitlini näiteks Coco Gauffi ja Jessica Pegula. Teises ringis ootab 2019. aasta Wimbledoni juunioride turniiri võitnud Snigurit poolatari Magdalena Frechi ja Kanada tennisisti Rebecca Marino vahelise kohtumise võitja.
Maailma kolmas reket Maria Sakkari alistas tunni ja 57 minutiga maailma 85. reketi Tatjana Maria 6:4, 3:6, 6:0. Kreeka täht sooritas 33 äralööki vastase 14 vastu, aga tegi ka 39 lihtviga. Kindla võiduga pääses teise ringi ka 12. asetusega Coco Gauff, kes oli 6:2, 6:3 üle prantslannast Leolia Jeanjeanist.
Suurepäraselt jätkub maailma 17. reketi Caroline Garcia suvi: Cincinnatis tiitli teeninud prantslanna võitis oma üheksanda mängu järjest, kui alistas 6:2, 6:4 nn õnnelikust kaotajast venelanna Kamilla Rahhimova (WTA 90.). | Noor ukrainlanna lülitas avaringis konkurentsist kahekordse slämmivõitja | https://sport.err.ee/1608699253/noor-ukrainlanna-lulitas-avaringis-konkurentsist-kahekordse-slammivoitja | Esmaspäeval alanud aasta viimase slämmiturniiri ehk USA lahtiste avaringis langes konkurentsist endine esireket Simona Halep, kes jäi 2:6, 6:0, 3:6 alla 20-aastasele Daria Snigurile. Ukrainlanna jaoks oli sealjuures tegemist alles esimese mänguga WTA karussellis. |
Oluline 29. augustil kell 22.12:
- Venemaa transportis S-300 raketisüsteemi Süüriast läbi Bosporuse väina Novorossiskisse;
- Aatomiagentuuri delegatsioon asus Zaporižžja tuumajaama poole teele;
- ISW: Venemaa kasutab Iraani strateegiat, et takistada IAEA visiiti Zaporižžja tuumajaama;
- Dniprost ja Krõvõi Rihist tulid teated plahvatustest;
- Hersonis hukkus kollaborant, kes tegi Vene vägedega koostööd;
- Vene väed kaotasid Lõuna-Ukrainas 41 sõdurit;
- Vene väed taastavad Mariupoli draamateatrit, et oma sõjakuritegusid varjata;
- USA: Venemaa ei taha tunnistada Zaporižžja tuumajaama radiatsiooniriski;
- Ukraina ei teavitanud liitlasi enne esimest Krimmi rünnakut;
- Meedia: Ukrainlased murdsid Hersonis venelaste kaitsest läbi;
- Järgmine Ramsteini kohtumine toimub Saksamaal 8. septembril;
- Briti luureülevaade: Vene opositsioonimeedia teatab Šoigu kõrvalelükkamisest;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 350 sõdurit ja 12 lahingumasinat.
Meedia: Ukrainlased murdsid Hersonis venelaste kaitsest läbi
Ukraina uudisteagentuuri Unian teatel põgenevad mõned Venemaa üksused Ukraina relvajõudude survel oma positsioonidelt Hersoni oblastis.
Lahinguväljalt põgenevad nii Donetski separatistide üksused kui ka Venemaa dessantväelased. Sotsiaalmeedias avaldatud videos kurdab üks Venemaa sõdur, et Ukraina relvajõud on juba esimesest kaitseliinist läbi murdnud.
Ukraina sõjaväe lõunaringkond kinnitas, et riigi armee alustas pealetungi paljudes Lõuna-Ukraina piirkondades.
"Täna alustasime rünnakuid eri suunas, sealhulgas Hersoni piirkonnas," teatas esmaspäeval lõunaringkonna pressiesindaja.
Pressiesindaja keeldus pealetungi kohta andmast täpsemaid üksikasju. Ukraina sõdurite teatel on neil õnnestunud vabastada mitu asulat ja liiguvad edasi Hersoni suunas, vahendas The Guardian.
Vene meedia väidab, et Nova Kahhovka võimud alustasid inimeste evakueerimist. Sõltumatud allikad pole seda kinnitanud.
Ukraina: Venemaa pommitamise tõttu hukkus Mõkolajivis mitu inimest
Mõkolajivi kuberneri Vitali Kimi sõnul pommitas Venemaa Mõkolajivi linna, mille tõttu hukkus mitu tsiviilisikut.
Linnametnike sõnul hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 24 inimest, vahendas The Kyiv Independent.
"Kesklinna pommitatakse tugevalt. Ärge lahkuge varjupaikadest," hoiatas Kim sotsiaalmeedias.
Dniprost ja Krõvõi Rihist teated plahvatustest
Esmaspäeva õhtul ilmusid sotsiaalmeediaplatvormi Telegrami kohalike teated plahvatustest Dnipropetrovski oblastis, vahenda The Kyiv Independent.
Plahvatused toimusid Dnipros ja Krõvõi Rihis, mõlemas asulas kõlasid esmaspäeva hilisõhtul ka õhuhäired.
Kiiev: Ukraina tõrjus Donbassis tagasi mitu Venemaa rünnakut
"Venemaa väed üritavad edasi liikuda Slovjanski, Kramatorski, Bahmuti, Avdejevski suundadel, kuid Ukraina relvajõud ei lase vaenlasel edasi liikuda," teatas esmaspäeva õhtul Ukraina peastaap.
Järgmine Ramsteini kohtumine toimub Saksamaal 8. septembril
USA kaitseminister Lloyd Austin korraldab Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis Ukraina kaitsmise kontaktrühma koosoleku. Austin kutsus kohale liitlasriikide kaitseministrid, et arutada Ukraina sõda ning erinevaid julgeolekuprobleeme, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa transportis S-300 raketisüsteemi Süüriast läbi Bosporuse väina Novorossiskisse
Türgi sulges märtsis Vene sõjalaevadele ligipääsu Mustale merele. Siiski on Venemaa suutnud transportida Mustale merele juurde täiendava S-300 õhutõrjeraketisüsteemi, hindas Naval News.
Portaali hinnangul viidi õhutõrjesüsteem Novorossiski sadamasse, et tugevdada Kertši väina silla kaitset. Süsteemi transportis laev, mis kuulub Vene kaitseministeeriumile, kuid mille peal töötavad tsivilistid.
Ukraina kutsus juhtunu pärast välja Türgi suursaadiku, teatas Ukraina välisministeerium.
Õhutõrjesüsteemi transportimine on sümboolne, kuna võib tähendada vastavate süsteemide puudujääki Ukrainas.
S-300 õhutõrjesüsteemi rakette on kasutatud ka maapealsete sihtmärkide ründamiseks Ukrainas, hoolimata süsteemi ebatäpsusest selles rollis.
Aatomiagentuuri delegatsioon asus Zaporižžja tuumajaama poole teele
Rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) juht Rafael Mariano Grossi teatas, et IAEA delegatsioon asus Zaporižžja tuumajaama poole teele.
This week, DG @rafaelmgrossi leads the IAEA Support & Assistance Mission to #Zaporizhzhya (ISAMZ) to:
Assess physical damage
Determine functionality of safety & security systems
Evaluate staff conditions
Perform urgent safeguards activities
https://t.co/VKdJqxecgj https://t.co/miI73Pi9dI
— IAEA - International Atomic Energy Agency (@iaeaorg) August 29, 2022
ISW: Venemaa kasutab Iraani strateegiat, et takistada IAEA visiiti Zaporižžja tuumajaama
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas, et Vene võimud on hakanud kasutama sarnast lähenemist nagu Iraan, et aeglustada rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) visiiti Zaporižžja tuumajaama.
Laupäeval teatas New York Times, et neutraalsemate riikide esindajatest koosnev delegatsioon on IAEA poolt juba kokku pandud. Vene pool on esitanud proteste osade delegatsiooni liikmete neutraalsuse kohta ning süüdistanud aatomiagentuuri inspektoreid kallutatuses. Sedasi venitas ka Iraan IAEA inspektorite visiitidega.
New York Times'i teatel kuulub IAEA delegatsiooni eksperte Poolast, Leedust, Serbiast, Hiinast, Albaaniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Jordaaniast, Mehhikost ja Põhja-Makedooniast.
Hersonis hukkus kollaborant, kes tegi Vene vägedega koostööd
Ukrainska Pravda teatas, et levivad kuuldused Oleksi Kovaljovi surmast. Vene okupatsiooniväed olid Kovaljovi pannud Hersoni oblasti okupatsiooniadministratsiooni asejuhiks.
Kovaljov kuulus Zelenski erakonda Rahva Teener.
Vene väed kaotasid Lõuna-Ukrainas 41 sõdurit
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma korralises ülevaates, et eri rünnakutes viimase ööpäeva jooksul hukkus 41 Vene sõdurit . Samuti rünnati kaheksat Vene vägede tehnika koondumispunkti ja kindlustatud ala.
Vene väed taastavad Mariupoli draamateatrit, et oma sõjakuritegusid varjata
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjušenko sõnul on Vene okupatsioonivõimud alustanud sõja käigus pommitatud Mariupoli draamateatri taastamist. Sedasi on võimalik varjata 16. märtsi pommitamise kaudu hukkunud tsiviilisikute kohta tõendid, vahendab Ukraina telekanal Hromadske.
Märtsis hukkus hinnanguliselt 600 inimest, kes pommitamise eest draamateatrisse varjusid, hindas Associated Pressi analüüs maikuus.
USA: Venemaa ei taha tunnistada Zaporižžja tuumajaama radiatsiooniriski
Ameerika Ühendriikide riigidepartemang teatas pühapäeval, et Venemaa ei toetanud tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu kümnendal konverentsil sõnastust, mis oleks tunnistanud, et Zaporižžja tuumajaamas on radiatsiooni lekkimise risk.
Venemaa kaitseministeerium väitis, et Ukraina väed tulistasid eelmise ööpäeva jooksul jaama territooriumi kolm korda.
Ukraina ei teavitanud liitlasi enne esimest Krimmi rünnakut
USA ametiisikute sõnul jagavad nad ukrainlastega detailset luureinfot. Ukraina samas ei teavitanud Ameerika Ühendriike ega teisi liitlasi enne Krimmis asuva Sakõ lennuvälja ründamist, vahendab The New York Times.
Ühe USA ametiisiku sõnul kasutasid eriüksused ja partisanid rünnakutes ukrainlaste endi välja mõeldud ründetaktikat.
Briti luureülevaade: Vene opositsioonimeedia teatab Šoigu kõrvalelükkamisest
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ülevaates tuuakse välja, et Vene iseseisvas opositsioonimeedias on teateid Vene kaitseministri Sergei Šoigu kõrvaletõrjumisest.
Šoigu on väidetavalt Vene-Ukraina sõja strateegilistest otsustest kõrvale lükatud ning Ukrainas sõdivad väejuhid raporteerivad otse Putinile.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 29 August 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/UbLfTGATDr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/YCp7fMLXU9
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 29, 2022
Vene sõjablogijad on Šoigut palju kritiseerinud, kuna mehel puudub sõjaline kogemus – ta töötas varem eriolukordade ministrina ning ehitussektoris.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 350 sõdurit ja 12 lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 47100 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 1947 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 4269 (+12);
- lennukid 234 (+0);
- kopterid 203 (+1);
- suurtükisüsteemid 1060 (+10);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 279 (+5)
- õhutõrjesüsteemid 149 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 844 (+6);
- tiibraketid 196 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3188 (+17);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 101 (+2).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 187. päev: Ukraina väed alustasid Hersonis vastupealetungi | https://www.err.ee/1608698167/soja-187-paev-ukraina-vaed-alustasid-hersonis-vastupealetungi | Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas esmaspäeval, et armee alustas vastupealetungi riigi lõunaosas. Lõunaringkonna staabi hinnangul hukkus viimase ööpäeva jooksul Lõuna-Ukrainas 41 Vene sõdurit. USA sõnul ei taha Venemaa tunnistada Zaporižžja tuumajaama radiatsiooniriski. |
Elurikka haljastuse kataloog on elektrooniline abivahend, kuhu on koondatud andmed umbes 900 taimeliigi kohta, mis tunnevad end hästi linnakeskkonnas, pakuvad silmailu inimestele ja elukeskkonda kasulikele putukatele. Esialgu on valmis umbes kolmandik andmebaasist.
"Peenarde planeerimisel on vaja jälgida, mis ruum see on, kuhu see ala tuleb. Kui suur see on, sellest oleneb, kui suur istutusala tuleb, siin on mesilastele sobilike taimedega peenrad. Värvivalik on ka üks temaatika, mis tahab läbi mõtlemist, ja kui inimene vaatab seda, et see oleks harmoneeruv ja kena vaadata," lausus kataloogi koostaja ja Tallinna botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas.
Elurikkust toetav linnahaljastus ei tähenda kindlasti vaid niitmata muruplatse. See on hoolikalt läbimõeldud ja tasakaalus keskkonnakujundus, kus ruumi nii roosipeenardel ja pargikultuuril kui ka niitudel ja putukavälul.
"Ma arvan, et see viimane kaks aastat rasket aega – me kõik oleme saanud selgeks, et kui meil on raske, me tahaks minna loodusesse. Ma arvan et Tallinn on nii mitmekesise loodusega. Kindlasti ei ole nii, et jätame kõik niitmata. On alasid, mis on rohkem kasutuses ja me hooldame neid intensiivsemalt. Ma usun, et Tallinnas leiab igaüks endale (koha), kus ennast hästi tunda," rääkis Tallinna haljastusosakonna juhataja Kristiina Kupper. | Tallinn tutvustas elurikka haljastuse kataloogi | https://www.err.ee/1608699232/tallinn-tutvustas-elurikka-haljastuse-kataloogi | Tallinna botaanikaaia ekspertide abil on valminud juhis, mis aitab linnarahval elukeskkonda veidi rohelisemaks ja mitmekesisemaks muuta. |
Avaseti 24. asetusega argentiinlase vastu tunni ja viie minutiga võitnud 35-aastane šotlane läks teises setis 5:0 ette ja lubas selle aja jooksul vastasele seitse punkti, kaotas siis küll oma servi, aga sai siiski setivõidu. Midagi sarnast kordus ka kolmandas vaatuses, kui kahel korral murdnud Murray läks juhtima 5:1, kaotas siis taas oma servi, aga suutis kohtumise kolmanda matšpalliga lõpetada.
24-aastase argentiinlase juuli möödus suurepäraselt, kui ta alistas teel Bastadi turniirivõiduni näiteks Casper Ruudi ja Pablo Carreno Busta. Hamburgis langesid tema käe läbi konkurentsist Andrei Rubljov ja Aslan Karatsev, enne kui ta kaotas poolfinaalis Lorenzo Musettile. Augustis on Cerundolo nüüd aga kaotanud kõik kolm kohtumist.
Maailma edetabelis 51. kohal olev Murray läheb USA lahtiste teises ringis vastamisi austraallase John Millmani ja turniirile vabapääsme saanud ameeriklase Emilio Nava vahelise mängu võitjaga.
Maailma esireket Daniil Medvedev alustas tiitli kaitsmist rutiinse võiduga, kui alistas täpselt kaks tundi kestnud mängu järel 6:2, 6:4, 6:0 USA tennisisti Stefan Kozlovi (ATP 111.). | Vanameister Murray alustas USA lahtiseid muljetavaldava võiduga | https://sport.err.ee/1608699235/vanameister-murray-alustas-usa-lahtiseid-muljetavaldava-voiduga | Kümme aastat tagasi USA lahtised tennisemeistrivõistlused võitnud Andy Murray alustas seekordset aasta viimast slämmiturniiri 7:5, 6:3, 6:3 võiduga maailma 27. reketi Francisco Cerundolo üle. |
"Sellega on kiire, et koheselt lõpetataks igasugune energiatarbimine, mis pole hädavajalik. Kui mitte, võivad üleöö tekkida suured gaasikatkestused ja tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Ettevõtteid tabaks esimesena normeerimine," ütles Borne.
Prantsuse peaminister vihjas, et valitsus võib võtta kasutusele meetmed, et aidata ettevõtteid, mida võimalik normeerimine liiga tugevalt mõjutaks, vahendas Bloomberg.
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas eelmisel nädalal prantslasi, et nad seisavad silmitsi "küllusliku aja lõpuga". Macron palus valitsusel esitada plaan, kuidas riigis energiatarbimist piirata.
"Tänu tuumaenergiale on Prantsusmaa vähem ohustatud kui teised Euroopa riigid. Kuid ärge uskuge, et meie riik ei seisa silmitsi ohtudega. Me teame juba, et meil on sel talvel gaasi vähem kui eelmistel aastatel. Meie tuumajaamad seisavad silmitsi raskustega," ütles Borne.
Borne ütles, et valitsus jätkab prantslaste kaitsmist energiahindade tõusu eest. Siiski plaanib Pariis vähendada ka eelarvepuudujääki. Prantsusmaa valitsus plaanib reformida tööjõuturgu, mille eesmärk on saavutada riigis täistööhõive. | Prantsusmaa võib asuda maagaasi normeerima | https://www.err.ee/1608699220/prantsusmaa-voib-asuda-maagaasi-normeerima | Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne kutsus ettevõtteid üles vähendama energia tarbimist. Borne hoiatas, et kui Venemaa peatab gaasitarned, võib tööstust ees oodata gaasi normeerimine. |
Neidude U-19 koondise peatreener Taavi Midenbritt on treeninglaagri koosseisu nimetanud 20 noormängijat, kes tulevad kokku kaheksast erinevast jalgpalliklubist. Koondis alustab treeninglaagrit Tallinnas ning seejärel siirdutakse Fääri saartele, kus peetakse kaks maavõistlust: neljapäeval, 1. septembril kohtutakse Fääri saarte eakaaslastega kell 16 ning laupäeval, 3. septembril minnakse vastamisi kell 14. Mõlemale kohtumisele on võimalik kaasa elada otsepildis.
Peatreeneri Taavi Midenbriti sõnul on vastase kohta küll infot pigem vähe, ent varasematel aastatel peetud kohtumistest on ülevaade olemas. "Võistkonnana on nad väga võitluslikud, hea tempo ja ühtse hingamisega. Tasemelt peaksid nad olema meiega enam-vähem samal pulgal ja kindlasti on hea, et nad meid proovile panevad," rääkis Midenbritt ja lisas, et vaatamata pisivigastustele sõidetakse Fääri saartele pea täies koosseisus ning kõik mängijad on valmis oma panuse andma.
Eesmärkidest rääkides on peatreeneri sõnul kindel soov mõlemad kohtumised võita. "Juulis Balti turniiril oli meil koondises sisuliselt esimene kontakt. Peamised põhimõtted saime seal selgeks. Oli nii õnnestumisi kui ka eksimusi, nüüd proovimegi neid vigu parandada ja sihid paika seada – oktoobrikuist EM-valiksarja silmas pidades on mängud Fääri saartega väga vajalikud," lisas Midenbritt.
Eesti neiud alustavad 2022/23 EM-valikturniiri esimest ringi sel sügisel: 8. oktoobril kohtutakse Moldovaga ning kolm päeva hiljem, 11. oktoobril on vastaseks turniiri võõrustaja Bosnia ja Hertsegoviina. B-tugevusgrupi esimeses ringis on mängus koht A-tugevusgrupis kevadel toimuvaks EM-valikturniiri teiseks ringiks, kuhu pääsevad alagruppide võitjad.
Eesti neidude U-19 koondise koosseis:
Väravavahid
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 4/0
Ksenija Jerofejeva (22.08.2005) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Elise Kreuz (03.04.2004) – Saku Sporting 8/0
Anett Joandi (04.11.2004) – JK Tulevik ja Suure-Jaani United ÜN 7/0
Kaisa Triin Arike (28.08.2005) – JK Tallinna Kalev 3/0
Darja Ionina (08.06.2005) – JK Tallinna Kalev 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Lisandra Rannasto (13.01.2004) – Saku Sporting 13/1
Marta Liisa Staalfeldt (02.12.2004) – JK Tabasalu 13/1
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 12/4
Simona Põlismäe (08.02.2004) – Tallinna FC Flora 11/0
Kaili Lilles (20.06.2005) – FC Kuressaare 3/1
Keidy Pööra (20.07.2004) – JK Tabasalu 3/0
Anette Salei (28.09.2005) – JK Tabasalu 2/0
Katrin Kirpu (09.10.2004) – HJK (FIN) 2/0
Marie Kiivit (31.12.2005) – Tartu JK Tammeka 2/0
Helina Tarkmeel (20.09.2005) – Tallinna FC Flora 2/0
Kirkeliis Lillemets (07.12.2005) – Tartu JK Tammeka 2/0
Natali Sigijane (13.05.2005) – JK Tabasalu 1/0
Grete Kraus (14.12.2005) – Tartu JK Tammeka 0/0
Sandra Tarlap (16.06.2005) – Saku Sporting 0/0
Peatreener: Taavi Midenbritt
Abitreener: Kätlin Hein
Väravavahtide treener: Kalmer Klettenberg
Füsioterapeudid: Maarit Junolainen, Leila Ilisson
Võistkonna esindaja: Alex-Sander Puhm | Neidude koondis testib valikmängude eel end Fääri saarte vastu | https://sport.err.ee/1608699214/neidude-koondis-testib-valikmangude-eel-end-faari-saarte-vastu | Eesti neidude U-19 jalgpallikoondis kogunes esmaspäeval nädalapikkuseks treeninglaagriks, mille raames peetakse ka kaks maavõistlust Fääri saarte eakaaslastega. |
"Kriis paneb proovile solidaarsuse EL-i liikmesriikide vahel, kuna valitsused on sunnitud otsustama, kuidas hoida käigus tähtsaid tööstusharusid. Surve energia kättesaadavusele ei piirdu tõenäoliselt ainult ühe talvega," ütles van Beurden.
"Võib juhtuda, et meil on mitu talve, kus me peame lahendusi leidma läbi efektiivse kokkuhoiu, normeerimise ja töötama välja alternatiivseid lahendusi. See, et see kriis saab kuidagi läbi, on minu arvates fantaasia, mille peaksime kõrvale viskama," lisas van Beurden.
Venemaa piirab energiatarneid Euroopasse, seetõttu on gaasi hind tõusnud viimase aasta jooksul rekordkõrgusele.
Van Beurdeni hoiatust kordas ka Prantsuse energiafirma Total juht Patrick Pouyanne.
"Minu nõuanne Euroopa valitsustele ja poliitikutele on, et peate mõtlema, kuidas läbi ajada ilma Venemaa gaasita. Kui te mõtlete ilma selleta, saame hakkama. Sellel planeedil on piisavalt energiaallikaid, et ilma selleta hakkama saada," märkis Pouyanne. | Shelli juht hoiatas, et Euroopa energiakriis võib kesta mitu aastat | https://www.err.ee/1608699208/shelli-juht-hoiatas-et-euroopa-energiakriis-voib-kesta-mitu-aastat | Energiafirma Shell juht Ben van Beurden hoiatas, et Euroopa riikidel võib tekkida vajadus normeerida energia kättesaadavust mitu aastat, kuna piirkonna energiakriis kestab tõenäoliselt kauem kui ühe talve. |
Üheks ajaloo parimaks pesapalluriks peetav Mantle mängis kogu oma aastatel 1951-68 kestnud karjääri jooksul New York Yankeesi meeskonnas, pühapäeval müüdud kaart on tema debüüthooajast, mille spordimeenete firma Topps avaldas aastal 1952.
Eelmine omanik Anthony Giordano ostis kaardi 1991. aastal 50 000 dollari eest. "Teadsime alati, et see kaart purustab rekordeid ja ootusi," rääkis Heritage'i spordioksjonite direktor Chris Ivy. "Ese on täiuslikus seisukorras ning et selline Mantle'i kaart on 70 aastat sellises olekus säilinud, on tõeline ime."
Eelmine spordimeenete eest makstud rekordsumma oli 9,3 miljonit dollarit, mis maksti tänavu mais Diego Maradona 1986. aasta MM-il kantud särgi eest. Spordikaartide rekord, 7,25 miljonit, kuulus seni sajandivanusele Honus Wagneri pesapallikaardile. | 12 miljoni eest müüdud pesapallikaardist sai ajaloo kalleim spordimeene | https://sport.err.ee/1608699190/12-miljoni-eest-muudud-pesapallikaardist-sai-ajaloo-kalleim-spordimeene | Pühapäeval müüdi USA-s Heritage'i oksjonimajas rekordilise 12,6 miljoni dollari eest ideaalses seisukorras Mickey Mantle'i pesapallikaart. |
Kvalifikatsioonis sõitis Mesi välja 16. tulemuse, mis tagas koha väljalangemissõitudesse. Eestlane jõudis teist etappi järjest veerandfinaali ning pälvis sellega kokkuvõttes 15. koha, kirjutab EJL.
"Kvalifikatsioonis sõitsin enda meelest täitsa tip-top aja välja. Kaheksandikfinaalis sõitsin kõige kiirema mehe ja 17. koha teeninud ratturi vastu. Kuna sõit oli kaks ringi, siis esimesel ringil ma päris kõike välja ei pannud ning sõitsin turvaliselt kolmandal kohal. Teisel ringil sain täpselt aru, kus on vaja oma lüke ära teha ja nii ka läks ehk ületasinilusasti teisena lõpujoone," rääkis Mesi.
"Veerandfinaal nägi juba paberil päris kiire välja. Stardist minnes panin kohe kõik välja, kuid siiski oli siin eestlase jaoks väga palav kliima ja kõrge õhuniiskus ei jätnud just piisavalt jõudu jalgadesse. Olen siiski rahul, sest vigu ei teinud ja andsin endast parima!"
MK-etapivõidu teenis prantslane Quentin Schrotzenberger, jättes suures finaalis selja taha sakslase Simon Gegenheimeri, Tai ratturi Methasit Boonsane'i ja Singapuri sõitja Riyadh Hakim Lukmani. Teise eestlasena võistlustele sõitnud Kirill Tarassov nakatus koroonaviirusega ja starti ei läinud. | Joosep Mesi teenis Indoneesias toimunud MK-etapil 15. koha | https://sport.err.ee/1608699175/joosep-mesi-teenis-indoneesias-toimunud-mk-etapil-15-koha | Indoneesias Palangkarayas jätkunud maastikuratturite väljalangemissõidu (XCE) MK-etapil pälvis Joosep Mesi (Trey Mountainbike Team) 15. koha. |
"Kiiresti tõusvad elektrihinnad toovad nüüd esile meie praeguse elektrituru ülesehituse piirangud. See töötati välja täiesti teistsugusteks tingimusteks. Seetõttu töötame erakorralise sekkumise ja elektrituru strukturaalse reformimise nimel," ütles esmaspäeval von der Leyen.
Euroopas on elektrihinnad tõusnud viimase aasta jooksul vähemalt 10 korda. See kiirendab inflatsiooni ja piirab majanduse taastumist.
Üha rohkem EL-i liikmesriike nõuab elektrituru reformimist. EL-i diplomaadid ütlesid, et komisjon võib esitada üksikasjaliku plaani juba sel nädalal, vahendas Bloomberg. | EL plaanib elektrihindade tõusu pidurdamiseks ette erakorralist sekkumist | https://www.err.ee/1608699160/el-plaanib-elektrihindade-tousu-pidurdamiseks-ette-erakorralist-sekkumist | Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et Euroopa Liit valmistab ette erakorralist sekkumist elektrihindade tõusu pidurdamiseks ning koostab ettepanekuid elektrituru reformimiseks. |
Kui suve alguses murdsid vargad Aubameyangi Castelldefelsis asuvasse koju sisse siis, kui mängijat ja tema perekonda majas polnud, oldi Barcelona politsei sõnul nüüd jultunumad.
Hispaania meedia teatel murdsid ööl vastu pühapäeva mängija koju sisse neli meest, kes ähvardasid endist Arsenali kaptenit ja tema perekonda tulirelvadega, lõid ründajat mitu korda ning sundisid teda seifi avama, et väärisesemeid varastada. El Pais kirjutab, et Aubameyang ei saanud röövi käigus vigastada.
Viimastel aastatel on Hispaanias röövi ohvriks langenud veel näiteks Samu Castillejo, Casemiro, Lucas Vazquez, Gerard Pique, Jordi Alba Zinedine Zidane, Isco ja Fede Valverde. Hispaania tippklubid on oma mängijatele andnud juhtnööre, kuidas end võõrsilmängude ajal kaitsta, näiteks soovitatakse palluritel rohkem panustada turvasüsteemidesse ning ühtlasi sotsiaalmeediasse oma kodudest mitte pilte postitada. | Barcelona ründaja langes oma kodus taas röövi ohvriks | https://sport.err.ee/1608699145/barcelona-rundaja-langes-oma-kodus-taas-roovi-ohvriks | Hispaania meedia kirjutab, et FC Barcelona jalgpallimeeskonna ründaja Pierre-Emerick Aubameyang langes viimase kahe kuu jooksul teist korda röövi ohvriks. |
Viisitamm, kes oli Pärnu linnapea 2005–2009, meenutab, et Pärnu autonoomse hoiatussüsteemi (lühendatult PAUH) rajamise ettepaneku tegi Res Publica. See oli koalitsiooniläbirääkimiste ajal pärast 2005. aasta kohalikke valimisi, linnapea oli veel Ahti Kõo ja tema oligi idee autor. Jaanuaritorm oli kõigil värskelt meeles.
"Pärnu autonoomse hoiatussüsteemi loomine jäi turvalisuse eest vastutavale abilinnapeale Simmo Saarele, tema ülesannete hulgas oli ka munitsipaalpolitsei loomine," meenutas Viisitamm.
Saar võttis oma kohustusi tõsiselt ja 2008. aasta märtsiks olid asjad sealmaal, et Ülejõe gümnaasiumi, Hansaporti, taastusravikeskus Estonia, Koidula gümnaasiumi ja Raeküla gümnaasiumi katusel asuvaid valjuhääldajaid sai juba katsetada. Siis ilmnesid süsteemis mõned vead ja uus testimine sai teoks aprillis.
Mitte ainult sireenid
"Aga jutt polnud üksnes sireenidest. Peale selle oli koostöö Vikerraadioga ja SMS-ide saatmise võimalus, mis oli siis veel ettevalmistavas faasis," ütles Viisitamm.
Simmo Saar kirjutas 2008. aasta alguses Pärnu linna ajalehes , et Pärnus valmib kaasaegne, kogu linna territooriumi kattev hoiatussireenide võrgustik, "mille abil on vajadusel võimalik korraldada Pärnu linna elanike ja külaliste õigeaegset ning kiiret teavitamist võimalike ohtude puhul. Süsteem on esimene ja ainulaadne terves Eestis, kuigi Euroopas (näiteks Taanis, Saksamaal, Soomes, Tšehhis jne) ja ka Ameerika Ühendriikides on vastavad süsteemid olemas. Hoiatussüsteemi on võimalik kasutada mitte ainult linnaelanikel värskelt meeles oleva üleujutuse võimalikul kordumisel, vaid ka suurte tulekahjude, plahvatuste, loodus- ja transpordiõnnetuste, keemiaõnnetuste, joogiveereostuse, kiiritusohu ja muu suurt hulka inimesi ähvardava ohu puhul."
Süsteem anti üle päästeametile
Süsteem sai valmis ja anti üle päästeametile. Aga pärast uusi valimisi ei õnnestunud Keskerakonnal Pärnus võimule jääda ja linnapeaks sai Toomas Kivimägi, kes kandideeris omanimelise valimisliidu nimekirjas. Sellega oli PAUH-i saatus otsustatud, sest ei päästeamet ega linnavalitsus leidnud oma eelarvest raha süsteemi ülalpidamiseks ega hooldamiseks. Linna põhjendus demonteerimiseks oli, et sellega säästetakse aastas 130 000 krooni (8309 eurot). Kogu süsteem oli maksnud 2,4 miljonit krooni (153 388 eurot).
Sellise suhtumisega polnud nõus Lääne-Eesti päästekeskuse tolleaegne direktor Ivar Kaldasaun.
"Kahjuks sattus see süsteem poliitiliste võitluste tandrile ja on selle tõttu saanud palju põhjendamatut ja asjakohatut kriitikat. Algselt jõuti rahastamise osas väga ilusasti kokkuleppele, kuid seoses viimastel kohalikel valimistel võitnud valimisliidu valimislubadustega tühistas uus linnavalitsus eelmised kokkulepped. Uue kokkuleppeni, kuidas seda süsteemi elus hoida, kahjuks ei jõutud," kirjeldas Kaldasaun PAUH-i saatust Õhtulehele detsembris 2011. | Pärnu hoiatussüsteem valmis juba Viisitamme ajal, siis aga demonteeriti | https://www.err.ee/1608699133/parnu-hoiatussusteem-valmis-juba-viisitamme-ajal-siis-aga-demonteeriti | Hoiatussüsteem, mis annaks elanikele ohust märku, sai Pärnu linnas valmis juba 2008. aastal, kui linnapea oli Mart Viisitamm. Järgmise linnapea Toomas Kivimägi ajal süsteemi vajalikuks ei peetud ja see demonteeriti. |
Meeste arvestuses pälvis CFC Spordiklubi koosseisus Rando Marten Evendi, Artur Kupp ja Gert Jõeäär esikoha ajaga 1:45.06. Neist 57 sekundi kaugusele jäi Kalevi Jalgrattakool koosseisus Lauri Tamm, Gleb Karpenko ja Markus Mäeuibo. Kolmanda koha saanud Hauka Veloklubi II koosseisus Karl Pruuli, Ove Lillmaa ja Romet Niilus kaotas võitjatele üheksa minuti ja 31 sekundiga.
Meestega koos võistlesid ka seeniorklassi ratturid. Absoluutarvestuses oligi kõige kiirem Hauka Veloklubi I tiim koosseisus Mihkel Kannimäe, Martin Parv ja Taavi Kannimäe ajaga 1:44.18. Hõbemedali said kaela CC Rota Mobilis I meeskonna ratturid Margus Malva, Andre Kull ja Imre Ojavere (+4.10) ja pronksi A&T Spordiklubi sõitjad Marko Pohl, Tarmo Neemela ja Magnus Krusemann (+5.45).
Naiste klassis olid parimad Pelotoni naised Laura Lepasalu ja Janelle Uibokand ajaga 41.55. Neist 21 sekundi kaugusele jäid Haanja Rattaklubi sõitjad Mari-Liis Mõttus ja Anne Niilus ning kahe minuti ja kümne sekundi kaugusele Hawaii Express naiskond koosseisus Sille Puhu ja Merilin Metsalu.
Tütarlaste seas võidutses CFC Spordiklubi I võistkond koosseisus Maribel Rannala ja Karolin Surva, kes said ajaks 22.02. Hõbemedali teenisid Kalevi Jalgrattakooli I tiim koosseisus Zlata Broniševskaja ja Annabrit Prants (+0.15) ning pronksi Kalevi Jalgrattakooli II tiim koosseisus Linda Lensment ja Marii-Isabel Allikberg (+0.17).
Noorte sõidus krooniti Eesti meistriks CFC Spordiklubi I võistkond koosseisus Riko Tammepuu, Sebastian Suppi ja Oskar Küüt ajaga 27.25. Teise koha teenis Kalevi Jalgrattakooli I tiim koosseisus Richard Rüdnva, Märt Laansoo ja Oliver Mätik (+0.31) ja kolmanda CFC Spordiklubi II tiim koosseisus Ron Rooni, Karel Gustav Rei ja Martti Lenzius (+0.41). | Jõulumäel selgusid Eesti meistrid teatekrossis | https://sport.err.ee/1608699130/joulumael-selgusid-eesti-meistrid-teatekrossis | Jõulumäel peetud teatekrossi Eesti meistrivõistlustel olid võidukad CFC Spordiklubi mehed, noored ja tütarlapsed, Pelotoni naised ja Hauka Veloklubi seeniorid. |
Uniper võitleb korraga kahe probleemiga. Venemaa vähendab gaasitarneid Saksamaale. Uniper peab nüüd turult ostma kallimat gaasi. Seni pole aga Uniper suutnud kõrgemaid kulusid üle kanda klientidele. Uniper teatas, et firma teenib päevas umbes sada miljonit eurot kahjumit.
Uniperi lühiajalist maksevõimet ohustavad ka suurenenud tagatisnõuded. Sarnane probleem on ka Uniperi emafirmal Fortumil.
Fortumi tegevjuht Markus Rauramo teatas eelmisel nädalal, et firma tagatisnõuded on umbes 11 miljardi euro kandis. Uniperi osa oli sellest enam kui kuus miljardit eurot.
Tagatisnõuded tekivad siis, kui Fortum müüb klientidele tulevasi elektritarneid. Kliendil on võimalik nõuda kindlustust, kui Fortum ei peaks suutma lubatud elektrit tarnida. Tagatisraha eesmärk on tagada, et tarnehäirete korral saaks klient osta elektrit teiselt turult. Tagatisraha tagastatakse, kui lepingus sätestatud elekter on tarnitud.
Fortum teatas, et firmal on piisavalt kapitali, et katta praegused tagatisnõuded. Siiski hoiatas firma, et erakorralise arengu jätkumisel võib firma vajada riigilt toetust.
Uniperi juht Klaus-Dieter Maubach teatas, et krediidi suurendamine on vajalik, kuid see ei pole püsiv lahendus firma probleemidele.
"Teeme koostööd Saksa valitsusega, et leida olukorrale püsiv lahendus, sest vastasel juhul ei suuda Uniper oma kriitilist rolli Saksamaal ja Euroopas täita. Krediidi suurendamine kindlustab täna klientidele lubatud energiatarned ja rahustab energiaturgu," ütles Klaus-Dieter Maubach. | Saksa energiafirma Uniper tahab riigilt juurde saada neli miljardit eurot | https://www.err.ee/1608699124/saksa-energiafirma-uniper-tahab-riigilt-juurde-saada-neli-miljardit-eurot | Saksamaa energiafirma Uniper teatas, et kulutas ära üheksa miljardi euro suuruse toetuse, mille sai juuli lõpus riigile kuuluvalt laenuandjalt KfW. Uniper teatas, et vajab juurde veel neli miljardit eurot. |
Soome alistas pühapäeval Eesti 76:68 ning et Saksamaa sai üllatuslikult 90:71 jagu Sloveeniast ja Rootsi võitis õhtu viimases mängus 93:83 Iisraeli, kindlustasid põhjanaabrid ühtlasi teist korda ajaloos koha MM-il.
Esimest korda mängisid soomlased MM-finaalturniiril aastal 2014, siis tuli neil leppida 22. kohaga. Alagrupis mindi toona vastamisi USA-ga ja ameeriklased võitsid mängu 114:55, teine veerandaeg lõppes USA 29:2 võiduga. Turniiri ainsa võidu teenis Soome Ukraina üle.
Kahekordne korvpalliliiga NBA kõige väärtuslikum mängija Giannis Antetokounmpo tegi Ateenas oma ametliku kodudebüüdi Kreeka koondise eest, kui viskas meeskonna 85:68 võidumängus Belgia üle 26 punkti ja kogus seitse lauapalli.
Suurepärase avapoolaja teinud Serbia juhtis Türgi vastu korraks ka 21 punktiga, Istanbuli publik nägi aga võimsat tagasitulekut ning kodumeeskond viigistas seisu 72:72 peale, kuid serblased viskasid mängu viimased seitse punkti ning võitsid siiski 79:72. Esimesel poolajal 11 minutiga 19 punkti visanud Nikola Jokici arvele jäi lõpuks 24 punkti ja kümme lauapalli.
Pühapäeval Kristaps Porzingise 29 punkti ja 14 lauapalli toel Suurbritannia 87:80 alistanud Läti jätkab I-grupi liidrina (5-1), neile järgnevad Kreeka (4-2), Belgia (3-3), Serbia (3-3), Türgi (2-4) ja Suurbritannia (1-5). | Eestit võitnud Soome kindlustas koha MM-il, Antetokounmpo tegi kodudebüüdi | https://sport.err.ee/1608699112/eestit-voitnud-soome-kindlustas-koha-mm-il-antetokounmpo-tegi-kodudebuudi | Pühapäeval Saku Suurhallis Eestit võitnud Soome korvpallikoondis kindlustas hiljem esimese Euroopa meeskonnana koha järgmise aasta MM-finaalturniiril. |
Lood produtseeris Rami Dawod, kes teeb sageli koostööd näiteks Frank Oceaniga, vahendab Fader.
Yung Lean läheb sügisel oma kajääri esimesele suurele rahvusvahelisele turneele, et esitleda oma 2020. aastal ilmunud albumit "Starz" ning tänavu ilmunud albumit "Stardust". | Yung Lean avaldas duubelsingli "Lazy Summer Day / Chinese Restaurant" | https://menu.err.ee/1608699094/yung-lean-avaldas-duubelsingli-lazy-summer-day-chinese-restaurant | Nädalavahetusel Tallinnas FlexFestil üle astunud Rootsi räppar Yung Lean avaldas esmaspäeval duubelsingli "Lazy Summer Day / Chinese Restaurant" |
Aastatel 2016-21 Levadia spordidirektorina tegutsenud Pareiko tundis klubiga taasliitumise üle heameelt: "tore näha, et klubi areneb ja kasvab nii seest kui väljast. Kui FC Levadia ja FC Infonet on juba aastaid esindusmeeskonna tasandil koos tegutsenud, siis nüüd tekkis vajadus, et ka Levadia Jalgpallikool koos Infonetiga teeks noortetasandil arengus sammu edasi."
Täpsemaid muudatusi kirjeldas Pareiko nii: "esialgu saavad suurema tähelepanu U-19 ja U-17 võistkonnad, kuhu koondame Levadia ja Infoneti parimad noormängijad ning otsime vajadusel täiendusi ka mujalt. Kõige tähtsam osa siin on ehk see, et kogu staff on nende tiimide juures professionaalne. See tähendab, et on olemas peatreener, abitreener, väravavahtide treener, füüsilise ettevalmistuse treener pluss füsioterapeut, kes vastutab meditsiinilise poole eest. Seega on olemas viis inimest, kes noormängijatega igapäevaselt tegutsevad."
"Seeläbi tahame tõsta kvaliteeti. Terves maailmas on nii, et akadeemias pallivad parimad mängijad, kes valitakse kas oma riigist või välismaalt. See on väga tähtis protsess, kus mängijad saavad tunda, mis on tõsine jalgpall ja näevad järgmist sammu, kuhu on vaja jõuda. Juba sel aastal oleme U-17 meeskonnaga seda mudelit proovinud ja näeme, et Dmitri Kruglovi ja Jevgeni Gurtšioglujantsi käe all toimib see hästi. See andis meile signaali, et peame minema edasi ja järgmine aasta läheb see grupp U-19 meeskonnaks," jätkas Pareiko, kes jõudis mängijana Levadiat esindada 73 mängus.
Lõpetuseks lisas ta: "nüüd otsime ja valime juba 2007 ja 2008 sünniaastaga poisse, kellest koostame U-17 võistkonda. Samuti oleme avatud ka mängijatele, kes tahavad liituda meie huvitava projektiga ning panna ennast siin proovile. U-19 grupile otsime hetkel väljundit meeste liigas. Tahame, et nad saaks varem tunda meestejalgpalli ja otsime praegu võimalusi, mis liigas see võiks olla." | Sergei Pareiko alustab tööd Levadia noortetiimide juures | https://sport.err.ee/1608699088/sergei-pareiko-alustab-tood-levadia-noortetiimide-juures | Endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht Sergei Pareiko on pärast aastast pausi tagasi FCI Levadia juures, alustades tööd U-19 ja U-17 esindusmeeskondade spordijuhina. |
Maagaasi hind, mis üle-eelmisel nädalal saavutas rekordhinna 261 eurot megavatt-tunnist, jätkas ka eelmisel nädalal kasvu, jõudes reedel tasemele 339 eurot.
Gaasi kõrge hind kergitab nii Baltimaades kui mujal Euroopas gaasijaamades toodetud elektri hinda, mis avaldab mõju tiputundide hinnale, sest gaasijaamad võetakse käiku siis, kui teised ja odavamad tootmisviisid on ära kasutatud, ütles Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Osalt kalli hinna tõttu, aga ka selleks, et talve jaoks gaasi kokku hoida, ei osale kõik gaasijaamad igapäevases elektritootmises, lisas ta.
Eelmisel nädalal jõudis gaasi kõrge hind Eesti elektritarbijani vähem, sest Eesti-Läti ülekandevõimsus oli möödunud nädala kolmapäevast laupäevani tipuajal piiratud 600 megavatt-tunnini. See tähendas seda, et Soomes oli elektri hind terve nädala jooksul Eesti hinnaga võrdne.
Eestist Läti suunal on ülekandevõimsus oluliselt piiratud kuni järgmise nädalani.
Lähiajal jätkuvad ka regioonis mitmed elektrijaamade plaanilised hooldused, et nende töökindlust sügis-talviseks perioodiks tõsta.
Eestis oli eelmisel nädalal oli plaanilises ja pikalt etteteatatud suvises hoolduses Balti elektrijaama 11. plokk, mis naaseb turule 6. septembril. Hoolduses olid ka Eesti elektrijaama kolmas, neljas ja kuues plokk ning Auvere elektrijaam, mis alates pühapäevast on taas rivis.
Alanud nädalal lõppevad plaanilised tööd Eesti elektrijaama neljandas ja kaheksandas plokis ning järgmise nädala algusest on taas töös viies plokk. Eesti elektrijaama kolmas plokk läheb nädala lõpust oktoobri alguseni pikalt planeeritud aastahooldusse.
Soome Olkiluoto tuumajaama 3. plokk käivitati 26. augustil ning jaam töötab nüüdseks 60 protsendi koormusega (900 megavatti). Septembrist tõstetakse võimsust 80 protsendini ja oktoobri algusest loodavad soomlased tuumajaama näha täisvõimsuses töötamas.
Gaasi hind kerkib veelgi
Miller märkis, et turueksperdid prognoosivad sügiseks veelgi kõrgemaid gaasihindu.
Gazprom peatab hooldustööde tõttu Nord Stream 1 gaasitarned 31. augustist 2. septembrini. Venemaa riiklik gaasiettevõte on andnud märku, et kui tehnilisi probleeme ei esine, peaksid tarned pärast hooldustöid jätkuma endisel tasemel, ent turud näevad ka tarnete katkemise riski. Praegu töötab torujuhe ainult 20 protsendi ulatuses oma võimsusest, tarnides 33 miljonit kuupmeetrit päevas.
Samal ajal põletab ettevõte Soome piiri lähedal asuvas Portovaja kompressorjaamas väikese tarnemahu tõttu tohutuid gaasikoguseid, sest Venemaa hoidlad on täis.
Milleri sõnul kardavad turuosalised, et juhul kui Nord Stream 1 kaudu enam gaasi Euroopasse ei tule, läheb järgmisel aastal elektritootmisega raskeks. Reedel tõusis Saksamaa 2023. aasta elektrifutuur 985 euroni megavatt-tunnist, Prantsusmaa futuuri hind sulgus 1130 euro juures.
"Need on erakordselt kõrged hinnad, mis püsima jäädes mõjutaksid ka meie regiooni elektrihindasid. Kui on näha, et Nord Stream 1 gaasitarned pärast hooldust taastuvad, võiks loota aga järgmise aasta futuuride hinnalangust ja hindade normaliseerumist," märkis Miller.
Baltikumis on gaasitagavara olukord Euroopas kõige kriitilisem. Läti Inčukalnsi gaasihoidla, kus hoitakse kolme Balti riigi ja Soome gaasivarusid, on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses.
CO2 kvoodi hind langes veidi
Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind veidi, kuid püsis endiselt kõrgel tasemel, ligi 90 eurot tonni eest. Kvoodi hind püsib kõigi aegade kõrgeimal tasemel, sest sügisel oodatakse soojusenergia suuremat kasutamist, arvestades madalat tuuma- ja hüdroenergia toodangut ning Venemaa gaasitarnete vähenemist, ütles MIller. | Maagaasi hind püstitas uue rekordi | https://www.err.ee/1608699076/maagaasi-hind-pustitas-uue-rekordi | Maagaasi hind jõudis eelmisel reedel 339 euroni megavatt-tunni eest, mis on uus rekord, teatas Eesti Energia energiaturu ülevaates. |
Mõtteid vahetavad Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond), Tallinna abilinnapea Madle Lippus (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond), Tallinna volikogu liige Mart Kallas (EKRE), Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas ja riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa).
Jutuks tuleb Tallinna arenguvisioon, valglinnastumine, ruumiline efektiivsus, ruumiline segregeerumine, inimväärne ja ohutu linnaruum, riigi tasandil ruumiloome institutsiooni vajalikkus ning kohalike omavalitsuste kogemus linnaarhitekti ja ruumiloome institutsiooniga.
Vestlusringi juhib Neeme Raud.
Seekordne debatt on jätkuks aasta tagasi kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel toimunud sarnasele üritusele, millest võtsid osa seitsme erakonna esindajad. Seekord on kutsutud väitlusel osalema kõik Tallinna linnavolikogusse valitud erakondade esindajad ning ekspertidena kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska ning ruumiloome ekspertrühma juht Jaak-Adam Looveer. Veronika Valk-Siska annab ülevaate teiste riikide erinevatest ruumiametite lahendustest ning Jaak-Adam Looveer räägib ruumiameti positiivsest mõjust KOV-i vaatevinklist läbi Tallinna kogemuse. | Otse teisipäeval kell 15: poliitikud Tallinna linnaruumi arengust | https://www.err.ee/1608699070/otse-teisipaeval-kell-15-poliitikud-tallinna-linnaruumi-arengust | Eesti Arhitektide Liit korraldab teisipäeval erakondade esindajate avaliku debati Tallinna linnaruumi arengu ja riigiarhitekti institutsiooni loomise teemal. Vestlusringi näeb algusega kell 15 otsepildis ERR-i portaalis. |
Flora alustas kohtumist korraliku tulevärgiga, sest Lisette Tammiku ja Mari Liis Lillemäe väravad viisid tiitlikaitsjad juba neljandaks minutiks 2:0 ette. Seejärel lõi kolme minutiga kaks väravat keskkaitsja Daniela Mona Lambin, neist ühe otse nurgalöögist, Getter Saare ja Anastasia Ivanova tabamused tõid 37. minutiks tabloole seisu 6:0.
Avapoolajal oli Floral veel häid võimalusi edu kasvatada, näiteks tõrjus Tabasalu 15-aastane väravavaht Melani Lisandra Kõrran Tammiku penalti. Teisel poolajal realiseeris 11 meetri karistuslöögi aga Lillemäe, kes vormistas 85. minutil oma kübaratriki, kolme väravaga lõpetas mängu ka Saar ning ühe tabamuse lisas Siret Räämet.
Flora lõi sel hooajal kahekohalise arvu väravaid neljandat korda: hooaja suurim võit - 13:0 - teeniti mai lõpus Tuleviku üle, sama naiskonda võideti 23. juulil 10:0 ning nädal varem sai tiitlikaitsja Pärnu Vaprusest jagu 11:1.
Flora on liidrina võitnud kõik 16 mängu, teisel kohal on 40 punktiga Saku Sporting, kellele järgnevad Tallinna Kalev (34 punkti) ja teise järjestikuse kaotuse saanud Tabasalu (22). | Flora lõi meistriliigas kahekohalise arvu väravaid | https://sport.err.ee/1608699037/flora-loi-meistriliigas-kahekohalise-arvu-varavaid | Naiste jalgpalli meistriliigas toimus pühapäeval üks kohtumine, kui tabeliliider FC Flora alistas neljandal kohal oleva JK Tabasalu koguni 11:0. |
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas esmaspäeval, et armee alustas vastupealetungi riigi lõunaosas. Saksa sõnul on kahtlemata tegu pealetungiga, mis on senistest suurem, kuid see ei tähenda ilmtingimata kiiret edu.
"See ei tähenda kiiret kahe-kolme päevaga suurte alade vallutamist, vaid et nad on alustanud tugevat maavägede survet Vene poolele. Seal Hersoni piirkonnas Dnepri läänekaldal peaks vastas olema kindlasti üle 15 000 Vene sõjaväelase, räägitakse ka 25 000 sõjaväelasest, aga seda ma pean natuke ülepaisutatuks. See on väga suur hulk vägesid, mis on küll praegu halvasti varustatud, aga ma ei usu, et seal saab kiiret edasitormamist olla," lausus Saks.
Saks märkis, et Ukraina on suuremat pealetungi üles ehitanud väga kaua, alates Maosaare puhastamisest Vene vägedest.
"Siis on Vene õhutõrjet mitmes laines hävitatud, on logistikat hävitatud ja nüüd hävitati lõplikult sillad Dnepri jõel. See tähendab, et Venemaa ei suuda oma läänekalda kontingenti varustada. Isegi kui Ukrainal jõudu napib, aga nad suudavad meedias suure pealetungi välja mängida, siis see võib põhjustada psühholoogiliselt täiendava surve Vene üksustele ja võitlustahte alla viia – olukorras, kus sul hakkab moona nappima ja tead, et taganemisteed on ära lõigatud ja teine pool tuleb suurelt peale, siis see võib põhjustada suure paanika," ütles Saks.
Saksa sõnul on Ukraina suurema rünnaku korralikult ette valmistanud ning juba esimene surve, mis Vene vägede esimesele kaitseliinile peale pandi, murdis venelaste kaitsetahte väga kiiresti.
"Me ei saa veel öelda, et Ukraina kindlasti väga kiiresti, mõne nädala jooksul suudab selle läänekalda tagasi võtta. Eeldused selleks on loodud, nüüd vaatame, kas suudavad seda ära kasutada," nentis Saks. | Saks: Ukraina vastupealetung ei tähenda kiiret suurte alade tagasivõtmist | https://www.err.ee/1608699043/saks-ukraina-vastupealetung-ei-tahenda-kiiret-suurte-alade-tagasivotmist | Ukraina teade, et nende väed alustasid Hersoni piirkonnas suuremat vastupealetungi, vastab tõele, kuid kuivõrd Vene vägesid on piirkonnas palju, ei saa loota, et mõne päevaga suudetakse suuri alasid vabastada, ütles ERR-ile julgeolekuekspert Rainer Saks. |
Rogan uuris Zuckerbergilt Facebooki otsuse kohta piirata ajalehe New York Posti artikleid enne 2020. aasta presidendivalimisi. Leht kirjeldas artiklites Hunter Bideni kirjavahetust.
Zuckerberg kaitses Facebooki tegevust, kuid tunnistas, et see protsess oli vigane. Zuckerberg ütles, et oli mures selle pärast, kas lugu sobib sellega, mille eest Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) oli hoiatanud, vahendas The Wall Street Journal.
Zuckerbergi sõnul käskis FBI Facebooki töötajatel olla ettevaatlik Vene propaganda suhtes. Rogan uuris, kas FBI ütles, et peab Hunter Bideni loo suhtes valvel olema.
"Ma ei mäleta, kas see oli konkreetselt nii, aga põhimõtteliselt sobis see mustriga," ütles Zuckerberg.
"FBI tuli meie juurde ja ütles, et peaksime olema valvel. Faktide kontrollijad uurisid seda ja keegi ei saanud öelda, et see oli vale. Ma ei tea, kas vastus oleks pidanud olema, et ärge tehke midagi. Ma arvan, et see protsess oli üsna mõistlik, kuid ilmselgelt ei taha te sellist olukorda," ütles Zuckerberg Bideni loo kohta.
Zuckerbergi intervjuu kestis umbes kolm tundi. Zuckerberg rääkis oma firma sotsiaalsest vastutusest miljardite kasutajatega platvormi haldamisel. Samuti võrdles ta oma Instagramis saadud kogemust Twitteri platvormiga.
"Twitteri pluss on see, et kõik inimesed on seal väga vaimukad, kuid paljud on väga teravad. Ma leian, et on raske kulutada palju aega Twitteris ilma liigselt ärritumata. Teisest küljest leian, et Instagram on positiivne keskkond," ütles Zuckerberg.
Zuckerberg kirjeldas oma tööelu Facebooki juhina.
"Sa ärkad üles, vaatad telefoni, seal on miljon sõnumit. Tavaliselt need pole head. See on peaaegu nii, et iga päev ärkate üles ja saate rusikaga kõhtu," ütles Zuckerberg.
Zuckerbergi sõnul proovib ta päeva jooksul teha tund aega füüsilist tegevust. Ta käib surfamas ja tegeleb võitluskunstidega.
Zuckerberg ütles, et ei plaani veel niipea pensionile minna. Ta ütles, et tal on konkreetsed tööalased ja isiklikud eesmärgid, mida ta loodab järgmise 10-15 aasta jooksul saavutada. | Zuckerberg kaitses New York Posti artiklite jagamise piiramist Facebookis | https://www.err.ee/1608699046/zuckerberg-kaitses-new-york-posti-artiklite-jagamise-piiramist-facebookis | Facebooki juht Mark Zuckerberg andis Joe Roganile pika intervjuu, kus kaitses Facebooki tegevust ajalehe New York Posti artiklite jagamise piiramisel enne 2020. aasta presidendivalimisi. Leht kirjeldas artiklites Hunter Bideni kirjavahetust. |
Viimasel Kultuurkapitali nõukogu koosolekul tegi nõukogu esimees Piret Hartman nõukogule ettepaneku suurendada maakondlikele ekspertgruppidele kohaliku kultuuri- ja spordielu toetuseks eraldatavaid summasid. Nõukogu toetas kultuuriministri ettepaneku, maakondlike ekspertgruppide jagatavad toetused kasvavad keskmiselt 12 protsenti.
"Kultuurkapitali esimese poolaasta tulude laekumine on olnud väga hea ning tulemus on parem, kui eelarvet tehes lootsime. Sellest tulenevalt tegin ettepaneku suurendada maakondlike ekspertgruppide rahastust. Maakondlikud ekspertgrupid oskavad kohalikul tasemel toetusi kõige paremini sihtida, seega nii loome paremad võimalused, et kõrgetasemeline kultuur õitseks ka väljaspool pealinna," ütles kultuuriminister Piret Hartman.
Nõukogu otsustas muuta ka kultuurkapitali maakondliku aastapreemia Kultuuripärl rahastamise põhimõtteid: edaspidi on kõikides maakondades preemiasumma võrdselt 2500 eurot ning preemiat rahastatakse ainult kultuurkapitali vahenditest.
Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine. Alates 2006. aastast tunnustab Eesti Kultuurkapital maakondades tegutsevate inimeste erialast pühendumist aastapreemiaga Kultuuripärl. | Kultuurkapital suurendas maakondade rahastust | https://kultuur.err.ee/1608699016/kultuurkapital-suurendas-maakondade-rahastust | Kultuurkapitali nõukogu otsustas suurendada maakondlike ekspertgruppide rahastust, muudatus jõustub selle aasta kolmandast jaotusest. |
Sarnaselt eelmisele aastale osaleb Balti turniiril lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka Fääri saarte koondis. Turniiriformaat näeb ette, et esmalt peetakse poolfinaale, mille võitjad kohtuvad finaalis ning kaotajad mängivad kolmanda koha nimel.
Turniiri esimene mängupäev on 6. oktoobril, kui Eesti koondis kohtub Leeduga Tartu Tamme staadionil. Samal päeval lähevad Võru linnastaadionil vastamisi Läti ja Fääri saared. Kolm päeva hiljem, 9. oktoobril peetakse finaal ja kolmanda koha mäng. Eesti mängib mõlemad kohtumised Tartus. Mängude kellaajad on kokkuleppimisel.
Eelmise aasta Balti turniiri võitis Leedu, kes alistas finaalmängus Fääri saared seisuga 2:0. Eesti alistas kolmanda koha kohtumises Läti seisuga 4:1. | Naiste jalgpalli Balti turniir toimub oktoobris Eestis | https://sport.err.ee/1608699004/naiste-jalgpalli-balti-turniir-toimub-oktoobris-eestis | Eesti naiste jalgpallikoondis lõpetab hooaja oktoobris toimuva Balti turniiriga, mille kõik kohtumised toimuvad sel aastal Tartus ja Võrus. |
Esko ja Ilusa lavastuslik-installatiivne näituseruumi kogemus leiab aset suures saalis kolme nädala jooksul ning selle keskmes on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas ka paratamatult teatraalses ruumis. Projekt toimub koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga.
Novembris esietendub Nele Tiidelepa lavastus "Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas", mis valmib koostöös Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusingu, Andreas Kübara, Ekke Janiski, Oliver Issaku ja Raul Markus Vaiksooga. Koosviibimise käigus püütakse ühiselt oma minevikuga nõustuda või mitte nõustuda, end kokku panna ja lahti võtta ning teha rahu olukorraga, kus lause lõppu jõudes ollakse juba unustanud, kust see üldse algas.
Detsembris esietendub Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo esimene ühislavastus "Cowbody", mis arutleb passiivsuse kui agressiivse žesti üle, töötades intiimsusega distantsilt.
Jaanuaris jõuab Saali Karl Koppelmaa näidend "Küüliku anatoomia", mis lavastatakse koostöös teatriga Kelmiga.
Veebruaris esitendub Viinis resideeruvate kunstnike Artjom Astrovi, Michaela Kislingu, Til Megerle ja Aziza Harmeli multimeedialavastus "Guiding Light V". Kevad algab juba traditsiooniks saanud etenduskunstide lühivormide festivaliga Made in Estonia Maraton ning seejärel esietenduvad Karolin Poska ja Liisa Saaremäeli uuslavastused.
Samuti võõrustab Sall hooaja jooksul mitmeid külalisi – Tartu Uut Teatrit, teatrit Must Kast, Kinoteatrit, eˉlektroni ja paljusid teisi. Detsembris saab näha Stockholm University of The Arts koreograafia magistriõppe lõpetanud kunstnikke, eesotsas Stella Kruusamägiga, ning juunis on Saali ruumides Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning Helsingi Teatrikõrgkooli lõpetajad. Jätkuvad ka loomingulised residentuurid, esimesel poolaastal tegutseb majas neli residenti: Bohdana Korohod, Mara Kirchenberg, Liis Lindmaa ja Jim Ashilevi.
Rahvusvahelise tegevusega jätkab Saal ka uuel hooajal, olles enim välismaal etendusi andev etendusasutus Eestis. Juunis korraldab SAAL koos Läti Uue Teatri Instituudi ja Leedu Tantsuinfo Keskusega Helsingis Balti etenduskunsti tähistava festivali Baltic Take Over, mille raames näitavad oma töid ka Johhan Rosenberg, Karolin Poska ja Liisa Saaremäel. Hooaeg lõpeb augustis 20. korda toimuva rahvusvahelise festivaliga SAAL Biennaal.
Kogu 2022/23 hooaja vältab etenduskunstide veebiajakirja Magasin tegevus, mille toimetajana alustab Heneliis Notton. Samuti tegutseb edasi performatiivne raamatupood Kausaal, Heneliis Nottoni ja Bohdana Korohodi juhtimisel. Alates 2023/24 hooajast hakkavad Kanuti Gildi Saali kunstilist programmi koostama Maarja Kalmre, Eneli Järs ja Kaie Küünal. Kunstiline juhtimine hakkab toimuma kollektiivse kureerimise teel ning kaheaastaste tsüklite kaupa.
Kanuti Gildi Saali 22. hooaeg saab ametliku stardipaugu Tartus – The Biofilm Sistersi, Jette Loona Hermanise, Johhan Rosenbergi ning Reskripti külalisetendustega festivalil Draama. | Kanuti Gildi Saali hooaja avab Marten Esko ja Mihkel Ilusa "T2" | https://kultuur.err.ee/1608698962/kanuti-gildi-saali-hooaja-avab-marten-esko-ja-mihkel-ilusa-t2 | Septembris oma 22. hooaega alustava Kanuti Gildi Saali lavale jõuab uuel hooaja nii kodu- kui ka välismaiste autorite looming. Hooaja avab 21. septembril Marten Esko ja Mihkel Ilusa "T2". |
Uutest filmidest jõudsid kinotabelisse ka "Gulliveri tagasitulek" (2533 külastust), "Elajas" (895 külastust) ja "Vere kutse" (858 külastust).
Endiselt hoiavad oma kohta tabelis ka "DJ Superlemmikute liiga" (kokku 30 808 külastust), "Killerite kiirrong" (kokku 23 105 külastust) ja "Käsilased 2" (kokku 136 620 külastust). | Nädalavahetuse populaarseim film kinolevis oli "Apteeker Melchior. Viirastus" | https://kultuur.err.ee/1608698992/nadalavahetuse-populaarseim-film-kinolevis-oli-apteeker-melchior-viirastus | Elmo Nüganeni "Apteeker Melchiori" triloogia teine film on tänaseks kogunud 37 663 külastust. |
LNG-ujuvterminali vastuvõtmiseks valmistuvad üheaegselt Eesti süsteemihaldur Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid. Argentinast teele asunud laeva Exemplar osas on riigid kokku leppinud, et see sildub selles sadamas, kus vastuvõtuvõimekus varem valmis saab.
Koos Alexelaga Paldiskisse terminali rajava Infortari tegevjuht Martti Talgre ütles ERR-ile, et praeguseks ei tohiks olla kõhklust, et laev tuleb Paldiskisse.
"Vaadates asjade tänast seisu, võiks asi olla sisuliselt juba lukus - Paldiski ehitus edeneb kiiremini," kinnitas ta.
Talgre lisas, et terminal koosneb kolmest osas: kaist, laevast ja ühendusest gaasivõrguga. Alexela ja Infortar on teinud kõik selleks, et tööd õigeaegselt üle anda. Ainuüksi eelmisel nädalal oli Paldiski muulil 125 betooniautot ning töö käib sisuliselt ööpäev ringi nii maal kui merel.
"Sellist tempot pole varem sadamaehituses nähtud," ütles Talgre. "Seega, kui antud kokkulepe on olemas ja kõik osapooled lubatud tähtaegadest peavad, ei tohiks täna kõhklust olla - Eestis tekib vastuvõtuvõimekus varem ja me näeme niinimetatud valget laeva Eestis."
Nii Eesti kui Soome terminal on ühendatud riikide vahelise maagaasi toruühenduse Baltic Connectoriga ja läbilaskevõimekuse osas pole erinevust, kumba riiki Exemplar tuleb - toru on sama suur Balti lahe mõlemalt kaldalt vaadates.
"Samas, meile teadaolevalt on laevatamisolud Inkoos oluliselt väljakutsuvamad, seda eriti talvel ja jääs mere korral. Inkoosse pääseksid vaid mõned valitud laevad, pealegi on jääklassiga tankerite saadavus maailmas tänases olukorras väga piiratud. Seega majanduslikud argumendid räägivad Paldiski kasuks - gaasitarbija vaates tuleb Paldiski kaudu kindlam ja ka soodsam," rääkis Infortari tegevjuht.
Ta lisas, et Paldiski asukohast on huvitatud ka lätlased, sest Läti majandusministri hinnangul saaksid nad Klaipeda ja Paldiski terminalide vahel olles oma gaasivooge tasakaalustada. Talgre sõnul tuleb arvestada, et lätlased omavad kogu piirkonnale olulist gaasihoidlat.
Terminal tagab varustuskindluse, mitte odava hinna
LNG-terminali rajamine ei tähenda paraku, et praegu aina kerkiv gaasi hind tingimata langema hakkaks. Möödunud nädalal jõudis USA veeldatud maagaasi tulevikulepingute hind novembri, detsembri ja jaanuari tarneteks 14 aasta kõrgeimale tasemele.
Talgre sõnul dikteerib maagaasi hinda juba praegu LNG hind ja terminali valmimine annab eelkõige varustuskindluse. Teatud tingimuste tagamisel oleks tema sõnul siiski võimalik hinda ka allapoole saada.
Eelmise nädala lõpus ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar, et kui Exemplar hilissügisel Soome lahele jõuab, siis võiks sellel täis paak LNG-d juba peal olla. Praegu pole veel teada, kas see laadung seal on, aga kui on, siis ei ole see Tatari sõnul kindlasti Eesti tarbijatele mõeldud.
Talgre ütles võimalikku laadungit kommenteerides, et see on küsimus eelkõige Eleringile ja Gasgrid Finlandile.
"Tõsi on, et terminal ei tähenda ainult hardware 'i, vaid ka software 'i, see on inimesi, kontakte, lepinguid, lubasid, teenust laiemalt. Sellest sõltub terminali toimimine, varustuskindlustus ja julgeolek," nentis ta.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et nende roll on Paldiskisse toru rajada, laeva laadungi kohta nad aga infot anda ei oska.
Exemplar on renditud kümneks aastaks Soome, Eesti ja teiste Balti riikide veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks. Laev on võimeline pakkuma aasta peale üle viie miljardi kuupmeetri taasgaasistamist. | Infortari juht: Eesti jõuab LNG-laeva vastuvõtuks Soomest varem valmis | https://www.err.ee/1608698833/infortari-juht-eesti-jouab-lng-laeva-vastuvotuks-soomest-varem-valmis | Eesti ja Soome ühiselt renditav LNG-ujuvterminal asus eelmisel nädalal Argentinast Euroopa poole teele ja sildub kas Paldiskis või Soomes sõltuvalt sellest, kus ehitus kiiremini lõpule jõuab. Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul ei tohiks praeguseks kõhklust olla, et laev tuleb Paldiskisse, sest Eestis tekib vastuvõtuvõimekus varem. |
Scholz kutsus Venemaa rünnakut tõrjuva Ukraina toetamise kontekstis Euroopa Liidu riike ühtsusele, lahendama vanu tülisid ning kinnitas, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist nii kaua, kui vaja.
Saksa kantsler esitas 50 minutit kestnud programmilises kõnes vaate, kuidas peaks Euroopa Liit ja Euroopa laiemalt reageerima poliitilistele muutustele, mille on kaasa toonud Venemaa agressioon Ukrainas.
Scholz teatas, et soovib näha geopoliitilisemat Euroopa Liitu ning näeb vajadust selle reformimiseks.
"Ka Euroopa Liidu aluslepingud ei ole kivisse raiutud," rõhutas kantsler. "Euroopa reegleid saab muuta – kui aja siis ka väga lühikese ajaga," lisas ta, kuid möönis, et selleks on vaja kõikide liikmete nõusolekut.
"Kui me üheskoos jõuame järeldusele, et aluslepinguid tuleb muuta, et Euroopa saaks edasi minna, siis me peame seda tegema," ütles ta.
Aluslepingute muutmist peetakse Euroopa Liidus väga tundlikuks teemaks, kuna see nõuab mitmetest riikides rahvahääletusi ning nende negatiivne tulemus võib ühenduse tegevuse pikaks ajaks halvata.
Scholz ütles ka, et soovib kasutada kevadel lõppenud Euroopa tulevikukonverentsi tulemusi oma reformiplaanide huvides.
Scholz rõhutas Praha Karli ülikoolis peetud kõnes Saksamaa pühendumist Euroopa Liidu laienemisele, märkides, et Lääne-Balkani riigid, Ukraina, Moldova ja Gruusia peaksid blokiga liituma.
"[Aga] selles laienenud Liidus hakkavad liikmesriikide vahel kasvama erimeelsused, mis puudutavad poliitilisi huvisid, majandust ja sotsiaalset turvalisust," lisas ta. "Seal, kus täna nõutakse ühehäälsust, kasvab risk iga lisanduva riigiga, mis saab oma vetoõigust kasutades takistada kõigil teistel edasi liikuda," tõdes Saksa kantsler.
"Seepärast olen ma teinud ettepaneku minna sujuvalt üle enamushääletusele ühtses välispoliitikas, aga ka teistes valdkondades nagu näiteks maksupoliitika – mõistes hästi, et sel võivad olla tagajärjed ka Saksamaa jaoks," rääkis Scholz.
Saksa valitsusjuht lubas, et tema riik saadab lähinädalatel Ukrainale täiendavat relvastust. Lisaks juba antud lubadustele tarnida Ukrainale moodsaid õhukaitse- ja radarisüsteeme ja droone, võib Saksamaa võtta eraldi oma vastutuse alla ka Ukraina suurtüki- ja õhutõrjesuutlikkuse ülesehitamise, ütles Scholz. | Scholz toetas EL-i laienemist, kuid sidus selle vetoõiguse kaotamisega | https://www.err.ee/1608698614/scholz-toetas-el-i-laienemist-kuid-sidus-selle-vetooiguse-kaotamisega | Saksa kantsler Olaf Scholz avaldas esmaspäeval Prahas peetud kõnes toetust Euroopa Liidu laienemisele ning ütles, et lõpuks peaks saama ka Ukraina, Moldova ja Gruusia EL-i liikmeks, kuid sidus laienemise riikide vetoõiguse kaotamisega. |
Ameeriklaste missiooni käigus pannakse proovile nii NASA võimsaim SLS-kanderakett (Space Lauch System ehk Kosmoselähetuse Süsteem) kui ka kosmoselaev Orion. Mehitamata laev läbib 42 päeva jooksul enam kui kaks miljonit kilomeetrit, vahendab Space.com.
Esmaspäevale plaanitud Artemis 1 missioon oli NASA samanimelise programmi esimene katselend. Artemise kaugem eesmärk on toimetada inimesed Kuule 2025. aastaks. Katselend oleks pidanud plaani järg algama kell 15.33 Eesti aja järgi NASA Kennedy Kosmosekeskusest. Samalt stardiplatsilt saadeti teele viimane Apollo kuumissioon.
Oodatavasti saabub Florida Kosmoserannikule lähetuskatset vaatama kuni 200 000 pealtvaatajat. Ehkki nii NASA ise kui ka publik loodavad katse õnnestumisele, pole edu seekord kindel.
NASA avastussüsteemide arenduse asejuhataja Jim Free sõnul on missioon väga riskantne. Katse ajal võib mõndagi valesti minna, ning juhtuda, et rakett peab teekonna enneaegselt katkestama. Võib ka olla, et lähetus jääb üldse ära.
Kehva ilma või tehniliste probleemide korral on NASA-l võimalus rakett teele saata kahe tunni pikkuses ajaaknas, mis sulgub 29. augustil kell 17.33. Planeeritud stardiajaks ennustatakse soodsaid ilmastikutingimusi 80-protsendise tõenäosusega. Mida aeg edasi, seda kehvemaks väljavaated muutuvad. Kui start seetõttu ära jääb, on NASA-l täiendavate lähetuspäevadena kirjas ka 2. ja 5. september.
Jõulised eesmärgid
Jim Free sõnul on NASA-l Artemis 1 katsemissiooniga väga lihtsad, kuid jõulised eesmärgid.
Esiteks peab katses selguma, kas Orioni kuumuskilp talub 2800 °C temperatuuri, kui kosmoselaev 40 000 km/h kiirusel Maa atmosfääri tabab. Teiseks tahab NASA veenduda, et SLS suudab tõepoolest Orioni kuuorbiidile kanda, ning kontrollida, kuidas kapsel avakosmose karmide tingimustega toime tuleb.
Kui kapsel kord Vaiksesse ookeani langeb, tahab NASA selle sealt ära tuua, et tagantjärele kosmoselaeva seisundit hinnata. Agentuuri teatel on Orion varustatud enam kui 1000 sensoriga, mis jäädvustaks kõik lennu üksikasjad.
Mannekeeni pikk teekond
Maast kaugeimas punktis asub Orion 467 000 kilomeetri kaugusele ja Kuust veel 64 400 kilomeetrit kaugemale. Tegu on sel juhul kaugeima punktiga, kuhu mehitatud missioonideks mõeldud kosmoselaev iial jõudnud. Ühtlasi kestab katsemissioon 42 päeva, olles palju pikem mehitatud missioonile ette nähtud kümnest päevast.
Pikkusele vaatamata eeldatakse, et kosmoselaev teeb oma teekonnal Kuu ümber üksnes poolteist tiiru. Seejuures liigub Orion vastassuunas Kuu teekonnaga Maa ümber. Nii asub kapsel missioonijuhtide sõnul Kuust kõige vähem 97 kilomeetri ja kõige enam 64 400 kilomeetri kaugusel.
Orioni sees on astronaudi kostüümis mannekeen Moonikin ja mitu sensoritega varustatud inimese ülekeha maketti. Nendega mõõdetakse, kui tugevat kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Kõige olulisemaks peab agentuur aga kapsli Maa atmosfääri naasmise jälgimist.
Katsel on ka mõned teaduslikud eesmärgid. Artemis 1 missioon viib ilmaruumi uudistama kümme väikest kuupsatelliiti. Üks neist, NEA Scout, peaks päikesepurje abil Kuust eemalduma ja otsima järgnevatel kuudel väikest asteroidi, ent teiste eesmärk on aidata Kuu lähedal kaasa Artemise programmile.
Kuhu edasi?
Kui Artemis 1 katselend õnnestub, korraldab NASA järgmisena juba mehitatud katselennu. Selle käigus saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega.
Kui Artemis 2 missioon samuti edukalt lõppeb, loodab NASA järgmiseks hakkama saada 21. sajandi esimese mehitatud maandumisega Kuul. See toimuks kõige varem 2025. aastal Artemis 3 lennu käigus. Kuule saadetaks kaks inimest, kes peaksid maanduma taevakeha lõunapoolusel. | Mootoritõrge sundis NASA kuulendu edasi lükkama | https://novaator.err.ee/1608698464/mootoritorge-sundis-nasa-kuulendu-edasi-lukkama | Ameerika kosmoseagentuur NASA plaanis saata esmaspäeva pärastlõunal teele esimese Artemise programmi raames valminud kuuraketi, et valmistada ette inimeste Kuule naasmist. Ühe mootori tõrke tõttu lükati aga start esialgu 2. septembrile. |
Teisipäeva hommikul kella kaheksast kuni kaheteistkümneni jääb elektri hind vahemikku 715 kuni 772 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgel on elektri hind ka alates kuuest õhtul, kui see tõuseb 700 euro lähedale. Kella seitsmest kümneni liigub elektri hind 740 ja 800 euro vahel megavatt-tunnist.
Teisipäeva keskmine hind on 463 eurot megavatt-tunni eest, mis on poole rohkem kui esmaspäeval.
Odavaim on elekter teisipäeval päeva esimestel tundidel: kella ühest viieni ei tõuse hind üle 21 euro, ka viiest kuueni on hinnaks vaid 36 eurot megavatt-tunni eest.
Möödunud nädala keskmiseks hinnaks kujunes 385 eurot megavatt-tunni eest, mis on kümnendiku võrra vähem kui nädal varem.
Tegu on börsihinnaga, tarbijatele lisandub hinnale käibemaks. | Teisipäeval on elekter hommiku- ja õhtutundidel väga kallis | https://www.err.ee/1608698944/teisipaeval-on-elekter-hommiku-ja-ohtutundidel-vaga-kallis | Nii hommikul kui õhtul liigub elektri hind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 700 ja 800 euro vahel megavatt-tunni eest. |
Mis on sinu värske filmi "Koerkorter" tagamaad? Ilmselt tekkis sul mingil hetkel Andres Ehini loominguga tugevam side?
Andres Ehiniga oli mul rõõm kohtuda mitmete aastate vältel erinevatel perekondlikel sündmustel. Tema loominguga olen ammusest ajast tuttav, mitte ainult luule, vaid ka tõlgetega. "Koerkorteri" puhul võtsin aluseks ühe tema luuletuse ja visualiseerisin selle. Päris alguses oli mõte ka teksti kasutada, aga see tundus mingil hetkel üleliigne.
Mis sind Andres Ehini loomingu juures köidab?
Ta luule on väga kujundlik ja loob lugeja meeles väga elavaid pilte. Sisuliselt ta maalib sõnadega.
Kuigi filmi nimi on "Koerkorter", on seal kasutatud ka fragmente teistest luuletustest. Kuidas sa selle materjali kokku panid?
Ma võtsin mõne fraasi nagu näiteks:
Seal kukkedeks muutuvad kirved
hari punane krabavad kanu
piimalännikust kõlavad hirned
ligi tõmbavad noori ja vanu
Selle põhjal lõin ühe tegelaskuju ehk kirvepealise kuke. Sarnase põhimõtte alusel sündisid ka osad teised tegelased. Kui peamised tegelaskujud olid olemas, hakkasin neile mingit narratiivi punuma, mis nad kõik üheks tervikuks kokku sõlmiks.
"Koerkorter" Autor/allikas: Kaader filmist
"Koerkorteri" maailm tume ja trööstitu, selles on pisut isegi düstoopia hõngu. Mis olid sinu jaoks selle maailma loomisel kõige olulisemad märksõnad?
Filmi keskkonna loomisel inspireerisid mind Kesk-Eesti mahajäetud kolhoosihooned ja see meeleolu, mis seal valitseb. Olulisemaks märksõnaks on nostalgia ehk siis kreeka keeles "haiglane igatsus pöörduda tagasi koju".
"Koerkorteris" on ka tubli annus absurdi, mis tekib ka väikese kontrasti filmi maailmaga: tumedusele vastab koomilisus. Kas selline polaarsus oligi sul plaanis?
Ma mõtlesin sellele hilisnõukogude ajastule ja väikelinna Rapla keskkonnale, kus Andres Ehin oma väga kosmopoliitset ja sürreaalset luulet kirjutas. Mulle tundub, et ka selles on omajagu kontrasti ja absurd on justkui pääsetee oludes, kus isiklik vabadus on piiratud. Absurdis väljendub varjatud naer süsteemi üle.
Oled viimastel aastatel rohkem joonisfilmiga tegelenud. Mis tunne oli tagasi nukufilmi juurde minna?
Olen seal vahest mõningaid tellimustöid teinud, seega väga võõras see maailm ei ole. Vahelduseks oma autorifilmi tegemine nukufilmi tehnikas on väga värskendav. Dekoratsioonide ja nukkude päris materjalidest ehitamine, päriselt valgustamine ja päriselt liigutamine on meie virtuaalsel ajastul suur privileeg. Rääkimata koostööst inimestega, kes neid protsesse meisterlikult valdavad.
Samas pean ma tunnistama, et filmivõte oli ligemale pool aastat pikk ja tehniliselt päris keerukas, nii et lõpuks oli vaimne kurnatus päris suur. Samas olen väga õnnelik lõpptulemuse üle ja see on määrav.
"Koerkorter" Autor/allikas: Kaader filmist
Korraldad ka Animist Tallinn filmifestivali, mistõttu on sinult igati kohane küsida, millist elu praegu Eesti nuku- ja animafilm elab? Kas on head ajad?
Aeg on nagu jõgi, pidevas muutumises. Eesti animatsioon on üsna mitmepalgeline, tehakse nii suuremates stuudiotes, ühemehe-ühenaise stuudiotes ja suisa ilma rahastuseta hobi korras. See on elus traditsioon, ei ole kusagile jäigalt kinni kiilunud, noori tuleb ka hoolega peale.
"Koerkorteri" esilinastus toimus Eestis, aga sellel filmil on kindlasti väga suur rahvusvaheline potentsiaal. Mis on edasised plaanid? Kas aktiivne festivalituur on algamas?
Festivalituur on algamas jah, lähikuudel on kavas Ottawa, Buchon, Leipzig jt. Eestis saab filmi ilmselt varsti näha mõne täispika mängufilmi ees kinos Sõprus. | Priit Tender: "Koerkorteri" puhul inspireerisid mind Kesk-Eesti mahajäetud kolhoosihooned | https://kultuur.err.ee/1608698926/priit-tender-koerkorteri-puhul-inspireerisid-mind-kesk-eesti-mahajaetud-kolhoosihooned | Festivalil Animist Tallinn esilinastus Priit Tenderi uus nukufilm "Koerkorter", mis põhineb Andres Ehini samanimelisel luuletusel. ERR-ile antud intervjuus kinnitas Tender, et "Koerkorteri" puhul on oluline märksõna just nostalgia. |
"President Kaljulaidil ei ole praegu plaani liituda ühegi erakonnaga. Kui midagi muutub, siis vaevalt, et see saladuseks jääb," ütles ERR-ile Kersti Kaljulaidi nõunik Mattias Tammet.
ERR küsis erakonna Eesti 200 juhatuse liikmelt Marek Reinaasalt, kas Kaljulaidi on Eesti 200-ga liitumast heidutanud erakonna langev toetus.
Reinaas vastas, et Eesti 200 toetus ei ole kunagi olnud otseses seoses sellega, kas Kersti Kaljulaid ühineb Eesti 200-ga või mitte.
"See on siiski selline põhimõtete ja väärtuste ühinemine, mitte mingi konjunkturistlik plaan, et kui kellelgi on ägedam toetus, siis ma ühinen nendega ja kui kellelgi vähem toetust, siis ma nendega ei ühine," ütles Reinaas.
"Ma arvan, et Kersti on meie Eesti 200-le kaasa elanud Eesti 200 loomisest peale. Ja ma arvan, et nii otseses kõnes kui ka meedia vahendusel on ta ju kursis sellega, et Eesti 200 võiks olla kindlasti see koht, kus ta oma poliitilisi ambitsioone saaks ellu viia, kui tal need olemas oleks," rääkis Reinaas.
Kersti Kaljulaidi meedianõunik Taavi Linnamäe alustas jaanuarikuus tööd Eesti 200 meeskonnas. Umbes samal ajal liitus erakonnaga endine Kaljulaidi kantselei direktor Tiit Riisalo.
Eesti 200-ga liitus märtsikuus ka Kaljulaidi julgeolekunõunikuna töötanud Merle Maigre.
Kersti Kaljulaid ise on vihjanud, et ta võib tulla Eesti sisepoliitikasse, kuid otsust millal ja millise erakonna ridades, ta avalikult välja öelnud pole. Siiski on peetud kõige tõenäolisemaks tema liitumist Eesti 200-ga. | Nõunik: Kaljulaidil ei ole plaani liituda ühegi erakonnaga | https://www.err.ee/1608698815/nounik-kaljulaidil-ei-ole-plaani-liituda-uhegi-erakonnaga | President Kersti Kaljulaidil ei ole plaani liituda ühegi erakonnaga, ütles Kaljulaidi nõunik Mattias Tammet. Varem on spekuleeritud, et Kaljulaid võib liituda Eesti 200-ga. |
"NATO peab suurendama oma kohalolekut Arktikas," ütles Stoltenberg Saksa ajalehele Welt am Sonntag.
Allianss on juba alustanud luurevõimekusega merelennuväe arendamist, et saada piirkonnas toimuvast parem pilt, märkis Stoltenberg. "Aga me suurendame oma jõupingutusi veelgi," lisas ta.
NATO peasekretäri sõnul on Venemaa hiljuti aktiveerinud oma tegevust ressurssiderikkas piirkonnas: "Me näeme Vene sõjalise kohaloleku olulist suurenemist Arktikas," tõdes Stoltenberg. Tema sõnul tegutseb Venemaa selle nimel, et taasavada seal Nõukogude-aegseid sõjaväebaase ja tugevdada sõjalist kohalolekut regioonis. Samuti katsetab Venemaa seal oma uusi ülimoodsaid relvi nagu näiteks hüperhelikiirusel lendavaid rakette.
Samuti on märgata Hiina kasvavat huvi Arktika vastu, märkis peasekretär.
Stoltenberg ütles juba eelmisel nädalal Kanadat külastades, et Venemaa ja Hiina on leppinud kokku tihendada praktilist koostööd Arktikas. See on osa kahe riigi strateegilisest partnerlusest, mis alliansi peasekretäri sõnul paneb proovile lääne väärtused ja huvid.
Stoltenbergi hinnangul on Arktika NATO jaoks suure strateegilise tähtsusega. Põhjapoolust ümbritsev regioon on ülioluline Põhja-Ameerika ja Euroopa ühendamisel ning samal ajal läheb sealtkaudu ka lühim tee Venemaa ja Põhja-Ameerika vahel. Globaalse soojenemisega sulama hakanud jää Arktikas on avamas uut ja märksa lühemat kaubateed Aasia ja Euroopa vahel.
Stoltenberg rõhutas ka NATO huvi kasvu Arktika vastu seoses sellega, et alliansiga liituvad Rootsi ja Soome.
USA välisministeerium teatas eelmisel nädalal, et loob Arktika teemade eriesindaja ametikoha, et edendada Ameerika Ühendriikide hüviseid ning koostööd liitlaste ja partneritega Arktikas. Plaani peab veel heaks kiitma ka senat.
Peskov: see on Venemaa eluliste huvide sfäär
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas esmaspäeval vastuseks Stoltenbergile, et Moskva peab Arktikat oma oma eluliste huvide piirkonnaks.
"Arktika on meie majandustegevuse ja julgeoleku tagamise piirkond, tegelikult meie eluliste huvide sfäär," ütles Peskov. "Koostöö teiste riikidega, seda enam Hiinaga, on suunatud eranditult Arktika edasisele arendamisele ega saa kujutada ohtu mitte ühelegi teisele riigile ega ühendusele," lisas ta.
Peskov ütles, et NATO juhi avaldus näitab lääneriikide poliitika jätkumist, mis vastandub Venemaale ja tema huvidele Arktikas.
"Venemaa tagab oma huvid kindlal ja vajalikul moel," ütles Vene presidendi esindaja. | Stoltenberg kutsus suurendama NATO kohaolekut Arktikas | https://www.err.ee/1608698881/stoltenberg-kutsus-suurendama-nato-kohaolekut-arktikas | NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Venemaalt lähtuvate uute võimalike ohtude valguses suurendama alliansi kohalolekut Arktikas. |
43 protsenti eestlastest, kes küsitlusele vastas, ütles, et monumentidel pole nendele mingit tähendust ja 29 protsenti eestikeelsetest küsitletutest ütles, et neile tähistavad monumendid Eesti vabariigi vabaduse ja omariikluse kaotust.
60 protsendile muust rahvusest Eesti elanikele, kes küsitlustele vastasid, tähistavad mälestusmärgid meeldetuletust sellest, mis on rahu väärtus. 51 protsendile muust rahvusest elanikele tähendavad need võimalust mälestada kõiki inimesi, kes sõjas hukkusid ja selle tõttu kannatasid ja 47 protsendile tähistavad need võitu fašismi üle.
Hinnang monumentidele erines ka piirkonniti – Kirde-Eesti piirkonna arvamused kattusid pigem muust rahvusest elanike arvamusega.
Riigikantselei tellis Turu-uuringute AS-ilt küsitlused 10.–14. augustini ja 16.–19. juunini. Augustiküsitlusele vastas 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.
Riigikantselei uuring Autor/allikas: riigikantselei | Enamik eestlasi suhtub Teise maailmasõja monumentidesse leigelt | https://www.err.ee/1608698869/enamik-eestlasi-suhtub-teise-maailmasoja-monumentidesse-leigelt | Enamik eestlastest ei omista nõukogude ajal rajatud Teise maailmasõja mälestusmärkidele mingit tähendust, selgus riigikantselei tellitud uuringust. Suuremale osale muust rahvusest Eesti elanikele tähistavad monumendid aga meeldetuletust rahu hinnast. |
Sikk tuli 375-meetrise ujumisdistantsi järel veest välja viiendal positsioonil, jäädes liidrist Rinel Piusist kümne sekundi kaugusele. Kümne kilomeetri pikkusel rattadistantsil kerkis noormees liidriks ja suutis edu hoida ka 2,5-kilomeetrisel jooksumaal. Koguaeg 28.50 andis Sikule kindla võidu. Teisena ületas finišijoone Armin Angerjärv (+0.57) ja kolmandana Pius (+1.21).
Naistele peetud eraldi võistlusel tuli Savitsch juba ujumise järel veest kindla eduga järgnevate ees ja suutis vahet lõpuni hoida. Savitschi võiduajaks mõõdeti 35.50. Teise koha teenis Linda Siimon (+1.36) ja kolmanda Meri-Lill Plagnaud (+1.44).
Vanuseklasside parimad olid Sikk (M20-24), Kristjan Tiido (MJ), Gert Martin Savitsch (PA), Arseni Loginov (PB), Risto Pärnapuu (M25-29), Henek Tomson (M30-34), Vjatšeslav Kulak (M35-39), Sergei Baranovski (M40-44), Danel Hein (M45-49), Andrus Jaamul (M50-54), Aivar Veri (M55-59), Sergei Istsenko (M60-64), Grete Maria Savitsch (NJ), Sofia Kruusalu (N20-24), Meri-Lill Plagnaud (TA), Ingrid Hiiemäe (TB), Linda Siimon (N30-34), Anneli Ratassepp (N35-39), Luise Puu (N40-44), Jane Oidekivi (N45-49), Irina Oleinits (N50-54) ja Pille Nagel (N55-59).
Lastedistantsil oli 150 meetrit ujumist, neli kilomeetrit rattasõitu ja üks kilomeeter jooksu. Üldarvestuses pälvis esikoha Kalmer Kiiver ajaga 17.33,3. Teisena lõpetas Gustav Karl Metspalu (+0.08) ning kolmandana ja ühtlasi parima tüdrukuna Evamaria Albert (+0.27). Kolmanda poisina lõpetas üldarvestuses kuuenda koha saanud Gerd Johan Lessing (+0.42) ning teise ja kolmanda tüdrukuna vastavalt Nora Lehtme (+0.32) ja Karola Viinapuu (+0.34).
Tüdrukute D klassis pääsesid esikolmikusse Arabella Raie, Anna Helene Rauk ja Liis Väljamäe, tüdrukute E klassis aga Grete Metspalu, Liv Grete Raudsepp ja Monika Päslane. Poiste D klassis olid parimad Sander Teder, Robert Raak ja Maru Mäesepp ning poiste E klassis Karl Liivamäe, Milan Kutsinski ja Robin Kattel.
Valgjärvel peeti ka rahvatriatloni, kus meeste põhidistantsil jõudsid kolme parema hulka Matfei Kolossov (36.30,3), Kaupo Kiiver (41.09,0) ja Erkki Ormus (41.37,6) ning naiste seas pääsesid pjedestaalile Tea Mey (42.51,2), Sigrit Udras (48.28,9) ja Krõõt Padrik (50.23,9). Lastedistantsil olid parimad poisid Adrians Markuns (19.27,6), Morris Salumaa (23.16,7) ja Richard Kesperi (24.10,6) ning tüdrukute seas Mirjam Aasaru (20.20,8), Emma Kiiker (20.24,7) ja Kirke Liping (21.29,4).
Eesti Triatloni karikasarja kümnes ja ühtlasi viimane etapp peetakse 24. septembril Saaremaal, kus selguvad Eesti meistrid duatlonis. | Eesti triatloni üheksandal etapil Valgjärvel võidutsesid Sikk ja Savitsch | https://sport.err.ee/1608698482/eesti-triatloni-uheksandal-etapil-valgjarvel-voidutsesid-sikk-ja-savitsch | Eesti triatloni karikasarja üheksandal etapil, Valgjärve triatlonil pälvisid supersprindi distantsil peetud võistlusel üldarvestuses esikohad Johannes Sikk ja Grete Maria Savitsch. |
Võistluse võitis kodupubliku rõõmuks Coen Vermeltfoort (VolerWesses Cycling Team; 4:31.23), edestades kaasmaalast Martijn Buddingit (Riwal Cycling Team) ja britti Jim Browni (Wiv SunGod). Ärmi tiimist oli parim 23. positsioonil lõpetanud Laurence Pithie.
Tanel Kangert (Team BikeExchange – Jayco) sõitis aga võidu Prantsusmaal peetud World Touri ühepäevasõidul Bretagne Classic – Ouest-France (254,8 km). Väikeses grupifinišis noppis võidu belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma; 6:04.22), jättes selja taha prantslase Axel Laurance'i (B&B Hotels – KTM) ja taanlase Alexander Kampi (Trek-Segafredo). Kangert ise tulemust kirja ei saanud. | Ärm lõpetas ühepäevasõidul 33. kohal, Kangert katkestas Prantsusmaal | https://sport.err.ee/1608698653/arm-lopetas-uhepaevasoidul-33-kohal-kangert-katkestas-prantsusmaal | Hollandis peetud teise kategooriaga ühepäevasõidul Ronde van de Achterhoek (204,1 km) sai Rait Ärm (Equipe continentale Groupama-FDJ) grupifinišis 33. koha. |
Truss lubas taasavada eelmisel aastal avaldatud ülevaate, mis määrab Suurbritannia diplomaatia ja julgeoleku prioriteedid järgmisel kümnendil. Trussi liitlaste sõnul tõstetaks Hiina Venemaaga sarnasesse staatusesse. Venemaad kirjeldatakse ülevaates praegu kui ohtu riiklikule julgeolekule, vahendas The Times.
Praegu kirjeldatakse Hiinat kui süsteemset konkurenti. Ülevaates väideti, et London peab süvendama kaubandussuhteid Pekingiga, kuid samal ajal olema ettevaatlik riiklikku julgeolekut ähvardavate ohtude suhtes.
"Avatud majandused, nagu Suurbritannia, peavad Hiinaga suhtlema ja jääma Hiina investeeringutele avatuks, kuid nad peavad end kaitsma tavade eest, mis avaldavad negatiivset mõju heaolule ja julgeolekule," seisab ülevaates.
"Majanduspartnerlust enam ei teki," ütles ajalehele The Times üks Trussi liitlane.
Mais kirjeldas USA välisminister Antony Blinken Hiinat kui suurimat ohtu rahvusvahelisele reeglitele põhinevale korrale.
Välisministrina kirjutas Truss alla Aukuse lepingule. Selle käigus varustab Suurbritannia Austraaliat tuumaallveelaevade ehitamise tehnoloogiaga.
"Liz on pärast välisministriks saamist karmistanud Suurbritannia seisukohta Pekingi suhtes ja jätkab peaministrina seda tööd," ütles üks Trussi liitlane. | Times: Liz Truss plaanib Hiina suhtes poliitikat karmistada | https://www.err.ee/1608698851/times-liz-truss-plaanib-hiina-suhtes-poliitikat-karmistada | Ajaleht The Times kirjutab, et Liz Truss plaanib riigi välispoliitika ümber kujundada, kui temast saab Suurbritannia peaminister. Truss plaanib riiklikus strateegias kirjeldada Hiinat kui ohtu riiklikule julgeolekule. |
Võistluse võitis soolosõidu järel taanlane Tobias Svarre (NPV-Calr Ras Roskilde Junior; 3:14.24). Peagrupp, milles oli kiireim Pajur, jõudis finišisse 54 sekundit peale võitjat. Kolmanda koha teenis belglane Lars Vanen Heede (Crabbe Toitures – CC Chevigny).
"Meeskonna plaan oli täna mängida Mathieu Kockelmanni peale, sest treener polnud kindel, kas ma jaksan mäed ära kannatada. Minu õnneks oli mul jälle väga hea päev ja mäed suurt vaeva ei pakkunud," rääkis Pajur võistluse järel. "Sõidu käigus muutsime plaani ja otsustasime, et finišis tehakse minu jaoks tööd. Kahjuks oli üks poiss mäe peal eest ära saanud ja parim, mis ma sprindis teha sain, oli 2. koht. Finiš oli raske ja tehniline. Esmalt järsk tõus, mille algus oli munakiviga kaetud ja sile oli ainult viimased 100 meetrit."
Päev varem võitis Pajur Itaalias ühepäevasõidu Trofeo Comune di Vertova – Memorial Pietri Merelli (UCI 1.1). | Romet Pajur jõudis Itaalias taas pjedestaalile | https://sport.err.ee/1608698800/romet-pajur-joudis-itaalias-taas-pjedestaalile | Itaalias sõidetud meesjuunioride esimese kategooriaga ühepäevasõidul Trofeo Emilio Paganessi (134 km) sai Eesti valitsev grupisõidu meister Romet Pajur (Team Auto Eder) teise koha. |
1941. aastal valmistub 15-aastane Lina (Bel Powley "Carrie Pilby") kunstikooliks, esimesteks kohtamisteks ja kõigeks, mida suvel on pakkuda. Ühel ööl küüditatakse Lina koos ema ja noorema vennaga Siberisse. Lina isa mõistetakse surma. Lina võitleb kartmatult elu eest, tõotades endale, et kui ta jääb ellu, mälestab ta oma lähedasi ja tuhandeid endasuguseid, jäädvustades nende läbielatu joonistustes ja kirjutustes.
Ta riskib kõigega, pannes oma sõnumid kunsti keelde, lootes, et need jõuavad vangilaagrisse ja annavad isale teada, et nad on elus. Vaid uskumatu jõud, armastus ja lootus aitavad Linal ja tema omastel üle elada ühe päeva teise järel. Ent kas ainult armastusest piisab ellujäämiseks?
Filmis astuvad üles Bel Powley (,,White Boy Rick'', "Printsessid linna peal", ,,Carrie Pilby"), Peter Franzén (telesari "Viikingid'', "Lõvisüda", "Nimed marmortahvlil"), Martin Wallström (telesari "Mr Robot"), Sophie Cookson ("Kingsman: Salateenistus", "Kingsman: Kuldne ring"), Jonah Hauer-King (,,Koera kodutee'') jpt. Režissöör on Marius Markevičius.
"Tuhk lumel" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: USA ja Leedu koostööfilm "Tuhk lumel" | https://kultuur.err.ee/1608698845/kultuuriportaal-soovitab-usa-ja-leedu-koostoofilm-tuhk-lumel | Leedu filmidest teame Eestis üldse piinlikult vähe, seega tasub 2018. aastal PÖFF-il esilinastunud Leedu ja USA koostööfilmile "Tuhk lumel" kindlasti võimalus anda. |
"Dugina tapmist valmistas koos Vovkiga Moskvas ette veel üks ukraina diversiooni-terrorirühmituse liige, Ukraina kodanik Bogdan Petrovitš Tsõganenko (sünd. 1978), kes saabus Venemaale 30. juulil, kasutades transiidina Eestit ja lahkus päev enne Dugina õhkulaskmist," teatas FSB pressiteenistus esmaspäeval.
Vene marurahvuslasest ideoloogi Dugini tütar Darja Dugina hukkus 20. augusti õhtul Moskva lähedal autopommi plahvatuses, mis võis olla mõeldud tema isale. FSB sõnul on toimunu taga Ukraina kodanik Vovk, kes olevat pärast plahvatuse korraldamist koos tütrega Pihkva oblasti kaudu Eestisse pagenud.
Venemaa julgeolekuteenistuse väitel varustas Tsõganenko Vovki võltsitud autonumbritega ja registreerimisdokumentidega Kasahstani kodaniku Julija Zaiko nimele. Samuti pani ta koostöös Vovkiga Moskvas renditud garaažis kokku pommi, mis hiljem Duginat vedanud autos plahvatas.
FSB teadet vahendas sotsiaalmeedias ka Vene president Vladimir Putin.
Välisminister Urmas Reinsalu on öelnud, et FSB jutt, nagu oleks väidetav tapja Eestisse saabunud, on Venemaa infooperatsioon ja provokatsioon. Samuti on mitu Eesti analüütikut juhtinud tähelepanu vastuoludele FSB jutus, öeldes, et kui kõik toimus nii, nagu Vene eriteenistus väidab, näitab see FSB suurt läbikukkumist.
Reinsalu rõhutas ka esmaspäeval meediale saadetud kommentaaris, et tegemist on järjekordse provokatsiooniga.
"Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane avaldus näitab, et Venemaa jätkab kõrgemal poliitilisel tasemel provokatsioonidega Eesti vastu. See pole juhus, et Putini kommentaar esitatakse just Euroopa Liidu välisministrite kohtumise eel, kus tuleb arutelule Eesti ettepanek kehtestada Vene kodanikele reisimise keeld Euroopa Liitu, mida Kreml on raevukalt vastustanud," ütles Reinsalu.
Välisminister kordas üleskutset Eesti kodanikel vältida "nende provokatsioonide valguses" reisimist Venemaale. | FSB väitel liikus ka teine Dugina atentaadis osaleja Eesti kaudu | https://www.err.ee/1608698398/fsb-vaitel-liikus-ka-teine-dugina-atentaadis-osaleja-eesti-kaudu | Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas teise kahtlusaluse nime, keda peab seotuks suurvene ideoloogi Aleksandr Dugini tütre Darja Dugina tapmisega. Sarnaselt esimesena nimetatud kahtlusaluse Natalja Vovkiga väidab FSB, et ka uus kahtlusalune liikus läbi Eesti. Välisminister Urmas Reinsalu nimetas Venemaa tegevust provokatsiooniks. |
Õiguskantslerile kaevanud perekond jättis valla pakutud lasteaiakoha vastu võtmata ja pani lapse Tartu eralastehoidu. Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas perele möödunud nädala lõpus saadetud vastuses, et olukord võib tunduda ebaõiglane, kuid vald pole siiski eksinud.
"Arusaadavalt võib pere soovida oma lapsele teistsuguseid tingimusi, kui seda pakub munitsipaallasteaed. Seepärast võib pere otsustada hoopis eralasteaia või lapsehoiu kasuks, kuid vald ei ole kohustatud seda rahastama," nentis ta.
Madise lisas, et põhiseaduse järgi on vanemal lapse hariduse valikul otsustav sõna, kuid seda tuleb mõista nii, et valida saab seadusega antud võimaluste piires. Põhiseadus lubab eraõppeasutusi pidada, kuid ei kohusta riiki ega ka kohalikke omavalitsusi neid rahastama.
Õiguskantsler viitas ka koolieelse lasteasutuse seadusele, mille kohaselt peab valla- või linnavalitsus looma pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kui kohalik omavalitsus tagab lapsele koha enda peetavas lasteaias, ongi ta oma kohustuse täitnud, sest seadus ei näe ette eralasteaia või -hoiu kohatasu rahastamise kohustust.
"Kuna vald või linn ei pea põhiseaduse ja seaduse järgi tagama igale lapsele tema pere tõekspidamistele ja maailmavaatele vastavat alusharidust, vaid alusharidust, mille tingimustes on ühiskond kokku leppinud /.../, ei saa eralasteaias käimise rahastamist nõuda ka sellel põhjusel," ütles Madise.
Ta märkis, et omavalitsus võib mõistagi vabatahtlikult, ilma seadusest tuleneva kohustuseta eralasteaias käimist rahastada ning Tartu vald seda ka teeb, kuid vallal on õigus selleks oma tingimused seada. Näiteks Tartu vald on otsustanud, et kui pere on loobunud talle munitsipaallasteaias pakutud kohast, siis väljaspool valla territooriumi asuvas eralasteaias käimist nad ei rahasta.
"Praegusel juhul pakkus Tartu vald Teie lapsele kohta lasteaias ning lapsehoiuteenuse tagamise, sealhulgas rahastamise kohustust, vallal ei ole," resümeeris õiguskantsler. | Õiguskantsler: KOV ei kohustu igal juhul lapse erahoius käimist rahastama | https://www.err.ee/1608698650/oiguskantsler-kov-ei-kohustu-igal-juhul-lapse-erahoius-kaimist-rahastama | Tartu vallas elav pere kaebas õiguskantslerile, et vald pakkus nende lastele kohta munitsipaallasteaias, kuid ei soostunud rahastama lapse käimist Tartu linnas asuvas eralasteaias. Ehkki pere pidas seda diskrimineerimiseks, ei näinud õiguskantsler vallal süüd. |
Tallinnas Vent Space'i projektiruumis on avatud üks äraütlemata õrn ja roosa näitus. Tegu on petlikult pehme ja magusa väljapanekuga, sest teostesse süvenedes avaldub nende sitkus. Kuidas ühendada õrnust ja sitkust? Just see pinge kannabki näitust.
Keldrikorruse galerii on natuke nagu koobas, mis koosneb installatsioonidest, graafilistest lehtedest, videost ja väikest lugemisnurgast. "Raskekaalu õrnus" on Sarah Nõmme ja Maria Izabella Lehtsaare paarisnäitus, mille kureerisid Anita Kodanik ja Brigit Arop. Mõlemad kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga: Nõmm skulptuuri ja installatsiooni ning Lehtsaar graafika osakonna omaga.
Lehtsaare puhul on eriti huvitav jälgida tema klassikaliste graafikatehnikate oskuslikku käsitlemist. Eriti meeldisid mulle tema litograafia tehnikas graafilised lehed ning trükiste seeria, mis olid eksponeeritud pisikese lugemisnurgana. Viimasel paaril-kolmel aastal on paljudel näitustel oma lugemisnurgake. Mõnel juhul toimib see paremini kui teine ja antud näitusel oli tegu ikkagi teosega, sest Lehtsaare zine-de seeria oli ühtne tervik ja autori enda loodud trükised.
Näituse kõige vastuolulised teos pärineb Nõmmelt. Nimelt eksponeerib ta betoonist tüdrukut, kes on pandud rippuma pea alaspidi. Ta on küll füüsiliselt pea alaspidi, ent midagi selles visuaalis seostub minu jaoks ülespoomisega. Näitusel, mis kubiseb erinevatest vaimse tervisega seotud teemadest, assotseerus see skulptuur enda ülespoomisega. Kui tuua siia roosamanna-hõngulisse näitusesaali enesetapu temaatika, siis saavad mitmedki teised teosed hoopis teise kaalu. Nõmme teos oli väljas ka eelmisel kevadnäitusel, ning ka seal jättis see skulptuur mulle sama mulje.
Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme paarisnäitus "Raskekaalu õrnus" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
"Raskekaalu õrnus" viitab nii poksile kui ka õrn olemisele. Kahe sõna vahel on särisev pinge, sest me ei seosta stereotüüpselt poksijaid habras olemisega. Näitusel on palju viiteid poksimisele, seda just poksimiseks vajaliku butafooria näol. Kui poksimine ja õrnus ei käi esimese hooga kokku, siis pööraksin tegelikult selle mõtte pea peale ja läheneksin asjale hoopis nii, et habras olemine – eriti avalikult oma hapruse tunnistamine – nõuab suurt eneseületust ning julgust. Kas pole mitte nii, et inimesed teevad kõigest väest nägu, et nad on tugevad ja haavamatud ning nad on igas elu valdkonnas oma ülesannete kõrgusel? 21. sajandi edukuse fanatismi keskel on raske tõsta käed püsti ja tunnistada maailmale, et klantsitud pealispinna all on oma muredega kimpus habras inimene.
Näitusel tekkis minu jaoks paralleel Hedi Jaansoo loominguga, kes on pikemalt tegelenud habras olemise kibemagusa reaalsusega. EKA lõputööde näitusel TASE eksponeeris Jaansoo ruumiinstallatsiooni "Argused, nõrkused_", mis koosnes peenetest niidikestest, traatidest, pisikestest kivikestest ja läbikumavast kangast ja lillevaasist. Need teemad nõuavad tundlikku kätt, et luua ühteaegu nii sisukas kui ka esteetiline teos, mis tabaks inimese hinge. Mõnes mõttes on lihtsam teha klassikalist ühiskonnakriitilist sotsipoliitilist kunsti, mis domineerib tänapäeva kunstimaailmas. Keerulisem on teha kunsti, mis puudutab vaatajat nõnda, et ta hakkab mõtlema sellele, kuidas tema isiklikult antud temaatikaga suhestub.
Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme paarisnäitus "Raskekaalu õrnus" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
"Raskekaalu õrnuse" üks kandev teema on juuksed. Sõltuvalt inimesest on juuksed vähem või rohkem oluline teema, kuid vahel võib olla nii, et oma soengu muutmine kannab endas märki kas suuremast sisemisest kaosest või elumuutusest. Mina olen näiteks oma soengut kardinaalselt muutnud, sest juuste mahalõikamine või ka värvimine on justkui uue lehe pööramine. Muutusega kaasneb värskus ja kergus. Vahel on siiski nii, et soengu muutmise kaif kestab vaid hetke, olgu selleks päev või nädal, lõpuks harjub inimene oma peegelpildiga ning drastilise muutuse erutus kustub.
Näitusel on video juuste kammimisest, mis mõjub meditatiivselt. Sätitud soeng võib olla moodus, kuidas näidata maailmale "korras" ja klantsitud pealispinda. See, kuidas end maailmale näidata, on keeruline ettevõtmine ajal, mil domineerib ilukultus ning enda parimast küljest presenteerimine. Sest mainima peab ka seda, et rõhutatult moest ja ilutrendidest mittehoolimine on samuti sõnum ning hoolikalt läbimõeldud kommunikatsiooniakt.
Antud näitus mängib esmamulje petlikkusega ning annab vaatajale mõista, et õrnus ja vastupidavus ei pea olema vastandud. Need võivad hoopis paralleelselt inimeses eksisteerides pakkuda tröösti tänapäeva maailmas, mis rõhub iga hinna eest sirge seljaga tugev olemisele. | Arvustus. "Raskekaalu õrnus": nii õrn, kuid nii tugev | https://kultuur.err.ee/1608698659/arvustus-raskekaalu-ornus-nii-orn-kuid-nii-tugev | Uus näitus
"Raskekaalu õrnus"
Kuraatorid Anita Kodanik ja Brigit Arop
Kunstnikud Sarah Nõmm ja Maria Izabella Lehtsaar
Avatud Vent Space projektiruumis kuni 31. augustini |
33-aastane Kangangi, kes sõitis Ida-Aafrikas asuva Team Amani eest, osales Overlandi kruusavõistlusel Vermontis, mis hõlmas peaaegu 2100 tõusumeetrit.
"Sule on meie kapten, sõber, vend. Ta on ka isa, abikaasa ja poeg," oli kirjas meeskonna avalduses.
"Selle asemel, et meid grupi eesotsas juhtida, on ta nüüd meile teejuhiks, kui me tema unistuse elluviimisel edasi liigume."
Kangangi saavutas 2017. aastal Rwanda tuuril kolmanda koha, sõites Saksamaa UCI Continentali meeskonnas Bike Aid, enne kui läks üle kruusasõidule. Tema meeskond Amani kavatseb "toetada noorte Ida-Aafrika jalgratturite arengut", kes on pärit peamiselt Rwandast, Ugandast ja Keeniast.
"Minu südamlik kaastunne tema perele ja kogu rattaspordi kogukonnale, kes on kaotanud andeka jalgratturi, mentori ja sõbra," postitas Keenia presidendiks valitud William Ruto abikaasa Rachel Ruto Twitterisse. "Me kõik jääme temast puudust tundma. Keenia on kaotanud meistri. Puhka rahus, Sule," lisas Ruto.
Umbes 900 jalgratturit võistles laupäeval toimunud võistlusel, mille võitis Amani meeskonna rattur John Kariuki.
Overlandi kruusavõistluse korraldaja Ansel Dickey sõnas avalduses järgnevalt: "Avaldame sügavat kaastunnet tema perekonnale, sõpradele Team Amanile ja Keenia rahvale." | Keenia rattur hukkus Vermontis toimunud võistlusel | https://sport.err.ee/1608698608/keenia-rattur-hukkus-vermontis-toimunud-voistlusel | Keenia jalgrattur Suleiman Kangangi suri laupäeval USA-s toimunud võidusõidul pärast suurel kiirusel juhtunud kukkumist. |
Kui Rootsi keeleseadus näeb ette iga õpilase õigust arendada oma emakeele oskust isegi siis, kui tema emakeel pole rootsi keel, siis Eestis keskendutakse ennekõike eesti keele oskuse parandamisele. Olukorda võib käsitleda mõnes mõttes probleemina, sest kuigi eestikeelse õppe kvaliteet ja kättesaadavus on jätkuvalt väga oluline, ei tohiks kõige selle taustal suhtuda kakskeelsusesse kui (eesti keele) ohutegurisse.
Juba aastakümneid on keeleteadlased rääkinud sellest, et suurem osa maailma rahvastikust oskab vähemalt kahte keelt ning ükskeelsus on pigem harv nähtus. Statistikaameti andmetel rääkis 2020. aasta alguse seisuga eesti keelt emakeelena 894 336 inimest ehk umbes 68 protsenti kogurahvastikust. Huvitav, kas see protsent oleks kõrgem, kui see kajastaks inimesi, kelle üks emakeeltest on eesti keel? Ilmselt küll, sest vähemalt kahe emakeelega kõnelejaid on palju rohkem, kui võiks arvata.
Ometi seostub kakskeelsusega teatud stigma. Vanakooli usku inimesed leiavad, et kakskeelsus on nagu vee ja õli eksperiment, kus kumbki keel moodustab omaette kihi, mis omavahel ei segune. Peale selle seab anuma maht ette piirid, kui kõrge võib iga kiht olla. See illustreerib näiliselt poolkeelsust, st mida rohkem keeli sa oskad, seda ebapädevam sa igas keeles oled.
Poolkeelsuse idee on siiski üsna vastuoluline, sest keeli kasutatakse erinevateks otstarveteks, mistõttu ei saa nende pädevust üks-ühele võrrelda. Peale selle on järjest aktuaalsemaks muutunud põimkeelsus, mille kohaselt keeled ei ole ajus omaette üksused, vaid üks segunenud tervik. Umbes nagu piim ja kohv.
Eesti keele oskuse pidurid
Olles ise kasvanud üles Ida-Virumaal kakskeelses perekonnas, kus kujunes välja selge süsteem kummagi keele kasutamiseks, tundsin pikalt, et minu kakskeelsus on kõike muud kui eelis. Eriti kujundas seda koolipõlv. Lapsena kutsusid eakaaslased mind sibulaks, pronksiöö sündmuste järel ka kommunistiks ja küüditajaks. Russofoobse hõnguga oli ümbritsetud ka põhikooliaegne emakeeleõpetaja, kes lõputu kriitikaga tegi selgeks, et ma ei saa kunagi eesti keelt selgeks, sest räägin kodus lisaks vene keelt.
Minu näide siiski ei ilmesta kõikide eestivene noorte olukorda, sest vaatamata minu keeletaustale suunatud kriitikale oli kogu mu haridustee eestikeelne ning vaid ehtne keelepolitseinik leiaks märke vene keele mõjudest minu kõnekeeles. Endiselt leidub selliseid venekeelseid noori, kes on õppinud Eesti koolis aga ikkagi ei suuda mugavalt rääkida eesti keeles. Mis värk on siis?
Isiklikult näen, et probleem lasub muus kui sõnavara puuduses, pigem jääb puudu julgusest ja enesekindlusest. Väga raske on uue keele õppimisel üle saada ebamugavusest, mis kaasneb just rääkimisega. Kõnelemisel kipud vigu tegema, püüad järgida kirjakeelset sõnajärge, vahel eksid käändes, pöördes või arvus: kõik need probleemid on tavalised, sest suulist keelt ei saa võrdsustada normeeritud kirjakeelega.
Igapäevaelu illustreeriv pilt on siiski kurb, sest kui venekeelne inimene kõneleb eesti keelt vigaselt või teeb seda kõrvatorkava aktsendiga, siis asutakse automaatselt inimesele ette heitma: "Õpi selgeks meie riigikeel!" Ega siis pole üllatav, kui inimene ei julge enam rääkida.
"Olen näinud ka selliseid noorema õppeastme õpilasi, kelle keelelisest repertuaaris puudub igasugune eestikeelne sõnavara."
Muidugi see on vaid üks tahu pool. Olen näinud ka selliseid noorema õppeastme õpilasi, kelle keelelisest repertuaaris puudub igasugune eestikeelne sõnavara, ometi on nad siin sündinud ja üles kasvanud. Selliste noorte eesti keele oskuse arendamist takerdavad nii kool kui ka kodu.
Kakskeelsete haridusasutuste üleminek eesti keelele toimib vaid paberil, tegelikkuses õpetatakse eesti keelt endiselt kaootiliselt, sest sobivatest õpetajatest jääb vajaka. Mitmed venekeelsed pered hoiduvad oma laste saatmisest eestikeelsesse kooli, sest valitseb teatud hirm. Laps võib äkki kaotada oma vene keele oskuse või vastupidi, kodune vene keel saab olema suureks takistuseks eesti keele õppimisel, mis võib mõjuda lapsele väga stressirohkelt.
Kas vene keel vajab tingimata väljajuurimist?
Mõlema probleemi tuumana näen üldiseid negatiivseid hoiakuid kakskeelsuse suhtes. Kardetakse, et mitme (ema)keele oskus ohustab kuidagi eesti keele elujõulisust, sest äkki üks hetk kaotatakse eestikeelne haridus või väheneb eesti keele kõnelejate arv.
Need hirmud on siiski pealiskaudsed. Esiteks, eesti keelt ei saa pidada ohustatuks. Teiseks, venekeelsed koolilõpetajad on sageli ülikooli või tööturule sisenedes ebasoodsas olukorras, takistuseks jällegi ebapiisav eesti keele oskus. Millist ohtu võib piiratud võimalustega noor siis üldse kujutada?
Üleminek eestikeelsele õppele on vajalik samm ning peab algama esmajoones lasteaedadest ning algklassidest. Kogu protsessi vältel tuleb aga tegeleda hoolikalt kommunikatsiooniga: venekeelne inimene ei tohiks tunda end halvasti, sest ta oskab vene keelt. Just seepärast peaks tal säilima õigus arendada oma kodukeele oskust ka siis, kui kõik kohustuslikud õppeained on eestikeelsed. Vene keelt ei pea kartma ega välja juurima. Ja eestikeelset suhtlusoskust tuleks aktiivselt julgustada. Parem vigaselt ja valesti, kui üldse mitte.
Muutus algab seestpoolt
Täpselt nagu muutub keel, nii peaksid muutuma ka ühiskonna vaated. Eestlase hirmud kõiksugu võõrapärase ees on arusaadavad ning põlvkondlik trauma ilmestab selgelt, et kunagisest venestamispoliitikast edasiliikumiseks kulub veel aastakümneid.
Aga alustada tuleb siiski iseendast. Inimesi ei tohi sildistada selle alusel, kui hästi nad eesti keelt räägivad. Inimesi ei tohi halvustada selle alusel, mis on nende emakeel(ed). Inimesi ei tohi karta selle alusel, et nad oskavad peale eesti keele ka muid keeli. Kakskeelsus rikastab, see ei ohusta. | Mari-Liis Korkus: kakskeelsus ei ohusta, vaid rikastab | https://www.err.ee/1608698395/mari-liis-korkus-kakskeelsus-ei-ohusta-vaid-rikastab | Vene keelt ei pea kartma ega välja juurima. Ja eestikeelset suhtlusoskust tuleks aktiivselt julgustada. Parem vigaselt ja valesti, kui üldse mitte, kirjutab Mari-Liis Korkus. |
Hooaja neljandat võidusõitu alustas Absolute Racingu tiim (Rump, Alessio Picariello ja Andrew Haryanto) kvalifikatsioonijärgselt seitsmendalt kohalt. Barcelona ringrajal peetud sõidus suutis küll Absolute Racing võistluse jooksul positsioone parandada ent sõit lõpetati sel korral viienda kohaga. LM GTE klassis võistluse võitnud Proton Competitioni tiimile kaotati neljatunnise sõidu järel 42 sekundiga, poodiumikoht jäi vaid nelja sekundi kaugusele.
"Pidime kogu sõidu võitlema, et püüda eespool olevaid võistkondi. Lõpptulemus pole kindlasti see, mille järele me siia tulime. Lootsime olla pjedestaalil, aga mis teha - selline see sõit oli," tõdes Martin Rump pärast Barcelona etappi.
Sarja üldkokkuvõttes on Absolute Racing LM GTE klassis 29 punktiga hoidmas kaheksandat kohta. Järgmine etapp peetakse septembri viimasel nädalavahetusel Belgias, kuulsal Spa ringrajal.
"Kindlasti loodame Spa ringrajal sõita kõrgema tulemuse peale. Ma näen, et meil on need pusletükid olemas, mis tuleb edaspidi kokku panna ja siis tuleb ka tulemus. Ootan järgmist etappi väga, sest juba ainuüksi Porsche RSR masinaga seal ringe teha on iseenesest nii võimas. Loodan, et suudame Belgias sõita pjedestaalile," sõnas Rump.
ELMS-i hooaja lõpuni on jäänud veel kaks etappi. Lisaks Spa ringrajale sõidetakse oktoobris veel ka Portimaos. | Rump jätkas hooaega viienda kohaga Barcelonas | https://sport.err.ee/1608698557/rump-jatkas-hooaega-viienda-kohaga-barcelonas | Võidusõitja Martin Rump jätkas lõppenud nädalavahetusel hooaega Euroopa Le Mansi kereautodesarjas. Barcelona ringrajal toimunud nelja tunni sõidu lõpetas Rump koos oma tiimi Absolute Racinguga (Porsche 911 RSR) viiendal kohal. |
"Rootsi on jätkuvalt Ukraina lähedane sõber ja toetab Ukrainat," ütles Andersson.
"Me ei tea, kui kaua sõda kestab, kuid Rootsi on valmis Ukrainat pikalt toetama," lubas Rootsi välisminister Ann Linde.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kohtus Stockholmis Anderssoni ja Lindega. Kuleba tänas Rootsit toetuse eest.
"Seni, kuni sõda jätkub, küsime rohkem relvastust," ütles Kuleba.
Viimaste andmete kohaselt on Euroopa suurriikide, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, sõjaline toetus Ukrainale viimaste kuude jooksul aeglustunud. Ukraina aga valmistub vastupealetungiks, vahendas Politico. | Rootsi annab Ukrainale sõjalist abi 47 miljoni euro ulatuses | https://www.err.ee/1608698617/rootsi-annab-ukrainale-sojalist-abi-47-miljoni-euro-ulatuses | Rootsi peaminister Magdalena Andersson lubas esmaspäeval, et Stockholm suurendab sõjalist abi Ukrainale. Rootsi annab Ukrainale veel 47 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. |
"Eesti saab taaskord tunda siirast rõõmu tänaseks juba mitmete saavutustega silma paistnud noore muusikatalendi üle," ütleb PLMF looja Pille Lill. "Väikeses riigis on iga anne hindamatu väärtusega ning vajab toetust kogu muusikutee jooksul."
Marcel Johannes Kits pälvis tänavu kolmanda koha kõrgetasemelisel Queen Elisabethi konkursil Brüsselis. Samuti on ta Brahmsi-nimelise konkursi (2016), Enescu-nimelise konkursi (2018) ja Eesti keelpillimängijate konkursil (2015) esikohavõitja.
Algaval hooajal ootab Kitse muuhulgas ees kontsertturnee Koreasse koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga, koos viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergiga esitatakse Johannes Brahmsi Topeltkontsert viiulile ja tšellole. Samuti õpib Kits Berliini Kunstiülikoolis professor Jens Peter Maintzi tšelloklassis.
Muusikute fond PLMF loodi 2003. aastal missiooniga toetada klassikalise muusika talente. Noore Muusiku tunnustus on pühendatud Marje ja Kuldar Singi mälestusele ja seda toetab perekond Kelam. Varem on PLMF-i Noore Muusiku preemia pälvinud Oliver Kuusik, Rene Soom, Ivi Ots, Johan Randvere, Pärt Uusberg, Theodor Sink jpt. | Noore muusiku preemia pälvis tšellist Marcel Johannes Kits | https://kultuur.err.ee/1608698611/noore-muusiku-preemia-palvis-tsellist-marcel-johannes-kits | Pühapäeval anti Tallinna kammermuusika festivali viimasel kontserdil Jaani kirikus üle Pille Lille Muusikute Fondi Noore muusiku preemia, mille pälvis tšellist Marcel Johannes Kits. |
"Sierra" keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Aasta alguses linastunud film on rahvusvahelistelt festivalidelt pälvinud praeguseks ligi 20 auhinda.
Varasemalt on "Sierra" teiste seas pälvinud nii kultuurikanal Arte auhinna Dresdenist, publikupreemia Ameerika festivalilt GLAS, peapreemiad Valencia rahvusvaheliselt filmifestivalilt, Soome animafestivalilt Animatricks ja Küprose animatsioonifestivalilt Animafest Cyprus. Lisaks on "Sierra" võitnud Oscari-kvalifikatsiooni väärilised auhinnad San Franciscost ja festivalilt Palm Springs ShortFest.
Eestis saab filmi näha veel 1. ja 8. septembril kinos Sõprus. 1. septembril toimub eriseanss Sõpruse Kai saalis Noblessneris, kus "Sierrat" näidatakse neli korda järjest.
"Sierra" režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn. | "Sierra" pälvis Turu animatsioonifestivalil kaks auhinda | https://kultuur.err.ee/1608698581/sierra-palvis-turu-animatsioonifestivalil-kaks-auhinda | Sander Joone "Sierra" pälvis Turku animatsioonifestivalil kaks auhinda. Žürii tunnustas "Sierrat" parima professionaalse filmi preemiaga, lisaks pälvis film publikuauhinna. |
Real asus Vinicius Juniori väravast mängu 1:0 juhtima, kui meeskonna üks viimastest ostudest Aurelien Tchouameni andis suurepärase läbisöödu kaitseliini vahele.
Joselu viigistas seisu 43. minutil. Reali väravas seisnud Thibaut Courtois tõrjus Joselu esimese pealelöögi, kuid Espanyoli ründaja suutis tagasi põrganud palli teisel korral väravasse lüüa.
Alles 88. minutil suutis Real Benzema tabamusest juhtima minna, kui prantslane sai väga hea söödu Rodrygolt ning lõi palli ühe puutega väravavõrku. Kohtumise lõpus sai Espanyoli väravavaht punase kaardi, mis tähendas, et väljakumängija pidi väravavahi kohale suunduma. Real teenis heast kohast karistuslöögi ning Benzema realiseeris selle olukorra edukalt.
Real hoiab tabelis liidrikohta üheksa punktiga. Lisaks nendele on ka Real Betis võitnud kõik kolm kohtumist ning on Reali järel teisel kohal samuti üheksa punktiga. Betis on löönud vähem väravaid, kui Real, seetõttu paiknevad nemad teisel kohal.
Pühapäeva õhtul samuti võidu teeninud Barcelona, alistas lausa 4:0 Valladolidi. Selle suve üks suurimaid oste Robert Lewandowski skooris kahel korral. Barcelona paikneb tabelis kolmandal kohal seitsme punktiga. | Benzema hilised kaks väravat tõid Realile võidu | https://sport.err.ee/1608698509/benzema-hilised-kaks-varavat-toid-realile-voidu | Hispaania jalgpalliliigas võitis Madridi Real pühapäeva hilisõhtul 3:1 Espanyoli meeskonda. Karim Benzema kaks hilist väravat aitasid Realil liigat täiseduga jätkata. |
Iirimaa ei ole praegu NATO liige ning saareriik on pikalt olnud sõjaliselt neutraalne.
Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on kaitse- ja julgeolekuarutelu Iirimaal tähtsuselt tõusnud.
BehaviourWise tegi Iirimaal 21. juuni kuni 13. juuli 2022 küsitlusuuringu, mille käigus uuriti eri nurkade kaudu iirlaste hinnanguid kaitsepoliitika vallas.
Küsitlusuuring tehti enne Iiri valitsuse teadaannet, et riik tõstab hüppeliselt kaitsekulutusi aastaks 2028 1,5 miljardi euroni.
Uuringu korraldajad testisid ka narratiive võimalike sõjaliste konfliktide kohta, mille käigus selgus võimaliku NATO-liikmesuse kasv ning neutraalsuse hoidmise vajalikkuse vähenemine.
Arvestades vastanute jagunemist umbes pooleks, võib uuringu autorite hinnangul domineerima hakkavad kaitsepoliitilised narratiivid kallutada võimalikku NATO-referendumit.
Küsitletud inimesed väljendasid ka üldiselt suuremat ebakindlust sõja ja toidujulgeolu kohta. Eriti suur mure väljendus kasvavate toiduhindade ja võimaliku toidupuuduse pärast. Samas toetati tugevalt sõjapõgenike vastuvõtmist ja Euroopa Liidu keeldu Vene energiakandjatele.
Küsitlusuuring tuvastas samuti, et Iiri avalikkusel on vähene arusaam Euroopa Liidu ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kuigi Iirimaa võtab sellest osa.
Valimis osales 1845 inimest.
2020. aastal oli Vene meedias teateid, et Vene agendid luurasid Iirimaalt Põhja-Ameerika poole suunduvaid kaableid.
2022. aasta alguses pidi Vene merevägi pidama Iiri majandusvetes mereväeõppusi, mille vastu Iiri valitsus tugevalt protestis, vahendab BBC. | Napilt üle poole iirlastest toetab NATO-liikmesust | https://www.err.ee/1608698542/napilt-ule-poole-iirlastest-toetab-nato-liikmesust | Viimase küsitlusuuringu kohaselt toetab Iiri vabariigi liitumist NATO-ga 52 protsenti vastanutest, vahendab Euractiv. |
"Suurte kogemustega ajakirjanik annab ikka nõu meedia valdkonnas. Detailid selguvad juba praktilises töös," ütles ERR-ile keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid.
Karilaid lisas, et Alaküla alustab tööd alates 1. septembrist.
Eelmisest nädalast alustas Keskerakonna nõunikuna tööd ka endine ajakirjanik ja praegune kirjanik Katrin Pauts.
Alaküla oli Keskerakonna väljaande Kesknädal peatoimetaja aastatel 2004–2007.
Allan Alaküla on töötanud ka Tallinna linnakantselei arenguteenistuse vanemspetsialisti ametikohal, Tallinna linna esindajana Euroopa Liidus ning alates 2008. aasta maist kuni 2020. aasta juulini oli ta Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht.
2012. aasta juulist kuni 2017. jaanuarini oli Alaküla SA Tallinna Televisiooni nõukogu esimees. | Allan Alakülast saab riigikogu keskfraktsiooni nõunik | https://www.err.ee/1608698524/allan-alakulast-saab-riigikogu-keskfraktsiooni-nounik | Endine Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla asub tööle riigikogu Keskerakonna fraktsiooni meedianõunikuna. |
Läinud sajandi spioonifilmides nähtud luurevidinad näisid vaatajatele omal ajal väga futuristlikud, kuid on praeguseks kõik vabalt kättesaadavad. "Nüüd on olemas kaameratega varustatud pastakad ja USB-mälupulgad, mis hakkavad salvestama, kui pulga arvutiga ühendad," toob Tartu Ülikooli lausandmetöötluse kaasprofessor Huber Flores näiteid.
"Nüüd on olemas kaameratega varustatud pastakad ja USB-mälupulgad, mis hakkavad salvestama, kui pulga arvutiga ühendad."
Video- ja helisalvestusseadmed on niisiis muutunud sedavõrd väikeseks, aga ka hinna poolest soodsaks, et neid võib eraisik omas kodus vabalt kasutada. Paraku tekib näiteks oma kodu turistidele välja üürivatel inimestel seeläbi võimalus oma kliente salaja filmida. Hiljutises artiklis pakubki Flores koos kolleegidega välja lihtsa meetodi, kuidas tavainimene saaks selliseid varjatud salvesteid üles leida.
Soe vastuvõtt
Huber Floresi ja kolleegide lahendus põhineb termopildistamise tehnoloogial. "See võimaldab meil näha inimsilmale nähtamatut valgust soojusjälgedena," selgitab ta. Kaasprofessori sõnul immitseb töötavast seadmest erituv soojus selle pinnale. "Ehk kui seadmed midagi töötlevad või arvutavad, muutuvad need kuumaks," märgib ta. Termoplidistamine püüab selle soojuskiirguse kinni ja tõlgendab inimese jaoks pildina nähtavaks soojuseks.
"Tavaliselt kasutavad termopildistamist näiteks jahimehed, kui nad öösel jahile lähevad ja pimedas loomi näha tahavad," toob kaasprofessor välja. Enim leiab tehnoloogia rakendust aga ehitussektoris. Näiteks reedab soojuspilt ära, kui valmivas elektri- või soojaveetaristus esineb mingeid lekkeid.
"Mõnikord reisil olles olen isegi vaadanud, kas näen voodi kohal mõnd kahtlase välimusega suitsuandurit või üüripinnal midagi, mis salvestab, kui vetsus käin."
"Tavainimene saab sama lahendust kasutada reisile minnes," osutab Flores. Tänapäeval kasutab enamik inimesi selleks tema sõnul Airbnb rakenduse vahendatud kodumajutust. Vahel tuleb aga ette, et üürileandja võib turiste läbi kaamerasilma jälgida. "Mõnikord reisil olles olen isegi vaadanud, kas näen voodi kohal mõnd kahtlase välimusega suitsuandurit või üüripinnal midagi, mis salvestab, kui vetsus käin," meenutab kaasprofessor.
Niisiis otsivad turistid tema sõnul omakorda võimalust võimalikke salvestusseadmeid üles leida. "Ainus viis selleks on võtta appi kergesti kasutatav tehnoloogia," sõnab Flores. Termopildistamine ongi tema sõnul selleks kõige lihtsam ja vaistlikumalt toimiv lahendus. Kuigi eraldi on müügil ka sisseehitatud soojuskaameraga telefonid, saab tavalisele nutitelefonile termokaamera väikese vidinana juurde osta.
Mänguasi inimsilma vaates (vasakul) ja läbi termokaamera, kui varjatud salvesti on välja (keskel) või sisse (paremal) lüliatud. Autor/allikas: Huber Flores
"Alternatiiv on teha võrguanalüüs," ütleb kaasprofessor. See tähendaks, et inimesel on telefonis rakendus, mis näitaks, mida parasjagu tema asupaiga arvutivõrgus liigutatakse. "Sa võib-olla näed sealt, et miski salvestab, aga ei oska öelda, kus see on. Sul tuleb ikkagi terve ruum läbi otsida," selgitab Flores. Ühtlasi eeldab võrguanalüüs tehnilist tausta, mida kõigil inimestel olla ei pruugi.
Teine alternatiiv oleks ruum välgu valgel läbi vaadata. "Võtad oma telefoni, avad selle välklambi ja hakkad siis otsima ruumist kaameraläätse peegeldust," juhendab Flores. Sellelgi otsimisviisil on oma konks: kõik sõltub välgu nurgast. Peidetud kaamerasilm peegeldab valgust tagasi vaid õige nurga alt ning helisalvesti ei peegelda üldse. "Kolmas alternatiiv ongi lihtsalt kõik läbi otsida," tõdeb kaasprofessor.
Soojus aitab ka peitjat
Huber Floresi töörühm on termopildistamise tehnoloogiaga tegelenud juba pikalt. "Teame juba, kus see töötab, kui kaugelt pildistada, ja milline on seadme jaoks sobivaim viis soojusjälgi tuvastada," sõnab Flores. Nii tuli ka varjatud salvestite otsimise mõte neil tegelikult juba 2019. aastal ühel konverentsil, kuid pandeemia tõttu nihkus töö avaldamine pikalt edasi.
Varasematest uuringutest saadud kogemuse põhjal proovis töörühm oma lähenemist eri keskkonnas ja olukorras. "Näiteks siin artiklis me pelgalt ei otsi varjatud kaameraid, vaid asetame need näitlikku olukorda, kus seade ongi päriselt peidetud," kirjeldab Flores.
"Oma artiklis kasutame väga odavaid kaameraid, mida saab hõlpsasti veebist tellida. Need maksid umbes 20 eurot, ja kõige kallim jäi umbes 40 euro kanti."
Näiteks võib olla, et inimene peidab salvestusseadme pappkarpi ja teeb sinna väikese augu, kust paistaks ainult lääts. Kaasprofessori sõnul püüdsid nad siis katses näha, kas termokaamera leiaks salvesti sellele vaatamata üles. "Leidis küll. Papp või mis tahes materjal, sõltuvalt selle kiirgusvõimest, neelab soojuskiirgust ja muutub ka ise soojaks ehk sina näed seda ikkagi," seletab ta.
Flores möönab samas, et lahendusel on omad puudused. Näiteks võib inimene peita salvesti kas arvuti, televiisori, radiaatori või mõne muu töötava seadme juurde. Kui naaberseade ööseks välja lülitada, jahtub salvesti ümbrus maha ja termokaamera leiab selle ikkagi üles. "Kui püüad seda aga leida samal ajal, kui su arvuti töötab, ei näe sa midagi," märgib kaasprofessor. Samuti reageerib soojuskaamera inimkäest õhkuvale soojusele ega näita esimesed viis minutit tõest pilti.
Suitsuandur läbi inimsilma (vasakul) ning termokaamerasilma, kui varjatud salvesti on välja (keskel) või sisse (paremal) lülitatud. Autor/allikas: Huber Flores
Samas on termopildistamisel kaasprofessori sõnul muidki kasutusvõimalusi. Näiteks saab selle abil kindlaks teha inimese soo. "Huvitaval kombel on meestest erituv soojus naiste omast erinev," osutab Flores. Samuti võib soojuspildi appi võtta see, kes ise mõnd jälgimiskaamerat diskreetselt peita tahab. "Panen seadme sooja kohta ja isegi kui keegi teine sama lahendust kasutab, ei leia nad seadet üles, sest see on keskkonna soojusesse sulandunud," kirjeldab ta.
Nagu öeldud, on jälituskaamerad Floresi sõnul muutunud väiksemaks ja odavamaks. "Oma artiklis kasutame väga odavaid kaameraid, mida saab hõlpsasti veebist tellida. Need maksid umbes 20 eurot, ja kõige kallim jäi umbes 40 euro kanti," meenutab ta. Samuti peab tema sõnul arvestama, et väikesele mõõdule vaatamata on salvestid ka üha mahukamad. See tähendab, et neid ei peagi tingimata salvestamiseks võrku ühenduma. "Siis saabki neid veel ainult soojuse abil leida," ütleb Flores.
Huber Flores ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas IEEE Pervasive Computing. | Öömaja piilukaamerad aitab paljastada soojustundlik nutiseade | https://novaator.err.ee/1608698476/oomaja-piilukaamerad-aitab-paljastada-soojustundlik-nutiseade | Tänapäeval on video- ja helisalvestid nii väikesed ning odavad, et neid võib endale lubada igaüks. Näiteks võib juhtuda, et turistidele kodumajutust pakkuv inimene salvestab salaja külaliste tegemisi. Tartu Ülikooli teadlane osutab uues uuringus, et turistil on varjatud jälitusseadmeid kõige kergem leida soojuspildistava nutitelefoni abil. |
Eesti naiskonnast tegi turniiri viimasel päeval oma parima soorituse Elizaveta Sofia Reemet, kes mängis 74 lööki. Tulemus võinuks paremgi olla ning raja par'i välja mängimine oli väga lähedal, kuid paraku 15. rajal tuli liigse kiirustamise tagajärjel leppida nelja put'i ja double bogey' ga. Anete Liis Adul lisas tegi viimasel päeval 81 lööki.
Maailmameistriks krooniti Rootsi naiskond, kes mängis tiitlikaitsja USA naiskonnaga võrdse skoori (-13) ning paremuse selgitamiseks vaadati kolmanda mängija skoori. Rootsi naiskonna kolmandal mängijal oli tulemus ühe võrra parem (73 v 74), kuna ameeriklane Rachel Kuehn tegi viimasel rajal double bogey, mis tähendaski ühelöögilist kaotust rootslastele.
Võidunaiskonda kuulusid Meja Ortenger, Ingrid Lindblad ja Louise Rüdqvist. Neist Ortenger oli koos sakslanna Helen Briemi ja ameeriklanna Rose Zhangiga individuaalselt ka parimad, saades kõik nelja päeva koguskooriks -7. Kolmandat kohta jäid jagama vaid ühe löögi kehvema koguskoori saanud Saksamaa ja Jaapani võistkonnad. Pronksmedalid siiski seekord sakslastele. Omakorda löögiga kaotas neile viiendaks jäänud Hispaania. Tulemused on nähtavad siit.
Ida-Euroopa võistkondadest parima soorituse tegi Tšehhi naiskond, kes sai väga kõrge jagatud 9. koha. Lähiregiooni võistkondadest sai Soome 22. ja Poola 23. koha. Selja taha suutsime jätta Läti ja Ukraina, kes mõlemad lõpetasid jagatud 49. kohal ning Leedu, kes sai 51. koha. Euroopa võistkondade pingereas olime 23. positsioonil. | Eesti naiskond lõpetas golfi MM-i 43. kohaga, kuldmedalid läksid Rootsi | https://sport.err.ee/1608698308/eesti-naiskond-lopetas-golfi-mm-i-43-kohaga-kuldmedalid-laksid-rootsi | Pühapäeval, 28. augustil lõppesid Prantsusmaal naiste võistkondlikud maailmameistrivõistlused golfis, kus Eesti naiskond tegi viimasel päeval oma parima soorituse ning tõusis kokkuvõttes jagatud 43. kohale koos Brasiiliaga. |
Filmi aineseks on kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahingu 1968. kuni 1984. aastani kirjutatud päevaraamatud, mis kõnelevad kultuurielust, armuseiklustest, boheemlikest olengutest ja vaimsetest otsingutest. Ent Vahingust kui originaalsest kirjanikust hakati lugu pidama alles peale tema surma. Režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet on püüdnud lahti mõtestada Vaino Vahingu isiksust ja loojanatuuri ning teda huvitanud päriselu ja mängu suhet.
Lavastuslik dokumentaal "Vaino Vahingu päevaraamat" esilinastus 2021. aasta lõpus PÖFFil. Filmi produtsent on Marianne Kõrver, osades Von Krahli trupi näitlejad Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik.
Dokumentalistide Gildi auhind Doki Kild valitakse viimase aasta jooksul esilinastunud dokfilmide seast. Eelnevatel aastatel on kolleegipreemia pälvinud Nora Särak, Joosep Matjus, Jaanis Valk, Sandra Jõgeva, Marko Raat, Marta Pulk ja Carlos E. Lesmes. | Dokumentalistide gildi kolleegipreemia pälvis Rainer Sarnet | https://kultuur.err.ee/1608698506/dokumentalistide-gildi-kolleegipreemia-palvis-rainer-sarnet | Kümnendat korda toimunud dokumentalistide suvekoolis anti välja kolleegipreemia Doki Kild, mille pälvis režissöör Rainer Sarnet filmi eest "Vaino Vahingu päevaraamat". |
Kulude hulka, mida Viljandi linn soovib katta riigi eraldatavast tegevustoetusest, kuulub näiteks Pärimusmuusika Aida rent koos tehnikaga ning fotograafi ja videograafi teenuste kasutamine. See läheb kokku maksma 7006 eurot, teatas rahandusministeeriumile Viljandi linnavolikogu esimees ja riigikogu liige (SDE) Helmen Kütt.
Omavalitsupäeva "kultuuriliseks teenindamiseks" kahel päeval soovib Viljandi 4080 eurot. Päevajuhi ja riigikogus esindatud erakondade juhtide debatti juhtiva ajakirjaniku tasu on 3600 eurot.
Omavalitspäeva lipu kujundus ja tellimine Lipuvabrikust maksab 1569 eurot. Seni pole omavalitsuspäeval oma lippu olnud, kuid soovitakse juurutada traditsiooni, et lipp antakse üle järgmisele omavalitsuspäeva korraldavale omavalitsusele. Kõigile päeval osalejatele on ette nähtud ka käepaelad ja kaustad koos materjalidega. Meened külalistele, esinejatele ja väliskülalistele lähevad maksma 1500 eurot. Muude ettenägematute kulutuste ja kallinemiste tarbeks on ette nähtud 245 eurot.
Kokku soovib Viljandi riigi abi 18 000 euro ulatuses.
Tänu riigi toetussummale on ka Viljandi linn oma 2022. aasta lisaeelarve menetlemisel suurendamas planeeritud rahalisi vahendeid omavalitsuspäeva
läbiviimisega seotud kulude katteks.
Omavalitsuspäeva, mille juhtmõte on tänavu "Elule aastaid ja aastatele elu!", peetakse 29.-30. septembrini. | Viljandi küsib riigilt omavalitsuspäeva korraldamiseks ligi 20 000 eurot | https://www.err.ee/1608698479/viljandi-kusib-riigilt-omavalitsuspaeva-korraldamiseks-ligi-20-000-eurot | Viljandi soovib riigilt omavalitsuspäeva korraldamise kulude katteks 18 000 eurot. Kulude hulka kuuluvad nii ruumide rent kui ka omavalitsusjuhtide "kultuuriline teenindamine". |
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell teatas Twitteri vahendusel, et Kosovo ja Serbia piiriületuskorra vaidluses leiti Euroopa Liidu vahendusel lahendus.
I am happy that we found a European solution that facilitates travel between #Kosovo and #Serbia, which is in the interest of all citizens of Kosovo and Serbia.
I thank @predsednikrs and @albinkurti for their leadership, and underline the excellent practical EU - US cooperation pic.twitter.com/kO4UZNenwk
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) August 27, 2022
Läbirääkimiste käigus lubas Serbia kaotada riiki sisenemise ja riigist väljumise puhul eraldi dokumentide nõudmise neile, kes kasutavad Kosovo ID-kaarti.
Kosovo lubas vastutasuks, et ei kehtesta Serbia ID-kaardi hoidjatele samasugust nõuet.
Siiski ei suutnud kaks riiki leida ühisosa Serbia numbrimärkide kasutamise osas Põhja-Kosovos.
Kosovo ja Serbia suhted on aastaid olnud pingelised. Eelmisel kuul jõudsid pinged protestideni piiril kui Kosovo võimud tahtsid, et Kosovos elavad etnilised serblased hakkaksid kasutama Kosovos väljastatud autonumbrimärke.
Samuti oli plaan nõuda riiki sisenevatelt serblastelt eraldi riiki sisenemise dokumente.
Ligi 50 000 inimest, kes elavad Kosovo piirialal Serbia vastas on nende meetmete vastu, kuna nad ei tunnista ka Kosovo iseseisvust.
Eelmine kuu panid etnilised serblased Põhja-Kosovos teedele barrikaade ning väidetavalt tulistati ka protestimärgina relvadest.
Peale tekkinud pingeid lubas Kosovo valitsus lükata uute reeglite kehtima hakkamise kuu võrra edasi.
Kosovo kuulutas 2008. aastal välja iseseisvuse, mida Serbia pole tunnistanud.
Piirkond on põhiliselt asustatud etniliste albaanlastega, kuid ala on oluline ka Serbia kultuuriloos – 1389. aastal peeti seal kuulus Kosovo lahing Serbia ja Ottomani vägede vahel.
Kosovo 1,8 miljonist elanikust on 92 protsenti albaanlased ja ainult kuus protsenti serblased.
Jugoslaavia sõdade järel paikneb Kosovos siiani NATO-juhitud üksus (KFOR) 3770 sõduriga. | Serbia ja Kosovo vaheline piiriületusvaidlus leidis lahenduse | https://www.err.ee/1608698494/serbia-ja-kosovo-vaheline-piiriuletusvaidlus-leidis-lahenduse | Euroopa Liit teatas, et Serbia ja Kosovo leidsid vastastikuse piiriületuse pingeküsimuses lahenduse, vahendab BBC. |
Global Screeni rahvusvaheliste hangete ja kaasproduktsioonide asepresident Ulrike Schröder kommenteeris, et neid innustas Eesti kinopubliku reaktsioon ja kõrge huvi "Apteeker Melchiori" filmi vastu, mida kinnitavad kassatulemused. Oleme veendunud, et "Apteeker Melchiori" filmid on jätkuvalt edukad nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides."
"Apteeker Melchiori" filmide produtsent Esko Rips rääkis, et tegijate ambitsioon pole kunagi piirdunud vaid koduturuga. Ta loodab, et "Apteeker Melchiorist" kujuneb Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel, mis tekitab maailmas huvi siinse kultuuri ja eriti just Tallinna vanalinna vastu.
"Apteeker-detektiiv Melchiorist võiks saada meie oma Sherlock Holmes, rahvusvahelist publikut paeluv põnev ja positiivne bränd. Ajalooliste filmide ja sarjade võttepaikade külastamine on turisminduses hoogsalt kasvav trend. Näiteks sajad tuhanded "Troonide mängu" fännid reisivad igal aastal Dubrovnikusse, et ekraanilt tuttavat olustikku viimaks ka isiklikult kogeda. Need turistid on toonud Horvaatiale miljoneid eurosid tulu," selgitas Rips.
"Kahtlemata leidub hulgaliselt neidki, kes soovivad apteeker Melchiori radadel käia ja meie võrratut vanalinna avastada. Selle eelduseks on filmi edukas rahvusvaheline levi, mille nimel teemegi koostööd Global Screeni ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Melchiori tõeliseks turismimagnetiks arendamine nõuaks aga lisaks ka Eesti riigi ja Tallinna linna tuge," märkis Rips.
Global Screen on üle 50-aastase kogemusega filmide ja telesaadete levitamis- ja tootmiskontserni Telepool rahvusvaheline turustusharu. Telepool keskendub mängufilmide ja teletoodete arendamisele, tootmisele, litsentsimisele ja levitamisele. Ettevõte levitab mängufilme ja telesarju ülemaailmsetele ja kohalikele voogedastusplatvormidele, telekanalitele, festivalidele ja filmilevitajatele üle maailma. | "Apteeker Melchior" sõlmis lepingu rahvusvahelise filmilevitajaga | https://kultuur.err.ee/1608698497/apteeker-melchior-solmis-lepingu-rahvusvahelise-filmilevitajaga | "Apteeker Melchiori" filmitriloogia tootjad sõlmisid lepingu rahvusvahelise filmilevitajaga Global Screen. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.