text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 112 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord. Eelmisel nädalal auhinnati eelmise aasta muuseumiööd ka Eesti muuseumide aastaauhindade turundusteona.
Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud merekultuuri-aastast, ent ilmselt võib oodata, et muuseumid vaatavad öö programmi planeerides teemat palju laiemalt kui ainult mereliselt. "Laineid võib tõlgendada väga erinevalt – merelainete kõrval on olemas ju moe- ja trendi-, valguse- ja helilained," selgitas ta.
See, mis igas muuseumiööl avatud muuseumis täpselt toimuma hakkab, selgub märtsi lõpuks. Programmis osalevad muuseumid, mida on varasematel aastatel olnud üle 150, avavad muuseumiööl oma uksed kell 18.00-23.00 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Igal aastal on muuseumiööl oma uksed lahti teinud ka järjest suurem arv teisi näitusepaiku, arhiive, kirikuid, mõisahooneid, aga ka loodusharidusega seotud paiku – üht või teistpidi on kõik muuseumiöö programmis kaasa löövad paigad alati teadmiste, ajaloo ning mäluga seotud.
Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks "Öös on asju", 2010. aastal "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid", 2012. aastal "Öös on kino", 2013. aastal "Öös on inimesi", 2014. aastal "Öös on tähti" ja 2015. aastal "Öös on muusikat". | Tänavuse muuseumiöö teema on "Öös on laineid" | https://menu.err.ee/289163/tanavuse-muuseumioo-teema-on-oos-on-laineid | Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 14. mail ning kannab pealkirja "Öös on laineid". |
Kohus tühistas valitsuse mullu 21. detsembril korralduse ning tegi valitsusele ettekirjutuse Vladimir Poljakovi Ukrainale väljaandmise uuesti otsustamiseks, vahendas Postimees.
Eesti kodaniku väljaandmise lõpliku otsustuse teeb valitsus, kes peab korraldust andes olema veendunud, et isiku välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muuhulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud.
Kohus leidis, et kuna vastustaja ei ole välja selgitanud kõiki otsustamiseks vajalikke olulisi faktilisi asjaolusid, siis on korraldus seetõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja.
Ukraina süüdistab Poljakovi niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös osalemises. Väidetavalt täitis ta selle juhtide poolt antud ülesandeid, mille hulka kuulusid objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine.
Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8- kuni 15-aastane vangistus.
Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on väljaandmise tunnistanud õiguslikult lubatavaks.
Valitsus otsustas anda Poljakovi möödunud aasta lõpus Poljakovi kohtupidamiseks Ukrainale välja.
Poljakov vaidlustas valitsuse otsuse Tallinna halduskohtus. | Halduskohus tühistas terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku väljaandmise Ukrainale | https://www.err.ee/553729/halduskohus-tuhistas-terrorismis-kahtlustatava-eesti-kodaniku-valjaandmise-ukrainale | Tallinna halduskohus tühistas täna valitsuse otsuse anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov välja Ukrainale. |
13-aastane Sildaru võitis reedel kõigi aegade noorima võistlejana X-Mängude kuldmedali, kui triumfeeris vigursuusatamise naiste pargisõidus.
Kelly, the superstar is back! She never stops training and that's how you win a gold at X-Games ???? #kellysildaru #spotoftallinn #xgames @sildaru
Posted by Spot of Tallinn on Wednesday, 3 February 2016 | VIDEO | Äsja kodumaale jõudnud Sildaru naases juba treeningutele | https://sport.err.ee/81597/video-asja-kodumaale-joudnud-sildaru-naases-juba-treeningutele | Eile hilisõhtul tagasi Eestisse jõudnud Kelly Sildaru oli täna ekstreem- ja elamusspordikeskuses Spot of Tallinn juba taas trennis. |
Kui keerulised ilmaolud kipuvad muudele talispordiüritustele saatuslikuks saama, siis saunamaratoni see oht ei ähvarda – jääaukude asemel saavad saunalised karastuda külmas vees. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et saunamaratonis osaleda soovijaid oli sellel aastal väga palju ning kõik soovijad kahjuks starti ei pääsenud. "Hetkel on teada, et saunamaratonil osaleb ka Briti suursaadik Eestis Chris Holtby koos oma meeskonnaga," sõnas Ginter. Otepää saunaomanikel on laupäeval käed-jalad tööd täis, sest kütte pannakse paarkümmend Otepää piirkonna sauna, et üheskoos tutvustada piirkonna saunu ning näidata Otepääd ja ümbruskonda.
Maratonil võtavad üksteisega mõõtu eestlased, inglased, ameeriklased, sakslased, lätlased, horvaatlased, leedukad, kreeklased, venelased, soomlased jt. Saunamaratonil on osalenud ka USA suursaadik Eestis Jeffrey Levin.
Nagu traditsiooniks saanud, valivad saunalised ka sellel aastal lemmiksauna. Eelnevatel aastatel on saunalised oma lemmiksaunaks valinud juba legendaarseks muutunud Sokka suitsusauna, eelmisel aastal pälvis esikoha Mr. Jakobi saun.
Euroopa saunamaratoni start on 6. veebruaril kell 12.00 ja finiš kell 17.30 Kääriku spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine, kell 19.00 on saunamaratoni järelpidu, kus tantsuks mängib ansambel Regatt.
Euroopa saunamaraton Otepääl on EHE Lõuna-Eesti turismisündmuse 2015 nominent ning üks Otepää 900 üritustest. | Euroopa saunamaraton stardib taas Otepääl | https://menu.err.ee/289154/euroopa-saunamaraton-stardib-taas-otepaal | Laupäeval toimub talvepealinnas Otepääl VII Euroopa saunamaraton. Saunamaratonile on registreerunud paarsada võistkonda, lisaks paarkümmend välismaist võistkonda. |
„Riikidel on aeg teha ettevalmistusi oma rahvaste nakkusriski vähendamiseks,“ sõnas WHO Euroopa juht Zsuzsanna Jakab Reutersile. „Kõik Euroopa riigid, kus levinud Aedes' sääsed, võivad olla Zika-viiruse levimise suhtes ohus.“
„Mitmed Zika-viirusega nakatunud reisijad on tulnud Euroopasse, kuid viirus pole edasi levinud, sest sääski veel ei ole. Kevade ja suve alguses viiruse leviku oht suureneb,“ rääkis Jakab.
Viirus, mida on seostatud Brasiilias sündinud laste ebatavaliselt väikeste peade ja sünnidefektidega, levib plahvatuslikult ning WHO otsustas esmaspäeval kuulutada välja ülemaailmse hädaolukorra.
WHO väljendas täna muret esimese Zika-viiruse juhtumi kohta USA-s, mis saadi seksuaalsel teel ning kutsus üles jätkama viiruse uurimist.
Esimesest teadaolevast Zika-viirusega nakatumisest USA-s teatasid teisipäeval Dallases, Texase osariigis kohalikud tervishoiutöötajad, kes ütlesid, et tõenäoliselt saadi nakkus seksuaalsel teel ja mitte sääsehammustusega.
„Kahtlemata mõistame muret. Seda peab põhjalikumalt uurima, et mõista tingimusi ja seda, kui tihti või tõenäoliselt viirus seksuaalsel teel levib ning kas see võib levida ka muude kehavedelike kaudu,“ rääkis WHO pressiesindaja Gregory Hartl.
„See on alles teine sugulisel teel nakatumise juhtum,“ ütles Hartl, viidates meedias kajastatud juhtumile, kus 2008. aastal Senegalist naasnud ameeriklane nakatas oletatavalt oma naist. | WHO: Euroopa peab olema Zika-viiruseks valmis | https://www.err.ee/553728/who-euroopa-peab-olema-zika-viiruseks-valmis | Euroopa riigid peavad olema valmis oma rahvaid Zika-viiruse eest kaitsma. Kuigi Euroopas ei ole ühtegi nakkusjuhtumit veel olnud, võib viirus hakata levima kevade ja suve alguses, teatas täna maailma terviseorganisatsioon (WHO). |
Riigipea avaldas arvamust, et kui selleteemalist rahvusvahelist õigust kujundataks praegu, oleksid reeglid kindlasti oluliselt rangemad, vahendas Yle.
Niinistö rõhutas samas, et ka nendes reeglites peetaks kinni inimõigustest ning aidataks hätta sattunuid. Häid lahendusi praegusel hetkel tema arvates pole. "Me peame mõtlema, kas me kaitseme euroopalikke väärtusi, inimesi ja hädalisi või kaitseme me täpselt ja tagajärgedest hoolimata rahvusvahelisi kohustusi," arutles ta.
President nentis, et praktiliselt igaüks oskab öelda ingliskeelset sõna " asylum" ehk "varjupaik", et pääseda sisse Euroopasse ja Soome. "See sõna tekitaks justkui subjektiivse õiguse riigipiiri ületada," märkis Niinistö.
See toob Soome presidendi hinnangul kaasa olukorra, kus isegi ilma igasuguse reaalse aluseta saab inimene jääda Euroopasse, sageli ka pikaks ajaks, sest menetlus võib mõnikord kesta aastaid.
Niinistö juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa ei suuda enam pikka aega kontrollimatut rännet välja kannatada ning euroopalikke väärtusi arvestades toob see kaasa raske dilemma. "Taluvuspiiri ületamine lõhub meie väärtussüsteemi. Juhtub nii, et soov head teha toob kõigi jaoks kaasa palju halba."
President märkis, et suurema osa piirangute puhul on kahtlustatud, et need rikuvad rahvusvahelist õigust või on mingite lepetega vastuolus. "See viib selleni, et ei saa teha seda, mida peab tegema."
Soome riigipea lausus, et hädalisi ja tagakiusatuid tuleb aidata. "Me ei saa praegu aidata neid, kes otsivat paremat või tunnevad, et nende eluolu või tulevik oma kodumaal on raske," rõhutas ta.
Niinistö tõi oma kõnes esile ka avaliku arutelu, mille käigus on soomlased üksteisele palju teravusi öelnud. "On sõimatud mehi, on sõimatud naisi, on sõimatud tolerantseid ja mittetolerantseid ning lõpuks loomulikult ka politseid. Me oleme end päris läbi sõimanud," sõnas ta ja lisas, et diskussioonis peab olema rohkem tervet mõistust. | Niinistö: tundub, et igaüks, kes oskab öelda "asylum", pääseb Euroopasse | https://www.err.ee/553733/niinisto-tundub-et-igauks-kes-oskab-oelda-asylum-paaseb-euroopasse | Soome president Sauli Niinistö ütles parlamendi uue istungjärgu alguse puhul peetud kõnes, et pagulaspoliitikat käsitlevad rahvusvahelised reeglid on ajale jalgu jäänud. |
Hiljuti kolme California ülikooli teadlase poolt avaldatud teadusartikkel kutsub mõtlema digitaalsest tehnoloogiast kui organismist, mis võib omasoodu areneda. Kuidas teie sellele lähenemisele vaatate?
Raul Vicente: Lugesin mullu üht artiklit, kus seisis, et masinate tõusu pärast pole mõtet muretseda, sest nende edu tähendab ka meie eduteed. Kui 1940-tel kogu arvutitehnoloogia alles alustas, siis olid inimestel sarnased küsimused. Tolle artikli kohaselt juhtus tegelikult hoopis see, et inimkond ise arenes tänu arvutitele palju kiiremini, sest arvutitehnoloogia muutis viise, kuidas me õpime ning infot otsime. Seega, mida intelligentsemaks muutuvad masinad, seda paremad oleme ka meie ise teatud ülesannete täitmisel.
Ilja Kuzovkin: Kuni me räägime süsteemist, millel ei ole intellekti, siis selle areng ja kasv ei vii teda mingile uuele tasemele ja seal me ei saa organismist rääkida. Mulle tundub, et peab toimuma teatud üleminek. Niikaua kui süsteemil ei ole oma tahet, siis ei ole kasu sellest, kui vaatleme seda organismina.
Kas meil oleks võimalik täheldada mingeid märke või sümptomeid, et tehisintellekt areneb ja võib ühel hetkel üle võtta?
Vicente: Keerulistes süsteemides võivad üleminekud uude olekuse ehk faasisiirded mõnikord toimuda väga kiiresti. Samas paljud teised üleminekud toimuvad aeglaselt ja sujuvalt. Tehisintellekti puhul ei tea me, milline variant tööle hakkaks.
Ardi Tampuu: Kui võrdleme organisme, siis mõnesid neist peame teadvust omavaiks ja teisi jälle mitte. Mõned on lihtsalt rakukogumid, mis teevad midagi kahepoolselt kasulikku ja sellised on praegu ka meie suhted internetiga. Kõik inimesed ja arvutid on nagu rakud, mis suhtlevad ja teevad midagi koos. Me ei vaata selliseid organisme, nagu neil oleks oma vaba tahe. Ühel evolutsioonilisel hetkel aga muutusid organismid intelligentsemaks ja neil tekkis nii vaba tahe kui ka eesmärk. Kui me mõistaksime loomariigis toimuvaid sarnaseid üleminekuid, siis see aitaks meil mõista, kui internet asuks oma vaba tahet rakendama.
Vicente: Mis on taoliste süsteemide ehitamise maksumus? Inimesed küll muretsevad, mis tulevikus tehisintellekti omavate süsteemide puhul juhtub, ent samas on olemas ka arvamus, et nende mitte loomine võib samuti olla kulu.
Tampuu: Me muretseme, et tehisintellekt võtab üle, kuid võib-olla seisavad inimkonna ees palju suuremad ja pakilisemad ohud, mida võiksime tehisintellekti abi kasutades lahendada? Võib-olla peaksime mõtlema, mis läheb maksma see, kui me ei ehita nutikaid süsteeme? Hinnaks võivad olla sõjad, nälg ja katastroofid ehk probleemid, mida intelligentsed masinad võiksid meil aidata lahendada või vältida.
Kas peaksime ehk mõtlema digitehnoloogiast kui arenemisvõimelisest organismist?
Tampuu: Pigem on see küsimus filosoofidele kui meile. Ja võib-olla ka bioloogidele, kes defineerivad termineid nagu organism, sümbioos ning nendevahelised suhted.
Kuzovkin: Hetkel digitehnoloogia ei arene lihtsalt omaette. Ma võin seda oma panusega paremaks muuta, aga siis ma teen lihtsalt oma tööriista paremaks, seda protsessi ma evolutsiooniks ei nimetaks. Ma ei võrdleks seda veel organismiga, sest sel ei ole oma eesmärki.
Tampuu: Kui internet on organism, siis on ka inimkond organism, sest internet on kogum seal olevate ja tegutsevate inimeste tahte väljendusest. Muidugi võime mõelda ju inimkonnast kui tervikust, mis areneb, kuid ilmselt ei peetud selle küsimusega seda silmas.
Millised võiksid olla hüved või ka väljakutsed, kui võtame vaatenurga, et meil on tegemist areneva organismiga?
Tampuu: Ma usun, et internetist kui organismist mõtlemine läheb sellesse suunda, kus mõeldakse Maast või biosüsteemist kui organismist. Siin võib näitena tuua Gaia-teooriad. Usun, et kui plusside ja miinuste peale mõelda, siis loob see hulga müüte, nii nagu Maa nägemine organismina on selle ümber loonud maagilise religioosse aura. Ma ei tea, kas see toimuks samamoodi ka interneti puhul.
Kuzovkin: Mulle teeb selliste küsimuste puhul muret see, et kõigepealt teevad inimesed ettepaneku: “Mõtleme internetist kui organismist” ja asuvad alles seejärel mõtlema, milleks meile seda vaja on. Pööre toimuks siis, kui me esmalt otsustaks, miks interneti organismina vaatlemina oluline on ja mis on selle eesmärk. Siis saaksime ka seda organismi defineerida ning muutuks mõttekaks küsimus, kas selline vaatepunkt on kasulik või mitte.
Tampuu: Alati on kasulik vaadelda nähtusi erinevate vaatenurkade alt. Kas vaadelda internetti kui üht nähtust või pigem erinevate nähtuste kogumit? Mõlemad perspektiivid annavad meile midagi. Sellega on samamoodi, nagu me vahel vaatame aju ühe suure süsteemine või uurime hoopis iga rakku eraldi. Interneti ühe tervikuna vaatlemine võib anda meile parema arusaamise parajasti päevakorral olevatest suundumustest, teatavate tegevuste või käitumuslike nähtuste kiirenemist. Samas, kui uurida ainult interneti alasüsteeme, siis võib suurest pildist ilma jääda.
Vicente: See on seotud komplekssete süsteemidega, kus süsteemi püütakse vaadata terviklikust vaatepunktist. Sellistes süsteemides on keerukus, mis pole osadele taandatav. Seega tuleb süsteemi vaadelda hoolonina, kuna süsteemi osade vaheline interaktsioon loob infoga sünergiat, mida me ei näeks eksisteerivat, kui vaatleksime süsteemi isoleeritud osade kaupa. Kui aga tagasi tulla selle juurde, kas internet on elav ja arenev organism, siis Dawkinsil on meemiteooria, mis sedastab, et sarnaselt geenidele levivad ka meemid. Neist kõige edukamad jäävad peale ja on võimelised kiiremini levima. Sellest vaatepunktist võib vaadata ka infot miskina, mis levib ja evib valikukriteeriume. Ka selliseid, millist infot tuleb näiteks ülejäänust rohkem paljundada.
Ehk on kõikjal kaasaskantavad nutitelefonid üks märk inimese ning tehnoloogia suuremast lõimumisest? (Foto: Kris Krüg / Wikimedia Commons)
Inimkond on olnud tehnoloogia suhtes ikka pisut ettevaatlik. Mullu kirjutasid Elon Musk, Jaan Tallinn ja paljud teised avaliku kirja, milles hoiatasid tehisintellektiga varustatud autonoomse militaartehnika eest. Kas selles vallas oleks võib-olla vaja mingit ülemaailmset lepingut?
Kuzovkin: Ma arvan, et on tarvis küll. Praegu võib see paista ulmena ning seda pole veel leiutatud. Keegi ei tea isegi seda, kas tehisintellekti loomiseks vajalik samm on väike või hoopis suur. Kuna me ei tea, millal üleminek juhtuda võib, tuleks meil ette valmis olla. Isegi kui see juhtub pika ajavahemiku pärast, ei teeks juba praegu paika pandavad reeglid halba.
Tampuu: Ma arvan, et too kiri polnud avaldatud selles hirmus, et robotid saavutavad vaba tahte ning asuvad inimkonna vastu võitlema. Pigem on kirja idee selles, et me ei soovi, et kellelgi oleks arsenalis olemas robotid, mis võivad inimesi tappa. Mullu toimunud rahvusvahelisel masinõppekonverentsil ICML rõhutasid mitmed juhtivad teadlased, et pigem peaksime olema ettevaatlikud inimeste suhtes, kes soovivad sellist tehnoloogiat enda huvides ära kasutada. Masinate osas pole tarvis muret väga tunda... Seega ei soovi me, et tohutus rahahulgas suplevad firmad nagu näiteks Google või Apple saaksid ligipääsu tapjarobotitele. Kuna nad on ilmselt rikkamad kui mõnigi valitsus, siis võiksid nad teoreetiliselt kogu maailma üle võtta. Peaksime jõudma kokkuleppele, et keegi ei tee selliseid asju, sest siin on märgatav sarnasus tuumarelvaga: me ei soovi, et seda omaks keegi, keda me ei usalda. Seega ei peaks me ka selliseid tehnoloogiaid arendama. Lõppkokkuvõttes on oht siiski pigem inimestes, kes võivad tehnoloogiat kurjasti ära kasutada.
Vicente: Samas võiks ka küsida, kas see on hetkel kõige põletavam küsimus? Viitaksin siinkohal DeepMindi asutajale Demis Hassabisele, kes toob näite ülerahvastatuse probleemist Marsil - kindlasti mingil hetkel inimkonna ajaloos saab sellest probleemist tõsine mure. Aga see hetk on veel kaugel ja me ei raiska sellega tegelemisele ressursse. Samamoodi on Hassabise arvates ka tehisintellekti probleem veel üsna kaugel. Minu arvates on hea hakata juba ette mõtlema ja potentsiaalselt on tegu ohtliku probleemiga, milleks tuleks valmis olla. Aga mida rohkem ressursse selle küsimusega tegelemisele paneme, seda vähem jääb neid muuks. Seega usun, et inimkonna võimalik alistamine masinate poolt ei ole hetkel kõige olulisem küsimus.
Tampuu: Ma arvan, et sellise algatuse nagu OpenAI ja eelmainitud kirja eesmärk on teha arendustegevus avalikuks. See võimaldaks kindlustada, et keegi ei arenda neid tehnoloogiaid salaja.
Kuzovkin: Enne käis läbi võrdlus tuumaenergiaga, aga siin on erinevus, sest tuumarelva loomiseks on tarvis tõesti palju ressursse. On ju riike, mis on aastakümneid tuumarelva püüdnud luua. Kui võtame vaatenurga, et ka see uus tehnoloogia on sarnaselt tuumarelvastusele ohtlik, siis avalikuks tegemine võimaldab igaühel väga lihtsalt luua enda otstarbeks kas või tapjadroon. Seega ma ei näe kuidas antud juhul avalikuks tegemine meid kaitseb.
Tampuu: OpenAI asutavas tekstis öeldakse, et nad kavatsevad avalikustada tehnoloogiat senimaani, kuni see on ohutu. Kindlasti ei tehtaks tehisintellektiga tapjaroboteid puudutav info täielikult avalikuks. Üks nende eesmärke on ka defineerida, kus on piirid ja mis on turvaline.
Vicente: Mõnikord puutume juba praegu kokku praktiliste protsessidega, milles sisaldub tehisintellekti. Võtame näiteks isejuhtivad autod, kus tasub juba muretseda, et milliseid otsuseid konfliktiolukorras lahendatakse. Siin on konkreetne stsenaarium ühes paljude filosoofiliste ja eetiliste küsimustega, kus eelnevalt kokkulepitud reeglid oleksid kasulikud.
Kokkuvõtteks, mis on teie isiklik vaade, kuhu inimese ja masina sümbioos on arenemas või peaks arenema?
Vicente: Ma arvan, et see koosareng on juba toimumas. Tänu arvutile õpime ja suhtleme varasemaga võrreldes teistmoodi. Seega on selge, et võime praeguse tehnoloogiaga koos areneda, tegu pole mingi tulevikustsenaariumiga, vaid see on juba juhtumas.
Tampuu: Me ei pea ju enam arvutama või võtma tuletisi peast. Kõike ei pea enam mälus kandma, sest kõik on ligipääsetav. Suure ajumahu vajalikkus on vähenenud ja võib-olla järgmistel põlvkondadel on hoopis suur töömälu, mis võimaldab samal ajal hoida peas erinevaid asju või leida nähtuste vahel ühendusi. Ehk vajame suuremat loovust, sest teadmised on kõigile kättesaadavad.
Vicente: On olemas raamat nimega “ Beautiful question ”, milles autor kirjeldab seda, kuidas teadmised on ainsa hiirekliki kaugusel. Üha suurem arv töökohti ei pruugi enam tähtsaks pidada mälumahtu või seda, kui palju fakte sa tead. Pigem on oluline tulla lagedale heade küsimustega, lahendamaks probleeme ja diagnoosida, mis võib valesti olla. Kui enne oli firmas parim töötaja see, kes teadis kõigest kõike, siis nüüd on nutikas see, kes tõstab esile olulisi küsimusi ja teeb ettepanekuid parendamiseks.
Kuzovkin: Ma nõustuksin samuti mõttega inimeste ja tehnoloogia koosarengust, sest see juba toimub. Ulmekirjanduses on oluline idee küborgist ehk elusolendist, kelle kehasse on siirdatud tehnoloogia. Kui me aga täna inimesi vaatame, siis on kõigil nutitelefonid. Tegu on elektroonilise seadmega, mis on sisuliselt siirdatud su taskusse. Seega on inimese ja tehnoloogia areng juba praegu väga tihedalt seotud. | Kas internet võib hakata elama iseseisvat elu? | https://novaator.err.ee/258522/kas-internet-voib-hakata-elama-iseseisvat-elu | Kas üha laienevat internetti ning hoogsalt arendatavat tehisintellekti võiks pidada organismiks, millel käia oma evolutsiooniline rada? Ehk võib koguni juhtuda, et ühel hetkel võtab digitehnoloogia ohjad enda kätte? ERR Novaatori vestlusringis arutlesid nende küsimuste üle Tartu ülikooli arvutusliku neuroteaduse vanemteadur Raul Vicente ning arvutiteaduste doktorandid Ardi Tampuu ja Ilya Kuzovkin. |
23-aastane Magnussen sõitis vormel-1 sarjas ka 2014. aastal, kui keeras McLareni võstikonna rooli. Kohe avaetapil Austraalias lõpetas ta teisena, kuid järgmised sõidud enam nii kõrgeid kohti ei toonud. Teist põlve F1-piloot lõpetas hooaja 55 punkti ja 11. kohaga.
Lisaks on Magnussenil kaukas esikoht vormel-Renault 3,5-liitriste sarjast (2013), samuti on ta jõuidnud esikomikusse näiteks Briti ja Saksamaa vormel-3 sarjades.
Renault teine piloot on uustulnuk Jolyon Palmer. | Renault kinnitas teiseks piloodiks Kevin Magnusseni | https://sport.err.ee/81596/renault-kinnitas-teiseks-piloodiks-kevin-magnusseni | Renault vormel-1 meeskond kinnitas, et järgmisel hooajal Pastor Maldonado asemel sõitma nende tiimis taanlane Kevin Magnussen. |
"Järgmises voorus viiakse läbi eelvestlused kandidaatidega," kommenteeris riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus, kellel pole seadusest tulenevalt õigust avaldada kandidaatide nimesid, kirjutab Delfi.
Tiimus täpsustas ka, et kui jaanuari lõpus kuulutati välja, et spordi asekantleri konkursile esitati 16 kandidatuuri, siis tegelikult oli õigeaegselt teele pandud ka üks paberil avaldus.
Vajadus uue spordi asekantsleri järele tekkis seetõttu, et viimati selles ametis töötanud Tõnu Seil oli eetilist laadi rikkumiste tõttu sunnitud ametist taganema. | Spordi asekantsleri konkursi teise vooru pääses neli kandidaati | https://sport.err.ee/81605/spordi-asekantsleri-konkursi-teise-vooru-paases-neli-kandidaati | Detsembri keskel kuulutati välja uus avalik konkurss kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri kohale. Selleks puhuks esitati 17 kandidatuuri, kellest järgmisesse vooru pääses neli. |
Anonymous Boh võtab ette ja algab algusest, tulles välja uue kümne käsuga ehk Kaasaegsete Ellujäämise Reeglitega. Tänapäeva inimese probleemid on kunstniku sõnul seotud suuresti sellega, et tegutsemisjuhised on 6000 aastat vanad ja parim enne ammu möödas. Piibli eeskujul saadab käske visualiseering kirjaoskamatutele, igal juhul annab kunstnik kaasa sajaprotsendilise garantii, et õnne valem töötab, kui kõiki käske eranditult ja vastuvaidlematult järgida.
10 käsu visualiseering on tuletatud lõpututest reisidest Nongrata grupiga avatud maastikel, aktsioonides "Extravaganza Shooting", "Beauty of The Car Accident" jpt.
Pärast näituse avamist toimub vestlus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraatori Anders Härmiga kaasaegse kunsti teemadel.
Näitus jääb avatuks märtsi alguseni. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näituse külastamine on tasuta. | Anonymous Boh annab kümme käsku | https://kultuur.err.ee/310408/anonymous-boh-annab-kumme-kasku | Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse galeriis Meie Aja Kangelane avatakse 5. veebruaril Anonymous Bohi näitus "10 KÄSKU". |
EIK vaagis asja Ungari uudistelehekülje index.hu kaebuse alusel, sest Ungari kohus oli leidnud, et lehekülg vastutab tema lehel ühe kinnisvarafirma kohta avaldatud lugejakommentaaride eest, vahendas Yle.
EIK seevastu leidis, et Ungari kohus rikkus sõnavabadusreegleid, kui uudistelehekülje kommentaaride eest vastutavaks tegi.
"Kuigi kommentaarid olid solvavad ja maitsetud, siis ei olnud nende sisu otseselt ebaseaduslik, nende puhul ei olnud tegemist viha õhutamisega ega vägivallale õhutamisega," märkis EIK.
Index.hu kinnitusel eemaldati kommentaarid siiski kohe, kui ilmnes, et need on sobimtatud. Samas jäi uudisteleht seisukohale, et neid ei saa pidada vastutavaks kõige eest, mida kommenteerijad kirjutavad.
Karmen Turk: EIK-i uus otsus tegi Delfi vs Eesti kaasuse järeldustest kitsa erandi reeglile
Vandeadvokaat Karmen Turk ütles ERR-i uudisteportaalile, et EIK tegi otsuse Ungari riigi suhtes, kus kaebajateks olid interneti sisutootjate ühendus Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ning Ungari üks suurimaid uudisportaale Index.hu Zrt.
"Seda otsust oodati juba kaua ja huviga, sest asjaolud on samad, mis Delfi vs Eesti kaasuses ning otsustajaks ka Ungari rahvuskohtunik András Sajó, kes Delfi vs Eesti otsusele pika, põhjaliku ja hävitava eriarvamuse kirjutas," ütles Turk.
Tema sõnul tehti nüüdse otsusega Delfi vs Eesti kaasuse järeldustest sisuliselt kitsas erand reeglile.
"Seega, kui ei ole just tegemist füüsilise isiku vastu suunatud vägivalla ähvardustega või otsese ja selge vihakõnega, siis portaal ei vastuta, kui portaal on võtnud kasutusele meetmeid ebakohaste kommentaaride vältimiseks või kustutamiseks," märkis Turk.
Turk selgitas, et selliste meetmetena näeb kohus just teata-ja-võetakse-maha süsteemi, mis kõigis Eesti portaalideski kasutusel nupukesena „teata ebakohasest kommentaarist“. | Euroopa inimõiguste kohus: uudisteleheküljed ei vastuta solvavate kommentaaride eest | https://www.err.ee/553712/euroopa-inimoiguste-kohus-uudistelehekuljed-ei-vastuta-solvavate-kommentaaride-eest | Euroopa inimõiguste kohus (EIK) tegi eile otsuse, mille kohaselt uudisteleheküljed ei vastuta seal ilmuvate solvavate ja räigete kommentaaride eest. |
Veebruarist aprillini leiab Eesti erinevates paikades kokku aset 11 eelvõistlust. Need toimuvad kahes vanuserühmas: 1.-3. klass ja 4.-5. klass. Eelmisel aastal osales festivali eelvõistlustel kokku 54 kooli ja 705 last, kellest 176 olid tüdrukud. Finaalvõistlusest võttis osa 22 kooli ning 140 õpilast, neist 95 poissi ja 45 tüdrukut.
Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhi Teet Allase sõnul sündis ürituse korraldamise idee Eesti Koolispordi Liidu „Osavaim jalgpallur” võistluse eeskujul. Jalgpalliliit otsustas selle põhjal välja mõelda uue formaadi, mis haaraks võistlusesse veelgi rohkem koole ja lapsi. „Kui me festivali uue formaadi peale mõtlesime, siis leidsime, et peaks olema lihtsad harjutused ja teatevõistlusena läbiviidav. Tahtsime jõuda selleni, et kõigepealt harjutatakse koolides kehalise kasvatuse tunnis, seejärel toimuksid eelvõistlused maakondades ja lõpuks parimatele Eesti koolidele ka suurejooneline finaalvõistlus.”
„Kõigepealt oli palju suhtlemist, veenmist ja kohtumisi maakondades ning siinkohal tänud Eesti Koolispordi Liidule, kes aitas meid vajalike inimestega kokku viia. Rakendasime töösse ise väga palju energiat, teadmisi ja oskusi. Saime kohe aimu, et koostöö nende inimestega, kes korraldavad maakondades koolidevahelisi võistlusi, on väga tähtis,” selgitas Allas protsessi eelmise aasta festivali korraldamise taga.
Eelvõistlused:
4. veebruar 2016 Hiiumaa eelvõistlus – Emmaste Põhikooli spordisaal
12. veebruar 2016 Raplamaa eelvõistlus – Sadolini Spordihoone
29. veebruar 2016 Tartumaa eelvõistlus – Nõo Spordihoone
1. märts 2016 Järvamaa eelvõistlus – Paide E-Piim Spordihall
2. märts 2016 Lääne-Virumaa eelvõistlus – Rakvere Spordihall
3. märts 2016 Läänemaa eelvõistlus – Lihula Gümnaasiumi spordisaal
10. märts 2016 Viljandimaa eelvõistlus – Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaal
29. märts 2016 Ida-Virumaa eelvõistlus – Sillamäe Spordikompleks Kalev
30. märts 2016 Harjumaa eelvõistlus – Tabasalu Gümnaasiumi võimla või Muraste Spordihoone
31. märts 2016 Pärnumaa eelvõistlus – Paikuse Spordikeskus
1. aprill 2016 Tallinna eelvõistlus – EJL sisehall
Finaalvõistlus vanemale vanuserühmale toimub 7. aprillil Eesti Jalgpalli Liidu sisehallis. | Osavusfestival “Värav!” eelvõistlused toimuvad 11 maakonnas | https://sport.err.ee/81576/osavusfestival-varav-eelvoistlused-toimuvad-11-maakonnas | Eesti Jalgpalli Liit korraldab sel aastal taas koolidevahelist osavusfestivali „Värav!”. |
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on selge, et Venemaa aitab süürlastel sõdida rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega. See on Venemaa õhuoperatsioonide ainus ja peamine eesmärk, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Seetõttu ei saa Peskovi hinnangul võtta tõsiselt Briti välisministri Philip Hammondi väiteid, et Venemaa tegevus aitab kaasa Süüria kodusõja lainemisele. "Need väited on ebaloogilised," ütles Peskov.
Philip Hammondi ütles Reutersile antud intervjuus, et Moskva õõnestab kõiki lääne jõupingutusi saavutada Süüria kriisis poliitilist lahendust. Briti välisministri hinnangul tugevdab Venemaa tegevus Süüria tegelikult ISIS-st, kellega venelased vaid sõnades võitlevad.
"Venelased räägivad, et nad soovivad hävitada ISIS-st, kuid nad ei pommita ISIS-st, vaid mõõdukat opositsiooni," ütles Hammond, kes lisas, et Venemaa tegevus Süürias aidanud kaasa ka põgenikekriisi süvenemisele.
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova märkis, et just Hammondi avaldused võivad ohustada Süüria rahuprotsessi. Zahharova nimetas Briti ministri sõnu ohtliku valeinformatsiooni loopimiseks.
Kreml proovib 13-aastase tüdruku abil destabiliseerida Saksamaad
Moskval käib sõnasõda ka Saksamaaga. Nimelt väidab Venemaa, et Berliinis pidasid kolm migranti 30 tundi kinni Vene kodanikust 13-aastast tüdrukut Lizat. Moskva väitel vägistasid migrandid kinni pidamise ajal tüdrukut.
Saksa prokuratuur vastas, et Liza tervislik kontroll ei tuvastanud, et tüdrukut oleks vägistatud. Venemaa aga väitis selle peale, et Berliin proovib jälgi segada ja varjab tõde.
Nüüd ütlesid Saksa kantsleri Angela Merkeli lähikondlased Reutersile, et Venemaa hoiab seda teemat päevakorras, kuna soovib sakslastes tekitada kahtlusi Angela Merkeli pagulaspoliitika osas.
Ka vaatlejate arvates proovib Moskva Merkeli poliitikat õõnestades destabiliseerida Euroopat ja Saksamaad ning viimasele varju heites tekitada vaakumi, kus Venemaa saaks oma mõjukust projitseerida kasutades selleks Euroopa ühtsuse vastu töötavaid populistlikke parteisid. | Moskva peab sõnasõda nii Londoni kui ka Berliiniga | https://www.err.ee/553727/moskva-peab-sonasoda-nii-londoni-kui-ka-berliiniga | Moskva on sõnasõjas mitme Euroopa pealinnaga. Esmalt ärritas Kremlit Ühendkuningriigi välisministri Philip Hammondi seisukohavõtt, et Venemaa tegevus Süürias on aidanud kaasa sealse kodusõja ja ka pagulaskriisi laienemisele ning lisaks jätkuvad pinged Saksamaa ja Venemaa vahel 13-aastase Berliinis elava vene kodaniku Lizaga toimunud üle. |
Triana Park on üks huvitavamaid muusikalisi fenomene Balti riikides, kes on teinud palju ebatavalisi ülesastumisi televisioonis, erinevatel live -kontsertidel ja vabaõhufestivalidel. Muusikakriitikud on kollektiivi kirjeldanud kui segu Red Hot Chili Peppersist, Bjorkist ja Led Zeppelinist, seda suuresti liikmete erineva muusikamaitse ja mõjutajate poolest, leides, et see on kindlasti üks originaalsemaid esinejaid Euroopas.
Kollektiiv on esinenud erinevates maailma paikades - alustades Balti riikidega ning lõpetades Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Türgiga. Eesotsas karismaatilise lauljanna Agnese Rakovskaga on Triana Parki laivid meeldejäävad, kaasahaaravad ning vürtsitatud põhjamaise huumoriga.
Triana Park astub Tallinnas üles Acoustic Moon Sessions akustilise kontserkavaga. "Eesti on meid siiani väga soojalt vastu võtnud ning otsustasime sedasi akustilise kavaga ka Tallinnas üles astuda. Kontsert saab olema pehmem ja intiimsem - esitame loomingut tavapärasest erinevas võtmes ning meiega ühinevad lavale ka tšellist ja klahvpillimängija," paljastas bändi bassist Kristaps Erglis, mida õhtult oodata.
Kontserdi algus on 20.00. | Läti ansambel Triana Park annab täna Tallinnas intiimse kontserdi | https://menu.err.ee/289147/lati-ansambel-triana-park-annab-tana-tallinnas-intiimse-kontserdi | Täna õhtul esineb Tallinnas lokaalis Kivi Paber Käärid Läti hetke üks kuumimaid bände, alternatiivroki täht Triana Park. |
„Arvan, et see (mootor) on teemaks olnud juba mõnda aega,“ vahendas Dubai tuuril osaleva Wigginsi sõnu spordipartner.ee.
„Kahtlus on õhus olnud juba viis aastat ja rattaid on seetõttu ka regulaarselt kontrollitud. Arvan, et alles nüüd leiti esimene mootor. Samas arvan, et reegleid on rikutud varemgi, kuid seda pole lihtsalt tuvastatud. Samas on hea, et nüüd see leiti, sest kontrolli on teostatud juba viis aastat. Ka pärast minu tunnisõidu maailmarekordi püstitamist võeti mu ratas üksipulgi lahti.“ | Bradley Wiggins: kahtlused mootorite kasutamisest on õhus olnud juba mõnda aega | https://sport.err.ee/81579/bradley-wiggins-kahtlused-mootorite-kasutamisest-on-ohus-olnud-juba-monda-aega | 2012. aasta Tour de France'i võitja sir Bradley Wiggins usub, et cyclo-crossi MM-il mootori kasutamisega vahele jäänud belglanna Femke Van den Driessche pole kaugeltki esimene rattur, kes säärast keelatud abi on kasutanud. |
Minister rõhutas, et tema tagasiastumise otseseks põhjuseks on konflikt Petro Porošenko Bloki fraktsiooni aseesimehe Igor Kononenkoga. Laiemalt on aga põhjus selles, et tema katseid riigis reforme läbi viia on järjekindlalt tõkestatud, vahendas Unian.
"See ei ole enam lihtsalt toetuse või poliitilise tahte puudumine. See on aktiivne tegevus eesmärgiga halvata meie tööd reformidega," nentis Leedu päritolu Abromavičius.
Näidetena loetles minister, et surve abil pannakse tema meeskonda ning oluliste riigiettevõtete juhtkondadesse tööle kahtlasi isikuid. Lisaks ka muud arusaamatused, sealhulgas ootamatu otsus kutsuda tema ja tema perekonna juurest ära ihukaitsjad.
Sellise tegevusega soovitakse tema arvates saavutada kontroll oluliste riigiettevõtete rahavoogude üle.
"Ma keeldun töötamast sellises süsteemis," rõhutas Abromavičius.
Abromavičiusel on ka lähedane seos Eestiga, sest ta on siin õppinud ja töötanud. 1976. aastal Vilniuses sündinud mees asus 1993. aastal Eestisse, et õppida siin Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis, õpingud lõpetas ta juba USA-s. Aastatel 1996-1999 töötas ta Hansapangas. Hiljem on tegutsenud Rootsis, Venemaal ja Ukrainas.
Leedu kodakondsusest loobus ta 2014. aasta detsembris, kui ta Ukraina valitsuse ministriks määrati.
Lääneriikide suursaadikud on mures
Üheksa lääneriigi suursaadikud tegid pärast ministri teadet ühisavalduse, milles väljendavad kujunenud olukorra tõttu muret ja pettumust. Tekst avaldati Rootsi suursaatkonna veebilehel.
"Me oleme sügavalt pettunud, et tagasi astub majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius, kes on saavutanud Ukraina reformide teostamisel reaalseid tulemusi. Möödunud aasta jooksul on Abromavičius ja tema professionaalne meeskond teinud olulisi edusamme - rakendanud karme, kuid vajalikke reforme, et Ukraina majandust stabiliseerida; juurinud välja endeemilist korruptsiooni, viinud Ukraina poliitika vastavusse IMF-i programmiga võetud kohustustega ning edendanud valitsussektori avatust ja läbipaistvust," kirjutatakse avalduses.
Lääne diplomaadid leiavad, et Ukraina stabiilse, turvalise ja eduka tuleviku jaoks on vaja pühendumist professionaalidelt, kes asetavad Ukraina rahva huvid oma isiklikest huvidest kõrgemale. "On tähtis, et Ukraina juhid loobuksid oma kohaliku tasandi erimeelsustest, jätkasid kindlalt minevikku isiklikud huvid, mis on Ukraina arengut aastakümneid takistanud ja jätkaksid hädavajalike reformidega," rõhutasid suursaadikud.
Avaldusele on alla kirjutanud Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Leedu, Rootsi, Šveitsi, Suurbritannia ja USA suursaadikud.
Jatsenjuk: valitsust üritatakse diskrediteerida
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles kommentaariks, et poliitiliselt kallutatud jõud üritavad tema valitsust diskrediteerida ja saada sellega kontroll riigi ressursside üle.
"Kogu seda jama... valitsuse ja üksikute valitsuskabineti liikmete diskrediteerimist, liikmete, keda nii mina kui ka minu fraktsioon toetame, viiakse läbi ühel eesmärgil: sooviga jagada ümber rahavoogusid ning haarata võim," rääkis ta valitsuskabineti istungil.
"See tagasiastumine - see on põgenemine lahinguväljalt ajal, kui me peame võitlema," lisas ta ja kinnitas, et on valmis kaitsma iga oma valitsuse ministrit. Jatsenjuki väitel on ka teisi ministreid üritatud sundida tagasi astuma. | Eestiga seotud leedulane lahkub Ukraina valitsusest, lääneriikide diplomaadid on mures | https://www.err.ee/553708/eestiga-seotud-leedulane-lahkub-ukraina-valitsusest-laaneriikide-diplomaadid-on-mures | Ukraina majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius teatas, et astub ametist tagasi, ning kutsus ülemraada saadikuid üles selles küsimuses juba homme hääletust korraldama. |
Kui tavaliselt kujunevad sellised õppereisid vaatlevateks klassiekskursioonideks, siis seekord otsustasid tudengid koos juhendajate professor Hannes Praksi ja Madli Marustega ka ise ruumiliselt sekkuda. Viietunnise workshopi tulemusena ehitasid sisearhitektuuriosakonna magistrandid koos kümnekonna palestiinlasega Tulkaremi linna kunstikeskuse hoovile kilesauna. Põhiliseks konstruktsioonimaterjaliks kasutati kaubaaluseid, keris keevitati kokku kohalikus metallitöökojas.
"Kuna viha ja ängi leidus kohapeal pea iga palestiinlase sõnavõtus, otsustasime ehitada midagi, mis oleks vähemalt hetkeks vabastav. Kuna Palestiinat oli just tabanud ebatavaline külmalaine, mida kohalikud elanikud nimetasid enneolematuks lumetormiks, oli kohapeal ka toasoe väga defitsiitne. Kodumaisele kogemusele toetudes käitusid üliõpilased küll pisut kolonialistlikult – leides et ängi ja külma vastu on vaid üks lahendus, saun," selgitas sisearhitektuuriosakonna juhataja Hannes Praks idee tagamaid.
"Kerise valmimine oli minu jaoks seni üks eredamaid erialaseid kogemusi. Põhimõtteliselt pidin inglise keelt mitteoskavale meistrimehele andma juhiseid millegi kohta, mida ta kunagi enne näinud polnud ja mille vajadusest ta päris kindlasti aru ei saanud," kirjeldas ahjuehitamisprotsessi Praks.
Praks hindas kõrgelt ka koos palestiinlastega saunaehitamise hariduslikku aspekti. "Arvan, et pedagoogilises plaanis oli ühisehitamise kogemus täiesti ootamatus kontekstis tudengitele väga vajalik. Põhimõtteliselt on ootamatus kontekstis oma ideede selgitamine ja elluviimine kogemus, mida nad võiksid tulevikus Abu-Dhabi kaubanduskeskust projekteerides kasutada. Ka seal tuleb kindlasti teha tiimitööd ületades kultuuri- ja kohati ka keelebarjääre," lisas professor Praks.
"Kuna Tulkaremi linnas välismaalasi peaaegu ei ole, oli situatsioon üsnagi sürreaalne. Kujutame ette, et peate aastaid Tõrva linnas kummiboksi. Järsku tormab sisse võõras mees, kes nõuab et talle viivitamatult valmistataks aparaat, millega saab kuuse latvade kohal hõljuda," võttis Praks kokku ahju valmimise meeleolusid.
Veebruari lõpus esitletakse nii Palestiina-retke emotsioone ja tulemusi kui konkreetsemalt sauna-aktsiooni osakonnas ka kõigile huvilistele. Õppereis toimus EKA sisearhitektuuriosakonna magistristuudio WILD SPACE raames. Sõidul aitasid teoks saada Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital. | EKA sisearhitektuuri tudengid rajasid Palestiina esimese kilesauna | https://kultuur.err.ee/310413/eka-sisearhitektuuri-tudengid-rajasid-palestiina-esimese-kilesauna | Eelmisel nädalal külastasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistrandid õppereisi käigus mitmeid Palestiina linnu, et kogeda, kuidas väljendub ruumis poliitiline pinge ning mõista, kuidas muutub sõna "avarus" tähendus olukorras, kus ruutkilomeetri suuruses pagulaslaagris elab igapäevaselt umbes 10 tuhat elanikku. Tudengid jätsid Palestiinasse maha ka märgi, ehitades Tulkaremi linna koos kohalike abiga kilesauna. |
32-aastane ja 213 cm pikkune kreeklasest tsenter aitas Vitoria Laboral Kutxa meeskonnal Hispaania liigas jaanuaris võita viiest mängust neli. Ainus kaotus võeti kuu viimasel päeval, kui kahe silmaga jäädi alla Murciale.
Bourousise keskmised näitajad jaanuaris olid 18,5 punkti, 7 lauapalli, 4 korvisöötu ja 1 vaheltlõige. Keskmiseks kasulikkuse teguriks tuli 24,75.
Mäletatavasti sai Bourousise mänguklassi sel hooajal väga lähedalt näha ka meie koondise kapten Kristjan Kangur, kes kaks kuud mängis Laboral Kutxas. | Kanguri endine meeskonnakaaslane valiti Hispaanias jaanuari parimaks mängijaks | https://sport.err.ee/81585/kanguri-endine-meeskonnakaaslane-valiti-hispaanias-jaanuari-parimaks-mangijaks | Hispaania korvpalli kõrgliigas nimetati jaanuari kuu kõige väärtuslikumaks mängijaks endine Kristjan Kanguri meeskonnakaaslane Ioannis Bourousis. |
Riigipea rõhutas ajalehele Bild antud intervjuus, et Kreml investeerib sõja ette valmistamiseks suuri summasid, vahendas Unian.
"Avaliku sõjalise konflikti oht on praegu suurem kui eelmisel aastal. Venemaa pole täitnud ühtki Minski rahuleppe punkti. Vastupidi: me näeme Donbassis 8000 Venemaa sõdurit ja ohvitseri. Piiri äärde aga paigutatakse uusi Vene relvaüksusi, pidevalt korraldatakse õppusi," selgitas Porošenko.
"Venemaa sõja ette valmistamiseks märkimisväärseid ressursse ja meie pole saanud selle kohta mingeid selgitusi", lisas ta.
Üleeile viibis Porošenko Berliinis, kus kohtus liidukantsler Angela Merkeliga. Koos teatati, et Minski rahuleppe tingimusi tuleb täita ning seni, kuni neid tingimusi pole ellu viidud, kehtivad ka Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid.
Donbassis sai haavata kaks Ukraina sõdurit
Samal ajal aga jätkavad Kremli-meelsed võitlejad Donbassis valitsusvägede tulistamist.
Presidendi administratsiooni terrorismivastase operatsiooni (ATO) pressiesindaja Andri Lõssenko kinnitas, et viimase ööpäeva jooksul sai tulistamise tõttu haavata kaks Ukraina sõdurit.
Kokku tulistati Ukraina relvajõudude positsioone 55 korral, kusjuures Maiorske, Zaitseve, Piskõ, Opõtne ja Avdijivka lähistel kasutasid vastased 82 mm ja 120 mm miinipildujaid, mis peaksid Minski leppe kohaselt piirkonnast tagasi tõmmatud olema.
Olukord Ida-Ukrainas 3. veebruari seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIN. | Porošenko: oht, et Venemaaga puhkeb otsene sõda, on varasemast suurem | https://www.err.ee/553725/porosenko-oht-et-venemaaga-puhkeb-otsene-soda-on-varasemast-suurem | Ukraina presidendi Petro Porošenko sõnul on oht, et Venemaaga puhkeb avalik sõjaline konflikt, suurem kui eelmisel aastal. |
Jekimova on varasemaltki osakoormusega tüdrukute koondiste juures töötanud. Endine poolkaitsja on U-17 koondise abitreener, töötab U-16 ja U-18 vanuseklassi neidude koondistega ning hakkab tegelema ka teiste noortekoondisi puudutavate teemadega.
„See on minu jaoks järgmine samm, sest saan end nüüd täielikult pühendada jalgpallile ning areneda treenerina,“ sõnas koondise särgis 68 mängu pidanud ja üheksa väravat löönud Jekimova.
Jekimova alustas noortetreenerina tööd juba 2004. aastal ning oli 2006. aastani TKSK Visa tüdrukute grupi juhendaja, misjärel klubi Levadiaga ühines. 2013. aastal alustas Jekimova tööd FC Levadia noortetreenerina ning jätkab seal U-17 vanuseklassi juhendajana.
Jekimova liitumisega on ääretult rahul ka naiste jalgpalli koordinaator, koondise peatreener Keith Boanas. „Ma usun, et tal on väga suur tulevik rahvusnaiskondade edasiviimisel. Kaidi tulek aitab meid kindlasti klubidega suhtlusel ning hea naistreeneri liitumine läheb ka väga hästi kokku UEFA ja FIFA pikaaegsete eesmärkidega naistejalgpallis. Juba minu esimesest päevast sel tööpostil on olnud aidata treeneritel ja mängijatel areneda ning mul hea meel, et endine koondislane on leidnud oma kire treeneriameti juures, kus ta saab oma kogemusi edasi anda.“ | Eesti koondises 68 kohtumist pidanud Jekimova asus tööle jalgpalliliidus | https://sport.err.ee/81587/eesti-koondises-68-kohtumist-pidanud-jekimova-asus-toole-jalgpalliliidus | Endine naiste koondislane Kaidi Jekimova liitus Eesti Jalgpalli Liiduga, kus hakkab täitma tüdrukute koondiste treeneri ning noortekoondiste mänedžeri rolli. |
Peaminister teatas, et valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtukulud selliselt, et see tuleks täiendavalt meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2%-le SKP-st. "Meie valmisoleku taha liitlaste kohaloleku suurendamine jääda ei tohi," rõhutas valitsusjuht.
"President Obama eilse otsuse valguses neljakordistada 2017. aasta eelarves rahalisi vahendeid 3,4 miljardini toetamaks USA sõjalist kohalolu Euroopas on selgeks kinnituseks, et Ameerika Ühendriikide ja liitlaste kohalolek Eestis jätkub ning meie käekäik on Ühendriikide jaoks äärmiselt oluline," märkis Rõivas.
Aastateks 2015-2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse.
Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja Tallinnas NATO staabielemendi hoone.
Paljud nendest taristuprojektidest on juba töös. Näiteks uus Tapa kasarmu on plaanis võtta kasutusele juba sel suvel ja tõenäoliselt saavad esimestena neid hooneid kasutada meie liitlased USA-st ja Saksamaalt. | Rõivas kinnitas, et liitlaste kohalolu suurenedes eraldatakse täiendavalt raha | https://www.err.ee/553730/roivas-kinnitas-et-liitlaste-kohalolu-suurenedes-eraldatakse-taiendavalt-raha | Peaminister Taavi Rõivas tunnustas USA otsust neljakordistada 2017. aastal vahendeid Ühendriikide sõjaliseks kohaloluks Euroopas ning kinnitas, et Eesti on samuti valmis täiendavalt raha eraldama. |
„Inimeste tagasipöördumine filmilindi juurde, peamiselt just selle esteetilise väärtuse tõttu, on teinud meid üsna edukaks,“ tunnistas Kodaki esindaja Andrew Evenski eelmise aasta lõpul. Ning otsekui nende sõnade kinnituseks teatas Kodak ka uue tavakasutajatele mõeldud amatöörfilmikaamera väljalaskmisest, mis on esimene omasugune pärast pikka pausi. Kaamera töötab vanas heas Super 8 formaadis.
Kas olete tähele pannud, et ka fotofilmid ei ole fotopoodide valikust sugugi kadunud? Lähemal uurimisel selgub, et endiselt on müügil ka käsitsi ilmutamise kemikaalid ja fotopaberid. Kuulu järgi ongi maailma suurimal mustvalge fotofilmi valmistajal Ilfordil tärganud uus elulootus. Nii mõnigi pimikulamp on viimasel ajal uuesti süttinud – vahel samuti pärast aastakümnete pikkust pausi.
Tartus töötab vinüülplaatide vabrik Vinyl Plant, mis on esimene omalaadne kogu Põhjalas ja Baltimaades. Lisaks vinüülplaatidele valmistab tehas ka helikassette. Vinüülplaadid on taas üha populaarsemaks muutumas ning see väljendub juba mitmendat aastat ka müüginumbrites. „Vinüüli kuulamine on eriline: selleks aega võtta on elamus, mis sunnib su argiolmest välja tulema,“ rääksid tehase asutajad Ragnar Pitsi ja Erki Pedaste viimases Sirbis. Nad lisasid, et plaaditehase pidamine on suurepärane võimalus ühendada muusika- ja tehnikahuvi ning ka lihtsalt soov teada saada, „mis on kala kõhus“.
Raamatutrükkalidki on vahepealsest ehmatusest üle saanud: e-raamatute müüginumbrite kasv on pidurdumas, paberraamatute oma aga kasvamas. Ennustused paberajalehe peatsest asendumisest digilehega on aga täiesti lakanud. Ma ei imestaks, kui kunagi hakkaks meil ilmuma hoopis mõni suureformaadiline valdavalt mustvalge ajaleht, millel poleks online-toimetust ning mis avaldaks pikki ja ameerikalikult tükeldamata artikleid. Selline leht suudaks küllap paljudele pakkuda taas ehtsat ajalehelugemise tunnet, mis on värvikirevate ja kohati reklaambuklette meenutavate tänapäeva lehtede juures kaduma läinud.
Asetaksin sellesse ritta ka väikeste kohvikute ning talupoodide võidukäigu. Tartu lähedal Vasulas avatud lihapoe leti taga lookleb nädalavahetustel pikk saba ostjatest, kes on linnast spetsiaalselt kohale sõitnud. Nad soovivad kvaliteetset toidukraami hankida otse tootjalt, mitte osta seda suurest anonüümsest kaubandusketist. Sama moodi on väike leivatootja Muhu Leib edukalt laienenud Tallinnasse ja Tartusse. Milleks osta kilekotti suletud anonüümset leiba suurpoest, kui väiketootja käest saad otse ahjust tulnud kuuma ja lõhnava pätsi? Sarnaseid näiteid on veel ja veel.
Aeg-ajalt nimetatakse Eesti praeguses poliitikas ja majanduses tekkinud patiseisu uueks stagnatsiooniajaks. Ka eelmine stagnatsiooniaeg saabus siis, kui kolossaalsed mõõtmed omandanud majanduslikud ja poliitilised struktuurid omaenese raskuse tõttu kinni kiilusid ning ei suutnud enam kohaneda kiiresti muutuvate olude ja inimeste ootustega. Kõigile sobivad valmislahendused ei sobi ju päriselt kellelegi. Eelmise stagnatsiooni lõhkusid just väikesed, nö rohujuuretasandil tekkinud poliitilised jõud ning ettevõtted. Poliitikasse tõid pöörde dissidentlikest gruppidest ja sõpruskondadest välja kasvanud erakonnad, majandusse aga ühe-kahemehekooperatiividest kujunenud ettevõtted. Loodetavasti uuendab ühiskonnas tuntavalt tärganud isetegemise jõud meie majandust ja poliitikat ka nüüd.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Alo Lõhmus: (isetegemise) jõud tärkab | https://www.err.ee/553867/alo-lohmus-isetegemise-joud-tarkab | Veel praegugi mõnes kinos jooksev ulmefilm "Star Wars" oli üle tüki aja filmitud taas ehtsale filmilindile, mitte üles võetud digikaameraga. Kuna sarnast plaani peetakse ka mitme eeloleva potentsiaalse kassahiti puhul, loodab filmilindivalmistaja Kodak sel aastal oma filmitööstusega taas kasumisse jõuda. |
„Ma lähen presidendi juurde ja palun tal parlament laiali saata. Üldvalimised toimuvad reedel, 26 veebuaril,“ teatas Kenny videopostituse vahendusel Twitteris.
Kenny koalitsioonivalitsus püüab saada uueks valimisvõiduks vajalikku täiendavat toetust ja vältida poliitilist ummikseisu.
Kenny sõnul tuleb parlament uuesti kokku 10. märtsil.
32. parlament on 158-kohaline, mis on eelmisest 8 võrra vähem. Valimisringkondi on varasema 43 asemel 40. | Iiri peaminister kinnitas parlamendivalimiste toimumisaja | https://www.err.ee/553731/iiri-peaminister-kinnitas-parlamendivalimiste-toimumisaja | Iiri peaminister Enda Kenny kinnitas täna, et Iirimaa parlamendivalimised toimuvad 26. veebruaril. |
"On tulnud aeg ning tingimused on sobivad, et inimesed saaksid langetada rahvahääletusel otsuse oma tuleviku üle," lausus Barzani.
"See referendum ei pruugi viia omariikluse viivitamatu väljakuulutamiseni, vaid pigem arusaamani Kurdistani rahva tahtest ja arvamusest nende tuleviku asjus," lisas Barzani, kelle ametiaeg presidendina on küll läbi, kuid asendajat pole talle veel leitud.
Kurdistani autonoomse piirkonna võitlejad ehk pešmergad on võtmetähtsusega liitlased sõjas äärmusrühmituse ISIS vastu.
Samas on Iraagi keskvõim Kurdistani iseseisvumisele jõuliselt vastu ning see ja referendum pingestavad pooltevahelisi suhteid. Kurdistani autonoomne piirkond hõlmab ametlikult kolme provintsi, kuid sõja tõttu on nende kontroll laienenud osati veel vähemalt nelja provintsi.
Iraagi föderaalväed põgenesid riigi põhjaosas asuvatelt positsioonidelt 2014. aasta suvel ISIS-e pealetungi eest. See võimaldas kurdidel oma kontrolli laiendada ja kinnistada.
Suureks pingekoldeks saab olema naftarikas Kirkuki provints, mis on enamjaolt pešmergade kontrolli all. Kurdide iseseisvuspüüdluste suurimaks komistuskiviks saavad ilmselt majandusküsimused, sest nii Kurdistan konkreetsemalt kui Iraak laiemalt seisavad silmitsi majanduskriisiga. Samas puudub kurdidel Iraagile sarnane ligipääs rahvusvahelistele võlakirjaturgudele.
Kurdistan ekspordib naftat Türki iseseisvalt läbi nelja Iraagi põhjaosas asuva provintsi pärast seda, kui möödunud aastal lagunes lepe naftatulu jagamiseks keskvõimu ja kurdide vahel. | Iraagi Kurdistani liider: omariiklusreferendumi "aeg on käes" | https://www.err.ee/553732/iraagi-kurdistani-liider-omariiklusreferendumi-aeg-on-kaes | Iraagi kurdide jaoks "on tulnud aeg" korraldada referendum omariikluse üle, ütles kolmapäeval Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna president Massud Barzani. |
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on Vikerraadio eetris sel pühapäeval kell 13.05. | Saatesse "Loetud ja kirjutatud" saabub Kairi Look | https://kultuur.err.ee/310414/saatesse-loetud-ja-kirjutatud-saabub-kairi-look | Sel nädalal on kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" külas kirjanik Kairi Look, kelle sulest ilmus äsja lasteraamat "Piia Präänik kolib sisse". |
17-kordne suure slämmi turniiride võitja sai vigastada vahetult pärast tänavusel Austraalia lahtiste turniiri poolfinaalis saadud kaotust.
Trauma tõttu peab Federer loobuma plaanis olnud Rotterdami ja Dubai turniiridest. Seejuures Dubais on Federer seitsmekordne võitja ja Rotterdamis olnud edukaim kahle korral. | Roger Federer käis põlvelõikusel ja jätab turniirid Rotterdamis ja Dubais vahele | https://sport.err.ee/81593/roger-federer-kais-polveloikusel-ja-jatab-turniirid-rotterdamis-ja-dubais-vahele | Tennise maailma edetabelis kolmandal kohal olev šveitslane Roger Federer käis kodumaal põlveoperatsioonil, et parandada meniskirebendit, ning peab platsilt eemale jääma umbes kuuks ajaks. |
Kohus karistas 38-aastast Romani tingimisi ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kaheaastase katseajaga ning kohustas teda tema enda kulul minema seksuaalsuunitlushäirete ravile.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt hoidis varem kriminaalkorras karistamata Roman alates 2012. aastast kuni 2013. aasta kevadeni oma koduarvutis 113 pildi- ning kolme videofaili, milledel oli kujutatud nooremaid kui 14-aastasi erootilises või pornograafilises situatsioonis.
Samuti sai ta süüdistuse selles, et ta 2011. aasta lõpust kuni 2012. aasta alguseni pildistas oma kodus Mustamäel kaht alla 14-aastast tüdrukut erootilises ja pornograafilises olukorras.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppementluses. | Lapspornot valmistanud mees peab minema ravile | https://www.err.ee/553723/lapspornot-valmistanud-mees-peab-minema-ravile | Harju maakohus mõistis täna tallinlasest mehe süüdi lapspornomaterjalide valmistamises ja karistas teda tingimisi vangistusega, ühtlasi pani kohus mehele kohustuse minna seksuaalsuunitlushäirete ravile. |
27-aastane näitleja mängis Teatro Luxi teatris lavastuse "Mirages" osatäitjat. Ühel hetkel taipas üks äsja meditsiinikooli lõpetanud inimene publiku seast, et poomisstseeni puhul on miski valesti, nähes näitlejat värisemas, ning jooksis appi, kirjutab BBC.
Kohalik ajaleht II Giorno andis teada, et vajalikud ohutusprotseduurid ei olnud esinemise ajaks korralikult läbi viidud, mille tõttu hakkas köie sõlm näitlejat lämmatama.
Seevastu üks kohal olnud näitlejatest teadis öelda, et köie sõlm oleks pidanud olema võlts ning rakmed oleksid pidanud teda kukkudes püüdma. Tegelikkuses oli sõlm üsna pingul.
Politsei algatas juurdluse ja küsitles kõiki teatris olnud inimesi, nii produktsiooni meeskonda kui ka publikut.
Schumacher viibib teadvuseta haiglas. | Itaalia näitleja langes ebaõnnestunud poomisstseeni tõttu koomasse | https://menu.err.ee/289146/itaalia-naitleja-langes-ebaonnestunud-poomisstseeni-tottu-koomasse | Itaalia näitleja Raphael Schumacheri esituse hulka kuulunud poomisstseen läks laval väga valesti. |
Komisjoni hinnangul on Nordea pank rikkunud Eesti õigusakte, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioone ja Euroopa sotsiaalhartat. Lisaks kohustas komisjon Nordeat töötajate esindaja diskrimineerimist lõpetama ning mõistis Nordealt välja moraalse kahju.
Finantssektori töötajate liidu hinnangul kinnitab otsus liidu varasemaid tõsiseid kahtlusi, et Nordea on süstemaatiliselt ja regulaarselt rikkunud töötajate esindaja õigusi ning Nordea töötajate põhiseaduslikku ühinemisvabadust.
Komisjon kohustas Nordeat viivitamatult töölepingut edasi täitma ning töötajate esindajat alates 13. jaanuarist tööle lubama. Nordea üritas seda otsust kiirkorras kohtus vaidlustada, kuid edutult.
Finantssektori töötajate liit nentis, et kahjuks on Nordea esindajad korduvalt nii oma sõnades kui ka tegudes alavääristanud komisjoni otsuseid, jättes need täitmata ka sel korral, keeldudes ennistatud töötaja tööle lubamisest ning talle palga maksmisest. Selliselt käitudes naeruvääristab Nordea Eesti seadusi ja Eesti töötajate õigusi, rõhutas liit.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on töövaidluskomisjoni otsus Eesti töötajate ja ametiühingute jaoks ajalooline. "Otsus näitab, et töötajate esindajate õigused on seadusega kaitstud ja töötajate esindaja suhtes sunnimeetmete rakendamine ei too tulemusi."
Finantssektori töötajate liit leidis, et selline suhtumine on ohtlik signaal kõigile Nordea partneritele, millest võib välja lugeda Nordea suhtumist ja ärieetikat laiemalt.
Finantssektori töötajate liit ja ametiühingute keskliit kutsuvad Nordea Bank AB juhatust üles algatama sisejuurdlust oma Eesti üksuses, et välja selgitada, kuidas on tekkinud selline olukord ning kes vastutab Nordeale siduvate lahendite mittetäitmise ja töötajate õiguste jätkuva ja olulise rikkumise eest.
Nordea endal eksimust ei näe, jätkab kohtus
Nordea pank vastas kommunikatsioonispetsialisti vahendusel, et nende hinnangul on väga oluline eristada kahte eraldiseisvat teemat - antud töövaidlus ühe töötajaga seoses tema töökohustuste rikkumisega ja panga koostöö ametiühinguga.
"Töövaidluskomisjoni nimetatud hinnang käsitles panga ühe töötaja töölepingu lõpetamist. Kahjuks ei leidnud see juhtum töövaidluskomisjonis lahendamist. Kujunenud olukorras on pank sunnitud jätkama vaidlust kohtus, mis pakub vajalikku kaitset nii pangasaladusele kui tunnistajate privaatsusele," seisab panga vastuses.
"Austades oma töötajate privaatsust, ei aruta me siiski avalikkuses individuaalse töösuhtega seotud üksikasju. Saame kinnitada, et pank tegutseb ka selles küsimuses kõiki asjakohaseid seaduseid ja regulatsioone silmas pidades. Peame Hannes Veskimäega ka otse läbirääkimisi lahenduse leidmiseks," kinnitati Nordeast.
Nordea pressiesindaja pidas kahetsusväärseks ja eksitavaks, et nende vaidlust oma endise töötajaga on seostatud panga ja ametiühingu koostööga. Panga esindaja kinnitusel on nad algatanud läbirääkimised nii Eesti ametiühinguorganisatsioonide kui ka Nordea grupi ametiühinguga koostöö edasise arendamise teemal. | Töövaidluskomisjon ennistas vallandatud Nordea töötajate esindaja tööle, pank otsust ei täida | https://www.err.ee/553699/toovaidluskomisjon-ennistas-vallandatud-nordea-tootajate-esindaja-toole-pank-otsust-ei-taida | Töövaidluskomisjon leidis oma 12. jaanuari otsuses, et Nordea pank vallandas oma töötajate esindaja Hannes Veskimäe ebaseaduslikult ning töölepingu ülesütlemine panga poolt on tühine. Komisjon tuvastas panga töötajate esindaja diskrimineerimise ja vallandamise ametiühingusse kuulumise ja töötajate esindamise tõttu ning ennistas Veskimäe tööle, samas pole Nordea komisjoni otsust täitma asunud. |
Meie parimana sai Peeter Kümmel 32. koha, jäädes 30. koha saanud sakslasest Sebastian Eisenlauerist maha 0,12 sekundiga. 1,2 km pikkusel trassil eelsõidus kiireimat aega näidanud venelasele Aleksander Panžinskile kaotas Kümmel 6,16 sekundit.
Raido Ränkel kaotas parimale 8,38 ja sai 49. koha ning Marko Kilp oli 72 startija hulgas 9,99 sekundilise kaotusega 58. kohal.
Meeste veerandfinaalidega tehakse Drammenis algust meie aja järgi mõned minutid enne kella 16. Naiste veerandfinaalid algavad 15.30. | Eesti sprinterid jäid ka Drammenis pidama eelsõitu, Kümmel parimana 32. | https://sport.err.ee/81595/eesti-sprinterid-jaid-ka-drammenis-pidama-eelsoitu-kummel-parimana-32 | Norras, Drammenis täna sõidetavas murdmasuusatamise MK-etapi klassikasprindis jäid kõik stardis olnud eestlased taas kvalifikatsioonijoone taha pidama. |
Vaher rääkis intervjuus Vikerraadiole, et inimese turvatunne tänaval on suhteline ja võib sõltuda ka kaudsetest asjaoludest. Ta tõi näite, et kui tänav on libe, siis tunneb inimene end tõenäoliselt ebaturvalisemalt. Samuti siis, kui on pime ning inimene on vahetult enne seda vaadanud kodus vägivalda täis filmi.
"Kinnitan, et inimesel, kes ise käitub tänaval seadusekuulekalt, ei nori tüli, on kaine ja korrektne - temal on vägivallaohvriks sattumise tõenäosus väga väike," märkis politseijuht.
Vaher rõhutas, et kui inimese elu või tervis on ohus, sõidab politsei välja viivitamatult. Patrullide paigutamisel lähtutakse ohuanalüüsidest.
"Ehk kus on tõenäosus, et midagi juhtuda võib. Meid mõjutab väga palju kalendripäev. Meid mõjutavad palgapäevad. On selge, et patrulle, reageerivat jõudu on rohkem siis, kui on pidustused või näiteks uusaastaöö. Ja seetõttu jagame oma ressurssi paindlikult," selgitas Vaher.
Vaher tõi välja, et politsei sõidab inimestele appi aastas umbes 156 000 korral. "See on väga suur arv ja ööpäevas töötab keskeltläbi 110 patrulli, kes inimestele abiks on. Aga neid patrulle on erinevatel päevadel erinev arv," lisas ta.
Ühtlasi viitas Vaher asjaolule, et kuna perevägivalla kuritegudest antakse rohkem teada, on see arv tõusuteel.
"Vägivald on kolinud kinnistesse ruumidesse. Vägivald on kolinud kodudesse. Meile antakse sellest täna rohkem teada," märkis Vaher.
"Selle üle on hea meel, sest me saame koos oma partneritega - kohalike omavalitsustega, prokuratuuriga, erinevate programmide - tegeleda probleemiga, kui me teame seda juurprobleemi," arvas ta.
Vaheri sõnul jääbki möödunud aastat suures osas iseloomustama politsei suunatud tegevus perevägivalla vastu.
Vägivallakuritegude osas oli eelmisel aastal võrreldes tunamullusega väike tõus kui registreeriti 7889 sellist kuritegu, 2014. aastal aga 7489.
Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas mullu 10 protsenti ning eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10 protsenti kõigist kuritegudest ja 38 protsenti kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel ning ohvritest 82 protsenti on naised ja 16 protsenti mehed.
Samas ei näita perevägivalda puudutavad andmed, et selliste kuritegude hulk on suurenenud, vaid pigem seda, et sellistest juhtumitest antakse rohkem teada. | Vaher: ka vägivaldse filmi vaatamine mõjutab turvatunnet tänaval | https://www.err.ee/553714/vaher-ka-vagivaldse-filmi-vaatamine-mojutab-turvatunnet-tanaval | Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ütles, et turvatunnet tänaval mõjutab ka vägivaldse filmi vaatamine. Üldiselt hindas ta, et korrektselt käituv inimene võib end tänaval turvaliselt tunda. |
"Meil oli küsimus esmaspäeval see, kuidas me selle asja lahendame, aga kuna ta ei ilmunud ise kohale, siis asi lahenes meie jaoks lihtsalt. Temaga polnud probleemid mitte ainult viimased nädalad vaid juba (Domagoj) Bubalo saabumisest oli temaga probleeme ja me otsisime pikalt võimalust ta välja vahetada," rääkis Kuusmaa Rapla Korvpallikooli Youtube'i kanalile antud intervjuus.
Pärast Bubalo lahkumist on Rapla pikalt otsinud korvi alla tugevdust ning nüüd teeb Artino lahkumine olukorra veel pakilisemaks. Õnneks on Kuusmaa sõnul kaks uut mängumeest juba välja valitud, kuid hetkel pole veel selge, millal nad ükskord Eesti pinnale kohale jõuavad.
"Kui nüüd kõik hästi läheb, siis tulevad 210 cm (pikkune) number viis ja 206-207 cm (pikkune) number neli. Esimene valik meil oligi see 207 cm (pikkune) mees. Nüüd on ainult küsimus, millal ta siia jõuab. Will (Artino) tegi ise meie olukorra lihtsaks, et ei ilmunud treeningutele, mis andis meil kohe võimaluse värvata ka teine mängija, kes meil oli silmapiiril," selgitas Kuusmaa. | Aivar Kuusmaa: otsisime pikalt võimalust Artino välja vahetada | https://sport.err.ee/81594/aivar-kuusmaa-otsisime-pikalt-voimalust-artino-valja-vahetada | Avis Rapla korvpallimeeskonna peatreener Aivar Kuusmaa rääkis pärast teisipäevast võitluslikku kaotusmängu Kalev/Cramo vastu, et tüliga klubist lahkunud ameeriklase Will Artinoga oli juba pikalt probleeme ning meeskond otsis varemgi võimalusi mees välja vahetada. |
"Venemaa peaprokuröri ülesandel kontrollib Peterburi prokuratuur meedia teavet mürgiste jäätmete lekkimise kohta Krasnõi Bori polügoonilt Neevasse," edastas Interfaxile ametkonna esindaja Marina Gridneva.
Ta märkis, et Tšaika arutas küsimust Peterburi asekuberneri Igor Divinskiga.
Otsustati vaadata olukord koos üle, et kõrvaldada võimalikud seaduserikkumised ja parandada polügooni seisundit, ütles Gridneva.
"Kontrolli kaasatakse Rosprirodnadzori looderingkonna asjatundjad ja antakse hinnang linna täitevvõimu, sh looduskasutuse, keskkonnakaitse ja loodusohutuse komitee ning selle allasutuste meetmetele keskkonnahoiuseaduste täitmiseks polügoonil Krasnõi Bor," rõhutas peaprokuratuuri esindaja.
Meedia teatel on ohtrad sademed ja soe toonud kaasa selle, et 2 miljoni tonni ohtlike jäätmetega tehnoloogilised mahutid on täitunud veega ja voolavad juba polügooni alale. On oht, et mürgine vesi sattub Bolšoi Ižoretsi oja kaudu Neevasse, Peterburi joogivee põhiallikasse.
Linna looduskasutuse komitee kostis, et polügoon jääb suurveega alati vee alla ja keskkonnaõnnetusest on veel vara rääkida.
Polügooni Krasnõi Bor kasutatakse mürgiste jäätmete ladustamiseks, keemia-, meditsiini-, ja tööstusettevõtete jäätmete utiliseerimiseks. See asub 30 kilomeetri kaugusel Peterburist.
Varem on polügooni tegevust juba peatatud. | Vene võimud kontrollivad mürkjäätmete lekkimist Krasnõi Bori hoidlast | https://www.err.ee/553717/vene-voimud-kontrollivad-murkjaatmete-lekkimist-krasnoi-bori-hoidlast | Venemaa peaprokurör Juri Tšaika käskis kontrollida Krasnõi Bori polügooni seoses teadetega mürgiste jäätmete lekkimisest Neeva jõkke. |
Samas on Eestis eelmisel aastal vägivalla tõttu hukkunud inimeste hulk kaks korda suurem kui näiteks Soomes.
Kui eelmisel aastal kaotas Eestis tapmise või mõrva tõttu elu 40 inimest, siis näiteks 2005. aastal oli sellistes kuritegudes hukkunuid 123 ning aastatega on selliste kuritegude hulk olnud väikeste eranditega languses.
Muude vägivallakuritegude osas oli eelmisel aastal võrreldes tunamullusega väike tõus kui registreeriti 7889 sellist kuritegu, 2014. aastal aga 7489.
Vägivaldse rünnaku ohvriks langes eelmisel aastal 2,3 protsneti Eesti elanikest ning politseid teavitas 40 protsenti ohvritest.
Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas mullu 10 protsenti ning eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10 protsenti kõigist kuritegudest ja 38 protsenti kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel ning ohvritest 82 protsenti on naised ja 16 protsenti mehed.
Samas ei näita perevägivalda puudutavad andmed, et selliste kuritegude hulk on suurenenud, vaid pigem seda, et sellistest juhtumitest antakse rohkem teada.
Kokku registreeriti eelmisel aastal 32 575 kuritegu ehk vähem kui 2014. aastal, kuid see on osaliselt tingitud karistusseadustiku muudatustest, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni.
Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal ehk 27 protsenti, Läänemaal 25 ja Ida-Virumaal 21 protsenti.
Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk ehk kui 2014. aastal lahendati 52 protsenti registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63 protsenti. | Mullu oli Eestis roimasid alates taasiseseisvusmisaja algusest kümme korda vähem | https://www.err.ee/553713/mullu-oli-eestis-roimasid-alates-taasiseseisvusmisaja-algusest-kumme-korda-vahem | Eelmisel aastal registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, kui esialgsetel andmetel hukkus tapmise või mõrvana hinnatava kuriteo tõttu 40 inimest. |
Oma täna avaldatud raamatus "Välispoliitikat" (Ulkopolitiikkaa) kutsub Vanhanen Soome riigijuhte üles jälgima, kuidas Rootsi on lähenemas NATO-le, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.
"Sotsiaaldemokraatide võimalik meelemuutus on piisav, et edaspidi leiaks aset Rootsi positsiooni dramaatiline muutus. Rootsi sotsiaaldemokraatide seas teeb otsuse aga lõpuks väga väike seltskond," selgitas ta.
Vanhaneni sõnul on tal olnud ka Rootsi sotsiaaldemokraatidega kontakte ja nende põhjal erakonnas veel Rootsi NATO-positsiooni muutmist ei kaaluta. Samas on see teema Soome seisukohalt varasemast palju olulisema tähtsusega ning seega peaksid Soome otsustajad oma Rootsi kolleegidega palju rohkem ühenduses olema.
Vanhanen toetab tihedamat kaitsekoostööd Rootsi ja Soome vahel ning ühe osana sellest pakub ta ka välja, et Soome õhuväe tulevased hävituslennukid võiksid baseeruda Rootsi toodangul.
Ehk sisuliselt võiks see ettepanek tähendada ka ühist lennukitootmist.
Praegu Soome õhujõudude käsutuses oleva 62 hävitaja F/A-18 Hornet kasutusaeg lõpeb hiljemalt 2030. aastal. Uueks tõenäoliseks hävituslennukiks on pakutud rootslaste Saabi sõjalennukit JAS 39 Gripen.
Vanhanen märkis, et isiklikult pooldab ta endiselt Soome ja Rootsi püsimist NATO-st väljaspool, sest see aitab tema hinnangul säilitada Läänemere regiooni stabiilsust. "Samas minu jaoks on NATO-ga liitumise taotlemine tõeline alternatiiv, kui stabiilsuse tagamine teiste riikide käitumisest tulenevalt ei õnnestu," lisas ta. | Vanhanen: Soome peab väga pingsalt jälgima Rootsi NATO-poliitikat | https://www.err.ee/553718/vanhanen-soome-peab-vaga-pingsalt-jalgima-rootsi-nato-poliitikat | Soome endine peaminister ja praegune Keskerakonna fraktsiooni juht Matti Vanhanen leiab, et Soomes peaks väga tähelepanelikult jälgima, kuidas kulgeb NATO-debatt Rootsis. Tema hinnangul on Rootsi valitsust juhtivate sotsiaaldemokraatide seisukoht hetkel määrava tähtsusega, sest juba neli paremtsentristlikku opositsioonierakonda on asunud NATO-ga liitumist toetama. |
Viimases kohtumises Avis Rapla vastu saadeti Aleksejevs kohtunike poolt väljakult ära pärast seda, kui ta sooritas näiliselt löögiliigutuse, mis tabas Rapla mängijat Martin Paasojat näkku.
Sama intsidendiga seoses taotles Valga-Valka meeskond oma seletuskirjas Paasoja väidetava teesklemise tõttu mängutulemuse tühistamist ja kordusmängu pidamist. Selle punkti arutamise õigust distsiplinaarkomisjonil ei ole. EKL-i üldjuhendi peatüki 11.2. kohaselt tuleb sellesisulised kaebused esitada liiga peakohtunikule samas peatükis sätestatud menetluskorda järgides.
Mängust eemaldamine tähendab seda, et Aleksejevs ei tohi osaleda mängijana ega viibida võistkonna pingialas järgmisel BC Valga-Valka/Maks & Moorits peetaval Alexela korvpalli meistriliiga mängul, mis toimub täna Pärnus. | Paasoja põrandale löönud Aleksejevsi karistus piirdus ühe mänguga | https://sport.err.ee/81590/paasoja-porandale-loonud-aleksejevsi-karistus-piirdus-uhe-manguga | Eesti Korvpalliliidu kolmapäevase distsiplinaarkomisjoni otsuse kohaselt peab Valga-Valka/Maks & Mooritsa lätlasest mängumees Jurijs Aleksejevs eelmises Alexela korvpalli meistriliiga mängus toimunud intsidendi tõttu jätma vahele ühe mängu. Rahalist karistust klubile komisjon kohaseks ei pidanud. |
Linastusel näidatakse filme nagu näiteks "The Man Who Fell to Earth" ("Mees, kes langes Maa peale", 1976), kus Bowie mängis tulnukat, kes saabub Maale oma sureva planeedi jaoks vett otsima, kirjutab BBC.
Lisaks ka Ang Lee draamafilm "Sense and Sensibility" ("Mõistus ja tunded", 1995) , kus Rickman mängis kolonel Brandonit. See film võitis 1996. aastal Berliini filmifestivalil Kuldse Karu peaauhinna.
David Bowie'le teeb austusavalduse ka Lady Gaga 15.veebruaril Los Angeleses toimuval Grammy auhindade galal. Popstaar Lady Gaga jaoks oli Bowie alati olnud suureks inspiratsiooniks.
David Bowie't on iseloomustatud kui vapustavat muusikut, kes väljendas enda loomingulisust mitmel distsiplineeritud viisil. Seevastu Alan Rickmanil oli hinnatud võime ennast ümber kujundada vastavalt rollile ja tal oli ka väga iseloomulik hääl.
Lisaks Bowie'le ja Rickmanile tehakse austusavaldus ka Itaalia filmitegija Ettore Scolale, kes suri jaanuaris 84-aastaselt. Linastatakse tema 1983. aastal ilmunud filmi "Le Bal".
Berliini filmifestival toimub 11.-21. veebruaril. | Berliini filmifestival avaldab austust David Bowie'le ja Alan Rickmanile | https://menu.err.ee/289150/berliini-filmifestival-avaldab-austust-david-bowie-le-ja-alan-rickmanile | Möödunud jaanuaris surid 69-aastaselt vähki inglise laulja David Bowie ja näitleja Alan Rickman. Berliini filmifestival plaanib mõlema auks linastada filme, kus nad näitlejatena osalesid. |
Möödunud aastal lõpetas linn Paekaare gümnaasiumi tegevuse ja liitis selle Lasnamäe gümnaasiumiga, linnavalitsuse tänase otsusega aga lõpetatakse sel aastal Sikupilli keskkooli tegevus ning see liidetakse Kadrioru Saksa Gümnaasiumiga.
Seetõttu jäävad koolivõrgu nimekirjast välja suletavad koolid, aga õppetöö ümberkorralduse tulemusel ei kuulu elukohajärgsete koolide nimistusse ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi esimene klass, millele säilib ülelinnaline vastuvõtt, ning Pae gümnaasiumi esimene klass.
Seega jäetakse koolivõrgu ümberkorralduste tulemusel elukohajärgsete koolide loetelust välja Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tallinna Sikupilli Keskkool ja Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi üks esimene klass. Seoses õppetöö ümberkorraldustega jäetakse elukohajärgsete koolide loetelust välja ka Tallinna Pae Gümnaasiumi üks esimene klass.
Elukohajärgsete koolide uus nimistu
Elukohajärgsed koolid Tallinnas on seega Ehte Humanitaargümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, välja arvatud üks esimene klass, Haabersti Vene Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, välja arvatud üks esimene klass, Kalamaja Põhikool, Karjamaa Põhikool, Lasnamäe Gümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Merekalda Kool, Tallinna Südalinna Kool, Merivälja Kool, Pelgulinna Gümnaasium, Pirita Majandusgümnaasium, Tallinna 21. Kool, välja arvatud üks esimene klass, Tallinna 32. Keskkool, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Kivimäe Põhikool, Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, välja arvatud üks esimene klass, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna Pae Gümnaasium, välja arvatud üks esimene klass, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Saksa Gümnaasium, välja arvatud üks esimene klass, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tallinna Ühisgümnaasium. | Koolide sulgemine muudab ka elukohajärgsete koolide nimistut | https://www.err.ee/553715/koolide-sulgemine-muudab-ka-elukohajargsete-koolide-nimistut | Mitme kooli ühendamine tõi kaasa vajaduse uuendada Tallinna elukohajärgsete koolide nimistut. |
Tugevuselt Inglismaa seitsmendas liigas palliv Farnborough jäi 17. minutil 1:0 kaotusseisu, kui Nicke Kabamba realiseeris 11 meetri karistuslöögi. 74. minutil suudeti viigistada, kuid Hampton läks kaks minutit hiljem kohtumist taas juhtima. Hamptoni kangelaseks tõusnud Kabamba sahistas võrku ka teist korda ning mängu lõppskoor jäi 3:1, kirjutab soccernet.ee.
90 minutit mänginud Vaštšukil oli hea võimalus teise poolaja alguses mänguseis viigistada, kuid tema löök ebaõnnestus ning väravavahil polnud probleeme, et see püüda. | Tagasi madalamasse liigasse laenatud Vaštšuk ei suutnud Farnborough'd kaotusest päästa | https://sport.err.ee/81581/tagasi-madalamasse-liigasse-laenatud-vastsuk-ei-suutnud-farnborough-d-kaotusest-paasta | Inglismaa jalgpalliklubi Farnborough ja 90 minutit mänginud Bogdan Vaštšuk jäid teisipäeval 1:3 alla tabelis kolmandal real paiknevale Hampton & Richmond Borough'le. |
Tema sõnul on põhjuseks asjaolu, et ettevõtjate valmisolek ja vajadus välistööjõu kaasamiseks on iga aasta suurenenud.
Praegu ei tohi piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Eelmisel aastal see kvoot Oviiri sõnul juba sisuliselt täitus.
Eraldi soovitab Oviir vabastada sisserände piirarvu alt IKT-valdkonna spetsialistid, sest sektori arengut takistab kõige enam kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Samuti tuleks tema meelest piirarvu alt välja arvata teatud valdkondade esindajad, nagu näiteks nunnad, mungad ja sportlased, kes Eesti siseriiklikku tööjõudu kuidagi ei ohusta.
Peale selle tahab Oviir välja töötada ka eriskeemid tähtajalise elamisloa andmiseks suurinvestoritele ja idufirmadele. | Oviir tahab Eestisse rohkem välistööjõudu | https://www.err.ee/553719/oviir-tahab-eestisse-rohkem-valistoojoudu | Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul tuleks seoses Eesti rahvastiku vananemise ja tööjõu puudusega tõsta sisserände piirarvu, et Eestisse saaks järk-järgult elama ning tööle tulla üha rohkem välismaalasi. |
Eesti SOS Lastekülade tegevjuht Margus Oro nimetas rõõmustavaks, et Ieva Ilves jätkab üle-eelmisse aastakümnesse ulatuvat traditsiooni, mille järgi on just riigipea abikaasa lasteküla patroon.
Tema peamiseks rolliks on laste sotsiaalsele abistamisele ning vanemliku hoolitsuseta lastele suunatud heategevuslike ettevõtmiste algatamine ja toetamine.
Lisaks patroonile on ühingu hea tahte saadikud Heinz Valk, Ragnar Klavan, Nele-Liis Vaiksoo ja Kristina Šmigun-Vähi, kes toetavad sõnumi – “Iga laps vajab armastavat kodu ja vanemaid.” – viimist ühiskonda ja esindavad heategevuslikku mõtteviisi.
Eestis töötab neli SOS lasteküla: Keilas, Põltsamaal, Juurus ja Narva-Jõesuus. | Ieva Ilvesest saab SOS lastekülade ühingu patroon | https://www.err.ee/553720/ieva-ilvesest-saab-sos-lastekulade-uhingu-patroon | Presidendi abikaasa Ieva Ilves võttis vastu ettepaneku asuda Eesti SOS lastekülade patrooniks ning külastab peagi ka lasteküla. |
Jaanuari 4. nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirushaiguste tõttu arstiabi 6194 inimest, võrreldes eelneva nädalaga kasvas haigestumus kolmandiku jagu. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv. Terviseameti andmetel näitab haigestumiste arv, et oleme jõudnud gripiviiruste leviku kõrghooaega.
Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova hindab grippi haigestumise intensiivsust keskmiseks, gripilevikut laialdaseks.
100 000 elaniku kohta haigestus 471,6 inimest. Keskmisest rohekm haigestuvad inimesed Harjumaal, Ida- Virumaal ja Narvas, Läänemaal ja Põlvamaal.
Sadikova sõnul on haigestunute hulgas enim kuni 5-aastaseid lapsi. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas siiski aeglustus, kuid hakkas kasvama jõudsalt koolilaste ja vanemaealiste (65 ja vanemad) hulgas.
Kaks surmajuhtu
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 33 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel haiglaravile toodud 106 patsienti, neist 37 protsenti olid lapsed vanuses 0-4 eluaastat.
Pea viiendik haiglaravile sattunutest olid tööealised (vanus 20-64), koolilaste ja vanemaealiste (65+) inimeste hulgas on haiglaravi vajanute hulk peaaegu võrdne.
„Hooaja alguse iseärasuseks võib lugeda suurt hospitaliseerimist vajanute osakaalu laste ja noorukite hulgas,“ märkis Sadikova. Ta lisas, et suhteliselt kõrge, kuid samal ajal oodatav on hospitaliseerimiste sagedus vanemaealiste ning täiskasvanute, kuni 65-aastaste vanusrühmas.
Terviseametile esitatud andmete kohaselt teavitati möödunud nädalal veel ühest gripist tingitud surmajuhust. Hooaja algusest on gripi tõttu surnud meie andmetel kaks inimest, mõlemad olid vanemad kui 80 aastat ning mõlemal oli kaasuvaid haigusi.
Enim haigestutakse seagrippi
Kõigist ringlevatest viirustest moodustas 74 protsenti just gripi viiruse erinevad tüved. Laboratoorselt kinnitati 156-A ja 102 B-gripiviirust. A gripiviirus (A(H1N1)pdm09) on olnud ringluses alates 2009. aastast ja seda tuntakse seagripina.
Olga Sadikova sõnul pole seni täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses. „Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel gripivastase vaktsiini ühe komponendina,“ lisas Sadikova.
Soovitused haigetele
Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik jätkub, juhivad perearstid elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.
„Haigestumiste sagenemine ja soov ruttu terveks saada on viimasel ajal rohkesti ärevust põhjustanud," kirjeldas olukorda Järveotsa perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen.
"Küllap on kohati jäänud mulje, et on olemas võtteid ja ravimeid, mis tavapärase 5-7 päevase kodus olemise asemel kohe homme tööle-kooli-lasteaeda aitavad minna. Paraku tuleb tõdeda, et sellist imerohtu ei ole. Isegi kergete sümptomite korral peab eelkõige puhkama, rohkelt jooma ja endale paranemiseks aega andma. On tavapärane, et vähemalt korra aastas haigestumus ülemiste hingamisteede viirushaigustesse tõuseb," selgitas dr Ingerainen.
Kui oled haigeks jäänud, siis informeeri sellest oma perearsti talle helistades. Seisundi halvenemisel võta perearstiga uuesti ühendust. Kui sa oma perearstiga kontakti ei saa, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on väga olulised. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Paranemisel tuleb arvestada umbes nädalaga. | Gripihooaja tipp on käes: üha rohkem haigestuvad koolilapsed | https://www.err.ee/553721/gripihooaja-tipp-on-kaes-uha-rohkem-haigestuvad-koolilapsed | Kuigi kõige enam on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, kasvas grippi nakatumine viimasel nädalal oluliselt just koolilaste ja vanurite hulgas. |
Lisaks sellele, et energiatõhusamatel hoonetel on parem sisekliima ja väiksemad küttekulud, täidab toetus veel mitmeid eesmärke. Nii soovib linn toetuse abil parandada kortermajade välisilmet, muuhulgas võiksid elumajad ilmestada oma seinu suurmaalingutega. Samuti aitab toetus säilitada kultuurimälestisi või muinsuskaitsealal asuvaid korterelamuid ning parandada elukeskkonna atraktiivsust.
Kortermajad saavad taotleda toetust kuni 10% ulatuses oma renoveerimislaenust, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. Renoveerimistööd tuleb lõpetada käesoleva aasta jooksul.
Viimase viie aastaga on toetuse abil korrastatud 142 korteriühistut. | Korteriühistud saavad Tallinnalt oma energiatõhususe tõstmiseks toetust taotleda | https://www.err.ee/553716/korteriuhistud-saavad-tallinnalt-oma-energiatohususe-tostmiseks-toetust-taotleda | Tallinn algatas projekti "Fassaadid korda", mille eesmärk on võimaldada korteriühistutel taotleda toetust oma energiatõhususe tõstmiseks. |
Jonesile määrati surmanuhtlus 36 aastat tagasi, kui ta mõisteti süüdi poejuhataja mõrva eest. Hukkamist lükati mitu tundi edasi, kui tema avokaadid esitasid ülemkohtule viimase hetke kaebuse.
Jonesile tehti surmasüst Georgia aja järgi täna varahommikul Jacksoni vanglas, kirjutab BBC.
Tema ja Van Roosevelt Solomon mõisteti mõlemad 1976. aastal süüdi poejuhataja Roger Tacketti mõrva eest. Solomon hukati 1985. aastal.
Jones'i toetajad väitsid, et mees oli Tacketti tulistamist eitanud ja kohus ei olnud arvestanud vaimse haiguse ilmingute ja lapsepõlveaegse seksuaalse väärkohtlemisega.
Surmanuhtluse infokeskus teatas enne Jones'i hukkamist, et mehe juhtum tõstatab küsimusi surmanuhtluse proportsionaalsuse ja diskrimineeriva rakendamise kohta.
Föderaalkohtunik tühistas Jones'i surmanuhtluse 1989. aastal, väites, et aruteluruumi oli toodud piibel, mis võis otsust mõjutada.
Jones'ile määrati surmanuhtlus uuesti aastal 1997.
Georgias on alates 1976. aastast hukatud umbes 60 inimest ja surma on mõistetud veel kümneid.
Surmanuhtlus on legaalne 31 USA osariigis, sellest on loobunud 19 osariiki.
2015. aasta oktoobri seisuga ootas USA-s surmanuhtlust pea 3000 vangi. | USA-s Georgia osariigis hukati vanim surma mõistetud vang | https://www.err.ee/553711/usa-s-georgia-osariigis-hukati-vanim-surma-moistetud-vang | USA-s hukati vanim surma mõistetud vang, 72-aastane Brandon Astor Jones. |
Kohaliku vanglaameti hinnangul mõjub sellise suhtluse võimaldamine positiivselt vangide vaimsele tervisele, vahendas Interfax.
Amet toob positiivse momendina välja ka asjaolu, et erinevalt tavapärastest telefonikõnedest on Skype'i-variant tasuta. | Kostroma naisvangid saavad lähedastega suhelda Skype'is | https://www.err.ee/553710/kostroma-naisvangid-saavad-lahedastega-suhelda-skype-is | Venemaa Kostroma oblasti naistekolooniates võimaldatakse vangidel vestelda oma lähedastega veebikaamera vahendusel Skype'is. |
ERR Novaatori toimetusega rääkinud TTÜ majandusteaduskonna doktorant kirjeldas, et möödunud suvel TTÜ majandusteaduskonna doktorantuuri sisseastumisvestlusel paluti tal kinnitada, et hiljem õppima asudes ei soovi ta doktoranditoetust.
Kui ta hiljem siiski õppeinfosüsteemis doktoranditoetuse taotluse tegi, paluti instituudi poolt, et doktorant taotluse tagasi võtaks. Seda ta ka tegi, mistõttu ta täiskoormusel ja nominaalajal õppiva doktorandina toetust ei saagi, ehkki seaduse järgi on tal selleks õigus.
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kodulehel seisab, et alates 2013. aasta jaanuarist, kui muutus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, „on kõigil doktorantidel, kes on immatrikuleeritud alates 1.01.2012 õigus saada doktoranditoetust, kui ta õpib täiskoormusel, ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ja on läbinud atesteerimise (va esimese aasta doktorandid).“ Viimasena mainitud erand esimese aasta doktorantide kohta tähendab, et nemad ei pea doktoranditoetuse saamiseks olema atesteerimist läbinud ning neil on õigus toetusele.
Miks soovitas TTÜ doktorandil toetust mitte taotleda?
TTÜ teadusprorektor professor Renno Veinthal selgitas: “Kui majandusteaduskonnas sellist praktikat on viljeldud, on see taunimisväärne. Siiski tuleb meelde tuletada, et „õigus saada doktoranditoetust“ on õigus, mitte ülikooli absoluutne kohustus maksta seda toetust kõikidele sõltumata sooviavalduse olemasolust või puudumisest. Üliõpilasel on ka õigus doktoranditoetust mitte taotleda.”
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher selgitas, et ülikoolid ei või toetuse maksmisel erandeid teha, kui taotleja vastab seaduses toodud tingimustele.
“Ülikool ei saa kohustada doktoranti loobuma oma seaduslikest õigustest,” ütles Vaher.
Renno Veinthal vastas, et rektoraat on teadlik juhtumistest, kus doktoranti on mõjutatud stipendiumist loobuma ka teistes teaduskondades.
“Nagu varem öeldud, on see kahetsusväärne ning doktoriõppesse vastuvõtu korda on meil kavas muuta. Loodetavasti välistab see sarnaste olukordade tekke tulevikus,” sedastas Renno Veinthal.
Veinthal selgitas, et taolist soovitust toetusest loobuda on kasutatud nende doktorantide puhul, kelle põhitöökoht on väljaspool TTÜd ning kes saavad sissetuleku sellelt töökohalt.
“Seetõttu võib inimlikult mõista juhendajate ja instituutide majandusseisu eest vastutajate meelehärmi, kui mõni kõrget töötasu saav ettevõtte juhatuse liige või avaliku sektori esindaja kasutab oma seadusjärgset õigust doktoranditoetuse saamiseks. Loomulikult ei vabasta see ülikooli kohustusest seadust järgida,” ütles Veinthal.
See tähendab, et toetust peavad saama kõik täiskoormusel ja nominaalajal õppivad doktorandid, kes on läbinud atesteerimise.
Seega peaks iga neile tingimustele vastav doktorant saama iga kuu kätte 422 euro suuruse toetuse. Kui varem oli doktoranditoetus stipendium ehk selle pealt ei makstud makse, siis möödunud aastast maksab ministeerium õppetoetuselt ka sotsiaalmaksu.
Kui 2015. aastal võtsid Eesti ülikoolid vastu 370 doktoranti, siis igaühe jaoks on riik eraldanud 422 eurot kuus, millele lisanduvad maksud maksab ministeerium. Lihtsalt öeldes on riik andnud iga kuu iga doktorandi tarvis ülikoolile 422 eurot. Aastas teeb see 5064 eurot doktorandi kohta. 2015. aasta sügissemestril oli Eesti ülikoolides 1208 täiskoormusel ja nominaalajal õppivat doktoranti.
Ministeerium eraldab raha tulemuslepingus kokku lepitud tingimustel ning see, kui doktorant jätab raha taotlemata, ei muuda riigi poolt ülikoolile antavat rahasummat.
Miks raha maksmata jääb?
Renno Veinthali sõnul jääb sellisel puhul doktoranditoetusteks eraldatud raha ülikooli reservi. “Selle reservi kasutamise osas on seni hoitud väga konservatiivset joont. Plaan on alates sellest kevadest operatiivselt need doktoranditoetuse vahendid, millele taotlust ei laekunud või mis jäid kasutamata doktorandi eksmatrikuleerimise tõttu, suunata samal doktoriõppekaval õppivatele doktorantidele ja vähendada seeläbi doktorandi koduinstituudi vahetut finantskoormust.”
Tartu ülikooli doktoriõppe peaspetsialist Reet Marits rääkis, et doktoranditoetus, mida välja ei maksta, jääb toetuste fondi ning makstakse välja mõnele teisele doktorandile, kellel on õigus saada toetust.
“Doktorantidel on õigus võtta akadeemilisi puhkusi. Seega kui doktorant läheb akadeemilisele puhkusele, kasutatakse vastatavat raha, et maksta doktoranditoetust mõnele akadeemiliselt puhkuselt tulnud doktorandile.”
Reet Marits kinnitas, et TÜs saavad doktoranditoetust kõik täiskoormusel ja nominaalajal õppivad doktorandid. Sama kinnitas ka Tallinna ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas.
Toetust ei saa juhul kui tudeng on akadeemilisel puhkusel, tal puudub Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või saab ta õppimiseks toetust rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.
“Samas on sellised doktorandid erand, mitte reegel. Selle õppeaasta toetuste maksmise statistika põhjal on meil kaks doktoranti, kes ei vasta toetuse saamise tingimustele, kuna neil puudub elamisluba ja kaks doktoranti ei ole esitanud avaldust toetuse saamiseks,” rääkis Katrin Niglas TLÜ kohta.
Samadel eelmainitud välistavatel põhjustel ei saa toetust ka osa TTÜ doktorante. Tänase seisuga on TTÜs täiskoormusel nominaalajaga ja mitte akadeemilisel puhkusel olevaid doktorante 368. Doktoranditoetus on määratud 273 doktorandile.
Miks on rohkem doktorante kui kohti?
Ministeeriumi ja ülikooli vahelises tulemuslepingus lepitakse kokku moodustatavate õppekohtade miinimumarv ja sellest lähtub ka riigi finantseeritud doktoranditoetuse maht. Ülikool võib aga avada rohkem kohti kui tulemuslepingus kirjas.
Ja nii ongi TTÜ võtnud doktoriõppesse igal aastal ligikaudu 30 protsenti enam soovijaid, kui on kirjas tulemuslepingus. Nende õppekohtade rahastamiseks on tulnud leida võimalus maksta doktoranditoetust muudest vahenditest, selgitas Renno Veinthal.
Tartu ülikoolis kinnitab avatavate doktoriõppe õppekohtade ülempiiri senat. Ülempiir tähendab, et ülikool võib võtta vastu rohkem doktorante kui tulemuslepingu miinimumarv.
Sama moodi käib see Tallinna ülikoolis. “Tallinna ülikool on viimastel aastatel loonud täiendavalt 14 kohta doktoriõppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis jagatakse samadel alustel kui riiklikud kohad,” selgitas Niglas, kelle kinnitusel saavad kõik lisakohtadel olevad doktorandid toetust samadel alustel.
Nii TÜ kui teiste ülikoolide puhul tähendab see, et kui näiteks instituut soovib võtta vastu mõne doktorandi rohkem kui tulemuslepingus ette nähtud, peab olema tagatud, et doktorandil on juhendaja ning on olemas ka vahendid, millest maksta toetust.
Sigrid Vaher HTMist selgitas, et ülikoolidel on tõesti võimalik võtta vastu ka rohkem doktorante, et korvata suurt väljalangevust. Kuid seda tohib teha vaid tingimusel, et kõik vastu võetud ja tingimustele vastavad doktorandid ka saavad toetust.
“Seega ei ole ülikoolil õigust jätta doktoranditoetusest ilma doktoranti, kes vastab seaduse kohaselt doktoranditoetuse saamise nõuetele,” sedastas Sigrid Vaher. | TTÜ survestas doktoranti loobuma talle seadusega ette nähtud toetusest | https://novaator.err.ee/258521/ttu-survestas-doktoranti-loobuma-talle-seadusega-ette-nahtud-toetusest | Ehkki seaduse kohaselt peaksid kõik täiskoormusel ja nominaalajal õppivad doktorandid saama 422-eurost doktoranditoetust, survestab TTÜ doktorante toetusest vabatahtlikult loobuma. Ministeeriumi kinnitusel peab ülikool tagama doktorandile toetuse ja juhendaja ega saa kohustada teda seaduslikust õigusest loobuma. |
Tallinna restaureerimistoetuse andmise korra järgi said siiani taotleda toetust vaid enne 1940. aastat ehitatud Tallinna territooriumi muinsuskaitsealal paiknevad kultuurimälestised ja miljööväärtuslikel aladel paiknevad hooned.
Uue korra järgi aga vanuse nõue kaob, sest linna otsusega võivad restaureerimistoetust vajavad arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned olla ehitatud ka pärast 1940. aastat. Samuti ei kehti enam nõue, et toetust taotlevad hooned peavad asuma miljööväärtuslikel aladel.
Nii näiteks plaanitakse Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosade koostatavates üldplaneeringutes kaitsta väljaspool miljööväärtuslikke hoonestusalasid paiknevaid hooneid samade kaitse- ja kasutustingimustega nagu miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevaid hooneid.
Muutub ta toetuse üle otsustaja: kui siiani tegeles taotlustega kultuuriväärtuste amet, siis nüüd liigub otsustusõigus linnaplaneerimise ameti kätte. | Restaureerimistoetus laieneb ka uuematele majadele | https://www.err.ee/553709/restaureerimistoetus-laieneb-ka-uuematele-majadele | Nüüdsest saavad Tallinnalt restaureerimistoetust taotleda ka pärast 1940. aastat ehitatud arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned, samuti ei pea need enam asuma miljööväärtuslikel aladel. |
Pärast Cramost lahkumist on 29-aastane ja 180 cm pikkune Akognon vahetanud klubi koguni kümnel korral - peamiselt on mees pallinud erinevates Hiina tiimides, kuid sekka on tulnud lühikesi otsi ka NBA klubis Dallas Mavericks, NBA tütarliigas ja serblaste Belgradi Partizanis.
Viimati esindas Akognon Hiina klubi Jilin Northeast Tigersi värve ning kogus Hiina kõrgliigas keskmiselt 32,5 punkti, 5,6 lauapalli ja 3,9 korvisöötu mängus. | Endine Kalev/Cramo tagamees vahetas pärast Eestist lahkumist juba kümnendat korda klubi | https://sport.err.ee/81584/endine-kalev-cramo-tagamees-vahetas-parast-eestist-lahkumist-juba-kumnendat-korda-klubi | Hooajal 2009/10 BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnas mänginud Nigeeria päritolu tagamees Josh Akognon naasis Euroopa korvpalliväljakutele, kui allkirjastas hooaja lõpuni kestva lepingu Itaalia klubiga Dinamo Sassari. |
Kokku tuvastasid geeniteste pakkuva ettevõtte 23andMe teadlased geeniandmeid uurides 15 piirkonda, milles nähtavad ühe nukleotiidi muutumisel tekkinud variatsioonid seostusid tugevalt sellega, kas DNA-d loovutanud inimene pidas end õhtu- või hommikuinimesteks. Mitmed sõelale jäänud geenid on elevust tekitanud varemgi – neist seitse mõjutavad teadaolevalt ööpäeva rütme. Bioloogilisi protsesse, mille kiirus ja ulatus järgib ligilähedaselt 24 tunni pikkust ööpäeva.
Näiteks seostusid ühes geenis nähtavad variatsioonid inimeste suurema või väiksema valgustundlikkusega, mutatsiooni teises geenis on aga küülikute puhul seostatud pikema REM-unega. Kaheksa geeni potentsiaalne roll inimeste päeva alustamise eelistuses jääb veel hämaraks.
Uuringus osalenud enam kui 89 000 inimesest kirjeldas end ''öökulli'' ehk õhtuinimesena ligikaudu 56 protsenti. Statistiliselt kuulusid hommikuinimeste sekka pigem naised, enam kui 60 aasta vanused täiskasvanud ning väiksema kehamassiga inimesed. Samas vajasid nad välja puhkamiseks sagedamini enam kui kaheksa tunni pikkust und.
Teisi kogutud terviseandmeid kaasates näisid õhtuinimesed vaevlevat sagedamini unetuse ja depressiooni käes. Ent sarnaselt kõrgemale kehamassiindeksile polnud seosed piisavalt tugevad, et neid oleks saanud nimetada põhjuslikeks.
Samal ajal ei tohiks 23andMe uuringut pidada päris omakasupüüdmatuks. Kuigi ettevõte ei tohi enam oma geenitestide alusel USA toidu- ja ravimiameti otsuse kohaselt meditsiinilist nõu pakkuda, ei takista neil miski tänaseks kogutud andmete põhjal geenidoonorite nõusoleku korral käesolevale tööle analoogseid uuringuid tegemast ja neid piisava tasu eest ravimifirmadele edastamast. Samuti on neil võimalus pakkuda mõõduka tasu eest mitte-meditsiinilise iseloomuga näpunäiteid.
Paralleelselt 23andMe teadlaste tööga avaldas Suurbriannia biopanga töörühm eelretsenseerimata keskkonnas BiorXiv eile uurimuse, milles teatavad 12 uue inimese kronotüübiga seostuva genoomi piirkonna leidmisest. Töörühm jõuab analüüsis järeldusele, et neist osa näib mõjutavat lisaks eelistatavale ärkamisajale ka näiteks skisofreenia riski, haridustee pikkust ja võimalik, et ka kehamassiindeksit.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Vara ärkamisel on geneetiline alus | https://novaator.err.ee/258520/vara-arkamisel-on-geneetiline-alus | Mõned inimesed näivad olevat võimelised isegi hommikul kell seitse tõustes kohe maratoni jooksma või asuda kirjutama sajandi suurteost. Teised peavad aga ''lõokeste diktatuuri'' ebaõiglaseks ja lesiks parema meelega poole lõunani voodis. Pea 90 000 inimest hõlmanud suuruuring kinnitab, et erisuste taga on vähemalt osaliselt geenid. |
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemad väidavad oma ühispöördumises, et kooli juhtkond on sooviga liiga Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Sikupilli Keskkool läinud vastuollu lapse õiguste konventsiooniga, mille üks peamistest põhimõtetest on seada last puudutavates otsustes alati esikohale lapse huvid.
Seda põhjendavad lapsevanemad sellega, et kooli juhtkond ei ole koolide liitmiseks jah-sõna öeldes arvestanud õpilaste ega nende vanemate üldarvamusega ning pole küsitlenud ei abituriente, lapsevanemaid ega õpetajaid.
Samuti leiavad lapsevanemad, et kooli juhtkond on ignoreerinud elukohajärgse kooli määramise korra olulisi asjaolusid, milleks on eeskätt õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimalusel lapsevanemate soovi arvestamine.
Lapsevanemaid häirib, et 1.-5. klassi kesklinna lapsed suunatakse teise linnaossa, Lasnamäel asuvasse koolihoonesse, samuti pole tagatud linnatranspordi olemasolu, mis soodustaks nii õpilaste kui ka õpetajate kahe maja vahelist liikumist.
Kadrioru kooli lapsevanemad leiavad, et koolide ühendamisega rikutakse vaikset ja turvalist õhkkonda, mida osa Sikupilli keskkooli õpperaskustega lapsi vajab.
Oma avalikus pöördumises leiavad lapsevanemad veel, et kooli juhtkond on jätnud asjatundjate poolt läbi viimata analüüsi, mis kinnitaks koolide ühendamise vajalikkust, samuti ei ole kooli hoolekogu sellesisulist otsust siiani vastu võetud.
"Meie seisukoht on, et koolide liitmine rikub laste õigusi ja seetõttu enne põhjalike analüüside läbiviimist, laste, lapsevanemate, abiturientide ja kooli õpetajate seisukohtade uuringu korraldamist, tuleks plaanist loobuda," seisab lapsevanemate pöördumises.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu arutas koolide ümberkorraldamist 8. jaanuaril ning võttis siis koolide ümberkorraldamise plaani teadmiseks. Sama kooli õpilasesindus seevastu toetas koolide ümberkorraldamist.
Sikupilli keskkooli personal koondatakse
Sikupilli keskkooli koosseisus on kokku 40 töötajat. Ümberkorraldamise käigus koondatakse kõik ja makstakse välja koondamistasud töölepingu erakorralise ülesütlemise eest.
Sikupilli keskkooli hoolekogu arutas koolide ümberkorraldamist möödunud aasta 17. detsembril. Siis leidis hoolekogu, et õpilastele on sobivam jätkata eraldi Sikupilli keskkoolina ja kasvatada õpilaste arvu koolis. Koolide liitmise korral pidasid nad oluliseks tagada õpilaste ja töötajate huvide kaitse.
Kooli õpilasesindus aga ei toetanud koolide ümberkorraldamist, õpilased sooviksid ka edaspidi õppida just Sikupilli keskkoolis.
Tallinna Linnavalitsus teatas eile plaanist liita 1. septembrist Tallinna Sikupilli Keskkooli Kadrioru Saksa Gümnaasiumiga. Sikupilli keskkooli tegevus lõpetatakse ning ühendatud kool jätkab tööd kahes majas Kadrioru Saksa Gümnaasiumina, põhjuseks Sikupilli kooli aasta-aastalt vähenenud õpilaskond. Linnavalitsus arutab koolide liitmise eelnõu oma tänasel istungil. | Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemad protestivad Sikupilli keskkooliga liitmise vastu | https://www.err.ee/553706/kadrioru-saksa-gumnaasiumi-lapsevanemad-protestivad-sikupilli-keskkooliga-liitmise-vastu | Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemad koostasid ühispöördumise, millega protestivad Tallinna Linnavalitsuse tänase eelnõu vastu liita kooliga suletav Tallinna Sikupilli Keskkool. |
Rahvusvahelise kaliibriga nimedest ilmestavad programmi Manchesteri postpungi legend The Membranes, apokalüptilis-eksperimentaalse folgi kultusnimi The Revolutionary Army of the Infant Jesus Liverpoolist, Moskva biidiskene raskekaallane Pixelord, Kanadas resideeruv Eesti juurtega kontseptuaalse elektroonika artist Kara-Lis Coverdale ja Vene alternatiivskene olulisemaid nimesid Theodor Bastard. Soomest saabuvad külla staažikas "anti-bänd“ K-X-P ja põhjanaabrite uue muusika põnevamaid nähtusi Jaakko Eino Kalevi. Ilmakuulsaid Põhjamaa poegi koondab Soome impromuusiku Tatu Rönkkö ning Taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmete ühine projekt Liima. Maailma dirigentide tippklassi kuuluv Kristjan Järvi esineb sünnimaal seekord koos Ühendkungriigi nimekaimate plaadikeerutajate seltskonda kuuluva DJ Mr Switch ’iga.
Samuti lisandus ootamatult Tallinn Music Weeki artistide hulka ka Brooklyni avant-rock grupist Black Dice tuntud Eric Copeland.
Terve nädala vältava TMW kolmepäevane muusikaprogramm kestab neljapäevast, 31. märtsist laupäeva, 2. aprillini, hõlmates kõikvõimalikke muusikastiile folgist elektroonikani ja indiest metalini. Programm sisaldab ka klassikalise ja nüüdismuusika heliloojate ning interpreetide kava, mullusel festivalil menukalt debüteerinud klassikalise muusika reivi, Soome parimate festivalide Flow ja Tuska esitluslavasid ning briti plaadimärgi FatCat Records ja Üle Heli festivali kureeritud nüüdismuusikat, avangardi ja folki ühendavat klubiõhtut.
Muusikaprogrammi suur avamispidu peetakse neljapäeval, 31. märtsil Kultuurikatlas, kus Katelde saali kaaperdab taas mullusel festivalil ülimenuka debüüdi teinud klassikalise muusika reiv eesotsas belglasest "ühemehe-revolutsiooni“ Brendan Jan Walsh ’iga ning väikeses saalis astub teiste seas üles rahvusvahelisel moodsa muusika väljal tuntust koguv Eesti juurtega Kanada kontseptuaalse elektroonika artist Kara-Lis Coverdale.
Õhtu kõrghetki on Kultuurikatla Black Box saalis toimuv briti cross-over helilooja ja radikaalse muusikauuendaja Gabriel Prokofievi "Turntable Concerto" ettekanne dirigent Kristjan Järvi, kammerorkestri Klaaspärlimäng Sinfonietta ja maailmameistrist plaadikeerutaja DJ Mr Switchi esituses. Festivali Klaaspärlimäng esitletud "plaadimängija-kontserdile“ sekundeerib briti postpunki legendi The Membranes’i ühine etteaste koos Eesti kammernaiskooriga Sireen – järg möödunud aasta septembris Kino Sõpruses toimunud Suure Paugu väärilisele pungi ja koorilaulu kokkupõrkele.
Uute partneritena löövad tänavusel TMWil kaasa Soome muusikafestivalid Flow ja Tuska. Kultuurikatel on reede õhtul põhjanaabrite moodsaima linnafestivali Flow päralt – spetsiaalsel "OFF Flow“ üritusel esinevad teiste seas Soome uue muusika põnevamaid nähtusi Jaakko Eino Kalevi koos vokalist Suad Khalifa’ga, Chicago house’i Helsingi souli’ga tempiv tandem Trevor Deep Jr ning nimekad plaadikeerutajad siit- ja sealtpoolt lahte.
Laupäeval hõivavad Von Krahli mõlemad korrused aga Soome suurima metalmuusika festivali Tuska ja Estonian Thrash Metal Club’i lemmikartistid põhjanaabrite uue kooli thrashijumalast Mokoma ’st Taani sludge metali ratsu Helhorse ’ini. Sitket vastupanu osutavad Skandinaavia hiidudele Vene "surrealcore" rühmitus Psychea, meie "surmametali“ üksus Goresoerd, noise-doomi duo Talbot jt.
Uute korraldajatena löövad tänavusel TMWil kaasa ka Eesti menukaim muusikaüritus Weekend Festival Baltic ning Intsikurmu festival. Weekend Festivali esitluslaval Club Hollywoodis astuvad üles kohaliku elektroonilise tantsumuusika staarid eesotsas Cartoon ’iga. Intsikurmu festival toob Kino Sõprus lavale nii Taani-Soome nüüdis-indie supergrupi Liima, Berliini indiepopi duo Me and My Drummer kui Norra elektropopi menuki Asbjørni. Erinevate Tubade Klubis (ETK) on reede õhtu seekord DnB kava päralt, säravaimaks näiteks Taani MC Black Daniels ning laupäeval kureerib Estonian Funk Embassy ETKs esmakordselt festivali kavasse lülitatud funki ja souli õhtut ning esinejate rivi eesotsas gruuvimasinaga Lexsoul Dancemachine.
Juba kahel korral TMW raames kohalike korraldajate toel oma artistide valikut esitlenud briti plaadileibel FatCat ühendab sel korral jõud meie Üle Heli festivaliga. Nüüdismuusikat, avangardi ja folki ühendava klubiõhtu esinejate nimestikust leiab nii apokalüptilis-eksperimentaalse folgi kultusgrupi The Revolutionary Army of the Infant Jesus Inglismaalt kui Eesti Kontserdi noorte muusikaprodutsentide programmi EK:Labor konkursil võidu pälvinud lavastuse "Mehhaaniline klaver" helilooja Aleksandr Žedeljovi.
TMW 2016 programmist leiab ka uusi erakordseid kontsertpaiku. Eesti Meremuuseumi Lennusadama laevavrakkide, meremiinide ja simulaakrumitega retrofuturistlikus miljöös loovad sobiva heliriba Vene biidiskene raskekaallane Pixelord, Poola house’i produtsent Matat Professionals jt. Esmakordselt festivali kontsertpaigaks kohandatud Linnateatri Põrgulava võõrustada on aga kirev kamp maailmamuusika artiste.
Niguliste kirikus festivali Klaaspärlimäng Sinfonietta esitletava kontsertkava raames kuuleb teiste seas Järvide dünastia liikmeist koosnevat keelpillikvartetti Järvi Instrumentalists ning Rotermanni Soolalaos toimuva klassikalise muusika kontserdi üheks tähelepanuväärsemaks esinejaks on klassikalist heliloomet, ambientlikke kõlasid ja popvokaali ühendav rühmitus Science of Silence.
Raadio 2 esitleb reedel Von Krahlis ja laupäeval Rock Cafes oma lemmikuid underground-supergrupist Rebel Angel Soome garage rocki pundini Have You Ever Seen The Jane Fonda Aerobic VHS?. Rajult rokkiva rivi – Taani psühhonautide kambast Narcosatanicos parmupillireivi maestro Meisterjaanini – toob reedel klubisse Sinilind Eesti vägevaim veebilokaal Rada7. Vaba Lava on reede õhtul koduks Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontserdile, esinejate nimistus teiste seas Eesti Muusikaauhindade galal parima džässiplaadi auhinna võitnud Sofia Rubina. Laupäeval kuulub Vaba Lava Viljandi Pärimusmuusika festivalile, esitletavaiks nii TMW Wire Prize artistipreemia võitja Maarja Nuut kui Soome muusikaauhindade etnomuusika albumi nominent Mari Kalkun koos bändiga Runorun. Kino Sõpruses kureerib plaadileibel Eesti Pops Erki Pärnoja paljukiidetud sooloalbumi "Himmelbjerget" ettekannet ning Positivus festivali lineupist leiab teiste seas Austria artpopi tõusva tähe Leyya.
Raadio Uuno esitleb Rock Cafes raadio päevase pleilisti staaridega – Karl-Erik Taukarist Jüri Pootsmannini – pikitud lava. MIMStuudios esinevad põnevad elektroonilise muusika artistid, sh plaadifirma Detroit Underground alt oma loomingut väljutav ekke. Kloostri Ait on etnobiidi päralt, klubis Woodstock/Rockstar’s kuuleb World Clinicu valikut psühhedeelsest kunstrokist raju pungini, Manka Boutique lava klubis Kelm esitleb kirevat kava indiest folgini, Sinilinnus kuuleb Eesti hiphopi paremikku ning oma plaadikeerutajate ja produtsentide raudvara esitleb F-hoones taas Red Bull Music Academy.
Kavasse kinnitati tänase seisuga 237 esinejat 33 riigist, neist 121 välis- ning 116 Eesti artisti. Lausa 24 esinejat tuleb festivalile Soomest, järgnevad 15 artistiga Taani ja 14 muusikalise saadikuga Venemaa. 9 artisti saabub TMWile Ühendkuningriigist, 8 Poolast ning 7 Lätist. Eksootilisematest ja kaugematest riikidest on kavas esindatud Iisraeli, Liibanoni, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide muusikud.
Kaheksas Tallinn Music Week toimub 28. märtsist 3. aprillini 2016. | Tallinn Music Week avalikustas tänavuse festivali muusikaprogrammi | https://kultuur.err.ee/310407/tallinn-music-week-avalikustas-tanavuse-festivali-muusikaprogrammi | 28. märtsist 3. aprillini juba kaheksandat korda toimuva uue muusika ja linnakultuuri festivali Tallinn Music Week muusikaprogrammi on kinnitatud 237 artisti 33 riigist. |
Maratoni korraldaja Vahur Leemetsa sõnul on viimaste nädalate vihm teinud Tamsalu poolsel rajal puhta töö. “Pariisi lõikudel on veel omajagu rada säilinud ning esialgu oli lootust, et saame maratoni läbi viia 10 km ringil. Täna hommikuse ilmateate kohaselt ei ole aga nädala lõpuks olude paranemist loota ning tuli langetada otsus maraton edasi lükata,” ütles Leemets ja lisas, et täpne toimumise aeg selgub hiljem. “Anname sellest kindlasti esimesel võimalusel Estoloppeti veebilehel ja Facebookis teada,” lubas Leemets.
Etapid Estoloppet 2016 sarjas:
23.01.2016, 32. Viru Maraton
07.02.2016, 18. Tamsalu-Neeruti Maraton – lükkub edasi
13.02.2016, 18. Alutaguse Maraton
21.02.2016, 44. Tartu Maraton
28.03.2016, 18. Tallinna Suusamaraton
05.03.2016, 42. Haanja Maraton | 18. Tamsalu-Neeruti Maraton lükkub edasi | https://sport.err.ee/81586/18-tamsalu-neeruti-maraton-lukkub-edasi | Selle nädala pühapäevale planeeritud Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub kehvade lumeolude tõttu edasi. |
Süüria opositsiooni andmeil on Venemaa korraldanud sel nädalal Aleppo lähistel lausa 270 õhurünnakut, vahendasid BNS ja Reuters.
Suurt osa Süüria opositsioonist esindav Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) märkis, et Süürias on toimunud viimastel päevadel massimõrv, mille suhtes on rahvusvaheline üldsus pime. Ühtlasi teatas HNC, et tühistab kolmapäevaks kavandatud kohtumise ÜRO erisaadiku Staffan de Misturaga.
De Mistura hoiatas teisipäeval, et Genfi rahukõneluste ebaõnnestumise korral on igasugune lootus Süüria kodusõja lõpetamiseks kadunud.
Lavrov: jätkame õhurünnakuid reaalse võiduni
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna Omaanis toimunud pressikonverentsil, et Venemaa jätkab oma õhurünnakuid seni, kuni "terroristid" - näiteks al-Qaeda kohalik haru - on võidetud.
"Venemaa õhurünnakud jätkuvad kuni me reaalselt võidame terroriorganisatsioone nagu al-Nusra Rinne. Ja ma ei näe praegu põhjust, miks need õhurünnakud tuleks peatada," vahendas Reuters Lavrovi sõnu.
Eile sõnas USA riigisekretär John Kerry, et Venemaa peaks nüüd, kui on alanud ÜRO juhitud rahukõnelused, lõpetama Süüria opositsiooni pommitamise.
Nii Türgi kui ka lääneriigid on süüdistanud Venemaad selles, et kuigi Moskva võitleb enda sõnul äärmusrühmitusega ISIS, on suurem osa õhuväeoperatsioonidest olnud suunatud hoopis teiste president Bashar al-Assadi vastu sõdivate rühmituste vastu, sealhulgas on olnud ka mõõduka opositsiooni üksusi, mida on toetanud lääneriigid. Türgit on eriti ärritanud õhurünnakud etniliselt lähedaste türkmeenide vastu ning see asjaolu on osa Moskva ja Ankara vahel tekkinud pingetest.
Pea viis aastat kestnud Süüria konfliktis on hukkunud üle 260 000 inimese, oma kodudest on pidanud lahkuma enam kui pool süürlastest. | Süüria rahukõnelusi segavad Venemaa jätkuvad õhurünnakud, Lavrovi sõnul Moskva peatuda ei kavatse | https://www.err.ee/553701/suuria-rahukonelusi-segavad-venemaa-jatkuvad-ohurunnakud-lavrovi-sonul-moskva-peatuda-ei-kavatse | Süüria rahukõnelused Genfis on raskustes, sest Venemaa on pommitanud viimastel päevadel intensiivselt ülestõusnute positsioone. |
Selle hooaja eel Atleticosse siirdunud, kuid seal kõigi sarjade peale 21 mänguga vaid 3 väravat löönud Martinez siirdub Hiina meisterklubi Guangzhou Evergrande ridadesse lausa 42 miljoni euro eest, kirjutab soccernet.ee.
Guangzhou Evergrande, kelle peatreener on kuulus brasiillane Luis Felipe Scolari ning kelle mängijate nimistust leiame ka Brasiilia koondislase Paulinho, on valitsev Hiina meister ning ka valitsev Aasia Meistrite liiga võitja.
Varem on meeskonda juhendanud näiteks Marcelo Lippi ja Fabio Cannavaro.
Kolumbia koondislasest 29-aastane Martinez kuulus enne Atleticosse siirdumist kolm aastat FC Porto ridadesse. | Hiina jalgpalliklubi käis Madridi Atletico ründaja eest välja koguni 42 miljonit eurot | https://sport.err.ee/81588/hiina-jalgpalliklubi-kais-madridi-atletico-rundaja-eest-valja-koguni-42-miljonit-eurot | Hiina jalgpalliklubide ostuhullus on paljudele Euroopa klubidele viimasel ajal tulnud kui kanister vett kuumas kõrbes - järjekordne hullumeelne tehing viib Aasiasse Madridi Atletico ründaja Jackson Martinezi. |
Riias sündinud nüüdne ameeriklane Alexander Genis elab rohkem raamatutes kui New Jerseys. Tema "raamatusõbra kamasuutra" on tänapäevainimese hedonistlik tagasivaade raamatute kuldaega. Loomingu Raamatukogu truudele lugejatele võivad tema "Lugemistunnid" kergesti pähe tuua paralleeli 2015. aastal (nr. 28-30) ilmunud Marcel Prousti ja tema "Lugemispäevadega", kuid Genis on Proust 100 aastat hiljem, koos kogu paradigmamuutusega, mille vahepeal möödunud aastasada on endaga kaasa toonud.
See ei tähenda, nagu ei oleks Proust üks Genise lemmikautoreid. Vastupidi – Proustilt ongi ta ehk õppinud kirjanduse süvahoovuste lähivaatluse kunsti. Klassikalembusest räägivad ka esseed Iiobi raamatust, vanadest roomlastest ("halvad roomlased sarnanevad Beriaga, head – Rooseveltiga") ja Islandi saagadest, Joyce’ist ja Dickensist, Dostojevskist, Tolstoist ja Bulgakovist jne. Aga erinevalt Proustist ei häbene Genis armastada ka midagi lihtsamat - Alexandre Dumas’ vanemat ja Jules Verne’i – ja tema kamasuutra sisaldab ohtralt huumorit, mis kohe kindlasti ei iseloomusta prantsuse Kadunud Aja otsijat.
Kuivõrd klassikaline raamatusõber, kes on raamatuid lugenud varajasest koolipõlvest peale ja pillanud supiplekke "Švejki" või "Kolme musketäri" lehekülgedele, muutub tänapäeval üha haruldasemaks, tundub kõigile neile, kellel on Genisele vähemalt osaliseltki kattuv lugemisminevik, et nad on ühe kamasuutra-klubi liikmed.
"Kosmopoliit pole mitte maailmakodanik, vaid Paabeli torni allüürnik ja Aleksandria raamatukogu lugeja."
KATKEND:
Блудень. Rasked raamatud
Mitte iga raske raamat ei ole väärt, et ennast sellega tappa. Mina sain sellest aru neljandal kuul. Esimesed kolm kulusid sellele, et lugeda läbi üksteist lehekülge „Finnegans Wake’i“. Mul olid viied kommentaarid, venekeelne tõlge ja piluga joonlaud, et read segi ei läheks. Ja kõik ilmaaegu. Meeleheites pöördusin abi saamiseks ekspertide poole. Need kogunesid igal teisipäeval ühe 42. tänava hotelli tagatuppa ning analüüsisid Joyce’i šedöövrit – ja seda juba kolmkümmend aastat. Mina jõudsin nende juurde 126. leheküljel. Eakamad professorid ei lootnudki lõpuni elada. Tõlgendamise protseduur seisnes selles, et kokkutulnud lugesid ette kümme rida (lõike tekstis ei ole) ning üritasid üksteisele seletada, mida nad aru said. Mind võeti vastu tänu aktsendile – venelasi ei olnud nende juures veel käinud.
„Kuna mitte keegi ei tea,“ selgitati mulle, „mis keeles see raamat on kirjutatud, siis võib igaühest abi olla.“
Minust halvemini luges ainult üks Corki neiu. Asjatundjate seas on käibel legend, et kui Joyce’i lugeda ette lootusetu iiri hääldusega, siis on kõik nagu peo peal. Kui selgus, et ka see polnud tõsi, oligi minu kord. Lugedes täishäälikuid umbropsu, kaashäälikuid aga nagu juhtus, puterdasin ma oma tüki ära. Ootamatult kumas läbi semantilise udu poolarusaadav sõna: mandaboutwoman.
„Ma sain aru, et naine,“ lausus Corki neiu nukralt, „aga ma ei saanud aru, missugune naine.“
Punastades ütlesin ma, missugune, aga panin siis raamatu kõrvale, olles otsustanud, et olin andnud selle heaks oma parima.
See veel ei tähenda, et nii peabki kõikide raskete raamatutega tegema. Raskeid raamatuid tuleb lugeda, kui need on seda väärt, sest teisiti poleks saanudki neid kirjutada.
Tegelikult on kõik suured raamatud olnud alguses rasked ja tihti ka ebasündsad. Isegi Puškini „Ruslan ja Ludmilla“, kus kaasaegsed leidsid rohkem vulgarisme kui meie Brodskil. Veel enam, keeruline muutub aja jooksul sageli lihtsaks, nagu juhtus „Andrei Rubljoviga“, seevastu lihtne, nagu Chaplin, jääb iseendaks, mida temaga ka ei tehtaks. Õnn, et üks ei kaota ära teist.
Juhtub muidugi, et keerukusaste ületab taluvuspiiri, kuid mõnikord, nagu näitas minu kogemus Joyce’iga, tasub visadus ära terveks lugejaeluks.
Ma olen alati lugupidamisega vaadanud neid, kes väidavad, et nad on lugenud „Ulyssest“. Ise julgesin ma seda teha alles siis, kui „Inostrannaja Literaturas“ ilmus venekeelne tõlge. Sellepärast ma olingi ajakirja tellinud. Oli eufooriline 1989. aasta, ning iga kuu sain ma värske numbri koos teiste glasnosti viljadega. Sellest läks mul kõik segamini, nagu Leopold Bloomi peas, ja mulle tundus, et selle Dublini juudi odüsseia jätkub Ida-Euroopas, mis kiiresti muutus Lääne-, või vähemalt Kesk-Euroopaks. Raamatust õhkus vabaduseindu nagu ajalehtedestki, ja ma ei saanud enam elada ilma igakuise Joyce’i-süstita. Sellepärast, kui ajakirja 12. numbris kõik lõppes, otsustasin, et nüüd loen „Ulyssest“ alati. Nii tegelikult juhtuski. Kuid tõeliselt pöördusin ma Joyce’i juurde tagasi siis, kui ajalehtedest väsinud ajalugu läks raamidesse tagasi, mina aga tahtsin raamidest välja – Egeuse merele.
Laevale „Odysseus“ võtsin ma kaasa peale „Ulyssese“ (seekord originaali) ka Homerose eepose – et kohapeal võrrelda. Nädala pärast avastasin, et neil raamatutel ei ole teineteisega mingit pistmist. Kuulsad paralleelid kahe kangelase seikluste vahel on Joyce’i kargud ja müstifikatsioon. Homeros annab tema romaanile sama, mida tellingud annavad ehitusele. Kõik, mida Joyce’i lugeja Odysseusest teadma peab, taandub sellele, mida on meile jutustanud Platon. Pärast surma, kirjutab ta „Riigi“ lõpus, valivad kõik hinged endale keha, et jälle maa peale tagasi tulla. Odysseuse hing mäletas endisi raskusi ning, jätnud kõrvale igasuguse auahnuse, hulkus kaua ringi, otsides tavalise inimese elu. Odysseuse sellest – teisest – elust räägibki „Ulysses“.
*
Esimest korda saab seda raamatut lugeda ainult punktiirselt. Igat rida pooleli jättes, et kommentaaridesse sukelduda, saab teada palju vajalikku ja veel rohkem ülearust. Kommenteerija abita pole võimalik mõista, mida on kirjutatud, tema abi jätab aga segaseks – kuidas on kirjutatud. Kommentaar kirjeldab üksikuid klaasikilde, selleks aga, et pilk haaraks romaani mosaiiki, tuleb tõusta sellest kõrgemale, heita kõrvale üksikasjad, hiilida mööda stiilist, unustada vihjed ajaloole ja kirjanduslikud allusioonid, ning näha, nagu sputnikult, raamatu geograafiat.
Kaks meest kolavad linna peal. Ühte on vallanud auahnus, teist armukadedus. Esimest ei tunnustata, teist petetakse. Mõlemal on paha olla, aga isemoodi. Stephen Dedalusel on kõik alles ees: „Ulyssese“ kirjutamine teda alles ootab. Leopold Bloom on aega lootusetult toppama jäänud. Ta uitab linna peal otsekui viitsütikuga pommiga, mis on seatud truudusemurdmise tunnile. Bloomi sisemonoloog on katse see pomm ära unustada. Püüdes „jääkaru“ peale mitte mõelda [1], liigub ta ringiratast ümber hella koha, ja tema mõtted, haarates tervet maailma, kirjeldavad musta auku. Selles on peidus sedavõrd hirmus fakt, et romaan pakub selle eest varju.
Dedaluse seosed kirjandusega on lihtsamad kui need, mis seovad Bloomi naisega. Joyce teadis kirjandusest rohkem kui naistest. Tehes naistest mõistatuse, ei avalda Joyce kujutatud paari saladust ka meile. Me ei tea, miks Bloom ei ole kümme aastat oma naisega maganud – see aga on süžee keskne eeltingimus. Rohkem ei ole süžees tegelikult midagi. Just see teeb „Ulyssesest“ sajandi raamatu. Sajandi, millele Joyce tegi teatavaks värske tõe:
Ebaharilikust kirjutavad ajakirjanikud, ütles ta, kirjanikud jutustavad tavalisest.
Ülesannet lahendades asus Joyce elu üles lugema. Arvatakse, et tema avastas pildiotsija – nii enda kui ka Bloomi oma, aga see ei ole muidugi nii. Tegelikkust ei suuda keegi kirjeldada, sest see on alati ka seljataga. Joyce läks lihtsalt Tolstoist kaugemale, põhiliselt allapoole vööd. Niisugust asja on huvitav lugeda üks kord. Olles võtte ammendanud, keskendus Joyce instrumendile, lootes, et objekt lipsab ise raamatusse. Ja tõsi ta on: kõverpeegel mahutab rohkem, vitraaž valgustab maailma alt, ümbernurga ütled paremini.
Ometi ei saanud Bloomist, nii nagu autor oli lubanud, kõige tüsedamat inimest maailmakirjanduses. Me ei suuda teda isegi ette kujutada, nagu me ka ennast kõrvalt ei näe. Kes ütleb, et Bloom (oma iiri politseiniku kasvuga) on romaani kõige pikem tegelane? Tema mõttekäiku on uskumatult huvitav jälgida. Ja terves raamatus ei ole ei kaost ega juhuslikkust. Pigem, nagu nõustus arvama autor, on romaanile omane ülemäärane küllus, mis iseloomustab gooti katedraali, mida võib kas või iga päev vaatamas käia.
Kuid ka see on vaid osa kavatsusest. Viimane seisnes selles, et „Ulysses“ pakuks lugejale raamatu asemel elu. Selles pole mitte romaani fundamentaalne, vaid substantsiaalne raskus: me suudame seda mõista niisama palju kui elu – vähem, kui tahaks, ja rohkem, kui lootsime. Ja see tähendab, et paljud tekstiosad, nii nagu ka oluline osa elatud päevast, jäävad dešifreerimata. Jälgides tegelasi, kes teavad nii iseenda kui ka oma ümbruskonna kohta rohkem kui meie, oleme sunnitud aimama tervikut sõnakildude ja mõttejuppide põhjal. Joyce asetab meid salaja pealtkuuldud ja pealtnähtud maailma. Ning selle poolest Joyce’i maailm meile osaks saanud, instruktsioonideta ja seletuskirjadeta maailmast ei erinegi. Tegelikkust simuleerides paneb Joyce meid olukorda, millega me inimestena oleme küll harjunud, lugejatena aga mitte. Tegelikult me sellepärast loemegi raamatuid, et need on elust hämmastavalt erinevad. Raamatutel on eesmärk ja tagamõte, mis laseb ka viimasel ateistil tunda õndsust, mille teised teenivad välja palava usuga. Kuid „Ulysseses“ pööras Joyce lugejale selja, jättes ta saatuse hooleks, mille rolli mängib kirjanik. Meil ei ole valikut: seda raamatut tuleb võtta ilma peeneks närimata. Pimedus ja seosetus on osa katsumusest.
Vahel poolunes tundub mulle, et ma näen, kuidas Joyce kirjutas, kallates kõik ühte hunnikusse. Noorpõlves me nimetasime seda „pritsimiseks“: mida ka ei ütleks, kõik on naljakas ja tabav. Nii on sündinud Jerofejevi poeem „Moskva – Petuški“, mis meenutab elavalt „Ulyssese“ esimest ja kõige võluvamat peatükki. Muide mida edasi, seda keerulisem on, aga põhimõte on sama: käiku läheb iga väljailmunud sõna. Laadides endaga teksti, nakatab see sõna ümberkaudsed lõigud, kuni virulentne energia saab otsa. Tähenärijad on semantiliste mikroobide teatevõistlust ammu uurinud, aga „Ulyssese“ lugemine ei ole sellest lihtsamaks läinud. Ei aita viide kupleele või tsitaadile, ei aita diagramm ega kroonika. Kõik see laseb „Ulyssest“ küll nautida, kuid ei lase sellest aru saada, kuna sellele raamatule ei saa esitada põhiküsimust – millest see on? Ja juba selle poolest ei erine Joyce’i romaan kindlasti elust.
*
Ei saa öelda, et „Ulysseses“ pole ideid, neid on piisavalt. Nii paksust raamatust leiab neid suuremal hulgal. Näiteks poeetilisi: Muul, ütleb Stephen Dedalus, on teostamata sild. Või paradoksaalseid: Ophelia tappis enda, tuleb Bloomi pähe jampslik mõte, sest Hamlet oli naine. Lõpuks praktilisi: Postmaanteed on tüütud, kuid just need viivadki linna. Ometi on kogu see tarkus romaani hierarhias võrdõiguslik sõnaga „ gurrhr “, mille raamatus ütleb välja kass. Samuti nagu maastik ja portree, on romaanis kujutamise objektiks ideed. Me ei pea neis orienteeruma, nagu me oleme harjunud, lugedes klassikute suuri filosoofilisi romaane. Kuid mitte alati ei tee suured ideed suureks ka raamatuid. Tšehhov ei ole Dostojevski, Jessenin ei ole Brodski, Võssotski ei ole Okudžava, ja üks ei ole halvem kui teine. Hegel arvas, et iga kunstiteose sisemuses on peidus idee – nagu iva, süda või seeme. Kuid valmis raamat ei meenuta ideed rohkem kui inimene spermatosoidi. Ja mitte ideed ei tee raamatuid raskeks; ideed, vastupidi, lihtsustavad teksti, sest need võib välja aurutada nagu „Sõjast ja rahust“ ajalookontseptsiooni. Kõige raskem on jagu saada korrastamata kaosest niisuguses raamatus, millel puudub autori eesmärk ja mõeldav mõte. Joyce’i meelest oli see naljakas. Ta heitis kirjanduse üle nalja, jättes „Ulyssese“ tühjaks, kuid täielikuks.
Kui Dublin maa pealt minema pühitakse, kiitles kirjanik, saab linna „Ulyssese“ järgi taastada.
Õnneks ei ole keegi üritanud seda teha, küll aga võtavad miljonid lugejad Joyce’ilt laenuks ühe päeva ning annavad sellele nimeks „Bloomsday“, või nagu pakkus üks tõlkija – "Блудень“ [2]. Alustades seda päeva praetud neerudega, jätkates Gorgonzola juustuga võileivaga ning lõpetades Iiri (kus see siis ka ei asuks) pubis, osaleme rituaalis, mis muudab ilukirjanduse tavaliseks, ehkki meie jaoks kõrvaliseks eluks. Sinna ettevaatamatult sisenedes satume võõrasse maailma, mis saab omaseks aastatega. Mina olen juba ära harjunud ning tajun Dublinit kui oma kodulinna ja dublinlasi kui oma sugulasi, ehkki mul pole olnud isegi juhust Iirimaal käia.
Pärast Joyce’i tunduvad kõik raamatud lihtsad – nii mitmehäälne Faulkner kui ka mitmeköiteline Proust, mitmeplaaniline Kafka, paljusõnaline Mann ja sõnaaher Beckett. Ainult Platonov on raskem kui Joyce, seda aga sellepärast, et tema kui Marsi elanik ei kirjutanudki meie keeles.
[1] Vihje Lev Tolstoi lapsepõlvemälestusele, kui vanem vend Nikolai oli keelanud tal jääkaru peale mõelda. Loomulikult ei mõelnud laps siis enam millegi muu, kui ainult jääkaru peale.
[2] Umbes „liiderdamispäev“, samas kui Bloomsday on paralleel sõnale Doomsday – viimnepäev. | Lugege katkendit: Alexander Genis, "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra" | https://kultuur.err.ee/310406/lugege-katkendit-alexander-genis-lugemistunnid-raamatusobra-kamasuutra | Loomingu Raamatukogus ilmus XXI sajandi Proustiks nimetatud Alexander Genise "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra", mille on vene keelest tõlkinud Toomas Kall. |
Aleksandr Heifets
Sündinud Moskvas, kasvanud üles USAs, õppinud Chicago ülikoolis psühholoogiat ja lingvistikat ning filmirežiid FAMU Filmiakadeemias Prahas. Pärast Eestisse kolimist 2008. aastal tegutseb vabakutselise režissööri, operaatori ja monteerijana, keskendudes peamiselt dokumentaalfilmide tegemisele. Hetkel on tootmises täispikad dokumentaalfilmid “Teeme Ära!” (kaasrež. Jaak Kilmi, prod. Kiur Aarma, Traumfabrik) ning “Piirinoored” (prod. Eero Talvistu, Exitfilm).
Mis on teie filmi põhiline idee?
Vabadus! Vabadus luua ise oma linn ja oma identiteet. Vabadus on märksõna, mis mind tänavakunsti puhul paelub ja mis inspireeris mind sellest filmi tegema.
Miks valisite just sellise teema?
Olen üles kasvanud suurlinnades, kus tänavakunst on rangelt illegaalne. Tartusse kolimine ja siinse omanäolise tänavakunstiskeene avastamine oli minu jaoks väga värskendav. Mulle meeldib tänavakunst. Ma naudin põnevat, mängulist linnaruumi inimesena, kes selles elab, kõnnib, rattaga sõidab ja oma last lasteaeda viib. Samas meeldib mulle ka selline punk kunstiavaldus, mis on vaba ja natuke ohtliku maiguga.
Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti Lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?
Eesti lugusid peaks olema juba üle 150, kuid kahjuks olen neist näinud vaid väikest osa. Kõige paremini on meelde jäänud Moonika Siimetsa “Salme saladus” ja “Moekoer”, mis näitavad elu absurdseid ja jaburaid külgi peene ja tabava huumoriga. Ka oli väga meeldejääv Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Tsirkusetuur” oma dramaatilise kulminatsiooniga - tuulest viidud tsirkusetelk oli vähemalt Werner Herzogi vääriline.
Miks otsustasite osaleda "Eesti Lugude" sarjas?
“Lõuendilinn” on juba neljas minu tehtud Eesti Lugu. Mulle meeldib see formaat - poole tunniga jõuab jutustada kompaktse loo, seda saab enamasti teha lihtsate vahenditega, kiirelt ja tõhusalt. Samuti on pooletunnist filmi vaatajal hea vaadata ja seedida.
Milliseks peate "Eesti Lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?
See on suurepärane ajakapsel. Nii teemad kui tegijad on nii erinevad, et annavad mitmekesise läbilõike Eesti tänapäevast. See on hea võimalus väga erinevatel režissööridel oma kätt proovida ning kiirelt ja tabavalt mõnd põnevat teemat käsitleda. Samas on see aga ka hea võimalus harjutada televaatajat dokumentaalfilmi kui sellisega. Dokumentalistina tunnen sageli dokumentaalfilmide alaväärset positsiooni mängufilmide kõrval. Ometi on see põnev maailm, millesse on mõnel huvilisel ehk lihtsam sukelduda, olles eelnevalt tutvunud Eesti Lugude lühikese formaadiga.
Milline on teie arust Eesti dokumentaalfilmide olukord praegusel hetkel?
Igal aastal tuleb Eestist mõni hea film, aga tahaks, et neid oleks rohkem. Asi on muidugi osaliselt rahas, mida suuremate riikidega võrreldes alati napib. Samas rõõmustab mind väga, et võrreldes varasemaga vaatavad Eesti dokumentaalfilmid järjest rohkem ka Eestist väljapoole, näiteks nagu tänavune Toomas Järveti film “Karmil pinnal”. Loomulikult on siin ka oluline roll toetustel, mis sellist suunda võimaldavad.
Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?
Minu lemmik on kindlasti Jaan Tootseni “Uus Maailm”, mis on südamlik ja lõbus. Pika aja vältel loodud filmina, mis käsitleb olulisi ühiskondlikke teemasid, on ta ka psühholoogiliselt sügav ja terviklik. Samuti meeldis mulle väga Jaak Kilmi ja Kiur Aarma “Disko ja Tuumasõda”. | "Eesti lugude" ankeet. Aleksandr Heifets: vabadus on märksõna, mis mind tänavakunsti puhul paelub | https://kultuur.err.ee/310405/eesti-lugude-ankeet-aleksandr-heifets-vabadus-on-marksona-mis-mind-tanavakunsti-puhul-paelub | 3. veebruaril jõuab eetrisse hooaja viies "Eesti lugude" film, mis tutvustab Tartu tänavakunsti ning seda, kuidas see sünnib. Tegime juttu filmi režissööri Aleksandr Heifetsiga, kes on väga rahvusvahelise taustaga. |
Ääremängija Durant aitas Thunderil jaanuaris võita 13 kohtumist ning kaotati ainult 3 mängu. Mehe keskmised näitajad selles kuus olid 28,5 punkti, 9,3 lauapalli ja 4,3 korvisöötu. Visketabavus väljakult oli 49,7% ning vabaviskejoonelt 88,8%. Vähemalt 25 punkti sai Durant kokku 11 mängus ning nende hulgas oli ka hooaja parim esitus New York Knicksi vastu, kus ta kogus 44 silma.
Idakonverentsis anti auhind ühiselt Raptorsi tagamehele Kyle Lowryle ja ääremängijale DeMar DeRozanile, kes aitasid oma klubil võita 14-st kohtumisest 12. Toronto lõpetas jaanuari seejuures klubi rekordit tähistava 11 järjestikuse võiduga. DeRozan kogus jaanuaris keskmiselt 23,9 punkti, 4,2 lauapalli ja 3,8 korvisöötu. Lowry panustas 21,7 punkti, 6,7 korvisöötu ja 2,36 vaheltlõiget.
Kuu parimateks uustulnukateks valiti läänekonverentsis Minnesota Timberwolvesi tsenter Karl-Anthony Towns ning idakonverentsis New York Knicksi lätlasest suur äär Kristaps Porzingis. | NBA jaanuari parimateks mängijateks valiti Durant, DeRozan ja Lowry | https://sport.err.ee/81592/nba-jaanuari-parimateks-mangijateks-valiti-durant-derozan-ja-lowry | Korvpalliliigas NBA valiti jaanuari parimateks mängijateks läänekonverentsis Kevin Durant (Oklahoma City Thunder) ning idakonverentsis Toronto Raptorsi liidrid DeMar DeRozan ja Kyle Lowry. |
Ministeeriumi pressiesindaja Lu Kang märkis, et Hiina kutsub Pyongyangi üles vaoshoitusele, vahendas Reuters.
Lõuna-Korea transpordiministeerium aga soovitas lennufirmadel vältida 8. - 25. veebruarini piirkondi, mida Põhja-Korea plaanitav raketikatsetus võib mõjutada.
Jaapan kinnitas, et hävitab Põhja-Korea raketi, kui peaks tekkima võimalus, et see kukub nende territooriumile. Lõuna-Korea kutsus aga põhjanaabrit üles loobuma raketikatsetusest ja hoiatas, et Pyongyang kahetseb tõsiselt, kui oma plaanid teostab.
Põhja-Korea plaanib veebruarikuus saata orbiidile vaatlussatelliidi ning on sellega seoses teavitanud rahvusvahelist merendusorganisatsiooni peatsest raketistardist.
Lõuna-Korea ning laiem rahvusvaheline üldsus usuvad aga, et Põhja-Korea viib kosmoseprogrammi kattevarjus läbi ballistiliste rakettide varjatud katsetusi.
Põhja-Korea plaanib oma väidetavate kosmoserakettide starti ajal, kui ÜRO julgeolekunõukogu arutab sanktsioonide rakendamise üle seoses Põhja-Korea neljanda tuumakatsetusega eelmisel kuul. | Põhja-Korea raketiplaanid tegid ka Hiina murelikuks | https://www.err.ee/553702/pohja-korea-raketiplaanid-tegid-ka-hiina-murelikuks | Hiina välisministeerium teatas, et Peking on äärmiselt mures seoses Põhja-Korea plaanidega saata lähiajal orbiidile satelliit. |
Klassikaline viis sääski kui haigustekitaja levitajaid hävitada on putukatõrje vahenditega mürgitamine. Putukateadlase Urmas Tartese sõnul kasutati aga populatsiooni vähendamise eesmärgil juba pärast Teist maailmasõda, kus ühe küllalt ebamugava kärbseliigi puhul kasutati radioaktiivse kiirgusega viljatuks muudetud isassääski.
Steriilsed isassääsed lasti loodusesse lahti. Need paaritusid, kuid kui emane sääsk munes, siis munadest järglasi ei sündinud. Zika viirusega on välja mõeldud samasugune trikk, sedakorda on kasutatud aga geneetilist muundamist.
Loodusse lastuna viljastavad need isased sääsed küll emase, kuid munades arenevad vastsed ei saa täiskasvanuks. “Neil on n-ö varase suremise geen viidud genoomi ja loomulikult on selline meetod ühe putukaliigi arvukuse oluliseks vähendamiseks äärmiselt tõhus.”
See on ka teistele organismidele, k.a inimesele ohutu, sest loodusesse ei paisata ühtki mürkkemikaali. “Loomulikult ei anna selle võtte kasutamine efekti minuti pealt, vaid siin tõenäoliselt läheb vaja aastaid, et saada mingi piirkond sellest liigist vabaks.”
Kuna erinevad haigustekitajad leivad troopikas erinevate sääseliikidega, mitte ainult kõnealuse metsasääse ehk Aedes aegyptiga, siis peaks sarnast meetodit kasutama paljude liikide peal. See aga on juba ohtlik ökosüsteemi tasakaalule.
Eestis pole aktuaalne?
Urmas Tartes rääkis “Vikerhommikus”, et eestlastele peaks Zika viiruse ümber toimuv korda minema eelkõige seepärast, et tänapäeval on reisimine väga hõlbus viis viirust kaasa tuua inimestel. Samuti võimaldab transport reisida ka viirust kandvatel putukatel.
Viimase tõiga suhtes võib aga veidi kergemini hingata, kuna Zika viiruse looduslik reservuaar on ahvid ning ahve meil ei ela. Lisaks vajab viirus levimiseks sääski, keda meil praegusel aastaajal samuti ei levi.
Samas aga märkis Tartes, et kuna nüüdseks on teada, et viirus levib ka sugulisel teel, on siiski võimalus Zikat edasi anda ka piirkondadesse, kus see looduslikult siiani ei levinud. Küll aga võib teema muutuda aktuaalseks kliima soojenemisega ja liikide levikuga.
Aasiast Vahemere äärde
Ta tõi näiteks juba mainitud metsasääse (Aedes aegypti), mis elab kõikjal troopikas ning on levinud ka põhjapoolkerale. Euroopasse on kolinud algselt Aasiast pärit sääsk Aedes albopictus, kes elab Vahemere ääres. Tema jõudis siia muide autorehvide transpordiga.
See, et mingi liik elab lõuna pool, ei tähenda, et ta ei saaks hakkama põhja pool, märkis Tartes. “Kui on troopiline liik ja ei lähe kiiresti väga külmaks, siis ei ole temal probleem siin elada.” Äärmuslikult muutuvatele ilmaoludele kõige vastupidavamaid liike leiab Tartese sõnul aga hoopis savanni kliimast.
See muidugi ei tähenda, et need liigid kohe parasvöötmesse või Eestisse tulema hakkaksid. Võimalust, et kliima soojenemise tõttu liigid laialdaselt looduslikule levima hakkaksid, Tartes ei usu. Pigem juhtub see, et võõrliigid toob sisse inimene mõnd kaupa transportides.
Eesti metsad on ohutud
“Kas on keegi kuulnud, et Soomaal oleksid sääsed mingit haigust levitanud?” märkis Tartes ja lisas, et Eesti metsades võib suvel siiski jätkuvalt muretu olla – sääsed kannavad vaid haigust edasi ning mida vähem on piirkonnas inimesi, seda väiksem on tõenäosus seda sääskedelt saada. | Putukateadlane selgitab, kuidas geneetiliselt muundatud sääskedega Zika levikuga võideldakse | https://novaator.err.ee/258519/putukateadlane-selgitab-kuidas-geneetiliselt-muundatud-saaskedega-zika-levikuga-voideldakse | Zika viirusega võitlemisel on ilmselt üks tõhusamaid meetodeid praegu käivitatud tõrjetöö, mis seisneb geneetiliselt muundatud sääskedega metsasääse populatsiooni vastu astumises. Sellest rääkis lähemalt putukateadlane Urmas Tartes. |
„Oleme välja rehkendanud, et aastani 2040 jääb Eestis igal aastal keskmiselt 5000 maksumaksjat puudu, sest Eesti elanikkond vananeb, meil on väljaränne, ja väljaränne on märgatavalt suurem kui sisseränne,“ ütles Tamsar ERRi raadiouudistele.
Keskliit soovitab siseministeeriumil kaotada nõue, et kolmandatest riikidest pärit töötaja palk ei tohi olla väiksem kui statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsendi 1,24 korrutis. Samuti peaks riik tõstma sisserände piirarvu.
Tamsar ütles, et eesmärgid teenivad ettevõtjate huve, sest juba praegu on raske nimetada sektoreid, kus pole töökäte puudust. Tema arvates tuleb tööjõupuuduse tulevase kasvu probleemiga hakata tegelema juba praegu.
„Kui me ütleme, et meil on umbes 100 000 töötajat paarikümne aastaga ära kadumas, siis saja tuhande inimese küsimust, eriti välismaalaste integreerimist ei saa lahendada kuidagi järsult. Need on väga pikad protsessid ja sellepärast peab hakkama nendega kohe tegelema,“ rääkis Tamsar.
Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul ohustab tööjõupuudus majanduse kestlikkust, mida kinnitab ka praegune madal tööjõupuuduse tase ja liiga kõrge palgakasv. Samuti kardavad eestlased, et saabujad võtavad ära nende töökohad. Eametsa sõnul oskustööjõudu tuues seda probleemi pole, lihtsama tööjõu puhul on aga oht olemas.
„Kui meile tuleb vähekvalifitseeritud, ilma oskuseta, ilma keeleoskuseta, ilma ametioskuseta tööjõudu, kes hakkab kõige lihtsamat tööd tegema, siis üldine majandusloogika ütleb, et see tööjõud tõrjub kohaliku odava tööjõu turult välja. Surub palka alla, surub töötingimusi alla ja meie lihtsa töö tegijad kipuvad töötuks jääma. Selles mõttes on hirmud õigustatud,“ nentis Eamets.
Eametsa sõnul välismaalastest spetsialistid, oskustöötajad ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud tavaliselt kedagi kõrvale ei lükka, sest nende inimeste järele on siin suur nõudlus. | Tööandjate ettepanek: sisserände kvooti tõsta ja võõrtöötajate palganõuet langetada | https://www.err.ee/553703/tooandjate-ettepanek-sisserande-kvooti-tosta-ja-voortootajate-palganouet-langetada | Keskliit soovib, et riik tõstaks sisserände kvooti ja alandaks kolmandatest riikidest tulnud töötajatele kohustusliku palga suurust, mis annaks neile õiguse Eestis tööluba saada. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar leiab, et reform aitaks lahendada Eesti tööjõupuuduse probleemi. |
Türgis toimunud sõpruskohtumises alustas mängu teravamalt hetkel Rumeenia kõrgliigas üheksandat kohta hoidev Botosani. Vassiljevi koduklubi jäi 28. minutil kaotusseisu omaväravast, kuid enne poolajavilet seadis Jagiellonia penaltist tabloole 1:1 viiginumbrid. Teise poolaja alguses teenis Jagiellonia veel ühe penalti, mis ka realiseeriti ning 2:1 juhtima asuti. Botosani päästeingliks oli Attila Hadnagy, kes rumeenlastele 63. ja 74. minutite väravatest võidu sepistas, kirjutab soccernet.ee.
Terve teise poolaja mänginud Vassiljevil oli 62. minutil kasutada karistuslöök, mille rumeenlaste väravavaht nurgalöögiks tõrjus.
Jagiellona hoiab 21. vooru järel Poola kõrgliigas kaheksandat kohta. Puhkuselt naasev Poola kõrgliiga jätkub Vassiljevi jaoks 14. veebruaril, kui külla sõidetakse Varssavi Legiale. | Vassiljev ja Jagiellonia said Rumeenia klubi vastu kaotuse | https://sport.err.ee/81580/vassiljev-ja-jagiellonia-said-rumeenia-klubi-vastu-kaotuse | Konstantin Vassiljevi koduklubi Bialystoki Jagiellonia pidas teisipäeval sõprusmängu Rumeenia klubi FC Botosaniga ning pidid vastu võtma 2:3 kaotuse. |
Tallinna Kunstihoones on avatud Marge Monko kureeritud näitus "Kõik kirjad on armastuskirjad". Tegemist on üpris mahuka rahvusvahelise originaalnäitusega, mis on väga hästi koostatud, teostatud ja kujundatud. Ka näitusega kaasnevad infomaterjalid ning haridusprogramm on ülimalt põhjalikud, samas ka kasutajasõbralikud. Kõike seda saavutada ei ole mitte eriti lihtne, selle eest au ja lugupidamine nii kuraatorile, Kunstihoonele kui teistele tiimiliikmetele.
Armastuseteema ei tule sedaviisi manifesteerituna kuigi sageli kaasaegses kunstis esile. Eks selliste tundeliste asjadega on oht magusaks muutuda, ja seda kardetakse. Kõnealuses näituses on mindud teise äärmusse ja armastust vaat et teaduslikult prepareeritud. Imalat kitši ega lääget erootikat siit ei leia.
Selle asemel näeme kunstilisi dokumentatsioone, kohati muuseumieksponaate meenutavaid armastuse, suhete, seksuaalsuse teemalisi referaate. Žanrimääratlus "referaat" tundub sel näitusel kuidagi eriti sobiv, kuigi taolised loometaktikad on kasutusel laiemalt. Parimaks näiteks Gerard Byrne 'i "Uued seksuaalsed eluviisid", kus on taaslavastatud 1973. aastal ajakirjas Playboy läbi viidud vestlusring alternatiivsetest seksuaalsetest praktikatest ehk kõigest sellest, mis eristub traditsioonilise heteroseksuaalse paarisuhte tekialusest. Kohati ülemängivate näitlejatega pseudodokumentaal jookseb mitmest telekast, taustaks fotod hoonest, kus võtted toimusid.
Siit hakkavad tekkima küsimused. Kuraator põhjendab küll majapildid saatetekstis kenasti ära, aga olgem ausad, arhitektuurifoto armastuse müstika mõistmisele kaasa ei aita ja ka videotes kuuldav tekst mitte, kuna tegu on nö vanade uudistega.
Teine taoline töö on Hamza Halloubi film "Ilmumine"; mis jutustab Iraani päritolu filmistaarist Golshifteh Farahanist. Isiksus ja temaga kaasnevad lood on huvitavad. Film ise sarnaneb rohkem konverentsisalvestusele, kus on olnud tavapärasest loomingulisem operaator. Staari ennast me ei näe, kuna ta keeldus filmis osalemast. Spetsialistide kommentaarid mosleminaiste kohta käivatest klišeedest ja muust taolisest on asjakohased, kuid ei kvalifitseeru kunstiks, sest nad on lihtsalt teisest žanrist – intervjuud asjatundjatega.
Meie oma Anna-Stina Treumund esitab etnograafilise ekspositsiooni sadomaso artefaktidest. Nende puhul on sümpaatne see, et mõnelgi on näha kasutusjälgi, mis tähendab, et tegu pole fiktsiooniga, vaid killukesega tegelikkusest, mida on küll sordiini all, museaalse neutraalsusega esitatud.
Egon van Herreweghe tööd on kunstilises mõttes huvitavad, ta tegeleb tegelikult maalikunsti, mitte niivõrd armastuse problemaatikaga. Ülesuurendatud Rubensi "Süütalaste tapmine", kus lopsakate värvide asemel on kuiv raster, samuti lahustiga laialihõõrutud Vogue'i reklaamid dekonstrueerivad maalikunsti ning samas laiendavad selle piire.
Mõne töö puhul jääb seos teemaga küll äärmiselt arusaamatuks, näiteks Herman Chongi raamatuvirnad joogiklaasidega. Inimene võib muidugi armastada raamatuid, nagu ka jäätist, kasse või suusatamist, kuid ma pole kindel, kuulub see ikka armastusenäituse kompetentsi.
Liikudes edasi kontoriromaanide temaatikasse, tuleb kõigepealt mainida Johnson ja Johnsoni hiiglaslikku ülessuurendatud Exceli torti. See on nutikas skulptuur, millel kujutatav diagramm võiks ilmestada erinevaid elunähtusi, hea fantaasia korral ehk ka armastust.
Meggy Rustamova foto müügijuhtide koosolekust on lihtsalt igav ning tema helikunstiteos välisuksel näituse külastamise ajal ei töötanud. Viimase pealkiri on "Armastaja diskursus: intiimsed katkendid", laenatud osalt Roland Barthes'ilt. See on ülimalt intellektuaalne, kuid kas armastusest rääkides peab seda ilmtingimata nii rõhutatult olema? Meenus lugu, kui üks tuntud intellektuaal istus mu sõbranna voodiserval ning ütles: "Ma sooviksin saavutada sinuga füüsilist kontakti." Ei toiminud, kontakt jäi saavutamata.
Erika Hocki tekstiilikunst on väga kihvt, hea meelega riputaks sealt mõned vaibad oma villasse. Nende seos taustaks oleva looga arhitektist, keda vaevas vastamata armastus, jääb visuaalselt põhjendamata.
Meie tekstiilikunstik Anu Põder (1947-2013) on ääretult nutikas leid, tema tööd pole arusaadavatel põhjustel äsjavalminud, kuid mõjuvad värskelt. Ta on suutnud võtta tekstiilist kontseptuaalsel tasandil, mis võtta annab, luues allusioone tekstiili kui naiseliku meediumiga, tekstiili kui keha kattega ja seeläbi ilmselt enese tahtmata teinud tugevat, heas mõttes feministlikku kunsti.
Minu suurim lemmik näitusel on Minna Hindi"Kingitus armastatule", kus on pakutud võimalus muusikuambitsioonidega turvamehele mängida kogu näituse kestel galeriis klaverit sama tasu eest, mille eest ta muidu kaubakeskust valvaks. See on tõsiselt armas ja elav töö, ning mitte ainult sellepärast, et tegu on elava inimesega, vaid ka reaalsusse sekkuva hoolimise poolest.
Olenemata kritiseeritud kuivusenootidest, tasub seda näitust kindlasti vaatama minna. Näitusegiidi lugedes või ka audiogiidi kasutades ja kaasa mõeldes saab siit palju huvitavat infot ühiskonna, kunsti ja kultuuriloo kohta. Eks selle kirglikuma, lihalikuma ja elusama osa armastusest peab siis igaüks ise oma kogemuste põhjal juurde mõtlema. | Arvustus. Armastusest kuivikutele | https://kultuur.err.ee/310401/arvustus-armastusest-kuivikutele | Näitus
"Kõik kirjad on armastuskirjad"
Kuraator Marge Monko
Tallinna Kunstihoones
6. märtsini |
Wolfredti uus plaat on veelgi unistavam kui esimene ning see väljendub ka videos loole "Night Has Eyes". Kuu lendamas ringi öistel maastikel, mis pakub lisaks lihtsatele visuaalidele ka kujundite abil palju mõtteainet. Video on filmitud Šotimaal, et sobida bändi esteetikaga
Video autor on Joosep Volk, kes on teinud varem muusikavideosid bändidele Imandra Lake, Tallinn Daggers ja Ans. Andur. Samuti on ta kunagi olnud Pia Frausi trummar. | Päeva video: Wolfredt - "Night Has Eyes" | https://kultuur.err.ee/310394/paeva-video-wolfredt-night-has-eyes | Margus Voolpriit, kes peitub psedonüümi Wolfredt taha, sai jaanuari lõpus valmis teise albumi "Neverno", kust ilmus nüüd ka esimene muusikavideo. |
Stubbi kinnitusel on Soome valmis kompromissipaketti konstruktiivselt analüüsima, sealhulgas keerulisemaid punkte, mis puudutavad näiteks vaba liikumist ja suhteid eurotsooni liikmete ning mitteliikmete vahel, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Rahandusministri hinnangul on kõige olulisemaks lähtekohaks see, et Suurbritannia liikmeks jäämine on nii Soome kui ka kogu Euroopa Liidu huvides.
"Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja majanduspoliitika on tugevamad, kui Suurbritannia jääb liikmesriigiks. Samuti kõlab ka Suurbritannia hääl kõvemini, kui ta EL liikmena püsib," selgitas ta.
Liidust lahkumise korral kaotaks Soome hea liitlase, kelle majanduspoliitiline mõtlemine on väga sarnane Soomele, lausus Stubb.
Kõige rohkem on Soome rahandusminister mures tõenäoliselt juba suvel toimuva Briti referendumi pärast, sest selle tulemus on täiesti ettearvamatu.
"Rahvahääletusi mõjutavad nii paljud tegurid, et nende tulemust on raske ennustada. Kindel on see, et referendumi otsus tehakse väga napilt," märkis Stubb.
Soome rahandusminister ei pea ebaõiglaseks seda, et Suurbritanniale pakutakse erilisi võimalusi ja vabadusi, sest Euroopa Liidu loomuse oluline osa on algusest peale olnud erinevad kompromissid, mis süsteemi paindlikumaks muudavad, ning pealegi on Suurbritannia olnud liidus alati erandlik juhtum. Soome kui väike riik ei peaks samasugust käitumist viljelema, sest Helsingi jaoks on oluline, et Euroopa Liit püsiks ühtne.
"Ma olen Suurbritanniat alati näinud kui kõhklevat pruuti. Nüüd ma olen aga võtnud positiivse hoiaku selles suhtes, et nüüd siis tehakse Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhted lõplikult selgeks. Ehk ta on kas väljas või sees," rääkis Stubb.
Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk avaldas eile ettepanekud Suurbritannia liikmesustingimuste muutmiseks.
Ettepanekutest lähtutakse 18.-19. veebruarini toimuval Euroopa ülemkogul, kus loodetakse jõuda Briti peaministri David Cameroniga lõplikule kompromissile.
Kui tulemus on Cameronile meelepärane, hakkab ta tegema kampaaniat Euroopa Liidus jätkamise nimel. Rahvahääletus peab toimuma hiljemalt järgmise aasta lõpus, tõenäoliselt leiab see aga aset juba käesoleva aasta juunis. | Stubb: Suurbritannia on mulle alati meenutanud kõhklevat pruuti | https://www.err.ee/553704/stubb-suurbritannia-on-mulle-alati-meenutanud-kohklevat-pruuti | Soome rahandusminister Alexander Stubb usub, et Euroopa Liidu poolt Suurbritanniale tehtud ettepanekute põhjal võib sündida kompromiss. |
Kui Eesti paikneb maailma edetabelis 8., siis Holland 28. kohal, mis on viie Tallinnas peetaval MM-valikturniiril osaleva meeskonna seas kõige kehvem näitaja. Tulpidemaa parim tulemus MM-ilt on 2006. aastal saavutatud 13. koht, ent alates 2010. aastast, kui saalihokis loobuti MM-i korraldamisest A-, B- ja C- divisjonides ja asendati see 16 meeskonna osalusel peetava finaalturniiriga, pole Holland lõppvõistlusele pääsenud.
Eesti koondis on Hollandiga läbi aegade kohtunud neli korda ja alati võitnud. 2002. aasta MM-il seisuga 11:5, 2004 MM-il 6:3, 2006 MM-il 12:4 ja 2012. aasta MM-valikturniiril 14:1.
Holland on saabunud Tallinnasse noore koosseisuga – vaid kaks mängijat on sündinud enne 1990. aastat. 20 mängijast 18 kuuluvad Hollandi klubidesse, kaks meest (väravavaht Dimitri Vermaat ja ründaja Thomas de Ruiter) mängivad Šveitsi tugevuselt neljandas liigas.
Turniiril osalevad veel Soome, Taani ja Austria. Teises tänases mängus on kell 16 vastamisi Austria ja kahekordne maailmameister Soome. | TÄNA | Eesti saalihokikoondis alustab kodust MM-valikturniiri Hollandi vastu | https://sport.err.ee/81583/tana-eesti-saalihokikoondis-alustab-kodust-mm-valikturniiri-hollandi-vastu | Eesti meeste saalihokikoondis alustab täna kodust MM-valikturniiri matšiga Hollandi vastu. Avavile TTÜ spordihoones antakse kell 19. |
Silja Europa hakkab väljuma Helsingi Länsiterminalist iga päev kell 9.00 hommikul, jõudes Tallinnasse kell 13.00 pärastlõunal, teatas AS Tallink Grupp.
Tallinna D-terminalist hakkab laev väljuma iga päev kell 18.30, saabudes Helsingisse kell 23.00 õhtul. Erandiks on laupäevad, mil laeva väljumine Tallinnast toimub kell 17.00 ning saabumine Helsingisse kell 20.50, Helsingist väljumine toimub ka laupäeviti tavapärasel ajal kell 9.00.
Silja Europa pardal saab olema lai valik uuendatud interjööriga söögikohti. Päeva jooksul esinevad erinevatel lavadel nii bändid kui trubaduurid. Poed, mille hulka kuuluvad nii parfümeeria, aksessuaaride, rõivapood ning klassikaline supermarket, on avatud reisi ajal. Lastega peredele on mõeldud avar lasteala. Laevas on ka ilusalong ja saun.
Kokku hakkab Tallink vastavalt hooaja sõidugraafikule pakkuma Tallinn-Helsingi liinil 14-16 väljumist päevas, olles sellega kõige tihedama sõidugraafikuga operaator liinil. Märtsis ja aprillis asendab Silja Europa kiirlaeva Superstar ja kruiisilaeva Baltic Queen planeeritud dokkimisi.
Kajutite arvult maailma suurimate hulka kuuluv ro-ro alus Silja Europa on ehitatud Saksamaal aastal 1993. Silja Europa pikkus on 202 meetrit, laius 33 meetrit ning ta võtab korraga peale üle 3000 reisija. Laeval on kuus erinevat kajutiklassi, viis erinevat restorani, kaks baari ja kaks ööklubi, ilusalong ja saun ning neli poodi. Alusel on kõrgeim jääklass 1A Super ning maksimumkiirus 21,5 sõlme. Laeva autotekk mahutab 932 liinimeetrit sõidukeid ja kaubaveoühikuid. | Märtsis alustab Tallinn-Helsingi liinil liiklemist Silja Europa | https://www.err.ee/553707/martsis-alustab-tallinn-helsingi-liinil-liiklemist-silja-europa | Reisilaev Silja Europa alustab Tallinn-Helsingi liinil liiklemist 13. märtsil, tehes päevas kokku kaks reisi. Ettevõte jätkab liinil opereerimist ka reisilaevaga Baltic Queen ning kahe kiirlaevaga Star ja Superstar. |
37-aastane tagamees tabas seitse kaugviset ning kogus tänavuse hooaja parimad 38 punkti ning lisas sinna veel ka 5 lauapalli ja 5 korvisöötu. Louis Williams lisas võitjate poolel 20 silma. Kaotajate parim oli 30 punkti kogunud Andrew Wiggins, hispaanlane Ricky Rubio sai kirja 10 punkti ja 15 korvisöötu.
"Te olete seda juba 20 aastat näinud. Mida te siis ootasite?" oli Bryant pärast kohtumist ajakirjanike imestuse peale üllatunud.
Eelmised kümme järjestikust mängu kaotanud Lakers suutis sellega hoiduda klubi ajaloo suurima kaotusteseeria püstitamisest. Viimati kaotas Lakers samuti 10 kohtumist aastal 1994.
Lakers (10-41) ja Timberwolves (14-36) on hetkel läänekonverentsi tabelis kaks kõige viimast meeskonda ehk hoiavad vastavalt 15. ja 14. kohta.
Tulemused:
New York - Boston 89:97
Houston - Miami 115:102
Phoenix - Toronto 97:104
Portland - Milwaukee 107:95
Lakers - Minnesota 119:115 | VIDEO | Kobe Bryanti hiilgemäng aitas Lakersil hoiduda piinliku rekordi püstitamisest | https://sport.err.ee/81591/video-kobe-bryanti-hiilgemang-aitas-lakersil-hoiduda-piinliku-rekordi-pustitamisest | Korvpalliliigas NBA tegi tänavuse hooaja järel karjääri lõpetav Kobe Bryant oma endiste aegade tasemel esituse, kui aitas Los Angeles Lakersi kodusaalsi 119:115 võidule Minnesota Timberwolvesi vastu. |
Seriaalist "Naabriplika" ja mängufilmist "Ema" tuntuks saanud vabakutseline lavastaja ja näitleja Siim Maaten toob taaskord publiku ette oma kirjutatud ja lavastatud lavastuse "ARM", mis seekord etendub Tallinnas Kultuurikatlas. Lavastust mängiti esmakordselt möödunud suvel Viljandimaal Halliste kiriku kõrval Annatares.
Dramaatiliste sündmuste jada toob kaks venda lapsepõlvetallu ja sealt enam välja ei lase. Üks on maailmarändur, kunstnik, põgenik ja teine ajab taga müütilist eestlaslikku talupojatarkust. Nendevahelised küsimused ja vastuolu hoiavad uksi-aknaid järjest kõvemini kinni ja pingeline olukord muutub järjest raskemini talutavaks. Kui sügava armi võib jätta vennaarm? Kas matustel kakelda on suuremeelne? Mida küla arvab? Kas nad jäävad üldse ellu? Ja kuhu, kurat, kadusid lambad ja koer?
Vabakutseline lavastaja ja näitleja Siim Maaten tõdes pärast kahe aasta pikkust ümbermaailmareisi: "Tulin kodumaale ja jagasin maailmas kogetud tõsiasju kodustega. Mis minu jaoks oli muutunud igapäevaseks ja omaks, tundus teistele imelik ja võõrast ning seetõttu tundsin mina end piinliku võõrana. Olen võõras, samas ikkagi oma." Selline asjade seis ajendas, koostöös Aapo Ilvesega, kirjutama arutlevat lugu, mida tänapäeva piirideta maailmas tähendab olla inimene ja vend.
Lavastuse "ARM" esteetika on inspireeritud kuuekümnendate sürrealistlikust maailmakinost ning on vormilt kaasaegne klassikaline draama. Lavamaailma loovad kunstnik Kristjan Suits, videokunstnik Kaisa Roover, valguskunstnik Villu Konrad. Muusikalise kujunduse on loonud Matis Leima (Zetod). Osades Artur Linnus, Madis Mäeorg, Katrin Kalma ja Rita Raave .
Etendused toimuvad 7.-9. märtsil Kultuurikatlas algusega kell 19. | Kahe venna dramaatiline lugu jõuab Kultuurikatlasse | https://kultuur.err.ee/310380/kahe-venna-dramaatiline-lugu-jouab-kultuurikatlasse | 7. märtsil etendub Tallinnas Kultuurikatlas Siim Maateni lavastus "ARM". |
Madis Aesma on R2 hommikuprogrammi teinud juba kuus hooaega, mis annab kokku ligi viis ja pool aastat. Lahkumise põhjuseks on uued väljakutsed. "Ma ei tahaks hakata ennast süüdi tundma, et ära lähen, sest seda saadet ei saa teha elu lõpuni ja samuti ka mitte kümme aastat. Keegi pole teinud seda nii kaua kui meie. Inimesed lihtsalt vahetavad töökohti ja nii juhtus ka minuga," ütles saatejuht.
Aesma ise ei pea lahkumist tähtsaks sündmuseks. "Ma ei näegi tegelikult ise põhjust, miks peaks sellest nii väga kuskil rääkima või kirjutama. Meie saatest pole varem keegi kirjutanud ja nüüd, kui lähen minema, on see järsku mingi teema. Ma pole väga solvunud, et meist eriti ei kirjutata, mulle see sobib. Samuti mul pole ka selle vastu midagi, kui kirjutatakse, aga minu jaoks see ei ole midagi tohutult olulist. Saade jääb alles, raadiojaam jääb alles, isegi Indrek jääb saatesse alles," kinnitas Aesma.
Kuulajatel pole aga põhjust muretseda, sest teda saab endiselt kuulata nii saates "Meloturniir", "Puust ja punaseks" kui ka omanimelises muusikasaates.
Uutest väljakutsetest ei taha saatejuht veel rääkida, aga nii vara ta enam kindlasti ärkama ei pea.
Madis Aesma häält kuuleb hommikuprogrammis veel 4. veebruari hommikul, mistõttu ei oska ta veel öelda, mida igatsema jääb. "See selgub siis, kui olen mõnda aega eemal olnud."
Uus saatejuht, kes tuleb Madis Aesma asemele, selgub 4. veebruari hommikuses saates kell 9.30. | Madis Aesma lahkub R2 hommikuprogrammist | https://menu.err.ee/289135/madis-aesma-lahkub-r2-hommikuprogrammist | Raadio 2 hommikuprogrammi saatejuht Madis Aesma on otsustanud hommikuse varajase ärkamise seljataha jätta ning lahkuda saatest "Hommik!". |
12-leheküljelises dokumendis (US European Command Theater Strategy) loetletakse EUCOM-i prioriteedid järgmiseks 3-5 aastaks ning tuuakse välja hulgaliselt ohuallikaid. Ohtude hulgas on näiteks mainitud ka massilist põgenike sisserännet, finantskriisi, küberrünnakuid ja nakkushaiguste epideemiaid, vahendasid militarytimes ja eucom.dodlive.mil.
Kõige olulisemaks ohuks on strateegias nimetatud Venemaad ja viimase poolt praktiseeritavat "oma Euroopa naabrite suveräänsuse eiramist". Samuti juhitakse tähelepanu ka Venemaa sammudele, mis jäävad otseselt välja EUCOM-i vastutusalast, näiteks on fookusesse võetud Moskva sõjategevus Süürias.
"Venemaa kujutab endast püsivat väljakutset meie liitlastele ja partneritele mitmetes regioonides; seega on tegu globaalse väljakutsega, mis vajab ka globaalset vastust," nenditakse raportis.
Sellele väljakutsele vastamiseks peab EUCOM tegema koostööd teiste sõjaliste komponentidega tagamaks, et Pentagoni heidutusmeetmed on sünkroniseeritud ja saavutavad soovitud efekti ilma soovimatut eskaleerumist või provokatsiooni põhjustamata.
Lisaks peamisele ülesandele ehk Venemaa agressiooni heidutamisele nimetatakse strateegiliste eesmärkidena ka NATO tugevdamist, riikideülestele ohtudele vastamist ja USA lahinguvalmiduse säilitamist piirkonnas.
Euroopas on praegu umbes 65 000 USA sõdurit. 1980. aastatel ehk külma saja tippajal oli see arv rohkem kui 200 000.
Hoolimata Venemaa agressiivsusest, eriti seoses sammudega Ukrainas, on Pentagon seni üritanud vältida lisasõdurite saatmist Euroopasse, sest uued kriisid on esile kerkinud ka Lähis-Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas.
EUCOM-i strateegias aga hoiatatakse, et Euroopa väljakutsetele tuleb pöörata täielikku tähelepanu, ja rõhutatakse NATO idapoolseid liitlasi silmas pidades, et ajutisest kohalolekust roteeruvate üksuste näol jääb väheks ja need ei saa asendada püsivat ning reaalset kohalolekut. "Virtuaalne kohalolek tähendab tegelikku eemalolekut," märgitakse raportis.
Tähelepanu juhitakse ka Euroopa geograafiale, sest piirkond on hädavajalik baas globaalsete operatsioonide jaoks. "USA infrastruktuur Euroopas ei võimalda ainult USEUCOM-il oma ülesandeid täita, vaid on hädavajalik ka vägede ja varustuse transiidiks läbi Euroopa, et toetada teisi missioone ja nõudmisi."
EUCOM-i pressiteate hinnangul oli 2015. aasta vaieldamatult kõige pingelisem aasta pärast külma sõja lõppu.
"EUCOM on teinud suurepärast tööd hoides tasakaalustatult fookuses nii revanšistlikku Venemaad, massilist migratsiooni teistest regioonidest kui ka Euroopas liikuvaid terroriste ning samal ajal pidanud kinni ka oma kohustustest NATO liitlaste ja partnerite ees," ütles USA Euroopa väejuhatuse ülem, kindral Philip M. Breedlove kommentaariks.
USA kaitseminister Ashton Carter teatas eile, et Ühendriigid kulutavad järgmisel aastal 3,4 miljardit dollarit "Venemaa agressiooni" tõrjumiseks ning USA sõjalise kohaloleku suurendamiseks Ida-Euroopas, et toetada oma liitlasi. Plaanidest olid varem kirjutanud ka mitmed USA väljaanded. | USA väejuhatus Euroopas uuendas strateegiat: peamine oht on Venemaa | https://www.err.ee/553698/usa-vaejuhatus-euroopas-uuendas-strateegiat-peamine-oht-on-venemaa | USA relvajõudude Euroopa väejuhatus EUCOM uuendas jaanuari lõpus oma strateegiat. Värskendatud dokumendis on tõstetud peamiseks ohuks võimalik agressioon Venemaa poolt ning seal hoiatatakse, et viimase 25 aasta jooksul toimunud USA sõjalise kohaloleku vähendamine on Euroopa stabiilsuse ohtu seadnud. |
Vardy esimene tabamus 60. minutil oli tõeline iluvärav, kui selle hooaja üllatusmees lõi kaugelt tema ees põrganud palli ilusa kaarega Simon Mignolet'le püüdmatult väravavõrku. Teise tabamuse vormistas Vardy 72. minutil.
Leicester City on 24 vooruga kogunud 50 punkti ja edestab teisel kohal olevat Manchester City meeskonda kolme silmaga.
Manchester City sai võõrsil 1:0 jagu Sunderlandist. Ainsa värava lõi Sergio Aguero juba 16. minutil.
Punkte kaotas Londoni Arsenal, kes tegi koduplatsil väravateta viigi Southamptoniga. Arsenal jääb liidrist maha nüüd juba viie punktiga.
Viie silma kaugusel on ka Tottenham, kes alistas võõrsil 3:0 Norwich City. Leicesterist juba kümne punktiga maha jääv Manchester United sai kodumurul Jesse Lingardi, Anthony Martiali ja Wayne Rooney väravatest 3:0 jagu Stoke City'st.
Tulemused:
Arsenal - Southampton 0:0 (0:0)
Leicester - Liverpool 2:0 (0:0)
60., 72. Jamie Vardy
Norwich - Tottenham 0:3 (0:2)
2. Dele Alli, 30. pen., 90. Harry Kane
Sunderland - Manchester City 0:1 (0:1)
16. Sergio Agüero
West Ham United - Aston Villa 2:0 (0:0)
58. Michail Antonio, 85. Cheikhou Kouyate
Eemaldamine: 17. Jordan Ayew (Aston Villa)
Crystal Palace - Bournemouth 1:2 (1:1)
27. Scott Dann - 34. Marc Pugh, 57. Benik Afobe
Manchester United - Stoke 3:0 (2:0)
14. Jesse Lingard, 23. Anthony Martial, 53. Wayne Rooney
West Bromwich - Swansea 1:1 (0:0)
90. Jose Salomon Rondon - 64. Gylfi Sigurdsson | Leicester alistas Vardy väravate toel Liverpooli ja jätkab Inglismaal liidrina | https://sport.err.ee/81582/leicester-alistas-vardy-varavate-toel-liverpooli-ja-jatkab-inglismaal-liidrina | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas lõi 18 tabamusega väravaküttide edetabelis esikohal olev Jamie Vardy Liverpooli võrku kaks väravat ning aitas Leicester City'l 2:0 võiduga püsida liigatabelis liidrikohal. |
Puidet sai mänguaega 25,5 minutit ning viskas selle ajaga 13 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 0/3, vabavisked 7/8), hankis 5 lauapalli, jagas 2 resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ja neli isiklikku viga.
Jämtlandi edukaim oli 36 punkti ja 7 korvisöötu kirja saanud Corin Henry, Niklas Larsson lisas 22 silma ja Najee White kogus 16 punkti ja 8 lauapalli. Kaotajate parim oli 27 punkti ja 9 lauapalli kogunud Justin Baker.
Jämtland (7-15) on hetkel 11 meeskonna hulgas liigatabelis 9. kohal ehk esimesena play-off joone all. EcoÖrebro (4-17) on vahetult nende selja taga. | Puidet naasis käevigastusest võimsalt ja aitas Jämtlandi võidule | https://sport.err.ee/81574/puidet-naasis-kaevigastusest-voimsalt-ja-aitas-jamtlandi-voidule | Rootsi korvpalli kõrgliigas naasis pikalt vigastuspausilt eestlane Jaan Puidet, kes tegi oma lühikese välismaakarjääri ühe parima esituse ning aitas Jämtland Basketil kodusaalis lisaajal 105:101 võita EcoÖrebro meeskonda. |
Prantsuse kinoklubi tuleb kokku üle nädala kolmapäeviti kell 18.00 Prantsuse Instituudi hubasesse näituse- ja koosolemisesaali (Kuninga 4), kus teieni jõuab põnev valik prantsuse filme. See on hea võimalus harjutada prantsuse keelt ja samal ajal tutvuda tunnustatud prantsuse filmikunstnike loominguga. Filmid linastuvad prantsuse keeles ja ingliskeelsete subtiitritega ning huvilisi kostitatakse väikeste suupistetega.
Kolmapäeval, 3. veebruaril kell 18.00 on võimalik vaadata kultusfilmi “Léon” Natalie Portmani ja Jean Renoga. Tegemist on Luc Bessoni ühe tuntuima filmiga ning siit sai alguse ka Natalie Portmani tähelend. Jean Reno kehastab Léoni, endasse tõmbunud palgamõrvarit, kes võtab oma tiiva alla väikese Mathilda (Natalie Portman), kes on ainus ellujääja tema peret tabanud veresaunast. Väikesel lolitalike joontega tütarlapsel on vaid üks soov: maktsa kätte oma väikevenna mõrva eest.
Linateost näidatakse prantsuse keeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Kohapeal pakume kõigile huvilistele tasuta snäkke. | Prantsuse Instituut näitab filmi "Leon" | https://kultuur.err.ee/310396/prantsuse-instituut-naitab-filmi-leon | 3. veebruaril kell 18:00 kutsub Prantsuse Instituut kokku Prantsuse kinoklubi ja näitab kõigile huvilistele Luc Bessoni filmi "Leon". |
Trad.Attack!'il on lisaks kolmele värskele Eesti Muusikaauhinnale (Aasta Ansambel, Aasta Albumi ja Aasta Etno/Folk/Rahvalik album) tähistada ka kaheaastaseks saamist ja uue video välja andmist. Sandra Sillamaa: "Meie oleme ikka veel õnnejoovastuses ja see tundub uskumatu. Oleme saanud väga palju tänusõnu, kirju ja kontserdisoove fännidelt. Kuna Tartu kontserdid, mis toimuvad juba sel reedel, on välja müüdud, siis otsustasime teha ühe ägeda õhtu ka Tallinnas."
Kes soovib näha Trad.Attack!'i veel enne, kui bänd läheb tuurile Hiina, Lõuna-Koreasse, Kanadasse ja paljudesse teistesse kohtadesse, sel tuleb seada sammud 27. veebruaril Kultuurikatlasse. | Aasta ansambel Trad.Attack! esineb Kultuurikatlas | https://menu.err.ee/289143/aasta-ansambel-trad-attack-esineb-kultuurikatlas | Vähem kui nädal aega tagasi Eesti Muusikaauhindadel aasta parimaks ansambliks valitud Trad.Attack! esineb 27. veebruaril Kultuurikatlas. Neid soojendab aasta elektroonikaalbumi võitja Avoid Dave. |
Kokku on leping elektri tarbimiseks olemas 579 000 tarbimiskohas, mis on ligikaudu 1000 võrra enam kui jaanuari alguses.
1. veebruari seisuga on 378 000 tarbimiskohas kasutusel tähtajaline ja 201 000 tarbimiskohas tähtajatu leping. Tähtajatute lepingute arv on kuu ajaga kasvanud 2000 võrra.
Tarbimiskohti, millel puudub elektri ostmiseks leping, on endiselt pea 137 000. Kuigi elektrilepinguta tarbimiskohad moodustavad arvuliselt 19 protsenti kõikidest tarbimiskohtadest, langes eelmise aasta kokkuvõttes nende arvele vaid 5,4 protsenti elektri kogutarbimisest. Detsembris oli nende osa tarbimises 5,1 protsenti.
Elektrimüüjate bilansiportfellide 2015. ja 2014. aasta turuosad on toodud allpool olevas tabelis. Portfellide osakaalude arvutamisel on aluseks võetud piirkonna mõõdetud tarbimismahud, mis sisaldavad võrguettevõtjate võrgukadusid ning lisaks üldteenuse mahte.
Arvesse ei ole võetud ette fikseeritud tarneid tarbijatele, mistõttu müüjate tegelikud müügiosad võivad tabelis toodust pisut erineda. | Veebruari alguses vahetus elektrimüüja 1200 tarbimiskohas | https://www.err.ee/553696/veebruari-alguses-vahetus-elektrimuuja-1200-tarbimiskohas | Eleringi hallatava andmelao statistika kohaselt vahetus veebruari alguses elektrimüüja 1200 tarbimiskohas. |
"Täna andis meie kaitseminister välja korralduse hävitada selline rakett, kui leiab kinnitust, et see kukub Jaapani territooriumile," on öeldud kaitseministeeriumi avalduses.
Kaitseminister Gen Nakatani korralduses on viidatud võimalusele, et Põhja-Korea saadab lähipäevadel teele sõjaotstarbelise ballistilise raketi, mida nimetab satelliidiks, seisab avalduses.
Korralduse viib täide Jaapani ballistilise rakettide tõrje süsteem, kuhu kuuluvad pind-õhk tüüpi raketid PAC-3 ja sarnased laevadel baseeruvad SM-3 süsteemid, märkis ministeerium.
Korraldus on jõus 25. veebruarini, mil sulgub stardiaken, mis Pyongyangi andmeil algab 8. veebruaril.
Jaapani peaminister Shinzo Abe nimetas kolmapäeval Põhja-Korea kavandatavat raketistarti "tõsiseks provokatsiooniks", mis rikub ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone.
"Kui Põhja-Korea kavatseb tõepoolest selle raketikatsetusega edasi minna, siis rikub see selgelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja tegemist on tõsise provokatsiooniga," ütles peaminister.
Põhja-Korea teatas päev varem ametlikult peatsest raketistardist, millega Pyongyang rikub pärast jaanuarikuist tuumakatsetust teist korda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone.
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) teatas, et sai Põhja-Korealt hoiatuse seoses kavatsusega saata ajavahemikus 8.-25. veebruar orbiidile vaatlussatelliit.
Kuigi Pyongyangi kinnitusel on riigi kosmoseprogramm teadusotstarbeline, peab rahvusvaheline üldsus starte ballistiliste rakettide varjatud katsetusteks. | Jaapan lubab ohu korral Põhja-Korea raketi hävitada | https://www.err.ee/553695/jaapan-lubab-ohu-korral-pohja-korea-raketi-havitada | Jaapan vastas täna Põhja-Korea teatele plaanitavast kosmoseraketi stardist, et hävitab selle, kui peaks tekkima võimalus, et see kukub nende territooriumile. |
Seaksvatajate pöördumise kohaselt on täna avalikult lubatud sealihasektorile toetuseks eraldada 12,6 miljonit eurot, kuid taotlemise nõuetest tulenevalt on farmeritele jõudnud ainult 2,6 miljonit eurot ehk 27 protsenti lubatust, kirjutab Meie Maa.
Seakasvatajate kinnitusel on farmriteni jõudnud rahast osa jõudnud ka seakasvatuse lõpetanud ja pankrotistunud ettevõtetele.
Samal ajal on nende sõnul kehtestatud kolmanda tsooni ebamõistlikult suured alad, mida ei nõua Eestilt ka Euroopa Liidu õigusaktid.
Jätkuvalt ostab riik ka tegevusvarusse kokku lihakonserve, et tekitada täiendavat turgu kolmandast tõkketsoonist pärit lihale, samas on pöördujate hinnangul säärase meetme mõju sektorile marginaalne. | Seakasvatajad tahavad kriisitoetust | https://www.err.ee/553694/seakasvatajad-tahavad-kriisitoetust | Seakasvatajad soovivad, et riik maksaks nii kaua kui kehtivad seakatku tsoneeringud, toetust 500 eurot põhikarja emise kohta aastas sõltumata farmi asukohast Eestis. |
Näitusel välja pandud 100 rasvatihast tegid valmis Mustamäe Kadaka lasteaia ja Lasnamäe Ümera lasteaia 2-7-aastased lapsed ja nende pered. Näituse ühe eestvedaja, Kadaka lasteaia õpetaja Maili Vaarpu sõnul oli ettevõtmise eesmärgiks tutvustada tänavust aasta lindu, ärgitada perede ja lasteaia suuremat koostööd ning lähendada omavahel eesti ja vene rahvusest lapsi. „Valminud tööd üllatasid oma mitmekesisuse poolest – lapsed, aga kindlasti ka vanemad, võtsid asja väga korralikult ette,“ kommenteeris Maili Vaarpu.
Pisikeste loodusevaatlejate huvi tihaste ja teiste lindude vastu jätkub. Praegu panevad lasteaialapsed linnukestele süüa enda meisterdatud linnumajadesse ning märgivad vaatluspäevikusse üles, milliseid linde lasteaia hoovis näevad.
2016. aasta linnule pühendatud näitus jääb RMK Tallinna teabepunktis avatuks veebruari lõpuni, sama kaua on paralleelselt üleval ka loodusfotovõistluse Vereta Jaht parimad tööd. RMK Tallinna teabepunkt aadressil Toompuiestee 24 on avatud esmaspäevast reedeni kell 9-18, näituse külastamine on kõigile tasuta.
Eestis elab kaheksat liiki tihaseid. Rasvatihane on neist kõige kogukam, 15 cm pikk ja 16-24 g raske. Rasvatihane on hästi äratuntav oma kollase kõhualuse ja seda poolitava laia musta pikitriibu järgi. Eestis on rasvatihane levinuim ja arvukaim linnuliik, kes tunneb end ühtviisi koduselt nii inimeste läheduses linnas kui ka maal metsades.
Rasva-ants on meil ka sagedaseim külaline lindude söögimajades. Loodusfotograaf ja zooloog Tiit Hunt soovitab kõigil, kes linde toidavad, olla järjekindel. „Kui juba toitma hakkate, siis ärge linnukesi alt vedage,“ paneb ta südamele. „Toitu peaks olema kogu aeg, sest linnukesed harjuvad sellega ja jäävad linnumaja lähedale ka ööbima, et hommikul midagi hamba alla saada,“ sõnas Hunt. Hea ja odav on osta näiteks nahaga seapekki ja linnukestele seda riputada. Samuti meeldivad neile väga päevalilleseemned. | Lasteaialapsed tõid RMK-sse näitusele sada rasvatihast | https://menu.err.ee/289133/lasteaialapsed-toid-rmk-sse-naitusele-sada-rasvatihast | RMK Tallinna teabepunktis avati tänavusele aasta linnule rasvatihasele pühendatud näitus, imetleda saab lasteaialaste väga erinevas tehnikas meisterdatud linnukesi. |
Kes Eestit EM-tsüklis osalevad, jääb kevadiste-varasuviste turniiride ja treenerite nõukogu otsustada. Samuti selguvad alles EM-kvalifikatsiooniturniiride toimumise ajad ja kohad.
„On heameel, kuid samas ka privileeg, et saame panna välja suveks veel kaks koondist tiitlivõistluseks. Usume ja loodame, et meil leidub nii naiste kui meeste seas häid kooslusi, kes võiksid meid kõrges rahvusvahelises konkurentsis vääriliselt esindada,“ sõnas Korvpalliliidu president Jüri Ratas.
2014. aasta suvel rabelesid mehed välja finaalturniirile, seal üliraskest alagrupist edasi, kus alistati teiste seas näiteks Venemaa. Hiljem pidime veerandfinaalis tunnistama Sloveenia 14:13 paremust. Tol EM-il esindasid Eestit Siim Raudla, Ardi Oja, Renato Lindmets ja Martin Dorbek.
Hea esinemine 2014. aasta EM-il tagas Eesti meestele koha ka Bakuus 2015. aasta juunis toimunud Euroopa mängudel. Seal pidi Eesti tunnistama alagrupis Itaalia, Kreeka ja Serbia paremust (sealhulgas kahele viimasele kaotati vastavalt kolme ja ühe silmaga) ning kaheksandikfinaalis kaotati seejärel hilisemale meistrile Venemaale viimase sekundi korvist 18:19. | Tänavakorvpallikoondised osalevad EM-valikmängudel | https://sport.err.ee/81575/tanavakorvpallikoondised-osalevad-em-valikmangudel | Eesti Korvpalliliit esitas meeste ja naiste 3x3 korvpallikoondised, kes osalevad eeloleva suve EM-tsüklis. |
Yahoo eelmise aasta viimase kvartali kahjum oli 4,43 miljardit dollarit ning seetõttu ollakse sunnitud vallandama töötajaid ning sulgema kontorid viies asukohas, vahendasid ERR-i teleuudised.
Yahoo on viimastel aastatel investeerinud suuri summasid, et külastajaid oma lehekülgedele meelitada, kuid seni on ettevõte nii oma otsingumootoriga kui ka reklaamituludega alla jäänud nii Googlele kui ka Facebookile. | Yahoo koondab 15 protsenti töötajatest | https://www.err.ee/553693/yahoo-koondab-15-protsenti-tootajatest | USA internetifirma Yahoo teatas teisipäeval, et koondab 15 protsenti töötajatest ja otsib uusi fookuseid oma ettevõtte tegevusele. |
Plahvatus rebis lennukisse augu ja põhjustas põlengu.
Briti rahvusringhäälingu BBC andmetel tekkis auk umbes kolme kilomeetri kõrgusel pea kohe pärast õhkutõusmist.
Piloodi sõnul oli tegemist pommiga. Lennundusasjatundja Ali Mohamoud nõustus piloodi hinnanguga pärast lennukikeres olevast august tehtud fotode uurimist. Ametlikult pole pommiversiooni siiski veel kinnitatud.
Kaks reisijat sai kergemaid vigastusi. Kõik 74 reisijat ja seitse meeskonnaliiget evakueeriti lennukist kohe pärast maandumist.
Lennundusväljaande Aviation Herald ühelt reisijalt saadud info kohaselt oli üks vigastatutest Soome päritolu vanem mees ja teine noor itaallane. Allika hinnangul sai soomlane tõsiseid põletushaavu.
Ettevõtte Daallo Airlines lennuk oli teel Djiboutisse, kuid oli sunnitud pärast plahvatust Muqdishosse naasma.
"Ma arvan, et see oli pomm," ütles serblasest piloot Vladimir Vodopivec Belgradi päevalehele Blic.
"Õnneks lennujuhtimisseadmed viga ei saanud ja ma suutsin lennuväljale naasta. Sellist asja pole minu lendurikarjääri jooksul varem juhtunud. Lennukisalongist kadus rõhk. Tänu jumalale, et kõik hästi lõppes," ütles 64-aastane lendur. | Somaalias tegi plahvatuse tõttu hädamaandumise reisilennuk | https://www.err.ee/553684/somaalias-tegi-plahvatuse-tottu-hadamaandumise-reisilennuk | Somaalia pealinna Muqdisho lennuväljal maandus teisipäeva hilisõhtul reisilennuk, mille pardal oli kärgatanud plahvatus, teatasid võimuesindajad ja tunnistajad. |
Kell 22.13 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Valjala vallas Masa-Laimjala-Tumala maantee 14. kilomeetril, kus alkoholijoobes 53-aastane Arvi sõitis Ford Fiestaga sirgel teel teelt välja kraavi ja auto paiskus kraavis küljele. Juht ja kaasreisija, 60-aastane Eino, toimetati Kuressaare haiglasse.
Kell 23.40 juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kamari alevikus Pikknurme-Põltsamaa tee 15. kilomeetril, kus alkoholijoobes 37-aastane Villu sõitis oma sõiduautoga T-kujulisel ristmikul teelt välja vastu puud. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Roolijoodikud põhjustasid kaks liiklusõnnetust | https://www.err.ee/553688/roolijoodikud-pohjustasid-kaks-liiklusonnetust | Joobes juhid põhjustasid eile kaks liiklusõnnetust sõites oma autodega kraavi ja vastu puud ning viga sai nendes õnnetustes kokku kolm inimest. |
Riigi kulud kasvasid aasta varasemaga võrreldes 7,2 protsenti 8,33 miljardile eurole. Kõige enam ehk 23,8 protsenti kasvasid riigi investeeringud. Euroopa Liidu ja teisi toetusi kasutati vähem kui eelnenud aastal, kuna toetuste kasutamise uus periood ei ole oodatud mahus käivitunud, teatas ministeerium.
Aastaga kogutud maksutulud moodustasid ligikaudu 90 protsenti kõikidest laekunud riigi tuludest. Maksu- ja tolliamet kogus maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest.
Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 2,39 miljardit eurot, käibemaksu 1,86 miljardit eurot ning aktsiise 873,0 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine, mis kasvas 161,4 miljonit eurot ehk 9,5 protsenti ja sotsiaalmaksu laekumine, mis kasvas 160,4 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti. Edasiantavaid makse laekus kokku 1,19 miljardit eurot, mida on 56,2 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui aasta varem.
Mittemaksulisi tulusid laekus aasta lõpuks 852,2 miljonit eurot, mis on 311,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga 42,3 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aastaga 162,5 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 148,1 miljonit eurot.
Kuludeks suunati 8,33 miljardit eurot, kulud kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes maksti eelmisel aastal toetusi 4 miljardi, muid tegevuskulusid 2,54 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 1,44 miljardi euro ulatuses.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes 2014. aastaga 98,4 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 722,4 miljonit eurot, aastane kasv oli 6,9 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 712,8 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sarnaselt eelnevale kahele aastale olid tööjõu- ja majandamiskulud kõikide liikide lõikes detsembris suuremad kui eelmistel kuudel keskmiselt, ületades aasta keskmist kulu mahtu 62,5 protsenti.
Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, mis on 9,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, mis on 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro ulatuses, mis on 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui mullu. Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on seotud välisvahendite väiksemas mahus kasutuselevõtuga võrreldes 2015. aastaks planeerituga.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 658,9 miljonit eurot ehk 65,5 protsenti plaanitust. Lõppenud 2007.–2013. aasta perioodi vahenditest rahastatavaid projekte viidi ellu 14 677. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid eri programmidest ja otsetoetusfondidest.
Uue perioodi toetusi on välja makstud 109,1 miljoni euro ulatuses, sealhulgas struktuuritoetusi 68,6 miljonit eurot ja maaelu arengukava meetmete raames 40,3 miljonit eurot. Välistoetuste laekumise ja väljamaksete vahe oli möödunud aastal 288 miljonit eurot, mis ühtlasi mõjutas likviidsusreservi mahtu.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendite maht kasvas aastaga 5,3 miljonit eurot, ulatudes 14,8 miljoni euroni.
Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,3 protsenti SKP-st ehk 53,1 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 44,8 miljoni euroga ja haigekassa eelarve puudujääk ulatus 26,6 miljoni euroni. Töötukassa eelarve oli aasta algusest saati ülejäägis, mis kasvas kogu perioodi vältel. Töötukassa eelarve ülejääk oli novembri lõpuks 42,7 miljonit eurot. Samuti olid kohalike omavalitsuste eelarved kokku aasta algusest ülejäägis, mis novembri lõpus moodustas 81,8 miljonit eurot. | Riigi maksutulud kasvasid mullu 7,3 protsenti | https://www.err.ee/553683/riigi-maksutulud-kasvasid-mullu-7-3-protsenti | Rahandusministeeriumi andmetel laekus eelmisel aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem ning riigi maksutulud kasvasid võrreldes 2014. aastaga 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti. |
Ühendriikide president soovitas Cameronile ühendusest lahkumist vältida ja kinnitas ühtlasi, et USA loodab jätkata tugeva Suurbritannia toetamist tugevas Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu president Donald Tusk avalikustas teisipäeval ettepaneku Suurbritannia liikmesustingimuste muutmiseks, mis sisaldab nelja-aastast "hädapidurit" EL-i sisemigrantide sotsiaaltoetustele.
Tuski ettepanek on sisend 18.-19. veebruari Euroopa ülemkoguks, kus EL-i liidrid loodavad jõuda Briti peaministri David Cameroniga lõplikule kokkuleppele.
Tusk märkis, et Euroopa Liidu ühised huvid on kaugelt suuremad kui "see, mis meid lahutab" ning küsimusele, kas olla koos või mitte, ei ole vaja vastata üksnes brittidel referendumil, vaid järgmise kahe nädala jooksul ka kõigil liikmesriikidel.
Tuski ettepanek Suurbritannia liikmesustingimuste muutmiseks "näitab tõelisi edusamme", ent vaja läheb "veel tööd", ütles Cameron.
"EL-i läbirääkimisdokument näitab tõsiseid edusamme kõigis neljas valdkonnas, kus UK vajab muutusi, ent ees seisab veel tööd," kirjutas Cameron Twitteris.
Cameron jõuab järeleandmisi neljas peamises valdkonnas, muu hulgas Suurbritannias töötavate EL-i kodanike sotsiaaltoetuste piiramist esimese nelja riigis veedetud aasta jooksul enne EL-i liikmesuse üle korraldatavat referendumit.
Lisaks nõuab London tagatisi euroalasse mittekuuluvatele liikmesmaadele, EL-i majandusliku konkurentsivõime tõstmist ja väljajäämisõigust liidu edasisest tugevdamisest. | USA presidendi hinnangul on Suurbritannia koht Euroopa Liidus | https://www.err.ee/553682/usa-presidendi-hinnangul-on-suurbritannia-koht-euroopa-liidus | USA president Barack Obama avaldas teisipäeval telefonivestluses Suurbritannia peaministri David Cameroniga arvamust, et Ühendkuningriigi koht on Euroopa Liidus, teatas Valge Maja. |
"Oli hea päev. Kõik on väga tasavägine, täpselt nagu ootasime. Kõik pingutavad kõvasti ja vahesid on raske pikaks venitada. Aga selline võitlus on tore," lausus Tänak meeskonna pressiteate vahendusel.
"Täna hommikul ei olnud mul alates esimesest kurvist head rütmi, aga suutsin seda iga kilomeetriga parandada ning sõit muutus puhtamaks ja täpsemaks. Arvan, et pärastlõunane ring oli väga puhas - ei mingeid hulle riske, aga võimete piiri lähedal."
Laupäeval seisab ees kaheksa kiiruskatset. Nende seas tuleb kahel korral läbida 41-kilomeetrine Panzerplatte. "Homme tuleb raske päev, aga peame jätkama samamoodi ja endiselt pingutama," lausus Tänak.
Mäkineni sõnul on ralli endiselt pigem algusjärgus, kuid seni on kõik läinud hästi. "Ott sõitis täna väga hästi, aga seis on tasavägine, sest kõik pingutavad kõvasti. Kui vahed on nii väiksed, siis ruumi vigadeks pole, aga Otil näivad asjad alati kontrolli all olevat," ütles soomlane. | Ott Tänak: selline võitlus on tore | https://sport.err.ee/973361/ott-tanak-selline-voitlus-on-tore | Autoralli MM-sarja üldliider Ott Tänak ja Toyota tiimiboss Tommi Mäkinen jäid Saksamaa ralli reedese võistluspäevaga rahule. |
Maanteeratturite jaoks on maastikusõit üldjuhul heaks treeninguks, aga samas on neil ka head võimalused heidelda kõrgete kohtade eest.
Martin Laas on seda juba edukalt tõestanud, võites tänavuse Bosch Eesti Maastikurattasarja esimese etapi Mulgi Rattamaratoni ning platseerudes teisele kohale Rõuge Rattamaratonil.
Eriti põnevaks teeb homse sõidu see, et maanteeratturid võivad kaarte segada ka Bosch Eesti Maastikurattasarja üldarvestuses, kus enne viimast etappi on seis niigi intrigeeriv.
Sarja üldine paremusjärjestus pannakse paika viie parima etapi tulemusi arvestades ning hetkel on liidripositsioonil Peeter Tarvis.
Samas on tema klubikaaslasel (Veloplus) ja põhikonkurendil Gert Jõeäärel sõidetud vaid neli etappi ning kõik võimalused üldvõiduks avatud.
Taaramäe, Laas või Kalf ise küll üldvõitu püüda ei saa, aga kui nad suudavad napsata kõrgeid kohapunkte, võib see lõppjärjestuses olulist rolli mängida.
22. Tallinna Rattamaratonil on kavas 47 km pikkune põhisõit (algusega 12.00), 17 km pikkune noorte- ja matkasõit (algusega 13.20) ning lastesõidud (algusega 12.10). | Rein Taaramäe lööb kaasa Tallinna Rattamaratonil | https://sport.err.ee/973317/rein-taaramae-loob-kaasa-tallinna-rattamaratonil | Laupäeval toimub Kõrvemaal 22. Tallinna Rattamaraton, mille põhisõidu stardinimekirjas on ka maanteeprofid Rein Taaramäe, Martin Laas ja Steven Kalf. |
Suvel vigastustega kimpus olnud 26-aastane maailmameister parandas nii oma juuni keskel Oslos püstitatud hooaja tippmarki nelja meetri ja ühe sentimeetriga.
Maailma hooaja edetabelis jääb ta selle tulemusega Magnus Kirdi (90.61) ja kaasmaalase Andreas Hofmanni (89.65) järele kolmandaks. Üle 89 meetri on veel visanud ka leedulane Edis Matusevicius (89.17) ja sakslane Bernhard Seifert (89.06). | Odaviske maailmameister Vetter sooritas oma hooaja esimese väga pika viske | https://sport.err.ee/973360/odaviske-maailmameister-vetter-sooritas-oma-hooaja-esimese-vaga-pika-viske | Saksa odaviskaja Johannes Vetter näitas kodumaal Bad Köstritzis võisteldes head vormi, kui saatis oda parimal katsel 89 meetri ja 28 sentimeetrini. |
Eesti alustas esimest geimi väga hästi ja pääses isegi 6:4 juhtima, aga Ungari tegi siis 6:0 vahespurdi ja pääses vahepeal koguni 11 punktiga ette, juhtides 21:10. Eestlannad suutsid vahe vähendada seitsmele punktile, aga lõpuks jäi siiski peale Ungari 25:15.
Ka teine geim algas küllaltki tasavägiselt, kuni 4:4 seisult võitis Ungari kolm punkti järjest ja pääses siis ka kuue punktiga – 13:7 – ette. Eesti suutis vahe vähendada viiele punktile, tulles järele 14:19, aga järgmise kolm punkti läksid taas ungarlannadele, kes asusid 22:14 juhtima. Lõpuks geim Ungarile 25:17.
Kolmandas geimis jagus võrdset mängu 3:3 seisuni, siis läks Ungari 6:3 ette, seejärel teenis Eesti küll ühe punkti, aga järgnes Ungari 8:0 vahespurt. Vahepeal oli ungarlannade edu juba 14 punkti, esimene matšpall teenitigi seisul 24:10. Eesti aga Ungarile mängulõppu lihtsaks ei teinud, võites viis punkti järjest, lõpuks aga võitis Ungari 25:15.
EM-il mängimisega teeb Eesti võrkpalli rahvusnaiskond Eesti spordi ajalugu, kunagi varem pole ükski olümpiaala Eesti pallimängunaiskond EM-finaalturniirile pääsenud. Teises kohtumises läheb Eesti laupäeval kell 19 vastamisi Horvaatiaga, kes avamängu kaotas Aserbaidžaanile 2:3. Ka seda mängu vahendab ERR-i spordiportaal otseblogis.
Enne mängu:
Eesti on EM-il debütant, aga Ungari jaoks on tegu kolmanda järjestikuse finaalturniiriga. Viimasest kaheksast kohtumisest EM-il on ungarlannad suutnud võita vaid ühe – 2015. aastal alistati Aserbaidžaan 3:1.
Eesti koondise peatreener Andrei Ojamets rääkis avamängu eel, mida ta naiskonnalt ja turniirilt ootab. "Kõik mängud siin saavad olema väga rasked, vastased on kogenud ning füüsiliselt meist tunduvalt võimsamad," rääkis peatreener. "Aga kindlasti ei tulnud me siia turismireisile ja EM-ile jõudmine ei ole maksimumeesmärk, millega piirdume. Tahame näidata oma parimat mängu. Kõige tähtsam on, et me igas kohtumises lõpuni võitleksime ja kui suudame mõne vastase veel ära ka karistada, siis mida paremat saab olla."
"Teisalt on finaalturniirile jõudmine ju üks suur unistus, mis ühel hetkel sai reaalsuseks. See aasta on ka Eesti võrkpalli 100. juubel ning mul on hea meel, et nii naiskond kui meeskond selle aasta EM-ile jõudsid," lisas Ojamets.
Kapten Julija Mõnnakmäe lisas: "Oleme kohtumiseks valmis ja kindlasti ei lähe me väljakule kaotama. Ungari saab kasutada kodusaali eelist ja kahtlemata tuleb raske mäng. Meie jaoks on suur au siin olla, võtame mängu korraga ning vaatame, kuhu me välja jõuame."
Eesti koondis EM-il: Nette Peit, Anu Ennok, Kristiine Miilen, Ingrid Kiisk, Hanna Pajula, Eliisa Peit, Liis Kullerkann, Eliise Hollas, Julija Mõnnakmäe, Kaisa Bahmatšev, Kertu Laak, Kristel Moor, Kristi Nõlvak, Nathalie Anett Haidla. Peatreener Andrei Ojamets, abitreenerid Marko Mett ja Oliver Lüütsepp, statistik Mihkel Sagar, mänedžer Jaanika Jakobson, füsioterapeudid Madis Arumäe ja Liisi Sakala.
Naiste EM-finaalturniir toimub 23. augustist kuni 8. septembrini Türgis, Poolas, Ungaris ja Slovakkias. Eesti kuulub EM-il C-alagruppi koos võõrustaja Ungari, Horvaatia, Rumeenia, Hollandi ja Aserbaidžaaniga. 24. augustil mängivad eestlannad Horvaatiaga, 25. augustil Rumeeniaga, 27. augustil Hollandiga ja 28. augustil Aserbaidžaaniga. Igast kuueliikmelisest alagrupist pääseb kaheksandikfinaali neli paremat. | Eesti võrkpallinaiskond sai ajaloolises mängus kindla kaotuse | https://sport.err.ee/973117/eesti-vorkpallinaiskond-sai-ajaloolises-mangus-kindla-kaotuse | Eesti naiste võrkpallikoondis pidi ajaloolises esimeses EM-finaalturniiri kohtumises tunnistama võõrustaja Ungari 3:0 (15, 17, 15) paremust. |
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peakohtunik Uno Tutk on 29. augustil UEFA Euroopa liiga play-off ringi korduskohtumise Bnei Yehuda (Iisrael) - Malmö (Rootsi) kohtunike vaatleja.
Premium liiga arendusjuht Veiko Soo on 6. septembril Dublinis U-21 EM-valikmängu Iirimaa - Armeenia delegaat.
Oleg Harlamov on 9. septembril Kaliningradis toimuva meeste EM-valikmängu Venemaa - Kasahstan delegaat.
Delegaat on vastaval mängul UEFA kõrgeim esindaja, kelle ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest.
Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid. | UEFA määras Eesti ametnikud mängudele Iirimaal, Iisraelis ja Venemaal | https://sport.err.ee/973299/uefa-maaras-eesti-ametnikud-mangudele-iirimaal-iisraelis-ja-venemaal | Euroopa jalgpalliliit määras Eesti jalgpalliametnikud Iirimaal, Iisraelis ja Venemaal toimuvatele rahvusvahelistele mängudele. |
Heas hoos Tammekale oli see ühtlasi Premium liigas neljandaks võiduks järjest: 2. augustil saadi kodus jagu Maardu Linnameeskonnast 2:0, nädal hiljem alistati võõrsil üllatuslikult Tallinna FC Flora 1:0 ja Narva Transist oldi üle 6:4.
Liigatabelis kindlustas Tammeka seega 32 punktiga viiendat kohta. Transil on üks mäng varuks, aga Ida-Virumaa meeskond jääb tartlastest juba kuue silma kaugusele. Vastupidiselt Tammekale augustis kõik neli kohtumist kaotanud Kuressaare on 17 punktiga seitsmes.
Laupäeval on vastamisi Nõmme Kalju ja Tallinna FCI Levadia (ülekanne algusega kell 15.55 ETV+ kanalil ja ERR-i spordiportaalis) ning Trans ja Flora. | Tammeka võiduseeria jätkub, 17-aastane Veelma skooris taas | https://sport.err.ee/973350/tammeka-voiduseeria-jatkub-17-aastane-veelma-skooris-taas | Tartu JK Tammeka alistas jalgpalli Premium liiga 25. vooru kohtumises võõrsil FC Kuressaare 1:0. Ainsa värava lõi 36. minutil 17-aastane Patrick Veelma, kes eelmises mängus kostitas Narva Transi kübaratrikiga. |
Raskemalt läks eelmise EM-i neljandal Aserbaidžaanil, kes pidi Horvaatia vastu pingutama kõik viis geimi. Lõpuks tuli võit numbritega 3:2 (25:13, 20:25, 22:25, 26:24, 17:15).
Holland oli Rumeeniast üle märksa kindlamalt 3:0 (25:21, 25:18, 25:9). Hollandlannad ongi ehk alagrupi suurimad favoriidid, sest kahel eelmisel EM-il lõpetati hõbemedalil, mullusel MM-il ja Rio olümpial saadi neljas koht.
Õhtu kolmandas kohtumises lähevad Eesti aja järgi kell 21.30 vastamisi võõrustaja Ungari ja Eesti. Matši käiku saab jälgida ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Tiitlikaitsja ja valitsev maailmameister Serbia alustas EM-i A-alagrupis 3:0 (25:17, 25:15, 25:17) võiduga Soome üle. | Eesti alagrupp: Aserbaidžaanile raske ja Hollandile kindel võit | https://sport.err.ee/973347/eesti-alagrupp-aserbaidzaanile-raske-ja-hollandile-kindel-voit | Täna alanud naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel C-alagrupis, kuhu kuulub ka Eesti, said esimese vooru kahes esimeses mängus võidud Aserbaidžaan ja Holland. |
"Mina seisin 30 aastat tagasi koos oma sõpradega siinsamas Eesti ja Läti piiril Lillis. Kõik, kes Balti ketis seisid või sellele televisiooni või raadio kaudu kaasa elasid mäletavad, et inimesed ketis olid rõõmsad ja sõbralikud ning meil ei olnud enam hirmu suure ja võimsa impeeriumi ees. Ning see oligi kõige tähtsam – me olime valmis ühiselt ja julgelt oma vabaduse eest seisma. Meil oli teadmine, et tõde on valest tugevam ja see teadmine pühkis ära hirmu," ütles Kaljulaid.
"Me seisime ühiselt ketis vale ja kurjuse vastu ning demokraatia ja vabaduse eest. Selle eest, et meil oleks edaspidi ja alati seadusevalitsus ning mitte keegi ei peaks enam hirmu tundma valesse mässitud ebaõigluse ees. Me lõime segi nende mängu ja me võitsime. Taastasime oma riikide iseseisvuse ja lõime õigusriigi. Hoiame neid väärtusi, mille eest me Balti ketis seisime, pea kaks miljonit inimest 675 ja poolel kilomeetril. Sest ebaõigluse vastu ja maailma paremaks muutmiseks peame tegema alati kõik, mida suudame," ütles riigipea. | Kaljulaid: Balti kett andis lootust paljudele rahvastele | https://www.err.ee/973346/kaljulaid-balti-kett-andis-lootust-paljudele-rahvastele | Eesti, Läti ja Leedu võimas vabaduse kett vale ja ebaõigluse vastu andis lootust paljudele rahvastele ja sellega tõukasime tagant muutusi kogu Euroopas, ütles president Kersti Kaljulaid Balti keti 30. aastapäeva tähistamisel Lilli piiripunktis. |
Jäätma saavutas 704 punktiga eelringis teise asetuse, teise poole tulemus oli platsi parim, 353 punkti 360-st. Duellides võitis Jäätma kaks vastast, kuid veerandfinaalis jäi mehhiklane Rodrigo Olvera Mendez kahe punktiga peale ning Jäätmale tuli seisuga 145:147 kuues koht.
"Rõõmustas kindlasti Robini kvalifikatsiooni tulemus ja duellides lastud maksimumpunktid ning Kristjan Ilvese kvalifikatsiooni tulemus, tema jaoks oli see esimene tiitlivõistluste debüüt," kommenteeris treener Maarika Jäätma.
"Kuid segavõistkonna võistluses oli meil palju ebaõnne. Kadettide segavõistkond lasi ühe noole valesse märklehte ja juuniorite segavõistkonna laskmise viimases seerias läks laskuril päästik lahti. Nool kukkus üle kolme meetri joone, mis tähendab koheselt, et selle noole eest saab võistkond null punkti."
Positiivselt üllatas Madridis Triinu Lilienthal, kes sai sportvibu juunioride klassis kaheksanda koha.
Lilienthal alustas tagasihoidlikult, olles eelringidega 41. positsioonil. Duellides alistas Lilienthal Tšiili, Hispaania, Türgi ja USA laskurid ning kohtus veerandfinaalis eelringi esimese asetusega korealannaga. Kahjuks tuli vastase paremust tunnistada ja sai tulemusega 2:6 kaheksanda koha.
Plokkvibu juunioride neidude klassis saavutas Lisell Jäätma üheksanda koha, samal positsioonil lõpetas ka plokkvibu kadettide neidude hulgas Meeri-Marita Paas.
Rahvusvahelise debüüdi teinud Kristjan Ilves lasi eelringis hooaja tippmargi ning saavutas 55 plokkvibu kadeti noormehe hulgas 17. koha. Sportvibu juuniorid Karl Kivilo, Hendrik Õun ja Alexandra Põllumäe võtsid avaringis vastu kaotuse ning kokkuvõttes 57. koht oma vanuseklassis. Sportvibu kadettide klassis Uku Andreas Reigole kuulus 105. koht.
Plokkvibu kadettide segavõistkond (Paas, Ilves) ja juunioride segavõistkond (Jäätma, Jäätma) pidid avaringis tunnistama vastase paremust ning Eestile tuli kaks üheksandat kohta. Sportvibu juunioride segavõistkond (Kivilo, Lilienthal) saavutas 1197 punktiga 27. koha, mis kahjuks ei taganud pääsu duellidesse. | Kaks eestlast tulid vibulaskmise tiitlivõistlusel kaheksa hulka | https://sport.err.ee/973343/kaks-eestlast-tulid-vibulaskmise-tiitlivoistlusel-kaheksa-hulka | Eesti vibulaskja Robin Jäätma tuli noorte maailmameistrivõistlustel Madridis plokkvibu juunioride klassis kuuendale kohale. Kaheksandikfinaalis lasi ta seejuures maksimumtulemuse ehk 150 punkti. |
Pealtvaataja jälgis rallilt kõrgelt müürilt, aga kukkus vahetult enne WRC2 sõitjat teele. "Üks mees kukkus viie meetri kõrguselt otse teele ja oli ime, et me talle otsa ei sõitnud," rääkis norralane.
"Pool sekundit siia-sinna. Ta seisis paremal pool teed mäenukil ja kukkus sealt otse teele. Ma ei ole midagi sellist kunagi varem näinud...," lausus jahmunud Östbergi katse lõpus.
Citroen C3 R5 masinat rooliv norralane sõidab WRC2 Pro arvestuses hetkel kolmandal kohal.
On a vraiment frôlé le drame cet après-midi au #RallyDeutschland #WRC pic.twitter.com/CUcmWk4jzf
— Rallye Sport (@RallyeSport) August 23, 2019 | VIDEO | Östberg suutis ootamatult rajale kukkunud inimesest vaevu mööduda | https://sport.err.ee/973340/video-ostberg-suutis-ootamatult-rajale-kukkunud-inimesest-vaevu-mooduda | Saksamaa ralli viiendal katsel tabas ootamatu oht Norra piloot Mads Östbergi, kui ta oleks rajale kukkunud pealtvaatajale peaaegu otsa sõitnud. |
Eestlased alustasid päeva 2:0 (21:10, 22:20) võiduga hispaanlaste Cesar Menendezi ja Alejandro Huerta üle ning alistasid pärastlõunal ka sakslased Philipp Bergmanni ja Yannick Harmsi 2:0 (21:7, 22:20).
Kahe võiduga kindlustati alagrupis esikoht ja seega ka edasipääs.
Teine Eesti paar, esimest korda MK-etapi põhitabelis osalevad Timo Ander Lõhmus ja Märt Tammearu võidurõõmu tunda ei saanud.
Kõigepealt kaotati lätlastele Martins Plavinsile ja Edgars Tocile 1:2 (21:19, 15:21, 6:15) ja seejärel tšehhidele Vaclav Bercikule ja Jan Dumekile 1:2 (23:21, 18:21, 15:17). | Nõlvak ja Tiisaar võitsid MK-etapil enda alagrupi | https://sport.err.ee/973336/nolvak-ja-tiisaar-voitsid-mk-etapil-enda-alagrupi | Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar teenis Jurmalas toimuval kolme tärni MK-etapil täna kaks võitu ja kindlustas alagrupis esikoha. |
Komitee veebilehel pakutakse raha eest valgeid T-särke, millel on kujutatud USA lipu värvides USA ja Gröönimaa kaart. Komitee hoiatab, et T-särkide arv on piiratud.
Särgi saab 25-dollarilise või suurema annetuse eest erakonnale.
"Toetage president Trumpi ja tema püüdlust laiendada Ameerikat," seisis T-särgi kirjelduses.
Ärileht Wall Street Journal (WSJ) kirjutas aruteludega kursis olevatele allikatele toetudes, et Trump on väljendanud huvi Taani omavalitsusliku piirkonna staatuses Gröönimaa ostmise vastu ja küsinud nõunike käest, kas see oleks võimalik.
Taani ütles ostusoovile ära.
Taani koloniseeris 2,1 miljoni ruutkilomeetri suuruse saare 18. sajandil ja seal elab vaid umbes 56 000 inimest, enamik neist põliselanikest inuitid. Enamik saarest on jää all.
Gröönimaa on suuresti autonoomne, kuid selle välis- ja julgeolekupoliitika otsustatakse Kopenhaagenis.
USA ametnikud peavad Gröönimaad tähtsaks USA riiklikule julgeolekule.
The @NRCC is fundraising with a t-shirt of a US map that includes Greenland: "Support President Trump and his efforts to help America grow!" pic.twitter.com/v1k0hjB5e5
— Casey Tolan (@caseytolan) August 22, 2019 | Vabariiklased paiskasid Trumpi toetuseks müüki "USA Gröönimaaga" T-särgid | https://www.err.ee/973334/vabariiklased-paiskasid-trumpi-toetuseks-muuki-usa-groonimaaga-t-sargid | USA Vabariikliku Partei rahvuskomitee hakkas müüma USA ja Gröönimaa pildiga T-särke neile, kes soovivad toetada president Donald Trumpi mõtet osta Gröönimaa, edastas USA meedia. |
"Loomulikult oleme sellel teemal palju arutlenud," kinnitas Mäkinen hoolduspargis WRC otseülekandele. "Praegu on augusti lõpp, meil on veel aega küll, et järgmiseks aastaks ette valmistuda. Meil ei ole väga kiiret. Kõige tähtsam on hetkel see, et Ott naudib rallit ja sõidab hästi. Jätkame läbirääkimistega pärast seda nädalavahetust."
Eesti sõitja on praegu suurepärases hoos ja teda ihkaksid endi ridades näha kõik tehasetiimid. Kõige selgemalt on oma huvi väljendanud Tänaku endise tiimi M-Spordi omanik Malcolm Wilson, kellega eestlane vestles Saksamaal ka neljapäeval. Mida Mäkinen M-Spordi pakkumisest teab?
"Mitte midagi! Ma ei tea, mis kuskil mujal toimub," tõdes Mäkinen. "Tean ainult seda, mida meie teeme, mida oleme arutanud. Olen üsna kindel, et saame [koos Otiga] jätkata. Muidugi tahaksime temaga jätkata, sest ta on särav staar. Sõitja pilgu läbi vaadates usun, et Ott naudib praegu Toyotas sõitmist. Ta teab, kus ta on ja saab tulevikku usaldada."
"Tunnen end üsna kindlana, et saame teda siin hoida, aga kui läheb teisiti, leiame igatahes uue lahenduse," kinnitas Toyota pealik. Kas selleks uueks lahenduseks võiks olla rallimaailma üks säravamaid noori sõitjaid Kalle Rovanperä?
"Kõik on lahtine. Loomulikult oleme Kalle arengut suure huviga jälginud ja ta on R5 klassis juba palju kogemusi omandanud. Arvan, et tal võiks olla aeg WRC masina rooli taha istuda. Olen rääkinud ka tema mänedžeri Timo Jouhkiga, kes on sama öelnud. Aga kõik on veel lahtine! Loomulikult oleme tulevikule mõelnud."
Mäkinen kinnitas, et teiste Toyota meeste Kris Meeke'i ja Jari-Matti Latvala tulevik on praegu täiesti lahtine. "Me pole veel sellele mõelnudki. Kõigepealt tahame Otiga kokkuleppele jõuda ja siis jätkame teiste sõitjatega. Meil ei ole tähtaega. Peame otsuse tegema selleks ajaks, kui Monte Carlo [järgmise hooaja esimese etapi] stardinimekiri lukku läheb!" | Mäkinen usub, et Tänak jätkab Toyotas: meil ei ole kiiret | https://sport.err.ee/973328/makinen-usub-et-tanak-jatkab-toyotas-meil-ei-ole-kiiret | Toyota rallimeeskonna pealik Tommi Mäkinen usub, et MM-sarja üldliider Ott Tänak jätkab tiimis ka järgmisel hooajal. |
"Jalgrattur on kodust eemal 200 päeva aastas. Ma ei soovinud oma poja sirgumist Skype'i teel vaadata," teatas Tour de France'il 14 etapivõitu saanud mees.
"Sporti ja elu selle ümber defineerib valu. Sul pole aega pere ega sõprade jaoks ning sind saavad pidevalt väsimus ja rutiin," mainis ta ka tippspordi füüsilist poolt.
Sprinterina kuulsust kogunud Kitteli kõige hiilgavamaks aastaks jäi 2017, kui ta sai Prantsusmaa velotuuril viis etapivõitu ja tuli teist aastat järjest Dubai velotuuri võitjaks.
2016. aasta Tour de France'il piirdus sakslane ühe etapivõiduga, aga oli punktiarvestuses teine, jäädes alla vaid Peter Saganile. | Saksa sprindiäss ei soovinud Skype'iga piirduda ja lõpetas karjääri | https://sport.err.ee/973324/saksa-sprindiass-ei-soovinud-skype-iga-piirduda-ja-lopetas-karjaari | Kolme kuu eest Katjuša-Alpecini meeskonnast lahkunud ja ajutisest puhkusest rääkinud Saksamaa jalgrattur Marcel Kittel otsustas siiski lõplikult tippspordist loobuda. |
Tegemist on 1991. aastal alguse saanud Kesk-Ameerika Panga (Banco de América Central, BAC) toetusel toimuvate rahvusvaheliste muusikapidustustega, tänavu 29. Festival de Música BAC Credomatic. Festivali direktor on keskajalehe Nacional muusikaakriitik Jordi Antich.
3. augustist 25. augustini kestval festivalil toimub pealinnas San Josés ja selle ümbruses erinevas žanris kontserte, kus kõlab teoseid alates Euroopa tuntud klassikast kuni jazzi, svingi ning a cappella pop- ja rahvamuusikani. Erinevaid kontserdipaiku on kokku 27 – hotellid, kirikud, ülikool Earth, kunstimuuseum, kultuuri- ja ärikeskused jm. Ava- ja lõpugala toimub Costa Rica rahvusteatris (Teatro Nacional).
Esimene galakontsertidest toimus 10. augustil Teatro Nacionalis, kus esinesid 33-numbrilise kavaga USA 11-liikmeline meesansambel The Harvard Krokodiloes ja Costa Rica meeskoor Intermezzo.
Festivali teine galakontsert toimub Teatro Nacionalis 24. augustil, kus mängib Leedu Kammerorkester väikeses koosseisus, kelle juhtviiuldaja on seekord Dmitri Berlinski (USA Michigani ülikooli muusikakolledži professor). Kavas on Mozart, Elgar, Čiurlionise 5 prelüüdi ja Piazzolla "Neli aastaaega Buenos Aireses". Leedust oli festivalile kutsutud veel keelpillikvartett Jonas, viiuldajate trio Tre Corda, trio Akordeon ning keelpillitrio Amber.
Pühapäeval 25. augustil toimub festivali viimane kontsert kirikus La Soledad, kus esineb Ensamble Barroco de Barcelona.
Eestist oli Costa Ricas esinemas viiuldaja Kirsti Kuusk, kelle duopartner vioolal on Jean-Paul Kress Prantsusmaalt. Duo on mänginud ka festivalidel Eestis, rohkem trios koos Klarika Kuusega klaveril. Costa Ricas andis duo viis kontserti: 3. augustil (Hotel Punta Leona, Sala Columbus), 7. augustil (Planet Hollywood Resort), 10. augustil (Hotel Borinquen), 15. augustil (Reserva Conchal, Club de Playa) ja 18. augustil (Hotel Tirol). Nende kavades olid Mozarti Duo nr 1 G-duur KV 423, Bachi Prelüüd Süidist nr 1, Ysaÿe' Sonaat sooloviiulile op 27 nr 2 "Obsession", Fauré Pavana op 50, Martinů Madrigal nr 1 H 313, Händeli/Halvorseni Passacaglia. Lisapalad olid Bachi Badinerie ja Carlos Gardeli Tango. | Muusikafestivalil Costa Ricas osaleb ka Baltimaade muusikuid | https://kultuur.err.ee/973304/muusikafestivalil-costa-ricas-osaleb-ka-baltimaade-muusikuid | Traditsioonilisel festivalil Costa Ricas teeb mitme kontserdi ja koosseisuga kaasa Leedu, samas astus duoansamblis viie kontserdiga üles ka Eestist pärit viiuldaja Kirsti Kuusk. |
Sula sõitis välja aja 35,51 ehk kaotas kolmanda poolfinaali võitjale Liam Heathile (Suurbritannia) 1,63 sekundiga.
C-finaali võitja lahkub MM-ilt 19. kohaga. | Kaspar Sula pääses MM-il C-finaali | https://sport.err.ee/973319/kaspar-sula-paases-mm-il-c-finaali | Eesti aerutaja Kaspar Sula tuli maailmameistrivõistlustel Ungaris meeste ühesüsta 200 meetri distantsi poolfinaalis kuuendaks ja jätkab C-finaalis. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.