text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Rauno Sappinen teadvustab väga hästi, et Piast ostis ta mängijaõigused just väravate pärast. "Põhiasi, miks Piast mu enda ridadesse tõi, on väravaid. Stiil, mida meeskond mängib, soosib seda ning võimalusi peaks tekkima. Igatsus võistlusmängu järele on suur ning tahaks juba väljakule saada ja enda tööd hästi teha ja väravaid lüüa," rääkis Sappinen Soccernetile.
Piast veetis kaks eelmist nädalat Türgis, kus pidas kolm treeningkohtumist, enne seda harjutati nädala jagu Poolas. Kolme meeskonna juures veedetud nädalaga on Sappinen enda hinnangul kenasti kohanenud ning uue töökoha osas jagub tal vaid kiidusõnu – organisatsioon on väga professionaalne, tingimused eeskujulikud, meeskonnas valitsev atmosfäär sõbralik.
"Sisse sulandumine polnud üldse raske, sest kollektiiv on toetav. Tegime treeninglaagrites kõvasti tööd, mis oli minu kui meeskonna uue liikme seisukohast väga hea, sest sain rahulikult kohaneda ja nüansse tundma õppida. Individuaalselt võttes läks hästi. Julgen väita, et näitasin end heast küljest," ütles Sappinen.
Sappinenil on võimalik Piasti eest debüteerida laupäeval, kui koduväljakul minnakse vastamisi liigatabelis teisel kohal oleva Szczecini Pogoniga.
Loe pikemalt Rauno Sappineni kogemusest Poolas portaalist Soccernet.ee. | Sappinen: tahaks juba väljakule saada ja väravaid lüüa | https://sport.err.ee/1608486485/sappinen-tahaks-juba-valjakule-saada-ja-varavaid-luua | Detsembri lõpus siirdus viimasel kahel aastal Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Rauno Sappinen Poola kõrgliigaklubisse Gliwice Piast. Eesti koondislane on talvistes treeningmängudes löönud väravaid ja jaganud sööte ning ametliku debüüdi võib Sappinen teha eeloleval nädalavahetusel. |
Quito päästeameti teatel on katastroofis viga saanud vähemalt 48 inimest. Kümmekond inimest on endiselt teadmata kadunud, vahendas Deutsche Welle.
Mitu Quito linnaosa jäi teisipäeval ka ilma elektrita.
"Nägime seda tohutut musta jõge, mis liikus igalpool. Pidime põgenemisel mööda seinu ronima," ütles kohalik elanik Alba Cotacachi uudisteagentuurile Reuters.
Veetulvad pühkisid minema sõidukeid ja ujutasid linna üle prügiga. Samuti tabas üleujutus spordiväljakut, kus võrkpallurid pealtvaatajate silme all tegid trenni.
Quitos elab 2,7 miljonit inimest. Hukkunute lähedastele avaldas kaastunnet ka Ecuadori president Guillermo Lasso.
Paduvihmad räsivad Lõuna-Ameerikat. Brasiilia võimud teatasid pühapäeval, et Sao Paulo osariigis hukkus paduvihmade tõttu vähemalt 18 inimest. Sajad perekonnad pidid oma kodud vihmahoogude tõttu maha jätma. | Ecuadoris hukkus paduvihmade tõttu vähemalt 24 inimest | https://www.err.ee/1608486686/ecuadoris-hukkus-paduvihmade-tottu-vahemalt-24-inimest | Ecuadori pealinna Quito ametnikud teatasid teisipäeval, et paduvihmade tõttu hukkus vähemalt 24 inimest. Linna tabas suur üleujutus, mis põhjustas omakorda massiivse maalihke. |
Kohtumist algviisikus alustanud Mikk Jurkatamm tabas mängu alguses kaugviske, mis viis Treviso 3:2 juhtima. Seejärel üritas Jurkatamm vastaste rünnakul takistada korvile suundunud Dogus Özdemiroglut, kuid eestlane kaotas tasakaalu ja kukkus kokkupuute järel selili.
Jurkatamme juurde tuli koheselt Treviso arst ning koos meeskonnakaaslaste abiga toimetati eestlane väljakult ära. Rohkem Jurkatamm platsile ei pääsenud. Esialgsetel andmetel vigastas Jurkatamm hüppeliigest, kuid vigastuse tõsidus pole veel teada.
Darüssafaka võitis kohtumise 88:76.
. @treviso_basket perde Mikk Jurkatamm, costretto ad uscire dal campo dopo un infortunio alla caviglia contro il Darussafaka. #BasketballCL pic.twitter.com/PAxLZHeT2d
— Iacopo De Santis (@IacopoDeSantis) February 1, 2022 | Jurkatamm sai Meistrite liiga kohtumises vigastada | https://sport.err.ee/1608486539/jurkatamm-sai-meistrite-liiga-kohtumises-vigastada | Eesti korvpallikoondislane Mikk Jurkatamm sai teisipäeval Meistrite liiga kohtumises türklaste Darüssafaka vastu vigastada. |
Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Tammsaar vahetab New Yorgis välja Sven Jürgensoni, kes on sellel ametikohal olnud alates 2015. aasta augustist. Jürgensoni ametiaja sisse jäi ka Eesti kampaania võitmaks kohta ÜRO Julgeolekunõukogus ning aastad 2020–2021, kui Eesti oli Julgeolekunõukogu valitud liige.
Tammsaar on töötanud välisministeeriumis alates 1994. aastast. Ta on olnud peaministri välisnõunik, töötanud Eesti saatkonnas Moskvas ning Euroopa Liidu esinduses Venemaal, EL-i välispoliitikajuhi Javier Solana poliitikaüksuses Brüsselis ning Eesti esindajana Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees (PSC) Brüsselis.
Tammsaar on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli magistrantuuri rahvusvaheliste suhete erialal. Samuti on Tammsaar lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli ning Madridi Diplomaatia Kooli spetsialiseerudes rahvusvahelistele suhetele ning õppinud Tartu Ülikooli doktorantuuris politoloogiat. Kõrghariduse sai ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis filoloogia erialal.
Karis nimetas ka Merle Pajula Eesti suursaadikuks ja alaliseks esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juures, Tuumarelvastuse Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistava komisjoni juures ning ÜRO Viini esinduse juures, asukohaga Viinis. Sama otsusega kutsus sellelt kohalt tagasi Toomas Kuke.
Lisaks nimetas president Ingrid Ameri suursaadikuks Araabia Riikide Liiga juures, asukohaga Kairos ning kutsus tagasi seni sel kohal töötanud Miko Haljase. Haljas on alates augustist 2019 töötanud Eesti suursaadikuna Egiptuses. | Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures saab Rein Tammsaar | https://www.err.ee/1608486665/eesti-uueks-suursaadikuks-uro-juures-saab-rein-tammsaar | President Alar Karis nimetas Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures Rein Tammsaare. |
Ehkki Valgevene opositsioon on demokraatlike riikide valitsusi kutsunud üles mitte lubama nende territooriumil korraldada diktaator Aleksandr Lukašenko algatatud referendumi põhiseaduse muutmiseks, pole välisministeerium seni öelnud, kas Eesti seda lubaks.
Referendumi korraldamiseks Eesti territooriumil peab Valgevene saatkond esitama taotluse välisministeeriumile.
Sel esmaspäeval andis Lotman väliskomisjoni istungil välisminister Eva-Maria Liimetsale üle Valgevene Maja ehk Eesti Valgevene diasporaa pöördumise, kus leitakse, et lääneriikide poolt mittetunnustatud riigijuht ei tohiks saada õigust korraldada Eestis referendumit, vastasel juhul legitimeeriks Eesti Lukašenko võimu, mida seni pole tehtud. Sama pöördumise esitas Valgevene Maja eraldi ka välisministeeriumile.
Referendum viidaks läbi Valgevene saatkonna hoones, mis on juriidiliselt Valgevene territoorium. Lotmani sõnul on välisministeeriumil aga võimalus saatkonna taotlusele ei öelda ning põhjendusi oleks tema sõnul mitu.
""Referendumi läbiviimiseks peab Valgevene saatkond esitama vastava taotluse. Välisministeeriumil on kõik õigused seda mitte kooskõlastada. On nii juriidiline kui ka moraalne ja selline moraal-diplomaatiline õigus, kuivõrd Eesti ei tunnusta Lukašenko režiimi legitiimsust. Seega pole mingit kohustust kooskõlastada seda mittelegitiimse režiimi mittelegitiimset referendumi läbiviimist Eesti territooriumil. See on minu seisukoht," lausus Lotman.
Lotmani sõnul pole välisminister talle seni vastanud, kuid lubaduse vastata andis.
"Ma ei tea, millal Eva-Maria Liimets vastuse annab, üldiselt oleks võinud samal päeval. Meie välisminister on kahjuks väga ettevaatlik inimene ja ta kardab teha selliseid otsuseid, mis võivad kedagi pahandada. Sellega, kui ta kardab kedagi pahandada, on suur oht, et ta pahandab väga paljusid," nentis Lotman.
Lotmani hinnangul tähendaks referendumi lubamine Eesti pinnal seda, et senised avaldused Lukašenko režiimi suunal on olnud tühjad sõnad.
"Kui Eesti lubab, siis see, et me ei tunnista Valgevene režiimi legitiimsust, on tühjad sõnad. Kui me ei luba läbiviimist, siis see tähendab, et Eesti sõnal on mingi kaal ja väärtus," lausus Lotman.
Lotman nimetas 27. veebruaril toimuvat referendumit farsiks ning võrdles seda sarnase referendumiga Venemaal, millega põlistati Venemaa presidendi Vladimir Putini võimu.
"Siin on näha Vene ja Valgevene demokraatia mahasurumismehhanismide või agentuuride koostööd. Lukašenko õpetab Vene julgeolekut, kuidas maha suruda protestiaktsioone, Putini administratsioon õpetab Lukašenko administratsiooni, kuidas korraldada valimisi ja referendumeid. Võib ette arvata, et see on samasugune farss nagu Venemaa referendum, kus 90 protsenti hääletas selle poolt, et president Putin oleks igavesti president. Midagi sarnast kavandatakse ka Valgevenes," rääkis Lotman.
Mis on Eesti seisukoht kolmapäevase seisuga, polnud loo avaldamise ajaks välisministeeriumist ERR-ile veel vastatud. 21. jaanuaril öeldi välisministeeriumist ERR-ile, et Valgevene saatkond pole Eesti välisministeeriumile nooti saatnud ei selleks, et teavitada ega ka selleks, et nõusolekut küsida. "Välisministeerium arutab nõusoleku andmist siis, kui vastav palve tuleb. Seisukoht kujundatakse peale konsulteerimist asjaomaste ametkondade ja liitlastega," teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Eesti seaduste kohaselt peab välisministeerium andma siin asuvatele välisriikide esindustele valimiste läbiviimiseks eelneva nõusoleku. Selleks peab esindus teavitama noodiga ministeeriumi valimiste läbiviimise ajast, kohast ja eeldatavast osalejate arvust.
Valgevene referendumiga põhiseaduse muutmiseks luuakse võimalus Lukašenkol jääda ametisse veel aastateks, lisaks välistatakse võimalus, et endist presidenti saaks kuritegude eest vastutusele võtta. | Lotman: Eestil pole mingit kohustust kooskõlastada Valgevene referendumit | https://www.err.ee/1608486617/lotman-eestil-pole-mingit-kohustust-kooskolastada-valgevene-referendumit | Eesti välisministeerium peaks keelduma Valgevene taotlusest korraldada Eesti territooriumil Valgevene põhiseaduse muutmise referendum ja selleks on olemas nii juriidilised kui moraalsed põhjendused, ütles ERR-ile riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman (Isamaa). |
"Kahjuks meile mitte teadaolevatel põhjustel muutus detsembris Redi juhtkonna või ka omanike suhtumine, me ei tea täpselt ega taha spekuleerida või kedagi süüdistada," sõnas Bagioglu ja lisas, et koostöö enam ei sujunud ning nad ei suutnud teatud asjades kokku leppida. "Tegime omad arvutused ja otsustasime, et sellistel tingimustel me ei saa jätkusuutlikult tegevust jätkata, vaid oleksime pidevalt kahjumis."
Bagioglu ei välistanud, et pärast koroonapandeemia lõppu võib Cinamon Soome turule naasta. Cinamoni tegevusi Baltikumis ja Eestis kõnealune otsus ei puuduta, Bagioglu kinnitusel on teistes riikides kinnisvaraomanikega koostöö väga hea.
"Keerulistel aegadel nagu praegu peavad olema head sõbrad, kes toetavad, nagu kinnisvaraomanikud, levitajad, tootjad," rõhutas ettevõtte tegevjuht ja kinnitas, et Balti riikides ulatub koostöö nende osapooltega rohkem kui 10 aasta taha. "Seega ma ei näe, et lähitulevikus tekiks probleeme Cinamoni kinodega Baltikumis."
Viimase aasta kehva kinostatistika valguses märkis Bagioglu, et kinoskäimise kultuur sellisel kujul, nagu ta oli enne pandeemiat, ei tule enam kunagi tagasi. Seega peavad kinod nüüd pingutama, et saada inimesed kodust diivanitelt ka kinosaali filme vaatama.
"Me ei saa lihtsalt öelda, et vaadake, meil on sellised huvitavad filmid ja suured ekraanid, tulge meile. Sest nüüd ütlevad kliendid, et mul on kodus ka suur ekraan ja ma saan samu asju vaadata pidžaamas, seega miks ma peaksin teie kinno tulema," nentis ta ja lisas, et kliendile tuleb pakkuda elamust, mida ei ole võimalik korrata kodus või kuskil mujal.
Cinamoni peamine plaan Eestis selleks aastaks on T1 kaubamajas asuva kino arendamine koostöös keskuse uute omanikega. Eesti kinoturu seisu laiemalt vaadates on Cinamoni tegevjuht Andac Bagioglu aga kriitiline konkurentsiameti suhtes.
"Eestis tuleks üle vaadata konkurentsitingimused ning seda mitte ainult kinosektoris, aga mujal ka, kinod on mõnes mõttes aga rohkem mõjutatud, sest tegu on nii-öelda mugavusteenusega," tõdes ta ja mainis, et kui konkurentsiolukord pole õiglane, on väga raske tegutseda. "Seega võiks Eesti konkurentsiamet rohkem tegutseda, et teha turuolukord õiglasemaks igale osalejale, mitte ainult kõige suurematele." | Cinamon sulges oma ainsa kino Soomes, Baltikumi kinosid sama saatus ei ohusta | https://kultuur.err.ee/1608486656/cinamon-sulges-oma-ainsa-kino-soomes-baltikumi-kinosid-sama-saatus-ei-ohusta | Cinamoni kinokett lõpetas tegevuse Helsingi Redi kaubanduskeskuses, sest rendilepingus ei jõutud kokkuleppele. Ettevõtte tegevjuht Andac Bagioglu ütles, et kuni eelmise aasta lõpuni oli koostöö keskusega väga hea. |
Google'i kasum eelmisel aastal peaaegu kahekordistus, hoolimata regulaatorite kasvavast survest, mis ohustab firma monopoolset ülemvõimu. Ettevõtte aastane kasum kasvas 36 miljardi dollari võrra, vahendas The Wall Street Journal.
Google'i käive kasvas tänu digitaalse reklaami müügi kasvule. Eelmisel aastal laiendasid firmad pandeemia tõttu oma kulutusi digitaalse reklaami ostmisel.
Analüütikud eeldavad siiski, et Google'i käibe kasv 2022. aastal aeglustub. Investorid eeldavad, et sotsiaalmeediaplatvormi TikTok edu vähendab YouTube'i populaarsust. Samuti vähenevad koroonapiirangud ja inimesed veedavad vähem aega kodus.
Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul kujutab suurimat ohtu Google'ile USA ja Euroopa Liidu (EL) reguleerivad asutused. Google seisab USA-s silmitsi monopolidevastaste kohtuasjadega. | Google'i 2021. aasta neljanda kvartali käive oli 75,33 miljardit dollarit | https://www.err.ee/1608486641/google-i-2021-aasta-neljanda-kvartali-kaive-oli-75-33-miljardit-dollarit | USA tehnoloogiahiiglane Google teatas kolmapäeval, et firma käive kasvas neljandas kvartalis aastaga 32 protsenti ja ulatus 75,33 miljardi dollarini. |
Vestlesime viimati neli aastat tagasi.
Nelja aastaga on päris palju muutunud … Olin siis 17.
Kuidas sa selle aja kokku võtaksid?
Ütleksin, et kõige suuremad muutused on seotud koolivahetusega. Pidin leppima olukorraga, kus sõpruskond liigub oma elude peale laiali. Suures meres hakkama saamine, ülikooli astumine. Ma käisin Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK), seal oli hästi kodune ja kokkuhoidev seltskond. Mul on küll praktilisem eriala, kuid siiski sõjaväekord (naerab). Õpin audiovisuaalset meediat – rahvusvaheline kolmeaastane õpe. On loov ning tehniline pool, mille vahel inimesed jagunevad. Olen see loovam pool, kellel on keerulisem tulevikus tööd saada. Stsenariste ja lavastajaid on palju.
Kas tahaksid tulevikus sellele erialale keskenduda?
Valitud eriala on siiski minu backup, tahaksin täiskohaga muusikaga tegeleda. Samas ei võta keegi sind tõsiselt, kui pole vähemalt bakalaureusekraadi.
Kui minnagi nüüd sujuvalt üle muusikasse – toona ütlesid, et tahaksid kangesti, et EiK ja Eik samade isikutena püsiksid. Kas see on tänaseni nii?
Ütleks küll, teen sellist loomingut, kus pole vaja kuidagi ennast eraldada. Pole tarvis maske kanda. Paratamatult tõlgendavad inimesed seda omamoodi. Näiteks on nad vahel eeldanud, et oma esinemistel seisan laval ühe koha peal ning esitan oma muusikat nagu üks õige luuletaja. See on tulnud üllatuseks, et ma näiteks toolide peale ronin.
Kas käitud laval olles tunde pealt või on need kuidagi ette planeeritud toolidele ronimised?
Mingid asjad on mulle kätte harjunud. Olen esinedes hakanud katsetama. On asju, mis toimivad ning mida julgen ette võtta. Tooli peale ronimine on üks neist … (naerab)
Mäletan, kui 2018. aastal oli sul Sweet Spotil esinedes hommikumantel seljas. See oli väga nunnu.
Katsetan erinevaid asju, et oleks lõbus. Et esinemine poleks liinitöö. Et iga kontsert oleks erinev. Samamoodi nüüd Viljandis – oli vähe ruumi, lava oli eelmise bändi tehnikat täis. Mikriständid tahtsid kogu aeg kokku kukkuda – tegin sellest omamoodi performance 'i. Asjad juhtuvad ning jäävad külge.
Kui ma ei eksi, siis tegelesid teatriga. Ehk impro ja selline esinemine tuleb orgaaniliselt välja. Sul ei ole ju lavakartust?
Tegelesin teatriga, jah. Närv tuleb ikka sisse, aga see on pigem adrenaliin. See on hea närv. Ma ei karda kontserdil kukkuda. Inimesed tulevad ju kohale ja täiega ootavad, et oleksin seal ja esitaksin neile neid palasid. Ei karda midagi valesti teha. Mul võivad ju sõnad sassi minna, aga sellest ei juhtu midagi, sest publik tahab näha, mis ma tollel hetkel neile esitan.
Kas oled pigem selline inimene, kes julgeb enda üle naerda ja nalja visata?
Kõige suuremad naljad mul iseenda üle ongi. Olen kohmetu ja ärev, kui ei teeks enda üle nalja, siis oleksin väga kurb isiksus.
Kusjuures põnev, et sa kurbuse teema sisse tood, sest 17-aastane sina mainis, et oled kurblik ja üksildane …
Eks see käib lainetena. Olen sellega osanud leppida. Mul on tunne, et mida vanemaks inimene saab, seda vähem üritab ta enda ümber kõike muuta, sest alati läheb ju midagi valesti. Seepärast ei muretse ma enam nii palju. Olen leidnud enda ümber inimesed, kellele saan loota. Ehk siis üksindust ei ole enam nii palju. See on muusikale muidugi väga halb, kui ei ole suurt kurbust kogu aeg.
"Üksindus sünnitab ilu!" tsiteerides taas seda vana intervjuud. Kas nüüd on siis seda ilu vähem?!
Laulude tekstid on küll õnnelikumaks muutunud. Positiivselt tulevikku vaatavaks. Uus album on rahulik … Olen rahulikumaks muutunud.
Täheldasin, et sinu tekstid on ka lihtsamaks muutunud. Täna kirjutad arusaadavamalt, mõtted on selgemad. Tundub, et elukogemust on rohkem, kuid mõtete väljendus selle võrra lihtsam.
Jah, olen sellele viimasel ajal palju keskendunud, et tekstid oleksid arusaadavamad. Varasemalt oli nii, et panin oma ideedest kokku mingi Frankensteini koletise. Selline kollaažitehnika on küll jäänud, kuid hoolitsen selle eest, et igas palas oleks läbiv mõte. Et kuulaja saaks vähemalt aru, mida refrääniga öelda tahan. Ülejäänu võib jääda interpreteerimiseks, avatumaks.
Millest sa oma loominguks hoogu ammutad?
Ilmselt sellest samast, millest kuueaastasena alustasin – loodusest. Mu meeleolu muutub palju just ilmast olenevalt. Sügistuuled, tuisud ja kõik selline väga mõjutavad, eriti kui enda emotsionaalne seisund on samuti tormiline. Siis sünnivad head tekstid. Kui viimast plaati kuulata, siis seal on samuti hästi palju viiteid loodusele ja loodusnähtustele. No plaadi nimi on "uduvaip"! Klassikalise luule teema, et tood kujundeid läbi looduspiltide.
Aga kui peaksid "uduvaiba" kokku võtma, siis see oleks ...
Ütleksin, et see on indie -plaat. See pole enam räpp. Ma ei taha enam nii räppar olla (naerab)! Tunnen, et "uduvaip" oli esimene väljamurdmine varasematest normidest. Minu muusikamaitse on lihtsalt nii palju ajas muutunud. Samamoodi neil, kellega koos muusikat loon.
Olen kunagi varem juba sellele mõelnud – sulle pannakse pidevalt räppari silt külge, kuigi sa ei tee enam ammu räppi.
Avalikkusele on nii raske tõestada midagi teistsugust, kui sulle on varasemalt mingi silt külge kleebitud. Mul läks kaua aega, et inimesed mind enam "nooreks räppariks" ei kutsuks.
Kusjuures "uduvaipa" kuulates oli meeldiv üllatus, et oled rohkem sinna spoken word 'i poole liikunud.
Ei ütleks, et see on spoken word. See on jälle asi, mis on jäänud, sest toona ma ei osanud end absoluutselt stiililiselt liigitada. Siis ütlesingi algusaegadel, et teen spoken word 'i.
Aga aita välja – mida oleks õige öelda? Laulja ju öelda ei saa.
See on selline retsiteerimine. Ei tunne end laulmisega piisavalt julgelt. Pean viisi, aga see on mu jaoks keeruline. Ma pole nagu Jarek (Kasar), kes õppis selle kiiresti ära, ta oskab ilusti laulda. Siiski – plaadilt leiab laulvaid refrääne. Ja mul on Maris Pihlap selja taga, kes aitab alati.
Muusik ja luuletaja EiK. Autor/allikas: Mia Tohver
Siiski … ei laula, ei räpi ja see pole spoken word. Palume abi.
(naerab) See on sõnamuusika, ilmselt! Sõnad on keskmes, ülejäänud muusika loob terviku. Kuna ma ei kirjuta ühtegi teksti algusest peale laulusõnadena, siis ei mahu alati kõik ka takti ära. Sel juhul ma retsiteerin. Ei tahaks tervet laulu laulda, siis see ei oleks minulik.
Kui rääkida värskest albumist, siis kes olid koostööpartnerid? Instrumentaalid sellel albumil – no nii head!
José Diogo Neves, kes miksis selle albumi, ütles, et ta paneb mulle instrumentaalid ka kaasa, sest raudselt neid küsitakse eraldi. Andekad tüübid on mul juures ikka. Luurel Vargalt on paar biiti, Maris Pihlap ja Mattias Tirmaste toetavad taustalaulu ja keelpillidega. Tihti ongi nii, et on produtsendi instrumentaal ning päris pillidega lisatakse nüansse. See kuidagi juhtus nii, et sattusin nende inimestega muusikat tegema ning kujunes toimiv koostöö.
Jonas Kaarnamets lõi kaasa karmima "AINULT SA ISE" pala loomisel, tal oli tausta- loop pikalt sahtlis istunud. Käre lõpp tuli minu enda muusikaliste mõjutuste tõttu. Kulminatsioon sai Jonase poolt ikka väga ägedalt loodud. Sammalhabe tegi paar tausta. Tema stuudios sai paar träkki ka salvestatud. Ülejäänud palad said purki TIKS-u stuudios või minu riidekapis. Panustas ka selline tüüp nagu Holger Rannus ehk hxlger, kes on minu kõige esimese päris tausta autor. Tema tegi mulle 2014. aastal "Balti jaama" biidi.
Kas solvud ka veidi, et tahetakse kuulata instrumentaale, ilma sinu vokaalita?
Ei solvu, see on algusest peale olnud protsess, kus saan ise ka käe valgeks teha. Kõik on ikkagi ühislooming. Hästi palju palasid on minu ja Mattiase koostöölood, kus oleme tundide kaupa koos arvuti taga.
Selle albumi teeb eriliseks, et oled jõudnud justkui kohta, kus leidsid oma hääle. Lisaks, sa ei karda enam natuke rebel olla – näiteks palas "AINULT SA ISE" oli seda eriti hästi tunda. Näitas sind hoopis teisest küljest ja teistsuguses rollis.
Olen jõudnud punkti, kus tunnen end oma kehas kindlamalt. Tähtede seis on õige olnud. Näiteks "EiK" (2020) ei valminud minu enda jaoks tervikuna, palad salvestati nii pikkade vahedega, kuid naljakal kombel kiideti hiljem just plaadi terviklikkust. Ilmselt siis seetõttu, et autorid olid läbivalt samad ja ühise kindla käekirjaga. "uduvaiba" lood on seevastu salvestatud üsna lähestikku, aga sellel figureerivaid kunstnikke on palju suurem hulk. Lühem loomisperiood toetas seda, et välja kukuks ühise kõlaga lõpptulemus. Albumit tegema hakates panin kõik lood kausta nimega "Megahea plaat". Peab endale sisendama, et oled hea ja just täpselt enda isiksuse raames.
Kas see on seotud manifesteerimisega?
Just, see on väga teemas praegu. Aga see toimib! Kui ütlen endale, et olen kõva vend, siis lähevad asjad hästi.
Kuulates juba mainitud "AINULT SA ISE" lugu, tundub, et elu on sind ikkagi trööbanud ka. Kas on endale lihtne öelda, et oled kõva vend?
Kõik on minu enda peas kinni. Kõige rohkem on mind trööbanud ma ise. Muretsen asjade pärast üle. Vahepeal peab natuke kurb olema, hommikul on jälle pilt selgem. Oma nutud peab ära nutma, nii jõuab ka rahuni.
Kas sa tahaksid ajada rohkem sellist rokisemat teemat?
See võiks jääda. Võiks veel midagi sarnast teha. Neid väljaelamispalasid on lahe kontserdil esitada – inimesed saavad täiega kaasa elada. Vabastav.
Kas sa mulle loost "MANDARIINIHOOAEG" ka räägiksid?
See on nüüd küll täpselt see looduspiltide peegeldamine. Tunne, et sügaval Eesti talves on kõik pime, päikest ei paista. Tahtsin sellest tundest kirjutada. Olin ise samal ajal sellises tsüklis, et käisin koolis, tegin päevad läbi arvuti taga tööd. Mandariinihooaja periood igal aastal, kus võid olmesse ära kaduda. Üks kõige teistsugusemaid palasid sellel plaadil.
Ka "KINNISILMI" tundus mulle teistmoodi.
See on selline situatsioonilugu. Kogu see kauamängiv on eneseotsimist täis – sentimentaalsetest asjadest lahti ütlemisest, mida pole tegelikult üldse elus tarvis. "KINNISILMI" on suvehommikul võtusena tühjas linnas koju jalutamise lugu.
Kuidas pidudega praegusel ajal on?
Mulle ei meeldi tegelikult suured peod ja paljude inimestega rääkimine. Olen pigem introvertne. Saan sotsiaalsetes olukordades hakkama, aga ei tunne end selles mugavalt. Pean teesklema, et olen suur inimeste sõber.
Olen alati mõelnud, et mis asja need introverdid siis lavadele ronivad ...
(naerab) Ventiili on vaja! Olen suure tähelepanuvajadusega introvert.
Kui palju sind huvitab, mida inimesed arvavad?
Mõned ootavad, et teeksin ikka räppi. See on nii maitse asi. Kui kellelegi ei meeldi, siis oma asi. Ei tunne, et oleksin sellest kuidagi väga mõjutatud. Mind huvitab, mida öeldakse, aga isegi, kui öeldakse halvasti, siis see on mu jaoks põnev.
Võiks öelda, et sa oled muusikuna liikunud läbimõelduma ja sihipärasema tegevuse poole?
Ütleks küll. Plaadifirmast TIKS rekords ja Peeter Ehalast on olnud suur abi. Kahemeetrist Peetrit kardetakse rohkem kui mind. Esinduslikum on, et keegi teine organiseerib ja hoolitseb. Vahelüli tekitab tõsiseltvõetavama tunde. Lisaks on tal nii palju kogemusi ürituste korraldamisega. Asjad sujuvad nii lihtsamalt.
Mis unistuste kohta räägid?
Mul ei ole unistusi, on plaanid. Murede ja melanhoolsuse üks suur põhjus on kõige kohustusena võtmine – tarvis on teha asi ära, saada linnuke kirja. Seetõttu ma eriti ei unista.
Ootused on enda suhtes kõrged ja pettumus tekib kiiresti?
Arvan küll. Seda on vähemaks jäänud, sest alati läheb midagi pekki. Sellega tuleb arvestada.
Millised on plaanid?
Tulevikku vaatavalt tahaks rohkem teha lugusid, nagu "AINULT SA ISE" ja katsetada muusikastiilidega, mis ei ole räpp. | EiK: kui ütlen endale, et olen kõva vend, siis lähevad asjad hästi | https://kultuur.err.ee/1608486524/eik-kui-utlen-endale-et-olen-kova-vend-siis-lahevad-asjad-hasti | Eik Erik Sikk alias EiK üllatas kuulajaid viienda kauamängivaga "uduvaip", mis saanud ainest vabanemisest, lahtiütlemisest ning eneseleidmisest ja visualiseerib muusiku elujaatavat poolt, kuid talle omases poeetilises kuues. Albumilt ei puudu ka üllatajad, mis asetavad artisti uutesse rollidesse ja muusikalistesse stiihiatesse. See kõik väärib lähemat uurimist. |
Rangersi eest viskas kaks väravat Chris Kreider, kes on liiga parima väravakütina visanud sel hooajal 33 väravat. Ühe tabamuse said Rangersi eest kirja Mika Zibanejad, Alexis Lafreniere ja Artemi Panarin. Kaotajate väravad skoorisid Anthony Duclair ja Sam Reinhart.
64 punkti kogunud Rangers on idakonverentsis neljandal kohal, nelja järjestikuse võidu järel kaotusega leppima pidanud Florida Panthers hoiab 69 punktiga idakonverentsis esikohta.
Tiitlikaitsja Tampa Bay Lightning sai lisaajal 3:2 tulemusega jagu San Jose Sharksist. Teise veerandi alguses viis Anthony Cirelli tabamus tiitlikaitsja juhtima, kuid kolm minutit hiljem viigistas seisu lätlane Rudolfs Balcers. Teise veerandi lõpus viis Alex Killorn Lightningu taas juhtima, kuid viimase veerandi alguses viskas viigivärava Logan Couture.
Normaalajal rohkem väravaid ei visatud ning mäng läks lisaajale. Kolm minutit pärast lisaaja algust viskas Lightningu võiduvärava Victor Hedman. Lightning on 64 punktiga idakonverentsis teisel kohal, San Jose Sharks paikneb läänekonverentsis 48 punktiga 10. kohal.
Tulemused:
Boston Bruins - Seattle Kraken 3:2
Tampa Bay Lightning - San Jose Sharks 3:2
New Jersey Devils - Toronto Maple Leafs 1:7
New York Rangers - Florida Panthers 5:2
Philadelphia Flyers - Winnipeg Jets 3:1
Pittsburgh Penguins - Washington Capitals 3:4
New York Islanders - Ottawa Senators 4:1
Nashville Predators - Vancouver Canucks 4:2
Dallas Stars - Calgary Flames 3:4
Colorado Avalanche - Arizona Coyotes 2:3
Vegas Golden Knights - Buffalo Sabres 5:2 | NHL: liiga parim väravakütt aitas Rangersi võidule | https://sport.err.ee/1608486440/nhl-liiga-parim-varavakutt-aitas-rangersi-voidule | Jäähokiliigas NHL alistas New York Rangers 5:2 tulemusega Florida Panthersi. |
Möödunud nädalal registreeris terviseamet üle 41 000 koroonasse haigestumise juhu. Suurim on nakatumine Saaremaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal. Nakatumiskordaja R on praegu 1,4 ringis. Kui üle Eesti näitab nakatumine stabiliseerumise või vähese kahanemise märke, siis Ida regiooni on omikroni tüvi alles jõudmas, mistõttu on seal praegu viiruse levik korralikus kasvus, tõdes terviseamet.
"Kuigi haigestumise kiirus on langenud, liigume sel nädalal tõenäoliselt veel kasvu suunas," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko.
Selle nädala registreeritud nakatumiste hulgaks prognoosib amet umbes 45 000 ehk keskmiselt 8000 juhtu päevas.
Nakatumiste kasv on kõigis vanuserühmades, ent suurim 35–39-aastaste ja 50–54-aastaste seas. Üldiselt aga on suur nakatumine laste seas.
Ligi poolel juhtudest saadi nakkus kodus teiselt pereliikmelt. Vähenenud on töölt saadud nakkuste hulk, selle osakaal on vaid viis protsenti kõigist nakatumistest. Lasteaiast ja koolist on nakkuse saanud 14 protsenti haigestunuid. Tugevalt on kasvanud aga teadmata nakatumiskohaga nakkuste hulk, neid on viiendik. See viitab nakkuse ulatuslikule levikule.
Eelmisel nädalal hospitaliseeriti raskekujulise koroonaga 319 inimest, mida on 15 protsenti rohkem kui nädal varem.
"Haiglates pole ühegi märgi järgi haigestunute hulk vähenemas, see on ikkagi veel kasvutrendis," tõdes Dontšenko, lisades samas, et intensiivravi vajadus ja juhitaval hingamisel patsientide hulk on vähenemas.
Nädalaga suri koroona tõttu 25 inimest vanuses 34–94, neist 80 protsenti oli vaktsineerimata.
Terviseameti andmetel on omikroni tüve osakaal haiglas 78–79 protsenti, delta tüve osakaal langeb väga kiiresti.
"Kes viibisid haiglaravil delta tüvega, on nüüdseks valdavalt välja kirjutatud ja paranemas. Praegu on haiglas valdavalt omikroni tüvega patsiendid," ütles Dontšenko.
Kui veel eelmisel nädalal keskendus terviseamet delta tüvega patsientide läbihelistamisele, siis selle tüve osakaalu languse tõttu on nende läbihelistamisest loobutud. Kuna aga haigusjuhtude arv on väga suur, helistatakse nüüd nakatunuid läbi teatud valimi alusel.
Terviseamet erinevalt valitsusest veel koroonapasside kaotamist ei poolda, vähemalt seni, kuni nakatumine ei ole saavutanud stabiliseerumist või pöördunud langusesse.
"Läheb veel aega, enne kui strateegiat muuta," oli Dontšenko seisukoht.
Perearstide koormus on rohkete nakatunute tõttu väga suur, mistõttu palub terviseamet helistada testimise saatekirja saamiseks hoopis perearsti nõuandeliinil 1220. Oma perearstile võiksid inimesed helistada üksnes tõsiste terviseprobleemide korral. | Nakatumine võib hakata vähenema järgmisest nädalast | https://www.err.ee/1608486545/nakatumine-voib-hakata-vahenema-jargmisest-nadalast | Terviseamet ootab nakatumise stabiliseerumist ja vähenemist alates järgmisest nädalast. |
Odavaim on elektri hind hilisõhtul. Odavaim on hind keskööst kuni kella üheni reedel, millal megavatt-tund maksab 119,92 eurot megavatt-tunni eest.
Elekter on kalleim hommikul ja õhtul, kui hind tõuseb üle 200 euro taseme. Õhtul kella seitsme ja kaheksa vahel on hind kõrgeim, ulatudes 236,41 euro tasemele megavatt-tunni kohta.
Soomes, Lätis ja Leedus on neljapäeval elektri hind Eesti tasemega sisuliselt sama. | Neljapäevane elektrihind tõuseb neli protsenti 177 euroni | https://www.err.ee/1608486578/neljapaevane-elektrihind-touseb-neli-protsenti-177-euroni | Neljapäeval tõuseba keskmine elektri hind Nord Pool börsi Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 4,3 protsenti 176,94 euroni megavatt-tunni eest. |
"Praegu on Kiievis äärmiselt aktiivne diplomaatiline hooaeg. Nädala jooksul on Ukrainat külastanud või külastavad Briti peaminister, Türgi president, Hollandi peaminister, Poola peaminister, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident," rääkis Maasikas kolmapäeval ERR-ile. "Need on äärmiselt oodatud toetusavaldused nii poliitilise toetuse mõttes nagu ka konkreetne sõjaline abi Ühendkuningriigilt, Eestilt, Lätilt, Leedult, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt," lisas ta.
Maasikas tõi esile ka Euroopa Liidu ja Kanada rahalise abi Ukraina riigile.
Kuna Vene väed on juba mitu kuud olnud Ukraina piiridel, siis hakkab kogunenud pinge mõjutama Ukraina majandust, investorite meeleolusid ning juba mõjutab ka riigi võimalusi rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata, selgitas diplomaat.
"Selles mõttes on Euroopa Liidu toetus, mille kuulutas välja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel esmaspäeval ja mille Euroopa Komisjon teisipäeval heaks kiitis – 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku ab i – äärmiselt õigeaegne ja äärmiselt vajalik," rõhutas Maasikas.
Tegemist on EL-i makro-makromajanduslik abiga, mis sisuliselt on soodsatel tingimustel saadav laen. See makstakse välja kahes osas: esimene pool kiiresti ja ilma tingimusteta ning teine pool siis, kui on täidetud tingimused, milles Euroopa Liit ja Ukraina valitsus omavahel kokku lepivad. "Ja arusaadavalt on praeguse kiire ja operatiivse abipaketi puhul need tingimused hulka kergemad kui nad tavapäraselt on," märkis Maasikas.
"Aga selle abi ja Euroopa Liidu sammu tähtsus pole mitte ainult rahasummas, vaid peamine tähendus, mida [Euroopa Komisjoni majandusteemade juhtiv] asepresident Valdis Dombrovskis ka eile ja üleeile (esmaspäeval ja teisipäeval – toim.) Ukraina liidritega kohtudes rõhutas, on signaal rahvusvahelistele toimijatele ja ka rahvusvahelistele turgudele, et Euroopa Liit usaldab Ukrainat. See on kõige olulisem," lisas EL-i Kiievi-esinduse juht.
Saatkondadest on lahkunud vähesed
Viitele, et Ameerika Ühendriigid ja mõned muud riigid on otsustanud lubada Kiievist koju osa oma saatkondade personalist ja diplomaatide pereliikmed, märkis Maasikas, et Ukrainast on lahkunud siiski vähesed.
"Kõik sellised otsused teeb alati konkreetne riik ise, sest igal riigil, igal valitsusel on vastutus inimeste eest, keda ta on saatnud väljapoole oma riiki, oma valitsust teenima. Need on alati erinevad riigisisesed protseduurid, aga need arvestavad loomulikult konkreetset olukorda, riskihinnangut ja muidugi ka värskeid kogemusi, mis riikidel ja valitsustel on. Ja värskeim kogemus, mis nii Ameerika Ühendriikidel kui ka teistel on, on muidugi Afganistanist lahkumine," rääkis Maasikas.
Tema sõnul saatis USA koju Kiievisse lähetatud inimeste pereliikmed ja lubasid lahkuda neil diplomaatidel, kes ei täida elutähtsaid funktsioone. "Aga nendest, kellel lubati lahkuda, ei ole peaaegu keegi läinud. Ja see on ka inimeste hinnang praegusele olukorrale Kiievis," tõdes Maasikas.
Tema sõnul jälgib nii Euroopa Liidu delegatsioon kui ka EL-i riikide saatkonnad pidevalt olukorda ning on koostanud plaanid erinevateks arenguteks. "Värskelt on Euroopa Liidu delegatsiooni koordineerimisel ja Euroopa Liidu riikidega koostöös ohupilti ühtlustatud ning üle vaadatud need sammud, mida liikmesriigid teevad," ütles Maasikas.
"Praegu on Euroopa Liidu liikmesriikidest ainult kaks lubanud pereliikmetel vabatahtlikult lahkuda. Siin suuri samme ei ole keegi võtnud," lisas ta.
ERR-i andmeil on Saksamaa ja Austria andnud oma kodanikele sellise loa.
Ukraina, Briti ja Poola kaitsekoostööd veel vara hinnata
Kommenteerides sel nädalal avalikuks saanud plaani, mille kohaselt Ukraina, Ühendkuningriik ja Poola tihendavad oma kaitsekoostööd, ütles Maasikas, et seda on veel vara hinnata.
"Peab veel vaatama, mis selle koostöö konkreetsed viljad ja üksikasjad võiksid olla. Aga riigid, mis kuuluvad samadesse liitudesse ja allianssidesse, teevad ikka teinekord mingeid asju rohkem koos. Ukrainal näiteks on väga tihe poliitiline koostöö Lublini kolmnurgas Poola ja Leeduga. Ja selles ei ole iseenesest midagi erakordset," rääkis Maasikas.
"Teinekord on niimoodi, et kahel liitlasel on omavahel näiteks relvasüsteeme, mida saab koos tarnida. Eks ole näha, mida see koostöö konkreetselt hakkab sisaldama," lisas ta. | Maasikas: lääs toetab Ukrainat nii raha, relvade kui ka diplomaatiaga | https://www.err.ee/1608486521/maasikas-laas-toetab-ukrainat-nii-raha-relvade-kui-ka-diplomaatiaga | Lääneriikide liidrite visiidid Kiievisse ning Euroopa Liidu 1,2 miljardi euro suurune täiendav abi on Venemaa surve alla sattunud Ukrainale ülimalt oluline, ütles EL-i esinduse juht Kiievis Matti Maasikas. |
"Nukrad uudised tulevad Eesti poolelt, aga kuna kogu üldine meeleolu on tiimis hea, proovime ka nendest kaotustest üle saada," sõnas Kilp pärast Ilvese positiivsest proovist kuulmist Eesti ajakirjanikele. "Eks siin paras sõda selle koroona vastu on ja paratamatult on tiimis mõned langenud." "Kui endast räägin, siis olin vaimselt valmis selleks, et nii võib minna. Ja olen valmistunud ka selleks, et kui siin väga kehvasti läheb, pean võib-olla konteineris kuidagimoodi tagasi minema," lisas ta muheledes. "Ma ei tea, kuidas see välja näeb – DHL-i konteineriga Eestisse äkki lõpuks?"
Lisaks Ilvesele on Eesti koondisest positiivseid proove andnud ka laskesuusataja Susan Külm ja murdmaasuusakoondise taustajõud Riho Roosipõld. "Minu enda treener on praegu isolatsioonis ja temaga rääkides olen aru saanud, et ega ta ise ka ei tea, kas ja millal ta üldse välja saab," nentis Roosipõllu õpilane, olümpiadebütant Henri Roos. "Siiamaani on meil siin hästi läinud, aga ikka on ärevus sees, igalt poolt tuleb positiivseid teste. Kui ise annad teste, siis loodad ikka, et see on negatiivne. Aga tuleb võtta asja nii, nagu on ja lõpuks ise midagi väga muuta ei saa, ainult ennast hoida."
"Pean tunnistama, et päris sada protsenti rahulikuks ei ole saanud ise jääda," avaldas ka suusataja Alvar Johannes Alev. "Kui õhtul kõvem koputamine uksele käib ja skafandrites mehed on ukse taga, poeb väike hirm ikka hinge küll. Aga siiamaani on õnneks tahetud kas voodipesu vahetada või tuba koristada."
Ka suusahüppajad Artti Aigro ja Kevin Maltsev olid Ilvese positiivsest proovist kuuldes mõtlikud. "Eks see ole kurb uudis meile kõigile," tõdes Aigro. "Kõigil on käsi pulsil, aga tuleb ikka keskenduda enda võistlustele. Kindlasti tulime siia võistlema, mitte positiivseid koroonateste andma."
"Reaalsus on see, et võid proovida ükskõik kui hästi seda koroonat kõrval hoida, aga ta võib tulla millal tahes," mõtiskles Maltsev. "Tuli küll üllatusena, et Kristjan on nüüd ka positiivne. Loodetavasti oli valepositiivne ja uued testid on negatiivsed."
"Ega sa ise ei saa otsustada, millal see koroona sulle tuleb," arvas ka murdmaasuusataja Mariel Merlii Pulles. "Ise pead valmistuma selleks, kas tuleb või ei tule – kannad maski, hoiad inimestest eemal. Iseenda poolt teed selle ära, aga kunagi ei tea, mida see test sulle õhtul teada annab." | Marko Kilp: olen valmistunud ka selleks, et pean konteineris tagasi minema | https://sport.err.ee/1608486551/marko-kilp-olen-valmistunud-ka-selleks-et-pean-konteineris-tagasi-minema | Uudis sellest, et kahevõistleja Kristjan Ilves andis Pekingi olümpiale jõudmise järel positiivse koroonaproovi, jättis jälje kogu Eesti koondisele. Sprinter Marko Kilp tõdes, et tema valmistas end selleks ette, et võib olümpial karantiini sattuda. |
Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusreformi väidetav eesmärk on parandada põhikooli eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust. Olulist süüd nähakse koolijuhtidel, kes on koostöös õpetajatega läbi viinud koolieksameid (riiklike põhikooli lõpueksamite järeleksameid), mis ei vasta põhikooli riikliku õppekava õpitulemustele või ei ole korraldatud eetiliselt.
Kehtiv eksamisüsteem rakendus 1999. aastal. Jõuda enam kui 20 aastat hiljem tõdemuseni, et meie haridusjuhid ja õpetajad rikuvad häid akadeemilisi tavasid, on omaette kurioosum. Kuna väärtustame teaduspõhist lähenemist, siis võiks haridus- ja teadusministeerium esitada ülevaate, millised koolid, kui paljudel juhtudel, millisel viisi on rikkumisi läbi viinud ning mis veelgi olulisem: miks koolid seda teinud on ning kuidas riik seda olukorda veerandsajandi jooksul parandada on püüdnud.
Ma arvan, et nüüd tunnevad väga paljud Eesti õpetajad ja koolijuhid, kes on korraldanud koolieksameid ausalt, end riivatuna. Umbisikuliste süüdistuste tulemusena on kahjustatud kõigi mainet, Eesti kooli mainet.
Järgnev on aga veelgi kummalisem. Kuigi aususe sildi all soovitakse riiklikel põhikooli lõpueksamitel kaotada lävend (teisisõnu, õpilane ei pea koguma ühelgi eksamil ühtegi punkti), jätkub ka pärast reformi järeleksamite kokkupanemine koolis. Ehk see, mida koolidele ette heidetakse, jätkub. Kuidas see toetab plaanitava eesmärgi saavutamist?
Huumorirubriiki kuulub aga juba järgnev lõik eelnõu seletuskirjast: "Koolid saavad läbi viia vaid neid lisaeksamid, mida konkreetse kooli õpilastele vaja on ja arvestada eksami kuupäevade valimisel õpilaste vajaduste ja soovidega, et kõik õpilased saaksid ja jõuaksid koos klassikaaslastega lõpuaktusele."
Mis siis on olulisem, kas pidu või hariduslünkade ja puudujääkide likvideerimine? Sisuliselt võetakse koolidelt võimalus täiendavat õppetööd reaalselt korraldada ning survestatakse kooli järeleksamitel petma. Eraldi küsimus on, kas õpilasel on vajadust üldse järeleksamile minna, kui ta seal midagi õigesti vastama ei pea.
Ebakõlasid leidub veelgi. Ministeeriumi partnerid on väitnud, et regulatsioon muudab ka lubatud puudulike hinnete arvu lõputunnistusel kahelt ühele. Samal ajal märgitakse eelnõu seletuskirjas selgelt, et ka edaspidi on koolil võimalik õppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistus õpilasele, kellel on "nõrk" või "puudulik" aastahinne kahes õppeaines.
Praegu kehtib määrus, mille järgi tunnustatakse õpilast kiitusega põhikooli lõputunnistusel, kui tema kõigi lõputunnistusele kantavate õppainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on "väga hea". Kui eksamitulemused ei ole enam seotud põhikooli lõpetamisega, siis muutub ka tunnustamise kord.
"Kuidas haridusreform mõjutab tööd andekatega, seda haridus- ja teadusministeerium eelnõu seletuskirjas ei analüüsi."
Sisuliselt loobub riik kvaliteedikontrollist ning devalveerib seeläbi hariduse väärtust. Kuidas haridusreform mõjutab tööd andekatega, seda haridus- ja teadusministeerium eelnõu seletuskirjas ei analüüsi.
Olen aastate jooksul lugenud paljude haridus- ja teadusministeeriumi eelnõude seletuskirju. Silma jääb juriidiline ülevaade. Oluliselt enam võiksid need sisaldada kasvatusteaduslikku analüüsi, võrdlust meie partnerriikidega (vead, mida meie saaksime oma riigi haridust reformides vältida).
Toon mõne näite. Kui hakkame eksamitulemusi esitama punktiskaalal, kas oleme valmis selleks, et meedia avaldab põhikoolide eksamitulemuste edetabelid? Paljud omavalitsused määravad kooli minevatele õpilastele kooli ise. Mis tundega saadab lapsevanem oma lapse kooli, mille puhul on teada, et selles koolis on õpitulemuste saavutamine väga keeruline? Kuidas me vähendame hariduslikku kihistumist? Mis on olnud kaasava hariduse mõju kujunenud olukorrale?
Eesti hääleõiguslik kodanikkond võttis 1992. aastal vastu põhiseaduse, milles öeldi, et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine riigi järelevalve all. On kummaline seada kohustus, anda selle realiseerimiseks väga palju raha ning siis loobuda kvaliteedi kontrollist. Lävendis nähakse põhihariduse kohustusliku standardi saavutamist.
Oleme riigina muutunud jõukamaks: õpiruumi, õppematerjalide, koolitoidu, õpetajate, tugipersonali jne eest tasub riik ja kohalik omavalitsus, maksumaksja. Haridus on investeering. Loobudes õpieesmärkide (õpitulemuste, pädevuste, hoiakute) saavutamisest, loome olukorra, kus raiskame raha, mitte ei investeeri seda.
Meie ühiskond püüab toime tulla tervisekriisiga ja energiakriisiga ning elab iga päev teadmisega, et Euroopas võib 2014. aastal alanud sõda veelgi laieneda. Meil on vaja lahendada hariduse jätkusuutlikkuse küsimus ja seda nii kõrghariduses kui ka õpetajate järelkasvu teemal.
Palju tööd on vaja teha õppekavade nüüdisajastamisega. Kvaliteetne haridus on väärtus ning meie ühine eesmärk. Peame ühiskonnana pingutama, et meie noored tulemusteni jõuaksid, mitte loobuma pingutust nõudvate eesmärkide saavutamisest. | Madis Somelar: plaanitava reformiga devalveerib riik hariduse väärtust | https://www.err.ee/1608486515/madis-somelar-plaanitava-reformiga-devalveerib-riik-hariduse-vaartust | Haridus- ja teadusministeeriumi plaanitav haridusreform ei täida oma eesmärki ning vähendab oluliselt riikliku põhihariduse kvaliteeti, kirjutab Madis Somelar. |
Pekingisse saabudes andis Külm negatiivse proovi, kuid Zhangjiakou olümpiakülla jõudes selgus, et ta on lähikontaktne. Kaks päeva sai Külm lähikontaktsena isolatsioonis treenida, aga siis andis ta kaks järjestikust positiivset proovi ja ta viidi isolatsioonihotelli.
"Enam ei olegi küsimus selles, et terve püsida, nüüd on küsimus selles, et negatiivne proov anda. Susanil on tegelikult tervis väga hea. Läbipõdenuna ilmselt ta ei oodanud, et ta siin põhimõtteliselt kuu aega hiljem annab uuesti positiivse proovi, endal enesetunne ja tervis hea, mitte ühtegi sümptomit. Selles mõttes oli see ootamatu," rääkis Tobreluts Eesti ajakirjanikele pressikonverentsil. "See on kummaline, et Susan tuli ja andis negatiivse proovi, oli lähikontaktne, andis esimesed proovid negatiivsed, siis andis kaks positiivset proovi ja pandi karantiinihotelli, andis karantiinihotellis uuesti negatiivse proovi, järgmine proov uuesti positiivne. Täiesti absurdne, kuidas see niimoodi olla saab."
"Viimased uudised on sellised, et enne neljandat ta välja ei saa," jätkas Tobreluts. "See tähendab tema jaoks viit passiivset päeva, mis kindlasti jätab jälje üldfüüsilisele seisundile. Okei, kui ta annab homme-ülehomme negatiivse proovi, siis ta taastub ilmselt üsna kiiresti, seisundi saab taastada mõne treeninguga. Heal juhul sprindiks on võimeline uuesti võistlusvalmidusse saada. Aga see on kõige optimistlikum prognoos."
"Praegu istub ta ainult hotellitoas, ei ole tal ühtegi trenažööri. Uurisime, kas on võimalik sinna viia, äkki homme õnnestub," lisas Tobreluts. "Hotellipersonal võib seda keelata, sest see võib tuba kahjustada. Aga vaatame, ehk on võimalik mingid hantlid talle ikkagi toimetada."
Tobrelutsu teine hoolealune Tuuli Tomingas nentis, et olümpiamängudel keerleb nüüd kogu elu koroona ümber. "Esimestel päevadel võib-olla see reaalsus ei jõudnudki kohale. Aga pärast seda, kui Susaniga nii läks, eladki iga päev natukene hirmus," tunnistas Tomingas. "Kui sa kukud ikkagi karantiini võõras riigis, võõras kultuuris, istud üksinda ühes ruumis, siis see on tegelikult tohutult ebameeldiv asi. Seda enam, et sa oled sportlane ja see mõjutab sinu sportlikku saavutusvõimet väga palju." | Tobreluts Külma koroonaproovidest: täiesti absurdne | https://sport.err.ee/1608486527/tobreluts-kulma-koroonaproovidest-taiesti-absurdne | Esmaspäeval Zhangjiakou isolatsioonihotelli viidud Eesti laskesuusakoondislane Susan Külm on Pekingi olümpiamängudel andnud vaheldumisi negatiivseid ja positiivseid koroonaproove, treener Indrek Tobreluts nimetas olukorda absurdseks. |
Kuigi Eestis on maapõuevarasid kasutatud tuhandeid aastaid, algas nende süsteemne uurimine alles 20. sajandil. Lähtekohaks võib pidada meie põlevkiviaja algust 1916. aastal korraldatud uuringute ja järgnenud kaevandamisega Virumaal.
Juba üsna algfaasis leidsid kasutust kaasaegsed uurimistehnoloogiad, nagu geoloogiline südamikuga puurimine (sh rauamaagi uuringupuuraugud Jõhvis), keemilised analüüsid, tehnoloogilised katsed jm. Teise maalimasõja järel algatati mastaapsed maavarade otsingud, uuringud ja kasutamine, allutatuna suurriigi ambitsioonikale plaanimajandusele. Loodi Eesti Geoloogia Valitsus ja arendati spetsiaalseid uurimisinstituute või nende osakondi.
Taasiseseisvumise järel ja fosforiidisõja tuules algas Eestis kõhkvel periood, kus maavarade otsinguid ja uuringuid ei peetud enam riigi jaoks prioriteetseks valdkonnaks. Ühelt poolt olid osaliselt põhjendatud arvamused, et varasematel kümnenditel kogutud uuringute andmestik, sh puursüdamikud ja kivimiproovid, olid piisavad kahaneva mäetööstuse arenguvajadusteks, teiselt poolt piiras vahendite nappus.
Paraku kujunes see uuringutevaene vaikne aeg liiga pikaks, mida hakati selgemalt teadvustama alles veerand sajandi möödudes (Kaljo et al. 2016). Maailm oli vahepeal edasi liikunud uute laboratoorsete meetodite arendamisel ning ka Eesti ülikoolid olid saavutanud muu maailmaga võrreldava kõrge tehnoloogilise võimekuse.
Eesti ühiskonna materiaalne tase oli teinud suure sammu edasi ning seisak meie maapõueressursside alastes teadmistes hakkas piirama valdkonna arenguvõimalusi. Väga oluline oli ka tõdemus, et tehnoloogiline areng maailmas oli tekitanud vajaduse uute ressursside (nt haruldased metallid) järele, mille esinemist meie maapõues varasematel aastakümnetel oli uuritud väga pealiskaudselt.
Muutus hoiakutes maapõueuuringute suhtes toimus 2015. aastal, kui Keskkonnaministeeriumi juhtimisel kutsuti kokku töögrupp ülikoolide, ettevõtjate, kodanikuühenduste ja riigi esindajatest.
Selle töö tulemusena valmis 2017. aastal riigi maapõuestrateegia dokument (Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050), mis omakorda pani aluse Eesti Geoloogiateenistuse taasloomisele riigiasutusena 2018. aastal ning käivitas maapõueuuringute riikliku rahastamise.
Osa sellest protsessist oli ka haridus- ja teadusministeeriumi otsus rahastada perioodil 2017–2020 riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA meetme raames Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Geoloogiateenistuse koostööprojekti MAARE – "Eesti prioriteetsete maapõueressursside väärindamise kriitilised tehnoloogilised, geoloogilised, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud küsimused ning nende lahendamise võimalused".
MAARE projekt, mille tellijateks olid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja keskkonnaministeerium, oli üsna ambitsioonikas, hõlmates seitset küllaltki erinevat alamprojekti, mis katsid mitme Eesti maavara senisest efektiivsema väärindamise uuringuid, mäetööstusjäätmete (põlevkivituha) kasutamise võimalusi, Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise geoloogilisi probleeme, samuti maapõuevarade kasutamise majanduslike jt mõjude analüüsi (vt Ukrainski et al. 2019).
Käesolevas artiklis püüame anda lühikese ülevaate projekti tulemustest Eesti nelja peamise potentsiaalse maavara väärindamise alal.
Kirde-Eesti magnetanomaalia metallide genees ja kasutuselevõtu potentsiaal
Ligi sajandivanused algteadmised Jõhvi piirkonna magnetiliste anomaaliate kohta on tekitanud mitmeid geoloogilisi küsimusi rauamaagi esinemise, selle kvaliteedi ja ka võimaliku mahuga seonduvate asjaolude kohta.
Eesti aluskorrakivimite magnetilistest anomaaliatest on kõige silmatorkavam juba 1924. aastal avastatud Jõhvi magnetiline anomaalia (JMA). Varasemad eelmise sajandil 1930.–1980. aastatel tehtud puurimised ja uuringud tuvastasid, et anomaaliaid põhjustavad kristalses aluskorras enam kui 200 meetri sügavusel paiknevad magnetiitkvartsiidid (Jõhvi ja Sakusaare anomaaliad), millega kaasnevad ka sulfiidne mineralisatsioon ja grafiitkildad.
Arvutuslikud rauamaagi koguse hinnangud andsid rauamaagi varuks (Fe sisaldus üle 25 protsendi) umbes 355 kuni 629 miljonit tonni. Tegelikud levikupiirid ja maagikehade paksus jäi aga teadmata ja kõik vanemad Jõhvi puursüdamikud, välja arvatud 1937–1939 rajatud kahe esimese puurimise südamikud on hävinud.
Uue uurimisprojekti eesmärk oli hinnata JMA raua ja võimaliku sulfiidse mineralisatsiooniga seonduvate metallide esinemist ja päritolu ning täpsustada magnetanomaalia kuju ja tekkepõhjusi. Samuti oli eesmärgiks hinnata rauamaagi ja sulfiidsete maakide võimalikku majanduslikku tähtsust.
Joonis 1. Maapealsete magnetvälja mõõtmiste punktid ja anomaalia väärtused Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas. Punasemate punktidega tulevad selgelt välja Jõhvi anomaalia kolm tippu. Autor/allikas: Koostanud J. Plado Maa-ameti baaskaardi (2019) taustal.
Geofüüsikaliste uuringutega selgitati Jõhvi magnetanomaalia täpsustatud asend ning koostati maagikeha ruumiline mudel (Plado et al. 2020). Jõhvi magnetanomaalia koosneb kolmest maksimumist (joonis 1).
Lääneanomaalia tekkepõhjuseks on arvatavasti silindrilaadse kujuga maagikeha, mis on kallutatud 30kraadise nurga all lõuna suunas ning mis esineb 260 kuni 750 m sügavusel. Idaanomaaliat saab kirjeldada kolme silindrilise maagikehaga, mis paiknevad erinevatel sügavustel ning on ka eri paksustega (200 või 250 m).
Kirdeanomaalia on lähendatav mudeliga, mis koosneb ühest väikese läbimõõduga silindrilisest maagikehast, mis paikneb u 250 m sügavusel. MAARE projekti geofüüsikaliste uuringute ning modelleerimise andmetele tuginedes rajas Eesti Geoloogiateenistus 2020. aastal kaks kaldpuurauku, mille südamikud läbivad Jõhvi maagistunud kivimeid ennustatud sügavustel ja orientatsiooniga.
Selle värske materjali analüüsimine veel kestab (Soesoo et al. 2021), kuid senised uuringud näitavad, et raua sisaldus Jõhvi magnetiitkvartsiitides, mis vahelduvad ümbritsevate gneissidega, varieerub vahemikus 22 protsenti kuni 45 protsenti ja gneissides 5–20 protsenti.
Teiste kasulike metallide sisaldused on analüüsitud JMA proovides siiski madalad ning jäävad reeglina allapoole majanduslikult arvestatavat piiri, kuigi mõned varasemad geokeemilised uuringud on näidanud ka nimetatud metallide kõrgenenud sisaldusi.
Olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole Jõhvi magnetanomaaliat põhjustava maagikeha kaevandamine vaid rauamaagi saamise eesmärgil majanduslikult otstarbekas, kuid teiste metallide potentsiaal vajab veel täpsustamist ja võib muuta seda hinnangut.
Tuginedes olemasolevatele piiratud struktuurgeoloogilistele ja geokeemilistele andmetele, võib esitada hüpoteesi, et Jõhvi vöönd on Kesk-Rootsi Bergslageni mikrokontinendi jätk ja seega võib Jõhvi rauamaak olla üks osa suurest, ka Põhja-Eestis laiuvast metallogeneetilisest süsteemist.
Aluskorra sulfiidse maagistumise edasiste uuringute fookus peaks lisaks Jõhvi uute puursüdamike analüüsile haarama Kirde-Eestis Uljaste potentsiaalse maagistumispiirkonna, mille analüüsimisega ongi alustatud jätkuprojekti raames.
Eesti fosforiidi säästlik väärindamine
Eestis paiknevad Euroopa Liidu suurimad teadaolevad fosforiidivarud, mida hinnatakse ligikaudu 800 miljonile tonnile P 2 O 5 -le. Samas imporditakse praegu peaaegu kogu Euroopa Liidu fosfaattooraine Põhja-Aafrikast (peamiselt Marokost) ning Venemaalt.
Euroopa Komisjoni 2018. aasta kriitiliste toorainete raportis on fosforiit toodud kriitiliste toorainete loetelus toormena, millel on nii suur majanduslik tähtsus kui ka oluline tarnerisk. Kõrvuti fosforiidiga on EL-i kriitiliste toormete nimekirjas haruldased muldmetallid (HMM), mis on kohati kontsentreerunud fosforiiti ning mille võimaliku uudse toormena fosforiite ka käsitletakse.
"Viimase 30 aasta jooksul ei ole läbi viidud fosforiidi geoloogiliste varude ega karbifosforiidi töötlemise tehnoloogilisi uuringuid."
Eesti fosforiiti kaevandati alates eelmise sajandi esimest poolest kuni 1990. aastate alguseni, kuni viimane kaevandus Maardus 1991. aastal suleti. Koos kaevandamise ja töötlemise lõpetamisega hääbusid ka fosforühendite tootmise tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevused ning viimase 30 aasta jooksul ei ole läbi viidud fosforiidi geoloogiliste varude ega karbifosforiidi töötlemise tehnoloogilisi uuringuid.
Samas, jäätmeteta, keskkonnasõbralik ja ökonoomne fosfaattooraine käitlemine eeldab uute tehnoloogiliste lahenduste arendus- ja katsetööd.
Eesti fosforiit koosneb madalmere tõusust-mõõnast mõjutatud rannikuvööndis settinud liivast, milles on rohkesti käsijalgsete (brahhiopoodide) fosfaatsest materjalist kodade fragmente. Need kojad koosnevad apatiidist ning tervikuna varieerub fosfori sisaldus nendes liivakivides ümberarvutatuna P 2 O 5 vormi 6–20 protsenti. Kuna fosfori sisaldus karpliivakivis on varieeruv ja üldiselt madal, siis vajab Eesti fosforiit edasiseks töötlemiseks rikastamist.
Projekti põhieesmärgiks oligi selgitada laborikatsetega uudsete rikastusmeetodite kasutatavus Eesti fosfaatmaagi flotatsioonrikastamiseks fosforhappe tootmiseks vajalikule tasemele vastavuses maailmaturu nõuetega. Samuti olid projekti eesmärkideks fosforiidi töötlemisel tekkivate ohtlike jäätmete määratlemine ning ohtlike ja/või kasulike elementide jaotumine tehnoloogilises protsessis.
Maailma erinevate fosforiiditoormete kasutatavust piiravad mitmesugused kaasnevad kahjulikud komponendid (ennekõike raskmetallid). Eesti karbifosforiiti iseloomustab võrreldes teiste maailma setteliste fosfaatidega erakordselt väike raskmetallide ja radioaktiivsete elementide sisaldus.
Biotoksilise kaadmiumi sisaldused on tüüpiliselt alla 1 g/t ja ka uraani sisaldused on keskmiselt kuni 50 g/t. Haruldaste muldmetallide sisaldus on Eesti fosfaatmaagis võrreldes teiste kasutusel olevate maakidega keskmisel tasemel.
Varasematest uuringutest on teada, et suurim väljakutse fosforiiditoorme rikastamisel on magneesiumi ja raua sisalduse vähendamine kontsentraadis, kuna need metallid põhjustavad fosforhappe viskoossuse suurenemise ja sellega kaasneva suurema fosfori kao.
Käesolev uuring näitas, et Eesti fosforiidi Maardu leiukoha maagist saab flotatsioonrikastamisel fosforhappe tootmise nõuetele vastavat kontsentraati, juhul kui lisandite (MgO, Fe 2 O 3 ja Al 2 O 3) sisaldus P 2 O 5 suhtes on väiksem kui 0,05 (Yang et al. 2021).
Paraku varieerub Eesti fosforiidimaagi koostis, sh kahjulike komponentide (Fe, Mg) sisaldus maardlate vahel oluliselt ning Maardu tulemused ei ole otseselt üle kantavad teistele maardlatele.
Uuringud näitasid ka, et fosforiidimaagi rikastamisel saadud kontsentraat sobib ekstraktsioonfosforhappe valmistamiseks maailmas laialt kasutatud väävelhappelise lagundamise protsessis, kuid see meetod tekitab suures koguses raskesti kasutatavaid jäätmeid (nt fosfokips) ning seetõttu tuleks leida sellele meetodile alternatiive.
Toormeressursi maksimaalse kasutamise ja jäätmetekke minimiseerimise seisukohast on oluliselt perspektiivsemad fosforiidi soolhappeline või termiline lagundamine, kuid nende tehnoloogiate rakendatavus karbifosforiidi väärindamiseks ei ole teada ja need tehnoloogiad vajavad alles väljatöötamist.
Joonis 2. A) Toolse maagi jagunemine flotatsioonrikastamisel; B) HMM jagunemine Toolse maagi rikastamisel. Autor/allikas: RITA MAARE projekt
Haruldaste muldmetallide sisaldus fosforiidis varieerub seniste andmete kohaselt leiukohtade vahel kuni viis korda, olles suurem Toolse-Maardu maardlas ja väiksem Kabala leiukohas. Seejuures läheb HMM-i põhimass (70–90%) rikastamisel kontsentraati ning nende efektiivsemaks kättesaamiseks tuleb need maagist eraldada enne fosforhappe tootmist (joonis 2).
Haruldaste muldmetallide kättesaamiseks lahustati rikastatud fosforiidimaak esmalt kontsentreeritud lämmastikhappes ja metallide eraldamiseks sealt kasutati kaheastmelist ekstraheerimist tänapäeval tehnoloogias üha enam rakendust leidvate ioonsete vedelikega (Jürjo et al. 2021).
Esimeses ekstraheerimise staadiumis eraldati radioaktiivsed elemendid U ja Th ning lisaks ka Tl ja Cd. Teiseks ekstraktsiooni staadiumiks tõsteti lahuse pH-d ja eraldati väga kõrge saagisega HMM-id (ibid.). Leiti, et ekstraktsioonilahuse pH varieerimisel on võimalik suhteliselt selektiivselt ekstraheerida raskemad HMM-id alates Gd.
HMM-ide lahutamiseks üksikuteks puhasteks metallideks alustati nende eraldamise uurimist selektiivse elektrokeemilise sadestamise meetodil. Esmased katsed on väga paljulubavad ja elektroredutseerimisel on võimalik sadestada kuni 75–85 protsenti ioonses vedelikus olevatest HMM-idest. Antud uurimistegevused jätkuvad, sest kõikide HMM-ide sadestustingimuste väljatöötamine nõuab aega.
Bioleostamise kasutusvõimalused metallide eraldamiseks Eesti graptoliitargilliidist
Eesti graptoliitargilliit (GA) kuulub kambriumi-ordoviitsiumi mustade kiltade ulatuslikku formatsiooni, mis ulatub Äänisjärvest idas kuni Jüüti poolsaareni läänes. GA sisaldab 12–20 protsenti orgaanilist ainet ja Eestis levib GA mõnekümne kilomeetri laiuse vööndina Soome lahe lõunakaldal läänest idani.
Maailmas levivad orgaanilise aine rikkad mustad kildad on tihti rikastatud mitmesuguste siirdemetallidega nagu näiteks Mo, Zn, Ni, Cu, Cr, V, Co, Pb, U ja Ag, olles seega peamiseks seda tüüpi metallide reserviks.
Eestis leiduv GA sisaldab mitmeid tehnoloogiliselt väga olulisi metalle (vanaadium, molübdeen, tsink jt), mis omavad tähtsat rolli nüüdisaegsetes energia salvestamise ja muundamise seadmetes.
Eestis leviva GA hinnatav koguressurss on ligikaudu 67 miljardit tonni. Argilliidikihi paksus, kihis esinevate potentsiaalselt kasulike elementide, eelkõige uraani-, vanaadiumi-, molübdeeni- ja tsingivarud, kontsentratsioon ja jaotumine on väga muutlikud. Eristatakse kolme geokeemilist tsooni (faatsiest) – lääne-, kesk- ja idafaatsies. Lisaks horisontaalsele muutlikkusele esinevad tüüpiliselt ühe kuni nelja meetri paksuses argilliidikihis ka metallide sisalduste vertikaalsed erinevused.
Vanaadiumi ja molübdeeni kõrgeimad kontsentratsioonid on läänefaatsieses, suurimad uraani kontsentratsioonid on aga idafaatsieses. Potentsiaalne uraani (U 3 O 8) varu on umbes 6,7 miljonit tonni; tsingi (ZnO) varu hinnanguliselt 20,6 miljonit tonni ja molübdeeni (MoO 3) varu 19,1 miljonit tonni. Neid metallikontsentratsioone arvestades võib Eesti GA olla arvestatav siirde- ja muude metallide ressurss nii Eesti kui ka Euroopa jaoks.
JOONIS 3. Graptoliitargilliidi kaheastmelise bioleostamise protsess. Autor/allikas: RITA MAARE projekt
A) Esimeses, anaeroobse töötluse astmes leostub GA-st välja põhiliselt Mo, ühtlasi eraldub metaangaas; B) teises, aeroobses astmes leostuvad anaeroobse töötluse jäägist välja argilliidi sulfiidses vormis olevad metallid (Ni, Co, Zn), aga ka U ja Li. Võrdluseks on toodud metallide leostumine üheastmelises aeroobses protsessis.
Vaatamata mitmete elementide kõrgele kontsentratsioonile on nii metallide kandjaid GA-s kui ka sobivaid ekstraheerimise tehnoloogiaid vähe uuritud. Täiesti uurimata on bioleostamise tehnoloogia rakendatavus. Viimast peetakse praegu uuenduslikuks meetodiks, mis võimaldab madala kvaliteediga ja keerukate maakide töötlemist konkurentsivõimeliste tootmis- ja keskkonnakuludega.
Bioleostamine on viimastel aastatel jõudsalt edenenud sulfiidmineraalide kuhjas leostamisel, kuid suhteliselt vähem on teada mustade kiltade metallorgaaniliste komplekside bioloogilisest leostamisest. GA uuringu põhieesmärgiks oli selgitada Eesti graptoliitargilliidist metallide bioleostamise võimalusi, kasutades loodusest isoleeritud bakterikooslusi, mis olid laboritingimustes adapteeritud kasvama graptoliitargilliidi juuresolekul.
Uuringus katsetati ka kaheastmelist bioleostamise protsessi, kus kõigepealt toodetakse anaeroobses keskkonnas GA metallorgaanilisi komplekse lõhustades biogeenset metaangaasi ning vabastatakse metalliühendeid, seejärel aga bioleostatakse aeroobses keskkonnas välja mikroorganismide abil argilliidi sulfiidses vormis olevad metallid (Menert et al. 2019).
Uuringu tulemusel selgus, et argilliidi bioleostamine on efektiivne meetod molübdeeni, uraani ja tsingi eraldamiseks maagist, kui kasutada anaeroobset töötlust koos metaani eraldamisega.
Suurt osa huvipakkuvaid metalle on argilliidist võimalik kõrge saagisega eraldada üksnes happelise töötluse teel atsidofiilsete mikroorganismidega (joonis 3). Tsingi leostamine oleneb vähe sellest, kas kasutada eelnevat anaeroobset töötlust (koos metaangaasi eraldamisega) või mitte.
Kuigi vanaadiumi varud GA-s on märkimisväärsed, puudub praegu veel efektiivne bioleostamise tehnoloogia selle metalli eraldamiseks. Uuring näitas, et GA lasundi eri osades võivad kasulikud metallid olla seotud erinevate kandjatega (orgaaniline aines, sulfiidid jne). Selle tähtsus võimaliku tehnoloogia valikule ja tegelikele varudele ning kättesaadavusele vajab veel selgitamist.
GA-st haruldaste metallide eraldamist testiti ka ioonsete vedelikega ekstraheerimise meetodil. Leiti: lämmastikhappes lahustatud GA-st on võimalik eraldada V, Mo, Ti, W, Ni jt metalle suhteliselt kõrge efektiivsusega. Samuti on võimalik ekstraheerida ka HMMe jt tehnoloogias kasutatavaid elemente (nt U, Th, Tl).
Suure eripinnaga aktiveeritud söe tootmine turbast
Euroopa Liidus ja kogu maailmas on kuulutatud oluliseks prioriteediks kliima soojenemise tõttu nn rohelisest (tuule-, päikese- ja hüdro-) energiast genereeritud elektri tootmise stabiliseerimine ja salvestamine, milleks kasutatakse antud töös uuritud elektrilise kaksikkihi kondensaatoreid, Na-ioon patareisid ja kütuseelemente/elektrolüüsereid (Adamson et al. 2020; Härmas et al. 2020).
"Eestis leiduvad Põhja-Euroopa rikkalikumad turbavarud, 22 protsenti Eesti pindalast on kaetud soode ja rabadega."
Maailma turbavarud on väga suured ja sisaldavad umbes 550 gigatonni süsinikku. Eestis leiduvad Põhja-Euroopa rikkalikumad turbavarud, 22 protsenti Eesti pindalast on kaetud soode ja rabadega ning registreeritud on ligi 300 turbamaardlat. Eesti turbad jaotatakse hästilagunenud, mõõdukalt ja vähelagunenud turbaks.
Kasutatakse ka keemilist jaotust: bituumenturvas, karbohüdraatne turvas, ligniinturvas ja humiinturvas. Eestis toodetakse praegu umbes miljon tonni vähelagunenud turvast, mida kasutatakse põhiliselt aianduses, elektri- ja kombijaamade kütusena ja mõningatel muudel eesmärkidel. See moodustab umbes 35 protsenti lubatud turba kaevandamise kogusest (kaevandamise limiit 2,6 miljonit tonni aastas) ja kasutamata jääb eelkõige vanem, tugevasti lagunenud nn mudaturvas.
Käesoleva projekti käigus töötati välja meetodid Eesti hästilagunenud turbast nn biosöe, tegelikult aktiveeritud süsiniku tootmiseks (Härmas et al. 2020). Töö eesmärgiks oli teatud eriliste omadustega aktiveeritud söe (süsiniku) tootmismeetodite väljaarendamine, sest eriomadustega aktiveeritud söe järele valitseb maailmas suur nõudlus.
Töö käigus täiendati biosöe aktiveerimise meetodeid ja testiti saadud süsinikmaterjale nii elektrilise kaksikkihi kondensaatorites, Li-ioon- ja Na-ioon-patareides kui ka polümeerelektrolüüt-kütuseelementides (Teppor et al. 2020). Na-ioon-patareides saavutati ülikõrgeid elektrilisi mahtuvusi (230–250 mAh/g), kui kasutati spetsiifiliselt aktiveeritud negatiivselt laetud süsinikelektroode.
Elektrilise kaksikkihi kondensaatorites saavutati häid mahtuvuse väärtusi (95 faradit grammis; F/g), mis on küll kõrgemad paljude teiste orgaanilisest materjalist toodetud süsinikega võrreldes, kuid on siiski madalamad kui glükoosist (140 F/g) või binaarsetest karbiididest (130 F/g) sünteesitud süsinike korral.
Polümeerelektrolüütmembraan-kütuseelementide korral saavutati keskpäraseid võimsusi, kuid täiendavate uuringutega on nende ühikrakkude karakteristikuid kindlasti võimalik tõsta.
Süsiniku lähtematerjal peab olema võimalikult odav, stabiilse koostisega ning seepärast on kontsentreeritult ladestunud enam-vähem fikseeritud omadustega toore (näiteks mudaturvas) eelistatud pidevalt uuesti moodustuvate toormete (biomass, biojäätmed jms) ees, mille kasutamine eeldab regulaarselt tootmisprotsessi tehnoloogiliste parameetrite muutmist.
Aktiveeritud süsinikud, mis on kasutatavad elektrokeemilistes energia salvestussüsteemides, peavad olema mikro/mesopoorsed, st temas peavad samaaegselt olema nii vee kui ka orgaaniliste solventide molekulidega samas suuruses poorid (0,3–0,6 nm) ning ka 10–50 korda suuremad poorid.
Viimased garanteerivad ioonide kiire liikumise elektrilise potentsiaali muutumisel nn elektrivälja gradiendi rakendamisel tahke elektroodi ja elektrolüüdi lahuse piirpinnale. Solvendimolekulide mõõtmetes poorid on ioonide ja reaktsioonides osalevate molekulide akumulatsiooni (mida nimetatakse ka adsorptsiooniks) kohad ja neid peaks olema ülipalju ühe grammi aktiveeritud süsiniku kohta.
Selleks et sellist süsinikku valmistada, tuleb hästilagunenud turvas peeneks jahvatada, läbi pesta destilleeritud veega ning seejärel soolhappe vesilahuse ja destilleeritud veega, millele järgneb pesemine kaaliumhüdroksiidi vesilahusega. Seejärel pestakse reagentide jäägid ja moodustunud keemilised ühendid turbast välja ja jäetakse turvas 12 tunniks seisma vesisuspensioonina.
Pärast leotamist turvas kuivatatakse ja vastavalt vajadusele jahvatatakse. Jahvatatud turvas paigutatakse sünteesireaktorisse, juhitakse läbi lämmastik õhu eemaldamiseks ja kui õhk on eemaldatud, siis alustatakse turba termilist lagundamist (nn pürolüüsi) erinevatel temperatuuridel alates 500 kuni 1000 °C. Pürolüüsi pikkus võib varieeruda alates poolest tunnist kuni kaheksa tunnini.
Seejärel saadud nn süsinikurikas materjal jahutatakse lämmastiku keskkonnas toatemperatuurini, jahvatatakse, lisatakse keemiline või keemilised aktivaatorid (KOH, ZnCl 2 või mõlemad) ja segatakse mehaaniliselt väga hoolikalt. Saadud segu asetatakse sünteesireaktorisse ja eemaldatakse õhk.
Seejärel tõstetakse sünteesikolonni temperatuur kas 800, 900, 1000, 1100, 1400 või 1600 °C-ni ja viiakse läbi süsinikurikka materjali keemiline aktiveerimine kahe, nelja, kuue või kaheksa tunni vältel. Seejärel puhastatakse süsinikpulber vesinikuga 800°C juures vähemalt kahe tunni jooksul. Pärast reaktsiooni lõppu süsteem jahutatakse lämmastiku atmosfääris toatemperatuurini.
Joonis 4. Skaneeriva elektronmikroskoobi pildid turbast (ülemine pilt) ja turbasüsinikust (alumine pilt). Autor/allikas: Härmas et al. 2020.
Saadud süsinikpulbrite analüüsimisel leiti, et tegemist on põhiliselt amorfse materjaliga, milles kõrgematel sünteesitemperatuuridel on aset leidnud mõningane grafitiseerumine (joonis 4; Härmas et al. 2020). Leiti, et Eesti hästilagunenud turvas sobib lähteaineks mikro/mesopoorse süsiniku tootmiseks ja kasutamiseks Na-ioon-patareides, kuid kuna grafitiseerituse ulatus ja aste on madalad, siis ta ei sobi kasutamiseks Li-ioon-patareides (Adamson et al. 2020).
Suure eripinnaga poorseid süsinikmaterjale (eripind kuni 2500 m 2 /g) kasutataksegi ülikõrge energia ja võimsustihedusega elektrit salvestavate seadmete – superkondensaatorite valmistamiseks. Leiti, et superkondensaatoritel on väga hea stabiilsus ja mõõdukas energiamahtuvus.
Selleks, et parandada veelgi superkondensaatorite, patareide ja kütuseelementide omadusi, on vajalik tõsta materjalide mesopoorsust, et kiirendada ioonide transporti elektroodides, mis määrab ära elektri salvestamise kiiruse ja seega turbasüsiniku kasutamise võimalused vesiniku ja metaani adsorberite, Li- ja Na-ioon-patareide, polümeerelektrolüütmembraan-kütuseelementide valmistamiseks (Teppor et al. 2020).
Oluline aspekt on ka see, et Eesti turbamaardlate vanem, tugevasti lagunenud nn mudaturvas jääb seni suuresti kasutamata. Oma edasisel lagunemisel aga eritab ta keskkonda kahjulikke gaase (CH 4, CO, CO 2, H 2 S, H 2), mis tõstavad nn CO 2 ekvivalenti väga oluliselt. Selle vältimiseks on alustatud mudaturba väljade taastamist turbasamblale sobilike kasvutingimuste loomisega.
Samas turbast sünteesitud spetsiaalselt töödeldud ja osaliselt grafitiseeritud süsinikud sobivad hästi mitmesuguste elektrokeemiliste seadmete valmistamiseks ning turbatootjad võiksid mõelda ka nn turbasüsiniku tootmisvõimsuste väljaarendamisele.
Vajadus spetsiaalsete omadustega süsiniku järele kasvab umbes kümme protsenti aastas. Mudaturbast sünteesitud süsinikku on perspektiivne kasutada ka vesiniku ja metaani adsorberites, et muuta vesiniktehnoloogia täiesti plahvatuskindlaks igapäevases kasutuses.
Kokkuvõte
RITA MAARE uuringurühmade teadlased arendasid projektis püstitatud Eesti maavarade väärindamise väljakutseid mitmes aspektis edasi. Nüüd teame, et aluskorra metallide leiukohtade kasutuselevõtmine raua tootmiseks ei ole hetkel perspektiivne, kuid haruldasemate metallide esinemise tõttu ei saa neid veel maha kanda.
Samasuguses olukorras on fosfor Eesti fosforiidimaardlates. Eestil oleks vaja fosforiidi jätkusuutliku väärindamise tehnoloogilist valmisolekut, samuti tehnoloogiat graptoliitargilliidist haruldaste metallide tootmiseks. Laboritasemel eksperimendid annavad head lootust Eesti turba kasutamiseks praegusest oluliselt kõrgema lisandväärtusega.
Eesti maavarade senisest parema väärindamise ülesanded on paraku endiselt staadiumis, kus riik peab põhiliselt panustama uuringutesse. Nii ongi riigi finantseerimisel ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös alustatud tulevikumaavarade uuringute järgmist etappi kolmeaastase ResTA (ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse toetamine) programmi raames.
Seekord on fookuses polümetalne maagistumine aluskorras, vanaadiumi levik ja kasutusvõimalused graptoliitargilliidis ning haruldased muldmetallid ja nende eraldamisvõimalused Eesti fosforiidis.
Tänuavaldus
Autorid on tänulikud kogu RITA MAARE projekti uuringurühmade arvukale koosseisule Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Geoloogiateenistuses. Samuti kuulub meie tänu konstruktiivsetele tellijatele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning keskkonnaministeeriumis, nimeliselt eraldi Kalev Kallemetsale ja Ene Jürjensile. RITA tegevusi rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Leho Ainsaar on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia professor; Anne Menert Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika teadur; Enn Lust Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor, akadeemik; Kaia Tõnsuaadu Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur ja Kalle Kirsimäe Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia ja mineraloogia professor, akadeemik.
Kasutatud allikad
ADAMSON, A., VÄLI, R., PAALO, M., ARUVÄLI, J., KOPPEL, M., PALM, R., HÄRK, E., NERUT, J., ROMANN, T., LUST, E., JÄNES, A. (2020). Peat-derived Hard Carbon Electrodes with Superior Capacity for Sodium-ion Batteries. – Royal Society of Chemistry Advances, 10 (34), 20145–20154. DOI: 10.1039/D0RA03212C.
HÄRMAS, M., PALM, R., THOMBERG, T., HÄRMAS, R., KOPPEL, M., PAALO, M., TALLO, I., ROMANN, T., JÄNES, A., LUST, E. (2020). Hydrothermal and Peat-derived Carbons as Electrode Materials for High-efficient Electrical Double-layer Capacitors. – Journal of Applied Electrochemistry, 50, 15–32. DOI: 10.1007/s10800-019-01364-5.
JÜRJO, S., SIINOR, L., SIIMENSON, C., PAISTE, P., LUST, E. (2021). Two-step Solvent Extraction of Radioactive Elements and Rare Earths from Estonian Phosphorite Ore Using Nitrated Aliquat 336 and Bis(2-ethylhexyl) Phosphate. – Minerals, 11, 388. DOI: 10.3390/min11040388.
KALJO, D., PUURA, E., SOESOO, A. (2016). Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist – akadeemiline vaade praktiliste järeldustega. – Riigikogu Toimetised, 33, 160–170.
MAAPÕUEPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050. (2017). – https://www.envir.ee/sites/default/files/410xiii_rk_o_06.2017.pd f.
MENERT, A., KORB,T., ILMJÄRV,T., PAISTE, P., PRIKS, H., KIVISAAR, M. (2019). Feasibility of Two-step Sulfidogenic Bioleaching of Metals from Graptolite Argillite Tested. – Book of Abstracts, Annual Conference 2019, Institute of Molecular and Cell Biology, Institute of Genomics, University of Tartu, 56.
PLADO, J., KIIK, K., JOKINEN, J., SOESOO, A. (2020). Magnetic Anomaly of the Jõhvi Iron Ore, Northeastern Estonia, Controlled by Subvertical Remanent Magnetization. – Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 189−199. DOI: 10.3176/EARTH.2020.13
SOESOO, A., NIRGI, S. URTSON, K., VOOLMA, M. (2021). Geochemistry, Mineral Chemistry and Pressure–Temperature Conditions of the Jõhvi Magnetite Quartzites and Magnetite-rich Gneisses, NE Estonia. – Estonian Journal of Earth Sciences, 70, 71–93. DOI: 10.3176/EARTH.2021.05.
TEPPOR, P., JÄGER, R., HÄRK, E., SEPP, S., KOOK, M., VOLOBUJEVA, O., PAISTE, P., KOCHOVSKI, Z., TALLO, I., LUST, E. (2020). Exploring Different Synthesis Parameters for the Preparation of Metal-nitrogen-carbon Type Oxygen Reduction Catalysts. – Journal of The Electrochemical Society, 167, 054513. DOI: 10.1149/1945-7111/ab7093
UKRAINSKI, K., VARBLANE, U., EERMA, D., TIMPMANN, K., JOLLER-VAHTER, L. (2019). Loodusressursside koht Eesti teadmistepõhises majanduses. – Riigikogu Toimetised, 40, 87–102.
YANG, X., TAMM, K., PIIR, I., KUUSIK, R.,TRIKKEL, A., TÕNSUAADU, K. (2021). Evaluation of Estonian Phosphate Rock by Flotation. – Minerals Engineering, 171, 107127. DOI: 10.1016/j.mineng.2021.107127. | Ülevaade. Oleviku- ja tulevikumaavarade uuringud Eestis | https://www.err.ee/1608486257/ulevaade-oleviku-ja-tulevikumaavarade-uuringud-eestis | Eesti maavarade senisest paremaks väärindamiseks peab riik praegu panustama uuringutesse, et lootustandvad laborieksperimendid viiksid tehnoloogilise valmisolekuni, kirjutavad Leho Ainsaar, Anne Menert, Enn Lust, Kaia Tõnsuaadu ja Kalle Kirsimäe värskes Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates. |
Isamaa poliitik Urmas Reinsalu ütles hiljuti, et see eelnõu loob totaalse pealekaebamise süsteemi. Miks meil tarvis on sellist seadust?
Meil on seda vaja seetõttu, et on olukordi, kus seaduserikkumist panevad tähele inimesed, kes on selle kõrval, töötajad. Kui nemad annavad sellest teada, avastatakse see kuritegu või väärtegu kiiremini. Aga need inimesed vajavad kaitset. Me loome selle seadusega kaitse just nimelt nendele vilepuhujatele, et nad ei kardaks oma töökoha kaotuse pärast, et nad ei kardaks töökiusamist. See see eelnõu mõte.
Kirjeldame nüüd selle süsteemi ära, mis seadusega luuakse. Ütleme, et ma töötan näiteks kalatoodete pakkimistehases. Mu töökaaslane läheb iga päev ämbritäie räimedega koju ja mulle käib see väga õigustunde pihta, tahaks kellelegi rääkida. Kas ettevõttel, kui seal on siis rohkem kui 50 töötajat, peab tekkima selline teavituskanal? Milline see teavituskanal peaks olema?
See on asutuse või ettevõtte enda valida. Kas see on meiliaadress, aga see võib olla ka näiteks postkast ja võib ka telefoninumber olla. Aga kanalit peab olema vähemalt üks.
Teie toodud näite puhul võib küsida, et kes sellest teadmisest on kõige rohkem huvitatud, siis ilmselt on ettevõtte omanikud ja juhid kõige rohkem huvitatud, et seal vargust ei toimuks. Aga võib-olla seal vaheastme või madalama taseme juhid on pisut ära määritud või on selle asja sees isegi. See on see koht, kus kõige madalama taseme töötajal on ebakindlus teavitada kohe otsesele ülemusele, vaid on parem, kui ta teavitab kõrgemale, sest kõrgema taseme juhtidel on kindel huvi selline asi lõpetada.
Nüüd, kui ta annab sellest teada, ütleme, et ta saadab meili, kirjutab, et vot ma näen seda asja iga päev, see inimene viib, ta paneb oma nime sinna alla, võib lisada ka mõne fakti või on teinud foto isegi, ja siis saadakse see meil kätte ja seitsme päeva jooksul tuleb siis sellele inimesele teatada, et jah, me saime teie teate kätte ja nüüd me seda siis uurime. Uurimiseks on aega kuni kolm kuud. Ja ilmselt siis asutuse sisekontroll vaatab üle, kas see asi tõesti niimoodi toimub.
Kes siis peab selle teatega tegelema hakkama? Kas ettevõtte juhid, nende palgatud sisekontroll? Või tuleb neil teatada politseisse?
See on valiku küsimus. Sellises olukorras, kus ettevõtte sees varastatakse, on ilmselt ettevõtte huvi see asi võimalikult kiiresti ära lahendada. Vaatavad, kas see asi tõesti toimub, kui see toimub, siis võtavad võib-olla selle inimese ette ja ütlevad, et nüüd meie teed lähevad lahku, sellepärast et sa oled sellist vargust teinud, kui see on tõestatud. Ja siis on ettevõtte kaalutlusõigus, kas ta pöördub politseisse või mitte. Meie endi sisetunne ütleb, et kui on vargus, siis üldiselt pöördutakse politseisse. Aga võib juhtuda, et mõni ettevõte ei lähe vargusega politseisse, vaid lihtsalt laseb inimese lahti usalduse kaotuse tõttu.
Ja kolme kuu pärast, siis antakse minule kui tublile kodanikule teada, et avastasimegi, et töötaja viiski räimi koju ja me lasime ta lahti?
Jah ja asi on lahendatud. Võib-olla ettevõtte jaoks ongi see kasulik, et kõiki väikseid asju ei tasu ju kohe avalikkuse ette viia.
Ettevõtte läbi selle mehhanismi saab võimaluse see asi niimoodi tasakesi ära lahendada, niimoodi, et keegi ei saa teadagi ja inimene ei saa karistadagi?
Rikkumisest teavitamise eesmärk on rikkumise lõpetamine. Kui rikkumine on lõpetatud, siis teatud mõttes eesmärk on täidetud. Nüüd karistamise küsimus on juba rohkem vaieldav. Kes siis on selle süüdistuse esitaja, kui ettevõte keeldub süüdistust esitamast? Kahjuks nii on. Sellises olukorras süüdistuse saab esitada eelkõige ettevõte.
Kui aga rikutakse meie ühist vara või reostatakse keskkonda ja ettevõte ei võta midagi ette, siis võiks inimene pöörduda konfidentsiaalselt keskkonnaametisse.
Inimene saab kaalutleda, et kas ta läheb kõigepealt ettevõttesse ja siis järelevalveasutusse või ta läheb kohe järelevalveasutusse. Ja kui sealt ka midagi ei toimu, aga ta ikka näeb, et asi jätkub ja temale ei ole tulnud tagasisidet, et selle asjaga tegeletakse, siis on tal õigus minna avalikkuse ette.
Aga kui ta läheb kohe avalikkuse ette? Siis temale see eelnõus välja toodud kaitse ei laiene?
See kaitse laieneb talle sel juhul, kui ta tuleb avalikkuse ette mingi sellise informatsiooniga, millele tulebki koheselt ja kiirelt reageerida, sest muidu on tagajärjed fataalseid või väga kahjulikud.
Aga kui keegi lihtsalt võtab natuke pistist?
Kui on tegemist ikkagi pistisevõtmisega, siis kõigepealt on selleks olemas politei ja prokuratuur.
Miks siiski ei laiene seesama kaitse talle juhul, kui ta esimese asjana tuleb siia stuudiosse ja räägib suu puhtaks?
See tuleneb sellest, et esimene soov on probleem lahendada ja probleemi lahendus algab ikkagi sealt, kus see kõige algsem koht on. Ja kui on olemas vastavad uurimisasutused, kes saavad sellega tegeleda, siis tuleb see võimalus nendele anda. Rikkumisest teavitamise mõte ongi see, et need asutused, kes võib-olla ei tea ja selle tõttu ei saa reageerida, saaksid teada, et see rikkumine toimub. Kui nad ei tea, siis nad ei saa reageerida ja siis võivad tekkida süüdistused, et miks lastakse sellisel asjal juhtuda. Aga ei saagi ju reageerida, kui sa ei tea, et midagi toimub.
Mille eest mind see seadus kaitseb, kui ma info rikkumisest olen vastavaid kanaleid pidi edastanud?
Mida teavitajad kardavad, on see, et neid hakatakse näiteks töökohal kiusama. Nad võivad jääda ka töökohast ilma, võib-olla ei toimu palgatõusu või edutamisi. Või vaadatakse viltu.
Meil on olemas klauslid, kuidas inimesi ei tohi ametist lahti lasta ja seal on väga selged reeglistikud, aga see loob täiendava argumendi, et kui inimene annab teada, et on rikkumine, et siis see laiendab kaitset töötajale, et teda ei tohi sellise asja puhul kiusata, karistada või ähvardada.
Kui aga mul on kogutud kolleegide kohta kompromiteerivat materjali ja kui ma saan teada, et varsti ootab ees koondamine ja mina ei taha olla see, keda koondatakse. Siis ma avaldan oma kogutud materjali. Ütlen, et minu ülemus ongi siin teinud pahategusid. Kas siis ma olen tema eest päris hästi kaitstud?
Päris hästi ei ole. See ongi olukord, kus ilmselt tulevad teatud vaidlused nii töövaidluskomisjonis kui ka võib-olla politseiga, kes menetleb selliseid vaidlusi.
Eelnõu kohaselt tuleb tõestada, et sa said teada, aga näiteks sa hoidsid aasta otsa seda informatsiooni enda sahtlis.
Ma ei julgenud varem sellest teatada.
Ütleme nii, et see on väheusutav. Kui see vahemik on väga pikk ja sa ei anna näiteks aega selle rikkumise kõrvaldamiseks. Ja kui sa ikkagi oled kehv töötaja ja oled kuskil mujal ise tekitanud pahanduse, siis selle eest seadus ei kaitse.
Ta on ühelt poolt ka see koht, et väga paljudel juhtudel sellised põhjendamatud kaebused või ka põhjendatud kaebused, aga kui inimene on lihtsalt probleemne ja ta tõmbab sellele tähelepanu, et temaga on probleeme näiteks töökohustuste täitmisel, siis tal võib järgmise töökoha leidmine olla keerulisem.
Aga see tõendamiskohustus, et mind ei koondatud, sellepärast, et ma paljastasin ülemuse paberivarguse, vaid mind koondati sellepärast et ma olen lihtsalt laisk ja rumal. See tõendamiskohustus on ikkagi tööandjal?
Jah, tööandja peab tõestama, et põhjus oli ikkagi milleski muus, mitte selles teavitamises.
Teavitamist ei loeta ka selleks, et kui sa kirjutad, teate, ma arvan, et see isik varastab. Ma ei ole küll näinud, aga ma arvan, et ta varastab. See ei ole teavitamine ja selle eest kaitset ei saa. Sul peab olema mingi põhjendus, sa oled kas näinud või sul peab olema mingisugune argument, mida sa saad põhjendada.
Kuidas kaitseb see seadus, seda, kelle kohta vihje käis?
Ma loodan, et see asi liigub mõistlikkuse piires ja kõik saavad aru, et saaks lahendada asjad just võimalikult lähedal. Võib-olla asutusesiseselt ongi seda kõige lihtsam kontrollida.
Kui teavitus jõuab järelevalveasutusse, mõnda inspektsiooni, siis inspektsioonid teevad niikuinii järelevalvet mustritega ja kõiki ei kontrollita. Ja kui nüüd tuleb vihje, et seal asutuses võidakse midagi rikkuda, siis ilmselt see järelevalveasutus lihtsalt tõstab selle asutuse näiteks oma järelevalve alla. Ega väljastpoolt keegi ei tea, et ta on sinna pandud. See on üldjuhul üpris juhuslik, aga sinna pannakse juurde alati ka huvipakkuvad mingite märgetega ettevõtted. Siis minnakse ja tehakse see järelevalve paljude teiste asutuste kõrval.
Aga kui kompromiteerivat materjali kogunud töötaja soovib, siis ta saab läbi selle süsteemi inimesele üksjagu liiga teha?
Kindlasti siin on olemas karistused selliste pahatahtlike pealekaebamise eest.
Aga ainult juhul, kui see ei vasta tõele?
Jah, kui see ei vasta tõele ja kui seda ei tehta selle kindlaksmääratud protseduurika järgi. On reeglid, millele see peab vastama.
Samas võivad olla osad rikkumised nii keerulised, et kaebaja ei pruugi täpselt aru saada, kas oli valesti või ei olnud valesti. Kui oma töötaja oma siira kahtlusega esitab kaebuse ja hiljem selgub, et rikkumist ei olnud, töötaja oli näiteks millestki valesti aru saanud, siis kas kaebuse esitaja saab karistada?
Ei. Kui inimene esitab teate, siis seitsme päeva jooksul tuleb teade, et me alustasime nüüd uurimist ja siis on kuni kolm kuud ja erilistel juhtudel ka kuus kuud, et vaadata, kas tõesti on midagi toimunud. Siis tuleb kindlasti teavitada teavitajat, et me vaatasime seda asja ja selgus, et siin probleeme ei ole. Kindlasti tuleb tuua ka põhjendused, milles inimene eksis või millest ta ei saanud aru, kas ta ei teadnud näiteks mõnda paragrahvi või mingeid asjaolusid.
Kus on siis piir valekaebuse ja kogemata valekaebuseks osutunud kaebuse vahel?
Siin ongi see koht, kus on vaja välja tuua argumendid. Ta ei pruugi kõiki asjaolusid teada, aga argumendid võivad näidata ja olla põhjenduseks selles, et kahtlustada sellist asja. Ja selleks ongi mõeldud järgnevad uurimisetapid, et vaadata nii-öelda teist poolt ka, et kas need otsad lähevad kokku.
Mida tähendab selles eelnõus, et mehhanism ei lähe tööle mitte ainult seaduserikkumistest teatades, vaid ka juhul, kui teatatakse millestki, mis ei ole seaduse rikkumine, aga võib olla õigusnormi eesmärgiga vastuolus?
See on ilmselt kõige keerulisem koht selles eelnõus ja kui on vaja riigikogus seda diskuteerida ja muuta, siis ma vastu ei vaidle sellele.
Mida siin antud juhul mõeldakse? Ütleme, et on lastekaitsja. Me kujutame ette, et lastekaitse ülesanne on last kaitsta igasugustes olukordades. Seaduses on tavaliselt ära toodud, mida ta peab tegema, aga ilmselt on ka tegevusi, mida seadusesse kirja ei ole pandud, aga mida olenevalt olukorrast võiks see inimene teha. Ja kui ta nüüd jätab sellise asja tegemata, siis see on teatud mõttes moraalne küsimus.
On ka teisi olukordi, kus erinevates ametites olevad inimesed ütlevad, et aga minu töökirjas ei ole seda kirjas ja ma sellepärast ei tee. Ja tegelikult siis juhtub midagi. See on keeruline koht kindlasti, kus me ühiskonnana peame vaidlema.
Euroopa Liidu direktiive üle võttes on alati oluline küsida, et kui Euroopa Liit meil ei käsiks teha sellist seadust, siis kas teie justiitsministrina annaksite oma ministeeriumile ülesande, et sellist seadust oleks vaja?
Ma arvan, et Eesti õigusruumis peaks olema kaitse, mis lubab rikkumistest teavitada. Nüüd me teatud mõttes lasime ise minna sellel asjal nii-öelda Euroopa tasemel sinnani, mis võib-olla ei ole kõige parem. Meil ei ole riigi siseselt diskussiooni, kuidas seda teha, mida kaitsta, kuidas see protseduur peab käima.
Praegu meil on see kolme etapiline süsteem. Võib-olla selle oleks pidanud kuidagi teistmoodi lahendama. Aga see on nüüd direktiivi poolt meile ette pandud. Selles ongi see küsimus, et võib-olla saaks seda asja kuidagi teistmoodi korraldada.
Mismoodi?
Kindlasti võiks olla see küsimus, et otse meediasse jooksmine vast ei ole õige, aga siis on kohustuslik ametiasutustel sellise teavituskanali loomine. Ja mina jätaksin niimoodi, et kui ettevõtted loovad teavituskanali, siis see on nende jaoks vabatahtlik, aga kui selles teavituskanalis rikkuja teavitab, siis ta saab ikkagi samasuguse kaitse. Ma ei tekitaks seda kohustust ettevõtetele.
Kas riigikogus läheb see eelnõu läbi?
Ma loodan, et Isamaa ja EKRE, kes praegu väga veriselt vastu vaidlevad, suudavad meenutada oma juhtide 2020. aasta suvel kooskõlastuskirjades antud hinnanguid, mis olid väga toetavad ja tahtsid tegelikult selle eelnõu rakendamist veel laiemalt, kui ta praegu on. Nii et nad võiksid enda sisse vaadata korraks ja mõelda, kas nad mängivad nüüd palagani või mis asi see on.
Ja ma tahan veel lisada juurde, et tegelikult meil on valdkondlikes seadustes olemas juba need rikkumise teavitused. EKRE esimees Martin Helme tollase rahandusministrina esitas eelnõu, see võeti vastu. Nii et finantssektoris on see juba kehtiv.
Ka Keskerakond ei toeta seda eelnõud.
See on nüüd natukene rohkem arusaamatu küsimus. Ka eelmise valitsuse ministrid ei andnud üldjuhul sinna tagasisidet, seal oli ainult Tanel Kiik, kes tõstatas teatud praktilisi küsimusi ja oli ettevaatlik selle lähenemise suhtes. Nii et kindlasti tuleb seal natuke seletada. Aga võib-olla tasub mõelda selle peale, et seda eelnõu nähakse eelkõige korruptsioonivastase seadusena. Võib-olla on siin mingid hirmud taga.
See oli nüüd väga karm viide.
Ma ei oska seda põhjendada, miks on see vastuolu, seda enam, et eelnõu on nendele tutvustatud. | Lauri: vilepuhumise seadus aitaks rikkumisi kiiremini avastada | https://www.err.ee/1608486320/lauri-vilepuhumise-seadus-aitaks-rikkumisi-kiiremini-avastada | Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles ERR-ile antud intervjuus, et vilepuhumise seadus aitaks ühiskonnas kiiremini rikkumisi avastada. Keskerakond on tema hinnangul eelnõule vastu seetõttu, et seda eelnõu nähakse eelkõige korruptsioonivastase seadusena. |
Euroala inflatsioon kiirenes juba detsembris viie protsendini. Euroalas kallinevad kiiresti energiahinnad ja toidukaubad. Analüütikud prognoosisid eelmisel aastal, et euroala inflatsioon 2022. aasta alguses aeglustub.
Euroopat räsib aga energiakriis. Energiahinnad tõusid jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 28,6 protsendi võrra. Toiduainete hinnatõus oli samal perioodil 5,2 protsenti.
Neljapäeval toimub Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu selle aasta esimene koosolek. Majandusteadlased eeldavad, et ECB peab kinni oma plaanist vähendada sel aastal varaoste, kuid ei peata neid, vahendas Financial Times.
Saksamaa, Belgia ja Austria keskpankade juhid teatasid jaanuaris, et ECB peaks võlakirjade ostmist kiiremini vähendama.
Rahvusvahelised investorid eeldavad, et ECB järgib USA eeskuju ja karmistab rahapoliitikat. ECB president Christine Lagarde on siiski korduvalt tagasi lükanud üleskutsed karmistada rahapoliitikat. | Euroala inflatsioon kiirenes 5,1 protsendini | https://www.err.ee/1608486506/euroala-inflatsioon-kiirenes-5-1-protsendini | Euroala tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aasta varasemaga võrreldes 5,1 protsendi võrra. Hinnatõusu veavad üha kõrgemad energiahinnad. |
Euroopa gaasibörsi TTF-i tulevikutehingute hind langes esmaspäeval 9,1 protsendi võrra, jõudes 75,3 euroni megavatt-tunni kohta. Põhjuseid oli mitu: Venemaa suurendas vahepeal miinimumi kärbitud gaasitransiiti läbi Ukraina Euroopasse, lisaks vähendab nõudlust leebe ilm ning Euroopasse jõuab üha ka rohkem veeldatud maagaasi.
Alliksoni sõnul on gaasihinnad liikunud viimastel kuudel üles-alla väga kiiresti ning suure tõenäosusega jätkub see vähemalt veebruari lõpuni. Venemaa tarnete suurenemise tähtsust ei tasu tema sõnul üle hinnata.
"Veebruarikuu mahtude suurenemine Ukraina kaudu Venemaalt võib olla seotud gaasiostjate vajadusega täita lepingumahte, kuna paljude lepingute aluseks olevad indeksite põhised hinnad langesid veebruaris oluliselt," märkis Allikson.
Pehme talvega on samas Euroopas vähenenud kartus, et tekib gaasidefitsiit, kuigi gaasiga varustatud on endiselt kehvapoolne, nentis ta.
"Euroopa mahutitest on jaanuari jooksul välja võetud kogus viimaste aastate väikseim ning samaaegselt on LNG (veeldatud maagaas – toim.) import olnud lausa rekordiline. Sellegipoolest on Euroopa gaasimahutites endiselt rekordiliselt vähe maagaasivarusid võrreldes varasemate aastatega ja isegi jätkuva pehme talve puhul on sel aastal järgmiseks talveks mahutitesse gaasiostu nõudlus väga suur," lausus Allikson.
Seetõttu ollakse Euroopas endiselt teadmatuses, mis juhtub maagaasi hinnaga ning kuidas võivad erinevad tegurid, sealhulgas poliitilised, seda mõjutada.
"Turu ebakindlust näitab ka see, et sisuliselt on tulevikutehingute hinnad järgnevaks 12 kuuks ühesugusel tasemel, mille realiseerumise tõenäosus ilmselt väga väike," märkis Allikson.
TTF-i tulevikuhindade järgi maksab megavatt-tund (MWh) nii aprillis kui mais 74 eurot, suve keskmiseks pakutakse 73 ning neljanda kvartali keskmiseks taas 74 eurot.
Rahvusvaheline energiaagentuuri (IEA) prognoosi järgi väheneb 2022. aastal Euroopa gaasitarbimine mullusega võrreldes 4,5 protsendi võrra. | Allikson: gaasiturg on praegu väga ebastabiilne | https://www.err.ee/1608486443/allikson-gaasiturg-on-praegu-vaga-ebastabiilne | Vaatamata sellele, et Venemaa suurendas esmaspäeval gaasitransiiti Euroopasse, püsib maagaasi hind ebastabiilsena ning seda suure tõenäosusega vähemalt veebruari lõpuni, ütles ERR-ile Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. |
Rahvusvaheline Olümpiakomitee jätkab ka Pekingis Tokyo olümpiamängudelt alguse saanud traditsiooniga, kus ühe riigi lippu kannavad mees ja naine korraga. EOK valis lipukandjateks 19-aastase freestyle -suusataja Kelly Sildaru ning 22-aastase murdmaasuusataja Martin Himma.
Kelly Sildaru oli uudise üle väga õnnelik. "Mul on hea meel, et lipukandmine minu kätesse usaldatakse ja tore, et ma saan seda ka koos Martiniga teha," ütles ta. Seejuures näeb Sildaru Linnupesa, kus Pekingi olümpiamängude avatseremoonia toimub, oma sportlasküla toa aknast.
Martin Himma muigas, et helistas kohe pärast teate saamist oma treener Kalju Ojastele, kes soovitas tal võimalikult soojalt riietuda. "Ta on ka olümpial lippu kandnud (Nagano olümpiamängudel 1998. aastal) ning ta andis paar nippi," sõnas Himma. "Juba see oli uhke, et sain olümpiale. Lipukandmine on veel uhkem asi," lisas Himma.
XXIV taliolümpiamängud peetakse Hiina pealinnas Pekingis 4. veebruarist 20. veebruarini. Eesti koondise koosseisust, ajakavast ja tulemustest saab ülevaate siin. | Eesti lippu kannavad OM-i avatseremoonial Kelly Sildaru ja Martin Himma | https://sport.err.ee/1608486494/eesti-lippu-kannavad-om-i-avatseremoonial-kelly-sildaru-ja-martin-himma | Eesti lippu kannavad 4. veebruaril toimuval XXIV taliolümpiamängude avatseremoonial Pekingis kaks olümpiadebütanti, freestyle -suusataja Kelly Sildaru ja murdmaasuusataja Martin Himma. |
Eelmise aasta juulist-septembrini põletati Soomes 50 protsendi võrra rohkem kivisütt kui 2020. aastal samal perioodil. 2021. aasta viimase kolme kuu jooksul põletati samuti palju rohkem sütt, kui aasta varem, vahendas Yle.
Söe kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks suurenes 2021. aasta teisel poolel, kuna külm talv suurendas küttevajadust. Võrreldes 2020. aastaga, oli ilm 2021. aastal Soomes märkimisväärselt külmem. Soome statistikaameti teatel oli kivisöe tarbimine 2020. aastal erakordselt madal.
"2020. aastal talve praktiliselt polnud. 2020. aastal oli olukord teine. Nii detsember, jaanuar, veebruar olid tavapärasest külmemad. See suurendas kütmise vajadust," ütles Soome energiatööstuse liidu juht Jukka Leskelä.
Kivisüsi moodustas 2020. aastal 11 protsenti kütte ja 4,5 protsenti elektri tootmisest. Kivisöe osakaal pole üldises energiatootmises muutunud. Leskelä sõnul suurenes 2021. aastal elektri ja kütte kogutarbimine ja see tõi kaasa ka söe üldise tarbimise kasvu.
Soome keskkonnakeskus (SYKE) eksperdi Karoliina Auvineni sõnul olid söetarbimise kasvu põhjuseks külm ilm, kuid oma osa mängis ka Soome suutmatus üle minna fossiilkütustelt puhtamatele energiaallikatele.
"Energiafirmad oleksid pidanud alternatiivsetesse energiaallikatesse investeerima palju varem. Roheenergiale üleminek on järkjärguline protsess. Saastekvootide hinnatõus tabas paljusid ootamatult. Kulud jäävad aga linnaelanike kanda, kes elavad piirkondades, kus kasutatakse kivisöel töötavat kaugküttesüsteemi," ütles Auvinen
Helsingi linnale kuuluv energiafirma Helen teatas, et sulgeb 2023. ja 2024. aastal oma kivisöeelektrijaamad Hanasaaris ja Salmisaaris.
2029. aastal peaks Soomes jõustuma seadus, mis keelab riigis täielikult söe kasutamise energia tootmiseks. Leskelä sõnul täidab Soome oma praegused kliimaeesmärgid. | Soomes kasvas 2021. aastal söetarbimine viiendiku võrra | https://www.err.ee/1608486461/soomes-kasvas-2021-aastal-soetarbimine-viiendiku-vorra | Soome statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal riigis söetarbimine aasta varasemaga võrreldes 19 protsendi võrra. |
Kolmapäeva hommikul andsid positiivse koroonaproovi nii meeskonna peatreener Bo Östergaard kui ka mängija Kaspar Lees. Turvalisuse kaalutlusel otsustas Soome Käsipalliliit nii Cocksi kui HC Tallinnaga konsulteerides mängu ära jätta.
Veel ei ole teada, kas põhiturniiri viimane mäng lükatakse edasi või jääb üldse pidamata, kuna Cocksil on nädalavahetusel Soome karikavõistluste finaal ning järgmine kolmapäev plaanis juba meistriliiga vahegrupi esimene mäng.
Soome meistriliiga põhiturniiril osalev HC Tallinn on enne viimast vooru kindlustanud turniiritabelis peale 13. vooru üheksa punktiga viienda koha, Cocks on hetkel 22 punktiga kolmandal kohal. Esikohta jagavad Armi Pärdi koduklubi Helsinki Dicken ja Markus Viitkar leivaisa Karjaa BK-46, kes on võrdselt kogunud 24 punkti. | HC Tallinna ja Soome meistri vaheline mäng jääb koroonaviiruse tõttu ära | https://sport.err.ee/1608486419/hc-tallinna-ja-soome-meistri-vaheline-mang-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara | Eesti käsipalliklubi HC Tallinn pidi kolmapäeval mängima kodusaalis Soome meeste meistriliiga põhiturniiri viimases kohtumises valitseva meistri Riihimäki Cocksiga, kuid kohtumine jääb kahe positiivse koroonaproovi tõttu ära. |
ETV2 toob veebruari kolmapäevadel kell 21.30 vaatajate ette neli mängufilmi, mis avavad noorte maailma läbi huumori ja draama. Neist kolm filmi jõuavad tele-ekraanile esmakordselt, kõiki filme saab järele vaadata Jupiteri noortekanalist IO.
"Kompud" ("Dolcissime", Itaalia 2019)
Režissöör: Francesco Ghiaccio
Eetris 2. veebruaril kell 21.30 ETV2-s
Komöödia kolmest teismelisest sõbrannast, kes maadlevad ülekaalulisusega. Mariagrazial on keeruline suhe endisest sportlasest emaga, Chiara ei julge jagada postitusi oma pildiga, Letizia on muusikaliselt andekas, aga häbeneb esineda... Sõbrannade elu saab uue suuna, kui kooli sünkroonujumise võistkonna kapten, kaunis ja populaare Alice, hakkab kaalukat kolmikut salaja basseinis treenima.
"Biidid" ("Beats", Inglise 2019)
Režissöör: Brian Welsh
Eetris 9. veebruaril kell 21.30 ETV2-s
Hoogne mängufilm viib Šotimaale aastasse 1994, kus just sel ajal võeti vastu kriminaalseadus, mis keelas kogu Inglismaal välireivide toimumise. Seadusemuudatus tõi kaasa noorte protestid ja just nende sündmuste keskele satuvad filmi peategelased Johnno (Cristian Ortega) ja Spanner (Lorn Macdonald). Noormehed, keda ühendab kirglik armastus muusika vastu ja sügav sõprus. Johnno perekond eelistab, et ta probleemse Spanneriga ei suhtleks, kuid sõprus on tugev jõud ja selle vastu vanemad ei saa. Noormehed võtavad üheskoos ette metsiku teekonna illegaalsele reivile, millest kujuneb märgilise tähendusega sündmus noorte elus.
"Paradiisimäed" ("Paradise Hills", Hispaania, USA 2019)
Režissöör: Alice Waddington
Eetris 16. veebruaril kell 21.30 ETV2-s
Visuaalselt lopsakas fantaasiafilm, mis viib tulevikku, kus inimkond on jagunenud ülem -ja alamkihiks. Uma (Emma Roberts) on ülemkihti kuuluv noor naine, kellele on välja vaadatud seisusekohane peig. Uma on aga abielu vastu, tema süda kuulub hoopis alamkihist pärit Markusele (Jeremy Irvine). Ühel hommikul ärkab Uma idüllilisel saarel, kõrgklassi neidudele mõeldud koolis, kus kasvandikest vormitakse veatuid inimesi. Koolijuhataja hakkab Umat uuesti tõrjutud abieluplaaniga kimbutama, ja mõistagi varjavad näiliselt kena kooli seinad sünget saladust.
"Eeden" ("Eden", Soome 2020)
Režissöör: Ulla Heikkilä
Eetris 23. veebruaril kell 21.30 ETV2-s
Nädalapikkune leerilaager keset kaunist suve toob kokku enesekindla priimuse Aliisa, seltskonnas tähelepanu keskpunktis oleva Jenna ning vaikse ja tundliku Panu, kes kõik seisavad silmitsi iseendi ning teistega. Noorte vanemad on eemal ja tegelevad peo korraldamisega. Noori mõjutab agar noor preester Tiina. Kõik ei soovi mängida samade reeglite järgi ja vaga laagritunne on vaid soovunelm. Kelle sõna | ETV2 maailmakino filmid avavad veebruari kolmapäevadel noorte maailma | https://kultuur.err.ee/1608486452/etv2-maailmakino-filmid-avavad-veebruari-kolmapaevadel-noorte-maailma | Veebruari kolmapäevadel tele-esilinastuvad ETV2 ekraanil maailmakino filmid, mille keskmes on noorte maailma väljakutsed oma ilus ja valus. |
Draamateatri kommunikatsioonijuht Tanel Tomson selgitas, et tegelikult lükkus "Tund enne päikesetõusu" edasi juba teist korda. "Esialgse plaani kohaselt oleks pidanud esietendus toimuma 22. jaanuaril, aga siis murdis truppi sisse koroonaviirus, esietendus lükkus 2. veebruarile, kuid jaanuari lõpus pidime vastu võtma otsuse esietenduse veelkordseks edasilükkamiseks, põhjuseks ikka seesama koroonaviirus," sõnas ta ja lisas, et jaanuaris jäi Draamateatris koroonanakatumiste tõttu ära umbes 20 etendust. "Hetkel jätkab lavastaja Hendrik Toompere jr piiratud mahus proove ja hoiame pöialt, et lavastus jõuab lubatud kuupäeval publiku ette."
Tomson kinnitas, et kuigi "Tund enne päikesetõusu" esietendus lükkus edasi, siis praeguse plaani kohaselt peaks ikkagi 5. veebruaril esietenduma Draamateatri väikeses saalis Hendrik Toompere lavastus "Majahoidja".
"Tund enne päikesetõusu" lavastaja on Hendrik Toompere jr, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, osades Ivo Uukkivi, Raimo Pass, Gert Raudsep, Tõnis Niinemets, Markus Luik, Tiit Sukk, Marta Laan jt.
Esietenduse asendusetendus toimub 14. veebruaril, 3. veebruari etendus jääb ära ning seda ei asendata. Kõigi pileti ostnud inimestega on teater ühendust võtnud. | Draamateatri "Tund enne päikesetõusu" esietendus lükkub kahe nädala võrra edasi | https://kultuur.err.ee/1608486422/draamateatri-tund-enne-paikesetousu-esietendus-lukkub-kahe-nadala-vorra-edasi | Draamateatris pidanuks esietenduma 2. veebruaril Hendrik Toompere jr-i uuslavastus "Tund enne päikesetõusu", kuid trupiliikmete seas on koroonaviirusega nakatunuid ning esietendus lükkub 14. veebruarile. |
Novembri lõpus hindas Tallinna linnasekretär Priit Lello ERR-ile, et läbirääkimised kahe haldusfirmaga, kellele on üle antud kümme pealinna kooli, on lõpusirgel. Urmas Sõõrumaa ettevõttega Vivatex Holding hindas ta läbirääkimiste kestuseks veel umbes kaht nädalat, keerulisemas seisus läbirääkimised Jaanus Otsale ja Olaf Hermanile kuuluva BCA Centeriga oli plaanis lõpetada hiljemalt aasta lõpuks.
"Linn pole lepinguliste kohustuste tasakaalu üle õnnelik. Me ei soovi läbirääkimiste lõputut venimist, need lõppevad igal juhul moel või teisel. Meie jaoks ei ole status quo lahendus," ütles Lello novembri lõpus.
Ligi poolteist kuud hiljem ei ole oodatud arenguid siiski kummagi lepinguga toimunud.
"Vivatexiga on meil läbirääkimised sealmaal, et on olnud iganädalased läbirääkimised, need sel nädalal lõppevad," kinnitab Lello, lisades, et kolleegid on vahepeal põdenud koroonat, mis samuti protsessi on venitanud. "Kolm punkti on olnud läbirääkimistel, üks neist on jäänud lihvida, ma täpsustada ei saa, aga selleks toimub sel nädalal veel pooltega kohtumine, kus loodame jõuda veendumusele, et lepingute muutmine on võimalik."
Lello selgitab, et vahepeal oli linnal plaan koolid lepingust välja osta, ent siis takerdus see erinevasse arusaama objektide väärtusest ehk et väljaostuhinnas ei leitud kokkulepet.
"Aga nüüd on arusaam, et lepingute muutmine on võimalik. Linna huvid on sellega balansseeritud," lisab Lello.
BCA Centeriga on aga seis jätkuvalt keeruline.
"Olukord ei ole olukord kuigi lootustandev," tunnistab Lello. "Palusime neilt ettepanekut lepingu lõpetamiseks, et milline on nende hinnang väljaostuhinnale, aga oleme pooltega väga erineval arusaamisel, milline õiglane hind on – meil on oma arusaam, neil teistsugune. Siin ma hinna osas kompromissi ei näe."
Lello ise pooldab varianti pakkuda BCA Centerile välja samad tingimused kui Vivatex Holdingule, juhul kui viimasega nädala lõpuks joon alla saadakse. Ent garantiid, et BCA selliste tingimustega nõustuks, ei ole.
"Teeme ettepaneku mõlemaid lepingupooli võrdselt kohelda. Kui Vivatexiga saame tingimused paika, teeme sama ettepaneku BCA-le juba järgmisel nädalal," ütleb Lello.
Linnapea Edgar Savisaare ajal 2006. aastal ette valmistatud ja Jüri Ratase ametiajal allkirjastatud halduslepingud kahe ettevõttega kümne kooli remondiks ja korrashoiuks on läinud linnale maksma juba 110 miljonit eurot, millest pool on läinud ettevõtete kasumiks. Helded lepingud Urmas Sõõrumaale kuuluva Vivatex Holdingu ning Jaanus Otsa ja Olaf Hermani enamusosalusega BCA Centeriga kehtivad 2036. aastani.
Hinnanguliselt on linnal jäänud viimase 15 aasta jooksul maksta veel umbes 140 miljonit eurot – see sõltub tarbijahinnaindeksist, mis võib aastate jooksul rohkem või vähem kõikuda ning mis rendimaksete suurust mõjutab. See teeks 30-aastase lepinguperioodi peale kokku umbes 250 miljonit eurot. Selle eest on linn saanud vastu koolimajad, mis lepingu alguses renoveeriti, neile tehakse jooksvat remonti ja hoolitsetakse heakorra eest, iga kaheksa aasta järel peab haldaja taas kapitaalremondi tegema.
Ehkki nii linn kui ka koolid on teenusega rahul, siis kümne kooli remondi ja halduse eest on seda siiski liiga palju maksta, leiab linn nüüd. Kui peaks rakenduma varasem väljaostuõigus, on linnal selleks raha kontol olemas.
2006. aastal sõlmitud halduslepingutega anti Vivatex Holdingule üle Pelgulinna gümnaasium, 32. keskkool, Kalamaja põhikool, Kristiine gümnaasium ja Laagna gümnaasium ning BCA Centerile Nõmme gümnaasium, Sikupilli gümnaasium (mis nüüdseks on Kadrioru saksa gümnaasiumi bilansis), Ühisgümnaasium, Haabersti vene gümnaasium ja Karjamaa gümnaasium. | Tallinnale kahjulikele koolide halduslepingutele veel lahendust pole | https://www.err.ee/1608486362/tallinnale-kahjulikele-koolide-halduslepingutele-veel-lahendust-pole | Kuigi Tallinn võttis eesmärgiks linnale kahjulikud koolide halduslepingud aasta lõpuks lõpetada, kestab seni kõik veel samal viisil edasi. Kiiremaid arenguid loodetakse alates järgmisest nädalast. |
Hooaja avaetapil Monte Carlos saavutas Thierry Neuville kuuenda koha. Ott Tänak katkestas ralli kolmandal päeval, kuna eestlane sõitis vastu mäeseina. Oliver Solbergi jaoks lõppes võistlus viimasel päeval, sest tema autosse lekkisid heitgaasid. Thierry Neuville'i sõnul peab Hyundai rallimeeskond vigadele kiiresti reageerima ja autot arendama.
"Teame, et palju tööd on meil veel ees. Peame kiiresti reageerima sellele, mida Monte Carlos nägime. Läheb raskeks," ütles Neuville WRC kodulehele antud intervjuus.
"Kogu tiim nägi enne hooaega kõvasti vaeva ja tegi palju tööd, kuid meie tulemused Monte Carlos olid pettumust valmistavad. Ma tean kui motiveeritud kõik meie tiimis on, et vajalikud muudatused teha. Pingutame edasi, soovime kõik probleemid lahendada," lisas Neuville.
Ajutiselt Hyundai tiimijuhi ülesandeid täitev Julien Moncet nõustus belglase hinnanguga. "Monte Carlo oli meie jaoks raske. Olen tiimi pärast pettunud, sest nad pingutasid kõik nii kõvasti, nii rallil kui ka tehases. Kui autol probleeme polnud, siis näitasime häid aegu, seega kiirust meil on. Peame oma probleemidest võimalikult kiiresti lahti saama," rääkis Moncet.
Autoralli MM-sarja järgmine etapp toimub 24.-27. veebruarini Rootsis. | Neuville: meie tulemused Monte Carlos olid pettumust valmistavad | https://sport.err.ee/1608486377/neuville-meie-tulemused-monte-carlos-olid-pettumust-valmistavad | Autoralli MM-sarja uue hooaja esimene etapp oli Hyundai rallimeeskonna jaoks õnnetutel põhjustel sündmusterohke. Ainsana lõpetas võistluse Thierry Neuville, tiimikaaslased Ott Tänak ja Oliver Solberg pidid katkestama. |
Produtsent Tanel Tatter sõnas, et kinonduses on uus ajastu, mistõttu tuli katsetada ka teistsugust mudelit. "See idee tuli koosolekul, et mis oleks, kui toome järjestikku välja, siis publik kütab end üles ja saab maksimaalse elamuse," ütles ta ja lisas, et filmide edasilükkamised on olnud nii pikaldased, mistõttu ei saa filme enam riiulil hoida.
Kui esimene jagu jõuab vaatajate ette aprillis, siis järgmised kaks filmi tulevad kinodesse mõnekuuse vahega: film "Apteeker Melchior: Viirastus" esilinastub augusti alguses, "Apteeker Melchior. Timuka tütar" aga oktoobris. Produtsendi hinnangul aitab selline lahendus põnevust hoida ja publiku kinodesse meelitada, kuid ta rõhutas, et kõik filmid on tegelikult vaadeldavad ka eraldiseisvalt.
Kolme filmi kõrval, mis 2022. aasta jooksul linastuvad, on tootmises ka juba neljas film. "Neljas on pikemat aega kirjutamisel, saime ka arenduseks toetust ning oleme sinna teinud ka investeeringu," selgitas Tatter ja rõhutas, et kõigepealt tuleb kolm eelmist filmi publiku ette tuua, siis saab näha, kuidas neljandaga edasi liikuda.
Filmisari "Apteeker Melchior" põhineb Indrek Hargla samanimelistel romaanidel, mille tegevus toimub keskaegses Tallinnas. Filmide režissöör on Elmo Nüganen, stsenaristid Elmo Nüganen, Olle Mirme ja Kristian Taska, nimitegelast kehastab Märten Metsaviir. | Kolm "Apteeker Melchiori" filmi jõuavad vaatajateni 2022. aasta jooksul | https://kultuur.err.ee/1608486380/kolm-apteeker-melchiori-filmi-jouavad-vaatajateni-2022-aasta-jooksul | Elmo Nüganeni lavastatud "Apteeker Melchiori" filme on korduvalt edasi lükatud, kuid nüüd soovivad filmitegijad esimesed kolm osa filmisaagast tuua vaatajate ette 2022. aasta jooksul mõnekuuse vahega. Esimese filmi esilinastus on plaanitud 15. aprilliks. |
Dokumendi kohaselt teatas USA Venemaale, et on valmis pakkuma läbipaistvusmehhanismi Tomahawki tiibrakettide puudumise kontrollimises NATO baasides Rumeenias ja Poolas. Venemaa peaks jagama sarnast teavet oma baasides olevate rakettide kohta, vahendas EL Pais.
Poolas ja Rumeenias asuvad Aegis raketitõrjesüsteemid, mis suudavad välja tulistada ka Tomahawki rakette. Praegu neid rakette Poolas ja Rumeenias pole, kuid Venemaa on korduvalt väljendanud muret Poolas ja Rumeenias asuvate raketibaasidest lähtuva ohu pärast.
USA teatas ka, et selline kokkulepe on võimalik ainult siis, kui see on kooskõlastatud liitlastega.
"Kõik, mida me oleksime nõus tegema, oleks vastastikune. See tähendab, et sellega kaasnevad ka Venemaa sammud. Teeme kõik otsused pärast seda, kui oleme põhjalikult konsulteerinud liitlaste ja partneritega," ütles dokumendiga kursis USA allikas.
Washington teatas samuti, et on valmis alustama kahepoolseid kõnelusi Venemaaga lühi- ja keskmaarakettide juhtimise üle ja kinnitas oma pühendumust tuumarelvastuse piiramise Uus START lepingule. | Meedia: USA pakkus Venemaale desarmeerimismeetmeid | https://www.err.ee/1608486365/meedia-usa-pakkus-venemaale-desarmeerimismeetmeid | Hispaania ajalehe EL Pais käsutuses olevate dokumentide kohaselt lükkasid USA ja NATO oma kirjalikus vastuses Moskvale tagasi Venemaa nõudmised, et allianss ei laieneks enam ida poole. USA teatas Venemaale, et on valmis arutama desarmeerimise meetmeid, kui Venemaa leevendab pingeid Ukraina piiride lähedal. |
Otse kell 13: terviseamet tutvustab värsket koroonaprognoosi | https://www.err.ee/1608486353/otse-kell-13-terviseamet-tutvustab-varsket-koroonaprognoosi | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko annavad kolmapäeval pressikonverentsi, kus teevad ülevaate COVID-19 olukorrast ja värskeimast prognoosist. Kell 13 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | |
Samuti tutvustab linnapea pressikonverentsil Lasnamäe linnaosa vanema kandidaat Julianna Jurtšenkot.
Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverents lumekoristusest ja koroonast | https://www.err.ee/1608486335/otse-kell-12-tallinna-pressikonverents-lumekoristusest-ja-koroonast | Tallinna linnavalitsuse tänasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Vladimir Svet, linnavalitsuse koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik ning juttu tuleb lumekoristusest pealinnas ja koroonaolukorrast. |
"Ma usun, et olümpiamängudel on edukad need, kes suudavad unustada kõik negatiivse ja keskenduda ainult positiivsele. Kui Prantsusmaa sportlased küsivad minu käest, et kuidas ma nii edukas olin, siis ma alati vastan, et kõige olulisem on olümpiat nautida," rääkis Fourcade, vahendab Eurosport.
"Sa oled oma perest, sõpradest ja fännidest eraldatud. Covid tekitab võistlejatele lisapingeid ja sellega kaasneb ka suurem meediakajastus. Seetõttu ongi oluline, et sportlased suudaksid negatiivsetest olukordadest võimalik palju eemalduda. Olenemata koroonast on olümpiamängudel siiski võimalik lõbutseda," lisas Fourcade.
Prantslase sõnul on meeste laskesuusavõistlustel raske välja tuua kindlat favoriiti. "Ma usun, et meeste võistlusel on neli-viis favoriiti, kelleks on Emiline Jacquelin, Quentin Fillon Maillet, Johannes Tignes Bö, Tarjei Bö ja Sebastian Samuelsson. Arvan, et individuaalis võidab kõige tõenäolisemalt Johannes Thignes, kuid mind ei üllataks kui võidu võtaks ka Tarjei," märkis Fourcade.
Pekingi taliolümpiamängudel on esimene laskesuusavõistlus laupäeval, kui sõidetakse 4x6 segateatesõitu. Eestit esindab laskesuusatamises kaheksa sportlast: meestest Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer ja Raido Ränkel. Naistest pääsesid olümpiale Johanna Talihärm, Regina Oja, Susan Külm ja Tuuli Tomingas. | Fourcade: taliolümpial on edukad need, kes võistlust naudivad | https://sport.err.ee/1608486302/fourcade-taliolumpial-on-edukad-need-kes-voistlust-naudivad | Martin Fourcade on Prantsusmaa kõigi aegade edukaim talisportlane, kes on võitnud olümpiamängudel kokku viis kuldmedalit ja kaks hõbemedalit. Nüüdseks karjääri lõpetanud laskesuusataja leiab, et kuigi koroonaviirusega kaasnevad piirangud võivad sportlasi mõjutada, saavutavad kõige suuremat edu need sportlased, kes keskenduvad olümpiamängude nautimisele. |
EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli sõnul on Brüssel koostamas meetmeid nende isikute vastu, kes takistavad Malis võimu rahumeelset poliitilist üleminekut.
"Mali üleminekuvõimud peavad praegust olukorda leevendama. Riik aga isoleerib ennast. See pole kooskõlas dialoogi pidamisega, mis on nüüd vajalikum kui kunagi varem. See kahjustab riigis humanitaarolukorda ning terrorismivastast võitlust," ütles Borrell veebiväljaandele Politico.
Kahe nädala pärast toimub EL-i ja Aafrika Liidu tippkohtumine. Eelmisel aastal Mali liikmesus Aafrika Liidus peatati. Seetõttu Mali tippkohtumisel ei osale.
Prantsusmaa alustas 2013. aastal Malis rahvusvahelist operatsiooni Barkhane. EL-i riigid saatsid seejärel missioone Malisse, et koolitada seal välja sõjaväelasi. Pärast 2013. aastat on Malis toimunud aga mitu riigipööret. Suhted Malis võimule tulnud sõjaväehunta ja riigi rahvusvaheliste partnerite vahel on aga katkemise äärel, kuna hunta pole nõustunud pärast kahte sõjaväelist riigipööret valimisi korraldama.
Mali hunta saatis hiljuti riigist välja Prantsusmaa suursaadiku. Mali sõjaväejuhte vihastas Prantsusmaa välisministri terav huntavastane kriitika.
Eelmise nädalal teatas Taani, et toob oma väed Malist ära. Lisaks Taanile on teatanud Rootsi, et toob oma väed Malist ära märtsis. Malis on praegu Eesti suurim välismissioon, seal teenib sadakond Eesti kaitseväelast.
Euroopa riigid muretsevad ka Venemaa kasvava kohalolu pärast Malis. Hunta teeb nüüd koostööd Venemaa palgasõdurite firmaga Wagner.
Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly ütles nädalavahetusel, et Pariis ei jää Malisse "ükskõik millise hinna eest".
Hiljuti asus EL-i sõjalist väljaõppemissiooni Malis juhtima Austria.
"Kui EL oma väed välja tõmbab, siis on oht, et tekib võimuvaakum, mille saavad täita teised osalised," ütles Austria kaitseminister Klaudia Tanner veebiväljaandele Politico. Tanneri sõnul arutati seda küsimust ka eelmisel kuul EL-i kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel.
Siiski muretseb Tanner Wagneri kohalolu pärast. "See pole vastuvõetav, et EL korraldab väljaõppemissioone sõduritele, kes seejärel langevad Wagneri juhtimise alla," ütles Tanner.
Mali stabiilsus on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega. Riigis asuvad suured maavarad. EL tahab samuti vältida, et riik langeb džihaadirühmituste kontrolli alla. EL-i ametnike sõnul võib see põhjustada Euroopas uue rändekriisi. | Politico: EL võib oma missioonid Malis lõpetada | https://www.err.ee/1608486317/politico-el-voib-oma-missioonid-malis-lopetada | Euroopa Liidu (EL) sõjaliste missioonide tulevik Malis on üha ebakindlam, poliitiline olukord riigis halveneb. Veebiväljaande Politico teatel laiendab EL neljapäeval Mali hunta liikmete vastaseid sanktsioone. |
Kolmapäevahommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglas olevatest patsientidest 159 ehk 76,4 protsenti on vaktsineerimata ja 49 ehk 23,6 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 59 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 62-aastane naine ja 83-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 2039 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 13 189 testitulemust, millest 7186 osutus positiivseks. Senine suurim ööpäevas registreeritud nakatunute arv oli 7124, mis registreeriti 29. jaanuaril.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 371,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 595 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 2456 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 174.
Kolmapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 407 090 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,4 protsenti. | Nakatunute arv tegi uue rekordi, haiglaravi vajab 352 koroonapatsienti | https://www.err.ee/1608486284/nakatunute-arv-tegi-uue-rekordi-haiglaravi-vajab-352-koroonapatsienti | Kolmapäevahommikuse seisuga on haiglas 352 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 208 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Registreeriti rekordilised 7186 nakatunut. |
"Enamik, kes on andnud positiivse koroonaproovi, on asümptomaatilised. Haiglaravile on saadetud 11 inimest, kuid ükski neist pole väga tõsiselt haige," ütles McCloskey.
McCloskey sõnul avastati viimaste testidega 32 koroonaviirusega nakatunud inimest. Nendest üheksa on olümpiamängudel osalevad sportlased või treenerid ning ülejäänud 23 on taliolümpia korraldustiimi kuuluvad inimesed.
Rootsi olümpiakomitee avaldas, et viimaste testidega andsid kaks Rootsi sportlast positiivse koroonaproovi. Teisipäeval tuvastati peamiselt Norra olümpiakoondist Pekingisse toimetanud erilennult kaks koroonapositiivset reisijat, lennul viibis ka kahevõistleja Kristjan Ilves.
Alates 23. jaanuarist on Pekingi taliolümpial võetud kokku 232 positiivset koroonatesti, Eesti olümpiakoondise liikmetest on positiivse koroonaproovi andnud laskesuusataja Susan Külm ning suusatreener Riho Roosipõld. | Taliolümpial on koroonaviiruse tõttu haiglasse viidud 11 inimest | https://sport.err.ee/1608486233/taliolumpial-on-koroonaviiruse-tottu-haiglasse-viidud-11-inimest | Pekingi taliolümpiamängude meditsiiniline ekspert doktor Brian McCloskey avaldas, et 11 taliolümpiaga seotud inimest on viidud koroonaviiruse tõttu haiglasse. |
Välisministeeriumi koostatud ülevaate kohaselt kehtib vaktsiinipass esmase vaktsineerimiskuuri puhul vähem kui üheksa kuud järgnevates riikides:
- Taani viis kuud (seejuures riiklikult on tõendist loobutud, aga see on vajalik haiglates ning eraasutused võivad omal initsiatiivil küsida);
- Luksemburg kuus kuud;
- Austria kuus kuud, alla 18-aastastel seitse kuud;
- Leedus kehtib tõend seitse kuud;
- Läti viis kuud (ainult Jansseniga vaktsineerituse puhul);
- Kreeka seitse kuud;
- Itaalia kuus kuud;
- Rootsi kuus kuud;
- Prantsusmaa kuus kuud (alates 15. veebruarist neli kuud);
- Ungari alates 15. veebruarist kuus kuud.
- Belgia alates 1. märtsist viis kuud;
Tõhustusdoosiga vaktsineerituse tõend kehtib reeglina 12 kuud või pole kehtivusele veel tähtaega kehtestatud. Erand on Austria, kus see kehtib üheksa kuud.
Lisaks on mitmes riigis muidki erandeid:
- Iirimaa on tõendi kontrollimisest täielikult loobunud;
- Horvaatia aktsepteerib kuni 1. veebruarini välja antud tõendeid 12 kuu jooksul (ehk tagasiulatuvalt ei lühenda);
- Soome on kodanikke uuest üheksakuulisest kehtivusajast teavitades märkinud, et selle võimalikku riigisisest lühendamist alles hakatakse arutama;
- Maltal kehtivad välismaa digitõendid vastavalt väljastajariigi seadusele;
- Bulgaarias ja Küprosel kehtib tõend riigis sees endiselt ühe aasta;
Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ütles teisipäeval ERR-ile, et ehkki Euroopa Liidus kehtiv koroonatõend peaks lihtsustama piiriületust ja teiste riikide külastamist, on erinevused tõendite kehtivusajas ning kohatine testide nõudmine piiril tekitanud reisimisel segadust.
Volmeri sõnul on oluline vahet teha, et üks on koroonatõendi piiriülene kehtivus, teine aga selle kehtivus riigi sees. See võib kaasa tuua olukorra, kus välisriiki sõites saab küll üle piiri, aga koroonatõendi kehtivustähtaja erinevuse tõttu ei pruugi samas riigis enam ligi pääseda üritustele ja asutustesse, kus tõendit kontrollitakse. | Vähemalt 11 EL-i riigis kehtib vaktsiinitõend alla üheksa kuu | https://www.err.ee/1608486260/vahemalt-11-el-i-riigis-kehtib-vaktsiinitoend-alla-uheksa-kuu | Euroopa Liidu riigid on küll otsustanud, et piiriületusel arvestatakse koroonatõendite kontrollimisel esmase vaktsineerimiskuuri kehtivusena kuni üheksa kuud, aga välisministeeriumi andmeil on vähemalt 11 riiki seadnud siiski riigi sees vaktsiinipassi kehtivuseks lühema aja. |
Finantsturud leiavad, et ECB peab oma rahapoliitikat karmistama. Praegu on ECB hoiustamise intressimäär –0,50 protsenti. Investorid eeldavad, et ECB tõstab sel aastal intressimäärasid kaks korda 0,1 protsendipunkti võrra, vahendas Financial Times.
USA keskpank plaanib sel aastal intressimäärasid tõsta. "Majandus ei vaja enam püsivat kõrgetasemelist rahapoliitilist toetust, peagi on kohane intressimäärasid tõsta," ütles eelmisel nädalal föderaalreservi juht Jerome Powell.
Investorid eeldavad, et ECB järgib USA eeskuju ja karmistab rahapoliitikat. ECB president Christine Lagarde on siiski korduvalt tagasi lükanud üleskutsed karmistada rahapoliitikat. "Keskpangal on olemas põhjused mitte tegutseda nii kiiresti ja halastamatult, kui seda teeb Fed (föderaalreserv)," ütles jaanuaris Lagarde.
"ECB on jäänud intressimäärade juures oma mantra juurde, kuid turg on sellele seisukohale esitanud tõsise väljakutse. Investorid eeldavad, et inflatsiooni kiirenemine hirmutab keskpanka," ütles finantsfirma Rabobank analüütik Richard McGuire.
Euroala inflatsioon kiirenes detsembris viie protsendini, novembris oli see 4,9 protsenti. ECB eesmärk on hoida inflatsioon kahe protsendi juures.
Finantsfirma Pictet Wealth Management ökonomist Nadia Gharbi eeldab, et eurotsoonis tõusevad sel aastal palgad veelgi. Eurotsoonis jõudis töötuse määr detsembris kõigi aegade madalamale tasemele. Veerand EL-i ettevõtetest teatas tööjõupuudusest.
Hinnatõusu kiirendab ka Euroopa energiakriis. "Kui Venemaa tungib Ukrainasse, võib see põhjustada veelgi suurema energiahindade tõusu ja inflatsiooni kiirendada," ütles suurpanga BNP Paribas ökonomist Spyros Andreopoulos. | FT: investorid eeldavad, et Euroopa Keskpank karmistab rahapoliitikat | https://www.err.ee/1608486236/ft-investorid-eeldavad-et-euroopa-keskpank-karmistab-rahapoliitikat | Ärileht Financial Times suhtles rahvusvaheliste investoritega, kes eeldavad, et kiire hinnatõusu tõttu peab Euroopa Keskpank (ECB) 2022. aastal oma rahapoliitikat karmistama ja tõstab intressimäärasid. |
Avapoolaja lõpuks oli Žalgirise ja Maccabi kohtumine viigis, 47:47, ning viimase veerandaja eel oli Leedu klubi maas ainult nelja punktiga. Neljanda veerandaja võitis Maccabi kindlalt 30:18 ning kohtumise tulemusega 94:78.
Võitjate parimana viskas James Nunnally oma Euroliiga tippmärki tähistavad 32 punkti, Scottie Wilbekini arvele jäi 20 punkti ja kuus korvisöötu. Žalgirise resultatiivseim oli Marek Blazevic 20 punktiga, Lukas Lekavicius ja Tyler Cavanaugh tõid mõlemad 16 punkti.
Kaunase Žalgiris (3-17) on Euroliigas viimasel ehk 18. kohal, Tel Avivi Maccabi (10-11) hoiab 11. kohta.
Sander Raieste koduklubi Baskonia jäi koduväljakul alla Peterburi Zeniidile 82:90. Eestlane sai platsile pooleks minutiks, kuid ühtegi statistilist näitajat kirja ei saanud. Zeniidi parimana viskas Billy Baron 24 punkti ja Jordan Loydi arvele jäi 23 punkti. Baskonia resultatiivseim oli Wade Baldwin 16 punktiga.
Peterburi Zeniit (14-7) on tabelis neljandal positsioonil, Baskonia (7-15) hoiab 15. kohta.
Tulemused:
Kaunase Žalgiris - Tel Avivi Maccabi 78:94
Belgradi Crvena Zvezda - Milano Olimpia 57:63
Ateena Panathinaikos - AS Monaco 83:91
Baskonia - Peterburi Zeniit 82:90
Barcelona - Müncheni Bayern 71:66
Istanbuli Fenerbahce - Villeurbanne'i Asvel 85:76 | Žalgiris sai Euroliigas seitsmenda järjestikuse kaotuse | https://sport.err.ee/1608486188/zalgiris-sai-euroliigas-seitsmenda-jarjestikuse-kaotuse | Kaunase Žalgirise kehv eurohooaeg sai teisipäeval jätku, kui Leedu tippklubi pidi koduväljakul tunnistama Tel Avivi Maccabi 78:94 paremust. |
"Kui inimene määrab endale pärija, määrab ta endale õigusjärglase kogu oma vara suhtes. See tähendab, et ta valib inimese, kellele usaldada teatud eranditega kõik õigussuhted, mis tal on," ütleb Tartu Ülikooli tsiviilõiguse nooremlektor ja värske doktor Tiina Mikk.
"Kui inimene määrab endale pärija, määrab ta endale õigusjärglase kogu oma vara suhtes."
Pärijale lähevad üle traditsioonilised lepingulised suhted, nagu laenuleping või kohustus maksta korteri omanikule üüri. Kuna viimastel aastakümnetel on inimestel tekkinud aga üha enam kõikvõimalikke e-kontosid, tekib küsimus, kas seadus reguleerib ka selliseid uusi nähtusi. Oma doktoritöös otsiski Mikk vastust küsimusele, kas e-kontod on päritavad. Konkreetselt keskendus ta Dropboxile, Gmailile ja Facebookile ehk kõige sagedamini kasutatavate teenusepakkujate pilvekogule, e-kirja kontole ja suhtlusvõrgustikule.
Kõik pärandiks
"Põhimõtteliselt saame pärida ja pärandada kõike," sõnab Tiina Mikk. Näiteks on pärandatavad ehk seaduse silmis pärandvara kõik inimesele kuulunud füüsilised esemed, olgu tegu siis auto, korteri, raamatute või riietega. "See võib olla natuke utreeritud näide, aga ka pehkinud puud või hapuks läinud mahlapurk keldris on pärandvara," osutab Mikk ja lisab, et tegu on asjadega, mis ei saa jääda omanikuta.
"Pärija astub põhimõtteliselt kõikidesse õigussuhetesse, mis ühel inimesel eluajal võivad olla. Paratamatult tähendab see ka kohustusi."
"Pärimisseadus sõnastab pärandvara koosseisu läbi õiguste ja kohustuste," jätkab värske doktor. Näiteks võib pärija saada omandiõiguse mingile asjale. Samas võivad pärimise teel üle minna ka kõikmõeldavad mittefüüsilised õigused. Nii lähevad pärijale üle näiteks kaubamärk, patent, teatud ulatuses autoriõigused ja lepingud.
Kui aga mõne lepingu, näiteks üürilepingu pinnalt on tekkinud kohtuvaidlus, läheb pärijale üle ka pärandaja positsioon kohtumenetluses. "Pärija astub põhimõtteliselt kõikidesse õigussuhetesse, mis ühel inimesel eluajal võivad olla. Paratamatult tähendab see ka kohustusi," tõdeb Mikk.
Teisalt leidub ka selliseid õigusi ja kohustusi, mis on pärandaja isikuga lahutamatult seotud, ega lähe tema surma korral pärijale üle, vaid lõpevad. Näiteks ei saa pärandada abikaasastaatust ega vanemaksolemist. "Samamoodi hea näide mittepäritavast lepingust on tööleping. Pärijal ei ole neid teadmisi, oskusi ega isikuomadusi, mis olid pärandajal, mistõttu pärija ei saa jätkata sealt, kus surnud töötaja pooleli jäi," toob Mikk välja. Peale vanema surma lõpeb ära ka tema kohustus oma lapsele elatist maksta.
Päritud lepingud
Viimastel aastakümnetel on Tiina Miku sõnul tulnud juurde aga palju digitaalset vara. Inimesed saadavad paberkirjade asemel e-kirju, peavad veebilehti või blogisid, teevad online -tehinguid ja kaevandavad krüptoraha. "Jääb mulje, et tegemist on justkui millegi uuega," osutab värske doktor. "See tekitab ka juristides küsimusi. Kas need nähtused vajavad eriregulatsiooni? Kas muuta olemasolevaid seadusi või võtta lausa vastu uusi?"
Praegu pole Eestis spetsiaalset seadust, mis reguleeriks digitaalse vara pärimist. "Mina leian, et seda pole päritavuse üle otsustamiseks ka vaja," ütleb Mikk. Nimelt ei pea ta praktiliselt ega õiguslikult põhjendatuks digitaalse ja analoogvara eristust. Näiteks võib inimesel olla koopia samast fotost nii raamituna riiulis kui ka digitaalselt pilves. "Tegemist on ju ühe ja sama jäädvustusega, lihtsalt küsimus on, kas ta on välja prinditud või ei ole," arutleb Mikk. Sama loogika kehtib e-kirja kohta, mis võib olla välja prinditud või digitaalsel kujul.
"Õiguslikult on tegu lepingu sõlmimisega. Niisiis õigussuhe, mis on näiteks Facebooki kasutaja ja Facebooki vahel, on leping."
Mikk leiab, et digitaalse vara päritavuse küsimus on võimalik lahendada olemasolevate seaduste pinnalt ega vaja tema hinnangul tingimata eraldi regulatsiooni. Samas võib nähtuste näiline uudsus jätta tema sõnul petliku mulje, et tegu on reguleerimata valdkonnaga. Seda muljet kipuvad suured rahvusvahelised ettevõtted nagu Facebook Miku sõnul ära kasutama. "Nad on läbirääkimistel domineerival positsioonil. Nende käsitlus kontode päritavuse küsimuses võib olla loodud väga nende endi vaatevinklist, arvestades, et lõplikku õiguslikku selgust täna veel pole," osutab ta.
Nii otsustabki valdav osa teenusepakkujaid, et nende e-kontod ega õigussuhted pole päritavad. Samas saab Miku sõnul tuua näiteks Saksamaa kohtupraktikast ja õiguskirjandusest vastupidiseid näiteid. "Saksamaal on juba ka esimesed kohtulahendid, mis kinnitavad nende õigusteadlaste seisukohta, kes leiavad, et need on päritavad õigused ja kohustused," toob ta välja.
Ise lähtus ta e-kontode päritavuse probleemi analüüsil küsimusest, kuidas üks e-konto üldse tekib. Nagu ta ise ka vastab, siis inimene läheb veebilehele, sisestab sinna oma andmed ja teeb õigetes kohtades klõpsud. "Õiguslikult on tegu lepingu sõlmimisega. Niisiis õigussuhe, mis on näiteks Facebooki kasutaja ja Facebooki vahel, on leping," järeldab ta. Lepingud kuuluvad aga, nagu eespool mainitud, pärandvara hulka. "Minu töö lõppjäreldus ongi, et leidub e-kontosid, täpsemalt niinimetatud kontolepinguid, mis on päritavad,"ütleb Mikk.
Ühe vitsaga lüüa ei saa
Tiina Mikk on seisukohal, et pärija on surnud inimese e-kontodele kõige parem peremees. Enne konto sulgemist võib pärijal olla vajalik sealsele teabele ligi pääseda. "Väga suur osa igapäevasest suhtlusest toimub veebis. Pärija jaoks on oluline saada ülevaade päritud vara koosseisust ja seda valitseda," ütleb ta.
Palju selleks vajalikku teavet on pärijal võimalik leida e-kontolt. "Näiteks võib e-kirjadest saada teavet sõlmitud lepingute kohta. See on oluline selleks, et täita neist tulenevaid kohustusi või leping üles öelda. Samuti võib konto sisaldada teavet aegumistähtaegade kohta või kohtuvaidluse jaoks olulisi asjaolusi," loetleb värske doktor. Samuti võib surnud inimese pilvekontole olla salvestatud pärijale emotsionaalselt olulist teavet. "Seal võib olla nii perekonnapilte kui ka muud väärtuslikku vara, näiteks romaani käsikiri," lisab Mikk.
"Näiteks võib e-kirjadest saada teavet sõlmitud lepingute kohta. See on oluline selleks, et täita neist tulenevaid kohustusi või leping üles öelda."
Samas leiab ta, et kuigi e-konto on sisuliselt leping, tuleb iga e-konto puhul nagu mistahes lepingu puhul hinnata, millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad. Oluline on kaaluda, kas neid õigusi ja kohustusi ikka saab täita peale ühe lepingupoole surma põhimõtteliselt igaüks.
"Näiteks kui võtame Facebooki konto, siis Facebook täidab oma kohustusi kõikide kasutajate suhtes täpselt ühtemoodi. Seal pole tegelikult vahet, kes on lepingu teine pool. Ühtlasi võib konto avada igaüks, ilma et enne konto avamist kontrollitaks isikusamasust. Kui võtame aga näiteks Tinderi konto, siis seal toob isiku vahetus kaasa nii kohustuse sisu muutumise kui lepingu eesmärgi äralangemise," võrdleb värske doktor. Teisisõnu ei ole mõeldav olukord, kus laps asub oma surnud vanema Tinderi konto alt kellegagi tutvuma.
"Väga suur osa meie varast on digitaalne, aga nagu analoogvaraga tuleks ka digitaalse varaga igal konkreetsel juhul teha kindlaks, mille päritavust tuleb hinnata," järeldab Mikk. Esmalt tuleb hinnata, kas ja millise lepinguga on tegu. "Siis tuleb hinnata ja otsustada, kas just see konkreetne leping selle konkreetse teenusepakkujaga on päritav," ütleb ta.
Tiina Mikk kaitses õigusteaduse erialal doktoritöö"Päritavuse kriteeriumid ja päritavuse välistamise võimalused digitaalse pärandi kontekstis e-konto näitel" 28. jaanuaril Tartu Ülikoolis. | Doktoritöö: Facebooki konto on päritav, Tinderi oma mitte | https://novaator.err.ee/1608485570/doktoritoo-facebooki-konto-on-paritav-tinderi-oma-mitte | Näiliselt on viimastel kümnenditel lisandunud inimeste ellu palju uusi nähtusi, nagu e-post, fotopilved või ühismeedia. Samas on sageli tegu vanade nähtustega uues digitaalses kuues ja sisuliselt endiselt lepingutega teenusepakkuja ja kliendi vahel. Just seetõttu peaksid e-kontod olema pärandatavad ja päritavad, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. |
Jesse sõnul tuleb piirangute leevendamisest rääkides meeles pidada seda, et Eestis on need võrreldes paljude teiste riikide, k.a meie lähinaabritega, väga leebed olnud.
"Kindlasti ei saa selliste rahvusvaheliste piirangute eemaldamise või lõdvendamise pealkirjadega lihtsalt niisama kaasa minna, vaid tuleb teemasse sügavamalt sisse vaadata," ütles Jesse. "Meil ju tegelikke piiranguid on praegu kaks: ühiskonnaelus saavad osaleda rohkem inimesed, kes on kuue kuu jooksul koroona läbi põdenud või vaktsineeritud ehk teatud inimestele on tehtud ühiskonnas osalemise piirang. Teine suurem piirang on meelelahutuse lõpetamine kell 23."
Samas aga tuleb Jesse sõnul piirangute puhul hinnata, kas need täidavad jätkuvalt eesmärki ning kas eesmärk on enam vajalik.
"Piirangul suurematesse avalikesse kohtadesse või üritustele minekuks ainult tõendi alusel oli üks tervishoiueesmärk – vaktsineerimata inimesed on suuremas riskis nakatumisele kui vaktsineeritud inimesed. Valitsusel oli seda piirangut kehtestades ka käitumise mõjutamise eesmärk, et motiveerida inimesi rohkem vaktsineerima ja aidata langetada seda vaktsineerimise otsust. See oli juba kohe teada, et kui me räägime eelkõige potentsiaalselt haiglaravi vajavast riskigrupist, siis nende vaktsineerimisotsust see tõendi alusel kinno või kohvikusse minek ei mõjuta. Need on valdavalt erinevad earühmad," põhjendas Jesse.
Ta tõdes, et praegu, kui omikroni tüvi levib aktiivselt ka läbipõdenute ja vaktsineeritute seas, on tervishoiupoliitiline eesmärk nõrgem.
"Tõendi alusel ühiskonnaelus osalemise piiramine ei pruugi täita oma eesmärki sellisel kujul, samas peame kindlasti aru andma, et viirus on praegu kõrgel levikutasemel," lisas Jesse.
Ta meenutas, et koroonatõendid tekkisid esmalt vajadusest tõestada rahvusvahelisel reisimisel riikide piiril, kas inimene on haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud, et pääseda karantiininõudest. Riigisisene kasutus järgnes alles hiljem.
Valdkondlikku bürokraatiat tundva inimesena peab ta tõenäoliseks, et pigem loobuvad EL-i turismile orienteeritud riigid koroonatõendist, kui et hakkavad kiirtesti tulemuste lisamist sellele külge pookima.
"Selline juba kokku lepitud asjadesse täiendavate reeglite sissetoomine kiirtesti näol võib olla keeruline. On prognoosid, milline võiks olla olukord EL-is märtsis-aprillis, aga seda võivad segada ka uued faktorid. Mõeldes suvehooajale, on EL-i siseselt veel aega uusi reegleid kokku leppida. Kokkuleppeid raskendab see, et eri riigid on panustanud tõenditel eri moel. Võimalik, et mõned riigid, eriti kes on rohkem turismist huvituvad, võivad olla kergemini valmis loobuma tõendite kasutamisest EL-i siseselt maaletulekul üldse. Aga riikidel, kes on teinud vaktsineerimise kohustuslikuks, on poliitiliselt suuremad motiivid karmimatest tõendireeglitest kinni hoida kui nendel, kes arvestavad rohkem tervishoiueesmärke ja -vajadusi," selgitas Jesse. "Läbirääkimised võivad liikmesriikide vahel olla keerulised, aga aega veel on."
Iseasi on koroonatõendite riigisisese kasutuse lõpetamine. Jesse tõdeb, et praegu need enam eesmärki ei täida.
"Mida see tõend meile näitab? Seda, et inimesed on haiguse läbi põdenud. Kas see varasem läbipõdemine kaitseb omikroni eest? Tegelikult ei kaitse. See näitab, et sel inimesel on väiksem risk vajada haiglaravi, sest ta on viirusega kokku puutunud kas läbi vaktsineerimise, läbipõdemise või mõlema. Seetõttu peabki läbi mõtlema, mis on nende tõendite siseriikliku kasutuse eesmärk ja väärtus," ütles Jesse.
Samas aga ei poolda ta nende kasutamise päevapealt lõpetamist: "Tõendite kasutamist päevapealt lõpetada pole kindlasti mõistlik, vaid tuleks läbi mõelda, millised on käitumissoovitused inimestele, et ühiskond võimalikult kenasti selle omikroni lainega hakkama saaks."
Seetõttu peab ta jätkuvalt oluliseks terviseohutut käitumist – maskikandmist, distantsi hoidmist, enne üritustele või avalikesse paikadesse minemist kõigi inimeste kiirtestimist, et välistada asümptomaatiliselt nakatunud.
Omikroni tüve puhul ei pea ta oluliseks kõiki positiivseid kiirteste kulukate PCR-testidega üle kinnitada.
"Kiirtestidel on valenegatiivsust kindlasti rohkem, aga kui see juba näitab positiivset tulemust, siis PCR-test tavaliselt lisainfot diagnostikaks ei anna. Jah, PCR-testi pealt saab teha genotüpiseerimist, aga seda saab teha ka valikuliselt," ütles Jesse.
Kas ja millal loobuda aga kiirtestidest ning hakata koroonaga käituma nagu muude viirushaigustega, kus tõbised jäävad koju ja terved käivad kodus-koolis edasi, ei taha Jesse välja öelda.
"See vajab erinevate erialade vahel kokkuleppimist. Päevapealt ei ole mõistlik kiirtestimist kaotada, aga pole ka mõistlik, kui igaüks hakkab oma isiklikku arvamust meedias avaldama. Õige on tulla välja uue diagnostikajuhisega pärast arutelusid erinevate erialade vahel, nii nagu meditsiinis kombeks on," leiab Jesse. "Diagnostika-, ravi- ja karantiinijuhised on viimase kahe aasta jooksul korduvalt muutunud. Nüüd peame jälle muutuse ette võtma ja võib-olla põhjalikuma kui vahepealsed."
Maris Jesse lahkus sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsleri kohalt augusti algul, kui tema teenistusaeg lõppes. Uueks ametiajaks ta enam ei kandideerinud.
Sestpeale ta kusagile põhikohaga tööle läinud ei ole, vaid nimetab end vabakutseliseks, kes teeb koostööd nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooliga ja teeb tervishoiu konsultandi tööd mitme projekti juures. | Jesse: koroonapassi Eesti-sisene eesmärk on ammendunud | https://www.err.ee/1608485573/jesse-koroonapassi-eesti-sisene-eesmark-on-ammendunud | Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse nõustub, et koroonapasse senisel kujul riigisiseselt enam vaja ei ole. Ka rahvusvaheliselt käibelt võib see suveks kaduda. |
Aubameyang liitus Arsenaliga 2018. aasta jaanuaris ning nelja aasta jooksul võitis ründaja klubiga FA karikasarja ning Inglismaa superkarika ehk Community Shieldi. Samuti aitas Aubameyang Arsenali 2018/19 hooajal UEFA Euroopa liiga finaali, kuid otsustavas mängus pidi Arsenal tunnistama linnarivaali Londoni Chelsea 1:4 paremust.
Viimasel kahel aastal kaptenipaela kandnud Aubameyang lõi Arsenali eest 163 mänguga 92 väravat ning 2018/19 hooajal teenis ründaja kuldse saapa auhinna, mis antakse Inglismaa kõrgliiga kõige paremale väravakütile. Aubameyang jagas auhinda Liverpooli ründajate Mohamed Salah ja Sadio Manega, kõik kolm meest lõid 2018/19 hooajal 22 väravat.
Inglismaa meedia andmetel siirdub Aubameyang Barcelonasse, kuid üleminek pole veel ametlikku kinnitust saanud. | Aubameyang ja Arsenal lõpetasid osapoolte kokkuleppel lepingu | https://sport.err.ee/1608486158/aubameyang-ja-arsenal-lopetasid-osapoolte-kokkuleppel-lepingu | Inglismaa kõrgliigaklubi Londoni Arsenal teatas teisipäeva hilisõhtul, et klubi lõpetas osapoolte kokkuleppel lepingu ründaja Pierre-Emerick Aubameyangiga. |
Näiteks võib nägu meenutada taevas mõni pilv, pistikupesa augud või plekiline kartul. Nähtust nimetatakse pareidooliaks ja see on inimeste kõrval omane ka šimpansitele, vahendab ScienceAlert.
Uus uuring viitab, et inimesed ei näe üksnes nägusid, vaid aimavad täpsemalt ka nende vanust, meelestatust ja sugu. Töö autorite üllatuseks peavad inimesed enamikku sellistest näolappidest mehelikeks.
Noored, rõõmsad ja mehelikud
Teadlasrühm kutsus uuringus osalema 3815 katseisikut, kes läbisid kõik veebipõhise katse. Osalejatel paluti vaadata enam kui 200 fotot illusoorsetest nägudest. Nad pidid iga pildi puhul kümne palli skaalal hindama, kui hõlpsasti nad pildil nägu märkasid. Samuti paluti neil kirjeldada, millist emotsiooni nad igal näol nägid, kui vanaks nad nägu pidasid ja kas nägu oli nende meelest meessoost, naissoost või kindla soota.
Selgus, et osalejad nägid piltidel peamiselt kas laste või noorte inimeste nägusid. Samas pidasid vastajad nägude emotsioone üsna erinevaks: kolmandikku piltidest hinnati rõõmsaks, viiendikku üllatunuks, viiendikku neutraalseks ja 14 protsenti vihaseks. Kurbi, hirmunud või vastikust väljendavaid nägusid nägid inimesed harvem.
Uurijate sõnul osutus eriti tähelepanuväärseks aga see, et enamasti pidasid inimesed pettepiltide nägusid meessoost nägudeks. Nad kirjutavad, et inimesed omistasid meestele 90 protsenti ja naistele üheksa protsenti kõigist nägudest.
Keele süü?
Sedasorti tajunihked on uurijate sõnul üsna tavalised. Need tekivad siis, kui inimaju püüab nähtu mõistmiseks endale otseteid luua. Enamasti tajub inimene nähtut otseteedega õigesti, kuid mõnikord, nagu illusoorsete nägude puhul, annab otsetee vale vastuse.
Uuringu ühe autori ja Queenslandi Ülikooli psühholoogi Jessica Tauberti sõnul töötlevad illusoorsete nägude puhul nähtut samad inimaju osad, mis tegelevad tõeliste nägudega. Teoreetiliselt tähendab see Tauberti sõnul, et pareidoolia justkui petab aju ära.
Miks aga näevad illusoorsed näod tajunihke tõttu pigem mehelikud välja? Uurijad tegid küsimusele vastamiseks lisakatseid. Nad analüüsisid, kas kallutatus võis tekkida semantiliste seoste tõttu, kuna esemete nimetused või esemed ise nägid mehelikud välja. Lisaks näitasid nad katseisikutele pilte uuesti, lihtsalt seekord mustvalgena, et tabada värvide võimalikku mõju. Kumbki neist teguritest patuoinaks ei osutunud.
Seejärel lõi töörühm segasoolised inimnäo kujutised, et näha, kas vastajad peavad nägu pigem "meheks" lihtsalt siis, kui nad nähtu soos kindlad pole. Kuna selles katses kaldusid vastajad pigem naissoo poole, kukkus seegi hüpotees läbi.
Lõpuks rakendasid uurijad arvutimudeleid, püüdes näha, kas inimeste vastuseid võisid kallutada teatud omadused, nagu nurgelised näojooned. Selgus, et need seletasid küll osa meessoo-eelistusest, kuid mitte kogu vahet. See tähendab, et tajueelistuse põhjus pole ikka veel päriselt selge.
Uurijad pakuvad siiski oma artiklis välja mõned oletused. Näiteks võib meessoo eelistamine tuleneda paljude keele mõistevõrgustikust, kus meessugu on nii-öelda vaikesugu. Selle teooria järgi tuleb inimesel eseme-nägu märgates esimesena pähe mõiste "inimene", mis omakorda toob mõttesse mõiste "mees", kui just lisainfo midagi muud järeldada ei luba.
Teine ja sellega seotud idee on, et meessugu on nägusid vaadates nii-öelda vaikesugu, kui mingid visuaalsed üksikasjad, nagu ripsmed, pikad juuksed või kitkutud kulmud, vastupidisele ei viita. Kust iganes kalle ka ei pärineks, tõstatab see uurijate sõnul huvitavaid küsimusi ühiskondlike normide võimalikust mõjust inimese nägemistajule.
Teadustöö ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes. | Inimesed kipuvad pilvenägusid meesteks pidama | https://novaator.err.ee/1608485519/inimesed-kipuvad-pilvenagusid-meesteks-pidama | Inimesed näevad aju kiire töö tõttu vahel näolaadseid kujutisi ka seal, kus neid tegelikult pole. Nüüd osutab Ameerika teadlaste uuring, et inimesed näevad pettepiltidel sagedamini noori ja valdavalt just mehelikke nägusid. |
Üha ärevamaks muutuvad sõnumid juba aastaid kestvast Venemaa-Ukraina sõjast on vormunud rahvusvaheliseks rahukriisiks, mis on vallanud kogu meediaruumi ning ulatub kodudesse, koolitundidesse ja parlamendisaali.
Meist mitte väga kaugel lõunas toimuvale konfliktile lisab oma doosi rahutust koroonaviirus, mille puhul ei saa enam keegi aru, kas omikron kuulutab pandeemia ja piirangute lõppu või uue tõusulaine algust.
Kustutamatu rahujanu tingimustes sobib meenutada Jeesuse sõnu Mäejutluses: "Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks." (Mt 5:9). Meie ise saame olla rahutegijateks oma kodus, ühiskonnas ja riigis. Rahu hoides, selle eest seistes ja rahu saavutada püüdes ei ole vaja häbeneda, kui palume appi iseseisvusmanifesti lõpusõnades ja riigihümni kolmandas salmis väärilise koha leidnud Jumala.
President Alar Karise poolt just Tartu rahu aastapäeval kokku kutsutud riigikaitse nõukogu võiks alustada rahukriisi tingimustes oma istungit palvevaikusega, et usaldada kõigi meeli rahutuks tegevad mured riigihümni Jumala hoolde, kellest psalmistki kirjutab: "Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga." (Ps 29:11)
102 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920 kirjutas ajaleht Postimees: "Suur ajalooline silmapilk oli see, kus rahu Eesti ja Venemaa vahel alla kirjutati, küll kõige tähtsam silmapilk meie rahva seitsmesaja aastases vaevarikkas ajaloos."
Hoolimata Tartu rahulepingu allakirjutamise ja kehtima hakkamise silmapilgu pea märkamatust kestvusest oli selle hetke ajalooline tähendus eesti rahva mineviku ja tuleviku seisukohast hindamatu.
"Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan" (2Ms 33:19), ütleb Jumal Moosesele. Keegi ei oska praegu öelda, miks on Jumal meid rahvana lasknud ajaloo kestel nii palju kannatada. Sarnaselt on toiminud Jumal ainult äravalitud heebrea sooga, juhatades nad siiski läbi kõrbeteekonna lõpuks vabaduse ja oma riigini.
"Kindlasti on olnud üheks kingitud silmapilguks 1991. aasta 20. august."
Niisamuti on Jumal olnud helde meie väikesele rahvakillule soodsate silmapilkude kinkimisega. Nõnda juhtus see Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aastal ja Tartu rahu sõlmimisega 1920. aastal. Kindlasti on olnud üheks kingitud silmapilguks 1991. aasta 20. august. Kõik need kuupäevad kõnelevad meie oma arukusega koos toiminud taevasest õnnistustest.
2. veebruari ehk küünlapäeva evangeeliumis kirjeldatakse Maarja külaskäiku 40-päevase Jeesusega Jeruusalemma templisse, kus neid ootas vaga jumalamees Siimeon. Kaua Jumala tõotuste täitumist igatsenud vana mees võttis Jeesuslapse sülle, kiitis Jumalat ja lausus: "Mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile" (Lk 2:30-32).
Sarnast päästet ja õnnistust hindas kõrgelt ka Jaan Poska, kes pidas Tartu rahu eest saadud kõige suuremaks tunnustuseks tänaval juhuslikult juurde astunud vanema naisterahva õnnistavat ristimärki koos sõnadega: "Te päästsite me pojad. Jumal õnnistagu teid selle eest!"
Eestile Tartu rahulepingu toonud Jaan Poska mälestust ja kogemust meenutades ei sobi meil Jumala õnnistust ja panust rahu saavutamisel alahinnata ka nüüdses rahukriisis.
Meie ise saame olla rahutegijad alles siis, kui laseme selle rahu ka oma hinge ja südamesse, sest rahu suudab saavutada ainult see, kes on rahu ise kogenud. Apostel Peetrus kirjutab: "Sest kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda." (1Pt 3:10a,11). | Urmas Viilma: rahusõnum rahujanuses rahukriisis | https://www.err.ee/1608486137/urmas-viilma-rahusonum-rahujanuses-rahukriisis | Hoolimata Tartu rahulepingu allakirjutamise ja kehtima hakkamise silmapilgu pea märkamatust kestvusest oli selle hetke ajalooline tähendus eesti rahva mineviku ja tuleviku seisukohast hindamatu, kirjutab Urmas Viilma. |
Juba mitu aastat on Tallinna munitsipaalpolitsei (mupo) juht Aivar Toompere soovinud mupo ametnikele õigusi juurde. Näiteks teatas Toompere 2017. aastal, et mupo vajab ka vahetuid sunnivahendeid, näiteks käeraudade kasutamise õigust, kui bussijänesed käituvad agressiivselt. Siseministeerium on mupo juhi ettepanekuid menetlenud viis aastat ja teinud nüüd oma ettepanekud, mis nii jõulised sunnivahendid siiski välistavad.
Küll saaksid kohalikud korrakaitsjad õiguse teatud juhtudel nõuda inimestelt nende isiku tuvastamiseks dokumente ja õiguse kanda enesekaitseks kaasas isiklikku gaasipihustit. Viimaste kasutamise kohta on vaja aga eriväljaõpet.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Henry Timberg rõhutas, et kohalik omavalitsus peab võtma korrakaitse tagamises suurema rolli ja kindlasti peaks kaaluma, et vähemalt suuremad omavalitsused ehitaks eraldi kainestus- või sotsiaalmaja probleemsete purjus inimeste majutamiseks.
Lisaks aga soovib siseministeerium anda joobes isikute kainenema viimise üle kohaliku omavalitsuse korrakaitse ametnikele. Praegu teeb seda ainult politsei.
Toompere oli siseministeeriumi ettepankutest nördinud: "Joodikuid võite vedada, aga vahetut sundi kasutada ei tohi! Joodikud tituleeritakse sotsiaalse abi vajajateks. Kui ta ei ole nõus kainestusmajja sõitma, vehib käte ja jalgadega, siis me peame ikkagi politsei kohale kutsuma ja inimese meie auto peale tõstma. Me ei näe sel eriti mõtet, see on poole vinnaga tehtud asi. Lisaks on ministeerium astunud sisse lahtisest uksest – juba pragu on mupo ametnikel õigus kasutada enesekaitseks gaasipihustit."
Timberg rõhutas aga, et joobes inimene on tegelikult abi vajav isik: "Aasta jooksul satub ainuüksi Põhja prefektuuris kainenema üle 6000 inimese, lisaks siis veel need inimesed, kelle politsei viib koju kainenema. Tegelikult nende inimestega peaks tegelema kohalik omavalitsus".
Timbergi sõnul saavad kohalikud omavalitsused endale vaid statistilise ülevaate, kui palju omavalitsuses politsei inimesi tänavatelt kainenema viib.
Siseministeeriumi andmetel viibis näiteks 2018. aastal kainenema toimetatutest peaaegu neljandik (23 protsenti) kainestusmajas kaks või enam korda, 5 protsenti viis või enam korda. Paar isikut oli kainenema toimetatud aastas üle 130 korra.
Timbergi sõnul näitavad need arvud, et kindlasti on inimesi, kes vajavad toimetulemiseks mitte politseid, vaid pikemajalist abi, seda saab aga eelkõige osutada kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekanne.
Tartu ka ei toeta
Siseministeeriumi soov anda ebakaines olekus inimestega tegelemine üle kohalikule omavalitsusele, oli ebameeldiv üllatus ka Tartu abilinnapeale Mihkel Leesile, kelle sõnul ei soovi Tartu linn seda kohustust enda kanda võtta.
"Me näeme, et kohalike omavalitsuste ametnike ülesanded jääks samaks, näiteks võiks kasutada rohkem koostöövõimalusi, näiteks abipolitseinikke. Meie koostöö on juba praegu väga hea", rõhutas Lees. Tema sõnul pole Tartu linnal kavas ehitada endale eraldi munitsipaalkainestusmaja.
Tallinna munitsipaalpolitsei juht Toompere rõhutas, et nii põhimõttelise muudatuse tegemiseks vajab mupo kindlasti lisaressursse ja ka õigusi. "Kui õigusi suurendatakse, siis peab olema ikkagi täispakett, ma pean silmas just vahetu sunni kasutamise õigust. Kui tänaval magav joodik meile vastu hakkab, peab meil olema õigus ta kasvõi jõuga ära viia. Praegu tahetakse lihtsalt lükata kainestusmajade ehitamine ja inimeste sinnavedu KOV-ide kaela," leidis Toompere.
Toompere sõnul on nende kohustuste täitmiseks vaja korralikku eelarvetuge. "Tallinn on roheline pealinn ja seetõttu on meil väikesed rohelised hübriidautod, sinna me kedagi sisse toppida ausalt öeldes ei saa, eriti kui inimene veel vastupanu osutab. Sellist inimest meil ära toimetada pole praegu kuidagi võimalik." | Ministeerium annaks joodikute kantseldamise politseilt omavalitsustele | https://www.err.ee/1608486107/ministeerium-annaks-joodikute-kantseldamise-politseilt-omavalitsustele | Siseministeerium soovib joobes inimeste kainestusmajja või koju toimetamise anda politseilt üle kohalikule omavalitsusele, et politsei tegeleks ainult agressiivsete purjus inimestega. Samuti näeks ministeerium, et vähemalt suuremad omavalitsused rajaks omale eraldi asutuse probleemsete purjus inimeste majutamiseks. |
Festivali avab klaveriõhtuga oma generatsiooni üks väljapaistvamaid ja maailmas enim tunnustust pälvinud pianiste Irina Zahharenkova.
Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas kõlab 11. veebruaril kell 18 Ludwig van Beethoveni looming. 12. veebruaril kell 18 esinevad samas noored interpreedid Peeter Margus (viiul) ja Lukas Gedvilas Leedust (klaver), kes pälvisid 2021. aastal Tallinna Filharmoonia ja Muusikute fondi PLMF I Rahvusvahelise Klaverikammermuusika konkursi eripreemia.
19. veebruaril kell 18 saab publik Mustpeade majas nautida Norra tuntud pianisti Aksel Kolstadi huumoririkast kontserti.
Sõbrapäeval, 14. veebruaril kell 15.00 rõõmustame linnaelanikke ja külalisi traditsiooniliselt vaba sissepääsuga kontserdiga Rootsi-Mihkli kirikus, kus esinevad noored talendid - tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist ning klassikatäht Tähe-Lee Liiv.
Raekojas astuvad üles 13. veebruaril kell 18 äsja Genti ooperis, Belgias ja Carmenina Vanemuise Teatris debüteerinud metsosopran Kadi Jürgens, keda saadab klaveril Hein Boterberg Belgiast.
16. veebruaril kell 18 esinevad samas Eesti väljapaistvad interpreedid - saksofonist Virgo Veldi, klarnetist Toomas Vavilov ja klaveril Irina Zahharenkova ning 18. veebruaril kell 18 saab publik Raekojas kuulata klarnetikvartetti koosseisus Marten Altrov, Martin Kuusk, Kerit Ilves ja Margus Parind.
20. veebruaril kell 18.00 tähistame iga-aastase suurejoonelise kontserdiga Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga "Ole hoitud, Eesti". Esinevad ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer ning Huvikeskus Kullo kooristuudio Raduga, dirigendid Natalja Kuzina ja Jelena Orlova. Kontserdil astuvad ülesse ka tunnustatud muusikud Neeme Ots trompetil ning orelil Tiia Tenno.
Festival pöörab tähelepanu abivajajatele meie ühiskonnas ning Muusikute fondi PLMF loodud traditsiooniline heateo algatus "Tõsta pilk ja ava süda" kogub sel aastal vahendeid Pahkla intellektipuudega inimeste külakogukonna küünalde valmistamise töökojale kvaliteetsete töövahendite ja küünlavaha sulatamise seadmete uuendamiseks.
PLMF eraldab selleks 25 protsenti festivali piletitulust ning kutsub häid inimesi ja organisatsioone ostma nii festivali pileteid kui ka annetama. | Tallinna Talvefestival toob esinejad Belgiast, Norrast ja Leedust | https://kultuur.err.ee/1608486134/tallinna-talvefestival-toob-esinejad-belgiast-norrast-ja-leedust | XV Tallinna Talvefestival "Tõsta pilk ja ava süda" toob 11.-20. veebruarini Tallinnasse külalisesinejaid Belgiast, Norrast ja Leedust ning ootab kontserdipublikut Kaarli- ja Rootsi-Mihkli kirikusse, Mustpeade majja ning Tallinna Raekotta. |
Iraani tuumakõnelused jätkuvad sel nädalal üheksandas voorus.
See võib olla viimane voor enne kokkuleppe saavutamist või USA ja tema Euroopa liitlased loobuvad sellest – sest pärast 10 kuud kestnud läbirääkimisi Iraani kahe eri valitsusega on riigi tuumaprogramm edenenud punktini, kust pole tagasiteed, ütleb USA
"See ei saa kesta igavesti Iraani tuumaarengu tõttu. See ei ole kunstlik tähtaeg. See on lihtsalt nõue... Arvestades Iraani edusammude tempot ja tuumarelva edusamme, siis on lepingu sõlmimiseks jäänud vaid käputäis nädalaid – pärast seda ei ole kahjuks enam võimalik JCPOA-sse (ühine kõikehõlmav tegevuskava) naasta," ütles välisministeeriumi kõrge ametnik.
Teheran asus pärast Natanzi tuumarajatise rünnakut rikastama uraani kuni 60% puhtusega. 2015. aastal suurriikidega allkirjastatud tuumaleppe järgi on Iraanil keelatud rikastada uraani üle 3,67 protsendi, mis on piisav kasutamiseks tuumajaamades, kuid oluliselt madalam relvadeks vajaminevast 90 protsendist.
Välisminister Antony Blinken ja teised on juba paar nädalat hoiatanud, et Iraan on sellest kriitilisest piirist vaid mõne nädala kaugusel.
Kõnelusi koordineeriva ELi kõrge diplomaadi Enrique Mora sõnul on üks peamisi märke, mida jälgida, see, kas USA ja Iraan lõpuks omavahel suhtlevad. Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian väljendas eelmisel nädalal avatust, kui Iraan näeb "head tehingut". | USA: Iraani tuumakõnelused lähenevad lahendusele või tuumakriisile | https://www.err.ee/1608486119/usa-iraani-tuumakonelused-lahenevad-lahendusele-voi-tuumakriisile | Samal ajal kui president Joe Biden töötab Ukrainat ähvardava Venemaa kriisi lahendamise nimel, ootab veel üks kriitiline kriis – tuumakriis ja järjekordne läbirääkimiste voor Teheraniga. Välisministeeriumi kõrge ametnik ütles ajakirjanikele, et "lõppmäng" on vaid nädalate kaugusel. |
Üle-eelmisel aastal alanud koroonakriis lõi töötleva tööstuse tavapärase tootmisrütmi sassi ja seetõttu kasvas tööstustoodang 2021. aasta teises kvartalis eeskätt madala võrdlusbaasi tõttu hoogsalt, edastas statistikaamet pressiteate vahendusel. Aasta teises pooles töötleva tööstuse tootmine stabiliseerus, mahtude kasv jäi keskmiselt kuue protsendi juurde.
Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul ületati eelmisel aastal töötleva tööstuse 23 tegevusalast enamikes varasema aasta tase. "Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvasid mahud puidutöötlemises, kõikides masintööstusega seotud tegevusaladel, metalltoodete tootmises, aga ka mööbli, ehitusmaterjalide ja plasttoodete toomises," lisas Bunder.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas kõige rohkem ehk 22,3 protsenti põlevkiviõli tootmine. Samale tasemele jäi toiduainete valmistamine. Vähenes aga arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 67,3 protsenti välisturule. Võrreldes 2020. aastaga suurenes eksport 16,1 protsenti, müük kodumaisele turule aga 16,8 protsenti.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga (tööpäevade arvuga korrigeeritud) Autor/allikas: Statistikaamet
Möödunud aasta detsembris kasvas tööstustoodangu maht 2020. aasta sama kuuga võrreldes 7,6 protsenti, töötleva tööstuse toodang 7,1 protsenti. Energeetika valdkonnas suurenes detsembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 67,1 protsenti ja soojuse tootmine 16,7 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti detsembris võrreldes novembriga tööstuses 2,1 protsenti ja töötlevas tööstuses 2,3 protsenti rohkem toodangut.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2010 – detsember 2021 (2015 = 100) Autor/allikas: Statistikaamet | Tööstustoodangu maht kasvas mullu 6,4 protsenti | https://www.err.ee/1608486098/toostustoodangu-maht-kasvas-mullu-6-4-protsenti | Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2021. aastal 6,4 protsenti rohkem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist energeetikas 19,2 protsenti ja töötlevas tööstuses 6,4 protsenti, vähenes aga mäetööstuses 15,7 protsenti. |
Võistkonna noorest koosseisust ja kogemuste puudumisest sõltumata ei täitnud Joel Banks sel hooajal klubi ootusi. "Oli ilmselge, et nendes oludes, samal ajal suurenenud konkurentsi arvesse võttes, asjad kohe libedalt ei suju. Sellest hoolimata ootasime kiiremat edasiminekut," seisis klubi avalduses, vahendab Võrkpall24.
Banks liitus Maaseikiga 2016. aastal, kui ta värvati Daniel Castellani assistendiks. Aasta hiljem sai Banksist Maaseiki peatreener ning kahel esimesel hooajal võitis klubi kaks Belgia meistritiitlit.
Käimasolev hooaeg oli pisut raskem: Maaseik langes kohalikel karikavõistlustel konkurentsist veerandfinaalis, keeruliselt edenes ka eurohooaeg ja Belgia meistrivõistlustel ollakse hetkel neljandal positsioonil.
Banksi asemel nimetati uueks peatreeneriks itaallane Fulvio Bertini, kes oli viimati ametis Kreeka kõrgliigameeskonna Syrose Foinikas OneX peatreenerina. Eelnevalt on 42-aastane itaallane juhendanud Santa Croce (Itaalia), Beauvais' ja Nantes'i (Prantsusmaa) meeskondi, samuti on Bertini Tšehhi rahvuskoondise abitreener. | Treiali ja Vankeri koduklubi vahetas peatreenerit | https://sport.err.ee/1608486086/treiali-ja-vankeri-koduklubi-vahetas-peatreenerit | Eesti võrkpallurite Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard teatas, et lõpetas koostöö inglasest peatreeneri Joel Banksiga ning palkas tema asemel itaallase Fulvio Bertini. |
Veokid on alates laupäevast blokeerinud peamist piiripunkti USA-ga Alberta osariigis Couttsis. Samuti blokeeriti nädalavahetusel liiklus parlamendi ümbruses Ottawas.
Paljud meeleavaldajad keeldusid hotellides, kaubanduskeskustes ja toidupoodides maske kandmast. Üks kodutute varjupaik teatas, et protestijad nõudsid, et see neile toitu pakuks.
Meelevaldajad sõitsid autodega ka riikliku sõjamemoriaali alale, urineerisid seal ja tallasid haudadel. Paljudel olid haakristidega sildid ja lipud.
Peaminister Justin Trudeau nimetas Ottawa meeleavaldajaid "äärmuslikuks vähemuseks" ja ütles, et need peegeldavad "desinformatsiooni ja valeinformatsiooni levikut Internetis, vandenõuteoreetikud mikrokiipide ja jumal teab, mille kohta veel, mis fooliummütsidega kaasas käivad".
Trudeau ja tema perekond viidi meeleavalduse ajal turvalisse kohta. Trudeau esmaspäeval tehtud test näitas, et ka tema on viirusega nakatunud.
Väiksem, kuid siiski märkimisväärne hulk meeleavaldajaid jäi teisipäeval tänavatele, öeldes, et nad ei lahku enne, kui kõik vaktsiininõuded ja muud piirangud on kadunud. Nad nõuavad ka Trudeau valitsuse tagandamist, kuigi Kanadas on enamiku viirusepiirangutest kehtestanud provintsivalitsused.
Demonstratsiooni ajal kaeti rahvuskangelase Terry Foxi kuju ümberpööratud Kanada lipu ja sildiga " Vaktsiinivabadus." Fox kaotas noorena luuvähi tõttu jala ja asus 1980. aastal Kanadas vähiravi edendamiseks heategevuslikult raha koguma,
Ontario peaminister Doug Ford ütles, et on äärmiselt häiritud nähes, kuidas inimesed rüvetavad meie kõige pühamaid monumente ning lehvitavad haakristi ja muid vihkamise ja sallimatuse sümboleid.
Ottawa politseiülem Peter Sloly ütles, et käimas on mitu uurimist ning avatud on meeleavaldusega seotud vihakuritegude, ähvarduste ja rünnakute vihjetelefon. Sloly sõnul on protestiga seoses vahistatud üks inimene.
Kõige nähtavam meeleavaldajate kontingent on veoautojuhid, kes protestivad 15. jaanuaril jõustunud reegli vastu, mille kohaselt peavad Kanadasse sisenevad autojuhid olema täielikult koronaviiruse vastu immuniseeritud.
Canadian Trucking Alliance on hinnanud, et 85 protsenti Kanada veokijuhtidest on vaktsineeritud. Enam kui 80 protsenti Kanada elanikkonnast on vaktsineeritud.
Äärmiselt nakkava omikronilise variandi kasv on toonud kaasa rekordilised juhtumid ja sulgemised Kanada kõige suurema rahvaarvuga provintsides Ontarios ja Quebecis. Provintsivalitsuste kehtestatud vaktsiininõuded jäävad kehtima. Kuid restoranid avati esmaspäeval uuesti 50-protsendilise mahuga. | Kanada võimud püüavad lõpetada veokite blokaadi | https://www.err.ee/1608486089/kanada-voimud-puuavad-lopetada-veokite-blokaadi | Alates laupäevast on tuhanded sõidukid sadamates ja USA piirile viivatel teedel, et avaldada meelt vaktsineerimistõendi ja koroonapiirangute vastu. Ottawa politseijuhi sõnul käivad läbirääkimised meeleavalduse lõpetamiseks. |
"Jah, välisministeerium esitas minu kandidatuuri ja ma osalen konkursil. Kui osutun valituks, ootab mind ees kaks aastat tööd ÜRO peasekretäri lähikonnas," kinnitas Kaljurand Eesti Päevalehele.
"Mul on olnud ka varem võimalus nõustada [ÜRO] peasekretäri digiteemadel, kui kuulusin aastatel 2019–2020 peasekretäri digikoostööpaneeli, mida juhtisid Melinda Gates ja Jack Ma. Tehnoloogiasaadik on ametikoht, mille kaudu saab kujundada globaalset digitulevikku. See on ainulaadne võimalus Eestile ja mulle," lisas ta.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres lõi tehnoloogiasaadiku koha enda otsealluvusse paar aastat tagasi, kuid algselt sellele kohale valitud Tšiili diplomaat Fabrizio Hochschild Drummond pidi diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise ja võimu kuritarvitamise süüdistuste tõttu juba enne tööle hakkamist möödunud aasta alguses tagasi astuma.
Ametikoha loomise järel näitasid selle vastu suurt huvi üles mitmed riigid, Eestist kandideeris ka endine president Toomas Hendrik Ilves, kirjutas EPL.
Tehnoloogiasaadiku ülesanne oleks globaalse digikoostöö edendamine ja IT- arengu lõhede vähendamine maailmas.
Tehnoloogiasaadiku koht tahetakse täita hiljemalt märtsi lõpuks ning kui Kaljurand selle saaks, peaks europarlamenti minema praegu taas välisministeeriumisse tööle läinud endine kahekordne eurosaadik Indrek Tarand, kes saavutas 2019. aasta eurovalimistel sotsiaaldemokraatide ridades Kaljuranna ja Sven Mikseri järel kolmanda koha. | Marina Kaljurand kandideerib ÜRO tehnoloogiasaadikuks | https://www.err.ee/1608486062/marina-kaljurand-kandideerib-uro-tehnoloogiasaadikuks | Eestist Euroopa Parlamenti valitud endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand kandideerib ÜRO-s vabaks jäänud tehnoloogiasaadiku ametikohale, kirjutab Eesti Päevaleht (EPL). |
Pandeemia pole kaugeltki lõppenud, kuna omikroni variant levib massiliselt üle kogu maailma ja võib tekkida ka uusi mutante. Seetõttu on epideemia ennetamise piiranguid veel vara leevendada, hoiatas WHO pressikonverentsil.
"Pärast seda, kui omikron esmakordselt tuvastati vaid 10 nädalat tagasi, on WHO-le teatatud peaaegu 90 miljonist juhtumist, mis on rohkem kui kogu 2020. aasta jooksul. Nüüd hakkame nägema surmajuhtumite väga murettekitavat kasvu enamikus Euroopa piirkondades ja maailmas," ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Ta kordas oma muret mõnes riigis kehtima hakanud käsituse pärast, et vaktsiinide ning omikroni suure ülekandumise ja väiksema raskusastme tõttu ei ole nakkuse ärahoidmine enam võimalik ega vajalik.
"See on enneaegne, kui mõni riik võitu kuulutab. See viirus on ohtlik ja areneb edasi meie silme all. WHO jälgib praegu omikroni variandi nelja alamliini, sealhulgas BA.2, " ütles Ghebreyesus.
WHO tervisehädaolukordade programmi tehnilise juhi dr Maria Van Kerkhove sõnul on WHO-le viimase seitsme päeva jooksul teatatud enam kui 22 miljonist juhtumist, mis on suuresti tingitud omikroni variandist.
Kommenteerides teateid, et teatud riigid on asunud oma koroonapiiranguid leevendama, kutsus Van Kerkhove üles ettevaatlikkusele ning kutsus neid üles tegema seda "ühtlaselt ja aeglaselt, sammhaaval", kuna see viirus on üsna muutuv.
"Kuid me kutsume üles olema ettevaatlikud, sest paljud riigid ei ole veel läbinud omikroni haripunkti. Paljudes riikides on vaktsineerimise tase madal, kuna nende populatsioonis on väga haavatavaid inimesi. Seetõttu pole praegu õige aeg kõike korraga tühistada, " ütles Kerkhove pressikonverentsil. | WHO soovitab koroonameetmeid leevendada ettevaatlikult | https://www.err.ee/1608486065/who-soovitab-koroonameetmeid-leevendada-ettevaatlikult | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsus riike, kes hakkavad Covid-19- meetmeid kaotama, tegema seda aeglaselt ja ettevaatlikult, kuna hiljutised andmed on näidanud koroonaviirusega seotud surmajuhtumite järsku kasvu kogu maailmas. |
"2021. aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 76 inimest, kaitse anti 46 inimesele," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks. Aasta varem, 2020. aastal küsis Eestilt rahvusvahelist kaitset 46 inimest, selle sai 26 välismaalast.
Kui üle-eelmisel aastal olid kolm peamist riiki, kelle kodanikud Eestilt kaitse said, Venemaa, Türgi ja Süüria, siis mullu lisandus neile ka Afganistan.
"Nii kaitse taotlejate kui kaitse saajate arv on aastate lõikes püsinud madala ja stabiilsena. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitatakse Eestis kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi," ütles Viks.
Esitatud taotluste rahuldamise protsent on Eestis sama, mis Euroopa Liidu keskmiselt, jäädes olenevalt aastast 30-40 protsendi vahemikku, lisas ta.
Viimase 15 aasta jooksul (1997-2021) on Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud kokku 1324 inimest ja kaitse on antud kokku 603 inimesele. Neist said pagulase staatuse 346 ja täiendava kaitse staatuse 257 inimest.
Peamisteks taotlejate päritoluriikideks on olnud Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistan. 2019. aastal tõusis Türgi kodanikest taotlejate arv ning 2020. aastal Venemaa kodanikest taotlejate arv.
2021. aastal on aga enim taotlusi esitanud Afganistani kodanikud, mis on tingitud Talibani võimuletulekust ning valitsuse otsusest ümber asustada või -paigutada Afganistanist Eestisse kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat Afganistani kodanikku, ütles Viks.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt antakse Eestis inimesele, kes saab pagulase staatuse kolmeaastane tähtajaline elamisluba, mida on võimalik pikendada kolme aasta kaupa. Staatuselt nõrgema, täiendava kaitse staatusega inimesele antakse üheaastane tähtajaline elamisluba, mida on võimalik pikendada kahe aasta kaupa.
Seaduse kohaselt saab pagulase staatuse välismaalane, kellel on oma kodumaal alust karta tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast ning kes ei saa oma riigilt kaitset.
Täiendava kaitse saab Eestilt välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist väljasaatmine päritoluriiki võib talle seal kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse, piinamise, alandamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute ohtu sattumise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
Aastavahetuse (31. detsember 2021) seisuga elas Eestis kokku 349 rahvusvahelise kaitse saajat ja nende perekonnaliiget. See moodustab kõigist Eesti elanikest 0,02 protsenti ja Eestis elavatest välismaalastest 0,2 protsenti. | Eesti andis mullu asüüli 46 välismaalasele | https://www.err.ee/1608485615/eesti-andis-mullu-asuuli-46-valismaalasele | Ehkki Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud ja Eestilt kaitse saanud välismaalaste arv kasvas mullu märgatavalt, jäi see siiski kaugelt alla saja inimese - asüüli sai 46 inimest. |
Vaikse ookeani lõunaosa riik oli varem olnud viirusevaba.
Seni on kõik sealsed abisaadetised viiruse leviku peatamiseks kulgenud kontaktivabalt.
Teisipäeva hilisõhtuses riiklikus pöördumises ütles peaminister Siaosi Sovaleni, et Tonga siseneb kolmapäeval alates kella 18.00 kohaliku aja järgi (0500 GMT) täielikku sulgemisse ning olukorda hinnatakse iga 48 tunni järel.
"Praegu on kõige olulisem hoo mahavõtmine ja nakatunute peatamine," ütles ta ja lisas, et "ükski paat ei tohi ühelt saarelt teisele sõita, samuti ei lubata lennata lennukitel (ka riigisisestel)."
Kauge saareriik oli üks väheseid kohti maailmas, mis jäi koroonapandeemia ajal suures osas viirusevabaks, välja arvatud üks juhtum, mis avastati oktoobris.
Kuid pärast hiljutist vulkaanipurset ja tsunamit on Tonga värske joogivees, peavarjus ja päästevarustuses sõltunud suuresti välismaisest humanitaarabist, mida juhivad Austraalia ja Uus-Meremaa.
Tonga võimud rõhutasid, et kõiki välisabi tarneid tuleb käsitleda kontaktivabalt, sealhulgas jätta humanitaarabi kolmeks päevaks isolatsiooni, enne kui tongalastele laiali jagada.
Eelmisel nädalal tabas Covidi-puhang üliolulist Austraalia abilaeva, mis oli teel saareriiki, nakatades 600 meeskonnaliikmest 23.
Laev sildus hoolimata haiguspuhangust pealinna sadamas. Pole teada, kas nakkus pääses maale samalt laevalt.
Vähemalt 60 protsenti Tonga 106 000 elanikust on saanud koroonavaktsiini. | Tonga sulgeb kahe koroonajuhtumi tõttu piiri | https://www.err.ee/1608486041/tonga-sulgeb-kahe-koroonajuhtumi-tottu-piiri | Tonga sulgeb riigi pärast seda, kui pealinnas Nuku'alofas registreeriti kaks nakatunut. Mõlemad avastati sadamas, kuhu pärast hiljutist vulkaanipurset ja tsunamit on saabunud humanitaarabi. |
Viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 24 protsenti, Reformierakonda 21,6 protsenti ja Keskerakonda 20,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
EKRE toetus tõusis nädalaga 1,5 ning Reformierakonna toetus langes 2,2 protsendipunkti võrra. Need muutused tõstsid kõige populaarsemaks erakonnaks taas EKRE ning langetasid Reformierakonna teisele kohale. Kolmandal kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (17 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7.7 protsenti) ning Isamaa (6,7 protsenti). Eesti 200 toetus pole Norstati küsitlustes varem nii kõrge olnud.
Erakonda Eestimaa Rohelised toetab 1,6 protsenti vastanutest.
"Iganädalastes tulemustes langes Reformierakonna toetus käesoleval nädalal 18,2 protsendini ning oli seega ligi kümme protsenti väiksem kui aasta alguses," ütles politoloog Martin Mölder Postimehele ning lisas, et kuigi 20 protsendist allapoole kukkus Reformierakonna iganädalane toetus korraks ka novembri viimasel nädalal, pole see alates 2019. aasta algusest veel nii madalale langenud.
Reformierakond kaotas Tartus esikoha
Veerand sajandit Tartus liidrikohal püsinud Reformierakond on ka seal toetust kaotanud ning on kukkunud lausa kolmandale kohale, kirjutas Tartu Postimees kolmapäeval.
Norstati uuringu nelja nädala koondtulemuse põhjal on Tartus EKRE toetajaid 23,6 protsenti, erakonnal Eesti 200 teisena 20,6 protsenti ja Reformierakonnal 19.8 protsenti.
EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik kommenteeris tulemust sõnadega, et esimest korda viimase 25 aasta ajaloos ei ole Reformierakond Tartus enam number 1.
Tartu valijate populaarsuselt neljas erakond on nende tulemuse kohaselt SDE 13,2 protsendiga, Keskerakonda toetab 10 protsenti ja Isamaad 8,8.
Koalitsiooni toetus kõrgem
Kogu riigis toetab koalitsioonierakondi kokku 42,4 protsenti ja opositsioonierakondi 38,4 protsenti vastajatest.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5.–31. jaanuarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,32 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/–0,77 protsenti.
Norstat korraldas ajavahemikel 05.01–10.01, 11.01–17.01, 18.01–24.01 ja 25.01–31.01 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil tehti küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. | Norstat: EKRE tõusis esikohale | https://www.err.ee/1608486035/norstat-ekre-tousis-esikohale | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) möödus erakondade reitingutabelis toetust kaotavast Reformierakonnast, Eesti 200 toetus on aga rekordtasemel, selgub uuringufirma Norstat Eesti kolmapäeval avaldatud iganädalase küsitluse tulemustest. |
"Oleme jõudnud pandeemia uude faasi. Me teame nüüd, et omikron annab põhjustab vähem tõsiseid haigusi ja et vaktsiinid annavad paljudele Norras hea kaitse,"ütles peaminister Jonas Gahr Støre pressikonverentsil.
Leevendus tähendab muu hulgas seda, et mullu detsembris kehtestatud alkoholi serveerimise keeld baarides ja restoranides kaob nüüd ära. Nii ka lauateeninduse keeld.
Siiski kehtib endiselt soovitus hoida ühemeetrist distantsi, mis tähendab, et ööklubielu ei saa veel normaliseeruda.
"Restoranides ei tohiks tegeleda tegevustega, mille puhul on vähem kui 1-meetrine vahemaa, näiteks tantsimine," ütleb valitsus.
Kinod, teatrid ja kirikud on vahemaa-nõudest vabastatud. Kaovad ka soovitused töötada kodukontorites.
Kadusid ka piirangud, kui palju inimesi võib sise- ja väliüritustel osaleda.
Kõrgkoolidel, ülikoolidel ja kutsekoolidel lubatakse õpilased taas füüsiliselt kohale kutsuda. Õpetamisel ühemeetrise vahemaa soovitus ei kehti.
"Oleme jõudnud pandeemia uude faasi ja elame koos paljude nakkustega ja saame elada paljude nakkustega. Saame vaid tagada, et korraga ei nakatuks liiga plaju inimesi," ütleb Gahr Støre.
Valitsus säilitab soovituse kanda kauplustes ja ühistranspordis maski, kui ei ole võimalik distantsi hoida. | Norra leevendas koroonapiiranguid | https://www.err.ee/1608486032/norra-leevendas-koroonapiiranguid | Norras kadusid südaööst mitmed Covid19 tõttu kehtestatud piirangud, küll aga jäävad veel suletuks ööklubid ja diskoteegid. |
Pealinnas Bissaus, kus president osales väidetavalt valitsuskabineti nõupidamisel, puhkes teisipäeval tulistamine valitsushoone juures.
Relvastatud relvastatud isikud ründasid valitsuspaleed samal ajal, kui president Embaló kohtus seal peaminister Nuno Gomes Nabiamiga.
"Ma pole kunagi ette kujutanud, et me seda tüüpi olukorda jõuame," ütles Embaló. "Ma pole kunagi arvanud, et Bissau-Guinea elanikud võivad veel ühe vägivallaakti teha."
Ta lisas, et ebaõnnestunud katsel sai surma "palju" julgeolekujõudude liikmeid, kuid ei kinnitanud hukkunute arvu. President ütles, et arreteeritud on ka mitu inimest.
Maailma ühes vaeseimas riigis, endises Portugali koloonias on alates 1980. aastast toimunud üheksa riigipööret või riigipöördekatset.
Riik tohutu välisvõla ja tugevalt välisabile toetuva majandusega, sellest on saanud ka Ladina-Ameerika uimastite transiitpunkt.
Teisipäeva õhtul ütles Embaló, et "hästi ettevalmistatud ja organiseeritud" rünnak võis olla seotud narkokaubandusega seotud inimestega, kuid ei andnud täpsemaid üksikasju.
Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) kutsus varem päeval üles rahule Guinea-Bissaus, kuna pealinna Bissau valitsuspalee ümber kostis tulistamist.
Rahutused Guinea-Bissaus tekkisid pärast seda, kui 24. jaanuaril Burkina Fasot raputas sõjaväeline riigipööre.
Albany ülikooli Aafrika-uuringute dotsent David Glovsky ütles CNN-ile, et alates ametisseastumisest 2020. aasta alguses on Embaló "seisnud silmitsi paljude väljakutsetega oma legitiimsuse osas." | Riigipöödekatse Guinea-Bissaus ebaõnnestus | https://www.err.ee/1608486029/riigipoodekatse-guinea-bissaus-ebaonnestus | Guinea-Bissau president Umaro Sissoco Embaló ütles, et sõjaväelise riigipöörde katse tema kukutamiseks nurjus ja valitsus on kontrolli all. President kutsus inimesi rahunema. |
Pärast aastaid kestnud madalaid intressimäärasid lülitub Föderaalreserv inflatsiooni vastu võitlemise režiimi.
"See ei tähenda lühiajalist kriisi, kuid see tähendab, et me jääme pikas perspektiivis vaesemaks," ütles JPMorgan Asset Managementi globaalne strateeg David Kelly.
Ainuüksi intressikulud ületavad järgmise 10 aasta jooksul viis triljonit dollarit ja moodustavad 2051. aastaks peaaegu poole kogu föderaalsest tulust.
Kelly märkis, et kasvavad laenukulud piiravad raha, mida Washington saab kulutada muudele prioriteetidele, nagu kliimamuutus.
Föderaalvalitsus võlgneb peaaegu kaheksa triljonit dollarit välis- ja rahvusvahelistele investoritele eesotsas Jaapani ja Hiinaga. Lõpuks tuleb see koos intressidega tagasi maksta.
"See tähendab, et Ameerika maksumaksjad maksavad kinni Hiina ja Jaapani inimeste pensionid, kes on meie võlausaldajad," ütles Kelly.
Riigivõla suurust 30 triljonit dollarit pisendab mõnevõrra asjaolu, et valitsus võlgneb osa rahast endale. See on sotsiaalkindlustuse ja muude valitsuse sihtfondide võlg. Niinimetatud valitsussiseste osaluste kogusumma on üle kuue triljoni dollari.
Selleks ajaks, kui endine president Donald Trump ametisse astus, oli riigivõlg ligi 20 triljonit dollarit.
"Covid süvendas probleemi. Meil oli hädaolukord, mis nõudis triljoneid kulutusi," ütles Peter G. Petersoni fondi tegevjuht Michael Peterson. "Kuid eelarvelised struktuuriprobleemid eksisteerisid juba ammu enne pandeemiat."
Juba enne Covidit viis Trump riigivõla järsule kasvule, mida rõhutasid 2017. aasta lõpus kehtestatud ulatuslikud maksukärped – ajal, mil USA majandus õitses ega vajanud fiskaalstiimulit.
Peterson ütles, et "ohtliku eelarveolukorra" peamised tõukejõud on endiselt vananev elanikkond ja kõrgenenud tervishoiukulud. Ta süüdistas riigivõla suurendamises nii vabariiklasi kui ka demokraate.
"Meie praegune eelarvepositsioon on mõlema osapoole aastatepikkuse fiskaalse vastutustundetuse tulemus. Kui me oma fiskaalmaja korda ei saa, muutuvad kõik need muud mured nagu kliima, ebavõrdsus ja riigi julgeolek raskemaks," ütles Peterson.
Umbes kaks kolmandikku (67 protsenti) ameeriklastest ütles CNN-i detsembrikuu küsitluses, et valitsuse kulutused on riigi majanduse jaoks suureks probleemiks. Esikohal oli toidu- ja igapäevatarbekaupade kallinemine (80 protsenti ütles, et see on suur probleem).
Föderaalreservi esimees Jerome Powell tunnistas hiljuti, et eelarveolukord ei saa praegusel trajektooril jätkuda. "Võlg ei ole jätkusuutmatul tasemel, kuid tee on jätkusuutmatu – see tähendab, et see kasvab kiiremini kui majandus, oluliselt kiiremini kui majandus."
"Ma ei näe siin lühiajalist kokkuvarisemist," ütles JPMorgani strateeg Kelly.
Tema sõnul on siiski mõistlik riigivõlga järk-järgult vähendada.
"Sa ei taha seda liiga kiiresti teha. See on majandus, mis on sõltuvuses riigivõlast," ütles Kelly. "Kuid oht on selles, et see kasvab, kuni lõpuks põhjustab see tohutu probleemi." | Ameerika riigivõlg kerkis üle 30 triljoni dollari | https://www.err.ee/1608486026/ameerika-riigivolg-kerkis-ule-30-triljoni-dollari | Teisipäeval avaldatud rahandusministeeriumi andmete kohaselt on USA riigivõlg üle 30 triljoni dollari. Valitsuse laenuvõtmine kiirenes Covid-19 pandeemia ajal, kui Washington üritas leevendada kriisist tulenevaid majandusraskusi. |
Kui praegu on kvoodi hind ligikaudu 80 eurot tonni kohta, siis eelarves arvestas rahandusministeerium selle tollal olemas olnud rahvusvahelise agentuuri ühikuhinna prognoosi põhjal keskmiselt 44 eurot tonni kohta.
Samal ajal on vähenenud ka CO2 müügikogus ehk aasta lõpuks kerkinud hinnast olenemata ootas riik tänavuseks algselt mõne miljoni euro võrra väiksemat tulu kui eelmiseks aastaks.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkini sõnul lähtub prognoos konservatiivsest stsenaariumist.
"Tegelik ühikuhinna tase 2022. aasta kestel võib oluliselt kõikuda sõltuvalt olukorras Euroopa Liidu ja maailma majanduses," ütles Belkin, lisades, et näiteks pandeemia alguses läks kvoodi hind koos tootmise langusega alla. Ühtlasi mõjutavad hinda ka poliitilised otsused nagu kliimapaketi läbirääkimised, aga ka energiatarbimist mõjutav ilmastik ning üldine energiahindade kõikumine.
"Seega ei saa vaikimisi eeldada, justkui 2021. aasta lõpu enampakkumishindade tase ei võiks emmas-kummas suunas muutuda," sõnas Belkin.
Prognoos põhineb rahvusvahelise agentuuri hinnangul
Riigieelarves kajastuva CO2 heitkoguse ühikuhinna prognoosi aluseks on ühe eeldusena rahvusvahelise agentuuri prognoos.
"Kuna heitkoguste kauplemissüsteem on turupõhine mehhanism, on hinna käiku keerukas täpselt ette prognoosida," sõnas Belkin.
Möödunud aasta eelarve koostamise ajal oli ühiku hind pandeemialaine tõttu madal ning seetõttu oodati ka 2021. aasta eelarves madalamat laekumist. Hind tõusis aasta jooksul aga hüppeliselt, mille tõttu laekus raha ka oodatust märksa rohkem.
Kui eelarves arvestada müügitulu optimistlikuma prognoosi järgi ja hind ootamatult langeks, peaks riik katma kvoodirahast plaanitud kulud muude vahenditega.
"2020. aasta kevadel oli pandeemia tõttu ühikuhind tulnud alla 15 euro tasemele ning seetõttu prognoosisid rahvusvahelised agentuurid tookord tulevikku madalaid ühikuhindu, kuna nägid olulist mõju pandeemia edasistes riskides ja tarbimise oodatavas vähenemises," ütles Belkin.
Kauplemistulu prognoos ja laekumine sõltuvad ka müügikogusest, mida korrigeeritakse eelarveaasta kestel nii käimasolevaks ja osalt järgmiseks aastaks. "Seega riigieelarve koostamisel ei ole veel teada eelarveaasta tegelikku CO2 müügikogust," sõnas Belkin.
Ülelaekuv tulu suunatakse energiameetmetesse
Euroopa Liidu direktiiv sätestab kasvuhoonegaaside heitme vähendamise eesmärgid, millesse peavad liikmesriigid panustama 50 protsenti lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulust.
Eestis reguleerib seda atmosfääriõhu kaitse seadus, mille järgi võib raha suunata 13 valdkonda. Nende seas on näiteks kliimamuutuste mõju leevendamine ja üleminek keskkonnasõbralikule transpordile.
Valitsus otsustas tänavu ülelaekuva tulu suunata energiatoetustesse, sealjuures madalama sissetulekuga leibkondadele suunatud abipaketti, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 79,1 miljonit eurot.
Ülelaekumisest rahastatakse ka näiteks koolide energiatõhususe ja ventilatsioonisüsteemide projekte.
2021. aastal laekus enampakkumistulu ligikaudu 248 miljonit eurot. Ülelaekuva osana suunati leevenduspaketti 58,8 miljonit eurot, mistõttu tuleb toetuse rahastamiseks juba laekunud rahale lisaks kasutada ka 2022. aasta oodatavast ülelaekumisest saadavat tulu ligikaudu 20,35 miljonit eurot.
Ülelaekunud tulule, mis riik on juba ära planeerinud, ootab ministeerium lisaks veel 12,4 miljoni euro ülelaekumist. Kui heitmekvoodi hind peaks aga ootamatult kukkuma, tuleb raha selleks leida muudest vahenditest.
Epler: eelarve tegelik rahavoog erineb prognoosist märkimisväärselt
Endine keskkonnaminister Rain Epler (EKRE) on riigieelarves kvoodimüügi tulude kajastamise osas kriitiline.
"Ühikute arv, mida Eesti saab müüa, on suures pildis ametnikele teada, see suurelt ei tohiks muutuda. Hind oli päris pikalt püsinud 25 euro kandis ja tegelikult keegi ei arvanud [2020. aastal], et see sealt väga kõvasti alla hakkab tulema, enamik inimesi ikkagi arvasid, et see hakkab üles minema, kuna kvootide hulk väheneb ja soov rohepöörajatel oligi, et kvoodi hind läheks kallimaks ja viiks turult ära CO2 õhku paiskavaid tootmisvõimsusi," ütles Epler.
"Sellel aastal toimunud oksjonite keskmine hind on olnud 83,3 eurot. Rahandusministeeriumi prognoosijad võivad öelda, et on konservatiivsed ja sügisel ei arvanud, et see nii kõrgel on, aga siis oli hind juba 60 juures. Kui täna prognoose vaadata, siis aasta keskmine peaks tulema 70 juurde. See on huvitav küsimus, et miks prognoosis nii konservatiivsed ollakse," sõnas Epler.
Epleri sõnul tuleb ka küsida, kuhu ülelaekunud tulu suunatakse. "Kindlasti ei maksaks ülelaekumist planeerida pikaajaliste kulutuste peale, et tõstame kõigil pensionit ja siis ei laeku nii palju. Aga hea küll, kui me oleme eelarves konservatiivsed, siis fakt on, et reaalselt raha tekib iga nädal miljonite kaupa ja ühel hetkel on sügiseks eelarve täis ja raha laekub edasi. Kuhu ja kuidas see raha siis paigutatakse - ühelt poolt on riigieelarve ees, aga tegelik rahavoog on märkimisväärselt erinev," rääkis ta.
Süsinikdioksiidi heitkoguste lubade hinnamuutus aastalõikes, eurodes. Autor/allikas: tradingeconomics.com | Riik arvestab kvooditulu konservatiivse stsenaariumi järgi | https://www.err.ee/1608485087/riik-arvestab-kvooditulu-konservatiivse-stsenaariumi-jargi | CO2 heitmekvoodi hind on riigieelarves arvestatuga võrreldes märgatavalt tõusnud. Kuigi võib oodata, et riigile laekub prognoosist palju rohkem kvooditulu, siis valitsus lähtub eelarve koostamisel konservatiivsest vaatest ja suuremat tulu ette ei arvesta. |
"Plekktrummi" külaline on sotsioloog Mare Ainsaar. Saade on eetris esmaspäeval kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrumm" otsib lahendusi kahanevale rahvaarvule | https://kultuur.err.ee/908870/plekktrumm-otsib-lahendusi-kahanevale-rahvaarvule | Ennustuste järgi kahaneb Eesti rahvaarv aastaks 2100 väiksemaks kui 800 000 inimest. Veebruaris jõuavad lõpule üle-eestilised arutelud selle perspektiivi muutmiseks. Millised valikuid peaks Eesti inimesed tegema, et rahvaarv võiks taas kasvama hakata? |
Mängu võtmemoment saabus viimasel veerandajal, kui Real juhtis 68:66, aga CSKA peatreener Dimitris Itoudis võttis aja maha ja nõudis oma mängijatelt suuremat pingutamist kaitses.
Järgnevad kolm minutit ei saanud Real ainsatki korvi ja CSKA korraldas 8:0 vahespurdi. Seda väikest edu kodumeeskond enam maha ei mänginud.
Võitjate paremad olid Nando De Colo 21, Cory Higgins 15 ja Daniel Hackett 14 punktiga. Reali resultatiivseim oli 20 silmaga Anthony Randolph.
Tulemused: Moskva CSKA - Madridi Real 82:78, Fenerbahce - Panathinaikos 85:66, Baskonia - Bayern 76:68, Milano Olimpia - Darüssafaka 90:78.
Tabeliseis: 1. Fenerbahce 19-3, 2. Moskva CSKA 17-5, 3. Madridi Real 17-5, 4. Anadolu Efes 14-8, 5. Barcelona 13-9, 6. Olympiakos 12-10, 7. Bayern 11-11, 8. Baskonia 11-11, ..., 14. Gran Canaria 6-16. | VIDEO | CSKA sai kodus Reali vastu tähtsa võidu | https://sport.err.ee/909070/video-cska-sai-kodus-reali-vastu-tahtsa-voidu | Korvpalli Euroliigas alistas Moskva CSKA kodus Madridi Reali 82:78 (22:20, 12:20, 30:21, 18:17) ja kerkis tabelis Hispaania suurklubist mööda teiseks. Mõlemal on nüüd 17 võitu ja viis kaotust. |
Nõmme hüppas 108 meetrit ja teenis 86,6 punkti ehk oli 50 edasipääseja seas 46. Maltsev hüppas 88 meetrit ja sai 52,4 punkti, mis ei andnud enamat viimasest ehk 57. kohast.
Kvalifikatsiooni parima sooritusega sai maha MK-sarja üldliider Ryoyu Kobayashi, kes hüppas 127 meetrit ja teenis 130,3 punkti.
Laupäeval on Lahtis kavas meeskonnavõistlus, kus Eesti ei osale. Individuaalvõistlus peetakse pühapäeval. | Martti Nõmme pääses Lahtis põhivõistlusele | https://sport.err.ee/909068/martti-nomme-paases-lahtis-pohivoistlusele | Eesti suusahüppaja Martti Nõmme jõudis Lahtis peetaval MK-etapil põhivõistlusele, Kevin Maltsev kvalifikatsioonist edasi ei saanud. |
"Arvestades meie esindajate ODIHR-i valimisvaatlusmissioonis (OSCE Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) julgeolekut, on Venemaa otsustanud neid Ukrainasse mitte lähetada," teatas välisametkond oma veebilehele riputatud avalduses.
"Me peame Ukraina keeldumist akrediteerida Vene vaatlejaid riigi rahvusvaheliste kohustuste räigeks rikkumiseks üldtunnustatud valimisprotseduuride vallas," teatas ministeerium.
Vene välisametkonna hinnangul seavad Vene vaatlejate puudumine ja miljonitelt Ukraina kodanikelt hääletamisvõimaluse äravõtmine kahtluse alla valimistulemuste läbipaistvuse ja erapooletuse.
ODIHR-i pressiesindaja Thomas Rhymer ütles varem reedel, et büroo eemaldab kaks venelast Ukraina valimistele lähetatavate pikaajaliste vaatlejate nimekirjast, sest Kiiev keeldus neid akrediteerimast.
Ukraina ülemraada võttis neljapäeval vastu seaduse, mis keelab Vene kodanikel ja Venemaa pakutud isikutel ametlike vaatlejatena Ukraina presidendi-, parlamendi- ja kohalikke valimisi jälgida.
Ukraina presidendivalimiste esimene voor peetakse 31. märtsil. Hiljem sel aastal ootavad riiki ees parlamendivalimised.
Lisaks Venemaale on Ukraina ülemraada otsust kritiseerinud ka USA eriesindaja Ukraina konflikti asjus Kurt Volker. | Moskva: Vene vaatlejad Ukraina valimisi vaatlema ei lähe | https://www.err.ee/909067/moskva-vene-vaatlejad-ukraina-valimisi-vaatlema-ei-lahe | Venemaa ei läheta julgeolekukaalutlustel oma vaatlejad eelseisvatele presidendivalimistele Ukrainas, teatas Vene välisministeerium reedel. |
Otsust toetas 300-kohalises parlamendis 154 ja vastu oli 140 saadikut.
Meede järgneb Makedooniaga sõlmitud nimeleppe ratifitseerimisele Kreeka parlamendis jaanuaris ja reedese hääletusega jõustub ametlikult nimemuutus, millega Kreeka naaberriigist saab Põhja-Makedoonia.
Mullu juunis sõlmitud niinimetatud Prespa kokkulepe näeb ette, et kui Makedoonia muudab nime Põhja-Makedooniaks, loobub Kreeka vastuseisust tema NATO-sse saamisele. Kokkulepe tegi lõpu 27 aastat kestnud nimetülile kahe riigi vahel.
NATO liikmesriigid ja Makedoonia allkirjastasid kolmapäeval liitumisprotokolli peagi Põhja-Makedooniaks saava riigi ühinemisest alliansiga.
Põhja-Makedoonia liitub NATO-ga pärast seda, kui liitumisprotokolli on allkirjastanud 29 liikmesriigi parlamendid. | Kreeka parlament toetas Makedoonia NATO-sse lubamist | https://www.err.ee/909066/kreeka-parlament-toetas-makedoonia-nato-sse-lubamist | Kreeka parlament kiitis reede õhtul heaks Makedoonia liitumisprotokolli NATO-ga, mis tähendab lõplikku heakskiitu naaberriigi nimemuutusele ja avab Skopjele tee allianssi. |
"Afganistani jaoks oleks parem, kui me saavutaksime rahuleppe enne valimisi, mis on kavandatud juulisse," lausus USA-d kõnelustel islamiliikumisega Taliban esindav Zalmay Khalilzad Washingtonis konverentsil, lisades, et rahuleppe saavutamiseks seisab ees veel palju tööd.
2014. aasta septembris Afganistani presidendiks valitud Ashraf Ghani taotleb suvistel valimistel teist ametiaega.
Khalilzad ütles eelmisel nädalal, et USA ja Taliban jõudsid Dohas kuus päeva peetud kõnelustel põhimõttelisele kokkuleppele rahuleppe raamistikus.
Taliban on seni keeldunud kõnelustest Kabuli keskvalitsusega, kelle esindajad Doha kohtumisel ei osalenud. USA on korduvalt rõhutanud, et Taliban peab rahuleppe sünniks tunnustama Afganistani valitsust. | Eriesindaja: USA loodab Afganistani rahuleppe sõlmida enne juulit | https://www.err.ee/909065/eriesindaja-usa-loodab-afganistani-rahuleppe-solmida-enne-juulit | USA loodab Afganistani sõja lõpetamiseni viiva rahuleppe sündi enne juulikuised valimisi. |
Iiri peaminister Leo Varadkar ütles reedel, et on avatud arutelule Suurbritannia ja Euroopa Liidu lahutusleppe päästmise üle, kuid rõhutas, et leppe teksti avamine ei tule kõne alla.
"Täna on minu jaoks võimalus kuulata erinevaid perspektiive ja seda, mida inimestel on öelda, ja võib-olla ka koguda mõned soovitused selle kohta, kuidas edasi liikuda," ütles Põhja-Iirimaad kõnelusteks sealsete erakondadega külastanud Varadkar.
Iiri peaminister külastas Ühendkuningriiki kuuluvat Põhja-Iirimaad enne seda, kui ta võõrustas õhtul Dublinis Briti peaministrit Theresa May´d.
Ühendkuningriik lahkub EL-ist 29. märtsil, kui jätkuvalt pole selge, missugustel tingimustel lahutus aset leiab.
EL-i liidrid kordasid neljapäeval Brüsselis May´ga kohtudes, et ei ava novembris sõlmitud ja jaanuaris Briti alamkojas maha hääletatud lahutuslepet. May soovib lepet avada pärast seda, kui parlament andis talle volitused saavutada EL-ilt õiguslikult siduvad muudatused Iiri kaitsemeetme asjus ja lisada need lahutusleppesse.
May jätkab kõnelusi igal rindel. Reedel said kokku ka Briti ja Iiri peaprokurör, et arutada, kas piiri asjus on võimalik kokku leppida.
Varadkar kordas reedel, et "lahutuslepe ja kaitsemeede ei kuulu läbirääkimisele".
Iiri peaministri sõnul võib EL arutada muudatusi lahutusleppele lisatavasse poliitilisse deklaratsiooni tulevaste suhete kohta ja seda, "missugused tagatisi on võimalik anda selle kokkuleppe ratifitseerimisele kaasa aitamiseks".
May pressiesindaja kinnitas reedel Londonis, et peaminister taotleb "õiguslikult siduvaid muudatusi" lahutusleppesse.
Varadkarilt küsiti, mis on Briti peaministriga kohtumise mõte, kui ükski pool pole valmis oma positsioone muutma.
"Kõik tahavad vältida leppeta Brexitit ja kõva piiri ja tahavad väga lähedasi poliitilisi ja majanduslikke suhteid Suurbritannia ja Iirimaa vahel," lausus Iiri valitsusjuht. "Seega seda, mis meid ühendab, on palju rohkem kui seda, mis meid lahutab. Aeg on otsa saamas ja me peame võimalikult kiiresti kokkuleppele jõudma." | Iiri peaminister: olen avatud arutelule, kuid lahutuslepet ei avata | https://www.err.ee/909062/iiri-peaminister-olen-avatud-arutelule-kuid-lahutuslepet-ei-avata | Iiri peaminister Leo Varadkar ütles reedel, et on avatud arutelule Suurbritannia ja Euroopa Liidu lahutusleppe päästmise üle, kuid rõhutas, et leppe teksti avamine ei tule kõne alla. |
Otse põhiturniirile pääsenud Beljajeva läheb homme avaringis kokku hiinlanna Guangjuan Houga, Lehis Luksemburgi esindaja Lis Rottler-Fautschiga ja ainsa eestlannana alagrupi kaudu edasi jõudnud Kuusk tugeva rumeenlanna Ana Maria Popescuga.
Irina Embrich, Erika Kirpu, Nelli Differt ja Veronika Zuikova pidid leppima alagrupiturniiriga. | Barcelona MK-etapil jõudis põhitabelisse kolm Eesti epeenaist | https://sport.err.ee/909059/barcelona-mk-etapil-joudis-pohitabelisse-kolm-eesti-epeenaist | Barcelonas peetaval naiste epee maailma karika etapil võistlevad põhitabelis 64 parema hulgas kolm eestlannat: Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Kristina Kuusk. |
Liigaliidril puudus reedel üks võtmemängijatest Kaspar Leesi näol, ent samas saadi vigastuspausilt rivvi Janar Mägi, kes kohtumises ka skoori avas. Tasavägine mäng kestis kümmekond minutit, kuid Tapa ei saanud kordagi juhtima. Seisult 5:4 spurtis Kehra eest ning pärast Dmõtro Jankovski tabamust sai 18. minutil 9:5 eduseisu.
Tapa võitles hästi, Marten Saar tabas kaks korda, Vahur Oolup korra ning vahe oli 22. minutil jälle minimaalne, 10:9. Mikola Naum tapalaste väravasuul tõrjus oma pikaaegse koduklubi vastu juba teise karistusviske, ent viigini külalised ei jõudnud. Hoopis Kehra tegi avapoolajale tõhusa lõpuspurdi ning läks pausile 15:10 eduseisus.
Sigmar Seermanni ja Mägi tabamused suurendasid teise pooltunni algul edu, aga Tapat tuntakse kui mitte allaandvat tiimi. Elmu Koppelmanni hoolealused tegid 5:1 vahespurdi ning pärast Ivary Volkovi kolme järjestikust väravat oli viimase veerandtunni algul seis 18:15. Lähemale Tapa ei jõudnud, ehkki veel kaheksa minutit enne lõpuvilet oldi taga vaid kolmega.
Kehra sai 26:20 võidu ja on tänu paremusele omavahelistes mängudes Serviti vastu põhiturniirivõidu kindlustanud. Mägi ja Jankovski viskasid võitjate kasuks viis väravat, Uvis Strazdinš lisas neli. Kaotajatest olid täpsemad Saar kuue, Oolup viie ja Gert Trofimov nelja tabamusega.
Tabeliseis 13. vooru järel: 1. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 23 punkti, 2. Põlva Serviti 21, 3. HC Tallinn 20, 4. Põlva Coop 15, 5. Viljandi HC 9, 6. HC Viimsi/Tööriistamarket 6, 7. SK Tapa 6, 8. Aruküla/Audentes 4. | Kehra alistas meistriliigas Tapa ja kindlustas põhiturniirivõidu | https://sport.err.ee/909051/kehra-alistas-meistriliigas-tapa-ja-kindlustas-pohiturniirivoidu | Meeste meistriliiga põhiturniiri eelviimane voor sai lõpu reedel, mil HC Kehra/Horizon Pulp&Paper oli kodusaalis üle SK Tapast 26:20 (15:10). Kehralased tegid nii uuesti kahepunktilise vahe sisse Põlva Servitiga, kindlustades samas põhiturniiril esikoha. |
Kaks ülelaheriikide meistermeeskonda polnud pärast mullust Balti liiga finaali kordagi kohtunud. Toona Põlvas toimunud mängu võitis Cocks 26:23. Reede õhtul alustati Mesikäpa hallis vägagi luuravalt, mängiti pikki rünnakuid ja mõlemad meeskonnad tegutsesid kaitses hästi. Henri Hiiend avas mänguskoori, ent peagi pääsesid ette külalised.
Kaitsetöö tõhususest räägib tõsiasi, et veerandtunnise mängu järel oli seis vaid 3:5. Kaks minutit hiljem kasvatas Teemu Tamminen Cocksi edu aga juba 7:3 peale, kuid siis sai mängumootori käima Servitigi. Järgnesid väravad Henri Sillastelt ja Stanislav Holodjukilt ning kaks suurepärast tõrjet Eston Varuskilt.
Serviti 5:0 vahespurdile pani punkti Holodjuk, viies võõrustajad 22. minutil 8:7 juhtima! Cocksil olid vastused olemas nelja järjestikuse tabamuse näol, kuid Serviti tihendas kaitset. Rünnakul leiti lahendused Martin Grištsuki ja Anatoli Tšezlovi väravate läbi ning avapoolaja viimasel rünnakul tegi Alfred Timmo tabamus seisuks 12:13.
Teine pooltund algas nagu esimenegi – väravad olid suureks defitsiitiks, kuniks Tšezlov 34. minutil mänguseisu viigistas. Cocks sai uuesti ette, ent Serviti kasutas osavalt ääremängijate joonele lõikamisi, kust nii Sillaste kui Kristjan Muuga tabasid ja Eesti meister sai uuesti juhtima 16:15.
Serviti peatreener Kalmer Musting tõi väravavahi asemele seitsmenda väljakumängija ning taktika toimis, sest 44. minutil viis Timmo põlvalased esmakordselt kahe väravaga ette – 18:16. Paremäär Roni Syrjälä lülitus hästi ning aitas kolme tabamusega omakorda Cocksi 20:19 eduseisu.
Varuski tõrjed ja hea kaitse panid aluse 4:0 vahespurdile, mille lõpetuseks tegi Timmo 23:20. Väga pingelised lõpuminutid mängis Serviti hoolimata vähemusse jäämisest väga hästi ja sai 25:24 võidu! Holodjuk viskas Serviti kasuks seitse, Timmo viis ja Sillaste neli väravat.
"Sitke mängu tegime! Väga tugev kaitse oli täna võtmesõnaks, nagu ka mängudistsipliini hoidmine, mis on tänavu tihti probleemiks olnud. Tehnilist praaki tegime vähe ja õigeaegsed taktikalised muudatused toimisid. Ja eks üheväravalise võidu puhul on alati mängus ka õnnefaktor," kommenteeris Musting.
Tabeliseis A-tugevusgrupis muutus tihedamaks ja tiitlikaitsja Cocksi olukord hooaja kolmanda kaotuse järel keerulisemaks. Zaporožje ZTR-il on 12, Minski SKA-l 11, Klaipeda Dragunasel üheksa, Servitil kaheksa ning Cocksil neli punkti. Dragunasel on üks ja Soome klubil kolm kohtumist varuks. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jätkab punktita. | Põlva Serviti üllatas Balti liigas tiitlikaitsja Cocksi | https://sport.err.ee/909049/polva-serviti-ullatas-balti-liigas-tiitlikaitsja-cocksi | Käsipalli Balti liigas jätkus põhiturniir ühe kohtumisega Põlvas, kus Serviti üllatas tiitlikaitsja Riihimäe Cocksi ja sai magusa võidu tulemusega 25:24 (12:13). Viimati olid põlvalased tänavu Euroopa Meistrite liigas mänginud klubist jagu saanud pea viis aastat tagasi. |
"Kuningliku perekonna kõrge liikme toomine poliitilisse süsteemi on vastuolus kuninglike traditsioonide ja riigi kultuuriga ... see on kohatu," on öeldud Royal Gazette'is ilmunud ootamatus avalduses.
Varem reedel teatas miljardärist ekspeaministri Thaksin Shinawatraga seotud partei Thai Raksa Chart, et on esitanud Ubolratana nime oma ainsa kandidaadina peaministriks, kui erakond peaks 24. märtsi valimised võitma.
"Partei juhatus oli üksmeelel, et printsess Ubolratana, haritud ja kogemustega inimene, on kõige sobivam valik peaministriks," ütles Thai Raksa Charti liider Preechapol Pongpanich ajakirjanikele. | Tai kuningas nimetas kohatuks mõtet printsess peaministriks teha | https://www.err.ee/909044/tai-kuningas-nimetas-kohatuks-motet-printsess-peaministriks-teha | Tai kuningas Maha Vajiralongkorn nimetas reedel kohatuks ja põhiseaduse vastaseks ühe erakonna katset tema õde printsess Ubolratana valimisvõidu korral peaministriks teha. |
Algviisikus alustanud eestlanna viibis väljakul 36 minutit, mille jooksul viskas 12 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 0/1), hankis viis lauapalli, blokeeris kaks vastaste pealeviset ja tegi kaks pallikaotust ning ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Lass on tänavusel hooajal 22 mängu jooksul visanud keskmiselt 11,2 punkti, olles sellega oma naiskonna parim skooritegija. Kogu ülikoolikarjääri jooksul on eestlanna nüüd kogunud 1257 punkti, millega ta tõusis Duquesne'i kõigi aegade punktitabelis 16. kohale.
Duquesne jätkab Atlantic 10 konverentsis viiendal kohal, olles kogunud viis võitu ja neli kaotust. Kogu hooaja lõikes on naiskond saanud 11 võitu ja 11 kaotust. Järgmise kohtumise peab Duquesne juba sel pühapäeval, kui kodusaalis võetakse vastu Daytoni Ülikooli naiskond.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Märgilise tähiseni jõudnud Lass kodunaiskonda kaotusest päästa ei suutnud | https://sport.err.ee/909023/margilise-tahiseni-joudnud-lass-kodunaiskonda-kaotusest-paasta-ei-suutnud | Kadri-Ann Lassi kodunaiskond Duquesne Dukes sai USA üliõpilasliigas NCAA kolmanda kaotuse järjest, kui läinud öösel jäädi võõrsil UMass Minutewomenile alla 66:69 (15:16, 19:9, 9:29, 23:15). |
Nimelt sõlmis Tamm pooleaastase laenulepingu Ekstraklasas hetkel seitsmendat kohta hoidva, aga kolmandast kohast vaid kahe punkti kaugusel oleva Kielce Koronaga. Samas klubis mängib Eesti koondise vasakkaitsja Ken Kallaste, kelle leping Koronaga lõppeb samuti sel suvel, vahendab Soccernet.ee.
Korona vajas keskkaitsesse täiendust, sest nende senine põhimängija, 24-aastane senegallane Elhadji Pape Diaw liitus kolme nädala eest Prantsusmaa kõrgliigasse kuuluva Angersiga ning juba sel nädalavahetusel lõppeb Ekstraklasa talvine paus.
Jaanuaris tunnistas Joonas Tamm, et huvi on tema vastu tuntud paljude klubide poolt ja läbirääkimised käisid neist mitmega. Kuivõrd praegu tehti lühiajaline laenuleping, võib eeldada, et Flora loodab mängija lõplikult maha müüa suvel, kui üleminekuturgudel käib võrreldes talvise aknaga aktiivsem elu. Ka Tamme Koronaga sõlmitud leping sisaldab võimalust koostööd veel kahe aasta võrra pikendada.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Joonas Tamm läheb Poola, koondisekaaslasele seltsi | https://sport.err.ee/909039/joonas-tamm-laheb-poola-koondisekaaslasele-seltsi | Möödunud aastal Tallinna Florast Norra kõrgliigas Sarpsborgis laenul viibinud ja viimastega Euroopa liiga alagrupiturniiril mänginud keskkaitsja Joonas Tamm (27) siirdus Poola. |
Tühistatakse kõik 222 lendu, teatas firma. See puudutab enam kui 16 000 reisijat, öeldi avalduses.
Saksa lennufrima TUI nii väljuvad kui saabuvad lennud suunatakse Belgiast välja Prantsusmaa ja Hollandi lennujaamadesse.
Kui lennujuhid streigiga ühinevad, siis suunatakse Belgia õhuruumist välja võib-olla kõik reisilennud, ütlesid ametiühingud ajalehele De Morgen.
Kolmapäeval toimub Brüsselis ka NATO kaitseministrite kohtumine. | Brussels Airlines tühistas streigi tõttu kõik järgmise kolmapäeva lennud | https://www.err.ee/909036/brussels-airlines-tuhistas-streigi-tottu-koik-jargmise-kolmapaeva-lennud | Belgia suurim lennufirma Brussels Airlines teatas reedel, et tühistab üleriikliku streigi tõttu kõik Belgia pealinnast Brüsselist järgmise nädala kolmapäeval väljuma pidanud lennud. |
"Hea on olla tagasi Tartus, sest tunnen juba nii staffi kui ka mängijaid ja suhtlemine on võrreldes eelmise hooajaga kindlasti lihtsam," lausus Sairinen Tammeka kodulehekülje vahendusel. "Tunne on väga hea!"
"Eesmärk on saavutada parem koht kui eelmine hooaeg ja areneda nii individuaalselt, meeskonna kui ka klubina. Individuaalselt näen lisakäiku tegutsemise kiiruses ja lisaks tuleks võtta rohkem vastutust liidrina. Meeskonnana peame muutuma veel stabiilsemaks."
"Ootan kõiki fänne staadionile, sest eelmine hooaeg oli väljaku ääres palju toetajaid ja Tammeka kodumängudel mõnus atmosfäär," jätkas kaitsemängija.
Üleminekut kommenteeris ka Tammeka juhatuse liige Ken Viidebaum: "Akimil oli väga oluline roll selles, et eelmisel hooajal tegime rekordid nii sisselastud väravate vähesuses ja nullimängude rohkuses. Samuti lõi Akim eelmisel hooajal neli väravat ja seega osutus meile ka väga vajalikuks ründejõuks standardolukordades."
"Loomulikult soovisime omalt poolt temaga jätkata ka sellel hoojal ja seetõttu on mõistagi meil äärmiselt hea meel, et saime kokkuleppele temaga ka 2019. hooaja suhtes. Kuna suur osa võistkonnast on meil Tartule omaselt nooruslik ja täis energiat, siis Akimi rahulik iseloom ja hea suhtlemisoskus aitab kindlasti vajalikel hetkedel meie võib-olla liigset tormakust tasakaalustada." | Soome leegionär jätkab Tammekas ka tänavu | https://sport.err.ee/909031/soome-leegionar-jatkab-tammekas-ka-tanavu | Tartu JK Tammeka sõlmis juba eelmisel hooajal meeskonnas mänginud soomlase Akim Saeed Sairineniga uue lepingu. Mullu esindas ta klubi 36 liigakohtumises. |
Kiirlaskumise järel viiendaks asunud Holdener tõusis võitjaks slaalomisõiduga, kus ta näitas päeva kolmandat aega. Vlhova oli kiirlaskumise järel kaheksas, aga slaalomis teine. Kolmandaks tuli kokkuvõttes norralanna Ragnhild Mowinckel (+0,45), kes omakorda edestas väga napilt kiirlaskumise parimat Ramona Siebenhoferit Austriast (+0,49).
Kaheksa parema hulka mahtusid veel kanadalanna Roni Remme (+1,13), itaallanna Federica Brignone (+1,39), norralanna Kajsa Vickhoff Lie (+1,51) ja austerlanna Franziska Gritsch (+1,69).
25-aastasele Holdenerile oli võit aga karjääri teiseks MM-tiitliks. Kahe aasta eest koduses St. Moritzis võitis ta samuti alpi kahevõistluse ja tuli lisaks slaalomis teiseks. PyeongChangi olümpial kuulus talle kuld võistkonnavõistluses, hõbe slaalomis ja pronks alpi kahevõistluses.
MM-i järel karjääri lõpetatv ameeriklanna Lindsey Vonn oli kiirlaskumise järel kaheksas, aga slaalomis starti ei tulnud. Tema viimaseks etteasteks jääb pühapäevane kiirlaskumine. | Holdener kaitses alpi kahevõistluses MM-tiitlit | https://sport.err.ee/909020/holdener-kaitses-alpi-kahevoistluses-mm-tiitlit | Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Rootsis Ares krooniti naiste alpi kahevõistluses võitjaks šveitslanna Wendy Holdener, kes suutis vaid kolme sajandikuga edestada slovakitar Petra Vlhovat. |
Möödunud nädalal avaldas 5MIINUST loo "Tsirkus", kus lõid kaasa ka Nublu ja Pluuto.
Kuula uut lugu: | Räpigrupp 5MIINUST avaldas uue loo koos Orelipoisiga | https://menu.err.ee/909018/rapigrupp-5miinust-avaldas-uue-loo-koos-orelipoisiga | 5MIINUST avaldas uue loo "Lendan", milles lööb kaasa ka Orelipoiss ehk Jaan Pehk. Loo on produtseerinud Bert Prikenfeld. |
Ilmastikuolud olid väga muutlikud – päikesepaiste vaheldus tumeda pilvisuse ja lumesajuga.
Vaatamata aklimatiseerumiraskustele tegi suurepärase sõidu Daisy Kudre, kes kordas üheksanda kohaga oma seniseid parimaid kohti EM-il – tema kontol on samad kohad sprindirajalt 2014. ja 2016. aastal.
Daisy Kudre: "Pärast kahte pingelist ja füüsiliselt väga raskelt kulgenud võistluspäeva läksin täna rajale pingevabalt ja hea tujuga. Kuigi siinne maastikutüüp ei ole mulle sobivaim, tegin nii tehniliselt kui füüsiliselt hea soorituse. Mõnesekundilisi vigu ehk tuli ette, kuid üldiselt oli sõit sujuv ja ühtlane ning kokkuvõttes jään täna endaga igati rahule."
Euroopa meistriks tuli rootslanna Magdalena Olsson ajaga 30.27, teine oli soomlanna Salla Koskela (+1.26) ja kolmas venelanna Maria Ketškina (+1.35). Daisy Kudre tulemuseks oli 34.00 (+3.33).
Doris Kudre, keda vaevab õlavigastus, lõpetas 24. kohal (+7.51), Epp Paalberg oli 30. (+12.33).
Meesteklassis oli heitlus kuldmedalile väga pingeline ja vaekausi kallutas napi kolme sekundiga enda kasuks viimasena startinud rootslane Erik Rost ajaga 35.36, võttes sellega revanši kaks päeva tagasi tema ees sprindikulla võitnud norralaselt Lars Moholdtilt. Pronksi võitis sprindis neljas olnud venelane Sergei Gorlanov (+0.46). Sensatsioonile oli lähedal 46-aastane (!) kaheksakordne maailmameister Eduard Hrennikov Venemaalt, kes jäi 19 sekundiga esimesena medalita.
Eesti koondise esinumber Mattias Jaama tegi rajal mõned orienteerumisvead ja lõpetas seekord 30. kohal (+8.00), Kevin Hallop oli 36. (+12.39). | Daisy Kudre kordas EM-il oma senist parimat tulemust | https://sport.err.ee/909015/daisy-kudre-kordas-em-il-oma-senist-parimat-tulemust | Türgis toimuvatel suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel oli kolmandal võistluspäeval kavas eraldistardist lühirada. Meeste raja linnulennuliseks pikkuseks oli 7,4 km ja naistel 5,7 km. |
"Ühtki kaebust ei ole esitatud Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kohta. Nende poolt on eelnevalt politseiga tehtud koostööd, et hoida ära rikkumisi. Reformierakonna kampaaniabussi osas olid mõned probleemid, kuid need lahendati kiiresti," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) valimiste ekspert Siiri Pars reedel rahvusringhäälingule (ERR). "Tänu ennetavale tegevusele võib (olukorraga - ERR) rahule jääda. Rikkumise teadete hulk ei ole suur," lisas ta.
"Nendel valimistel on politseil varasemast rohkem tööd selgitustaotlustele vastamisega. Enamik pöördumisi on erakondadelt, kes tahavad olla eelnevalt veendunud, et nende reklaamid ja avalikud koosolekud on seadusega kooskõlas. See aitab võimalikke rikkumisi ära hoida. Oleme seadust selgitanud vastates enam kui viiekümnele kirjalikule pöördumisele, suuliste pöördumiste üle arvet ei ole pidanud. Teateid võimalikest rikkumistest on seni alla kümne," märkis Pars.
Riigikogu valimiste aktiivse valimisagitatsiooni periood algas 23. jaanuaril, pärast mida on poliitilised välireklaamid keelatud kuni riigikogu valmisteni 3. märtsil. Aktiivse valimisagitatsiooni ajal on keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam.
Politseile tehtud teated on valdavalt puudutanud Tallinnas nähtud rikkumisi. Üks teade tuli Lõuna–Eestist, kus lumelinna ehitusel joonistati värvidega lumele erakonna toetuseks üleskutse, ütles Pars.
Tema sõnul on politsei rikkumise korral esitanud reklaamijale suulise ettekirjutuse, selgitades milles rikkumine seisneb ning nõudnud rikkumise lõpetamist. Ühel juhtumil, mil reklaamijaks ei olnud kandidaat, suulisest ettekirjutusest ei piisanud ja politsei oli sunnitud tegema kirjaliku nõudmise rikkumise lõpetamiseks. "Ühes juhtumis on riiklik järelevalvemenetlus veel käimas, kuna sõiduki kohta on politseile esitatud hulk kaebusi," rääkis Pars.
Politsei valimiste ekspert avaldas samas lootust, et paljude poolt ebaotstarbekaks peetud välireklaami piirang muudetakse ära. "Politsei loodab endiselt, et seaduseandja kas muudab valimisseadustes olevad keelud selgemaks või tunnistab poliitilise välireklaami keelu kehtetuks," ütles Pars. | Politsei: Isamaa, SDE ja Keskerakond pole välireklaami keeldu rikkunud | https://www.err.ee/909012/politsei-isamaa-sde-ja-keskerakond-pole-valireklaami-keeldu-rikkunud | Politseil ei ole saanud välireklaamide keelu asjus ühtki pöördumist Isamaa, Sotsiaaldemokraaliku Erakonna (SDE) ning Keskerakonnaga seoses. |
Väidetavalt oli Tinkov lubanud garanteerida 20 miljoni euro suuruse aastaeelarve, kuid lisanud sinna endale meelepärased tingimused, mis Brailsfordile ei sobinud. Brailsford nimetas Tinkovi äri ja spordi visiooni kokkusobimatuteks, kirjutab Marathon100.com.
"Olen pärast rattaspordist lahkumist Brailsfordiga sõnumeid vahetanud," kinnitas Tinkov. "Avaldasin talle raskel ajal toetust. Brailsford on täielik staar. Austan Brailsfordi palju ning arvan, et ta oli ja on parim mänedžer rattamaailmas. Vaene spordiala vajaks veel mõnda temasugust. Pärast kolmeaastast eemalolekut ei ole minu arvamus rattaspordi, Alberto Contadori, Bjarne Riisi ja teiste osas muutunud vaid hoopis tugevnenud."
Detsembris teatas Sky, mille omanikuks on nüüd USA kommunikatsioonikompanii Comcast, et lõpetab käesoleva hooaja järel rattameeskonna toetamise. Viimaste juttude põhjal on Comcast nõus tasuma 70 protsenti rattatiimi eelarvest kuni 2021. aastani. Räägitud on ka sellest, et Mihkel Räime tööandja Israel Cycling Academy omanik Sylvan Adams on huvitatud kahe klubi liitmisest, et tagada pääse 2020. aasta Tour de France'ile.
Tinkov ei ole rattamaailmas uus tegija. Aastatel 2007-2008 toetas ta Itaalia kontinentaalklubi Tinkoff Credit Systems. 2012. aastal sai temast Saxo Banki kaassponsor, millega ta jäi seotuks 2016. aasta lõpuni. Tinkov kritiseeris tugevalt spordiala ärimudelit ja Rahvusvahelist Jalgratta Liitu.
Tinkovil jagus julgust kritiseerida ka enda meeskonnas sõitvat Alberto Contadori ja Peter Saganit. | Nimisponsorita jääva Team Sky juht lükkas tagasi Vene rikkuri pakkumise | https://sport.err.ee/909010/nimisponsorita-jaava-team-sky-juht-lukkas-tagasi-vene-rikkuri-pakkumise | Hispaania väljaande AS sõnul tegi Vene miljardär Oleg Tinkov Sky meeskonna tegevjuhile Sir Dave Brailsfordile pakkumise võtta tiim alates järgmisest aastast enda hoole alla, kui saab läbi leping nimisponsoriga. AS-i andmetel saatis Brailsford Tinkovi "kuu peale". |
"Kaitseväe vormivarustust arendatakse pidevalt. Väljastatava varustuse nimekirja lisatakse vastavalt vajadusele uusi elemente ning vastavalt otstarbekusele arvatakse elemente välja. See on loomulik protsess. Tegu pole kärpimisega tulenevalt rahalistest raskustest või puudujääkidest," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja rahvusringhäälingule (ERR).
Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusringile ministri määruse, millega kaitseväelasele väljastatava riide- ja lahinguvarustuse loetelust jäävad välja aluspüksid, hügieenitarvete kott ja tavavormi püksirihm.
"Sarnaselt seni naiskaitseväelastele väljastatud müts-kübarale arvati kaitseväe juhataja ettepanekul individuaalvarustuse nimekirjast välja ka aluspüksid. Põhjus on lihtne – igaühel on oma eelistused ning see, mida kaitseväelane oma vormiriiete all kannab võib jääda tema otsustada," lisas ministeeriumi esindaja.
Ministri määrus reguleerib riidevarustuse väljastamist tegevväelastele, reservväelastele ja ajateenijatele. "Reservis olevatele üksustele on varustus juba määratud kohtades ladustatud ning sealt elemente välja korjama ei hakata. Kaitsevägi lihtsalt ei soeta neid enam juurde," märkis kaitseministeeriumi esindaja.
"Väljastatava riidevarustuse nimekirjast jäeti välja ka püksirihm, mida kannavad vajadusel vaid tegevväelased tavavormiga ehk pintsaku ja viigipükstega. Kõnealust püksirihma ei kasuta ajateenijad ja reservväelased," selgitas pressiesindaja.
Määruse muutmisega lisatakse riidevarustuse loetellu kuulivesti alune särk ning skaudimüts, mis on ka praegu kasutuses, kuid määrusest veel puudusid. Nimetatud riidevarustust kasutatakse nii rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide piirkonnas kui ka Eestis. | Ministeerium: kaitseväelane võib oma pesu ise valida | https://www.err.ee/909005/ministeerium-kaitsevaelane-voib-oma-pesu-ise-valida | Kaitseväelastele riigi poolt väljastatavast varustusest aluspükste ja vöörihma väljajätmine ei ole seotud kulude kärpimisega, vaid annab suurema valikuvabaduse, ütles kaitseministeeriumi esindaja. |
1950. aastate teises pooles alustas Albert Finney teatrinäitlejana, kuid liikus kiiresti üle filmimaailma, vahendas BBC. Tema läbimurderolliks oli 1960. aasta Karel Reiszi film "Saturday Night and Sunday Morning", mis oli nomineeritud ka kolmele Briti filmiauhinnale BAFTA'le. Tema suuremateks rollideks olid veel Hercule Poirot osatäitmine 1974. aasta filmis "Murder on the Orient Express", Ed Masry kehastamine "Erin Brockovichis" ja tema viimaseks jäänud linatöö, 2012. aastal ilmunud Bondi-saaga film "Skyfall".
Karjääri jooksul oli Finney nomineeritud viiele Oscarile, esmakordselt 1964. aastal filmiga "Tom Jones" ja viimati parima kõrvalosa eest "Erin Brockovichiga" 2001. aastal. Kuldgloobustele oli ta nomineeritud üheksa korda ning võitnud neist kaks, 2003. aastal filmiga "The Gathering Storm" ja 1964. aastal parima uustulnuka auhinna "Tom Jonesi" eest.
Albert Finney suri oma lähedaste keskel haiguse tagajärjel. | Suri Briti näitleja Albert Finney | https://kultuur.err.ee/909000/suri-briti-naitleja-albert-finney | Meie seast lahkus 82-aastasena näitleja Albert Finney (06.05.1936-08.02.2019), kes võitis enda pea 60 aastat kestnud filmikarjääri jooksul kaks Kuldgloobust ning oli viiel korral nomineeritud Oscarile. |
"Oleme otsustanud, milline karistusettepanek kohtus teha. Me usume, et juhtum on piisavalt tõsine ning seda ei saa vaid rahatrahviga lahendada," selgitas advokaat Jannicke Evjen Olsen Norra rahvusringhäälikule NRK.
Kläbo isa ja mänedžer Haakon lisab, et nad nõustuvad protsessiga ning rohkem kommentaare neil ei ole.
22-aastane Kläbo sõitis 12. detsembril otsa ülekäiguraja ees seisma jäänud autole, mis oli peatunud 12-aastase tüdruku üle tee laskmiseks. Kläbo masina hoog oli aga niivõrd suur, et eesseisev auto põrkas otsa teed ületanud lapsele. Õnnetuses keegi viga ei saanud. | Norra suusastaar Kläbo peab kohtu ette astuma | https://sport.err.ee/908997/norra-suusastaar-klabo-peab-kohtu-ette-astuma | Möödunud aasta detsembris liiklusõnnetuses osalenud Johannes Hösflot Kläbo peab kohtu ette astuma. Norra politsei usub, et juhtum oli piisavalt tõsine, et vajab lahendust Sör-Tröndelagi ringkonnakohtus. |
Helsingi tänavatelt koristatakse praegu ühe päevaga umbes 4000-4500 veoautokoormat lund. Umbes 1000 veoautokoormat lund visatakse Hernesaari rannas vette, ülejäänud lumi viiakse erinevatesse ladustamiskohtadesse. Teemast kirjutab lisaks Ylele ka ajaleht Helsingin Sanomat.
Lume merre viskamise operatsioon on üsna ulatuslik logistiline ettevõtmine, näiteks peab Hernesaari rannavetes pidevalt liikuma kaks laeva, et meri ära ei jäätuks. Rannas aga on lumega tegelemiseks pidevalt töös kaks ekskavaatorit. Hernesaari suunal aga on juba kolm nädalat olnud teedel ööpäevaringselt liikumas veoautode rivi.
Keskkonnakaitsjad on olnud lume merre viskamise asjus kriitilised, sest koos tänavatelt korjatud lumega jõuab sellise viisil merre ka hulgaliselt prügi. Samuti tekib rannas, kus lund merre valatakse, aastaga meetritepaksune kiht liiva, mida tuleb põhjast siis hiljem jälle koppadega välja tõsta.
Helsingi linn on aga kriitika tagasi lükanud ja märkinud, et sellise lumekoristuse efektiivsus ja lihtsus kaalub muud argumendid üles ning kui seda ei tehtaks, järgneks Soome pealinnas sisuliselt liikluskaos.
Tähelepanuväärseim lumesulatusviis on aga võetud kasutusele Espoos. Nimelt ostis linn 2016. aastal 385 000 euro eest Kanada firma Trecan toodetud lumesulatusmasina, mis on oma võimsuse tõttu saanud hüüdnimeks Devil Don.
Tunni aja jooksul kulutab masin umbes 400 liitrit diislikütust ning selle ajaga sulatatakse umbes 150 kuupmeetrit lund.
Espoo liikluskorralduse juht Teemu Uusikauppila selgitas, et lumesulatusmasina kasutamine on linna lumeprobleemi lahendamiseks arvutuste kohaselt kõige mõistlikum lahendus. "Masin sulatab bensiini või diislikütusega abil veeks, mis suunatakse siis sadeveekanalisatsiooni," selgitas ta ja lisas, et veoautodega lume minema vedamine kulutaks lisaks kütusele ka piirkonna infrastruktuuri. Samuti tekitaks pidevad veoautode kolonnid tänavatel liiklusohtlikke olukordi. | Espoos sulatab lund masin, mis neelab tunnis 400 liitrit diislikütust | https://www.err.ee/908992/espoos-sulatab-lund-masin-mis-neelab-tunnis-400-liitrit-diislikutust | Soome ringhääling Yle on teinud ülevaatliku loo, kuidas Helsingi piirkonnas tänavatelt lund puhastatakse ja mis sellest lumest hiljem saab. Muuhulgas saab teada, et Espoos on sel aastal esimest korda kasutusel Kanadas toodetud lumesulatusmasin hüüdnimega Devil Don, mis kasutab tunnis 400 liitrit diislikütust ja sulatab selle ajaga 150 kuupmeetrit lund. |
Nagu leebe soe suvine tuulepuhang pühkis 1960-ndate alguses oma pehme tiivaga üle maailma uus muusikakõla Brasiiliast. Sõnapaar Bossa Nova kogus kiiresti tuntust ja muusika, mida see tähistas, võitis kõikjal innustunud austajaid. See "kõikjal" hõlmab ka Eestit, kuhu uus nähtus ulatus tollast aega ja asjaolusid arvestades kummaliselt kiiresti. Kuidas see juhtus ja miks jättis kauge maa muusika omapäraselt pealetükkimatul moel siinse kuulaja maitsebuketti sügava salajälje, ongi järgneva loo teema.
Bossanoova üks kummalisemaid omadusi on tema roostevaba kest ja selle all ka aegumatu tuum.
Igasugune kergemuusika kipub üpris kärmelt vananema ja kleepuma oma aasta või aastakümne külge, mis aja kulgedes libiseb olevikuinimesest üha kaugemale minevikku. Populaarmuusika kese paikneb alati olevikus. Seal pulbitsevad stiilid ja nähtused, mis põlvkondade vahetuse karussellil lakkamatult vahelduvad. Peale trügiv uus surub ärakasutatu välja vaateväljast ja tihti ka kuuldeulatusest. Võime enamasti teha üpris selget vahet möödunud sajandi viie- kuue-, seitsme- ja kaheksakümnendate kõla vahel. Aeg-ajalt teeb muusikatehnoloogia äkilisi spurte, mis samuti tõmbab oma eraldusjooni. On suuri stiilitrende, mis põhiliselt sõltuvadki oma aja uutest aparaatidest.
Ja siis kõlab selle virvarri vahel ootamatult mõni bossanoova-hitt 1960-ndatest, mõjudes miskipärast hoopis värskemana, kui samal ajal salvestatud biitlite või rollingute lugu. Selle fenomeni üle on vahel kirjatükkides ka imestust avaldatud ning jõutud järeldusele, et populaarsed muusikanähtused ei vanane ühesuguse kiirusega. Eakas poplaulja on laval sageli kurb vaatepilt, samal ajal kui jazzi- või soulitähtede kohta kehtib ütlus ajaga aina paremaks muutuvast vanast veinist. Kui neid ridu kirja panen, kõlavad kusagil mälu taganurgas mitmesugused muusikakatked, millelt ma kinnitust otsin. Üks pinnalejääv tõdemus paistab olevat see, et mida vähem on muusika ja muusik sõltunud elektri abiga tekitatud kõlast, seda suurem on olnud tema šanss. Ajahambale vastupidav bossa on poolakustiline ja toetub tagaplaanil tiksuvale rütmile, mis virgutab selja kraadi võrra sirgemaks ning lõua sentimeetri kõrgemale. Laulja on kuulajale väga lähedal, laulud jutustavad sellest, mis inimeste elu ikka ja jälle kaunilt külastab. Bossa on teistsugune.
Võluvaibal üle Brasiilia piiride
Stiili sünnilegendis vilksavad päike, kauge Rio de Janeiro rannaliiv, kaunid noored inimesed ja keha nõtkelt liikuma panev muusika, mis ühe käega haaras vanast ja teisega klammerdus uude. Sobivas vahekorras said siin kokku brasiillaste samba tantsurütmid ja jazzmuusika svingiv pulss. 1960-ndate algusest peale teadis bossat mitmesugustes variatsioonides juba kogu maailm. Igatsus päikesesära, inimliku ilu ja kaunite unistuste täitumise järele on universaalne.
1959. aastal ekraanile jõudnud film "Orfeu Negro" (ingliskeelses maailmas "Black Orpheus") kandis uue muusika nagu võluvaibal üle Brasiilia piiride. Filmi tegi Brasiilias prantsuse režissöör Marcel Camus ja see põhines Vinicius de Moraese mõni aasta varem lavale jõudnud teatritükil "Orfeu da Conceição", mis omakorda oli kreeka mütoloogiast tuttava Orpheuse ja Eurydike loo adaptsioon. Suurema osa muusikast kirjutas filmile varakolmekümnendates Antonio Carlos Jobim, kes oli ka teatrilavastuse komponist. Tõsi, selle filmi tuntuimaks lauluks kujunes kitarrist Luiz Bonfá pala "Manhã de Carnaval", millest tehti paljudes keeltes (ka eesti keeles) hulk eripalgelisi versioone ja mis praeguseks on bossanoova klassika.
Film võitis samal aastal Cannes'i festivalil Kuldse Palmioksa ja järgmisel ka parima võõrkeelse filmi Oscari. Ometi on menuka ja auhindadega pärjatud linateose enda jäetud jälg märksa kahvatum sellest, mida suutis inimestes tekitada ekraanitegevust saatnud muusika. Paari aastaga levis uus rütm ja kõla üle maailma. Pop-polügloti kuulsusega lauljatar Caterina Valente oli väidetavalt esimene tuntud muusik Euroopas, kes klammerdus bossanoovasse ja asus seda kontserdilavalt väsimatult propageerima. Aprillis 1961 käis ta kontserdireisil Brasiilias, kuid oli juba enne bossanoova pisikust nakatununa väitnud kohalikule ajalehele antud intervjuus, et Brasiilia kaasaegne muusika on maailma parim.
Ameerika Ühendriikides kõige agaramaid bossa-aktiviste saksofonist Stan Getz muutus fänniks pärast seda, kui 1961. aastal koos Tony Bennettiga Brasiilia-turneel käinud bassist Don Payne laenas oma naabrimehele kuulamiseks paari kaugelt maalt kaasa toodud heliplaati. Võimalik, et Getz oli ka ise üllatunud, kui tema uue vaimustuse laines tehtud esimesed plaadid "Jazz Samba" ja "Big Band Bossa Nova" (1962) küündisid miljoniliste läbimüükideni.
Suur hulk publikut janunes sellise muusika järele. Kuigi bossa ei konkureerinud müügilettidel Elvis Presley ja biitlitelainega, oli selle leviku ulatus ja kiirus tollaseid kommunikatsioone arvestades fenomenaalne. Siin ei saanud rääkida madala ühisnimetaja tegurist, vaid millestki muust, mis üheaegselt kütkestas sadu miljoneid inimesi. See ei olnud tantsumuusika nagu enamik Ladina-Ameerikast maailma levinud muusikastiile. See muusika oli ilus unistus, veidi melanhoolne ja pisut kurb. Ta tantsis rohkem inimese kujutlustes kui tema kehas. Bossanoova tegi oma tööd salaja, silmale nähtamatult.
Ideoloogiline ebasoosing ei olnud takistuseks
Bossanoova ei kuulunud Nõukogude Liidus ideoloogiliselt soositud muusika hulka. Tõsi, toonane ebasoosingus muusika nimekiri oligi üpris pikk, siiski on pisut üllatav, et poolenisti sõbralikule Brasiiliale, kelle mitmed muusikud esinesid 1960-ndate alguses Moskva vahendusel Eestiski, ei põlenud fooris roheline tuli.
Veebis ringleb Moskva parteiladvikule omistatud väide, nagu oleks bossa Ameerika luure salasepitsus Nõukogude Liidu vastu, et boikoteerida sõbraliku Kuuba tša-tša-tšaad, mis oli alates 1950-ndate lõpust olnud just Moskvas uus moerütm. See oli tantsusaalide muusika ja see sfäär kuulus aktiivsetele noortele inimestele, uuele põlvkonnale. Tantsumuusika oli ka Brasiilia samba, mis jäi kuubalastele selgelt alla. Ent bossa ei tulnud tantsusaalidesse, vaid pigem kujundas selle kõla ja unistav meeleolu ruumi – ka vaimuruumi –, milles inimesed viibisid. Parteiideolooge tegi armukadedaks kõik, mis tungis alale, mille nemad soovisid täita enda sõnumitega.
Venekeelsest veebist võib leida mitu osutust nõukogude-aegse bossa alguspunktile. Allikad on üksmeelel, et see oli innustunud jazzimees, saksofonist Aleksei Kozlov. Tema oli järginud esimesi muusikadissidente, kes 1950-ndatel, kui Venemaal kehtis veel see mitteametlik loosung "täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa", elasid kirglikult kaasa piiritaguse bebop 'i ja cool bop 'i arengule. Kozlov on väitnud, et tema vaimse mina vormisid just need algsed "stiljagad", kes ajasid oma asja aastaid enne kui tuli rock'n'roll. Teismelisena oli ta ka ise olnud üks neid isepäiseid fänne.
Niisiis väidab venekeelne bossa-ajalugu, et Kozlov kirjutas 1963. aasta sügisel oma kvintetile esimese bossanoova, mille pealkiri oli "Koza Nova". Selleks ajaks olid Moskva parteiideoloogid kuulutanud läänes juba buumi mõõtmeid omandava Bossa Nova ebasoovitavaks kui mittenõukoguliku muusika. Kuid see, et Kozlovi kvintett esines regulaarselt Moskvas Molodjožnaja noortekohvikus, mis tegutses komsomolikomitee tiiva all, andis noortele pillimeestele julgust astuda oma muusikalise avaldusega valjemini esile. Aga kui grupil avanes ootamatu võimalus minna stuudiosse muusikat jäädvustama, ilmnes paari pala puhul takistus. Vaja läks Vene föderatsiooni heliloojate liidu sekkumist, et bossa-lugu läbi läheks. Toetajate seas mainitakse Dmitri Šostakovitši nime.
Seda meenutab Aleksei Kozlov mälestusraamatus "Козла на саксе". Asi alanud üleliidulise raadiokomitee juurde loodud ajakirjast Krugozor, mille kaante vahel olid lisaks artiklitele ka helesinisele elastsele materjalile pressitud plaadikesed muusikanäidetega. Ajakirja toimetajaks määratud heliloojate liidu liige Viktor Kuprevitš oli hingelt džässimees. Tema enda loomingus oli märgata soovi ühendada jazzi vene rahvamuusikaga, mistarvis ta oli loonud koguni ansambli Balalaika. Kozlov kirjeldab Kuprevitšit väga punktuaalse ja heas mõttes vana kooli mehena, keda õiglustunne kohustas seisma ka teiste muusikute eest, kelle looming ei olnud tema arvates avalikkuse ees vääriliselt esindatud. Nii pakkuski peatoimetaja oma ülemustele välja idee, et ajakirjas võiks ilmuda Kozlovi ansamblist artiklike ja ka mõni helinäide nende repertuaarist. Kohe hakkasid helisema häirekellad, sest enesetsensuuriga tegelevad ülemused haistsid lubamatu läänelikkuse hõngu. Kuprevitšile öeldi, et kui vene heliloojate liidu esimene sekretär viseerib taotluse, siis ilmugu lugu ja muusika ajakirjas pealegi. Kuna seda ametiposti täitis sel ajal Šostakovitš, siis arvati, et see tähtis mees ei hakka tegelema nii kerglase jamaga.
Läks aga teisiti. Kuprevitš oli kangekaelne, helistas Šostakovitšile ja anus, et ta nõustuks kuulama helimaterjali ja annaks ehk pärast ka allkirja. Kozlovi meenutusel osaleski ta 1963. aasta lõpupäevadel toimunud kuulamisel ja arutelul. Siinkohal tuleb õiendada võimalikku segadust daatumitega, sest aasta võis olla ka 1964, kuna saksofonist mäletas hästi, et plaat ilmus kuus-seitse kuud pärast kohtumist, aga plaadiga ajakiri tuli välja 1965. aasta teisel poolel.
Kozlov oli kusagilt kuulnud, et Šostakovitš käis mingi kõrge delegatsiooniga USA-s ja tutvus seal tema lemmiksaksofonisti Julian Adderley'ga. Sellest kirjutas ajakiri Down Beat, mille kõnealune number oli juhuslikult jõudnud Moskvasse. Siiski jätsid kõik märgid õhku võimaluse, et kuulsale heliloojale ei pruugi sedasorti džäss üldse meeldida, mistõttu läks saksofonist tähtsale kohtumisele suure erutusvärinaga. Ette mängiti kolm lugu, üks neist Kozlovi "Meie bossanoova". Šostakovitšile selgitati, et tema otsusest sõltub materjali ilmumine ajakirjas. Ta olevat kuulanud väga keskendunult ja tõsisel ilmel. Kozlovile olid need suure kannatuse minutid: ta hakanud iga sekundiga järjest teravamalt tundma veidrat ja endale ootamatut enesekindluse langust, nagu polekski see, mida nad muusikutena tegid, ehk midagi väärt ega tohiks nii tähtsa inimese aega röövida. Kui lint lõppes, küsis Šostakovitš, mis sellise muusika avaldamist takistab? Kuprevitš hakkas ettevaatlikult rääkima solistide improvisatsioonist, mis tekitas tema ülemustes kõhklusi. Seepeale üllatas kuulus helilooja oma vestluskaaslasi hüüatusega, et kas pole siis improvisatsioonilisus muusikas üks tore asi! Sellega oli asi otsustatud. Kolm Aleksei Kozlovi ansambli jazzipala, nende seas ka "Meie bossanoova", ilmusid ajakirja Krugozor 1965. aastakäigu 7. numbris. Lühike saatetekst Arkadi Petrovilt räägib rohkem muusikutest ning muusikat iseloomustavad vaid sõnad " jazz" ja "improvisatsiooniline". Bossat pole mainitud. Numbri sisukorras oli muusika pealkirjana kirjas ainult "Kolm improvisatsiooni A. Kozlovi jazzkvartetilt".
Selleks ajaks oli Melodija märgiga heliplaatidel ilmunud juba mitu bossa-pala teistelt esinejatelt. Aga et see juhtus Moskvast kaugel, ääremaal paikneva Riia plaaditehase sildi all, ning kuna hiigelplaadifirma omapärane regionaalse teenindamise süsteem piiras nende plaatide laiemat levikut, siis ei teatud metropolis sellest veel mõnda aega.
Siinse bossanoova ajaloo käivitas Aleksander Rjabov
Selle koha peal tuleks teha kannapööre ja küsida, kuidas "nõukogude bossa isa" Aleksei Kozlov üldse sellise muusikani jõudis? Klarnetist Aleksander Rjabov meenutas aastaid tagasi, et just tema oli oma nooremale Moskva kolleegile 1963. aasta sügise hakul tutvustanud uut, teda ennast jäägitult kütkestanud muusikastiili. Rjabov oli sama aasta aprillis käinud ansambli Laine külalis-saatemuusikuna oma esimesel välisreisil Soomes. Ühel sõidul esinemiskohta kõlanud bussi raadiost pala, mis pannud klarnetisti võpatama ja tema tähelepanu keskendus muusikale, mille sarnast ta polnud varem kuulnud. "Kuulsin raadiost mingit huvitavat ja rütmikat ning sealjuures hästi meloodilist muusikat. Ilma vibraatota laulu, musikaalselt esitatud saksofonisoologa. See oli nii soe ja tunderikas muusika, et võlus. Teadustusest kuulsin pärast Stan Getzi nime. See oli Antonio Carlos Jobimi lugu "Desafinado"," meenutas Rjabov. Tema järgmine samm – ise bossat mängida – kulges esialgu väga konarlikult, sest väliselt lihtsa muusika toimemehhanism ei andnud ennast kergelt kätte.
Esimene bossa-lugu Riia heliplaaditehase plaadil oli nende Tallinna filiaali ehk Tallinna heliplaadistuudio väljaanne "Tantsurütme", mida plaadi numbri järgi dateeritakse aastaga 1963, kuigi see ilmus müügilettidele alles 1964-65. Plaadi esimestel tiraažidel oli vene keeles kirjas autori "H. Hobim" pala "Kuuba rütmis". Järgmiste tiraažidega ja juba eestikeelse plaaditekstiga kohendati see "J. Jobimi" looks "Chega de Saudade", mille autoriks alles mõnevõrra hiljem täpsustati Antonio Carlos Jobim. Pealkirjale oli lisatud laiend "No More Blues", mis viitab asjaolule, et eestlased olid kuulnud inglisekeelse versiooniga plaati (või magnetofonilinti?) ja seadsid oma tõlgenduse selle järgi. Ansambel Varioola salvestas pala "No More Blues" Eesti Raadiole koos Aleksander Rjaboviga juba sügisel 1963, sama aja paiku valmis Varioolal ka selle loo salvestus heliplaadistuudiole.
Teise tantsurütmidega ja samasse aega dateeritud EP-mõõdus plaadi B-küljel mängis Varioola Laurindo Almeida "Groteskset Bossa Novat" (tegelikult oli see Almeida seade Luiz Antônio loost "Menina Moca"), solistideks Aleksander Rjabov klarnetil ja Riho Joonase flöödil. Ansambli kunstiline juht oli siis küll Hans Hindpere, kuid konkreetse loo juures tõmbas niite Rjabov. Hindpere ise meenutas hilisemas raadiointervjuus, et uued ideed ja moodsamad seaded tulid ansamblisse põhiliselt klarnetistilt. Plaadi tekstist selgub, et ansamblis mängisid pianist Mart Lille, klarnetist Aleksander Rjabov, Hans Hindpere varioolal ja Abi Zeider trompetil.
Siit tuleks alustada eestlaste mängitud bossanoova ajalugu. Kui arvesse võtta, et maailmas kõige esimeseks peetav bossa-album ilmus 1959 ja alles mõne aasta jooksul järgnes sellele moelaine, ning et välismaailmast eraldas Eestit hoolikalt valvatud raudne eesriie, siis on nii väike ajanihe üllatav.
Buumi haripunkt saabus aga seejärel, kui Stan Getzi ja João Gilberto album "Getz/Gilberto" oli võitnud kõige ihaldusväärsema Grammy – aasta albumi auhinna – 1964. aasta muusikaliste saavutuste eest. Grammy auhindu jagati tookord alles seitsmendat korda, meediatähelepanu pälvinud sündmus toimus Los Angeleses aprilli keskpaigas 1965. Siis läks suurema hooga mööda maailma ringlema ka hittlaul "Tütarlaps Ipanemast" aasta salvestise plaadilt. Biitleid tunnustati sel korral kõigest aasta uustulnuka tiitliga.
Ka naabrite juures Lätis ajas bossanoova juuri varakult. 1964 linastunud filmis "Sügis on veel kaugel" ("Līdz rudenim vēl tālu", režissöör Aloizs Brenčs) mängis Raimond Paulsi kirjutatud bossa-meloodiat saksofonist Alnis Zakis. Paulsi 1960-ndate loomingust leiab teisigi viiteid bossale. Esimeste nõukogude bossade hulka heliplaadil kuulub 1964. aasta salvestus, kuhu Vladimir Grinberg tegi seade trompetist Vladimir Tšižiki ansambli Miniatuur loole "Brasiilia tants" selgitava märkusega "bossanoova". Sellegi plaadi andis välja Riia plaaditehas, mitte Melodija Moskva osakond.
Eesti Raadio vanu fonoteegiriiuleid uurides leiab sinna 1960-ndatel ja ka 1970-ndate algusaastatel jäetud jälgi bossanoovast üllatavalt palju. See on omamoodi märk ka raadio salvestuspoliitika suhteliselt liberaalsest vaimust, sest sarnaselt jazziga ei mahtunud bossa-stilistika mitte kuidagi lahtrisse "nõukogude massilaul", mis oli ametlikult eelistatud ajaviitemuusika alajaotus. Näiteks hulk kõige tavalisemaid estraadilaulukesi paiknes probleemitult massilaulu nimekirjas, kui mõnikord oli vaja aruandluse tarvis näidata kvantiteeti.
Arhiivimaterjalides näpuga järge ajaval inimesel võib jääda mulje, et raadio, heliplaadistuudio, ansamblid ja heliplaadid eksisteerisid eri orbiitidel. Tegelikkus oli lihtsam. Eestis oli sel ajal ainult üks koht, kus sai korralikult salvestada – see oli Eesti Raadio stuudio. Ka heliplaadistuudiole salvestajad olid pikka aega samad inimesed, kes põhitööna tegid ülesvõtteid raadiole. Parimad muusikudki olid tööl põhiliselt raadios ja mõned ka ENSV Riikliku Filharmoonia palgal. Eespool mainitud ansambel Varioola tegutses n-ö töövälisel ajal ja eksisteeriski üksnes stuudioseinte vahel, sest grupile nime andnud kohmakas elektriinstrument varioola, mis mängis nende kõlapildis olulist rolli, paiknes raadio stuudios.
Mitmel salvestusel jääb silma Emil Laansoo ansambli nimi. Laansoo töötas viiulimängijana raadio sümfooniaorkestris ning võttis vabal ajal kätte kitarri ja kehastus levimuusikuks. Temagi ansambli põhitegevus toimus salvestusstuudios. Trompetist Abi Zeider, kes oli Varioola koosseisus osalenud esimesel bossa-salvestusel, mängis raadio estraadiorkestris. Valter Ojakääru sõnul ta improviseerija-mees ei olnud, kuid kui noot ees, mängis kenasti kõike. 1964 oli Zeider Emil Laansoo ansambli saatel raadioeetri tarvis linti mänginud Jobimi kuulsa "Desafinado", mis salvestati heliplaadistuudiole estraadiorkestriga alles paar aastat hiljem. Tegelikult pidanuks ju pala meloodiapartii kuuluma mitte trompetile, vaid lauljale, kuid siin kerkis probleem. Me ei tea päris kindlalt, keda Rjabov püüdis sellesse rolli sobitada, enne kui Uno Loop sellega hakkama sai. Heldur Karmo laulutekstide andmebaasis on Jobimi loo "Desafinafo" eestikeelne tekst dateeritud aastasse 1963. Esitajaks märgitud Klara Kotteriga oli Rjabov teinud raadio fonoteeki juba mitu salvestust, kuid Kotteri madal jõuline hääl võis jääda nõtkete nüansside intoneerimisel ja rütmipeensuste tabamisel aeglaseks ja jäigaks. Igatahes pole raadio fonoteegis jälgegi tema esitatud bossalugudest.
Karmo laulutekstide andmebaasist leiab veel vihje, et tekstimeister tegi samal 1963. aastal ühe bossaloo teksti ka Kalmer Tennosaarele. Selle lauluga seonduv kõrvalepõige iseloomustab tollast aega: Tennosaare salvestatud laulule "Tule, Caterina!" märgiti autoriks "laest võetud" Fredrikson. Arvatavasti oli välisraadiost kuuldud laul üles kirjutatud kuulmise järgi. Küll aga on kindel, et Tennosaare huulilt kõlas selle eestikeelses tekstis sõna "bossanoova". Alles hiljem muudeti sama salvestuse pealkiri "Kateriina bossanoovaks" ja autoriks sai õige mees – rootslane Owe Thörnqvist, kes oli 1962 teinud laulu "Bossa Catarina". 1963 laulis lugu soomlane Eino Grön ning raadioeetri kaudu võis tema hääl vabalt ka lahe teisele kaldale kanduda. Tõsi, bossat võis seal aimata vaid elava kujutlusvõimega inimene ja ega ka Tennosaare esitusel pole peaaegu midagi ühist bossanoovaga.
Esimene laulja, kes sai eesti keeles bossanoova õigesti kõlama, oli ikkagi Uno Loop. Ta on ise meenutanud, et lihtsalt see ei tulnud. Nõksu kättesaamisega oli vaja kõvasti vaeva näha, sest selle muusika loogika oli hoopis teistsugune kui eestipärastel estraadilauludel ning ka eelnevat swing -muusika kogemust ei saanud otse üle kanda. Ehkki edasi laabus asi kenasti, on Loop enda kui bossa-laulja kohta vahel väljendunud üpris kriitiliselt. Sellest hoolimata on vokalisti enda loodud tuntuimad laulud samuti bossad, näiteks "Nii on ikka olnud see" (1966, esimene eestlase autorsusega bossalugu) ja "Kamina ees" (1969).
Teine tuntud eestikeelne bossa-laulja on Marju Kuut, keda sarnaselt Loobiga kannustas Rjabov. Lähtudes Karmo laulutekstide dateeringutest võib õhku visata oletuse, et esimene Kuudi esitatud bossa on 1965 lauldud "Üksainus hetk" ("A Primeira Vez"), kui selle vana loo tollal aktuaalseim esitus oli João Gilberto oma. Veel enne, kui Kuut jõudis bossaga salvestusstuudiosse, üritas selle stiili nõtkete rütmidega oma häält sobitada Els Himma, kellega Rjabov tegi 1967. aastal Jobimi signatuur-laulu "Tütarlaps Ipanemast". Aasta varem oli Himma Ahto Veerme ansambliga Kevad salvestanud Jobimi "Võõrsil" ("Agua de beber"). Nauditav bossa-laulja oli ka Heidy Tamme, kes 1967 laulis linti Jobimi "Mõtiskluse" ("Meditação"), millele hiljem lisandusid teisigi bossa-esitusi. 1970-ndatel salvestas Nikolai Samohvalov mitu võluvat bossanoovat, neist vähemalt ühe ka portugali keeles. Mõned sama kümnendi katsetused leiab rahvusringhäälingu arhiivist Marje Aare häälega.
Heliloojate liidu liikmetest proovis instrumentaalsete bossade kirjutamisel kätt Hans Hindpere (1971 "Rahvatoonis bossanoova", 1968 "Sõnadeta laul"). Ühe bossa leiab isegi Arne Oidilt – "Lahkumislaul" laulumängust "Oi, oi, oinalugu" (1968), mida esitasid Kalju Terasmaa ja Els Himma. Ja muidugi Uno Naissoo. Tema rikkalikku loomingut kuulates jääb mulje, et otsijavaimuga mees üritas teoreetilist mõtet rakendades ja katsetades küündida paljude stiilide tuumani. Tema bossadest on eredaimad "Kui käes on jaanipäev" (1969) ja "Märtsis algas mai" (1970)
Aleksander Rjabovi bossa-vaimustuse kulminatsiooniks on 1971. aastal ilmunud album "Marju Kuut ja Uno Loop", kus ta juhatas peamiselt Leningradi muusikutest koosnevat saateansamblit, tema koostas ka kava ja tegi palade seaded. Praegu on see plaat kollektsionääride ihalusobjekt ning kerge muusika klassika. Muuseas, Rjabov üritas panna bossat laulma ka operetitähe Voldemar Kuslapi (Cole Porteri "Mõtlen sinule", 1973) ning seegi tulemus on huvitav.
Bossanoovat ei olnud eesti nn levimuusikas arvuliselt palju, kuid see andis endast pidevalt märku, luues suuremalt ja väiksemalt sähvatades omaette fooni. Tundub kangesti, ehkki saan seda vaid oletada, et käputäis entusiaste suutis eestikeelse ja -maise bossa kergitada nähtuseks, mis mõjutas positiivses suunas siinseid esitus- ja loomingustandardeid. Ere näide on vokaalansambel Collage, kelle omaaegsetes kavades oli bossa-rütme sel määral, et võib rääkida suisa bossa-lembusest. Aarne Vahuri, kes hoidis ansambli repertuaaripoliitika tüüri, noogutab praegu sellise väite peale ja möönab, et oligi nii. Tema armus bossasse ajal, mil õppis konservatooriumis klaverimängu, juhtis Tallinnas oma jazzansambleid ja hakkas kaastööd tegema raadio muusikatoimetusele. Aasta võis olla 1964, oletab Vahuri. Keegi oli raadio fonoteeki välismaalt toodud vinüülplaadilt ümber lindistanud Jobimi instrumentaalmuusikat, kus autor ise mängis orkestri saatel klaverit. Arvatavasti oli see album "The Composer of "Desafinado", Plays" (1963). Vahuri kuulus võrreldes bossa-entusiasti Rjaboviga nooremasse põlvkonda, mistõttu nad kulgesid eri radu ja ka muusikutest suhtlusring eriti ei kattunud. Ainult bossa-kirg oli sarnane, kuid Vahuri oma võimendus raadioeetrisse rohkem, sest asunud 1965 tööle muusikatoimetusse, valis ta enda sõnul raadiokontsertidesse bossalugusid nii palju kui sai.
Meeleolumuusika vikerviise pööritav raadio mängis bossanoovat 1960-ndate teisel poolel Eestis meeleldi ning on väga tõenäoline, et kuuldu vermis siiani püsiva jälje mitme põlvkonna muusikamaitsesse. Kuhugi ei kadunud bossa eetrist ka 1970-ndatel, kui estraadikõla järjest enam nakatus biitmuusika lainega saabunud lihtsast rütmist ning kontrabassi surus estraadiorkestrist välja märksa valjemat heli tekitav, kuid vähem nõtke basskitarr.
Kõike seda tuleb vaadata ka kontekstis. Eesti oli siis Nõukogude Eesti ning Moskvas kehtestatud ideoloogiareeglid mõjutasid ajaviitemuusikat samamoodi nagu iga teist muusikat. Bossa mängimine ei tähendanud muusikutele ja raadiotoimetajatele pärivoolu ujumist, pigem vastupidi. See on taas hüpotees, aga üksikute saadaolevate faktikeste ja vihjete järgi võib oletada, et muusikaline olukord Eestis oli veidi teistsugune just raadiost kostva helipildi mõjul. Muusika palett oli mitmekesisem ja üldine kõlafoon bossanoovale soodne, mis omakorda pidi mõjutama ka kuulajat.
Kui Venemaal ilmus tosinkond aastat tagasi Melodija arhiivide põhjal koostatud neljaplaadiline sari "Босса Нова: Самая красивая музыка в СССР", siis väljendasid vastukajad arvustustes ja foorumites suurt üllatust, et selline hulk kaunist muusikat 1960–1970-ndatest oli püsinud omal ajal varjus. Eestis ei tekitaks omamaiste esitajatega analoogse kogumiku ilmumine niisugust ohhoo-momenti, sest see muusika on olnud meiega enesestmõistetavalt kogu aeg.
Aastail 1965–1967 võib leida bossat koos asjakohase märkega juba mitmetel Melodija kogumikel muu tantsumuusika vahele pikituna. Moskva ansamblite kogumikul "Jazz '65" mängib Vladimir Kulli ansambel ehedas bossarütmis töötluse Solovjov-Sedoi "Õhtulaulust". Esituse poolest märkimisväärne on Edita Pjehha 1964. aastal Melodijale salvestatud Luiz Bonfa lugu "Mahna de Carnaval" Moskva Suure Teatri viiuldajatest saateorkestriga, kusjuures tõenäoliselt tegi prantsusekeelse teksti Pjehha ise. Tollal lugu plaadil ei ilmunud, küll aga leiame variandi samast laulust grusiin Venera Maisuradže esituses 1965 ilmunud nelja palaga singlilt.
Vene muusikud, kelle tegevuses näeme kuue-seitsmekümendatel märgatavalt palju bossa jälgi, on teiste seas dirigent ja helilooja Vadim Ludvikovski, jazzpianist Aleksander Tartakovski, dirigent Aleksei Mažukov, klahvpillimängija-vibrafonist Boriss Frumkin ja eelmainitud helilooja Viktor Kuprevitš. Bossalembus või vähemalt selle stiili võlude tundmine on tajutav ka Dagestani päritolu helilooja Murad Kažlajevi selle perioodi tegevuses. Bossa kuulus samuti Heirich Zarhi juhatatud Leningradi vokaalansambli repertuaari, kes laulis seda kahel korral Tallinna jazzifestivalidelgi. Nemad tõid bossa Tallinnasse legendaarsele 1967. aasta festivalile.
Need näited on vaid üksikud nopped, tervikpilt oli avaram. Aga see oli muusika, millest räägiti raadios vähe ja millest ei kirjutatud nõukogude ajal peaaegu üldse, kuid mis ometi kogu aeg kusagilt kõlas ning tegi oma tööd vaikselt ja järjepidevalt. See jälg on tänaseski päevas selgesti kuulda, kui tähelepanelikult vaadata.
Artikkel ilmus ajakirjas Muusika. | Immo Mihkelson: bossanoova tulek Eestisse | https://kultuur.err.ee/908989/immo-mihkelson-bossanoova-tulek-eestisse | Immo Mihkelson avas ajakirjas Muusika bossanoova ajalugu Eestis. |
Eesti koondise diagonaalründaja oli tasavägises kohtumises Poola meisterklubi resultatiivseim 17 punktiga (+5), kirjutab portaal Võrkpall24. Teppan realiseeris 35 tõstest 15 (43%), lisaks tõi ta ühe punkti nii bloki kui serviga.
Belchatow paikneb Poola kõrgliigas 24 punktiga kuuendal kohal, mis viiks meeskonna hetkeseisuga viimasena medalimängudele.
Loe edasi portaalist Võrkpall24. | Teppani hea partii ei päästnud Belchatowi kaotusest | https://sport.err.ee/908990/teppani-hea-partii-ei-paastnud-belchatowi-kaotusest | Renee Teppani koduklubi Belchatowi Skra sai nädala keskel Poola kõrgliigas teise järjestikuse kaotuse, jäädes koduväljakul 2300 pealtvaataja ees 1:3 (-25, 20, -23, -27) alla lähikonkurent Jastrzebski Wegielile. |
"Pärast "edukalt" läbiviidud venekeelse kõrghariduse likvideerimist ilmnevad riigis (Eestis - ERR) märgid ettevalmistustest täielikult eestikeelsele õppele üleminekust keskhariduses, mida maskeeritakse ideega "ühtsest koolist", kus eesti ja vene koolilapsed õpivad ühiselt eesti keeles," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova neljapäeval tehtud avalduses. "Kutsume vastavaid rahvusvahelisi organisatsioone, muuhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemvolinikkku Lamberto Zannieri nendele diskrimineerivatele plaanidele tähelepanu pöörama ja andma neile kohane vastus," ütles Zahharova.
Samas tunnustas juunis Tallinnas käinud Zannier Eesti võimude tegevust integratsiooni edendamisel hariduses. "(Eestis on - ERR) positiivseid tulemusi, muuhulgas hariduses valdkonnas, kus riigikeele oskus rahvusvähemuste seas on paranenud, samas kui on tagatud vähemuste identiteedi säilimine nende keeles hariduse pakkumisega," kirjutas Zannier oma tegevusülevaates pärast Tallinna külastamist 2018. aasta juuni algul.
Zannier tunnustas ka Eesti rahvusringäälingu tegevust ühtse meediaruumi loomisel ning kodakondsuse võimaldamist lihtsustatud korras eakatele ning mittekodanike lastele.
"Vene Föderatsiooni välisministeeriumi esindaja kommentaar on osa tavapärasest Eesti vastu suunatud propagandarünnakust eesmärgiga õhutada vaenu ja sallimatust kõige ebakohasemal moel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Inga Bowden ERR-ile.
"Eestis on alati olnud eesmärgiks siin elavate vähemuste hea toimetulek ühiskonnas ja hea haridus loob selleks aluse. Seda lähenemist toetavad ka avaliku arvamuse uuringud – teistest rahvustest inimeste hoiakud gümnaasiumide eestikeelsele aineõppele ülemineku suhtes on muutunud aina soosivamaks. Neli mitte-eestlast viiest ehk 78 protsenti leiab, et eestikeelne õpe suurendab vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet tööturul," lisas ta.
Venemaa süüdistused ilmusid mõni päev enne, kui Zannier saabub järgmisel nädalal Eestisse visiidile. | Venemaa kritiseeris Eesti keelepoliitikat hariduses | https://www.err.ee/908988/venemaa-kritiseeris-eesti-keelepoliitikat-hariduses | Vene välisministeerium kritiseeris Eesti samme riigikeele positsioonide tugevdamiseks hariduses ja lubas kaevata OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikule, ehkki viimane on varasemalt juba tunnustanud Eesti tegevust venekeelsete noorte lõimimisel. |
Solskjaeri käe all võitis Manchesteri klubi kolm jaanuaris toimunud liigamängu (Newcastle'it ja Tottenhami võideti võõrsil vastavalt 2:0 ja 1:0, Brightonit kodus 2:1) Burnley vastu lepiti 2:2 viigiga.
Viimati võitis Manchester Unitedi juhendaja Alex Fergusoni näol auhinna 2012. aastal.
Who else? ????♂️
Ole has been voted as the @PremierLeague Manager of the Month for January! ???????? #MUFC #PLAwards pic.twitter.com/4AcjTp50QM
— Manchester United (@ManUtd) February 8, 2019 | Solskjaer nimetati Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks treeneriks | https://sport.err.ee/908987/solskjaer-nimetati-inglismaa-korgliiga-kuu-parimaks-treeneriks | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga kuu parimaks peatreeneriks nimetati Manchester Unitedit juhendav norralane Ole Gunnar Solskjaer. |
PROGRAMMID JA MULJE
Imagoloog peab nentima, et see, mis valimisprogrammi täpselt kirja lihvitakse, suurt ei loe. Loeb, mis mulje erakond jätab. Just üldmulje määrab, kuidas keegi suhtub ühte või teise programmilisse lubadusse ─ kas saab uskuda või mitte. Kõik need lubadused hõljuvad valimiste eel avalikus inforuumis läbisegi (ainult fanaatikud loevad valimisprogramme näpuga järge ajades) ja kõiki neid kirjus parves lubadusi eristab vaid konkreetne erakondlik kaubamärk, mis on meelde jäänud ühe või teise lause küljes.
Noh, aga ei jää meelde, kes lubas tõsta keskmist pensioni ja kes päris pensioni. Kes kui mitmerealiseks lubas ehitada millise maantee. Kes täpsemalt püüab arstiabi kättesaadavaks teha, kes hariduse ümber korraldada...
Niisugusel juhul hakkab inimene (ka valija on inimene!) mõtlema opositsioonides: kes kellele vastandub ja mis alusel. Kusjuures imagoloogiline vastandus erineb poliitilisest "vasak/paremast" ja siis veel mingist "keskteest" nende vahel (millest kogu aeg räägivad roosad sotsid). Imagoloogiliselt vastanduvad inimlikud kategooriad.
Esmalt tulevad kõige algelisemad, fundamentaalsed kujundid-kontseptid: "naine/mees" ning "noor/vana". Selles koordinaadistikus paigutub Isamaa näiteks "vanema mehe" veerandisse ("Isamaa on igavene", alalhoidlik ─ Helir Valdor Seeder), EKRE pigem "noorema mehe" omasse (aktiivne, tulevikule tormi jooksev ─ Martin Helme). Keskerakond seisab pigem pehmete, "mamma"-väärtuste eest, millest hoolivad vaesemad ja nõrgemad ─"Õiglane riik kõigile" ─ ("vanem naine"). Reform jälle kaitseb vankumatult kõvu "papa"-väärtusi ─ ettevõtlust, omavastutust, rikkamaid ja tugevamaid. Ainult et "meeste"-positsioonid on mõlemad ─ nii "vana" kui ka "noor" ─ juba hõivatud ning imagoloogias kehtib samuti nagu loogikas reegel tertium non datur ("kolmandat võimalust pole ette antud"). Ja nõnda pöörabki Reformierakond oma pea kord Isamaa, kord EKRE suunas nagu Buridani eesel. Kui ta võimule saab, siis võib talle mõlemat vaja minna. Aga tulevik on alles pilvedes.
Mis puutub erakonda Eesti 200, siis nendele tuleks teha eraldi rubriik "alaealine" ─ mitte millegi muu kui poliitilise infantiilsusega ei anna nende Hobujaama-plakati-aktsiooni seletada.
Nagu öeldud, programmid pole rahvakirjandus. Aga nagu eristatakse seaduse kirjatähte ja seaduse vaimu, eristuvad ka programmi kirjapandu ning üldmulje erakonna programmilistest lubadustest. Üldmulje on summa kõikidest vastandipaaridest, mille kassikangast koob valija alateadvus (niisiis mängib kaasa ka "kukk või kana, noor või vana").
Kõigepealt loeb talle muidugi, kas erakond paistab olevat teha võtnud midagi olulist või hoopis lubab ebaolulist (kusjuures pole tähtis, mis kellelegi konkreetselt tundub oluline). Ja teiseks mängib rolli, kas lubatavad muudatused tulevad üsna kohe või annab neid kauem oodata. Meenutagem Hando Runneli sõnu: "Inimlikult kohutavaimaks sai teade: õndsuseriik ei saa kättesaadavaks kõigile õiglastelegi, ta ei olegi üldinimlik, kõik põlvkonnad sinna ei jõua, kõigile ei jätku aega..."
Praegu paistab, et pigem olulisi, kaalukaid, tõsiseltvõetavaid lubadusi annavad Keskerakond, Reformierakond ning EKRE, aga EKRE eristub teistest kahest, lubades just kiireid muudatusi, teised toimivad pikema vinnaga. Pigem ebaolulisi, dekoratiivpoliitilisi, isegi tühisõnalisi perspektiive avavad sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Eesti 200 ja Vabaerakond ─ ent ainult Vabaerakond jätab selles seltskonnas vilkama mulje, teised kolm on ette võtnud aeglasema "tühja töö ja vaimu närimise".
Pole parata, säärane jääb mulje. Ning imagoloogias kehtib reegel, et mulje eest vastutab mulje jätja, mitte saaja. Mulje ei teki tühjast. Siia lõppu kuluks ära moto Gogoli "Revidendi" algusest.
JUMAL JA DEMOKRAATIA
Nüüd peamiselt angloameeriklaste püstihoitav "jumaliku demokraatia", divine democracy idee on pärand Inglise reformatsiooni järelmängu ajast, kui puritaanlik kirikurevolutsioon muteerus väikekodanlikuks poliitiliseks revolutsiooniks, mis ründas kirikut ja kuningat avaliku meelsuse ning arvamusega, et puritaanlik kristlus ongi demokraatia ning demokraatia ongi puritaanlik kristlus. Ajalooliselt sündis "lääneliku demokraatia" kontseptsioon niisiis konkreetsetes lokaalsetes oludes; hiljem, kui puritaanist sai võitu kaupmees, suruti see lokalism peale tervele läänemaailmale. Nüüd loitsib isegi Juske-poiss DELFIs, et "solidaarne ühiskond aitab kõige paremini demokraatiat hoida".
Demokraatia pole universaalne ega vältimatu ühiskonnakord, nagu seletab Rein Müllerson (viimati "Europe Disunited and What to Do About It", Valdai Discussion Club 01.02.2019). Inglise reformatsiooni järelmõjudest puutumata jäänud rahvad saavad enesega hakkama ka ilma lääneliku demokraatiata.
Demokraatiale vastandub klerikalism kui kiriklik tsentralism. Katoliku kirikus ei ole demokraatial kohta. Passau piiskoppi ei saa tagandada isegi viiesaja meeleavaldaja allkirjaga seadmaks tema asemele rahva soosingu võitnud preestrit. Katoliku kirikus asjad nõnda ei käi.
Idakirik on märksa demokraatlikum, küll ei loe sealgi koguduse enamuse allkirjastatud otsus siirduda uue usuorganisatsiooni rüppe, kuid kanoonilisi asju otsustab ikkagi kollektiivne oikumeeniline sinod. Nüüdne Ukraina värske usulõhe teadvustab seda selgesti, et Konstantinoopoli patriarhil ei ole õigust langetada ainuisikulisi otsuseid, ta pole paavst, kelle kohta öeldakse: Roma locuta, causa finita ─"Rooma on kõnelnud, juhtum on suletud". Ukraina juhtum jääb avatuks. Jumalal on aega küllalt.
NIMBUS NING UFO
Jäin silmitsema Andrea del Castagno maali "Püha õhtusöömaaeg" (1450). Nagu kristlikus kaanonis tavaks, kujutatakse seal evangelist Johannest vajununa oma käsivarrele laual, silmad kinni. Kas kunstnik tahtis öelda, et Jeesuse lemmik magas püha sakramendi kehtestuse maha? Mida ta teeb seal?
Jätkem praegu see. Huvitav on pühapaiste Johannese pea kohal. Castagno kujutab Jeesuse ning apostlite nimbust taldrikuna, mida hoiavad üleval kahelt poolt pead väljuvad kiirtevihud. Niisiis just nagu kiirgavale valgusele toetuvad kettad, mingid kaaluga esemed. Pead ümbritsevad auhiilgusest, pühaku traditsioonilisest tunnusest on tema pildil saanud aineline atribuut, samasugune ese nagu torn Püha Barbara käes või omaenda pea, mida hoiab Püha Dionysios. Või, ilmalikuks minnes, nii nagu "Sachsenspiegel'i" illustratsioonidel kannab muusik ametitunnusena seljas viiulit ja kohtunik hoiab käes kirvest (mässulist linnust maha kiskumaks pidi kohtunik kõigepealt andma kolm kirvesilma hoopi vastu müüri ning alles siis võisid lammutajad tööle hakata).
Andrea del Castagno maalil on Johannes peadpidi vajunud oma käsivarrele ─ ja pühapaiste-ketas on vajunud kaasa, magaja kiiru kohal serviti Jeesuse rinna taustal nagu mingi lame kaabu, mille paelad on unustatud kurgu alt lahti sõlmida.
Veel hämmastavam on Francesco del Cossa "Maarja kuulutus" (1472), kus Gabrielil on pühapaistena peas mingi tahke mehhanism, rihmadega pähe seotud "kõvaketas". Just nagu oleks ta tulnud Jumalaemale rõõmusõnumit kuulutama nagu Karlsson Katuselt, mootor pea kohal, või mingist lendavast taldrikust kantult.
Meil oleks neist piltidest õppida isegi kogu oma harimatuse juures. Müstilise valgusena ümbritseb nimbus ju igas asendis pühaku pead ühesuguse katkematu kiirtepärjana. Aga kui pühapaiste on ainult mehhaaniline atribuut, siis võib ta ka küljest ära käia, lahti tulla, irduda ning omasoodu lendu minna nagu ufo.
Kui paljudele poliitikuile on külge monteeritud selline mehhaaniline pühapaiste, mis kaob koos nendega, kui enam ei leidu andrea del castagnosid ega francesco del cossasid, kes neid pildil hoiaksid! Küsigem siis kuulsuselt ikka: kas sa oled ingel või helikopter? Kas su aupaiste on seesmine valgus või välispidi külgekonstrueeritud mehhanism? | Linnar Priimägi. Protokoll 2 | https://kultuur.err.ee/908979/linnar-priimagi-protokoll-2 | Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi vaatleb valimiste eel toimuvat melu ja elu. Märksõnadeks on seekord mulje, kirik ja nimbus. |
Rio de Janeiros asuva klubi treeningkompleksi Ninho de Urubut renoveeriti ja laiendati alles kahe kuu eest. Lisaks kümnele hukkunule sai vigastada kolm inimest, kes viidi haiglasse.
Uudisteportaali Globo andmetel puhkes tulekahju kohaliku aja järgi kell 5.10 ja kustutati kahe tunni jooksul. Neli ohvrit mängisid Flamengo eest, neli töötasid klubis ja kaks olid meeskonna juures testimisel viibivad noored. Kaheks identifitseeritud hukkunuks on Brasiilia U-15 koondist esindanud väravavaht Christian Esmerio ja Arthur Vinicius.
Rio de Janeiro osariigi kuberner kuulutas ohvrite mälestamiseks välja kolm leinapäeva.
Flamengo on viiel korral tulnud Brasiilia meistriks ning lõpetas möödunud hooajal kõrgliiga teisena. 1981. aastal võideti Lõuna-Ameerika tähtsaim klubiturniir Copa Libertadores, ülemöödunud aastal saadi tähtsuselt teisel turniiril Copa Sudamericanal teine koht.
pic.twitter.com/1jar34OXKU
— Flamengo (@Flamengo) February 8, 2019
Só de lembrar as noites e dias que passei no ct, é de arrepiar. Ainda sem acreditar, mas em oração por todos! Que Deus abençoe a família de cada um! ???? pic.twitter.com/RcBsdH3GME
— Vinicius Jr ⚡️ (@vini11Oficial) February 8, 2019 | Kuulsa jalgpalliklubi keskuses puhkenud tulekahjus hukkus kümme inimest | https://sport.err.ee/908940/kuulsa-jalgpalliklubi-keskuses-puhkenud-tulekahjus-hukkus-kumme-inimest | Ühe Brasiilia suurima jalgpalliklubi Flamengo treeningkeskuse ühiselamus puhkenud tulekahju tagajärjel suri kuus noormängijat ja neli klubi töötajat. |
Pakkisin Maarja Kangro "Minu auhinnad" koos Anton Hansen Tammsaare romaaniga "Ma armastasin sakslast" kaasa ühele reisile. Reisikaaslane lisas kirjastuse Petrone Print Minu-sarja raamatu meie reisisihtkoha teemal. Kokku tuli reisilektüür, mis lausa karjus: "Mina! Mina! Mina!" Lugesin kõik kolm raamatut nädala jooksul läbi ning mõtlesin pidevalt sellele, mida minavormis kirjutamine ja enesekeskselt elamine tähendab. Anneli Kõvamees on Petrone Prindi Minu-sarja pidanud selfie -ajastu kirjanduseks, sealjuures tsiteeris ta lauset "Ma armastasin sakslasest": "Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada – romaani iseenesest."[1]
Kuigi iga vähegi keskendumisvõimeline inimene võib kirjutada romaani iseendast ning ka välismaal elamisest raamatu vorpimine ei ole vähemalt teoreetiliselt raske – mine ja koli ära, kes sind ikka takistab –, ei saa mitte igaüks kirjutada romaani oma auhindadest. Kangro tõdeb, et on sellise raamatu kirjutamiseks täpselt õigel positsioonil: "Õnneks ei ole ma Eesti kõige auhinnatum kirjanik, sest sel juhul ei sobiks mul moraalsetel kaalutlustel niisugust raamatut kirjutada. See oleks ju teiste rõõmu rikkumine, kui auhinna rekordiomanik laseks institutsioonist õhku välja. Ma ei ole ka kõige auhinnavaesem kirjanik, sest sel juhul ei saaks ma samuti seda raamatut kirjutada, vähemalt mitte niisugusel kujul." (lk 14) Kangro Vikipeedia lehel on tunnustuste loetelu peaaegu sama pikk kui tema teoste oma. Vastupidi kõikidele õpetajatele ja õppejõududele, kes on mulle kunagi tarkust jaganud, arvan ma, et Vikipeedia artikli põhjal saab siiski mõningaid järeldusi teha.
Kuidas eristada lihtlabasest kirjatsurast õiget kirjanikku, kellele kirjanik olemine pole pelgalt amet teiste seas? Kangro tegeleb "Minu auhindades" ka selle teemaga; täpsemalt küll ivaga, mis teeb kunstist kunsti: "Ja ikkagi, kuna looming, kunst on avalik asi, annab sellele legitiimsuse keegi teine" (lk 12). Seega peab keegi ütlema, et kunstiteos on legitiimne ja päris, et teoses on midagi, millest võib piinlikkustundeta teistele rääkida. Kuidas ma tean, et Maarja Kangro on õige kirjanik? Võin vaadata tema Vikipeedia lehelt tunnustuste sektsiooni või kontrollida kirjanikupalga saajate nimistut. Aga kirjanikupalk on samuti omaette auhind, lisaks veel selline, mida ilma ühegi auhinnata on ilmselt päris raske saada.
Legitiimsuse kindlakstegemiseks saab kontrollida ka autori raamatutele antud hindeid Goodreadsis – nagu Kangro avastas, ei jää ühegi Eestis enim pärjatud kirjaniku populaarseima raamatu hinne alla nelja tärni viiest. See kehtib ka "Klaaslapse" puhul, mida on sel veebilehel Kangro teostest kõige rohkem arvustatud. Paistab, et isegi pealtnäha populistlik meedium Goodreads on institutsionaalsete auhindadega lahutamatult seotud. Kangro tsiteerib kasutaja Marca arvustust Paavo Matsini "Gogoli diskole": "Raske on tunnistada, et sulle ei meeldi ja sa ei suuda lõpuni lugeda raamatut, mis on saanud Kulka aastapreemia + EL-i kirjandusauhinna" (lk 215). Kangro raamatute hindajad mõtisklevad samuti tema auhindade üle, näiteks kommenteerija Britt arutleb "Minu auhindadele" neli tärni andnud arvustuses: "Üllatust ja peamurdmist pakkus mulle aga hoopis asjaolu, et paljukiidetud "Klaaslapse" eest polnudki Kangrole raamatu kirjutamise ajaks auhinda antud."[2]
Seega mõjutavad auhinnad tahes-tahtmata seda, kuhu autorit kirjandusväljal paigutada. Siiski ei käi tunnustused ühte sammu müügiedu või populaarsusega. Kangro on Apollo ja Rahva Raamatu töötajatelt kuulnud, et kulka kandidaadi kleeps raamatul elavdab huvi nädalakeseks; rohkem on kasu aga sellest, kui raamat on eraldi lauale välja pandud. Kleepsul on aga ikkagi suur sümboolne võim: näiteks varastas keegi 2017. aastal kulka nominatsiooni saanud raamatutelt kleepsud ära, kleepis need rahvale tundmatu ja toetuseta jäetud autori Kalle Mälbergi teostele, mille seejärel kandidaatide lauale tõstis (lk 97). Kahjuks pole Eestis auhinnad "kübetki nii võimas müügiinstrument kui Booker või Goncourt" (lk 212). Ehk peaks müügiedu suurendamiseks andma laureaatidele diplomi asemel hoopis nädalase ligipääsu Rahva Raamatu Instagrami kontole?
"Minu auhinnad" on jaotatud kaheks osaks: esiteks isiklikud ja kronoloogilises järjekorras kirjutatud mahlakad ja intiimsed seigad Kangrole antud auhindade või žüriitöö kohta ning teiseks uurimus kirjandusauhindadest ja auhinnakultuurist üldisemalt. Paratamatult on huvitavam lugeda raamatu esimest osa, sest see rahuldab sama kohta inimese hinges, mis krabab kõmuajakirjade ja Äripäeva rikaste edetabeli järele: kes kellega käib ja kui palju teenib. Kangro on avameelne, saladust ei tehta ei peigmeeste nimedest ega preemia suurusest või keskmisest sissetulekust. Nagu seltskonnakroonikat ikka, on ka "Minu auhindade" esimest osa kerge lugeda, ainult et tavaliselt ei kirjuta Elu24 inimeste eraelust ega tööelu kuluaaridest nõnda teravalt ja hästi. Kangro on kaasahaarav ja järgmise auhinnapeatükini jõudes mõtlesin tahes-tahtmata, mis küll sai Itaalia peigmehest, kes tal eelmise auhinna saamise ajal oli. Kui statistilised andmed ja kronoloogiline järjestus teost pidevalt tagasi maa peale ei tooks, võiks "Minu auhindasid" lugeda ka ilukirjanduslike elementidega elulooraamatuna, mis on teinekord fiktsionaalsest teosest isegi põnevam. Autobiograafilisust või minavormis jutustamist tunduks aga imelik ette heita, need on ju tema auhinnad, mitte kellegi teise omad.
Nii mõnigi "Minu auhindades" kirjeldatud juhtum on kas otseselt naljakas või muigama ajavalt absurdne. Näiteks kurikuulus seik, kus pärast AK-d lasti eetrisse Kangro luuletus, milles kõlas sõna "türa" – see pahandas muidugi netikommentaatoreid, kes keeldusid luuleks pidamast midagi, mis on hilisem kui Visnapuu (lk 79). "Minu auhindade" tipphetked on vahepalad Kangro kogemustest Balti Assamblee žürii liikmena. Kuna mina pole Balti Assamblee auhindadest kunagi varem kuulnudki, kulub siinkohal marjaks ära Kangro selgitus selle toimimispõhimõtetest: "Olime kirjade ja lepingute järgi "eksperdid" (mina olin lisaks veel šoferis) ja pidime valima välja kolm laureaati: kirjanduses, kunstis ja teaduses. See oli üks veidramaid žüriisid, mida võib ette kujutada. Baleriin, kirjanik, produtsent, majandusteadlane, rahvaluuleinimene peavad langetama otsuse orgaanilisi pooljuhte käsitleva teadustöö, nägemata jäänud filmi ja neile arusaamatus keeles kirjutatud luule kohta." (lk 131) Nagu sellest veel vähe oleks: "Kirjutamata seadus on seni olnud, et iga Balti riik peab igal aastal preemia saama. Ja kui ühes kategoorias karikas käes, siis teises enam ei saa." (lk 132) Balti Assamblee tundub kui kõikide mõttetute žüriide lõpuboss, sisutühi onupojapoliitika kõige puhtamal kujul. Kuigi Kangro kasutab inimeste pärisnimesid, ei ole ilmselt kellelgi põhjust solvuda või ennast paljastatult tunda, sest kedagi ei valata poriga üle. Kui, siis üksnes mõnda Balti Assamblee žürii liiget.
"Minu auhindade" teine osa (alapealkirjaga "Meie auhinnad") langetab esimese läbinisti isikliku osa järel paratamatult pinget ja pinevust. Siiski on Kangro tänuväärselt tegelenud statistikaga, mis on hea uudis inimestele, kellele meeldivad teiste rahakotti vaatamise kõrval ka arvud – nagu oleks Kroonika, Äripäev ja Statistikaameti blogi ühtede kaante vahele pandud. Enim pärjatud autorite nimekiri küll ei üllata, aga nüüd leiduvad vähemalt värsked ja süstematiseeritud andmed, millele toetudes saab kirjanikke edukaks või heaks lahterdada. Kirjandusauhindade vähesuse üle Kangro andmete järgi Eestis just kurta ei saa – nagu Dodo "Alice'is Imedemaal" kuulutas: "Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna" (lk 188). Tuleb välja, et tahtlikke tapmisi on ühes aastas keskmiselt vähem kui kirjandusauhindu, aga vange on kirjandusauhinna kandidaatidest palju rohkem (lk 200). Eks ütlevad need numbrid Eesti elu kohta nii head kui ka halba. Võib-olla ei ütle need midagi, sest statistikast võib igaüks endale meeldivaid järeldusi teha. See, et Eesti vangide arv on murettekitavalt suur, ei tähenda ilmselt samal ajal seda, et Eestis oleks tunnustatud kirjanikke vähe. Peale selle võib tunnustatud kirjanik mingil hetkel olla ka vang (meenub räppar Beebilõust, kelle tekste on Vikerkaares avaldatud).
Loorberipärgade alla mattuvate ja kulka auhinnakirja ära kaotanud kirjanike kõrval (lk 324) on aga palju selliseid autoreid, keda kunagi isegi ei nomineerita. "Ülaosas on väike hulk neid, kel auhindu on palju, ja allosas suur hulk neid, kel auhindu pole, aga kellele need tähendaksid palju" (lk 206). Autor, kes on mõne auhinna juba võitnud, tundub ka järgmise žürii jaoks turvaline valik. Raamatu tagakaanel on sõna võtnud Eero Epner, Tõnu Kõrvits ja teised kultuuritegelased, kes on nõnda tunnustatud, et ruumi kokkuhoiu ja väikese krutski eesmärgil lõppevad nende laureaaditiitlite nimekirjad kolme punktiga. Oleks huvitav lugeda tagakaanelt hinnanguid inimestelt, keda pole kunagi kõrgemal tasandil tunnustatud. Kuigi nad seda nii väga tahaksid …
Ma ei kujuta ette, milliste tunnetega loeb "Minu auhindu" inimene, kel puudub igasugune kokkupuutepunkt kirjandus- või muu analoogse kultuuriauhinnaga. Ehk piisab teosega suhestumiseks ja lugemishasardi tekkimiseks ka keskmisest suuremast tunnustusvajadusest? "Minu auhinnad" pani mind mõistma seda, mida mõni sõber oleks võinud mulle ilmselt väiksema vaevata ammu öelda: ma sõltun täielikult tunnustusest. Arvatavasti sõltub igaüks, eriti aga selline inimene, kes vahepeal oma mõtteid teistele lugeda annab ja seeläbi end haavatavaks muudab. Kui kirjutatut teistele ei näita, ei tule ka tunnustust, ent vähemalt pääseb kindlapeale kriitikast – või veelgi hullem, ükskõiksusest.
Tundsin end terve eelmise aasta professionaalses mõttes üsna nirult: tajusin, et olen loll ja läbikukkunud. Kui vahepeal küsitakse, kuhu viimati kirjutasin või millal on uut raamatut oodata, palun end köhahooga vabandada ja põgenen sündmuspaigalt ning soovitatavalt ka linnast, kus vestlus toimus. Palgatöös olen enda hinnangul samuti läbinisti keskpärane. On nagu on, palk tuleb iga kuu kontole ja ülima ebakompetentsuse eest kohtusse veel kaevatud pole. Ikka vaikselt unustuse ja lõpu poole.
Nõnda mõtlesin umbes aasta aega igal jumala keskpärasel päeval, kuni sain "Minu auhindu" lugedes aru, et olen end selliselt tundma hakanud pärast ülikooli lõppu. Kui maailmas on midagi, milles ma olen hea, on see standardiseeritud testide lahendamine – ma lihtsalt oskan seda teha, selle eest antakse mulle häid hindeid ja jagatakse kiitust. Olen haridussüsteemi ootustele vastanud samamoodi, nagu Kangro peab Vahur Afanasjevi "Serafimat ja Bogdani" viimase aja üheks kavalaimaks žüriiootuste kalkulatsiooniks eri põlvkondade, ajaloo ning eksootiliseks tehtud rahvus- ja usuvähemuse kombinatsiooni pärast (lk 269). Iga õppeveerandi lõpus saadud kiituskiri on mu ajus midagi lõplikult rikkunud: kui mind regulaarsete intervallide tagant ei kiideta, vajun musta masendusse. Rikutud refleksid muidugi ei välista seda, et kõik, mida ma edaspidises elus teen, ongi lõputult mõttetu. Aga siis võiksin elada oma keskpärast elu vähemalt rahus, ilma pideva kiitusenäljata. "Minu auhindadest" selgub minust targemate inimeste näitel, et kuigi auhindadel on teatav tähendus, ei ole ärakulutatud auhinnaraha, varastatud kleepsud ega kaotatud diplomid siiski nii olulised, kui võiks arvata.
Nii et lugege Maarja Kangro "Minu auhindu", kui tahate piiluda eesti kirjanike eraeludesse ja rahakottidesse, kui teile meeldib statistika või kui mõtisklete tunnustusvajaduse tähenduse üle. Ärge seda raamatut avage, kui kuulute autobiograafiline-kirjandus-pole-kirjandus-koolkonda – siis te ainult ärritute.
[1] Anneli Kõvamees. "Petrone Prindi "Minu" sari: selfie -ajastu kirjanduse kaardistusi" – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2, 2017.
[2] Vt https://www.goodreads.com/review/show/2579134704?book_show_action=true. | Arvustus. Ühed varastavad kleepse, teised kaotavad diplomeid | https://kultuur.err.ee/908982/arvustus-uhed-varastavad-kleepse-teised-kaotavad-diplomeid | Maarja Kangro
"Minu auhinnad"
Nähtamatu Ahv
2018 |
Proosas Siim Tõniste lühikesi jutte spordiklubi higist ning kummastavatest kogemustest lastelaagris, Ave Taaveti novell ootamatust rõõmust vanadekodus ning Siim Lille jutustus "L'Europe-puissance". Intervjuu Vootele Ruusmaaga; päevikurubriigis Sanna Kartau Berliini-kogemusi.
Tõlkerubriigis araabia vihik: palestiina luuletaja Najwan Darwish ning Saudi-Araabias luuletuste eest vanglakaristust kandev Ashraf Fayadh (tlk Anneliis Hiire ja Janne Savimaa). Lisaks Soomes elava iraagi kirjaniku Hassan Blasimi värvikas novell "Kitsede laul" (tlk Ivar Janson ja Reelika Reiljan).
Arvustamisel on Kristel Algvere ja Vootele Ruusmaa debüütkogud, Maarja Kangro "Minu auhinnad" ja Khalil Gibrani "Murtud tiivad". Raamatusoovitused annab Elle-Mari Talivee.
Ajakirja illustratsioonid on teinud Liisi Grünberg. | Uues Värskes Rõhus jutte spordiklubi higist ja ootamatust rõõmust vanadekodus | https://kultuur.err.ee/908977/uues-varskes-rohus-jutte-spordiklubi-higist-ja-ootamatust-roomust-vanadekodus | Värske Rõhu 57. numbris pakub kalambuurseid lühivorme Kaarel Mihk ning nõtkeid värsse Talvike Mändla. Uusi luuletusi ka Jyrgen Dengolt ja Tiina Veikatilt; hoogsa luuledebüüdi teevad Sarah Särav, Nele Tiidelepp ja Karola Ainsar. |
Kreek mängib Pariisi klubi eest juba seitsmendat hooaega, Prantsusmaale viis karjäär teda esmakordselt 2009. aastal, kui ta esindas Rennes Volley klubi. Kreegi 300. kohtumiseks Pariisi Volley eest jäi neljapäevane 3:0 võit Saint Jean D'Illac'i üle, kus ta tõi kaheksa punkti. | FOTO | Pariisi Volley kinkis klubi eest 300. mängu pidanud Kreegile särgi | https://sport.err.ee/908980/foto-pariisi-volley-kinkis-klubi-eest-300-mangu-pidanud-kreegile-sargi | Temporündaja Ardo Kreek käis oma koduklubi Pariisi Volley eest väljakul juba 300. korda ning klubi austas teda seejärel erilise särgiga. |
PRIA-lt sai toetust 21 410 klienti ning toetussumma oli eelnenud aastaga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.
Paljud PRIA kliendid soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetmest.
Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517) ning suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale, Pärnumaale ning Tartumaale. | Loe, kes said mullu enim PRIA toetusi | https://www.err.ee/908967/loe-kes-said-mullu-enim-pria-toetusi | Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksis eelmisel aastal kokku 323,8 miljonit eurot ameti vahendatud toetusi. |
Filmi peategelased on kaks armunut Sailor (Nicolas Cage) ja Lula (Laura Dern), kes on teineteisele loodud. Lula emal Mariettal (Diane Ladd) on aga Sailoriga omad plaanid ja saadab mehe trellide taha.
Pärast vanglast vabanemist armunud põgenevad, nende kannul neiu ema palgatud detektiiv ja palgamõrvar. Cannes'i filmifestivalil Kuldse Palmioksa pälvinud linateose mõjutajateks on nii "Võlur Oz" kui ka Elvis Presley. Nicolas Cage'i ("Lahkudes Las Vegasest") ja Laura Derni ("Sinine samet") kõrval löövad filmis kõrvalosatäitjatena kaasa ka Willem Dafoe, Harry Dean Stanton, Isabella Rossellini jpt.
"Loomu poolest metsikud" on ETV2 eetris 8. veebruaril kell 21:30 | Kultuuriportaal soovitab: "Loomu poolest metsikud" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/908975/kultuuriportaal-soovitab-loomu-poolest-metsikud-etv2-s | 8. veebruaril jõuab ETV2 eetrisse David Lynchi 1990. aastal ilmunud põnevusdraama "Loomu poolest metsikud" ("Wild at Heart"), mis räägib mässumeelsusest ja piirideta armastusest. |
Kaks Kremlile lähedal seisvat anonüümseks jääda soovivat allikat rääkisid Bloombergile, et Moskva on üha rohkem tunnistamas, et Venezuela majanduse katastroofiline olukord murendab pöördumatult Maduro jalgealust ja avalikku toetust. Samuti saab Venemaa aru ka sellest, et Venezuela armee jaoks on muutub iga hetkega vastumeelsemaks ülesanne suruda maha Maduro vastu protestivaid kaaskodanikke.
"Paraku ei ole aeg Maduro poolel," tunnistas ka föderatsiooninõukogu välisasjade komitee aseesimees Vladimir Džabarov. "Majanduskriisi halvenemise olukorras võib ühiskonna meelsus kiirelt tema vastu pöörduda."
Seega on Moskva skeptiline Maduro USA poolt toetatud vastaste suhtes, kuid saab ka aru, kui vähe on Venemaal võimalusi päästa oma "klienti", kes on on liiga sügaval finantskriisis, et Kreml teda välja tõmmata saaks, ning kes asub liiga kaugel, et sinna märkimisväärselt Venemaa sõjalist jõudu paigutada. Ehk sellist operatsiooni, mida Venemaa alustas näiteks Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetuseks, pole Moskval Venezuelas võimalik rakendada.
Venemaa jaoks on probleemiks ka see, et Maduro ja tema eelkäija Hugo Chavezi ajal on Venemaa investeerinud Venezuelasse miljardeid dollareid, mis võivad kiire ja jõulise võimuvahetuse korral Moskva jaoks kaduma minna.
Tähelepanuväärne on ka see, et viimasel ajal on Madurole häälekat toetust avaldanud mitmed Venemaa esindajad, kuid president Vladimir Putin pole pärast 24. jaanuaril toimunud telefonikõnet sellel teemal avalikult enam sõna võtnud.
Kuigi Venemaa esindajad on avalikult välistanud läbirääkimised Venezuela opositsiooniga, on tõenäoline, et mitteametlikult on kontakte juba olnud, arvasid analüütikud Moskvas.
"Täna veel kontrollib Maduro riiki, kuid iga päevaga on tal vähem mõjuvõimu, kui tema legitiimsusele väljakutset esitatakse," selgitas Venezuela ekspert Dmitri Rozental riiklikust Ladina-Ameerika õpingute instituudist. "Tema võimalused võimule jääda on hajumas."
End ajutiseks presidendiks kuulutanud ja juba USA ning paljude teiste lääneriikide toetuse pälvinud rahvusassamblee spiiker Juan Guaido on juba pöördunud otse Hiina poole ja kinnitanud, et kõiki Pekingiga sõlmitud lepinguid, mis on sõlmitud lähtudes rahvusassamblee poolt vastu võetud seadustest, hoitakse au sees ka edaspidi. Guaido rõhutas eelmisel nädalal Bloombergile antud intervjuus, et Venemaa ja Hiina investeeringud oleksid tegelikult paremini kaitstud just nimelt demokraatlikus Venezuelas.
USA ja tema liitlased piirkonnas ning kaugemal on veendunud vajaduses Maduro võimult tõrjuda ja Venemaa ei saa riskida suure vastasseisuga Washingtoni lähipiirkonnas, nentis Moskvas tegutsev poliitikaekspert Ivan Konovalov. "Lõppude lõpuks ei oleks Guaido Venemaa jaoks eriline tragöödia," lisas ta.
Samal ajal muutub olukord Venezuelas üha kriitilisemaks. Muuhulgas pälvisid palju tähelepanu fotod sellest, kuidas Venezuela armee on blokeerinud Colombia piiril oleva silla, et USA poolt saadetud humanitaarabi riiki ei pääseks, ning veokid humanitaarabiga on endiselt Colombias Cucuta linnas.
Guaido on hoiatanud, et paljud Venezuela elanikud võivad surra, kui humanitaarabi riiki ei lasta. Maduro on aga kinnitanud, et olukord on kontrolli all ning riik annetusi ei vaja. BBC teatel on aga Venezuela tervishoiusüsteem kokkuvarisemise äärel ning sageli on haiglates puudu ka vett, ravimitest rääkimata. | Bloomberg: Moskva hakkab aru saama, et Madurot pole enam kauaks | https://www.err.ee/908973/bloomberg-moskva-hakkab-aru-saama-et-madurot-pole-enam-kauaks | Kuigi Venemaa on Venezuela presidendile Nicolas Madurole avaldanud kindlat toetust, on Moskva võimuringkondades üha rohkem märgata ebakindlust Maduro režiimi püsimajäämise teemal, kirjutab Bloomberg. |
Grantide suurus on 500 kuni 5000 USA dollarit.
Toetused annab žürii välja 20. märtsil, taotlused koos idee või uurimistöö kirjeldusega tuleb esitada Re:Balticale 15. veebruariks. Projektid peavad saama avaldatud juuni lõpuks.
Täpsemalt saab tingimuste kohta infot siit: https://en.rebaltica.lv/2019/01/fund-for-others/ | Uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica pakub ajakirjanikele uurimistoetusi | https://www.err.ee/908915/uuriva-ajakirjanduse-keskus-re-baltica-pakub-ajakirjanikele-uurimistoetusi | Uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica pakub Eesti, Läti ja Leedu ajakirjanikele huvitavate ja originaalsete, kuid rahapuuduse taha jäävate ideede ja projektide realiseerimiseks uurimistoetusi. |
Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusringile Kaitseväe Akadeemia põhimääruse eelnõu, mille kohaselt muutub kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) nimi Kaitseväe Akadeemiaks ning samuti näeb määruse eelnõu ette muuta kõrgkooli struktuuris vastavalt KVÜÕA nõukogu ettepanekutele.
Eelnõu seletuskiri toob välja, et KVÜÕA struktuuri muutmise teema tõstatati 2016. aasta lõpus ja kajastub õppeasutuse ülema 2017 aastakäsus. Lisaks on erinevad töögrupid õppeasutuse juhtkonna seminaril välja töötanud põhimõttelise lahendi struktuurimudelile. Kavandatavad muudatused on heaks kiidetud KVÜÕA nõunike kogu poolt, samuti on uus struktuurimudel ning KVÜÕA põhimääruse muutmise algatamine heaks kiidetud õppeasutuse nõukogus.
"KVÜÕA struktuurimuudatus on kaitseväe arengust lähtuv vältimatu samm, et me vastaksime oma tööd tehes ootustele, mida meile kui sõjaväelise hariduse andjatele on pandud," ütles õppeasutuse ülem kolonel Enno Mõts BNS-ile.
"Muutused, mis kaitseväes ja sõjalises hariduses tasapisi aset on leidnud, on jõudnud punkti, kus me pidime KVÜÕA-d muutma, et Eesti kaitseväe vajadusi efektiivselt täita," sõnas kolonel Mõts. Ta märkis, et kaitseväes on aastate jooksul muudetud üksusi, loodud uusi väejuhatusi, võetud kasutusele uut soomustehnikat ja järgmistel aastatel keskendub kaitsevägi kahe kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele, mis on täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud.
"Õppeasutusena oleme järginud neid jõudsaid arenguid ja nende toetamiseks kasvatanud oluliselt erinevaid funktsioone, mis aga õppeasutust kohati erisuundadesse kisuvad. Kehtiv struktuur on kasvanud juhtimisliinide laiuses ja sügavuses ja KVÜÕA nõukogu on teinud ettepaneku muuta 20 aastat tagasi loodud KVÜÕA struktuuri, et vastata kõikide uutele kaitseväe vajadustele tõhusalt," ütles õppeasutuse ülem.
"Struktuurimuutustega seame kogu õppetegevuse korralduse õppeosakonna alla ning kõrgem sõjakool ja lahingukool moodustavad õppurkorpuse. Teadustegevuse eest vastutab rakendusuuringute osakond, sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse funktsioonid säilivad senises mahus, toetades ka õppetööd ja teadustegevust oma valdkonnas. Praeguse üldosakonna ja logistikaosakonna koondame toetusteenuste osakonnana ja liidame selle alla ka õppetoetuse funktsioonid, nagu raamatukogu, muuseum, matkekeskus ning väljaõppevahendite keskus," selgitas kolonel Mõts.
"Hoolimata sellest, et õppeasutuse nimi muutub Kaitseväe Akadeemiaks, on meie jaoks väga oluline säilitada seniste kursuste lõpumärkide ja embleemide kasutamine ka edaspidi, näiteks kõrgema sõjakooli ja lahingukooli lipud õppurkorpuse vastava haridustaseme kursuste lippudena. Muudatuste käigus jätame alles ohvitseri- ja allohvitserikursuste õppekavad ja olulised traditsioonid, et kanda edasi parimat praktikat ning säilitada tulevaste kaitseväe juhtide ühtne identiteet," sõnas kolonel Mõts.
Eelnõu seletuskiri toob esile, et õppeasutus kannab kaitseväe ühendatud õppeasutuste nime taasloomisest 1988. aastal. Õppeasutus moodustati kaitseväe ühendatud õppeasutuste väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemia kaitsekolledži baasil.
Seletuskiri nendib, et praegusel nimekujul on mitu puudust. Nii ei ole kõrgem sõjakool ja lahingukool iseseisvad õppeasutused, vaid KKVÜÕA üksused, siis on mitmuse kasutamine eksitav. Ka on KVÜÕA nimi kohmakas ning seetõttu pole avalikkus õppeasutuse nime omaks võtnud ning vajab sageli lisaselgitusi. Ka ei väljenda õppeasutuse ingliskeelne nimi (Estonian National Defence College) kõrgkooli identiteeti täpselt.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb nimevahetuse tõttu läbi viia teavituskampaania, et nimevahetust avalikkusele tutvustada. Õppeasutuse nime muutmise ja teavituskampaaniaga kaasnevad kulud kaetakse vajadusel õppeasutuse eelarve sisemise ümberjaotusega, kasvatamata eelarve üldmahtu. | Kaitseväe ühendatud õppeasutuste nimi muutub Kaitseväe Akadeemiaks | https://www.err.ee/908966/kaitsevae-uhendatud-oppeasutuste-nimi-muutub-kaitsevae-akadeemiaks | Kaitseväe ühendatud õppeasutuste nimi on kavas muuta Kaitseväe Akadeemiaks, kooskõlastusel olev eelnõu näeb ette ka õppeasutuse struktuuri muudatused. |
"Vigastada sain sügisel ühel mängu-eelsel treeningul, meniskisse tekkis väike rebend. Lootsime, et puhkusega see paraneb, aga kahjuks nii ei läinud ja leidsime doktor Kaspar Rõivassepaga, et tuleb opereerida," sõnas Anier Soccernet.ee-le.
Vigastuspausi kestus sõltub taastumisest. "Mõned tulevad kuu ajaga tagasi, aga võib minna ka kaks korda kauem," sõnas ründaja.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Hannes Anier käis operatsioonil | https://sport.err.ee/908962/hannes-anier-kais-operatsioonil | Eelmise hooaja teises pooles Tallinna Kalevit esindanud ründaja Hannes Anier käis meniskioperatsioonil. |
Täpsemalt puudutab reedel toimuma pidanud Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee (Coreper) hääletus nn gaasidirektiivi muudatusettepanekut. Saksamaa valitsus on juba kuid olnud vastu katsetele muuta EL-i reegleid nii, et Euroopa Komisjon saavutaks gaasijuhtmete ja sealhulgas eriti Nord Stream 2 projekti saatuse üle suurema kontrolli.
Brüsseli sooviks on, et EL-i reeglid, mis puudutavad liidus asuvaid gaasitorusid, hakkaksid kehtima ka gaasitorudele, mis asuvad osaliselt EL-ist väljas. Seega peaks gaasitoru opereerimine ja selle gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud - Nord Stream 2 seda nõuet ei täida, sest seal on mõlemas vallas juhtroll Venemaa suurkontserni Gazprom käes.
Selleks, et Nord Stream 2 blokeerimist takistada, on Saksamaa valitsus pidanud seni oma liitlasteks Hollandit, Belgiat, Austriat, Kreekat ja Küprost. Kuid sellest jääb väheks ning seni on Berliini lootused olnud Pariisil. Kui aga Prantsusmaa peaks nüüd liituma hoopis Nord Stream 2 vastastega, ei tähenda see Nord Stream 2 projekti jaoks midagi head.
Nord Stream 2 peamisteks vastasteks on olnud Poola ja Balti riigid ning nende kriitikaga on vähemal ja rohkemal määral nõustunud ka mitmed teised liikmesriigid ning Euroopa Komisjon. Samuti on Nord Stream 2 projekti teravalt kritiseerinud USA.
Prantsusmaa välisministeerium kinnitas hiljem neljapäeval, et neil on tõepoolest kavas toetada gaasidirektiivi muutmist ehk sisuliselt hääletada seisukoha poolt, mis kehtestaks Nord Stream 2 suhtes karmimad reeglid.
Uudisteagentuuri AFP käes oleva mustandi kohaselt aga on Prantsusmaa ja Saksamaa jõudnud kompromissile, mille kohaselt tagaks kolmandast riigist lähtuva gaasitoru puudutava järelevalve see liikmesriik, kelle territoriaalvette ja territooriumile selle gaasijuhtme ots esimesena jõuab.
Seega asendatakse mustandis senine sõnastus, mis sätestaks, et gaasiimporti puudutavad EL-i reeglid rakenduksid "liikmesriikide territooriumil ja territoriaalvetes".
Diplomaatide sõnul oli selline kompromissettepanek esitatud ka liikmesriike esindavate saadikute koosolekule.
Prantsuse diplomaatiline allikas kommenteeris neljapäeval AFP-le, et Pariis ei ole ei Nord Stream 2 poolt ega vastu, kuid Prantsusmaa soovib saada garantiisid seoses Euroopa julgeolekuga ning Ukraina julgeoleku ja stabiilsusega.
Kreml: Nord Stream 2 tagab Venemaa ja Euroopa vastastikuse sõltuvuse
Ehitusjärgus gaasitoruprojekt Nord Stream 2 tagab Venemaa ja Euroopa vastastikuse sõltuvuse, ütles Kremli pressisekretär reedel.
"Oleme endiselt veendunud, et see projekt vastab nii Euroopa maade huvidele gaasipruukijatena kui ka Venemaa huvidele selle tarnijana," ütles Dmitri Peskov ajakirjanikele.
"Oleme endiselt veendunud, et see on majanduslikult märksa otstarbekam kui ükski muu võistlev sinise kütuse Euroopasse jõudmise viis. Oleme endiselt kindlad, et ei saa olla turvalisemat ja püsikindlamat gaasitarnemarsruuti Euroopasse," lisas ta.
Tema sõnutsi ei olda Kremlis "põhimõtteliselt nõus väidetega, et see toob kaasa Euroopa suurema sõltuvuse Venemaast".
"Sedalaadi projektid ei too kaasa kellegi sõltuvust kellestki, eelkõige tagavad need vastastikuse sõltuvuse, sest samavõrd, kui Euroopa sõltub Vene gaasist, sõltub Venemaa Euroopa nõudlusest. Taoline vastastikku kasulik vastastikune sõltuvus tagab kahepoolsetes suhetes soodsa õhkkonna," sõnas Peskov.
Ta rõhutas, et Venemaa jätkab tööd selle projekti kallal ja loodab, et see viiakse lõpuni.
"Me oleme vaieldamatult teadlikud neist aruteludest, mis praegu neil teemadel EL-is käivad ja jälgime olukorda väga tähelepanelikult. See Venemaale ja kogu EL-ile vajalik rahvusvaheline projekt on pidevalt kolmandate riikide, eelkõige USA rünnakute all," sõnas Peskov.
Ta rõhutas, et Washington on antud juhul seisukohal, mis ei lange kuidagi kokku "ausa konkurentsi" mõistega, ja üritab sundida Euroopa partnereid ostma kallimat, praeguses konjunktuuris umbes 30 protsenti kallimat USA gaasi.
"Me tõdeme samuti, et EL-is puudub Nord Stream 2 osas ühtne seisukoht, kuid me loodame, et EL riigid saavad asjast ise sotti," sõnas Peskov. | AFP: Pariis ja Berliin jõudsid Nord Stream 2 asjus kompromissile | https://www.err.ee/908957/afp-pariis-ja-berliin-joudsid-nord-stream-2-asjus-kompromissile | Prantsusmaa ja Saksamaa on väidetavalt jõudnud kompromissile nn gaasidirektiivi muudatuse asjus, mis oleks senisel kujul heaks kiidetuna toonud kaasa tõsiseid probleeme Saksa-Vene gaasijuhtmeprojektile Nord Stream 2, teatas uudisteagentuur AFP. |
Pärast oma 1971. aasta menualbumi "What's Going On" ilmumist oli Marvin Gaye'l algselt plaanis välja anda järgmine ühiskondlikult tundlik album pealkirjaga "You're the Man". Kuid pärast poliitilise tooniga nimisingli väljaandmist kandis Gaye kogu projekti maha, väites hiljem, et tema poliitilised vaated olid otseselt vastuolus tollase Motowni tegevjuhi Berry Gordy omadega, vahendab Consequence of Sound.
Nüüd, aastakümned hiljem teatas Motown, et annab kadunud albumi täispikkuses välja 29. märtsil, neli päeva enne Gaye 80. sünniaastapäeva. "You're the Man" ilmub duubelvinüülina, kus on kogu materjal, mille Gaye albumi jaoks tegi, sealhulgas haruldane pikk versioon loost "I Want to Come Home for Christmas". Ühtlasi on see esimene kord, kui 15 neist 17 loost vinüülile pressitakse.
"You're the Man" lugude loend:
"You're The Man"
"The World Is Rated X"
"Piece of Clay"
"Where Are We Going?"
"I'm Gonna Give You Respect"
"Try It, You'll Like It"
"You Are That Special One"
"We Can Make It Baby"
"My Last Chance (Salam Remi mix)"
"Symphony (Salam Remi mix)"
"I'd Give My Life For You (Salam Remi mix)"
"Woman of the World"
"Christmas In the City (instrumental)"
"You're The Man" (version 2)"
"I Want to Come Home For Christmas"
"I'm Going Home (Move)"
"Checking Out (Double Clutch)" | Motown annab välja Marvin Gaye kadunud albumi | https://kultuur.err.ee/908950/motown-annab-valja-marvin-gaye-kadunud-albumi | Plaadifirma Motown annab välja soulilaulja Marvin Gaye albumi "You're the Man", mis 70. aastatel poliitilistel põhjustel ilmumata jäi. |
Kooskõlastamisele saadetud eelnõu seletuskiri ütleb, et kahe kõrgkooli liitmine on tingitud eelkõige vajadusest suurendada tehnikaalade õpetamise mahtu ja regionaalsust.
"Samuti võimaldab see tööturu vajaduste muudatustest ning kahaneva üliõpilaskonnaga olukorras kasutada kõrghariduse ressursse - õppejõude, õppebaase - tõhusamalt," märgib seletuskiri.
Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis õpinguid alustanud üliõpilased jätkavad õpinguid samadel õppekavadel.
Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis, kus õpilaste arv on 900 ringis, saab õppida ärijuhtimise, majandusarvestuse, kaubandusökonoomika, majandusinfosüsteemide korraldamise, juhiabi ja sotsiaaltöö õppekavadel, mis kuuluvad ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppekavagruppi.
Ligi 2200 õppuriga Tallinna tehnikakõrgkoolis õpetatavad erialad kuuluvad arhitektuuri ja ehituse, tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning transporditeenuste õppekavagruppi.
Õppekavadeks on rakendusarhitektuur, hoonete ehitus, teedeehitus, rakendusgeodeesia, kinnisvara korrashoid, transport ja logistika, transpordi- ja liikluskorraldus, keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine, tööstustehnoloogia ja turundus, tootmine ja tootmiskorraldus, rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus, autotehnika, elektritehnika, masinaehitus.
Koolid korraldatakse ümber ajavahemikul 25. juunist 31. augustini. Ümberkorraldatud Tallinna tehnikakõrgkool alustab tegevust 1. septembril 2019. | Tallinna tehnikakõrgkool ja Lääne-Viru rakenduskõrgkool liituvad | https://www.err.ee/908955/tallinna-tehnikakorgkool-ja-laane-viru-rakenduskorgkool-liituvad | Haridusministeerium tegi ettepaneku liita Lääne-Viru rakenduskõrgkool Tallinna tehnikakõrgkooliga alates 2019. aasta septembrist. |
Võistlus, mis pidi esmaste plaanide kohaselt toimuma Poolas Niegocini järvel ja algama juba teisipäeval, tuli sobimatute olude tõttu kolida enam kui 200 km eemale Siemianowka järvejääle. Nii antigi võistluste avastart 5. veebruari asemel alles 6. veebruari keskpäeval.
Avapäeva hommikul oli üks külmakraad, aga päeva peale ilm soojenes ning jää muutus pehmemaks. Tuult oli 5m/s ja päeva lōpuks vaikis sootuks. Avapäeva lõpetas Ice-Optimist klassis nelja peetud sõidu tulemusena liidrikohal Pärnu Jahtklubi Purjespordikooli õpilane Lisbeth Taggu. Klassis DN, kus peeti esimesel päeval viis sõitu, asus kohe võistluste algusest liidrikohale Rasmus Maalinn.
Teise päeva hommikul oli taas väljas kerge külmakraad, paistis päike. Tingimused olid võistelmiseks väga soodsad. Ice-Optimistide klassis peeti teisel päeval kolm ja DN klassis kaks sōitu.
DN klassis kindlustas enda võidu Rasmus Maalinn juba peale päeva esimest sōitu. Ice-Optimisti klassis käis tihe rebimine viimase hetkeni. Lõplikud tulemused selgusid alles vahetult enne autasustamist. Kuna kōik medalistid lõpetasid võistluse võrdse punktiskooriga, siis paremusjärjestuse selgitasid omavahelised vōidud. Nii tuli Ice-Optimist klassi maailmameistriks Andrias Sepp. Lisbeth Taggu oli tüdrukute arvestuses esimene ning üldarvestuse teine.
Eestlaste tulemused maailmameistrivõistlustelt:
Klassis Ice-Optimist -
Andrias Sepp 1. koht;
Lisbeth Taggu 2. koht;
Georg Paomees 4.koht;
Pert Salundi 5.koht;
Artur Ader 7.koht;
Karel Ratnik 8.koht;
Henri Lember 14. koht;
Romi Safin 18. koht;
Emma Mia Kaar 25. koht;
Jorgen Kuivonen 27. koht;
Klassis DN -
Rasmus Maalinn 1. koht;
Daniel Rüütel 5.koht;
Melvin Aasav 6. koht;
Joosep Laus 13. koht;
Anvar Sepp 36.koht;
Karl Ader 37. koht.
Eile algasid samas kohas ka Euroopa meistrivõistlused, mille lõplikke tulemusi on oodata juba täna õhtuks. | Eesti võitis jääpurjetamise MM-ilt teisegi kuldmedali | https://sport.err.ee/908951/eesti-voitis-jaapurjetamise-mm-ilt-teisegi-kuldmedali | Eile hilisõhtul lõppesid Poolas 2019 aasta DN klassi juunioride ning Ice-Optimist klassi maailmameistrivõistlused. Eesti koondis võitis kaks kuldset medalit - Rasmus Maalinn on DN klassi ja Andrias Sepp on Ice-Optimist klassi maailmameister. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.