text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
1,3-kilomeetrine sõidurada ühistranspordile rajatakse Zoo ja Mustjõe bussipeatuste vahelisel lõigule, teatas Tallinna pressiteenistus.
Linnapea Taavi Aas ütles, et Tallinn jätkab ühistranspordi kiiruse suurendamist tulenevalt tehnikaülikooli ühistranspordi uuringute tulemustest. "Eesmärgiks on suurendada Tallinnas ühistranspordiliiklusele mõeldud eelisõigusega sõiduradade arvu. Paldiski maantee ühistranspordi sõidurada tõstab oluliselt ühenduskiirust Haabersti linnaosa ja kesklinna vahel."
Kommunaalamet sõlmib lähiajal töövõtulepingu ühistranspordiraja ehituseks. Ehitustööd hõlmavad põhimahus teedeehitust, sademevee ärajuhtimise süsteemi rajamist, tänavavalgustuse, foorijuhtimise süsteemide ehitust ning haljastus- ning liikluskorraldustöid. Töö peaks plaanide kohaselt tehtud saama viie kuuga.
Ehitust kaasrahastatakse 85 protsendi ulatuses Ühtekuuluvusfondist. | Paldiski maantee saab loomaaiast kesklinna poole ühissõidukiraja | https://www.err.ee/843876/paldiski-maantee-saab-loomaaiast-kesklinna-poole-uhissoidukiraja | Tallinn kommunaalamet laseb Paldiski maanteele loomaaiast kesklinna poole ehitada 1,3 kilomeetri pikkuse ühissõidukiraja lootuses tõsta ühenduskiireust Haabersti ja kesklinna vahel. |
Sofi Tukker on energiast pakatav duo, mille koosseisu kuuluvad Sophie Hawley-Weld ja Tucker Halpern. Juba nende debüütsingel "Drinkee" muutus ülemaailmseks hitiks. Loole järgnes esimene lühialbum "Soft Animals" ning hiljuti ka kauamängiv "Treehouse".
Bänd püsib meelelahutusajakirja Billboard arvamusel kommertsedetabelite tipus just tänu oma Apple iPhone reklaamides figureerinud lugude "Batshit" ja "Best Friend" populaarsusele. | Juulis esineb Tallinnas popduo Sofi Tukker | https://menu.err.ee/843874/juulis-esineb-tallinnas-popduo-sofi-tukker | 24. juulil esineb klubis Hollywood edetabeleid vallutav popduo Sofi Tukker. Tallinna kontsert leiab aset ansambli maailmaturnee "Treehouse World Tour" raames. |
Vallavanem Einar Vallbaum kommenteeris ERR-ile, et vajadus õpilaskodu järele tuleneb perede elukorraldusest.
"Paljudel on peredes nii, et ema või isa käib kaugel tööl," tõdes Vallbaum. See tähendab seda, et lapsel ei pruugi nädala sees olla kodus täiskasvanud hooldajat, nagu on täheldanud ka valla sotsiaaltöötajad ja haridusjuhid.
Esmaspäeval korraldatud koosolekule tuli esiotsa kohale kuus perekonda, kes vajadust tunnetavad. Reaalselt rajatakse aga majutuskohti õpilaskodusse vastavalt vajadusele.
Esmaspäevast reedeni õpilaskodus elamises ei näe vallavanem mingit traagikat: "Vanasti olid maalapsed kõik internaadis, kui mina koolis käisin."
Sobiva kohana vaatas vald üle oma endise vallamaja Viru-Nigula asulas. Samasse hoonesse rajatakse kooli pikapäevarühm, noortekeskus, raamatukogu jms õpilastele vajalik. Hoonest kohe üle tee jääb spordihoone.
Õpilaskodu tulevane hoone jääb endises mõisahoones tegutsevast Vasta koolimajast umbes kilomeetri kaugusele.
Kui haridusministeeriumist õnnestub kooskõlastus kiiresti saada, võib õpilaskodu minna käiku juba uuest õppeaastast sel sügisel.
Koolibuss ära ei kao
Ehkki mõned kohalikud lapsevanemad muretsesid, et õpilaskodu rajamisega soovib vald kaotada ära koolibussi, ütleb vallavanem Vallbaum, et sellist ohtu kindlasti pole. Pigem tuleb mõelda veel teisegi koolibussi käikupaneku peale.
"Meil on siin vallad ühinenud. Ei ole enam selline vald nagu seni, vaid on Aseri-Kunda-Viru-Nigula ühisvald. Sellest tulenevalt pannakse koolibuss ilmselt teistpidi käima ja võib-olla tuleb üks buss hoopis juurde. Kõigi vanematega on räägitud, et lapsed kooli saada kõik, keegi ei jää ripakile," rahustas vallavanem, et kaugemalt kooli tulek ei tähenda mingil juhul automaatselt õpilaskoju majutamist - kõik soovijad saavad igapäevaselt koju.
Vallbaum tõi näiteks, et uuest õppeaastast võib osa Kunda lapsi hakata samuti koolibussi vajama. See aga saab lõplikult paika augusti keskpaigaks. | Viru-Nigula plaanib endise vallamaja kooli õpilaskoduks kohaldada | https://www.err.ee/843862/viru-nigula-plaanib-endise-vallamaja-kooli-opilaskoduks-kohaldada | Lääne-Virumaal asuv Viru-Nigula vald on otsustanud rajada vallakeskusesse õpilaskodu, et pered, kus vanemad käivad pikalt kaugel tööl, saaksid võimaldada lastel nädala sees koolile lähedal elada ja sooja toitu saada. Värskelt ühinenud vallana, kus muist lapsi hakkab ka kaugemalt kooli käima, tunnetab Viru-Nigula suurenenud vajadust sellise lahenduse järele. |
Möödunud nädalavahetusel sõideti Pärnus, auto24ringil aasta suurim auto- ja motoringraja võidusõit Estonian Grand Prix 2018. Motoringraja Eesti meistrivõistluste teisel etapil oli Superbike'ide klassis stardis ka 2017. aasta Eesti parim motosportlane, Hannes Soomer. Kui vihmamärjal rajal sõidetud kvalifikatsioonis Soomer suuri riske ei võtnud ning sõitis välja viienda aja, siis avastardi esimeselt ringilt tuli tänavu maailmameistrivõistluste Supersport klassis sõitev eestlane tagasi liidrina.
Soomerile ei leidunud kodusel rajal vastast mõlemas võistlussõidus ning samuti jäi tema nimele ka mõlema stardi kiireim ringiaeg.
"Oli üks väga äge nädalavahetus. Alates esimestest trennidest oli mootorrattaga väga hea tunne ja kõik töötas. Kogu nädalavahetuse ajal saime proovida erinevaid rehve ja seadeid ning palju infot koguda. Laupäevased võidusõidud läksid mõlemad plaanipäraselt ja mul on hea meel, et suutsime oma selle aastast võiduseeriat Eesti meistrivõistlustel jätkata. Väga hea tunne oli kodus nii paljude inimeste ees ja nii lahedal üritusel võistelda. Nüüd on hea selle emotsiooniga Misanosse minna ja loodan, et saan ka seal hea tulemuse teha," võttis Soomer positiivse koduse nädalavahetuse kokku.
Racedays meeskonna eestlasest sõitja jätkab hooaega Itaalias, kus ta alustas möödunud aastal võistlust 14. kohalt ning lõpetas sõidu üheksandana. Tänavuse seitsme sõidetud etapi järel hoiab Hannes Soomer 11. punktiga MM-arvestuse 20.kohta.
Supersport sarja vabatrennid saavad 4.226 km pikkusel Misano ringrajal alguse reedel ning laupäeval heideldakse juba parimate stardikohtade nimel.
Supersport klassi võistlussõit saab Eesti aja järgi alguse pühapäeval 12:30. | Eesti meistrivõistlustel võidutsenud Hannes Soomeri hooaeg jätkub Itaalias | https://sport.err.ee/843875/eesti-meistrivoistlustel-voidutsenud-hannes-soomeri-hooaeg-jatkub-itaalias | Eesti meistriks kroonitud Hannes Soomeri hooaeg jätkub eeloleval nädalavahetusel Itaalias, Misano ringrajal. Just selle rajaääres on kasvanud sellised motomaailma tähed nagu Valentino Rossi, Andrea Dovizioso ja Marco Melandri. |
Liikluses hukkus tänavu 39, uppus 16 inimest ning tulekahjudes hukkus 18 inimest.
Eelmise aasta esimesel poolaastal hukkus liikluses 22 ja üle-eelmise aasta esimesel poolaastal 30 inimest.
Eelmise aasta esimesel poolaastal hukkus tulekahjudes 17 ja üle-eelmise aasta samal perioodil 25 inimest.
Veeõnnetustes hukkus mullu esimesel poolaastal 17 ja üle-eelmise aasta samal perioodil 29. | Eestis on tänavu õnnetustes elu kaotanud 73 inimest | https://www.err.ee/843873/eestis-on-tanavu-onnetustes-elu-kaotanud-73-inimest | Tänavu esimesel poolaastal ja juuli kahe esimese päeva seisuga on Eestis tule-, vee- ja liiklusõnnetustes hukkunud kokku 73 inimest. |
Postitasite sotsiaalmeediasse: "Kahe päeva eest kinnitas ettevõtlusminister Urve Palo Teadus- ja Arendusnõukogus oma pühendumust innovatsioonile ja R&Dle. Ja nüüd siis EASi prioriteedid. Midagi ei klapi!" Mida te täpsemalt silmas pidasite?
Teadus- ja arendusnõukogu peaministri eesistumisel arutas 26. juuni Eesti majandusarengu väljakutseid ja toetas Urve Palo ettepanekut suurendada majandus- ja komminikatsiooniministeeriumi võimekust toetada teadus- ja arendustegevust ettevõtluses, eriti töötlevas tööstuses.
Arutelu toimus arusaamises, et see on ka meie ettevõtluspoliitika tegelik prioriteet. Lugedes nüüd EAS-i prioriteetidest - eksport, välisinvesteeringud ja turism - jääb mulje, et ettevõtluspoliitika tegelikud prioriteedid on kuskil mujal.
Arenduskeskuse hiljutine uuring osundab üsna ühemõtteliselt, et Eesti tootlikkuse kasv on pidurdunud ja seda eelkõige väga tagasihoidliku investeerimise tõttu inimvarasse ja teadus-arendustegevusse. Ilma selge ja ühtse ettevõtluspoliitikata see olukord kahjuks ka ei muutu.
Kuidas kommenteerite Skeleton Technologies asepresidendi Ants Villi väidet, et pole mõtet survestada Eesti kergetööstust tegema arendustööd koostöös teadusülikoolidega. Ta ütles: "Pigem tasub riiklikult mõelda selle peale, kuidas luua siia keskkond, mis toetaks start-upide ja tehnoloogiaettevõtete arendamist Eestis."
Muidugi pole vaja kedagi survestada, ent ilma sihikindla tehnoloogilise innovatsioonita meie majandus, eriti meie traditsiooniline majandus,mis annab kaugelt suurima panuse SKP-sse, ei edene. Start-up'ide ja tehnoloogiaettevõtete vallas oleme juba väga heal positsioonil ja kindlasti peaks neidki jätkuvalt toetama, ent ettekujutus, et see asendab laiapõhjalise, tootlikkuse kasvule orienteeritud innovatsiooni ei pea kindlasti paika.
Veel küsin, et kuidas EAS peaks kaasa aitama, et Eestis tekiks niinimetatud lisandväärusega töökohti? Kes Eestis peaks tegelikult üldse töökohtade loomisega tegelema? Ettevõtjad ise, valitsus?
Töökohti loogu ikkagi ettevõtjad, ent riigil ja ka ülikoolidel on vastava soodsa keskkonna loomisel väga oluline roll. Kindlasti tasub silmas pidada, et eesmärgiks ei saa olla suvaliste töökohtade loomine - elu edendavad ikkagi keskmisest kõrgema tootlikkusega töökohad ja need tekivad valdavalt läbi sihikindla teadus-arendustegevuse, sealhulgas ka ettevõtluse ja ülikoolide koostöös, ning selle soodustamisega peakski EAS tegelema. | Jaak Aaviksoo: eesmärgiks ei saa olla suvaliste töökohtade loomine | https://www.err.ee/843870/jaak-aaviksoo-eesmargiks-ei-saa-olla-suvaliste-tookohtade-loomine | Tallinna tehnikaülikooli rektor, riigireformi sihtasutuse nõukogu liige Jaak Aaviksoo on kriitiline ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) seatud prioriteetide suhtes. Samuti suhtub Aaviksoo skepsisega teadus- ja arendusnõukogus hiljuti toimunud arutellu ettevõtluspoliitikast. |
Tavalise kolme võistluspäeva asemel sõideti Trentinos vaid kaks. Esimesel oli kavas supertest ja teisel läbiti kolm korda Trento motokrossirada, neli korda endurokatset ja kaks korda "The Wall" hard-enduro katset.
Reede õhtul sõidetud supertestil oli Biene Junior-2 klassis kuues. Motokrossi MM-sarja Trento krossirajal toimunud kolme sõidu järel oli Biene oma klassis kuuendal ning üldarvestuses 14. kohal. Keeruliseks läksid olud endurotestil. "Konkurentidega tekkis päris suur vahe ning ma ei kohanenud lõõmanud 36-kraadise kuumusega," ütles Biene.
Eestlase trumbiks peetaval hard-endurol suutis Biene end kätte võtta ning läbis need katsed väga hästi ja tõusis tagasi üldarvestuse 14. ja Junior-2 kuuendale kohale. "Suutsin kõik endurokatsel kaotatud aja tagasi teha ja võtsin kokkuvõttes oma. Seega sain Itaaliast parimad punktid sellel hooajal," lisas Biene. "Järgmine kord on plaanis tiitlivõistlustel startida augustis Rootsis, kus toimub Euroopa meistrisarja kolmas etapp."
Kodune endurohooaeg jätkub 14.-15. juulil sõidetava Balti meistrivõistluste etapiga Lätis, Madonas. 11. juulil on Sõmerpalus kavas superenduro Eesti karikavõistlus. | Biene pälvis Itaalias hooaja parima tulemuse | https://sport.err.ee/843868/biene-palvis-itaalias-hooaja-parima-tulemuse | Enduro maailmameistrivõistlused jätkusid Itaalias Trentinos, kus sõideti viies etapp. Juunioride klassis osalenud Priit Biene RedMoto Racingust lõpetas võistluse kuuenda kohaga. |
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
on täiskuuöö ja
libainimesed tänavatel liikvel
üks seasilm nosib
värsket tütarlast
ja teine rebasena noolib
pesamuna
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
on õhus viimsepäevatormi
lämbe lõhn
ja tuvi turnib trotuaaril
üks vanaproua trammipäätuses
mul ütleb: tal on häbi
elada sel maal
ja nii ta sureb
ühes oma häbiga ja
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
ja vaesed jäävad vaesteks
sest et rikkaks ju ei saa
kust tuleks rahalaev
ja kus küll maabuks ta
lipp lehvib – lippu lehvitatakse
ja laulab ikka laulupidu end
öös morn mees läheb kuskile
nii sihikindlal sammul
on mõtteis: mõtted need on sünged
nii sünged et ei märkagi kuis
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
meil kingib rukkilillepärgi
iga persestunud nukravõitu päev
ja armastus saab otsa enne
kui ta algab
ja keha liiga kiirelt vanaks jääb
ja ilutulestik on aastavahetusel
siis laulab ABBA siis on naer ja nutt
just nagu kaubakeskusesse
suure ale päeval
meil kõigil surma poole
olevat näib rutt ja
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
mul kalla sõber
küllap sulle kallan
kui minu käes on kord
on väljas päike
ta on paksu musta pilvevalli taga
sest nii on ilus – nõnda just ju peab
veel hullem sellest
et me keha vananeb ja hääbub
on see et lõpuks mõistus kaob
et lihtsalt tühi kulund kest
kus miskipärast süda
ikka taob ja kuskile ei ole minna
oma häbi-murega
võibolla metsatukka surema ja
väljas akna taga
ulub vabariik kui hunt
ta pisarad on klaasi pääl
sest kus siis veel
tuul undab latvades
ja igaüks on ise üksi
kuigi ikka koos | Jürgen Rooste luuletus. Kuidas vabariik nutab meie kõigi eest | https://kultuur.err.ee/843869/jurgen-rooste-luuletus-kuidas-vabariik-nutab-meie-koigi-eest | Kirjanik Jürgen Rooste kirjutas luuletuse huntidest, libainimestest ja üksildusest. |
Vikerraadio ja ERR Novaatori ühine saade " Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" käis uurimas Tartu Ülikooli sotsioloogia vanemteadurilt Mare Ainsaarelt, mis teeb eestlase õnnelikuks, sest õnnelikuna sajani elamine on kahtlemata parem kui õnnetult kulgemine.
Eestlastel on õnnetundeks vaja üksnes negatiivsete tunnete puudumist. Kas sellist abstraktset ja isiklikku tunnet nagu õnn saab üleüldse mõõta?
Teadlased ikka mõõdavad ja kõige tavalisem on mõõta kahte asja: üks on õnn, aga väga sageli, kui räägitakse õnnest, siis mõõdetakse ka rahulolu eluga. Esimene küsimus on, kas õnn ja rahulolu on erinevad? Vastus on, et nad on suhteliselt lähedased, aga ikkagi erinevad asjad. Õnn on selline natuke emotsionaalsem.
Aga on uuritud, et kui emotsionaalne ja ajutine õnn on ja kas see muutub näiteks iga tunniga. Vastus on et ei, nii muutlik see ei ole.
Võiks arvata, et inimestel on õnne või rahulolu sees vaid selline kogus, et seda võiksid mõjutada ka tavalised elusündmused. Õnnetunne võib ka päeviti kõikuda, aga ta kõigub oluliselt vähem kui eeldame. Samuti on arvatud, et õnn on see, mis kõigub rohkem ja rahulolu on analüütilisem, selles võrdleb inimene oma elu rohkem oodatava tulemusega tegelikkust ja rahulolu peaks olema stabiilsem.
Analüüsid näitavad, et 70 protsenti õnnest ja rahulolust on sama. Millest ta koosneb? Kas ta on siis negatiivne või positiivne? Jälle võiks ju mõelda, et see on enam-vähem pidev skaala, et kui ei ole hästi, siis on halvasti. Aga teadlased on proovinud selle skaala otsi erinevalt mõõta ja aru saada kumb rohkem mõjutab.
Üleilmselt sarnane tulemus on see, et nendes riikides või ühiskondades, kus tervikuna on õnne vähem ja inimeste elu raskem, piisab heaks eluks ka juba sellest, kui õnnetusi ei ole.
Mida rohkem me areneme, seda õnnelikumaks saame keskmiselt, seda vähem piisab õnneks õnnetuse puudumisest ning rohkem oleks vaja midagi toredamat ja emotsionaalsemat.
Ühiskonnad on väga erinevad. Eesti on vahva riik, vahva ühiskond sellepärast, et meil toimub palju muutusi ajas. Eesti ühiskonnas on juhtunud see, et kuskil 1990ndatel olime suhteliselt madala õnne ja rahuloluga riik. Viimased 25 aastat on väga kiire arengu toonud. Euroopa Sotsiaaluuringu kõige viimased ehk 2016. aasta andmed näitavad, et oleme selline üsna õnnelik ja rahulolev riik. Meil on umbes 70-80 protsenti õnnelikud ja oma eluga rahul.
Kuidas teadlased mõõdavad, kui õnnelik on rahvas?
Kõige mõistlikum on inimeste enda käest küsida: kui õnnelik te olete? Seda tehakse erinevate küsitlustega. Selle puhul on kõige tähtsam, et need küsitlused oleksid esinduslikud.
Tänapäeval saab uuringuid teha peaaegu igaüks, aga küsimus on selles, kas see tulemus tõepoolest näitab ka seda, mis meil riigis on. Selleks peab olema sotsioloogiaalaseid lisateadmisi, et uuring esindaks kõiki inimesi ühiskonnas võrdsel ja õiglasel määral. Kui meil on uuringus ainult õnnelikud või ainult õnnetud inimesed, siis on uuringu tulemus kallutatud.
Aga kuivõrd õnnelikud on siis eestlased?
Need uuringud, millega mina tegelen, kasutavad pidevat skaalat ehk võib olla väga õnnelik või väga õnnetu ja kui sinna keskkohta tõmmata joon, siis saab jagada inimesed kaheks. Kes on siis natuke või palju õnnetud ja kes on natuke või palju õnnelikud. Selle järgi on umbes 20 protsenti rohkem või vähemal määral õnnetud ja 80 protsenti on üldjoontes õnnelikud.
Kui kümme aastat tagasi positsioneeris ennast sinna keskmiste ümber, no et ei ole õnnelik ega õnnetu, päris palju inimesi, siis praegu on selline tore trend, et järjest rohkem julgevad inimesed öelda, et nad ikkagi on õnnelikud.
Mis tagab eestlase rahulolu eluga ja mis teeb eestlase õnnelikuks? Mida välja tuuakse?
Eestlased on jah, nagu inimesed ikka. Aga meil on omad eripärad ka. Eestlaste kõige suurem eripära, võrreldes teiste EL-i riikidega on, et meie õnn ja rahulolu sõltub väga palju meie majanduslikust toimetulekust, seda rohkem kui teistes riikides ja see ei ole muutunud. See on peaaegu läbi aastakümnete sama.
Neid asjaolusid, mis mõjutavad inimese õnne ja rahulolu on päris palju. Kõige tavalisemad on tervis, majandus ja sotsiaalsed suhted. Aga ka on teada ka, et inimeste isiksuseomadused, mida ilmselt mõjutab ka geneetika. Aga kui paneme kõik need asjaolud mudelisse kokku, siis kõige üllatavam on, et eestlaste sõltuvus majanduslikust toimetulekust on väga suur ja see ei näi üldse muutuvat.
Nii et eestlased on õnnelikud siis kui nad on rikkad ja edukad?
Just. Eestlase jaoks on hästi siis, kui ta tunneb end majanduslikult kindlustatult ja kui ta seda ei tunne, siis on temaga päris kindlasti halvasti. Need vahed on inimeste vahel väga suured.
Aga need muud elulised aspektid õnnelikkuse juures, näiteks tervis?
Jah, number kaks on kindlasti tervis. Natuke sõltub, milliseid inimesi me vaatame. Kas noored, vanad, tööealised. Inimese elu eri staadiumites võivad need õnne ja rahulolu tegurid natuke erineda. Aga majanduslik kindlustatus ja tervis on kõigil täiskasvanud inimestel alati olulisel kohal.
Järgmine on usaldus. Kas me usaldame oma kaaskodanikke aga ka riigiinstitutsioone? Seda on seostatud demokraatiaga. Ka see tuleb uuringutes välja, et kui inimesed usuvad, et nende riik on demokraatlik, mis võib tähendada erinevate inimeste jaoks erinevat asja, siis nad on oma eluga õnnelikumad ja rahulolevamad.
Sotsiaalsed suhted on jälle kõigil vanuserühmadel väga tähtsad. Need on eriti tähtsad päris laste ja noorte jaoks.
Kõige tähtsam on see, et inimestel üldse on kellega suhelda. Noorest peast on see väiksem probleem, sest eakaaslasi ikka on. Aga mida vanemaks saadakse, seda suuremaks see probleem võib muutuda, sest inimesed on võib-olla vähem seltsivamad, aga ka valivamad.
Ja kui me päris vanaks saame, siis nende inimeste osakaal, kellel on kellegagi üldse suhelda, väheneb. Aga see on jälle ülioluline: kas siis mures või rõõmus või üleüldse on inimesel kellegagi oma mõtteid jagada. Enamasti need inimesed, kellel on lähedasi inimesi rohkem, on palju õnnelikumad, kui need, kellel ei ole.
Samasse kategooriasse läheb ka perekond, mis on üks sotsiaalse suhtlemise vorm.
Kas lapsevanemaks olemine või laste saamine teeb õnnelikumaks?
See on nüüd veel eraldi teema. Aga ma ütlen kõigepealt ära selle, mis on seotud partnerlusega. On arvatud, et kui leida elus partner, ongi see emotsionaalne, puhas õnnefaktor: mul on tore olla või on mu kõrval tore inimene ja siis ma tunnen ennast ka palju õnnelikumalt.
Teine on instrumentaalne ehk koos tegutsedes või koos toimetades on elu lihtsam. Paljusid riske saab hajutada või parandada oma praktilist toimetulekut. Ma arvan, et sama partnerlusega efekt on tegelikult igasugustel sotsiaalsetel suhetel: ka sõbrasuhetel või toetava kolleegi suhtel.
Nüüd on kas lapsed muudavad inimesi õnnelikumaks või mitte? Eestis on vastus jah.
Kui üldiselt kui võrdleme neid samas vanuses inimesi, kellel on lapsed ja kellel pole, siis lastega inimesed on õnnelikumad, ja seda mitte ainult partneri pärast. Üks võimalus on, et me ei ole mitte laste pärast õnnelikud, vaid paljud inimesed, kel on lapsed ja on ka partner ning partner teeb õnnelikuks.
Andmete järgi on Eesti puhul mõlemad seosed olemas: on olemas partneri efekt, aga lapsed teevad ka ikkagi õnnelikumaks.
Maailmas on väga palju tulemusi selle kohta, et õnnelikkus sõltub ka laste arvust ning sellest. Mõnes kohas sõltub ka sellest, kas on tüdruk või poisslaps. Laste mõju õnnele on erinev ka emade ja isade osas.
Esimene laps teeb enamasti lapsevanemad, nii emad kui isad, õnnelikumaks. Aga järgmistega sõltub väga palju, millises riigis elatakse, kui raske või kerge on lapsevanema elu. Sageli hakkab naiste õnn või eluga rahulolu teisest õvi kolmandast lapsest hoopis vähenema. Aga veelkord - see sõltub riigist.
Aga Eestis?
Eestis viimased andmed näitavad, et kui võrrelda kahe lapsega vanemaid ja neid kellel lapsi üldse ei ole, siis kahe lapsega on ikka rõõmsamad ja õnnelikumad kui need kel üldse pole. Kolme ja enamaga on väga suur variatiivsus inimeste seas.
Me ei saa statistiliselt öelda, et läheks paremaks või halvemaks, see on umbes sama.
Aga näeme, et kui ühe või kahe lapsega pered on ühtmoodi õnnelikud või õnnetud, siis kolmandast ja enamast lapsest on neid peresid, kes on väga õnnelikud ja on neid, kes on õnnetud.
Lisaks lastele ja nende arvule tuleb järelikult õnnelikkuse puhul mängu mitu muud aspekti, nagu majanduslik sissetulek ja tervis, kas pole?
Jah, kogupilt tuleb kokku ikkagi väga paljudest teguritest. Selleks, et saada teada ühe asjaolu mõju, et kas siis partnerid või laps, me panemegi nad kõik ühte mudelisse kokku. Üritame välja saada siis selle ühe mõjuri tegu, arvestades juba ka kõiki teisi. Aga seda, mida me inimeste kohta juba teame on see, et õnn või rahulolu ei tule ainult ühest asjast.
"Need, kes on 50-selt terved, on 80selt õnnelikud." Robert Waldinger
"Need, kes on 50-selt terved, on 80selt õnnelikud," see on tsitaat Harvardi meditsiinikooli psühhiaatriaprofessorilt Robert Waldingerilt. See professor juhib üht väga pikaajalist uuringut, mis on üle elanud õige mitu juhtivteadlast.
See Harvardi ülikooli pikaajaline uuring algas 1938. aastal. Teadlased asusid jälgima 268-a Harvardi ülikooli teise kursuse meestudengi elu ja tervist. Meestudengid seepärast, et toona ei olnud veel naisi lastud Harvardi sellesse kolledžisse õppima lastud.
Ja uuritavate seltskond on väga kirju: nende hulgas on arste, juriste, ärimehi, joodikuid, skisofreenikuid ja ka üks president: jah, ka USA hilisem president John Fitzgerald Kennedy oli algse valimi hulgas.
Kõigist uurimisalustest on praeguseks elus 19. Kuid see uuring on aastate jooksul laienenud ning praegu uuritakse nende meeste lapsi, keda on enam kui 1300.
Aga miks on üldse vaja inimesi nii pikalt uurida? Nagu öeldud, ei jälgitud vaid meeste tervist, vaid ka elukäiku. See tähendab suhteid, karjääri ja enesearengut, abielusid ja laste saamist.
Tuleme korraks tagasi Robert Waldingeri tsitaadi juurde: "Need, kes on 50selt terved, on 80selt õnnelikud." Selle järgi oleks õnne valem justkui hea tervis. See pole aga päris nii lihtne.
Selleks, et olla 80selt õnnelik, on vaja elu mõtet, midagi, mille pärast elada. Ja selle juures, omakorda, on väga oluline roll lähisuhetel.
Erinevalt rahast ja kuulsusest hoiavad lähisuhted, ehk abikaasad, lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed inimesi tervemana ja õnnelikumana. Aga kuidas?
See on õigupoolest üsna lihtne: raha või kuulsus ei päästa meid elukriiside eest. Näiteks töökaotuse korral või sotsiaalse halvakspanu alla sattudes on tugevatele pere- või sõprussuhetele võimalik loota, rahale ja kuulsusele paraku mitte.
Meie saade räägib sellest, kuidas elada pikalt ja ka õnnelikult, et ka kõrges eas saaks lõbutseda, õnnelik olla, aktiivne olla. Mida teie arvate, kas õnnelik rahvas elab ka kauem?
Jah, elab küll. Paljud uuringud näitavad, et kui me seni oleme rääkinud, et mis õnne mõjutab, siis vastupidi, õnn ja eluga rahulolu mõjutab tegelikult iseenesest inimeste toimetulekut. Näiteks töökohal toimetulekut.
Ei ole tõestatud, et see päästaks meid haigustest ja ei ole ka väga otsest sidet elueaga. Aga me teame nendest väga pikaaegsetest uuringutest, et väga vanad inimesed on pigem optimistlikumad ja võimalik, et see mõjutab ka eluiga.
Väga palju on ka uuritud inimesi, et kui me vanemaks elame, siis võiks arvata, et see hakkab sõltuma tervisest. Eestis see jälle päriselt nii ei kehti, kõige tähtsam on ikkagi majanduslik toimetulek. Ja siis tuleb tervis.
Tervise puhul on väga palju uuritud erinevate väga raskete haigustega inimeste õnne või eluga rahulolu pärast haigust. Sageli on leitud ka vaatamata haigustele, inimesed võivad olla eluga rahul. Aga see sõltub ka asjaoludest.
Näiteks kui nad on taasleidnud pere toetuse või uued kontaktid või mingisuguse elu mõtte selle juures. Seega haigus või tervisemured ei mõjuta õnne või rahulolu, vastupidi see võib mõningatel juhtudel seda hoopis suurendada.
Kõik saatesarja taskuhäälingud:
Teaduspõhine elustiilisaade " Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaator on Maris Tombach. | Eestlasel on õnneks vaja raha ja negatiivsete tunnete puudumist | https://novaator.err.ee/843866/eestlasel-on-onneks-vaja-raha-ja-negatiivsete-tunnete-puudumist | Riikides, kus on elu raske, piisab õnnetunde saamiseks ka õnnetuse ja negatiivsete tunnete puudumisest. Eestlasegi puhul on see sama moodi: õnnetundeks piisab ka negatiivse puudumisest. Kuid erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, kus raha ja õnn ei ole omavahel otseselt seotud, on eestlastele majanduslik kindlustatus õnnelik olemisel üks oluline komponent. |
Saksa kantsleri Angela Merkeli kristlikud demokraadid (CDU) ja selle sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) jõudsid esmaspäeva õhtul Merkeli ja CSU liidri Horst Seehoferi kriisikõnelustel rändeküsimustes kokkuleppele, millega lahendati valitsuse püsimist ohustanud erimeelsus.
Kui kokkuleppe kiidab heaks ka Saksa võimuliidu kolmas osapool Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja sellest saab valitsuse positsioon, "oleme kohustatud rakendama meetmeid sellest tuleneva ebasoodsa olukorra vältimiseks Austriale ja selle rahvale", teatas Austria valitsus avalduses.
Austria valitsus lisas, et "on valmis rakendama meetmeid oma lõunapiiride kaitseks" Itaalia ja Sloveeniaga.
Saksa kantsler Angela Merkel ja siseminister Horst Seehofer. Autor: Fabrizio Bensch/Reuters/Scanpix
Merkel ja Seehofer jõudsid migratsiooni küsimuses kokkuleppele
"Me jõudsime pärast väga intensiivseid läbirääkimisi kokkuleppele," ütles Seehofer esmaspäeval pärast tunde kestnud kriisikõnelusi, lisades, et ta kavatseb jääda valitsusse, kuigi oli ähvardanud varem sealt lahkuda.
Merkeli sõnul saavutati "pärast rasket võitlust hea kompromiss".
"Meil on nüüd selge kokkulepe, kuidas takistada tulevikus ebaseaduslikku immigratsiooni üle Austria-Saksa piiri," ütles Seehofer, kelle Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) on Merkeli kristlike demokraatide liitlane.
Seehoferi sõnul avaldatakse kokkuleppe üksikasjad lähiajal. Selleks, et kokkuleppest saaks valitsuse poliitika, peab see saama veel Merkeli teise koalitsioonipartneri, vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) toetuse.
Sotsiaaldemokraadid andsid selgelt mõista, et ei kavatse pimesi alla kirjutada kõigele, milles CDU/CSU võivad kokku leppida.
CSU eesotsas Seehoferiga survestas Merkelit mitu nädalat nõustuma erakonna kavaga hakata Saksa piirilt tagasi saatma teistes riikides registreeritud varjupaigataotlejaid või leidma Euroopa Liidu riikidega lahendusi, mis annaksid sisuliselt sama välja. Erakond ja Seehofer tahtsid Merkelilt vastust 1. juuli keskööks.
Neljapäeval ja reedel toimunud Euroopa Ülemkogul suutis Merkel jõuda teiste riikide liidritega kokkuleppele uues rändekavas ning sai mitmelt riigilt lubaduse, et nad hakkavad Saksamaalt tagasi võtma nende riikides registreeritud varjupaigataotlejaid.
CSU juhtkond kogunes pühapäeval olukorda arutama ning kohtumisel osalenud allikad ütlesid, et Merkeli sõlmitud rändelepped Seehoferit ei rahuldanud. | Austria lubas Saksamaa tõttu astuda samme oma piiride kaitseks | https://www.err.ee/843841/austria-lubas-saksamaa-tottu-astuda-samme-oma-piiride-kaitseks | Austria valitsus hoiatas teisipäeval, et võib rakendada meetmeid oma piiride kaitsmiseks seoses Saksamaa plaaniga piirata migrantide sissepääsu riiki. |
27-aastase ratturi osalemine hooaja tähtsaimal võidusõidul oli pikalt küsimärgi all, sest tema hooaja algus ebaõnnestus. Esimese võidu pälvis ta 10. mail Grand Prix des Hauts de France'i velotuuril. Samas tundub Bouhanni heas vormis olevat, sest ta on viimase kahe kuu jooksul pälvinud veel viis võitu.
Cofidis panustab grupifinišites tänavu kuus esikohta teeninud Christophe Laportele, mägedes peavad kastanid tulest välja tooma Daniel Navarro ja Jesus Herrada. "Me ei saa Touril ainult sprintidele panustada," vahendab Spordipartner.ee Cofidise mänedžeri Cedric Vasseuri sõnu. "Üritame võitu saada ka äraminekukatsetel, Christophe suudab ka seal tegija olla. Nacer, ma ei usu."
Võimalik, et Bouhanni saab oma oskusi näidata Vueltal. Samas on teada, et Bouhanni suhted Cofidise juhtkonnaga pole kõige paremad. Enne käesoleva hooaja algust kärbiti Bouhannit lahti vedava rongi suurust ja tiim loobus tema taustajõududesse kuuluva isa Karim Bouhanni teenetest. Bouhanni on sattunud aastate jooksul erinevatesse sekeldustesse ja tänavu eiras ta ühel võidusõidul tiimi korraldust vedada grupifinišis lahti Laportet. | Taaramäe endine koduklubi jätab oma tippsrinteri Tour de France'ilt eemale | https://sport.err.ee/843853/taaramae-endine-koduklubi-jatab-oma-tippsrinteri-tour-de-france-ilt-eemale | Rein Taaramäe endine koduklubi Cofidis, mille koosseisus eestlane kaheksa aastat võidu kihutas, võttis vastu julge otsuse ning jättis laupäeval algava Tour de France'i koosseisust välja oma tippsprinteri Nacer Bouhanni. |
"Gulliveri reiside" etenduspaik on valitud ideaalselt: Gulliver võiks vabalt silduda siinsamas jahtide seas; käia muuseumis, kus saab näha nimekate eesti kunstnike töid; nautida tassikest kohvi restoranis (kuigi tassitäie kohvi hind ehmataks peategelast kindlasti, sest tema ajal ei maksnud kohv enam kui üks penn) ja vaadata katlamajas lavastust iseendast, lavastajaks Taavi Tõnisson.
Esietendusel istusin umbes 7-aastase poisi kõrval. Uurisin temalt:
"Kas tead, millest muinasjutt räägib?"
"See pole muinasjutt," selgitas mulle viisakalt noor pinginaaber, "see on filosoofiline mõistujutt."
"Oled "Gulliveri reise" lugenud?!"
"Ei ole, kuid vanemad valmistasid mind tänaseks ette: nad rääkisid mulle Swiftist ja selgitasid, mis juhtuma hakkab…"
Etendusel näeme lava mõlemas ääres hiiglaslikke raamaturiiuleid. Gulliver (Anti Kobini sooritus oli suurepärane), kes naasis koju, räägib oma lastele, et kõik need raamatud on ostetud neile. "Raamatud – mõistuse lapsed", kirjutas Jonathan Swift. Võib öelda, et suvelavastus Gulliveri reisidest on järeleandmatu hoolimine neist, kes on harjunud raamatuid lugema, ja neist, kelles pole veel hilja raamatute vastu kirge sütitada.
Fotol Anti Kobin Autor: Siim Vahur
Swift on ebatavaliselt nüüdisaegne, kirjutades: "Meil on olemas aadliseisusest inimesed, keda on noorest peale õpetatud laialivalguva jutuga tõestama, et must on valge ja valge on must, ning seda raha eest, mida neile vastavalt makstakse. See inimrühm hoiab vangis kogu ülejäänud rahvast". Või: "Ainult sügavalt paheline inimene on võimeline troonil püsima, sest positiivne, julge ja järjekindel isik on valitsemisel takistuseks." Kuid ma ei hakka peale käima selles osas, et lavastuses on tunda tugevat poliitilist joont. See pole pamflett ega illusioon seoses Riigikogu tööga. See on vestlus inimese suuruse teemadel.
"Nukulikkus" on ideaalne ning külluslik keskkond koomiliste ja satiiriliste mängude jaoks. Kunstnik Маrion Undusk ja koreograaf Olga Privis panid näitlejatele selga sellised riided ning seadsid sellise liikumise, mis üsna kiiresti teeb meile selgeks karakterite ebaloomulikkuse ja võib öelda isegi – hingetuse. Ülistushõiked ja needused kõlavad nende suust niivõrd mehaaniliselt, et neid on raske teineteisest eristada. Ühes olukorras on nad liliputid, kes on valmis oma elu seaduse nimel võideldes kaotama – et lüüa mune katki vaid teravamast otsast. Teises olukorras on nad hiiglased, kes on kasvanud pigem laiusesse kui pikkusesse: kuue alalõua ja kolme voldiga kuklas, uskumatult rasvunud ja paistes, vaevaliselt liikuvad elukad, sõjakalt meelestatud ja janunemas suursugususe järele.
Esimeses vaatuses, liliputtide maal, on laval 7-meetrine Gulliveri nukk, mis muudab näitlejad liliputtideks ja Gulliveri suureks, võimsaks, targaks ja armuliseks. Teises vaatuses näeme Gulliveri pisikese nukuna, mis muudab näitlejad hiiglasteks, aga Gulliveri vahvaks narriks, targaks liliputiks, pisikeseks putukaks, kelle sarnasus inimesega on imestusväärne.
Tegelikkuses jääb Gulliver mõlemas olukorras iseendaks: inimeseks, keda saab iseloomustada Swifti sõnadega: "Vale lendab, kuid tõde järgneb talle longates." Või: "Inimene ei tohi kunagi häbeneda oma eksimusi ehk seda, et ta on täna targem, kui ta oli eile." Teisisõnu on Gulliveri kujutatud inimesena, kes tahab eri mõõtudes nukumaailmadest naasta oma maailma, tulla tagasi oma kodumaale ja enda pere juurde, olla võrdne iseendaga – ei rohkem ega vähem.
Fotol Hans Kristian Õis vasakul, Andres Roosileht keskel ja Elena Koit paremal . Autor: Siim Vahur
Nagu teada, ei hoidnud Swift inimorganismi loomulike talitluste kirjeldamisega tagasi. Ühe sellise hetke jättis dramatiseeringu autor Urmas Lennuk sisse: pöörates publikule delikaatselt selja, kergendas 7-meetrine nukk südamest oma põit. Selline mõningate stseenide (mis on küll klassiku raamatu osa) lihtsameelne ülekandmine lavale jättis vaatemänguliselt kahtlase mulje ning võis mõjuda ebadelikaatselt lastele, kes istusid saalis, ja nende vanematele, kes näevad lastele kommete õpetamisega palju vaeva. Kuna tegu on koguperelavastusega, siis oleks ehk võinud sellised ebasündsad viited välja jätta…
Samas – kõige vähem tahan ma näida silmakirjalikuna. Sellest johtuvalt jätan mõned kriitilised punktid mainimata ja toon esile helilooja Liina Sumera õnnestunud töö ning Allan Räimi huvitavad tehnilised lahendused. Tugevast näitlejate ansamblist tahaks tõsta esile Andres Roosilehte, kes mängis liliputtide imperaatorit ja hiiglaste kuningat, ning Hans Kristian Õisi, kes säras mitmes rollis, eesotsas kohmaka õuenarrina.
Kokkuvõttes tahan öelda, et meie nukuteatri näitlejatele tuleb minu silmis kasuks just selliste sünteetiliste lavastuste tegemine, kus nad mängivad nii nukktegelastena, kuid saavad võimaluse näidata end laval ka elavplaanis. See teeb nende võimalustepaleti värvilisemaks ja mitmekesisemaks.
"Gulliveri reise" võib nimetada üheaegselt utoopiaks ja düstoopiaks. Võib öelda, et sappi, põlastust ja nördimust on teoses rohkemal määral kui nii mitmeidki teisi emotsioone. Ent NUKU teatri lavastus suutis geeniuse teosest üles leida headuse ja lüürilise noodiga kõik paremaks muuta. Arvan, et selles seisnebki lavastuse mõte ja peamine sõnum. | Arvustus. Gulliver sildus Viinistul | https://kultuur.err.ee/843851/arvustus-gulliver-sildus-viinistul | Uuslavastus
NUKU teater "Gulliveri reisid"
Autor: Jonathan Swift
Dramatiseerija: Urmas Lennuk
Lavastaja: Taavi Tõnisson
Helilooja: Liina Sumera
Osades: Anti Kobin, Lee Trei, Laura Nõlvak, Tiina Tõnis, Andres Roosileht, Karl Sakrits jpt.
Esietendus 1. juulil Viinistu Katlamajas |
40-aastane endine ründaja ja LSK legend Sundgot jättis oma esimeses matšis klubi peatreenerina Eesti koondise väravavahi Matvei Igoneni pingile. Klubi oli kodus 4842 pealtvaataja ees saamas kaotust, ent päästis seitsmenda üleminuti väravast omale 1:1 viigi, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis jätkab LSK 14 punktiga 13. kohal, Strömsgodset on 17 silmaga 11. tabelireal. Igonen käis Norra kõrgliigas väljakul viimati mai alguses, pärast mida ta vigastuspausile suundus ja kust naastes pole tal õnnestunud enam põhikoosseisu pääseda. LSK kolmest selle hooaja võidust kaks on võetud just Igoneni nullimängude saatel. Viimasest kuuest mängust neli on viigistatud ja kaks kaotatud. | Igonen jäi treenerivahetuse järel pingile | https://sport.err.ee/843850/igonen-jai-treenerivahetuse-jarel-pingile | Eelmisel nädalal oma peatreeneri Arne Erlandseni klubi senise abitreeneri Arild Sundgoti vastu välja vahetanud Lilleström SK tegi Norra kõrgliiga 15. voorus viigi Strömsgodsetiga. |
Esimeste väljakuulutatud esinejate seas on ka Briti produtsent Gazelle Twin, Rootsi laululooja Jenny Wilson, Eesti artistidest astuvad üles Mart Avi, kes esitleb oma sügisel ilmuvat neljandat sooloalbumit "OtherWorld", Genka ja Põhjamaade Hirmu tandem 12EEK Monkey, rockbänd Zahir, Sõpruse Puiestee jpt.
"Vägev, et Narvas saab toimuma sellisel tasemel festival," rõõmustas festivali Narva tiimi juht, linnaarhitekt Ivan Sergejev. "Usun, et tegu on meie linnale märgilise tähtsusega sündmusega. Täites müstilise Kreenholmi, Ro-Ro klubi ja hruštšovkade hoovid tõeliselt rahvusvahelise hingusega, avab Station Narva linna peidetud pooluse nii narvakatele endile kui ka linna külalistele, näidates ühtlasi, milliseks meie piirilinn oleks võimeline kujunema Euroopa Kultuuripealinn 2024 tiitlikandjana.
Lisaks muusikaprogrammile Kreenholmis ja Ro-Ro klubis toimub üle kogu linna palju muudki. 20.–23. septembril on Narva kolledži aatriumis avatud festivali infopunkt ja digimeedia inkubaatori DIGIX mängudekohvik. Ro-Ro klubis toimub lisaks kontsertidele ka Comedy Estonia kolmkeelne stand-up etendus ja keeltekohvik, mida korraldab Euroopa Komisjoni esindus koostöös Eestis tegutsevate saatkondade ja kultuuriinstituutidega. Narva kunstiresidentuuris leiavad aset nii kunstialased tegevused kui ka kohaliku arvamusfestivali "BAZAR" kureeritud avalikud vestlused. Jõepromenaadil pakutakse koostöös kohaliku Silmupäevade festivaliga Põhjala tänavatoitu ja narvakate koduhoovides üle linna saab näha piirilinna avastamata talentide etteasteid. 23. septembri keskpäeval võtab Narva linnapea Tarmo Tammiste jõepromenaadil vastu Narva linna traditsioonilise sügispealinna tiitli, millele järgneb ühine rahvuste- ja põlvkondaülene pikalaua-söömaaeg Station Narva külalistele.
Station Narva 2018 kogu programm ja uued esinejad kuulutatakse välja juuli- ja augustikuu vältel. Kokku astub festivalil üles ligi 30 artisti. | Esmakordselt toimuval festivalil Station Narva esinevad Echo & the Bunnymen ja Actress | https://kultuur.err.ee/843836/esmakordselt-toimuval-festivalil-station-narva-esinevad-echo-the-bunnymen-ja-actress | 21.–23. septembril toimub Eesti idapoolseimas linnas Narvas esmakordselt muusika ja linnakultuuri festival Station Narva. Festivali muusikaprogrammi peaesinejateks on 80ndate uue laine legend Echo & the Bunnymen ja tulevikumuusika produtsent Actress Inglismaalt. |
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul toetavad õppematerjalid põhikooli riiklikus õppekavas kehtestatud ujumise tulemuste saavutamist.
"E-õppematerjalide abil saavad õpetajad õpet visualiseerida ja kooli ujumistunde tõhusamalt sisustada, et õpilased saaksid hiljemalt kolmanda klassi lõpuks omandada ujumisoskuse," lisas Pille Liblik.
Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond rahastavad õppematerjalide tootmist digipöörde programmi vahenditest.
E-õppevahendite loomist korraldab Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link, kes on Eesti Ujumisliidus alates 2013. aastast juhtinud ujumise algõpetuse ja kooliujumise edendamisega seotud tegevusi. Lisaks kuuluvad meeskonda ka infotehnoloogia ekspert Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur), kes on tegelenud haridustehnoloogia alaste teadus-arendusprojektidega nii Eestis kui ka väljaspool üle 15 aasta ja haridusekspert Maria Trei (Kuusalu Keskkooli ujumisõpetaja), kes on algõpetuse metoodikaga seotud alates 2014. aastast. Õppevahendite tootmisesse on kaasatud ka ujumise algõpetuse juhendajad, ujumise õppejõud Vladimir Kunitsõn Tallinna Ülikoolist, vetelpäästja Gert Teder Selts Eesti Vetelpäästest ning liikumisõpetuse ainekava töörühma juht Maret Pihu Tartu Ülikooli Liikumislaborist ja Päästeameti esindajad.
Eesti Ujumisliit teostab 2019. aasta kevadeks järgneva:
- loob e-õppematerjali ujumise algõpetuseks I kooliastmes;
- piloteerib loodud e-õppematerjali viies üldhariduskoolis;
- viib läbi e-õppematerjalidel baseeruvad koolitused ujumistundide õpetajatele.
Loodavad e-õppematerjalid põhinevad efektiivsel ja mängulisel metoodikal. Tänu sellele saab õpilastel tekkida sisemine motivatsioon ujuma õppida. Samuti võimaldab metoodika õppijal endal olla aktiivne osaline õppeprotsessis ja toetab õpilaste eneseanalüüsioskust. | Eesti Ujumisliit loob e-õppevahendid ujuma õppimiseks | https://sport.err.ee/843846/eesti-ujumisliit-loob-e-oppevahendid-ujuma-oppimiseks | Eesti Ujumisliit ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid ujumise algõpetuse e-õppematerjalide loomiseks lepingu. Valmiv digitaalse õppematerjali komplekt ja juhendmaterjal annavad head eeldused ujumistundide läbiviimiseks ning ujumisoskuse omandamiseks. |
DigiDoc 4-s on muudetud kasutajaliidese disaini ja uuendatud kasutusloogikat. Rakendus on tänapäevasema ülesehitusega ja seda on hõlpsam kasutada. Kui seni oli põhifunktsioonide jaoks kolm eraldi rakendust – ID-kaardi haldusvahend, allkirjastamiseks DigiDoc3 Klient ja krüpteerimiseks DigiDoc Krüpto, siis nüüd saab kõiki toiminguid teha ühes kasutajaliideses.
Uue rakenduse saamiseks tuleb nõustuda arvuti pakutava uuendusega, teatas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Kui arvuti nädala jooksul tarkvara uuendamist ei paku, saab selle alla laadida veebilehelt https://installer.id.ee/. Mac OS Xi kasutajad leiavad rakenduse DigiDoc4 Klient App Store'ist.
Sujuvama ülemineku jaoks jääb esialgu arvutitesse alles ka senine rakendus DigiDoc 3, kuid tarkvara peamine versioon on edaspidi DigiDoc 4. See tähendab, et digitaalselt allkirjastatud dokumendid avanevad automaatselt uues rakenduses. DigiDoc 4 avaneb ka siis, kui dokumendil parema hiireklahviga klõpsata ja valida digiallkirjastamine. Vana rakenduse kasutamiseks tuleb käivitada DigiDoc 3 ja avada dokumendid selles rakenduses.
RIA eID osakonna tootejuht Tõnis Reimo soovitab uuele ID-kaardi rakendusele üle minna hiljemalt aasta lõpuks. "DigiDoc 3 me enam ei uuenda, vaid keskendume nüüdsest DigiDoc 4 täiendamisele. Alates 1. jaanuarist 2019 ei saa DigiDoc 3-ga dokumente allkirjastada ja segaduste vältimiseks kaob DigiDoc 3 arvutitest ID-kaardi rakenduse järgmise uuendusega," selgitas Reimo.
RIA ootab ID-kaardi rakenduse veel paremaks muutmiseks kõigi kasutajate ettepanekuid ja tagasisidet. "Näiteks oleme juba teada saanud, et vaegnägijate jaoks tuleb DigiDoc 4 järgmiste uuenduste käigus kasutajasõbralikumaks muuta," ütles Reimo.
Tagasiside on oodatud RIA kodulehel.
DigiDoc klienttarkvara on kasutusel ligikaudu 600 000 arvutis, igal kuul antakse tarkvara abil üle poole miljoni digiallkirja. | Uus ID-kaardi rakendus DigiDoc 4 jõuab arvutitesse | https://www.err.ee/843839/uus-id-kaardi-rakendus-digidoc-4-jouab-arvutitesse | Nädala jooksul jõuab kõikide inimeste arvutitesse ID-kaardi uus rakendus DigiDoc4 Klient, milles saab teha kõiki ID-kaardiga seotud toiminguid – anda digiallkirja, krüpteerida dokumente ning vahetada PIN-koode. |
Kui kaugemaid vahemaid on mõistlik läbida lennukiga, saavad inimesed Euroopa suurlinnade vahel liikuda ka kiirrongiga. Viimane on väikese energiakuluga ning mõjutab keskkonda suhteliselt vähe, mistõttu plaanib Euroopa Liit aastaks 2030 kiirraudteede võrgustikku kahekordistada, kirjutab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Teada on, et raudtee taristu rajamisel muutub oluliselt maastik, kuid lisaks võib liiklus raudteel häirida ka kohalikku loomastikku. Kuigi vastavaid uuringuid siiani väga palju tehtud ei ole, on arvatud, et kui hõreda liiklusega raudteelõikudel toimuvates kokkupõrgetes märkimisväärsel hulgal loomi ei hukku, siis näiteks maantee ja raudtee teineteise kõrval kulgedes võib loomade hukkumine olla märkimisväärne.
Lindudega toimuvad kokkupõrked on aga märkamata jäänud, kuna enamasti on linnud rongile oluliste kahjude tekitamiseks liiga väikesed. Linnule tähendab 300 km/h liikuva rongiga kokkupõrge hukkumist.
Kiirrongile kinnitatud kaameratega, mis salvestavad mitusada kaadrit sekundis ja tabavad ka esmapilgul märkamatu, jälgiti linde Hispaanias 322 kilomeetri pikkusel liinil Madrid–Albacete. Eesmärgiks oli teada saada, kui palju linde raudteel hukkub ja millest sõltub kokkupõrke tõenäosus.
Raudteel registreeriti 32 linnuliiki, kellest 62,5 protsenti olid päevase eluviisiga röövlinnud, ülejäänud aga värvulised (Passeriformes) (valdavalt vareslased). Kõigist vaatlustest moodustasid värvulised 52,2 protsenti, tuvilised (Columbiformes) (kõige sagedamini kaelustuvi, Columba palumbus) 27,6 protsenti ja pistrikulised (Falconiformes) 16,4 protsenti. Kokku salvestasid kaamerad ligikaudu 14 700 kilomeetrisel distantsil 1090 lindu, kellest 29,4 protsenti ületasid raudtee elektriliinide alt ja jäid seega kokkupõrke riskitsooni.
Lisaks ilmnes, et 37,7 protsenti raudteed ületanud lindudest puhkasid eelnevalt raudtee taristul ja tõusid lendu vahetult enne rongi saabumist: värvulised umbes 60 meetrit ja röövlinnud 136 meetrit enne. Selline distants annab linnule reageerimiseks ja kokkupõrke vältimiseks aega vastavalt 0,72 ja 1,68 sekundit, mis on aga võimaliku kokkupõrke vältimiseks liiga lühike aeg. Vaid 2,3 protsendi vaatluste puhul ei ületanud lind raudteed riskitsoonis ega kasutanud taristut istumiseks.
Kuigi rongides vaatlejatena olnud ornitoloogid registreerisid vaid 28 kokkupõrget, oli viimaseid kokku 42 – see tõestab videosüsteemi tõhusust inimsilma ees. Ootuspäraselt registreeriti linde märksa rohkem varastel hommikutundidel, mil linnud on aktiivsemad. Lindude ja rongide kokkupõrgete statistilistest andmetest joonistus veel välja, et 17,8 protsenti hukkunud lindudest puhkasid raudteetaristul ning üle poole kokkupõrgetest juhtus väikeste värvulistega; kokkupõrke riskitsooni läbides oli linnu hukkumise tõenäosus 12,1 protsenti ning kokkupõrke hetkel oli rongi keskmine liikumiskiirus 266 km/h.
Andmetele tuginevad arvutused näitasid, et keskmiselt hukkus rongi ees 0,0029 lindu ühe kilomeetri kohta, mis teeb suure liiklusega lõikudel (53 reisi päevas) aastaseks ühel kilomeetril hukkunud lindude arvuks 60,5 lindu, väiksema liiklusega lõigul (25 reisi päevas) 26,1 lindu.
Kuigi tegemist on esimese kiirrongide põhjustatud lindude hukkumist käsitleva hinnanguga, võib selle põhjal väita, et raudtee taristul, mida linnud meelsasti kas puhkamiseks või saakobjektide jälgimiseks kasutavad, on lindude hukkumises suur roll. Tegelik hukkumismäär võib aga olla teadusuuringu tulemuste põhjal kirjeldatust suuremgi, kuna päevavalges tehtud vaatlused ei kajasta öise eluviisiga lindude hukkumist. Töö autorite arvates on rongiga kokkupõrkes hukkunud lindude arv murettekitav.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Ecology and Evolution. | Kiirrongide ees hukkub linde arvatust rohkem | https://novaator.err.ee/843835/kiirrongide-ees-hukkub-linde-arvatust-rohkem | Tihedama liiklusega piirkondades võib hukkuda aastas kiirrongi ees kilomeetri kohta enam kui 60 lindu, viitab Hispaanias tehtud uuring. |
Kohus mõistis Maksimile kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, kirjutab Õhtuleht.
Maksim võeti mullu juulis ajateenistusse Viru jalaväepataljoni koosseisu.
Süüdistuse järgi lõi Maksim tänavu 24. veebruaril Rakvere arestimaja kinnipidamiskambris vähemalt korra oma paremat kätt vastu kraanikaussi, et tekitada endale tervisekahjustus, mis vabastaks ta distsiplinaararesti kandmisest ja edaspidistest kaitseväeteenistusest. | Kohus karistas kaitseväest pääseda üritanud ajateenijat | https://www.err.ee/843834/kohus-karistas-kaitsevaest-paaseda-uritanud-ajateenijat | Viru maakohus mõistis tingimisi vangistuse Viru jalaväepataljoni reamehele, kes kaitseväest pääsemiseks ennast vabariigi aastapäeval meelega vigastas, kui tagus politsei arestimajas kätt vastu kraanikaussi. |
Avamängus alustasid eestlannad tugeva Venemaa vastu hästi ning võitlesid nii kaitses kui rünnakul. Ainus element, millega hakkama ei saadud, olid vastaste kiirrünnakud. Venelannad libisesid vaikselt eest, ent poolajapausile minnes oli vahe siiski vaid viieväravaline – 11:16.
Jõudu kulutati siiski esimese 20 minuti jooksul nii palju, et teisel poolajal jäädi selgemalt alla ning kohtumine kaotati 18:32. Polina Gorbatšjova viskas Eesti parimana kuus väravat, Marili Alle ja Elina Tšerkassova lisasid kolm, Anastasija Bušina, Alina Karzubova ja Tatjana Kavunenko kaks ning Heete Kuuskla ühe tabamuse.
Õhtust kohtumist Slovakkiaga alustas Eesti hästi ja 12. minutil jäädi 3:4 taha. Poolaja lõpp läks aga käest ning vastased lõpetasid selle 6:1 spurdiga. Pärast vaheaega sai Slovakkiaga kaheksaga ette, ent siis võrdsustas Eesti mängu. Oluliselt lähemale vastased Eesti neidusid siiski ei lubanud ja viimastel minutitel rebenes vahe kahekohaliseks.
Slovakkia, kes alustas turniiri 11-väravalise kaotusega Šveitsile, sai 21:10 võidu. Eesti täpseim oli sel korral nelja väravaga Tšerkassova, Elizaveta Mironova lisas kaks tabamust ning Bušina, Kuuskla, Alle ja Karzubova arvele jäi üks värav. Teisipäeval kohtub Eesti alagrupi viimastes mängudes Šveitsi ja Rumeeniaga.
"Kaks kohtumist on selja taga ja numbriliselt saime päris korralikult pähe," tunnistas Eesti koondise peatreener Martin Noodla. "Samas oli hetketi mängu küll ja veel, tüdrukutel tahtmisest ja võitlusvaimust puudu ei tule. Aga siis tuleb sisse palju väga lihtsaid vigu ning väsimuse saabudes jookseb juhe platsil kokku."
Noodla hindas D-alagruppi väga tugevaks. "Siin on ikka kõvad riigid ja nende U-16 neiud on tehniliselt ja füüsiliselt meist hetkel üle. Eks jää meie neidudel puudu ka rahvusvaheliste mängude kogemustest. Teeme õhtul korraliku videoanalüüsi ja püüame mõningaid asju teiseks päevaks parandada," lubas Noodla. | U-16 käsipallineiud alustasid EM-i kahe kaotusega | https://sport.err.ee/843778/u-16-kasipallineiud-alustasid-em-i-kahe-kaotusega | Göteborgis algasid Euroopa lahtised meistrivõistlused käsipallis kuni 16-aastastele neidudele. Avapäeval alistus Eesti koondis esmalt 18:32 (11:16) Venemaale ja teises kohtumises jäädi 10:21 (4:10) alla Slovakkiale. Kahe vooru järel on Rumeenial ja Šveitsil D-alagrupis kolm, Venemaal ja Slovakkial kaks silma, Eesti jätkab punktita. |
Ajakirjanduse eesmärk on olla lugeja jaoks ühenduslüli tema ja laiema ühiskondliku pildi vahel. See vastutusrikas vahemehe roll ei seisne võitluses tõe ja õigluse eest, pigem vahendab ajakirjanik objektiivselt erinevate osapoolte argumente ja analüüsib väidete faktipõhisust. See on visioon nii-öelda puhtast ja kiretust uudismeediast, mida vahel kutsutakse idealistlikult valgeks ajakirjanduseks.
Teisalt peab tunnistama, et 21. sajand on oma infokülluses seadnud löögi alla valge ajakirjanduse olemuse. Pea kõigil väljaannetel on uuriva ajakirjanduse toimetused, mille loometööd reklaamitakse tõe paljastamisega. Üha enam on mõistetud, et ainuüksi meediaväljaande bränd ei too klikke ja reklaamikäivet, vaid personaalse tunde tekitamiseks lugejas on vaja esile tuua ajakirjanik ise.
Enesebrändimine ja "kangelasajakirjanike" kasvatamine on aga viinud rollikonfliktini, kus hüüdlausetes tõe eest võitlevad ajakirjanikud võivad sensatsioonilise õigluse nimel unustada ajakirjanduseetika põhipunktid. Nii võib kaalutlev ajakirjanik muutuda egoistlikuks aktivistiks, kes proovib teemafookuse seadmisel fakte ja detaile võimendades tuua esile tõe, mis teenib tema enesebrändi.
Jah, eelpool esitatud vaade praegusele uudisturundusele võib olla küll liialt pessimistlik, kuid need praeguse tähelepanumajanduse reaalsuses sündinud trendid on loonud kasvulava vabakutseliste pseudoajakirjanike tekkeks, kes kasutavad tõe ja õigluse retoorikat õigustamaks kõigutamatu agenda levitamist.
Mul avanes Uppsala suvekoolis ootamatult võimalus kohtuda ühe taolise pseudoajakirjaniku Vanessa Beeley'ga. Tema sõnul on ajakirjaniku kõrgeim eesmärk olla agent tavainimese jaoks ja "ravida auditooriumi pimedust, mille on põhjustanud sionistlike lääneriikide valitsuste kontrollitud peavoolumeedia".
Kuigi Beeley väitis, et tema lojaalsus kuulub ainult lugejatele, võib tema 2012. aastal alanud loometeed analüüsides jõuda kiiresti järeldusele, et Briti päritolu blogija veendumused kajavad kokku peaasjalikult Kremli ja Damaskuse propaganda jutupunktidega. Pean tunnistama, et minu kohtumine Beeley'ga jäi põgusaks, sest ei suutnud praktiseeriva ajakirjanikuna Põhja-Euroopa vanima ülikooli loengusaalis kuulata pimedast aktivismist sündinud pooltõdede levitamist.
Kuigi esiti tekkis mul tunne, et peaksin oma veendumuste eest seisma ja Beeley argumente jooksvalt kummutama, sain kiiresti aru, et Beeley mustvalges väärtusruumis pole kohta dialoogiks. Sa kas omastad Beeley tõe ja elad sellele kaasa või pead kuulama vaikselt, kuis "sõltumatu sõjaajakirjanik" Süürias kogutud allikateta tõde levitab. Mina valisin seekord hoopis kolmanda tee ja hääletasin eneseväärikuse säilitamiseks jalgadega.
Pean tunnistama, et Beeley seisukohti tagantjärele analüüsides oli väga keeruline esile tuua objektiivseid fakte, mis tema jutupunkte oleks kummutanud. Nimelt on propagandistlike loosungite ja veendumuspõhise tõenduste selektsiooni vastu väga keeruline argumenteerida. Eriti kui teema on Süüria konflikt, mis on viimaste aastatel kujunenud üheks suurvõimude strateegilise kommunikatsiooni peamistest jutupunktidest. Kui oled sel tandril valinud pimedalt poole, siis pimedat nägijaks ei tee, eriti kui "pimedus" on isevõetud ajakirjanikurolli alus.
Ajakirjandus oma parimal moel saab sündida auditooriumi ja akadeemilise hariduse saanud ajakirjaniku vahelises sümbioosis. Mida enam n-ö klassikaline ajakirjandus end lugejast distantseerib ja meedia-silotornist sensatsioonilist tõde proovib müüa, seda enam jääb lugeja peas ruumi kahtluseks: kas see, mida kuulen või loen, on ikkagi tõene? Beeley-laadsed aktivistidest pseudoajakirjanikud suudavad seda kahtlust ära kasutada ning kallutada oma blogides inimesi tasakaalustamata info suunas.
Sestap on oluline mõista, kes on ajakirjanik ja mis on tema roll oleviku sündmuste kajastamisel. Kui Beeley eesmärk on mõjuda oma lugejatele usutavalt küttes nende ühiskondlikku paranoiat, siis tavalise ajakirjaniku eesmärk on pakkuda auditooriumile kaalutluskohta. See tähendab, et lugu ei räägi ainult ühe poole eest, vaid laseb erinevatel arvamustel kajada. Loomulikult on kaalutlevat teksti lugejal keerulisem tarbida, sest "see ju ei pane kellelegi ära" või "artikli lõpus ei selgu, kes on hea ja kes paha".
Maailm ei ole mustvalge. Ei ole pahalasi ja headuse eest võitlejaid. On huvigrupid, kes soovivad kehtestada enda argumente ühiskondlikus debatis. Valitsused ehk erinevate rahvuste eestkõnelejad proovivad lisaks sinu arusaamade mõjutamiseks kasutada kõiki võimalikke võtteid alates väärtuspõhise ühtsustunde tekitamisest ja lõpetades retoorilise sõjatrummi tagumisega.
Praegusel mõjutusajastul tasub siiski meeles pidada, et lõpliku seisukoha kujundamisel võiks ära kuulata kõik hääled, mitte ainult need, kes näilist tõde kuulutavad. Meie aega tasakaalustatult ja objektiivselt kirjeldavad ajakirjanikud on selleks kõige paremad abilised. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Allan Rajavee | Pseudoajakirjanik ja "alternatiivne tõde" | https://www.err.ee/843745/allan-rajavee-pseudoajakirjanik-ja-alternatiivne-tode | Mida enam klassikaline ajakirjandus end auditooriumist distantseerib ja meedia-silotornist sensatsioonilist tõde proovib müüa, seda enam suudavad aktivistidest pseudoajakirjanikud inimeste loomuomast kahtlust ära kasutada ning oma blogides tasakaalustamata infovoogu toota, kirjutab Allan Rajavee. |
Eelnõu puudutab eeskätt Eestisse ebaseaduslikult saabuvaid kolmandate riikide kodanikke ehk illegaalseid immigrante ja neid, kes taotlevad Eestilt rahvusvahelist kaitset, kirjutab Postimees.
Eelnõu lubaks teha erandeid normaalolukorras ettenähtule - näiteks saaks tulevikus eriolukorras inimesi nende identiteedi tuvastamiseks kinni pidada senise 48 tunni asemel seitse päeva ning ühtlasi võiks ebaseaduslikult piiri ületanud isikuid kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust, kus kohtade arv on piiratud.
Politsei- ja piirivalveameti riskianalüüsi kohaselt on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist siis, kui Eestisse saabub väikestes, mitmekümnest inimesest koosnevates rühmades vähemalt 3000 välismaalast.
Praegu on Eestis vaid üks kinnipidamiskeskus Harkus, selle aasta lõpuks valmib uus kinnipidamiskeskus Tallinna vangla juurde, mis võimaldab majutada kuni 120 välismaalas ning kui praegu majutatakse pereliikmed kokku, siis eriolukorras see enam kohustuslik poleks. | Riik kindlustab end massilise sisserände eest | https://www.err.ee/843831/riik-kindlustab-end-massilise-sisserande-eest | Siseministeeriumis valmib eelnõu, mis võimaldaks riigi ametkondadel hakkama saada olukorraga, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid. |
Tööde käigus eemaldatakse tuhandeid tonne pinnast, kuhu on kogunenud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis varem tegutsenud põlevkiviõlitehaste reostus.
Purtse jõe valgala puhastamise eelduseks oli Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemine 2015. aastal. Nüüd tehakse korda fenoolisoo ning siis jätkuvad puhastamistööd Purtse jõe ülemjooksult allavoolu suunas.
Juba tänavu algavate tööde käigus keskendutakse põhiliselt fenoolisoo ja Kohtla jõe ohutuks muutmisele, aga ka Purtse jõe puhastustöödele Püssi ja Lohkuse paisude piirkonnas. Erra jõgi on kavas puhastada Euroopa Liidu LIFE-programmi raames.
Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot ning projekti rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks.
Purtse jõe puhastatava osa pikkus on 1,4 kilomeetrit ning see puhastatakse lõikude kaupa. Jõe puhastamiseks eemaldatakse Püssi ja Lohkuse paisu vahelises osas ligikaudu 7200 kuupmeetrit reostunud muda ja pinnast.
Lisaks tuleb eemaldada Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini. Kohtla jões tuleb puhastada ligi 77 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ning rajada 4,2 kilomeetri ulatuses uus jõesäng.
Puhastatav jõeosa eraldatakse ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutisse jõesängi või torustikku. Kuivaks jäänud jõesängis kaevatakse reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Juba puhastatud pinnast kasutatakse väljakaevatud alade uuesti täitmiseks. Lisaks tuuakse juurde ka puhast pinnast, et taastada puhastatavate alade looduslähedane ilme.
Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala ehk fenoolisoo keskkonnareostuse likvideerimiseks tuleb puhastada ja korrastada umbes 14 hektari suurune ala. Selleks kogutakse fenoolisoo reostunud osast vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi. | Purtse jõe valgala puhastamise esimene etapp maksab 21 miljonit eurot | https://www.err.ee/843828/purtse-joe-valgala-puhastamise-esimene-etapp-maksab-21-miljonit-eurot | Põlevkivitööstuse jääkreostust Ida-Virumaal Purtse jões, Kohtla jões ja fenoolisoos asub likvideerima Pinnasepuhastuse OÜ, projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot. |
"Me ei tunnusta Venemaa katset annekteerida Krimm," ütles Valge Maja kõneisik Sarah Sanders ajakirjanikele. "Sanktsioonid Venemaa vastu jäävad kehtima seni, kuni Venemaa tagastab poolsaare Ukrainale."
USA president Donald Trump ei välistanud reedel nõustumist Krimmi poolsaare annekteerimisega Ukrainalt, kui ta kohtub 16. juulil Helsingis Vene riigipea Vladimir Putiniga.
Ajakirjanike küsimusele, kas ta kaalub -- nagu on räägitud -- loobumist Washingtoni vastuseisust 2014. aasta maahõivamisele, vastas Trump: "Peab vaatama."
Trump on korduvalt öelnud, et Venemaa tuleks tagasi võtta arenenud tööstusriikide blokki G7, kust ta Krimmi annekteerimise tõttu välja heideti.
Trumpi keeldumine kinnitamast Ühendriikide kauaaegset vastuseisu Venemaa sekkumisele Ukrainas jahmatab liitlasi enne juulikuist NATO tippkohtumist.
Nõustumine sellega, et Krimm ei lähe enam kunagi Ukraina kontrolli alla, oleks tohutu järeleandmine Venemaale, mis vaevleb oma tegude pärast karmide rahvusvaheliste sanktsioonide all.
Trump on juba ammu toetanud soojemaid suhteid Venemaaga ning Washingtonis resideeruvad Lääne diplomaadid on hakanud kartma suuri järeleandmisi Helsingis. | Valge Maja: USA ei tunnusta Krimmi annekteerimist | https://www.err.ee/843827/valge-maja-usa-ei-tunnusta-krimmi-annekteerimist | Valge Maja teatas esmaspäeval, et Washington ei tunnusta Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Ühendriikide sanktsioonid Venemaa suhtes jäävad paika kuni poolsaar naaseb Ukraina koosseisu. |
Bono esines mitmesajale ÜRO diplomaadile ja töötajale üritusel, millega juhatati sisse Iirimaa kandidatuur ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva liikme kohale aastateks 2021-2022.
Bono sõnul "võite arvestada, et Iirimaa täidab oma osa selles töös".
Bono ei nimetanud ühtegi konkreetset riiki, mis globaalseid institutsioone ähvardaks, kuid tema sõnad tundusid olema selgelt suunatud USA presidendile Donald Trumpile, kes on kritiseerinud nii Euroopa Liitu kui NATO-t.
Trump otsustas ka viia USA välja Pariisi kliimaleppest ning on hoiatanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO-d) uute USA tollitariifidega.
Bono sõnul on ka WTO ohus.
"Me elame ajal, kui inimkonna edusammudele eluliselt vajalikud institutsioonid nagu ÜRO on rünnaku all," sõnas Bono ÜRO-s.
Ta lisas, et ohus on ka EL, NATO ja juhtivate tööstusriikide ühendus G7.
Bono rõhutas, et ohus on "mitte ainult need institutsioonid, vaid ka see, mida nad on saavutanud".
Iiri valitsus kutsus pühapäeva õhtul 192 ÜRO liikmesriigi suursaadikud Bono kontserdile Madison Square Gardenis osana ÜRO JN liikmekampaania käivitamisest.
Bono naljatas esmaspäeval, et on üsna ebaharilik näha sellist hulka diplomaate hüppamas üles-alla rock'n'rolli kontserdil. "Vähemalt ei karjunud te üksteise peale, see oli hea."
Iirimaa kandideerib koos Kanada ja Norraga kahele lääneriikidele reserveeritud kohale ÜRO JN-is. Valimised kahe koha täitmiseks kaheks aastaks korraldatakse 2020. aasta juunis. | Bono: ÜRO, EL-i ja NATO eksisteerimine on ohus | https://www.err.ee/843826/bono-uro-el-i-ja-nato-eksisteerimine-on-ohus | Iiri rokkbändi U2 solist Bono hoiatas esmaspäeval, et ÜRO ja teised rahvusvahelised institutsioonid nagu Euroopa Liit ja NATO on ohus ning riigid peavad tegema koos tööd, et tagada nende edasine eksisteerimine. |
Kell 11.19 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu–Jõgeva -Aravete maantee 61. kilomeetril, kus 60-aastase naise juhitud sõiduauto Peugeot 207 kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud haagisveokiga Volvo FH12, mida juhtis 57-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto maanteekraavi ning juht hukkus.
Kell 18.07 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keilas Tehase tänaval, kus mopeediga Baotian sõitnud 29-aastane mees kukkus. Mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai üks inimene viga ja üks hukkus | https://www.err.ee/843825/liikluses-sai-uks-inimene-viga-ja-uks-hukkus | Esmaspäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnnetust, milles üks inimene sai viga ja üks hukkus. |
Boomi emotsionaalne tundepuhang oli mõistetav, sest 31-aastane mees sai viimati võidurõõmu maitsta tunamullusel Taani velotuuril etappi võites. Veelgi enam – 5. etapile eelnenud õhtul teatas LottoNL-Jumbo juhtkond Boomile, et tema lootused jõuda Vueltale on nullilähedased. Viimati pääses Boom suurtuurile 2015. aastal Tour de France’il startides. Seega võib žest olla mitmetähenduslik, vahendas Rattauudised.ee.
“Loomulikult pakub võit palju rõõmu,” lausus Boom. “Kevadised klassikud ei läinud loodetud moel. Pärast olin lähedal Hollandi meistritiitlile. Töötasin kõvasti, et sellele tasemele tõusta ning on suurepärane, et jõudsin sellise saavutuseni. Tahan alati võita. Tore, et suutsin lõpetada raske ja paljude kahtlustega perioodi.”
Enne viimast etappi hoiab Boom BinckBank Touri kokkuvõttes 7. kohta, jäädes Tom Dumoulinist (Team Sunweb) maha 1.46. | VIDEO | Võidukas Lars Boom sai ebasündsa žesti eesti karistada | https://sport.err.ee/612744/video-voidukas-lars-boom-sai-ebasundsa-zesti-eesti-karistada | BinckBank Touri 5. etapil esikoha pälvinud ja hooaja võiduarve avanud maanteerattur Lars Boom pidi seejärel oma kukrut kergendama. LottoNL-Jumbo meeskonnas sõitev hollandlane tegi finišijoont ületades ebasportliku žesti ja talle määrati selle eest tuhande šveitsi frangi suurune rahaline karistus. |
USA nelik koosseisus Quanera Hayes, Allyson Felix, Shakima Wimbley ning Phyllis Francis ületas finišijoone ajaga 3.19,02, hõbemedali võitnud Suurbritannia (Zoey Clark, Laviai Nielsen, Eilidh Doyle, Emily Diamond) ajaks mõõdeti 3.25,00.
Prantsusmaa (3.26,56) ees võitis pronksi Poola (Malgoreta Holub, Iga Baumgart, Aleksandra Gaworska, Justyna Swiety; 3.25,41). Viiendaks jäi Nigeeria, nende järel jõudsid finišisse Saksamaa ja Botswana. Jamaica naiste jaoks lõppes jooks teises vahetuses, kui vigastada sai Anneisha McLaughlin-Whilby. | Ameeriklannad edestasid 4x400 meetri finaalis konkurente mäekõrguselt | https://sport.err.ee/612796/ameeriklannad-edestasid-4x400-meetri-finaalis-konkurente-maekorguselt | Kergejõustiku maailmameistrivõistlused lõppesid Londonis pikkade teatejooksudega. Viimasel kahel MM-il hõbedaga leppima pidanud ameeriklannad haarasid tiitli taas enda valdusesse. |
Eelmisel nädalavahetusel, kui Nybergsund oli eestlastest koduks veel vaid Kaimar Saagile, aitas just eestlase värav klubi hooaja viienda võiduni: Saag tegi 70. minutil seisuks 2:0, lõpuks alistati Follo 2:1, vahendas Soccernet.ee.
Nädalapäevad hiljem sai Saag kaptenina väljakule juhtida ka teise eestlase, Nybergsundi eest debüüdi teinud Eino Puri. Puri kohe ka 90 minutit kirja, Saag võeti 62. minutil 0:2 kaotusseisus puhkama, kuid eestlaste leivaisa tegi võimsa lõpu ja viigistas Baerumiga 2:2.
Sama liigataseme teises grupis käis õnnetult Aleksandr Dmitrijevi ja Hönefossi käsi, kui 2:4 Vindbjartile alla jäädi. Eestlasel oli hea võimalus 20. minutil 0:1 kaotusseisus skoor viigistada, kuid võeti 73. minutil 0:3 pealt hoopis puhkama.
Nii Nybergsund kui Hönefoss võitlevad püsimajäämise nimel, olles oma grupis vastavalt 10. ja 11. kohal. 14 meeskonnast langevad aste madalamale viimased kolm. | Nybergsundi eestlaste hea nädal: Saagile värav, Purile debüüt | https://sport.err.ee/612742/nybergsundi-eestlaste-hea-nadal-saagile-varav-purile-debuut | Norra tugevuselt kolmandas jalgpallidivisjonis oli hea nädal Nybergsundil, kes kahest mängust neli punkti korjas. |
Aleksandria linna lääneosas põrkasid reedel kokku kaks reisirongi, viimastel andmetel sai vähemalt 41 inimest surma ja 122 vigastada. Üks rong tuli Kairost ja teine Port Saidi linnast.
Meedikud poseerisid õnnetuskohal ja postitasid fotosid muu hulgas Twitterisse, mis põhjustas seal laialdase pahameelelaine.
"See oli ebakohane käitumine," märkis tervishoiuministeeriumi kiirabiteenistuse juht Ahmed al-Ansari.
Egiptuse kiirabiteenistus on rahva hulgas suure au sees pärast meedikute ennastsalgavat tööd nn araabia kevade veriste sündmuste ajal 2011. aastal ja sellele järgnenud vägivaldsel ajaperioodil. | Egiptuse võimud karistasid rongiõnnetusest pilte postitanud meedikuid | https://www.err.ee/612791/egiptuse-voimud-karistasid-rongionnetusest-pilte-postitanud-meedikuid | Egiptuse tervishoiuministeerium teatas laupäeval, et saatis kuus reedesest rongiõnnetusest sotsiaalmeediasse pilte postitanud meedikut karistuseks tööle kõrvalisse Siwa oaasi. |
"Võtku ameeriklased teadmiseks: see oli meie esimene samm," ütles parlamendispiiker Ali Larijani.
Pakett eesmärgiga seista vastu "Ühendriikide terroristlikule ja avantüristlikule tegevusele piirkonnas" võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega. Istungil osalenud 244 rahvaesindajast hääletas eelnõu poolt 240.
USA kehtestas juulis Iraanile raketiprogrammi tõttu sanktsioonid.
Eelnõu annab valitsusele voli eraldada raketiprogrammi arendamiseks täiendavalt 260 miljonit dollarit ja sama palju revolutsioonikaardi välisoperatsioonide tiivale Quds, ütles uudisteagentuur IRNA. | Iraani parlament tõstis kulutusi raketiprogrammile | https://www.err.ee/612790/iraani-parlament-tostis-kulutusi-raketiprogrammile | Iraani parlament kiitis pühapäeval heaks 520 miljoni dollari eraldamise raketiprogrammile, et võidelda USA "avantürismi" ja sanktsioonide vastu ning tõhustada ravolutsioonikaardi operatsioone välismaal. |
Kaevikrajal lasid kvalifikatsioonivõistlusel parima tulemuse Andres Kull (Jaanikese JÜ) 117 tabamusega. Finaalis võidutses samuti Kull, kes edestas hõbemedali võitnud Heikki Jaansalu ühe tabamusega - Kull tabas finaalis 44 märki, Jaansalu 43 märki.
Võistkondlikult tuli Eesti meistriks Jaanikese meeskond koosseisus Andres Kull, Arno Kull, Erkki Kull.
Naiste arvestuses tuli Eesti meistriks Aili Popp, kes tabas 75 märgist 46.
Kaarrajal said kvalifikatsioonivõistlusel parima tulemuse Reino Velleste (Kaitsejõudude Spordiklubi) 113 tabamusega ja Alar Lehtsaar (MSpK), kes tabas 112 taldrikut. Finaalis jõudsid just need mehed kahe parema hulka, kusjuures finaaltulemus oli mõlemal mehel võrdselt 51 tabamust. Ümberlaskmisel oli täpsem Velleste, kes tuli Eesti meistriks. Pronksmedali sai Sergei Druz.
Eesti juunioride meistriks tuli kaevikrajal Kennert Karu 85 tabamusega. Kaarrajal tuli Eesti juunioride meistriks Peeter Jürisson 95 tabamusega.
Veteranide arvestuses oli kaevikrajal täpseim Toomas Ando. | Jahilaskmise Eesti meistrivõistlustel võidutsesid Kull ja Velleste | https://sport.err.ee/612750/jahilaskmise-eesti-meistrivoistlustel-voidutsesid-kull-ja-velleste | Männiku jahilasketiirus toimusid Eesti meistrivõistlused jahilaskmises, kus kaevikrajal võidutses Andres Kull ja kaarrajal Reino Velleste. |
Mike Pompeo tegi avalduse nädalal, mil USA president Donald Trump ähvardas Põhja-Koread ennenägematu "tule ja raevuga" ning Põhja-Korea vastas plaaniga tulistada rakette USA territooriumi Guami lähistele.
Vastuseks küsimusele, kui mures peaksid inimesed olema, ütles Pompeo telekanalile Fox News: "Praegu midagi otsemaid juhtumas pole, kuid ärgu olgu siin kaksipidi mõistmist ... Suurenenud võimalus, et Denverisse lendab tuumarakett, on väga tõsine oht."
Pompeolt küsiti, mida ta silmas peab, kui ütleb "midagi otsemaid juhtumas ei ole".
"Pean silmas paljude väidet, et oleme tuumasõja lävel. Puuduvad luureandmed, mis näitaksid, et oleme täna selles olukorras," lausus Pompeo ja lisas, et USA luurel on Põhja-Koreas toimuvast "üsna hea ülevaade".
Tema sõnul on ta kindel, et Põhja-Korea jätkab raketivõimekuse suurendamist riiki juhtiva Kim Jong-uni ametiajal. "Ta tegi juulis kaks raketikatsetust, mistõttu poleks järjekordne raketikatsetus mulle üllatuseks," ütles Pompeo.
Juulis toimunud katsetused näitasid, et Põhja-Korea arsenalis on USA mandriosani ulatuvad mandritevahelised raketid, ütlesid eksperdid.
Päevaleht Washington Post kirjutas sel nädalal, et USA kaitseluureameti (DIA) hinnangul suutis Põhja-Korea välja töötada mandritevahelisele raketile mahtuva tuumalõhkepea.
Pompeo keeldus ütlemast, mis ajaks suudab Põhja-Korea tuumarünnata USA mandriosa. "Ilmselt on õigustatud öelda, et nad liiguvad selle suunas aina murettekitavamal kiirusel," ütles ta. | CIA: Põhja-Korea ja USA vastasseisus "pole midagi otsemaid juhtumas" | https://www.err.ee/612789/cia-pohja-korea-ja-usa-vastasseisus-pole-midagi-otsemaid-juhtumas | USA ja Põhja-Korea vastasseisus "pole midagi otsemaid juhtumas", kuid poleks üllatav, kui Põhja-Korea teeb järjekordse raketikatsetuse, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht pühapäeval. |
Semenya võidutulemus 1.55,16 on tema seni kehtinud maailma hooaja tippmargist kiirem üheksa sajandiku võrra, kõigi aegade edetabelis jääb see jagama 16. kohta.
Semenya järel võitis ajaga 1.55,92 hõbemedali ka Rio olümpial teiseks jäänud Burundi jooksja Francine Niyonsaba, pronksiga naaseb USA-sse 1.56,65 jooksnud Ajee Wilson.
Neljanda koha sai keenialanna Margaret Wambui (1.57,54), viienda kanadalanna Melissa Bishop (1.57,68), kuuenda isikliku rekordi püstitanud poolatar Angelika Cichocka (1.58,41) ja seitsmenda ameeriklanna Charlene Lipsey (1.58,73). Finaali viimaseks jäi kodupubliku ees jooksnud Lynsey Sharp (1.58,98). | Semenya tuli maailma hooaja tippmargiga taas 800 m maailmameistriks | https://sport.err.ee/612788/semenya-tuli-maailma-hooaja-tippmargiga-taas-800-m-maailmameistriks | Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Londonis triumfeeris naiste 800 meetri jooksus lõuna-aafriklanna Caster Semenya, kes võitis tiitli ka 2009. aastal. |
McMasteri sõnul tahtis Donald Trump, et tema meeskond analüüsiks, mis võib järgmisena juhtuda sisepoliitilises kriisis Venezuelas.
Ametnikud "tahavad tulla toime mitte ainult praeguse olukorraga, vaid paremini mõista, kuidas see kriis võib areneda", lausus McMaster telekanalile ABC.
USA tahab kaitsta Venezuela rahvast ning "ennetada veelgi suuremat humanitaarkatastroofi", lisas ta.
Trump "ei võta üheski taolises olukorras valikuvariante laualt iialgi ära ning see, mida meie talle võlgneme, on valikuvõimalused", ütles McMaster.
CIA: Venezuelast võib saada USA-le "risk"
Kui kaos sisepoliitilises kriisis Venezuelas süveneb, siis võib Venezuelast kujuneda risk USA-le, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht pühapäeval.
Venezuelast "võib vägagi saada risk" USA-le, kui kaos riigis suureneb, ütles Mike Pompeo telekanalile Fox News.
"Seal on kuubalased, venelased, iraanlased, Hezbollah. See on koht, mis ähvardab muutuda väga-väga halvaks kohaks. Seetõttu peab Ameerika seda võtma väga tõsiselt," lausus Pompeo.
USA president Donald Trump ütles reedel, et kaalub Venezuelas ägeneva poliitilise kriisi puhul ka variante, millesse on kaasatud Ühendriikide sõjavägi. "Meil on Venezuela osas palju erinevaid võimalusi, sealhulgas ka sõjaline," ütles Trump ajakirjanikele.
Pompeo sõnul üritas Trump USA sõjaliste sammude tõstatamisel "anda Venezuela rahvale lootust ja võimalust luua olukord, milles demokraatiat saab taastada".
Vabariiklasest senaator ei mõista Trumpi Venezuela-avaldust
USA senati relvateenistuse komitee vabariiklasest liige väljendas arusaamatust president Donald Trump avalduse üle, et ta ei välista Ühendriikide poolt "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile.
"Mul ei ole aimugi, miks me peaksime kasutama sõjalist jõudu Venezuelas," ütles Lõuna-Carolinast valitud senaator.
Grahami sõnul on ta "üsnagi pistrik" ja teab, miks Ameerika väed on Afganistanis, Süürias, Iraagis, Lõuna-Koreas ja Euroopas.
Kuid Venezuela?
"Ma olen mõistlikul määral avatud meelega, kuid lõppude lõpuks peaksime sõjaväge kasutama, kui on olemas rahvusliku julgeoleku huvi, mida saab selgitada Ameerika rahvale. Ma ei näe sellist Venezuelas sõjalise jõu aspektist." | McMaster kaitses Trumpi avaldust USA sõjalisest lahendusest Venezuelas | https://www.err.ee/612767/mcmaster-kaitses-trumpi-avaldust-usa-sojalisest-lahendusest-venezuelas | USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Herbert McMaster kaitses pühapäeval presidendi avaldust, et ta ei välista USA "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile. |
Pikalt püsis Obiriga koos 5000 meetri valitsev maailmameister Almaz Ayana, kes võitis nädala eest 10 000 meetri jooksu kuldmedali, kuid pidi seekord ajaga 14.40,35 leppima hõbedaga.
Pronksi viib Hollandisse Sifan Hassan (14.42,73), esimese kuue hulka mahtusid veel etiooplanna Senbere Teferi (14.47,45), keenialanna Margaret Chelimo Kipkemboi (14.48,74) ja kodupubliku lemmik Laura Muir (14.52,07).
Obiri võidutulemus hõivab käesoleva hooaja edetabelis kuuenda koha. | Almaz Ayana ei suutnud Londonis kuldset duublit vormistada | https://sport.err.ee/612783/almaz-ayana-ei-suutnud-londonis-kuldset-duublit-vormistada | Londoni MM-i naiste 5000 meetri jooksu võitis hooaja edetabelijuht, keenialanna Hellen Obiri, kes ületas finišijoone ajaga 14.34,86. |
Red Bullsi 3:1 eduseisus viimaseid minuteid tiksunud mängus läks olukord veidi tuliseks, kui Joel Lindpere endise tööandja Tyler Adams sarkastilise plaksutamisega Orlando kaitsjate pahameele ära teenis, vahendas Soccernet.ee.
Orlando poolkaitsja Kaka ja varasemalt brasiillasega koos Orlandos mänginud, kuid Red Bullsi vahetatud prantslane Aurelien Collin olid ühed meestest, kes olukorda vahele tulid. Kui tunded juba maha olid rahunemas, pani Kaka selja tagant käe Collinile suu peale - Collin pööras vihaselt ümber, kuid nähes, et tegu oli Kakaga, naersid mõlemad mehed olukorra välja.
Peakohtunik Jorge Gonzalez aga konsulteeris videokohtunikuga, kellega koos võeti vastu otsus Kakale punane kaart määrata. Kuigi Kaka ja Collin üritasid Gonzalezele situatsiooni selgitada, ei võtnud üle kümne aasta MLS-i vilistanud mees neid kuulda ja jäi otsusele kindlaks. | VIDEO | Videokohtunik saatis sõbraga nalja teinud Kaka väljakult ära | https://sport.err.ee/612741/video-videokohtunik-saatis-sobraga-nalja-teinud-kaka-valjakult-ara | Ameerika Ühendriikide jalgpalli profiliiga MLS-i kohtumises New York Red Bullsi ja Orlando City vahel toimus videokohtunike kaasabil kummaline intsident, mis päädis Kaka punase kaardiga. |
Võitjate väravad lõid Romelu Lukaku 33. ja 52., Anthony Martial 87. ning Paul Pogba 90. minutil.
Manchester United tõusis tänu paremale väravate vahele uustulnuk Huddersfield Towni ette tänavuseks esimeseks liidriks. | Huddersfield Town lükati esimese vooru lõpuks liidrikohalt minema | https://sport.err.ee/612768/huddersfield-town-lukati-esimese-vooru-lopuks-liidrikohalt-minema | Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga uue hooaja viimases esimese vooru kohtumises sai Manchester United kodus 4:0 jagu West Ham Unitedist. |
Kuldne esikoht tuli Lähtest pärit noorukile tihedas finišiheitluses šveitslase Sasha Caterinaga, kellest eestlasel õnnestus ühe sekundi võrra nobedam olla. Ujumise järel kaotas neljandana veest väljunud Räppo šveitslasele koguni 23 sekundit, ent suutis rattasõiduga jooksuetapi alguseks vahe tagasi nulli sõita.
Mõlemad mehed jooksid viimased viis kilomeetrit ajaga 16.43, ent teravam lõpp finišisirgel tagas võidu sedapuhku meie mehele. Räppo võiduajaks märgiti 56.27, Caterinal 56.28. Kõigil kolmel osaalal Räppoga samas tempos püsinud sakslane Wilhelm Hirsch kaotas kõvasti sekundeid vahetusalades ning pidi ajaga 56.41 leppima kolmanda kohaga.
Teistest eestlastest jõudsid veel esikümnesse suurepärase võistluse teinud Kevin Vabaorg ja Johannes Sikk, kes saavutasid vastavalt kuuenda ja üheksanda koha. Kuni jooksuetapini hea sõbra ja koondisekaaslase Räppoga koos liikunud Vabaoru jaoks oli tegemist karjääri parima tulemuse kordamisega. Mullu Leedus, Kupiškis, Räppo võiduga lõppenud Euroopa karikaetapil oli Vabaorg samuti kuues.
Suve teises pooles head jooksukiirust näitama hakanud Räppo hooaeg on tervikuna liikunud tõusvas joones. Kolm nädalat tagasi õnnestus tal Tiszaujvaros toimunud juunioride Euroopa karikaetapil murda ennast tugevas konkurentsis seitsmendaks ning nädal hiljem võitis Räppo koduses karikasarjas veenva ülekaaluga Elva etapi.
Naisjuunioridest olid Riias eestlastest parimad 19. finišeerinud Eleri Etverk ning 21. tulemuse kirja saanud Merili-Mai Kivimets. | Henry Räppo võitis karjääri teise juunioride Euroopa karikaetapi | https://sport.err.ee/612766/henry-rappo-voitis-karjaari-teise-juunioride-euroopa-karikaetapi | Juunioride Euroopa karikaetapil Riias tegi suurepärase võistluse Eesti tõusev triatlonitäht Henry Räppo, kes saavutas oma karjääri teise esikoha. Räppo võiduajaks sprindidistantsil märgiti 56 minutit ja 27 sekundit. |
Meeste seas oli avapäeva järel liidrikohal äsja U-20 Euroopa meistrivõistlustel 8002 punktiga pronksi võitnud Karel Tilga, kes otsustas Eesti meistrivõistlustel kaasa teha meeste arvestuses. Talle järgnes Taavi Tšernjavski, kes teise päevaga aga Tilgast mööda läks ja 7561 punktiga meistritiitli võitis. Tilga sai kokku 7489 punkti ja Henri Loose kolmandana 6142 punkti. Tšernjavski krooniti meistriks ka U-23 arvestuses Loose ja Sander Ivarineni (5333 punkti) ees.
U-20 klassis pidi Hans-Christian Hausenberg avapäeva järel samuti liidrikoha loovutama ja Eesti meistriks tuli Johannes Treiel 7242 punktiga. Hausenbergi võistluse rikkus teivashüppes saadud null. Ta tegi kaasa veel odaviske, ent 1500 meetri jooksu enam mitte. Punkte kogunes seetõttu vaid 6382. Kolmanda koha teenis Hendrik Lillemets 6171 punktiga.
Naiste, U-20 ja U-23 koondarvestuses suutis Margit Kalk avapäeval saavutatud liidrikohta hoida ning tuli meistriks 5334 punktiga. Teise koha saavutas Kristella Jurkatamm 5012 punktiga ja kolmanda Terje Kaunissaar 4994 punktiga. | Mitmevõistluse Eesti meistrid on Tšernjavski, Kalk ja Treiel | https://sport.err.ee/612762/mitmevoistluse-eesti-meistrid-on-tsernjavski-kalk-ja-treiel | 11.-13. augustini toimusid Tartus Tamme staadionil Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses. Täna selgusid U-20, U-23 ja täiskasvanute meistrid. |
Põhiklassis läks favoriidina rajale ühtlaselt tugeva võistkonnaga tiitlikaitsja OK Põlva Kobras. Tasavägiseks kujunenud võistluses siirdus OK Põlva Kobras ankrunaine Annika Rihma viimasele etapile 7-sekundilise eduga OK Võru esindaja Eleri Hirve ees. Järgmised võistkonnad jäid juba omakorda paari minuti kaugusele.
Tugeva jooksjana asus Rihma oma edumaad kohe kasvatama ja jõudis finišisse 1.07 enne võrukesi. Finišis sai põlvakatele aga osaks külm dušš kui selgus, et ankrunaine oli hooletusest ühe vale kontrollpunkti läbinud ja võistkonna tulemus seetõttu tühistatud.
Kuldmedalid pälvis hoopis Võru võistkond koosseisus Laura Joonas, Jaagup Truusalu, Kaur Kase, Eleri Hirv. Teise-kolmanda koha konkurentsis möödus Eesti koondise liider Evely Kaasiku (JOKA) tugeva lõpuga vaid 17-aastasest Teele Telgmast (Saue Tammed) ja nimetatud võistkondadele kuulusid seega hõbe- ja pronksmedalid.
Juunioridest tuli Eesti meistriks OK Värska Peko võistkond koosseisus Kristel Kõivo, Kevin Hallop, Karel-Sander Kljužin ja Doris Kudre. | Eesti meistriks orienteerumise sprinditeates tuli esmakordselt OK Võru | https://sport.err.ee/612740/eesti-meistriks-orienteerumise-sprinditeates-tuli-esmakordselt-ok-voru | Pärast eile õhtul äikesetormi tõttu ära jäänud öiseid meistrivõistlusi jätkus orienteerumise Eesti meistrivõistluste sari sprinditeatega Loksa linnas. Teatevõistkonnad koosnesid kahest mehest ja kahest naisest, kes kõik läbisid 10-15 minutilise sprindiraja järjestuses naine-mees-mees-naine. |
Charlottesville'i tänavatele olid laupäeval kogunenud paremäärmuslased ja vastumeeleavaldajad. Kohalikud võimud kuulutasid varem päeval linnas välja hädaolukorra, sest paremäärmuslaste marsiga seoses peljati laiaulatusliku vägivalla puhkemist. Paremäärmuslased kogunesid meeleavaldusele, et takistada lõunaosariikide kindrali Robert E. Lee (1807–1870) ausamba mahavõtmist.
Nagu kardeti, puhkesid paremäärmuslaste ja vastumeeleavaldusel osalenute vahel kokkupõrked. Ühel hetkel kihutas vastumeeleavaldajate sekka auto ning selles rünnakus hukkus üks ja sai viga rohkem kui 20 inimest. Võimude hinnangul rammis auto roolis olnud noormees vastumeeleavaldajaid tahtlikult ning lisaks kinni peetu vastu alustatud isikuvastaseid kuritegusid puudutavale juurdlusele on föderaalne juurdlusbüroo (FBI) alustanud ka kodanikuõiguste rikkumist puudutavat juurdlust.
Asjaolu, et Trump ei toonud oma laupäeva õhtul tehtud pöördumises välja valgete ülimuslikkust kuulutavaid paremäärmuslasi ning süüdistas vägivallas "kõiki osapooli", pälvis USA meedias palju kriitikat ning sellega liitusid ka mitmed mõjukad vabariiklastest kongresmenid, vahendasid Fox News, Politico ja Vox.
"Härra president - me peame nimetama kurjust selle õige nimega. Tegu oli valgete ülimuslikkuse toetajatega ning see oli siseriiklik terrorism," teatas näiteks Colordado vabariiklasest senaator Cory Gardner.
"Rahva jaoks on oluline kuulda, et president kirjeldab sündmusi Charlottesville'is sellena, mis nad olid - valgete ülimuslikkuse toetajate terrorirünnakuna," märkis Floridat esindav senaator Marco Rubio.
Samast osariigist pärit esindajatekoja liige Ileana Ros-Lehtinen lisas: "Valgete ülimuslikkuse toetajad, neonatsid ja antisemiidid on meie Ameerika väärtuste täielik vastand. Viha ja fanatismi puhul ei ole mingeid "osapooli"."
"Natsid, Ku Klux Klan ja valgete ülimuslikkuse toetajad on eemaletõukavad ja esindavad kurjust," märkis Texasest pärit senaator Ted Cruz. "Ja meil kõigil on moraalne kohustus võtta sõna nende poolt levitatavate valede, sallimatuse, antisemitismi ja vaenuõhutamise vastu. Olles näinud seda kohutavat videot, kus autojuht kihutab tahtlikult meeleavaldajate sekka, kutsun ma justiitsministeeriumi üles koheselt uurima ja esitama süüdistust selle groteskse siseriikliku terroriakti asjus."
Ka mitmed teised juhtivad vabariiklased - näiteks Orrin Hatch, Tim Scott, Paul Ryan ja Cathy McMorris Rogers - on Charlottesville'i sündmusi kommenteerides kasutanud presidendist otsekohesemaid süüdistusi - ehk mõistnud hukka "valgete ülimuslikkust" toetavad paremäärmuslased ja nimetanud autorünnakut "siseriiklikuks terrorismiks".
Orrin Hatch kusjuures rõhutas oma Twitteri-postituses, et tema "vend ei andnud oma elu Hitleri vastu sõdides selleks, et natside ideed saaksid tema kodumaal ilma vastuseisu kohtamata levida".
Ka Valge Maja endine kommunikatsioonijuht Anthony Scaramucci, kes pühapäeval ABC Newsile intervjuu andis, avaldas arvamust, et Trump poleks pidanud võtma pöördumises palju otsekohesema tooni. "Presidendi moraalset autoriteeti omades, pead sa sellised asjad välja ütlema," rõhutas ta.
Demokraatide ridadesse kuuluv Charlottesville'i linnapea Michael Signer kritiseeris CNN-is Trumpi pöördumist ning märkis Valge Maja poolt pole märgata mingit juhtrolli võtmist. Samuti väitis Signer, et Trumpi valimiskampaania on paremäärmuslasi julgustanud.
Valge Maja teatas pühapäeval kommentaariks, et president mõistis hukka igasuguse vägivalla ja vaenuõhutamise ning seega ka paremäärmuslased.
PHOTOS: Chaos and violence in #Charlottesville: https://t.co/NYn5fqBqpr pic.twitter.com/rmUZDmKDqa
— POLITICO (@politico) August 13, 2017 | Vabariiklasest poliitikud pole rahul Trumpi Charlottesville'i avaldusega | https://www.err.ee/612757/vabariiklasest-poliitikud-pole-rahul-trumpi-charlottesville-i-avaldusega | Mitmed vabariiklastest poliitikud pole rahul viisiga, kuidas president Donald Trump Charlottesville'is toimunud vägivalda kommenteeris, ning leiavad, et riigipea oleks pidanud väljendama paremäärmuslaste suhtes otsekohesemat hukkamõistu. |
Hamburg on tänavu seni ainus avaringis välja langenud kõrgliigaklubi. Raskustes oli ka mullu üleminekumängude kaudu 1. Bundesliga koha säilitanud VfL Wolfsburg, kes sai siiski vastase väljakul Ignacio Camacho 60. minuti tabamusest 1:0 jagu neljandas liigas mängivast Norderstedti Eintrachtist.
Tulemused:
1. FC Schweinfurt 05 (IV) - SV Sandhausen (II) 2:1
TSV 1860 München (IV) - FC Ingolstadt 04 (II) 1:2
Bonner SC (IV) - Hannover 96 2:6
Eintracht Norderstedt (IV) - VfL Wolfsburg 0:1
FC Nöttingen (V) - VfL Bochum (II) 2:5
Spfr. Dorfmerkingen (VI) - RB Leipzig 0:5
SV Morlautern (V) - Greuther Fürth (II) 0:5
VfL Osnabrück (III) - Hamburger SV 3:1 | Saksamaa suurklubi raskused jätkuvad – nüüd komistati karikasarjas | https://sport.err.ee/612756/saksamaa-suurklubi-raskused-jatkuvad-nuud-komistati-karikasarjas | Alates Saksamaa jalgpalli Bundesliga loomisest ainsana kõik aastad kõrgeimasse seltskonda kuulunud, kuid viimastel hooaegadel väljakukkumise vastu võidelnud Hamburger SV pudenes täna konkurentsist Saksamaa karikavõistlustel, kus kaotas esimeses ringis võõrsil kolmandal liigatasemel mängivale VfL Osnabrückile 1:3. |
Kolumbia sportlasele järgnesid neutraalse lipu all võistlenud venelane Sergei Širobokov 1:18.55 ning brasiillane Caio Bonfim 1:19.04-ga.
Võistluste üks favoriite, britt Tom Bosworth võeti poolel distantsil rajalt maha.
Tulemused:
1. Eider Arevalo COL 1:18.53
2. Sergei Širobokov ANA 1:18.55
3. Caio Bonfim BRA 1:19.04
4. Lebogang Shange RSA 1:19.18
5. Christopher Linke GER 1:19.21
6. Dane Bird-Smith AUS 1:19.28
7. Kaihua Wang CHN 1:19.30
8. Alvaro Martin ESP 1:19.41
9. Alberto Amezcua ESP 1:19.46
10. Miguel Angel Lopez ESP 1:19.57
11. Isamu Fujisawa JPN 1:20.04
12. Artur Brzozowski POL 1:20.33 | Meeste 20 km käimise kuld läks Kolumbiasse, brittide soosik võeti maha | https://sport.err.ee/612751/meeste-20-km-kaimise-kuld-laks-kolumbiasse-brittide-soosik-voeti-maha | Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis meeste 20 km käimise Eider Arevalo, ajaga 1:18.53. |
Saar võitis nii eilse kvalifikatsiooni kui ka tänased mõlemad võistlussõidud. Tänases esimeses sõidus läks Saar kohe stardis juhtima ja kasvatas kahe ringiga edumaa 5sekundiliseks. „Siis lehvisid punased lipud ning sõit peatati – stardipuuga olid probleemid, see põrkas teise rea startijatele üles,“ ütles Saar. Peale stardipuu parandamist anti kordusstart, mille Saar taas võitis ja sai üksinduses sõidu liidrikohal lõpetada. „Tunne oli super, sõidu lõppedes oli edu 40 sekundit.“
Saare nimel on ka kiireim ringiaeg 1.52,367, mis oli ülejäänud konkurentidest enam kui sekund kiirem. Esimeses sõidus oli teine leedulane Domantas Vaznys ja kolmas norralane Christopher Tvaraen (mõlemad Yamaha).
Ka teises sõidus asus Saar kohe juhtima ning lõpetas esimesena, edu teisena lõpetanud Jani Tanhuanpää (Yamaha, Soome) ees 6,4 sekundit, kolmas oli Vaznys. Saar võitis etapi Vaznyse ja Tanhuanpää ees. Sander Parts (KTM, Valga MK) oli 14., Martin Filatov (Honda, Catwees Honda Racing, Kagu MK) 18., Kaspar Kangur (Honda, Catwees Honda Racing, Paikuse MK) 19. ja Priit Järvloo (Kawasaki, Sõmerpalu MK) 20.
Quadide järgmine EM-etapp toimub juba tuleval nädalavahetusel, 18.-20. augustil Kiviõli Motofestivali raames. | Kevin Saar võitis Lätis quadide EM-etapi | https://sport.err.ee/612749/kevin-saar-voitis-latis-quadide-em-etapi | Kevin Saar (Honda, Catwees Honda Racing, Pärnu Motoclub) võitis täna Lätis, Stelpes toimunud kolmanda quadracerite Euroopa meistrivõistluste etapi. |
Scaramucci rääkis ABC Newsiga esimest korda pärast seda, kui ta juuli lõpus pärast vaid kümnepäevast karjääri vallandati.
Vallandamine järgnes Scaramucci vestlusele New Yorkeri ajakirjanikuga, mille raames ta roppusi kasutas ning oma kolleegide - näiteks tollase Valge Maja personaliülema Reince Priebusi ja poliitikastrateeg Steve Bannoni - kohta halvasti ütles. Scaramucci on oma kõnepruuki hiljem üritanud põhjendada väitega, et tema arvates polnud vestlus ajakirjanik Ryan Lizzaga mõeldud avalikustamiseks. Lizza on aga korduvalt rõhutanud, et Scaramucci ei öelnud telefonikõne jooksul kordagi, et nende jutt oleks kuidagi nn off the record.
ABC Newsi saates ajakirjanik George Stephanopoulosega rääkis Scaramucci aga olukorrast võimukoridorides.
"See, mis Washingtonis praegu toimub... on see, et president ei esinda poliitilist eliiti ning seega on mingil põhjusel need inimesed otsustanud, et nad tahavad ta välja visata," selgitas endine kommunikatsioonijuht.
"Ma arvan, et Washingtonis on elemente, sealhulgas ka Valges Majas, kes ei aita just presidendi huvidele või plaanidele kaasa," nentis Scaramucci.
Kui Scaramuccilt küsiti selliste inimeste nimesid, vastas ta, et ta on juba "mõningaid nimesid nimetanud" ning et strateegilised muudatused on paika pandud.
Scaramucci lisas, et president peaks oma meeskonda tooma juurde rohkem "lojaalseid inimesi", et oma poliitilisi plaane ellu viia.
Scaramucci: "I don't think you're going to change the president. The president's going to do what he wants to do." #ThisWeek pic.twitter.com/VxSQf7renE
— This Week (@ThisWeekABC) August 13, 2017
Anthony Scaramucci on if he deserved to be fired: “What happened was sort of meant to happen." https://t.co/n7TqA3VDnW pic.twitter.com/O8MrrtDYRD
— ABC News (@ABC) August 13, 2017
Scaramucci on Trump's Charlottesville statement: "He needed to be much harsher as it related to white supremacists." https://t.co/Fak9Z5Reyf pic.twitter.com/bSy8Nbu0Og
— ABC News (@ABC) August 13, 2017
Scaramucci says phone call with Ryan Lizza was "mischaracterized": "When you hear the tape, it's a very normal conversation." #ThisWeek pic.twitter.com/jOvEPQzRvd
— This Week (@ThisWeekABC) August 13, 2017
Anthony Scaramucci on if Bannon has to go: "I think the president knows what he's going to do with Steve Bannon." https://t.co/qarjQO8ADl pic.twitter.com/bVaA1SDPsv
— ABC News (@ABC) August 13, 2017
Appreciate @GStephanopoulos fairness today. Looking forward to @colbertlateshow tomorrow night. https://t.co/8zJDzj0GZw pic.twitter.com/iPhiJQ6HHX
— Anthony Scaramucci (@Scaramucci) August 13, 2017 | Scaramucci: Valges Majas on inimesi, kes soovivad Trumpist vabaneda | https://www.err.ee/612747/scaramucci-valges-majas-on-inimesi-kes-soovivad-trumpist-vabaneda | Valge Maja endine kommunikatsioonijuht Anthony Scaramucci ütles pühapäeval intervjuus ABC Newsile, et Washingtonis on tööl hulgaliselt inimesi, kes töötavad teadlikult president Donald Trumpi vastu ning üritavad teda ametist lahti kangutada. Scaramucci sõnul on selliseid töötajaid ka Valges Majas. |
Londoni klubi asus kohtumist esiliiga mulluse parima Newcastle'i vastu juhtima 61. minutil, kui skoori tegi Dele Alli. Lõppseisu 2:0 seadis üheksa minutit hiljem tabloole Ben Davies.
Newcastle pidi ligi pool mängu hakkama saama vähemuses, sest 48. minutil eemaldati Jonjo Shelvey. | Tottenham Hotspur alustas hooaega raske võiduga | https://sport.err.ee/612748/tottenham-hotspur-alustas-hooaega-raske-voiduga | Mullu Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel teise koha saanud Tottenham Hotspur alistas tänavuse hooaja avavoorus võõrsil Newcastle Unitedi 2:0. |
Viimane saavutussportlik võistlusstart jäi Latinil möödunud aasta suvesse (Eesti meistrivõistlused), mil paraku oli juba teada, et Rio olümpiale meie meestriatleetidel sedapuhku asja ei ole. „Kahjuks ei saanud ma mitmete asjaolude tõttu kvalifitseeruda Riosse ja nüüd ma võtan vaheaja, vaatan tagasi ja mõtlen, kuidas siit edasi minna,“ vastas Latin toona paljude inimeste küsimustele tema edasiste plaanide kohta, välistamata seejuures uue olümpiatsükli kaasategemist.
Professionaalsest spordist ajutiselt taandununa suunas Latin enamuse oma energiast ülikoolis hariduse omandamisele. Veel kevade hakul ei osanud Latin võimalike võistlusstartide kohta infot anda. Ütles vaid, et parimal juhul teeb võib-olla midagi suve lõpus.
Palavates oludes Yucatani MK-etapil kaotas tippsport naasnud Latin 750 meetri ujumisega parimatele enam kui poole minutiga, loovutades kohti ja sekundeid ka rattasõidus. Ent viiekilomeetrise jooksudistantsi 16 minuti ja 25 sekundiga läbinud Latinil õnnestus võistluse viimasel kolmandikul oma positsiooni tugevalt parandada ning lõpetas hooaja avastardi korraliku 17. kohaga. Lõppaeg 0:56:14 oli mehhiklasest võitja Irving Perezi ajast nõrgem minut ja 18 sekundit.
Latin tunnistab, et MK-karusselli naasmise taga olid ka puht praktilised kaalutlused, kuna liigpikk võistluspaus tõrjunuks eestlase maailma edetabelis kaugele tahapoole, kust madala ränkinguga sportlastel ei pruugi enam koheselt avaneda võimalust MK- ja MM-sarja etappidel kaasa lüüa.
Järgmisena ootabki Latinit ees MM-sarja etapp Stockholmis, kus eestlasel on võimalik kontrollida oma hetkevormi triatlonimaailma absoluutse paremiku hulgas. | Triatleet Latin tegi aastase võistluspausi järel MK-etapil hea tulemuse | https://sport.err.ee/612739/triatleet-latin-tegi-aastase-voistluspausi-jarel-mk-etapil-hea-tulemuse | Taas võistlusvormi selga tõmmanud Aleksandr Latin tegi aastase vaheaja järel esimese ja väga korraliku triatlonivõistluse rahvusvahelises konkurentsis. Mehhikos toimunud Yucatani maailmakarikaetapil näitas eestlane 17. lõppaega, sprindidistantsi läbimiseks kulus tal 56 minutit ja 14 sekundit. |
"Mis koolide digitaliseerimisse puutub, siis on Saksamaa veel arenguriik. Arvutid, tahvelarvutid või e-tahvlid – arvutiga ühendatud interaktiivtahvlid – ei kuulu (Saksamaa) igapäevasesse haridusellu. Välisriigid näitavad, et saab ka teisiti: teadupoolest kaugeltki mitte rikkas Eestis kasutavad kõik koolid esimesest klassist alates nii tahvelarvuteid kui ka traadita internetti. Saksamaal aga kestab ikka veel kriidiajastu," kirjutab Weser-Kurier. "Ja Bremenis on mõned koolitahvlid sedavõrd päevinäinud, et nende kasutamine on tulnud ära keelata."
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli juhitava kristlik-demokraatliku liidu (CDU) ridadesse kuuluval haridusministril Johanna Wankal õnnestus 2016. aasta oktoobris pööre saavutada, kui ta 5 miljardi eurose digitaalleppe välja kuulutas. Ometi selgus hiljem, et tegu oli spekulatsiooniga, sest samuti CDU-sse kuuluva Wolfgang Schäuble juhitav rahandusministeerium polnud projekti jaoks raha eraldanud, nentis Weser-Kurier.
Nii käibki kurbmäng edasi. Nutitelefonid ja arvutid määravad juba ammugi noorte igapäevaelu, aga koolis pole neil mingit tähtsust, kirjutab Weser-Kurier. Isegi paljukiidetud haridusliidumaal Baieris saab gümnaasiumitunnistuse kätte, ilma et oleks geograafias, ajaloos või füüsikas kordagi pidanud netti minema. Seejuures sillutab internet teed selliste andmebaaside, teabeallikate ja õppematerjalini, mida isegi parim õpik pakkuda ei suuda. | Saksa meedia: erinevalt Eestist kestab Saksamaa koolides "kriidiajastu" | https://www.err.ee/612743/saksa-meedia-erinevalt-eestist-kestab-saksamaa-koolides-kriidiajastu | Bremeni päevaleht Weser-Kurier kirjutab enda võrguväljaandes, et kui Eesti koolides algab töö tahvelarvutitega juba esimeses klassis, siis Saksamaal kestab jätkuvalt kriidiajastu. |
Meeste epee finaalis alistas Priinits torgetega 15:10 Jüri Salmi (Tallinna Mõõk). Kolmandad kohad said Klim Gusarov (Tallinna Mõõk) ja lätlane Ruslans Nakonecnijs. Kokku osales 48 vehklejat.
Naiste epee finaalis oli Zuikova torgetega 15:11 parem Katrina Lehisest (En Garde). Kolmandad kohad teenisid Gaia-Marianna Salm (Tallinna Mõõk) ning Nelli Paju (En Garde). Kokku oli osalejaid 44. | Valge Daami vehklemisturniiri võitsid Priinits ja Zuikova | https://sport.err.ee/612738/valge-daami-vehklemisturniiri-voitsid-priinits-ja-zuikova | Eile Haapsalus peetud traditsioonilisel Valge Daami vehklemisturniiril võidutsesid Sten Priinits (En Garde) ning Veronika Zuikova (Tallinna Mõõk). Eesti vehklejatele pakkusid konkurentsi ka külalised Soomest, Lätist, Venemaalt, Norrast, Belgiast ja USA-st. |
Hiinlanna edestas finišis hõbeda pälvinud mehhiklannat Maria Guadalupe Sanchezit ühe sekundiga. Pronksi teeninud itaallanna Antonella Palmisano kaotas võitjale 18 sekundit.
Võistluste suurfavoriit Lyu Xiuzhi oli võtmas pronksi, kuid hiinlanna diskvalifitseeriti paarkümmend meetrit enne lõpujoont.
Tulemused:
1. Jiayu Yang CHN 1:26.18
2. Maria Guadalupe Gonzalez MEX 1:26.19
3. Antonella Palmisano ITA 1:26.36
4. Erica De Sena BRA 1:26.59
5. Sandra Arenas COL 1:28.10
6. Ana Cabecinha POR 1:28.57
7. Kimberly Garcia PER 1:29.13
8. Na Wang CHN 1:29.26
9. Laura Garcia-Caro ESP 1:29.29
10. Maria Perez ESP 1:29.37
11. Mirna Ortiz GUA 1:30.01
12. Viktoria Madarasz HUN 1:30.05 | Naiste 20 km käimine sai lõpplahenduse finišisirgel, favoriidile disklaf | https://sport.err.ee/612735/naiste-20-km-kaimine-sai-lopplahenduse-finisisirgel-favoriidile-disklaf | Londonis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis naiste 20 km käimise Yang Jiayu 1:26.18-ga. |
Kunstnikku asub uues linateoses kehastama näitleja Leonardo DiCaprio, kirjutab Variety.
DiCapriost saab ka üks filmi produtsentidest.
Näitleja valik sellesse rolli polnud päris juhuslik. Tema ema sõnul sai poiss oma nime just kuulsa da Vinci järgi, kuna laps põtkis kõhus nimelt siis, kui ta 1974. aastal Firenzes Uffizi galeriis kunstniku töödega tutvus.
Walter Isaacsoni kirjutatud biograafiad on siiani olnud tõelised menukid, teiste hulgas näiteks teosed Henry Kissingerist, Steve Jobsist jt. Tema Albert Einsteini elulool põhineva raamatu filmiversioonis kehastas peategelast Geoffrey Rush.
"Leonardo da Vinci" raamat ilmub tänavu sügisel. | Leonardo DiCaprio asub peagi kehastama nimekaimust kunstnik da Vincit | https://menu.err.ee/612733/leonardo-dicaprio-asub-peagi-kehastama-nimekaimust-kunstnik-da-vincit | Paramounti ja Universali seitsmekohaliseks paisunud rahalahingust väljus võitjana esimene ning sai sellega õiguse Walter Isaacsoni kirjutatud raamatule Leonardo da Vincist. |
Itaallasest Ducati piloot edestas finišis hispaanlastest Honda võidusõitjaid Marc Marquezi 0,176 ning Dani Pedrosat 2,661 sekundiga. Neljas oli Dovizioso hispaanlasest tiimikaaslane Jorge Lorenzo, kes kaotas 6,663 sekundit.
Esikuuiku lõpetasid prantslane Johann Zarco ja hispaanlane Maverick Vinales, olles võitjast aeglasemad vastavalt 7,262 ning 7,447 sekundit. Seitsmenda koha sai 8,995 sekundi suuruse kaotusega võitjale itaallane Valentino Rossi. Kogu kolmik sõidab Yamahaga.
Samad seitse meest domineerivad ka MM-sarja üldarvestuses. Juhib tiitlikaitsja Marquez 174 punktiga, kellele järgnevad Dovizioso 158, Vinales 150, Rossi 141, Pedrosa 139, Zarco 99 ja Lorenzo 79 silmaga. | Dovizioso võttis Austrias Hondade ees napi võidu | https://sport.err.ee/612734/dovizioso-vottis-austrias-hondade-ees-napi-voidu | Mootorrataste ringrajasõidu MM-etapil Austrias võttis kuninglikus MotoGP klassis esikoha teiselt positsioonilt alustanud Andrea Dovizioso. |
Käesoleval aastal läbiviidava haldusreformi tulemusel muutub oluliselt Eesti kohaliku omavalitsustasandi haldusstruktuur: 213 omavalitsusüksuse asemel saab Eestis olema alla saja omavalitsusüksuse.
Eesti riikliku piirkondliku statistika peamiseks objektiks on siiani omavalitsusüksus, mille kohta riikliku statistika tootmine võimaldas analüüsida Eesti regionaalarengut, kirjutas statistikaameti peadirektor Mart Mägi.
„Kas haldusreformijärgselt piisab Eesti regionaalarengu planeerimiseks ainult haldusüksuse tasandil tehtavast riiklikust statistikast ning milliseid näitajaid on vaja Eesti siseriikliku arengu seireks toota, neile küsimustele peavad vastuse andma eelkõige riikliku statistika tarbijad,“ kirjutas Mägi.
Statistikaamet palub oma esindaja töörühma määrata maaeluministeeriumil, sotsiaalministeeriumil, haridus- ja teadusministeeriumil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil.
Töörühmas osalema palutakse Eesti omavalitsusliitude esindaja, ettevõtjate ja töövõtjate esindaja. Töörühma töösse on kaasatud statistikaameti spetsialistid ning töörühma peamine ülesanne on määrata statistilised näitajad, milleta pole võimalik Eesti piirkondliku arengu seire. | Haldusreform muudab statistikaameti tööd | https://www.err.ee/612732/haldusreform-muudab-statistikaameti-tood | Statistikaamet moodustab töörühma, et teha kindlaks, kuidas oleks peale haldusreformi kõige otstarbekam piirkondlikku statistikat toota ja Eesti regionaalarengut analüüsida. |
Tööinspektsioon saatis reedel sotsiaalministeeriumile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ettepanekud, mis väljendaksid täpsemalt väärteopoliitikat töökeskkonna valdkonnas. Selle järgi oleks töökohale või -vahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest tööandja poolt karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Samasugused karistused ootavad tööandjat ka juhul, kui rikkumisega kaasnes oht töötaja tervisele või elule või kui töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmisega kaasnes raske tervisekahjustus või surm.
Ka tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest ootaksid inspektsiooni ettepaneku põhjal tööandjaid samasuured karistused. | Tööohutuse rikkumine võib peagi tuua 32 000 eurot trahvi | https://www.err.ee/612730/tooohutuse-rikkumine-voib-peagi-tuua-32-000-eurot-trahvi | Tööinspektsioon tegi ettepaneku täpsustada tööohutusealaseid väärteokoosseise nii, et ohutusnõuete eiramise puhul ulatub juriidilise isiku trahv kuni 32 000 euroni. |
Euroopas alati üheks medalifavoriidiks olev Serbia näitas head hoogu pühapäeval, kui Belgradis toimunud turniiril alistati Kreeka koguni 93:61.
Bogdan Bogdanovic viskas võitjate kasuks 14, Vladimir Lucic 13 ja Boban Marjanovic, Milan Macvan ja Marko Guduric lisasid kõik 8 silma. Kreeklaste poolel vastas Ioannis Bourousis 13 punktiga.
Kaasanis toimunud turniiril alistas Venemaa 89:60 Saksamaa koondise. Timofey Mozgov tõi võitjatele 15 punkti ja Mihhail Kulagin lisas 13 silma. Sakslaste edukaim oli Robin Benzing 11 silmaga.
Island sai samuti Kaasanis 60:56 võidu Ungari üle. Martin Hermannsson viskas 14, Kristofer Acox ja Hlynur Bäringsson lisasid kumbki 13 punkti. Zoltan Perl vastas Ungari poolel 17 punktiga. | Serbia ja Venemaa korvpallikoondised said suured võidud | https://sport.err.ee/612727/serbia-ja-venemaa-korvpallikoondised-said-suured-voidud | Augusti lõpus algavaks EM-finaalturniiriks valmistuvad korvpallikoondised peavad hoogsalt kontrollmänge. |
Olimpija alustas mängu bravuurikalt ning juba avapoolaeg võideti 2:0. 40. minutil kollase kaardi saanud Antonov võeti puhkama 72. minutil, kui seis oli veel 0:3, kirjutab Soccernet.ee.
Viiest voorust neljas võidu noppinud Olimpija jätkab koos Mariboriga liidrina, Rudar on kuue punktiga kümne meeskonna konkurentsis viiendal positsioonil. | Ilja Antonov ja Velenje lasid liidril lüüa endale neli väravat | https://sport.err.ee/612706/ilja-antonov-ja-velenje-lasid-liidril-luua-endale-neli-varavat | Ilja Antonov sai Sloveenia kõrgliigas algkoosseisudebüüdi, kui Velenje Rudar jäi 0:4 alla liidrile Ljubljana Olimpijale. |
Ütlen seda iseendale ja teistele kinnituseks kõva häälega veel kord üle: NUKU on nende aastatega, uue näo ja käesuunamisega, tõusnud kõvale tasemele. Ei, varemgi loodi sääl rahutukstegevaid tükke, aga vahel tegi mõni haltuurakas õige veidral moel rahutuks. Praegu ma pole seda kaua tundnud, aastaid, ja see on hää, see on õige tunne.
Mehis Heinsaar on mind alati rahutuks teinud, ta on meie aja üks olulisem eesti kirjanik – üks paremaid loojutustajad, kes on loonud omailma, mis on parem kui ükskõik milline tehislik paradiis, kuigi äraspidisuselt, nihkelt meenutab neid. Jah, Heinsaare kõrvale on raske kogu me kirjandusloos samasugust jutuvestjat-poeeti leida.
Lauri Saatpalu on mind ka vahel rahutuks teind. Pantokraatori helimaailm. Siis omal moel just Saatpalu viiski mind iiri folgi juurde oma muusikaga, versioonidega – selles maailmas olen ma tänini kinni. Ja siis veel muidugi laulud nagu "Näitleja", säärased ainulaadsed jutustajaleiud, milleni paljud eesti laululoojad-luuletajad ei küüni.
Aare Toikka on kõik nood ärevused põiminud üheks. NUKU tükk "Mees, kes ei teinud midagi" ühendab Heinsaare eri lood ja lisab neile Saatpalu laulud. Kui ma peaksin seda kirjeldama – ja paraku ma pean, see on iseendale võetud rumal kohustus –, siis on lavastuse meetod siin loojutustamine koos kontserdiga. Ja see pole üldse paha! Jah, ei ole psühholoogilist muutust-arengut, võib-olla Mihkel Vendeli mängitud Justus kasvab noorest armunust vihkajaks ja tapjaks. Aga üldiselt ongi eesmärk anda ruumile ja loole teatav staatika (mida siis sähvatustega rikkuda): on üks väga rahulik küla, küngas, kodukant … ja sellesse rahhu pressib end veider ärevus. Rahust saab rahutus.
Rosita Raud ehitas maailma – küla ja elamise – korvidest, vanadest suurtest korvidest. Nende tegemine on töö, nende kude on tihedasti põimitud. Hää korv hoiab kõik kinni. See on kasulik ja tugev asi, aga samas, kui miski on nii tugevalt põimitud, kas ta hoiab kinni ka unistuste maailma?
Ei lase kedagi sisse? Ei lase kedagi välja?
Mees, kes mitte midagi ei tee (Mart Müürisepp) on muidugi igale Eesti külale kohutav koorem. Pole hirmsamat kasutust logardist, eks! Neetud luuletaja, ütleks mõni. See on geneetiliselt veel kuskilt sellest rabamiseajast, kui rabamine ja rassimine oli ainus, mis hinge sees hoidis. Aga Heinsaare lugudes on käimalükkaja sageli … kuidagi passiivne. Ta ei pruugigi suurt midagi teha. Unistab ehk millestki, või on põimitud miskisse isevärki, saatanlikku lukku (nagu vahel Bulgakovil), saab puudutatud võlukunstist, aga kaotab selle kuidagi ja jääb igatsema ja see igatsus hakkab kaevama-kiusama, kandma ta ülejäänd elu. Kuhu ta ka ei läeks. Halvemal juhul saab tast kannatuskunstnik.
See on koht, mis kutsub toreda lihtsa inimese irvitama: sellised need purkisittujad on. Kannatavad oma kunsti nimel. Mittemillegipärast, edevuse pärast. Rumaluse pärast. Nagunii surevad nälga oma tööga. Vahel mõni armub ja imetleb, vahel mõni vihastabki. Vahel saadab neid veider edu, aga kui nad on päris kannatuskunstnikud, siis nad ei oska sellest pidada.
Mille pärast on siis seekord kogu trupp kannatanud? Esiteks mõjub lavastus kerge tuulehoona. Kui lugu keerabki tumedaks, siis loo rääkimise viis on kerglane, sujuv, voolav. Ja see on võluv. Mingis mõttes mõjus see mulle nagu noortetükk, aga ma ei kasuta seda siin halvustavalt. Mul on tunne, et noore, avatud hingega inimesel on seda kergem, omasem vaadata.
Trupitükk, kambatükk, isegi kambavaimu tükk. Ja selles on hää energia – üksteisemärkamise ja kaasamängimise tunne ja lust. Nukuteatri vahendeid kasutades luuakse koos lavakujud, mängitakse mängus mängu ja räägitakse loos lugu. See hoog ja lust on väärt kannatamist küll, sest publikus on kannatamatulgi inimesel raske kannatusterada leida.
Teiseks tabab too lugu mingis mõttes me ajavaimu: ühiskond justkui askeldab, töötab, rabab, kõik katsuvad mängida seda turumajandusemängu, kui ammu oleks aeg asju ümber mõtelda: kui töö kaob, nagu ta kaob, siis saab seda asendada n-ö sotsiaalne töö, pseudotöö, et inimene ikka midagi teeks, või siis midagi loovat, koos kodanikupalgaga.
Viimane tundub tummisem variant, tulevik on kannatuskunstnike päralt ja nende päralt, kes n-ö midagi ei tee. Sest mingis mõttes on kõik tegevused, mis saavad uue asjaliku sisu, tolle vana kooli tööühiskonna jaoks mittemidagitegemine. Muidugi, korve annab alati punuda. Korvipunumisroboteid mingi etnograafiatehisintellekt veel vahest ei leiuta.
Kolmandaks: muusika. Saatpalu kirjutet laulud, Paul Danieli bändile säätud. Sellesse muusikasse oli kerge libiseda, selles oli kerge hingata. Nii et muusikatükk, mis ei ole muusikal, vaid pigem nagu … kontsert, mis segab end sujuval moel loojutustamisse vahele. Kuidagi ohtlikult pretensioonitult, nii et see kabareestiil hakkab mõjuma ja kiusama …
Saatpalu loodud bändiliider ja õhtujuht, isand Vanadus, on just täpselt säärase südamliku maailma saatan, ettenägelik, pea kõiketeadev, aga suuresti mitte sekkuv – vaid äärmise vajaduse korral, ja siis ka pigem kaasatundlikult kui kuratlikult. See on lavastuse raam ja lugu. See, mis võiks olla igal muul juhul tüki nõrkus, saab siin tugevuseks.
Neljandaks, muidugi, see tükk ei ole töötamisest. See on armastamisest-unistamisest, sellest, et me ei saa valida, keda me armastame, miks me armastame. Võib-olla toopärast, et … too teine ei tee midagi, ta lihtsalt on … Selles mõttes: siin mul korra kripeldas, ma mõtlin, lavastusel-lavastajal on ehk vaja, et muinasjutul oleks see asi, mis muinasjuttudel tavaliselt on …
… aga Heinsaare lugudes seda vaja ei ole. Tõsi, Toikka jutustatud Heinsaar ongi midagi muud kui Heinsaar ise. Heinsaar jätab mind rahutumaks-meeletumaks-eksinumaks kui see teatritükk. See äraeksimiseteater – ja mõnikord on hää eksind olla – asub mu jaoks kuskil mujal. Enesekaotamine ei käi siin tükis lavaliste vahenditega. See peab siis juhtuma vaatajas …
Muidugi on totter võrrelda raamatut lavalooga. "Mees, kes ei teinud mitte midagi" on vana kooli tükk, seda oleks saanud mängida peaaegu ka XIX sajandil. Aga see pole jällegi kuidagi halvustav. Ja tegelikult pole see ka pretensioonitu, sest selle töötama saamiseks peab väga palju tööd rabama. Et oleks see tunne, et nagu eriti palju ei tehtagi … Ja loojutustamine koos muusikutega – see on nagu mõnelt tänaselt muinasjutu- või kirjandusfestivalilt … või mõnelt tänavanurgalt või kohvikuõhtust või lõkkeveerest, see on päris asi. Ainult et Toikka on tõstnud selle taskuteatriformaadi suurele lavale ja andnud talle teistsuguse, teatraalse ruumi hingamise. Mis polnud sugugi halb idee, nagu selgus.
Pole üldse paha idee. Mitte, et ma tolt kambalt vähemat oodanukski. Ühesõnaga: mittemidagitegemine neil ei õnnestunud, selle asemel tehti peenetundeliselt, sordiini all ja läbimõeldult üks lugu. Üks muinasjutuõhtu. Siuke, mis jätab loo tiksuma küll, mis tuleb kaasa suga, mis tuleb muidugi kaasa. Eriti kui sa oled noor või oskad olla, mõelda nagu noor.
Kui isand Vanadus su kätte saab, siis on muidugi läbi. Siis on seda kõike lihtsalt kurb vaadata. Aga mis on üks koguaeg kurb olemine ka niiväga väärt, et me ei saaks olla rõõmsad, et me ei saaks olla lihtsalt. Ja et ei saa valida, peab lihtsalt olema. See on kohutav tunne, kes ikka tahaks selle kontrolli ära anda. Mees peab teadma, valima ja tegema, onjunii.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Kuidas teha vähem, kuidas teha mitte midagi? | https://kultuur.err.ee/612728/arvustus-kuidas-teha-vahem-kuidas-teha-mitte-midagi | NUKU "Mees, kes ei teinud mitte midagi", Mehis Heinsaare teoste ainetel, autor ja lavastaja Aare Toikka, laulude ja monoloogide autor Lauri Saatpalu, muusikaline kujundaja Paul Daniel, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Triin Hook, koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Märt Müürisepp, Lauli Otsar, Mihkel Vendel, Taavi Tõnisson, Laura Nõlvak, Anti Kobin, Liivika Hanstin. Kaasa teeb bänd koosseisus Tanel Ruben, Paul Daniel, Marti Tärn ja Madis Muul. Esietendus 2. VII Ferdinandi saalis. |
Sõjakuritegude kaasuste veteranprokurör Carla Del Ponte valmistub lahkuma ÜRO Süüria uurimiskomisjonist pärast viit aastat ametis. Del Ponte ütles Šveitsi meediale, et Assadi vastu kogutud tõenditest piisab tema süüdimõistmiseks sõjakuritegudes.
"Olen selles veendunud," ütles prokurör ajalehtedele Le Matin Dimanche ja Sonntagszeitung.
Ta lisas, et seni, kuni Süüria sõjakuritegude kaasustes ei hakka otsusi langetama ükski kohus ega hagema ükski prokurör, õiglust jalule ei seata.
"Seetõttu ongi olukord niivõrd frustreeriv. Eeltöö on tehtud, kuid pole ei prokuröri ega kohut," lausus Del Ponte Sonntagszeitungile. "See on tragöödia".
Rwandas ja endises Jugoslaavias toimunud sõjakuritegude uurimisega tuntuks saanud Del Ponte teatas 6. augustil, et lahkub ÜRO komisjonist, sest see ei tee absoluutselt midagi.
"Kõik Süürias on halval poolel. Assadi valitsus on toime pannud kohutavaid inimsusevastaseid kuritegusid ja kasutanud keemiarelvi. Nüüd koosneb opositsioon äärmuslastest ja terroristidest," lausus prokurör.
Pühapäeval avaldatud kahes usutluses ütles ta, et esitas lahkumisavalduse 3. augustil ning lahkub ametist ametlikult 18. septembril. Enne seda esitab komisjon raporti ÜRO inimõigusnõukogule.
Kolmeliikmelise komisjoni ülesanne on uurida inimõigusrikkumisi ja sõjakuritegusid 2011. aastast kodusõjas Süürias.
Lahkumisavaldus oli mõeldud provokatsioonina
Komisjon on korduvalt ärgitanud ÜRO julgeolekunõukogu suunama Süüria kaasust Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse (ICC), kuid üleskutset on seni eiratud.
"Ma ei taha olla alibi rahvusvahelisele kogukonnale, mis ei tee midagi," selgitas Del Ponte Le Matin Dimanche'ile oma otsust komisjonist lahkuda.
"Minu lahkumisavaldus oli mõeldud ka provokatsioonina," ütles ta, lisades, et loodetavasti survestab see julgeolekunõukogu, mis peab tagama ohvritele õigluse.
Samas rõhutas Del Ponte, et kui Süüria kaasuses lõpuks käivitatakse õiguslik protsess, on ta valmis vastu võtma rahvusvahelise prokuröri ameti.
Rahvusvaheline õiglus on elutähtis Süüriale, kus tehtud kuriteod olid palju hullemad kui endises Jugoslaavias.
"Ilma õigluse tagamiseta Süürias ei saa kunagi olema rahu ja seekaudu ka tulevikku," ütles ta. | Prokurör: Assadi süüdimõistmiseks sõjaroimades on piisavalt tõendeid | https://www.err.ee/612726/prokuror-assadi-suudimoistmiseks-sojaroimades-on-piisavalt-toendeid | Süüria inimõigusrikkumisi uuriv ÜRO komisjon on kogunud piisavalt tõendeid, et mõista Süüria president Bashar al-Assad sõjakuritegudes, ütles komisjonist lahkuv prokurör Carla Del Ponte kahes usutluses. |
Uus tööandja Bury FC on pika ajalooga: 1885. aastal asutatud klubi võitis möödunud sajandi alguses kahel korral Inglismaa karika, praegu kuulub esindusmeeskond Inglismaa League One'i ehk tugevuselt kolmandale tasemele, kirjutab jalgpall.ee.
"Bury FC on professionaalne klubi, kellel on head treeningtingimused ja tasemel treenerite tiim. Töö Inglismaal pakub võimalust treenerina õppida ja areneda. Jätkan Eesti meeste koondise ja noortekoondistega tööd, just siin valdkonnas on koormust üha juurde tulnud ja see on väga positiivne, sest töö meie oma noortega on mulle oluline," lausus Oper. | Andres Oper vahetas Inglismaal tööandjat | https://sport.err.ee/612725/andres-oper-vahetas-inglismaal-tooandjat | Eesti jalgpallikoondise endine tippründaja ja praegune abitreener Andres Oper asus tööle Inglismaa klubi Bury FC U-16 võistkonna juhendajana. Seni oli Oper sarnases ametis Accrington Stanley klubis. |
Päev varem teatas organisatsioon Piirideta Arstid (MSF), et peatab samal põhjusel piirkonnas oma suurima laeva kasutamise, öeldes, et keskkond on muutunud elupäästeoperatsioonide jaoks vaenulikuks.
Sea Eye ütles, et otsustas MSF-i eeskuju järgida, kuna Liibüa valitsuse hoiatuses mainiti vabaühendused eraldi ära.
Liibüa merevägi andis neljapäeval välisriikide laevadele korralduse mitte siseneda pääste- ja otsingualale, kui riik pole selleks neile eraldi luba andnud. Tollal öeldi, et meede on suunatud vabaühendustele, mida Liibüa rannavalve süüdistab inimsmugeldajate abistamises.
"Sellises olukorras pole meil võimalik päästetööd jätkata. See oleks meie meeskonna suhtes vastutustundetu," ütles Sea Eye asutaja Michael Buschheuer. | Saksa abiorganisatsioon peatab päästeoperatsioonid Liibüa vetes | https://www.err.ee/612717/saksa-abiorganisatsioon-peatab-paasteoperatsioonid-liibua-vetes | Saksa abiorganisatsioon Sea Eye teatas pühapäeval, et peatab julgeolekukaalutlusel päästeoperatsioonid Liibüa vetes, sest Liibüa keelas välismaa alustel tulla Euroopasse seilavate migrantide peatamiseks mõeldud pääste- ja otsingualale. |
Cracovia läks juba 26. minutil juhtima ning see oli pikalt mängu ainsaks väravaks. Zenjov võeti puhkama 72. minutil ja paar minutit hiljem jäi Cracovia vähemusse, kirjutab Soccernet.ee.
See polnud veel kõik, sest hispaanlane Carlitos Lopez lõi Püha sõja nimelise derbi viimastel minutitel kaks väravat ja tõi Wislale dramaatilise võidu.
Liigatabelis kerkis Wisla tänase võiduga 12 punktiga liidriks, Cracovia on nelja punktiga tagant kolmandal ehk 14. kohal. Punase laterna rollis on kahe punktiga Konstantin Vassiljevi koduklubi Gliwice Piast. | Zenjovi pingile toomine lõppes Cracoviale hävinguga suurrivaali vastu | https://sport.err.ee/612707/zenjovi-pingile-toomine-loppes-cracoviale-havinguga-suurrivaali-vastu | Poola jalgpalli kõrgliigas oli võidus kinni Sergei Zenjovi koduklubi Krakowi Cracovia, kuid kohtumises rivaali Krakowi Wislaga jäädi lõpuks 1:2 kaotajaks. |
Meeste võistlusel läks meistrivõistluste rekordiga kuldmedal Prantsusmaale, kui ajaga 3:33.12 võttis võidu Yohann Diniz, kellest sai 39-aastasena läbi aegade vanim mees, kes kergejõustiku maailmameistriks kroonitud. Kaks kahvatumat medalit said jaapanlased, kuid Hirooki Arai lõpetas ajaga 3:41.17 ja Kai Kobayashi tulemusega 3:41.19.
Naiste arvestuses püstitas Portugali käija Ines Henriques ajaga 4:05.56 maailmarekordi. Hiinlannad Hang Yin ja Shuqing Yang said aegadega 4:08.58 ja 4:20.49 vastavalt teise ja kolmanda koha.
Veel on kavas täna ka 20 km käimisdistantsid. | 50 km käimine võideti maailmarekordiga | https://sport.err.ee/612722/50-km-kaimine-voideti-maailmarekordiga | Londonis toimuval kergejõustiku MM-il olid pühapäevasel viimasel võistluspäeval rajal käijad, kui varahommikul starditi 50 km distantsile. |
Eesti festivaliorkester (EFO) tuli esimest korda kokku Pärnu festivaliorkestri nime all 2011. aasta suvel, mil Pärnu muusikafestival kandis Järvi suvefestivali nime.
EFO koosneb Eesti orkestrite parimatest muusikutest, välisriikides karjääri tegevatest eestlastest ja paljudest Euroopa tipporkestrite solistidest. Tänavu osaleb esimest korda festivaliorkestri ridades täies koosseisus Tallinna kammerorkester, kes moodustab EFO keelpillirühma tuumiku. EFO asutaja ja peadirigent on Paavo Järvi.
Tallinna kammerorkester annab Pärnu muusikafestivali raames kontserte Eesti festivaliorkestri koosseisus:
13. augustil kell 20 Pärnu kontserdimajas – solist Radu Lupu (klaver, Rumeenia), dirigent Paavo Järvi;
14. augustil kell 20 Dzintari kontserdisaalis (Läti) – Ksenija Sidorova (akordion, Läti) dirigent Paavo Järvi;
17. augustil kell 20 Pärnu kontserdimajas - Lisa Batiashvili (viiul, Gruusia), dirigent Paavo Järvi;
19. augustil kell 21 Turu kontserdimajas (Soome) - Lisa Batiashvili (viiul, Gruusia), dirigent Paavo Järvi;
22. augustil kell 19:30 Tivoli kontserdisaalis (Taani) - Lisa Batiashvili (viiul, Gruusia), dirigent Paavo Järvi;
24. augustil kell 19.00 Berwaldhallen'is (Rootsi) - Ksenija Sidorova (akordion, Läti) dirigent Paavo Järvi.
Tallinna kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Orkestri tuumiku moodustavad hinnatud keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. Orkestri peadirigent on Risto Joost. | Kammerorkester annab esimese kontserdi Eesti festivaliorkestri koosseisus | https://kultuur.err.ee/612721/kammerorkester-annab-esimese-kontserdi-eesti-festivaliorkestri-koosseisus | Tallinna kammerorkester (TKO) avas 10. augustil Neeme Järvi juhatusel Pärnu muusikafestivali, solistiks Kolja Blacher (viiul, Saksamaa). Täna astutakse Pärnu kontserdimajas esmakordselt üles Eesti festivaliorkestri koosseisus. |
Samost märkis EKRE esimehe Mart Helme esinemise kohta pressikonverentsil, kus erakond avaldas oma valimisloosungi ja Tallinna esinumbrid, et jättes kogu sõnumi sisu kõrvale ja rääkides ainult retoorikast, oli Helme esinemine kindlasti inimeste jaoks atraktiivne.
Ta tõi näiteks EKRE idee narkomaaniaprobleemi lahendamiseks, et korrarikkumiselt tabatud mittekodanikest narkomaanidelt tuleks elamisluba ära võtta ja nad maalt välja saata. Erakonna fännid usuvad Samosti hinnangul siiralt, et selliste võtetega saabki ühiskonda parandada.
Tema sõnul ei ole imestada, kui varsti ilmub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pressiteade või kirjutab mõni nende juhtfiguuridest sotsiaalmeedias sellegi idee kohta, et EKRE külvab vaenu ja ohustab demokraatiat.
"Ma tsiteerin juba olemasolevate sotsiaaldemokraatide ja veel mõnede teiste reaktsioonide pealt," märkis ta, viidates näiteks SDE juhi Jevgeni Ossinovski varem EKRE suunal tehtud avaldustele.
"Mida see tegelikult tähendab: EKRE on piltlikult öeldes kaevanud Tallinnasse Vabaduse väljakule väga suure augu, pannud sinna juurde suure sildi "Lõks elevantsidele" ja Jevgeni Ossinovski, Sven Mikser ning veel paljud nende kaasvõitlejad on avalisilmi sinna auku sisse marssinud," lausus ta.
Samosti sõnul on sotsid millegipärast otsustanud, et nende kõige parem valimiskampaania on kõige kõrgemal tasandil EKRE loosungitega vaielda, neid sõimata ja samasuguses suhteliselt labases võtmes neile vastanduda.
"See ongi tegelikult täpselt see, mida EKRE kindlasti on oodanud. Sest kui nende loosungitele tähelepanu ei pöörataks ega vastataks samal viisil, siis oleks EKREl vaja osta tasulist reklaami ja teha rohkem kampaaniaüritusi, ise üritada oma sõnum kohale viia," selgitas ta.
"Aga kui ühe erakonna esimees, minister, välisminister ütlevad, et nüüd on küll põrgu lahti ja mingi õudne jama on juhtumas, sest EKRE esimees ütleb, et kõik Tallinna koolid peavad olema eestikeelsed, siis tavaline valija läheb vaatab, et tõesti need Tallinna koolid peaksid olema eestikeelsed, mis värk siis sellega on," lisas ajakirjanik.
Teine saatejuht Ainar Ruussaar leidis samuti, et EKRE taktika on suurepärane. "See, et Tallinn on eestikeelne linn ja venelased ei ole idioodid - nende väidetega on ju väga raske vaielda. Või teistpidi, väga lihtne on mainitud elevantside lõksu minna".
Kogu saadet saab järelkuulata siit. | Samost: sotsid marssisid avasilmi EKRE kaevatud auku | https://www.err.ee/612719/samost-sotsid-marssisid-avasilmi-ekre-kaevatud-auku | Millegipärast on sotsiaaldemokraadid otsustanud, et nende parim valimiskampaania on EKRE loosungitega vaidlemine, aga seda EKRE just ootaski, sest nii jõuab nende sõnum valijateni isegi ilma tasuliste reklaamide ja kampaaniaüritusteta, ütles Anvar Samost Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar". |
Võitjate parimaks kerkis NBA klubi Philadelphia 76ersi äär Dario Saric, kes tõi 25 punkti, 13 lauapalli ja 8 korvisöötu. Bojan Bogdanovic lisas 23 silma.
Sloveenia tõusev täht, alles 18-aastane Luka Doncic, oli parim mees kaotajate poolel, kui kogus 27 punkti, 8 lauapalli ja 5 söötu. | Euroopa tulevikumehed Saric ja Doncic pidasid maha korraliku duelli | https://sport.err.ee/612713/euroopa-tulevikumehed-saric-ja-doncic-pidasid-maha-korraliku-duelli | Pühapäeval kohtusid sõprusmängus korvpalli EM-finaalturniiriks valmistuvad Sloveenia ja Horvaatia koondised. 85:81 võidu napsas Horvaatia. |
Kaubanduskoda peab jätkuvalt väga tähtsaks, et vanemahüvitise ja puhkuste regulatsiooni ülevaatamise käigus pikendatakse ka puhkusele minemisest ja sealt naasmisest etteteatamise tähtaegu.
Praegu tuleb töötajal lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette teatada vaid 14 kalendripäeva.
“Meie hinnangul on see ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline asendajat leida. Samuti on tänane süsteem ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid,” märkis kaubanduskoda sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.
Koja hinnangul võiks puhkuse etteteatamise tähtaeg sõltuda puhkuse kestusest. Etteteatamise maksimaalne tähtaeg võiks olla näiteks kaks-kolm kuud.
Tööandjate jaoks on väga oluline ka see, et töötaja annaks juba puhkusele minnes teada, kui pikaks kujuneb tema lapsehoolduspuhkus. Nii on tööandjal lihtsam oma tööprotsesse ümber korraldada, märkis kaubanduskoda. | Kaubanduskoda tahab pikendada lapsepuhkusest ette teatamise aega | https://www.err.ee/612718/kaubanduskoda-tahab-pikendada-lapsepuhkusest-ette-teatamise-aega | Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on lapsehoolduspuhkusele jäämise etteteatamise tähtaeg tööandja jaoks liiga lühike, mistõttu nad tegid vanemahüvitise seaduse eelnõule ettepaneku seda pikendada. Lisaks peaks lapsepuhkusele mineja koja arvates juba eelnevalt teada andma, kui kauaks ta tööst eemale jääb. |
Äsja kõrgliigasse tõusnud Brighton läks kodustaadionil City vastu 4-4-2 formatsiooniga, Pep Guardiola sättis oma mehed 3-4-2-1 skeemi järgi paika, kasutades äsja soetatud äärekaitsjaid Danilot ja Kyle Walkerit äärepoolkaitsjatena, kirjutab Soccernet.ee.
Avapoolajal väravaid ei nähtud, kuid Brighton langes lõpuks 70. minutil, kui Manchester City kõige resultatiivsem mees Sergio Agüero skoori avas. Viis minutit hiljem saatis Lewis Dunk palli oma väravasse, andes Cityle turvalise 2:0 võidu. | Manchester CIty alustas uustulnuka alistamisega liigahooaega võidukalt | https://sport.err.ee/612705/manchester-city-alustas-uustulnuka-alistamisega-liigahooaega-voidukalt | Sel suvel uute mängijate peale tublisti raha kulutanud Manchester City alustas Inglismaa kõrgliigahooaega kindla võiduga Brightoni üle. |
Esimesena ajas oma asjad korda Austria, kelle 97:63 võit tähendas seda, et Albaania ei saa enam B-grupis neile ega Hollandile ohtlikuks saada. Rašid Mahalbasic viskas 25 punkti, hankis 9 lauapalli ja jagas 6 korvisöötu ning Jakob Pöltl tõi 18 silma ja 6 lauapalli.
D-grupis alistas Bulgaaria 91:65 Portugali ning kindlustas enne viimast mängu edasipääsu. Aleksander Vezenkov tõi võitjatele 21 punkti ja 7 lauapalli.
Ainsas neljaliikmelises A-grupis on seisud väga segased, kui Rootsi alistas Bosnia ja Hertsegoviina 88:72 ning on nüüd võitnud kaks ja kaotanud kaks mängu. Üllatusmeeskond Armeenia sai juba kolmanda võidu, kui oli 9278 üle Slovakkiast. Kodustatud Ryan Boatright viskas 22 punkti. Armeenia vajab edasipääsuks kahest viimasest mängust ühte võitu.
Meile kõige olulisemas C-grupis on Eesti kahe võiduga küll juhtimas, kuid ka Makedoonial ja Kosovol on veel reaalsed võimalused edasi pääseda. Eesti saab edasipääsu kindlustada juba kolmapäeval, kui Makedooniat suudetakse koduväljakul võita.
Novembris algavatele Euroopa regiooni kvalifikatsioonimängudele pääseb 32 koondist - 24 meeskonda, kes augusti lõpus alustavad mänge EM-finaalturniiril ning kaheksa tiimi eelkvalifikatsioonist. | Austria, Bulgaaria ja Holland tagasid MM-eelvalikturniirilt edasipääsu | https://sport.err.ee/612710/austria-bulgaaria-ja-holland-tagasid-mm-eelvalikturniirilt-edasipaasu | 2019. aasta MM-i eelkvalifikatsiooniturniirilt on esimestena edasipääsu Euroopa regiooni kvalifikatsiooniturniirile kätte saanud Austria, Bulgaaria ja Hollandi koondised. |
Breda sai juba avapoolajal korraliku keretäie, kui taha jäädi koguni 0:3. Vaheajal toodi platsile kaitset lukku keerama hiljutine ost Karol Mets ja see enam-vähem ka õnnestus, kui lõpuks tuli vastu võtta 1:4 kaotus, kirjutab Soccernet.ee.
Vitesse tõusis selle võiduga hoobilt ka liidriks ning Breda vireleb praegu tabelipõhjas. | Karol Mets tegi suures kaotusmängus Hollandis liigadebüüdi | https://sport.err.ee/612709/karol-mets-tegi-suures-kaotusmangus-hollandis-liigadebuudi | Hollandi jalgpalli kõrgliiga avavoorus sai suure kaotuse Karol Metsa koduklubi NAC Breda, kui 1:4 jäädi alla Vitessele. |
Teise võistluspäeva järel said finaalpäevale võistlema vaid 36 parimat golfarit. Eestlastest õnnestus ainsana finaali pääseda Hellatil. Kokku mängis Hellat tulemuse +5 (80, 71, 67) ning saavutas jagatud 19. koha.
Hellati enda sõnul oli mäng hea ning ka ilm soodustas häid tulemusi. “Viimane päev tundsin end löökides kindlalt, lähimäng oli stabiilne ning ka rada teadsin selleks ajaks juba päris hästi,” sõnas ta pressiteate vahendusel.
Finnish Amateur Championshipi puhul on tegemist kolmapäevase rahvusvahelise löögimängu vormis võistlusega, kus igal päeval tuleb läbida üks mänguring ehk 18 rada. Kokku osales võistlusel 131 golfarit. | Golfikoondislane Carl Hellat sai Soomes 19. koha | https://sport.err.ee/612692/golfikoondislane-carl-hellat-sai-soomes-19-koha | 10.-12. augustil osales Eesti golfikoondis koosseisus Kevin Christopher Jegers, Carl Hellat ning Timo Raukas Finnish Amateur Championhip võistlusel. |
Pence'i nädalase reisi eesmärgiks on koordineerida piirkonna diplomaatilisi samme Venezuela poliitilise kriisi lahendamiseks.
Visiit algab Colombiast, kes on USA tugev liitlane, saab Washingtonilt aastat sadu miljoneid dollareid ega armasta põrmugi Venezuela vasakpoolset presidenti Nicolás Madurot. Edasi sõidab Pence Argentinasse, Tšiili ja Panamasse.
Ringreisi raskuspunkt on Venezuela kriis ning keskendutakse sellele, kuidas USA partnerid ja sõbrad selle riigi tulevikku näevad, ütles Ühenriikide administratsiooni esindaja.
"Me oleme olnud nii sõnades kui tegudes kindlalt Maduro režiimi vastu ja on tähtis saada enda poole ka teised piirkonna riigid. Need neli riiki ongi seda, aga me tahame jätkata Maduro režiimi survestamist," lisas ta. "Jutt käib majanduslikest, diplomaatilistest võimalustest - iga abinõu on võimalik. Madurot ei survesta mitte üksnes Ühendriigid, ta saab seda igalt poolt regioonis."
Kuid Trumpi reedese ähvarduse tõttu, et USA kaalub Venezuela ühe ägeneva poliitilise kriisi lahendamiseks vajaduse korral ka variante, millesse on kaasatud Ühendriikide sõjavägi, on Ladina-Ameerika riigid, ka Caracast demokraatia hülgamises süüdistavad, koondunud USA jõukasutuse vastu.
Vastavaid avaldusi on teinud Brasiilia, Tšiili, Colombia, Mehhiko ja Peruu. Kõik rõhutavad, et kriisi ei saa lahendada sõjaliste vahenditega. | USA asepresident Mike Pence alustas ringreisi Ladina-Ameerikas | https://www.err.ee/612703/usa-asepresident-mike-pence-alustas-ringreisi-ladina-ameerikas | USA asepresident Mike Pence alustas pühapäeval ringreisi Ladina-Ameerikas, mis on omandanud uue tähenduse pärast president Donald Trumpi sõnu sõjalise jõu võimalusest Venezuela vastu. |
Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse. 1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja tajuda, milline on suurema osa teiste inimeste arvamus, n-ö arvamuskliima. Arvamuskliima kujundamisega tegeleb ühiskonnas ajakirjandus, sest tal on sõnumite massilevitusvahendid, mis viivad ajakirjanike loodud või selekteeritud sisu suurima võimaliku auditooriumini.
Ajakirjanikel on vastutusrikas ülesanne valida arvamusi, millele lubatakse edasipääs avalikkuseni ja millele mitte. Teatavasti on lääne demokraatlikes ühiskondades peale uudiste ringluse tagamise ajakirjanikutöö norm ka eri arvamuste platvormi võimaldamine (pakkuda foorumit), arvamuskliima tasakaalustatuse jälgimine (olla vahemees ja tagada, et ka nõrgemad ja vähem häälekad saaksid sõna) ning neutraalsus. Ajakirjanikud üldjuhul ei ole soovinud valida, milline arvamus on õige, kuigi paratamatult peegelduvad nende endi hoiakud viisis, kuidas nad materjali toimetavad, esitavad ja reklaamivad. Sama tähtis on ka ajakirjaniku märkamisvõime, kelle hääled on puudu ning arvamustoimetajate tähtis töö on utsitada arvamust avaldama ka vähem häälekaid ja kõrvale jäetuid.
See oli kirjeldus ideaalist, kuidas ajakirjandus peaks demokraatiale vajalikku arvamuste paljusust toetama. Ideaalis eeldatakse arvamustoimetajana haritud, sotsiaalselt tundlikku ajakirjanikku. Ideaal on omistanud ajakirjandusele vastutuse ühiskonna ees.
Tasakaalustamata arvamusplats
Koos sõnumite massilevivahendite hõlpsama kättesaadavusega ehk interneti ja digiseadmete levikuga on ajakirjanduse kui arvamusplatsi tähendus muutunud. Marginaalsed ja vähem häälekad otsivad nüüd soovi korral ise endale platvormi ega vaja arvamustoimetaja kui vahendaja abi. Meelsusajakirjanduse väljaandeid on Eestiski omajagu alates Nihilist.fm-ist ja lõpetades Vanglaplaneediga, kuid nende autoriteet üldsuse silmis ei ole kuigi kõrge. Kaalukamaks peetakse endistviisi neid arvamusi, mis on läbinud põhivoolu väljaande arvamustoimetaja kriitilise filtri ja seepärast on ka säilinud tung arvata väärikamal platvormil kui päevalehe lugejakirjade rubriigis või Delfi kommentaariumis.
Ajakirjanduse tähtsust paljudele ligipääsetava arvamusplatsina on vähendanud ka üleüldine konkurentsiolukorra teravnemine, nn tähelepanumajanduse 2 printsiipide sekkumine ajakirjanike tehtavatesse sisulistesse valikutesse. Väljaande majanduskasu silmas pidav arvamustoimetaja püüab vahendada neid arvamusi, mis suurema tõenäosusega pälvivad tähelepanu ja toovad rohkem klikke. Tasakaalustatud arvamuskliima taotlemine ei taga enam konkurentsivõimet ega anna eelist meediatoote müügil. Toimetaja hea nina peab välja nuhkima, millised on emotsionaalselt laetud teemad, kus toimuvad parasjagu arvamuste kokkupõrked ja selle pinnalt tooma osalised omaenda valvatavale arvamusplatsile madistama.
Eksperdiarvamuste hägusus ja polariseerumine
Kõrvaltvaatajale võib isegi näida, et arvamustoimetajad on valimast loobunud ja arvamust avaldama pääseb vähegi tungivamalt nõudev isik. Arvamuskülgedele näib olevat piisav ehtida end tunnustuse saamiseks sümboolsete eksperdi nimesiltidega. Kui tahan, kirjutan oma nime juurde "sotsioloog", kui tahan – "majandusteadlane". Eksperdi määratlemise küsimus on tänavu mitu korda üles kerkinud nii avaliku arvamuse uuringute esitlemise 3 kui ka ringhäälingu nõukogu uute liikmete määramisega.
Eksperdina tuntuse saavutamiseks ei ole enam vaja vastava ringkonna tunnustust selle seltskonna liikmena. Enamgi veel: ei ole vaja pikaajalisi õpinguid hariduse saamiseks, sünnieelist või õnneliku väljavalituna kõrgele positsioonile jõudmist, et öelda "kuidas asjad on". 4 Kui "ekspert", kes ise nimetab end eksperdiks ja kelle teadmistes ei kahtle ka ajakirjanik, väidab, et ta võib asjast arvata, nagu talle meeldib, sest julgus kõike öelda käib sõnavabaduse juurde, ning ajakirjanik noogutab kaasa ja annab "eksperdile" leheruumi, ei võta ajakirjanik arvamuskliima kujundaja vastutusrikast rolli.
Ajakirjanike positsiooni nõrgenemine ühiskonnas on võimendanud omakorda arvamuskliima polariseerumist – tüliküsimustes kipuvad domineerima must-valged maailmaseletamise viisid ja puuduma vahetoone esindavad arvamused. Ajakirjandus on kummalisel kombel omandanud varasemale vastupidise rolli, olles nüüd abiline konfliktide võimendamisel. Arvamustoimetajad hindavad oma sisuvalikutes temaatilisest argumenteeritusest enam personaalseid rünnakuid ja teravaid piike. Ikka selleks, et tähelepanumajanduse konkurentsis sammu pidada.
Ühismeedia seaduspärad kanduvad ajakirjandusse
Polariseerumise tendentsi tugevdab teise arvamusplatsi, ühismeedia, konkurents ajakirjandusega. Ajakirjandus ei seisa ühismeediast eraldi. Väljaanded näevad hea meelega, et nende artiklid saavad seal võimenduse, et tekste jagatakse, laigitakse ja klikitakse. Ühismeedias hakkab tekst elama oma elu. Seal kipub vaikusespiraal töötama teistmoodi kui Noelle-Neumann massimeedia kohta on arvanud. Nimelt tekitab sageli just oma arvamuse avaldamine ohu sattuda verbaalsete rünnakute ohvriks ja võimaluse jääda isolatsiooni. Üldiselt kipuvad neis "avalikes arvamustes" just mõistlikud hääled diskussioonist eemalduma ja võimust võtab lamenti lööv vähemus. Mitme FB-seinal tekkinud arutelu puhul olen märganud, kuidas mõistlikud inimesed peavad ikka ja jälle kordama: "Ah ma ei viitsi vaielda. Loe mu esimene kommentaar läbi ja seal on täpselt kirjas see, mida ma tahtsin ütelda ja ütlesin."
Ühismeedia kasutajale on ohutu arvamuse avaldamise viis pelgalt klikkida, laikida ja šeerida, sest klikkimine ei tekita isolatsiooni jäämise ohtu. 5 Oma arvamuse ütlevad välja need, kes ühismeedia "poeetikat" hästi tunnevad, ja need, kes usaldavad oma suhtlusringi arvamuskliimat. Siis on lootust pääseda vaenulikest kommentaaridest ja isiklikest rünnakutest. Äraspidine vaikusespiraal ei hakka tööle ainult nende teemade puhul, millel on juba avalikkuses laialdane konsensus, nt kliimasoojenemine. 6 Kuid poliitika, rände, sissetulekute ebavõrdsuse ja muude teravamate küsimuste puhul täheldatakse vähemuste agressiivse kommunikatsiooni võimendumist aina enam ja enam. 7 Optimismi, et just ühismeediast kujundatakse uus demokraatliku arvamuskultuuri taimelava, on praegu veel raske jagada (erinevalt Martin A. Noorkõivust 8).
Praegu oleme olukorras, kus ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima "tsoone", sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega. Teisalt vastab sellele auditoorium oma valikutega. Ajakirjanduse ja ajakirjanike autoriteet avalikkuse silmis järjest madaldub. Ikka ja jälle küsitakse, miks neid üldse vaja on. Meediakasutuse killustumise tingimustes, kus jälgitava uudis- ja arvamussisu komplektid on igaühel erinevad ning sageli kujunenud internetis tasuta kättesaadavast sisust, ei tundu ajakirjandus ja ajakirjanikud pakkuvat kõike sisaldavale internetile midagi juurde.
"Kust sa uudiseid jälgid?" – "Internetist."
"Jah, aga täpsemalt?" – "Ah, ma ei tea. Siit ja sealt. Need ise tulevad mu juurde. Ma ei teagi täpselt, kust. Noh, Facebookist. Ja mul on mingi äpp telefonis."
1 Elisabeth Noelle-Neumann, Die Schweigespirale. Öffentliche Meinung – unsere soziale Haut. München, Zürich: Piper, 1980.
2 Thomas H. Davenport, John C. Beck, The attention economy: understanding the new currency of business. Boston: Harvard Business School Press, 2001.
3 Vt väga head analüüsi Aimar Ventslilt – "Eksperdi surm Eesti moodi". – Sirp 21. IV 2017.
4 Bourdieu on käsitlenud kõneleja eksperditeadmiste küsimust hariduse ja ametipositsiooni legitiimsuse kaudu: erialase haridusega või maineka kooli lõpetanutel ning tähtsas ametis töötavatel kõnelejatel on suurem tõenäosus saavutada auditooriumi nõustumine esitatud arvamusega. Pierre Bourdieu, Language and symbolic power. Malden: Polity Press, 1991.
5 N. Pang jt, Can spiral of silence and civility predict click speech on Facebook? Computers in Human Behavior, 2016 64, 898–905.
6 P. Porten-Cheé ja C. Eilders, Spiral of silence online: How online communication affects opinion climate perception and opinion expression regarding the climate change debate. Studies in Communication Sciences, 2015 15, 143–150.
7 Vt eri distsipliinide esindajate korraldatud uuringuid: nt füüsikutelt P. Gawronski, M. Nawojczyk, ja K. Kułakowski; Opinion Formation in an Open System and the Spiral of Silence. Acta Physica Polonica, 2015 127 (3-A), 45–50; infoteadlastelt – K. N. Hampton, I. Shin ja W. Lu, Social media and political discussion: when online presence silences offline conversation. Information, Communication and Society, 2017, 20 (7), 1090–1107; kommunikatsiooniteadlastelt – E. Stoycheff, Under Surveillance: Examining Facebook’s Spiral of Silence Effects in the Wake of NSA Internet Monitoring, Journalism and Mass Communication Quarterly, 2016, 93 (2), 296–311.
8 Vt Martin A. Noorkõivu artikliseeriat Facebookist kui uutest salongidest Sirbis 13. I, 2. VI ja 16. VI.
Artikkel ilmus Sirbis. | Ajakirjandus ja ühismeedia arvamuskliima kujundajana | https://kultuur.err.ee/612701/ajakirjandus-ja-uhismeedia-arvamuskliima-kujundajana | Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima "tsoone", sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega. |
Vibuspordis toimub aastas neli MK-etappi. Igal etapil on võistlus kahes vibuklassis - sportvibu ja plokkvibu. Võistluse formaat on eelring + olümpiaring. Individuaalselt pääseb olümpiaringi 104 sportlast ja võistkondi igas klassis 16. Olümpiaringi vastased selguvad eelringi tulemuste põhjal. Berliinis oli tegemist selle aasta viimase etapiga, kus selguvad septembrikuus Itaalias võistlevad finalistid - 8 laskurit igast klassist. Berliinis võistles 350 laskurit, Eesti oli esindatud koguni 11 sportlasega.
Eelringis olid koondise parimad Laura Nurmsalu ning plokkvibu laskurid Lisell ja Robin Jäätma. 18-aastane Lisell Jäätma suutis esimese distantsiga tõusta 64 naise hulgas 7. kohale. Teine distants siiski nii hästi ei õnnestunud ning olümpiaringi asetuseks oli 29 - kuid koht protokolli esimeses pooles on noorlaskuri puhul siiski hea saavutus. Sama suutis ka tema 16-aastane vend - eelringis 89 mehe hulgas 43. koht. Nurmsalu lasi eelringi esimesel poolel 74 naise hulgas 26. koha väärilise 318 punkti, kuid läks duellidele vastu 44. asetusega.
Võistkondlikult kahjuks plokkvibu meeskond ega kumbki segavõistkond lõppvõistlusele ei pääsenud, kuid sportvibu naiskond pääses 1/8 duelli laskma. Kahjuks tuli aga 2. asetusega India paremust tunnistada. Kusjuures plokkvibu segavõistkonda jäi olümpiaringist lahutama vaid napp 4 punkti. Kuna segavõistkondlik võistlus on nüüd ka olümpiamängude medaliala, siis pääseb tõenäoliselt MK-sarjas 2018. aastast alates duelle laskma senise 16 asemel 24 tiimi. Eesti jaoks on see kindlasti hea uudis.
Individuaalses olümpiaringis suutsid oma eelringi kohta kõige märkimisväärselt parandada Laura Nurmsalu ja alles 17-aastane Kristjan Puusepp, kes jõudsid mõlemad 2 duellivõiduga kuni 1/16 ringi. Kusjuures Puusepal olid mõlemad vastased temast eelringis tunduvalt kõrgema koha teeninud laskurid ja kaotuse võttis ta vastu suurfavoriidi vastu, kes võitis finaalis hõbeda ning lasi Puusepa vastu maksimaalse punktisumma. Nurmsalu osales sel hooajal 2 MK-etapil ja see oli juba teine 17. koht. Lisell Jäätma ja Evert Ressar lõpetasid mõlemad 33. kohaga. Katrin Virula, Reena Pärnat, Alexandra Põllumäe, Robin Jäätma ja Kristi Ilves võtsid vastu kaotuse avaringis ja lõpetasid 57. kohaga. Sportvibu mehed jäid kahjuks napilt lõppvõistluselt välja.
Ka antud MK-etapi tulemustest peegeldub, et Eestis on peale kasvamas tugev noorlaskurite põlvkond. Seda on vibumaailmas märgatud ja hiljuti andis Euroopa alaliit World Archery Europe Eesti koondise treeneritele Raul Kivilole, Maarika Jäätmale, Erki Jäätmale ja Jaanus Grossile käesoleva hooaja põhjal Euroopa aasta noortetreeneri tiitli. Käesoleval hooajal on ees veel 3 suurvõistlust, millest ükski pole Euroopas ja kahjuks võivad seetõttu koondisest välja jääda mitmed lootustandvad sportlased. Kuid pöidla hoidmiseks on põhjust nii augusti lõpus suveuniversiaadi koondisele kui ka oktoobris noorte MM-il ja täiskasvanute MM-il osalevatele sportlastele. | Vibuspordi MK-etapp Berliinis tõi Eestile kaks 17. kohta | https://sport.err.ee/612690/vibuspordi-mk-etapp-berliinis-toi-eestile-kaks-17-kohta | Sel nädalal toimus Berliinis vibuspordi neljas MK-etapp. Individuaalarvestuses saavutasid Laura Nurmsalu (sportvibu naised) ja alles juunioride klassi kuuluv Kristjan Puusepp (plokkvibu mehed) 17. koha. Sportvibu naiskond koosseisus Laura Nurmsalu, Reena Pärnat ja Alexandra Põllumäe saavutas 9. koha. |
Nagu eelnevalt välja võis eeldada, oli Gruusia võimetekohane vastane. Alagrupis olid nad võitnud ühe mängu - Šveitsi seitsme punktiga, seejärel kohamängudes ka Moldovat 36-ga.
Poolajaks oli meie koondise edu juba selge (+17) ning teisel poolajal see aina kasvas. Gruusia poolel tegid skoori peamiselt need, kellelt seda oodata oli: tagamängijad Natalia Otkhmezuri (19 punkti) ja Viktoria Gegeshidze (12 punkti).
Eesti parimad olid Sandra Reinvald 21 punkti ja 9 lauapalli, Johanna-Eliise Teder 20 silma, 6 korvisöödu ja 5 vaheltlõikega, Martha-Liisa Oinits 19 punkti, 7 lauapalli ja 5 sööduga ning Eleriin Vaino 13 punkti, 6 lauapalli, 6 söödu ja 7 vaheltlõikega.
Pühapäeval kell 20.15 mängib Eesti 17.-18. kohale Luksemburgiga. Alagrupis kaotati neile 48:61. | U-18 neidude korvpallikoondis võitis EM-il Dublinis teise mängu järjest | https://sport.err.ee/612684/u-18-neidude-korvpallikoondis-voitis-em-il-dublinis-teise-mangu-jarjest | U-18 neidude korvpalli B-divisjoni EM-il Dublinis alistas Eesti laupäeval mängus kohtadele 17.-20. Gruusia kindlalt 89:51 (43:26). Pühapäeval on turniiri viimaseks vastaseks Luksemburg. |
Meeleavalduste korraldajate sõnul on ettevõtmise eesmärk tõmmata tähelepanu asjaolule, et Rimi küll reklaamib enda väärtustena vastutustundlikku ettevõtlust, jätkusuutlikkust ja loomade heaolu, kuid reaalsetes tarneahela otsustes tegudena seda ei väljenda.
Loomakaitsjad tahavad, et Rimi eemaldaks müügilt puurikanade munad, mida märgistab number 3. Valikusse võiksid jääda munad märgistusega 0-2 ehk mahemunad, vabapidamisel olevate kanade ja õrrekanade munad.
MTÜ Nähtamatud Loomad juhataja Kristina Merling ütles, et puurikanafarmides on paljude munevate kanade suled rebenenud või kitkutud, neil on parasiite ja esineb surmajuhtumeid. Paljudel kanadel puuduvad suled või esinevad vigastused.
Meelt avaldatakse pühapäeval Tallinnas Põhja, Telliskivi ja Linnu tee Rimi juures ning Tartus Küüni ja Rebase tänava Rimi juures.
MTÜ Nähtamatud Loomad on algatanud ka petitsiooni, milles saab anda allkirja üleskutsele, et Rimi puurikanade müügist loobuks. Praeguseks on sellele alla kirjutanud veidi üle 800 inimese. | Loomakaitsjad avaldavad meelt puurikanamunade müügi vastu | https://www.err.ee/612696/loomakaitsjad-avaldavad-meelt-puurikanamunade-muugi-vastu | Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad korraldab pühapäeval meeleavaldused Tallinna ja Tartu Rimi poodide ees, et kutsuda poeketti üles loobuma puurikanade munade müügist. |
"Meilt oodatakse Euroopa ooperi- ja balletiteatrites eelkõige klassikalisi täispikkuses ballette, sest publikule meeldivad need rohkem kui ühevaatuselised balletid. Kuid naljaga pooleks võib öelda, et kui minna välja ühevaatuseliste ballettidega, siis üks neist – "Boléro" või "Carmen" peab kavas olema," rääkis Läti rahvusballetti kunstiline juht Aivars Leimanis.
""Boléro" saladuseks on ennekõike Maurice Raveli lummav muusika, kuid kõik kolm lühiballetti: nii "Boléro", "Daphnis ja Chloé" kui ka Modest Mussorski klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt", millele on oma helilise nägemuse lisanud Maurice Ravel, on väga erilised. Just see teos on lavastajale suurim väljakutse ja meil on hea meel tuua see Eesti publikuni täispikkuses. Noored andekad koreograafid Antons Freimans, Milana Komarova, Elza Leimane-Martinova, Aleksandra Astreina ja Raimonds Martinovs käsitlevad tuttavaid muusikalisi käike isikupäraste ja originaalsete võtetega ning seavad niiviisi üles näituse unikaalsetest koreograafilistest piltidest."
"Enne kui hakkasin looma omaenda "Boléro" koreograafiat, lugesin, et Ravelil oli üsna teistsugune arusaam selle kohta, kuidas tema balletti peaks lavastatama," selgitas koreograaf-lavastaja Krysztof Pastor. "Raveli arvates võinuks tegevus toimuda lageda taeva all, taustal tehase siluett, mis kajastaks muusika üle domineerivat mehaanilist jõudu. Raveli märkusi silmas pidades otsustasin luua oma balleti laias ristkülikukujulises ruumis, mis haakub helilooja ideega mõnel moel. Kõike olulisem aspekt selle balleti juures on aga ikkagi muusika: on oluline mõista, kuidas see kuulajat emotsionaalselt mõjutab, milliseid seoseid loob ja millised tajud üles äratab. Raveli muusika (muide, ta oli tõesti väga üllatunud „Boléro“ edu üle) on täis emotsioone, erootikat ja põletavat indu. Nende omaduste jälgedes liikudes lõin balleti, mis põhineb naise ja mehe vastastikusel mõjul: see on väliselt reserveeritud, kuid pinge tõustes on dünaamiline ja sensuaalne finaal järjest lähemal."
Lühiballettide õhtu "Boléro…" etendub pühapäeval, 13. augustil kell 19 Pirita kloostri varemetes.
Järjekorras XIII Birgitta festival on tänavu pühendatud selle asutajale ja kauaaegsele kunstilisele juhile, maestro Eri Klasile. | Birgitta festivali lõpetab Läti rahvusballett õhtuga "Bolero..." | https://kultuur.err.ee/612695/birgitta-festivali-lopetab-lati-rahvusballett-ohtuga-bolero | XIII Birgitta festivalile paneb punkti Läti rahvusballeti õhtu "Boléro…", mille kava on inspireeritud Maurice Raveli unustamatust "Bolérost", balletist "Daphnis ja Chloé" ning Raveli orkestriseadest Modest Mussorgski klaveripalade tsüklile "Pildid näituselt". |
"Proovisin ära ja sain aru, et sinna alla pandav aeg võtab minult rohkem energiat, kui ma algselt eeldasin," põhjendas Kiivikas Delfile ja Eesti Päevalehele.
"Kuna minu kutsumus on jätkuvalt võistlussport ja treeneritöö ning ma olen ka ühiskondlikus rollis EOK-s, pidin mingi valiku tegema."
Kiivikas tunnistab, et alaliidus oli väikseid erimeelsusi, kuid pukilt taandumine - ühtlasi astus ametisse täiesti uus juhatus - toimus siiski rahumeelselt. | Ott Kiivikas pani viis kuud pärast tööle asumist alaliidus ameti maha | https://sport.err.ee/612693/ott-kiivikas-pani-viis-kuud-parast-toole-asumist-alaliidus-ameti-maha | Veebruari alguses Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu presidendiks valitud Ott Kiivikas taandas end juba juuli alguses ametist. Koos Kiivikasega lõpetati 1. juulil juhatuse liikme volitused Indrek Otsusel ja Jüri Vilol. |
Viimase veerandi algul tuli Eesti Patrik Peemoti korvist viigiseisuni 51:51. Vahemikus 31. minuti lõpp kuni 36. minuti lõpp ei saanud kumbki meeskond punktigi, kuni Leemet Loik tabas vabaviskest (52:51). Minut hiljem tabas aga itaallaste kolmene seisuks 54:52 ning sealt edasi Eesti enam initsiatiivi ei saanud.
Vabaviskejoonelt tabasid Eesti poisid vaid 14/29 ehk 48% ning pallikaotuseid tehti 25, vastaste 17 vastu.
Eesti parimad olid Kaspar Lootus 12 punkti ja 8 lauapalli, Patrik Peemot ja Ran-Andre Pehka 11 punkti, Kerr Kriisa 11 silma, 8 lauapalli ja 4 sööduga (visked vaid 2/13), Kaspar Kitsing 10 punkti ja 6 lauapalli ning Joonas Riismaa 2 punkti ja 10 lauapalliga.
Teises laupäevases mängus võitis Prantsusmaa Venemaad 63:61 ja jätkab täisedu kahe võiduga. Itaalial ja Venemaal on üks võit, Eestil null. Alagrupi viimases voorus pühapäeval kell 17 kohtub Eesti Prantsusmaaga. | U-16 poiste korvpallikoondis kaotas A-divisjoni EM-il ka Itaaliale | https://sport.err.ee/612685/u-16-poiste-korvpallikoondis-kaotas-a-divisjoni-em-il-ka-itaaliale | U-16 vanuseklassi korvpalli A-divisjoni EM-il Montenegros, Podgoricas sai Eesti tabelisse kirja teise kaotuse, kui laupäeval tuli alla vanduda Itaaliale 64:70. Reedel jäi Eesti mäletatavasti avamängus alla Venemaale 71:74. |
Tänavu on valla neljateistkümne kohviku uksed, kus pakutakse nii maitsvaid hõrgutisi kui ka põnevat kulutuuriprogrammi ja kaasahaaravaid tegevusi.
Põllu tänava kohvikus esineb rahvamuusika ansambel "Tuustar", Jaama Puffetis toimub Jüri Homenja kontsert. Kohvikus "Nostalgia" kõlab kodumaine muusika vinüülplaatidelt. Linnapea aiakohvikus esinevad aga noored ja andekad muusikud Sigrid Kinguste ja Martin Kalm. Rohelise maja kohvikus võtavad tantsu üles Palamuse line tantsijad.
Kohvikutest ei puudu kohalikud maitsed, mesinikud küpsetavad kodust meekooki. Kui kalasaak on rikkalik, leiab kohvikutepäevalt suitsukala. Kohvikulistele pakutakse sooja lõhet otse suitsuahjust, sütel grillitud kana ning krõbedaid vahvleid.
Kesklinnas seavad ennast sisse JJ-Street tantsijad, kes ootavad linnarahvast küpsisekoogi meisterdamisele.
Jõgeva kohvikutesse saab mugavalt kaardirakendusega. Kõik kohvikud ja nende tutvustused on leitavad LiveTeam või NaviCup äpist. | Jõgeva avab koduaiad kohvikutepäevaks | https://menu.err.ee/612689/jogeva-avab-koduaiad-kohvikutepaevaks | Pühapäeval, 13. augustil avavad Jõgeva elanikud teist korda oma koduaiad üheks päevaks. |
Ministrite sõnul annaks üleminekuperiood ettevõtetele rohkem kindlust, vahendas BBC.
"Oleme mõlemad veendunud, et selle perioodi vältel on Suurbritannia ühisturust ja tolliliidust väljaspool ning on kolmandaks riigiks, keda ELi lepped ei puuduta," kirjutasid Hammond ja Fox.
Nende arvates peab Suurbritannia piir ka Brexitile järgnevatel nädalatel ja kuudel sujuvalt toimima, nii et internetist ostetud kaubad saaksid piiri ületada ning ettevõtted oma kaupu üle kogu Euroopa Liidu tarnida.
Seetõttu tahab valitsus tagada, et EList lahkumine ei toimuks järsu sammuna. Samas rõhutasid Hammond ja Fox, et Brexitit ei peatata.
BBC poliitikakorrespondent Ben Wright märkis, et artikliga üritasid ministrid näidata, et valitsuskabinet on Brexiti osas üksmeelne.
Läbirääkimised Brexiti eest vastutava ministri David Davise ja ELi esindajate vahel peaksid jätkuma augusti lõpus. | Hammond ja Fox: Suurbritannia vajab pärast Brexitit üleminekuperioodi | https://www.err.ee/612687/hammond-ja-fox-suurbritannia-vajab-parast-brexitit-uleminekuperioodi | Suurbritannia rahandusminister Phillip Hammond ja rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox avaldasid laupäevases Sunday Telegraphys ühise artikli, kus kinnitasid, et britid lahkuvad 2019. aasta märtsis Euroopa Liidust välja astudes nii tolliliidust kui ühisturult, kuid riigi huvides on piiratud ajaga üleminekuperiood. |
Jordan Theodore viskas võitjate poolel 24 punkti, Aleksandar Kostoski lisas 16 ja Damjan Stojanovski 14 punkti. Kosovo poolel vastas Granit Rugova 17 punktiga, Scott Bamforth sai kirja 15 silma.
Eesti koondisel on tabelis 80:76 võõrsil võit Makedoonia üle ja koduväljakult 76:50 üleolek Kosovo vastu. Makedoonial ja Kosovol on mõlemal nüüd üks võit ja üks kaotus, kuna avamängus sai Kosovo vastasest nelja punktiga jagu.
Eesti koondis peab järgmise kohtumise uue nädala kolmapäeval, kui koduväljakul võõrustatakse Makedooniat. | Makedoonia koondis alistas Kosovo ja tõusis Eesti järel teiseks | https://sport.err.ee/612679/makedoonia-koondis-alistas-kosovo-ja-tousis-eesti-jarel-teiseks | Makedoonia korvpallikoondis 2019. aasta MM-i lisavalikturniiri C-alagrupis Eesti järel teisele kohale, kui 87:74 alistati Kosovo koondis. |
Laupäeva varahommikul kell 4.51 teatati liiklusõnnetusest Harjumaal Nissi vallas Ellamaa-Lehetu tee 4. kilomeetril, kus politseisõidukiga Škoda Octavia operatiivsõitu teinud 38-aastane mees sõitis järsus paremkurvis teelt välja.
Sündmuskohalt viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse sõiduki juht ja sõidukis viibinud 36-aastane mees.
Samal päeval kella 13.28 paiku juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Palamuse vallas Nava külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 27. kilomeetril, kus 34-aastane naine sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz C270 CDI parempöördel teelt välja kraavi.
Juht viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.
Kell 16.04 sõitis 42-aastane naine Ida-Virumaal Illuka vallas Vasavere külas Pannjärve tervisespordi teel sõiduautoga Audi 100 vasakpöördel teeperve liivasele alale, pärast mida sattus auto külglibisemisse, paiskus sõiduteelt välja ning rullus üle katuse. Sõiduki juht viidi kontrolli Ida-Viru Keskhaiglasse.
Kell 17.55 sõitis 20-aastane juhtimisõiguseta mees sõiduautoga Audi A6 Avant Pärnumaal Halinga vallas Ertsma külas Pärnu-Jaagupi- Kalli maantee 4,2. kilomeetril teelt välja ning auto rullus üle katuse. Sõidukijuht viidi Pärnu Haiglasse.
Kell 19.10 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Rannamõisa tee 3. kilomeetril, kus 32-aastane mees kaotas kontrolli sõiduauto Jeep Grand Cherokee üle ja sõiduk paiskus teelt välja.
Sõidukis olnud 31-aastane naine viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, viieaastane poiss ja kaheksakuune poiss toimetati Tallinna Lastehaiglasse.
Pühapäeva varahommikul kell 3.24 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Tõlliste vallas Valga-Suurekõrtsi maantee 12. kilomeetril, kus mopeedi Baotian juhtinud alkoholijoobes 35-aastane mees kaotas kruusasel teepervel sõiduki üle kontrolli ja kukkus külili.
Juht ja mopeedil olnud 23-aastane naine viidi Valga Haiglasse. | Teelt välja sõitnud autodes sai hulk inimesi vigastada | https://www.err.ee/612536/teelt-valja-soitnud-autodes-sai-hulk-inimesi-vigastada | Laupäeval sõitis teelt välja kokku viis autot ja vigastada sai mitmeid inimesi, kellest noorim oli kaheksakuune imik. |
"Ohtlik ema" on režissöör Ana Urushadze – "Mandariinide" režissöör Zaza Urushadze tütre - esimene täispikk mängufilm. Teos räägib 50-aastasest koduperenaisest Mananast, kes peab valima oma pere ja allasurutud kire, kirjutamise, vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
"Märkimisväärne on, et ühest perekonnast valmib korraga kaks mängufilmi ja hakkavad siis üheagselt mööda festivale tuuritama - lisaks "Ohtlikule emale" on peagi välja tulemas ka Ana isa Zaza Urushadze uus film "Pihtimus", mis jõuab Eesti kinodesse oktoobris – saame näha, kuidas Eesti publik filmid vastu võtab," märkis mõlema filmi üks produtsentidest Ivo Felt.
Sama festivali filmitööstuse programmis Esmapilk (First Look) pälvis peapreemia veel töös olev mängufilm "Portugal", mille režissöör on näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle. Ka "Portugal" valmib stuudios Allfim, film jõuab Eestis ekraanidele tuleva aasta veebruaris. | Järjekordne Gruusia-Eesti koostööfilm võitis Locarno festivali peapreemia | https://kultuur.err.ee/612681/jarjekordne-gruusia-eesti-koostoofilm-voitis-locarno-festivali-peapreemia | "Mandariinide" režissööri tütre film "Ohtlik ema" pälvis Šveitsis toimuval Locarno filmifestivalil peapreemia võistlusprogrammis Concorsa Cineasti del Presente. Film on võistlusprogrammis ka käimasoleval Sarajevo filmifestivalil. |
Mõnedel andmetel on tapetuid aga juba üle kahekümne.
Valimised võitnud president Uhura Kenyatta kutsus laupäeval veelkord inimesi üles vägivallast hoiduma.
"Me oleme näinud, millised tagajärjed võivad poliitilisel vägivallal olla. Ma olen kindel, et ükski keenialane ei taha meie sinna naasmist," manitses Kenyatta.
Keenia opositsioon tõotas varem päeval, et nad ei loobu "võltsitud valimistulemuste" tühistamise nõudmisest.
"Meid ei saa hirmutada, me ei loobu," lausus Rahvusliku Superalliansi (NASA) ametiisik Johnson Muthama ajakirjandusele. Muhama väitel on tapetud umbkaudu 100 protestijat, kuid neile andmetele ei ole sõltumatut kinnitust.
President Kenyatta kutsus reedel kohe pärast valimistulemuste väljakuulutamist Odingat üles rahule.
"Ulatan teile käe. Me oleme kõik sama riigi kodanikud ja pole mingit põhjust vägivallaks. Me saame koos töötada ja koos riiki ehitada," ütles Kenyatta.
Muhama lubas teavitada opositsiooni järgmistest sammudest lähiajal ja kutsus üles poolehoidjaid rahulikuks jääma.
Keenias tapeti 2007. aasta valimiste järel etnilisi piire järginud vägivallas üle tuhande inimese. | Keenia valimisjärgses vägivallas on surma saanud 11 inimest | https://www.err.ee/612677/keenia-valimisjargses-vagivallas-on-surma-saanud-11-inimest | Keenia valimisjärgses vägivallas on viimastel andmetel surma saanud vähemalt 11 inimest, teatasid laupäeval võimuesindajad. |
"Eile anti teada, et stardin Vueltal. Norras olen end iga päev heast küljest näidanud ja boss helistas eile (reede - toim.) õhtul ja andis teada, et on minek," kirjutas Taaramäe sotsiaalmeedias.
Hetkel sõidab eestlane Norras toimuval Arctic Race'il: "Siin pole tulemuseni jõudnud. Esimene päev lõhkusin viimase põntsu otsas ratta ja sellega sai kokkuvõttele sõitmine läbi, eile aitasin Kristoffi ja täna sain valge kaardi ning olin 7. Polnud minu mägi, liiga lauge ja ebaregulaarne."
"Põhiline, et minek on tõesti parem ja tunnen end hästi, nii on Hispaaniasse hea minna!"
Järgmisel aastal hakkab 30-aastane rattur esindama Direct Energie meeskonda. | Hea minekuga Rein Taaramäe saab võimaluse sõita Vueltal | https://sport.err.ee/612678/hea-minekuga-rein-taaramae-saab-voimaluse-soita-vueltal | Eesti tipprattur Rein Taaramäe andis oma Facebooki seinal teada, et Katjuša-Alpecini meeskond otsustas ta kaasata ka tänavuse Hispaania velotuuri sõitjate nimekirja. |
U14, U16 ja U18 vanuseklassides selgusid Eesti meistrid laupäeval.
Poiste U14 vanuseklassi esikolmik: 1. Lembit Leibenau (4693 punkti), 2. Varmo Pärnpuu (4626 p), 3. Marten Roasto (4517 p).
Tüdrukute U14 vanuseklassi võitjad: 1. Liisa-Maria Lusti (5435 punkti), 2. Jane Roosimägi (5408 p), 3. Kaireen Penek (5327 p).
Tüdrukute U16 vanuseklassi võitjad: 1. Pippi-Lotta Enok (4684 punkti), 2. Emili Liis Osula (4292 p), 3. Sofia Marlene Haug (4168 p).
Poiste U16 vanuseklassi võitjad: 1. Rasmus Roosleht (6238 punkti), 2. Tony Ats Tamm (5999 p), 3. Mait Filipozzi (5605 p).
Poiste U18 vanuseklassi võitjad: 1. Deniel Kedrov (6142 punkti), 2. Kevin Sakson (5940 p), 3. Lukas Lessel (5898 p).
Tüdrukute U18 vanuseklassi võitjad: 1. Katre Sofia Palm (5126 punkti), 2. Marilis Remmel (5045 p), 3. Leanne Siimumäe (4907 p).
U20, U23 ja täiskasvanute jaoks oli laupäev esimene võistluspäev.
Naiste arvestuses läheb teisele päevale liidrina vastu Margit Kalk, kes kogus kolme alaga 3024 punkti. Teisel kohal on Kristella Jurkatamm 2961 punktiga ja kolmandal Terje Kaunissaar 2905 punktiga.
Meeste U20 klassis on head võistlust tegemas Hans-Christian Hausenberg ja Johannes Treiel. Viie ala järel on Hausenbergil liidrina kogutud 4059 punkti, Treielil 3810 punkti. Hendrik Lillemets on kolmas (3312 punkti).
Meeste seas on viie ala järel liidrikohal äsja U20 Euroopa meistrivõistlustel 8002 punktiga pronksi võitnud Karel Tilga. Eesti meistrivõistlustel meeste arvestuses võistelda otsustanud Tilga kogus esimese päevaga 4053 punkti. Teisel kohal on Taavi Tšernjavski, kel on koos 3837 punkti ja kolmas Mikk-Mihkel Arro 3267 punktiga. | Mitmevõistluste Eesti meistrivõistlustel juhib Karel Tilga | https://sport.err.ee/612676/mitmevoistluste-eesti-meistrivoistlustel-juhib-karel-tilga | 11.-13. augustini toimuvad Tartus, Tamme staadionil Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses nii täiskasvanute arvestuses kui kõikides noorteklassides. |
"Meetmete leevendamisel manitsevad ettevaatlikkusele nii teadusnõukoda, terviseamet kui ka arstid ja tervishoiutöötajad, kes viiruse leviku tõttu suure töökoorma all ägavad. Seetõttu saame siseriiklikult Covid-tõendist loobuda, kui lähinädalatel koroonaviirusega haiglasse sattuvate inimeste hulk ei kasva," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Peaministri sõnul jõudsid Reformierakond ja Keskerakond kolmapäeval kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Ühtlasi ei pea alates 7. veebruarist karantiini jääma koolis, lasteaias või huviringis Covid-positiivsega lähikontaktis olnud lapsed ja õpilased, sõltumata sellest, kas nad on vaktsineeritud või vaktsineerimata ning alates 14. veebruarist ei küsita alaealistelt enam Covid-tõendit.
"Kui see seis on sarnane kui täna või vähenev, siis Covid-passid siseriiklikult oma kehtivuse kaotavad," ütles Ratas ERR-ile. Alaealistele kehtivate piirangute kadumisele tingimusi ei ole.
"Keskerakond soovis tõesti selget, konkreetset sõnumit koroonapasside lõpetamise osas siseriiklikult, see oli selle mõtte sisu, et neid pingeid leevendada ja siin on see sõnum antud. Meie soov oli 7. veebruar, meie soov oli tempos liikuda ambitsioonikamalt, aga oleme selle kokkuleppega rahul," ütles Ratas.
Ratase sõnul tuleb edasi minna ka teiste piirangute kaotamisega ja seda samuti lähtuvalt haiglakoormusest. "Meil on veel kolm piirangut: üks on 23.00, siis on inimeste arvuline piirang ja maskide kandmise piirang. Need on peamised ja minu meelest nende piirangute leevendamisega tuleb edasi minna ja siin just vaadata seda, missugune on seis nakatumise osas, eeskätt haiglakoormuses," ütles Ratas.
"See on kindlasti oodatud sõnum suurele osale Eestimaa inimestest ja ettevõtetest ning märgiline samm, mis annab mõista – piirangud ei tulnud selleks, et jääda. Toimima tuleb taas saada tavapärasem elurütm. See pole vajalik mitte ainult koolilastele, nende emadele-isadele või ettevõtjatele, vaid kõigile, kelle elu ja tervist, sealhulgas vaimset tervist, on see väga keeruline aeg mõjutanud," kirjutas Ratas kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias.
Ratase sõnul tuleb piirangute leevendamiseks ka edaspidi käituda vastutustundlikult ja hoida enda ning teiste tervist. "Palun kõigil selle kaasneva vastutusega arvestada. Keskerakond on jätkuvalt valmis piirangute maha võtmist kiirendama, kui olukord seda võimaldab. Ükski meie eluolu häiriv korraldus ei tohi kehtida kauem, kui selleks on vajadus," kirjutas Ratas. | Valitsus soovib koroonatõendi kaotada 21. veebruarist | https://www.err.ee/1608486977/valitsus-soovib-koroonatoendi-kaotada-21-veebruarist | Peaminister Kaja Kallas teatas kolmapäeva õhtul, et kui 17. veebruari seisuga jõuab haiglasse alla 25 sümptomaatilise Covid-patsiendi päevas, lõpetab valitsus 21. veebruarist Covid-tõendi nõude. |
Peakohtunik Bamlak Tessema Weyesa määras pingelisel avapoolajal Senegali kasuks kaks penaltit, kuid tühistas mõlemad pärast videokorduse vaatamist. Yaoundesse kogunenud publik pidi esimest väravat ootama 69. minutini, kui Abdou Diallo suunas nurgalöögist tulnud palli Burkina Faso väravavahi selja taha.
Seitse minutit hiljem realiseeris Idrissa Gueye Liverpooli ääreründaja Sadio Mane eeltöö ja kuigi Blati Toure värav 82. minutil lisas lõpuminutitele põnevust, kindlustas Mane enda tabamus kolm minutit enne lõpuvilet Senegalile 3:1 võidu.
Senegal on osalenud 15 rahvuste karikaturniiril, kuid karikas on auhinnakapist seni veel puudu. Esimest korda jõuti finaali Senegali jalgpalliloo ehk tähtsaimal, 2002. aastal ning ka tunamullu, kui jäädi alla Alžeeriale.
Teises poolfinaalis kohtub korraldajamaa Kamerun neljapäeval turniiri ajaloo edukaima riigi, seitsmekordse võitja Egiptusega. | Ajaloolist karikat jahtiv Senegal pääses teist turniiri järjest finaali | https://sport.err.ee/1608487001/ajaloolist-karikat-jahtiv-senegal-paases-teist-turniiri-jarjest-finaali | Senegali jalgpallikoondis alistas kolmapäevases Aafrika rahvuste karikaturniiri poolfinaalis Burkina Faso 3:1 ja pääses esimese meeskonnana finaali. |
Ilves on mitu aastat olnud Norra kahevõistlejate treeningpartneriks ning reisis Pekingisse norralaste lennul. Norra ringhäälingu Oslo lennujaamas tehtud pildid annavad tunnistust, et Ilves ja koondise suurim nimi Jarl Magnus Riiber seisid enne lennule minekut üksteisele väga lähedal ning pärast eestlase positiivset proovi tunnistati nii Riiber kui Espen Andersen ja Espen Björnstad lähikontaktseteks.
"Et Kristjan Ilves viirusega nakatus, on Norra koondisele suureks hoobiks," kinnitas NRK-le nende kahevõistluse ekspert Jann Post. "Ta on sajaprotsendiliselt Norra kahevõistlejate koondise liige, ta treenib nendega igapäevaselt koos, reisib koos nendega ja neil on samad treenerid. Puhtalt nakatumise seisukohast on tegu sama olukorraga, kui positiivse proovi oleks andnud mõni norralane."
"Kõik meie kahevõistlejad on andnud negatiivse proovi," kinnitas Norra koondise spordidirektor Ivar Stuan kolmapäeval. "Hoiame pöidlaid, varbaid ja kõike muud, tagamaks, et kõik läheb hästi. Muidugi ei ole mingeid garantiisid. Ühe nakatumisega kaasneb suur ebakindlus, nägime seda juba murdmaakoondises."
Stuan lisas, et Norra koondislased tunnevad Ilvesele tugevalt kaasa: "kogu tema olümpia võib sellega läbi olla," tõdes norralaste spordidirektor. | NRK: Norra tähed tunnevad Ilvesele kaasa, aga kardavad oma olümpia pärast | https://sport.err.ee/1608486992/nrk-norra-tahed-tunnevad-ilvesele-kaasa-aga-kardavad-oma-olumpia-parast | Kristjan Ilvese positiivsed koroonaproovid vahetult enne Pekingi olümpiamängude algust on Norra kahevõistlejad sügavalt muretsema pannud. |
Kalev/Cramo kohtus Kalevi spordihallis Liepajaga ning alistas külalismeeskonna 87:62. Tasavägise avaveerandi järel võitis Eesti klubi kaks järgmist neljandikku 23:13 ja 24:14.
Kamari Murphy ja kuus kaugviset tabanud Egert Haller viskasid Kalev/Cramo kasuks 18 punkti, Murphy arvele jäi ka üheksa lauapalli. Kaksikduublini jõudsid Marcis Vitols ja Rauno Nurger, esimene kogus 14 punkti ja kümme lauapalli ning Eesti koondislane 11 punkti ja sama palju lauapalle.
Pärnu mängis kodusaalis Läti Ülikooliga avaveerandi 11:11 viiki, aga võitis teise 28:19 ja enam tagasi ei vaadanud. Lõpuvileks seisid tablool võidunumbrid 80:56.
Robert Valge oli üleplatsimees 19 punktiga, aga Mihkel Kirvas hiilgas 16 punkti (visked väljakult 8/10), 11 lauapalli, kuue korvisöödu ja kuue vaheltlõikega: seda kõike vaid 22 mänguminutiga.
Neljanda järjestikuse võidu saanud Kalev/Cramol on tabelis 15 võitu ja kaks kaotust, Pärnule oli kolmapäevane võit kaheksa kaotuse kõrval üheksandaks. Tallinna meeskond on tabelis kolmas, pärnakad kuuendad. | Kalev/Cramol ega Pärnul ei tekkinud Läti klubidega raskusi | https://sport.err.ee/1608486986/kalev-cramol-ega-parnul-ei-tekkinud-lati-klubidega-raskusi | Korvpalli Eesti-Läti liigas olid kolmapäeval kodusaalis võidukad nii BC Kalev/Cramo kui Pärnu Sadam. |
NFL kehtestas 2003. aastal niinimetatud Rooney reegli, mille alusel peavad kõik liiga võistkonnad peatreenerit ja -direktorit palgates intervjueerima vähemalt ühte mustanahalist, Aasia päritoluga või muu etnilise vähemusrühma liiget.
Jaanuaris ootas 40-aastast Florest töövestlus New York Giantsi peatreenerikohale, ent kolm päeva enne intervjuu toimumist saatis New England Patriotsi peatreener Bill Belichick Floresile sõnumi, milles õnnitles teda töö saamise puhul. Veidi hiljem saatis Belichick uue sõnumi, milles vabandas ja ütles, et sõnum oli mõeldud Brian Dabollile.
Seejärel ilmus Flores töövestlusele teades, et amet on juba määratud teisele inimesele. "Intervjuu toimus vaid põhjusel, et Giants saaks NFL-i komissarile Roger Goodellile ning avalikkusele valelikult näidata, et nende teguviis on vastavuses Rooney reegliga," seisab hagis.
Lisaks süüdistab aastatel 2019-21 Dolphinsi juhendajana töötanud mees Miami võistkonda korruptsioonis. Nimelt seisab hagis, et Dolphinsi omanik Stephen Ross pakkus Floresile iga kaotuse eest 100 000 dollarit, et parandada võistkonna võimalusi draft 'is, aga Flores keeldus ning see sai hiljem põhjuseks, miks ta ametist vallandati.
Flores võitis Miami juhendajana 24 ja kaotas 25 kohtumist, lõppenud hooaega alustas Dolphins Floresi käe all seitsme kaotusega kaheksast kohtumisest, ent võitis seejärel üheksast mängust kaheksa. NFL, Giants ja Dolphins on Floresi süüdistused tagasi lükanud. | NFL-i rassismis süüdistav treener kaebas liiga kohtusse | https://sport.err.ee/1608486962/nfl-i-rassismis-suudistav-treener-kaebas-liiga-kohtusse | Endine Miami Dolphinsi ameerika jalgpalli klubi peatreener Brian Flores kaebab NFL-i, New York Giantsi ja kõik teised liiga võistkonnad rassilise diskrimineerimise eest kohtusse. |
TalTechi algkoosseisu kuulusid Martti Keel, Matej Šmidl, Rauno Tamme, Kevin Saar, Sten Perillus, Jan Markus Üprus, libero Cris Karlis Lepp. Kahjuks jäi kohtumisest eemale soojendusel vigastada saanud temporündaja Mihkel Tanila, kirjutab volley.ee.
Avageimis jäi TalTech kiirelt 3:8 kaotusseisu, serviäss viis Türgi liiga liidermeeskonna ette 12:6 ja vahe püsis kuni geimi lõpuni: avavaatus läks Ankara meeskonnale tulemusega 25:20. Teist geimi alustasid Janis Sirelpuu hoolealused kindlamini, minnes ette 5:3. Halkbank jõudis 7:7 viigini, ent TalTechi rünnakuliider Šmidl aitas oma meeskonna taas punktiga ette. Punkt-punktis mängu jagus, kuni kodumeeskond teenis kolmepunktilise eduseisu (14:11) ja kontrollis seejärel geimi kuni lõpuni, võttes 25:18 võidu.
Kolmanda vaatuse alguses pääses Halkbank 4:1 ette, ent Tallinna klubi võitles end 7:8 seisuni. Türgi klubi mängis aga sarnaselt eelmistele geimidele suurema vahe sisse geimi keskel ning kontrollis seejärel mängu kulgu, võites viimase vaatuse 25:17 ja kogu kohtumise 3:0.
TalTechi resultatiivseimaks kerkis 14 punktiga (+9) Matej Šmidl, Kevin Saar panustas üheksa punkti (-1), Jan Markus Üprus tõi kuus (+0) ning Rauno Tamme viis punkti (+0). Halkbanki edukaim oli rünnakul samuti 14 punktini (+8) jõudnud Ramos Hernandez, kes lõi ka viis ässa.
Halkbank teenis blokiga kuus, TalTech kolm punkti, servil lõid Türgi klubi mängijad kümme ässa TalTechi viie vastu. Vastuvõtt oli parem Halkbankil: 41% vs 37% ning ka rünnakul oli võitjameeskond üle vastavalt 62% vs 46%.
Korduskohtumine Türgi kõrgliigas kõik 17 senist kohtumist võitnud Ankara vastu toimub neljapäeval kell 14. | TalTech jäi eurosarja veerandfinaali avamängus Türgi tippklubile alla | https://sport.err.ee/1608486941/taltech-jai-eurosarja-veerandfinaali-avamangus-turgi-tippklubile-alla | TalTechi võrkpallimeeskond pidas kolmapäeval Türgis esimese CEV Challenge Cupi veerandfinaalmängu sealse Ankara Halkbanki vastu ning pidi vastu võtma 0:3 (20:25, 18:25, 17:25) kaotuse. |
"Enesetunne on väga hea, võistlusärevus on juba sees," kinnitas Aigro kolmapäeval ERR-ile. "Viimased treeningud, mis Otepääl tegin, andsid väga head enesekindlust, et Pekingisse tulla. Homme on juba esimesed treeningud hüppemäel, eks ole näha, kuidas need välja kukuvad."
"Varustusega on kõik hästi, saan rahulikult võistlema minna, keskenduda oma asjadele ja siis juba nautida olümpiamänge. Kui kõikidest hüppevoorudest saan osa võtta, olen juba positiivses meeleolus," rääkis eestlane oma eesmärkidest.
Aigro võistles 18-aastasena ka PyeongChangi olümpiamängudel, kus sai suure mäe võistlusel 48. ja normaalmäel 55. koha.
"Nelja aastaga olen väga palju kogemust juurde saanud. Nelja aastaga olen päris paljudel MK-del osalenud, ka maailmameistrivõistlustel ja lennumäe MM-idel. Kogemust on kindlasti rohkem ja loodetavasti saan seda ka hüppemäel näidata," sõnas Aigro.
Normaalmäe kvalifikatsioon toimub Pekingi OM-il 5. veebruaril, suure mäe kvalifikatsioon kuus päeva hiljem. | Aigro loodab Pekingis osa saada kõigist hüppevoorudest | https://sport.err.ee/1608486905/aigro-loodab-pekingis-osa-saada-koigist-huppevoorudest | Suusahüppaja Artti Aigro alustab 22-aastaselt oma teisi olümpiamänge ning loodab, et nelja aasta jooksul saadud kogemused aitavad teda ka Pekingis. |
Laskesuusatajate jaoks algab olümpia 5. veebruaril toimuva segateatesõiduga, naiste tavadistants toimub 7. ja sprint 11. veebruaril. Naiste teatesõit on kavas 16. veebruaril.
"Olümpiatunne ikka on, aga ega see selline eriline tunne ei ole, võistlus on võistlus ja see muu sagin siin ümber ajab fookuse veidi eemale," tõdes Tomingas kolmapäevaes intervjuus ERR-ile.
"Eks see on üks paras väljakutse. Rada on väga-väga aeglane. Esimesel päeval sai suure hurraaga peale mindud, rajaprofiil on täpselt selline, mis minu tehnikaga klapib, aga esimese tugeva treeningu järel jõudis reaalsus kohale: siinne lumi on ikka ekstreemselt aeglane. See on hoopis midagi muud kui on Euroopas ja külm on väga suur väljakutse," rääkis Tomingas.
"Teisipäeval olin pärast õhtust treeningut natuke šokis, pean nüüd natuke mõtlema, kuidas keres sooja hoida ja raja peal hakkama saada. Siin on staadionil kogu aeg tuul, see mõjutab väga tugevalt," lisas olümpiadebütant.
"Olümpiaküla ise on vahva, poed ja meelelahutus on koju kätte toodud. Kuna olen siin pea nädal olnud, siis on siin kõik läbi käidud ja vaikselt hakkab üle viskama," naeris Tomingas. "Tahaks muud ümbrust ka avastada. Natuke hakkab rõhuma, aga mis mul häda: mina ei ole veel karantiini kukkunud!"
"Täna jõudis mulle kohale, et ma kardan järgnevat 20 päeva. Siin on nii palju juhtumeid olnud, kus tuled kohale negatiivsena ja siin annad positiivse tulemuse. Ärgata iga hommik teadmata, mis tulemuse su test on andnud, on hirmutav. Kui võõras riigis üksinda karantiinihotelli jääd, ei ole see kindlasti kõige meeldivam kogemus," mõtiskles Tomingas. | Tomingas Pekingi rasketest rajaoludest: olin pärast treeningut šokis | https://sport.err.ee/1608486890/tomingas-pekingi-rasketest-rajaoludest-olin-parast-treeningut-sokis | Olümpiamängude debütant Tuuli Tomingas muretseb OM-i eel Pekingi keerulise laskesuusaraja ning olümpiakülla jõudnud koroonaviiruse pärast. |
Kohaliku aja järgi kell 20 õhtul tulid Pekingis olümpia avavõistluseks jääle kurlingu segapaarid ja kõik neli kohtumist kujunesid tasavägisteks.
Rootsi duo Almida de Val - Oskar Eriksson, kellele Eesti esipaar Marie Kaldvee - Harri Lill kaotas kuu aja eest Göteborgis peetud MK-etapi veerandfinaalis 2:9, jäi tugeva lõpu teinud Suurbritanniale 5:4 eduseisust alla 5:9.
USA alistas Austraalia 6.5, Tšehhi mõnevõrra ootamatult Norra 7:6 ja korraldajamaa Hiina oli üllatuslikult ühest favoriidist Šveitsist üle sama tulemusega.
Pekingi OM-il on segapaaride arvestuses eeldatavateks kullasoosikuteks Kanada ja Suurbritannia. | Pekingi olümpia sai avalöögi Kaldvee ja Lille alal | https://sport.err.ee/1608486866/pekingi-olumpia-sai-avaloogi-kaldvee-ja-lille-alal | Kuigi Pekingi taliolümpia avatseremoonia toimub reedel, tehti võistlustega kurlinguhallis algust juba kolmapäeval. |
Politsei kinnitusel leiti 1. veebruaril Alutaguse puhke- ja spordikeskusest vägivallatundemärkideta 72-aastase mehe surnukeha. "Mehe surma põhjuseks oli terviserike. Politsei ei ole menetlust alustanud, sest ei ole asjaolusid, mis viitaksid kuriteo toimepanekule," sõnas Politsei- ja Piirivalveameti vanempressiesindaja Olga Eskor.
Teadaolevalt on käimasoleval hooajal tegu juba teise juhtumiga, kus Alutaguse puhke- ja spordikeskuse külastajat on tabanud fataalne terviserike. Eelmise aasta lõpus kirjutas ajaleht Põhjarannik sellest, kuidas 1. detsembril leidis juhuslik mööduja staadioni lähedalt surnuna keskealise mehe. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juht Avo Sambla teada oli mees olnud terviseradade püsiklient. "Muidugi võiks öelda, et iga inimene peaks mõistusega asja võtma, aga ega sellised asjad hüüa tulles," ütles Sambla ajalehele Põhjarannik.
Põhjarannik meenutas, et enne seda oli tervisesportlase tee saanud Alutagusel traagilise lõpu 2017. aastal, kui jõulude eel suri rajal 51-aastane suusa- ja rattamaratonide aktiivne osaleja Illart Jool.
Ka teisipäeval surnuna leitud mees oli Avo Sambla kinnitusel keskuse radadel sage külaline. | Ida-Virumaal tabas taas tervisesportlast fataalne terviserike | https://www.err.ee/1608486851/ida-virumaal-tabas-taas-tervisesportlast-fataalne-terviserike | Alutaguse puhke- ja spordikeskusest leiti teisipäeval mehe laip. Kahe kuu jooksul on tegu juba teise keskuse territooriumil avastatud surmajuhtumiga. |
Täht tõi osalise mänguajaga kaks punkti (+1), võitjate resultatiivseim oli 23 punktiga (+13) Dick Kooy. Kristo Kollo kunagise koduklubi Galati Arcada edukaimad olid rünnakul võrdselt 22 punktiga Filip Sestan ja Alexandru Rata, kirjutab volley.ee.
Korduskohtumine peetakse 8. veebruaril. Kaheksandikfinaalis lülitas Belchatow konkurentsist Bulgaaria klubi Burgase Neftohimiku. | Täht aitas Belchatowi eurosarja veerandfinaali avamängus võiduni | https://sport.err.ee/1608486839/taht-aitas-belchatowi-eurosarja-veerandfinaali-avamangus-voiduni | Eesti võrkpallikoondislane Robert Täht ja tema koduklubi Belchatowi Skra pidasid teisipäeva õhtul CEV karikasarja veerandfinaali avakohtumise Rumeenia klubi Galati Arcada vastu ning teenisid 3:2 (25:21, 26:24, 19:25, 21:25, 15:13) võidu. |
3. novembril 1931 Roomas sündinud Vitti oli enim tuntud oma töö poolest filmilavastaja Michelangelo Antonioni linateostes, nagu 1960. aasta film "L'Avventura", mille eest teenis ta Bafta nominatsiooni, vahendas BBC.
Ingliskeelsetes rollides astus ta üles muu hulgas peaosas 1966. aasta filmis "Modesty Blaise."
Itaalia peaminister Mario Draghi märkis, et Vitti pani Itaalia kino kogu maailma silmis tõeliselt särama. "Vaimukas ja erakordselt andekas näitleja, kes vallutas oma vaimu, bravuuri ja iluga terveid itaallaste põlvkondi."
Vitti pälvis 1995. aastal Veneetsia filmifestivalil ka Kuldlõvi. Tema samal aastal ilmunud autobiograafia "Il Letto è Una Rosa" ("Voodi nagu roos") kujunes tõeliseks menukiks ja jõudis ka Itaalias koolidesse ning ülikoolidesse.
"Selle edu on parim asi, mis on minuga juhtunud; tuhat korda parem kui Oscari võitmine," sõnas ta tollal. | Suri Itaalia näitleja Monica Vitti | https://kultuur.err.ee/1608486824/suri-itaalia-naitleja-monica-vitti | Kolmapäeval suri 90-aastasena Itaalia filminäitleja Monica Vitti. |
Bezose jaht saab olema 127-meetrine ja maksab 430 miljonit dollarit. Rotterdami sild De Hef on aga linna sümbol, teatas The Times.
Bezos on maailma üks rikkamaid inimesi, ta on veebikaubamaja Amazon asutaja. Ta maksab linnale selle eest, et sild suvel ajutiselt demonteeritaks.
Rotterdami võimud väidavad, et tegemist on majandusliku otsusega, mis toob juurde ka töökohti. Paljud kohalikud elanikud aga leiavad, et linnavõimud arvestavad eelkõige miljardäri kapriisidega, mitte ajaloolise pärandiga, vahendas The Times.
"Tööhõive on oluline, kuid seda, mida saab teha meie pärandiga, sellel on piirid," ütles kohalik ajaloolane Ton Wesselink
De Hefi sild valmis 1927. aastal ja sellest on saanud linna sümbol. Sild sai rahvusvaheliselt kuulsaks, kui kohalik teismeline sukeldus sealt 1933. aastal vette. Ta sukeldus 65 meetri kõrguselt
1940. aastal sai sild lahingute tõttu tõsiselt kannatada. Silda on pärast teist maailmasõda mitu korda renoveeritud. 2017. aastal taastati sild täielikult ja võimud lubasid siis, et seda ei lammutata enam kunagi. | Bezose tõttu demonteeritakse Rotterdami kuulus sild | https://www.err.ee/1608486815/bezose-tottu-demonteeritakse-rotterdami-kuulus-sild | Hollandi linn Rotterdam demonteerib suvel kuulsa sadamasilla, et teha ruumi USA miljardäri Jeff Bezose superjahile. Bezose jahti ehitatakse Rotterdami laevatehases, kuid sild on liiga madal, et see laev merele pääseks. |
32-aastane Gaboni koondise kapten sõlmis Barcelonaga 2025. aasta juulini kestva lepingu, ründaja väljaostuklausliks on 100 miljonit eurot.
"Mul on väga uhke ja hea meel siin olla," sõnas Aubameyang. "Mu peamine eesmärk on anda endast kõik, et aidata meeskond tagasi Meistrite liigasse."
Lavali ja Bastia noortesüsteemidest sirgunud Aubameyang kogus kuulsust Saint-Etienne'is ning liitus 2013. aastal Dortmundi Borussiaga, kus lõi nelja ja poole hooajaga 213 mängus 141 väravat.
2018. aasta jaanuaris liikus ta toonast klubi rekordit tähistanud 56 miljoni naela eest Arsenali, kus jäi järgmise hooaja lõpus koos Mohamed Salahi ja Sadio Manega jagama liiga parima väravaküti tiitlit, 22 väravat lõi ta ka hooajal 2019/20. Kokku esindas Aubameyang Arsenali 163 ametlikus mängus, sahistades võrku 92 korral. | Barcelona lõi käed endise Arsenali kapteniga | https://sport.err.ee/1608486809/barcelona-loi-kaed-endise-arsenali-kapteniga | Kaks aastat Londoni Arsenali jalgpallimeeskonna kaptenipaela kandnud Pierre-Emerick Aubameyang liitus Hispaania suurklubiga FC Barcelona. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.