text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Arendaja Fausto Capital, kes soovib aadressile Ranna tee 1 ehitada kolmekorruselise jahisadama koos restorani ja hotelliruumidega, korraldab veebruaris ja märtsis planeeringu teemal neli arutelu, millest esimene toimus sel nädalal. Paraku pole planeeringu liiga suure mahu vastu võidelnud kohalikud elanikud sellega rahul.
Merivälja Aedlinna Seltsi juhatus saatis elanikele koosolekute kohta teavituskirja, kus tõi välja, et seltside hinnangul ei nõua planeerimismenetluse praegune etapp selliste koosolekute korraldamist, liiatigi on seni lahendamata menetluses olev taotlus planeeringumenetluse avalikul alal lõpetamiseks.
"Meie hinnangul puudub põhjendus, miks peaks uuesti hakkama arutama planeeringulahendust, mis on tagasi lükatud nii elanike kui ka Pirita LOV poolt," teatas selts.
Selle juhatusse kuuluv Külli Kroon ütles ERR-ile, et kuigi Pirita elanikud ja neid esindavad asumiseltsid on juba pöördunud linnaplaneerimise ameti poole, et detailplaneeringu kava selle praegusel kujul lõpetataks, soovib arendaja visa järjekindlusega esitada sama planeeringulahendust, millega juba 2015. aastal alustati.
"Avalik huvi on määratletud linnaosa üldplaneeringuga, mis ei näe ette sellesse piirkonda sadamaala väljaehitamist," lausus ta.
Krooni sõnul pole elanikud rahul ka arutelude ajakavaga - alles viimasel koosolekul jõutakse põhiküsimuseni ehk sadama väljaehitamise ning sellega kaasnevate keskkonnamõjudeni.
"Kuigi elanikud tõid eelnevalt välja, et ei ole mõtet väljapakutud järjekorras teemade arutelu ning mõistlik oleks alustada vaidluse põhituumast, jäi see tähelepanuta," sõnas ta.
Kohtumine kujunes emotsionaalseks
Sel teisipäeval toimunud esimene kohtumine kujunes Krooni sõnul emotsionaalseks - elanike esindajad väljendasid selgelt, et nad ei soovi kauni loodusliku miljöö muutmist betoneeritud tehiskeskkonnaks. Tema sõnul oli saalitäis inimesi seda meelt, et arendus peaks piirduma vaid arendajale kuuluva kinnistuga, jättes arendusse kaasamata linnale ja riigile kuuluva maa- ja veeala.
"Vaatamata seltside ettepanekule lõpetada kurnamistaktika ning viia vajadusel arutelud ühele kohtumisele, hoidis arendaja esindaja jäigalt kinni ebaotstarbekast teemade jaotusest ning esitas vastuolulist informatsiooni mahtude vähendamise küsimuses," lausus Kroon, kelle sõnul pole elanikud senini näinud vähendatud mahtudega planeeringulahendust, mida arendaja lubas juba eelmise aasta oktoobriks.
"Siiski kinnitas arendaja esindaja viimaks, et vähendatud mahtudega planeeringulahendus on olemas ning see saadetakse esimesel võimalusel ka elanikele tutvumiseks. Otsustati lahku minna teadmisega, et kogunetakse uuesti siis, kui arendaja esindaja on saatnud vähendatud mahtudega planeeringulahenduse eelnevalt tutvumiseks ning valminud on meremõjude ekspertiis," lisas ta.
Kroon märkis, et ehkki linnaosa esindajad on seltside võitlust mõistnud ja koostöö kogukondadega on viimasel ajal paranenud, ei mõista elanikud siiski, miks peetakse umbes 5,5 hektari suuruse Tallinna linnale ja Eesti riigile kuuluva maa- ja veeala loovutamist arendajale teisejärguliseks küsimuseks.
Arendaja: planeeringus on tehtud mitmeid muudatusi
Fausto Capitali juhatuse liige Kenneth Karpov ütles, et neli kohtumist tahtsid nad korraldada selleks, et käsitleda eraldi teemasid, mida seni käsitletud pole, sest kokkusaamistel on arutletud mereuuringute ja sadamahoonega seonduva üle.
"Sellisteks teemadeks on rekreatsioon ehk tegevused Merivälja muuli lähialal ehk sadamaalal, see oli siis möödunud teisipäeva teema, mida tegelikkuses ei jõutudki käsitleda, ja erinevad võimalikud mõjud, mis tulenevad tegevustest Merivälja muuli lähialalt ehk sadamaalalt - järgmise kokkusaamise teema," kirjeldas Karpov.
Kohtumisel sai tema sõnul selgeks, et esmalt soovivad inimesed saada selgust mereuuringute osas ja alles seejärel käsitleda muid teemasid.
Karpovi kinnitusel on arendaja planeeringus mitmeid muudatusi teinud. "Oleme muutnud nii sadamaehitiste asukohtasid, konfiguratsiooni kui ka suurusi. Kui arutelude tulemusena selgitavad erinevad huvitatud osapooled kõiki rahuldava planeeringulahenduse, siis oleme valmis ka vastavad muudatused planeeringusse sisse viima," ütles ta.
Lisaks Tallinna keskkonnaameti tellitud mereuuringute ekspertiisile on Fausto Capital omaltpoolt tellinud uue täpsustatud sadamaehitiste lahenduse.
"Planeeringu maht on seotud tegevustega, mida on kavandatud teostada sadamaalal. Tegevuste osas on lähtutud vajadusest võimaldada erinevaid merelisi tegevusi, samuti neid tegevusi, mida ei ole Tallinnas sellisel kujul mereäärses piirkonnas tehtud, aga millede osas on inimestel huvi vastavaid tegevusi Tallinnas teha," ütles Karpov.
Merivälja muuli detailplaneering jäi möödunud aastal Pirita linnaosavanema ja linnaosakogu heakskiiduta ning Tallinna keskkonnaametis käimas olev ekspertiis peab välja selgitama, kas detailplaneeringus esitatud materjalid on piisavalt üksikasjalikud.
Toomas Pirn Raepressist ütles ERR-ile, et ekspertiisi käigus analüüsitakse kõiki juba tehtud uuringuid, aga ka juba kavandatud tegevusi rannajoonel ning tulemused peaksid selguma juba sel kuul. | Kohalikud peavad Merivälja muuli arendaja käitumist kurnamistaktikaks | https://www.err.ee/908899/kohalikud-peavad-merivalja-muuli-arendaja-kaitumist-kurnamistaktikaks | Merivälja muulile jahisadamat ehitada sooviv Fausto Capital kutsus sel nädalal kohalikud elanikud kohtumisele, et tutvustada planeeringulahenduse vaba aja veetmisega seotud osa. Planeeringu liiga suure mahu vastu seisvad asumiseltsid peavad seda aga kurnamistaktikaks. |
"Kolm uut radaritorni, radarisüsteemid ja neile lisatud kaamerad võimaldavad Vasknarva ja Permisküla piirkonnas Narva jõel 16 kilomeetri ulatuses saada täpse ülevaate piiriveekogul toimuvast. Ühtlasi aitab kaasaegne vaatlusvõimekus suunata piirivalvurite jõudu kiirelt kohtadesse, kus piiriveekogul aega veetvad kalastajad on hätta sattunud või avastatakse mõni ebaseaduslik tegevus," ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev.
Ta selgitas, et kui radar annab signaali valvatavas alas liikuva objekti koha, võimaldab kaamera täiendavalt kohe tuvastada, kelle või millega on täpsemalt tegu. "Piltlikult öeldes annab radar signaali objektist, mis liigub kontrolljoone lähistel või sellest üle ning kaamerapildi järgi saame kohe tuvastada, on tegu inimese, looma või mõne muu objektiga. Saadud infost tulenevalt saab otsustada ka vajaduse üle piirivalvurid kohale saata," märkis Belitšev.
Idapiiri arendustegevused hõlmavad pikas plaanis aga kogu Narva jõe katmist kaasaegse valve- ja seiretehnikaga. "Nii on kolmele radaritornile lisaks plaanis rajada kogu jõe ulatuses veel täiendavad 15 radaripositsiooni. Hange järgmise viie radaripositsiooni rajamiseks kuulutatakse plaanipäraselt välja juba selle aasta sügisel ning nendega kaetakse järgmine 10-kilomeetriline piirilõik Narva ja Narva-Jõesuu vahel," märkis Belitšev.
Uute radaripositsioonide soetamine on osa kogu piiriehituse programmist, mida rahastatakse idapiiri väljaehitamise eelarvest läbi Eesti riigi eelarve. Muuhulgas plaanitakse uuendada ka teisi idapiirile jäävaid radaripositsioone, mida rahastatakse välisvahenditest. | PPA paneb Narva jõele kolm uut kaameraga radaritorni | https://www.err.ee/908945/ppa-paneb-narva-joele-kolm-uut-kaameraga-radaritorni | Politsei- ja piirivalveamet hankis idapiiri turvalisuse tagamiseks Narva jõele kolm uut kaameratega varustatud radaritorni, mis võimaldavad hõlpsamalt reageerida piiriveekogul toimuvatele juhtumitele. |
Ajaleht toetus mitmetele allikatele, kelle seas on nii praegusi kui ka endisi USA ametnikke. Sama ajagraafikut kinnitas Reutersi allikas, kes märkis, et vägede väljatoomine puudutab ka Tanfi baasi, mis asub Iraagi ja Jordaania piiri lähedal.
Ametlikult ei soovinud USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni ja Pentagoni kõneisikud seda ajakava Reutersile kinnitada. Ka Türgi ametnik lausus, et Ameerika Ühendriigid pole Ankarat täpsetest tähtaegadest teavitanud.
USA poolt toetatud ja kurdide omakaitseväe YPG juhitud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) kõneisik aga vastas Reutersi kommentaarisoovile järgnevalt: "Mida me praegu teame, on see, et mingit tagasitõmbumist ei ole ning olukord lahinguväljal pole muutunud. Mingit arutelu mingite tähtaegade või ajakava asjus ei ole."
Trump teatas 19. detsembril Twitteris, et USA toob oma sõdurid - keda on umbes 2000 - Süüriast kiirkorras välja, sest ülesanne äärmusrühmitus ISIS alistada olevat täidetud. Otsust, mis tuli väidetavalt üllatusena isegi kaitseministeeriumile, tabas kongressi kriitika ning see tõi kaasa ka senise kaitseministri James Mattise tagasiastumise.
Hiljem on nii välisminister Mike Pompeo kui ka rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton selgitanud, et tagasitõmbumine pole tingimusteta ning mingit kindlat tähtaega veel paika pandud pole. Samas on näiteks New York Times kirjutanud, et Trump nõustus andma sõjaväelastele neli kuud Süüriast lahkumiseks.
Washington on üritanud samal ajal jõuda kokkuleppele Türgiga Süüria kurdide omakaitseväe asjus, mida Ankara peab keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks ja mida Türgi käsitleb seetõttu kui terroristlikku organisatsiooni. Washington on hoiatanud, et Türgi ei ründaks USA liitlasteks olnud kurde. Samuti arutatakse turvatsooni loomist Türgi ja Süüria piiri äärde, et sellisel viisil Ankara julgeolekumuret leevendada.
Trump kinnitas ka veebruari alguses oma otsustavust tõmmata Ühendriikide sõdurid välja "lõpututest sõdadest" Süürias ja Afganistanis, kuid ütles, et nad peaksid Iraanil silma peal hoidmiseks jääma Iraaki. | Meedia: USA sõdurid lahkuvad Süüriast aprilli lõpuks | https://www.err.ee/908944/meedia-usa-sodurid-lahkuvad-suuriast-aprilli-lopuks | Ajalehe Wall Street Journal andmetel toob USA oma sõdurid Süüriast täielikult välja aprilli lõpuks ning märkimisväärne osa neist lahkub juba märtsi keskpaigaks. |
Emassääsed pole sugugi alati näljased, vaid vajavad veres leiduvat valku munade munemiseks. Pärast selleks vere varumist ei taha putukad süüa mitu päeva. Rockefelleri Ülikooli teadlasi eesotsas Leslie Vosshalliga hakkas huvitama, kas sama isu vähendavat signaali saaks pöörata sääskede vastu. Eelnevate uuringute põhjal mängivad selle tekkimise juures võtmerolli pisikesed valke meenutavad molekulid – neuropeptiid.
Vosshall võttis kolleegidega sihikule need närvirakkude pinnal asuvad valgud, mille külge kinnitub neuropeptiid Y. Sama molekul on oluline ka mitmete teiste loomade, sh inimeste söögiisu kontrollimise juures. Selle mõjutamiseks on loodud juba ka mitmeid ravimeid. Esimesed katsed olid sirgjoonelised. Töörühm söötis sääskedele sisse samu ravimeid ja vaatas lihtsalt, mis selle peale juhtus. Ravimeid söönud sääskede huvi inimlõhnalise peibutise vastu vähenes kaheks päevaks.
Töörühm otsustas seepeale välja selgitada, millistele sääskede retseptoritele ravimid mõjusid. Selle välja selgitamiseks uurisid nad katseklaasis 49 erinevat valku. Neis jäi silma üks – neuropeptiid Y-sarnane retseptor 7 ehk NPYLR7.
Pärast täiendavalt lahenduse töökindluses veendumist hakkas Vosshall otsima neuropeptiid Y-le sarnaselt mõjuvaid toimeaineid. Enamasti levitavad sääsed nakkushaigusi nagu malaariat, dengue'i palavikku ja Zika viirust arengumaades. Patenteeritud ravimite hinna tõttu poleks nende laialdasemalt kasutamine jätkusuutlik. Lisaks võiksid need keskkonda sattudes valmistada pikas plaanis probleeme ka inimestele. Sadade alternatiivide uurimise järel neist sõelale kuus.
Neid saaks Vosshalli töörühma hinnangul kasutada ka väljaspool laborit. Sääskede söögiisu piiramine vähendaks ühtaegu nii sääskede söögiisu ja aeglustaks seega haiguste levikut kui ka viiks kohaliku sääsepopulatsiooni arvukuse vähenemiseni. Samas ei kukuks see kokku täielikult ja jäädavalt, mis võiks kahjustada omakorda ökosüsteemi.
Samas nentis Vosshall kolleegidega, et lahenduse praktikas proovimiseks on tarvis teha eel aastaid arendustööd. Praegu tuleb manustada sääskedele nende söögiisu vähendamiseks kemikaale suures koguses, mis muudab nende kasutamine liiga kalliks. Nõnda tuleb luua või leida esmalt veelgi tõhusam molekul või ehitada sääskede meelitamiseks parem lõks.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell. | Kaalujälgimisrohud vähendavad sääskede verejanu | https://novaator.err.ee/908942/kaalujalgimisrohud-vahendavad-saaskede-verejanu | Inimeste söögiisu vähendamiseks loodud ravimid aitavad kärpida ka sääskede verenälga. Avastuse teinud teadlased loodavad, et see avab tulevikus võimaluse suuremate riskide sääsepopulatsiooni vähendamiseks. |
19-aastane Roosalu siirdus 2018. aasta jalgpallihooaja lõppedes koduklubi juurde tagasi ja tegi seal peaaegu täismahus kaasa hooajaeelse ettevalmistusperioodi. Klubide kokkuleppel naaseb mees nüüd aga uue laenulepinguga Tuleviku koosseisu.
Neljapäeval meeskonnaga Viljandis liitunud Alex Roosalu jäi möödunud hooajaga rahule. "Võin selle kõhklemata kordaminekuks lugeda. Hea oli Viljandis olla, hea oli ka koduklubi juures käia, aga tõesti hea tunne on taas kollane särk selga tõmmata. Meeskond on tuttav, linn armsaks saanud ja ootan hooaja algust mõnusa ärevusega," kommenteeris ta.
Peatreener Sander Post kinnitas, et Roosalu jätkamisest Viljandis oli ta huvitatud juba enne mulluse hooaja lõppu. "Alex on külmavereline ja keskendunud mängija. Noor, potentsiaalikas ja kompromissitu nii treeninguil kui mängus," kõneles Post. "Mul on hea meel, et Levadia klubi kontoriga ning Alexiga ühel lainepikkusel oleme ja ta taas meie meeskonda esindab."
Mullu kerkis Roosalu Sander Posti juhendamisel Viljandi võistkonna üheks kindlamaks põhitegijaks. Ta mängis Viljandi eest kõrgliigas 29 kohtumises 36 võimalikust ning sai kirja 2245 mänguminutit. Tuleviku särgis jookseb mees väljakule juba tänaõhtuses treeningmängus Tallinna Kalevi vastu. | Levadia keskpoolkaitsja taasliitub Viljandi Tulevikuga | https://sport.err.ee/908937/levadia-keskpoolkaitsja-taasliitub-viljandi-tulevikuga | Mulluste Eesti jalgpallimeistrivõistluste hõbemedalimeeskonna, Tallinna FCI Levadia keskpoolkaitsja Alex Roosalu, kes esindas möödunud aastal Premium Liigas laenulepingu alusel Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi, alustab Viljandis ka tänavust hooaega. |
Noarünnak leidis aset politseiakadeemiale kuuluval territooriumil ning meedia teatel peeti noaga vehkija esialgu kinni sealsete tudengite ja instruktorite poolt, vahendas Reuters.
Vigastata saanud inimene viidi helikopteriga haiglasse.
Politsei teatas kommentaariks, et võimuesindajad tegelevad sündmuskohal tunnistuste ja tõendite kogumisega ning kriminaalmenetlust on alustatud mõrvakatset puudutava paragrahvi alusel.
Juhtunu täpsemad asjaolud on alles selgitamisel. | Rootsi politseiakadeemia territooriumil toimus noarünnak | https://www.err.ee/908927/rootsi-politseiakadeemia-territooriumil-toimus-noarunnak | Rootsi politsei pidas reedel Stockholmi lähistel Huddinge omavalitsuses kinni mehe, keda kahtlustatakse selles, et ta ajas noaga relvastatuna taga inimesi ning jõudis üht neist enne kinnipidamist ka vigastada. |
Matthias Tass ja tema kodumeeskond Saint Mary's Gaels said koduväljakul kindlalt 78:66 jagu Pacific Tigersist, kirjutab Korvpall24.ee. Tass viskas 12 mänguminuti jooksul 4 punkti (kahesed 2/2), võttis 2 lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi 2 pallikaotust ning ühe isikliku vea.
Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons pidi tänavu juba teist korda tunnistama NCAA tippu kuuluva Gonzaga Bulldogsi paremust, kui võõrsil jäädi alla 62:92. Jurkatamm viibis väljakul 15 minutit, kuid ühtegi pealeviset ta selle ajaga ei sooritanud. Ta võttis 2 lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris ühe vastaste pealeviske, sooritas ühe vaheltlõike ja tegi 2 isiklikku viga.
Carlos Jürgens ja tema kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles naasid pärast nelja kaotust võidurajale, kui koduväljakul alistati Denver Pioneers tulemusega 78:65. Jürgens alustas taas algviisikus ning sai mänguaega 25 minutit, mille jooksul viskas 6 punkti (kahesed 0/2, kolmesed 2/2), võttis 2 lauapalli, andis 3 resultatiivset söötu, sooritas 2 vaheltlõiget ja tegi ühe pallikaotuse ning ühe isikliku vea. | Tass ja Jürgens aitasid oma kodumeeskonnad võitudeni | https://sport.err.ee/908921/tass-ja-jurgens-aitasid-oma-kodumeeskonnad-voitudeni | Eesti aja järgi reede öösel ja varahommikul käisid väljakul kolm USA üliõpilasliigas NCAA mängivat Eesti noormeest – Matthias Tassi ning Carlos Jürgensi kodumeeskonnad said kirja võidud, Taavi Jurkatamme oma pidi leppima kaotusega. |
Eelnõu autorid toetavad selles meresõiduvabadust Mustal merel vastuseks Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile Kertši väinas.
Komisjon kavatseb eelnõu arutada järgmisel istungil, kuid töökavas seda veel ei ole.
"USA ja meie Euroopa liitlased peavad vastama Venemaa provokatsioonidele karmilt ja otsustavalt... Projektid nagu Nord Stream 2 ohustavad Euroopa energiajulgeolekut ning oleme Euroopa Parlamendiga nõus, et sellest tuleb loobuda," ütlesid autorid.
Lisaks ärgitatakse NATO-t suurendama kohalolekut Musta mere piirkonnas ning USA valitsust tegema Mustal merel meresõiduvabaduse operatsiooni ja osutama Ukrainale rohkem julgeolekuabi.
Eelnõu esitas neli komisjoni liiget, nende seas vabariiklane James Risch ja komisjoni tähtsaim demokraat Bob Menendez, samuti komisjoni mitte kuuluv demokraat Richard Durbin.
Eelnõu on sel nädalal juba mitmes Nord Streami vastane ettevõtmine USA-s. Neljapäeval edastas Deutsche Welle avalduse, milles USA saadikud Saksmaal, Taanis ja Euroopa Liidus kirjutasid, et gaasijuhe Nord Stream 2 võib märgatavalt tugevdada Vene survet EL-ile ja seekaudu ohustada Euroopat.
Neljapäeval asus ka Prantsusmaa toetama EL-i gaasidirektiivi muutmist selliselt, et Nord Stream 2 langeks selle alla.
"Gaasidirektiiv tuleb üle vaadata, et kolmanda energiapaketi reegleid rakendataks kõikide gaasijuhtmete suhtes, mis kolmandatest riikidest EL-i jõuavad. Direktiivi muutmisel puudutab see ka Nord Stream 2-e," ütles Prantsuse välisministeeriumi esindaja.
Diplomaatiline allikas ütles varem Interfaxile, et EL-i alalised esindajad arutavad reedel EL-i nõukogule mandaadi andmist läbirääkimisteks europarlamendiga gaasidirektiivi muutmiseks. | USA senaatorid taotlevad Nord Stream 2 projekti tühistamist | https://www.err.ee/908922/usa-senaatorid-taotlevad-nord-stream-2-projekti-tuhistamist | Viis USA senaatorit esitasid senati väliskomisjonile eelnõu Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti tühistamiseks, selgus komisjoni veebilehelt neljapäeval. |
Möödunud aastal lõpetas Ott Tänak Rootsi ralli üheksandal kohal, parima Toyota sõitjana sai Esapekka Lappi neljanda koha. Neljal korral Rootsis võidurõõmu maitsta saanud Jari-Matti Latvala oli seitsmes.
"Tunneme, et oleme Rootsi ralliks valmis, aga kunagi ei saa olla kindel, millised olud meid ees ootavad," rääkis Ott Tänak Toyota meeskonna pressiteate vahendusel. "Eelmisel aastal oli palju lund ja suured lumevallid, mida talverallilt tavaliselt ootakski. Meil oli stardipositsiooni tõttu aga raske konkureerida, sest värskes lumes ei olnud palju pidamist."
"Loodan, et sellel aastal on meil kõrges konkurentsis püsimiseks paremad võimalused," jätkas eestlane. "Kui tingimused räägivad sinu kasuks, võib Rootsi ralli olla väga lahe etapp kiirete ja voolavate katsetega ja me teame, et meie auto võib seal väga hea olla."
"Pärast väga head hooaja algust Monte Carlos olen kindel, et võime Rootsi rallil esikoha nimel sõita," kinnitas meeskonna pealik Tommi Mäkinen. "Eelmisel aastal oli meil stardijärjekorra ja tingimuste tõttu keeruline, aga seekord on meie positsioon rivaalidega võrreldes parem ja me ei pea selle pärast nii palju muretsema. Oleme selleks ralliks viimastel nädalatel Soomes testides väga hästi ette valmistunud ja teame, et meie auto peaks kiireteks katseteks väga hästi sobima."
Autoralli MM-etapp Rootsis algab 14. veebruaril, lumistel teedel sõidetakse 19 kiiruskatset kogupikkusega 319 kilomeetrit. | Tänak loodab Rootsi rallil seekord kõrgesse konkurentsi sekkuda | https://sport.err.ee/908919/tanak-loodab-rootsi-rallil-seekord-korgesse-konkurentsi-sekkuda | Autoralli MM-hooaeg jätkub järgmisel nädalal Rootsis toimuva etapiga. Ott Tänaku sõnul on neil sel aastal kõrges konkurentsis püsimiseks paremad võimalused. |
Bezos kirjutas blogis, et meediafirma oli teinud talle ettepaneku, mille kohaselt peaks ta astuma üles avaldusega, milles lükkaks tagasi väited, et kõmulehe National Enquirer poolt tema kohta kirjutatud lood on poliitiliselt motiveeritud. Vastutasuks aga lubas meediafirma, et nad ei avalda lehes Bezosi "intiimseid fotosid". Samuti nõudis firma, et Bezos lõpetaks uurimise, kuidas fotod lehe kätte jõudsid, vahendasid BBC ja Yle.
Muuhulgas avaldas Bezos ka teate, kus lehefirma esindaja annab ülevaate enda valduses olevatest Bezosi "intiimsetest fotodest". Täpsemalt kirjeldatakse isiklikke sõnumeid ja fotosid kehaosadest, mida Bezos ja temaga suhtes olnud telesaatejuht Lauren Sanchez teineteisele saatsid.
AMI ei ole Bezosi süüdistust veel kommenteerinud.
TAUST
Bezos teatas jaanuaris, et tema ja abikaasa MacKenzie Bezos plaanivad pärast 25 aastat kestnud kooselu oma abielu lahutada. Samal päeval kirjutas National Enquirer, et neil on kavas avaldada Bezosi ja Sanchezi isiklikke sõnumeid. Leht tegi ka teatavaks, et Bezosil ja Sanchezil, kes mõlemad olid sel hetkel abielus, on suhe.
Amazoni omanik palkas seejärel tuntud turvakonsultandi Gavin de Beckeri uurima seda, kuidas need isiklikud sõnumid ja fotod on jõudnud National Enquireri kätte. De Becker kinnitas peagi, et kogu andmelekkel on ka selge poliitiline motiiv. Muuhulgas mainis De Becker ka Sanchezi venda, kes on avaldanud häälekalt toetust president Donald Trumpile. Sanchezi vend on küll väited Washington Postile antud intervjuus tagasi lükanud.
President Trump on korduvalt Bezosi ja Amazoni vastu sõna võtnud. Kõige rohkem paistab USA riigipead häirivat asjaolu, et Bezosile kuulub ajaleht Washington Post. Viimast nimetab Trump "Amazoni peamiseks lobistiks". Bezosit on Trump aga muuhulgas nimetanud "Jeff Bozoks" ehk sisuliselt klouniks.
Bezos tunnistab ka ise, et Washington Posti omanikuks olemine on tema elu keerulisemaks teinud.
"Paratamatult arvavad teatud võimukandjad, kellest Washington Post kirjutab, ekslikult, et mina olen nende vaenlane. President Trump on oma paljude säutsudega selgelt üks neist," nentis Amazoni juht.
AMI-l ja National Enquirer on aga olnud pikemat aega olnud lähedased suhted Trumpi toetavate ringkondadega. AMI omanik David Pecker on näiteks Trumpi sõber ning Trumpi poliitilisi vastaseid on National Enquirer ennegi sihikule võtnud. Üheks tuntumaks näiteks on see, kui 2016. aastal vabariiklaste eelvalimistele ajal ilmusid seal väited, justkui oleks Trumpi vastaskandidaadi Ted Cruzi isa olnud seotud president John F. Kennedy atentaadiga.
Eelmisel aastal tuli AMI-l kokku leppida koostöös võimudega seoses juhtumiga, mis puudutas ka Trumpi. Nimelt maksis firma enne 2016. aasta presidendivalimisi 150 000 dollarit modell Karen McDougalile saamaks eksklusiivset lugu sellest, kuidas modell räägib suhtest Trumpiga. Firma jättis seejärel artikli avaldamata ja tunnistas prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppes, et raha maksmise eesmärgiks oli takistada McDougali loo avalikkuse ette jõudmist. Kokkuleppe tulemusena jättis prokuratuur süüdistuse AMI vastu esitamata, kuid muuhulgas ka selle rahaülekandega sai vanglakaristuse Trumpi endine advokaat Michael Cohen. Cohen on omakorda öelnud, et tegutses selliste maksete vahendamisel Trumpi juhiste järgi, Trump on aga süüdistanud Cohenit valetamises ja süüdistused tagasi lükanud.
Amazoni juht lükkas oma postituses tagasi kõik AMI ähvardused ning on enda sõnul valmis selleks, et leht avaldab temast piinlikke isiklikke fotosid.
"Ükskõik, millist häbi AMI suudab mulle ka tekitada, on see teisejärguline, sest siin on praegu küsimus milleski palju olulisemas. Kui minu positsioonis inimene ei suuda sellisele väljapressimisele vastu hakata, siis kes üldse suudab?" kirjutas Bezos ja lisas, et nüüdseks on juba paljud inimesed tema palgatud uurijatega ühendust võtnud ja tunnistanud, et nad olid sunnitud AMI väljapressimistele alluma.
"Loomulikult ma ei taha, et minust avaldataks piinlikke fotosid, kuid ma ei võta ka osa nende teada-tuntud praktikast, mis sisaldab väljapressimist, poliitilisi teeneid, poliitilisi rünnakuid ja korruptsiooni. Ma eelistan vastu hakata, keerata see palk teistpidi ja vaadata, kes sealt alt välja roomab," sõnas Bezos. | Amazoni juht Bezos süüdistab kõmulehtede firmat väljapressimises | https://www.err.ee/908914/amazoni-juht-bezos-suudistab-komulehtede-firmat-valjapressimises | Amazoni asutaja ja juht Jeff Bezos, keda peetakse hetkel maailma rikkaimaks inimeseks, teatas reedel, et kõmulehtede kirjastaja American Media Inc (AMI) tegeleb tema suhtes väljapressimisega. |
Soome teadlased uurisid aastatel 1731–1895 kirikuraamatutesse jäädvustatud perekondade elukäiku. Kokku leidus neis andmeid 5815 lapse saatuse kohta. Toonased perekonnad olid praegusest oluliselt suuremad – keskmiselt sai iga naine peaaegu kuus last.
Virpi Lumma Turu Ülikoolist leidis kolleegidega, et 50–75-aastase vanaemaga laste väljavaated näha pärast kaheaastaseks elamist ka viiendat eluaastat, olid surnud vanaemaga lastest 30 protsenti paremad. Enam kui 75-aastaste vanaemaga laste tõenäosus elada nii kaua oli aga 37 protsenti väiksem.
Töörühm kahtlustab, et isapoolsed vanaemad elasid enamasti laste vanematega samas majapidamises. Väetimaks muutudes vajasid nad lapselaste eest hoolitsemise asemel oma lähisugulaste aega ja tähelepanu. Teisisõnu, vanaemad hakkasid väikelastega konkureerima.
Teises töös uurisid Kanada teadlased St. Lawrence'i orus aastatel 1608–1799 sündinud laste ja vanaemade vahelisi suhteid. Perekondade suurus ja väikelaste suremus oli võrreldav Soome perekondadega. Erinevalt soomlastest liikusid aga uusasunikud orus rohkem ringi.
Patrick Bergeron leidis kolleegidega, et iga tütreid ja nende emasid lahutava saja kilomeetri kohta oli tütardel keskmiselt poolt last vähem. Samuti said rohkem lapsi ja suutsid hoida neid 15 eluaastani elus need naised, kelle ema oli esimese lapse saamise ajal elus. Positiivne mõju kadus niipea, kui tütreid ja emasid lahutas enam kui 350 kilomeetrit.
Teadlased nentisid samas, et tehtud tähelepanekud pidasid paika minevikus. Tänapäeval ei pruugiks nähtud eelistest menopausi tekkimiseks piisata. Naistel on vähem lapsi ja nad elavad oma emast kaugemal. Soome teadlaste sõnul oleks aga huvitav edasi uurida, kas vanaemade lähedus vähendab tänapäeval elavatel lastel näiteks erinevate vaimsete häirete tekkimise riski.
Samuti ei välista uuring, et menopaus võis tekkida mõnel muul põhjusel, isegi puhtalt juhuse tõttu. Menopausi tekkimise taga võisid olla ka mehed, eelistades sigimispartneritena noori naisi. Seetõttu kahanes vanemate naiste võimalus järglasi saada. | Uuring: vanaemadest oli lastele evolutsiooniliselt kasu, kuid teatud piirini | https://novaator.err.ee/908913/uuring-vanaemadest-oli-lastele-evolutsiooniliselt-kasu-kuid-teatud-piirini | Loomariigis ei lõpeta elujõulised emased sigimist just väga sageli. Kaks värsket uuringut pakuvad tuge hüpoteesile, mille kohaselt parandab menopaus väljavaateid oma järeltulijate laste ellu jäämiseks. Samas näis olevat kasulikul mõjul vähemalt minevikus selged piirid. |
"Aktuaalne kaamera" kajastas eelmisel aastal, et Nõva koolist ja õpilaskodust on saanud lapsevanemate ja valla suur tüliõun. Valdade ühinemislepingus oli küll kirjas, et Lääne-Nigula vallale kuuluv 18 õpilasega Nõva kool jääb järgmiste kohalike valimisteni alles, kuid vald tahtis sulgeda selle juures oleva õpilaskodu. See aga tähendanuks, et ilmselt oleks suletud ka põhikooliaste. Samas kasutas õpilaskodu mitu Harjumaal elavat erivajadustega last, kes ei oleks pääsenud siis enam Nõvale kooli. Selle tõttu pöördusid vanemad kohtusse.
"Nüüd on lapsevanema nõue rahuldatud, küll mitte valla, vaid meie MTÜ poolt, aga olukord on lahenenud. Laps saab hakata elama õpilaskodus," ütles MTÜ Nõva Koolikogukond liige Ivo Karindi Lääne Elule.
Maakonnalehe teatel on vald omalt poolt on lubanud, et tuleval kooliaastal jätkab kool üheksaklassilisena, kuid seejärel vaadatakse olukord uuesti üle. Vald annab MTÜ-le tasuta rendile kolmetoalise korteri, kus varem tegutses õpilaskodu, maksab elektri, kütte jms eest. Tööle tuleb võtta kaks inimest, kes hoiavad lastel pärast tundide lõppu silma peal. | Nõva kooli kohtuasi on lõppenud | https://www.err.ee/908910/nova-kooli-kohtuasi-on-loppenud | Tallinna halduskohus kinnitas läinud nädalal kokkuleppe Nõva kooli vaidluses, millega hakkab õpilaskodu edaspidi pidama MTÜ Nõva Koolikogukond. |
1935. aastal 16. märtsil Leningradis sündinud Jurski (83) surmast teatas tema tütar, surma põhjust teates ei märgita, vahendas Interfax.
Jurskile tõi suure tuntuse Ostap Benderi roll kultusfilmis "Kuldvasikas" (Mosfilm, 1968), samuti rollid mängufilmides "Kohtumispaika ei tohi muuta", "Armastus ja tuvid" ning "Škidi" vabariik". | Moskvas suri näitleja Sergei Jurski | https://kultuur.err.ee/908907/moskvas-suri-naitleja-sergei-jurski | Moskvas suri ööl vastu reedet tuntud näitleja Sergei Jurski. |
Magic andis Philadelphiale Fultzi eest vastu ääremängija Jonathon Simmonsi, 2020. aasta drafti esimese ringi valiku ning 2019. aasta drafti teise ringi valiku. Fultz on kaela- ja õlavigastuste ning muude probleemide tõttu kahel NBA hooajal kaasa löönud vaid 33 mängus.
"Me kavatseme teha seda õigesti, mitte kiirustades," vastas Magicu korvpallioperatsioonide president Jeff Weltman küsimusele, millal võib Fultzi Orlando särgis mängimas näha. "Ootame teda siia; ootame, et saaksime mõista, millega ta peab toime tulema ning teda aidata."
Thank you to my teammates, Sixers Fans, the organization, and all those who have supported me as I rehab from TOS.
I wish the sixers and the fans well as they pursue a championship. pic.twitter.com/nn2MIV6HGX
— Markelle Fultz (@MarkelleF) February 8, 2019 | Philadelphia saatis drafti esimese valiku Orlandosse | https://sport.err.ee/908906/philadelphia-saatis-drafti-esimese-valiku-orlandosse | 2017. aastal Philadelphia 76ersi poolt NBA draftis esimesena valitud Markelle Fultz jätkab oma karjääri Orlando Magicus. |
Minister Terho oli ise varem käinud välja võimaluse korraldada Nykänenile riiklik matusetalitus ning suhtles sellel teemal ka Nykäneni perekonnaga, vahendas Yle.
"Nad on pärast asja kaalumist palunud mul teavitada, et soovivad veeta matusetalituse pereringis ilma riikliku tseremooniata. Soovin neile leinaajaks palju jõudu. Matti spordisaavutustele avaldame me au mingil muul viisil," kirjutas Terho neljapäeval Twitteris.
Terho rääkis teisipäeval, et tal on kavas valitsusparteide seas arutada plaani korraldada Nykänenile riiklik matusetalitus. Kuid ta märkis juba siis, et juhul, kui perekond on plaani vastu, siis seda enam edasi ei arutata.
Soome meedia kirjutas viimastel päevadel, et mingit üksmeelset toetust sellele plaanile valitsuskoalitsioonis tegelikult ei olnud. Skeptikute arvates peaksid riiklikud matused tänapäeval olema pigem osa presidendi institutsioonist.
Ajaloo jooksul on riiklik matusetalitus korraldatud viiele Soome sportlasele, kuid viimati tehti selline otsus ligi 30 aastat tagasi, kui maeti murdmaasuusataja Tapani Niku. Enne teda olid riikliku matusetalituse pälvinud sportlasteks Hannes Kolehmainen, Paavo Nurmi, Ville Ritola ja Armas Taipale. Pärast Tapani Niku matuseid otsustatigi reegleid muuta ning sisuliselt muutuski riiklik matusetalitus sündmuseks, mida üldjuhul korraldatakse riigipea surma puhul, kuigi valitsusel on võimalus erandeid teha.
Nykäneni lesk Pia Nykänen on varem öelnud ajakirjandusele, et suusahüppelegend maetakse oma sünnilinna Jyväskylässe.
Neljakordne olümpiavõitja Matti Nykänen suri oma kodus ööl vastu esmaspäeva. | Matti Nykäneni lähedased loobusid riiklikest matustest | https://sport.err.ee/908888/matti-nykaneni-lahedased-loobusid-riiklikest-matustest | Soome kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho teatas neljapäeval, et suusahüppelegend Matti Nykänen saadetakse viimsele teekonnale perekonna ja lähedaste ringis ning seega riiklikku matusetalitust ei korraldata. |
Hooaja teise stardi teevad ka Estonian Junior Challenge sarjas osalejad. Ford Fiesta R2 autodel võistlevad noored jätkavad sarja peaauhinna ehk 90 000 euro suuruse stipendiumi püüdmist, mis võimaldab sarja võitjal 2020. aastal M-Spordi toetusega osaleda autoralli MM-sarjas sõidetavas JWRC klassis.
Järjekorras 44. Sarma ralli avavad möödunudaastased võitjad Nikolay Gryazin - Yaroslav Fedorov (Škoda Fabia R5), kellele see saab olema viimaseks ettevalmistuseks järgmisel nädalal sõidetavaks Rootsi MM-ralliks, kus venelased MM-debüüdi teevad.
Gryazin – Fedorovi järel saavad rajale Aluksne ralli 2019 ja EMV1 ehk absoluutarvestuse ja EMV2 (N4 ja R5) klasside liidrid Oliver Solberg - Aaron Robert Johnston (VW Polo R5).
Esimese WRC auto toovad Gulbene ümbruses sõidetaval võistlusel starti Valerii Gorban – Sergei Larens (Mini John Cooper Works WRC). Kui hooaja avaetapil jäi Ukarina – Eesti võistluspaari Mini ainsaks WRC autoks, siis hooaja teisel etapil on uue generatsiooni Ford Fiesta WRC autoga stardis ka Georg Gross – Raigo Mõlder. Möödunudaastaste Saaremaa ralli võitjate järel sõidavad üle Sarma ralli stardipoodiumi Aluksne rallil parimate eestlaste tulemuse eest hoolitsenud Egon Kaur – Silver Simm (Ford Fiesta Proto). Kohe nende järel saavad rajale hooaja esimest starti tegevad Roland Murakas – Kalle Adler (Ford Fiesta Proto). Lisaks Roland Murakale on stardis ka tema onu Margus ja talle kaarti lugev Henri Murakas. Meeste võistlusautoks Audi S1 Proto. Lätlastest on Proto autoga võistlusele numbri all 7 startimas Jānis Vorobjovs - Ivo Pūķis (Mitsubishi Mirage).
EMV3 klassis ehk kaheveoliste kuni 1600ccm (R2,R1,A6) klassis on startimas seitse võistluspaari, kellest kuus heitlemas ka Estonian Junior Challenge sarja punktide eest.
Esimestena on noortest numbri all 23 rajale saamas Kaspar Kasari - Karl Artur Viitra (Ford Fiesta R2T) ning kohe nende järel Gregor Jeets – Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T). Aluksne ralli mõlemas arvestuses võitnud Robert Virves (Ford Fiesta R2T) on stardis ka Sarma rallil ning seekord on talle kaarti lugemas Rasmus Vesiloo.
Numbrite 29, 30 ja 31 all on hooaja teisele talverallile startimas kolmik Ken Torn, Roland Poom ja Mārtiņš Sesks, kelle jaoks saab see olema viimaseks ettevalmistuseks järgmisel nädalal Rootsis sõidetavaks JWRC sarja avaetapiks.
EMV4 ehk rahvusliku rühma E12 neljaveoliste autode arvestuses on end hooaja teisele etapile registreerinud kaheksa võistluspaari, kelle hulgas ka Aluksne rallil esikolmikus lõpetanud võistluspaarid Edijs Bergmanis - Edgars Grins (Mitsubishi Lancer Evo IX), Jurgis Meisters - Kalvis Blums (Mitsubishi Lancer Evo VI) ja Henri Franke - Arvo Liimann (Subaru Impreza).
EMV5 ehk rahvusliku rühma E9 kaheveoliste autode kuni 1600ccm mootoriga autode arvestuses on startimas kokku kuus võistluspaari. Esimeste EMV5 klassi võistlejatena saavad Sarma rallil rajale numbri 57 all Timmu Kõrge – Allan Ilves (VAZ-2105). Eestlastest on klassis veel startimas Tauri Pihlas - Ahto Pihlas (Toyota Starlet), Kristo Laadre - Andres Lichtfeldt (Toyota Starlet) ja Vaido Tali - Marti Halling (Lada 2105).
Kaheveoliste klassis EMV6, kus võisteldakse esiveoliste autodega, mille mootorimaht on vahemikus 1600-2000ccm, on Sarma rallile end registreerinud sarnaselt hooaja avaetapile kümme võistluspaari. Eelmainitud klassis on esimesena numbri all 51 rajale startimas Kristo Subi (Honda Civic Type-R), kelle kaardilugeja alles selgumas. Subi järel stardib klassi liider Karel Tölp (Honda Civic Type-R), kellel sarnaselt konkurendiga seekord kõrval istumas uus kaardilugeja, kelleks on Jan Nõlvak. Lisaks Subile ja Tölpile on klassis startimas veel neli Eesti võistluspaari.
Tagaveoliste autode rahvusliku rühma klassis EMV7 (E11), kus võisteldakse autodega, mille mootori maht on üle 2000ccm, on hooaja teisel talverallil stardis seitse võistluspaari. Klassi stardirivi avavad numbri 40 all sõitvad sarja liidrid Marko Ringenberg – Allar Heina (BMW M3). Lisaks klassi esimestele on Sarma rallil stardis ka hooaja avaetapil teise koha saanud Raiko Aru – Veiko Kullamäe (BMW M3) ja Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet).
Sarnaselt hooaja avavõistlusele ei ole ka Sarma rallil stardis veoautode klassi EMV8 osalejaid, kes alustavad oma hooaega mais sõidetaval Tallinna rallil.
Sarma ralli esimene kiiruskatse saab alguse laupäeval 10.25. Kokku sõidetakse võistluspäevaga kaheksa kiiruskatset ja läbitakse 100,28 katsekilomeetrit. | Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad laupäeval Lätis | https://sport.err.ee/908896/eesti-autoralli-meistrivoistlused-jatkuvad-laupaeval-latis | Eeloleval laupäeval sõidetakse Lätis Eesti ja Läti autoralli meistrivõistluste teine etapp, Sarma ralli. Hooaja teisele talverallile on end registreerinud 71 võistluspaari üheteistkümnest riigist ning Eesti meistrivõistluste punkte asuvad lumistel ja jäistel teedel püüdma 54 ekipaaži. |
Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,45 miljonit siseturisti ja 2,14 miljonit välisturisti. 2017. aastaga võrreldes siseturistide arv suurenes neli protsenti ja välisturistide arv vähenes ühe protsendi.
Soome turiste, keda oli majutatud välisturistide üldarvust 39 protsenti, oli majutusettevõtetes 9 protsenti vähem kui 2017. aastal. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa Liidu riikidest, samuti peatus majutusettevõtetes rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest.
Loodmaa ütles ERR-ile, et turistidel on täna sihtkohti, kuhu reisida, palju. "Kõik riigid, ka meie lähiriigid teevad aktiivselt tööd selle nimel, et turiste võimalikult palju enda juurde saada. Tuleb tõdeda, et võrreldes lähiriikidega on meie kasv tagasihoidlik, eriti välisturistide osas."
"Pluss üks protsenti näitab, et peame välisturgudel tegema tublisti tööd, peame täiendavalt panustama oma kättesaadavusse. Eelkõige otseliinidesse, et inimesed saaks Tallinna jõuda. Siis võiksid tulemused ka paraneda," lisas ta.
Loodmaa tõi välja, et Soomes kasvas ainuüksi Euroopa riikidest saabunud turistide arv neli protsenti ja Leedus ja Lätis vastavalt kaheksa ja kuus protsenti.
Soome turistide vähenemise kohta lausus Loodmaa, et maailm on rohkem avanenud, odavlennufirmad teinud tublit tööd.
"Paljud sihtkohad, mis oma kauguse või rahaliste vahendite tõttu olid soomlastele kättesaamatud, on täna muutunud kättesaadavaks. Rahakott on paksem ja nad teevad julgemaid valikuid," selgitas ta trendi. | Loodmaa: Eesti turism vajab rohkem otseühendusi | https://www.err.ee/908893/loodmaa-eesti-turism-vajab-rohkem-otseuhendusi | Võrreldes lähiriikidega on turismi kasv olnud Eestis tagasihoidlik, mistõttu tuleks panustada senisest rohkem otseühendustesse, ütles hotellide ja restoranide Liidu esimees Verni Loodmaa. |
Miks ma seda juttu räägin… või kirjutada klõbistan? Mis on sõnade ja pauside, kirjavahemärkide ja emotikonide taga, sõnumi teelesaatja peas või hinges? Sõnad on kuulda ja näha, ent päris tähenduse tabamine nende taga võib olla teksti vastuvõtjale keeruline. Teinekord ei teadvusta teele pandud teksti päris motiivi ka selle autor.
Pealkirjas mainitud pealtnäha primitiivset küsimust esitame endale igapäevasuhtluses palju harvemini kui võiks. Ühelt poolt on teadlikkus enda käitumisest, selle seesmisest loogikast ja tagamaadest hea vaimse tervise alus. See on absoluutselt hädatarvilik, et suuta oma käitumist vajadusel mingilgi määral muuta. Kõigil meil tuleb ette olukordi, kus meie jutt kellelegi kas haiget teeb või lihtsalt arusaamatu on ning tekib soov suhelda teisiti – valu tegemata ja segadusse ajamata.
Tähendussegadused on teraapiasse pöörduvate paaride ja perede puhul põhiprobleem või ilmnevad suhtlemises muude murede võimendajana. Teismelisest laps, kes on veendunud, et tema ema ja isa ei suuda teda kunagi mõista. Vanemad, kes tahavad, et lapsed mõistaks neid valikuliselt – ikka seda nende meelest lastele kohast infot, hoolimissõnu ja käske-keelde kohe kindlasti (lapsed aga mõistavad hoopis teisiti ja vahel rohkem). Paarid, kus üks on tüdinud, et tüli ajal rahunatukest säilitada püüdes öeldud fraasist "Palun jäta mind praegu rahule" kostab kuuljale "Sa ei hooli minust" ja teine on õnnetu, et miks küsimust "Mis kell sa tuled?" tõlgendatakse soovina kodus politseiriiki kehtestada.
Kodus teadlikumalt suheldes teeme enda ja lähedaste elu meeldivamaks. Sotsiaalmeedias suheldes – olgu see siis sõnalisel või hoopis muul moel edastatud infoga – natuke teadlikumalt tegutsedes oleks meil võimalus aga üldise suhtluskultuuri paranemisele kõvasti kaasa aidata.
Oma netitekstide motiivide leidmine võib olla karm ettevõtmine. Proovige vaadata oma viimast postitust hästi välja tulnud kulinaarsest saavutusest, meenutage pingutusi selle parimal moel kaamerasse püüdmisel ja mõelda, et miks pagana pärast on mul vaja seda sadade või lausa tuhandete inimestega jagada – kas tõesti vajan ma nende tähelepanu? Või hoopis tahan kogu maailma ja seeläbi ennastki veenda, et mu kodune elu on nii imetore? Või mis on tolle viimase kogu maailmaga jagatud veebilehe motiiv – kas ikka tõesti soov inimesi targemaks teha või hoopis mõista anda, milliseid imetlusväärselt intelligentseid linke ma klikin?
Milleks see "like" või nood turtsatused järjekordses sõneluseks kiskunud arutelus? Keegi ei sunni ju? Või miks ma netis selliseid sõnumeidki saadan? Kas kellegi vastu siirast huvi tundes, emotsioonide väljaelamisvõimalust otsides või võtan inimestega ühendust vaid siis, kui neist on mulle mingit praktilist kasu?
Internet pakub suurepärast võimalust teadlikuks eneseväljenduseks, sest iga enda kohta jagatavat infotükki saame ju kontrollida. Ometi tegutseme me tihti tormakalt ja pärast kahetsedes.
Sellel, miks sõnade tähendus tavasuhtluses suurt segadust tekitab, on erinevaid põhjuseid. Üks inimene arvab, et otse oma vajaduste, tunnete või ideede väljendamine on ebaviisakas ja pealetükkiv – intelligentne või tõesti lähedane inimene peaks nagunii suutma tabada konteksti ja oskama mõtteid lugeda. Teine jälle tahab, et asjad öeldaks selgelt välja – olgu siis selle pärast, et mõistatamine võtab aega või põhjusel, et tema jaoks on ääri-veeri rääkimine märgiks, suhtlemise ebaturvalisusest. Kolmas tahab, et teised räägiks temaga selgesõnaliselt, aga ise nii ei julge. Neljas on kuraasikas vaid netis, päriselus ei julge inimestele otsagi vaadata – aga miks nii, ta ka seletada ei mõista.
Vahel tekivad segadused lähimategi inimeste vahel sellest, et rääkija üritab teadlikult ülima põhjalikkusega ja emotsionaalselt väljenduda (lootes nii saavutada info parimat kohalejõudmist), kuulaja aga kaotab rohkesõnalisuse peale järje, peab taolist käitumist kas tüütuks või lausa isekaks ja... lülitab end välja. Paljude tava- või netisuhtluse vihaseks kippuvate sõnade taga on kuskil see lihtsaim ja samas sügavaim üldinimlik "Püüa mind ometi mõista" soov, teised tajuvad aga seda nii, nagu tahetakse neid solvata ja rünnata.
Pealtnäha lihtne põhjus midagi öelda on soov jagada informatsiooni. Millised on lumeolud, mida ma tunnen, teen või ilmaasjadest arvan, raadiost kuulsin, miks see või teine minu meelest käitus nii või naa. Ometi pole siin midagi lihtsat, sest igasugune infotükk võib tekitada kuulajas küsimuse, et miks see inimene, siin ja praegu mulle sellist juttu rääkis ja mida nüüd siis saadud infoga ette võtta.
Kui keegi sõnab "Mulle meeldib cappucino", võib see olla öeldud soovina teisele enda kohta infot anda, et paremini tuttavaks saada – samas võidakse tegelikult tahta mõista anda, et keegi võiks ütlejale nüüd lõpuks kohvi teha.
Kui keegi annab meile märku, et ta on kurb, siis võivad sellegi taga olla väga eri motiivid. Ta võib lihtsalt olla kuulnud, et tunnetest tuleb rääkida, loodab negatiivseid emotsioone jagades enda meeleolu parandada või hoopis seda, et teda tullakse lohutama. Kurbuse väljendamise taga võib aga olla ka sõnum "sina oled selles süüdi" – või kuuleb teine pool seda oma peas, sest varem on taolisi süüdistusi ju ette tulnud.
Poliitikute valimiste ajal koostatud tekstid on samuti hea näide sellest, kuidas pealtnäha antakse infot – räägitakse sellest, kuidas asjad nende meelest tegelikult on või olema peaks –, tegelik soov on aga saada riigikokku valitud. Poliitikute puhul me siiski juba teame seda seost ega kipu justkui tohutu maailmavalu käes vaevlevale kandidaadile lohutavalt pai tegema ega soovita Eluliini helistada.
Isiklikus sfääris on meie peades vähemalt suhete algupoole segadus. Aja möödudes õpime kaaslast lugema – seda muidugi juhul, kui ta kasutab kogu aeg sama loogikat. Kui ühel hetkel kallimale öelda "sa tead, mulle meeldib cappucino" põhjusel, et soovime temaga kohvikusse minna, teisel hetkel heidame talle samade sõnadega ette, et miks ta meie meelest kiuslikult kogu aeg espressot teeb ja eriti paha tujuga päevadel kasutame seda fraasi, et märku anda anda vajadusest lõpuks korralik kohvimasin osta, siis võib lähedasemgi suhe pidevast mõistatamisest ja vihjamisest väsida.
Suhtlemise üks motiive on info saamine – ja ka siin ei tähenda info vaid fakte. Kõige lihtsam variant on otse küsimine, ent ometi kasutame tihti kaudseid teid. On tundlikud teemad, mille kohta otse infot küsida näib vaat et võimatu. Palk, muidugi mõista. Tervisest kõnelemine samuti – see on mugav vaid siis, kui tegemist on kergemate tõbedega, raskelt haigete inimestega püütakse omaenda ebamugavuse tõttu mõttetut pisijuttu ajada.
Küsida kelleltki infot tema tunnete kohta, tuua kuuldavale "Kas sa vihkad mind?" või "Kas ma meeldin sulle?" võib olla ületamatult keeruline, vaat et veel keerulisemgi kui uurida seksisoovide kohta. Ahistamissüüdistuste vältimiseks soovitatakse meeldivalt inimeselt otse küsida, kas talle võib asuda lähenemiskatseid tegema, ent sellise stiiliga pole paljud harjunud.
Suhtlemist ennast ja kahe inimese mis iganes tüüpi suhet puudutavate küsimuste eripära on see, et juba ainuüksi küsimine ise viib inimeste läbisaamise täiesti uuele, hoopis isiklikumale ja haavatavamale tasandile.
Päris tihti me suhtleme ja seame sõnu kokku selleks, et teine inimene midagi teeks või tegemata jätaks. Jah, tihti me arvame, et seegi motiiv tuleks ära peita, ikka viisakusest. Oma soovide avaldamisest hoiab meid ka hirm, et see võib teist ärritada ja seeläbi meie läbisaamist kahjustada. Tundub hirmutav otse kellelegi öelda, et ära selle inimesega rohkem suhtle või lõpeta mingi halb harjumus. Enda arvates oleme siis väga diplomaatilised, kui tuleme välja küsimustega nagu "Mis sulle tema juures meeldib?" ja "Kas see harjumus tülikaks ei hakka muutuma?".
Üks meie suhtlemise motiividest on mõjutada teiste enesetunnet – olgu siis paremuse või halvemuse suunas. Ka siin üritame tihti kaude toime tulla ning ka siin tekivad segadused. Mõnele inimesele tundub, et tunnustamine pole tema rida ning selle asemel tögab. Kuulaja ei saa öeldu heast tagamõttest aru ja kui taolist stiili korduvalt kasutatakse, jääb talle mulje, et on teisele vaid naljanumber.
Kas söandame aga peeglisse vaadata ja mõelda, kui suur osa meie suhtlemisest on motiveeritud pelgast viisakusest – teine alustab juttu, me peame midagi vastama, sest muidu oleks imelik ja teine läheks närvi? Või kas me julgeme endale tunnistada, et jah, mu sõnade siht oli adressaadis süü, häbi, viha, hirmu või masenduse tekitamine?
Vahel muutuvad vastandlikud motiivid kõiki piinavaks puntraks – me tahame kellelegi haiget teha, et ta saaks aru, kui halvasti me end tunneme ja me soovime seda temapoolset arusaamist, sest see suhe on meile tähtis.
Võibolla oleks kõige tähtsam ja teise inimesega parema läbisaamise jaoks olulisim olla aga aus just kogu oma isekuses – tunnistada endale, kuidas me sõnade taga on tihtilugu ka pealtnäha kõige altruistlikumatel hetkedel meie oma heaolu. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kätlin Konstabel. Mis jutt see on? | https://www.err.ee/908886/katlin-konstabel-mis-jutt-see-on | Võibolla oleks kõige tähtsam olla inimestevahelises suhtluses aus kogu oma isekuses – tunnistada endale, kuidas meie sõnade taga on tihtilugu ka pealtnäha kõige altruistlikumatel hetkedel meie endi heaolu, kirjutab Kätlin Konstabel. |
Algavast hooajast kannab Haasi meeskond ametlikku nime Rich Energy Haas F1 Team, Suurbritannia energiajoogifirmaga sõlmitud lepingu alusel võetakse üle ka must-kuldne värvikombinatsioon.
"Me ei oska öelda, kui head on ülejäänud meeskonnad, aga me loodame, et saame eelmise aasta tulemust veelgi parandada," sõnas Haasi taanlasest sõitja Kevin Magnussen. Eelmisel aastal saavutas Haas tehasetiimide arvestuses viienda koha.
"Astusime eelmisel aastal suure sammu," lisas meeskonna teine sõitja Romain Grosjean. "Järgmine eesmärk oleks neljas koht, aga peame vaatama, kuidas uus auto käitub ja mida suudame sellega saavutada."
WAIT...NO...MORE!
We're proud to present the #RichEnergy #HaasF1 VF-19 livery unveil. All change in the looks department for the new #F1 season!
???????????? pic.twitter.com/uQNDm1hiXQ
— Haas F1 Team (@HaasF1Team) February 7, 2019
I'm calling it already! @HaasF1Team has the best looking car of 2019???????? #HaasF1 pic.twitter.com/zKa6xi3W65
— Jack (@FormulaJack) February 7, 2019 | FOTOD | Haasi vormelimeeskond tutvustas uut värvikombinatsiooni | https://sport.err.ee/908882/fotod-haasi-vormelimeeskond-tutvustas-uut-varvikombinatsiooni | USA vormelimeeskond Haas demonstreeris Londonis algava F1 MM-hooaja eel uue värvikombinatsiooniga võistlusmasinat. |
Teises ringis olid üksikmängus veel võistlustules kaks eestlannat, Lissi Kubre ja Carol Plakk, kirjutab Tennisnet.ee. Võidukas oli neist Kubre, kes tagas endale koha veerandfinaalis.
Kubre alistas ukrainlanna Anna Parkhomenko 6:2, 5:7, 6:2 ja kohtub kaheksa tugevama hulgas Austriat esindava Irina Dshandshgavaga.
Carol Plakk jäi paraku alla rumeenlannale Alessia Beatrice Ciucale 2:6, 2:6. | Lissi Kubre jõudis Moldovas veerandfinaali | https://sport.err.ee/908881/lissi-kubre-joudis-moldovas-veerandfinaali | Moldova pealinnas Chisinaus toimuval ITF juunioride 2. kategooria turniiril on Lissi Kubre end murdnud veerandfinaali. |
Sala ja piloot David Ibbotson olid 21. jaanuaril Nantes'ist teel Cardiffisse, lennuk kadus radarilt 38 kilomeetrit Guernsey saarest põhja pool. Lennuki vrakk leiti pühapäeval.
Cardiff City, millest oleks pidanud saama Sala järgmine koduklubi, avaldas oma kodulehel hukkunute perekondadele kaastunnet. Nõnda talitasid ka mitmed profimängijad.
May he rest in peace ???? #EmilianoSala pic.twitter.com/VLhbA7tees
— Ilkay Gündogan (@IlkayGuendogan) February 8, 2019
No words to describe how sad this is. ???? Thoughts and prayers go out to his family and also to the family of the pilot. ❤???????? #RIPsala pic.twitter.com/Uirj6etfZk
— Mesut Özil (@MesutOzil1088) February 7, 2019
Heartbreaking to hear the news about Emiliano Sala. Rest in peace! ???? Thoughts go out to the family and friends of Emiliano and the pilot. ???????? pic.twitter.com/7P07jFmcQR
— Antonio Rüdiger (@ToniRuediger) February 8, 2019 | Lennukivrakist leiti Emiliano Sala surnukeha | https://sport.err.ee/908876/lennukivrakist-leiti-emiliano-sala-surnukeha | Dorseti politsei teatas neljapäeva öösel vastu reedet, et La Manche'i väina kukkunud lennukist leitud surnukeha osutus Emiliano Salaks. |
Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,45 miljonit siseturisti ja 2,14 miljonit välisturisti. 2017. aastaga võrreldes siseturistide arv suurenes neli protsenti ja välisturistide arv vähenes ühe protsendi. Soome turiste, keda oli majutatud välisturistide üldarvust 39 protsenti, oli majutusettevõtetes 9 protsenti vähem kui 2017. aastal. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa Liidu riikidest, samuti peatus majutusettevõtetes rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest.
Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70 protsenti tuli Eestisse puhkama, 23 protsenti oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Eesti elanikest oli puhkusereisil 64 protsenti ja tööreisil 23 protsenti.
Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 3,6 miljonit sise- ja välisturisti. 70 protsenti välisturistidest ja 64 protsenti Eesti elanikest eelistavad Eestis puhata. Autor: Statistikaamet
Detsembris peatus majutusettevõtetes 152 000 välisturisti ehk 3 protsenti vähem kui aasta varem detsembris. Soome ning Venemaa turiste oli vastavalt 11 ja 6 protsenti vähem kui 2017. aasta detsembris. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 11 protsenti rohkem, samuti saabus rohkem turiste teistest Euroopa Liidu riikidest – Leedust, Suurbritanniast, Rootsist ja Saksamaalt. 77 protsenti välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Pärnu majutusettevõtetes peatus 7 protsenti ja Tartu majutusettevõtetes 5 protsenti välisturistidest.
Siseturiste peatus detsembris majutusettevõtetes 121 000 ehk 7 protsenti rohkem kui 2017. aasta detsembris. 30 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus Harju maakonnas, Tartu ja Pärnu maakonnas kummaski 15 protsenti.
Külastajatele pakkus majutusteenust 950 ettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta. Tubadest oli täidetud 43 protsenti ja voodikohtadest 35 protsenti. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 2018. aasta detsembris 40 eurot ehk kolme euro võrra rohkem kui aasta varem detsembris. | Majutusasutustes peatunud eestimaalaste hulk kasvas, välismaalasi jäi vähemaks | https://www.err.ee/908869/majutusasutustes-peatunud-eestimaalaste-hulk-kasvas-valismaalasi-jai-vahemaks | Majutusettevõtetes peatus mullu kokku 3,6 miljonit sise- ja välisturisti, mis on üks protsent enam kui 2017. aastal, teatas statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv. |
18,5 sekundit enne kohtumise lõppu tabas Kyle Kuzma kaugviske ja viis Lakersi 127:126 juhtima. See oli Lakersi 22. tabav kolmepunktivise, millega püstitati võistkonna ühe mängu rekord. Järgmisel rünnakul viis Kyrie Irving raske viskega Celticsi taas ühe silmaga ette, Bostoni korvi all põrkas pall Brandon Ingrami möödaviske järel Rajon Rondole, kes tabas koos lõpusireeniga.
Mõlemad meeskonnad kasutasid üheksat mängijat, Lakersi eest jõudsid kahekohalise punktiarvuni seitse. Kolmikduubli sooritanud LeBron James tabas teel 28 punktini viis kaugviset, võttis 12 lauapalli ja jagas 12 resultatiivset söötu. Bostoni resultatiivseim oli 24 punkti visanud Irving.
Kolmikduubliga sai hakkama ka Russell Westbrook, kes panustas Oklahoma City Thunderi 117:95 võitu Memphis Grizzliesi üle 15 punkti, 15 korvisöötu ja 13 lauapalli. San Antonio Spursile ei piisanud aga DeMar DeRozani 35 punktist - Portland Trail Blazersile jäädi alla 118:127.
Teised tulemused:
LA Clippers - Indiana 92:116
Minnesota - Orlando 112:122
Toronto - Atlanta 119:101 | Rondo viimase sekundi korv andis Lakersile võidu Bostoni üle | https://sport.err.ee/908866/rondo-viimase-sekundi-korv-andis-lakersile-voidu-bostoni-ule | Ookeanitaguses korvpalliliigas NBA alistas Los Angeles Lakers dramaatilise lõpuga mängu järel põlise rivaali Boston Celticsi 129:128. |
Seni on teadlased arvanud, et kaugelt kostvate helide kuulmiseks on trummikile hädatarvilik, ja et sääsed kuulevad oma tillukeste karvakestega kaetud tundlatega ainult mõne sentimeetri kaugusele.
Ameerika teadlased on nüüd teinud katseid, mille põhjal väidavad ajakirjas Current Biology, et vähemalt Aafrika päritolu sääsed Aedes aegypti kuulevad mõnede sagedustega helisid lausa kümne meetri kauguselt, võib-olla kaugemaltki.
Sellesse sagedusvahemikku jääb selle liigi emaste sääskede lennuheli, aga ka näiteks inimkõne. See tundub päris loogiline, sest nii saavad isassääsed teada, kus emased on.
Võib isegi olla, et sääsed leiavad kõnekõmina järgi üles ka inimesed, kelle verd imeda. Vähemalt võib kaugeltkuulmine sääskedele toiduallika leidmisel abiks olla küll, ehkki praegustes katsetes seda ei uuritud.
Ron Hoy ja Gill Menda Cornelli Ülikoolist koos oma kolleegidega tegid katseid kajavabas kambris, kus mängisid isastele sääskedele ette sääskede lennuheli salvestisi ja vaatasid, mis nad selle peale teevad. Selgus, et emaste sääskede heli peale tõusid katsesääsed lendu, isaste heli peale enamasti mitte.
Teadlased ei piirdunud aga ainult käitumise jälgimisega, vaid mõõtsid, milliseid närvisignaale sääskede tundlad helide peale genereerivad. Nii selguski, et närvisignaale ajendasid ka kauged helid, sealhulgas inimkõne.
Kui tunneme paremini sääskede kuulmismeelt, mõistame kindlasti paremini sääskede elu ja oskame ehk isegi paremini vältida sääskede kantavate haiguste levikut. Kuid uuringu autorite seas oli ka helitehnolooge, kes otsivad võimalusi uute ja tundlikumate suundmikrofonide loomiseks. | Erinevalt varemarvatust sääsk kuuleb ja päris kaugele | https://novaator.err.ee/908864/erinevalt-varemarvatust-saask-kuuleb-ja-paris-kaugele | Sääsk on pisike putukas, pole tal suuri kõrvu ega isegi trummikiletki, aga ometi ta kuuleb, ja nagu nüüd selgub, kuuleb üllatavalt hästigi. |
"Võistlus oli küllaltki hea," sõnas Oja ERR-ile. "Otsest haamrit ei tekkinud, enesetunne oli hea ning keha tundus kerge. Kogu see külm ja kõrgus tegi mind veidi ettevaatlikuks, sest lihtsalt ei teadnud, mida oodata. Hingamisteedele oli see korralik väljakutse, kuid võistluse ajal ei saa nii palju aru, kui külm tegelikult on, sest oled adrenaliini ja tegevuse sees. Pärast võistlust olin küll kindel, et muutun jääkujuks."
"Teine tiir ja kaks trahvi võtsid veidi pinget maha, kuid samas mõtlesin, et see pole kindlasti koht, kus alla anda, sest järgnevad tiirud oli siiski hea variant teha korralik võistlus. Lasud ei tundunudki teises tiirus halvad, kuid ju olid sõrmed kangemad kui arvasin või lihtsalt halb asend." | Oja külmast ilmast: olin kindel, et muutun jääkujuks | https://sport.err.ee/908863/oja-kulmast-ilmast-olin-kindel-et-muutun-jaakujuks | Laskesuusatamise MK-etapil Canmore'is saavutas Regina Oja 12,5 km distantsil karjääri parima, 23. koha. Tiirudes kahel korral eksinud eestlanna kaotas võitjale Tiril Eckhoffile 2.46,6. |
Nordica liinivõrgustiku ärijuht Märt Sibrik ütles BNS-ile, et neist lõviosa ehk 680 000 lendajat kasutas Tallinna liinivõrku, ülejäänud reisijaid teenindati siseliinidel Skandinaavias ja Hollandis.
Nordica oli seejuures 2018. aastal Tallinna lennujaama kõige suurema reisijate osakaaluga lennufirma. Pea 23 protsenti lennujaama reisijatest lendasid riikliku lennufirmaga.
Mullu olid Nordica kõige populaarsemad liinid olid Stockholmi, Brüsselisse, Müncheni ja Varssavi, samuti olid populaarsed suveliinid Odessasse, Splitti, Nice'i, Musta mere äärde Constantasse Rumeenias ja Ohridisse Põhja-Makedoonias. | Nordica reisijate arv kasvas mullu üle viiendiku | https://www.err.ee/908860/nordica-reisijate-arv-kasvas-mullu-ule-viiendiku | Nordica kaubamärgi all tegutseva riigile kuuluva lennufirma Nordic Aviation Groupi reisijate arv kasvas möödunud aastal 22 protsendi võrra 760 000 reisijani. |
Keskerakonna 2018. aasta oktoobris vastu võetud põhikiri ei luba enda ridadesse kehtiva karistusega liikmeid. Karistusregistri seaduse tähenduses kehtib karistus veel üks kuni kolm või viis aastat pärast karistuse lõppemist.
Kehtiva karistusega liikmeid on erakonnas 318, neist 98 karistus on veel kandmata, märgib ajaleht.
Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi sõnul ei ole põhikirja tehtud kehtivat karistust taunival muudatusel tagasiulatuvat mõju. "Muudel juhtudel, näiteks kui kehtivat karistust ei ole, aga kuriteo liik on olnud niivõrd tõsine, on vastavad otsused teinud juhatus," toob Korb näiteks erakonnast välja visatud kaheksa seksuaalkurjategijat, kes tulid ilmsiks Õhtulehe uurimistööga.
Korbi sõnul on probleem selles, et kui erakonna liige saab karistuse, ei saa erakond sellest teada. "Oleme seetõttu pöördunud registrite ja infosüsteemide keskuse poole palvega anda karistustest erakonnale teada automaatselt," ütleb ta ning lisab, et erakond on ise hakanud välja töötama võimalusi sisekontrolli tegemiseks.
Samasugune probleem kurjategijatega on ajakirjanduse uurimise tulemusel ilmnenud kõigil suurematel parteidel
"Kui inimene on oma karistuse kandnud, pole ühiskonnaelus kaasalöömine, sealhulgas mõne erakonnaga liitumine, takistatud ega tohikski õigusriigis üldjuhul olla," õigustas Korb hämarama minevikuga liikmeid. | Ajaleht: Keskerakonda kuulub 318 kehtiva karistusega kurjategijat | https://www.err.ee/908855/ajaleht-keskerakonda-kuulub-318-kehtiva-karistusega-kurjategijat | Keskerakonda kuulub 318 kehtiva karistusega kurjategijat, näitab Eesti Päevalehe koostatud erakondade uuring. |
"Hetkel kasvab gripi levik iga nädalaga mitmekordselt, seetõttu tahame kõigile südamele panna, et nad ei läheks tõbistena haiglas viibivaid patsiente külastama – nõrgenenud immuunsusega inimestele võib viirustesse nakatumine lõppeda surmaga," ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
Grippi haigestumine jõudis aasta viiendal nädalal märkimisväärse tõusuni – perioodil 28. jaanuarist 3. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi juba 6424 inimest, juurdekasv eelnenud nädalaga oli 41 protsenti. Grippi haigestunute arv kasvas 60 protsendi võrra. Grippi haigestumuse intensiivsust saab praegu hinnata keskmiseks ning gripi levikut laialdaseks.
"Hetkel ei ole meile teadaolevalt veel ükski Eesti haigla külastuste keeldu välja kuulutanud, kuid varasematel aastatel on gripi leviku kõrghooajal patsientide kaitseks seda tehtud," lisas Sadikova.
Inimestel, kes tunnevad end haigena või kel on haigusnähud juba avaldunud, palutakse haiglasse lähedasi vaatama mitte minna ja piirduda helistamisega. | Terviseamet: tõbisena vältige haiglas viibivate lähedaste külastamist | https://www.err.ee/908858/terviseamet-tobisena-valtige-haiglas-viibivate-lahedaste-kulastamist | Terviseamet tuletab meelde, et viiruste üha laiema leviku ja haigestunute arvu kasvu tõttu tuleks haigussümptomite esinedes vältida haiglas viibivate lähedaste külastamist. |
"Mitte ükski asjaosaline selles juhtumis ei ole uhke selle üle, mis toimus," rääkis ajalehele Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask, kes mahuka kriminaalasja sel nädalal lõpetas.
2017. aasta oktoobris teatas TV3 saade "Seitsmesed uudised" kahtlusest, et tuntud seltskonnadaami Laura Kõrgemäe modelli- ja promoagentuuris vahendatakse noori ilusaid naisi rikastele ärimeestele, näiteks Iraani päritolu USA ärimehele Iraj Zandile.
Prokuratuur algatas võimaliku kupeldamise kohta uurimise, samal ajal korjas meedia üles järjest uusi, seltskonnaajakirjadest tuntud nimesid, mis skandaali segatud. Kuna kriminaalsüüdistust kellelegi ei esitatud ning ebaeetiline ja moraalitu käitumine pole prokuratuuri asi, vaid inimeste endi südametunnistuse küsimus, ei soostu prokuratuur ega politsei praegu mainima ühegi asjasse segatud inimese nime.
Kask tõdes, et uurimise käigus töötati läbi tohutul hulgal infot, vesteldi enam kui 80 tüdrukuga. "Tuvastasime suurel hulgal noori naisi, kes olid end tasu või roosa iPadi eest müünud," nentis ta.
Kase sõnul ei ilmnenud, et kedagi oleks uimastatud või sunnitud: "Kõik toimus vastastikusel kokkuleppel."
Prokurör meenutas, et seksi ostmine pole Eestis kuritegu, kui tegu pole just alaealisega. Sellised vahendamised, kus oma tegevuse eest võidi saada tasu, jäid enam kui viie aasta tagusesse aega ja on tänaseks aegunud. | Eesti modellimaailma raputanud kupeldamisjuhtum sai lõpu | https://www.err.ee/908857/eesti-modellimaailma-raputanud-kupeldamisjuhtum-sai-lopu | Eesti missi- ja modellimaailma raputanud noorte naiste väidetava kupeldamise uurimine lõppes kellelegi süüdistust esitamata, kirjutab Eesti Päevaleht. |
ChessMove on malemängu treenimise vahend, mis koosneb anduritega puitmalelauast ja mobiilirakendusest, kirjutab ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Rakendus koondab ja analüüsib teavet ning jagab soovitusi edasisteks mängudeks. Andurid on vajalikud käikude salvestamiseks ja digiteerimiseks.
Kasutaja mängib malemängu nagu tavaliselt, aga tänu käike analüüsivale mobiilirakendusele saab ta kohe pärast mängu lõpetamist tagasisidet vigade kohta ja treeningusoovitusi.
Andmevahetus mängulaua ja rakenduse vahel toimub Bluetoothi abil ja laud on varustatud akuga, mistõttu see ei vaja ülesseadmiseks juhtmeühendust.
Andmevahetus mängulaua ja rakenduse vahel toimub Bluetoothi abil ja laud on varustatud akuga, mistõttu see ei vaja ülesseadmiseks juhtmeühendust. Nii on malelauda mugav kaasas kanda ja mängu saab mängida ükskõik kus.
ChessMove'i arendajad on Adam Erki Enok, Hendrik Türk ja Sander Soo, kes kõik on õppinud Tartu Ülikoolis. Kaasatud on ka Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Triin Vallner, kes aitab toodet disainida.
Adam tunneb end males üsna koduselt, sest on seda 15 aastat mänginud, ent ka teiste meeskonnaliikmete jaoks pole see ala päris võõras.
Hendriku hinnangul on aga malemänguoskus suhtelise tähendusega. "Kui me Sandriga Adami vastu mängime, siis me ilmselt ei oska maletada. Kui aga Sandriga omavahel mängime, siis võib-olla isegi arvame, et oskame," naeris ta.
Sander tõdes, et malemängus on käigud pigem lihtsad, aga selleks et mäng päriselt selgeks saada, kulub aastaid. Hendrik lisas, et kui huvi on olemas, siis on kõik lihtne, aga õppimine võtab aega.
"See pole nii, et loed kaks raamatut läbi ja ongi selge. Peab harjutama ja mänguoskus tuleb vilumusega," sedastas ta.
Anduritega malelaua abil on lihtsam malemängu õppida ja oma oskusi edasi arendada. Autor: Johan Paul Hion
Loodud enda jaoks
Meeskonna juht Adam ütles, et hakkas ChessMove'i arendama enda jaoks. "Ma leidsin, et võiksin treenida paremini, kui oleks võimalik kõik mängud salvestada ja selle põhjal oma käike analüüsida," meenutas ta idee sündi.
Kui mõte oli idanema hakanud, uuris Adam, kas midagi sellist ehk juba pakutakse, aga ühtegi samasugust toodet ta ei leidnud.
Profimaletajate jaoks on elektrooniline malelaualahendus olemas, kuid selle hind on väga krõbe ja Adami sõnul see hobimängijale kindlasti ei sobi.
Eriliseks teeb leiutise see, et juurde loodav mobiilirakendus annab hiljem tagasisidet.
Hendrik arvas, et ChessMove hakkab maksma ilmselt alla saja euro. Eriliseks teeb leiutise see, et juurde loodav mobiilirakendus annab hiljem tagasisidet.
Malemängijad kirjutavad tugeva vastasega mängides käike üles, et pärast neid analüüsida. "Kui sa aga käike üles märgid, siis lähed justkui mängust välja ja keskendumine kaob. Nii ei saa täielikult mängule pühenduda," selgitas Hendrik.
Tema kinnitusel on uudne malelaud muidu nagu malelaud ikka ja jalgratast pole nad leiutanud. Küll aga panid noormehed iga ruudu alla anduri, mis saab aru, kas ruudu peal on malend ja kuhu see käiku tehes liigub.
Profilaudade eripära on see, et malendi aitab ära tunda nupu sees olev antenn, mis teebki komplekti kalliks. Sellistel malelaudadel ei saa kasutada tavalisi malenuppe. Harrastajatele pole nii peen süsteem vajalik ja ChessMove'i lauaga saavad malet mängida ka need, kellele vanaisa on kinkinud klassikalised malenupud.
Kui malelaud saab aru, et käik on tehtud, saadetakse teave edasi mobiilirakendusse, mis salvestab kõik liikumised. Hiljem saab mängija vaadata, milliseid käike ta tegi, ning hinnata, kui tulemuslikud need olid.
"Tahame, et lõpuks suudaks rakendus ka ise analüüsi teha. Nii oleks see justkui maletreener."
"Tahame, et lõpuks suudaks rakendus ka ise analüüsi teha. Nii oleks see justkui maletreener," viitas Hendrik tulevikuplaanidele.
Sander lisas, et maleklubides peab treener täpselt jälgima, milliseid käike õpilased teevad, ja seega muudaks elektrooniline abimees juhendaja elu tunduvalt kergemaks. Maletreenerit aga ChessMove kindlasti täielikult ei asenda.
Adami sõnul aitaks nende uudne toode lihtsamini malemängu õppida. Kui sõpradega maletada, siis pole ju treenerit, kes ütleks, et ühe või teise käigu oleks saanud teha teisiti.
Kui ChessMove'i laual on juba palju malet mängitud, saab statistikat mängude kaupa analüüsida ja vaadata võimalikke korduvaid vigu. "Selle rakendusega on palju võimalusi andmeid targalt ära kasutada," kinnitas Adam.
Lapsed maletama
Meeskonna juht on maletreeneritega suheldes kuulnud nende arvamust, et uudne malelaud võiks meelitada lapsi rohkem malet mängima. Et malemäng arendab loogilist mõtlemist, tunneb meeskond endal ka missiooni seda edasi arendada ja inimestele lähemale tuua.
Adami sõnul on Eestis umbes kolm-neli tuhat aktiivset malemängijat, kes võistlevad ka turniiridel. Aktiivselt oma lõbuks mängijaid on tegevjuhi sõnul aga kindlasti palju rohkem.
Meeskond püüab sellega jõuda peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, kus on ligikaudu 35 miljonit maletajat.
ChessMove'i sihtrühm on kõik maailma malemängijad, kellele meeldib mängida päris malelaua taga ja ehtsate nuppudega. Meeskond püüab sellega jõuda peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, kus on ligikaudu 35 miljonit maletajat.
Adam teab, et maailmas on praegu justkui kaks koolkonda: nooremad eelistavad mängida pigem internetis, vana kooli maletajad aga käivad võistlustel ja mängivad pigem malelaua taga. Maleturniire korraldatakse traditsioonilisel viisil, näost näkku, sest arvutis peetavatel võistlustel on petmise oht üsna suur.
Kaks prototüüpi
Anduritega malelaua abil on lihtsam malemängu õppida ja oma oskusi edasi arendada. Autor: Johan Paul Hion
Eelmisel kevadel osalesid ChessMove'i arendajad ka Garage48 üritusel, kus tehti valmis esimene prototüüp. Garage48 võimaldab iduettevõtetel kahe ööpäeva jooksul mentorite juhendamisel uusi äriideid välja arendada.
Praeguseks on meeskonnaliikmed valmis teinud kaks prototüüpi. Esimene sai tehtud pigem turundamise eesmärgil, et inimesed saaksid ideest paremini aimu, kuid näidistoote soovivad nad ka profimängijatele katsetada anda.
Noored on oma ideed arendanud alla aasta ja teinud seda põhitöö kõrvalt, vabast ajast. Pärast Garage48 üritusel osalemist hakkasid nad tegutsema aktiivsemalt.
ChessMove on jõudnud ka Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht 30 parima idee hulka. Hendrik ütles, et üksinda toanurgas oma ideega pusida on väga keeruline, kui aga mõne programmiga liituda, sunnib see kiiremini tegutsema ja lisab ka motivatsiooni. See ongi põhjus, miks nad osalevad Ajujahil. "Ajujaht on ikkagi Eesti kõige kuulsam uute ideede läbiproovimise koht," märkis Adam.
Praegu toimuvad Ajujahi koolitused, näiteks ekspordi ja müügi teemal. Seal räägitakse nüanssidest, millele muidu ei oska mõeldagi – Hendrik nimetab näiteks patenteerimist.
Maletajad oleksid valmis toodet päriselt kasutama, ja mis veel tähtsam: nad oleksid valmis seda isegi ostma.
Adam, kes on käinud ka maleturniiridel oma ideed tutvustamas, on juba saanud head tagasisidet. Maletajad oleksid valmis toodet päriselt kasutama, ja mis veel tähtsam: nad oleksid valmis seda isegi ostma.
"Kuidas saada aru, kas toode on vajalik? Selle järgi, kui inimesed on nõus raha alla panema. Juba see, kui öeldakse, et ollakse valmis ostma, mõjub positiivselt," rõõmustas Hendrik.
Eks kõik inimesed taha siin elus jätta maha oma märgi, teab noormees. "Miks mitte jätta see nii, et muudad üht maailma vanimat mängu? Male mängimises ei ole aastate jooksul olnud väga suurt innovatsiooni. Me näeme probleemi ja arvan, et oleme võimelised selle ka lahendama."
ChessMove'i meeskond loodab, et juba selle aasta jõuludeks jõuab nende toode ka poelettidele, kust kõik malehuvilised saavad seda osta. | Noored hakkavad elektroonilise malelauaga maailma vallutama | https://novaator.err.ee/908599/noored-hakkavad-elektroonilise-malelauaga-maailma-vallutama | Tartu Ülikooli vilistlased töötavad välja anduritega malelauda, mis aitab treenida malemänguoskust. Idee on jõudnud ka Ajujahi konkursi 30 parima sekka. |
Metoodikamuudatuse tõttu ei kajastu mahu muutus riiklikus statistikas, teatasid koos EKsL ja statistikaamet.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul oli mullu üleminekuaasta, mil kindlustusandjad raporteerisid statistikaametile kindlustusmakseid uue metoodika järgi. "Seetõttu võib kindlustusmaksete summasid hinnates tunduda, nagu oleks kahjukindlustusturg mullu kasvanud lausa 36 protsenti. Tegelikult ei suurenenud äri maht sellises ulatuses, vaid kahjukindlustuse kindlustusmaksete arvutamise metoodika lihtsalt muutus," ütles Piirsalu.
Piirsalu tõi näite liikluskindlustuse maksete esitamise erinevusest statistikaameti igakuises küsimustikus enne ja pärast metoodika muutust. "Enne muutust tasus klient aastase liikluskindlustuse lepingu eest kord kvartalis 50 eurot ning kindlustusandja raporteeris seda kindlustusmakset küsimustiku neljas osas vastavalt laekumise perioodile. Uue metoodika kohaselt raporteeritakse aga aastamakse 200 eurot kindlustusperioodi alguses, sõltumata sellest, kui palju peab kuus, kvartalis või aastas laekuma," selgitas ta.
Statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhataja Marek Začeki sõnul on statistika esitamise metoodika muutus tingitud muudatustest õigusruumis.
"Kindlustusandjad peavad juba alates 2016. aastast koostama finantsjärelevalvele aruandeid uue kindlustusmaksete arvestuse metoodika järgi. Mullu võttis statistikaamet EKsL-i ettepanekul uue metoodika kasutusele ka ametile esitatud küsimustikes, sest EKsL on kindlustusstatistika peamine tarbija," ütles Začek. "2018. aasta kahjukindlustuse statistika ei ole seetõttu võrreldav eelnevate ega järgnevate aastatega, kuid alates 2019. aastast on kõikide kindlustusandjate statistika jälle võrdlustes kasutatav."
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu. | Eesti kindlustusturg kasvas mullu ligi üheksa protsenti | https://www.err.ee/908854/eesti-kindlustusturg-kasvas-mullu-ligi-uheksa-protsenti | Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) esialgsel hinnangul kasvas kindlustusturu elu- ja kahjukindlustuse maht mullu üheksa protsenti ning kindlustusmaksete kogusumma oli 470 miljonit eurot. |
"Dubai esinduse avamine on kindlasti hea uudis meie ettevõtjatele ja oluline samm majandussuhete tugevdamiseks Pärsia lahe riikidega," ütles Ratas EAS-i teatel.
Eestil on ka Dubais toimuva konverentsi World Government Summit ametlik külaline.
Lisaks EAS-i välisesindusele avab Eesti suvel Abu Dhabis saatkonna ning koostöös eraettevõtjatega osaleb 2020. aastal toimuval EXPO maailmanäitusel.
Välisesinduse eesmärk on tugevdada majandussidemeid Araabia Ühendemiraatidega. Esinduses hakkab tööle ekspordinõunik Jukka Hahlanterä, kellel on piirkonnas pikaajaline varasem kogemus ja kes aitab Eesti ettevõtetel oma toodete ja teenustega sealsetele turgudele siseneda.
Eesti ettevõtted on piirkonnast selgelt huvitatud, eriti infotehnoloogiasektor, kaitse- ja toidutööstus, aga ka rõiva-, mööbli- ja kosmeetikatootjad ning logistikafirmad. Täna tegutseb piirkonnas aktiivselt üle 50 Eesti ettevõtte. | Eesti avab pühapäeval Dubais EAS-i välisesinduse | https://www.err.ee/908853/eesti-avab-puhapaeval-dubais-eas-i-valisesinduse | Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab Dubais 10. veebruaril välisesinduse Dubais. Selleks sõidavad kohale peaminister Jüri Ratas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. |
EKRE tervishoiupoliitika üks eestkõnelejaid Helle Kullerkupp on nii Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees kui erakonna Pärnumaa ringkonna esimees. Lisaks kuulub staažikale ämmaemandale Pärnus tegutsev Tervistav Stuudio, mille juhatajana ta tegutseb. Stuudio kodulehelt leiab muljetavaldava nimekirja praktikaid, mida tõenduspõhine meditsiin ei tunne ega tunnista.
Tervistava Stuudio töötajad tegelevad Kullerkupu käe all näiteks kristallvoodi valgusteraapia (kristallivõnked võimaldavad külastada nt oma eelmisi elusid, kohtuda oma kaitseingliga jms, lubab koduleht), tulevikuteraapia (hõlmab tehnikaid, mis aitab koduperenaisel oma lastele sobivaima kooli valida või näha, mida teed või kellega koos oled viie või kümne aasta pärast, lubab koduleht), suguvõsa karma tervendamise, mõttevälja teraapia, holistilise psühhoteraapia ja homöopaatiaga. Helle Kullerkupp ise teeb klientidele kaaniravi.
Lisaks aetakse stuudios klientidest välja parasiite, mida tõenduspõhine meditsiin ei tunne, pakutakse "organismi puhastamist raku- ja rakuvahelise ruumi tasandil" ja fungoteraapiat, millega lubatakse inimesi seente abil eeskätt kasvajatest, aga ka diabeedist, hepatiidist, papilloomviirusest ja muudest kroonilistest haigustest vabastada. Muuhulgas on fungoteraapiat õppinud Helle Kullerkupp ise. Selleks käis ta Peterburis I.Filippova fungoteraapia erakoolis.
Juuste spektraalanalüüsi abil lubab stuudio aga inimesed raskemetallidest vabastada ning BEMER-teraapia abil "ergutada ja aktiveerida imeväikeste veresoonte rütmi".
Kogu teraapiaid tutvustav tekst on täis keerulisi ja peeni väljendeid ning kindlas kõneviisis lubadusi toime kohta, mis meditsiinivõhikule võivad aukartustäratava ja tõsiseltvõetava mulje jätta.
Kullerkupp kinnitab, et Tervistaval Stuudiol on kutsestandardid olemas. Ta leiab, et ka alternatiivravi võiks ideaalis olla haigekassa poolt rahastatav, ehkki see pole poliitikas tema jaoks eesmärk omaette.
"Nii Šveitsis kui ka Prantsusmaal osaliselt makstakse alternatiivravi sealse haigekassa poolt kinni. Meie kontekstis on sinna väga-väga pikk maa minna. Alternatiivravi erialad peaksid olema tunnistatud ka terviseameti poolt, nad oleksid selisel juhul jälgitavad, kontrollitavad, reguleeritavad. Siis oleks ka süsteem ühtlasem," leiab Kullerkupp, kes peab probleemiks, et vaatamata loodusravi ja pärimusmeditsiini kutsestandarditele pole alternatiivraviterapeutidel võimalik oma ärisid korrektselt klassifitseerida, et seadustega kooskõlas makse maksta ja ka ise tööandja olla.
"Teenust võid osutada, aga pole end registreerida kellenagi. Äriregistris on ainult isiku- ja iluteenused. Ka massaažid ja psühhoteraapiad käivad nende alla, rääkimata muudest erinevatest idamaade ravivõtetest. Selle järele on juba aastaid-aastaid vajadus. Aga vaadates üldpilti, meil on olulisemaid asju, mida reguleerida," möönab Kullerkupp.
"Poliitikas on mu eesmärk aidata muuta peameditsiini suunda paremaks. Näen seal nii kitsaskohti kui ka lahendusi. Mul ei ole eesmärk alternatiivi seadustada ja seda kuidagi propageerida, see on minu hobi, juba 12 aastat," kinnitab Kullerkupp.
Lisaks Tervistava Stuudio juhatamisele oli Kullerkupp Facebooki salajase MMS-i ja DMSO grupi liige.
Helle Kullerkupp Facebooki MMS-i ja DMSO salajase grupi liikmete nimekirjas.
Kuidas siis saaks reguleerida ja kontrollida praktikaid, millel puudub teaduslik tõenduspõhisus?
"Kontrollisüsteem on piiripealsetel aladel eetika ja ühiskondlike normatiivide tasemel," ütleb Kullerkupp. "Jah, on erialasid, mida ei saagi teaduslikult tõestada ja kontrollida. Aga näiteks kaaniteraapia alal saaksin väga palju teadustöid välja tuua – ei saa öelda, et see ei ole teaduspõhine - on küll, aga meil lihtsalt ei tunta seda. Väga paljud loodusravid – "alternatiivmeditsiini" sõna on halva maiguga, eriti meil siin Eestis –, neid ju kõiki tehakse, seega mõistlik oleks, kui see oleks süsteemis."
Kullerkupp ei pea tõenduspõhisust oluliseks. Ta ütleb, et klient hääletab jalgadega.
"Kui inimene tuleb ja maksab, ja tuleb veelkord ja maksab, ja tuleb korduvalt tagasi ja maksab, siis järelikult teda aitab," hindab ta. "Kõik aroomiteraapiad omavad hingelisel ja vaimsel tasemel rahustavat mõju."
Kullerkupp kinnitab, et jätkab ka nüüd, mil ta enam ämmaemandana ei tegutse, enda täiendamist erialaselt, sealhulgas akadeemilise meditsiini suunal.
Mart Helme: "Ei maksa igal pool tonti seina peale maalida!"
Küsimusele, ega selles ole vastuolu, kui tervishoiupoliitika eestkõneleja tegeleb ise samal ajal alternatiivmeditsiiniga, regeerib EKRE esimees Mart Helme pahameeletormiga ja valab ajakirjaniku peale välja kogu ärrituse, mis tal selle eriala esindajate vastu on kogunenud. Alljärgnevalt vestlus Mart Helmega.
Kas te selles vastuolu ei näe, et EKRE-t esindab tervishoiupoliitika küsimustes inimene, kes ise samal ajal alternatiivmeditsiiniga tegeleb?
Aga mis selles vastuolu on? Miks te otsite kogu aeg mingisuguseid vastuolusid? Mina ei näe siin mingit vastuolu, vastupidi, kui inimene tegeleb massaažide ja kaanipanemisega ja muu seesugusega, mis selles siis niisugust vastuolulist on?
Need on vanad traditsioonilised ravivõtted, mida on läbi aegade katsetatud ja kasutatud, et ma ei näe siin mingisugust vastuolu. Ta on diplomeeritud ämmaemand, töötanud ämmaemandana, niiöelda tavameditsiini süsteemis. Ma ei saa üldse aru, miks peab alati otsima mingisugust nagu tõrvatilka? Miks te, ajakirjanikud, olete sellised paranoilised? Vaat, kui ma teie käest küsin, siis te ei ütle mitte midagi.
Sest mina esitan küsimusi.
Ei maksa igal pool tonti seina peale maalida. Ta ei tee midagi, mis on Eesti Vabariigi seadustega vastuolus. Kaanide panemine - ma tean, millega ta tegeleb - massaaži ja kaanide panemisega.
Selles stuudios tegeldakse ju ikkagi muude asjadega ka?
Jah, aga sellega tegelevad juba teised.
Aga tema on ikkagi omanik seal.
No mis sellest siis? Jah, mis sellest siis? Jah, hakake meile nüüd lamedat maad ja MMS-i külge kleepima veel, eks ole ju! Nagu nende kriminaalide teemagagi. Meid käidi suure aplombiga välja, et EKRE käed nõretavad verest ja tambiti seda. Nüüd siis tuleb välja, et Reformierakonnas on neid kordades rohkem ja räigemate kuritegudega - see nagu ei huvita enam kedagi! Meile on kahju ära tehtud.
Mina ei ole kummagi teemaga...
Teie ei olegi, aga ajakirjanikud kui niisugused on!
No aga siis võiks ju teile ka kõigi poliitikute patte inkrimineerida selle loogika alusel?
Te üritate meile inkrimineerida igasuguseid patte. Ja nagu eile helistati selle olümpiakomitee "Terve Eesti eest" asjus - kuulge, jätke järele! Lugegu ise need olümpiakomitee inimesed oma statuut läbi ja vaadaku, mida nad on patenteerinud, ja siis tulgu hakaku seletama seda, et me oleme nende loosungi ära võtnud! Aga kohe meie oleme jälle milleski süüdi - mulle ei meeldi selline suhtumine.
Selge, te nimetasite palju valdkondi, millega ma ei ole tegelenud.
No mul on kodanikuna õigus avaldada arvamust Eesti Vabariigi rahvusringhäälingu ajakirjanike töömeetodite ja kallutatuse suhtes. No teil oli seal just meeleavaldus Elurikkuse Erakonna poolt - täiesti õige, täiesti õige, oletegi kallutatud, teetegi propagandat! Ja see on piinlik, ja ma ütlen teile selle välja. Vot nii.
Nii et Helle Kullerkupp on tubli inimene, väga tubli inimene, väga tubli maksumaksja, ja teie saate ka tema maksust palka, nii et ärge, palun, hakake talle külge kleepima mingisugust jama!
Aitäh kommentaaride eest.
Palun. Te ei täna mind siiralt, te ei täna mind siiralt! Kõike head! | Helme EKRE tervishoiupoliitika eestkõneleja tegevuses vastuolu ei näe | https://www.err.ee/908141/helme-ekre-tervishoiupoliitika-eestkoneleja-tegevuses-vastuolu-ei-nae | ETV esimeses, sotsiaalpoliitikat käsitlenud "Valimisstuudios" esindas EKRE-t Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helle Kullerkupp, kes ise praktiseerib juba aastaid teaduslikult tõendamata ravivõtteid. EKRE esimees Mart Helme selles vastuolu ei näe. |
Arstide sõnul tehti 63-aastasele riigipeale Sao Paulo haiglas kõhust ja rindkerest kompuutertomograafia, mis näitas head arengut kõhuhaava suhtes, samuti "kujutist, mis vastab kopsupõletikule".
Presidendi kõneisiku Otavia do Rego Barrose sõnul kinnitas kujutis "kopsupõletiku võimalust", kuid ta lisas, et "arstid ei tundu olema murelikumad" kui varem.
Bolsonaro peaks lahkuma haiglast sel nädalal, kuid ei ole veel hakanud sööma tahket toitu ja toitu manustatakse veenisiseselt.
Presidendile tehti 28. jaanuaril operatsioon, juba kolmas pärast noarünnakut.
Ametlikult on Bolsonaro jätkanud riigi juhtimist oma haiglavoodist. | Arstid kahtlustavad Brasiilia presidendil kopsupõletikku | https://www.err.ee/908850/arstid-kahtlustavad-brasiilia-presidendil-kopsupoletikku | Brasiilia presidendil Jair Bolsonarol on palavik ja võimalik kopsupõletik, ütlesid arstid 10 päeva pärast seda, kui talle tehti kõhuoperatsioon seoses eelmisel aastal pussitamisvahejuhtumis saadud haavaga. |
Kohtumine järgnes Afganistani mõjukate poliitikute ja Talibani esindajate kaks päeva kestnud kõnelustele Moskvas.
Vene presidendi Vladimir Putini eriesindaja Afganistani küsimustes Zamir Kabulov ütles pärast kohtumist Talibani esindajatega, et Venemaa on valmis aitama kaasa USA ja Talibani kõnelustele Ühendriikide vägede Afganistanist lahkumise üle, kuid väljendas kahtlust, et Washington viib sellest riigist kõik sõjaväelased välja.
"Me oleme valmis aitama neil selles kokku leppida," sõnas Kabulov. "Kuid kui USA ütleb, et nad tahavad väed välja viia, kuid jätta sinna mõned baasid, siis me ei hakka selles küsimuses aitama."
Kabulov ütles, et Moskva on valmis toetama sanktsioonide tühistamist Talibanile, kui seda on nõus tegema ka teised ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed.
Talibani ametnik Abdul Salem Hanafi väitis kolmapäeval, et USA olevat lubanud 1. maiks poole oma sõjalisest kontingendist Afganistanist välja viia.
Pentagoni kõneisik kolonel Rob Manning teatas seejärel, et USA relvajõud ei ole saanud korraldust alustada Afganistanist lahkumist.
"Rahukõnelused Talibaniga jätkuvad, kuid (kaitseministeerium) ei ole saanud määrust jõudude struktuuri muutmiseks Afganistanis," sõnas ta.
Pentagon on väidetavalt valmistanud ette plaani poole sõjalise kontingendi väljaviimiseks Afganistanis selle aasta suveks. Praegu viibib Afganistanis umbes 14 000 USA sõjaväelast.
USA president Donald Trump ütles teisipäeval kongressis peetud aastakõnes, et Ühendriigid on pidanud mitme Afganistani rühmituse, nende seas ka Talibaniga konstruktiivseid kõnelusi.
"Kui me teeme edusamme neil läbirääkimistel, saame vähendada meie vägede kohalolekut ja keskenduda terroritõrjele," sõnas Trump. | Kõrge Vene diplomaat kohtus Moskvas Talibani esindajatega | https://www.err.ee/908849/korge-vene-diplomaat-kohtus-moskvas-talibani-esindajatega | Kõrge Vene diplomaat kohtus neljapäeval Moskvas Talibani esindajatega ja kinnitas Venemaa toetust USA vägede lahkumisele Afganistanist. |
New Yorgis langes toornafta märtsitehingute hind 1,37 dollarit ehk 2,5 protsenti, sulgudes tasemel 52,64 dollarit barrelist.
Londonis liikus Põhjamere brendi aprillitehingute hind allapoole 1,06 dollarit 61,63 dollarini barrelist. | Maailmaturu nafta hinnad liikusid allapoole | https://www.err.ee/908848/maailmaturu-nafta-hinnad-liikusid-allapoole | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid nafta hinnad neljapäeval allapoole. |
Sügisel Eesti Käsipalliliidu poolt ellukutsutud uue algatuse juures teevad kuu parima valiku meistriliiga klubide peatreenerid, kes igal mängul märgivad vastasmeeskonna kaks paremat pallurit. Jaanuaris kogus Kase 22 punkti, edestades kahe silmaga Dmõtro Jankovskit HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist, Markus Viitkarit HC Tallinnast ja Hendrik Varulit Põlva Servitist, kirjutab Eesti Käsipalliliit.
"See tuli küll üllatusena, aga ju siis vastaste treenerid pidasid mu esitusi piisavalt stabiilseks," sõnas jaanuaris koos Coopiga pääsu Eesti meistriliiga vaheturniiri esinelikusse kindlustanud Kase. "Mängupilt oli meil tervikuna päris hea ja kõik kohtumised tulid hästi välja, ehkki Viimsi vastu tahtnuks võita."
Coop mängis jaanuaris tõusvas joones. Aasta avamängus jäädi 32:36 alla Kehrale, ehkki Kase kõmmutas liigaliidri võrku üheksa palli. Nädal hiljem tehti võõrsil 30:30 viik HC Viimsi/Tööriistamarketiga ning kuu viimasel päeval alistati kodus 30:27 Viljandi HC. Neis kohtumistes viskas Kase vastavalt kuus ja kaheksa väravat. | Käsipalli meistriliiga kuu parima tiitli võitis teistkordselt Tõnis Kase | https://sport.err.ee/908687/kasipalli-meistriliiga-kuu-parima-tiitli-voitis-teistkordselt-tonis-kase | Neljandat korda välja antud meeste käsipalli meistriliiga kuu parima mängija tiitel läks jaanuari eest Põlva Coopi pallurile Tõnis Kasele. 20-aastane mängujuht pärjati parimaks teistkordselt, olles auhinna saanud ka septembri- ja oktoobrikuu kokkuvõttes. |
Žalgiris kaotas küll kohtumise kaks esimest veerandit ning jäi seitsmepunktilisse kaotusseisu, kuid pärast poolaega näidati head minekut, kui kolmandal veerandil visati võõrustajate 15 punkti vastu 24. Paraku ei suutnud Leedu klubi napist eduseisust kinni hoida, sest viimase veerandi võitis Barcelona 18:10, teenides nõnda kuuepunktilise võidu.
Barcelona parimana viskas Adam Hanga 14 silma. Kevin Seraphin panustas võitu 12 punkti ja kuue lauapalliga, Ante Tomici kontole kirjutati 11 punkti ja samuti kuus lauapalli. Žalgirise resultatiivseim oli 17 punkti loopinud Arturas Milakinis, 15 punkti sai kirja Nate Wolters.
Žalgiris jätkab Euroliiga tabelis kaheksa võidu ja 14 kaotusega 13. kohal, Barcelona (13-9) on viiendal tabelireal.
Tulemused:
Buducnost – Himki 90:98
Tel Avivi Maccabi – Olympiakos 65:64
Barcelona – Kaunase Žalgiris 78:72 | Edu maha mänginud Žalgiris pidi tunnistama Barcelona paremust | https://sport.err.ee/908686/edu-maha-manginud-zalgiris-pidi-tunnistama-barcelona-paremust | Korvpalli Euroliigas sai Kaunase Žalgiris kolmanda järjestikuse kaotuse, jäädes võõrsil alla Barcelona 72:78 (20:23, 18:22, 24:15, 10:18). |
Ferencvaros lõpetas täna Meistrite liiga valikturniiri 4:0 võiduga Malta meistri Hiberniansi üle. Vastased mängisid alates 21. minutist punase kaardi tõttu vähemuses, kirjutab Soccernet.ee.
Valikgrupi võidu koos edasipääsuga võttis Twente, kes kogus maksimaalsed üheksa punkti. Ferencvaros oli kuue punktiga teine. Konak Belediyespor jäi kolme silmaga kolmandaks, Hibernians jäi nulli peale.
Zlidnis tegi kolmest valikmängust kaks kaasa algusest lõpuni ja lõi ühe värava. | Zlidnis jäi Ferencvarose kolmandas euromängus pingile | https://sport.err.ee/91028/zlidnis-jai-ferencvarose-kolmandas-euromangus-pingile | Kahes esimeses euromängus Ferencvarose jalgpallinaiskonna põhikoosseisu kuulunud Inna Zlidnis jäi kolmandas kohtumises varupingile. |
33-aastane ja 204 cm pikkune ääremängija veetis oma parimad aastad Kaunase Žalgirises, kus ta mängis aastatel 2008-14. Viimased kaks aastat esindas ta sakslaste Bonni Telekom Basketsit. | Kogenud Leedu ääremängija naaseb Saksamaalt kodumaale | https://sport.err.ee/91017/kogenud-leedu-aaremangija-naaseb-saksamaalt-kodumaale | Viimased kaks hooaega Saksamaa korvpalli kõrgliigas mänginud kogenud leedulane Tadas Klimavičius naaseb uueks hooajaks kodumaale ja hakkab esindama Klaipeda Neptunase meeskonda. |
R-Ace GP tiimi kahel autol anti Paul Ricardi etapiks üles vaid kolm sõitjat tavalise nelja asemel, mis tähendas, et Korjusel seekord paarilist polnud ja ta startis ainult PRO-arvestuse sprindisõidul, ent mitte kestvussõidul. Paraku oli see vaid üks probleemidest, mis teda nädalavahetuse jooksul tabasid.
Esimesel reedesel treeningul sai Korjus kirja küll kaheksanda aja, ent kaotus parimale oli tervelt 1,2 sekundit. Nagu selgus, ei töötanud üks turbo korralikult ja kuna seda remonditi, jäi Kevin teiselt treeningult kõrvale. Kolmandal treeningul toimis mootor paremini, aga mitte ideaalselt. Kevin sai kirja paremuselt neljanda ringiaja, ent kaotus parimatele oli ikka suur – 0,7 sekundit. Põhiliselt tuli kaotus sirgetelt ehk teisisõnu ei töötanud mootor ikka nii nagu peab. Sellele vaatamata tegi eestlane kvalifikatsioonis imet ja sõitis välja kolmanda tulemuse, kaotades parimat aega näidanud David Fumanellile siiski üle poole sekundi.
Pühapäevaks pandi Korjuse autole lõpuks uus mootor ja sõit algas paljutõotavalt. Teisest stardirivist tegi Kevin järjekordse superstardi ja tundus, et ta jõuab avakurvi esimesena. Ent siis hooga rauges ja konkurendid hakkasid üksteise järel mööda minema. Ilmselgelt vaevas autot mingi tehniline probleem ja kolme ringi järel pööraski eestlane lõplikult boksi.
Kevin Korjus: „Täiesti uskumatu nädalalõpp – iga kord kui rajale läksin, oli mingi probleem. Pühapäeval tundus, et nüüd on ometi lõpuks kõik korras. Uue mootoriga tehti kohapeal kolm „testisõitu“ ja kõik toimis. Start tuli mul väga hästi välja, olin esimese rea meestel juba peaaegu kõrval, aga esimese käiguvahetusega kaotasin kohe umbes kolm autopikkust. Käigud lihtsalt ei läinud normaalselt sisse ja lõpuks ei vahetunud enam üldse.“
Katkestamine tähendas, et seekord Korjus punkte juurde ei saanud. PRO-sprindi võitis tema lähim konkurent Pieter Schothorst, kes tõusis ka ise tabelijuhiks.
Renault Sport Trophy-sarja neljas etapp sõidetakse 23.-25. septembril Belgias Spas. | Tõrkuv tehnika rikkus Kevin Korjuse võistluse Prantsusmaal | https://sport.err.ee/91032/torkuv-tehnika-rikkus-kevin-korjuse-voistluse-prantsusmaal | Renault Sport Trophy-sarja teine pool algas neljanda etapiga Prantsusmaal, Paul Ricardis. Tehnikast põhjustatud ebaõnn saatis eestlast Kevin Korjust kogu võistluse vältel ja punktiarvet tal täiendada ei õnnestunudki. PRO-arvestuses on Korjus hetkel kolmandal, kestvussõitude arvestuses neljandal kohal. |
Tema koduklubi Go Ahead Eagles kaotas pühapäeval Amsterdami Ajaxile 0:3. Seisul 0:0 teenis Eagles penalti, aga Leon de Kogel jättis selle realiseerimata. Seejärel lõi Davy Klaassen Ajaxi kasuks kaks väravat ja Nemanja Gudelj lisas ühe, kirjutab Soccernet.ee.
Eagles on teeninud nelja mänguga vaid ühe punkti ning on löönud kaks väravat, millest ühe meisterdas Ojamaa. | Henrik Ojamaa jäi Eaglesi kaotusmängus Ajaxi vastu pingile | https://sport.err.ee/91021/henrik-ojamaa-jai-eaglesi-kaotusmangus-ajaxi-vastu-pingile | Hollandi jalgpalli kõrgliiga kolmes esimeses voorus põhikoosseisu kuulunud Henrik Ojamaa jäi neljandas mängus terveks kohtumiseks varupingile. |
Kui eestlannadel oli alagrupi liidrite vastu kahe mängu järel väravate vahe -7, siis tänaste vastaste oma oli koguni -19, kirjutab Soccernet.ee.
Sellest hoolimata läks Breznica puhkepausile tänu Marijana Jankovi tabamustele kaheväravalises eduseisus. 48. minutil õnnestus valgevenelannal Anastasija-Grazyna Shcherbachenial üks värav tagasi lüüa ning viigipunkti kindlustas Pärnule neli minutit enne kohtumise lõppu Anastassia Morkovkina turniiri teine värav.
Pärnu lõpetas seega turniiri kolme löödud väravaga ning kümne sisselastud väravaga ja ühe viigipunktiga. Alagrupist liikus tänu paremale väravate vahele edasi Rumeenia esindaja Cluj Olimpia. | Pärnu JK lõpetas Meistrite liiga alagrupiturniiri viigipunktiga | https://sport.err.ee/91036/parnu-jk-lopetas-meistrite-liiga-alagrupiturniiri-viigipunktiga | Pärnu JK tuli naiste jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniiri viimases kohtumises Montenegro naiskonna Breznica vastu teise poolajaga välja 0:2 kaotusseisust ning 2:2 viik annab neile tänaste vastaste ees kolmanda koha. |
Klavan jätkab vigastusest taastumist koduklubi juures. Eesti koondise ja Liverpooli arstid on omavahel regulaarselt ühenduses ning otsustavad koondisega liitumise.
Eelseisvateks mängudeks liitusid koondisega Andreas Raudsepp (Tallinna Levadia) ja Brent Lepistu (FC Flora). | Klavan jääb vigastuse tõttu Malta mängust eemale, koondisekutse said Raudsepp ja Lepistu | https://sport.err.ee/91038/klavan-jaab-vigastuse-tottu-malta-mangust-eemale-koondisekutse-said-raudsepp-ja-lepistu | Eesti Jalgpalli Liit teatas oma kodulehel, et Ragnar Klavan jääb põlvevigastuse tõttu eemale 31. augustil toimuvast Eesti - Malta maavõistlusest. Keskkaitsja osalemine 6. septembri MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviinaga selgub lähipäevil. |
Õnnetus juhtus Hardangervidda rahvuspargis.
Norra looduskeskuse esindaja Knut Nylendi sõnul leiti 322 põhjapõdra surnukehad väikselt alalt ja tõenäoliselt kogunesid loomad äikese ajal tihedaks karjaks kokku.
Kuigi välgulöögi läbi hukkub aeg-ajalt loomi, siis taoline juhtum on siiski haruldane.
"Ma ei mäleta, et oleksin enne kuulnud välgulöögist, mis surmaks nii palju loomi," märkis Nylend. | Norras sai välgu läbi surma sadu põhjapõtru | https://novaator.err.ee/259428/norras-sai-valgu-labi-surma-sadu-pohjapotru | Norras sai välgu läbi surma rohkem kui 300 põhjapõtra. |
Rada tiirutas kaks korda ümber Elva paisjärve ja Vaikse järve ning esimese ringi lõpus oli tänavune kolmekordne Eesti meister Keio Kits veel Elva kohalike meeste Karel Viigipuu ning Margus Pirksaarega samas grupis. Teisel ringil aga saavutas Kits olulise edumaa ja finišeeris ajaga 23.35. Viigipuu järgnes 24.05-ga ning kolmandana tuli veteranide klassis võistlev Pirksaar.
Naistest ületas senise rajarekordi äsja Rio olümpialt naasnud Lily Luik tulemusega 25.56 (senine rekord 27.21 Keiti Metsalt 2015. aastast). Teiseks tuli Kaisa Kukk (26.24) ja kolmandaks Tatjana Mannima ajaga 28.25.
Elva järvedejooksu peetakse alates 2009. aastast, see on osa kolmeetapilisest Elva Jooksusarjast. | Elva järvedejooksu võitsid Keio Kits ja Lily Luik | https://sport.err.ee/91033/elva-jarvedejooksu-voitsid-keio-kits-ja-lily-luik | Tartumaa Tervisespordikeskuses peetud 7,2 kilomeetrise Elva järvedejooksu võitsid meestest Keio Kits ja naistest uue rajarekordiga Lily Luik, kes tegi oma esimese stardi pärast Rio olümpiamaratoni kahe nädala eest. |
Võistluse võitis poolakas Robert Urbanek 63.80-ga. Rio olümpiahõbe Piotr Malachowski jäi väga tasavägisel jõuproovil 63.60-ga kolmandaks, kirjutab Delfi Sport.
Neljas oli alles 20-aastane poolakas Bartlomiej Stoj 61.55 ja viies Rio olümpiapronks Daniel Jasinski Saksamaalt 60.58-ga.
Kanter sai lisaks päeva parimaks jäänud tulemusele kirja 62.15 ja 62.95, kolmel katsel tema heide ebaõnnestus. | Kanter sai jagu Malachowskist, kuid pidi leppima teise kohaga | https://sport.err.ee/91042/kanter-sai-jagu-malachowskist-kuid-pidi-leppima-teise-kohaga | Gerd Kanter sai Varssavis toimuval Kamila Skolimowska memoriaalil meeste kettaheites teise koha tulemusega 63.69. |
"Pühapäeva hommikul sai Jeb el-Kussas Türgi suurtükitules ja õhurünnakutes surma vähemalt 20 ja viga 50 tsiviilisikut," ütles vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus juht Rami Abdel Rahman.
Vaatluskeskuse andmetel sai rünnakutes surma ka neli kohalikku võitlejat.
Jarabulusest lõunas asuva Al-Amarneh' linna lähedal sai Türgi õhurünnakutes surma veel 20 ja vigastada 25 tsiviilelanikku, lisas keskus.
Vaatlejate sõnul sai neis piirkondades Türgi tules surma ka neli ja vigastada 15 kurdi võitlejat. Kohalike kurdiametnike teatel sai kahes külas surma 75 tsiviilisikut.
Türgi teatas omakorda 25 kurdi terroristi tapmisest Süürias. Rünnakutes Jarabuluse linna piirkonda tapeti Türgis baseeruva Kurdistani Töölispartei (PKK) ja Süüria Demokraatliku Liidupartei (PYD) 25 terroristist liiget ja purustati viis maja, mida nad kasutasid, seisis avalduses.
Türgi on arvanud PKK ja PYD terrorirühmituste hulka, USA aga peab küll PKK-d terroristlikuks, kuid teeb PYD rahvakaitseüksustega (YPG) Süürias koostööd.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan lubas pühapäeval pühenduda võrdselt võitlusele äärmusrühmitusega ISIS ja kurdidega Süürias.
"Me anname igakülgse panuse töösse Süüria Daeshist puhastamiseks," ütles Erdoğan Türgi kaguosas Gaziantepi linnas meeleavaldusel.
"Mis puudutab PYD-i (Demokraatliku Liidupartei) terrorirühmitust Süürias, oleme täpselt sama kindlameelsed," ütles president, viidates Süüria kurdide tähtsmale parteile ja selle rahvakaitseüksustele (YPG).
Vaatluskeskuse teatel pommitasid türklased piirkonda ISIS-e endisest kantsist Jarabulusest lõunas. Linna enda vallutasid türklaste juhitavad väed juba kolmapäeval, sissetungi esimesel päeval.
Türgi-meelsed ülestõusnud on alates operatsiooni algusest vallutanud Süürias IS-ilt ja kurdidelt vähemalt üheksa linna ja küla. Türgi andis Süürias esimesed õhulöögid kurdide positsioonidele laupäeval.
Jeb el-Kussa küla jääb Jarabuluse linnast 14 kilomeetrit lõunasse ja on selle piirkonna võitlejate käes, keda toetavad kurdi väed.
Türgi esimene ohver kolmapäeval käivitatud operatsioonis "Eufrati kilp" tuli laupäeval. Jarabuluse lähedal sai raketirünnakus surma Türgi sõdur ja veel kolm sõjaväelast sai haavata. Türgi süüdistab Süüria kurdi võitlejaid, kes püüavad piiriala oma kontrolli alla saada.
Süüria kurdid süüdistasid laupäeval Ankarat püüdlustes "laiendada oma okupatsiooni" Süürias.
Ankara sõjaline sekkumine on lisanud Süüria keerukale mitmel rindel peetavale sõjale uue mõõtme. Konfliktis on alates 2011. aasta märtsis hukkunud üle 290 000 inimese ning miljonid on pidanud kodu maha jätma.
Sel suvel on sõjategevuse raskuspunkt olnud Aleppo provintsis ja selle samanimelises pealinnas, mis on jagatud ülestõusnute ja president Bashar al-Assadi vägede vahel.
Rahvusvaheline kogukond teeb jõupingutusi 48-tunniste humanitaarvaherahude kehtestamiseks Süürias, mis võimaldaks kohale toimetada hädavajalikku humanitaarabi.
USA välisminister John Kerry ütles reede õhtul pärast kaheksa tundi kestnud kõnelusi Vene välisministri Sergei Lavroviga, et Moskva ja Washington jõudnud kokkuleppele relvarahuni viivates sammudes. | Türgi rünnakutes sai surma 40 Süüria tsiviilelanikku | https://www.err.ee/572870/turgi-runnakutes-sai-surma-40-suuria-tsiviilelanikku | Süürias sai pühapäeval Türgi suurtüki- ja õhurünnakutes surma vähemalt 40 tsiviilisikut, teatasid vaatlejad viiendal päeval pärast Türgi vägede sissetungi äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) ja kurdi võitlejate tagasitõrjumiseks. |
Raheem Sterling viis kodumeeskonna juba 7. minutil juhtima ning Fernandinho lõi 18. minutil City teise värava. Teisel poolajal tõi Michail Antonio 58. minuti tabamus mängu veel veidi elevust, kuid Sterling vormistas 90. minutil oma teise väravaga Manchesteri klubile kolm võidupunkti.
Manchester City on koos Londoni Chelsea ja Manchester Unitediga kogunud esimese kolme mänguga maksimaalsed 9 punkti, West Ham United on kirja saanud 3 silma ning paikneb 12. kohal.
Teises pühapäevases kohtumises tegid West Bromwich Albion ja Middlesbrough väravateta viigi. West Bromwich on kolme mänguga kogunud 4 punkti ja Middlesbrough ühe silma rohkem, tabelikohad on klubidel hetkel vastavalt 10. ja 6. | Raheem Sterling lõi kaotuseta jätkava Manchester City eest kaks väravat | https://sport.err.ee/91035/raheem-sterling-loi-kaotuseta-jatkava-manchester-city-eest-kaks-varavat | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas pühapäeval peetud viimases kolmanda vooru kohtumises sai Manchester City koduplatsil 3:1 jagu West Ham Unitedist ning jätkab täisedu ning tabeliliidrina. |
MXGP klassi avasõidus oli Leok sarnaselt eilsele väga heas hoos. Ta hoidis enamuse sõiduajast 11. kohta. Sõidu viimases kolmandikus suutis ta aga Jevgeni Bobrõševist ja Valentin Guillod'st mööduda ning lõpetas sõidu üheksandana.
Ka meie teised sõitjad said raskel rajal hästi hakkama. Sõidu algul kuuendat kohta hoidnud Harri Kullas küll kukkus kõrgel positsioonil olles, kuid sõidu lõpuks õnnestus tal siiski punktidel lõpetada, saades 16. koha. Kohe tema selja taga lõpetas sõidu Priit Rätsep. Sõidu võitis Shaun Simpson, teisena lõpetas Clement Desalle ning kolmandana Glenn Coldenhoff.
MXGP klassi teises sõidus sai meie meestest taas parima stardi Kullas, kes avaringil kuuendat kohta hoidis. Kaugel polnud ka Leok, avaringil oli ta teise kümne alguses. Rätsepa start taas ei õnnestunud ja tema oli rivi lõpus.
Kuuendal ringil jäi Rätsepa sõit kahjuks ka pooleli. Leok ja Kullas tegid aga väga head sõidud. Leok liikus sõidu jooksul tõusvas joones ja viimastele ringidele läks ta juba kaheksandal kohal. Selja taga avaldasid talle kõvasti survet Bobrõšev ja Jordi Tixier, kuid Leok suutis nad lõpuni enda taga hoida.
Kullas sõitis samuti suuremate eksimusteta lõpuni ja sai 12. koha. Sõidu võidu peale käis kõva lahing Antonio Cairoli, Desalle´i ja Coldenhoffi vahel. Lõpuks osutus parimaks Cairoli, Desalle lõpetas teisena ja Coldenhoff kolmandana. MM-i üldliider Gajser riskis taas liialt ja kukkus ning pidi sõidu katkestama. Ka avasõidu võitjal Simpsonil ebaõnnestus sõit ja ta pidi leppima 16. kohaga.
Etapi kokkuvõttes teenis Leok seitsmenda koha, mis on tema selle hooaja parim. Maailmameistrivõistluste üldarvestuses tõusis Leok 15. kohale. Kullas sai etapil 12. ja Rätsep 21. koha. Hooaja esimese etapivõidu teenis Desalle, teine oli Cairoli ja kolmas Coldenhoff.
MX2 klassi üllatavad tulemused
MX2 klassi avasõit kujunes sõitjate jaoks tõeliselt raskeks katsumuseks. Kõige paremini suutis keerulistes oludes rajaga toime tulla üllatuslikult ameeriklane Thomas Covington. Talle järgnesid hollandlased Jeffrey Herlings ja Brian Bogers. Meie meestest suutis sõidu lõpuni sõita Hardi Roosiorg. Terve sõidu võitles ta kolmanda kümne alguses ja viimastel ringidel suutis Hardi teha mõned möödasõidud ning tõusis lõpuks punktikohale, 19-ndaks. Karel Kutsar katkestas sõidu juba viiendal ringil.
MX2 klassi teises sõidus tabas ebaõnn avasõidu võitjat Covingtoni. Ta kukkus avaringil ja oli koheselt kõrgest konkurentsist väljas. Esimesele ja teisele kohale asusid KTM-i tehasemeeskonna sõitjad Prado Garcia ja Herlings. Kahekesi sõitsid nad teistel kiiresti eest ära. Herlings pidi kõvasti vaeva nägema, et noorest meeskonnakaaslasest mööda saada, mis lõpuks ka õnnestus. Teise-kolmanda koha peale läks viimastel ringidel kõvaks heitluseks Max Anstie ja Prado Garcia vahel. Anstie riskis meeletult ja viimasel ringil maksiski see talle kätte, ta kukkus ning langes hoopis neljandaks. Kolmanda koha sai Prado Garcia seljataga Bogers. Meie mehed Roosiorg ja Kutsar võitlesid omavahel enamuse sõidust, olles punktikoha piiril. Lõpuks jäi napilt peale Kutsar, kes lõpetas 19., Roosiorg kohe tema selja taga 20. kohal.
Etapi kokkuvõttes sai esikoha Herlings, teine oli Bogers ja kolmas elu esimest MM-etappi sõitnud Prado Garcia. Roosiorg oli etapi kokkuvõttes 23. ja Kutsar 25.
Kiireim eestlasest veteran Roy Puuström
Assenis olid kohal ka maailma karikavõistluste arvestuses heitlevad kiireimad veteranid. Kuigi ajasõidus sai eestlastest veteranide klassis parima tulemuse Heigo Lauren, ei läinud ta siiski võistlussõitudesse, kuna murdis kaks päeva enne Asseni võistlust treeningul kaks ribi ja valu oli võistlemiseks siiski liiga suur.
Veteranide avasõidus osutus meie meestest parimaks Roy Puuström, kes sõitis kogu sõidu kolmanda kümne lõpus ning finišeeris lõpuks 27. kohal. Urmas Heliste jäi napilt 30 hulgast välja, ta lõpetas sõidu 31. kohal. Sõidu võitis Mats Nilsson, teise koha sai Ton van Grinsven ja kolmanda koha Ronny van Hove.
Enne veteranide klassi teist sõitu muutis tugev vihmasadu raja peaaegu läbimatuks. Sõidu algust tuli edasi lükata, õnneks sadu vaibus ja mehed said siiski rajale tulla. Meie kolmikust tuli rajale vaid Roy Puuström. Meeletult raskel rajal õnnestus tal lõpetada korralikul 23. kohal. Ka teise sõidu võitis Mats Nilsson, kes tuli ka veteranide maailmakarikavõitjaks. Teise koha sai van Grinsven ja kolmanda koha Forsell. Publik võttis sõidu lõpus kõiki finišisse jõudjaid vastu marulise aplausiga.
Henry Vesilind EMX150 klassis hooaja kokkuvõttes seitsmes
Assenis toimus ka EMX150 klassi Euroopa meistrivõistluste finaaletapp. Avasõidu start õnnestus kvalifikatsioonis teise tulemuse teinud Henry Vesilinnul üsnagi hästi ja pärast avakurvi oli ta 3.-4. kohal. Kahjuks kahe järgneva kurviga andis ta mitmeid kohti ära ja langes kaheksandaks. Mõned hetked hiljem ta ka kukkus ja nii tuli sõitu jätkata rivi lõpust. Lõpuks õnnestus Henryl ikkagi kümnendaks tõusta. Sõitu juhtis väga kindlalt Emil Weckman, kuid poolel sõidumaal andis tema Honda sidur alla ja tal tuli sõit pooleli jätta. Sõidu võitis lõpuks hollandlane Mack Bouwense, teise koha sai Hakon Fredriksen ja kolmanda koha Leopold Ambjörnson.
Enne viimast etappi neljandat kohta hoidnud Henry Vesilinnul oli suurepärane võimalus tulla hooaja kokkuvõttes kolmandale kohale, kuid viimase sõidu katkestamine kukutas ta hoopis seitsmendaks.
Tänane teine sõit hakkas Henryl väga hästi, ta oli sõidu algul neljandal kohal ja tänu konkurendi kukkumisele tõusis varsti kolmandaks. Sõidu lõpus oli Henryl kolmas koht üsnagi kindel, sest lähim konkurent oli paarikümne sekundi kaugusel. Kahjuks jäi aga Henry sõit kümnendal ringil pooleli ja ta sai kirja 20. koha. Sõidu võitis Weckman, teise koha sai Fredriksen ja kolmanda koha Bouwense.
Etapi kokkuvõttes teenis esikoha Bouwense, teine oli Fredriksen ja kolmas Ambjörnson. Vesilind sai 15. koha. Sarja kokkuvõttes sai esikoha 222 punktiga Weckman. Teine oli 209 punktiga Fredriksen ja kolmas 149 punktiga Ambjörnson. Vesilind langes seitsmendaks. | Tanel Leok tegi Assenis hooaja parima tulemuse | https://sport.err.ee/91034/tanel-leok-tegi-assenis-hooaja-parima-tulemuse | Motokrossi maailmameistrivõistluste 16. etapil Hollandis, Assenis tuli üliraskel liivarajal Tanel Leok seitsmendaks, mis on tema tänavuse hooaja parim tulemus. |
Eliezer suri Iisraeli meedia teatel pärast pikka haigust.
Endine president Shimon Peres nimetas teda järelehüüdes soojaks inimeseks. "Jään teda mäletama Iisraeli kaitsejõudude vapra sõduri ja ohvitseri ning sooja inimesena, kes armastas inimesi ja kelle süda oli sügavalt ankurdatud selle riigi maasse ja rahva saatusesse."
Eliezer sündis 1936. aastal Iraagis Basras ja asus Iisraeli elama 1950. aastal.
Ta oli vasaktsentristliku Tööpartei tähtis liige ning töötas mitu korda ministriametis. Aastatel 2001-2002, kui Iisraelis ja palestiina aladel oli täies hoos palestiinlaste teine ülestõus (intifada), oli ta kaitseminister. Lisaks tötöas ta kommunikatsiooni- ja kaubandusministrina.
Araabia keele oskajana oli Eliezer sõbralikes suhetes 2011. aastal kukutatud Egiptuse autoritaarse presidendi Hosni Mubaraki ja teiste Araabia liidritega, millest oli kasu suhetele nende riikidegaga.
2015. aastal esitati talle süüdistus riigiraha väärkasutamises.
Ben Eliezeri tuntakse ka tema algupärase araabiakeelse esinime "Fuad" järgi. | Suri Iisraeli veteranpoliitik Ben Eliezer | https://www.err.ee/572874/suri-iisraeli-veteranpoliitik-ben-eliezer | Iisraelis suri 80 aasta vanuselt veteranpoliitik ja mitmekordne minister Ben Eliezer. |
Viilase maailmarekordiline teekond Panevėžyses algas väga tugeva ujumise ja rattasõiduga, kus ta mõlemal puhul näitas üldarvestuse neljandat aega, olles naiste arvestuses kindlalt esikohal. Ujumisdistantsi läbis eestlanna ajaga 2 tundi ja 26 minutit, rattasõidule kulus Viilasel täpselt 12 tundi, sealjuures ei pannud ta kogu rattasõidu vältel kordagi jalga maha.
Jooksule minnes oli vahe teisel kohal liikuva leedulanna ees 33 minutit ning kolmandal positsioonil olevat sakslannat edestas ta pea tunniga. 84,4 km jooksudistantsil jalutas eestlanna esimest korda toitlustusalast läbi, kui 50 ringist oli lõpuni jäänud kõigest seitse ringi. Ülejäänud osa ajast suutis Viilas edeneda jooksusammul.
Võistluse kõik 452 kilomeetri läbis Viilas lõpuks ajaga 23:29:10, mis ühtlasi tähistab ka uut naiste maailmarekordit kahekordsel ultratriatlonil. Meeste arvestuses oli Leedus parim šveitslane Roland Scheurer võiduajaga 21 tundi ja 17 minutit.
Panevėžyses toimunud ultratriatloni võistlus on eestlastest spordihuvilistele juba varasemalt tuntud möödunud aastast, mil ajaga 22:34:46 saavutas karjääri teise MK-etapi võidu Eesti ultraspordi hetke tuntuim nimi, tartlane Rait Ratasepp.
Tallinnast pärit Viilase otsus ultratriatloni proovida sündis eelmise aasta lõpus, olles enne seda teinud sporditegemisest vaheaasta. Eelnevalt on Sirlet nautinud edu Eesti triatloni karikasarjas, mille üldvõitjaks ta 2014. aastal krooniti. | Eestlanna võidutses Leedus ultratriatloni MM-il maailmarekordilise ajaga | https://sport.err.ee/91031/eestlanna-voidutses-leedus-ultratriatloni-mm-il-maailmarekordilise-ajaga | Triatleet Sirlet Viilas võidutses Leedu ultratriatloni MM-il, kui läbis kahekordse täispika triatlonidistantsi maailmarekordilise ajaga 23 tundi 29 minutit ja 10 sekundit. Võistluse käigus läbis sitke eestlanna 7,6 km ujudes, 360 km rattasadulas ning 84,4 km joostes. |
"Meie väed sisenesid viimastesse piirkondadesse, mis on Sirtes veel Daeshi käes: linnaosad number üks ja number kolm," ütles Rida Issa ISIS-e araabiakeelset nimetust kasutades.
Tema sõnul on alanud otsustav lahing pealinnast Tripolist 450 kilomeetrit idas asuva Sirte pärast, mille pühasõdalased hõivasid möödunud aasta juunis.
Issa lausus, et pealetungist võtab osa umbes 1000 valitsusmeelset võitlejat.
AFP fotograaf nägi mitut tanki ja soomusmasinat liikumas linnaosa number ühe poole ning kuulis tulistamist ja raketiplahvatusi valitsusmeelsete vägede Sirte põhjapoolsesse linnaossa sisenemise järel.
Valitsusmeelsed väed pidasid pühapäeval ISIS-e võitlejatega Sirtes ägedaid tänavalahinguid, ütles AFP fotograaf.
Pühapäeval sai surma 25 ja vigastada valitsusmeelset võitjekat, teatas GNA-meelsete jõudude välihaigla. AFP fotograaf nägi mitme haavatud valitsusväelase välihaiglasse evakueerimist.
Esimeses linnajaos nägi fotograaf kahe ISIS-e võitleja surnukehi.
GNA-meelsed väed teatasid oma Facebooki lehel, et pealetungile eelnesid rahvusvaheliste toetajate õhulöögid.
"Daeshi jõugud sooritasid täna massienesetapu, saates viis autopommi ja enesetapupommari lootuses meie edasiliikuvaid vägesid peatada," lisati teates.
Valitsusmeelsed jõud alustasid operatsiooni kukutatud diktaatori Muammar Gaddafi sünnilinna vallutamiseks ISIS-elt mai lõpus ning tungisid linna juuni alguses. 10. augustil hõivati Ouagodougou konverentsikeskus, mille IS oli muutnud oma peakorteriks.
Alates 1. augustist toetavad pealetungi USA õhujõud. 24. augusti seisuga on Ühendriikide sõjalennukid korraldanud Sirtes 84 õhurünnakut, teatas USA Aafrika väejuhatus (AFRICOM).
GNA-meelsete vägede edasiliikumist on aeglustanud pühasõdalaste äge vastupanu, snaiprituli, enesetapurünnakud ja peidetud lõhkeseadeldised.
Lahingus Sirte pärast oli enne pühapäeva hukkunud üle 350 ning haavata saanud ligi 2000 GNA-meelset võitlejat, selgub meditsiiniallikatest. IS-i kaotuste kohta andmed puuduvad. | Liibüa valitsusmeelsed jõud peavad Sirtes ISIS-ega ägedaid lahinguid | https://www.err.ee/572869/liibua-valitsusmeelsed-joud-peavad-sirtes-isis-ega-agedaid-lahinguid | Liibüa ühtsusvalitsusele (GNA) lojaalsed väed tungisid pühapäeval lahingus Sirte pärast viimastesse linnaosadesse, mis on endiselt äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) käes, mille käigus hukkus 25 valitsusmeelset võitlejat, teatas valitsusmeelsete jõudude pressiesindaja. |
Eesti koondise algkoosseisus oli võrreldes eilsega üks muudatus, kui põlvele liiga teinud Timo Tammemaa asemel alustas Ardo Kreek. Ülejäänud algkoosseisu mängijad olid Andri Aganits, Robert Täht, Keith Pupart, Kert Toobal, Oliver Venno ja Rait Rikberg. Peatreener Gheorghe Cretu vahetas teises geimis väljakule Andres Toobali. Kolmandas geimis sekkusid mängu ka Henri Treial, Renee Teppan, Karli Allik ja Denis Losnikov. Seega panustasid võitu sisuliselt kõik koondislased, kirjutab volley.ee.
Võrreldes eilsega oli tänane Eesti ja Belgia vastasseis hoopis tasavägisem, kui kaks põnevalt kulgenud geimi enda kasuks kallutanud Eesti saavutas 3:1 (17, 23, -13, 23) võidu. Reedel jäädi 2:0 algedu järel Belgiale 2:3 alla, eile oldi 4:0 tulemusega vastasest üle.
Vaid kahes esimeses geimis kaasa teinud Venno kogus 59-protsendilise rünnakuefektiivsuse (22-st 13) juures resultatiivseimana 15 punkti. Võitjate poolel jõudis kahekohalise resultaadini ka Pupart, kelle arvele märgiti 13 punkti. Viis blokipunkti toonud Kreek lisas omadele 9 ning Teppan ja Täht võrdselt 7 punkti.
Pallingu vastuvõtul olid edukamad belglased, näidates 65-protsendilist täpsust meie 45 protsendi vastu. Ka rünnakul oli efektiivsemad vastased, kuid seda vaid ühe protsendipunkti võrra (45%-44%). Blokis kogus Eesti 12 ja Belgia 10 punkti, pallinguässasid lõid mõlemad meeskonnad kaks. | Eesti võrkpallikoondis sai teist päeva järjest jagu Belgiast | https://sport.err.ee/91030/eesti-vorkpallikoondis-sai-teist-paeva-jarjest-jagu-belgiast | Poolas, Lubinis laagris viibiv Eesti võrkpalli rahvusmeeskond võitis Belgia esinduse vastu teise mängu järjest, kui kolmest vaatusest koosnenud sõprusmängude seeria viimases kohtumises saavutati 3:1 paremus. Reedel peetud esimeses mängus jäi 3:2 tulemusega peale Belgia ja eilses teises vastasseisus 4:0 tulemusega Eesti. |
Teisena ületas finišijoone belglane Dries Devenyns (IAM Cycling), kes kaotas 27 sekundiga ning kolmas oli itaallane Moreno Moser (Cannondale - Drapac Pro), kes jäi maha 33 sekundiga.
Kokkuvõttes edestab liidriks tõusnud De La Cruz nüüd kolumbialast Nairo Quintanat (Movistar) 22 sekundiga ning kaasmaalast Alejandro Valverdet (Movistar) 41 sekundiga.
Esmaspäeval sõidetakse 188,7 km pikkune 10. etapp Lugones - Lagos de Covadonga. | Vuelta 9. etapi võitnud hispaanlane tõusis ka uueks üldliidriks | https://sport.err.ee/91029/vuelta-9-etapi-voitnud-hispaanlane-tousis-ka-uueks-uldliidriks | Pühapäeval sõidetud Hispaania velotuuri 164,5 km pikkusel 9. etapil sai etapivõidu hispaanlane David De La Cruz (Etixx - Quick Step), kes tõusis ka uueks tuuri üldliidriks. |
Soovimatu reisija lennukilt mahatõstmine võttis mitu tundi ning selleks ajaks, kui näriline oli lennukilt ära viidud, olid piloodid ületanud lubatud töötunnid, ütles Air France'i pressiesindaja.
Lennuk pidi Pariisi poole teele asuma laupäeva varahommikul, ent pole endiselt Bamakost lahkunud. Lennuk peaks uuesti startima täna õhtul.
"Air France kahetseb selle olulise viivituse põhjustatud ebamugavusi ja tuletab meelde, et reisijate ja meeskonna turvalisus on firma tähtsaim prioriteet," teatas lennufirma avalduses.
Hiired ja teised närilised kujutavad lennukitele tõsist ohtu, sest nad võivad näksida elektrikaableid. | Lennukisse sattunud näriline sundis Air France'i lendu edasi lükkama | https://www.err.ee/572868/lennukisse-sattunud-nariline-sundis-air-france-i-lendu-edasi-lukkama | Väike näriline, ilmselt hiir, sundis Bamakost Pariisi suunduma pidanud lennu väljumise mitmeks tunniks edasi lükkama, teatas lennufirma Air France. |
Senine tabelijuht oli Rio olümpial kulla võitnud Christoph Harting 68.37-ga. Stahl, kes piirdus olümpial kvalifikatsiooniga, oli tänavu heitnud 66.92, vahendab Delfi Sport.
Isiklikku tippmarki ligi kahe meetriga parandanud 24-aastane Stahl on nüüd Rootsi kõigi aegade edetabelis teisel kohal. Teda edestab vaid olümpiapronks Ricky Bruch, kes viis 1984. aastal Rootsi rekordi 71.26-ni. | Rootsi kettaheitja püstitas maailma hooaja tippmargi | https://sport.err.ee/91027/rootsi-kettaheitja-pustitas-maailma-hooaja-tippmargi | Rootsi kettaheitja Daniel Stahl võitis kodustel meistrivõistlustel esikoha maailma tänavuse hooaja tippmargiga 68.72. |
"Kui norida, siis võib-olla natukene oli palju mänge. Siin oli üles-alla minekuid, aga kokkuvõttes said ülesanded täidetud ja kohati mängiti minu arvates täitsa hästi. 40 minuti ei suudetud hoida küll balanssi, aga annab lootust küll, et koondis võib täitsa edukalt mängida
"Pole sellel Hallikul ja Kitsingul häda midagi. Need on suured ja tugevad mehed. Rohkem tuleb positiivselt läheneda. Need on head mehed ja kui me vaatame tänapäeva korvpalli, siis on mäng kiireks läinud ja suuri eriti pole," arvas Sõber, et ei peaks nii väga keskenduma meie korvialuste mängijate võimalikule allajäämisele.
"Need pinged on täpselt sellised nagu sa neid ise ette kujutad. Vastastel on ju samasugused ja nemad tulevad võõrsile mängima. Et pingest lahti saada, tuleb kaitset mängida hästi agressiivselt ja aktiivselt," usub Sõber, et avakohtumist Valgevene vastu ei tohi liiga üle tähtsustada.
"See alagrupp on võimalik võita ja selles alagrupis on täiesti võimalik viimaseks jääda. Kui sa ei tee asju ära, siis võib ka viimane koht tulla. Aga meie edu peaks olema see, et meil on nooremad ja agressiivsemad mehed," on legendaarse treeneri arvates enne mänge kõik lahtine.
Eesti koondis alustab valikturniiri juba 31. augustil, kui Saku Suurhallis kohtutakse Valgevenega. Veel on samas grupis Poola ja Portugal. | Andres Sõber: alagrupp on võimalik võita, kuid on ka oht viimaseks jääda | https://sport.err.ee/91026/andres-sober-alagrupp-on-voimalik-voita-kuid-on-ka-oht-viimaseks-jaada | Tänavuse korvpalli EM-valiktsükli eel Eesti korvpallikoondise kolmanda treeneri kohast loobunud Andres Sõber usub, et meie noorenenud koosseis võib kõiki alagrupikaaslasi võita, kuid kehva esituse korral on reaalne jääda ka alagrupis viimaseks. |
Teiseks jäi kodurajal võistelnud Hanila vallast pärit Joonas Maanurm (Veloplus Torq Pro Team). Kaotust kogunes võitjale pool minutit. Kolmas oli valitsev Eesti meister Peeter Tarvis (Komo), kes lõpetas võitjast 4 minutit ja 17 sekundit hiljem. Nädal tagasi Hiiumaa rattamaratoni võitnud Toomas Erikson jäeti Matsalus alles kaheksandaks.
Caspar Austa rääkis, et sai esimestel kilomeetritel kohe Maanurme ja Tarvisega teistel eest. Paraku purunes võistlusmaa keskosas Tarvise jalgrattal rehv. „Leppisime Maanurmega kokku, et ootame Tarvise järgi, kuid tal läks rehvivahetusega liiga kaua aega ja kuna suur ratturite grupp hakkas lähenema, loobusime tema ootamisest,” selgitas Austa. Võidumees kartis, et jälitajate grupis olnud neli Redbike / Hiieko meeskonna ratturit teevad koostööd ja püüavad liidrid kinni. „Minule üllatuseks ei jõudnud nad meile lähemale, pigem kärises vahe hoopis meie kasuks,” ütles Austa.
Austa pani oma paremuse maksma kolm kilomeetrit enne finišit, kui raputaval rajalõigus kiirust lisas. „Kui hoogu juurde panin, tundus, et konkurent on teise kohaga juba leppinud,” ütles Austa.
Maanurm tunnistas, et jalad olid eilsest Jõulumäe 62 kilomeetrisest maratonist väsinud. „Kiirust lihtsalt enam ei olnud,” lausus Maanurm. Kolmandana lõpetas Peeter Tarvis, kelle võiduvõimaluse nurjas purunenud jalgrattakumm.
Parim naine põhidistantsil oli üldarvestuses 98. kohaga lõpetanud Helin Toom (Porter Racing) ajaga 1.50,15. „Põlluteed olid pehmed, aga muidu oli hea ja kiire rada,” ütles Toom. Ta lisas, et palju oli abi ka meestest, kelle tuules oli kiiretel kruusatee lõikudel hea sõita. Teine naine oli üldarvestuses 106. Katrin Oolmets ajaga 1.53,05 ja kolmas 114. kohaga ja ajaga 1.53,39 lõpetanud Ieva Longa (Tervisesport). Pika võistlusmaa lõpetas 196 ratturit.
Lühikesel 20-kilomeetrisel võistlusmaal läks kolmikvõit Viljandi jalgrattaklubi 15-aastastele kasvandikele. Võitis Erki Laanemäe ajaga 39,04. Sama ajaga, kuid paarkümmend sentimeetrit finišijoonel tagapool olnud Henri Treimuth sai teise koha. Neli sekundit hiljem lõpetas Toomas Vool. Tänavusel hooajal kõik eelmised viis etappi võitnud Rait Ärm Matsalus stardis ei olnud.
Laanemäe ütles, et taktika oli kohe esimestel meetritel gaas põhja vajutada. „Kaasa tulid ainult kaks klubikaaslast,” nentis Laanemäe. Parim rattur pidi selguma aga Laanemäe ja Treimuthi konkurentsis. Kolmandaks jäänud Vool selgitas, et kuna klubikaaslased on teda eelnevatel võistlustel palju aidanud, siis otsustas ta auvõla tasuda sellega, et esikoha heitlusse ei sekku.
Parim õrnema soo esindaja oli N16 vanuserühmas sõitnud Kristel Sandra Soonik (Viljandi rattaklubi), kes sai ajaks 44,03 ja lõpetas üldarvestuses 14. kohal. Teine oli ajaga 45,26 ja üldarvetuses 22. kohaga finišeerunud Kädi Raadla (suusaklubi Sula). Kolmas oli Silvia Türkson (Porter Racing), kes kaotas Raadlale nelja sekundiga ja lõpetas 25. kohaga. Parim läänlane lühikesel võistlusmaal oli 21. kohaga Riho Ots (Paralepa jalgrattaklubi).
Lühikese võistlusmaa lõpetas 206 ratturit. Laste- ja tillusõitudel osales kokku 100 mudilast.
Fixus Sport Marimetsa Kapi järgmine etapp sõidetakse 25. septembril Kullamaal.
Lääne-Eesti maastikurattasarja Fixus Sport Marimetsa Kapp peakorraldaja on Paralepa jalgrattaklubi. | Matsalu rattamaratoni võitis Caspar Austa | https://sport.err.ee/91025/matsalu-rattamaratoni-voitis-caspar-austa | Lääne-Eesti maastikurattasari Fixus Sport Marimetsa Kapp sarja kuuluva Matsalu IX rattamaratoni 45-kilomeetrise põhisõidu võitis veenva ülekaaluga Caspar Austa (TÜ ASK) ajaga 1.31,37. |
Võistlus peeti 550-1430 meetri kõrgusel merepinnast, nõlvade suhtelised kõrgused 100-600 meetrit. Kui laupäeva pealelõunal kimbutas võistlejaid rasketel tõusudel lõõskav päike ja üle 30 soojakraadi kerkinud kuumus, siis päikeseloojang tõi järsu ilmamuutuse. Pöördunud tuul tõi Atlandilt mägedesse pilved ja udu, mis muutis nähtavuse minimaalseks ja tegi öise orienteerumise tõsiseks katsumuseks ka kõige kogenumatele tiimidele.
Orienteerumistehnilist katsumust pakkusid mägedes hulk negatiivseid pinnavorme - karstilohke ja kaljulõhesid, mis udus ja pimeduses põhjustasid orienteerumisvigu ka tippvõistkondadele.
Autasustamistseremoonial oli eestlastel siiski põhjust rõõmustada mitmete medalite üle. Naisvõistkondadest tulid Euroopa meistriteks Mariann Sulg ja Eleri Hirv, edestades kogenud Venemaa naiskonda Marina Galkinat ja Nina Mihejevat.
Meesvõistkondadest pidid kolmekordsed rogaini maailmameistrid vennad Silver ja Rain Eensaar seekord tunnistama tehhide Radovan Cechi ja Thomas Urdzali nappi paremust ja leppima hõbemedalitega. Timmo Tammemäe ja Jürgen Einpaul võitsid pronksi, edestades edukama lõpuosaga prantsuse rogainitiimi Benoit Cochey'd ja Francois Plagol'i.
Medaleid võideti ka juunioride ja veteranide klassides.
Naisjuunioride seas võitsid pronksi Helis Pajuste ja Elina-Emiilie Leht. Naisveteranide klassi hõbeda võitsid Merike Vanjuk ja Jana Kink. Meesveteranide klassi pronksi ja meessuperveteranide klassi kulla võitsid Tiit Tali ja Jaanus Reha. Meessuperveteranid klassi pronksi said Maido Kaljur ja Mati Preitof, naissuperveteranide klassi hõbeda Saima Värton ja Reet Johanson. | Eesti naiskond võitis rogaini Euroopa meistritiitli | https://sport.err.ee/91022/eesti-naiskond-voitis-rogaini-euroopa-meistritiitli | Hispaanias, Baskimaa ja Navarra piirialal Aralari mäestikus lõppenud 13. rogaini Euroopa meistrivõistlustel võitsid Eesti võistkonnad tehniliselt raskel maastikul keerulistes oludes mitmeid medaleid. |
Balti riikidest on Eesti jätkuvalt parimal kohal, sest Leedu paikneb 91. (langes 2 koha võrra) ja Läti 101. (-1) tabelireal. Teistest lähiriikidest asub Venemaa 22. (0) ja Soome 28. (0) positsioonil, kirjutab Soccernet.ee.
Tabeli esikümnesse kuuluvad paremusjärjekorras USA (0), Saksamaa (0), Prantsusmaa (0), Kanada (+6), Inglismaa (-1), Rootsi (0), Austraalia (-2), Jaapan (-1), Põhja-Korea (0) ja Brasiilia (-2). | Eesti naiste jalgpallikoondis langes maailma edetabelis 85. kohale | https://sport.err.ee/91020/eesti-naiste-jalgpallikoondis-langes-maailma-edetabelis-85-kohale | Eesti naiste jalgpallikoondis langes FIFA maailma edetabelis kahe koha võrra ja paikneb nüüd 85. positsioonil. |
BAMF-i direktor Frank-Jürgen Weise ütles, et Saksamaa suudab tänu tugevale majandusele ja migratsiooniteenistustuste tõhustamisele kõik uustulnukad vastu võtta ja neile ühiskonnas koha leida, eriti kui tulijate arv peaks jääma väiksemaks kui eelmisel aastal.
"Me valmistume sel aastal võtmavastu 250 000 - 300 000 põgenikku," ütles ta.
"Me suudame kindlustada optimaalsed teenused kuni 300 000-le. Kui peaks tulema rohkem inimesi, paneb see meid surve alla, siis peame minema üle niinimetatud kriisimoodulile. Aga isegi siis ei teki sellist olukorda nagu eelmisel aastal."
Möödunud aastal saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit asüülitaotlejat, mis oli tõsiseks katsumuseks nii riigi majandusele kui bürokraatiaaparaadile.
Weise sõnul on BAMF välja selgitanud, et paljud migrandid registreeriti mitu korda, mistõttu jääb 2015. aastal Saksamaale saabunud asüülitaotlejate täpsustatud arv ilmselt alla miljoni.
Niinimetatud Balkani marsruudi sulgemine ja Euroopa Liidu rändelepe Türgiga on vähendanud tänavu märgatavalt Lähis-Idast ja Afganistanist Euroopasse saabunud migrantide arvu.
Weise sõnul on põgenikeamet teinud suuri edusamme riigile esitatud asüülitaotluste läbivaatamisel, ent järelejäänud 530 000 taotlust ei jõuta enne aasta lõppu läbi vaadata.
Nende, kel lubatakse Saksamaale jääda, lõimimine tööturule kujuneb "kulukaks ja kalliks", lausus ta, lisades, et on siiski pika perspektiivi suhtes optimistlik.
"Me suudame seda," ütles Weise kantsler Angela Merkeli rändekriisi haripunkti aegset sõnumit korrates. "Palju sellest, mis alguses halvasti läks, oleme suutnud viimaks päris hästi ära teha. Saksa majandus on hea, tänu jumalale, mistõttu saame seda endale lubada," sõnas BMAF-i direktor.
Saksa valitsuse läinud aasta septembris tehtud otsus loobuda Süüria päritolu asüülitaotlejate tagasisaatmisest esimesse EL-i riiki, kuhu nad sisenesid, on toonud Saksa ühiskonnas välja teravad vastuolud.
Merkel ei ole veel teatanud, kas kavatseb järgmisel sügisel peetavatel üldvalimistel neljandaks ametiajaks kantsleriks pürgida.
Bild am Sonntagi teatel näitab hiljutine uuringufirma Emnid küsitlus, et 50 protsenti vastanuist ei pooldanud Merkeli järgmist nelja-aastast ametiaega ning 42 protsenti eelistas kristlike demokraatide juhi jätkamist kantslerina. | Saksamaale oodatakse tänavu 300 000 asüülitaotlejat | https://www.err.ee/572864/saksamaale-oodatakse-tanavu-300-000-asuulitaotlejat | Saksamaale on sel aastal oodata kuni 300 000 varjupaigataotlejat, see on kolmandiku võrra vähem 2015. aasta rändekriisi rekordarvust, ütles föderaalne migratsiooni- ja põgenikeamet (BAMF). |
Sõidus oli palju dramaatikat, mis algas kohe avaringil Kimi Räikköneni avariiga, kui ta pärast kokkupõrget Sebastian Vetteli (Ferrari) ja Max Verstappeniga (Red Bull) pidi kohe boksi autot parandama minema.
Kuuendal ringil ehmatas kõiki Kevin Magnussen (Renault) kes sõitis suurel kiirusel seina. Kuna rajapiirded said tugevalt vigastada ning avarii oli väga karm, siis võistlus peatati. Magnussen tuli rusuhunnikuks muutunud masinast välja küll omal jalal, kuid viidi regulaarseks kontrolliks haiglasse.
Pärast sõidu jätkumist sõitis Rosberg vaikselt konkurentidel eest ära ning tõi kindla võidu Mercedese meeskonnale. Teisena lõpetas austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull) ning kolmanda koha punktid võttis teine Mercedese piloot Lewis Hamilton.
MM-sarja üldarvestuses jätkab liidrina Hamilton, Rosberg tuli üheksa punkti kaugusele.
Belgia GP-etapi tulemused:
1. Nico Rosberg, Mercedes
2. Daniel Ricciardo, Red Bull
3. Lewis Hamilton, Mercedes
4. Nico Hülkenberg, Force India
5. Sergio Perez, Force India
6. Sebastian Vettel, Ferrari
7. Fernando Alonso, McLaren
8. Valtteri Bottas, Williams
9. Kimi Räikkönen, Ferrari
10. Felipe Massa, Williams
11. Max Verstappen, Red Bull
12. Esteban Gutierrez, Haas
13. Romain Grosjean, Haas
14. Daniil Kvjat, Toro Rosso
15. Jolyon Palmer, Renault
16. Esteban Ocon, Manor
17. Felipe Nasr, Sauber
Katkestajad:
Kevin Magnussen, Renault, 6. ring
Marcus Ericsson, Sauber, 4. ring
Carlos Sainz, Toro Rosso, 1. ring
Jenson Button, McLaren, 1. ring
Pascal Wehrlein, Manor, 1. ring | Rosberg võitis Belgia GP-etapi, Magnussen sõitis auto rusudeks ja viidi haiglasse | https://sport.err.ee/91019/rosberg-voitis-belgia-gp-etapi-magnussen-soitis-auto-rusudeks-ja-viidi-haiglasse | Mercedese vormelipiloot Nico Rosberg sai üle paari kuu taas võidurõõmu maitsta, kui oli kiireim pühapäeval sõidetud vormel-1 sarja Belgia GP-etapil. |
Galerii keldriruumes näitab autor teoseid eri meediumest ühise nimetajaga "The Power of Tartu Design Underground".
"Püüan läheneda läbi disaini ja kunsti vahelise piirjoone tunnetamisprotsessi valminud produktide/objektide iseendani. Kes ma olen, miks ma olen, kus kohas ma olen, kes või mis minu sees on," kommenteeris Lill. "Näitus keskendub häältele minu sees, millest sündis ka pealkiri "Hüüa mind veel". See ei tsiteeri kedagi ega midagi, vaid läheneb puhtale loomingule seestpoolt väljapoole."
Ahti Lill (1979) lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli 2003. aastal mööblidisainerina ja tema lõputööna valminud spooniribadest tool "Flowerpower" äratas toona tähelepanu. Ta on osalenud Disainiöö väljapanekutes ja tegutseb Tartus vabakutselise disaineri-kujundajana. | Nooruses avati põrandaalune näitus | https://kultuur.err.ee/313459/nooruses-avati-porandaalune-naitus | Nädalavahetusel avati Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus Ahti Lille esimene isikunäitus "Hüüa mind veel". |
Võitis vaid ühe möödalasu teinud ukrainlane Anton Myhda, kes edestas 7,5 sekundiga tšehhi Jan Buriani (4 trahvi). Kolmas oli samuti neli trahviringi sõitnud ukrainlane Maksim Ivko (+54,3). Ukrainlastele läks seejuures võistlusel ka 5. ja 8. koht.
“Sain lasketiirus hästi hakkama,“ lausus Myhda pressiteate vahendusel. “Olin tiirus väga keskendunud ja vaimselt tänaseks sõiduks valmis. Teadsin, et konkurendid on mulle väga lähedal ja see pani rohkem pingutama,” lisas ta.
Tarvi Sikk eksis neljas tiirus kokku koguni seitsmel lasul ning kaotas võitjale 4.18,2, tasuks 14. koht.
Kristo Siimer sai 30. (+6.41,2; 6 trahvi), Robert Heldna 32. (6.56,8; 8), Mart Vsivtsev 36. (+8.55,9; 8), Kristo Tuvi 44. (+15.19,8; 8) ning Marten Aolaid 46. (+16.04,9; 9) koha. | Meesjuunioride jälitussõidus võimutsesid ukrainlased, Tarvi Sikk sai 14. koha | https://sport.err.ee/91018/meesjuunioride-jalitussoidus-voimutsesid-ukrainlased-tarvi-sikk-sai-14-koha | Otepääl lõppenud suvebiatloni MM-i viimase võistluspäeva viimasel alal, meesjuunioride jälitussõidus, näitasid võimu ukrainlased. Parima eestlasena sai Tarvi Sikk 14. koha. |
Reede õhtul tabas Hiiumaal liiklusjärelevalvet teinud Põhja prefektuuri liiklusüksus Emmaste vallas autoroolist 49-aastase mehe, kel tuvastati 0,6 promilli suurune alkoholijoove, kirjutas Postimees. Ametnik, kes töötab Kärdla politseijaoskonnas väärteomenetlejana, sõitis isikliku autoga ega täitnud sel ajal tööülesandeid.
Lääne prefekti Kaido Kõplase sõnul alustas politsei juhtumi osas väärteomenetlust ja mees vabastatakse ametist. "Politseiametnik peab oma seaduskuuleka käitumisega olema teistele eeskujuks ka töövälisel ajal ning pärast alkoholi tarbimist autorooli istumine on lubamatu," ütles Kõplas.
Infot kinnitas ka Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik, kes kirjutas, et reede õhtul sõidukijuhtide terviseseisundi kontrolli käigus tuvastati ühel Kärdla politseijaoskonna politseinikul alkoholi tarvitamise tunnused.
"Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga. Seda enam, et politsei teeb igapäevaselt tööd selle nimel, et sõidukijuhid liikluses osaledes kained oleksid," märkis Allik.
Juhtumi suhtes alustati väärteomenetlust, mida juhib Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus. | Hiiumaal roolist tabatud joobes politseinik vabastatakse ametist | https://www.err.ee/572858/hiiumaal-roolist-tabatud-joobes-politseinik-vabastatakse-ametist | Kärdla politseijaoskonna vanemkomissaril tuvastati reede õhtul Hiiumaal kontrolli käigus alkoholijoove. |
2007. aastal tegi Vene president Vladimir Putin ettepaneku korraldada taliolümpiamängud suvises kuurordis Sotšis. Alates sellest ajast algas intensiivne ehitustegevus, mis muutis põhjalikult Eesti Aiakeses elavate inimeste elusid. Režissöör Aljona Suržikova ja tootmisfirma Amrion võttegrupp jälgisid selle küla elu ja muutusi alates 2008. aastast.
Eesti Aiakese sünnipäevapeole olid lisaks kohalikele tulnud eesti juurtega inimesed kõrvalküladest ning Abhaasia eestlased Salme ja Sulevi küladest. Kohal olid ka Eesti Suursaatkond Moskvas esindajatena konsul Ulvi Peets ja pressidiplomaat Silver Küngas. Pärast kontserti näidati filmi "Lumi Punasel Lagedal". Kohapeal oli filmi sisse juhatamas režissöör Aljona Suržikova. Eesti kultuurimaja 200-kohaline saal ei mahutanud huvilisi ära ja paljud pidid seetõttu istuma lisatoolidel või lausa põrandal.
"Filmi linastus oli äärmiselt emotsionaalne. Eelnenud kontserdi üheks meeldejäävamaks osaks oli Eesti Aiakese lastekoori Päike eestikeelne esinemine. Kooris on lisaks eesti juurtega lastele ka palju vene lapsi. Huvitav on see, et nad kõik soovivad eesti keelt õppida," rääkis Suržikova. "Südant soojendas ka see, et esinesid veel mitmete rahvuste esindajad: tšetseenid, grusiinlased, kreeklased, venelased, kes nii oma õnnesoovid edasi andsid."
Dokfilm "Lumi Punasel Lagedal" linastub Eesti kinodes sügisel.
Sotši lähistel mägipiirkonnas elab juba kuues põlvkond Eestist ümberasunud eestlaste järeltulijaid. "Paljud kohalikud elanikud sooviksid õppida eesti keelt, oma esiisade keelt, kuid neil pole ei õpetajaid ega õpikuid ning puudub mistahes rahastus taoliste õpingute läbiviimiseks," nentis Suržikova, kes on filmivõtete ajal korduvalt Eesti Aiakeses käis.
Kõik huvilised võivad toetada Estosadoki küla elanikke ja aitada soetada eesti keele õpikuid või toetada eesti keele kursuste korraldamist nende lastele Hooandjas. | Sotšis eellinastus edukalt Aljona Suržikova dokfilm "Lumi Punasel Lagedal" | https://kultuur.err.ee/313461/sotsis-eellinastus-edukalt-aljona-surzikova-dokfilm-lumi-punasel-lagedal | 27. augustil tähistas Estosadok ehk Eesti Aiake (Eesti küla Sotši piirkonnas Venemaal) oma 130. juubelit. Peoprogrammis eelesilinastus eesti režissööri Aljona Suržikova dokumentaalfilm. |
25-aastane Kemp esindas eelmisel hooajal koguni kolme erinevat klubi, kuid lõpetas hooaja Eestis, kus aitas keskmiselt 18 punkti ja 8 lauapalliga Rapla meeskonna pronksmedaliteni. | Mullu Rapla pronksini aidanud ameeriklane jätkab karjääri Liibanonis | https://sport.err.ee/91016/mullu-rapla-pronksini-aidanud-ameeriklane-jatkab-karjaari-liibanonis | Eelmise korvpallihooaja teises pooles Avis Rapla korvpalliklubi tugevdama toodud ameeriklasest ääremängija Maurice Kemp siirdub uueks hooajaks mängima Liibanoni klubisse Zouki Tadamon. |
Itaalia keskosa tabas ööl vastu kolmapäeva maavärin magnituudiga 6,2.
Kõige rängemalt said kannatada Amatrice, Accumoli ja Arquata del Tronto linn. Neist esimene kaotas ligi kümnendiku oma 2000-liikmelisest elanikkonnast. "Meie linna ei ole enam," võttis Amatrice linnapea emotsionaalselt linna tabanud traagika kokku. | Itaalia maavärina ohvrite arv on tõusnud 290-ni | https://www.err.ee/572857/itaalia-maavarina-ohvrite-arv-on-tousnud-290-ni | Itaalia keskosa kolmapäeval raputanud ränga maavärina ohvrite arv on tõusnud 290-ni. |
Finaalmängus kohtusid Viljandi HC ja BK-46. Mäng lõppes 7- meetri karistusvisetega ja võitjaks tuli BK-46 tulemusega 32:31, mängu normaalaeg lõppes 27:27, poolaeg 10:11. Kristo Järve viskas selles mängus Viljandi kasuks 6 väravat.
Pronksimängus mängisid HC Viimsi/Tööriistamarket ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, mängu võitis Kehra tulemusega 24:18 (10:9). Siimo Tänavots viskas Kehra kasuks enim 8 väravat, Viimsi poolelt oli resultatiivseim Robin Oberg 7 väravaga.
HC Tallas ja Aruküla, mängisid 5-6 koha mängu, mille võitis HC Tallas tulemusega 38:31 (17:17). Enrico Anton viskas HC Tallase eest enim 12 väravat ja Andre Sild Aruküla eest samuti 12 väravat.
Lõppjärjestus:
1. BK -46 Soome
Mikael Heinonen, Kenneth Dahlberg, Linus Linberg, Oscar Kihlstedt, Robin Mattsson, Linus Löfgren, Martin Prahl, Andre Udd, Andreas Rönnberg, Linus Sjöman, Victor Westerlund, Alex Lignell, Ben Weber, Albert Lindholm, peatreener Teddy Nordling, esindajad Timo Oksanen, Kris Allamo, Rony Axberg.
2. Viljandi HC
Joel Urbel, Ott Varik, Kristjan Koovit, Kristo Voika, Mikk Varik, Sten Maasalu, Rasmus Ots, Sander Aasmäe, Robert Lõpp, Peeter Parik, Martin Allikalt, Kristo Järve, Kristo Kungla, Sergei Rodjukov peatreener Marko Koks
3. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Siim Normak, Mikola Naum, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Mikita Yermashevitch, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Jorma Käsper, Kaspar Lees, Ingmar Kasuk, Jarmo Vikat, Dmytro Yankovskyi, Viktor Skrypak peatreener Indrek Lillsoo, esindaja Merit Pülse.
4. HC Viimsi/Tööriistamarket
5. HC Tallas
6. Aruküla
7. SK Tapa | BK46 võitis Tallinna klubimeeskondade käsipalliturniiri | https://sport.err.ee/91015/bk46-voitis-tallinna-klubimeeskondade-kasipalliturniiri | Tallinnas toimus 26.-28. august 2016 rahvusvaheline klubimeeskondade käsipalliturniir, kus osales kokku seitse meeskonda. Reedel ja laupäeval mängiti alagrupimänge ja pühapäeval kohamänge. |
Välispoliitiliselt tugevaks teeb neid mõlemaid ka asjaolu, et nad on pidanud oma senistes ametites koordineerima kriise. Kallase Euroopa Komisjoni transpordivoliniku aja algusesse jäi Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse, mis halvas suure osa Euroopa lennuliiklusest. Marina Kaljurand aga pidi suursaadikuna toime tulema 2007. aasta Pronksiöö sündmustega Moskvas.
Kui ta aga peaks valima Kallase ja Kaljuranna vahel, valiks ta Kaljuranna. Seda põhjusel, et tal on välisministrina rohkem hiljutisi kokkupuuteid, mis tulevad eriti kasuks meie idanaabriga suheldes. „Kui näiteks Eesti-Vene suhetes peaks tulema ette mõni keeruline teema, siis Eesti presidendil on oluline omada mõjuvõimu teiste võtmeriikide ja organisatsioonide hulgas, seda lisaks otsese suhtlusega Venemaaga,“ nentis Crandall.
Kallase tugevustena tõi Crandall välja majandusasjades orienteerumise ning Brüsseli tutvused. Just seetõttu on Kallase kogemused ja teadmised enam kui piisavad presidendiametiks.
Suhe Euroopa ja/või USAga
Vaadeldes ja võrreldes teemat ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, tõi Crandall välja, et Ilvese kohta on raske täita – ta on oma ametiajal suutnud saavutada silmapaistva positsiooni rahvusvahelise eliidi hulgas.
Siim Kallasel võiks selle koha täitmine edukalt õnnestuda Euroopas, kuid Kaljurannal oleks ilmselt lisaks Euroopale suurem võimekus ka transatlantiliste suhete loomisel.
Kuigi iseseisvuse aastapäeval eetris olnud intervjuus ütles Tiit Vähi, et Kallase kõnesid võtaksid ka kell kolm öösel nii Washington kui Moskva, siis Matthew Crandalli hinnangul ilmselt võiks see võrdväärselt võimalik olla nii Kallase kui Kaljuranna puhul.
Ida-Virumaa ja julgeolekuoht
Mathew Crandall toob Kallast ja Kaljuranda võrreldes välja veel ühe punkti, mida senistes aruteludes on puudutatud vaid põgusalt. Nimelt leiab Crandall, et Kaljurand suudaks presidendina suurendada Ida-Virumaa elanike ühtekuuluvustunnet ning ühendada vene keelt kõnelevat vähemust.
Crandall osutab asjaolule, et Ida-Virumaa ei tunneta seotust riigiga, mis omakorda ei ole mitte üksnes oht sisejulgeolekule, vaid mida Vladimir Putin võiks edukalt kasutada ära siinse olukorra destabiliseerimiseks. Seega ühendaks president, kes kõneleb hästi vene keelt ja kel on isiklikud sidemed Ida-Virumaaga venekeelset kogukonda Eestiga ning vähendaks seeläbi võimalikku ohtu.
Täispikka ingliskeelset artiklit võib lugeda portaalist ERR News. | TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor eelistaks valida Kallase ja Kaljuranna vahel | https://www.err.ee/572856/tlu-rahvusvaheliste-suhete-lektor-eelistaks-valida-kallase-ja-kaljuranna-vahel | Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall ütles ERRi ingliskeelsele portaalile, et näeb välispoliitikas kõige pädevamate presidendikandidaatidena Marina Kaljuranda ja Siim Kallast. |
"Programmi koostades küsisime endalt: kas suudame naerma ajada iga presidendikandidaad," kommenteeris festivali kava üks korraldajatest Paul Piik. Ja vastas ise: "Jah, ilmselt suudame. Tallinn Comedy Festivalilt leiab igaüks endale oma nalja, võibolla isegi mitu."
Tallinn Comedy Gala võimaldab tutvuda 14 erineva koomikuga, kellel kõigil on võimalus esitada piiratud aja sees oma parimat materjali. Lavalt astuvad läbi näiteks Ott Sepp, Piret Krumm, Tõnis Niinemets, vennad Piusid, Jarek Kasar, Hannes Võrno, Kaspar Velberg, Henrik Normann, Tigran Gevorkjan, populaarne iiri koomik Keith Farnan, jpt.
Programmis on ka eelmise aasta Edinburghi festivali hitt "Anarchist Cook" ning traditsiooniliselt toimuvad Tallinn Comedy Festivalil üritused: välisesinejatega Komeediklubi ning eestikeelsele stand-up ’ile keskenduv Fopaa. Komeediklubis astuvad pikemate kavadega üles Keith Farnan Iirimaalt ning George Egg Inglismaalt, Fopaas näeb laval teiste seas ka Kaarel Nõmmikut, Märt Koiki ja Mattias Naani.
Tallinn Comedy Festivali korraldavad Teater Point, Komeediklubi ja Kinoteater. | Comedy Festival: meie nalju naeraks iga presidendikandidaat | https://menu.err.ee/291997/comedy-festival-meie-nalju-naeraks-iga-presidendikandidaat | Kolmandale Comedy Festivalile tuleb üle 20 esineja neljast riigist. 5.-7. oktoobrini kestva festivali peaesinejaks on briti koomik Stephen K Amos, avaürituseks on Nordea Kontserdimajas toimuv Tallinn Comedy Gala. |
Läbirääkimisi niinimetatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) on peetud kolm aastat ning seni pole suurtest edasiminekutest teatatud.
Gabriel ütles pühapäeval, et tema hinnangul on läbirääkimised USA-ga de facto nurjunud, ehkki keegi seda ei tunnista.
Ta märkis, et 14 kõnelustevooru käigus ei ole pooled saavutanud kokkulepet üheski arutusel olevast 27 peatükist.
Gabriel võrdles TTIP-kõnelusi EL-i ja Kanada vabakaubandusleppega, mis oli tema hinnangul kõigi osapoolte jaoks õiglasem.
USA ja EL tahavad vabakaubanduslepinguga vähendada regulatsioone ja kaubandustõkkeid ning luua maailma suurim vabakaubandus- ja investeeringute ala.
Pooled peavad leppe üle läbirääkimisi viimased kolm aastat. Poolte eesmärk on jõuda läbirääkimistega lõpule aasta lõpuks ehk pisut enne Ühendriikide presidendi Barack Obama teise ametiaja lõppu. | Saksa majandusminister: USA-EL-i vabakaubanduskõnelused on nurjunud | https://www.err.ee/572859/saksa-majandusminister-usa-el-i-vabakaubanduskonelused-on-nurjunud | Saksa majandusminister ja asekantsler Sigmar Gabriel ütles, et tema hinnangul on Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõnelused nurjunud. |
Kinodesse on jõudnud samanimelisel kultusseriaalil põhinev täispikk mängufilm "Absolutely Fabulous: Täitsa hullud", mis on suunatud selgele sihtgrupile - neile, kes omal ajal seriaali vaatasid ja seda tehes tilgad püksi naersid.
Absolutely Fabulous oli fenomenaalne briti seriaal, mille peategelasteks kaks moehullu mutti Edina (Jennifer Saunders) ning Patsy (Joanna Lumley). Loole lisas vürtsi Edina ülikorralik tütar Saffron (Julia Sawalha), kambas oli veel poolseniilne ema (June Whitfield), täiesti segane sekretär Bubble (Jane Horrocks) ja veel hulk enamvähem mittenormaalseid pereliikmeid ja pealtnäha normaalseid töökaaslasi. Keskealised Edina ja Patsy keeldusid vanaks saamast, elamast ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormide järgi, nad olid igavesed teismelised, pidu peo otsa, šampanja jaoks eraldi külmik maast laeni va kihisevat täis, pidevalt vines või pohmeluses, aina kuhugi hilinemas, alatasa mingi käkiga hakkama saanud või saamas. Sarjas oli palju situatsioonikoomikat, aga suur osa oli ka tegelaste lugudel ja iseloomudel. Seriaal oli eetris aastail 1992-2012, läbi aastate võideti ka korralik kogus erinevaid auhindu.
Ma võin üsna julgelt väita, et kui te ei ole seda seriaali kunagi näinud, siis teil ei ole kinno seda filmi vaatama asja. Miks? Tegelasi pikemalt ei tutvustata, vaataja sukeldub kohe sündmuste keerisesse ja kui te ei tea, missugune minevik või millised omavahelised suhted ekraanitegelastel on, siis lähevad pooled naljad teist mööda, pooled tekitavad asjatut arusaamatust ja ülejäänu on väärika kinoelamuse jaoks liiga plass.
AGA kui te olete seriaaliga tuttav, siis pakub film kindla peale ühe korraliku kõhutäie naeru ja pettuma ilmselt ei pea. Naljad on endiselt täiesti ebakorrektsed, Joanna Lumley Patsyna on endiselt särtsu täis ja jaksab üllatada, Jennifer Saunders jääb talle küll veidi varju, kuid esineb siiski tuntud headuses, ekraanile on toodud absoluutselt kõik episoodilised tegelased, keda aastad pole murdnud ega muutnud, ja eks seda me ju ootamegi. Niisuguses filmis ei soovigi näha, et saatus on kedagi rängalt muserdanud või et nad oleksid vahepeal jõudnud mingile uuele levelile, saavutanud valgustatuse ja oma elu hoopis teistesse rööbastesse seadnud. Ei-ei, täitsa hulludega on kõik kombes, nad on ikka veel täiesti pöörased, maadlevad samade probleemidega, elavad üsna samasugust elu kui enne ja naerutavad samamoodi.
Nõrgimaks tegelaskujuks ja viletsaimaks esituseks on täispikas filmis Saffroni tütar Lola Indeyarna Donaldson-Holnessi kehastuses. Siin ei saagi viletsat rolliesitust otse noore näitlejatari süüks panna, see tegelaskuju on nõrgalt esitatud, justkui tolkneb mõttetu aksessuaarina kaasas, talle pole antud mingit pidepunkti ega õieti ka iseloomu.
Omaette tore on see, kuidas filmis on ära kasutatud moekuulsusi, kelle seast tasub eraldi mainida Kate Mossi, Stella McCartneyt, Jean-Paul Gaultier'd ning Emma Buntonit. Nimekiri nendest, kes filmis mängivad ennast, on veel pikk, nii et tegijail on käed tööd täis olnud. Massistseenid avaldavad muljet.
Rääkides tegijatest - lavastaja Mandy Fletcher on telerežissöör, sealhulgas on ta varem lavastanud kolm episoodi sarjast "Absolutely Fabulous". Ta on teinud ka paar telefilmi ning kinolinale toonud ühe täispika mängufilmi ("Deadly Advice", 1994), kuid tema märkimisväärsemad saavutused jäävad kõik möödunud sajandi eelviimasesse kümnendisse.
Filmi stsenaristiks, nagu ka seriaali puhul, on üks peaosatäitjatest, Jennifer Saunders. Seriaali juures olid tal küll alati ka nõuandjad juures, paha polnuks ka siin keegi Saundersit toetamas, sest nagu mainitud, siis näiteks Lola roll jäi poolikuks, lisaks võiks iriseda veidi sisu kallal, mis jääb selgelt seriaalilikuks, mitte mängufilmilikuks.
Kokkuvõttes on film nagu kohtumine vana hea tuttavaga, keda ei ole ammu näinud. Meenutate endisi aegu, naerate, teeb südame soojaks kuulda, et kõik on ikka endiselt elu ja tervise juures ja lahkute sõpradena. Tagantjärele ehk võtab kergelt ohkamagi, aga see on rohkem selline heaoluohe. Filmi boonuseks on lühidus, venima eriti ei jää, mõned ajatäited võib andeks anda.
Kas see linateos on parem kui näiteks "Seksi ja linna" täispikad filmid? Nooh, mööndustega võib öelda, et on küll. Aga seda peamiselt tegelaste ja naljade poolest. Sisu ülesehitus on neil suhteliselt sarnane. Eks ta üks tavaline ajaviitefilm ole, kuid jääb siiski keskmisest latist pisut ülespoole. | Arvustus. Täitsa hullud ainult fännidele | https://kultuur.err.ee/313460/arvustus-taitsa-hullud-ainult-fannidele | Uus film kinos
"Absolutely Fabulous: Täitsa hullud"
Lavastaja: Mandie Fletcher
Osades:
6/10 |
Hõbedale sõitis Olena Pidrušna (4) Ukrainast, kaotust esimesele 2.10,0. Pronksi sai Lõuna-Koread esindav Anna Frolina (6) kaotusega 2.29,5.
Kadri Lehtla sai viie trahviringi läbimise järel 35. koha, parimale kogunes kaotust 7.48,3. | Otepääl suvebiatloni MM-il võttis naiste jälitussõidus võimsa võidu Mäkäräinen, Talihärm 14. | https://sport.err.ee/91014/otepaal-suvebiatloni-mm-il-vottis-naiste-jalitussoidus-voimsa-voidu-makarainen-taliharm-14 | Otepääl Tehvandis jätkuval suvebiatloni MM-il võitis naiste jälitussõidus kulla Kaisa Mäkäräinen (1 trahviring) ajaga 30.40,3. Johanna Talihärm parima eestlannana sai 14. koha (3), kaotades võitjale 4.10,1. |
Portugali koondislane, kes tegi kaasa ka riigi triumfis EM-il, läbis meditsiinilise ülevaatuse reedel ning seejärel leppis Itaalia klubiga kokku isiklikud tingimused.
Esialgu soovis kunagine Euroopa jalgpalligigant Inter tuua 23-aastast mängumeest 10 miljoni euro eest laenuks ning ühtlasi lisada ka laenulepingule klauseli, tänu millele oleks Interil järgmine hooaeg võimalus mängija 35 miljoni euro eest päriseks osta.
Sportingu ametlikul kinnitusel selgus aga, et mängija hinnaks kujunes 45 miljonit eurot, millest viis miljonit on seotud seatud eesmärkide saavutamisega. Suvel Frank de Boeri käe alla liikunud Inter kohtub juba täna Palermoga. | Inter käis Euroopa meistri eest välja 45 miljonit | https://sport.err.ee/91013/inter-kais-euroopa-meistri-eest-valja-45-miljonit | Milano Inter täiendas enne üleminekuakna sulgumist koosseisu, kui klubisse lisandus Lissaboni Sportingust Joao Mario. |
"Minust on jäänud palju jäämäe alumisse ossa," ütles Võrno Delfi Publikule, märkides, et unistuste saade, mida juhtida, oleks "Top Geari" laadne autosaade nagu tegi Jeremy Clarkson oma kambaga. "Ehk teeksin hea meelega meestele saadet, mida vaataksid kindlasti ka naised."
"Minu jaoks on teravus naljast tähtsam," sõnas Võrno, põhjendades, et Kreisiraadiot sellepärast oligi äge teha, et see oli terav. "Me enesekriitika, -kontroll ja ka -tsensuur olid suhteliselt kõvad." | Hannes Võrno: ma ei näe ühtki telekanalit ega publikut, kellele mul oleks midagi öelda | https://menu.err.ee/292017/hannes-vorno-ma-ei-nae-uhtki-telekanalit-ega-publikut-kellele-mul-oleks-midagi-oelda | Sügisel raamatu ilmutav Hannes Võrno jätkab küll "Me armastame Eestit" kaptenina, ent mingit saadet üheski kanalis juhtida ei taha: "ma ei näe ühtki telekanalit ega -publikut, kellele mul oleks midagi öelda," teatas ta. |
Rakutuumas paiknevat pärilikkusainet ei kahjusta mitte ainult erinevad keskkonnategurid nagu ultraviolettkiirgus ja kahjulikud kemikaalid. Teatav risk kaasneb juba rakkude elus hoidmisega. "Ainevahetuse käigus tekib väga reaktiivseid keemilisi ühendeid, mis võivad kahjustada DNA-d. Mida suurem on rakkude energiatarve ja ainevahetuskiirus, seda rohkem pärilikkusaine vabade radikaalide tõttu kannatada saab," selgitas Jan Hoeijmarkers, Hollandis asuva Erasmuse ülikooli molekulaargeneetika professor.
Möödunud kümnendite vältel on näidatud, et kalorivaene dieet pikendab eluiga mitmete liigirühmade seas, alates pärmist ja mesilastest lõpetades rottide ja makaakidega. Samuti näib see vähendavat haigestumist teatud vähivormidesse, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse. "Kui saada oleva toidu hulka pikemat aega piirata, investeerib organism rohkem keha hooldamisse, mitte kasvu, mille tulemusel elab see kauem," lisas Hoeijmakers.
Imetajatega tehtud katsetes on suudetud loomade eluiga pikendada tavaliselt kuni 35 protsenti. Seda muljetavaldavam võib tunduda Hoeijmakersi ja tema kollegide poolt nähtud kuni kolmekordne hiirte eluea pikenemine.
Efekti esile kutsumiseks vähendati hiirte toidus kalorite hulka 30 protsenti. Samas ei kasutanud töörühm ka päris tavalisi närilisi. Hiirte genoomis oli rivist välja löödud üks pärilikkusaines tekkivate kahjustuse eemaldamise eest vastutav geen Ercc1.
Hiirtest ja inimestest
Mudelit kasutatakse progeroidsete sündroomide uurimiseks. Äärmiselt haruldaste pärilike haiguste tulemusel vananeb keha tavapärasest oluliselt kiiremini. Algpõhjuseks on vigased pärilikkusaine parandamise mehhanismid. Seoste leidmise juures mängis Hojeimarkers paarikümne aasta eest ühte võtmerolli. Kuna hiirte fenotüüp kattub pea täielikult enneaegselt vananevate laste omaga, loodab professor, et närilistega tehtud katsetes nähtu peab paika ka inimeste puhul.
Eriliselt toob ta välja, et dieedile pandud hiirte ajus oli nende oma voli järgi süüa saanud sama vanadest suguvendadest keskmiselt poole rohkem neuroneid. Samuti suutsid loomad oma keha kauem iseseisvalt liigutada.
"Üks taoliste haiguste põhilisi sümptomeid on ülikiiresti toimuv neurodegeneratsioon. Lapsed võivad suuta näiteks noorena paar sammu teha, kuid nende käimisvõime kaob õige pea. Tihti jäävad nad pimedaks ja/või kaotavad kuulmise. Peamiseks surmapõhjuseks on neuronite kadu," tõdes Hoeijmakers.
"Viimane asi, mida sa selliste laste puhul teha tahaksid, on nad dieedile panna," nentis enneaegsest vananemisest mõjutatud lastega igapäevatöö käigus kokku puutuv Hoeijmakers: "kuid seejuures tasub märkida, et ka lastel endil on tegelikult kehv isu. Keha loomulik reaktsioon viitab justkui lahendusele". Eelnevates uuringutes on muu hulgas leitud, et enneaegsest vananemisest mõjutatud laste ainevahetuskiirus on juba loomupäraselt väiksem.
Kuigi täiendavad katsed peavad näitama, kas täisväärtuslik, kuid kalorivaene toidusedel aitab laste eluiga pikendada sama palju kui hiirte puhul, oleks juba tervemana elatud aja pikenemine Hoeijmakersi sõnul sekkumist väärt. Mees loodab äratada vanemate huvi iga-aastasel progeroidse sündroomiga laste vanemate kohtumisel.
Mõju tavainimestele?
Juhuslikule veebikülastajale võib olla aga veelgi põletavam küsimus, kas kalorivaene dieet aitab pikendada ka tervete inimeste eluiga. Siinkohal on ennustusi teha veelgi raskem. Kuigi ajaloost on teada juhtumeid, kus inimesed on olnud sunnitud pikemat aega poolnäljas elama, polnud neil seejuures võimalik süüa ka täisväärtuslikku toitu. Sellega kaasnevad probleemid võisid varjutada kalorivaese dieedi kasuliku mõju. Samuti võis energianappus pärssida immuunsüsteemi tööd, misläbi poleks lõpptulem olnud ikkagi positiivne.
"Katseid, kus tarbitavate kalorite hulka vähendataks enam kui veerandi võrra, on keeruline ohutult läbi viia. Ja kui need kestavad veel pikemat aega, on raske kindlustada, et inimesed sellisel dieedil iseseisvalt üldse püsivad," nentis värske uurimusega mitte seotud vananemist uuriv Leonardo Guarente Massachusettsi tehnoloogiainstituudist. Siiski ei saa salata, et taoliselt kogutud andmed võiksid anda vihjeid, kuidas sekkumise kasulikku mõju riskivabalt jäljendada.
Ka Hoeijmakers nentis, et praegu võib pikka aega kestnud katsete puudumise tõttu vaid spekuleerida, milline mõju on tarbitavate kalorite arvu kärpimisel tavainimestele. "Ent kuna selle mõju näib olevat elusorganismidele evolutsiooniliselt sedavõrd sisse kodeeritud, poleks ma imestunud, kui võiksime elada kalorite arvu piirates 30—35 protsenti kauem. Muidugi üritan ma ise sellega iga päev algust teha," mõtiskles professor.
Eeskätt võiksid sellest tema hinnangul närvirakkude eriliselt kiire metabolismi tõttu kasu lõigata Parkinsoni või Alzheimeri tõve või mõne muu neurodegeneratiivse häirega diagnoositud patsiendid. Teadusliku toe peavad spekulatsioonidele aga taas andma täiendavad katsed, mille vastu võiks värske töö valguses huvi oluliselt kasvada.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Kalorivaene toidusedel leevendab enneaegse vananemise mõju | https://novaator.err.ee/259420/kalorivaene-toidusedel-leevendab-enneaegse-vananemise-moju | Geenivea tõttu tavapärasest kordades kiiremini vananevate hiirtega katseid teinud teadlased leidsid, et kalorivaene toidusedel võib pikendada loomade eluiga kuni kolm korda. Töörühm loodab leida järgnevates uuringutes kinnitust, et sarnane sekkumine annab positiivseid tulemusi ka enneaegselt vananevate laste puhul. |
Pärnu linnavalitsus korraldab 1. ja 2. novembril koos Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžiga hoolekande aastakonverentsi, mille eelarve on kokku 17 900 eurot. Linna omafinantseering sellest on 13 500 eurot.
Linnavalitsuse sõnul näitab varasem aastakonverentside korraldamise kogemus seda, et sotsiaaltöökoolitusi ei saa korraldada vaid osalustasude abil, sest tasulistest üritustest pole sotsiaaltöötajatel enamasti võimalik osa võtta.
"Selle põhjuseks on koolitusrahade vähenemine asutuste eelarves. Seetõttu taotleme lisaks Pärnu linnavalitsuse poolsele omafinantseeringule hasartmängumaksu nõukogult toetust hoolekande aastakonverentsi korraldamiseks," seisab linnavalitsuse taotluses.
Konverentsile ootab Pärnu linnavalitsus 150-200 sotsiaalvaldkonna töötajat – seega siis kohalike omavalitsuste teenistujaid, hoolekandeasutuste töötajaid, mittetulundusorganisatsioonide liikmeid ja sotsiaaltöö üliõpilasi.
Aastakonverents pakub tunnustatud ekspertide ettekandeid ja arutelusid, et hoolekandetöötajad saaksid mitte ainult omavahel kohtuda, vaid ammutada ka uusi teadmisi ning viia end kurssi päevakajaliste teemadega.
Hoolekande aastakonverentse on korraldatud juba alates 1997. aastast. Esialgu oli tegemist iga nelja aasta järel toimuva kongressiga, kuid alates 2013. aastast muutus üritus iga-aastaseks. Konverentsi on läbi aastate korraldanud nii ESTA, Tallinna sotsiaaltöö keskus kui ka Tartu linnavalitsus. Tänavu veab üritust Pärnu linnavalitsus koos ESTA ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžiga. | Pärnu taotleb hoolekande aastakonverentsiks riigilt lisaraha | https://www.err.ee/572862/parnu-taotleb-hoolekande-aastakonverentsiks-riigilt-lisaraha | Pärnu linnavalitsus taotleb hasartmängumaksu nõukogult hoolekande aastakonverentsi korraldamiseks 4400 eurot toetust, kuna hoolekandeasutuste eelarves on koolitusrahad vähenenud ning osalustasude abil ei saa kõiki konverentsi kulusid katta. |
Maailma absoluutse tippklubi Rootsi meistermeeskonna Storvreta IBK võidunumbrid olid 6:3.
Soome meistriliiga meeskonna Steelers paremus vormistati tulemusega 7:3. Võidurõõmu sai tunda ka seni Sparta Team Automaailma meeskonda kuulunud Eesti koondislane Mihkel Tasa, kes eeloleval hooajal lööb kaasa Soome meistriliigas Steelersi ridades.
Kolmandas kontrollkohtumises oli Eesti meeskond 2:1 üle Läti meistrist Lielvardest.
Turniiril osales lisaks meeste koondisele ka Eesti U-19 meeskond ning lisaks veel 4 klubimeeskonda ja 4 naiskonda. | Saalihokikoondis mõõtis võimekust maailma tippklubidega | https://sport.err.ee/91012/saalihokikoondis-mootis-voimekust-maailma-tippklubidega | Eesti Näituste messikeskuses lõppenud Tallink Floorball saalihokiturniiril sai kontrollkohtumisi pidanud meeste koondis kaks kaotust ja ühe võidu. |
"Pühapäeva hommikul sai Jeb el-Kussas Türgi suurtükitules ja õhurünnakutes surma vähemalt 20 ja viga 50 tsiviilisikut," ütles vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus juht Rami Abdel Rahman.
Vaatluskeskuse andmetel sai rünnakutes surma ka neli kohalikku võitlejat.
Jarabulusest lõunas asuva Al-Amarneh' linna lähedal sai Türgi õhurünnakutes surma veel 15 ja vigastada 25 tsiviilelanikku, lisas keskus.
Vaatluskeskuse teatel pommitasid türklased piirkonda IS-i endisest kantsist Jarabulusest lõunas. Linna enda vallutasid türklaste juhitavad väed juba kolmapäeval, sissetungi esimesel päeval.
Jeb el-Kussa küla jääb Jarabuluse linnast 14 kilomeetrit lõunasse ja on selle piirkonna võitlejate käes, keda toetavad kurdi väed.
Türgi esimene ohver kolmapäeval käivitatud operatsioonis "Eufrati kilp" tuli laupäeval. Jarabuluse lähedal sai raketirünnakus surma Türgi sõdur ja veel kolm sõjaväelast sai haavata. Türgi süüdistab Süüria kurdi võitlejaid, kes püüavad piiriala oma kontrolli alla saada. | Türgi rünnakutes sai surma 20 Süüria tsiviilelanikku | https://www.err.ee/572855/turgi-runnakutes-sai-surma-20-suuria-tsiviilelanikku | Süürias sai pühapäeval Türgi suurtüki- ja õhurünnakutes surma vähemalt 35 tsiviilisikut, teatasid vaatlejad viiendal päeval pärast Türgi vägede sissetungi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) ja kurdi võitlejate tagasitõrjumiseks. |
Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendasid ERRi raadiouudised.
Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.
Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.
„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“
Mida aga võiks teha teisiti, et õpetajad ja õpilased saaksid koolitunnis õppe tarvis nutiseadet paremini ära kasutada?
Nutiseadmed võiksid Käosaare sõnul olla pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks.
Nii oleks ka suurem vastutus digitaalvahendi kasutamise eest rohkem õpilasel ning see julgustaks enam ka õpetajat.
Narva Eesti gümnaasiumi direktori ja aineõpetaja Uta Kroon-Assafrei hinnangul oleksid õpetajad isegi valmis hoiakuid muutma ja nutipõlvkonnaga kaasa minema, kuid n-ö vaim on valmis, kuid liha nõder.
„Meie kontekstis tähendab see seda, et koolides on tehnilisi vahendeid vähe,“ nentis Uta Kroon-Assafrei. Esiteks oleks vaja head internetiühendust, sest kui keegi paneb võrgus tööle korraga 30 digivahendit, saab lihtsalt andmesidemaht otsa.
„Koolidel ikkagi napib väga kõvasti infotehnika raha,“ sedastas Uta Kroon-Assafrei. „Enamus oleksid nõus tegema, aga sul peavad olema vahendid.“
Irene Käosaar lubab, et haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid.
Samas lisab Käosaar, et päris digihulluks ei tasu ka minna: „Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.“
Alates üle-eelmisest aastast on digipädevus üks kohustuslikest pädevustest riiklikus õppekavas. | Õpetajad ei kasuta nutiseadmeid tundides tõhusalt | https://novaator.err.ee/259424/opetajad-ei-kasuta-nutiseadmeid-tundides-tohusalt | Tartu ülikoolis valminud uuring näitab, et enamik Eesti õpetajaid kasutab oma tundides nutiseadmeid väga harva ja sedagi põhiliselt infootsinguks. |
Tenso Euroopa Kammerkoori kuulvad noored andekad lauljad paljudest erinevatest riikidest, kes soovivad arendada oma lauluoskusi ning pürgivad profilauljateks. Selle asutas 2014. aastal Kaspars Putniņš mõttega valmistada ette järelkasvu profikooridele. Koor tegutseb TENSO ühenduse egiidi all (www.tensonetwork.eu), kuhu kuulub kakskümmend Euroopa professionaalset kammerkoori, sealhulgas ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Suviti korraldatakse Tenso Euroopa Kammerkoori lauljatele meistriklasse ja töötube, kus arendatakse vokaaltehnikat ja õpitakse erinevaid muusikastiile parimate hääleseadjate ning dirigentide käe all. Tulemusena valmib kontserdikava, millega esinetakse Euroopa erinevates paikades.
Suvel toimusid Tenso Euroopa Kammerkoori koolitused Berliini Köpernicki muusikakoolis, kus osales 24 noort 13 eri rahvusest, juhendas rahvusvahelises muusikaelus eliitvokaalansamblite eestvedajana tuntud briti dirigent Paul Hillier. Tema käe all lihvitud mitmekesine programm jõuabki kuulajateni 26. augustil Helsingis ja 28. augustil Tallinna Mustpeade Majas. | Tenso Euroopa Kammerkoor annab Tallinnas täna tasuta kontserdi | https://kultuur.err.ee/313446/tenso-euroopa-kammerkoor-annab-tallinnas-tana-tasuta-kontserdi | Kõrgel tasemel koorimuusika kõlab pühapäeval, 28. augustil kell 15 Mustpeade Maja Valges saalis, kus annab tasuta kontserdi Tenso Euroopa Kammerkoor, juhatab Eesti publikule tuttav hinnatud briti dirigent Paul Hillier. Esitatakse eri ajastute meistrite - Frank Martini, Arvo Pärdi, Josquin Desprez' jt. - loomingut. |
Veebruarist aprilli lõpuni kestva projektiga on ülikoolil kavas praktiseerimisest eemal olnud arstidele taas registrisse pääsemiseks korraldada vajalik praktika. Läbi viiakse ka teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarstieksami sooritamist.
Projekti ülesehitus on analoogne 2010-2013 toimunud Läänemere maade projekti IMPRIM tegevustega, kus aidati praktika sooritamisel ning eksamiks valmistumisel 27 arsti. Seejärel on aastail 2013-2014 sotsiaalministeerium rahastanud 31 arsti samalaadset praktikat ning teoreetilist koolitust.
Kokkuvõtvalt on tervishoiutöötajate registrisse lisandunud 55 arsti ning käesoleva aasta septembriks on nimetatud arstidest asunud residentuuri 35 arsti. Lisaks on teadaolevalt mitu arsti asunud üldarstina tööle kas hooldusravi pakkuvas tervishoiuasutuses või perearstipraksises, kirjutas TÜ sisekliiniku juhataja professor Margus Lember sotsiaalministeeriumile neljapäeval esitatud taotluses.
Programm on saanud positiivset tagasisidet nii osalejatelt kui ka leidnud äramärkimist hea kogemusena, kuidas võimaldada arstidel tervishoiusektorisse tagasi pöörduda, märkis Lember. | Tartu Ülikool taotleb arstide tagasitoomiseks riigilt 86 000 eurot | https://novaator.err.ee/259425/tartu-ulikool-taotleb-arstide-tagasitoomiseks-riigilt-86-000-eurot | Tartu Ülikool esitas projekti "Arstid tagasi tervishoidu" rahastamiseks sotsiaalministeeriumile taotluse 86 194 euro saamiseks, mille eest on plaanis tuua järgmisel aastal tervishoiusüsteemi tagasi 16 arsti. |
Ürgses meres elasid karploomakesed, oobolused, kes olid oma koja ehitanud apatiidist. Loomakeste säilmed kuhjas meri rannavalli ja kattis liivaga. Rannamoodustised mattusid uute setete alla, vajusid maapõue ja ilmusid 500 miljoni aasta pärast põhjarannikul meie silme ette liivakivina. Geoloogia on huvitav.
Ooboluste karbikestes on 35 protsenti sümboolset ühendit difosforpentoksiidi, valemiga P 2 O 5, põlluväetise toimeainet. See määrab karbikeste kasulikkuse inimeste maailmas. Liivakivi, milles karbikesi on enam kui 20 protsenti huvitab tööstureid kui maare. Kui karbikesed liivast sedavõrd puhastada, et neid oleks tootes enam kui 90 protsenti, saaks neid müüa. Kuidas toota, on inseneride kunst. Liialt keerukas, et olla huvitav.
Huvitavam oleks arutleda, kuidas ilmus eestlase teadvusse fosforiit. Mitte kui kivim ega maare, vaid fenomen. Või siis loodusressurss, mis Eesti põhiseaduse §5 järgi on meie rahvuslik rikkus. Ja seda ta ikka on …
Enam kui pool sajandit tagasi oli NSV Liidu ekstensiivne põllumajandus ummikus – viljelusmaa oli kurnatud. Lõuna‑Vene ja Ukraina põllud kõdusid. Kasahstani uudismaa andis saaki vaid korral-paaril vihmasemal aastal. Tuli minna intensiivmajanduse teed. Lahendust oodati põllumajanduse kemiseerimisest. 1 Vajati suuri koguseid mineraalväetisi. Balti mineraaltööstuse regioonis – nii käsitleti Põhja-Eestit ja Narva jõe tagust ala – tuli arendada fosforväetise tootmist.
Maardus oli olemas Teise maailmasõja ajal ehitatud pisikene fosforiidikarjäär ja ‑tehas. Narva jõe tagune Kingissepa tööstus alustas 1963. aastal. Seejärel otsustati Moskvas, et regiooni tuleb ehitada veel vähemalt kaks ettevõtet – kaevandust või karjääri – ja võimalik ka, et kolmas väetisetehas. Ja varuda nende jaoks mineraaliressurss, see tähendab, võtta arvele, kinnistada fosforiidivaru. Eelnevalt oli teada, et oobolusliivakivi lasub valdavalt regiooni keskosas, Eesti NSV territooriumil.
Mäeettevõtte, vahet pole, kas põlevkivi- või fosforiidikaevanduse, tootmismahu standard on 10 mln tonni kaevist aastas. Kaevis on maapõuest väljatav kivim, millest ettevõtte rikastusvabrikus tehakse kontsentraat, mäeettevõtte toode. Meie fosforiidikontsentraat on enam-vähem puhas ooboluse karbikeste purd.
Võrdluseks ja teadmiseks: põlevkivikaevandus toodab elektrijaamade kütust ja õlitehaste tooret, mis on ka kontsentraat, enam-vähem puhas kukersiit. Põlevkivikaevisest saab mõlemat tooteliiki kokku ligikaudu 60 protsenti väljatud kivimi massist. Teisisõnu, põlevkivikaevanduse kasulik kaup moodustab veidi üle poole väljatavast maavarast. Ülejäänu on tootmisjääk, tükiline paekivi, mis Euroopa normide kohaselt on jääde. Fosforiidikaevandus toodab fosforiidikontsentraati. Kui palju fosforiidikaevisest kontsentraati saab, jääb edasiseks.
Regiooni kavandati kaht fosforiidikaevandust, kokku 20 mln tonni aastas. Kaevanduse eluea norm on 40 aastat. 20 aastat, 40 mln t aastas tähendab, et maapõuest eeldati ammutada 800 mln t kaevist, fosforiiti. Maailma mäenduse praktikast on teada, et kaevanduses saadakse kätte mitte rohkem kui pool maavarast. Ülejäänu jääb mitmel põhjusel maapõue.
See on ressursi kadu, mille põhjuste seletamine võtaks liigselt aega ja ruumi. Seepärast, kadu arvestavalt, tuli fosforiidikaevandustele varuda vähemalt poolteist miljardit tonni ooboluskarbikesi sisaldavat liivakivi. Selline ülesanne anti maavarageoloogidele, mille nad edukalt lahendasid, andes NSV Liidu maavarade bilanssi kolm miljardit tonni fosforiidivaru.
Kui palju fosforiiti tegelikult on?
Kuidas see toimus? Kui fosforiidi lasundi paksus oleks keskmiselt kaks meetrit, nagu see enamasti on, siis kaevist oleks ühel ruutmeetril viis tonni ja ühel ruutkilomeetril viis miljonit tonni. Varuda tuli poolteist miljardit tonni (1500 mln t). Ligikaudselt arvutatuna tähendab see geoloogilist uuringut vähemalt 300 ruutkilomeetril.
Kaevandus on suur investeering, ettevõtte ressurss tuleb kindlaks teha usaldusväärselt. Üsna täpselt tuleb teada, kui paks on lasund kohas, kus kaevandama hakatakse, kui palju on kaevises kasulikku ainest (ooboluskarbikesi) ja kas on ka lisandeid, mis toote kvaliteedi alla viivad. Täpselt teada, tähendab mõõta piisava, vähemalt 90-protsendilise usaldusväärsusega.
Mitte asjata ei olnud kohe alguses jutuks, et rahutu mere tekitatud ooboluste lasund koosneb rannaliiva kuhjatistest. Fosforiit ei ole nii ühtlane lasund kui põlevkivi, ammugi mitte selline paekivipakk, mida Tallinnas Laagna teel võib kilomeetrite viisi autoaknast näha. Lasnamäe ehituskivi mõõtmiseks piisab paarist-kolmest puuraugust ruutkilomeetril. Fosforiidilasundi muutlikkus on kordi suurem, mis tähendab, et usaldusväärseks mõõtmiseks vajati kümneid kordi rohkem puurauke. Nii palju neid ka puuriti. Kui usaldusväärselt seda tehti, on tootmissaladus.
Ettekujutuse riikliku plaani täitmise tööst annab mäeinsener Arvo Vallikivi loodud kirjandusliku geoloogi Joonas Luhtoja kannatuste rada. 2 Riiklik plaan anda vähemalt 1,5 miljardit tonni fosforiidivaru, mis sobiks NSV Liidu väetisetehastele, täideti. Nii tekkis Eesti maapõue fenomen nimetusega fosforiit, rahvuslik rikkus, mille puhul kahtlus uuringutulemuste usaldatavuse suhtes tähendab investorile kõrgendatud geoloogilist riski ja tekitab küsimusi.
Näiteks, kui palju fosforiiti tegelikult on? Räägitakse kolmest miljardist tonnist. Nii on Eesti maavarade registris kirjas, ja õigustatult, sest rusikareegli järgi peab maardlas olema maavara vähemalt kaks korda rohkem, kui projekteeritav tööstus tarbiks. See, mida tarbiks, on tarbevaru, ülejäänu on reservvaru.
Lahja maak ja vilets kontsentraat
Geoloogiliselt uuritud eestimaine fosforiit vastab endise riigikorra ajal kehtestatud tingimustele. Kuidas, milliste tehniliste ja majanduslike kalkulatsioonide alusel need Moskvas määrati, seda meie geoloogid ei teadnud ega tea seni. Nemad olid töövõtjad. Nad võtsid maarde varuna arvele, nii nagu kästi, seal, kus liivakivi sisaldab vähemalt 20 protsenti ooboluskarbikesi. 3 Mäemõistestikus on nii madala kasuliku aine sisaldusega kivim lahja maak. 4 Rikas on maak, milles ooboluskarbikesi on kaks korda rohkem – 40 protsenti. Seda on meil ka, kuid vähem. Kui palju, näitavad uuringud, mis avalikkuse ette ei jõua, sest kuuluvad finantsriskide analüüsi valdkonda.
Veidi saab siiski katet kergitada. 5 Maagi headusest sõltub toodangu kogus. Vaest maaki vajatakse ühe tonni kvaliteetse kontsentraadi tootmiseks 7–8 tonni, rikast maaki kaks korda vähem. Lõpp-produkti hinna määrab kaevandamiskulu, mis ei sõltu kaevise kvaliteedist. Pole vahet, kas tuua maa alt välja lahjat ja rikast maaki, tonni kaevandamise kulu jääb samaks. Kuid et lahjat maaki kulub ühe tonni müügikõlbliku kontsentraadi tootmiseks kaks korda rohkem kui rikast, siis lahjast maagist tehtav tuleb sellevõrra (täpsemalt 1,7 korda) kallim. Samavõrra suurem oleks ka investeering kaevandusse ja rikastusvabrikusse.
Rääkides müügikõlblikust fosforiidikontsentraadist peame silmas, et selles on ooboluskarbikesi rohkem kui 95 protsenti (P 2 O 5 > 33 protsenti). NSV Liidu väetistetööstuse ministeeriumi tasuvusuuringutes ei välistatud viletsat kontsentraati toimaine sisaldusega 28 protsenti, mida tänapäeva turg ei aktsepteeri. Sellise tootmiseks kulunuks mõnevõrra (1,4 korda) vähem kaevist ja tootmine olnuks sellevõrra odavam.
Riikliku plaani täitmiseks seati geoloogilise uuringu tingimused lahja maagi ja viletsa kontsentraadi järgi ning nii saadi kokku vajalik kolm miljardit tonni maavara. Seda teadvad ja ajakohaseid tasuvushinnanguid näinud investorid ei usu, et fosforiidi kaevandamine on hea idee. Finantsrisk on suur.
Geoloogilise ja finantsriski kõrval on oma osa ka kolmandal, tehnilisel riskil. Allmaakaevandust projekteerivatel mäeinseneridel pole selge, kuidas raimata ja tarida abrasiivset liivakivi. Maa-alust keskkonda ahistavad veerohkus, mäerõhk, ränitolm ja tiivisgaas radoon. 6 Tehnilisel riskil pikemalt ei peatu ja sotsiaalset riski, mis saadab kõiki kaevandamisprojekte, teavad meil kõik.
Alustada tuleb avakaevandamisega
Tekkiski küsimusi: kas miljardid tonnid fosforiidivaru on ikka kaevandamist väärt, kas suurem osa lasundist on ikka maavara, ja üldse, kas fosforiidist kui rahvuslikust rikkusest rääkimine pole mitte propaganda? Rikkus, ka rahvuslik, on vara väärtuse ja koguse korrutis. Kui varal ei ole turuväärtust, siis pole see rikkus. Või ehk on, kui veel uurida? Üritan oma arvamust tutvustada laiemale publikule. Kitsamas ringis, eesti geoloogide aastakonverentsil see furoori ei tekitanud. 7
Väidan, et ei tule raisata aega ja raha fosforiidi geoloogilisele uuringule – „puurimisele“, mida geoloogid oskavad ja ihaldavad. Fosforiidi geoloogilise uuringu idee toetamine on probleemi edasilükkamine. Elegantsem kui fosforiidi robustne tõrjumine. Geoloogiline teave – kus maak on rikas ja kus vaene – on piisav. Puudu jääb tehnilisest teabest: kuidas teha maavarast kaup. Siin on inseneriteadmistes lünk, auk, mille täitmiseks tuleb teha maasse auk.
Tuleb jätkata sellega, mis fosforiidisõja puhkedes katkestati – alustada proovikaevandamisega, et katsetada nii uut kui ka vana fosforiidi rikastamise tehnikat. Proovikaevandamine on möödapääsematu, sest pisiproovide, käsipalade ja laboratoorsete uuringute alusel tehnoloogiat ei projekteeri, töötlemisjääkide kahjutustamist ammugi mitte. Maavara tõhusa, keskkonnaohutu kasutamise tehnika ja tehnoloogia loomiseks tuleb kaevandada sadu tonne proove.
Mäenduse kaanoni kohaselt alustatakse kaevandamisega maardla parimas paigas ja lihtsaimal moel. Fosforiidi puhul tähendab see, et alustada tuleb avakaevandamisega, mille puhul kõik riskid on minimaalsed. Tuleb rajada karjäär kohas, kus lasund on maapinna lähedal. Üks sellistest on Aseri-Saka fosforiidilevila kaevandamiskogemusega Ida-Virumaal. See on piirkond, kus hakkaja tööstur võiks väärilise hinna eest osta maad, hankida kaevandamisõiguse, värvata kohalikke oskustöölisi ja rajada katsekaevanduse. Seda võiks teha isegi hakkaja maaomanik, kas või põllumees, kelle maatulu on maapõuetulust võrreldamatult väiksem.
Loomulikult tuleb teha keskkonnamõju hinnang, et üldsus näeks, kui väike on ettevõtmise paine. Keskkonnamõju hinnang oleks see, mille alusel maastikuarhitektid ja maaviljelusteadlased koostaksid tehnogeense maastiku kujundamise ja korrastamise projekti, et kaevandatud maa kümne aasta pärast tunduvalt väärtuslikumana müüki panna.
Kõik muud fosforiidi hõlvamise variandid on lootusetult aeglased. Kui jalutada mööda NSV Liidus paika pandud rada, pidades silmas allmaakaevandamist, ei saa ettevõtmisest asja enne kahtekümmet aastat. Tuleb teada, et maapõue minekul kulub iga kümne meetri peale üks aasta. Saja meetri sügavusel lasuva fosforiidi kaevandamise alustamiseks pärast geoloogiliste uuringute teostamist läheks veel kümme aastat.
Aegamisi tehtavad geoloogilised uuringud, millele praegu loodetakse, saavad väljundi vaid projektides, mis kaevandusena realiseeruksid kahe-kolmekümne aasta pärast. See ei ole lahendus praegustele idavirulastele. Nii kauge tuleviku kaevandusi mehitaksid ja rahastaksid ainult migrandid.
Enno Reinsalu on volitatud mäeinsener.
Artikkel "Kuidas tekkis fosforiit ja milles on probleem?" ilmus algkujul ajalehes Sirp.
1 - Veiderma, Mihkel, Põllumajanduse kemiseerimine, Kalender 1978, 105–110.
2 - Valton, Arvo. Kannatuste aastamiljon. Üksildased ajas, Tln, Eesti Raamat, 1983, lk 77–163.
3 - Utreerin, kasutades ametlike piirtingimuste (cut-off-grades) asemel ooboluskarbikeste sisaldust. NSV Liidu väetistetööstuse ministeeriumi kehtestatud ja Eesti keskkonnaministeeriumi poolt kanoniseeritud piirtingimused on defineeritud P2O5 sisalduse, lasundi paksuse ja muude tehniliste parameetrite kaudu. Ooboluskarbikesed on mugav kuvand, mida kasutades probleemi sisu ei välju mõõtemääramatuse raamest.
4 - Maak on metalli toore. Kasutan seda fosfaattoorme puhul tinglikult kui levinud mugandit.
5 - Reinsalu, Enno. Eesti mäendus III, diplomeeritud mäeinseneri õpik, digiteavik:, lk 418–421.
6 - Tiivisgaas, kivimis sisalduv gaas, näiteks kildagaas kildas ja metaan kivisöes.
7 - Reinsalu, Enno, 2016. Fosforiidijooks. Maapõuekasutus ja keskkonnahoid, Eesti Geoloogiakeskuse XXIV aprillikonverentsi teesid | Enno Reinsalu: kuidas tekkis fosforiit ja milles on probleem? | https://novaator.err.ee/259426/enno-reinsalu-kuidas-tekkis-fosforiit-ja-milles-on-probleem | Fosforiidi vähem kui põlvkonna jooksul maavarana kasutuselevõtmiseks tuleb algust teha proovikaevandamisega ja kaevandada seda avakaevandustes. Täiendavaid geoloogilisi uuringuid võib pidada aga tegelike maavaraga seonduvate probleemide käsitlemise elegantseks edasilükkamiseks, kirjutab mäeinsener Enno Reinsalu ajalehes Sirp. |
Teise koha sai venelane Sergey Kljašin (2), temal kogunes kaotust esimesele 28,1. Pronksi võitis Oleksander Zhyrnyi Ukrainast (2), kaotust võitjale 48,6.
Roland Lessing (5), sai 15. koha, kaotades võitjale 3.06,0. Rene Zahkna (7) 24. kohal kaotas 4.28,6, Martin Remmelg 42. kohal (6) kogus kaotust 7.09,8. | Meeste jälitussõidu suvebiatloni MM-il võitis slovakk, Ermits seitsmes | https://sport.err.ee/91008/meeste-jalitussoidu-suvebiatloni-mm-il-voitis-slovakk-ermits-seitsmes | Otepääl Tehvandil jätkuval suvebiatloni MM-il sai meeste jälitussõidus esimese koha Martin Otcenas Slovakkiast (3 trahviringi) ajaga 34.26,2. Parima eestlasena sai seitsmenda koha Kalev Ermits (6), kaotades võitjale 2.25,6. |
Uuel nädalal algava presidendivalimiste valguses otsustas ERRi multimeediatiim aidata lugejail saada presidendikandidaatide lainele. Lisaks faktidele kandidaatide kohta, leiate nii mõnegi humoorika mõtteragistamisküsimuse ka Eesti presidentide ja nende kandidaadi kandidaatide kohta, keda riigikogu 1. hääletusvooru kandidaadina üles ei seatud.
Täna õhtul kell 21. 35 saate Eesti Televisiooni suures presidendivalimiste kuulata debatti, kus väitlevad riigikogus üles seatud kandidaadid.
Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond esitasid reedel kandidaadiks riigikogu esimehe Eiki Nestori ning Isamaa ja Res Publica Liit ja Vabaerakond Allar Jõksi. Keskerakondlased esitasid neljapäeval presidendikandidaadiks Mailis Repsi. Esimene hääletusvoor riigikogus algab homme kell 13. | Viktoriin: kuraditosin küsimust presidendikandidaatide debatile häälestumiseks | https://www.err.ee/572863/viktoriin-kuraditosin-kusimust-presidendikandidaatide-debatile-haalestumiseks | Vabariigi valimiskomisjon koguneb täna koosolekule, et registreerida presidendivalimiste kandidaadid riigikogu esimesse hääletusvooru. |
"Võitsime ja saime kolm punkti, ehkki oleks võinud lüüa isegi rohkem väravaid," ütles Vassiljev Jagiellonia koduleheküljele pärast kohtumist, vahendab Soccernet.ee.
Väljakul üks säravaim mängija olnud Vassiljev ise ennast kiita ei soovinud: "Minu esitus sõltub tervest meeskonnast, kui on hea tuju, siis tavaliselt läheb ka hästi. Lõime palju võimalusi, kuid kasutasime nendest ära kõigest kaks. Me oleks võinud võita suuremalt, kuid realiseerimine jättis soovida," rõhutas Eesti koondise keskväljamaestro.
Järgmine liigamäng Jagiellonial toimub pärast koondisepausi, 11. septembril, kui võõrustatakse Sergei Pareiko endist koduklubi Krakowi Wislat. | Vassiljev: kui on hea tuju, siis tavaliselt läheb hästi | https://sport.err.ee/91006/vassiljev-kui-on-hea-tuju-siis-tavaliselt-laheb-hasti | Eesti koondise ja Bialystoki Jagiellonia poolkaitsja Konstantin Vassiljev ei olnud pärast eilset 2:0 võidumängu Leczna Gorniku üle rahul võimaluste realiseerimise üle. |
Proloogi võitmise järel sai Mäoma mitmepäevasõidu avaetapil (179 km) grupifinišis 9. koha. Kaksikvõidu teenisid Venemaa koondise liikmed Aleksandr Kulikovski ja Mamõr Staš. Läti profiklubi Rietumu-Delfin esindav Peeter Pruus oli seitsmes, vahendab Delfi.
Kokkuvõttes tõusis liidriks Ukraina profitiimi Kolss-BDC liige Andrei Vasiljuk. Staš kaotab nelja, lätlane Maris Bogdanovics viie ja Mäoma 7 sekundiga. Pruus on üldarvestuses 10. (+0.11), Oskar Nisu 14. (+0.13) ja Kriston Enn Vaga 24. (+0.16). | Mäoma loovutas UCI velotuuril Leedus liidrisärgi | https://sport.err.ee/91005/maoma-loovutas-uci-velotuuril-leedus-liidrisargi | Eesti rattakoondise liige Silver Mäoma pidi UCI 2.2 kategooria velotuuril Leedus loovutama liidrisärgi. |
Kunstnik, kes Eestis on tuntud rohkem nime all Meeli Kõiva, esitleb endistes Kohtla kaevanduse kaevanduskäikudes oma valgusinstallatsiooni, mis mõtiskleb energiate muutumise ja vahetumise üle, maailmas kasutusel olnud energiaallikatest, uutest energialiikidest ning energiatest ja sünergiatest inimeste vahel. Näituse keskpunktiks on inimene, keda tehnoloogilise üliarengu juures maailm aina vähem vajab. Näituse keskne detail on baldahhiinvoodi, kus sünnib kogu näitust ilmestav unenäoline reaalsus.
Näituse tehnilise poole looja on Anton Jegorov ja installatsiooni helikujunduse autor helilooja Margo Kõlar. Näitusel kasutab Mery Crystal Ra nüüdisaegset infotehnoloogiat ja valgusseadistust, samuti video ja valgustehnikat. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas vanade tegevuste hääbumine jätab inimese üksnes maa-alustesse tunnelitesse pimeduse kätte või inimkonna päästab hoopis loovus, mis toob ta taas valguse kätte?
"Tegemist on parasiitpagulase meditatsiooni-residentuuriga, kus ristuvad tegelikkus ja nägemused, mõtted robotite ülemvõimust ja lootus inimeste vahelise sünergia-energiaga tulevikku kujundada," rääkis Mery Crystal Ra oma näitusest ise. Videotelt näeb tema mitmetelt konkurssidelt Euroopas ja Ameerikas auhindu toonud töid. Mery Crystal Ra on näituse üheks keskseks objektis võtnud ka kaevanduses voolava salajõe. Näitus leiabki aset muuseumi kahes kaevanduskäigus. Mery Crystal Ra on tänulik Eesti Kaevandusmuuseumi direktorile, kunstiajaloolasele Andres Kraasile, kes oli kohe nõus näituse toimumisega kaevandusmuuseumis, ning oli oma eriala tõttu ka tegelikuks näituse kuraatoriks
Mery Crystal Ra kutsuti tänavuse aasta algul ainsa Euroopa kunstnikuna UNESCO poolt korraldatud rahvusvahelise valgusaasta 2015 lõpuüritusele Meridasse Mehhikos esinema nii ettekandega kui valgusnäitusega. Konverentsil esines ta ühes paneelis Nobeli preemia laureaatidega. Kunstnik on samuti mitmekordne üleeuroopalise konkursi Light in the City laureaat.
Mery Crystal Ra näitus Parasite Beach on Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel avatud 1. oktoobrini. Näitust toetab Eesti Energia. | Kunstnik elab kaevandustunnelis baldahhiinvoodis Parasiidi rannas | https://kultuur.err.ee/313458/kunstnik-elab-kaevandustunnelis-baldahhiinvoodis-parasiidi-rannas | Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel on avatud rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Mery Crystal Ra interaktiivne-metamorfoossne-meditatsioon "Parasite Beach". |
Hõbeda sai poolatar Kinga Mitoraj (7), kaotusega 1.46,8 ning kolmas oli ukrainlanna Anastasiya Merkushyna (6), tema kaotas võitjale 2.11,5.
Eestlannadest oli 24. kohal Susan Külm (5), kaotades 8.32,1. Anneliis Viilukas (12) saavutas 32. koha ning kaotust võitjale kogunes 12.16,4. Mari Uha (9) oli 36., tema kaotas esimesele 13.11,1. | Suvebiatloni MM-il võttis naisjuuniorite jälitussõidus kindla võidu venelanna, parim eestlanna 23. | https://sport.err.ee/91004/suvebiatloni-mm-il-vottis-naisjuuniorite-jalitussoidus-kindla-voidu-venelanna-parim-eestlanna-23 | Otepääl jätkuval suvebiatloni MM-il võitis naisjuuniorite jälitussõidus kulla venelanna Natalia Gerbulova (3 trahviringi) ajaga 33.40,6. Regina Oja (2) oli parima eestlasena 23. ning kaotas võitjale 7.50,7. |
Ajalehele Bild am Sonntag antud intervjuus mainis ta samas, et mullu jäi Saksamaale vähem migrante kui varem arvati, sest osa neist registreeriti kaks korda ja osa suundus edasi mujale.
Weise ütles, et täpne arv avaldatakse peatselt, kuid kindel on see, et Saksamaale saabus mullu vähem kui miljoni migranti.
Uudisteagentuuri Reuters teatel on üldiselt arvatud, et Saksamaale jõudis eelmisel aastal 1,1 miljonit migranti.
Weise ütles ka, et 70 protsenti saabunutest on valmis töötama, kuid töö leidmisega läheb aega ja seni sõltub enamik neist sotsiaaltoetustest.
Tema sõnul on umbes kümnel protsendil saabunutest kõrgharidus ning umbes nelikümmend protsenti pole saanud ametlikku kutsekoolitust, kuid neil on töökogemus. | Ametnik: Saksamaa peab tänavu olema valmis veerand miljoni põgeniku vastuvõtmiseks | https://www.err.ee/572860/ametnik-saksamaa-peab-tanavu-olema-valmis-veerand-miljoni-pogeniku-vastuvotmiseks | Tänavu võib Saksamaale jõuda kokku 250 000 kuni 300 000 põgenikku, ütles Saksa migratsiooni- ja põgenikeameti juht Frank-Jürgen Weise. |
Kulub veel viisteist aastat, enne kui Eesti vabariigi presidendiks saavad kandideerida needki, kes sündinud juba taastatud iseseisvusega Eestis. Ealise alampiiri – 40 eluaastat – seab presidendikandidaadile põhiseadus ja ju on nii õige, sest lisaks vähestele päevapoliitilistele ülesannetele on presidendi roll suuresti rahustaja, südametunnistusele koputaja, selgitaja oma ja selleks vajalikud oskused – kaalutlev meel, julgus kritiseerida ja tahe mõista – edenevadki inimeses kogemuste ladestumisel.
Ei teagi, miks nii väga ootan presidenti, kel poleks vahetut kogemust nõukogude ajast. Miks mind ja ehk paljusid põlvkonnakaaslasigi on nii raske veenda, et riigikorra ja partei vahetumine pole takistus poliitilise karjääri jätkamiseks. Nagu öeldud, kaob see ebalus viieteistkümne aasta pärast. Huvitav, kas siis mõõdetakse presidendikandidaadi väärtust just aastatega, mil ta NLis elas, sest see peaks justkui tagama tööriistad samade vigade vältimiseks … Kandidaat, kellele Eesti iseseisvuse taastamise sündmused ennekõike klassiruumi aknast sisse paistsid, on juba seekordsetelgi presidendivalimistel – ja see on ajalooline ehk murrangulinegi hetk (just viivuks see murrang jääbki, sest on vähe usutav, et Mailis Repsist saab järgmine president, muu hulgas seetõttu, et aastakese eest päevapoliitikas toimunud põlvkonnavahetus pole säravaid tulemusi andnud).
Kas just ajaloolist, aga teistsugust on seekordsetel presidendivalimistel muudki. Vähemalt näiliselt on kogu valimisprotsess parteide tagatoast avalikkuse ette toodud: kandidaadi kandidaatide nimed hõigati nende endi või teiste poolt välja juba mitu kuud tagasi ning sellest ajast on igaüks saanud korduvalt jutustada oma saatuse lugu meedias, peetud on arvukalt debatte. Tõde sündivat vaidluses … Kuigi lõplikud otsused tehakse ikkagi parteide tagatoas ja kinnitatakse riigikogus – tõenäolisemalt küll valimiskogus –, pean pikka avalikku kampaaniat ja ohtraid debatte siiski väga oluliseks mitmel põhjusel. Esiteks saab seeläbi igaühele selgemaks, kuidas Eestis presidenti valitakse – põhiseadust peaksidki tundma kõik Eesti elanikud, mitte ainult kodakondsuseksamiks valmistujad.
Muidugi on selline avalik kampaania üks veider mäng: rahva poolehoiu nimel käib pidev mõõduvõtt, mille eesmärgiks selgitada, kuidas täpselt rahvas presidenti valida ei saa. Ma ei kuulu nende hulka, kes peavad presidendi otsevalimisi heaks ideeks, küll aga on seekordne presidendivalimiste protsess oma debattidega andnud veidi enam kindlust, et kui lähikümnend(e)il tõepoolest põhiseadust nii muudetakse, et presidenti hakkab valima rahvas, on viimane – ja ka poliitikud – selleks märksa paremini valmis kui siiani. Ma tahan uskuda, et kui otsustusõigus tõesti rahvale läheb, ei kasva mitte presidendikandidaatite populistlikkus avalikes debattides, kus sel aastal pole oldud õnneks eriti loosunglikud, vaid kandideerijate oskus argumenteeritult ja huvitavalt oma seisukohti väljendada; et Trump pole trump.
Selles osas on väga suur roll ka kampaaniameeskonnal. Seekordsed presidendivalimised on vist esimesed, kus paljude kandidaatide kampaaniat juhivad parteisekretäride asemel suhtekorraldajad ja teised avaliku elu tegelased. Kõige jõulisemalt ja avalikumalt on tegutsenud Marina Kaljuranna ja Siim Kallase meeskonnad, parteiväline tugistruktuur on nähtavasti ka Allar Jõksil ja Mailis Repsil, kuigi esimese puhul polegi päriselt aru saada, kas IRLi tagatuba ongi tema meeskond või on partei kandidaadi kampaania omavoliliselt üle võtnud, nagu jääb ka selgusetuks, kas Repsi meeskonna panus piirdus kandidaadi välimusele uue hingamise andmisega (mida on selgelt vähe) või on nad nähtamatult edaspidigi protsessi juhtinud (mis oleks õnnestumine). Igal juhul on meediale suureks mängitud kandidatuuri ülesseadmise üritus, täpselt ajastatud raamatuesitlus, meediaplaani järgi ilmuvad arvamuslood, esinemised saadetes ja debattides, kalkuleeritud hulgal ja ajal avaldatud detailid kandidaadi isiklikust elust jms kõik XXI sajandi presidendikampaania loomulik osa. Nüüd ka Eestis. Eelneva taustal on isegi üllatav, kui vähe on meeskonnad oma kandidaate debattideks ette valmistanud, jättes nad vestlusjuhtide meelevalda, reageerijateks. Oskus viia vestlus endale olulistele teemadele küsimusest hoolimata, viidata pidevalt vastaskandidaatide nõrkustele, nii et see ei mõju otsese rünnakuna ja petab ära ka debatijuhi, varieerida vastuseid debatist debatti korduvatele küsimustele (sealhulgas aina uusi isiklikke kogemusi näitena tuues) ja kasutada keelt tööriistana (sest kujundlik ja sünonüümirohke, hästi rütmistatud lausestusega kõne paelub publikut) on ju kõik elementaarsed eeldused meeldejäävaks avalikuks esinemiseks. Meie presidendikandidaatidel tuleb seda veel õppida, kas või Kallase esinemisi üle vaadates.
Siinkohal võiks ahastavalt hüüda: „Kas me selliseid treenitud olevusi siis tahamegi Eesti presidendiks?“ Vastus on jah, sest kõik need võtted toimivad vaid siis, kui kandidaadil ka midagi sisulist öelda on – vastasel korral … no vaadake Trumpi.
Palju rohkem muretseksin ma selle pärast, mis saab presidendiks valitu meeskonnast ja ka talle avalikult toetust avaldanuist hiljem. Presidendil on vaieldamatult suur võim luua eliiti. Kõige nähtavam osa sellest on muidugi vabariigi aastapäeva kätlemistseremoonia ja riiklike teenetemärkide saajate nimekiri, aga igapäevaseltki tegutseb presidendi juures mitu institutsiooni (mõttekoda, kultuurirahastu, riigikaitse nõukogu jne) ning vähe tähtis pole seegi, milliseid ettevõtmisi president oma kohalolekuga väärtustab. Ühelt poolt on selliste pehmete vahendite kasutamine presidendile oluliste teemade rõhutamiseks täiesti normaalne ja oodatavgi, aga mida avalikumaks lähevad presidendikampaaniad, seda olulisem on seegi, kes oma toetuse juba kandideerimise ajal selgesõnaliselt välja ütleb. Jällegi, kui mõista ja aktsepteerida, et Eesti valib koos presidendiga järgmisteks aastateks ka eliidi, polegi nagu erilist probleemi (seda siis eeldusel, et presidendiks ei saa kunagi inimene, kel puudub tahe või võime teise, s.t temast erineva maailmavaatega inimeste rolli ühiskonnaelus tunnistada), küll aga tekitab kahtlusi presidendikandidaat, kes räägib justkui vaid iseenda eest, eitades kampaaniameeskonna olemasolu.
Kui nüüd lõpetuseks küsida, kellele langeb sel korral õnn eliiti luua, siis … Njah, häältehulga matemaatika, isiklikud anti- ja sümpaatiad ning avalikule kampaaniale vaatamata ikkagi parteide tagatoas toimuv tekitavad palju enam küsimusi, kui annavad vastuseid. Nagu eelkirjutatustki järeldada võib, on kõige õnnestunum kampaania olnud Siim Kallasel. Pole kahtlustki, et tal on olemas ulatuslik väliskontaktide võrgustik ja vajalikud diplomaatilised võimed, aga president pole ju ainult Eesti esidiplomaat – kui ka viimased kümme aastat nii on olnud. Kallasel on kaks komistuskivi, mõlemad pika ajalooga. NLKP liikmesus ja iseseisvuse taastamise järgsete aastate tegevus Eesti panga presidendina on luukered, mis juba nii kaua kapist väljas, et kuuluvad justkui tolmuma mõnda arhiivi ehk nendega tuleb leppida – nagu teistegi kandidaatide puhul veel järgmised viisteist aastat. Teiseks komistuskiviks on aga Reformierakonna täiesti arusaamatu või siis tänaseni veel oma geniaalsust varjav strateegia paisata presidendirallisse kaks kandidaati. Millegipärast usun, et Kallas pani oma kandidatuuriga Taavi Rõiva lihtsalt fakti ette ja viimane ei osanud selle teadmisega midagi pihta hakata ega kuidagi leppida. Kui nii, siis on ehk Kallasel julgust end Reformierakonnast distantseerida ka presidendina, sest president tõepoolest ei tohiks tulla valitsuserakonnast – selline ahnus pole lihtsalt riigimehelik.
Ka Marina Kaljurand on tugev diplomaat ja võinuks olla, nagu tema kampaaniameistrid ka ilmselt plaanisid, hääletute esindaja – naine, vene päritolu –, kui suurima venekeelsete toetusega Eesti partei Keskerakond poleks ootamatult (vist ka Savisaarele endale) üles seadnud Mailis Repsi. Viimase kampaania on küll teistega võrreldes tagasihoidlikum, aga seda sisulisem – just Reps on debattides see, kes hästi ettevalmistununa oskab ja tahab tõestada, mida väidab, julgedes samas avaldada seisukohti, mis enamuse poolehoidu ei võida. Kui Reps oleks ka debateerijana julgem, ei jääks tema ausus ehk nii märkamatuks, kuigi arvatavasti ei aitaks seegi, sest ennekõike määrab tema saatuse seos „suure paha“ Keskerakonnaga.
Teine pahalane on selle loogika järgi Mart Helme, kes on kandidaatidest üks selgelt ühe partei esindaja Eiki Nestori kõrval. Helmegi on debattides veenev, kuigi pisut kahtlen, et tema debatist debatti mahenevad seisukohad näiteks Euroopa Liidu ja sellesse kuulumise osas märgivad EKRE kui partei retoorika muutust, olles pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ tüüpi kohanemised avaliku kampaaniaga. Nestor on aga võtnud nn tavalise inimese rolli: ta räägib asjadest lihtsalt ja arusaadavalt, viskab nalja ja on muidu semulik. Kes ei tahaks sellise mehe juures Kadrioru lossi roosiaias mõnusalt murul lebotada ja maailma asjadest kõneleda … Nestoriga juba eliiti ei tekiks, tundub tema kampaania sõnum olevat, aga kahjuks on selle kõrvalnähuks teemade liignegi lihtsustamine ja säravate omamõtete vähesus. See on vist seniste debattide üllatavaim pettumus.
Oota – ei ole ju nii! Aga Allar Jõks? Jah, talle on viimased nädalad tõesti rasked olnud (nii napilt, oi kui napilt ei vedanud välja). Näe, mis vaid üks kohatu nali, üks debatt teha võib. Tegelikult saanuks Jõks sellest üsnagi lihtsalt välja tulla: paberil oli õige stsenaarium – palu vabandust, tunnista viga, võta vastaskandidaatidel ära võimalus seda sulle ette heita ise esimesena teemat käsitledes – ilmselt olemas, aga fopaa mõjus Jõksi enesekindlusele ehk enamgi, kui ta ise või tema meeskond arvas. Lisaks veel IRLi soovimatult aktiivne toetuskampaania, mis sisuliselt nullis Jõksi kandidatuuri tuuma – parteideülesus ja -välisus.
Seega ei jäägi nagu kedagi järele … Väga lihtne oleks siinkohal nõuda nn musta hobust, kedagi, kes ilmub pildile alles valimiskogus ja kes osutub sobivaks kompromisskandidaadiks enamikule erakondadele. Tunnistan, et plaanisingi oma artikli just selle lootusega lõpetada, aga et arutelus – kui see ka on vaid sisediskussioon – sünnib teadmine, ei pea ma nn musta hobust ausaks lahendiks just põhjusel, et erinevalt eelnimetatuist pole ta läbi teinud avalikku kampaaniat ja mõjuks seetõttu – ehk paradoksaalseltki – parteide tagatoas tehtuna. See aga muudaks kogu seekordse avalikkuse silme all peetud presidendiks pürgimise protsessi sisuliselt farsiks.
Artikkel ilmus 26. augusti Sirbis. | Ott Karulin: õnn luua eliiti | https://kultuur.err.ee/313457/ott-karulin-onn-luua-eliiti | Vähemalt näiliselt on kogu presidendi valimise protsess parteide tagatoast avalikkuse ette toodud. |
Pan Ameerika mängudel eraldistardi võitnud 34-aastane Oyarzun oli üks kahest dopinguga vahele jäänud ratturist. Märtsis sai samuti nelja aasta pikkuse võistluskeelu kasvuhormooni stimulanti GHRP2 kasutanud kolumblanna Maria Luisa Calle, vahendab Spordipartner.ee.
Oyarzun on kaks viimast hooaega esindanud Horvaatia kontinentaalklubi Keith Mobel-Partisan. 2011. aastal kuulus Oyarzun Movistari rivistusse ja toona osales ta ka Giro d'Italial, mis on jäänud tema ainsaks stardiks suurtuuril. | Tšiili rattur sai nelja-aastase võistluskeelu | https://sport.err.ee/91010/tsiili-rattur-sai-nelja-aastase-voistluskeelu | Rahvusvaheline Jalgratta Liit määras Tšiili sportlasele Carlos Oyarzunile nelja aasta pikkuse võistluskeelu. Oyarzun andis 2015. aasta Pan Ameerika mängudel positiivse dopinguproovi – tema organismist leiti keelatud ainet FG-4592. |
Nimelt oli vaja Türgis kohapeal viibivate eestlastest meeskonnaliikemete-järelevalve teostajate viisasid pikendada ning osadele uutele töötajatele ka kiirelt viisasid väljastada, vahendab Delfi.
Võib eeldada, et Türgis valitsevate ärevate aegade tõttu võtavad ka viisataotlused rohkem aega, mistõttu rõhutas majandus- ja taristuminister isiklikus pöördumises kiire tegutsemise vajadust - kuna on selge, et parvlaevad jäävad nagunii hiljaks, proovib ministeerium maksimaalselt ka ise protsessi kiirendamisele kaasa aidata.
Kirjas tuuakse välja, et laevade valmimine on ülioluline, sest nendega sõidab aastas enam kui kaks miljonit inimest ning neil on oluline roll majanduses. Kirjas on üles loetud ka inimeste nimed, kelle Türgis viibimine laevade ehitamise ajal on oluline. | Michal saatis parvlaevade valmimise kiirendamiseks Türgi siseministrile kirja | https://www.err.ee/572854/michal-saatis-parvlaevade-valmimise-kiirendamiseks-turgi-siseministrile-kirja | Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis Türgi siseministeeriumile kirjaliku pöördumise, et kiirendada Türgis Sefine laevatehases valmiva kahe parvlaeva ehitusprotsessi. |
Umbes 50 rühmituse Maute relvastatud liiget ründas laupäeval Marawi linnas vanglat, et vabastada kaheksa võitluskaaslast, kes nädala eest kinni peeti, ütles politseiülem Agustine Tello.
Vabastusaktsiooni käigus põgenes vanglast veel 20 kinnipeetavat.
Maute liikmed võeti kinni 22. augustil. Sõdurid pidasid nad kontrollpunktis kinni ning leidsid nende autost isetehtud pomme ja püstoleid.
Maute on üks mitmest islamirühmitusest, mis tegutseb valdavalt katoliiklike Filipiinide moslemi vähemuse algsel elualal Mindanao saare lõunaosas. Rühmitus on korraldanud pommiplahvatusi ja inimrööve. | Filipiini islamistid vabastasid vanglast 28 kinnipeetavat | https://www.err.ee/572853/filipiini-islamistid-vabastasid-vanglast-28-kinnipeetavat | Äärmusrühmituse Islamiriik (IS) tähiseid kandunud islamistid tungisid Filipiinide lõunaosas vanglasse ja vabastasid sealt 28 kinnipeetavat. |
27 .augustil kohtusid päeva esimeses mängus SK Tapa ja Viljandi HC, mängu võitis Viljandi tulemusega 37:18 (22:4). Martin Adamson viskas Tapa resultatiivsemana 5 väravat. Viljandi poolelt viskasid Ott Varik, Kristo Voika, Sten Maasalu, Martin Allikalt ja Sergei Rodjukov kõik võrdselt 5 väravat.
Viimsi/Tööriistamarket kohtus HC Tallasega ja võitis mängu tulemusega 29:22 (16:10). Tallase resultatiivseil oli selles mängus Mihkel Matteus Luik 12 väravaga, Viimsi poolelt viskas enim Robin Oberg 7 väravat.
BK-46 mängis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga ja võitis mängu tulemusega 40:27 (22:12). Kehra resultatiivseim oli Siimo Tänavots 10 väravaga. Selle võiduga tagas BK-36 ka koha tänases finaalmängus.
Viljandi mängus Viimsi/Tööriistamarketiga ja võitis tulemusega 32:24 (15:11). Sellega pääses Viljandi ka turniiri finaali. Kristo Voika viskas Viljandi poolelt enam 10 väravat ja Viimsi poolelt oli resultatiivseim Siim Pinnonen 6 väravaga.
HC Tallas mängis SK Tapaga ja võitis mängu tulemusega 34:21 (16:8). Tapa resultatiivseim selles mängus oli Martin Adamson 10 väravaga, Tallase poolelt viskas enim Enrico Anton 9 väravat.
Finaalmängus kohtuvad kell 13:20 BK46 ja Viljandi HC, pronksimängus mängivad kell 11:40 Viimsi/Tööriistamarket ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, 5.-6. koha mängus kohtuvad HC Tallas ja Aruküla.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper mängis Arukülaga ja võitis tulemusega 39:23 (19:11). Aruküla resultatiivseim oli Kristjan Järv 6 väravaga, Kehra poolelt viskas enim Ingmar Kasuk 9 väravat.
Pühapäeval 28.august 2016
10:00 5-6 koha mäng HC Tallas - Aruküla
11:40 3-4 koha mäng Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
13:20 1-2 koha mäng Viljandi HC – BK-46
Laupäeval 27.august 2016
SK Tapa vs Viljandi HC 18:37 (4:22)
HC Tallas vs Viimsi/Tööriistamarket 22:29 (10:16)
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper vs BK-46 27:40 (12:22)
Viljandi HC vs Viimsi/Tööriistamarket 32:24 (15:11)
SK Tapa vs HC Tallas 21:34 (8:16)
Aruküla vs HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 23:39 (11:19)
26.august 2016
Viljandi HC vs HC Tallas 24:17 (10:7)
HC Viimsi/Tööriistamarket vs SK Tapa 30:22 (16:10)
BK46 vs Aruküla 44:27 (22:11) | Tallinna klubimeeskondade käsipalliturniir finaalis mängivad Viljandi HC ja BK-46 | https://sport.err.ee/91003/tallinna-klubimeeskondade-kasipalliturniir-finaalis-mangivad-viljandi-hc-ja-bk-46 | 26.-28. august 2016 toimub Tallinnas klubimeeskondade hooajaeelne käsipalliturniir. Seitse meeskonda on jagatud kahte alagruppi, kus kõik mängivad omavahel üks kord läbi. Mängud toimuvad Tallinnas Kristiine Sport spordihoones (Forelli tn 12, Tallinn). |
Tihti peljatud nahkhiired elavad kõikjal me ümber, ka Tallinna kesklinnas. Septembri esimeses Öökulli akadeemias ja kolmel nahkhiireretkel uurimegi, mida me meile tegelikult päris lähedal elavatest nahkhiirtest teame ning millised loomad on nahkhiired.
1. septembril kell 18 algavas Öökulli akadeemias räägib MTÜ Suurkõrv liige Triinu Tõrv lähemalt sellest, kes nahkhiired üldse on, millised on inimeste ja nahkhiirte vahelised suhted ning kus asuvad nende varjepaigad ja kuidas inimesed saavad nende ehitamisel kaasa aidata.
"Vaatame koos seda, kus me nahkhiirtega kokku puutuda võime ning millised meie tegevused võivad nahkhiirte elupaiku ohustada," avas loengu teemat Tõrv. "Kindlasti annan ka nõu selle kohta, kuidas igaüks nahkhiirte eluolu paremaks saab muuta."
2., 3. ja 4. septembril kell 21 algavatel nahkhiireretkedel uuritakse linnakeskkonda kui nahkhiirte elupaika lähemalt. Jalutatakse parkides ning uuritakse, milline on nahkhiire jaoks elamiseks hea park. Nahkhiire retki viib läbi Triinu Tõrv.
Öökulli akadeemia toimub Eesti Loodusmuuseumis, Tallinna vanalinnas (Lai 29a), ning osalemiseks ei ole vaja registreerida. Loengule pääseb muuseumipiletiga. Nahkhiireretked toimuvad Kadrioru pargis. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine ning kohtade arv on piiratud. Täpsem info Loodusmuuseumist. | Loodusmuuseum kutsub nahkhiirtega tutvuma | https://menu.err.ee/292010/loodusmuuseum-kutsub-nahkhiirtega-tutvuma | Neljal septembriõhtul kutsub Eesti Loodusmuuseum kõiki lähemalt tutvuma nahkhiirtega – 1. septembril tutvustab selle sügise esimene Öökulli akadeemia nahkhiirte elu ja suhteid inimesega ning 2., 3. ja 4. septembril toimuvad hilisõhtused nahkhiireretked Tallinna kesklinnas. |
Lahkumise seotus marginaalsuse, tõrjutuse ja äratundmisega, et kodumaal pole igaühele kohta – et mõned on seal suisa üleliigsed või soovimatud –, on vastuolus eduka migrandi kuvandi ja kogemusega. Iga väljarännanu püüab omal moel seda vastuolu lahendada ning kasutada lahkumist mingigi kontrolli saavutamiseks oma elu ja otsuste moraalse kaalu üle. Siinne arutlus lähtub soovist lahti harutada vastandlike lahkumismotiivide vastastikust mõju – ja seda, kuidas migratsioon annab ühest küljest juurdepääsu tõotatud maale, ent teisalt jätab väljarändajad uute, globaalsete hinnangute tõmbetuulde. Diasporaavõrgustikud on samasuguste vastuoluliste võimaluste kandjaiks: kas saab neist turvavõrk, mis uuel väliseestlasel võimaldab pehmelt maanduda – või võitlusväli, kus tuleb tõestada oma eestluse astet ja väärikust? Osa eestlaste jaoks moodustavad olud kodust kaugel toksilise kokteili, mis niihästi tõukab neid eemale kodumaast kui ka määrab nad samal ajal marginaalsusse ka uutes asupaikades, kus sellest vabaneda loodeti.
Raini töö ehitajana viib teda regulaarselt üle lahe ja kaugemale Euroopasse. Koduküla Kagu-Eestis on talle sealjuures perioodiline, kuid mitte eriti populaarne peatuspaik tööotste vahel, kus väiksemaid kohalikke lihttöid teha ja oma talus hädapäraseid asju korraldada. Ta tunded oma kodukoha suhtes on kõike muud kui nostalgilised. Sinna on jäänud veel vaid üksikud sõbrad ja vanemad sugulased. Tööotsad, mis seal saadaval, on lootusetult juhuslikud ja ebaregulaarsed. Vastavalt on ka palk nende eest mõttetu. Kodukandi võimalused ja väärtus ei täida Raini ootusi ei palgale ega respektile.
Aet: „Aga kodust kaugel?“
„Mulle Saksamaal meeldib. Aga soomlased on kuradi ülbed. (Pikk paus.) Ega nad eestlasi millekski pea.“
Sotsiaalteadlased, alates Karl Polanyi analüüsist inimsuhteid ratsionaalse majandusloogika alustele rajava turuühiskonna tekke kohta ning lõpetades Robert Putnami üksi keeglisaalis mängiva ameeriklasega ja David Harvey neoliberalismi-kriitikaga, kirjeldavad 20.–21. sajandi kapitalismi kui individualismi soodustavat, ebaformaalseid vastastikuseid sidemeid õõnestavat protsessi, mis lammutab kogukondi. [1] Ida-Euroopas on huvi selliste protsesside vastu läbinud väga keeruka tee: ühest küljest on arendatud käsitlusi nõukogude süsteemi atomiseerivast mõjust [2] ja ületamatutest traumadest, teisalt kollektivismipisikust, kolmandast küljest detailseid etnograafilisi kirjeldusi sotsiaalsete suhete vastupidavusest ja ebaformaalsete, sageli poollegaalsete, kuid ometi selgesti sotsiaalsel kapitalil rajanevate suhete püsivusest majandusliku kollapsi ja poliitilise kaose tingimustes. Sotsiaalse sidususe kahanemine ja fragmenteerumine kui kapitalismiga seotud sotsiaalmajanduslik protsess ei ole tähelepanu fookusesse jõudnud. Ja seda vähemalt osalt just Ida-Euroopa rolli tõttu kapitalismi status quo kinnitajana.
Ometi on nimelt sotsiaalsel fragmenteerumisel suur tähtsus tänapäeva Ida-Euroopa näo kujundamisel. 1990. aastatel alguse saanud poliitika ja majanduse kiire ja edukas neoliberaliseerumine sai uue hoo ning intensiivsuse pärast 2008. aasta kriisi, mil tööturgu veelgi rohkem liberaliseeriti, sotsiaalset turvalisust vähendati ning sisse viidi mitmed haavatavatele gruppidele ebasoodsad muutused formaalsetes ümberjagamismehhanismides, nagu sotsiaal-, töötus- ja haigushüvitiste kärped. Käsikäes kihistumisega on sellised neoliberalismiga kaasnevad praktilised protsessid toonud kaasa sotsiaalse ilmajätu: sotsiaalse fragmenteerumise ja muutuse vastastikususe mustrites. Seda protsessi ja selle tagajärgi olen detailsemalt kirjeldanud artiklites nii Vikerkaares kui ka mujal. [3] Siinkohal tasub korrata, et sotsiaalne ilmajätt toob kaasa majandusliku ilmajätu ja süvendab kihistumist ja vaesust. Vastastikususel põhinevate ebaformaalsete sidemete kadu on kapitalistlike võimusuhete, hierarhiate ja uute väärtusstruktuuride tagajärg, mis loob uue nähtuse – patoloogilise vaesuse. Seda ümbritseb häbitunne, mis võib olla küll eeldusena individuaalne, võtab aga tihti üsna kollektiivse vastutuse vormi.
Eriti ilmne on selle stigma koorem nn ääremaadel. Maaelu – mõni üksik rõõmsameelne kampaania välja arvatud – kui tervik on osa sellisest häbist. Maaelu on läbi teinud sümboolse ilmajätu protsessi, mis mõjutab suurt osa maal elavaid inimesi ja mõõdab neid ühe, negatiivse mõõdupuuga: vaesuse, häbi ja läbikukkumise sümbolina. Ereda näite niisugusest lähenemisest pakub R2 „Olukorrast riigis“ saatejuhi Kalle Muuli kirjeldus:
„Küsimus on selles, et … need, kes suudavad põgeneda, need on juba ära põgenenud. Enamasti on [maale] jäänud inimesed, kes enam ei suuda põgeneda, ehk siis inimesed, kes valdavalt sõltuvadki riigist. Kes saavad kas riigilt pensionit… või elatuvad sellest, et saada riigilt pensionit, saavad töövõimetuspensionit, vanaduspensionit, või saavad riigilt vanemapalka, on üksikemad lapsega kodus…“ [4]
See levinud seisukoht seob ühte maaelanikkonna ja perspektiivituse: välja arvatud üksikjuhtumid, pole maaelus mitte midagi ihaldusväärset. Vastupidi, seal elamine – sinna elama jäämine – on tõend sellest, et inimesel polegi mingeid unistusi, ammugi võimet neid teoks teha.
Ilmajätult ilmajätule
Sümboolse ja sotsiaalse ilmajätu üheks loogiliseks tagajärjeks on soov distantseeruda: lahkumine sellistest piirkondadest on talumatult kerge. Säärastest teguritest koos teiste tõukejõududega ongi võrsunud massiline väljaränne, mis iseloomustab eriti Eesti maapiirkondi. [5] Osa sellest on küll pendelmigratsioon, ent rändesaldo on Eestis olnud negatiivne. Mis ka poleks lahkumise põhjused, on igasugusel migratsioonil mingi mõju, eriti muutustest juba niigi rängemini tabatud piirkondades. Ent milline see on? Kuidas on seotud rändav ja väheliikuv rahvastik? Osalt peitub vastus sellele küsimusele hargmaises kontekstis, kodust kaugel, migrandi endaga toimuvas.
Katrini elu Eestis polnud meelakkumine: ärkamine enne kukke ja koitu, et linna madalapalgalisele ja nürivõitu tööle loksuda; murenev suhe alkoholismi kalduva kaasaga, vähenev sõpradering. Lastetul paaril oli küll ühine kodu, ent Katrini vend oli oma perega juba mõne aja eest Eestist lahkunud ja Katrin ei tundnud, et teda enam miski Eestis kinni hoiaks. Eesti ei tundunud talle sugugi ihaldusväärse elukohana:
„Räpased tänavad, ebasõbralikud inimesed – miks ma peaks siin elada tahtma?!“
Säärases põlguses pole Katrin kahtlemata üksi. Kommentaariumides viha pritsivate lahkunute laupkokkupõrgetele moraliseerivate mahajäänutega sekundeerivad andmed päriselust. Celia ja ta sõbranna Meeli tulid Inglismaale lapsehoidjateks. Vaevu 20. eluaastates, väljendasid nad oma suhtumist Eestisse väga ühemõtteliselt:
Aet: „Kas te Eestisse tagasi ei taha siis minna?“
Meeli: „Tagasi Eestisse?!? Mitte iial!“
Aet: „Aga miks mitte? Teil pole siin ju midagi ega kedagi?“
Celia: „See on lihtsalt nii… öäkkkk! (võdistab nägu moonutades õlgu). “
Sellist mobiilsust ühendavaks teguriks on see, et lahkunuil pole suurt midagi, mis neid Eestisse tagasi kutsuks. Katrin tõdeb, et on jälginud Eesti tööturgu, kus midagi roosilist ei paista:
„Ei elaks ega sureks… ja ega ma mingis laos või kassas ka kükitada ei tahaks!“
Ometi pole ka kuigi selge, mis neid Inglismaal hoiab:
„Inglismaa on… seal, kus mina elan, midagi erilist küll ei ole… ei mägesid ega midagi ilusat, üksluised majaderead, kõik puhta lame ja lage…“
Katrini kogemused kuuekuise karjääri jooksul hooldajana on olnud kõike muud kui vaimustavad. Töökorraldus, kompensatsioon klientide ja tööotste vahel liikumise eest on olnud masendavad. Palgast piisab napilt söögi ja reisimise eest tasumiseks, sh hädavajalikeks reisideks kodumaale.
Teisisõnu, ta on endiselt vaene, tema võimalused karjääriks või muul moel elus edenemiseks on olematud, palgast jätkub endiselt napilt igapäevavajadusteks, ja sotsiaalselt on ta ilmselt veel ilmajäetum kui enne: allesjäänud sõbrad on kaugel, uusi pole õnnestunud leida või on suhted kohapeal lausa negatiivsed. Migratsioon tähendab sageli, et võrreldes tööga kodumaal saadakse töökoht, mis karjääriredelil madalamal: ca 38% migrantidest liigub allapoole, vaid ca 18% üles. [6] Sama kirjeldasid paljud mu informantidest aastail 2012–2015 Eestist lahkunute seas läbi viidud välitööl.
Need inimesed oleksid justkui end lahti rebinud paikadest, mis neid on hüljanud, et kolida kuhugi, kus neil õiget kohta pole; liikunud põlatud paikadest põlastusväärsesse positsiooni, vahetanud tuttava kehvuse ja halluse võõra ebamugavuse ja igavuse vastu. Seesama lugu kordub riigist riiki globaalsetes rändelugudes, mille peategelased sarnanevad Eesti peamise lahkuva grupiga – töötute, põhiharidusega, vallaliste inimestega, kes jätavad selja taha sotsiaalmajanduslikult kehvemad maapiirkonnad.
Kapitali taastamine?
Või ehk pole asi siiski nii masendav? Kat-rin jätkab oma kirjeldust kogemustest Inglismaal:
„Aga üks nädalavahe läksin Brightonisse. Mõni koht tuli Hercule Poirot’ filmist tuttav ette. Ma oleks nagu koju jõudnud!“
Lõpuks ometi on tema käeulatuses midagi, mis seostub imetluse, seikluse, tähendusrikkusega – miski, millel on sümboolset väärtust. Lõpuks ometi siseneb vaene väljarännanu maailma, millele tal kodus oli juurdepääs vaid kaudselt: lahkudes siseneb ta teise väärtusrežiimi, millele tal seni oli võimalus vaid globaalse populaarkultuuri tarbijana pilku heita. Nüüd on ta ise selle keskel, imetlusobjekt on jõudnud talle aineliselt ja geograafiliselt käeulatusse. See ühtaegu tõeline ja unistuslik, mitmekesine, erutav maailm on korraga see, kuhu kuulub ka tema. Isegi kui ta pole hierarhias ise ülespoole liikunud, on ta saavutanud osaduse kosmopoliitsete, globaalsete väärtustega – viimaks ometi on ta teinud positiivse valiku ja saanud võimaluse seostuda lugudega, mida ta hindab ja näeb väärtuslikuna.
Need uued seosed on vähemalt mingil määral kaasaskantavad. Nende abil on ka vanadesse suhetesse võimalik uuest nurgast siseneda. Migratsioon on ülendanud migranti uudsete ühenduste ja sümboolsete väärtuste abil, millega seotust saab pealegi rõhutada ilma, et kellelgi oleks võimalik detailselt jälgida, milline on võõrsilelaja tegelik eluolu. Igapäevahädad võib välja tsenseerida, hakkamasaamist võõrsil ei saa nii hõlpsalt kahtluse alla seada kui edu kodumaal. Võõrsil elamise anonüümsus suurendab seal omandatavate väärtuste mõjuvõimu. Distantseerumisest on ometi kasu olnud, see on mingilgi määral konverteeritav sümboolseks või isegi sotsiaalseks kapitaliks kodumaal. Isegi kui Katrini töö hooldajana Inglismaal pole sugugi peenem kui kassiirina kodumaal, on tal nüüd kontroll selle üle, milliseid elemente oma elust teiste ette tuua, et sellest neile pilti luua. Endiselt marginaalne ja vaene, on ta siiski paremas olukorras kui varem, on ületanud ilmajäetuse ja omandanud parema kontrolli oma elu üle – universaalselt hinnatud kujuteldava maailmaga seostumise kaudu. Ta saab oma elu jagada kodumaale jäänutega uuel moel, sest nüüd on tal veidigi väärtus- ja ehk ka sotsiaalset krediiti.
Eestist lahkunutega vesteldes tõuseb see enese kontrolli all olev narratiiv oma elust ikka ja jälle pinnale. Inimestel on suurem võim rõhutada oma elu teatud aspekte, muuta need keskseks – mitte alluda sellele, kuidas loob nende elu küla või naabruskond nende ümber või rahvuslik meedia neist kaugel. Rahuldus sellistest kogemustest võib tunduda väike, ent toimib eriti efektiivselt siis, kui migrandi viibimine võõrsil jõuab mahajäänute teadvusse. Mu nooremate informantide mõnevõrra üleolev suhtumine Eesti elu tardumusse sisaldab enamasti sõnumit enda edenemisest, oma unelmate kõrgekaarelisusest. Pendelmigrantide lood välismaistest kogemustest segunevad nende teenitud raha abil loodud tegelikkusega: parandatud kodutalud, korraga käegakatsutavaks muutunud materiaalsed edenemisvõimalused on samasugused näited eneseloomest migratsiooni toel. Upsakate raadiokommentaatorite loodud pilt maaelust lüüakse tagasi Raini praktiliste rahaliste võitudega, sümboolne kapital saab vähemalt personaalsel tasandil taastatud – ja veidi jääb üle ka sotsiaalse kapitali taastamiseks.
Kontekst ja kontekstitus
Migratsioon loob väärtusi ja nendega seotust, kui kodumaa seda enam ei tee; see võimustab lahkunut – ka seda, kes pealtnäha oma otsusega kuigi palju võitnud ei ole. Uued seosed omandavad väärtuse osana kaotustest, mida kogeti kodus või mis on kodukandile osaks saanud, selle hädade ja vigade kontekstis: ilma kodumaa ja/või -koha madalama staatuseta seda võitu ei oleks – nii nagu ka migrandid, kes on lahkunud globaalses hierarhias madalamal asetsevatesse riikidesse, samaväärset sümboolset kapitali ei võida.
Teisalt sõltub väärtus ja sellega seotus kontekstitusest: kohatusest, nähtamatusest, sellest, et viimaks ometi on inimene vaba iseseisvaks eneseloomeks, vaba oma minevikust ja suhetest, mis kodumaal talle varju võisid heita või kaikaid kodarasse loopida. Kodumaal sõltus eneseväärikuse säilitamine sellest, kui edukalt juhiti oma välist imagot, ning nüüd saab migrant seda teha vabana. Isegi kui migrandi teele kerkivad uued takistused, on lahkumises tihti peidus võimalus uuesti alustada. Kui väljarändaja suudab tegeliku eluolu tagaplaanile jätta ja end uue kodumaa väärtuse paistel soojendada, aitab selle kõrge positsioon globaalse arenguhierarhia abstraktsel skaalal tal end taasluua. Igapäevaelu igavad kasarmelamud kuhtuvad põnevate reisisihtmärkide valguses; karjas koos korterit jagavate ehitajate elu ebamugavused ja Ida-Euroopa migrante siunavate kohalike üleolevus jääb varju summade taha, mida nii teenitud (ja kokku hoitud) on.
Riikide vahel liikudes on migrantidel võimalus kaasa tuua ja luua uusi staatushierarhiaid. Samal ajal korralduvad olemasolevad hierarhiad osalt ümber. Pendelmigrantidel on suurem sissetulek ja erinevad närutamisvõimalused elukoha ja toidu pealt seal, kus oluliste teiste pilk neid ei saada. See tähendab, et koju on võimalik viia rahalist kapitali, mida Eestis samamoodi ei teeniks ja kokku hoida ei saaks. Samal ajal on kogutud sümboolset kapitali seostest prestiižsete riikide ja põnevate paikadega, ning välismaal elamise kogemus ise, sh kriitika välismaa elu suhtes, on konverteeritav sotsiaalseks kapitaliks.
Migratsiooniteooria on kippunud ikka kinni jääma riikide ja rahvuste piiride sisse ning nende ületamisest suurt kära tegema. Briti-Ameerika antropoloog Nina Glick-Schiller [7] on migratsiooniuurijaid innustanud sellisest kalduvusest vabanema. Sotsiaalsed tegurid, mis rännet saadavad ja sellele aluseks on, ei allu sageli rahvuslikule lahterdamisele. Rahvuslik päritolu pole rändes sugugi nii oluline, kui Eesti spetsiifilise hiljutise rändeajaloo põhjal võib tunduda. Inimeste liikumine tuleneb palju enamast ja mõjutab samuti enamat. Identiteediga toimuv on vaid väike osa migratsioonikogemusest. Selle asemel mängivad keskset rolli pigem globaalne ja lokaalne ebavõrdsus ning hierarhiad – rahvuslik identiteet on pigem luksus kui rändekogemuse kese.
Just säärased hierarhiad mängivad olulist rolli ka vaesumise ja ilmajätu – olgu sotsiaalse, majandusliku või sümboolse või ka nende kõigi – ületamisel. Migratsioon aitab justkui ümber kolida elu mõtet. Isegi kui töö- ja elutingimused ning sotsiaalsed suhted on uues asukohas kehvemad, kasutavad mobiilsed indiviidid oma ajutisi, sagedasi, perioodilisi või pidevaid äraolekuid ning kohalolekut ihaldusväärsetes asukohtades ilmajätu ja kaotuste ületamiseks, enese väärtuse tõestamiseks iseenda ja mahajäänute silmis, kellele oma elu uut narratiivi esitada. Ühenduse leidmine tähendusrikaste ja ihaldusväärsete paikadega asendab seda tähendust ja ihaldusväärtust, mille varasemad asukohad – sh päritolumaa, kodukoht – on kaotanud. Sel asendusel pole rahvusliku identiteediga suurt mingit pistmist – oma identiteeti võib võõrsil üles ehitada ehituskividest, millel pole rahvuslikke jooni.
Migratsiooni muutuv moraalsus
Ent just see vabadus on punaseks rätiks neile, kelle jaoks rahvus moodustab olulise osa eneseuhkusest, võimupositsioonist või võimuihalusest. Irdumine rahvuslikust identiteedist on eriti suur probleem natsionaliseerivates riikides, mille hulka Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega kuulub. Need riigid on rabelenud globaalses arenguhierarhias parematele positsioonidele saamiseks kaks aastakümmet. Eesti on oma imago pärast algusest peale tublisti vaeva näinud ja poliitmajanduslikult suhteliselt edukas olnud.
Riigi jätkuva edu huvides on püüda väljarännanud rahvastik mingil moel oma mõjupiiridesse haarata ka postterritoriaalses maailmas ning nii toimetavad eri struktuurid just selle eesmärgi nimel. Olgu nendeks siis Eesti Majades ja saatkondades esinevate poliitikute ja teiste Eesti esindajate üleskutsed tagasi tulla, kampaania „Talendid koju!“ ning MISA-stiilis naasmise toetamine või laiem ja igapäevasem töö mitteresidentide ja nende asukohamaade saatkondadega, kes omakorda teevad koostööd diasporaaorganisatsioonidega. Eesti pole samas selles osas just kõige suuremat edumeelsust näidanud, erinevalt paljudest teistest postsotsialistlikest riikidest, kes on ära tundnud vajaduse kahekordse kodakondsuse ning väljarännanud kodakondsetega sidet pidavate struktuuride loomise järele kodumaal.
Migratsiooniuurijatelt oodatakse sageli analüüsi selle kohta, mis toimub identiteediga: kas võõrad ikka sulavad omasse ühiskonda, kas lahkunud kaotavad identiteedi? Seda selgitada püüdes on juba aastakümneid näidatud, et migratsioon on tihti vaevarikas teekond: puudub sujuv viis uude ühiskonda lülitumiseks, padi uues elukohariigis, millele hõlpsasti maanduda – ja rahvuslikul identiteedil on roll veidigi pehmendada muutuse ränka mõju. Rahvusriiklikust identiteedist juhitud keskkonnas on kaasmaalaste tugi migrandi jaoks hindamatu. See pakub sotsiaalset kapitali, millest osasaamiseks piisab keeleoskusest, ühisest identiteedist või tilgast „õigest“ verest. Hartmut Esser on sellele kapitalile andnud nimeks „etniline kapital“. [8]
Migrandi etniliseks kapitaliks on tema sidemed uues asukohas teiste sama etnilise grupi liikmetega, kellest võib oodata, et nad on oma kaasmaalaste suhtes soodsamalt meelestatud. Säärase etnilise sotsiaalse kapitali toimimine sõltub vähemalt osalt etnilisest sümboolsest kapitalist: sellest, kuivõrd kaasmaalasi nähakse väärtuse allikana, kuivõrd suurt väärtust nähakse tõusmas nendega assotsieerumisest. Etniline kapital, niisiis, pole mitte kohalik hüve, vaid on osa globaalsetest arenguhierarhiatest ja erinevatele regioonidele omistatud väärtustest. Etniline kapital paigutub globaalsesse konteksti veel mitmel muul põhjusel: see ületab piire kodumaale suunduvate rahasaadetistena, sellest tõuseb tulu naastes või kodumaaga suheldes; riik püüab seda üle piiri tagasi võita või vähemalt paelas hoida, meelitamaks uusi investeeringuid või promomaks riiki turismi sihtmärgina. Etniline ja diasporaakapital on riigi seisukohalt võõrsile kosuma pandud kapitalipaigutus, millega tuleb omanikusuhet alal hoida – mõistagi rõhudes rahvuslikule identiteedile.
Migratsioonist kõnelevad diskursused Eestis on kaua kandnud väga negatiivsete hinnangute võimalust. „Migrant“ oli Eestis negatiivse varjundiga sõna hiljemalt 1970. aastatest ja „juurtetust“ heideti ette koguni Eesti piires ringi liikujatele. Seega on rännet läbi aegade ja olukordade saatnud moraliseeriv diskursus, mis suunatud nii lahkujatele kui saabujatele. Poliitikute sõnakasutus on viimastel aegadel muutunud lahkumise suhtes räigemaks. Kõige laiemat kajastust leidis ehk Tõnis Lukase 2014. aastal käibesse paisatud termin „mugavus- ja lodevuspagulased“, [9] millega ta püüdis vastandada kaasaegseid väljarändajaid „tõelistele“ pagulastele, kes 1944. aastal julmade ajaloopöörete järel lahkuma olid sunnitud. Selline toksiline sõnakasutus aktiveeris pahupidipööratud „heaolumigrantide“ – laiskade „padi-põgenike“ (Mart Kanguri tabavat uudissõna kasutades) – diskursuse, mida oli lihtne ära kasutada ka aasta hiljem alanud uues pagulasdebatis. Need sentimendid ja nende moraliseeriv seos rahvusega on selgelt intensiivistunud viimase aasta jooksul, pärast pagulaskvootide debati algust 2015. aasta kevadel.
Migrandi ja Eesti edukuvandi teed on niisiis üksteisest üha kaugenemas. Migrant märgistab edu-Eestit teatud kindlatel tingimustel – ühest küljest edukate indiviididena, kelle väljarände põhjused ei heida varju rahvuslikule uhkusele, teisalt rahvusliku uhkuse ja sõnumi levitajatena. [10] Ülejäänute liikvelolek on hoopis kahtlasem nähtus. Moraliseerimise haripunktis kipub diskussioon muutuma väga ühekülgseks. Olukorda kujutatakse ohtliku ja erakordsena, mis iganes tegelikkuses ei toimuks – rõhk asetub riskidele, ohtlikuks kuulutatud võimalikkuse saamisele tegelikuks. Rändaja otsused muutuvad selles raamistuses isiklikust kollektiivseks, riikliku tähtsusega sündmuseks, mis paneb migrandi õlule vastutuse mitte ainult tema enda elu, vaid ka rahvuse säilimise eest.
See taak ei lasu niisiis migrantide õlgadel ühel moel. Olgugi kõik lahkunud ühtmoodi võõrsilt ammutatavate kogemuste ja assotsiatsioonide sihtmärgiks, ei kohtle riik ja selle institutsioonid migrante ühtmoodi. Nii jaguneb Suur-Eesti [11] kodanikkond kaheks: ühelt poolt väärtuslik etniline kapital, „talendid“, kelle edu, õpinguid, läbilööki või positiivseid seoseid tunnustatakse kiituste ja tähelepanuga. Nende hulgas on diasporaamisjonärid, kelle roll eestluse kui sellise esitajatena võõrsil rahvusriikliku tähtsuse omandab. Nende nähtavus on eestlusega seotud organisatsioonides ja tegevustes suurem ning seda hinnatakse nii sõnades kui ka (väikeste) rahasüstidega. Etnilisse kapitali panustavad migrandid muudavad Eesti lahkudes „suureks“. See kapital on aktiivne ja ennast taastootev, esindab positiivset kuvandit ja Eesti vaimu vastavalt natsionaliseeriva riigi ja rahvuskehandi eelistustele. Sel kapitalil on suur väärtus riigi jaoks, mis kahaneva rahvuse pärast muretsedes end oma piiridest üle upitab, meelitamaks sobivaid kodanikke tagasi või veenmaks neid panustama eestluse esindamisse kodust kaugel.
Teisalt moodustab suur osa kodanikkonnast võõrsil kõrvaleheidetava massi. Nende seas on palju lahkunud mittekodanikke, hallipassimehi või mitte-eestlasi – inimesi, kelle seos Eestiga võiks samamoodi tähelepanu pälvida ja kodumaal toimuva heaks rakenduda, ent kelle „mitte-etnilisus“ nende väärtuse antud kontekstis nullib. Nende kaotuse pärast ei lööda häirekella – pigem on nende lahkumist saatnud heakskiit 1990. aastate algusest peale.
Need „teistena“ defineeritud pole aga ainus kõrvaleheidetud grupp. Peale selliste kaovad rahvusliku mure radariekraanilt ka paljud teised migrandid, keda nähakse „kasutute“ või rahvuslike väärtustega mitteseotuna. Migratsiooniskaalal on need sageli n-ö sundmigrandid, kel polnud Eestis kusagilt võimalik tööd leida, kellele laenukoormus kuklasse hingas, kelle seos kodukohaga oli lootusetult katki või kelle sotsiaalsest kapitalist olid alles vaid riismed. Selline väljarändaja – peamiselt Soome suunas lahkunu, ent ka mujale Euroopasse jõudev migrant – on justkui edu-Eesti pildi tumestaja, kellest kirjeldused tänase Eesti jõudmisest maailma vaikivad. Oma ülevaates Petrone Printi „Minu…“-sarja raamatutest tõdeb Kadri Sedman, et nende raamatute kallutatud mulje jätab unustusse lahkunute põhimassi, töötud ja/või põhiharidusega inimesed. [12] Säärase kaasmaalase lahkumist võiks justkui kogeda kergendusena kõigile, kelle eesmärk on hoida elusana kõrgelennulise Eesti kuvandit. See migrant jõuab kodumaisesse teadvusesse vaid numbrina statistikas või probleemina, kui hätta või pahandustesse satub.
Ühtlasi tabab selliseid migrante ka poliitikute ja teiste avalikkuse areenil häält tegevate isikute põlastus, mis imbub sealt laiemasse avalikku diskursusse ja seguneb asukohamaa muutuvate diskursustega. [13]
Ühelt poolt ei ole „üleliigsed“ migrandid riigi jaoks väärtuslik kapital kodust kaugel. Teisalt ei saa nad aga ka ise kasutada etnilist kapitali, mis piirkonnas saadaval oleks. Väljaspool diasporaagruppe ja institutsioone pole kihtidevaheliste piiride ületamine etnilise kapitali nimel sugugi nii kerge ning kujuneb grupp, kes etnilisest toest ja seostest ilma jäetakse. „Väärtusetuks“ kuulutatud migrantide võimalus kasutada etnilist kapitali, et välismaal paremini hakkama saada, väheneb. Seda protsessi võib nimetada etniliseks dispossessiooniks ehk ilmajätuks.
Etniline ilmajätt
Üks üsna varjatud joon, mis iseloomustab neid uusi piirjooni, mille järgi hargmaised eestlased jagunevad, on klass. Olgugi et klassi mõiste on Eestis endaski veel väga vähe mõtestatud ja klassikaliste, põlvkonnaüleste klasside kujunemine alles pooleteise inimpõlve pikkune, [14] on meil pikaajaline traditsioon inimeste paigutamiseks sotsiaalsel skaalal, mille aluseks ei ole materiaalne omand, vaid mingid muud, sageli üpris ebamäärased eraldamisviisid omaduste järgi, millele pole võimalik ühest hinnangut anda ning mis on väga muutuvate suhtumiste ja moodide mõjutada: maitse, kultuursus, haritus, avatus jne.
Samad protsessid iseloomustavad ka eestlusega seotud institutsioone: eestlasi siduvate organisatsioonidega on aset leidnud pikaajaline ja ikka veel jätkuv muutus. Ühelt poolt on mitmekesistunud üldine pilt ning lisandunud uusi organisatsioone kunagiste Eesti Majade ja muude etnilist ühtsust pakkuvate keskuste kõrvale. Teisalt on selliste organisatsioonide profiil muutunud ning kaldub pigem looma keskkonda, kus on oluline osalejate (kõrge) ametialase kuuluvuse rõhutamine – ja suur osa lahkunuid ei tunne end sellistesse kohtadesse oodatuna
2004. aastal avanenud Euroopa Liidu piirid muutsid oluliselt välismaale suundunute profiili, ja seda muutust tajuti väga teravalt. Eesti diasporaa üks pikaajalisi liikmeid, Rea, kirjeldab kümmekonna aasta eest toimunud eestlaste regulaarseid kohtumisi ühe Euroopa pealinna kesklinna pubis.
„Neist kohtumistest oli lõpuks rohkem häbi… sinna hakkas – no kusagil pärast 2004. aastat – hakkas käima igasugu rahvast, no üsna sellised äsjased tulijad… See oli jah selline seltskond, et… see polnud enam mingi kultuurne ajaveetmine, lõpuks hakati pubis juba ütlema, et me ei taha, et te siin käite. Nii et jah… see aeg sai ümber, see kooskäimine seal…“
Eha täiendab:
„Õkva öeldes laekusid kohale kultuurimaja joomapidude ja külameeste vaadetega seltskonnad, kelle käitumine ning seisukohad ei meeldiks mulle … ka mitte Eestis. … Natuke hiljem ma kuulsin, et sama seltskond oli laulu üles võtnud, vastusammuna inglise Morris-muusikute mängimisele. See pubi oli ka nende kokkusaamise koht, nad tihti mängisid seal nurgas omaenda lõbuks viisikest. Eestlane leidis, et nemad on ülem kultuur, ja laulsid ning räuskasid nood vaikima. … Maalt ja hobusega, über-rahvuslased tulid oma kultuuri kehtestama. “
Klassivahede tunnetamine ja elavnemine Välis-Eestis pärast 2004. aastat pole siiski tähendanud ainult soovi matslikke kaasmaalasi vältida. Kujunenud on uued eeldused selle kohta, milline eestlane on „oma“ ja milline mitte, ning ses segases ja ebamäärases olukorras jääb üle kaasmaalasi üldiselt pigem kahtleva põlastusega kohelda. 2012. aastal kirjutab üks noor naine Londonist oma blogis:
„…arutasime, et miks küll eestlased sageli üksteise suhtes väga ebatoetavalt käituvad, nii väike rahvas peaks ometigi ju kokku hoidma ja üksteist aitama/toetama (siin pidi asi hoopis teistmoodi olema).“
Ühelt poolt on „teised eestlased“ ala-mal tööpositsioonil ja seega ei teeni ära nende oma kaasmaalaste valmidust suhelda, kes kõrgemat positsiooni isikliku väärtuse kinnituseks peavad. Katrin kirjeldas, kuidas ta oma uuel töökohal avastas, et keskastme mänedžerid olid eestlased:
„Kui ma neile tere ütlesin, siis keerasid selja! Nagu polekski omad inimesed.“
Teisalt tabab paljusid uusmigrante kahtlus, kas nonde teiste näol pole mitte tegemist järjekordsete räuskavate „külameestega“, kellega multikultuurses keskkonnas oleks piinlik avalikult lävida. Kuivõrd Välis-Eestit iseloomustab samasugune kultuuri-, maitse- ja haritusepõhine – s.o sümboolsel ja kultuurilisel kapitalil rajanev – klassiteadlikkus nagu Eesti ühiskondagi, annavad oletused kaasmaalaste väljarände põhjuste kohta osale neist etnilise kapitali turul madala sümboolse väärtuse: nendega suhtlemise üle ei saa just uhkust tunda. Üksteisest hoiavad eemale nii need, kes eeldavad kaasmaalaste teatud seltskonnalt käitumist ja suhtumisi, mis Lääne-Euroopasse ei sobi, kui ka need, kes tunnevad, et nendele võidakse selliseid eeldusi rakendada. Suur hulk migrante, kelle lahkumine on seotud raskustega Eestis, avastab end diasporaaelu äärealalt või ei tunnegi end sellesse oodatuna. Pikemalt äraolnuid tabab lisaks omaksvõetud ja võimendunud kohalikele klassivahedele ka terav tähelepanu seoses keeleoskuse ja pere eestluse tasemega. Indiviidi seisukohast ei pruugi valik eestlaseks jääda üldsegi vaba olla, sest võimetus uutes oludes eestlust, keelt, seost kodumaaga säilitada, oma laste keelt „tasemel“ hoida sõltub juba olemasolevatest vastavatest ressurssidest (mh näiteks suutlikkus lastele emakeelset kirjandust muretseda või käigu pealt võõrkeelset tõlkida, tööalane paindlikkus, mis lubab rohkem aega kodumaal veeta, ja emakeelne sotsiaalne kapital, olgu kodumaal või uues asupaigas). Alaväärsustunne eestlusepilti sobitumisel viib kõrvalehoidmise ja soovimatuseni riigi ja rahvusega suhteid säilitada. Uues, rassismi ja ksenofoobiat tolereerivas Eestis on uut tüüpi mõjutegurid eemale tõukamas ja etnilisest toest ilma jätmas ka seda osa lahkunuist, kes on loonud „segapered“. Eristavaid tegureid on niisiis piisavalt palju, et tõdeda: eestlus ei suuda neid oletatavaid või tegelikke erinevusi sageli ületada.
Mingil määral on see seotud osa lahkunute teadliku valikuga distantseeruda oma juurtest ja kodumaast, millepoolset hülgamist on kogetud ja mille suhtes väljendatakse sageli pettumust. Võimalik, et päris oluline osa, teades, et lihttööliste ja töötute protsent väljarännanute hulgas on praeguseks arvestatavas ülekaalus, hoiab oma diasporaakogukonnast eemale, sest nad kas hindavad oma kodumaad liiga madalalt või siis tunnevad end eestlusekeskses keskkonnas ebaadekvaatselt, põlatu või madalalt koteerituna. Teisisõnu on neil piiratud juurdepääs ressurssidele, mis teistele migrantidele vabalt saadaval on.
Etnilise ilmajätu piireületavad tagajärjed
Boris Nieswand on täheldanud huvitavat fenomeni, mida ta nimetab migratsiooni staatuseparadoksiks. [15] Ghana migrandid, keda ta uuris, leiavad end sageli vastuolulises olukorras, saavutades Lääne-
Euroopas lihttöid tehes Ghanas keskklassi staatuse. Ühelt poolt on ka meil sarnaseid olukordi, kus Soomes lihttöid tehes võib Eestis rajada endale keskklassi tasemele vastava maja ja materiaalse elu. Samas on eestlaste kogemus ka hoopis vastupidine: kodumaine sotsiaalne ebavõrdsus uueneb hargmaistes oludes ning seal kogutud sümboolne ja materiaalne kapital pole kuigi hõlpsalt sotsiaalseks kapitaliks konverteeritav.
Katrini ja Raini, Celia ja Meeli staatus väljarännanud eestlastena on siiski retkedel kodumaale mõnevõrra kasulik. Ent teatud tüüpi hinnangute esilekerkimine eri migrantide väärtuslikkuse suhtes on õõnestanud nii nende väärtust etnilise kapitalina Eesti riigile kui ka välismaal asuva etnilise kapitali ligipääsetavust neile. Sellistes oludes ei saa nad ületada sümboolset ja sotsiaalset ilmajäetust, mis mängis olulist osa nende lahkumises kodumaalt. Niisiis ei jää riiklikud meetmed ja muutuvad diskursused kodakondsuse ja moraalsete kohustuste kohta lihtsalt abstraktseks ega püsi institutsioonide vahelise suhtluse areenil. Vastupidi. Need raamistavad otseselt nende migrantide elu, kes lahkusid lootuses vabaneda ilmajätu taagast.
Kokkuvõtteks
Migratsioon on osa palju laiematest muutuseprotsessidest ning mõjutab ja kujundab neid. Uued ebavõrdsused suurendavad rände tõenäosust sotsiaalse fragmentatsiooni ja ilmajätu tõttu, eriti Eesti-sugustes neoliberaalsetes majandustes. Samal ajal põhjustavad nii lokaalselt kui globaalselt aset leidnud muutused regioonide staatuses sümboolset ilmajättu, mis omakorda soodustab lahkumisprotsesse.
Migratsioon toob vähemalt veidi leevendust inimeste staatusele, kes sellisesse olukorda satuvad; väljaränne võib pakkuda nii positiivseid seoseid kui nendest võrsuvat materiaalset, sotsiaalset ja sümboolset kapitali, mida inimesed oma elu hargmaistel perioodidel kodus eri vajadusteks kasutada saavad. Ent migrant-olemist mõjutavad ka mitmesugused diasporaale suunatud riiklikud praktikad ning osalt nendega seotud diskursused väljarändest ja -rändajatest. Osa migrantide kõrge lend ja edu kõrvuti migratsiooni nägemisega probleemsena on loonud justkui esimese ja teise Välis-Eesti: eduka ja kodumaas uhkust tekitava ning sellisena väärtusliku väliseestlase kõrval on suurem mass lahkunuid, kes pole lõiganud väljarändest oluliselt muud kasu peale vabaduse distantseeruda ja luua endast kodust kaugel uus pilt, seostada end sümboolselt tähendusrikaste globaalsete märkidega. Osa neist on omandanud ka majanduslikku kapitali, sageli küll ränga kokkuhoiuga kodust kaugel, elades viisil, mida kodumaal pärast noorusea ühikapõlve kuidagi aktsepteeritavaks pidada ei saa – ent sellisel viisil on võõras keskkonnas kergem elada kui kodus, kus säärane kokkuhoid inimest ränga vaesuse-templiga häbistaks. Säärane migrant kuulub Suur-Eesti „teise“ ešeloni.
Viimase aja natsionaliseerivad tendentsid Eestis on seda stigmat veelgi teravdanud. Vastavalt negatiivsete hinnangutega kujuneb ka foon, millel migrandid oma diasporaakogukonnas osaleda suudavad ja tahavad ning oma migratsioonikogemusest kodumaal kasu saavad lõigata. Nende protsesside tagajärjel kujuneb kuvand etnilise kapitali eliidist, mis eristub „üleliigsetest“ või koguni kodumaale häbi toovatest lodevus- ja mugavuspagulastest, kelle väärtus riigile ja diasporaakogukonnale on küsitav.
Etniline ilmajäetus on jätk viimase 25 aasta jooksul Eestis aset leidnud protsessidele, mille käigus osa elanikkonnast on kogenud sümboolset ja sotsiaalset ilmajättu. Selline ilmajätuprotsess iseloomustab paljusid reaalseid rändesituatsioone, kus üleliigne, põlatud väljarändaja, kel on sageli kindel sotsiaalmajanduslik profiil lihttöölise või töötuna, etnilise „teisena“ kodumaal või muid selliseid teda niigi alumistesse kihtidesse suruvaid jooni, takerdub ka uue sümboolse ja materiaalse kapitali käikuvõtmisel. Diasporaavõrgustikud võivad osutuda neile kehvemini ligipääsetavaks kui teistele lahkunutele ning kodumaale naastes kogevad nad jätkuvat või koguni suurenenud sotsiaalset ja sümboolset ilmajäetust seeläbi, et muutunud on migratsiooni staatus avalikkuse areenil. Nende ettevaatlikkus diasporaaelus osalemisel võib saada alguse juba saabumisel, ent võimendub uutes oludes ja määrab nad taas põhjakihtidesse ses globaalse stratifikatsiooni triumfis.
[1] K. Polanyi, The Great Transformation. New York, 1944; R. D. Putnam, Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community. New York, 2000; D. Harvey, A Brief History of Neoliberalism. Oxford, 2007.
[2] D. A. Kideckel, The Solitude of Collectivism. Romanian Villagers to the Revolution and Beyond. Ithaca; London, 1993.
[3] A. Annist, Kuhu kadus ettevõtlikkus? Vaatlusi sotsialismijärgsest külast. Vikerkaar, 2013, nr 4/5, lk 108−123; A. Annist, Losing the Entrepreneurial Self in Post-Soviet Rural Estonia. Rmt-s: Neoliberalism, Personhood, and Postsocialism: Enterprising Selves in Changing Economies. Toim. N. Makovicky. Farnham, 2014, lk 89–108; A. Annist, Formal Crutches for Broken Sociality. Rmt-s: Rethinking Informality: The Embedded Nature of Post-Socialist Informal Economic Practices. Toim. J. Morris, A. Po-lese. London, 2015, lk 95 –113.
[4] K. Muuli, A. Samost, Olukorrast riigis. Raadio 2, 13.07.2014. http://r2.err.ee/
listing/olukorrastriigis#?page=1&pagesize=20&phrase=&from=13.07.2014&to=13.07.2014&path=olukorrastriigis&showAll=false.
[5] E.-M. Tiit, M. Servinski, Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust. Tallinn, 2013. http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=35128; S. Krusell, Eesti elanike välismaal töötamine. Rmt-s: Eesti inimarengu aruanne 2014/2015: Lõksudest välja? Tallinn, 2015, lk 124–131.
[6] P. Mõtsmees, Välismaal töötamise mõju edasisele töökarjäärile. Ettekanne Eesti Pangas 17.09.2012. http://www.mtk.ut.ee/sites/default/files/mtk/dokumendid/Pille%20Mõtsmees.pdf.
[7] N. Glick-Schiller, A Global Perspective on Transnational Migration: Theorising Migration Without Methodological Nationalism. Rmt-s: Diaspora and Nationalism: Concepts, Theories and Methods. Toim. R. Bauböck, T. Faist. Amsterdam, 2010, lk 110–129.
[8] H. Esser, Does the „New“ Immigration Require a „New“ Theory of Intergenerational Integration? International Migration Review, 2004, kd 38, nr 3, lk 1126–1159.
[9] Lukas: Praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased. ERR, Uudised, 20.08.2014. http://uudised.err.ee/v/eesti/01757ae2-d293-4536-84b3-a286c8081d77.
[10] Hiljutistest näidetest väärivad esiletoomist: H. Kõiv, Piirideta maailma piiritu potentsiaal. Intervjuu Sten Tamkiviga. Müürileht, 10.06.2016; S. Tambur, Etniliste ahelate kammitsais Eesti maailmakodanik. Müürileht, 08.06.2016.
[11] M. Ehala, Väike-Eesti ja Suur-Eesti. Postimees, 14.03.2014.
[12] K. Sedman, Elust välismaal „Minu…“ vaatenurgast. Müürileht, 14.06.2016.
[13] Vt nt ülevaadet poola päritolu ajakirjanikult „teise klassi kodanike“ loomisest Brexiti kampaania käigus: J. Krupa, Despised, But Voiceless: What It’s Like to Be an EU Migrant in the UK. The Guardian, 21.04.2016.
[14] Vt ka J. Helemäe, E. Saar, Estonia – Highly Unequal But Classless? Studies of Transition States and Societies, 2012, kd 4, nr 2, lk 49–58.
[15] B. Nieswand, The Burgers’ Paradox: Migration and the Transnationalization of Social Inequality in Southern Ghana. Ethnography, 2014, kd 15, nr 4, lk 403–425.
Artikkel ilmus Vikerkaares nr 7/8 2016. | Aet Annist. Elu mõtet kolides: hargmaised eestlased ja ilmajätu varjud | https://kultuur.err.ee/313450/aet-annist-elu-motet-kolides-hargmaised-eestlased-ja-ilmajatu-varjud | Kodumaalt lahkumine on läbi aegade olnud sünonüümne uudishimu, maailmaavastamise janu ja nipernaadiliku elurõõmuga. "Globaalsete eestlaste" arvu ja mõju suurenedes on hakatud üha enam rõhutama Eesti tolmu taldadelt pühkinud kaasmaalaste tähtsust Eestit suureks tegijatena. Ometi ei mahu lahkunute põhimassi kogemused sellesse helgesse pilti. |
Laupäeval kell 11.34 toimus liiklusõnnetus Läänemaal Lihulas Tallinna maantee 69 juures, kus 40-aastane naine sooritas sõiduautoga Peugeot 306 tagasipööret ja sõiduk põrkas kokku möödasõidul oleva mootorrattaga Suzuki SV650S, mida juhtis 25-aastane mees. Mootorrattur toimetati Pärnu haiglasse.
Poolteist tundi hiljem toimus liiklusõnnetus Saaremaal Salme vallas Lõmala külas Mustala-Kihelkonna-Tehumardi maantee 41. kilomeetril, kus 40-aastane mees sõitis mootorrattaga Kawasaki KLE500 tagant otsa ees hoo maha võtnud teisele mootorrattale Honda XL1000, mida juhtis 54-aastane mees. Mõlemad ratturid kukkusid teele. Kawasaki juht toimetati Kuressaare haiglasse.
Kella 17.45 ajal ületas 36-aastane mees ületas teed selleks mitte ette nähtud kohas teed ning sai löögi mootorsõidukilt Nissan X-Trail, mida juhtis 21-aastane mees. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Rakveres aga sõitis 13-aastane jalgrattur Lõuna ja Lõuna põik tänavate ristmikul otsa sõiduautole Nissan Qashqai, mida juhtis 49-aastane mees. Mõlemad osapooled lahkusid sündmuskohalt. Jalgrattur pöördus hiljem Rakvere haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel
Kell 17.48 teatati liiklusõnnetusest Harjumaal Jõelähtme-Kemba mnt 11. kilomeetril Upsi bussipeatuse juures, kus 33-aastane mees kaotas vahetult peale möödasõitu teisest sõidukist kontrolli mootorratta Yamaha FZ8 üle ning sõitis paremale poole teelt välja. Mootorratta juht ning mootorratta tagaistmel istunud 27-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.40 toimus liiklusõnnetus Pärnus Ringi tänava, Mere puiestee ja Lõuna tänava ristmikul, kus 51-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes Benz E250 otsa teed ületanud 26-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 23.10 toimus liiklusõnnetus Võru linnas Jüri tn 21 juures, kus sõiduautot Audi A6 juhtinud alkoholijoobes 33-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis otsa paremal teepoolel pargitud sõiduautole BMW X6, mis saadud löögist põrkas omakorda kokku teise pargitud sõidukiga Audi A6. Audit juhtinud naisterahvas toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli. | Laupäev tõi 15 purjutanud juhti ja seitse liiklusõnnetust | https://www.err.ee/572846/laupaev-toi-15-purjutanud-juhti-ja-seitse-liiklusonnetust | Laupäeval tabas politsei autoroolist 15 joobes juhti. Seitmses liiklusõnnetuses said inimesed kergemaid vigastusi, kuid ükski õnnetutest ei lõppenud surmaga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.