text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Valla korraldatud avalikule konkursile esitati kaks pakkumist, millest nõuetekohaseks tunnistati OÜ Südamekodud oma ning valla kuueliikmeline konkursikomisjon otsustas järgnenud läbirääkimiste käigus ettevõtte pakkumise edukaks tunnistada, kirjutab Virumaa Teataja.
Südamekodud, mille eesmärgiks on tõusta Eesti turul suurimaks hooldekodude pidajaks, on 2016. aastal asutatud ettevõte, mis kuulub eri firmade kaudu Martin Kukele ja Rain Rosimannusele (mõlemad Reformierakonna liikmed) ning Rene Ilvesele ja Jako Laanemägile.
Südamekodude juhatuse liige Martin Kukk sõnas toimetusele, et firma soovib laieneda kogu Eestis, ning kuna Viru-Nigula pani Kunda hooldekodu haldamise õiguse avalikule enampakkumisele, otsustatigi sellel osaleda.
Augusti lõpus peab pakkumuse heaks kiitma vallavolikogu. | Rosimannuse firma tahab Kunda hooldekodu üle võtta | https://www.err.ee/973315/rosimannuse-firma-tahab-kunda-hooldekodu-ule-votta | Viru-Nigula vald tahab Kunda hooldekodu erakätesse ning selle ostmiseks on teinud pakkumise OÜ Südamekodud, milles on osalus ka Reformierakonda kuuluval ärimehel Rain Rosimannusel. |
Moskva Lokomotiivi juhendaja Juri Sjomini poeg Andrei asus Transi peatreeneriks 4. juunil ja tema ülesandeks oli klubi viia nelja parema hulka, kuid järgnenud kümnest liigamängust suudeti võita vaid kaks ja praegu hoiab meeskond kuuendat kohta.
Tegemist oli Transi kolmanda treeneriga sel hooajal, sest aastat alustas lätlane Dmitrijs Kalašnikovs, kes lahkus ametikohalt 29. aprillil. Pärast seda tegutses peatreeneri kohusetäitjana Valeri Bondarenko, kelle perioodi jääb ka maikuine karikavõit.
Premium liigas kolm kaotust järjest saanud Trans võõrustab laupäeval liidermeeskonda Tallinna FC Florat. Neli päeva hiljem ollakse koduplatsil vastamisi Kuressaarega, kelle juhendajaks asus äsja Kalašnikovs. | Narva Transis vahetus taas peatreener | https://sport.err.ee/973307/narva-transis-vahetus-taas-peatreener | JK Narva Trans lõpetas perekondlikel põhjustel lepingu peatreener Andrei Sjominiga, väidab klubi kodulehekülg. Tema ajutiseks asendajaks saab senine abitreener Oleg Kurotškin. |
Hongkongi protestijad kandsid õhtusel protestikatsioonil lippe ning valgustasid inimahelat oma mobiiltelefonidest. Tegemist on järjekordse meeleavaldusega ligi kolm kuud kestnud protestiaktsioonide laines.
"Me oleme proovinud traditsioonilisi rongkäike, sõjakamaid samme - kuigi ma nendega nõus pole -, nüüd tuleme koos välja, et võtta käest kinni ja näidata, et me oleme jätkuvalt ühtsed," ütles vaid oma eesnime avaldanud protestija Wing.
"Sellega näitame inimestele üle terve maailma hongkonglaste kõrget kvaliteeti. Mida inimesed tegid 30 aasta eest, suudame teha ka meie," ütles üks teine meeleavaldaja.
23. augustil 1989 moodustas ligi 2,5 miljonit inimest umbes 650 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniusse. Ketiga mõisteti hukka Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollid, millega Balti ja Ida-Euroopa riigid jagati Saksa ja Nõukogude mõjusfäärideks. Reedel möödus Balti ketist 30 aastat.
Sotsiaalmeedias kutsuti reedest meeleavaldust "Hongkongi ketiks".
Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Samas leiavad paljud, et Hongkongi võimud on Hiina keskvalitsuse survel neid õigusi ja vabadusi viimastel aastatel oluliselt piiranud. Nad viitavad teisitimõtlejatest raamatukaupmeeste kadumisele Mandri-Hiina vanglatesse, tuntud poliitikute valimistelt kõrvalejätmisele ja demokraatiameelsete protestiliidrite vangistamisele. | Hongkongi protestijad moodustasid Balti keti eeskujul inimahela | https://www.err.ee/973305/hongkongi-protestijad-moodustasid-balti-keti-eeskujul-inimahela | Hongkongis moodustasid meeleavaldajad reedel inimahela, võttes eeskujuks Balti keti, millega avaldati 30 aasta eest meelt Nõukogude Liidu okupatsiooni vastu. |
Rahvusvahelise korporatsiooni Koch Industries Inc esimees Charles Koch meenutas avalduses oma noorema venna annetusi kultuuri- ja meditsiini valdkonnale ning mainis ka lahkunu pikka võitlust eesnäärmevähiga, vahendas Reuters.
Koch Industries Inc-i näol on tegu ühe suurima erakätes oleva ettevõttega maailmas. Nõukogu esimehele ja tegevjuhile Charlesile kuulub ettevõtte aktsiatest 42 protsenti, nõukogu endisele aseesimehele Davidile kuulus samuti 42 protsenti.
Kansase osariigist alguse saanud ettevõte laienes algsest nafta rafineerimisest kiirelt paljudesse muudesse valdkondadesse.
David Koch loobus nii äri- kui ka poliitilisest tegevusest 2018. aasta juunis märkides põhjusena halvenevat tervist.
Nii David Koch kui ka tema vend Charles on aastate jooksul annetanud sadu miljoneid dollareid konservatiivsetele poliitilistele algatustele ning Vabariiklikule Parteile.
Kochid ei olnud 2016. aasta presidendivalimiste ajal kandidaat Donald Trumpist erilises vaimustuses ning vabariiklaste eelvalimistel toetasid nad teisi kandidaate. Kui Trump siiski erakonna presidendikandidaadiks tõusis, suunasid Kochid oma raha pigem kongressi pürgivate vabariiklaste toetuseks. Kochid on olnud eriti kriitilised Trumpi protektsionistliku kaubanduspoliitika suhtes. | Suri USA miljardär David Koch | https://www.err.ee/973303/suri-usa-miljardar-david-koch | Miljardärist tööstusmagnaat David Koch, keda tunti nii filantroobi kui ka USA konservatiivse poliitika rahastajana, suri 79-aastasena, teatas reedel tema vend Charles Koch. |
Arendusprojekti kogumahus ehitatakse järgmise kümmekonna aasta jooksul ligi veerandsada uut korterelamut enam kui tuhande korteriga, teatas Merko börsile.
Arenduse esimeses etapis valmivad korterelamud Paekalda 22, Paekalda 24 ja Paekalda 24a kinnistule. Korterid asuvad hoonetes teisest viienda korruseni, esimesel korrusel asuvad panipaigad ja varjualusega parkimiskohad.
Lahekalda korterelamud on B energiaklassiga. Kvartali sisehoovid haljastatakse ning neisse rajatakse laste mänguväljakud ja puhkealad. Hoovialale rajatakse parkimiskohad ja välja ehitatakse kvartalisisesed teed.
Korterite suurused jäävad vahemikku 31–93 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind on vahemikus 2027–2964 eurot. | Merko alustas Lahekalda korterelamute ehitust | https://www.err.ee/973301/merko-alustas-lahekalda-korterelamute-ehitust | AS Merko Ehitus Eesti alustas Tallinnas Maarjamäe klindil Lahekalda korterelamute ehitust, arenduse esimeses etapis valmib 2020. aasta sügiseks kolm viiekorruselist hoonet kokku 144 korteriga. |
27-aastase mängumehe test näitas kokaiini tarvitamist ja rahvusvaheline jäähokiliit IIHF määras talle nelja aasta pikkuse võistluskeelu, mis lõppeb 12. juunil 2023 ehk vahele jäävad ka 2022. aasta olümpiamängud Pekingis.
Päev pärast proovi andmist ehk 27. mail lekkis sotsiaalmeediasse video, kus võib näha Washington Capitalsi keskmängijat hotelliruumis ja valget pulbrit. Kuznetsovi sõnul tehti ülesvõte 2018. aasta suvel Las Vegases, kui Capitals oli eelnevalt võitnud Stanley karika.
"Jah, ma nägin videot," lausus Kuznetsov toona Sports-Expressi vahendusel, aga eitas narkootikumide tarvitamist. "Ma pole kunagi uimasteid võtnud ja pole kavatsust seda ka teha. Kui tekib mingeid küsimusi, siis olen nõus testimisega."
Rahvusvaheline jäähokiliit määras talle 13. juunil esialgse võistluskeelu, mis nüüd sai konkreetse tärmini. NHL-is võib hokistaar aga edasi mängida, sest kuigi viimastel aastatel testitakse ka seal narkootikumide tarvitamist, siis erinevalt muudest Põhja-Ameerika profiliigadest selle eest võistluskeelde ei määrata.
IIHF-i egiidi alla peetavatele turniiridele ilmumine on tal nüüd neljaks aastaks välistatud. Kuznetsovist on seni Venemaa koondisel palju abi olnud, sest perioodil 2012-2019 osales ta kuuel MM-turniiril. 2012. ja 2014. aastal krooniti keskründaja koos kaaslastega ka maailmameistriks.
Kuus hooaega NHL-is Washington Capitalsi esindanud Kuznetsov on selle aja jooksul pidanud 416 kohtumist, visanud 101 väravat ja jaganud 236 resultatiivset söötu. 2016. aastal teenis ta ka kutse All-Star kohtumisele. | Kokaiini tarvitanud Venemaa hokitäht sai pika mängukeelu | https://sport.err.ee/973298/kokaiini-tarvitanud-venemaa-hokitaht-sai-pika-mangukeelu | Venemaa hokitäht Jevgeni Kuznetsov andis 26. mail maailmameistrivõistlustel Slovakkias positiivse dopinguproovi ja peab hakkama kandma võistluskeeldu. |
Kuigi viimasest Elliotti albumist on möödas 14 aastat, siis on ta vahepeal siiski avaldanud üksikuid singleid – sel aastal ilmus lugu Tempo" koos Lizzoga, 2018. aastal tegi ta koostööd muuhulgas Ariana Grande, Kelly Rowlandi, Busta Rhymesi ja Ciaraga.
Värske lühialbumi on produtseerinud Missy Elliott, Timbaland ja Wili Hendrix.
Kuula lühialbumit "Iconology": | Missy Elliott avaldas 14 aasta järel uue lühialbumi "Iconology" | https://kultuur.err.ee/973203/missy-elliott-avaldas-14-aasta-jarel-uue-luhialbumi-iconology | Muusik Missy Elliott andis välja lühialbumi "Iconology", mis on muusiku esimene plaat pärast 2006. aastal ilmunud kauamängivat "Respect M.E.". |
Kaks Arhangelski oblasti arsti, kes soovisid jääda anonüümseteks, rääkisid näiteks BBC venekeelse uudistetoimetusega. Arstidega on suhelnud ka Meduza ja Moscow Times. Ajakirjanike suhtlust arstidega on raskendanud asjaolu, et meedikuid on võimude poolt kohustatud riigisaladusele viidates vaikima.
8. augustil Njonoksa küla lähistel asuval polügoonil toimunud intsidendi, mille puhul oli väidetavalt tegu tuumakütust kasutava raketimootori plahvatusega, tagajärjel hukkus viis tuumaenergeetikainseneri. Lisaks sai kuus inimest vigastada.
BBC-iga rääkinud Arhangelski piirkondliku haigla arstide sõnul toodi nende juurde kolm plahvatuses kannatanut ja nendega puutus seal kokku umbes 90 inimest. Nende seas oli nii meedikuid kui ka teisi patsiente, kes viibisid vähemalt tund aega salapäraste vigastatutega samades ruumides.
Kui arstid mõistsid, et tegu võib olla radioaktiivsete patsientidega, tuli neil endil improviseerida ja leiutada endale ise kaitseriietust- ja vahendeid.
Järgmisel päeval viidi plahvatuses kannatanud edasi Moskvas asuvasse spetsiaalsesse haiglasse ning nende inimeste seisundi kohta pole hetkel midagi kindlat teada.
Ülejäänud kolmele kannatanule anti abi Arhangelski Semaško haiglas, kus olevat kiirgusega kokku puutunud patsientide ravimiseks vajalikud kaitsevahendid ja tingimused olemas.
Arstid tunnistasid, et rääkisid meediaga eelkõige seetõttu, et kardavad, et said abi andes ka ise kiiritada, ning loodavad, et suudavad sarnaste olukordade tekkimist sellisel viisil ära hoida.
Vene võimud on andnud juhtumi kohta vähe ja sageli vastuolulist informatsiooni. Praeguseks on teada, et plahvatuse päeval tõusis radiatsioonitase Njonoksast 47 kilomeetri kaugusel asuvas Severodvisnki linnas kuni 16 korda tavapäraset kõrgemaks, kuid samas ei olnud tegu linna elanikkonna jaoks ohtliku tasemega. Küll aga on see märk, sellest, et piirkonnas toimus sel päeval midagi ebatavalist. Ka Venemaa president Vladimir Putin on nüüdseks kommenteerinud, et uut relvasüsteemi katsetades juhtus õnnetus. Paljude sõjandusekspertide arvates oli katsetamisel tuumareaktoriga tiibrakett 9M730 Burevestnik (NATO klassifikatsiooni järgi SSC-X-9 Skyfall).
Meduza on omakorda rääkinud kiirabitöötajaga, kes oli meeskonnas, mis andis kannatanutele esmaabi enne haiglasse jõudmist, ning ühe haigla arstiga.
Päästetöötaja sõnul näevad reeglid tegelikult ette, et selliste katsetuste puhul on relvajõud juba ette hoolitsenud selle eest, et kohapeal oleks olemas nii arstiabi ja saastest puhastamise punktid ning enne haiglasse jõudmist peavad radiatsiooniga kokku puutunud patsiendid läbima mitmeid protsesse ja punkte, et nad enam ei kiirgaks. Neid reegleid aga ei järgitud ning tsiviilisikutest päästetöötajatel ja arstidel tuli kannatanutega tegeleda omatavalisi vahendeid, kusjuures relvajõudude otsustajate poolt jäeti sageli kasutamata ka piirkonnas olemas olevaid võimalusi riskide vähendamiseks.
Arst omakorda rääkis, et kui salapärased patsiendid nende haiglasse saabusid, küsisid nad sõjaväelastelt otse, kas need inimesed on kiiritust saanud, ning neile valetati, et ei ole, ning neil tuli selles ise töö käigus veenduda. Olukord oli näinud kusjuures välja nii, et kui kiirgusspetsialistid saabusid ruumi, kus meedikud patsientidega töötasid, ja mõõtma asusid, tormasid nad esimese reaktsioonina ruumist välja, sest tulemused olid tavapärasest nii palju kõrgemad.
Arstidest allikate paljastustele on Venemaa võimud kas jätnud sisulised kommentaarid andmata või on seda tehtud eriti kummalisel moel. Näiteks tervishoiuministeeriumi Arhangelski oblasti esinduse arvates sattus ühe noore arsti organismist leitud tseesiumi radioaktiivne isotoop 137 sinna ilmselt "Tai turismireisil söödud Fukushima mereandide tõttu". | Arhangelski meedikute sõnul ei hoiatatud neid kiirgavate patsientide eest | https://www.err.ee/973295/arhangelski-meedikute-sonul-ei-hoiatatud-neid-kiirgavate-patsientide-eest | Venemaa meedikud, kes andsid abi Arhangelski oblastis toimunud salapärase militaarõnnetuse kannatanutele, ei saanud relvajõududelt mingit vajalikku hoiatust ega kandnud mingit kiirguse eest kaitsvat riietust ning on nüüd mures enda tervise pärast. Osa neist on nüüd pikemalt ka meediaväljannetega suhelnud. |
"Eesti Energia on äriühing, mis peab omanikule andma kasumit. Riik peab oma äriühingutelt nõudma eeskujulikku ärikultuuri, efektiivset ning hästi toimiv ärimudelit ning Eesti Energia puhul tähendab see, et kõik tema tegevusvaldkonnad on iseseisvalt samuti kasumis," ütles Helme reedel Lääne-Virumaal toimunud Eesti Energia ASi suveakadeemial ettekandega, kus tutvustas riigi kui omaniku ootusi riigiettevõttele järgmisteks aastateks.
Helme sõnul on Eesti Energial vaja selleks, et olla pikaajaliselt konkurentsivõimeline energia tootjana ning samal ajal vähendada keskkonnakoormust, moderniseerida põlevkivienergia tootmist, samuti mitmekesistada tootmisportfelli ning suurendada taastuvenergeetika võimsusi.
Samas märkis rahandusminister, et praegune valitsus ei pea mõistlikuks põlevkivi kaevandamisest ning põlevkivienergeetikast loobumist, vaid eesmärk peaks olema innovaatiliste lahenduste abil selle olulise majandusharu viimine vastavusse tänapäevaste ootustega keskkonnasäästlikkuse vallas.
Helme sõnul on riigil plaan viia lähiaastatel läbi Enefit Greeni aktsiate avalik pakkumine ning börsil noteerimine.
Üldiste riigi ootustena Eesti Energiale märgiti rahandusministeeriumi pressiteates muuhulgas ettevõtte väärtuse kasvatamist, stabiilse dividenditulu teenimist; keskkonnamõju minimeerimist ja loodusressursside säästlikku kasutamist; energiasektori moderniseerimist ning panustamist Ida-Virumaa arengusse. | Helme: Eesti Energia peab andma riigile kasumit | https://www.err.ee/973294/helme-eesti-energia-peab-andma-riigile-kasumit | Rahandusminister Martin Helme ütles reedel, et riigi äriühing Eesti Energia peab lisaks energiajulgeoleku tagamisele olema kasumlik ettevõte, mille kõik tegevusvaldkonnad on ka iseseisvalt kasumis. Helme märkis ka, et ei pea mõistlikuks põlevkivienergeetikast väljumist. |
Sarja "Vince Staples" avaepisoodi režisööriks on Calmatic. Ka sarja iga järgneva episoodiga hakkab kaasas käima Staplesi värske singel.
"So What?" on Vince Staplesi esimene singel plaadifirma Motown Records alt. 2018. aastal novembris ilmus plaadifirma Def Jam alt tema seni viimane album "FM!".
Vaata sarja avaepisoodi siit:
Kuula lugu "So What?": | Räppar Vince Staples alustas oma veebisaatega "The Vince Staples Show" | https://kultuur.err.ee/973204/rappar-vince-staples-alustas-oma-veebisaatega-the-vince-staples-show | Räppar Vince Staples alustas veebisarjaga "The Vince Staples Show", mille iga lühiepisoodiga koos ilmub ka tema uus singel. Avaepisoodi saadab värske lugu "So What?". |
22-aastane Klein on end Roman Kožuhhovski käe all mänginud kindlaks põhimeheks ning alustas ka pühapäevast matši Tuleviku vastu algkoosseisus. Välja pidi ta tulema aga juba 19. minutil, enne mida jõudis ta omadele teenida penalti, vahendab Soccernet.ee.
"Väga tõsine vigastus ja kahjuks tuli see eriti halval ajal," kommenteeris Kožuhhovski Kleini olukorda tänasel pressikonverentsil. Ukrainlane viitas faktile, et Klein oli üks 37 mängijast, kelle oli koondise peatreener Karel Voolaid nimetanud eelnimekirja kohtumisteks Valgevene ja Hollandi vastu. Lõplik 23-pealine valik on tal veel tegemata.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Koondisekandidaadiks kerkinud Kleini lootused purustas tõsine õlavigastus | https://sport.err.ee/973293/koondisekandidaadiks-kerkinud-kleini-lootused-purustas-tosine-olavigastus | Kohtumises Viljandi Tuleviku vastu õlga vigastanud Nõmme Kalju ründaja Peeter Kleinil diagnoositi õlaliigese vigastus ning ta peab pidama pikema mängupausi. |
Rootsi finantsinspektsioon saatis juulis SEB-le ja Swedbankile teavituskirjad osana pankade rahapesujärelevalve riskide üle Eestis, Lätis ja Leedus, millele pangad peavad vastama vastavalt 2. ja 16. septembriks.
Teavituskirjad sisaldavad finantsinspektsiooni tähelepanekuid ning esialgseid hinnanguid, mis annavad pankadele võimaluse kontrollida, kas inspektsioon on faktidest õigesti aru saanud.
Inspektsiooni teatel avaldatakse uurimise tulemused plaanitust hiljem, kuna uurimise osaks on märkimisväärselt suur kogus materjali.
Eesti finantsinspektsiooni teatel on töö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pidev ning aeg-ajalt olukordades, kus järelevalvetegevus puudutab piiriüleseid pangandusgruppe, toimub see koostöös teiste järelevalveasutustega.
Näiteks teatasid Eesti finantsinspektsioon ja Rootsi Finansinspektionen selle aasta veebruaris, et alustasid koos järelevalvemenetlust Swedbanki suhtes. Inspektsiooni teatel on ka tõsi, et samasugune koos läbiviidav järelevalvemenetlus toimub ka SEB Grupi suhtes.
Finansinspektionen alustas sel aastal pankade juhtimise ja rahapesuriskide uurimist Balti riikides koostöös kohalike järelevalveasutustega, mille käigus hinnatakse pankade rahapesuriske Balti üksustes alates 2007. aastast. | Rootsi avaldab rahapesuriskide uurimise tulemused aasta alguses | https://www.err.ee/973285/rootsi-avaldab-rahapesuriskide-uurimise-tulemused-aasta-alguses | Rootsi finantsinspektsioon plaanib avaldada oma tulemused Swedbanki ja SEB rahapesuriskide uurimisest hiljemalt järgmise aasta alguseks, mis on hiljem, kui varasemalt prognoositud. |
"Eile esilekerkinud info valguses soovin siiralt vabandada kogu korvpalliüldsuse, avalikkuse ja eelkõige tulihingeliste korvpallifännide ees," lausus Visnapuu enda avalduses. "Eraldi avaldan kahetsust oma lubamatu käitumise eest U-18 noortekoondisele, nende vanematele ja korvpalliliidu juhtkonnale.
"Pühendunud inimesena kõigesse, mida ma teen, usun, et minu eksimus ei defineeri minu edasisi tegemisi ja mul on võimalus tõestada ennast tegudega," lisas äsja korvpalliliidu spordidirektoriks saanud Visnapuu.
Neljapäeval ilmsiks tulnud info kohaselt olla Visnapuu lennul Rumeeniasse tarbinud alkoholi ja sellises seisundis ka hoolealustega isiklikel teemadel vestlema kippunud, olles nõnda tekitanud ebamugava õhkkonna. Noortekoondise juhendaja sõnul tema ebaprofessionaalne käitumine meeskonna tulemustele mõju ei avaldanud. | U-18 korvpallikoondise peatreener: avaldan kahetsust lubamatu käitumise eest | https://sport.err.ee/973281/u-18-korvpallikoondise-peatreener-avaldan-kahetsust-lubamatu-kaitumise-eest | Eesti U-18 korvpallikoondise peatreener Indrek Visnapuu, kes tarbis noortekoondise sõidul Rumeeniasse B-divisjoni EM-ile alkoholi, vabandas oma käitumise pärast. |
"Ta sõidab väga kiiresti," tõdes belglane reedesele lõunapausile minnes Tänaku kohta. Hommikupooliku viimane kiiruskatse sõideti üheksakilomeetrisel teelõigul, mis koosnes suuresti sirgetest ja 90-kraadistest pööretest. "Olen üllatunud, et eelmise katse lõpus oli vahe nii suur - poolteist sekundit nii lühikesel ja lihtsal katsel," sõnas Neuville. "Aga see on osa mängust, me üritame."
Kas Neuville'il on veel midagi juurde panna? "Ausalt öeldes mitte palju. Pärastlõunal on teetingimused ka esimeste autode jaoks halvemad, loodetavasti saame temast siis kiiremad olla."
"Üritame alati sekundikümnendikke leida. Suuri muutusi on raske teha," tõdes belglane. Kuuekordset maailmameistrit Sebastien Ogier'd on avakatsetel seganud alajuhitavus. | Neuville: üllatusin, et kaotasime nii lihtsal katsel Tänakule nii palju | https://sport.err.ee/973279/neuville-ullatusin-et-kaotasime-nii-lihtsal-katsel-tanakule-nii-palju | Saksamaa rallit MM-sarja üldliidrina alustanud Ott Tänak on nelja esimese katse järel taas esikohal. Lähim jälitaja Thierry Neuville jääb temast maha 3,2 sekundiga, kolmandal kohal olev Sebastien Ogier kaotab juba 13,7 sekundit. |
"Nagu arvasin ka enne rallit, on vahed väikesed," sõnas Tänak hoolduspausile minnes. "Katsed on kiired, kõik sõidavad piiri peal. Päeva esimesel katsel ei olnud ma täiuslikus rütmis, tee oli puhas, aga mul oli veidi alajuhitavust. Pärast suutsin aga puhtamalt sõita ja keskenduda. Sõitmine läks katse-katselt paremaks."
Mida eestlane hommikupoolikul muuta sai? "Nagu ütlesin, ei olnud ma alajuhitavuse üle väga õnnelik. Pärast saime seda parandada ja usun, et tasakaal on nüüd parem."
"Saksamaal on katsete kordusläbimised alati väga keerulised, teed on räpased," sõnas Tänak pärastlõunal ootava kohta. "Üldiselt on kõik hästi, saame siit edasi minna." | Tänak hommikupoolikust: sõitmine läks katse-katselt paremaks | https://sport.err.ee/973275/tanak-hommikupoolikust-soitmine-laks-katse-katselt-paremaks | Ott Tänak alustas Saksamaa MM-ralli esimest täispikka võistluspäeva kahe katsevõiduga ning juhib nelja katse järel Thierry Neuville'i ees 3,2 sekundiga. |
Raisma läks veerandfinaalis vastamisi kaheksanda asetusega venelase Savrijan Daniloviga (ATP 656.), kellest Eesti tennisist oli tund ja 22 minutit kestnud matšis üle 6:2, 6:4. Raisma servis matši jooksul neli ässa ja tegi viis topeltviga, Danilovi vastavad numbrid olid kolm ja null.
Raisma läheb poolfinaalis vastamisi teise asetusega Usbekistani tennisisti Sanjar Faizeviga (ATP 273.), kes oli veerandfinaalis parem Alen Avidzbast (ATP 483.) 6:3, 1:6, 6:3.
Samuti veerandfinaali jõudnud Daniil Glinka (ATP 1415.) kaotas esimese asetusega Venemaa tennisistile Konstantin Kravtšukile (ATP 332.) poolteist tundi kestnud matšis 4:6, 5:7. Kravtšuk servis kaks ässa ja tegi kaks topeltviga, Glinka numbrid olid null ja üks. | Raisma jõudis Moskvas poolfinaali, Glinka langes konkurentsist | https://sport.err.ee/973269/raisma-joudis-moskvas-poolfinaali-glinka-langes-konkurentsist | Moskvas jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Kenneth Raisma (ATP 1219.) kindla võiduga poolfinaali. |
Viis aastat tagasi maadevahetuses lõpliku süüdimõistmise tulemusel maa-ameti peadirektori ametist vabastatud Kalev Kangur on leidnud omale uue tegevusala: kaks aastat tagasi maikuus asutas ta ettevõtte MV Finantseeringud OÜ, mis tegeleb võlgade sissenõudmisega.
Tema ettevõte on maha pidanud ka ühe eduka kohtulahingu, kus teda esindas ülevõetud võlasumma väljanõudmisel vandeadvokaat Maksim Greinoman, kes sai laiemale avalikkusele tuntuks katsega kaaperdada saate "Kuuuurija" kaubamärk.
Greinomani töövõit tõi Kanguri firma kukrusse laenumaksetega jänni jäänud eraisiku ja tema ainuomanduses ettevõtte üle suurusjärgus 850 000 eurot, ent see on ainus märk endise maadevahetaja ettevõtte edust.
Kuidas Kanguril ettevõtluses läheb, on keeruline öelda, sest kaks aastat tagasi asutatud ettevõte on jätnud kõik majandusaasta aruanded siiani esitamata. Juuli lõpus saatis Tartu maakohtu registriosakond seetõttu ettevõttele ka kustutamishoiatuse, milles märgib, et ettevõte ei ole esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast. Krediidiinfo andmetel ettevõte seni makse tasunud ei ole, samas pole üleval ka maksuvõlga.
Kalev Kanguri nimele on registreeritud veel teinegi ettevõte, juriidilist nõustamist pakkuv MV Holding OÜ. See on asutatud pool aastat varem ehk 2016. aasta detsembris. Ent seegi firma ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Tänavu teises kvartalis on ettevõte maksnud küll tööjõumakse summas 9.75 eurot.
Ka sellele ettevõttele on Tartu maakohtu registriosakond väljastanud kustutamishoiatuse.
Maa-ameti juhina pistisevõtmises süüdi mõistetud Kalev Kanguri teenistussuhe tööandjaga peatati maadevahetuse afääri ilmsikstulekul 2006. aastal, ent ametist vabastati ta alles 2014. aastal, kui kohtuotsus oli lõplikult jõustunud. Kanguri lõplikuks karistuseks jäi riigikohtu otsuse kohaselt neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga.
Kohtuotsuse järgi andsid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja Kalev Kangur maa-ameti juhina ehitusärimeestele pistise eest teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid saab vahetada riigikinnistute vastu. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus ja E.L.L. Kinnisvara huvides. Ärimees Einar Vettuse suhtes lõpetati menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Pistise võtmise süüdistusega oli kohtu all ka Reiljani erakonnakaaslane Ester Tuiksoo, kellele määratud karistust lõpuks kergendati.
ERR püüdis saada kommentaari ka Kalev Kangurilt endalt, kuid ta jättis päringutele vastamata. | Maadevahetuse afääri võtmetegelane Kalev Kangur hakkas võlakütiks | https://www.err.ee/972585/maadevahetuse-afaari-votmetegelane-kalev-kangur-hakkas-volakutiks | Maadevahetuse afääris pistisevõtmise eest kriminaalkorras süüdi mõistetud endine maa-ameti juht Kalev Kangur tegeleb nüüd värvikas seltskonnas võlakütina. Samas ähvardab tema ettevõtteid äriregistrist kustutamine, sest ta on jätnud siiani kõik majandusaasta aruanded esitamata. |
Algselt soovis Reformierakond istungjärgu kokkukutsumist esmaspäevaks, kuid kõigile saadikutele see aeg ei sobinud.
"Peame kahetsusega nentima, et Jüri Ratas ei ole peaministrina suutnud tagada Eesti väärikat valitsemist. Jüri Ratas ei ole suutnud moodustada valitsust, mis töötaks Eesti edasiviimise nimel," seisab Reformierakonna avalduses.
"Selle asemel on Eestil valitsus, mis alates ametisse astumisest on rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe ja lõhkunud ühiskonna sidusust. Meil on valitsus, mis kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet ja mille ebakompetentsed ministrid ületavad oma võimupiire ega pea õigusriiki mitte millekski. Meil on valitsus, mis vaatamata majanduskasvule on teinud ja tegemas kulutusi tuleviku arvelt," leiavad umbusalduse algatajad.
"Koostasime peaministrile umbusalduse avaldamiseks teksti, mille poolt on lubanud hääletada kõik Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikud ning Raimond Kaljulaid," sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas.
Riigikogu võib avaldada valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 saadikut.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 saadikut. Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus.
Kui korralisel riigikogu istungil puudub osavõtvate liikmete arvu miinimumi ehk kvoorumi nõue, siis täiendavast istungist ja erakorralisest istungjärgust peab osa võtma vähemalt 51 riigikogu liiget. Kui kohal on vähem riigikogu liikmeid, siis on riigikogu otsustusvõimetu.
Võimuliidu saadikud kavatsevad istungil osaleda, kuid täpsed plaanid tehakse järgmisel nädalal. Peaminister Ratas peab enne umbusaldushääletust vastama saadikute küsimustele.
Opositsioonis oleval Reformierakonnal on riigikogus 34 kohta, opositsioonilisel sotsiaaldemokraatidel on kümme saadikut.
Võimuliidu saadikutel on Toompeal kokku 57 häält, Keskerakonnal 26, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal 19, Isamaal 12. | Riigikogu koguneb Ratase umbusaldushääletuseks järgmisel reedel | https://www.err.ee/973256/riigikogu-koguneb-ratase-umbusaldushaaletuseks-jargmisel-reedel | Reformierakond otsustas, et taotleb riigikogu juhatuselt erakorralise istungi kokkukutsumist peaministri, Keskerakonna esimehe Jüri Ratase umbusaldamiseks järgmise nädala reedeks. Peaministri tagandamiseks opositsioonil siiski hääli napib. |
Riikliku tuumaenergiakorporatsiooni Rosatom kinnitusel toimub ujuvtuumajaama 6000 kilomeetri pikkune reis rangete reeglite kohaselt ning kohale on plaanis jõuda umbes kolme nädala pärast, vahendasid Akadeemik Lomonossoviga tutvumas käinud Soome ringhäälingu Yle ajakirjanikud.
Pevekis ootavad ujuvtuumajaama juba spetsiaalne sadam ja vajalik taristu. Elektrit peaks see hakkama tootma hiljemalt järgmise aasta alguses.
Kuigi Akadeemik Lomonossov näeb välja nagu suur reisilaev, pole tegu laevaga ning see vajab edasi liikumiseks puksiirlaevade abi.
Ujuvtuumajaam sai Murmanskist pardale ka tuumakütuse ehk põhimõtteliselt on Akadeemik Lomonossov kasutusvalmis. Reisi ajal reaktorid ei tööta. Kevadel toimunud testide ajal oli ujuvtuumajaam Rosatomi kinnitusel probleemideta töötanud.
Eestist möödus Akadeemik Lomonossov 2018. aastal, kui seda Peterburist Murmanskisse veeti.
Tuumajaamade võrdluses pole Akadeemik Lomonossov eriti võimas - selle kahe reaktori koguvõimsus on kokku 70 megavatti. Soomes asuva Olkiluoto tuumaelektrijaama ühe reaktori võimsus on näiteks 900 megavatti.
Lisaks toodab Akadeemik Lomonossov ka umbes 50 gigakalorit soojust tunnis ehk selle ujuvtuumajaama abil saab pakkuda kütteteenust umbes 100 000 elanikuga linnale.
Kuivõrd turvaline on Akadeemik Lomonossov?
Ujuvtuumajaama turvalisuse üle on juba pikemat aega vaieldud.
Näiteks Norra keskkonnakaitseorganisatsioon Bellona ja Greenpeace on projekti kritiseerinud.
Bellonale teeb kõige rohkem muret Akadeemik Lomonossovi sobivus mereliikluses Põhja-Jäämere tingimustes. Greenpeace on ujuvtuumajaama aga nimetanud "Tšernobõliks jääl".
Akadeemik Lomonossovi asejuht organisatsioonide kriitikat kommenteerida ei soovinud, kuid kiitis omalt poolt tuumajaama moodsat tehnoloogiat. "Ma pean seda täiesti turvaliseks," sõnas ta.
Soome kiirgusohutuskeskuse projektijuht Kim Söderling kommenteeris, et samas turvareeglid kehtivad nii maismaal asuvatele tuumaelektrijaamadele kui ka Akadeemik Lomonossovile.
Kuna nimetatud tuumajaam on ka keskmisest oluliselt väiksem, olevat ka ohud selle võrra väiksemad.
Ujuvtuumajaam hakkab Tšuktšimaal asendama kaht vana elektrijaama - Bilibinski tuumajaama ja kivisütt tarbivat Tšaunski elektrijaama.
Kuigi Rosatom pole avalikustanud, kui palju 12 kuud valminud Akadeemik Lomonossov maksma läks, usuvad eksperdid, et selle ehitamine maksis kuni 450 miljonit eurot. Rosatom loodab, et ujuvtuumajaamu õnnestub tulevikus ka välismaale müüa. | Vene ujuvtuumajaam alustab teekonda Põhja-Jäämerel | https://www.err.ee/973265/vene-ujuvtuumajaam-alustab-teekonda-pohja-jaamerel | Venemaa ujuvtuumajaam Akadeemik Lomonossov alustab peagi teekonda Murmanskist mööda Põhja-Jäämere rannikut Venemaa kirdeossa, kus hakkab tootma elektrit Tšuktši autonoomses ringkonnas asuvale Peveki linnale ja seda ümbritsevale Tšauni rajoonile. |
"Rauno on suure südamega võitleja ning aitab meid väljaku mõlemas otsas. Ta on motiveeritud ning meil on hea meel, et ta mängib nüüd Valgas," sõnas klubi peatreener Marko Zarkovic Korvpall24.ee portaalile pärast kinnitamist, et mängumehe allkirjad on lepingul all.
Pikalt II liiga pallinud Meerits siirdus 2017/18 hooajal BC Kalev/Cramo I ridadesse, kus tema hoog vaatamata kõvemale konkurentsile eriti ei raugenud. 21 kohtumisega tõi ta 2018/19 hooajal keskmiselt 19 punkti, 7,7 lauapalli, 2,1 söötu, 1,8 vaheltlõiget ja meelitas vastastelt 5,2 viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Valga-Valka toob meeskonda madalamate liigade tähe | https://sport.err.ee/973262/valga-valka-toob-meeskonda-madalamate-liigade-tahe | Reedel kinnitas Valga-Valka/Maks&Mooritsa korvpalliklubi, et tiimiga liitub viimastel aastatel madalamates liigades säranud 29-aastane ääremängija Rauno Meerits. |
Umbususalduse arutelu toob peaministri Jüri Ratase riigikogu kõnetooli, kus ta saab pidada kahekümneminutilise ettekande ja peab vastama riigikogu liikme kahele suulisele küsimusele.
Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid tuletas riigikogu praeguse koosseisu avaistungil oma kõnes meelde Eiki Nestori sõnu: "Riigikogu puldist kõneled Sa oma rahvaga. Mitte kunagi ainult selle saaliga siin. Mitte kunagi selle inimesega, kes on Sulle küsimuse esitanud. Mitte kunagi ainult selle inimesega, kes siin saalis küsides on Sind pilganud või isegi solvanud. Siit puldist kõneldakse oma rahvaga ja ainult oma rahvaga."
Riigikogu istung on avalik, seda saab jälgida rõdult, seda kantakse üle mõnikord televiisoris ja raadios, see stenografeeritakse ja protokollitakse ning jääb Eesti Vabariigi ajalukku.
Umbusaldusavaldusele allakirjutanud tahavad küsida nii, et peaminister vastaks kogu rahvale.
Ühest riigist teeb demokraatliku riigi põhiseaduses sätestatud võimuorganite tasakaal, meil on võim jaotatud riigikogu, presidendi ja valitsuse vahel. Meil on sõltumatu kohus ja sõnavabadus. Ka ametnikud annavad esimesel ametisse nimetamisel tõotuse olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
Kui võim ei oleks jagatud paljude vahel, vaid jäetud üksikute käsutada, oleks meie riigikorraks autokraatia, senjööri valitsus, aga seda ei ole soovinud ei Eesti riigi rajajad ega nüüdsed valijad.
Kahtlemata on politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile lahkumisavalduse lauale surumine, ametnike survestamine vassimisele oma võimupiiride jäme ületamine Martin Helme poolt, see on ebapädev, ebaseaduslik ja ebainimlik.
Iseenesest ei ole ju vahet, kas minister käitus rumalalt, pahatahtlikult, omakasupüüdlikult või kõik kokku. Igal juhul on tulemuseks rünnak demokraatia vastu, mis sunnib iga Eesti inimest endalt küsima, kes on järgmine ja kas järgmine ametnik suudab jääda ustavaks põhiseadusele nagu Elmar Vaher ja mitte taanduda.
Kas selline käitumine Martin Helme poolt ei peaks mitte saama hukka mõistetud tema valitsuse liikmete hulgast väljaarvamisega? Veelgi suurem küsimus on see, kas kõik see sündis Jüri Ratasega kooskõlastatult nagu kirjutas oma Facebooki lehel Moonika Helme? Ma väga tahaks, et see vastus oleks eitav.
Riigikogu koguneb järgmisel reedel umbusaldushääletusele, et peaminister vastaks kogu Eesti rahvale. | Annely Akkermann: Jüri Ratase umbusaldamine on tõesti möödapääsmatu | https://www.err.ee/973242/annely-akkermann-juri-ratase-umbusaldamine-on-toesti-moodapaasmatu | Opositsioonis on erakonnal üsna vähe võimalusi valitsuse tegevust mõjutada. Mõjukaim neist on umbusaldusavaldus peaministrile, mida tasub teha põhimõtteliste väärtuskriiside korral, kirjutab Annely Akkermann. |
Basel AML Index on selle koostajate kinnitusel ainus mittetulundusorganisatsiooni poolt koostatud sõltumatu ja uuringutele põhinev indeks, mis reastab riigid lähtudes sellest, kui suur on seal risk rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (ML/TF).
Riikide hindamisel arvestatakse nii süsteemi, mis on loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, kuid ka seonduvaid asjaolusid nagu korruptsioonitase, laiemad finantssektori reeglid, avalik läbipaistvus ning juriidlised ja poliitilised riskid.
Tabelis esikohal ehk riigiks, kus on kõige lihtsam tegeleda rahapesu või terrorismi rahastamisega, on Mosambiik. Järgnevad Laos, Myanmar, Afganistan ja Libeeria. Kõrgeima rahapesuriskiga riigiks Euroopas on 25. kohal olev Serbia. Ukraina on 37., Venemaa 48. ja USA 72. kohal. Suurima rahapesuriskiga Euroopa Liidu liikmesriigiks on 74. kohal olev Küpros.
Nagu mainitud, on väikseima rahapesuriskiga riigiks ehk riigiks, kus rahapesu vastu on astutud kõige tõhusamaid meetmeid, viimasel ehk 125. kohal olev Eesti. Eestist vahetult kõrgemal on tabelis vastavalt Soome, Uus-Meremaa, Makedoonia ja Rootsi. | Raport: Eesti on väikseima rahapesuriskiga riik maailmas | https://www.err.ee/973255/raport-eesti-on-vaikseima-rahapesuriskiga-riik-maailmas | Mõttekoja Basel Institute of Governance käesoleva aasta raportis nimetatakse Eestit 125 vaatluse alla võetud riigi seas kõige väiksema rahapesuriskiga riigiks. |
Eesti legendide meeskonna ridades jooksevad väljakule ekskoondislased Toomas Tohver, Marko Kristal, Teet Allas, Jevgeni Novikov, Janek Meet, Aleksandr Puštov ja Andrei Borissov ning kohalikud tugevdused Oleg Kurotškin, Maksim Gruznov, Stanislav Kitto, Andrei Škaleta, Aleksei Jagudin, Konstantin Karin, Aleksandr Marašov, Aleksandr Tarassenkov, Pjotr Januskevits, Viktor Januskevits, Sergei Akimov ja Azat Ziyazov.
1984. aasta Zeniti kuldsest meeskonnast saabuvad Narva Arkadi Afanasjev, Sergei Dmitriev, Yuri Zheludkov, Aleksander Zakharikov, Gennadi Timofeev ning Boris Chukhlov. Samuti kuuluvad võistkonda Konstantin Ivanov (1981–1984, 1987–1989, 1993), Alexander Kanishchev (1986–1987), Dmitri Radchenko (1988–1990), Oleg Dmitriev (1990-1998), Andrei Manannikov (1992), Aleksandr Spivak (2000-2007), Andrey Pletnev (1995), Konstantin Lepekhin (1996-2002), Valeri Tsvetkov (2000-2005) ja Denis Ugarov (1994-2003). Teistest Peterburi jalgpalliveteranidest ja treeneritest võtavad mängust osa Sergei Protasov, Aleksander Kamenev, Juri Oganesyan, Jevgeni Palejev, Aleksandr Aleksandrov. Võistkonda tugevdab ka tuntud Sergei Kiriakov.
Kreenholmi staadion avatakse 24. augustil kell 14.30. Päeva vältel esinevad erinevad muusika- ja tantsukollektiivid nii Narvast kui ka mujalt.
Programmiga tehakse algust kell 15.00 ning kell 16.00 saab avavile Eesti ning Peterburi Zeniti legendide heitlus. Mängu kohtunik on Valeri Vinogradov, keda abistavad Igor Kübarsepp ja Dmitri Vinogradov.
Orienteeruvalt kell 17.20 algab taas muusika- ja tantsuprogramm ning kell 18.30 tehakse algust Premium liiga kohtumisega JK Narva Trans – Tallinna FC Flora. | Laupäeval jooksevad Narvas väljakule Eesti ja Zeniti legendid | https://sport.err.ee/973244/laupaeval-jooksevad-narvas-valjakule-eesti-ja-zeniti-legendid | Sel laupäeval, 24. augustil toimub Narva Kreenholmi staadionil suur jalgpallipäev, mille raames peetakse sõpruskohtumine Eesti ning Peterburi Zeniti legendide vahel. Üritus kulmineerub Premium liiga kohtumisega, kus kohalik JK Narva Trans võõrustab Tallinna FC Florat. |
See oli armaada, millega võrreldavat ei laevade arvult ega suuruselt Hiina ei suutnud uuesti välja panna enne 20. sajandit. Yongle on peamiselt tuntud kui Pekingi Keelatud Linna ehitamise algataja. Lasknud ehitada laevastiku, rahastas ta ka seitset maadeavastus- ja kaubandusreisi, millest kaugeimad jõudsid Hea Lootuse Neemeni Lõuna-Aafrikas (Hiinas levinud legendide kohaselt olevat purjetatud ka Ameerikasse). Neljandalt selliselt reisilt naasnud Zheng He hiigelsuured puulaevad tõid koju ka kaelkirjaku, kes oli saadud kingiks Malindi (praegu Keenia osa) diplomaatidelt.
Kaelkirjak jättis Yonglele nii sügava mulje, et ta laskis oma õuekunstnikul seda maalida. Pildil kukkus kaelkirjak välja mütoloogilise olendi qilin 'i sarnane ja õukond hakkas Yongled veenma, et see ongi qilin – ükssarvikutaoline olend, kelle füüsiline ilmumine pidi tähendama taevaste vägede soosingut suurele keisrile. Yongle olevat küll eitanud, et tegemist on qilin 'iga, kuid lasknud tuua üksikule loomale somaali kaupmeestelt paarilise. Nii olevat õukond jäänud ikkagi uskuma, et tegemist ongi qilin 'iga. Yongle reisid, kus maadeavastamise kõrval käis ka kõva kauplemine, laiendasid oluliselt nn meresiiditeed, kuid pärast Yongle surma pöördus Hiina tagasi isolatsioonipoliitika juurde. Läks mööda üle viiesaja aasta, enne kui Hiina draakon kogu oma vägevuses qilin 'i külastama tuli.
20. sajandi teisel poolel hakkasid kommunistlikud riigid tundma huvi Aafrika iseseisvusliikumiste vastu ja neist meelepäraseid toetama või siis vähemalt tegutsema selle nimel, et need muutuksid kommunistlikule leerile meelepäraseiks. Esialgu liikus Hiina selles osas NSV Liidu kiiluvees, kuid Moskva ja Pekingi suhete halvenedes tekkisid kummalgi omad protežeed. Somaalia-Etioopia konfliktis näiteks asus Hiina lõpuks toetama Somaa-liat ja NSVL Etioopiat. Aktiivselt pidi Hiina RV Aafrikast sõpru otsima selleks, et ÜRO-st ja selle julgeolekunõukogust välja tõrjuda asutajaliige Hiina Vabariik (Taiwan), mis sai teoks 1971. aastal. Ühe Hiina doktriini maksmapanekuks Aafrikas tuli Hiinal välja panna nii mõndagi – arste, relvi ja raha. Aga Mao Zedongi Hiina oli majanduslikult nõrk ja ta toonane mõju Aafrikas suhteliselt väikene. Võib öelda, et suures osas susserdas Hiina Aafrikas üsna teisejärguliste sissidega, kes püüdsid Hiinale ebameeldivate valitsuste vastu mässata. Isegi Kuuba, kel olid nimetamisväärsed sidemed 17 Aafrika riigiga ja kes osales tõsiselt kolmes relvakonfliktis, suutis toona Mustal Mandril rohkem punast tolmu üles tõsta kui taevapojad. Hiina avastas Aafrika tegelikult ikkagi pärast Den Xiaopingi reforme, mis majanduse kasvama panid. Sedapuhku polnud Hiina huvi Aafrikas levitada kommunismiideoloogia Hiina versiooni, vaid tõsiselt äri teha. 1990. aastatel hakkas formeeruma Hiina uus pikaajaline majandusstrateegia – kui 1978. aastast alates oli panustatud välisilmale avanemisse (gaige kaifang) ja väliskapitali ligitõmbamisse (yin jinglai 'sissetoomine'), siis nüüdsest sai printsiibiks zou chuqu ('väljaminemine'), mis tähendas uute turgude ja investeerimisvõimaluste otsimist, kuid pikemas perspektiivis püüti leida ka energia- ja kõikvõimalikke teisi tooraineressursse. Hiina majandussidemeid hakati arendama süstemaatiliselt ning taasloodi sidemed Hiina diasporaaga maailmas. Ja lääneriikide koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riigid tegid uksed Hiinale külalislahkelt lahti. Kui 1980. aastal oli Hiina-Aafrika kaubanduse kogumaht 1 miljardi dollari ringis, siis 2006. aastaks tõusis see 55 miljardini ning jätkab hoogsat ja sihikindlat kasvu, jõudes 2018. aastal 204 miljardini.
Hiina president Xi Jinping tuli 2013. aastal välja uute algatustega "Siiditee majandusvöönd" ja "21. sajandi meresiiditee", mille ühiseks nimeks sai Uus Siiditee. Hiina loodab uue hiidprojektiga taasluua Hiina iidse Siiditee Euroopasse ja Aafrikasse, investeerides umbes triljon dollarit kaubandustaristusse. Tänavu aprillis toimunud Siiditee foorumist võtsid osa 37 riigi liidrid, keda Hiina üritas veenda, et hiigelprojekt ei aja selles osalevaid riike võlaorjusesse. Palju kasutati selles kontekstis ennekuulmatut retoorikat nagu "nullkorruptsioon, roheline, multilateraalne, kvaliteetne, jätkusuutlik" jne.
Väheke enne Siiditee foorumit, 2018. aasta septembris, toimus Hiina-Aafrika koostööfoorumi tippkohtumine, kus oli kohal valdav enamus Aafrika 55 riigi juhtidest. Seal teatas Hiina plaanist käia Aafrika arenguks lähiaegadel välja 60 miljardit dollarit (20 miljardit riiklikke laene, 15 miljardit abi, veel 15 miljardit kahe erifondina ning 10 miljardit erasektori laenudena).
Suurem osa Aafrika riikidest sõltub endiselt tooraine ekspordist ja vajab suuri investeeringuid taristusse. Kui tooraine hinnad maailmaturul pärast buumiaastaid (2005–2007) taas langesid, vähenesid ka valuutatulud. Paljud juba niigi võlgades riigid võtsid taas dollarilaene ja laenukoormus kasvas sedamööda, kuidas nende valuutad dollari suhtes väärtust kaotasid. Investeeringud Aafrika riikide infrastruktuuri ei ole sageli olnud ja pole praegugi piisavalt tasuvad – ehitatavad objektid on kas liiga pika tasuvusajaga või lihtsalt tarbetult pompoossed. Viimase kohta on heaks näiteks 400 miljoni dollarilise eelarvega Sierra Leone lennujaama ehitamise plaanid, mille uus president Julius Maada Bio Maailmapanga ja IMF-i hoiatuse peale tühistas.
2005. aastal kustutas G8 18 maailma kõige enam võlgadesse sattunud riigi võlakoormad ühtekokku 40 miljardi dollari väärtuses. Nende hulka kuulus tervelt 14 Aafrika riiki: Benin, Burkina Faso, Etioopia, Ghana, Madagaskar, Mali, Mauritaania, Mosambiik, Niger, Rwanda, Senegal, Tansaania, Uganda ja Sambia. G8 lubas kustutada ka paljude teiste raskustesse sattunud riikide võlad, tingimusel et nood liberaliseerivad oma majandust, ohjeldavad korruptsiooni ning kärbivad riigieelarveid. Näiteks Nigeeria võlg rikaste lääneriikide ees oli peaaegu sama suur kui kõigi teiste, juba maksuvabastuse saanud riikide võlad kokku. Mainitud tingimuste täitmiseks on aga vähesed riigid midagi olulist teinud ja hiljem on nad eelistanud võtta hoopiski tingimusteta laene Hiinalt või siis erainvestoritelt. Toonane võlgade kustutamine aga tegi Aafrika riskiinvestoritele korraga väga atraktiivseks – kui on olemas teatav lootus, et rahvusvahelised finantsinstitutsioonid riikidele pankroti korral appi tulevad, on muidugi mugav laenata ja investeerida. Ühesõnaga, riikide eeldused võlaorjusesse sattuda on Aafrikas enam-vähem samasugused, nagu need olid mõned kümnendid tagasi. Praegusel hetkel on Aafrikas taas 18 riiki, kelle laenude kogumaht ületab 50% sisemajanduse kogutoodangust. Maailmapanga andmeil on Aafrika riikide välisvõlg jõudnud 2018. aasta lõpuks 417 miljardi dollarini. Umbes 20% Aafrika valitsuste välisvõlast kuulus Hiinale, millega oli Hiinast saanud Aafrika suurim võlausaldaja. Koos erasektori laenudega on võlakoorem hiinlaste ees veelgi suurem.
Peaaegu igas Aafrika riigis on Hiinal käsil mitmeid taristuprojekte. Ehitatakse sadamaid, maanteid ja raudteid, lennujaamu, tamme, elekrijaamu, sildu, koole, jalgpalliväljakuid jne. Kõiki neid ei finantseerita laenudest – sageli on riigid tasuks investeeringu eest loovutanud hiinlastele mingiks ajavahemikuks maavarade või muude loodusrikkuste kasutamise õigused.
Paratamatult tekib küsimus, mida Hiina Aafrikalt tahab? Tundub, et kõike: strateegilist asendit, naftat, haruldasi muldmetalle, puitu, kala… Tegelikult näib Hiinale täitsa hästi sobivat ka see, kui riigid üksteise järel lihtsalt tema lõa otsa satuvad. Hiina strateegilisi huve väljendab hiljuti Djiboutisse Doralehi sadama kõrvale rajatud sõjaväebaas, mis asub vaid tosina kilomeetri kaugusel USA Camp Lemonnier' baasist.
Hiina riik ei saa muidugi Aafrikat otsesui paljaks röövida, ta püüab püsida positiivses progressiretoorikas ja annab tegelikult riikidele päris palju välisabi, kohalikele elanikele tööd ning ehitab valmis objektid, mis seni on tundunud veidike ulmelistena – kasvõi seetõttu, et vajaduse korral suudab vaid Hiina hulgi oma tippspetsialiste väga lihtsates tingimustes majutada ja niiviisi keeruliste projektide hinnad kordades alla lüüa. Ehkki Hiina ise sedalaadi statistikat avaldama ei kipu, eraldas Hiina organisatsiooni AidData andmetel ajavahemikus 2000–2014 erinevatele riikidele tagastamatut abi üldse 75 miljardit dollarit ja andis turuintressidest soodsamalt laenu 275 miljardit dollarit ehk ühtekokku 350 miljardit dollarit (USA tegi seda samal ajavahemikul kokku 424 miljardit dollarit), ligi pool sellest Aafrikale. Võib kindlalt öelda, et praegusel hetkel panustab Hiina Aafrika haridusse mitmel erineval tasandil rohkem kui ükski teine riik. Lääneriikide humanitaartöötajad heidavad oma valitsustele sageli ette, et nood ei taha abiprojekte Hiinaga koordineerida – koos toimetades suudetaks kindlasti tõhusamalt ja suuremaid asju korda saata.
Muidugi on aja jooksul olnud kuulda palju nurinat Hiina projektide kvaliteedi üle ning ka täiesti ebaõnnestunud projektidest on näiteid küllaga. Näiteks hakkas hiinlaste ehitatud haigla Angolas Luandas kohe pärast valmimist pragunema ja tuli uuesti ehitada. Ja muidugi on nii mõnegi Aafrika riigi puhul kerkinud küsimus, milleks Hiina abiraha õieti kulutatakse. Nii näiteks on arvatud, et Zimbabwele antud tagastamatu abi eest ostis Robert Mugabe režiim relvi – ning seda nimekirja võiks õige pikalt jätkata.
Hiina riiklike huvide kõrval aga on Aafrikas üha enam esindatud erakapital ning üha rohkem inimesi läheb Aafrikasse lihtsalt õnne otsima – just Aafrika on tänapäeval tuhandete võimaluste maa, kus saab ka väikeselt alustades äri kiiresti kasvatada. Ning siin on sidemeid omades võimalik sahkerdada mistahes loodusvaradega, üha suuremaid mõõtmeid on võtmas kõikvõimalikud kriminaalsed tegevused.
Neist tuntuim on muidugi vandliäri. Hiinlastel on nõrkus elevandiluu vastu ja igas riigis, kus elab Aafrika elevante, seab end salamisi sisse ka mõni vandlit kokkuostev taevapoegade grupeering.
Elevandiluu kilohind tõusis 2014. aastal Kagu-Aasia turgudel 2100 dollarini (muide, ninasarviku sarve kilohind on üle 100 000 dollari, kõrgem kui plaatinal). Suure isaelevandi üksainus võhk võib kaaluda kuni 90 kilo, kuigi üldiselt pole nii kalleid võhakandjaid enam kuigi palju elus ja võhkade keskmine kaal langeb pidevalt. Ehkki suurem osa võha hinnast jääb vahendajate taskusse, on siiski selge, et ühe suurema veretööga võib Aafrika salakütt teenida summa, mida enamik Musta Mandri elanikest ei aja kokku ka kogu elu tööd rabades. Vahepeal tundus, et Hiina vandliparunid üritavad elevandiluu hinda eriti võikal moel veelgi tõsta – Zimbabwe ja Mosambiigi rahvusparkides mürgitasid äraostetud pargivahid elevantide joogikohti ilmselt lihtsalt selleks, et elevante jääks vähemaks ja seega võhkade hind veelgi kasvaks. Õnneks keelustas Hiina kogu kauplemise elevandiluuga. Pärast keelu jõustumist on sertifikaadita toorvandli hind ka mustal turul veidi langenud, mis on märk sellest, et suurem osa hiinlastest ei soovi siiski oma fetišeid hankida seadusega pahuksisse minnes.
Aafrika elevandil ei lähe hästi. 1980. aastatel arvati neid londilisi kogu mandril elavat umbes 1,2 miljonit, millest praeguseks on järel alla kolmandiku. 1990. aastal võeti CITES-i (Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni) raames vastu otsus vandlikaubandus täielikult keelata. Keeld näis toimivat hästi – 90ndatel vähenes elevantide salaküttimine oluliselt. Kahjuks otsustati 1997. aastal taas lubada mõnedel riikidel paisata turule salaküttidelt konfiskeeritud elevandiluuvarud ja see otsus käivitas vandlituru uuesti. Hiinas kasvas rikkus just sel ajal jõudsalt ja uusrikkad hiinlased soovivad oma vastselt omandatud head elujärge välja näidata. Praegu soovivad Botswana, Angola, Zimbabwe ja Sambia ühiselt oma elevandiluuvarud maha müüa ning see võib kiskuda elevandid uude hävingupöörisesse.
Ninasarvikutega on lood veelgi hullemad: imetabane hiina traditsiooniline meditsiin on tänaseks viinud teravmokk-ninasarvikud väljasuremise piirile ja laimokk-ninasarvikud lähenevad sellele suure kiirusega. Tapetud ninasarvikute sarved on pulbriks jahvatatud ja alla neelatud, ilma et keegi sellest kuidagi tervemaks, ilusamaks, targemaks või seksikamaks oleks saanud. Lisaks on suur hunnik süüdimatute inimeste raha liikunud kurjategijate kätte ning viimase kümmekonna aasta jooksul on tapetud umbes tuhatkond pargivahti või muud ninasarvikute turvamisega tegelenud inimest.
Võib muidugi fantaseerida, kuidas õpetada hiinlasi ninasarvikute sarvede asemel omaenese küüsi närima (küünte keratiin on praktiliselt identne ninasarviku sarve keratiiniga), ja kui näritav peab just sarv olema, saaks tänapäeva tüvirakkude tehnoloogiat kasutades igale huvilisele isikliku sarve nina peale kasvama panna. Paraku pole hiina meditsiini jaoks ravimi keemiline koostis oluline, peaasi, et ta sisaldab vägeva looma chi 'd, eluenergiat, millesse uskumata sarvel muidugi toimet polegi. Räägitakse, et väga sageli on ninasarviku sarve ostjad mõne hääbuva inimese omaksed, kes tahavad armsale kaasale, isale või emale kalli ravimi soetamisega näidata, kuivõrd nad temast hoolivad. Veelgi pahaendelisem tõsiasi on, et ka ninasarviku sarvest nipsasjade järele on tekkinud üha suurenev nõudlus, seda eriti Vietnami uusrikastest kurjamite seas, kes tegutsevad hiinlastega käsikäes. Ja neid ei peata miski – isegi täielikult tarastatud ja põhimõtteliselt hoolikalt valvatud, kuid korruptsioonist vaevatud Krügeri rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis tapeti näiteks ainuüksi 2016. aastal 662 ninasarvikut (ja seal arvatakse kokku elavat vähem kui 500 teravmokk- ja umbes 6500 laimokk-ninasarvikut). Seetõttu on väga raske uskuda, et ninasarvikutel võiks looduses enam tulevikku olla.
Sama teed elevantide ja ninasarvikutega kaovad ka pangoliinid ehk soomusloomad. Nende soomused on hinnatud arstim hiina meditsiinis. Pangoliini hõrku liha aga peetakse nii Hiinas kui ka Vietnamis luksusroaks. Mida vähemaks jääb pangoliine, seda suuremaks muutub mustal turul nõudlus nende järele ja tõuseb hind. Soomusloomad on vastupidavad loomad ning neid smugeldatakse salaja Hiinasse ja Vietnami, rahvusvaheline kauplemine pangoliinidega on keelatud. Kahjuks pole keelatud pangoliini soomustega kauplemine Hiina apteekides, mis väidetavasti toimub vanade varude arvelt. Siiski on Hiina praegu korraldamas pangoliinisoomuste varude arvelevõttu.
Hiina himud ei ole piirdunud üksnes elevandiluu, ninasarvikusarvede ja soomusloomade soomuste ja lihaga. Hiina himustab madusid, kilpkonni, lõvide ja leopardide luid, niiluse ahvenaid, vääris- ja rämpspuitu, muldmetalle, poolvääriskive, jõehobuhambaid, Mosambiigi külakoeri… Muidugi ei piirdu Hiina isud üksnes Aafrikaga, samavõrd ihaldusväärsed on Amasoonia jaaguarikihvad ja aarad, kõikide maailma merede merihobukesed ja haiuimed, Siberi ja Kanada karude käpad ja sapipõied, Mehhiko lahe totoaba 'de sapipõied, Vahemere-äärsete maade põlispuud…
Hiina meditsiin on mäletamatutest aegadest tundnud eijao 'd. See on eeslinahkade keetmisel saadav želeetaoline võie, mida kasutatakse toonikumina nõrkuse ja unetuse puhul, veritsuse vastu ja kuiva köha puhul. On kaheldav, kas need vaevused on muutunud sagedasemaks, igal juhul on Hiinas ja mujalgi maailmas mootorveokite kasutamise tõttu vähenenud eeslite arv. Hiinlaste ostujõud on aga suurenenud ja apteekrid on teinud mõnedele toodetele võimsaid reklaamikampaaniaid ning see on suurendanud ka nõudlust eijao järele. Eeslinahku ostetakse nüüd kokku kogu maailmast, kuid erilise löögi all on Aafrika, kust seda tooret saab odavamalt – vaatamata sellele, et näiteks Keenias on eeslinaha hind viimasel aastakümnel suurenenud üle neljakümne korra. Nii ostavadki hiina tapamajad Aafrikas sadade tuhandete kaupa kokku eesleid. Ajakirjanduses on eijao 'd nimetatud uueks vandliks.
Ajavahemikul 2011–2016 vähenes Botswanas eeslite arv 60% ja Lesothos viiendiku võrra. Ehkki vaeseid põllumehi ei saa süüdistada, kui nad müüvad oma väärtusliku veolooma raha eest, mis on kümneid kordi suurem, kui eesel kunagi on maksnud, ei müü eesleid enamasti omanikud, vaid vargad. Kui Mali seadis eeslite tapmisele 2016. aastal piirangud, hakkasid kuritegelikud sündikaadid Mali eesleid läbi Burkina Faso Ghanasse tapale ajama. See on veelgi kasumlikum äri, sest eesel, kes Malis või Burkina Fasos maksab umbes 90 dollarit, toob Ghanas sisse ligi 195 dollarit. Mitmed Aafrika riigid, sh Botswana, on praegu eeslinahkade ekpordi keelanud.
Hiinlaste tegevus kalanduse vallas võib võtta väga veidraid vorme. Taevapojad on juba vaat et tühjaks püüdnud kogu rannikumere nii Musta Mandri India kui ka Atlandi ookeani poolsetel randadel ning nüüd jõudnud ka sisevetele. Täiesti isevärki kalamehejutte võib rääkida Aafrika riftijärvede, näiteks Victoria järve kohta.
Victoria järve kunagine liigirikkus on saanud tugevasti raputada. Kohalikud väiksemad tilaapialiigid on suures osas asendunud sissetoodud suurema niiluse tilaapiaga. Kuid kõige põhjalikumalt on järve kalastiku pahupidi pööranud niiluse ahven, kellele 1950. aastatel tee järve lahti tehti. Ahvenad ei elanud tegelikult siit üldse väga kaugel: Niiluse üks haru, Victoria Niilus, saab järvest alguse, ning niiluse ahvenad elasid Murchison Fallsi kärestikest allavoolu, kust britid nad ülemjooksule asustasid. Järveni jõudis kala 1960. aastate alguses ning sigis ja kasvas seal edukalt. Tavaliselt jääb niiluse ahvenate kaal alla 40 kg ning neis vetes, kus kalu palju püütakse, võib rahul olla juba viiekiloste purikatega. Seal, kus kaladel on rikkalik toidulaud ning kus neid eriti ei püüta, võivad kalad tunduvalt suuremaks kasvada. Victoria kalurid püüdsid niiluse ahvena järve tulemise aegu kalu traditsiooniliste kalapüünistega, mis olid mõeldud kuni peopesasuuruste tilaapiate, mitte nuumsea mõõtu kalade püügiks. Kui kalurid hiidkalade olemasolu avastasid ja nende püüdmiseks sobiva varustuse soetasid, vinnati 1970. aastatel Victoria järvest harukorril isegi kuni 200 kilo raskuseid kalu. Uganda türanni Idi Amini valitsemisaja tipul levis rahva seas kuuldus, et ahvenad on end hirmuvalitseja ohvritest suureks söönud. Pole päris võimatu, et hiidkalad inimlihast tõepoolest osa said. Idi Aminil oli residents väikesel Makusu saarel Entebbe lähedal, kus Aafrika üks kurikuulsamaid diktaatoreid puhkamas käis. Hirmuvalitseja võttis ka puhkusele tööd kaasa, piinates ja tappes saarel oma oletatavaid ja tegelikke vastaseid. Laibad oli mugav krokodillide ette heita – need tegid vees vihurina pööreldes ohvrid suupärasteks tükkideks. Kuigi kalad võisid toona krokodillide laualt palukesi püüdes süngest söömaorgiast osa saada, oli niiluse ahvenatele järves kaetud siiski märksa mugavam bufeelaud – esialgu oli siit võtta rohkesti nii tsihliide kui ka tilaapiaid, erinevaid karplasi, sägasid, guraamisid, sardiine, elevant- ja kopskalu.
Nagu öeldud, olid Victoria järve kalurid enne niiluse ahvena ilmumist püüdnud lahjasid ja luiseid tsihliide, mille püük eriti kukrut ei täitnud. Lühikese aja jooksul muutusid kalasaagid järvest mitmekümnekordseks. Suurte niiluse ahvenate fileed hinnatakse kogu maailmas ja nii kerkisid järve äärde külmhooned, kust saak edasi Euroopasse, Jaapanisse, Hiinasse ja Iisraeli saadeti. Victoria kalanduse käivet hinnati 1980. aastatel sadade miljonite dollarite suuruseks. Osteti uusi kalapaate ja traalereid, kaluriks hakkasid silma pilgutamata ka põlised kuivamaarotid. Suured kalad andsid tööd ja leiba paljudele tuhandetele inimestele – isegi niiluse ahvenate pead, vähest liha kandvad luud ja nahk suitsetati ning müüdi Tšaadi ja Kongosse mugongowazi nime all. Kongos läksid hämaratel, maagiaga seotud asjaoludel kaubaks koguni suurte kalade silmamunad.
Niiluse ahvena toodud kullavihm ei kestnud kaua, kuid ootamatult on sellele padule järgnenud järelsabin – Hiinas on hakatud himustama niiluse ahvena ujupõisi, mida peetakse afrodisiaakumiks.
Hiinlaste himu teatud kalade ujupõite järele on juba viinud väljasuremise piirile Mehhiko lahes elava kala totoaba ning sellega seoses praktiliselt tapnud pringliliigi vaquita, kes upub totoaba -võrkudesse. Kuna totoaba 'de ujupõied on muutunud turul järjest haruldasemaks ja kallimaks, on hinda tõusnud niiluse ahvenate põied. Uganda kalur saab nende eest ülesostjalt päris kopsaka tasu. Seetõttu jahivad kalurid ka suhteliselt väikeseid kalu. Nagu sellest poleks veel küllalt, on hiinlased hakanud importima Victoria-äärsetesse riikidesse Hiina kalakasvatustes toodetud külmutatud kala, sealhulgas ka tilaapiat. Hiina kala import Keeniasse on juba laostanud suure osa Victoria järve ääres elavatest Keenia kaluritest, sest hiinlased suudavad kala pakkuda märksa odavamalt. Uganda kalaturule on taevapojad alles sisenemas. Päris viimasel ajal on Uganda ajanud jalule lausa sõjaväe, et takistada alamõõduliste niiluse ahvenate väljapüüki.
Ohtralt veab Hiina Aafrikast välja metsa. Tavalise tarbepuidu kõrval smugeldatakse laevadele ka ekspordipiirangutega väärispuitu. On ka selliseid puiduliike, mille väljavedu on üldse keelatud, kuid konteineritesse on tavalise puidu vahele võimalik peita kõike, mida tarvis – seest õõnestatud palgid on sageli ka vutlariks, milles viiakse Aafrika sadamatest välja elevandiluu. Mosambiigis oli 2013. aastal 76% eksporditavast puidust raiutud illegaalselt, 93% sellest viidi Hiinasse. On hinnatud, et ajavahemikus 2007–2013 sai maailma üks vähim arenenud riike hiinlastelt üksnes puiduekspordi maksutuludega vastu pükse umbes 146 miljonit dollarit. WWF-i pealekäimisel on Hiina probleemile reageerinud, kutsudes suuremaid ja seaduskuulekamaid puidufirmasid korrastama oma kokkuostjate turgu ja arendama Mosambiigis säästlikumat metsanduse mudelit. Praeguste raiemahtude juures on Mosambiik 15 aasta pärast metsata. Väga palju parem ei ole olukord metsa väljaveoga Hiinasse ka Angolas, Nigeerias ja Gabonis ning isegi metsavaeses Namiibias on viimasel ajal paljastatud suuri väärispuidu keelatud väljaveo mahhinatsioone.
Igas Aafrika riigis on hiinlaste tegevusel oma muster. Hiinlaste sõrmejäljed on kõige rasvasemad neis riikides, mis on Hiinast kõige suuremasse sõltuvusse sattunud. Esikümnesse kuuluvad Angola, Etioopia, Keenia, Kongo, Sudaan, Sambia, Kamerun, Nigeeria, Ghana ja Kongo DV.
Hiina on ostnud kokku suure osa Sambia neist välisvõlgadest, mille IMF 2005. aastal kustutamata jättis, ning on riigile taas lahkelt uusi laene andnud. Algatatud projektid kipuvad aga sageli kahjumlikuks kujunema ning nii on hiinlased üle võtmas Sambia suurimaid elektrijaamu ja peatselt valmivat uut Kenneth Kaunda lennujaama Lusakas. Sambias elab juba umbes 100 000 hiinlast, kes sageli sambialasi ka väikeäridest välja tõrjuvad. Näiteks ei ole Lusaka lähedal elavatel maanaistel enam võimalust teenida raha kanade viimisega pealinna turule, sest hiinlased rajasid linna lähedale kanavabriku ja müüvad kanu odavama hinnaga kui kohalikud. Hiina päritolu kangad on pea täielikult lämmatanud Sambia (aga ka paljude teiste Aafrika riikide) kohaliku tekstiilitööstuse.
2017. aasta septembris saadeti "julgeolekukaalutlustel" Lusaka lennujaamast kodumaale tagasi Keenia õigusteaduste professor ja endine korruptsioonivastase komisjoni esimees Patrick Lumumba, kes oli tulnud pidama loengut Hiina mõjust Aafrikas. Aasta hiljem asus Sambia politsei mundris tööle kaheksa hiinlast, kes peavad aitama tagada korda mõnedes Hiina projektidega seotud piirkondades. Sambialasi häirib aga see, et hiinlastest politseinikud võivad arreteerida ka sambialasi ja nii on ka juhtunud.
Sambias tegutseb ammu Hiina raadiojaam, aga kui Zambian Timesis ilmus mandariinikeelne artikkel, ajas see rahva juba tõsiselt marru. Kui 2016. aastal nägin ma Lusakas üht hiina kasiinot, siis kaks aastat hiljem oli neid juba viis. Sambia vasekaevanduste töötajad saavad kõigi teiste kaasmaalastega võrreldes päris korralikku palka ja see raha on vaja ära võtta. Tugeva surve all on kõik Sambia loodusvarad, mida kasvava välisvõla katteks riigist üha vilkamalt välja viiakse. Muu hulgas on Sambias (ja paljudes teistes Aafrika riikides) laialt levinud söepõletamine, mida on ikka tehtud selleks, et perenaised eeslinnades ja puudeta külades saaksid toitu valmistada. Praegu ostavad tee äärde kauplemiseks toodud söekotte agaralt Hiina ülesostjad – lõppkokkuvõttes satub üksjagu sellest ka Euroopa turgudele grillsöena. Puusöe hind on omajagu tõusnud, nii et selle ostmine käib kohalikele juba sageli üle jõu, kuid metsa raiutakse ning sütt põletatakse üha rohkem.
Kui Sambia ninasarvikud kuulutati ametlikult väljasurnuks juba 1998. aastal (praeguseks on teravmokk-ninasarvikud Põhja-Luangwa rahvusparki taasasustatud) ja elevantide salaküttimine käib veidi väiksema hooga edasi, siis nüüd on löögi alla sattunud ka jõehobud. Sambia valitsus on teatanud, et kavatseb tappa South-Luangwa rahvuspargis 2000 jõehobu, sest nende arvukus olevat rahvuspargi ökoloogilisest kandevõimest suurem. Ehkki jõehobusid on South-Luangwas tõepoolest palju, teavad paraku kõik, et sellegi otsuse on tegelikult tinginud võlad hiinlastele – jõehobude hambad lähevad Hiinas vandli asendajana hästi kaubaks.
Etioopias, Addis Abeba lähedal, on Bishoftu linnake, mille järvede ääres paiknevates spaades käivad puhkamas nii pealinna elanikud kui ka sealkandis töötavad hiinlased. Ühe linnaäärse järve ääres lööb mu ninna kirbe seasõnniku lõhn. Selgub, et see on hiigelsuur hiinlastele kuuluv sigala. Kuna Etioopia ida-kristlased nagu moslemidki sealiha ei söö ja põgenevad juba seahaisu peale, ongi hiinlased selles linnaosas saanud ruumi uusarendusteks. Sigalast mitte väga kaugel on näiteks suur majakarp, millel ilutsevad mustade tüdrukute pildid ja hiinakeelsed kirjad – kohalike sõnul on tegu massaaži-salongiga, mis on tegelikult bordell. Addis Abeba – Djibouti raudtee, mida hiinlased toona ehitasid, on praeguseks valmis ja kuuldavasti on selle tasuvus kaugelt alla ootuste. Samal ajal peab Hiina valitsus Keeniaga läbirääkimisi Mombasa sadama oma valdusse saamiseks, et kahjumlikuks osutunud Keenia raudtee laenu katta.
Ent kõigele vaatamata tundub Hiina raha paljudele Aafrika juhtidele magus olevat. Seni kui Botswanas oli presidendiks Seretse Khama Ian Khama, olid Hiina ja Botswana suhted jahedad. Enne tema valitsemisaega olid hiinlased Bots-wanasse ehitanud elektrijaama. Khama kritiseeris selle kvaliteeti ja lubas hiinlastega enam mitte asju ajada. Khamal oli ka üsna selge pilt probleemidest, milleni olid Hiinaga sehkendades jõudnud kõik Botswana naaberriigid. Pruukis vaid Khamal presidenditool üle anda oma järglasele Mogkweetsi Masisile, kui too Pekingisse Hiina-Aafrika koostööfoorumile Xi Jinpingi käsi lakkuma tormas, naastes laenukokkuleppega Mosetse-Kazungula raudtee ehitamiseks. Arvatakse, et see projekt läheb maksma umbes 800 miljonit dollarit ning raudteed ehitama hakkavad loomulikult hiinlased. On märgiline, et Seretse Khama Ian Khama külastas kohe peale suure koostööleppe sõlmimist dalai-laamat, lootuses hiinlasi välja vihastada.
Aga kõik see on alles algus. Taevapoegade tegudest Mustal Mandril alles hakatakse kirjutama lugusid, mille kõrval kõik siinkirjutatu kahvatub. | Rein Kuresoo. Hiina draakon Aafrikas | https://kultuur.err.ee/973254/rein-kuresoo-hiina-draakon-aafrikas | Üks vähestest Aafrika ja Hiina kokkupuudetest keskajal toimus Mingi dünastia teise keisri Yongle valitsemisajal. Tema eunuhhist admiral Zheng He, Mongoli impeeriumi teenistusse astunud moslemist pärslase järeltulija, Hiina kuulsaim meresõitja ja maadeavastaja, arendas välja "Aardelaevastiku", kirjutab Rein Kuresoo Vikerkaares. |
Tööturule tulijad liituvad sambaga vaikimisi
Noored, kes alles töötamist alustavad, liituvad teise sambaga vaikimisi ka edaspidi. Need, kes on praeguseks teise sambaga liitunud, jäävad tulevikus samuti vaikimisi liitunuks. Mõlemal juhul tekib aga võimalus esitada avaldus vastavalt kas sambaga liitumata jätmiseks või sambast lahkumiseks.
Senised maksemäärad jäävad kehtima
Teise sambasse pensioni koguja maksab ka tulevikus oma brutopalgast sinna kaks protsenti, millele riik lisab neli protsenti.
Liitumisvõimalus tekib ka enne 1982. aastat sündinuil
Inimesed, kes omal ajal teise sambaga ei liitunud - need, kelle sünniaeg on aasta 1982 või varem - saavad õiguse liituda. Vanuselisi piiranguid ei seata, kuid sissemakseid ei tehta, kui inimene saab juba teisest sambast pensionit.
Kui sellise sünniajaga inimene teise sambaga liitub, saab tema esimest korda sealt raha välja võtta alles siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt kümme aastat.
Maksete lõpetamisel jääb seni kogutu pensionifondi
Kui inimene lõpetab maksete tegemise teise sambasse, jääb tema seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse, kuni ta ei ole otsustanud raha pensionifondidest välja võtta.
Kui inimene soovib uuesti makseid tegema hakata, on tal see võimalus, kui ta selleks avalduse esitab.
Avalduste tähtajad kattuvad osakute vahetamise omadega
Kui inimene on teinud avalduse pensionifondi maksed peatada, jõustub see samadel kuupäevadel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine: 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval. Tööandjad peavad kontrollima pensioniregistrist kõiki oma töötajaid, kas neil on kohustus makseid tasuda või mitte.
Ka avalduste esitamise tähtajad kattuvad pensionifondi osakute vahetamise tähtaegadega. See tähendab, et avaldus tuleb esitada vähemalt kuu aega enne seda, kui soovitakse muudatuse jõustumist - novembri, märtsi või juuli lõpuks. Erandiks on 2020. aasta, mil reform käivitub, sest siis tuleb avaldused esitada 31. augustiks, et makse tasumise saaks lõpetada või saaksid vabatahtlikud sambaga liitujad alustada 2021. aasta 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval maksete tasumist.
Pensionifondi loosimise kord jääb püsima
Kui tööturule tulnud noor ei ole esimese sissemakse tegemise ajaks pensionifondi valinud, säilib praegune kord, mille kohaselt määratakse talle pensionifond loosi teel. Loositud fondi saab muuta igal ajal.
Õigus sambast raha välja võtta on kõigil
Kõik pensionikogujad saavad õiguse kogu oma teise sambasse kogutud raha soovi korral välja võtta. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine sellesse sambasse. Pensioni kogumise ajal saab sellist raha väljavõtmise võimalust kasutada kahel korral.
Kümme aastat pärast sambast väljumist võib sellega uuesti liituda
Need, kes teise sambasse kogutud raha välja võtavad, saavad sambaga soovi korral uuesti liituda, kui selleks avalduse esitavad, kuid seda alles siis, kui sambast väljumisest on möödunud kümme aastat.
Kui taasliitunud inimene otsustab aga kogutu uuesti välja võtta, tuleb tal selleks omakorda veel kümme aastat oodata. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse ning rohkem kaks korda sambaga liitunud ja sealt raha välja võtnud inimene liituda ega sinna makseid teha enam ei saa. Pensioniks jääb talle ainult esimese samba pension.
Raha makstakse välja jaanuaris, mais ja septembris
Raha makstakse teisest sambast lahkujale välja pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel: 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul.
Kui kogutud summa ei ületa piirmäära, milleks esialgse kokkuleppe kohaselt on 10 000 eurot, makstakse raha välja ühe osamaksena. Lõpliku piirmäära otsustab valitsuskabinet 12. septembri nõupidamisel.
Kui kogutud summa on suurem, tehakse esimene osamakse 10 000 euro ulatuses ja ülejäänud raha makstakse välja kahe järgmise osamaksena. Näiteks 40 000 eurot kogunud inimene, kes 31. augustiks 2020 teeb avalduse teisest sambast väljamaksete saamiseks, saab 2021. aasta jaanuaris 10 000 eurot, mais makstakse talle välja 15 000 eurot ja septembris 15 000 eurot. Uuesti on tal õigus teise sambaga liituda 1. jaanuaril 2013.
Osaliselt raha välja võtta ei saa
Kui inimene soovib pensioni kogumise ajal oma teise samba raha välja võtta, siis peab ta võtma välja kõik pensionisäästud - raha pole lubatud osaliselt välja võtta.
Välja võetud pensionirahalt tuleb tasuda tulumaks
Teise sambasse kogutud raha välja võtmisel tuleb tasuda tulumaks.
Teisest sambast saab töövõimetuna hakata raha välja võtma
Teisest sambast lubatakse raha välja võtma hakata ka siis, kui inimene on jäänud töövõimetuks. Raha varasem väljamaksmine puuduva töövõime korral võrdsustatakse pensioni maksmisega ja selle puhul kehtivad samad maksureeglid nagu väljamaksete skeemidel, mida kasutatakse pensionieas.
Pensionieas tekivad raha kasutamiseks eri valikud
Pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, kuidas oma teise sambasse kogutud raha kasutama hakata – ühekordne väljamakse, fondipension, pensionileping. Selleks, et motiveerida inimesi teise samba raha pikaajaliselt kasutama, kaalub riik pikema tähtajaga väljamaksete skeemidele soodsamaid maksureegleid, nagu juba praegu on kolmandas sambas.
Juba kokkulepitud fondipensionid kehtivad vaikimisi edasi ja nende tingimused ei muutu.
Pensionilepingu sõlminud inimesed saavad raha korraga välja võtta
Tagamaks teise sambaga liitunud inimeste võrdset kohtlemist, võimaldatakse ka neil oma lepingust välja astuda ja ülejäänud raha soovi korral korraga välja võtta. Pensionilepingute ülesütlemise täpsemaid tingimusi ei ole valitsus veel välja töötanud.
Investeerimiskontolt väljumise maksustamine pole veel paigas
Teisest sambast pensioni kogumise ajal väljunud inimene saab selle raha kanda investeerimiskontole. Seda, kuidas maksustada investeerimiskontole kantud vara, kui kontolt väljutakse, valitsus alles analüüsib.
Lisaks analüüsitakse veel ka lahendusi, mis võimaldaksid jooksvaid teise samba sissemakseid läbi investeerimiskonto investeerida.
Pensionireform käivitub aastal 2020
Reform käivitub aastal 2020, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.
Teise samba fondides on üle 738 000 inimesel kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot. | Kõik, mida on vaja teada pensionireformist | https://www.err.ee/973231/koik-mida-on-vaja-teada-pensionireformist | 2020. aastal käivituv pensionireform toob kaasa võimaluse teise sambaga liitumisest loobuda või sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. ERR reastas kõik faktid, mis eelolevate muudatuste kohta teada on. |
Selle aasta lõpuks peab riiklik ehitisregister olema korrastatud, mis tähendab, et suuremad kui 20-ruutmeetrised kõrvalhooned, juurdeehitused, elupindade ümberehitused jm tuleb registrisse saada, mis eeldab kasutusloa kordaajamist. 1. jaanuaril 2020 kukkuv tähtaeg on ka panku pannud rohkem eitavaid laenuotsuseid välja kirjutama, väidavad maaklerid, ning turul antakse edasi suusõnalisi soovitusi, millise panga tingimused on lõdvemad.
"Mul on pool Lasnamäge omavoliliste kaarustega kortereid täis, mida on võimatu müüa, sest nende tegemiseks pole ehitusluba võetud," kurtis üks maakler oma tööpõldu kirjeldades, väites, et viimase paari aastaga on pangad hakanud ehitisregistris väga rangelt näpuga järge ajama.
Pangad ise eitavad tingimuste karmistamist. Nõuded olla viimastel aastatel kogu aeg ühesugused olnud. Ainus, mis on karmimaks läinud, on kodulaenuintress, nagu näitab ka Eesti Panga statistika. Muus osas aga suuremat käteväänamist ei ole, kinnitavad pangad.
Intressid on tõusnud
Eesti Panga kursi järgi on kommertspankade kodulaenu keskmine laenumarginaal praegu 2,6 protsenti. Kuna võitluses klientide nimel on oluline iga protsendipunkt, poeb enamik panku selle taha, et intressi suurus sõltub nii kliendi laenuvõimest kui finantseeritavast objektist, soovimata oma intressivahemikku või keskmist intressi välja öelda.
Swedbank siiski ütleb, et nende väljastatava kodulaenu keskmine marginaal jääb 2,3 protsendi juurde, mida väljastatakse keskmiselt 23 aastaks. Üle 40 protsendi peredest võtab laenu kahe peale, liisingus on pere kohta enamasti üks-kaks autot.
"Suures plaanis ei ole laenuandmise tingimused muutunud," ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma, lisades, et kahe-kolme aasta taguse ajaga on siiski tõusnud nõuded sissetulekule ja igakuisele tagasimaksevõimekusele, et inimene suudaks sellega pikaajaliselt toime tulla.
Teisisõnu: nii suuri igakuiseid makseid, kui varem palga suhtes võimaldati, ei taheta enam hästi lubada. Riskid on panga jaoks maandatumad, kui klient ei ole viimase piirini end täis laenanud, nii et ta ei saa näiteks madalama palgaga tööd endale lubada, sest muidu kukuks tema isiklik finantsplaan kokku. Seda on silmas peetud just keskmist või alla keskmist palka teenivate klientide puhul.
COOP Pank ütleb otse välja, et nad on olnud üks kõrgema intressi küsijaid turul, mistap on nad läinud vastu turu üldist trendi ja oma intresse hoopis alandanud.
"Kui seni oli meie keskmine intressimarginaal eelmisel aastal 3,5 protsenti ja minimaalne intress 2,8 protsenti, siis sel aastal on viimased mõned kuud olnud meie minimaalne intress 2,3 protsenti ja keskmine siis 3,1-3,2 protsendi kanti," ütleb COOP Panga erakliendi kinnisvara finantseerimise äriliini juht Karin Ossipova, lisades samas, et neilt laenu võttes saab klient alates tänavu juulist kaasa ka "Brežnevi pakikese" ehk mõne jaoks soovimatu lisa, millest keelduda pole võimalik: laenukindlustuse. See tähendab, et kui laenuvõtja töövõime kaob või ta peaks surema, korvab kindlustus kogu laenujäägi. Kindlustusmakse sisaldub juba kõrgema intressi sees.
Ka maksimaalne COOP Pangast väljastatav laenusumma on viimaste aastatega hoopis kasvanud: kui varem sai laenuklient taotleda kuni 250 000 eurot, siis nüüd on ülempiir 340 000 eurot.
"Me ei saanud rikkamat klientuuri enne teenindada, sest meie riskiisu oli maksimumsumma osas väiksem," põhjendab Ossipova ja kinnitab, et kardinaalseid muutusi laenutingimustes pole olnud.
"Kolm aastat on tegelikult ka üsna lühike aeg, et kardinaalselt midagi muutuks. Majanduskeskkond on ju sama, ressursihankimise tingimused on ka samad. Nii et selliseid muutusi pole olnud, mis turule välja paistaks või tarbijat kuidagi mõjutaks," ütleb Ossipova.
SEB Pank keeldus oma intresside suurust avaldamast, põhjendades seda info sensitiivsusega. Pigem nuusutavad nad tuult ja lubavad endale mõningaid erandeid üldistest piiridest, kui olukord seda nõuab, kuid tiheda konkurentsi tõttu pole konkreetsed määrad avalikustatavad.
Luminori pank ei taha samuti oma keskmist laenumarginaali avaldada. Küll aga tunnistab panga eralaenutoodete tootejuht Martin Malinovski, et praegu pakuvad nad eluasemelaenu marginaaliga alates 2 protsendist.
Kui teised pangad ütlevad, et turuolukord pole pankade jaoks viimaste aastatega muutunud ehk raha saab turgudelt kätte endistel tingimustel, siis Malinovski sõnul on rahapesuskandaalid Baltikumi finantssektori atraktiivsust välisinvestorite silmis siiski räsinud ja siia investeeritakse varasemast ettevaatlikumalt. Seda tasakaalustab siiski võimalus Eestis pandivõlakirju väljastada, mis aitab täiendavat tagatisportfelli arvelt siia täiendavat finantseerimist tuua ning sellega pidurdab kodulaenuintresside kasvu.
Nõutava omafinantseeringu suurus sõltub kinnisvarast ja ostjast, kuid kui laenaja Kredexi laenutagatise tingmustele ei vasta, algab SEB-s ja Luminoris omaosalus 20 protsendist. Swedbank ja COOP pank võtavad jutule ka 15-protsendilise omaosalusega. Swedbankis on klientuuri keskmine omaosalus 25 protsenti.
Ostetava objekti vanusele piirangud puuduvad - nii mõnigi ajalooline vanalinnamaja võib olla paremas seisus kui majandusbuumi ajal ehitatud karbike keset põldu.
Maamaja unistust ei pea maha matma
Turul on levinud teadmine, et kui on soov soetada omale suvekodu või taastada suguvõsa lagunevad taluhooned Läti piiri ääres, siis seda pangad ei finantseeri. Nende silmis on likviidne ehk hilisema mahamüümise potentsiaaliga kinnisvara üksnes suuremates linnades.
Kõik pangad lükkavad selle linnalegendi aga ümber ja kinnitavad kui ühest suust: suvilat või kodu väikelinna on täiesti võimalik osta, lihtsalt küsitav omaosaluse määr on kõrgem. Samas on ka kinnisvara sellistes kohtades enamasti odavam, kui just mõni uhke Muhu või Haanja häärber välja arvata.
Nii et kui pere soovib soetada näiteks korteri Abja-Paluojja või suvekodu Järvamaa soode ja rabade keskele, hindavad pangad selle likviidsuse väikeseks ning nende risiisu kahaneb, kuid ei kao. Sel juhul tuleb SEB ja Luminori kliendil arvestada vähemalt 40-50-protsendilise omaosalusega.
COOP Pank küsib omaosalust 30-40 protsenti soetatava kinnisvara maksumusest ja võib nõuda ka lisatagatist, kui näiteks talu Setumaal ei tundu neile likviidsena.
"Kui klient soovib omale kuskil täitsa pärapõrgus ketset metsa nullist ehitada või kapitaalselt renoveerida vana maja, siis tõenäoliselt selle kinnistu väärtus, kui seal pole just kümneid hektareid metsa ja sadu hektareid põldu ümberringi, ei tule müües tagasi samavõrd, kui ta sinna sisse raha paneb," põhjendab Ossipova kuni 70-protsendilise omaosaluse küsimist.
Kõige paindlikum on Swedbank: maamaja või väikelinna kinnisvara ostuks küsitakse omaosalust 25-30 protsenti, sõltuvalt soetatavast varast.
Pärgma Swedbankist ütleb, et suvekodu ostuks nad lisatagatist ei nõua, kui nõutav omafinantseeringu osa on olemas. Küll aga huvitab panka hoone seisukord. Näiteks kui soetatav hoone vajab põhjalikku renoveerimist, kuid selleks raha ei küsita ja pole aru saada, kust see raha tuleb, võib pank keelduda. Kui aga kohe taotletakse laenu ka hoone renoveerimiseks koos ostuga, on jutt teine. Tehingud suvekoduostuks on Pärgma sõnul nende majas igapäevased, seega pole suvila krediteerimine erand ja ka korter Abja-Paluojas tuleb kõne alla, kui laenaja tingimustele vastab.
Kui teised pangad rakendavad suvekodu ostule keskmisest kõrgemat intressi ja ei kapitaliseerivad seda pigem mõne teise, kõrgema intressiga laenutoote tingimustel (nt Swedbankil kodukapitalilaen, SEB-l hüpoteeklaen), siis COOP Pank Tallinna südalinna korteri ja maakodu ostu laenutingimustes vahet ei tee. "Me anname selleks eluasemelaenu, sest see on inimese teine kodu. Me ei hinnasta seda kõrgemalt, sest meil on niikuinii kõrgem intress," põhjendab Ossipova.
Luminor rõhutab, et kui soetada ilma hooneta maad, peab see kindlasti olema elamumaa ning laenu tuleb taotleda ka hoone ehituseks, kui selleks omavahendeid pole, sest eluasemelaenu tingimused näevad ette, et maale peab tekkima ka eluase.
"Kinnisvaraobjekt ise peab olema rahuldavas seisus. Näiteks kehvas seisus talude ja muu puhul võib esineda laenutaotluste tagasilükkamisi," ütleb Martin Malinovski Luminorist. Samas, kui on soov laenurahaga kehvas seisus hoone taastada, siis selleks saab ikka laenu taotleda, pank lihtsalt ei taha, et kehvas seisus ostetud hoone jääbki ilma tulevikuplaanita edasi lagunema.
Sissetulekute miinimum erineb pea kaks korda
Milline peab aga minimaalne sissetulek üldse olema, et pank jutule võtaks? Käärid on pangati suured, kõiki ühendab aga põhimõte, et ainult ega põhiosas toetustest ei tohi sissetulek koosneda, et laenukõlblik olla.
Kõige madalam on laenusaamise barjäär SEB pangas: üksiktaotleja peab teenima vähemalt 600 eurot ja koostaotlejad kahepeale kokku minimaalselt 800 eurot ning igakuised laenumaksed ei tohi ületada 50 protsenti pere sissetulekutest. Mõistagi vaadeldakse iga juhtumit eraldi ja see piir sõltub nii sissetulekute suurusest, pereliikmete arvust ja muudest finantskohustustest. Viimase kolme aastaga ei ole aga laenusaamise nõuded karmistunud, kinnitab Evelin Tammearu SEB-st.
Alimente võtab SEB arvesse üksnes juhul, kui need on näiteks kohtulikult ametlikult määratud. Kui aga abikaasad on sõbralikult lahku läinud ja elatisrahas on kokku lepitud omavahel, pole see panga silmis piisav garantii, et need ka edaspidi laekumist jätkavad ning sel juhul regulaarselt laekuv elatisraha ei loe.
Swedbank nõuab üksiktaotlejalt vähemalt 700-eurost netosissetulekut ja kahekesi taotlejatelt kokku minimaalselt 950-eurost sissetulekut. Elatisi võtab pank sissetulekutena arvesse osaliselt, kuid ka nemad eeldavad selleks konkreetseid kokkuleppeid ja regulaarset laekumist.
Luminor on sissetulekute suhtes nõudlikum. Nemad eeldavad laenutaotlejalt vähemalt 1000-eurost sissetulekut, kaastaotlejate korral kokku minimaalselt 1500-eurost netosissetulekut.
Seega erinevad miinimuminõuded pangati pea kaks korda.
COOP pank lähtub laenu andmisel turul kehtivast standardist, et üldjuhul ei tohiks laenude maksmisele kuluda üle 40 protsendi laenaja sissetulekust. Regulatiivselt on küll paigas, et ükski pank ei tohi anda laenu nii, et laenumaksed ületavad 50 protsendi laenaja sissetulekutest, kuid kas lähtuda 40- või 50-protsendilisest määrast, otsustab pank kliendi maksevõime järgi. Mida madalam on sissetulek, seda väiksem osa sellest võib ka ka laenumakseteks kuluda.
Laenu saab pea raugaeani
Kuivõrd paratamatuseks on muutunud see, et inimesed peavad tööjõuturul püsima üha kauem ja pensioniiga lükkub üha kaugemasse tulevikku või on sootuks kadumas, arvestavad sellega ka pangad. Enamik pole eluasemelaenule vanuselist ülempiiri määratlenud.
"Meil vanuselist piirangut ei ole, aga mõistlik oleks, kui laen saaks tagastatud aktiivse tööperioodi jooksul. Kuid eks see sõltub kliendi profiilist ka," ütleb Anne Pärgma Swedbankist, andes mõista, et iga laenuotsus on rätsepatöö.
"Meil fikseeritud ülempiiri ei ole, aga arvestame, et pensionieas võivad inimese sissetulekud väheneda ja jälgime laenu andmisel, et selle tagasimaksmine ei jääks olulises mahus kliendi pensioniikka," ütleb Martin Malinovski Luminori pangast.
Pensionieana mõistab Luminor umbes 70. eluaasta piiri. "Nii et ka üle 40-aastased võivad tulla meilt taotlema 30-aastast kodulaenu," kinnitab Malinovski.
Küll aga on Luminor määratlenud laenamise alampiiri: alla 21-aastastele kodulaenu ei anta, sest selles eas on inimese karjäär alles algamas ja laenukohustuste tõttu võivad jääda koolid lõpetamata, mis omakorda ei aita saada töökohta, mis võimaldaks laenumakseid teha.
Üksnes SEB on paika pannud, et kodulaenu saab maksimaalselt 30 aastaks, ent nii, et laenaja ei oleks laenu lõppemise ajaks üle 75 aasta vana.
Ukse asemele rajatud kaaravaus takistuseks ei saa
Ehitisregistri korrastamise nõude tingimustes (1. jaanuariks 2020 - toim) ei ole pangad laenuandmisel rangemaks läinud, kinnitavad kõik kui ühest suust.
"Viimasel ajal on hakatud dokumentatsioonist rohkem rääkima, aga pangad on kogu aeg pööranud sellele tähelepanu," põhjendab Anne Pärgma Swedbankist. Seetõttu oskavad ostjad nüüd müüjalt "paberite" kohta ka rohkem küsida.
Jätkuvalt saab kõigilt taotleda laenu kaasomandis kinnisvara ostuks, juhul kui kasutuskord on notariaalselt fikseeritud.
Küll aga nõuavad pangad ehitus- või kasutusloa olemasolu. Kinnisvarakuulutustes torkab ka silma, et objektid, mil kasutusluba pole korda aetud, on kuude kaupa müügis, sest nende peale laenu ei saa ja ilma laenuta ostavad kodusid vähesed.
Swedbank kasutusloata kinnisvaraobjekti finantseerimistaotlust automaatselt tagasi ei lükka, vaid soovib saada selgust, mille taga see seisab ja kas see on mõistliku aja ja kuluga korda aetav. Kui see on jäänud näiteks tuleohutusnõuete rikkumise taha, mis ei ole lihtsalt kõrvaldatav, on jutt lühike. Kui aga ostjal on soov ja võimekus olukorda parandada, saab edasi rääkida.
"Kinnisvara puhul on oluline, et objekt oleks seaduslik. Me ei anna laenu siis, kui objektil puudub mingi projektidokumentatsioon, näiteks ehitusluba või ehitis ei vasta väljastatud ehitusloale. Me ei soovi finantseerida ka siis, kui objektil ei ole kasutusluba ja objektiivset hetkeseisu arvestades on ebatõenäoline, et selle ka saaks," ütleb Evelin Tammearu SEB-st.
Luminor aga kasutusloa kordaajamist ootama ei jää, see on eeltingimus laenu saamisel. Martin Malinovski ütleb, et laenuotsuste kvaliteet on neil kindlasti paranenud, kinnisvara puudutavad dokumendid vaadatakse varasemast põhjalikumalt läbi. Ent seegi olukord on kestnud juba kauem, kui viimased paar-kolm aastat.
Juba kodu ostes tasub silmas pidada, et isegi kui saab ilma laenuta hakkama, ei tasu kasutusloata korterit või maja soetada, kui pole plaanis just ise selle dokumendid korda ajada, sest tulevikus tekivad probleemid sellise objekti müügil niikuinii.
"1. jaanuar meid ei hirmuta, meil ei ole plaanis oma praegust praktikat muuta. Selleks ajaks peab kinnisvaraomanikel olema kõik korras ja tehtud, aga ma ei usu, et see suudetakse kõigi poolt 1. jaanuariks korda teha. Eks me analüüsime põhjalikumalt, kui keeruline on dokumentide tegelikkusega vastavusse viimine," ütleb Ossipova COOP Pangast, et nemad selles nõudes näpuga järge ei aja.
Samas nõuavad nemadki, et juhul, kui hoone põhikonstruktsioone on muudetud, näiteks kandev sein maha võetud, tuleb dokumendid korda ajada. Kuid kui on näha, et kohalik omavalitsus takistusi ei tee ja kõik on mõistlike kuludega korda tehtav, näiteks on omanik valmis ebaseaduslikult maha võetud seina tagasi ehitama, siis laenu ikka saab.
"Kui uksekuju on muutunud, siis see pole meie jaoks üldse oluline, küll aga juhime ostja tähelepanu sellele, et ta kindlasti oleks teadlik ostetava vara dokumentatsioonist ja et objekt oleks ehitisregistris. Kui näiteks seal on toodud, et ostetav korter on 2-toaline, siis kas see ikka on 2-toaline," toob Anne Pärgma Swedbankist näiteks.
Talle sekundeerib Evelin Tammearu SEB-st. "Kui pole kandvaid seinu maha võetud, vaid on näiteks ukse asemele kaar tehtud, siis need muutused ei ole meie poolt takistuseks laenu andmisel. Aga kui on tehtud suuremaid ümberehitusi ja meil on kahtlus, et projekti dokumentatsioon ei ole korras, soovime näha täiendavaid dokumente," ütleb ta.
Teisisõnu, ostetav objekt peab vastama ehitisregistrisse kantule. Pärgma soovitusel võiks ostja küsida müüjalt, kas on tehtud töid, mille jaoks ehitusluba on kohustuslik, näiteks kas on eemaldatud kandvaid seinu, ehitatud rõdu toaga kokku või ehitatud ümber küttesüsteem. Dokumentatsiooni saab igaüks kontrollida ka kohaliku omavalitsuse käest küsides, kas luba on taotletud ja ka väljastatud. Ka kinnisvarahindaja esitab küsimused dokumentatsiooni korrasoleku kohta. Dokumentatsiooni kordaajamine on eeskätt ostja kohustus, sest tema tahab laenu saada. Seejuures ei tohi puuduste likvideerimine minna ülearu kulukaks, kui ostjal puudub selleks hea finantsplaan, muidu võib pank laenusoovile eitavalt vastata.
Kui laenuvõtmisel on lisatagatiseks teine kinnisvaraobjekt, peaks see kuuluma kas laenajale endale või tema lähisugulastele, st vanematele või lastele. Kolmandate isikute käendamist, näiteks vanavanemate Nõmme maja tagatiseks panemist, pangad ei aktsepteeri.
Suur hulk keeldumisi
Kui laenusoovija töötab välismaal, on see pankade jaoks ohumärk. Kindlasti peab tema soetatav kinnisvara asuma Eestis ja pank peab aru saama, milline on tema seos Eestiga. Samuti peab laenaja suutma oma teenistust tõestada ehk palgalt peavad olema tasutud maksud. Kui inimene tahab osta korterit näiteks väljaüürimiseks ehk tulu teenimise eesmärgil, on ka intressid ja nõutava omafinantseeringu määr kõrgemad. Kuid kui jutt käib oma perele kodu ostmisest ja pank on veendunud, et inimene teeniks ka Eestisse tagasi asudes analoogset tööd tehes piisavalt, et laenumakseid tasuda, on võimalik saada roheline tuli.
Kehtivate karistuste olemasolusse suhtuvad pangad erinevalt. Näiteks SEB ega Swedbank inimese andmeid karistusregistrist läbi ei lase ehk kunagine süüdimõistimine laenuotsuse tegemist ei mõjuta.
COOP Pank aga jälgib karistusi kullipilgul.
"Kui on majanduskuriteod, kui on terrorismikuriteod, korruptsioon, narko, siis seal oleme päris kriitilised. Narkokuritegu võib olla ka selline, et jäid 19-aastaselt ecstasy- tabletiga vahele ja said kriminaalkaristuse, aga sellest on juba kümme aastat möödas ja sul on juba ammu pere - siis me muidugi laenu anname. Aga kui on tegemist juba diilerlusega, siis ei tule laen kõne allagi. Tugev vägivald ei sobi, aga mõned kõrtsikaklused on aktsepteeritavad. Täis peaga autojuhtimise korral vaatame sellesse juhtumisse sisse, et mis seal tegelikult oli, kui suur see eksimus oli. Kas see oli korduv juhtum või ammu juhtunud - need kõik loevad. Meid huvitab, mis inimesest saanud on. Näiteks kui taksojuht on joobes peaga korduvalt vahele jäänud, siis me teda kindlasti ei krediteeri, sest ta võib sellise teguviisi jätkudes töötuks jääda," selgitab Karin Ossipova.
Vaatamata sellele, et pangad on üleüldiselt justkui väga paindlikud ja mõistvad oma tingimustes, on ometi suur hulk laenutaotlusi, mis tagasi lükatakse.
Inimesed hindavad oma maksevõimet üle, tahavad laenata rohkem, kui analüüs maksimaalseks võimekuseks hindab. Inimesed on jätnud varem oma laenumaksed õigel ajal tasumata. Inimesed ei suuda tõestada oma sissetulekuid ehk saavad töötasu "mustalt". Omafinantseering pole piisav ja täiendavat lisatagatist pole võtta. Pakutav lisatagatis pole piisav. Objekti dokumendid pole korras. Inimene töötab perspektiivitus valdkonnas või töökohas, mis võib peagi kaduda. Need on peamised põhjused, miks pangad "ei" ütlevad.
Luminor oma keeldumiste protsenti ei avalda.
Swedbank keeldub finantseerimast umbes kolmandikku kõigist taotlustest. Seejuures on keeldumiste osakaal olnud läbi aegade samas suurusjärgus. Sealhulgas on ka laenu edasilükkavad otsused, näiteks öeldakse inimesele, et muidu saaksid laenu, aga kogu omafinantseeringut veel edasi. Või aja dokumendid korda.
SEB-s on keeldumiste protsent kõige kõrgem. "Kõikidest laenuotsustest keeldume hinnanguliselt 45 protsendil juhtudest. See määr on püsinud viimastel aastatel samas suurusjärgus," ütleb Evelin Tammearu.
COOP Pank on välismaal töötajatega keskmisest leplikum, samuti on nende juures lihtsam saada laenu eraettevõtjal ning seni laenumaksetega hätta jäänutel, Teisisõnu, piiripealsed kliendid, kes mujalt ei pruugi laenu saada. See õigustab ka kõrgemaid intresse - nende võetavad riskid on laenu andes suuremad.
"Päris šabloonkliendid, kes töötavad tugevas jätkusuutlikus ettevõttes, kelle palk on pikaks ajaks garanteeritud, neil on üle keskmise palk, neil on minimaalselt 20 protsenti sissemaksuraha ja kodupank on ka veel mõni teine pank - neile me ütleme ausalt, et kas te olete oma kodupangast pakkumist ka küsinud, sest meil ei ole mõtet topelttööd teha," ütleb Karin Ossipova.
Sellele vaatamata kasvab nende klientuur mühinal. COOP Panga leiavad üles need, kel on alla keskmise sissetulek, ei ole piisavalt omafinantseeringut, on jätnud paaril korral varasema laenu maksed unarusse, käivad Soomes tööl või omavad lisatagatist perspektiivitus maakohas ehk need, kes mujal ukse taha jäävad. Nõnda maksavad nad küll kõrgemat intressi, ent saavad teostada oma kodu unistuse.
"See 0,2 protsenti intressivahet tähendab sageli vaid 5-10 eurot kuus," ütleb Ossipova. | Suur ülevaade: kellele, milleks ja mis tingimustel pangad kodulaenu annavad | https://www.err.ee/973039/suur-ulevaade-kellele-milleks-ja-mis-tingimustel-pangad-kodulaenu-annavad | Ehkki maaklerid räägivad ehitisregistri korrastamise tähtaja lähenemise eel õudusjutte pankade karmistunud kodulaenutingimustest, kinnitavad pangad, et viimase paari-kolme aasta jooksul pole muutunud muu kui laenuintress. ERR teeb põhjaliku ülevaate pankade kodulaenu tingimustest: kellel ja millistel tingimustel on õigus taotleda, millist kinnisvara finantseeritakse ja mis põhjustel ära öeldakse. |
Kuriteo sooritamise hetkel oli Levaši rajoonis asuva küla asekülavanem 28-aastane, vahendas Meduza.
Sündmused said alguse, kui 1989. aastal sündinud mees sai kodakondsus- ja migratsiooniametilt passi, kus ta oli mingitel kahtlastel asjaoludel märgitud 34 aastat vanemaks. Lisaks hankis ta ka valeandmetega tööraamatu, kus oli muuhulgas kirjas, et aastatel 1985-1996 töötas ta kolhoosis.
Mees läks nende valedokumentidega pensioniameti kohalikku harukontorisse, kus talle määratigi vanaduspension. 2018. aasta märtsist 2019. juulini sai noormees vanaduspensioni, kokku umbes 155 000 rubla (üle 2000 euro).
Juhtunu tõttu algatas prokuratuur mehe vastu kriminaalmenetluse pettust puudutava seadusesätte alusel. Samuti on juurdlus algatatud migratsiooniameti ja pensioniameti vastutavate ametnike vastu - neid kahtlustatakse võimu kuritarvitamises ja võltsimises. | Noor Dagestani ametnik valetas end 34 aastat vanemaks, et pensioni saada | https://www.err.ee/973246/noor-dagestani-ametnik-valetas-end-34-aastat-vanemaks-et-pensioni-saada | Venemaal Dagestani Vabariigis jäi üks ametnik vahele sellega, et võltsis dokumente ja valetas end 34 aastat vanemaks selle nimel, et lisaks töötasule ka pensioni saada. Nüüd uurib juhtumit juba prokuratuur. |
Juulis toimunud loosimisel valiti Eesti EM-i kvalifikatsiooniturniiril C-alagruppi, kus vastasteks Šveits, idanaaber Venemaa ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Kokku loositi üheksa alagruppi, millest kuus on neljaliikmelised ja kolm kolmeliikmelised. Kõik naiskonnad mängivad omavahel läbi kahel korral, kodus ja võõrsil süsteemis.
Kvalifikatsiooniturniirilt pääsevad edasi kõigi üheksa grupi võitjad ning lisaks viis paremat teise koha naiskonda.
Mängud peetakse kolmes "aknas" ning kindlaksmääratud päevadel: esimesed kohtumised toimuvad 14. ja 17. novembril 2019, järgmised 12. ja 15. novembril 2020 ning viimased 4. ja 7. veebruaril 2021.
Praeguse seisuga kuuluvad eelseisvates sõprusmängudes Eesti naiskonna koosseisu: Anna Gret Asi, Annika Köster, Sofia Kosareva, Maaja Bratka, Kadri Uiga, Rosemary Rits, Helena Stina Svilberg ja Jane Svilberg. | Valikmängudeks valmistuv korvpallinaiskond kohtub Iirimaaga | https://sport.err.ee/973237/valikmangudeks-valmistuv-korvpallinaiskond-kohtub-iirimaaga | 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuv Eesti korvpallinaiskond kohtub 27. ja 28. augustil sõprusmängudes Iirimaa koondisega. |
Mahukas teos äratab mälestusi kitlikandmisest ja trükikangastest ning ärgitab kõiki vaatajaid oma lugusid kirja panema. Ka töö enda algimpulss on autori nostalgiline mälupilt kuumast suvepäevast 1980. aastate lõpus, kunstnik lillelist sitskitlit kandva vanaema põlvel, hoburehal heina tegemas.
"Installatsiooni valmistamise käigus selgus üllatavalt, et mustrid ja kitlid kõnetavad pea igaüht, kes teosega kokku puutub. Nii sündis otsus mälestusi ka KUMU näitusel koguda. See oli kui tulvavesi, mis paisu tagant vallandus ‒ osa meie mineviku ühismälust ja igapäevatoimetustest, vaade toonasele eluolule hoopis teise nurga alt, mis on väärt valguse kätte toomist," sõnas autor Marit Ilison. Igaüks saab oma mustrimeenutuse või kitliloo kirja panna ka ERMis.
"77 sitsi" on mõtteline järg Ilisoni varasemale teosele "70 puuvillast kitlit" ning selle tarbeks töötas autor hoolikalt läbi Narva Muuseumi Kreenholmi mustrikogud, digiteerides neist 90 mustrit ning taastootes vaid iga kitli jagu uut trükikangast. Kreenholm oli oma peamiselt naistest koosneva 10 000 töötajaga Eesti tööstuskunsti lipulaev, mille hilissotsialistlik tootmisvõimsus vastas Nõukogude Liidu vajadustele ning mille mustriarhiivi on läbi aastakümnete jätnud ajastutruu jälje sajad Narva kunstnikud. Sitsikittel, nõukogude naise peamine töörõivas, oli argielu sümboliks, vastandudes oma romantilisuses Lääne-Euroopa ühevärvilisele tööunivormile.
Suurteos valmis spetsiaalselt Liisa Kaljula kureeritud KUMU näituse jaoks "Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast". ERMis asuvad sitsid peasissekäigu juures ja on vaatamiseks väljas napilt üle kuu – kuni 29. septembrini.
Marit Ilison on multidistsiplinaarne kunstnik, disainer ja Kristjan Raua kunstipreemia laureaat, kelle ainulaadne, "sosistavaks luksuseks" nimetatud lähenemine, mis põimib tema kultuurilise tausta ja isiklikud tunded ning keskkonnasäästliku disaini, on püüdnud pilke nii kodu- kui välismaal. Marit Ilison on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA) ja täiendanud end mitmel pool Euroopas. Ta on tegelenud nii moe-, kostüümi-, lava- kui ka ruumikujundustega ning teinud kohaspetsiifilisi installatsioone. Eestis on kunstnik tähelepanu pälvinud projektidega "Magada tahaks/Longing For Sleep", "70 puuvillast kitlit" ja etendusega "NO44: Fantastika" koostöös Mart Kangroga. 2014. aastal Vogue Talent'iks ja 2016. aastal Vogue edulooks tituleeritud Ilisoni loomingut on avaldanud teiste hulgas The New York Times, Vogue, Elle ja L'Officiel. Ilisoni looming on saadaval üle 30-s tipp-butiigis üle maailma | ERMis uhkeldavad kitlid | https://kultuur.err.ee/973241/ermis-uhkeldavad-kitlid | Marit Ilisoni värviküllane teos "77 sitsi" toob rambivalgusse Kreenholmi tekstiilivabriku mustrid ja tõlgenduse nõukogude ajast tuttavatest sitskitlitest. Eesti Rahva Muuseumisse jääb see 29. septembrini. |
Moskalkova olevat lennanud Kiievisse öösel ja kantseleil ei olnud tema visiidi eesmärgist aimugi.
"Ühepäevane visiit," täpsustati Venemaa Kiievi saatkonnast.
Äsja sai teatavaks, et augusti lõpuks võivad koju jõuda rohkem kui 60 vahi all viibivat venemaalast ja ukrainlast, kirjutas Vene ajaleht Kommersant allikatele viidates.
Ajalehe allikad ütlesid, et Moskva on valmis Kiievile üle andma 33 inimest, sama palju peab neid tulema ka vastu.
Vabastatavate hulka võivad kuuluda novembris 2018 Kertši väinas kinni võetud meremehed, kuid Ukraina filmilavastaja Oleg Sentsov aga vabastamisele ei kuulu. Vene uudisteagentuuri RIA Novosti Ukraina haru peatoimetaja Kirill Võšinski keeldus ise vahetusest, kirjutas Kommersant.
Võšinski on Ukrainas vahi alla alates eelmise aasta maist. Sentsov vahistati Krimmis 2014. aastal ja ta kannab Venemaal karistuskoloonias 20-aastast vanglakaristust.
Artiklis mägitakse, et vahetuse täpset kuupäeva pooled ei maini, kuid pigem jääb see augusti lõppu.
Zelenski: loodetavasti laheneb vangide vahetuse küsimus mõne päevaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski avaldas lootust, et esimesed tulemused Venemaal ja Ukrainas kinni peetavate isikute vahetamise küsimuses tulevad lähipäevil.
"Me ootame samm-sammulisi tulemusi. Esimesed tulemused peavad ilmnema juba lähipäevil. Ma ei taha ette rutata," ütles ta ajakirjanikele Kiievis reedel. | Vene inimõigusvolinik lendas Kiievisse, teemaks võib olla vangidevahetus | https://www.err.ee/973238/vene-inimoigusvolinik-lendas-kiievisse-teemaks-voib-olla-vangidevahetus | Vene inimõigusvolinik kindral Tatjana Moskalkova saabus Kiievisse, edastas Interfax reedel tema kantseleile viidates. |
Eelmisel aastal võitis oma esimese Tartu rulluisumaratoni mullu Eesti parimaks naissportlaseks valitud Saskia Alusalu. Tänavusel suvel osales Alusalu kõigil Uus Maa Rullituuri etappidel ning kolmest osavõistlusest kahel jäi ta alistamatuks. Vaid Viimsi rulluisumaratonil tuli Alusalul lõpusirgel tunnistada 15-aastase Agate Priedite paremust. Lätlanna on stardis ka Tartu rulluisumaratonil.
Mitme aastase vahe järel on kohal Tartus kolmel korral triumfeerinud Marina Zujeva (Valgevene), kes muide on Alusalu kange konkurent jääradadel. Näiteks Pyeongchangi taliolümpia mälestusväärses ühisstardiga sõidus, milles eestlanna sai teadupärast neljanda koha, tuli Zujeva kuuendaks. Eestlannadest võib Alusalu suurimaks konkurendiks pidada Kristiine Kalevit, kes näiteks juunis peetud Tallinna rahvasõidul vandus pühapäevasele suurfavoriidile alla alles viimastel meetritel.
Meeste konkurentsis jahib oma kolmandat järjestikust Tartu rulluisumaratoni võitu Reinis Znotins. Lätlane on sel suvel osalenud kahel Rullituuri etapil – Viimsis saavutas ta teise koha ning Tallinna rahvasõidu lõpetas Znotins esimesena. Täiskomplekt Rullituuri poodiumikohti on sellest hooajast ette näidata Tartu rulluisumaratoni 2016. aasta võidumehel Marten Liivil. Tugevamatest tegijatest on stardinimekirjas ka 2012. aasta tšempion Bartosz Chojnacki (Poola) ning eestlased Kert Keskpaik, Mart Markus ja Kaspar Kaljuvee. | Tartu rulluisumaratonil saab näha põnevaid vastasseise | https://sport.err.ee/973232/tartu-rulluisumaratonil-saab-naha-ponevaid-vastasseise | Baltimaade suurimal rulluisusündmusel, 13. Tartu rulluisumaratonil, saab pühapäeval näha tõelisi põnevusheitlusi, seda nii meeste kui ka naiste konkurentsis. |
On hea meel näha, et viimastel nädalatel on arutelud kliimateemadel saanud kõvasti hoogu juurde. Veel pool aastat tagasi, riigikogu valimiste eel, pingutasid Elurikkuse ja Roheliste erakonna kandidaadid, et kuidagigi kliimateemasid aruteludesse tuua.
Vajadused ja tahtmised lähevad segamini
Kui europarlamendi valimistel rääkis see osa Euroopast, mille sarnaseks me majandusvõimekuselt ja heaolult saada tahaksime, peamiselt kliimast, siis Peep Mardiste ja käesoleva kirjatöö autorita poleks need teemad valimisdebattidesse tõusnud. Seetõttu on hea meel näha, et aeglaselt, aga siiski on arutelud kliima ümber tekkimas ning, mis veelgi olulisem, on hakatud mõistma, et tegu pole loodus- ja tehnikateadusliku probleemiga.
Selle ilmestamiseks on ilmunud hiljuti kaks suurepärast artiklit. Grete Arro on kirjutanud 8. augustil 2019 artikli sellest, miks on meil raske mõista keerulisi kontseptsioone ja kuidas see raskendab arutelusid meeltega mitte tajutavate protsesside üle nagu näiteks kliimamuutused, selle põhjused ja tagajärjed.
Päev hiljem ilmus Peeter Espaki arvamuslugu, mis Grete Arro artiklis toodut väga hästi ilmestab. Ma ei hakka Peeter Espakiga artikli seisukohtade üle argumenteerima, seda on teinud piisava põhjalikkusega Marko Kaasik, Martin Luiga ja Erik Puura.
Espak väidab oma artiklis, et kliimamuutuste tulevikuprognooside osas pole olemas teadlaste konsensust, mis vastab tõele, sest nii teadus toimibki. Samal ajal paistab tal olemas olevat konsensus selles osas, et "Kliimadebati on suuresti üle võtnud antikapitalistlik seltskond, kes on eelkõige vastu vabale maailmale ja demokraatiale."
Jääb küll ebaselgeks, kelle vahel on selline konsensus saavutatud, autor on märkinud ennast Tartu Ülikooli orientalistika vanemteaduriks ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmeks. Sellised tugevad sildistamised ei tule kindlasti kliimaaruteludele kasuks.
"Me võime asendada põlevkivienergeetika mõne teise, keskkonnasõbralikuma energiaallikaga, aga see ei pruugi olla lahenduseks meie tegelikule probleemile."
Siiski on oluline, et kliima- ja keskkonnakollapsi vältimiseks ja toimetulekuks püüavad lahendusi leida ka mitte-loodusteadlased, sest probleem pole mitte looduses, ega keskkonnakorralduses, vaid inimeses. Me võime asendada põlevkivienergeetika mõne teise, keskkonnasõbralikuma energiaallikaga, aga see ei pruugi olla lahenduseks meie tegelikule probleemile.
Igaüks, kes on üle elanud palgatõusu, teab, kui kiiresti muutuvad varasemad tahtmised vajadusteks. Nii juhtus inimkonnaga fossiilsete kütuste kasutuselevõtuga, keegi ei kujutanud ette kui palju on inimkond võimeline energiat raiskama.
Möödunud sajandi keskpaigas arvati et maailmale piisab paarist-kolmest toonasest superarvutist. Mitte keegi ei kujutanud ette, et inimkonnal tekib niivõrd suur vajadus omavahel kassipilte jagama hakata, kasutades selleks tuhandeid kordi võimsamaid arvuteid.
Kui tekib võimalus, siis seda ka kasutatakse. Kui me just ei piira ennast. Kuid meil lähevad segamini, mis on meie vajadused ja mis on meie tahtmised, nagu praegune majandusmudel meile peale surub.
Kuna looduse toimimise üldine printsiip on, et mitte midagi ei raisata, siis sellesse ei mahu pretsedenditult ressursse laristav liik. Meile on evolutsiooni käigus arenenud mõistus, mis mõningase treeningu järel lubab sellistest kontseptsioonidest aru saada ja see võimaldab leida ka lahendusi enesehävingu vältimiseks. Me kas piirame enda tahtmisi ise või tehakse seda meie eest.
Ei, härra peaminister!
Juba praegu tulevad signaalid mitmelt poolt maailmast, mis kinnitavad väga selgelt teadlaste poolt juba aastakümneid tagasi antud hoiatusi toidu tootmise võimekuse vähenemisest, mageveevarude otsalõppemisest, haiguste levikust nii inimeste kui ülejäänud liikide seas, liikide massilisest väljasuremisest jne.
Seni kuni me keskendume mitte midagi tegemisele põhjenduste otsimisele, ei liigu me ka lahenduste poole. Nagu näiteks arutelud, et enamik saastamisest toimub kusagil mujal - riikides, mis toodavad meile meelepäraseid odavaid kaupu, mistõttu meie ökoloogiline jalajälg asub ka seal.
Või väide, et me oleme nii väikesed, et meie maailma üks kõige mustem energiatootmine ei mõjuta mitte midagi. Kui su oma tagahoov on nagu prügimägi, siis ei ole sul võimalik naabrilt nõuda tema hoovi korrastamist.
Nagu on arutlenud hiljuti Indrek Neivelt, me peame vähem tarbima. Tuleb harjuda selle mõttega, et tulevikus ei paku heaolu mitte materiaalsetel väärtustel põhinevad naudingud, vaid mittemateriaalsed väärtused nagu head suhted lähedaste ja kogukonnaga, eneseteostuse ja loomingulise tegevuse võimalused, ligipääs loomulikus seisundis ökosüsteemidele jne.
Need on tegelikult meie heaolu ainsad allikad ka praegu, kuid meile tehakse iga päev selgeks, et üha uued ja värvilisemad tahtmised ootavad vajadusteks saamist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kliima- ja keskkonnateemadel võtaks aruteludest rohkem osa need teadlased, kes oskavad ümber korraldada inimest, loodus- ja tehnikaharidusega inimestel sellised oskused üldjuhul puuduvad.
Ka peaminister Jüri Ratas väidab, et: "Eestis ei ole olnud valitsust, mis nii tõsiselt esimese saja päeva jooksul oleks kliimateemasid arutanud, kliimaneutraalsuse teemasid".
Selles väites on kurb tõde, ilmselt tegeles keskkonnateemaga viimati tõsiselt Andres Tarandi juhitud valitsus, mil sai vastu võetud näiteks säästva arengu seadus.
Ei, härra peaminister, kui teie arutelude tulemuseks on kliimahoidliku Euroopa planeerimisest kõrvale jäämine ja uute põlevkiviõlitehaste rajamine, siis te pole kliimamuutuste kontseptsioonist aru saanud, ega mõista keskkonnakollapsi reaalsust. | Mihkel Kangur: kliimaaruteludest, vajadustest ja tahtmistest | https://www.err.ee/973229/mihkel-kangur-kliimaaruteludest-vajadustest-ja-tahtmistest | Kuna looduse toimimise üldine printsiip on, et mitte midagi ei raisata, siis sellesse ei mahu pretsedenditult ressursse laristav liik, kirjutab Mihkel Kangur. |
Hukkunuks oli sõjapealik Jevgeni Podoljan, hüüdnimega Hatš (Хач - armeenlasele või laiemalt kaukaaslasele viitav väljend - Toim.), kes oli sündinud Zaporižžjas, kuid elas Krimmi poolsaarel Simferopolis, vahendas Unian.
"2019. aasta 18. augustil liitus järjekordne Venemaa-juhitud jõudude liige, Jevgeni Podoljan aka Hatš Simferpolist, kurikuulsa Koorem 200 brigaadiga. Asjaolud vajavad selgitamist," kirjutas Ukraina maaväe 53. mehhaniseeritud brigaadi ohvitser Anatolii Štefan Facebookis.
"Koorem 200" ("Груз 200") on väljend, millega viidatakse Venemaa poolel Donbassis langenute poolsalajasele transportimisele.
Stepanjan oli ka lisatud Ukraina organisatsiooni Mirotvorets andmebaasi. | Donbassis sai surma järjekordne tuntud Kremli-meelne võitleja | https://www.err.ee/973225/donbassis-sai-surma-jarjekordne-tuntud-kremli-meelne-voitleja | Ukraina relvajõudude teatel sai Donbassis surma järjekordne Kremli-meelsete jõudude tuntud võitleja. |
Teise pensionisamba reformimisega muudetakse teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine vabatahtlikuks.
Reformi üldpõhimõtete kohaselt makstakse seni teise pensionisambasse kogutud raha kuni teatud piirini välja ühekorraga. Kui praegu on selle summana paika pandud 10 000 eurot, siis lõplik piirmäär otsustatakse valitsuskabineti 12. septembri nõupidamisel pärast rahandusministeeriumi lisaanalüüsi.
Juhul kui 10 000 euro suurune piirmäär paika jääb, tähendab see võimalust kogu teise samba raha korraga välja võtta rohkem kui poolele miljonile Eesti inimesele. Nimelt on rahandusministeeriumi andmetel neid, kellel teise sambasse kogutud kuni 10 000 eurot, umbes 574 000.
Need, kelle teise samba säästud ületavad piirmäära, saavad sambast lahkudes oma raha kätte kolmes osas: esimene osamakse piirmäära ulatuses ja ülejäänud raha kahe järgmise osamaksena. Väljamakselt tuleb tasuda ka tulumaks.
Küll aga ei ole võimalik pensionisambast "poole jalaga" välja astuda ehk võtta osa rahast välja ning ülejäänu sambasse jätta.
"Ei, sellist võimalust pole – välja tuleb võtta kogu summa," kinnitas Siiri Suutre rahandusministeeriumist.
Reform käivitub aastal 2020, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august.
Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.
Teise samba fondides on üle 738 000 inimesel kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot. | 574 000 inimesele terendab võimalus teise sambasse kogutu korraga välja võtta | https://www.err.ee/973226/574-000-inimesele-terendab-voimalus-teise-sambasse-kogutu-korraga-valja-votta | Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud pensionireformi põhimõtted näevad ette, et teisest sambast lahkujad võivad teatud summani kogu sinna kogutud raha korraga välja võtta. Kui esialgu paika pandud piirmäär, 10 000 eurot kehtima peaks jääma, tekib võimalus kogu raha ühekorraga välja võtta umbes 574 000 inimesel. |
Meeste võistluses asub tiitlit kaitsma kahekordne valitsev Eesti meister Carl Hellat, kuid kindlasti ei taha Hellati kolmanda võiduga leppida hiljuti Inglismaal edukalt noorte MM-il esinenud Kevin Christopher Jegers ega ka eelmise aasta hõbe Joonas Juan Turba. Võimalike favoriitide sekka võib kuuluda ka 2013. aasta meister Egert Põldmaa, kes eelmine aasta piirdus pronksiga.
Naiste võistlus saab aga kindlasti uue meistri, kuna starti ei tule erinevatel põhjustel ükski varasem Eesti meister. Favoriitideks on kolmik Anete Liis Adul, Mariliis Palm ja Karola Soe. Adul sai käesoleval suvel teise koha rajamängu meistrivõistlustel ning võitis Eesti naiste karika. Mariliis Palm aga võidutses rajamängu meistrivõistlustel ning eelmise aasta hõbeda Karola Soe trumbiks võiks olla koduväljak. | Reedel algavad golfi Eesti meistrivõistlused | https://sport.err.ee/973224/reedel-algavad-golfi-eesti-meistrivoistlused | Reedel algavad XXVI Eesti löögimängu meistrivõistlused golfis. Saaremaale jõuab Eesti golfi kroonijuveel esmakordselt ning starti asub 96 võistlejat. |
15.–17. novembrini Narva Apollo kinos ja 22.–24. novembrini Kohtla-Järve kultuurikeskuses aset leidva rahvusvahelise festivali fookuses on Venemaa värsked linateosed, aga kavas on ka valik samal ajal Tallinnas ja Tartus toimuva PÖFFi põhiprogrammist.
"Tahame ka Ida-Virumaa vaatajatele pakkuda väärt filmikunsti, mis meie kinolevisse harilikult ei jõua – meilt oli juba ammu küsitud, miks me seal oma filme ei näita. Otsustasime mitte ainult näidata, vaid teha koguni omaette festivali, mida Ida-Virumaa ja sealne asjatundlik publik ammu väärivad," ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.
KinoFFist saab üks PÖFFi kõrvalfestivale, nagu on Tartu armastusfilmide festival Tartuff ja Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Ühtlasi kuulub KinoFF Narva Euroopa kultuuripealinnaks 2024 programmi. | PÖFF korraldab Ida-Virumaal esmakordselt filmifestivali KinoFF | https://kultuur.err.ee/973223/poff-korraldab-ida-virumaal-esmakordselt-filmifestivali-kinoff | Pimedate Ööde filmifestival korraldab Ida-Virumaal esimest korda festivali KinoFF. |
Kommunismi kuriteod võeti vaatluse alla alles pärast Berliini müüri murdumist ja Nõukogude Liidu kokkukukkumist ja see pole sugugi valutu protsess. Imbi Paju teosed on rajanud teed mõistmisele ja empaatiale, öeldakse kirjastuse Gallus uue väljaande kaassõnas.
Portugali katoliikliku ülikooli sakslasest kirjandusprofessor Peter Hanenberg on nimetanud Imbi Paju raamatut oluliseks ja vajalikuks panuseks kaasajastamaks Euroopa kultuurimälu. Õppetöös on ta kasutanud "Tõrjutuid mälestusi" kirjanduses leina käsitlemise kontekstis. "Selliste lugude rääkimine on hädavajalik, sest üksnes see tuletab meile meelde, kui salakavalalt võib toimuda mälestuste unustamine," ütleb ta.
Paju näitab teoses, kuidas toimus stalinistlik terror, õigussüsteemi ja keelekasutuse muutumine, ajupesu, infosõda ja psühholoogiline sõda üksikinimese vastu. Autor otsib raamatus vastust oma ema ja tolle kaksikõe loole, kelle arreteeris salapolitsei NKVD 1948. aastal ja viis kuueks aastaks kodust 2000 kilomeetri kaugusele sunnitöölaagrisse Gulagi. Teos on isiklik ning valulik teekond minevikku.
Perekonnaloosse süüvides maalib autor pildi terve ühiskonna traumast ja sellest, millised ajaloolised muutused nendele sündmustele eelnesid.
Enne "Tõrjutud mälestuste" raamatu esmailmumist 2007. aastal linastus samanimeline film. Nüüd on raamat ilmunud kaheksas keeles ja saanud kiitvaid arvustusi mitmelt poolt maailmast. Paju raamat on kasutusel paljudes ülikoolides. 2008. aastal valiti see Rootsi põhikoolide elava ajaloo kursuse soovituslikuks õppematerjaliks.
Raamatu saksa- ja ingliskeelsele tõlkele on kirjutanud eessõna Briti ajakirjanik ja poliitikaanalüütik Edward Lucas, kes tuletab meelde Milan Kundera sõnu, et inimese võitlus võimuga on mälu võitlus võimuga. "Ja kuskil mujal pole see rohkem tõsi kui Baltimaades, kus traumaatilistest mälestustest rääkivad vaiksed hääled sumbuvad suurte ida- ja läänenaabrite juttu. /.../ Mõnes ringkonnas on moodne öelda, et eestlased on neurootilised oma ajaloo pärast. Ent tegelik neuroosi põhjus on repressioon." Lucase tsitaat "Tõrjutud mälestuste" kaanel lubab lugejale, et Imbi Paju raamat avab uksed pimedatesse tubadesse. "Ujutagu päikesepaiste need üle. Ja järgigu teised sama eeskuju."
Imbi Paju mälutöö ja nii film kui raamat "Tõrjutud mälestused" on läinud ka Eesti inimarengu aruandesse 2016/2017, kus kirjandusprofessor Eneken Laanes kirjutab muu hulgas: "Selle filmi ja raamatuga algas uus ajastu ja avanemine küüditamise ja laagrikogemuse, aga võib-olla ka kogu Nõukogude Liidu aja mäletamises, mis sidus need võrreldes varasemaga palju tihedamalt üleilmse rahvusteülese mälukultuuriga."
"Oma raamatuga annab Imbi Paju ajaloole inimliku näo," tunnustas Soome teatrikriitik Maria Säkö keerulise aja tundlikku kajastamist. Helsingin Sanomate kultuuriajakirjanik Suvi Ahola kirjutas: "Paju raamat on tema isiklik ajalooteekond, mis tõsisest taustauuringust hoolimata on liigutav ja kummaliselt endasse haarav lugemiskogemus."
Rootsi Vasabladetis kirjutas Ingalill Österberg, et "Imbi Paju raamatu stiil on elegantselt irooniline seal, kus see on vajalik ja põhjendatud. Paneb imestama, kuidas ta on jaksanud selle raske teema käsitlemisel säilitada rahulikku, afektivaba hääletooni. Ilmselt on väärtuslikku tasakaalu andnud talle filosoof Walter Benjamin. Osa reaktsioone, mida Imbi Paju film ja raamat on põhjustanud, räägivad sellest, et stalinismi kuriteod pole faktidest hoolimata kõigi jaoks veel iseenesestmõistetavad."
Islandi teatriprofessor ja lavastaja Stefán Jónsson kasutas koos näitlejatega Imbi Paju raamatut ja filmi "Tõrjutud mälestused" Sofi Oksaneni teose "Puhastus" lavastuse juures ja kirjutas, et Imbi Paju raamat räägib armastusest ema, isamaa ja inimkonna vastu.
Toomas Hendrik Ilves kirjutas esmatrüki eessõnas: "Kirjaniku ja filmirežissööri Imbi Paju "Tõrjutud mälestused" on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hülgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psühholoogiat ja psühhoanalüüsi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja üksikinimeste mälestusi. Kõik see kokku loob lugejale pildi, mida vägivaldne võim võib inimesega teha, millist kurja võib inimene inimesele teha, kui pääseb võimule temas peidus olev pime pool ning kui poliitiline atmosfäär sellist vägivalda soodustab ja kui diktaatorlik režiim oma kuriteo varjamiseks mäletamisega manipuleerib."
"Tõrjutud mälestused" resoneerub võimsalt tuntud intellektuaalide ja kirjanike töödega, nagu holokausti üle elanud Ruth Klugeri mälestusteraamatuga "Ikka veel elus" ("Still Alive") või Günther Grassi romaaniga "Vähikäigul", kirjutab kirjandusteadlane Thomas Salumets Vancouveri British Columbia ülikoolist, kus Paju tööd olid vaatluse all tema kirjandusseminaril.
Soomerootsi psühhoanalüütik ja kirjanik Mikael Enckell on põhjalikult analüüsinud "Tõrjutud mälestusi" konverentsil "Film ja psühhoanalüüs" ja andnud kommentaari ka soomekeelse raamatu eessõnas: ""Tõrjutud mälestused" on lugu jääminekust, mis saab eestlaste perekonnas võimalikuks seejärel, kui kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju – pärast aastaid kestnud arutlusi ja teadmatust – julgeb uurida jutustamata jäänud ja mälust välja tõrjutud lugu, mis on löönud pitseri tema ema ja tolle kaksikõe kasvuaega, julgeb uurida hirmuvalitsuse poliitikat, mis julmalt ja karmilt ohustas kaksikute elu ja piiras nende eluvõimalusi. See sõnatu südametus, täielik hoolimatus on selline kuritegu, mis ulatub sellest osavõtjateringist palju kaugemale. Juutide hoiatuse järgi võiks siinkohal öelda: ärge jääge ohvriks, ärge saage kurjategijaks, kuid eelkõige – ärge olge ükskõiksed pealtvaatajad."
Kirjandusõppejõud Leena Kurvet-Käosaar, kes on Palju loomingut kasutanud õppetöös Tartu ülikoolis ja mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes, kirjutab: "Sarnaselt näiteks Anne Applebaumi Gulagi käsitlusega süvendavad ja avardavad Paju film ja raamat arusaama Nõukogude režiimi kuritegelikust ja inimsusevastasest olemusest, avades vaatajale/lugejale Nõukogude režiimi laiaulatuslikku kahjustavat mõju eestlaste vaimsele koetisele ja samas asudes neid ajaloo haavu ka ravitsema."
Anne Applebaum, üks parimaid Gulagi uurijaid tänapäeval, Pulitzeri preemia laureaat, raamatu "Gulag: koonduslaagrite ajalugu" autor, kirjutab "Tõrjutud mälestuste" esikaanel: "Oma ema saatuse kaudu, kes noore naisena vahistati, vangistati ja Siberi vangilaagrisse saadeti, jutustab Imbi Paju tegelikult terve rahvuse loo." | Kultuuriportaal soovitab: Imbi Paju "Tõrjutud mälestused" | https://kultuur.err.ee/973220/kultuuriportaal-soovitab-imbi-paju-torjutud-malestused | Imbi Paju psühhoajaloosarja kuuluv perekonnalugu "Tõrjutud mälestused", mis käsitleb Nõukogude Liidu repressioonide aega, ilmus äsja uustrükina. Teos mõjub moraalse kompassina täna, 23. augustil, Molotov-Ribbentropi 80. aastapäeval, kus kahe diktaatori salajane sobing määras miljonite inimeste saatuse. |
"Me hoiatasime Türgit järjekindlalt, et viimane ettepanek müüa Patriote võetakse tagasi, kui see soostub (Vene) S-400 tarnetega. Meie pakkumise aeg on läbi," ütles välisministeeriumi ametnik telejaamale.
S-400 ostmise pärast on USA juba kõrvaldanud Türgi oma hävituslennuki F-35 programmist.
Detsembris teatas välisministeerium, et kiitis heaks võimaliku Patriotide müümise Türgile 3,5 miljardi dollari eest.
Venemaa alustas S-400 tarneid Türgile juulis. | USA keeldus ametlikult Türgile Patriote müümast | https://www.err.ee/973214/usa-keeldus-ametlikult-turgile-patriote-muumast | USA valitsus keeldus ametlikult Türgile müümast raketikomplekse Patriot, edastas telekanal CNN välisministeeriumile viidates. |
Prantsuse muusikaline komöödia, mille peaosas särab Louis de Funès. See džässmuusiku taustaga, eraelus pigem tõsine koomik sai tuntuks alles keskeas, kui avaldus tema eriline anne kehastada ekstsentrilisi tüüpe — de Funès olevat seejuures suutnud teha lausa nelikümmend grimassi minutis. Naiste tantsutrupi mänedžer Édouard saadab koos nõoga truppi selle Rooma tuuril. Édouard annab oma parima, et kauneid daame nende austajatest lahus hoida, ent probleemid ei lase end kaua oodata.
Film "Mees nagu orkester" ("L'homme orchestre") jõuab ETV2 eetrisse 23. augustil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: muusikaline komöödia "Mees nagu orkester" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/973213/kultuuriportaal-soovitab-muusikaline-komoodia-mees-nagu-orkester-etv2-s | 23. augustil jõuab ETV2 eetrisse Prantsuse režissööri Serge Korberi 1970. aasta muusikaline komöödia "Mees nagu orkester" ("L'homme orchestre"), kus astuvad teiste seas üles Louis de Funès, Noëlle Adam, Olivier de Funès ja Michele Alba. |
"See pole meie asi. Me ei tegele sellise rahvusvahelise ostlemisega," vahendas RBK Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi neljapäeval ajakirjanikele öeldud sõnu.
Trumpi Taani-visiidi ärajäämise kohta nentis Peskov: "Kui me õigesti aru saame, jooksis neil teatav must kass vahelt läbi, kuid see pole meie küsimus, me ei tahaks sekkuda."
Venemaa suhtes on kehtestatud sanktsioone seoses Krimmi poolsaare annekteerimise ja Ukraina kaguosas toimuva konflikti toetamisega. Venemaa toel tegutsevad sellised rahvusvaheliselt tunnustamata territooriumid nagu Gruusiale kuuluvad Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ning Moldovale kuuluv Transnistria.
Trump: jätsin visiidi ära Taani peaministri vastiku kommentaari tõttu
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et jättis oma Taani-visiidi ära sealse peaministri Mette Frederikseni "vastiku" kommentaari tõttu.
Trump selgitas, et Frederikseni poolt oli sobimatu nimetada tema huvi Gröönimaa ostmise vastu "absurdseks", vahendasid Bloomberg, Guardian ja Politico.
"Kui nad ütlevad, et see oli absurdne - ja see oli öeldud väga, väga sarkastilisel moel - ütlesin ma, et teeme seda siis mõni teine kord," rääkis ta.
"Ta räägib Ameerika Ühendriikidega. Sellisel viisil Ameerika Ühendriikidega ei räägita, vähemalt mitte minu ajal. Kõik, mis ta oleks pidanud tegema, oleks olnud öelda: "Ei, me ei ole huvitatud"," lisas ta.
USA välisministeerium kinnitas kolmapäeva õhtul, et välisminister Mike Pompeo on rääkinud oma Taani kolleegi Jeppe Kofodiga seoses Trumpi visiidi edasilükkamisega.
Ministeeriumi teate kohaselt väljendas Pompeo tunnustust seoses Taani kui USA liitlase koostööga ning seoses Taani panusega rahvusvahelisse julgeolekusse.
Appreciate frank, friendly and constructive talk with @SecPompeo this evening, affirming strong US-DK bond.
US & Denmark are close friends and allies with long history of active engagement across globe.
Agreed to stay in touch on full range of issues of mutual interest. pic.twitter.com/NQXD41tmzk
— Jeppe Kofod (@JeppeKofod) August 21, 2019
Trumpi esimene Taani-visiit pidi esialgsete plaanide kohaselt toimuma 2.-3. septembrini ning sisuliselt oli tegu kuninganna Margrethe II isikliku kutsega. Eelmisel nädalal jõudis meediasse informatsioon, mille kohaselt olevat Trump korduvalt vestlustes nõunikega rääkinud võimalusest Gröönimaa USA-le osta. Maavarade poolest rikkal maailma suurimaal saarel asub ka USA õhuväe baas Thule koos Pituffiki lennuväljaga.
Kuigi ligi 56 000 elanikuga Gröönimaa kuulub Taanile, on piirkonnal ulatuslik autonoomia ning kohalikus poliitikas on olulisel kohal ka iseseisvuspüüdlus.
Esialgsed meedias ilmunud ja allikatele viitavad teated Trumpi ostusoovi kohta võeti Taanis vastu kui halb nali ning sellisel seisukohal olid ka mitmed Taani poliitikud, kes samas rõhutasid, et Gröönimaa ei ole müügiks. Eriti rõhutati ka asjaolu, et Kopenhaagen ei saaks Gröönimaa ulatuslikku autonoomiat arvestades saart ka teoreetilise müügisoovi korral kellelegi müüa. Gröönimaa valitsus omakorda mainis, et kuigi Gröönimaa on avatud äritegevuseks, siis müügiks saar ei ole.
"Vastiku" kommentaari, millele Trump viitas, tegi Frederiksen pühapäeval.
"Gröönimaa ei ole müügiks. Gröönimaa ei ole Taani oma. Gröönimaa kuulub Gröönimaale. Ma väga loodan, et seda (ostusoovi - Toim.) ei mõelda tõsiselt," sõnas Frederiksen Gröönimaa ajalehele Sermitsiaq.
"See on absurdne arutelu ja [Gröönimaa peaminister] Kim Nielsen on loomulikult teinud selgeks, et Gröönimaa ei ole müügiks. See on see koht, kus arutelu lõppeb," lisas ta.
Pühapäeval kinnitas ajalehtedes ilmunud väiteid ostuhuvi kohta ka Trump ise.
"Teema kerkis esile ja see on strateegiliselt huvitav," ütles Trump ajakirjanikega kohtudes, kuid lisas: "See ei ole number üks kiireloomuline teema, seda saan
öelda."
Teisipäeval varem tegi Trump veel oma Twitteri-kontol nalja Gröönimaa-teemalise fotomontaažiga ning sellel hetkel polnud veel märgata, et visiit võiks ära jääda. Kuid hiljem teisipäeval andis ta juba teada, et lükkab visiidi edasi.
"Arvestades peaminister Mette Frederikseni avaldust, et tal puudub igasugune huvi arutada Gröönimaa ostmist, lükkan ma kahe nädala pärast toimuma pidanud kohtumise muule ajale," teatas Trump Twitteris.
"Peaminister suutis oma otsekohesusega ära hoida suured kulud ja tühja töö nii Ühendriikide kui ka Taani poolelt. Tänan teda selle eest ning ootan kohtumise ümberajastamist mõnele ajale tulevikus," kirjutas USA president.
Ilmselt oli ka paljude USA ametnike jaoks ootamatu, kuivõrd kiirelt Trump oma meelt muutis - nimelt teatas USA suursaadik Taanis Carla Sands veel paar tundi enne presidenti mittetulemiseteadet, et "Taani on USA riigipea visiidiks valmis".
Taani peaminister Frederiksen teatas hiljem kolmapäeval, et on visiidi edasilükkamisest üllatunud ja pettunud. Ta kinnitas endiselt, et Gröönimaa ei ole müügiks. "On välja käidud arutelu Gröönimaa müügi teemal. Selle on tagasi lükanud Gröönimaa peaminister Kim Nielsen ja ma toetan täiekult seda tagasilükkamist," ütles valitsusjuht.
Frederiksen ütles ka, et visiidi ärajäämine ei mõjuta strateegilist, sõjalist ja kaubanduslikku koostööd kahe liitlasriigi vahel. Samuti olevat küllakutse Trumpile
endiselt kehtiv.
Danish Prime Minister reacts to Donald Trump announcing that he will not be visiting Denmark after she announced that Greenland is not for sale.
Read more here: https://t.co/UUIA62jVd9 pic.twitter.com/VovUDpvAuD
— Sky News (@SkyNews) August 21, 2019
Taani juhtpoliitikute seas on nimetatud küsimuses tekkinud haruldane üksmeel, mille puhul on Trumpi käitumine teravat kriitikat pälvinud. Endine peaminister Helle Thorning-Schmidt leidis, et Trumpi otsus visiit ära jätta on sügavalt solvad nii Taani kui ka Gröönimaa elanike jaoks. Endine välisminister Villy Sovndal aga leidis, et juhtum kinnitab, et Trumpi näol on tegu "nartsissistliku narriga".
Frederikseni eelkäija, endine peaminister Lars Lokke Rasmussen nentis, et kogu juhtum eeldab tohutut tööd Atlandi-üleste suhete parandamiseks. Endine rahandusminister Kristian Jensen nimetas olukorda diplomaatiliseks kriisiks ning meenutas, et Taani oli üks riikidest, mis esimeste seas USA-ga koos Iraagi operatsioonile läks.
Trump jätkas ka hiljem Twitteris Taani kritiseerimist ja tõstatas taas NATO temaatika.
"Olgu märgitud, et Taani kulutab ainult 1,35% SKP-st NATO-le. Nad on rikas riik ja peaksid olema kahe protsendi peal. Me kaitseme Euroopat ja ikkagi ainult kaheksa riiki 28-st NATO riigist on kahe protsendi tähise juures. USA on palju, palju kõrgemal tasemel kui see... Tanu minule on need riigid nõustunud maksma SADA MILJARDIT DOLLARIT rohkem - kuid ikkagi palju vähem kui see, mida nad peaksid maksma selle suurepärase sõjalise kaitse eest. Sorry!" kirjutas USA president.
For the record, Denmark is only at 1.35% of GDP for NATO spending. They are a wealthy country and should be at 2%. We protect Europe and yet, only 8 of the 28 NATO countries are at the 2% mark. The United States is at a much, much higher level than that....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 21, 2019
....Because of me, these countries have agreed to pay ONE HUNDRED BILLION DOLLARS more - but still way short of what they should pay for the incredible military protection provided. Sorry!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 21, 2019 | Kreml: Venemaa ei ostle teiste riikide territooriume | https://www.err.ee/973211/kreml-venemaa-ei-ostle-teiste-riikide-territooriume | Kreml teatas kommenteerides hiljutist USA presidendi Donald Trumpi soovi Gröönimaad osta märkusega, et Venemaa ei ostle teiste riikide territooriume. |
Hetkeseisuga liidrikohta hoidev Tallinna FC Flora sõidab Tartusse, kus kell 14.00 minnakse Sepa Jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul vastamisi kuuendal positsioonil paikneva Tartu JK Tammekaga. Seniste voorudega on Flora kogunud 37 punkti, Tammekal on kirjas 11 punkti. Viimati kohtusid naiskonnad omavahel juunis, kui Flora teenis koduväljakul kindla 10:0 võidu.
Tammeka peatreener Sirje Roops: "Viimased mängud on meie jaoks olnud emotsioonide virr-varr: Roosal Jalgpallil võtsime tugeva võidu Kalevi vastu, järgmises voorus kaotasime kohustuslikud punktid Põlvale – laupäevane mäng tabeliliidri vastu on naiskonna jaoks võimalus tõestada, et ükski võidetud punkt pole olnud see hooaeg juhuslik ja oleme väärt publikuarvu tabeli liidrikohta!"
Flora abitreener Magnus Rosen: Vaatamata kiusatusele külastamaks samal päeval aset leidvat Tartu linna meistrivõistlusi poniratsanike takistussõidus, suuname oma fookuse koostöös heade mõtetega siiski Sepa staadionile, et ülikoolilinnade derbist võitjatena väljuda.
Mängija Getter Saar: Enne liigatabeli poolitamist ootab meid ees sõit Tartusse, kus vastaseks on Tartu Tammeka. Eesmärk on pakkuda võõrustajatele hea lahing ning kolm punkti Tallinnasse tuua.
Mängija Kristel Vidaja: "Meie jaoks ei loe, kes on vastane – peame oma mänguplaanist kinni pidama, siis suudame oma tulemuse ära teha!"
Mängu peakohtunik on Luisa Klaar, keda abistavad Helen Käosaar ja Merilyn Renser. Sissepääs mängule on tasuta.
Kell 14.00 pannakse pall mängu ka pealinnas, kui JK Tallinna Kalev võõrustab Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul Tartu SK 10 Premiumit. Naiskonnad asuvad tabeli erinevates pooltes, kui Kalev paikneb 24 punktiga kolmandal kohal ning SK 10 on üheksa punktiga seitsmendal tabelireal. Sel aastal on omavahel kohtutud kahel korral, kui karikavõistlustel sai Kalev kirja 5:1 võidu ja liigas teeniti 7:0 võit.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Tahame taas kindluse leida, mis viimastes voorudes kaduma on läinud."
Mängija Kärt Hallikas: ,,Eelmised mängud oleme ülekaalukalt võitnud ja ega me seekord vähemaga lepi. Läheme vastastele vastu enesekindlalt ja soovime punktid kindlasti endale jätta."
SK 10 esindaja Kalev Kajak: "Teise ringi lõpp on käes. Iga punkt on järgmises ringis oluline, seega üritame punktilisa saada."
Mängija Olesja Smirnova: "Väga raske mäng on ees. Anname endast parima ning üritame teise ringi hea emotsiooniga lõpetada."
Kohtumist vilistab Reelika Turi, abikohtunikud on Anni Rahula ja Ello Heiskonen. Sissepääs mängule on tasuta.
Õhtu viimane mäng toimub kell 18.00 Saku staadionil, kui vastamisi on 19 punktiga neljandat positsiooni hoidev Saku Sporting ja 32 punktiga teisel kohal platseeruv Pärnu JK. Omavahel kohtuti esmakordselt juuni alguses, kui Pärnu sai koduväljakul kirja 2:0 võidu.
Sportingu abitreener Carl Kalju: "Viimased mängud on meie jaoks positiivse tulemusega lõppenud. Pärnu on tugev vastane, kuid oleme selleks valmistunud ning lähme seda positiivset tulemust ka nende vastu püüdma."
Mängija Grete Daut: "Läheme punktide eest võitlema."
Mängu peakohtunik on Katariina Järve, keda abistavad Anni Koppel ja Anne Mišalagina. Sissepääs kohtumisele on tasuta.
Vooru viimane kohtumine peetakse 4. septembril, kui JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN võõrustab kell 18.00 Suure-Jaani Gümnaasiumi staadionil Põlva FC Lootost.
Naiste Meistriliiga 14. vooru kohtumised 24. augustil:
kell 14.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora (Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak)
kell 14.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak)
kell 18.00 Saku Sporting – Pärnu JK (Saku staadion) | Naiste meistriliigas ootab ees põhiturniiri viimane voor | https://sport.err.ee/973210/naiste-meistriliigas-ootab-ees-pohiturniiri-viimane-voor | Laupäeval, 24. augustil peetakse naiste jalgpalli meistriliigas teisi ringi viimaseid kohtumisi, pärast mida jaotatakse liigatabel kaheks ning neli esimest naiskonda jätkavad ülemises pooles heitlust medalitele ja tabeli alumises pooles olevaid võistkondi ootab ees võitlus kohtadele 5.-8. |
"Lover" on Swifti seitsmes stuudioalbum, mis ilmus plaadifirma Republic Records alt, vahendas EW.
Albumi avasingel "Me!" on salvestatud koos Panic! at the Disco laulja Brendon Uriega ning lugu ilmus 26. aprillil. Plaadilt on singlina ilmunud veel laulud "You Need to Calm Down" ja neljapäeval avalikkuse ette jõudnud "Lover".
Albumil kõlab 18 laulu ning lisaks Uriele teeb Swift albumil koostööd ka bändiga Dixie Chicks laulus "Soon You'll Get Better".
Swift esitleb lugusid uuelt albumilt MTV auhinnagalal 26. augustil, kus ta on nomineeritud 12 auhinnale. | Taylor Swift avaldas uue albumi koos muusikavideoga | https://menu.err.ee/973199/taylor-swift-avaldas-uue-albumi-koos-muusikavideoga | Taylor Swift avaldas albumi "Lover" ning sellega koos samanimelise muusikavideo. |
Liverpool ostis Oxlade-Chamberlaini Arsenalist kaks augustit tagasi umbes 40 miljoni euro eest ning nüüd sõlmiti poolkaitsja uus, kuni 2023. aastani kehtiv leping, vahendab Soccernet.ee.
26-aastane poolkaitsja oli oma esimesel hooajal kindlaks Liverpooli põhimeheks, ent eelmine aasta jäi tal raske põlvevigastuse tõttu pea täielikult vahele. "Nüüd on mul võimalus anda klubile see aasta tagasi ja rehabiliteerida kaduma läinud aeg. Loodetavasti suudan end heade esitustega tõestada," sõnas inglane klubi kodulehele.
Liverpool on viimase pooleteise aastaga sõlminud pea kõigi põhimängijatega uued ja pikad lepingud. Enne Oxlade-Chamberlaini kuulusid sinna nimekirja Roberto Firmino, Mohamed Salah, Sadio Mane, Jordan Henderson, Joe Gomez, Trent Alexander-Arnold, Andy Robertson ja Divock Origi.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Liverpool sõlmis järjekordse põhimängijaga uue ja pika lepingu | https://sport.err.ee/973201/liverpool-solmis-jarjekordse-pohimangijaga-uue-ja-pika-lepingu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Liverpool teatas eile õhtul oma kodulehel, et on sõlminud poolkaitsja Alex Oxlade-Chamberlainiga uue lepingu. |
Neljapäeval otsustas valitsuskabinet kiita heaks teise pensionisamba reformi ettepanekud, mis võimaldab ka seni kogutud raha välja võtta. Rahandusministeeriumi tellimusel viiakse läbi ka uuring inimeste eeldatavast käitumisest, mille tulemused avaldatakse oktoobris. Seni ainsa pensioni teise samba reformi puudutava põhjaliku küsitluse viis ERR-i uudistetoimetuse tellimusel tänavu 2. kuni 15. maini läbi Turu-uuringute AS. Avaldame selle tulemused uuesti.
Uuringu põhijäreldus oli, et pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid. Neist, kes kasutaksid võimalust raha välja võtta, lubavad pooled kättesaadud raha iseseisvalt investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, kuid veerand kasutaks seda igapäevaste vajaduste katmiseks.
Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest (32 protsenti jah, 23 protsenti pigem jah), selle vastu oli 24 protsenti (12 protsenti ei, 12 protsenti pigem ei). Ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.
Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE (67 protsenti) ja Isamaa (60 protsenti) valijad. Kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna (56 protsenti), Sotsiaaldemokraatliku erakonna (53 protsenti) ja Keskerakonna (51 protsenti) valijate seas. Eesti 200 toetajatest on teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajaid 45 ja vastu 34 protsenti.
Kui võtta aluseks vaid need vastajad, kes on juba liitunud teise pensionisambaga, on nende seas toetus selle vabatahtlikuks muutmisele kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 62 protsenti teise sambaga liitunutest peab selle vabatahtlikuks muutmist vajalikuks. Kolmanda pensionisambaga liitunutest toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist 53 protsenti.
Kuidas aga inimesed käituksid, kui teine sammas muudetaks vabatahtlikuks?
43 protsenti neist, kes on liitunud teise sambaga, jätkaks raha kogumist teise sambasse. 44 protsenti kaaluks aga sellest loobumist või loobuks kindlasti. Siiski on kindlaid loobujaid vaid 13 protsenti ning 31 protsenti kaaluks seda võimalust.
Kui kindlatelt väljujatelt või selle sammu kaalujatelt küsida (võis pakkuda ka mitu varianti), mida nad oma teise sambasse kogunenud rahaga konkreetselt teeksid, lubab 47 protsenti investeerida seda iseseisvalt aktsiatesse või võlakirjadesse.
26 protsenti kasutaks raha igapäevaste vajaduste katmiseks, 20 protsenti vähendaks oma laenukoormust, üheksa protsenti läheks aga reisile.
Seitse protsenti kasutaks raha muudeks tegevusteks, mille seas mainiti enim kinnisvarasse investeerimist või elamistingimuste parandamist. Äramärkimist leidis ka laste toetamine, talupidamise arendamine ning üks vastaja lubas panna raha kõrvale "mustadeks päevadeks".
Iseseisvasse investeerimisvõimesse uskujate osakaal on suurem alla 35-aastaste, kõrgharidusega vastajate ja nende vastajate hulgas, kelle kuu keskmine sissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot.
Kasinam on usk iseseisvasse investeerimisvõimesse muust rahvusest vastajate seas - kui eestlastest lubaks seda teha pooled kogumispensionist väljujatest, siis muust rahvusest vastajatest 38 protsenti. Muust rahvusest vastajad kasutaks kõige rohkem (39 protsenti) hoopis igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Turu-uuringute AS viis ERR-i tellimusel omnibuss küsitluse läbi 2. kuni 15. maini. Sellele vastas 1010 inimest üle Eesti. | Uuring näitas inimeste toetust pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisele | https://www.err.ee/973200/uuring-naitas-inimeste-toetust-pensioni-teise-samba-vabatahtlikuks-muutmisele | Kuigi pensioni teise samba reform on üks suurimaid ja põhimõttelisemaid muudatusi, mida valitsus on ette võtnud, on seni vaid ERR tellinud selle kohta inimeste suhtumist ja käitumist prognoosiva uuringu. |
Kirju tegelaskonnaga romaani keskmes on Nõukogude Liidust põgenenud ajakirjanik ja 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi elama sattunud vene emigrandid. Vahetult pärast II maailmasõja lõppu asus Prantsusmaa territooriumil kümneid repatrieerimislaagreid, kus hoiti ajutiselt sõjapõgenikke ja väljarännanuid, keda nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt saadeti Prantsusmaalt Nõukogude Liitu.
Andrei Ivanov uurib oma uues romaanis inimhinge pimedaid soppe ning kompab madaluse ja ülevuse piire. Mismoodi saaks inimene vastastikuse umbusu, kahtlustuste ja hirmu õhustikus säilitada oma nime, tõelise eluloo, väärikuse ja tõe? Kuidas mitte reeta, mitte manduda ja mitte hävida?
Varem on Andrei Ivanov avaldanud romaanid "Argonaut", "Batüskaaf", "Kuutõbise pihtimus", "Harbini ööliblikad", "Peotäis põrmu", "Bizarre" ja "Hanumani teekond Lollandile". | Andrei Ivanov avaldas uue romaani "Isevärki kalmistu asukad" | https://kultuur.err.ee/973192/andrei-ivanov-avaldas-uue-romaani-isevarki-kalmistu-asukad | Kirjastus Varrak andis välja kirjanik Andrei Ivanovi uue romaani "Isevärki kalmistu asukad", mis jutustab sündmustest 20. sajandi Prantsusmaal. Teose tõlkis eesti keelde Veronika Einberg. |
Sarnaselt kolme eelneva aastaga saab ka tänavu Võrumaa teedel näha WRC autosid ning need toovad starti EM1 ehk absoluutarvestuse hetke teised mehed Valerii Gorban - Sergei Larens (Mini Cooper WRC) ja 2017. aasta Lõuna-Eesti ralli võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder (Ford Fiesta WRC). EMV1 (ABS) arvestuses on end hooaja eelviimasele etapile registreerinud kuus võistluspaari.
Kui WRC autosid on hooaja viiendale meistrivõistluste etapile startimas kaks, siis R5 autosid on stardirivis kokku kuus. VW Polo GTI R5 autoga on starti tulemas Läti meistrivõistluste absoluutarvestuses juba tänavuse kulla kindlustanud Oliver Solberg - Aaron Robert Johnston, kes Lõuna-Eestis püüdmas ka Eesti meistrivõistluste klassi EMV1 ja EMV2 meistritiitleid.
Lõuna-Eesti ralli 2019 kõige nimekam piloot saab kindlasti olema Oliver Solbergi isa Petter Solbergi kunagine meeskonnakaaslane ja konkurent MM-radadelt – Mikko Hirvonen. Oma karjääri jooksul Subaru, Fordi ja Citroeni tehasemeeskondades sõitnud ja 15 MM-rallit võitnud soomlase kõrval võtab Lõuna-Eesti teedel koha sisse Jarno Ottman. Kui Ottman on Eestis varem võistelnud kaheksal korral, siis Hirvoneni ainus Eestis tehtud start jääb aastasse 2003, kui ta osales E.O.S rallil. Nimeka soomlase võistlusauto, milleks on Ford Fiesta R5, valmistab ette MM Motorsport. Eelnimetatud Solbergi ja Hirvoneni kõrval on EMV2 (4WD - N4,R5) klassis startimas veel üheksa võistluspaari.
EMV3 (2WD - R2,R1,A6) klassis ja Estonian Junior Challenge arvestuses on hooaja viiendale etapile end registreerinud kokku 12 võistluspaari, kelle hulgas ka tänavused Euroopa meistrivõistluste ERC Junior klassi teised mehed Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta R2T). Lisaks kodustele konkurentidele on eelmainitud klassides kohtade eest heitlemas ka külalised Poolast, Uus-Meremaalt ja Kanadast.
EMV4 (4WD - E12) klassis, kus starti tulemas 13 võistluspaari, on meistritiitli kindlustamiseks vaid ühte punkti vaja Edijs Bergmanisel ja tema kaardilugejal Toms Freibergsil (Mitsubishi Lancer Evo IX). Kui meistritiitel on eelnimetatud lätlastel käeulatuses, siis heitlus teistele medalikohtadele jätkub veel ka tõenäoliselt peale Lõuna-Eesti rallit.
Kui EMV4 klassis on meistritiitel veel napilt lahtine, siis EMV 5 (2WD - E9) klassis on endale tänavuse tiitli kindlustanud alati positiivsed Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105). Lisaks 2019. aasta meistritele on Lõuna-Eestis selles klassis startimas veel seitse võistluspaari.
Klassis EMV6 (2WD - R3,A7,N3,E10) on hooaja eelviimasel meistrivõistluste etapil oodata põnevat heitlust eelkõige võistluspaaride Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R) ja Karel Tölp - Martin Vihmann (Honda Civic Type-R) vahel, kes heitlemas tänavuse meistritiitli nimel. Lisaks neile on EMV6 klassis stardis üheksa võistluspaari.
EMV7 (2WD - E11 RWD) klassi liidritena on Lõuna-Eestis starti tulemas Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3). Kui eelpool nimetatud klassides on osades juba meister selgunud ja osades veel vaid paari võistluspaari otsustada, siis kahevoeliste rahvusliku klassi EMV7 arvestuses on veel tiitlile pretendeerijaid nelja võistluspaari jagu ja nad kõik on ka Võrumaal stardis.
Veoautode klassis EMV8 (2WD - E13 Trucks) on mõlemad tänavused stardid võitnud Taavi Niinemets - Esko Allika (GAZ 51A), kes kohal ka Lõuna-Eesti rallil. Kokku on Võrumaa kuppelmaastikele startimas kümme GAZ tüüpi veoautot.
17. Lõuna-Eesti ralli start antakse 30. augustil, kell 18.30 Võru linna keskväljakult. Avapäeval stardivad kõik võistlusautod ümberpööratud järjekorras (kõige suurem võistlusnumber esimesena).
Kokku sõidetakse kahe võistluspäeva jooksul 11 kiirukatset ning läbitakse 110,48 katsekilomeetrit. | Lõuna-Eesti rallil stardib teiste seas 15 MM-rallit võitnud Mikko Hirvonen | https://sport.err.ee/973183/louna-eesti-rallil-stardib-teiste-seas-15-mm-rallit-voitnud-mikko-hirvonen | Nädala pärast antakse Võru keskväljakul start järjekorras 17. Lõuna-Eesti rallile. Eesti autoralli meistrivõistluste viiendale ja Läti meistrivõistluste viimasele etapile on end registreerinud 79 võistluspaari kümnest riigist. |
Iga päev külastab Fotografiska Tallinna näituseid keskmiselt 500-800 inimest, publikurekord on sündinud kahel korral juulis, kui päevane külastajate arv ületas 900 piiri. Külalistest poole moodustab kodumaine publik, ülejäänud poole aga eri Euroopa riikidest pärit väliskülalised. Fotokunstikeskus on enim populaarsust kogunud just soomlaste seas.
"Oleme õnnelikud ja tänulikud, et meid on nii soojalt vastu võetud. Eks põhjus võib peituda ka selles, et sellist kohta oli meie linnaruumis vaja ja et kohtumispaik, mis ühendab meid väärtuspõhiselt, on uue ajastu märk," kommenteeris Fotografiska tegevjuht Margit Aasmäe.
Fotografiska Tallinna avanäitused on avatud veel paar nädalat ning septembris avatakse uued sügishooaja näitused. Praegu on avalikustatud vaid üks tulevane näitus: Kirsty Mitchelli "Imedemaa" avatakse 13. septembrist. Ülejäänud kahe uusnäituse info ei ole veel avalikustatud. | Fotografiska on kahe kuuga kogunud ligi 40 000 külastust | https://kultuur.err.ee/973188/fotografiska-on-kahe-kuuga-kogunud-ligi-40-000-kulastust | Juunis avati Telliskivi loomelinnakus Stockholmi juurtega fotokunstikeskus Fotografiska Tallinn. Kahe esimese kuuga on näitused kogunud ligi 40 000 külastust. |
"Hiina ja eesti keele kõnelejaskonna suurus erineb enam kui tuhat korda. Kuid see ei muuda üht keelt teisest suuremaks või väiksemaks. Sõnaraamat on teejuht keele juurde. Neid, kes sellist teejuhti vajavad, leidub nii Eestis kui Hiinas," ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. "Eestis on viimastel aastatel hiina keelt õpetatud-õpitud mõnes gümnaasiumis ja ülikoolis, Hiinas õpetatakse eesti keelt paaris Pekingi mainekas ülikoolis."
Eesti Keele Instituut on kujunenud Eesti peamiseks sõnaraamatute keskuseks, kus koostatakse eri tüüpi sõnaraamatuid. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatu aluseks on 2014. aastal koostatud "Eesti keele põhisõnavara sõnastik".
Eesti-hiina sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituudi vanemlingvist-projektijuht ja Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikooli erakorraline professor Gao Jingyi, välja on andnud Eesti Keele Sihtasutus. Sõnaraamatus on üle 5000 sõna.
Seminaril osaleb peale eestlaste üheksa teadlast Hiina keeleinstituudist, kirjastusest ja ülikoolidest. Tervituse Pekingi Hiina ühiskonnateaduste akadeemia keeleinstituudist toob selle direktor professor Liu Danqing. Ettekandega "Hiina ja uurali rahvaste ühisest esiisast" esineb Shanghai Fudani ülikooli professor Li Hui. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll räägib hiina nimede eesti tekstis kirjutamise ajaloost. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut tutvustab Gao Jingyi. | Esitletakse esimest eesti-hiina sõnaraamatut | https://kultuur.err.ee/973191/esitletakse-esimest-eesti-hiina-sonaraamatut | Esimest "Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut" esitletakse Eesti Keele Instituudis 26. augustil kell 13 algaval Eesti ja Hiina keeleteadlaste ühisseminaril. |
1930. aastate teisel poolel ilmusid Euroopa poliitilisele areenile uute võtmefiguuridena kaks totalitaarset režiimi, mis mõlemad valmistusid palavikuliselt oma võimupiire laiendama.
Hitleri juhitav natsionaalsotsialistlik Saksamaa oli Stalini juhitava kommunistliku Nõukogude Liidu ees saavutanud edumaa ning 1938. ja 1939. aastal liitnud endaga juba Austria ning osa Tšehhimaast. Stalin ei olnud seni veel suutnud otsustavalt kaasa lüüa suures rahvusvahelises poliitikas, kuid kommunistliku maailmarevolutsiooni kava ei olnud kuhugi kadunud ja ootas elluviimist.
1939. aastal sai just Stalinist kaalukeel sõjale läheneva Euroopa saatuse otsustamisel.
Ühel pool seisis Saksamaa ning teisel pool Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes suurriikidena garanteerisid abistamislepingute kaudu mitmete Euroopa väiksemate riikide iseseisvust. 1939. aasta suvel oli peatähelepanu Poolal, kellele Saksamaa oli esitanud rea territoriaalseid nõudmisi. Suurbritannia ja Prantsusmaa antud garantii Poolale hoidis esialgu Saksamaad tagasi, kuna Hitler polnud veel valmis sõjaks kahel rindel.
NSV Liidu liitumine Poolale antava garantiiga võinuks Hitleri edasised vallutused teoorias lõplikult peatada, kuid NSV Liidu garantii vastu oli kategooriliselt Poola ise. Nad kartsid õigustatult, et sõtta sattudes ei lahkuks neile appi tulev Punaarmee enam maalt ja järgneks paratamatu sovetiseerimine.
Alates 1939. aasta kevadest pidas NSV Liit sisuliselt paralleelseid läbirääkimisi ühelt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaaga ning teisalt Saksamaaga, kombates võimalusi, millise osapoolega on võimalik sõlmida endale kasulikum kokkulepe. Stalini eesmärk oli võita maksimaalselt aega enne enda sõtta sekkumist ning saavutada toetatavalt osapoolelt võimalikud kasulikud tingimused.
Stalini huviorbiidis oli kogu naaberriikide vöö alates Soome lahest kuni Musta mereni. Stalin katkestas läbirääkimised Suurbritannia ja Prantsusmaaga äkiliselt 21. augustil, kui oli saanud kinnituse parema pakkumise kohta Hitlerilt. Edasine toimus juba väga kiiresti.
"Lepingu avalik osa kohustas pooli hoiduma agressiivsest tegevusest teineteise vastu ja teise poole vastu suunatud liitudest."
23. augustil kirjutasid Moskvasse saabunud Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov alla riikidevahelisele mittekallaletungilepingule (nn MRP) ning selle salajasele lisaprotokollile. Lepingu avalik osa kohustas pooli hoiduma agressiivsest tegevusest teineteise vastu ja teise poole vastu suunatud liitudest.
Salajase lisaprotokolliga jaotati omavahelised huvisfäärid Ida-Euroopas: Balti riigid (Soome, Eesti ja Läti) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia loeti Nõukogude huvisfääriks, Poola jagati osapoolte vahel, Leedu jäi esialgu Saksamaa huvisfääri.
Kuid 28. septembril Poola okupeerimise järgselt sõlmitud Nõukogude-Saksa sõprus- ja koostöölepinguga tehti korrektuure varem kokku lepitus ning viidi Poola neljas jagamine lõpuni. Uue salajase lisaprotokolliga liideti Leedu NSV Liidu huvisfääri ning Saksamaa sai vahetuskaubana Poola Lublini piirkonna.
23. augusti kokkulepe võimaldas Hitleril 1. septembril alustada sissetungi Poolasse, mida loetakse Teise maailmasõja alguseks. Stalin alustas omapoolset sissetungi Ida-Poolasse siiski alles 17. septembril, olles ära oodanud lääne-riikide reaktsiooni ja jättes Hitleri sümboolseks ainusüüdlaseks sõja vallapäästmisel. 28. septembril korraldasid Saksa-Nõukogude liitlasväed Poola üle saavutatud võidu tähistamiseks Brest-Litovskis ühise sõjaväeparaadi.
Samal ajal surus NSV Liit salaprotokolli alusel Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud (nn baaside lepingud), mis võimaldasid tal piiririikidesse rajada oma sõjaväebaasid. Soome keeldus baaside rajamisest, mis viis NSV Liidu algatatud Talvesõjani.
Soome kaotas sõja tulemusena rea piirkondi maa idaosas ja pidi leppima Punaarmee baaside rajamisega Soome lahe kaldale, kuid säilitas oma riikliku iseseisvuse. 1940. aasta juunis, kui ülejäänud maailm jälgis Hitleri võidukäiku Pariisis, okupeeris NSV Liit Balti riigid ning annekteeris oma koosseisu. Hõivatud aladel algasid koheselt massirepressioonid ja ühiskonna sovetiseerimine.
Lühemas perspektiivis nõrgendas oma huvisfääri jõuline annekteerimine NSV Liidu strateegilisi positsioone. Vallutatud alad olid NSV Liidu territooriumist küll majanduslikult arenenumad, kuid ühtlasi saadi juurde ligi 20 miljonit elanikku, kes ei olnud eriti nõukogude-sõbralikud. Uute kaitseliinide rajamisega ei jõutud enne sõja puhkemist lõpule, nii et Saksamaa rünnak 1941. aasta suvel tabas NSV Liitu väga haavatavana.
Pikemas perspektiivis saavutas Stalin aga edu. NSV Liit kandis küll põhiraskust Hitleri-vastases võitluses, kuid ühtlasi pidid lääneliitlased de facto tunnistama mitte ainult NSV Liidu piire 1941. aasta seisuga, vaid ka tema uut mõjusfääri Kesk- ja Ida-Euroopas, kus peagi vallandus sovetiseerimise laine.
Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokolli saksakeelne versioon. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Molotovi-Ribbentropi pakt muutus kehtetuks 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSV Liitu. Pakti kuritegelik salajane lisaprotokoll oli õigusvastane oma allakirjutamisest saati ning 1945. aasta mais lõpetas oma eksistentsi ka lepingu üks osapool – hitlerlik Saksamaa. Selle toel olid kaks ülemvõimu ihalevat totalitaarset režiimi kiskunud sõjakeerisesse suure osa tollasest lääne ühiskonnast ning hukutanud kümneid miljoneid inimesi.
Ometi jäid selle sobinguga kokku lepitud mõjusfäärid võitja poolel püsima veel aastakümneteks kuni NSV Liidu lagunemiseni, sest ülejäänud riikide reaalpoliitika ei suutnud või tahtnud seda muuta. Balti riikide annekteerimist NSV Liidu koosseisu juhtivad lääneriigid de jure siiski ei tunnustanud, mis lihtsustas mitmeti taasiseseisvumisega seotud protsesse 1991. aastal.
NSV Liit eitas MRP salaprotokolli olemasolu kuni 1989. aastani, kui NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP ja selle salajased lisad õigustühiseks. Molotovi-Ribbetropi pakti tagajärjed said aga lõplikult likvideeritud alles endise Nõukogude Liidu armee üksuste lahkumisega Balti riikidest ja mujalt Ida-Euroopast, mis vältas veel aastaid. | Meelis Maripuu: Eesti Molotovi-Ribbentropi pakti ja suurriikide poliitika kammitsas | https://www.err.ee/973187/meelis-maripuu-eesti-molotovi-ribbentropi-pakti-ja-suurriikide-poliitika-kammitsas | Ajaloodoktor Meelis Maripuu annab ülevaate Molotovi-Ribbetropi paktist ja selle tagajärgedest, mis said lõplikult likvideeritud alles Nõukogude Liidu armee üksuste lahkumisega Balti riikidest ja mujalt Ida-Euroopast. |
Vigastuste tõttu jäid meeskonnast välja Moskva CSKA mängumees Joel Bolomboy, Himkis palliv Aleksei Šveid ja Krasnodari Lokomotiv-Kubani mängumees Dmitri Kulagin.
Venemaa koondis: Jevgeni Baburin (Nižni Novgorod), Vitali Fridzon (Krasnodari Lokomotiv-Kuban), Vladimir Ivlev (Krasnodari Lokomotiv-Kuban), Sergei Karasev (Himki), Mihhail Kulagin (Moskva CSKA), Nikita Kurbanov (Moskva CSKA), Grigori Motovilov (Peterburi Zeniit), Aleksander Platunov (Permi Parma), Andrei Sopin, Jevgeni Valijev (Himki), Andrei Vorontsevitš (CSKA), Artem Zabelin (Permi Parma), Andrei Zubkov (Peterburi Zeniit), Semen Antonov (Moskva CSKA).
Venemaa kuulub MM-il B-alagruppi ühes Argentina, Nigeeria ja Lõuna-Koreaga.
Korvpalli MM algab 31. augustil. | Selgus MM-ile sõitva Venemaa korvpallikoondise koosseis | https://sport.err.ee/973179/selgus-mm-ile-soitva-venemaa-korvpallikoondise-koosseis | Venemaa korvpallikoondise peatreener Sergei Bazarevitš teatas 14-liikmelise koosseisu, kes astub võistlustulle Hiinas peetaval MM-finaalturniiril. |
Juunis peetud Teemantliiga etapil 100 m ajaga 9,81 läbinud Coleman pole kolmel korral teavitanud Rahvusvahelist Kergejõustikuliitu (IAAF) enda asukohast, mistõttu pole olnud võimalik dopinguproove võtta. IAAF-i süsteemi kohaselt tuleb sportlasel tagada teave enda asukoha, ööbimis- ja treeningpaiga kohta, et oleks võimalik võtta võistlusväliseid proove.
Süüdimõistmise korral saaks Coleman, kes on ka 60 m jooksu sisemaailmarekordi omanik, automaatselt üheaastase võistluskeelu, misläbi jääksid vahele nii Kataris toimuvad maailmameistrivõistlused kui ka Tokyo olümpiamängud.
Ei Coleman ega IAAF pole uurimist veel kommenteerinud, kuid BBC andmetel plaanib Coleman ühe kolmest puudutud proovist vaidlustada.
23-aastane Coleman võitis tunamullusel MM-il kaasmaalase Justin Gatlin järel hõbemedali. Colemani isiklik rekord 100 m sprindidistantsil on 9,79, mis on kõigi aegade seitsmes aeg. | Sprindi hooaja tippmargi omanikku võib oodata ees aastane võistluskeeld | https://sport.err.ee/973173/sprindi-hooaja-tippmargi-omanikku-voib-oodata-ees-aastane-voistluskeeld | Meeste sprindidistantsi ameeriklasest hooaja tippmargi omanik Christian Coleman on sattunud uurimise alla, sest on viimase aasta jooksul jäänud korduvalt dopinguküttidele kättesaamatuks. |
Riigikontrolör Janar Holm pöördus juulis kirjaga Aasa poole, küsides, miks riik plaanib põlevkiviõli tootmisesse investeerida sadu miljoneid eurosid, kui Euroopa kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ega rafineerimine tulevikus kasumlik olla. Aas põhjendas nüüd investeerimist, kirjutab ajaleht.
Põlevkiviõli eelrafineerimistehase läheks hinnanguliselt maksma umbes 600 miljonit eurot, millest umbes kolmandiku loodavad õlisektori ettevõtted saada riigilt või Euroopa Liidu moderniseerimisfondist.
"Euroopa Liit eraldab perioodil 2021-2030 rafineerimissektorile tasuta CO2 kvoote ligikaudu 70 protsendi heitmete ulatuses," selgitas Aas muu hulgas.
Eelrafineerimistehast arendavate ettevõtjate sõnul arvestavad nad, et projekt peab end ära tasuma konservatiivseid eeldusi kasutades 2040. aastaks, kuid mitte hiljem kui 2050. aastaks. | Minister Aas kaitseb sadade miljonite investeerimist õlirafineerimisse | https://www.err.ee/973161/minister-aas-kaitseb-sadade-miljonite-investeerimist-olirafineerimisse | Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa kinnitusel vähendab põlevkivienergeetika üleminek õlitootmisele CO2 heidet 40 protsenti, samuti ei pruugi põlevkivielektri konkurentsivõime löögi alla pannud CO2 kvoodi hind olla aastal 2030 kõrgem kui praegu, kirjutab Postimees. |
Eesti, Läti ja Leedu peaminister osalevad Balti Ministrite Nõukogu mitteametlikul kokkusaamisel, kus räägitakse riikidevahelisest koostööst ning suurtest ühisprojektidest nagu Rail Baltic ja elektrivõrkude sünkroniseerimine.
"1989. aasta 23. augustil seisid eestlased, leedukad ja lätlased õlg õla kõrval meie kõigi vabaduse eest, et saaksime elada iseseivates, õiglastes ja demokraatlikes riikides. Me alustasime sealt uuesti teed vabade ja arenenud riikide sekka ning asusime üles ehitama kõike seda, millest saame nüüd rõõmu tunda ja mille üle uhked olla. Tänavu pidasime koos juba Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumise 15. aastapäeva, mis on andnud Eestile, Lätile ja Leedule palju otsustavust ning kindlust tuleviku ees," ütles Ratas. "Balti kett tähistab ühtlasi 80 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi sobingust ja oli oluline teetähis kogu Ida-Euroopa vabanemise teel."
Ratas ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis kohtuvad peaminister Krišjānis Kariņši ja Seimi spiikri Ināra Mūrniecega. Seejärel asetavad peaministrid Riias kell 11 lilled vabadussambale ning külastavad Balti keti teemalist näitust. Järgneb peaministrite töölõuna ja pressikonverents kell 14. Seejärel toimub pidulik koosviibimine, kus esineb Baltimaade muusikute kammerorkester Kremerata Baltica ning kirjanikud Māris Bērziņš, Hasso Krull ja Vladas Braziūnas esitavad oma loomingut.
Balti Ministrite Nõukogu loodi 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. Sel aastal on nõukogu eesistujaks Läti. | Ratas tähistab Läti ja Leedu peaministritega Balti keti aastapäeva Riias | https://www.err.ee/973169/ratas-tahistab-lati-ja-leedu-peaministritega-balti-keti-aastapaeva-riias | Peaminister Jüri Ratas tähistab koos Läti ja Leedu ametikaaslasega Balti keti 30. aastapäeva reedel Riias. |
"Tänasel päeval mälestame kõiki neid, kelle surma ja purunenud elu põhjustasid natsistliku ja stalinistliku ideoloogia ajel sooritatud kuriteod. Valu ja ülekohus ei lange kunagi unustusse. Me mäletame," seisab avalduses.
Ühtlasi kutsuvad ministrid kõigi Euroopa riikide valitsusi üles toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt totalitarismi kuritegude ajaloo jätkuvat uurimist. "Ohvrite mälestus sunnib meid toetama ajaloolise õigluse saavutamist, jätkates teadustööd ja suurendades avalikkuse teadlikkust Euroopa maailmajao totalitaarsest pärandist," on öeldud ühises avalduses. Allakirjutanud riikidel on kindel soov jätkata tööd partneritega Euroopas ja mujal maailmas selle nimel, et mineviku õudused enam uuesti aset ei saaks leida.
23. augustil möödub 80 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel, mis vallandas Teise maailmasõja ning paiskas pool Euroopat aastakümneteks viletsusse. Paktil oli salaprotokoll, millega sisuliselt jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks.
Loe avalduse täisteksti siin: https://vm.ee/et/eesti-lati-leedu-poola-ja-rumeenia-uhisavaldus-molotovi-ribbentropi-pakti-80-aastapaeva-puhul | Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia välisministrid tegid ühisavalduse | https://www.err.ee/973165/eesti-lati-leedu-poola-ja-rumeenia-valisministrid-tegid-uhisavalduse | Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia välisministrid tegid ühisavalduse Molotovi-Ribbentropi pakti 80. aastapäeva puhul. |
Paariprotsendine vahe püsib täpselt sama suur, kui see oli eelmise ehk juunikuise küsitluse ajal, kirjutab ajaleht AS-i Turu-uuringud küsitlusele viidates. Siis olid need numbrid 29 ja 27 protsenti.
Kui peaminister Ratas oli suvele vastu minnes kimpus vähenenud toetusega eestlaste hulgas, siis nüüd on ta Kallasele taas väga lähedale jõudnud: 31 ja 34 protsenti Kallase kasuks. Juunis olid näitajad vastavalt 25 ja 32.
Muust rahvusest valijatest toetas augustis Ratast 35 protsenti, mis on võrreldes juuni 46 ja mai 44 protsendiga tuntavalt vähem. Kallase toetus venekeelsete seas oli augustis sarnaselt juuniga kümne protsendi lähedal.
"Kui küsitluse tulemustes näpuga järge ajada, et kus ja kelle arvelt on Ratase toetus muukeelsete valijate seas kannatada saanud, osutavad andmed Keskerakonna eluliselt tähtsale võimukantsile ehk Tallinnale," märgib ajaleht.
Veebruaris pidas Ratast parimaks peaministriks 43 protsenti pealinlasi, ent augustis oli sellest järel vaid 32 protsenti.
Turu-uuringute AS-i uuringujuht ja sotsioloog Juhan Kivirähk täheldas Ratase pealinlastest toetajate suvist kadu kommenteerides, et hoolimata Ratase toetuse langusest pole teised peaministrikandidaadid mitte-eestlaste toetust juurde võitnud. | Uuring: eelistatud peaminister on väikese edumaaga Kallase ees Ratas | https://www.err.ee/973162/uuring-eelistatud-peaminister-on-vaikese-edumaaga-kallase-ees-ratas | Eesti Päevalehe tellitud avaliku arvamuse uuringust selgub, et suvi pole muutnud valijate kahte lehte jagunevaid eelistusi küsimuses, kes sobiks kõige paremini valitsust juhtima: Keskerakonna esimeest Jüri Ratast toetab 32 ja Reformierakonna juhti Kaja Kallast 30 protsenti. |
Ettevõtte kahjum oli 2018. aasta märtsis alanud ja tänavu veebruaris lõppenud majandusaastal ligi 3,4 miljonit eurot. Seda oli 3,4 korda rohkem kui aasta varem. Ettevõtte juhatus teeb seejuures ettepaneku katta majandusaasta kahjum järgmiste aastate kasumi arvelt, selgus Lidl Eesti majandusaasta aruandest.
Praegu on ettevõtte põhiliseks tegevusalaks kinnisvara ostmine kaupluste ehitamiseks. Aruandeaastal soetas ettevõte kuus kinnistut, jätkas läbirääkimisi ka teiste potentsiaalsete kinnistute omanikega ning ettevõttele väljastati kaks ehitusluba.
Tänavusel majandusaastal jätkab Lidl Eesti kinnisvaraobjektide väljaarendamise ja omandamisega, sealhulgas detailplaneeringute koostamisega ja hoonete projekteerimisega. Ettevõte on alustanud ka esimeste poodide ehitust.
2018. aasta investeeringute finantseerimiseks suurendas ettevõtte osanik CE-Beteiligungs-GmbH ettevõtte osakapitali 14 miljoni euro võrra.
Keskmiselt töötas eelmisel majandusaastal ettevõttes 18 täistööajaga töötajat, kelle palgakulu oli 494 300 eurot. Aasta varem oli nelja töötaja palgakulu 107 600 eurot.
Juhatuse liikmetele ettevõte eraldi tasu ei makstud. Lidl Eesti OÜ juhatusse kuuluvad Alexandru Mag, Eglė Radžiūnė, Karl Ragnar Jakob Josefsson, Maciej Szymon Urbanski ja Marius Kybartas. Kõik on seotud ka Lidli äriga Leedus. | Lidl investeeris mullu Eestisse 21,5 miljonit eurot | https://www.err.ee/973160/lidl-investeeris-mullu-eestisse-21-5-miljonit-eurot | Saksa odavpoeketile Lidl kuuluv Lidl Eesti OÜ tegi möödunud majandusaastal Eestis investeeringuid pikaajalistesse varadesse 21,5 miljoni euro ulatuses, tänavu alustas ettevõte esimeste siinsete kaupluste ehitust. |
Keegi juhtunus viga ei saanud.
Hädakõne tulekahju kohta Pöytyäs saabus kella kahe ajal öösel. Tuletõrjujate saabudes oli hoone lausleekides ja katus sisse varisenud.
Hoonet oli üritatud süüdata juba mõned päevad varem," ütles tuletõrje valveülem Hannu Karppi reedel varahommikul uudisteagentuurile STT.
Kustutustöödel osales kümmekond päästeüksust. | Soome edelaosas põles maha Jehoova tunnistajate kogudusehoone | https://www.err.ee/973158/soome-edelaosas-poles-maha-jehoova-tunnistajate-kogudusehoone | Soome edelaosas asuvas Päris-Soome maakonnas põles ööl vastu reedet maha Jehoova tunnistajate kogudusehoone, teatas päästeteenistus. Võimud kahtlustavad süütamist. |
Omanikfirma Google ei süüdistanud otseselt Hiina valitsust, kuid märkis, et kanalid olid samalaadsed suhtlusvõrgustikes Facebook ja Twitter avastatud kampaaniaga.
"Avastused olid samalaadsed, mida täheldasid Hiinaga seoses Facebook ja Twitter," ütles ettevõtte turvaohtude analüüsirühma juht Shane Huntley.
Facebook ja Twitter teatasid esmaspäeval, et Hiina üritas sotsiaalmeediat kasutada Hongkongi meeleavaldajate vastu.
"Avastasime märkimisväärse riigi toetusega infooperatsiooni, mis oli keskendunud Hongkongi sündmustele, eriti protestiliikumisele ja nende üleskutsetele poliitilisteks muutusteks," kirjutati Twitteri teadaandes.
Facebook teatas eraldi avalduses, et vihje Twitterilt viis mitmete Facebooki külgede, rühmade ja kontode eemaldamiseni, mis olid seotud ebatavalise käitumisega ja Hongkongi sündmustele keskendunud koordineeritud võrgustikuga ning baseerus Hiinas.
"Põhjaliku uurimise tulemusena on meil usaldusväärsed tõendid, et tegemist oli koordineeritud ja riigi toetatud operatsiooniga," lisas Twitteri esindaja.
Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Samas leiavad paljud, et Hongkongi võimud on Hiina keskvalitsuse survel neid õigusi ja vabadusi viimastel aastatel oluliselt piiranud. Nad viitavad teisitimõtlejatest raamatukaupmeeste kadumisele Mandri-Hiina vanglatesse, tuntud poliitikute valimistelt kõrvalejätmisele ja demokraatiameelsete protestiliidrite vangistamisele. | YouTube eemaldas Hongkongi protestijate vastu suunatud kanaleid | https://www.err.ee/973159/youtube-eemaldas-hongkongi-protestijate-vastu-suunatud-kanaleid | Internetikeskkond YouTube eemaldas 210 Hongkongi meelavalduste teemalist kanalit, mis paistsid osana koordineeritud katsetest edastada protestide kohta väärinformatsiooni. |
Tasavägises vastasseisus oli avapoolajal vähe väravavõimalusi. Mäng võttis teistsuguse ilme pärast vaheaega, kui 53. minutil määras kohtunik Inglismaale Santiago Ariase (Kolumbia) vea järele penalti. Penaltit läks lööma tänavuse finaalturniiri parim väravakütt Harry Kane, kes viis inglased 1:0 juhtima.
Küllaltki kinnine mäng jätkus rohkete vigadega, kui kohtunik näitas kollast kaarti kokku koguni kaheksal korral. Mängu lõpu poole kandis Kolumbia suur surve viimaks vilja, kui kolmandal lisaminutil lõi keskkaitsja Yerry Mina nurgalöögi järgses olukorras seisuks 1:1.
Et kaks meeskonda lisaajal võitjat välja selgitada ei suutnud, läks mäng penaltitele. Ajalugu Inglismaad ei soosinud - oldi kaotatud kõik kolm senist MM-i penaltiseeriat - kuid tänu Mateus Uribe latti löögile ning Jordan Pickfordi tõrjele tehti ajalugu - penaltiseerias võideti Kolumbiat 4:3. Inglaste poolelt eksis ainsana Jordan Henderson, kelle löögi David Ospina tõrjus.
12-aastase vaheaja järel MM-il veerandfinaali jõudnud Inglismaa kohtub järgmises ringis Rootsiga.
Mängukäik:
Viiendal minutil teenis Inglismaa karistusala äärel nurgalipu lähistel trahvilöögi, kui kohtunik leidis, et Kolumbia kaitsja Yerry Mina oli mänginud käega. Ashley Young püüdis otse väravale lüüa, kuid Kolumbia väravavaht David Ospina suutis palli klaarida.
13. minutil oli Raheem Sterlingul kolumblaste valesöödu järel hea võimalus ning Manchester City mängumees pääses ka löögile, kuid Kolumbia kaitseliin suutis löögi blokeerida.
16. minutil oli Inglismaa kapten Harry Kane'il suurepärane võimalus avavärava löömiseks, kui paremalt äärelt tsenderdas Kieran Trippier. Paraku jäi Trippieri tsenderdus natuke liiga kõrgeks ning Kane ei suutnud palli raamide vahele suunata.
38. minutil teenisid inglased ohtliku karistuslöögi, kui Jefferson Lerma tegi karistusala piiril vea Harry Kane'i vastu. Trahvilööki läks lööma Kieran Trippier, kelle sooritus läks poole meetri jagu Kolumbia väravast mööda.
41. minutil teenis Wilmar Barrios (Kolumbia) kollase kaardi - jätab järgmise mängu vahele.
45. minutil proovis kauglöögiga õnne Harry Kane, aga ründaja sooritus lendas väravast mõne meetri jagu mööda.
Avapoolaja üleminutitel pääses löögile Kolumbia ründaja Juan Quintero, kuid tema üritus Jordan Pickfordile raskusi ei valmistanud.
52. minutil teenis Santiago Arias (Kolumbia) kollase kaardi.
53. minutil oli inglastel hea võimalus, kui Santiago Arias tegi vea Harry Kane'i vastu. Inglismaal oli karistusala äärel kasutada ohtlik trahvilöök, mida läks andma Ashley Young. Kolumblased suutsid palli klaarida kuid jätkuolukorras said inglased nurgalöögi, mille käigus tõmbas Carlos Sanches trahvikastis maha Harry Kane'i - penalti Inglismaale!
54. minutil teenis Carlos Sanchez (Kolumbia) kollase kaardi.
56. minutil teenis Jordan Henderson (Inglismaa) kollase kaardi.
Pärast Kolumbia mängijate pikka vaidlust kohtunikuga, sai Harry Kane 57. minutil viimaks penaltit lööma. Inglismaa kapten 11 meetri karistuslöögil ei eksinud ning Tottenhami mängumees viis inglased 1:0 ette!
63. minutil oli Inglismaa poolkaitsjal Dele Allil hea šanss, kuid Tottenhami mängija ei suutnud palli kitsa nurga alt peaga väravale suunata.
63. minutil teenis Radamel Falcao (Kolumbia) kollase kaardi.
64. minutil teenis Carlos Bacca (Kolumbia) kollase kaardi.
69. minutil teenis Jesse Lingard (Inglismaa) kollase kaardi.
72. minutil tekkis inglastele hea võimalus, kui osavalt murdsid ründesse Jesse Lingard ja Harry Kane. Paraku ei suutnud Lingard sööduga leida värava eest sinna liikunud Kane'i, sest Davinson Sanchez lõikas söödu vahelt.
81. minutil oli Kolumbial suurepärane võimalus seisu viigistamiseks, kui Inglismaa kehva pallikaotuse järel pääseti kiirele vasturünnakule. Löögile läks Juan Cuadrado, aga ääremängija löök oli liiga tugev ning pall lendas väravast üle.
86. minutil pääses Inglismaa viiekastis löögile Radamel Falcao, aga ründaja peaga löök lendas väravast üksjagu mööda.
90+3. minutil viigistas Kolumbia seisu, kui nurgalöögi järel pääses löögile keskkaitsja Yerry Mina. Kolumblase täpsele löögile sai küll joonel seisnud Kieran Trippier pea vahele, kuid pall maandus sellegipoolest inglaste võrgus - 1:1!
Kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga.
101. minutil pääses Inglismaa trahvikastis löögile vahetusest sekkunud Carlos Bacca. Ründaja löök võttis põrke Kyle Walkerist, ning Kolumbia teenis nurgalöögi, kuid sellest midagi ohtlikku ei sündinud.
104. minutil tekkis hea võimalus ka Radamel Falcaol, kui ründaja sai pea vahele Johan Mojica tsenderdusele. Siiski ei suutnud Falcao palli piisavalt hästi suunata ja väravat ei sündinud.
Lisaaja teist poolt alustas paremini Inglismaa, kui kaks head võimalust oli Jamie Vardyl. Paraku ei suutnud Leicesteri mängumees palli võrku saata.
112. minutil oli Danny Rose väga lähedal Inglismaa 2:1 värava löömisele, kui vasakkaitsja Jordan Hendersoni söödu järel osavalt trahvikasti murdis. Inglaste õnnetuseks veeres pall napilt tagumisest postist mööda.
115. minutil pääses nurgalöögi järel Kolumbia trahvikastis vabalt löögile, aga poolkaitsja löök ebaõnnestus täielikult - mänguvahend lendas kõrgelt üle värava.
Kohtumise lisaaeg lõppes 1:1 viigiga ning võitja otsustakse penaltite abil.
Penaltiseerias võidutses esmaskordselt enda MM-i ajaloos Inglismaa, kui Kolumbia alistati 4:3. Inglismaa poolelt eksis Jordan Henderson, kolumblastest Mateus Uribe ja Carlos Bacca.
col
Kolumbia
1
1/8-finaal
120:00
1
Inglismaa
eng
90+3' Yerry Mina
57' Harry Kane (pen)
col
Kolumbia
1
1/8-finaal
3-4
1
Inglismaa
eng
Radamel Falcao
Juan Cuadrado
Luis Muriel
Mateus Uribe
Carlos Bacca
Harry Kane
Marcus Rashford
Jordan Henderson
Kieran Trippier
Eric Dier
Koosseisud:
Kolumbia: David Ospina - Santiago Arias (116. Cristian Zapata), Yerry Mina, Davinson Sanchez, Johan Mojica - Carlos Sanchez (79. Mateus Uribe), Wilmar Barrios, Jefferson Lerma (62. Carlos Bacca) - Juan Cuadrado, Radamel Falcao - Juan Quintero (88. Luis Muriel)
Vigastuse tõttu jääb mängust eemale James Rodriguez.
Inglismaa: Jordan Pickford - Harry Maguire, John Stones, Kyle Walker (113. Marcus Rashford) - Ashley Young (102. Danny Rose), Jesse Lingard, Jordan Henderson, Dele Alli (81. Eric Dier), Kieran Trippier - Harry Kane, Raheem Sterling (88. Jamie Vardy)
Enne mängu:
Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt. Stuudiovestlust juhib Aet Süvari.
Inglismaa ja Kolumbia on omavahel varem kohtunud kuuel korral, millest kaks mängu on peetud MM-finaalturniiril. Inglismaa on neist kohtumistest püsinud võitmatu viiel korral. Viimases maavõistluses 2005. aastal võitis Inglismaa Kolumbiat 3:2. MM-finaalturniiril võitis Inglismaa Kolumbiat viimati 1998. aasta turniiril, kui Darren Anderton ja David Beckham vormistasid 2:0 võidu. Tolles mängus lõi David Beckham oma koondisekarjääri esimese värava. Inglased jõudsid MM-il veerandfinaali viimati 2006. aastal, kus jäädi alla Portugalile.
Kolumbia kohtub MM-finaalturniiril Euroopast pärit vastasega kümnendat korda, kuid play-off faasis minnakse eurooplastega vastamisi esmakordselt. Alagrupist pääses Kolumbia edasi kolmandat korda ajaloos. Eelmisel MM-il, 2014. aastal, jõudsid kolumblased veerandfinaali, kus pidid tunnistama võõrustajamaa Brasiilia paremust. | Esmakordselt penaltiseerias võidutsenud Inglismaa jõudis veerandfinaali | https://sport.err.ee/843842/esmakordselt-penaltiseerias-voidutsenud-inglismaa-joudis-veerandfinaali | Jalgpalli MM-finaalturniiril selgus viimane veerandfinalist, kui Inglismaa alistas penaltiseeria järel Kolumbia. |
Tähelepanuväärne on, et 15. asetatud Kyrgios servis mängu jooksul koguni 42 ässa, samas kui Istomin sai kirja vaid kuus serviässa. Kyrgiose jaoks on see ka isiklik rekord, tema senine tippmark oli 37 ässa ühes mängus.
Kahekordne Wimbledoni võitja, maailma esireket Rafael Nadal alustas tänavust turniiri 6:3, 6:3, 6:2 võiduga Iisraeli mängija Dudi Sela (ATP 127.) üle.
Neljandana asetatud sakslane Alexander Zverev sai 7:5, 6:2, 6:0 jagu austraallasest James Duckworthist (ATP 748.), viiendat paigutust omav argentiinlane Juan Martin del Potro oli 6:3, 6:4, 6:3 parem sakslasest Peter Gojowczykist (ATP 39.).
Eestlasi küll meeste üksikmängus tänavu osalemas ei ole, kuid rõõmustada saab lõunanaabrite üle – kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud lätlane Ernests Gulbis (ATP 138.) sai avaringis 4:6, 6:3, 7:6 (3), 3:6, 6:4 jagu vabapääsmega turniirile saanud britist Jay Clarke'ist (ATP 218.).
Kolmekordne Wimbledoni võitja Novak Djokovic (ATP 21.), kes on pika vigastuspausi järel üha paremasse hoogu läinud, alistas 6:3, 6:1, 6:2 ameeriklase Tennys Sandgreni (ATP 57.). | Kyrgios servis avaringis 42 ässa, Nadal alustas kindla võiduga | https://sport.err.ee/843969/kyrgios-servis-avaringis-42-assa-nadal-alustas-kindla-voiduga | Wimbledonis alanud aasta kolmandal suure slämmi turniiril sai tänavu murul head mängu näidanud austraallane Nick Kyrgios (ATP 18.) avaringis raske 7:6 (3), 7:6 (4), 6:7 (5), 6:3 võidu usbeki Denis Istomini (ATP 92.) üle. |
Tänavusel turniiril 24. asetatud Šarapova (WTA 22.) kaotas veidi üle kolme tunni kestnud maratonmatsis 7:6 (3), 6:7 (3), 4:6 enda vähetuntud kaasmaalannale, maailma edetabelis 132. real paiknevale Vitalija Djatšenkole, kes alustas turniiri kvalifikatsioonist.
27-aastane Djatšenko on varem vaid kahel korral slämmiturniiril teise ringi jõudnud, Wimbledoni põhitabelis on ta varem mänginud kahel korral ja polnud seni veel võitu saanud.
Teises ringis läheb Djatšenko vastamisi 19-aastase ameeriklanna Sofia Keniniga (WTA 76.), kes sai 6:4, 1:6, 6:1 jagu kreeklanna Maria Sakkarist (WTA 37.).
Vitalija Djatšenko Autor: PA Wire/PA Images/Scanpix
12. asetatud lätlanna Jelena Ostapenko alustas 6:3, 7:6 (5) võiduga briti Katy Dunne'i (WTA 212.) üle, reketid pidi aga pakkima juba neljas esikümnemängija – kuuendana asetatud prantslanna Caroline Garcia jäi 6:7 (2), 3:6 alla šveitslanna Belinda Bencicile (WTA 56.).
Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel karjääri esimese suure slämmi turniirivõidu pälvinud maailma esireket Simona Halep naasis võistlustulle Wimbledonis, kus alustas kindla võiduga. Halep alistas tund ja 18 minutit kestnud kohtumises 6:2, 6:4 jaapanlanna Kurumi Nara (WTA 100.). | Šarapova kaotas Wimbledonis esimest korda avaringis | https://sport.err.ee/843999/sarapova-kaotas-wimbledonis-esimest-korda-avaringis | Kolmeaastase vaheaja järel Wimbledonis mänginud 2004. aasta võitja Maria Šarapova sai enda seni kõige kehvema tulemusega – venelanna langes juba avaringis konkurentsist välja. |
Kohtunik Małgorzata Gersdorf, kes on tõotanud oma ametit mitte maha panna, keeldus pärast kohtumist president Andrzej Dudaga seda otsust kommenteerimast, kuid tema pressiesindaja sõnul kavatseb kohtunik kolmapäeval kohtusse naasta.
Gersdorf on siiski nimetanud enda äraoleku ajaks ajutiseks asetäitjaks Józef Iwulski, lausus kõneisik Michał Laskowski ajakirjanikele Varssavis.
"Ülemkohtu eesistuja plaanid ei ole muutunud; ta kavatseb homme olla tööl. Milline saab olema tema saatus ja järgmised otsused, seda ma ei tea," lisas ta.
Gersdorf on olnud üks kümnetest ülemkohtu kohtunikest, kes on eiranud valitsuse vastuolulisi reforme, mis sunnivad neid pensionile minema.
Teisipäeva õhtul ja kolmapäeval on oodata Varssavis ülemkohtu hoone ümbruses meeleavaldusi trotslike kohtunike toetuseks.
Kuid presidendi abi kinnitas ajakirjanikele, et Gersdorfi kolmapäeval tööle ei oodata, lisades, et ülemkohtu eesistuja on nüüdsest Józef Iwulski.
EL käivitas esmaspäeval seoses kohtureformiga Poola suhtes õigusliku menetluse. Kriitikud on reformi nimetanud põhiseaduse vastaseks.
Ühenduse täitevorgan Euroopa Komisjon on öelnud, et ülemkohtu kohtunike vanuse ülempiiri langetamine 70 eluaastalt 65-le, õõnestab kohtuvõimu sõltumatust ning rikub Poola kohustusi EL-i seaduse ees.
Poola võimuerakonna Seadus ja Õiglus (PiS) läbi surutud uus kohustuslik pensioniiga jõustus teisipäeval ja tähendab seda, et üle kolmandiku ülemkohtu 73 kohtunikust peaks ennetähtaegselt ametist lahkuma.
Poolal on kuu aega komisjonile vastata. Tegemist on esimese etapiga protseduuris, mis võib jõuda bloki kõrgeimasse, Euroopa Kohtusse.
Kuid PiS-i valitsuse on keeldunud taganemast, kinnitades, et muutused on vajalikud võitlemaks korruptsiooniga ja uuendamaks kommunismiaegset kohtusüsteemi.
Poola kohtunikekogu on otsustanud, et ülemkohtu eesistuja Gersdorf jääb ametisse 2020. aasta 30. aprillini, seda kooskõlas põhiseaduse sätetega, mis annavad talle kuueaastase ametiaja, ütles möödunud nädalal Laskowski.
Ta lisas, et ükski tavaline seadus ei saa olla kõrgem põhiseaduse sättest, mis tagab ülemkohtu esimehele kuueaastase ametiaja. Gersdorf on praegu 65-aastane.
Teises otsuses ütlesid kohtunikud, et iga ülemkohtu kohtunik, kes asus tööle enne uue reformi jõustumist, peab jääma ametisse kuni 70. eluaastani, seda ilma ühegi lisatingimuseta.
Gersdorf ise on nimetanud kohtureformi puhastuseks. | Poola presidentuur: ülemkohtu eesistuja peab lahkuma | https://www.err.ee/843994/poola-presidentuur-ulemkohtu-eesistuja-peab-lahkuma | Poola presidendi kantselei teatas teisipäeval, et ülemkohtu eesistuja läheb kolmapäeval pensionile, nagu näeb ette Euroopa Liidu kriitika alla sattunud valitsuse reform. |
"Ragn-Sells jätkab klientide teenindamist plaanipäraselt. Tänane info, et meie tegevuse aluseks olevad kompleksload peatatakse, on eksitav. Tõsi, kannatada saanud tehases me hetkel olmejäätmeid käidelda ei saa, kuid Suur-Sõjamäe sorteerimiskeskuses on mitmeid üksuseid, kus kokku sorteeritakse üle 50 erineva jäätmeliigi," ütles Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna pressiteate vahendusel.
"Lisaks saab jäätmeid tehase taastamiseni suunata meie territooriumilt partneritele ja teistesse käitluskohtadesse. Selle valguses puudutab võimalik lubade muutmine vaid väikest osa Ragn-Sellsi tegevusest," rääkis Vääna.
"Olen täna korduvalt keskkonnaameti peadirektori asetäitjaga suhelnud ja me mõlemad nõustume, et meedias levima läinud teated meie tegevuse aluseks olevate komplekslubade võimalikust peatamisest on niinimetatult tõlkes kaduma läinud infoga. Kohtume esmaspäeval keskkonnaametiga, et arutada edasisi tegevusi ja seda, milliseid võimalikke muudatusi on vaja kompleksloas teha," lisas Vääna.
Keskkonnaamet teatas teisipäeval, et kaalub Ragn-Sellsi taas põlema läinud Suur-Sõjamäe 31a/33 sorteerimiskeskuses asuvas jäätmekütusetehase kompleksloa kehtivuse peatamist üheks aastaks.
"Keskkonnaametil puudub info põlengu põhjuste kohta. Kui selguvad põlengu asjaolud, kaalume olemasoleva kompleksloa kehtivuse peatamist kuni üheks aastaks," ütles keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader BNS-ile.
"Samuti kaalub keskkonnaamet olemasoleva kompleksloa muutmist probleeme põhjustavate jäätmeliikide osas ehk teisisõnu kaalume ettevõttelt teatud jäätmeliikide käitlemisõiguse äravõtmist. Mõlemad võimalused on rakendatavad, kuna võrreldes taotletud ja loaga lubatud tegevusega on käitise laadi või toimimisviisi muudetud," lisas Ader.
Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas on käesoleval aastal süttinud kahel korral. Esmalt süttis tehas aprillis, misjärel õnnestus selle töö taastada juuni lõpuks. Möödunud nädalal süttis tehas taas.
Eelmisel aastal vähenes Ragn-Sells AS-i müügitulu 2,1 protsenti 25,7 miljonile eurole ning puhaskasum langes 53,8 protsenti 1,2 miljonile eurole. Ettevõtte töötajate arv vähenes mullu seitsme inimese võrra 279 töötajale ning tööjõukulud vähenesid 3,9 protsenti 6,6 miljonile eurole. | Ragn-Sells jätkab Suur-Sõjamäel jäätmete töötlemist | https://www.err.ee/843993/ragn-sells-jatkab-suur-sojamael-jaatmete-tootlemist | Ragn-Sells jätkab ka olukorras kus keskkonnaamet peaks peatama ettevõtte Suur-Sõjamäe jäätmekütusetehase keskkonnaloa seal muude jäätmete töötlemist, sest muud jäätmetöötlused on seotud teiste lubadega. |
Esimeses setis kaotas Kanepi kohe enda servi, uuesti murdis hispaanlanna viiendas geimis ja läks 4:1 juhtima. Seisul 5:2 setivõidu eest servides läks hispaanlanna küll 40:0 juhtima, kuid Kanepi võitis siis neli punkti järjest ja murdis Sorribes Tormo servi. Kanepi võitis lõpuks kolm geimi järjest ja viigistas seisu 5:5-le.
Seejärel jäi aga Kanepi enda servigeimis 0:40 taha ja suutis küll 30:40 peale tulla, kuid lõpetas geimi topeltveaga. Kolmandat korda setivõidu eest servides kaotas Sorribes Tormo enda pallingugeimi nulliga ning matš läks kiiresse lõppmängu. Seal asus Kanepi 5:2 juhtima, kuid kaotas siis viis punkti järjest ja hispaanlanna võitis seega avaseti 7:6.
Teises setis jäi Kanepi 0:5 kaotusseisu, kuigi viiendas geimis oli tal ka kaks murdepalli. Seejärel sai eestlanna augeimi kätte, kuid Sorribes Tormo enda pallingul enam ei eksinud, võttes kindla võidu.
Kanepi tegi mängu jooksul koguni 47 lihtviga hispaanlanna 19 vastu, äralöökidest teenis eestlanna 23 ja Sorribes Tormo 15 punkti.
Kumbki ei saanud kirja ühtegi ässa, Kanepi tegi kuus ja Sorribes Tormo kaheksa lihtviga. Murdevõimalustest realiseeris Kanepi kümnest neli, Sorribes Tormo suutis 15 murdepallist ära kasutada kuus. Mängitud punktidest võitis Sorribes Tormo 76 ja Kanepi 66.
21-aastane Sorribes Tormo pole varem kunagi ühelgi slämmiturniiril põhitabelis avaringist edasi pääsenud. | Palju eksinud Kanepi langes Wimbledonis kohe konkurentsist | https://sport.err.ee/843986/palju-eksinud-kanepi-langes-wimbledonis-kohe-konkurentsist | Kolmeaastase vaheaja järel Wimbledoni suurel slämmil põhiturniiril mänginud Kaia Kanepi (WTA 46.) piirdus tänavu ühe mänguga, kui jäi avaringis 6:7 (5), 1:6 alla hispaanlanna Sara Sorribes Tormole (WTA 102.). |
Pikal põhisõidul jõudis esimesena finišisse ka esimesel etapil Ruilas võidu võtnud Raido Saar (RedBike), kulutades 47 km läbimiseks 1:38.33. Saare võit oli veenev – peale neljandal kilomeetril toimunud kukkumist taas hoo üles saamist tegi mees umbes 15 km peal otsustava äraminekukatse, mis ka õnnestus. Võitja sõnul oli minek niivõrd hea, et kogu distants kulges sprintides. Üle nelja minuti hiljem jõudis lõpujoonele Märjamaa etapil võidutsenud Silver Schultz, AT Sport klubi sõitjale märgiti ajaks 1:42.49. Kolmanda koha võitis fotofiniši näidu põhjal Hendrik Kivilo (AC Racing), läbides distantsi ajaga 1:42.53.
Naiste pikal sõidul jäi konkurentidele püüdmatuks Mari Kaseväli. Otepää rattur sai võiduajaks 1:59.20. Teise koha sai 2:09.52-ga Katrin Oolmets (RedBike), kolmas oli 2:11.35-ga Merike Meriküla (Team Sutlema).
Lühikesel põhisõidul võttis võidu M16 vanuseklassi kuuluv Matvei Tarassov (Nõmme Rattaklubi), läbides 25 km 55.41-ga. Teine oli M14 vanuseklassi võitja Johann Mattias Puuorg (Porter Racing). Eelmisel etapil Märjamaal üldvõidu saanud noormehe lõpuajaks märgiti 55.43. Kolmas koht kuulus 55.48-ga M16 klassis võistelnud Markus Väljale (Nõmme Rattaklubi).
Naiste arvestuses oli seekord kiireim N16 vanuseklassis pedaalinud Hanna Heinsaar (Nõmme Rattaklubi), saades lõppajaks 1:03.22. Teisel kohal lõpetas 1:05.24-ga N40 vanuseklassi kiireim Annika Tuul (Püssid), kolmas oli 1:05.55-ga N16 klassi kuuluv Laura Tormet (CFC).
Lastesõidu 1 km distantsil oli 6.08-ga poiste konkurentsis kiireim Oskar Lemloch, teisena finišeeris Kevin Kertsman (Spordipartner), saades lõppajaks 6.43. Viimasena mahtus pjedestaalile Kertsmaniga samas sekundis lõpetanud Maikel Magnus Välja.
Tüdrukute samal distantsil nautis võidurõõmu Kertu Mitt. JSK Raave sõitja ajaks märgiti 6.29. Teine koht kuulus 7.24-ga Melissa Kivile (AC Racing), kolmas oli Kullamaa oma tüdruk Mirell Kiidemaa, lõpetades distantsi ajaga 8.10.
Vanemate laste konkurentsis, kus rajal pikkust 2 km, noppis poiste seas 9.29-ga võidu Markus Aleksander Saar (Kuusalu Rattaklubi), 9.43-ga oli teine klubikaaslane Herlen Kajo, kolmandana lõpetas kodukandi poiss Kevin Matteus (Kullamaa SK), saades protokolli numbrid 9.48.
Tüdrukute arvestuses ei olnud taaskord vastast Loore Lemlochile. Raja 9.30-ga läbinud võitjale järgnes 10.23-ga Mirt Ärm (Porter Racing), kolmanda koha võitles 11.17-ga välja Pauliine Pesor (KoMo).
Pikal põhisõidul oli 195, lühikesel distantsil 166 lõpetajat. Lastesõitudest võttis osa 61 noort ratturit, nendele lisandus 16 väikest tillusõidul osalejat.
Järgmiseks kaheks etapiks siirdub sari saartele ning esimesena ootab rattureid 4. augustil peetav Paf Vormsi VII rattamaraton. | Kullamaa juubelimaratoni võitis Raido Saar | https://sport.err.ee/843983/kullamaa-juubelimaratoni-voitis-raido-saar | Laupäeval peeti Fixus Marimetsa Kapp 2018 kolmas osavõistlus, kus paremad selgitati E-Piim Kullamaa XV rattamaratoni raames. |
"Saaremaal on nende põhjustatud põllukahjude tõttu hirvest kujunenud nuhtlusliik," ütleb keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja. Vähendamaks riski ulatuslike põllu- ja metsakahjude tekkeks tuleks keskkonnaagentuuri soovitusel Saaremaal punahirve arvukust järgneva paari-kolme aasta jooksul oluliselt langetada.
Keskkonnaagentuur märgib oma aruandes, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul püsinud eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel. Umbes 7000 punahirvest kaks kolmandikku elab Saaremaal.
Saaremaal soovitab keskkonnaagentuur tänavu küttida 1700 punahirve. Samas jahipiirkondade kasutajate küttimissoov on 1021 isendit. Põllu- ja metsamehed tegid aga ettepaneku küttida vähemalt 1500 hirve. | Punahirv on muutunud Saaremaal nuhtlusliigiks | https://www.err.ee/843984/punahirv-on-muutunud-saaremaal-nuhtlusliigiks | Punahirv on Saaremaal muutunud nuhtlusliigiks ning ulatuslike põllu- ja metsakahjude tekke vältimiseks tuleks looma arvukust saarel oluliselt vähendada, kirjutab Saarte Hääl. |
Tänavu esimese Iisraeli profitiimina Giro d'Italial osalenud Israel Cycling Academy (ICA) omanikel on silme ees järgmine siht – teha kahe aasta pärast debüüt Tour de France'il. "Hoolimata ICA ajaloolistest saavutustest 2018. aasta esimesel poolel planeerime juba järgmist aastat. Seetõttu pikendasime lepingut klubi põhisõitjate Zaki, Kristsi ja Mikuga," kommenteeris klubi omanik Sylvan Adams pressiteate vahendusel. "Oleme järgmisel aastal veel tugevamad ja kogenumad, olen meie sõitjate ja tiimi üle väga uhke!"
"Meeskond muudkui kasvab ja areneb, mul pole kahtlustki, et areneme veelgi ja ma tahan olla osa tiimi säravast tulevikust," kommenteeris ICA edukaim sõitja, 12 UCI võitu teeninud Räim.
"ICA-l ja minul on ideaalne abielu, miks peaks seda rikkuma?" selgitas Räim, et otsus lepingut pikendada tuli lihtsalt. "Olen selles tiimis saanud palju paremaks ratturiks, usun, et jätkame samas vaimus ka edaspidi ja jõuame koos tippu."
Lisaks Räimele sõlmisid ICA-ga lepingupikenduse lätlane Krists Neilands ja austraallane Zak Dempster. | Värske Eesti meister Räim pikendas klubiga lepingut | https://sport.err.ee/843980/varske-eesti-meister-raim-pikendas-klubiga-lepingut | Pühapäeval maanteeratta grupisõidus Eesti meistriks kroonitud Mihkel Räim pikendas kahe aasta võrra Israel Cycling Academyga lepingut. |
Seitsmendana asetatud Thiem kaotas kunagisele esikümnemängijale Marcos Baghdatisele esimesed kaks setti 4:6 ja 5:7 ning oli kolmandas 0:2 taga, kui otsustas seljavigastuse tõttu edasisest mängimisest loobuda.
Konkurentsist langes ka 10. paigutusega belglane David Goffin, kes jäi 4:6, 3:6, 4:6 alla austraallasele Matthew Ebdenile (ATP 51.). | Ka meeste seas langes Prantsusmaa lahtiste finalist Wimbledonis avaringis | https://sport.err.ee/843975/ka-meeste-seas-langes-prantsusmaa-lahtiste-finalist-wimbledonis-avaringis | Tänavustel Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel karjääri jooksul esimest korda slämmiturniiril finaali jõudnud austerlane Dominic Thiem andis Wimbledoni avaringis loobumisvõidu. |
2011. ja 2014. aastal Wimbledonis triumfeerinud Kvitova on tänavu võitnud juba viis turniiri, viimati võidutses ta Birminghami muruturniiril. Eelmise nädala Eastbourne'i turniiri jättis ta aga kerge vigastuse tõttu pooleli.
Kas 4:6, 6:4, 0:6 kaotuses valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitšile (WTA 50.) mängis rolli ka Kvitovat kimbutanud põlvekõõluse vigastus, pole veel teada.
Viimane kord, kui Kvitova piirdus Wimbledonis avaringiga, oli 2009. aastal.
Naiste üksikmängus on Wimbledonis esimeses ringis konkurentsist välja langenud juba kolm esikümnemängijat – avapäeval kaotasid maailma neljas reket, ameeriklanna Sloane Stephens ja maailma viies number, ukrainlanna Elina Svitolina. | Suurfavoriit Kvitova piirdus Wimbledonis ühe mänguga | https://sport.err.ee/843971/suurfavoriit-kvitova-piirdus-wimbledonis-uhe-manguga | Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril sündis naiste üksikmängus tõeline üllatus, kui suurfavoriidiks peetud maailma seitsmes reket, tšehhitar Petra Kvitova pidi juba avaringi järel reketid kokku pakkima. |
Pealtnäha tasavägises vastasseisus osutus paremaks meeskonnaks Rootsi, näidates kaitsefaasis hingestatud meeskonnatööd. Šveits tegi ühtekokku 11 lööki, kuid ükski sooritus rootslaste väravale suurt ohtu ei kujutanud. Ründes oli teravam pool hoopis Rootsi, kes suutis kiirete vasturünnakutega tekitada mitmeid ohtlikke momente. Avapoolajal olid head võimalused skoori avamiseks nii Marcus Bergil ja Albin Ekdalil, kuid mõlemal mängumehel jäi Šveitsi värava ees täpsusest vajaka.
Kohtumise avaväravat tuli oodata 66. minutini, mil Emil Forsberg pääses karistusala äärel löögile - poolkaitsja tabamus võttis põrke Šveitsi kaitsjast Manuel Akinjist, misläbi maandus pall väravavaht Yann Sommerile püüdmatult Šveitsi võrgus - 1:0. Pärast väravat panid šveitslased Rootsile suurema surve peale, tuues vahetusest mängu veel kaks ründajat, kuid endiselt jäi puudu teravusest. Šveitslaste parim võimalus oli lisaminutitel Haris Seferovicil, kuid ka tema löök ei suutnud enam Rootsi võitu väärata.
Rootsi läheb veerandfinaalis vastamisi Kolumbia ja Inglismaa omavahelise mängu võitjaga.
Mängukäik:
Mängu esimestel minutitel domineeris pallivaldamist Šveits, pääsedes paaril korral ka löögile, kuid šveitslaste sooritused Robin Olseni väravale suurt ohtu ei kujutanud.
Kaheksandal ja üheksandal minutil oli Rootsil kaks head järjestikust võimalust. Esmalt pääses Ola Toivoneni heast söödust Šveitsi kaitseliini taha Marcus Berg, kuid ründaja löök läks üle jala ning pall lendas kõrgelt üle värava. Seejärel eksisid Šveitsi kaitseliinis Manuel Akanji ning väravavaht Yann Sommer, kuid taaskord jäi rootslastel täpsusest vajaka.
24. minutil leidis Xherdan Shaqiri täpse tsenderdusega karistusalast Steven Zuberi, kuid ääremängija peaga löök lendas Rootsi väravast üksjagu mööda.
29. minutil pääses Šveitsi karistusalas löögile rootslaste ründaja Marcus Berg, aga puurilukk Yann Sommeri suurepärane tõrje päästis šveitslased 0:1 kaotusseisu jäämisest.
31. minutil teenis Mikael Lustig (Rootsi) kollase kaardi - jätab järgmise mängu vahele.
34. minutil püüdis Granit Xhaka u 35 meetri pealt õnne, kuid Arsenali mängumehe tugev löök lendas mõne meetri jagu üle Robin Olseni värava.
38. minutil oli Blerim Dzemailil suurepärane võimalus Šveitsile eduseisu kinkimiseks, kui ründav poolkaitsja leidis Rootsi karistusalas palju vaba ruumi. Paraku ei suutnud Dzemaili enda tugevat lööki väravale suunata ning mänguvahend lendas tribüünile.
41. minutil pääses Šveitsi värava ees löögile Albin Ekdal, kui Mikael Lustig andis paremalt äärelt ideaalse tsenderduse taha posti. Taaskord ei suutnud mängija aga palli piisavalt hästi tabada ja pall lendas kõrge kaarega üle Šveitsi värava - milline võimalus!
Teise poolaja algul tegi keskväljal head tööd Rootsi poolkaitsja Emil Forsberg, mängides rootslased ka löögile, aga Ola Toivoneni sooritus jäi ebatäpseks. Vaid minut hiljem oli hea šanss ka Šveitsil, aga rootslased suutsid palli klaarida.
53. minuti paiku teenis Šveits neli järjestikust nurgalööki, kuid ühestki kornerist Rootsi väravat ohustada ei suudetud.
61. minutil teenis Valon Behrami (Šveits) kollase kaardi - jätab järgmise mängu vahele.
63. minutil teenis Mikael Forsberg Rootsile karistusala nurga lähistel trahvilöögi, kui määruste vastu eksis Šveitsi mängumees Behrami. Forsberg püüdis otse löögile minna, kuid rootslase sooritus tabas müüri ja olukorrast midagi ohtlikku ei sündinud.
66. minutil viis Emil Forsberg Rootsi juhtima, kui pääses karistusala äärelt vabalt löögile. Forsbergi löök võttis rikošeti Šveitsi kaitsjast Manuel Akanjist, misläbi lendas pall Yann Sommerile püüdmatult šveitslaste väravasse - 1:0!
68. minutil teenis Granit Xhaka (Šveits) kollase kaardi.
Viimasel kümnel minutil panid šveitslased Rootsi kaitseliinile suure surve peale ning 80. minutil pääseti nurgalöögi järel viiekastis ka löögile, aga taaskord suutsid meeskondlikult kaitsnud rootslased palli klaarida ja järjekordse Šveitsi võimaluse luhata.
Esimesel lisaminutil oli vahetusest sekkunud Haris Seferovicil väga hea võimalus seisu viigistamiseks, kuid ründaja peaga löögi suutis Robin Olsen tõrjuda.
Kolmandal lisaminutil määras kohtunik Rootsile penalti, kui Michael Lang tegi vea vahetusest sekkunud Martin Olssoni vastu. Videokorduse vaatamise järel otsustas kohtunik, et viga oli kastist väljas ning määras rootslastele hoopis karistuslöögi.
90+3. minutil teenis Michael Lang (Šveits) punase kaardi.
swe
Rootsi
1
1/8-finaal
90:00
0
Šveits
sui
66' Emil Forsberg
-
Koosseisud:
Rootsi: Robin Olsen - Mikael Lustig (82. Emil Krafth), Victor Nilsson Lindelöf, Andreas Granqvist, Ludwig Augustinsson - Viktor Clässon, Gustav Svensson, Albin Ekdal, Emil Forsberg (82. Martin Olsson) - Marcus Berg (90. Isaac Kiese Thelin), Ola Toivonen
Šveits: Yann Sommer - Ricardo Rodriguez, Manuel Akanji, Johan Djourou, Michael Lang - Granit Xhaka, Valon Behrami - Steven Zuber (73. Breel Embolo), Blerim Dzemaili (73. Haris Seferovic), Xherdan Shaqiri - Josip Drmic
Enne mängu:
Kohtumist kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marko Pärnpuu. Stuudiovestlust veab Aet Süvari.
Rootsi ja Šveits kohtuvad omavahel 16-aastase vaheaja järel. Toona, 2002. aasta märtsis mängisid kaks koondist Malmös peetud maavõistluses 1:1 viiki. MM-il kohtuvad Rootsi ja Šveits esmakordselt.
Rootsi jaoks on tänane mäng 50. MM-finaalturniiri kohtumiseks, millest 18 on võidetud, 13 viigistatud ja 18 kaotatud. Maailmameistriteks kroonimata riikidest on ainult Mehhiko Rootsist MM-finaalturniiril enam mänge mänginud.
Ühes tänavuse MM-iga on rootslased alagrupifaasist edasi pääsenud enda viimasel neljal MM-il - 2018., 2006., 2002., ja 1994. aastal. Alagrupi kaotusevalu tundmata läbinud Šveits on seda suutnud veel 2006. aastal. Šveits jõudis finaalturniiril viimati veerandfinaali 1954. aastal, Rootsi 1994. aastal. | Forsbergi tabamus viis Rootsi 24-aastase vaheaja järel veerandfinaali | https://sport.err.ee/843837/forsbergi-tabamus-viis-rootsi-24-aastase-vaheaja-jarel-veerandfinaali | Jalgpalli MM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis alistas Rootsi Emil Forsbergi väravast Šveitsi 1:0, pääsedes sellega esimest korda pärast 1994. aastat MM-finaalturniiril veerandfinaali. |
See oli Kontaveidi tänavune esimene võit muruväljakul. Pärast Prantsusmaa lahtiste kaheksandikfinaalis väljalangemist vahetas Kontaveit treenerit ja uue juhendaja Nigel Searsi käe all kaotas ta nii s'Hertogenboschi kui Mallorca muruturniiril avaringis.
Kontaveit tunnistas Delfile ja Eesti Päevalehele, et Wimbledoni eelturniiride avaringi kaotustes mängis suurt rolli pärast Prantsusmaa lahtiseid meedias treenerivahetuse kohta kirjutatu.
"Mingid asjad, mida kirjutati, aga mis ei olnud tõsi, mõjutasid mind päris palju. Meedias kirjutati päris palju rumalat juttu. Meedial ei ole mõtet enam välja mõelda asju, mida tegelikult ei juhtunud. See oli minu arust väga inetu," sõnas Kontaveit.
"Mul jäi isegi seepärast Prantsusmaa lahtistest niivõrd negatiivne mulje. Pärast Mallorca turniiri oli mul vaja aega, et kõigest rahulikult üle saada. Olen nüüd oma positiivsuse tagasi saanud. Olen Nigeliga väga rahul ja leian, et sellest vanast asjast ei ole enam mõtet rääkida."
Uus juhendaja Sears on Kontaveidi sõnul talle muutustega kohanemise väga lihtsaks teinud ning arvestab ka tema soovidega. | Kontaveit: olen oma positiivsuse tagasi saanud | https://sport.err.ee/843966/kontaveit-olen-oma-positiivsuse-tagasi-saanud | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) alustas Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri kindla 6:2, 6:2 võiduga tšehhitari Denisa Allertova (WTA 98.) üle. |
Suvehooajale teatrimajas teeb alguse Andri Luubi [komeedia del norte] "Pulli kirves". Peale selle näeb suvehooajal 2015. ja 2017. aasta Endla publikulemmikuid: komöödiat "Kõik naistest" (lavastaja Kaili Viidas) ja tragikomöödiat "Mitte praegu, kallis!" (lavastaja Ingomar Vihmar). Eesti muusikat kuuleb estraadietenduses "Mehed, meri, maa ja naised" (lavastaja Ingomar Vihmar), mis on üks kontsertlavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.
Suures saalis saab vaadata muinasjuttu armastusest, sõprusest ja surmast täiskasvanutele "DreamWorks" (lavastaja Ingomar Vihmar). Tegemist on looga masendusse langenud Davidist, kellele kingitakse naine, kes teab, kuidas unistused töötavad. Sügavamad teemad jätkuvad ka Küünis: 13. ja 28. juulil etendub elu lugu "Itk" (lavastaja Madis Kalmet) ning 19. juulil romantika/komöödia/draama "Surmatants" (lavastaja Ingomar Vihmar).
Armastuslugude austajaid ootab Suure saali romantiline komöödia "Peaaegu armastus" (lavastaja Enn Keerd) – ühel pealtnäha tavalisel reede õhtul saavad võõrastest sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Küünis on võimalik näha ökoloogilist armastuslugu "Kopsud" (lavastaja Taago Tubin), mille eest pälvis Märt Avandi Eesti teatri 2017. aasta meespeaosatäitja auhinna. Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson mängivad romantilises komöödias "Tantsutund" (lavastaja Enn Keerd), mis on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Traditsioonilisele suvehooajale teatrimajas paneb 5. augustil punkti komöödia "Vedelvorst" (lavastaja Ingomar Vihmar). Ühel kenal suvisel päeval saabub Laisavere kroonuvalla Näsnäruda tallu suur õnnesõnum: Sarve Mats, see suur vembumees ja kaaberjaan, on ära surnud ja Näsnäruda noorperemehele Kustavile suure päranduse jätnud. Kas ja kuidas Sarve Matsi saadetud õnn siiski Näsnäruda õuele jõuab, seda näeb publik teatrisaalis. | Endla teatris algab suvehooaja programm | https://kultuur.err.ee/843957/endla-teatris-algab-suvehooaja-programm | Juulis ja augustis toimuvad Koidula Muuseumi aias lustimängu "Säärase mulgi ehk Sada vakka tangusoola" (lavastaja Kaili Viidas) etendused, mis on tänaseks juba mitu kuud välja müüdud. Samal ajal toimub ka Endla traditsiooniline suvehooaeg teatrimajas. 5. juulist kuni 5. augustini mängitakse nii uuslavastusi "DreamWorks", "Pulli kirves", "Tantsutund" ja "Vedelvorst" kui ka vanemaid lemmikuid. |
Traagilise õnnetuse tõttu on rongiliiklus mõneks ajaks häiritud, vahendas Delfi.
Elroni lehel seisab, et reis 269 Tallinn - Rapla (17:00 - 17:58) hilineb liiklusõnnetuse tõttu.
Samuti hilineb reis 043 Tallinn - Viljandi (17:22 - 19:33). | Tallinnas hukkus rongilt löögi saanud mees | https://www.err.ee/843956/tallinnas-hukkus-rongilt-loogi-saanud-mees | Teisipäeva õhtul pärast kella 17 jäi Tallinnas Viljandi maantee ülesõidu lähedal rongi alla keskealine meesterahvas, kes hukkus paraku sündmuskohal. |
Mullu suvel siirdus varasemalt ka Soome suurklubi Riihimäe Cocksi värve kandnud Voika Türgi kõrgliigasse, kuid Serik Belediyespori rahad said poole hooajaga otsa ning 27-aastane mängujuht naasis Viljandi HC ridadesse. Kasvatajaklubiga võitis Voika Eesti meistrivõistlustel pronksmedali, visates sada väravat ning läheb nüüd vastu uuele väljakutsele.
"Variant Söflingeniga tekkis tegelikult juba üle-eelmise hooaja lõpus, mil käisin seal ka testimas," tunnistas Voika. "Hoidsin klubi juhtkonnaga pidevalt ühendust ja nüüd tekkis tänu Kokkuta Managemendile võimalus uuesti minna. Usun, et tasemelt on liiga päris hea. Tean, et klubil on ambitsioonid tõusta aste kõrgemale ja selle nimel täiendatakse meeskonda mitme uue palluriga."
TSG Söflingen tegutseb Saksamaa käsipallimaastikul juba üle 20 aasta. Asutamisjärgselt tehti ajalugu kui tõusti kaheksa aastaga seitse korda tugevuselt järgmisse liigasse. Kolmandas liigas palliti üheksa aastat, ent hooaja 2011/12 lõpul pudeneti allapoole. Mullu sai Söflingen Baden-Württembergi Oberligas seitsmenda koha.
"Tegu on poolprofessionaalse klubiga ja minagi pean poole kohaga tööl käima," sõnas Voika. "Aga Eestiga võrreldes on see ikkagi samm edasi, siin olin ju amatöör. Mulle on lubatud ohtralt mänguaega kõigil tagaliini positsioonidel ja lisaks loodan järgmise aasta jooksul Saksamaal silma jääda ka tugevamate liigade tiimidele."
Koos Voikaga mängib uuel hooajal Saksamaal kuus Eesti käsipallurit, kes ära jagunenud nelja erineva liiga peale. Mait Patrail jätkab Bundesligas TSV Hannover-Burgdorfiga, Dener Jaanimaa (TuS N-Lübbecke) ja Karl Toom (TV Emsdetten) esinevad 2. Bundesligas ning Armi Pärt (Schwerini Mecklenburger Stiere) ja Karl Roosna (HSG Krefeld) kolmandas liigas. | Eesti käsipallikoondise mängujuht Kristo Voika siirdus Saksamaale | https://sport.err.ee/843951/eesti-kasipallikoondise-mangujuht-kristo-voika-siirdus-saksamaale | Eesti käsipalluritest leegionäride rühm Saksamaal sai täiendust, sest rahvuskoondise mängujuht Kristo Voika sõlmis üheaastase lepingu tugevuselt neljandas liigas esineva TSG Söflingeniga. Astme võrra kõrgemale tõusta ihkav klubi plaanib Viljandi HC kasvandikule tagaliinis suurt rolli. |
Kontaveit asus avaseti murdega 3:0 juhtima, kuid kaotas siis ka enda servigeimi ja Allertova vähendas vahe 2:3-le. Kohe järgmises geimis õnnestus Kontaveidil taas tšehhitari serv murda ning seejärel päästa kolm murdepalli, minnes 5:2 juhtima. Kaheksandas geimis läks Kontaveit Allertova servil 40:0 juhtima ja kasutas lõpuks teise murdepalli ära, võites seti 6:2.
Teises setis läks Kontaveit 2:0 juhtima, kaotas siis kohe enda servigeimi, aga võitis seejärel nulliga Allertova pallingugeimi. Viiendas geimis oli Allertoval jälle murdepall, aga Kontaveit suutis servi hoida ja 4:1 ette minna. Järgnevalt hoidsid mõlemad kindlalt servi, kuni kaheksandas geimis läks Allertova enda servil 30:0 ette, aga Kontaveit võitis siis neli punkti järjest ja teenis esimese matšpalli. Teise matšpalli suutis ta ära kasutada ja kindla võiduga teise ringi pääseda.
Kontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi neli topeltviga, Allertova sai kirja ühe ässa ja neli topelt. Äralööke kogunes Kontaveidil 13 ja Allertoval vaid kuus, lihtvigu tegi eestlanna 14 ja Allertova 16. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 64 ja Allertova 41.
Kaheksast murdevõimalusest realiseeris Kontaveit mängu jooksul viis, Allertova suutis üheksast murdepallist ära kasutada kaks.
Teises ringis läheb turniiril 28. asetatud Kontaveit vastamisi ameeriklanna Jennifer Bradyga (WTA 74.), kes sai 6:2, 6:7 (4), 6:2 jagu ukrainlanna Kateryna Kozlovast (WTA 67.).
Enne mängu:
Kontaveit ja Allertova on eelnevalt kohtunud ühel korral. 2016. aasta Linzi turniiril kaotas Kontaveit tšehhitarile kaheksandikfinaalis 3:6, 4:6.
Anett Kontaveidil on tänavusel turniiril 28. asetus. 22-aastane Kontaveit on osalenud viimasel neljal Wimbledoni põhiturniiril, jõudes kõige kaugemale 2017. aastal, kui langes konkurentsist kolmandas ringis. Toona sai Kontaveit valusa 6:3, 6:7 (3), 2:6 kaotuse Caroline Wozniackilt – kusjuures eestlanna oli võidust kahe punkti kaugusel.
Tänavu võib Kontaveiti edu korral ees oodata samavõrd keeruline vastane kui mullu, sest loosi tahtel võib eestlanna juba kolmandas ringis vastamisi minna mulluse Wimbledoni turniiri võitja, Garbine Muguruzaga (WTA 3.). | Kontaveit alustas Wimbledoni kindla võiduga | https://sport.err.ee/843921/kontaveit-alustas-wimbledoni-kindla-voiduga | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) alistas Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri avaringis kindlalt 6:2, 6:2 tšehhitari Denisa Allertova (WTA 98.). |
"Ta suri Eestis vigastuste pärast, mis ei olnud seotud sõjaväelise tegevusega," teatatakse Twitteri postituses, mille tegi Briti armee Yorkshire'i rügement, kuhu Miller kuulus.
Toimunut kinnitas ERR-ile ka Eesti kaitsevägi.
Postituses antakse ka teada, et Miller oli Afganistani veteran. Samuti avaldatakse kaastunnet ta perele ja naisele.
Briti armee kodulehel avaldatud napis teates lisatakse, et juhtunu põhjused on uurimisel.
Tapal, kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega. | Eestis suri Briti sõdur | https://www.err.ee/843939/eestis-suri-briti-sodur | Briti armee teatel suri Eestis teenistuses olnud reamees Reece Miller, kuid tema surm polnud seotud teenistusega. |
Löw pikendas maikuus kahe aasta võrra lepingut, mis lõpeb 2022. aastal. MM-il sai tiitlikaitsjana võistlustulle läinud Saksamaa vaid ühe võidu, alistades viienda lisaminuti väravast Rootsi. Mehhikolt ja Lõuna-Korealt pidid sakslased kaotuse vastu võtma ja seetõttu lõppes turniir nende jaoks äärmiselt varakult.
"Oleme kõik veendunud, et Jogi Löwi näol on meie koondisel peatreener, kes analüüsib olukorda, astub õigeid samme ja viib meie meeskonna tagasi eduteele," ütles Saksamaa jalgpalliliidu president Reinhard Grindel pressiteate vahendusel.
Löw on Saksamaa koondise eesotsas olnud 12 aastat, tema käe all võitis Saksamaa neli aastat tagasi MM-tiitli. Kuni tänavuse MM-ini oli Saksamaa Löwi juhendamisel igal tiitlivõistlusel jõudnud vähemalt poolfinaali. | Löw jätkab põrumisest hoolimata Saksamaa jalgpallikoondise peatreenerina | https://sport.err.ee/843938/low-jatkab-porumisest-hoolimata-saksamaa-jalgpallikoondise-peatreenerina | Saksamaa jalgpalliliit teatas, et kuigi koondis põrus MM-il täielikult – esimest korda ei suudetud alagrupist edasi pääseda –, jätkab Joachim Löw siiski peatreenerina. |
Möödunud nädala kolmapäeva pärastlõunal toimunud FIBA Meistrite liiga üldkoosolekul kinnitati meeskonnad, kes alustavad eesootaval hooajal heitlust FIBA kõrgeima tasemega klubisarja tiitli eest. Meistrite liiga määrusest tulenevalt said põhihooajale koha 26 meeskonda, ülejäänud kuus kohta selguvad läbi kolme kvalifikatsiooniringi. Sarnaselt lõppenud hooajale sai Eesti meisterklubi turniirile kõige madalama asetuse, mis tähendab, et sügisel tuleks alustada Meistrite liiga hooaega esimesest eelringist.
Tulenevalt FIBA üldkoosolekul vastu võetud otsusest, mis ei taga BC Kalev/Cramole kohta otse põhiturniirile, loobub BC Kalev/Cramo eesootaval hooajal Meistrite liigast ning keskendub VTB Ühisliiga ja loodava Eesti-Läti ühisliiga mängimisele, seisis klubi kodulehel. | BC Kalev/Cramo loobub Meistrite liigas mängimisest | https://sport.err.ee/843933/bc-kalev-cramo-loobub-meistrite-liigas-mangimisest | BC Kalev/Cramo juhtkond otsustas loobuda FIBA Meistrite liigast, teatas klubi enda kodulehel. |
Praegu toimuval Euroopa reproduktiivmeditsiini teaduse aastakonverentsil (ESHRE) tehti ülevaade kunstliku viljastamise arengutest aastakümnete jooksul. Välja toodi näiteks see, et katseklaasilaste sündi on tugevalt hoogustanud viljatusravi erinevad vormid.
Igal aastal sünnib ligikaudu 500 000 last kunstliku viljastamise teel, kuid viljastamise protseduure tehakse ligikaudu kaks miljonit, mis tähendab, et vaid umbes iga kolmas-neljas katse õnnestub.
Euroopa riikidest sünnib kunstviljastamise abil lapsi kõige enam Hispaanias. Näiteks 2015. aastal tehti seal 119 875 kunstliku viljastamise ehk IVF protseduuri. Väga palju ei jää maha Venemaa, kus aastas tehakse enam kui 100 000 IVF protseduuri. Saksamaal ja Prantsusmaal on IVF protseduure aastas veidi üle 90 000.
Ravimiameti andmetel tehti 2015. aastal Eestis 2834 viljatusravi tsüklit, mille käigus kanti üle kokku 4467 embrüot ja viljastatud munarakku.
Raskema mehepoolse viljatuse puhul süstitakse üks seemnerakk otse munarakku (intracytoplasmic sperm injection ICSI) kasutades mikromanipulaatorit. Autor: Wellcome Images/Creative commons
Üha enam kasutatakse ka seemneraku intratsütoplasmaatilist injektsiooni (ICSI). Selles protseduuris valitakse mikroskoobi abil välja üks seemnerakk, mis süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Pärast 6-päevast inkubaatoris kasvatamist siirdatakse viljastunud munarakkudest kasvanud embrüod emakasse. Seda protseduuri kasutati varem mehepoolse viljatuse ravis (näiteks madala spermatosoidide arvu puhul), kuid üha enam tehakse neid protseduure tänapäeval selleks, et saada last ilma meespartnerita.
Samuti on kasvav trend annetada munarakke, et lapsi soovivatel viljatutel paaridel oleks võimalik lapsevanemateks saada.
Katseklaasilaste suure arvu taga on ka mitmikute sünd. Seda põhjusel, et kunstliku viljastamise protseduuride puhul lubati varem viia naise kehasse mitu embrüot, et nii suurendada rasestumise tõenäosust. Selle tagajärjel aga hakkas sündima palju kaksikuid ja kolmikuid.
Kuna tänapäeval, sh Eestis, lubatakse naise emakasse siirdada kuni kolm embrüot, sünnib kaksikuid kehavälise viljastamise käigus vähem. 2015. aastal oli kunstliku viljastamise käigus sündinud lastest kaksikuid 14 protsenti.
Üha enam on edukad ehk lõppevad lapse sünniga ka protseduurid, kus naise kehasse siirdatakse tagasi vaid üks embrüo. See tõestab, et viljatusravi ja IVF protseduurid on läinud tõhusamaks; näiteks 1997. tehti ühe embrüo siirdamisi vaid 11 protsenti, 2015. aastal aga 38 protsenti.
Fakte kehavälise viljastamise kohta Eestis:
2015. aasta andmete kohaselt siirdati kõige sagedamini ühe protseduuri käigus kaks embrüot. Võrreldes eelneva aastaga oli see vähenenud 6,7 protsenti ning kolme embrüo siirdamine 18,1 protsenti.
Kõige sagedamini kasutati viljatusravi 34-aastaste ja nooremate seas. Samas, võrreldes 2014. aastaga on läbitud viljatusravi tsüklite arv selles vanusgrupis langenud 5,3 protsenti. Vanemates vanusgruppides on viljatusravi tsüklite arv kasvanud - 40-aastaste seas 8,5 protsenti ning 41-aastaste ja vanemate seas 4,4 protsenti.
Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2015. aastal 14 051 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud ehk IVF lapsi oli 380. Kolme IVF lapse ema oli välisriigi kodanik, 377 lapse ema elukoht oli Eesti. | 40 aastaga on maailma sündinud kaheksa miljonit katseklaasilast | https://novaator.err.ee/843937/40-aastaga-on-maailma-sundinud-kaheksa-miljonit-katseklaasilast | Tänavu möödub 40 aastat esimese katseklaasilapse Louise Browni sünnist. Selle aja jooksul on maailma sündinud ligikaudu kaheksa miljonit katseklaasilast. |
2017. aastal SM2 klassis Soome meistriks tulnud Pietarinen liikus tänavu klass kõrgemale ja koostöö Toni Gardemeisteriga on kandnud vilja. 23-aastane Pietarinen alustas ralliga 19-aastaselt ja on Soomes näidanud väga head kiirust. Välisstartide osakaal on seni olnud väike, piirdudes Eestis sõidetud Saaremaa ralliga ning Lätis Rally Latvial osalemisega. Juuni lõpul osales rallipaar San Marino kruusarallil, kus saavutas neljanda koha. Tänavu teevad nad R5 autoga debüüdi autoralli MM-sarjas, kui stardivad peale Rally Estoniat Soome MM-rallil.
Eerik Pietarinen: "See on meile väga oluline võistlus, kuna tegemist on kiire ralliga ja just seda vajame me enne Soome MM-rallit. Samuti on konkurents siin tugev, mitmed kiired R5 autod eesotsas Jari Huttuneniga ja WRC autod. Viimastega me loomulikult võidu ei sõida, nad on klass omaette, kuid tahame kindlasti olla R5 klassi tipus."
Urmo Aava, Rally Estonia direktor: "Eerik Pietarinen ja Juhana Raitanen toovad Rally Estoniale R5 klassi tugevat konkurentsi. Kindlasti on siin põnev jälgida kahe Soome paari, Pietarineni ja Hyundai Motorsport meeskonna sõitjate Jari Huttuneni ning Antti Linnaketo omavahelist mõõduvõttu. Neile lisaks on R5 klassis tugevaid sõitjaid nii Baltikumist kui ka Poolast."
Rally Estonia stardis on kolme WRC meeskonna sõitjad: Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota Yaris WRC), Hayden Paddon ja Seb Marshall (Hyundai i20 Coupe WRC) ning Craig Breen ja Scott Martin (Citroen C3 WRC). Kokku registreerus võistlusele 103 meeskonda, nende hulgas viis WRC autot, kümme R5 klassi autot, neli proto klassi autot ja 12 R2 klassi autot. | Soome MV liider Eerik Pietarinen tuleb Rally Estoniale | https://sport.err.ee/843930/soome-mv-liider-eerik-pietarinen-tuleb-rally-estoniale | 13. – 15. juulil toimuva Baltikumi suurima autospordisündmuse Shell Helix Rally Estonia osalejate nimekiri täienes Soome tulevikutegijatega. Eerik Pietarinen ja Juhana Raitanen on tänavu valitsenud Soome meistrivõistlusi klassis SM1 ja nad on Rally Estonial ühed soosikud R5 klassi võidu osas. Nad sõidavad endise WRC sõitja Toni Gardemeisteri meeskonna TGS Worldwide Skoda Fabia R5 autoga. |
Eluasemelaenude võtmine on kasvanud aasta-aastalt. Möödunud aasta teises pooles ületas kvartaalne tehingute arv eluasemetega 7000 piiri. Buumiaegne tase, mil näiteks 2007. aasta esimeses pooles tehti kummaski kvartalis ligi 9000 kinnisvaratehingut, pole siiski veel käeulatuses.
Swedbank veab laenuturgu
Ligi kaks kolmandikku kinnisvaratehingutest tehakse laenu toel, ent üha enam on inimestel ka vaba raha, et finantseerida oma oste säästudest. Seetõttu pole perede laenukoormus keskmiselt kasvanud.
Kõige agaramalt laenatakse vanuses 25-39 - just siis alustatakse enamasti pereeluga ja soetatakse oma esimene kodu. Enamik laenajatest ostab korteri.
Suurima turuosaga Swedbank paistab iseäranis suurena silma eluasemelaenude turul - möödunud aasta lõpu seisuga on 45 protsenti Eesti eluasemelaenudest võetud just sealt. Järgneb SEB Pank 28 protsendi eluasemelaenudega, Luminor on haaranud 16 protsenti turust.
Eraisikute turult väljunud Danske Banki Eesti filiaali on jäänud veel kaheksa protsenti eluasemelaenudest, mujalt (mh LHV Pank) on võetud laenu kolme protsendi ulatuses.
Sisuliselt sama pilt valitses turul ka aasta varem - suurpankade osakaalud pole muutunud, üksnes Danske Banki turuosa on vähenenud ühe protsendi võrra, mis kaotati muudele finantsasutustele. Seega ei ole Danske koomaletõmbumine suuri muutusi turul kaasa toonud.
Pikaajaliste laenude intressimäärad tõusuteel
Eesti Panga eluasemelaenude statistikast nähtub, et aasta jooksul on intressid pisut tõusnud, kuid laias laastus on laenutingimused jäänud eluasemeturul samaks.
Keskmine eluasemelaenu intress oli mullu maikuus 2,33 protsenti, mis siiski juba möödunud aasta juuliks kerkis keskmiselt 2,44 protsendini, ent vähenes siis taas aasta lõpuks maikuisele tasemele. Sel kevadel hakkas keskmine intress taas tõusma ning maikuuks oli see 2,46 protsenti.
Intresside suurus sõltub muuhulgas laenu tähtajast - kõige soodsamalt saab laenata enam kui 30 aastaks, ehkki vahe 20 kuni 30 aastaks võetud laenu ja pikema tähtajaga laenu intressidel on kahanenud varasemast väiksemaks. Enim on intressid tõusnud enam kui 30 aastaks võetud eluasemelaenudel.
Möödunud aasta kevadel väljastasid kommertspangad pikaajalisi (üle 30 aasta) laene keskmise intressiga 1,94 protsenti. Suve lõpuks kerkisid intressid keskmiselt kahe protsendi peale ning nüüdseks on saavutanud määr 2,13-2,15 protsendi taseme.
20-30 aastaks väljastatud eluasemelaenu intressid pole nii suurt muutust läbi teinud, ent on siiski kerkinud eelmise aasta maikuu 2,1 protsendilt 2,16 protsendini. Aprillis jõudis keskmine ka 2,22 protsendini.
10-20 aastaks väljastatud eluasemelaenude intressid on püsinud aasta jooksul enam-vähem samad. Kui mullu maikuus oli see keskmiselt 2,29 protsenti, siis tänavu maikuus 2,34 protsenti. Aastane kõikumine on jäänud 0,2 protsendi piiresse.
Kõige kulukam on võtta eluasemelaenu kuni kümneks aastaks. Siin aga pole aasta jooksul suurt muutust toimunud. Kui möödunud aasta maikuus oli lühiajalise eluasemelaenu intress 4,65 protsenti, siis täpselt samal tasemel oli see ka tänavu mais. Tõsi, vahepeal on keskmine intress käinud ära ka lausa 5,49 protsendi taseme juures (mullu augustis).
Kui suured on erinevused pangati, keskpank avaldada ei või.
Eluasemelaenudel 30 aasta piirang
Eesti Pank näeb ohtu, et kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade mõjul võivad majapidamised võtta liiga suuri laene.
Kui majapidamistel tekivad ootused, et kinnisvara hinnad kasvavad ka tulevikus, ja nende põhjal tehakse kinnisvarasse investeerimise otsuseid, võib tehingute arv veelgi suureneda.
Nõudlust ja hinnakasvu eluasemeturul on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv. Kinnisvara ruutmeetrihind suhtena keskmisesse brutokuupalka oli 2017. aasta viimases kvartalis aastatagusega sarnasel tasemel – Tallinnas 1,28 ja Eestis tervikuna 0,98 – ega ületanud pikaajalist, aastate 2004–2017 keskmist taset.
Liiga hoogsa laenamise maandamiseks on keskpank valmis nõudeid karmistama ning osaliselt on seda juba ka tehtud. Näiteks on kehtestatud automaatne piirang, et eluasemelaenu ei saa võtta pikemaks ajaks kui 30 aastat.
Nõudlus kasvab, hinnad kasvavad
Tallinna järelturu korterite hinnakasvu kiirenemine möödunud aasta teisel poolel annab märku nõudluse jätkuvast kasvust, millega on kaasnenud nii majapidamiste laenunõudlus kui -kasv.
Seda oligi iseäranis tunda möödunud aasta teises pooles: tehingute arv kasvas kuus protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kasvas ka nõudlus uute korterite järele, millega tehtigi enam tehinguid.
Tehingute hinnad kerkisid möödunud aasta viimases kvartalis aasta varasemaga võrreldes 5,5 protsenti. Seejuures uute korterite hinnad kasvasid aastaga keskmiselt viis protsenti, ehkki see kõikus möödunud aastal kvartaliti üksjagu.
Suurim hulk kinnisvaratehinguid tehaksegi pealinnas, mida toetab ka jätkuv trend, kus maapiirkondadest ja väiksematest linnadest kolitakse ümber Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse. Aasta-aastalt on tehingute arv pealinnas kasvanud tempoga kümme protsenti aastas.
Seevastu enim on vähenenud Narvas tehtavad tehingud (neli protsenti) ning ka sealsed hinnad on vähenenud samas mahus. | Ligi pool eluasemelaenuturust kuulub Swedbankile | https://www.err.ee/843909/ligi-pool-eluasemelaenuturust-kuulub-swedbankile | Eluaseme soetamine laenu toel on aasta-aastalt kasvanud ega näita raugemise märke. Pea poolest laenudest võetakse Swedbankist. |
Nagu seaks EAS seaks prioriteediks suvaliste töökohtade kasvu, siis nii see kindlasti ei ole. Innovatsiooni soodustamine on läbiv joon kõigis EAS-i tegevustes.
Näiteks ühe meie tegevuse fookussuuna, välisinvesteeringute Eestisse meelitamise eesmärk on muuhulgas just kõrget lisandväärtust loovate töökohtade Eestisse toomine. Investorid saavad aru, et Eestis on tööjõu ja muud hinnad tõusnud nii kõrgele, et Eestis ei ole enam võimalik tegeleda ettevõtmistega, kus väärtuse loomine on väike. Investorid otsivad Eestist kõrget kvaliteeti ning keerulisemaid oskuseid.
Uusi tehaseid ja büroohooneid võib ehitada, kuid nendes töötada saavad edaspidi inimesed, kes oskavad rahvusvahelises konkurentsis pakkuda oskusi, mis ühes või teises valdkonnas kuuluvad maailma paremate sekka. Ühtlasi on välisinvesteeringute sissevool ka heaks indikaatoriks meie majanduskeskkonna konkurentsivõimele.
Siin on heaks näiteks Stora Enso, mis EAS-i töö tulemusena ei too Eestisse lihtsalt 60 kõrge lisandväärtusega töökohta, vaid loob Tallinna finantsrobootika kompetentsikeskuse, mis hakkab arendama ja haldama erinevaid Stora Enso robootika ja automatiseerimise projekte.
EAS on sõnastanud üheks oma prioriteediks kõrge lisandväärtusega eksportivate ettevõtete arvu kasvu. Ettevõtete lisandväärtuse kasvatamiseks vajaliku arendustegevuse vajalikkuses olen Aaviksooga üldiselt nõus, kuid tihtipeale ei olegi probleem väheses arendustegevuses kuivõrd arendustegevuse vajalikkusest aru saamises. Innovatsioon on oluliselt laiem mõiste kui tehnoloogilise arendusprojekti läbiviimine.
Uue lahenduse tootmiseks ja müügiks peab ettevõte muutuma ning EASi eesmärgiks on aidata ettevõtetel seda vajadust tunnetada ning siis muutused ellu viia. Selleks, et ettevõtted oleksid üldse positsioonis innovatiivsete lahenduste rakendamiseks ja müügiks, peavad nad kasvama, sest Eesti ettevõtted on liiga väikesed ning nende jaoks ei ole iseenesest mõistetav, et nad tegeleksid igapäevaselt tootearendusprojektidega.
Esimene asi ettevõtete jaoks on ikka igapäevane leiva lauale toomine ja siis kui raha ja aega üle jääb, uute toodete arendamine. Kuna Eesti ettevõtted on väiksed, tuleb neid toetada ning siin on riigil võimalik tootearendusega seonduvaid rahalisi riske jagada.
Riiklikud lahendused peavad aitama ettevõtetel tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga, selleks, et tekiks juurde rohkem unikaalseid ja nišši kuuluvaid tooteid ja ka sellega, et ettevõtetel oleks võimalik jõuda kõikidele turgudele, kus neil on perspektiivi.
Viimase juures on riigil võimalus avada ettevõtetele välisriikides uksi läbi äridelegatsioonide, ühisstendidel osalemise, kontaktreiside, kasvuprogrammide ja paljude teiste tegevuste kaudu. Riik saab aidata kaasa ka kõige edukamate ettevõtete arengule. Näiteks Nokia on kõige rohkem riigi käest abi saanud ettevõte Soomes. Eestis ei ole kunagi maailma mõistes nii edukaid ettevõtteid, et neil ei oleks võimalik EASi- abil järgmiseid olulisi eesmärke saavutada. | EAS-i nõukogu esimees Aaviksoole: soodustame nišitoodete arendamist | https://www.err.ee/843929/eas-i-noukogu-esimees-aaviksoole-soodustame-nisitoodete-arendamist | Investorid otsivad Eestist kõrget kvaliteeti ning keerulisemaid oskuseid, kirjutas vastulauses Tallinna tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo kriitikale ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu (EAS) esimees Erki Mölder. |
31-aastase endise Chelsea poolkaitsja Mikeli sõnul käskisid röövijad, kes teesklesid politseinike, tal varjata juhtunud intsidenti. Lunaraha isa vabastamise eest nõuti 28 000 dollarit.
Mikeli isa vabastati röövijate käest esmaspäeva õhtul. Väidetavalt toimus politsei ja kurjategijate vahel tulevahetus.
"Mind hoiatati, et kui ma kellelegi räägin, siis mu isa tulitatakse," rääkis Mikel. "See oli emotsionaalselt kurnav. Ma ei teadnud, kas ma suudan sellises seisus mängida, aga ma ei saanud 180 miljonit kaasmaalast alt vedada."
Nigeeria kaotas Argentinale 2:1 alagrupimängus. | Nigeeria mängija Mikel: mu isa rööviti enne Argentinaga kohtumist | https://sport.err.ee/843927/nigeeria-mangija-mikel-mu-isa-rooviti-enne-argentinaga-kohtumist | Nigeeria mängija John Obi Mikel avalikustas, et mõned tunnid enne kohtumist Argentinaga rööviti tema isa ära. |
Lubadustest hoolimata laseb Google jätkuvalt sadadel tarkvaraarendajatel analüüsida miljonite kasutajate postkaste, kui nad on end Gmaili konto kaudu registreerinud erinevate veebiteenuste kasutajateks — näiteks platvormidel, mis pakuvad kaupade hinnavõrdlusi või panevad automaatselt kokku reisikavasid. Google pole teinud kuigi palju, et piirata arendajate tegevust, kes treenivad oma arvuteid või mõnel juhul ka töötajaid lugema Gmaili kasutajate e-kirju, selgus The Wall Street Journali uurivast loost.
Üks taolistest ettevõtetest on Return Path, mis kogub reklaamijatele andmeid, analüüsides enam kui kahe miljoni inimese e-kirju. Ettevõte hakkab skaneerima inimese kirju, kui ta on end registreerinud Gmaili, Microsofti või Yahoo e-posti aadressiga kasutama mõnd Return Pathi partneri tasuta mobiilirakendust. Tavaliselt skaneerivad kirju arvutid, kes vaatavad läbi umbes sada miljonit e-kirja päevas. Kaks aastat tagasi lugesid aga ka Return Pathi töötajad umbes 8000 tsenseerimata kirja päevas, et õpetada välja ettevõtte tarkvara.
The Wall Street Journal vestles ka tarkvarafirmaga Edison Software, mis toodab mobiilirakendust e-kirjade lugemiseks ja organiseerimiseks ning mille juht tunnistas samuti, et nende töötajad on lugenud sadade kasutajate kirju.
Praktika, kus tarkvarafirmade töötajad loevad kasutajate e-kirju, on andmekaevefirmades saanud "tavapraktikaks", tunnistas Thede Loder, endine tehnoloogiajuht ettevõttes eDataSource. Ta möönis, et nende ettevõtte töötajad vaatasid aeg-ajalt kirju läbi, et luua ja parandada tarkvara algoritme: "Mõned inimesed võivad seda pidada räpaseks saladuseks. See on põhimõtteliselt reaalsus."
Return Path ega Edison ei küsinud oma kasutajatelt konkreetselt, kas tohivad nende kirju lugeda. Mõlemad ettevõtted ütlevad, et säärane tegevus on lubatud nende kasutajalepingutega ja neil on karmid ettekirjutused töötajatele, kes kirju loevad. Ettevõte eDataSource ütles, et on küll varem lasknud töötajatel e-kirjadest andmeid korjata, aga on hiljuti tegevuse lõpetanud, et kasutajate privaatsust paremini kaitsta.
Pidev lekkeoht
Google kinnitab, et laseb andmetele ligi vaid kolmandaid osapooli, kellele Google on andnud heakskiidu ja kellele on kasutajad andnud omakorda selge loa oma e-kirjadele ligi pääseda. Google'i enda töötajad loevad e-kirju vaid "väga konkreetsetel juhtudel, kui te meid palute ja annate selleks loa või kui me peame seda tegema turvalisuse kaalutlustel, näiteks vea või kuritarvitamise tuvastamiseks," selgitas ettevõte kirjalikus avalduses.
Ettevõtete jaoks, kes soovivad kasutajate andmeid reklaamiks ja muudel eesmärkidel, on e-kirjade lugemine ligitõmbav võimalus, kuna need sisaldavad tihtilugu ostuajalugusid, reisiplaane, finantsinfot ja isiklikke vestluseid. Ettevõtted kasutavad tihti tasuta rakendusi ja teenuseid, et kasutajad annaksid neile ligipääsu oma postkastidele. Firmad jätavad samas selgelt täpsustamata, milliseid andmeid nad koguvad ja mida nendega peale hakkavad.
Facebook lubas aastaid ettevõttevälistel arendajatel pääseda ligi oma kasutajate andmetele. Tehnoloogiahiid kinnitas, et taoline tegevus lõppes aastaks 2015, kuid tänavu puhkenud skandaalis kahtlustas Facebook, et üks arendaja müüs kümnete miljonite kasutajate andmeid uuringufirmale, mis oli seotud USA presidendi Donald Trumpi valimiskampaaniaga 2016. aastal. Selle juhtumi peale hakkasid seadusandjad nõudma tehnoloogiaettevõtetelt karmimat järelvalvet selle üle, kuidas nad kaitsevad oma kasutajate informatsiooni.
Kuigi pole teada, et Return Path, Edison või teised Gmaili ühendusega arendajad oleksid kasutajate andmeid taoliselt kuritarvitanud, ütlevad paljud tehnoloogiafirmade juhid, et e-kirjadele ligipääsu andmine tekitab Facebooki-sarnaste lekete ohu.
Igaüks võib ligipääsu saada
Google'i arenduskokkulepe keelab kasutajate privaatseid andmeid kellelegi kolmandale avaldamast "ilma selgesõnalise nõustuva sooviavalduseta sellelt kasutajalt". Need reeglid keelavad ühtlasi tarkvaraarendajatel teha püsivaid koopiaid kasutajate andmetest ja hoida seda infot andmebaasides.
Arendajate sõnul ei näe Google aga kuigi palju vaeva, et neid reegleid päriselt jõustada: näiteks ei lase nad ühe ettevõtte juhi sõnul reeglitest kinnipidamist tuvastada reaalsetel töötajatel. Google'i vastuväitel kontrollivad nad manuaalselt iga arendajat ja rakendust, kes palub ligipääsu Gmailile. Google kontrollib domeeni nime, et näha, kas arendaja on varem Google'i reegleid rikkunud, ning loeb privaatsuspoliitikat, et näha, kas kõik vastab nõuetele. "Kui me satume juhtudele, kus avalik teave ja tegevuspraktikad on ebaselged, asub Google kiirelt selle arendajaga tegelema," kinnitas tehnoloogiaettevõtte kõneisik.
Sisuliselt igaüks saab luua rakenduse, mis ühendub Gmaili kontoga, kasutades selleks Google'i rakendusliidest. Kui Gmaili kasutajad mõne neist rakendustest avavad, näidatakse neile nuppu, mis palub ligipääsu nende postkastile. Kui kasutaja sellele nupule klõpsab, annab Google tarkvaraarendajale ligipääsu kasutaja postkastile tervikuna, sealhulgas sõnumite sisule ning võimalusele saata ja kustutada kasutajate eest e-kirju. | Google lubab tarkvaraarendajatel meie e-kirju lugeda | https://www.err.ee/843915/google-lubab-tarkvaraarendajatel-meie-e-kirju-lugeda | Tehnoloogiaettevõte Google lubas aasta tagasi, et ei lase oma arvutitel enam skaneerida Gmaili kasutajate e-kirju, millest oli varem kogunud infot reklaamide täpsemaks suunamiseks. Põhjenduseks ütles ettevõte, et peab kasutajate privaatsust ja turvalisust esmatähtsaks. |
Hooaja jooksul jõudis lavale kuus uuslavastust. Hooaeg algas Hendrik Toompere jr esimese tööga Linnateatris, kui 11. novembril esietendus Taevalaval Dorota Masłowska näidend "Kaks vaest rumeenlast". Vähem kui kuu hiljem, 9. detsembril esietendus Põrgulaval Elmo Nüganeni lavastus "Kirsiaed", autoriks Anton Tšehhov.
Uus aastaring algas Linnateatris samuti klassikaga, kui Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli eelõhtul jõudis Väikeses saalis lavale Laura Jaanholdi esimene lavastus Linnateatris ehk "Preili Julie", autoriks August Strindberg. Märtsis esietendus Põrgulaval Uku Uusbergi lavastus "Põhjas", autoriks Maksim Gorki.
Tallinna Linnateatris lavale jõudsid ka kaks suvelavastust. Teatrisarja "Sajandi lugu" kümnenda lavastusena esietendus mais Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini Teatri koostöölavastus "Miljoni vaade", mida mängiti lavastuseks kohandatud ruumis Toom-Kooli tänaval. "Miljoni vaate" kirjutas Paavo Piik ning lavastas Elmo Nüganen.
Hooaja lõpetas Diana Leesalu vabaõhulavastus Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel, mida mängitakse ka järgmisel hooajal.
Hooaja jooksul toimus ka palju väljasõite erinevate lavastustega. Andrus Kivirähki lavastust "Köster" etendati 11 erinevas Eesti paigas. Lisaks "Köstrile" mängiti väljaspool koduteatrit ka lavastusi "Aeg ja perekond Conway", "Aju jaht" ja "Surnud hinged".Aprillis sõitis Tallinna Linnateater Budapestis toimuvale rahvusvahelisele teatrifestivalile MITEM, kus osales Elmo Nüganeni lavastus "Igatsus". | Tallinna Linnateater kogus lõppenud hooajal üle 73 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/843919/tallinna-linnateater-kogus-loppenud-hooajal-ule-73-000-kulastuse | 3. juulil lõpetas Tallinna Linnateater oma 53. hooaja. Kokku toimus hooaja jooksul 501 etendust ja üritust, mille jooksul kogus teater 73 228 külastust. |
33-aastane Ronaldo aitas Portugalil jõuda MM-i kaheksandikfinaali, kus 1:2 skooriti alistuti Uruguaile ning asuti koduteele. Nüüd, kui staari jaoks on MM läbi, hakkab pihta klubielu üleminekusaaga ning jätkuvad spekulatsioonid. Tuttosporti andmetel on Ronaldo avaldanud, et Juve köidab teda ja on huvitatud nende ridades pallimisest, vahendab Jalgpall24.ee.
Tegemist oleks võimalusega tõusta Juventuse üheks säravaimaks palluriks, kes sel sajandil mustvalget särki kandnud. Klubil on võitmata vaid üks tiitel ja selleks on Meistrite liiga. Viimase nelja aasta jooksul on pallitud kahes finaalis, kuid mõlemale Hispaania suurklubile on ikkagi kaotatud. Juventus on nõus riskeerima ja võimaluse korral napsama endale Ronaldo, kes on maailmale end tõestanud kui suurte mängude mehena. | Juventus püüab Ronaldot endale meelitada | https://sport.err.ee/843917/juventus-puuab-ronaldot-endale-meelitada | Real Madridiga kõik võitnud ning viimasel kolmel aastal Meistrite liigat ainuisikuliselt valitsenud Cristiano Ronaldo lepingutrall pole veel lõppenud ning õhus on siiski võimalus, et portugallane lahkub suvel klubist, kui Reali president Florentino Perez ei jõua superstaariga rahaasjus kokkuleppele. Olukorda monitoorib Juventus, kes on ikoonist huvitatud. |
"Oleme ka kasutanud seda, kui on vaja olnud," ütles Bydén uudisteagentuurile STT.
Tema sõnul on ööpäevaringne ühendus Venemaaga eeskätt julgeolekut suurendav meede, kuid ei tähenda, et Rootsi ja Venemaa suhted oleksid normaliseerunud.
"Küsimus on julgeolekus: et oleks võimalik lahendada olukordi ja vältida arusaamatusi ning olukordi, mis võiksid eskaleeruda," lausus Bydén.
Otseliin võeti kasutusele eelmise aasta hilissuvel ja selle toimimist kontrollitakse regulaarselt. Ühendust peetakse operatiivtasandil.
"Meie siin Rootsis teame, kes on teisel pool ja nemad Venemaal teavad, kes meil vastab, kui nad siia helistavad," lausus Rootsi sõjaväejuht. | Rootsi ja Vene relvajõudude vahel on aasta töötanud otseliin | https://www.err.ee/843914/rootsi-ja-vene-relvajoudude-vahel-on-aasta-tootanud-otseliin | Rootsi ja Vene relvajõudude vahel on toimunud juba aasta otseliin, mida on võimalik kasutada erakorraliste olukordade lahendamiseks, ütles Rootsi kaitsejõudude ülem Micael Bydén teisipäeval. |
Võistlus toimus Rahvaste sõpruse pargis 1,3 km pikkusel ringil, millest umbes pool hea kvaliteediga sillutiskividest laotud pargitee ja teine pool tossu-sisse-pugema-maias peenike killustik, vahendas jooksuportaal Jooksja.ee Vellerindi muljeid.
Esimesed tunnid püsis Rain Vellerind 9.-10. kohal, siis hakkas vaikselt tõusma, jõudes õhtuks 6.-7. kohale. "Hoogsal sammul kulgev valgevenelane seletas, et jookseb seda jooksu neljandat korda ja tuleb vajutada, sest öösel on külm ja pime ja niikuinii korralikult joosta ei saa. Kaheksa tunni järel kaotasin valgevenelasele neli ringi," meenutas Vellerind. 12. tunniks langes valgevenelane teiseks ja eestlane jõudis temaga samale ringile. Kella üheks asus Vellerind võistlust juhtima.
"Jätkasin ühtlases rütmis ja tund tunnilt hakkas edu kasvama. Olin välja arvestanud, et ühtlaselt 200 km kogumiseks tuleb 12 tunniga läbida 76 ringi, tuli 73. Kuna koitma hakkas ka võiduvõimalus, otsustasin panustada sellele. Konkurendid vajasid üha rohkem ja pikemaid hingetõmbepause ning mulle see sobis. Tuli ainult kontrollida, et ise mitte liigsesse eufooriasse ei langeks ja tempovinti üle ei keeraks," sõnas Vellerind.
Joostes tekkis tal mõte saada selline edu, et viimased tunnid võiks rahulikult jalutada ja ei peaks põdema, et keegi mööda jookseb. Vellerindi edu kasvas lõpuks 8,5-le ringile ehk 10-11 km. "Ootasin kuni 22 tundi täis sai, sest kartsin, et mõni konkurent võib teha lõpuspurdiga imesid. Konkurent osutus õnneks kiirkõndijaks, vähendas vahet kuue kilomeetrini. Valgevenelane ja mõned nooremad poisid pidid lõpuks 60-aastasele kogemusele alla vanduma," tõdes Vellerind. | Eestlane võitis Ukrainas 24-tunni jooksu | https://sport.err.ee/843911/eestlane-voitis-ukrainas-24-tunni-jooksu | Rain Vellerind võitis Ukrainas Vinnitsas 24-tunni jooksu tulemusega 171,731 km. Võistlus oli kõrvaldistantsiks samas peetud Ukraina meistrivõistlustele 48-tunni jooksus. |
Paul vihjas sotsiaalmeedia vahendusel, et tal on Houstonis lõpetamata asju, viidates läänekonverentsi finaalseeria kaotusele Golden State'i vastu. Paul ei osalenud viimasel kahel mängul vigastuse tõttu, mis tõttu kätte võideldud edu maha mängitigi.
Paul viskas keskmiselt mängudes 18.6 punkti ja andis 7.9 resultatiivset söötu. | Chris Paul jätkab Rocketsis veel järgmisel neljal hooajal | https://sport.err.ee/843908/chris-paul-jatkab-rocketsis-veel-jargmisel-neljal-hooajal | Chris Paul sõlmis Houston Rocketsiga 160 miljoni dollari suuruse lepingu järgmiseks neljaks hooajaks. |
Lae alla podcast ehk taskuhääling:
Mõtlemapanevad nopped taskuhäälingust:
Läbipõlemisest. Inimesed, kes on pühendunud, kes tegutsevad kirega, kes on tundlikud, jõuavad väga kiiresti läbipõlemisse või depressiooni. Nad kuuluvad riskirühma. Need, kes on ükskõiksed, rahuliku närviga, need sinna rühma ei kuulu.
Pealiskaudsusest. Meie aeg väärtustab rohkem head väljanägemist, ühiskondlikku märgatavust ja vähem enesesse süvenemist ja vähem pakutakse neid võimalusi kuidas end jagada teisele.
Õnnest. Õnnelik olemine sõltub positiivsete ja negatiivsete tunnete tasakaalust. Mida rohkem on positiivseid, seda õnnelikum inimene on. Eestlaste puhul tuleb välja, et meile piisab õnnelik olemiseks negatiivsete tunnete puudumisest. Riikides või ühiskondades, kus tervikuna on õnne vähem ja inimeste elu raskem, piisab heaks eluks ka juba sellest, kui õnnetusi ei ole.
Rahast. Eestlase jaoks on hästi siis, kui ta tunneb end majanduslikult kindlustatult ja kui ta seda ei tunne, siis on temaga päris kindlasti halvasti.
Elu mõttest. Igal inimesel on oma unistused ja kuni suudame unistada, on meil olemas ka mõte, mis võib olla sama suur kui unistus või veel suurem.
Lugemissoovitused:
Tõnu Lehtsaar: me tegelikult ei küsi, kuidas sul läheb, vaid see on tervituse erivorm
Mare Ainsaar: Eestlasel on õnneks vaja raha ja negatiivsete tunnete puudumist
Kõik saatesarja taskuhäälingud:
Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaator on Maris Tombach. | Taskuhääling: Mis teeb elu mõttekaks? | https://novaator.err.ee/843906/taskuhaaling-mis-teeb-elu-mottekaks | Suvepodcasti "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" teises osas saavad ajakirjanikud Marju Himma ja Linda Eensaar teada, et sajani elamiseks on eluliselt oluline üks asi: elu mõte. Nii esitavadki nad teadlastele küsimuse, mis teeb elu mõttekaks? |
EFI 2018. aasta TV-minisarja arendustoetusele suurusega 40 000 eurot kandideeris kümme projekti, millest viieliikmeline komisjon valis välja kaks eri sihtrühmadele suunatud projekti. Komisjon, mille koosseisus telerežissöör ja -produtsent, Balti filmi- ja meediakooli õppejõud Jüri Pihel ja teleprodutsent, produktsioonifirma Ruut juht Kaupo Karelson väliste ekspertidena ning EFI juht Edith Sepp, peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja eelarvenõunik Endel Koplimets, eraldas kummalegi sarjale 20 000 eurot.
"Konkursile oli esitatud mitmeid projekte, mis vääriksid edasiarendamist. Toetuse said need kaks projekti, mille puhul võib loota edu ka väljaspool Eestit," ütles Karelson.
"Sügavik" on Eesti telemaastiku mõistes mastaapne ettevõtmine, millesse peatootja, Allfilmi produtsent Ivo Felt, on kutsunud kaastootjaks Börje Hanssoni Rootsist (Bright Pictures) ja Jörg Bundshuhi Saksamaalt (Kick Film).
"Soovime "Sügavikuga" jõuda nii Eesti kui ka rahvusvahelise publikuni. Eesti vaataja on harjunud tihedate Skandinaavia kvaliteetsarjadega, püüame pakkuda midagi sarnast, aga kindla Eesti identiteedi ja pisut teistsuguse lähenemisega," sõnas Felt.
"Laia maailma mõttes on tegu n-ö uues kohas toimuva originaalse looga – Eesti ja Baltimaad on tänaseni seriaalides puudutamata. "Tõejärgses maailmas" tipptehnoloogiat arendav Eesti oma sovetliku lähiajaloo ja tänaste iseseisvuse säilitamise muredega annab Felti sõnul võimaluse intrigeerivateks ning kohati ka süngeteks teemaarenguteks.
"Riikliku toe lisamine lühisarjade arendusfaasile on ülimalt tähtis verstapost ja selge signaal, et filmi- ja teleringkonnad väärtustavad aega, mis kulub stsenaristidel osast osasse liikuva sidusa loo kui sarja arhitektuurijoonise kvaliteetsele välja töötamisele," ütles "Sügaviku" looja stsenarist Lauri Lippmaa.
Lippmaa on Šoti filmiakadeemias läbitud stsenaristikamagistrantuuri lõputöö edasiarendamisse kaasanud samalt kursuselt stsenaristid Alexia Fernandez Frasqueti Hispaaniast ja Paul Cahilli Iirimaalt ning loo toimetajana oma õppejõu Nigel R. Smithi Šotimaalt. "Püüame ühtlasi juurutada Eestis seni harvanähtavat stsenaristide toa ehk writers' room 'i põhimõtet, mis eeldatavasti peaks loole lisama süsteemsemat tummisust," lisas Felt.
Tugeva rahvusvahelise potentsiaaliga krimisarja teema käsitleb reaalse ja digitaalse identiteedi vahekorda ja vastuolusid tehnoloogia kasvava mõju foonil. Teemat avatakse nii laiemalt ühiskonna ja riikide tasandil kui ka kitsamalt üksikisiku mõõtkavas: kui inimene on digimaailma kodanik, siis kuhu ta kuulub, kui vaba ta on või kes teda kontrollib. "Sellisena on tegu kompleksse ja kaasaegse ainesega, mõneti isegi hoiatuslooga," kommenteeris Tibbo-Hudgins sarja kavandatud esimese hooaja lugu, mis avaneb vaatajale 12 tunniajase osa vältel.
"Hea on see, et autorid on kirjutamise käigus konsulteerinud Eesti e-süsteemi arendajatega, kes peavad süsteemi kitsaskohtadest rääkimist oluliseks," sõnas Sepp. "Žanri määratlemisel on tegijad lisanud nordic noir 'ist tuttavale talvele, külmale ja pimedusele veel ühe komponendi – Venemaa alalise varjatud kohaloleku ning nimetanud selle uue sõnaühendiga baltic noir."
Teine toetust saanud projekt on Nafta Filmsi populaarse lastefilmi "Supilinna salaselts" sarjaks arendatav lugu "Supilinna salaselts ja kurgimaffia", millesse produtsent Esko Rips on võtnud kaastootjaks Nina Laurio Soomest (Solar Films).
Kaheksaosalise loo arendamisse panustavad stsenaristide Andris Feldmanise ja Livia Ulmani kõrval ka režissöörid Helen Takkin ja Oskar Lehemaa.
"Supilinna salaseltsi" vaatajamenu (Eestis 92 000 vaatajat, dubleeritud üheksasse keelde, müüdud kümnesse riiki ning näidatud 60 festivalil) loob tugeva eelduse loo edasiarenduseks sarja formaadis, mis lisaks detektiiviloole pakuks mänguruumi nelja väikese peategelase, aga ka kõrvaltegelaste isiklikest probleemidest ja rõõmudest rääkimiseks.
"Tänapäeval toodetakse vähe lastele suunatud kvaliteetseid telesarju, mis oleksid kaasaegselt meelelahutuslikud, kuid kõnetaksid lapsi ka teema ja sisu valikutega," sõnas Rips. "Toetuse saamine võimaldab pühenduda ennekõike stsenaariumi põhjalikule arendusele, mis on iga hea telesarja peamine eeldus."
Lugu kõneleb laste kadumisest nutiseadmete pakutud virtuaalreaalsusesse ehk teisisõnu kaasaegsest sõltuvusest, mille peamine põhjus paistab olevat üksinduse kompensatsioon ning näiline turvatunne sotsiaalse ebakindluse ees. "See sõltuvus tehakse siin aga füüsiliselt nähtavaks: lapsed sõna otseses mõttes tarduvad, kusjuures silmad nende liikumatutes kehades jäävad kõnekateks ja abi anuvateks. Nii et seiklusliku loo foonil räägitakse siin tegelikult vägagi tõsistest ja ajakohastest asjadest," ütles Tibbo-Hudgins. | EFI lühisarjade esimesed arendustoetused läksid krimipõnevikule ja lastesarjale | https://kultuur.err.ee/843898/efi-luhisarjade-esimesed-arendustoetused-laksid-krimiponevikule-ja-lastesarjale | Eesti Filmi Instituudi (EFI) värske algatusega toetada lühisarjade stsenaariumide arendamist saavad hoogu juurde krimipõnevik "Sügavik" ning lastesari "Supilinna salaselts ja kurgimaffia". |
Tiitlikaitsja Froome on suurtuuri võitnud neljal korral: 2013., 2015., 2016. ja 2017. aastal. Tänavu kevadel võitis ta ka Itaalia kolmenädalase tuuri Giro d'Italia ning sellega sai lisandus ta võistlejate nimekirja, kel on õnnestunud võita kolm suurtuuri järjest.
33-aastast Froome'i toetavad viienda Prantsusmaa suurtuuri võidu püüdmisel debütant Egan Bernal, Jonathan Castroviejo, Poola meister Michal Kwiatowski, Gianni Moscon, Luke Rowe, Wout Poels ja Geraint Thomas. | Team Sky kinnitas Tour de France'ile sõitva meeskonna | https://sport.err.ee/843901/team-sky-kinnitas-tour-de-france-ile-soitva-meeskonna | Kuna Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) lõpetas Suurbritannia ratturi Chris Froome'i dopingujuhtumi uurimise, siis saab temast Prantsusmaa mitmepäevasõidul meeskonna esinumber. |
Bioloogide tähelepanu püüdnud valgepea kaputsiinahvid (Cebus capucinus) elavad ühel kolmest Coiba rahvuspargi moodustavast saarest. Algelisi tööriistu kasutavad neist vaid Jicaróni ühes teatud piirkonnas elava ahvikarja isased. Loomade seas haruldast käitumist märkas üks värske töö autoritest Alicia Ibáñez juba 2004. aastal. Toona polnud aga selge, kas tegu on üksikjuhtumiga või pikaealisema innovatsiooniga.
Möödunud aasta alguses üles võetud videotelt on näha, et tööriistade kasutamise oskus on vähemalt osade loomade seas end kinnistanud. Loomad võtsid neid appi muu hulgas tigude, krabide ja kookospähklite purustamisel. Samas jääb teadlaste sõnul veel ebaselgeks, miks pole levinud käitumismall ka teiste saarel elavate ahvikarjadeni. Eriti arvestades, et karja sees on tähele pandud, kuidas isendid üksteiselt õpivad.
Töörühm oletas, et kivitööriistade kasutuselevõtt taandub tõenäoliselt juhuslikkusele. Tegu pole sellisel kujul inimahvide loomupärase arengustaadiumiga. Seetõttu oletab Brendan Barrett Max Plancki ornitoloogia instituudist kolleegidega, et kivide kasulikkust võis taibata mõni keskmisest veidi nupukam kaputsiinahv, misjärel hakkasid ülejäänud karjaliikmed esimest jäljendama.
Teguviis näib kätkevat endas samas siiski piisavat eelist, et innovatsiooni järjepanu edasi antaks. Piiratud ressursside korral võib kasvatada tööriistade abil hangitav lisatoit väljavaateid loomade ellujäämiseks.
Teadlaste sõnul võis soodustada Jicaróni saarel tööriistade kasutuselevõttu suurkiskjate puudumine. Ohutut keskkonda peetakse üheks põhjuseks, miks jõuavad puuris peetavad loomad sagedamini tehnoloogiliste innovatsioonideni.
Lisaks inimestele oli eelnevalt bioloogidele teada vabast loodusest vaid kolm kivitööriistu kasutavat primaadiliiki – šimpansid, musttriip kaputsiinahvid ja jaava makaagid.
Nupukaid ahve kirjeldati võrgukeskkonda BiorXiv laaditud töös. | Kari kaputsiinahve jõudis kiviaega | https://novaator.err.ee/843896/kari-kaputsiinahve-joudis-kiviaega | Hulk Panama ranniku lähistel asuval saarel elavad valgepea kaputsiinahve hakkas kasutama pähklite ja merikarpide purustamiseks algelisi kivitööriistu. Enne inimesi on teinud sama teadaolevalt veel ainult kolm primaadiliiki. |
"Arvan, et parlamentide vahelise suhtluse taastamine on väga õigeaegne, arvestades presidentide peatset kohtumist paari nädala pärast Helsingis," ütles Lavrov kohtumisel USA senaatoritega Moskvas, avaldades lootust, et nende visiit sümboliseerib kahe riigi parlamentide vahelise suhtluse jätkumist.
Välisminister märkis, et parlamendi liikmeid valib rahvas: "Nad esindavad rahvast ja selle meeleolusid. "Kuid me teame ka, et parlamendiliikmed kujundavad ühiskonna arvamust," rõhutas Lavrov,
Vene esidiplomaat ütles ka, et on valmis arutama Ühendriikide delegatsiooniga Vene-USA suhteid ja rahvusvahelise päevakorra küsimusi.
"Me loodame, et USA presidendi Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini peatne kohtumine võib saada uue peatüki alguseks meie suhetes," ütles senaatorite delegatsiooni juht Alabama senaator, eelarvekomitee esimees Richard C. Shelby.
"Arvan, et saame seda teha paremini, kui USA ja Venemaa teevad koostööd," märkis ta.
Shelby juhitav delegatsioon saabus Venemaale laupäeval ja jääb riiki 5. juulini. Esmaspäeval kohtus delegatsioon Peterburi juhtkonnaga. Teisipäevaks on kavandatud kohtumised riigiduumas ja föderatsiooninõukogus. | Lavrov rõhutas Vene-USA parlamentidevahelise suhtluse tähtsust | https://www.err.ee/843891/lavrov-rohutas-vene-usa-parlamentidevahelise-suhtluse-tahtsust | Vene-USA parlamentidevaheline suhtlus on eriti tähtis kahe riigi presidentide peatse kohtumise valguses, ütles teisipäeval Vene välisminister Sergei Lavrov. |
"Ma ei tee sellest saladust, et mulle see projekt ei meeldi. See pole majanduslik projekt, vaid geopoliitiline. See on vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega. See on Venemaa jaoks hoob sekkuda Euroopa poliitikasse," rääkis Mikser esmaspäeval Die Weltis ilmunud usutluses.
Die Welt meenutas, et ka USA president Donald Trump on kutsunud Saksamaad üles Nord Stream 2 peatama ning küsis, kas Mikseri arvates on Saksamaa projekti toetades valel teel?
Mikser vastas, et tal on hea meel, et Saksamaa liidukantsler tunnistas hiljuti esimest korda, et Nord Stream 2-l on ka poliitilised aspektid.
"Aga selle ehitus algab juba sel aastal ehk meil ei ole enam palju aega. Euroopa Liidu huvides oleks see projekt lihtsalt peatada. Me peame selle nimel töötama, et mitmekesistada oma energia tarnijaid ja varustusteid. Nord Stream 2 rajamine ei ole kindlasti samm selles suunas," märkis Mikser.
Mikseri öeldule reageeris ka muidu Eesti-teemadel sageli erutuv Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov, kes teatas Twitteris, et kuigi Eesti välisministeerium nõudis Nord Stream 2 peatamist, ei saa Eesti midagi nõuda ja et Eesti arvamus ka kedagi ei eruta.
МИД Эстонии потребовал (!) остановить сооружение Северного потока-2. Эстония требовать ничего не может: она в этом деле никого не волнует и вообще тут не при чем - вот уж чей номер 16-ый в этой истории.
— Алексей Пушков (@Alexey_Pushkov) July 2, 2018
Samal ajal uuris Die Welt Mikserilt veel, kas Euroopa Liidu ja USA vaheliste vastuolude süvenemine ei lükka Euroopat Venemaa rüppe? Mikser vastas, et ta ei usu seda, sest erimeelsused Euroopa ja USA vahel on taktikalised, mitte põhimõttelised.
"Meid ühendab Ameerika Ühendriikidega rahvusvahelise õiguse järgimine. Meil on USA-ga paljudes valdkondades ühised huvid ja seisukohad. Venemaaga seevastu mitte. Venemaa on kasutanud välisriikide pinnal kontrolli saavutamiseks sõjalist jõudu. Me ei tohi seda ignoreerida ega unustada."
Mikser tunnistas, et viimasel ajal Euroopas jõudu kogunud mitteliberaalsetel poliitilistel liikumistel on palju ühist Venemaa huvidega.
"Selle eesmärgiks on diskrediteerida liberaalset demokraatiat. Külvata Euroopa kodanike seas kahtlust. Venemaa ei ole selles saavutanud veel otsustavat edu, aga me peame olema valvsad."
Die Welt küsis Trumpi ja Putini eesseisva Helsingi kohtumise valguses, kas see paneb Balti riike muretsema, et USA võiks pöörduda ära NATO-st Venemaa poole. Mikser vastas, et ta ei usu seda, sest Trump võis küll valimiskampaania ajal öelda teatud asju, kuid tegelikkuses on ta hoidnud väga ranget joont.
"Praeguse USA presidendi sõnakasutus on värvikam kui tema eelkäijatel. Kuid NATO liikmesriikide kaitsekulutuste tase on juba pikka aega olnud teema. See oli teema Obama ajal, see oli teema ka Bushi ajal. See nõue (et NATO liikmed kulutaksid kaitseks 2 protsenti SKT-st - toim) ei ole uus ega ka mitte põhjendamatu."
Mikser nentis ka, et Venemaa sekkumine Ukrainas 2014. aastal oli NATO jaoks äratuskõne, mille järel suurendati kohalolu idatiival. Kuid Eesti välisministri hinnangul tuleb minna edasi ning tugevdada näiteks Balti riikide merekaitset.
Sven Mikseri intervjuu Die Weltis Autor: Die Welt | Mikser: Nord Stream 2 tuleks peatada | https://www.err.ee/843881/mikser-nord-stream-2-tuleks-peatada | Välisminister Sven Mikser ütles Saksa ajalehele Die Welt antud pikemas usutluses, et Euroopa Liidu huvides oleks peatada Nord Stream 2 projekt, sest selle rajamine teenib Venemaa geopoliitilisi huve. |
Avaringis võitis ta 32-aastast hispaanlast Daniel Gimeno-Traverit (ATP 197.) 6:4, 6:1. Tund ja 24 minutit kestnud mängus Zopp kaotusseisu kordagi ei jäänud. Esimeses setis murdis ta vastase pallingu kuuendas geimis ja kuigi Gimeno-Traver murdis kohe tagasi, võitis Zopp hispaanlase pallingu ka künendas geimis. Teises setis läks Zopp 3:0 juhtima ja suurendas edu veelgi ning võitis seti 6:1, kirjutab Tennis.ee.
Teises ringis on Zopp vastamisi sakslase Dustin Browni (ATP 207.) ja argentiinlase Juan Ignacio Londero (ATP 170.) kohtumise võitjaga. | Zopp alustas Marburgis võiduga | https://sport.err.ee/843889/zopp-alustas-marburgis-voiduga | Jürgen Zopp (ATP 107.) osaleb Saksamaal Marburgis Challengeri turniiril, kus omab kõrgeimat asetust. |
"Keskkonnaametil puudub info põlengu põhjuste kohta. Kui selguvad põlengu asjaolud, kaalume olemasoleva kompleksloa kehtivuse peatamist kuni üheks aastaks," ütles keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader BNS-ile.
"Samuti kaalub keskkonnaamet olemasoleva kompleksloa muutmist probleeme põhjustavate jäätmeliikide osas ehk teisisõnu kaalume ettevõttelt teatud jäätmeliikide käitlemisõiguse äravõtmist. Mõlemad võimalused on rakendatavad, kuna võrreldes taotletud ja loaga lubatud tegevusega on käitise laadi või toimimisviisi muudetud," lisas Ader.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul kaalub inspektsioon põlengu episoodi liitmist käimasoleva väärteomenetluse juurde. "Kui päästjad ütlevad, et võib põlenud hoonesse siseneda, saavad inspektorid kindlaks teha, millised jäätmeid seal hoiti ja kas hoiti nõuetekohaselt. Kui ilmneb rikkumine, liidetakse see episood varasemast käimasoleva väärteomenetluse juurde. Pooleliolev väärteomenetlus on alustatud kompleksloa nõuete rikkumise alusel," märkis Tuul.
"Eelmise põlengu järel ilmnes, et ettevõte hoiustas territooriumil lahtiselt ehitusjäätmeid. Keskkonnainspektsioon andis haldusmenetluse käigus korralduse need koristada. Selle korralduse täitis ettevõtte juunikuus," lisas Tuul.
Nimelt võib Ragn-Sells jäätmekäitlusjaama territooriumil korraga vaheladustada kuni 450 tonni ehk ligi 600 kuupmeetrit tavajäätmeid ning jäätmete sortimist on lubatud läbi viia ainult hoones. Välisterritooriumil on lubatud ladustada jäätmeid ainult kaetud konteinerites.
Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Rain Vääna sõnul on ettevõte keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooniga vestluses olnud ning Ragn-Sells on nõuetega kooskõlas olnud. "Esiteks on küsimus, mis tüüpi jäätmetega on tegemist ning teiseks on inspektsioon meid korduvalt kontrollimas käinud ning oleme kooskõlas olnud," ütles Vääna BNS-ile.
Kui esmalt süttis Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas aprilli lõpus, siis juuni lõpuks oli tehases töö suuremas osas taastunud. Tehas süttis aga möödunud nädalal uuesti ning hetkel on põlengu põhjus ja tekitatud kahju ulatus veel teadmata.
"Tänaseks on tulekahju ära kustatud ja kutsume eksperdid, kes hindavad kahju. Rahalist kahju on võimatu öelda, aga visuaalselt on kahju ulatuslik," ütles Vääna. Tema sõnul on ettevõttel kindlustus olemas, aga võimalikud hüvitised selguvad läbirääkimiste ja asjaolude selgitamise käigus.
"Tegemist on jah teise põlenguga pooleteist kuu jooksul. Praegu on väga raske öelda, kuidas see nii juhtuda saab. Usume, et paari nädala või kuu jooksul saame selgeks, kuidas see juhtuda sai," märkis ta.
Ragn-Sellsi juhi sõnul on õnnetuses kõige olulisem inimeste pool ning lisas, et keegi ohtu ei sattunud ega viga ei saanud. Samuti lisas Vääna, et kuigi see tehas on põlengu tõttu tegevusest väljas, siis Ragn-Sells suudab oma teiste jäätmekäitluskohtade kaudu tegevusega jätkata. "Meie igapäevast tööd see ei halva," sõnas Vääna.
Eelmisel aastal vähenes Ragn-Sells AS-i müügitulu 2,1 protsenti 25,7 miljonile eurole ning puhaskasum langes 53,8 protsenti 1,2 miljonile eurole. Ettevõtte töötajate arv vähenes mullu seitsme inimese võrra 279 töötajale ning tööjõukulud vähenesid 3,9 protsenti 6,6 miljonile eurole. | Ragn-Sells võib põlengu tõttu osa jäätmete käitlemise õigusest ilma jääda | https://www.err.ee/843882/ragn-sells-voib-polengu-tottu-osa-jaatmete-kaitlemise-oigusest-ilma-jaada | Keskkonnaamet kaalub Ragn-Sellsi taas põlema läinud jäätmekütusetehase kompleksloa kehtivuse peatamist üheks aastaks. |
"Interauraalne kontuur I" oli esimest korda publikule avatud eelmisel aastal Eesti Vabaõhumuuseumis. Londonis loob kunstnik koostöös kuraator Hanna Laura Kaljoga installatsiooni ümber külastajatele mõeldud mõtisklusele ja omaette olemisele kutsuva puhkeala, kus saab kuulata Ülo Kriguli heliteost.
Tegemist on intiimse arhitektuurse installatsiooniga, mille akustiliselt aktiivne keskkond ja matemaatiline struktuur soodustavad lõõgastumist, heaolu ja uute teadmiste omandamist.
London Art Night toimub 7. kuni 8. juulini ja selle käigus näidatakse ühe öö ja kahe päeva jooksul erinevaid spetsiaalselt festivali jaoks tellitud avaliku ruumi kunstiprojekte. Möödunud aastal külastas Art Nighti üle 75 000 inimese. Igal aastal saab festivali juhtimise oma kätesse üks Londoni juhtuvatest kultuuriinstitutsioonidest ning üritus toimub iga kord erinevas Londoni piirkonnas.
Sel aastal on fookuses Thamesi lõunakaldal asuvad South Bank, Battersea Power Station, Vauxhall ja Nine Elms. Järjekorras kolmanda Art Nighti institutsionaalne põhipartner on Londoni Hayward galerii, mille direktor Ralph Rugoff juhib Art Nighti kuratoorset tiimi. Art Nighti programm on erilise tähelepanu all ka seetõttu, et Ralph Rugoff on valitud 2019. aastal toimuva Veneetsia biennaali peakuraatoriks.
"Interauraalne kontuur I" on avatud laupäeval, 7. juulil kell 18.00-01.00 ja pühapäeval, 8. juulil kell 11.00-16.00. Installatsiooni parimaks kogemiseks on vajalik eelregistreerimine. Jooksvalt liitumine on võimalik vabade kohtade olemasolul.
Projekti esitlevad kunstnik Marianne Jõgi, helilooja Ülo Krigul, kuraator Hanna Laura Kaljo ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. | Londonis saab näha Eesti kunstniku Marianne Jõgi vabaõhuinstallatsiooni | https://kultuur.err.ee/843872/londonis-saab-naha-eesti-kunstniku-marianne-jogi-vabaohuinstallatsiooni | Londoni suurimal tasuta kaasaegse kunsti üritusel Art Night on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvõtmisel tänavu esmakordselt väljas Eesti kunstniku projekt. Thamesi jõe kaldal asuvas Battersea pargis saab näha Marianne Jõgi vabaõhuinstallatsiooni "Interauraalne kontuur I", mida saadab helilooja Ülo Kriguli muusikateos "Vesi ise". |
Seejärel võõrustatakse Bergischer HC meeskonda, sõidetakse külla Göppingeni Frish Aufile! ning mängitakse kodus TSV GWD Mindeniga. Edasine kalender pole veel paika pandud, vahendab Käsipall24.ee.
Hannover-Burgdorf sai mullusel hooajal kuuenda, Göppingen kümnenda, Minden 12. ja Gummersbach 15. koha. Bergischer HC võitis esiliiga. | Patraili koduklubi neljas esimeses voorus favoriitidega ei kohtu | https://sport.err.ee/843879/patraili-koduklubi-neljas-esimeses-voorus-favoriitidega-ei-kohtu | Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf alustab uut Saksamaa meistrivõistluste hooaega 26. augustil võõrsil VfL Gummersbachi vastu. |
Teos on lindistatud kontserdina Helsingi klubis Akusmata. Välja andis selle Soome sõltumatu plaadifirma Art First Records, mille taga seisab jazzpungi meister, kitarrist ja helilooja Ville Vokkolainen, kellega on Jakapi teinud koostööd ansambli Ville Vokkolainen & Kusipäät koosseisus. | Roomet Jakapi avaldas esimese sooloplaadi | https://kultuur.err.ee/843878/roomet-jakapi-avaldas-esimese-sooloplaadi | Eksperimentaalmuusik Roomet Jakapi on valmis saanud esimese sooloplaadi. Tegemist on neljaosalise teosega, mis kannab ladinakeelset pealkirja "De partibus essentialibus brutorum". |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.