text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Herbert on koos paarilise Nicolas Mahut'ga võidutsenud kõigil slämmiturniiridel, samuti on kahel korral võidetud ATP aastalõputurniir. Üksikmängus on tema karjääri parimaks jäänud tunamullu veebruaris saavutatud tabeli 36. koht.
"Ma ei ole vaktsineeritud ja reis Austraaliasse ei tule minu jaoks kõne alla," rääkis Herbert esmaspäeval kodumaa meediale. 30-aastase prantslase sõnul alustab ta aastat väiksematel turniiridel Euroopas, kuigi on teadlik, et vaktsiininõue võib tema hooaja ohtu seada.
"Asi ei ole vaid Austraalias: nüüd [nõutakse vaktsiini] juba USA-s, Austrias. See on keeruline teema, aga minu isiklik valik on mitte vaktsineerida," sõnas Herbert. Mahut on kinnitanud, et on vaktsineeritud ja rääkinud ka Austraalias mängimisest, kuid ei ole teatanud, kellega paarismänguturniiril osaleb. | Prantsusmaa tennisetäht ei osale vaktsiininõude tõttu Austraalia lahtistel | https://sport.err.ee/1608435308/prantsusmaa-tennisetaht-ei-osale-vaktsiininoude-tottu-austraalia-lahtistel | Maailma üks tugevamaid paarismänguspetsialiste Pierre-Hugues Herbert kinnitas, et ei osale Austraalia lahtiste slämmiturniiril, sest ei soovi end vaktsineerida. |
Enamik artistid on aasta parimate lugude hulgas esindatud vaid ühe palaga, kuid on ka neid, kes on korduvalt esindatud. Produtsent Fred again.. oli kahtlemata üks neid tegijaid, kes jääb elektroonilise muusika vaates möödunud aastat kirjeldama, temalt võinuks valikusse mahutada pea albumijagu singleid. Sama kehtib ka Rootsi päritolu laulja-laulukirjutaja Snoh Aalegra kohta, kes andis välja nii tugeva sooloalbumi kui ka tegi koostöid, näiteks Dave'i värskelt albumilt lugu "Law of Attraction").
Popmuusika vaates jäävad tänavust aastat meenutama kahtlemata Billy Eilish ja Adele, kes andsid välja oma seni tugevaimad albumid, samuti Doja Cat, kes lugu "Kiss Me More" koos SZA'ga on üks nakkavamaid pophitte 2021. aastast. Üllataval kombel mahub suisa kahe looga valikusse ka Tommy Cash, kes andis välja väga tugeva soolo-EP kui ka lõi kaasa Boys Noize'i loo "Nude".
Kui vaadata korra laiemalt elektroonilist muusikat, siis eriti särasid just noored naisprodutsendid: eriti head materjali andsid välja nii TSHA, Jayda G, Anz, Shygirl, Ellka, Logic1000, George Riley, Pinkpantheress, Nia Archives. Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Samuti tuli veel tugevamalt tagasi reivimuusika, varasemast veel jõulisemate rütmide poole pöördusid nii Ross From Friends, Blawan, Overmono, Shadow Child, Skream. Ka UKG jätkas oma võidukäiku ja murdis paljuski isegi popmuusikasse, heade näidetena nii Lost Girl Suurbritanniast kui ka An-Marlen Eestist.
Vaadates tagasi Eesti muusika-aastale, siis põhiliselt jääb meelde imeilus raadiopop, võimalik, et siinmail polegi kunagi varem nii lummavat ja, vabandage väljenduse pärast, välismaiselt kõlavat popi tehtud. Võtke ette kõik, mida on teinud Maian, Heleza, Villemdrillem või Yasmyn ning see võiks vabalt kõrvuti seista selle aasta suurima popsentsatsiooni Olivia Rodrigoga. Aga tuli ka tõeliselt head outsider pop 'i (Ajukaja & Mart Avi), folktronica't (Maarja Nuut), hip-hop 'i (Manna, Väike PD, Genka) ja palju-palju muud.
Aga need on vaid mõned märksõnad, sinna ümber ja vahele mahtus ka kõiksugu veidramat ja defineerimatut materjali alates ambient 'ist ja moodsast jazz 'ist kuni küllalt klassikalise rock 'i ja funktsionaalse peo- house 'ini välja.
Mis on aasta parim laul? Kahtlemata playlist 'i avalugu, Snoh Aalegra "Lost You", mida olen kuulanud lugematu arv kordi ja ei näe praegu põhjust, miks peaksin kuulamise lõpetama. Imetäpselt välja kaalutud RnB ballaad, mis samas suudab jätta mulje, et see kõik sünnib justkui muuseas.
Kuula lugusid siit: | Ülevaade. Aasta parimad lood 2021 | https://kultuur.err.ee/1608435302/ulevaade-aasta-parimad-lood-2021 | Aasta jooksul tõstsime nädala parimate lugude soovitustes esile üle 1000 erineva loo, nüüd sõelusime sealt välja aga 200 parimat pärli, mis annab hea ülevaate sellest, mis 2021. aastal muusikas toimus. |
Kahtlustuse kohaselt mõjutas Karuse koos veel kuue kahtlustatavaga inimesi andma oktoobris toimunud valimistel hääl tema või tema tütre poolt. Esialgsetel andmetel mõjutati enam kui 20 valijat, kellele lubati vastutasuks hääle eest anda hüvitisena raha, mootorikütust või alkoholi.
Kuriteos kahtlustatav kandideeris 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Valga vallas Keskerakonna nimekirjas, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Samuti esitati Karusele kahtlustus selles, et ta müüs koos 46-aastase kahtlustatavaga Valga linnas endaga seotud äriühingule kuuluvat vedelkütust omamata selleks vastavat luba. Kahtlustuse kohaselt on müüdud vedelkütust rohkem kui 40 000 euro eest.
"Seni kogutud tõendid viitavad, et häälte ostmine oli süsteemne ehk korduv ning toimus valimispäevale eelnenud paaril nädalal. Praegusel hetkel ei ole meil alust kuriteoga seostada kahtlustatava tütart, kes samuti valimistel kandideeris ja kellele kahtlustuse kohaselt samuti hääli osteti," ütles keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp.
Menetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valimisvabaduse rikkumist ja vedelkütuse ebaseaduslikku käitlemist. Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning menetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis möödunud nädalal ühe häälte ostmisega seotud kriminaalasja ka kohtusse. Seal on esitatud süüdistus valimisvabaduse rikkumises 41-aastasele mehele, kes kandideeris Valgamaal Tõrva vallas Eesti Reformierakonna nimekirjas. Süüdistuse kohaselt transportis ta vähemalt viis inimest nende elukohtadest valimisjaoskonna juurde, palus neil hääletada enda poolt ja pakkus neile peale valimisjaoskonnas käimist hüvena alkohoolseid jooke. Temale on esitatud süüdistus ka lähenemiskeelu rikkumises ja kehalises väärkohtlemises.
Erakonna peasekretär: üritame saada toimunust selgust
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles ERR-ile, et erakonnal ei ole veel kogu pilti toimunust ja sellest, kes konkreetselt on saanud kahtlustuse.
"See, mis on praegu meie pilt, on täpselt sama, mis on ajakirjanduses esitatud. Ka mina ei ole veel saanud suhelda ei Allain Karuse ega ka Ester Karusega. Olen küll suhelnud piirkonna esimehe Alar Näämega, kellele samamoodi on tulnud see kahtlustus üllatusena," ütles Hanimägi.
"Loomulikult ei saa seda kuidagi muud moodi vaadata kui väga negatiivselt ja kui see vastab tõele, tuleb selline tegevus igal juhul hukka mõista, siin ei saa olla kaheti mõistmist," kommenteeris Hanimägi.
Samas rõhutas, et tegemist on veel kahtlustusega. "Meil tuleb saada siin suurem selgus erakonnana, mis on juhtunud, millised on süüdistused, milline on inimese enda hinnang kõigele sellele. Ja seejärel tuleb kindlasti ühel või teisel hetkel teha ka erakonnal otsus, millisel moel saab meie koostöö jätkuda," lisas ta.
Ester Karusega ei õnnestunud ERR-il kommentaariks kontakti saada. | Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Valga keskerakondlast häälte ostmises | https://www.err.ee/1608435266/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-valga-keskerakondlast-haalte-ostmises | Teisipäeval pidas politsei kinni Valga keskerakondlase Allain Karuse ja veel kuus inimest, keda kahtlustatakse Valgamaal kohaliku omavalitsuse valimistel häälte ostmises. Karusele ja temaga seotud äriühingule esitati lisaks kahtlustus ebaseaduslikus vedelkütusega kauplemises. |
Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost rääkis, et Pauluse kirikus jõuab publiku ette mastaapne muusika, mis arvestab kiriku akustikat ja selle eripära.
Kontserti dirigeerib Taavi Kull. "Vanemuise dirigent Taavi Kull on advendikontserdiks pannud kokku mitmekülgse kava – seal on nii meeldivat äratundmist kui ka vähemtuntud repertuaari. Muidugi ei puudu kavast ka jõululaulud, mis võtavad kokku praeguse aja ja meeleolu," ütles Joost.
Kavas on Händeli avamäng orkestrisüidist "Tulevärgimuusika", Mendelssohni "Wie der Hirsch schreit nach frischem Wasser", Piazzolla "Oblivion" ning traditsioonilised jõululaulud, nagu "Jõuluöö", "Panis Angelicus", "Tiliseb, tiliseb" ja "Püha öö".
Solistidena astuvad üles Grete Oolberg, Pirjo Jonas, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Oliver Timmusk, Artur Nagel ja Kulvo Tamra (fagott).
Kontserdi koormeistrid on Aleksandr Bražnik ja Kristi Jagodin, kontsertmeister on Katrin Nuume.
Kontserdipileti hinna määrab iga külastaja ise, annetades kohapeal Vanemuise fondi. | Vanemuise teatri advendikontsert toimub Tartu Pauluse kirikus | https://kultuur.err.ee/1608435290/vanemuise-teatri-advendikontsert-toimub-tartu-pauluse-kirikus | Pühapäeval, 19. detsembril toimub Tartu Pauluse kirikus Vanemuise teatri traditsiooniline advendikontsert, kus astuvad üles Vanemuise teatri solistid, neid saatmas sümfooniaorkester ja ooperikoor. |
Avamängus jäi 3:2 peale Selveri meeskond. Kui mõlemad võistkonnad saavad ühe võidu, siis loetakse esimesena punkte. 3:0 ja 3:1 skoorid annavad võitjale kolm punkti, 3:2 võit annab võitjale kaks ja kaotajale ühe punkti. Kui kahe mängu kokkuvõttes on ka punktide arv sama, siis selgub finaali pääseja kuldse geimiga.
Selver on viimasel ajal olnud heas hoos, viimati saadi Credit24 Meistriliigas 3:2 võit liidermeeskonna Tartu Bigbanki üle. Peatreener Andres Toobali sõnul ei saa tema meeskonda avamängus saadud võidu tõttu favoriidiks pidada, sest parandamisruumi jagub.
"Vajadusel saan kasutada pea kõiki mehi, aga pean jätuvalt koormusi jaotama, et mängijad vastu peaksid. Samas on vahetusmehed näidanud, et saan ka neile loota, see annab rohkem kindlust. Meie probleem on olnud, et me kukume teatud hetkedel ära. Kui oleme kaotusseisus, siis pole me suutnud leida head tagasitulekut uue geimi alguses. Ja eduseisus langeme kohati kergelt mugavustsooni ja üks serviseeria võib meid ära murda nagu avamängus juhtus. Neid asju saame parandada," sõnas juhendaja.
"Kindlasti ei ole me 3:2 võidu tõttu favoriidistaatuses. Parandamisruumi on nii meil kui TalTechil, meie läheme korralikku mängu mängima ja eks siis ole näha, keda edu saadab."
TalTechi peatreener Janis Sirelpuu saab pärast meeskonda räsinud haiguste perioodi taas kasutada kõiki mängijaid. "Tänasest oleme täiskoosseisus, ka rannavolle MM-il käinud Kaur Erik Kais on nüüd tagasi. Martti Keel ja Mihkel Tanila on samuti terved ja trennis tagasi, selles suhtes läheme kordusmängule parema fooni pealt," sõnas juhendaja.
"Eks avamäng oli meie jaoks peegeldus trennidest, kus oli palju puudujaid. Tuleb ka mängijatest aru saada, kes polnud põhisidemängijaga saanud koos harjutada. Läksime ehk natuke peale suhtumisega, et vaatame, kuidas minema hakkab, sest mängu alguses 7:9 seisul olime vist viis korda blokki löönud ja see näitab, et me polnud veel mõtetega asja juures. Avamängus ei saa kindlasti rahule jääda servi vastuvõtuga. Motiveeritusega meil kordusmängu eel probleeme pole, kõik on väga motiveeritud, eks homme näeme, kas sellest piisab," lisas Sirelpuu.
Esimene finalist on Tartu Bigbank, kes lülitas konkurentsist Pärnu Võrkpalliklubi. Karikafinaal nii naistele kui meestele toimub 22. detsembril Tartu Ülikooli spordihoones. | Tiitlikaitsjal Selveril on poolfinaali kordusmänguks all napp edu | https://sport.err.ee/1608435284/tiitlikaitsjal-selveril-on-poolfinaali-kordusmanguks-all-napp-edu | Kolmapäeval selgub Eesti võrkpallikarikavõistluste teine finalist, kui poolfinaali kordusmängus lähevad Sõle spordihoones kell 19.30 vastamisi tiitlikaitsja Tallinna Selver ja TalTech. |
Hiljutise inimõiguste päeva valguses võib tunduda triviaalne üle korrata, et inimõiguste alla kuuluvad ka naiste ja tüdrukute õigused. Vähemalt võib selliseid tegelikkusega võrreldes plakatlikena mõjuvaid väiteid lugeda mitme ministeeriumi kodulehelt ja väljaannetest ning ka valitsuse koalitsioonileppest.
Kuigi valdkondade üleselt on Eestis võetud eesmärgiks tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning võrdsed võimalused, on reaalsed sammud selles suunas paraku väga kesised. Sageli jääb mulje, et õigusi ja võimu tegelikult omavad inimesed on oma privileegist sedavõrd pimestatud, et ei märka neid, kes on ilma jäänud.
Samm naiste võimestamise suunas
On raske veenda kedagi, et mingi vajadus või puudus eksisteerib, kui sellel inimesel endal seda vajadust ei ole. Alles hiljuti oli mul võimalus koos Natalie Metsaga tutvustada riigikogu sotsiaalkomisjonile rahvaalgatust, mis kogus mõne päevaga üle 3000 toetusallkirja.
Rahvaalgatusega tegime ettepaneku alandada tampoonide ja hügieenisidemete käibemaksu üheksale protsendile; astuda samme, et tagada tasuta menstruaalhügieenivahendite kättesaadavus koolide tualettruumides, rahvamajades, raamatukogudes, apteekides ja avalikes ruumides; toetada programme, mis võitlevad menstruatsiooniga seotud rahapuudusega ning toetada diskussiooni ja kodanikuharidust menstruatsiooni ja seksuaaltervise teemadel.
Menstruatsioon on keha sama loomulik osa nagu südamelöögid ja hingamine, see näitab, et inimese keha töötab ja on terve ja ometi on see valdkond, kus on jätkuvalt laiutav teadmatus ja valeinfo ning seda vahel isegi meditsiiniharidusega inimeste seas.
Riigikogu meessoost sotsiaalkomisjoni liige, kellel on arstiharidus, pidas vajalikuks rahvaalgatuse üle vaid ilkuda ja näitas üles täielikku maitselagedust ja empaatia puudumist. Komisjoni juuraharidusega liige polnud end kurssi viinud elementaarsete inimõiguste ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka esines komisjonis arvamusega, et läbi maksusüsteemi toote soodustamine tähendab seda, et soodustust saavad ka need, kes seda ei vaja ja probleemiga peaks tegelema kohalikud omavalitsused.
Tõsi, üksikisik ei tunneta nii teravalt, kas pakk sidemeid maksab 3 eurot või 2,75 eurot, ent kui hügieenisidemeid ostaks kohalik omavalitsus mitme kooli tarbeks terveks aastaks, on siiski märkimisväärne vahe, kas koguse eest maksta mõni tuhat eurot rohkem või vähem.
Seega väidab riik, et maksulangetusel pole erilist mõju, küll aga on hea naiste hügieenitarvete abil riigikassat täita. Teisalt ütleb riik, et probleemi peaks lahendama hoopis kohalik omavalitsus. Kummaline kuuma kartuli veeretamine, mis näitab paraku lihtsalt seda, et probleemiga ei taha tegeleda need, kelle ülesanne see on.
Kas probleem on päriselt olemas?
Statistikaameti andmetel oli 6,5 protsenti Eesti elanikkonnast 2020. aastal tõsises materiaalses puuduses, mis tähendab, et nende elutingimusi mõjutas tõsiselt ressursside puudus, näiteks see, et nad ei saanud endale lubada oma arvete tasumist, kodu piisavalt soojana hoidmist või ühe nädala puhkust kodust eemal.
Tean ise mitmeid noori, kelle jaoks on seitsmeeurone kuupilet Tartus liiga kallis. See on umbes sama summa, mis neil kulub ühes kuus sidemete või tampoonide peale. Ja on noori, kes ei saa endale lubada kumbagi.
Seni ainus Eestis läbi viidud uuring, mis keskendub menstruatsiooniga seotud rahapuudusele, hõlmas 200 inimest ja korraldati 2019. aastal hügieenisidemete tootja Procter & Gamble poolt. Selle tulemusel leiti, et iga kümnes Eesti tüdruk (Lätis näiteks iga kuues tüdruk) on pidanud koolist puuduma, sest tal pole raha hügieenivahendite ostmiseks. Sarnaseid laialdasemaid uuringuid on viidud läbi teisteski referentsriikides ning pole alust arvata, et Eesti erineks märkimisväärselt muudest Euroopa riikidest.
"See on ebaõiglane majanduslik koormus, eriti veel kui vaadata meeste ja naiste palgalõhet ja naiste suuremat vaesusriski."
Menstruaalhügieeni vahendid (tampoonid, sidemed, kupsikud, kuupüksid) on esmatarbekaubad, mille peale kulutab naine vältimatult elu jooksul tuhandeid eurosid. See on ebaõiglane majanduslik koormus, eriti veel kui vaadata meeste ja naiste palgalõhet ja naiste suuremat vaesusriski.
Keskmiselt on naisel 450 menstruatsiooni elu jooksul. Kokku teeb see keskmise naise elust kümme aastat, umbes 3500 päeva, mil keha loomuliku talitluse tulemusel veri voolab. See on väga palju aega, mida me ühiskonna ja riigina saame ja peame muuta turvalisemaks, mugavamaks ja mis peamine, tavaliseks ja tabuvabaks.
Et noored ei peaks puuduma koolist ja huviringidest, kuna neil pole vahendeid sanitaartarvete ostmiseks. Et täiskasvanud ei peaks grimasse tehes mõtlema tagasi mõnele päevale, kui keegi jäi jõllitama vereplekki tema riietel, sest ühiskonnas on menstruatsioon jätkuvalt tabuteema.
Tulla toime oma menstruatsiooniga turvaliselt, hügieeniliselt enesekindlalt ja väärikalt ei ole mitte ainult tervise ja haridusvaldkonna küsimus, vaid mõjutab otseselt ka majandusarengut, naiste osalemist haridus- ja tööelus ja üleüldist soolist võrdõiguslikkust.
Enamik naisi on avastanud ühel või teisel eluetapil, et menstruatsioon algas ootamatult või oli tavalisest vererohkem, eriti suure tõenäosusega on selliseid olukordi ette tulnud noortel tüdrukutel. Me saame kollektiivselt väga palju ära teha selleks, et noortel oleks kindel ja turvaline teadmine: minu kooli vetsus on sidemed ja tampoonid alati olemas.
Miks me seda veel teinud pole?
Teedrajav tasuta hügieenitarvete pakkumisel on Šotimaa, mis esimese maana maailmas koolides hügieenitarbed kättesaadavaks muutis ja ka meie oma põhjanaaber Soome, kus Helsingi linnavalitsus möödunud kolmapäeval selle otsuse vastu võttis.
Positiivse sammuna on ka Tartu haridusvaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski teinud umbkaudse arvutuse, mida taolise otsuse rakendamine Tartu linnaeelarvele tähendaks, ning on teemat Tartus kohalikul tasandil aktiivselt vedanud.
Senine tegevus menstruatsiooniga seotud rahapuuduse leevendamiseks Eestis on aga peamiselt toimunud kampaaniate ja vabatahtlike algatuste korras. Suurepärast tööd on teinud Nele Laos ja Kristel Rannaääre Solidaarse Naistepäevaga, mis on juba paar aastat kogunud ja annetanud märtsis menstruaaltarvikuid naiste tugikeskustele.
Lennuakadeemia paistis hiljuti silma uuendusliku otsusega oma õpilastele sidemed ja tampoonid vetsudes kättesaadavaks muuta, Võru Gümnaasiumi ühes tualettruumis on seinal kapp vajalike tarvikutega ja küllap on taolisi märkavaid koole ja kollektiive veelgi, ent vajalik on suurem ühiskondlik valmisolek teemat adresseerida ja keskselt vahenditega toetada neid, kes muidu jääksid päevade tõttu kõrvale koolist, trennist, ühiskondlikust elust.
Kui riik pöörab selja, tuleb menstruatsiooniga seotud rahapuudusega tegeleda muul moel, aga tegeleda sellega tuleb, et uus põlvkond noori kasvaks turvalisemas ja väärikamas keskkonnas. | Eveliis Padar: kuidas seletada vereplekke… | https://www.err.ee/1608435281/eveliis-padar-kuidas-seletada-vereplekke | Kui riik pöörab selja, tuleb menstruatsiooniga seotud rahapuudusega tegeleda muul moel, aga tegeleda sellega tuleb, et uus põlvkond noori kasvaks turvalisemas ja väärikamas keskkonnas, kirjutab Eveliis Padar. |
Loomade ja tehnoloogia suhet uuriv Glasgow Ülikooli kaasprofessor Ilyena Hirskyj-Douglas viis eksperimendi läbi oma 10-aastase labradori retriiver Zackiga. Koera kasutuses oli pallikujuline mänguasi, mille liigutamisel käivitus selle sisse ehitatud videokõnede tegemiseks mõeldud seadeldis.
Koertel võiks olla rohkem kontrolli ja valikuid, sest me otsustame nende eest niigi väga palju, kommenteeris Hirskyj-Douglas. Zack helistas 16 päeva jooksul oma perenaisele umbes viis korda päevas, kokku üle 50 korra. Uurimus ei kinnita siiski, et koer oleks kõnesid teinud teadlikult. Nii mõnelgi korral oli ta kõne ajal unne vajunud, kallistades mänguasja nii, et see alustas helistamist.
Uurimuse viimastel päevadel olid kõned pikemad ja koer helistas sagedamini. Kõnede ajal rääkis perenaine lemmikule oma päevast ja eesootavast ühisest jalutuskäigust. Koer näis olevat eriliselt elevil siis, kui ta nägi ekraanilt linnamaastikke, kus perenaine parasjagu viibis. Mõnikord oli koera tähelepanu kõne ajal aga mujal, näiteks uuris ta voodis olevaid asju. Kui Hirskyj-Douglas helistas ise koerale, ei vastanud viimane kõnele ühelgi juhul.
Loomade käitumist uuriv Patricia McConnell märkis, et valim, mis koosneb ühest inimesest ja koerast, on järelduste tegemiseks liiga väike. Ta lisas, et koeraomanik oleks võinud koera rohkem treenida, mitte üksnes loota, et ta seadme kasutamise selgeks õpib. Samas tunnustas ta püüdlust anda koertele rohkem iseseisvust, eriti siis, kui nad on ükski kodus.
Uurimistöö autor ja tema kolleegid tunnistavad oma uurimuse piire, nentides, et on raske hinnata, kas koer kasutas tehnoloogilist seadeldist eesmärgipäraselt. Samas märkis Hirskyj-Douglas, et koerte suhe tehnikaga ei pea olema läbinisti passiivne. Ta lisas, et tuleviku koeratehnoloogia võib olla väga erinev praegu kättesaadavatest ning ennekõike koerte järelvalveks mõeldud lahendustest.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the ACM on Human-Computer Interaction. | Tulevikus võivad koerad ise oma peremeestele helistada | https://novaator.err.ee/1608435257/tulevikus-voivad-koerad-ise-oma-peremeestele-helistada | Koeraomanikud saavad tänapäeval jälgida oma üksinda kodus olevate lemmikute tegemisi selle jaoks mõeldud seadeldiste abil. Värske uurimus selgitas, kuivõrd suudavad koerad suhtluseks mõeldud tehnoloogiat iseseisvalt kasutada. |
Carol Suurevälja muusika valmib spontaansetest ideedest või olulistest kogemustest inspireerituna, mille põhjal kujuneb ka lugude iseloom ja stiil. Uude singlisse "Until Infinity" on põimitud emotsioonid kohtumisest, äratundmisest ja teineteise täiustamisest.
"Eks armastus ole ju põhiline inspiratsiooniallikas ning kui su elus on keegi, kellega tahaks piltlikult öeldes lendu tõusta ja koos maailma kogeda, siis muusiku vaatest on see suurepärane võimalus uue loo kirjutamiseks," ütles Carol.
2015. aastal osales Carol saates "Eesti otsib superstaari", kus jõudis kümne parima naislaulja sekka. | Carol Suurevälja avaldas singli "Until Infinity" | https://menu.err.ee/1608435272/carol-suurevalja-avaldas-singli-until-infinity | Endisel staarisaate osalisel Carol Suureväljal ilmus teisipäeval lugu "Until Infinity". |
Kanadalane Chris Bowden on treenerina keskendunud eelkõige ratastoolikurlingule ning ta on ratastoolikurlingu treenerina tegutsenud alates 2012. aastast. Bowden on treeninud Kanada ratastoolikurlingu mängijaid Sotši olümpiamängudeks 2014. aastal ning PyeongChang paraolümpiamängudeks 2018. aastal, kui Kanada ratastoolikurlingu koondis võitis pronksmedali. Ta on Maailma Curlingu Föderatsiooni ametlik partner spordiala populariseerimisel nii Kanadas kui Euroopas. Bowden on aastaid töötanud erinevate kurlingu mängijatega, aidates arendada mängu tehnilist ja taktikalist poolt.
"Ootan Eesti ratastoolikurlingu võistkonna eelseisvaid võistlusi, mis toimuvad jaanuaris Tallinnas ja veebruaris Šotimaal: oleme teinud jääl kõvasti tööd ja saame oma jõud proovile panna. Tegeleme ettevalmistustega järgmise aasta märtsis toimuvateks Pekingi paraolümpiamängudeks ning usun, et Eesti koondis on võimeline Eestit väärikalt esindama maailmatasemel," sõnas Bowden.
Kanadas, Ontario provintsis elav Bowden käib Eestis iga kahe nädala tagant. Eesti ratastoolikurlingu koondise peatreenerina vastutab ta mängu tehnilise ja strateegilise poole arendamise eest.
"Meile on väga oluline, et saame teha koostööd treeneriga, kes keskendub just ratastoolikurlingu võistkondadele, tunneb peensusteni spordiala eripära ning võtab ratastoolikurlingu võistkondade juhendamist südamega. Oleme koostööga väga rahul ning loodame Pekingis mängida oma parimaid mänge," sõnas Eesti koondise kapten Andrei Koitmäe.
Eesti ratastoolikurlingu võistkond kohtus Chris Bowdeniga esmakordselt 2016. aastal, kui Bowden osales Maailma Kurlingu Föderatsiooni poolt korraldatud rahvusvahelises kurlingulaagris Tallinnas. "Föderatsiooni poolt korraldatud rahvusvaheline laager tõi Tallinnasse kurlingu tippspetsialistid üle maailma, et tõsta meie esindusvõistkondade taset. Ratastoolikurlingu võistkonna mängijatel tekkis Chrisiga väga hea kontakt ning kui Eesti Curlingu Liidu poolt palgatud treener Derek Brown pidi reisipiirangute tõttu keskenduma segapaari ja naiskonna treenimisele, ei kahelnud me hetkekski, et võtta Chrisiga ühendust. Usun, et ta on meie ratastoolikurlingu esinduse jaoks õige treener," sõnas Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver.
Eesti ratastoolikurlingu võistkond alustas treeninguid 2015. aasta jaanuaris ning tänaseks kuulub Eesti esindus maailmas 12 tugevaima hulka. Pekingi paraolümpiamängude koondise kandidaatideks on Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Ain Villau, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg. Eesti koondise lõplik koosseis selgub järgmise aasta alguses.
Ratastoolikurlingu turniir toimub Pekingi paraolümpiamängudel 4.-13. märtsini. Eesti vastasteks on Hiina, Venemaa, Norra, Korea, Šotimaa, Kanada, Slovakkia, Rootsi, Läti, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide koondised.
Ratastoolikurlingus liigutakse jääl ringi ratastoolis ja kivid saadetakse teele spetsiaalsete keppidega. Kuna erinevalt tavakurlingust jää harjamist ei toimu, peavad mängijate visked olema väga täpsed. Ratastoolikurlingut mängitakse 5-liikmelistes segavõistkondades, vähemalt üks liige peab olema vastassugupoolest. | Ratastoolikurlingu koondis valmistub paraolümpiaks Kanada tipptreeneriga | https://sport.err.ee/1608435275/ratastoolikurlingu-koondis-valmistub-paraolumpiaks-kanada-tipptreeneriga | Pekingi paraolümpiamängudele 12 riigi hulgas pääsenud Eesti ratastoolikurlingu koondis treenib eelseisvateks tiitlivõistlusteks olümpiakogemusega Kanada tipptreeneri Chris Bowdeni käe all. |
"Seda võimalust on tänaseks kasutanud 220 000 inimest. Arvestades, et see võimalus on kestnud ainult mõni kuu, siis see on väga hea tulemus. Aga täna, ka nende prognooside põhjal, peaks meil olema seal juba 120 000 inimest rohkem," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp teisipäeval ERR-ile.
Tema sõnul peaksid Jansseni ja AstraZeneca vaktsiiniga süstitud inimesed tegema tõhustusdoosi viis kuud pärast oma vaktsineerimiskuuri lõppemist ning Pfizeri ja Modernaga vaktsineeritud kuus kuud pärast teise süsti saamist.
Alasepa sõnul võib riik neid perioode tulevikus ka lühendada ning ta kutsus kõiki, kes üldse pole veel koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kellel on käes juba tõhustusdoosi aeg, ennast vaktsineerima. "See on kõige olulisem, kasutagem seda!" ütles asekantsler.
Alasepp ütles, et riik ei plaani lähiajal uut vaktsineerimiskampaaniat korraldada nagu tehti oktoobris, aga ta rääkis, et Eestis on üle 600 vaktsineerija ning vaktsineeriva asutuse, kelle poole saab pöörduda.
"Tegelikult ei ole vaktsineerimine peatunud, me oleme olemas, meie vaktsineerijad on teid ootamas, vaktsiinid on ootamas. Et inimestele tuleb meelde tuletada seda, et digiregistratuuri kaudu saad leida endale lähima ja sobivama aja ja koha, kus vaktsineerida. Ning alati saab pöörduda oma perearsti keskusesse, kus vaktsineerijad ja vaktsiinid olemas," rääkis ta. | Tõhustusdoosi võiks olla saanud 120 000 inimest rohkem | https://www.err.ee/1608435269/tohustusdoosi-voiks-olla-saanud-120-000-inimest-rohkem | Ehkki Eestis on Covid-19 vastase vaktsineerimiskuuri järel saanud tõhustusdoosi juba 220 000 inimest, võiks neid olla veel 120 000 võrra rohkem. |
"Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter peaaegu tasuta. Kui aga mitte, seisame silmitsi ülikalli elektriga. Pikas vaates tasakaalustavad need äärmused teineteist ära."
- Hannele Holttinen
"Praegune hinnamaastik muutub üleminekuajal märgatavalt ja hindade volatiilsus kasvab. Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter peaaegu tasuta. Kui aga mitte, seisame silmitsi ülikalli elektriga. Pikas vaates tasakaalustavad need äärmused teineteist ära," sõnas Hannele Holttinen, konsultatsioonifirma Recognis energeetikaekspert ja pikaaegne Soome tehniliste uuringute keskuse VTT dotsent.
Piltlikult, nii tarbijad kui ka tootjad peavad koguma parematel aegadel rasva, et valmistuda tõrgete korral hüppeliselt kasvavaks elektrihinnaks.
Möödunud nädalal nähtud hinnarekorditele vaatamata märkis Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus, et seni on näidanud Põhjamaade elektribörs Nord Pool maailmale eeskuju.
Toimimisloogika järgi pääsevad börsil reeglina oma energiat müüma need, kelle tootmiskulud on kõige väiksemad. Seeläbi on eelis tuule-, päikese- ja hüdroenergial. Viimane turule pääseja määrab hinna. "Anomaaliaid on, aga näidake mulle turgu, kus neid pole. Puhtalt turualgoritmi mõttes on meil 3000 € peale 1000 €/MWh pealt veel pikk tee minna," viitas Agabus.
Seejuures vajab turg taastuvenergeetika osatähtsuse kasvades üha suuremat paindlikkust. Näiteks tahab kasvõi Eestis Elering viia 2023. aastal turuosalistele sisse 15-minutilised elektribilansi selgitused ja sellest lähtuvalt 15-minutilise turuhinna. Muutused puudutavad eeskätt elektritootjaid. Kui võrku jõuab lubatust vähem elektrit, tuleb tekkiva puudujäägi eest maksta võrgu tasakaalustajatele oma kiirelt käivituvate tootmisvõimsuste käitamise ees krõbedat hinda.
Erinevalt päev-ette turule kehtestatud hinnalaest pole praeguste reeglite järgi sellele ülempiiri seatud. Sõltuvalt olukorrast võib kerkida megavati hind nende jaoks potentsiaalselt lühikeseks ajaks sadade tuhandete eurodeni. See seaks esimesena löögi alla väiksemad taastuvenergiatootjad.
"Võime kaaluda praegu elektritootmise taasriigistamist, et inimesed ei peaks elektri eest enam üldse maksma nagu kunagi Nõukogude Liidus. Kaudselt maksaksime selle aga ise kõik omast taskust kinni."
- Lennart Söder
Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi KTH elektrisüsteemide professor Lennart Söder kinnitas, et laiemat pilti vaadates on täitnud Nord Pool selle asutamisel seatud eesmärgid. Vabaturg kasvatas konkurentsi ja kannustas elektritootjaid innovatsioonile.
"Otse loomulikult võime kaaluda praegu elektritootmise taasriigistamist, et inimesed ei peaks elektri eest enam üldse maksma nagu kunagi Nõukogude Liidus. Kaudselt maksaksime selle aga ise kõik omast taskust kõrgemate maksudega kinni ja konkurentsivõime väheneb," laiendas professor.
Täiuslik torm, geopoliitika ja üleilmastumise võlud
Nord Pool Spoti börsi nähtavat elektri keskmise hinna tõusu peab Söderi sõnul vaatama ühe osana laiemast Euroopat tabanud energiakriisist. Selle ühe näitena pidi isegi tuumaenergia suurtootjast Prantsusmaa tarbijad maksma oktoobris ja novembris elektri eest ligikaudu 2,5 korda rohkem kui näiteks Lõuna-Rootsi elanikud.
Gaasi ja söe hind on sel aastal aga Euroopa turul vastavalt peaaegu nelja- ja kahekordistunud. Nõnda on isegi CO 2 saastekvoodi hinnaga arvestades kohati söejaamadega elektri tootmine odavam, kui selleks gaasi kasutamine. Viimane ilmestab, et kuigi oma rolli energia kallinemises mängivad Euroopa kliimaeesmärgid, on see vaid võrrandi üks osa.
"Praegune kriis ja praegused hinnad pole põhjustatud veel rohesiirdest, vaid pigem mitmete tegurite kombinatsioonist."
- Hannele Holttinen
"Praegune kriis ja praegused hinnad pole põhjustatud veel rohesiirdest, vaid pigem mitmete tegurite kombinatsioonist. Meie piirkonnas näiteks mõnede elektrijaamade rivist väljas olek, kõrge CO 2 kvootide hind ning gaasi ja sademete nappus, mis muudab kallimaks gaasi- ja hüdroelektrit," viitas Hannele Holttinen. Põhjuseid on aga veelgi. Üleilmastunud maailmas ja piiriülese elektrimüügi korral mõjutab kõik kõike. Mõneti saab põhjuseid siiski kategoriseerida.
Pandeemia I. Möödunud aastal alanud koroonapandeemiast tingitud majanduslangus vähendas maailmas järsult energianälga. Kui pole nõudlust, pole ka mõtet pakkuda. Mitmed fossiilkütuste tootjad kärpisid tootmist, sulgesid kaevandusi ja maardlate arendamine pidurdus. Majanduste kiirel taastumisel ei jõudnud enam pakkumine nõudlusega sammu pidada.
Pandeemia II. Koroonalained lükkasid edasi mitmete elektrijaamade ja fossiilkütuste tootmiseks tarvilike rafineerimistehaste korrapäraseid hooldustöid. Lõputult seda siiski teha ei saa.
Pandeemia III. Pandeemia lõi sassi ka üleilmsed tarneahelad, sh häiris tuuliku osade ja päikesepaneelide valmistamise. Viimase tulemusena venis uute taastuvenergeetikaprojektide valmimine.
Ilm I. Ainuüksi Norra veereservuaarid võimaldavad talletada umbes 80 TWh jagu energiat, millest piisaks Eestile pea kümneks aastaks. Külm talv ja järgnenud kuum suvi ei õnnestunud neid aga korralikult täita. Kehvad olud on vähendanud ka Brasiilia hüdroenergia tootmist, mis sunnib otsima riiki alternatiive, mõjutades sellega maailmaturgu.
Ilm II. Väiksema tuulekiiruse ja vaiksete olude tõttu saab toota vähem elektrit nii Läänemere kui ka Põhjamere avameretuuleparkidega.
Kliimaeesmärgid I. Vastavalt sellele, kuidas poliitikud ja ühiskond laiemalt kliimamuutusega võitlemisest üha jõulisemalt räägib, väheneb huvi investeerida fossiilkütuste tootmisse. Kui 2014. aastal küündisid need ligi 700 miljardi euroni, siis sel aastal vaid 310 miljardi euroni. Taastuvenergeetika investeeringud pole lõhet seni tasakaalustanud.
Kliimaeesmärgid II. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis keskset rolli mängivate CO 2 kvootide hind on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui enne 2018. aastat pidid ühe tonni CO 2 õhku paiskamise eest maksma ettevõtted alla kümne euro, siis nüüdseks on kasvanud see suuresti seatud kliimaeesmärkide tõttu üle 80 euro. Hinnalage pole, kuid poliitikute arvates on tõusnud hind liiga kiiresti.
Kliimaeesmärgid III. Oma kliimajalajälge üritavad vähendada ka teised riigid. Nii kasutab näiteks Hiina üha suurema osa selle tehastes valmivatest päikesepaneelidest omaenda päikeseparkide rajamiseks, mitte ei ekspordi neid Euroopasse. Austraalia konkureerib aga söeelektri osakaalu vähendamiseks Euroopaga veeldatud maagaasi pärast.
Gaas I. Põhjamerest gaasi ammutamine on Euroopas vähenenud ehk kohalik tootmine on vähenenud. Majanduslikus mõttes on USA-l sarnaselt Pärsia lahe riikidega nagu Qatar müüa veeldatud maagaasi Aasia riikidesse.
Gaas II. Venemaa gaasitootmist on häirinud tulekahju Amuuri gaasitöötlemistehases. Märkimisväärset osa Venemaal toodetavast gaasist kasutatakse omamaiste mahutite täitmiseks.
Gaas III. Ekspertide hinnangul kasutab Venemaa gaasi ka mõjutusvahendina. Muu hulgas oletatakse, et gaasitarnete vähenemisega loodetakse survestada Saksamaad heaks kiitma gaasitoru Nord Stream 2. Ühtlasi võib olla see karistus Saksamaa otsuse eest osta suur osa gaasist maailmaturult turu hinnaga, mitte Venemaalt pikemaajalise lepingu alusel.
"Võid küsida, kas Putini käitumine on normaalne. Tõele au andes meeldiks aga mulle endalegi praegu president Putin olla."
- Lennart Söder
"Võid küsida, kas Putini käitumine on normaalne. Tõele au andes meeldiks aga mulle endalegi praegu president Putin olla. Ma saan müüa Euroopasse vähem gaasi, külvata kõrge gaasihinnaga EL-i riikides rahulolematust, kuid teenida kuupmeetri pealt varasemast rohkem," muigas Lennart Söder.
Pikas plaanis võiks ergutada see tema hinnangul nii uute tuumajaamade ja tuuleparkide rajamist kui ka uute torujuhtmete ehitamist Põhja-Aafrikasse ja viia veeldatud maagaasi osatähtsuse kasvuni. Neist kõigist on aga vaid viimane lühikese vinnaga lahendus.
Valgus läbi pisarate
Kõrge elektrihind lööb käesoleval talvel valusalt ühtviisi nii tarbijaid kui ka suuremaid tööstusi. Ekspertide sõnul ei tohiks poliitikud ja laiem avalikkus kriisi raisku lasta. Sellega kaasnev šokk ja pisarad võiks Euroopa energeetikasektori talveunest äratada.
"Me vajame aeg-ajalt taolisi hüppelisi hinnatõuse, sest need sunnivad muutma meid nõudluse poolt nutikamaks. Samuti võivad suurendada need investeeringuid täiendavate tootmisvõimsuste ja energiasalvestite rajamiseks, olgu nendeks näiteks vesiniku tootmine või soojussalvestite rajamine," sõnas Hannele Holttinen.
"Me vajame aeg-ajalt taolisi hüppelisi hinnatõuse, sest need sunnivad muutma meid nõudluse poolt nutikamaks."
- Hannele Holttinen
Elektrit vabaturult ostes tuleb leppida, et eraettevõtete käitumine allub suuresti turuloogikale. Hannes Agabuse hinnangul on teinud madal elektrihind seega Euroopale mõnes mõttes karuteene.
"Elektri turuhind on olnud viimasel kümnendil sageli madalam tootmise omahinnast. Me ei räägi ainult taastuvenergia riiklikust toetamisest, vaid kasvõi Poola näitel kaitstakse ka fossiilkütuseid kiivalt. Energeetika on niigi poliitiliselt tundlik teema, kuid oleme näinud turul selget moonutust," laiendas Agabus.
Samale rõhus Lennart Söder. "Võime reguleeritud süsteemi juurde tagasi minna ja lasta kehtestada parlamendil elektrile maksimumhinna, kuid sellisel juhul peab riik ka mujal jõuliselt sekkuma. Kui hind püsib aastaid madal, ei tooda jaamade eluea lõppedes elektrit enam ükski erafirma," utreeris professor.
Just elektrihinna tõusu võib näha osaliselt põhjusena, miks on muutunud tuuleenergia näiteks Soomes viimastel aastatel konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetuseta. Riigi tuuleenergia liidu andmetel lisandus 2021. aastal võrku 850 megavati jagu taolist tootmisvõimsust. Kui kõik läheb praeguste plaanide järgi, valmib lähimal kahel aastal nimivõimsuse järgi veel enam kui 2500 MW jagu tuulikuid. Kontrastina valmis Eestis viimane suurem tuulepark 2014. aastal. Piisava tuule korral küündib Paldiski 18 tuuliku nimivõimsus 45 MW-ni.
"Eesti häda on, et kõik räägivad, aga midagi ei toimu. Üldjuhul on vastus ei, ükskõik mida sa ka teha ei taha."
- Hannes Agabus
Avameretuuleparke pole aga veel Eestisse üldse rajatud. Agabus lootis seetõttu, et inimeste elektriarvelt vastu vaatavad numbrid aitavad muuta nii nende suhtumist uutesse tuuleparkidesse ja elektrijaamadesse kui ka kiirendada uute tootmisvõimsuste lubade menetlemist. "Eesti häda on, et kõik räägivad, aga midagi ei toimu. Üldjuhul on vastus ei, ükskõik, mida sa ka teha ei taha. See algab keskkonnast, planeeringutest ja omavalitsustest," lisas ekspert. Kohati töötavad üksteise eesmärkidele vastu isegi riigiasutused.
Tavainimeste mured ja sotsiaalmajanduslik mõju
Üllaste ja pikaajaliste eesmärkide nimel ei tohi seejuures aga ära unustada inimesi, keda see otseselt puudutab. "On tohutult suur risk, et järsk elektrihinna tõus tõukab kehvemal elujärjel olevad inimesed energiavaesusesse. Osaliselt saavad siinkohal tulevikus appi tulla elektritootjad elektrihinna fikseerimisega, vähendades vastavalt parasjagu valitsevale turunõudlusele nende tarbimist," nentis Holttinen. Tarvilike nutilahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtuni võiks kaaluda aga arvete ajatamist.
"On tohutult suur risk, et järsk elektrihinna tõus tõukab kehvemal elujärjel olevad inimesed energiavaesusesse."
- Hannele Holttinen
Vastuseks energiakriisile on mitmed riigid, nagu ka Norra ja Eesti, võtnud kasutusele erinevad toetusmeetmed. Näiteks sõltub Norras hüvituse toetus muu hulgas elektritarbimisest, kuid elektriaktsiisi vähendamine mõjutab kõiki. Eestis puudutab kõiki võrgutasude vähendamine.
Teadlased rõhutasid, et täpsed toetusmeetmed peavad jääma poliitiliseks valikuks. Eelistatult peaksid need olema suunatud aga suuremas vaesusriskis inimestele. Samuti saavad olla need vaid ajutine leevendus, mis ei lahenda põhiprobleemi – tootmisvõimsuste vähesust.
Liiatigi võib tulevikus oodata, et Euroopa elektrivõrke lõimitakse omavahel üha tihedamalt. Näiteks valmis oktoobri alguses Norrat Suurbritanniaga ühendav merekaabel, mis võimaldab jagada saareriigiga kuni 1400 megavati jagu võimsust. Ajalooliselt on olnud Norra elektri eksportija ja Suurbritannia elekter kallim. Nõnda tõotab kergitada ühendus elektrihinda peale Norra ka ülejäänud Nord Pool Spoti piirkonnas.
"Elektritootjad võivad rõõmustada, kuid täiendavad ühendused Mandri-Euroopaga on pannud Norra alumiiniumitööstuse muretsema. "
- Lennart Söder
Lisaks kodumajapidamistele peavad elektri eest rohkem maksma ka tööstusettevõtted. Viimane ei ohusta vaid Eesti suurtootjate konkurentsivõimet, vaid on pannud muretsema ka näiteks Rootsi ja Norra ettevõtted. "Elektritootjad võivad rõõmustada, kuid täiendavad ühendused Mandri-Euroopaga on pannud Norra alumiiniumitööstuse muretsema. Nad peavad tõstma oma lõpptoodangu hinda, kolima teise riiki või oma kohaliku tootmise kinni panema," nentis Lennart Söder.
Rootsis võib elektrihinna kiire tõus anda hoogu tselluloositööstuse hääbumisele. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast võivad olla puidurafineerimistehased nii energiatootjad kui ka -tarbijad. Mõne aasta eest kulutasid need aastas keskmiselt 10 teravatt-tunni jagu energiat. Ehkki puidutööstuses hõivatute inimeste arv on viimastel aastatel niigi vähenenud, võtab tehaste sulgemisel töötuks jäävate inimeste ümberõpe aega isegi maine poolest heaoluühiskonnas.
Olemuslikumad lahendused
Hannes Agabus nentis, et Eestil üksinda on oma väikeste tootmisvõimsuste tõttu Nord Pooli hinna kõigutamine raske. Riigisiseselt võiks pöörata seega rohkem tähelepanu tarbitava energiahulga vähendamisele. Näiteks saaks parandada hoonete energiatõhusust. Möödunud aastal ilmunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsist nähtub, et järgmise 30 aasta jooksul vajaks Eestis rekonstrueerimist ligikaudu 141 000 elamut ja hoonet.
"Tehniliselt poleks eriline probleem Kiisale paarisaja megavati jagu võimsust juurde laduda. [...] Sisuliselt moonutame sellega aga taas turgu."
- Hannes Agabus
Kui Venemaa oma gaasikraane täielikult kinni ei keera, võib lähitulevikus mõelda Agabuse sõnul ka täiendavad gaasiturbiinide paigaldamisele. "Tehniliselt poleks eriline probleem Kiisale paarisaja megavati jagu võimsust juurde laduda. Eleringile tuleks anda sellisel juhul volitus käivitada neid ka siis, kui need viimased paarsada megavatti turuhinna kalliks ajavad, mitte vaid avarii korral. Sisuliselt moonutame sellega aga taas turgu," mõtiskles Agabus.
Turuosalistes tekitas hiljuti pettumust juba EL-i raha eest elektrisüsteemi inertsi tõstmiseks kompensaatorite ostmine.
Agabus on uurinud ka tuumajaama konkurentsivõimet Nord Pooli elektribörsil. "Kui finantsilised eeldused on õiged, mahuks see igat pidi turule. Kui ettevõtjad räägivad 300-megavatisest moodulreaktorist, siis see võiks olla võimsuselt rahulikult vähemalt kaks korda suurem," viitas ekspert. Ta nentis aga, et tuumajaama rajamist ümbritseb veel rohkelt küsimärke, alates jäätmeprobleemist, end veel tõestamata tehnoloogiast ja lõpetades riikliku huvi olemasoluga.
Samuti võiks lõigata senisest rohkem kasu elektrihinna kõikumistest. "Näiteks ehitab praegu Helsingi ulatuslikku soojuspumpade ja soojusmahutite süsteemi, et asendada viimased linna läheduses asuvad elektrit ja sooja tootvad söejaamad," viitas Hannele Holttinen. Madalama elektrihinna ajal talletatakse süsteemi lisasoojust, et kasutada seda kehvemal ajal hoonete kütmiseks.
"Kui hinnakõikumised ära võtta, on energiasalvestite väärtus null."
- Lennart Söder
Hinnakõikumised mängivad võtmerolli ka salvestusseadmete arendamisel. "Kui hinnakõikumised ära võtta, on energiasalvestite väärtus null. Sama peab suuresti paika ka soojuspumpade puhul. Tunnipõhise arvestuse korral saan sellega maja soojaks odavamalt, kui maksaksin selle eest püsivalt sama hinda," märkis Lennart Söder.
Taolisest paindlikust tarbimisest on kasu ka riiklikul tasandil. Kui kedagi elektri hetkehind ei huvita, tuleb investeerida vähem ülekandeliinidesse ja ainult tipukoormuse ajal käivitatavatesse elektrijaamadesse.
Samas võtmes mängivad tulevikus võrgu tasakaalustamises üha tähtsamat rolli kahepoolsed elektriautode laadimispunktid ja tarkvaralahendused. Näiteks aitab juba praegu Rootsis tiputarbimise ajal võrku tasakaalustada ettevõte Tibber, mis müüb suurema koormuse ajal süsteemiga liidetud autode akudest võrku väikeses koguses lisaenergiat.
Must lammas
Lõppkokkuvõttes on võimalik Eestil ennast ülejäänud Euroopa elektrivõrkudest lahti haakida. Lennart Söderi kunagise doktorandi väitekirja valguses seaks see riigi aga ebamugavate valikute ette. Täpsemalt uuris ta, kui kalliks läheks Leedul taastuvenergeetika võidukäigu korral täieliku energeetilise sõltumatuse kindlustamine.
Kuna tuulekiirus on terve riigi ulatuses võrdlemisi samasugune, tähendaks see tiputarbimise jagu reservvõimsuste alalhoidmist. Tulemuste põhjal oleks aasta lõikes elektrihind sellisel juhul oluliselt kõrgem kui Nord Pool Spoti börsihind.
"Ideel oleks jumet, kui sa kliimat ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täielikult eirad ning saad kogu oma elektri fossiilkütustest."
- Lennart Söder
"Ideel oleks jumet, kui sa kliimat ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täielikult eirad ning saad kogu oma elektri fossiilkütustest. Ühiskonna üldise mõtteviisi tõttu on aga raske näha, et see oleks poliitilises mõttes jätkusuutlik," viitas Lennart Söder. Sellele lisandub teiste Euroopa Liidu riikide surve. Suurriikidel on vastuvoolu ujumine kergem. Selle nädala alguses ähvardas Euroopa heitmekvootide kauplemissüsteemidest lahkuda suurema osa oma elektrienergia söest ammutav Poola.
Maailma Energiaagentuuri hiljutise raporti valguses oleks oma energiapoliitika vaid fossiilkütustele üles ehitamine erandlik. Viimasel kümnendil on lisandunud igal aastal rohkem taastuvenergeetika võimsusi kui aasta varem. "Tempo kasvab, nagu see seda tegema peaks, kuid kliimaeesmärkide täitmiseks peaks toimuma see veel kaks korda kiiremini. Me oleme õige raja peal, kuid peaksime veel rohkem pingutama," sõnas Hannele Holttinen. | Eksperdid kõrgest elektrihinnast: ootamatu šokk teeb Euroopale teene | https://novaator.err.ee/1608435233/eksperdid-korgest-elektrihinnast-ootamatu-sokk-teeb-euroopale-teene | Eesti ja teised Põhjamaad on saanud lõigata suurema osa viimasest kahest aastast kasu ülejäänud Mandri-Euroopast palju madalamast elektri börsihinnast. Ekspertide hinnangul näeb lähitulevikus möödunud nädalaga võrreldavaid hinnašokke üha sagedamini. Ehkki pikas plaanis aitavad need Euroopa energiaturu unest äratada, peavad riigid tegelema seeläbi senisest märksa süstemaatilisemalt energiavaesuse ennetamisega. |
Prantsusmaa prokuratuur kinnitas esmaspäeval, et 29-aastane Agnel tunnistas alaealisega vahekorras olemist, kuid eitas vägistamissüüdistust.
Mulhouse'i prokuröri Edwige Roux-Morizot' sõnul on ohvriks üks Agneli endise treeneri tütar, kellega ujuja tutvus, kui tema oli 24 ja tütarlaps 13 ning et kõnealused juhtumid toimusid nii Hispaanias, Tais kui Brasiilias.
Agnel tuli 2012. aastal kahekordseks olümpiavõitjaks ja teenis Londonis ka ühe hõbeda, pikas basseinis võitis ta kaks MM-kulda. Pärast karjääri lõppu 2016. aastal on ta kirjutanud arvamuslugusid ja kommenteeris Prantsusmaa televisioonis ka Tokyo olümpiamängude ujumisvõistlusi. | Kahekordset olümpiavõitjat süüdistatakse alaealise vägistamises | https://sport.err.ee/1608435251/kahekordset-olumpiavoitjat-suudistatakse-alaealise-vagistamises | Sportlaskarjääri jooksul kaks olümpiakulda ja kolm MM-tiitlit võitnud Prantsusmaa ujujat Yannick Agneli süüdistatakse alaealise tüdruku vägistamises. |
Šotimaa politsei teatas hiljuti, et registreerib mehe suguelunditega vägistaja naisena, kui kuriteo toimepannud isik ise väidab, et ta on naissoost, olenemata sellest, kas ta on seaduslikult sugu vahetanud, vahendas The Times.
"Sõda on rahu. Vabadus on orjus. Rumalus on tugevus. Peenisega vägistaja on naine," kirjutas Rowling sotsiaalmeedias.
Rowling viitas kuulsa autori George Orwelli teosele "1984". Raamat kirjeldab karmi diktatuuri, kus kodanikke sunnitakse uskuma tegelikkusega vastuolus olevaid ideid, et piirata inimeste vaba mõtlemist ja eneseväljendust.
Rowling on viimastel aastatel teravalt kritiseerinud poliitikat, mis võimaldab inimestel oma sugu ise tuvastada. Tema sõnavõtud on teeninud nii kriitikat tühistamise üleskutseteni välja kui heakskiitu.
Šotimaa politsei poliitikat kritiseeris ka kohalik poliitik Kenny MacAskill.
"Olen 20 aastat juristina näinud mõningaid juriidilisi absurdsusi, kuid see ületab kõike. See on füüsiliselt võimatu ja see pole kooskõlas terve mõistusega. Kannatavad naisvangid ja elutähtis kuritegevuse statistika muutub kasutuks," ütles MacAskill.
Šotimaa politsei poliitikat kommenteeris ajalehele ka politseiametnik Fil Capaldi.
"Politseiga kokku puutuvate isikute soo tuvastamine põhineb sellel, kuidas nad end ise tuvastavad. See on kooskõlas politsei väärtustega. Šotimaa politsei ei nõua bioloogilise soo või soolise identiteedi tuvastamiseks muid tõendeid kui ainult isiku enesedeklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui see on asjakohane uurimise jaoks, millega nad on seotud," ütles Capaldi. | Rowling kritiseeris politsei suhtumist transsoolistesse vägistajatesse | https://www.err.ee/1608435236/rowling-kritiseeris-politsei-suhtumist-transsoolistesse-vagistajatesse | Rahvusvaheliselt kuulus kirjanik JK Rowling kritiseeris teravalt Šotimaa politsei uut suhtumist kurjategijatesse, kuna politsei registreerib kurjategija soolise identiteedi nüüd vägistaja enda tunnistuse alusel. |
Konkurentsiameti sõnul saaks Tallinnas laiutavad hinnakäärid keskküttepakkujate vahel kaotada vaid Tallinna linn ise, ühendades võrgud, sest taristu kuulub linnale, mida haldab Tallinna Soojus.
Aasta lõpuni Tallinna Soojuse juhi kohal töötava Rainer Vakra sõnul on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, Tallinna Soojus ja suurim keskkütte pakkuja Utilitas arutanud võrkude ühendamise teemat juba pikemat aega.
Nimelt on Utilitase hallatavas võrgus olevate kortermajade keskküte umbes kaks korda soodsam kui Adveni hallatavate majade küte, sest viimane kasutab Tallinnas vaid üksnes maagaasiga köetavaid väikeseid lokaalseid katlamaju. Gaasi hinnatõus aga on ka kaugkütte hinna lakke kergitanud. Utilitase toodetav toasoe kasutab maagaasi vaid osaliselt, peamiselt põletatakse katlamajas linnaelanike prügi.
Konkurentsiameti hinnangul peaks Tallinn lokaalsed katlamajad suure kaugküttevõrguga ühendama, et piltlikult kõrvuti asetsevates majades ei oleks kolossaalseid hinnakääre, sõltuvalt sellest, kumb ettevõte kortermaja toasoojaga varustab.
"Töötame üheskoos välja kava ja arvutame välja maksmust, milliseid väiksemaid kaugküttevõrke on võimalik ja mõistlik AS Tallinna Soojuse põhivõrkudega ühendada. Otsused aga ei sünni tõepoolest nipsust ega üleöö," ütles Vakra.
Ta tõi esile, et kaugkütte arendamine ja laiendamine on ühe prioriteedina kirjas ka Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse, mis annab lootust, et teemaga tegeletakse jõulisemalt ja päriselt edasi.
"Ka eksisteerivates kaugküttepiirkondades, kus on välja arendatud kaugkütte põhivõrk, on hulgaliselt hooneid, mis ei ole põhivõrguga ühendatud, vaid mis kasutavad teisi kütteliike. Meie hinnangul on Tallinnas gaasiküttel umbes 5000 eluhoonet ca 20 000 eluruumiga, mida gaasi hinnatõus otseselt puudutab. Samuti on gaasiküttel arvestatav hulk ärihooneid, ja seda eriti kesklinna piirkonnas, kus kaugküttevõrk on praktiliselt välja arendatud. Prioriteedina ja kiirkorras tuleks just need soojatarbijad liita meie põhivõrguga," leiab Vakra.
Tema sõnul pole kahtlust, kas võrgud tuleks ühendada, kuid küsimus on, kuidas seda teha nii, et see oleks kõigile otstarbekam.
"Kindlasti on üks suur ja oluline küsimus see, kust tuleb võrkude ühendamiseks vajalik rahasumma, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse," märkis Vakra.
Varem oli Adven Eestile antud allrendile 25 väiksemat katlamaja, mis paiknesid põhivõrgust kaugemal, mistõttu oli neid tollal otstarbekam käitada lokaalsete lahendustega. Selleks sai maagaas, mis ei vaja suuri ladusid prügi või puiduhakke jaoks, mida tiheastusega linna rajada ei saa.
"Tänaseks on AS Utilitase opereerimisel olev kaugküttevõrk aga juba arenenud mitmete Tallinna lokaalvõrkude teeninduspiirkonda. Advendile allrendile antud katlamajadest on 11 juba tagastatud ehk siis need on kas oma tegevuse lõpetanud või ühendatud kaugkütte põhivõrguga," selgitas Vakra. ""Muidugi peame igati oluliseks, et ka ehitusõigusega oleks tagatud linna kontroll kaugküttepiirkonnas olevate ehitatavate või rekonstrueeritavate hoonete liitmisel keskkonnasäästlikku kaugküttega." | Tallinna keskküttevõrkude ühendamine võib neelata miljoneid eurosid | https://www.err.ee/1608435191/tallinna-keskkuttevorkude-uhendamine-voib-neelata-miljoneid-eurosid | Tallinna Soojus on juba alustanud küttevõrkude ühendamise protsessiga, ent nendib, et kõigi kallil gaasil tegutsevate lokaalsete katlamajade klientide lülitamine soodsamasse kaugküttevõrku võib neelata miljoneid eurosid maksumaksja raha. |
Paljud kardavad, et tuumaenergia elektrijaamad on ohtlikud, sest Ukrainas asuva Nõukogude Tšornobõli tuumajaama katastroof aastal 1986 ja 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumajaama tsunami tagajärjel tekkinud õnnetus mõlguvad meeles.
Tuumaenergia hirmu alguseks võib õigustatult pidada Hiroshima ja Nagasaki hävitamist aatompommiga, kuigi ka need tõenäoliselt nõudsid vähem inimelusid, kui oleks kaotatud sõja jätkumisega.
Üleilmselt on senini olnud umbes sada sellist tuumajaama õnnetust, mis on nõudnud inimelu või tekitanud vähemalt 50 000 dollari eest kahjustusi. Autoõnnetuste tagajärjel sureb aga maailmas ainuüksi ühe aasta jooksul umbes 1,35 miljonit inimest, st 3700 surma iga päev, iga päev 36 korda rohkem kõikidest senistest tuumaõnnetuste arvust. Autoõnnetused tekitavad aasta jooksul ka kuskil 29 ja 50 miljoni vahel vigastusi. Iga-aastane auto õnnetustest tekitatud majanduslik kahju on keskeltläbi kolm protsenti riikide sisemajanduse kogutoodangust.
Fakt on muidugi see, et elu on üldse seotud riskidega. Autoga sõitmine, lennukiga lendamine, fossiilenergia tootmine, karusselliga sõitmine ja iga muu tehnoloogia kasutamine ning inimeste tegevus üldiselt on seotud ohtudega.
Hirmul on suured silmad
Hirm ohtudest sõltub vähem tõelise ohu suurusest, kui sellest, mida inimesed ohtlikuks peavad. Tehnoloogia ja tegevused, mis on tuttavad, tavalised ja nähtavad, tekitavad vähem hirmu kui need, mis on ebatavalised, arusaamatud või nähtamatud, nagu näiteks kiirgused.
Inimesed kardavad rohkem lendamist kui autosõitu, kuigi lennutransport, arvestades läbi sõidetud kilomeetritega, on umbes 19 korda ohutum. Surma saamine on tõenäolisem isegi jalgrattasõidu, trepil komistamise või mesilase nõelamise tagajärjel kui lennukiga reisimisel.
Kui inimestele selgitada, et praegu on 30 riigis kokku 400 tuumaenergiajaama ja peale nende veel 200 väiksemat tuumaenergia mootorit rohkem kui 160 laeval, mis kõik ohutult töötavad, siis peaksid nad saama pikapeale tuumaenergia hirmust üle. USA merevägi kasutab 95 tuumamootorit, 71 nendest on allveelaevadel, 11 lennukikandjatel ja lisaks nendele on neli treeningu ja uuringute jaoks kasutatavat.
USA on 95 tuumaelektrijaamaga maailma esirinnas, aga Prantsusmaa on maailma esirinnas tuumaenergiaga elektri vajaduste täitmisel. 56 tuumaenergia jaamaga toodab Prantsusmaa 70,6 protsenti oma energia vajadustest. Soome oma neljaga toodab 34,7 protsenti ja veel üks on valmimas. Ka Eesti saab Soomest Estlinki kaudu tuumaenergiaga toodetud elektrit.
Elektrienergia allikad ja nende ohud
Kui on vaja teha otsuseid tuumaenergia jaamade ehitamiseks, pole eriti kasulik võrrelda tuumaenergiaohtu autode või muude ohtudega. Olulised on võrdlused alternatiivsete energiaallikate vahel. Alternatiivsed allikad on vee-energia, fossiilkütustega toodetu ning tuule ja päikese energia.
Kaks tunnustatud teadlast, professorid Anil Markandya ja Paul Wilkinson tegid põhjaliku uuringu tervisekahjustustest, mida tekitab mitmesuguste meetoditega elektri tootmine. Professor Markandya on endine EAERE (European Association of Environmental & Resource Economists) president ja professor Wilkinson on Kuningliku Arstide Kolleegiumi (Fellow of the Royal College of Physicians) liige. Nad avaldasid uuringu tulemused 2007. aastal ajakirjas Lancet.
Nad leidsid, et tervisele kõige kahjulikumad on need elektrijaamad, mis reostavad õhku, vähem kahjulikud on maagaasiga töötavad ja kõige vähem kahjulikud on tuumaenergiajaamad. Sama kehtib pikaajalisi tervise kahjustusi tekitavate kasvuhoonegaaside õhu paiskamise kohta.
Põlevkivi
Eestis on põlevkivi kaevandatud kütteks juba rohkem kui sada aastat ja palju aastaid ka elektrienergia tootmiseks. Põlevkivi on kahjuks väga vilets energiaallikas. Petrooleumis on 50 protsenti rohkem energiat kui kõige paremas kivisöes ja kaks korda rohkem kui tammepuidus.
Eesti ja USA Utah ja Colorado osariigi tohutult suurte põlevkivilademete energiatihedus on umbes sama kui küpsetatud kartulil. Seal, kus on võimalik naftat või maagaasi välja pumbata, pole mõtet põlevkiviga jännata. Eestis on see paraku vajalik olnud. Looduse reostamises ja tervise kahjustamises on põlevkivi kahjuks esirinnas.
Eesti elektrijaamade korstnatest väljuvad suitsupilved on paljude aastate jooksul kahjustanud paljude inimeste kopse ja lühendanud nende eluiga. Tallinna elektrijaama suits on sellele lisaks kahjustanud ka Paksu Margaretat ja teisi Tallinna paekivist torne ja müüre. Aeg on põlevkivi kaevandused kas sulgeda või kasutada põlevkivi kemikaalide toomiseks.
Taastuvad energiaallikad
Vee-, tuule- ja päikeseenergia näivad pealiskaudsel vaatlusel olevat ohutud ja keskkonnasõbralikud. Aga need kõige paremate alternatiivide hulka ei kuulu. Hüdroenergia ei saa kindlasti Eesti vajadusi rahuldada. Kuigi Eestis on palju jõgesid ja ojasid, ei ole need eriti veerohked. Eesti on ka võrdlemisi tasane, vee langemist on harva rohkem kui kuus meetrit. Pealegi võivad mõned kosed talvel kinni külmuda. Kõige paremate arvestuste alusel pole Eestis võimalik toota rohkem kui 30 megavatti hüdroelektrit.
"Pealegi pole päikeseenergia ka päikeserikastes riikides nii efektiivne, keskkonnasõbralik ja odav nagu on arenev tuumaenergia."
Päikeseenergia laialdaseks kasutamiseks on Eesti vales laiuskraadis. Eestis soovivad sõbrad üksteisele: "Päikest!" Californias, Floridas, Saudi Araabias ja teistes riikides, mis asuvad ekvaatorile lähemal, soovivad inimesed päikesevarju ja õhukonditsioneere. Pealegi pole päikeseenergia ka päikeserikastes riikides nii efektiivne, keskkonnasõbralik ja odav nagu on arenev tuumaenergia.
Päike paistab ainult päeval ja päikeseenergia salvestamine öiseks ja pilvise ilmaga kasutuseks on kulukas. Mitmed uuringud on tuvastanud, et päikesepaneelide valmistamine toodab umbes 300 korda rohkem jäätmeid kui sama efektiivne tuumaenergia. Aegunud päikesepaneelidest on raske keskkonda reostamata lahti saada.
Tuuleenergia kasutamine Eestis hakkab tuult tiibadesse saama. 2019. aasta alguses oli Eesti tuuleenergia elektrijaamade võimsus 310 megavatti ja palju rohkem tuuleturbiinide ehitamise projekte on käigus. Kolme suurema planeeritud projekti võimsus oleks kokku 1490 megavatti. Tuul aga teatavasti alati ei puhu ja tuulevaikuse kompenseerimiseks on vaja kas võimsaid ja kulukaid akusid või alternatiivseid energiaallikaid.
Vaade tuuleturbiinidele pole paraku nii esteetiline kui vaade haljale aasale või mererannale. Kui need asuvad liiga lähedal, on nende müra ebameeldiv. Eriti ebameeldivad on tuuleturbiinid lindudele, kes tuulikute labadesse sattudes hukkuvad. Uuringud on tuvastanud, et tuuleturbiinid tapavad USA-s igal aastal 149 000 kuni 328 000 lindu.
Materjalide tootmine, mida on vaja tuuleturbiinide valmistamiseks, kulutab samuti energiat. Üks 1,5-megavatine tuulik kaalub 164 tonni. Ainuüksi selle betoonist torn kaalub 71 tonni. Kui kunagi tulevikus on võimalik kasutusele võtta paremaid ja odavamaid energiaallikaid, tekitaks tuuleturbiinidest lahtisaamine probleemi.
Oleks ehk võimalik need uputada kuskile ookeani sügavustesse, aga isegi tänapäeva võimsate masinatega tuleks nende sinna toimetamisel rohkem vaeva näha kui nägid keldi druiidid 5000 aastat tagasi Stonehenge'i kivimürakate transportimisel.
Alternatiivide hinnad
Eurooplased peavad maksma elektri eest keskeltläbi umbes 50 protsenti rohkem kui ameeriklased. Euroopa riikide elektrihindadel aga suured vahed. Riikides, kus on küllaldaselt energiaallikaid, kus eriti ei hoolita õhu reostamisest ja kus tööjõud on odav, on ka elekter odav.
Huvitav on võrrelda Saksamaa energiatootmise arengut Prantsusmaaga. Saksamaa sisemajanduse koguprodukt ja ka netojõukus, st kogu riigis asuva vara väärtused miinus kohustused, on maailmas suuruselt neljas. Sama arvestuse kohaselt on Prantsusmaa kuuendal kohal, kohe Ühendkuningriigi järgi. Saksamaa elekter on aga 1,7 korda kallim kui Prantsusmaa elekter.
Saksamaa on arendanud taastuvenergiat ja vähendanud fossiilkütuste ja tuumaenergia kasutamist. Prantsusmaa on seevastu panustanud tuumaenergiale.
Sakslased on jõukad, kallis elekter neid eriti ei häiri. Võib aga arvata, et eestlaste tee jõukusele oleks tunduvalt kergem, kui see on sillutatud odava tuumaenergiaga.
Julgeolekukaalutlused
Kui Vladimir Putin otsustab saavutada oma eesmärgi taastada kommunistliku Venemaa "hiilgus", kelle muu kui oma naabrite arvel, siis oleks tal lihtne Balti riigid põlvili suruda Venemaa elektri väljalülitamisega.
Piirileping, mis sõlmiti 2014. aastal, jättis Narva elektri tootmise sõltuvaks Venemaast. Niihästi Narva kui ka Auvere elektrijaam vajavad jahutuseks Narva jõe vett. Venemaal asuva tammi avamisega saaks Narva elektrijaamade toodangu seisma panna. Narva jõel asub ka hüdroelektrijaam. Kuigi kolmandik valgala veest tuleb Eestist, Eesti selle toodangust kasu ei saa.
Venemaa piiri ääres asuvates Narva elektrijaamades on ikka veel, mitukümmend aastat pärast Eesti Vabariigi taastamist ja keeleseaduse rakendamist, töökeeleks vene keel. Võib karta, et Putinil on võimalus sealseid töötajaid mõjutada.
Õnneks plaanivad Balti riigid Euroopa Liidu toel ennast 2025. aastal Venemaa elektrisüsteemist lahti öelda ja ühenduda Kesk-Euroopa riikide elektrisüsteemiga. See lahendaks julgeolekuprobleemi. Jüri Ratas on väitnud: "Eks meie suund kokkuvõttes ole ju see, et 2025. aastal suudaksime sünkroniseerida ennast Kesk-Euroopaga. Selleks ettevalmistused käivad ja mitte ainult paberil, vaid ka reaalselt looduses investeeringute osas."
Tuumaenergia perspektiivid
Keskkonnaministeeriumi arvates võiks Eesti esimene tuumajaam alustada tööd alles pärast 2035. aastat. Memorandum "Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis" kirjeldab vähemalt 15-aastast protsessi, mis järgneks valitsuse otsusele, et riik vajab tuumajaama. Memorandum peab Eestile sobivaks väikseid, kuni 300 MW võimusega reaktoreid, mis kuuluvad kas põlvkonda III+ või IV ja maksaksid umbes 1,1 miljardit eurot. Nende ehitamisse võiks kaasata erainvestoreid, et poleks vaja kulutada ülearu palju maksumaksjate raha.
Memorandum soovitab tuumaenergia töörühma loomist, et kujundada avalikkusega kooskõlastatud seisukohad tuumaenergia kasutusele võtmise võimalusest Eestis. Euroopa Komisjon on nõustunud rahastama uuringut, et leida Eestile parim elektritootmise lahendus ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused.
Fermi Energia on Eesti ettevõte, mis päriselt valmistab ette Eestis tuumaenergia kasutusele võtmist. Fermi Energia on teatanud, et nende eesmärk on Eestisse ehitada väike tuumajaam ja selleks on ettevalmistus alanud. Juhatuse esimees Kalev Kallemets teatas: "Me oleme Fermi Energias võtnud endale selgeks eesmärgiks viia läbi mahukad uuringud ja rääkida inimestega üle kogu Eesti, enne kui me selle projektiga kiiremas tempos edasi läheme."
Kiirem tempo paraku eriti kiire ei ole. Fermi on ilmselt seisukohal, et tuumajaama ehitamine eeldab üle kümne või enama aasta pikkust ettevalmistusperioodi.
Tartu Ülikooli teadlased on kaasatud Fermi Energia ettevalmistustesse. Eeltasuvusuuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). RAKE juhataja Siim Espenberg väitis: "Fermi Energia meeskond võtab projekti ettevalmistamist täie tõsidusega, uurides erinevaid aspekte, mis selliste mahukate projektide puhul kaasas käivad."
Tallinnas toimuval konverentsil 28. jaanuaril 2020 avaldas Fermi Energia Eesti, Soome ja Belgia spetsialistide teostatavusanalüüsi pealkirjaga "Väikse moodulreaktori sobivus Eesti elektrienergia varustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks".
Tuumatehnoloogia
Tuumatehnoloogia, eriti Eestile sobivate väiksemate reaktorite valmistamiseks areneb kiirenevas tempos. Selle aasta märtsis tellis USA kaitseministeerium "Operatsioon Pele" raames 40 miljoni dollari eest väikese mobiilse tuumareaktori kavandid kolmelt eri ettevõttelt. Need täidaksid vajaduse varustada kaitsejõudude baasid elektriga, niihästi USA-s kui ka välismaal. Kahe aasta pärast on plaan alustada nendest kolmest kõige paremaks osutunud kavandi alusel tuumajaama ehitamist.
Samal ajal tellis kaitseministeerium USA-s asuvate baaside elektriga varustamiseks 2-10 megavatise reaktori, mis võetaks kasutusele aastal 2027.
Kaitseministeeriumi tellitud reaktorid on liiga väikesed Eesti tarbeks, aga USA maksumaksjate tasutud tehnoloogia võib olla kasulik tõhusate ja ohutute reaktorite ehitamiseks ka Eestile. Võib loota, et firmad, mis saavad USA kaitseministeeriumi tellimused, on nõus ka USA liitlasele NATO-s reaktoreid ehitama.
2019. aastal külastas Eestit tuumaenergia ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton. Moltex Energy hüüdlause on "Odav, puhas, ohutu." Newton selgitas, et nad on teinud läbimurde sulasoola reaktorite ehitamise tehnoloogias ja avaldas arvamust, et paljud ettevõtted hakkavad neid ehitama.
Järeldused ja soovitused
Kõikidest Eestile sobivatest energiaallikatest on tulevikus kõige ohutum, odavam ja puhtam tuumaenergia. Tšornobõli ajastust on tuumareaktorite tehnoloogias tehtud suuri edusamme.
Peame arvestama sellega, et kaugel pole aeg, mil fossiilenergiaga töötavad sõidukid on asendatud elektrisõidukitega, mil mõned bensiinijaamad tegelevad elektriautode akude laadimisega, aga suurem osa on suletud. Sääraseid küttepuude virnu, nagu näeb kõikjal Eestis, arenenud riikides ei leidu. Eesti on kiiresti muutumas arenenud riigiks. Võib arvata, et mitte eriti kauges tulevikus kütetakse Eestis maju just elektriga ja korstnatest paiskuv suits enam keskkonda ei reosta ega inimeste tervist ei riku.
Sulasoolareaktorid, mis töötavad tooriumiga, oleks parim lahendus Eesti tuumaenergia vajadustele. Nende hinnad oleksid soodsad võrreldes vanema generatsiooni reaktorite hinnaga, need oleksid ohutumad ja on põhjust arvata, et neid on võimalik peatselt ehitama hakata.
Kui valitsus langetab otsuse tuumajaama kasuks, on vaja koolitada spetsialiste tuumaenergiajaamade kasutamiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. USA merevägi on juba palju aastaid edukalt koolitanud oma Tuumajaama koolis (Nuclear Power School) ohvitsere ja allohvitsere oma laevastiku jaoks. Võib arvata, et esialgu, enne kui Eesti ülikoolid sama õpet hakkavad pakkuma, oleks võimalik tuumaenergia spetsialiste koolitada meie NATO liitlase mereväe baasides.
Hea tahtmise juures ja efektiivse tegutsemisega oleks võimalik Eestis käivitada tuumaelektrijaam seitsme, mitte viieteistkümne aasta jooksul. Veel parema tahte ja veel parema tegutsemisega võiks viie aasta jooksul käivitada ühe ja seitsme aasta jooksul kolm jaama. Kaks nendest peaksid olema võimelised rahuldama Eesti järjest kiirenevat elektrienergia tarbimist ja kolmandat võiks kasutada elektri müügiks ja juhuks, kui on vaja teisi remontida.
Eesti valitsus peaks viivitamata alustama ettevalmistustöödega, mis võimaldaksid VI ehk juba VI+ põlvkonna tuumareaktorite kasutuselevõtmise. Kui võimalik, järgmise viie aasta jooksul.
Teise maailmasõja päevil, kui polnud vähematki tehnoloogiat ega kogemust aatompommi valmistamiseks, lõid andekad teadlased esimese tuumarelva viie aastaga. Nüüd, 80 aastat hiljem, on vaja ohutu, puhta ja odava tuumaenergia reaktori Eestisse rajamiseks ainult tahet, ettevõtlikkust ja efektiivset tegutsemist. | Jüri Toomepuu: tuumaenergia on ohutu, puhas ja Eesti jaoks imperatiivne | https://www.err.ee/1608435206/juri-toomepuu-tuumaenergia-on-ohutu-puhas-ja-eesti-jaoks-imperatiivne | Kõikidest Eestile sobivatest energiaallikatest on tulevikus kõige ohutum, odavam ja puhtam tuumaenergia, kirjutab Jüri Toomepuu. |
Kaheksaminutiline lamenukkfilm on pühendatud Tartule ning näitab Tartu olulisust tuhandete vaimuärksate linlaste eluloos.
Filmi idee autor Indrek Mustimets ütles, et juba esimesel kohtumisel Gunnar Neeme Tartu joonistustega hakkasid need pildid filmina jooksma ning Tartu lugu rääkima. "Loodetavasti avastatakse selliseid võimsaid ajaloolisi lugusid ja pildisarju veel, millest annaks Tartu erinevaid ajakihistusi filmide näol teostada. Just pildikeel aitab ajalugu meile lähemale tuua ja Tartut seeläbi omasemaks muuta," ütles Mustimets.
Film räägib maapoisist, kes tuleb elama linna, kus elu pakub talle põnevust ja romantikat. Noore mehe eneseleidmise tee kulgeb armastuse radadel ekseldes, tuues kaasa nii kurbust kui ka rõõmu, nagu ikka seal, kus nooruse naivism kohtab elutarkuse nukrat ilu. Selline on Tartu - linn, kus iga salapärase akna taga keegi alati ootab kedagi.
Filmi tegi Kõrgema Kunstikooli Pallas tudeng, režissöör Joosep Sepp, kellele see oli kooli diplomitööks. Filmi idee pärineb Indrek Mustimetsalt, stsenarist on Peep Pedmanson, helilooja Ardo Ran Varres ja produtsent Kristel Tõldsepp. Filmi meespeaosa teksti loeb Karol Kuntsel. Filmi tellis Tartu linn, toota aitasid Kõrgem Kunstikool Pallas, Korp! Ugala, Tartu Filmifond ja A Film Eesti. "Tartu aknad, mu arm" esilinastus sellel aastal Tartu armastusfilmide festivalil Tartuff.
Tartus sündinud Gunnar Neeme (1918–2005) oli väliseesti kunstnik, kes joonistas eksiilis mälu järgi ligi 70 Tartu pilti, mis on hoiul Tartu linnamuuseumis ja on ka selle filmi aluseks. Tartlane oli ka kirjanik Bernard Kangro (1910–1994), kes kirjutas paguluses kuueköitelise Tartu-teemalise romaanisarja, nn Tartu-tsükli, mille esimest osa "Jäälätted" on peetud eesti proosa kõige poeetilisemaks Tartu kujutuseks. Kangrolt pärinevad ka imelised Tartu-ainelised luuletused.
Animafilm "Tartu aknad, mu arm" on esitatud ka selle aasta Tartu aasta tegude nimekirja.
Filmi näeb Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaalist Jupiter. | Jupiteris linastub esimene Tartu-aineline animafilm | https://menu.err.ee/1608435203/jupiteris-linastub-esimene-tartu-aineline-animafilm | Väliseesti kunstniku Gunnar Neeme joonistustel ja luuletaja Bernard Kangro luuletustel põhinev animafilm "Tartu aknad, mu arm" viib vaataja 1930-ndate Tartusse. |
Mis võiks olla hea ooperilavastuse retsept? Trupp noori huvist põlevaid lauljaid ja üdini teatrit tundev lavastaja. Nii oli see Vanemuise 27. novembril esietendunud Mozarti "Don Giovanniga", lavastajaks Elmo Nüganen. Eesti ooperil ei ole omamaiste lavastajatega olnud head ajad, kuigi nüüd Robert Annuse ja Liis Kollega lootused tõusevad. Aga siin lendas sõna otseses mõttes peale Elmo Nüganen.
Mõtted, mida Nüganen enne esietendust intervjuudes avaldas, on väga õiged. Väga hea, et mitmed neist olid kogutud ka kavaraamatusse. Seal oli öeldud, et ooper on etenduskunsti vormidest kõige keerulisem. Ja muidugi see, et ooperit tuleb teha nii, et see oleks maksimaalselt mõistetav ka kaasajal.
Ooperi süžeed ja libretod on ju tihtipeale tinglikud ja ka ebaloogilised. Kuigi Mozarti kahes ooperis "Don Giovannis" ja "Figaro pulmas" on näitlejalikkus ja mängulisus sees ning olen ikka mõelnud, et just neid on kergem tänapäevasesse mõttesse ja arusaamisesse saada.
Avastseen. Tapetud komtuur ja tema tütar Donna Anna (Pirjo Jonas) Autor/allikas: Heikki Leis / Vanemuine
"Don Giovannisse" on sisse kirjutatud ka hulgaliselt küsimusi. Mitmete nende küsimuste teemal oli kavaraamatus huvitavalt arutletud – näiteks naised versus Don Giovanni. Küsimustest suurim on vast, miks Don Giovanni käitub nii, nagu ta käitub – hoolimatult ja ennasthävitavalt. Küsimus ei ole ainult selles, et ta on pöörane naistekütt.
Etenduses, mis suure kiiruse ja kohe algul surmaga lahti rulluma hakkab, asetuvad oma kohtadele tegelaste omavahelised suhted. Kõik on lavastatud ülimalt dünaamiliselt, sujuvate üleminekutega.
Tavaliselt tõuseb selles ooperis esiplaanile kaks paari, kellega on kõik nagu selge. Kõigepealt Don Giovanni ja tema teener Leporello. Leporello koomiline roll kutsub esile naerupahvakuid publikus. Don Giovanni atraktiivse ja südametu naistevõrgutajana on aga antud edasi lausa pealiskaudselt. Tal pole ühtegi tõsist, sügavat aariat, kus ta saaks oma olemust avada. Paradoksaalselt avab ta oma olemust kõige enam õudses lõpustseenis, kus surnust tõusnud komtuur ta põrgusse viib.
Teine n-ö selge paar on taluneiu Zerlina ja talupoiss Masetto. Nad on mänglevad, koomilised, nagu Papageno ja Papagena. Ooperi traagiline paar Donna Anna (tapetud komtuuri tütar) ning tema peigmees Don Ottavio on opera seria (tõsine ooper, omaaegse ooperistiili nimetus, ajaloost, antiikmütoloogiast pärit, tavaelust kõrgemale tõusvate süžeedega, pompoosne, glamuurne, liialdusterohke) stiilis tegelaskujud.
Sigrid Mutso Donna Elvira rollis Autor/allikas: Heikki Leis / Vanemuine
Nii mõneski lavastuses on nad isegi kui võõrkehad selles pigem koomilises ooperis. Samas on nende mõlema rollid muusikaliselt ooperis ühed arendatumad. Elmo Nüganeni lavastuses kerkisid Donna Anna ja Don Ottavio väga olulisteks ja sisukateks. Samuti muutus tihti mulle üsna ebamääraseks jääv Donna Elvira ehk Don Giovanni mahajäetud ja kibestunud armsama osa selles kontekstis äkki selgeks ja loogiliseks.
Oli suurepärane idee võtta rollidesse meie noori, väga võimekaid lauljaid, kes on ju siin-seal teinud juba suuri ja kaalukaid osatäitmisi, kuid nüüd kõik koos, selle meeletu energia ja vaimustusega, mis on neis endis ja millega nakatab neid lavastaja Elmo Nüganen, kes on loonud sündmuse, mis, ma usun, läheb ajalukku. Selle väga õnnestunud idee autor on aga Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost. Tema mõte oli kutsuda lavastajaks Elmo Nüganen ning panna kokku esitajaskond noortest lauljatest. Risto Joost on oma esimese pooleteise aasta jooksul, mil ta muusikajuhiks sai, juba palju teostanud ja tulemused on näha!
Don Giovanni osas on suurepärase hääle ja lavakujuga Tamar Nugis, keda olen ammu tähele pannud ja suurtesse rollidesse oodanud. Noor talent Tambet Kikas Leporello rollis, väga mänguline, professionaalne ja paljutõotav. Õhtu säravaim täht on aga Pirjo Jonas. Viimastel aastatel järjest suurepäraseid rolle teinud kaunis sopran (viimane neist sel hooajal lavale tulnud ooperis "Linda di Chamounix") jõudis siin Donna Anna rollis uutesse kõrgustesse. Vokaalselt oli see keeruline, intensiivne roll esitatud kõrgel tasemel. Pirjo Jonas on ka väga hea näitleja, tulles toime kasvõi kõige keerulisemates olukordades: raevunult Don Giovannile selga karates või laval selili lauldes.
Tamar Nugis ja Tambet Kikas - Don Giovanni ja Leporello Autor/allikas: Heikki Leis / Vanemuine
Donna Anna paarilise Don Ottavio osas oli Rasmus Kull. Ma polnud sattunud teda varem palju kuulma ja ta on väga kaunikõlalise häälega tenor, kellelt ootaks aina uusi edasisi rolle! Zerlina ja Masetto koomilisi, kuid tehniliselt väga keerukaid osi esitasid võimekalt ja paljutõotavalt Grete Oolberg ning kogenud Taavi Tampuu. Neile oli lavastaja andnud palju mängulist, mida nad mõnuga sooritasid. Taavi Tampuu kohta mainiksin ka huvitavat seost, et ta on ühtlasi olnud mitme teise osatäitja – Tamar Nugise, Rasmus Kulli ja Raiko Raaliku õpetaja.
Donna Elvira osas tegi suurepärase etteaste Sigrid Mutso. Roll on nii vokaaltehniliselt kui näitlejaesituselt keerukas ning mitte üheselt ja lihtsalt lahendatav. Mutso suutis selle nii vokaalselt kui ka sisuliselt veenvaks esitada ja kõlama panna. Suurepärane ja õudust äratav komtuur oli võimas bass Märt Jakobson.
Räägin siin 4. detsembril kuuldud koosseisust. Täieliku pildi saamiseks oleks pidanud nägema ka teist koosseisu. Olgu nad siinkohal nimetatud: läti laulja Janis Apeinis (Don Giovanni), Raiko Raalik (Leporello), Maria Melaha (Donna Anna), Juhan Tralla (Don Ottavio), Karmen Puis (Donna Elvira), Zerlina (Maria Listra), Masetto (Simo Breede).
Mõtlesin siinkohal noorte lauljate puhul ka sellele, et enamik neist on saanud oma esimese põhja meie kahest keskastme muusikakoolist, kus laulueriala on pikemat aega õpetatud. Tartu Heino Elleri muusikakoolist on tulnud Tamar Nugis, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Raiko Raalik, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Simo Breede. G. Otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist Tambet Kikas, Sigrid Mutso, Grete Oolberg, Maria Melaha. On räägitud meie oma lauljate põuast, aga talente ja järelkasvu ju on! Tuleb nad üles leida, oma õigetele kohtadele asetada ja anda sobivad rollid.
Don Ottavio - Rasmus Kull Autor/allikas: Heikki Leis / Vanemuine
Oluline osa lavastusest on ka lavakujundusel ja kostüümidel. Vanemuise "Don Giovannis" oli see osa Läti spetsialistide käes: kunstnik Katrina Neiburga, kostüümikunstnik Kristine Pasternaka. Lavakujunduses oli tähtis element lava tagapõhjal pidevalt etendusega kaasa mängiv video. Videoga on nii, et see võib väga häirida või muutuda orgaaniliselt etenduse osaks. Siin sündis see viimane.
Kostüümidega on kaks võimalust: kas ajastu kostüümid parukate ja rokokooriietusega või siis tänapäevased rõivad. Olen vähe näinud lavastusi, kus tänapäevased riided kostüümidena oleksid väga meeldinud või kuidagi eriti veenvad olnud. Siin lavastuses aga see ebamäärane vahepealsus kostüümides – igapäevariided, aga ka mitte päris – sobis ja andis loole nagu mingi abstraktse mõõtme. Eks inimlikud kired, kannatused, viha ja kättemaks ongi igal ajal muutumatult inimlikud ja seost otsese ajastuga tegelikult ei vajagi.
Publik võttis etenduse vaimustusega vastu, saal oli pilgeni täis. On arvata, et täissaale jätkub sellele etendusele veel kaua. Nüüd jään ootama Rahvusooper Estonia vastust. See tuleb, ma loodan, jaanuarikuise Mozarti "Võluflöödiga". | Arvustus. Elmo Nüganeni "Don Giovanni": hea ooperi retsept | https://kultuur.err.ee/1608435200/arvustus-elmo-nuganeni-don-giovanni-hea-ooperi-retsept | Uuslavastus
"Don Giovanni"
Muusikajuht Risto Joost
Dirigent Taavi Kull või Martin Sildos
Lavastaja Elmo Nüganen
Kunstnik ja videokunstnik Katrina Neiburga (Läti)
Kostüümikunstnik Kristine Pasternaka (Läti)
Valguskunstnik Kristjan Suits
Liikumisjuht Rauno Zubko
Osades Jānis Apeinis (Läti) või Tamar Nugis, Raiko Raalik või Tambet Kikas, Märt Jakobson, Pirjo Jonas või Maria Melaha, Juhan Tralla või Rasmus Kull, Karmen Puis, Simo Breede või Taavi Tampu, Maria Listra või Grete Oolberg, Saara Nüganen, Kristel Oja või Kristiina Hovi, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester.
Esietendus 27. novembril Vanemuise väikeses majas |
Norra valitsus otsustas nimelt kompenseerida detsembrist märtsini kõigile kodutarbijatele poole elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest. Abi saavad taotleda pered, kelle majapidamises on elektritarbimine kuni viis megavatt-tundi kuus.
"Norras rakendatava meetme võimalikkust Eestis ei ole me valitsuses arutanud," ütles Aas ERR-ile.
Aasa sõnul peab Keskerakond endiselt oluliseks energia käibemaksu alandamist.
"Samuti oleks üks võimalik lahendus näiteks börsihinnale piiri seadmine, millest alates rakenduks tarbijatele kompensatsioon," lisas Aas.
Aas märkis, et kuna valitsuses on kaks erakonda, on meetmete rakendamiseks vaja ka koalitsioonipartneri nõusolekut.
"Selge on see, et ainult üks meede pole võluvits, vaid need peavad üksteist täiendama. Seejuures ei tohi kodutarbijate kõrval ära unustada ka ettevõtteid - energiahindade tõus mõjutab ka kõiki kaupu ja teenuseid, mida tarbijatele pakutakse," lausus Aas.
"Seni otsustatud nii-öelda laia pintsliga tõmmatud meetmed on elektri võrgutasude vähendamine kõigile tarbijatele, samuti otsus jätta ära uude aastasse plaanitud energiakandjate aktsiisitõus. Kindlasti toetan seda, et aitaksime neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Hea meel on, et valitsus andis nõusoleku toetada ka vähemkindlustatud peresid kütte-, gaasi- ja elektriarvete tasumisel ning praegu on pooleli arutlused, et selle toetuse sissetulekupiiri tõsta ca 1052 euroni, mis laiendaks toetuse saajate ringi," rääkis minister abimeetmetest.
Aas börsisüsteemist lahkumist ei toeta
EKRE esimees Martin Helme küsis teisipäeval riigikogus Taavi Aasalt, millal kavatseb valitsus langetada otsuse lahkuda börsisüsteemist või see süsteem sellisel kujul peatada või lahkuda CO2 heitmekvootide süsteemist või see süsteem sellisel kujul peatada.
Poola parlament võttis eelmisel neljapäeval vastu resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Liitu (EL) üles peatama ja reformima heitmekvootide kauplemissüsteemi (ETS).
Taavi Aas vastas, et börsisüsteemist lahkumist ta mõistlikuks ei pea, ent kvoodikaubanduse reformimine võiks kõne alla tulla küll.
"Me vajame energias kindlust kahes aspektis, üks on hind ja teine on varustuskindlus. Ma arvan, et börsisüsteemist täielikult lahkumine ei ole mõistlik varustuskindluse mõttes, küll aga on vaja kindlasti alternatiivi hinnakindluse mõttes tarbijatele. CO2 süsteemist lahkumine ei ole Euroopa Liitu jäädes võimalik, küll aga on vajalik selle süsteemi reform. Sellest ma olen ka märku andnud ja mul on hea meel, et on liitunud ka teisi riike, kes täpselt samamoodi arvavad, et see süsteem vajab reformimist," vastas Aas.
Aasa sõnul jätkab valitsus ka sel nädalal energiahinna arutelu.
Ratas: kokkulepet valitsuses toetusmeetmeteks ei ole
ERR küsis ka Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt, kas Eestis võiks Norra stiilis hüvitamist kaaluda.
"Ma arvan, et Eesti põhimõtteliselt peab leidma kiiresti lahendused, et inimestele seda energiašokki kompenseerida ja ega meil väga palju neid võimalusi ei ole. Küsimus on kokkuleppes, mis aitaks Eesti inimesi, seda kokkulepet hetkel veel pole," vastas Ratas.
"Edasiliikumist on vaja ja edasi liikumine peab olema selline, et see puudutab tõesti inimeste toimetulekut, aga see peab puudutama ka ettevõtjate toimetulekut, et säiliksid töökohad ja säiliks ettevõtjate perspektiiv," lisas Ratas. | Aas: Norra stiilis elektriarvete hüvitamist ei ole valitsuses arutatud | https://www.err.ee/1608434999/aas-norra-stiilis-elektriarvete-huvitamist-ei-ole-valitsuses-arutatud | Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (KE) ütles, et valitsus ei ole arutanud võimalust, et Norra eeskujul riik inimeste elektriarvest pool kinni maksaks. |
"Kas Sa Elad Enam?" on esimene singel Kiroti järgmiselt kauamängivalt, mis peaks ilmavalgust nägema uue aasta alguses.
"Lugu räägib vanemaks saamisest ja sellega toime tulemisest – kahetsemisest ja kriisiolekust," ütles Kirot. "Mõistagi ei ole aeg igavene ning iga inimene areneb aastatega ja ideaalis enda parima minapildi suunas. Arengu juures on samas keeruline jääda täieliku meelerahu juurde, sest muutused võivad olla küllaltki tormilised ja paratamatult tekib hetki, mil tuleviku nimel tuleb eneseohverduslikul kombel enda õnnega maksta."
Lugu valmis juba möödunud suvel, kuid jäi oma õiget aega ootama. Värskele singlile andis hääle ka Säm, kellega koostööd Kirot enda sõnul alati naudib. "Tundsin, et see vajas ka teise inimese karakterit. Loo mõte tuleb küll seestpoolt, ent selle tähendus on siiski miski, millega igaüks meist ühel hetkel tegelema peab," rääkis Kirot.
Uus pala video valmis koostöös laulja lähedaste sõpradega Out of Sight Visuals meeskonnast. Sama tiim on ka Kiroti eelmiste videosinglite "Aken All" ja "Ohei" ning kogu ülejäänud debüütalbumi "Südameta, kaptenisillalt" visuaallahenduste taga. "Meie lähenemine on alati olnud suures osas improvisatsioon – paneme esialgse plaani paika, mõtestame läbi ja ülejäänu lahendame võttepäeval. See on meie koostööde puhul kõige orgaanilisemaks lahenduseks kujunenud ja igav ei hakka kindlasti mitte kunagi," sõnas Kirot. | Kirot avaldas singli peagi ilmuvalt albumilt | https://menu.err.ee/1608435167/kirot-avaldas-singli-peagi-ilmuvalt-albumilt | Kirot avaldas teisipäeval koostöös plaadifirmaga Legendaarne Records loo "Kas Sa Elad Enam?". |
Viivi Luik on öelnud Villem Ridala luuletuse "Talvine õhtu" kohta: "Peale selle luuletuse kuulamist nägin ma esimest korda elus oma ümbrust. Tajusin ilu. Nägin omaenda silmaga seda õhtust talvemaastikku, mida Ridala sõnastas ja mis tegelikult ja reaalselt oligi minu ümber. Võisin minna välja ja näha sedasama luuletust lihana, mis oli ühtlasi ka sõna. See rabas mind. Maailma hoidis koos sõna. Maailma ilu oli tumm, kuni seda polnud sõnastatud. Alles sõna kaudu sain ma sellest osa ja nägin seda. [---] Tahtsin kõigest hingest suuta ükskord sõna abil ehitada omaenda maailma."
Viivi Luige juubelile pühendatud luuleõhtul esitavad Luige luulet Siim Lill ja Eve Pormeister. Endale oluliste luuletajate värsse esitab Viivi Luik.
"Me teeme sügava ja südamliku kummarduse ühele köitvamaile poetessile, proosakirjanikule ja esseistile, Eesti elavale klassikule Viivi Luigele," sõnas kirjandusuurija Eve Pormeister. | Tammsaare muuseumis toimub Viivi Luigele pühendatud luuleõhtu | https://kultuur.err.ee/1608435119/tammsaare-muuseumis-toimub-viivi-luigele-puhendatud-luuleohtu | Kolmapäeval, 15. detsembril kell 18.00 toimub Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis luuleõhtu "Sinule laulan ja sina saad aru". |
Iisrael korraldas juunis Damaskuse ja Homsi piirkondade vastu kolm õhurünnakut. USA luureallikate teatel kuulusid sihtmärgid Süüria režiimile. Need hõlmasid endist keemiarelvade rajatist Nasiriyah' linnas Damaskusest põhja pool ja kahte Homsi lähedal asuvat rajatist. Homsi rajatiste hulgas oli Süüria uurimiskeskuse (SSRC) laboratoorium.
Pärast kodusõja puhkemist on Iisrael Süüria vastu korraldanud sadu õhurünnakuid. Iisraeli peamised sihtmärgid on Iraani toetatud sõjaliste rühmituste rajatised.
Iisrael väldib tavaliselt Assadi režiimi rajatiste ründamist. Juunis sai Iisraeli õhurünnakutes surma aga seitse Süüria sõdurit, nende seas ka kolonel Ayham Ismail. Ta oli väidetavalt sõjaväeinsener, Ismaili surma tunnistas ka Damaskus, vahendas The Times.
SSRC vastutas Süüria keemiarelvaprogrammi eest. Damaskus lubas programmi lõpetada pärast 2013. aasta sariinirünnakut. Süüria lubas siis ka loobuda oma keemiarelvadest. 2017. aastal korraldas Assadi režiim aga sariinirünnaku Khan Sheikhouni linnale. Väidetavalt kasutas režiim keemiarelva ka 2018. aastal.
Homsi lähedal asuvaid keemiarelvade rajatisi ründas Iisrael ka eelmise aasta märtsis. Väidetavalt arendas Assadi režiim seal välja närvimürgi jaoks kasutatavaid komponente, teatas The Washington Post.
Süüria kodusõda arenes sellest, kui Assad saatis relvajõud 2011. aasta märtsis alanud meeleavaldusi maha suruma. Hukkunud on sadu tuhandeid inimesi. | Allikad: Iisrael ründas Assadi režiimi keemiarelvade rajatisi | https://www.err.ee/1608435143/allikad-iisrael-rundas-assadi-reziimi-keemiarelvade-rajatisi | USA luureallikate teatel korraldas Iisrael Süüria vastu juunis mitu õhurünnakut, mille eesmärk oli hävitada Assadi režiimi keemiarelvaprogrammi rajatised. |
Haiglaravil viibivate patsientide arv langes ööpäevaga 16 võrra. Intensiivravil on 18 patsienti, neist juhitaval hingamisel 15.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 26 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kes olid vaktsineerimata: 52-aastane mees, 63-aastane mees ja 83-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1868 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6514 testitulemust, millest 618 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 369 vaktsineerimata ja 249 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 499,3.
Ööpäeva jooksul manustati 4998 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 463.
Hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 224 556 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 60,4 protsenti. Täisealistest on täielikult vaktsineeritud 70,3 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 258 patsienti, suri kolm inimest | https://www.err.ee/1608434921/koroonaviirusega-on-haiglaravil-258-patsienti-suri-kolm-inimest | Teisipäevahommikuse seisuga on haiglas 258 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 171 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 144 ehk 84 protsenti on vaktsineerimata ja 27 ehk 16 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. |
"Fantastiliste elukate" filmiseeriasse kuulub viis filmi, millest kaks on linastunud. Filmi tegevus leiab aset aastakümneid enne Harry Potteri, Ron Weasley ja Hermione Grangeri seiklusi. "Fantastiliste elukate" kolmas osa on esimene, milles mängib Grindelwaldi Johnny Deppi asemel Mads Mikkelsen.
Sigatüüka võlukunstikooli noort professorit mängib uues filmis Jude Law, Newt Scamanderina teeb rolli Eddie Redmayne. Filmis mängivad veel Katherine Waterston, Alison Sudol, Ezra Miller, Dan Fogler, Jessica Williams.
Filmi režissöör on David Yates. Stsenaariumi kirjutasid J. K. Rowling ja Steve Kloves, kes töötas ka mitmete Harry Potteri filmidega.
"Fantastilised elukad: Dumbledore'i saladused" jõuab kinodesse 15. aprillil. | "Fantastiliste elukate" kolmandast filmist ilmus treiler | https://menu.err.ee/1608435110/fantastiliste-elukate-kolmandast-filmist-ilmus-treiler | Filmist "Fantastilised elukad: Dumbledore'i saladused" avaldati treiler, milles näeb Grindelwaldi rollis esimest korda Mads Mikkelseni. |
Nii Arizona mehed kui naised püsivad kaotuseta, viimati alistas Arizona Wildcatsi naiskond 77:60 New Mexico, teenides nõnda üheksanda võidu järjest. Asi koduülikooli eest väljakule ei pääsenud.
Asi on Arizona eest väljakul käinud neljas mängus, kus on keskmiselt visanud 2,8 punkti, jaganud ühe korvisöödu ning teinud 0,75 vaheltlõiget.
Suurepärane hooaja algus kajastub ka ülikoolide pingereas. Kui avamängu eel paigutas AP Wildcatsi naiskonna ülikoolide arvestuses 22. kohale, kergitas pühapäevane võit Asi tiimi juba neljandaks, naiskonna ajaloo kõrgeimale positsioonile.
Wildcatsi meeskond on AP tabelis tõusnud kaheksandaks ja nii on Arizona Baylori kõrval ainsaks ülikooliks, mille mõlemad korvpallitiimid kuuluvad meedia hinnangul riigi esikümnesse. | Anna Gret Asi ülikoolitiim tõusis AP pingereas ajaloo kõrgeimale kohale | https://sport.err.ee/1608435050/anna-gret-asi-ulikoolitiim-tousis-ap-pingereas-ajaloo-korgeimale-kohale | Arizona ülikooli korvpallitiimid, mis on koduks nii Kerr Kriisale kui Anna Gret Asile, on hooaega alustanud suurepäraselt. |
Hiljuti tuli teade, et valminud on seaduseelnõu, millega tahetakse muuta veekogude äärde ehitamise reegleid.
Kehtiva seadusandluse kohaselt võib ranna või kalda ehituskeeluvööndisse, mis on sõltuvalt veekogust ja asukohast 50 kuni 200 meetrit, ehitamist planeerida vaid juhul, kui saadakse nõusolek üldplaneeringu või detailplaneeringu koostamise käigus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Seda esiteks kohalikult omavalitsuselt ning seejärel keskkonnaministrilt ja maavanemalt.
Pakutud eelnõu kohaselt ühtlustataks tänane ehituskeeluvööndi mõiste veekaitsevööndiga ja senisest 50 kuni 200 meetrisest kaitsealast jääks alles 10 kuni 20 meetrit. Ettepanek on ka kalda ja ranna-alale ehitamise korraldamine jätta kohaliku omavalitsuse ainuotsustada, ehk siis keskkonnaministeeriumi nõusolekut ei oleks ettepaneku jõustumisel enam vaja. Eesmärk, nagu seisab eelnõus, on veekogude ääres ümber kujundada loodusväärtuste kaitse ja leevendada seniseid omandipiiranguid.
Suur osa rannast ja kaldast kuulub Euroopa Liidu Natura 2000 kaitsealade võrgustikku ja siiani on riik seadnud eesmärgi säilitada looduslike ranna-alade hulk.
Nagu oli oodata, tekkis nimetatud eelnõule ka kohe vastuseis. Hirm, et omandipiirangute lõdvenemisega algab kalda- ja rannaaladel ehitusbuum ja selle tagajärjel kaovad ära loomade-lindude ja putukate elupaigad, suletakse liikumisteed ning ka inimeste ligipääs vee äärde, ei ole sugugi põhjendamata.
2007. aastal koostas riigikontroll riigikogule aruande ehitustegevusest ranna ja kalda-alal. Dokumendis on välja toodud, et ranna ja kalda loodusväärtused ning ka muud avalikud huvid ei ole erahuvide ega ebaseadusliku ehitamise eest piisavalt kaitstud. Ehitiste planeerimisse pole avalikkus piisavalt kaasatud ning ranna- ja kaldaalale ehitamist lubatakse liiga kergekäeliselt. Seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi vähendamise kriteeriumeid on rakendatud vastuoluliselt ja läbipaistmatult. Maavalitsuste järelevalve detailplaneeringute üle ei ole aga tõhus ning paljudes omavalitsustes on puudu pädevatest ametnikest.
Maakeeli öelduna: omavalitsused ei saa või ei tahagi saada ranna- ja kalda-alade haldamisega hakkama. Korruptsioon planeeringute menetlemisel on lokanud vabariigi taasiseseisvumisest saati ja tõenäoliselt ei ole sellest puutumata ka ranna- ja kalda-alad. Riik aga pole olnud oma ülesannete kõrgusel.
Kas sellise teadmise taustal on mõistlik panna kogu vastutus kohalikele omavalitsustele ja lubada kaitsetsooni vähendamist? Nii ja naa. On neid omavalitsusi, kus võiks seda teha, aga rohkem siiski neid, kus see ei tundu veel mõistlik.
Enamuses omavalitsustest puuduvad täna pädevad planeeringuspetsialistid. Arhitekt on tööl vaid suuremates linnades, valdades tegeleb ehitusvaldkonnaga enamasti alamastme ametnik, kel napib aega ja ressurssi põhjalikult teemaga tegeleda. Ametnikule on ka lihtne ülalt korraldusi jagada või alt meelehead pakkuda. Jah, kohalikud tunnevad kohalikke olusid riigiametnikest paremini, kuid see ei tähenda suures pildis alati õigeid valikuid.
Siinkohal meenuvad näiteks uued sadamaehitised, mille ümber on mitu hektarit maad asja ees, teist taga tarastatud. Näiteks Eisma või Alliklepa sadam.
Teisalt: linnas, kus on tööl pädev meeskond, linnaarhitekt ja keskkonnaspetsialistid, kus on määratud kaitsealad, kinnitatud üldplaneeringud, kus võib loota, et planeerimisprotsess on piisavalt avalik, võiks bürokraatia vähendamine tulla kõne alla küll. Ja ka kaitseala vähendamine linnas tundub mõistlik.
Arhitektina näeksin ma hea meelega, et mere või jõelinna potentsiaali kasutataks senisest paremini ja vähemalt kaldapealne kesklinnaosa seotaks tugevalt linliku hoonestusega. Tühi promenaad ei ole kutsuv, ikka on hea, kui kõrval käib elu, töötavad kohvikud, ärid, kultuuriasutused, teeninduspinnad jne. Mitu merevaatega kohvikut on täna Tallinnas? Või mitu jõevaatega restorani Tartus? Vist mitte palju rohkem kui nõukogude perioodil?
Kahjuks ei ole meil head uut näidet ranna-alale ehitamisest võtta. Kõige paremini on õnnestunud need piirkonnad, kus on renoveeritud vana hoonestust ja täiendatud seda uuega, näiteks Noblessneri kvartal Tallinnas. Üsna sümpaatne on ka Kopli piirkonna uuselamuala, kus tihedalt elamutega ääristatud tänavad viivad otse mereni. Samas näiteks Porto Franco Admiraliteedi basseini äärne hiigelarendus, mida läbib vaid paar tänavat, on selgelt üle piiri arendajasõbralik.
Arusaamatu on aga Euroopa Liidu IT agentuuri hoone Tallinna ranna-alal. Kavandada üliturvatud riigiasutus sellise koha peale ja piirata see võrkaiaga – miks ometi? On ju maad mujalgi. Ka Tartu jõeäärne uushoonestus ei kutsu esile just ovatsioone – modernistlik avatud planeering, kus suurte majade ümber on ulatuslikud parkimisalad, ei loo õdusat linnaruumi. Rohkem tihedust, sidusust, vähem kõrgust ja laiust, rohkem teenindavat pinda esimesel tasandil, seda tahaks kaldaalal näha. Maailmas on väga palju veeäärseid linnu, mille kogemusest tasub õppida. | Margit Mutso: Eestist ei leia head uut näidet rannaalale ehitamise kohta | https://kultuur.err.ee/1608435047/margit-mutso-eestist-ei-leia-head-uut-naidet-rannaalale-ehitamise-kohta | Arhitektina näeksin ma hea meelega, et mere või jõelinna potentsiaali kasutataks senisest paremini ja vähemalt kaldapealne kesklinnaosa seotaks tugevalt linliku hoonestusega, tõdes Margit Mutso arhitektuurikommentaaris. |
Novaator avaldab ülevaate Moldau teadustööst ja tema Tartu Ülikooli kolleegide järelhüüde.
Heino Moldau sündis Ida-Virumaal Püssis, õppis Kiviõli Keskkoolis ning lõpetas seejärel Tartu Ülikooli 1959. a. geofüüsikuna. 1959-1992 töötas ta Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis, kus pidas ametikohti meteoroloogist juhtivteadurini. Aastail 1992-2013 töötas Moldau Tartu Ülikoolis, kus vastutas oma uurimisrühma eest ametites dotsendist erakorralise professorini.
Moldau kaitses füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Taimelehtede hajutamisomadused" 1966. a. Tartu Ülikoolis ning doktoritöö taimefüsioloogias "Taime transpiratsiooni ja fotosünteesi matemaatiline modelleerimine mulla niiskusstressi tingimustes" Taimefüsioloogia Instituudis Moskvas 1985. aastal. Ta oli Eesti Taimefüsioloogide Seltsi esimees (1989–1993).
Moldau teadustee algas päikesekiirguse ülekande uurimisega Maa atmosfääris; edasi tulid uuringud, mis olid seotud taimelehtede optiliste omaduste ning kiirguse neeldumisega lehestikus. Järgmine teemadering käsitles taimede transpiratsiooni, fotosünteesi ja hingamise mõõtmist ning matemaatilist modelleerimist. Saadud tulemused panid aluse tänasele kõrgetasemelisele taimefüsioloogia koolkonnale Eestis.
Moldau teadusuuringud ilmusid teadusartiklitena rahvusvahelistes ajakirjades ning monograafiatena. Kokku on ta avaldanud üle 70 publikatsiooni, mida tsiteeritakse jätkuvalt palju. Moldau uuringutel oli ka rida praktilisi väljundeid: fotosünteetiliselt aktiivse kiirgusvoo mõõtmine, taimekoosluste kaugseire ning taimkatte kiirgusrežiimi modelleerimine.
Ühe tema monograafia tõlkis USA kosmoseagentuur NASA inglise keelde, et selle alusel välja töötada metoodika Nõukogude Liidu viljasaakide ennustamiseks satelliitpiltide abil. Viimastel aastatel uuris Moldau taimelehtedes stressi tõttu vallanduvaid kaitsereaktsioone.
Alates 2006. aastast panustas Moldau TÜ tehnoloogiainstituudi taimsete signaalide uurimisrühma käivitamisse, eriti töörühma ainulaadse gaasivahetusaparatuuri loomisse. Koos kraadiõppuritega uuris Moldau müürlooga õhulõhede sulgumise regulatsiooni ning jõudis olulise läbimurdeni sulgrakkude aeglast tüüpi anioonkanali identifitseerimises. Saadud tulemused avaldati ajakirjas Nature ja uurimustsükli "Taimede stressitaluvus" eest omistati Moldaule koos kolleegidega 2010. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal.
Lisaks teadustööle oli Moldau hinnatud juhendaja ja õpetaja, suutes käsitleda taimedes toimuvaid keerulisi füüsikalisi protsesse lihtsalt, selgelt ja vürtsitatult seikadega praktilisest taimekasvatusest. Juhendajana oli Heino kannatlik, abivalmis ning rahulik, kuid samas nõudlik ja täpne. Mitmetest tema juhendatavatest on saanud iseseisvad rühmajuhid.
Moldaud iseloomustas väärikas tagasihoidlikkus, delikaatsus ning isikupärane huumorimeel. Ka pensionipõlve pidades säilis Moldau huvi teaduse vastu, ta oli kursis ilmuvate artiklitega ning sekkus aeg-ajalt oma vahedate mõtetega taimsete signaalide uurimisrühma kirjavahetusse. Viimased, toetust ja innustust sisaldavad kirjad kolleegidele kirjutas ta lesk Malle abil vaid paar päeva enne lahkumist.
Head teed, Heino, sa olid suurepärane kolleeg ja inimene! Sügav kaastunne lesele ja pojale perega. | Suri Eesti taimefüsioloogia suurkuju Heino Moldau | https://novaator.err.ee/1608435038/suri-eesti-taimefusioloogia-suurkuju-heino-moldau | Pühapäeval suri Eesti taimefüsioloogia grand old man Heino Moldau. |
Kohus tunnistas 80-aastase Mati Põiklägu süüdi tapmises ja tulirelva ebaseaduslikus omamises ning mõistis talle kokku 14-aastase vanglakaristuse.
Tema karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 5. jaanuaril.
Põhja ringkonnaprokurör Eneli Laurits leidis kohtuvaidluses, et Põiklägu süü tapmises ja tulirelva ebaseaduslikus omamises on tõendatud ning teda tuleb karistada kokku 14-aastase vangistusega. Kaitsja Meelis Masso leidis, et Põiklägu süüdistus tuleb hinnata tapmisest ümber surma põhjustamiseks ettevaatamatusest või provotseeritud tapmiseks ning mõista talle seetõttu prokuröri nõutust oluliselt leebem karistus.
1. oktoobril alanud protsessil kuulutas kohus istungid prokuröri taotlusel kinniseks alaealiste kannatanute ehk ohvri laste eraelu kaitseks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi läks Põiklägu Tallinnas Lasnamäel Ümera tänaval asuvas kortermajas tänavu 5. jaanuari õhtul korrale kutsuma ülemise korruse naabrit, 36-aastast Polinat. Põiklägu võttis kaasa tulirelva Taurus, mille omamiseks tal seaduslikku luba ei olnud. Polina avas ukse, misjärel tekkis mehe käes olnud relva pärast rüselus ja mille käigus mees tulistas naist kaks korda. Polina suri saadud vigastustesse samal õhtul haiglas.
Kriminaalmenetlust juhtiva ringkonnaprokuröri Eneli Lauritsa sõnul viibisid ühetoalises korteris tulistamise hetkel 4- ja 6-aastane laps. "Matile esitas prokuratuur süüdistuse tapmises ja süüd suurendab asjaolu, et ta tulistas kannatanut ohvri 4- ja 6-aastase lapse juuresolekul. Matit süüdistatakse ka ebaseadusliku tulirelva omamises, mille mees soetas koos laskemoonaga Tallinnas turult kaks kümnendit tagasi," ütles Laurits.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talitus ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Karistusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette 6 kuni 15-aastase vangistuse. | Kohus mõistis laste juuresolekul nende ema tapnud mehe 14 aastaks vangi | https://www.err.ee/1608435041/kohus-moistis-laste-juuresolekul-nende-ema-tapnud-mehe-14-aastaks-vangi | Harju maakohus mõistis teisipäeval pikaks ajaks vangi mehe, kes tappis Lasnamäel laste silme all oma naabrinaise. |
Metal -bänd Nightwish on müünud rohkem kui üheksa miljonit albumit ning võitnud üle 60 kuld- ja plaatinaauhinna, sealhulgas viis esikohaalbumit ning jõudnud edetabelite kõrgemale positsioonile koguni 13 singliga.
Kuigi Nightwish on Soomes olnud menukas alates albumist "Angels Fall First", saavutasid nad rahvusvahelise edu albumitega "Oceanborn" (1998), "Wishmaster" (2000) ja "Century Child" (2002). 2004. aastal ilmunud albumit "Once" müüdi rohkem kui miljon eksemplari ning sellest sai nende läbimurdealbum USA-sse. Albumi hittsingel "Wish I Had an Angel" jõudis MTV eetrisse ning oli tunnuslooks kolmele filmile, muuhulgas filmile "Alone in the Dark".
2007. aastal ilmus bändi kuues album "Dark Passion Play", mida müüdi rohkem kui kaks miljonit eksemplari. Albumi esiksinglist "Amaranth" sai Nightwishi üks edukamaid singleid Euroopas.
Möödunud aasta aprillis ilmunud "Human. :II: Nature." on bändi kõige hiljutisem album, millel teeb kaasa pikaaegne bassimängija Marko Hietala. 26. oktoobril 2018 võeti Nightwish Soome Music Hall of Fame'i liikmeks. | Soomemetal-bänd Nightwish esineb suvel Pirita kloostris | https://menu.err.ee/1608435035/soome-metal-band-nightwish-esineb-suvel-pirita-kloostris | 15. juulil annab Pirita kloostris kontserdi üks edukamaid Soome bände Nightwish. |
Türgi ja Ukraina ühisprojektist teatas kõigepealt Venemaa ajaleht Izvestija. Leht viitas Ukraina presidendi nõuniku Aleksei Arestovitši 11. detsembri sõnavõtule.
"Droonid varustatakse Ukraina mootorite ja Türgi elektroonikaga," ütles Arestovitš Ukraina raadiole Svoboda.
Arestovitši sõnul on lahingudroonid tõhusad õhusihtmärkide vastu.
"Esimese partii mehitamata lahingulennukeid (UCAV) peaks tehas tootma järgmise aasta lõpuks," lisas Arestovitš.
6. detsembril teatas Ukraina president Vladimir Zelenski, et alustati moodsate sõjaliste droonide tehase ehitamist, vahendas Daily Sabah.
Anka arendas välja Türgi riiklik lennunduse ja kosmosetööstuse firma TAI. Türgi sõjavägi võttis Anka kasutusele 2016. aastal. Selle prototüüpi testiti esimest korda 2013. aastal.
Türgi droone kasutasid Mägi-Karabahhi konfliktis edukalt ka Aserbaidžaani relvajõud.
Kõige pikem kogemus lahingudroonide valmistamisel on USA-l. Praegu pole nad enam ainukesed. Sarnaseid droone ehitavad Venemaa, Hiina, Iisrael ja nüüd ka Türgi. | Ukraina ja Türgi hakkavad koos tootma moodsaid lahingudroone | https://www.err.ee/1608435023/ukraina-ja-turgi-hakkavad-koos-tootma-moodsaid-lahingudroone | Ukraina ja Türgi hakkavad koos tootma uue põlvkonna Anka lahingudroone. Droone hakatakse tootma Ukrainas. |
Töö keskendus täpsemalt loomaaia loomade suhtlusele talitajatega, mida pole seni palju uuritud. "Näitasin, kuidas Tallinna loomaaia ahvide ja nende hooldajate vaheline suhtlus mõjutab ahvide heaolu. Näiteks mõistavad hooldajad, kui ahvid neilt joonistamisvahendeid küsivad. Kui aga ahvid ei näita üles koostöövalmidust, siis liiguvad hooldajad edasi teiste loomade juurde," kommenteeris doktoritöö autor Mirko Cerrone.
Igapäevaelus oleme ümbritsetud teistest liikidest, me mõjutame üksteist vastastikku, seejuures tihti nii, et me ei ole sellest ise teadlikud. "Kooseksisteerimine eeldab aga, et me võiks proovida üksteisest mingil kujul aru saada," rääkis Cerrone. Ta lisas, et liikidevaheline suhtlus ei pea sisaldama inimest ja on nähtav ka looduses, näiteks erinevate sümbiootiliste koosluste puhul.
Kääbusjõehobu Pupa Autor/allikas: Inari Leiman/Tallinna loomaaed
Teise liigi maailmakogemuse tunnetamine ei ole lihtne, aga mingi määrani on see siiski saavutatav. "Igasugune katse mõista teisi vaatepunkte jääb lõpuks siiski inimese loodud ettekujutuseks. Ennekõike tuleb olla tähelepanelik, et me ei kannaks endale tuttavaid kogemusvorme teistele liikidele üle," rääkis Cerrone.
Värske doktor rõhutas, et kuigi me jagame teiste liikidega ühist füüsilist ruumi, liigume me samal ajal vägagi erinevates semiootilistes ruumides. Viimane hõlmab tähendusi, mille kaudu üks või teine liik maailma kogeb : "Semiootilise ruumi määrab paljuski liigi bioloogiline ülesehitus, muu hulgas see, milliste meeltega konkreetne liik maailma kogeb. Näiteks inimese maailmataju põhineb suures osas nägemisel ja kuulmisel, nii mõnegi teise liigi puhul on nende meelte roll üpris marginaalne."
Laste saadetud kõrvitsatega maiustasid loomaaia elevandid. Autor/allikas: Egert Kamenik
Doktoritöö lähtus baltisaksa bioloogi ja semiootiku Jakob Johann von Uexkülli omailma ideest, mille järgi on igal liigil vastavalt selle organismitüübile erinev maailmakogemus. Omailmade mõistmiseks tuleb ennekõike keskenduda sellele, kuidas liigid kasutavad meele- ja liikumisorganeid. "See aitab mõista, kuidas liik maailma kogeb ja mismoodi ta keskkonnaga suhestub. Nende kahe alusel on võimalik teiste liikide omailmu teatud piirini mõista," märkis Cerrone.
Omailmu on Cerrone sõnul seni mõistetud liigispetsiifilisena, mis võib jätta mulje, et liigid viibivad üksteisest eraldatud mullides: "Sellele tõlgendusele vastukaaluks rõhutan oma töös, et osaliselt võivad omailmad ka kattuda. Hea näide siin on pimedate juhtkoerad, kes peavad mingil kujul hoomama seda, kuidas peremees maailma tajub."
Uurimistöö kuulub zoosemiootika valdkonda, mis uurib, kuidas moodustub tähendus erinevate liikide puhul. Lähenemine põhineb eeldusel, et tähendused ja märgid ei kuulu mitte ainult inimese, vaid ka loomade juurde. "Loomad pole seega passiivsed objektid, vaid aktiivsed tegutsejad, kes kujundavad oma ümbrust, luues ja kasutades erinevaid märke," sõnas Cerrone.
Mirko Cerrone kaitses oma doktoritööd " Interspecies relationships: a zoosemiotic analysis of human-ape communication" ("Liikide vahelised suhted: inimeste ja inimahvide vahelise kommunikatsiooni zoosemiootiline analüüs") Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis 13. detsembril. Töö juhendajad olid Tartu Ülikooli professor Timo Maran ja teadur Nelly Mäekivi. Openentideks olid Curtini Ülikooli vanemteadur Matthew Chrulew ja Hradec Králové Ülikooli kaasprofessor Filip Jaroš. | Doktoritöö: liikidevaheline suhtlus muudab loomade maailmataju | https://novaator.err.ee/1608435020/doktoritoo-liikidevaheline-suhtlus-muudab-loomade-maailmataju | Inimesed jagavad oma elukeskkonda mitmete teiste liikidega, kellest arusaamine võib olla üksjagu keeruline. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris liikidevahelist suhtlust, selgitades täpsemalt, kuidas sedalaadi suhtlus kujundab loomade maailmakogemust ehk omailma. |
"Küsimus on, kas omikron saab valdavaks tüveks või saab levima omikroni ja delta kombinatsioon – seda alles näeme, aga tõenäoline on, et omikroni tüvi mingi suure osa endale võtab küll," ütles Lutsar.
Lõuna-Aafrikast pärinevate andmete kohaselt saab Lutsari sõnul öelda, et haiglaravil olevad inimesed vajavad tunduvalt väiksema tõenäosusega juhitavat hingamist, hapnikravi ja kopsude ventileerimist.
Seetõttu pidas Lutsar teatud mõttes ka positiivseks, kui omikroni tüvi peaks delta tüve leviku Eestis välja vahetama, kuid samas tõdes, et hetkel on veel liiga vähe andmeid, et seda täie veendumusega kinnitada.
Lutsar tõi välja, et ka Eestis on näha, et praegu on haiglaravil raskekujulise Covid-19 haigusega vaid üksikud vaktsineeritud inimesed ja enamik neist on ikkagi vaktsineerimata.
Lutsar lisas, et praegune olukord Eestis on tegelikult väga hea ja ei maksa loota, et nakatumine koroonasse kaoks. Tema sõnul on rahuldav olukord, kus päevas avastatakse 400-600 nakatunud inimest ja haiglaravi vajab alla 200 raskekujulist Covid-19 haigust põdeva inimese. | Lutsar: omikroni levikul oleks ka positiivseid külgi | https://www.err.ee/1608435002/lutsar-omikroni-levikul-oleks-ka-positiivseid-kulgi | Teadusnõukoja juht Irja Lutsar sõnas, et ehkki uus omikroni tüvi levib kiiremini ja sellega nakatuvad ka vaktsineeritud või varem koroona läbi põdenud inimesed, siis haigust põetakse kergemalt ja haiglaravi vajadus on väiksem. |
"Kinnitan, et lahkun oma ametikohalt. Tõenäoliselt juhtub see jaanuaris, aga täpset kuupäeva ei saa veel praegu öelda," rääkis Petrov ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.
Petrovi sõnul on juba ka teada tema järeltulija, kelleks saab Vladimir Lipajev. Uue suursaadiku määramise käskkiri ootab veel Vene presidendi Vladimir Putini allkirja.
"Eesti on Lipajevi määramisele oma nõusoleku andnud. Jäänud on veel presidendi käskkiri, misjärel Lipajev saab siia sõita," ütles Petrov.
Petrov (sünd. 1953) määrati suursaadikuks Eestisse 2015. aastal.
Lipajev (sünd. 1959) on töötanud Vene (endise Nõukogude Liidu) välisministeeriumis alates 1981. aastast, kui ta lõpetas Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO). Ta on töötanud mitmetel ametikohtadel nii välismaal kui Moskvas, muuhulgas Venemaa saatkonna nõunikuna Norras ja Vene peakonsulina Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Praegune töötab ta Venemaa välisministeeriumi personaliosakonna direktori asetäitjana. Lipajev oskab inglise, saksa ja prantsuse keelt.
Venemaa suursaadikud Eestis
1992–1997 Aleksandr Trofimov
1997–2000 Aleksei Gluhhov
2001–2006 Konstantin Provalov
2006–2010 Nikolai Uspenski
2010–2015 Juri Merzljakov
2015. aastast Aleksandr Petrov | Venemaa uueks suursaadikuks Eestis saab Vladimir Lipajev | https://www.err.ee/1608434972/venemaa-uueks-suursaadikuks-eestis-saab-vladimir-lipajev | Venemaa senise suursaadiku Aleksandr Petrovi vahetab jaanuaris välja Vladimir Lipajev. |
Suvel toimuval kultuurifestivalil Võnge astuvad seekord üles Honne (Suurbritannia), Alice Phoebe Lou (Lõuna-Aafrika Vabariik), Jüri Pootsmann, Godford (Prantsusmaa), Miljardid, Meisterjaan, jonas.f.k ja Fylgja. Lähemate kuude jooksul lisanduvad neile veel mitukümmend esinejat nii Eestist kui ka kaugemalt.
Igal suvel uues looduskaunis paigas toimuvat Eesti ainsat rändavat kultuurifestivali tuntakse selle mõnusa atmosfääri poolest. Ajapikku on Võnge kogunud üha suuremat populaarsust. Möödunud aastal sai Mulgi elamuskeskuses toimunud festivali melust osa ligikaudu 2200 inimest. Tuleval suvel oodatakse Võnkele aga juba enam kui 3000 külastajat.
Võnge 2022 toimub reedel ja laupäeval, 8. ja 9. juulil Ranna puhkebaasis Peipsiääre vallas. Festivali külastajaid ootab ees kaks suvepäeva täis maitseid, kunsti, kino, kirjandust, festivalimelu ja muusikat. Kahel suurel ja mitmel looduse rüppe istutataval pisemal laval astuvad üles mitukümmend erinäolist artisti Eestist ja mujalt maailmast. | Rändfestivalil Võnge esinevad Honne, Alice Phoebe Lou, Jüri Pootsmann jt | https://menu.err.ee/1608434957/randfestivalil-vonge-esinevad-honne-alice-phoebe-lou-juri-pootsmann-jt | Rändfestival Võnge tegi teisipäeval teatavaks kaheksa esimest artisti, kes tuleva aasta 8. ja 9. juulil Peipsi järve kallastel üles astuvad. |
Viimase nädala jooksul on 42 Inglismaa kõrgliiga mängijat ning taustajõudu andnud positiivse koroonaproovi. Enne ManU laupäevast 1:0 võitu Norwichi üle andsid kõik klubi liikmed negatiivse proovi, ent pühapäeva hommikul olid mõned mängijad juba viirusega nakatunud.
Manchesteri klubi sulges seejärel Carringtoni treeningkompleksi ning teatas esmaspäeva hilisõhtul, et on liiglt palunud teisipäevaks planeeritud matši edasilükkamist, millega oli Premier League ka nõus.
Koroonajuhtumeid on tuvastatud nii Brightoni, Tottenhami, Leicesteri, Aston Villa kui Norwichi ridades ja pühapäeval Brightoni ja Tottenhami vahel toimuma pidanud mäng lükati samuti edasi. | ManU liigamäng lükati koroonapuhangu tõttu edasi | https://sport.err.ee/1608434954/manu-liigamang-lukati-koroonapuhangu-tottu-edasi | Inglismaa kõrgliigaklubi Manchester Unitedi teisipäevane kohtumine Brentfordi vastu lükati koroonapuhangu tõttu edasi. |
Treier ja Sassari Dinamo alistasid võõrsil Veneetsia 76:70 (22:23, 14:21, 14:15, 26:11), vahendab Korvpall24.geenius.ee. Eelmine Dinamo võit Serie A-s pärines 17. oktoobrist. Pika, lausa kuuemängulise kaotusteseeria katkestas Sassari hiilgav viimane veerandaeg, mis võideti 26:11.
Eesti koondislane pääses väljakule viieks minutiks, mille jooksul ühtki viset ei võtnud ja andis ühe korvisöödu. Gerald Robinson viskas võitjate kasuks 20 ja Eimantas Bendzius 14 silma. | Treier ja Sassari lõpetasid kuuemängulise võidupõua | https://sport.err.ee/1608434927/treier-ja-sassari-lopetasid-kuuemangulise-voidupoua | Eesti korvpallikoondislase Kaspar Treieri kodumeeskond Sassari lõpetas Itaalia kõrgliigas kuus mängu kestnud nukra seeria. |
Lavakunstikooli 30. lennuga loodava lavastuse alus on küll Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu. Lavastaja Mirko Rajase sõnul on see ka lavastus Juhan Liivist meis ja meie kujutlustes, Liivi loomingu mõtestamisest ja tõlgendamisest, lahti mängimisest ja kujutluspiltide edasiarendamisest. Liivi tekstide ja näitlejamängu koosmõjus moodustub sellest üks poeetiline sõnalis-pildiline tervik.
"Tegemist omamoodi monolavastusega, mille peategelane on üks ja ainus Juhan Liiv, kes ka ise visuaalteatri vahendite abil päriselt lavale tuleb, kuid kes mängu käigus lahustub eri osisteks 13 lavakunstikooli näitleja vahel," rääkis lavakunstikooli tudengitele nukuanimeerimist õpetanud Mirko Rajas
"Visuaalteatrivahendite kasutamine võimaldab meil luua ja lahti mängida reaalsetele situatsioonidele lisaks ka meeleseisundeid ning metafüüsilisi ruume, milles kirjanik viibib – see aitab meil asetada ta situatsioonidesse kõrvaltvaatajana, kuid säilitada siiski ka aktiivse kohalolu."
Koos lavastajaga tekstikompositsiooni loonud Indrek Koffi sõnul pärineb enamik laval kõlavaid sõnu, lauseid, värsse ja tekstilõike Juhan Liivilt, tema luulest, proosatekstidest ja kirjadest. Omalt poolt on lavateksti koostajad lisanud analüüsi ja Liivi kaasaegsete mälestusi.
"Lavastuse tegijaid on kõige rohkem tunda tekstide valikus ja kompositsioonis. Lavastust luues oleme püüdnud jõuda võimalikult lähedale Juhan Liivi loomingu ja isiksuse tuumale – see on olnud raske, aga ilus teekond," ütles Koff.
Lavastuses mängivad EMTA lavakunstikooli 30. lennu näitleja õppesuuna üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma ja Mark Erik Savi.
Stsenaariumi autorid on Mirko Rajas ja Indrek Koff, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Emil Kallas, liikumisjuht Hanna Junti, helilooja Markus Robam.
"Sihtisid pole sel sillal" esietendub 15. jaanuaril 2022 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis, noortele (15+) ja täiskasvanutele. | Lavakooli 30. lend valmistab Noorsooteatris ette lavastust Juhan Liivist | https://kultuur.err.ee/1608434906/lavakooli-30-lend-valmistab-noorsooteatris-ette-lavastust-juhan-liivist | Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) lavakunstikooli 30. lend valmistab Eesti Noorsooteatris ette oma bakalaureuselavastust "Sihtisid pole sel sillal" – Juhan Liivi elul ja loomingul põhinevat sõnalis-pildilist poeesiat. |
Kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 15 protsenti ja sissevedu 32 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 136 miljoni euroni.
Kõrgete kaubavahetuse näitajate taga on nii hindade kasv kui ka mahtude suurenemine, teatas Eesti Pank.
Teenuste eksport suurenes aastatagusega võrreldes 24 protsenti ja import 47 protsenti ning teenuste konto ülejääk vähenes 45 miljoni euro võrra 96 miljoni euroni. Teenuste impordi kasvu hoogustasid enim veo- ja reisiteenused.
Tulude väljavool esmaste ja teiseste tulude kontol suurenes 21 miljoni euroni. Maksebilansi tehingute tulemusena kasvasid Eesti Panga netovälisvarad. See tulenes keskpanga sõnul eeskätt välisinvesteeringute kasvust.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. | Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 60 miljoniga miinuses | https://www.err.ee/1608434909/maksebilansi-jooksevkonto-oli-oktoobris-60-miljoniga-miinuses | Keskpanga kiirhinnangu järgi oli Eesti maksebilansi jooksevkonto tänavu oktoobris 60 miljoni euro suuruses puudujäägis. |
Külalismeeskond Warriors mängis suurema osa viimasest veerandajast kaotusseisus ja oli veel poolteist minutit enne kohtumise lõppu taga viie punktiga, ent siis tabas Stephen Curry lühikese ajaga kaug- ja lähiviske ning Kevon Looney kaks punkti kindlustasid ründelaua järel Warriorsile võidu.
Curry viskas 35 minutiga 26 punkti, Warriorsi tähe mängu lõpus tabanud kaugvise oli tema karjääris 2972. NBA kõigi aegade tabelis juhib kaugvisete arvestuses Ray Allen 2973 tabava kolmesega ja Curryl on võimalik rekord enda nimele kirjutada juba teisipäeval, kui Warriors mängib Madison Square Gardenis New York Knicksiga.
"Viimastes mängudes on ta liiga palju pingutanud," arvas Warriorsi peatreener Steve Kerr pärast kohtumist. "Kui ta viimaks rekordi püstitab, on see kergendus nii talle kui kogu tiimile. Seal [Madison Square Gardenis] on liiga parim atmosfäär. See on elektriline. Ma ei jõua oodata: kõik mängijad armastavad New Yorki, kõik armastavad Gardenis mängimist. See on eriline areen ja loodetavasti saab ta teisipäeval rekordiga hakkama."
Neljanda järjestikuse võidu teeninud Memphis Grizzlies oli 126:91 üle Philadelphia 76ersist ja jätkab läänekonverentsis neljandal kohal, tiitlikaitsja Milwaukee Bucks jäi Giannis Antetokounmpo ja Jrue Holiday 20 punktile vaatamata 103:117 alla Boston Celticsile. Jayson Tatum viskas võitjate kasuks 42 punkti.
Teised tulemused:
Cleveland - Miami 105:94
Toronto - Sacramento 124:101
Atlanta - Houston 126:132
Dallas - Charlotte 120:96
Denver 113:107
LA Clippers - Phoenix 111:95 | Curry jõudis Warriorsi võidumängus NBA kaugvisete rekordi lävele | https://sport.err.ee/1608434894/curry-joudis-warriorsi-voidumangus-nba-kaugvisete-rekordi-lavele | Korvpalliliigas NBA alistas Golden State Warriors esmaspäeval 102:100 Indiana Pacersi. Tiimi tähtmängijat Stephen Curryt lahutab Ray Alleni kõigi aegade kaugvisete rekordist nüüd veel vaid üks kolmene. |
"Juubelit tähistame kogu aasta jooksul üritustega, mis sisaldavad endas nii kultuuri kui sporti. Spordisündmused kulmineeruvad järgmise aasta juunikuus, mil lisaks jalgpalliliidu 100. sünnipäevale täitub 30 aastat taastatud Eesti koondise esimesest maavõistlusest," lausus EJL-i president Aivar Pohlak.
Olulist tähtpäeva hakati tähistama juba tänavu augusti lõpus, kui ilmus 100. sünnipäevale pühendatud unikaalne postmark. Tegemist on esimese korraga, kui mark on trükitud jalgpalli materjalile ja siidtrüki tehnikaga. Aasta lõpu eel tuli tähistamiseks müügile jõulukalender, mida illustreerivad Eesti jalgpalli olulise panuse andnud inimesed, kelle seas on nii endised koondislased kui ka tegevmängijad ning treenerid. 28. detsembril on ETV eetris ligi tunniajane saade, milles vaadatakse tagasi Eesti jalgpalli ajaloole.
Järgmisel aastal ilmub mahukas Eesti jalgpalli ajalugu käsitlev raamat. Suvel on kavas galaüritus ja legendide jalgpallilahing, millest võtavad osa mängijad, kes on viimase 30 aasta jooksul koondist esindanud. Lisaks tunnustab EJL hõbe- ja kuldmärkidega inimesi, kes on kaasa aidanud Eesti jalgpalli edendamisele. Kavas on ka ära märkida Eesti jalgpalliajaloo jaoks olulised paigad.
EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb. EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJL-i tegevus taastati 3. detsembril 1988.
Aastate jooksul on EJL kujunenud Eesti suurimaks spordiorganisatsiooniks, mis korraldab 14 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 22 430 jalgpalliharrastajat. EJL-i peakorter asub Tallinnas aadressil Jalgpalli 21 asuval A. Le Coq Arenal. | Teisipäeval möödub sajand Eesti Jalgpalli Liidu asutamisest | https://sport.err.ee/1608434882/teisipaeval-moodub-sajand-eesti-jalgpalli-liidu-asutamisest | Teisipäeval täitus 100 aastat Eesti Jalgpalli Liidu asutamisest, mille tähistamiseks ootavad ees mitmed põnevad sündmused. |
Laul on loodud Doris Kareva tekstile ning muusika sündis bändi solisti Eeva Talsi sõnul 10 minutiga.
"See tekst hakkas mu sees kohe helisema, võtsin kitarri ja nii ta tuli, ju siis on minus mingi igatsev pool, mis vajab väljendust," märkis Talsi.
Topeltalbumil leiab teisigi palu, mis on loodud Doris Kareva tekstidele. | Curly Strings avaldas videosingli "Lõpp" | https://menu.err.ee/1608434855/curly-strings-avaldas-videosingli-lopp | Hiljuti Jaapani turneelt naasenud Curly Strings avaldas muusikavideoga loo "Lõpp". Tegemist on teise singliga nende hiljuti ilmunud albumilt "Rahu meis eneses", mis omakorda on teine osa topeltalbumist. |
Pecresse'i sõnul kasutab Macron oma ametiseisundit ära kampaania tegemiseks ja seab sellega teised presidendikandidaadid ebasoodsasse olukorda. Pecresse'i sõnul peaks kampaaniaperioodil kehtima valitsevale presidendile, juhul kui ta kandideerib uuesti, kehtima samasugused esinemispiirangud, nagu teistele kandidaatidele.
Pecresse'i sõnul näitab pikk teleintervjuu Emmanuel Macroniga Prantsuse rahvusringhäälingu telekanalis väga kujukalt, mis valitseval presidendil tagasivalimiskampaanias valesti võib minna. Pecresse'i sõnul ei tohiks olla ühtki presidendikandidaati, kelle puhul piisab vaid soovist, et telekanalid talle piiramatult eetriaega annaksid ning kes seetõttu saab teha kampaaniat tundide kaupa, samas kui tema vastased peavad leppima viieminutiliste etteastetega.
Pecresse'i sõnul ei lähe selline praktika kokku tema arusaamaga demokraatiast. Nüüd näeb presidendikandidaat audovisuaalmeedia nõukogus ainsat võimalust kandidaatide esinemisaegade taasvõrdsustamiseks ja sellega ka ausa demokraatliku protsessi taastamiseks.
Pecresse meenutas, et pidi samal ajal, kui rahvusringhäälingus läks eetrisse pikk intervjuu presidendiga, esinema ühes poliitikasaates. Selle saate algus aga lükati seoses presidendi intervjuuga edasi. Pecresse leiab, et tegu polnud juhusega, vaid temast on saanud valitseva presidendi kinnisidee ning president kasutab kõiki võimaluse, et ebameeldivale rivaalile kaikaid kodaraisse loopida.
Pecresse'i pressiesindaja on teinud avalduse, mille kohaselt tuleks Macroni intervjuule kulunud aeg arvata maha valitsevale presidendile eraldatud kampaania-ajast. Pressiesindaja sõnul on üldiselt selge, et ametist lahkuv president on juba uute valimiste kandidaat ning siin pole mõtet teeselda ja nägusid teha.
Viimane avaldus pole küll uudne, sest juba kevadel nõudsid pea kõigi teiste parteide presidendikandidaadid või kampaaniajuhid, et Macron lõpetaks salatsemise ning teataks avalikult, et kavatseb tõepoolest teisekski ametiajaks ametisse jääda.
Samuti süüdistavad nii parem- kui vasakpoolsed võistlejad Macroni oma valimiskampaania korraldamises riigi raha eest. Samasugused süüdistused on tabanud aga pea kõiki presidente, kes teiseks ametiajaks kandideerivad. Näiteks lahvatas suur skandaal pea kümme aastat tagasi, kui Nicolas Sarkozi teiseks ametiajaks kandideeris.
Pecresse'i peetakse Macroni kõige tõsisemaks võistlejaks ja temast usutakse, et ta saab praeguse presidendi võimult tõukamisega tõepoolest hakkama. Pecresse ise on öelnud, et on ühe kolmandiku ulatuses Margaret Thatcher ning ülejäänud kolmandike ulatuses Angela Merkel. Pecresse on lubanud taastada Prantsusmaa väärikuse, ehk kasutab seega lauset, mis oleks pigem omane USA eelmisele presidendile Donald Trumpile või Prantsusmaa enda marurahvuslikke populiste esindavale Rahvuslikule Liidule. Ka ei ole Pecresse'i vaated rännet puudutavas marurahvuslaste omadest sugugi väga kaugel. Näiteks on ta ägedalt vastu Euroopa föderaliseerimisele, leides, et selle asemel tuleks võim rahvusriikide pealinnadesse tagasi tuua. | Macroni konkurent pole rahul presidendi eelistamisega meedias | https://www.err.ee/1608434858/macroni-konkurent-pole-rahul-presidendi-eelistamisega-meedias | Prantsusmaa Vabariiklaste partei presidendikandidaat Valerie Pecresse pöördus riigi audiovisuaalmeedia nõukogusse, et see tauniks president Emmanuel Macroniga presidendivalimiste kampaania ajal tehtavaid pikki intervjuusid ja muid saateid. |
Eesti Energia kateldesse jõuab biomassi kümnete eri ettevõtete kaudu. Sellest osa pärineb Eesti metsadest ja puidutööstustest, osa tuuakse laevadega mujalt Euroopast.
"Käesoleval aastal me oleme tänaseks umbes 1,5 TWh (teravatt-tundi) energiaühikute mõttes kasutanud puiduhaket. Sellest pea ühe teravati jagu on olnud puidujäätmeid. Ja sellest umbes viissada gigavatti on raidmed ja tüved," ütles Enefit Poweri juht Andres Vainola.
Balti- ja Põhjamaades tegutseval Baltpooli biomassibörsil on hinnad jõudsalt kasvanud. Veel eelmisel talvel sai Eestis megavattunni jagu biomassi 12 euroga.
"Täna ta on selgelt seal 20 euro kandis. Natuke peale ja natuke alla," ütles Vainola.
Hinnamuutusel on palju põhjusi. Ühel pool paistab suurenenud nõudlus, teisel pool pakkumise vähenemine.
"Me näeme, et järsult on vähenenud puiduhakke tarned Valgevenest. Seal on tõenäoliselt nii poliitiline risk, ehk tarnekindlustesse ostjad ei usu. Aga me teame ka seda, et Valgevene ka ise toodab täna hästi palju pelleteid, et neid siis omakorda eksportida. Valgevenes on mahud oluliselt vähenenud ja see on toonud Baltikumi teatud defitsiidi," selgitas Vainola.
Seetõttu otsivad Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted üha uusi kohti, kust põletamiseks sobilikku puitu kokku osta. Kui nii-öelda tavalises hankes paneb Eesti Energia paika selle, missugustele parameetritele peab puiduhake vastama, siis kuni neljapäevani oodatakse pakkumisi pisut teistsugusel hankel. Biomassi pakkuja peab kinnitama, et tema tarnitav kaup pärineb Vene Föderatsioonist. Vainola selgitas, et niisuguse hankega soovitakse selgeks saada, mida idapiiri taga pakutakse.
"Tegelikult Leningradi oblastis me oleme uurinud seda turgu koos energiakaubanduse spetsialistidega. Ja ka seal on tööstustest üle jäänud jäätmeid palju. Me testime seda turgu, kas see vastab tõele ja kui palju sealt neid tarnevõimalusi on. Sest teatavasti on võimalik sealt nii laevade kui autodega seda transportida. Eks siis näis, milline potentsiaalne tarnekanal paremini töötab," rääkis Enefit Poweri juht.
"Me teeme igal juhul siin kohapeal täiendava kontrolli ja tõendame selle kauba päritolu. Usun, et see protsess on piisavalt läbipaistev, et olla kindel, kust see pärineb. Sest me teame, et tegelikult impordib ju kõiki erinevaid kaupu Venema. Ja kõikidel kaupadel on Euroopa Liidu teatud nõuded. Niisama on ka puidujäätmetel ja puiduhakkel. Nii et ma siin ei leia väga suurt erisust," kinnitas Vainola. | Eesti Energia uurib võimalusi hakkepuitu Venemaalt osta | https://www.err.ee/1608434849/eesti-energia-uurib-voimalusi-hakkepuitu-venemaalt-osta | Eesti Energia uurib värske riigihankega, kas ja millise hinnaga õnnestub hakata biomassi Venemaalt importima, kuna seni Balti riikides olulist rolli mänginud Valgevene hakkepuitu on viimasel ajal palju vähemaks jäänud. |
"Statistikaameti andmetest selgub, et Valgevenest peamiselt transiidiks imporditava kauba käibe rekordid said tänavu purustatud juba oktoobriks. Aasta kümne esimese kuuga on sealt Eestisse tulnud üle poole miljardi euro eest kaupa. Sellest omakorda enamik on raskemaid naftatooteid, nagu näiteks masuut, mis moodustab impordist neli viiendikku," kirjutas EPL teisipäeval.
Samast selgub, et tänu naftatoodete hinna kallinemisele on Valgevene tõusnud Eesti suuruselt kümnendaks impordipartneriks.
Naftasaadusi veetakse Eestisse suurelt jaolt mööda raudteed ja seal on rahvusvaheliste kaubavedude jäme ots riigile kuuluva Operaili käes. Operaili juhi Raul Toomsalu sõnul pole nende teenuste tellijad mitte Valgevene kaubasaatjad, vaid juba siinsed ettevõtted.
Euroopa Liit on kehtestanud diktaator Aleksandr Lukašenko juhitavale Valgevene režiimile juba viis sanktsioonide paketti, et karistada seda opositsiooni jõhkra mahasurumise ja naaberriikide survestamise eest. Valgevenes asuvad juba Nõukogude Liidu ajast nafta ümbertöötlemistehased, mille tooraine tuleb Venemaalt, kuid mille abil teenib režiim enda käigushoidmiseks vajalikke tulusid. | Eesti aitab kaasa Valgevene režiimi ekspordile | https://www.err.ee/1608434840/eesti-aitab-kaasa-valgevene-reziimi-ekspordile | Eestit läbiva raudtee ja siinsete sadamate kaudu saab Lääne sanktsioonide sihtmärgiks olev Valgevene režiim endiselt oma tehastest pärit naftasaaduseid ja muid kaupu eksportida, kirjutab Eesti Päevaleht (EPL). |
"Vaatamata sellele, et tegevuskava on päris palju kriitikat saanud, ma siiski tunnustan haridus- ja teadusministeeriumi, sest kava on valmis. Läbi on mõeldud eri etapid, sealhulgas seadusandlik. Selle elluviimiseks on aga vaja poliitilist kokkulepet. Hetkel on seis selline, et kui minister Liina Kersna käis ettepanekut tutvustamas, oli koalitsioonipartneri reaktsioon, et nemad ei ole seadusemuudatusega nõus. Minu hinnangul aga on seadusemuudatus üks esimesi asju, mis tuleb ära teha, ainult siis hakkavad asjad liikuma," rääkis Käosaar usutluses Postimehele.
Tema sõnul on tõhus olnud gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele. "Seda võib kritiseerida, aga näeme, et gümnaasiumilõpetajate eesti keele tase on tõusnud. Minister Jürgen Ligi ajal hakati rääkima eestikeelsest õppest põhikoolis ja Ligi kinnitas ministrina ka koosõppiva kooli kava, aga siis muutusid poliitilised suunad ja see kava jäi sahtlisse. Nii et põhikoolis ei olegi tegelikult midagi muutunud," ütles Käosaar.
Tema sõnul on üks probleem arengukavas see, et puudub seos juba olemasolevate asjadega. "Eestis on ju üks parimaid haridussüsteeme maailmas ja vene õppekeelega kool ei ole midagi eraldiseisvat. Meil on baas olemas ja sinna peaksime ehitama kõik järgnevad tegevused. Alustada tuleb õpetajatest, uute õpetajate leidmine ja õpetajate eesti keele õpe on suur probleem. Vaadates koolides töötavate õpetajate vanust, mis vene õppekeelega koolides on veelgi kõrgem, tuleb arvestada, et võimalus neile eesti keel selgeks õpetada on suhteliselt väike," arutles Käosaar.
Tema sõnul on õpetamise puhul oluline, kui oskuslik on õpetaja, saamaks hakkama erinevate õpilastega. "Saan hästi aru nendest eesti lapsevanematest, kel on hirm, et õpetaja põhiaeg kulub eesti keelt mitte oskavale lapsele, aga siin tuleb appi metoodika. Mis puudutab lapsi, siis ma arvan, et nende hirmud on tegelikult kõige väiksemad. Olen ise kogenud, et mida väiksem laps, seda edukamalt saab ta teist keelt kõneleva eakaaslasega mänguväljakul oma mängud mängitud," lisas Käosaar. | Käosaar: eestikeelsele õppele üleminekuks on vaja poliitilist lepet | https://www.err.ee/1608434834/kaosaar-eestikeelsele-oppele-uleminekuks-on-vaja-poliitilist-lepet | Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar märkis usutluses Postimehele, et eestikeelsele haridusele üleminek vajab poliitilist kokkulepet. |
"Patsientide elusid saab päästa varajase avastamisega, aga ka leides võimalusi kiiremaks ravile suunamiseks. Haiguse algusjärgus avastatakse sõltuvalt paikmest vaid pool või isegi alla kolmandiku vähijuhtumeist, mis tähendab, et paljude patsientide jaoks jääb ravi hiljaks," ütles riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen pressiteate vahendusel.
Ehkki iga raviga viivitatud nädal vähendab vähki haigestunud patsiendi ellujäämise võimalusi üks kuni kolm protsenti, avastatakse Eestis vähk tihti hilisemas faasis. Nii näiteks avastati 2018. aastal algusjärgus ainult 29 protsenti emakaelavähist, 35 protsenti jämesoolevähist ja 49 protsenti rinnavähist.
Sõeluuringutes osaleb vähe inimesi
Üks põhjusi, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga hilja, on vähene osavõtt sõeluuringutest. Aga ka siis, kui pahaloomuline kasvaja on juba avastatud, tekib raviga alustamisel eri etappides viivitusi, näitab riigikontrolli värske audit.
Riigikontroll soovitas intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.
Auditi käigus uuriti patsientide ravile jõudmist nelja vähipaikme korral: kopsud, jämesool, emakakael ja rind. Metsalu-Nurminen osutas, et esimene viivitus tekib vähi varajase avastamise etapis.
"Kuigi sõeluuringud on rahvusvaheliselt tunnustatud tõhus vahend kaugelearenenud vähijuhtumite ennetamiseks, on osavõtt neist uuringutest Eestis vähene ja sõeluuringule kutsutuist on osalenud seal vaid pooled," tõdes ta.
2020. aastal oli rinnavähi korral sõeluuringutega hõlmatud vaid 52 protsenti sihtrühmast, jämesoolevähi puhul 50 protsenti ja emakakaelavähi puhul 42 protsenti sihtrühmast. 2020. aasta vähene osalusprotsent võis olla küll mõjutatud COVID-19 pandeemiast, kuid ka 2019. aastal ei olnud hõlmatus märkimisväärselt suurem. Eestis on seatud eesmärgiks, et sõeluuringutest võtab osa vähemalt 70 protsenti sihtrühmast.
Tõenäosus olla viie aasta pärast elus (ehk elumus) on paikmeti erinev. Sõeluuringutega kaetud vähipaikmete puhul on elumus suurem, kuid Eestis jämesoole ja rinnavähi patsientide puhul siiski 10–13 protsendipunkti madalam Põhjamaadest. Vähese sõeluuringutega hõlmatuse põhjusteks on madal haridustase ja uuringutest teadlikkus, kuid ka see, et sõeluuringuteavitus ei ole päris täpselt suunatud sihtrühmadele ja kutsed ei jõua paljude adressaatideni.
Lisaks saab sõeluuringutele registreerida peamiselt telefoni teel, sest üleriigilise digiregistratuuri kaudu aega broneerida ei ole võimalik. Positiivseks näiteks on ringiliikuv mammograafiabuss, mille teenusest teavitamine toimub hästi ja mis toob teenuse inimestele lähedale. Jõgeva, Põlva ja Saare maakonnas on mammograafiabuss aidanud rinnavähi sõeluuringute osalust suurendada.
Vähiravi algus viibib
"Teine viivitus tekib raviga alustamisel," nentis peakontrolör Metsalu-Nurminen, tuues välja, et vähiravis peetakse soovitavaks tasemeks seda, kui raviga saab alustada üheks nädala ehk 63 päeva jooksul alates patsiendi esimesest kohtumisest arstiga. "Õigel ajal jõudsid ravini vaid rinnavähihaiged, kelle esimene raviseanss algas keskmiselt 52. päeval pärast esimest visiiti."
Hilinemine raviteekonnal toimus nii pere- kui ka eriarstiabi etapis kõigi ülejäänud uuritud vähipaikmete puhul. Emakakaela- ja kopsuvähi patsientidel kulus ravi alguseni ligikaudu 100 päeva ning jämesoolevähi patsientidel 122 päeva.
Auditi käigus tehtud Eesti Onkoloogide Seltsi eksperditöö põhjal ei käsitlenud näiteks perearst 24 protsenti ja eriarst 12 protsenti jämesoolevähi patsientidest õigel ajal. Kui patsient jõudis juba vähiravi keskusesse, tekkis viivitusi oluliselt vähem. Siiski jäi ekspertide hinnangul vähiravi spetsialistil õigel ajal käsitlemata 12 protsendil kopsuvähi patsientidest ning 13 protsendil juhtudest viivitati konsiiliumi järel jämesoolevähi ravi alustamisega.
Viivitused tekivad enamasti patsientide käsitlemisel: kui arst eksib ülevaatuse käigus, esmase diagnoosi panekul ega oska õigele uuringule saata. Samuti sellest, kui uuringute ooteaeg on pikk. Seisakuid ravis põhjustavad ka patsiendid ise – mõnikord ei tulda kokkulepitud vastuvõtule. Samuti pidurdavad ravi algust viivitused info liikumises: haigusloo kokkuvõtted (epikriisid) ei jõua tervise infosüsteemi, info on ebakvaliteetne jm.
Iga nädal viivitust ravis suurendab patsientide suremust. Näiteks on uuringud näidanud, et ravi alguse viivitus suurendab suremust 1,2–3,2 protsenti iga edasilükatud nädala kohta.
Riigikontroll leidis, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on teiste valdkondadega võrreldes üks suuremaid, aga vähiraviga seotud personali ja seadmetega varustatuselt jääme paljudele Euroopa riikidele alla. Vähiravikulud on Eestis tõusnud umbes 10 protsenti aastas, sest kasvanud on patsientide arv ning tervishoiuteenuste loetellu on lisandunud uusi teenuseid ja ravimeid. Eestis makstakse vähiravi kulutused üldjuhul kinni ka siis, kui need ületavad valdkonna algselt planeeritud eelarvet. Vähiraviga seotud otsesed kulud moodustasid kõigist tervishoiukuludest 2018. aastal Eestis 5,8 protsenti, millega jääme Euroopa riikide keskmisele (6,2 protsenti) alla.
Lähiaastatel võib vähiravi ressursside vajadus veelgi kasvada. Pandeemia tõttu jõudis vähem inimesi sõeluuringutele ja vähiravile. Kuivõrd osa inimesi ei pöördunud õigel ajal arsti poole ja hilisem ravi on kallim, võib vähiravi kulu suureneda varasemast kiiremas tempos.
Ravimite kompenseerimisotsuste aeg on Eestis üks Euroopa pikimaid
Uute ravimite kompenseerimise otsuse saamiseks kuluv aeg Eestis on üks pikemaid OECD ja ELi riikide seas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on baastasemel vähiravimite kättesaadavus Eestis tagatud, kuid uute ravimite kättesaadavus jääb alla OECD ja EL-i riikide keskmise.
OECD aruande kohaselt oli vaadeldud ravimitest Eestis kompenseeritavate ravimite hulgas 62 protsenti, teiste riikide keskmine oli 73 protsenti. Aeg, mis kulub Eestis ravimite lisamiseks pärast müügiloa saamist soodusravimite ja tervishoiuteenuste loetellu, on vaadeldud riikide hulgas üks pikemaid: selleks kulub Eestis umbes 40 kuud, teiste riikide keskmine on 28 kuud. Viivituse põhjusteks on, et kompenseerimistaotlusi esitatakse mitu kuud pärast müügiloa saamist, nende menetlemine ravimikomisjonis ja hilisem hinnakokkulepete saavutamine võtab samuti kaua aega.
Riigikontroll soovitas kiirendada uute ravimite kompenseerimisega seotud menetlust ja ravimite kättesaadavuse parandamiseks laiendada asutuste ringi, kellel on õigus esitada taotlusi uute ravimite lisamiseks haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
Lisaks soovitas riigikontroll teha sõeluuringutest osavõtmise inimestele võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks, sealhulgas luua võimalus broneerida aeg sõeluuringule ka üleriigilises digiregistratuuris. Samuti tuleks suurendada perearstide ja -õdede rolli sõeluuringute teavituses ja võimaluse korral nõustamises ning korralduses. Eeskujuks saab võtta näiteks jämesoolevähi sõeluuringu hea praktika, kus perearst võtab patsientidega ühendust ja nõustab neid.
Riigikontroll soovitas luua vähikahtlusega patsientidele võimaluse jõuda lühema ooteajaga vastuvõtule ja uuringutele. Vähi kiiremaks tuvastamiseks tuleks kehtestada vajalikud ravijuhendid ja need lõimida perearstide otsustustoesse – see on digitaaltööriist, mis aitab eelneva haigusloo ja terviseandmete põhjal teha parimaid raviotsuseid. Samuti tuleks suunata vähikahtlusega patsiendid e-konsultatsiooni kaudu eriarsti vastuvõtule.
Esmaseid vähijuhtumeid avastatakse aastas ligi 9000
Viimase 20 aasta jooksul on vähki suremus kasvanud umbes 3200 juhult aastas 3900 juhuni. Vähi esmasjuhtude arv on samal ajal kasvanud umbes 6000 juhult 9000 juhuni. Pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest.
Vähi ennetuseks ja varajaseks avastamiseks korraldatakse Eestis rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringut.
Onkoloogias moodustasid kulud 2020. aastal haigekassa majandusaasta aruande põhjal 107,4 miljonit eurot.
Riigikontrolli auditi eesmärk oli anda hinnang, kas vähi varajase avastamise korraldus võimaldab avastada kasvaja õigel ajal ning kas vähiraviga alustatakse õigel ajal, st ilma põhjendamatute viivitusteta.
Auditis käsitleti sõeluuringuid, st auditi fookusest jäeti välja vähiennetuse osaks olevad tervisekäitumise aspektid. Vähiravi seisukohast keskenduti auditis peamiselt vähi diagnostikale ja onkospetsiifilisele aktiivravi alustamise õigeaegsusele.
Auditi käigus viidi koostöös Eesti Onkoloogide Seltsiga läbi eksperditöö, kus analüüsiti vähipaikme (rinna-, emakakaela-, kopsu- ja jämesoolevähi) õigeaegset avastamist 400 patsiendi raviarvete näitel. | Riigikontroll soovitab tegelda vähiravi varasema käivitamisega | https://www.err.ee/1608434378/riigikontroll-soovitab-tegelda-vahiravi-varasema-kaivitamisega | Vähiravi algust on vaja kiirendada ja sel otstarbel tuleks suurendada sõeluuringuist osavõttu, leiab riigikontroll teisipäeval avaldatavas auditis. |
Presidendid nimetasid tähtsaks koostööd, et leida pingelisele olukorrale diplomaatiline lahendus.
Teisipäeval on Niinistöl ees telefonikõne Venemaa liidri Vladimir Putiniga.
Teate kohaselt arutasid Niinistö ja Biden ka Soome ja Ühendriikide kahepoolseid suhteid. Soome president ütles end hindavat seda, et NATO jätkab avatud uste poliitikat. Ühtlasi rääkis ta Bidenile Soome julgeoleku tugisammastest.
Soome president avaldas Bidenile kaastunnet inimohvrite pärast, mida põhjustasid Ühendriike tabanud tornaadod.
Varem esmaspäeval vestles Niinistö telefonitsi Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega, kellega oli kõne all Mitsotakise äsjane kohtumine Putiniga Sotšis. | Soome president rääkis Bideniga, teisipäeval ootab vestlus Putiniga | https://www.err.ee/1608434825/soome-president-raakis-bideniga-teisipaeval-ootab-vestlus-putiniga | Soome president Sauli Niinistö ja USA riigipea Joe Biden pidasid esmaspäeval telefonivestluse, mille peateemaks oli murettekitav olukord Ukraina piiril, vahendas presidendikantselei. |
Pärast viiekuist pausi jätkusid Viinis 29. novembril kõnelused ühtse kõikehõlmava tegevuskava (JCPOA) päästmiseks.
2015. aastal sõlmitud kokkuleppe eesmärk oli takistada Iraanil välja töötamast tuumarelva. Teheran ise on sellist kavatsust alati eitanud. Leping tagas sanktsioonide leevenduse vastutasuks tuumaprogrammi karmile piiramisele, mille järelevalve eest pandi vastutama ÜRO. Praegustel läbirääkimistel osalevad diplomaadid 2015. aasta lepingule allakirjutanud riikidest – Iraanist, Suurbritanniast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Venemaalt.
"Me oleme suhelnud palju tunde ja kõik delegatsioonid on Iraani survestanud olema mõistlik," ütlesid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa diplomaadid.
"Hetkeseisuga aga ei ole me ikka veel suutnud päris läbirääkimisteni jõuda," lisasid nad.
"Me kaotame väärtuslikku aega, kui tegeleme lepinguga vastuolus olevate Iraani uute seisukohtadega," ütlesid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa diplomaadid.
Kokkulepe hakkas rappa minema 2018. aastal. President Donald Trump viis siis USA sellest välja ja kehtestas Iraanile taas sanktsioonid.
Iraan hakkas taas tuumaprogrammi kallal tööle, ehkki kinnitab tänini, et ei ole huvitatud tuumaarsenalist.
Praegune president Joe Biden on andnud märku soovist leppesse naasta.
Pühapäeval teatas Iraani pealäbirääkija Ali Bagheri edusammudest kõneluste päevakorra koostamisel. "Kaks osapoolt on jõudnud kokkuleppele küsimustes, mis peaksid olema päevakorras," ütles Ali Bagheri ametlikule uudisteagentuurile IRNA.
Iraani ametnikud väidavad, et nad suhtuvad läbirääkimistesse tõsiselt.
Kuid lääneriigid on Teherani süüdistanud aasta algul võetud seisukohtadest taganemises.
Eelmisel nädalal hoiatas Biden, et USA valmistab seoses kõneluste võimaliku ebaõnnestumisega Iraani vastu ette "täiendavaid meetmeid". | Euroopa diplomaadid kritiseerivad Iraani seisukohti tuumakõnelustel | https://www.err.ee/1608434822/euroopa-diplomaadid-kritiseerivad-iraani-seisukohti-tuumakonelustel | Iraani seisukohad kõnelustel riigi tuumaprogrammi üle on vastuolus selle piiramise lepingu tingimustega, ütlesid esmaspäeval kolme Teheraniga läbirääkimisi pidava Euroopa riigi diplomaadid. |
Neli erakonda – Rutte liberaalne Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD), vasaktsentristlik Demokraatia 66 (D66), paremtsentristlikud CDA ja Kristlik Liit – leppisid kokku leppe tekstis, mis jõuab kolmapäeval parlamendi ette. Kuid Holland, mis seisab silmitsi väljakutsetega, sealhulgas Covidi juhtumite järsu kasvu ja viirusepiirangutest tulenevate rahutustega, peab ootama uut valitsust veel jaanuarini, kuni parteid valivad ministreid.
"Tekstis on nüüd kokku lepitud," edastas uudisteagentuur ANP kahe läbirääkimisi vahendava ametniku Johan Remkese ja Wouter Koolmehe pressiesindaja sõnu.
Läbirääkimised on veninud alates 17. märtsi valimistest. Kuni sügiseni ei suudetud kokku leppida isegi selles, millised erakonnad koalitsiooni moodustavad, rääkimata uue koalitsiooni poliitikast.
Oktoobri lõpus ületati Hollandi varasem koalitsioonikõneluste rekord 225 päeva. Too rekord sündis 2017. aastal Rutte viimase kabineti moodustamisel.
Koalitsiooni poliitika hõlmab tõenäoliselt muu hulgas tasuta lastehoiu laiendamist, miljardite eurode investeerimist kliimamuutuste ja eluasemepuuduse vastu võitlemiseks, tuumaenergia uuringuid ja teede hinda, teatas NOS.
Rutte on olnud peaministri kohusetäitja alates tagasiastumisest jaanuaris seoses lastetoetuse skandaaliga, mille käigus süüdistati tuhandeid lapsevanemaid ebaõiglaselt perehüvitise väljapetmises. Oma ametiaja pikkuselt on ta Euroopas teisel kohal Ungari peaministri Viktor Orbani järel.
Tõenäoline ametisseastuv koalitsioon, mida on juba jõutud nimetada Rutte IV - seisab silmitsi paljude väljakutsetega, seal hulgas koroonanakkuste tõusuga, mis on sundinud taastama piiranguid.
Neljanda koalitsiooni sõlmimise leping kinnitab Rutte mainet "teflonpeaministrina" tema võime pärast skandaalidest läbi tulla.
Hollandi meedia teatel saab uueks välisministriks Sigrid Kaag, kelle partei D66 sai märtsis peetud valimistel teise koha.
Praegune terviseminister Hugo de Jonge ilmselt ei jätka ametis, mis tähendab, et teisipäevane pressikonverents koos Ruttega võib jääda tal viimaseks valitsuse liikmena.
Hollandit on tänavu tabanud viimaste aastakümnete rängimad rahutused seoses koroonaviiruse piirangutega, mis hõlmavad sisuliselt riigi öist lukkupanekut. | Hollandil kulus uues koalitsioonis kokku leppimiseks 271 päeva | https://www.err.ee/1608434819/hollandil-kulus-uues-koalitsioonis-kokku-leppimiseks-271-paeva | Hollandi erakondadel kulus rekordilised 271 päeva, et jõuda lõpuks esmaspäeval kokkuleppele koalitsioonivalitsuse moodustamises, mis annab peaminister Mark Ruttele neljanda ametiaja. |
36-st rahvusvahelisest osalejast, kes Pärnusse kutsuti, läbis tiheda eelvoorude ja kontsertide etapi reedeks kuus välismaist finalisti. Teiste seas Berliini Saksa Ooperi ooperistuudio liige Abigail Levis. Olgugi, et lauljanna on osa võtnud pea 25st taolisest konkursist, ei olnud ta viimase lauluni võidus kindel.
Levis paistis igas voorus silma töökuse ja täpsusega: „Ta teab laval täpselt, mida teeb. Igal sõnal, mida ta laulab, on mõte."
- Erki Pehk, kunstiline juht
„Seadsin endale igas etapis eesmärgi ja täitsin selle. Siiski on võit minu jaoks isegi šokk, sest siinne konkurents oli väga kõva,“ sõnas Levis ERR-ile võidu järel.
Finaalkontserdi dirigendi, konkursi kunstilise juhi ja žüriiliikme Erki Pehki sõnul paistis Levis igas voorus silma töökuse ja täpsusega: „Ta teab laval täpselt, mida teeb. Igal sõnal, mida ta laulab, on mõte.“
Pehk nentis, et finaalkontserdil ei saanud Levis esitada kõige efektsemaid aariaid. Sellegi poolest veenis ta Giacomo Meyerbeeri Urbani aariaga ooperist „Hugenotid“ ja Wolfgang Amadeus Mozarti Sextuse aariaga ooperist „Tituse halastus“ žüriid piisavalt.
Ootused eestlaste suuremale osalemisele
Konkursile registreerus ligi 250 laulja seas ka ka üle kümme eestlase, kellest kaks – Mirjam Mesak ja Olga Zaitseva – jõudsid Pärnusse poolfinaali, 36 parema hulka. Finaali aga eestlased laulma ei pääsenud. „Mirjam Mesakil ei õnnestunud poolfinaal kõige paremini, ta jäi napilt finaalkohast ilma,“ kommenteeris Pehk. Zaitsevat tabas ebaõnn: ta jäi haiguse tõttu konkursist kõrvale juba selle alguses.
„Nagu spordivõistlus,“ märkis Pehk, „aga ega ükski konkurss ei peegelda objektiivset tõde, et just Klaudia Taevi finaali pääsenud lauljad on selle põlvkonna maailma parimad.“ Dirigent sooviks näha konkursil rohkem eestlasi, kuid möönab, et PromFest on vaid üks paljudest teistest omataolistest. „Seekord on siis nii, aga ehk tulevatel aastatel näitavad ka eestlased klassi.“
"Nagu spordivõistlus,“ märkis Pehk, „aga ega ükski konkurss ei peegelda objektiivset tõde, et just Klaudia Taevi finaali pääsenud lauljad on selle põlvkonna maailma parimad.“
Vastselt pärjatud võitja rõhutab konkursside olulisust noorte lauljate jaoks. Konkursid – mida ta nimetaks paralleelselt ka prooviesinemisteks – meelitavad kohale produtsente, lavastajaid ja ooperimajade juhte. Ning just see on võimalus, mistõttu võimalikult palju end kontsertidel näitamas käia. „See võib olla su karjääri läbimurdepunkt,“ sõnas ta ning lisas, et loodab ka Eestist saadud kontakte hoida.
Reedel Pärnus lõppkontserti hinnanud žürii koosnes 12 eksperdist, kes tulid kohale USAst, Soomest, Saksamaalt, Hollandist, Ungarist, Prantsusmaalt ning Eestist. Nende seas oli samuti teatrite programmijuhte, värbamisagente, lavastajaid.
Peaauhind: enda valitud roll enda valitud ooperis
Konkursi eelvoorud algasid mullu detsembris. Eelvoorud toimusid mitmekümnes peatuspunktis üle Euroopa, Moskvast Roomani ja Rootsist Sloveeniani. Konkursi võitja saab preemiaks 5000 eurot, teine koht 3900, kolmas 2800 eurot ning ülejäänud finaali jõudnud 400 eurot.
Peaauhind on osalemine järgmise PromFesti, 2019. aasta ooperiproduktsiooni pearollis. Võitja saab ise välja pakkuda endale sobiva rolli, mida ta sooviks esitada, võimaluse korral kaasatakse produktsiooni ka teisi laureaate. Selle aasta võitja Abigail Levis sõnas, et ei ole veel mõelnud, millise ooperi kasuks otsustada.
ETV ja Klassikaraadio koostöös valmib kontserdist täispikk telesaade, intervjuude ja kommentaaridega, mis jõuab ETV eetrisse 18. mail kell 22.35 (kordus 19. mai kell 14.10). Klassikaraadio eetris on finaalkontsert 15. mail kell 19.05.
X Klaudia Taevi nimelise konkursi tulemused
1. preemia: Abigail Levis (USA)
2. preemia: Modestas Sedlevičius (Leedu)
3. preemia: Eszter Zemlényi (Ungari)
Publiku lemmik: Margarita Levtšuk (Valgevene)
Parim "Ave Maria": Taras Berežanski (Ukraina)
Finaalkontserdi kava
Laura Teivāne (Läti) - Jules Massenet – Manoni aaria ooperist „Manon“
Taras Berežanski (Ukraina) - Giuseppe Verdi – Fiesco aaria ooperist Simon Boccanegra
Abigail Levis (USA) - Giacomo Meyerbeer – Urbaini aaria ooperist „Hugenotid“
Modestas Sedlevičius (Leedu) - Charles Gounod - Valentini aaria ooperist „Faust“
Margarita Levtšuk (Valgevene) - Giuseppe Verdi – Gilda aaria ooperist „Rigoletto“
Eszter Zemlényi (Ungari) - Wolfgang Amadeus Mozart - Blonde aaria ooperist „Haaremirööv“
Laura Teivāne (Läti) - Georges Bizet – Micaëla aaria ooperist „Carmen“"
Taras Berežanski (Ukraina) - Pjotr Tšaikovski - Vürst Gremini aaria ooperist „Jevgeni Onegin“
Abigail Levis (USA) - Wolfgang Amadeus Mozart - Sextuse aaria ooperist „Tituse halastus“
Modestas Sedlevičius (Leedu) - Pjotr Tšaikovski Jeletski aaria ooperist „Padaemand“
Margarita Levtšuk (Valgevene) - Charles Gounod – Julia valss ooperist „Romeo ja Julia“
Eszter Zemlényi (Ungari) - Leonard Bernstein – Cunegonde aaria ooperist „Candide“ | Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi võitis Abigail Levis | https://kultuur.err.ee/595382/klaudia-taevi-nimelise-noorte-ooperilauljate-konkursi-voitis-abigail-levis | 10. Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi võitis ameeriklane Abigail Levis. Žürii hindas enim Levise ühtlast taset läbi võistlusvoorude. PromFesti taolised konkursid võivad tuua noortele ooperilauljatele karjääri murdepunkti, kui sellest haarata osataks, märkis Levis. |
Avapäeva järel isikliku rekordi (8108) graafikut 71 punktiga edestanud Saluri hoog rauges kettaheites, kus ta andis tippmargile ära kaks ja pool meetrit. Saluri seeriaks jäi lõpuks 10,50 - 7.44 - 14.15 - 1.84 - 47,59 - 15,06 - 41.29 - 4.80 - 58.16 - 4.47,59. Markus Leemet kogus küll isiklikku rekordit tähistavad 7720 punkti, kuid kuna Lõuna-Carolinas valitses võistluste ajal tugev tuul, ei lähe tema tulemus ametlikesse tabelitesse kirja. Võistluse võitis Lindon Victor 8539 punktiga, kuid ka tema tulemus sündis tuule toel.
110 meetri tõkkejooks: Saluri püstitas selle võistluse käigus juba kolmanda isikliku rekordi, läbides 110 m tõkkeid ajaga 15,06 - kolm sajandikku kiiremini kui tema eelmine tippmark. Teine võistlustules olev eestlane Markus Leemet püstitas ajaga 14,91 samuti isikliku rekordi. Saluril on nüüd koos 5065 punkti, millega ta on võistluse liidri Lindon Victori (5282) järel teisel kohal, Leemetil on kolmandana 4974 silma. Rekordigraafikut edestab Saluri 64 punktiga.
Karl Saluri opens Day 2 of #SECTF decathlon with a personal best of 15.06 (842 pts) in 110m hurdles. pic.twitter.com/QN6q2I50yK
— Georgia Track&Field (@UGATrack) May 12, 2017
Kettaheide: Saluri andis rekordigraafikuga võrreldes punkte ära, sest täna jäi tulemuseks 41.29 (tippmark 43.80). Victor lisas isiklikule rekordile üle poole meetri ja sai kirja 55.22. Leemeti parim katse kandus 35.89 kaugusele. Seitsme ala järel on Saluril koos 5756 punkti, rekordigraafikut edestab eestlane nüüd 13 punktiga. Kolmandal kohal jätkaval Leemetil on 5556 silma.
Teivashüpe: Saluri sai üle 4.80-st. Et rekordseerias alistas mees kõrguse 4.95, kaotab ta kaheksa ala järel (6605) oma rekordigraafikule nüüd 33 punktiga. Leemet ületas 4.50 ja on 6316 punktiga neljas. Victoril on koos 7081 punkti.
Saluri first over at 15-9 in #SECTF dec pole vault. #GoDawgs! pic.twitter.com/QWesq2LL6d
— Georgia Track&Field (@UGATrack) May 12, 2017
Odavise: Saluri sai parimal katsel kirja 58.16, mis andis talle Victori (68.97) ja Leemeti (59.02) järel kolmanda koha. 1500 meetri jooksus hakkavad lugema sekundid, sest 7315 punkti kogunud Saluri peab MM-normi täitmiseks jooksma välja aja alla 4.24, kuigi mehe isiklikuks rekordiks on pea viie aasta eest Barcelonas joostud 4.26,69.
1500 meetri jooks: keeruline ülesanne jäigi täitmatuks; Saluri ületas finišijoone ajaga 4.47,59, mis andis talle kokku 7948 punkti. Victor sai kirja aja 4.55,91, Leemet 4.39,85.
Avapäeva järel oli Saluril (seeria 10,50 - 7.44 - 14.15 - 1.84 - 47,59) koos 4233 punkti, millega ta edestas isikliku rekordi graafikut 71 punktiga. Isiklikke rekordeid parandas eestlane 100 ja 400 meetri jooksudes. MM-normiks on 8100 punkti, Saluri tippmark on 8108 silma. Kõrgushüppes nulli saanud Rauno Liitmäe katkestas võistluse. | Saluril jäi USA-s MM-normist siiski vajaka | https://sport.err.ee/595473/saluril-jai-usa-s-mm-normist-siiski-vajaka | USA-s Lõuna-Carolinas toimuvatel NCAA kagukonverentsi meistrivõistlustel sai kümnevõistleja Karl Robert Saluri 7948 punktiga teise koha. MM-norm jäi 152 punkti kaugusele. |
Francesco Schettino läks kohe pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist Rebibbia vanglasse Roomas, vahendas BBC tema advokaadi teadet.
Schettino mõisteti 2015. aastal süüdi tapmises, laevaõnnetuse põhjustamises ja laeva hülgamises.
Ristluslaev läks ümber pärast seda, kui oli sõitnud Giglio saare lähistel karile.
Meedia pani Schettinole hüüdnimeks Kapten Argpüks, kuna rannavalve avaldatud salvestistest selgus, et ta istus õnnetuse järel päästepaadis ning eiras käsklusi karile sõitnud laevale naasta.
Laeva pardal oli õnnetuse hetkel üle nelja tuhande inimese.
Prokuröride sõnul juhtis Schettino laeva saarele liiga lähedale, et eputada tantsija Domnica Cemortani ees. Schettino ise süüdistab aga probleeme kommunikatsioonis indoneeslasest tüürimehega. | Costa Concordia kapteni 16-aastane karistus jäi jõusse | https://www.err.ee/595516/costa-concordia-kapteni-16-aastane-karistus-jai-jousse | Itaalia kõrgeim kohus jättis jõusse 16 aasta pikkuse vanglakaristuse, mis määrati Costa Concordia kaptenile, kelle juhtimisel laev 2012. aastal karile sõitis ja mille tagajärjel 32 inimest hukkus. |
Põhja-Korea julgeolekuministeerium teatas eelmisel nädalal, et nurjas USA ja Lõuna-Korea luureagentuuride plaani Kimi tapmiseks biokeemilise relvaga, mis oleks ta tapnud umbes poole aasta pärast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Põhja-Korea peaprokuratuur teatas, et on algatanud juhtunuga seoses kohtuasja. | Põhja-Korea nõuab Lõuna-Korea luurejuhi väljaandmist | https://www.err.ee/595468/pohja-korea-nouab-louna-korea-luurejuhi-valjaandmist | Pyongyang nõudis Lõuna-Korea luurejuhi väljaandmist, süüdistades teda Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni tapmisvandenõus. |
Raqqa on de facto ISIS-e pealinn ja viimane suurem kants, mida äärmusrühmitus täielikult kontrollib, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Operatsioon Raqqa hõivamiseks algas juba novembris ning selle käigus on vallutatud suured linnalähedased territooriumid.
Operatsiooni viib läbi USA toetatud araablaste ja kurdide ühisüksus. | Süürias algab pealetungi otsustav etapp Raqqale | https://www.err.ee/595479/suurias-algab-pealetungi-otsustav-etapp-raqqale | Süürias algab suve algul pealetungi viimane etapp Raqqa linnale, teatas kurdivõitlejate üks komandöre. |
Kohtumisel arutasid peaministrid Läti-Soome koostööd ning regionaalseid energeetika- ja transpordiprojekte.
Üks olulisemaid kohtumise teemasid oli Rail Balticu projekt. Kučinskise sõnul on Rail Baltic Euroopa tasandil kõige tähtsam transporditaristu projekt ning strateegiliselt tähtis mitte ainult Baltimaadele vaid ka laiemale regioonile. Kučinskis kiitis Soome huvi projektis ja kutsus üles Soomet saama RB Raili osanikuks.
Lisaks sellele arutati energeetika küsimusi. Jõuti üksmeelele, et on tarvis jätkata regionaalse energiaturu arendamist, tugevdada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust dominantsest pakkujast.
"Ei ole kahtlust, et Soome on regionaalse maagaasituru väärtuslik liitlane," sõnas Kučinskis.
Mõlemad pooled nõustusid, et tuleb teha tööd saavutamaks iseseisvus Vene gaasist. Läti avas oma gaasituru 3. aprillil ning ka Soome valmistub selle tegemiseks. Nõustuti, et tuleb tagada ka elektrivõrgu stabiilsus ja turvalisus. | Kučinskis: Soome peaks hakkama RB Raili osanikuks | https://www.err.ee/595497/ku-inskis-soome-peaks-hakkama-rb-raili-osanikuks | Läti peaminister Māris Kučinskis ütles kohtumisel oma Soome kolleegi Juha Sipilaga, et Soome peaks hakkama RB Raili osanikuks. |
"Inglismaal on meditsiinisektoris toimunud suur hulk tõsiseid intsidente WannaCry lunavaraga nakatumise tõttu, ent meile teadaolevalt ei ole Eestis veel WannaCry levikut näha ning ka teateid intsidentide kohta pole meieni jõudnud," ütles Mägi BNS-ile.
"Alates 2014. aastast oleme Eestis panustanud väga palju just meditsiiniasutuste küberturvalisuse tagamisele. Lunavararünded, mitte ainult meditsiiniasutuste vastu, on väga ohtlikud ja võivad tekitada suurt kahju. Ründeid suunatakse (meditsiini)asutuste vastu just teades, et (meditsiini)asutuste jaoks ei ole infost ilmajäämine ja ligipääsude kaotamine süsteemi üle võimalik ja seega otsustatakse tihti, lootuses kiiresti ligipääs tagasi saada, väljapressijatele lunaraha maksta," rääkis Mägi.
"Olgugi, et küsitakse suhteliselt väikeseid summasid (tänased UK lunarahanõuded olid 300-600 USD), siis maksmine ei ole mugavusväljapääs. Tasub meeles pidada, et tegemist on siiski kurjategijatega ning on suur hulk juhtumeid, kus isegi lunaraha maksmisel ei saada tagasi kontrolli süsteemide üle. Seega lunaraha maksmine ei garanteeri ligipääsude tagasisaamist, makstud lunaraha tagasinõudmise võimalus puudub ning lisaks edendab lunaraha maksmine kuritegevust ning muudab juba kasumit teeninud kurjategijad veelgi ahnemaks," sõnas Mägi.
"Igal-juhul on parem end selliste rünnete eest kaitsta korralike turbemeetmete kaudu ning omada varukoopiaid, selle asemel, et tegeleda hiljem ründe tagajärgede likvideerimisega. Võimaliku kahju ennetamine on alati tõhusam. Süsteemid peavad olema ajakohased, kõik uuendused nii operatsioonisüsteemidele kui ka kasutatavale tarkvarale tehtud, taasteprotsessid paigas ja kasutajad koolitatud," lisas Mägi. | Eestis pole lunavaraga seotud rünnakuid veel täheldatud | https://www.err.ee/595513/eestis-pole-lunavaraga-seotud-runnakuid-veel-taheldatud | Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) Intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhi Klaid Mägi kinnitusel pole Eestis veel lunavaraga seotud rünnakuid täheldatud. |
Külalismeeskond asus kohtumist 21. minutil juhtima, kui Svjatoslav Jakovlev jõudis pallini enne Kalju väravavahti Vitali Telešit ja selle kaugelt kodumeeskonna väravasse saatis. Esimesel poolajal Levadia surve alla langenud Kalju näitas teisel kolmveerandtunnil üles aktiivsust, kuid 67. minutil jõudis taas sihile Jakovlev ning tegi seisuks 2:0.
88. minutil realiseeris Tarmo Neemelo peaga Andrei Sidorenkovi antud tsenderduse ja kinkis Kaljule õlekõrre ning kuigi lõpuvile eel olid Levadia kaitsjad sunnitud palli klaarima ka väravajoonelt, viigiväravani kolme lisaminuti jooksul ei jõutud. Levadia võitis kohtumise 2:1 ja tõusis liigas 29 punkti peale. 26 punkti peal olev Flora peab oma 11. vooru kohtumise homme võõrsil Narva Transi vastu. Kaljul on kolmandana 23 silma.
Teises tänases kohtumises võõrustas Tartu Tammeka Paide Linnameeskonda, selles mängus väravaid ei löödud. 12 punkti peal ning kuuendal kohal olev Paide edestab Tammekat ühe punktiga.
Mängueelsed kommentaarid:
Nõmme Kalju treener Sergei Terehhov: "Võrdsed vastased, nagu näitas ka eelmine mäng, aga proovime ära kasutada koduväljaku eelise ja selleks kutsub Kalju kõiki enda toetajaid staadionile ning paigaldab lisatribüüni!"
Nõmme Kalju mängija Robert Kirss: "Viimases omavahelises mängus leppisime viiki, aga oma kodus Nõmmel tahame 3 punkti siia jätta. Loodame, et fännid tulevad staadionile meid toetama ja anname neile soovitud resultaadi."
Tallinna Levadia peatreener Igor Prins: "Ees ootab väga haarav ja võitluslik mäng tabeli etteotsa kuuluvate meeskondade vahel. Eelmises omavahelises mängus võitjat ei selgunud, nüüd üritame oma paremuse maksma panna ning kolme punktiga Hiiult koju tulla. Selleks peame oma väravavõimalused korralikult realiseerima ning kaitses hoolikad olema."
Tallinna Levadia mängija Andreas Raudsepp: "Läheme mängule vastu hea tundega, sest oleme tabelis liidrikohal. Meeskond teab täpselt kuidas peame mängima ning läheme kolme punkti järele. Oleme hooaega hästi alustanud ning soovime samas vaimus jätkata. Loodame, et mängu tuleb vaatama palju publikut ning Hiiu staadionil valitseb meeldiv atmosfäär." | Levadia alistas võõrsil Kalju ning kindlustas liidrikohta | https://sport.err.ee/595323/levadia-alistas-voorsil-kalju-ning-kindlustas-liidrikohta | Koduse jalgpalli Premium liiga 11. voorus oli Tallinna Levadia Hiiu staadionil toimunud kohtumises 2:1 üle Nõmme Kaljust. |
Võõrsil kahe väravaga Servitile alla jäänud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pani kodusaalis võidule aluse esimese poolaja viimaste minutitega, kus tehti koguni 7:1 spurt. Ka teist poolaega alustati 3:0 spurdiga, mis viis Kehra juba seitsme väravaga ette. Nii suurest kaotusseisust Serviti enam toibuda ei suutnud.
Kehra poolel hiilgas Dmõtro Jankovski kümne tabamusega. Mikita Jermaševitš lisas kuus tabamust. Põlva Serviti parim oli seitse väravat visanud Henri Hiiend. Hendrik Varul ja Henri Sillaste lisasid kolm väravat.
Kolme võiduni mängitav seeria jätkub esmaspäeval Põlvas. Kohtumise ülekannet saab jälgida Postimees.ee-st.
Finaalmängud
10.05.17 19.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 23:21
12.05.17 19.00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 25:20
15.05.17 19.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
ja vajadusel
17.05.17 19.00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
20.05.17 19.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper | Poolaja lõpus edu haaranud Kehra viigistas finaalseeria | https://sport.err.ee/595499/poolaja-lopus-edu-haaranud-kehra-viigistas-finaalseeria | Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste finaalseeria on teise kohtumise järel 1:1 viigis. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper alistas kodusaalis Põlva Serviti 25:20 (13:9). |
"James Comeyl oleks parem loota, et meie jutuajamisi ei ole salvestatud, enne kui ta hakkab ajakirjandusele lekitama," kirjutas Trump ühes hommikustest Twitteri säutsudest, kus ta ründas kriitikuid ja ajakirjandust nende reaktsiooni pärast Comey tagandamisele.
Trump avalikustas, et oli enne vallandamist endiselt FBI direktorilt kolm korda küsinud, kas ta on seoses juurdlusega Venemaa sekkumise osas valimisprotsessi uurimise all.
President, keda olid raevu ajanud uudised Valge Maja erinevatest seletustest Comey lahtilaskmise kohta, ütles, et ajakirjandus ei peaks eeldama tema pressiesindajalt sajaprotsendilist täpsust.
"Pidades silmas, et ma olen väga aktiivne president ja palju asju juhtub, ei ole minu asemikel poodiumile astudes võimalik olla täiuslikult täpne!" säutsus ta.
Trump jätkas oma Twitteri-tiraadi, vihjates võimalusele teha lõpp traditsioonilistele Valge Maja briifingutele, mis on mingis vormis eksisteerinud sajanditagusest Woodrow Wilsoni administratsioonist saadik.
"Võib-olla oleks parim, mida teha saaks, jätta kõik tulevased pressibriifingud ära ja anda täpsuse nimel välja kirjalikke vastuseid???" säutsus Trump.
President tõi ka uuesti sisse Venemaa teema, viidates endisele luurejuhile, kelle hinnangul ei ole Trump Moskvaga kokku mänginud.
"Kui James Clapper ise ja peaaegu kõik teised nõiajahist teadlikud ütlevad, et kokkumängu pole, siis millal see lõpeb?" kirjutas Trump.
James Comey better hope that there are no "tapes" of our conversations before he starts leaking to the press!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 12, 2017 | Trump hoiatas endist FBI juhti lekitamise eest | https://www.err.ee/595456/trump-hoiatas-endist-fbi-juhti-lekitamise-eest | USA president Donald Trump manitses Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi kohalt vallandatud James Comeyt reedel mitte avalikustama meediale üksikasju nende jutuajamistest ning vihjas, et need võivad olla salvestatud. |
Kolmanda perioodi alguseks veel 3:1 juhtinud Rootsi kasuks viskasid väravad kaheksa erinevat meest – Victor Rask, Philip Holm, Jonas Brodin, Elias Lindholm, Linus Ömark, Carl Klingberg, Joel Eriksson Ek ning John Klingberg.
Võit kergitas 10 punkti kogunud Rootsi A-alagrupis teiseks, juhib 11 punkti peal olev Venemaa. Itaalial on viimasena üks punkt. Täna kohtuvad grupis veel viiendal kohal olev Saksamaa ning seitsmes meeskond Taani.
Tšehhide 5:1 võidumängus sai kaks tabamust kirja Roman Horak, ühe korra olid täpsed Michal Repik, Michal Kempny ning Roman Cervenka. Kaks söödupunkti läks kirja Jan Kovarile.
Tšehhi tõusis B-alagrupis võiduga samuti teiseks, täiseduga jätkavast Kanadast lahutab tšehhe kaks punkti. Sloveenia on ühe punktiga eelviimane. Täna ristavad sarved ka kuuendal kohal olev Prantsusmaa ning B-grupi viimane Valgevene. | VIDEOD | Rootsi viskas MM-il Itaaliale kaheksa väravat | https://sport.err.ee/595494/videod-rootsi-viskas-mm-il-itaaliale-kaheksa-varavat | Jäähoki maailmameistrivõistlustel sai kolmanda võidu Rootsi, kes oli Itaaliast üle koguni 8:1. Samal ajal toimunud mängus alistas Tšehhi Sloveenia 5:1. |
Eesti kogemus majanduskriisist oli see, et väljusime sellest tugevamana ja sama kehtib ka EL-i kohta, näiteks Schengeni viisavaba ruumi küsimuses. Oleme jõudnud arusaamani, et välispiiri tuleb tugevdada ja et informatsiooni tuleb jagada, lausus Kaljulaid.
Viimase kümne aasta jooksul rakendatud poliitikad on läbinud kadalipu, mille käigus pole ühtegi neist peetud tähtsusetuks ega tühistatud, lausus president.
On näha edasiarenguid, mitte taandumist, rõhutas Kaljulaid.
Kui vaadata EL-i teisi tegemisi, siis on näha, et otsuseid langetati kiiresti, lausus riigipea, tuues näiteks Brexiti küsimuses kiire ühispositsioonini jõudmise ja sanktsioonide kehtestamise Ukraina kriisis.
"Kui vaadata fakte, siis pole mitte mingit põhjust öelda, et EL on kriisis, et see ei toimi, et meie poliitikad on ekslikud," ütles president. See on Eesti sõnum, lisas ta.
EL-il on tõepoolest arenguruumi, sest maailm muutub pidevalt - maailm ei saa iial valmis ja ka EL ei saa iial valmis. Oleme veendunud, et koos saame teha palju rohkem kui kahepoolselt, lausus Kaljulaid.
Samas tuleb meeles pidada, et lubatu tuleb täita ja liikmesriigid peaksid võtma vastutuse nendes küsimustes, mis kuuluvad nende vastutusalasse ega tohiks süüdistada enda läbikukkumistes EL-i institutsioone.
Mogherini: EL-i ühine välispoliitika on vajalikum kui kunagi varem
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles Lennart Meri konverentsi avasõnavõtus, et ühenduse ühine välispoliitika on vajalikum kui kunagi varem.
Mogherini ütles Lennart Meri konverentsi avasõnavõtus, et ei saa olla EL-i liikmesriikide välispoliitikat ilma bloki ühtse välispoliitikata.
Tema sõnul on EL-is liikmesriigid, kes on väiksed ja need, kes pole veel aru saanud, et nad on väiksed.
"Me suhestume maailmaga, kus tegutsevad kontinendisuurused võimud. Mõju avaldamiseks on vaja suurust ja kaalu," lausus Itaalia eksvälisminister.
EL on tema sõnul palju rohkem kui selle kodanikud sageli mõistavad. "Me oleme maailma suurim turg ja suuruselt teine majandus ka ilma Suurbritanniata."
"Me oleme paljude riikide jaoks tähtsaim kaubanduspartner. Me oleme suurim jõud ÜRO-s. Me kahjustame end, kui alatähtsustame oma rolli," sõnas Mogherini.
Tema sõnul on EL viimase aasta jooksul hoogustanud kaitsekoostööd seninägematul moel ja see ei ole tingitud mitte Suurbritannia lahkumisest, vaid mõistmisest, et EL ei saa endale enam lubada olemasolevate võimete ja ressursside kasutamata jätmist.
Mogherini: praegu on tähtis saavutada Minski protsessiga tulemusi
Praegu on tähtis tagada, et Ukraina konflikti reguleerimise Minski protsess annaks mingeid tulemusi, mitte mõelda selle formaadi muutmise üle, ütles Mogherini reedel Tallinnas.
"Me peame jätkama prantslaste ja sakslaste toetamist selle formaadis, aitama meie Ukraina sõpru ja tagama, et nemad teeksid oma osa. Samuti peame survestama Venemaad," ütles ta.
Ta rõhutas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rolli tähtsust Ukrainas ja EL-i toetust sellele.
Mogherini sõnul panustas Venemaa sellele, et Ukraina riik kukub sõja survel seesmiselt kokku. "Seda ei ole juhtunud ja me aitame kaasa positiivsetele protsessidele Ukrainas," lausus välispoliitikajuht.
Mogherini: EL investeerib kaitsesse liiga killustatult
Mogherini hinnangul investeerib Euroopa Liit kaitsesse liiga killustunud moel ja investeeringute efektiivsust tuleks tõsta.
Mogherini sõnul usub Euroopa Liit jätkuvalt, et NATO on Euroopa julgeoleku vundament, kuid on ka arusaam, et eurooplastena peame tegema omaenda julgeoleku jaoks rohkem.
"Eurooplased investeerivad kaitsesse 50 protsenti sellest, mida Ameerika investeerib, kuid Euroopa kaitseväljund on USA omast 15 protsenti. Miks? Sest me investeerime killustunud moel."
"See, mida EL saab teha, on anda liikmesriikidele ruumi, vahendid ja stiimulid investeerida ühiselt kaitsesse, kaasa arvatud võimekustesse, et saavutaksime efektiivsemalt tulemusi isegi kui raha hulk jääb samaks," ütles Mogherini.
"See tähendab arukamalt kulutamist ... ning ennekõike tähendab see, et eurooplastel on viimaks piisavalt mastaabisäästu kaitsetööstuses ja uurimisprogrammides. See annaks viimaks aluse Euroopa kaitsele. Seda saab teha ainult EL - see on kasulik liikmesriikidele, NATO-le, meie Ameerika sõpradele ning meie ja meie kodanike julgeolekule," lisas ta.
"EL pole sõjaline allianss ega taha selleks saada, kuid tahame efektiivsemalt kasutada neid vahendeid ja ressursse mis meil on. Võlgneme selle meie maksumaksjatele, kelleks on kodanikud ... Peame tegema kaitsetööd paremaks, olema efektiivsemad."
Letta: Poola ja Ungari ei saa ülejäänud EL-i šantažeerida
Poola ja Ungari ei saa teisi EL-i liikmesriike šantažeerida, vastasel juhul valivad 19 liikmesriiki kiirema lõimumise tee, ütles Itaalia peaminister Enrico Letta reedel Tallinnas Lennart Meri konverentsil.
"Visegradi neliku riigid võtavad teistest riikidest erinevaid positsioone. Me oleme olnud liiga nõrgad" neile vastuseismisel, lausus Letta konverentsi avapaneelis vastuseks küsimusele Ungari ja Poola autoritaarsusesse kalduvate ning õigusriigi suhtes üha vaenulikumate valitsuste kohta.
Tema sõnul on probleem selles, et Euroopa Liidu Nõukogu on liiga tugev. "Mitte kõik liikmesriigid ei esinda nõukogus EL-i, vaid eelkõige oma riikide huve."
Kui Poola ja Ungari jätkavad teiste riikide šantažeerimist, toob see kaasa mitmekiiruselise Euroopa 19 eurotsooni liikme juhtimisel, lausus Letta. | Kaljulaid: EL-iga pole midagi fundamentaalselt valesti | https://www.err.ee/595475/kaljulaid-el-iga-pole-midagi-fundamentaalselt-valesti | Euroopa Liiduga pole midagi fundamentaalselt valesti, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid reedel Lennart Meri konverentsil. |
Fotofiniš andis täna teise koha sel tuuril juba kaks etappi võitnud Fernando Gaviriale (Quick Step Floors) ning kolmas oli iirlane Sam Bennett (Bora-Hansgrohe), vahendab Rattauudised.ee.
The official fotofinish of Stage 7! #Giro100
Credit: EBD pic.twitter.com/YJWGer4s5D
— Giro d'Italia (@giroditalia) May 12, 2017
Kohtunike hinnangul oli peagrupis finišis mõned augud sees, seega kõik võitjaga sama aega ei saanud. Kangert kaotas võitjale seetõttu 11 sekundit.
Kokkuvõttes püsib esikolmik sama. Juhib Luksemburgi rattur Bob Jungels (Quick-Step Floors), kellele britid Geraint Thomas (Team Sky) ja Adam Yates (Orica-Scott) kaotavad vastavalt kuue ja kümne sekundiga. Kangert on endiselt 18. kohal (+1.03).
Homme on tuuril kavas künklik etapp. | Giro seitsmes etapp lõppes fotofinišiga, Kangert 52. | https://sport.err.ee/595491/giro-seitsmes-etapp-loppes-fotofinisiga-kangert-52 | Itaalia velotuuri täna sõidetud seitsmenda etapi võitis grupifinišis austraallane Caleb Ewan (Orica-Scott). Tanel Kangert (Astana) sai 52. koha. |
Vanemate rekordite tühistamise korral võiks Richards-Rossi nimele jääda praegu Ida-Saksamaad esindanud Marita Kochi nimele kuuluv naiste 400 meetri jooksu maailmarekord. Richards-Rossi 2006. aastal joostud aeg 48,70 on kiireim pärast aastat 2005, mida Euroopa kergejõustikuliit peab piiriks, millele eelnenud rekordid tühistada võiks.
"Loomulikult pole ma isiklikel põhjustel selle vastu, et varasemad rekordid tühistataks," naeris Richards-Ross BBC raadiosaates Sportsworld. "Samuti olen ma rõõmus, et me oleme varem püstitatud rekordid lõpuks suurema luubi alla võtnud."
"Ma teadsin oma karjääri jooksul, et ei jõua Kochi rekordile lähedale. See ei ole lihtsalt loogiline," ütles eelmisel aastal karjääri lõpetanud ameeriklanna. "Enne 1980. aastaid jooksid naised 51-52 sekundit ja see, et rekord 47,60-ni kukkus, on uskumatu."
"Ma teadsin alati, et 400 meetri rekord on minu käeulatusest väljas ja ükskõik kui hästi või kõvasti ma oleks treeninud, poleks ma 48 sekundist kiiremini joosta suutnud." | Neljakordne olümpiavõitja toetab rekordite muutmise plaani | https://sport.err.ee/595486/neljakordne-olumpiavoitja-toetab-rekordite-muutmise-plaani | USA tõkkejooksja Sanya Richards-Ross, kelle auhinnakapis on lisaks neljale olümpiakullale ka seitse MM-medalit, toetab isiklikel põhjustel Euroopa kergejõustikuliidu ideed varasemad kergejõustikurekordid suurema luubi alla võtta. |
Tatarstani klubi alistas poolfinaalis Belgorodi Belogorje 3:0 ja esikohamängus Moskva Dünamo 3:0 (20, 17, 16), kirjutab volley.ee. Pronksimängus lõi Novosibirski Lokomotiiv Belogorjet 3:0. Ka mullu pidi Dünamo finaalis Zeniidi paremust tunnistama.
Kõige kasulikuma mängija preemia pälvis Maksim Mihhailov (Zeniit), sidemängijatest sai auhinna Aleksandr Butko (Zeniit), ründajatest Matthew Anderson (Zeniit), temporündajatest Dmitri Štšerbinin (Dünamo). Servipunkte tõi enim Wilfredo Leon (Zeniit), tõhusaimaks liberoks hinnati Erik Shoji (Lokomotiiv).
Venemaa meistril seisab kohe ees klubide MM, kus ühe kardetavamaks vastaseks peetakse Brasiilia klubi SESI-t. Üks tänavustest karikatest Zeniidil juba on – Euroopa Meistrite liiga.
Naistest tuli Venemaa meistriks Moskva Dünamo, kes heitleb neil päeval klubide MM-il – paraku ebaõnnestunult, 5.-8. kohani. | Kaasani Zeniit tuli neljandat aastat järjest Venemaa võrkpallimeistriks | https://sport.err.ee/595482/kaasani-zeniit-tuli-neljandat-aastat-jarjest-venemaa-vorkpallimeistriks | Kaasani Zeniit tuli neljapäeva õhtul neljandat järjestikust ning kokku üheksandat korda Venemaa võrkpallimeistriks. |
Rapla Selveri Suurjooksul saab osaleda nii kümne kui viie kilomeetri distantsil. Pikemale jooksule antakse 14. mail start kell 12 päeval ning lühema distantsi start toimub 25 minutit hiljem. Soojendusvõimlemise jooksude eel viib läbi energiline Zumba treener Liina Raidoja ning päeva juhib tunnustatud rahvaspordiürituste vedaja Riho Järvelainen.
Nii 5 kui 10 km distantsil tulevad starti mitmed Eesti tippjooksjad. Selle aasta jooksu patrooniks on Miss Raplamaa 2017 Grit Tarvis, Raplamaa jooksulegend Risto Ütsmüts on samuti stardis.
Põhidistantsidele eelnevad lastejooksud, mis algavad kell 11. Distantsi pikkuseks on ca 350 m ja osalema on oodatud kõik lapsed vanuses 2-12. Koos lastega ootavad korraldajad pühapäeval Raplasse mõnusat jooksupäeva nautima ligi 2000 jooksusõpra.
Kõigile Rapla Selveri Suurjooksu lõpetajaile kingitakse medal, mis jääb meenutama sportlikult veedetud pühapäeva. Lisaks premeerib koostööpartner Viking Line laevareisi kinkekaardiga, mis loob võimaluse osa saada meeleolukast merereisist Tallinnast Helsingisse ja tagasi.
Registreerimine mõlemale distantsile kestab läbi jooksu kodulehe 12. mai südaööni. Registreerida on võimalik ka kohapeal võistluspäeva hommikul, 14. mail kuni 11.30-ni. | Pühapäeval toimub kuues Rapla suurjooks | https://sport.err.ee/595478/puhapaeval-toimub-kuues-rapla-suurjooks | Selveri jooks toimub Raplas juba viiendat aastat ning korraldajatel on rõõm tõdeda, et mitte ükski teine rahvaspordi üritus ei too Raplas kokku nii palju inimesi. Kui varasemalt on Rapla Selveri Suurjooks toimunud juuni alguses, siis sellel aastal leiab aset esmakordselt 14. mail ning ühtlasi on tegemist Eesti Linnajooksude sarja avaüritusega. |
Otsepildis näeb naiste koondise mängu SIIN.
Rahvusnaiskonna jaoks on tegemist hooaja esimese kontrollkohtumisega, mehed alistasid eile Portugali 3:1 (25:22, 25:18, 20:25, 25:23), kirjutab volley.ee. Oliver Venno panustas võitu 18 punkti, Robert Täht lisas 17. Ardo Kreegi arvele jäi tosin silma, Andrus Raadikule viis, Andri Aganitsale kolm ja ühe punkti tõid nii Kristo Kollo, Andres Toobal kui Henri Treial.
"On näha, et mõlemad meeskonnad otsivad veel õiget mängu. All on tugevad jõusaalitreeningud, lisaks tulevad mängijad pikkadelt klubihooaegadelt ja on erinevas seisus, mistõttu oli mängus ka palju üles-alla kõikumisi. Loodan, et muutume mäng-mängult paremaks," lausus rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Creţu matšijärgses intervjuus.
Teist päeva järjest jääb kohtumisest eemale koondise debütant Mart Naaber, kes väänas kolmapäeval hüppeliigest. Trauma ei ole aga tõsine ja laupäeval toimuval kolmandal kontrollkohtumisel loodab võistkonna peatreener teda kasutada.
Rahvusmeeskonna sõprusmängud Portugalis
11. mai 19.00 Portugal– Eesti Vila Flor 1:3 (22:25, 18:25, 25:20, 23:25)
12. mai 22.00 Portugal – Eesti Vila Flor
13. mai 17.00 Portugal – Eesti Vila Flor
Rahvusnaiskonna sõprusmängud Taanis
12. mai 20.30 Taani – Eesti Kopenhaagen
13. mai 20.30 Taani – Eesti Kopenhaagen
14. mai 17.30 Taani – Eesti Kopenhaagen | Täna astub võistlustulle ka naiste võrkpallikoondis | https://sport.err.ee/595469/tana-astub-voistlustulle-ka-naiste-vorkpallikoondis | MM-valiksarja kohtumisteks valmistuvad Eesti meeste ja naiste võrkpallikoondised peavad täna mõlemad kontrollkohtumise. Naised mängivad kell 20.30 Eesti aja järgi võõrsil Taaniga, meeste mäng Portugaliga nihkus kolme tunni võrra hilisemaks ja algab kell 22.00. |
Väidetavalt arutas Pique sellel nädalal ATP ametnikega ideed turniirist, millest võtaks osa 16 riiki ning mis mängitaks ühes kohas kümne päeva jooksul. Davise karikavõistlused mängitakse praegu neljal nädalavahetusel veebruarist novembrini.
"Kui see õnnestuks, oleks see tennise jaoks väga hea," sõnas maailma esireket Andy Murray Pique idee kohta.
Pique kaasmaalane Rafael Nadal kritiseeris rahvusvahelise tenniseliidu (ITF-i) poolt kinnitatud Davise karikavõistluste ajakava. "Juba aastaid on nad olnud jäigad," sõnas 14-kordne Suure Slämmi võitja. "Nad pole ajaga kaasas käinud ja uusi lahendusi otsinud. Pique tahab luua MM-i, mis oleks suurepärane ning väga huvitav turniir, millest osa võtta."
"Näha ühte jalgpallimaailma staari isiklikult ja ka strukturaalselt tennise arengut toetamas - see saab meie spordile vaid kasu tuua," sõnas maailma teine number Novak Djokovic. | Murray, Nadal ja Djokovic toetavad jalgpallur Pique plaani luua tennise MM | https://sport.err.ee/595465/murray-nadal-ja-djokovic-toetavad-jalgpallur-pique-plaani-luua-tennise-mm | Hispaania jalgpallikoondise ning FC Barcelona keskkaitsja Gerard Pique on käinud välja idee luua tennise maailmameistrivõistlused, mis pakuksid konkurentsi Davise karikavõistlustele. |
Laura Teivāne (spinto sopran)
Laura Teivāne sündis 23. märtsil 1991 Lätis. Ta on õppinud Läti muusikaakadeemias. Teivāne on osalenud mitmetel konkurssidel Itaalias, Lätis ja Saksamaal. 2015. aastal jõudis ta Klaudia Taevi nimelisel konkursil poolfinaali. Aastast 2015 on Teivāne Läti rahvusooperi solist.
Iga solist esitab finaalis kaks laulu. Teivāne esitab Jules Massenet' Manoni aaria ooperist „Manon“ ja Georges Bizet' Micaëla aaria ooperist "Carmen".
Taras Berežanski (lüüriline bass)
Taras Berežanski sündis 23. augustil 1985 Ukrainas. Ta on õppinud Tšaikovski riiklikus muusikaakadeemias. Ta on osalenud konkurssidel Ukrainas ja mitmetes töötubades ning meistriklassides. Berežanski on esitanud mitmeid rolle teatrites Ukrainas ja Leedus.
Berežanski laulab Giuseppe Verdi Fiesco aaria ooperist "Simon Boccanegra" ja Pjotr Tšaikovski vürst Gremini aaria ooperist „Jevgeni Onegin“.
Abigail Levis (lüüriline metsosopran)
Abigail Levis sündis 24. märtsil 1987 USAs. Ta on õppinud laulmist Eastmani muusikakoolis, Bardi kolledžis, Utah` ooperis ja Los Angelese ooperis. Levis on osalenud edukalt mitmetel konkurssidel Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. 2016. aastast on ta Berliini Saksa Ooperi ooperistuudio liige.
Levis laulab Giacomo Meyerbeeri Urbaini aaria ooperist „Hugenotid“ ning Wolfgang Amadeus Mozarti Sextuse aaria ooperist "Tituse halastus".
Modestas Sedlevičius (lüüriline bariton)
Modestas Sedlevičius sündis 12. juunil 1987 Leedus. Ta on õppinud Leedu muusika- ja teatriakadeemias, Mannheimi muusika- ja etenduskunstide ülikoolis ja La Scalas. Ta on edukalt osalenud konkurssidel Saksamaal ja Austrias ning esitanud rolle mitmetes teatrites Itaalias ja Saksamaal.
Sedlevičius esitab finaalis Charles Gounod' Valentini aaria ooperist "Faust" ja Pjotr Tšaikovski Jeletski aaria ooperist "Padaemand".
Margarita Levtšuk (lüüriline koloratuursopran)
Margarita Levtšuk sündis 16. aprillil 1990 Valgevenes. Ta on õppinud Bresti Muusikakolledžis ja Valgevene riiklikus muusikaakadeemias. Levtšuk on osalenud mitmetes töötubades ja meistriklassides ning olnud finalist ja auhinna võitja konkurssidel Venemaal ning Valgevenes.
Levtšuk laulab Giuseppe Verdi Gilda aaria ooperist "Rigoletto" ja Charles Gounod Julia valsi ooperist "Romeo ja Julia".
Eszter Zemlényi (lüüriline koloratuursopran)
Eszter Zemlényi sündis 15. märtsil 1987 Ungaris. 2016. aastast õpib ta Franz Liszti nimelises muusikaakadeemia magistrantuuris. Zemlényi on osalenud edukalt mitmetel konkurssidel Ungaris ning osalenud ooperimuusika kontsertidel Ungaris, Itaalias ja Rootsis.
Zemlényi esitab Wolfgang Amadeus Mozarti Blonde aaria ooperist "Haaremirööv" ja Leonard Bernsteini Cunegonde aaria ooperist "Candide".
Fotod: PromFest
Otseülekannet finaalkontserdist saab vaadata 12. mail kell 19 kultuuriportaali avalehelt või 18. mail kell 22.35 ETV-st. | Tutvustus: PromFest 2017 finalistid | https://kultuur.err.ee/595461/tutvustus-promfest-2017-finalistid | 10. Klaudia Taevi nimelise noorte ooperisolistide konkursi kuus parimat astuvad mõne tunni pärast Pärnu kontserdisaalis võistlustulle. Finaalidesse ei jõudnud paraku ühtki eestlast. Kuid kes on need kuus välismaist ooperitähte? Siin on neist lühike ülevaade. |
"Et see turniir toimub 12-14 päeva enne uue hooaja algust, on sellel suur tähtsus," sõnas Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "Selleks ajaks oleme juba enam kui kuu jälle treeningutel olnud. Sa saad oma tasemest teada vaid siis, kui mängid parimate meeskondade vastu ja Bayern ning Atletico kuuluvad kahtlemata nende hulka."
Neljas meeskond 1.-2. augustil toimuval Audi Cup'il on AC Milan, juhul, kui nad ei ole hõivatud Euroopa liiga kvalifikatsiooniga. | Klavan ja Liverpool kohtuvad uue hooaja eel ka Bayerni ning Atleticoga | https://sport.err.ee/595460/klavan-ja-liverpool-kohtuvad-uue-hooaja-eel-ka-bayerni-ning-atleticoga | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool ristab Münchenis toimuval hooajaeelsel kontrollturniiril sarved nii kohaliku Bayerni kui Madridi Atleticoga. |
Reedel avaldas uuringufirma ARD-DeutschlandTrend küsitlustulemused, mille järgi on 42 protsenti sakslastest rahul Schulzi esinemisega Saksamaa kantsleriks saamise kampaania ajal, vahendas Politico.
Jaanuaris oli sama meelt 57 protsenti vastanuist.
Kaks kolmandikku küsitluses osalenuist ütles, et nad ei tea, kuidas kavatseb Schulz oma poliitikat ellu viia ja 45 protsenti vastas, et ootasid temast enamat.
Samal ajal leidis 63 protsenti vastanuist, et Merkel teeb head tööd. Jaanuaris oli niisugusel arvamusel 56 protsenti küsitluses osalenuist. Merkeli parimad aastad jäävad aga 57 protsendi vastanute hinnangul siiski minevikku.
Kokkuvõttes oli küsitluse populaarseim erakond Merkeli kristlik-demokraatlik liit (CDU), kelle poolt kavatseb hääletada 37 protsenti vastanuist - võrreldes aprillikuuga kolm protsenti enam.
SPD toetus langes nelja protsendi võrra 27 protsendini.
Paremäärmuslikku Alternatiivi Saksamaale (AfD) toetas kümme protsenti valijaist, rohelisi kaheksa ning vasakäärmuslikku Vasaskparteid seitse protsenti valijaist. | Paljud sakslased on Martin Schulzis pettunud | https://www.err.ee/595458/paljud-sakslased-on-martin-schulzis-pettunud | Endine Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ja tema sotsiaaldemokraadid (SPD) jäävad arvamusküsitlustes kantsler Angela Merkelist ja tema juhitavatest konservatiividest üha kaugemale maha ja paljud sakslased ütlevad, et ootasid Schulzist rohkemat. |
Kolmandat-neljandat aega näitasid Ferrari mehed Kimi Räikkönen (+0,310) ja Sebastian Vettel (+0,418), ka viienda ja kuuenda aja sõitsid välja samad mehed, kes esimeselgi vabatreeningul – Max Verstappen (Red Bull; +0,636) ja Daniel Ricciardo (Red Bull; +0,783).
Seekord sai aja kirja ka eksmaailmameister Fernando Alonso (McLaren), kuid 3,275-sekundiline kaotus tähendas rajale läinud meeste seast kõige kehvemat tulemust.
Hispaania etapi kolmas ja viimane treening sõidetakse homme Eesti aja järgi kell 12, kvalifikatsioon sõidetakse kell 15. | Mercedesed edestasid konkurente ka teisel vabatreeningul | https://sport.err.ee/595457/mercedesed-edestasid-konkurente-ka-teisel-vabatreeningul | Hispaanias toimuva vormel-1 MM-etapi teise vabatreeningu kiireim oli taas Mercedese piloot Lewis Hamilton (1.20,802), kes edestas meeskonnakaaslast Valtteri Bottast 0,090 sekundiga. |
Nõukogude ajal kinnise tööstuslinnana venestunud Sillamäel elab eestlasi alla viie protsendi. Eesti keelega pole linnas suurt midagi pihta hakata: müüjad räägivad vene keeles, huvialaringid on venekeelsed, kogu kontekst mõjub nagu viibiks mõnes Kesk-Venemaa linnas.
Ent ometigi asub Sillamäe Eestis. Tasahilju on hakanud eesti keel endast seal ka märku andma ning endale kohalike seas teed uuristama. Kõik selle Ida-Virumaa linna lasteaiad pakuvad osalist keelekümblust, mis tähendab, et poole päevast räägivad õpetajad lastega eesti keeles, poole päevast vene keeles. Lapsed saavad lasteaiast elementaarse eestikeelse suhtlusoskuse kaasa, ent edasi on sein ees: valida on kas venekeelse õppekeelega põhikooli või eesti õppekeelega põhikooli vahel, keelekümblusklassid koolides puuduvad. Enamik vanemaid, kes pooldavad keelekümblust, tahaks, et lapsed saaksid mõlemad keeled selgeks. Seetõttu on tekkinud neil huvi keelekümblusklasside vastu. Lahendust aga pole.
Osalise keelekümblusega lasteaiast tulnud mudilased pole aga võimelised eesti koolis üksnes eesti keeles õppima, nõnda lähevadki nad vene koolidesse edasi ja unustavad selle vähesegi eesti keele mõne aastaga, sest õpet ega praktikat pole. Hulk lasteaias tehtud tööd on maha visatud.
"Aasta oli 1993, kui 1. septembril avati Sillamäel esimene eesti keelega lasteaed. Tollel hetkel oli ainult üks-kaks last lasteaias, kelle kodune keel oli eesti keel, ülejäänud olid vene kodukeelega," selgitab haridusvaldkonda kureerib abilinnapea Eevi Paasmäe konteksti. "Juba 1993. aastal andsime me lapsevanematele võimaluse valida. Samal aastal alustas tööd ka eesti õppekeelega põhikool, kus oli juba rohkem eesti kodukeelega lapsi, aga oli ka neid, kellel kodukeel on vene keel. Täna töötab Sillamäel nii eesti õppekeelega lasteaed kui ka põhikool, samal ajal nii eesti koolis kui ka lasteaias käivad lapsed, kes kodus räägivad vene keelt."
Paasmäe hinnangul on lapsevanematel valikuid piisavalt: kas panna venekeelne laps eesti õppekeelega kooli, kus toimub ka süvendatud vene keele õpe või siis tavalisse vene õppekeelega kooli. "Meil on olemas süvendatud eesti keele õpe mõlemas vene koolis, aga ei ole eraldi keelekümblusklassi," tõdeb Paasmäe.
Abilinnapea sõnul küsis ta lapsevanematelt vaid mõned aastad tagasi, kas nad soovivad, et linn looks keelekümblusklassi, kuid huvi olevat olnud leige, aktiivne soov puudus. Nii see seni rajamata jäänud ongi.
Samas leiab ta ka, et osaline keelekümblus pole lasteaiaski piisav. "Mina ei poolda seda osalist - pool päeva eesti keelt jääb ikka väheseks, kui laps mujal sellega üldse kokku ei puutu, ei kodus, ei tänaval. Osaline keelekümblus võiks toimida Pärnus või Tartus, aga mitte Sillamäel."
Gümnaasiumi esimesel aastal õpitakse keelt
Gümnaasiumisse jõudes peavad venekeelse põhikooli lõpetanud noored aga hakkama õppima 40/60 põhimõttel ehk valdavalt eesti keeles, milleks nende varasem ettevalmistus alust ei anna. Gümnaasiumi esimene õppeaasta on direktori sõnul raske, mil puudujääke tasa teha püütakse.
"Gümnaasiumisse tulevad viimasel viiel aastal ligemale pooled kõigist põhikooli lõpetanutest. Nende eesti keele tase on väga erinev, kõikudes vahemikus 40-90 punkti 100-punktisel skaalal," tõdeb Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit. "Kas keelekümblus oleks nende keeleoskust parandanud - minu kogemus teiste koolide näidetel nagu Narva ja Jõhvi, kust meile ka lapsi on tulnud, näitab, et on täiesti selge, et keelekümbluses õppinud õpilaste keeleoskus on vaieldamatult parem ja vastab praegusele gümnaasiumi 40/60 põhimõtte nõuetele. Kus keelekümblusklasse pole pole, neil ei vasta," võtab Kaseniit kogemuse kokku.
Direktori selgitusel tuleb lünk sisse sellega, et gümnaasiumisse astumisel peaks keeleoskuse tase vastama B2-le, ent on heal juhul B1, mis põhikooli lõpuks peaks olema saavutatud.
Sillamäe Gümnaasium on olukorra lahendanud nii, et on loonud erinevad keelerühmad, vastavalt õpilaste tasemele. 10. klassi jooksul suudetakse õpilastega ära teha töö, mis võimaldaks 11. klassist jätkata eestikeelse õppega juba nõuetekohases ulatuses, sest lapsed saavad piisavalt aru ja suudavad suhelda.
"Küsimus ei ole ainult eesti keeles, vaid üldse õppimises - kes eesti keelt 9. klassi lõpuks hästi ei valda, ei ole ka teistes ainetes väga tugevad. Õpilase võimekus ja motivatsioon areneda lähtub sellest, et gümnaasiumiks valmistumine algab ikkagi 1. klassis," tõdeb Kaseniit.
Gümnaasiumi direktor leiab, et keelekümblusega peaks kindlasti jätkama ka pärast lasteaeda. "Kui põhikoolidel oleks ettevalmistus metoodiliselt parem, siis oleks ka meil paremaid keeleoskajaid rohkem. Miks põhikoolid ei ole otsustavalt tegutsenud keelekümblusega, ei ole vanemate taga," kinnitab Kaseniit. Tema arvutused näitavad, et pooled põhikooli astuvatest lastest tahaksid keelekümblusklassis õppima asuda. Kuigi ta on keelekümbluse tuline pooldaja, leiab ta siiski, et lapsevanemale peab jääma ka võimalus valida, kas panna laps tava- või keelekümblusklassi.
"Keeleõppe mõttes on lasteaialõpetajatel praegu sein ees. Keelekümblusklass võiks olla mõlemas koolis ühe klassi ulatuses," pakub ta välja.
Abilinnapea kinnitab, et ta ise on küll keelekümbluse pooldaja, ent sunniga asju teha ei saa - need peavad tulema loomuldasa. "Kool on konservatiivne asutus - sundkorras pealesurutud asju teha ei saa," on ta veendunud. "Sunnitud viisil ei saa, peab see klikk peas ära käima, siis saab alles midagi toimuda."
Kaseniit möönab, et muidugi võivad lapsed ka eestikeelsesse põhikooli minna, kuid selle otsuse taga on sotsiaalsed asjaolud - lapsi eelistatakse panna ikkagi oma lasteaia mängukaaslastega samasse kooli-klassi, ka soovitakse säilitada harjumuspärast vene kultuurikonteksti.
"Kui on valik, kas eesti põhikool või vene põhikool, võivad tekkida tõrked, et seal pole neid sõpru ja seal on rohkem eesti kultuuritraditsiooni järgiv õpe. Lapsevanem tahab kindlustunnet," põhjendab Kaseniit.
Abilinnapea Paasmäe vaidleb vastu: "Sillamäel vene kultuurikeskkonna puudust küll ei ole. See on teistmoodi kui Tallinn või Tartu - kogu huvitegevus on linnas venekeelne. Ei tule kõne allagi see jutt, et vene keskkond puudub selles kultuuriruumis, see on siin sada protsenti olemas!"
Lahendus võib terendada
Sillamäe linnavalitsus on viimasel ajal olnud dialoogis venekeelse õppekeelega Kannuka kooliga, kes viimasel ajal on hakanud ilmutama huvi keelekümblusklassi avamise vastu. Mai keskel toimub kooli- ja linnajuhtide vahel kohtumine, kus plaanid loodetavasti juba selgemaks saavad. Paasmäe sõnul käib töö selles suunas, et kas sellest või hiljemalt järgmisest sügisest juba jõutakski keelekümblusklassi avamiseni Kannuka koolis.
"Me tegeleme selle küsimusega, teame oma lapsevanemate soove. Minu teada üks inimene on ka kirjalikult pöördunud meie poole ja see oli ajendiks, miks me hakkasime sellega aktivisemalt ka tegelema," selgitab abilinnapea. "Kui on selliseid lapsevanemaid, kes soovivad oma lapse keelekümblusklassi panna, siis see on meie kohus seda neile võimaldada, mitte taksistada. Seda, et meil seda klassi siiani pole, on natuke ka kivi lapsevanema kapsaaeda - nad kõik teavad, mis on keelekümblus, aga neid oli nii vähe, kes sellest huvitus," viitab abilinnapea taas mõne aasta tagusele seisule.
"Olukord ei ole roosiline, aga ka mitte trööstitu," võtab Paasmäe keeleõppeseisu Sillamäel kokku. | Keeleõpe Sillamäe moodi: keelekümbluslasteaiast venekeelsesse kooli | https://www.err.ee/595442/keeleope-sillamae-moodi-keelekumbluslasteaiast-venekeelsesse-kooli | Sillamäel pakuvad kõik lasteaiad keelekümblusrühmi, ent kooli minnes eesti keelt rääkima hakanud lapsed eesti keele õppega jätkata ei saa - ükski linna venekeelse õppekeelega põhikoolidest keelekümblust ei paku, alternatiiviks on vaid eesti põhikool, mis on vanemate jaoks aga teine äärmus. |
"Hommikul oli siin väga vihmane, aga nüüd on rada tuulega ära kuivanud. Tõenäoliselt saab tänase treeningu ja esimese eelsõidu kuivaga ära tehtud. Homme-ülehomme on aga juba kahtlasem," kommenteeris värskelt Eesti meistrivõistluste hooaja avaetapi võitnud Saluri olusid Belgias. "Muidu see rada mu lemmikute hugas ei ole – pikad asfaldisirged ja järsud mahapöörded kruusale. Aeglased mahapöörded tuleb väga täpselt läbida ja kui eksid, tekivad kohe päris suured vahed sisse. Kuigi tingimused on kõigile samad, tuleb raske võidusõit. Eesmärk on jõuda poolfinaali, 12 parema hulka," lisas Saluri, kes end 2015. aastal samal rajal samuti poolfinaali välja sõitis.
Kolm aastat tagasi Belgias pjedestaali kolmandale astmele sõitnud Ligur usub, et kui kõik läheb plaani järgi, on ka sel aastal pjedestaalile jõudmine reaalne.
"Tuju on hea ja ilm on ka üsna hea, kuigi vahelduv. Tehnilised viperused, mis Portugalis toimunud avaetapil poolfinaalis segama hakkasid, on kõrvaldatud ja ka eelmisel nädalavahetusel aset leidnud Eesti meistrivõistluste avaetapil tekkinud kahjustused on likvideeritud. Tehniline kontroll sai just läbi, nüüd veel ees masina kaalumine ja müra mõõtmine ning siis oleme võistlusteks valmis – üks sõit korraga, alati maksimumi peale," oli Ligur positiivne.
Enne teise etapi algust moodustavad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmiku Ulrik Linnemann (27 punkti), Krisztián Szabó (26 punkti) ja Kasparas Navickas (22 punkti). Ajavõttu otse rajalt ja tulemusi võib näha SIIN.
Super1600 klassis Renault Twingoga rajale minev Siim Saluri on 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe ja FIA Euroopa meistrivõistluste 14. mees. RS Racing Team meeskonda esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (kuus etappi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (seitse etappi).
Samas klassis Škoda Fabia roolis sõitev Janno Ligur on 2016. aasta Eesti meister ja FIA Euroopa meistrivõistluste kaheksas mees. Ligur Racing meeskonda esindav piloot võtab ka käesoleval aastal FIA Euroopa meistrivõistlustest (kuus etappi) osa täismahus. Samuti saab teda näha Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas, mille järgmine etapp toimub 3. juunil Laitse rallipargis Harjumaal. | Saluri ja Ligur asuvad EM-i teisel etapil häid kohti püüdma | https://sport.err.ee/595450/saluri-ja-ligur-asuvad-em-i-teisel-etapil-haid-kohti-puudma | Täna algab Belgias Jules Tacheny ringrajal rallikrossi Euroopa meistrivõistluste sarja Super1600 klassi teine etapp. Eesti rallikrossi tipud Siim Saluri ja Janno Ligur hoiavad Portugalis toimunud avaetapi järel mõlemad kaheksandat kohta. |
Võistlustel osaleb 200 võistkonda kokku ligi 4000 osalejaga Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist ja Ukrainast. Eesti klubidest on eri vanuserühmades esindatud Sparta Team Automaailm, EMÜ Spordiklubi, Jõgeva SK Tähe ja Ääsmäe.
Eeloleval nädalavahetusel toimuvad kohtumised vanemates ja 19-21. maini nooremates vanusegruppides. Lasnamäel Tallinki uues tennisekeskuses on üles seatud kuus saalihokiväljakut. | Täna algab Tallinnas rahvusvaheline noorte saalihokiturniir | https://sport.err.ee/595446/tana-algab-tallinnas-rahvusvaheline-noorte-saalihokiturniir | Tallinnas peetakse seitsmendat korda Baltimaade suurimat noorte saalihokiturniiri TallinkFloorball. |
Praegu pole teada, kes valimisnimekirja kuuluma hakkavad, seda täpsustatakse 23. mail erakonna volikogu koosolekul, selgitas Izmailova.
Roheliste uue juhi sõnul peab erakond end pädevaks riigi teaduspõhises juhtimises ja juhtimise planeerimises ning toob näiteks Rail Balticu. "Kui teised erakonnad tegelevad uskumistega, näiteks nad usuvad, et Rail Balticust võib olla kasu, siis Eestimaa Rohelised, toetudes teadusele, võivad täna öelda, et sellisel kujul Rail Baltic ei too Eestile kasu,” ütles Izmailova.
Ühtlasi on ta kriitline majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jagatud andmete suhtes. "See on täiesti läbipaistmatu projekt. Me ei tea, kes seda veab. Me ei tea, missugune on lähteülesanne. Ja sellisel kujul on Rail Balticust Eestile rohkem kahju kui kasu,” ütles Izmailova.
Rail Baltic pole aga ainus teema, millega Rohelised kohalikel omavalitsustel toetuvad. Üheks neist on kodanikupalga Eestisse toomine.
"Me oleme seisukohal, et inimestel peab olema mingisugune turvavõrk, kust allapoole inimesed ei saa kukkuda,” räägib Izmailova. "Kodanikupalk, meie mõistes, peaks asendama sotsiaalabisüsteemi, mis on praegu väga bürokraatlik ja halduskoormus on suur.”
Izmailova hinnangul ei peaks kodanikupalgaks raha kuskilt kunstlikult juurde tooma, küll aga tuleks vaadata, kas kusagilt saaks kokku hoida. "Meil on Eestis kokkuhoiu kohti küll. Üks kokkuhoiu koht on põlevkivi subsideerimine, millele me kulutame praegu aastas ligi 60 miljonit eurot,” selgitas roheliste partei liider.
Kuigi praegu ei saa veel Izmailova sõnul rääkida täpsemalt sellest, missugune kodanikupalk hakkab Eesti välja nägema, siis on roheliste plaan Tallinnas rakendada pilootprojekt, mis näitaks edukust.
Rohelised tegelevad pidevalt ka metsa küsimustega. Ühe suure probleemina näeb erakond plaanitavat puidu rafineerimistehast.
"Kuigi see projekt on üsna algusjärgus, siis me näeme, et surve Eesti metsade raiumisele on aina kasvamas, ja see kindlasti puudutab kõiki omavalitsusi.” Erakonnaga mitte seotud inimesed helistavad Izmailova sõnul iga päev ja ütlevad, et nad on mures, sest nad näevad, mis toimub nende linnas ja linnade ümber ning on tunnistajaks sellele, kui kiiresti metsad kaovad.
Izmailova sõnul on sarnased probleemid ka Auvere elektrijaamaga, mis hakkab plaanide kohaselt kasutama samas koguses puitu kui puidu rafineerimisetehas. | Rohelised tulevad Tallinnas valimistel välja oma nimekirjaga | https://www.err.ee/595444/rohelised-tulevad-tallinnas-valimistel-valja-oma-nimekirjaga | Rohelised kavatsevad kohalikel valimistel oma nimekirjaga välja tulla Tallinnas, teistes piirkondades osalevad nad valimisliitudes. Erakonna uus juht Züleyxa Izmailova ütles ERR-ile, et kuigi seda veel mustvalgel kirjas pole, siis kavatseb ta kandideerida Tallinna linnapeaks. |
"See on selline jõuetu poliitiline hüüatus nende üksikute erakonna liikmete poolt, kes pole suutnud Paide Keskerakonna kongressi tulemustega veel leppida. Ja leppida ka sellega, et Keskerakond teeb praegu ajalugu olles Stenbocki majas peaministri erakond ja ollakse ka ainuvõimul Tallinnas," ütles Karilaid ERR-ile.
Stalinistlik hüüatus
"Ma nimetaksin seda selliseks stalinistlikuks hüüatuseks, vaadates seda keelekasutust, millega see avaldus on tehtud, kus räägitakse hästi palju rahust ja ollakse sõja vastu. Erakonna esimehe palve ja soovitus oli tegelikult kuskil mujal, seda ei kuuldud. Jätkuvalt minnakse avalikkuse ette tüli üles õhutama ja vastanduma," lisas ta.
"Järelikult me teeme mingeid järeldusi siis järgmistel valimistel, kui me hakkame komplekteerima valimisnimekirju nii kohalikel kui ka parlamendi valimistel. Kõik sõltub sellest kui palju inimesed koostööd teevad. Need, kes koostööd teha ei taha, nendega ei saa koostööd teha," rääkis Karilaid.
Erakonnasisesed marginaalid
"Me võtame seda lihtsalt kui erakonna siseste marginaalide katsetust tekitada suuremat kriisi ja erakonna juhtimist destabiliseerida. See neil ei õnnestu," lausus Karilaid.
"Kui erakonna esimees on peaministri isikus, siis tema palveid ja soovitusi vastutustundlikud erakonna liikmed võtavad tõsiselt, kas nad meeldivad või ei meeldi. Peaministril on informatsiooni rohkem kui tavaliikmetel ja seda vastutustunnet tuleks jagada," lisas Karilaid.
Karilaiu sõnul teeb juhatus kõik endast oleneva, et tänane valitsuskoalitsioon püsiks.
Eurosaadik Yana Toom ja riigikogulased Olga Ivanova ja Oudekki Loone saatsid peaministrile ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele pöördumise, milles kutsuvad teda korrale sõnavabaduse piiramise pärast.
"Ära unusta, et Sina kuulud Keskerakonda, mitte Keskerakond ei kuulu sulle. Meil on erakonna liikmetena täpselt samasugune sõnavabadus ja õigus oma arvamusele kui Sinul," seisis pöördumises.
Neljapäeval toimus Keskerakonna erakorraline juhatuse koosolek, kus arutati Olga Ivanova intervjuud Sputnikule. Peaminister ja erakonna esimees Jüri Ratas mõistis selle hukka. | Karilaid lubas teha valimisnimekirju koostades järeldusi | https://www.err.ee/595445/karilaid-lubas-teha-valimisnimekirju-koostades-jareldusi | Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles Yana Toomi, Olga Ivanova ja Oudekki Loone pöördumist Jüri Ratasele kommenteerides, et kui koostööd ei tehta, tuleb teha järeldusi valimisnimekirjade koostamisel. |
"Liitumisprotokoll on ratifitseeritud. Täname kõiki liitlasi ja partnereid!" säutsus valitsus Twitteris.
NАТО liikmesriigid allkirjastasid 19. mail 2016 Montenegro liitumisprotokolli. Pärast selle ratifitseerimist kõigis 28 riigis võib Montenegro ametlikult NATO-ga liituda.
Montenegro enda parlament kiitis NATO-ga liitumise heaks 28. aprillil.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles 31. märtsil, et tema ootuste kohaselt peaks kõik NATO riigid Montenegro liitumisprotokolli ratifitseerima tänavu juuniks.
Montenegro peaminister Duško Marković ütles sel nädalal, et riik saab ametlikult NATO liikmeks 5. juunil.
Venemaa välisministeerium hoiatas juba varem, et jätab omale õiguse rakendada meetmeid oma riiklike ja julgeolekuhuvide kaitsmiseks.
"Arvestades Montenegro võimekust, vaevalt et NATO-le märkimisväärset lisaväärtust juurde tuleb. Kuid Moskva ei saa jätta arvestamata selle sammu strateegilisi tagajärgi. Seepärast jätame omale õiguse astuda samme oma riiklike ja julgeolekuhuvide kaitsmiseks," edastas Vene välisministeerium pärast Montenegro parlamendi otsust. | Kõik NATO riigid on ratifitseerinud Montenegro liitumisprotokolli | https://www.err.ee/595443/koik-nato-riigid-on-ratifitseerinud-montenegro-liitumisprotokolli | Kõik 28 NATO liikmesriiki on ratifitseerinud Montenegro liitumisprotokolli, edastas reedel selle Balkani riigi valitsus. |
Lisaks 8. kohal olevale Deniss Karpakile (KST) mahub Finn klassis esisaja sisse eestlastest veel Lauri Väinsalu (ROPK), kes on 66. positsioonil. Liidriks on Jorge Zarif Brasiiliast.
Ingrid Puustale (NYCS) on naiste RS:X klassis hetkel omatav 9. positsioon ühtlasi seni parim asetus. Esikohal on poolatar Zofia Noceti-Klepacka.
Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) on praeguses Laser Standard klassi üleilmses paremusjärjestuses 12. kohal. Esimene on sakslane Philipp Buhl.
Match Race distsipliini edetabeli 10. realt leiame Mati Sepa meeskonna, esikohalt aga USA Neitsisaari esindava Taylor Canfieldi tiimi.
Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) paiknevad 49erFX klassis 57. positsioonil. Esikohal troonivad brasiillannad Martine Soffiatti Grael ja Kahena Kunze.
Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) on naiste 470 klassis edetabeli 59. real. Kõrgeimal kohal on Hollandi naiskond Afrodite Zegers ja Anneloes van Veen.
49er klassis mahuvad saja parima hulka 95. kohal olevad Juuso Roihu ja Henri Roihu (TJK). Klassi liidriteks on britid Dylan Fletcher-Scott ja Alain Sign.
Laser Radial klassis asetseb Anna Pohlak (TJK) 100. kohal. Edetabeli tipus on hollandlanna Marit Bouwmeester.
Lohesurfi Formula Kite meeste klassis on eestlastest Ranno Rumm (KTE) 42. ja Madis Kallas (KTE) 51. positsioonil, esikohal aga Oliver Bridge Suurbritanniast.
Maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 12 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Punkte on võimalik saada Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kuue regati lõikes. | Purjetamise maailma edetabeli esitosinas on neli eestlast | https://sport.err.ee/595439/purjetamise-maailma-edetabeli-esitosinas-on-neli-eestlast | Rahvusvahelise Purjetamisliidu maailma edetabelis mahuvad praegu Eesti sportlastest kaheteistkümne parima sekka Finn klassis 8. kohal olev Deniss Karpak, naiste RS:X klassis 9. positsioonil asetsev Ingrid Puusta ja Laser Standardil 12. real paiknev Karl-Martin Rammo. Matšpurjetamise maailma edetabelis on 10. kohal Mati Sepp. |
Neljast eelnevast võistlusest vaid kahel Euroopas toimunud etapil osalenud eestlane on European Supersport arvestuse liider. Wil Sport Racedays meeskonna ridades sõitev Soomer on varasemalt Imolas võistelnud noorteklassi European Junior Cup arvestuses.
"Rada on varasemast mulle sobinud hästi ja meeldib väga, kuigi tulemused seda ei peegelda. Ühe korra kukkusin European Junior Cup esimeselt kohalt ja teine kord esimesest grupist, kuid kiirus on siin alati hea olnud," sõnas Soomer enne eesootavat võistlusnädalavahetust.
"Pärast Asseni sõitu oleme kõvasti tööd teinud sealt kogutud dataga ja arvame, et teame kuhu poole muudatusi teha, et sõidu lõpuni heas tempos püsida. Vahepealsel perioodil olen põhiliselt trenni ja kooliga tegelenud. Tänasest on aga kõik kooli mõtted peast läinud ja oleme nädalavahetuseks valmis."
Reedel sõidetakse Imolas vabatrennid ning laupäeval kvalifikatsioon. Pühapäevane võistlussõit algab Eesti aja järgi 12.30. | Hannes Soomeri MM-hooaeg jätkub Imola ringrajal | https://sport.err.ee/595438/hannes-soomeri-mm-hooaeg-jatkub-imola-ringrajal | Sellel nädalavahetusel sõidetakse Itaalias Imola ringrajal mootorrataste ringrajasõidu Supersport klassi hooaja viies MM-etapp. Itaalias on stardis ka eestlane Hannes Soomer, kes sarja üldarvestuses hoiab 10 punktiga 19. kohta. |
Brychi abistavad 3. juunil Millenniumi staadionil peetaval mängul küljekohtunikena Mark Borsch ja Stefan Lupp, karistusala kohtunikena Bastian Dankert ja Marco Fritz ning neljanda kohtunikuna Milorad Mažic.
24. mail Stockholmis peetavat Amsterdami Ajaxi ja Manchester Unitedi vahelist Euroopa liiga finaalmängu vilistab peakohtunikuna sloveen Damir Skomina. | Meistrite liiga finaalis vilistab Felix Brych | https://sport.err.ee/595434/meistrite-liiga-finaalis-vilistab-felix-brych | Torino Juventuse ja Madridi Reali vahel Cardiffis peetavat jalgpalli Meistrite liiga finaali vilistab peakohtunikuna sakslane Felix Brych. |
"[Barnier'] kabinetiga liitun järgmisel kuul ning asun tegelema institutsioonidevaheliste suhetega ehk Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga, samuti liikmesriikide suunalise suhtlusega," ütles EL-i läbirääkimismeeskonnaga liituv Eesti esinduse diplomaat Uku Särekanno BNS-ile.
Hetkel vastutab Särekanno Eesti EL-i Nõukogu eesistumise korralduse ja esinduse personalijuhtimise eest Brüsselis. "Esindus on tänaseks ümberstruktureeritud, inimesed tööle värvatud ning eelarve paigas," selgitas Särekanno.
Ka uus ametikoht on Särekanno sõnul seotud eelseisva eesistumisega ning ametikoha üheks peamiseks tööülesandeks on olla sillaks eesistuja ja Euroopa Komisjoni rakkerühma vahel Brexit läbirääkimiste osas. "Tavapärane ametniku töö dokumentide, taustamaterjalide ja kohtumiste ettevalmistusega," lisas Särekanno.
Barnier' rakkerühma kuulub praegu 30 liiget ning see on moodustatud teemade ja pädevuste alusel.
Särekanno on töötanud varasemalt erinevatel ametikohtadel riigikantseleis ja väliministeeriumis, juhtinud korrakaitse ning kriminaalpoliitika osakonda siseministeeriumis ning esindanud atašeena Eesti riiki Brüsselis migratsiooni ja politseikoostöö küsimustes. | Eestlane asub tööle Brexiti läbirääkimismeeskonnas | https://www.err.ee/595429/eestlane-asub-toole-brexiti-labiraakimismeeskonnas | Eesti ametnik asub juunist tööle Michel Barnier' juhitavasse meeskonda, mis hakkab Euroopa Liidu poolt pidama lahkumisläbirääkimisi Ühendkuningriigiga. |
Kui avaringis sai Petrov tulemusega 4:2 jagu maailma edetabelis 106. kohal olevast Jamie Cahillist, siis teises ringis alistas ta sama skooriga ka Richard Haney. Petrov kaotas esimese freimi 35:85, võitis järgmise 67:40 ja kaotas kolmanda 65:77. Järgmised kolm võitis Petrov 91:39, 67:28 ja 74:53.
Nüüd läheb eestlane vastamisi hiinlase Chen Zifaniga. Selle paari võitja võib seejärel neljandas ringis kokku minna maailma 76. numbri Jamie Cope'iga, kes aastate eest on jõudnud kahe reitinguturniiri finaali ja 2011. aasta Mastersi poolfinaali.
Kahe Q Schooli turniiri peale jagatakse 12 kaks aastat kehtivat pääset profikarusselli. | Andres Petrov võitis tähtsal valikturniiril ka teise kohtumise | https://sport.err.ee/595428/andres-petrov-voitis-tahtsal-valikturniiril-ka-teise-kohtumise | Eesti parim snuukrimängija Andres Petrov jõudis Prestonis peetaval profiturnee hooaja esimesel kvalifikatsiooniturniiril kolmandasse ringi. |
"Me peame nõustuma sellega, et venelastel ja eestlastel oli paljuski erinev ajalootee. 9. mai on miljonitele inimestele, sealhulgas venekeelsetele inimestele, kes elavad Eestis, väga tähtis päev. Ka minule, sest see päev tähendab eelkõige ühe kõige traagilisema konflikti lõppu. Sellega tähistatakse Natsi-Saksamaa kapituleerumist," rääkis Kõlvart intervjuus ERR-i raadiouudistele.
Selle kõrval tuleb Kõlvarti sõnul aru saada, et koos Teise maailmasõja lõpuga ei tulnud Eestile tagasi iseseisvust. "See oli ka inimestele väga suur tragöödia ja seda tuleb austada."
Kõlvarti hinnangul oleks õige leppida kokku, et meil võib olla erinev ajaloomälu ja igal rahval on õigus säilitada seda ajaloomälu.
"Meil ei ole vaja otsida seda, mis meid lahutab ajaloos, vaid mõelda selle peale, mis meid tulevikus ühendab," märkis ta.
Valeri Korb: austada tuleb nii eestlaste kui venelaste tragöödiaid
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Valeri Korb sõnas, et eestlaste ja venelaste tunded ajalooteemadel on erinevad, kuid tragöödiaid oli mõlemal poolel ja seda tuleb austada.
Korbi kinnitusel on tal kahju, et on hakatud lahkama eri rahvaste ajalookeerde ja mineviku tragöödiaid, teatas Keskerakonna pressiesindaja BNS-ile. "Muidugi ei tohi ajalugu unustada. Ei tohi unustada 9. maid ja sõja lõppu, mil kõike hävitava sõja kahurid viimaks vaikisid. Samas ei saa ega tohi jätta kõrvale ka Eesti ja eestlaste raskusi. Me võime jääda harutama lahti teineteise emotsioone ja veendumusi või minna koos edasi parema tuleviku poole. Mina eelistan kahtlemata seda viimast varianti," rõhutas Korb.
Korb tõdes, et tüli ja konflikti tekitamine ei teeni mitte kellegi huve ning kaotajaks saavad jääda vaid kõik osapooled. "Kõigile on oluline meie majanduslik heaolu, meie endi ja meie laste turvalisus ja vaba ning demokraatlik riik, mida peame arendama," ütles ta. Korb sõnas, et erinev minevik ei tohi mõjutada paremat tulevikku ja ta loodab, et sellest edaspidi ka ühiskonnas ja erakonnas lähtutakse.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Olga Ivanova sattus 9. mail terava kriitika alla pärast seda, kui ta andis sinelisse rõivastunult pronkssõduri juures intervjuu Vene propagandakanalile Sputnik. Pärast seda keelas Keskerakonna juhatus kolmapäevasel koosolekul oma riigikogu fraktsiooni liikmetel Sputnikule intervjuude andmise. Kriitikat oma esinemiste eest 9. mail pälvisid ka Keskerakonna fraktsiooni liige Oudekki Loone ja Euroopa Parlamenti kuuluv Yana Toom.
Loone, Ivanova ja Yana Toom saatsid erakonna esimehele Jüri Ratasele reedel ühispöördumise, milles taunisid Ratase jõulist kriitikat nende esinemiste suhtes 9. mai pidustustel öeldes, et Ratas kuulub Keskerakonda, mitte Keskerakond Ratasele ning lisasid, et neil on erakonna liikmetena täpselt samasugune sõnavabadus ja õigus oma arvamusele nagu Ratasel. | Kõlvart: igal rahval on õigus säilitada oma ajaloomälu | https://www.err.ee/595426/kolvart-igal-rahval-on-oigus-sailitada-oma-ajaloomalu | Tallinna abilinnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart leiab, et poliitikutel ei tasuks korraldada lahinguid ajalooteemadel, sest igal rahval on õigus säilitada oma ajaloomälu. |
Kongens Lyngbys asuva Taani tehnikaülikooli teadlased eesotsas Anders Kristenseniga loodavad, et lahendus võiks viia uut tüüpi värviekraanide ja võltsimiskindlamate turvaelementide loomiseni.
Ülikõrgel lahutusvõimel, praktiliselt igikestval erksusel ja olematul tindikulul on aga oma hind. Tavalise paberi asemel tuleb tehnikat rakendades kasutada õhukesi germaaniumi kihi ja tillukeste sammastega kaetud plastlehti. Laserikuumuse mõjul hakkab metall sulama. See muudab sammaste kuju ja paksust.
Kuna sammaste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega, muutub selle tulemusena neilt peegelduva valguse värvitoon. Nähtust mõistetakse sedavõrd hästi, et lõpptulemust on võimalik täpselt ette ennustada. Nii saab tekitada plastlehtedele soovitud kohta täpselt õiget värvi pikslid. Viimase sammuna kaetakse lehele värvi andvad nanostruktuurid kaitsva kihiga.
Sarnased nanostruktuurid annavad erksa värvi ka liblikatele ja mitmete lindude sulgedele. Struktuurvärvidel põhinevaid printimistehnikaid on esitlenud varem ka teadlased. Germaaniumi kasutamine võimaldas kasvatada aga oluliselt piltide lahutusvõimet. Tavalised laserprinterid suudavad mahutada ruuttollile vaid umbes 20 000 täppi. Kristenseni töörühm lahendus võimaldab kasvatada nende hulka aga 127 000-ni.
Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances ilmunud töös, et printimistehnika võiks viia uut tüüpi ülikõrge lahutusvõimega ekraanideni. Pikslite laius oleks juba olemasolevat tehnikat kasutades inimeste juustekarvade läbimõõdust kuni 500 korda väiksem.
Et nanostruktuurid on kolmemõõtmelised, saab Kristenseni sõnul lõigata kasu ka sellelt peegelduva valguse polarisatsioonist. Viimane omakorda võiks leida rakendust võltsimiskindlamate turvaelementide, näites vesimärkide loomisel. Lehtedele kantav info ilmuks nähtavale vaid kindla valguse polarisatsiooni korral.
Enne printimistehnika laiemat kasutuselevõttu peab leidma töörühm leidma aga viisi rohelise valguse tekitamiseks. Praeguseks loodud nanostruktuurid spektrist korraga punast ja sinist valgust eemaldada ei suuda.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances. | Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid | https://novaator.err.ee/595437/liblikatest-inspireeritud-printer-loob-tilgagi-tindita-varvifotosid | Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel. |
Jagiellonia pidas Probierzi juhendamisel läinud kuul viis kohtumist, millest neli võideti ja üks mängiti viiki. Eesti koondise poolkaitsja osales neist esimeses matšis (2. aprillil), kui ta vahetati vigastuse tõttu 25. minutil välja. Ta naasis väljakule 30. aprillil, sekkudes vahetusest viimaseks viieks minutiks, vahendab Soccernet.ee.
Bialystoki meeskond võitleb seitsme konkurendiga Poola meistritiitli nimel. Viis mängu enne hooaja lõppu hoiab Jagiellonia 34 punktiga esimest positsiooni. | FOTO | Vassiljevi klubi peatreener valiti Poolas kuu parimaks | https://sport.err.ee/595424/foto-vassiljevi-klubi-peatreener-valiti-poolas-kuu-parimaks | Konstantin Vassiljevi koduklubi Bialystoki Jagiellonia peatreener Michal Probierz valiti kolleegide poolt Ekstraklasa aprillikuu parimaks treeneriks. |
Hetkel mängib viis aastat tagasi moodustatud NWSL-is kümme naiskonda ja Barcelona sõnul saaks neist liigas esimene Euroopa naiskond.
"USA-s on jalgpallibuum nii meeste kui naiste seas," põhjendas Barcelona kõneisik Josep Vives Hispaania ajalehele Sport. "USA naiste koondis on üks maailma võimsamaid. See on hea koht, kus Barca bränd saaks kasvada."
Naiskonna lülitamine NSWL-i oleks Barcelonale järjekordne samm USA turu suunas. Mullu septembris avati New Yorgis oma klubi esindus, samuti on klubil suurriigis juba kuus akadeemiat.
Praegu mängib Barcelona naiskond Hispaania liigas ja võitleb sel hooajal tiitli eest.
NWSL-i praegune koosseis: Boston Breakers, Chicago Red Stars, FC Kansas City, Houston Dash, North Carolina Courage, Orlando Pride, Portland Thorns FC, Seattle Reign FC, Sky Blue FC, Washington Spirit. | Barcelona kavatseb liituda USA naiste liigaga | https://sport.err.ee/595422/barcelona-kavatseb-liituda-usa-naiste-liigaga | Barcelona jalgpalliklubi juhatus on kiitnud heaks arenduskava, mis näeb ette järgmisel aastal naiskonna moodustamist USA naiste jalgpalli liigasse NWSL (National Women's Soccer League). |
Red Bull lõpetas eelmise hooaja konstruktorite arvestuses teisena ja uute aerodünaamika reeglite valguses loodeti, et vahet Mercedesega õnnestub vähendada, kuid selle asemel on hoopis ka Ferrari mööda lastud.
Kuigi Red Bull tuleb sel nädalalõpul Hispaanias välja mitmete uuendustega, siis Ricciardo ei usu, et see neid konkurentidele järele aitab.
"Loodetavasti jõuame neile lähemale, aga me arva, et saame võite loota," ütles austraallane Hispaania GP eel ajakirjanikele. "Loomulikult need meeldiks meile, aga meil ei ole ei ole neid põhjust oodata, sest kui uuendused annavad meile ka sekundi lisaks, siis ega Mercedes ja Ferrarigi maga."
Nelja esimese etapi järel on Red Bull 57 punktiga kindlal kolmandal positsioonil. Mercedes on 136 punktiga liider ja Ferrari jääb neist maha vaid ühe silmaga. Individuaalselt on Max Verstappen viies ja Ricciardo kuues. | Uuendused ei pane Ricciardot optimismist rõkatama | https://sport.err.ee/595420/uuendused-ei-pane-ricciardot-optimismist-rokatama | Red Bulli vormel-1 võistkonna austraallasest piloot Daniel Ricciardo ei usu, et meeskond sel hooajal Mercedesele ja Ferrarile vastu saab. |
Levinson tutvustas Avatud Eesti Fondi arutelusarjas uuringu "Põhisuundumused Venemaa avalikus arvamuses" tulemusi, mille kohasel leiab üle kolmveerandi venelastest ehk 78 protsenti, et Venemaa võib olla uhke Krimmi sündmuste üle, häbi peaks juhtunu pärast tundma vaid kolme protsendi vastanute hinnangul.
"Krimmi annekteerimisel oli väga väga tugev mõju avalikule arvamusele Venemaal," rääkis Levinson. "See muutis president Putini reitingu ekstreemselt kõrgeks, mõned ütlevad, et uskumatult kõrgeks, üle 80 protsendi".
Ta selgitas, et inimestele on tähtis tunne, et Venemaa on taas suurvõim nagu seda oli Nõukogude Liit.
"See on nii tähtis, et kogu ülejäänu on justkui selle enesepildi tagajärg: me oleme taas suurvõim ja teised suurvõimud nagu USA peavad seda arvesse võtma," lausus sotsioloog.
Küsimusele, kas Venemaal on praegu vaenlasi, on vastused läbi aegade varieerunud. Kui pärast Pronksiööd oli Eesti küsitluste järgi venelaste arvates suur vaenlane, siis nüüd on Eesti vaenlaste nimistus peaaegu põhja langenud.
"See on Vene avaliku arvamuse reegel, kombineeritult Vene meediaga, et kui midagi avalikkust ei ärrita, muutub ta üsna ükskõikseks," põhjendas Levinson.
Ta tõi huvitavana välja Saksamaa juhtumi: riik oli nii president Boriss Jeltsini kui Putini jaoks tavaliselt üks paremaid sõpru, siis pärast seda, kui Saksa kantsler Angela Merkel Venemaa Krimmi tungimise pärast hukka mõistis, lakkas ka sõprus. Varasemate aastate paari protsendi asemel peab Saksamaad nüüd vaenulikuks ligi viiendik vastanuist.
Kõige Venemaa-sõbralikumaks riigiks pidasid vastajad Valgevenet, järgnevad Kasahstan ja Hiina, millest viimane on varem figureerinud ka vaenulike riikide seas. Vaenulike riikide esirinnas on USA, mis on seda 72 protsendi hinnangul. Järgneb Ukraina 48 protsendiga.
Juhul kui presidendivalimised peetaks kohe, hääletaks 61 protsenti vastanuist praeguse riigipea Vladimir Putini poolt ja viis protsenti toetaks Vladimir Žirinovskit.
"Putinil ei ole mingeid konkurente. [Aleksei] Navalnõid toetab üks protsent. Tõenäoliselt saab ta rohkem hääli, aga mitte nii palju, et tegelikku konkurentsi pakkuda," sõnas Levinson. "Ma pole politoloog, et ennustada, mida võimud teevad, aga täiesti võimalik, et nad püüavad sajaprotsendiliselt Putinile võitu tagada ja lükkavad Navalnõi ühel või teisel viisil poliitiliselt rajalt välja".
Kui praegu tahab kaks kolmandikku Putinit taas presidendiks, siis sotsioloog rõhutas, et see pole alati nii olnud. Näiteks 2011. aastal eelistasid pooled Vene vastajaist, et Putin vahetataks mõne teise poliitiku vastu välja.
Uuring "Põhisuundumused Venemaa avalikus arvamuses" viidi läbi 2016.-2017. aastal. Andmed saadi igal kuul läbiviidavaist arvamusküsitlustest. | Levada: Krimmi sündmused muutsid Putini reitingu uskumatult kõrgeks | https://www.err.ee/595414/levada-krimmi-sundmused-muutsid-putini-reitingu-uskumatult-korgeks | Sissetung Krimmi mõjutas Venemaa avalikku arvamust väga tugevalt ning muutis president Vladimir Putini reitingu äärmiselt kõrgeks - presidendivalimistel ei ole talle praeguse seisuga konkurente, rääkis Levada keskuse uuringujuht, sotsioloog Aleksei Levinson Tallinnas. |
San Marinos toimub 19.-22. oktoobril Rallylegendi üritus, kus mälestatakse McRae'd, kelle surmast möödub sel ajal kümme aastat. Üritust veab šotlase endine võistkonnakaaslane, Carlos Sainzi kaardilugeja Luis Moya, kes sai M-Sporti bossilt Malcolm Wilsonilt lahkesti ka vastava loa.
"Ma helistasin Malcolmile, et küsida, kas on võimalik lasta Sebil Polot juhtida, kuigi praegu sõidab ta Ford Fiestaga," ütles Moya väljaandele Autosport. "Malcolm ütles kohe: "Luis, see pole probleem!"
Sama vastuse sa Moya kiirelt ka Volkswagen Motorsporti direktor Sven Smeetsilt, kui hispaanlane küsis, kas Ogier'le saaks selleks võistluseks eelmise aasta Polo laenata. "Sellise ürituse puhul ja Colini jaoks ei ole see probleem," oli Moya sõnul Smeetsi reageering. "Iga telefonikõne puhul oli selgelt tunda Colini mõjujõudu."
Lisaks Ogier'le teevad Rallylegendi üritusel kaasa ka Colin McRae samuti rallipiloodist vend Alister McRae, kes istub 1995. aasta Subaru rooli - just tollase Imprezaga tuli šotlane maailmameistriks. Samuti on kohal McRae kunagised kaardilugejad Derek Ringer ja Nicky Grist.
Colin McRae hukkus 2007. aastal helikopteriõnnetuses. | Sebastien Ogier läheb korraks taas Volkswageni rooli | https://sport.err.ee/595416/sebastien-ogier-laheb-korraks-taas-volkswageni-rooli | Tänavuseks hooajaks M-Sporti meeskonnaga liitunud autoralli valitsev maailmameister istub oktoobri siiski taas Volkswagen Polo rooli, et meenutada varalahkunud eksmaailmameister Colin McRae'd. |
Sinilillesümboolika müügist kogutava tulu suunab ühing sel kevadel lisaks vigastatud veteranide ja nende lähedaste toetamisele ka Haapsalu rannapromenaadile liikumispuudega inimestele välitrenažööride ala rajamiseks, Ida-Viru Keskhaigla taastusravi osakonnale basseini pääsuks invalifti soetamiseks ja MTÜ Peaasjad tegevuse toetamiseks meeste vaimse tervise edendamisel.
Heategevuslike eesmärkide täitmiseks oli veteranikuul võimalik soetada sinilillesümboolikat ning seda kandes näidata oma tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele. Iga sinilillemärk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö.
Sinilillekampaania juhatas sisse veteranipäeva tähistamise 23. aprillil, mille puhul korraldati traditsiooniline Veteranirock, kus astusid tänavu üles kaitseväe ajateenijate rockband, United States Army Europe Soldiers Chorus, Ziggy Wild ja peaesinejana Ukraina artist Ruslana. Lisaks korraldasid üle Eesti Sinilillekampaania raames veteranide auks sündmusi ka naiskodukaitsjad. | Sinilillekampaaniaga koguti pea 75 000 eurot annetusi | https://menu.err.ee/595413/sinilillekampaaniaga-koguti-pea-75-000-eurot-annetusi | Sel aastal neljandat korda peetud Sinilillekampaaniaga koguti MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühingule ligi 75 000 eurot, millega ühing toetab vigastatud veterane ja ka mitmeid teisi projekte. |
"See vahemik, kus nad optimaalselt töötavad, on ahenenud," lausus Surer Saksamaa telekanalile Sky. "See muudab sõidustiili väga tähtsaks. Hamilton sõidab alati piiripeal või sellest üle, aga see võib kiirendada rehvide ülekuumenemist. Bottas on jällegi kummidega õrnem, mis võib tema kasuks mängida."
Kui Bottas alustas hooaega kui Mercedese teine number, siis Sotši võit on tema aktsiaid tõstnud. "Ma ei taha tiitlist mõelda. Hooaeg on väga pikk," jäi soomlane intervjuus ajalehe AS siiski tagasihoidlikuks.
"Mul on olnud mõned päris head kuud. Leping Mercedesega, esimene parim stardikoht, esimene võit - kõik on veidigi sürreaalne," tunnistas Bottas. "Pean lihtsalt jätkama üritamist, pean saama tugevamaks ja lootma edu jätkumist. See tunne on väga sõltuvusttekitav." | Endine piloot kirjeldas, kuidas võiks Bottasel olla Hamiltoni suhtes eelis | https://sport.err.ee/595409/endine-piloot-kirjeldas-kuidas-voiks-bottasel-olla-hamiltoni-suhtes-eelis | 1980. aastate vormel-1 sõitja Marc Surer tõi välja põhjuse, miks Valtteri Bottasel võib sel hooajal Lewis Hamiltoni vastu eelis olla. Šveitslane viitas Hamiltoni rehviprobleemidele Sotšis, kus need kippusid üle kuumenema. |
Loo "Sõit" tekst koosneb vanadest liisusalmidest ning oma maheda tämbri on eeslaulja rollis andnud palale tuntud näitleja Aivar Tommingas.
"Tundsime, et sellele plaadile võiks üks EDM-ilik lugu ka ikka jõuda. Tükk aega oli see puhtalt torupilli lugu, kuid siis leidsime äraütlemata veidrad ja põnevad liisusalmid ning lugu sai väga tugeva sotsiaalse mõõtme. Me kõik ju oleme kunagi mänginud ja liisusalme lugenud," ütles Jalmar Vabarna. Liisusalmidega selgitatakse välja roll - kellele viimane sõna langeb, saab rollist vabaks või uue rolli.
Album "Kullakarva" ilmub täpselt nädala pärast, 19. mail, siis alustab bänd ka ülemaailmset esitlustuuri Suurbritanniast. Eestis annab Trad.Attack! kaks kontserti - 30. juunil Tallinnas Telliskivi loomelinnaku hoovis ja 26. augustil Setomaal, Treski Küüni heinamaal. | Trad.Attack! avaldas elektroonilise singli "Sõit" | https://menu.err.ee/595397/trad-attack-avaldas-elektroonilise-singli-soit | Trad.Attack! avaldas oma uuelt albumilt kolmanda singli, mis kannab pealkirja "Sõit". |
"Inimene tajub lõhna kehvalt," kirjutas juba Aristoteles. Charles Darwin lisas, et lõhnatajust on tsiviliseeritud inimesele "äärmiselt vähe kasu". Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Järelikult pidi olema see ka vähem oluline.
See tundus Brocale loomulikuna. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist. Võrdlemisi suur aju eesosa võimaldas aga inimestel baasinstinktidest võitu saada ja andis aluse vabaks tahteks. Inimeste eripära seisnes võimes ignoreerida lõhnu viisil, nagu ei suuda seda ükski teine imetaja. Vaadet kinnistasid 19. sajandi lõpus teised mainekad teadlased nagu Wiliam Turner ja Sigmund Freud. Katseliselt ideed proovile ei pandud.
Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna. Teadlane toob lisaks välja, et selle moodustavate ajurakkude arv erineb imetajaliikide seas suhteliselt vähe. Kui kõige kergemate ja raskemate imetajate kehakaal erineb umbes 90 miljonit korda, siis haistesibula neuronite hulk vaid 28 korda.
Häid ennustusi liikide lõhnataju kohta ei saa teha ka lõhnaretseptorite põhjal. Inimeste genoomist leiab juhtnöörid ligikaudu 1000 lõhnade tajumiseks kasutatava valgu valmistamiseks. Rakkude pinnalt leiab aga vaid 390 erinevat tüüpi retseptoreid. Seevastu hiirtel on vastavaid valke ligikaudu 1100. Sellele vaatamata on katsed näidanud, et inimesed suudavad eristada lõhnu, mis käib hiirtel üle jõu. Teatud banaanis ja veres leiduvaid ühendeid, näiteks amüülatsetaati, suudavad inimesed tajuda paremini isegi koertest.
McGann viitab selle näitel, et igal liigil on sõltuvalt täpsest retseptorite komplektist omad tugevused ja nõrkused. Kodeeritavate retseptorite komplekt ise on välja arenenud evolutsiooni käigus vajaduspõhiselt. Sellele vaatamata leidub tema sõnul üllatavalt vähe lõhnu, mida ei suuda inimesed üldse tajuda.
Asifa Majid Radboudi ülikoolist märkis ajakirjale The Atlantic, et inimeste lõhnataju näib sõltuvalt ka kultuurilisest eripärast ja geograafilisest piirkonnast. Mõned Malaisia ja Taimaa rahvakillud eristavad lõhnu keskmisest eurooplasest paremini. Samal ajal on neil ka nende kirjeldamiseks rohkem sõnu. Seeläbi võib kultuuriline pärand jätta tema sõnul jälje sellele, kui hästi inimesed enda arvates lõhnu tajuvad.
McGann tunnistab, et näiteks koerad suudavad lõhnade vallas teha selgelt asju, millest inimesed vaid unistada võivad. Teisalt ei pruugi inimesed oma võimetest alati lihtsalt teadlikud olla. Millal mõni meist näiteks viimati jäljekoerana põrandat nuusutas? | Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt | https://novaator.err.ee/595405/ulevaateartikkel-jutt-inimeste-kehvast-lohnatajust-on-19-sajandi-muut | Inimesed ei paiguta end liike lõhnataju järgi ritta pannes tavaliselt kuigi kõrgele kohale. Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub aga, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel. |
Kuidas see kultuur Eestis alguse sai ja milline on olukord praegu? – sellest räägivad filmis Eesti tuntud metal -bändide nagu Loits, Süngehel ja Thou Shell of Death liikmed. Sõna saab ka näiteks Hard Rock Laagri peakorraldaja Kaido Haavandi.
Lisaks sellele käiakse üheskoos läbi põhikohad, mis täna raskema muusika austajate jaoks olulised on.
"Tallinn Under The Horns - A Journey To The "Other" Estonia" on kõigile huvilistele kättesaadav Youtube´is: | Sakslased tegid Eesti metal-skeenest dokumentaalfilmi | https://kultuur.err.ee/595399/sakslased-tegid-eesti-metal-skeenest-dokumentaalfilmi | Saksamaa raskemuusikafännid sattusid aasta alguses Eestisse ning uurisid, milline meie kohalik metal-skeene elu täpselt välja näeb. Nähtust ning kogetust tehti režissöör Sebastian Dörneri käe all valmis dokumentaalfilm "Tallinn Under The Horns – A Journey To The "Other" Estonia". |
Neist jäid selgelt maha mõlemad Ferrarid: Kimi Räikkönen sai kirja tulemuse 1.22,456 ja Sebastian Vettel 1.22,600. Seejuures oli sakslasel probleeme käigukastiga, aga mehaanikud suutsid selle korda teha ja neljakordse maailmameistri tagasi rajale saata.
Veelgi kehvemini läks teisel eksmaailmameistril Fernando Alonsol. McLareni piloodi masinal hakkas õli lekkima ja hispaanlane ei saanudki aega kirja. Seejuures oli Alonso äsja edastanud ultimaatumi, et kui Briti võistkonna tööriist oktoobriks ei parane, hakkab ta endale tulevaks aastaks uut tiimi otsima.
Mercedestele ja Ferraridele järgnesid esimesel treeningsõidul Red Bullid (Max Verstappen - 1.22,706; Daniel Ricciardo - 1.23,084) ja Haasid (Kevin Magnussen - 1.23,670; Romain Grosjean - 1.23,758). | Mercedesed olid esimesel treeningul oma klassist, Alonso jäi raja äärde | https://sport.err.ee/595403/mercedesed-olid-esimesel-treeningul-oma-klassist-alonso-jai-raja-aarde | Vormel-1 MM-etapil Hispaanias näitasid esimesel vabatreeningul kõige kiiremat minekut Mercedese piloodid Lewis Hamilton (1.21,521) ja Valtteri Bottas (1.21,550). |
USA telejaam NBC teatas neljapäeval USA mereväe pressiesindajale Pamela Kunzele viidates, et Vene hävitaja lähenes 9. mail kuue meetri kaugusele Musta mere kohal rahvusvahelises õhuruumis lennanud USA luurelennukile Poseidon.
"Pärast ohutule kaugusele lähenemist identifitseeris lendur visuaalselt USA luurelennuki Р8А Poseidon. Vene hävitaja sooritas tervitusmanöövri, misjärel USA lennuk eemaldus Vene rannikust," ütles Venemaa kaitseministeerium reedel.
Vene kaitseministeeriumi kinnitusel toimus sündmus teisipäeval. Musta mere neutraalvete kohal asuva õhuruumi kontrolli vahendid avastasid Venemaa piirile läheneva õhusihtmärgi.
"Sihtmärgi ülevõtmiseks saadeti õhku Lõuna sõjaväeringkonna valveüksuste hävitaja Su-30," ütlesid sõjaväelased. | Vene hävitaja lähenes Mustal merel USA luurelennukile | https://www.err.ee/595390/vene-havitaja-lahenes-mustal-merel-usa-luurelennukile | Vene hävitaja lähenes teisipäeval Musta mere kohal USA luurelennukile, edastasid USA meedia ja Vene kaitseministeerium. |
"Eesti laulja Kerli rokkis 2012. aastal Billboardi muusikaauhindade galal mulligooti stiilis, kandes neoonvärvides sukki, kaisukarudega tenniseid, roosat boad ja valget miniseelikut," seisis Billboardi pööraseimate kostüümide kokkuvõttes.
Tänavuse Eesti Laulu finalisti välimus oli lausa nii silmatorkav, et Billboard paigutas selle artikli esifotole Pinki ja Britney Spearsi vahele. Lisaks neile toodi artiklis välja kuulsad staarid nagu Madonna, Lorde, Beyonce, Kesha, Miley Cyrus, Usher ja paljud teised. Esile toodi 27 pöörast kostüümi.
Kerli on rääkinud, et valmistab mitmed oma esinemiskostüümid ise. "Ega ma õmmelda ei oska. Minu asjad on kõik sellised, et kui ma lavale lähen, siis tavaliselt liim veel kuivab. Need meeletud platvormid on näiteks tehtud kümnest paarist varbavahe-plätudest. Tegelikult need ei ole nii lähedalt vaatamiseks," kirjeldas Kerli ETV saates "Kapist välja". Just selliseid platvorme kandis Kerli ka 2012. aasta Billboardi auhinnapeol. "Miks olla igav, kui sa saad suvalisel kolmapäeval olla kosmoseprintsess," on Kerli öelnud.
Billboardi muusikaauhindade kõige veidramaid kostüüme näed SIIT. Billboardi tänavune muusikaauhindade gala toimub 21. mail Nevadas T-Mobile Arenal. | Billboard valis Kerli kostüümi ajaloo pööraseimate hulka | https://menu.err.ee/595388/billboard-valis-kerli-kostuumi-ajaloo-pooraseimate-hulka | Kuigi Kerli Kõiv Eestit Euroopasse esindama ei pääsenud, köidab ta kirgi ookeani taga. Muusikaleht Billboard valis Kerli muusikaauhindade ajaloo pööraseimate riietujate sekka. |
Inchcape ja United Motors sõlmisid 10. mail lepingu, mille kohaselt ostab Inchcape United Motorsi müügiesinduse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel.
Samas jääb United Motorsile alles müügiesindus Tallinna lähistel Peetris.
Inchcape kontsern soovib laiendada Eestis oma sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite jaemüügi alast tegevust, teatas tehingut nõustav advokaadibüroo Sorainen. Tehinguga soovib Inchcape suurendada oma müügiesinduste arvu ja territoriaalset katvust Eestis ning laiendada Eestis esindatavate automarkide valikut.
Tehing vajab jõustumiseks konkurentsiameti heakskiitu.
Inchcape Motors Estonia OÜ müüb, hooldab ja remondib Jaguari, Land Roveri ja Mazda sõiduautosid. Lisaks müüb ettevõte eri liiki kasutatud autosid.
Inchcape'il on Eestis vaid üks esindus, mis asub Tallinna lähedal Peetris. 2015. aastal teenis ettevõte 28,9 miljoni euro suuruse käibe juures 262 000 eurot kasumit.
Ettevõtte emafirma on Ühendkuningriigi peakontoriga Inchcape Plc. Kontsern tegutseb 29 riigi turgudel Põhja-Aasias, Lõuna-Aasias, Australaasias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas. Kontserni põhitegevuseks on mootorsõidukite levitamine ja jaemüük, sealhulgas uute ja kasutatud autode müük ja müügijärgne teenindus, sealhulgas remont ja hooldus ning varuosade ja lisatarvikute müük.
United Motors müüb alates aastast 2000. aastast Eestis BMW sõidukeid ja alates 2002. aastast Mini sõiduautosid ning 2006. aastast kahes eraldi müügiesinduses Pärnus ja Kohtla-Järvel Kia sõidukeid.
United Motorsil on Eestis kokku viis müügiesindust. Ettevõte teenis 2015. aastal 40,3 miljoni euro suuruse käibe juures 13 900 eurot kasumit.
United Motorsi emaettevõtja on Belmot AG, Šveitsis asuv valdusettevõtja, mille ainsaks tütarettevõtjaks on AS United Motors. | Inchcape ostab neli BMW müüja United Motorsi esindust | https://www.err.ee/595386/inchcape-ostab-neli-bmw-muuja-united-motorsi-esindust | Rahvusvaheline automüügikontsern Inchcape, mis turustab Eestis Jaguari, Land Roveri ja Mazda sõidukeid, on sõlminud lepingu ostmaks peamiselt BMW ja Mini sõidukite müüjalt AS-ilt United Motors neli müügiesindust. |
70 eluaastaga vanim kõrgemates liigades seda ametit pidav peatreener võttis klubi üle alles aprillis, hooaeg lõpetati kahe võiduga ja 19. kohaga kindlustati liigasse püsimajäämine.
Itaallaselt Gianfranco Zolalt ohjad võtnud Redknappi ajal oli Birmingham väljakukkumisohus, aga lõpuks jäeti vastavast tsoonist kahe punkti kaugusele. Esialgu kehtis tema leping hooaja lõpuni.
Redknapp võitis 2008. aastal Portsmouthiga Inglismaa karika ja valiti hooajal 2009/2010 Inglismaa kõrgliiga aasta peatreeneriks. Tol ajal juhendas ta juba Tottenham Hotspuri. | Inglismaa vanim peatreener pikendas lepingut | https://sport.err.ee/595384/inglismaa-vanim-peatreener-pikendas-lepingut | Teenekas Inglismaa jalgpallitreener Harry Redknapp pikendas esiliigaklubi Birmingham Cityga lepingut järgmise hooaja lõpuni. |
Reedel Die Weltis avaldatud uuringufirma RedC korraldatud arvamusküsitluse kohaselt leiab ligi 80 protsenti sakslastest, et Brexiti läbirääkimised peaksid keskenduma hea leppe saavutamisele ELi jäävate riikide jaoks, vahendas Politico.
92 protsenti vastanuist ütles, et läbirääkimiste prioriteet peaks olema ELi 27 liikmesriigi majanduse tuleviku kindlustamine.
"Euroopa kodanikud on enda jaoks lahutuse Suurbritanniaga juba lõpetanud, nüüd keskendutakse ELi 27 liikme huvidele," ütles europarlamendi konservatiivse Euroopa Rahvapartei (EPP) sakslasest esimees Manfred Weber uuringutulemust kommenteerides.
Iga viies sakslane pooldab, et Suurbritanniale jääks pärast EList lahkumist piiratud privileegid. | Uuring: enamik sakslasi toetab karmi Brexitit | https://www.err.ee/595383/uuring-enamik-sakslasi-toetab-karmi-brexitit | Enamik sakslastest soovib, et Euroopa Liit võtaks Suurbritannia liidust lahkumise läbirääkimistel jäiga positsiooni ja keskenduks blokile kasuliku leppe saavutamisele, selgus värskest uuringust. |
Maratoni organisaator Kristjan Kivistik lubab ilusat ilma ja lumeta trassi. "Loodan, et ilmataat oma sõna peab! Tänavune rada on saanud värskenduskuuri – tõusumeetreid lugesime kokku 600 ja trassi oleme muutnud umbes 15 km jagu. Sisse tuli näiteks ilus karjäärilõik Pombres, Holstre-Polli suusaradu ning Viljandi järvele teeme seekord ringi peale hoopis teistpidi. Rõhutan, et maraton on kõikidele jõukohane, tõuse ei tasu karta, need jaotuvad distantsi peale kenasti ära. Saab mõnusalt sõita, liikumist nautida," ütles Kivistik ja lisas, et tänaseks on end kirja pannud juba pea pooltuhat osalejat.
"Viljandi ümbrus on maaliliselt kaunis, sportlastele väljakutseid jagub. Meie inimesed valmistavad maratoni ette suure pühendumuse ja hingega. Ootame 20. mai võistluspäevale ka rohkelt lapsi, et neid spordirõõmuga nakatada. Tean tegelikult lausa 7-aastaseid, kes koos vanematega poolmaratoni trassi läbida jõuavad ja tegelikult nii mõnelegi täiskasvanule eeskuju annavad. Tulge starti, maraton on mõnus elamus!"
Registreerimise teine soodusvoor kestab kuni 17. mai hilisõhtuni võistluse veebilehel. | Pühapäeval toimub 17. Mulgi Rattamaratoni avatud raja sõit | https://sport.err.ee/595380/puhapaeval-toimub-17-mulgi-rattamaratoni-avatud-raja-soit | Käesoleva nädala pühapäeval toimub 17. Mulgi Rattamaratoni avatud raja sõit, mis saab alguse kell 11.00 Viljandi kesklinnast Vaksali tänavalt. Rattasõbrad on oodatud tutvuma uue näo saanud maratoni 50 km põhidistantsi ning 20 km noorte- ja matkadistantsiga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.