text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni sõnul olid sanktsioonid taaskehtestatud tagasiulatuva erilise sanktsioonimehhanismiga, mis on kirjutatud sisse 2015. aasta tuumaleppesse, seda vaatamata asjaolule, et Washington taandus kahe aasta eest leppest.
Pühapäeval esinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ühisavaldusega, öeldes, et Washingtoni niinimetatud teadaandmine ei ole suuteline mingit seaduslikku efekti andma.
Pompeo ütles uudistekanalile Fox News, et relvamüük, tankid, õhutõrjesüsteemid, kõik need oleksid mõne nädala pärast olnud lubatud artiklite hulgas müügiks Iraanile. "Ja eurooplased ei ole meiega selles ühinenud."
"Nad ütlevad meile eraviisiliselt, et me ei taha relvamüügi tagasitulekut, ent nad ei ole liigutanud sõrmegi selle jaoks."
Pompeo lisas, et Iraani müüdavad relvad lõpetavad Liibanoni äärmusrühmituse Hezbollah' käes ning muudaksid liibanonlaste elu märkimisväärselt halvemaks.
Iraanile kehtestatud sanktsioonid tühistati 2015. aasta leppega, millele andsid oma allkirja ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA) ning Saksamaa.
Pompeo kutsus pühapäeval Texase osariigis Dallase eeslinnas peetud konservatiivses hiidkirikus viima ellu põhimõttelisi muudatusi Iraani valitsuses.
"Me palvetama iraanlaste eest, et nad saaksid endale valitsuse, mida nad väärivad," ütles ta. | Pompeo süüdistab Euroopat tegevusetuses Iraani relvamüügi küsimuses | https://www.err.ee/1137425/pompeo-suudistab-euroopat-tegevusetuses-iraani-relvamuugi-kusimuses | USA välisminister Mike Pompeo ütles pühapäeval, et Euroopa liidrid ei ole liigutanud sõrmegi relvamüügi peatamiseks Iraanile, pärast seda, kui nad lükkasid tagasi USA ühepoolse deklaratsiooni ÜRO sanktsioonide taaskehtestamisest Teheranile. |
Uusooperi tellis Jüri Reinverelt Baieri liidumaal asuv teater Regensburgis. Kogu teatriprojekti toetab Ernst von Siemensi muusikafond. Nagu ERSO on kirjeldanud, on see "Beethoveni- ja Eesti-aineline intrigeeriva süžeega ooper tundliku sotsiaalse närviga heliloojalt Jüri Reinverelt". Nüüd on tükk jõudnud esietenduse lävele. Esiettekandega alustab ka Regensburgi teater oma Beethoveni 250. sünniaastapäevale pühendatud üritusi.
Lavaloo peategelased on heliloooja tahtel Beethoveni väidetav tütar Minona, kes sündis Viinis (eluaastad 1813–1897), ja tema ema, Beethoveni kirja "Surematule armastatule" adressaat, Beethoveni omaaegne klaveriõpilane Viinis Josephine Brunsvik (1779–1821), abielunimega Stackelberg. Kirja oli Beethoven kirjutanud nädalapäevad pärast seda, kui oli taas kohtunud Josephinega 1812. aastal Prahas.
Ooperi libreto on koostanud Reinvere ise. Selle partituuris on olemas kõik suure ooperi komponendid, suur orkester koos ooperikooriga ning solistid. Regensburgis publiku ette tulevat lugu nimetab Berliini lavastaja Hendrik Müller lavaseadeks. Dirigent on Taiwanilt pärit, Grazis ja Zürichis õppinud Chin-Chao Lin (s. 1987), kes on Regensburgi teatris GMD ametis teist hooaega. Muuseas on tema õpetajaks olnud ka Kristjan Järvi.
Uusooperi proovid juba käivad, esietendusõhtu tuleb 25. jaanuaril. 19. jaanuaril teeb teater vaba sissepääsuga ooperit tutvustava hommikukontserdi. Iga õhtuse etenduse eel toimub tüki pooletunnine sisututvustus. Esietenduspäeval, 25. jaanuaril toimub kell 15 teatri uue maja saalis ka sümpoosion ooperi teemal.
Nimiosas laulab Rumeeniast pärit sopran Theodora Varga, kes on Regensburgis töötanud juba aastaid. Kokku on kahevaatuselises nelja pildiga etenduses laval 13 tegelast. Pärast esietendust on "Minona" mängukavas teatris Bismarcki väljakul veel kolmel õhtul veebruaris, kahel märtsis ning kahel ka aprillis (viimane 15. aprillil), maikuul tuleb kaks ooperiõhtut aga teatri Volksbühnel. "Minona" on Reinvere esimene ooper esietendusega Saksamaal, kuna ta eelmised ooperid esietendusid Soomes ja Norras. Kas lavalugu kunagi ka Eestisse võib jõuda, seda otsustavad ooperi tellijad.
"Minona" on peale selle, et muusika ja libreto autor on Eestist pärit helilooja, seotud Eestiga ka sisuliselt. Kogu ainestik muutus praegu Frankfurtis elavale Reinverele väga lähedaseks seetõttu, et Minona elas omal ajal pikka aega tema sünnilinnas Tallinnas. Reinvere tutvus arhiivimaterjalidega Bonnis Beethoven-Hausis, samuti Tallinnas ja Tartus, suhtles Beethoveni-uurijatega, kelle seas on ka Harry Goldschmidt.
Minona ema lugu uurides nägi Reinvere, kui oluline oli Josephine Beethovenile tema muusikas ja elus. "Josephine motiivistik läbib Beethoveni muusikat noorusteostest kuni surmani, näiteks Beethoveni kaks viimast klaverisonaati, arvavad uurijad, on tegelikult reekviem Josephinele," ütles Reinvere. "Aga Minona, tema oli nagu lill, mis iialgi ei õitsenud."
Minona elas enam kui kakskümmend aastat, 1819–1842, oma seadusliku isa, baltisakslasest haridustegelase Christoph von Stackelbergi residentsis (kuni viimase surmani) Tallinnas Suur-Kloostri tänaval. Stackelberg oli muu hulgas aastatel 1819–1834 ka praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor, kogu Eestimaa kubermangu koolide direktor jpm. Märjamaa lähedale oli ta pärandusena saanud Tolli mõisa, mille karjamõisa maa peale rajas hoone Kuuda seminari jaoks. Surm viis ta ära aga enne, kui seminar avati.
Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung uusaasta esimeses nädalalõpunumbris on avaldatud intervjuu Jüri Reinverega tema uue muusikadraama loost ja selle sünnist, autor toimetaja Kerstin Holm. Selle juures on ka Minona noorpõlvefoto. Nagu mujalgi, tuuakse Reinveret esile kui muusikateadlast-uurijat ning kirjanikku, kes ka selles teoses liigub oma tuttaval kultuurilis-ajaloolisel rajal. Just oma viimaste aegade uute kontsertteostega, mis Saksamaal esiettekandele toodud, on Eesti helilooja Jüri Reinvere sealmail saanud juba üsna tuntuks. | Saksamaal tuleb esiettekandele Jüri Reinvere uusooper Beethoveni tütrest | https://kultuur.err.ee/1022622/saksamaal-tuleb-esiettekandele-juri-reinvere-uusooper-beethoveni-tutrest | Eesti helilooja Jüri Reinvere toob Ludwig van Beethoveni tähtpäeva-aastaks muusikaavalikkuse ette uudisteose: Saksamaal Regensburgi teatris esietendub tema kolmas ooper "Minona", lugu Beethoveni väidetavast tütrest. Esietendus on 25. jaanuaril. |
"Sinn Fein otsustas astuda taas võimujagamisinstitutsiooni ja nimetada ministrid võimujagamisvalitsusse," ütles erakonna juht Mary Lou McDonald.
Sama lubaduse andis tema Briti-meelse Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) kolleeg Arlene Foster, kes nimetas lepingut õiglaseks ja tasakaalustatuks.
"See lepe tunnistab, et me elame ühises ühiskonnas. See lepe tunnistab, et ühtegi identiteeti ei tohi asetada teisest kõrgemale," ütles ta BBC raadiole. "Me oleme valmis assambleesse naasma."
Leppes nõutakse, et Põhja-Iiri valitsus tunnustaks ametlikult iiri keele staatust ja austaks kõigi inimeste vabadust valida, kinnitada, säilitada ja arendada enda rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti.
Samuti eemaldatakse selle järgi vetomehhanism ja sunnitakse parteid vaidlustes konsensust otsima.
Briti valitsus lubas Põhja-Iirimaale suurt rahasüsti, kui vabariiklased ja unionistid oma erimeelsused ületavad. Rahastuse täpne summa pannakse Downing Streeti teatel paika siis, kui leppe sünd on kindel.
Põhja-Iirimaa on olnud omavalitsuseta alates 2017. aasta jaanuarist ja piirkonda on valitsenud ametnikud. DUP ja Iiri vabariiklaste vasakpoolse Sinn Feini võimujagamisvalitsus lagunes pärast raha väärkasutamise skandaali, kuid Suurbritannia eelseisev lahkumine Euroopa Liidust on andnud erakondadele uue tõuke ühispinna leidmiseks.
Viimane kõnelustevoor Põhja-Iiri parteide vahel käivitati pärast Briti üldvalimisi 12. detsembril, millega DUP kaotas oma positsiooni Briti parlamendis. Samuti vähenes toetus Sinn Feinile.
Aastal 1998 allkirjastatud Põhja-Iiri rahulepe, mille eesmärk oli lõpetada kolm aastakümmet kestnud vägivaldne periood ehk The Troubles, näeb ette võimu jagamist regiooni kahe suurima partei vahel.
Kõnelused valitsuse moodustamiseks on kulgenud raskustega iiri keele kasutamise ja vähemusvalitsustele vetoõiguste andmise küsimuste tõttu.
Praegune kokkuleppekava nõuab, et valitsus "annaks ametliku tunnustuse iiri keele staatusele Põhja-Iirimaal".
Kõnelusi raskendas ka asjaolu, et DUP-il oli alates 2017. aasta juunist Briti parlamendi eelmises koosseisus kaalukeele roll. Nimelt tagasid DUP-i saadikud Briti konservatiivide valitsusele parlamendienamuse.
DUP keskendus seejärel Brexiti läbirääkimiste mõjutamisele Londonis, kuid partei jäi sellest rollist konservatiivide suurvõidu järel 12. detsembril ilma. | Põhja-Iiri parteid teatasid võimujagamisleppest | https://www.err.ee/1022756/pohja-iiri-parteid-teatasid-voimujagamisleppest | Põhja-Iiri võistlevad parteid teatasid reedel võimujagamiskokkuleppest, tänu millele võib piirkond saada valitsuse, mida on oodatud juba alates 2017. aastast. |
Eesti meeskonna edukaim oli 20 punktiga (+16) Märt Tammearu, Timo Lõhmus lisas 11 (+6) punkti ning Tony Tammiksaar ja Marx Aru kumbki seitse silma (+4 ja +5). Eesti vastuvõtt oli 62%, rünnakuid lahendati 55-protsendiliselt, blokiga saadi kümme punkti ning servil löödi kümme ässa ja eksiti samuti kümnel pallingul. Kosovo edukaim oli seitse punktini jõudnud Albin Rashica, Kosovo vastuvõtt oli 41%, rünnak 31%, blokipunkte kogunes kaks, servil löödi kolm ässa ja eksiti kuuel pallingul, kirjutab Volley.ee.
Eesti meeskond mängis varalahkunud treeneri ja endise mängija Hendrik Kuriku mälestuseks mustas mänguvormis. Laupäeval kell 19 kohtutakse Šveitsiga.
Teises alagrupis mängivad Austria, Horvaatia ja Küpros. Aprilli lõpus ja mai alguses toimuvale teise ringi turniirile pääsevad mõlema alagrupi võitjad ja parim teise koha meeskond. | Noormeeste võrkpallikoondis alustas EM-valikturniiri kindla võiduga | https://sport.err.ee/1022791/noormeeste-vorkpallikoondis-alustas-em-valikturniiri-kindla-voiduga | Eesti noormeeste U-20 koondis osaleb sel nädalal Kosovos Euroopa meistrivõistluste valikturniiri esimese ringis. Eesti alagrupivastaseks on Kosovo ja Šveits. Reedeses avamängus saadi kindlalt 3:0 (25:13, 25:17, 25:12) jagu võõrustajatest. |
Reformierakond sai neljandas kvartalis riigieelarvelist toetust ligi 450 000 eurot. Rahalisi annetusi kogus suurim opositsioonipartei ligi 27 000 eurot. Liikmemaksu laekus veidi üle 5000 euro.
Kokku olid Reformierakonna tulud neljandas kvartalis ligi 480 000 eurot ja kulud ligi 300 000 eurot. Erakonna tulem oli sel perioodil ligi 180 000 euroga plussis.
Rahaliselt olid suurimad annetused Reformierakonnale 5000 eurot, millise summa andsid erakonnale Andrus Kuusmann, Aren Põder ja Ronald Blumenau. Erakonna esimees Kaja Kallas tegi parteile 1100 euro suuruse annetuse.
Reformierakonna kogutulud 2019. aastal olid ligi 2,45 miljonit ja kulud 2,9 miljonit ehk tulem oli üle 440 000 euroga miinuses.
Kogu 2019. aasta suurimad annetajad Reformierakonnale olid Urmas Sõõrumaa 65 000, Indrek Rahumaa 60 000, Väino Kaldoja 30 000 ja, Armin Karu 25 000 euroga.
Kokku kogus Reformierakond mullu ligi 690 000 eurot annetusi, kuid sellest esimesel poolaastal ligi 630 000 ja teisel poolaastal vaid 60 000 eurot. | Reformierakonnale annetati 27 000 eurot | https://www.err.ee/1022790/reformierakonnale-annetati-27-000-eurot | Eelmise aasta viimases kvartalis annetati Reformierakonnale kokku ligi 27 000 eurot, suurimad annetused jäid 5000 euro juurde. |
"Me ei tea täpselt, mis päeval ta oleks selle täide viinud, aga see oli väga selge. Qasem Soleimani plaanis isiklikult laiaulatuslikku rünnakut Ameerika huvide vastu ja rünnakuoht oli vahetu," ütles Pompeo Valges Majas ühisel pressikonverentsil USA rahandusministri Steven Mnuchiniga.
Tema sõnul oli Ühendriikidel täpne teave USA saatkondade, sõjaväebaaside ja muude asutuste vastu plaanitud rünnakute kohta.
USA presidendi Donald Trumpi sõnul kavandas Qasem Soleimani vähemalt nelja USA saatkonna ründamist.
"Ma võin avalikustada, et need oleksid olnud neli saatkonda," ütles Trump telekanalile Fox News.
"Tõenäoliselt oleks olnud üheks sihtmärgiks meie saatkond Bagdadis," lisas president.
Iraan vastas revolutsioonikaardi välisoperatsioonidega tegeleva eliitüksuse Quds juhi Soleimani tapmisele ööl vastu 3. jaanuari Bagdadi rahvusvahelise lennujaama lähedal 22 raketi tulistamisega kahe USA sõdureid majutava sõjaväebaasi pihta Iraagis ööl vastu 8. jaanuari.
USA kehtestab sanktsioonid Iraani metallurgiafirmadele
USA teatas reedel sanktsioonide kehtestamisest kaheksale kõrgele Iraani ametnikule ning rohkem kui tosinale islamivabariigi metallurgiafirmale.
Ühendriikide rahandusminister Steven Mnuchin teatas, et kaheksat ametnikku karistatakse sanktsioonidega tegevuse eest piirkonna destabiliseerimisel.
"Nende sammude tulemusena lõikame ära miljardite dollarite väärtuses toetust Iraani režiimile," sõnas Mnuchin ajakirjanikele.
Sanktsioonidega karistatavate ametnike seas on Iraani kõrgema julgeolekunõukogu sekretär Ali Shamkhani, Iraani relvajõude asejuht Mohammad Reza Ashtiani ja omakaitseväe Basij juht Gholamreza Soleiman.
USA sanktsioonid tabavad ühtekokku 17 Iraani metallurgiafirmat, mille käive ulatub USA rahandusministeeriumi teatel miljardite dollariteni.
Nimekirjas on ka võrgustik, mis koosneb kolmest Hiinas ja Seišellidel registreeritud juriidilisest kehast, ning laev, mis on seotud Iraani metallikaupade vahendamisega.
Mnuchini sõnul kestavad sanktsioonid seni, kuni Iraan lõpetab globaalse terrorismi rahastamise ja pühendub tuumarelvade mitteomandamisele.
Uusi sanktsioone Iraanile lubas USA president Donald Trump kolmapäeval pärast Iraani raketirünnakuid USA sõdureid majutavatele Iraagi baasidele tehtud telepöördumises.
USA kehtestas pärast Iraani tuumaleppest lahkumist 2018. aasta mais sama aasta augustis ja novembris kahes järgus Iraanile uuesti karmid majandussanktsioonid eesmärgiga viia riigi naftaeksport nulli ja sundida seda loobuma agressiivsest välispoliitikast. | Pompeo: Soleimani plaanis suurt rünnakut USA saatkondade vastu | https://www.err.ee/1022742/pompeo-soleimani-plaanis-suurt-runnakut-usa-saatkondade-vastu | Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani plaanis peatset laiaulatuslikku rünnakut USA saatkondade ja teiste asutuste vastu, enne kui ta USA droonirünnakus tapeti, ütles välisminister Mike Pompeo reedel. |
EKRE kogus neljandas kvartalis kokku 267 400 eurot, millest lõviosa ehk ligi 250 000 eurot oli riigieelarveline toetus. Rahalisi annetusi sai EKRE 13 000 eurot, liikmemaksu 1730 eurot ja tulu erakonna varalt ligi 2600 eurot.
Üle poole EKRE-le tehtud annetustest tuli kahelt erakonna liikmelt - Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison annetas 5160 ja Paul Puustusmaa 2000 eurot. Kokku tegi EKRE-le rahalise annetuse 63 inimest.
Liikmemaksu sai EKRE 141 inimeselt kogusummas 1730 eurot.
EKRE kulutas neljandas kvartalis poliitilisele tegevusele 68 630 eurot ehk erakonna neljanda kvartali tulem oli ligi 200 000 euroga plussis.
Kui võtta aluseks kogu 2019. aasta, mil toimusid ka riigikogu valimised, ületasid EKRE tulud kulusid ligi 32 000 euroga.
Kõige suurem eraisikust rahaline annetaja EKRE-le oli möödunud aastal ettevõtja Toomas Tamm 10 000 euroga. Tuntuim temaga seotud ettevõte on T.R. TAMME AUTO.
Jaak Madison annetas kogu aasta jooksul 8160, Paul Puustusmaa 7000, Hardi Rehkalt 5555, Kai Rimmel 5500 ja Martin Rimmel 5000 eurot. | EKRE kogus 13 000 eurot rahalisi annetusi | https://www.err.ee/1022789/ekre-kogus-13-000-eurot-rahalisi-annetusi | Valitsusliitu kuuluv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kogus mullu neljandas kvartalis veidi üle 13 000 euro rahalisi annetusi, millest enam kui pool tuli kahelt erakonnaliikmelt - Jaak Madisonilt ja Paul Puustusmaalt. |
"Ma palusin õiguskomitee esimehel Jerry Nadleril olla valmis järgmisel nädalal ülevaatajate määramise resolutsiooni esitamiseks ja süüdistusaktide senatisse saatmiseks," ütles Pelosi reedel kirjas demokraatidele.
Demokraadist spiiker konsulteerib enda sõnul demokraatidega tagandamisprotsessi edasiste sammude üle teisipäeval.
Pelosi heidab senati vabariiklaste enamuse liidrile Mitch McConnellile ette õiglase kohtumõistmise tõrjumist, sealhulgas keeldumist kutsuda senati ette tunnistajaid ja sundida Valget Maja avaldama dokumente.
McConnell keeldus neid nõudmisi täitmast ja teatas teisipäeval, et tal on 100-kohalises senatis piisavalt hääli kohtumõistmise läbiviimiseks demokraatide nõudmisi arvestamata.
Vabariiklastel on senatis ülekaal 53-47 ja demokraadid vajanuks tagandamisprotsessi tingimuste muutmiseks mõne lihthäälteenamust ehk mõne vabariiklasest senaatori tuge.
Kongressi esindajatekoja täiskogu algatas 18. detsembril Trumpi tagandamise, kinnitades hääletusel mõlemad süüdistuspunktid: võimu kuritarvitamise ja kongressi töö takistamise.
Tagandamisjuurdluse keskmes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meelepärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtuses Kiievile mõeldud julgeolekuabi.
Trumpi tagandamisprotsess jätkub jaanuaris senatis kohtumõistmisega presidendi üle. Trump loodab, et senatis enamuses olevad vabariiklased ta süüst vabastaksid.
Algselt oodati, et Pelosi saadab süüdistusaktid pärast nende heakskiitmist esindajatekojas kiiresti senatisse, kuid spiiker otsustas oodata.
Demokraadid väidavad, et viivitus lubas uuel infol avalikkuse ette jõuda ning aset leida uutel arengutel nagu Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni teadaanne, et ta on nõus kongressi kutse korral tagandamisprotsessil tunnistusi andma.
Samas ei soovinud demokraadid süüdistusaktide senatisse saatmisega ka liiga kaua venitada.
"On selge, et liider McConnell ei taha esitada senaatoritele ja ameerika rahvale tunnistajaid ja dokumente, et nad saaksid langetada iseseisva hinnangu presidendi tegude üle," kirjutas Pelosi kirjas demokraatidele.
"Iga senaatori ees seisab nüüd valik: kas olla lojaalne presidendile või põhiseadusele," märkis spiiker.
Mõned vabariiklased tõlgendasid Pelosi reedest teadaannet kui taganemist vastasseisu McConnelliga. "Pärast nädala kestnud tugevat survet...annab Pelosi järele," kirjutas vabariiklasest senaator Josh Hawley Twitteris.
Trump on Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas USA president, kelle esindajatekoja on ametist tagandanud. Richard Nixon astus 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis tema tagandamise üle hääletada. Senat ei mõistnud süüdi ei Johnsonit ega Clintonit, mistõttu nad said ametis jätkata.
Trumpi ametist kõrvaldamiseks peab seda toetama senati kahekolmandikuline enamus ehk 67 senaatorit, mis on vabariiklaste enamust arvestades ülimalt ebatõenäoline. | Pelosi saadab tagandamise süüdistusaktid senatile järgmisel nädalal | https://www.err.ee/1022788/pelosi-saadab-tagandamise-suudistusaktid-senatile-jargmisel-nadalal | USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas kavatsusest saata president Donald Trumpile tagandamisprotsessil esitatud süüdistusaktid senatisse järgmisel nädalal, pannes punkti pikalt kestnud vaidlusele vabariiklastega kohtumõistmise tingimuste üle. |
Valga-Valka poolelt jäid mitmed mängijad erinevatel põhjustel kohtumisest eemale ja nii tegutseti kõigest kuue mehega. Mänguvormis olid lisaks algviisikule Rodrigo Bumeisters, Davis Denafs ja William Kenneth Wise III, kellest vaid viimane käis platsil. Võõrustajad näitasid vaatamata hõredale koosseisule avapoolajal Ventspilsile hambaid, kui kuue minuti möödudes juhiti 18:15. Rohkelt kaugviskeid võtnud Ventspils läks küll 30:23 ette, aga seejärel tegi Valga-Valka nelja järjestikuse lähiviske toel 8:0 spurdi ja pääses punktiga juhtima. Korra said külalised küll kümnepunktilise edumaa kätte, aga ka Valga-Valka suutis teravust luua ning poolajaks oli Ventspilsi edunumbriteks vaid 54:49.
Kolmandal veerandajal tegi Läti tippklubi asjad selgeks, kui visati 31 silma vastaste seitsme vastu. Nii oli viimane neljandik kõigest vormistamise küsimus, kus suurendati vahet veel kümne punkti võrra ja lõpuvile kõlades oli Ventspils visanud kokku 112 punkti.
Visketabavuses jäi Ventspils 53% - 39% peale. Lauavõitlus kuulus samuti neile 49:37 (ründelaud 13:11) ja korvisööte jagati samuti rohkem 34:15. Pallikaotuseid kogunes Valga-Valkal 12, Ventspilsil seitse.
Janis Kaufmanis tõi Ventspilsi eest üleplatsimehena 28 punkti (kolmesed 6/12). Maris Gulbiš lisas 18 silma ja andis kuus korvisöötu ning Ryan Shanahan Luther tegi kaksikduubli 12 punkti ja kümne lauapalliga. Kristaps Gluditis kogus 11 punkti ja viis lauapalli ning kümme punkti ja kuus lauapalli sai kirja Ronalds Zakis.
Emils Kruminš kerkis Valga-Valka parimaks 21 punktiga. Dupree McBrayer järgnes 17 punkti, kuue lauapalli ja nelja korvisööduga ning Vladimir Bulatovic tõi 16 silma ja võttis üheksa lauapalli. Filipp Gafurov viskas kümme punkti ja võttis üheksa lauapalli, Julii Kalinin lisas viis punkti ja seitse lauapalli ning William Kenneth Wise III nimele jäi neli punkti.
Eesti-Läti korvpalliliiga jätkub laupäeval, 11. jaanuaril, kui vastamisi on Riia VEF - BC Kalev/Cramo, Avis Utilitas Rapla - Jurmala ning Tartu Ülikool - Läti Ülikool. | Hõreda koosseisuga Valga-Valka kaotas koduväljakul Ventspilsile | https://sport.err.ee/1022776/horeda-koosseisuga-valga-valka-kaotas-koduvaljakul-ventspilsile | Eesti-Läti korvpalliliigas alistas reedeses ainsas mängus BK Ventspils võõral väljakul 39 punktiga BC Valga-Valka/Maks&Mooritsa. Tablool seisi kohtumise lõpus numbrid 112:73. |
Jokerit asus kohtumist juhtima kohe avakolmandikul, mil litri viskas võrku Veli-Matti Savinainen. Teiste väravate autorid olid Mikko Lehtonen, John Norman ja Henrik Haapala. Vastaste ainsa tabamuse sai kirja Bogdan Jakimov. Teise kohtumise peavad Jokerit ja Tšerepovets Tallinnas juba laupäeval.
Hooajal 2019/2020 peetakse KHL-is vaid kaks kohtumist väljaspool riike, kes on liigaga ametlikult ühinenud – see võimalus jäi Jokeritele ja Tallinnale. Ka eelmisel hooajal pidasid Jokerit kaks kohtumist Tallinnas, nende vastaseks olid Moskva Spartak ja samuti Tšerepovetsi Severstal. Siis võitsid soomlased KHL-i läänekonverentsi kohtumises Severstali 3:2. Kahel õhtul oli Tondirabas hokit vaatamas kokku ca 10 000 inimest. | Helsingi Jokerit sai Tallinnas jagu Tšerepovetsi Severstalist | https://sport.err.ee/1022773/helsingi-jokerit-sai-tallinnas-jagu-tserepovetsi-severstalist | Helsingi Jokerit alistas Tallinnas Tondiraba Jäähallis toimunud KHL-i mängus Tšerepovetsi Severstali tulemusega 4:1. |
Nimelt pole kunagi varem eestlased olümpiamängudel jäähokis võistelnud ega väravat löönud. Seejuures viskas Marek oma meeskonna "Roheline" 10:5 võidumängus suisa kolm väravat, Erik Potšinok viskas oma meeskonna "Pruun" eest ühe värava ning andis kolm väravasöötu.
Kaksikud Erik ja Marek olid võitude üle väga õnnelikud, kuid juba laupäeval on vennad vastamisi. Üks peab võitma, teine kaotama. "Mis seal ikka – see ongi hoki," muigas mänge vaatama tulnud Eriku ja Mareku isa, endine hokimängija Roman Potšinok.
Kolmas Eesti jäähokimängija, meeskonna "Sinine" liige Konrad Kudeviita pidi lõpusekunditel võtma vastu valusa 8:9 kaotuse. Terve kohtumise tagaajaja rollis olnud "Sinine" suutis viimasel perioodil seisu viigistada, kuid kaks sekundit enne lõppu lõi vastane võiduvärava.
Kudeviita sõnul võtab veel aega, et kokkumäng teiste hokinoortega sujuma hakkaks. Nimelt on Kudeviita ühes rahvusvahelises kolmikus Leedu, Lõuna-Korea ja Uus Meremaa esindajaga, ühte liiget roteeritakse.
"Nii kui nad litri saavad, tahavad nad kohe väravale peale joosta ning nii jooksevad nad end veidi lukku," selgitas Kudeviita. "Üritasin neile öelda, et ärge minge peale ja tehke väike paus, aga nad veel ei tahtnud mind kuulata. See oli alles esimene mäng, kuus on veel ees. Küll me selle suhtluse korda saame."
Laupäeval on jäähokinoortel kavas suisa kaks mängu.
Iluuisutaja Arlet Levandi esitas Imagine Dragonsi pala "Natural" saatel ja publiku rõkkava kaasaelamise toel meeste üksiksõidus lühikava ning teenis 49,87 punkti. Seejuures sai ta artistlikkuse eest kiita – punkte 28,36.
"Eelmise aasta kevadel hakkas mulle see laul meeldima ning mõtlesin, et võtaks selle kavva. Publiku kaasaelamine oli päris äge, aga proovin ikka endale keskenduda. Vabakava tahaks kindlasti paremini teha," sõnas Levandi.
Meeste iluuisutamise üksiksõidu vabakava toimub 12. jaanuaril, lühikava järel on liider Venemaa sportlane Andrei Mozalev 79,72 punktiga.
Eesti kurlingu segavõistkond võttis A-alagrupi avamängus Lõuna-Korea vastu 3:15 kaotuse. Võistkonna treeneri Erkki Lille sõnul näitas mängu algus, milline oli võistkondade tasemevahe. "Meie ebaõnnestumised karistati koheselt, ent kosusime kolmandas ja neljandas endis. Turniir peaks edaspidi tooma Eesti satsilt ka kiiruse ja suuna poolest täpsemaid viskeid," hindas Lill. Laupäeval kohtutakse Hispaaniaga.
Laupäeval alustavad olümpiamänge laskesuusatajad, kui Prantsusmaal Les Tuffes suusakuurordis peetakse individuaaldistantse. Samuti teeb olümpiamängude debüüdi iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus. Võistlusi jätkavad jäähokimängijad ja kurlingumängijad.
Eesti koondise laupäevane ajakava (võistlusajad Eesti aja järgi):
11:00 kurlingu segavõistkonna alagrupimäng: Eesti – Hispaania
11:30 3 vs. 3 jäähoki:
"Roheline" (Marek Potšinok) vs. "Pruun" (Erik Potšinok)
"Sinine" (Konrad Kudeviita) vs. "Oranž"
11:30 laskesuusatamise naiste 10 km individuaaldistants (Demi Heinsoo, Lisbeth Liiv, Miia Heleene Utsal)
14:30 laskesuusatamise meeste 12,5 km individuaaldistants (Markus Rene Epner, Andreas Koppa, Tuudor Palm)
17:00 naiste iluuisutamise üksiksõidu lühikava (Eva-Lotta Kiibus)
17:00 3 vs.3 jäähoki: "Sinine" (Kudeviita) vs. "Must"
18:30 3 vs. 3 jäähoki: "Punane" vs. "Roheline" (M. Potšinok), "Pruun" (E. Potšinok) vs. "Hall"
Talvised noorte olümpiamängud peetakse Lausanne'is 9.-22. jaanuaril. Iga nelja aasta tagant toimuvast suurvõistlusest võtavad osa 15-18-aastased sportlased. Eesti koondis on 25-liikmeline. | Noorte olümpia avapäev: kaksikud tegid Eesti jäähokiajalugu | https://sport.err.ee/1022767/noorte-olumpia-avapaev-kaksikud-tegid-eesti-jaahokiajalugu | Lausanne'is peetavad III noorte taliolümpiamängud algasid Eesti koondisele meeleolukalt, kui 3 vs. 3 jäähokis tegid Eesti jäähokimängijad, kaksikud Erik ja Marek Potšinok Eesti hokiajalugu. |
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu egiidi all tegutsev organisatsioon Athletics Integrity Unit (AIU) määras 37-aastasele Kipsangile võistluskeelu kuni ülekuulamiseni. Dopinguvastaste määruste kohaselt peavad sportlased teavitama vastavaid asutusi oma asukoha kohta. 12 kuu jooksul on Kipsang kirja saanud kolm puudutud testi, kuna on märkinud omale vale asukoha või ebatäpse teabe. See tähendab automaatset võistluskeeldu. AIU on varasemalt teada andnud, et suhtub 2020. aastal sellistesse rikkumistesse karmimalt.
Kipsangi parim maratoniaeg on 2:03.13, millega ta hoiab maailma edetabelis kuuendat positsiooni. Ta on pälvinud Londoni olümpiamängudelt pronksmedali ning võidutsenud veel Berliini, New Yorgi ja Tokyo maratonidel. | Endine maratoni maailmarekordi omanik sai võistluskeelu | https://sport.err.ee/1022764/endine-maratoni-maailmarekordi-omanik-sai-voistluskeelu | Endist maratoni maailmarekordi omanikku ja kahekordset Londoni maratoni võitjat Wilson Kipsangi süüdistatakse dopinguproovidest kõrvalehoidumises. |
Tuludest 3435 eurot olid rahalised annetused, mida tegid kokku 23 inimest. Liikmemaksu kogusid rohelised 1352 eurot ja seda maksid 43 inimest.
Suurima rahalise annetuse tegi neljandas kvartalis 1293 euroga bioloog Triin Veber. Rasmus Lahtvee annetas 931 eurot ning Hesi Siimets-Gross 404 eurot.
Kogu 2019. aasta peale olid Roheliste tulud 88 000 eurot ja kulud 116 000 eurot ehk erakond jäi miinusesse ligi 28 000 euroga.
Suurimad annetajad valimiste aastal olid Alar Tamming 15 000, Aivar Berzin 10 000 ja Züleyxa Izmailova 6086 euroga.
Kalle Kiigske annetas 5000, Martin Kruus 5000, Karli Lambot 4500, Peep Mardiste 2700 ja Evelin Ilves 2700 eurot. Ettevõtjad Jüri Mõis, Urmas Sõõrumaa ja Väino Kaldoja annetasid Rohelistele igaüks 2000 eurot.
Rohelised kogusid riigikogu valimistel 1,8 protsenti toetust. Piir, kust hakatakse parlamendist välja jäänud erakondadele toetust maksma on erakonnaseadusest tulenevalt kaks protsenti ehk Eestimaa Rohelised jäid riigieelarvelise toetuseta. | Rohelised kogusid neljandas kvartalis ligi 5000 eurot | https://www.err.ee/1022754/rohelised-kogusid-neljandas-kvartalis-ligi-5000-eurot | Erakonna Eestimaa Rohelised tulud olid mullu neljandas kvartalis 4786 eurot ja kulud 2547 eurot. |
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kogutulu neljandas kvartalis oli veidi üle 160 000 euro. Sellest riigipoolne toetus oli üle 131 000 euro, rahalised annetused 25 000 eurot ning liikmemaks 4000 eurot.
Lisaks Mikseri 8500 eurole tegid suuremad annetused veel Martin Grünthal 4000 euro, Ivari Padar 2450 euro, Heljo Pikhof 1426 euro ja Anto Liivat 1000 euroga. Ülejäänud annetused jäid alla 1000 euro.
Liikmemaksu kogusid sotsiaaldemokraadid 3811 eurot, mida maksid 155 inimest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond kulutas 90 840 eurot ehk neljandas kvartalis jäi erakond ligi 70 000 euroga plussi.
Kogu 2019. aasta jooksul olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tulud (1,6 miljonit) kuludest veidi suuremad ning aasta lõpetas partei ligi 4000 euro suuruse plussiga.
Aasta jooksul tegid suurimad rahalised annetused erakonnale Sven Mikser 26 868 euro, Oleg Ossinovski 25 000 euro, Ivari Padar 20 880 euro, Jaanus Marrandi 15 375 euro, Helmen Kütt 15 017 euro ja Marek Õunamägi 15 000 euroga.
Erakonna eelmine esimees Jevgeni Ossinovski panustas näiteks 12 425 euro ja praegune esimees Indrek Saar 4277 euroga. | Sotsidele tegi suurima annetuse Sven Mikser | https://www.err.ee/1022746/sotsidele-tegi-suurima-annetuse-sven-mikser | Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus mullu neljandas kvartalis 25 000 eurot rahalisi annetusi, millest suurim summa ehk 8500 eurot tuli erakonda kuuluvalt Euroopa Parlamendi saadikult Sven Mikserilt, kes oli ka sotside kogu aasta suurim eraisikust toetaja. |
Keskerakonna suurim tuluallikas oli neljandas kvartalis traditsiooniliselt riigipoolne toetus 341 926 eurot. Rahalisi annetusi kogus erakond 97 849 eurot ja liikmemaksu 11 143 eurot. Erakonna varalt teenis partei kaks eurot. Kokku olid peaministripartei tulud neljandas kvartalis 450 920 eurot.
Suurima rahalise annetuse tegi ettevõtja Hillar Teder, kes andis peaministriparteile 50 000 eurot. Keskerakonda kuuluv Saaremaa ettevõtja Mihkel Undrest annetas 10 000 eurot.
Kokku tegi Keskerakonnale rahalise annetuse 135 inimest. Üle 1000 euro annetas kokku 15 inimest, teiste seas Kersti Sarapuu 3500, Aivar Aru 2000, Siret Kotka-Repinski 1619, Tiit Terik 1375, Mailis Reps 1363, Tõnis Liinat 1300, Andre Hanimägi 1263, Grete Šillis 1225 jne.
Erakonna esimees Jüri Ratas annetas 1111 ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart 800 eurot.
Liikmemaksu maksis aasta viimases kvartalis 332 keskerakondlast kogusummas 11 143 eurot. Neist suurima summa käis välja riigikogu liige Tõnis Mölder, kes maksis liikmemaksu 2000 eurot.
Dmitri Dmitjev maksis liikmemaksu 1414 eurot ja Aadu Must 1089 eurot. Kaido Höövelson, Kalev Kallo, Maria Jufererva-Skuratovski ja Viktor Vassiljev andsid liikmemaksuna erakonna kukrusse igaüks 842 eurot.
Keskerakonna kulud neljandas kvartalis olid 311 808 eurot ehk aasta viimase kvartali tulem oli erakonnal 139 112 euroga plussis.
Kui võtta kogu 2019. aasta, olid Keskerakonna tulud 2,26 miljonit ja kulud 2,39 miljonit ehk erakonna tulem oli aasta peale miinuses 133 686 euroga.
Kogu aasta suurimad rahalised annetajad Keskerakonnale olid Urmas Sõõrumaa 210 000 euro, Ivar Vendelin 100 000 euro ja Hillar Teder 50 000 euroga. | Ettevõtja Hillar Teder annetas Keskerakonnale 50 000 eurot | https://www.err.ee/1022734/ettevotja-hillar-teder-annetas-keskerakonnale-50-000-eurot | Keskerakond kogus mullu neljandas kvartalis ligi 100 000 eurot rahalisi annetusi, millest poole ehk 50 000 andis ettevõtja Hillar Teder. |
Peterhansel edestas Sainzi kuuendal etapil ühe minuti ja 33 sekundiga. Kolmanda koha teenis mullune võitja Nasser Al-Attiyah (Toyota), kes kaotas võitjale kolme minuti ja 22 sekundiga.
Kahekordne vormel-1 maailmameister Fernando Alonso (Toyota) sai kuuendal etapil kuuenda koha. Kaotust esimesele kogunes seitse minutit ja 56 sekundit.
Kokkuvõttes jätkab liidrikohal Sainz, kellest Al-Attiyah jääb maha seitsme minuti ja 46 sekundiga ning Peterhansel 16 minuti ja 18 sekundiga. Kogu ülejäänud rallikaravan kaotab liidrile vähemalt poole tunniga.
Laupäeval ootab sõitjaid puhkus. | Peterhansel teenis Dakari rallil teise etapivõidu, liidrina jätkab Sainz | https://sport.err.ee/1022739/peterhansel-teenis-dakari-rallil-teise-etapivoidu-liidrina-jatkab-sainz | Dakari ralli kuuendal võistluspäeval näitas keset kõrbe toimunud 477 kilomeetri pikkusel etapil parimat minekut prantslane Stephane Peterhansel (Mini). Enne puhkepäeva säilitas liidrikoha tema meeskonnakaaslane Carlos Sainz. |
"Selle otsuse võtsime juba ammu treeneriga vastu, sest mul pole olnud võimalik 1500 meetriks valmistuda nii, nagu vaja oleks," selgitas ta Õhtulehele.
Seega võistleb Alusalu EM-il vaid oma meelisalal, ühisstardis, mis on kavas pühapäeval kell 17.58. | Saskia Alusalu loobus EM-il ühest distantsist | https://sport.err.ee/1022733/saskia-alusalu-loobus-em-il-uhest-distantsist | Eesti parim naiskiiruisutaja Saskia Alusalu pidanuks tegema Hollandis Heerenveenis toimuva EM-i avastardi reede õhtul, kuid otsustas 1500 meetri distantsist loobuda. |
Naiste 12,5 kilomeetri pikkusel individuaaldistantsil võidutses venelanna Jekaterina Glazõrina, kes ei eksinud neljas tiirus kordagi. Finišisse jõudis ta ajaga 36.19. Teise koha sai samuti puhtalt lasknud võitja kaasmaalanna Jevgenija Pavlova, kes jäi esikohast 37 sekundi kaugusele. Kolmanda koha pälvis itaallanna Alexia Runggaldier (1; +0.40).
Kadri Lehtla lõpetas võistluse 62. kohal, kaotades nelja trahviga võitjale 6.32. Samuti neljal lasul eksinud Susan külm oli kaasmaalanna järel 63. (+6.58). Mari Uha (5; +10.30) sai 82. ja Alina Botštarjova (9; +14.17) 83. koha.
Meeste 15 kilomeetri pikkusel individuaaldistantsil pälvis esikoha norralane Endre Strömsheim (0; 36.29). Teise ja kolmanda koha teenisid sakslane Roman Rees (0; +57,3) ja venelane Kirill Streltsov (1; +1.19). Ainsa eestlasena startinud Robert Heldna jõudis (6; +8.20) finišisse 72. kohal.
Pühapäeval sõidetakse IBU karikaetapil naiste 7,5 ja meeste 10 km pikkused sprindisõidud. | Eestlased IBU karikaetapil punktikohtadele ei jõudnud | https://sport.err.ee/1022729/eestlased-ibu-karikaetapil-punktikohtadele-ei-joudnud | Laskesuusatamise IBU karikaetapil Slovakkias Brezno-Osrblies eestlased punktikohtadele ei jõudnud. Parima tulemuse sõitis välja Kadri Lehtla, kes lõpetas 62. kohal. |
Maailma 11. reket Goffin sai Nadalist jagu teist korda oma karjääri jooksul. Seekord olid võidunumbriteks 6:4, 7:6 (3). "Ma pidin mängima kiiret mängu, et Rafael jooksma panna," ütles Goffin matši järel. "Ta ei saanud mängida täna seda mängu, mida ta tahtis. Niipea, kui tal oleks aega olnud, oleks ta hakanud mängu dikteerima ja hoopis mind jooksutama. Sellisel juhul oleks mina surnud olnud."
Ühtlasi on see teiseks kohtumiseks, kui Nadal on Hispaania koondise eest mängides kaotanud. Esimene neist oli tema esimene mäng Davis Cupil, kuid peale seda oli ta kuni tänaseni võitnud 29 matši järjest.
Avakohtumises alistas Roberto Bautista Agut (ATP 10.) belglase Kimmer Coppejansi (ATP 158.) 6:1, 6:4 ning paarimängus said Nadal - Pablo Carreno Busta jagu Belgia duost Sander Gille - Joran Vliegen tulemusega 7:6 (9), 5:7, 10:7.
See tähendab, et poolfinaali pääses Hispaania, kes hakkab finaalkoha eest mängima Austraalia meeskonnaga. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi täna Kanadast 3:0 jagu saanud Serbia ja Venemaa. | Nadal kaotas Goffinile, kuid Hispaania pääses siiski ATP karikaturniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/1022692/nadal-kaotas-goffinile-kuid-hispaania-paases-siiski-atp-karikaturniiril-poolfinaali | Austraalias jätkuval esimesel ATP karikaturniiril üllatas belglane David Goffin maailma esinumbrit Rafael Nadali, kuid Hispaania pääses siiski poolfinaali. |
Nendeks mängijateks on Anett Kontaveit, Jelena Malõgina, Katriin Saar, Saara Orav ja Valeria Gorlatš. Eelmise aasta lõpus leivisid kuuldused, nagu sooviks olümpiale pääsemise nimel Fed Cupil osaleda ka Kaia Kanepi, kuid tänaseni pole Tamla ega tenniseliit temaga sel teemal erinevaid kanaleid pidi ühendust saanud. Viimases lootuses saadetakse Kanepile lähiajal ka selleteemaline e-mail, kirjutab Delfi Sport.
"Mis puudutab Kaiat, siis me ootame ära kõik vastused ja kinnitused. Kaks päeva enne võistluste algust on võimalik veel koosseisus muudatusi teha," sõnas Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint.
Kanepi tegi viimati Fed Cupil kaasa 2015. aastal. | Tenniseliit pole Kanepiga ühendust saanud, ent uks Fed Cupi koondisse on endiselt avatud | https://sport.err.ee/1022684/tenniseliit-pole-kanepiga-uhendust-saanud-ent-uks-fed-cupi-koondisse-on-endiselt-avatud | Eesti tennisenaiskonna kapten Märten Tamla nimetas reedel esialgse koosseisu mängijatest, kes asuvad võistlustulle 5.-8. veebruarini Tallinnas toimuval Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni I grupi turniiril. |
See omakorda raskendab märkimisväärselt lennukatastroofi asjaolude sõltumatut uurimist, vahendasid Unian ja Business Insider.
"Üha rohkem ja rohkem tuleb sündmuskohale ligipääsu omavatelt inimestelt teateid, et lennuki rusud on buldooseriga kokku lükatud, mis teeb tõelise kohtuliku uurimise peaaegu et võimatuks," nentis näiteks uurimiskeskuse Bellingcat asutaja Elliot Higgins.
More and more reports from people with access to the crash site that the wreckage has been bulldozed into a pile, making a truly forensic investigation next to impossible. #PS752
— Eliot Higgins (@EliotHiggins) January 9, 2020
This is NOT what a crash site should look like barely 2 days after an unresolved incident. pic.twitter.com/605piQpoM4
— Christo Grozev (@christogrozev) January 10, 2020
Enda kätte jõudnud fotosid jagas ka teine Bellingcati uurija Giancarlo Fiorella, kes rõhutas, et fotod on eriti murelikuks tegevad, sest tegu on ikkagi suure tõenäosusega kuriteo sündmuskohaga.
I cannot stress how devastating this would be, if true. The bulldozing of the #PS752 crash site at this stage would destroy the hopes of a thorough investigation into what happened. https://t.co/CJ6NfstMJw
— Giancarlo Fiorella (@gianfiorella) January 9, 2020
(Deleted previous tweet to clarify terminology)
Images of heavy machinery in use at the #PS752 crash site: right (35.561029, 51.104018) and left (35.559296, 51.104630)
Sources: https://t.co/FKfLwnbePQ https://t.co/n8nUUT75SH pic.twitter.com/rJmGdsYsg8
— Giancarlo Fiorella (@gianfiorella) January 9, 2020
Väljaande Bild ajakirjanik Julian Röpcke võrdles praegust olukorda ka 2014. aastal Donbassi kohal alla tulistatud Malaisia reisilennuki juhtumiga.
No one knows how to clean up a site before the inspectors come better than the Iranians. #PS752 https://t.co/PBOFzwDnYL
— Richard Grenell (@RichardGrenell) January 9, 2020
CBS crew just visited the #Ukrainian airlines crash site west of Tehran. Nine am local time. Virtually all pieces of the plane were removed yesterday - say locals. Scavengers now picking site clean. No security. Not cordoned off. No sign of any investigators. pic.twitter.com/hhNJyokhjq
— Elizabeth Palmer (@elizapalmer) January 10, 2020
Lennufirma Ukraine International Airlines Kiievisse teel olnud reisilennuk ehk lend PS752 176 inimesega pardal kukkus kolmapäeva varahommikul alla natuke aega pärast Teheranist õhku tõusmist. Keegi lennukatastroofist eluga ei pääsenud. Hukkus 82 Iraani, 63 Kanada, 11 Ukraina, 10 Rootsi, kolm Saksamaa ja kolm Ühendkuningriigi kodanikku.
Iraani võimud on väitnud, et tegu oli tehnilisest rikkest põhjustatud lennuõnnetusega.
Märkimisväärne on see, et lennukatastroof leidis aset vaid mõned tunnid pärast seda, kui Iraan oli alustanud raketirünnakuid Iraagis paiknevate USA sõjaväebaaside vastu. See asjaolu on tekitas avalikkuses koheselt mitmeid teooriaid, näiteks väiteid, et lennukit võis ekslikult tabada Iraani vägede rakett, tõenäoliselt Venemaal toodetud süsteemi Tor rakett.
Neljapäeva õhtul kinnitasid juba mitme lääneriigi luureallikad meediale, et raketitabamus on äsjase lennukatastroofi kõige tõenäolisemaks põhjuseks.
Avalikult rääkis sellest kahtlusest esimesena Kanada peaminister Justin Trudeau.
"Meil on luureandmeid mitmetest allikatest, nii meie liitlastelt kui meie enda luurelt. Tõendid osutavad, et lennuk tulistati alla Iraani maa-õhk tüüpi raketiga," lausus Trudeau ajakirjanikele. "See võib vägagi olla tahtmatu," lisas ta ja kutsus üles Ukraina lennukiga juhtunut põhjalikult uurima.
USA president Donald Trump avaldas samuti arvamust, et lennuki tulistas alla Iraan, kuid ei süüdistanud iraanlasi otseselt. Ta tõrjus Teherani algset väidet, et tegemist oli tehnilise probleemiga.
"Mul on oma kahtlused," ütles Trump. "See lendas küllaltki karmis piirkonnas ja keegi võis teha vea," märkis president.
"Mõned inimesed ütlevad, et see (põhjus) oli mehaaniline. Ma isiklikult ei usu, et siin saab üldse küsimust olla," sõnas Trump. "Midagi väga jubedat juhtus," lisas ta.
Hiljem on sarnaseid kahtlusi väljendanud veel mitmed riigijuhid, näiteks Briti peaminister Boris Johnson.
Iraan on omalt poolt süüdistused tagasi lükanud ja kinnitanud, et on valmis lubama juurdlusele appi eksperte neist riikidest, kes kaotasid oma kodanikke.
Erinevalt varasematest teadetest on Iraan kutsunud oma juurdluses osalema ka USA lennukivalmistaja Boeing ning USA transpordiohutusamet (NTSB) esindajad.
Neljapäeval teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et on saanud USA käest lisaandmeid lennukatastroofi asjaolude kohta.
Had a phone call with @SecPompeo. Grateful for the condolences of the American people & valuable support of the U.S. in investigating the causes of the plane crash. Information obtained from the U.S. will assist in the investigation.
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) January 10, 2020 | Meedia: Iraani võimud saatsid lennukatastroofi sündmuskohale buldooseri | https://www.err.ee/1022682/meedia-iraani-voimud-saatsid-lennukatastroofi-sundmuskohale-buldooseri | Rahvusvahelisse meediasse on jõudnud üha rohkem teateid selle kohta, et Iraani võimud on praeguseks peaaegu täielikult ära koristanud Ukraina reisilennuki katastroofi sündmuskoha. Palju tähelepanu on pälvinud näiteks fotod, millel on väidetavalt kujutatud, kuidas sündmuskohta buldooseriga maatasa tehakse. |
50-aastane Gonzalez on ÜRO abipeasekretär, vahendas Reuters.
Gonzalez on olnud juhtivatel kohtadel ka Euroopa Komisjonis ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
Hispaania parlament kinnitas sel nädalal napi häälteenamusega sotsialistide liidri Pedro Sancheze uuesti peaministriks, tehes lõpu pea aasta aega kestnud määramatusele.
Sanchez, kel on kavas moodustada vähemusvalitsus vasakäärmusliku erakonnaga Podemos, sai 350-kohalises parlamendis 167 toetushäält. Vastu hääletas 165 ja erapooletuks jäi 18 seadusandjat - Kataloonia ja Baski iseseisvuslased.
Loodav valitsus oleks Hispaania esimene koalitsioonivalitsus alates 1975. aastast, mil riik asus pärast diktaator Francisco Franco surma demokraatia teele.
Hispaanias ei ole olnud korralikku valitsust peaaegu kogu eelmise aasta jooksul, sest patiseisuga lõppesid nii aprilli- kui ka novembrivalimised.
Sancheze Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) võitis 10. novembri valimised, kuid parlamendis on tal vaid 120 kohta, kolm vähem kui aprillivalimiste järel. PSOE on sõlminud koalitsioonileppe vasakpoolse Podemosega, kes võitis 35 mandaati. | Hispaania peaminister nimetab ÜRO abipeasekretäri välisministriks | https://www.err.ee/1022673/hispaania-peaminister-nimetab-uro-abipeasekretari-valisministriks | Hispaania peaminister Pedro Sanchez nimetab välisministriks Arancha Gonzaleze. |
Ookeanide hapestumine moonutab kalade nägemist, ajab nad segadusse, muudab kalad julgemaks või hüperaktiivseks ning paneb nad ujuma mõnel juhul ujuma isegi otse kiskjate lõhna suunas. Süsihappegaasi kahjulikule mõjule viitasid mitmed viimase kümnendi jooksul ilmunud teadustööd. Neist paari tulemusi on kajastanud ka ERR Novaator.
Kõik kokku võttes võiks viia juba pelgalt ookeanide hapestumine korallrahudel elavad kalad huku äärele. Hiljuti ilmunud eelnevatest töödest põhjalikum ja läbipaistvam uuring vihjab siiski, et hirm oli ülepaisutatud.
"Tahtsime vaid aru saada, mis täpselt kalad kirjeldatud viisil käituma paneb. Oli väga ebatavaline, et mõju oli nii tugev ja suurem osa kaladest käitus täpselt samal viisil. Seda näeb looduses haruharva. Mina polnud näinud seda mitte kunagi üheski bioloogiaeksperimendis," meenutas Josefin Sundin, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadur ERR Novaatorile antud intervjuus.
Teadlaste algne plaan kukkus juba eos läbi. Kalad käitusid süsihappegaasiga rikastatud vees täpselt samamoodi, kui muutmata maailmamere vetes. Teiste töörühmade kirjeldatud hädadest polnud jälgegi.
Järgnenud kolmel aastal uuris Sundin kolleegidega kuute liiki kuuluva enam kui 900 kala käitumist. Otse Suure Vallrahu põhjaosast püütud või Austraalia akvaariumitest pärit kaladele anti happelisema veega kohanemiseks aega vähemalt neli päeva.
Lõpuks uuris Sundin kolleegidega, kuidas said kalad hakkama lihtsas T-labürindis ja mida tegid nad kiskjate lõhna peale. Iga katset filmiti ja analüüsiti tulemusi hiljem arvutiga. Taas ei näinud nad mingit märkimisväärset mõju, seda nii liikide kui ka kalade eri arengustaadiumite lõikes.
"Olin meie tulemuste suhtes alguses üsna skeptiline. Katseid oleks pidanud olema hõlbus korrata. Ehk läheb meil tarvis lihtsalt rohkem kalu? Kuid ei, mõnikord nägime küll soovitud mõjust õrna jälge, kuid järgmisel aastal kadus see taas ära," lisas Sundin.
Katseid kirjeldava uurimuse ilmumise ajaks oli teadur veendunud, et töörühma tulemused peavad paika. Kolleegide põhjendamatu kriitika vältimiseks tegi töörühm kogukonnale kättesaadavaks kõik algandmed.
Deakini Ülikooli dotsent ja uurimuse esimene autor Timothy Clark nentis, et inimesed võivad süüdistada neid nüüd kliimamuutuste eitamises. "See ei pea üldse paika. See on tõsine probleem ja ookeanide hapestumine on mõnedele liigirühmadele laastav. Tulemustest nähtub ainult, et süsihappegaasi sisalduse kasv ei mõjuta sajandi lõpuks kalade käitumist," laiendas Clark.
Nähtuse uurimiseks eraldatud miljoneid eurosid ja dollareid tuleks kasutada tema hinnangul edaspidi pakilisemate probleemide lahkamiseks.
Katsete korratavus ja replikatsioonikriis
Ühtaegu kompas Sundini ja Clarki töö nüüdisaegse teadussüsteemi ühte suurema mõjuga kasvuvalu. Viimastel kümnenditel on premeerinud see teadlasi eeskätt uute ja põnevate teadustulemuste avaldamise eest. Eelnevate teadmiste kontrollimiseks jääb vähem aega, mistõttu püsivad ekslikud tulemused kirjanduses kauem. See võib viia aja ja raha raiskamiseni. Valeks osutunud töö autorid ei pruugi olla pahatahtlikud. Väärate tulemusteni viib ka puhas juhus.
Kuigi teadusajakirjad avaldavad kriisi ilmsiks tuleku järel korduskatsete tulemusi sagedamini, jagub Clarki sõnul arenguruumi. "Olen näinud viimastel aastatel vist ainult ühte uurimistoetust teiste katsete kordamiseks ja see oli väike," laiendas dotsent. Piltlikult tuleb leida loomingulisi lahendusi, et siduda seda uute ja huvitavate projektidega.
Ühtlasi võib oodata, et proovile pandavate uurimuste autorid pole saadud tulemuste või teadlaste tööga rahul. Vaidlus võib tekkida kasvõi korduskatsete üksikasjade üle. Näiteks ühe proovile pandud ja 2010. aastal ilmunud töö autor Philip Munday tõi ajakirjas ScienceNews välja, et nende kasutatud kalad kasvasid laboris, Sundin püüdis neid seevastu vabast loodusest.
"See on justkui õunte ja apelsinide võrdlemine," märkis Munday. Samas on jõudnud tema töörühm võrreldavalt selgete tulemusteni ka vabas looduses kasvanud kaladega. "Need on õunad mis õunad," viitas Clark.
Teistel juhtudel osutus algses töös antud juhiste rida-realt järgmine otseses mõttes võimatuks. Näiteks viitas vette tilgutatud värvaine, et kirjeldatud veevoolu kiirusel hakkas tavaline ja selle kõrval olev süsihappegaasiga rikastatud vesi segunema. "Oleksime võinud teha eksperimendi täpselt samamoodi, kui teaduslikus mõttes oleks olnud selle väärtus otse öelduna lihtsalt naeruväärne," sõnas Sundan.
Sundani ja Clarki töörühm uuris sedagi, milliseks peaksid olema taoliste katsete käigus kogutavad algandmed. Tulemused olid murettekitavad "Simulatsioonide põhjal on paljude eelnevate tööde tulemused liiga tugevad ja puhtad. Selleks tarvilike algandmete kogumine on peaaegu võimatu," tõdes Sundan.
---
Clarki ja Sundani hinnangul võib uue töö valguses paljutõotavale uurimissuunale ehk kalade käitumise ja vee happelisuse vaheliste seoste uurimisele vähemalt esialgu joone alla tõmmata.
Selle asemel tuleks keskenduda pakilisematele kliimamuutustega seotud probleemidele. Muu hulgas tuleks paremini mõista, kuidas mõjutavad kalade eluolu näiteks kuumalained ja maailmamere üldisem soojenemine. Ühtlasi tuleks hakata uurima erinevate stressitekitajate koosmõju, mis iseloomustab päris loodust.
Dotsent kellegi täiendavate korduskatsete tegemisel kätt ette ei pane. Seda isegi juhul, kui neid viivad läbi kahtluse alla seatud tööde autorid. "Ent seda tuleb teha täiesti läbipaistvalt ja kõikehaaravalt. Kui järeldused on neile meeltmööda, eemaldan meie töö teaduskirjandusest rõõmuga. Kui nad oma tulemusi korrata ei suuda, ootan sama nendelt. Praegu on kõik segaduses," lisas Clark.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Suuruuring: hirm CO2 tõttu hulluvate kalade ees on ülepaisutatud | https://novaator.err.ee/1022620/suuruuring-hirm-co2-tottu-hulluvate-kalade-ees-on-ulepaisutatud | Vee süsihappegaasi sisalduse tõus mõjutab korallrahudel elavate kalade käitumist imevähe või üldse mitte, viitab värske analüüs. Suuruuring seab kahtluse alla viimasel kümnendil populaarsust kogunud uurimissuuna vundamendi. |
Rinne skooris 21,4 sekundit enne normaalaja lõpusireeni, visates litri tühja väravasse. Viimati tegi väravavaht NHL-is skoori 2013. aastal, kui sellega sai hakkama Mike Smith. Rinne on üldse 12. väravavaht, kes on NHL-is värava enda nimele saanud ning kaheksas, kes on värava ise visanud.
15 sekundit enne Rinnet saatis litri tühja väravasse ka Nick Bonino, veel skoorisid Predatorsi eest Viktor Arvidsson, Colin Blackwell ja Matt Duchene.
Blackhawksi väravad viskasid Dominik Kubalik ja Alex DeBrincat.
Tulemused:
Boston – Winnipeg 5:4
Florida – Vancouver 5:2
Montreal – Edmonton 2:4
NY Rangers – New Jersey 3:6
Tampa Bay – Arizona 4:0
St. Louis – Buffalo 5:1
Chicago – Nashville 2:5
Calgary – Minnesota 2:1
Anaheim – Dallas 0:3
Las Vegas – Los Angeles 2:1
San Jose – Columbus 3:1 | Pekka Rinnest sai kaheksas NHL-is värava visanud väravavaht | https://sport.err.ee/1022644/pekka-rinnest-sai-kaheksas-nhl-is-varava-visanud-varavavaht | Jäähokiliigas NHL aitas soomlasest väravavaht Pekka Rinne enda koduklubi Nashville Predatorsi võõrsil 5:2 võidule Chicago Blackhawksi üle, tõrjudes 29 pealeviset ja visates ka ise ühe värava. |
Ilves hüppas 94,5 meetrit ja teenis selle eest 119,3 punkti. "Oli täitsa enam-vähem hüpe. Natuke oleks tahtnud rohkem, aga ei ole hullu. Vaatame, kuidas võistlus kulgeb," kommenteeris Ilves sotsiaalmeedias. "Eks näeb, kuidas suusasõit läheb, aga loodetavasti on hea tunne rajal ja tuleb hea võitlus."
10 km murdmaasõidule startis Ilves 1.49 liidrist, finišisse jõudis ta 32. kohal, kaotades 2.40,3. Viimane punktikoht jäi enam kui 20 sekundi kaugusele.
Hüppevooru järel oli taas liidrikohal MK-sarja üldliider, norralane Jarl Magnus Riiber, kes hüppas 104,5 meetrit ja teenis 146,6 punkti. Riiber startis 23-sekundilise eduga kaasmaalase Espen Björnstadi (102 m ja 140,8 punkti) ning 24-sekundilise eduga austerlase Franz-Josef Rehrli (104 m ja 140,7 punkti) ees.
Ülivõimsas hoos olev Riiber võttis hooaja seitsmenda võidu kaheksast sõidust, edestades 26,6 sekundiga sakslast Vinzenz Geigerit, kes startis murdmaarajale kümnendana. Viiendalt kohalt tõusis kolmandaks norralane Jörgen Graabak, kaotades koondisekaaslasele 27,7 sekundiga.
Ka teised sakslased tegid korraliku tõusu - 11. kohalt sõitis end neljandaks Fabian Riessle (+29,3) ja 19. positsioonilt alustanud Johannes Rydzek lõpetas viiendana (+29,8).
Rehrl lõpetas 12. (+33,9) ja Björnstad 15. kohaga (+44,3). | Võistlustulle naasnud Kristjan Ilves sai MK-etapil 32. koha | https://sport.err.ee/1022576/voistlustulle-naasnud-kristjan-ilves-sai-mk-etapil-32-koha | Novembris kukkunud ja kaela vigastanud kahevõistleja Kristjan Ilves tegi Itaalias Val di Fiemmes MK-hooaja avastardi, lõpetades 32. kohaga. |
Naiste üksikmängus võttis kindla võidu Kristin Kuuba, kes on võistlustel esimese paigutusega. Kuuba (BWF 64.) mängis Natalja Voitsehi (BWF 122.) vastu Ukrainast ning võitis tulemusega 21:13, 21:9. "Mängisin agressiivsemalt ja sundisin teda eksima. Olen rahul ja esimene hea mäng võttis pingeid ka vähemaks," lausus Kuuba pärast mängu.
Kuuba järgmine vastane kaheksandikfinaalis on Kate Koo Fune Mauritiuselt (BWF 114).
Suure üllatuse valmistas Kati-Kreet Marran, kes mängis end põhivõitlusele kvalifikatsiooniturniirilt. Eelmisel hooajal peamiselt paarismängule keskendunud Marran, kes sai koos Helina Rüüteliga Euroopa mängudel suvel viienda koha, on paarilise vigastuse tõttu sunnitud praegu võistlema üksikmängus. Marrani vastaseks põhiturniiri avaringis oli Bulgaaria mängija Linda Zetchiri, kes paikneb maailma edetabelis 84. kohal, kuid kuulunud pikalt Euroopa tippu ja mõned aastad tagasi olnud maailma edetabelis ka 21. astmel. Marran, kes asub maailma edetabelis üksikmängus alles 334. kohal, mängis võitluslikult ja nimekama vastase ees hirmu tundmata.
Esimeses geimis oli Marrani sõnul tal jalgades tunda eelmise võistluspäeva väsimust ning selle võttis Zetchiri 21:17. Teises geimis juhtis aga eestlanna ja jõudis seisul 20:14 kuue geimpallini, kuid seejärel lõi närv sisse ja Zetchiri viigistas seisu 20:20. Marran suutis end aga koguda ja viis mängu otsustavasse geimi. Kolmandas geimis olid võimalused mõlemal, kuid kodupubliku kaasaelamisel võitis Marran oma karjääri parima võidu üksikmängus lõpptulemusega 17:21, 23:21, 21:18. Teises ringis kohtub ta jaapanlanna Moto Hayahashiga.
Neljanda eestlannana jõudis teise ringi Getter Saar, kes võitis Hiina Taipei esindajat Hsieh Hsin Yud 21:19, 21:11.
Eesti meeste esinumbril Raul Mustal läks vaja teise ringi jõudmiseks kolme geimi. Mängus noore hispaanlase Alvaro Vazqueziga võitis Must esimese geimi, kuid teises geimis ei andnud Vazquez alla ja võitles välja otsustava geimi. Kolmandas geimis sai määravaks Musta suur kogemustepagas ja koht teises ringis tuli tulemusega 21:16, 16:21, 21:13. Musta järgmine vastane on Venemaa parim juunior Georgi Karpov.
Musta sõnul ei jäänud ta mänguga küll rahule, kuid tunneb heameelt järgmisse ringi jõudmise üle. "Olin alguses närviline ja tal olid mitmed head löögid, mis mulle ei sobinud. Arvan, et mujal mängides oleksin selle kohtumise kaotanud, kuid kodus võistlemine aitas. Seekord ma favoriitide hulka siin ei kuulu ja oleksin juba rahul, kui jõuan veerandfinaali kaheksa parema hulka," ütles kolm nädalat tagasi isaks saanud Must.
Musta kaheksandikfinaal algab reedel kell 18.30, Kuuba ja Marrani kohtumised 18.50. | Marran sai kodusel Euroopa karikaetapil karjääri parima võidu | https://sport.err.ee/1022635/marran-sai-kodusel-euroopa-karikaetapil-karjaari-parima-voidu | Sulgpalli Euroopa karikaetapil Tallinnas, mis on üks olümpiakvalifikatsiooni turniiridest, said Eesti mängijad esimeses ringis väärt võidu. |
Käesolevat repliiki ajendas mind kirjutama EAS-i juhi Peeter Raudsepa äsjane sõnavõtt Äripäevas selle kohta, et intensiivne metsaraie ohustavat Eesti turismi.
Viibisin eelmisel aastal ametiasjus Šotimaal ja loomulikult põikasin läbi ühest maailma kuulsaimast vaatamisväärsusest Loch Nessi külastuskeskusest ning järve kaldal asuvast Urquart´ kindlusest, olles üks möödunud aasta ligi poolest miljonist külastajast.
Kindluses üllatas mind vaade üle järve asuvale värskele hiiglaslikule lageraielangile. Tunnistan, et olin tõesti pisut jahmunud, sest meil on ju iga tee-äärnegi raielank peaaegu kuritegu ja katastroof.
Hiljem pooletunnise kaatrisõidu ajal jälgisime kajaloodi suurel ekraanil järve põhja ja ootasime hirmsa eluka Nessi ilmumist ekraanile. Kahjuks jäi meil ta nägemata. Küsisin vahepeal giid-kaatrijuhilt, et mida ta sellest lageraie langist arvab. Vastus oli lühike ja selge - seal kasvatab Forestry Commission (nende RMK) sitka kuuske ja see on väga kiirekasvuline puu, mis küpseks sai - It was a mature stand. Seepärast ta ära raiutigi.
Vot sulle sähh... Ja meie turismiettevõtlust, mis baseerub peamiselt Tallinna kruiisiturismile ning mõne suurema linna hotelli- ja spaamajandusele, ohustab metsatööstus, mis on maapiirkondade suurimaid ja paremaid tööandjaid!
Kui midagi ikka suhteliselt väikest Eesti loodusturismi arengut üldse ohustab, siis on need meie metsade mürgised puugid ja nende poolt levitatav ravimatu borrelioos ning puukentsefaliit, mida ma kardan, et meie metsiku looduse reklaamprospektides kirjas ei ole. Kui ikka kusagil kaugelmaal juba kodus olles avastatakse prao vahelt täissöönud puuk ja veel haigeks ka jäädakse, siis see pettumus võib üheainsa säutsuga esile kutsuda tõelise ülemaailmse "estlisteeria".
Pole kahtlustki, et nii loodusturism kui ka metsatööstus, mis põhineb metsade raiest saadaval toorainel, on mõlemad tähtsad, kuid selline vastandamine riigiametniku poolt on enam kui kohatu. Liiati veel, et kaalukausil on väga erineva raskusastmega majandusharud.
Ja muuseas, tahan ma küsida – on meil üldse uuringuid selle kohta, milline on loodusturismi seis Eestis üldse? Loomulikult peaksid olema avalikud ka numbrid selle kohta, kui palju ja keda on konkreetselt loodusturismi arendamise osas EAS-i poolt toetatud.
Äkki soosiks loodusturismi ka sedakaudu, et mõtleks, kuidas maaomanikele turismitoetust pakkuda, mitte aga neid läbimõtlematult vaenates. | Mart Erik: loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama | https://www.err.ee/1022639/mart-erik-loodusturismi-ja-metsaraiet-ei-pea-vastandama | Nii loodusturism kui ka metsatööstus on mõlemad tähtsad, kuid nende vastandamine riigiametniku poolt on enam kui kohatu, leiab Mart Erik. |
"Euroopa Liit on kinnitanud, et see on neil top-5 projekt. Kui me omalt poolt kõik teeme, et graafikusse tagasi jõuda, siis pole põhjust arvata, et rahastamine väheneb või Euroopa Liit pole nõus seda rahastama," rääkis Aas Kuku raadio saates "Nädala tegija".
Aas märkis, et kuivõrd tegu on raudteega, ei tasu euroliidu toetuses kahelda, sest Euroopa Liidu kliimaeesmärkides on raudtee üks transpordiiike, mis aitab võetud kohustusi täita. "Maanteetranspordis liigutakse pigem piirangute suunas ja ainus alternatiiv maanteele on raudtee. Kui me seatud oma eesmärgid täidame, saame ka järgmise perioodi rahastuse," kinnitas Aas.
Osa toetusraha on euroliit juba eraldanud ning selle kaotamise vältimiseks tuleb Aasa sõnul kõvasti pingutada, et graafikusse tagasi jõuda.
Eesti, Läti ja Leedu viisid läbi ühisauditi, milles jõudsid järeldusele, et Rail Balticu projekti juhtimisel esineb projekti juhtimises ebaefektiivsust, mis võib viia selleni, et ületatakse eelarvet ja ajakava.
Aasa sõnul ollakse graafikust maas, sest kõik on arvatust rohkem aega võtnud ning projekti juhtimisskeem on kolme riigi osaluse tõttu "ääretult keeruline".
Kui palju kallimaks võib kiire raudtee rajamine minna, ei tahtnud Aas spekuleerida, vaid soovitas ära oodata Rail Balticu põhiprojekti valmimise.
"Hinnangu saab anda siis, kui põhiprojekt on valmis. Enne seda on kõik spekulatsioon, millega pole mõtet kaasa minna," ütles ta. | Aas on kindel, et Rail Balticu jaoks saab Euroopa Liidult raha | https://www.err.ee/1022631/aas-on-kindel-et-rail-balticu-jaoks-saab-euroopa-liidult-raha | Majandus- ja taristuminister Taav Aasa sõnul ei tähenda Rail Balticu ajagraafikust mahajäämus ja projekti eeldatav kallinemine, et euroliidult jääks vajalik rahastus saamata. |
Valitsev Austraalia lahtiste võitja Osaka sai Bertensist kaks tundi kestnud kohtumises jagu 6:3, 3:6, 6:3.
Teist aastat järjest Brisbane'is poolfinaali jõudnud Osaka läheb poolfinaalis vastamisi turniiril teisena asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga, kes oli 7:6 (6), 6:3 parem ameeriklanna Alison Riske'ist (WTA 19.).
Tabeli teisel poolel selgitavad finalisti tšehhitar Petra Kvitova (WTA 7.) ja ameeriklanna Madison Keys (WTA 13.).
Turniiril kaheksandana asetatud Keys alistas napilt üle tunni kestnud kohtumises 6:4, 6:1 kaasmaalanna Danielle Collinsi (WTA 27.), viienda paigutusega Kvitova oli 6:4, 6:2 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud ameeriklanna Jennifer Bradyst (WTA 53.). Mäletatavasti sai Brady Brisbane'i põhiturniiril kaks järjestikust magusat võitu – avaringis alistas ta kunagise maailma esinumbri Maria Šarapova ning teises ringis üllatas praegust maailma esireketit Ashleigh Bartyt. | Osaka lülitas Brisbane'is Bertensi konkurentsist | https://sport.err.ee/1022506/osaka-lulitas-brisbane-is-bertensi-konkurentsist | Kõrgetasemelisel WTA tenniseturniiril Austraalias Brisbane'is teises ringis tasavägises mängus Eesti esireketist Anett Kontaveidist (WTA 26.) jagu saanud hollandlanna Kiki Bertens (WTA 9.) teist järjestikust võrdsete heitlust ei võitnud, jäädes veerandfinaalis alla Naomi Osakale (WTA 4.). |
Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons naasis võidurajale, kui alistas 80:61 Santa Clara Broncose, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusmängijate pingilt alustanud Jurkatamm pääses platsile 14 minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1).
Kolm eelmist kohtumist kaotanud San Francisco jätkab hooaega 12 võidu ja kuue kaotusega, lääneranniku konverentsis (WCC) saadi kahe kaotuse kõrvale esimene võit.
Konontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles sai kolmanda kaotuse järjest, kui võõrsil vannuti 64:76 alla UTEP Minersile.
Pingilt sekkunud Konontšuk viibis väljakul 16 minutit, mille jooksul viskas kaks punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/2).
Southern Missil on nüüd kirjas neli võitu ja 12 kaotust, oma konverentsis (C-USA) ollakse kolme mängu järel võiduta.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Jurkatamme koduülikool naasis võidurajale, Konontšuki oma kaotas taas | https://sport.err.ee/1022626/jurkatamme-koduulikool-naasis-voidurajale-konontsuki-oma-kaotas-taas | USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis olid võistlustules kaks Eesti korvpallurit: Artur Konontšuk ja Taavi Jurkatamm. |
Suurem osa dokumentidest anti Boeingu poolt föderaalprokuratuurile üle juba kuid tagasi ning firma saatis need enne jõulupühi ka föderaalsele lennundusametile (FAA) ja kongressi vastutavatele komiteedele. FAA on juba teatanud, et sisuliselt pole dokumentides midagi, mis viitaks varem avastamata turvariskidele, vahendasid Wall Street Journal ja Reuters.
Suurem osa sisekommunikatsiooni pärineb aastatest 2017-2018, kui Boeing töötas 737 MAX lennusimulaatoritega. Mõned dokumendid aga ulatuvad aastani 2013, mil lennukit alles arendati.
Dokumentidest on näha, kuidas Boeing üritas järelevalvest hoiduda ning mida firma töötajad arvasid lennundusametnikest, ettevõtte töökorraldusest ja uuest lennukitüübist.
Näiteks 2018. aasta 8. veebruaril, kui 737 MAX oli juba kasutusel ja kui esimese tõsise katastroofini oli jäänud kaheksa kuud, küsis üks töötaja teiselt sellise küsimuse: "Kas sina paneksid oma perekonna MAX-i simulaatoris testitud lennukisse? Mina ei paneks." Kolleeg vastas samuti eitavalt.
Samal aastal tunnistas üks Boeingu testpiloot, et muretseb oma töö raames tehtud otsuste tagajärgede pärast. Vestlusest jääb mulje, et nimetatud piloot on pidanud võimalikke turvariske maha vaikima. "Jumal pole mulle endiselt andestanud seda kinnimätsimist, mis ma eelmisel aastal tegin," nentis ta ja lisas, et ta ei kavatse seda enam kunagi teha.
Mõnikord aga sisaldasid teated jällegi otsest sarkasmi arendustööga seotud kolleegide aadressil. "See on lennuk on disainitud klounide poolt, kelle üle teostasid omakorda järelevalvet ahvid," nentis üks Boiengu töötaja.
Lennukitüübi Boeing 737 MAX lennud on peatatud alates märtsist, mil kukkus alla Ethiopian Airlinesi lennuk. Viis kuud varem oli alla kukkunud lennufirmale Lion Air kuulunud 737 MAX. Kahes katastroofis hukkus kokku 346 inimest.
Piinlikud sõnumid, mis viitavad firmas valitsenud agressiivsele kärpepoliitikale ja reeglitele vilistamisele, suurendavad ilmselt veelgi rohkem kriisi Boeingu ettevõttes, sest müüduima lennukitüübi uuesti õhku saamine ja usalduse taastamine nihkub tõenäoliselt veelgi kaugemasse tulevikku.
Boeing teatas, et kunagine sisekommunikatsioon ei peegelda ettevõtte olemust ning teadete sisu on täiesti vastuvõetamatu. | Boeingu töötaja: lennuki 737 MAX disainisid klounid, keda juhtisid ahvid | https://www.err.ee/1022624/boeingu-tootaja-lennuki-737-max-disainisid-klounid-keda-juhtisid-ahvid | USA lennukitootja Boeing avaldas neljapäeval umbes 150 lehekülge dokumente, mis puudutavad ettevõtte sisekommunikatsiooni ja töötajate kriitikat problemaatilise lennukimudeli 737 MAX arendustöö kohta. Ühe kriitilise kommentaari kohaselt arendati lennuk välja "klounide poolt, keda omakorda juhtisid ahvid". |
"Uudisteportaalide pealkirjad ütlevad, et eelmine aasta oli meie pensionifondidele väga edukas," kirjutas Neivelt reedel sotsiaalmeedias. "Nagu tavaliselt, on ka need pealkirjad petlikud. Pealtnäha on fondide tootlusega kõik hästi, aga kui süveneda, siis see kahjuks nii ei paista. Miks?"
"Nimelt on kõik need kõrgema tootlusega fondid mahult väga väikesed fondid. Viis parimat tootlust näidanud fondi moodustavad oma mahult ainult viis protsenti kogumahust. Nelja parema fondi hulgas on fondid, kus meie fondijuhid ei ole oma kätt külge pannud... need on indeksifondid!" märkis Neivelt.
Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli eelmisel aastal 9,5 protsenti. "See on väga korralik tootlus, aga jääb ikkagi näiteks Rootsi riiklikule pensionifondile AP7 kolm korda alla! Seda ka siis, kui me arvestame maha Rootsi krooni nõrgenemise euro suhtes."
"Kahjuks kehtib endiselt minu aastatagune loosung, et meie pensionifondide tootlus on kaks korda viletsam kui see olla võiks," summeeris Neivelt. "Ma saan väga hästi aru, et üks aasta on liiga lühike periood järelduste tegemiseks, aga ikkagi – vahe oli kolm korda! Ka siis, kui turgudel peaks toimuma langus, võivadki nende fondid kõrgema baasi pealt rohkem kukkuda."
Neivelt lisas, et kui mõne aja pärast tulevad välja võrdlused teiste riikide pensionifondidega, siis on huvitav vaadata mitmendal kohal Eesti fondid eelmisel aastal Euroopas olid. "Turgudel oli lihtsalt väga hea aasta ja kõikjal näidati väga häid tulemusi. Meie 9,5 protsenti ei ole kindlasti midagi erilist."
"Miks on meie fondide tootlus endiselt nii nigel?" küsib Neivelt. "Esiteks on meie inimesed paigutanud raha enamasti fondidesse, kus on rohkem võlakirju. Kui 20 aastat tagasi oli see põhjendatud, siis peale euroga ühinemist ja suurt rahatrükki enam mitte."
"Teiseks üritavad meie fondijuhid endiselt kõrgete tasude õigustamiseks tegeleda aktiivselt fondi juhtimisega. Õigem oleks vahendada indeksifondi või seda teenust lihtsalt parimatelt sisse osta. Ei ole võimalik, et meie fondihaldurid maailma parimatest üle on," märkis ta.
2019 oli Eesti teise samba pensionifondide ajaloo paremuselt teine aasta pärast 2009. aastat, mil finantsturud kriisist toibuma hakkasid.
2. jaanuari seisuga oli aastane tootlus kõige suurem SEB fondil Indeks 100 – 28,05 protsenti. Järgnesid Swedbank K1990-1999 27,83 , LHV indeksifond 26,79, Tuleva Maailma Aktsia 22,72 ja Luminor A pluss 21,03 protsendiga.
Pensionifondide hea tootluse taga oli suures osas ka eelmisel aastal muutunud reeglid, mis lubavad neil raha vabamalt investeerida. Maailma finantsturgude viimase kümnendi kõige positiivsem aasta pani indeksfondid kasvama. | Neivelt: teise samba fondide mullune kõrge tootlus oli näiline | https://www.err.ee/1022623/neivelt-teise-samba-fondide-mullune-korge-tootlus-oli-nailine | Eesti teise samba pensionifondide 2019. aasta erakordselt kõrge keskmine tootlus oli ikkagi palju viletsam, kui see olla võiks, leiab pikaajalise kogemusega pangajuht Indrek Neivelt. |
"On viimane aeg reanimeerida riigis spordi kui ühe suurema kultuurivaldkonna häälekandja kas nädalalehe või kuukirja näol. Kõige parem mis võiks olla kui ta mahuks sihtasutuse Kultuurileht mütsi alla nagu kõik need teised praegu 14 väljaantavat nimetust," seisab seltsi pöördumises, mis on saadetud kultuuriminister Tõnis Lukasele ja EOK president Urmas Sõõrumaale.
Teine variant oleks seltsi nimel pöördumise allkirjastanud Rein Järva sõnul, et Eesti riik, kes toetab sporti, kanaliseeriks EOK-le sihtotstarbeliselt vahendid eraldi real spordiväljaande taastamiseks.
"Sport ei lõpe ju lõpuprotokolli koostamise ja medalite jagamisega, vaid lahti- ja suureks kirjutamisega ajakirjanduse poolt. Nii nagu ei lõpe teater eesriide langemisega, vaid retsensiooniga kirjaridade näol," ütles Rein Järva.
Tema sõnul võib ette arvata, et majanduslikult spordi häälekandja ennast esialgu ära ei majanda. "Aga kas kultuurileht seda peabki. See ei ole eraõigusliku ärifirma kasumlik väljaanne, vaid riigi kultuuriväljaanne, mis ühel kultuurriigil olema peab ja suuresti maksumaksja kulul. EOK-le jääb alati võimalus väljaandmisse panustada sponsorrahadega."
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ütles ERR-ile, et Eesti spordiajakirjandus on kõrgel tasemel ning pakub tasakaalukat analüüsivat sisu mitmetes eri formaatides, ka rahvusringhäälingus on audiovisuaalse meedia kõrval kirjutavat sisu pakkuv ERRi spordiportaal.
"Kultuuriministeerium ei ole seda mõtet seni toetanud, sest rahvusringhääling ja erameedia katavad meie hinnangul turu vajadused. Küll aga kindlasti kaalume seda mõtet koos Eesti Olümpiakommiteega," sõnas asekantsler.
Spordileht oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1958 - 1993 ja 1996 - 1999. Nõukogude ajal andsid ajalehte välja Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee ning Eesti NSV Ajakirjanike Liit, 1990 - 1993 Eesti Ajakirjanike Liit. Aastatel 1993 - 1995 kandis leht nime Eesti Spordi Leht.
EOK eestvedamisel hakkas Eesti Spordileht 2003. aastast taas ilmuma, kuid selle väljaandmine lõpetati 2005. aastal. | Spordiajaloo selts soovib Spordilehe taastamist | https://www.err.ee/1022570/spordiajaloo-selts-soovib-spordilehe-taastamist | Eesti Spordiajaloo Selts avaldas soovi, et sihtasutuse Kultuurileht või Eesti Olümpiakomitee (EOK) kaudu alustaks taas ilmumist Spordileht. |
Lauk sõitis mullu Groupama-FDJ kontinentaaltiimis ehk World Touri järelkasvumeeskonnas. Koguni neli tema tiimikaaslast tegid 2020. aastaks sammu ülespoole ja jätkavad kas World Touri või prokontinentaaltiimis. Varasemalt Astanas stažeerinud ja hooaja lõpus MM-il valusalt kukkunud Lauk pidi leppima kõrvaltvaataja rolliga, vahendab BalticChainCycling .
Saarlast oodati avasüli Prantsusmaal Team Pro Immo Nicolas Roux amatöörmeeskonnas, mille ridades ta võistles ka hooaegadel 2016-2018. Lauk teenis toona kolme amatööriaastaga 27 võitu, neist 23 tulid Prantsusmaal peetud jõuproovidel.
Keskkond on tuttav ja spordidirektorid samuti. Neist Nicolas Vogondy'l on seljataga edukas profikarjäär, mille jooksul tuli ta kahel korral Prantsusmaa meistriks grupisõidus (2002, 2008) ja võistles seitsmel korral Tour de France'il. Lauk on Vogondy'ga juba paika sättinud uue hooaja plaane.
"Võistluskalender stardib veebruaris. Esimene sõit peaks tulema Baski piiri ääres. Märtsis on silmapiiril mõned sõidu, kus tahaks juba tulemust teha. Oleme saanud kalendrisse mitmeid UCI 2. kategooria profisõite ja mõne tahaks veel juurde leida. Klubil on soov augustis tulla ka Balti keti velotuurile, aga selles osas tuleb korraldajatega veel läbi rääkida," sõnas Lauk.
Tänasest alustab Lauk Hispaanias Gironas kahenädalast treeningtsüklit. Samas elavad ja treenivad ka mitmed teised Eesti profiratturid, kellega koos hakataksegi kilomeetreid koguma. | Tagasilööke kogenud Karl Patrick Lauk jätkab Prantsusmaal amatöörina | https://sport.err.ee/1022611/tagasilooke-kogenud-karl-patrick-lauk-jatkab-prantsusmaal-amatoorina | Äsja 23. sünnipäeva tähistanud maanteerattur Karl Patrick Lauk eelmise hooaja järel profilepingut ei saanud ja nii tuli otsida jätku amatööride hulgas. |
RBK andmetel vallandati FSB-st lausa 16 töötajat.
Vahejuhtumis hukkus kaks inimest ja ründaja ise lasti maha.
"Vallandati mitte reatöötajad, mingid majorid, vaid heade kohtadega jõuametkondlased. Vallandati nii need, kes lihtsalt filmisid toimuvat ja saatsid edasi WhatsAppi, kui ka need, kes andsid filmitu üle meediale," ütles Znak.com-ile allikas jõuametkondades.
RBK allikas täpsustas, et 16 vallandatud FSB töötajat töötasid osakonnas P, mis tegeleb vastuluurega tööstuskorruptsiooni valdkonnas.
Mäletatavasti avas endine turvamees Jevgeni Manjurov 19. detsembril FSB peakorteri juures Moskvas Lubjankal tule, tappes kaks inimest, nende seas ühe FSB töötaja, ja haavates viit. Tervishoiuministeeriumi andmeil olid eriteenistuste kahe töötaja vigastused äärmiselt rängad.
Intsident FSB peakorteri juures leidis aset päev enne 20. detsembril tähistatavat Vene julgeolekuteenistuse päeva. Rünnaku ajal oli president Vladimir Putin, endine FSB juht ja ametkonna eelkäija KGB agent, julgeolekuteenistuste auks peetud üritusel. Tunde varem pidas ta Moskvas iga-aastase tundidepikkuse pressikonverentsi. | Meedia: Lubjanka tulistamist filminud FSB ohvitserid vallandati | https://www.err.ee/1022609/meedia-lubjanka-tulistamist-filminud-fsb-ohvitserid-vallandati | Venemaa julgeolekuteenistuse FSB keskaparaadist vallandati viis "headel kohtadel" teeninud inimest, kes filmisid mobiiltelefonidega 19. detsembri tulistamist Lubjankal, edastas portaalile Znak.com viidates ajaleht Kommersant. |
Riiklikus liiklusohutusprogrammis (LOP) 2016–2025 on seatud eesmärgiks, et liikluses aasta jooksul hukkunute arv langeb 82-lt (aastate 2012–2014 keskmine) aastateks 2023–2025 40 surmale aastas.
2017.–2019. aastaks oli LOP-is eesmärgiks seatud maksimaalselt 55 liiklussurma aastas. Selleni on põhimõtteliselt jõutud – eelmise kolme aasta keskmine oli statistika järgi 55,6 liiklussurma kalendriaasta kohta. 2018.–2020. aasta eesmärgiks on maksimaalselt 50 hukkunut aasta kohta. See tähendab, et eesmärgi saavutamiseks ei tohi käesoleval aastal liikluses hukkuda rohkem kui 31 inimest.
Maanteeameti hinnangul on aastaks 2025. seatud eesmärgini – maksimaalselt 40 liiklussurma aastas – endiselt võimalik jõuda.
"Kui liiklusohutusalased tegevused planeeritud mahus jätkuvad, siis on tõenäoline, et aastateks 2023-2025 kavandatud taseme täitmine on veel võimalik," ütles ERR-ile Alo Kirsimäe maanteeameti strateegilise planeerimise osakonnast.
Samal ajal kui hukkunute arv kolmaastakute keskmisena väheneb – küll mitte kiiresti, kuid väheneb –, siis liiklusõnnetuste arv püsib samades piirides. Mullu oli inimkannatanutega liiklusõnnetusi 1392, aasta varem 1474. Näiteks aastal 2015 oli õnnetusi 1375.
Samas polegi LOP-is kirjas sihtarvu, milline peaks olema inimkannatanutega liiklusõnnetuste maksimaalne arv aastal 2025. Eesmärkidena on kirjas raskete vigastuste ja liiklussurmade vähendamine, seega säästetud elud.
Selleks on omakorda ettenähtud liiklusohutuse tõstmine ja palju meetmeid raskete õnnetuste ennetamiseks. Viimaste hulka kuuluvad muu hulgas nii kergteed, juhikoolitus, efektiivsem liiklusjärelevalve, paremad teed kui tegelemine ohutu sõidukiirusega.
Politsei tahab paremaid kiiruskaameraid
Kirsimäe sõnul ei saa ühtki meedet pidada teistest olulisemaks, kuid raskete liiklusõnnetuste taga näeb ta siiski üht põhjust.
"Mida paremale liiklusohutuse tasemele jõuame, seda vähem on võimalik edu saavutada üksiktegevuse kaudu. Oluline on, et rakendatakse kõiki planeeritud tegevusi. Liiklusõnnetuste tagajärgede raskusastme vähendamiseks on kõige olulisemaks faktoriks sõidukiiruse kontrolli alla saamine," rääkis ta.
Peamised põhjused, miks rasketesse liiklusõnnetustesse satutakse ja liiklussurmade arv väheneb visalt, on aastate jooksul jäänud põhimõtteliselt muutumatuks.
"Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhilisteks riskifaktoriteks on ikka joove ja kiirus. 2019. aastal oli joobes 19 liiklusõnnetuses osalejat, 2018. aastal oli neid 25. Kiirus oli üheks riskifaktoriks mullu üheksas hukkunuga liiklusõnnetuses, tunamullu oli selliseid õnnetusi 26," lausus Kirsimäe.
Mobiilne kiiruskaamera. Autor/allikas: PPA
Sõidukiiruse kontrolli alla saamiseks on mitu viisi, üks neist on kiiruse mõõtmine teedel ja kiiruseületajate karistamine. Samas ei pea politsei seda kõige tõhusamaks viisiks.
"Ainult rahalise karistusega inimest ümber ei kasvata. Seega tuleb leida iga inimese jaoks kõige mõjusam meede, olgu selleks siis vestlus, sekkumiskoolitus, rahatrahv või lausa vangistus. Mida rohkem erinevaid meetmeid on riigil valikus, seda mõjusamad oleme," rääkis ERR-ile politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste arv mullu küll suurenes, kuid selle saab suures osas kirjutada mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtu arvele. PPA liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere ütles ERR-ile, et mullu saadeti politsei poolt 139 279 trahviteadet foori- ja kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumiste kohta.
"See on 26 159 hoiatustrahvi võrra rohkem kui 2018. aastal. Võrreldes varasemate aastatega on koostatud trahviteadete arv suurenenud, kuid eelkõige on see tingitud mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtust," märkis Kaarepere. Juulis tööd alustanud mobiilsed kaamerad tuvastasid poole aastaga 22 203 rikkumist.
"Ühtlasi alustasid mais tööd foorikaamerad Tallinnas Kristiine ristmikul, mis tuvastasid möödunud aastal üle 6300 rikkumise, millest üle 1500 olid keelava fooritule rikkumised," lisas Kaarepere.
Aastateks 2020 kuni 2023 valmivas LOP-i rakenduskavas on ette nähtud, et PPA peaks videosalvestusega kiiruskaameraid juurde hankima. PPA on oma vastuskirjas aga selle plaani suhtes üsna skeptiline, sest lisaks uutele kaameratele peab korras hoidma ka olemasolevaid ja selle jaoks pole riigilt piisavalt raha saadud.
"PPA baaseelarves puuduvad rahalised vahendid kiirusemõõteseadmete sh salvestatavate kiirusemõõteseadmete elukaare hoidmiseks. Elukaare hoidmiseks oleme regulaarselt esitanud RES (riigi eelarvestrateegia - toim.) protsessis lisavajaduse taotlusi. /.../ Seni kuni salvestavate kiirusemõõteseadmete elukaare hoidmiseks vajalikke rahalisi vahendeid ei ole arvestatud PPA baaseelarve hulka, ei saa PPA endale võtta kohustust tagada nende soetamine LOP-is näidatud mahus," märgiti siseministeeriumile saadetud kirjas.
Loigo sõnul pole olukord siiski nii hull – tema sõnul on praegu politsei kasutuses olevad kiirusmõõteseadmed töökorras. "PPA eesmärk on soetada kaasaegsemaid, videovõimekusega seadmeid. Uuemate seadmetega saab tuvastatud kiiruseületamist hõlpsamalt tõendada ning see vähendaks vaidlustele kuluvat aega. Samuti on menetlusprotsess kiirem," selgitas ta.
PPA tahab moodsamaid kiirusmõõtureid, kuid kui palju kaameraid käesoleval aastal välja vahetatakse, ei ole veel selge. Uusi kaameraid ei plaani PPA juurde soetada.
Loigo sõnul on olemas raha ka kiiruskaamerate remondiks ja taatluseks. "Seega ei ole ette näha, et liiklusjärelevalve maht väheneks ka juhul, kui videokaameraga seadmeid juurde ei soetata," ütles Loigo.
Neli surma kõrvalise tegevuse tõttu
Endiselt on liikluses suur probleem turvavarustuse mittekasutamine. Mullu liikluses hukkunutest ei kasutanud turvavarustust 19 liiklejat ehk 37 protsenti kõigist hukkunutest. Aasta varem oli neid 27 ehk 40 protsenti liikluses hukkunutest. "Lisaks muidugi kõrvalised tegevused sõiduki juhtimisel, see oli riskifaktoriks nelja surmaga lõppenud liiklusõnnetuse puhul," märkis Kirsimäe.
Kõrvaltegevustest sagedaim on mobiiltelefoni kasutamine autojuhtimise ajal. Aastal 2014 tegi seda 70 protsenti sõidukijuhtidest, aastaks 2025 on eesmärk saada see protsent 50 peale, märgitakse LOP-is.
Mullu juhtus 60 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest tänavatel, 15 protsenti põhimaanteedel, 10 protsenti kõrvalmaanteedel, 7 protsenti tugimaanteedel. | Liikluses tapavad endiselt enim ülekiirus ja alkohol | https://www.err.ee/1022602/liikluses-tapavad-endiselt-enim-ulekiirus-ja-alkohol | Mullu hukkus liikluses 52 inimest, mis on 15 võrra ehk 22 protsenti vähem kui aastal 2018. Liiklussurmade arv liigub aastate lõikes allapoole ning ühtib peaaegu täpselt sellega, mis on ette nähtud liiklusohutusprogrammi 2016–2025 eesmärkides. Surma külvavad liikluses enim kiiruseületamine ja joobes juhtimine. |
Turniiril kõrgeimat paigutust omav Williams (WTA 10.) alistas veerandfinaalis 6:4, 6:3 sakslanna Laura Siegemundi (WTA 73.) ja läheb nüüd vastamisi 18-aastase ameeriklanna Amanda Anisimovaga (WTA 25.).
Turniiril kolmandana asetatud Anisimova pidas pea kahetunnise heitliku lahingu kanadalanna Eugenie Bouchardiga (WTA 262.), saades lõpuks 6:2, 3:6, 6:4 võidu. "Olen lihtsalt õnnelik, et saan Serenaga mängida," õhkas Anisimova, kellele see on esimene poolfinaal pärast mullu kevadel Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka jõudmist. "Olen sellest unistanud!"
Karjääri eelviimast turniiri mängiv taanlanna Caroline Wozniacki (WTA 39.) oli kindlalt 6:1, 6:4 parem Aucklandi turniiri viimasel kahel aastal võitnud sakslanna Julia Görgesist (WTA 41.).
Wozniacki läheb poolfinaalis vastamisi ameeriklanna Jessica Pegulaga (WTA 82.), kes sai 6:0, 3:2 eduseisul loobumisvõidu prantslanna Alize Cornet'lt (WTA 57.).
Paarismängus said esimest korda koos mängivad Williams ja Wozniacki poolfinaalis 7:6 (9), 6:2 jagu belglannadest Kirsten Flipkensist ja Alison Van Uytvanckist. Nende finaalivastase selgitavad laupäeval ameeriklannad, kui Coco Gauff ja Caty McNally lähevad vastamisi Asia Muhammadi ja Taylor Townsendiga. | Williams ja Wozniacki said päevaga kaks võitu | https://sport.err.ee/1022607/williams-ja-wozniacki-said-paevaga-kaks-voitu | Uus-Meremaal Aucklandis jätkuval WTA tenniseturniiril jõudsid Serena Williams ja Caroline Wozniacki üksikmängus poolfinaali ning koos paarismängus finaali. |
Demokraadist senaatori John Rodgersi poolt välja pakutud eelnõu sätestab, et kui alla 21-aastane isik jääb vahele nutitelefoni kasutamisega, saaks karistusena määrata kuni aasta pikkust vabadusekaotust, 1000 dollari suurust rahatrahvi või mõlemat karistust korraga, vahendas New York Post.
Rodgers selgitas, et noored pole nutitelefonide kasutamiseks veel piisavalt küpsed ja tõi esile nutitelefonide kasutamise väidetava rolli rasketes liiklusõnnetustes. Poliitiku arvates peaks osariigis nutitelefonide kasutamise puhul kehtima sama vanusepiirang, mis kehtib tulirelvade, sigarettide ja alkoholi puhul.
Eelnõus rõhutatakse ka, et nutitelefonid annavad hoogu juurde koolikiusamisele ja radikaliseerumisele. "Internetti ja sotsiaalmeediat, millega ollakse ühenduses peamiselt nutitelefonide vahendusel, kasutatakse äärmusluse levitamiseks ja terroristide, fašistide ja muude ekstremistide värbamises. Nutitelefone kasutavad sageli ka koolitulistajad, et varasemaid tulistamisi uurida," seisab eelnõus.
Samas tunnistas Rodgers, et ta ei kavatse ka ise selle eelnõu poolt hääletada ning et ta esitas selle vaid sooviga probleemile tähelepanu juhtida ja diskussiooni algatada. "Ma ei kannata luulude käes, et arvaksin, et see võiks läbi minna. Ma ei hääletaks tõenäoliselt ka ise selle poolt," tunnistas ta ajalehele Times Argus. | Vermonti osariigi eelnõu keelaks alla 21-aastastel nutitelefone kasutada | https://www.err.ee/1022597/vermonti-osariigi-eelnou-keelaks-alla-21-aastastel-nutitelefone-kasutada | USA-s Vermonti osariigis on üks kohalik senaator koostanud eelnõu, mille kohaselt peaks nutitelefonide kasutamine olema keelatud 21. eluaastast noorematele inimestele. |
Sussexi hertsog ja hertsoginna teatasid kolmapäeval, et taanduvad kuninglikust rollist ja hakkavad majanduslikult iseseisvaks. Paari otsus tuli paljudele šokina ning uudisele reageeris ka Madame Tussauds vahakujude muuseum, vahendas Huffington Post.
"Et peegeldada eesootavat muutust kuningliku perekonna väljapanekus, eemaldame me viivitamatult Harry ja Meghani kujud," teatas muuseum.
Tegevjuht Steve Davis lisas, et armastatud kujud jäävad muuseumisse edasi. "Et inimesed saaksid neid külastada ja näha, mida nende järgmine eluetapp paarile toob," selgitas ta.
Meghani ja Harry kujud seisid enne kuninganna Elizabethi ja prints Philipi kõrval. Teisel pool samas kohas seisavad Cambridge'i hertsog ja hertsoginna William ja Kate. Väljapanekul on ka Cornwalli hertsog ja hertsoginna Charles ja Camilla.
"Harry ja Meghan eemaldatakse selleks, et peegeldada nende progressiivset uut rolli kuninglikus perekonnas," selgitas muuseum.
Kuninglik paar teatas oma otsusest kuninglikust rollist taanduda Instagrami vahendusel. Uudis, et nad hakkavad oma elu jagama Ühendkuningriigi ja Põhja-Ameerika vahel, tuli üllatusena ka Harry pereliikmetele. Viimane kuningliku perekonna liige, kes vabatahtlikult 1936. aastal tagasi astus, oli Edward VIII, et abielluda Wallis Simpsoniga.
Meghan ja Harry on olnud suhte avalikuks tuleku järel pideva meedia tähelepanu all. Mais, pärast nende poja sündi, sattusid nad kriitikatule alla, sest hoidsid lapse ümber toimuvat meedia sõnul liiga privaatsena. Harry ja Meghan ei poseerinud pärast lapse sündi fotograafidele, nii nagu kuninglikus perekonnas kombeks. Sellele järgnes privaatne ristimistseremoonia. | Vahakujude muuseum eemaldas Harry ja Meghani kuningliku perekonna väljapanekult | https://menu.err.ee/1022599/vahakujude-muuseum-eemaldas-harry-ja-meghani-kuningliku-perekonna-valjapanekult | Madame Tussauds vahakujude muuseum Londonis eemaldas Harry ja Meghani kujud kuningliku perekonna väljapanekult. |
Kapten Märten Tamla on Eesti koondisesse nimetanud kõik Fed Cupi kogemusega mängijad: Anett Kontaveit (WTA 26.), Elena Malõgina (WTA 573.), Katriin Saar (WTA 994.), Saara Orav ja Valeria Gorlatš.
"Valisin koondise hetkeseisu järgi. Anett on kindel esinumber ja võistkonna liider ning oma vigastusest kenasti taastunud. Elena ja Katriin on mõlemad näidanud häid tulemusi ITF-i turniiridel. Valeria mängis eelmisel aastal Poolas kaks väga head mängu koondise eest ning tõi vajaliku punkti üksikmängus Taani vastu, et võistkond gruppi püsima jääks. Saara Orav on alati näidanud head mängu paarismängus ning pääses võistkonda just oma paarismängu oskuste tõttu," kommenteeris Tamla enda valikut. "Loomulikult võib veel võistkond muutuda, kuna kaht mängijat saab kuni viimase hetkeni vahetada."
Kõige tugevama koondisega on Eestisse saabumas Ukraina, kus Silver Karjuse juhendatav Lesia Tsurenko (WTA 119.) on alles viies reket. Esireketit Elina Svitolinat (WTA 6.) toetavad lisaks Tsurenkole Dajana Jastremska (WTA 22.), Kateryna Kozlova (WTA 89.) ja Katarina Zavatska (WTA 106.).
Horvaatia pole oma tipptennisiste Petra Marticit (WTA 15.) ja Donna Vekicit (WTA 20.) tänavu koondisesse nimetanud. Nende esinumbriks on sel nädalal Elena Malõginaga Hongkongis kohtunud Jana Fett (WTA 240.). Paar aastat tagasi kuulus Fett esisajasse ja mängis mäletatavasti 2018. aasta Austraalia lahtistel ajalukku läinud kohtumise Caroline Wozniackiga, kui ei suutnud seisul 6:3, 5:1 ja 40:15 võitu vormistada. Veel kuuluvad Horvaatia koondisesse Tena Lukas (WTA 272.), Lea Boskovic (WTA 312.) ja Darija Jurak (WTA 1116.). 35-aastane Jurak on kogenud paarismängija ja asetseb selle mänguliigi edetabelis 40. kohal.
Tippudest on Eestisse veel oodata kreeklanna Maria Sakkarit (WTA 23.), kelle koondisekaaslasteks on Despina Papamichail (WTA 265.), Valentini Grammatikopoulou (WTA 303.) ja kõigest 14-aastane Michaela Laki. Laki asub Tennis Europe U-16 edetabelis 26. real (võrdluseks Brit Martin 78.)
Väga ühtlane koondis on Itaalial, kus kaks paremat ehk Jasmine Paolini (WTA 94.) ja Camila Giorgi (WTA 99.) kuuluvad esisajasse ja ülejäänud – Giulia Laura Gatto Monticone (WTA 151.), Martina Trevisan (WTA 154.) ja Elisabetta Cocciaretto (WTA 176.) – teise sajasse.
Austria tuleb Eestisse koosseisus Barbra Haas (WTA 144.), Julia Grabher (WTA 227.), Melanie Klaffner (WTA 521.), Mira Antonitsch (WTA 654.) ja Sinja Kraus (WTA 866.).
Bulgraaria koondises mängivad Victoria Tomova (WTA 146.), Isabella Šinikova (WTA 168.), Gergana Topalova (WTA 491.) ja Petja Aršinkova (WTA 493.).
Järgmisel nädalal loositakse alagrupid ja siis on teada, kes kellega vastamisi läheb. Tõenäoliselt tehakse pärast loosi nii mõneski koondises muudatusi (kapten saab mängijaid vahetada veebruari alguseni). Aprillis toimuvatele maailmaliiga üleminekumängudele pääsevad mõlema alagrupi võitjad.
"Kindlasti on Ukraina grupi favoriit, aga teised võistkonnad on meie jaoks kõik mängitavad ja võidetavad," tõdes Tamla. "Samas pole väga mõtet veel ennustusi tegema hakata, kuna alati on enne võistlust kõik võistkonnad teinud vahetusi enda mängijate nimekirjas. Kuna aga tegu on olümpia-aastaga, siis tõenäoliselt on oodata võistkondi enda tugevaimates koosseisudes." | Veebruaris tuleb Fed Cupile Ukraina superkoondis, Horvaatia jätab tipud koju | https://sport.err.ee/1022589/veebruaris-tuleb-fed-cupile-ukraina-superkoondis-horvaatia-jatab-tipud-koju | 5.-8. veebruarini toimub Tallinki Tennisekeskuses naiste tennise Feöderatsiooni karikasarja Euro-Aafrika tsooni I grupi turniir. Lisaks Eestile võistlevad maailmaliiga üleminekumängudele pääsemise nimel Ukraina, Horvaatia, Kreeka Austria, Itaalia ja Bulgaaria. |
Kolmapäeva varahommikul tegid loomaarstid koostöös maaülikooli loomakliiniku ja veterinaardiagnostika keskusega põhjaliku tervisekontrolli jääkaru Friidale. Meditsiinitehnika ja -tarvikute ettevõte Semetron AS tõi selle tarvis spetsiaalselt Hollandist kohale ka ultraheliaparaadi.
"Tervisekontrolli ettevalmistamiseks tuli meie jääkaruemandale, kes, ärge unustage, on ikkagi 235 kilogrammi kaaluv ohtlik arktiline kiskja, teha üldanesteesia ning pügada ultraheliuuringu tarvis karvadest paljaks ka tema kõhualune," kirjutas loomaaed sotsiaalmeedias.
Lisaks ultraheliskriiningule võtsid loomaarstid karult kontrolli käigus bioproove sealhulgas DNA proovi, paigaldasid talle mikrokiibi ning vaatasid üle ka tema kõrvade ja hammaste seisundi. Kui üks murdunud hammas välja arvata, on veterinaaride hinnangul Friida tervis korras.
Järgmisena ootab põhjalik kontroll ees juba loomaaia aasia lõvisid, manulipoissi ja elevant Carli. | Loomaaiaasukad läbivad tervisekontrolli, jääkaru Friida on terve kui purikas | https://menu.err.ee/1022557/loomaaiaasukad-labivad-tervisekontrolli-jaakaru-friida-on-terve-kui-purikas | Alanud aastal alustati loomaaias taas regulaarsete tervisekontrollidega, et võimalikud tervisemured juba varakult avastada. Esimestena käisid läbivaatusel jääkaru Friida ja tüügassiga Sambo. |
Alaealiste kupeldamises süüdistatud Epstein leiti 23. juulil New Yorgi kinnipidamiskeskuse (Metropolitan Correctional Center - MCC) kongist poolteadvusetuna. Seda päeva kujutav video on aga praeguseks jäädavalt kadunud, sest MCC ametnikud olid kogemata arhiveerinud video, mis kujutas hoopis ühe teise kongi esist. Õige video aga kustutati ning see on nüüd jäädavalt kadunud, vahendas NBC News.
Vale videot märkasid eelmisel nädalal Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ametnikud, kes MCC poolt esitatud tõendeid üle kontrollisid. Samuti selgus, et tehniliste vigade tõttu pole olemas ka tagavaravideot, kuigi süsteem selle jaoks olevat olnud töökorras.
Prokuratuuri poolt esitatud dokumendid puudutavad otseselt Nicholas Tartaglionet, kes oli sellel päeval Epsteini kongikaaslaseks. Tartaglione on endine New Yorgi politseinik, kes on kohtu all seetõttu, et olevat tapnud 2016. aastal neli meest ja matnud nad oma kodu aeda. Prokuratuuri hinnangul oli selle kuriteo motiiv seotud kokaiiniäriga.
Tartaglione advokaat soovis muudele tõenditele lisaks ka videot Epsteini enesetapukatse päevast, et oma klienti heas valguses näidata. Epsteini enesetapukatsega seoses pole võimudel Tartaglione suhtes mingeid etteheiteid.
Juulis toimunud intsidenti uuriti esialgu kui võimalikku enesetapukatset, rünnakut või ka Epsteini pettemanöövrit, et sellisel viisil mõnda teise vanglasse sattuda. Kolm nädalat hiljem leiti aga Epstein oma kongist juba surnuna ja praeguste andmete kohaselt sooritas ta enesetapu. Selle päeva kohta on valvekaamera video olemas ning prokuratuur kasutab seda tõendina kaht vangivalvurit puudutavas kohtuasjas. Vangivalvureid süüdistatakse selles, et nad ei kontrollinud Epsteini surmaööl kinnipeetava kongi nõuetekohaselt ning võltsisid oma tegematajätmiste varjamiseks ka andmeid.
Epstein oli finantsist, kelle sõpruskonda kuulusid omal ajal praegune president Donald Trump ja ekspresident Bill Clinton ning väga paljud teised tuntud inimesed. Varem on ta süüdi mõistetud noortele tüdrukutele erootiliste massaažide eest maksmises tema Palm Beachi mõisas.
Epstein vältis 2007. aastal föderaaltasandil kohtuasja leppega, mille tema advokaadid sõlmisid föderaalprokurör Alexander Acostaga, kes sai 2017. aasta aprillis Trumpi valitsuse tööministriks. Salajase leppe järgi tunnistas Epstein end süüdi alaealiste prostitutsiooniks vahendamises ja sai karistuseks 13 kuud maakonna vangimajas. Tegelikkuses kandis Epstein ka seda karistust leevendatud kujul, sest näiteks päevasel ajal oli tal võimalik vanglast väljas tööl käia.
Epstein peeti taas kord kinni juuli alguses ja talle esitati süüdistus kümnete alaealiste tüdrukute seksuaalses väärkohtlemises ning kupeldamises. Epstein ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
23. juulil leiti 66-aastane Epstein oma kongist vigastatuna. Esialgsetel andmetel viitasid märgid sellele, et ta üritas enesetappu. 10. augustil leiti ta aga vangikongist surnuna. Kohtuekspertiisi järelduste järgi poos Epstein ennast voodilinaga üles. USA meedias on aga Epsteini ja tema surmaga seoses levinud erinevaid teooriaid ja ebakõlad tema vanglas oleku asjaoludes annavad neile ainult hoogu juurde. | Prokuratuur: Epsteini esimese enesetapukatse aegne video on kadunud | https://www.err.ee/1022575/prokuratuur-epsteini-esimese-enesetapukatse-aegne-video-on-kadunud | New Yorgi föderaalprokuratuur teatas neljapäeval avalikkuse ette jõudnud kohtudokumentides, et valvekaamera videosalvestis, mis kujutas kurikuulsa ärimehe Jeffrey Epsteini vangikongi esist mehe esimese enesetapukatse päeval, on jäädavalt kadunud. |
Tänavust hooaega Sloveenia kõrgliigaklubi Domžale ridades alustanud Sappinen osales kokku vaid kümnes liigamängus, kuulus algkoosseisu kõigest neli korda ning lüües selle ajaga kaks väravat, vahendab Soccernet.ee.
"Rauno ja Josip [Corluka] ei näidanud sportlikult kõige paremaid esitusi. Kuna soovime pakkuda mõnele oma klubi nooremale mängijale võimalust mängida, ei soovinud me nendega jätkata ning ei soovi ka praegusel hetkel neile asendajaid," rääkis Domžale spordidirektor Matej Orazem klubi pressiteenistusele.
"Lõpetasime koostöö vastastikusel kokkuleppel," lisas ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Domžale lõpetas Rauno Sappineniga lepingu | https://sport.err.ee/1022569/domzale-lopetas-rauno-sappineniga-lepingu | Praegu oma endise koduklubi Floraga Šveitsis viibiv Rauno Sappineni osas tuli ametlik kinnitus, et Sloveenia kõrgliigaklubis ta enam jätkamas ei ole. |
Koppeli teadustöö oli erialadeülene, ulatudes superhapete ja -aluste disainist ja uurimisest neutriinofüüsikani. Elu viimastel aastatel Tartu Ülikooli keemia juhtivteadurina töötanud Koppel jõudis avaldada viis monograafiat ja üle 300 teadusartikli rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades, saades sellega üheks Eesti kõige rohkem tsiteeritud teadlaseks.
Ilmar Koppel sündis 16. jaanuaril 1940. aastal Võrus. 1958. aastal lõpetas ta Puurmanni keskkooli esimese lennu ning astus Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonda. Ülikooli lõpetas ta 1963. aastal orgaanilise keemia alal, millele järgnes aspirantuur orgaanilise keemia kateedri juures. Kuus aastat hiljem kaitses Koppel kandidaaditöö "Solvendiefektide mõju tertsiaarse butüülkloriidi solvolüüsi kineetikale ja mehhanismile".
Doktoritöö kaitses Koppel 1986. aastal Moskvas NSVL TA Semjonovi nimelises keemilise füüsika instituudis teemal "Struktuuri mõju orgaaniliste ühendite prootonafiinsustele ja ionisatsioonipotentsiaalidele". Professorikutse omistati Ilmar Koppelile 1990. aastal ning 1993. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia liikmeks.
Ilmar Koppeli tegevus oli läbi aegade olnud seotud Tartu ülikooliga, kus ta aastatel 1967–2005 töötas vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja keemilise füüsika instituudi juhataja ning analüütilise keemia professorina. Aastatel 2005–2008 oli Ilmar Koppel Tartu ülikooli uurija-professor ja aastatel 2008–2015 Tartu ülikooli keemia instituudi teadusdirektor ning kuni aastani 2018 füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteadur. Alates 2008. aastast oli Ilmar Koppel Tartu ülikooli emeriitprofessor.
Lisaks superalustele ja -hapetele ning neutriinodele uuris ta lahustes toimuvaid protsesse ja nendega kaasnevaid keskkonna- (lahusti) efektidest gaasifaasis kõrgvaakumis kulgevaid reaktsioone, sügavatest üldistustest. Keemia raudvarasse pürgivatest alusuuringutest kasvasid kõrgtehnoloogilist rakendust tõotavad tööd.
Ilmar Koppel oli paljude rahvusvaheliste konverentside korralduskomitee liige ja Eesti esindaja mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, mitme rahvusvahelise ja riikliku teadusprojekti vastutav täitja ning koordinaator. Aastatel 2004–2014 oli ta TA bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja. Elu jooksul jõudis ta juhendada enam kui 30 edukalt kaitstud doktori- ja magistritööd.
Kahel korral tunnustati Koppeli teadustööd riigi teaduspreemiaga (1998, 2005). 2006. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2007 nimetati Tallinna tehnikaülikooli audoktoriks ning 2010 pälvis ta Eesti TA W. Ostwaldi medali. | Suri akadeemik Ilmar Koppel | https://novaator.err.ee/1022563/suri-akadeemik-ilmar-koppel | Neljapäeval, 9. jaanuaril suri 79-aastasena keemik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Ilmar Koppel. |
Tiimi teatel osaletakse kõikidel Super Formula etappidel ning lisaks Vipsile kuulub meeskonda 30-aastane Tomoki Nojiri.
Vips sai end eelmise aasta detsembris proovile panna Super Formula viimasel etapil ning ka siis kuulus ta Team Mugeni ridadesse. Vips sai seal kirja 18. koha, lisaks näitas ta testipäevadel head minekut, saades jagu Suzuka ringraja rekordist.
"Mul on teada, kus ma sõidan, aga praegu ei tohi veel öelda. Aga peaks lähiajal teada ka saama. Närveerimist minu poolt ei ole," ütles Vips eelmisel nädalal ERR-ile.
Jaapani Super Formula kalendrisse kuulub seitse etappi, hooaeg algab 5. aprillil Suzukas. | Ametlik: Jüri Vips hakkab sõitma Jaapani Super Formula sarjas | https://sport.err.ee/1022556/ametlik-juri-vips-hakkab-soitma-jaapani-super-formula-sarjas | Jaapani meeskond Team Mugen avaldas, et Red Bulli noortetiimi kuuluv Jüri Vips hakkab uuel hooajal nende ridades võistlema Jaapani Super Formula sarjas. |
Isamaa esindaja ja volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ütles ERR-ile, et sel nädalal toimunud kohtumisel Viimsi võimuliidu esindajatega jättis Lemetti mõistliku, rahuliku ja asjaliku inimese mulje, kes on valmis teisi ära kuulama.
"Ta oli eelnevalt kodutööd teinud ja vastas meie küsimustele selgelt ja keerutamata. Pole põhjust tema vastu hääletada ja loodetavasti leidub tal mehisust ka oma ideid ellu viia," sõnas Kelam. Ta lisas, et samas võib Lemettil alguses raske olla, kuna ta tuleb valda juhtima niiöelda kontvõõrana.
Sotsiaaldemokraatide esindaja volikogus Raimo Tann ütles, et neil pole samuti Lemetti vastu midagi ja vallavolikogus 14. jaanuaril toimuval hääletusel võib ta nende toetusega arvestada.
Viimsi volikogus on 21 liiget, Reformierakonna fraktsioonil on üheksa, Isamaal kolm ja sotsiaaldemokraatidel kaks kohta ehk kokku 14 häält.
Reformierakonda kuuluv Märt Vooglaid rääkis jaanuari alguses ERR-ile, et nad otsisid vallavanemat, kel oleks juhtimiskogemus, arusaam riigi mehhanismide toimimisest ja administratiivne võimekus. "Soovime valla efektiivset juhtimist," sõnas Vooglaid.
Lemetti pakkus vallavanemaks välja Reformierakonna nimekirjas volikokku valitud Taavi Kotka, kes on ise riigiametis olnud. Vooglaid ütles, et Lemetti ei tulnud ennast ise pakkuma. "Pigem oli meil tükk tegemist tema ära veenmisega."
Viimsi vallavolikogu esimees Taavi Kotka ütles möödunud nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et Lemetti puhul on tegemist apoliitilise, tööka ning väga hea renomeega inimesega," lausus Kotka.
Küsimusele, kas Viimsi vallas ei ole ühtegi inimest, kes oleks hea juht, vastas Kotka, et kindlasti on, aga enamlik neist ei ole nõus hakkama vallavanemaks.
Viimsi valib uue vallavanema, kuna koolidirektori vallandamise tõttu avalikkuse ja kohalike poliitikute kriitika alla sattunud reformierakondlasest Laine Randjärv astus detsembris ametist tagasi. | Illar Lemettil on Viimsi vallavanemaks saamiseks hääled koos | https://www.err.ee/1022541/illar-lemettil-on-viimsi-vallavanemaks-saamiseks-haaled-koos | Maaeluministeeriumi endise kantsleri Illar Lemettil on Viimsi vallavanemaks saamiseks hääled koos, lisaks tema kandidatuuri välja pakkunud Reformierakonnale on otsustanud teda toetada ka võimuliidu kaks teist osapoolt Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. |
Elurikkuse Erakonnale tegi rahalise annetuse 44 inimest. Suurima annetuse, 850 eurot (korra 500 ja korra 350 eurot) tegi merebioloog Helen Orav-Kotta, kes on ka erakonna liige.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmetel olid Elurikkuse Erakonna kulud neljandas kvartalis 136 eurot, mis olid kõik majandamiskulud.
2019. aastal olid Elurikkuse Erakonna tulud kokku 112 906 eurot ja kulud 121 620 eurot ehk erakonna tulem oli aastases arvestuses 8714 euroga miinuses.
531 liikmega Elurikkuse Erakond kogus eelmisel aastal toimunud riigikogu valimistel 1,2 protsenti toetust ja parlamenti ei pääsenud.
Erakond ei saa ka riigieelarvelist toetust, kuna seda hakatakse maksma neile parlamendist välja jäänud erakondadele, kes kogusid vähemalt kaks protsenti toetust.
Erakonnad peavad esitama tulude, kulude ja laekumiste kvartaliaruande kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. | Elurikkuse Erakond kogus 2991 eurot annetusi | https://www.err.ee/1022539/elurikkuse-erakond-kogus-2991-eurot-annetusi | Esimesena esitas möödunud aasta neljanda kvartali rahastamise aruande Elurikkuse Erakond, kes kogus sel perioodil 2991 eurot annetusi. |
"Tootmise taaskäivitamisel valmistame kõigepealt proovipartii ja teavitame tulemustest VTA-d. Vastavalt ettevõtte proovivõtukavale kontrollib M.V. Wool kõiki tootepartiisid enne turule saatmist, et veenduda nende puhtuses," kommenteeris M.V. Wooli nõukogu esimees Meelis Vetevool.
"Novembri lõpus tehtud ettekirjutuses märkis VTA, et tootmistegevuse peatamine kehtib seni, kuni listeeriabakter tüvega ST1247 on M.V. Wooli tegevuskohtades elimineeritud, sellest on VTA-d teavitatud ning amet on riikliku järelevalve käigus võetud uhtmeproovide analüüside alusel saanud sellele kinnituse. M.V. Wooli mõlema, Harku ja Vihterpalu tehase osas on see nõue täidetud," lisas Vetevool.
VTA tegi otsuse pärast seda, kui Harku kalatehasest võetud 105 pinnaproovi olid süvapuhastuse järel kolme akrediteeritud labori tulemuste põhjal puhtad ning M.V. Wool tegi VTA-le Harku tehase taaskäivitamise taotluse.
Tallinna Halduskohus otsustas neljapäeval rahuldada M.V. Wooli taotluse täiendava esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu määratud esialgne õiguskaitse ei rakendu toodangule, mille käitlemine on mullu 25. novembril tehtud ettekirjutusega keelatud ja millele kohus keeldus esialgset õiguskaitset rakendamast, nagu enne ettekirjutuse tegemist toodetud külmsuitsutatud ja soolatud kalatooted.
M.V. Wool viis Harku kalatehases, logistikakeskuses ja Mati kalapoes möödunud aasta 26. novembrist 19. detsembrini läbi süvapuhastuse. Riikliku järelevalve all võetud kõik 70 proovi ja 35 vastuproovi tööpindadelt, seadmetelt, põrandatelt, äravoolutrappidest ja mujalt olid listeeriavabad, mis näitas, et puhastus oli tõhus ja tulemuslik. Sellega sai täidetud VTA ettekirjutuses sätestatud tingimus.
M.V. Wooli Vihterpalu tehas taaskäivitati pärast süvapuhastust 2. jaanuaril ning seal valmivad soolaheeringas, külm- ja kuumsuitsutooted heeringast ja teistest merekaladest, samuti heeringas erinevates kastmetes ning marineeritud tooted. Lõhe- ja forellitooted valmivad ettevõtte Harku tehases. | M.V. Wool taaskäivitab ka oma Harku tehase | https://www.err.ee/1022529/m-v-wool-taaskaivitab-ka-oma-harku-tehase | Kalatootja M.V. Wool sai veterinaar- ja toiduametilt (VTA) kinnituse, et võib jätkata majandustegevust Harku tehase logistikalaos. Alates reedest on taasavatud ka tootmishoonega samas majas asuv ettevõtte firmakauplus, Mati kalapood. Tootmisega alustab M.V. Wool oma Harku tehases lähipäevil, vastavalt Tallinna halduskohtu määrusele. |
6000 Lõuna-Eesti inimest maksid kevadel 150 eurot, lootes endale peatselt kiiret internetti. Neist pooled saavad Eesti Andmesidevõrgu Aktsiaseltsilt raha tagasi. Selleks tuleb esitada taotlus. Ettevõtte juhatuse esimees Hanna Kaplan lubas, et ülejäänud 3000 inimesele viiakse valguskaabel koju maksimaalselt kahe aastaga.
"Aga näiteks Kastre ja Kanepi vallas on inimestele valguskaabli ühendus viidud. Umbes sada liitujat on juba saanud ühenduse," ütles Kaplan.
Hiljuti ettevõtte kodulehel avaldatud kaardilt näeb, kuhu kiire internet jõuab. Kaetud on suurem osa Otepää, Elva, Valga, Põlva ja Tõrva linnast. Lisaks veel kolmandik Võrust ja suur hulk väiksemaid asulaid. Tõrva vallavanem Maido Ruusmann on siiski skeptiline.
"Meie Tõrvas oleme olnud kahes laines lubaduste näol," meenutas Ruusmann. "Juba aastal 2017 oli selline ettevõte nagu Skylive, kes lubas kõigile Tõrva linna elanikele rajada fiiberoptikavõrgu. Koguti allkirju, koguti taotlusi ja ei midagi."
Üsna pea, kui Skylive pildilt kadus, ilmus välja Eesti Andmesidevõrk. "Aga jälle oleme samas kohas, kus ei ole internetti ja inimesed on jätkuvalt kohati pahurad."
Vallavanema umbusule annab hoogu see, et Tõrvas oma asjad katki jätnud Skylive omanik Hardi Harin on nüüd Andmesidevõrgu AS-i nõukogus. Ühtlasi käivad kahe ettevõtte vahel läbirääkimised, et esimene saaks teise võrgus teenust pakkuda.
Investorid jäävad saladuseks
Andmesidevõrgu AS ei plaani piirduda 3000 kliendiga. Ettevõtte kodulehe teatel on just praegu viimane võimalus projektiga liituda.
"Mina olen öelnud päris pikka aega inimestele, et ärge makske kindlasti rahasid ette," sõnas Ruusmann. "Kui on midagi ikka ette näidata, siis on mõistlik neid lepinguid sõlmida ja vajadusel ka liitumistasusid maksta."
Eesti Andmesidevõrgu nõukogusse kuuluv Valga vallavanem Margus Lepik muretsemiseks põhjust ei näe. "See on ikkagi tõsine projekt ja kogu ettevõte tegutseb selle nimel, et kõige lihtsamalt tuua kiire internet kohalike elanikeni," on Lepik kindel.
Lepingu järgi kulub inimesel optilise kaabli koduõuele saamiseks 300 eurot. 150 eurot tuleb maksta liitumisavaldust täites ja sama palju siis, kui kaabel kohal. Sellele lisaks peab kolme kuuga kaabliotsa tuppa ühendama. Aga 300 euroga viimast miili ei ehita. Sõltuvalt lähedalolevate liitujate hulgast maksab see 1000 kuni 10 000 eurot. Kui Elektrilevi sai ühenduste loomiseks 20 miljoni eurose projekti, siis Andmesidevõrgu aktsiaseltsil tuleb puudujääv summa endal leida.
"Ülejäänud raha tuleb erainvestorilt ja pangalaenuga," ütles Kaplan. "Rahastuse pärast ei ole siin probleeme muretsemiseks. Äriplaan on väga hästi läbi mõeldud ja kõik nüansid on paigas."
Hanna Kaplan lisas, et mingid kokkulepped on pangalaenu kohta olemas ja muretsema ei pea ka erainvestorite pärast. Mitu rahvusringhäälinguga rääkinud omavalitsusjuhti tõdesid samas, et küsimus, kust raha tuleb, on kogu projekti puhul kõige arusaamatum. Omavalitsustele seda öeldud ei ole.
"Kuna erakapital osaleb siiski passiivse investorina ja kõikide osalus on alla 20 protsendi, siis seda infot minul küll ei ole, kes nad nüüd täpselt on. Kui see küsimus on, siis seda tuleks küsida Keijo Lindebergi käest," juhatas Kaplan.
Vandeadvokaat Keijo Lindeberg on United Broadband Capital OÜ omanik. Läbi selle ettevõtte kuuluvad talle pooled Eesti Andmesidevõrgu AS-i aktsiad. Paraku ei leidnud ta aega rahvusringhäälinguga suhelda ja sestap jäävadki ettevõtmise väidetavad rahastajad saladuseks.
Kas omavalitsuste MTÜ ajab advokaadiga äri?
Teise poole Eesti Andmesidevõrgu aktsiatest sai endale läinud aasta septembris samanimeline mittetulundusühing. MTÜ Eesti Andmesidevõrk loodi 2013. aastal ja sinna kuulub kuus Lõuna-Eesti omavalitsust. Seni on mittetulundusühing tegelenud kiire interneti baasvõrgu rajamisega. Sarnaselt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELASA) tehakse seda euroraha toel.
Omavalitsuste loodud mittetulundusühingu ja erafirma side on segane. Juba aasta tagasi, kui Eesti Andmesidevõrgu AS inimesi liituma kutsus, ütlesid ettevõtte juhid, et projekt valmib koostöös omavalitsustega. Omavalitsused korraldasid seepeale kiire koosoleku ja teatasid, et nemad aktsiaseltsi asjadesse ei puutu. Mittetulundusühingu juhatuse liige Raivo Tammiksaar töötas samal ajal aktsiaseltsi tegevjuhina. Praeguseks on omavalitsuste loodud mittetulundusühing ja äriettevõttena toimiv aktsiaselts juba selgemalt seotud. Hanna Kaplan kuulub mõlema juhatusse.
MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS-i vaheline seos jääb silma ka siis, kui kõrvutada kahte kaarti. Ühele on kantud MTÜ rajatud või veel plaanitav baasvõrk ja teisele alad, kuhu AS viimast miili lubab. Umbes 90 protsendi ulatuses need kattuvad. Hanna Kaplan usub, et see seos on juhuslik.
MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajatud baasvõrk punasega ja veel rajatav baasvõrk sinisega. Autor/allikas: MTÜ Eesti Andmesidevõrk
Eesti Andmesidevõrgu AS-i baasvõrgu kaart Autor/allikas: Eesti Andmesidevõrgu AS
"Me teeme ka ELASA külge, et see päris üks ühele ikkagi ei ühti. Eesti Andmesidevõrgul ei ole näiteks baasvõrku Räpinas. Ja neid kohti on veel, kus Eest Andmesidevõrgul ei ole baasvõrku, aga me siiski arendame seal," kinnitas Kaplan.
Missugused on omavalitsuste loodud MTÜ ja eraettevõtte suhted, jäävad suuresti ärisaladuse taha. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole kaks aastat majandusaasta aruannet esitanud.
Valga vallavanem Margus Lepik kinnitas, et sentigi MTÜ või omavalitsuste raha viimasele miilile ei kulu. "Omavalitsused on kõigis nendes projektides kaasaaitajad ja suhtlevad kõigiga," ütles Lepik.
Hanna Kaplan lisas, et viimase miili rajamine sõltub kõigest muust kui baasvõrgu omanikust.
"Üks kriteerium, mille järgi sai otsus tehtud, kes saab omale liitumise, on baasvõrgu lähedus," selgitas Kaplan. "Aga teine kriteerium on liitumistihedus. Hajaasustuses üksikuid liitujaid on väga keeruline baasvõrgu külge liita. Lisaks mängivad rolli kindlasti maastik, teed, raudteed. Kõik see kokku on see, mida tuleb iga liitumisaadressi puhul individuaalselt hinnata."
Üks töötaja
Individuaalse hindamise tulemusel jääb kasutamata ka see osa ELASA võrgust, mis ulatub Setomaa valda. Mikitamäele, Meremäele ja Värskasse Eesti Andmesidevõrgu AS viimane miil vähemalt lähiajal ei jõua. Setomaa Vallavanem Raul Kudre ütles, et huvi projekti vastu oli nende vallas päris suur.
"Vald isegi reklaamis, et tehke sooviavaldused, pange end kirja. Aga mis nüüd seis on, seda ei teagi," tõdes Kudre.
Eesti kagunurka pole jõudnud ka riigihanke võitnud Elektrilevi. Kõik asjaosalised olid aktiivsemad paar aastat tagasi, enne riigihanget. Toona paluti vallalt koguni toetuskirju, et ühte või teist ettevõtet kiita.
"Segadus on nagu majas. Mõlemad lubavad, et tulevad tegema. Me jätkuvalt ootame seda viimast miili," ütles Kudre. "Küll aasta tagasi ma küsisin Elektrilevilt, et millal tööd pihta hakkavad. Siis ühe salanimekirja ma sain, et mis võiks Setomaa vallas toimuda. Aga need tööd pole ka kuhugi jõudnud."
Elektrilevi on lubanud, et Eesti kaugematesse nurkadesse jõutakse nelja-aastase projekti teises pooles. Samuti loodab oma haaret laiendada AS Eesti Andmesidevõrk. Samas võtab kõik aega. Pealegi tunnistab aktsiaseltsi juhatuse esimees Hanna Kaplan, et ta on selle ettevõtte ainus töötaja. | Kes maksab kinni Andmesidevõrgu AS-i lubatud kiire interneti Kagu-Eestis? | https://www.err.ee/1022528/kes-maksab-kinni-andmesidevorgu-as-i-lubatud-kiire-interneti-kagu-eestis | Eesti Andmesidevõrgu aktsiaselts lubab, et kahe aastaga jõuab kiire internet pea kõigi Kagu-Eesti suuremate asulate elanikeni. Samas jätab ettevõte ütlemata, kust tuleb raha ja miks eelistatakse firma ühe omaniku, omavalitsuste loodud mittetulundusühingu baasvõrku. |
Avapoolaja järel juhtis Viimsi juba 7:1. Kaks väravat lõid võitjate kasuks Artur Bõstrov, Ervin Guzek, Egert Peljo ja Jevgeni Merkurjev, vahendab Soccernet.ee.
Ülejäänud kümnenda vooru kohtumised peetakse nädalavahetusel. | Saaliliiga liider lõi Kohilas 11 väravat | https://sport.err.ee/1022514/saaliliiga-liider-loi-kohilas-11-varavat | Saalijalgpalli meistriliiga kümnenda vooru alustuseks teenis liider Viimsi Smsraha võõrsil 11:2 võidu JK Kohila üle. |
Westbrook kuulus 11 hooaega Thunderi ridadesse, mullu suvel siirdus ta Rocketsisse. See oli esimene kord, kui Westbrook koos Rocketsiga enda vanasse kodusaali tuli ning enne mängu näidati videot tema parimatest hetkedest Thunderis ja fännid tervitasid teda suure aplausiga.
Westbrook viskas Rocketsi eest üleplatsimehena 34 punkti, kuid Thunder kontrollis mängu algusest peale.
Thunderi resultatiivseimana tõi Danilo Gallinari 23 punkti, Shai Gilgeous-Alexander lisas 20 ja Chris Paul 18 punkti.
Westbrooki järel oli Rocketsi parim James Harden, kes aga piirdus vaid 17 punktiga – tema käimasoleva hooaja seni kõige kehvem punktisumma ühes mängus.
Tulemused:
Detroit – Cleveland 112:115 la.
Philadelphia – Boston 109:98
Minnesota – Portland 116:102
Oklahoma City – Houston 113:92 | Westbrook ei suutnud Rocketsit endise koduklubi vastu võidule aidata | https://sport.err.ee/1022511/westbrook-ei-suutnud-rocketsit-endise-koduklubi-vastu-voidule-aidata | Korvpalliliigas NBA naasis Russell Westbrook Oklahoma Citysse, kuid pidi seal kindla kaotuse vastu võtma, kui tema praegune tööandja Houston Rockets jäi Westbrooki endisele tööandjale Thunderile alla 92:113. |
Neljandas kvartalis kasvas reisijate arv tunamullusega võrreldes 1,2 protsenti 2,3 miljoni reisijani, kaubamaht kasvas aastaga aga 12,3 protsenti 5,6 miljoni tonnini ning laevakülastuste arv kasvas aastavõrdluses 2,8 protsenti 1893 külastuseni, teatas Tallinna Sadam.
2019. aasta kokkuvõttes langes Tallinna Sadama kaubamaht 3,3 protsenti 19,9 miljonile tonnile, põhiliselt põhjustas languse vedellasti mahu languse kolmandas kvartalis, mida teisalt tasakaalustas puistlasti kaupade kasv.
Reisijate arv kasvas aastate võrdluses 0,2 protsenti rekordilise 10,64 miljoni reisijani.
Kasvu vedas Eesti ja Soome vaheline reisiliiklus Tallinn-Helsingi ja Muuga-Vuosaari liinidel ning panuse andis ka kruiisireisijate järjekordne rekord - 660 000 kruiisireisijat.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on positiivne, et vedellasti tugev kasv neljanadas kvartalis, mis tulenes tumedate naftasaaduste hoiustamise ja blendimise nõudluse kasvust seoses 2020. aasta algusest rakenduvate IMO nõuetega laevakütustele, aitas aasta kokkuvõttes oluliselt vähendada kaubamahu langust võrreldes üheksa kuu tulemusega.
Samas on vedellasti äri jätkuvalt volatiilne ning neljanda kvartali kasvu ei saa vaadelda kui püsivalt jätkuvat trendi. Vedellasti langust aasta võrdluses aitas kompenseerida ka puistlasti kasv, mis oli peamiselt tingitud Eesti teravilja ekspordist ja kivikillustiku impordist.
"Reisijate arvu osas saavutasime 12. aastat järjest rekordi ja seda tänu Eesti-Soome vahelise reisijate liikumise taastumisele, millele aitas paljuski kaasa ka Muuga-Vuosaari liinil sõiduautodega reisijate teenindamine ja uue laeva lisandumine. Kruiisiäris oleme taas kord saavutanud rekordilise tulemuse ja Tallinn on jätkuvalt Euroopa üks atraktiivsemaid kruiisi sihtkohti," märkis Kalm. | Tallinna Sadama kaubamaht mullu langes ja reisijate arv kasvas | https://www.err.ee/1022510/tallinna-sadama-kaubamaht-mullu-langes-ja-reisijate-arv-kasvas | Tallinna Sadama kaubamaht langes mullu 3,3 protsenti 19,9 miljonile tonnile, reisijate arv kasvas aga tunamullusega võrreldes 0,2 protsenti rekordilise 10,64 miljoni reisijani. |
Lavastuse valmimist inspireerinud 20. sajandi algul elanud õed Dresenid, Helmi (1892–1941) ja Hilda (1896–1981) olid rahvusvaheliselt tunnustatud eesti esperantistid, Eesti esperanto seltsi loojad ja viljakad eesti luule tõlkijad esperanto keelde. Lavastus "Doktor Esperanto" ongi lugu neist kahest naisest. Nemad on muusad, kes juhatavad esmapilgul anakronistliku, unustusse vajunud nähtuseni, milleks on esperanto keel.
Lüngad Helmi ja Hilda Dreseni eluloos täidetakse julgete spekulatsioonide, meeldiva rahutuse ja lootusrikkusega.
Liina Vahtrik ja Piret Simson on eesti näitlejad, kes toimetavad juba mõnda aega, olles harjutatud ja loodud nii Von Krahlis, Estonias, Ugalas, Vanemuises kui ka Tartu Uues Teatris. Näitlejannade loominguline koostöö sai alguse kodumaises telesarjas.
Autorilavastus "Doktor Esperanto" on mõlemale näitlejannale vähemasti sama äkiline ettevõtmine nagu oli omal ajal maailmale esperanto keele projekt. Liina ja Piret on ise teksti kirjutanud, ise lavastanud ja ise ka laval.
"Doktor Esperanto" esietendus toimub 15. jaanuaril Eesti teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornisaalis. Järgnevad etendused toimuvad samas kohas 17., 24., 25. ja 27. jaanuaril. | Liina Vahtrik ja Piret Simson tulevad lavale autorilavastusega "Doktor Esperanto" | https://kultuur.err.ee/1022356/liina-vahtrik-ja-piret-simson-tulevad-lavale-autorilavastusega-doktor-esperanto | Järgmisel nädala kolmapäeval esietendub näitlejate Liina Vahtriku ja Piret Simsoni autorilavastus "Doktor Esperanto" esperantofanaatikutest õdede Dresenite elust. |
Nafta maailmaturu hind püsib viimasel ajal väga tugeval vundamendil, selgitas Vaht. Selle moodustavad OPEC-i ja Venemaa kokkulepe tootmiskärpe osas ja lootus USA ja Hiina vahelise kaubandusleppe sünnile.
Edasised muutused kütuse hindades sõltuvad OPEC-i märtsis tehtavast valikust. "Kas OPEC tahab minna võitlusesse USA kildanaftaga?" küsis Vaht.
Sellest tulenevalt võib Eesti tanklates näha hinnataset 1,10 või ka 1,55 eurot bensiini 95 liitri eest, märkis Vaht.
Pärast Iraani ja USA suhete pingestumist on kütuse hinnad teinud Eestis rekordeid. Bensiini 95 ja diislikütuse hind jõudsid 1,449 euroni liitri eest ja 98 maksis nädala keskel 1,49 eurot.
Kõige tõenäolisem on siiski, et OPEC soovib hoida üle aasta kestnud stabiilset hinnataset.
98 osakaal on hüpanud üle kolmandiku
Pärast seda kui enamus Eesti tanklakette hakkas eelmisel aastal kütustele lisama biokütust, on biolisandita bensiini 98 müük hüppeliselt kasvanud, ütles Vaht.
"98 müük on mullu kasvanud hüppeliselt," selgitas Vaht. "Kui seni oli bensiini 98 osakaal seitse-kaheksa protsenti, siis nüüd hüppas see üle 30 protsendi ja vahepeal ka 40 protsendi peale."
Enamus tanklaid on bensiini 98 pärast biolisandi kohustuse tekkimist selgelt tähistanud kui biolisandivaba.
Tarbijad kardavad biolisandi kahjulikku mõju mootorile ning mõned automudelid ei tohigi biolisandiga kütust kasutada.
Alexela ise on biokütuste osakaalu kohustuse erinevalt teistest tanklakettidest lahendanud biogaasi müümisega.
Maksude osakaal on ligi 60 protsenti
Maksude osakaal autokütuste hindades on Eestis ligi 60 protsenti.
Bensiiniliitri hinna komponendid tanklas. Autor/allikas: ERR, Alexela
"Sellepärast ei kajastu ka näiteks maailmaturuhindade langus tanklahindades täielikult," selgitas Vaht. "Kui peaks mingil põhjusel juhtuma, et maailmaturu hind kukub nulli, siis tanklas hind maksude tõttu null olla ei saa."
Diislikütuse liitri hinna komponendid tanklas. Autor/allikas: ERR, Alexela | Kütusemüüja: võime näha bensiini hinda nii tasemel 1,10 kui 1,55 eurot | https://www.err.ee/1022495/kutusemuuja-voime-naha-bensiini-hinda-nii-tasemel-1-10-kui-1-55-eurot | Sõltuvalt naftatootjate riikide kartelli OPEC märtsikuisest valikust võib Eestis näha bensiini 95 hinda nii tasemel 1,10 kui 1,55 eurot liitri kohta, rääkis ETV hommikusaates Alexela juhatuse liige Alan Vaht. |
"Muutsime kuriteo klassifikatsiooni, mis tõi endaga kaasa pikema vanglakaristuse," ütles Olomouci kohtu kõneisik Stanislav Cik. "See otsus on seaduslik."
Süüdistuse kohaselt ründas veenäite lugema tulnud töömehena esinenud Radim Zondra Kvitovat tema korteris noaga. Kvitova rääkis kohtule, et kui nad olid parasjagu vannitoas kuuma vett kontrollimas, tundis ta äkitselt nuga oma kõril. Kvitova haaras noast mõlemale käega kinni ja vigastas seejuures oma vasaku käe – Kvitova on vasakukäeline mängija – kõõluseid, kõiki viit sõrme ja kaht närv ning vajas hiljem neljatunnist operatsiooni.
Kvitova sõnas, et ühel hetkel leidis ta end põrandalt maas. "Mõistagi ma karjusin, verd oli igal pool," meenutas kahekordne Wimbledoni tšempion. Kui ta pakkus kurjategijale raha, võttis see 10 000 tšehhi krooni (ca 388 eurot) vastu ja lahkus.
Kuigi arstid ütlesid alguses Kvitovale, et ta võib enda sõrmedest ilma jääda ja ta ei pruugi enam kunagi tennist mängida, on ta suutnud tippu naasta. Praegu paikneb 29-aastane tšehhitar maailma edetabelis seitsmendal real.
Eelmise aasta märtsis määrati 34-aastasele Zondrale kaheksa-aastane vangistus, kuid mees eitas kõiki süüdistusi ja kaebas otsuse edasi. Karistusega polnud rahul ka prokuratuur, kaevates samuti edasi. Ja nüüd otsustaski kohus Zondra karistust pikendada. | Tšehhi kohus pikendas Kvitovat noaga rünnanud mehe karistust | https://sport.err.ee/1022501/tsehhi-kohus-pikendas-kvitovat-noaga-runnanud-mehe-karistust | 2016. aasta detsembris Tšehhi tennisisti Petra Kvitovat noaga rünnanud mehe karistust pikendati kaheksalt aastalt 11 aastale. |
Naistegelased olid peaosas 40 protsendis kassahittides, mis on senine rekord. Mehed olid peaosas 43 protsendil juhtudest ja ülejäänud filmides olid naised ja mehed peaosas võrdselt, vahendas BBC.
Uuringud viitavad aga sellele, et suure müügieduga filmides näeb endiselt vähe mustanahalisi ja rahvusvähemusi esindavaid naisi.
Naiste esindatus suurtel auhinnajagamistel on endiselt suures vähemuses. Eelmisel nädalal jagati Kuldgloobuste galal välja parima režissööri tiitel Sam Mendesele, kes võistles selles kategoorias nelja teise mehega. Ka Briti filmiauhindade BAFTA tänavuses nimekirjas pole esindatud ühtegi naisrežissööri, seda juba seitsmendat aastat järjest.
Filmikriitik Rebecca Harrison ütles, et uuringute tulemus on suurepärane uudis superstaaridest valgenahalistele näitlejatele nagu Brie Larson, Angelina Jolie, Renee Zellweger, Scarlett Johansson ja Margot Robbie, kes kõik pälvisid sel nädalal ka BAFTA auhindade nominatsioonid. Ta lisas, et rahvusvähemusi esinevate naiste olukord on siiani väga halb. | Hollywoodi kassahittides oli eelmisel aastal rekordiliselt naispeaosi | https://menu.err.ee/1022499/hollywoodi-kassahittides-oli-eelmisel-aastal-rekordiliselt-naispeaosi | Eelmise aasta Hollywoodi kassahittides oli esindatud rohkem naisi kui kunagi varem, näitavad uuringud. |
Pehka koduvõistkond Trinity International Trojans võõrustas konverentsi liidrit Olivet Nazarene Tigersit, kellele jäädi alla 57:98 (19:47). Algviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 27 minutit ja viskas oma meeskonna paremuselt teise korvikütina 11 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 3/5, vabavisked 0/1), vahendab Korvpall24.ee.
Pehka meeskonnal on nüüd kirjas kolm võitu ja 11 kaotust.
Suneliku kodumeeskond Northwest Florida State Raiders kaotas võõral väljakul Chipola Indiansile 51:79 (27:38).
Vahetusmängijate pingilt alustanud Sunelik pääses väljakule 13 minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/2).
Northwest Florida State on sel hooajal kogunud 12 võitu ja kuus kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pehka koduülikool jäi konverentsi liidrile suurelt alla | https://sport.err.ee/1022496/pehka-koduulikool-jai-konverentsi-liidrile-suurelt-alla | USA-s käisid platsil nii üliõpilasliiga NAIA teises divisjonis mängiv Ron Arnar Pehka kui ka NJCAA esimeses divisjonis palliv Indrek Sunelik. Mõlema kodumeeskonnad pidid paraku kaotust tunnistama. |
Soome erakondade toetusedetabeli tipus on kaks opositsioonierakonda, selgub Soome rahvusringhäälingu Yle tellitud küsitlusest.
Põlissoomlaste järel on teisel kohal paremtsentristlik Koonderakond.
Valitsuserakondadest on peaministripartei sotsiaaldemokraadid kolmas, järgnevad maakeskpartei ja rohelised võrdse toetusega.
Kuuendal ja seitsmendal kohal on samuti valitsusse kuuluvad Vasakliit ja Rootsi Rahvapartei.
Soome sai uue valitsuse detsembri keskpaiku, mil valitsuskaaslasest maakeskpartei sundis peaministri ametist taganema sotsiaaldemokraatide juhi Antti Rinne. Täna Eestisse visiidile tuleva Sanna Marini saamine peaministriks on erakonna toetust tõstnud ning seega peatanud mullu augustis alguse saanud järjestikuse languse.
Samas pole olukord sotsiaaldemokraatide jaoks endiselt roosiline, sest veel mullu veebruaris oli nende toetus enam kui 6 protsendipunkti kõrgem.
Rohelised kaotavad toetajaid igale poole
Toetusuuringu läbi viinud Taloustutkimus Oy uuringujuht Tuomo Turja märgib, et nii sotsiaaldemokraadid kui ka maakeskpartei on mingil määral tagasi saanud oma varasemaid toetajaid, kes vahepeal ma-ei-oska-öelda -leeri kandusid.
Eriti kergendunud on olukorra muutumisest ilmselt maakeskpartei juht Katri Kulmuni, kes pidi eelmise küsitluse järel silmitsi seisma vaid 10-protsendilise toetusega. Veel neli aastat tagasi üle 20 protsendi häältest saanud erakonna jaoks on olnud tegemist äärmiselt piinliku ja enneolematu madalseisuga.
Nüüd on raskused aga jõudnud Soome rohelisteni, kes kaotavad oma toetust mitmele poole.
"On huvitav, et roheliste toetus valgub nii vasakule – sotsiaaldemokraatidele ja Vasakliidule – kui ka paremale Koonderakonnale ja pisut ka maakeskparteile," kommenteerib Turja.
Põlissoomlaste toetus tundub tema hinnangul aga võimaliku maksimumi saavutanud. Pärast 2019. aasta aprillis toimunud parlamendivalimisi on nende toetus tõusnud 17,5 protsendilt 24,3 protsendile peamiselt ebakindlate ja varem poliitikast kõrvale hoidnute arvelt.
"Nüüd paistab see kaev teatud määral kuiv olevat," nendib Tuomo Turja. | Soome reitingud: Põlissoomlased endiselt liider, sotsid jälle tõusuteel | https://www.err.ee/1022487/soome-reitingud-polissoomlased-endiselt-liider-sotsid-jalle-tousuteel | Soome erakondadest on endiselt populaarseim rahvuskonservatiivne ja kliimamuutuse inimtekkelisust eitav Põlissoomlased. Valitsust juhtiv sotsiaaldemokraatlik erakond on aga pärast peaministri vahetust suutnud sügavast mõõnast välja tulla. |
68-kohalise lennuki aasta keskmine täitumus oli ligi 64 protsenti, Tartu-Helsingi liinil oli mullu 27 871 reisijat, tunamullu 25 530, kirjutab leht.
2018. aasta kevadel hakkas Finnairi lennuk ööbima Tartus ning see tähendab võimalust Tartust kuuel päeval nädalas vara, kell 5.20 teele asuda ja jõuda Helsingis ümber istuda muude Euroopa sihtkohtade lendudele, õhtuks aga koju naasta, väljumine Helsingist on 23.45.
"Kui varem sobisid kellaajad Tartust välja lendavale turistile ja nendele, kes käisid Soome vahet, siis alates kevadest 2018 on meil lennuajad, mis sobivad ärireisijale Euroopasse lendamiseks. Sobivad ülikoolile, kliinikumile, Tartu ettevõtjatele, konverentsikülastajatele," ütles Pärgmäe ajalehele.
"Kui saaksime juurde kasvõi kolm lõunast lendu nädalas, siis see oleks väga hea, näiteks esmaspäeval, reedel ja pühapäeval. Aga kuhu jõuda tahame, on ikkagi see, et iga päev oleks lõunane lend," lausus Pärgmäe. | Tartu-Helsingi liinile võib lisanduda lõunane lend | https://www.err.ee/1022489/tartu-helsingi-liinile-voib-lisanduda-lounane-lend | Finnairi Tartu-Helsingi liinil lendajate arv pöördus mullu kasvule, lennukite täitumusnäitajad üha paranevad ja see lubab kaaluda lisalendude avamist veel selle aasta sees, ütles Tartu Postimehele Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe. |
"Aus vastus on see, et töötan seal osaühingu kaudu ja teen erinevaid projekte. See, mis iga kuu kokku tuleb, sõltub sellest, kui palju õnnestub teha," ütles Pomerants ajalehe küsimusele vastates.
Pomerants osutab teenust Bitter Orange OÜ alt, mille asutas mullu kevadel pärast poliitikaga lõpparve tegemist. Märkimisväärne on aga see, et kui enne Mäggiga liitumist pakkus ta teenust teistelegi, siis alates novembrist on pühendunud vaid Powerhouse'ile.
Iseenesest pole selline tegevus seadusega kuidagi keelatud, küll aga viitab see ühele küllaltki laialt levinud probleemile, millega maksuamet aastaid võidelnud: OÜ-tamine ehk tegeliku töösuhte varjamine maksude vältimiseks, märgib ajaleht. | Postimees: eksministrite suhtekorraldusfirmas lõhnab OÜ-tamise järele | https://www.err.ee/1022484/postimees-eksministrite-suhtekorraldusfirmas-lohnab-ou-tamise-jarele | Eksministrid Marko Pomerants ja Andres Anvelt läksid tööle Janek Mäggi suhtekorraldusfirmasse, kus nad veedavad suure osa tööajast, kuid palga saamise asemel esitavad nad büroole osaühingu kaudu arveid - maksuameti hinnangul võib tegemist olla OÜ-tamisega, kirjutab Postimees. |
Tööstusindeks Dow Jones International kerkis 211,81 punkti ehk 0,7 protsendi võrra tasemele 28 956,90 punkti.
Laiapõhjaline S&P 500 tõusis 21,65 punkti ehk 0,7 protsenti 3274,70 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 74,18 punkti ehk 0,8 protsenti 9203,43 punktini. | USA tähtsamad aktsiaindeksid lõpetasid päeva rekordtasemel | https://www.err.ee/1022483/usa-tahtsamad-aktsiaindeksid-lopetasid-paeva-rekordtasemel | Wall Streeti aktsiad sööstsid neljapäeval uute rekorditeni seoses investorite lootusega, et USA-Iraani konflikt ei eskaleeru ja kaubanduslepe Hiinaga allkirjastatakse. |
Mittesiduva resolutsiooni valmistasid ette demokraadid pärast seda, kui Trumpi korraldus tappa Iraani kõrge kindral ja islamivabariigi vastulöök olukorda järsult pingestasid ja tekitasid kartusi võimaliku sõja ees.
Suuresti parteiliini toimunud hääletusel toetas otsust 224 ja vastu oli 194 seadusandjat.
Siiski kiitis ka kolm vabariiklast heaks meetme, mis nõuab, et president ei astuks sõjalisi samme kongressi volituseta.
Nende seas oli ka Trumpi tulisemaid toetajaid kongressis Matt Gaetz, kes märkis oma sõnavõtus, et meede ei kritiseeri presidenti ning et veel üks lõputu sõda Lähis-Idas oleks vale otsus.
"Kui meie relvajõudude liikmetel on vaprust, et minna, võidelda ja surra neis sõdades, siis kongressina peaks meil jätkuma vaprust hääletada nende poolt või nende vastu," lausus Gaetz.
Samas kui kongress presidendi volituste üle päev otsa arutles, deklareeris Trump, et ei vaja rünnakuteks kellegi õnnistust, halvustades seaduses ette nähtud nõudmist kongressiga konsulteerida.
"Ma ei pea seda tegema," vastas Trump küsimuse peale, kas ta taotleb kongressi heakskiitu täiendavate sõjaliste sammude korral Iraani vastu. Ta lisas, et seda ei tohikski teha, sest vahel "on vaja otsus langetada sekundi murdosa jooksul".
Viidates 1973. aasta sõjavolituste resolutsioonile, mis keelab presidendil riiki kongressi heakskiiduta sõtta viia, näeb neljapäeval heakskiidu saanud meede ette siiski ka erandeid, lubades kasutada jõudu ameeriklasi ähvardava vahetu rünnaku ärahoidmiseks või selle eest kaitsmiseks.
Trump andis kolmapäeval märku, et ei kibele sõtta Iraaniga pärast seda, kui USA droonilöögis hukkus Iraani tippkindral Qasem Soleimani ja sellele järgnes islamivabariigi kättemaksurünnak ameerika sõdureid majutavate baaside vastu Iraagis.
Kuid demokraadid ja mõned vabariiklased väljendasid sügavat skepsist administratsiooni põhjenduste suhtes Soleimani tapmiseks, nõudes kongressile tagasi võimu ülemjuhataja volituste üle kasutada USA sõjalist võimsust teise riigi vastu. | USA esindajatekoda hääletas presidendi sõjavolituste piiramise poolt | https://www.err.ee/1022482/usa-esindajatekoda-haaletas-presidendi-sojavolituste-piiramise-poolt | USA kongressi esindajatekoda hääletas neljapäeval presidendi sõjavolituste piiramise poolt, et takistada Donald Trumpi võimalikke tulevasi sõjalisi samme Iraani vastu. |
Volitused abiks, mis toimetatakse riiki režiimi ametliku loata, on olnud jõus alates 2014. aastast ning kaotavad kehtivuse reedel.
Piirülestest abisaadetistest sõltuvad otseselt neli miljonit süürlast.
Detsembrikuine hääletus samal teemal näitas lõhet julgeolekunõukogu 15 liikme vahel, kui Venemaa ja Hiina panid veto Euroopa ettepanekule pikendada läbi kolme punkti Türgis ja Iraagis saadetavat abi veel aasta võrra.
"Vene Föderatsiooni ja Hiina eilne veto julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis lubaks humanitaarabil miljonite süürlasteni jõuda, on häbiväärne," ütles tollal oma avalduses USA välisminister Mike Pompeo, lisades, et mõlema riigi "käed on verised".
Sellega võistelnud Vene resolutsioon sisaldas ainult kaks transiidipunkti Türgi piiril ja pikendas volitusi vaid kuue kuu võrra, kuid ei saanud minimaalset vajalikku üheksat poolthäält.
Pärast nädal aega kokkuleppele jõudmata peetud läbirääkimisi, sealhulgas nelja kohtumist samal teemal nõukogu alaliste liikmetega, pakkusid Saksamaa ja Belgia neljapäeval välja Venemaa positsiooniga sarnase variandi, ilmneb AFP käsutusse jõudnud dokumendist.
Uus ettepanek näeb küll endiselt ette kolme läbipääsupunkti Türgi piiril ja ühte Iraagi piiril, kuid piirdub aasta asemel vaid abi pooleaastase pikendamisega kuni 10. juulini.
Venemaa tuli taaskord välja vastuettepanekuga, korrates nõudmist lubada vaid kaht läbipääsupunkti Süüria-Türgi piiril kuueks kuuks.
Süüria presidendi Bashar al-Assadi liitlane ja peamine toetaja Venemaa on kasutanud kodusõja puhkemisest saadik 2011. aastal oma vetoõigust Süüria küsimuses 14 korda.
Venemaa teatas relvarahust
Vene sõjavägi teatas neljapäeval, et Süüria opositsiooni viimases kantsis Idlibis hakkas vastavalt Vene-Türgi kokkuleppele kehtima vaherahu.
Alates kella 13 kehtib Idlibi pingeleevendustsoonis vaherahu, märkis Vene sõjaväe "lepituskeskus" Süürias.
Mullu augustis välja kuulutatud vaherahust hoolimata, on Moskva toetatav Süüria režiim hoogustanud riigi loodeosas, džihadistide kontrolli all olevas Idlibis rünnakuid Ankara toetatavaile mässulistele. See omakorda on põhjustanud sunnitud ümberasujate voolu Türgi suunas.
Ainuüksi detsembris põgenes pommitamiste ja lahingute eest iseäranis Idlibi lõunaosast ÜRO andmeil umbes 284 000 inimest.
Kolmapäeval pidas Vene president Vladimir Putin Istanbulis läbirääkimisi Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoganiga. Liidrid kasutasid oma ühisavaldust selleks, et kutsuda üles vaherahule Liibüas, mida toetaksid olukorra stabiliseerimiseks kohapeal võetavad meetmed.
Türgi ärgitas teisipäeval Venemaad peatama režiimi rünnakuid Idlibile ja järgima augustikuist vaherahu.
2011. aastal vallandunud Süüria sõjas on hukkunud üle 380 000 inimese.
Venemaa sekkus konflikti Bashar al-Assadi režiimi poolel 2015. aastal, aidates valitsusvägedel võita topositsioonijõududelt ja džihadistidelt tagasi suure osa riigist. | ÜRO-s on oodata Süüria abi üle uut vastasseisu Vene ja Lääne vahel | https://www.err.ee/1022481/uro-s-on-oodata-suuria-abi-ule-uut-vastasseisu-vene-ja-laane-vahel | ÜRO julgeolekunõukogu hääletab reedel Süüriasse saadetava piiriülese humanitaarabi jätkamise üle, samas kui Venemaa soovib abi kärpida ja valmistub lääneriikidele vastu seisma. |
Kohtumise, mille üheks kohtunikuks oli Aare Halliko, tulemus on veidi petlik, sest Real juhtis minut ja 50 sekundit enne lõpusireeni juba 15 punktiga ning lasi võidu kindlustamise järel jala veidi sirgemaks. Veel 30 sekundit enne mängu lõppu juhtis Hispaania klubi kümne punktiga.
Võitjate resultatiivseimaks kerkis 20 punkti visanud Trey Thompkins, viis kaugviset tabanud vanameister Rudy Fernandez toetas teda 17 ja Jordan Mickey 13 punktiga. Žalgirist vedasid vastavalt 21 ja 19 punkti kogunud Lukas Lekavicius ja Thomas Walkup.
Pühade järel Müncheni Bayerni alistamisega üheksa mängu kestnud kaotuste seeria lõpetanud ja eelmisel nädalal ka esinelikusse kuuluva Tel Avivi Maccabi seljatanud Žalgiris on tabelis viie võidu ja 13 kaotusega 16. kohal. Kolme kaotuse kõrvale 15. võidu teeninud Real tõusis ühtlasi Euroliiga liidriks, mängu vähem pidanud Anadolu Efes võib koha tagasi võita juba reede õhtul.
Panathinaikose 87:96 kaotusmängus Milano vastu ei piisanud Kreeka klubile ka Jimmer Fredette'i Euroliiga rekordit tähistavast 28 punktist, Istanbuli Fenerbahce tabas 79:65 võidumängus Baskonia üle kaugviskeid 59-protsendiliselt ja Maccabi alistas Berliini Alba võõrsil 95:89. | Žalgirisel Euroliiga liidriks tõusnud Reali vastu jaksu ei jätkunud | https://sport.err.ee/1022436/zalgirisel-euroliiga-liidriks-tousnud-reali-vastu-jaksu-ei-jatkunud | Korvpalli Euroliigas kaks eelmist mängu võitnud Leedu suurklubi Kaunase Žalgiris pidi võõrsil tulemusega 82:88 alla vanduma tabeliliidriks tõusnud Madridi Realile. |
"Värske veri: Parimate kavatsustega" pidanuks esilinastuma kinodes 2020. aasta aprillis. Pakkumaks filmihuvilistele uusi kodumaiseid filme ka valitsevas eriolukorras, otsustasid levitajad tuua kasseti vaatajateni voogedastusplatvormide kaudu.
"Olles nii esimene veebis esilinastuv filmikassett Eestis," selgitas "Värske vere" idee autor ja üks kasseti eestvedajaist, produtsent Marianne Ostrat.
Kassett esilinastub Netikinos esmakorselt Zoomi vahendusel ning vestlust filmitegijatega viib läbi auhinnatud režissöör Tanel Toom.
Idee "Värske veri" sai alguse 2018. aastal, kui selle nime all toodi esmakordselt kinodesse kuus lühimängufilmi uutelt Eesti režissööridelt. Nende hulgas oli 2018. aasta EFTA võitja "Jää" ning nominent "Heleni sünnipäev". Sellega koos tekkis idee vaadata kaugemale ja asuda arendama brändi või platvormi, millelt ka edaspidi aasta edukamaid ja huvitavamaid lühifilme kinno ja laiema publiku ette tuua.
"Nii teemegi seda nüüd teist korda ja mõtted liiguvad juba kolmanda komplektiga seoses," ütles Ostrat.
Kõigi seekordsete filmide peategelastel on enda või teiste eludega seonduvad parimad kavatsused, kuid tihtilugu läheb nii nagu elus ikka.
Kogumiku auhinnatuim ja enim rahvusvahelist tähelepanu pälvinud film on Oskar Lehemaa lühiõudukas "Karv", mille peategelane on kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev Leo (Sten Karpov), kes võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi. "Karv" linastus Ameerika olulisimal filmifestivalil Sundance, pälvis auhinnad prominentsetel žanrifilmifestivalidel Fantastic Fest ja Fantasia, samuti HÕFFil ning on praeguseks valitud 30 filmifestivalile.
Juba on tunnustatud ka Kerli Kirch Schneideri võrokeelset musta komöödiat "Virago", mis sai vaimu Lõuna-Eesti eluolust, kus kaasaegne karm reaalsus põimub müstikaga. Film räägib loo virāgōdest – naistest, kes omavad nii kangelaslikke kui vaenulikke iseloomujooni. Naispeategelast kehastab Tiina Tauraite, kes püüab päästa küla tabanud needusest abikaasat (Juhan Ulfsak). "Virago" on osalenud seitsmel rahvusvahelisel filmifestivalil - nende hulgas A-klassi kuuluval Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil.
Lübeckis Põhjamaade Filmipäevadel esilinastunud Tanno Mee romantilise komöödia "Uued algused" kangelanna (Riina Maidre) otsib elus oma kohta, kolides ühest paigast teise abiliseks alati üks ja sama kolimismees, keda kehastab Janek Joost.
"Värske vere" kogumiku raames leiab aset Andres Keili verivärske düstoopia"Karl ja Carla" maailma esilinastus. Film vaatab huumoriga lähitulevikku, kus ühiskonna ülereguleerimine on viinud ootamatute tagajärgedeni igapäevastes inimsuhetes; peategelasi kehastavad Sten Karpov ja Elina Purde.
Chintis Lundgreni maailma olulisimal animafestivalil Annecys esilinastunud ning PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi võitnud "Toomas teispool metsikute huntide orgu" on vaimukas ja pikantne film kuumast ja hakkajast hundist Toomasest, kes kaotab töö ja hakkab salaja gigolona elatist teenima, et peret ülal pidada.
Kasseti tootjad on Alexandra Film, Chintis Lundgreni Animatsioonistuudio, NAFTA, Pimik ja Stellar Film. | Lühifilmide kassett esilinastub internetis | https://kultuur.err.ee/1079802/luhifilmide-kassett-esilinastub-internetis | 23. aprillil esilinastub viiest värskest lühifilmist koosnev kassett "Värske veri: Parimate kavatsustega". Esmakordselt Eestis toimub pidulik esilinastus Netikino vahendusel ning tund hiljem jõuavad lühifilmid ühtse kassetina Elisa, Telia, Go! ja Netikino voogedastusplatvormidele. Projekt toob publiku ette viimase aasta jooksul rahvusvahelistel festivalidel tuuritanud ja tähelepanu pälvinud Eesti lühifilmid. |
Muu hulgas on kollektiivsest koondamisest teatanud Tallinna kesklinnas hotelli pidav OÜ Nordic Hotels, bussifirma Taisto Bussid AS ja OÜ Bussiremont.
Nordic Hotels on neist suurim, sealt kaob 80 töökohta.
"Jätkame tegevust ka edaspidi, kuid tulud on seoses eriolukorraga nullilähedased. Vastab tõele, et oleme esitanud töötukassale kollektiivse koondamise teate, et säilitada võimalikult palju töökohti ja tagada ettevõtte kui tööandja jätkusuutlikkus," selgitas Nordic Hotel Forumi juht Feliks Mägus.
Mägus täpsustas, et ettevõte oli tulude puudumisel sunnitud koondama osa töötajatest, kuid mitte kõiki. Täpsed koondatavad ametikohad teatab ettevõte töötajatele ja töötukassale vastavalt seaduses ette nähtud korrale.
Ta lisas, et Nordic Hotel Forum on valmis koondatutele tegema esimesena uuesti tööpakkumise juhul, kui olukord paraneb.
Nädal varem sai töötukassa seitse kollektivise koondamise teadet, ent ettevõtted olid väiksemad, mistõttu kadus ka töökohti kokkuvõttes vähem (alla saja) kui eelmisel nädalal. | Nordic Hotels ja Taisto Bussid asusid kollektiivselt koondama | https://www.err.ee/1080002/nordic-hotels-ja-taisto-bussid-asusid-kollektiivselt-koondama | Möödunud nädalal laekus töötukassale viis kollektiivse koondamise teadet. Kokku puudutab see 153 töökohta. |
Talgute abil soovitakse tuua laekast lavale nii tuntud kui veel tundmatute autorite teosed, mis laulu- ja tantsupeole omaselt kannaksid Eesti kaasaega ilmestavaid ja ühendavaid ideaale ja väärtusi. Talgud kestavad 20. maini.
Omaloomingu korjetalgud toimuvad esimest korda. XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid Pärt Uusberg ja Agne Kurrikoff-Herman loodavad, et talgud innustavad igaüht kaasa mõtlema, kuidas laulu- ja tantsupeo tava tänast noort võiks kõnetada või mida noor inimene laulu- ja tantsulavalt ühiskonnale öelda tahaks. Noorte laulu- ja tantsupeod on olnud sild eelkäijate loomingu juurde, teisalt on noored toonud lavale oma värsked ideed ja öelnud välja, mis neile korda läheb, mõtestades traditsiooni kaasajas. Korraldajad usuvad, et talgud toovad meieni mõtteid ja tundeid, mida saabki ainult muusika, tantsu ja luule kaudu väljendada.
Pärt Uusberg rõhutas, et korjetalgud pole olemuselt konkurss, vaid pigem avatud pind kõigile, et tutvustada kunstilisele toimkonnale oma teoseid. "Võib-olla on meie seas loojaid, kelle kohta me palju ei tea, aga kel on annet väljendada end kooriteose, laulu, luuletuse või hoopis tantsu loomise näol," selgitas Uusberg.
Talgutel on oodatud osalema heli- ja tantsuloojad, laulude ja laulusõnade kirjutajad, luuletajad ja kõik, kel ehk juba on valmis laulu- ja tantsupeole sobivat omaloomingut või kel tekib täna tuhin mõni teos luua ja talgutel osaleda.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.–3. juulil 2022 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. | Noorte laulu- ja tantsupidu algatas omaloomingu korjetalgud | https://kultuur.err.ee/1079858/noorte-laulu-ja-tantsupidu-algatas-omaloomingu-korjetalgud | XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus kutsuvad autoreid osalema omaloomingu korjetalgutel, et koos leida 2022. aasta noorte laulupeo kavva uut repertuaari ning otsida muusikalist inspiratsiooni koreograafidele XIII tantsupeo kavva tantsude loomiseks. |
Kokkuleppe sisu pole veel avalikustatud, kuid eeldatavasti jagatakse peaministri ametiaeg ja Netanyahu jätkab esimesena valitsusjuhina uues valitsuses.
Iisraeli parlament sai president Reuven Rivlinilt neljapäeval ülesande moodustada valitsus, kui Gantzi ja Netanyahu vahelised kõnelused polnud südaööni pikendatud tähtajaks tulemusi toonud. Kuid telgitagustes läbirääkimised kahe liidri vahel jätkusid.
President on märkinud, et Gantzil ega Netanyahul ei ole kummalgi seadusandjate enamuse toetust, kuid keelitanud parlamendiliikmeid sellest hoolimata otsima lahendust, mis võimaldaks ära hoida neljandad valimised.
Palestiina mõistis Iisraeli uue valitsuse moodustamise hukka
Palestiina mõistis esmaspäeval Iisraeli uue valitsuse moodustamise hukka ja nimetas seda muu hulgas annekteerimisvalitsuseks.
"Annekteerimisvalitsuse moodustamine Iisraelis tähendab kahe riigi lahenduse ja rahuprotsessi lõppu," ütles Palestiina peaminister Mohammed Shtayyeh. | Gantz ja Netanyahu allkirjastasid koalitsioonileppe | https://www.err.ee/1080140/gantz-ja-netanyahu-allkirjastasid-koalitsioonileppe | Iisraeli parlamendi spiiker Benny Gantz ja peaminister Benjamin Netanyahu allkirjastasid esmaspäeval koalitsioonileppe, mis hoiab ära uute üldvalimiste korraldamise. |
Hukkunute seas on ka noor naispolitseinik.
Samuti on surnud arvatav tulistaja, kelle politsei tuvastas kui 51-aastase Gabriel Wortmani.
Provintsi keskusest Halifaxist ligi 100 kilomeetri kaugusel põhjas asuvas Portapique'i linnakeses avastati ühe elamu juurest ja seest mitu surnukeha, ütles politsei õhtul ja nimetas seda esimeseks kuriteopaigaks.
Surnukehi leiti veel mitmest muust paigast.
Algselt teatati 16 hukkunust. Õhtuks tõusis ohvrite arv 18-ni.
"Meie riik seisab ühtsena võitluses pandeemiaga, et päästa elusid ning aidata üksteist paremasse tulevikku," ütles Kanada peaminister Justin Trudeau pressikonverentsil. "Kuid eile tõmmati meid sellest ühisest eesmärgist eemale Nova Scotias toimunud mõttetu vägivalla ja tragöödiaga, kus tulistaja võttis vähemalt 18 inimese elud."
"Mitte ühegi üksiku inimese tegu ei saa ehitada müüri meie ja helgema tuleviku vahele, kui iganes kuri, mõtlematu ja hävituslik see ka poleks," lisas Trudeau.
Ametnikud peavad tõenäoliseks, et esimesi ohvreid võis tulistaja valida, ent seejärel alustas valimatut tulistamist.
Öösel andis politsei linnakese elanikele, kes koroonaviiruse tõttu olid niikuinii koduses karantiinis, korralduse sulgeda uksed ja varjuda keldreisse. Piirkonnas põles samal ööl ka mitu elumaja.
Wortmani tabasid kuningliku Kanada ratsapolitsei (RCMP) liikmed Halifaxi lähistel Enfieldis asuvas bensiinijaamas. Veidi hiljem teatas politsei üksikasju täpsustamata, et kahtlusalune suri.
RCMP pressiesindaja Daniel Brien kinnitas 16 inimese surma, lisaks nendele ka arvatava tapja oma. Brien ei välistanud, et ohvrite hulk võib veel kasvada.
Ainuüksi praegustele andmetele tuginedes läheb kurbmäng kirja kui üks ohvriterohkemaid riigi ajaloo massitulistamisi, mis on Kanadas võrdlemisi harv nähe, erinevalt tugeva relvakultuuriga naaberriigi USA-ga võrreldes.
Kanada kehtestas ranged relvaseadused pärast 1989. aasta massitulistamist, milles Marc Lepine tappis 14 naist ja iseend Montreali polütehnilises instituudis.
Kanadas on ebaseaduslik registreerimata käsitulirelva või igasuguse kiirtulega relva omamine. Samuti tehakse relva ostmisel põhjalik taustakontroll, mis tähendab kuritegeliku mineviku kontrollimist, abikaasale relvaostust teatamist, kaht soovitajat, riskianalüüsi ja vastavat väljaõpet.
Riigipolitsei ülem Brian Sauve ütles varem, et ohvrite seas oli üks politseinik ning üks politseinik on haavatud. "Loendamatu hulk peresid leinab täna," ütles RCMP asevolinik Lee Begerman.
Politsei pole rünnaku motiive avaldanud.
Vahejuhtum leidis aset Portapique'i väikelinnas, kus politsei kutsus inimesi uksi lukustama ning keldrites püsima.
Piirkonna elanikud teatasid ka mitmest põlengust, kuid politsei ei kinnitanud vahetult üksikasju.
"Tegu on ühe kõige arutuma vägivallateoga meie provintsi ajaloos," ütles Nova Scotia peaminister Stephen McNeil. Tema sõnul on see täiendav "raske koorem" niigi keerulises olukorras uue koroonaviiruse vastases võitluses.
Politsei teatas varem pühapäeval, et arvatav kahtlusalune sõidab autoga, mis näeb välja kui politseisõiduk ning mees kannab politseivormi. Hiljem öeldi, et ta sõidab ilmselt väikese hõbedase Chevrolet' maasturiga, liikudes lõuna suunas.
Provintsi politsei pressiesindaja kapral Lisa Croteau ütles, et politseile laekus esimene teade relvadega isikust kell 22.30 laupäeva õhtul (Eesti aja järgi kell 02.30 pühapäeval) ning et juurdlus liikus kiirelt aktiivse tulistamise juurdluse faasi.
Linnakese elanik Christine Mills ütles, et tegu oli äärmiselt hirmutava ööga kogukonnas, kus hambuni relvastatud politseinikud patrullisid tänavaid ning kus hommikuks lendasid kahtlusaluse otsingutel helikopterid. Millsi sõnul teati Wortmani kohalikus kogukonnas hambatehnikuna, kes töötas nii Halifaxis kui Portapique'is.
Colchesteri maakonnavalitsuses Portapique'i linna esindav rahvasaadik Tom Taggart ütles, et tavapäraselt vaikne ja rahulik elurajoon on juurteni raputatud.
"Tegemist on täiesti imelise, rahuliku ja vaikse kogukonnaga ning paljas mõtegi sellest, et midagi taolist võiks meie kogukonnas juhtuda, on täiesti uskumatu," ütles Taggart telefoni vahendusel Bass Riverist, mis jääb liikumiskeelu saanud ala lähistele. | Kanada viimaste aastate rängimas tulistamises hukkus 18 inimest | https://www.err.ee/1079723/kanada-viimaste-aastate-rangimas-tulistamises-hukkus-18-inimest | Politseivormi kandnud mees tappis pühapäeval Kanada Nova Scotia provintsi põhjaosas massitulistamises 18 inimest, mis teeb sellest ohvriterohkeima tapmise Kanadas viimase 30 aasta jooksul. |
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda kureeriva abilinnapea Betina Beškina sõnul ei ole ühelgi positiivse testi tulemuse andnutest ühtegi haigusele viitavat sümptomit.
"Kindlasti viime karantiini lõpus koostöös terviseametiga läbi uue testimise. Me lõpetame öömajas karantiini üksnes siis, kui oleme 100 protsenti veendunud, et inimesed on terved," märkis Beškina.
Alasi tänava kodutute öömaja läks karantiini 4. aprillil, kui ühe kliendi koroonatest osutus positiivseks. Seejärel isoleeriti kohe kõik öömaja kliendid. Kõigile öömaja klientidele on tagatud toitlustus ja turvafirma kindlustab ka ööpäevaringse valve.
Beškina sõnul ükski öömajateenust vajav abivajaja Alasi tänava öömaja karantiini tõttu öömajata ei jää, sest tervetele klientidele korraldatakse majutusvõimalus teisel aadressil.
Põhja-Tallinnas Alasi tänava öömajas osutab teenust linna lepingupartner Tallinna Hoolekande Keskus. | Tallinnas on kodutute öömajas tuvastatud 17 koroonaviirusesse nakatunut | https://www.err.ee/1080088/tallinnas-on-kodutute-oomajas-tuvastatud-17-koroonaviirusesse-nakatunut | Tallinnas asuv Alasi tänava kodutute öömaja on veel vähemalt kaks nädalat karantiinis, sest esmaspäeva seisuga on sealse 17 kliendi koroonatest osutunud positiivseks. Kokku viibib praegu öömajas 30 klienti. |
Kui palju inimesi korraga rongis sõidab, sõltub Elroni juhatuse esimehe Merike Saksa sõnul paljudest asjaoludest: nädalapäevast, kellaajast ja suunast, kuhu nad sõidavad. Eriolukorra ajal on aga ka täituvuse prognoosimine ja selle järgi veeremite komplekteerimine keeruliseks muutunud.
"Kui me vanasti – või no veel mõni kuu tagasi – suutsime suhteliselt täpselt ennustada, millised rongid meil on väga täis, siis see praegune olukord on ka meile tegelikult natuke ennustamatu. Inimesed ei käitu vanade mustrite järgi, mistõttu me kohati peame reageerima, mitte me ei saa olla proaktiivsed," ütles Saks ERR-ile.
Ta kinnitas, et olukorda jälgitakse siiski pidevalt. Sellele vaatamata ei saa 2+2 reegli järgimist rongides tagada.
"Meile meeldiks loomulikult, kui nad oleksid seal vähemalt üle ühe istme ehk siis üle 50 protsendi täituvuse me rongidesse kindlasti ei tahaks. Küll aga ei saa me tagada rongides seda 2+2 reeglit, sest see tähendaks meie puhul, et meil üle 30 inimese rongis vaat et ei saakski olla ja me sõidaksime ikkagi väga tühjade rongidega," tõdes Saks. "Aga meile teadaolevalt see 2+2 reegel otseselt ühistranspordile ka ei kehti."
Saksa sõnul sõidavad inimesed praegu rongiga peamiselt tööle ja koju, mistõttu kipuvad just õhtused ja hommikused rongid rohkem täis olema.
"Seda on meil ka päris keeruline lahendada, kuna meil päris suuri ronge nii palju ei ole, et me saaksime kõik hommikused ja õhtused väljumised teha alla 50-protsendilise täituvusega, nii et eks me ikka seda nurinat saame, et kohati on rongides rohkem inimesi," tunnistas Saks.
Rohkem ruumi kärudele ja ratastele
Saks ütleb, et tipptunnipiirangud jäävad jalgratastele ka edaspidi kehtima, küll aga tehakse pingiridade arvelt iseäranis Tallinna lähirongides ruumi lapsevankri, ratastooli ja jalgrattaga reisijatele.
"Sellel aastal me katsume jalgratastega sõitjatele rohkem vastu tulla. Me võtame välja mõningaid istmeid, et paremini mahutada ära lapsevankriga, ratastooliga ja ratastega reisijad. Aga seda, et ma saaks lubada, et kõikidel tipptundidel ka rattaga rongi saab, seda paraku selle veeremipargiga ei ole võimalik," ütles Saks. | Elroni rongid ei suuda tipptundidel 2+2 reeglit tagada | https://www.err.ee/1080072/elroni-rongid-ei-suuda-tipptundidel-2-2-reeglit-tagada | Elron ei suuda tipptundidel 2+2 reeglit tagada, üksiti ei pea ettevõte mõeldavaks, et rongi peale üksnes 30 inimest sõidab. Küll aga püütakse hoida rongid maksimaalselt 50-protsendilise täituvuse peal. |
27-aastasel mängujuhil oli käsil karjääri parim hooaeg, kuid koroonaviiruse pandeemia jättis selle märtsis pooleli. Kuna Netsi põhimängujuht Kyrie Irving sai viga, teenis Dinwiddie palju mänguaega ning viskas keskmiselt 20,6 punkti, haaras 3,5 lauapalli ja jagas 6,8 söötu mängus.
Sellest hoolimata ei mahtunud ta USA koondise eelvalikusse ja soovib ESPN-i andmetel Nigeeria passi. Ka mängija ise näis seda sotsiaalmeedias kinnitavat, kirjutades saladuslikult: "Noh, nüüd te kõik teate, ha-haa!"
Dinwiddie ei oleks esimene NBA mängija Nigeeria koondises, sest valikusse kuuluvad ka näiteks Josh Okogie (Minnesota Timberwolves) ja Al-Farouq Aminu (Orlando Magic). Koondise peatreener on aga Golden State Warriorsi abitreener Mike Brown. | Brooklyn Netsi korvpallur sihib kohta Nigeeria koondises | https://sport.err.ee/1080070/brooklyn-netsi-korvpallur-sihib-kohta-nigeeria-koondises | Brooklyn Netsi korvpallur Spencer Dinwiddie taotleb Nigeeria kodakondsust ja proovib pääseda Tokyo olümpiamängudeks Aafrika riigi koondisesse. |
"Ma usun, et me leiame nutikad lahendused, kuidas suvepuhkusele minna. Võib-olla pisut erinevad, teistsuguste hügieenimeetmetega, pisut suurema sotsiaalse distantsiga, kuid on seda on muljetavaldav näha, et me leiame lahenduse," vahendas Politico von der Leyeni sõnu Portugali väljaandele Expresso.
Von der Leyeni toon oli seekord märksa positiivsem kui nädal varem, kui ta leidis, et inimestel ei tasuks veel suvepuhkusi broneerida ning eakamaid inimesi tuleb võib-olla isoleerituna hoida kuni aasta lõpuni.
Komisjoni president ütles pühapäeval avaldatud usutluses, et see on hea, et liikmesriigid on alustanud piirangute leevendamist, aga hoiatas samas valitsusi, et karantiinist väljumine peab käima ettevaatlikult ja samm-sammult.
Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele soovitused, kuidas koordineerida piirangutest väljumist.
"On keeruline prognoosida, mis järgmised kuud toovad, aga ma näen, et me oleme hakanud õppima koos viirusega elama," rääkis von der Leyen, lisades, et on muljetavaldav, kuidas on leitud lahendusi, mis lubavad mitmetel majandussektoritel tööd jätkata.
Kommenteerides Euroopa Komisjoni tegevus koroonakriisis, tunnistas von der Leyen, et kriisi alguses olid mõned "kriitilised momendid", kuid "pärast mõnda päeva mõistsid riigid, et ei suuda kriisiga üksinda hakkama saada" ja koostöö paranes.
"Me näeme nüüd Rumeenia arste ja Poole meditsiiniõdesid Itaaliale appi minemas, Prantsusmaa haigete ravimist Austrias ja Luksemburgis, me näeme, kuidas Saksamaa saadab hingamisaparaate Hispaaniasse," rääkis von der Leyen. "See on Euroopa, mida ma armastan," lisas ta.
Komisjoni president lükkas tagasi väited justkui oleks koroonakriis seadnud Euroopa Liidu eksistentsi ohtu nagu mõned liidrid, näiteks Portugali peaminister Antonio Costa oli väitnud, kui ta tõstatas küsimuse enim kannatada saanud riikide aitamise. "Ei, ma arvan, et me oleme näidanud, et suudame kasvada selles kriisis ja oleme jälle koos," ütles von der Leyen. | Von der Leyen: saame ka koroonakriisis suvepuhkust nautida | https://www.err.ee/1080062/von-der-leyen-saame-ka-koroonakriisis-suvepuhkust-nautida | Eurooplased leiavad mooduse, kuidas nad hoolimata koroonakriisist saavad suvepuhkust nautida, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. |
Linnapea sõnul ei piirdu langenute mälestamine ja austamine selle ühe päeva tähistamisega.
"Praeguseks on juba selge, et epideemia ei anna võimalust rahvakogunemisteks. Me ei saa lubada, et inimeste soov 9. mail Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi juures koguneda põhjustaks uue haiguspuhangu ja seaks ohtu meie lähedaste ja teiste Tallinna elanike elud," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Tema sõnul tuleks praeguses olukorras leida alternatiiv ning sel päeval mäletada ja meeles pidada kõiki neid, kes vajavad praegu abi ja tuge.
"Kõik, kes peavad oluliseks seda päeva tähistada, võiksid seda tänavu teha heategevuse kaudu. Aidakem ja toetagem eakaid," ütles Kõlvart. | Kõlvart kutsub 9. mail kogunemise asemel heategevusele | https://www.err.ee/1080053/kolvart-kutsub-9-mail-kogunemise-asemel-heategevusele | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kutsub inimesi 9. mail koju jääma ja oma austuse väljendamiseks hoopis heategevuseks annetama. |
Seadus loob võimaluse loobuda eriolukorra ajal abipolitseinike väljaõppes saja tunni politseilise tegevuse nõudest neile, keda koolitatakse iseseisvaks tegutsemiseks üksi või koos teise abipolitseinikuga ning seda juhul, kui tekib vajadus iseseisvalt tegutsevate abipolitseinike arvu suurendada.
See ei tähenda, et tänavale läheksid ettevalmistuseta inimesed: abipolitseinike sobivust hinnatakse põhjalikult kutsesobivuse vestluse kaudu, teatas ministeerium. Läbitud peavad olema ka esimese ja teise astme õpe. Abipolitseinikuks värvatakse sihistatult ja teadlikumalt ning võetakse arvesse ka varasemat kogemust.
Abipolitseinikuks astumise puhul on tervisetõendi esitamine kohustuslik. Eriolukorra ajal võib aga pere- või eriarsti vastuvõtule saamine olla piiratud ja seega on edaspidi võimalik tervisetõendi saamiseks pöörduda ka politsei töötervishoiuarsti poole.
Muudatuste järgi saavad iseseisvalt ülesannet täitvad abipolitseinikud edaspidi tõhusamalt sekkuda avaliku korra rikkumisse ja tõrjuda ohtu kuni politseiametniku saabumiseni või korralduse saamiseni. Abipolitseinikele antakse volitus kontrollida isiku samasust ja võimaldatakse kohaldada iseseisvalt viibimiskeeldu, et tagada kiire reageerimine ohu olukorras.
Lisaks saavad nad politseiametniku korraldusel kasutada erivahendeid ohtliku sõiduki sundpeatamiseks. Täiendavaid erimeetmeid võivad abipolitseinikud kasutada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.
Siseminister Mart Helme pidas paindlikumat kaasamisvõimalust oluliseks, kuna abipolitseinikel on kriisi lahendamises oluline ja senisest kandvam roll.
"Abipolitseinikke on võimalik kiiremini politsei tegevusse kaasata, sest neile ettenähtud õigused võimaldavad neil edaspidi iseseisvamalt tegutseda. Muudatused on olulised, et kriisist tekkinud olukorda võimalikult tõhusalt lahendada," tõi Helme välja.
Minister märkis, et pole mingit kahtlust, et praeguses eriolukorras on abipolitseinike roll olnud asendamatu, kuna nad on olnud abiks nii patrullis, piiri valvamises kui ka avaliku korra tagamises.
"Seega on abipolitseinike paindlikum kaasamine praegusel perioodil eriti tähtis, kuna nende töö on olnud tõeliselt toeks," ütles Helme.
Seadusega antakse ka kaasatud kaitseliitlastele ja kaitseväelastele abipolitseinikega sarnased volitused erimeetmete rakendamiseks, et neidki tõhusamalt eriolukorra lahendamisel rakendada. Kaasatud kaitseliitlastel ja kaitseväelastel on erimeetmete kohaldamise õigus ainult politseiametniku korraldusel. Näiteks võimaldatakse koos politseiametnikuga patrulltegevuses või piiri valvamisel osaleval kaitseliitlasel või kaitseväelasel kontrollida inimeste dokumente.
Relvaluba pikeneb automaatselt
Seadusega pikendatakse muuhulgas ka relvalubade ja relvavaldkonna tegevuslubade kehtivust nendel inimestel, kellel lõppeb loa kehtivus eriolukorra ajal.
Seadusega nähakse ette relvaloa, kollektsioneerimisloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa ning relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade kehtivuse pikenemine eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu.
Muudatus on tarvilik selleks, et tagada luba pikendavatele inimestele mõistlik aeg taotluse esitamiseks ja tervisetõendi hankimiseks pärast eriolukorra lõppu.
"Eriolukorra ajal on inimeste liikumine ja ametiasutuste tegevus piiratud ning võib tekkida olukord, kus väljastatud relvalubade kehtivusaeg lõpeb ja nende pikendamine ei ole võimalik. Niisamuti võib juhtuda tervisetõendiga, mida on tarvis loa omamiseks ja pikendamiseks," selgitas siseminister Mart Helme.
"Seega, selleks, et inimesi mitte ebasoodsasse olukorda panna, tuleb näha ette võimalus erisuse tegemiseks relvalubade kehtimisajale. Samuti tervisetõendi pikendamisele, kuna pere- või eriarsti juurde saamine on praegusel ajal piiratud," märkis minister.
Muudatus puudutab üksnes neid relvaomanikke, kes on PPA poolt varasemalt kontrollitud, läbinud eksamid ning kellele on antud õigus relvi käidelda. Nende suhtes teeb amet jätkuvalt järelevalvet ja kui peaks ilmnema, et inimene paneb eriolukorra ajal toime süüteo, mis välistab relvade käitlemise õiguse, siis reageeritakse sellele tavapärases korras.
Siseministeeriumi hinnangul peaks vältima ka olukorda, kus juriidilisel isikul lõpeb tegevusloa kehtivus temast mitteoleneval põhjusel. Sel juhul tekib nii juriidilisele isikule kui ka PPAle mitmeid kohustusi (nt ettevõte peab kogu relvaalase dokumentatsiooni, relvad, laskemoona jms PPA-le üle andma), mida tuleb vältida.
Ka tegevusloa omanike, näiteks relvakaupmeeste ja relvameistrite, üle jätkub eriolukorra ajal järelevalve tegemine ning õiguslike aluste tuvastamisel tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.
Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. | Abipolitseinikke, kaitseliitlasi ja kaitseväelasi saab edaspidi eriolukorda lihtsamalt kaasata | https://www.err.ee/1080044/abipolitseinikke-kaitseliitlasi-ja-kaitsevaelasi-saab-edaspidi-eriolukorda-lihtsamalt-kaasata | Riigikogu võttis vastu seaduse, millega muuhulgas muudetakse abipolitseinike, kaitseliitlaste ja kaitseväelaste kaasamine eriolukorra ajal paindlikumaks. |
Mida soovitate erasektori tuttavale, keda poliitikud kutsuvad ministriks – minna või mitte?
Ettepanek tasuks vastu võtta. Teadmisega, et see on ajutine positsioon. Usun aga, et seda tööd on oluliselt kergem teha, kui erasektori ettevõtja on ennast juba sidunud – kas tegudes või mõtetes – erakonnaga, kes teda ministriks kutsub. See muudab elu lihtsamaks.
"See on poliitiline ametikoht, kus viiakse ellu poliitilist agendat. Igast kaalukast ametikohast tuleb kõik välja pigistada," ütles EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme. Kuidas teie seda sõnumit nüüd tõlgite?
Eks ma viis ja pool kuud tõlkisingi seda sõnumit. Loomulikult on tegemist poliitilise ametikohaga ja loomulikult tuleb sellest võimalikult palju välja pigistada. Igast ametist ja rollist tuleks võimalikult palju välja pigistada. Sest kui sa ei tee oma tööd maksimaalselt, siis miks sa üldse seda teed?
Küsimus on, mille alusel pigistamine käib.
Minu lähtepunkt, kohe alguses, oli kahesuunaline. Et ma tegutsen koalitsioonileppe alusel. Ja vastus küsimusele, mida ma tahan saavutada, on lihtne: püüan võimalikult palju head ära teha. See oligi minu jaoks sellest rollist maksimumi välja pigistamine.
Kui sageli külastas teid viie ja poole kuu jooksul mõte, et pagan, sai valesti tehtud, oleks võinud jääda Londonisse, oma konsultatsioonifirmasse?
Mitte ühtegi korda. Isegi mitte pärast eelmise nädala reedet (siis teatas EKRE esimees Mart Helme minister Karu tagasikutsumisest, toim).
Aga selle saite selgeks, et pole võimalik olla spetsialistist apoliitiline minister, kes erakonda ei kuulu?
Ma ei tea, kas see on reegel, sest ka Eesti on näinud spetsialistidest ministreid, kes ei ole erakonna liikmed. Ei arva, et nii oleks võimatu.
Ma ei pruugi [ministrina] iga sõna või teoga võimendada kõiki erakonna sõnumeid. Aga kas ma saan oma tööd teha nii, et ei lähe nendega vastuollu? Mulle tundus, et saan. Samas on selgunud, et see ei olnud piisav.
Mida ei saanud EKRE teie ajal väliskaubanduse- ja IT-ministri ametikohast välja pigistada?
Ma ei tea, mis on vastus. Ma ei tea, mis tegevused jäid tegemata ja saavutused saavutamata tänu sellele, et mina selles [ministri] rollis olen.
Kaimar Karu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Reede, 17. aprilli hommikul kell 8.20 helistas teile EKRE esimees Mart Helme ja teatas, et teeb peaministrile ettepaneku teie ametist vabastamiseks, põhjuseks koostöö sobimatus EKRE-ga. Te ju aimasite, et nii võib minna?
Aimasin, et selline olukord võib kunagi tekkida. Et on erinevad põhjused, miks võib tulla kõnelus – kas ma just telefonikõnet ootasin – ja meie teed lähevad lahku.
Kas ma olin selliseks kõneks valmis? Jah.
Kas ma pärast kõnet olin sama meelt, et olin selleks valmis? Natukene vähem, sest ma ei oodanud seda tol hetkel. Keset eriolukorda.
See on mulle tekitanud alates reede hommikust kõige enam muret, peavalu ja hämmingut. Loomulikult, kui koostöö ei klapi, on võimalik jõuda mõistlikule kokkuleppele, kuidas sellest väljuda, aga et see kõik toimub eriolukorras, kui kõigi fookus peaks olema eriolukorra lahendamine... Ma ei tea.
Uus minister, senine siseministri nõunik ja EKRE poliitik Raul Siem ütles, et Mart Helme tegi talle ettepaneku minna teie asemel valitsusse kaks nädalat tagasi. Teile ei öelnud Helme siis midagi?
Mina kuulsin sellest plaanist tõesti alles reedel [17. aprillil].
Ei ole eriti aus oma inimeste suhtes?
(Ohkab) Erinevad juhid, erinevad juhtimisstiilid. Erinevad tõekspidamised.
"Ta ei ole konservatiiv, ta on liberaal," ohkas EKRE esimees Mart Helme enda pühapäevases raadiosaates, kui teist rääkis. Kas tõesti kulus EKRE juhtidel sellest arusaamiseks üle viie kuu?
(Naerab) Kui kuulata ja lugeda erinevaid arvamusi, mis on sel teemal sealt [EKRE] poolt tulnud, siis selleks kulus ikka vähem kui viis kuud. Ilmselt alla anti [minu suhtes] mõnda aega tagasi.
Kaua võttis aega [mõistmaks], et ma ei ole sobilik? Minul on raske kommenteerida.
Kommenteerin aga teemat "konservatiiv versus liberaal". Ma saan aru, miks on paeluv lahterdada inimesi headeks ja halbadeks, mustadeks ja valgeteks. Aga see ei tööta. Toon ainult ühe näite. Eriolukorra ajal on mitmetes riikides, ka Eestis, olnud jutuks kodanikupalk. Maailmas ja ka Eestis on seda propageerinud pigem liberaalse maailmavaatega inimesed, võiks öelda, et lausa sotsialistid. Ent kui vaadata EKRE toetajaid, siis ka nende hulgast on tulnud üleskutseid kehtestada kodanikupalk, mis on täiesti teise maailma meede.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mõned EKRE-t hästi tundavad inimesed ütlevad, et murdejoon oli jaanuaris, kui jätsite kooskõlastamata siseministeeriumis valminud välismaalaste seaduse muudatused, et välistudengid ei tohi töötada üle 16 tunni nädalas ja nende lapsed ei tohi elada vanemate õpingute ajal Eestis. Te ikka mäletasite, et siseminister Mart Helme on EKRE esimees?
Mäletasin ikka.
See dokument ei olnud minule märgilise tähendusega. Ministeeriumite vahel liigub kogu aeg kooskõlastamiseks eelnõusid. Isegi kui ma saan aru, miks teatud ettepanekuid tehakse, ei pea ma nõustuma, kuidas neid eesmärke saavutada. Kooskõlastusringi mõte ongi selles, et pakkuda välja vahendid pikemate eesmärkide saavutamiseks. Kui teised ministeeriumid ei anna tagasisidet, kas need vahendid töötavad või ei, siis poleks ju kooskõlastusringe tarvis.
Ja te ei saanud aru, milline reaktsioon võib teid tabada selle mittekooskõlastamise pärast?
Tol hetkel, kui tegin otsuse mitte kooskõlastada, ei kujutanud ma ette, et tavapärane kooskõlastusring ministeeriumite vahel paisub selliseks... intsidendiks.
Oletegi Ametnike Partei liige, nagu viimastel päevadel on EKRE poolt kõlanud.
See on huvitav konstruktsioon, Ametnike Partei. Minu arvamus on, et spetsialistidega peab koostööd tegema. Spetsialistid tulevad nii väljastpoolt ministeeriumi kui ka ministeeriumi seest – inimesed, kes on teemadega pikalt tegelenud, kes märkavad nüansse. Ministri roll on märgata vaatekohtade üleselt mustreid ja nõrku signaale.
Kui tuleb üks teema, viis arvajat ja kümme arvamust, siis peab aru saama, mis on erinevate arvamuste juured ja tulema alguse juurde – miks me seda teeme? Palju konflikte, mitte ainult poliitikas, tekib seetõttu, et on läbi rääkimata, miks me tahame midagi teha, selle asemel keskendutakse küsimusele "Kuidas?".
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Oskate teie nüüd öelda, kas vaenulikkus võõraste vastu on EKRE juhtide siiras veendumus, poos või kaalutletud flirt valijatega?
Siinkohal peaksin tõlgendama seda, mis toimub teiste inimeste peades. (Paus) Ma pigem seda ei teeks.
Kas Eesti saaks kõigis valdkondades võõrtööjõuta hakkama?
Lühike vastus on – ei.
Aga pikem vastus on ka – sõltub valdkonnast, võõrtööjõu kasutamise eesmärgist.
Eestis on mitmeid madalapalgalisteks kujunenud töökohti ja rolle, kus kasutatakse võimalikult odavat tööjõudu, mis tihti tuleb kusagilt väljastpoolt. Ühelt poolt arvan, et see pole üldse mõistlik, sest peaksime liikuma suunas, et ei pea panustama võimalikult odavale tööjõule.
Kas viie-kümne aasta vaates saab sinnapoole liikuda? Jah, ja peabki.
Teisalt, muutus ei toimu üleöö, sest meie põllumehed on võrreldes paljude teiste EL-i põllumeestega keerulisemas olukorras. Kliima, toetused jne, mistõttu meil ongi tihti kallim toota. Ja kui võtaksime turuhinnaga inimesed tööle, oleksid hinnad nii kõrged, et siis võibolla keegi seda kaupa ei ostakski, ettevõte paneks uksed kinni ja meil lisanduks jälle hulk töötuid.
Mõne teise valdkonna puhul... Kui tahame olla rahvusvahelises konkurentsis tugevad, siis on tarvis kasutada ka rahvusvahelist kogemust ja teadmist. Kõrge lisandväärtusega töökohtades on hea, kui siin töötavad teiste riikide inimesed, meie saame juurde teadmisi, lisaks tulevad siia tööjõumaksud.
Välistööjõuga täidetud kõrgepalgalistes ametites näen ma Eesti konkurentsieelist – inimene, kes võiks töötada kus iganes riigis, valib Eestisse tulemise ja valib ka ühiskonda sulandumise, see on boonus. Muidugi, kui keegi tuleb siia üheks aastaks teadustööle, siis me ei saa eeldada, et ta õpib samal ajal ka eesti keelt. Aga me võidame ikkagi, et tema on siin.
Oli teil pärast Mart Helme 17. aprilli n-ö vallandamiskõnet veel lootus, et peaminister Jüri Ratas võiks olukorda muuta?
See käis mul peast läbi, et mis nüüd järgmisena saab, kes peab milliseid otsuseid tegema. Ka mõte, kas peaminister võib või võiks sekkuda. Et kui üks koalitsioonierakond ütles, nende koostöö konkreetse ministriga ei suju, siis mis nüüd saaks, kui peaminister vastaks: kannatage ära, näiteks eriolukorra lõpuni?
Peaminister võinuks ju Mart Helmele öelda, et olgu nii, aga kriisi ajal ministreid ei vahetata ja tuleme selle teema juurde pärast eriolukorda tagasi?
See olnuks üks tema võimalikke reaktsioone, jah. Ma ei saa kommenteerida, miks ta nii ei teinud, mida tema kaalus.
Olukord on tänu eriolukorrale, viiruse levikule niigi keeruline. Mis on kõige vähem paati loksutav otsus? Ma ei tea.
Mida Ratas ütles, kui teile pärast Helme hommikust telefonikõnet helistas?
Me rääkisime Mart Helme kõnest ja millised on järgmised sammud. Ta võttis selle teadmiseks. See oli teadaandmise, olukorra kirjelduse kõne.
Millised pidid olema järgmised sammud?
Mina pidin jõudma päeva jooksul arusaamisele, kas soovin ise lahkumisavalduse esitada, mille peaminister viib Kadriorgu või siis peaminister läheb sinna omapoolse dokumendiga. Hommikuse telefonikõnega anti mulle [Mart Helme poolt] need kaks võimalust. Lubasin mõelda ja helistada peaministrile.
Kui peaministrile olukorda selgitasin, siis ta küsis, milline on minu seisukoht ja põhjendasin, miks mulle praegu tundub lahkumine ebamõistlik. Edasine [otsus] jäi juba tema kätte.
Hannes Rummi sõnul on EKRE kätte koondunud rohkem raha kui ükskõik millise Eesti erakonna juhtimise alla varem, vähemalt sellel sajandil, ning et see raha oleks kindlamalt partei tagatoa kontrolli all, siis erakonna korraldustele halvasti alluv minister tuli lihtsalt välja vahetada. On see vandenõuteooria?
Spekulatsioonid on spekulatsioonid seni, kuni need pole tõendust leidnud. Teile vastamine eeldab teiste inimeste motiivide üle spekuleerimist... Ma ei taha seda teha.
Kredexi kaudu läheb Eesti majanduse ja ettevõtluse päästmisse 1,5 miljardit ja EAS-i kaudu 35 miljonit eurot. See on suur raha.
See on tohutult suur raha. Kas ka piisav raha? Vähemalt EAS-i poolelt peaks olema kolm korda rohkem, et katta hätta sattunud ettevõtete vajadused. Küsimus ongi, kuidas piiratud vahenditega leida mudel, mis toimiks võimalikult hästi.
Oli teil EKRE juhtidega juttu selle päästeraha kasutamisest, et keda ja kuidas toetada, keda mitte?
Ei olnud. Osa asju leppisid kokku koalitsioonierakondade juhid, et EAS-i otsetoetused lähevad turismisektorile ja ettevõtetele, kes näitavad ka innovatsiooniinitsiatiivi.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kui suur on Kredexi poolt garanteeritud laenude intress?
Tavapäraselt on see võrdlemisi kõrge, kuue protsendi kanti. Praegu püüame saavutada, loodetavasti see lõpuks ka õnnestub, et 100-protsendilise riigi garantii puhul võtab Kredex intressiks kas ühe protsendi või veel vähem ja selliste laenude puhul teeme pankadele ettepaneku pakkuda võimalikult soodsat intressi, sest riskid on oluliselt madalamad.
Ehk et ettevõtjale võiks olla kogu intress kahe protsendi kanti ja maksepuhkus algaks kohe, siis ei peaks aasta lõpuni ettevõtja maksma mitte midagi, ei intressi, ei [laenu] põhiosa.
Et kõik oleks selge – kuidas ja kui palju Kredex garanteerib laene?
Sõltub tootest. Näiteks turismisektorile oleme praegu kokku pannud meetme, mis tähendab 100-protsendilist riigi garantiid. Me ei nõua omaniku garantiid ega midagi muud, see on täielikult riigi garantii. Siin tuleb muidugi piir ette, sest EL ütleb, et 800 000 eurot on ühele ettevõttele maksimum, mida võib sellisel moel pakkuda. Eelmise nädala EL-i kaubandusministrite koosolekul tehti ettepanek seda suurendada, mida me toetasime ja ehk see aja jooksul tõuseb.
Meenutan, et minister on "poliitiline ametikoht, kus viiakse ellu poliitilist agendat". Milline on EKRE agenda suure raha jagamisel?
Oeh... Ohkan praegu sügavalt.
Kui küsida, kas sellest on konkreetselt juttu olnud, siis – ei ole. Mina lähtusin, et EKRE, nagu kogu valitsuse agenda on see, et selle rahaga teha võimalikult palju head.
Helmede soovimatus aidata Bolti on siis ainus taoline lugu?
Jaah... Lisaks Tallinki aruteludele. Need ongi kaks ettevõtet, mille üle on tekkinud nimeline poleemika, kas neid toetada või mitte.
Mina olen alati lähtunud sellest, et raha jagamine peab olema reeglitepõhine. Ehk et ma ei saa öelda, see ettevõte on välistatud ja too peab kindlasti toetust saama, kuna kõiki kaalutakse ühtlaste põhimõtete ja reeglite järgi. Aga usun, mõnegi ettevõtte osatähtsus Eestis lihtsalt on nii suur, et seal peab lähenema erinevalt. Tallink on üks neist, kus ei saa kokku panna reegleid, mis sobivad nii Tallinkile kui ka kõigile teistele hätta sattunud ettevõtetele.
Mida teha Tallinkiga – kas riik peaks andma neile 150-200 miljonit eurot laenu ja seal osaluse ostma?
Analüüs tuleb kõigepealt teha, et mis on kõige mõistlikum. Mina isiklikult ei välistaks kumbagi lahendust, mõlemad võivad olla mõistlikud. Meie eesmärk on leida rätsepa töömeetodil mudel, mis kõige paremini aitab ettevõtet, kus on üle 6000 töötaja ja mis tagab igapäevase, tiheda ühenduse välisriikidega, toob suurt maksutulu. Kui [riigile] on kõige parem seal osalus omandada, siis miks mitte. Edasi on muidugi küsimus, kas riigi osalus jättagi Tallinkis või võtta kohustus see mõne aja pärast maha müüa.
Sama on lennufirmaga Nordica, kes küsib omanikult ehk Eesti riigilt 20-30 miljonit eurot kriisiabi?
Sama on Nordicaga. Nende potentsiaalne roll Eestile erineb teiste ettevõtetest. Kas riigil on tulevikule mõeldes tarvis seda tüüpi ettevõtet?
Millist ettevõtet? Seda, kes lendab Põhjamaade kohalikel liinidel allhankelende või ühendab Tallinna teiste pealinnadega?
See on suur vahe. Meie strateegiline eesmärk ei saa olla teha regionaallende välisriikides, vaid pakkuda lennuühendust Tallinna ja suurlinnade vahel olukorras, kus [teiste lennufirmade] huvi on madalam, kui peaks olema.
See põhimõte kehtib kõikidele ettevõtetele, kes saavad riigilt otsetoetuse või laenugarantii – kas nende äri jätkub vanamoodi või vaatavad nad ärimudeli üle, et riigi raha läheks mõistlikku kasutamisse.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Möödunud nädalal oli valitsuses pikk vaidlus, kas üldse ja kuidas aidata erameediat, mis lõppes otsusega anda ajalehtede kojukande toetuseks 450 000 eurot. Milline teie arvamus oli?
Olen öelnud ka ajakirjandusettevõtete juhtidele – otsetoetus sellises mahus, siis oli laual 0,7-1,2 miljonit eurot kolme kuu peale, ei ole mõistlik. Ja minu üleskutse neile oli see, et hea meelega aitaksime, aga räägime, mida annaks veel teha, et keerulisest olukorrast välja tulla. Ma ei lükanud otsetoetust laualt maha, aga tahtsin rääkida, et mida veel saaks teha.
Kas teie oleksite samuti – tsiteerides rahandusminister Martin Helmet – "piletiraha nõus maksma selle eest, et vaadata, kuidas need punased hüäänid vaikselt kõhnaks jäävad nälja käes, kes Eesti Päevalehte toodavad"?
Sarnaste otsuste puhul võivad inimestel motiivid erineda.
Mina oleksin eelistanud otsustada nii, et valik on mitme alternatiivi vahel. Ma ei välista, et olukorras, kus tahame ajakirjanduse kojukande jätkumist nii tihti, kui ajaleht ilmub ja kui selle eesmärgi täitmise ainus võimalus on otsetoetus, siis lahendus ongi otsetoetus. Aga keeruline on otsustada, kui keerulisele probleemile pakutakse välja ainult üks lahendus.
Miks kasutavad poliitikud nii reljeefseid, solvavaid väljendeid?
Te üldistate. On teil ka mõni minu reljeefne väljend ministriajast?
Ei.
Poliitikud on erinevad.
Mulle on ette heidetud, et mind pole meedias väga märgata olnud ja ei ole teada, mida ma teen. Kui mõtlen, millal ärkan ja millal magama jõuan ja kuidas mul vaba aega ei jätku, siis midagi nagu ei klapi. Võibolla arvatakse, et kui reljeefseid väljendeid ja skandaale ei ole, siis midagi ei toimu. Aga minister teeb rahulikult oma tööd. Mis sest, et positiivsetest sündmustest kirjutatakse mõnevõrra vähem, kui asjadest, mis meie kuklaajule mõjuvad. (Muigab)
Kuigi, abipakkuvate ettevõtjate portaal, isikukaitsevahendite tootmisvõimekuse kaardistamine, kaitsemaskide valmistamise ja kandmise juhend – sellel kõigel on kajastust olnud, aga see pole skandaalne kajastus.
Kui sügavale – teie hinnangul – meie majandus ja ettevõtlus kukuvad?
Üsna sügavale. Turismisektor kukkus esimesena nulli, aga see on laiendatult kaheksa protsenti SKT-st. Aasta 2019 ei tule seal kunagi tagasi, oma ärimudelite ja kasvutrendidega. Vähemalt mitte niipea.
Tootmissektorisse jõuab kriis viivitusega, nemad hakkavad pitsitust tundma suve paiku. Kui lihtne on neil taastuda, sõltub sellest, kas ja kuidas hakkavad tellimused väljastpoolt tulema, kuidas liiguvad kaubad, kuidas on teistes riikides lood investeerimisjulgusega. Kas pigem tõmmatakse ennast kokku ja riigipiirid koomale või mitte? Kas lepingud Eesti eksportijatega lähevad edasi või pigem ollakse igaks juhuks ettevaatlikud ja kõik lepingud pannakse pausile?
Me ei tea seda. Ees on palju tundmatut maad.
Ja ärme unusta, et Eesti majanduse käekäik sõltub ainult osaliselt otsustest, mis me siin teeme. Meil tuleb, esiteks, teha kõik, et ära hoida suurem krahh ja teiseks, et oleksime valmis hüppeks ega jääks kuhugile taha lohisema, kui kriis hakkab mööda saama. Seega peame mõtlema ülehomsele.
Lähitulevikule mõeldes näeme enda ümber suuremat suletust?
Just. See on tulemas. Teatud mõttes võib see minna regioonipõhiseks. Näiteks turismi puhul ei kujuta ma ette, kust peale Soome, Rootsi, võibolla ka Läti ja Leedu võiksid siia sel aastal tulla rohkem kui üksikud inimesed. Aga kohe tulevad mängu [pandeemia ohjeldamise] reeglid, mis Soomel ja Rootsil on täiesti erinevad. Millal me saame piirid lahti teha ja milliste reeglitega, et ei tekiks uusi nakatumise koldeid? Keeruline.
Millal võime öelda, et Eesti on sellest kriisist väljunud?
Mida tähendab väljunud? Kriisi järellainetus, et oleme muutnud tavasid, käitumismalle, äriprotsesse – see kestab aastaid. Võibolla ei olegi mõistlik rääkida, et me kriisist väljume, me saame eriolukorrast väljuda. Seda kriisi aga ei saa karpi panna ja kappi lükata, see jääbki meie majandusse, meie eludesse ja me õpime, kuidas sellega hakkama saada.
Peame, minu hinnangul, pakkuma palju eksperimenteerimisvabadust nende olukordade jaoks, kus meil kogemus puudub. Oleksime riigina heas positsioonis ja teistest viis sammu ees, kui õpiksime sellest kriisist, et enda majandus, ühiskond, ka poliitika tuleb ehitada üles nii, et see oleks vähem habras, võimeline kiiremini muutuma.
Saite te ligi poole aastaga selgeks – kas Eesti e-valimised on läbipaistvad, kontrollitavad ja turvalised?
Läbipaistvuse osas on mitmeid kommentaare ja etteheiteid, millest nii mõnegi puhul ma nõustun. Selleks ongi töö käima lükatud, et läbipaistvust parandada ja süsteemi toimimist paremini selgitada, et küsimusi tekitavad kohad viia seisu, kus küsimusi enam ei teki.
Julgete järgmistel valimistel e-hääletada?
Jah, julgen küll. Julgesin ka varem.
Saate oma rahvusvahelisse CV-sse kirjutada: "2019-2020 – väliskaubanduse- ja IT-minister, Eesti Vabariik". Pole paha?
Saab tõepoolest niimoodi kirjutada.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tõmbate oma konsultatsioonifirma jälle käima?
Võimalik. Kui oled viimase kuu aega elanud ja töötanud selleks, et Eesti eriolukorrast edukalt välja tuleks, siis on raske mõtlemine ümber suunata, et mida ma ise edasi tahaksin teha.
Tagasi Londonisse?
Võimalik, et jään Eestisse, võimalik, et tagasi Londonisse, võimalik, et liigun kuhugi edasi. Viis ja pool kuud andis mulle tunnetuse, et Eestis annab üht-teist ära teha, mida kinnitab ka ettevõtjate ja erialaliitude tagasiside, hämmastav toetus. Nende koostöövalmidus on olnud uskumatult positiivne ja sellepärast ongi kahju kõrvale astuda. Töö jääb pooleli.
Tunne on kibe?
(Paus) Nukker, pigem nukker. Jah.
Mis saab teie jaoks poliitikast?
Ka pärast ministriaega, kui tegelesin poliitikaga nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik, ei ole mul tekkinud ambitsiooni poliitikasse suunduda.
Alustate oma firmas konsultatsioonidega "Kuidas mööduda poliitikast nii, et see ei kõrvetaks" ning "Väärtused versus parteiline agenda poliitikas"?
Praegu andsite te mulle võibolla raamatu pealkirja. | Kaimar Karu: võime väljuda eriolukorrast, aga kriis jääb meiega kauaks | https://www.err.ee/1079981/kaimar-karu-voime-valjuda-eriolukorrast-aga-kriis-jaab-meiega-kauaks | Väliskaubanduse- ja IT-minister Kaimar Karu, kelle EKRE juhid valitsusest tagasi kutsusid, ei oodanud, et see juhtub keset eriolukorda ja topeltkriisi. Aga veel istub minister Karu oma kabinetis ja vastab küsimusele, millal võiks Eesti kriisist väljuda. Seda kriisi ei saa karpi panna ja kappi lükata, see jääbki meie majandusse, meie eludesse ja me õpime, kuidas sellega hakkama saada, ennustab Karu. |
"Hiina on praeguseks enam-vähem taastunud ja võib-olla meid kutsutakse sinna mängima, aga ma ei ole kindel, kas soovin sinna kahe järgmise aasta jooksul lennata," sõnas Svitolina YouTube'i saate Big Tennis Ukraine vahendusel.
Hiinas toimub aasta jooksul mitmeid profiturniire, näiteks tänavu oktoobri alguses peaks Pekingis algama kõrgeima kategooria WTA turniir. Shenzhenis toimub aga novembris naiste tennise aastalõputurniir.
Kuigi praeguseks on rahvusvaheline tennis katkenud vähemalt juuni keskpaigani, siis Svitolina ei usu, et enne sügist üldse mängida saab.
"Võimalik, et saame sel aastal mängida, aga alles pärast septembrit," usub 25-aastane tennist, kes praegu viibib Šveitsis. "Iga riik organiseerib tingimused omal moel, nii et paus võib olla pikem. Ehk oktoobris." | Maailma viies reket ei soovi kaks aastat Hiina turniiridel mängida | https://sport.err.ee/1080047/maailma-viies-reket-ei-soovi-kaks-aastat-hiina-turniiridel-mangida | Naiste tennise maailmas viies number Elina Svitolina pelgab koroonaviiruse pandeemia sünnipaika lennata. |
Laulja Ian Karelli jaoks on selle loo sõnum erilise tähtsusega. "Ma kirjutasin selle loo ajal, kui mu üks hea sõber oli läbimas oma elu ühte raskemat perioodi. Mu sõber seisis silmitsi ülekohtuga, mis lõi kõikuma ka minu usalduse õigussüsteemi ja inimestesse üldiselt. Ma olen alati uskunud, et elu heidab su ette katsumusi, mida oled suuteline ületama, aga antud juhul tekkis tunne - mida oleme me teinud, et see kõik ära teenida ja kuidas, kurat, me sellest läbi tuleme?" iseloomustas Karrell.
"Kui Ian tuli stuudiosse selle laulu sõnade ja taustalooga, teadsime kohe, et vokaalid saavad olema süngemad kui tavaliselt," jagas teine vokalist Karl Mesipuu. "See lugu meenutab mulle ka mu enda raskemaid hetki ja pingutusi, mida me kogeme, kui pole võimalust või julgust millestki rääkida".
Loo videoga tahetakse välja tuua temaatika intiimsust. "Me tahtsime publikus tekitada kerget ebamugavustunnet, kui nad seda vaatavad - näitlikustada neile olukorda, kus ohver tihti kannatab üksinda ja ei leia sõnu ega moodust, kuidas ennast väljendada või on lausa ebaõiglaselt sunnitud vaikima," selgitas Ian. | Horror Dance Squad üllitas uue singli "Happy Face" | https://menu.err.ee/1079742/horror-dance-squad-ullitas-uue-singli-happy-face | Ansambel Horror Dance Squad tuli välja uue singliga, mis kannab pealkirja "Happy Face". |
Tuba on pime. Ainult telefoniekraan Arno sõrmede vahel helendab siniselt. Ta sulgeb selle kaane ja küsib: "Tõnisson?! Kas sa magad?"
Tõnisson: Hmh. Ei maga.
Arno: Miks sa ei maga?
Tõnisson: Ah, mis seal ikka. Niisama mõtlen.
Arno: Millest sa mõtled? Kas parvest?
Tõnisson: Ei, mis sest parvest. Koroonast ikka.
Arno: Mida?
Tõnisson: Noh, et tahaks midagi ikka head ka süüa ükskord juba. Aina see igav lahja lurr iga päev. Kujutasin suitsuvorsti maitset ette.
Arno: Nojah, seda küll. Aga külmkapis on ju süüa. Lastevorsti on veel natuke.
Tõnisson: Mulle sellest jupist ei jätku.
Arno: Aga sa pane mask ette ja mine, autolahvka käib ju kord nädalas kiriku juures.
Tõnisson: Ah, käib küll, aga seal kõik trügivad: köstriemand, see saunanaine ja kes kõik veel. On kõik ära ostnud, kui mina kohale jõuan, ja noh, kallis on ka. Ei tahaks nagu hästi raha välja anda... õieti polegi teist.
Arno: Jajah, tead... Tead, ma…
Tõnisson: Mida?
Arno: Ma olen mures.
Tõnisson: Hmh.
Arno: Ei teagi.
Tõnisson: Ikka see vana asi?
Arno: Ei, eee... no, jah.
Tõnisson: Äh, mis siis nüüd?
Arno: No vaata, varemalt Teele ikka,.. aga nüüd… selle koroona ajal. Ma ei tea, mulle tundub, et ma olen midagi halba teinud. Ma ei tea, kas ma meeldin talle? Ma olen ju nii kaugel. Feissbukis ainult näen. Ta postitab seal. Ja mulle tundub, et ma olen rumal, inetu ja nii.
Tõnisson: Mäh? Ei tea. Sul on siis see sisemine ilu.
Arno: Arvad? Ma ei ole kindel. Tähendab. Ma… ma olen ikka kuri. Täitsa kuri. Noh, Kuslapi vastu ja. Röögin ta peale. Ma oleksin teda isegi löönud ükspäev. Väikse Lestaga olen ka kuri, kuigi tema pole üldse süüdi. Ma nagu ei saa teisiti. Lähen kogu aeg närvi. Mingi kõrbend, ülekeenud kapsas pliidi peal, mida mina pean kraapima, ja. Ja Lesta laseb õhtuni pidžaamas ringi. Ütleb: kuhu mul kiiret? Siis ma karjun. Imelik mulle ka ei meeldi. See vaevab mind, aga teisiti olemisest ka ei tule midagi välja. See on. Ah, ma ei tea. Kuulad sa ikka?
Tõnisson: Äh? Mis?! Naistele meeldib enesekindlus. Ole enesekindel.
Arno: See… ei tule mul välja. Olen püüdnud küll olla nagu Imelik või nii, aga välja ei tule küll Imelik, ainult imelik Arno ja.
Tõnisson: No ega oma varjust üle ei hüppa, aga sa ära põe, tead. Ja üldse, see on mingi naiselik värk, see pidev urgitsemine. Jäta järgi!
Arno: Ma ei saa. Ma olen kuidagi rahutu. Äkki ma olengi naine... või autist või, et ma suhelda ei mõista?
Tõnisson: Mis hautis? Ah, ära jama. Sa mõtled liiga palju.
Arno: Ma ei tea. Mõtlesin, et lähen äkki apteeki? Seal pidi olema üks hea rohi, Toots rääkis: Punsli eli. Pidavat võtma ära kõik ilma hädad.
Tõnisson: Koroona vastu see ikka ei aita. Sa pead lihtsalt midagi tegema.
Arno: Ei. Ma ei saa midagi tehtud. Neid salmisi, mida kooliõpetaja saatis lugeda, ka ei jaksa. Loen ainult uudiseid. Pilli ka ei taha mängida… Kuigi, kõik teised teevad midagi. Teevad uusi asju: punuvd korvisid ja mis nad kõik teevad. Aina postitavad sellest. Kas sa tead, et Trump?
Tõnisson: Ei, ei!… Lase mul nüüd olla. Jääme parem magama! Pean homme köstrile puid vedama. Sa käi rohkem väljas. Seal on praegu kevad. Varsti saab heina teha.
Arno: Ei. Ma ei saa magada... Jah, heinamaa ja päikesepaiste, seda küll… Kas ma olen sulle rääkinud, et mõnikord, kui, et ma olen proovinud, tead, Kiirele rääkida, sellest kõrgest pajust, sellest remmelgast? Olen tahtnud öelda, et... et missugune ta on, tema koor, kui ma käega libistan, see on nagu, ja... jah, aga Kiir, ma näen, ta keerab juba remmelga sõna peale nina vingu ja püüab külg ees ära hajuda. Tahab rääkida ainult oma uutest saabastest või kallist kingaviksist. iPadist ta enam rääkida ei taha. Ei tea, miks? Ehk tüdis ära? Tõnisson?
Tõnisson: Äh?
Arno: Sa ikka kuulad?
Tõnisson: Jah.
Arno: Ma ei tea. Mulle tundub, et ma kukun. Olen kukkunud kuhugi auku. Ja mida rohkem ma sealt välja püüan saada, seda sügavamale ma vajun. Olen kukkunud iseendasse, Arnos olemisse. Olen iseendas vangis. Aga kui ma nii ei mõtleks? Kas ma siis poleks? Ei tea. Kuidas on üldse elada? Olla näiteks keegi teine? Mitte ise. Mitte Arno. Kuidas on olla sina? Olla Tõnisson? Kas sina oled tahtnud olla mina? Tõnisson? Kas sa magad? Vaata, me tuleme siia ilma. Aega on vähe. Natukene. Ja enne kui sa märkad, on juba kooliaeg läbi. Keegi pole… pole… Kui mina oleksin nagu Toots? Kes ma siis oleksin? Või nagu Teele? Mida ma siis teeksin? Ja nüüd ei tea kaua see koroona kestab, ja ma teen ainult…
Äkki hakkab akna tagant kostma valju klobinat ja kloppimist. Poisid jooksevad vaatama.
"Issa ristike, kodukäijad!" lõugab keegi.
"Helistame politseisse, neid on kindlasti rohkem kui kaks!"
Aga siis selgub, et see on Toots, kes tuleb õnnelikult ja kõikudes sisse, virutab piraki ukse lahti ja üürgab: "Kas te tahate teada, kust mina praegu tulen? Taeblast! Voh! Ajasime seal bussipeatuse pingi peal koos Kiire ja ühe tibinaga pudelile päkad silma või oli see vastupidi, et silmad päkka. Ah, ei tea! Igatahes politsei oli ja mind viidi minema, aga ma olen elus ja terve ja kui teie oleks nii palju kakelnud ja joonud kui mina, siis te..."
"Aga mis punane asi see sul on?"
"See või? See on koroonabatsill, tead. Ise tegin."
"Aga misjaoks punane?"
"Roosat värvi polnud, narr! Kas keegi tahab ära osta? Viiega teen."
"Mis meie tast tahame?"
"Noh, panete lae alla rippuma näiteks. Pärast hea vaadata!"
"Ah, ära jama."
"Sa, Imelik, sehkendad Raja Teelega, mine kingi talle!"
"Ah, mis nüüd mina. Sa võid ise viia!"
"Ei, praegu ei saa. Lähedale ei või minna."
"Aga sa võid üle aia visata."
Varsti on tuba pime. Kostab norskamist. Maas, keset saapaid ja riideid vedeleb punane koroonapall. Arno jõllitab lakke. Tõuseb siis üles, hiilib tasa palli juurde, viib selle akna alla veidi valgemasse kohta ja teeb pallist hägusa pildi. Tuhmilt läikiva klaasi taustal kõrgub lopergune tume mütsakas. Ta postitab pildi facebooki. "Koroonaball" kirjutab ta sinna alla. Siis vahib ta veel tükk aega lakke, enne kui tal silmad kinni vajuvad ja ta lõpuks magama jääb. | Kriisijutuke | Kai Jeeberg. Koroonaöö | https://kultuur.err.ee/1080011/kriisijutuke-kai-jeeberg-koroonaoo | Eesti ERR-i kultuuriportaali sarjas peegeldavad kirjanikud olusid ajal, mil viirusehirm on pannud elu peaaegu kinni.
Kai Jeeberg seab värskesse valgusse "Kevade". |
Misane vahistati 2018. aasta lõpus Taanis LAV-i võimude poolt välja antud vahistamismääruse alusel.
Taani võimud otsustasid algselt Misāne LAV-ile välja anda, kuid väljaandmist lükati kolm korda edasi ja viimaks saadeti naine Lätisse. | Kristine Misane vabanes Läti vanglast | https://www.err.ee/1080015/kristine-misane-vabanes-lati-vanglast | Läti kodanik Kristine Misane, kes on Lõuna-Aafrika Vabariigis tagaotsitav oma lapse röövimise ja teiste väidetavate kuritegude eest, vabanes esmaspäeval Riia vanglast, kus ta viibis alates Lätile väljaandmisest, ütles justiitsminister Jānis Bordans. |
Maksuameti kõneisiku Andrejs Vaivarsi sõnul algatati jalgpalliliidu vastu uurimine punktide vastu, mis käsitlevad raamatupidamise üksikasju, maksudest hoidumist ja rahapesu. "Maksu- ja tolliamet viis läbi mitmeid protseduurilisi läbiotsimisoperatsioone," lausus ta.
Läti jalgpalliliidu peasekretär Edgars Pukinsks andis hiljem teada, et alaliit teeb võimudega koostööd.
"Me teeme kõik vajaliku, et tagada ligipääs kogu nõutud informatsioonile. Ootame võimalikult kiiret lahendust ja seetõttu aitame koostöö laabumisele kõikvõimalikul moel kaasa ja oleme saadaval, kui meid vajatakse."
Läti telekanali TV3 andmetel uuritakse lisaks jalgpalliliidule veel kolme alaliiduga seotud organisatsiooni tegevust. Täpsemalt on uurijate huvisfääris perioodil 2011-2018 aset leidnud kahtlased laenud, kingitused ja võimalikud fiktiivsed tehingud. Jutt käib sadadest tuhandetest eurodest. | Läti jalgpalliliidu suhtes algatati kriminaaluurimine | https://sport.err.ee/1080010/lati-jalgpalliliidu-suhtes-algatati-kriminaaluurimine | Läti jalgpalliliit ja sellega seonduvad organisatsioonid on kahtlaste tehingute tõttu sattunud kriminaaluurimise alla. Eelmise nädala neljapäeval korraldas sealne maksuamet alaliidu ruumides ka läbiotsimise. |
Sellel teemal võttis sotsiaalmeedias sõna finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
"Sõnal on jõud, ka börsiettevõtete avalikus sõneluses nende väärtusele. Aeg on asjale joon alla tõmmata, vältida turukuritarvituse piire katsuvaid pool-avaldusi. Seondub tööalase tegevusega," kirjutas Kessler.
Kessler rõhutas, et börs on finantsjärelevalve subjekt nagu ka börsiemitent ja pangakontsern.
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Kaisa Gabral täpsustas, et postituse eesmärk oli tähelepanu juhtida pikale veninud avaliku väitluse lõpetamisele.
"Börsiettevõtjate puhul tuleb avaldustes olla hoolikas, õige, täpne ja täielik. Finantsinspektsioon on olnud dialoogis mõlema börsiettevõtte esindajatega ning saavutanud konsensuse, et avalikkuses sellises võtmes väitlusega ei jätkata," ütles Gabral ERR-ile.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles esmaspäeval ERR-ile, et LHV ja Tallink pole börsireegleid rikkunud.
Neljapäeval avaldas LHV Varahaldus, et tegi koos erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finantseerimispakkumise. Tallink lükkas pakkumise tagasi ja avaldas selle üksikasju, kinnitades, et see ei ole ettevõtte aktsionäride huvides. | Finantsinspektsioon kutsus Tallinki ja LHV-d korrale | https://www.err.ee/1079979/finantsinspektsioon-kutsus-tallinki-ja-lhv-d-korrale | Finantsinspektsioon kutsus Tallinki ja LHV esindajaid lõpetama avalik väitlus seoses kirgi kütnud rahastamispakkumisega. |
Kuigi ametlikult peaks F1 hooaeg algama juuni lõpus Prantsusmaal Paul Picardi ringrajal, peetakse sellist stsenaariumi siiski vähetõenäoliseks. Hoopis reaalsem on ühe või isegi kahe etapi pidamine juuli alguses Austrias.
Muidugi tähendaks võistluste läbiviimine olulisi kitsendusi. Näiteks soovitakse hoida lahus vormel-1 etapiga seotud inimesed ja Salzburgi kohalikud elanikud. Sõidule ei pääse pealtvaatajad, meediaesindajad ja vähendatakse ka meeskondade koosseise, näiteks 45-ni iga tiimi puhul.
Lisaks kannaks etapiga seotud inimesed kaitsemaske ja kohale sõitev seltskond peaks esitama ka tervisetõendi, mille kohaselt neil nakkust pole. Läbirääkimisi Austria võimudega juhib Red Bulli boss Helmut Marko.
"Vormel-1 kogukond kardab nakatuda ja tahab end isoleerida nii palju kui võimalik," kommenteeris Marko väljaandele Motorsport.com. "See on hea, sest rahvas pelgab samuti nakkuse levikut. Kõik kardavad ja seega on kõik äärmiselt ettevaatlikud."
Siiski usub Marko, et põhivõistluse kõrval võiks toimuda ka vormel-2, vormel-3 ja Porsche Supercupi osavõistlued. "Ma ei tea, kas televisioon jääb ilma taustajuttudest, mida pole karmide regulatsioonide tõttu võimalik teha, aga võib-olla ülekanded teistest võistlussarjadest korvavad selle." | Austrias kasvavad lootused võõrustada juulis F1 etappi | https://sport.err.ee/1079972/austrias-kasvavad-lootused-voorustada-juulis-f1-etappi | Vormel-1 MM-sarja hooaja avaetapiks võib kerkida juuli alguses Spielbergi ringrajal toimuv võistlus, sest Austrias on teatatud koroonaviiruse pandeemia piirangute lõdvendamisest ja asjaosalised peavad etapiga seotud üksikasjade üle kõnelusi. |
Oma ametlikus teadaandes ütles kuninglik paar, et sunnitud astuma sellise sammu moonutatud ja valelike uudiste tõttu ning seetõttu jätavad nad koostöö ajalehtedega The Sun, Mirror, Daily Mail ja Daily Express, kirjutab BBC.
Harry ja Meghani sõnul keelduvad nad olemas vahetuskaubaks klikimajanduse ja moonutatud tõdede juures. "Sellise äritegevuse hinnaks tõelised inimelud ning see mõjutab iga ühiskonna tahku," seisis lehtede peatoimetajatele saadetud sõnumis.
Paari sõnul on nad näinud nii tuttavate kui ka võõraste inimeste elude lagunemist ilma ühegi tõsiseltvõetava põhjuseta, vaid seetõttu, et teenida kõmu-uudiste müügi pealt reklaamiraha.
Koostööst keeldumine tähendab seda, et abielupaari PR-meeskond ei vasta enam mainitud lehtede ühelegi päringule, olenemata asjaolust, kas teemapüstitus vastab tõele või mitte. Lisaks kuningliku perekonna kaitsele on see samm väidetavalt ka kommunikatsioonimeeskonna hüvanguks, et säästa neid tööstuse sellest poolest, mida lugejad iial ei näe. | Harry ja Meghan lõpetavad koostöö Briti tabloididega | https://menu.err.ee/1079944/harry-ja-meghan-lopetavad-koostoo-briti-tabloididega | Prints Harry ja tema abikaasa Meghan teatasid, et lõpetavad igasuguse koostöö teatud Briti tabloididega. |
"Kõik uued vaktsiinid, mida arendama hakatakse, on pikaajalised ja ilma kindla tulemuseta katsed. Ainult mõni neist õnnestub," ütles söör Patrick Vallance ajalehele The Times. "Koronaviirus ei ole selles mõttes erinev ja kujutab endast vaktsiiniarendajatele väljakutset. See võtab aega," lisas ta.
Oxfordi ülikooli teadusrühm eesotsas Sarah Gilbertiga on üks umbes 70 töörühmast maailmas, mis vaktsiini loomisega tegeleb ning plaanib juba sel nädalal alustada uue vaktsiiniga inimkatseid. Gilbert arvab, et tulemused, mis laseks otsustada, kas saab vaktsiini kasutama hakata, selguvad juba septembris. Samas loodab ta, et eriolukorras võiks lubada rohkem ohustatud inimrühmade nagu tervishoiutöötajad vaktsineerimist nende väljatöötatud vaktsiiniga juba varem kui see on saanud kõik ametlikud load.
Gilbert tunnistas siiski pühapäeval BBC-le, et nende töörühma edu ei pruugi olla tagatud. "Ma usun, et meie eduvõimalus on kõrge, aga selgelt ei ole see kindel," märkis ta.
Samuti annab töörühm endale aru, et vaktsiin võib kahjustada selle saajate immuunsüsteemi, mis võiks COVID-19-ga nakatumise muuta veelgi ohtlikumaks. Briti teadlased katsetavad praegu vaktsiini Porton Downi uurimiskeskuses tuhkrute ja makaakidega.
"Vaktsiini peab toimima, kuid see peab olema ka ohutu. Kui vaktsiini hakatakse manustama miljonitele inimestele, kellest paljude jaoks on COVID-19 väga väike oht, siis peaks vaktsiinil olema väga hea ohutusprofiil. Koos COVID-19-ga me vajame suuremat arusaamist immuunsusest," ütles Patrick.
Gilbert on kutsunud Ühendkuningriigi valitsust aidata kaasa vaktsiini tootmisele, kuid hoiatanud samas, et riigis puudub võimekus miljonite vaktsiinidooside tootmiseks. | Briti valitsuse teadusnõunik soovitab koroonavaktsiinile mitte liialt loota | https://www.err.ee/1079959/briti-valitsuse-teadusnounik-soovitab-koroonavaktsiinile-mitte-liialt-loota | Avalikkusel ei tasu liialt palju koroonaviiruse tõrjumiseks loodavatele vaktsiinidele loota, kuna nendega läheb veel aega ning ei ole ka selge, kuidas need tööle hakkavad, hoiatas Briti valitsuse teadusnõunik. |
Juurdluskomitee ütles oma veebiküljel, et uurijad töötavad sel eesmärgil läbi Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) äsja salastatusest vabastatud materjalid Soome okupatsioonivõimude Karjalasse rajatud koonduslaagrite kohta, vahendab BNS.
Teates märgitakse, et neis laagrites hukati sõjavange ja tsiviilisikuid, kes olid rahvuselt slaavlased. Koonduslaagrivangide tunnistuste kohaselt olid elutingimused, toidunormid ja töökohustus neis eluga kokkusobimatu iseloomuga. Selle tulemusel suri okupatsiooni ajal tuhandeid inimesi, nende seas alaealisi ja väikseid lapsi.
Juurdluskomitee lubas anda "Soome röövvallutajate ja nende mahitajate" tegevusele õigusliku hinnangu. | Venemaa hakkab genotsiidina uurima hukkamisi Soome sõjaaegsetes laagrites | https://www.err.ee/1079951/venemaa-hakkab-genotsiidina-uurima-hukkamisi-soome-sojaaegsetes-laagrites | Venemaa juurdluskomitee teatas otsusest hakata genotsiidina uurima teateid tsiviilelanikkonna rassitunnuse alusel hukkamistest Jätkusõja ajal Karjalasse rajatud Soome koonduslaagrites, edastas ajaleht Ilta-Sanomat. |
"Ausalt öeldes ma ei usu, et järgmisel aastal olümpiamängud toimuvad. Olümpiamängude võõrustamine vajab kahte eeltingimust: esiteks, kontrolli COVID-19 viiruse üle Jaapanis ja teiseks, kontrolli COVID-19 viiruse üle mujal maailmas," lausus ta videokonverentsi vahendusel välismaa ajakirjanikele, vahendab AP.
"Ma olen olümpiamängude korraldamise osas järgmisel suvel väga pessimistlik, kui neid ei viida läbi just täiesti erineva ülesehitusega nagu publikuta või väga piiratud osalejaskonnaga."
"Sportlasi peab kutsuma nii paljudest erinevatest kohtadest, et see ei lähe kokku COVID-19 viirusega, mis võib muutuda pandeemiaks," jätkas Iwata. "Jaapan peab seda haigust järgmiseks suveks kontrollima. Ja ma loodan, et suudame seda. Aga ma ei usu, et nii läheb ükskõik kus kohas maailmas."
Iwata kartusi jagas Edinburghi ülikooli professor Devi Sridhar. Tema sõnul on võtmeküsimuseks vaktsiini leiutamine ja kasutuselevõtt. "Kui me leiame järgmiseks aastaks vaktsiini, siis ma usun, et need [olümpiamängud] on realistlikud," leidis ta.
"Vaktsiinist sõltub kõik - efektiivsest, taskukohasest ja olemasolevast vaktsiinist. Kui teaduslikku läbimurret ei toimu, siis ma ei usu, et asjad paisaks väga võimalikud."
Märksa optimistlikum on aga Nebraska ülikooli rahvatervise teaduskonna dekaan Ali S. Khan. "Viisteist kuud on üsna palju aega, et rahvatervis suudaks probleemiga toime tulla isegi vaktsiini või ravimita," lausus ta ja rõhutas loomingulise mõtlemise tähtsust. "Mõelgem käepärastele isiklikele testimisseadmetele nagu me testime veresuhkru taset."
Tokyo olümpiamängudest peaks praeguse seisuga osa võtma umbes 11 000 sportlast koos suure hulga taustajõududega. Organisatoorse tööga tegelejate kõrval võiks oodata ka suurt kogust meedia esindajaid ja pealtvaatajaid.
Mängud on praeguse seisuga planeeritud perioodile 23. juuli kuni 8. august. | Jaapani professor Tokyo olümpia toimumist ei usu | https://sport.err.ee/1079946/jaapani-professor-tokyo-olumpia-toimumist-ei-usu | Kuigi Tokyo olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, kostub siit-sealt hääli, et koroonaviiruse pandeemia tõttu ei pruugi need toimuda ka 2021. aasta suvel. Seda seisukoha jagab näiteks ka Kobe Ülikooli viirushaiguste professor Kentaro Iwata. |
Riigikogu majanduskomisjon sai esmaspäeval rahandusminister Martin Helmelt ülevaate riigi plaanidest ettevõtetes osalusi omandada või neist loobuda.
"Kui me selle teemalise kohtumise rahandusministriga mõne aja eest kokku leppisime, oli plaanis rääkida riigi täielikust või osalisest väljumisest äriühingutest, näiteks AS-ist Eesti Teed, Operail, Vireen, Levira, Enefit Greeni IPO jne. Aga praeguseks kujunenud olukorras on teema laiem ja nüüd tuleb riigil mõelda ka vastupidises suunas ehk siis laual on ka võimalikud finantstoetused või osaluste suurendamised," märkis Sester pressiteates.
Majanduskomisjoni esimehe sõnul tuleb lähiajal ka otsustada, kuidas minna edasi lennundusega ning kas riik peaks oma lennuettevõttesse tegema täiendava kapitalisüsti.
Laialt kõlapinda on saanud võimalik finantsabi Tallinkile, mis Kredexi osaluste omandamiseks ette nähtud 300 miljonist eurost võtaks ligi poole. "Ja on arvestatud, et ülejäänud pool võiks jaguneda kolme-nelja ettevõtte vahel. Kuigi praeguseks ei ole konkreetseid taotlusi veel tulnud, siis on tõenäoline, et lennundus, raudtee ja laevandus on valdkonnad, kus arutelud saavad olema kõige intensiivsemad," rääkis Sester.
Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michali sõnul peab maksumaksja raha kasutus peab olema avalikult võrreldav erasektori tingimustega. Michali sõnul kinnitas rahandusminister, et suuremahuliste laenude tingimused saavad olema võrreldavad erasektori praktikaga. "Need saadetakse parlamentaarseks järelevalveks ka riigikogu asjassepuutuvatele komisjonidele, soovitavalt esimesel võimalusel." | Sester: Tallinkist üle jääv raha läheb jagamisele kolme-nelja firma vahel | https://www.err.ee/1079945/sester-tallinkist-ule-jaav-raha-laheb-jagamisele-kolme-nelja-firma-vahel | Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on riigi plaan oma äriettevõtetes osalusi vähendada võtnud kriisis teise suuna. Tallinkile eraldatavast finantsabist üle jääv ligi 150 miljonit eurot läheb Sestri sõnul jagamisele kolme-nelja ettevõtte vahel. |
E-testid koosnevad matemaatika ja eesti keele ainetestidest ning need tuleb sooritada eksamite infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/. Sisseastujad saavad teste sooritada kodus, selleks on vaja internetiühendusega arvutit. Testide tegemiseks on aega kaks tundi.
Umbes nädal enne katsete päeva avalikustatakse kandidaatidele keskkonnaga tutvumiseks näidistest.
Katsete toimumise ajaks on õpilaskandidaadil vaja saata Tartu ühiskatsete infosüsteemis https://sisseastumine.ee/tartu elektrooniline väljavõte oma 9. klassi õpitulemustest kõigile gümnaasiumidele, kuhu ta kandideerib. Selle täpne vorm on täpsustamisel ja info saadetakse kandidaatidele lähiajal.
Vestluste toimumise aja ja korra teatab iga gümnaasium ise, järelkatseid sel aastal ei toimu.
Koolid paluvad sisseastujatel e-testiga seotud jooksvate probleemide tekkimisel pöörduda esimese eelistuse kooli poole.
Tartu gümnaasiumide ühiskatsed pidid algselt toimuma 17. aprillil, eriolukorra väljakuulutamise järel valiti kuupäevaks 8. mai, kuid koolid on praeguseks otsustatud, et kõige õigem oleks ühiskatsed läbi viia elektrooniliselt 18. mail.
Igal aastal korraldavad Hugo Treffneri gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Tartu Jaan Poska gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium ja Tartu Tamme gümnaasium ühised sisseastumiskatsed, mis koosnevad testidest ja vestlusest. Ühiskatsete kohta leiab täpsemat infot Tartu linna kodulehelt https://www.tartu.ee/et/parast-pohikooli#uhiskatsed-. | Tartu gümnaasiumide ühiskatsed toimuvad 18. mail e-testidena | https://www.err.ee/1079938/tartu-gumnaasiumide-uhiskatsed-toimuvad-18-mail-e-testidena | Tartu gümnaasiumide ühiskatsed toimuvad sel aastal eriolukorrast tulenevalt e-testidena 18. mail kell 10. |
"Saladutest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev "Qāfi mõistatus" (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele." (Kaanetekst)
Raamat on peaaegu loetamatu oma koketeeriva, bennyhill'iliku kirjastiiliga. Eeldan, et tegu on kultuurkapitali toetusega ilmunud teosega, kus Varrak saab väliskirjanduse väärtteoste tõlkeks oma eralduse ja eksisteerivad mingid kvoodid. Raske on kujutada ette selle lugejat. Mulle Lähis-Ida ja Araabia maad oma kultuuriga meeldivad. Asi pole kultuuriturismis, kus käid korraks eksootikat nautimas, vaid läänemaailma poolt liiga kõrvaletõrjutud teistsuguse maailmaga.
"Qāfi mõistatus" meenutab pigem purjus, edeva inimese loba, kes jutustab sulle pubis seiklusjutte maalt ja merelt. Mingis mõttes on see iganenud vaimukus, nagu Baskini anekdoodid või mõnda teise ajastusse kuulunud stiil, mis ajapikku hästi ei säili. Autor räägib teose vältel (vist) müütilisest luuletusest, mis on vaja miskipärast taastada. Luuletust taga ajades jutustab ta meile igasugu suguharude ja pool-müütiliste tegelaste juhtumisi, kus valitseb nomaadide ja beduiinide julmus ja jälkus. Inimelu ei maksa midagi, hobune on kõrgemal auastmel kui naine, hammas hamba vastu. Jutustamismeetod on nii vastukarva, Brasiilia kirjaniku Alberto Mussa edevus ja kekutamine tõukavad eemale.
Araabia muinaslood on teistlaadi kui Lääne punktist A punkti B lood. Seal käivad lood sinka-vonka, graatsiliselt nagu looride tants. Ainult et seda peab oskama jutustada, sest muidu tuleb välja seesamunegi. Teos vajub enda raskuse all kokku, need žongleeritavad jutud kukuvad robinal maha. Mussa justkui kasutab oma araabia pärandit ära, et eristuda teistest Brasiilia autoritest. Lood on segased ja samas üksluised, kõrbehõimude vahel pendeldavad isikupäratud metslased, kellele kirjanik on pannud pähe "araabiapärase" maski. Ma tean, et araabia mütoloogial ning jutustusviisil on paremaid teoseid ja see pole üks nende hulgast. Mussa on teinud luule telenovela 'ks.
Kujutan ette autorit kirjutamas tabloididele "vürtsikaid seiklusi" kroonprintsi puhkusereiside kohta, see oleks talle amet kui rusikas silmaauku. Mussa on justkui avanud Wikipedia, lugenud seal paar nädalat araabia kirjanduse kohta ja seda siis kopeerinud, jäljendanud. Stiil on õline, nagu purjus paks võõras mees üritaks sind bussipeatuses kõdistama hakata, et "sa natukenegi naerataks, mu ingel." Põhiline takistus lugemisel jääbki autori kirjastiili juurde, mis on mitte lihtsalt võõras (mis vajaks tegelikult ainult harjumist), vaid võõristav. Tegu pole ilmselt araabia kultuuri armastajaga, vaid isikuga, kes end selle kultuuri kaudu esile tõsta soovib: võtab ette keerulise teema, kuid seab jutustaja fookusse ja ehib end võõraste sulgedega. "Qāfi mõistatuse" temaatika on äärmiselt huvitav, aga teise autori kätes võiks palju loetavam olla.
Üks viis autori stiili kirjeldada on araabia fan fiction, kus 16-aastane üritab mälu järgi Grimmide muinasjutte ümber jutustada. Reaalselt võinuks araabia luule ja tähestiku temaatika vahetada judaismi ja kabala vastu ning tulemus olnuks ikka sama ebameeldiv ajaraiskamine. Et selle teose maitset ajust välja saada, loen Irwini "Arabian Nightmare'i" ning tegelikult kasutaks arvustust kui platvormi tolle raamatu reklaamimiseks ja palveks teos eesti keelde tõlkida. | Arvustus. Araabia telenovela | https://kultuur.err.ee/1079918/arvustus-araabia-telenovela | Uus raamat
Alberto Mussa
"Qāfi mõistatus"
Tõlkinud Leenu Nigu
Sari "Moodne aeg"
Varrak |
Esimeses kvartalis tehti Eestis kokku 11 630 ostu-müügitehingut, mille hulka kuuluvad kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas tehingute arv 5 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli tehinguid aga 6 protsenti vähem.
Märtsikuu ostu-müügitehingute analüüsi kohaselt langes tehinguaktiivsus aastases võrdluses ligi 9 protsenti ning eelnenud kuuga võrreldes 6 protsenti.
Kokku tehti esimeses kvartalis tehinguid 885 miljoni euro eest, mis on 6,5 protsenti vähem kui mullu esimeses kvartalis ja 5 protsenti vähem kui mullu neljandas kvartalis.
Korteriomanditega tehti esimeses kvartalis 6396 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5709 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehtud tehinguid 7 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 6 protsenti.
Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli esimeses kvartalis ligi 453 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 13 protsenti, kuid vähenes kvartali võrdluses 9 protsenti.
Uue korteri ruutmeetri keskmine hind oli esimeses kvartalis Tallinnas 2563 eurot, mis on 14 protsenti kõrgem kui aasta varem. Järelturu korteri hind oli 6 protsenti kõrgem kui mullu, makstes 1850 eurot.
Uus kahetoaline korter maksis keskmiselt 125 349 eurot ehk 2712 eurot ruutmeeter, järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 86 359 eurot ehk 1828 eurot ruutmeeter. | Kinnisvaratehingute arv jätkas esimeses kvartalis kasvu | https://www.err.ee/1079920/kinnisvaratehingute-arv-jatkas-esimeses-kvartalis-kasvu | Kinnisvaratehingute arv kasvas tänavu esimeses kvartalis maa-ameti andmetel mullusega võrreldes viis protsenti, kuid märtsis oli juba näha tehinguaktiivsuse langust. |
Tallinn on hetkel elukohaks maailma ühele juhtivale vanamuusikule, dirigendile ja harfimängijale Andrew Lawrence Kingile. Laupäeval, 18. aprillil astus ta veebikontserdil üles koos Eesti soprani Marta Paklariga, kes on kiirelt tuntust kogumas nii kodus kui välismaal.
Koos esitati kava Itaalia barokkmuusikast "Scherzi Musicali".
Kontsert järelvaatamises. | Video. Benedict Televisioni kontsert: Andrew Lawrence King ja Marta Paklar | https://kultuur.err.ee/1079910/video-benedict-televisioni-kontsert-andrew-lawrence-king-ja-marta-paklar | Kui piirid on kinni, siis muusikud on jäänud paikseks. ERR-i kultuuriportaal vahendab Benedict Televisiooni kultuurisündmusi. Keskkond pakub kriisiajal muusikutele ja näitlejatele võimalusi siiski oma tööd teha. |
Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa tõhusam – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde.
Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.
Rahvusraamatukogu jätkab inimkontaktivaba laenutusega ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla. | Rahvusraamatukogu kogub kriisiajal vilkalt lugejaid | https://kultuur.err.ee/1079759/rahvusraamatukogu-kogub-kriisiajal-vilkalt-lugejaid | Aprilli esimese kahe nädalaga registreerus Rahvusraamatukogu lugejaks 601 uut klienti, mis on mitukümmend inimest rohkem kui mullu terve aprilli jooksul, kui uusi registreerunuid oli 577. Kasv on seotud nii võimalusega laenutada inimkontaktivabalt raamatuid kui juurdepääsuga mitmetele digiteenustele ja e-andmebaasidele. |
"Mina isiklikult olen vaktsineerimise vastane ja ma ei soovi, et keegi sunniks mind end vaktsineerima selleks, et saaksin reisida," lausus Djokovic pühapäeval Facebooki otseülekannete keskkonnas.
"Aga kui see muutub kohustuslikuks, mis siis saab? Pean langetama otsuse. Mul on selles küsimuses oma seisukohad ja ma ei tea, kas need mingil hetkel muutuvad."
Sarnaselt muu spordiga on rahvusvaheline tennis hetkel koroonaviiruse pandeemia tõttu pausil. Wimbledoni tenniseturniiri tänavu ei toimu ja Prantsusmaa lahtised on lükatud edasi sügisesse.
Märtsis sõnas endine maailma esireket Amelie Mauresmo, et turniiridega ei tohiks jätkata enne, kui mängijad saavad viiruse vastu vaktsineeritud. Vaktsiin võib valmida aga alles järgmisel aastal. | Djokovic ei taha end koroona vastu vaktsineerida, aga võib olla sunnitud | https://sport.err.ee/1079901/djokovic-ei-taha-end-koroona-vastu-vaktsineerida-aga-voib-olla-sunnitud | Serbia tipptennisist Novak Djokovic ei soovi end vaktsineerida ja seetõttu võib tulevikus seista dilemma ees, kui kaitsesüstita mängijaid enam rahvusvahelistele turniiridele ei lubata. |
"Europa28" sisaldab kirjanike mõtisklusi Euroopa tulevikust, kirjutatuna nii esseistlikus kui narratiivses vormis.
Tuntud autoritest on kogumikus esindatud Nora Ikstena Lätist, Renate Salecl Sloveeniast, Leila Slimani Prantsusmaalt jt.
"Minu lugu algab justkui ulme, aga osutub tudengiteatriks parempopulismi teemal, ja lool on ikka verine lõpp ka," tutvustas Maarja Kangro kultuuriportaalile.
Sel aastal pidi Hay festivali Euroopa naiste eri aset leidma Rijekas Horvaatias, aga jääb muidugi ära. | Euroopa naisautorite kogumikus ilmus ka Maarja Kangro lugu | https://kultuur.err.ee/1079886/euroopa-naisautorite-kogumikus-ilmus-ka-maarja-kangro-lugu | Tavaliselt Walesis peetav Hay festival koostas Euroopa naisautorite kogumik "Europa28", kus ilmus ka Maarja Kangro proosapala. |
Tema hinnangul oleks kõige kiirem võimalus uue abivõimeluse tekitamiseks siduda see Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarvega (MFF) aastateks 2021-2027, milles liikmesriigid siiani pole kokku leppida suutnud, edastas Politico. Sellega haakus Gentiloni oma intervjuus Saksa ajakirjale Der Spiegel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ideega, et koroonakriisi tõttu seiskunud EL-i majanduse taaskäivitamiseks loodavad investeerimisfondid tuleks siduda MFF-iga.
Küsimusele, miks usub Gentilloni, et liikmesriigid, mis seni ei ole suutnud umbes ühe triljoni euro suuruses MFF-is kokku leppida, nõustuksid nüüd uue investeerimisrahastu sidumisega sellega, vastas ta, et "on optimistlik, kuna elama erakorralisel ajal ja loodan, et kõik mõistavad seda".
"Me ei saa oodata, kuni viirus taandub, et siis alustada ülesehitust. See peab algama kohe, kevadel või suvel," rääkis volinik.
Samas kritiseeris Luksemburgi rahandusminister Pierre Gramegna sellist ideed, leides usutuses Financial Timesile, et majanduse taastamisfondi sidumine EL-i pikaajalise eelarvega on parim võimalus selle idee nurjamiseks. "Kui soovime olla usaldusväärsed, peame selle looma juba enne suve," ütles Gramegna.
Eurotsooni rahandusministrid leppisid oma viimasel kohtumisel kokku 500 miljardi euro suuruses abipaketis ning samuti taastamisfondi loomises, kuid jätsid viimase detailide - suuruse ja kuidas sellesse raha leitakse - otsustamise valitsusjuhtidele, kes sel neljapäeval videokohtumise peavad.
Von der Leyen ütles eelmisel nädalal, et MFF peaks saama majanduse taastamiskava "emalaevaks", mille kaudu investeeritaks pandeemiajärgsesse majandusse triljoneid eurosid.
Üks idee, kuidas EL saaks lisaks MFF-ile uut raha majandusse paisata, oleks võimalus anda Euroopa Komisjonile senisest suurem õigus turgudel raha laenata, selgub Financial Timesist.
Euroopa Liidus pole seni suudetud ületada vastuolu, milles koroonast raskemini kannatada saanud ja suurema laenukoormaga lõunapoolsed riigid sooviksid Euroopa Liidu ühiste võlakirjade väljastamist, põhjapoolsed, kasinama majanduspoliitikaga riigid on aga EL-i ühise võla tekitamise vastu.
Hispaania tahab luua 1,5 triljoni eurose EL-i taastumisfondi
Hispaania teeb Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku luua kuni 1,5 triljoni eurone fond aitamaks koroonaviiruse pandeemiast enim kannatada saanud liikmesriike, selgub riigi valitsuse sisedokumendist, vahendas BNS uudisteagentuuri AP.
Itaalia ja Hispaania on COVID-19 pandeemiast enim räsitud EL-i riigid, olles regioonis eesotsas nii nakatumiste kui surmade arvult.
Valitsuse dokumendist nähtub, et uut fondi tahetakse rahastada läbi "tähtajatu EL-i võla".
Hispaania peaminister Pedro Sanchez plaanib ettepaneku tõstatada neljapäeval EL-i liidrite kohtumisel, ütles valitsusametnik. | Gentiloni: EL-i majanduse taastamiseks oleks vaja veel ühte triljonit | https://www.err.ee/1079882/gentiloni-el-i-majanduse-taastamiseks-oleks-vaja-veel-uhte-triljonit | Euroopa Liit võib vajada lisaks juba välja käidud majanduse taastamise 500-miljardisele meetmetepaketile veel ühte triljonit eurot, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Paolo Gentiloni. |
Viimastel aastatel on Eestis iga päev keskmiselt surnud 42 inimest. Tavapärasest rohkem surmasid on olnud detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris. Viimasel neljal aastal on kuu keskmine surmade arv päevas kõikunud 38-st 54 juhtumini.
Enamik inimesi (üle 60 protsendi) elab vähemalt 75-aastaseks, iga päev aga sureb keskmiselt viis-kuus inimest, kes ei elanud 60-aastasekski. Laste ja noorte ehk kuni 26-aastaste surmade arv jääb viimasel neljal aastal saja ja kahesaja vahele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur rõhutas, et surmade arvu tuleb vaadata iga riigi omapära arvestades.
"Kindlasti aga ei tohi sellest, et suremus märtsis jäi tavalise suremuse piiridesse, järeldada, et haigus ei mõjuta meid. Kui me ennast ei hoia, võib nüüdne viiruse levik mõjutada paljude inimeste elukvaliteeti ja suremust veel aastaid," sõnas Tammur.
Märtsis oli terviseameti andmetel kinnitatud surmajuhtumeid koroonaviiruse tõttu Eestis viis.
Aastate lõikes põhjustavad poole surmajuhtumitest Eestis vereringeelundite haigused, järgmisel kohal on kasvajad. Nende põhjusteni jõutakse vananedes järk-järgult. Vanuse järgi levinumad surmapõhjused on erinevad. Näiteks laste ja noorte puhul on peaaegu pooltel juhtudel surma põhjuseks õnnetus, mürgistus või trauma. Ka enneaegsete ja kaasasündinud väärarendiga väikelaste surmajuhtumeid esineb enam.
Õnnetused on ka kuni 50-aastaste hulgas peamiseks põhjuseks, nende tõttu sureb kolmandik. Vanemates vanusrühmades inimeste surma põhjustavad järjest rohkem kasvajad ja vereringeelundite haigused. | Statistika: märtsis jäi suremus Eestis tavapärase piiresse | https://www.err.ee/1079884/statistika-martsis-jai-suremus-eestis-tavaparase-piiresse | Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas, mis jääb viimaste aastate keskmise näitaja piiresse. Surmade peamised põhjused on aastate lõikes vereringeelundite haigused ja kasvajad. |
"Ausalt öeldes naudin mängimist ja striimimist väga palju", kommenteeris teise etapi järjest võitnud 22-aastane monacolane sotsiaalmeedias. "Ja naudin veel rohkem, kui võidan."
"Aga sõidujärgsed tähistamised on veidi teistmoodi. Lülitada arvuti välja ja minna pastat tegema on pisut vähem glamuurne kui pritsida poodiumilt šampanjat."
Paljud vormel-1 ja teiste spordialade ässad löövad koroonaviiruse pandeemia ajal kaasa erinevates e-spordi sarjades.
Virtuaalse F1 sarja Hiina etapil olid külalistena "kohal" ka näiteks jalgpallurid Thibaut Courtois (Red Bull) ja Ciro Immobile (AlphaTauri), kes lõpetasid vastavalt 15. ja 17. positsioonil. Golfimängija Ian Poulter (Renault) katkestas. | Leclerc jätkab virtuaalmaailmas domineerimist | https://sport.err.ee/1079881/leclerc-jatkab-virtuaalmaailmas-domineerimist | Ferrari vormel-1 piloot Charles Leclerc (Ferrari) võitis pühapäeval virtuaalse F1 liiga etapi Hiinas. Kahe ja poole sekundiga jäi talle ala tai piloot Alexander Albon (Red Bull) ja kolmandaks tuli F2 sarja sõitja Guanyu Zhou (Renault). |
"Tulenevalt nõukogu liikme Paavo Nõgene omal soovil tagasiastumisest ning nõukogu liikmete Agu Uudelepa ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti lõppenud või lähiajal lõppevatest volitustest, otsitakse nõukogusse kolme uut tunnustatud eksperti," teatas esmaspäeval kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
Riigikogu kultuurikomisjon ootab 5. maiks nõukogu liikmekandidaatide dokumente, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukogusse kolm uut tunnustatud asjatundjat.
"Oleme uutele liikmetele esitatavaid ootuseid arutanud ka rahvusringhäälingu nõukoguga, kes näeb, et uuteks liikmeteks võiksid olla finantsmajandusliku kogemusega meediavaldkonna asjatundjad või meedia ühiskondlikku rolli uurinud või käsitlenud meediavaldkonda laiemalt tundvad eksperdid, kes omavad ühiskonnas laialdast autoriteeti ja on soovitavalt akadeemilise taustaga," rääkis Must.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Nõukogu liikmed nimetab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eelnõud arutatakse ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. | Paavo Nõgene lahkub ERR-i nõukogust | https://www.err.ee/1079874/paavo-nogene-lahkub-err-i-noukogust | Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene teatas riigikogu kultuurikomisjonile, et soovib Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogust tagasi astuda. |
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et möödunud nädalal lisandus 2247 uut töötut, kellest 28 protsenti olid koondatud. Samas ei kasvanud kollektiivsete koondamiste arv, eelmisel nädalal esitas avalduse viis asutust, nädal varem seitse asutust.
Paavel tõi välja, et registreeritud töötute arv on nädalaga kasvand nelja, kuuga 22 ja aastaga 46 protsendi võrra.
Töötasu hüvitise avalduse esitas eelmisel nädalal 1427 asutust 5105 inimese jaoks. Kahe viimase nädala jooksul on kokku avalduse esitanud 5659 asutust 30 739 inimesele. Tänaseks on töötasu hüvitiste kogukulu üle 24,5 miljoni euro.
Kõige rohkem on registreeritud töötute arv kasvanud Hiiumaal, suurenedes nädalaga 5,6 protsendi võrra. | Töötukassa: koondatuid lisandub tavapärases rütmis | https://www.err.ee/1079872/tootukassa-koondatuid-lisandub-tavaparases-rutmis | Töötukassa andmetel on pühapäevase seisuga Eestis kokku 46 638 töötut ja registreeritud töötuse määr on 7,2 protsenti. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.