text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Võitja saab õiguse esindada Eestit suvistel tiitlivõistlustel. Nordica 3x3 võitjavõistkondadele auhinnad annab üle sel ajal Eestis viibiv Maik-Kalev Kotsar.
Uksed on Saku Suurhallis publikule avatud alates kell 12.00. Esimene mäng algab kell 12.15. Eelturniiri lõpp kell 15.00. Meeste finaal peetakse vahetult pärast BC Kalev/Cramo ja AVIS Utilitas Rapla vahelist korvpalli meistriliiga teist finaalmängu, seega orienteeruvalt kell 19.00.
Nordica korvpalliturniiri näol on tegemist tänavuse aasta 3x3 MM-i Eesti kvalifikatsioonivõistlusega meestele ja EuroCupi kvalifikatsioonivõistlusega naistele. Turniiri peakorraldaja on Eesti Korvpalliliit, korraldaja Eesti 3x3 Korvpalli Liit MTÜ.
Meeskondi on kohal neli, kuid tiimide kosseisust leiab enam-vähem kõik meie paremad. Võistlus annab punkte Sprite 3x3 Eesti meistrivõistluste arvestuses ning parim meeste võistkond pääseb lisaks Sprite 3×3 Tallinn Openile.
"Eesti pääses maailma 20 parema riigi sekka, kes oma meeste võistkonna saab FIBA 3x3 World Cupile saata, 2016. aasta TOP100 mängija individuaalse 3x3 reitingu põhjal. Sellele aitasid kaasa kõik mängijad, kes eelmisel suvel osalesid Sprite 3x3 tänavakorvpalli sarjas," lausus Reigo Kimmel, üks korraldajaist. | Pühapäeval selgitatakse tiitlivõistlustele sõitvad 3x3 korvpalli koondised | https://sport.err.ee/595378/puhapaeval-selgitatakse-tiitlivoistlustele-soitvad-3x3-korvpalli-koondised | Pühapäeval 14. mail kell 12 algaval Nordica 3x3 korvpalliturniiril lähevad Saku Suurhallis võitlusse mehed ja naised, et selgitada välja Eesti parimad tiimid meeste ja naiste seas. Publiku jaoks on turniir tasuta. |
Ilves otsustas Bushile Eesti kõrgeima teenetemärgi anda määrava rolli eest NATO 2004. aasta laienemises.
Otsuses oli tollal kirjas, et Bush seisis hiljem kindlalt Eesti sõbra ja toetajana Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliste huvide eest.
I also put paid to a long-term debt finally presenting Estonia's highest award to Pres. Bush for leading NATO enlargement for Estonia.2
— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) May 11, 2017
And for immediate & powerful support for Estonia these weeks 10 years ago when Estonia under first wide-scale and political cyber attack.3
— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) May 11, 2017
Ilves osales Dallases ümarlaual "Vabadus, vabaturg ja turvalisus". | Ilves andis George W. Bushile kätte Eesti kõrgeima teenetemärgi | https://www.err.ee/595370/ilves-andis-george-w-bushile-katte-eesti-korgeima-teenetemargi | Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves andis Dallases USA endisele presidendile George W. Bushile kätte juba 2012. aastal talle määratud Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi. |
Eelmisel kümnendil Eestile au ja kuulsust toonud tituleeritud Jaanson ja Endrekson otsustasid, et istuvad vanade aegade mälestuseks paarisaeru kahepaati ja lähevad laupäeval kell 15.45 startivas sõidus koduse Pärnu Sõudeklubi nimel vastastele lahingut andma. Sõit tõotab põnevust, sest vanameistrite rivaalideks on neljapaadi eessõudja Kaspar Taimsoo ning hiljuti tippsporti naasnud Kaur Kuslap. Konkurentideks on samas ka mitmed tugevad noorte paatkonnad, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Rõõmustav on Andrei Jämsä võistluskarusellile naasmine, sest vahepeal häda teinud selg jättis kogenud pärnaka taastusrežiimile. Jämsät ja teisi parimaid ühepaadimehi näeb stardis kell 14.30. Võistlusveel kohtab ka tippspordist loobunud ja õpingutele keskendunud Kaisa Pajusalut, kes koos noore klubikaaslase Andra-Laura Meeksaga stardib kell 14.45 algavas paarisaeru kahepaadi sõidus.
Ühtekokku teeb karikavõistlustel kaasa üle 60 paatkonna. Mitmete noorte jaoks on tegemist valikvõistlusega, kus on võimalik tõestada oma küpsust eaklassi Euroopa ja maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumiseks. Karikavõistluste näol on tegemist võistkondliku jõuprooviga, kus kohapunktide alusel selgitatakse parimad sõudeklubid. Võistlusi on mugav jälgida jõe vasakkaldal looklevalt nn Jaansoni kallasrajalt. Stardist saab parima ülevaate Pärnu Sõudekeskus Kalevist, finišitribüün paikneb Pärnu Sõudeklubi territooriumil jõe paremkaldal.
Pühapäeval kell 10 jätkatakse võistlemist kunagise Pärnu spordijuhi Seileri mälestuseks. Sõudeföderatsiooni presiidiumi liikme ja esimehena tegutsenud Seiler oli ka ise pikka aega sõudetreener. Tema käe all said teiste seas õpetust Jüri Jaansoni tippu aidanud Mihkel Leppik, Evi Lepik, Endla Mandel ja Jaan Tults. | Jaanson ja Endrekson istuvad üle aastate kahepaati | https://sport.err.ee/595374/jaanson-ja-endrekson-istuvad-ule-aastate-kahepaati | Eeloleval nädalavahetusel toimuvad Pärnus Eesti karikavõistlused ning omaaegse Pärnu spordijuhi Erik Wilhelm-Seileri mälestusregatt. Teiste seas lähevad kahepaadil laupäeval veele Pekingis hõbemedali võitnud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson. |
Iseenesest pole tegemist ju mingi üllatava sündmusega, sest iga värskelt ametisse astunud valitsuse puhul pole küsimus mitte selles, kas selle usalduskrediit mingil hetkel hakkab otsa saama, vaid millal see juhtub. Oleks ilmvõimatu, et Jüri Ratase juhitud Keskerakond oleks valitsuse juhtparteina säilitanud 30-protsendilise toetajaskonda ka kaks järgmist aastat. Oli loogiline, et Keskerakonna reiting hakkas langema kohe, kui uudsuse võlu hakkas hajuma ning avalikkuse heameel liiga ülbeks muutunud Reformierakonna paikapanemise üle otsa sai.
Muidugi on Keskerakonna toetus veel endiselt väga kõrge – kui praegu toimuksid valimised, hääletaks nende poolt 26 protsenti valijaist. Seda on endiselt sama palju või pisut rohkemgi kui opositsioonilisel Reformierakonnal, mille toetus on 25 protsenti.
Peamise panuse valitsuskoalitsiooni nigelasse üldseisu annab aga sel nädalavahetusel endale uut esimeest valiva Isamaa ja Res Publica Liidu reiting. Nende toetus on langenud alla valimiskünnise – neljale protsendile.
„Väga suur roll erakondade reitingute igakuises kõikumises on ajakirjandusel – kindlasti ei hakka küsitlusele vastajad iseseisvalt tegema inventuuri erakondade plussidest ja miinustest.“
Nagu näha, pole IRL-i siseheitlused vaatamata suurele meediatähelepanule täiendavat toetust kaasa toonud. Eelseisev valik võib oluline tunduda erakonna liikmetele endile, kuid avalikkuse jaoks laiemalt ei tundu sellel olevat mõju, mis erakonna kuvandit ja positsiooni oluliselt võiks parandada. Ehk tsiteerides Andrus Kivirähki hinnangut eelmise nädala Eesti Päevalehe LP-st: „Ollakse ettevaatlikud, igavad ja tüütult vooruslikud. Kas tõesti loodetakse sellega hääli võita? Kelle omi? Paljuke on Eestis neid inimesi, kellele lähevad korda ideoloogiline puhtus ja ustavus kivinenud väärtustele, kui nende tagant pole aimata värsket energiat ega tänapäevaseid ideid?“
Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seni suutnud oma keskmist reitingut hoida 12 protsendi peal, kuid nendest on toetajate osakaalult mööda rühkinud peamine oponent opositsiooni ridadest – konservatiivne rahvaerakond. EKRE on erakondade pingereas 14 toetusprotsendiga kindlalt kolmandal kohal ning kasutab oma retoorikas oskuslikult ära iga sammu valitsuse tegevuses, mis rahvuslik-konservatiivset joont pooldavatele valijatele vastumeelne võiks tunduda.
Isamaa ja Res Publica Liidust vaid veidi paremas seisus on Vabaerakond kaheksa toetusprotsendiga, mis jääb nende parematel aegadel (2015. aasta riigikogu valimiste järel) saavutatud tulemusest poole võrra madalamaks. Ka Vabaerakond oli kimpus uue esimehe valikuga ning eks lähitulevik näitab, kas Artur Talviku näol tehti ikka õige valik.
„Praegu annavad eelarve ja majanduse teemalistes aruteludes tooni hirmutamine vasakpöördega, reservide äraraiskamisega ja laenuorjusesse sattumisega.“
Väga suur roll erakondade reitingute igakuises kõikumises on ajakirjandusel – kindlasti ei hakka küsitlusele vastajad iseseisvalt tegema inventuuri erakondade plussidest ja miinustest. On muidugi vastajaid, kelle eelistus on välja kujunenud ja kellel pole raskust oma lemmiku nimetamisega. On aga ka küllalt suur osa vastajaist, kellel kindel eelistus puudub ning kes annavad vastuse tihti sellest lähtudes, mida on erakondade kohta küsitlusperioodil meedias head või halba räägitud.
Ma ei alustanud tänast kommentaari juhuslikult viitega „maksupööripäevale“. Põhiteema, millest sellel küsitlusperioodil valitsuse ja erakondade tegevusega seoses räägiti, oli riigieelarve uus strateegia, mis on otseselt seotud maksumaksja raha otstarbeka kasutamisega. Avalikkuse suhtumist mõjutab eelkõige see, millised argumendid avalikus diskussioonis veenvamad tunduvad.
Meediaruumis kõlas selle strateegia kohta rohkem etteheiteid kui kiidusõnu, kusjuures kritiseerijateks ei olnud mitte tavapärased „puusalt tulistavad“ opositsionäärid (à la Jürgen Ligi), vaid ka tõsiseltvõetavad majanduseksperdid (Eesti Panga president Hansson, eelarvenõukogu esimees Eamets jt). Valitsus jäi oma uue strateegia põhjendamisega ilmselgelt hätta, nende selgitused olid vastuolulised ja väheveenvad.
Seevastu on peretoetuste märgatava kasvu ning tulumaksuvaba miinimumi tõusu tagavad valitsuse otsused inimestel juba meelest läinud – pealegi jõustub esimene neist alles juulis ning teine alates järgmise aasta alguses. Seega hakatakse oma rahakotis reaalseid muutusi paremusele tajuma alles millalgi hiljem. Praegu aga annavad eelarve ja majanduse teemalistes aruteludes tooni hirmutamine vasakpöördega, reservide äraraiskamisega ja laenuorjusesse sattumisega. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Juhan Kivirähk: valitsuskoalitsiooni toetuse langus on igati loogiline | https://www.err.ee/595368/juhan-kivirahk-valitsuskoalitsiooni-toetuse-langus-on-igati-loogiline | Päev, mil Eesti maksumaksjad tähistasid „maksupööripäeva“ (päeva, milleni maksumaksjad töötavad sümboolselt võetuna vaid riigi heaks ning pärast mida algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale endale), kujunes pöördeliseks ka valitsuskoalitsioonile. Samal päeval lõppenud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal jäi tänaste valitsuserakondade summaarne toetus esimest korda madalamaks kui opositsioonierakondade oma (vastavalt 42 ja 47 protsenti). |
"Ilu tajumiseks tuleb tõepoolest mõelda või kui vaadata seda teistpidi – meie tähelepanu röövivad nähtused tapavad ilu. Tarbimisele suunatud tähelepanumajandus võib olla muutnud muutnud seda, kuidas me ümbritsevat ilu tajume ja hindame," mõtiskles uurimuse juhtivautor Aenne Brielmann ERR Novaatorile antud intervjuus.
Kanti ideede proovile panemiseks palus Brielmann koos New Yorgi ülikooli psühholoogiaprofessori Denis Pelliga hinnata 62 uurimisalusel nelja palli skaalal, kui suurt naudingut ja ilu kogesid nad erinevaid fotosid vaadates, hellitades mängukaru või maitstes kommi.
Sama pidid tegema katsealused tegema ka teises katseseerias. Sellele lisaks anti neile aga teine ülesanne. Katsealused kuulsid samal ajal tähti. Iga kord kui kuuldud täht vastas kaks tähte varem kuuldule, pidid osalejad vajutama nupukest. Sellega hoiti kinni osa uurimisaluste töömälust ja rööviti nende tähelepanu.
Brielmann ja Penni leidsid, et kui tavaarusaama järgi mitte eriti ilusate piltide kohta antavaid hinnanguid lisaülesanne ei muutnud, siis eelnevalt ilusaks peetud fotode keskmine ilu langes märgatavalt. "Selles mõttes oli Kantil täielikult õigus, kuid ta polnud ilmeksimatu," märkis doktorant. Keskmiselt iga kolmas uurimisalune teatas, et koges kindlasti ilu ka ilu kommi lutsutamise ja pehme mängukaru puudutamise ajal. Kuigi tegu oli meeleliste kogemustega.
"See oli üllatav. Ausalt öeldes küsisin ma pärast esimest paari sellist hinnangut katsealustelt, kas nad on ikka oma otsuses kindlad ja miks nad niimoodi arvavad. Kuid teatud tasandil on see mõistetav. Tegevused toovad mõttesse ilusad ja helged mälestused. Meist paljudel on olnud näiteks vanaema, kes meile salaja vanemate teadmata kommi andis," lisas Brielmann. Katsete tulemused pakuvad kontrasti akadeemilisematele ilu käsitlustele, mille kohaselt seostub ilu eeskätt kunstiteoste, muusika jms.
"Kõik, mis pakub naudingut, on ka ilus. See oleks lihtne ilu definitsioon. Samal ajal avab see võimaluse, et ilusad võivad olla nii paljud asjad," laiendas doktorant. Järgmise sammuna plaanib Brielmann töötama koos Pelliga ilu käsitleva matemaatilise mudeli kallal. Kuigi ilu võib tunduda millegi subjektiivsena, saab seda Brielmanni sõnul siiski kirjeldada ja mõõta.
Paaril on katsete alusel ka praktiline soovitus. "Kui tahad kogeda ilu täiel määral, peaksid proovima end välja lülitada kõigist teistest sinu tähelepanu püüdvatest teguritest," sõnas Brielmann.
Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology. | Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd | https://novaator.err.ee/595369/ilu-kogemine-nouab-teadlikku-mottetood | Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks. |
Bändiga toimunud kontserdil astusid koos Meesitiga lavale viiuldaja Tiit Kikas ja trummar Jaagup Tormis.
Sellel ja järgmisel nädalal annab Meesit Eestis kolm kontserti koos Berliini bändiga Viktor’s Joy. Täna toimub kontsert Tartus ja järgmisel nädalal jõutakse Tallinnasse ja Viljandisse.
12. mai TARTU Ülikooli kohvik
17. mai TALLINN Kivi Paber Käärid
19. mai VILJANDI Jasm | Mauno Meesit avaldas live-video loole "Circle" | https://kultuur.err.ee/595366/mauno-meesit-avaldas-live-video-loole-circle | Video loole "Circle" filmiti eelmisel aastal Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. |
Kava kannab pealkirja "Between Three Plagues", milleks Randalu sai inspiratsiooni Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel". Sama koosseis – kontrabassist Mats Eilertsen Norrast ja trummar Markku Ounaskari Soomest – esines esmakordselt Eestis koos Randaluga 2015. aasta varasügisel, mil anti kaheksa kontserti täissaalidele nii Tallinnas kui ka Viljandis.
"Kõik muusikud on oma lähenemise leidnud ja ka oma nägemuse lisanud. Minu jaoks on hea kogeda, kuidas algselt ainult minu ettekujutuses tekkinud kõla on saanud lisadimensiooni just nende muusikutega koos mängides," selgitas Randalu.
Randalu lisas, et on rahul senise arenguga, et kooslus saab stuudiosse minna juba mitme nurga alt proovitud sisuga, mitte täitsa toore materjaliga.
Jazzpianist kinnitas, et näeb ansamblikaaslaste erinevat tausta ja seost vabama muusikaga ehk erinevate improvisatsiooniliste vormidega ning see pigem toetab Randalu kui helilooja taotlusi.
"Olin algusest teadlik, et minu looming sellele kooslusele on kindla raamistiku ja ka nõudliku helikeelega, mis puudutab harmooniat ja rütmikat. Panustasin just sellele kontrastile, et materjali mängimise hetkes vabamalt käsitleda. Nemad sunnivad mind hetkes olema ja ka paindlikumalt muutuvate parameetritega kohanema. Tajun seda tänuväärse väljakutsena, mis iga hetk avardab."
Näiteks: | Kristjan Randalu uut loomingut inspireeris Jaan Kross | https://kultuur.err.ee/595358/kristjan-randalu-uut-loomingut-inspireeris-jaan-kross | Pühapäeval, 14. mail annab trio koosseisus Kristjan Randalu, Mats Eilertsen ja Markku Ounaskari kaks kontserti Philly Joe´s jazziklubis. Kõlab eesti jazzpianisti Kristjan Randalu looming tulevaselt albumilt, mida ta maailmaklassi muusikutega Norrast ja Soomest peatselt salvestama siirdub. |
"Maaeluministeeriumil on kavas esitada Vabariigi Valitsuse 25. mai istungi päevakorda võtmiseks heakskiidu saamine apellatsioonikaebuse esitamisele kohtuasjas T-117/15 Eesti Vabariik versus Euroopa Komisjon tehtud üldkohtu otsusele," ütles maaeluministeeriumi õigusosakonna juht Ingrid Raidme BNS-ile.
"Apellatsioon tugineb otsuses olevatele faktilistele ebatäpsustele ning sellele, et Euroopa Liidu õiguse valesti tõlgendamine on viinud kohtu ebaõigete järeldusteni. Täpsemad põhjendused on ettevalmistamisel ning on ja jäävad asutusesiseseks kasutamiseks," lisas ta.
"Otsus ei olnud suhkru ülemääraste laovarude eest makstud tasu tagasinõudmise hagis. Eesti palus hagis tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, millega komisjon keeldus muutmast oma niinimetatud suhkruotsust, millega kohustas Eestit maksma suhkru ülemääraste laovarude eest," rääkis Raidme.
Euroopa kohus jättis 24. märtsil Eesti 2015. aasta kevadel esitatud hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks selle vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Eesti esitas hagi Euroopa Kohtusse 2015. aasta märtsi alguses. Euroopa Kohus on üks Euroopa Liidu Kohtu kolmest instantsist ja tegeleb muuhulgas liikmesriigi kohustuste rikkumise küsimustega.
Euroopa Kohtusse pöördus Eesti seetõttu, et Euroopa Komisjon ei rahuldanud taotlust summa tagastamiseks. Eesti hinnangul on Euroopa Komisjon rikkunud mitmeid asutamislepingust tulenevaid õiguse üldpõhimõtteid nagu hea halduse ja liidu tegevuse õiguspärasuse põhimõtet ning see on kaasa toonud liidu alusetu rikastumise.
Eesti pidi Euroopa Liiduga liitumisel tasuma nii-nimetatud trahvi erinevate kaupade üleliigsete laovarude eest. Vaidlus suhkru üleliigse laovaru osas on esile kerkinud seoses kahtlusega, kas Euroopa Komisjon täitis omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse muude põllumajandustoodete kui suhkru üleliigsete varude kindlaksmääramise kohta, tagastas komisjon Eestile ühenduse eelarvesse tasutud 2012. aasta lõpuks 6,6 miljonit eurot.
Samale otsusele viidates on Eesti taotlenud ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud 34,3 miljoni euro tagastamist. Komisjon teatas 2014. aasta detsembris, et ei rahulda Eesti taotlust.
Hagi esitamist toetas Euroopa Kohtu seisukoht, et Euroopa Komisjon ei täitnud omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Suhkru üleliigse laovaru eest on Eesti tasunud kokku 34,3 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast 45,7 miljonit eurot. 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda liidu eelarvesse maksta. | Eesti plaanib suhkrutrahvi edasi kaevata | https://www.err.ee/595362/eesti-plaanib-suhkrutrahvi-edasi-kaevata | Eesti plaanib edasi kaevata Euroopa Kohtu märtsi otsuse jätta läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks. |
Eilsel etapil (Beauvais - Amiens; 152,5 km) õnnestus eestlasel püsida lõpuni peagrupis, kus võitjaga sama aja sai 77 ratturit. Finišispurdis oli nobedaim prantslane Benjamin Thomas (Armee de Terre).
Kokkuvõttes püsib liidrina belglane Jens Debusschere (Lotto Soudal), kellest kümne sekundiga jääb maha prantslane Marc Sarrau (FDJ). Jakin kaotab liidrile üle kaheksa minuti.
Dunkerque'i velotuuril sõidetakse kokku kuus etappi. Sama võistluse lõpetas Jakin ülemöödunud aastal kokkuvõttes kolmandana. | Alo Jakin on Dunkerque'i velotuuril iga päevaga kõrgemal lõpetanud | https://sport.err.ee/595333/alo-jakin-on-dunkerque-i-velotuuril-iga-paevaga-korgemal-lopetanud | Prantsusmaal peetaval Dunkerque'i velotuuril (2.HC) on peetud kolm etappi ning Alo Jakin (HP BTP - Auber93) on teeninud neilt vastavalt 118., 95. ja 47. koha. Kokkuvõttes asub eestlane 85. positsioonil. |
Pärnakatel ja linna külalistel on põhjust rõõmustada, sest merelevesi on puhas ja kõik ranna teenused toimivad. Tegelikult oli Pärnu rand igati puhas ja supluseks sobiv ka eelmistel aastatel, kuid Sinilipu nõuded randadele on lihtsalt väga ranged, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Sinilipu jaoks on hästi tähtsad veeanalüüside tulemused. Paar aastat juhtus nii, et ilmad olid kehvad, proovid olid kehvad ja see läks kohe statistikas ja sellepärast pikka aega ei tahetud seda sinilippu meile anda," ütles Pärnu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Sigrid Kasemets.
Kasemetsa sõnul on Pärnu laht madal ning selle eripära tõttu on oht erinevate bakterite levikuks suurem.
Sinilipu jaoks võetakse merevee proove igal aastal suplushooaja jooksul neli korda ja üks kord vahetult enne hooaja algust. Lisaks sellele kontrollitakse merevee puhtust vastavalt Pärnu merevee seirekalendrile iga kolme nädala tagant.
Jälgitakse ka rannaüldist puhtust, et oleks olemas wc-d ning muud vajalikud teenused, samuti rannavalve.
Pärnu rannas viimased neli aastat korda hoidnud osaühingu Kesklinna Pargid töödejuhataja Kalju Villota ütles, et sinilipp Pärnu ranna koristustööde osas otseselt midagi ei muuda. Viieteistkümnendaks maiks peavad paigaldatud ja remonditud olema pingid, kabiinid ja muu rannainventar.
Koristus ja hooldustöid jätkatakse Pärnu keskrannas igapäevaselt. Kella kümneks hommikul peab rand olema puhas.
Sinilipp heisatakse Pärnu randa 1. juunil. Lisaks Pärnule saavad sinilipu ka Pirita ja Pikakari rannad Tallinnas. | Pärnu rand sai sinilipu omanikuks | https://www.err.ee/595356/parnu-rand-sai-sinilipu-omanikuks | Pärnu rannas lehvib üle kümne aasta taas sinilipp. Rahvusvaheline tunnustus rannale tähendab seda, et merevesi on kontrollitud ja vajalik infrastruktuur rannas on olemas. |
"Jooks algas metsiku lumesajuga. Joosep Tammemäe hakkas vedama. Ootasin kaks ringi tema järgi ja lõpu jooksin tugevamalt," ütles Kais ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Lõpuaeg 4.24 ei olnud tema jaoks raske ja tui kergelt. "Tagasirgel puhus tugev vastutuul ja tavaliste jooksujalatsitega jooksjatel läks väga libedaks," kirjeldas Kais Viljandi staadionil seeriajooksu ajal valitsenud ilmaolusid.
Ta ise jooksis naelikutes ja tegi seda teist korda sel aastal pärast veebruaris Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud talviseid Eesti meistrivõistlusi. Viljandi staadion ei olnud just päris lund täis, aga õrn valge kiht kattis tartaani küll. Kais ei osanud öelda, kas kavatseb kogu Staieri seeriajooksude sarja kaasa teha. "Edasiste seeriajooksude kohta ei oska midagi öelda, eks näeb mis elu toob," märkis ta.
Vaata tulemusi siit. | Staieri seeriajooksude avaetapp toimus lumesajus | https://sport.err.ee/595355/staieri-seeriajooksude-avaetapp-toimus-lumesajus | Eile õhtul tehti Viljandi linnastaadionil algust VAK Staieri seeriajooksudega. Esimese etapina kavas olnud 1500 m jooksus pidid võistlejad trotsima tugevat lumesadu, milles osutus kiireimaks kohalikku päritolu Jooksupartneri esindaja Ülari Kais. |
Resultatiivses hoos olnud 31-aastane Hunt oli avaringi järel liiga resultatiivseim mees 13 punktiga (8+5). Kahekohalise arvuni jõudis veel vaid tema meeskonnakaaslane Evgeny Kobzar (5+6).
InStati poolt avaldatud statistika näitab, et Hunt oli avaringis ääretult efektiivne – ta lõi värava suunas 24 lööki, neist 58% jõudis raamidesse ja omakorda neist kaheksa leidis tee väravavõrku. Samuti oli Hunt esiviisikus võtmesöötude (4. koht), õhuvõitluste (3. koht) ja kahevõitluste (2. koht) arvestuses. InStati indeks (kõikide tegevuste koondtulemus) annab Hundile liigas esikoha.
Avaringi parim saab auhinnaks Tauno Kangro poolt valmistatud taiese. Hunt saab auhinna kätte Nõmme Kalju FC – FC Levadia kohtumise eel, mis toimub täna, 12. mail algusega kell 19.30 Hiiu staadionil.
Kui avaringi kampaania kandis nimetust "Mehiste meeste mäng", siis möödunud nädalavahetusel tehti algust teise ringiga (10.-18. voor), mille kampaania kannab nime "Täiega peale!". | Premium liiga avaringi parimaks mängijaks valiti Rimo Hunt | https://sport.err.ee/595352/premium-liiga-avaringi-parimaks-mangijaks-valiti-rimo-hunt | Premium liiga avaringi parimaks mängijaks valiti Tallinna FC Levadia edurivimees Rimo Hunt, kes lõi esimese üheksa mänguga kaheksa väravat ning andis lisaks viis tabamuseni viinud söötu. |
Nooremana võistles Leili valla eest jooistes 500 m distantsil ja võitis ära. Ent koolis 100 m ja 200 m jäi ta viimaste hulka, sest kiirusest jäi vajaka. Enne maratonide jooksmisega alustamist sõitis Leili jalgrattaga ja võistles Nõo sovhoosis koos hilisema kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäega. "Tema mind alati võitis, mina olin kas teine või kolmas Eestis kolhooside ja sovhooside võistlustel," lausus Leili ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Viis korda osales ta ka Tartu Rattarallil.
Esimese maratoni jooksis Leili Teeväli 1983. aastal 9. mail toonasel Võidupüha (vene aja võidupüha – toim.) maratonil Tartus, mis kulges Raadilt Tabiverre ja tagasi. Leili suutis selle läbida päris kiiresti – ajaga 3:50. Enne oli ta jooksnud suuremal rahvaspordiüritusel vaid ühe korra – 1. mail ümber Viljandi järve jooksul.
Pärast maratoni hakkas Leili trenni tegema ja osalema ka rahvajooksudel. Eesmärki joosta kokku 200 maratoni tal küll kohe ei olnud. Pärast 1999. aastal joostud maratoni tekkis tal jooksmises pikk paus, mis kestis 11 aastat. Selleks ajaks oli ta läbi jooksnud 23 maratoni, neist viimase ajaga 3:48. "Mõtlesin, et kas olen ehk liiga vana ega tahtnud enam nii pikki maid joosta," meenutas Leili.
2010. aastal, mil läks lahti suurem maratonibuum seoses Tallinna Maratoni uue algusega tekkis tal uus ind. "Tahtsin proovida, et kuidas mul välja tuleb. Sain ajaks 4:52. Ka siis ei olnud mul mõtteski 200 maratoni joosta," ütles Leili. Kolm aastat hiljem seadis ta eesmärgi 100 maratoni kokku saada, mis ka õnnestuski 2015. aasta jaanuaris.
Ei läinudki palju mööda. Veidi rohkem kui kaks aastat ja Leili Teeväli jõudis tänavu 6. mail Vändras 200 maratonini. 2015. aastal jooksis ta 45 maratoni ja teist sama palju ka 2016. aastal. Sel aastal on ta juba jooksnud 11 maratoni. Leili eesmärgiks ongi eelkõige maratonide kogumine.
Kas selles vanuses naise kohta liiga palju maratone ei ole? "Lihtsa inimese jaoks on palju jah, aga kui juba üle 100 läks paarkümmend, mõtlesin, et katsun ikka 200 täis saada, sest vanus tuleb peale ja ei saa enam võibolla üldse joosta," räägib Leili. Kaks päeva pärast maratoni ei taha ta midagi teha, aga kolmandal päeval hakkab võimlema ja edasi juba vaikselt sörkima. Naise praktikas on ette tulnud sedagi, et ta on 10 nädalat jutti jooksnud igal nädalal ühe maratoni.
Kas järgmiseks eesmärgiks 300 maratoni? "Ei seda nüüd küll mitte. Kui huvi on, siis ikka jooksen maratoni. Lühikesi distantse ma väga joosta ei taha. Võrumaa pikamaajooksusarja teen küll kaasa," sõnas Leili. "Jooks on kõige odavam. Mine kodust välja hakka kohe jooksma. Muidugi peavad olema teadmised, kuidas ja kui palju joosta, mida süüa ning millal puhata," rõhutab Leili. Jooksmine on tema jaoks pisik, millest naine nii naljalt lahti ei saa. "Kui bussiaknast näen kedagi jooksmas, tekib kohe tahtmine joosta ja tunnen huvi, kes jookseb."
Juba sel pühapäeval jookseb Leili Teevaäli Riia maratonil. | Eesti naine läbis nädalavahetusel juba oma 200. maratoni | https://sport.err.ee/595343/eesti-naine-labis-nadalavahetusel-juba-oma-200-maratoni | 70-aastane Leili Teeväli jõudis vaatamata oma vanusele Vändra maratonil püstitatud eesmärgini – ta läbis seal oma 200. maratoni. |
Max Plancki inimarengu instituudi ja California ülikooli ülikooli teadlaste ühine uuring on esimene, mis tõestab, et koolikeskkonda minek mõjutab viieaastaste laste ajumehhanisme.
Teadlased püstitasid hüpoteesi, et kui panna lapsed kontrollitud õppimissituatsiooni, kus nad peavad paigal istuma, järgima juhtnööre ja vältima segavaid tegureid, siis see mõjutab laste kognitiivseid võimeid, näiteks keskendumist.
Hüpotees pidas paika
Esimene aasta algkoolis ergutab märkimisväärselt varases eas kooli läinud lapse tähelepanuvõimet, selgub uuringust.
Uuringu juhtivautor Garvin Brod selgitas, et nende tulemuste kohaselt mõjutab korrastatud õpikeskkond positiivselt käitumise arengut.
Katses osales 62 viieaastast last, kellelt teadlased kogusid andmeid lasteaia viimase aasta ehk nn eelkooliaasta ja esimese kooliaasta alguses ning lõpus. Mõõtmiseks kasutati nii arvutiteste kui ajust tehtud funktsionaalseid magnetresonantspilte (fMRI).
Teadlased võrdlesid lasteaia viimase ja kooli esimese aasta alguses ning lõpus tehtud testitulemusi ning leidsid, et kooli läinud viieaastaste areng oli oma lasteaias käivates eakaaslaste omast parem just keskendumises ja reeglite järgimises.
fMRI tulemused aga näitasid, et tähelepanu nõudvate ülesannete puhul oli kooliõpilaste kiirusagar lasteaialaste omast aktiivsem. Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis toetab muude kognitiivsete võimete hulgas ka tähelepanuvõimet.
Varases eas kooliminek ei sobi kõigile
Uuringu autorid ütlevad, et see uuring toetab küll varases eas koolitee alustamise mõtet, kuid lisavad sinna juurde, et ainuüksi nende tulemuste pealt ei tasuks arvata, et koolitunni rutiinis arenemine mõjutab kõiki ühtmoodi või et mängu- ja kogemusõpe lasteaias ei toeta lapse arengut.
Teadlased rõhutavad sedagi, et samaealised lapsed on arengus väga erinevad ning iga lapse puhul tuleks hinnata ennekõike tema kooliküpsust.
Uuring on osa HippoKid projektist, Max Plancki instituudi inimarengu instituudist. Uuring ilmus ajakirjas Psychological Science. | Esimene kooliaasta mõjutab lapse tähelepanuvõimet | https://novaator.err.ee/595215/esimene-kooliaasta-mojutab-lapse-tahelepanuvoimet | Viieaastasena kooli minemine võib tunduda karmi keskkonnavahetusena ja mõjutada lapse arengut. Värske uuringu kohaselt mõjutabki väga varajases eas arengut ning võrdlemisi positiivses suunas. |
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Hannah Wakefordiga Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuurist NASA ja David Singiga Inglismaalt Exeteri ülikoolist on uurinud planeeti, mida võib nimetada kuumaks Neptuuniks, sest on umbes meie Päikesesüsteemi Neptuuni-suurune, aga tiirleb oma tähele nii lähedal, et selle temperatuur on meie Neptuuni omast palju kõrgem.
Wakeford, Singh ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et kauge planeedi atmosfäär koosneb peaaegu ainult vesinikust ja heeliumist ning sealne taevas on ka üsna pilvitu. Atmosfääri koostis on primitiivne selles mõttes, et heelium ja vesinik on universumi vanimad ja levinumad elemendid.
Selline koostis võib viidata, et planeet ongi tekkinud oma tähele lähemal, kui meie Neptuun Päikesele või ka suhteliselt hiljem võrreldes meie Päikesesüsteemi gaasihiiglaste Neptuuni ja Uraaniga. Wakefordi ja Singi sõnul osutab selline erinevus Päikesesüsteemiga võrreldes, eriti arvestades seda, et kuumade Neptuunide atmosfääriuuringuid on alles hiljuti alustatud, et maailmaruumi planeetide atmosfääride seas on palju rohkem mitmekesisust, kui on seni arvatud.
Teadlased said planeedi HAT-P-26b atmosfääri kohta andmeid, kui see Maalt vaadatuna oma tähe eest läbi liikus. Osa tähevalgust jõudis meieni läbi planeedi atmosfääri, mis jättis valgusele oma jälje. | Kuumal Neptuunil on algeline atmosfäär | https://novaator.err.ee/595341/kuumal-neptuunil-on-algeline-atmosfaar | Eksoplaneetide uurijad on avastanud ühe meist 438 valguaasta kaugusel asuva planeedi ümbert, nagu nad väljenduvad, primitiivse atmosfääri. |
Uus, nn. ABBA-süsteem on saanud inspiratsiooni tennise kiirest lõppmängust ehk tavalise kordamööda löömise asemel lööb kõigepealt ühe võistkonna mängija ning seejärel kaks korda vastasvõistkonna esindaja, siis taas kaks korda esimese tiimi pallurid jne.
Jalgpallireeglite eest vastutav ühendus IFAB proovib penaltisüsteemi muuta, sest senise korralduse järgi võitis umbes 60 protsenti seeriatest esimesena alustanud võistkond, kel arvatakse olevat psühholoogiline eelis.
Päris võistlustel läks ABBA-süsteem esmakordselt käiku Tšehhis peetaval U-17 neidude EM-il, kus Saksamaa sai sel moel poolfinaalis jagu Norrast 3:2. Seejuures eksis koguni kolm esimest sakslannast lööjat.
Pärast Saksamaa esimest eksimust said norralasest kahest ühe, järgmiste sakslannade eksimuste järel ja Norra oli taas täpne ühel kahest. Seejärel aga tabasid mõlemad sakslannad ja viimane norralanna ei suutnud väravat lüüa.
Seisul 2:2 järgnesid löögid esimese eksimuseni ning norralanna palli väravasse ei saanud, sakslanna aga küll.
Saksamaa on tuntud kui üks maailma paremaid penaltilööjaid koondisi. Näiteks meeste MM-finaalturniiridel on nad rohkem kui ühe seeria pidanud koondistest ainsad sajaprotsendilised õnnestujad (neli seeriavõitu). | Jalgpalli uus penaltikord tõi vana teada tulemuse - Saksamaa võitis | https://sport.err.ee/595335/jalgpalli-uus-penaltikord-toi-vana-teada-tulemuse-saksamaa-voitis | Jalgpallis katsetatav uus penaltiseeria süsteem andis vanale vutisõbrale traditsiooniline tulemuse - edukas oli taas Saksamaa esindus. |
Ebamugavad teadmised tähendavad vastasseisu, mille kutsuvad ellu pildid või faktid, millel on mingis paigas keerukas tähendus, ja mis tekitavad meis segadust, kaotsiminekut, oskamatust edasi elada. "Ebamugavate teadmiste" kontseptsioon pärineb Kanada haridusteoreetikult ja museoloogilit Roger I. Simonilt ning seda on hiljem edasi arendatud.
Osalejad: Eleonore de Montesquiou, Liisa Kaljula, Sezgin Boynik ja Solvita Krese.
Eleonore de Montesquiou räägib oma uuest projektist, mida ta teeb koos põgenikega, keda praegu Eestis kinni peetakse. Ta räägib sellest, kui suurt tähtsust omab Eesti-Vene piir paljude inimeste jaoks, ja tõmbab paralleeli sellega, kuidas möödunud sajandil põgeneti sama piiri kaudu Nõukogude Venemaalt.
Solvita Krese räägib George Sorose pärandist Ida-Euroopa kaasaegses kunstis, keskendudes Läti kontekstile ja ebamugavatele teadmistele, mis selle kaudu kunstivaldkonnas avanevad. Kuidas läheneda Sorose arhiividele kriitiliselt?
Sezgin Boynik räägib raamatust "Rahvuslus ja kaasaegne kunst: kriitiline õpik" (2016, toimetajad Sezgin Boynik ja Minna Henriksson), selle kontekstist ja inspiratsiooniallikatest. Selle raamatu eesmärk oli problematiseerida kaasaegse kunsti panust natsionalistlikesse ideoloogiatesse. Boynik räägib ka 2000ndate alguse Balkani-teemaliste näituste rollist ja sellest, kuidas nad on panustanud kunstist arusaamisse.
Liisa Kaljula räägib oma kolmekuulisest residentuurist New Jerseys, Norton ja Nancy Dodge´i kollektsiooni juures. Tegemist on silmapaistva Ida-Euroopa kunsti koguga, mis moodustus tükk haaval Nõukogude Liidu kunstist. Kaljula arvates on see kollektsioon üheaegselt nii inspireeriv kui meeleheidet valmistav.
Seminari modereerivad Margaret Tali ja Tanel Rander. Seminar toimub 17. mail kell 15–19 EKKMis inglise keeles. | Seminaril vaetakse ebamugavaid teadmisi Ida-Euroopa kunstis | https://kultuur.err.ee/595334/seminaril-vaetakse-ebamugavaid-teadmisi-ida-euroopa-kunstis | 17. mail peetakse EKKMis (Eesti Kaasaege Kunsti Muuseumis) seminar, mis lähtub möödunud aastal ilmunud raamatust "Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas" ning üritab sellest sammu edasi astuda, keskendudes "ebamugavatelele teadmistele" Ida-Euroopa kunsti kontekstis. |
Ajax asus kordusmängu Lyonis mängima suures 4:1 eduseisus, kuid teine mäng võõrsil kaotati 1:3 (27. Kasper Dolberg - 45. pen, 45+1. Alexandre Lacazette, 81. Rachid Ghezzal) ja nii pääseti edasi vaid koondskooriga 5:4.
Manchester United oli saanud Celtast võõrsil jagu 1:0. Korduskohtumine kodus lõppes 1:1 (17. Marouane Fellaini - 85. Facundo Roncaglia).
Euroopa liiga finaal peetakse kolmapäeval, 24. mail Stockholmis Friends Arenal.
Manchester United on võitnud seni eurosarjadest kolmel korral Euroopa meistrite karikasarja või Meistrite liiga (1968, 1999, 2008) ja korra Euroopa karikavõitjate karikasarja (1991).
Ajax on Euroopa meistrite karikasarja / Meistrite liiga võitjaks tulnud neljal korral (1971, 1972, 1973, 1995), korra on võidetud nii Euroopa karikavõitjate karikasari (1987) kui ka UEFA karikasari (1992). | Jalgpalli Euroopa liigas selgusid finalistid | https://sport.err.ee/595331/jalgpalli-euroopa-liigas-selgusid-finalistid | Tänavuse jalgpalli Euroopa liiga võitja selgitavad Amsterdami Ajax ja Manchester United, kes lülitasid poolfinaalist konkurentsist vastavalt Vigo Celta ja Lyoni Olympique'i. |
Kui mullu uus võimuliit sündis ja Ida-Viru investeeringute programmi tegemine ka koalitsioonileppesse kirja sai, ütles sotside esimees Jevgeni Ossinovski, et selle programmi põhimõtted saavad selgeks juba mõne kuu pärast. Sel kevadel Ida-Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Põhjarannikule, et tegevuskava tuleb valitsuse lauale aprilli lõpus või maikuu alguses.
Seni ei ole tulnud, kirjutab ajaleht.
Programmi koostamist on vedanud rahandusministeerium ja riigihalduse minister Mihhail Korb. Rahandusministeeriumi teatel on programmi dokumendid ja sealhulgas ka asjakohane memorandum riigikantseleile edastatud, kuid see on mõeldud vaid ametkondlikuks kasutamiseks ja seetõttu hoitakse selle sisu avalikkuse jaoks saladuses ning mingeid kommentaare enne, kui valitsus on seda arutanud, ei anta.
Põhjarannikule teadaolevalt näeb programmi töövariant ette aastas ligikaudu 20 miljoni euro suunamist Ida-Viru programmi. Põhimõttelisi erimeelsusi tekitab valitsuse sees aga selle programmi rahastamise allikas.
Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi märtsi alguses ettepaneku suunata Ida-Viru põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest veerand Ida-Viru programmi.
Riigihalduse ministri Mihhail Korbi poolt programmi koostamiseks moodustatud töörühma kuuluva endise riigikogu liikme Lembit Kaljuvee sõnul leidis töörühm, et lisaks saastetasudele peaks ka ressursimaksust 25 või 30 protsenti hakkama laekuma sihipäraselt Ida-Viru programmi
See teekski aastas kokku praeguste kaevandamismahtude ja tasumäärade juures ligikaudu 20 miljonit eurot. Raha jaotamist hakkaks omavalitsuste taotluste alusel korraldama EAS.
Keskkonnaministeerium on vastu
Keskkonnaministeerium ei toeta ettepanekut suunata osa saastetasusid EAS-i, kuna seaduse järgi tuleb laekuvat raha kasutada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
Samuti ei pidanud ministeerium põhjendatuks keskkonnatasude seaduse muutmist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Masing kinnitas, et selles küsimuses ei ole seisukoht muutunud.
Küsimusele, mis siis Ida-Viru programmist saab, vastas keskkonnaminister Marko Pomerants: "Arutatakse! Ministrid esitavad oma soove ja nägemusi regulaarselt ja need ei realiseeru esitatud kujul üsna tihti."
Lembit Kaljuvee sõnul on keskkonnaministeeriumi vastuseis ootuspärane, sest selline samm tooks kaasa ka keskkonnainvesteeringute keskuse eelarve tuntava vähenemise.
"Aastate jooksul on saanud harjumuseks süüdistada Ida-Viru põlevkivitööstust suures reostamises, panna neile kõvad maksud peale ja siis ise tegelda kokkukogutud raha mööda Eestit laiali jagamisega. Nii on kujunenud välja terve plejaad ametnikke, projektikirjutajaid ja MTÜsid, kes sellest elavadki. Loomulikult ei taha keegi neist sellest süsteemist loobuda," sõnas ta.
Samasse töörühma kuuluv Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kes on lisaks ka riigihalduse ministri nõunik, pidas vähetõenäoliseks, et keskkonnatasudest õnnestub Ida-Viru programmi suunata 20 miljonit eurot. "Teades mõnede ministeeriumide meeleolusid, olen selles skeptiline. Aga ka kümme miljonit oleks juba suur samm edasi, mille eest saaks päris palju ära teha," märkis ta.
Luhalaiu sõnul on püsiv rahastamisallikas vajalik, sest muidu ei ole sel programmil mingit mõtet. "See oleks järjekordne belletristika ja selliseid programme on varemgi tehtud," sõnas ta. | Uue valitsuse lubatud Ida-Viru programm sõltub keskkonnatasudest | https://www.err.ee/595329/uue-valitsuse-lubatud-ida-viru-programm-soltub-keskkonnatasudest | Kas võimuliidu lubatud Ida-Viru programmist tegelikult asja saab või jääb see tühjaks lubaduseks, sõltub sellest, kuidas õnnestub valitsusel jõuda lähinädalatel üksmeelele, et raha selleks tuleb võtta põlevkiviettevõtete makstavatest keskkonnatasudest, kirjutab ajaleht Põhjarannik. |
Kawhi Leonardita platsile tulnud Spursi kangelaseks kerkis LaMarcus Aldridqe, kes viskas 34 punkti ja haaras 12 lauapalli. Rocketsi täht James Harden piirdus vaid kümne punktiga, ehkki jagas seitse tulemuslikku söötu. Kaotajate parim oli 20 punktiga Trevor Ariza.
Spurs näitas terve seeria head mängu, sest kuuest mängus kolmes hoiti Houston vähem kui saja punkti peal. Eilse mängu 75 silma oli aga Rocketsi hooaja madalaim näitaja. Play-off 'is visati viimati vähem 2009. aastal, mil Los Angeles Lakersile loobiti vaid 70 punkti.
Läänekonverentsi finaalis läheb Spurs kokku Golden State Warriorsiga. Idas on koha finaalis kindlustanud tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers, kes ootab vastast paarist Boston Celtics - Washington Wizards. Hetkel juhib seeriat Boston 3:2. | VIDEO | Spurs hoidis Hardenit kontrolli all ja jõudis lääne finaali | https://sport.err.ee/595327/video-spurs-hoidis-hardenit-kontrolli-all-ja-joudis-laane-finaali | Korvpalliliigas NBA alistas San Antonio Spurs võõrsil Houston Rocketsi 114:75 (31:24, 30:18, 26:22, 27:11) ja pääses mängudega neli-kaks läänekonverentsi finaali. |
Gabriel Landeskog viis rootslased avakolmandikul juhtima ja lõppseisu vormistas 3.18 enne lõppu Elias Lindholm. Kaks söödupunkti sai kirja Victor Rask, ühe Lindholm. Rootslaste väravas tõrjus kõik 19 vastaste pealeviset Eddie Lack.
Tabeliseis A-grupis 4. vooru järel: 1. Venemaa 11, 2. USA 9, 3. Läti 9, 4. Rootsi 7, 5. Saksamaa 5, 6. Slovakkia 4, 7. Taani 2, 8. Itaalia 1.
B-grupis jätkab eksimatult Kanada, kes oli 3:2 (1:1, 1:1, 1:0) üle Prantsusmaast. Seejuures avaldas turniiri jooksul soomlastest jagu saanud Prantsusmaa koondis jäähoki sünnimaale kõvasti vastupanu, minnes teise kolmandiku alguses ka 2:1 juhtima.
Tabeliseis B-grupis 4. vooru järel: 1. Kanada 12, 2. Šveits 9, 3. Tšehhi 7, 4. Norra 7, 5. Soome 7, 6. Prantsusmaa 5, 7. Sloveenia 1, 8. Valgevene 0.
Individuaalset punktitabelit juhib kindlalt venelane Artemi Panarin (3+7=10), kellele järgneb kanadalane Nate MacKinnon (5+3=8). Seitse resultatiivsuspunkti on kirjas viiel hokimehel. | VIDEOD | Läti hokikoondis sai MM-turniiril esimese kaotuse | https://sport.err.ee/595319/videod-lati-hokikoondis-sai-mm-turniiril-esimese-kaotuse | Jäähoki MM-turniiri kolme võiduga alustanud Läti koondis sai eile hilisõhtul esimese kaotuse, kui jäi alla Rootsile 0:2 (0:1, 0:0, 0:1). |
Kuni 14. maini toimuv konverents arutleb pealkirja all “Pimedaim enne koitu? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita” maailma ees seisvate tõeliste kriiside üle ning otsib võimalusi, mis neist võiksid kerkida.
Konverentsi korraldaja Riina Kaljurand selgitas, et 2016. aasta jääb meelde kui dramaatiliste ja ettenägematute sündmuste aasta – Brexit ja Trumpi valimine USA presidendiks ning nende sündmustega kaasnenud ebakindlus ja teadmatus on tõelised proovikivid Lääne demokraatlikule korrale.
"Otsime vastuseid, kuidas siit edasi liikuda. Kindlasti on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eel Euroopa pilgud suunatud Tallinna poole tähelepanelikumalt kui kunagi varem, seetõttu on just Lennart Meri Konverents hea võimalus Euroopa probleemidele süvitsi lahendusi otsida," rääkis Kaljurand.
Läänemaailma ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele aitavad Lennart Meri Konverentsil vastuseid leida Eesti president Kersti Kaljulaid, Soome president Sauli Niinistö, Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia endine peaminister Enrico Letta, Itaalia Euroopa asjade minister Sandro Gozi, Gruusia peaminister Giorgi Kvirikashvili, Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek, Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis, NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller, India endine välisminister Kanwal Sibal ning paljud teised.
Lisaks poliitkutele ja mõttekodalastele osalevad aruteludel kodanikuaktivistid Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Infosõja teemasid aitavad mõtestada sotsiaalmeedias aktiivsed ajakirjanikud nagu Michael Weiss ja Ahmed Rashid. USA valitsuse uuest välispoliitikast räägivad teiste seas Fordi asepresident Stephen Biegun ning kirjanik ja ajakirjanik Sarah Kendzior.
Arutlusele tuleb Euroopa Liidu tulevik, populismi mõju demokraatiale, Venemaa kasvav sõjakus info- ja küberruumis, Süüria jätkuv konflikt, Hiina mõjuvõimu kasv – teemad, mis nõuavad mitte ainult vastuseid, vaid ka põhimõttelist kohanemist ja muutusi praeguses maailmakorralduses.
Konverents algab reede õhtul kell 16.30 ning lõpeb 14. mai lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Lennart Meri Konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koos Lennart Meri Sihtasutusega. | Reedel algab Lennart Meri Konverents | https://www.err.ee/595312/reedel-algab-lennart-meri-konverents | Reedel algav Lennart Meri Konverents seekord uusi võimalusi pärast vapustusterohket poliitika-aastat, tuues teiste hulgas Eestisse Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge esindaja Federica Mogherini ja Soome riigipea Sauli Niinistö. |
Töötuskindlustus on töötuse kui sotsiaalse riski maandamiseks loodud süsteem, mis põhineb sundkindlustuse põhimõttel. Kindlustatuteks on töötavad inimesed, kes on kohustatud neile töö eest tehtud väljamaksetelt tasuma töötuskindlustusmakset. Kindlustatud riski realiseerumise – töise sissetuleku kaotamise – korral tekib kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist, märkis riigikohus.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätted jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liig, sealhulgas prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Riigikohus selgitas lahendis, et seadusandjal on avarad võimalused valida, milliseid vahendeid kasutada sotsiaalsete riskide maandamiseks, kuid sundkindlustusel põhineva süsteemi kasuks otsustades on seadusandja oma valikuvõimalusi oluliselt piiranud. Õigus kindlustushüvitisele on rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb omandipõhiõigus. Kuna põhiõiguse riive peab olema põhiseadusega kooskõlas, ei ole lubatud luua meelevaldseid tingimusi hüvitise maksmise piiramiseks, märkis kohus.
Riigikohus leidis, et nende kindlustatute puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu, on kindlustatud risk realiseerunud, mistõttu riivas hüvitisest ilmajätmine intensiivselt nende inimeste põhiõigusi. Kuna riive eesmärgina välja toodud vajadus vältida töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist ei olnud kohtu hinnangul piisavalt kaalukas, tunnistas kohus vaidlusalused sätted osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
Kohtusse pöördus õiguskantsler
Riigikohtusse pöördus töötuskindlustuse piirangu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise sooviga õiguskantsler Ülle Madise.
Kuivõrd töötuskindlustussüsteem on sundkindlustus ja juhatuse liikme staatus ei vabasta sellesse maksete tegemist, samaaegselt kui riski realiseerudes ei ole võimalik hüve kasutada, siis riivab selline süsteem tugevalt omandipõhiõigust, seisis õiguskantsleri pöördumises riigikohtule.
Piirangul on õiguskantsleri hinnangul ka suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise.
Õiguskantsleri pöördusid mitmed ettevõtjad, samuti on probleemile tähelepanu juhitud sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu "Tööd mitteotsivad registreeritud töötud ja nende töötuna arveloleku põhjused" lõpparuandes.
Õiguskantsleri hinnangul oleks mõistlikum soovi korral luua süsteem, mis välistab hüvitise saajate hulgast vaid sellised juhatuse liikmed, keda töise sissetuleku kaotuse risk ei puuduta.
Alates 2014. aasta maist ei saa töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.
Eelnõu välja töötanud Taavi Rõivase juhitud sotsiaalministeerium põhjendas 2014. aastal eelnõu menetledes juhatuse liikmete töötustaatusest ilmajätmist sellega, et ministeeriumi hinnangul on Eestis umbes tuhat inimest, kes äriühingu juhatuses olles töötasu ei saa ja on võtnud ennast töötuna arvele, kuid tegelikult võtavad nad oma tasu välja mingil muul moel, vältides sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmist.
Olukorras, kus juhatuse liikmed said ennast töötuna arvele võtta, ehk 2014. aasta alguses sai töötuskindlustushüvitist 1041 äriühingu juhti, mis moodustas kõikidest töötuskindlustushüvitise saajatest 10,9 protsenti, ja töötutoetust sai 424 äriühingu juhti, mis moodustas kõigist töötutoetuse saajatest 5,7 protsenti.
Kehtivat olukorda on lisaks Ülle Madisele kritiseerinud ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja justiitsminister Urmas Reinsalu. | Riigikohus: juhatuse liiget ei tohi jätta töötuskindlustushüvitiseta | https://www.err.ee/595310/riigikohus-juhatuse-liiget-ei-tohi-jatta-tootuskindlustushuvitiseta | Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad ilma töötuskindlustushüvitiseta inimesed, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks, ega saa selle eest tasu. |
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik astub esmaspäeval välisministeeriumi poliitika asekantsleri ametisse. Luik andis nõusoleku välisministeeriumisse minna juba sügisel, kuid soovis tööd alustada pärast iga-aastast Lennart Meri konverentsi, mis on rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse üks olulisemaid tegevusi. Lennart Meri konverents toimub sellel nädalavahetusel.
Kaitseuuringute keskuse nõukogu liige Marko Mihkelson lükkas tagasi väite, et Luigest tühjaks jäävale kohale on uus inimene juba välja valitud. „See inimene selgub avaliku konkursi tulemusel, mis kuulutatakse välja esmaspäeval,” ütles Mihkelson Eesti Päevalehele.
Ajalehe andmetel võivad kaitseuuringute keskuse direktori kohale kandideerida näiteks NATO küberkaitse koostöö keskuse direktor Sven Sakkov ja praegune kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Välisministeeriumi poliitika asekantsleri koht vabanes sügisel, kui Kyllike Sillaste-Elling siirdus presidendi välisnõunikuks.
Jüri Luik on rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor olnud 2015. aasta augustist. Varem on ta olnud tegev mitmes ametis nii valitsuspoliitiku kui ka diplomaadina. | Kaitseuuringute keskus otsib konkursiga uut juhti | https://www.err.ee/595309/kaitseuuringute-keskus-otsib-konkursiga-uut-juhti | Kaitseuuringute keskus kuulutab esmaspäeval välja konkursi direktori ametikoha täitmiseks, kirjutab Eesti Päevaleht. |
Luurejuhid tõid välja Kaspersky viirustõrje- ja andmekaitseprogrammide laialdase leviku maailmas, kuid ei täpsustanud sellega seoses mingit kindlat ohtu ega esitanud ühtegi tõendit.
"Me oleme sellega seoses väga mures ja pöörame suurt tähelepanu," möönis Andrew McCabe, kui temalt küsiti, kas ta teab midagi Kaspersky tarkvaraga seotud julgeolekuriskidest.
USA kaitseluureagentuuri (Defense Intelligence Agency - DIA) juht kindralleitnant Vincent Stewart kinnitas, et ettevõtte tarkvara välditakse.
"Niipalju, kui mina tean, siis Kaspersky tarkvara meie võrkudes pole," ütles Stewart.
Kaspersky Labi viirusetõrjeprogrammid on maailmas laialt levinud. | USA luurejuhid väljendasid kahtlust seoses Kaspersky tarkvaraga | https://www.err.ee/595308/usa-luurejuhid-valjendasid-kahtlust-seoses-kaspersky-tarkvaraga | USA luurejuhid väljendasid neljapäeval senatikomisjonile kahtlust seoses küberjulgeolekufirmaga Kaspersky Labs, sest selle juured on Venemaal. |
"Eile olid mul samal päeval kohtumised Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. Sõlmigem rahu!" kirjutas Trump.
Trump arutas kolmapäeval Valges Majas Ukraina välisministri Klimkiniga olukorda Ukrainas.
"Ühendriikide president Donald Trump võttis Valges Majas vastu Ukraina välisministri Pavlo Klimkini. Pooled arutasid edasisi püüdeid Ukrainat toetada," teatas saatkond.
Enne Trumpiga kohtumist rääkis Klimkin USA asepresidendi Michael Pence'iga.
"Pooled arutasid põhjalikult olukorda Donbassis. Klimkin tänas USA administratsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja Venemaa agressioonile vastuseisu vankumatu toetamise eest," märgiti teadaandes.
Moskva hindab positiivselt Vene välisministri Sergei Lavrovi Washingtoni-visiidi tulemusi ja kõrgetasemelisi kõnelusi, kuid ei kiirusta nimetama praegust suhete perioodi Venemaa ja USA vahel sulaks, ütles neljapäeval Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.
"Tuleb oodata. Praegu on veel liiga vara järeldusi teha. Kuid asjaolu, et suhtlemine toimub, on kindlasti väga positiivne," sõnas ta vastuseks küsimusele, kuidas Kreml hindab USA presidendi Donald Trumpi ja Lavrovi kolmapäevast kohtumist ning on kas on põhjust rääkida sulast Vene-USA suhetes.
"Presidendid on rääkinud juba kolm korda telefoni teel. Ning jätkuks sellele dialoogile võeti USA välisminister Rex Tillerson Moskvas vastu kõrgeimal tasemel ja Sergei Lavrov võeti sama moodi vastu Washingtonis. See on kindlasti positiivne areng, kuid meil tuleb olla ettevaatlikult optimistlikud, kuna palju tööd on veel ees," sõnas Peskov. | USA president kutsus üles rahule Ukraina ja Venemaa vahel | https://www.err.ee/595307/usa-president-kutsus-ules-rahule-ukraina-ja-venemaa-vahel | USA president Donald Trump postitas neljapäeval suhtlusvõrgustikku Twitter fotod kohtumistest Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga ja kutsus üles rahu sõlmima. |
Brasiilia teatas Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) "zika- ja mikrokefaaliajuhtumite arv on kõikjal riigis jõudsalt vähenenud".
Tervishoiuministeeriumi andmetel on ajavahemikus jaanuarist aprillini avastatud 7911 juhtumit, mis on 95 protsenti vähem aastataguse sama perioodiga võrreldes, mil vastavaks arvuks oli koguni 170 535.
"Kõige tähtsam on nüüd, et me ei unustaks kannatanuid," ütles kohalik arst Adriana Melo viidates puudega sündinud lastele.
ÜRO teatas juba eelmise aasta novembris, et ei pea enam zika-viirust rahvusvahelist tervishoiualast eriolukorda nõudvaks epideemiaks ja WHO tühistas eriolukorra. Zika tõttu kõige rohkem kannatanud Brasiilia oli tollal WHO otsusele vastu ja ka mitmed asjatundjad pidasid seda ennatlikuks.
Sääskede levitatud zika-viirust on avastatud 70 riigis. Viirus tekitab tõsiseid arenguhäireid loodetele. Täiskasvanud inimestel võib see vallandada Guillaini-Barreni sündroomi, mis võib põhjustada halvatuse või surma. | Brasiilia lõpetas zika-viirusega seoses kehtestatud eriolukorra | https://www.err.ee/595306/brasiilia-lopetas-zika-viirusega-seoses-kehtestatud-eriolukorra | Brasiilia valitsus lõpetas neljapäeval zika-viirusega seoses kehtestatud eriolukorra. |
Kaheksa parema seas alistas Pliškova belglanna Elise Mertensi 6:3, 3:6, 6:0 ja sai poolfinaalis jagu kaasmaalannast Marketa Vondroušovast 6:2, 6:4, kuid finaalis rumeenlanna Simona Halepi vastu tšehhitaril võimalust ei olnud.
"Ma pean külastama arsti, et uurida, kas ei ole ehk tegu tõsisema vigastusega. Ma küll loodan, et mitte. Kuid see tuli ilmselt iga päev mängimisest ja rasketest matšidest," lausus Pliškova WTA Insiderile.
"Ma küll mängisin mõned kahesetilised mängud, aga see on ikkagi savi, kuhu ma tulin suht kiiresti kõvakattega väljakult. Palju libistamist ja jooksmist, eriti kahes viimases matšis. Ma arvan, et tundsin seda juba mängus Mertensiga ja pärast on [valu] iga päev kasvanud."
Tšehhitar märkas probleemi nii ööl enne esmaspäeva kui ka hommikul. "Korraks mõtlesin, kas peaksin üldse mängima. Aga sa ju ikka tahad proovida," lausus Halepile avaseti 0:6 kaotanud ja teises setis 1:2 taga olles loobumisvõidu andnud Pliškova.
"Jah, ma olin kindel, et asjalood polnud head, aga selline mu otsus oli. Suur au Simonale. Kellegi teise vastu oleks ehk olnud võimalus miskit ära teha, aga tema ei anna midagi niisama ära. Pead olema sada protsenti valmis."
Juba nädala pärast algavad hiliskevadest sügisele lükatud Prantsusmaa lahtised. Pliškova usub, et saab kaasa lüüa. "Ma loodan olla valmis. Selleni on nädal, nii et aega on küll. Ma pean ehk pühapäeval Pariisis mängima, aga mõned vahepealsed päevad võivad palju aidata."
Prantsusmaa lahtistel on Pliškova jõudnud parimal juhul poolfinaali (2017), kuid kahel eelmisel korral on tulnud piirduda kolmanda ringiga. | Pliškova põhjendab traumat tiheda mängugraafiku ja kattevahetusega | https://sport.err.ee/1137789/pliskova-pohjendab-traumat-tiheda-mangugraafiku-ja-kattevahetusega | Esmaspäeval kõrgetasemelise Rooma turniiri finaali pooleli jätnud naiste tennise maailma kolmas reket Karolina Pliškova tundis jalavalu juba alates veerandfinaalist. |
25-aastane Islandi koondislane saabub Londonisse Prantsusmaa klubist Dijon, mille rivistuses pidas ta eelmisel hooajal 13 kohtumist.
Arsenalis asendab Runarsson argentiinlast Emiliano Martinezit, kes lahkus äsja Aston Villasse, ja võtab sakslase Bernd Leno järel sisse varuväravavahi rolli.
Lisaks Lenole ja Runarssonile on Arsenali puurilukkudeks 26-aastane inglane Matt Macey, 25-aastane makedoonlane Dejan Iliev ja klubi U-23 koosseisu esikinnas Karl Jakob Hein. | Karl Jakob Hein saab Arsenali Islandi koondislasest ametivenna | https://sport.err.ee/1137788/karl-jakob-hein-saab-arsenali-islandi-koondislasest-ametivenna | Eesti jalgpallikoondislase Karl Jakob Heina koduklubi Arsenal tugevdas põhikoosseisu uue väravavahiga, kelleks on islandlane Runar Alex Runarsson. |
Djokovic kaotas oma kaks esimest pallingugeimi ja jäi 0:3 taha, kuid seejärel ei suutnud kahte servigeimi järjest hoida ka Schwartzman. Seisul 5:4 oli Djokovicil sett-pall, aga lõpuks võitis serblane avaseti 7:5.
Teises setis kaotasid mõlemad hakatuseks oma pallingugeimi ja kuigi viiendas geimis oli Schwartzmanil kaks murdepalli, siis ära kasutada ta neid ei suutnud ja kaheksandas geimis murdis hoopis Djokovic kuivalt 5:3 ette. Järgnevas geimis läks ta 40-0 juhtima ja võitis kohtumise kolmandalt matšpallilt.
Djokovic kaotas turniiri jooksul vaid ühe seti, seda veerandfinaalis sakslasest üllatajale Dominik Koepferile. Schwartzman oli veerandfinaalis üle Rafael Nadalist ja sai nelja hulgas väga raske võidu kanadalase Denis Shapovalovi üle.
Serblane on võitnud nüüd 36 Mastersi turniiri, mis on kõigi aegade rekord ja ühe võrra rohkem kui Nadal. Oma tiitlitest viis on Djokovic teeninud just Roomast. | Djokovic sai Roomas rekordilise turniirivõidu | https://sport.err.ee/1137771/djokovic-sai-roomas-rekordilise-turniirivoidu | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic alistas Rooma Mastersi turniiri finaalis argentiinlase Diego Schwartzmani (ATP 15.) 7:5, 6:3. |
"See uus kord praeguse seisuga näeb ette seda, et esiteks, kõik inimesed, kellel on töökoht Soomes, saavad senise korra alusel Soome minna ilma karantiinita või mingite piiranguteta. Kõik ülejäänud inimesed saavad samuti Soome minna, kuid tavareisijatel, turistidel on kohustus olla kahenädalases eneseisolatsioonis ja seda võidakse pisteliselt kontrollida," rääkis Reinsalu ERR-ile.
Helsingin Sanomat märkis, et Reinsalu avaldus on kummaline, arvestades, et Soome valitsus pole oma otsusest teatanud. Lisaks märgitakse, et Reinsalu ei võtnud arvesse kõiki leevendusi, mida Soome valitsus on üle lahe reisimiseks teinud. Näiteks saaks Soome teha Eestist tšarter- ja grupireise ka siis, kui Eestis nakatumisnäitaja ulatub üle 25, kui reisi pikkuseks on maksimaalselt 72 tundi.
Soome ametkonnad on ajalehe teatel rõhutanud, et mingit uut otsust ei ole tehtud. Siseministeerium valmistab ette reisipiirangute võimalikke muutusi ja Soome valitsus arutab neid tõenäoliselt neljapäeval. Arutamisele tuleb, kui jäigalt hakatakse järgima varem seatud nakatumisnäitajat ehk 25 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul.
Ka Iltalehti märgib, et Reinsalu sõnavõtt tuli soomlastele üllatusena, sest Soome terviseameti jaoks on Eesti endiselt nii-öelda roheliste riikide hulgas ehk reisipiiranguid ei rakendata. | Soomlastele tuli Reinsalu karantiiniväide üllatusena | https://www.err.ee/1137769/soomlastele-tuli-reinsalu-karantiinivaide-ullatusena | Kuigi Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles esmaspäeval, et 28. septembrist saavad Soome piiranguteta sõita üksnes need, kellel on Soomes töökoht, pole Soome valitsus seni seda kinnitanud. |
"Olen õnnelik, et sõlmisin oma esimese profilepingu Interiga," kirjutas 17-aastane Jürgens sotsiaalmeedias. "Mul on hea meel, et astusin taas sammu kõrgemale. Nüüd kõik pilgud eesolevale hooajale. Edasi, Inter!"
Nõmme Unitedi kasvandik lahkus Eestist mullu suvel, kui hakkas mängima Itaalia klubi Verona Hellase noortevõistkonnas. Jaanuaris laenati ta edasi AS Romasse ja nüüd soetas ründaja mängijaõigused Inter, kus Jürgens peaks kõigepealt hakkama esindaja U-18 tiimi.
Eelmisel hooajal Hellase ridades pidas ta 13 noorteliiga mängu ja lõi kaheksa väravat, Romas sai eestlane nelja mänguga kirja neli tabamust, mispeale koroonaviirus hooaja katkestas. | Eesti ründetalent kirjutas alla profilepingule Milano Interiga | https://sport.err.ee/1137761/eesti-rundetalent-kirjutas-alla-profilepingule-milano-interiga | Eesti jalgpalli noortekoondislane Oliver Jürgens teatas lepingu sõlmimisest Itaalia suurklubi Milano Interiga. |
Lonsdale kehastas 1979. aasta Bondi-filmis pahalast nimega Hugo Drax ja filmis "The Day of the Jackal" detektiiv Claude Lebeli. Väljaspool prantsuskeelset filmiruumi oli ta tuntud ka rollide poolest filmides "Roosi nimi" (1986), "The Remains of the Day" (1993 ja "Ronin" (1998).
Ta võitis oma esimese Prantsuse Cesari-nimelise auhinna parima meeskõrvalosa eest Xavier Beauvois' 2011. aasta filmis "Of Gods and Men". Ülesastumise eest filmis "The Day of the Jackal" pälvis ta BAFTA nominatsiooni parima meeskõrvalosa eest.
Lonsdale sündis 1931. aastal Pariisis, tema isa oli inglane ja ema prantslane. Oma näitlejadebüüdi tegi ta 1956. aastal filmis "It Happened in Aden". Karjääri jooksul jõudis ta kokku teha enam kui kakssada filmirolli. | Suri näitleja Michael Lonsdale | https://kultuur.err.ee/1137735/suri-naitleja-michael-lonsdale | Esmaspäeval suri 89-aastasena inglise-prantsuse päritolu näitleja Michael Lonsdale (24.05.1931–21.09.2020), kes oli rahvusvaheliselt muu hulgas tuntud tänu oma rollidele James Bondi filmis "Moonraker" ja 1973. aasta filmis "The Day of the Jackal". |
My Relanderil on käsil väga edukas aasta. Vaid mõned nädalad tagasi võitis noor neiu Ruilas oma esimese takistussõidu maailma karika etapi ja nüüd õnnestus tal pääseda läbi väga tiheda sõela mainekasse koolitusprogrammi. Tegemist on tõelise jackpotiga, sest programmis osaleja saab õppida maailmakuulsate ja edukate takistussõitjate käe all.
"My on väga hea näide sellest, et suure tahtejõu, õige suhtumisega ja töökusega on võimalik ka väikesest riigist saada valituks nii mainekasse projekti. My on väga eriline noor inimene ja ta oskab alati hinnata ka treenerite tööd," kommenteeris Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär ja My endine treener Riina Pill.
Noorte Ratsanike Akadeemia on ühele noorele ja andekale sportlasele tõeliseks hüppelauaks sportlaskarjääri redelil. Tänavu pääses 18—23-aastasest 25 kandidaadist põhiprogrammi õppima seitse. Kolm noort saavad lisaks kaasa lüüa lühema formaadiga õppeprogrammis.
Relanderiga koos valiti põhiprogrammi Jack Whitaker, Jodie Hall McAteer ja Georgia Tame Suurbritanniast, Linda Potrychova Tšehhist, Jason Foley ja Jack Ryan Iirimaalt.
Jean Maurice Bonneau, üks programmi valijatest, rõhutas, et "jällegi, kandidaatide tase oli väga kõrge ja me nägime nende seas potentsiaalseid tulevikutähti. Meie valijatena otsime omadusi, mis järgnevatel aastatel veelgi paremaks muutuksid. Andest ainuüksi ei piisa, me otsime ambitsiooni, otsustavust, avatud meelt ja innovatsioonimeelsust, kuna need on eduka sportlaskarjääri jaoks üliolulised."
Noorte Ratsanike Akadeemia toimub FEI toel ja koostöös rahvusvahelise takistussõitjate klubiga. Põhiprogramm pakub pikaaegset koolitust tunnustatud professionaalses tallis ning hõlmab loenguid kommunikatsioonist, ärist ning majandusest, veterinaariast, antidopingust ja takistussõiduga seotud õiguspraktikast.
Koolitusi viivad sellel aastal läbi JMaurice Bonneau, Jos Lansink ja Franke Sloothaak, põhiprogrammi treenerid on Henk Nooren, Marco Kutscher, Jos Lansink, Ben, Gerco ja Wim Schroder.
Eestist on varasemalt on projekti kandideerinud Meriel Isok, kes küll põhiprogrammi ei pääsenud, kuid sai osaleda kahenädalases õppeprogrammis Marco Kutscheri juures.
My Relanderil oli kuni 2019. aastani Estonian Rising Starsi tiimi liige. Tegemist on FEI Solidarity programmi alusel loodud tiimiga, mis koondab parimaid Eesti noori ratsasportlasi takistussõidus. My osales tiimi liikmena ka noorte ratsanike Euroopa meistrivõistlustel 2019. aastal. | Eesti ratsanik hakkab õppima maailmakuulsate sportlaste käe all | https://sport.err.ee/1137738/eesti-ratsanik-hakkab-oppima-maailmakuulsate-sportlaste-kae-all | Juba seitsmendat korda viis FEI (rahvusvaheline ratsutamisliit) egiidi all toimuv projekt "A young Riders Academy" läbi noorte talentide otsinguid oma koolitusprogrammi. Seekord pääses sinna õppima ka noor Eesti takistussõitja My Relander. |
32-aastane poolkaitsja oli 2018. aasta MM-il finaali jõudnud koondise olulisemaid lülisid. Toonases esikohamatšis tuli tunnistada Prantsusmaa 4:2 paremust.
Koondisesärgis 106 kohtumist pidanud ja 15 väravat löönud Rakitic teatas otsusest pärast arupidamist rahvuskoondise kapteni Luka Modrici, peatreeneri Zlatko Dalici ja Horvaatia jalgpalliliidu presidendi Davor Šukeriga.
"Hüvastijätt Horvaatia rahvuskoondisega on minu karjääri kõige raskem otsus, kuid ma tunnen, et praegu on hetk, kus pean selle otsuse tegema," lausus Rakitic sotsiaalmeedia vahendusel.
"Ma nautisin iga kodumaa eest peetud mängu ja MM-finaalturniiri unustamatud hetked jäävad mu lemmikute hulka."
"Olen kindel, et meil on endiselt suurepärane meeskond, kel on ees särav tulevik," jätkas Rakitic. "Ma soovin oma sõpradele ja tiimikaaslastele tulevastes väljakutsetes kogu maailma õnne ja minu näol on neil tegu oma suurima fänniga."
Pärast mitmeid hooaega Barcelona rivistuses taasliitus Rakitic tänavu suvel teise Hispaania klubi Sevillaga. | Rakitic enam Horvaatia koondist ei esinda | https://sport.err.ee/1137729/rakitic-enam-horvaatia-koondist-ei-esinda | Viimased kuus hooaega Barcelona klubi särki kandnud Horvaatia jalgpallur Ivan Rakitic otsustas koondisekarjääri lõpetada. |
Presidendilt küsiti Fox Newsis, kas ByteDance jääb rakendusega seotuks. Trump vastas: "Nad ei jää sellega kuidagi seotuks ja kui jäävad, siis me ei sõlmi seda lepet."
Ta lisas, et Oracle ja Walmart "saavad selle üle täieliku kontrolli. Nad saavad kontrolliva osaluse... Kui me leiame, et neil pole totaalset kontrolli, ei kiida me lepet heaks." | Trump: ByteDance ei tohi TikToki üle mingitki kontrolli säilitada | https://www.err.ee/1137726/trump-bytedance-ei-tohi-tiktoki-ule-mingitki-kontrolli-sailitada | USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et kui TikToki omanikul ByteDance'il jääb Ühendriikides videorakenduse üle mingigi kontroll, kukub lepe rakenduse üleandmiseks Oracle'ile ja Walmartile läbi. |
"Tottenham Hotspuri noorteakadeemia põhitööks on andekate noormängijate arendamine ning nende süsteem on hinnatud kõrgema kategooria noortesüsteemiks. Nende nimekirjast on tippu jõudnud näiteks Harry Kane ja Ledley King," kirjutab Flora kodulehekülg.
17-aastane Paskotši on kaitsjana esindanud Florat 61 mängus. Lisaks on Paskotši esindanud U-16 koondist neli ja U-17 koondist 11 korda. Tottenhamis käis ta eakaaslaste juures testimisel esimest korda augustis.
"Ma ei saa kirjeldada, kui õnnelik ma praegu olen! See on väga raske, aga samas võimas samm minu karjääris," kommenteeris keskkaitsja ise.
"Tahan tänada kõiki Flora mängijaid ja eriti treenereid, kes andsid mulle väga palju ja ma olen kindel, et neid inimesi ma ei unusta ja nendega me jääme headeks sõpradeks. Treeneritele ja mängijatele - aitäh usalduse ja kogemuse eest! Üks klubi. Üks pere!"
Spordidirektor Norbert Hurt lisas: "Juuli lõpus saime info, et Tottenham on Maksimist huvitatud ja soovivad teda enda juurde testima. Testimine läks hästi, Tottenham oli nähtuga rahul. Samal aja tutvusin mina klubiga, et saada aimu, millise keskkonnaga on tegemist, kui mängija peaks sinna siirduma. Väga kiiresti sai selgeks, et inimesed on avatud ja toetavad. Iga mängija, kes sinna tuuakse, peab olema esindusmeeskonna perspektiiviga. Niisama mängijaid kokku ei kuhjata. Kohapeal tehakse lisaks meeskonna treeningutele individuaalsed plaanid, et mängija meisterlikkus viia võimalikult kõrgele tasemele." | Flora jalgpallur liitus Tottenham Hotspuri akadeemiaga | https://sport.err.ee/1137719/flora-jalgpallur-liitus-tottenham-hotspuri-akadeemiaga | Tallinna FC Flora jalgpallur Maksim Paskotši liitus Inglismaa tippklubi Tottenham Hotspuri noorteakadeemiaga, sõlmides Londoni klubiga kolme aasta pikkuse lepingu. |
Metropolitan Opera peadirektor Peter Gelb teatas küll möödunud suvel, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe oli Meti jaoks õnnestumine, kuid kaks kokkuleppe tingimustega kursis olevat inimest avaldasid väljaandele The New York Times, et kokkuleppe järgi tuleb Metil ja viimase kindlustusandjal maksta Levine'ile 3,5 miljonit dollarit kompensatsiooni.
Met vallandas Levine'i 2018. aastal pärast seda, kui sisejuurdlus kinnitas Levine'ile esitatud süüdistusi seksuaalkuritegudes. Süüdistuste järgi ahistas ja kuritarvitas Levine seksuaalselt oma karjääri alguses olevaid haavatavaid noori meessoost muusikuid. Kuid selle asemel, et vaikselt taanduda, kaebas Levine Meti lepingu rikkumise ja laimamise pärast kohtusse, nõudes kompensatsiooniks vähemalt 5,8 miljonit dollarit.
Met esitas vastuhagi, avaldades uurimise seni varjatud üksikasjad ja väites, et Levine oli oma käitumisega rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning nõudis dirigendilt hüvitiseks sama suurt summat.
Aasta hiljem ja pärast miljonitesse dollaritesse küündinud kohtukulusid nõustus Met hr Levine'ile kompensatsiooni maksma, ehkki miljoneid vähem kui ta algselt soovis. Kokkuleppe tingimusi ei olnud seni avaldatud, kuna konfidentsiaalsuslepingu tõttu on mõlemad pooled hoidnud üksikasjad salajas.
Meti mitme miljoni dollari suurune makse Levine'ile tuli küll enne seda, kui ooperimaja oli sunnitud oma ukse koroonapandeemia tõttu sulgema, kuid Met oli rahalistes raskustes juba siis, kui pooled kokkuleppe möödunud suvel sõlmisid. Nüüd võitleb Met oma ellujäämise eest.
The New York Times'i hinnangul seab Levine'ile tehtud kompensatsiooni suurus kahtluse alla Meti esitatud hagi tugevuse, juhul kui see oleks kohtu ette jõudnud. Levine'i lepingus, mida oli aastate jooksul muudetud, kuid mis põhines peamiselt aastakümneid tagasi sõlmitud kokkulepetel, puudus moraaliklausel, mis on meelelahutusmaailmas üha levinum ja keelab käitumise, mis võib tööandja kuvandit kahjustada.
Ehkki hr Levine'i kohtuasi hõlmas nõudeid laimu kohta – millest kõik peale ühe lükati hiljem tagasi –, oli Levine'i vallandamine sisuliselt lepingu rikkumine. Ilma moraaliklauslita oli ainus alus Levine'i vallandamiseks peale vääramatu jõu tema surm või puue.
Meti kohtukulud, mis 2019. eelarveaastal ulatusid enam kui 1,8 miljoni dollarini, on lubanud kanda kindlustus. Kindlustus on katnud ka üle 900 000 dollari Levine'i kompensatsioonist, mis tähendab, et Metile jäi sellest kanda umbes 2,6 miljonit dollarit. | Vallandatud dirigent mõistis raskustes Metropolitan Operalt välja 3,5 miljonit dollarit | https://kultuur.err.ee/1137692/vallandatud-dirigent-moistis-raskustes-metropolitan-operalt-valja-3-5-miljonit-dollarit | New Yorgi Metropolitan Opera vallandas 2018. aastal seksuaalkuritegude kahtluse tõttu oma kauaegse dirigendi ja kunstilise juhi James Levine'i. Möödunud suvel jõudsid ooperiteater ja Levine kokkuleppele, mille tingimused olid seni salajas, kuid nüüd selgus, et Levine'i nõudis sellega Metilt välja 3,5 miljonit dollarit, sest Met rikkus tema vallandamisega nendevahelist töölepingut. |
Türgi ralli eelviimaseks katseks oli pikim, 38-kilomeetrine Cetibeli mõõduvõtt, kus Tänakul enam midagi püüda ei olnud, sest laupäeval oli eestlane katkestanud ja jätkas veel üksnes punktikatse punktide nimel.
Tänak pidanuks vastavalt reeglitele esimesena startima, mis tähendanuks teistele tee puhastamist ja rehvidele suuremat koormust.
Võrreldes konkurentidega pehmemad rehvid valinud eestlane läks kõigepealt rajale WRC meeste lõpuotsas Sebastien Ogier' ja Hyundai kaaslaste vahel ning peatus kohe pärast starti ja lasi endast mööda ka Sebastien Loebi ja Thierry Neuville'i.
Eestlase eesmärk oli rehve võimalikult palju säästa ja ta läbis pika katse pühapäevatempos. Järgnenud punktikatsel tuli ta teiseks ja teenis neli punkti.
"See, mida Ott tegi, näitab teda täiesti rumala ja ebaspordimehelikuna," oli aga Toyota pealiku Tommi Mäkineni otsekohene kommentaar DirtFishi vahendusel.
"Mulle ei meeldiks [oma tiimis] selliseid asju näha, aga see võimalus on [teistes tiimides]. Üllatusin, et ta nii aeglaselt liikus, see oli suur üllatus."
"Sellise asja jaoks pole kohta," leidis Mäkinen. "Sport seisneb gaas põhjas kihutamises ja mitte mingites strateegiates. Meie sellist käitumist ei aktsepteeri ja ma olen kindel, et Sebastien [Ogier] ei aktsepteeriks seda samuti."
DirtFish palus Tänakul endise bossi väljaütlemist kommenteerida, aga eestlane keeldus. | Mäkinen: Ott käitus täiesti rumalalt ja ebaspordimehelikult | https://sport.err.ee/1137712/makinen-ott-kaitus-taiesti-rumalalt-ja-ebaspordimehelikult | Toyota autorallimeeskonna pealik Tommi Mäkinen kritiseeris oma tiimi endist sõitjat Ott Tänakut, kes Türgi ralli viimasel päevadel taktikamänguga trikitas. |
"MoeKunstiKino filmiprogrammid on juba viiel aastal publikule moeelamusi pakkunud ning loodame, et saame sellega veel kaua jätkata," sõnas festivali juht Helen Saluveer ja lisas, et seekord otsustasid nad lähtuvalt olukorrast näidata vaid ühte filmi. "Aga kahtlemata on "Helmut Newton – halvad ja ilusad" käesoleva aasta kõige olulisem moedokumentaal."
Helmut Newtoni 100. sünnipäeva puhul räägib ajakirjanik ja režissöör Gero von Boehm oma dokumentaalfilmis "Helmut Newton – halvad ja ilusad" ("Helmut Newton: The Bad and the Beautiful") fotograafi liigutava eluloo ning heidab pilgu Newtoni loomingule väga ainulaadsel moel.
MoeKunstiKino seansid toimuvad 1. ja 3. oktoobril kell 18.30 kinos Sõprus Tallinnas ning 7. oktoobril kell 18.30 Elektriteatris Tartus. Film linastub ingliskeelsena. Seansile teeb sissejuhatuse fotograaf Krõõt Tarkmeel, enne filmi saab ekraanil nautida videograaf Getter Kuusmaa värskeid mini-moefilme.
Saluveeri kinnitusel saab külluslikumat moefilmiprogrammi nautida juba aasta viimasel kuul ETV2 kanalil, kus koostöös festivaliga näidatakse igal nädalal mõnd moedokumentaali. | Moekunstikino toob kinodesse vaid ühe filmi, pikem programm on ETV2 eetris | https://menu.err.ee/1137699/moekunstikino-toob-kinodesse-vaid-uhe-filmi-pikem-programm-on-etv2-eetris | Moefilmide festival Moekunstikino tähistab sel aastal 5. juubelit ning näitab oktoobrikuus dokumentaalfilmi legendaarsest fotograafist Helmut Newtonist. Samuti saab aasta lõpus näha pikemat moefilmiprogrammi ETV2 eetris. |
"Iga Tallinna süsteemis töötav juht peab meeles pidama, et ta ei ole lihtsalt eraisik, kes võib solvuda, vaid ta esindab oma tegevustes ka linna. Kui ameti juht esitab hallatava asutuse töötajate vastu kahjutasunõude, siis jätab see mulje linna ametlikust seisukohast, kuigi see nii ei ole," sõnas Belobrovtsev.
Abilinnapea lisas, et kuigi kultuuriameti juht Aini Härm on esitanud füüsilise isikune hagiavalduse tsiviilõiguse alusel, siis linnaga seost selles ei ole.
"Raske on mõista asutuse juhi sellist käitumispraktikat hallatava asutuse töötajate suhtes. Nii linnakodanikud kui ka linnaasutustes töötavad kolleegid saavad murede korral ka edaspidi alati linnajuhtide poole pöörduda ja linnavalitsus on erinevatele pöördumistele ka reageerinud ja olukorrad lahendust saanud."
Belobrovtsev märkis, et kultuuriameti ja linnamuuseumi vahel aja jooksul tekkinud pinged vajavad rahulikus tööõhkkonnas lahendamist.
"See saab olema väljakutseks nii linnamuuseumi uue direktori kui ka loodava ühendameti, Tallinna kultuuri- ja spordiameti uue juhi jaoks."
Tallinna volikogu otsusega liidetakse 1. jaanuarist Tallinna kultuuriamet ja Tallinna spordi- ja noorsooamet ametiasutuseks, mis hakkab kandma nime Tallinna kultuuri- ja spordiamet. Linnakantselei ei ole praeguseks veel kultuuri- ja spordiameti uue juhi konkurssi välja kuulutanud.
Tüli algas Triin Siineri vallandamisega
Kultuuriameti juhi Aini Härmi vastuseis talle alluva linnamuuseumiga sai alguse pärast seda, kui ametist vabastati muuseumi juht Triin Siiner. Selle järel saatsid linnamuuseumi töötajad linnapea Mihhail Kõlvartile ühispöördumise, kus väljendasid muret Härmi juhtimisvõtete pärast. Enam kui pool aastat hiljem palkas Härm advokaat Robert Sarve, sest tema hinnangul laimati teda selle kirjaga. Härmi esindav advokaat nõuab umbes 50 eurot inimese kohta ehk 2000 eurot, millele lisanduks kohtukulud.
Sarv on Postimehele öelnud, et laim on jätkuvalt ebaaus võte ning ebaausalt käituvate inimeste "kriitikat" ei saa kahjuks tõsiselt võtta.
"See inimene, kes jooksis ajakirjandusse, võiks tuua konkreetsed tõendid või näited, mitte ajada üldsõnalist "meid kiusatakse" umbluud. Kui inimesed panevad sellise pöördumise kokku, siis neil lihtsalt peavad olema väga kaalukad tõendid. Kui nad ei suuda enda süüdistusi põhjendada, on tegu alatu hädaldamisega, mida ei pea taluma."
Valuraha nõude said advokaadilt nii muuseumi direktori asendaja, kommunikatsioonispetsialist, teadusdirektor, personalijuht, näituste projektijuht, muuseumipedagoogid, kuraatorid ja koguhoidjad.
"Me ei kritiseerinud teda, vaid tema juhtimisvõtteid. Heitsime ette soovimatust suhelda ja kaasa mõelda muuseumi arengule. Me pole tundnud seda aastaid," ütles muuseumi kommunikatsioonispetsialist Eve Veigel. | Abilinnapea ei mõista, miks kultuuriameti juht saatis muuseumitöötajatele kahjunõude | https://www.err.ee/1137703/abilinnapea-ei-moista-miks-kultuuriameti-juht-saatis-muuseumitootajatele-kahjunoude | Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles ERR-ile, et ei mõista Tallinna kultuuriameti juhi Aini Härmi otsust saata oma haldusalas oleva linnamuuseumi töötajatele välja kahjunõue 2000 eurole. |
Navalnõi haigestus 20. augustil lennul Siberist Moskvasse. Kaks päeva pärast Vene haiglas veetmist toimetati ta ravile Berliini Charité kliinikusse.
"Kaks sõltumatut laboratooriumi Prantsusmaal ja Rootsis ning Bundeswehri erilabor kinnitasid Novitšoki leidmist minu kehalt ja organismist," ütles opositsionäär esimeses blogipostituses alates koomast ärkamisest.
Ta märkis, et Venemaa ei ole endiselt juurdlust alustanud ja Vene jutusaadete väitel olid mürgitamise taga Lääne luuretöötajad või tema enda liitlased.
"Midagi muud ma ei oodanudki," kirjutas ta.
Navalnõi nõudis ka, et Vene ametivõimud annaks talle tagasi riided, mis talt enne Saksamaale toimetamist ära võeti.
"Võttes arvesse, et Novitšokki leiti minu kehalt ja mürgitamine läbi füüsilise kontakti on väga tõenäoline, on minu riided väga oluline asitõend," kirjutas ta.
"Ma nõuan, et minu riided pandaks ettevaatlikult plastkotti ja mulle tagastataks."
Navalnõi toetajate ja Euroopa liidrite sõnul viitab Novitšokiga mürgitamine sellele, et mürgitamise taga on riiklikud organid.
Kreml on enda seotust eitanud. | Navalnõi sõnul leiti Novitšokki nii tema kehalt kui organismist | https://www.err.ee/1137707/navalnoi-sonul-leiti-novitsokki-nii-tema-kehalt-kui-organismist | Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ütles esmaspäeval, et Lääne laborid leidsid nii tema kehalt kui organismist jälgi närvimürgist Novitšok, ja nõudis, et Moskva tema riided tagasi annaks. |
Korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas esmaspäeval ühisistungi advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingu küsimuses. Istungile kutsutud rahandusminister Martin Helme oli komisjonide üllatuseks kutsunud istungile ka Louis Freeh.
Freeh rääkis istungil aga pigem teadaolevaid fakte, märkis Raik. "Freeh ja tema kaks kolleegi olid üllatuskülalised ja selle eest annaks ma minister Helmele kümme punkti. Iseenesest oli väga kaval trikk ta kohale tuua ja Freeh rääkis meile ära oma muljetavaldava eluloo ja karjääri ja selgitas ka oma suhet Venemaa teemade ja rahapesuga ja rääkis meile üldiselt teadaolevaid fakte," ütles Raik.
Helme käest saadud olulisim info oli see, et Freeh bürooga võttis esimena ühendust Eesti soost investeerimispankur Ragnar Meitern, kes Freeh firma esitatud pakkumuses oli juba kirjas advokaadibüroo meeskonnaliikmena. "Helme pidas vajalikuks rõhutada, et investeerimispankur ei saanud tasu selle vahendustegevuse eest, küll aga saab tasu selle eest, et ta on meeskonnas. Tekib küsimus, kuidas selline lepingu vahendamine on korrektne ja õiguspärane," nentis Raik.
Raiki sõnul jäi ka peale Freeh`ga vestlemist üles kahtlus, et leping nii-öelda mängiti tema advokaadibüroo kätte. "Freeh on kohtunud juba detsembris 2019 Martin Helmega Eestis ja rääkinud tööst, mis ees ootab – aga valitsusse viidi see teema alles kolm kuud hiljem. Kas ei olnud see leping kenasti Freeh advokaadibüroole kättemängitud lugu? See kahtlus on kogu aeg õhus olnud ja pigem leidis see täna kinnitust kui et teema oleks laualt maas," märkis Raik.
Samuti jäi Raiki sõnul arusaamatuks, miks on leping sõlmitud USA ametiasutuste vahendamiseks, kui Eesti ametkondadel on vastavad kontaktid olemas. "Küsimus on ikkagi, mida advokaadibüroo Eesti heaks teeb, mis kasu saab meile sellest olema. Tuletame meelde, et 90 protsenti töötundidest ehk rahast saadakse Eesti käest kätte enne, kui üldse otsustatakse, kas minnakse raha taotlema mainekahju eest Eesti riigile. Enamus rahast läheb sellise ettevalmistava tegevuse peale, väga suur enamus rahast," nentis Raik.
Raiki sõnul on ta ka pärast kohtumist Freeh ja Helmega seisukohal, et leping Freeh bürooga tuleks tühistada. Sama sisuga kirja saatsid Raik ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi (Reformierakond) kaks nädalat tagasi peaminister Jüri Ratasele.
"Jah, olen küll (samal seisukohal). Ja seejärel sõlmida uus leping Eesti riigi nõustamiseks antud küsimuses mõistliku summa eest, läbipaistva konkursi alusel, otsustades enne, kas me ostame endale lobiteenust või õigusteenust," ütles Raik, kelle sõnul pole Ratas veel kirjale vastanud. Aega on peaministril vastamiseks 30 päeva.
"Meil puudub siiski selgus. Me ei tegele Louis Freeh personaalküsimusega ja advokaadibüroo headuse või kvaliteedi hindamisega. Me tegeleme lepingu asjaolude väljaselgitamisega. Kuidas see leping sellisel kujul tekkis, seal on endiselt rohkem küsimusi kui häid vastuseid," lausus Raik, kelle sõnul ei suutnud ka istungil viibinud minister Helme nõunik anda adekvaatseid vastuseid. "Enamusele küsimustele vastas ta "ei täpselt", "ei mäleta" või ta ei tea või et see pole tema ülesanne või et seda pole tema teinud. Kahjuks jäi selline ettevalmistamata mulje," märkis Raik.
Raiki sõnul sai Helmele esitada küsimusi vaid kümme minutit ja sellest ajast jäi selgelt väheks. "Me ei jõudnud ministrit põhjalikult küsitleda, aga minister jättis ukse paokile ja ütles, et ta on nõus tulema veel selgitusi andma. Eks tuleb nüüd järele mõelda, kas me kohtume ministriga veel, mis küsimused meil täpselt õhus on. Oluline on kätte saada, ja seda minister täna lubas, andmepõhine väljatrükk, kuidas lepingu ettevalmistamine ja kooskõlastamine käis. See annaks selgust veel selle lepingu loomise protsessi," lausus Raik. | Raik peale kohtumist Freeh` ja Helmega: selgus puudub endiselt | https://www.err.ee/1137706/raik-peale-kohtumist-freeh-ja-helmega-selgus-puudub-endiselt | Rahandusminister Martin Helme poolt Louis Freeh advokaadibürooga sõlmitud lepingu kohta on endiselt rohkem küsimusi kui häid vastuseid, ütles riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik (SDE) ERR-ile. |
Mõned Twitteri kasutajad on märganud, et kui samas postituses on kaks fotot - üks mustanahalisest inimesest ja teine valgenahalisest, siis sageli näitab Twitter mobiilivaates ainult valgenahalise inimesega fotot, vahendas BBC.
Hiljutine poleemika sai alguse siis, kui Colin Madland Vancouveri ülikoolist tegi tõrkeotsingu seoses tema kolleegi pea haihtumisega videokonverentsirakenduse Zoom kasutamisel. Tuli välja, et Zoomi tarkvara tuvastas ekslikult mustanahalise mehe pea osana taustast ning kõrvaldas selle ekraanilt.
Kui Madland tegi sellekohase postituse Twitterisse, avastas ta, et sotsiaalmeedia mobiilirakenduses oli järjepidevalt valitud postituse eelvaatesse tema, mitte tema kolleegi pilt. Isegi siis, kui ta vahetas fotode järjekorra ära.
Madlandi avastus viis kasutajate seas hulga teiste eksperimentideni. Näiteks avastati, et postituse eelvaates eelistas Twitter USA senati enamuse liidri Mitch McConnelli nägu eelmise presidendi Barack Obama omale. Samuti eelistas Twitter näidisfotodest pilti ülikonnas valgenahalisest mehest mustanahalisele.
Twitter märkis, et testis algoritmi arendamisel rassilist ja soolist kallutatust, kuid tõdes, et seda küsimust tuleb edasi analüüsida.
A faculty member has been asking how to stop Zoom from removing his head when he uses a virtual background. We suggested the usual plain background, good lighting etc, but it didn't work. I was in a meeting with him today when I realized why it was happening.
— Colin Madland (@colinmadland) September 19, 2020
any guesses? pic.twitter.com/9aIZY4rSCX
— Colin Madland (@colinmadland) September 19, 2020
pic.twitter.com/1VlHDPGVtS
— Colin Madland (@colinmadland) September 19, 2020
Turns out @zoom_us has a crappy face-detection algorithm that erases black faces...and determines that a nice pale globe in the background must be a better face than what should be obvious.
— Colin Madland (@colinmadland) September 19, 2020
Geez...any guesses why @Twitter defaulted to show only the right side of the picture on mobile? pic.twitter.com/UYL7N3XG9k
— Colin Madland (@colinmadland) September 19, 2020 | Twitter uurib rassilist kallutatust piltide eelvaadetes | https://www.err.ee/1137689/twitter-uurib-rassilist-kallutatust-piltide-eelvaadetes | Twitter uurib kasutajate avastust, et sotsiaalmeediaplatvormi pildi kärpimise algoritm eelistab piltide eelvaadetes mõnikord valgenahaliste fotosid mustanahaliste omadele. |
Dubai ja Praha järel hooaja kolmanda turniirivõidu teeninud Halep võitis avaseti 21 minutiga 6:0 ja sai vastaselt teises setis seisult 2:1 loobumisvõidu.
Tundus, et tšehhitari segas terve mängu vigastus ning kuigi ta alaselg ja jalg said kahe seti vahel ravi, jätkus maailma kolmandat reketit seejärel veel üksnes tosinaks minutiks.
Halep teenis turniiri jooksul viis võitu ja vaid poolfinaalivastane Garbine Muguruza suutis talt röövida seti. Viimati kaotas Halep tänavu Austraalia lahtistel just Muguruzale.
14. asetusega Anett Kontaveit alustas Roomas võiduga prantslanna Caroline Garcia üle, aga kaotas teises ringis venelannale Svetlana Kuznetsovale. | Halep võitis kolmanda turniiri järjest | https://sport.err.ee/1137701/halep-voitis-kolmanda-turniiri-jarjest | Kõrgetasemelise Rooma tenniseturniiri naisüksikmängu võitis esimese paigutusega rumeenlanna Simona Halep, kes alistas finaalis tšehhitar Karolina Pliškova. |
"Suuremas osas riskiriikidest saabuvatest lendudest ei leita mitte ühtegi koroonapositiivset," ütles Vantaa nakkushaiguste peaarst Kirsi Valtonen Soome ringhäälingule Yle.
"Võrreldes augustis Turu lennujaama Balkanimaadest saabunud lendudega leitakse nüüd märgatavalt vähem nakatunuid. Näiteks Skopje lennul võis mõnikord olla kuni paarkümmend protsenti nakatunuid," lisas Vantaa abilinnapea sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas Timo Aronkytö.
Vantaa lennujaama on enim nakatunuid saabunud Rumeeniast (10 koroonapositiivset), Türgist (8), Hispaaniast (5) ja Ungarist (4).
Rumeeniast saabunutel võiks sealseid nakatumisnumbreid vaadates isegi rohkem COVID-19 viirust leida, kuid väidetavalt näitab Rumeenia oma numbreid kõrgemana, et saada Euroopa Liidust toetusi, ütles Valtonen. Samas Türgi nakatumismäär on tegelikult kõrgem kui ametlikult näidatud, kuna sealsed inimesed ei soovi oma lähedaste surma korral öelda surmapõhjusena koroonaviirust, sest siis ei tuldaks matustele, lisas ta.
Alates 4. augustist Vantaa lennujaamas tehtud 4500 testist on olnud positiivseid 47 ehk üks protsent. See on siiski kaks korda kõrgem kui kogu Soomes tehtud testidest leitud nakatunute arv, mis on 0,5 protsenti kõigist testidest.
Siiski leiavad Soome võimud, et lennujaamas leitud nakatunute arv on nii väike, et väikse kasuteguri ja kõrge hinna tõttu ei ole põhjust alustada kõigi lennureisijate testimist.
"Risk viiruse imbumisest riiki Helsingi Vantaa lennujaama kaudu on väga madal. Tasub ka märkida, et mõned reisijad, kes on andnud positiivse testi, ei pruugi nakkust enam edasi anda," ütles Valtonen. Tema sõnul on koroonaviirus nakkav esimese kahe nädala jooksul, kuid PCR-testiga võib seda leida veel mitu kuud hiljem.
Sel nädalal testitakse Vantaas neid, kes saabuvad Praha, Istanbuli, Budapesti, Malaga ja Bukaresti lendudelt.
Ehkki koroonaviiruse tõid Soome Austriast ja Itaaliast saabunud puhkajad, on nüüd palju suurem oht nakatumiseks jäähallide riietusruumid, kuna viirust on leitud paljude hokimeeskondade liikmete seast, märgib Yle. | Helsingi lennujaam pole osutunud suureks koroonapumbaks | https://www.err.ee/1137698/helsingi-lennujaam-pole-osutunud-suureks-koroonapumbaks | Helsingi Vantaa lennujaam ei ole praegu suur koroonaviiruse levitaja Soomes, kinnitavad ametnikud viidates saabuvate reisijate testimise andmetele. Avastatud nakatunute väikese arvu tõttu ei testita lennujaamas sugugi mitte kõiki saabujaid. |
Astana on Kasahstani meistritiitli võitnud viimasel kuuel aastal järjest ja mängis eelmisel viiel hooajal eurosarja alagrupiturniiril, kuid tänavu logisevad vankri kõik rattad. Kahe kaotusega langeti Euroopast juba välja, koduses konkurentsis vaadatakse alt üles Almatõ Kairatile, vahendab Soccernet.ee.
Pühapäeval loovutati kaks punkti Šahtjorile. Võõrustajad läksid Küprose koondislase Pieros Sotiriou väravast 62. minutil küll ette, kuid üheksa minutit hiljem kasahh Aidos Tattibajev viigistas. Zenjov alustas, kuid kutsuti kahe värava vahel 0:1 seisul puhkama.
Šahtjor on nüüd neljas järjestikuses mängus kaotuseta, kuid võitnud neist vaid ühe.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Zenjov ja Šahtjor viigistasid Kasahstani jalgpalli valitsejaga | https://sport.err.ee/1137690/zenjov-ja-sahtjor-viigistasid-kasahstani-jalgpalli-valitsejaga | Sergei Zenjovi tööandja Karagandõ Šahtjor teenis Kasahstani kõrgliiga üheksandast voorust väärt punkti, kui võõrsil viigistati Astanaga. |
Muuli ütles ERR-ile, et toetus raamatut "Artur Sirgu elu ja surm" kirjutades kõikidele alusmaterjalidele, mida leida oli.
"Alates arhiividest, jätkates ajalehtedega, lisaks kirikuraamatud kuni selleni välja, et mõned tolleaegsete inimeste sugulased on elus ja rääkisin ka nendega," selgitas Muuli.
Lisaks andsid Muulile näpunäiteid ka erinevad ajaloolased, muu hulgas riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).
Raamatu autor ütles, et pealkirja järgi saab hästi aru, millest teoses juttu tuleb.
"Üsna põhjalikult on analüüsitud kõiki versioone, mis selle surma kohta on teada. Toon välja nende tugevad ja nõrgad küljed ja seda surma osa on tõesti päris põhjalikult. Ma arvan, et tavalugeja jaoks on seal palju uut," sõnas Muuli.
Senini on teada, et Sirk suri 1937. aastal Luksemburgis, kus ta kukkus haigla aknast välja. On spekuleeritud, et võibolla teda lükati, kuid ta võis ka ise sealt alla hüpata.
Idee Sirgust raamat kirjutada tekkis Muulil jõulude ajal, mil ta hakkas lugema viimaseid põhjalikke teoseid Konstantin Pätsist ja Jaan Tõnissonist.
"Tundus ebaõiglane ja ülekohtune, et nii populaarsest ja andekast poliitikust ei ole kirjutatud ühtegi korralikku elulooraamatut."
"Kõik 1930. aastate sündmustikud keerlevad ümber Sirgu. Ja siis ma mõtlesin, pagan, aga kus siis on raamat Artur Sirgust? Tundus väga ebaõiglane ja ülekohtune, et nii populaarsest ja andekast poliitikust ei ole kirjutatud ühtegi korralikku elulooraamatut," ütles Muuli.
Muuli arvab küll, et Sirk oli andekas kõnemees ja rahvajuht, kuid tema poliitilisi vaateid kirjanik ise ei jaga. Samas oli autori hinnangul Sirgu vahistamine 1934. aastal väga ülekohtune ja seadusevastane.
Just vapsluse pärast Sirk arreteeritigi, kuid mees põgenes vanglast ja läks edasi välismaale.
Raamatut hakkas Muuli kirjutama aasta alguses ning lõpetas selle juulikuus. Lisaks aitas raamatu ilmumist rahastada ärimees Parvel Pruunsild.
Muuli ütles, et Pruunsild kuulub korporatsiooni Sakala ning Sirk oli omal ajal isegi selle esimees. Pruunsild ja Muuli hakkasid raamatu ilmumise osas suhtlema aga siis, kui see juba kirja oli saanud.
Ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli on varem avaldanud lähiajalugu käsitlevad raamatud "Isamaa tagatuba" ja "Vabariigi sünnimärgid". Ta on avaldanud ka elulooraamatuid, viimati "Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel".
Kalle Muuli raamat Artur Sirgust. Autor/allikas: Powerhouse | Kalle Muuli kirjutas raamatu salapäraselt surnud Artur Sirgust | https://www.err.ee/1137631/kalle-muuli-kirjutas-raamatu-salaparaselt-surnud-artur-sirgust | Ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli kirjutas raamatu vabariigi alguspäevade poliitikust ja Vabadussõjalaste liidu esimehest Artur Sirgust. Eriline roll on Muuli raamatus Sirgu salapärasel surmal. |
Nikola sattus suure avalikkuse tähelepanu alla, kui selle üks investor, aktsia hinna langusele panustaja (inglise keeles short seller) Hindenburg Research avaldas septembris raporti, milles süüdistas Miltonit liialdatud väidete esitamises Nikola tehnoloogia kasutusvalmiduse kohta, kirjutas ajaleht The Wall Street Journal.
Kahtlused ettevõtte valmisoleku kohta asuda veokeid tootma ning küsimused, kas talle kuulub ka sellekohane unikaalne tehnoloogia, andsid USA väärtpaberituru järelevalvele ning justiitsminsteeriumile aluse uurida, kas Nikola on investoreid eksitanud, kirjutas WSJ juba 15. septembril.
Nikola on nimetanud Hindenburgi raportit valeks. Milton teatas, et kavatseb ennast "valesüüdistuste" eest kaitsta.
Milton (39) asutas Nikola 2015. aastal ning talle kuulub umbes veerand Phoenixis tegutseva ettevõtte aktsiatest. Kuni tänavu juunini, kui firma tegi avaliku aktsiaemissiooni, oli Milton ettevõtte tegevjuht, kuid pärast Nikola börsile viimist taandus nõukogu juhiks ja ettevõtte tegevdirektoriks sai Mark Russell.
Süüdistused Nikola vastu kerkisid ainult mõned kuud pärast ettevõtte börsileviimist, kui ta sattus investorite tähelepanu alla.
Aktsiate avalik müük tegi Miltonist miljardäri ning näitas investorite huvi elektrisõidukite tootmise vastu, kuna nad otsivad uut tähte pärast Tesla peadpööritavat edu. Nikola väärtus kasvas nädalaga 30 miljardi dollarini, millega see möödus näiteks Ford Motor Companyst.
Siiski ei ole Nikola seni veel oma veokit valmis saanud. Kompanii on lubanud asuda tootma elektriveokeid, nende laadimiseks vajalikku taristut ning liisida neid korporatiivklientidele.
Elektriveokid on sattunud tähelepanu keskmesse seoses elektrisõidukite osakaalu kasvuga autopargis. Tehnoloogia arengust - nii akudest kui tulevikus ka vesinikutehnoloogia läbimurdest - oodatakse, et need asendavad tulevikus diislikütusel sõitvad rekad ja kaubaautod, seda eriti linnasiseses transpordis. | Elektriveokite idufirma Nikola juht pidi pettuses kahtlustatuna lahkuma | https://www.err.ee/1137680/elektriveokite-idufirma-nikola-juht-pidi-pettuses-kahtlustatuna-lahkuma | Elektriveokite iduettevõtte Nikola Corp. asutaja Trevor Milton oli sunnitud firma nõukogust lahkuma, kuna teda süüdistatakse investoritele eksitava info andmises. Investorid on Nikolast lootnud uue Tesla sündi, mis hakkab ümber kujundama veoautode tööstust. |
KuPS alistas tabeli punase laterna Rovaniemi Palloseura (RoPS) 2:0, mõlemad väravad löödi avapoolajal. Pikk viibis väljakul terve kohtumise, Purje tegi kaasa teise poolaja, kirjutab Soccernet.ee.
Kuna liider HJK piirdus viigiga, tõusis KuPS HJK-ga võrdsete punktide peale, kusjuures KuPS-il on veel üks mäng varuks.
Kaheväravalise võidu võttis ka Mattias Käidi tööandja Domžale, olles Sloveenia kõrgliigas parem Sežana Taborist 3:1. Käit sekkus vahetusest 73. minutil, kui kõik väravad olid löödud.
Taijo Teniste pole pärast 5. septembril koondisemängus vigasaamist väljakul käinud ja ei käinud ka pühapäeval, kui tema leivaisa Bergeni Brann kaotas Norra kõrgliigas liidrile Bodö/Glimtile 1:3.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Pika ja Purje koduklubi tõusis järjekordse võiduga liidri kõrvale | https://sport.err.ee/1137678/pika-ja-purje-koduklubi-tousis-jarjekordse-voiduga-liidri-korvale | Eesti jalgpallurite Artur Pika ja Ats Purje koduklubi Kuopio Palloseura (KuPS) teenis Soome kõrgliigas kuuenda järjestikuse võidu ning tõusis liidri kõrvale. |
"Kassid ja koerad on elanud inimeste kõrval tuhandeid aastaid ning inspireerinud kunstnikke ikka ja jälle. Kui tänapäeval tähendavad kass ja koer inimestele eelkõige lemmikloomi ja karvaseid sõpru, siis vanemas kunstis olid nad sageli religioossed sümbolid, vooruste ja pahede allegooriad, võimu ja seisuse väljendajad ning mehelikkuse ja naiselikkuse konstrueerimise vahendid. Kasse ja koeri kujutavate kunstiteoste kaudu uuritakse ennekõike inimest ennast, tema suhtumist loomadesse ja käitumist loomadega," avab näituse sisu kuraator Tiina-Mall Kreem.
Olenevalt ajastu kultuurilistest tõekspidamistest võivad kassid-koerad olla kunstis nii positiivsed kui ka negatiivsed kangelased. Tihtipeale on kasse ja koeri teineteisele vastandatud, kujutades neid kui vaenlasi, või antud nende kaudu edasi inimestevahelisi keerulisi suhteid. Kassid ja koerad võivad olla nii pea- kui ka kõrvaltegelased, aga nende kohalolu ja tähtsus on vaieldamatu ning vajab mõtestamist. Näitus pöörabki tähelepanu kasside ja koerte kujutamisele läbi sajandite, peegeldades selle kaudu ka inimeste ja lemmikute ajas muutuvaid suhteid.
Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumist, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumist, Järvamaa Muuseumist, Narva Muuseumist, Sagadi metsamuuseumist, Tallinna Püha Vaimu kirikust, Tartu Ülikooli raamatukogust, erakogudest, Soome Rahvusgaleriist ja Läti Rahvuslikust Kunstimuuseumist. Näituseprojektis pidi osalema ka Riiklik Ermitaaž, ent paraku osutus see COVID-19 pandeemia tõttu võimatuks. Seetõttu on sealsed tööd näitusel erandkorras esindatud reproduktsioonidena, et avada vaatajaile lemmikloomade kujutamise kunstiloo konteksti ja teema nüansirikkust.
Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, laste audiogiid "Muki ja Miisu kunstisaalis" ning lasteraamat "Muki ja Miisu ajaaugus", samuti laiahaardeline haridusprogramm, sealhulgas originaalne kunstiajaloo lühikursus "Kassid, koerad ja kunstnikud" ning Laupäevaakadeemia loengute sari.
Näituse kuraatorid on Anu Allikvee ja Tiina-Mall Kreem ning Anu Mänd Tallinna Ülikoolist.
Näitus on avatud 28. veebruarini 2021. | Rahvusvaheline näitus Kadriorus uurib loomade ja inimeste suhteid | https://kultuur.err.ee/1137663/rahvusvaheline-naitus-kadriorus-uurib-loomade-ja-inimeste-suhteid | 26. septembril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis näitus "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis", mis käsitleb loomade ja inimeste suhteid läbi kolme aastasaja. Näituse teosed demonstreerivad inimeste ja lemmikloomade suhete peegeldamist kunstis. |
Viikingid on arvatavasti tuntud eeskätt nende kauplemise, punutud patside ja rüüsteretkede poolest. Popkultuuriski kujutame neid ette linalaksete Skandinaavia meresõitjatena. Tegelikult olid nad inimrühmana palju eripalgelisemad, vahendab The Guardian.
Äsjane geeniuuring näitas, et eri Skandinaavia piirkondadest pärit viikingid külastasid toona tuntud maailma erinevaid piirkondi. Ühtlasi selgus, et viikingite seas oli tumedapäiseid inimesi rohkem kui näiteks tänapäeva taanlaste seas.
Kõigele krooniks selgus aga, et kui osa inimesi sündis viikingiks, siis teine osa omandas viikingikultuuri oma elu jooksul. On ka võimalik, et eluviis sunniti neile peale.
Rahvusvaheline teadlasrühm järjestas oma töös 442 inimese genoomid. Kõik uuritavad elasid Euroopas ajavahemikul 2400 e.m.a. – 1600 m.a.j. ning suurem osa neist elas viikingiajal ehk aastatel 750–1050. Lisaks kasutasid uurijad 3855 tänapäeval elavad inimese andmeid ning juba olemasolevaid andmeid tuhande muistse inimese kohta, kes ei elanud viikingiajal.
Teadlased leidsid muu seas, et alates rauaajast ilmusid Taani aladel elanud populatsioonidesse lõuna-eurooplaste geenid, mis levisid Taanist edasi põhja poole. Samal ajal ilmus Rootsi aladele veidi vähemal määral Siberist pärit inimeste geene.
Uuringu ühe autori Eske Willerslevi sõnul polnud kõik viikingid oma geenipagasilt üksnes skandinaavlased. ´Teadlased leidsid sedagi, et skandinaavlased ei moodustanud ühtset populatsiooni, vaid jagunesid kolme suuremasse rühma. See viitab, et Skandinaavia eri osadest pärit viikingid ei segunenud omavahel kuigi palju.
Kolm suuremat rühma jagunesid Skandinaavia aladel ära enam-vähem tänapäevaste Norra, Rootsi ja Taani piiride järgi, ehkki Edela-Rootsi viikingid olid geneetiliselt sarnasemad oma Taani ametivendadele. Geneetliiselt kõige mitmekesisemad olid rannikualade viikingipopulatsioonid.
Süvaanalüüs kinnitas varasemat kohanimede ja ajalooallikate põhjal tehtud oletust, et Inglismaale saabunud viikingid tulid Taanist. Läänemere ääres võimutsesid samas pigem Rootsi viikingid. Norrast pärit viikingid jõudsid välja Iirimaale, Islandile, Gröönimaale ja Mani saarele. Osa Venemaalt leitud säilmetest viitab aga, et Taani viikingid rändasid ka ida poole.
Uuringust ilmnes veel, et viikingid käisid rüüsteretkedel tõenäoliselt oma kodukandi seltskonnaga. Oletust näitlikustab Salme leiukoht Saaremaal. Sinna maeti umbes 750. aasta paiku neli venda, nende viies sugulane ning arvatavasti viisikuga samast Rootsi piirkonnast pärit mehed.
Lisaks leidsid uurijad Orkney saartelt kahe inimese säilmed, kes maeti ühes viikingimõõkadega, kuigi nad polnud geenide poolest Skandinaavia päritolu.
Ajakirjas Nature avaldatud artikli autorite seas olid ka Tallinna Ülikooli arheoloogid Jüri Peets ja Raili Allmäe. | Uuring: viikingite geneetiline taust on varem arvatust palju mitmekesisem | https://novaator.err.ee/1137665/uuring-viikingite-geneetiline-taust-on-varem-arvatust-palju-mitmekesisem | Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele. |
Nädalavahetusel selgus Prantsusmaa naiste karikavõitja ning finaalis olid osalised koguni kolm Eesti rahvusnaiskonna liiget. Eesti koondise temporündaja Liis Kullerkann ja peatreener Lorenzo Micelli pidid Le Cannet' Volero naiskonna ridades vastu võtma 0:3 (22:25, 18:25, 20:25) kaotuse Eesti rahvusnaiskonna abitreeneri Alessandro Orefice juhendatava Venelles' käest. Kullerkann tegi kaasa terve finaali ning panustas kuus punkti (+2). Le Cannet' naiskonna resultatiivseimad olid võrdselt 11 punktiga Aleksandra Georgieva ning Eva Yaneva. Võitjate parimana tõi 20 punkti (+10) Laura Kunzler, kirjutab Volley.ee.
Le Cannet alistas poolfinaalis 3:2 (23:25, 25:22, 23:25, 25:22, 17:15) Cannes'i, Kullerkann tõi 12 punkti (+9). Venelles oli teises poolfinaalis tulemusega 3:0 (26:24, 25:20, 25:23) üle Mulhouse'ist.
Poola meistriliigas käis väljakul Eesti koondise nurgaründaja Robert Täht, kui tema koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia kaotas teise vooru kohtumises 0:3 (21:25, 16:25, 18:25) Jastrzebski Wegielile. Algkoosseisu kuulunud Täht vahetati kolmandas geimis puhkama, ta panustas neli punkti (-3). Tähe meeskonnakaaslane Timo Tammemaa väljakul ei käinud. Liigatabelis on Resovia eelviimasel, 13. kohal. Avavoorus Resovia platsil ei käinud, nende avavoorumäng Gdanski vastu peetakse oktoobris.
Liigahooaeg algas ka Itaalia naiste kõrgliigas, kus pidas esimese mängu rahvusnaiskonna diagonaalründaja Kertu Laagi tööandja Chieri, kes alistas 3:0 (25:22, 25:18, 25:20) Perugia naiskonna. Laak sekkus episoodiliselt ning tõi ühe punkti (-1).
Tšehhi meistriliigas pidas esimese mängu oma uue koduklubi Pribrami ridades sidemängija Robert Viiber, kui Pribram kaotas 0:3 (16:25, 22:25, 20:25) CEZ Karlovarskole. Viiber tegi kaasa kogu kohtumise ja tõi lisaks oma põhitööle ka ühe punkti (-1). | Nädal piiri taga: Kullerkann ja koondise treenerid kohtusid karikafinaalis | https://sport.err.ee/1137655/nadal-piiri-taga-kullerkann-ja-koondise-treenerid-kohtusid-karikafinaalis | Rubriik "Nädal piiri taga" kajastab eelmisel nädalal Eesti mängijate ja treenerite osalusel toimunud olulisemaid sündmusi välisliigades. Enamik liigasid peab veel hooajaeelseid kontrollmänge, ent on ka neid, kes juba ametlike liigamängudega algust on teinud. |
Meeskonna mänedžer Emmanuel Hubert kinnitab, et läbiotsimine toimus, kuid keeldus rohkemate kommentaaride andmisest. Prantsusmaa väljaande L'Equipe'i andmetel otsiti läbi veel Dayer Quintana, Winner Anacona ja meeskonna abipersonali toad ning tiimi masinad. Arkea-Samsici meeskond ööbis 17. etapi eel Meribeli lähedal. Politsei ei korraldanud läbiotsimist koostöös Prantsusmaa antidopinguagentuuriga (AFLD).
Quintana liitus Arkea-Samsic tiimiga 2020. aasta eel, olles sõitnud eelnevalt seitse aastat Movistari meeskonnas. Hooaja algul teenis Colombia rattur viis võitu, kuid Tour de France'il pälvis ta kokkuvõttes 17. koha, mis on Quintana kehveimaks suurtuuri tulemuseks alates 2012. aasta Vueltast. | Prantsusmaa politsei otsis Tour de France'i ajal läbi Quintana hotellitoa | https://sport.err.ee/1137646/prantsusmaa-politsei-otsis-tour-de-france-i-ajal-labi-quintana-hotellitoa | Eelmisel kolmapäeval otsis Prantsusmaa politsei läbi Arkea-Samsici Tour de France'il osaleva meeskonna hotellitoad. Kohaliku meedia andmetel oli sihtmärgiks 2016. aastal Giro d'Italia võitnud Colombia rattur Nairo Quintana, keda peeti tänavuse Touri eel üheks favoriidiks. |
Raheli sõnul on värskes muusikavideos palju viiteid lapsepõlvele. "See on ood lapsemeelsusele ja siirusele, kus puuduvad kompleksid ja eelarvamused, igale olukorrale saab läheneda loovalt, läbi mängu ja kartmata eksida. Seda saab kanda ka inimsuhtete konteksti," sõnas ta ja lisas, et videos joonistubki lahti väike maailm, kus elatakse turvatundes, vaba ja õnnelikuna.
Muusikavideo TIKS Rekords alt ilmunud singilile "Good Gracious" filmiti üles augusti alguses Viinistul Kiigemäe talus. Kümneliikmeline tiim tõi kokku Raheli sõbrad ja loovisikud, kellega muusik varem koostööd on teinud ning keda kokku tahtis tuua. "Ootamatu üllatus oli see, et kõik eesti sääsed elavad tegelikult Viinistul või vähemalt 9. augusti õhtul 2020 oli suurem osa neist end just Kiigemäel sisse seadnud, video viimaste kaadrite filmimine kujunes juba peaaegu talumatuks, sest kõik tõrjevahendid olid otsa saanud ja ühe koha peal paigal seista oli sisuliselt võimatu," kinnitas Ollisaar.
Muusikavideo režissöör on Jaan Sinka, operaator Kristjan Taal. Stsenograafia ja stilistika eest vastutas Kertu Kivisik ning meigi ja soenguga aitas Mari-Ly Kapp. | Rahel avaldas muusikavideo loole "Good Gracious" | https://menu.err.ee/1137645/rahel-avaldas-muusikavideo-loole-good-gracious | Laulja ja laulukirjutaja Rahel Ollisaar avaldas 20. septembril muusikavideo debüütsinglile "Good Gracious", mille režissöör on Jaan Sinka. |
Kaksikvõidu teenisid Ciclismo Mondial naiskonnas pedaalivad hollandlannad Inge van der Heijden ja Yara Kastelijn, kes sõitsid 105,4 kilomeetrit ajaga 2:56.11. Kolmanda koha pälvis ameeriklanna Kristabel Doebel-Hickok (Rally Cycling Women). Lang kaotas võitjale kahe minuti ja kolme sekundiga ning pälvis 16. koha.
Eestlanna startis nädalavahetusel veel Prantsusmaal toimunud võistlusel GP International d'Isbergues - Pas de Calais Feminin (UCI 1.2), kus saavutas 34. koha. 116-kilomeetrise sõidu võitis austraallanna Chloe Hosking (Rally Cycling Team), kes edestas sprindifinišis itaallannat Chiara Consonnit (Valcar - Travel & Service) ja kaasmaalannat Lauren Kitchenit (FDJ Nouvelle Aquitaine Futuroscope).
Itaalias Imolas toimuval MM-il on naiste grupisõidu pikkuseks 144 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse üle 3000 tõusumeetri. Tiitlikaitsja Annemiek van Vleuten tänavu vigastuse tõttu ei stardi. | Mae Lang näitas MM-i eel Belgias ja Prantsusmaal head vormi | https://sport.err.ee/1137635/mae-lang-naitas-mm-i-eel-belgias-ja-prantsusmaal-head-vormi | Laupäeval naiste grupisõidu maailmameistrivõistlustel startiv Eesti naisrattur Mae Lang (Andy Schleck Cycles - Immo Losch) sai Belgias toimunud teise kategooria võistlusel Trophee des Grimpeuses 16. koha. |
"Me ei saa niiviisi rääkida," ütles Vene aseminister Sergei Rjabkov uudisteagentuuri TASS teatel. Väljaande RIA teatel olevat ta lisanud, et võimalused lepingu pikendamiseks on minimaalsed.
Rjabkovi kommentaar järgnes sellele, kui USA presidendi eriesindaja relvastuskontrolli küsimustes Marshall Billingslea ütles Vene ajalehele Kommersant, et Moskva peaks nõustuma lepingu pikendamisega veel enne 3. novembril toimuvaid USA presidendivalimisi. "Ma kahtlustan, et kui president Donald Trump tagasi valitakse ja Venemaa ei ole selleks ajaks pakkumisega nõustunud, läheb osaluse hind - nagu me USA-s ütleme - üles," rääkis Billingslea lehele antud intervjuus.
Rjabkovi sõnul tähendavad Billingslea sõnad ultmaatumit ja vähendavad võimalusi järgmise aasta veebruaris kehtivuse kaotava leppe pikendamiseks
Uus START leping allkirjastati 2010. aastal ja see seab piirid strateegilistele tuumalõhkepeadele, mida USA ja Venemaa võivad omada.
Kui lepingu tähtaja pikendamises kokku ei suudeta leppida, siis kaob sellega peamine vahend, millega kaks riiki omavahelist tuumarelvastuse tasakaalu hoiavad ning suurendab seega niigi juba suurt ebakindlust Moskva ja Washingtoni suhetes.
Uue START-lepingu aluseks on 1991. aastal Ameerika Ühendriikide toonase riigipea George Bushi ja Nõukogude Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi sõlmitud Strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), mida on kahel korral uuendatud. | Venemaa ei usu Uue START-lepingu pikendamist USA-ga | https://www.err.ee/1137629/venemaa-ei-usu-uue-start-lepingu-pikendamist-usa-ga | Venemaa hinnangul on Uue START-lepingu pikendamise võimalused Ameerika Ühendriikidega minimaalsed, kuna Moskva ei nõustu Washingtoni seatavate eeltingimustega, teatas riigi asevälisminister. |
Urmo Raiendi korraldusel toimuv Saaremaa duatlon on ühtlasi parvlaevaga Estonia hukkunud triatleetide Kristjan Raiendi ja Jaan Pehki mälestusvõistlus. 25. Saaremaa duatloni põhidistantsil tõotas juba stardis tulla äärmiselt põnev võistlus, sest kohal oli kogu Eesti paremik.
Esimese viie kilomeetri pikkuse jooksu lõpetasid liidritena koos Henry Räppo, Kirill Kotšegarov, Kevin Vabaorg ja Johannes Sikk. Rattadistantsi (20,8km) teises pooles hakkasid vahed suurenema ja teise vahetusalasse saabusid Räppo ja Kotšegarov juba kindla edumaaga jälitajate ees. Kärmed liigutused vahetusalas andsid nooremale mehele väikese edumaa, mis püsis finišini. Räppo lõpetas Eesti meistrina ajaga 56 minutit ja 37 sekundit, Kotšegarov taotas talle 12 sekundiga. Kolmandana lõpetas eelmise aasta võitja Johannes Sikk ajaga 57.47.
Kiireim naine Anette Zukker lõpetas ajaga üks tund, seitse minutit ja 57 sekundit. Teisena jõudis finišisse Liis-Grete Arro (1:11.14) ja kolmandana Paula-Brit Siimar (1:11.44).
Noortedistantsi kiireimad olid Gregor Rasva ja Mari Mai Ruus. Lastedistantsi võitsid Karl-Eric Ott ja Etriin Etverk. | Eesti meistrid duatlonis on Henry Räppo ja Anette Zukker | https://sport.err.ee/1137623/eesti-meistrid-duatlonis-on-henry-rappo-ja-anette-zukker | Eesti Triatloni Liidu karikasarja viimasel etapil, 25. Saaremaa duatlonil selgusid kõikide vanuseklasside Eesti meistrid. Kiireim mees oli Henry Räppo ja kiireim naine Anette Zukker. |
"Rahvahääletus võib ka olla küsitlus. Me võime ka referendumiks alati nimetada. Referendum on siis rahvahääletuse kaudu, mingite asjade teada saamine või otsustamine. See, mismoodi me ta leppisime kokku koalitsioonilepingus, mis on ka meie praeguse eelnõu sisu, on põhiseaduse järgi "muu riigielu küsimuses rahva küsitlemine". Ta ei ole juriidiliselt siduv asi. Ta ei ole eelnõu, mida me heaks kiidame, vaid ta on rahvalt arvamuse võtmine, aga tema poliitiline kohustus poliitikutel selle järgi toimida... Minu meelest ei ole võimalik seda mitte järgida," vastas Helme ERR-i küsimusele, kas tegemist saab olema rahvaküsitluse või rahvahääletusega.
EKRE koostatud eelnõu järgi toimuks rahvahääletus kohalike valimiste päeval ehk 17. oktoobril 2021. Rahvahääletusele tuleks selle järgi küsimus: "Kas Te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lausega "Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit"? Küsimusele saaks vastata "jah" või "ei".
Helme sõnul aitaks rahvaküsitlus vähendada ühiskondlikku lõhet, mis on kooseluseadusega tekkinud.
"See aitaks selle teema nii-öelda lõplikult magama panna. See annaks poliitikutele selge suunise ja mandaadi ühte või teistpidi käituda. Ta vähendaks ka seda võõrandumist rahva ja poliitukute vahel," selgitas Helme.
"Kui referendumilt tuleb "jah" sõna, siis me teeme veel selle riigikogu koosseisu ajal vastava põhiseaduse muudatuse läbi kahe koosseisu," lubas Helme.
Helme: õiguskantsleri seisukoht on poliitiline
Õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et kohalike valimistega ühel päeval rahvaküsitlust korraldada ei ole mõistlik, nimetas Helme poliitiliseks.
"Keegi ei ole tõstatanud teemat, et see on kuidagi seadusevastane või siin on juriidilised komplikatsioonid. See on väärtusküsimus või poliitilise eelistuse küsimus. Õiguskantsler sekkus poliitilisse diskussiooni selle seisukohavõtuga. Ma oleks eelistanud, et ta ei sekkuks," ütles Helme.
Helme sõnul ei saa olla juttu rahvaküsitlusest mõnel teisel päeval, kui kohalike valimiste päeval. "Ma ei näe vajadust selliseks kompromissiks," ütles Helme.
"See on meie jaoks väga põhimõtteline asi. See on meie jaoks üks olulisemaid väärtusasju, mille me koalitsioonilepingusse sisse saime ja kui me seda asja ära ei tee, siis on koalitsioon lakanud toimimast," märkis Helme.
Helme sõnul saab küsimusele vastata ka elektrooniliselt.
Helme rääkis, et valimisteenistus peab leidma võimalused nii kohalike valimiste kui ka rahvaküsitluse tulemuste loendamiseks.
Eelnõus seisab, et rahvahääletuse korraldamise eeldatavad kulud on 1 766 000 eurot. | Helme: rahvahääletus abielu asjas võib olla ka küsitlus | https://www.err.ee/1137599/helme-rahvahaaletus-abielu-asjas-voib-olla-ka-kusitlus | EKRE poolt koalitsioonipartneritele välja pakutud eelnõu räägib küll rahvahääletusest abielu mõiste küsimuses, kuid erakonna esimees Martin Helme ütles usutluses ERR-ile, et rahvahääletus võib ka olla küsitlus. |
Kohtumise avavärava lõi penaltist Kylian Mbappe, kes septembri alguses antud positiivse koroonatesti tõttu tegi alles nüüd meeskonnaga kaasa hooaja esimese mängu. Enne poolajapausi sahistas PSG eest võrku veel Angel Di Maria. Kolmanda värava autoriks oli 66. minutil meeskonna kapten Marquinhos.
Hooaja esimesed kaks mängu kaotanud PSG sai liigatabelisse kirja teise võidu ning kerkis kuue punktiga kaheksandale kohale. Nice on samuti kuue silmaga kümnes. Tabeli tipus on Saint-Etienne ja Rennes, kellel on nelja mänguga kümme punkti.
Tulemused:
Nice - PSG 0:3
Brest - Lorient 3:2
Metz - Reims 2:1
Montpellier - Angers 4:1
Strasbourg - Dijon 1:0
Nantes - Saint-Etienne 2:2
Marseille - Lille 1:1 | PSG oli teist mängu järjest võidukas, Mbappe naasis väljakule | https://sport.err.ee/1137619/psg-oli-teist-mangu-jarjest-voidukas-mbappe-naasis-valjakule | Prantsusmaa kõrgliiga neljandas mänguvoorus alistas PSG võõral väljakul Nice'i meeskonna tulemusega 3:0. |
RIA on testinud ID-tarkvara uue operatsioonisüsteemi erinevate beetaversioonidega ning praegu ei ole uues operatsioonisüsteemis võimalik kasutada ID-kaarti DigiDoc4 kliendis, samuti ei saa ID-kaardi abil veebilehitsejates ennast autentida ja allkirju anda.
Selle põhjus on operatsioonisüsteemi probleemid kiipkaardiga suhtlemisel. RIA on probleemist teadlik ning on sellest teavitanud ka Apple'i esindajaid.
ID-kaardi kasutajatel soovitab RIA oodata uue macOSi operatsioonisüsteemi uuendamisega. Mobiil-ID ja Smart-ID kasutajaid see probleem ei mõjuta. | ID-kaardi tarkvara ei pruugi uues Apple'i operatsioonisüsteemis töötada | https://www.err.ee/1137614/id-kaardi-tarkvara-ei-pruugi-uues-apple-i-operatsioonisusteemis-tootada | Sügisel tuleb välja Apple'i uus operatsioonisüsteem macOS 11 Big Sur, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teatel peavad olema arvutiomanikud valmis, et peale operatsioonisüsteemi uuendamist pole võimalik ID-kaardiga end autentida ega digiallkirja anda. |
Mis lummab Eesti inimesi Amazonases? Mis hoiab ja toidab meie sidet selle kauge eksootilise maailmaga? Või küsime konkreetselt – mis toob kokku saalitäie inimesi, paneb neid kontserdile kaasa laulma ja lõpus joovastunult püsti tõusma, saates lava suunas katarsises aplausi? 17. septembril avanes selline pilt Tallinnas Alexela kontserdimajast, kus esitleti värsket helialbum-raamatut "Metsa Kene – Eesti kohtub Amazonasega".
Viimase üheksa aasta jooksul Eestiga aktiivselt sidet hoidnud Brasiilia muusiku ja produtsendi Eduardo Agni koos Indrek Tammojaga koostatud albumil esitavad Eesti muusikud Brasiilia hõimude rahvaviiside tõlgendusi. Laval astusid teiste seas üles Triinu Taul, Liisi Koikson, Mari Kalkun, Meister Jaan, ansamblid Puuluup ja Rändaja. Šamaaniloitsuga pühitses kontserdi sisse erikülaline Brasiiliast Txai Fernando, kes mängis kaasa ka pooled lood kontserdil. Avaetteaste kuulus seto laulumeestele, elustades mälestuse ühe meie enda põlisrahva pärandist.
Ei üllata, et kahe kauge kandi põlisrahvaste kultuurilugu kõrvutades ilmnevad mitmed sarnased jooned – neid on teatud aegadel survestatud ja põlatud, siis jälle mõneti eksotiseeritud kujul pjedestaalile tõstetud. Aga kaitset ja toetust vajavad nad siiani.
Nii album kui esitluskontsert olidki üles ehitatud kahe maa pärimuskultuuri dialoogis. Mitmel puhul lauldi vaheldumisi mõne Brasiilia alade hõimurahva ja eesti keeles. Iga kontserdikülastaja sisenes üritusele väravatest, kus ühel pool vaatas vastu foto eesti tüdrukust, rahvariidevööpael ja kärbseseened, teisel Amazonase poiss ja icaro 'te ehk shipibo hõimu kaitselauludega vaip.
Ka albumi pealkiri "Metsa Kene" põimib sõnumeid kahest maailmast – Brasiilia Amazonases elava huni kuini rahva keeles tähendab kene olulisi esivanematelt päritud geomeetrilisi mustreid. Albumi koostamisel on niisiis lähtutud mõttest, et olgugi Eesti ja Amazonas geograafiliselt teineteisest kaugel, seob mõlema kandi põlisrahvaid sügav lugupidamine oma metsade vastu.
Ilmselt polnud ma ainus, kes tundis, et kontserdil osalemine on omamoodi meeleavaldus nii Eesti kui Amazonase metsade kaitseks. Kuigi kontserdi kunstiline lavastus oli tugevalt kantud metsamaagia ideest, oli mõneti üllatav, et õhtu jooksul ei pööratud lageraietele meie metsades, rekordilise mastaapsusega tänavustele California metsatulekahjudele, ega isegi Brasiilia autoritaarse presidendi Jair Bolsonaro pilgu all hävivale Amazonase vihmametsale kordagi sisulist tähelepanu.
Üle 60% Amazonase vihmametsadest asub Brasiilias ja ainuüksi 2020. aasta jooksul on Brasiilia vihmametsi põlenud 13 000 ruutkilomeetrit ehk üle neljandiku Eesti pindalast. Kuigi osalt võib metsatulekahjusid seostada tänavuse pikema kuiva perioodiga, on nad otse seotud raietegevusega. Väärtuslik mets võetakse maha, allesjäänud taimedel lastakse mõni kuu kuivada ja seejärel pannakse kõik põlema, et tekitada sellest tootlik karjamaa.
Ent Amazonase vihmametsade saatus ei puuduta ainult kohalikku ringkonda. Nendel lopsakatel ja ainulaadselt liigirohketel metsadel on kanda tähtis roll atmosfääri CO2 sidumises, mis aitab tasakaalustada globaalseid kliimamuutusi. Lisaks metsatulekahjudele, mida on sel aastal harukordselt palju, on Amazonase piirkonna rahvad kannatanud proportsionaalselt rohkem ka COVID-nakatumistest – seda piirkonnas, kus on riigi kõige kehvemini varustatud meditsiinisüsteem. Eriti haavatavad on selles olukorras hõimurahvad, keda sageli polegi tänaseks rohkem kui mõnituhat indiviidi.
Nagu Eestiski on Amazonase põlisrahvad ajalooliselt kannatanud võõrvõimude ja majanduslike manipulatsioonide all ja seeläbi kaotanud tohutu osa oma populatsioonist. 19. sajandi lõpus lahvatanud kummipuubuum mõjus erakordselt laastavalt põlisrahvastele, kellest 30 000 inimest suri kohutavate töötingimuste, nälja, vägistamise ja haiguste tagajärjel. Mõni hõim kaotas koguni 90% rahvastikust.
Kui viimati Peruus mööda Amazonase jõge ringi liikusin, pani mind ja mu Peruu dokumentalistist kolleegi imestama, miks nii vähe inimesi kannab rahvariideid. Õigemini polnudki neid mööda maailma suurimat jõge triivivatel praamidel näha. See pilt ilmestab Amazonase piirkonna postkoloniaalset situatsiooni, milles on kummastavalt põimunud üha kiirenev moderniseerumine, kaevandamispõhine majandustegevus ja globaalne kapitalism ning rahvusülestest mõjutustest tiivustatud tarbimiskultuuri lubaduste miraaž.
Tundub, et noorte huvi oma pärimuse vastu saab paraku kõige efektiivsemalt tekitada majanduslike argumentide kaudu – mis on ka üks Amazonase piirkonda üha jõulisemalt mõjutava ayahuasca-turismi positiivseid mõjusid. Ent ilmselt on selle rituaalselt tarvitatava hallutsinogeense mõjuga taime ja seonduva kultuuri mõju märksa mitmetasandilisem ning oluliselt rahvusvahelisem. Võib-olla seletab seegi, miks eestlased on Amazonasest sedavõrd lummatud.
Kuulda nende kaduvväikeste metsarahvaste rahvaviise Eesti vaimustavate muusikute tõlgenduses mõjus aga tõesti lummavalt – alustades Liisi Koiksoni võrratult sädeleva häälega ja laheda "Laulupesa" lastekooriga Tartust, lõpetades Puuluubi psühhedeelse folgiga. Kuigi laval lahti rullunud muinasjutt täiskasvanutele tundus kohati naiivne, esitati seda täies mängulustis maagilise riitusena. Nagu antropoloogid on ammu täheldanud, seisneb rituaali mõte soovitud reaalsuse esilekutsumises. Maagia ritualiseerib inimese optimismi, millega tugevdatakse usku, et lootus saavutab võidu hirmu üle.
Kui vanasti kasutasid põlisrahvad maagilisi rituaale tavaliselt metsiku looduse üle kontrolli saavutamiseks, siis tänapäeval tajutakse kontrollimatuna hoopis neid jõude, mis metsi laastavad. Ja metsi tervendavasse rituaali haarati meid kõiki. Kogu publik hüüdis õhtujuhile kaasa: "Terve mets – mets terveks!"
Ja elan minagi kaasa soovile, mida muusik Elina Naan oma liigutavas palvuses esitas – et me viirastuslikus külluseihaluses ei müüks maha oma hinge, "et meil oleks julgus relvad heita ja tarkus kuulatada, kohtuda südamest südamesse veel sellel planeedil, veel selles elus, kuniks veel on seal puude taga meid kõiki ellu hinganud metsa kene." | Arvustus. Muusikalised kohtumised Amazonasega | https://kultuur.err.ee/1137597/arvustus-muusikalised-kohtumised-amazonasega | Kontsert
"METSA KENE: Eesti kohtub Amazonasega"
Kontserdil astusid üles Mari Kalkun, Triinu Taul, Liisi Koikson, Mick Pedaja, Rändaja, Seto laulumehed, Puuluup, Laulupesa laululapsed Tartust, Jarek Kasar, Meister Jaan, Kristin Kalnapenk, Elina Naan, Mihkel Mälgand, Raun Juurikas ja veel hulga toetavaid muusikuid ning lauluhääli.
Muusikaline juht: Brasiilia helilooja ja kitarrist Eduardo Agni
Erikülalistena Brasiiliast osalesid Txana Bane (Huni Kuin hõimust, video kaudu) ja Txai Fernando.
17. septembril Alexela kontserdimajas. |
Pühapäeval selgus, et kaks Kohtla-Järve JK Järve mängijat andsid positiivse koroonaviiruse testi, esmaspäeval hommikul lisandus üks Tallinna FC Flora U-21 mängija. Nimetatud juhtumid ei ole omavahel seotud. Maardu Linnameeskonnas on hetkeseisuga neli positiivse koroonaviiruse testi andnud mängijat.
Edasi lükati esmaspäeval kell 17.15 Kohtla-Järvel toimuma pidanud Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FCI Levadia U-21 mäng ning kell 19 Pärnu Rannastaadionil toimuma pidanud Pärnu JK – Tallinna FC Flora U-21 vastasseis.
Positiivse koroonaviiruse testi andnud mängijad ja nende lähikontaktsed peavad viibima kaks nädalat eneseisolatsioonis.
Terviseameti andmetel on koroonaviiruse kõige sagedamini esinevad sümptomid palavik (89,9%), kuiv köha (67,7%), väsimus (38,1%), röga (33,4%), hingamisraskused (18,6%), lihas- ja liigesvalu (14,8%), kurguvalu (13,9%), peavalu (13,6%), krambid (11,4%), iiveldus ja oksendamine (5%), ninakinnisus (4,8%) ja kõhulahtisus (3,7%). | Jalgpalli esiliigas lükati koroonaviiruse tõttu kaks mängu edasi | https://sport.err.ee/1137608/jalgpalli-esiliigas-lukati-koroonaviiruse-tottu-kaks-mangu-edasi | Kaks esmaspäeval toimuma pidanud esiliiga kohtumist lükati positiivsete koroonaviiruse testide tõttu edasi. |
OÜ Best Idea nõue põhineb Marcel Vichmanni poolt läbi tema erinevate äriühingute Oliver Kruudale ja tema ettevõtetele antud laenudel ning kokku ostetud võlakirjadel ja aktsiatel, teatas advokaadibüroo TGS Baltic.
Tallinna ringkonnakohus nõustus mais hagejaga, et Kruuda võttis isiklikult ning oma firma AS Rubla nimel kirjaliku kokkuleppega kohustuse tasuda kõik võlgnevused Marcel Vichmanni äriühingute ees.
Ringkonnakohus mõistis kõik võlgnetavad summad koos intresside ja viivistega Oliver Kruudalt ja AS-ilt Rubla välja. Lisaks rahuldas ringkonnakohus veel eraldi ainult AS Rubla vastu esitatud laenu tagastamise nõude ligi 500 000 euro ulatuses.
AS Rubla, endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS ja Tere AS oli alates 2015. aastast likvideerimisel ja on praeguseks pankrotistunud. | Kruuda peab Vichmannile tasuma 15 miljonit eurot | https://www.err.ee/1137602/kruuda-peab-vichmannile-tasuma-15-miljonit-eurot | Kuna riigikohus ettevõtja Oliver Kruuda ja tema pankrotistunud firma AS Rubla kaebusi esmaspäeval arutusele ei võtnud, siis peavad nad tasuma ettevõtja Marcel Vichmanni OÜ Best Idea esitatud nõude 15 miljonit eurot. |
Kangur tegi mullu BC Kalev/Cramo meeskonnaga kaasa 36 mängus. Eesti-Läti korvpalliliigas kogunes tema nimele 17 kohtumist ning keskmisteks näitajateks jäid 16 minutiga 3,5 punkti ja 2,9 lauapalli. VTB Ühisliigas olid tal 19 mänguga samadeks näitajateks 21,2 minutit, 4,8 punkti ja 4,1 lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
2000-2004 Tallinna Kalevit esindanud ja 2006-2009 samuti Kalev/Cramos pallinud Kangur veetis mitmeid aastaid välismaa klubides. Ühe hooaja jõudis ta kuuluda ka Itaalia absoluutsesse tippu Milano Olimpiasse, kellega purjetati Euroliigas 2013/14 hooajal veerandfinaali, kus tuli play-off 'i seerias tunnistada hilisema meistri Tel Avivi Maccabi paremust. 2014/15 hooajal veel Vareset esindanud Kangur sõlmis 2015. aastal kahe kuu pikkuse lepingu Hispaania suurklubi ja Sander Raieste praeguse tööandja Baskoniaga. Järgmised kaks aastat enne Kalev/Cramosse naasmist kuulus ta veelkord Varese võistkonda.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Pikaaegne Eesti korvpallikoondise ankur Kristjan Kangur liitus TalTechiga | https://sport.err.ee/1137589/pikaaegne-eesti-korvpallikoondise-ankur-kristjan-kangur-liitus-taltechiga | Viimase kümnendi üks edukamaid Eesti korvpallureid Kristjan Kangur pani esmaspäeval algavaks hooajaks allkirjad paberile. 37-aastane ääremängija lõi käed TalTechi korvpallimeeskonnaga. |
Euroopa Komisjoni esitatud kava näeb ette õiguse sundida tehnoloogiahiidusid oma äri tükeldama või müüma mõnesid nende Euroopas tegutsevaid harusid, kui suurkompaniide turupositsioon võib ohustada tarbijate või nende väiksemate rivaalide huve, kirjutas leht pühapäeval.
Komisjoni enne aasta lõppu esitatav digiteenuste uute reeglite (DSA) ettepanek suurendaks ka sotsiaalmeedia vastutust nende platvormidel esitatava sisu suhtes.
Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton rääkis intervjuus FT-le, et kavandatavad abinõud, mida rakendatakse ainult äärmuslikus olukorras, lubaksid üldse eemaldada suuri tehnoloogiagruppe Euroopa Liidu ühisturult.
Lisaks kavatseb Komisjon teha ettepaneku luua reitingusüsteem, mis lubab avalikkusel ja ettevõtete osanikel hinnata firma käitumist maksude maksmisel ja selle suhtes, kui kiiresti nad võtavad maha ebaseadusliku sisu, edastas FT, mida vahendas Luxembourg Times.
Bretoni sõnul tähendaks ettevõtete tegevus, millega nad takistaksid tarbijatel platvorme vahetada või sunniksid kasutama ainult ühte teenust, sanktsioone nende suhtes.
Suured tehnoloogiahiiud on surve all ka mujal maailmas. Nii saab Ühendkuningriigis loodav uus järelevalveasutus õiguse trahvida selliseid firmasid ilma kohtu otsuseta nagu see praegu on võimalik. Ameerika Ühendriikides peavad aga suured tehnoloogiafirmad nagu Amazon ja Facebook veenma Kongressi, et nende tegevusel on ka muud kaalutlused kui ainult kasumiteenimise huvi. | EL tahab suuremaid volitusi IT-hiiglaste ohjeldamiseks | https://www.err.ee/1137590/el-tahab-suuremaid-volitusi-it-hiiglaste-ohjeldamiseks | Euroopa Liit soovib laiemaid õigusi suurte tehnoloogiaettevõtete ohjeldamiseks, kirjutas ajaleht Financial Times (FT). |
Riigikohus võttis Šmutovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta kassatsioonkaebuse arutusele, kuid asja arutamise aega veel ei määranud.
Juunis jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata Šmutovi süüdimõistmise ja talle kevadel maakohtus mõistetud reaalse kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse.
Maakohtus taotles Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi Šmutovi süüdimõistmist tapmises ning talle seitsmeaastase vanglakaristuse mõistmist. Kaitsjad Sirje Must ja Anu Vilt leidsid, et Šmutov tuleb tapmise süüdistuses õigeks mõista.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kõmmari tapmises tema endise abikaasa uut kaaslast Karel Šmutovit, kes muusikule autoga otsa sõitis. Jaanuari alguses alanud protsessil Šmutov end tapmises süüdi ei tunnistanud.
Prokurör Kruusimägi sõnul on prokuratuur tõendeid hinnates seisukohal, et Raivo Rättele otsasõit ei toimunud juhuslikult ega olnud õnnetus, vaid süüdistatav nägi auto ees seisnud Rättet ja sõitis talle tahtlikult otsa.
2018. aasta 19. juulil kell 00.09 sai häirekeskus teate lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval. Teates väideti, et Kivi tänaval ründas 48-aastane Rätte 27-aastast Šmutovit ja oma 40-aastast ekskaasat Palmit.
Sündmuskohale jõudnud politseinikud leidsid eest avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest raskelt viga saanud Rätte. Muusik toimetati küll haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.
Järgmisel päeval taotles prokuratuur kohtult Šmutovi vahistamist, kuid kohus sellega nõus ei olnud, kuna leidis, et too on varem kriminaalkorras karistamata ning tema pakkuminek pole tõenäoline. | Riigikohus hakkab arutama muusik Kõmmari surma süüasja | https://www.err.ee/1137587/riigikohus-hakkab-arutama-muusik-kommari-surma-suuasja | Riigikohus võttis esmaspäeval arutusele muusik Raivo Rätte ehk Kõmmari provotseeritud tapmises süüdi mõistetud Karel Šmutovi kaebuse. |
Tammet ütles, et Hiinal on maailma suurim luureorganisatsioon ja võimud püüavad värvata hiinlasi üle terve ilma. Kuid enamasti värvatakse Tammeti sõnul neid inimesi, kes pääsevad ligi mingisugusele vajalikule või huvitavale informatsioonile.
Lisaks otsesele luuretegevusele toimub see ka internetis ja Tammeti sõnul on kaks peamist viisi, kuidas häkkerid tavainimestelt teavet saada üritavad.
"Esmalt ongi tõesti suur hulk häkkereid, kes püüavad kasutada viimasel ajal teatavaid turvaauke," ütles professor ja selgitas, et häkkerid saadavad valeteateid ja õngitsuskirju, et inimeste andmetele ligi pääseda.
Teine ja efektiivsem viis on Tammeti arvates nn luuramisuste paigaldamine olemasolevasse tarkvarasse, näiteks TikToki rakendusse. Kuna see on ka Hiina valitsuse kontrolli all, on Tammeti arvates võib-olla arendajatele lihtsalt antud käsk mõni luuramisuks sinna paigutada.
"Taustinfo kogumissüsteeme on hästi palju ja ei ole ka välistatud, et kui sa TikToki kasutad, siis sinu kohta mingit infot kogutakse," ütles Tammet.
Samas ei pruugi tavainimesed isegi teada saada, et nende kohta teavet kogutakse, sõnas Tammet ja lisas, et sellest saavad aru ainult tõelised professionaalid.
Professor toonitas, et internetti ei maksa postitada radikaalse või kahtlase sisuga asju, sest keegi võib need sealt üles korjata ja pahatahtlikult ära kasutada.
Tammet selgitas, et kõik suuremad riigid luuravad ning osa on oma tegevusse kaasanud ka küberkurjategijaid.
"Paljud nendest häkkeritest ei olegi professionaalse luure- või kaitseväe kaastöölised, vaid on sellised poolkriminaalid," ütles Tammet. | Tarkvarateaduste professor: tavainimene ei saagi tema järel luuramisest teada | https://www.err.ee/1137509/tarkvarateaduste-professor-tavainimene-ei-saagi-tema-jarel-luuramisest-teada | Kõik suurriigid luuravad inimeste järel ja ei saa välistada, et näiteks Hiina TikToki rakenduses mõni luuramist võimaldav tagauks oleks, ütles TTÜ infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet ETV saates "Terevisioon". |
Peaaegu pool Euroopas müüdavast grillsöest sisaldab troopilistest ja subtroopilistest metsadest pärit puitu. Kuna vaid murdosa sellest kannab jätkusuutliku toote märgist, tuntakse mitmel pool muret, et söe valmistamiseks on kasutatud ebaseaduslikult raiutud puitu, vahendab Nature.
Euroopas müüdava söe kahtlane päritolu tuli ilmisiks Hamburgis asuva Thüneni puidu-uuringute instituudi avaldatud töös, kus teadlased analüüsisid mikroskoobi all tuhandeid puusöeproove. Muuhulgas leidsid nad, et suur osa söest oli kas valesti märgistatud või sellel puudus igasugune toote päritoluinfo. Leid süvendas kahtlusi söe kahtlase päritolu kohta.
Uuringut juhtinud Thüneni instituudi teaduri Volker Haagi sõnul on valminud töö vaid põgus ülevaade, kuid tulemused annavad põhjust muretsemiseks.
Euroopa Liit importis 2019. aastal umbes 750 000 tonni puusütt. Puusöevastaste surverühmade hinnangul võib ulatuda ebaseaduslikult raiutud puidust valmistatud söe kogus aga kuni kahe miljoni tonnini. Sealhulgas pärines viiendik söest Nigeeriast ning seitse protsenti Paraguayst, mis on mõlemad ebaseadusliku metsaraie poolest tuntud riigid. Äri on võimalik, sest puusöe kujul Euroopasse jõudnud ebaseaduslikule puidule ei kehti Euroopa puiduregulatsiooni (EUTR) turustamiskeelud.
Digitaalne taastamine
Puusöe päritolu on keeruline kindlaks teha, sest põletamise käigus on algne puit kaotanud suure osa oma isikupärastest omadustest. Kaob nii puidu värv kui ka lõhn ning see muutub pudedaks. Volker Haag täiustas peegeldunud valgusel põhinevat kolmemõõtmelist mikroskoopiatehnikat, millega saab taastada ebakorrapärase söetüki algse kuju. Tehnika abil saab kindlaks määrata puu perekondliku kuuluvuse. See lubab omakorda teha järeldusi puidu päritolu kohta.
Haagi teadlasrühm analüüsis 4500 söeproovi 150 erinevast söepakist. Pakid osteti 11 erinevast riigist 2019. ja 2020. aastal.
Selgus, et umbes 46 protsendis pakkides leidus troopiliste ja subtroopiliste metsade puitu. Need metsatüübid kaovad maamunalt kõige kiiremini. Hispaanias, Itaalias, Poolas ja Belgias oli troopikapuitu sisaldavate pakkide osakaal üle 60 protsendi. Samas kandis neist pakkidest vaid neljandik mõnd jätkusuutliku tootmise märgistust.
Uuringu ühe kaasautori Johannes Zahneni sõnul viitab märgistuse puudumine või sellest erinev märgistus tõenäoliselt ebaseaduslikule ärile. Sestap soovib teadlane, et EUTR kataks tulevikus ka puusütt ning riigid sunniks ka tarnijaid oma tootepakke märgistama.
Artikkel ilmus ajakirjas IAWA Journal | Mikroskoobi all paljastus Euroopas müüdava puusöe kahtlane päritolu | https://novaator.err.ee/1137577/mikroskoobi-all-paljastus-euroopas-muudava-puusoe-kahtlane-paritolu | Suur osa Euroopas müüdavast puusöest pärineb troopilistest metsadest. Sageli on sellise söe tooteinfo eksitav, mistap võib tegu olla ebaseaduslikult raiutud küttematerjaliga, selgub värskest uuringust. |
COVID-19 tõttu on Leedus surnud 87 inimest, veel 17 koroonahaiget on surnud teistel põhjustel.
Praegu on Leedus 1511 aktiivset nakkusjuhtu, haigusest on tervenenud 2199 inimest.
Leedus viibib eneseisolatsioonis 13 927 inimest.
Laupäeval teatas Leedu tervishoiuministeerium 99 uuest koroonaviiruse juhtumist ööpäeva jooksul, mis ületab senise ühel päeval leitud nakatumiste kõrgpunkti aprillis. Pühapäeval lisandus 80 nakkusjuhtu.
Lätis lisandus ööpäevaga üks uus koroonanakkus
Lätis lisandus ööpäevaga üks uus kinnitust leidnud koroonanakkus, tehti 1153 COVID-19 testi, teatas esmaspäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Nakatunu on ühe varem haigestunud inimese lähikontaktne.
Lätis on registreeritud pandeemia algusest alates 1526 COVID-19 haiget. Surnud on 36 ja tervenenud 1248 inimest.
Haiglates on praegu 12 koroonapatsienti.
Soomes 66 uut nakatunut
Soomes lisandus viimase ööpäevaga 66 nakkusjuhtu.
Terviseameti esmaspäevaste andmete kohaselt on Soomes kahe viimase nädala jooksul kinnitust leidnud 719 nakatumist, mida on 330 võrra rohkem kui eelnenud kahel nädalal, mil tuvastati 389 juhtu.
Viimase seitsme päeva jooksul on registreeritud 719 COVID-19 juhtu. | Leedu teatas 70 uuest koroonanakkusest viimase ööpäeva jooksul | https://www.err.ee/1137520/leedu-teatas-70-uuest-koroonanakkusest-viimase-oopaeva-jooksul | Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 70 inimese nakatumine koroonaviirusesse, haigestunute koguarv kerkis sellega 3814 nakatununi, teatas esmaspäeval tervishoiuministeerium. |
Kena sügisilm Aravete kardirajal andis suurepärased eeldused põnevateks võidusõitudeks. Demonstratsioonklassina rajal käinud pisikesed Cadet-klassi võistlejad küll meistrivõistluste arvestuse punkte ei saa, kuid hooaja arenedes on just selles klassis kõige suurema arenguhüppe teinud võistlejad. Esimesena tuiskas üle finišijoone Mark Martin Loomets, teine oli Albert Tamm ja kolmas Raimo Kaljuste. Aravetel olid rajal ka ajaloolised kardid. Klassis Retro A oli parim Ülar Jeblakov, klassis Retro N aga Aadu Kroon.
Väikseimas meistrivõistluste võistlusklassis Micro oli terve päeva heas hoos Meryl Peldes. Kui ühes eelsõidus andiski ta võidu Tanel Karule, siis otsustavas finaalsõidus sõitis ta murevabalt teistelt eest ära. Terve päeva väga targalt sõitnud Mattias Ojapõld vältis konflikte rajal ning lõpetas teisena, Johannes Kasemaa kolmandana. Punktitabeli liider Karu sattus finaalis sekeldustesse ja lõpetas võistluse viiendal kohal, lubades sellega Peldesel ja Kasemaal viimase etapi eel endale punktiarvestuses väga lähedale jõuda.
Klassi Mini domineeris päeva sarja üldliider Richard Viigisalu, kusjuures peamine konkurent Andri Tsikin pidi leppima pjedestaaliväliste kohtadega. Viigisalu suurimateks ohustajateks tõusid finaalis aga hoopis Eric Marcus Jaanimets ning Hugo Rajamets. Pidevalt kohti vahetades kippus tempo kaduma ning ühtäkki liitus kolmikuga Tsikin. Justkui märkamatult tõusis ta liidriks ning võttis imelise etapivõidu. Võiduga säilitas ta vähemalt teoreetilise lootuse meistritiitlile.
Klassis X30 Junior selgusid lisaks etapi võitjatele ka hooaja üldvõitjad. Ehkki igas võistlussõidus oli madistamist palju, võttis igas sõidus kindla võidu Ruben Volt, kes ühes sellega kindlustas Oskar Männametsa ees sarja üldvõidu. Männamets püüdis küll meeleheitlikult Voltist mööda saada, kuid sõitis rajalt välja ning jättis teise koha saatuse Mark Dubnitski ja Carmen Kraavi otsustada. Lisaks pjedestaalikohtadele pidi siin selguma ka hooaja üldarvestuse kolmas koht. Kerge kokkupõrke toel sai siiski ette Dubnitski.
X30 Senior klass polnud üheski aspektist vähem plahvatusohtlik. Kokkupõrgete rohked eelsõidud jätsid üldarvestuse favoriidid Jan Kalmeti ja Rimmo Kadapikule palju tööd teha ning murevaba polnud ka Siim Leedmaa võistluspäev. Pjedestaalikoha nõudlejaid oli veelgi ning finaalis sõideti kohati koguni kaheksakesi koos. Kui Leedmaa saigi pisut eest ära, siis pääsenuna konkurentidest mööda, püüdis Kalmet ta kiirelt kinni, möödus ning tuli ühtlasi nii etapi- kui hooaja üldvõitjaks.
Rotax DD2/Masters-klassi parimad olid oodatult vastavalt Ragnar Veerus ja Priit Sei. Kui DD2 arvestuses oli lätlase Matvei Makushini teine koht enam kui kindel, siis kolmandat kohta näis võtvat lätlanna Zane Katrins Menese. Otsustavas finaalis näitas Jon-Einari Bambus klassi ning jättis kolmanda koha koju.
Päeva kiireimas KZ2 klassis pakkus sarja soosikule Sten Dorian Piirimäele kõva konkurentsi Kaspar Kallasmaa. Võistlussõitude startidest saigi Kallasmaa pidevalt ette, kuid Piirimäel polnud vähemalt näiliselt keeruline temast sõidu käigus mööduda. Duell oli aga vaatemänguline ning punktiarvestuse mõttes ülipõnev. Nende kahe vahel selgub juba mõne nädala pärast Tabasalu kardirajal sõidetava viimase etapi käigus tänavune Eesti meister.
Aravetel teise eelsõidu pooleli pidanud jätma Karl-Markus Sei on küll KZ2-klassis suhteliselt algaja, kuid rühkis finaalis ilusa sõiduga ettepoole. Sõidu lõppfaasis jälitas ta juba kolmandal kohal sõitnud Georg Kõssi ning möödus temast teadmisega, et kolmas koht on kindlustatud. Siiski tõusis ta pärast Kallasmaale määratud kolmesekundilist ajatrahvi teiseks. Kõssist sai mööda ka Antti Rammo, mis aitas tal ühtlasi mööduda konkurendist ka üldarvestuses.
Eesti kardispordi meistrivõistluste viimane etapp sõidetakse Tabasalu kardirajal 2.-3. oktoobrini. | Kardispordi meistrivõistluste neljas etapp pakkus põnevust kõigis klassides | https://sport.err.ee/1137574/kardispordi-meistrivoistluste-neljas-etapp-pakkus-ponevust-koigis-klassides | Tänavuse viieetapilise Eesti meistrivõistluste hooaja neljas etapp Aravetel pakkus kõigis rajal käinud kümnes võistlusklassis rohket põnevust. Ühtlasi oli etapp Aravetel Udo Tomanni mälestusvõistluseks. |
Nakkusnäitajad on Eestis ja Soomes väga erinevad, seetõttu on ka oodata muudatusi Soome reisimisel. Välisminister Urmas Reinsalu selgituse järgi võetakse selle esmaspäeva seisuga nakatumisnäit, mis Eestis on üle 25 ning nädalaajalise viitega ehk 28. septembrist (k.a.) hakkab kehtima uus kord.
"See uus kord praeguse seisuga näeb ette seda, et esiteks, kõik inimesed, kellel on töökoht Soomes, saavad senise korra alusel Soome minna ilma karantiinita või mingite piiranguteta. Kõik ülejäänud inimesed saavad samuti Soome minna, kuid tavareisijatel, turistidel on kohustus olla kahenädalases eneseisolatsioonis ja seda võidakse pisteliselt kontrollida," rääkis Reinsalu ERR-ile.
Sama kehtib ka Soome kodanikele, kes käivad vahepeal Eestis ja tahavad siis Soome tagasi minna. "See kindlasti avaldab negatiivset mõju turismile," nentis Reinsalu.
Oktoobris kavatseb Soome rakendada ka sellist süsteemi, kus testimisega on võimalik eneseisolatsiooni alt vabaneda. Selle süsteemi detailid on veel väljatöötamisel.
Soome pole ametlikult ülalkirjeldatud korrast teatanud.
Eesti haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul on esmaspäevase seisuga 30,85. 25 piiri on ületanud ka Soome naabrid Rootsi ja Norra. | Septembri viimasest esmaspäevast pääseb piiranguteta Soome vaid tööle | https://www.err.ee/1137571/septembri-viimasest-esmaspaevast-paaseb-piiranguteta-soome-vaid-toole | 28. septembrist saavad Soome piiranguteta sõita üksnes need, kellel on Soomes töökoht, ülejäänutel tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. |
"Praegu on valitsuse päevakorras oluline, et me saaksime selguse, mis puudutab erinevaid reisipiiranguid ja eneseisolatsiooni nõudeid, liikumist nii lähiriikide kui ka laiemalt Euroopa Liidu riikide vahel," ütles Kiik.
Rääkides lennupiirangutest, ütles Kiik, et lennupiirangud ja eneseisolatsioonipiirangud vajavad kohandamist.
"Need on seatud ajal, kui Eesti ja ka Baltikumi nakkuskordaja oli hoopis teine. Täna need mõlemad piirangud pole põhjendatud olukorras, kus meie enda nakkuse levik on sellest numbrist ligi kaks korda kõrgem. Reisipiirangud lendudele sellisel kujul ei anna tegelikult soovitud tulemust, vaid pigem tekitavad palju raskusi inimestele soovitud sihtkohta jõudmisel. See ei tähenda seda, et peaks minema lauskaotamise teed, aga need tuleb kindlasti üle vaadata," kommenteeris Kiik ja lisas, et valitsus jätkab sel nädalal sel teemal arutelu.
Valitsuse koroonakomisjon koguneb nõupidamisele Kiige sõnul juba teisipäeval.
Kiik rääkis, et võimalike piirangute kehtestamisel tuleb iga kord suhelda kohapealsete piirkondadega. "Näiteks terviseameti konkreetsel regioonil konkreetse kohaliku omavalitsusega läbi arutada need riskid, kuna need nakkuskolded on oma olemuselt väga erinevad. Selge erinevus on sellel, kas tegemist on näiteks hooldekoduga, haiglaga, haridusasutusega, mõne konkreetse töökohaga või laialdasema kohapealse levikuga," lausus Kiik.
"See nakatunute number üksinda tegelikult ei anna meile täit infot, ega ka selget soovitust, et millised meetmed oleksid konkreetsel juhul tarvilikud. See eeldab siiski rahulikult maha istumist, olukorra kiiret kaardistamist ja siis otsuste langetamist," lisas Kiik.
Kiik rääkis, et valitsuse roll on üleriigilise olukorra monitoorimine . "Kui me näeme, et konkreetsetes regioonides läheb asi kontrolli alt välja, siis tuleb riigitasandilt täiendavate piirangutega sekkuda," rääkis Kiik.
Kiige sõnul ei ole hetkel alust arvata, et riigis oleks laialdane varjatud levik.
Minister rääkis, et terviseameti uue juhi konkursi käigus on viimases voorus kaks kandidaati ning võitja peaks selguma sel nädalal. Kiik märkis, et peab veel ka kandidaadi heaks kiitma. | Kiik: valitsus arutab lennupiirangute kaotamist | https://www.err.ee/1137557/kiik-valitsus-arutab-lennupiirangute-kaotamist | Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles intervjuus ERR-ile, et proovib käesoleval nädalal selgusele jõuda reisipiirangute ja eneseisolatsiooni nõuete uuendamise teemal. |
Esimese eestikeelse õppekeelega klassi lapsed õpivad Eesti koolide õppekava, mitte keelekümblusprogrammi alusel.
"Lapsed õpivad ainult eesti keeles, nad õpivad Eesti õppekava järgi. Muidugi kasutan õpetajana elemente erinevatest õppemetoodikatest, mõnikord isegi keelekümbluse elemente. Kuid me järgime Eesti õppekava. Kõik ained on eesti keeles," tutvustas esimese klassi klassijuhataja Valentina Paas venekeelsele uudistesaatele "AK+".
Lisaks tavalistele õppekaval põhinevatele ainetele õpetatakse esimeste klasside õpilastele heebrea keelt ja juudi traditsioone.
Juudi kool on Tallinnas tegutsenud 30 aastat, juudi lasteaed seitse. | Tallinna juudi kool avas eestikeelse klassi | https://www.err.ee/1137548/tallinna-juudi-kool-avas-eestikeelse-klassi | Seni ainult venekeelse õppekeelega juudi kool Tallinnas avas esimese eestikeelse klassi. Tänavu sügisel alustas seal kooliteed üheksa last. |
Toyota võidukasse koosseisu kuulusid Sebastien Buemi, Kazuki Nakajima and Brendon Hartley, kes läbisid 24 tunniga üle 5000 kilomeetri. Buemi ja Nakajima jaoks oli tegemist kolmanda tiitliga, Hartley asendas kahekordset vormel-1 maailmameistrit Fernando Alonsot, kes kuulus esikoha pälvinud meeskonda 2018. ja 2019. aastal.
Parimalt stardikohalt alustanud Toyota teine kolmik koosseisus Mike Conway, Kamui Kobayashi ja Jose Maria Lopez olid pikalt esikoha kursil, kuid nende masinal tekkisid probleemid heitgaasidega ning nii langesid nad konkurentsist. Põneva viimase 70 minutiga võitlesid nad end kolmandale kohale tagasi.
Teise koha pälvinud Rebellion Racingu roolis olid Gustavo Menezes, Norman Nato ja Bruno Senna.
Le Mansi 24-tunnine võidusõit on sportautode vastupidavusvõistlus, mis toimub igal aasta alates 1923. aastast Prantsusmaal, Sarthe'i departemangus, Le Mans'i linna lähedal. | Toyota võitis kolmandat aastat järjest Le Mansi 24 tunni võistluse | https://sport.err.ee/1137551/toyota-voitis-kolmandat-aastat-jarjest-le-mansi-24-tunni-voistluse | Toyota võidutses kolmandat aastat järjest Le Mansi 24-tunnisel sportautode vastupidavusvõistlusel. Teise koha sai Rebellion Racingu meeskond ja kolmanda Toyota teine kolmik. |
Vaevu jõudis justiitsministeerium tutvustada avalikkusele mõtteid, millisel moel võiks Eestile sobida euroopalik finants-, konkurentsi- ja andmekaitsevaldkonna haldustrahvi idee, kui sattus kahe täiesti risti vastupidise kriitika alla.
Ühed arvasid, et ministeerium teeb liiga vähe, sest inimest kaitsvad reeglid takistavad karistada rikkujat kiiresti ja lihtsalt. Teised arvasid, et ministeerium läheb liiga kaugele ja plaanis on katse taaselustada nõukogude õigust (Leon Glikman: nõukogude õiguse taaselustamise katse. Postimees 11.06.2020).
Mõte on sellest, kuidas riik saaks ühe loomuliku tegevuse raames lahendada probleemi ja karistada rikkumise eest, et see ei korduks. Millal sai lugeja viimati oma e-postkasti soovimatu pakkumise osta pelleteid või mida iganes muud ebavajalikku? Korduvaid ja tüütuid masspostitusi ei pruugi lõpetada üks ettekirjutus, aga võib lõpetada märkimisväärse suurusega rahatrahv.
Selge on, et Eesti peab saama parima lahenduse meie riigi jaoks ning eurosõbralikkuse piir jooksku sealt, kus asutakse lõhkuma Eestile omast, juba toimivat süsteemi. Me mõtleme Eesti moodi ja õigusriigina nii, nagu oleme oma riigimõtlemise ise kujundanud.
Meenutada võiks õiguskantsleri Ülle Madise mõtet, et Euroopa Liit, NATO ja eurotsoon annavad Eestile tugeva toe ja raami, milles ehitada parimat mõeldavat Eestit. Keegi neist ei nõua meilt laiskust ega omapära kaotamist. Vastupidi - maailmas ongi erinevad väärtusruumid. Siin on Eesti. (Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti. Postimees, 20. veebruar 2018).
Järelevalve peamine eesmärk ei ole ettekirjutus ja sunniraha
Kuidas aga minna edasi teades, et kriitika tabab emba-kumba lahendust? Eesmärgiks sai arvestada mõlema poole tähelepanekuid – lubada riigi kiiret reaktsiooni rikkumisele, see kõrvaldada ja kui teisiti ei saa, siis määrata ennetav trahv. Samal ajal kaitsta inimesi, ettevõtteid ning austada põhiõiguseid ja -vabadusi.
Ühe ettepaneku järgi võiks mistahes rikkumise (näiteks turvakaamera filmib ka naabrite maju) puhul alati kohe alustada karistamismenetlusega ja siis edasi vaatab, kas on vaja ka probleem lahendada, või kas üldse on põhjust karistada. Aga see on miski, mille osas Eesti valis pea 20 aastat tagasi teistsuguse tee ja suhtumise.
Kodaniku ja vaba ühiskonna huvides ei ole mitte karistav või karistada ähvardav riik, vaid selgitav ja heatahtlikult nõudlik riik, mis juhib tähelepanu igaühe vastutusele ja soovib probleemi lahendada koostöös rikkujaga. Ei eeldata pahatahtlikkust.
See tähendab, et selgitades ja juhendades saab mõistetavaks, miks pole hea kajastada ajalehes lapse andmeid, miks ei või minu kodune valvekaamera filmida ka naabreid ja turgu valitsev prügifirma lisada arvele juurde lubamatuid lisatasusid. Sellise riigi suhtumise taga on aastatepikkune järjepidev töö. Karistatakse vaid siis, kui rikkumine on seda väärt.
Võib-olla on nii, et inimene või ettevõte saab nõudest või keelust esimest korda teada alles siis, kui järelevalveametnik seda talle selgitab. Riikliku järelevalve peamine eesmärk ei ole ettekirjutus ja sunniraha, vaid lahendus, kus probleemi ei teki ja nõudeid ei rikuta, sest saadakse aru ja aktsepteeritakse.
Kui probleem siiski tekib, ei ole kunagi eesmärgiks menetlus menetluse pärast, vaid inimesele ja probleemile vastav võimalikult lihtne, paindlik ja koostööd soodustav lahendus. Kui ühel juhul lõpetas konkurentsiamet oma järelevalve ettekirjutust tegemata põhjusel, et ettevõte kõrvaldas rikkumise pelgalt suulise ettepaneku alusel, siis see ongi parim tulemus.
Isegi pisut humoorikana meenub maksuameti eksperiment saata inimestele maksuettekirjutus lihtsas sõbralikus keeles, mida aga ei täidetud põhjusel, et inimesed hakkasid ootama, millal tuleb päris ettekirjutus ehk ametlik ja kantseliitlikult vormistatud paber.
"Küllap ei ole ka Euroopa Liidu tegelik eesmärk karistada, vaid keskmes on soov mõjutada rikkujat nii, et ta mitte kunagi enam ei eksiks."
Kui sisuliselt ei vääri inimene või ettevõte karistust, siis ei tohiks olla kohta mõttel, et karistame ikkagi, sest seda nõuab Euroopa Liit. Küllap ei ole ka Euroopa Liidu tegelik eesmärk karistada, vaid keskmes on soov mõjutada rikkujat nii, et ta mitte kunagi enam ei eksiks.
Selleks ongi euroopaüleselt kokku lepitud eesmärk võidelda mingit laadi rikkumistega võimalikult ühetaoliselt – kui muust ei piisa, siis määratakse tõhus, hoiatav ja õiglase suurusega haldustrahv. Igati õige eesmärk, milles on tasakaalus õiglus, tõhusus ja hoiatus.
Sõna "haldustrahv" vihjabki sellele, et tegemist ei ole karistusega tavapärases mõttes ega probleemi lahendamisega riiklikus järelevalves. Probleemi lahendades (näiteks võetagu kohe lapse pilt ja nimi veebist ära) karistamisel kohta ei ole.
Öelge ise, kes tahaks teha riigiga koostööd, kui teab, et tema hea tahe ja vastused on sisend hilisemaks karistamiseks. Karistamisel aga ongi peamine eesmärk rikkujat ühiskonna etteheitena karistada ja alles siis teda kui ka laiemat üldsus hoiatada/heidutada, ning nii ka rikkumisi ennetada.
Haldustrahv Eesti moodi
Kaasaegse Eesti õigusriigi valik on eelistada esimesena probleemi lahendamist. Mis kasu on miljonitrahvist ettevõttele, kui inimese andmed on jätkuvalt internetis kõigile nähtavad või kui igakuine prügiarve on jätkuvalt lubatust suurem?
Ministeerium pakub eelnõuga avalikkusele diskuteerimiseks lahenduse, kus "haldustrahvis Eesti moodi" on sees nii mõjutusvahend kui ka karistus ning see määratakse eriilmelises haldustrahvimenetluses.
Karistatakse rikkumise eest, et edaspidi selliseid olukordi ette ei tuleks ja rikkumisi toime ei pandakski ning teisalt motiveeritakse inimest, asutust ja üldsust võtma kasutusele vahendid õigusrikkumiste ärahoidmiseks.
Kahtlemata peab karistama asudes seadus inimest ja asutust kaitsma nii nagu tavapäraseski karistusmenetluses. Mõningate erisustega muidugi.
Siin tekib pinevus Eesti põhiseaduse ja euroõiguse vahel. Andmekaitse valdkonnas nõuab euroõigus, et isik peab ise teatama rikkumisest ja tegema koostööd, sh esitama andmeid, tõendeid, selgitusi jms. Eesti põhiseaduse paragrahv 22 ütleb aga, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Loodav eelnõu eelistab põhiseadust, lubab nõuda tõendeid probleemi lahendamiseks, kuid ei luba neid kasutada karistamiseks.
Tegelikult ei ole selles arusaamas midagi uut, täpselt nii on ka ametniku või kaitseväelase distsiplinaarkaristamisel, mis ei ole süüteomenetlused, kuid mille puhul on kohtud inimese jaoks nõudnud kriminaalõiguse kaitset.
Juba praegu võib andmekaitse inspektsioon probleemi lahendades nõuda, et konkreetseks kuupäevaks tuleb andmed veebist ära võtta, veebilehele lisada nõusoleku saamise vorm, vastata inspektsiooni küsimusele ning määrata nõude täitmiseks sunniraha kuni 20 000 000 eurot. Nüüd tuleb juurde sama suur trahv.
Nende kahe erinevus on see, et kui probleem lahendatakse, sunniraha tasuda ei tule. Trahv on otstarbekas olukorras, kus rikkuja on tekitanud kõrvaldamatu kahju – nt hävitanud tõendid, saatnud andmed sellisesse välisriiki, kust neid enam kätte ei saa jne. Sellist valikut, kas sunniraha või trahv, on otstarbekas jätkata ka edaspidi.
Huvitav oleks tulevikustsenaarium, kus Eesti on Euroopas viimasel kohal määratud trahvide arvude ja summade, kuid esimesel kohal hästi lahendatud probleemide poolest. See oleks Eesti eripära, mille üle uhke olla. Praegu aga oleme Eestile sobivat lahendust loomas, valminud eelnõu lahendused on igakülgseks aruteluks avatud ning kõik head mõtted ja ettepanekud oodatud.
Etteruttavalt aga – ei, ministeerium ei soovi taaselustada nõukogude õigust, lõpetada enese mittesüüstamise privileegi, hakata trahve välja pumpama, panna inimõiguseid pausile ega pöörata õigusriigi põhimõtet pea peale.
Teame, et õigus on tark kunst heast ja õiglasest ning et põhiseadusega on kooskõlas vaid selline lahendus, millel on õige eesmärk ja mille saavutamisel võib õigusi ja vabadusi piirata vaid minimaalselt. Kui keegi läheb lubatust kaugemale, saab kohus sellise ebaõigluse kõrvaldada. Teisiti pole mõeldav. | Helen Kranich: Euroopa Liidu nööp Eesti mantlil, mitte vastupidi | https://www.err.ee/1137550/helen-kranich-euroopa-liidu-noop-eesti-mantlil-mitte-vastupidi | Eesti ei ole kuri karistav riik ega soovi selleks saada. Seda ka siis, kui Euroopa Liit meilt seda justkui nõuab, kirjutab Helen Kranich. |
ITF-i projekt oli osa Eesti uue transpordi- ja liikuvuse arengukava väljatöötamisest järgmiseks 15 aastaks.
"Peame pöörama rohkem tähelepanu nii transpordi süsinikuheite vähendamisele kui ka ühenduvuse parandamisele, mis on küll väljakutseid pakkuvad, kuid väga olulised eesmärgid. Nüüd on meil parem ülevaade oma tugevustest ja valdkondadest, kuhu peame rohkem tähelepanu pöörama," rääkis majandusminister Taavi Aas.
ITF-i analüüs uuris Eesti transpordisüsteemi väljakutseid ja võimalusi, selle tulemused peaksid aitama Eestil arendada kvaliteetsemaid transpordi lahendusi enda inimestele ja ettevõtetele.
Uuringu kohaselt tuleks Eestil transpordisüsteemi arendamiseks juurutada põhimõtet saastaja maksab, mis aitaks tagada tõhusama taristu hoolduse ja hangete süsteemi.
Samuti peaks analüüsi kohaselt sõltuma Eesti riik ettevaatlikult avaliku ja erasektori partnerluse kaalumisele maanteel ja raudteel ning töötada selle nimel, et Rail Balticule loodaks ühine juhtimismudel koos teiste projektipartneritega.
Analüüs märgib, et Eesti peaks tegema hangete süsteemi põhjaliku analüüsi ja kaaluma infrastruktuuri hankesüsteemi täiendamist.
ITF-i peasekretär Young Tae Kim rõhutas, et valitsused peaksid lähenema transpordipoliitika väljakutsetele süstemaatiliselt ja pikaajaliselt."See tähendab: tõenditel põhineva ja selgete eesmärkide saavutamiseks ühtse poliitika rakendamist," lisas ta.
Projekti rahastati Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist ja selle viis ellu Rahvusvaheline Transpordifoorum koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide tugiteenusega (SRSS). | Transpordifoorum: Eesti peaks PPP projektidesse ettevaatlikult suhtuma | https://www.err.ee/1137540/transpordifoorum-eesti-peaks-ppp-projektidesse-ettevaatlikult-suhtuma | OECD Rahuvsvahelise Transpordifoorumi (ITF) analüüsi kohaselt peaks Eesti suhtuma ettevaatlikult avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) kaalumisele maanteede ja raudteede ehitusel. |
Naiste seas oli võistlustules kolm uisutajat. Lühikavas haaras Kiibus 59,12 punktiga liidrikoha, kuid Gerli Liinamäe ei jäänud paljuga maha, teenides 58,54 punkti. Nataly Langerbaur teenis lühikava eest 47,26 punkti.
Vabakavas oli aga Kiibus omaette klassist, saades kohtunikelt hindeks 127,99 punkti. Liinamäe oli 92,79 punktiga teine ja Langerbaur 91,02 punktiga kolmas.
Kahe kava kokkuvõttes kogus Kiibus 186,53 punkti, Liinamäe lõpetas 151,91 ja Langerbaur 138,28 punktiga. Augusti lõpus peetud koondise kontrollvõistlusel sai Kiibus esikoha 160,38 punktiga.
Võrdluseks Kiibuse ISU rekordid (rahvusvahelise uisuliidu egiidi all peetud võistlustel – toim) – lühikava eest teenis ta mullusel Finlandia Trophyl 59,84 punkti, vabakava ja kahe kava summa rekordid püstitas ta tänavusel EM-il, kui sai vabakava eest 121,54 punkti ja kahe kava kokkuvõttes 181,24 punkti.
Kiibus sai jaanuaris Grazis peetud EM-il seitsmenda koha, korrates iseseisva Eesti parimat tulemust suurvõistlustel – 2014. aastal saavutas Elena Glebova Euroopa meistrivõistlustel samuti seitsmenda koha.
Juunioride seas sai Tallinna lahtistel esikoha Amalia Zelenjak 131,40 punktiga.
Meeste üksiksõidus Tallinna lahtistel täiskasvanute arvestuses ei võisteldud, juunioride seas võttis 184,60 punktiga esikoha Arlet Levandi. Tema ISU rekord on jaanuaris noorte olümpial teenitud 154,65 punkti.
Juunioride jäätantsus said 134,05 punktiga esikoha Darja Netjaga ja Marko Jevgeni Gaidajenko. | Kiibus võttis Tallinnas Liinamäe ees kindla võidu | https://sport.err.ee/1137533/kiibus-vottis-tallinnas-liinamae-ees-kindla-voidu | Nädalavahetusel peetud iluuisutamise Tallinna lahtistel meistrivõistlustel sai naiste üksiksõidus kindla esikoha Eva-Lotta Kiibus. |
Aasta eest kirjutasin Müürilehes 1 nõnda: "Olen üritanud juhinduda Millist, kelle arusaamad suunavad arutama teemadel, mis võivad näida selged ja lõplikult paigas. Kui me ei luba teisel oma mõtet esitada, siis on võimalus, et temal on siiski õigus. Väita vastupidist oleks äärmiselt arrogantne. Nii võimegi jääda uskuma ilusat valet. Ja isegi kui see mõte, mida me ei luba teisel esitada, on vale või vigane, siis mingi osa sellest võib olla siiski tõde. Ja kui me ei luba teisel seda mõtet esitada, siis me ei saa ka näidata, et see on vale. Nõnda jääbki see tõeks vales elava inimese jaoks. Kui see vaigistatud mõte on aga tõde, siis hoiame tagasi ka seda inimest, kes on selle mõtte omanik, sest tal ei ole võimalik selle üle arutleda ning seda teiste mõtetega kaalukausile panna. Mahavaikimisest või vaigistamisest ei ole kellelgi võita – ei sellel, kellega me ei nõustu, ega meil endil."
ERRis avaldatud artiklis 2 kõneles Toomas Henrik Ilves sellest, et elame esseistika põuas. Mulle näis, et olen temaga ajakirjandusest sarnaseid mõtteid mõelnud, kuid sel teemal sõprade-tuttavatega arutades selgus, et isegi kui osutame Ilvesega samale tulemile, mõistame probleemi olemust täiesti erinevalt. Olukorra erinev tõlgendus tuleneb ilmselt tõigast, et Ilves kritiseerib Eesti ajakirjandusseisu kõrvalseisjana, mina seevastu olen põgusalt uurinud seda n-ö sisevaatlejana.
Ilvesele näib, et ühiskond igatseb Enn Soosaare suguste kirjutajate järele. Head kirjutajad on peletatud eemale valimatu sõimu poolt – sestap nad ei kirjuta. Kuid see ei ole lõpuni tõsi. Häid kirjutajaid on ja nad kirjutavad, selles võib veenduda igaüks, kes võtab ette Müürilehe, Sirbi, Vikerkaare või Akadeemia. Tõsi, Ilves räägib arvamusartiklitest, mis avaldatud Eesti Päevalehes, Eesti Ekspressis, Postimehes, ERRis ja erakondlikes meediaväljaannetes. Kuid seepeale võiks küsida, miks ei kirjuta need head esseistid ka neile? Või kas nende kirjutisi üldse avaldataks või trükitaks ajalehtedes?
Tõsi on see, et kirjutades ajalehele, peaks mõtete kirjapanemise viis olema hoopis teine. Ajalehe võtavad inimesed hommikul ette selleks, et saada kätte oma doos päevauudiseid ja olla maailmas toimuvaga kursis. Aeg-ajalt loetakse uurivaid lugusid, kui neid on. Kuid nendega ei ole meil Eestis kuigi hästi: Postimehes ei ole uurivat ajakirjandustoimetustki ja Ekspress Meedia ajakirjanikud teevad küll head tööd, aga tihti on avaldatud artiklid ilmselt ajanappusest tulenevalt toimetamata ning seepärast raskesti loetavad. Igapäevaselt neelatakse ka provotseerivate pealkirjadega arvamuslugusid, mis nii mõnelgi korral pööravad kirjutise argumendiliini pea peale ja ei soosi sugugi edasiviiva arutelukultuuri kujunemist.
Hommikul või pärastlõunal, kui inimeste pilgud pöörduvad hommikusöögi- või lõunalauas uudistele, ei jõuaks lugejad sedavõrd süveneda, et võtta ette keeruliste mõttekonstruktsioonidega ja rasketele sõnadele-terminitele tuginevaid esseid. Ma ei kõnelegi sellest, et kultuuriajakirjade artikleid peaks avaldama ajalehtedes. Küll aga osutan sellele, et needsamad esseistid võiksid kirjutada ka ajalehtedele, pidades silmas lugejaskonda ja konteksti, milles neid esseid loetakse. Miks nad seda juba ei tee? Või kui kirjutavadki, miks meenutab ajalehtede arvamusrubriik (endiselt) – Ilvese sõnadega – virtsavett, kus esil artiklid, milles rünnatakse ad hominem oponente, ning mis suruvad jõuga peale oma arvamust, selle asemel et veenda argumendiga?
Viimasele küsimusele võiks heita veidi valgust mõned minu tähelepanekud ajast, mil olen ajakirjandusega kokku puutunud. Tegelikult olen tahtnud jagada oma mõtteid ka varem, kuid ausalt öeldes ei ole ma julgenud neid avalikult üle anda. Samas tunnen, et vaikides salgaksin maha needsamad põhimõtted, mille pärast tahaksin üldse, et minu artikleid nendessamades lehtedes tulevikus avaldataks.
Veetsin eelmise aasta suve Eesti Päevalehe arvamustoimetajana ning tänavuse suve Postimehes väitlustoimetajana, viimased kaks aastat olen olnud ka faktikontrollija Eesti Päevalehes, Postimehes ja Levilas. Selle kogemuse najal kirjutan üles oma täheldused.
Surve ajakirjanikele
Ajakirjanikele kommertssurve avaldamist peetakse suurimaks ohuks Eesti ajakirjandusvabadusele. Kvaliteet ja sisu kannatavat klikkidel baseeruva äriloogika tõttu. Oluline on see, mitu inimest artiklit sirvis ja kas artikkel lõi pinnase, mis ajendas lugejaid kommentaariumis ennast välja elades või vastuartikleid kirjutades sõna võtma. Ajakirjandust survestavad kiire infoliikumine, konkurents erinevate meediaväljaannete vahel, poliitiline maastik ja avalik huvi.
Selle kirjelduse või kriitikaga võiksid ilmselt paljud nõustuda. Kuid eraldi küsimus on, kas ja kui palju üritavad meediaväljaanded ja ajakirjanikud-toimetajad sellele vastu töötada, nende ohtudega aktiivselt tegeleda? Kas nad on enesele märkamata muutunud osaks probleemist?
Pärast valimisi arvas Eesti Päevaleht, et faktikontroll peaks võtma väikese pausi – inimesi ei tasu ärritada. Asi ei olnud uues valitsuses, vaid üleüldises agressiivses ühiskondlikus atmosfääris, öeldi mulle. Seda agressiivset fooni ei kavatsetud aga lahendada faktipõhist ning loogilistele argumentidele tuginevat arutelukultuuri viljeledes ja jõustades, vaid lihtsalt suud pidades.
Eesti Päevalehe arvamustoimetajana panin üles liigpalju artikleid, mida mu südametunnistus tegelikult ei lubanuks avaldada. Aga mina ei olnud see, kes otsustas, mis jääb avaldamata, mis mitte. Mul ei olnud aega neid arvamusartikleid tegelikult toimetadagi, et essee oleks kirjutet ilusas eesti keeles, et aidata kõneleda ka neil, kes seda sõnas teha ei oska. Veel vähem oli mul aega kontrollida olulisemaid faktiväiteid. Kui tundsin, et seda tuleks siiski ka ajapuuduses ilmtingimata teha, siis soovitati mul antud lõik lihtsalt välja jätta. Pealkirjad mõtlesin muidugi mina, nende loomise juhtnööriks oli: "Neis peab peituma konflikt!". Ühel hetkel harjusin juba ära ja alles sügisel ülikooli naastes mõistsin päriselt, kuidas see mu mõtlemist mürgitas. Kuna olin lehes suvel, siis ilmselt mängis minu kogemuses rolli ka hapukurgihooaeg. Kuid minu arvates ei õigusta see siiski valimatult igasuguste artiklite avaldamist, sest arvamusartiklite läbi kujundatakse ühiskondlikku meelsust ja mõjutatakse seeläbi poliitikat.
Postimehes seevastu tundsin, et mul oli väitlustoimetajana ja faktikontrollijana ühest küljest palju rohkem vabadust, teisest küljest jätsin kõigele vaatamata mingid asjad välja ütlemata, mõeldes kujuteldavale lugejale, kes mind kasvõi minu perekonnanime või maailmavaate sildi pärast ühel või teisel viisil võiks vääriti tõlgendada. Seda nimetatakse vist enesetsensuuriks. Mõistsin seda alles siis, kui mult küsiti, et mida ma siis ikkagi ise kirjeldatust arvan. Arvasin paljut, muidu poleks ma sel teemal kirjutanud. Aga lugejatele üritasin vaid vihjamisi sellest märku anda, et hoida end nende eest, kes mõtlevad minust teisiti ja kes pole valmis astuma minuga arutellu.
Teadsin juba ette, et küsimuse alla ei seata mitte kirjutatut, vaid kõike muud minuga seonduvat.
Puuduvad aeg ja mõõdupuud
Postimehes nagu Eesti Päevaleheski avaldatakse tihtipeale artikleid, millel kaheldav väärtus. Suvel lehes trükitud Evelin Poolametsa artikkel 3 ja samal hommikul veebis ilmunud faktikontroll 4 (mis jõudis muuseas palju vähemate lugejateni ja kus on seatud kahtluse alla Poolametsa nelja väite kehtivus) ilmestab viimast eriti hästi.
Mulle tundub, et probleem seisneb selles, et Eesti Päevalehe ja Postimehe arvamustoimetustel puudub selgelt paika pandud mõõdupuu, mille järgi arvamusartikleid valitakse. Ajakirjanikele, toimetajatele ja faktikontrollijatele peaks antama oma töö, kirjutatu ja eesmärkide mõtestamise jaoks ka aega. Ajakirjandusilma ärimudel seda aga ilmselgelt ei soosi. Hiljuti avaldas Eesti Päevaleht järjekordse artikli 5 Kuido Sädelt, kes on tituleeritud "energiaeksperdiks". Kuid umbes aasta tagasi tegin Kuido Säde artiklile Eesti Päevalehes ilmunud faktikontrolli 6 ja ilmnes, et tema põhiväide toetub kliimakriisi skeptilise vandenõuteooria veebilehel avaldatud artiklile. Sügavalt kahtlen, et üks "tõeline energiaekspert" seda teeks. Eesti Päevaleht on avaldanud temalt aga üle kümne "energiateemalise" artikli. Vähemalt ühe neist panin möödunud suvel üles ka mina.
Kerge on muutuda osaks süsteemist ja ma ei imesta, et selles olles võibki näida, et see paradigma on ainuõige ja süsteemi toimemehhanismide vastu võidelda ei olegi võimalik. Olukorra ühe lahendusena näen seda, et ajakirjanikele-toimetajatele antaks aega lugeda kultuuriajakirju, et neil oleks võimalik mõtestatult avalikku arvamusruumi kujundada. Just kultuuriajakirjades avaldatud artiklite autoriteks on esseistid, kes võtnud vaevaks süveneda, et tasakaalukalt oma mõttekäike avada. Ekspress Meedia majja on Sirp tellitud, Postimehe majas ei leidnud ma ei Sirpi ega ühtki kultuuriajakirja. Ehk oleks nüüd aeg need tellida?
Tasakaaluka teksti eest peab võitlema
Sedasama Ilvese artiklit kommenteeris Elise Rohtmets: "Teisel pool kardinat näeb ju ajaleht kui ettevõte, et selliste tekstide lugemus on väike ja paneb ise vägisi pealkirja, mis kütaks emotsioone üles. Tasakaaluka teksti eest peab võitlema." Tasakaaluka essee avaldamisel ei peaks konkureerima provotseerivatele faktivigadele ning demagoogiavõtetele toetuvate artiklitega. Kuid tuleb nentida, et kui kirjutajad siiski võitlevad oma esseede eest, siis ilmselt need tasukaalukad kirjutised ka avaldatakse. Olukord ei ole sugugi nii lootusetu, nagu väitis oma kõnes Ilves. Meil on mänguruum, milles võimalik teisi noote peale võtta.
Tihti tuntakse muret n-ö tühistamiskultuuri pärast ühiskondlikus arutelus, kuid ennekõike peaks murelikuks tegema see, et ühiskondlikku dialoogi triviaalseks tegevad artiklid võtavad arutelu edasiviivatelt esseedelt leheruumi. Samal teemal, natuke teises kontekstis küll, kirjutas Facebookis ka Vikerkaare toimetaja Aro Velmet: "Ei, ajakirjanikud, ärge üritagegi ennast "meil on arvamusvabadus" argumendi taha peita. Iga toimetus teeb pidevalt valikuid, mida avaldada ja mida tagasi saata, mida loetakse avalikku sfääri edendavaks mõttearenduseks ja mida mitte." 8
Aasta eest rõhutasin oma Müürilehe artiklis sõnavabaduse olulisust, kuid nüüd tahaksin lisada ja end parandada, et toimetajate roll ajakirjanduses võiks olla arutelukultuuri modereerimine ning selle suunamine faktipõhise ja loogilistele argumentidele tugineva lähenemise poole, mitte avaldada neid artikleid, mille ainus väärtus on "mingi uue teema arutellu toomine". Avalikus ruumis olgu arvamus põhjendatud ning ausal viisil lugejale ette kantud. Vigu võib teha, aga suuremad neist võiksid toimetajad juba eos välja tuua, ning kui see on võimalik, lasta autoritel oma artiklid ümber kirjutada. Kui näiteks mõni faktiviga seab argumendi täiesti kahtluse alla, siis ei tohiks sellist artiklit avaldada. Kirjutada tunde pealt, argumenteerimata ja süvenemata on palju lihtsam, kui võtta see aeg, et need avaldatud rumalused kummutada. See on aja ja jõu raiskamine.
1 Isabel Jezierska, Küüniku tundekasvatus. – Müürileht 8. VIII 2019.
2 Toomas Hendrik Ilves, Me elame esseistika põuas. – ERR 5. IX 2020.
3 Evelin Poolamets, Kriitiliselt ahistamisest. – Postimees 16. VII 2020.
4 Elisabeth Niido, Vikki Perijainen, Isabel Jezierska, Kriitiliselt Evelin Poolametsa arvamusloost. – Postimees 16. VII 2020.
5 Kuido Säde, Me ei peaks kartma vene gaasi rohkem kui LNG-d, mis on kallim ja utsitab kliimasoojenemist. – Eesti Päevaleht 7. IX 2020.
6 Isabel Jezierska, Faktikontroll: Kas paarikraadine temperatuuritõus jätab tõesti Gröönimaa jää alles? – Eesti Päevaleht 31. VIII 2019.
7 https://www.facebook.com/kuido.anderson
8 https://www.facebook.com/aro.velmet/posts/10157260817392676 | Isabel Mari Jezierska. Mõtteid ja täheldusi ajakirjandusseisust Eestis | https://kultuur.err.ee/1137527/isabel-mari-jezierska-motteid-ja-taheldusi-ajakirjandusseisust-eestis | Kerge on muutuda osaks süsteemist ja selle sees olles võibki näida, et see paradigma on ainuõige ja süsteemi toimemehhanismide vastu võidelda ei olegi võimalik, ütleb Isabel Mari Jezierska Sirbis. |
"Me hoiame pöialt Donald Trumpile, sest teame hästi Ameerika Demokraatliku partei valitsuste poliitikat, mis rajaneb moraalsel imperialismil. Me oleme pidanud seda proovima, see ei meeldinud meile, me ei soovi seda teist korda," kirjutas Orban esmaspäeval avaldatud artiklis.
Ungaris toimuvad 2022. aasta alguses parlamendivalimised, mis on otsustavad, kuna rahvusvaheline liberaalne eliit soovib hävitada kristliku demokraatia Euroopas, kirjutas riiki juba kümme aastat valitsenud Orban valitsusmeelses ajalehes Magyar Nemzet.
"Nad valmistuvad otsustavaks lahinguks 2022. aastal, toetudes ravusvahelisele meediale, Brüsseli bürokraatidele ja organisatsioonidele, mis maskeerivad ennast kodanikuühendusteks," kirjutas Orban. "Ka meil on aeg üles rivistuda," lisas ta.
Orbani sõnul eelistavad Ungari ja teised Kesk-Euroopa riigid majanduslikku efektiivsust Euroopa Liidu sellistele poliitikatele nagu "absurdini tõstetud kliimaeesmärgid, sotsiaalne Euroopa, ühtne maksukoodeks ja multikultuurne ühiskond".
Euroopa Liit on käivitamas sadade miljardite mahus koroonakriisi järgseid majanduse taastamisplaane, millest mõned hakkaksid senisest karmimalt mõjutama ka mitteliberaalsete valitsuste nagu Orbani juhitud Ungari poliitikat. Orban on lubanud vetostada ettepanekud poliitikaks, mis seoksid abi ja Euroopa Liidu fondidest raha eraldamise õigusriigi olukorraga raha saavas riigis. Orbani sõnul on tegemist väljapressimisega.
Orbani arvates otsustab selliste diskussioonide tulemuse see, kes saab Angela Merkeli järel Saksamaa uueks kantsleriks. | Orban toetab USA presidendivalimistel Trumpi | https://www.err.ee/1137528/orban-toetab-usa-presidendivalimistel-trumpi | Ungari peaminister Viktor Orban avaldas USA presidendivalimiste eel toetust praegusele riigipeale Donald Trumpile, öeldes, et tema konkurendi Joe Bideni Demokraatlik partei sunnib maailmale peale "moraalset imperialismi". |
Rumeenia kõrgliiga pidi startima augusti keskel, kuid korduvalt COVID-19 pandeemia tõttu edasi lükatud mängudega alustati kuu aega hiljem. Meeskonnad hajutati kolmepäevastele miniturniiridele ning täiseduga alustasid neli tiimi. Et Rumeenias jagatakse jätkuvalt võidu eest kolm punkti, paikneb Steaua kolme vooru järel seitsme silmaga viiendal astmel.
Johannson: uus formaat oli pehmelt öeldes huvitav
Teisipäeval alustas Steaua 24:24 (11:12) viigiga kõrgliiga uustulnuka Suceava CSU Dini vastu, kuid noppis siis järgmiste päevadega kaks võitu – Turda AHC Potaissa alistati 28:27 (16:13) ja CSM Vaslui 31:29 (14:11). Viimases mängus jäi Johannson väravata, esimeses kahes kohtumises sai kirja vastavalt ühe ja kolm tabamust.
"Avamäng oli ikka ülim pettumus. Vastane lõpetas nädalavahetusel kolmepäevase liigasse tõusmise turniiri ja me ei suutnud värskust maksma panna. Kiirustasime visetega, neljast viis karistusviset jätsime realiseerimata ja lõpuks jäi "hea, et peksa ei saanud" mulje," kurjustas Eesti koondise kapten hooajadebüüti analüüsides.
"Õnneks pani see mõtlema ja ka tegutsema, sest päev hiljem saime jagu ühest suursoosikust. Viimases mängus olime selgelt ees ja hakkasime mõtlema, et mäng on tehtud. Õnn oli siiski meie poolel, aga peame õppima rohkem oma mängule keskenduma ja mitte vastasega kohanema, nagu kipume tegema," jätkas Johannson.
"Uus formaat oli pehmelt öeldes huvitav – kolmanda päeva lõpuks olime ikka väga väsinud. Kui nii jätkub, hakkab veel päris üllatavaid tulemusi tulema. Järgmine turniir on planeeritud 4.-11. oktoobrini ja siis tuleb kaheksa päevaga kuus mängu pidada," selgitas Johannson viiruseaja hullumeelset graafikut Rumeenia liigas.
Eduka karikavõistluste mängu järel alustas Helsingi IFK laupäeval Soome meistrisarja. HIFK juhtis Riihimäe Cocksi vastu teisel poolajal parimal juhul seitsme väravaga, ent jäi siiski alla 31:33 (16:13). Kristo Voika avapoolaja kuuest viskest lendas väravasse vaid üks, kuid HIFK-i mängujuht sattus siis oma endise koduklubi vastu hoogu ning tabas lõpuks kaheksa korda.
Jaanimaa ja Varul jätkavad täiseduga
Venemaa meistriliigas jätkus Dener Jaanimaa ja Moskva CSKA edukas hooaja algus. Reedel alistati kodusaalis Ufa Akbuzat 34:30 (17:11), mullune Eesti parim käsipallur viskas viis väravat ja andis ühe resultatiivse söödu. CSKA jätkab täiseduga ning Jaanimaa tõusis 17 tabamusega snaiprite tabeli esikümnesse.
Rootsi kõrgliigas sai teise kaotuse HK Varberg, alistudes mulluse poolelijäänud hooaja teisel astmel lõpetanud HK Malmöle 29:37 (10:20). Karl Toom jäi väravata ja sai juba avapoolajal punase kaardi, aga Armi Pärt oli täpne kolmel korral.
Ka teine samas riigis mängiv Eesti koondise joonemängija viskas kolm väravat, kui Hendrik Varul aitas esiliigas Hammarby IF-i 28:24 (12:9) võidule HIF Karlskrona üle. Robin Oberg jäi nullile ning Stockholmi AIK sai teise kaotuse, jäädes alla HK Torslanda Elitile 26:29 (12:13).
Luksemburgi naiste meistriliigas ei käinud CHEV Diekirchi jaks teisel poolajal üle viimaste aastate meisternaiskonnast HB Käerjengist ning hoolimata Alina Molkova kümnest tabamusest kaotati 22:28 (11:11).
Hollandi kõrgliigas jätkab kahe vooru järel punktita HV Havas, kui kodusaalis kaotati HV KRAS/Volendami duubelmeeskonnale 25:29. Jesper Bruno Bramanis viskas oma viimase paari aasta koduklubi vastu viis väravat. | Käsipallileegion: Johannson ning Steaua alustasid viigi ja kahe võiduga | https://sport.err.ee/1137523/kasipallileegion-johannson-ning-steaua-alustasid-viigi-ja-kahe-voiduga | Eelmisel nädalal alustati Rumeenias meistrivõistlustega, kus kolmepäevasel miniturniiril jäid Martin Johannson ja Bukaresti Steaua kaotuseta, saades kirja kaks võitu ning viigi. Võidurõõmu maitsesid seitsme päeva sees ka Dener Jaanimaa Venemaal ja Hendrik Varul Rootsis. |
Aastatel 2008–2015 oli Sven Sakkov kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler. Augustist 2015 kuni 1. septembrini 2017 oli ta NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor. Alates 1. septembrist 2017 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor.
Sakkov sündis 14. septembril 1971 Tartus. Ta lõpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli cum laude ajaloo erialal. Tal on magistrikraad rahvusvaheliste suhete alal Cambridge'i Ülikoolist (1997). Aastatel 2011–2012 täiendas ta end õppeasutuse Royal College of Defence Studies (London) aastasel kursusel.
Soome saadiku koht vabanes ootamatult, kui Harri Tiido lahkus omal soovil suursaadiku kohalt ja välisteenistusest üldse. Ta tõi lahkumise põhjuseks erimeelsused praeguse valitsusega, eriti mõne EKRE poliitiku väljaütlemised Soome praeguse valitsuse kohta. | President nimetas Eesti uueks suursaadikuks Soomes Sven Sakkovi | https://www.err.ee/1137516/president-nimetas-eesti-uueks-suursaadikuks-soomes-sven-sakkovi | President Kersti Kaljulaid nimetas Sven Sakkovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soomes, asukohaga Helsingis. |
Koroonaviirus avaldab maailmamajandusele jätkuvalt tugevat mõju. Kriisist pole puutumata jäänud ka Eesti ettevõtted ja töötajad. Näiteks on riigi maksutulud käesoleval aastal vähenenud 180 miljonit eurot ja eelarve puudujääk ulatus juuli lõpuks 3,3 protsendini SKT-st.
Majanduskriisiga toimetulemiseks on valitsus asunud hoogsalt laenama. Lühikese ajaga on Eesti juba laenanud ligi 3,3 miljardit, kuid ühestki investeeringust ega reformist pole seni midagi kuulda. Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi kasvab eelarve nominaalne puudujääk järgmistel aastatel üle 1,7 miljardi euro ja püsib kõrgel tasemel veel aastaid.
Samal ajal kasvab Eesti võlakoormus 31,3 protsendile. See tähendab, et kui võtta aluseks 2019. aasta laenutase, siis Jüri Ratase juhtimisel neljakordistub Eesti võlakoormus viie aastaga. Sisuliselt kasvab Eesti laenukoormus ligikaudselt 2000 eurolt 8000 euroni inimese kohta imikust raugani.
Laenukoormuse kasvust märksa ohtlikum on aga tõsiasi, et võimuliidu poliitikud räägivad aina kõvema häälega sellest, kuidas riigi püsikulude katmine laenurahaga on õige tee. Eriti kurb on Isamaa lõplik poliitiline näokaotus Helir-Valdor Seederi juhtimisel. Kui varasemalt rääkis Seeder, et Eesti ei tohi üle jõu elada, siis nüüd kuuleme Isamaa ümbersündinud juhi suust, kuidas laenuga tehtav pensionitõus ja peretoetused käivad käsikäes.
Reformierakonna seisukoht on, et majanduskriisist tugevamana väljumiseks tuleb laenuraha kasutada, kuid see peab minema Eesti arenguks. Me ei tohi kasvatada hüppeliselt Eesti laenukoormust nii, et sellega ei kaasne positiivset arenguvalu ja laialdasemaid muutusi meie riigikorralduses ja majanduses. Riik saab laenuraha investeerimisel olema suunanäitaja.
Meie sihiks võiksid olla laenu kasutamisel tervemad ja aktiivsed inimesed, bürokraatiat kärpiv digiriik, madalapalgaliste töökohtade vähendamine ja majanduse väiksem jalajälg keskkonnale.
"Kõik investeerimissuunad on mõeldud täide viimiseks järgmisel neljal aastal koos erinevate EL-i struktuurifondide, EL-i taaskäivitusfondi ja muude välisrahastuse võimalustega."
Pakun välja kuus strateegilist investeerimissuunda, milleks võiksime kasutada ligikaudu nelja miljardit laenuraha. Märkimisväärne osa sellest summast tuleks juba praegu riigi poolt võetud laenudest. Kõik investeerimissuunad on mõeldud täide viimiseks järgmisel neljal aastal koos erinevate EL-i struktuurifondide, EL-i taaskäivitusfondi ja muude välisrahastuse võimalustega.
Teadus peab jõudma majandusse
Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, mis toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ja kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult.
Kriis annab nii raha kui ka võimaluse selles vallas otsustavalt tegutseda. Rakendusuuringute keskuse loomine ja selle kaudu 200 miljoni euro suunamine erinevateks arendustegevuseks aitaks motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega. Nii saab väiksema riskiga investeerida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet.
Vähendame ravijärjekordi ja hoolduskoormust
Eesti tervishoid-ja sotsiaalvaldkond on jätkuvalt abivajajat liigselt väntsutav. Ravi-ja sotsiaalteenused on killustunud tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, haridusvõrgu ja omavalitsuste vahel. Samal ajal kulub arstidel ja teistel spetsialistidel liiga palju tööaega bürokraatiale ja aruandlusele. Nurisevad arstid ja nurisevad patsiendid.
Seega tuleb investeerida 600 miljonit eurot targematesse tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendustesse. Raha saame suunata juba olemasolevate tervishoiu digilahenduste kiiremasse arendamisse nagu näiteks e-tervis ja e-konsultatsioonid eriarstidega. Senisest hoopis jõulisemalt saame investeerida laialdasemasse personaalimeditsiini kasutamisse koos geeniandmetega.
Raviteenuse fookus ja ka rahastamine tuleb suunata haiguste ennetamisele ja ravi tulemuslikkuse tagamisele. Igapäevased tervisetoimingud nagu näiteks retseptide haldamine, ülevaade personaalsetest terviseandmetest, ennetavad arstlikud kontrollid, suhtlus perearstiga ja raviteenusele tagasiside andmine võiksid olla lihtsalt korraldatavad läbi e-lahenduste.
Kindlasti vajame kvaliteedihüpet ka inimeste hoolduskoormuse vähendamisel. Olgu selleks siis eakate hooldus, kroonilised haiged või erivajaduste-ja puudega lapsed. Selleks on vaja rajada kaasaegseid hoolduskodusid, peremaju, ravi-ja teenuskeskusi, kus pakutakse ravi-, hooldus ja rehabilitatsiooniteenuseid. Ümberkorralduste tulemusena peavad arstiabi ja sotsiaalteenused olema inimestele mugavamalt kättesaadavad.
E-teenustega teeme riigi kokkuhoidlikumaks
Me peaksime investeerima lähiaastatel 800 miljonit eurot e-Eesti, erinevate IT-tugiteenuste ja interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Kiire internetiühendus peaks olema välja ehitatud igas Eestimaa paigas.
Meie e-riigi arendajad vajavad pikaaegset rahalist kindlust, et võtta ette e-Eesti edasi arendamine. Me teame, et Eesti mitmed suured IT-süsteemid on aegunud ja ootavad hädasti rahasüste. Oluline on mõista, et viies meie IT-süsteemid, e-riigi teenused uuele tasemele ja panustades erinevate andmete ristkasutusse on meil võimalik teha oma riiki nutikamaks, inimese jaoks lähedasemaks ja kokkuvõttes ka maksumaksjale säästlikumaks.
Suund võiks olla automatiseerimisel ja kõiksugu dokumentide täitmisega tegelevate ametikohtade vähendamisel. Ühtlasi eeldab suurt järele aitamist omavalitsuste e-teenuste võimekus. Absurdne on ju eeldada, et Türi ja Tallinna e-teenuste arendamise võimekus on samaväärne.
Digiründame madalapalgalisi töökohti
EAS-i juurde tuleks luua 400 miljoni eurone rahastusprogramm, mille eesmärk on toetada teenindus-ja turismisektori digitaliseerimist ja seeläbi vähendada tööjõu osakaalu neis majandusvaldkondades.
Koroonakriis on kõige tugevamalt tabanud just teenindus- ja turismisektoris töötavaid inimesi. Ühtlasi on neis sektorites ka madalamad palgad. Kriis annab võimaluse osa neid töökohti asendada digitaalsete lahendustega ja seeläbi suunata töötajaid ümberõppele ja konkurentsivõimelisema palgaga sektoritesse.
Seega on igati mõistlik panustada erinevatele digitaalsetele iseteeninduslahendustele, ostu-ja kojukande lahendustele ning teenindusplatvormidele, mis võimaldavad vähendada tööjõuosakaalu ja suurendada seeläbi konkurentsivõimet. Kuna ettevõtete suurus ja digivõimekus on väga erinevad, siis on riigipoolne õla allapanek möödapääsmatu.
Kliimapoliitika on präänik meie konkurentsivõimele
Kliimapoliitika on tegelikult meie ettevõtete konkurentsivõime küsimus. Tulevikus on ilma kahtluseta edukamad need ettevõtted, mis suudavad toime tulla ühe karmistuvate keskkonnanõuetega.
Kliimapoliitika hakkab üha enam mõjutama ettevõtete laenuvõimet, kaupade transporti-ja logistikat, tootearendust, pakendamist ja majandustegevusega kaasnevat jäätmete hulka. Eeltoodu on terviklik ahel, millest saab paljude ettevõtete konkurentsivõime uus mõõdupuu.
Meie ühiskondlik heaolu sõltub sellest, kui kiiresti ja väikeste kuludega suudavad meie ettevõtjad Euroopa kliimaeesmärkidega kohanduda. Lisaks erasektorile peab avalik sektor rohepöördesse panustama läbi säästlike transpordivõimaluste, erinevate liikumisviiside ristkasutuse ja paremini planeeritud ühistranspordi kaudu.
Seega on iseenesestmõistetav, et suuname suurusjärgus 1,6 miljardit eurot läbi spetsiaalse kliimafondi meie ettevõtluse ja ühenduste digitaliseerimisse, majanduse roheinnovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmisse.
Ida-Virumaa vajab uut majandusmudelit
Vananev ja vähenev rahvastik, kliimapoliitikaga karmistuvad keskkonnanõuded mõjutavad Ida-Virumaad järsult ja pikaajaliselt. Ida-Virumaa majandus, tööhõive ja omavalitsuste tulubaas sõltub palju põlevkivisektorist. Nüüd, kui põlevkivitööstus tõmbub paratamatult koomale, tuleb Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks investeerida 400 miljonit eurot.
Konkurentsivõimelisel põlevkivi väärindamisel on kindlasti oma koht, kuid sealsete inimeste oskusi ja karjäärivõimalusi on vaja jõuliselt mitmekesistada, selleks, et vältida pikaajaliste sotsiaalprobleemide kuhjumist. Investeeringute meelitamiseks peaksime mõtlema rätsepalahendusi, nagu näiteks investoritega koostöös treeningkeskuste loomist, mis Ida-Virumaale lõppastmes töökohti looksid.
Kokkuvõtteks
Raha kasutamine Eesti arengupidurite kaotamiseks on hädavajalik ja praegu on selleks õige aeg. Peame suutma teha pikema vaatega reforme ja tekitama positiivse stiimuli möödapääsmatuks kohanemiseks.
Raviteenuse kättesaadavuse parandamine, kliimaeesmärkidega kaasaminek, e-teenuste laiendamine ja paindlikumad transpordilahendused on valdkonnad, kus iga laenatud euro meile hiljem lisatulu toob. | Kaja Kallas: investeerime neli miljardit Eesti arengupidurite kaotamiseks | https://www.err.ee/1137517/kaja-kallas-investeerime-neli-miljardit-eesti-arengupidurite-kaotamiseks | Me ei tohi kasvatada hüppeliselt Eesti laenukoormust nii, et sellega ei kaasne positiivset arenguvalu ja laialdasemaid muutusi meie riigikorralduses ja majanduses. Kaja Kallas pakub välja kuus strateegilist investeerimissuunda, milleks võiksime kasutada ligikaudu nelja miljardit eurot laenuraha. |
Laser Standard klassis võitis regati kaheksa punkti kogunud Karl-Martin Rammo. 19 punktiga saavutas teise koha Martin Aruja ja 21 punktiga tuli kümne mehe seas kolmandaks poolakas Piotr Kula. Juunioride U-21 arvestuses oli parim Markus Maalt.
Sarja kokkuvõttes tuli Laser Standardil Eesti meistriks Karl-Martin Rammo, hõbedale Bo Aaron Kooser ja pronksile Georg Haud. U-21 arvestuse esikolmiku moodustasid Kooser, Keith Luur ja Markus Maalt.
49er ja 49erFX klassis kuulus esikohtseitsme punktiga Juuso ja Henri Roihule. Teisena lõpetasid viie tiimi hulgas võistluse 14 punkti korjanud Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter, kes tulid võitjateks U-23 arvestuses. Kolmanda tulemuse tegid 34,8 punktiga Helen Pais ja Helen Ausman, kes olid naiste ja U-23 tüdrukute arvestuste parimad.
Eesti meistriteks tulid 49er ja 49erFX klassis Juuso ja Henri Roihu Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiteri ning Lenart Kivistiku ja Taavi Siilbeki ees.
Klassis Laser Radial purjetas end kümne punktiga võidule lätlane Roberts Štals-Buls, järgnemas kaasmaalased Agija Elerte 14 ning Karlis Junkers 27 punktiga. Parima eestlasena tuli Kaspar Raus 25 purjetaja konkurentsis 38 punktiga neljandaks. Naiste ja U-21 tüdrukute arvestused võitis Agija Elerte ning U-19 arvestuse Roberts Štals-Buls.
Sarja kokkuvõttes oli Laser Radialil nii naiste kui U-21 tüdrukute arvestuse Eesti meistrivõistluste esikolmik Liis Annus, Elisa Tamm ja Lissel Laiv, U-19 arvestuses aga Aleksander Kuusik, Sten-Markus Andresson ja Kaspar Raus.
Formula purjelaual võttis kümne punktiga võidu Martin Ervin. Üheksa võistleja seas tõid 13 punkti teise koha Frank Ervinile ning 20 punktiga jäi kolmandaks Renar Roolaht. Grand master arvestuse võitis samuti Martin Ervin, master arvestuses oli parim Aivar Kajakas, naiste arvestuses Lola Maria Pärna ja U-20 arvestuses Frank Ervin.
Formula klassi Eesti meister on sarja kokkuvõttes Martin Ervin, teise koha sai Frank Ervin ja kolmanda Renar Roolaht.
Foil klassi kolme võistleja hulgas kuulus regati esikoht kuue punktiga John Kajule, teine koht 12 punktiga Matthew Rickardile ja kolmas koht 18 punktiga Elena Lassile.
Eesti meistriks tuli John Kaju, teiseks Matthew Rickard ja kolmandaks Ingrid Puusta.
29er'il olid võistluse parimad 11 punktiga nii üld- kui naiste arvestuses Katariina Roihu ja Johanna Triinu Kažjava. Mia Marin Lilienthal ja Hannah Tuulas said 18 punktiga teise koha ning Britta Maipuu ja Veronika Kuvatova 32 punktiga viie võistkonna konkurentsis kolmanda koha.
Sarja kokkuvõttes kuulus 29er klassis nii U-19 üld- kui tüdrukute arvestuse Eesti meistritiitel Katariina Roihule ja Johanna Triinu Kažjavale. Mia Marin Lilienthal ja Hannah Tuulas saavutasid teise ning Britta Maipuu ja Veronika Kuvatova kolmanda koha.
Klassis RS Feva purjetasid end 19 paatkonna seas 11 punktiga nii üld- kui tüdrukute arvestuses võidule Angeliina Maria Isabel Õunap ja Lisbeth Taggu. 22 punktiga saavutasid üldarvestuse teise koha leedukad Nojus Volungevicius ja Rokas Salecis ning 32 punktiga kolmanda koha Andrias Sepp ja Liise Väliste. Parim U-14 võistkond oli Martin Rahnel ja Laura Marii Taggu.
Eesti meistriteks tulid RS Feval U-18 arvestuses Angeliina Maria Isabel Õunap ja Lisbeth Taggu, teiseks jäid Andrias Sepp ja Liise Väliste ning kolmandaks Maria Aleksandra Vettik ja Juta Koov. U-18 tüdrukute arvestuses saavutasid esikoha Õunap ja Taggu, teise koha Vettik ja Koov ning kolmanda koha Mia Maria Lipsmäe ja Sandra Sinivee. U-14 arvestuse esikolmiku moodustasid Pärtel Orusalu ja Sander Talts, Ann Carolin Victoria Vürst ja Maru Reiter ning Karl Markus Kaal ja Joonas Ata Saks.
F18 ja Nacra 15 klassis olid viie võistelnud katamaraani seas edukaimad 15 punkti kogunud Siim Maivel ja Kristjan Kookmaa. Tristan Šaraškin ja Romi Safin said sama punktiarvuga teise koha ning Karolin Härm ja Richard Marcus Arge 17 punktiga kolmanda koha. U-19 arvestuse parim tiim oli Tristan Šaraškin ja Romi Safin.
Eesti meistriteks tulid F18 ja Nacra 15 klassis Siim Maivel ja Kristjan Kookmaa, teiseks Karolin Härm ja Richard Marcus Arge ning kolmandaks Hardi Laurits ja Marek Lentsius.
Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann võtsid kaheksa punktiga võidu kolme osalenud paatkonnaga 470 klassis. 16 punktiga tuli teine koht leedukatele Daumante Petraitytele ja Jurgis Jurgelionisele ning 23 punktiga kuulus kolmas koht Alari Laglele ja Kaia Kodasmale. U-24 arvestuses olid samuti parimad Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann.
Sarja kokkuvõttes pälvisid Eesti meistrivõistluste kullad Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann, hõbedased medalid said Alari Lagle ja Kaia Kodasma ning pronksised Jakob Haud ja Märten Mikk.
Techno 293 Plus purjelaual võitis regati seitsme punktiga Romek Roolaht. Teiseks tuli 11 surfari hulgas 11 punktiga Joonas Mik ja kolmandaks 16 punktiga Evert Härm. Parim tüdruk oli Emma Viktoria Millend.
Techno 293 Plus U-19 arvestuse Eesti meistriks tuli Romek Roolaht, hõbeda teenis Joonas Mik ja pronksi Evert Härm.
Techno 293 Junior U-15 klassis tõid kogutud seitse punkti esikoha soomlasele Felix Sergeliusele. Kümme punkti saanud Lisett Aasmets tuli üheksa noore konkurentsis teiseks ja 18 punkti korjanud Marta Arete Sokk kolmandaks. Parim tüdruk oli Lisett Aasmets.
Sarja kokkuvõttes võitis Techno 293 Junior U-15 klassis nii üld- kui tüdrukute arvestuses Eesti meistrivõistlused Saskia Põldmaa, teiseks tuli Lisett Aasmets ja kolmandaks Marta Arete Sokk.
Techno 292 Minim U-13 klassi võitja on nii üld- kui tüdrukute arvestuses seitsme punktiga Bertha Kivistik. Üldarvestuses tuli teiseks üheksa punktiga Liisa Marii Kalk ja kolmandaks nelja noore konkurentsis 17 punktiga Remi Marten Rajasalu.
Techno 293 Minim U-13 klassi Eesti meistriks tuli Bertha Kivistik, teiseks Liisa Marii Kalk ja kolmandaks Remi Marten Rajasalu. | Rammo tuli Eesti meistriks, kokku selgusid 12 klassi võitjad | https://sport.err.ee/1137512/rammo-tuli-eesti-meistriks-kokku-selgusid-12-klassi-voitjad | Haven Kakumäel peetud Tallinna Nädala regatt oli purjetamise Eesti meistrivõistluste sarja viimaseks etapiks klassidele Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er ja 49erFX, F18 ja Nacra 15, 470, Techno 293 Minim U13, Techno 293 Junior U15, Techno 293 Plus, Formula ja Foil. See tähendab, et Eesti meistrid selgitati välja 12 klassis. |
Ruhnu vallavanem Andre Nõu kirjutab pöördumises peaministrile, et vedelkütus on seadustest lähtuvalt elutähtis teenus ning oluline on tagada selle kättesaadavus.
Nõu toob välja, et lisaks kohalikele elanikele ja suvitajatele vajaks saarel kütust näiteks PERH-i hallatavad kiirabiautod, kohalik diiselelektrijaam, kaitseliit ja vabatahtlik päästeselts.
Vallavanem ütles ERR-ile, et praegu on kütust saarele transporditud liinilaev Runöga mandrilt või Saaremaalt laevadega Panda ja Amalie.
"Runö võtab peale maksimaalselt viis tonni kaupa ja kütust me toome ohtlike veoste reisidel /---/, kuskil kaks kuni kolm korda laevahooaja jooksul," selgitas Nõu.
Vallavanem teeb aga ettepaneku rajada uus tankla kohalikku Ringsu sadamasse, kus kütust saaksid kasutada ka laevad.
Lisaks on vald rääkinud kütuseoperaatoritega, kes ei pea majanduslikult mõistlikuks tankla väljaehitamist oma rahaga. Samas on kütuseoperaatorid öelnud, et väljaehitatud tanklasse oleks nad valmis kütust tarnima.
"Kütuse vedu saarele, järgides ohutustehnilisi tingimusi, saab toimuda laev Amaliega Pärnu-Ruhnu suunal. Laevale mahub 20-tonnine kütuseauto 15 000 liitri kütusega (näiteks 5000 liitrit bensiini, 5000 liitrit diislit, 5000 liitrit põllumajanduslikku diislit). Reisid toimuksid saarele maikuus, mis tagab suvise kütusetarbimise ja teine reis septembrikuus, mis tagab talvise vajaduse," kirjutab Nõu ühe võimaliku lahendusena.
Nõu täpsustas, et praegu töötav tankla ei asu sadamas, vaid külaserval. | Ruhnu vald küsib riigilt korraliku tankla rajamiseks raha | https://www.err.ee/1137489/ruhnu-vald-kusib-riigilt-korraliku-tankla-rajamiseks-raha | Kui siiamaani on Ruhnu valla elanikud kütust saanud vallale kuuluvast väiketanklast, siis nüüd on vald teinud riigile ettepaneku saada raha nõuetele vastava tankla väljaehitamiseks, millesse tooks kütust erafirmadest kütuseoperaatorid. |
Ettepanekus kutsutakse pakkuma Valgevenele soodusrežiimi kaubanduses Euroopa Liiduga, viisavabadust ning toetust ühinemiskõnelustel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), teatas Leedu presidendi kantselei esmaspäeval.
Eraldi tegid kolm presidenti ettepaneku demokraatliku Valgevene toetuspaketi käivitamiseks.
Toetuspaketi ettepanekute seas olid ka soovid anda rahalist abi reformide läbiviimiseks, energiasektori mitmekesistamiseks ja riigi üleviimiseks liberaalsele majandusmudelile.
Varasemalt oli Poola peaminister Mateusz Morawiecki juba neljapäeval kutsunud Euroopa Liitu üles looma ühe miljardi euro suurust abipaketti Valgevenele, ehk niinimetatud Marshalli plaani riigi ülesehitamiseks. Poola peaministri sõnul tuleb Euroopa Liidul selles küsimuses teha koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Samuti peaks Euroopa Liit tulevikus oma turgu Valgevene jaoks palju rohkem avama.
Temaga Vilniuses kohtunud Leedu peaminister Skvernelis lisas ühisel pressikonverentsil, et on aeg ümber lükata valgevenelaste hulgas visalt levitatud müüt, nagu ei saaks Valgevene ilma Venemaa majanduseta hakkama. Skvernelis ütles ka, et Venemaa lubatud laen pooleteist miljardi USA dollari ulatuses läheb eeskätt Valgevene vanade võlgade katteks, mitte majanduse ergutamiseks.
Valgevenes on pärast 9. augusti presidendivalimiste võltsimist vallandunud ulatuslikud meeleavaldused, millel nõutakse 26 aastat riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko taandumist. Võimud on protestidele vastanud jõhkra vägivallaga, mis on ajendanud demokraatlikke riike Valgevene juhtidele sanktsioone kehtestama. Euroopa Liit on ka teatanud, et ei tunnusta Lukašenkot enam riigi presidendina, kui tema senine ametiaeg novembris lõppeb. | Leedu, Poola ja Rumeenia kutsuvad EL-i looma Valgevene toetuspaketti | https://www.err.ee/1137502/leedu-poola-ja-rumeenia-kutsuvad-el-i-looma-valgevene-toetuspaketti | Leedu, Poola ja Rumeenia president teevad nädala lõpus toimuval Euroopa Ülemkogul teiste riikide juhtidele ettepaneku luua Valgevene toetuspakett, mis sisaldaks lisas abisummadele ka teisi tugimeetmeid riigi integreerimiseks rahvusvahelise üldsusega. |
Nii Harjumaale kui ka Ida-Virumaale lisandus mõlemasse viis nakatunut. Võrumaale tuli juurde neli, Läänemaale ja Viljandimaale mõlemasse üks nakatunu. Kahel haigestunul puudus rahvastikuregistris sissekirjutus.
Haiglaravil on 22 inimest, intensiivis viis ja juhitaval hingamisel kolm patsienti.
Harjumaale (neli Tallinna) ööpäevaga lisandunud viiest haigusjuhust kahel oli tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.
Lisandunud haigusjuhtudest olid kolm sisse toodud Ukrainast, Poolast ja Tšehhist, Kümnel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, millest Kadrioru sünnipäeva koldega (Gourmet Coffee) on seotud 26, Tallinna Männi lasteaia koldega kümme ja Läänemere Gümnaasiumi koldega 16 inimest. Esmaspäeva hommikul lisandus töökoha kolle, kus on kokku viis inimest.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1886 inimest, kellest 205 on haigestunud.
Ida regioonis neli aktiivset kollet
Ida-Virumaale lisandunud viie uue juhtumi puhul on ühel juhul tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega ja ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel. Kokku on Ida regioonis neli aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud kuus inimest, Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on 29 haigestunut. Tammiku põhikooli koldes on 11 inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 690 inimest, kellest on haigestunud 145.
Võrumaale lisandunud ühe uue juhtumi puhul on tegemist varasema haigestunu lähikontaktsega, kolmel juhul on nakkusallikas selgitamisel. Lõuna regioonis on kolm kollet – Võru sünnipäev (22 inimest), Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut) ja matuse kolle (11 inimest). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 142 inimest, kellest 41 on haigestunud.
Läänemaal nakatus Oru hooldekodu töötaja
Läänemaale lisandunud juhtumi puhul on tegemist Oru Hooldekodu töötajaga, kontaktsete ring on väljaselgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 48 inimest, kellest kaheksa on haigestunud.
Möödunud ööpäevaga tehti 1575 testi. Kokku on Eestis tehtud 189 219 esmast koroonaviiruse testi.
Koroonakaardi andmetel on Eestis praegu 410 aktiivset haigusjuhtu.
Koroonaviirus on nõudnud Eestis 64 inimese elu. | Ööpäevaga lisandus 18 nakatunut | https://www.err.ee/1137488/oopaevaga-lisandus-18-nakatunut | Möödunud ööpäevaga lisandus 18 uut koroonahaiget, Eesti haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul on 30,85. |
Gareth Bale'ist ja James Rodriguezest lahti saanud Zinedine Zidane lootis paljuski noorte peale - tipus alustas küll palju näinud, teinud ja võitnud Karim Benzema, aga tema alune kolmik koosnes eranditult noortest meestest. Äärtel ka eelmisel aastal korralikult praktikat saanud Rodrygo ja Vinicius Jr, aga ründaja all tegutses aastaid laenul olnud Martin Ödegaard. Paistab, et sel aastal võib olla tema suur võimalus Realis kanda kinnitada, kirjutab Soccernet.ee.
Viimati just Sociedadis laenul olnud Ödegaard oma vana koduklubi vastu platsilt võidukalt lahkuda ei saanud. Reali jaoks pole esimeses voorus libastumine mitte midagi uut. Viimasest kaheksast hooajast on nad ainult kolmel puhul alustanud hooaega võiduga, kolmel korral on lepitud viiki ja kaht aastat on alustatud kaotusega.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
Tulemused:
Huesca - Cadiz CF 0:2
Betis - Valladolid 2:0
Granada CF - Alaves 2:1
Real Sociedad - Madridi Real 0:0 | Madridi Real alustas uut hooaega tagasihoidlikult | https://sport.err.ee/1137495/madridi-real-alustas-uut-hooaega-tagasihoidlikult | Koroonapausi järel 11 liigamängust kümme võitnud Madridi Real alustas uut hooaega tagasihoidlikult, kui ei suutnud Real Sociedadi väravalukku lahti muukida ning kohtumine lõppes 0:0 viigiga. |
Euroopa Liidu ametnikud on koostanud umbes 40 inimesest koosneva nimekirja, kellele tuleks kehtestada viisakeeld ning külmutada nende vara Euroopa Liidu riikides, kuid Küpros on otsuse vetostanud seniks kuni samasuguseid samme ei otsustata Türgi suhtes, tõdeb veebiväljaanne EUobserver.com. Küpros ja Kreeka süüdistavad Türgit gaasi- ja naftamaardlate otsinguil oma majandusvetesse tungimises.
Reedel pidasid liikmesriikide suursaadikud 11 tundi kestnud kohtumise, kuid ei suutnud ummikust üle saada. Küpros vetostab Valgevene sanktsioone seni, kui EL nõustub ka Türgi ametnikele sanktsioonide kehtestamisega. Kuna Euroopa Liidu välispoliitiliste sammude jaoks on vaja ühehäälsust, saabki üks riik edasiliikumist blokeerida.
Pühapäeval tõdesid diplomaadid, et välisministrid ilmselt ei jõua enam oma esmaspäevasel kohtumisel kokkulepet saavutada. "See jääb Ülemkogule otsustamiseks," ütles EL-i allikas EUobserverile viidates neljapäeval ja reedel Brüsselis peetavale riigijuhtide erakorralisele kokkusaamisele.
Küpros on püüdnud saavutada Türgile sanktsioonide kehtestamist, kuid on põrkunud Saksamaa ja mõne teise riigi vastuseisule, kes soovivad delikaatsemat lähenemist konfliktile, mis viis septembri alguses sõjalise vastasseisuni Vahemere idaosas, märkis EUobserver.
Küprose veto ei ole esimene kord, kui mõni liikmesriik oma huvide saavutamiseks hoiab pantvangis tervet Euroopa Liitu.
Näiteks 2006. aastal takistas Itaalia Valgevene suhtes sanktsioonide kehtestamist, kuna soovis EL-i toetust dumpingu-vastaste meetmete kehtestamiseks Hiina jalanõude impordile. Hiljem on näiteks Ungari püüdnud ära hoida EL-i kriitikat Iisraeli suunas.
Praegune Valgevene sanktsioonide ümber kestev ummikseis on taas üles tõstnud ja tugevdanud üleskutseid loobuda EL-i välispoliitikas ühehäälsuse nõudest ning võtta kasutusele enamushääletus.
Samas on mõned riigid kahtlevad senise süsteemi muutmise suhtes. "Kui EL püüab ajada välispoliitikat nii, et ignoreerib mõnede väikeste riikide elulisi muresid, viib see pikaajaliselt ohtliku võõrandumise ja pahameeleni," ütles ühe väiksema riigi diplomaat EUobserverile.
Euroopa Liidu välisministrid leppisid juba augusti lõpus põhimõtteliselt kokku Valgevene juhtkonna suhtes sanktsioonide kehtestamises, jättes detailid EL-i välisteenistuse koostada. Kuid lõplik sanktsioonide jõustamine on nüüd jäänud Küprose vastuseisu taha.
Eesti, Läti ja Leedu otsustasid enda reisipiirangud Valgevene juhtkonnale kehtestada 31. augustil, EL-i sanktsioonide jõustamist ära ootamata. | Küprose vastuseis ei luba EL-il Valgevene sanktsioone kehtestada | https://www.err.ee/1137490/kuprose-vastuseis-ei-luba-el-il-valgevene-sanktsioone-kehtestada | Euroopa Liidu välisministrid, kes kohtuvad esmaspäeva hommikul enne oma ametlikku koosolekut Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskajaga, peavad häbist punastama, kuna ei saa ika veel teatada sanktsioonide kehtestamisest riigi juhtkonnale. Valimispettuse ja vägivalla kasutamise eest määratavate sanktsioonide jõustamist blokeerib Küpros. |
"Keelt on võimalik õppida hommikust õhtuni. Hommikusöögi kõrvale eestikeelseid uudiseid kuulates, poes eestikeelset vestlust alustades," märgivad korraldajad.
Keelenädalal KeelEST jagab lõunasöögi ideid virtuaalses keele-kokakoolis Nami-Nami toidublogi, soovitusi annavad Tallinnas toimuva Bocuse d´Or võistluse gurmeekokad. Pärastlõunal on võimalus vabatahtliku õpetajaga eesti keeles vestelda ning selle kõrvale nautida kuuma jooki keelekastmeks kohvikutes Maiasmokk, Komeet, Werner ja Gustav. Tallinnas kutsub Multilingua kaasa lööma keele-orienteerumismängus. Kirsiks tordil on Keelegurmee - luuleõhtu Doris Karevaga Gloria restoranis kolmapäeval, 23. septembril.
Mitmes välisriigis algatavad ülikoolid, eesti kogukonnad, koolid, lasteaiad ja seltsid keelenädala KeelEST sündmusi, kokku vähemalt 20 riigis. Muuhulgas kuvatakse Toronto kesklinnas Tartu College'i akendele eesti keele postkaardid, Stockholmi Eesti Koolis vahetatakse vahvaid retsepte, Ungaris toimub õpituba "Vaata kööki!", Riias meisterdavad lapsed toiduteemalise keeleõppe piltsõnastiku, Mikkeli Eesti Keskus korraldab Soomes kamakohviku jms.Toimuvad ühiskokkamised ja toiduteemalised keeletunnid. Eesti Instituut on avanud veebilehel keelest.ee maailmakaardi, kuhu saab iga õppija märkida, mis riigis ta eesti keelt õpib.
"Tänapäeval ei piirdu keeleõpe koolipingis omandatud teadmistega, vaid tuleb osata näha võimalusi keeleõppeks ka igapäeva tegevustes," on Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste veendunud. Eesti keele nädala üheks eesmärgiks on tutvustada ka keeleõppe virtuaalkeskkondi ja teisi võimalusi, kuidas eesti keelt iseseisvalt või väiksemas grupis õppida, arvestades praeguse aja piiranguid.
Üleilmse eesti keele nädala KeelEST korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja välisministeerium. | Algas üleilmne eesti keele nädal KeelEST 2020 | https://kultuur.err.ee/1137477/algas-uleilmne-eesti-keele-nadal-keelest-2020 | Üleilmne eesti keele nädal KeelEST toob sel aastal eesti keele õppijad ja õpetajad toidu juurde. Eesti Instituut kutsub 21.-27. septembrini nii Eestis kui välismaal osalema keelenädala tegevustes, õppima ja õpetama eesti keelt, tutvustama eesti toidukultuuri koolis, tööl ja kodus, ning õppima eesti keelt ka iseseisvalt. |
Igaüks meist on vähemalt korra elus kuulnud kedagi rääkimas, et ah, näe, naabrimees ja -naine tülitsevad pidevalt, aga las nad olla – see on perekonna siseasi ja küll nad oma probleemid lahendavad ise. Pere siseasjadesse ei tasu oma nina pista. Tegelikult on lood vastupidi – kui midagi on halvasti, tuleb vahele astuda või vähemalt küsida, kas saaksin kuidagi abiks olla?
Purunenud suhted ja pered on üks põhjus, miks eestlaste hulgas on nii palju õnnetuid ning katkisi inimhingi – seepärast on see ka naabri mure, kogu ühiskonna mure. Suhteprobleemid ja perevägivald on tragöödiaks lapsele ning tema lähedastele. Puutumata ei jää sellest ka riik, mis seisab seetõttu vastamisi aina uute ja uute sotsiaalprobleemidega.
Pole uudis, et vanemate tülisid, perevägivalda või lahutust elavad kõige sügavamalt läbi pere väiksemad liikmed ning sageli saadab kogetud trauma neid läbi ülejäänud elu. Mõranenud turvatundega laps kipub aga suureks saades lapsepõlves kogetud suhtlusmustreid kordama ja nii kanduvad pereprobleemid põlvest põlve edasi.
Õnnelikes ja hästitoimivates peredes kasvavad lapsed võtavad üldjuhul omandatud kogemuse ja suhteoskused täiskasvanuellu kaasa, luues uusi õnnelikke suhteid. Seepärast peamegi pingutama koos selle nimel, et meie ümber oleks võimalikult palju õnnelikke lapsi ja õnnelikke emasid-isasid.
Perepoliitika on Eesti kõige olulisem poliitika
Väga oluline on kujundada teadlikult sellist perepoliitikat, mis pakuks peredele vajalikke teadmisi, oskusi ja toetaks keerulistel eluperioodidel pingetega toimetulekut. Peresuhete hoidmisega seotud teadmiste ja hoiakute kujunemine peab käima käsikäes täiskasvanuks ja lapsevanemaks kasvamisega. Igas suhtes ja perekonnas tuleb ette raskeid aegu, oluline on osata kriisidega toime tulla ning arvestada ka oma lähedastega, pakkudes neile vajalikku tuge.
Terve riigi huvides on kujundada poliitikaid selliselt, et perede toimetulekuks, heaoluks ja õnneks oleks tagatud vajalikud arenguprogrammid-koolitused, leiduks piisaval hulgal väljaõppinud spetsialiste-pereterapeute ning tugiteenused oleksid igal pool võrdselt kättesaadavad.
Siinkohal ei tohi kodu kõrval unustada kooli, sest väga sageli vallanduvad kodused probleemid just kooliseinte vahel ning peres saamata jäänud abi vajab laps koolipsühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt.
Lahkuminek pole ühelegi paarile kerge otsus ega sünni üleöö, kuid põhjalikust kaalumisest hoolimata on sammuga seotud tugevad tunded, mis raskendavad vanemate koostööd ja ei lase iga kord täita kohustust seista ühiselt lapse huvide eest.
"Lapsele on väga raske olukord, kus armastatud vanemad tema pärast kohtuuksi kulutavad ja tülitsevad, kuid paraku on sellised juhtumid osa kohtute igapäevasest praktikast."
Kõige keerulisemad vaidlused on seotud just laste hooldusõiguse ja ülalpidamisküsimustega ning mõnikord läheb vanemate vaheline suhtlust väga inetuks, seejuures unustatakse oma õigust taga ajades ja vastasega lahinguid pidades laps, kelle pärast vaidlus üldse käib. Lapsele on väga raske olukord, kus armastatud vanemad tema pärast kohtuuksi kulutavad ja tülitsevad, kuid paraku on sellised juhtumid osa kohtute igapäevasest praktikast.
Sellises olukorras on väga oluline vanemaid aidata ja juhendada, et nad jõuaksid lapse hooldusõiguses rahumeelsele ning mõistlikule kokkuleppele. Seda ilma kohtuta ja osapooltele hingelisi traumasid põhjustamata. Riigi tugi erinevate programmide näol on taoliste juhtumite puhul äärmiselt vajalik.
Ühe lahendusena tuleb siinkohal appi perelepitusteenus, mis eksitavast nimetusest hoolimata ei tegele sellega, et lahutavat paari omavahel lepitada ja taas kokku aidata, vaid aitab juhtida mehe ja naise omavahelisi kõnelusi ja kokkulepetele jõudmist. Suhteprobleeme aitab lahendada pereterapeut.
Kohtusse tuleks pöörduda alles siis, kui perelepitus on luhtunud
Ka kohtud on hakanud aina enam suunama vaidlevaid lapsevanemaid perelepitaja juurde ning tihtipeale peatatakse käimasolev kohtumenetlus lepitusprotsessi ajaks. Üldiselt aitab kogenud eksperdi neutraalne kõrvalpilk lahutusprotsessis pingeid maha võtta ning viia lahutava paari läbirääkimised mõlemale poolele vastuvõetava tulemuseni.
Perelepitaja aitab luua turvalise ja mõistva ruumi, kus vaidlevad pooled saavad jõuda rahumeelse dialoogini. Eestis on väljaõppinud perelepitajaid veel vähe, kuid käesoleval ning järgmisel aastal on lahku läinud peredel võimalik saada tasuta perelepitusteenust, mida osutatakse Sihtasutuse Väärtustades Elu ja Eesti Lepitajate Ühingu ühisprojekti "Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine" raames.
Mujal Euroopas on perelepitusmenetlus tänaseks juba laialt levinud ning paljudes riikides on lahutav paar kohustatud esmalt proovima perelepitaja vahendusel vaidlusküsimustes kokkuleppele jõudma. Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui lepitusmenetlus on mingil põhjusel luhtunud.
Eestis oleks selline lahendus väga vajalik, sest eestlane pöördub kohtusse üsna kergekäeliselt ning meie kohtud on rohke tööga üle koormatud. Suur koormus pikendab menetlusaega, mis alati pole vaidlevate poolte ja veel enam asjaga seotud laste huvides.
Paraku pole lepitajate tegevus täna seadusega piisavalt reguleeritud. Lepitusseaduses on vastav mõiste küll toodud, kuid selle sisu ei vasta päriselt sellele, millega perelepitaja tegeleb ning mida tegevus endaga kaasa toob.
Perelepitajateks väljaõppinud advokaatide pakutav lepitusmenetlus on pigem sotsiaalteenus kui juriidiline protsess. Seetõttu oleks mõistlik lisada perelepitusega seotud regulatsioon näiteks perekonnaseadusesse või võtta vastu eraldiseisev perelepitusseadus.
Igasugune kokkulepe on parem kui kohtulahend, seda eriti niivõrd isiklikes küsimustes, nagu perekond ja laste kasvatamine. Rahumeelsest kokkuleppest võidavad kõik osapooled, kõige rohkem aga lapsed. | Helen Hääl: suhteprobleemid pole pere siseasi, vaid terve ühiskonna mure | https://www.err.ee/1137469/helen-haal-suhteprobleemid-pole-pere-siseasi-vaid-terve-uhiskonna-mure | Perepoliitika on Eesti kõige olulisem poliitika. Väga oluline on kujundada teadlikult sellist perepoliitikat, mis pakuks peredele vajalikke teadmisi, oskusi ja toetaks keerulistel eluperioodidel pingetega toimetulekut, kirjutab Helen Hääl. |
Algviisikus alustanud Eesti koondise kapten Siim-Sander Vene viskas pea 24 minutiga viis punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2), võttis kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi kaks pallikaotust ja ühe isikliku vea, kirjutab Korvpall24.ee.
Fuenlabrada poolelt tegid enim skoori Obi Emegano ning Leonardo Meindl, kelle arvele jäi vastavalt 20 ja 18 silma. Võitjate resultatiivseim oli ülemöödunud hooajal Kaunase Žalgirises pallinud 23-aastane Laurynas Birutis, kes tõi üleplatsimehena 27 punkti ja võttis 12 lauapalli.
Järgmises mängus, mis toimub 24. septembri hilisõhtul läheb Vene koduklubi vastamisi Sander Raieste leivaisa ja valitseva Hispaania meistri Baskoniaga.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Suurelt kaotanud Vene ja Fuenlabrada mäng lagunes viimasel veerandil | https://sport.err.ee/1137468/suurelt-kaotanud-vene-ja-fuenlabrada-mang-lagunes-viimasel-veerandil | Siim-Sander Vene ja Baloncesto Fuenlabrada pidid Hispaania kõrgliiga esimeses mängus vastu võtma kindla kaotuse. Muidu tasavägiselt kulgenud kohtumises lagunes eestlase koduklubi mäng viimasel veerandil täielikult ning Obradoiro sai suure 82:101 (26:22, 20:28, 23:19, 13:32) võidu. |
Koroonaviiruse tõttu lükkus enduro MM-i hooaeg edasi sügisesse, mis avati Lõuna-Prantsusmaal Requistas ligi 40-kraadises kuumuses toimunud etapiga. Lõuna-Euroopa mägedes ei ole äsja klassis E 2 Eesti meistriks tulnud Biene mitmeid kuid sõitnud.
Laupäeva lõpetas Junior 2 klassis osalev eestlane 14. kohal. "Ma ei ole aasta aega sõitnud selliseid radu nagu siin ehk siis väga suure negatiivse kaldega kurve," rääkis Biene. "Esimesel päeval olin liialt ettevaatlik. Kuumusega tõmbas esipiduri blokki nii, et peale igat tugevamat pidurdust pidin selle ise lahti lükkama. Ühtlasi olid katsete metsaosad palju aeglasemad, kui enne võistlust radu läbi jalutades tundus ning pidin nägema palju vaeva, et saaksin sõita normaalselt mitte ainult esimese käiguga."
Piduriprobleemi sai Biene esimesel päeval kohe korda, kui kõigile anti 20 minutit sõiduaega juurde peale seda, kui tema ees startinud sõitja oli krossikatsel kukkunud ning kiirabi käis teda rajal abistamas.
Öö vastu pühapäeva sadas tugevalt ning see tegi Biene sõnul krossikatse oluliselt sõidetavamaks, kuid ekstreem- ning endurokatse muutusid põrgulikult libedaks. Esimesel ekstreemkatsel kukkus Biene kolm korda, kui mida aeg edasi, seda paremaks katsed läksid. "Pehme tuhavall muutus kodusemaks, kõvemaks, kus sai ka pidamist otsida," kirjeldas Biene. Teise päeva lõpetas Biene oma klassis 13. kohal.
"Esimene päris pikk enduro selja taga ja olen ikka väga väsinud," võttis Biene kaheksatunnised võistluspäevad kokku. "Mäed on taas meelde tuletatud ja hooaeg jätkub juba järgmisel nädalal Itaalias." | Priit Biene alustas Prantsusmaal enduro MM-hooaega | https://sport.err.ee/1137465/priit-biene-alustas-prantsusmaal-enduro-mm-hooaega | Ainsa Eesti endurosportlasena maailmameistrivõistlustel osalev Priit Biene (Yamaha, Johansson MPE) alustas hooaega sel nädalavahetusel Prantsusmaal esimese MM-etapiga. |
ITF-i uuringu "The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia" lähteülesandeks oli analüüsida väljakutseid ja võimalusi, millega Eesti transpordisüsteem silmitsi seisab, ning teha kindlaks riigi vajadused infrastruktuuri ja reformide osas. Projektiga koguti andmeid, analüüsiti teiste ITF-i liikmesriikide praktikaid ja kasutati kvantitatiivset modelleerimist Eesti transpordisüsteemi erinevate stsenaariumide uurimiseks. Tulemused peaksid aitama Eestil arendada kvaliteetsemaid transpordi lahendusi enda inimestele ja ettevõtetele.
ITF-i uuring oli osa Eesti uue transpordi- ja liikuvuse arengukava väljatöötamisest aastateks 2021-35.
Ürituse ajakava:
10 – 10.20 Sõnavõtud: majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ning Rahvusvahelise transpordifoorumi peasekretär Young Tae Kim.
10.20 – 10.50 Rahvusvahelise transpordifoorumi esitlus, milles tuuakse välja "The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia" uuringu peamised järeldused
10.50 – 11.30 Paneeldiskussioon: Henrik Hololei, Young Tae Kim, Indrek Gailan (MKM), Jari Kauppila (ITF), Dejan Makovsek (ITF).
12.15 – 13.30 Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 esmaversiooni tutvustus | Otse kell 10: Eesti transpordisektori tulevikustsenaariumid | https://www.err.ee/1137454/otse-kell-10-eesti-transpordisektori-tulevikustsenaariumid | Esmaspäeval saab otseülekandes jälgida rahvusvahelise transpordifoorumi (ITF), Euroopa Komisjoni ning majandus- ja kommunikatsiooniminsiteeriumi ettekandeid, mis loovad pildi Eesti transpordisektori tuleviku väljakutsetest ja vajalikest lahendustest. Otseülekanne portaalis ERR.ee algab kell 10. |
Keskkaitsja Klavan aitas Itaalia kõrgliiga esimeses voorus Sassuolo vastu 45 minutit oma värava puhtana hoida, aga vahetati enne teist kolmveerandtundi Fabio Pisacane vastu välja. Kohtumine jäi 1:1 viiki, kirjutab Soccernet.ee.
Di Francesco pidas viiki õiglaseks resultaadiks: "Tulemus on aus, kuigi meil oli ka võimalusi oma eduseisu suurendada ja oleksime võinud olukorda paremini kontrollida."
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Klavan vahetati avavoorus välja tõsisema vigastuse ennetamiseks | https://sport.err.ee/1137453/klavan-vahetati-avavoorus-valja-tosisema-vigastuse-ennetamiseks | Cagliari peatreener Eusebio Di Francesco ütles klubi kodulehele, et vahetas Ragnar Klavani avapoolaja järel välja painutajalihase pinge tõttu. |
MTA pidas 17. juunil Valgamaal, Tõrva vallas asuvas maanteeristis kinni Lätist saabunud Eesti numbrimärgiga veoauto ning leidis kontrolli käigus selle haagisest 9,6 miljonit Valgevene maksumärkidega sigaretti "Winston Blue" ja "Winston Classic".
Kui see sigaretikoorem oleks jõudnud Eesti salaturule, oleks riigil ainuüksi aktsiisimaksudena jäänud saamata ligi 1,4 miljonit eurot.
Salasigaretid Autor/allikas: MTA
Asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mida juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. Veoautot juhtinud inimene mõisteti lisaks süüdi maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetus suurendamises. Kokku määrati talle karistuseks 3 aastat vangistust 5-aastase katseajaga. Lisakaristuseks määrati ühingute juhtorganites tegutsemise keeld kolmeks aastaks.
"Lisaks vangistusele ja pikale katseajale on oluline karistusõiguslik mõju lisakaristusel. Lisakaristuse eesmärk on aus ja usaldusväärne ettevõtluskeskkond," ütles süüdistatavaga karistuskokkuleppe sõlminud prokurör Helga Aadamsoo.
"Sõnum on see, et ebaausate skeemide loomine või neis osalemine ei tohi ära tasuda ning sellise tegevuse jätkamine peab olema võimalikult keeruline," selgitas prokurör.
Sellel aasta esimeses pooles on MTA töötajad tabanud kokku 23,5 miljonit salasigaretti. Aasta varem tabati kokku 16,3 miljonit salasigaretti.
MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tänavu esimesel poolaastal tabatud salasigarettide suure koguse taga mahukad üksikjuhtumid - lisaks ühe juhtumiga tabatud 9,6 miljonile salasigaretile avastas amet juunis veel 3 miljonit, aprillis 1,7 miljonit ja jaanuaris 7,92 miljonit salasigaretti. | Ligi kümme miljonit salasigaretti riiki toonud veokijuht sai karistada | https://www.err.ee/1137451/ligi-kumme-miljonit-salasigaretti-riiki-toonud-veokijuht-sai-karistada | Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad avastasid kontrolli käigus Lätist saabunud Eesti numbrimärgiga veoauto haagisest 9,6 miljonit salasigaretti. Salasuitsud riiki toonud inimene sai karistuseks kolmeaastase tingimisi vangistuse. |
Kvalifikatsiooniturniir algab esmaspäeval ning põhiturniir 27. septembril.
"Prantsusmaa lahtiste korraldajad kinnitavad, et kaks kvalifikatsiooniturniiri mängijat andsid positiivse koroonatesti ning kolm mängijat on olnud lähikontaktis treeneriga, kel tuvastati samuti koroonaviirus," seisis Prantsusmaa tenniseliidu avalduses. "Võistluste protokollide järgi tuleb neil mängijatel olla järgmisel seitsmel päeval eneseisolatsioonis. Alates 17. septembrist oleme teinud 900 testi."
Korraldajad ei avaldanud mängijate nimesid, kes kvalifikatsiooniturniirist eemale jäävad. Küll aga on Damir Dzumhur teatanud, et ta ei saa võistlusel osaleda, kuna tema treeneril Petar Popovicil tuvastati koroonaviirus.
Prantsusmaa lahtised toimuvad 11. oktoobrini ning Prantsusmaa tenniseliit plaanib väljakutele lubada kuni 5000 pealtvaatajat päevas.
The Roland-Garros tournament directors can confirm that 2 players competing in the qualifying tournament have tested positive for Covid 19 and three others have confirmed close contact with a coach who has tested positive for Covid 19. >> https://t.co/X3dn62VEv5 pic.twitter.com/4Ca6GevqNf
— Roland-Garros (@rolandgarros) September 20, 2020 | Koroonaviirus jätab viis tennisisti Prantsusmaa lahtiste ukse taha | https://sport.err.ee/1137448/koroonaviirus-jatab-viis-tennisisti-prantsusmaa-lahtiste-ukse-taha | Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniirist ei saa osa võtta viis mängijat, kuna kahel neist tuvastati koroonaviirus ning kolm on kokku puutunud treeneriga, kelle proov oli samuti positiivne. |
Avaveerandi lõpuks juhtis Lakers 29:21 ning poolajaks kasvatati edu seisule 60:50. Kolmandal veerandil tuli Nuggets jõuliselt lähemale ning otsustava neljandiku alguses jõudis mäng 82:82 viiki. Seejärel rebis Lakers taas kaheksa punkti kaugusele, kuid 31,8 sekundit enne lõpuvile asus Nuggets Jokic Tipi viskest juhtima. Lõpusekunditel tabas Anthony Davis kaugviske, mis tõi võidu siiski Lakersile.
Davis skooris Lakersi parimana 31 punkti ning võttis üheksa lauapalli. LeBron James sai kirja 26 silma ja 11 lauapalli. Nuggetsi parim oli 30 punkti visanud Jokic, kes andis lisaks üheksa korvisöötu ja võttis kuus lauapalli.
Läänekonverentsi finaali kolmas kohtumine toimub teisipäeval. Idakonverentsi finaali neljas mäng toimub 24. septembril ning seal on Miami Heati ja Boston Celticsi vahel seis 2:1. | Lõpusekunditel skoorinud Davis tõi Lakersile NBA poolfinaali teise võidu | https://sport.err.ee/1137443/lopusekunditel-skoorinud-davis-toi-lakersile-nba-poolfinaali-teise-voidu | Korvpalliliigas NBA võitis Los Angeles Lakers läänekonverentsi finaali teises kohtumises Denver Nuggetsit tulemusega 105:103 ning kasvatas edu seisule 2:0. |
Parima draamasarja kategoorias võitis Emmy mõjuvõimsast murdochlikust meediadünastiast jutustav sünge sari "Succession" ("Pärijad").
Kriitikute kiidetud HBO sari, mis pälvis ühtlasi ka Emmy parima meespeaosa, parima režii ja parima stsenaariumi kategooriates, edestas oma konkurente "Better Call Saul", "The Crown", "The Handmaid's Tale", "Killing Eve", "The Mandalorian", "Ozark" ja "Stranger Things".
Parima lühidraamasarja Emmy pälvis sünge tonaalsusega superkangelaste satiirisari "Watchmen" ("Vahimehed"). Kokku võitis "Watchmen" 11 kuldset kuju.
Lisaks parimale lühidraamasarjale (outstanding limited series) võitis "Watchmen" pühapäeval veel parima naispeaosalise auhinna (Regina King), parima osa stsenaariumi auhinna (Damon Lindelof ja Cord Jefferson) ja parima meeskõrvalosa auhinna (Yahya Abdul-Mateen II). "Watchmen" sai ühtlasi enim nominatsioone, 26.
Sarja loojad pühendasid võidu 1921. aasta Tulsa veresaunas hukkunud afroameeriklastest ohvritele.
"Ainus viis, kuidas tulekahjusid kustutada, on kustutada neid üheskoos," ütles Damon Lindelof parima lühidraamasarja auhinda vastu võttes.
Sotsiopaatilistest superkangelastest ja poliitilisest satiirist kokku segatud mugandus 1980-ndate aastate samanimelisest koomiksist on pälvinud nii kriitikute kui fännide üldiselt äärmiselt positiivse vastukaja.
Mullu oktoobris vaatajateni jõudnud HBO sari maalib õõvastavalt ettekuulutava pildi rassistlikust Ameerikast, mis on vajutanud valusasti paljude vaatajate sotsiaalselt tundlikule närvile.
Sarja lugu on seotud ajaloolise rassismiga lõunaosariikides, politseivägivallaga ja isegi maskikandmisega - kõik teemad, mis tänapäeva Ühendriikides on teravalt esiplaanil.
Sarjale pakkusid parima lühisarja kategoorias konkurentsi "Little Fires Everywhere", "Mrs America", "Unbelievable" ja "Unorthodox".
Parima komöödiasarja tiitli pälvis Kanada hittsari "Schitt's Creek". Kehval järjel motellis elavast privilegeeritud perekonnast pajatav komöödia ei suutnud oma esimese nelja hooaja jooksul ühtegi nominatsiooni saada, kuid pärast Netflixi minekut muutus see üllatusmenukiks ning sai hiljuti endale ka kuuenda hooaja kinnitatud tellimuse.
Ülejäänud konkurendid selles kategoorias olid "Curb Your Enthusiasm", "Dead to Me", "The Good Place", "Insecure", "The Kominsky Method", "The Marvelous Mrs Maisel" ja "What We Do In The Shadows".
Kuna auhinnagala toimus ebatavalistes tingimustes, nii et võitjad said kõnesid pidada oma kodudest, saadeti Emmyde nominentidele pisikesed kaamerad, mille nad said ühendada oma koduse arvutivõrguga ning näidata oma elutube, aedu või isegi magamistube.
Samuti julgustati nominente olema loomingulised oma auhinna vastuvõtu kõnedes, seda ka kohavaliku mõttes.
Õhtujuht oli Jimmy Kimmel. | Veebigala vahendusel kuulutati välja teleauhinnad Emmyd | https://menu.err.ee/1137438/veebigala-vahendusel-kuulutati-valja-teleauhinnad-emmyd | Eesti aja järgi möödunud ööl toimus Hollywoodi esimene COVID-ajajärgu auhinnagala, kus kuulutati välja teleauhinna Emmy laureaadid. Tänavu juba 72. korda toimunud gala oli tavalistest täiesti erinev - puudus punane vaip ja õhtujuht viis gala läbi tühjast kinomajast Los Angeleses. |
Uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et kooli algus tihendas inimestevahelisi kontakte ja lõi soodsaid võimalusi viiruse edasikandumiseks. Terviseameti andmete järgi lisandub uusi nakatunuid iga päev pea kogu Eestis, seni on puutumata vaid üksikud maakonnad.
"Hiljutistes piirkondlikes seirelainetes selgus haigustunnusteta või väga kergete sümptomitega nakatunuid, kes polnud nakkusest ise teadlikud. Üleriigiline seire annab võimaluse hinnata, kas koroonaviiruse varjatud levik võib olla laiem," selgitas Kalda.
"Kui viiruse varjatud levikut ei ole või see on väike, võib julgemalt planeerida nii koolielu kui ka avalikke üritusi. Kui aga selgub, et viirus on levinud eeldatust laiemalt, saab kaaluda vajalikke viiruse ohjeldamise meetmeid, eeskätt suurema levimusega piirkondades," ütles ta.
30. septembrini vältava seirelaine käigus on teadlaste soov testida juhuvalimi alusel kokku 2400 elanikku üle Eesti. Rahvastikuregistri andmete põhjal valimisse sattunud inimestele saadab uuringufirma Emor kutse kas e-kirjaga või telefonile saabuva lühisõnumiga. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse kokku sobiv aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
See on koroonaviiruse levimuse uuringu kaheksas seirelaine. Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti. | Teadlased asuvad uurima kooliaasta alguse mõju COVID-19 levikule | https://www.err.ee/1137426/teadlased-asuvad-uurima-kooliaasta-alguse-moju-covid-19-levikule | Esmaspäeval algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.