text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kolm esimest kiirpartiid lõppesid viigiga, aga neljandas suutis mustadega mänginud Caruana oma vastase alistada ning teenida turniiritabelisse kolm punkti.
Teises vastasseisus oli märtsis katkestatud MM-i kandidaatide turniiril head mängu näidanud prantslane Maxime Vachier-Lagrave 3:1 üle hollandlasest Anish Girist.
Esimese vooru järel on maailma edetabelist teist kohta hoidva Caruana ja Vachier-Lagrave'i kõrval kolm punkti ka hiinlasel Ding Lirenil. Kahe punktiga jätkab Magnus Carlsen ise ja ühega tema avavooru vastane Hikaru Nakamura.
Esmaspäeval lähevad vastamisi Magnus Carlsen - Alireza Firouzja ja Hikaru Nakamura - Anish Giri. | Carlseni rivaal alustas norralase turniiri edukalt | https://sport.err.ee/1079871/carlseni-rivaal-alustas-norralase-turniiri-edukalt | Magnus Carlsen Invitationali maleturniiri teisel päeval avas võiduarve norralasest maailmameistri suurim konkurent Fabiano Caruana, kes sai jagu venelasest Jan Nepomnjaštšist 2,5:1,5. |
Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad.
Hollandi teadlasi huvitas, kas ja kuidas mõjub uudiste negatiivsus inimeste emotsionaalsele seisundile. Vastusele jõudmiseks võtsid uurijad kasutusele kogemuse väljavõtte meetodi ehk küsisid osalejatelt nutirakenduse vahendusel 5 korda päevas, mis nende mõtetes ja tunnetes parasjagu toimub. Andmeid koguti 63 inimeselt 10 päeva jooksul.
Tulemused näitasid, et mida negatiivsemate uudistega inimene parasjagu kokku on puutunud, seda enam tundis ta negatiivseid emotsioone nagu ärevus ja ärritus ning vähem positiivseid emotsioone nagu rõõm ja rahulolu. Uudiste mõju tunnetele oli üldiselt pigem väike, kuid muutus suuremaks, kui uudise sisu oli inimesele isiklikult oluline.
Varasemad uuringud on näidanud, et suurtes doosides negatiivsete uudiste tarbimine võib omada ka kumulatiivset mõju. Näiteks leiti Bostoni maratoni terrorirünnaku järel läbi viidud uuringus, et inimesed, kes jälgisid rünnaku meediakajastust kuus või enam tundi päevas, olid nädala möödudes tugevamas stressis, kui inimesed, kes rünnakut oma silmaga pealt nägid.
Pikaajaliselt kuhjuv stress võib nõrgestada ka immuunsüsteemi ja seeläbi suurendada vastuvõtlikust erinevatele haigustele. Aastatepikkune stress võib aidata kaasa südame- ja veresoonkonna haiguste tekkele. Lisaks võivad negatiivsed emotsioonid viia ebatervisliku käitumiseni nagu meelemürkide või kõrge kalorsusega toitude tarbimine.
Negatiivsed uudised pole enamasti kõige olulisemad stressiallikad, kuid oma panuse igapäevaelu stressorite kõrval võivad nad anda siiski.
Üks viis end uudiste negatiivsuse eest kaitsta on pidada mõistlikku meediadieeti. Lisaks saab uudistest tingitud negatiivseid tundeid juhtida ehk reguleerida. Seni on emotsioonide reguleerimise rolli negatiivsete uudiste mõjus vähe uuritud.
Tühimiku täitmiseks alustas Tartu Ülikooli psühholoogia instituut veebipõhise uuringuga, kuhu on oodatud kõik täisealised huvilised. Osalejatel palutakse viie päeva jookul kirjeldada oma reaktsioone ühele uudisele ning vastata muudele küsimustele. Tänutäheks pakutakse isiksusetagasisidet, tutvustatakse tunnete juhtimise tehnikaid ning loositakse välja kinkekaarte.
Täpsemat infot leiab projekti kodulehelt, kus saab ka uuringusse registreerida. | Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks | https://novaator.err.ee/1079859/halvad-uudised-tekitavad-stressi-ja-teevad-onnetuks | Ehk olete märganud, et praegusel kriisiperioodil haaravad negatiivsed uudised meediamaastikust veel suurema osa kui tavaliselt. Hiljuti avaldatud uurimus aitab aru saada, kuidas negatiivsed uudised meid emotsionaalselt mõjutavad. |
Laulu teema on inspireeritud muinasjutust, mida laulja Allan Kasuk oma lastele luges.
"Muinasjutt sellest, kuidas kuningriiki valitses tõsidus selle hetkeni, mil printsess kogu maailma naeratama pani. See lugu on kõigile, kes soovivad natukene maagiat tänasesse päeva," iseloomustas bänd oma värsket laulu. | Kruuv tuli välja maagilise uue singliga | https://menu.err.ee/1079841/kruuv-tuli-valja-maagilise-uue-singliga | Tänavu looga "Leelo" Eesti Laulu poolfinaali jõudnud ansambel Kruuv on välja andnud uue pala "Maagia". |
"Mis puudutab börsireegleid, siis kõige olulisem on see, et aktsionärid oleksid maksimaalselt informeeritud. Praegu võib öelda, et aktsionärid on võib-olla isegi rohkem informeeritud, kui nad tavaolukorras oleks," ütles Ots ERR-ile.
"Ja kui vaadata seda natukene nagu huumorivõtmes, siis emma-kumma aktsionär olla, on täna ju väga hea. Mõlemad ettevõtted - nii LHV kui Tallink - väga jõuliselt seisavad selle eest, et oma aktsionäridele tulu tulu teenida," lisas ta.
"Selline tegevus on ju tegelikult tavapärane. Mõlemad ettevõtted üritavad tegelikult antud juhul kriisist välja tulla ja kasvada. Siin ma ei näe aktsionäride seisukohast küll midagi alarmeerivat," lausus Ots veel.
Samal teemal võttis sotsiaalmeedias sõna ka finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
"Sõnal on jõud, ka börsiettevõtete avalikus sõneluses nende väärtusele. Aeg on asjale joon alla tõmmata, vältida turukuritarvituse piire katsuvaid pool-avaldusi. Seondub tööalase tegevusega," kirjutas Kessler.
Kessler rõhutas, et börs on finantsjärelevalve subjekt nagu ka börsiemitent ja pangakontsern.
Ots kommenteeris seda postitust järgmiselt: "loomulikult on jõud ettevõtte juhtide sõnal. Aga ma arvan, et nagu ka Kilvar Kessler ütles, et ta kombibki neid piire. Minu arvates neid piire täna keegi kuskil ületanud ei ole. Pigem ta jääb hea maitse piiridele."
Neljapäeval avaldas LHV Varahaldus, et tegi koos erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finantseerimispakkumise. Tallink lükkas pakkumise tagasi ja avaldas selle üksikasju, kinnitades, et see ei ole ettevõtte aktsionäride huvides. | Tallinna börsi juht: LHV ja Tallink pole börsireegleid rikkunud | https://www.err.ee/1079831/tallinna-borsi-juht-lhv-ja-tallink-pole-borsireegleid-rikkunud | Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots ütles, et Tallink ja LHV pole vastatikku rahastamispakkumise detaile avaldades börsi reegleid rikkunud ega aktsionäride huve kahjustanud. |
Näitus on erakordne, kuna esmakordselt on vaatajate ees koos Eesti ja Läti keskaja kunsti kõige erilisemad ja vanemad teosed.
"Väljapanek on kokkuvõte siinsest keskaja kunstipärandist, mis avaneb vaataja ees läbi kristliku kunsti kõige armastatuma ja enim kujutatud inimese neitsi Maarja loo," kirjeldab Niguliste muuseumi programmijuht-kuraator Merike Kurisoo.
Veebituuril saab näha ka näituse erilisemaid teoseid: 13. sajandist pärit Maarja kuju Kaarma kirikust, Vormsi kiriku skulptuuri "Neitsi Maarja lapsevoodis" 15. sajandi algusest ning haruldasi arheoloogilisi leide ja hõbeesemeid. Esmakordselt on Eesti publiku ees Läti Ajaloomuuseumi kogudes olevad Ruhnu puuskulptuurid 14. sajandi algusest ja imekaunis liivakivist "Pietà" (u 1400).
Näitusetuur kaasab ka neitsi Maarja kujutamise Niguliste püsiväljapaneku teostel.
Näitus räägib loo kristliku maailma kõige tuntuma naise elust kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste kaudu. Vaatajate ees on haruldased 13.–17. sajandi altariretaablid, maalid, skulptuurid ja esemed Eesti ja Läti kogudest. Kõik teosed pärinevad ajalooliselt keskaegse Liivimaa (tänase Eesti ja Läti) pühakodadest ja nende lugu seondub siinse ajalooga. Enamikku neist näevad siinsed muuseumikülastajad esmakordselt, nende kaudu avaneb neitsi Maarja tähendus ja kohalolu siinses kultuurimälus. Kunstiteosed tutvustavad vaatajatele neitsi Maarja pere ja päritolu lugu ning tema rolli jumalaemana, osutatakse tema kujutamise mitmetähenduslikkusele ja sellele, milline oli teoste emotsionaalne roll omaaegsele vaatajale. Näitus vaatleb ka neitsi Maarja tähenduse muutumist pärast reformatsiooni.
Veebituuri saab teha siin. | Niguliste kutsub neitsi Maarjale pühendatud näituse veebituurile | https://kultuur.err.ee/1079839/niguliste-kutsub-neitsi-maarjale-puhendatud-naituse-veebituurile | 21. aprillil kell 20 toimub Niguliste muuseumi suurejoonelise keskaegse kunsti näituse "Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna" ühisvaatamine ja veebituur. Tuuril tutvustab näitust kuraator Merike Kurisoo, kes räägib haruldaste skulptuuride, maalide, altariretaablite ja esemete kaudu neitsi Maarja tähendusest keskaegsel Eesti- ja Liivimaal. |
Ehkki praegused piirangud on määratud kehtima kuni 13. maini, võib neid erakorraliselt ka varem maha võtta nagu näitas Uusimaa liikumispiirangute ennetähtaegne kaotamine, kirjutas uudisteagentuur STT.
Professor Mika Salminen Soome tervise ja heaolu riikliku instituudist (THL) ütles STT-le, et riigis oleks mõeldav suuri inimhulki ja majandust häirivate masspiirangute asemel kehtestada indiviidi-põhiseid piiranguid. Need toetuksid laiaulatuslikule testimisele ja sellele, et tehakse kindlaks nakatumise ahelad.
"Kolmapäevase kohtumise eesmärk on vaadata, millised võimalused oleks piirangute leevendamiseks ja mis oleks õige aeg selle tegemiseks. Kui THL toob sellekohased ettepanekud valitsusse, siis me kindlasti vaatame neid tähelepanelikult," ütles peaminister Sanna Marin eelmisel nädalal STT-le. | Soome valitsus võib kolmapäeval leevendada seniseid piiranguid | https://www.err.ee/1079834/soome-valitsus-voib-kolmapaeval-leevendada-seniseid-piiranguid | Soome valitsus võib kolmapäeval hakata arutama seniste koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangute leevendamist. |
Mikroplasti toidulauale jõudmiseks peab see esmalt lagunema väiksemateks osadeks ehk nanoplastikuks, mis võib minna läbi rakumembraanist ja sealt edasi kudedesse, selgitas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Kaire Torn. "Ehk siis kaladel seedekulglas olev plastik võib minna lihastesse ja siis meie omakorda tarbime seda nanoplastikut," lisas ta.
"Mikroplast satub loomadesse nii, et loomad kas neelavad seda ise alla või loomad, kes filtreerivad vett endale toiduks ja siis selle kaudu satub plastik nende sisse. Või siis saaklooma tarbides, kes on söönud seda plastikut," selgitas Torn.
Mikroplast satub merre erinevalt "Üldiselt arvatakse, et kogu prügist 80 protsenti tuleb vähemalt HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) hinnangul maa pealt ja ainult 20 protsenti laevadelt." Seega jõuab palju mikroplasti merre näiteks jõgede kaudu, sadevetega või heitveega.
Viimase kümne aasta jooksul on plasti tootmine kasvanud kolmandiku võrra. Kuigi plasti korduvkasutamine on samuti kasvanud, jõuab endiselt aastas miljoneid tonne plasti maailmamerre.
"Meil on võimalus tarbida nii, et vähendada prügi loodusesse laskmise võimalust. See on järjest kuhjuv probleem. Mida rohkem on madalamates toiduahela lülides plastikut sees, seda rohkem kuhjub seda kõrgemate tasemete organismidesse ja loomulikult ei saa see midagi head kaasa tuua," rääkis Torn.
Mikroplasti uurimine rändkrabi peal
Kaire Torn uuris Mobilitas Pluss programmi raames, kuidas toidus olev mikroplast võib mõjutada rändkrabi. "Me tahtsime teha katset, et näha prügi liikumist, kas ta väljutab selle kohe, või hiljem, kas see jääb teda vaevama pikemaks ajaks, seetõttu oli vaja see eksperiment läbi viia." Uuringu põhiline eesmärk oli näha, kui palju looduses olevat prügi on, kui kiiresti see läbib seedesüsteemi ja kuidas see mõjutab rändkrabi pikema aja jooksul, selgitas Torn.
Katsealune rändkrabi Autor/allikas: Kaire Torn
Rändkrabi uuris Kaire Torn just seetõttu, et teda on lihtne uurida ja krabi on üsna ablas loom: "Mis sa talle ette annad, selle ta ära sööb. Teisi selliseid loomi meil ei ole, mida saaks manipuleerida protsessi hindamiseks."
Uuringust selgus, et krabides sisaldub mikroprügi ja nad neelavad seda alla. Samuti tõdes Torn, et krabi seedesüsteemi kogunenud kiud võivad minna pusasse ja jääda pikemaks ajaks sinna – see teadmine on oluline taustainfo jaoks edaspidistes uuringutes.
Rändkrabi eksperimendis kasutatud nöörikiudude koondumine krabi maos pikemalt püsivateks pusadeks. Pusad moodustuvad seedimise käigus toimuvate mao kokkutõmmete tagajärjel. Autor/allikas: Kaire Torn
Mikroplasti on hakatud rohkem uurima
Mikroplasti on hakatud viimastel aastatel rohkem uurima seetõttu, et probleemi teadvustamine on tõusnud: "Üks asi on see, et teadvustatakse rohkem probleemi ja teine on see, et meil on riiklik kohustus raporteerida merestrateegia raamdirektiivi rakendamise pärast," lausus Torn.
Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustus säilitada või saavutada oma merealade hea keskkonnaseisund, seega on vaja hinnata ka kahjulikult mõjutatud elustiku ulatust Läänemeres.
Seoses merestrateegia raamdirektiivi aruandlusega uuritakse KIK keskkonnaprogrammi raames allaneelatud plastiku ja muu prügi esinemist kalade, sealhulgas majanduslikult oluliste kaladel, näiteks ahven, koha, räim ja lest. Veel uuritakse selgrootuid, näiteks söödav rannakarp ja rändkrabi. Tegemist on alusuuringuga, mille tulemusena töötatakse välja mereloomade poolt allaneelatud prügi hindamise metoodika. | Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale | https://novaator.err.ee/1079828/merevees-olev-mikroplast-voib-jouda-ka-inimese-toidulauale | Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime. |
Kui Raul Reiter on Audenteses Eesti võrkpallile järelkasvu voolinud aastaid, siis seni Eesti rahvusnaiskonda ja klubidest viimati Bigbank Tartut juhendanud Andrei Ojametsa jaoks on tegu täiesti uue väljakutsega, vahendab Volley.ee.
"Kuigi ma olen ka varasemalt kunagi ammu noortega töötanud, siis tõsi on, et see on täiesti uus ja huvitav väljakutse. Esiteks kogu Audentese süsteemi sisse elamine, teiseks tüdrukutega tuttavaks saamine ja oma treeningprotsessi tekitamine, kuigi osadega olen koondises juba kokku puutunud, siis mõned on päris uued minu jaoks. Aga ootan juba, et saaks saali ja tööle hakata, eks võtame alguses päev korraga," kommenteeris Ojamets, kes nii pärast ülikooliõpinguid kui ka pärast sõjaväge töötas Pärnu spordikoolis samuti noortega.
"Eks Audenteses on juba mõnes mõttes samuti tipud, see on ju meie noorte paremik, kes seal treenib ja õpib. Naiste koondise peatreenerina ja ka Tartu Ülikooli naiskonnaga töötades on mul naiste võrkpalliga viimasel ajal olnud suur kokkupuude, seega päris tundmatusse ma ei hüppa, usun, et tuleb huvitav aeg."
Ojametsa sõnul oli Audentese kasuks otsustamisel oma roll ka kindlusel, mida klubitreeneriamet ei paku. "Mingi stabiilsus on igale treenerile hea, sest muidu elavad treenerid ju alati hooaeg korraga ja pärast seda oled jälle nagu töötu. Aga Tartu aja kohta tahan ma kindlasti öelda klubile suure tänu! See oli meeldiv ja tore aeg, klubi organisatoorne pool oli tipptasemel. Samuti TÜ spordihoone ja ülikooli meditsiiniline abi, kogu see kompleks on Eestis üks paremaid," lisas treener tänusõnad oma viimase klubi kohta. | Rahvusnaiskonda tüürinud Andrei Ojamets leidis uue töökoha | https://sport.err.ee/1079827/rahvusnaiskonda-tuurinud-andrei-ojamets-leidis-uue-tookoha | Audentese Spordigümnaasiumi võrkpalliosakonnas alustab alates 2020/2021. õppeaastast tööd Andrei Ojamets, poiste juhendamist jätkab Raul Reiter. |
Lugu algas sotsiaalministeeriumi poolt Eesti Puuetega Inimeste Fondile, puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse koordineerijale, 9. aprillil saadetud pöördumisest seoses eriolukorraga. Kirjas tänati hea koostöö eest ja, viidates 2020. aasta hasartmängumaksu laekumiste kuni 50-protsendilise kahanemise hinnangule, teatati, et alates kolmandast kvartalist peab ministeerium väljamakstava toetuse summat vähendama.
Ministeerium avaldas soovi läbirääkimisteks, et leida antud olukorras kõigile parim lahendus ning pakkus välja ka omapoolsed võimalused: tõsta tulevikku tegevusi, mida eriolukorras ellu viia ei saa; pikendada tegevuste elluviimise perioodi (mis praktikas tähendab kolme aasta eelarve lahjendamist nelja aasta peale); jätta osa tegevusi ära või vähendada toetust kolmandas ja neljandas kvartalis ning jätta seejuures toetuse saaja otsustada, kuidas vähenenud mahus tegevust korraldada.
Kirjas anti võimalus fondipoolseteks ettepanekuteks, kuidas prognoositava tegevustoetusega toime tulla, kuid ka hoolikal ülelugemisel ei jäänud kirjapandust mingit kahtlust, et ees ootab mahukas kärbe.
Selgitan, miks puuetega inimeste organisatsioonidele – neid on Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt rahastatavas võrgustikus kokku paarisaja ringis – mõjus pöördumine tõsise ehmatusena.
Nagu ütlesin, on puuetega inimeste organisatsioonide rahastus olnud aastaid ebapiisav. Näiteks aastatel 2014 kuni 2019 püsis Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitunud organisatsioonide ja nende allorganisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus, samal ajal kui keskmine palk riigis kasvas 40 protsenti.
Organisatsioonide jaoks tähendab tegevustoetus raha ellujäämiseks ja sellest kaetakse vaid hädavajalikud kulud. Näiteks 2020. aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste ühingut, mis teeb organisatsiooni keskmiseks aastatoetuseks 4007 eurot.
Meie organisatsioonide argipäev tähendab paljude inimeste vabatahtlikku tööd, sageli isiklike liikumis- ja osaluspiirangute kiuste. Jah, võrgustikus on palju ühinguid ja ka seetõttu on iga üksiku organisatsiooni toetus eraldivõetuna ebapiisav. Kuid peame oma laia ja mitmekesist võrgustikku suureks väärtuseks.
Kuidas me muidu oskaksime esindusorganisatsioonina puuetega inimeste häält ühiskonnas võimendada, kelle kogemusele ja arvamusele toetuksime? Nimelt seda, laiale põhjale toetuvat arvamust, sotsiaalministeerium meilt ju partnerina ootab, et kujundada puuetega inimeste valdkonna poliitikat vastavalt tegelikele vajadustele.
"Operatiivse lahendusena võiks kaaluda hasartmängumaksu laekumiste vähenemise katmist riigieelarvelise eritoetusega."
Mõistame, et hasartmängumaksu laekumine väheneb ja varem kokkulepitu vajab ümberkorraldamist. Vajab ülevaatamist eelkõige küsimuses, kuidas tekkivat tühimikku rahaliselt täita. Operatiivse lahendusena võiks kaaluda hasartmängumaksu laekumiste vähenemise katmist riigieelarvelise eritoetusega. Omaette pikem teema on, kas üldse on mõistlik ja asjakohane katta puuetega inimeste organisatsioonide tegevustoetusi hasartmängumaksust või on selleks stabiilsemaid lahendusi. Kuid see on juba mõne teise loo teema.
Üks meie ühingu pikaaegne eestvedaja on tabavalt öelnud, et puuetega inimeste organisatsioonides ei arutleta selle üle, kas paneme lauale roosad või punased salvrätid. Hea, kui meil üldse salvrätte on!
Jah, tänu riigi väikesele, kuid siiski ellujäämist võimaldavale tegevustoetusele on meil salvrätid. Need ei ole kolmekordsed ega värvilised. Need ei ole isegi mitte kahekordsed. Kuid me oleme nende lihtsate ühekordsete salvrättidega suutnud säilitada suure, kogu Eestit katva puuetega inimeste eest seisva kodanikuühiskonna võrgustiku.
Laupäevasele puuetega inimeste organisatsioonide appikarjele kiirelt järgnenud sotsiaalministri Tanel Kiige kommentaar mõjus rahustavalt ja andis lootust, et leidub ka muu lahendus kui kärpimine. Sest mis juhtub ühekordse salvrätiga, kui seda püütakse õhendada? | Anneli Habicht: puuetega inimesed ja salvräti õhendamine | https://www.err.ee/1079824/anneli-habicht-puuetega-inimesed-ja-salvrati-ohendamine | Laupäeval jagasid puuetega inimeste organisatsioonid avalikkusega muret niigi ebapiisava rahastuse võimaliku mahuka kärpe osas. Ministeeriumi kommentaaridest puuetega inimeste murele aga selgus, et taolist ohtu justkui ei ole. Kuna osapoolte hinnang olukorrale on olnud niivõrd erinev, selgitab Anneli Habicht pisut puuetega inimeste vaatenurka. |
Kreml loodab, et hiljuti riigiduuma heakskiidu saanud muudatustega suureneb Venemaa praegune 146-miljoniline kodanikkond, mis on pärast 1992. aastat kahanenud vähemalt kahe miljoni võrra, kirjutab ajaleht The Times.
Seadusemuudatuste kohaselt ei peaks välismaalsed Vene passi saamiseks enam loobuma oma senisest kodakondsusest. Vene kodanikuga abielus olevad välismaalsed ei pea aga enam naturaliseerumiseks tõendama, et on elanud vähemalt viis aastat järjest Venemaal.
"Kõik, kes soovivad, saavad omandada Vene kodakondsuse. Ja mida Venemaa tegema hakkab? Ta hakkab kaitsma oma kodanikke!" ütles riigiduuma aseesimees Pjotr Tolstoi.
Parlamendi endiste liiduvabariikide komisjoni liige Leonid Kalašnikov ütles, et seadusemuudatus on "revolutsiooniline".
Kodakondsuse taotlejad, kes valdavalt on endistest liiduvabariikidest pärit võõrtöölised, peavad siiski passi saamiseks andma vene keele eksami.
Eelmisel aastal käivitas Putin Ukraina separatistlike piirkondade elanikele Vene kodakodsuse lihtsustatud korras andmise. 2014. aastal Ukrainalt okupeeritud Krimmi elanikele on samuti antud Vene kodakondsus.
Varasemalt on Venemaa jaganud oma kodakondsust ka Gruusia separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele.
Venemaa elanikkond kahanes mullu teist aastat järjest, riigis suri 300 000 inimest rohkem kui sündis. Sisserände arvelt vähenes rahvastik siiski vähem, 87 000 inimese võrra. Samal ajal tuli ka info rasedate arvu kahanemisest ning suremuse kasvust kolmandikus Venemaa regioonides.
Analüütikute hinnangul tähendab majanduslangus ja rubla nõrgenemine immigratsiooni järsku vähenemist. Enamus sisseränannuid tuleb vaesunud endistest liiduvabariikidest nagu Tadžikistan ja Usbekistan.
Venemaa statistikaamet prognoosis eelmisel aastal, et riigi rahvastik võib kahe järgmise kümnendi jooksul väheneda kuni 12 miljoni inimese võrra. ÜRO hinnangul võib Venemaa elanikkond halvima stsenaariumi korral aastaks 2100 isegi kaks korda väheneda, langedes 83 miljonini.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on demograafilist auku kirjeldanud kui "väga ebameeldivat".
Putin andis sel aastal käsu suurendada lastetoetusi, et julgustada venemaalasi rohkem lapsi saama. Valitsus hakkas juba 2007. aastal sündivuse suurendamiseks maksma emaduskapitali peredele, kes saavad ka teise lapse. Ühekordse makse suurus on 466 000 rubla (5800 eurot) ja seda saab kasutada kas lapse hariduseks, pere elamistingimuste parandamiseks või ema pensionifondi investeerimiseks.
Putn on lasknud tõsta ka makse alkoholile ja tubakale. Ehki Maailma Tervisorganisatsioon on tõdenud, et riigi juhtkonna poliitika tervislike eluviiside propageerimiseks on andnud tulemusi, on alkoholism Venemaal endiselt tõsine probleem.
Vene parlamendi ülemkojale eelmisel aastal esitatud raporti kohaselt on 38 protsenti kõigist täiskasvanute surmadest põhjustatud alkoholist. Venemaa meeste keskmine oodatav eluiga on 68 aastat, kümme aastat vähem kui naistel.
Demograafilist kriisi süvendab ka noorte lahkumine Venemaalt. Rohkem kui pooled noored, kes on üles kasvanud 1999. aastal võimule tõusnud Putini valitsemise ajal, sooviks asuda elama välismaale, et alustada seal uut elu, selgus eelmisel aastal avaldatud uuringu tulemustest, mille oli teinud Levada keskus. | Venemaa hakkab rahvaarvu suurendamiseks kodakondsusseadust leevendama | https://www.err.ee/1079813/venemaa-hakkab-rahvaarvu-suurendamiseks-kodakondsusseadust-leevendama | Vene president Vladimir Putin algatas kodakondsusseaduse muutmise, et võimaldada riigis elaval umbes kümnel miljonil võõrtöölisel omandada Venemaa kodakondsus. |
20. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 128 inimest, kellest üheksa on juhitaval hingamisel, teatas terviseamet.
Kõige noorem haiglaravi vajaja on 19-aastane ja kõige eakam 100-aastane. Haiglatest on väljakirjutatud 165 inimest. Uusi surmajuhte ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 40 inimest.
Kokku on Eestis tänaseks tehtud 40 930 esmast testi, nendest 1535 ehk 3,8 protsenti on osutunud positiivseks.
Rahvastikuregistri andmetel on kuue positiivse testitulemuse saanud inimese elukoht Harjumaal ja ühe Tartumaal. Harju maakokond on positiivsete testitulemuste absoluutarvu poolest nüüdseks esimesel kohal (526), teisel kohal on Saare maakond (520).
Saaremaa haigestumise määr jääb aga jätkuvalt kõige kõrgemaks Eestis, positiivsete testitulemuste arv 10 000 elaniku kohta on 157,1. Teisel kohal on Võru maakond (22,6 positiivset 10 000 elaniku kohta).
Vanusegruppide lõikes lisandus positiivseid proove erinevates vanusegruppides. Kõige noorem COVID-19 positiivne on vanusegrupis 5-9 ja kõige eakam vanusegrupis 80-84.
Eesti 178 hooldekodust on COVID-19 positiivseid proove olnud 13 hooldekodus. Neljas Eesti hooldekodus on COVID-19 nakatunute arv suurem – kahes Saaremaa, ühes Ida-Virumaa ja ühes Tartumaa hooldekodus. Ülejäänutes on olnud positiivse testitulemusega paar klienti või töötajat ning uusi nakatunuid ei ole viimaste nädalate jooksul neile lisandunud.
COVID-19 viirusest põhjustatud nakkushaiguse üks enim ohustatud riskirühm on vanemaealised ning krooniliste haigustega inimesed. See on olnud põhjuseks, miks juba enne eriolukorra välja kuulutamist ja eriolukorra ajal on hooldekodud olnud kõrgendatud tähelepanu all.
Keelatud on hooldekodudes viibivate inimeste külastused, hooldekodudes on kehtestatud liikumispiirangud, erijuhiste alusel toimub pakkide vastuvõtmine ja isolatsiooni korraldamine. Lisaks abistatakse õdede leidmisel neid hooldekodusid, kus õendusteenust ei ole. Töötukassa pakub hooldekodudele tuge ajutise tööjõu leidmisel, käima on lükatud kiirkursused abihooldustöötajatele.
Eestis on valdavalt vanemaealistele klientidele mõeldud ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujaid 150, teenuse osutamise kohti ehk üldhooldekodusid on üle Eesti kokku 178.
Üldhooldekodudes on praegu ligi 9000 elanikku. | Ööpäevaga registreeriti Eestis seitse uut koroonaviirusega nakatumist | https://www.err.ee/1079818/oopaevaga-registreeriti-eestis-seitse-uut-koroonaviirusega-nakatumist | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 602 COVID-19 viiruse testi, millest 1,2 protsenti ehk seitse proovi osutusid positiivseks. Ühtegi surmajuhtumit ei lisandunud, haiglaravi vajajate arv kasvas kolme inimese võrra. |
Koroonaviiruse pandeemia on paralüseerinud majanduslikult ja sotsiaalselt suure osa meie elust. Selle mõju tegelikku ulatust ei suuda veel keegi hinnata. Teadmatust ja määramatust on mõõtmatult rohkem kui selgust, seetõttu on ka arvamusi rohkem kui teadmisi. Küllap on õigus neil, kes arvavad, et pandeemia viib ühiskonna muutumisele ning maailm pärast koroonat saab olema erinev varasemast.
Paljud institutsioonid ja asutused leiavad end väljapääsmatust olukorrast. Samamoodi ka loomaaiad. Selleks, et mõista loomaaedade vastuolulist olukorda, tuleb süveneda sellesse, mida need endast üldse kujutavad.
Loomaaia kolm rolli
Loomaaiad on omalaadsed looduskaitsekeskused, mil täita kolm rolli. Esimene neist on anda inimestele loodusharidust, teine on tegeleda loodushoiuga nii loomaaias kui ka looduses laiemalt ning kolmas tegeleda uurimistööga selleks, et kahes esimeses rollis edukas olla.
Neid rolle saab loomaaed täita siis, kui on paigas kolm kindlat tugisammast. Nendeks on loomade kollektsioon, külastaja/toetaja ning motiveeritud organisatsioon. Loomad kollektsioonis võimaldavad rahuldada linnakeskkonnas elava inimese ürgset tungi kontaktide järgi teiste eluvormidega, nad on alus loodushariduse andmiseks ja looduskaitseliseks tegevuseks.
Loomaaed on koduks enam kui 1 600 loomale rohkem kui 400 liigist. Külastajad on need, kes otseselt või kaudselt loovad loomaaia toimimise majandusliku aluse, olgu siis piletit lunastades või linnavalitsuse eelarve kaudu. Samal ajal on loomaaia loodusharidustegevus just suuresti just külastajatele suunatud.
Maailma loomaaedu külastab aastas 700 miljonit inimest, ehk siis iga kümnes inimene kord aastas. Tallinna loomaaeda külastab aastas ligikaudu 400 000 külastajat mis on natuke alla kolmandiku kogu Eesti elanikkonnast. See on ühelt poolt suur loomaaeda toetav jõud, teisalt ka vastutus ja võimalus jõuda loodusharidusega äärmiselt suure hulga inimesteni.
Loomaaia töötajaskonnast moodustuv kindla visiooniga organisatsioon on viimane sammas, mis kaks eelmist tervikuks ühendab. Organisatsioon koosneb inimestest, kellest igaüks on vaatamata tagasihoidlikule palgale pühendunud talle võimalikul viisil loomaaia visiooni täitmisele.
Need kolm sammast teevad loomaaedadest meie ühiskonna ja kultuuri harukordse osa. Selles on koos paljud liigid, suur hulk inimesi ja looduse väärtuse mõistmine. Loomaaedade omapärale lisab olulisust see, et need moodustavad tihedalt suhtleva üleilmse kogukonna, kus eesmärkide saavutamiseks omavahel oskuseid ja teavet vahetatakse. Rahvusvahelise kogukonnata on loomaaial üsna raske, kui üldse võimalik, hakkama saada.
Loomulikult täidab Tallinna loomaaed oma rolli selles kogukonnas väärikalt, jagades sellega kaasnevaid kohustusi ning ülesandeid. Näiteks võtab loomaaed osa ligi 60 ohustatud liigi paljundusprogrammist Euroopas.
Ilma külastajata pole loomaaeda
Sarnaselt enamusega ühiskonnast leiab ka globaalne loomaaedade kogukond end praegu väljapääsmatust olukorrast. Praeguseks on peaaegu kõik loomaaiad Euroopas avalikkusele suletud.
"Külastaja on see, kes toob sissetuleku, mis (sõltuvalt loomaaia omandivormist) on kas suuremal või vähemalt määral loomaaedade majanduslik alus."
Ootamatult on haihtunud loomaaiale ülioluline tugisammas – külastaja. Külastaja on see, kes toob sissetuleku, mis (sõltuvalt loomaaia omandivormist) on kas suuremal või vähemalt määral loomaaedade majanduslik alus. Ilma külastajata pole loomaaeda.
Lühiajalise karantiini saab vast üle elada, aga mida aeg edasi, seda keerulisem see on. Praeguses olukorras on loomaaiad võrreldavad väärtust kandva kolmjalaga, mis vaatamata sellele, et üks jalg on alt löödud, peavad kui imeväel püsti püsima ja oma püsiväärtust –suurt arvu ohustatud liike – ülal pidama.
Kriisi süvenedes kujuneb olukord väljapääsmatuks. Loomaaiad kui olulised kultuurinähtused ja looduskaitsekeskused sellises olukorras kaua vastu ei pea. Elusad loomad ei võimalda loomaaedu ajutiselt täielikule pausile panna.
Eriti raske on ainult piletitulust sõltuvatel eraloomaaedadel. Näitena olgu siin toodud Itaalia loomaaed Parco Natura Viva, kus praegu viibib meie tiiger Pootsman. Direktori väitel suudavad nad hakkama saada kaks kuud, mitte rohkem.
Linna ja riigi omanduses olevate loomaaedade olukord ehk nii halvaks ei lähe. Suures pildis aga sõltub loomaaedade saatus eelkõige ühiskonnas kujunevatest väärtushinnangutest, sellest, mil määral ühiskond ja selle otsustajad mõistavad loomaaedade rolli, aga loomulikult ka loomaaedade kogukonna koostööst ja üksteise toetamisest.
Praeguses kriisis lasub loomaaedadel, sh Tallinna loomaaial, kohustus püsima jääda, et pärast pandeemiat oma missiooniga edasi minna. Eelkõige ei tohi teha järeleandmisi kahes. Esiteks tuleb teha kõik, mis võimalik, et tagada loomaaia vastutusel olevate loomadele igapäevane söök ja hooldamine. Teiseks tuleb hoida alal kompetentsi, et olla võimelised täitma oma funktsiooni ka koroonajärgses maailmas.
Arusaadavalt, on COVID-19 pandeemia akuutsus ja eredus hetkel tõrjunud vaateväljalt kõik muu, sealhulgas ka üleilmse keskkonnakriisi selle arvukates ilmingutes, olgu selleks kliimasoojenemine, elurikkuse hävimine või plastreostus.
Tegelikkuses, kuigi see esmapilgul nii ei tundu, on ka koroonaviiruse pandeemia selle kriisi üheks ilminguks, sest põhjuseid viiruse ülehüppeks ühelt liigilt teisele tuleb otsida eelkõige inimkäitumises ja sellest tulenevates mastaapsetes keskkonnahäiretes.
Keskendumine vaid praegusele hetkele ja vaid ühele kriisinähtusele võib silme eest viia keskkonnakriisi kui terviku mõistmise. Sellel ei tohi lasta juhtuda.
Ei tohi unustada, et üleilmne keskkonnakriis pole kuhugi kadunud ning selle lahendamine on mõõtmatult ulatuslikum katsumus kui praegune pandeemia. Sellest peaks lähtuma nii üldistes ühiskondlikes otsustustes kui ka iga üksiku üksuse juhtimise puhul. Loomaaedu, sh Tallinna loomaaeda, on vaja ka peale koroonakriisi, et jätkata loodushariduse andmist, uurimistööd ja looduskaitselist tegevust. | Tiit Maran: loomaaedade karm aeg | https://www.err.ee/1079797/tiit-maran-loomaaedade-karm-aeg | Loomaaedadel, sealhulgas Tallinna loomaaial, on kohustus püsima jääda, et pärast pandeemiat oma missiooniga edasi minna. Tuleb teha kõik, mis võimalik, et tagada loomaaia vastutusel olevate loomadele igapäevane söök ja hooldamine ning tuleb hoida alal kompetentsi, et olla võimelised täitma oma funktsiooni ka koroonajärgses maailmas, kirjutab Tiit Maran. |
Koroonaviiruse epideemiat on nimetatud ajaloos suurimaks globaalseks kriisiohjeõppuseks. Kriisid võivad olla ebameeldivad ja hirmutavad, aga need aitavad ka reaalses situatsioonis hinnata meie valmisolekut.
Kaitseministeeriumi haldusala on toetanud kriisihaldust väga jõuliselt, alates välihaigla saatmisest Kuressaarde kuni Kaitseliidu ja politsei ühispatrullideni. Aga me peame oluliseks vaadata ka kaugemasse tulevikku ja aidata ühiskonnal ennast tulevaste kriiside vastu kindlustada.
Eesti riigil vajalikku varu polnud
Eesti riigi kriisiohjevõime seni kõige nähtavam puudus on olnud elementaarsete toimepidevusvarude puudumine. Kui kaitseväel poleks olnud oma ladudest anda pea miljonit maski, poleks Eesti riigil olnud varude mõistes seda hädavajalikku nädalat, et isikukaitsevahendite täiendavaid tarneid Eesti poole teele saata. Nüüdseks oleme suutnud suurest august välja ronida ja varustada vähemalt eesliinil olijad.
Praegu peaks olema üsna selgelt näha, miks on ratsionaalne mingeid elutähtsaid varusid nende maksumuse kiuste varuda. Kriisi ajal selle lahendamiseks vajaliku kauba kättesaadavus langeb, hind tõuseb ja mis ehk antud puhul kõige olulisem – varude puudumisel on ohus inimelud.
Ometi Eesti riigil vajalikku varu polnud. Selle põhjused on inimlikud ja neid tasub otsida planeerimispsühholoogiast. Ka rahvusvaheliselt ringi vaadates näeme, et varude puudumine on olnud valdav, sest inimestel on plaane tehes loomuomane kalduvus optimismile.
See loomuomane optimism lubab ka kriisivarude soetamist eelarve vastuvõtmisel tulevikku lükata. Seda edasilükkamise otsust on lihtne teha, sest maailmas on isegi elutähtsate teenuste tagamisel harjutud tuginema rahuajal ülitäpselt toimivale rahvusvahelisele tarneahelale ja näiteks maskide varumiseks vajalik miljon kulub hädasti n-ö rahuaegseteks hädapärasteks vajadusteks.
Laiapindse riigikaitse käsituse rakendamiseks peaksime aga kasvõi praeguse kriisi kogemustest õppinuna tegema samme, mis võimaldaksid meil olla paremini valmis järgmisteks kriisideks. Ükski kriis ei meenuta eelmist, aga nende tekkimises võime kahjuks kindlad olla. Järgmine kriis ei tarvitse olla epidemioloogiline, see võib olla seotud hoopis keemiasaastega või radioaktiivse kiirgusega.
Teiste riikide kogemus
Erinevates riikides on seni inimloomusele omaseid optimistlikke tendentse kompenseeritud kriisivarude teema eraldi tähtsustamisega seadusandluses ja rahastamises. Soomlased on juba 1993. aastal loonud Varustuskindluse Agentuuri (Huoltovarmuuskeskus). Sellel asutusel lasub ülesanne valmistuda kogu ühiskonda puudutavateks häda- ja kriisiolukordadeks, sh toiduga varustatuse katkemine, energiavarustuse katkemine, sõjalised ohud, loodus- ja keskkonna katastroofid ning andmeside teenuse katkestus.
Vastutus vastutuseks. Pean eriti oluliseks, et vajalike tegevuste avaliku ja erasektori koostöös elluviimiseks on loodud stabiilset eelarvet tagav eraldi rahastus, mis meenutab veidi meie kultuurkapitali rahastamismudelit.
Šveitsis on esmatarbekaupade varustusraskusteks valmistumise kohustus riigile seatud konstitutsiooniga (§ 102). Sellega tegeleb föderaalse majandus- ja teadusministeeriumi alluvuses Föderaalne Riikliku Majandusvaru Amet (BWL), mis töötab koos kohalike omavalitsuste ja erasektoriga. Kriisideks valmistutakse peamiselt kahes valdkonnas – tugevdades olemasolevat tarneahelat ja valmistudes olulisteks tarnepuudusteks.
Šveits võimaldab kohustuslike varusid hoidvatele ettevõtetele kohustuslike varude pealt maksusoodustusi. Samuti toetab riik varude loomise finantseerimist, võimaldades ettevõtetel saada pangast valitsuse tagatisel madala intressiga laenu.
Just koostöö erasektoriga tagab süsteemi tõhususe, võimaldades varusid pidevalt uuendada ning makstes aastas iga elaniku kohta umbes 12 Šveitsi franki (ca 11,4 eurot). Varude hoidmine on pikaajaline traditsioon – teavituskampaaniaid soovitustega elanikele teatud toidu ja esmatarbekaupade kodus hoidmiseks on Šveitsis tehtud juba üle 50 aasta.
Ka Eestis on sellise teavitustööga alustatud. Naiskodukaitse poolt loodud mobiilirakendus "Ole valmis" annab juhiseid isiklike varude soetamiseks, kriisiks valmistumiseks ja selle ajal tegutsemiseks.
Rootsi puhul on huvipakkuvam külma sõja ajal kehtinud korraldus, mis tugines esimesest ja teisest maailmasõjast pärit kogemustele, kui neutraalne riik oli muust maailmast ära lõigatud.
Kuni 2002. aastani eksisteeris kaitseministeeriumi valitsemisalas eraldi tsiviilvalmiduse amet, mille põhiülesanne oli tsiviilvalmiduse juhtimine ja koordineerimine ning valmistumine kriisi- ja sõjaajaks. Amet koordineeris teiste tsiviilkaitsesse panustavate riigiasutuste, riigi aktsiaseltside ja maavalitsuste tegevust, kellel lasus vastutus rahu-, kriisi- ja sõjaajal mõne konkreetse funktsiooni eest.
Riigi sihtasutus
"Loomulikult on võimalik seegi, et riigieelarve liigendust veidi muutes toome kõigile koondvaatena nähtavale ühiskonna toimepidevuseks kulutatavad summad ning loodame sellest paranemist."
On mõistagi iseasi, kas iga ulatusliku kriisi järgselt peaks lahenduseks olema veelgi rohkem riigiasutusi. Pigem tuleks alati hinnata, kas juba mõni olemasolev asutus sellise ülesande täitmiseks loomuldasa sobida võiks. Loomulikult on võimalik seegi, et riigieelarve liigendust veidi muutes toome kõigile koondvaatena nähtavale ühiskonna toimepidevuseks kulutatavad summad ning loodame sellest paranemist.
Ent praegune kriis näitab pigem, et sellest ei piisa. Organisatoorse puudujäägina on COVID-19 paljastanud ka selle, et kui saabus hetk, mil kriisivarude hankevajadused ületasid ühe valdkonna piirid, tuli valitsusel määrata eraldi minister, Jaak Aab, kes need hanked kiirelt läbi viis.
On üsna selge, et järgmisse kriisi, olgu selleks looduslikku päritolu hädaolukord või inimtekkeline - näiteks relvakonflikt - oleks turvalisem siseneda, kui selline asutus juba ennetavalt ja ise tegutseks, jäämata ootama hankejuhi määramist.
Tingimusel, et suudame leida riigiüleste vajaduste määramise ja rahastamise mudeli, võib kriisivarude tekitaja ja haldajana kaaluda erinevaid variante. Ühe sellisena võib kõne alla tulla ülesande andmine kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevale Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.
Kaitseväe sõjaaja varud on hangitud kümne aasta jooksul, katavad tuhandeid artikleid ja väärt sadu miljoneid eurosid ja kõik sõjapidamiseks vajalik on planeeritud, hangitud ning ladustatud päevavaru põhiselt. Vastavalt ladustatud kauba nõuetele on mitmele poole rajatud eritingimustele vastavad laod.
NATO-s kehtivat kaitsekulutuste definitsiooni arvestades tuleks eelarveliselt luua n-ö tulemüür kaitseväe ja Kaitseliidu tarbeks hangitava ja tsiviilvalmiduse vajaduste vahele, aga keeruliste ja suuremahuliste hangete juhtimiseks, varude ladustamiseks ja vajadusel ka sobiva taristu rajamiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas piisavalt kogemust. Peabki olema, sest meie ülesanne on olla nn professionaalsed pessimistid, kelle igapäevaseks ülesandeks on valmistuda halvimaks.
Kaugemas tulevikus peaksime kaaluma Soome eeskujul eraldi riigi sihtasutuse loomist, mis kriisivarude hankimise ja haldamise enda peale võtaks. Aga praegu oleme valmis õla alla panema, pakkudes meie personali oskusi ja riigikaitse logistikat. | Jüri Luik: koroonaviiruse esimesed õppetunnid | https://www.err.ee/1079766/juri-luik-koroonaviiruse-esimesed-oppetunnid | Laiapindse riigikaitse käsituse rakendamiseks peaksime praeguse kriisi kogemustest õppinuna tegema samme, mis võimaldaksid meil olla paremini valmis järgmisteks kriisideks, kirjutab kaitseminister Jüri Luik. |
Eestis oleme näinud korduvalt, kuidas valitsuspoliitikud üritavad kasutada viirusekriisi ära selleks, et oma tahtmist läbi suruda. Ungari ja Poola juhid on kasutanud võimalust oma ainuvõimu tugevdamiseks. Iisraeli peaminister püüab eriolukorda ära kasutada seaduste muutmiseks, et pääseda kohtu alla andmisest.
Hispaanias tähendab eriolukord muu hulgas seda, et kodanike arupärimistele enam ei vastata. Ka ajakirjanikud ei pääse enam dokumentidele ligi, kirjutab El Pais. Muu hulgas ei avalikustata asjatundjate komisjoni koosolekute protokolle, millest valitsus kriisiotsuseid tehes enda sõnul lähtub.
Terviseministeerium keeldub avalikustamast andmeid selle kohta, kui palju teste ühes või teises piirkonnas on tehtud. Samuti ei pääse ajakirjanikud ligi hankedokumentidele, mis puudutavad 640 000 vigaseks osutunud kiirtesti ostmist Hiinast. Ka pressikonverentsil ei vastanud terviseminister ajakirjanike küsimustele, kes on see salapärane vahendaja, kelle kaudu valitsus asju ajas. 2014. aastal vastu võetud läbipaistvusseaduse järgi peaks ministeerium vaatamata kriisile aru andma, kuidas maksumaksja raha kulutatakse.
Ka opositsioon pole parem. Hiljuti pani paremäärmuslik Vox Twitterisse hirmuäratava foto kümnetest Hispaania lippu mähitud kirstudest, mida läbi Madridi kesklinna viiakse. Pealkirjas seisis: "See kirjeldab täielikult seda valu, mida valitsus ja kaasajooksikust meedia püüavad varjata." Pilt oli tegelikult vale: kirstud olid digitaalselt tänavapildile lisatud.
Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon on Hispaaniat kriisimeetmete eest tunnustanud, on Voxi liider ähvardanud valitsuse kohtusse kaevata, et nad midagi ei tee. Ka Kataloonia president Quim Torra lisab pidevalt hagu kriisitulle, õõnestades inimeste usaldust kriisimeetmete vastu. Ta ei jäta kasutamata ühtki võimalust, et keskvalitsust kritiseerida ja toonitada, et iseseisvana oleks Kataloonia palju paremini kriisiga hakkama saanud.
Paar nädalat tagasi tegi Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sanchez teistele erakondadele ettepaneku ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks, et niipea kui viirusest jagu saadud, majandus võimalikult kiiresti üles ehitada. Arvamusküsitlused näitasid, et 92 protsenti hispaanlastest toetaks kokkulepet.
Ka sotsialistide peamine rivaal, suurim opostitsioonierakond Rahvapartei lubas algul lepinguga ühineda. Erakonna juht Pablo Casado ütles suurejooneliselt, et "me saame sellest koos jagu". Peagi aga naasis ta oma vana jutu juurde, süüdistades valitsust ülbuses, valetamises ja ebakompetentsuses ning lükkas ühiskondliku kokkuleppe ettepaneku tagasi.
Sotsialistide valitsusse on kaasatud ka vasakäärmuslik Podemos ja vaatlejate sõnul hakkas Casado pelgama, et vasakpoolsed plaanivad lepingu abil mingit autoritaarset võimuhaaramist.
Kõigele lisaks pakuvad pidevalt kontrasti naaberriigi Portugali küpselt käituvad poliitikud. Portugalis pakkus isegi opositsiooniliider peaministrile kriisis oma toetust. See uudis levis Hispaanias kulutulena kui näide riigimehelikkusest, millest oma maa kemplevatel poliitikutel ka kriisiolukorras puudu jääb. | Koroonakriis on toonud kaasa ka mure demokraatia pärast | https://www.err.ee/1079755/koroonakriis-on-toonud-kaasa-ka-mure-demokraatia-parast | COVID-19 on kaasa toonud lisaks tervisemurele ka mure demokraatia pärast. Näiteks Hispaania poliitikud ei anna enam avalikkusele aru oma tegevusest, paremäärmuslik Vox ei kohku tagasi valetamisest, et rahvast hirmutada, ning ka kriis ei ole pannud poliitikuid ühiselt tegutsema. |
"1400 maksepuhkust eriolukorra esimesel kuul näitab, et meie eraklientide finantstervis on seni veel olnud hea ja vajadus maksepuhkuste järele ei ole olnud massiline," kommenteeris SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.
Maksepuhkus on ajutiste makseraskuste tekkimisel täiesti loomulik ja tavapärane asi, mille küsimist ei peaks kliendid kuidagi häbenema, lisas Leppänen.
Eluasemelaenu maksepuhkust väljastatakse tavaliselt kuueks kuuks ning seda on võimalik vajadusel pikendada kokku aastaks.
Laenu saamise tingimused võivad tulevikus karmistuda
Mitme suure kommertspanga jaepanganduse juhid on öelnud ERR-ile, et viimase kuu jooksul on eraklientide majanduslik käitumine muutunud alalhoidlikumaks.
"Toimunud on selge muutus klientide käitumises. Eraisikute puhul on nende laenunõudlus langenud umbes 50 protsenti madalamale kui enne kriisi oli. Võib-olla isegi veidi rohkem on ta langenud liisingutes. Seal ollakse veidi konservatiivsemad," rääkis Leppänen.
"Ja tundub nii, et hetkel on inimeste tähelepanu suunatud pigem kulude kokkuhoiule ja sellele, kuidas eriolukorrast ja kriisisist kõige paremini läbi tulla. Ja see on kahtlemata ka õige käitumine."
SEB pole laenu saamise tingimusi ümber vaadanud. See, milliseid tagatisi eraisik laenuks vajab, sõltub lisaks sissetulekule ka kinnisvaraturust.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla eraisikute laenutaotluste hulgas veel suurt langust ei tähenda.
"Inimesed on muutunud ratsionaalsemaks ja nad kaaluvad erinevaid ostuotsuseid kaks korda läbi. Laenutaotluste maht on stabiilne ta ei ole küll mingit ülesmäge-trendi näitamas," selgitas Ulla.
"Täna väljastame laenusid sarnaselt nagu eelnevatel perioodidel ja finantseerimise põhiprintsiipides me muudatusi teinud ei ole. Mida me siis teeme? Me pöörame kõrgendatud tähelepanu sissetuleku jätkusuutlikkusele. Võetav laen peab olema ka jõukohane."
LHV Panga jaepanganduse juht Kadri Kiisel tõi välja, et eraklientide konservatiivsus lõi selgemalt välja eriolukorra esimestel nädalatel. Praeguseks on turg veidi stabiliseerunud.
"Pigem isegi see langus on väiksem just väikelaenude puhul. Kuna seal on summad väiksemad ja oma olemuselt nad ka ju tarbimislaenud, siis paraku seal see efekt tuleb alati hiljem.
Antud olukorras tuleb rohkem aega panna lihtsalt uuesti nõustamisprotsessi. Et ikkagi paremini aru saada kliendi vajadustest, paremini aru saada sellest olukorrast," ütles Kiisel. | Eriolukorra esimesel kuul küsis maksepuhkust 1400 SEB eraklienti | https://www.err.ee/1079746/eriolukorra-esimesel-kuul-kusis-maksepuhkust-1400-seb-eraklienti | SEB hinnangul on eraisikute finantstervis püsinud eriolukorra esimesel kuul suhteliselt hea. Leevendusi laenumaksetes on vajanud 1400 eraklienti, 60 protsenti neist kodulaenudega ning ülejäänud väikelaenude ja liisingute maksetega. |
Kontsert toimub 22. aprillil kell 19.00 ning seda saab jälgida Facebooki vahendusel.
Kuu aega tagasi anti samalaadne kontsert-tantsuõhtu, mille salvestust on võimalik ka järele vaadata. | Lõõtsavägilased korraldavad virtuaalse tantsuõhtu | https://menu.err.ee/1079745/lootsavagilased-korraldavad-virtuaalse-tantsuohtu | Ansambel Lõõtsavägilased on otsustanud austajate rõõmustamiseks teist korda anda virtuaalse kodukontserdi/tantsuõhtu. |
Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruariga võrreldes keskmisest enam hinnalangus kütteõlide tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kemikaalide tootmises. Mõju avaldas ka hinnatõus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises. Samuti avaldas mõju hinnatõus metalltoodete tootmises ja mäetööstuses.
Ekspordihinnaindeks langes veebruariga võrreldes 4,6 protsenti. Kõige rohkem langes naftasaaduste, keemiatoodete ja elektrienergia hind ning tõusis turbatoodete ning mööbli hind. Võrreldes 2019. aasta märtsiga langes ekspordihinnaindeks 5,9 protsenti.
Impordihinnaindeks langes veebruariga võrreldes 3,7 protsenti. Keskmisest enam langes naftasaaduste, elektrienergia ning keemiatoodete hind, tõusis aga kummi- ja plasttoodete, nahktoodete ja jalatsite ning farmaatsiatoodete hind. Võrreldes 2019. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 3,6 protsenti. | Nafta odavnemine langetab tootjahindu | https://www.err.ee/1079740/nafta-odavnemine-langetab-tootjahindu | Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,9 ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5 protsenti. Kõige rohkem mõjutas nii tööstustoodangu tootjahinnaindeksit kui ka ekspordi- ja impordihinnaindeksit naftasaaduste hinnalangus maailmaturul. |
"Väsinud, aga väga rahul ja tänulik, et publik võimaldas saada sellise ajastule iseloomuliku täiesti uudse lavakogemuse ning muidugi eriti õnnelik, et õnnestus toetada selle jabura teatrikogemusega paljusid abivajajaid. Endal on hetkel veider sotsiaalsuse üledoos – pärast nädalaid praktiliselt üksiolemist, oled järsku tuhandete inimeste ees ja vahetus suhtluses, aga samal ajal ikkagi üksi. Kokkuvõttes väga sürreaalne olukord, mis peegeldab paljuski situatsiooni, mis praegu ka igapäevaselt meie ümber," kirjeldas Kalmet oma tundeid pärast viiendat etendust.
Etendused toimusid Kultuurikatlas üles seatud kaugjuhitavas stuudios ning publik osales üle videosilla. "See oli põnev nuputamine, sest Kinoteatri peamine soov oli luua olukord, kus kas või mõneks hetkeks tekib tunne, et esineja laval ja publik kodudes on justkui ühes ruumis ja saavad ühiselt osa energiast, mis muidu teatris tekib," selgitas projekti tehnilist tausta Eventechi arendusjuht Aleksander Kartul.
Henrik Kalmeti stand-up "Eriolukord ruudus" Autor/allikas: Jüri Kartul | Kalmeti heategevuslikstand-upkogus Toidupangale 43 143 eurot | https://menu.err.ee/1079737/kalmeti-heategevuslik-stand-up-kogus-toidupangale-43-143-eurot | 18. aprillil toimunud Henrik Kalmeti stand-up' i "Eriolukord ruudus" heategevuslikud etendused kogusid 4444 piletiostjat ning pärast vältimatute kulude mahaarvamist (reklaam, elekter ja maksekeskuse kulu) annetab Kinoteater Toidupangale 43 143 eurot. Alates kella 17st igal täistunnil toimunud 30-minutilist etendust jõudis Kalmet ette kanda viis korda. |
2017. aasta suvel korraldas PERH apteegiruumidele rentniku leidmiseks konkursi, kus parima pakkumise tegi Benu Apteek Eesti OÜ, ent kümme aastat samu ruume kasutanud, kuid konkursil kaotanud OÜ Terve Pere Apteek keeldus välja kolimast.
PERH pöördus Apotheka kaubamärgi all tegutsenud üürnikust vabanemiseks kohtusse ja nõudis kuni pinna vabastamiseni hüvitist 36 722 eurot kuus - just nii palju oli Benu nõus edaspidi ruumide eest renti maksma.
Harju maakohus otsustas mullu 13. mail, et Apotheka peab ruumid vabastama, ja määras haiglale 711 000-eurose hüvitise, millele lisandus otsuse täitmiseni iga päev 1207 eurot pluss viivis.
Terve Pere Apteek vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, mis jättis selle põhiosas muutmata ning kuna läinud nädalal ei võtnud riigikohus nende kaebust arutusele, otsus jõustus. | PERH seljatas haigla pinnalt lahkumast keeldunud Apotheka apteegi | https://www.err.ee/1079734/perh-seljatas-haigla-pinnalt-lahkumast-keeldunud-apotheka-apteegi | Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) võitis kohtus Apotheka apteegiketti, mis keeldus rohkem kui poolteise aasta jooksul lahkumast Mustamäe haigla fuajees asuvalt üüripinnalt, ning haiglal on nüüd õigus vähemalt 760 000 euro suurusele hüvitisele koos viivisega, kirjutab Õhtuleht. |
Rahandusminister Josh Frydenberg ütles, et reeglistik avaldatakse juulis ning selle kohaselt tuleb ettevõtetel tasuda Austraalia meediafirmadele nende toodetud uudis- ja muu sisu eest.
"Tahame näha võrdsete võimaluste mängu. Tahame näha, et oleks aus mäng kompaniide ja ajakirjandusliku ettevalmistatud sisu vastu," ütles ta telekanalile Channel 7.
Vaid mõne nädala eest tegi Prantsuse konkurentsiamet Google'ile korralduse asuda kirjastajatega läbirääkimistesse tasude üle seoses nende sisu kasutamisega nende Google Search otsingumootoris.
Google ja Facebook on andnud suure hoobi Austraalia uudismeediale. Paberajalehtede ja veebiväljaannete ajakirjanike arv on kahanenud enam kui 20 protsenti alates 2014. aastast, kui digitaalse reklaami tulu läks ülekaalukalt kahele monopolile.
Frydenberg ütles, et valitsus kehtestas meetmed seoses vabatahtliku maksmise kava läbikukkumisega ning koroonaviiruse pandeemia mõjuga reklaamile.
Hispaania sarnane käik sundis Google'it sulgema oma sealse uudisteteenuse juba 2014. aastal. Tehnoloogiahiid on ähvardanud sarnaselt käituda ka Prantsusmaaga, mis kehtestab uusi seadusi.
Facebooki kasutab igakuiselt umbes 17 miljonit austraallast, kes kulutab platvormil vähemalt 30 minutit päevas. Samas kasutab 98 protsenti Austraalia mobiiliotsingutest Google'it. | Austraalia sunnib Google'it ja Facebooki maksma uudiste eest | https://www.err.ee/1079731/austraalia-sunnib-google-it-ja-facebooki-maksma-uudiste-eest | Austraalia teatas esmaspäeval, et alustab Google'i ja Facebooki survestamist, et kaks monopoli hakkaksid maksma uudiste tootjatele nendelt saadud sisu eest. Tegu on tähelepanuväärse käiguga võitluses tehnoloogiahiidude digitaalse domineerimise vastu. |
"Meid päästab see, et sööma peab, olgu mistahes kriis," ütles Postimehele Eesti üht suuremat lihatööstust Atria juhtiv Olle Horm, lisades, et märts oli väga edukas kuu ning näiteks hakkliha müük kasvas aastataguse ajaga võrreldes peaaegu kaks korda.
Suurim tung liha järele oli märtsi teises pooles, mil Eestis hakkas kehtima eriolukord, mitmel pool tekkis ostupaanika ja inimesed ostsid külmkapid ja sügavkülmad lihakraami täis.
"Eelmise kriisi ajal nägime selgelt, kuidas tarbija siirdus odavama kraami peale, osteti rohkem odavamat keeduvorsti ja viinerit," meenutas pika kogemusega lihatööstur.
Nõo Lihatööstuse omanik ja juht Toomas Kruustük avaldas aga muret, et kuigi müük kauplustesse on kasvanud kümnendiku võrra, siis põrunud on horeca- (hotellid, restoranid ja kohvikud - toim) ärisuund, mis erinevalt näiteks Atriast moodustab Nõo jaoks tunduvalt olulisema tüki, kümmekond protsenti kogukäibest. | Rasked ajad panevad inimesi hakkliha ja viinereid kallimale kraamile eelistama | https://www.err.ee/1079727/rasked-ajad-panevad-inimesi-hakkliha-ja-viinereid-kallimale-kraamile-eelistama | Eesti lihatöösturid sülitavad kolm korda üle õla, et mitte ära sõnuda: viimane kuu on olnud liha jaemüügis ülihea aeg, eriti hästi läheb kaubaks hakkliha. |
Kuigi kogupunktidega jäi Suarez Navarro 107:106 peale, siis otsustavatel momentidel oli ameeriklanna osavam, realiseerides kaheksast murdepallist kuus. Suarez Navarro esimese servi õnnestumise protsent oli vaid 55, aga Stephensil 75.
32-aastane Suarez Navarro mängis viimati tipptasemel mullu veebruaris Dubai ja Doha turniiridel. Seejärel peatas koroona rahvusvahelise tennisekarusselli ja septembris diagnoositi tal Hodgkini lümfoom ehk pahaloomuline krooniline vereloomehaigus.
Järgnenud keemiaravist oli kasu ja alates märtsist naasis Suarez Navarro treeningutele ja teatas aprillis, et tuleb veel suurde tennisesse tagasi.
Suarez Navarro plaanis algselt lõpetada 2020. aastal, aga koroona ja tervisemure lükkasid plaani edasi. Prantsusmaa lahtised olid planeeritud tema hüvastijätutuuri alguseks ja kulminatsioon peaks saabuma USA lahtistel. | Vähist taastunud Suarez Navarro avaringist edasi ei saanud | https://sport.err.ee/1608231996/vahist-taastunud-suarez-navarro-avaringist-edasi-ei-saanud | Hispaania tennisist Carla Suarez Navarro (WTA 118.) pidas oma esimese kohtumise pärast vähist paranemist, aga kaotas Prantsusmaa lahtiste avaringis ameeriklannale Sloane Stephensile (WTA 59.) 6:3, 6:7 (4:7), 4:6. |
Eesti korvpalliliidu president Priit Sarapuu rääkis intervjuus ERR-ile, et sõelale jäi üle kümne kandidaadi ning viimasesse vooru jõudsid Läti, Eesti ja Kreeka treenerid.
"Läti naiste korvpall on meist väikese sammu võrra ees ja ju nad on meist midagi paremini teinud. Kaspars on olnud tugev noorte- ja naiste korvpalli arendaja ja olnud sellega juba aastaid seotud," selgitas Sarapuu valiku tagamaid.
"Tulevik seisneb noortetöös ja meil on seal palju arenguruumi. Kaspars ei tule juhendama ainult Eesti naiste koondist, ta tuleb tegema igapäevast tööd korvpalliliidus, et klubid saaks paremaks, tüdrukuid tuleks korvpalli juurde ja meie metoodika muutuks professionaalsemaks. Meil on Eestis väga head ja tugevad professionaalid, aga me ei tohiks ka ära põlata head nõu piiri tagant."
"Me kõik nägime temas noort teotahtelist meest, kellel oli ambitsioon, visioon ja ideid, kuidas tüdrukuid korvpalli juurde tulla," põhjendas Sarapuu Majenieksi valituks osutumist. "Tal oli ka selge nägemus, et ta tahab seda tööd teha 24/7, mitte olla ainult treener koondiseakende ajal. Nägin seal ka heas mõttes isiklikku tõestamisvajadust. Need olid määravamad punktid."
"Loomulikult ootame spordis võite, aga naiskonna visiooni paneme paika järgmisel nädalal toimuval korvpalliliidu strateegiaarutelul, mis on koroonaviiruse tõttu kolm kuud edasi lükkunud. Pärast seda avaldame dokumendid, kuhu kuuluvad uuendatud versioonid sellest, mida me tahame kõikide koondiste puhul pikas perspektiivis näha ja kuidas kavatseme sinna jõuda," lisas alaliidu president. | Korvpalliliidu president: nägin Majenieksis heas mõttes tõestamisvajadust | https://sport.err.ee/1608231876/korvpalliliidu-president-nagin-majenieksis-heas-mottes-toestamisvajadust | Eesti naiste korvpallikoondist hakkab esmakordselt juhendama välismaalane, kui kolme aasta pikkune leping sõlmiti lätlase Kaspars Majenieksiga. |
Venemaa näitas teisipäevase kohtumise avakolmandikul tõelist tulevärki, kui esimesele pausile mindi lausa 5:0 eduseisus.
Nikita Nesterov viis venelased vaid 36 sekundit kestnud mängu järel juhtima, neli minutit hiljem suurendas edu Emil Galimov. Üheksandal minutil oli täpne Maksim Šalunov ja vähem kui kaks minutit hiljem tõi Mihhail Grigorenko tabloole seisu 4:0. Nesterov lõpetas seal, kus alustas ning hoolitses avakolmandiku viimase tabamuse eest.
Ülejäänud mängu jooksul Venemaa enam nii marulist minekut ei näidanud ja lõppskoori vormistas Dmitri Voronkov kohtumise 53. minutil.
Kindla võidu võtnud Venemaa võitis 17 punktiga seega ka A-alagrupi, neile järgnesid Šveits (15), Tšehhi (13) ja Slovakkia (12).
Jäähoki MM-i veerandfinaalid:
USA - Slovakkia
Soome - Tšehhi
Saksamaa - Šveits
Kanada - Venemaa
Enne mängu:
Venemaa on kuuest seni peetud mängust võitnud viis. Viimati saadi karistusvisetel jagu Rootsist, millega nende lootusele veerandfinaali jõuda kriips peale tõmmati. Ainsa kaotuse said venelased Slovakkia vastu.
Valgevene ainus võit sündis üllatuslikult mängus Rootsi vastu, keda peeti enne turniiri üheks suurimaks favoriidiks MM-i võidule. Tšehhi vastu tuli kaotus vastu võtta lisaaja järel. Ülejäänud neli kohtumist on kaotatud üldskooriga 20:7. | Venemaa lõpetas alagrupiturniiri jõudemonstratsiooniga | https://sport.err.ee/1608231507/venemaa-lopetas-alagrupiturniiri-joudemonstratsiooniga | Lätis jätkuval jäähoki MM-il alistas Venemaa A-alagrupi viimases kohtumises Valgevene 6:0 ja kindlustas ühtlasi grupi esikoha. |
Läti pidi edasipääsuks Saksamaad võitma, aga jäi juba avakolmandikul kiirelt kaheväravalisse kaotusseisu, kui John Peterka ja Marcel Nöbelsi väravad Saksamaa seitsmendaks minutiks 2:0 ette viisid. Rodrigo Abols vähendas teise perioodi alguses Läti kaotusseisu, kuid enamat ei suudetud.
B-alagrupi võitis 18 punktiga USA, kes alistas viimases voorus 4:2 grupi punase laterna Itaalia. Teiseks tuli 17 punkti kogunud Soome, 12 punktiga sai kolmanda koha Saksamaa ning kümme punkti teeninud Kanada pääses viimasena edasi. Läti (üheksa) sai grupis Kasahstani (kümme) järel kuuenda koha.
Jäähoki MM-i veerandfinaalid:
USA - Slovakkia
Soome - Tšehhi
Saksamaa - Šveits
Kanada - Venemaa
Enne mängu:
B-alagrupist pääsevad kindlasti edasi Soome ja USA. Ülejäänud kaks veerandfinalisti tuleb kolmikust Kanada, Läti ja Saksamaa.
Läti alustas Riias peetavat turniiri üllatuslikult 2:0 võiduga Kanada üle ning pärast kaotust karistusvisetega Kasahstanile alistati 3:0 Itaalia. Edasi on saadud aga kolm kaotust järjest. USA-le jäädi alla 2:4, karistusvisetel tunnistati Norra paremust ja lisaajal alistuti ka Soomele.
Saksamaa alustas MM-i kolme järjestikuse võiduga, ent sarnaselt Lätiga on viimased kolm kaotatud. Pärast Itaalia, Norra ja Kanada alistamist kaotati 2:3 Kasahstanile, 1:2 Soomele ja 0:2 USA-le. | Võõrustajariik Läti jäi MM-il veerandfinaalist välja | https://sport.err.ee/1608231510/voorustajariik-lati-jai-mm-il-veerandfinaalist-valja | Jäähoki MM-il selgusid teisipäeval viimased veerandfinalistid. Korraldajamaa Läti kaotas B-alagrupis 1:2 Saksamaale ja jäi seega kaheksa parema seast välja. |
21-aastane Zirk läbis neli basseinisirget ajaga 1.46,90 ehk 11 sajandikku kiiremini, kui pühapäeval Tokyo olümpia A-normi täites.
Zirgil õnnestus rekord ujuda vaatamata kehvadele tingimustele, sest võistlus toimus välibasseinis ja soorituse ajal kimbutas sportlasi vihmasadu.
Ühtlasi sai eestlane sel distantsil esikoha. | Vihmasadu ei takistanud Kregor Zirgil rahvusrekordit püstitamast | https://sport.err.ee/1608231963/vihmasadu-ei-takistanud-kregor-zirgil-rahvusrekordit-pustitamast | Kregor Zirk püstitas Prantsusmaal Canet-en-Roussillonis toimunud võistlusel uue Eesti rekordi 200 meetri vabaltujumise distantsil. |
Võrreldes esialgse valikuga jäi kõrvale seitse mängijat: Mason Greenwood vigastuse tõttu ning lisaks Jesse Lingard, Aaron Ramsdale, Ben White, Ben Godfrey, James Ward-Prowse ja Ollie Watkins.
Lõplik koosseis tähendab, et potentsiaalseid debütante turniirile ei võeta. "Ma arvan, et iga valik on raske, sest meil on siin riigis palju talendikaid mängijaid," kommenteeris peatreener Gareth Southgate.
"Kõige raskem on see, kui pole võimalik võtta mängijaid, kes on meiega olnud eelmistes kohtumistes ja on head professionaalid, nii et ma tean, milline pettumus see neile hetkel on, et nad ei saa suurturniirile."
Väravavahid: Dean Henderson (Man Utd), Sam Johnstone (West Brom), Jordan Pickford (Everton).
Kaitsjad: John Stones (Man City), Luke Shaw (Man Utd), Harry Maguire (Man Utd), Trent Alexander-Arnold (Liverpool), Kyle Walker (Man City), Tyrone Mings (Aston Villa), Reece James (Chelsea), Conor Coady (Wolves), Ben Chilwell (Chelsea), Kieran Trippier (Madridi Atletico).
Poolkaitsjad: Mason Mount (Chelsea), Declan Rice (West Ham), Jordan Henderson (Liverpool), Jude Bellingham (Dortmundi Borussia), Kalvin Phillips (Leeds).
Ründajad: Harry Kane (Tottenham), Marcus Rashford (Man Utd), Raheem Sterling (Man City), Dominic Calvert-Lewin (Everton), Phil Foden (Man City), Jack Grealish (Aston Villa), Jadon Sancho (Dortmundi Borussia), Bukayo Saka (Arsenal).
EM-finaalturniiril kuulub Inglismaa D-alagruppi, kus tuleb kohtuda Horvaatia, Šotimaa ja Tšehhiga. Meeskond saab kõik mängud pidada kodusel Wembley staadionil. | Selgus Inglismaa lõplik koondis EM-finaalturniiriks | https://sport.err.ee/1608231942/selgus-inglismaa-loplik-koondis-em-finaalturniiriks | Teisipäeva õhtul tehti teatavaks Inglismaa jalgpallikoondise lõplik 26-meheline koosseis algavaks EM-finaalturniiriks. |
Ancelotti sõlmis 2019. aasta detsembris oma senise klubi Evertoniga lepingu kuni 2024. aastani ja ütles hiljuti, et soovi Realis Zinedine Zidane'i järglaseks saada.
Siiski suutis Reali president Florentino Perez itaallase ümber veenda ja sõlmida temaga kolmeaastase lepingu.
"Kuigi ma nautisin Evertoni perioodi, siis pakuti mulle ootamatu võimalus ja ma arvan, et see on mulle ja mu perele hetkel õige üleminek," lausus Ancelotti Evertoni pressiteate vahendusel.
Oma esimesel täishooajal Evertoni eesotsas lõpetas meeskond Inglismaa kõrgliigas kümnendal kohal ehk madalamal kui loodeti. Samas suutis ta tuua klubi ridadesse näiteks James Rodriguezi ja Allani.
Reali esimesse perioodi jäävad Ancelottil Meistrite liiga võit, Hispaania karikavõit, UEFA superkarika ja FIFA klubide MM-i võit (kõik 2014).
Reali peatreener oli alates 2018. aastast Zidane, kes otsustas aga käimasoleva hooaja järel ameti maha panna. Klubi jäi tänavu koduses liigas Madridi Atletico järel teiseks ja langes Meistrite liigas konkurentsis poolfinaalis. | Ancelotti alustab Realis teist ametiaega | https://sport.err.ee/1608231927/ancelotti-alustab-realis-teist-ametiaega | Madridi Reali uueks peatreeneriks saab kogenud Itaalia treener Carlo Ancelotti, kes juhendas meeskonda ka aastatel 2013-2015. |
Suurema osa avageimist juhtis Portugal, aga 15:21 kaotusseisust tegi Eesti 6:0 spurdi ja viigistas 21:21. Järgnevalt oldi osavamad ja võideti avageim 26:24.
Teises geimis asus Eesti 11:8 eduseisu, aga peagi läks mäng Portugali kätte, kes asus juhtima 15:13, 19:14 ja võitis lõpuks 25:19.
Kolmanda geimi alguses oli Eesti samuti ees 2:0 ja 7:5, kuid siis spurtis Portugal ette 11:8. Eesti sai kätte veel 15:15 viigi, mispeale lülitasid vastased järgmise käigu sisse ja võitsid geimi 25:19.
Neljandas geimis asus Eesti juhtima 5:1 ja 7:2, aga vastased tulid tasapisi järele. Eesti juhtis veel 17:15, kuid siis sai Portugal viis punkti järjest ja võitis lõpuks 25:20.
Liis Kullerkann tõi Eestile 15 punkti, vastaste seas oli sama resultatiivne Maria Lopes.
Eesti kaotas Portugalile ka esimese omavahelise mängu 2:3.
Eestil on nüüd B-grupis kaks võitu ja kaks kaotust ning hoiab kuue punktiga Portugali (8) ja Bosnia ja Hertsegoviina (7) järel ning Läti (0) ees kolmandat kohta. | Hõbeliiga: Eesti naiskond pidi taas Portugali paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1608231909/hobeliiga-eesti-naiskond-pidi-taas-portugali-paremust-tunnistama | Eesti naiste võrkpallikoondis kaotas Zenicas Euroopa Hõbeliiga kohtumises Portugali võistkonnale 1:3 (26:24, 19:25, 19:25, 20:25). |
Restoranid võivad nüüd olla lahti kuni 22.30. Kinodes ja teatrites tohib korraga olla 50 pealtvaatajat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Jalgpallimatše ja muid istekohtadega väliüritusi tohib külastada kuni 500 inimest.
Rootsi kõrvaldas ka negatiivse koroonaproovi nõude teistest Põhjamaadest tulevaile reisijatele. Mujalt Euroopa Liidust ja ka Suurbritanniast tulevatelt reisijatelt nõutakse endiselt negatiivset proovi, kuid isolatsiooni jääma ja täiendavaid proove andma nad enam ei pea. | Rootsi leevendas enamikku koroonapiirangutest | https://www.err.ee/1608231882/rootsi-leevendas-enamikku-koroonapiirangutest | Rootsi leevendas kolmapäevast enamikku koroonapiirangutest. |
24-aastane Ineos Grenadiersi jalgrattur võitis 2019. aastal Tour de France'i ja osales tänavu esmakordselt Giro d'Italial, mis õnnestus samuti kinni panna. Vueltal pole ta varem startinud.
"Praegu ma ei soovi mõelda kuuajalisele treeninglaagrile ja kodust eemal olemisele, aga mulle meeldib võistelda, ette valmistuda, teha asju hästi, nii et ma tean, et motivatsiooni minna Vueltale ja seal hästi esineda jagub," lausus Bernal kanalile Semana TV. "Me vaatame Vuelta suunas. Ma ei saa lihtsalt kodus istuda ja mitte midagi teha."
Bernal lisas, et praegu sõidab ta Kolumbiasse taastuma ja Giro võitu tähistama. Juba varem oli jalgrattur öelnud, et tänavu ta Prantsusmaa velotuuril starti tule ja peab Giro saavutust sama tähtsaks kui esikohta maailma mainekaimal velotuuril.
"Giro oli täiesti erinev sellest, mida ootasime," jätkas Bernal. "Me arvasime, et esimene osa sõidust saab olema kahjude minimeerimine ja lõpus meeldivamal trassil mägedes aja tagasivõitmine. Tuli välja täiesti vastupidi: võitsin edusekundeid varakult ning mägedes olid teised tugevamad ja ma sõltusin palju oma meeskonnakaaslastest." | Egan Bernal võtab järgmisena sihikule Vuelta | https://sport.err.ee/1608231870/egan-bernal-votab-jargmisena-sihikule-vuelta | Äsja Itaalia velotuuri võitnud Kolumbia jalgrattur Egan Bernal on võtnud järgmiseks eesmärgiks Hispaania velotuuri ehk ainsa suurtuuri, mille võit tal veel puudub. |
Tšehhi läks Filip Zadina värava järel kohtumist juba 29. sekundil juhtima, viis minutit enne kolmandiku lõppu tegi Michael Spacek seisuks 2:0.
Teisel perioodil suurendas Lukaš Radil Tšehhi eduseisu kolmeväravaliseks ja pärast slovaki Matus Sukeli tabamust tegi Libor Sulak kümme sekundit enne kolmandiku lõppu seisuks 4:1. Viimase perioodi alguses tõid Matej Stransky ja Matej Blumeli väravad tabloole juba 6:1, aga Martin Bucko ja Kristian Pospisil tegid Slovakkia jaoks seisu veidi talutavamaks.
A-grupis on jäänud pidada veel üks mäng, Venemaa - Valgevene ning kui Venemaa peaks saama vähemalt ühe punkti, võidavad nemad Šveitsi ees alagrupi. Tšehhi lõpetas grupi igal juhul kolmandana ning Slovakkia neljandana.
Enne mängu:
Enne kohtumist hoiab Slovakkia 12 punktiga kolmandat ning Tšehhi kümne silmaga neljandat kohta. Kummastki meeskonnast ei saa keegi enam mööda minna, sest kümme punkti kogunud Rootsi ja üheksa punktiga Taani on kõik kohtumised juba pidanud. Võidelda saab vaid parema positsiooni eest alagrupis.
Esmaspäeval Rootsi edasipääsulootused kustutanud Venemaa on 14 punktiga alagrupi liider ja mängib Valgevene vastu, kes A-grupis viimasel kohal. Enne viimast mängu teist kohta hoidev Šveits mängib Suurbritanniaga. | Tšehhi viskas slovakkidele kuus väravat ja kindlustas grupis kolmanda koha | https://sport.err.ee/1608231246/tsehhi-viskas-slovakkidele-kuus-varavat-ja-kindlustas-grupis-kolmanda-koha | Lätis jätkuval jäähoki MM-il alistas Tšehhi teisipäeval suureskoorilises mängus Slovakkia 6:3 ning tõusis neist tabelis ühtlasi mööda. |
Kontaveit alustas mängu väga hästi, minnes murdega 3:1 juhtima, seejuures võitis ta mõlemad enda servigeimid ja ka Golubici pallingu punktigi loovutamata. Siis aga õnnestus Golubicil murre tagasi saada. Sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit jäi 0:3 taha, viigistas 3:3, aga jäi siiski 4:7 šveitslannale alla. Avasett seega 7:6 (4) Golubicile.
Teine sett algas nelja järjestikuse servimurdega, kuni Golubic suutis lõpuks enda pallingugeimi võita ja siis uuesti Kontaveidi servi murda, asudes 4:2 juhtima. Sellele järgnes veel kolm järjestikust murret, kuni Kontaveit hoidis ja viigistas 5:5-le. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus eestlanna pidi päästma ka matšpalli ning võitis tie-break 'i seejärel 7:5.
Kui avasett kestis 48 ja teine 63 minutit, oli otsustav sett äärmiselt ühekülgne ning Kontaveit võitis selle kõigest 26 minutiga 6:0.
Kontaveit lõi mängus kuus serviässa ja tegi kaks topeltviga, Golubici vastavad numbrid olid kaks ja viis. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 56, esimeselt servilt võitis ta 71 protsenti punktidest. Kontaveidil õnnestus päästa kaks murdepalli seitsmest, Golubicil kolm üheteistkümnest.
Kahel eelneval aastal langes Kontaveit Prantsusmaa lahtistel konkurentsist avaringis, kui jäi 2019. aastal 6:3, 2:6, 2:6 alla tšehhitarile Karolina Muchovale ning mullu hiljem neljandasse ringi jõudnud prantslannale Caroline Garciale.
Järgmises ringis ootab Kontaveiti prantslanna Kristina Mladenovic (WTA 61.), kes alistas avaringis slovakitar Anna Karolina Schmiedlova (WTA 121.) 6:4, 6:0. Kõik neli eelmist omavahelist matši on võitnud eestlanna.
Enne mängu:
25-aastane Kontaveit on endast kolm aastat vanema Golubiciga mänginud neljal korral ja võitnud kõik kohtumised, samas jääb viimane vastasseis aastasse 2016, kui eestlanna võitis Guangzhou turniiri veerandfinaalis Golubicit 6:4, 4:6, 6:3.
Golubic on Prantsusmaa lahtistel mänginud kuus korda, kuid suurt edu pole saavutanud: oma seni parima turniiri tegi ta 2016. aastal, kui jõudis teise ringi. Karjääri parimaks saavutuseks slämmiturniiridel on jäänud Wimbledoni kolmandasse ringi pääsemine 2019. aastal.
Zürichis sündinud tennisist, kelle isa on horvaat ja ema serblanna, on karjääri jooksul mänginud neljas WTA turniiri finaalis. Ainus võit pärineb 2016. aastast, mil ta alistas koduse Gstaadi turniiri finaalis Kiki Bertensi. Järgmisel aastal jõudis Gstaadis finaali ka Kontaveit, kes jäi siis Bertensile alla.
Kontaveidi ja Golubici mängu võitja läheb teises ringis vastamisi endise maailma kümnenda reketi Kristina Mladenovici ning slovakitari Anna Karolina Schmiedlova vahelise matši võitjaga. Kolmandas ringis võib vastaseks tulla tiitlikaitsja, kaheksanda asetusega poolatar Iga Swiatek. | Matšpalli päästnud Kontaveit alustas Prantsusmaa lahtiseid üliraske võiduga | https://sport.err.ee/1608231300/matspalli-paastnud-kontaveit-alustas-prantsusmaa-lahtiseid-uliraske-voiduga | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.) murdis Prantsusmaa lahtistel kaks aastat kestnud needuse, kui alistas avaringis šveitslanna Viktorija Golubici (WTA 72.) 6:7 (4), 7:6 (5), 6:0. |
Hiina idaosas Zhenjiangis toimetati 28. aprillil haiglasse gripisümptomitega 41-aastane mees, kel diagnoositi kuu aega hiljem nakatumine gripitüvega H10N3, teatas Hiina riiklik tervisekomisjon.
"Laialdase leviku oht on äärmiselt väike," ütles komisjon ja lisas, et mehe seisund on stabiilne ning tema lähikontaktsetel ei ole tuvastatud mingeid haigusnähte.
Komisjoni sõnul on H10N3 lindudel madala patogeensusega tüvi, mis suure tõenäosusega ei põhjusta surma ega rasket haigestumist.
Hiina tervisekomisjoni andmetel ei ole inimese nakatumist H10N3 maailmas varem tuvastatud.
Hiinas on leitud loomadel mitmesuguseid linnugripitüvesid, aga inimeste massiline nakatumine on harv.
Viimane inimeste linnugripiepideemia oli Hiinas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses, siis oli tegemist tüvega H7N9.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on H7N9-sse nakatunud alates 2013. aastast 1668 ja surnud 616 inimest. | Hiina teatas inimese nakatumisest linnugrippi H10N3 | https://www.err.ee/1608231843/hiina-teatas-inimese-nakatumisest-linnugrippi-h10n3 | Hiina teatas teisipäeval esimesest juhtumist maailmas, kus inimene on nakatunud linnugrippi H10N3, kuid kinnitas, et viiruse inimestevahelise edasikandumise oht on väike. |
Tšehhitar alistas avaringis kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud belglanna Greet Minneni 6:7 (3:7), 7:6 (7:5), 6:1, kuid kukkus pärast matši pressiga suheldes ja väänas hüppeliigest.
"Pärast MRI-d ja arupidamist oma taustatiimiga langetasin raske otsuse, sest edasi mängida poleks mõistlik," teatas kahel korral Prantsusmaa lahtistel poolfinaali jõudnud tennisist.
"See on uskumatult halb õnn, aga ma jään tugevaks ja annan endast parima, et muruhooajaks taastuda."
Kvitova loobumine tähendab, et mänguta pääseb kolmandasse ringi venelanna Jelena Vesnina. | Kvitova jätab Prantsusmaa lahtised pooleli | https://sport.err.ee/1608231846/kvitova-jatab-prantsusmaa-lahtised-pooleli | Kahekordne Wimbledoni tšempion Petra Kvitova peab Prantsusmaa lahtised trauma tõttu pooleli jätma. |
Tegemist on teise Hiina koroonavaktsiiniga, millele WHO on kasutusloa andnud. Mai alguses andis WHO Sinopharmi koroonavaktsiinile erakorralise kasutusloa.
WHO ekspertide paneel selgitas, et soovitab Sinovaci vaktsiini üle 18-aastastele inimestele. Tegemist on kahedoosilise vaktsiiniga ning teine doos tuleks teha kaks kuni neli nädalat pärast esimest.
Ülemist vanusepiiri Sinovaci vaktsiinile seatud pole.
WHO heakskiit on signaal riiklikele ravimiametitele selle kohta, et vaktsiin on ohutu ja tõhus. | WHO kiitis heaks Hiina Sinovaci koroonavaktsiini kasutamise | https://www.err.ee/1608231840/who-kiitis-heaks-hiina-sinovaci-koroonavaktsiini-kasutamise | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kiitis teisipäeval heaks Hiina ravimitootja Sinovac BioNTechi koroonavaktsiini erakorraliseks kasutamiseks. |
EM-i ülekannete ajakava
Laupäev, 26. juuni
18.30
ETV2
1/8-finaal
Wales - Taani
Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuhid Bert Järvet ja Margus Kamlat
21.30
ETV2
1/8-finaal
Itaalia - Austria
Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari
Pühapäev, 27. juuni
18.30
ETV2
1/8-finaal
Holland - Tšehhi
Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuht Tomi Rahula
21.30
ETV2
1/8-finaal
Belgia - Portugal
Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari
Esmaspäev, 28. juuni
18.30
ETV2
1/8-finaal
Horvaatia - Hispaania
Alvar Tiisler ja Aivar Pohlak, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuht Margit Kilumets
21.30
ETV2
1/8-finaal
Prantsusmaa - Šveits
Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari
Teisipäev, 29. juuni
18.30
ETV2
1/8-finaal
Inglismaa - Saksamaa
Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuht Margit Kilumets
21.30
ETV2
1/8-finaal
Rootsi - Ukraina
Alvar Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari
Reede, 2. juuli
18.30
ETV2
Veerandfinaal
Šveits - Hispaania
Kristjan Kalkun ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuht Priit Kuusk
21.30
ETV2
Veerandfinaal
Belgia - Itaalia
Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt, stuudios Aet Süvari
Laupäev, 3. juuli
18.30
ETV2
Veerandfinaal
Tšehhi - Taani
Alvar Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari
21.00
ETV2
Jalgpallistuudio
Saatejuht Tarmo Tiisler
21.30
ETV2
Veerandfinaal
Ukraina - Inglismaa
Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari
Teisipäev, 6. juuli
21.30
ETV
Poolfinaal
Itaalia - Hispaania
Kristjan Kalkun ja Marko Lelov, stuudios Alvar Tiisler
Kolmapäev, 7. juuli
21.30
ETV
Poolfinaal
Inglismaa - Taani
Tarmo Tiisler ja Aivar Pohlak, stuudios Aet Süvari
Pühapäev, 11. juuli
21.30
ETV
Finaal
Itaalia - Inglismaa
Alvar Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari | Jalgpalli EM-finaalturniiri ülekannete ajakava | https://sport.err.ee/1608234132/jalgpalli-em-finaalturniiri-ulekannete-ajakava | 11. juunist 11. juulini 11 Euroopa riigis peetavat jalgpalli EM-finaalturniiri vahendavad otsepildis ETV, ETV2, ETV+ ja ERR-i spordiportaal. ETV+-i eetris olevatel mängudel saab teleris valida eesti- või venekeelse kommentaari, veebis saab neid mänge eestikeelse kommentaariga vaadata ERR-i spordiportaalist. |
Pakutava aktsia hind on viis eurot, millest kümme senti on nimiväärtus ja 4,9 eurot on ülekurss, teatas Tallinna börs.
Avalikult pakutakse kuni 120 000 aktsiat, Elmo Rent jätab endale õiguse suurendada pakutavate aktsiate arvu 80 000 aktsia võrra, kokku kuni 200 000 aktsiani.
Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsele investorile Eestis. Elmo Rent on esitanud taotluse oma aktsiate, sealhulgas pakkumise käigus emiteeritavate aktsiate kauplemisele võtmiseks mitmepoolsel kauplemissüsteemil First North.
Pakkumine lõppeb 14. juunil ning märkida saab üksnes täisarvu aktsiaid. Pakkumise tulemused selguvad 15. juunil või sellele lähedasel kuupäeval, pakkumise arvelduspäev on 17. juunil või sellele lähedasel kuupäeval ning kauplemise algus 1. juulil või sellele lähedasel kuupäeval.
Pakkumisest saadavat tulu, suurusjärgus 600 000 eurot kuni miljon eurot, plaanitakse kasutada Elmo Rendi sõidukite jagamise ja sellega kaasneva tehnoloogia arendamiseks, selle igapäevaseks tarbimisharjumuseks kujundamiseks ning globaalseks skaleerimiseks.
Elmo Rent AS on Eestis asutatud ja tegutsev ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on keskkonnasõbraliku sõidukijagamisteenuse pakkumine ning sellega seotud tehnoloogiate, nagu sõidukipargi IT-opereerimissüsteemi, autokontrolleri ja kaugjuhitava sõiduki, väljatöötamine, turule toomine ja skaleerimine. | Elmo Rent kaasab reedel algava IPO-ga kuni miljon eurot | https://www.err.ee/1608231828/elmo-rent-kaasab-reedel-algava-ipo-ga-kuni-miljon-eurot | Reedel algab AS-i Elmo Rent aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) Eesti investoritele. Märkimise käigus pakutakse aktsiaid kogumahus kuni miljon eurot. |
5000 inimest mahutava väljaku kõrvalt kuuldi kõva heli ning kohalik lootus Ugo Humbert ja leedukas Ricardas Berankis said algselt plaanitust mängima 25 minutit hiljem.
Prantsusmaa tenniseliit FFT teatas, et mängu algus viibis, sest politsei neutraliseeris väljaku kõrvale valesti pargitud auto. "Tegemist oli rutiinse politseioperatsiooniga ja nüüd on kõik taas normaalne," lisas FFT.
Politsei allikas kinnitas Reutersile, et tegemist oli varastatud masinaga, millest ei leitud lõhkeainet. Teistel väljakutel algas võistluspäev õigeaegselt.
Maailma edetabelis 93. kohal olev leedukas sai 29. asetusega prantslasest jagu, alistades ta kolm tundi kestnud mängu järel 6.4, 6:4, 2:6, 6:4. | Kahtlane auto lükkas Prantsusmaa lahtistel leeduka mängu algust edasi | https://sport.err.ee/1608231798/kahtlane-auto-lukkas-prantsusmaa-lahtistel-leeduka-mangu-algust-edasi | Prantsusmaa lahtiste slämmiturniiri teisipäevase võistluspäeva algus Simonne-Mathieu väljakul lükkus kahtlaselt pargitud auto tõttu edasi. |
Kaks meest, keda nimetatakse kohtudokumentides vaid nimedega Weijing W. (varem meedias läbi käinud Wang Weijing) ja Piotr D., võeti kinni 2019. aasta jaanuaris.
Weijing W.-d süüdistatakse "osalemises Hiina eriteenistuste tegevuses Poola Vabariigis ja nende varustamises infoga, mis võib olla Poola Vabariigi huve kahjustav", seisis ajalehes Gazeta Wyborcza avaldatud kohtudokumendis.
Süüdistajate sõnul tegutses Weijing W. Huawei Polska äritegevuse varjus Hiina luuretöötajana, mille lõppeesmärk on hallata Poola riikliku ja kohalike omavalitsuste IT-taristut.
Paar päeva pärast vahistamist väitis kohut ootav Weijing W., et on ise süütu ja süüdi pole ka Huawei.
Piotr D., kes vahistamise hetkel töötas Poolas Prantsuse telekomihiiu Orange'i heaks, vabastati pärast kuuekuulist vangistust kohtuotsuse ootuses. Piotr D. eitas samuti kõiki süüdistusi.
Huawei on juba aastaid olnud üks Hiina ja Ühendriikide vaheliste lahkhelide põhjuseid kahe riigi vahelises laiemas kaubandussõjas. Eriti suuri erimeelsusi tekitab 5G võrkude arendus.
Washington pani Huawei musta nimekirja ja ka mitmed teised riigid välistasid riiklikel julgeolekukaalutlustel ettevõtte oma 5G taristu arendusest.
Varssavi valmistub parajasti muutma küberturvalisusega seotud seadusandlust ning ekspertide sõnul võib see tähendada, et Huawei välistatakse 5G võrkude arendusest ning võimalik, et telekommunikatsiooni valdkonnast laiemalt. | Spionaažis süüdistatav Huawei Poola haru eksjuht läks kohtu alla | https://www.err.ee/1608231804/spionaazis-suudistatav-huawei-poola-haru-eksjuht-laks-kohtu-alla | Varssavis läksid teisipäeval kohtu alla väidetavalt Hiina kasuks spioneerimise eest Hiina tehnoloogiahiiu Huawei Poola haru endine juht ning endine Poola luuretöötaja, ütles kohtu kõneisik. |
Cillessen andis positiivse proovi eelmisel nädalal ja on viibinud sellest ajast alates eneseisolatsioonis. Hollandi peatreener Frank de Boer otsustas, et ei hakka riske võtma ja jättis 32-aastase Valencia puurivahi koondise valikust sootuks välja.
"Jasper andis positiivse proovi eelmisel nädalal, mille tulemusena on tal vahele jäänud oluline osa ettevalmistusest. Me ei tea, kui kaua tal võib aega minna, et olla uuesti 100- protsendilise tervise juures ja ma ei taha selles osas mingeid riske võtta," põhjendas de Boer väravavahi välja jätmist.
Cillesseni asendab koondises 30-aastane AZ Alkmaari puurivaht Marco Bizot. Hollandi koondis alustab oma EM-finaalturniiri 13. juunil Ukraina vastu. | Hollandi koondise esikinnas jääb koroona tõttu EM-ilt eemale | https://sport.err.ee/1608231810/hollandi-koondise-esikinnas-jaab-koroona-tottu-em-ilt-eemale | Hollandi jalgpallikoondis jättis oma EM-finaalturniiri lõplikust valikust välja esiväravavahi Jasper Cillesseni, kes andis eelmisel nädalal positiivse koroonaproovi. |
20- aastase Garcia leping lõppeb 1. juulil ja pärast kolme aastat City ridades liitub hispaanlane nüüd uuesti oma lapsepõlveklubi FC Barcelonaga. Noor keskkaitsja sõlmib Kataloonia klubiga viieaastase lepingu, mis sisaldab 400 miljoni eurost väljaostuklauslit.
Lõppenud hooajal Manchester Cityga Inglismaa meistriks tulnud Garcia kuulub ka Hispaania EM-koondisesse. Hispaania koondis alustab oma EM-finaalturniiri 14. juunil Rootsi vastu. | Hispaania koondise keskkaitsja liitub FC Barcelonaga | https://sport.err.ee/1608231792/hispaania-koondise-keskkaitsja-liitub-fc-barcelonaga | Hispaania koondise ja Manchester City keskkaitsja Eric Garcia liitub lepingu lõppemise järel FC Barcelonaga, kinnitas klubi teisipäeval. |
Kas 14. juuniks planeeritud restoranide ja baaride lahtiolekuaja kesköine piirang tuleks üle vaadata? Kas seda kuidagi varem rakendada või sootuks kaotada?
Covid-19 olukord Eestis on paranenud 10 nädalat järjest. Ja viimasel nädalal võib öelda, et langustrend on olnud eriti kiire, suurusjärgus 40 protsenti vähenes nakatunute arv. Selliste positiivsete arengute jätkudes ja samal ajal vaktsineerituse hõlmatuse kasvades on tõesti võimalik üle vaadata nii avalike ürituste osalejate arvud nii sise- kui ka välitingimustes kui ka ajalised piirangud.
Täna kehtib 22.00 lõpetamise aeg. Alates 14. juunist oleme varasemalt kommunikeerinud selleks kesköö piiri. Aga tegelikult, kui see viiruse olukord jätkuvalt paraneb, ei ole põhjendatud läbi suve selliste piirangute hoidmine, vaid pigem on mõistlik see ajaline piir kas sootuks ära kaotada või seda oluliselt muuta.
Ma olen selles vaates optimistlik, et vaadates vaktsineerimise selget iganädalast tõusu ja ka nakatumise langust, siis suvi tuleb kindlasti nii ürituste korraldajate kui ka osalejate vaates suhteliselt harjumuspärane. Teatud hajutamise nõuded jäävad alles, teatud usaldusmeetmed jäävad jõusse, aga selliseid lausalisi piiranguid kellaajalises mõttes me tõenäoliselt suve jooksul enam ei näe.
Nii et täiesti võimalik on stsenaarium, kus see kesköine piirang ei jõuagi kehtima hakata, vaid see kaotatakse sootuks?
See on üks alternatiiv, mida kindlasti ei saa välistada. Teine variant on see, et kellaajaline piirang leeveneb mõnevõrra hiljem ja etapi kaupa. Ehk vahepeal on selleks kesköö, vahepeal mõni hilisem kellaaeg või siis kaob ära. Kui see nakatumise languse trend jätkub sellises tempos nagu viimastel nädalatel on olnud, siis saame olla liberaalsemad, kui me alguse julgesime loota.
Täna tegi valitsus väga kiiresti ära maskikohustuse kaotamise otsuse. Kas sama kiiresti võivad tulla otsused ka lahtiolekuaja piirangu suhtes?
Meie eesmärk ei ole hoida sektoreid kinni kauem kui on nakkuse maandamiseks vajalik. Kui teisipäeval jõuame otsusteni, siis esimesel võimalusel need otsused ka jõustatakse.
Mingid otsused aga kindlasti tulevad?
Ma pean, jah, tõenäoliseks, et me leevendame nii üritustel osalejate arvu kui ka kellaajalisi piiranguid. Praegu tehtud erinevad leevendused ei ole toonud kaasa nakkuse tõusu. Näha on, et koroonaviirus väheneb tänu vaktsineerimisele, aga ka sesoonsete mõjude tõttu. Arvan, et 8. juunil on meil tuua juba järgmiseid uudiseid leevenduste kohta.
Kõne all on olnud ka hajutatuse ja täituvuse küsimus siseruumides. Näiteks restoranides, kus on praegu 50 protsendi täituvuse nõue. Milline on valitsuse lähenemine siin?
Kõige olulisem hajutatuse nõude leevendamise vaates on vaktsineeritusega hõlmatus ühiskonnas. Mida rohkem inimesi kasutab võimalust ennast Covid-19 vastu kaitsta, seda rohkem on võimalik inimesi tihedamalt kokku lubada. Seeläbi see nakkuse risk ja oht inimeste elule ja tervisele on oluliselt väiksem. Hetkel me ei ole veel siin ühtegi leevendamise otsust teinud. Teatud hajutamine kindlasti jääb ka läbi suve, aga kui me näeme, et vaktsineerimine edeneb, siis saame ka need piirarvud mingil hetkel suve jooksul ümber vaadata. Ma ei ole kindel, et see järgmisel nädalal juhtub. Neid leevendusi tuleb siiski ka praegu teha veel samm-sammult, kuna Covid-19 pandeemia ei ole Eestis ega ka maailmas veel lõppenud.
Kas te näete ka ohtu, et piirangute leevenedes ja vaktsineerituse hõlmatuse kasvamisega hakkab ühiskonnas vaibuma huvi vaktsineerimise vastu?
Ma väga loodan, et ei näe. Eesti inimesed on terviseteadlikud ja mõistlikud. Paljud nendest on näinud selle kriisi ajal neid negatiivseid mõjusid iseenda ja ka oma lähedaste peal. Kindlasti on mõistlik ja ainuõige kasutada võimalust tasuta enda elu ja tervist kaitsta, anda seeläbi panus ka ühiskonna avatuna hoidmisele. Ma loodan ja ka usun, et valdav osa täisealistest seda võimalust ka kasutavad. Sest vastasel juhul võivad erinevate tüvede tulekul, sügis-talvise perioodi lähenedes naasta erinevad piirangud, erinevad kolded ja palju negatiivset, mida me näha ei soovi. Meie võimuses on seda ennetada. | Kiik: ajaliste piirangute hoidmine ei ole suvel põhjendatud | https://www.err.ee/1608231771/kiik-ajaliste-piirangute-hoidmine-ei-ole-suvel-pohjendatud | Valitsus arutab järgmisel nädalal baaride ja meelelahutusasutuste 14. juuniks plaanitud kesköise piirangu muutmist või sootuks kaotamist, kinnitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) intervjuus ERR-ile. |
Knighton alistas läbis pool staadioniringi 1,6-meetrise taganttuule juures 20,11 sekundiga ehk kaks sajandikku kiiremini, kui Bolti 2003. aastast püsinud maailmarekord.
Knighton oli oma võimetest sel kevadel varasemalt juba korduvalt märku andnud. Ta oli püstitanud 200 meetris isikliku tippmargi 20,30 ja sai mais 100 meetris tuule toel kirja koguni 9,99.
Jacksonville'i võistlusel alistas võidumees Knighton paar nimekat konkurenti - teiseks tuli 60 meetri jooksu sisemaailmameister Trayvon Bromell (20,20) ja kolmandaks 100 meetri Euroopa meister Zharnel Hughes (20,30). | 17-aastane ameeriklane ületas Usain Bolti noorte maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608231789/17-aastane-ameeriklane-uletas-usain-bolti-noorte-maailmarekordi | Jaanuaris 17-aastaseks saanud USA sprinter Erriyon Knighton ületas Jacksonville'is toimunud võistlusel Usain Boltile kuulunud U-18 vanuseklassi maailmarekordi 200 meetri jooksus. |
"Meie sõnum on selge: me oleme valmis dialoogiks ja oleme teinud ka ettepanekuid, kuid paremate suhete võti peitub selgelt Moskvas," rääkis Maas ajakirjanikele enne videokonverentsi oma NATO kolleegidega.
Maas kordas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnu, kes ütles esmaspäeval, et allianss jätkab Moskvaga dialoogi otsimist, jätkades samas õppusi kaitse eesmärgil.
"Me oleme selleks, et vältida konflikti ja sõda. Kuid parim viis selleks on saata selge sõnum igale võimalikule vastasele, et kui ühte liitlast rünnatakse, on kogu allianss tema taga," sõnas Stoltenberg.
Stoltenberg edastas oma sõnumi reaktsioonina sellele, et Venemaa kavatseb aasta lõpuks saata NATO piiride lähedale uusi sõjaväeüksusi juurde. Moskva põhjendas seda otsust sõjalise tegevuse kasvuga Venemaa lääneserva lähistel.
Stoltenberg omakorda ütles, et NATO on kasvatanud oma õppusi ja suurendanud valmisolekut vastuseks Venemaa sekkumisele Ukrainas ning Venemaa sõjaväe suurenenud kohalolekule Läänemerel, Kaliningradis ja Mustal merel.
NATO liikmesriikide liidrid kohtuvad kahe nädala pärast Brüsselis. | Saksa välisminister: pall NATO-ga suhete parandamiseks on Moskva käes | https://www.err.ee/1608231756/saksa-valisminister-pall-nato-ga-suhete-parandamiseks-on-moskva-kaes | NATO on valmis dialoogiks Venemaaga, kuid pall selleks on praegu Moskva käes, ütles Saksamaa välisminister Heiko Maas teisipäeval. |
Uurijad märkasid, et universum on veidi ühtlasem kui arvati ja läätseefekt oodatust nõrgem. See tähendab, et galaktikate külgetõmbejõud ei moonuta valguse liikumissuunda nii palju, kui võiks arvata. Sama oletasid töö autorid juba 2017. aastal, ent nüüd sai toonane oletus kolmemõõtmelise kaardi abil uut kinnitust.
Kaarti luues rühmitasid uurijad lõunataevas paistvad galaktikad värvi järgi, et saada umbkaudselt aimu, kui kaugel on iga galaktika Linnuteest. Nimelt paistavad kaugemal asuvad galaktikad universumi paisudes meile punasemad, sest nende valguslained venitatakse pikematele lainepikkustele. Galaktikate rühmitamise abil said teadlased lisada oma uuele ilmaruumikaardile kolmanda mõõtme.
Kosmoses on ruumiline kaugus seotud ajalise kaugusega, mistõttu on kolmemõõtmeline kosmosekaart universumi ajalookroonika eest. Jälgides galaktikate hargnemist ajas, saavad kosmoloogid kaudselt mõõta ka universumit kujundavaid jõude. Sealhulgas saab selgemaks tumeaine külgetõmbejõud. Nähtamatu tumeaine moodustab kogu universumi massist umbes 80 protsenti ning osaleb galaktikate tekkes ja kobarateks koondumises.
Moonutatud galaktikad
Tumeaine olemasolu paremaks tuvastamiseks uudistas töörühm üle 100 miljoni kaugemal asuva galaktika kujusid. Teades, et gravitatsioon painutab kosmost, said kosmoloogid kaardistada tihedamaid tumeainealasid Linnuteele lähemates piirkondades.
Selleks vaatlesid nad nähtust nimega nõrk gravitatsioonilääts ehk seda, kuidas vaatajale lähedal asuvate tumainealade külgetõmbejõud moonutab kaugemate galaktikate väljanägemist. Uurimisrühma esindaja Alexandra Amoni sõnul paistsid ülespildistatud kaugemale jäävate galaktikate kujutised tõepoolest veidi moonutatud.
Galaktikate ja tumeaine kolmemõõtmeline kaardistamine võimaldab uurijatel paremini tundma õppida universumi paisumisele hoogu andvat tumeenergiat. Tumeenergia mõistatuslik olemus on aga üks kosmoloogia lahendamata põhiprobleeme.
Kõik senised tõendid viitavad, et tumeenergia on kõikjal ajas ja ruumis ühesugune. Uus kolmemõõtmeline kaart pani selle hüpoteesi karmilt proovile. Kombineerides uut kaarti teiste uuringute andmetega suutsid uurijad vähendada veapiiri umbes kolme protsendini. Uuringu tulemuste valguses on kosmoloogidel üha keerulisem pooldada alternatiivseid mudeleid, kus tumeenergiat peetakse käegakatsutavaks olluseks, mis võib tulevikus kokku kuivada.
Uuringu autori Alexandra Amoni sõnul osutus läätseefekt järjekindlalt nõrgemaks, kui võiks universumi koostise põhjal oodata. Lisaks tema töörühmale, on sarnase vastaka tulemuseni jõudnud veel kaks nõrga läätse uurimisrühma. Kõigis kolmes uuringus leidsid uurijad vähem läätseefekti ja seetõttu veidi väiksemas koguses tumeainet, kui võiks praegu tunnustatud kosmoloogilise mudeli põhjal arvata. Kui arvesse võtta katse määramatust, sobituvad uued mõõtmistulemused endiselt kehtiva mudeliga.
Tumeenergia uuringu ehk DESi rahvusvaheline töörühm vaatles taevalaotust aastatel 2013–2019. Selleks kasutasid nad 570-megapikslist kaamerat ja Tšiilis asuva Cerro Tololo Ameerikatevahelise obervatooriumi teleskoopi. Vaadeldud ala kattis neljandiku lõunataevast ja sinna jäi 300 miljonit galaktikat.
Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Nature. | Uus universumikaart kinnitas, et tumeenergia on muutumatu | https://novaator.err.ee/1608231765/uus-universumikaart-kinnitas-et-tumeenergia-on-muutumatu | Lõunataeva vaatluste põhjal rekonstrueeris rahvusvaheline uurimisrühm massi jagunemise ajas ja ruumis. Suurima omataolise uuringu andmete järgi on tumeenergia püsinud muutumatuna kogu kosmilise ajaloo jooksul, vahendab Nature News. |
Hoolimata kartustest, et koroonaviiruse epideemia võib 2020. aasta müüginäitajaid mõjutada, aitasid uued turud müüki hoopis 2019. aastaga võrreldes ühe miljardi võrra suurendada.
Tegu on paremuselt teise aastaga. 2017. aastal oli Iisraeli sõjalise ekspordi koguväärtus 9,2 miljardit dollarit.
"Eelmisel aastal tegime intensiivselt tööd süvendamaks valitsuse kokkuleppeid ja koostööd partneritega kogu maailmas ning me jätkame seda," ütles kaitseminister Benny Gantz.
Valdav osa relvatehnika ekspordist läks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidesse.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu Uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel on Iisrael viimase viie aasta jooksul müünud Aserbaidžaanile rohkem kui 740 miljoni dollari eest relvastust ja sõjatehnikat, millega edestatakse isegi Venemaad.
Armeenia suhtub kriitiliselt Iisraeli relvatehingutesse Aserbaidžaaniga. | Iisraeli sõjaline eksport ulatus eelmisel aastal 8,3 miljardi dollarini | https://www.err.ee/1608231753/iisraeli-sojaline-eksport-ulatus-eelmisel-aastal-8-3-miljardi-dollarini | Iisraeli sõjaline eksport kasvas eelmisel aastal 15 protsenti ja ulatus 8,3 miljardi dollarini, teatas teisipäeval Iisraeli valitsus. |
VIKTORIIN | Kui hästi tunned jalgpalli Euroopa meistreid? | https://sport.err.ee/1608216883/viktoriin-kui-hasti-tunned-jalgpalli-euroopa-meistreid | Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on peagi ukse ees. Sel puhul pakume lahendamiseks temaatilise viktoriini. | |
Alustasid luule kirjutamisega päris noorelt. Mida tähendab luuletamine sinu jaoks?
Erinevat. Mõnikord on see mustrite otsimine ja leidmine ning salvestamine. Mõnikord lihtsalt otsimine. Mõnikord just mustrite lõhkumine. Ta võib olla turvaline meedium oma mõtete ja tunnete väljendamiseks. Luules on omavahel põimunud tõde ja ilu.
Miks otsustasid luulekogu avaldada just nüüd?
Hakkasin koostamisega tegelema üle kahe aasta tagasi. Ei pannud mingeid tärmineid, lihtsalt tegelesin, kui mahti sain. Valmis sai nüüd. Mis sobib kenasti, sest musitseerimisest on pisike paus ja sirelid õitsevad.
Pikemast perspektiivist vaadatuna koosneb see tekstidest, mis on viieteist aasta jooksul kogunenud. Tundub, et luulekogu avaldamisega sai nagu mingi tsükkel täis. Hüvasti, noormees! Kuna olen sellele protsessile nii palju aega pühendanud, siis mu üürike praktiline meel soovib, et see aeg poleks nii-öelda raisatud, vaid leiaks mingi füüsilise väljundi. Et sellest oleks "kasu". Vaimselt. Materiaalselt. Enesele. Teistele.
Mil moel erineb sinu jaoks enda loomingu avaldamine luulevormis sellest, kui
avaldada seda muusikana? Mis tunnet sinus tekitab?
Muusikat mängitakse raadios, esinen kontserdil. Suurem hulk inimesi saab vahetult osa. Muusikas on palju elemente. Ta on kleepuvam. Luule on vaiksem. Need on erinevad ruumid. Naudin luule esitamist. See on hea vaheldus laulmisele.
Luulekogus on läbivalt ka vabas vormis teksti. Kuidas erineb see sinu jaoks luulest ja mida sinu jaoks tähendab?
Tõepoolest, "Sabata komas" on omajagu vabas vormis tekste. Osad neist on justkui kaevamised alateadvuses. Nende puhul ma ei ole otsinud tähendusi, ei ole püüdnud midagi öelda ega raamistada. See on puhas impulss, kiirühendus aju ja kirjutava käe vahel. Mingisugune hetkeseisund. Luul, mis erineb luulest ühe E-võrra.
Raamatu on kujundanud Anna Kaarma. Kuidas üksteiseni jõudsite ja miks just temale oma raamatu kujundada usaldasid?
Nii minu vanemad kui ka Anna Kaarma ema Eve Kask elavad Käsmus. Oleme seal
lapsepõlvest saati suvitanud ja aeg-ajalt läbi käinud, poolenisti naabrid. Oleme mõlemad aastaid Käsmu poolsaarel konnanud, see koht on meid niivõrd mõjutanud. Seetõttu oli täiesti loomulik, et just Anna selle raamatu kujundab.
Koostöö sujus minu meelest väga hästi ja sundimatult. Oli perioode, kus lasime protsessil laagerduda, siis olid jälle intensiivsemad sööstud. Olen Annale tänulik mitte pelgalt seepärast, et ta nii hästi kujundas, vaid ka moraalse toe ja peegelduste eest.
Mida avastasid või õppisid luulekogu kokku pannes iseenda kohta?
Tervikut vaadates joonistub välja teatav isiksuse areng. On huvitav näha eriperioodide meeleolusid ja vorme. Peaaegu läbivalt jookseb aga sürreaalne alatoon. Olen üks inimene, kelle murde- ja noorukiiga kattub ka postsovetliku infoühiskonna murrangutega ning selliste sümptomitega nagu võõrandumine, isolatsioon ja identiteedikriis. Siiski pulbitseb nende kihtide all keelemänguline igatsus enda igavikulise, ürgse pärisosa järele.
Kui palju jäi luulekogust välja materjali, mida tegelikult sooviksid ikkagi avaldada?
Kõik, mis vaja, läks sisse. Mul on hea meel, et sain ühele perioodile panna väärika koma.
Kas unistad juba ka järgmisest luulekogust?
Unistan muusikast. | Marten Kuningas: luulekogu avaldamisega sai nagu mingi tsükkel täis | https://kultuur.err.ee/1608231699/marten-kuningas-luulekogu-avaldamisega-sai-nagu-mingi-tsukkel-tais | Muusik Marten Kuningas andis hiljuti välja oma esimese luulekogu "Sabata koma" ning tõdes intervjuus ERR-ile, et sellega sai elus ühele etapile punkt pandud. |
Kolm korda Pariisis finaali jõudnud Elina Svitolina jäi teises setis küll 17-aastase Oceane Babeli (WTA 1111.) vastu murdega taha, kuid ukrainlanna tuli rasskest seisust välja ning võitis kohtumise 6:2, 7:5.
Katarina Zavatska (WTA 129.) pakkus Maria Sakkarile esimeses setis küll tugevat vastupanu ja venitas paar geimi väga pikaks, kuid lõpuks murdis Sakkari siiski 21-aastase ukrainlanna vastupanu ning pääses 6:4, 6:2 võiduga järgmisesse ringi.
Jennifer Brady ei lasnud 31-aastasel Sevastoval end üllatada ning alistas lätlanna tunni ja 19 minutiga 6:3, 6:3.
Barbora Krejcikova (WTA 33.) võttis raske 5:7, 6:4, 6:2 võidu kaasmaalase Kristyna Pliškova (WTA 89.) vastu. Kohtumine kestis kaks tundi ja üheksa minutit. | Svitolina ja Sakkari järgmises ringis, Brady alistas Sevastova | https://sport.err.ee/1608231666/svitolina-ja-sakkari-jargmises-ringis-brady-alistas-sevastova | Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel tennises pääsesid Elina Svitolina (WTA 6.) ja Maria Sakkari (WTA 18.) küllaltki hõlpsalt järgmisesse ringi. Jennifer Brady (WTA 14.) alistas 6:3, 6:3 lätlanna Anastasija Sevastova (WTA 48.) |
Tegemist on teise looga, mille Lindemann sel aastal sooloartistina välja on andnud. Umbes kuu tagasi avaldas ta ka venekeelse loo "Любимый город" filmist "Девятаев", kirjutab NME.
Uuele loole valmis ka muusikavideo, mis on filmitud Moskvas. | Rammsteini solist Till Lindemann avaldas uue loo | https://menu.err.ee/1608231708/rammsteini-solist-till-lindemann-avaldas-uue-loo | Ansambli Rammstein solist Till Lindemann avaldas uue loo "Ich hasse Kinder" ("Ma vihkan lapsi"). |
Peking süüdistas Qiu Zimingi kangelaste ja märtrite laimamises. Qiu oli esimene, keda Peking sellise teo eest kriminaalselt karistas. Qiu mõisteti kaheksaks kuuks vangi.
Qiu pidi samuti avalikult vabandust paluma. Qiu esines hiljuti riiklikus ringhäälinguorganisatsioonis CCTV. "Mul on äärmiselt häbi," ütles Qiu.
Qiu kirjutas solvava postituse 10. veebruaril. Qiul oli Hiina sotsiaalmeediaplatvormil Weibo 2,5 miljonit jälgijat. Weibo blokeeris hiljuti Qiu konto.
Indial ja Hiinal on Himaalaja vaidlusalusel territooriumil erimeelsused riigipiiri osas. Eelmise aasta juunis toimus riikide vahel ka relvastatud konflikt. Delhi teatel sai lahingutes surma 20 India sõdurit. Peking tunnistas samuti, et nende poolel sai sõdureid surma. Täiendavaid üksikasju Hiina võimud siiski ei avaldanud, teatas BBC. | Hiina võimude hinnangul hukkunud sõdureid mõnitanud blogija pandi vangi | https://www.err.ee/1608231726/hiina-voimude-hinnangul-hukkunud-sodureid-monitanud-blogija-pandi-vangi | Hiina võimud vangistasid blogija, kes laimas Pekingi hinnangul Himaalaja mäestikus surma saanud sõdureid. Hiina sõdurid surid kokkupõrgetes India armeega. |
204 cm pikkune Raieste play-offi esimeses mängus võistkonna nimekirja ei kuulunud. Baskonia parimana viskasid Alec Peters 16 ja Pierria Henry 15 silma. 10 punktiga toetasid neid Zoran Dragic ja Achille Polonara. Veerandfinaalseeria teine mäng toimub 2. juunil Baskonia kodusaalis.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Raieste koduklubi Baskonia kaotas lõpusekundite heitluses Valenciale | https://sport.err.ee/1608231570/raieste-koduklubi-baskonia-kaotas-lopusekundite-heitluses-valenciale | Sander Raieste koduklubi Baskonia alustas Hispaania korvpalli meistriliiga veerandfinaalseeriat valusa kaotusega, kui võõrsil peetud kohtumises tuli tasavägises lõpuheitluses tunnistada Valencia 87:86 (22:18, 13:26, 25:19, 27:23) paremust. |
Vaatajad saavad sõnavõtjatele ka küsimusi esitada.
Seoses üleilmse COVID-19 puhanguga edasi lükatud VIII soome-ugri maailmakongress toimub vastavalt Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee otsusele hübriidvormis.
Tartus toimuva kongressi teema on "Kultuurimaastikud – keel ja meel". Teemarühmades käsitletakse keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemide kõrval ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.
Oluline teemavaldkond on traditsiooniliste ja uute meediakanalite kasutamine ja kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamine soome-ugri rahvaste teabetöös.
Kongressi ava- ja lõputseremooniat saab jälgida ka ERR-i portaalide vahendusel.
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile on oodata 23 hõimurahva esindajaid. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi esitatud kongressikutsed on vastu võtnud Venemaa president Vladimir Putin, Soome president Sauli Niinistö ja Ungari president Janos Aderile. | Otse kolmapäeval kell 17: soome-ugri maailmakongressi minevik ja tulevik | https://www.err.ee/1608231675/otse-kolmapaeval-kell-17-soome-ugri-maailmakongressi-minevik-ja-tulevik | Tartus 16.-18. juunini toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi eel räägivad kongresside ajaloost, eelseisvast kongressist ja tulevikust kõikidel senistel maailmakongressidel osalenud Eesti delegaadid Andres Heinapuu, Jaak Prozes ja Tõnu Seilenthal. Nende mõtteid saab jälgida kolmapäeval algusega kell 17 ERR-i portaali otseülekandes. |
Esimeste väljakuulutatud artistide hulgas on krautrocki grupp Gnoomes (Venemaa), industriaalne post-punk projekt AKLI (Leedu) ning kohalikud artistid Zahir ja Bible Club. Gromi peaesineja on Tommy Cash, kes annab festivalil selle suve ainsa Tallinna kontserdi ning esitlemisele tuleb sügisel ilmuv uus album. Festivali programm täieneb jooksvalt, lisanduvad ka eel- ja järelsündmused.
"Meil on erakordselt hea meel lõpuks välja hüüda Gromi esimesed artistid," ütles festivali peakorraldaja Roman Demtšenko. "Vähemalt sama hea meel on, et leidsime võimaluse korraldada festival Kivila pargis – Lasnamägi on atraktiivne ja põnev koht, kõikide oma eripäradega, kus ei ole siiani sellist festivali tehtud ja meil on ülihea meel pakkuda linnaelanikele võimalust tulla sinna oma aega veetma muusika saatel. Väljasõit Kivila parki on selge vaheldus tavapäraste sihtkohtadega võrreldes."
Lasnamäe linnaosavanema Vladimir Sveti sõnul on rõõmustav, et Lasnamäed on hakatud avastama kultuuripaigana ja teadvustama selle linnaosa väärtust. "Loodan, et Lasnamäe rohelises vööndis asuv Kivila ehk Tondiloo park muutub populaarseks sündmuste läbiviimise paigaks eri muusikamaitsega inimestele," ütles Svet. "Mõistagi on tegemist väljakutsega korraldajatele – et sellistes kohtades suuri sündmusi läbi viia, tuleb osata leida ühine keel kohaliku kogukonnaga. Oluline on see, et sündmus kujuneks mitte ainult peoks kontserdikülastajatele, vaid leiaks oma koha ka kohalike südameis." | Lasnamäel toimub linnafestival Grom, peaesineja Tommy Cash | https://kultuur.err.ee/1608231663/lasnamael-toimub-linnafestival-grom-peaesineja-tommy-cash | 14. augustil leiab Lasnamäel Kivila spordipargis aset linnafestival Grom. Laval on teiste hulgas Tallinnas viimasel korral väljamüüdud kontserdi andnud Shortparis Venemaalt ning oma uut albumit esitleb Tommy Cash suve ainsal Tallinna kontserdil. |
Et viiruse teine laine jõudis Lätti varem ja levis kiiremini, kehtestati seal varem ja karmimad piirangud kui Eestis ning eelkõige sai kõva hoobi jae- ja hulgikaubandus, ütles Palm.
"Läti puhul oli eratarbimine kogu eelmise aasta jooksul nõrk, langedes veidi vähem kui kümme protsenti. Ka tänavune esimene kvartal tõi seitsmeprotsendise languse, meil oli langus rohkem kui kaks korda väiksem. Kui meie majandusse panustas hulgi- ja jaekaubanduse sektor, siis Lätis olid tarbijad tõmmanud kõvasti koomale nii toitlustuse, majutuse, reisimise kui ka püsikaupade ostude arvelt," lausus Palm.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kindlasti mõjutas Lätis üldpilti ka vähesem kindlustunne nii ehituses, tööstuses kui teeninduses.
"Kui üksikute komponentide järgi vaadata, siis eratarbimine vähenes ka Eestis, ligikaudu kolm protsenti, aga Lätis oli see langus seitse protsenti. Kuna eratarbimine on ligi poolt SKT-st, siis viib see ka majanduspilti tugevalt allapoole," lausus Mertsina.
Teine suurem erinevus Eesti ja Läti majanduse vahel olid investeeringud, märkis Palm. "Eesti näitas mullu väga tublit kasvu võrreldes mitme teise Euroopa riigiga. Eriti kolmandas-neljandas kvartalis IT sektoriga kaasatud investeeringutega. Esimeses kvartalis trendid jätkusid. Kui Lätis oli investeeringute langus rohkem kui kolm protsenti aasta baasil, siis Eestis oli 5,4 protsenti kasvu," lausus ta.
Esimese kvartalis kasvasid Eestis ka eraisikute investeeringud kinnisvarasse ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse.
"Siin tuleb suur vahe – kui eratarbimine, tööturg on olnud Lätis nõrk, palgakasv on olnud nõrgem kui Eestis, siia juurde piirangud, siis loomulikult tarbija lahutas väga suure osa majanduskasvust," ütles Palm.
Mertsina tõi välja, et kriisi mõjud on Lätis tugevamad ka transpordisektoris. "Kui Eestis esimeses kvartalis pöördus transpordisektor päris mõõdukale kasvule, ligi viis protsenti, siis Lätis oli transporditegevusalas langus üsna suur, miinus kaheksa protsenti. Suurimaks põhjuseks oli Air Balticu suur osakaal ja mõju selle sektori tulemustele," lausus ta.
Lisaks oli Eestis esimeses kvartalis erandlikult väga tugev maksulaekumine, märkis Palm.
Mertsina sõnul oli Lätis kehvem eelkõige netotootemaksude ehk käibemaksu ja aktsiiside laekumine. "Ligi pool Eesti kogu 5,4-protsendisest SKT kasvust tuli netotootemaksude väga tugevast suurenemisest. Lätis oli netotootemaksude kasv ligi 10 protsenti, ka väga tugev kasv, aga Eestis oli see lausa 25 protsenti," ütles ta.
Suuremad oli Eestis ka valitsussektori kulutused tervishoiukriisiga toimetulekuks ning ka see mõjutas majandusnäitajaid, lisas Mertsina. Lätis kasvas valitsussektori tarbimine esimeses kvartalis kolm protsenti, Eestis seitse protsenti.
Eestil ekspordis edumaa
Samal ajal kui Eesti eksport kasvas, langes Läti eksport mullu 2,9 ja tänavu esimeses kvartalis 0,8 protsenti. Palmi sõnul pole vahe kahe riigi vahel suur kaubaekspordis, vaid teenuste ekspordis.
"Majandused liiguvad rohkem innovatiivse teenusmajanduse suunas ja seal Eesti kaardid on head – kui me panustame infotehnoloogia kõrval ka inseneeriale ja aitame tööstust automatiseerida, digitaliseerida ja tuua innovatsiooni sisse," lausus Palm.
Mertsina märkis, et kuivõrd ekspordi mõju SKT-le on väga suur, siis tähendas juba see, et Eestis kasvas eksport esimeses kvartalis neli protsenti, suurt edu Eestile.
Samas edestas Läti Eestit kasvuga tööstuses. "Läti puhul on tugev elektroonika, elektrikaupade eksport. Tööstuse kasvus on meil lätlaste poole vaadata, oleme maha jäänud, peaksime rohkem töötlevale tööstusele tähelepanu pöörama," lausus Palm.
Palmi hinnangul tähendab piirangute kadumine, et ka Lätis ja Leedus kasvab majandus viimase kolme kvartaliga tormiliselt. Eesti SKT aastane kasv peaks jääma nelja-viie protsendi juurde, märkis Palm.
"Aastakasv peaks kiirenema teises kvartalis. Aasta lõpp saab täiendavat süsti teenuste sektoris, sest suvi vaatab vastu. Piiranguid lõdvendatakse ka Euroopas, kus saame näha kahekohalist tööstuse kasvu ja ka ekspordi kasvu. Eesti eratarbimine, mis oli kolmeprotsendises languses, pöördub tublile kasvule. Me harjume ära viie-kuueprotsendise kasvuga. Eesti jäi esimeses kvartalis kiirema kasvuga Euroopa riikide hulka, teises lähevad mõned riigid meist mööda. Aasta kokkuvõttes prognoosid vaatavad tubli nelja-viieprotsendise kasvu peale," lausus Palm.
Mertsina oli prognoosides ettevaatlikum, märkides, et aprillis tehtud prognoosid, kus Eestile ennustati tänavuseks majandusekasvuks kolm ja Lätile 3,1 protsenti, tuleb nüüd ümber teha ja ülespoole korrigeerida.
Läti SKT vähenes 2021. aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3 protsenti, Eesti SKT kasvas samal ajal 5,4 protsenti. | Eksperdid: Läti majanduse kahanemise taga on karmimad piirangud | https://www.err.ee/1608231456/eksperdid-lati-majanduse-kahanemise-taga-on-karmimad-piirangud | Peamine põhjus, miks tänavu esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas üle viie protsendi ja Läti SKT kahanes 1,3 protsenti, oli koroonapiirangute erinevus, ütlesid ERR-ile Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja tema Swedbanki kolleeg Tõnu Mertsina. |
Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga kasvas keskmine brutokuupalk 105 eurot ehk 9,5 protsenti. Brutotunnipalk kasvas 7,1 protsenti, ehk 7,39 eurolt 7,92 eurole, teatas LSM.
Võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga kasvas 2021. aasta esimese kvartali brutokuupalk 1,6 protsenti. Tunnipalk siiski vähenes 4,1 protsenti.
Keskmine netopalk oli 891 eurot ehk 73,9 protsenti brutopalgast. Aastaga kasvas netopalk 9,6 protsenti.
Suurim keskmine täistööajaga brutopalk oli Riias - 1358 eurot. Väikseim oli see riigi ida piirkonnas asuvas Latgales. Seal oli brutopalk 842 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2021 tõusis riiklik miinimumpalk 430 eurolt 500 eurole.
Leedus oli 2021. aasta esimese kvartali brutopalk 1517 eurot, Eestis 1473 eurot. Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga tõusis Leedu keskmine palk 9,9 protsenti, Eestis oli kasv 4,9 protsenti. | Läti keskmine palk oli esimeses kvartalis 1207 eurot | https://www.err.ee/1608231621/lati-keskmine-palk-oli-esimeses-kvartalis-1207-eurot | Läti statistikabüroo teatas esmaspäeval, et 2021. aasta esimeses kvartalis oli riigis keskmise täistööajaga kuu brutopalk 1207 eurot. |
Kanada asus mängu kiirelt juhtima tänu Brandon Pirri väravale, kui mängitud oli kõigest poolteist minutit. Soomlastel õnnestus tänu Arttu Ruotsolaineni väravale seis viigistada, aga teise kolmandiku kaheksandal minutil viis Maxime Comtois kanadalased uuesti ette. Viimane sõna jäi taas soomlastele, sest Ruotsolaineni teine värav neli minutit enne normaalaja lõppu viis mängu lisaajale.
Lisaajal rohkem väravaid ei nähtud ja võitjat asuti selgitama karistusvisete teel. Seal oli täpsem 2019. aasta maailmameister Soome, kes sai võiduga tabelisse juurde kaks punkti, tänu millele hoitakse ka B-alagrupis liidrikohta. Kui Ameerika Ühendriigid oma eelseisvat mängu Itaalia vastu normaalajal ei võida, siis ongi soomlased alagrupi võitjad.
Kanadal ei sõltu edasipääs enam nendest endast, vaid õhtusest Läti ja Saksamaa lahingust. Kui õhtune mäng lõppeb normaalaja järel viigiliselt, siis on Kanada jaoks turniir lõppenud.
Enne mängu:
Kanada on raskes seisus, sest kolme võidu ja kolme kaotusega ollakse hetkel kuuendal kohal. Saksamaa ja Lätiga küll samal pulgal, kuid mõlemale kaotati. Kanada seisu teeb lootusrikkamaks teadmine, et Läti ja Saksamaa mängivad viimases voorus omavahel ning praegu kümne punktiga kolmandat kohta hoidev Kasahstan on juba kõik mängud pidanud. Alagrupist pääseb edasi neli meeskonda.
Soome on edasipääsu juba kindlustanud ning küsimus on vaid selles, kas alagrupis saadakse esimene või teine koht. Nii Soome kui ka USA on kuue mänguga kogunud 15 punkti. | Soome alistas karistusvisetel Kanada | https://sport.err.ee/1608231231/soome-alistas-karistusvisetel-kanada | Jäähoki MM-il alistas B-alagrupi viimases voorus Soome karistusvisete järel Kanada. Normaalajal leppisid koondised 2:2 viiki, kuid karistusvisetel jäi peale Soome. |
Valmiera pälvis eelmisel hooajal Läti kõrgliigas pronksmedali ning asub ka praegu kolmandal kohal, olles 12 mänguga teeninud 26 punkti (8 võitu, 2 viiki, 2 kaotust). RFS ja Riia FC on ees kolme punkti kaugusel, aga neljandal kohal asuv Liepaja jääb maha juba kaheksa punktiga, vahendab Soccernet.ee.
Valmiera kuulub sarnaselt Paidele ja Tallinna Levadiale tugevuselt kolmandasse eurosarja, mille esimese ringi mängud toimuvad juulis. Paarid selguvad 15. juunil. Levadia on asetatud meeskondade hulgas, Paide ja Valmiera on mitteasetatud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Viljandi mängib Balti turniiri kulminatsiooni eel Läti pronksimeeskonnaga | https://sport.err.ee/1608231606/viljandi-mangib-balti-turniiri-kulminatsiooni-eel-lati-pronksimeeskonnaga | Premium liigas seitsmendal kohal asuv Viljandi Tulevik kohtub koondisepausi ajal kontrollmängus Läti kõrgliigaklubi Valmieraga, keda võõrustatakse kodusel linnastaadionil 10. juunil kell 15. Samal päeval on kavas ka Balti turniiri viimane mäng, kui Eesti kohtub kell 19 kodus Lätiga. |
47 kõrvaltoimeteatist esitati Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta.
Vaktsiini ebaefektiivsust pärast teist vaktsiiniannust kirjeldati kahes teatises, neist ühel juhul haigestus vaktsineeritu kerge kuluga Covid-19 haigusesse ja ühel juhul vajas eakas patsient viis päeva haiglaravi kopsupõletiku tõttu.
Lisaks kirjeldati allergilise reaktsiooni (kõri- ja näoturse) teket pärast esimest vaktsiiniannust, patsient vajas ravi. Samuti ühepoolse näonärvi halvatuse teket kaks päeva pärast esimest vaktsiiniannust, patsient sai ravi ja on paranemas.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva.
Moderna vaktsiini kõrvaltoimetest teatati möödunud nädalal 30 juhul.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, kurguvalu, köha, hingamisraskust, ninakinnisust ja nohu, luuvalu, seljavalu, hammaste valulikkust, pearinglust, alatemperatuuri, pulsisageduse langust, südamepekslemist, suukuivust, kõhulahtisust.
AstraZeneca Vaxzevria vaktsiini kohta teatati möödunud nädalal 13 kõrvaltoime juhust.
Ühes teatises kirjeldati närvikahjustuse teket nädal pärast esimest vaktsiiniannust. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas. Teises teatises kirjeldati pikaajaliste liigesvalude tekkest pärast esimest vaktsiiniannust.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone.
Jansseni vaktsiini kõrvaltoimetest teatati möödunud nädalal 28 juhul.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kurguvalu, keele valulikkust, janu, silmade kuivust, naha tundlikkushäireid, maitsetundlikkushäireid, seljavalu, kõhuvalu, lihasspasme, unetust.
Covid-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 31. mai hommik tehtud 702 986. Ravimiametile on sellel perioodil vaktsiinidega seoses saadetud 3872 kõrvaltoime teatist ehk 0,55 protsenti vaktsiinidoosidest.
AstraZeneca Vaxzevria vaktsiini kohta on tehtud 2447 teatist, Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta 1257 teatist, Moderna vaktsiini kohta 127 teatist ning Jansseni vaktsiini kohta 41 teatist. | Möödunud nädalal teatati 118 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimetest | https://www.err.ee/1608231597/moodunud-nadalal-teatati-118-juhul-koroonavaktsiini-korvaltoimetest | Eelmisel nädalal manustati Eestis 62 267 vaktsiinisüsti, ravimiametile teatati 118 koroonavaktsiini kõrvaltoimest. Seega esines kõrvaltoimeid 0,19 protsendi kaitsesüstide puhul. |
2.-17. juulini Genfi järve ääres toimuval festivalil on läbi aegade esinenud suurnimed nagu Nina Simone, Prince ja Miles Davis.
16 päeva jooksul toimub kontserte neljal laval, nendest kõige erilisem on ehitatud Genfi järve keskele ning publik saab muusikat nautida Alpide taustal.
Lisaks peaesinejatele Rag'n'Bone Manile ja Arlo Parksile astuvad üles muuhulgas ka Yussef Dayes Trio, Alfa Mist ja Jeff Mills.
PROGRAMME 2021
This special edition will feature emerging talents, current trends and tailor-made concerts from major artists. Ticket sales opening: Tuesday June 8! https://t.co/wZOgaznafY #MJF21 #WhereLegendsAreBorn pic.twitter.com/R7MXjQ6f29
— Montreux Jazz Festival (@MontreuxJazz) June 1, 2021
Nagu paljud festivalid koroonaajal, on ka Montreux džässifestival tänavu hübriidfestivali vormis ning nii saab üritust jälgida ka veebis. "Tänavu on koroonapiirangute pärast meie festivali mahutavus väiksem, aga ülekannetega loodame luua võimalikult erilise kogemuse ka neile, kes festivalile kohale tulla ei saa," ütles festivali juht Mathieu Jaton. "Ülekanded saavad olema erakordsed tänu järvele ehitatud uuele lavale, mille taustal saab Alpi mäestikku imetleda." | Montreux džässifestivali peaesinejad on Rag'n'Bone Man ja Arlo Parks | https://kultuur.err.ee/1608231585/montreux-dzassifestivali-peaesinejad-on-rag-n-bone-man-ja-arlo-parks | Juulis Šveitsis toimuv Montreux džässifestival avaldas esinejate nimekirja, peaesinejate hulgas on muuhulgas Rag'n'Bone Man ja Arlo Parks. |
Soome kõrgliigas hõbemedali kaela saanud 21-aastane Vehmanen tegi eelmisel hooajal Kauhajoki eest kaasa 31 kohtumises ning sai keskmiselt 8,5 minutiga kirja 2,7 punkti ja 1,6 resultatiivset söötu. Oma senise karjääri parima mängu tegi noor tagamees hilisema meistri Salon Vilpase vastu, kui Vehmanen viskas 26 punkti ja jagas 5 söötu, vahendab Korvpall24.ee.
Peatreener Darko Mihajlovic kommenteeris Rakverest tuule tiibadesse saanud noormehe lisandumist: "Mäng Vilpase vastu näitas ära, mis on võimalust saades tema potentsiaal. Thomas on noor mängija, kes järgmisel hooajal areneb kõvasti. Meiega koos on tal võimalus näidata oma tõelist potentsiaali ja olen väga rahul, et ta endale saime."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Vehmanen sõlmis lepingu Soome kõrgliigaklubiga | https://sport.err.ee/1608231561/vehmanen-solmis-lepingu-soome-korgliigaklubiga | Soome kõrgliigaklubi Loimaa Bisons andis teisipäeval teada, et 1+1 lepinguga on tiimiga liitunud Eesti-Soome tagamängija Kiur-Thomas Vehmanen, kes lõppenud hooajal tegi Soome meistrisarjas oma läbimurde Kauhajoki Karhu Basketis. |
Teise ja kolmanda koha saavutasid "Aktuaalne kaamera" ja "Aktuaalne kaamera. Nädal" – mõlemad köitsid 159 000 televaataja tähelepanu, teatas Kantar Emor.
Edetabelisse jõudsid ka "Sport", "Kuuuurija", "Sport. Sport", "Esimene stuudio", "Vera", "Osoon" ja "Kõik on võimalik". | Eelmise nädala vaadatuimate saadete edetabeli vallutas "Pealtnägija" | https://menu.err.ee/1608231549/eelmise-nadala-vaadatuimate-saadete-edetabeli-vallutas-pealtnagija | Eelmise nädala vaadatuim telesaade oli taas "Pealtnägija", mida vaatas otse või eetripäeval järele 195 000 inimest. |
"Venelased, kes teenivad kuus 10 000- 40 000 rubla (136-545 dollarit) on ilmselt uhked selle üle, et Putinil on 30 miljoni väärtuses jaht," kirjutas üks Twitteri kasutaja sarkastiliselt.
Venemaa sõltumatu telekanal Dozhd teatas 31. mail, et jaht ehitati Türgis ja Venemaa valitsus ostis selle 2011. aastal. Putin oli siis peaminister. Telekanal märkis ka, et Putin ja India peaminister Narendra Modi kohtusid samal laeval 2018. aastal.
Putini väidetavat rikkust on viimastel aastatel meedias palju kajastatud.
Ametlikult oli Putini 2020. aasta teenistus 136 000 dollarit. Ametlikult kuulub Putinile ainult tagasihoidlik korter, kolm nõukogudeaegset autot ja väike haagissuvila. Haagise sai Putin päranduseks oma varalahkunud isalt.
Putinit kahtlustatakse siiski tohutu varanduse omamises.
2012. aastal oli Boriss Nemtsov kaasautoriks raportile, milles loetleti üles mitmed Putinile väidetavalt kuuluvad reaktiivlennukid, käekellad, lossid ja jahid, teatas Rferl.
Aruandes viidati ka 54-meetrisele jahile, mis kirjelduste järgi oli sama alus, kus Putin võõrustas Lukašenkot.
Aruandes öeldi veel, et "Kremli laevastiku" lipulaevaks on viiekorruseline laev, mis on varustatud mullivannide, vahtrapuust sammaste ja marmorist vannitoaga.
Kremli väitel Putinil puudub hiiglaslik varandus.
"Putinil pole luksust vaja. Tema jaoks pole see lihtsalt lahe," ütles kremlimeelne ajakirjanik Dmitri Kiseljov. | Putini ja Lukašenko kohtumine luksusjahil tekitab Venemaal küsimusi | https://www.err.ee/1608231555/putini-ja-lukasenko-kohtumine-luksusjahil-tekitab-venemaal-kusimusi | Venemaa president Vladimir Putin kohtus nädalavahetusel oma Valgevene ametivenna Aleksandr Lukašenkoga. Kohtumine leidis aset 54 -meetrise luksusjahi pardal ning selline lai joon tekitab Venemaal küsimusi. |
Mulle on jäänud mulje, et kaitseväekogemuse juurde – vähemasti jalaväes – käib üks kindel arusaamise-hetk. Sa oled kaevamas kaevikut, aeg-ajalt mõni veebel karjub su peale, maapind on märg ning kaevik, mida sa kaevad, on vastavalt kas liiga väike, kehvalt toestatud või muidu auk, mis kõlbab paremini hauaks. Tõused korra püsti, et teha suitsu, kõnnid kolm kaevikuvahe edasi ja leiad ennast äkitselt silma vaatamas naissoost kaasvõitlejale, kel on kahekümne minutilise ajavaruga valminud täiuslik kaevik ühes vooderdatud riiuliga, kus hoida varumoona ja sigarette. Ning sel momendil jõuab äärmise tabavusega kohale, et iga naine, kellega sa militaarses kontekstis kohtud, suudab puhta sisemise motiveerituse tõttu olla kolm korda hirmuäratavam vastane kui enamik mehi.
"Naised rindejoonel" on üks neid filme, mille pealkirja lakooniline konkreetsus väljendab nii tema formaalset – tõepoolest kohtume naistega Ukraina idarindel – kui sisulist tasandit. Läbi kaamera saame tuttavaks naistega, kes saatuse tõttu on sinna kas jäänud või sisemise kohusetunde tõttu suundunud; teisisõnu peamiselt memmekeste ja sõduritega, rõhk seejuures küll tugevalt viimaste kogemuse kajastamisel.
Tähelepanuväärne on see, kuidas tunnise kestvusaja jooksul suudetakse läbi eri naiste portreede sõduriks olemise kogemusele anda äärmiselt mitmetahuline ja tundlik sissevaade. "Naised rindel" ei heida valgust ainult sellele, mida tähendab olla naine rindel, vaid ka sellele, mida tähendab võtta rinne endaga kaasa tsiviilellu. See, kuidas filmi peategelastes peegelduvad sõja eri tahud ja see, mida sõda inimesega teeb, on teoses igati ja mitmekülgselt saavutatud.
Nende peegelduste tabamiseks on kasutusel konkreetne ja jõuline pildikeel. Kaamera jääb filmi vältel staatiliseks ja liikumatuks, mis toetab suurepäraselt sõjatandri poolt pakutavaid, pool iseeneslikult tekkivaid metafoore. Lõpuni tundub kaamera hoidvat oma tegelastest teatavat distantsi, mis üheskäes tundliku montaažiga paneb vaataja enam kui tihti olukorra ette, kus naissõdurite eluolu mikrokosmosest peegeldub välja sõjakogemuse universaalsus.
Formaalsete elementide osas tuleb küll natuke võtta muusika kallal, mis on kohati liiga pealetükkiv. Helitaust võtab kohati filmilt peene ambivalentsuse ja tekitab tunnet, nagu sooviks teos ette öelda, mida vaataja peab tundma. Arvestades ainese toorust ja tähenduslikku laetust võiks soovida rohkem vaikust. Tegu on materjaliga, mis räägib mitmekihiliselt ja tähenduslikult enda eest.
Naised, keda film on valminud portreteerida, tunnevad ennast kaamera ees vabalt ja mugavalt, pakkudes vastuseid enamikele küsimustele, mis vaataja peas võivad tekkida. Ei tea, kas siinkohal oleks paslik kiita filmitegijaid või rindekonteksti enda karmi reaalsust, kuid kaamerahirm jääb Donbassi hirmude võrrandist välja. Olgu kuidas on, kuid sissevaated nii sõdurite kui ka rindepiirkonda kinni jäänud ja poollagunevates majades oma elupäevi veetvate vanadaamide eludesse on kantud elulisusest.
Film suudab toimida näitena sellele, kus surma kohalolu taustal helgivad argielu detailid ja igapäevasused sedavõrd elusamalt, tähendusrikkamalt ja soojemalt. Seda traagilisem on filmi teises pooles nähtavad kaadrid sõdalastest, kes ei suuda rindelt naastes enam tsiviileluga kohaneda. Sõja hinnana ei joonistu välja ainult lõhutud kodud, kaotatud elud ja purunenud unistused Ida-Ukrainas, vaid armid tuhandete hingedes, kelle jaoks on tapetud kamraadide mälestus ja traumajärgne stress igapäevane reaalsus, mida ei täida see, kui sulle öeldakse "kangelane".
Siinkohal jõuan punkti, kus tunduks õige anda lugejale mõne peategelase portree, kuid filmi enda peenetundelist kujutamist ja oma subjektidele kingitud eneseväljenduslikku autonoomiat arvestades tundub see üleliigne. Vaadake parem filmi!
"Naised rindejoonel" ei näita verd ega laipu ehk peaks seeläbi sobima nõrganärvilistele, olles samas siiski kõike muud kui kerge vaatamine. Küll on film vajalik vaatamine kõigile, kes soovivad heita pilgu sõduri hingeellu või Ida-Ukraina trööstitusse argipäeva. Ning film on kohustuslik kõigile neile, kes näevad naiste rolli riigikaitse aspektist koduhoidjate või millegi sellelaadsena. Antud filmi peategelased suudavad selle väite ümber lükata 500 meetri pealt ning .50 kaliibriga. Seejuures veel ilma optikata. | Arvustus. "Naised rindejoonel" on kõike muud kui kerge vaatamine | https://kultuur.err.ee/1608231519/arvustus-naised-rindejoonel-on-koike-muud-kui-kerge-vaatamine | Uus film kinolevis
"Naised rindejoonel"
Režissöör: Ivar Heinmaa
Stsenaristid: Ivar Heinmaa ja Kati LaukkanenHelilooja: Timo Steiner
7/10 |
Uue seaduse kohaselt hakkab valitsus kinnitama põlisrahvaste õigekirja ja kirjavahemärgistuse reegleid. Sellekohane muudatus kantakse Venemaa rahvaste keeleseadusse.
Algatuse esitamine riigiduumale 2019. aasta novembris kutsus Venemaa piirkondades, kus on terav mure rahvuskeelte säilitamise pärast, ja teadusringkondades esile ägeda vastukaja.
Eelnõu algatajad märkisid, et seni ei ole põliste väikerahvaste tähestike ja õigekirjareeglite kinnitamine seadustatud. See puudujääk raskendab nende keelte uurimist, õpetamist ja kasutamist ja toob kaasa nende kadumise võimalikkuse.
Parlamendi otsus mõjutab ka Siberi, Põhjala ja Kaug-Ida põlisrahvaid.
Seni määras Vene valitsus vaid vene kirjakeele reegleid. | Vene valitsus hakkab määrama väikerahvaste õigekirjareegleid | https://www.err.ee/1608231504/vene-valitsus-hakkab-maarama-vaikerahvaste-oigekirjareegleid | Venemaa parlament võttis teisipäeval vastu seaduse, millega saab valitsus õiguse kinnitada riigi väikesearvuliste põlisrahvaste õigekirjareegleid. |
Mägi on töötanud Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen toimetaja ja kaasautorina ning avaldanud oma tekste ja luulet ka teistes väljaannetes.
Debüütluulekogu "Maitsestatud kanad" eest esitati Mägi Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks, lisaks andis ta 2015. aastal välja luulekogu "Pealehakkamise küsimus" ja jutukogu "Luukerena laanes ja linnas". | Suri luuletaja Marko Mägi | https://kultuur.err.ee/1608231486/suri-luuletaja-marko-magi | 50-aastaselt lahkus luuletaja ja ajakirjanik Marko Mägi, vahendas Eesti Ekspress. |
Hiljutisel New Yorgis Iisraeli-vastasel meeleavaldusel lehvisid Palestiina lipud, millel oli loosung: "Me ei saa hingata alates 1948. aastast". Loosung on seotud sotsiaalse õigluse liikumise Black Lives Matter (BLM) loosungiga: "Ma ei saa hingata".
"BLM on solidaarne palestiinlastega. Oleme liikumine, mis on pühendunud kolonialismi lõpetamisele kõigis vormides, ja jätkame Palestiina vabastamise pooldamist (oleme seda alati teinud. Ja teeme seda alati)," teatas BLM Twitteris.
BLM-i toetus Palestiinale tõi USA-s kaasa ajaloo suurimad meeleavaldused Iisraeli vastu.
Kongressis toetavad samuti mitmed vasakpoolsed demokraadid Palestiina nõudmisi.
Missouri osariigi kongressisaadiku Cori Bushi poliitiline identiteet sündis rahutustes, mis järgnesid 2014. aastal, kui valge politseinik tappis mustanahalise teismelise Michael Browni.
Kui Hamas alustas Iisraeli pommitamist, püüdsid Bush ja tema vasakpoolsed kolleegid USA poliitilise diskursuse Iisraelil palestiinlaste poole nihutada.
"Mõne tunni jooksul tappis Iisraeli armee Gazas ühe palestiinlaste perekonna neli põlvkonda. Palestiinas toimub veresaun ja see on inimõiguste katastroof. Peame kohe Iisraeli rahastamise lõpetama. Maailm jälgib meid," ütles Bush 18. mail.
BLMI-i aktivistid võrdlevad kodanikuõiguste võitlemist USA-s Palestiinlaste olukorraga. "BLM-i tegevus USA-s on Palestiina võitlusele oluline," teatas aktivist Russell Rickford Voxi veebisaidil.
USA president Joe Biden toetab jätkuvalt Iisraeli. "Kuni see piirkond pole üheselt öelnud, et nad tunnistavad Iisraeli õigust eksisteerida iseseisva juudi riigina, pole rahu," ütles Biden.
Siiski peab Biden üha rohkem arvestama vasakpoolsete demokraatidega. Kongressisaadik Rashida Tlaib kritiseeris Bideni toetust Iisraelile.
Biden proovis hiljem Tlaibiga lepitust leida. "Ma tahan teile öelda, et ma imetlen teie intellekti ja imetlen teie muret nii paljude inimeste pärast," vastas Biden Tlaibi kriitikale.
Iisraeli huvide esindajad väidavad, et BLM-i ja palestiinlaste võrdlus on vale. BLM-i teema on rassiküsimus, palestiinlaste küsimus puudutab aga territooriumi.
Hiljutine Gallupi küsitlus näitas, et kolmveerand ameeriklastest suhtus Iisraelisse positiivselt. Palestiina poolt oli ainult 30 protsenti ameeriklastest.
USA välispoliitika Lähis-Idas jääb samaks ja jätkatakse Iisraeli toetamist. Kuid suurlinnade tänavatel on toon muutunud, teatas The Times. | BLM-i aktivistid võrdlevad palestiinlaste olukorda USA rassiprobleemidega | https://www.err.ee/1608231495/blm-i-aktivistid-vordlevad-palestiinlaste-olukorda-usa-rassiprobleemidega | Viimane palestiinlaste-Iisraeli konflikt tõi Gaza sektori elanikele häälekat toetust ootamatust allikast. Palestiinlasi asus toetama sotsiaalse õigluse liikumine Black Lives Matter (BLM), kus USA vasakpoolsed aktivistid võrdlesid palestiinlaste olukorda USA rassiprobleemidega. |
Teadlased kohtasid emast kilpkonna 2019. aastal ekspeditsioonil Galápagose Fernandina saarel. Leiukoha järgi andsid uurijad roomajale nimeks Fernanda, märgitakse Galápagose looduskaitseameti pressiteates.
Toona olid leidjad enda sõnul veendunud, et üksildane kilpkonn oli nii-öelda kadunud fernandina hiidkilpkonn (Chelonoidis phantasticus). Samanimelise saare põlisliiki peeti Fernandina vulkaani purske tõttu juba 112 aastat väljasurnuks. Saamaks esmamuljele kinnitust, saatsid leidjad kilpkonna vereproovid Yale'i Ülikooli geneetikutele.
Yale'i uurimisrühm võrdles äsja leitud kilpkonna geene ainsate teadaolevate kilpkonnageenidega, mis pärinevad 1906. aastal Fernandina saarelt leitud isaselt C. phantasticus kilpkonnalt. Yale'i uurijad kinnitasid, et kilpkonnad on lähedases suguluses ja Fernanda on tõepoolest sama liiki.
Galápagose looduskaitseameti teaduse ja looduskaitse asepresidendi James Gibbsi sõnul on Fernanda saare hiidkilpkonn olnud üks Galápagose suurimaid mõistatusi. Gibbs lisas, et võib-olla taasavastati kadunud liik veel viimasel hetkel. Seetõttu tuleks saar tema sõnul teiste kilpkonnade leidmiseks läbi otsida.
Uurijad püüavad nimelt seekord ära hoida Pinta saare kilpkonna (C. abingdoni) viimase esindaja, kuulsa Üksiku George'iga juhtunut. Too suri 2012. aasta juunis ligi 100-aastasena, olles aretuspüüdlustele vaatamata endiselt järglasteta.
Ka Galápagose rahvuspargi juht Danny Rueda Córdova tõdes, et Üksiku George'i saatus ei tohi korduda. Ühes oma meeskonnaga plaanib ta alates septembrist Fernandina saare põhjalikult läbi otsida. Fernanda pole siiski tõenäoliselt üksi. Teadlased avastasid saarel asuvalt vulkaanilt jälgi vähemalt kahest kilpkonnast, kes võivad kuuluda samasse liiki.
Kui uurijad peaks leidma mõne sama liiki isase hiidkilpkonna, püüavad nad Galápagose rahvuspargi hiidkilpkonnade paljunduskeskuses teda Fernandaga kokku viia. Kui paljunduspüüdlused vilja kannavad, kasvatavad looduskaitsjad nende järglased vangistuses üles ja lasevad roomajad seejärel Fernandina saarel tagasi loodusesse.
Hiidkilpkonnade arvukus vähenes Galápagose saartel märkimisväärselt 19. sajandil vaalapüüdjate ja piraatide ülepüügi tõttu, märgitakse pressiteates. Nüüd elab saarestikus hinnanguliselt 200 000–300 000 isendit, mis moodustab algsest arvukusest 10–15 protsenti. | Galapagosel ilmutas end väljasurnuks peetud hiidkilpkonn | https://novaator.err.ee/1608231483/galapagosel-ilmutas-end-valjasurnuks-peetud-hiidkilpkonn | Galápagose saartel elab vähemalt üks hiiglasemõõtu kilpkonn, keda teadlased pidasid juba üle sajandi väljasurnuks, vahendab Live Science. |
Kohus rahuldas Krachti kaitsjate Oliver Nääsi ja Sander Potisepa kaebuse ning tühistas riigiprokuratuuri 10. märtsi ja 22. aprilli määrused ning kaitsepolitsei poolt Krachtile 18. veebruaril pandud elukohast lahkumise keelu.
Kohus tunnistas määruse resolutsioonis Kersti Krachti õiguste rikkumist seoses talle elukohast lahkumise keelu tõkendi kohaldamisega 18. veebruarist kuni 31. maini, mil see kohtu poolt tühistati.
Kohus leidis, et 18. veebruaril Krachtile kohaldatud elukohast lahkumise keeld polnud põhjendatud. "Mitte ühestki määrusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille pinnalt oleks alust arvata, et Kracht ei kavatseks end vähemasti kriminaalmenetluse ajal Eestiga siduda või hakkaks Eestis olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma," tõdes kohus.
Kohtu hinnangul ei põhjendanud kaitsepolitsei ega prokuratuur oma määrustes, kuidas võimaliku täitemenetluse tõttu senise elukoha kaotus ning tütre ja tema pere elamine välismaal muudaksid reaalseks ohu, et Kracht võiks kriminaalmenetlusest hakata kõrvale hoidma. "Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval hetkel ka ei esine," märkis kohus.
Kaitsepolitseiameti 18. veebruari määrusega kohaldati Kersti Krachti suhtes elukohast lahkumise keelu tõkendit tema elukohaga Harjumaal.
Määruses märgiti, et Krachti elukohaks olev kinnistu on koormatud hüpoteekidega, mille realiseerimine võib kaasa tuua elukoha vahetamise vajaduse ning samuti seda, et tal on olemas isiklikud sidemed välisriigis elavate isikutega.
"Seega ei saa välistada, et Kersti Kracht võib tõkendit kohaldamata Eestist lahkuda, asuda alaliselt elama välismaale ning sel viisil muuta keerukamaks kriminaalmenetluse lõpuleviimise. Tõkendit kohaldamata võib olla raskendatud menetlejal kahtlustatavaga kontakti saamine ning seetõttu ei ole võimalik efektiivselt läbi viia kriminaalmenetlust," leidis kaitsepolitsei.
Kaitsjad vaidlustasid kaitsepolitsei määruse riigiprokuratuuris, kuid seal jäeti kahel korral vaidlustus rahuldamata, mistõttu kaitsjad läksid sellega kohtusse.
Sel esmaspäeval tegi Harju maakohus lahendi Krachti kasuks ning seda kohtumäärust vaidlustada ei saa.
Skandaal puhkes 12. jaanuaril, kui kaitsepolitsei töötajad pidasid Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni ettevõtja Hillar Tederi ja rahandusministri praeguseks endise nõuniku Kersti Krachti. Kahtlustus esitati ka Keskerakonna toonasele peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale. | Kohus tunnistas Krachti õiguste rikkumist kapo ja prokuratuuri poolt | https://www.err.ee/1608231480/kohus-tunnistas-krachti-oiguste-rikkumist-kapo-ja-prokuratuuri-poolt | Harju maakohus tühistas esmaspäeval rahandusministri eksnõunikule, korruptsioonikuritegudes kahtlustatavale Kersti Krachtile seatud elukohast lahkumise keelu ning tunnistas, et kaitsepolitsei ja prokuratuur rikkusid tema õigusi. |
Saate võtted pidid algama juba suvel ning tegemist oleks olnud esimese korraga, mil Cowell on kohtunikuks saates, mis toimub väljaspool USA-d ja Ühendkuningriiki, kirjutab Consequence.
Loobumise tagamaid kuigi täpselt ei avatud. Telekanali Reshet esindaja märkis vaid, et Cowelli otsust mõjutasid isiklikud põhjused ning et Cowelli tiim võttis ka kanaliga ühendust, tundes muret Iisraeli ja palestiinlaste konflikti pärast.
Cowell ja ta tiim pole saate osas kommentaari jaganud.
Esmakordselt plaanib Iisrael "X Factori" saate võitja saata ka Eurovisiooni lauluvõistlusele. | Simon Cowell loobus Iisraeli "X Factori" saates kohtunikuks olemisest | https://menu.err.ee/1608231453/simon-cowell-loobus-iisraeli-x-factori-saates-kohtunikuks-olemisest | Tuntud telenägu Simon Cowell pidi kohtunikuna kaasa lööma Iisraeli "X Factori" konkursil, ent otsustas kokkuleppest taganeda ja isiklikel põhjustel sellest tööst loobuda. |
Ainus kohtumine, kus võitja selgitamiseks polnud tarvis lisaaega oli Hollandi ja Prantsusmaa vastasseis, kuid ka seal polnud lisaaeg kaugel. Holland suutis 2:1 võiduvärava lüüa alles kolmandal lisaminutil, mil oma teise tabamuse sai kirja Myron Boadu.
Hispaania U-21 meeskond võitis samuti 2:1, kuid alles 110. minutil löödud väravast. Sealjuures oli hispaanlaste võit lähedal ka normaalajal, kuid Horvaatia suutis neljanda üleminuti penaltist seisu viigistada.
Ülipõnevaks kujunes ka Portugali ja Itaalia vastasseis. Portugal asus mängu 2:0 ja 3:1 juhtima, kuid 88. minutil löödud Patrick Cutrone värav viis mängu lisaajale. Juba lisaaja esimesel minutil jäi Itaalia vähemusse, kui teise kollase kaardi sai Matteo Lovato. Portugallased kasutasid enamuse ära, lõid lisaaja teisel poolel kaks väravat ja tagasid 5:3 võiduga koha poolfinaalis.
Samuti läks lisaajale Taani ja Saksamaa kohtumine, kuid seal oli võitja selgitamiseks vaja lüüa ka penalteid. Normaalaja 69. minutil asusid taanlased juhtima, kuid Saksamaa noored viigistasid 88. minutil seisu. Lisaajal läksid juhtima omakorda sakslased, ent ka Taanil oli vastus olemas ja 2:2 seisul lõppenud 120 minuti järel hakati lööma penalteid.
Viie esimese penaltiga eksisid mõlemad korra, kuid taanlaste kuuenda penalti suutis Finn Gilbert Dahmen tõrjuda. Paul Jäcker oli täpne ja viis Saksamaa U-21 meeskonna poolfinaali, kus vastaseks Holland. Teise koha eest finaalis võitlevad Hispaania ja Portugal. Mõlemad mängud toimuvad 3. juunil. | U-21 EM-il selgusid poolfinalistid, kolm veerandfinaali läksid lisaajale | https://sport.err.ee/1608231468/u-21-em-il-selgusid-poolfinalistid-kolm-veerandfinaali-laksid-lisaajale | Jalgpalli U-21 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel peeti neli põnevat veerandfinaalkohtumist, millest vaid üks lõppes normaalajaga. |
Sa tulid Tallinna Koreograafiakooli õppima Kohila Keskkoolist, esimesse klassi läksid aga hoopis väiksesse Hageri kooli. Kas oli raske kohaneda?
Hageri kaheksaklassilises koolis olid väiksed klassikomplektid ja toredad õ petajad. Kohila Keskkoolis oli mul aga raske, sest seal olid suured klassid — umbes kolmkü mmend õ pilast, kuigi mulle tundus, et neid on sada. Läksin sinna kolmandasse klassi. See oli minu elus tohutu muutus. Ma istusin viimases pingis, ei paistnud teiste õ pilaste tagant v äljagi ja õ petaja peaaegu ei märganudki mind. Aga me tegime seal ühe suure poisiga akrobaatilist kava ja mingil määral sain ma nii ikkagi pildile. Meid kutsuti Suureks Peetriks ja Kaieks. Sealt need balletiinimesed mu leidsidki. Ja kui ma esimesel katsel koreograafiakooli sisse ei saanud, astusin spordikooli.
Mis puudutas õ ppimist spordikoolis, siis kadusin ma seal samamoodi ä ra. Mind ei n ähtud, ei tahetud nä ha. Ma k äisin sageli v õ istlustel ja pidin palju koolist puuduma. Ma ei osanud iseseisvalt õ ppida, elada tuli internaadis. Kodus aga oli õ de mulle alati toeks olnud.
Sa õppisid Tallinna Koreograafiakoolis aastail 1972–1980. Praegu on selle kooli nimeks Tallinna Balletikool. Millisena mäletad sina tolleaegset koreograafiakooli, oma eriala, õpilaste omavahelisi suhteid?
Eks seda ole natuke raske mäletada. Esiteks elasin ma kooliaja esimesed aastad taas internaadis. Tol ajal nimetati seda just internaadiks, mitte õ pilaskoduks. Internaat asus siis toomkiriku k õ rval. Ma m äletan ennast sellise väikse ja saamatuna. Mulle tundus, et minu ü mber on k õ ik julged lapsed. Minuga koos tuli spordikoolist koreograafiakooli õ ppima mu s õ branna Merike. Tema oli hakkaja, mina olin harjunud ema käek õ rval käima. Ma ei j õ udnud ära imestada, kuidas m õ ned minuvanused lapsed oskavad üksinda Balti jaamast üles Toompeale tulla ja iseseisvad olla. Mulle oli see aeg nagu teokarbist välja ronimine ja maailma avastamine.
Koreograafiakoolis võttis sinu suhtumine õppimisse aga uue suuna?
Seal hakkas mulle õ ppimine meeldima. Klassid olid v ä ikesed, mind n ähti ja märgati, ma tundsin, et olen olemas. See ei olnud ainult balletitund, mis mulle meeldis, k õ ik õ petajad olid toredad. Eesti keele õ petaja Sirje Orvet hoidis mind vä ga, samuti Angela Rudi, kes on meil veel praegugi natuke balletikoolis t öö l. Meie aineõ petajad olid n õ udlikud, aga minu meelest olid nad nagu emad, nad hoidsid nii mind kui kogu klassi vä ga. Ü ksnes ajaloo õ petajaga ei leidnud ma kontakti ja tema aine ka ei k ö itnud mind.
Esimesel poolaastal oli meie balleti õ petajaks Malle Rätsep, kes lubas tunnis teha k õ ike, mida tahtsime. Mäletan, et kord istusin ma tunnis tugipuu peal ja oleksin sellelt ää repealt pea l õ hki kukkunud. Siis oli õ petaja natuke kuri ka. Pä rast poolt õ ppeaastat oli aga üks kontrolltund, kus avastati, et me ei ole mitte midagi õ ppinud ega end ü ldse pingutanud … Rätsep polnud ilmselt õ petajaks sobiv ja me sattusime Ilse Adussoni käe alla. Sealt sai alguse arusaam, et tuleb tööd teha ja pingutada. Me ju k õ ik tahtsime tantsida. Unistused olid suured, aga kohale hakkas j õ udma ka see, mida tä hendab tegelik balletielu.
Tänu sellele, et ma kordasin koreograafiakooli astudes neljandat klassi, tekkis mul kontakt iseendaga. Ma sain aru, et ma olen õ igel ajal õ iges kohas. Nii, nagu ma olen maailma enneaegselt sündinud, nii ei saanud ma ka algul üldse aru, mis minuga toimub. Koreograafiakoolis läks mu matemaatikahinne korraga viie peale, hakkasin k õ igest aru saama.
Kooli kunstiline juht oli siis vist Ago Herkül?
Tol ajal oli kooli direktor Verner Loo ja kunstiline juht Ago Herkül. Meenutan teda väga hea tundega. Ta oli hästi s õ nakas ja range, aga samas oma ala professionaal, kes teadis, mida ta tahab ja n õ uab — müts maha tema ees! Kord tuli mul m õ te hakata ennast näljutama, et saledam välja näha. Ta kutsus siis mu ema kooli. Jutt oli väga konkreetne — laps kas hakkab söö ma v õ i mitte, ja kui ei hakka, siis selles koolis õ ppida ei saa. Seisin ukse juures ja kui mul paluti lahkuda, keerasin selja. Olin kangust täis ja ütlesin, et ma ikkagi ei hakka sööma.
Ega ma ennast otseselt näljutanudki, pigem oli asi selles, et mul polnud piisavalt raha, et endale midagi maitsvat osta. Koolitoidud aga ei maitsenud mulle, ma ei söönud liha sellisel kujul ja peitsin toidu ära. Internaadis oli tol ajal üks kokk, kes meid enne söö klast v älja ei lubanud, kui k õ ik oli söödud. Mul oli kilekott taskus ja nii ma peitsin neid lihatükke. Kokk vaatas mind ja kü sis vene keeles: "Tõ vsjo pokušala, da?" — " Kas s õ id k õ ik ära, jah?" Mina olin näost punane ja aur tuli taskust välja… Õnneks elas internaadi õ uel üks suur koer, kes selle liha siis endale sai.
Missugune tundus väikestele tüdrukutele elu internaadis?
Internaadielu oli päris karm. Koju lubati meid üksnes iga kahe nädala tagant. Seal oli ka komandant, üks kuri tädi… Igal laupäeval tehti katlaruumis sooja vett, et me saaksime oma riideid pesta. Muidu oli külm vesi. See oli päris jube, ennast ja hambaid kü lma veega pesta — ja ega ma eriti pesnudki.
Millal lavapraktika algas?
Lavapraktikast mäletan, et madalamates klassides me lavale ei saanud, sest teater oli remondis. Koreograafiakoolil olid tol ajal kooli omad lavastused, kus õ pilased said esineda. Ma m äletan Enn Suve lavastust "Kullaketrajad", mis esietendus 1976. aastal. Me tantsisime seal linde, mingit lastetantsu ka. Mäletan ka "Chopinianat", selle lavastas Niina Belikova. Aasta oli siis 1978. Me seisime reas ja saime lavastaja käest tihti riielda; ta oli vä ga p õ hjalik oma n õudmistes. Töö sellega oli pä ris karm, aga l õ puks tuli välja väga tasemel lavastus.
Kooli lõputöö, Tuhkatriinu rolli valmistasid sa ette legendaarse Liia Leetmaaga?
Enn Suve "Tuhkatriinu"-lavastus tuli välja 1979. aastal. Mind valmistas, jah, ette Liia Leetmaa. Minu klass oli ilmselt viimane, kes sai veel Leetmaa kätt tunda. Mu oma erialajuhendaja Tiiu Randviir ei saanud aeg-ajalt mingil p õ hjusel tunde teha ja Liia Leetmaa asendas siis teda. Ma v õ rdleksin Leetmaa tunde m õ nes m õ ttes isegi Marina Semjonova klassikalise tantsu treeningutega Moskva Suures Teatris, kuhu mul oli juhus sattuda. Need Marina Semjonova tunnid olid tehniliselt ülirasked.
Ka Leetmaa oli tohutult n õ udlik, kuni k õ ikide pisiasjadeni: " Vot see oli halb ja vot see oli halb …". Ta v õ is ühte asja korrata tuhandeid kordi ja hommikust õ htuni t ööd teha. Tema antud kombinatsioonid olid ka sellised vana kooli moodi. Me vihtusime teha palju sellist tehnikat, mida praegu enam ei tehta. "Tuhkatriinu" rühmaproove tegi Enn Suve, aga sooloproove viis lä bi Leetmaa.
Ma m äletan, et luuaga variatsiooni muudkui kordasime ja kordasime… Kü ll ma p ühkisin ühte- ja teistpidi, talle ikka ei meeldinud ja ta ü tles: "Stopp, Kaie, ei olnud hea!" See oli l õ putu trenn… Ma pidin seda luuda vaatama kü ll ü helt, k ü ll teiselt poolt, k ü ll tagant, k üll eest, aga ikka ei olnud hea. Kuni ta l õ puks ü tles, et n üü d on t õ esti hästi. Ma sattusin talle isegi kord külla, lausa tema koju. Ta oli tegelikult tohutult hea ja südamlik inimene, aga meeletult n õ udlik oma erialal, erakordselt värvikas ja andekas isiksus.
Arvan, et see osa minu õ pingutest on kuldav äärt. Tiiu Randviir v õ imaldas seda, ta ise tantsis veel tol ajal. Ma arvan, et mul vedas v äga sellise v õ imalusega. Liia Leetmaa oli see, kes õ petas mulle peenemat tehnikat. Tänu temale sai mu tantsutehniline vundament tugevam.
Aga milline oli Tiiu Randviir õpetajana?
Tiiu on kooliajast saadik kujundanud minu loomingulist elu tohutult, ehkki ta ei seisnud mu k õ rval kuigi kaua pärast kooli l õ petamist. Ta oli meie kursusele suur eeskuju. Ka tema oli väga range. Tänapäeval ei karda lapsed õ petajaid, aga meie kartsime ikka väga oma õ petajaid. Tiiu Randviir oli meile suur autoriteet ja meil oli üldse suur austus oma õ petajate vastu.
Teatris hakkasin tööle hoopis Helmi Puuriga, aga oli tore, et Tiiu käis ikkagi aeg-ajalt meie proove vaatamas. M õ nikord tegi ta mulle märkusi ja v õ is olla väga karm. Tagantjärele m õ eldes tean, et see oli v ä ga õ ige, sest inimene, kellega sa kogu aeg töötad, harjub sinu vigadega ära. Aga kui tuleb k õ rvalt teine inimene, siis see mä rkab v ärskelt kohe mingeid vigu.
Ma mäletan ü hte "Luikede järve" etendust. Oli umbes aasta 1986. Enda meelest tegin ma k õ ike vä ga h ästi ja arvasin, et nüüd tuleb Tiiu ja ütleb: "Kaie, sa oled super!" Tiiu tuli garderoobi — ja istus. Mul langes s üda saapasäärde. Ja siis ütles ta vä ga t õ siselt: "Sa pead muidugi ise valima, mida v õ i kuidas sa teed, aga kui sa nii mustalt hakkad tantsima, siis ikka m õ tle, kas nii on m õ tet!" Ma olin sel hetkel tumm. Kui ma hiljem selle etenduse videot vaatasin, sain aru, millest ta rääkis. Ja enamus asju, mida ta on ö elnud, isegi m õ ne artikli v õ i muu asja kohta, on andnud mulle vä ga targa t õ uke ja pannud mind m õ tlema.
Ta ei ö elnud, mida teha. Pigem andis m ärku, et midagi on valesti. Olen talle tohutult tänulik. Tiiu Randviir on mind väga palju m õ jutanud. Me oleme siiani vä ga head s õ brad ja ta teeb ikka veel meil koolis vahel praktikatunde. Kui tal Balletikoolis oma klass oli, kutsus ka mind alati oma tunde vaatama, kuulas minu mä rkusi, seda, mida mina n ägin. Selles osas on ta tark naine.
Balletti õpitakse väga kaua. Kuidas saavutada selline pühendumus juba varases lapsepõlves? Meie kartsime omal ajal õpetajaid ja tants oli püha. Praegu on teised vahendid. Kuidas sina seda näed? Nii õpilase kui õpetajana?
Kui ma asetaksin end praegu õ pilase rolli, j ääksin ilmselt vä ga h ä tta. T änapä eva noored on hoopis teistsugused ja m õ tlevad teisiti. Maailm on nii palju muutunud. Kui ma täna räägin õ pilastele, mida mina olen üle elanud, siis nad kuulavad mind küll, aga see on neile nagu mingi muinasjutt. Ajad, maailm ja m õ tlemine on muutunud, neid kunagisega v õ rrelda ei saa. Noored on targad, nad on m õ tlejad, iseseisvad ja see s õ ltumatu olek on tegelikult vä ga äge. Aga balletidistsipliinis on pä ris keeruline praegu lapsi t ööle saada. Siiski, lapsed töötavad, peaaegu k õ ik, on erandeid, aga nad t öö tavad.
T änapäeval ei kohta nii tihti fanaatilist armastust balleti vastu, v õ i nagu sina ü tled — pü hendumust, seda, et noor inimene p ühenduks ainult ühele asjale. V õ imalusi ja ahvatlusi on nii palju. Valikuid on palju ja noor m õ tleb, et kas ta tahabki ü ldse tantsida teatris balletir ü hmas v õ i on hoopis mingid teised ja paremad valikud.
Kunagi ütles Tiiu Randviir, et esimesel septembril lapsed tulevad, naeratus nä ol, nad on õ hinas ja tuhinas, aga järgmisel päeval see naeratus kaob… Ka minu naeratus algul kadus, kui ma läksin balletisaali ja pidin trenni tegema. Naeratus kadus, sest reaalsus j õ udis kohale, see, mida see k õ ik tähendab, aga minu soov tantsijaks saada ei kadunud.
Ma ütlen ikka oma õ pilasele: "Kui sa ise tahad tantsida, mitte ema v õ i vanaema p ärast, siis tee seda!" Ja kui see soov on, siis tuleb seda hoida nagu kullatü kki peopesal ja mitte kergesti alla anda. T änapäeval vanad kurjad meetodid ei toimi… kuigi vahel ikka toimivad ka. Praegu peab õ petaja pöörama tähelepanu sellele, kuidas õ pilasele läheneda. Erinevatele lastele tuleb leida erinev lähenemisviis ja sa pead õ pilast tunnetama. Õpetaja ülesandeks on lapse isiksuse toetamine, seda ei tohi mitte kuidagi maha suruda. Praegustele pedagoogidele esitatakse hoopis suuremaid n õ udmisi, õ petaja on koos õ pilasega pidevas arengus, j ää des samas nõ udlikuks. Õpilasi tuleb suunata ja meil on hea v õ imalus pakkuda balletikoolis neile erialast välja õ pet klassikalise balleti ja kaasaegse tantsu alal.
Paradoksaalne on see, et kuigi tol ajal mingis mõttes suruti isiksust maha, siis ometigi oli isikupäraseid tantsijaid rohkem. Tänapäeval on neid palju keerulisem balleti juures hoida. Mis on põhjus?
Ma ei tea vastust. Tol ajal hakati väga varakult otsima nii- ö elda staari. Kui see avastati, siis eriala õ petaja pööras talle ka suuremat tähelepanu. Minul oli lihtsalt väga hull soov tantsijaks saada ja seda ka märgati. Ma tahtsin nii väga konkursile minna ja mu silmad särasid iga v õ imaluse peale. Ka praegu on sä rasilmseid õ pilasi, kes seda väga tahavad ja kes küsivad, kas õ petaja saaks temaga m õ nda variatsiooni harjutada. Pedagoogid teevad seda suurima heameelega. Ehk m õ jutab neid see, et kui nad lä hevad teatrisse t ööle, siis k õ igepealt satuvad nad tantsima rühma. M õ ningail juhtudel jäävad nad sinna liiga kauaks.
Minul oli õ nn juba esimesel aastal panna ennast proovile ka solistina. Minu oma õ pilane Marita Weinrak l õ petas kooli v õ imeka baleriinina. Ma lootsin väga, et teda märgatakse juba esimesel aastal ja antakse v õ imalus ka soolot tantsida, kuid nii ei juhtunud. Noortele tuleb anda v õ imalus. Mina ju olen olnud ka see kuues luik teiste seas, aga mulle anti v õ imalus õ ppida. Praegu tahetakse k õ ike kohe saada. Marital on olemas selleks nii hing kui tehnika, nii musikaalsus kui ilu. Ma n äen temas senini tohutut potentsiaali.
Tänapäeva teatrielu on teistsugune, ei julgeta v õ tta riske. Soovitakse nä ha laval k üpsemat tantsijat. Maailmas on konkurents ja valikuv õ imalus niiv õ rd suur. Marina Kesler ü tles kord v äga ilusasti, et kui kümne aasta jooksul sü nnib Eestis üks priimabaleriin, siis see on juba väga suur kingitus. Tallinna Balletikool teeb omalt poolt k õ ik, et meie praegune Rahvusballeti juht Linnar Looris oleks meiega rahul ja sooviks meie kooli l õ petajaid teatrisse t ööle v õ tta.
Keda hindad praegu noortest solistidest?
Õnneks on meil olemas Ketlin Oja ja Anna Roberta, m õ lemad v ä ga huvitavad noored solistid. Anna Roberta "Luikede jä rves" oli mulle t äielik avastus. Talle pole looduse poolt kü ll k õ iki eeldusi antud, aga meie v äikese vabariigi jaoks on ta t õ eline leid. See "Luikede järv" läks mulle väga hinge. Ketlin Oja on samuti vä ga huvitav noor tantsija, ta k ö idab mind vä ga "Uinuvas kaunitaris", "Pä hklipurejas" ja "Giselle'is".
Kui keegi sinusse usub ja sul on olemas tahe, siis tuleb ka loomulik anne nähtavale. Kui loomulik anne jääb kasutamata, on praeguses suures konkurentsis väga raske areneda. Kui ma hakkasin tantsima Mai Murdmaa lavastustes, ei saanud ma algul aru, mida ta tahab, aga ta uskus minusse ja seet õ ttu kasvas eneseusk minulgi.
Kas võiksid rääkida ka Helmi Puurist repetiitorina?
Esimesel korral ei v õ etud mind koreograafiakooli vastu, aga pärast sattusid mulle koolis õ petajateks Ilse Adusson ja Tiiu Randviir ning teatris repetiitorina Helmi Puur. Temaga töötamine oli nagu vaikselt trepist üles ronimine. Ta oli väga rahulik ja t õ i minu tantsu lisaks emotsionaalsusele ka filigraansust. Ta oli v ä ga t äpne, näiteks selles, kuhu suunata silmavaade, ja muudes detailides ning pisiasjades. Nendest pisiasjadest kasvab välja terviklik tunnetus, mis omakorda kujundab rolli. Vahel olid mu partnerid proovis nä rvis ja endast v äljas, Helmi aga suutis alati rahulikuks jääda. Kui Viesturs Jansons tuli teatrisse, aitas Helmi Puur tal jalalabad palju paremaks töötada. Helmi töötas kavalalt, targalt ja heasüdamlikult. Ega ilmaasjata ö elda, et headus v õ idab kurjuse.
Sa küll ütlesid, et sul oli Mai Murdmaast algul raske aru saada, aga Mai kaasaegne lähenemine erinevatele teemadele balletitehnika ja esteetika kaudu on sindki puudutanud. Päris kindlasti inspireerisid sa teda. On ju lavastusi, mis on tehtud spetsiaalselt sinule. Ja ka vastupidi, tema inspireeris ka sind. See on sünergia, mis tekib lavastaja ja tantsija vahel. Tantsus on seda raske sõnadesse panna, aga ehk oskad sa seda kirjeldada?
Esimene roll, mida Mai mulle oma lavastuses pakkus, oli Karske neiu "Eesti ballaadides". Selle esietendus oli 1980. aastal. Ma pidin asendama Katrin Kivimäge ja osa kahe päevaga selgeks õ ppima. Alguses ma ei saanud sellest rollist aru. Meesrü hm tantsis mu ümber ja lauljad olid laval ning see oli väga v õimas. Mai j äi vist mingil määral minuga rahule, aga mingit erilist tulemust ma ei tunnetanud. Mulle see osa eriti ei meeldinud, ma m õ tlesin endast ennek õ ike ikka kui klassikalisest tantsijast. Tantsisin Karsket neidu kü ll mitmel korral.
Pärast seda andis Mai Murdmaa mulle v õ imaluse tantsida Vivaldi muusikale lavastatud balletis "Aastaajad", mis esietendus 1976. Ma tantsisin koos Janis Garancisega Suve. See oli väga raske osa, aga muusika meeldis mulle tohutult ja seal sain ma ikkagi varvastel olla. Mul ei olnud siis veel piisavalt v õ hma ja jaksu selleks rolliks. Kuid neid rolle tuli juurde ja sellega koos kasvas ka mu j õ ud.
Mai oli tol ajal nii peaballettmeister kui trupijuht. Juba esimesel aastal teatris, kevadhooajal 1980/81 oli mul v õ imalus tantsida oma unistuste rolli "Luikede jä rves". Seda lavastasid Natalia Dudinskaja ja Konstantin Sergejev. Mai Murdmaa uskus trupijuhina minusse.
Sealt liikusime edasi, ma sain tantsida palju klassikat, aga paralleelselt ka Mai Murdmaa koreograafiat. Mulle oli teatritöö huvitav, sest oli palju erinevaid lavastusi. Mulle meeldis tolleaegne töökorraldus: hommikul olid treeningtunnid ja proovid, siis päevane paus ja õ htul jälle kümneni proovid v õ i etendus. Meil olid tohutult pikad tööprotsessid, Maiga tegime kahe- kuni kolmetunniseid proove. 1983. aastal tuli välja Aleksandr Glazunovi ballett " Raimonda", mille samuti t õ id lavale Natalia Dudinskaja ja Konstantin Sergejev. Mai oli vä ga avatud, koost öö temaga arenes aastatega. See oli nagu ü ks toores roheline õ un, hakkas küpsema, küpses ja küpses ja ma usun, et isegi Mai ei märganud, kuidas me l õ puks omavahel p õ imusime. Kui teatrisse tuli Viesturs Jansons, keda Mai tundis varasemast ajast Läti Rahvusooperist, muutus see koostöö veelgi l ähedasemaks.
1982. aastal tuli välja Mai Murdmaa lavastus "Tulilind", kus sina tantsisid nimiosa.
Need t öö protsessid olid v äga huvitavad. Siis olid meil ikka t õ eliselt pikad proovid. Mai ei lavastanud mitte kunagi sammukaupa, üks-kaks-kolm-neli. Me kuulasime muusikat ja tunnetasime kogu tantsu muusikas läbi. Mai andis alati vabadusi, v õ ttis minu improvisatsiooni vastu. Ja kui talle miski ei meeldinud, siis otsisime koos. See oli t õ esti suure algustä hega koost öö. Mai andis oma ja mina oma ja kokku tuli see, mida Mai tahtis. On t õ eline kingitus, kui sa saad endale koreograafi, kes sinu peale m õ eldes lavastab, sind usub, tunnetab ja sind l äbi näeb. Ta on m õ nikord ka meeletult vihastanud, proovides on juhtunud k õ ike. Vahel ajab sind m õ ni asi lihtsalt naerma, aga siis on ta ka kärgatanud…
1992. aastal Skrjabini muusikale lavastatud " Tuleingel" oli selline pähkel, mille puhul ma ütlesin, et mina sellega hakkama ei saa. Mida ma ka ei teinud, see ei rahuldanud teda. Ta n õ udis proovides esimesest minutist peale, et ma tantsiksin tä ie emotsiooniga, kuigi ma ei teadnud veel oma sammude j ärjekordagi. Selle lavastuse päästis minu hambap õ letik, millega pidin olema nädal aega kodus. Ma v õ tsin kätte Brjussovi raamatu " Tuleingel" ja lugesin selle ü he öö ga l äbi. Elasin selle läbi, mis raamatus toimus. Mulle meeldis see raamat väga, kuigi Mai oli ö elnud, et tema lavastus ei ole raamatu järgi.
Ma ei ö elnud Maile, et olin vahepeal raamatut lugenud, aga kui me siis proovis kohtusime, jäi ta l õ puks minuga rahule: " Vaat n üüd juba tuleb, vaat nüü d ma n äen, et siin on hä sti!" Ma ütlesin talle alles pärast esietendust, et lugesin raamatu läbi ja tunnetasin oma rolli selle kaudu. Ü ksk õ ik, mis rolli ma ka pole teinud, olen alati ka vastavaid teoseid lugenud, ja kui vaja, siis ka uuesti ja uuesti. Igale rollile annab raamatu lugemine värvi juurde. Tundub küll, et juba tead, aga iga kord, kui uuesti loed, leiad kirjandusest mingi uue nü ansi, mis tantsus lisab v ärvi ja loob uusi nüansse. Mulle oli see ülioluline.
Mai lavastustest meeldis mulle tohutult Kuldar Singi "Surma ja sünni lauludele " loodud"Karje ja vaikus" 1986. aastal. See tööprotsess puudutas mind vä ga. K õ ige v ä hem Mai ballettidest k ö itis aga "Tulilind". Ma ei suutnud seda füüsiliselt nii tantsida, nagu Mai ette kujutas. Ma ei nautinud selle tantsimist, sest see oli meeletult raske.
Minu lemmikuks oli aga Eduard Lazarevi koreograafilisele fantaasiale lavastatud "Meister ja Margarita", mis esietendus 1985. aastal. Mina tantsisin Margaritat. See oli etendus, mida ma alati ootasin ja mida ma tohutult nautisin.
1992. aastal taasesietendunud "V õ lumandariin" Bart ó ki muusikale, millega käisime reisidel, oli samuti väga huvitav lavastus. Mai kohe oskas teha selliseid lavastusi, mis olid küll tehniliselt rasked, aga ma ei m õ elnud siis tehnikale, vaid lihtsalt tundsin igast liigutusest m õ nu. Me ju ikkagi tantsime selleks, et tantsida. Me ei lähe ju lavale tööd tegema. Mail oli neid kompvekke ikka päris palju. Selliseid nagu tema sü nnib sajandis üks ja me oleme veidi ärahellitatud nii hea lavastaja-koreograafiga. See oli aeg, kui Estonia balletil oli oma nägu.
Kunsti rakendatakse sageli ideoloogilise vankri ette. Ballett oli nõukogude ajal nii riigi visiitkaardiks välismaal kui ka relvaks. Balletid muutusid siis sisult heroiliseks, mis mõningatel juhtudel mõjutas ka klassikalise balleti esitamist. Kuidas jõuda balletis orgaanilisuseni, kui me teame, et klassikalise tantsu tehnika seda oma olemuselt üldse ei ole?
N õ ukogude ballett oligi väga tehniline ja heroiline. See on balletis pigem ajastu, maitse ja maneeri küsimus. Hea vana kooli näiteks tooksin tolleaegse Kirovi-nimelise teatri esitusi, kus oli ja on maitsekas tants, liigutused on väljapeetud ja puhtalt esitatud. Eesti on läbi aegade silma paistnud oma hea kooliga. Meie artistid on olnud alati n õ utud tänu oma heale ja maitsekale esitusele.
Ma teen sügava kummarduse sellele pedagoogide plejaadile, kes meil siin on olnud. Nad on arendanud nii koolkonda kui tantsuesteetikat. V õ tsin uhkuse ja tänutundega üle kooli, et jätkata eelmiste p õ lvkondade t ööd. Ka tänapäeval oleme me konkurssidel kiita saanud just oma hea kooli, maitse ja maneeride eest. Balletis on väga lihtne üle pakkuda. Me vä ldime seda, sest eesm ärgiks on orgaaniliselt esitatud tants.
Kindlasti on tähtis tantsu puhtus, mida õ petas mulle ka Tiiu Randviir. Tantsu puhtus on see, mis areneb ka nüüdsel ajal j õ udsalt edasi. Praegu paneb muretsema see, et puhtus ja tehnika on tantsus olemas, aga emotsionaalsus hakkab aina rohkem varju jääma. Kuidas hoida tantsu hingestatuna ka praegu? Publik ootab ja tahab ikkagi midagi ka hingele saada. Kindlasti on neidki inimesi, kes tulevadki vaatama tehnikat ja seda, kuidas midagi sooritatakse, aga kui vaatajana ü ldse mingit soojust v õ i emotsiooni ei saa, siis on kahju. Vahel oleks ju tore ka hingeliigutusest m õni pisar poetada. T ähtis on, et tants sind puudutaks. Ma paneksin kü ll s üdamele tänastele ja tulevastele juhtidele, et nad püüaksid publikule pakkuda emotsionaalset tantsu, mis liigutab publiku südant.
Kui sa lähed praegu vaatajana saali, siis mida sa näed ja mida sa näha tahaksid?
Ma ootaksin rohkem seda, et meie oma publik tahaks teatrisse tulla ja et meil oleks rohkem laval oma kooli kasvandikke. Ü ksk õ ik mis rahvusest, aga et nad oleksid siin meie koolis õ ppinud ja kasvanud. Jah, see on keeruline ja latid on teatritel väga k õ rgele seatud. Paraku pole õ pilane ju kohe k õ igeks valmis, just nimelt artistina. Noori tuleks toetada ja näha, kellel neist on potentsiaali areneda. Meie õ petajatega püüame teha küll nii palju, kui suudame, et õ pilased oleksid kooli l õ petades peaaegu valmis. Tehnilisi elemente ei pea teatris enam õ petama, see on k õ ik koolis selgeks õ pitud.
Ja meie kooli l õ petajad v õ iksid rohkem teatrites tööd saada. Ka praegu on minu l õ puklassis mitmetel lootust teatrisse saada. Vundamenti saame ikka luua meie oma kooli pealt ja seda peaks hoidma. On vä ga hea, et endistest tantsijatest kasvab keegi repetiitoriks. Aga need andekad noored, kes v õ iksid siia jää da, l ähevad siit ära, mööda maailma laiali. Neile peaks siiski andma v õ imaluse, kas v õ i aastase lepingu.
Mare Tommingal ei ole palju v õ imalusi meie kooli l õ petanute jaoks. Samas saan ma ka temast aru, sest parimad v õ etakse Estoniasse. Ega ma ei kritiseeri Maret, sest ta on suutnud hoida balleti järjepidevust Vanemuises. Seal on küll eri rahvustest tantsijad, aga trupil on oma nägu. Soovin, et praegused ja tulevased Eesti Rahvusballeti juhid püüaksid leida trupi oma nägu. Nii lavastajate kui tantsijate poolelt. Meil on lavastajad Marina Kesler, Jevgeni Grib ja teised. Ma sooviksin, et neilegi antaks rohkem v õ imalusi. Praegune Rahvusballeti juht Linnar Looris seda ka plaanib.
Tallinna Balletikooli, mille direktor sa praegu oled, ootab ees suur muudatus, ta kolib kokku Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooliga. Maja ehitatakse, kolmas korrus juba kerkib. Milliseid sisulisi muudatusi see kaasa toob?
Vanas majas on järgmine aasta meil viimane. Ä sja kuulutati välja, et selle ühise kooli direktoriks saab praeguse muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.
Meie liigume ikka omal rajal, muusika ja ballett on omavahel lahutamatult seotud. Peame siin väikeses Eestis hoidma balletikultuuri elus. Tahame, et lastel oleks piisavalt v õ imalusi areneda ja et neil oleks avaram silmaring. Uues koolis on õ pilastel need v õ imalused veelgi suuremad. Oleme kutsunud sinna erinevaid õ petajaid. Püüame tantsumaailma arengu ja muutustega kaasas käia. Tahaks olla pildil — suurte koolide k õ rval v äikese koolina ree peal. Kui me peaksime reelt maha kukkuma, oleks raske sinna tagasi saada. Praegu me oleme ree peal.
Mis sind tänapäeva maailmas õnnelikus teeb?
Õnnelikus teebki see, et meil selline kool on ja et meil selline v õ imalus on. Mul on õ nne olnud seda kooli arendada, minul ja minu meeskonnal. Olen õ nnelik, et ma saan oma hingemaailma ja kogemustega olla nende laste ees, et mul on v õ imalus oma kogemusi edasi anda.
K õ ike ei saa kirja panna, vaid tuleb p õ lvest p õ lve kogemuslikult edasi anda. Minule on neid kogemusi nii edasi antud ja mina teen seda omakorda. See on elav kogemus, mida ma olen saanud suurtelt tegijatelt ja see on asendamatu. Nii Natalia Dudinskajalt kui Maia Plissetskajalt kui k õ ikidelt nendelt, kes ütlevad sulle siin elus vahel ainult ü he lause, aga see j ääb eluks ajaks meelde, inspireerib. Ma olen teinud koostööd paljude koreograafide ja repetiitoritega ja iga hetk, mille nad sulle pühendavad, on kui pärl.
Mul on hea meel, et meil on olemas see vahva balletikool ja et meil on väga palju s õ pru, häid inimesi, kes meid toetavad ja aitavad. Ü ksi ei j õ ua meist keegi vankrit vedada. Ma loodan, et see toetus j ätkub ka koostöös Estonia ja Vanemuisega. Meie kooli uksed on nendele alati avatud. Olen alati valmis kaasa m õ tlema, arendama, proovima, midagi muutma. Me teeme koos nii, et suudame edasi liikuda.
Olen alati püüdnud käia enda jaoks õ iget teed. Teid, mida valida, on olnud v äga palju. Ma olen inimene, kes kuulab sü dame h äält. Ma tunnen ä ra ka hea partneri koost ööks, selle, kas inimene teeb oma asja südamega v õ i mitte, ja sealt sünnivad ka otsused. K õ ik saab ikkagi alguse südame ja tunde tasandilt ja suure armastusega — ilma selleta ei ole elu. | Kaie Kõrb: end praegu õpilase rolli asetades jääksin ilmselt väga hätta | https://kultuur.err.ee/1608231369/kaie-korb-end-praegu-opilase-rolli-asetades-jaaksin-ilmselt-vaga-hatta | Tallinna Balletikooli juht ja endine priimabaleriin Kaie Kõrb rääkis Teater. Muusika. Kino. intervjuus, et tänapäeva noored on teistsugused ja mõtlevad teisiti ning tõdes, et balletidistsipliinis on praegu lapsi tööle saada üpris keeruline. |
Filmikeskuse näol on tegemist seni puuduoleva filmihariduskeskusega, mis koostaks erinevaid haridusprogramme eelkõige lastele ja noortele ning samuti populariseeriks Eesti filmipärandit.
Kinoliit kandideeris Filmikeskuse projektiga Kultuurkapitali riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise konkursil, kuid ei osutunud toetuse saajate hulka valituks.
"On kahetususväärne, et kogu filmivaldkond pole taasiseseisvumisajal saanud ühtegi riiklikku toetust vajaliku infrastruktuuri arendamiseks ja rajamiseks," sõnas Kinoliidu esimees Ülo Pikkov. "Sellest hoolimata näeb Kinoliit endiselt vajadust renoveerida väärikas Kinomaja hoone, mis sel aastal tähistab oma 40. sünnipäeva, ning luua põlvkondi ühendav filmihariduskeskus. Filmikeskuse rajamiseks jätkame alternatiivsete rahastusallikate otsinguid."
Filmikeskuse kontseptsiooni ja eskiislahendustega saab tutvuda Kinoliidu veebilehel. | Kinoliit otsustas jätkata filmikeskuse rajamist Kinomajja | https://kultuur.err.ee/1608231378/kinoliit-otsustas-jatkata-filmikeskuse-rajamist-kinomajja | 31. mail toimus MTÜ Eesti Kinoliidu korraline üldkogu, kus otsustati jätkata filmikeskuse rajamist Kinomajja. |
Praegu kuulub koroonaviirus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) järgi uudsete nakkushaiguste nimekirja. Just selle haiguse tõttu pidi riigikogu kiirkorras seadust muutma, et terviseamet saaks laialdased volitused võitlust haigusega ohjata ning politseil oleks lihtsam piirangute täitmist jälgida. See oli ka põhjus, mis viis piirangutega rahulolematud inimesed seaduse vastu nii riigikogu ette kui ka Vabaduse väljakule kevadel protestima.
Nüüdseks on koroona olnud meie elu lahutamatuks osaks juba üle aasta, selle jooksul oleme üle elanud mitu viiruselainet. Välja on töötatud vaktsiinid, mida igal nädalal kümnetele tuhandetele süstitakse, et sügiseks loodetud karjaimmuunsus saavutada. Seega on epideemiajuhtidel ja ka valitsusel lootus, et sügiseks, mil võib oodata uut viiruslainet, on suurem osa inimestest vaktsineeritud ning ühiskonda enam karmide meetmetega piirama ei pea hakkama. .
Kas see tähendab, et oleks aeg ka koroona ümber klassifitseerida, kuivõrd ühiskond hakkab kontrolli viiruse üle taas saavutama? Hetkel on see uudse ohtliku nakkushaigusena võrdsustatud seaduses eriti ohtlike nakkushaigustega, millena on loetletud katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. Klassifikatsiooni muutudes võiks seda aga käsitleda tavalise sesoonse viirushaigusena nagu gripp ning seadusega lubatud meetmed eriti ohtlike nakkushaiguste tõrje ohjamiseks enam ei kehtiks.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdeb, et sotsiaalministeeriumis on seda küsimust põgusalt arutatud, ent infot pole haiguse kohta veel piisavalt, et seda ühte või teise kategooriasse ümber tõstsa. Ta leiab, et eeskätt on see viroloogide, epidemioloogide ja muude tervisevaldkonna ekspertide pärusmaa.
"Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu on seaduses olnud piiratud, selleks on kokkulepitud kriteeriumid, millele haigus peab vastama. Koroonaviirus on niivõrd uudne, et iga laine, uus tüvi, on olnud mõnevõrra erineva nakatumisnäitajaga ja potentsiaalsed suremuse numbrid pole veel sellise detailsusega teada, kui oluliselt kauem uuritud haiguste puhul. Debatt on aga põhjendatud," leiab Kiik.
Kiik kinnitab, et arutelud jätkuvad suve jooksul.
"Vaatame peale WHO (Maailma terviseorganisatsioon - toim) ja Euroopa nakkushaiguste tõrje keskuse ja teiste instantside soovitustele, kuidas peaks seda haigust edaspidi käsitlema. Praeguse info pinnalt on raske ette kujutada, et me kaks väga laiaulatuslikku haiguslainet või pandeemia põhjustanud viirushaiguse saaksime kergekäeliselt tõsta sesoonsete viirushaiguste kategooriasse. Selleks pole veel piisavalt teadusuuringuid, ravimeetodeid," põhjendab Kiik.
Ministri hinnangul jääb koroonaviirus esialgu senisesse ehk uudse nakkushaiguse kategooriasse või siis liigitatakse see ümber eriti ohtlike nakkushaiguste alla, mis sisulist muudatust selle tõrjes kaasa ei too. Kiik siiski ei välista, et aastate möödudes võib koroona ka tavapäraste viirushaiguste kategooriasse ümber liigituda.
"Me veel ei tea, milline on kolmas laine ja olukorras, kus maailmas on vaktsineeritud vaid kümme protsenti elanikkonnast, on vara veel ohtu maha kanda," põhjendab Kiik.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma leiab, et koroonast ei saa gripiga võrdväärset haigust pelgalt mõiste järgi veel niipea.
"See muutub uudsest ohtlikust nakkushaigusest tavaliseks nakkushaiguseks vaid juhul, kui saame viiruse leviku stabiilselt kontrolli alla. Kui tuleb uus puhang, mis ohustab haiglate ravivõimekust ja me ei suuda seda puhangut vaktsiinidele vaatamata ära hoida, ei saa selle staatust veel muuta. Teisalt tulevad mängu inimeste ja tööandjate kohustused. Tööandjal on ja jääb alati õigus nõuda, et tööl käivad ainult terved, st haigussümptomiteta inimesed. Terviseamet jätkuvalt soovitab haigussümptomitega inimestel jääda koju ja mitte külastada oma eakaid lähedasi," ütleb Härma.
Samas ta möönab, et selleks peab valmis olema, et ühel hetkel nad koroonat enam uudse ohtliku nakkushaigusena ei käsitle.
"Uudsena saab koroonaviirust võtta kuni hetkeni, kui on leitud ja tehtud kättesaadavaks efektiivne ravi ning haiguse põdemine ei tekita enam haiglatele ülekoormust. Millal see võiks toimuda, sõltub sellest, kuidas suurenenud vaktsineerimisega hõlmatuse taustal reageerib haiglaravi vajadus ja mis mahus. Augustis näeme kindlasti, et üle 50-aastaste seas - see on vanusrühm, mille seas on hospitaliseerimine kõige kõrgem - on vaktsineerimisega kaitstud juba üle 60 protsendi inimestest, aga kas see on piisav, et haiglatel ei tekiks ülekoormust, on praegu veel teadmata," selgitab Härma.
Kui aga ühel hetkel peaks haiguse klassifikatsiooni seaduse mõistes muudetama, tähendab see, et karmimaid meetmeid, mida NETS lubab terviseametil rakendada, enam kasutada ei saa, näiteks COVID-19 nakatunutele ja nende lähikontaktsetele ei kohaldata siis enam viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piirangut.
Samuti tähendab see nakatumisandmete süsteemsest kogumisest loobumist.
"Kui me ühel hetkel jõuame COVID-19 vaatest sinnamaani, et me ei käsitle seda enam kui uudset ohtlikku nakkushaigust, siis võib terviseamet loobuda nakatunute andmete süsteemsest kogumisest ja ei reageeri puhangutele sellisel viisil, nagu me seda praegu teeme. Lokaalsete puhangute korral püsivad nakatunud inimesed kodus, ravivad ennast terveks ja lähevad tööle tagasi. Aga enne, kui sellist lähenemist saab rakendada, peab olema veendumus, et ulatuslike puhangute korral püsivad haiglaravi vajavate inimeste arvud madalal," rõhutab Härma.
Härma lisab, et kui ühel hetkel on selge, et nakatumise arvu kasv ei too endaga kaasa suurt haiglaravi koormust, siis ei ole põhjust kõiki nakkusjuhtumeid eraldi testida ja kaardistada ning viiruse levikut tõkestada.
"Need meetmed on kulukad ega ole proportsionaalsed ohuga. Niisiis on vastus lihtne - kui suudame vaktsineerimisega ära hoida haiglate ülekoormuse ning see olukord on püsiv, siis ei ole põhjust lokaalsete puhangute tõttu piirkondlikke või suuremaid sulgemisi ette võtta. Selline ajutise sulgemise õigus jääb terviseametile jätkuvalt alles, kui tegemist on koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutustega," selgitab Härma viiruse ümberklassifitseerimisega kaasnevat erinevust.
Maskikandmise kohustust saab sel juhul koroona puhul kehtestada valitsus, ent kui viirustehooaeg toob endaga kaasa ulatuslikke haigestumisi, siis soovitab terviseamet ka edaspidi kanda maski poes, ühistranspordis ja teistes siseruumides, kus ei ole võimalik vältida lähikontakte teiste inimestega.
"Terviseameti pädevus NETS-i muudatuste järel ei muutu ning saame jätkuvalt nõuda isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maskikandmise kohustust toetab terviseamet vaid viiruse laiaulatusliku leviku korral," ütleb Härma. | Tänavu ei pruugita koroonat uudsete nakkushaiguste nimekirjast veel eemaldada | https://www.err.ee/1608231390/tanavu-ei-pruugita-koroonat-uudsete-nakkushaiguste-nimekirjast-veel-eemaldada | Kuigi koroonaviirust on nüüdseks olnud Eestis juba kahe laine jagu ning elanikkonna vaktsineerimine käib täie hooga, ei pruugita haigust seaduses määratletud uudsete ohtlike nakkushaiguste nimekirjast enne kolmandat lainet veel eemaldada. |
Struktuurireformi tulemusel saavad eri üksused paremini oma põhiülesannetele keskenduda, ütles ERR-ile riigisekretär Taimar Peterkop.
"Pidasin õigeks, et need kaks üksust eraldada ja mõlema juhid alluvad otse minule. Edaspidi saavad nad paremini fokusseerida oma põhiülesannete täitmisele," sõnas Peterkop.
Strateegilise kommunikatsiooni üksuse ülesanded puudutavad julgeolekuvaldkonda ja need tulenevad riigikaitse arengukavast ja kaitsetegevuse kavast, ütles Peterkop.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo tegeleb aga peaministri ja valitsuse operatiivse kommunikatsiooniga.
Ta lisas, et ühtegi inimest ei koondata ja töökohtade arv jääb seega samaks.
Esmaspäeval teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo senine juht Eero Raun, et lahkub struktuurimuutuse tõttu ametist, sest tuli esmalt 25-liikmelist meeskonda juhtima, kuid muutuse tulemusel on olukord teine.
Tema kohale kuulutatakse konkurss välja ilmselt selle nädala lõpus. | Riigisekretär lahutas kommunikatsiooniga tegelevad üksused | https://www.err.ee/1608231414/riigisekretar-lahutas-kommunikatsiooniga-tegelevad-uksused | Teisipäevast jõustub riigikantseleis struktuurimuutus, millega lüüakse lahku valitsuse kommunikatsioonibüroo ja strateegilise kommunikatsiooni üksused. |
"Esiteks on meie sihiks luua kogu Lõuna-Eestit kattev suur meeskond, sellesse kuuluvad lisaks sihtasutuse töötajatele ka Tartu 2024 programmi elluviivad loojad ja korraldajad, koostööpartnerid Tartu linnast ja teistest omavalitsustest, haridusasutustest ja erasektorist, üritustele kaasa aitavad vabatahtlikud ja paljud teised," kinnitas Leis.
Teine siht on tema sõnul muuta Tartu 2024 kolme aastaga üheks tuntumaks Eesti kaubamärgiks. "Selleks tuleb meil meeskonnaga võimalikult haaravalt jutustada meie Euroopa kultuuripealinna lugu, mille tuumaks on Tartu ja Lõuna-Eesti omapärad, väärtused ja tulevikuvaade."
Kuldar Leis on varem töötanud panganduses ja toiduainetööstuses (Hoiupank, Ühinenud Meiereid AS, Ösel Foods AS, Nordic Foods AS, Premia Foods AS), aastatel 2017-2020 oli Leis raudteelogistika ettevõtte AS Operail nõukogu esimees.
Kuldar Leis on töötanud ka Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuhina ning tegutseb alates 2017. aastast sihtasutuses Põlvamaa Arenduskeskus. Leis on kuulunud alates selle asutamisest ka kultuuripealinna programmi arendamist toetavasse SA Tartu 2024 loomenõukogusse, esindades seal ettevõtlusvaldkonda ja Lõuna-Eestit. Teda autasustati mullu ettevõtluse edendamise eest Valgetähe neljanda klassi ordeniga.
Sihtasutuse Tartu 2024 nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli nõukogu otsus üksmeelne. "Kuldar Leis on rahvusvahelise kogemusega tippjuht, kes tunneb väga hästi Tartut ja Lõuna-Eestit ning mõistab terve piirkonna kultuurist kantud arengu tähtsust," kinnitas Klaas.
Uue juhatuse liikme valis sihtasutuse nõukogu konkursi kaudu ning temaga sõlmitakse viieaastane leping. Sihtasutuse senine juhatuse liige Toomas Peterson jätkab tööd Tartu 2024 finantsjuhina. Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd 2020. aasta alguses. | Sihtasutuse Tartu 2024 juhiks valiti Kuldar Leis | https://kultuur.err.ee/1608231429/sihtasutuse-tartu-2024-juhiks-valiti-kuldar-leis | Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asus 1. juunist tööle Kuldar Leis, kes hakkab koordineerima Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist Tartus ning Lõuna-Eestis. |
Suri kuus inimest: 52-aastane mees, 57-aastane naine, 63-aastane mees, 83-aastane mees, 84-aastane mees ja 85-aastane naine. Üks surmajuhtum lisandus statistikasse tagantjärele. Alates pandeemia algusest on Eestis viirusega kokku surnud 1258 inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kümme ning haiglaravil on esmaspäevaga võrreldes kaheksa inimest vähem. Kokku on haiglates 122 patsienti, kellest 17 on intensiivravil ja üheksa juhitaval hingamisel
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 86 inimest ehk 70 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 58 inimesel. 34 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 32, Pärnumaale üheksa, Tartumaale kuus ja Valgamaale viis uut nakkusjuhtu. Rapla- ja Võrumaale lisandus neli, Viljandimaale kolm, Saaremaale kaks, Hiiu-, Järva- ja Põlvamaale üks uus positiivne testitulemus. Jõgeva-, Lääne- ja Lääne-Virumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 163,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 3,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 3715 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 473 003 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 264 579 inimesel. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga tuvastati 131 nakatunut, suri kuus inimest | https://www.err.ee/1608231309/oopaevaga-tuvastati-131-nakatunut-suri-kuus-inimest | Viimase 24 tunni jooksul analüüsiti terviseameti andmetel 4386 koroonatesti, millest 131 ehk kolm protsenti osutus positiivseks. |
Hushtar Isa vangistati juba 2017. aastal, teda süüdistati terrorismi õhutamises. Hiljuti määrati talle aga eluaegne vanglakaristus, teatas The Times.
Hushtar Isa vend Dolkun Isa on Münchenis asuva organisatsiooni World Uighur Congress (WUC) asutaja ja president. WUC juhib tähelepanu Xinjiangi provintsis asuva 13 miljoni uiguuri vähemuse olukorrale.
Dolkun elab 1994. aastast paguluses ja on Hiina kommunistliku partei silmapaistev kriitik. Hushtar töötas aga perekonna kodulinnas sõiduõpetajana ja hoolitses eaka isa eest.
Dolkun kaotas kontakti oma perega 2017. aastal. Ema käskis tal võimude survel helistamise lõpetada. Dolkun usub, et siis vahistati ka tema vend.
"Minu perekonda survestati aastaid. Võimud jälgisid mu perekonda juba siis kui ma 1990. aastate alguses Pekingis õppisin," ütles Dolkun.
Dolkun arreteeriti esimest korda juba 1988. aastal pärast meeleavalduse korraldamist.
"On väga selge, et Hiina üritab uiguuri pagulasi vaikima sundida. Minu vanemad ja õed-vennad pole kunagi poliitikaga tegelenud," ütles Dolkun.
Peking süüdistab WUC-i Xinjiangis etniliste rahutuste korraldamises.
Ka teised silmapaistvad paguluses elavad uiguurid ütlesid, et nende perekonnad on arreteeritud. Uiguuride õiguste eestvedaja Rushan Abbasi õde Gulshan Abbas mõisteti süüdi terroriaktides ja mõisteti eelmise aasta detsembris 20 aastaks vangi.
Dolkuni sõnul suurendab Peking uiguuride vastast kampaaniat, kuna rahvusvaheline surve kasvab uiguuride kohtlemise pärast.
"Pekingi eesmärk oli assimilatsioon, seejärel pöördus see genotsiidiks. Kui hakkasin kampaaniat tegema, teadsid uiguuridest vähesed inimesed. Nüüd on Hiina rahvusvahelise surve all," ütles Dolkun. | Hiina võimud vangistavad paguluses elavate uiguuri aktivistide sugulasi | https://www.err.ee/1608231405/hiina-voimud-vangistavad-paguluses-elavate-uiguuri-aktivistide-sugulasi | Hiina võimud mõistsid tuntud uiguuri aktivisti vennale eluaegse vangistuse. Võimud karistavad paguluses elavate uiguuri aktivistide sugulasi. |
Ta lisas, et maskisoovitus võiks kehtida haiglates ja hooldekodudes, kuid lõplik valik peaks olema iga asutuse juhil eraldi.
"Epidemioloogiline olukord Eestis on kindlasti paranemas, selles ei ole kellelgi kahtlust. Eestis on selgelt jäänud kaks sellist taskut: Ida-Virumaa ja Valgamaa," sõnas Lutsar.
Ta selgitas, et haiglaravi vajavate inimeste arv on suuresti vähenenud ning jätkab langustrendi.
"Nüüd, kus haigestumine on madalam, on suvine periood ja on lootust, et vaktsiine saabub piisavalt riiki, me võiks panna fookuse väga tugevalt vaktsineerimisele," täpsustas professor.
Ida-Viru madal vaktsineerituse hõlmatus pole meditsiiniline, vaid sotsiaalne mure
Kuna Ida-Virumaal on üle 80-aastase vaktsineerimise hõlmatus 31 protsenti, on see Lutsari sõnul selge murekoht. Samas on see tema hinnangul sotsiaalne probleem.
Viroloogiaprofessori arvates võiks regiooniga tegeleda sotsiaalteadlased ning ühiskonda ja kohalikke tundvad inimesed.
"Väga kutsun noori inimesi üles, kes tahavad vaktsiini, et minna kontserdile või kuskile puhkusele: võtke oma vanavanemad, vanemad naabrid ja tuttavad kaasa, kui te vaktsineerima lähete," ütles Lutsar ja lisas, et kõige vanemate inimeste vaktsineeritusest sõltub kogu ühiskonna avatus.
Ta tõi välja, et sügisel võib tekkida vajadus Ida-Virumaa koolid jälle kinni panna, kuna viirus võib seal tugevamalt levima hakata.
Euroopas valitseb reisipiirangute osas korralagedus
Lutsar ütles, et palju Euroopa riike on reisipiirangute osas liiga ettevaatlikud, nendeks on näiteks Saksamaa ja Soome.
Ta tõi näite, et läbipõdenud ja hiljem vaktsineeritud inimene peab enne Saksamaale reisimist tegema ühe PCR-testi Eestis ja teise Saksamaal.
"Kahjuks Euroopa Liit ei suuda ühiseid reegleid kokku leppida ja see on väga kurb. Minu arust me võiks reeglid kokku leppida, ma arvan, et meil on Euroopas piisavalt ajupotentsiaali, et seda teha ja nende reeglite järgi käituda," sõnas Lutsar.
Samas soovitab ta kõikidel inimestel, kes välismaalt Eestisse tulevad siiski teha lennujaamas koroonatest, et vältida võõrtüvede, ennekõike Inda tüve sissetoomist. Lutsar täpsustas, et poliitkorrektsuse huvides on WHO muutnud viirustüvede nimesid: Suurbritannia tüvi on alfa, LAV-i tüvi on beeta ja India teine tüvi kannab nime delta.
Lisaks tõi ta välja, et korralagedus reisipiirangutes võib raskendada koroonapassi efektiivset toimimist.
Viiruse leviku pidurdamise tõid kaasa märtsis kehtestatud karmid piirangud
Lutsar ütles, et veel pole saanud põhjalikku analüüsi teha, miks viiruse levik Eestis suuresti pidurdus, kuid ilmselt on selle taga 11. märtsist kehtima hakanud piirangud.
"Tugeva piduri panemine igasugusele liikumisele tõenäoliselt siiski rolli mängis, seda me eitada ei saa," ütles ta.
Lisaks aitas viiruse pidurdumisele kaasa ka vaktsineeritud inimeste hulga suurenemine ning kahe asja koosmõjus ongi viiruse levik Lutsari sõnul rohkem kontrolli alla saadud. | Lutsar: maskikandmine koolides peaks olema soovituslik | https://www.err.ee/1608231375/lutsar-maskikandmine-koolides-peaks-olema-soovituslik | Üle riigi võiks maskikohustuse osas võtta ühtse lähenemise ning üleüldise kohustuse võiks asendada soovitusega, seda ennekõike koolides, ütles ERR-ile teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar. |
"Põhjuseid visuaalse identiteedi uuendamiseks oli raamatukogul mitmeid, kuid peamiseks on see, et Rahvusraamatukogu on muutumas, Tõnismäe hoone läheb 2021. aasta lõpus rekonstrueerimisele, üha rohkem tuleb juurde uudisteenuseid, sealhulgas digitaalses ruumis," selgitas kommunikatsiooni- ja turundusjuht Argo Kerb ja lisas, et eelmine identiteet oli küll omas ajas uudne, kuid oli loodud trükiste-keskseks ning see oli praeguseks üldiselt aegunud ja tänastele vajadustele raskesti kohaldatav.
"Vajadus oli ka eestikeelse nimemärgi või lühendi järgi, mis toetaks selgemat kommunikatsiooni, hetkel on rahvusraamatukogul praktilises kasutuses vaid inglisekeelne lühend nlib (national library)," selgitas ta.
Detsembris toimunud konkursil osales kuus disainiagentuuri ning koostööpartner valiti intervjuude ja portfooliote põhjal. Rahvusraamatukogu visuaalse keele uuendamise partner oli disainiagentuur AKU.
Raamatukogu uus sõnamärgist logo RaRa on eestikeelne lühend Rahvusraamatukogust. Uues identiteedis on tekstil kandev roll ning kujundustes kasutatakse kindlaid kirjatüüpe. Peamine kirjatüüp on Eesti tüpograafi Anton Kooviti spetsiaalselt rahvusraamatukogule loodud kirjatüüp RaRa Sans. | Rahvusraamatukogule valmib uus visuaalne identiteet, lühendiks saab RaRa | https://kultuur.err.ee/1608231384/rahvusraamatukogule-valmib-uus-visuaalne-identiteet-luhendiks-saab-rara | Juunis alustab Rahvusraamatukogu üleminekut uuele visuaalsele identiteedile, aasta lõpus avatakse ka uus kodulehekülg. Üleminek saab olema järkjärguline, eelmise kuvandi materjale maha ei kanta, vaid kasutatakse jooksvalt ära. |
"Toetusmeetmete eesmärk on leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju alustades treenerite palga maksmisest, pallimängude meistriliiga klubide elujõulisuse kindlustamisest ning spordiobjektide arendamisega lõpetades. Toetused võimaldavad sektoril pärast avanemisi tööd jätkata," ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Meistriliigade jätkusuutlikkuse vooru laekus 33 taotlust kogusummas 600 751 eurot. Komisjon tegi ettepaneku toetada kõiki projekte 588 334 euro ulatuses. Suuremateks toetusesaajateks olid näiteks MTÜ Spordiklubi "Rafter" (148 496 eurot), MTÜ Saaremaa Võrkpall (68 040 eurot) ja MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (46 308 eurot). Taotlusvooru kogumaht oli 675 000 eurot ja selle jääk eraldatakse meistriliiga klubidele täiendavast taotlusvoorust.
Sisespordiobjektide toetamise meetmest said ühekordset ja tagastamatut abi 130 eraspordiobjektide valdajat kogusummas 424 701 eurot, mis puudutab 425 sportimispaika. Suurimateks kriisiabi saajateks olid MyFitness AS (34 436 eurot), AS Audentes (20 170 eurot) ja 24-7fitnessklubi OÜ (15 339 eurot).
Spordialaliitude, spordiklubide ja spordikoolide treenerite ja juhendajate tööjõukulude osaliseks tasumiseks esitati 89 taotlust 439 treeneri kohta. Toetus määrati 88 spordiklubile, spordikoolile ja spordialaliidule kokku 426 treenerile ja juhendajale. Enim maksti treenerite ja juhendajate tööjõukulude katmiseks toetust MyFitness AS-le (47 117 eurot), Eesti Jalgpalli Liidule (14 452 eurot) ja Tartu Ülikooli Akadeemilisele Spordiklubile (10 560 eurot).
Juunis avanevad spordivaldkonnale veel liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetamise meede ja täiendav kriisiabi voor meistriliigadele, mille kohta saab peagi infot Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Toetust jagatakse mõlema meetme peale kokku 555 000 eurot. | Spordivaldkond saab kriisiabi meetmetest toetust 1,2 miljonit eurot | https://sport.err.ee/1608231381/spordivaldkond-saab-kriisiabi-meetmetest-toetust-1-2-miljonit-eurot | Meistriliigade jätkusuutlikkuse, sisespordiobjektide ja treenerite toetamiseks mõeldud kriisiabi taotlusvoorud on lõppenud. Kokku jaotati spordivaldkonnale toetuseid 1 243 318 eurot. |
Meieni on jõudnud kuuldused, et te soovite kandideerida kohalikel valimistel sügisel ja Keskerakonna nimekirjas. Kas see vastab tõele?
Ma ei ole selliseid kuuldusi kellelegi levitanud ja ei ole neid ka ise mõelnud. Aega on.
Aega on, aga kas huvi oleks tulla poliitikasse tagasi?
Aga ma olengi poliitikas. Lõppude lõpuks, ma olen linnavolikogu liige. Ma lähen neljapäeval istungile.
Aga kandideerimisotsus? Millal see võiks sündida?
Seda vaatame.
Kas Keskerakonna nimekirjas või teete ja jälle oma valimisliidu?
Vaatame, vaatame, ma ei oska praegu seda teile veel kuidagi kommenteerida.
Keskerakonna inimesed sel teemal teiega suhelnud ei ole?
Miks ei ole? Eile oli sünnipäeval (Edgar Savisaare sünnipäeval - toim.) üks 100 inimest ikka kohal. Ja erakondadest oli esindatud ikka päris mitmeid.
Tervis lubaks kandideerida uuesti?
Vaatame. Ma arvan, et see ongi põhiline probleem, miks ma seda otsust teinud ei ole. Vaatame, kuidas tervis on sügisel.
Kas kohtuasjad teid ei sega, et kuna kohtupidamine lõppes ära tervislikel põhjustel?
Ma väga vabandan, aga ma ei tahaks praegu intervjuud anda, mul on parajasti teised asjad käsil. Kõike head teile. | Edgar Savisaar kaalub kohalikel valimistel kandideerimist | https://www.err.ee/1608231357/edgar-savisaar-kaalub-kohalikel-valimistel-kandideerimist | Pikaaegne Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kaalub kohalikel valimistel kandideerimist, seda eeldusel, et tervis lubab. |
Luisa meelest on Sämi puhul tegemist väga andeka noore räppariga. "Usun, et tal on suur tulevik sel alal. Tahtsin kindlasti loosse räpparit, kes oleks meloodiline ja tundub, et leidsin parima lahenduse," ütles ta.
Uue loo "Õnn on, et leidsin" kirjutas Luisa koos muusikute Peter Põdra, Allan Kasuki ning räppar Sämiga.
Luisa ja Säm plaanivad loole ka muusikavideot, kuid selleks tuleb veidi oodata, et Sämi kaitseväeteenistus läbi saaks. | Luisa Rõivas ja räppar Säm avaldasid ühise singli | https://menu.err.ee/1608231345/luisa-roivas-ja-rappar-sam-avaldasid-uhise-singli | Luisa Rõivas ja räppar Säm (kodanikunimega Sam Schmidt) avaldasid ühise loo "Õnn on, et leidsin". |
Devine'i uus raamat sisaldab 19. märtsil 2017. aastal saadetud meili, milles paluti Hunter Bidenil allkirjastada uus leping.
Burisma juhi Vadim Požarski saadetud meilis öeldi, et ainus asi mida lepingus muudeti, on palga suurus.
"Oleme väga huvitatud tihedast koostööst ja teie töötasu on ettevõttes endiselt suurem, kui tavalise direktori kuutasu. Olen kindel, et leiate, et see on nii õiglane kui mõistlik," öeldi meilis.
Joe Bideni ajal sai Hunter Biden Burisma juhatuses istumise eest 83 333 dollarit kuus. Pärast uue lepingu allkirjastamist vähenes tema palk 41 500 dollarile, teatas The Daily Wire.
Hunteri palga vähenemise põhjus pole meilis põhjendatud.
"Asjaolud muutusid ilmselt ainult sellepärast, et Hunteri isa ei olnud enam ametis," kirjutas Devine.
"2016. aastal teenis Hunter Burismast 999 996 dollarit. 2017. aastal langes summa 665 000 dollarini ja 2018. aastal oli Hunteri teenistus Burismas 498 000 dollarit," lisas Devine.
Hunter astus Burisma juhatusest tagasi 2019. aasta aprillis. Tema töökoht tekitas probleeme Joe Bideni valimiskampaaniale.
Devini sõnul oli Požarski saadetud meil sülearvutis, mille Hunter Biden ära kaotas. Hunter Biden tõi oma arvuti 2019. aasta aprillis Delaware'i MacBooki remonditöökotta ja ilmselt unustas selle sinna. | Raamat: Biden lahkus asepresidendi ametist ja Hunter Bideni palk vähenes | https://www.err.ee/1608231348/raamat-biden-lahkus-asepresidendi-ametist-ja-hunter-bideni-palk-vahenes | New York Posti kolumnisti Miranda Devine'i värskes raamatus ilmunud andmetel vähendas Ukraina energiaettevõte Burisma vaid kaks kuud pärast Barack Obama administratsiooni lõppu Hunter Bideni palka kaks korda. |
Inimtegevuse laastav mõju ei oota meid üksnes tulevikus, vaid kogeme selle tagajärgi oma planeedil juba praegu. Sestap ühendasid 14 riigi teadlased jõu, et anda otsustajatele kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu.
Berni Ülikooli ning Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli juhitud suurima omalaadse rahvusvahelise uuringu põhjal selgus, et enam kui kolmandikku, täpsemalt 37 protsenti kuumast tingitud surmajuhtumitest aastatel 1991–2018 võib seostada inimese põhjustatud kliimamuutustega.
Mahukas uuringus vaatlesid teadlased varasemaid ilmastikutingimusi ja võrdlesid neid prognoosidega, kord lisades inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse mõju ja kord selle välja jättes. Nii suutsid uurijad inimtegevusest tingitud soojenemise ja sellega seotud tervisemõju hoida lahus looduslikest suundumustest.
"Võib arvata, et kui me kliimamuutuse aeglustamise või sellega kohanemise nimel ei pinguta, jätkab kuumast tingitud surmade osakaal kasvamist," ütles uuringu peamine autor, Berni Ülikooli kaasprofessor Ana Vicedo-Cabrera. "Seni on maailma keskmine temperatuur kerkinud umbes 1 °C võrra, mis on vaid väike osa sellest, millega meil tuleb silmitsi seista, kui kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimatu kasv jätkub," lisas ta.
Uuringus osales ka Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru, kelle sõnul mõjutab globaalne soojenemine meie tervist mitmel viisil. Samuti on kliimasoojenemine otseselt seotud kuumast tingitud suremuse ja haigestumuse kasvuga.
"Kliimatingimuste tulevikustsenaariumid ennustavad peale keskmise õhutemperatuuri ka erinevate äärmuslike ilmastikunähtuste sealhulgas kuumalainete sagenemist, mis toob kaasa rohkem nendega seotud terviseprobleeme. Seni pole aga üheski uuringus hinnatud, millises ulatuses on see mõju viimastel aastakümnetel juba esinenud," märkis Orru. Uurimistöös leidsid autorid kirjeldatud seosed ka Eestis. Siinsed muutused osutusid väga sarnaseks uuritud riikide keskmisele.
Ka Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud kliimamuutusi 21. sajandi suurimaks ohuks inimeste tervisele. Seda enam näevad teadlased vajadust tõenduspõhisuse järele. Kaasprofessor Orru esindab Eestit ka teadusprojektis ENBEL (ingl Enhancing Belmont Research Action to support EU policy making on climate change and health), mille eesmärk ongi anda sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Climate Change. | Kolmandiku kuumast tingitud surmajuhtumite taga on kliimasoojenemine | https://novaator.err.ee/1608231351/kolmandiku-kuumast-tingitud-surmajuhtumite-taga-on-kliimasoojenemine | Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka Tartu Ülikooli teadlased, tõestas 732 linna ja 43 riigi andmete põhjal, et üle kolmandiku kuumast tingitud surmajuhtumitest on seostatavad inimeste põhjustatud kliimamuutustega. |
Esimesed kolm mängu kaotanud ja väljalangemise äärel olnud Wizards suutis seerias silma pähe saada tänu väga heale kolmandale veerandajale, mil hoiti Philadelphia vaid 19 punkti peal. Viimasele neljandikule 12-punktilises eduseisus vastu läinud pealinnaklubi kaotas veerandaja küll 30:34, kuid võitis mängu ja seeria üldseis on nüüd Washingtoni poolt vaadates 1:3.
Washingtoni resultatiivseimana tõi Bradley Beal 27 punkti. Suur oli ka 20 punkti visanud ja 13 lauapalli võtnud Rui Hachimura panus ning kolmikduubli sai kirja Russell Westbrook, kelle arvele jäi 19 punkti, 21 lauapalli ja 14 korvisöötu. Philadelphia parimana viskas Tobias Harris 21 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Philadelphiale teeb ehk kaotusest enamgi muret nende staari Joel Embiidi vigastus. Eelmises kolmes mängus keskmiselt 29 punkti visanud Kameruni keskmängija tegi avaveerandil kukkudes viga oma põlvele. Embiid läheb USA meedia teatel uuringutele ja seeria jätkamine on kahtluse all.
Teises kohtumises alistas Utah Jazz 120:113 (34:31, 25:23, 41:33, 20:26) Memphis Grizzliese ja läks seeriat 3:1 juhtima. Esimese mängu kolme punktiga kaotanud Jazz on nüüd võitnud juba kolm mängu järjest ja loodab kolmandal juunil edasipääsu kindlustada.
Utahi võidumängus oli meeskonna resultatiivseim 30 punkti visanud Donovan Mitchell, kes võttis ka kaks lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Jordan Clarkson panustas 24 punkti ja kuue lauapalliga. Memphise parimana viskas La Morant 23 punkti, noppis kuus lauapalli ja andis 12 resultatiivset söötu. | Wizards hoidis tänu võidule edasipääsulootused elus | https://sport.err.ee/1608231294/wizards-hoidis-tanu-voidule-edasipaasulootused-elus | Korvpalliliiga NBA play-off'is alistas Washington Wizards seeria neljandas kohtumises Philadelphia 76ersi 122:114 (28:31, 32:30, 32:19, 30:34) ja avas võiduarve. |
EW esimesel presidendil Konstantin Pätsil oli põhimõtteliselt õigus, kui ta ütles, et rahvas on haige. Ta märkas nähtust (nagu mitmed teisedki enne ja pärast, Anton Hansen Tammsaare kaasa arvatud), ainult ta diagnoos polnud päris täpne – mis puutub haiguse nn loosse.
Tegemist pole niivõrd haiguse kui arengupeetusega. Eestlased sattusid väga kiiresti uutesse olukordadesse, millega kohanemiseks ei antud aega. Nende käitumisharjumused ja strateegiad, mis olid soodustanud püsimist läbi "orjaöö", polnud enam adekvaatsed. Lühidalt: eestlased ei osanud kohe olla vaba rahvas vabal maal (keegi poleks osanud).
Ehk oleks Päts võinud seda öelda läbi lillede, mitte nii otse (ja ega see parem pole, kui kellelegi näkku kuulutada, et too kannatab arengupeetuse all). Ning vahendid, mis ta valis selle raviks, on vaieldavad. Ent see pole siinkohal peamine. Tähtis, et arengupeetus oli toona ilmselt samal tasemel, mis praegu. Siis oli orjaaeg lähemal, nüüd on lisandunud okupatsiooni tekitatud vaimuhädad.
See pikk sissejuhatus on selleks, et hajutada soovmõtlemist seoses teiste maade riigivõimu struktuuride ülevõtmisega. Näide Põhjamaadest, kus presidendi otsevalimine ja parlamentaarne demokraatia kenasti koos funktsioneerivad, ei pruugi meil töötada. Seal valitseb isikliku ja ühiskonna huvide vahel suurem tasakaal, mis johtub rahulikumast ning loomulikumast arenguloost.
Traditsioonide ja tavade tähtsust on selles vallas raske üle hinnata. Näiteks Ühendkuningriigis on kenasti koos "kõigi parlamentide ema" ja maailma õieti ainus silmatorkav kuninglik perekond. See on võimalik tänu inimeste teadvuses kujunenud arusaamadele avaliku elukorralduse sobivusest. Viimane on kindlam mistahes dekreedist.
Seevastu Eestis hakataks otse valitud presidenti (kes on "meie") tõenäoselt ikkagi vastandama valitsusele ja riigikogule (kes esindavad "neid"). See oleks Pätsu mainitud haiguse relaps.
Riigikogu valimiste puhul on rahvas üldjuhul õppinud kaotust tunnistama ja n-ö edasi minema. On õppinud aktsepteerima näiteks seda, et su hääl ei lähe konkreetsele isikule, vaid kandub edasi. Aktsepteerimine johtub ehk sellest, et niisuguse ülekandumiskorra sätestab süsteem, ja selles pole midagi isiklikku. Seepärast ei pilluta kividega toda, kes sai kõrge koha, kuigi ta isiklik häältesaak oli kasin. Lõppeks on neid valituid ka 101.
Aga president valitakse üks ja siin ei kanduks midagi edasi. Kui ühiskonnas on pinged väärtuse najal (nagu praegu on) ja kui presidendil on sel pingeväljal kindlad eelistused (nagu praegu), siis tõstavad otsevalimised need n-ö reljeefi.
Mida tunneb alla jäänud leer, kui allajäämine on suhteliselt napp (nagu praegu vist oleks)? Mida ja kuidas president sel puhul n-ö ühendaks, on raske kujutleda. Milline ülemõistuslik autoriteet või isikuomadused peavad tal olema või mis üldist hunumunu ta peab suust ajama, nii et igaüks leiaks seal endale midagi meelepärast ning suisutavat?
"Ma muidugi liialdaksin, väites, et kaotajad valivad vastupresidendi ja puhkeks leige kodusõda. Aga mingit ühiskonna lõhede ületamist ei maksaks loota."
Vaevalt hakkab keegi oma valimiseelistusi varjama ja ongi naaber naabri, hammas hamba vastu. Ma muidugi liialdaksin, väites, et kaotajad valivad vastupresidendi ja puhkeks leige kodusõda. Aga mingit ühiskonna lõhede ületamist ei maksaks loota.
Selles mõttes ja paradoksaalselt on just turvalisem, kui president pannakse paika tagatubades või koguni mingis kimäärses "Brüsselis". Vähemasti ei pea naaber naabriga riidu minema. Nüüd saavad mõlemad käega lüüa, et ah, seal kusagil keegi pani paika, mis sa teed ära, lähme võtame meie parem ühed õlled!
Pean siinkohal endale tuhka pähe raputama. Olen ka ise varem kirjutanud, et presidendiks on vaja kedagi, kes ühendaks rahvast laiemalt ja isikliku autoriteediga. Vastav soov on eestlastel pärit küllap ärkamisajast, kui kultuur ja rahvuslik iseolemine olid lahutamatud. Selle viimast lainet nägime nn üleminekuajal. Nüüd on see soov ajale jalgu jäänud ja anakronistlik.
Kuigi vastavate omadustega isikuid võib olla, on ühiskond nii pluralistlik ja fragmenteerunud, et laiemalt ta ikkagi ei "läheks peale". Seepärast tuleb tunnistada tööjaotust. Poliitik on poliitik ja riigiametnik on avalik teenistuja (kelle tipus on president), vaimset innustust andku kaitseliit ja kunstimeistrid, kiriku- ja haridusringkonnad jt.
Ühiskonna iga segment januneb ju oma arvamusliidri "püha sõna" puudust! Rahvast ühendada ja ühiskonda sidusamaks saab muuta ainult ühistegevus selle kõikvõimalikes vormides ja selle najalt võrsuv kodanikutunne.
Oleksin ettevaatlik presidendi ja peaministri ameti ühendamisel. Meil pole piisavalt võimekaid poliitikuid ja riske tuleks hajutada. Kui lasta silme eest läbi meie valitsusjuhid ja kujutleda neid presidendina, siis kõik ei anna mõõtu välja.
Eesti tulevik on ikkagi Saksamaa või Iisraeli taoline presidentuur.
President olgu korralik inimene, kes tekitab võimalikult paljudes võimalikult vähe vastumeelsust, nii et ta kätt võib suruda ilma moraalse tõrketa. Tal ei tohiks olla kapis liiga lõgisevaid luukeresid, ka mitte soveti ajast. Nii et kuninglik ülemnotar ja vilunud seltskonnainimene ühes isikus!
Kogu selle teema puhul tuleb teha vahet arutlemisel ning võimalikul tagajärjel. Otsevalimisega on nagu õnne ja armastusega. Neist unistamine ja nende üle arutlemine on kuldsemad kui see, mis pärast kätte tuleb.
Uskuda, et otsevalimise õiguse andmine midagi palju paremaks teeks, on sinisilmsus või populism. Eriti viimast. Selle nõude toetamine on iga poliitiku puhul oma potentsiaalsete valijate juures kindla peale minek.
Samal ajal ei tahaks ka vastavat arutelu summutada. Lõppeks on selle ajend eluterve – vähendada võõrandumist. See arutelu stimuleerib inimeste ühiskondlikku närvi, milleta iga organ taandareneks. | Mihkel Mutt: otsevalimiste virvatuli | https://www.err.ee/1608231303/mihkel-mutt-otsevalimiste-virvatuli | Presidendiameti ümber arutlemine üldisemalt ja otsevalimise üle kitsamalt on eestlaste rahvuslikke spordialasid. Sel puhul ilmnevad kollektiivsed kiiksud üldisemalt ja varjatud agendad kitsamalt, kirjutab Mihkel Mutt. |
Lõigu ehitus läheb maksma 22,3 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa liidu ühtekuuluvusfondist. Saue vallavalitsuse osa on 227 000 eurot (mõlemad summad käibemaksuta). Lõigu ehitus kestab 20 kuud.
Tööde käigus rekonstrueeritakse Kanama eritasandiline liiklussõlm, ehitatakse ümber Kanama viadukti rambid ning Saue–Jõgisoo, Saue–Aila ja Vanamõisa eritasandilised liiklussõlmed.
Valingu viadukt lammutatakse ja kõrvale ehitatakse uus Valingu viadukt üle Keila–Tallinna raudtee. Lisaks ehitatakse kolm jalgratta- ja jalgtee tunnelit;
Saue–Jõgisoo autotunnel, kaks ringristmikku, ühendusteid ning ligikaudu 3,5 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.
Samuti paigaldatakse 2,6 kolimeetrit müraseinu, rajatakse kaheksa bussipeatust;
paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid; ehitatakse väikeulukite ja kahepaiksete tunnel pikkusega 36 meetrit ning neli loomade tagihüppekohta koos ulukitaraga.
Tallinna ringtee (km 29,6-34,2) Kanama-Valingu neljarajalise lõigu väljaehitamiseks allkirjastati leping 30. mail. Töid teeb AS Trev-2 Grupp.
Pärast Kanama-Valingu lõigu valmimist on kavas ehitada 2+2 maanteeks ka Valingu-Keila lõik ning rajatakse Keila lõunapoolne ümbersõit.
Kanama–Valingu teelõik Tallinna ringteel on osa rahvusvahelisest põhimaanteest, mis kuulub üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. | Algab pea kaks aastat kestev Kanama–Keila 2+2 teelõigu ehitus | https://www.err.ee/1608231291/algab-pea-kaks-aastat-kestev-kanama-keila-2-2-teeloigu-ehitus | Juunis algab Tallinna ringtee Kanama–Keila 2+2 teelõigu ehitus, mille käigus ehitatakse 4,6-kilomeetrine lõik neljarajaliseks maanteeks, teatas transpordiamet. |
Mis on ühist Playboy jänkul, Dove´i seebil ja karukujulisel pudelil Honey Bear? Kõik need on kujundanud disainikooli The New Bauhaus tudengid või selle vilistlased.
1937. aastal Chicagos asutatud koolist – Bauhausi Ameerika variandist – ja selle loojast László Moholy-Nagyst annab suurepärase ülevaate USA režissööri Alysa Nahmiase film "The New Bauhaus. Moholy-Nagy elu ja loomepärand", mis jõuab ekraanile kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas.
László Moholy-Nagy (1895-1946) oli Ungari juurtega avangardistlik kunstnik, teoreetik ja hinnatud õpetaja, keda mõjutas konstruktivism. Ta eksperimenteeris eri väljendusvahenditega, otsides võimalusi tehnoloogia ja kunsti ühendamiseks. 1920ndatel kutsus Walter Gropius ta Bauhausi kunstikooli professoriks. Saksamaal omandatud kogemusi rakendas Moholy-Nagy hiljem Ameerikas, kuhu ta natside eest emigreerus.
2016. aastal korraldas New Yorgi Guggenheimi muuseum Moholy-Nagy esimese ulatusliku retrospektiivnäituse, kus olid väljas tema maalid, filmid, fotod ja skulptuurid. Kunstniku taasavastamise lainesse kuulub ka Nahmiase film, mis esilinastus 2019. aasta sügisel New Yorgis USA suurimal arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil ADFF.
Kolmapäeval, 2. juunil kell 18 Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus.
Koroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii. | Kumu dokumentaal taasavastab kuulsa disainikooli rajaja pärandit | https://kultuur.err.ee/1608231273/kumu-dokumentaal-taasavastab-kuulsa-disainikooli-rajaja-parandit | Kolmapäeval jõuab "Kumu dokumentaali" sarja raames Kumu ekraanile USA režissööri Alysa Nahmiase film "The New Bauhaus. Moholy-Nagy elu ja loomepärand", mis räägib disainikooli The New Bauhaus õpilastest. |
Pidulik sündmuse "Eesti tänab" käigus annab Kaljulaid üle riiklikud teenetemärgid neile inimestele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks, teatas presidendi pressiteenistus.
Tänavu vabariigi aastapäeva eel tunnustas riigipea teenetemärgiga 152 inimese panust, kuid viiruskriis ei võimaldanud kahjuks teenetemärke üle anda. Nii toimubki pidulik sündmus sel reedel Vabariigi Presidendi Kantselei esisel väljakul vabaõhusündmusena, edastas presidendi kantselei.
Sel aastal antud 152 teenetemärki on mõnevõrra suurem arv kui varasematel aastatel Kaljulaid on andnud. Ordenisajate seas on kümneid kultuuritegelasi, iga kümnes teenetemärgi saanu on tegevteadlane, rohkelt on ka spordiga seotud inimesi. | Kaljulaid annab reedel üle riiklikud teenetemärgid | https://www.err.ee/1608231264/kaljulaid-annab-reedel-ule-riiklikud-teenetemargid | President Kersti Kaljulaid korraldab reedel Kadriorus riiklike teenetemärkide üleandmise tseremoonia, mis jäi veebruaris koroonapiirangute tõttu pidamata. |
Mina ei tea, kas Marti Kuusik on kodune vägivallatseja või mitte. Merli Kaunissaar väidab, et on, Kuusik ise väidab, et ei ole. Kuusik kas räägib õigust või valetab, Kaunissaar kas räägib õigust, valetab või eksib.
Ma ei tea, kus on tõde. Aga mida ma päris kindlasti tean, see on kohtuotsus, mille järgi Marti Kuusiku väidetav süü ei leidnud tõendamist. Ning selle kohta käib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22, mis muuhulgas ütleb: "Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus."
"Käsitama" (aru saama, mõistma, pidama) ei kuulu küll kõige levinumate eestikeelsete sõnade hulka, kuid minu arvates siin kaksipidi mõistmise võimalust ei ole. Kuni kohtuotsus pole jõustunud, ei tohi inimest nimetada süüdlaseks ega kohelda kui süüdlast. Aga just seda tehti.
Teed näitas president Kersti Kaljulaid, mis oli võib-olla kõige halvem kogu selles loos. Oma viga ei tunnistanud ta muide ka hiljutises vabanduses, milles öeldi umbes nii, et "ma tegin kõik õigesti, aga kuna lubasin vabandada, siis vabandan". Ei teinud õigesti, ja seda oleks tulnud välja öelda.
Ekspress Meedia nelja peatoimetaja häma teemal, et niivõrd rasketest kahtlustustest tuleb kirjutada, see on sõnavabaduse oluline osa, eriti kui asjasse puutuvad mõjukad isikud – kõik see oli tõesti vaid häma. Mitte keegi pole ette heitnud, et kirjutati süüdistusest. Väga õige, et kirjutati. Ette heideti ikka seda, et ajakirjanduse hoiak – seesama "käsitamine" – oli üheselt selge: süüdi.
Pean võib-olla eraldi rõhutama, et mina ei kõnele sellest, kas Marti Kuusik on süüdi või mitte. Kust mina peaksin teadma. Ei saa ju välistada, et kuidagi või mingil moel selgub tulevikus, et siiski on. Ja küllap siis kostab Ekspress Meediast ning, mine tea, võib-olla Kadriorustki parastamist: me ütlesime ju kohe!
"Isegi Kuusiku süü tuvastamine ei teeks tema kohtlemist süüdlasena tagantjärele õigeks."
See oleks küll kõige haledamat sorti vahelejäämine ja patu ülestunnistamine. Sest isegi Kuusiku süü tuvastamine ei teeks tema kohtlemist süüdlasena tagantjärele õigeks. See jääb valeks ja põhiseadusele vastukäivaks ka siis, kui peaks tõestust leidma, et Marti Kuusik on elus saatan.
Mina räägin hoopis ühest olulisest õigusprintsiibist, süütuse presumptsioonist, mida ei tohi jalge alla trampida isegi koduvägivallaga võideldes.
Põhiseaduse autorid ei kirjutanud § 22 seadusesse mitte ilmaasjata. Muuseas kuulub selles väljendatud printsiip nende hulka, mis eristavad õigusriiki telefoniõigusriigist, näiteks mõne isiku või partei diktatuurist. Mis ei ole pisiasi.
Diktatuurides mõistetakse inimesi süüdi ammu enne kohut, kohus on üksnes vägivalla viigileht, mis vormistab kõrgemal pool tehtud otsused. Saadab inimesi vangi ja tapalavale, võtab õigusi ja määrab trahve.
Talle sekundeerib ajakirjandus, kes tapab süüaluse n-ö kodanlikult, hävitades tema maine, tehes temast paaria. Minu põlvkond mäletab veel hästi, kuidas see nõukogude ajal käis, mismoodi tümitati näiteks dissidente. Mitte kedagi ei huvitanud, kas nende kohta on kohtuotsus langetatud või kas nad üldse on kohtu alla antud.
Sellele ongi õigusriik vastu seadnud oma "paragrahv kahekümne kahed". Lihtne on näha, et neilgi on omad vead. Puhtalt võib pääseda inimene, kellest kõik aru saavad, et ta on süüdi, kuid seda ei ole võimalik tõestada.
Jah, nii võib juhtuda. Võib koguni öelda, et selline õigusemõistmine on formaalne ja ebaõiglane. Õigus ongi sageli ebaõiglane. Kuid igasugune muu variant, kus inimesi hakatakse türmi ja põlu alla panema kellegi sisemise veendumuse ehk kõhutunde järgi, oleks veel palju hullem.
Murelikuks teeb, et meil vaadatakse juba aastakümneid § 22 eiramisele läbi sõrmede. Ka antud juhul tuli teema kõneks alles siis, kui kohus Marti Kuusiku õigeks mõistis. Kuid nagu ma eespool rõhutasin: Kuusiku õigeks- või süüdimõistmine ei puutugi tegelikult asjasse; põhiseadust rikuti nii või teisiti ja Eestis puudus jõud, mis seda oleks takistanud.
Lõpetuseks Merli Kaunissaarest, keda nüüd ründavad need, kes on veendunud Kuusiku süütuses. Paraku eksivad ründajad sellesama põhimõtte vastu: ka Kaunissaart ei tohi käsitada laimajana enne, kui selle kohta on jõustunud teda süüdi mõistev kohtuotsus. Aga seni pole kuulda olnud, et keegi oleks üldse kaevanudki. Nii et võiks hoogu pidada.
Kaudset omakohut on kuidagi liiga palju siginenud. See tekitab kõhedust. | Lauri Vahtre: Kuusik, Kaunissaar ja paragrahv 22 | https://www.err.ee/1608231258/lauri-vahtre-kuusik-kaunissaar-ja-paragrahv-22 | Murelikuks teeb, et meil vaadatakse juba aastakümneid põhiseaduse paragrahvi 22 eiramisele läbi sõrmede. Ka antud juhul tuli teema kõneks alles siis, kui kohus Marti Kuusiku õigeks mõistis, kirjutab Lauri Vahtre. |
10. aastapäeva tähistaval "Laulud sõdurile" kontserdil kogutud annetustega toetab Carolin Illenzeeri Fond raskelt vigastatud või teenistuses langenud kaitseväelaste laste haridusteed ning huvitegevust.
Laste toetuseks laulab eesti muusikute paremik — Tanel Padar astub kontserdil üles koos orkestri ja oma rokkbändiga. Marko Matvere ja Liisi Koikson esitavad pala "Tuulevaiksel ööl". Ka Eesti Laulul võidutsenud muusikud Jüri Pootsmann ja Elina Born toovad kontserdil publikuni dueti ning üle pika aja saab taas kuulda Toomas Uibot. Lauljatar Kéa esitab oma ema Kare Kauksi pala "Tunnete keel" ning saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" tuntud Eleryn Tiit esitab oma lugu "Vaikin" esmakordselt koos orkestriga. Lauljaid saadab Kaitseväe orkester Teet Raiki juhatusel. Publikuni jõuab kontsert 22. juuni õhtul Kanal 2 vahendusel.
"Kaitseväe orkestril on järjekordselt suur rõõm ja au astuda üles "Laulud sõdurile" kontserdil," ütles kaitseväe orkestri dirigent Teet Raik. "Oleme 10 aastat sellel sündmusel osalenud ja rõõmustame, et saame ka sellel aastal anda oma panuse teenistuses langenud või vigastada saanud kaitseväelaste laste toetuseks."
Carolin Illenzeeri Fond kutsub inimesi üles toetama lapsi helistades fondi annetustelefonidele. Kümne tegevusaasta jooksul on pered tänu fondi toetustele saanud tuge oma laste ülikooli saatmisel, hobidega tegelemisel ning kooliaasta alguse puhul. Fond on saanud nime 2005. aastal välismissioonil Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütre Carolini järgi. | Heategevuslikul kontserdil "Laulud sõdurile" esinevad Tanel Padar, Liisi Koikson ja teised | https://menu.err.ee/1608231255/heategevuslikul-kontserdil-laulud-sodurile-esinevad-tanel-padar-liisi-koikson-ja-teised | 22. juuni õhtul jõuab publikuni heategevuslik kontsert "Laulud sõdurile", kus astuvad üles eesti parimad muusikud - Tanel Padar, Liisi Koikson, Marko Matvere, Jüri Pootsmann, Elina Born, Toomas Uibo, Eleryn Tiit, Kéa ning kaitseväe orkester dirigent Teet Raiki juhatusel. |
Möödunud aasta lõi sassi kogu ühiskonna tavapärase elurütmi ning tõi töötervishoiu teemad fookusesse, sama olukord on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel.
Ka kõige põikpäisem tööandja on nüüdseks mõistnud töökeskkonna riskide hindamise ja nende maandamise vajadust, sest kui ei võeta kasutusele meetmeid, kuidas ennetada koroonaviiruse levikut töökohal, läheb ettevõte lihtsalt kinni.
Sama on kogenud ka töötajad – kui ikka isikukaitsevahendeid ei kasutata, siis varem või hiljem saab viirus sind kätte.
Koroonaviiruse levik õpetas meile niisiis, et ohutusreeglid pole tühi sõnakõlks või tööinspektorite tüütu erahuvi. Igaüks on saanud veenduda, et isikukaitsevahend, näiteks mask, tõesti kaitseb.
Kevadel helistas meile töömees, kes uuris, kas peaks maski ikka kandma. Tema töötab juba 20 aastat puidutööstuses, kus on palju tolmu, aga pole kunagi tulnud selle peale, et mask ette panna. Kas nüüd koroonaennetuseks peaks?
Loodetavasti saab töömees nüüd tänu koroonaviirusele aru, et mask aitab, ning kasutab maski ka puidutolmu vastu, millega ta juba 20 aastat on oma kopse kahjustanud. Klassikuid parafraseerides võib öelda: "Hea töökeskkond on elementaarne, Watson!"
Vaatame koroonaaja tööturu näitajaid ka teise nurga alt. 2020. aastal oli meil 14 protsenti tööõnnetusi vähem, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga pääses tervisevigastusest 654 inimest. Surmaga lõppes mullu üheksa tööõnnetust.
Oleks ilmselt meelevaldne ütelda, et aastaga on meie töökeskkond teinud suure arenguhüppe ning ohutu ja tervist hoidev töökeskkond on saanud igapäevaelu osaks nagu kätepesu. Ühest küljest avaldab mõju kindlasti see, et eriolukorra ajal piirati paljude ettevõtete tegevust, suur osa inimesi saadeti kodukontoritesse.
Siiski vähenes tööõnnetuste arv enim metalltoodete tootmises, veonduses ja laonduses ning ehitusel, kus töö jätkus ka eriolukorra ajal – küll väiksemas mahus. Teisest küljest hakkas eriolukorra algusest kasvama töötute arv, mis tähendab, et osas sektorites tuli töö ära teha vähemate inimestega.
"Küll võib arvata, et inimesed olid tööl märksa tähelepanelikumad ja hoolsamad – tööd tuleb teha targalt, ennast ja teisi hoides."
See asjaolu võiks tööõnnetuste arvu hoopis suurendada, sest inimesed töötavad suurema pingega ja kiirustades, mis on õnnetuse juhtumise eelduseks. Küll võib arvata, et inimesed olid tööl märksa tähelepanelikumad ja hoolsamad – tööd tuleb teha targalt, ennast ja teisi hoides.
Koroona tõi tööellu kaasa veel ühe olulise muutuse. Endisest privileegist teha kaugtööd sai norm. Siit-sealt on kuulda, et mõned inimesed pole juba üle aasta kontorisse jõudnud. Nüüd tuleb aga läbi mõtelda, kuidas edasi.
Mis saab siis, kui viirus on seljatatud või on õpitud sellega elama? Kas meil tekib tühjade kontoripindade uputus või tahavad inimesed tagasi kontoritesse, et teha tööd tööajal ja töökohas ning saada oma kodud tagasi? Küllap on tõde kuskil vahepeal ning võib üsna kindel olla, et kaugtöö teemad jõuavad ikka ja jälle meieni.
Kriisidest saadud õppetunnid on alati arengule kaasa aidanud. Näiteks on kirurgia teinud just sõjaväljal suuri arenguhüppeid; Krimmi sõja ajal hakkas Florence Nightingale haavatud sõdureid põetades järgima oma ajas erakordseid hügieenireegleid. Kriisis omandatud teadmisi on edukalt rakendatud ja edasi arendatud.
Loodame, et ka töötervishoidu ja tööohutust võtavad nii Eesti töötajad kui ka tööandjad eluliselt olulise küsimusena ka koroonajärgses ühiskonnas. 2020. aasta ja käesoleva aasta esimesed kuud tõestavad, et vastasel korral majandust jätkusuutlikuna hoida on pea võimatu.
Kommentaar ilmus algselt tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu. | Maret Maripuu: hea töökeskkond on elementaarne, Watson | https://www.err.ee/1608231225/maret-maripuu-hea-tookeskkond-on-elementaarne-watson | Koroonaviiruse levik õpetas meile, et ohutusreeglid pole tühi sõnakõlks või tööinspektorite tüütu erahuvi. Igaüks on saanud veenduda, et isikukaitsevahend, näiteks mask, tõesti kaitseb, kirjutab Maret Maripuu. |
"Neljas küsimus puudutab minu võimalikku osalemist kohtumisel dalai-laamaga. /---/ Mis puutub minu kui Eesti Vabariigi välisministri kohtumisse, siis tulenevalt oma ametist olen ma vajadusel valmis kõigiks kohtumisteks, mis lähtuvad Eesti huvidest ja välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidest," rääkis Liimets esmaspäeva õhtul riigikogus arupärimisele vastates.
Palvele täpsustada Eesti huvisid, mis oleksid kohtumise eelduseks, vatas Liimets: "Tõepoolest, olen valmis kõikideks kohtumisteks, mis on Eesti Vabariigi huvides ja lähtuvad Eesti Vabariigi välis- ja julgeolekupoliitilistest eesmärkidest. Nende seas see tähendab seda, et need kohtumised täiendaksid Eesti Vabariigi välispoliitika ja julgeolekupoliitika eesmärke ehk tugevdaksid meie iseseisvust, aitaksid kaasa meie rahvusvahelise maine tugevdamisele maailmas ja kindlustaksid meie iseseisvust."
Liimets lükkas ka ümber Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmete arupärimises edastatud väite, justkui oleks dalai-laamaga kohtunud ainult president Arnold Rüütel, kes on EKRE auesimees. "Minu andmetel on dalai-laamaga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves aastal 2011, samuti Mart Laar peaministrina ja kaitseministrina. Samuti on varasemast ajast veel toimunud Eesti valitsusliikmete kohtumisi dalai-laamaga," ütles välisminister.
Kommenteerides inimõiguste olukorda Hiinas ning sealseid rikkumisi, märkis Liimets, et on rikkumisi kritiseerinud ise ning samas teeb Eesti seda ka Euroopa Liidu koosseisus.
"Kinnitan ka siit riigikogu kõnepuldist veel kord, et inimõiguste osas on Eesti selge seisukoht, et inimõigused on universaalsed ja neid tuleb järgida kõikjal. Rääkides inimõiguste küsimusest Hiinas, olen ka mina lisaks Hongkongile ja Xinjiangile toonud esile ka Tiibeti ja Sise-Mongoolia. Seega arupärimises esitatud väide, et Eesti on inimõiguste olukorra tõstatamisel keskendunud eeskätt on Hongkongile ja Xinjiangile, kuid on mööda vaadanud ülejäänud rahvusvähemuste õigustest Hiinas, ei pea paika," rääkis välisminister. "Euroopa Liit, see ongi Eesti koos meie sõprade ja partneritega, mitte anonüümne Brüssel. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti hea seisnud muu hulgas selle eest, et Tiibeti inimõiguste teema leiaks kajastamist Euroopa Liidu inimõiguspoliitikas, Euroopa Liidu suhetes Hiinaga," ütles minister.
Tema sõnul tõstatas Euroopa Liit 2019. aasta aprillis inimõiguste dialoogi kohtumisel Hiinaga terve rea Tiibeti olukorraga seotud muresid ning nõudis Tiibeti aktivistide – kirjanike, usutegelaste, sealjuures Tashi Wangchuki ja Lobsang Dargye vabastamist. "Euroopa Liit on ka ÜRO Inimõiguste Nõukogus kutsunud Hiinat üles austama tiibetlaste põhiõigusi. Kuigi Hiina peatas inimõiguste dialoogi Euroopa Liiduga, jätkame selle eest seismist, et Tiibeti inimõiguste küsimus leiaks kajastamist Euroopa Liidu ja Hiina kahepoolsetes suhetes," rõhutas Liimets.
Vastates küsimusele välisministeeriumil kontaktidest Tiibeti inim- ja kodanikuõiguste eest võitlejate ja aktivistidega rääkis Liimets, et Eesti alaline esindus ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures on olnud pidevas kontaktis Tiibeti inimõiguste teemat tõstatavate Tiibeti büroo ja "Save Tibet" kampaania esindajatega.
Välisministri kinnitusel ei lähene Eesti inimõiguste rikkumisele valikuliselt, olgu tegemist rikkumistega kas Hiinas või mujal maailmas. "Eesti on oma erinevates sõnavõttudes ja avaldustes käsitlenud lisaks inimõiguste rikkumisele Hiinas ka inimõiguste olukorda Süürias, Myanmaris, Burundis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Põhja-Koreas, Malis ja Valgevenes. Samuti oleme viidanud oma sõnavõttudes inimõiguste rikkumisele tõepoolest ka Venemaal. Riikide ühisavalduste kaudu oleme kaasa rääkinud inimõiguste rikkumistele ka Venetsueela, Nicaragua, Egiptuse, Saudi Araabia ja Filipiinide inimõiguste teemal. Läbi aastate on Eesti olnud paljude riigipõhiste inimõiguste resolutsioonide vaderiks ehk eesrääkijaks, nagu Põhja-Korea, Iraani, Myanmari, Süüria, Eritrea, Jeemeni, Venetsueela, Burundi, Somaalia, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Sudaani, Nicaragua, Lõuna-Sudaani, Mali, Liibüa ja Valgevene teemaliste inimõigusrikkumiste küsimustes. Lisaks võtab Eesti regulaarselt sõna inimõiguste olukorra korrapärase ülevaate mehhanismi istungitel Genfis, kus oleme teinud soovitusi inimõiguste olukorra parandamiseks väga erinevates riikides. Viimasel kahel istungil oleme näiteks teinud soovitusi riikidele, nagu Liibanon, Nepal, Omaan, Myanmar, Belau, Namibia, Niger, Saalomoni saared ja Somaalia. Eesti on erinevate temaatiliste riikide koalitsioonide kaudu ühinenud ühisavaldustega meediavabaduse teemal lisaks Hiinale ka Valgevenes ja Myanmaris ning inimõiguste, sealjuures LGBT-inimeste olukorra teemal Tšetšeenias," loetles minister Liimets.
"Eesti tegutseb inimõiguste kaitsmisel ja demokraatlike põhimõtete edendamisel Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud inimõiguste diplomaatia tegevuskava alusel. Tegevuskavas toodud suunised ja ülesanded tuginevad suuresti sellel, kuidas Eesti on neis küsimustes ka varem tegutsenud. Näiteks inimõiguste rikkumiste teemal Hiinas jätkab tänane valitsus varasemat Eesti poliitikat. See on kindlatel alustel ja see on laiapindselt tõepoolest, nagu siin ka arupärimises viidati. See lähtub sellest, et inimõiguste kaitse on universaalne," lõpetas välisminister oma vastuse EKRE liikmete arupärimisele. | Liimets: Eesti huvides olen valmis kohtuma ka dalai-laamaga | https://www.err.ee/1608231198/liimets-eesti-huvides-olen-valmis-kohtuma-ka-dalai-laamaga | Välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas, et on Eesti välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidest lähtudes valmis igasugusteks kohtumisteks, sealhulgas ka Hiina okupatsiooni tõttu eksiili sunnitud Tiibeti juhi dalai-laamaga. |
Milano Interi U-18 võistkonnas mängiv Jürgens lõi Lazio eakaaslaste vastu kaks väravat ning mäng võideti 3:0. Liigatabelis on Inter 34 punktiga liider, Lazio ühe enam peetud mängu juures 21 punktiga kaheksandal kohal. Jürgens tõusis oma tabamustega liiga suurimaks väravakütiks. 18-aastane Eesti ründaja on 17 mänguga löönud 11 väravat.
Resultatiivne oli taas ka Deivid Andreas, kelle koduklubi Lleida Esportiu U19 alistas Hispaania noorteliigas 3:1 Cornella. Andreas vastutas kohtumise ainsa avapoolajal löödud värava eest. Tabamus oli väga oluline, sest see aitas meeskonnal säilitada koha noorteliiga kõrgeimal tasandil. Andreas oli täpne juba teist vooru järjest.
U21 koondislane Georgi Tunjov teenis mänguaega Itaalias, kui SPALi U19 võistkond jäi 1:3 alla Cagliarile. Tunjov tegi kaasa esimese poolaja ja kandis kaptenipaela. Tema meeskonnakaaslane, samuti U21 koondisesse kuuluv Kristofer Piht jälgis matši varumeestepingilt.
Väljakul käis ka Balti turniiriks Eesti A-koondisega liitunud Karol Mets, kelle koduklubi Al-Ettifaq teenis Saudi Araabia 16 meeskonnaga liigas viienda koha. Viimasel nädalal sai Al-Ettifaq kaks võitu, kui alistati 3:1 Al-Raed ja seejärel 2:1 Al-Ahli. Mets teenis mänguaega Al-Ahli vastu, kui sekkus mängu vahetusest kohtumise 82. minutil. | Jürgens lõi Laziole kaks väravat ning tõusis liiga parimaks väravakütiks | https://sport.err.ee/1608231180/jurgens-loi-laziole-kaks-varavat-ning-tousis-liiga-parimaks-varavakutiks | Koondisepausi eel olid Eesti jalgpallurid üle maailma võistlustules ning sahistasid ka vastaste väravavõrku. Oliver Jürgens jätkas head hoogu Itaalia noorteliigas. |
"Evermore" ilmus juba eelmise aasta detsembris, vinüülversioon jõudis müüki aga alles 28. mail, kirjutab NME.
Sellele järgnenud kolme päeva jooksul müüdi USA-s üle 40 000 "Evermore'i" vinüüli, mis tähendab, et Swift on vähem kui nädalaga ületanud varem Jack White'ile kuulunud rekordi – White müüs 2014. aastal seitsme päevaga 40 000 "Lazaretto" vinüüli.
Swifti vinüüli ilmumisest ei ole veel aga nädalatki möödas ja seega eeldatakse, et ta suurendab rekordit veelgi. | Taylor Swift püstitas vinüülimüügi rekordi | https://menu.err.ee/1608231165/taylor-swift-pustitas-vinuulimuugi-rekordi | Taylow Swift haaras enda nimele uue rekordi, sest tema vinüülalbumit "Evermore" on nädala jooksul müüdud rekordiline kogus. |
Näitust "Kaugete meelte kuma" on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKM-i sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud?
Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKM-i füüsilised ja sümboolsed mõrad on aga aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud esemelisele pärandile.
See näitus on kasvamisest. Suureks kasvamisest, suuremaks kasvamisest, ümber kasvamisest. Muutus – miski kauge ja köitev – kumab õrnalt eemal, ent piisava keskendumise ja kannatlikkuse korral hakkab äratuntavamaks vormuma, kergelt selginema.
Näituse proloogina sündis eelmisel kevadel EKKM-i aiamaa, võimaldades selle abil läbi mõelda näitusemaja laiem ruumikasutus. Soov avada seni praktilise ja/või kunstilise kasutuseta alad on EKKM-ile seda enam oluline, et hoonet ümbritsenud Kultuurikilomeetri servas paiknenud kuurid hiljuti lammutati. Kaotatud abiruumide tõttu muutunud olud on vaid hetkeline kitsikus, ulatades käe järgmistele muutustele.
Näitusega kaasneb samanimeline eesti- ja inglisekeelne trükis, mille on kirjastanud EKKM ja Lugemik.
Näituse kuraator on Laura Toots ning näitus jääb avatuks 18. juulini. | EKKM-is avaneb rühmanäitus "Kaugete meelte kuma" | https://kultuur.err.ee/1608231150/ekkm-is-avaneb-ruhmanaitus-kaugete-meelte-kuma | EKKM-is avatakse 4. juunil rühmanäitus "Kaugete meelte kuma", kus tuuakse külastajateni kunstnike Camel Collective, Cloe Jancis, Hana Miletić, Karl Pärsimägi, Killu Sukmit, Diana Tamane, Asta Vender ja Pille-Riin Vihtre tööd. |
Kuldses grupis sai ülivalusa kaotuse Hugo Erkmaa tööandja Trapani, kes jäi kodusaalis alla Udinele 83:84 (24:24, 17:19, 21:15, 21:26). Seejuures tabasid vastased võidukorvi vaid kaks sekundit enne normaalaja lõppu. Kogu seeria kaotati mängudega 1:3.
Kohtumist pingilt alustanud Erkmaa pääses platsile viieks minutiks, mille jooksul eksis ühel kahepunktiviskel, hankis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ning tegi ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Arnold Miti leivaisa Chieti Basket 1974 kaotas samas grupis kodus Scafati Basketile 57:76 (16:26, 17:21, 15:10, 9:19). Ka see seeria lõppes 1:3.
Pingilt mängu sekkunud Mitt sai väljakule kaheks minutiks ning ühtegi pealeviset ei teinud. Protokolli kogunes vaid kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Lõpusekundite vise kukutas Erkmaa klubi konkurentsist | https://sport.err.ee/1608231156/lopusekundite-vise-kukutas-erkmaa-klubi-konkurentsist | Itaalia esiliigas Serie A2 play-off mängudele jõudnud Eesti korvpallurite koduklubid langesid konkurentsist välja. |
"See on tõeline kergendus ja põhjus tähistamiseks, et saame olla väljas ja tunda end turvaliselt," rääkis Los Angelese turist Lucy Rimalower.
Üle poole USA täiskasvanutest on täielikult vaktsineeritud ja paljud neist on naasmas tavalise elu juurde.
Esmaspäeval oli USA-s ka mälestuspäev, mis paljude ameeriklaste jaoks tähendab suve algust. Pikk nädalavahetus meelitas reisima üle 30 miljoni inimese.
"Ma ei olnud reisimise pärast üldse närvis, aga Los Angeleses on kindlasti palju rohkem rahvast kui Austinis. Meil oli siin tore, oleme seda tõesti nautinud," rääkis Austini turist Ryan Hands.
Terviseametnikud aga hoiatavad, et koroonaviiruse täielikuks kontrolli alla saamiseks tuleks vaktsineerida veel rohkem inimesi. Samuti on aina enam hakatud nõudma iseseisvat uurimist koroonaviiruse päritolu väljaselgitamiseks.
"Emake loodus ütleb meile, mis juhtub. Tekib COVID-26 ja COVID-32, kui me täielikult ei mõista, kust on pärit COVID-19," rõhutas Texase lastehaigla arst Peter Hotez.
"Me saaksime teada, mida peaksime edaspidi tegema ja kuidas sellisteks ohtudeks tulevikus valmistuda," leidis USA toidu- ja ravimiameti endine juht Scott Gottlieb.
Möödunud nädalal ütles ka president Joe Biden, et luureametnikud peaksid koroonaviiruse leviku algust rohkem uurima, sealhulgas väiteid, et viirus on pärit ja lekkis Hiina laborist. | USA-s sagenevad koroona vaibumise taustal üleskutsed uurida selle päritolu | https://www.err.ee/1608231144/usa-s-sagenevad-koroona-vaibumise-taustal-uleskutsed-uurida-selle-paritolu | USA-s meelitas möödunud nädalavahetus ja koroonapandeemia vaibumine kodudest välja miljoneid ameeriklasi, kes kogunesid randades ja parkides. Samal ajal rõhutavad terviseametnikud, et vaktsineerimine ei tohiks unarusse jääda ja nõuavad aina enam iseseisvat uurimist viiruse päritolu väljaselgitamiseks. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.