instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tihtilugu küsib valija, et milleks on Euroopa Parlamendi liikmeid vaja? Mida nad üldse suudavad? Nad suudavad väga palju.
Vastab tõele, et erinevalt riigikogust, ei saa Euroopa Parlament ise seaduseelnõusid algatada, ent tema võimuses on muuta seaduse eelnõusid, mida pakub Euroopa Komisjon ja soovi korral need ka peatada. Seega isegi kuuel (või seitsmel, kui me arvestame tulevikus Brexitiga) Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmel on suur jõud.
Ainult üks näide: 2014. aastal õnnestus meil viiekesi takistada põlevkiviõli tootmise keelustamine ning nihutada edasi põlevkivi kaevandamise lõpetamise tähtaega. Me ei suuda likvideerida Eesti põlevkivitööstust hävitavat kvootidega kauplemist, kuid kui me poleks viis aastat tagasi sekkunud, poleks veennud kolleege vastu hääletama ja seda otsust blokeerinud, oleks praegune olukord palju hullem.
Põlevkiviõli tootmine ei asenda meie jaoks põlevkivienergeetikat, kuid vähemalt osaliselt korvab meie kaotusi, sh tööturul.
Eestis räägitakse mõnikord Euroopa Liidust halvakspanevalt - et milleks meil seda õige vaja - või lausa negatiivselt. Mis seal salata, Euroopa Liit annab põhjust rahulolematuseks. Aga Euroopa Liidule, nagu igale struktuurile, tulevad euroskeptikud ja konstruktiivne kriitika kasuks.
See struktuur on tohutu: maailma suuruselt teine majandus, pool miljardit elanikku, 28 riiki, palju probleeme, palju võimalusi. Kujutagem ette, mis oleks, kui Euroopa Liitu poleks?
Eesti majandus ja Euroopa toetused
Kõige tähtsam on see, et Eesti oleks vaesem. Aastatel 2004–2017 sai Eesti Euroopa Liidu eelarvest kuus miljardit eurot rohkem, kui ise andis. Järgmisel eelarveperioodil saame kogusummas vähem, kuid ikkagi miljardeid eurosid rohkem kui ise panustame.
Kas need vahendid kulutatakse alati tõhusalt? Ei. Kuid fakt on see, et Euroopa Liidu rahaga tehakse väga palju ära. Tihtilugu lõikab keegi kohalik poliitik renoveeritud kultuurikeskuse ees lindi läbi ja ütleb: "Mina tegin seda!" Euroopa rahastuseta poleks ta midagi teinud, kuid see info jääb kulisside taha.
Miljardid eurod, need on nii põllumajanduse toetused, kui ka raha ettevõtluse arendamiseks. Võib vaielda, kas Eestis ollakse valmis Euroopa raha kasutama ja kuidas täpselt, kuid nõustuge, et süüdistada Brüsselit oma enda initsiatiivipuuduses kindlasti ei saa.
Me oleksime vaesemad, sest meil poleks ligipääsu ühisele turule. Jah, selleks, et ühisturust võimalikult palju kasu saada, peab tegema kõvasti tööd nii Euroopa Parlamendi (meie Euroopa Parlamendi saadikud), Euroopa Komisjoni (meie Euroopa volinik), kui ka Euroopa Liidu Nõukogu (meie ministrid) tasandil. Kuid tollimaksuvaba turg avab meie ees eliitklubi uksed.
"Euroopa Liit peab võrdsetel alustel läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga ning meie ametivõimud ei pea eraldi midagi tegema."
Veel üks seik, mis tihtilugu jääb kahe silma vahele: väljaspool Euroopa Liitu oleksime sunnitud pidama läbirääkimisi väliskaubanduse üle kõikide riikidega eraldi ja rahulduma ebasoodsate tingimustega, sest paraku soodsaid tingimusi väike riik ei saa. Praegu kaitseb meie huve Brüssel. Euroopa Liit peab võrdsetel alustel läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga ning meie ametivõimud ei pea eraldi midagi tegema.
Kui Euroopa Liitu poleks, oleks meil veel rohkem töötuid, sest oleks väga keeruline minna välismaale raha teenima. Ma tean, et sellel medalil on ka teine külg, negatiivne. Kuid Euroopa Liiduta poleks ka head külge.
Kui poleks Euroopa Liitu, ei oleks paljudel noortel võimalik minna välismaale õppima ja tööpraktikale. Ei oleks standardeid, mis hoolitsevad meie tervislikuma elu eest – Euroopa Liidus on näiteks keelatud hormoonidega Ameerika veiseliha.
Keegi ei tagaks meile hoiuste turvalisust. Euroopa Liidus, kui pank läheb pankrotti, ei kaota teie oma sääste. Poleks viisavaba reisimist Euroopas. Tuleks maksta mobiilside rändlustasu.
Et ei tuleks sõda
Kui Euroopa Liitu poleks, oleks Eesti täielikult Ameerika mõju all. Suhted Venemaaga oleksid palju hullemad ning NATO sõjaline kohalolek oleks kindlasti palju suurem. Kõikide geopoliitiliste tagajärgedega, mida selline olukord võib meie julgeolekule kaasa tuua.
Ja veel üks asi, mida me sageli tähele ei pane: kui Euroopa Liitu poleks, siis suure tõenäosusega elaksime me kolmanda maailmasõja tuumavaremetel. Algupäraselt oli Euroopa Liidu eelkäia Euroopa Söe- ja Teraseühenduse eesmärk uue riikidevaheliste suhete struktuuri loomine, mis muudaks sõdade pidamise Euroopas võimatuks. Nii võitja Prantsusmaa, kui ka kaotaja Saksamaa loovutasid osa oma suveräänsusest suuremale, rahvusülesele struktuurile, millest ajapikku kasvas välja Euroopa Liit.
Võib liialdamata öelda, et külma sõja ajal sai Euroopa Liidust tasakaalustaja. USA ja NSVL oleksid võinud rivaalitseda surmatunnini, samal ajal viis Euroopa Liit ellu paindlikumat välispoliitikat – Suurbritannia hoidis alati Valge Maja ligi, Soome aga hoidis sooje suhteid Kremliga. Tulemuseks oli vastukaalude süsteem, tänu millele suudeti sõda ära hoida.
Tihedam koostöö kui paratamatus
Euroopa Liidu asutajaliikmed arvasid, et ajapikku muutuvad omavahel majanduslikult tihedalt seotud riigid Euroopa Ühendriikideks. Inglise sõna " state" tähendab nii "osariiki" kui "riiki". Osariigid on mingi piirini iseseisvad, nad võivad näiteks kehtestada erinevaid seadusi, kuid on olemas föderaalvõimu tasand, mis hoiab USA-d ühtsena.
"Eestis on föderalismi idee arusaadavatel põhjustel ebapopulaarne, kuid kardan, et sellest me ei pääse."
Euroopa Ühendriike ei tulnud ja nähtavasti ei tule ka. Selles mõttes olen realist, mis ei takista mind olemast föderalist: olen ühtsema Euroopa pooldaja. Eestis on föderalismi idee arusaadavatel põhjustel ebapopulaarne, kuid kardan, et sellest me ei pääse.
Asi on majanduses. Kõik Euroopa vabadused ei ole midagi väärt, kui teil pole raha nende realiseerimiseks – pole raha, et näiteks lennata nädalavahetuseks Pariisi. Euroopas on endiselt palju vaeseid. Euroopa Liit on muutunud projektiks noortele ja rikastele. "Pelgalt riikide majandusliku liiduna" pole see stabiilne, sest vaesus viib radikaalse populismi tõusuni, populistid aga, erinevalt proletaarlastest, ei ühine kunagi, nad ajavad oma asja.
Majandusest ja välispoliitikast ei piisa, tarvis on ühist sotsiaalpoliitikat. Sellepärast, vaatamata subsidiaarsuse põhimõttele, on olemas Euroopa ühtne sotsiaalõiguste sammas – programm, mille kohaselt võivad Eestisse jõuda nii Euroopa miinimumpension, praegusest kõrgemad palgad ja muud sotsiaalsed garantiid. Seda algatust toetas Prantsusmaa ning on selge, et Euroopa Parlamendi uus koosseis hakkab selle ja teiste päevakajaliste teemadega aktiivselt tegelema.
Kuid kõik see saab olema siis, kui on olemas Euroopa Liit ja saadikud, kes seisavad selle võimustruktuurides meie õiguste eest.
Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail. | Yana Toom: mis oleks, kui Euroopa Liitu poleks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tihtilugu küsib valija, et milleks on Euroopa Parlamendi liikmeid vaja? Mida nad üldse suudavad? Nad suudavad väga palju.
Vastab tõele, et erinevalt riigikogust, ei saa Euroopa Parlament ise seaduseelnõusid algatada, ent tema võimuses on muuta seaduse eelnõusid, mida pakub Euroopa Komisjon ja soovi korral need ka peatada. Seega isegi kuuel (või seitsmel, kui me arvestame tulevikus Brexitiga) Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmel on suur jõud.
Ainult üks näide: 2014. aastal õnnestus meil viiekesi takistada põlevkiviõli tootmise keelustamine ning nihutada edasi põlevkivi kaevandamise lõpetamise tähtaega. Me ei suuda likvideerida Eesti põlevkivitööstust hävitavat kvootidega kauplemist, kuid kui me poleks viis aastat tagasi sekkunud, poleks veennud kolleege vastu hääletama ja seda otsust blokeerinud, oleks praegune olukord palju hullem.
Põlevkiviõli tootmine ei asenda meie jaoks põlevkivienergeetikat, kuid vähemalt osaliselt korvab meie kaotusi, sh tööturul.
Eestis räägitakse mõnikord Euroopa Liidust halvakspanevalt - et milleks meil seda õige vaja - või lausa negatiivselt. Mis seal salata, Euroopa Liit annab põhjust rahulolematuseks. Aga Euroopa Liidule, nagu igale struktuurile, tulevad euroskeptikud ja konstruktiivne kriitika kasuks.
See struktuur on tohutu: maailma suuruselt teine majandus, pool miljardit elanikku, 28 riiki, palju probleeme, palju võimalusi. Kujutagem ette, mis oleks, kui Euroopa Liitu poleks?
Eesti majandus ja Euroopa toetused
Kõige tähtsam on see, et Eesti oleks vaesem. Aastatel 2004–2017 sai Eesti Euroopa Liidu eelarvest kuus miljardit eurot rohkem, kui ise andis. Järgmisel eelarveperioodil saame kogusummas vähem, kuid ikkagi miljardeid eurosid rohkem kui ise panustame.
Kas need vahendid kulutatakse alati tõhusalt? Ei. Kuid fakt on see, et Euroopa Liidu rahaga tehakse väga palju ära. Tihtilugu lõikab keegi kohalik poliitik renoveeritud kultuurikeskuse ees lindi läbi ja ütleb: "Mina tegin seda!" Euroopa rahastuseta poleks ta midagi teinud, kuid see info jääb kulisside taha.
Miljardid eurod, need on nii põllumajanduse toetused, kui ka raha ettevõtluse arendamiseks. Võib vaielda, kas Eestis ollakse valmis Euroopa raha kasutama ja kuidas täpselt, kuid nõustuge, et süüdistada Brüsselit oma enda initsiatiivipuuduses kindlasti ei saa.
Me oleksime vaesemad, sest meil poleks ligipääsu ühisele turule. Jah, selleks, et ühisturust võimalikult palju kasu saada, peab tegema kõvasti tööd nii Euroopa Parlamendi (meie Euroopa Parlamendi saadikud), Euroopa Komisjoni (meie Euroopa volinik), kui ka Euroopa Liidu Nõukogu (meie ministrid) tasandil. Kuid tollimaksuvaba turg avab meie ees eliitklubi uksed.
"Euroopa Liit peab võrdsetel alustel läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga ning meie ametivõimud ei pea eraldi midagi tegema."
Veel üks seik, mis tihtilugu jääb kahe silma vahele: väljaspool Euroopa Liitu oleksime sunnitud pidama läbirääkimisi väliskaubanduse üle kõikide riikidega eraldi ja rahulduma ebasoodsate tingimustega, sest paraku soodsaid tingimusi väike riik ei saa. Praegu kaitseb meie huve Brüssel. Euroopa Liit peab võrdsetel alustel läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga ning meie ametivõimud ei pea eraldi midagi tegema.
Kui Euroopa Liitu poleks, oleks meil veel rohkem töötuid, sest oleks väga keeruline minna välismaale raha teenima. Ma tean, et sellel medalil on ka teine külg, negatiivne. Kuid Euroopa Liiduta poleks ka head külge.
Kui poleks Euroopa Liitu, ei oleks paljudel noortel võimalik minna välismaale õppima ja tööpraktikale. Ei oleks standardeid, mis hoolitsevad meie tervislikuma elu eest – Euroopa Liidus on näiteks keelatud hormoonidega Ameerika veiseliha.
Keegi ei tagaks meile hoiuste turvalisust. Euroopa Liidus, kui pank läheb pankrotti, ei kaota teie oma sääste. Poleks viisavaba reisimist Euroopas. Tuleks maksta mobiilside rändlustasu.
Et ei tuleks sõda
Kui Euroopa Liitu poleks, oleks Eesti täielikult Ameerika mõju all. Suhted Venemaaga oleksid palju hullemad ning NATO sõjaline kohalolek oleks kindlasti palju suurem. Kõikide geopoliitiliste tagajärgedega, mida selline olukord võib meie julgeolekule kaasa tuua.
Ja veel üks asi, mida me sageli tähele ei pane: kui Euroopa Liitu poleks, siis suure tõenäosusega elaksime me kolmanda maailmasõja tuumavaremetel. Algupäraselt oli Euroopa Liidu eelkäia Euroopa Söe- ja Teraseühenduse eesmärk uue riikidevaheliste suhete struktuuri loomine, mis muudaks sõdade pidamise Euroopas võimatuks. Nii võitja Prantsusmaa, kui ka kaotaja Saksamaa loovutasid osa oma suveräänsusest suuremale, rahvusülesele struktuurile, millest ajapikku kasvas välja Euroopa Liit.
Võib liialdamata öelda, et külma sõja ajal sai Euroopa Liidust tasakaalustaja. USA ja NSVL oleksid võinud rivaalitseda surmatunnini, samal ajal viis Euroopa Liit ellu paindlikumat välispoliitikat – Suurbritannia hoidis alati Valge Maja ligi, Soome aga hoidis sooje suhteid Kremliga. Tulemuseks oli vastukaalude süsteem, tänu millele suudeti sõda ära hoida.
Tihedam koostöö kui paratamatus
Euroopa Liidu asutajaliikmed arvasid, et ajapikku muutuvad omavahel majanduslikult tihedalt seotud riigid Euroopa Ühendriikideks. Inglise sõna " state" tähendab nii "osariiki" kui "riiki". Osariigid on mingi piirini iseseisvad, nad võivad näiteks kehtestada erinevaid seadusi, kuid on olemas föderaalvõimu tasand, mis hoiab USA-d ühtsena.
"Eestis on föderalismi idee arusaadavatel põhjustel ebapopulaarne, kuid kardan, et sellest me ei pääse."
Euroopa Ühendriike ei tulnud ja nähtavasti ei tule ka. Selles mõttes olen realist, mis ei takista mind olemast föderalist: olen ühtsema Euroopa pooldaja. Eestis on föderalismi idee arusaadavatel põhjustel ebapopulaarne, kuid kardan, et sellest me ei pääse.
Asi on majanduses. Kõik Euroopa vabadused ei ole midagi väärt, kui teil pole raha nende realiseerimiseks – pole raha, et näiteks lennata nädalavahetuseks Pariisi. Euroopas on endiselt palju vaeseid. Euroopa Liit on muutunud projektiks noortele ja rikastele. "Pelgalt riikide majandusliku liiduna" pole see stabiilne, sest vaesus viib radikaalse populismi tõusuni, populistid aga, erinevalt proletaarlastest, ei ühine kunagi, nad ajavad oma asja.
Majandusest ja välispoliitikast ei piisa, tarvis on ühist sotsiaalpoliitikat. Sellepärast, vaatamata subsidiaarsuse põhimõttele, on olemas Euroopa ühtne sotsiaalõiguste sammas – programm, mille kohaselt võivad Eestisse jõuda nii Euroopa miinimumpension, praegusest kõrgemad palgad ja muud sotsiaalsed garantiid. Seda algatust toetas Prantsusmaa ning on selge, et Euroopa Parlamendi uus koosseis hakkab selle ja teiste päevakajaliste teemadega aktiivselt tegelema.
Kuid kõik see saab olema siis, kui on olemas Euroopa Liit ja saadikud, kes seisavad selle võimustruktuurides meie õiguste eest.
Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail.
### Response:
Yana Toom: mis oleks, kui Euroopa Liitu poleks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etar oli Slaviale võõrsil 0:1 kaotanud, aga võitis eile koduse korduskohtumise 2:0. Mõlemad väravad löödi esimesel poolajal. Artjunin vahetati seisu kindlustamiseks sisse 90. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Bulgaaria kõrgliiga hooaja jätkuks mängitavas Euroopa liiga play-off 'is on Etar nüüd alistanud kaks vastast. Eurosarjakoha saamiseks tuleb üle mängida ka Bogdan Vaštšuki tööandja Sofia Levski, keda külastatakse teisipäeval.
Taijo Teniste sai eile puhkust, kui tema leivaisa Bergeni Brann alistas Norra karikavõistluste teises ringis kahe liigataseme võrra allapoole kuuluva Asane 2:0.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Artjunini koduklubi võitis hea kordusmänguga pileti Vaštšuki juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etar oli Slaviale võõrsil 0:1 kaotanud, aga võitis eile koduse korduskohtumise 2:0. Mõlemad väravad löödi esimesel poolajal. Artjunin vahetati seisu kindlustamiseks sisse 90. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Bulgaaria kõrgliiga hooaja jätkuks mängitavas Euroopa liiga play-off 'is on Etar nüüd alistanud kaks vastast. Eurosarjakoha saamiseks tuleb üle mängida ka Bogdan Vaštšuki tööandja Sofia Levski, keda külastatakse teisipäeval.
Taijo Teniste sai eile puhkust, kui tema leivaisa Bergeni Brann alistas Norra karikavõistluste teises ringis kahe liigataseme võrra allapoole kuuluva Asane 2:0.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Artjunini koduklubi võitis hea kordusmänguga pileti Vaštšuki juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks bändile (Siim Randveer – vokaal ja kitarrid; Vilho Meier – kitarrid; Lauri Randveer – kontra- ja P-bass; Andres "Ants" Mikk – trummid) aitasid salvestusele oma häältega kaasa Evelin Kivi, Helena Virt ja Signe Hansen. Lugu on salvestatud ja kokku mängitud Slim Music Stuudios ja masterdus tehtud Helialas (Janek Kivi). Laulu viisi autor on Siim Randveer ning sõnad on teinud Siim Randveer ja Marten Kuningas.
Iseloomad said laiema avalikkuse tähelepanu seoses Eesti Laulu konkursiga, kus osaleti looga "Kaks miinust". Bänd tegutseb hetkel oma esikalbumi salvestamisega, mille ilmumist ja esitluskontserte on oodata sügisel. Pea kõik lood on salves, jäänud lihvimine ja koostööde katsetamine erinevate külalismuusikutega. Elavas esituses Iseloomasid saab näha 1. juunil Kapa Festivalil. | Iseloomad avaldasid videosingli "Ära tee skandaali" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks bändile (Siim Randveer – vokaal ja kitarrid; Vilho Meier – kitarrid; Lauri Randveer – kontra- ja P-bass; Andres "Ants" Mikk – trummid) aitasid salvestusele oma häältega kaasa Evelin Kivi, Helena Virt ja Signe Hansen. Lugu on salvestatud ja kokku mängitud Slim Music Stuudios ja masterdus tehtud Helialas (Janek Kivi). Laulu viisi autor on Siim Randveer ning sõnad on teinud Siim Randveer ja Marten Kuningas.
Iseloomad said laiema avalikkuse tähelepanu seoses Eesti Laulu konkursiga, kus osaleti looga "Kaks miinust". Bänd tegutseb hetkel oma esikalbumi salvestamisega, mille ilmumist ja esitluskontserte on oodata sügisel. Pea kõik lood on salves, jäänud lihvimine ja koostööde katsetamine erinevate külalismuusikutega. Elavas esituses Iseloomasid saab näha 1. juunil Kapa Festivalil.
### Response:
Iseloomad avaldasid videosingli "Ära tee skandaali" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1997. aastal kaebas Rolling Stones'i pikaaegne manager ja muusikatööstuse tegelane Allen Klein, kelle ettevõte ABKCO Records omas autoriõigusi loole "The Last Time", The Verve'i solisti Richard Ashcrofti eelneva pärast kohtusse, mille tulemusena määrati Mick Jagger'ile ja Keith Richards'ile loo "Bitter Sweet Symphony" autorlus ja kõik sellelt saadavad autoritasud, vahendab Pitchfork.
Nüüd on Ashcrofti pressiteate kohaselt Jagger ja Richards kokku leppinud, et annavad "Bitter Sweet Symphony" autorluse ja avaldamisõigused Ashcroftile tingimusteta üle. Pressiteate järgi tuleneb otsus Ashcrofti management 'i otsesest Rolling Stones'i liikmetele tehtud palvest. | Rolling Stones andis hittloo autoriõigused lõpuks Verve'ile tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1997. aastal kaebas Rolling Stones'i pikaaegne manager ja muusikatööstuse tegelane Allen Klein, kelle ettevõte ABKCO Records omas autoriõigusi loole "The Last Time", The Verve'i solisti Richard Ashcrofti eelneva pärast kohtusse, mille tulemusena määrati Mick Jagger'ile ja Keith Richards'ile loo "Bitter Sweet Symphony" autorlus ja kõik sellelt saadavad autoritasud, vahendab Pitchfork.
Nüüd on Ashcrofti pressiteate kohaselt Jagger ja Richards kokku leppinud, et annavad "Bitter Sweet Symphony" autorluse ja avaldamisõigused Ashcroftile tingimusteta üle. Pressiteate järgi tuleneb otsus Ashcrofti management 'i otsesest Rolling Stones'i liikmetele tehtud palvest.
### Response:
Rolling Stones andis hittloo autoriõigused lõpuks Verve'ile tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt mitmeid erinevaid Soome noortekoondisi juhendanud Rantanen kinnitas Võrkpall24.ee-le, et ei sügisel jätka Selveri juhendamist, kuigi meeleldi teeks seda.
"Mulle meeldis Selveris väga," ütles Rantanen esmalt. "Mulle sobiks siin ka uuel hooajal jätkata, aga ütleme nii, et perele ei sobinud selline elukorraldus, kus mina olen üksinda Eestis ja nemad on Soomes."
Suvi on 36-aastasel Rantanenil tihedalt sisustatud, sest Soome naiskond jõudis 30-aastase pausi järel EM-finaalturniirile, mis toimub augusti teises pooles.
"Ma ei oska öelda, keda sügisest treenima asun. Uut võistkonda mul veel pole," rääkis Rantanen.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Aapo Rantanen ei jätka isiklikel põhjustel Selveri juhendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt mitmeid erinevaid Soome noortekoondisi juhendanud Rantanen kinnitas Võrkpall24.ee-le, et ei sügisel jätka Selveri juhendamist, kuigi meeleldi teeks seda.
"Mulle meeldis Selveris väga," ütles Rantanen esmalt. "Mulle sobiks siin ka uuel hooajal jätkata, aga ütleme nii, et perele ei sobinud selline elukorraldus, kus mina olen üksinda Eestis ja nemad on Soomes."
Suvi on 36-aastasel Rantanenil tihedalt sisustatud, sest Soome naiskond jõudis 30-aastase pausi järel EM-finaalturniirile, mis toimub augusti teises pooles.
"Ma ei oska öelda, keda sügisest treenima asun. Uut võistkonda mul veel pole," rääkis Rantanen.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Aapo Rantanen ei jätka isiklikel põhjustel Selveri juhendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tom Chang Ameerika Ühendriikidest Lõuna-California Ülikoolist ja Agne Kajackaite Saksamaalt Berliini Ühiskonnauuringute Teaduskeskusest kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et naised saavad vaimses töös paremaid tulemusi keskmiselt soojemates oludes kui mehed. Meeste jaoks on optimaalne temperatuur pisut madalam kui naistel.
Chang ja Kajackaite andsid üliõpilastest katseisikutele lahendada matemaatika ja keeleülesandeid mitmesuguse ruumitemperatuuri juures, vahemikus 16 kuni 33 kraadi.
Oli ka varem teaduslikult teada, et naistele meeldib tööd teha natuke soojemas kui meestele, aga nüüd on teada, et sugude vahel on erinevus ka töö tulemustes eri temperatuuri juures.
See annab kontorivaidlustele tähtsust juurde, sest mängus ei ole mitte ainult töö tegemise mugavus, vaid ka tulemuslikkus. | Naised töötavad paremini soojemas, mehed jahedamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tom Chang Ameerika Ühendriikidest Lõuna-California Ülikoolist ja Agne Kajackaite Saksamaalt Berliini Ühiskonnauuringute Teaduskeskusest kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et naised saavad vaimses töös paremaid tulemusi keskmiselt soojemates oludes kui mehed. Meeste jaoks on optimaalne temperatuur pisut madalam kui naistel.
Chang ja Kajackaite andsid üliõpilastest katseisikutele lahendada matemaatika ja keeleülesandeid mitmesuguse ruumitemperatuuri juures, vahemikus 16 kuni 33 kraadi.
Oli ka varem teaduslikult teada, et naistele meeldib tööd teha natuke soojemas kui meestele, aga nüüd on teada, et sugude vahel on erinevus ka töö tulemustes eri temperatuuri juures.
See annab kontorivaidlustele tähtsust juurde, sest mängus ei ole mitte ainult töö tegemise mugavus, vaid ka tulemuslikkus.
### Response:
Naised töötavad paremini soojemas, mehed jahedamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigepealt julgeolekumured. Praeguseks on kujunenud olukord, kus kõigis Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ütleb avalik arvamus, et ka EL peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse.
Seni on seda nähtud ennekõike NATO ülesandena. Muutunud olukorras soovivad inimesed aga ka euroliidult panust turvalisuse suurendamisse, nii et kõik võimalikud ressursid, kogemused ja oskused oleksid kaasatud.
Põhjused, miks kodanikud nii arvavad, on regiooniti erinevad, kuid tulemus on sama. Nii peavad Kesk- ja Ida-Euroopa inimesed ennekõike silmas Venemaa agressiivset käitumist, Lääne-Euroopa elanikud terrorismi ning Lõuna-Euroopa nii terrorismi kui lõunanaabruse konflikte ja sellest tingitud põgenikesurvet.
Seetõttu on Euroopa Liit lõpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu, et alustada kaitsekoostööd ELi liikmesriikide vahel. EL-i järgmine eelarvekava näeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist.
Loomulikult on oluline koostöö NATOga ja dubleerimise vältimine, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et kõik ELi liikmesriigid ei ole NATO liikmed. Ka nende oskused ja võimalused tuleb maksimaalselt kaasata, meile lähematest riikidest on need näiteks Soome ja Rootsi.
Vaja on tihedat koostööd
Samuti on julgeolekus valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sõjalised, vaid on tsiviileluga tihedalt läbi põimunud. Nende riskidega tegelemisel peab EL-il olema selge roll. Need on näiteks hübriidohtudega tegelemine, küberjulgeolek või ka avaliku arvamuse mõjutamine valeuudiste abil.
Terrorismivastane võitluski vajab tihedat koostööd ja infovahetust. Enamiku Euroopa linnades läbi viidud terrorirünnakutest on teinud EL-i riikide endi kodanikud, mitte gastrolöörid kuskilt mujalt. Seega tuleb senisest palju tõsisemalt tegelda radikaliseerumise põhjuste ja nende vältimisega Euroopa enda ühiskondades.
Kiiresti kasvav oht on küberrünnakud. Nüüdseks on selge, et edukas küberrünnak võib maksta ka elusid. On see siis näiteks küberrünnak tuumaelektrijaama või lennujuhtimiskeskuse või haiglasüsteemide vastu. Kõigis tulevikukonfliktides on oma osa küberrünnetel ning selleks peab Euroopa olema oluliselt paremini valmis.
Euroopa ja USA liitlassuhet tuleb hoida
Oluline teema on jätkuvalt Brexit, sest siiani pole selget ettekujutust, milline saab olema ELi ja Suurbritannia suhe pärast seda, kui Suurbritannia EL-ist lahkub. Kas ja millisel kujul hakkab ta osalema Euroopa ühisturul, millised saavad olema teiste ELi riikide kodanike õigused Suurbritannias ja vastupidi.
"EL-i eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine aga 12 miljardi euro suurust aastast auku."
See selgusetus häirib euroliidu tegevust ka muudes valdkondades ning seetõttu on väga vajalik, et kokkulepe peagi sünniks. EL-i eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine aga 12 miljardi euro suurust aastast auku.
Olukorra teeb Euroopale keerulisemaks ka ettearvamatu suhete seis USAga. Pärast Trumpi asumist presidendikohale on USA loobunud vabakaubanduslepingu kõnelustest EL-iga ja taandunud kliima soojenemise vastase võitluse eesliinilt. Nüüd on USA ähvardamas Euroopat koguni kaubandussõjaga.
See kõik ei ole mõistlik areng, sest nii Euroopale kui ka USA-le on põhilised konkurendid maailmas hoopis teistsuguseid väärtusi järgivad Hiina ja Venemaa, aga mitte USA ja Euroopa teineteisele. Seega tuleb jätkuvalt pingutada selle nimel, et Euroopa ja USA liitlassuhet hoida ja arendada.
Majanduse tervis
Tähtis on ka majanduse tervis. Viimasel ajal läheb Euroopa majandusel taas päris hästi, kuigi mõnes riigis kummitab tööpuudus, mis tekitab pessimismi ja negatiivseid hoiakuid ka suhtumises Euroopa Liitu. Noorte tööpuudus on väga suur Itaalia ja Hispaania piirkondades ning kohati mujalgi. Seetõttu on ka uue EL-i eelarvekava üks eelisvaldkondi noored ja noortele suunatud võimalused.
Tõsine mure on keeruline suhete seis pikaajalise partneri ja naabri Türgiga, kel on oluline roll Süüriast lähtuvate põgenikega tegelemisel. Samuti ei paista mingitki Venemaa soovi suhteid läänemaailmaga parandada. Keerulised on lood energiajulgeoleku tagamisega, kus sõnad ja teod näiteks Nord Stream 2 asjus lahku lähevad ning Euroopa energiasõltuvus Vene gaasist suureneb.
Seoses kliimamuutustega ning temperatuuri tõusu ja jää sulamisega Arktikas võib ette näha ka pingete kasvu selles piirkonnas, kus tekib juurdepääs uutele maavararikastele aladele ning laevateedele. Ja Arktikas põrkuvad otseselt Euroopa, Venemaa, USA ja Kanada huvid, aga ka Hiina on järjest aktiivsem.
Seega tõsiseid muresid ja katsumusi Euroopal jätkub. Samal ajal ei tohi unustada, et alles on kõik see oluline, mida EL on saavutanud. Alates Euroopa ühisturust, inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest, ühisest rahast, vaesemate riikide toetamisest ja paljust muust. Kuni tõsiasjani, et Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel ei sõdi.
Need, kes Eestis millegipärast ikka veel arvavad, et Eestil võiks paremini minna väljaspool Euroopa Liitu, võiksid vaadata, milline on näiteks Moldova, Ukraina või mõne muu meiega samal ajal taasiseseisvunud riigi olukord.
Muidugi loodan, et ka neil hakkab lõpuks hästi minema, kuid Eesti puhul ei näe ma ühtki majanduslikku, poliitilist ega julgeolekulist argumenti, et seada Eesti liikmelisuse põhjendatust Euroopa Liidus kahtluse alla.
Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail. | Urmas Paet: Euroopa riikide koostöö jätkumine on Eestile eluliselt oluline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigepealt julgeolekumured. Praeguseks on kujunenud olukord, kus kõigis Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ütleb avalik arvamus, et ka EL peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse.
Seni on seda nähtud ennekõike NATO ülesandena. Muutunud olukorras soovivad inimesed aga ka euroliidult panust turvalisuse suurendamisse, nii et kõik võimalikud ressursid, kogemused ja oskused oleksid kaasatud.
Põhjused, miks kodanikud nii arvavad, on regiooniti erinevad, kuid tulemus on sama. Nii peavad Kesk- ja Ida-Euroopa inimesed ennekõike silmas Venemaa agressiivset käitumist, Lääne-Euroopa elanikud terrorismi ning Lõuna-Euroopa nii terrorismi kui lõunanaabruse konflikte ja sellest tingitud põgenikesurvet.
Seetõttu on Euroopa Liit lõpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu, et alustada kaitsekoostööd ELi liikmesriikide vahel. EL-i järgmine eelarvekava näeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist.
Loomulikult on oluline koostöö NATOga ja dubleerimise vältimine, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et kõik ELi liikmesriigid ei ole NATO liikmed. Ka nende oskused ja võimalused tuleb maksimaalselt kaasata, meile lähematest riikidest on need näiteks Soome ja Rootsi.
Vaja on tihedat koostööd
Samuti on julgeolekus valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sõjalised, vaid on tsiviileluga tihedalt läbi põimunud. Nende riskidega tegelemisel peab EL-il olema selge roll. Need on näiteks hübriidohtudega tegelemine, küberjulgeolek või ka avaliku arvamuse mõjutamine valeuudiste abil.
Terrorismivastane võitluski vajab tihedat koostööd ja infovahetust. Enamiku Euroopa linnades läbi viidud terrorirünnakutest on teinud EL-i riikide endi kodanikud, mitte gastrolöörid kuskilt mujalt. Seega tuleb senisest palju tõsisemalt tegelda radikaliseerumise põhjuste ja nende vältimisega Euroopa enda ühiskondades.
Kiiresti kasvav oht on küberrünnakud. Nüüdseks on selge, et edukas küberrünnak võib maksta ka elusid. On see siis näiteks küberrünnak tuumaelektrijaama või lennujuhtimiskeskuse või haiglasüsteemide vastu. Kõigis tulevikukonfliktides on oma osa küberrünnetel ning selleks peab Euroopa olema oluliselt paremini valmis.
Euroopa ja USA liitlassuhet tuleb hoida
Oluline teema on jätkuvalt Brexit, sest siiani pole selget ettekujutust, milline saab olema ELi ja Suurbritannia suhe pärast seda, kui Suurbritannia EL-ist lahkub. Kas ja millisel kujul hakkab ta osalema Euroopa ühisturul, millised saavad olema teiste ELi riikide kodanike õigused Suurbritannias ja vastupidi.
"EL-i eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine aga 12 miljardi euro suurust aastast auku."
See selgusetus häirib euroliidu tegevust ka muudes valdkondades ning seetõttu on väga vajalik, et kokkulepe peagi sünniks. EL-i eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine aga 12 miljardi euro suurust aastast auku.
Olukorra teeb Euroopale keerulisemaks ka ettearvamatu suhete seis USAga. Pärast Trumpi asumist presidendikohale on USA loobunud vabakaubanduslepingu kõnelustest EL-iga ja taandunud kliima soojenemise vastase võitluse eesliinilt. Nüüd on USA ähvardamas Euroopat koguni kaubandussõjaga.
See kõik ei ole mõistlik areng, sest nii Euroopale kui ka USA-le on põhilised konkurendid maailmas hoopis teistsuguseid väärtusi järgivad Hiina ja Venemaa, aga mitte USA ja Euroopa teineteisele. Seega tuleb jätkuvalt pingutada selle nimel, et Euroopa ja USA liitlassuhet hoida ja arendada.
Majanduse tervis
Tähtis on ka majanduse tervis. Viimasel ajal läheb Euroopa majandusel taas päris hästi, kuigi mõnes riigis kummitab tööpuudus, mis tekitab pessimismi ja negatiivseid hoiakuid ka suhtumises Euroopa Liitu. Noorte tööpuudus on väga suur Itaalia ja Hispaania piirkondades ning kohati mujalgi. Seetõttu on ka uue EL-i eelarvekava üks eelisvaldkondi noored ja noortele suunatud võimalused.
Tõsine mure on keeruline suhete seis pikaajalise partneri ja naabri Türgiga, kel on oluline roll Süüriast lähtuvate põgenikega tegelemisel. Samuti ei paista mingitki Venemaa soovi suhteid läänemaailmaga parandada. Keerulised on lood energiajulgeoleku tagamisega, kus sõnad ja teod näiteks Nord Stream 2 asjus lahku lähevad ning Euroopa energiasõltuvus Vene gaasist suureneb.
Seoses kliimamuutustega ning temperatuuri tõusu ja jää sulamisega Arktikas võib ette näha ka pingete kasvu selles piirkonnas, kus tekib juurdepääs uutele maavararikastele aladele ning laevateedele. Ja Arktikas põrkuvad otseselt Euroopa, Venemaa, USA ja Kanada huvid, aga ka Hiina on järjest aktiivsem.
Seega tõsiseid muresid ja katsumusi Euroopal jätkub. Samal ajal ei tohi unustada, et alles on kõik see oluline, mida EL on saavutanud. Alates Euroopa ühisturust, inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest, ühisest rahast, vaesemate riikide toetamisest ja paljust muust. Kuni tõsiasjani, et Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel ei sõdi.
Need, kes Eestis millegipärast ikka veel arvavad, et Eestil võiks paremini minna väljaspool Euroopa Liitu, võiksid vaadata, milline on näiteks Moldova, Ukraina või mõne muu meiega samal ajal taasiseseisvunud riigi olukord.
Muidugi loodan, et ka neil hakkab lõpuks hästi minema, kuid Eesti puhul ei näe ma ühtki majanduslikku, poliitilist ega julgeolekulist argumenti, et seada Eesti liikmelisuse põhjendatust Euroopa Liidus kahtluse alla.
Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail.
### Response:
Urmas Paet: Euroopa riikide koostöö jätkumine on Eestile eluliselt oluline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cannes'i filmifestivali punane vaip ning pressikonverentsid on ammu olnud see koht, kus meedia kõrgendatud tähelepanu tõttu on filmitegijad korraldanud erinevaid poliitilisi aktsioone. Tänavu on tehtud avaldusi valdavalt teemadel, millel on globaalne kandepind ning millest mitmed on mingis vormis ka Eesti parempöörde kontekstis ühiskondlikku debatti jõudnud (või naasnud). Argentiinlased protesteerivad nii oma riigis vastuvõetud abordi legaliseerimise seaduse katkestamise kui teatud USA lõunaosariikide kohe jõustuvate abordi keelustamise seaduste vastu, Colombias filmi teinud režissöör Franco Lolli avaldas meelt mõrvatud filmitegija Mauricio Lezama toetuseks, režissöörid Edward Watts ja Waad Al-Kateb heitsid kriitikanooli Süüria valitsuse otsuse vastu pommitada haiglaid.
Kõige suurem protest seisnes aga petitsioonis, millele kirjutas alla üle 20 000 inimese, kes kutsusid festivali juhte mitte andma elutööauhinda legendaarsele näitlejale Alain Delonile, kes muu hulgas on tunnistanud naiste löömist lahtise käega, teinud homofoobseid seisukohavõtte ning sõbrustab hiljuti Eestist Prantsuse meedia kriitikatormi saatel kodumaale naasnud paremäärmusliku Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga – ehk on otseses ideoloogilises vastuolus üldiste liberaalsete väärtustega, mille eest Cannes'il näidatavad filmid ja nende tegijad vähemalt paberil alati seisnud on. Cannes'i direktorit Thierry Fremaux'd need hääled aga paraku ei kõigutanud ning Delon sai oma au-palmioksa ilusti kätte, silmad tänutundest märjad.
"Beanpole" / "Volask" (Un Certain Regard)
Kaader filmist "Beanpole" / "Volask".
Valdavalt režissööride esimestele ja teistele filmidele keskenduva Un Certain Regardi võistlusprogrammi seni tugevaima filmi lavastaja on Venemaalt Kabardi-Balkaaria vabariigist pärit Kantemir Balagov, kes oli samas programmis ka oma eelmise filmiga "Lähedus", mida PÖFF-ilgi näha sai. Kõigest 28-aastasena tõestab Balagov end taaskord Vene autorikino tõusva tähena, kelle filmid mõjuvad sisuliselt küpsete ja kunstiliselt originaalsetena. 1945. aastal, sõjajärgses Leningradis hargnev teos teeb õnnestunult seda, milles teised Vene lavastajate hiljutised ajalugu kujutavad filmid, nagu Kirill Serebrennikovi "Suvi" ja Sergei Germani "Dovlatov" õnnestusid vaid pooleldi – ekraniseerida kaasaegselt relevantne, kunstiliselt terviklik ning emotsionaalselt haarav minevikus aset leidev lugu, milles faabula ja kunstiline vorm on omavahel küllaltki nauditavas harmoonias. Balagovi eelmise filmi vaat et šokeeriv kunstiline värskus on siinkohal omandanud veidi malbema ja rafineerituma kuju, pakkudes samas varasemast rohkem visuaalset naudingut, seda tänu nii kunstniku, kostüümikunstniku kui ka operaatori suurepärasele tööle.
Filmi nimitegelane on ebatavaliselt pikka kasvu tütarlaps Iia, kes tegeleb nagu enamik leningradlasi, kes ajaloo ühe rängima piiramise üle elasid, elu jätkamisega olemasolevate ja ülimalt piiratud vahenditega. Lisaks üldisele kitsikusele – sealhulgas näiteks korter, kus pesitseb kümneid omavahel mitte suguluses olevaid inimesi – põeb ta seletamatut epilepsialaadset haigust, mis katkestab mõneks ajaks tüdruku kõik motoorsed funktsioonid ning viib ta letargilisse seisundisse, omamoodi katkestusse, mille vältel kaob tal kontroll oma keha üle ning igasugune teadvustatud kontakt välismaailmaga. Pole keeruline näha Iiat hiiglasliku ent haavatud ning šokeeriva kultuuri- ja tsivilisatsioonikatkestuse läbi elanud linna ja Vene rahva metafoorina.
Iia ja tema ootamatult rindel naasnud südamesõbranna Maša lugu kätkeb endas mitut olulist pööret, mida vaatamiselamuse säilimise nimel kindlasti siinkohal reeta ei tohiks. Öelda võib vaid nii palju, et kahe katkise noore naise lood viivad neid läbi kurnatud ühiskonna erinevate sfääride, tõstatavad vägagi teravalt õhku klassilise ebavõrdsuse problemaatika ning esimest korda Vene kino ajaloos ka küsimuse naiste kohutavast olukorrast sõja kontekstis, kus paljud neist pidid näljasurma vältimiseks prostitutsiooniga tegelema. Venemaal on juba kõlanud hääli, mis süüdistavad filmi aluseks olnud kirjandusteost ajaloolistes väljamõeldistes ja nn püha isamaasõja mälestuse rüvetamises, kuigi tegelikult võime aimata, et mitte ükski kunstiteos ei suuda ka parima tahtmise juures adekvaatselt edasi anda seda inimsusevastaste õuduste ulatust, mis noil aastail meie planeedi eri paigus aset leidsid.
Hinne: 9/10
"Les Miserables" / "Hüljatud" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "Les Miserables" / "Hüljatud".
Režissöör Ladj Ly "Hüljatud" on üks kahest debüütfilmist festivali põhivõistlusprogrammis. 2015. aastal valminud lühifilmist edasi arendatud täispikk versioon tutvustab meile Pariisi getode karmilt kirevat maailma, kus uustulnukast moraalsel tänavapolitseinikul tuleb rinda pista nii oma riukaliku seersandi ja tema kogeleva paarilisega kui ka sündmuste rägastikuga, mis hakkab hargnema pärast seda, kui mustlasmaffia tsirkusest üks lõvipoeg pihta pannakse. See ähvardab keerata pea peale niigi savijalgadel seisva tasakaalu kohalike rühmituste/ sotsiaalsete vähemusgruppide vahel. Kiiresti markeeritud vastasseisudes on nii mitmeid rindejooni – politsei/riik vs marginaliseeritud ühiskonnagrupid; islamistid vs ateistid; eetiline vs ebaeetiline politseinik, geto-noored vs etableerunud jõustruktuurid, mustlased vs kõik eelpool mainitud – et lähenev plahvatus tundub esimestest stseenidest vältimatu.
Tulemuseks on hoogne ja pisut ebaühtlane sotsiaalpõnevik, mis segab elemente seni parimast banlieue -filmist Matthieu Kassowitzi "Le Haine'ist", Antoine Fuqua' "Treeningpäevast" ja Spike Lee klassikalisest linateosest "Tee õigesti!" ("Do the Right Thing!"), jäädes samas kõigile eeskujudele paraku selgelt alla. Kui film õnnestub veenva olustiku loomises – tegevus toimub samas linnosas (ehk banlieue 's), kus Victor Hugo romaan "Hüljatud", siis on lugu ilma vajaliku lõputa, karakterite arengu- ja suhtekaared jäävad poolikuks ning filmi lõpp lörtsitakse ära didaktilise moraliseerimise pintsliga ohtralt üle võõbatud lõppvaatuses, mis pakubühe viimase aja ebaõnnestunuima cliffhanger 'iga lõpukaadri. Näis, et sellest ei piisanud, sest lõpukaadrile järgnes Hugo tsitaat – parafraseerides: "Viga ei ole mitte viljades, vaid nende kasvatajates" – mis sel kohal tundub juba täiesti tarbetu targutusena ja filmi juba niigi ilmselget sõnumit üle sõnastades sellele mitte midagi juurde ei lisa, vaid keerab juba piiri peal olnud sotsiaaldidaktika vindi lõplikult üle. Kahju, sest potentsiaali oli enamaks.
Hinne: 5/10
"Sorry We Missed You" / "Vabandust, et teid ära unustasime" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "Sorry We Missed You" / "Vabandust, et teid ära unustasime".
Tundub, et kolm aastat tagasi "Mina, Daniel Blake'iga" teatava poleemika saatel Kuldse Palmioksa võitnud Ken Loach on võtnud ette süstemaatilise ristiretke Inglise sotsiaalsete süsteemide ja tööturu toimemehhanismide vastu. Nii sisus kui ka vormis on teos sarnane eelmisele, keskendudes ühele konkreetsele probleemnähtusele, millele ta heidab valgust ühe kaasaegse "töölisklassi" (kogu selle termini anakroonilisust teadvustades) perekonna kaudu. Kui Daniel Blake üritas hakkama saada töötukassa bürokraatlikes rägastikes, siis nüüd on vaatluse all viimaste kümnenditega fundamentaalselt muutunud tööturg, mis tühistas mitmed 20. sajandi garantiid.
Peategelase Ricky ja tema pere hädad saavad alguse sellest, kui mees otsustab hakata eraettevõtjaks uue ajastu kullerteenuste ettevõttes, mis frantsiisettevõttena näikse justkui väestavat seniseid lihttöölisi, muutes nad pelgalt alluvatest väikefirmade omanikeks, oma elu peremeesteks. Tegelikkuses kangastub liberaalse fassaadi taga armutult turumehhanismidele allutatud süsteem, mille teenimiseks on ära kaotatud vanad tööliste õigused, nagu fikseeritud tööaeg, sotsiaalkindlustus jms. Karmidest ajagraafikutest kinnihoidmiseks peab Ricky näiteks oma autos hoidma plastpudelit, sest tualetis käia lihtsalt ei jõua. Peresuhted, mille kõik ressursid on pandud isa tööauto laenu alla, hakkavad pingete all järjest murenema, sest pidevalt ületunde tegevad lapsevanemad kaugenevad nii lastest kui ka teineteisest.
Kuigi suur osa filmist näib klompi kurgus hoides vältimatu tragöödia poole liikumisena, leidub seal siiski piisavalt vaikseid hingetõmbemomente, mil armastavate pereliikmete vastastikune armastus suudab ajutiselt ületada finantskitsikuse pitsitava haarde. Üldiselt ei leiuta Loach siin jalgratast ning kohati mõjub ekraanil hargnev peaaegu et manipulatiivse sotsiaalkannatuste pornona, kuid samas peaks tema vaikne humanistlik protest neoliberaalse maailma kalgi ükskõiksuse vastu sotsiaalse empaatiavõime säilitanud vaatajatele mõjuma pea sama tugevalt kui tema eelmine film.
Hinne: 8/10
"The Wild Goose Lake" / "Metsiku hane järv" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "The Wild Goose Lake" / "Metsiku hane järv".
Režisöör Diao Yinan karjääri senine kõrghetk oli kindlasti 2014. aastal, mil ta oma eelmise filmiga "Must süsi, õhuke jää" võitis Berliini filmifestivali Kuldkaru ja veel üle 20 auhinna. Tema värske teos jätab eelmise filmi külma sotsrealistliku maailma ja žanrilised päitsed selja taha ja valib veidi sirgjoonelisema ning sensatsionalistlikuma väljenduslaadi – "Metsiku hane järv" on sisuliselt noir- esteetikaga märulifilm, mis näib olevat kantud Brian de Palma, Park Chan-Wooki, aga ka Kar Wong-kai varasema loomingu energiast. Sotsiopoliitilised sõnumid ja paralleelid reaalse Hiina ühiskonnaga annavad siin pigem ruumi noir -maailma reeglitest lähtuvale reaalsusele ning karakterid lähtuvad pigem oma filmilikust motiveeritusest ja teenivad vaataja vuajeristlike ihasid, mitte ei ole sündinud vajadusest realistlikke subjekte kujutada, aga see kõik ei ole vist antud filmi puhul oluline, sest põhirõhk on ikka ja ainult Tegutsemisel.
Reetmist ja korruptsiooni täis lugu jälgib gängsterit Zhou'd, kes pärast untsu läinud röövi tapab kogemata paar politseinikku ning on sunnitud põgenema klaperjahi ette võtnud politsei ja kõigi teiste eest, kes tema pea eest välja pandud hiiglaslikku leiutasu himustada võivad. Zhou laiaulatuslik, valdavalt allmaailma esindajatest koosnev sotsiaalne kapital ei tule siinkohal talle kindlasti abiks. Fatalistliku džentelmenina võtab ta eesmärgiks korraldada oma saatus selliselt, et leiutasu saaks tema armastatud naine, kuigi vähem džentelmenlikult, ent õige noir 'i reeglitele truuks jäädes tekib tal selle korraldamise käigus afäär ka tema bossi poolt teekaaslaseks saadetud prostituudi Aiai'ga.
Kuigi temaatiliselt õhem ja narratiivselt nõrgem kui režissööri eelmine film, näitab Diao siiski lavastluslikku taset täiusliku koreograafiaga action -misanstseenide loomisel, ülimalt dünaamilises liikumise koordineerimises ning leidlikus ruumikasutuses, mis muudab anonüümse Hiina linna geto klaustrofoobselt paeluvaks mänguväljakuks, mille igas rentslis, pimedas niiskes nurgas või neoonvalgustatud motellitoas võivad tegelased leida groteskse lõpu.
Hinne: 7/10 | Cannes'i festivalipäevik 2. Mille vastu protestitakse punasel vaibal? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cannes'i filmifestivali punane vaip ning pressikonverentsid on ammu olnud see koht, kus meedia kõrgendatud tähelepanu tõttu on filmitegijad korraldanud erinevaid poliitilisi aktsioone. Tänavu on tehtud avaldusi valdavalt teemadel, millel on globaalne kandepind ning millest mitmed on mingis vormis ka Eesti parempöörde kontekstis ühiskondlikku debatti jõudnud (või naasnud). Argentiinlased protesteerivad nii oma riigis vastuvõetud abordi legaliseerimise seaduse katkestamise kui teatud USA lõunaosariikide kohe jõustuvate abordi keelustamise seaduste vastu, Colombias filmi teinud režissöör Franco Lolli avaldas meelt mõrvatud filmitegija Mauricio Lezama toetuseks, režissöörid Edward Watts ja Waad Al-Kateb heitsid kriitikanooli Süüria valitsuse otsuse vastu pommitada haiglaid.
Kõige suurem protest seisnes aga petitsioonis, millele kirjutas alla üle 20 000 inimese, kes kutsusid festivali juhte mitte andma elutööauhinda legendaarsele näitlejale Alain Delonile, kes muu hulgas on tunnistanud naiste löömist lahtise käega, teinud homofoobseid seisukohavõtte ning sõbrustab hiljuti Eestist Prantsuse meedia kriitikatormi saatel kodumaale naasnud paremäärmusliku Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga – ehk on otseses ideoloogilises vastuolus üldiste liberaalsete väärtustega, mille eest Cannes'il näidatavad filmid ja nende tegijad vähemalt paberil alati seisnud on. Cannes'i direktorit Thierry Fremaux'd need hääled aga paraku ei kõigutanud ning Delon sai oma au-palmioksa ilusti kätte, silmad tänutundest märjad.
"Beanpole" / "Volask" (Un Certain Regard)
Kaader filmist "Beanpole" / "Volask".
Valdavalt režissööride esimestele ja teistele filmidele keskenduva Un Certain Regardi võistlusprogrammi seni tugevaima filmi lavastaja on Venemaalt Kabardi-Balkaaria vabariigist pärit Kantemir Balagov, kes oli samas programmis ka oma eelmise filmiga "Lähedus", mida PÖFF-ilgi näha sai. Kõigest 28-aastasena tõestab Balagov end taaskord Vene autorikino tõusva tähena, kelle filmid mõjuvad sisuliselt küpsete ja kunstiliselt originaalsetena. 1945. aastal, sõjajärgses Leningradis hargnev teos teeb õnnestunult seda, milles teised Vene lavastajate hiljutised ajalugu kujutavad filmid, nagu Kirill Serebrennikovi "Suvi" ja Sergei Germani "Dovlatov" õnnestusid vaid pooleldi – ekraniseerida kaasaegselt relevantne, kunstiliselt terviklik ning emotsionaalselt haarav minevikus aset leidev lugu, milles faabula ja kunstiline vorm on omavahel küllaltki nauditavas harmoonias. Balagovi eelmise filmi vaat et šokeeriv kunstiline värskus on siinkohal omandanud veidi malbema ja rafineerituma kuju, pakkudes samas varasemast rohkem visuaalset naudingut, seda tänu nii kunstniku, kostüümikunstniku kui ka operaatori suurepärasele tööle.
Filmi nimitegelane on ebatavaliselt pikka kasvu tütarlaps Iia, kes tegeleb nagu enamik leningradlasi, kes ajaloo ühe rängima piiramise üle elasid, elu jätkamisega olemasolevate ja ülimalt piiratud vahenditega. Lisaks üldisele kitsikusele – sealhulgas näiteks korter, kus pesitseb kümneid omavahel mitte suguluses olevaid inimesi – põeb ta seletamatut epilepsialaadset haigust, mis katkestab mõneks ajaks tüdruku kõik motoorsed funktsioonid ning viib ta letargilisse seisundisse, omamoodi katkestusse, mille vältel kaob tal kontroll oma keha üle ning igasugune teadvustatud kontakt välismaailmaga. Pole keeruline näha Iiat hiiglasliku ent haavatud ning šokeeriva kultuuri- ja tsivilisatsioonikatkestuse läbi elanud linna ja Vene rahva metafoorina.
Iia ja tema ootamatult rindel naasnud südamesõbranna Maša lugu kätkeb endas mitut olulist pööret, mida vaatamiselamuse säilimise nimel kindlasti siinkohal reeta ei tohiks. Öelda võib vaid nii palju, et kahe katkise noore naise lood viivad neid läbi kurnatud ühiskonna erinevate sfääride, tõstatavad vägagi teravalt õhku klassilise ebavõrdsuse problemaatika ning esimest korda Vene kino ajaloos ka küsimuse naiste kohutavast olukorrast sõja kontekstis, kus paljud neist pidid näljasurma vältimiseks prostitutsiooniga tegelema. Venemaal on juba kõlanud hääli, mis süüdistavad filmi aluseks olnud kirjandusteost ajaloolistes väljamõeldistes ja nn püha isamaasõja mälestuse rüvetamises, kuigi tegelikult võime aimata, et mitte ükski kunstiteos ei suuda ka parima tahtmise juures adekvaatselt edasi anda seda inimsusevastaste õuduste ulatust, mis noil aastail meie planeedi eri paigus aset leidsid.
Hinne: 9/10
"Les Miserables" / "Hüljatud" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "Les Miserables" / "Hüljatud".
Režissöör Ladj Ly "Hüljatud" on üks kahest debüütfilmist festivali põhivõistlusprogrammis. 2015. aastal valminud lühifilmist edasi arendatud täispikk versioon tutvustab meile Pariisi getode karmilt kirevat maailma, kus uustulnukast moraalsel tänavapolitseinikul tuleb rinda pista nii oma riukaliku seersandi ja tema kogeleva paarilisega kui ka sündmuste rägastikuga, mis hakkab hargnema pärast seda, kui mustlasmaffia tsirkusest üks lõvipoeg pihta pannakse. See ähvardab keerata pea peale niigi savijalgadel seisva tasakaalu kohalike rühmituste/ sotsiaalsete vähemusgruppide vahel. Kiiresti markeeritud vastasseisudes on nii mitmeid rindejooni – politsei/riik vs marginaliseeritud ühiskonnagrupid; islamistid vs ateistid; eetiline vs ebaeetiline politseinik, geto-noored vs etableerunud jõustruktuurid, mustlased vs kõik eelpool mainitud – et lähenev plahvatus tundub esimestest stseenidest vältimatu.
Tulemuseks on hoogne ja pisut ebaühtlane sotsiaalpõnevik, mis segab elemente seni parimast banlieue -filmist Matthieu Kassowitzi "Le Haine'ist", Antoine Fuqua' "Treeningpäevast" ja Spike Lee klassikalisest linateosest "Tee õigesti!" ("Do the Right Thing!"), jäädes samas kõigile eeskujudele paraku selgelt alla. Kui film õnnestub veenva olustiku loomises – tegevus toimub samas linnosas (ehk banlieue 's), kus Victor Hugo romaan "Hüljatud", siis on lugu ilma vajaliku lõputa, karakterite arengu- ja suhtekaared jäävad poolikuks ning filmi lõpp lörtsitakse ära didaktilise moraliseerimise pintsliga ohtralt üle võõbatud lõppvaatuses, mis pakubühe viimase aja ebaõnnestunuima cliffhanger 'iga lõpukaadri. Näis, et sellest ei piisanud, sest lõpukaadrile järgnes Hugo tsitaat – parafraseerides: "Viga ei ole mitte viljades, vaid nende kasvatajates" – mis sel kohal tundub juba täiesti tarbetu targutusena ja filmi juba niigi ilmselget sõnumit üle sõnastades sellele mitte midagi juurde ei lisa, vaid keerab juba piiri peal olnud sotsiaaldidaktika vindi lõplikult üle. Kahju, sest potentsiaali oli enamaks.
Hinne: 5/10
"Sorry We Missed You" / "Vabandust, et teid ära unustasime" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "Sorry We Missed You" / "Vabandust, et teid ära unustasime".
Tundub, et kolm aastat tagasi "Mina, Daniel Blake'iga" teatava poleemika saatel Kuldse Palmioksa võitnud Ken Loach on võtnud ette süstemaatilise ristiretke Inglise sotsiaalsete süsteemide ja tööturu toimemehhanismide vastu. Nii sisus kui ka vormis on teos sarnane eelmisele, keskendudes ühele konkreetsele probleemnähtusele, millele ta heidab valgust ühe kaasaegse "töölisklassi" (kogu selle termini anakroonilisust teadvustades) perekonna kaudu. Kui Daniel Blake üritas hakkama saada töötukassa bürokraatlikes rägastikes, siis nüüd on vaatluse all viimaste kümnenditega fundamentaalselt muutunud tööturg, mis tühistas mitmed 20. sajandi garantiid.
Peategelase Ricky ja tema pere hädad saavad alguse sellest, kui mees otsustab hakata eraettevõtjaks uue ajastu kullerteenuste ettevõttes, mis frantsiisettevõttena näikse justkui väestavat seniseid lihttöölisi, muutes nad pelgalt alluvatest väikefirmade omanikeks, oma elu peremeesteks. Tegelikkuses kangastub liberaalse fassaadi taga armutult turumehhanismidele allutatud süsteem, mille teenimiseks on ära kaotatud vanad tööliste õigused, nagu fikseeritud tööaeg, sotsiaalkindlustus jms. Karmidest ajagraafikutest kinnihoidmiseks peab Ricky näiteks oma autos hoidma plastpudelit, sest tualetis käia lihtsalt ei jõua. Peresuhted, mille kõik ressursid on pandud isa tööauto laenu alla, hakkavad pingete all järjest murenema, sest pidevalt ületunde tegevad lapsevanemad kaugenevad nii lastest kui ka teineteisest.
Kuigi suur osa filmist näib klompi kurgus hoides vältimatu tragöödia poole liikumisena, leidub seal siiski piisavalt vaikseid hingetõmbemomente, mil armastavate pereliikmete vastastikune armastus suudab ajutiselt ületada finantskitsikuse pitsitava haarde. Üldiselt ei leiuta Loach siin jalgratast ning kohati mõjub ekraanil hargnev peaaegu et manipulatiivse sotsiaalkannatuste pornona, kuid samas peaks tema vaikne humanistlik protest neoliberaalse maailma kalgi ükskõiksuse vastu sotsiaalse empaatiavõime säilitanud vaatajatele mõjuma pea sama tugevalt kui tema eelmine film.
Hinne: 8/10
"The Wild Goose Lake" / "Metsiku hane järv" (Võistlusprogramm)
Kaader filmist "The Wild Goose Lake" / "Metsiku hane järv".
Režisöör Diao Yinan karjääri senine kõrghetk oli kindlasti 2014. aastal, mil ta oma eelmise filmiga "Must süsi, õhuke jää" võitis Berliini filmifestivali Kuldkaru ja veel üle 20 auhinna. Tema värske teos jätab eelmise filmi külma sotsrealistliku maailma ja žanrilised päitsed selja taha ja valib veidi sirgjoonelisema ning sensatsionalistlikuma väljenduslaadi – "Metsiku hane järv" on sisuliselt noir- esteetikaga märulifilm, mis näib olevat kantud Brian de Palma, Park Chan-Wooki, aga ka Kar Wong-kai varasema loomingu energiast. Sotsiopoliitilised sõnumid ja paralleelid reaalse Hiina ühiskonnaga annavad siin pigem ruumi noir -maailma reeglitest lähtuvale reaalsusele ning karakterid lähtuvad pigem oma filmilikust motiveeritusest ja teenivad vaataja vuajeristlike ihasid, mitte ei ole sündinud vajadusest realistlikke subjekte kujutada, aga see kõik ei ole vist antud filmi puhul oluline, sest põhirõhk on ikka ja ainult Tegutsemisel.
Reetmist ja korruptsiooni täis lugu jälgib gängsterit Zhou'd, kes pärast untsu läinud röövi tapab kogemata paar politseinikku ning on sunnitud põgenema klaperjahi ette võtnud politsei ja kõigi teiste eest, kes tema pea eest välja pandud hiiglaslikku leiutasu himustada võivad. Zhou laiaulatuslik, valdavalt allmaailma esindajatest koosnev sotsiaalne kapital ei tule siinkohal talle kindlasti abiks. Fatalistliku džentelmenina võtab ta eesmärgiks korraldada oma saatus selliselt, et leiutasu saaks tema armastatud naine, kuigi vähem džentelmenlikult, ent õige noir 'i reeglitele truuks jäädes tekib tal selle korraldamise käigus afäär ka tema bossi poolt teekaaslaseks saadetud prostituudi Aiai'ga.
Kuigi temaatiliselt õhem ja narratiivselt nõrgem kui režissööri eelmine film, näitab Diao siiski lavastluslikku taset täiusliku koreograafiaga action -misanstseenide loomisel, ülimalt dünaamilises liikumise koordineerimises ning leidlikus ruumikasutuses, mis muudab anonüümse Hiina linna geto klaustrofoobselt paeluvaks mänguväljakuks, mille igas rentslis, pimedas niiskes nurgas või neoonvalgustatud motellitoas võivad tegelased leida groteskse lõpu.
Hinne: 7/10
### Response:
Cannes'i festivalipäevik 2. Mille vastu protestitakse punasel vaibal? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurema osa esimesest poolajast juhtis Bucks, kes läks ette 14:3, 18:4, 22:12 ja 32:20. Esimest korda jõudis Raptors viigini seisul 34:34, aga kaotas siiski poolaja 46:49.
Kolmandal perioodil hakkas Bucks uuesti vahet venitama, juhtides 63:51, aga siis hakkas Raptors tasapisi järele tulema ja veerandaja lõpuks oli kodumeeskonna edu uuesti vaid kolm silma (75:72).
Viimasel perioodil asus Raptors juhtima 79:78, 89:81 ja kuigi Bucks jõudis viigini 93:93, siis enam Kanada klubi kätte ei saadud - lõpuks võitis Toronto tulemusega 105:99.
Raptorsi tähtmängija Kawhi Leonard ei näidanud märkigi jalavalust ja ületas neljandat korda seerias 30 punkti piiri - ta tõi omadele 35 silma ja jagas üheksa resultatiivset söötu. Fred VanVleeti nimele jäi 21 punkti.
Bucksi suurim staar Giannis Antetokounmpo viskas 24 silma, Eric Bledsoe nimele kirjutati 20 punkti.
Seeria kaks esimest mängu kaotanud Torontol on nüüd kolme võiduga järjest koduväljakueelis. NBA finaali pääs võidakse kindlustada pühapäeval, kui ollakse ise kuuenda kohtumise võõrustajateks. | Raptors väljus võõral väljakul kaotusseisust ja jõudis ühe võidu kaugusele finaalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurema osa esimesest poolajast juhtis Bucks, kes läks ette 14:3, 18:4, 22:12 ja 32:20. Esimest korda jõudis Raptors viigini seisul 34:34, aga kaotas siiski poolaja 46:49.
Kolmandal perioodil hakkas Bucks uuesti vahet venitama, juhtides 63:51, aga siis hakkas Raptors tasapisi järele tulema ja veerandaja lõpuks oli kodumeeskonna edu uuesti vaid kolm silma (75:72).
Viimasel perioodil asus Raptors juhtima 79:78, 89:81 ja kuigi Bucks jõudis viigini 93:93, siis enam Kanada klubi kätte ei saadud - lõpuks võitis Toronto tulemusega 105:99.
Raptorsi tähtmängija Kawhi Leonard ei näidanud märkigi jalavalust ja ületas neljandat korda seerias 30 punkti piiri - ta tõi omadele 35 silma ja jagas üheksa resultatiivset söötu. Fred VanVleeti nimele jäi 21 punkti.
Bucksi suurim staar Giannis Antetokounmpo viskas 24 silma, Eric Bledsoe nimele kirjutati 20 punkti.
Seeria kaks esimest mängu kaotanud Torontol on nüüd kolme võiduga järjest koduväljakueelis. NBA finaali pääs võidakse kindlustada pühapäeval, kui ollakse ise kuuenda kohtumise võõrustajateks.
### Response:
Raptors väljus võõral väljakul kaotusseisust ja jõudis ühe võidu kaugusele finaalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 581 miljoni euro eest, millest hooneid 459 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aastaga võrreldes ligi kaks korda ja seda põhiliselt hoonete suurema ehitustööde mahu tõttu. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu üheksa protsenti, mullu samal ajal viis protsenti.
Kohaliku ehitusturu maht vähenes kaks protsenti. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Rajatiste ehitus jäi mullusele tasemele.
Ehitisregistri andmetel lubati 2019. aasta esimeses kvartalis kasutusse 1770 uut eluruumi ehk 232 eluruumi rohkem kui aasta eest. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Väljastati ehitusluba 1585 eluruumi ehitamiseks, mida on neli protsenti rohkem kui möödunud aastal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 280 mitteelamut kasuliku pinnaga 139 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2018. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. | Ehituse kasv aeglustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 581 miljoni euro eest, millest hooneid 459 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aastaga võrreldes ligi kaks korda ja seda põhiliselt hoonete suurema ehitustööde mahu tõttu. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu üheksa protsenti, mullu samal ajal viis protsenti.
Kohaliku ehitusturu maht vähenes kaks protsenti. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Rajatiste ehitus jäi mullusele tasemele.
Ehitisregistri andmetel lubati 2019. aasta esimeses kvartalis kasutusse 1770 uut eluruumi ehk 232 eluruumi rohkem kui aasta eest. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Väljastati ehitusluba 1585 eluruumi ehitamiseks, mida on neli protsenti rohkem kui möödunud aastal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 280 mitteelamut kasuliku pinnaga 139 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2018. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
### Response:
Ehituse kasv aeglustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevasel aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve arutelul keskendus valitsus võimalikele tulukohtadele ning arutas erinevaid kulude kokku hoidmise võimalusi, teatas neljapäeva õhtul valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Tuleva aasta eelarve on mahult tänavusest suurem. Ministeeriumite rahataotlused järgmiseks aastaks ületavad vähemalt ühe miljardi euro võrra tänavuse aasta riigieelarvet.
Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.
Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus on täpsemalt kirjeldatud järgmise aasta tulud ja kulutused. Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostatakse samal ajal.
Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel, lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist. Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel. | Valitsus jätkab eelarvearutelu esmaspäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevasel aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve arutelul keskendus valitsus võimalikele tulukohtadele ning arutas erinevaid kulude kokku hoidmise võimalusi, teatas neljapäeva õhtul valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Tuleva aasta eelarve on mahult tänavusest suurem. Ministeeriumite rahataotlused järgmiseks aastaks ületavad vähemalt ühe miljardi euro võrra tänavuse aasta riigieelarvet.
Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.
Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus on täpsemalt kirjeldatud järgmise aasta tulud ja kulutused. Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostatakse samal ajal.
Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel, lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist. Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel.
### Response:
Valitsus jätkab eelarvearutelu esmaspäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regional Jeti emafirma Nordica pressiesindaja Toomas Uibo ütles ERR-i raadiouudistele, et ettevõte on valmis väga kiirelt alustama opereerimist suurema ja uuema lennukiga.
Maanteeamet veel lepingut sõlmima ei tõtta.
"Mis nüüd täpselt saab, on praegusel hetkel veel vara ütelda. Vaatame nüüd uuesti üle Regional Jeti pakkumused ja selle põhjal teeme järgmise otsuse," ütles ERR-ile maanteeameti transpordidirektor Meelis Telliskivi.
Telliskivi sõnul pole veel sugugi välistatud, et Regional Jetiga lepingu tegemise asemel korraldab maanteeamet uue riigihanke. "Argument on tegelikult selles, et riigi poole pealt oli ka hankele määratud eeldatav maksumus – 6173 eurot." Regonal Jet tahaks edasi-tagasi reisi eest enam kui 2300 eurot rohkem.
"Tõenäoliselt oleme päeva-paari pärast hulga targemad," ütles Telliskivi.
Kuidas hange praegusesse seisu jõudis?
Regional Jet küsis ühe edasi-tagasi reisi eest 8534 eurot, Leedu ettevõte 6023 eurot. Ehk puhtalt hinna poolest Transaviabaltica võitis. Aga hind riigihanget ei otsustanud. Pea kolmandik hanketulemusest sõltus lennuki vanusest ning siin näitas Regional Jeti seitsmeaastane lennuk tagatulesid. Transaviabaltical väärikas 1993. aasta lennumasin jäi kaugelt alla ning hange paistis otsustatud.
"Regional Jeti puhul riigihangete seadusele vastavalt oli üks finantstehniline teema, mille tõttu ta ei vastanud tingimustele. Ja sellest tulenevalt tuli teha otsus, et ta ei vasta," ütles Telliskivi.
Riigihanke tingimustes seisis, et pakkuja kohustused ei tohi ületada tema varade väärtust ning selles arvutuses oli Regional Jetil 2,4 miljonit eurot miinuses. Kui ettevõte välja praagiti, jäi võit Transaviabaltikale, kuid Regional Jet kaebas otsuse riigihangete vaidluskomisjoni.
Ettevõte rõhus sellele, et tema emafirmal Nordical on varasid piisavalt, 27 miljonit eurot rohkem kui kohustusi, ning kui häda käes, võib ta tütarfirmale appi tulla. Vaidluskomisjon kaalus asja ning andiski võidu Regional Jetile.
Maanteeamet pöördus esialgu halduskohtusse, kuid tänaseks on otsusega leppinud.
"Vahepeal me oleme ise ka tutvunud erinevate Euroopa kohtulahenditega ja oleme jõudnud järeldusele, et võib ikkagi sellist konsolideerimist teha," ütles Telliskivi.
Nyx Air tahaks pakkuda 33-kohalist lennukit
Kuressaare lennuliini hankest jäi täiesti kõrvale ettevõte Nyxair, sest riigi nõutud 40-kohalise lennuki asemel oli neil pakkuda ainult 33-kohaline. Nyxairi juht Jaanus Ojamets ütles, et kui riik tõesti uue riigihanke korraldab, võiks nõutud lennuki suurust allapoole tuua. | Maanteeamet seisab Saaremaa lennuhankega raske valiku ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regional Jeti emafirma Nordica pressiesindaja Toomas Uibo ütles ERR-i raadiouudistele, et ettevõte on valmis väga kiirelt alustama opereerimist suurema ja uuema lennukiga.
Maanteeamet veel lepingut sõlmima ei tõtta.
"Mis nüüd täpselt saab, on praegusel hetkel veel vara ütelda. Vaatame nüüd uuesti üle Regional Jeti pakkumused ja selle põhjal teeme järgmise otsuse," ütles ERR-ile maanteeameti transpordidirektor Meelis Telliskivi.
Telliskivi sõnul pole veel sugugi välistatud, et Regional Jetiga lepingu tegemise asemel korraldab maanteeamet uue riigihanke. "Argument on tegelikult selles, et riigi poole pealt oli ka hankele määratud eeldatav maksumus – 6173 eurot." Regonal Jet tahaks edasi-tagasi reisi eest enam kui 2300 eurot rohkem.
"Tõenäoliselt oleme päeva-paari pärast hulga targemad," ütles Telliskivi.
Kuidas hange praegusesse seisu jõudis?
Regional Jet küsis ühe edasi-tagasi reisi eest 8534 eurot, Leedu ettevõte 6023 eurot. Ehk puhtalt hinna poolest Transaviabaltica võitis. Aga hind riigihanget ei otsustanud. Pea kolmandik hanketulemusest sõltus lennuki vanusest ning siin näitas Regional Jeti seitsmeaastane lennuk tagatulesid. Transaviabaltical väärikas 1993. aasta lennumasin jäi kaugelt alla ning hange paistis otsustatud.
"Regional Jeti puhul riigihangete seadusele vastavalt oli üks finantstehniline teema, mille tõttu ta ei vastanud tingimustele. Ja sellest tulenevalt tuli teha otsus, et ta ei vasta," ütles Telliskivi.
Riigihanke tingimustes seisis, et pakkuja kohustused ei tohi ületada tema varade väärtust ning selles arvutuses oli Regional Jetil 2,4 miljonit eurot miinuses. Kui ettevõte välja praagiti, jäi võit Transaviabaltikale, kuid Regional Jet kaebas otsuse riigihangete vaidluskomisjoni.
Ettevõte rõhus sellele, et tema emafirmal Nordical on varasid piisavalt, 27 miljonit eurot rohkem kui kohustusi, ning kui häda käes, võib ta tütarfirmale appi tulla. Vaidluskomisjon kaalus asja ning andiski võidu Regional Jetile.
Maanteeamet pöördus esialgu halduskohtusse, kuid tänaseks on otsusega leppinud.
"Vahepeal me oleme ise ka tutvunud erinevate Euroopa kohtulahenditega ja oleme jõudnud järeldusele, et võib ikkagi sellist konsolideerimist teha," ütles Telliskivi.
Nyx Air tahaks pakkuda 33-kohalist lennukit
Kuressaare lennuliini hankest jäi täiesti kõrvale ettevõte Nyxair, sest riigi nõutud 40-kohalise lennuki asemel oli neil pakkuda ainult 33-kohaline. Nyxairi juht Jaanus Ojamets ütles, et kui riik tõesti uue riigihanke korraldab, võiks nõutud lennuki suurust allapoole tuua.
### Response:
Maanteeamet seisab Saaremaa lennuhankega raske valiku ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa populaarsemat kandidaati on reedel avaldatud ning 20.-23. maini veebis läbi viidud küsitluse andmeil järgmised (protsenti):
Marina Kaljurand (SDE) 17,
Andrus Ansip (RE) 10,
Urmas Paet (RE) 9,
Raimond Kaljulaid 9,
Yana Toom (KE) 8,
Jaak Madison (EKRE) 7,
Riho Terras (I) 5,
Igor Gräzin (K) 4.
Erakondadest võidab selle uuringu andmeil valimised Reformierakond, keda mai teises pooles toetas 23 protsenti küsitletutest. Samas on oravate toetus võrreldes kuu esimese poolega märkimisväärselt ehk viie protsendipunkti võrra langenud ning ka Reformierakonna esinumbri Andrus Ansipi toetus on nelja protsendipunkti jagu väiksem kui maikuu alguses.
Uuringu põhjal kohata jääva Isamaa toetus on samas poole kuuga kaheksalt protsendilt üheksale liikunud ning ka esinumber Riho Terras on kasvatanud oma toetust ühe protsendipunkti võrra, viiele protsendile, mis võib tähendada, et ohus on hoopis EKRE koht, märgib ajaleht. | Emor: europarlamenti pääseb kaks Reformierakonna ja kaks SDE saadikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa populaarsemat kandidaati on reedel avaldatud ning 20.-23. maini veebis läbi viidud küsitluse andmeil järgmised (protsenti):
Marina Kaljurand (SDE) 17,
Andrus Ansip (RE) 10,
Urmas Paet (RE) 9,
Raimond Kaljulaid 9,
Yana Toom (KE) 8,
Jaak Madison (EKRE) 7,
Riho Terras (I) 5,
Igor Gräzin (K) 4.
Erakondadest võidab selle uuringu andmeil valimised Reformierakond, keda mai teises pooles toetas 23 protsenti küsitletutest. Samas on oravate toetus võrreldes kuu esimese poolega märkimisväärselt ehk viie protsendipunkti võrra langenud ning ka Reformierakonna esinumbri Andrus Ansipi toetus on nelja protsendipunkti jagu väiksem kui maikuu alguses.
Uuringu põhjal kohata jääva Isamaa toetus on samas poole kuuga kaheksalt protsendilt üheksale liikunud ning ka esinumber Riho Terras on kasvatanud oma toetust ühe protsendipunkti võrra, viiele protsendile, mis võib tähendada, et ohus on hoopis EKRE koht, märgib ajaleht.
### Response:
Emor: europarlamenti pääseb kaks Reformierakonna ja kaks SDE saadikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minister Kert Kingole suunatud kirjas ütleb Madise, et kui IT-arenduse käigus ei pöörata piisavalt tähelepanu kõigi kasutajate vajadustele, tekib juurde lahendusi, mida kõik ei saa kasutada. Nii jäetakse osa ühiskonnaliikmeid kõrvale ja rikutakse sellega nende õigusi.
Tänavu jaanuaris teatas Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), et aegunud DigiDoci tarkvaraga ei saa dokumente allkirjastada ja vana DigiDoc ei toeta uut ID-kaarti, mida politsei väljastab alates möödunud aasta 3. detsembrist.
"Peagi selgus, et uus tarkvara ei võimalda arvestada kõigi kasutajate vajadustega. Vaegnägijad kasutavad ekraanilugereid, kuid DigiDoc4 lugeriga ei tööta. Seega jäid vaegnägijad uuenduse tõttu ilma seni harjumuspärase e-Eesti kasutamise võimalusest," tõi õiguskantsler välja.
RIA lootis vea aprilliks parandada, kuid seda pole senini tehtud. Vaegnägijail soovitati e-toiminguteks kasutada aegunud tarkvara, mida RIA ise turvaliseks ei pea.
"Samuti on õiguskantsleri ametkonna töötajad saanud tagasisidet, et keskmiste arvutioskustega vaegnägijad ei oska oma arvuteid RIA soovituse täitmiseks vajalikul viisil seadistada," märkis Madise, kelle sõnul on vaegnägijad temalt oma probleemide lahendamiseks abi palunud.
Seetõttu soovib õiguskantsler majandusministeeriumilt teada, millal saavad valmis DigiDoci tarkvara täiendused, mis ID-kaardi kõik funktsioonid ka vaegnägijatele kättesaadavaks muudavad. Lisaks küsib Madise, kuidas saavad vaegnägijad kuni vigade parandamiseni e-Eesti teenuseid kasutada ja kuidas edaspidi selliseid vigu välditakse. Vastust ootab õiguskantsler ministeeriumilt 1. juuliks.
2012. aastal ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga võttis riik kohustuse tagada puuetega inimestele teistega võrdne juurdepääs teabele ja suhtlusel, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja avalikele teenustele. | DigiDoci tarkvarauuendus võttis vaegnägijailt võimaluse e-Eestit kasutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minister Kert Kingole suunatud kirjas ütleb Madise, et kui IT-arenduse käigus ei pöörata piisavalt tähelepanu kõigi kasutajate vajadustele, tekib juurde lahendusi, mida kõik ei saa kasutada. Nii jäetakse osa ühiskonnaliikmeid kõrvale ja rikutakse sellega nende õigusi.
Tänavu jaanuaris teatas Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), et aegunud DigiDoci tarkvaraga ei saa dokumente allkirjastada ja vana DigiDoc ei toeta uut ID-kaarti, mida politsei väljastab alates möödunud aasta 3. detsembrist.
"Peagi selgus, et uus tarkvara ei võimalda arvestada kõigi kasutajate vajadustega. Vaegnägijad kasutavad ekraanilugereid, kuid DigiDoc4 lugeriga ei tööta. Seega jäid vaegnägijad uuenduse tõttu ilma seni harjumuspärase e-Eesti kasutamise võimalusest," tõi õiguskantsler välja.
RIA lootis vea aprilliks parandada, kuid seda pole senini tehtud. Vaegnägijail soovitati e-toiminguteks kasutada aegunud tarkvara, mida RIA ise turvaliseks ei pea.
"Samuti on õiguskantsleri ametkonna töötajad saanud tagasisidet, et keskmiste arvutioskustega vaegnägijad ei oska oma arvuteid RIA soovituse täitmiseks vajalikul viisil seadistada," märkis Madise, kelle sõnul on vaegnägijad temalt oma probleemide lahendamiseks abi palunud.
Seetõttu soovib õiguskantsler majandusministeeriumilt teada, millal saavad valmis DigiDoci tarkvara täiendused, mis ID-kaardi kõik funktsioonid ka vaegnägijatele kättesaadavaks muudavad. Lisaks küsib Madise, kuidas saavad vaegnägijad kuni vigade parandamiseni e-Eesti teenuseid kasutada ja kuidas edaspidi selliseid vigu välditakse. Vastust ootab õiguskantsler ministeeriumilt 1. juuliks.
2012. aastal ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga võttis riik kohustuse tagada puuetega inimestele teistega võrdne juurdepääs teabele ja suhtlusel, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja avalikele teenustele.
### Response:
DigiDoci tarkvarauuendus võttis vaegnägijailt võimaluse e-Eestit kasutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis kukkus toornafta juulitehingute hind 3,51 dollari ehk 5,7 protsendi võrra 57,91 dollarini barrelist.
Londonis kukkus Põhjamere brendi juulitehingute hind 3,23 dollarit ehk 4,5 protsenti 67,76 dollarini barrelist. | Nafta maailmaturu hind langes järsult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis kukkus toornafta juulitehingute hind 3,51 dollari ehk 5,7 protsendi võrra 57,91 dollarini barrelist.
Londonis kukkus Põhjamere brendi juulitehingute hind 3,23 dollarit ehk 4,5 protsenti 67,76 dollarini barrelist.
### Response:
Nafta maailmaturu hind langes järsult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Europarlamendi valimiste avalöögi tegid Brexiti kursil olev Ühendkuningriik ja Holland, kus suurim edu saatis lävepakuküsitluse kohaselt üllatuslikult vasakpoolseid.
Suurem osa EL-i liikmeid, teiste seas Eesti valib Euroopa Parlamenti alles pühapäeval. Ka varem hääletanud riikide tulemused avaldatakse alles siis.
Ühtekokku on valimisõigus rohkem kui 400 miljonil inimesel EL-i 28 liikmesriigis.
Tegemist on üheksandate Euroopa Parlamendi valimistega alates nende algusest 1979. aastast ning osalusprotsent on iga korraga vähenenud. Eelmistel valimistel 2014. aastal oli see 43 protsenti.
EL-i ainsas otsevalitavas organis on 2014. aasta valimiste järel 751 seadusandjat.
Euroopa Liidu valitsused kardavad, et euroskeptikute hea esinemine võib häirida otsuste tegemist Brüsselis. | Europarlamendi valimised jätkuvad Iirimaal ja Tšehhis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Europarlamendi valimiste avalöögi tegid Brexiti kursil olev Ühendkuningriik ja Holland, kus suurim edu saatis lävepakuküsitluse kohaselt üllatuslikult vasakpoolseid.
Suurem osa EL-i liikmeid, teiste seas Eesti valib Euroopa Parlamenti alles pühapäeval. Ka varem hääletanud riikide tulemused avaldatakse alles siis.
Ühtekokku on valimisõigus rohkem kui 400 miljonil inimesel EL-i 28 liikmesriigis.
Tegemist on üheksandate Euroopa Parlamendi valimistega alates nende algusest 1979. aastast ning osalusprotsent on iga korraga vähenenud. Eelmistel valimistel 2014. aastal oli see 43 protsenti.
EL-i ainsas otsevalitavas organis on 2014. aasta valimiste järel 751 seadusandjat.
Euroopa Liidu valitsused kardavad, et euroskeptikute hea esinemine võib häirida otsuste tegemist Brüsselis.
### Response:
Europarlamendi valimised jätkuvad Iirimaal ja Tšehhis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium avalikustas Assange'i suhtes 17 uut süüdistuspunkti, mille seas on Chelsea Manningi (endise nimega Bradley Manning) abistamine ja tema ässitamine saladokumente varastama, aga samuti dokumentides nimetatud Hiina ja Lähis-Ida konfidentsiaalsete allikate ohtuseadmine.
Süüdistus lükkab tagasi Assange'i väited, et ta oli üksnes Manningult saadud materjali kirjastaja. Seesugune tegevus on kaitstud USA põhiseaduse esimese parandusega, mis garanteerib pressivabaduse.
Ministeerium märgib, et Assange tegi Manninguga aktiivselt koostööd varastamaks sadu tuhandeid salajasi dokumente. See annab süüdistuste kohaselt alust uskuda, et saadud informatsiooni oli kavas kasutada Ühendriikide kahjustamiseks välisriigi huvides.
Ühtlasi märgitakse, et Assange lükkas tagasi USA välisministeeriumi 2010. aasta hoiatuse, milles nõuti USA konfidentsiaalsete allikate nimede muutmist. Nende seas oli Afganistani, Süüria, Iraagi, Iraani ja Hiina ajakirjanikke, usujuhte, inimõigusadvokaate ja teisitimõtlejaid.
"Assange'i tegevus ähvardas tekitada suurt kahju USA riiklikule julgeolekule meie vaenlaste huvides ning seadis muutmata nimedega avaldatud allikad tõsisesse ja vahetusse füüsilise vägivalla ja/või meelevaldse kinnipidamise ohtu," lisas ministeerium.
"Ministeerium võtab tõsiselt ajakirjaniku rolli meie demokraatias," lausus justiitsministri abi John Demers. "Kuid Julian Assange ei ole ajakirjanik."
40-leheküljeline süüdistuskokkuvõte nimetab Assange'i üheselt 2013. aastal süüdi mõistetud Manningu kaasvandenõulaseks.
Manning on tunnistanud, et kogus ja edastas 2009. aasta novembrist 2010. aasta maini digitaalset infot Wikileaksile, töötades luureanalüütikuna USA sõjabaasis Bagdadi lähedal, kus tal oli ligipääs sõjaväe ja valitsusasutuste salastatud andmebaasidele.
Manning salvestas neist suures koguses infot, mis puudutas sõjapidamist Iraagis ja Afganistanis, ning USA saatkondade diplomaatilisi memosid.
Austraalia päritolu 47-aastane Assange kannab praegu Briti vanglas karistust kautsjonireeglite rikkumise eest ning seisab 11 kuu pärast vabanedes silmitsi Ühendriikide väljaandmisnõudega.
Kuid seni pole selge, kas Briti valitsus rahuldab nõude, mille uued süüdistused on muutnud keerulisemaks.
Nii WikiLeaks kui ajakirjanike õiguste eest seisvad organisatsioonid on juba reageerinud teravalt.
"Julian Assange'i vastu spionaažiseaduse alusel esitatud süüdistused kujutavad endas otsest ähvardust ajakirjandusvabadusele ja uurivale ajakirjandusele, mis mõlemad saavad kahjustada, kui need, kes avalikkust teavitavad, häirekella löömise eest süüdi mõistetakse," märkis vabaühendus Piirideta Ajakirjanikud.
2017. aastal nimetas tollane USA Luure Keskagentuuri direktor Mike Pompeo WikiLeaksi mitteriiklikuks vaenulikuks luureagentuuriks.
WikiLeaks mängis olulist rolli ka Venemaa sekkumises 2016. aasta USA valimistesse, avaldades Vene häkkerite varastatud dokumendid, mis kahjustasid demokraatide presidendikandidaati Hillary Clintonit.
1917. aastal vastu võetud spionaažiseadus (Espionage Act) kriminaliseerib riigikaitset puudutava salajase teabe lekitamise. | USA süüdistab Julian Assange'i spionaažiseaduse rikkumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium avalikustas Assange'i suhtes 17 uut süüdistuspunkti, mille seas on Chelsea Manningi (endise nimega Bradley Manning) abistamine ja tema ässitamine saladokumente varastama, aga samuti dokumentides nimetatud Hiina ja Lähis-Ida konfidentsiaalsete allikate ohtuseadmine.
Süüdistus lükkab tagasi Assange'i väited, et ta oli üksnes Manningult saadud materjali kirjastaja. Seesugune tegevus on kaitstud USA põhiseaduse esimese parandusega, mis garanteerib pressivabaduse.
Ministeerium märgib, et Assange tegi Manninguga aktiivselt koostööd varastamaks sadu tuhandeid salajasi dokumente. See annab süüdistuste kohaselt alust uskuda, et saadud informatsiooni oli kavas kasutada Ühendriikide kahjustamiseks välisriigi huvides.
Ühtlasi märgitakse, et Assange lükkas tagasi USA välisministeeriumi 2010. aasta hoiatuse, milles nõuti USA konfidentsiaalsete allikate nimede muutmist. Nende seas oli Afganistani, Süüria, Iraagi, Iraani ja Hiina ajakirjanikke, usujuhte, inimõigusadvokaate ja teisitimõtlejaid.
"Assange'i tegevus ähvardas tekitada suurt kahju USA riiklikule julgeolekule meie vaenlaste huvides ning seadis muutmata nimedega avaldatud allikad tõsisesse ja vahetusse füüsilise vägivalla ja/või meelevaldse kinnipidamise ohtu," lisas ministeerium.
"Ministeerium võtab tõsiselt ajakirjaniku rolli meie demokraatias," lausus justiitsministri abi John Demers. "Kuid Julian Assange ei ole ajakirjanik."
40-leheküljeline süüdistuskokkuvõte nimetab Assange'i üheselt 2013. aastal süüdi mõistetud Manningu kaasvandenõulaseks.
Manning on tunnistanud, et kogus ja edastas 2009. aasta novembrist 2010. aasta maini digitaalset infot Wikileaksile, töötades luureanalüütikuna USA sõjabaasis Bagdadi lähedal, kus tal oli ligipääs sõjaväe ja valitsusasutuste salastatud andmebaasidele.
Manning salvestas neist suures koguses infot, mis puudutas sõjapidamist Iraagis ja Afganistanis, ning USA saatkondade diplomaatilisi memosid.
Austraalia päritolu 47-aastane Assange kannab praegu Briti vanglas karistust kautsjonireeglite rikkumise eest ning seisab 11 kuu pärast vabanedes silmitsi Ühendriikide väljaandmisnõudega.
Kuid seni pole selge, kas Briti valitsus rahuldab nõude, mille uued süüdistused on muutnud keerulisemaks.
Nii WikiLeaks kui ajakirjanike õiguste eest seisvad organisatsioonid on juba reageerinud teravalt.
"Julian Assange'i vastu spionaažiseaduse alusel esitatud süüdistused kujutavad endas otsest ähvardust ajakirjandusvabadusele ja uurivale ajakirjandusele, mis mõlemad saavad kahjustada, kui need, kes avalikkust teavitavad, häirekella löömise eest süüdi mõistetakse," märkis vabaühendus Piirideta Ajakirjanikud.
2017. aastal nimetas tollane USA Luure Keskagentuuri direktor Mike Pompeo WikiLeaksi mitteriiklikuks vaenulikuks luureagentuuriks.
WikiLeaks mängis olulist rolli ka Venemaa sekkumises 2016. aasta USA valimistesse, avaldades Vene häkkerite varastatud dokumendid, mis kahjustasid demokraatide presidendikandidaati Hillary Clintonit.
1917. aastal vastu võetud spionaažiseadus (Espionage Act) kriminaliseerib riigikaitset puudutava salajase teabe lekitamise.
### Response:
USA süüdistab Julian Assange'i spionaažiseaduse rikkumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja.
Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe's. Õhtujuht on Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt.
"Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome," rääkis Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt.
"Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda."
Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz; Aasta Jazzheliloojale on preemia 2000 eurot; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed skulptorilt Tiiu Kirsipuult.
Kõigi nominentidega saab tutvuda Jazzkaare kodulehel.
31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.--15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programm on avalik festivali kodulehel. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias.
Otseülekanne Jazziklubist Philly Joe's algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Jazzkaare Facebooki vahendusel. | Eesti jazziauhindade jagamine toimub esimest korda otseülekandena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja.
Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe's. Õhtujuht on Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt.
"Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome," rääkis Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt.
"Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda."
Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz; Aasta Jazzheliloojale on preemia 2000 eurot; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed skulptorilt Tiiu Kirsipuult.
Kõigi nominentidega saab tutvuda Jazzkaare kodulehel.
31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.--15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programm on avalik festivali kodulehel. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias.
Otseülekanne Jazziklubist Philly Joe's algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Jazzkaare Facebooki vahendusel.
### Response:
Eesti jazziauhindade jagamine toimub esimest korda otseülekandena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel teatas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), et kutsub valitsusest tagasi EKRE valitsusdelegatsiooni kuuluva väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri.
Kuna selle valdkonna poliitilise juhtimise eest vastutab koalitsioonilepingu kohaselt EKRE, esitas peaminister presidendile ministri vabastamise palve.
Lisaks palus peaminister reedel presidendilt ka uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrina Raul Siemi ametisse nimetamist.
Peaminister tänas Kaimar Karu valitsuses tehtud pühendunud ja professionaalse töö eest. "Soovin Kaimarile südamest edu kõigis järgmistes väljakutsetes," ütles peaminister Ratas. | Peaminister palus presidendil vabastada Karu ja nimetada ametisse Siem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel teatas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), et kutsub valitsusest tagasi EKRE valitsusdelegatsiooni kuuluva väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri.
Kuna selle valdkonna poliitilise juhtimise eest vastutab koalitsioonilepingu kohaselt EKRE, esitas peaminister presidendile ministri vabastamise palve.
Lisaks palus peaminister reedel presidendilt ka uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrina Raul Siemi ametisse nimetamist.
Peaminister tänas Kaimar Karu valitsuses tehtud pühendunud ja professionaalse töö eest. "Soovin Kaimarile südamest edu kõigis järgmistes väljakutsetes," ütles peaminister Ratas.
### Response:
Peaminister palus presidendil vabastada Karu ja nimetada ametisse Siem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.
Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni.
Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.
COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.
COVID-19 positiivsega kokku puutunud ehk lähikontaktsed, kellel on negatiivne proov peavad viibima kahe nädala jooksul ühiselamus oma korteris ja jälgima tervist. Neile kindlustatakse värskes õhus viibimise võimalus.
Ühiselamu elanikud, kes pole nakatunutega kokku puutunud ja kelle COVID-19 test on negatiivne, tohivad väljas liikuda arvestades eriolukorra üldisi liikumispiiranguid.
Liikumispiirangute järgimist kontrollib Raatuse 22 ühiselamus politsei- ja piirivalveamet.
Eriolukorra juht Jüri Ratas väljastas korralduse vastavalt lõuna eriolukorra juhi Margo Klaosi ettepanekule olles lisaks konsulteerinud ka Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri, Tartu linnapea Urmas Klaasi, õiguskantsleri Ülle Madise ning Tartu ülikooli professori Irja Lutsariga.
Tartu ülikooli ühiselamus tuvastati eile ühel välisüliõpilasel COVID-19 positiivne proov. Täiendavalt testiti 17 kontaktset, kellest lisandus veel 5 COVID-19 nakatunut. Haigestunud elavad samas ühiselamus ja osalesid seal korraldatud sünnipäevapeol.
Korraldus jõustub allkirjastamisel. Piirangud kehtivad kuni korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel. | Tartu nakkuspuhanguga ühiselamu suleti, nakatunud jäävad isolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.
Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni.
Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.
COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.
COVID-19 positiivsega kokku puutunud ehk lähikontaktsed, kellel on negatiivne proov peavad viibima kahe nädala jooksul ühiselamus oma korteris ja jälgima tervist. Neile kindlustatakse värskes õhus viibimise võimalus.
Ühiselamu elanikud, kes pole nakatunutega kokku puutunud ja kelle COVID-19 test on negatiivne, tohivad väljas liikuda arvestades eriolukorra üldisi liikumispiiranguid.
Liikumispiirangute järgimist kontrollib Raatuse 22 ühiselamus politsei- ja piirivalveamet.
Eriolukorra juht Jüri Ratas väljastas korralduse vastavalt lõuna eriolukorra juhi Margo Klaosi ettepanekule olles lisaks konsulteerinud ka Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri, Tartu linnapea Urmas Klaasi, õiguskantsleri Ülle Madise ning Tartu ülikooli professori Irja Lutsariga.
Tartu ülikooli ühiselamus tuvastati eile ühel välisüliõpilasel COVID-19 positiivne proov. Täiendavalt testiti 17 kontaktset, kellest lisandus veel 5 COVID-19 nakatunut. Haigestunud elavad samas ühiselamus ja osalesid seal korraldatud sünnipäevapeol.
Korraldus jõustub allkirjastamisel. Piirangud kehtivad kuni korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
### Response:
Tartu nakkuspuhanguga ühiselamu suleti, nakatunud jäävad isolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fraktsiooni poolt president Kersti Kaljulaidile saadetud kirjas seisab, et juba käivitunud kriisiinfoliinile 1247 tagantjärele seadusliku aluse loomine on igati vajalik, ent täiesti põhjendamatu on kriisiinfoliini valdavalt vabatahtlikest töötajatele juurdepääsu võimaldamine isikute terviseandmetele.
Reformierakondlasi häirib, et terviseandmete saamiseks piisab vaid helistamisest, kahe nime ja isikukoodi ütlemisest, võimalikust seosest eriolukorraga. Kes iganes saab võimaluse küsida delikaatseid isikuandmeid kelle kohta iganes, teatas fraktsioon-.
"Riigikogu heakskiidu saanud vastav säte õõnestab tervise infosüsteemi usaldusväärsust, ei arvesta isiku sooviga, kellele ta soovib oma terviseandmeid edastada, selleks puudub igasugune sisuline vajadus tänases eriolukorras ja olulisim: see on vastuolus Euroopa Isikuandmete kaitse üldmäärusega riivates olulisel määral inimeeste põhiõigusi, mistõttu palume väga põhjalikult kaaluda Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 SE) väljakuulutamata jätmist," märgitakse kirjas.
Sotsiaalministeerium vastas neljapäeval ERR-ile, et nende hinnangul ei teki eelnõuga ohtu inimeste privaatsusele. | Ka Reformierakond palub presidendil päästeseaduse väljakuulutamist kaaluda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fraktsiooni poolt president Kersti Kaljulaidile saadetud kirjas seisab, et juba käivitunud kriisiinfoliinile 1247 tagantjärele seadusliku aluse loomine on igati vajalik, ent täiesti põhjendamatu on kriisiinfoliini valdavalt vabatahtlikest töötajatele juurdepääsu võimaldamine isikute terviseandmetele.
Reformierakondlasi häirib, et terviseandmete saamiseks piisab vaid helistamisest, kahe nime ja isikukoodi ütlemisest, võimalikust seosest eriolukorraga. Kes iganes saab võimaluse küsida delikaatseid isikuandmeid kelle kohta iganes, teatas fraktsioon-.
"Riigikogu heakskiidu saanud vastav säte õõnestab tervise infosüsteemi usaldusväärsust, ei arvesta isiku sooviga, kellele ta soovib oma terviseandmeid edastada, selleks puudub igasugune sisuline vajadus tänases eriolukorras ja olulisim: see on vastuolus Euroopa Isikuandmete kaitse üldmäärusega riivates olulisel määral inimeeste põhiõigusi, mistõttu palume väga põhjalikult kaaluda Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 SE) väljakuulutamata jätmist," märgitakse kirjas.
Sotsiaalministeerium vastas neljapäeval ERR-ile, et nende hinnangul ei teki eelnõuga ohtu inimeste privaatsusele.
### Response:
Ka Reformierakond palub presidendil päästeseaduse väljakuulutamist kaaluda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik senised külastajad mäletavad külmavärinaid tekitanud Al Bano Carrisi Eesti hümni, Toto Cutugno eestikeelseid esitusi ja Ricchi E Poweri lõpulaulu taustal säranud ning kogu Haapsalu katnud ilutulestikku," meenutas eelmisi festivale ürituse peakorraldaja Tanel Samm. Praeguses olukorras ei ole aga võimalik külalistele ja esinejatele sellist emotsiooni pakkuda.
Kontserdikorraldajate sõnul pakub võimalust üritust paremaks teha ja kinnitasid, et 2021. aastal toimuva festivali lõplik programm selgub sügisel. Kõik ostetud piletid kehtivad järgmise aasta festivalil ja keegi ei kaota oma kohta soovitud sektoris. | Haapsalu Itaalia muusika festival lükkub aasta võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik senised külastajad mäletavad külmavärinaid tekitanud Al Bano Carrisi Eesti hümni, Toto Cutugno eestikeelseid esitusi ja Ricchi E Poweri lõpulaulu taustal säranud ning kogu Haapsalu katnud ilutulestikku," meenutas eelmisi festivale ürituse peakorraldaja Tanel Samm. Praeguses olukorras ei ole aga võimalik külalistele ja esinejatele sellist emotsiooni pakkuda.
Kontserdikorraldajate sõnul pakub võimalust üritust paremaks teha ja kinnitasid, et 2021. aastal toimuva festivali lõplik programm selgub sügisel. Kõik ostetud piletid kehtivad järgmise aasta festivalil ja keegi ei kaota oma kohta soovitud sektoris.
### Response:
Haapsalu Itaalia muusika festival lükkub aasta võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud USA lennufirmad on tühistanud 60 kuni 80 protsenti oma lendudest ning seaduse järgi peaksid nad nendele lendudele pileti ostnutele raha tagastama, märkisid senaatorid Ed Markey, Elizabeth Warren ja Richard Blumenthal oma avalduses, vahendab Reuters.
"Sellele vaatamata on lennufirmad tagasimaksete asemel pakkunud klientidele esimese võimalusena kinkekaarte ning sundinud kliente sellega ise tagasimaksete nõudmisega tegelema," kirjutasid senaatorid.
Suurematest lennufirmadest teatas Delta, et nad tegelesid märtsi jooksul miljoni tagasimaksega, mille koguväärtus oli rohkem kui 500 miljonit USA dollarit.
Kui reisijad ei nõua ise tagasimakset, pakutakse neile kinkekaarte, mis osa firmade puhul kehtib kaks, teiste puhul üks aasta. | USA lennufirmad on klientidele pakkunud 10 miljardi eest kinkekaarte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud USA lennufirmad on tühistanud 60 kuni 80 protsenti oma lendudest ning seaduse järgi peaksid nad nendele lendudele pileti ostnutele raha tagastama, märkisid senaatorid Ed Markey, Elizabeth Warren ja Richard Blumenthal oma avalduses, vahendab Reuters.
"Sellele vaatamata on lennufirmad tagasimaksete asemel pakkunud klientidele esimese võimalusena kinkekaarte ning sundinud kliente sellega ise tagasimaksete nõudmisega tegelema," kirjutasid senaatorid.
Suurematest lennufirmadest teatas Delta, et nad tegelesid märtsi jooksul miljoni tagasimaksega, mille koguväärtus oli rohkem kui 500 miljonit USA dollarit.
Kui reisijad ei nõua ise tagasimakset, pakutakse neile kinkekaarte, mis osa firmade puhul kehtib kaks, teiste puhul üks aasta.
### Response:
USA lennufirmad on klientidele pakkunud 10 miljardi eest kinkekaarte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ausalt öeldes olen kindel, et saame suvel ühel hetkel jätkata, aga mul ei ole piisavalt informatsiooni, et sajaprotsendiselt väita, millised etapid toimuvad," lausus Matton väljaandele DirtFish.
"Ma ei usu, et kõik etapid õnnestub sel aastal ära pidada. Arvesse tuleb võtta kahte asja. Esiteks meretatagused etapid. Meretaguseid etappe on raske ringi tõsta ja logilistel põhjustel aasta teises pooles kalendrisse mahutada," lausus Matton.
"Hetkel on ka raske mingit seisukohta võtta. Me peame teadma, mis situatsoon Keenias, Uus-Meremaal ja Jaapanis on - igast riigist saame erinevat infot. Ühel hetkel peame otsustama, kuhu konteinerid saata."
Euroopa etappidega on seis pisut lihtsam. "Euroopa puhul arvan, et Portugali ja Itaalia rallidele on kergem koht leida, aga võib-olla peame ümber mõtma võistluste formaadid, et lühikese aja sisse mahuks rohkem etappe."
"Prioriteet on hoida edasilükatud etapid mängus - see on tuleviku seisukohalt tähtis," lausus prantslane. "Ma ei usu, et suudame kõik etapid läbi viia, aga tähtis on leida selline lahendus, et korraldajad tulevikus ellu jääks."
Praeguse hetkega peaks järgmine etapp toimuma juuli keskel Keenias, aga võimalik, et enne augustit toimuvat Soome rallit masinad tagasi teele ei saa. | FIA rallidirektor: ma ei usu, et kõik MM-etapid õnnestub ära pidada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ausalt öeldes olen kindel, et saame suvel ühel hetkel jätkata, aga mul ei ole piisavalt informatsiooni, et sajaprotsendiselt väita, millised etapid toimuvad," lausus Matton väljaandele DirtFish.
"Ma ei usu, et kõik etapid õnnestub sel aastal ära pidada. Arvesse tuleb võtta kahte asja. Esiteks meretatagused etapid. Meretaguseid etappe on raske ringi tõsta ja logilistel põhjustel aasta teises pooles kalendrisse mahutada," lausus Matton.
"Hetkel on ka raske mingit seisukohta võtta. Me peame teadma, mis situatsoon Keenias, Uus-Meremaal ja Jaapanis on - igast riigist saame erinevat infot. Ühel hetkel peame otsustama, kuhu konteinerid saata."
Euroopa etappidega on seis pisut lihtsam. "Euroopa puhul arvan, et Portugali ja Itaalia rallidele on kergem koht leida, aga võib-olla peame ümber mõtma võistluste formaadid, et lühikese aja sisse mahuks rohkem etappe."
"Prioriteet on hoida edasilükatud etapid mängus - see on tuleviku seisukohalt tähtis," lausus prantslane. "Ma ei usu, et suudame kõik etapid läbi viia, aga tähtis on leida selline lahendus, et korraldajad tulevikus ellu jääks."
Praeguse hetkega peaks järgmine etapp toimuma juuli keskel Keenias, aga võimalik, et enne augustit toimuvat Soome rallit masinad tagasi teele ei saa.
### Response:
FIA rallidirektor: ma ei usu, et kõik MM-etapid õnnestub ära pidada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt otsusele saadab kaitsevägi ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud, teatas kaitseväe peastaap.
Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal. 2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad teenistust.
Herem rõhutas, et selle otsuse tegi ta tänase eriolukorra analüüsi baasilt. Kui koroonaviiruse levik Eestis või muud asjaolud muutuvad selliselt, et on vajalik otsust muuta, siis seda ka tehakse.
Praegust otsust toetavad tänavuse õppuse Kevadtorm lühem kestvus ja väljaõppe eesmärkide saavutamine, teatas peastaap.
Vastavalt vajadusele testib kaitsevägi enne reservi arvamist ajateenijate gruppe, et kontrollida neid võimalikku koroonaviirusesse COVID 19 haigestumisse.
"Meie eesmärgiks on saata ajateenijad reservi tervetena," ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti. "Me ei kontrolli kõiki koju minevaid ajateenijaid, kuna kaitseväes ei ole tänase seisuga ühtegi koroonaviirusesse haigestunud ajateenijat. Kuid on ajateenijaid, keda peame kontrollima – näiteks neid parameedikuid, kes on praegu Saaremaal meie välihaiglas teenistuses," lisas ta.
Arvestades ühiskondliku transpordi vähesust eriolukorra ajal, organiseerib kaitsevägi kõigile, kes soovivad, transpordi võimalikult kodule lähedasse asustatud punkti.
Samuti on kaitseväe juhataja andnud korralduse üksuste ülematele korraldada alates maikuust jaanuari kutse ajateenijate linnaloale lubamine kooskõlas riigis kehtivate eriolukorra piirangutega. | Ajateenijad arvatakse ennetähtaegselt reservi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt otsusele saadab kaitsevägi ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud, teatas kaitseväe peastaap.
Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal. 2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad teenistust.
Herem rõhutas, et selle otsuse tegi ta tänase eriolukorra analüüsi baasilt. Kui koroonaviiruse levik Eestis või muud asjaolud muutuvad selliselt, et on vajalik otsust muuta, siis seda ka tehakse.
Praegust otsust toetavad tänavuse õppuse Kevadtorm lühem kestvus ja väljaõppe eesmärkide saavutamine, teatas peastaap.
Vastavalt vajadusele testib kaitsevägi enne reservi arvamist ajateenijate gruppe, et kontrollida neid võimalikku koroonaviirusesse COVID 19 haigestumisse.
"Meie eesmärgiks on saata ajateenijad reservi tervetena," ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti. "Me ei kontrolli kõiki koju minevaid ajateenijaid, kuna kaitseväes ei ole tänase seisuga ühtegi koroonaviirusesse haigestunud ajateenijat. Kuid on ajateenijaid, keda peame kontrollima – näiteks neid parameedikuid, kes on praegu Saaremaal meie välihaiglas teenistuses," lisas ta.
Arvestades ühiskondliku transpordi vähesust eriolukorra ajal, organiseerib kaitsevägi kõigile, kes soovivad, transpordi võimalikult kodule lähedasse asustatud punkti.
Samuti on kaitseväe juhataja andnud korralduse üksuste ülematele korraldada alates maikuust jaanuari kutse ajateenijate linnaloale lubamine kooskõlas riigis kehtivate eriolukorra piirangutega.
### Response:
Ajateenijad arvatakse ennetähtaegselt reservi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõikide annetajate vahel loositakse kuulsuste poolt välja mitmeid auhindu, kirjutab BBC. Iga kuulsus, kes auhinna välja paneb, nomineerib omakorda ka järgmised tuntud inimesed, kes väljakutsest osa peavad võtma.
Näiteks pakuvad näitlejad Leonardo DiCaprio ja Robert De Niro ühele annetajale võimalust saada sõnatu osa nende uues filmis. Sõnalist filmirolli pakub aga näitleja Kevin Hart.
Seevastu Justin Bieber lubab koroonaviiruse möödudes lennata ühe annetaja koju ja esitada talle oma 2009. aastal ilmunud lugu "One Less Lonely Girl".
Saatejuht Ellen DeGeneres pakub ühele annetajale aga võimalust endaga koos saadet juhtida.
Väljakutsega on liitunud ka paljud teised kuulsused, nagu näiteks Matthew McConaughey ja Justin Timberlake.
"All In" väljakutse korraldajad loodavad annetustega kokku saada 100 miljonit dollarit (ligi 92 miljonit eurot). Kogutud raha eest pakutakse toitu nii lastele, vanuritele kui ka meditsiinitöötajatele.
Kampaaniaga alustati teisipäeval ja sellega on juba kogutud 5,6 miljonit dollarit (5,1 miljonit eurot). | Mitmed kuulsused pakuvad annetajatele võimalust nendega kohtuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõikide annetajate vahel loositakse kuulsuste poolt välja mitmeid auhindu, kirjutab BBC. Iga kuulsus, kes auhinna välja paneb, nomineerib omakorda ka järgmised tuntud inimesed, kes väljakutsest osa peavad võtma.
Näiteks pakuvad näitlejad Leonardo DiCaprio ja Robert De Niro ühele annetajale võimalust saada sõnatu osa nende uues filmis. Sõnalist filmirolli pakub aga näitleja Kevin Hart.
Seevastu Justin Bieber lubab koroonaviiruse möödudes lennata ühe annetaja koju ja esitada talle oma 2009. aastal ilmunud lugu "One Less Lonely Girl".
Saatejuht Ellen DeGeneres pakub ühele annetajale aga võimalust endaga koos saadet juhtida.
Väljakutsega on liitunud ka paljud teised kuulsused, nagu näiteks Matthew McConaughey ja Justin Timberlake.
"All In" väljakutse korraldajad loodavad annetustega kokku saada 100 miljonit dollarit (ligi 92 miljonit eurot). Kogutud raha eest pakutakse toitu nii lastele, vanuritele kui ka meditsiinitöötajatele.
Kampaaniaga alustati teisipäeval ja sellega on juba kogutud 5,6 miljonit dollarit (5,1 miljonit eurot).
### Response:
Mitmed kuulsused pakuvad annetajatele võimalust nendega kohtuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook ja Delfi on sõlminud lepingu, mille alusel märgivad Delfi ajakirjanikud ära sotsiaalmeedias ilmunud valeinfot.
Erinevad organisatsioonid ja riigid on juba aastaid nõudnud, et Facebook piiraks enda keskkonnas valeinfo levitamist. Esmalt tegi ettevõte proovi mitmesuguste algoritmidega ja palkas faktikontrollijad enda kontorisse. Umbes kolm aastat tagasi hakati sõlmima lepinguid väljaannete ja faktikontrollile pühendunud organisatsioonidega üle maailma.
Umbes nädal tagasi hakkas Facebooki eestikeelset infovoogu kontrollima Delfi. Ekspressmeedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütles, et kindlasti ei jõua ega püüagi nad jälgida kogu infot.
"See on küllalt mahukas töö ja siin tuleb päris suure mahuga kaaluda, et mida kontrollida. Me loomulikult eelistame kontrolle, kui me näeme, et postituste levik on suur. Ma arvan, et selline üks kontroll päevas on päris kõva tempo tegelikult,"lausus Roonemaa.
Muuhulgas on Delfi faktikontrollijad valeks märkinud terve rea teooriaid vaktsiinide kohta ja väite, et koroonaviiruse levikule aitavad kaasa 5G mastid.
"See postitus või video läheb halli tausta taha. Ehk sa ei näe sellist tavapärast video avamise akent või video ei hakka jooksma kohe. Selle asemel on taust hall ja seal peal on kiri, et see sisu on kontrollitud Facebooki ametlike sõltumatute faktikontrollijate poolt. Enne, kui te seda videot vaatate, me soovitame teil vajutada siia lingile ja lugeda, milles see eksitav info seisneb," selgitas Roonemaa.
Link viib Delfi kodulehele, kus faktikontrolli teinud ajakirjanik oma otsuse pikalt lahti selgitab.
"Igal sellise postituse autoril, mille me oleme määratlenud kui eksitava või vale, on võimalik seda vaidlustada. Meil on loomulikult kohustus sellistele apellatsioonidele ka vastata ja reageerida," märkis Roonemaa.
Roonemaa ütles, et apellatsiooni vaatavad läbi faktikontrollijad isekeskis. Mingisugust laiemat nõukogu vaidlustuste lahendamiseks loodud ei ole. Seda, kui palju kaebusi faktikontrollijate kohta tehakse ja kuidas neile vastatakse, näeb Roonemaa kinnitusel ka Facebook.
Selles, et Facebookis teeb Eestis faktikontrolli üks meediamaja, Roonemaa suurt probleemi või ohtu ei näe. Delfi kasutab info hindamisel rahvusvahelise faktikontrolli võrgustiku (IFCN) poolt kokku lepitud standardeid.
"Me ei tee siin mingisugust omaloomingut. See on kindel struktuur, kindel lähenemine. Meil on väga selge vastutus selles osas, mida me teeme,"kinnitas Roonemaa.
Roonemaa lisas, et Facebook ise sooviks faktikontrolli jaoks appi rohkem väljaandeid. Samas iga soovijat ettevõte paati ei võta, sest vajalik on varasem faktikontrollialane kogemus.
Roonemaa sõnul võtab faktikontrolliks õppimine kuid. Kui mõni inimene soovib aidata, võiks ta Roonemaa sõnul Delfile eksitavast sisust teada anda.
Enne koroonakriisi räägiti valeinfo levitamisest kõige enam valimiste aegu. Roonemaa kinnitas, et valimisreklaami nad valeinfoks märkima ei hakka. "Me kindlasti ei taha, ei kavatse ega võta kuidagi ette, et hakata kontrollima maailmavaadet või arvamatusi, see on täiesti vastuvõetamatu," kinnitas ta.
Roonemaa lisas, et poliitikute sõnavõttude puhul on faktikontrollijad väga ettevaatlikud. Kui keegi ajab mingit jama, peavad valijad sellest Roonemaa sõnul ise aru saama. "Ka Facebooki poliitika näeb ette, et poliitikute kõne ei tohiks olla kontrollitav, sest valijad peavad ise aru saama ja langetama oma otsused selle järgi, kuidas poliitikud esinevad,"ütles ta.
Samas kui mõni poliitik jagab postitust, mis teatab, et 5G tekitab koroonat ja faktikontrollijad selle postituse sisu hindavad, ilmub vastav märge ikkagi ka poliitiku seinale.
Himma: faktikontrollijaid võiks olla rohkem
Meediauurija Marju Himma ütles, et Facebooki on proovinud valeinfot välja praakida ka puhtalt tehisintellekti abil, kuid arvuti ei oska veel tõel ja valel vahet teha. Samuti ei toiminud katse palgata faktikontrollijad, kes masina tehtud eeltöö põhjal otsuseid tegid.
Suund võtta partneriteks ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas tegutsevad organisatsioonid on Himma sõnul senistest viisidest kõige paljulubavam.
Praegu on Facebookil leping ühe Eesti meediamajaga. Himma sõnul ei tähenda see, et tulevikus ei võiks neid lepinguid olla ka teiste väljaannete või ajakirjanike ühendustega.
"Muidugi oleks parem, kui see partnerlus oleks laiapõhjalisem, ehk seal oleks teisi meediaorganisatsioone või ajakirjanikke taga. Nii saab välistada ka eelarvamusest tingitud valeinterpretatsiooni. Ei saaks süüdistada mõnda ajakirjanikku selles, et ta otsustas mingi info lugeda valeinfoks ainult selle pärast, et neid, kes fakte kontrollisid, oli vähe," rääkis Himma.
Omaette küsimus on Himma sõnul see, missugust infot kogub faktikontrolli käigus Facebook. Kui mõni postitus valeks kuulutatakse, saab Facebook vaadata, kes seda postitust jaganud, vaadanud või kommenteeriunud on.
"Facebooki jaoks tekib rühm inimesi, kes tõenäoliselt on sellise info poolt mõjutatavad. Ja kui tuletame meelde 2018. aasta Cambridge Analytica skandaali, siis see tugines täpselt selliste inimeste mõjutamisel," märkis Himma. "Me sildistame inimesed, kes usuvad vandenõuteooriaid, kes usuvad valeinfot ja kes seda tõenäoliselt edasi jagavad. Ja nende inimestega saab juba teistmoodi manipuleerida." | Delfi ajakirjanikud hakkavad kontrollima Facebookis levivat infot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook ja Delfi on sõlminud lepingu, mille alusel märgivad Delfi ajakirjanikud ära sotsiaalmeedias ilmunud valeinfot.
Erinevad organisatsioonid ja riigid on juba aastaid nõudnud, et Facebook piiraks enda keskkonnas valeinfo levitamist. Esmalt tegi ettevõte proovi mitmesuguste algoritmidega ja palkas faktikontrollijad enda kontorisse. Umbes kolm aastat tagasi hakati sõlmima lepinguid väljaannete ja faktikontrollile pühendunud organisatsioonidega üle maailma.
Umbes nädal tagasi hakkas Facebooki eestikeelset infovoogu kontrollima Delfi. Ekspressmeedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütles, et kindlasti ei jõua ega püüagi nad jälgida kogu infot.
"See on küllalt mahukas töö ja siin tuleb päris suure mahuga kaaluda, et mida kontrollida. Me loomulikult eelistame kontrolle, kui me näeme, et postituste levik on suur. Ma arvan, et selline üks kontroll päevas on päris kõva tempo tegelikult,"lausus Roonemaa.
Muuhulgas on Delfi faktikontrollijad valeks märkinud terve rea teooriaid vaktsiinide kohta ja väite, et koroonaviiruse levikule aitavad kaasa 5G mastid.
"See postitus või video läheb halli tausta taha. Ehk sa ei näe sellist tavapärast video avamise akent või video ei hakka jooksma kohe. Selle asemel on taust hall ja seal peal on kiri, et see sisu on kontrollitud Facebooki ametlike sõltumatute faktikontrollijate poolt. Enne, kui te seda videot vaatate, me soovitame teil vajutada siia lingile ja lugeda, milles see eksitav info seisneb," selgitas Roonemaa.
Link viib Delfi kodulehele, kus faktikontrolli teinud ajakirjanik oma otsuse pikalt lahti selgitab.
"Igal sellise postituse autoril, mille me oleme määratlenud kui eksitava või vale, on võimalik seda vaidlustada. Meil on loomulikult kohustus sellistele apellatsioonidele ka vastata ja reageerida," märkis Roonemaa.
Roonemaa ütles, et apellatsiooni vaatavad läbi faktikontrollijad isekeskis. Mingisugust laiemat nõukogu vaidlustuste lahendamiseks loodud ei ole. Seda, kui palju kaebusi faktikontrollijate kohta tehakse ja kuidas neile vastatakse, näeb Roonemaa kinnitusel ka Facebook.
Selles, et Facebookis teeb Eestis faktikontrolli üks meediamaja, Roonemaa suurt probleemi või ohtu ei näe. Delfi kasutab info hindamisel rahvusvahelise faktikontrolli võrgustiku (IFCN) poolt kokku lepitud standardeid.
"Me ei tee siin mingisugust omaloomingut. See on kindel struktuur, kindel lähenemine. Meil on väga selge vastutus selles osas, mida me teeme,"kinnitas Roonemaa.
Roonemaa lisas, et Facebook ise sooviks faktikontrolli jaoks appi rohkem väljaandeid. Samas iga soovijat ettevõte paati ei võta, sest vajalik on varasem faktikontrollialane kogemus.
Roonemaa sõnul võtab faktikontrolliks õppimine kuid. Kui mõni inimene soovib aidata, võiks ta Roonemaa sõnul Delfile eksitavast sisust teada anda.
Enne koroonakriisi räägiti valeinfo levitamisest kõige enam valimiste aegu. Roonemaa kinnitas, et valimisreklaami nad valeinfoks märkima ei hakka. "Me kindlasti ei taha, ei kavatse ega võta kuidagi ette, et hakata kontrollima maailmavaadet või arvamatusi, see on täiesti vastuvõetamatu," kinnitas ta.
Roonemaa lisas, et poliitikute sõnavõttude puhul on faktikontrollijad väga ettevaatlikud. Kui keegi ajab mingit jama, peavad valijad sellest Roonemaa sõnul ise aru saama. "Ka Facebooki poliitika näeb ette, et poliitikute kõne ei tohiks olla kontrollitav, sest valijad peavad ise aru saama ja langetama oma otsused selle järgi, kuidas poliitikud esinevad,"ütles ta.
Samas kui mõni poliitik jagab postitust, mis teatab, et 5G tekitab koroonat ja faktikontrollijad selle postituse sisu hindavad, ilmub vastav märge ikkagi ka poliitiku seinale.
Himma: faktikontrollijaid võiks olla rohkem
Meediauurija Marju Himma ütles, et Facebooki on proovinud valeinfot välja praakida ka puhtalt tehisintellekti abil, kuid arvuti ei oska veel tõel ja valel vahet teha. Samuti ei toiminud katse palgata faktikontrollijad, kes masina tehtud eeltöö põhjal otsuseid tegid.
Suund võtta partneriteks ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas tegutsevad organisatsioonid on Himma sõnul senistest viisidest kõige paljulubavam.
Praegu on Facebookil leping ühe Eesti meediamajaga. Himma sõnul ei tähenda see, et tulevikus ei võiks neid lepinguid olla ka teiste väljaannete või ajakirjanike ühendustega.
"Muidugi oleks parem, kui see partnerlus oleks laiapõhjalisem, ehk seal oleks teisi meediaorganisatsioone või ajakirjanikke taga. Nii saab välistada ka eelarvamusest tingitud valeinterpretatsiooni. Ei saaks süüdistada mõnda ajakirjanikku selles, et ta otsustas mingi info lugeda valeinfoks ainult selle pärast, et neid, kes fakte kontrollisid, oli vähe," rääkis Himma.
Omaette küsimus on Himma sõnul see, missugust infot kogub faktikontrolli käigus Facebook. Kui mõni postitus valeks kuulutatakse, saab Facebook vaadata, kes seda postitust jaganud, vaadanud või kommenteeriunud on.
"Facebooki jaoks tekib rühm inimesi, kes tõenäoliselt on sellise info poolt mõjutatavad. Ja kui tuletame meelde 2018. aasta Cambridge Analytica skandaali, siis see tugines täpselt selliste inimeste mõjutamisel," märkis Himma. "Me sildistame inimesed, kes usuvad vandenõuteooriaid, kes usuvad valeinfot ja kes seda tõenäoliselt edasi jagavad. Ja nende inimestega saab juba teistmoodi manipuleerida."
### Response:
Delfi ajakirjanikud hakkavad kontrollima Facebookis levivat infot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA kosmoseväed teatasid, et olid kolmapäevasest katsetusest teadlikud, jälgisid selle kulgu ning märkisid, et see kujutab endast "reaalset, tõsist ja üha kasvavat kosmose militariseerimise ohtu". Venemaa ei ole ise ballistiliste rakettide ja satelliitide vastase relvasüsteemi A-235 PL-19 Nudol katsetusest teatanud, kirjutas The Times.
"Venemaa raketikatsetus näitab järjekordselt, et oht Ühendriikide ja liitlaste kosmosesüsteemidele on reaalne, tõsine ja suurenev," ütles USA kosmosevägede juhataja, kindral John W "Jay" Raymond. "Ühendriigid on valmis ja pühendunud heidutuseks, et kaitsta agressiooni eest meid ja meie liitlasi ning USA huve vaenuliku tegevuse eest kosmoses," lisas kindral.
USA kosmoseväed on esimene uus väeliik, mis Ameerika Ühendriikides alates 1947. aastast on moodustatud, korralduse selleks andis eelmisel aastal president Donald Trump.
USA kosmoseväejuhatuse teatel on Vene rakett suuteline hävitama madalal orbiidil lendavaid satelliite, selle lennu-ulatus on umbes 2000 kilomeetrit.
Vene raketikatsetus järgnes sellele, kui kindral Raymond oli kaks kuud tagasi süüdistanud Venemaad kahe sõjaväesatelliidiga USA luuresatelliidi jälgimises. USA hinnangul loob Venemaa endale võimekust provotseerida Ühendriikide relvajõude lisaks merel ja õhus toimuvatele pisikonfliktidele nüüd ka kosmoses.
Venemaa on teadaolevalt Nudoli relvasüsteemi katsetanud juba alates 2015.-2016. aastast. 2018. aastal korraldati raketi start transportöörilt Plessetski kosmodroomilt.
Moskva on Nudoliga seoses rõhutanud, et see on eelkõige raketitõrjesüsteem, mitte satelliitide-vastane relv.
Satelliitide allatulistamise võimekus on ka USA-l, Hiinal ja Indial.
Moskva: USA üritab õigustada endapoolset kosmose militariseerimist
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles reedel, et USA avaldused Vene satelliidi-vastase raketi katsetamise kohta on vaid katse õigustada USA enda soovi relvi kosmosesse paigutada, mida edastas Interfax BNS-i vahendusel.
"Kõige järgi otsustades on meil tegu Washingtoni algatatud sihikindla kampaaniaga Venemaa kosmosetegevuse ja kosmoseavarustes võidurelvastumist ennetada püüdvate rahualgatuste diskrediteerimiseks," kommenteeris Zahharaova ajakirjanikele USA õhujõudude juhataja kindral John W. Raymondi avaldust, et Venemaa katsetas 15. aprillil tehiskaaslaste-vastast raketti.
Ta märkis, et avaldus on USA katse tõmmata rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvale kosmoses valitsevatelt tegelikelt ohtudelt ja õigustada endi samme relvade kosmosesse paigutamiseks ning selleks täiendava rahastuse saamiseks.
USA esitab teistele riikidele relvastuskontrolli vallas põhjendamatuid süüdistusi, täitmata samas omaenda lubadusi, sõnas Zahharova.
"Ameeriklastele omasel viisil esitati järjekordselt teistele riikidele mitte millegagi põhjendatud etteheited. Seejuures ei maini USA hulka tähtsaid relvastuskontrolliga seotud muresid, sealhulgas omaenda kohustustest möödahiilimist," kommeteeris Zahharova reedeses teabetunnis USA välisministeeriumi ettekannet relvastuskontrollilepingutest kinnipidamise kohta.
Ta märkis, et mitte sõnagagi ei mainitud USA ühepoolset lahkumist Iraani tuumaleppest.
"Nagu ka seda, et rahvusvaheline kogukond on mitmesugustel areenidel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus mitu korda osutanud USA Iraani tuumaleppe ja otsuse nr 2231 jämedale rikkumisele," märkis ta.
"Kavakindlalt vaikitakse maha USA keeldumine ratifitseerida tuumakatsetuste üleüldise keelamise leping ja Nevada polügooni viimine täielikku valmisolekusse uuteks tuumarelvakatsetusteks," sõnas Zahharova. "Rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvalejuhtmiseks esitab USA taas oma oletusi, et Venemaa ei täida selles valdkonnas oma lubadusi," lisas ta. | USA-le tekitab muret Venemaa tegevus "satelliiditapjate" loomiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kosmoseväed teatasid, et olid kolmapäevasest katsetusest teadlikud, jälgisid selle kulgu ning märkisid, et see kujutab endast "reaalset, tõsist ja üha kasvavat kosmose militariseerimise ohtu". Venemaa ei ole ise ballistiliste rakettide ja satelliitide vastase relvasüsteemi A-235 PL-19 Nudol katsetusest teatanud, kirjutas The Times.
"Venemaa raketikatsetus näitab järjekordselt, et oht Ühendriikide ja liitlaste kosmosesüsteemidele on reaalne, tõsine ja suurenev," ütles USA kosmosevägede juhataja, kindral John W "Jay" Raymond. "Ühendriigid on valmis ja pühendunud heidutuseks, et kaitsta agressiooni eest meid ja meie liitlasi ning USA huve vaenuliku tegevuse eest kosmoses," lisas kindral.
USA kosmoseväed on esimene uus väeliik, mis Ameerika Ühendriikides alates 1947. aastast on moodustatud, korralduse selleks andis eelmisel aastal president Donald Trump.
USA kosmoseväejuhatuse teatel on Vene rakett suuteline hävitama madalal orbiidil lendavaid satelliite, selle lennu-ulatus on umbes 2000 kilomeetrit.
Vene raketikatsetus järgnes sellele, kui kindral Raymond oli kaks kuud tagasi süüdistanud Venemaad kahe sõjaväesatelliidiga USA luuresatelliidi jälgimises. USA hinnangul loob Venemaa endale võimekust provotseerida Ühendriikide relvajõude lisaks merel ja õhus toimuvatele pisikonfliktidele nüüd ka kosmoses.
Venemaa on teadaolevalt Nudoli relvasüsteemi katsetanud juba alates 2015.-2016. aastast. 2018. aastal korraldati raketi start transportöörilt Plessetski kosmodroomilt.
Moskva on Nudoliga seoses rõhutanud, et see on eelkõige raketitõrjesüsteem, mitte satelliitide-vastane relv.
Satelliitide allatulistamise võimekus on ka USA-l, Hiinal ja Indial.
Moskva: USA üritab õigustada endapoolset kosmose militariseerimist
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles reedel, et USA avaldused Vene satelliidi-vastase raketi katsetamise kohta on vaid katse õigustada USA enda soovi relvi kosmosesse paigutada, mida edastas Interfax BNS-i vahendusel.
"Kõige järgi otsustades on meil tegu Washingtoni algatatud sihikindla kampaaniaga Venemaa kosmosetegevuse ja kosmoseavarustes võidurelvastumist ennetada püüdvate rahualgatuste diskrediteerimiseks," kommenteeris Zahharaova ajakirjanikele USA õhujõudude juhataja kindral John W. Raymondi avaldust, et Venemaa katsetas 15. aprillil tehiskaaslaste-vastast raketti.
Ta märkis, et avaldus on USA katse tõmmata rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvale kosmoses valitsevatelt tegelikelt ohtudelt ja õigustada endi samme relvade kosmosesse paigutamiseks ning selleks täiendava rahastuse saamiseks.
USA esitab teistele riikidele relvastuskontrolli vallas põhjendamatuid süüdistusi, täitmata samas omaenda lubadusi, sõnas Zahharova.
"Ameeriklastele omasel viisil esitati järjekordselt teistele riikidele mitte millegagi põhjendatud etteheited. Seejuures ei maini USA hulka tähtsaid relvastuskontrolliga seotud muresid, sealhulgas omaenda kohustustest möödahiilimist," kommeteeris Zahharova reedeses teabetunnis USA välisministeeriumi ettekannet relvastuskontrollilepingutest kinnipidamise kohta.
Ta märkis, et mitte sõnagagi ei mainitud USA ühepoolset lahkumist Iraani tuumaleppest.
"Nagu ka seda, et rahvusvaheline kogukond on mitmesugustel areenidel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus mitu korda osutanud USA Iraani tuumaleppe ja otsuse nr 2231 jämedale rikkumisele," märkis ta.
"Kavakindlalt vaikitakse maha USA keeldumine ratifitseerida tuumakatsetuste üleüldise keelamise leping ja Nevada polügooni viimine täielikku valmisolekusse uuteks tuumarelvakatsetusteks," sõnas Zahharova. "Rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvalejuhtmiseks esitab USA taas oma oletusi, et Venemaa ei täida selles valdkonnas oma lubadusi," lisas ta.
### Response:
USA-le tekitab muret Venemaa tegevus "satelliiditapjate" loomiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investeerimisfirma Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni sõnul võivad ettevõtted üksteisele selliseid pakkumisi teha. "Sellises olukorras on üsna tavaline, et pakkuja suu pihta ei lööda, pakkuda võib mida iganes," sõnas Hänni.
Hänni sõnul tõlgendatakse selliseid pakkumisi turul, ja kui pakkumist saab pidada poolröövellikuks, siis seda vastu ei võeta. Siiski tema hinnangul pakkumist päris röövellikuks pidada ei saa.
Hänni märkis, et alati võib sellise pakkumise teha, kui turg seda nõuab ning ettevõttel pole kohustust seda vastu võtta.
Superia Corporate Finance juhtivpartneri Henrik Igasta hinnangul ei saa LHV laenupakkumist Tallinkile avalikult välja käidud tingimuste põhjal pidada röövellikuks.
Igasta sõnul on täispaketti nägemata raske teemat kommenteerida, kuid tegemist paistab olevat tavapärase pakkumisega. Igasta avaldas aga imestust selle üle, et LHV Tallinkile tehtud pakkumise avalikustas.
Igasta juhtis tähelepanu, et LHV pensionifondidega koos laenupakkumise teinud Novalpina Capital pole siiski laenufirma ning ilmselt ootab vastu osalust ettevõttes. "Novalpina ei ole mingi laenufirma. Tegemist on instrumendiga, mis ühel või teisel moel konverteerub kapitaliks," lisas ta.
"Nende kapitalitootluse ootus on kohe kindlasti kõrgem," märkis Igasta. "Selge on see, et kui alternatiiviks on riigipoolne likviidsusabi kriisimeetmena, siis muidugi võib selline eralahendus tunduda röövellikuna."
Neljapäeval avaldas LHV Varahaldus, et tegi koos erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finantseerimispakkumise. Tallinki juhatuse esimehe Paavo Nõgene sõnul oli LHV laenupakkumine Tallinkile röövellik ja vastuolus igasuguse ärieetikaga. | Eksperdid: LHV pakkumist Tallinkile pole põhjust pidada röövellikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investeerimisfirma Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni sõnul võivad ettevõtted üksteisele selliseid pakkumisi teha. "Sellises olukorras on üsna tavaline, et pakkuja suu pihta ei lööda, pakkuda võib mida iganes," sõnas Hänni.
Hänni sõnul tõlgendatakse selliseid pakkumisi turul, ja kui pakkumist saab pidada poolröövellikuks, siis seda vastu ei võeta. Siiski tema hinnangul pakkumist päris röövellikuks pidada ei saa.
Hänni märkis, et alati võib sellise pakkumise teha, kui turg seda nõuab ning ettevõttel pole kohustust seda vastu võtta.
Superia Corporate Finance juhtivpartneri Henrik Igasta hinnangul ei saa LHV laenupakkumist Tallinkile avalikult välja käidud tingimuste põhjal pidada röövellikuks.
Igasta sõnul on täispaketti nägemata raske teemat kommenteerida, kuid tegemist paistab olevat tavapärase pakkumisega. Igasta avaldas aga imestust selle üle, et LHV Tallinkile tehtud pakkumise avalikustas.
Igasta juhtis tähelepanu, et LHV pensionifondidega koos laenupakkumise teinud Novalpina Capital pole siiski laenufirma ning ilmselt ootab vastu osalust ettevõttes. "Novalpina ei ole mingi laenufirma. Tegemist on instrumendiga, mis ühel või teisel moel konverteerub kapitaliks," lisas ta.
"Nende kapitalitootluse ootus on kohe kindlasti kõrgem," märkis Igasta. "Selge on see, et kui alternatiiviks on riigipoolne likviidsusabi kriisimeetmena, siis muidugi võib selline eralahendus tunduda röövellikuna."
Neljapäeval avaldas LHV Varahaldus, et tegi koos erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finantseerimispakkumise. Tallinki juhatuse esimehe Paavo Nõgene sõnul oli LHV laenupakkumine Tallinkile röövellik ja vastuolus igasuguse ärieetikaga.
### Response:
Eksperdid: LHV pakkumist Tallinkile pole põhjust pidada röövellikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia endise tennisistaari Rod Laveri järgi nimetatud turniiri on seni korraldatud septembris, kuid selle tänavune toimumine sattus ohtu, kuna samale perioodile lükati Prantsusmaa lahtised.
Kõik kolm senist turniiri on võitnud Euroopa võistkond, kes on alistanud muu maailma koondised vastavalt 15:9, 13:8 ja 13:11. Euroopa kapteni ametit on pidanud alati rootslane Björn Borg ja muu maailma oma tema ameeriklasest konkurent John McEnroe.
Järgmine Laveri karikaturniir peaks toimuma 24.-26. septembril 2021 USA-s Bostonis. | Septembrisse planeeritud tenniseturniir ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia endise tennisistaari Rod Laveri järgi nimetatud turniiri on seni korraldatud septembris, kuid selle tänavune toimumine sattus ohtu, kuna samale perioodile lükati Prantsusmaa lahtised.
Kõik kolm senist turniiri on võitnud Euroopa võistkond, kes on alistanud muu maailma koondised vastavalt 15:9, 13:8 ja 13:11. Euroopa kapteni ametit on pidanud alati rootslane Björn Borg ja muu maailma oma tema ameeriklasest konkurent John McEnroe.
Järgmine Laveri karikaturniir peaks toimuma 24.-26. septembril 2021 USA-s Bostonis.
### Response:
Septembrisse planeeritud tenniseturniir ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oma praktikas näen praegu harjumatult palju kummalisi kopsupõletikke muidu tervetel, enamasti noortel või keskealistel inimestel, mitmel juhul on haigestunud mitu sama pere liiget. Sümptomid on kopsupõletiku kohta äärmiselt tagasihoidlikud - sageli kurdetakse kuiva köha, mis esineb aeg-ajalt; väsimust; kerget õhupuudust või raskustunnet rinnus, mis ei ole pidev; mõnel on ka püsivalt väike palavik. Kõik paranevad ilma tüsistusteta, aga paranemine võtab aega," tõdeb perearst Karmen Joller oma sotsiaalmeediapostituses.
"Ma ei saa otseselt väita, et see on COVID-19, sest kõikidel on test olnud negatiivne ja ebatüüpilist kopsupõletikku esineb inimestel ikka aeg-ajalt. Samas ei saa välistada, et nende haigestumiste taga on just uus koroonaviirus," kirjutab perearst.
Jolleri sõnul on negatiivse koroonviiruse testil mitu seletust, vaatamata sellele, et viirus inimese organismis ikkagi pesitseda võib. Testi tulemus sõltub sellest, kas ja kui palju on viirust proovi võtmise kohas just võtmise hetkel, kuidas proovi võtmine õnnestub (sõltumata proovivõtja professionaalsusest), proovi säilitamisest ja transpordist (isegi kui järgitakse kõiki nõudeid), aga ka testimismetoodikast endast. Samuti võib nakatumine toimuda pärast proovi võtmist.
Joller annab ka soovituse, millal oleks aeg sümptomite avaldumisel kindlasti kiirabi kutsuda.
"Õhupuudus on sümptom, mille puhul tuleb olla tähelepanelik - kui kaks minutit kõndimist on raske või kui sa ei suuda ühe hingetõmbega lugeda numbreid ühest kümneni, kutsu kiirabi!"
Kuigi kergete sümptomitega viiruse läbipõdemist võib võtta kui "vaktsineerimist", ei soovita perearst siiski teadlikult omale nakkust külge korjaga, sest esiteks pole veel teada, kas haiguse läbi põdenud patsientidel üldse tekib selle vastu immuunsus ja teiseks ei pruugi see igal nooremal inimesel tingimata ka kergelt kulgeda.
Koroonaviirusele viitavate haigussümptomite ilmnemisel, isegi kui test annab negatiivse vastuse, tuleks end kindlasti kohelda kui nakatunut ja hoiduda lähikontaktidest, paneb Joller südamele.
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi juhataja dr Marge Küti sõnul võib sellisel kopsupõletikul olla kaks põhjust. Esiteks liigub lisaks koroonaviirusel praegu teisi viiruseid, mis põhjustavad ka ägedaid hingamisteede põletikke ja millel on koroonaviirusele sarnane kliiniline pilt. "Sellisel juhul tuleks seda patsienti kindlasti uurida gripi-, adeno- ja muud ringi liikuvate viiruste suhtes," soovitas dr Kütt.
Teine võimalik põhjus on see, et molekulaardiagnostika sarnaselt kõigi teiste laboriuuringutega ei ole 100% tundlik ja spetsiifiline. "Võib juhtuda, et on võetud patsiendi proovimaterjal ja sellesse ei ole õnnestunud võtta piisavalt sellist materjali, mis tõestaks, et tegelikult on tegu COVIDi uuringuga ehk tegemist on valenegatiivse testiga," ütles arst.
Dr Kütt uuris ka PERHi pulmonoloogide käest, kas nad on märganud kummalist kopsupõletikku just noorematel ja keskealistel, kuid neil infot selle kohta pole.
Viroloog: testitulemused on väga kõikuvad
Saksa viroloog kinnitab, et negatiivne testivastus ei tähenda automaatselt viiruse puudumist organismist. Testitulemused on väga varieeruvad ja palju sõltub juhustest.
Praegu kasutatavate PCR-l põhinevate koroonatestidega otsitakse organismist viiruse pärilikkusainet.
"Oleme katsetes näinud, et haiguse lõpus võib olla testi tulemus mõnikord negatiivne ja mõnikord positiivne, juhusel on siinkohal oma roll. Inimesi ka kaks korda testides võib saada mõlemal korral negatiivse tulemuse ja kuulutada nad terveks. Koju jõudes võidakse teha uus test ja see näitab juba nakatumist," selgitas Berliini meditsiiniülikooli viroloog Christian Drosten ERR-i teadusportaalile Novaator.
Samuti olenes töörühma katsetes testi tulemus suuresti sellest, kust proov võeti. Hingamisteede ülaosast võetud proovides langes viirusosakeste hulk alla testi tundlikkusläve reeglina mitmeid päevi varem kui hingamisteede alaosas.
"Hingamisteede alaosast pärit rögas oli samal ajal viirus olemas," lisas professor.
Viroloog Christian Drosten uuris oma katsetes viiruseosakeste hulka ninast võetud proovides (kollane joon), hingamisteede alaosast pärit rögas (oranž joon) ja väljaheites (must joon). Testi tundlikkusläve tähistab must horisontaalne katkendjoon. Tulemustest nähtus, et ninast võetud proovides muutus viirus avastamatuks mitu päeva varem, kui hingamisteede alaosast pärit proovides.
Viiruskoormus eri proovides. Autor/allikas: Drosten et al/Nature | Perearst: näen oma praktikas harjumatult palju kummalist kopsupõletikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oma praktikas näen praegu harjumatult palju kummalisi kopsupõletikke muidu tervetel, enamasti noortel või keskealistel inimestel, mitmel juhul on haigestunud mitu sama pere liiget. Sümptomid on kopsupõletiku kohta äärmiselt tagasihoidlikud - sageli kurdetakse kuiva köha, mis esineb aeg-ajalt; väsimust; kerget õhupuudust või raskustunnet rinnus, mis ei ole pidev; mõnel on ka püsivalt väike palavik. Kõik paranevad ilma tüsistusteta, aga paranemine võtab aega," tõdeb perearst Karmen Joller oma sotsiaalmeediapostituses.
"Ma ei saa otseselt väita, et see on COVID-19, sest kõikidel on test olnud negatiivne ja ebatüüpilist kopsupõletikku esineb inimestel ikka aeg-ajalt. Samas ei saa välistada, et nende haigestumiste taga on just uus koroonaviirus," kirjutab perearst.
Jolleri sõnul on negatiivse koroonviiruse testil mitu seletust, vaatamata sellele, et viirus inimese organismis ikkagi pesitseda võib. Testi tulemus sõltub sellest, kas ja kui palju on viirust proovi võtmise kohas just võtmise hetkel, kuidas proovi võtmine õnnestub (sõltumata proovivõtja professionaalsusest), proovi säilitamisest ja transpordist (isegi kui järgitakse kõiki nõudeid), aga ka testimismetoodikast endast. Samuti võib nakatumine toimuda pärast proovi võtmist.
Joller annab ka soovituse, millal oleks aeg sümptomite avaldumisel kindlasti kiirabi kutsuda.
"Õhupuudus on sümptom, mille puhul tuleb olla tähelepanelik - kui kaks minutit kõndimist on raske või kui sa ei suuda ühe hingetõmbega lugeda numbreid ühest kümneni, kutsu kiirabi!"
Kuigi kergete sümptomitega viiruse läbipõdemist võib võtta kui "vaktsineerimist", ei soovita perearst siiski teadlikult omale nakkust külge korjaga, sest esiteks pole veel teada, kas haiguse läbi põdenud patsientidel üldse tekib selle vastu immuunsus ja teiseks ei pruugi see igal nooremal inimesel tingimata ka kergelt kulgeda.
Koroonaviirusele viitavate haigussümptomite ilmnemisel, isegi kui test annab negatiivse vastuse, tuleks end kindlasti kohelda kui nakatunut ja hoiduda lähikontaktidest, paneb Joller südamele.
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi juhataja dr Marge Küti sõnul võib sellisel kopsupõletikul olla kaks põhjust. Esiteks liigub lisaks koroonaviirusel praegu teisi viiruseid, mis põhjustavad ka ägedaid hingamisteede põletikke ja millel on koroonaviirusele sarnane kliiniline pilt. "Sellisel juhul tuleks seda patsienti kindlasti uurida gripi-, adeno- ja muud ringi liikuvate viiruste suhtes," soovitas dr Kütt.
Teine võimalik põhjus on see, et molekulaardiagnostika sarnaselt kõigi teiste laboriuuringutega ei ole 100% tundlik ja spetsiifiline. "Võib juhtuda, et on võetud patsiendi proovimaterjal ja sellesse ei ole õnnestunud võtta piisavalt sellist materjali, mis tõestaks, et tegelikult on tegu COVIDi uuringuga ehk tegemist on valenegatiivse testiga," ütles arst.
Dr Kütt uuris ka PERHi pulmonoloogide käest, kas nad on märganud kummalist kopsupõletikku just noorematel ja keskealistel, kuid neil infot selle kohta pole.
Viroloog: testitulemused on väga kõikuvad
Saksa viroloog kinnitab, et negatiivne testivastus ei tähenda automaatselt viiruse puudumist organismist. Testitulemused on väga varieeruvad ja palju sõltub juhustest.
Praegu kasutatavate PCR-l põhinevate koroonatestidega otsitakse organismist viiruse pärilikkusainet.
"Oleme katsetes näinud, et haiguse lõpus võib olla testi tulemus mõnikord negatiivne ja mõnikord positiivne, juhusel on siinkohal oma roll. Inimesi ka kaks korda testides võib saada mõlemal korral negatiivse tulemuse ja kuulutada nad terveks. Koju jõudes võidakse teha uus test ja see näitab juba nakatumist," selgitas Berliini meditsiiniülikooli viroloog Christian Drosten ERR-i teadusportaalile Novaator.
Samuti olenes töörühma katsetes testi tulemus suuresti sellest, kust proov võeti. Hingamisteede ülaosast võetud proovides langes viirusosakeste hulk alla testi tundlikkusläve reeglina mitmeid päevi varem kui hingamisteede alaosas.
"Hingamisteede alaosast pärit rögas oli samal ajal viirus olemas," lisas professor.
Viroloog Christian Drosten uuris oma katsetes viiruseosakeste hulka ninast võetud proovides (kollane joon), hingamisteede alaosast pärit rögas (oranž joon) ja väljaheites (must joon). Testi tundlikkusläve tähistab must horisontaalne katkendjoon. Tulemustest nähtus, et ninast võetud proovides muutus viirus avastamatuks mitu päeva varem, kui hingamisteede alaosast pärit proovides.
Viiruskoormus eri proovides. Autor/allikas: Drosten et al/Nature
### Response:
Perearst: näen oma praktikas harjumatult palju kummalist kopsupõletikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen väga kindel, et praegusel hetkel, kui Hiina kompartei ei ole suutnud käituda läbipaistvalt ega edastada andmeid kohasel moel, siis see paneb paljusid riike ümber mõtlema oma tegevust moodsa telekomunikatsioonitaristu rajamisel," rääkis Pompeo reedel telekanalile Fox Business Network antud usutluses.
"Ja kui Huawei nüüd nende uksele koputab, et müüa oma varustust ja tehnikat, siis neil on nüüd teistsugune vaatenurk, mille põhjal nad oma otsuse teevad," lisas Pompeo.
USA on kutsunud oma liitlasi üles mitte kasutama Huawei tehnoloogiat uue põlvkonna sidevõrkude ehitamisel, kuna ei saa kindel olla, et ettevõte ei tee koostööd Hiina luureteenistustega. Siiski on seni mitmed Euroopa riigid öelnud, et plaanivad Huawei toodangut kasutada.
Hiina on pälvinud lääneriikidelt rohkelt kriitikat sealt alguse saanud koroonapandeemia pärast, kuna riik ei ole edastanud selle kohta ammendavat informatsiooni. | Pompeo: Hiina käitumine koroonakriisis paneb riike Huawei osas ümber mõtlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen väga kindel, et praegusel hetkel, kui Hiina kompartei ei ole suutnud käituda läbipaistvalt ega edastada andmeid kohasel moel, siis see paneb paljusid riike ümber mõtlema oma tegevust moodsa telekomunikatsioonitaristu rajamisel," rääkis Pompeo reedel telekanalile Fox Business Network antud usutluses.
"Ja kui Huawei nüüd nende uksele koputab, et müüa oma varustust ja tehnikat, siis neil on nüüd teistsugune vaatenurk, mille põhjal nad oma otsuse teevad," lisas Pompeo.
USA on kutsunud oma liitlasi üles mitte kasutama Huawei tehnoloogiat uue põlvkonna sidevõrkude ehitamisel, kuna ei saa kindel olla, et ettevõte ei tee koostööd Hiina luureteenistustega. Siiski on seni mitmed Euroopa riigid öelnud, et plaanivad Huawei toodangut kasutada.
Hiina on pälvinud lääneriikidelt rohkelt kriitikat sealt alguse saanud koroonapandeemia pärast, kuna riik ei ole edastanud selle kohta ammendavat informatsiooni.
### Response:
Pompeo: Hiina käitumine koroonakriisis paneb riike Huawei osas ümber mõtlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koguperefilmid on eetris igal argipäeval kell 9.00.
"Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus"
Unises kuurortlinnas Haapsalus veedavad neli last ühiselt suvevaheaega. Ootamatult kistakse nad sündmustesse, mis said alguse 15. sajandil kohalikus piiskopilinnuses. Lastel tuleb lahendada keeruline kellaröövimüsteerium ja leida üles sajandeid kadunud olnud aare, mis sisaldab kulla valmistamise õpetust.
Teisipäev:"Haldjarahvas"
Automehaanik Joe Beck tegi kunagi ühe vea, misjärel hakkas teda kõikjal saatma ebaõnn. Kõik asjad tema elus lähevad lausa tragikoomiliselt untsu. Kui Joe kaotab viimaks ka oma elu armastuse, peab ta leidma lahenduse, et kallim tagasi saada. Selleks teeb ta tutvust salapärase haldjarahvaga.
Kolmapäev:"Pilvepoiss"
12-aastane linnapoiss Niilas saadetakse suveks vastutahtmist ema juurde Rootsi Lapimaale, kus ta kohtub oma poolvenna ja -õe Pontuse ning Sunnaga. Niilase ees avaneb hoopis teistsugune, looduslaste maailm, kuhu tal on raske sobituda.
Neljapäev:"Röövlirahnu Martin"
Lugu kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib koos emaga elama uude kohta. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse sekeldustesse sattuda ja ka viimasel koolipäeval läheb kõik valesti. Martinile meeldib koolidirektori tütar Marta, aga tüdrukust on huvitatud ka kooli kõige popim poiss Kevin, kellel on uhke roller. Viimases hädas tuleb Martinile appi riukalik võlurkass Nitram, kes toob kaasa uusi seiklusi.
Reede:"Röövlitütar Ronja"
Sel ööl, kui röövlipealik Mattisele sündis pisitütar, möllas metsik torm ja äike lõi pooleks Mattise suure röövlilossi. Röövlitütar sai nimeks Ronja ja kasvas vapraks tüdrukuks, kes julges minna avastama Mattise metsa, kus elutsevad igat sorti olevused – ka ohtlikud, nagu näiteks hallvanakesed ning harpüiad. Neid Mattis teab ja oskab tütartki nende eest hoiatada. Kuid Mattis ei tea, et tema põhivaenlasel, röövlipealik Borkal on Ronjaga ühevanune laps Birk.
Lisaks näitab ETV2 ka mitmeid loodus- ja teadussarju.
"Suured kassid"
Suured kaslased on maailma tippkiskjad, kuid neil on ka oma hellem pool. Kaheosaline sari maalib üksikasjaliku portree sellest populaarsest loomasugukonnast.
Loodusdokk on eetris esmaspäeval ja teisipäeval kell 13.40.
"Elevandipere ja mina"
Loodusoperaator Gordon Buchanan sõidab Keeniasse kavatsusega võita ühe elevandikarja usaldus ja filmida lähedalt nende pereelu. Kohaliku eksperdi Benjamin Kyalo abiga õnnestub Gordonil elevantidele väga lähedale pääseda ja oma silmaga näha, missuguste ohtudega elevandipoeg Wiva kokku puutub.
Kaheosaline sari on eetris kell 13.40 ja reedel kell 13.50.
"Materjalide salajane maailm"
Alates kiviajast kuni räniajastuni on materjalid meie maailma ja elu põhjalikult ümber kujundanud ning ainuüksi viimasel sajandil on avastatud ja sünteesitud rohkem materjale kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Dr Mark Miodownik juhib meid sügavale materjalide varjatud maailma, et avastada selle saladused ja näha seda täiesti uues valguses.
Kolmeosaline teadusari on eetris teisipäaeval ja neljapäeval kell 12.20 ning reedel kell 12.30.
"Pärlite salajane elu"
Dokumentaalfilm räägib Austraalia lõunamerepärlitest, kõige haruldasematest ja hinnalisematest merevääriskividest. Sukeldujad otsivad pärlikarpe – edu korral võib see anda saagi, mille väärtus ulatub sadadesse miljonitesse ja mida müüakse kahe aasta pärast New Yorgi, Londoni ning Pariisi juveelimajades.
Film on eetris teisipäeval kell 20.05.
"Toidu evolutsioon"
Film võtab vaatluse alla GMO-de ehk geenmuundatud organismide ümber keerleva ägeda debati. Kuigi nii GMO-de pooldajad kui ka vastased on ühel meelel, et maakera rahvastiku toitmiseks on vaja toota turvalist, täisväärtuslikku ja jätkusuutlikku toitu, lähevad nende seisukohad lahku selles osas, mis on tõde, ning see muudab toiduteema ideoloogiliseks võitlusväljaks.
Teadusdokk on eetris neljapäeval kell 20.00. | ETV2 koolivaheaja programm sisaldab mitmeid põnevaid filme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koguperefilmid on eetris igal argipäeval kell 9.00.
"Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus"
Unises kuurortlinnas Haapsalus veedavad neli last ühiselt suvevaheaega. Ootamatult kistakse nad sündmustesse, mis said alguse 15. sajandil kohalikus piiskopilinnuses. Lastel tuleb lahendada keeruline kellaröövimüsteerium ja leida üles sajandeid kadunud olnud aare, mis sisaldab kulla valmistamise õpetust.
Teisipäev:"Haldjarahvas"
Automehaanik Joe Beck tegi kunagi ühe vea, misjärel hakkas teda kõikjal saatma ebaõnn. Kõik asjad tema elus lähevad lausa tragikoomiliselt untsu. Kui Joe kaotab viimaks ka oma elu armastuse, peab ta leidma lahenduse, et kallim tagasi saada. Selleks teeb ta tutvust salapärase haldjarahvaga.
Kolmapäev:"Pilvepoiss"
12-aastane linnapoiss Niilas saadetakse suveks vastutahtmist ema juurde Rootsi Lapimaale, kus ta kohtub oma poolvenna ja -õe Pontuse ning Sunnaga. Niilase ees avaneb hoopis teistsugune, looduslaste maailm, kuhu tal on raske sobituda.
Neljapäev:"Röövlirahnu Martin"
Lugu kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib koos emaga elama uude kohta. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse sekeldustesse sattuda ja ka viimasel koolipäeval läheb kõik valesti. Martinile meeldib koolidirektori tütar Marta, aga tüdrukust on huvitatud ka kooli kõige popim poiss Kevin, kellel on uhke roller. Viimases hädas tuleb Martinile appi riukalik võlurkass Nitram, kes toob kaasa uusi seiklusi.
Reede:"Röövlitütar Ronja"
Sel ööl, kui röövlipealik Mattisele sündis pisitütar, möllas metsik torm ja äike lõi pooleks Mattise suure röövlilossi. Röövlitütar sai nimeks Ronja ja kasvas vapraks tüdrukuks, kes julges minna avastama Mattise metsa, kus elutsevad igat sorti olevused – ka ohtlikud, nagu näiteks hallvanakesed ning harpüiad. Neid Mattis teab ja oskab tütartki nende eest hoiatada. Kuid Mattis ei tea, et tema põhivaenlasel, röövlipealik Borkal on Ronjaga ühevanune laps Birk.
Lisaks näitab ETV2 ka mitmeid loodus- ja teadussarju.
"Suured kassid"
Suured kaslased on maailma tippkiskjad, kuid neil on ka oma hellem pool. Kaheosaline sari maalib üksikasjaliku portree sellest populaarsest loomasugukonnast.
Loodusdokk on eetris esmaspäeval ja teisipäeval kell 13.40.
"Elevandipere ja mina"
Loodusoperaator Gordon Buchanan sõidab Keeniasse kavatsusega võita ühe elevandikarja usaldus ja filmida lähedalt nende pereelu. Kohaliku eksperdi Benjamin Kyalo abiga õnnestub Gordonil elevantidele väga lähedale pääseda ja oma silmaga näha, missuguste ohtudega elevandipoeg Wiva kokku puutub.
Kaheosaline sari on eetris kell 13.40 ja reedel kell 13.50.
"Materjalide salajane maailm"
Alates kiviajast kuni räniajastuni on materjalid meie maailma ja elu põhjalikult ümber kujundanud ning ainuüksi viimasel sajandil on avastatud ja sünteesitud rohkem materjale kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Dr Mark Miodownik juhib meid sügavale materjalide varjatud maailma, et avastada selle saladused ja näha seda täiesti uues valguses.
Kolmeosaline teadusari on eetris teisipäaeval ja neljapäeval kell 12.20 ning reedel kell 12.30.
"Pärlite salajane elu"
Dokumentaalfilm räägib Austraalia lõunamerepärlitest, kõige haruldasematest ja hinnalisematest merevääriskividest. Sukeldujad otsivad pärlikarpe – edu korral võib see anda saagi, mille väärtus ulatub sadadesse miljonitesse ja mida müüakse kahe aasta pärast New Yorgi, Londoni ning Pariisi juveelimajades.
Film on eetris teisipäeval kell 20.05.
"Toidu evolutsioon"
Film võtab vaatluse alla GMO-de ehk geenmuundatud organismide ümber keerleva ägeda debati. Kuigi nii GMO-de pooldajad kui ka vastased on ühel meelel, et maakera rahvastiku toitmiseks on vaja toota turvalist, täisväärtuslikku ja jätkusuutlikku toitu, lähevad nende seisukohad lahku selles osas, mis on tõde, ning see muudab toiduteema ideoloogiliseks võitlusväljaks.
Teadusdokk on eetris neljapäeval kell 20.00.
### Response:
ETV2 koolivaheaja programm sisaldab mitmeid põnevaid filme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata," ütles Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul on Eesti majandus saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates.
"Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes," märkis president.
"See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega," ütles ta.
Kaljulaid: aktsiisilangetus ja teise samba maksete peatamine jäävad arusaamatuks
Siiski pidas Kaljulaid vajalikuks juhtida tähelepanu kahele asjaolule. "Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret," lausus Kaljulaid.
Teisena märkis Kaljulaid, et valitud tee pensioni teise samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.
"See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski," kommenteeris Kaljulaid. | Kaljulaid kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud nn kobarseaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata," ütles Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul on Eesti majandus saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates.
"Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes," märkis president.
"See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega," ütles ta.
Kaljulaid: aktsiisilangetus ja teise samba maksete peatamine jäävad arusaamatuks
Siiski pidas Kaljulaid vajalikuks juhtida tähelepanu kahele asjaolule. "Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret," lausus Kaljulaid.
Teisena märkis Kaljulaid, et valitud tee pensioni teise samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.
"See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski," kommenteeris Kaljulaid.
### Response:
Kaljulaid kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud nn kobarseaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõelähtme vald paigaldas 8. aprillil sissesõitu keelavad märgid Koogi tee ja Jägala-Joa tee ristmikule. Lisaks suleti teed Kaberneeme külas keskuse suunal ning Neeme tipu suunal. Põhjuseks toodi rahvamasside kogunemine valla looduskaunitesse kohtades. Sarnased piirangud seadis ka Käsmu.
Ministeeriumi hinnangul on kohalikud omavalitsused teede sulgemisega üle pingutanud ning seadusega vastuollu läinud.
"Üldine konstateering, et võõrad võivad tuua viiruse, nendega võrreldav ei ole ja ainuüksi eriolukord ei õigusta liikluspiirangu kehtestamist," ütles minister Aeg. "Kohalikel omavalitsustel üksnes eriolukorra ja viiruse leviku tõttu teele keelumärki ette panna ei ole võimalik ja seda ei peakski tegema."
Nakkushaiguse tõkestamiseks karantiini kehtestamine omavalitsuse poolt saab toimuda üksnes terviseameti ettepanekul.
Olulise mõjuga liikluspiirangust, nagu näiteks kogu küla sulgemisest, tuleb teavitada vähemalt 14 päeva enne selle kehtima hakkamist võimalikult paljudes kanalites nagu ajalehed, televisioon, raadio, veebileht. Muude liikluspiirangute teave tuleb avaldada vähemalt üks tööpäev enne liikluspiirangu kehtima hakkamist.
Erandina peab erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangu teabe avaldama esimesel võimalusel pärast selle kehtima hakkamist. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud liikumispiirangu põhjendused peavad olema kirjalikul kujul olemas ja kõigile teada, märkis ministeerium.
"Kohalikud omavalitsused peavad enne piirangu seadmist põhjalikult läbi mõtlema, kas konkreetsetes külades, randades või muudes kohtades on selline olukord ja oht, mis nõuab tee sulgemist või liikumise piiramist. Samuti tuleb hinnata, kas ei piisa juba kehtivast nõudest liikuda kahekaupa ja hoida teistega vähemalt kahe meetri pikkust vahet," teatas ministeerium.
Justiitsministeerium soovitab valdadel-linnadel vajadusel tuleks tugevdada kehtivate liikumispiirangute järelevalvet. Lisaks peab kohalik omavalitsus hindama, kas tegemist on üksnes kohaliku tasandi küsimusega, sest liikluse piiramiseks riigimaal on vajalik maanteeameti luba.
"Keeldude ja piirangute alternatiiviks võib olla inimeste enda käitumine, millega nad ei häiri kedagi teist. Teisalt võiksid vallad paigaldada rohkem prügikaste nendesse kohtadesse, kus on teada, et inimesed nagunii tulevad. Kui võimalik, siis võiks kaasata ka sõbralikult juhendavaid ja selgitavaid reguleerijaid," teatas ministeerium.
Ministeeriumi teatel võivad kohalikud omavalitsused liikluspiiranguga märgi paigaldada, kui seda lubab seadus. Selleks võib olla soov kaitsta elukeskkonda ja kohalike elanike tervist. Seda võib teha aga tegeliku ohu korral näiteks liiklusohutuse tagamiseks, müra, tolmu või muude heitmete, vibratsiooni vähendamiseks, teeremondiks jms.
Samuti võib liiklust piirata juhul, kui see on tingitud looduslikest mõjudest nagu pinnase sulamine, tormi- või vihmakahjustused. Vastasel juhul peab teeomanik või piirangu kehtestanud kohalik omavalitsus tagama liiklejate juurdepääsu piiratud alasse teiste teede kaudu.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles eelmisel nädalal teede sulgemise õiguslikest aluste kohta, et liiklust reguleeritakse liikluseeskirja alusel ja eriolukord tingibki teistsugused arusaamad ja lahendused. Ta tõi näiteks ka suurüritused, mille korral liiklust sarnaselt reguleeritakse, et mõned teeotsad pannakse kinni.
Maanteeametiga on praegu piirangud kooskõlastatud eriolukorra ajaks. "Eks me hoiame märke üleval minimaalselt nii vähe kui võimalik. Võimalik, et nädala sees, kui tungi nii palju pole, saab neid ka leevendada. "
Ka looduses kehtib 2+2 reegel
Justiitsministeerium paneb inimestele südamele, et looduskaunitesse kohtadesse minnes peaksid nad kinni 2+2 nõudest, eelistaksid kohti, kus inimesi palju ei ole ning austaksid kohalike elanike kodurahu. Siis pole vaja mõelda ega kavandada külade, randade ega teede sulgemist.
"Järgmisel nädalal algaval kevadisel koolivaheajal tahavad inimesed kindlasti tavalisest rohkem ringi liikuda ja nii nagu on arusaadav inimeste soov minna loodusesse ja kasutada selleks avalikku teed, on mõistetav looduskaunites kohtades elavate inimeste soov, et ka väikestes külades oleks tagatud nende elanike ja külaliste ohutus," ütles justiitsminister Aeg.
"Selleks, et väikseid kohti mitte üle koormata, kutsume inimesi üles üksteisega arvestama ja kui loodusesse sõites on näha, et kuskile on juba pargitud mitmeid autosid, sõitma veidi edasi ja leidma koha, kus teisi inimesi ei ole või on vähem. Samuti olema mõistvad väikeste külade elanike soovi suhtes, et seal ei liiguks väga palju inimesi korraga," rääkis Aeg. | Ministeerium: teede sulgemine Käsmus ja Jägalas ei ole õiguspärane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõelähtme vald paigaldas 8. aprillil sissesõitu keelavad märgid Koogi tee ja Jägala-Joa tee ristmikule. Lisaks suleti teed Kaberneeme külas keskuse suunal ning Neeme tipu suunal. Põhjuseks toodi rahvamasside kogunemine valla looduskaunitesse kohtades. Sarnased piirangud seadis ka Käsmu.
Ministeeriumi hinnangul on kohalikud omavalitsused teede sulgemisega üle pingutanud ning seadusega vastuollu läinud.
"Üldine konstateering, et võõrad võivad tuua viiruse, nendega võrreldav ei ole ja ainuüksi eriolukord ei õigusta liikluspiirangu kehtestamist," ütles minister Aeg. "Kohalikel omavalitsustel üksnes eriolukorra ja viiruse leviku tõttu teele keelumärki ette panna ei ole võimalik ja seda ei peakski tegema."
Nakkushaiguse tõkestamiseks karantiini kehtestamine omavalitsuse poolt saab toimuda üksnes terviseameti ettepanekul.
Olulise mõjuga liikluspiirangust, nagu näiteks kogu küla sulgemisest, tuleb teavitada vähemalt 14 päeva enne selle kehtima hakkamist võimalikult paljudes kanalites nagu ajalehed, televisioon, raadio, veebileht. Muude liikluspiirangute teave tuleb avaldada vähemalt üks tööpäev enne liikluspiirangu kehtima hakkamist.
Erandina peab erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangu teabe avaldama esimesel võimalusel pärast selle kehtima hakkamist. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud liikumispiirangu põhjendused peavad olema kirjalikul kujul olemas ja kõigile teada, märkis ministeerium.
"Kohalikud omavalitsused peavad enne piirangu seadmist põhjalikult läbi mõtlema, kas konkreetsetes külades, randades või muudes kohtades on selline olukord ja oht, mis nõuab tee sulgemist või liikumise piiramist. Samuti tuleb hinnata, kas ei piisa juba kehtivast nõudest liikuda kahekaupa ja hoida teistega vähemalt kahe meetri pikkust vahet," teatas ministeerium.
Justiitsministeerium soovitab valdadel-linnadel vajadusel tuleks tugevdada kehtivate liikumispiirangute järelevalvet. Lisaks peab kohalik omavalitsus hindama, kas tegemist on üksnes kohaliku tasandi küsimusega, sest liikluse piiramiseks riigimaal on vajalik maanteeameti luba.
"Keeldude ja piirangute alternatiiviks võib olla inimeste enda käitumine, millega nad ei häiri kedagi teist. Teisalt võiksid vallad paigaldada rohkem prügikaste nendesse kohtadesse, kus on teada, et inimesed nagunii tulevad. Kui võimalik, siis võiks kaasata ka sõbralikult juhendavaid ja selgitavaid reguleerijaid," teatas ministeerium.
Ministeeriumi teatel võivad kohalikud omavalitsused liikluspiiranguga märgi paigaldada, kui seda lubab seadus. Selleks võib olla soov kaitsta elukeskkonda ja kohalike elanike tervist. Seda võib teha aga tegeliku ohu korral näiteks liiklusohutuse tagamiseks, müra, tolmu või muude heitmete, vibratsiooni vähendamiseks, teeremondiks jms.
Samuti võib liiklust piirata juhul, kui see on tingitud looduslikest mõjudest nagu pinnase sulamine, tormi- või vihmakahjustused. Vastasel juhul peab teeomanik või piirangu kehtestanud kohalik omavalitsus tagama liiklejate juurdepääsu piiratud alasse teiste teede kaudu.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles eelmisel nädalal teede sulgemise õiguslikest aluste kohta, et liiklust reguleeritakse liikluseeskirja alusel ja eriolukord tingibki teistsugused arusaamad ja lahendused. Ta tõi näiteks ka suurüritused, mille korral liiklust sarnaselt reguleeritakse, et mõned teeotsad pannakse kinni.
Maanteeametiga on praegu piirangud kooskõlastatud eriolukorra ajaks. "Eks me hoiame märke üleval minimaalselt nii vähe kui võimalik. Võimalik, et nädala sees, kui tungi nii palju pole, saab neid ka leevendada. "
Ka looduses kehtib 2+2 reegel
Justiitsministeerium paneb inimestele südamele, et looduskaunitesse kohtadesse minnes peaksid nad kinni 2+2 nõudest, eelistaksid kohti, kus inimesi palju ei ole ning austaksid kohalike elanike kodurahu. Siis pole vaja mõelda ega kavandada külade, randade ega teede sulgemist.
"Järgmisel nädalal algaval kevadisel koolivaheajal tahavad inimesed kindlasti tavalisest rohkem ringi liikuda ja nii nagu on arusaadav inimeste soov minna loodusesse ja kasutada selleks avalikku teed, on mõistetav looduskaunites kohtades elavate inimeste soov, et ka väikestes külades oleks tagatud nende elanike ja külaliste ohutus," ütles justiitsminister Aeg.
"Selleks, et väikseid kohti mitte üle koormata, kutsume inimesi üles üksteisega arvestama ja kui loodusesse sõites on näha, et kuskile on juba pargitud mitmeid autosid, sõitma veidi edasi ja leidma koha, kus teisi inimesi ei ole või on vähem. Samuti olema mõistvad väikeste külade elanike soovi suhtes, et seal ei liiguks väga palju inimesi korraga," rääkis Aeg.
### Response:
Ministeerium: teede sulgemine Käsmus ja Jägalas ei ole õiguspärane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teste hakatakse senisest enam tegema järkjärguliselt lähinädalatel ning prioriteediks on olulisemate ametite täitjaid, nagu politseinikud ja päästetöötajad, lisaks tõsiste sümptomitega haiged ja tervishoiutöötajad, kes on juba eelisjärjekorras, et nad saaksid pärast sümptomite ilmnemist võimalikult kiiresti tööle naasta.
"Me räägime siin testidest ja analüüsidest suurusjärgus 50 000, võib-olla isegi kuni 100 000 nädalas," ütles tervishoiuminister Lena Hallengren ajakirjanikele.
Seni on Rootsis kokku võetud umbes 75 000 proovi, lisas ta.
Eestis, mille rahvaarv on Rootsi omast ligi kaheksa korda väiksem, on reedese seisuga tehtud 37 600 koroonatesti.
Rootsi tervishoiuameti kohaselt on üle vaadatud kogu testimise ahel ning uute lülidena võetakse kasutusele näiteks tööandjad, kes koguvad proove koju kaasa võetavate testidega, ning erafirmad, kes aitavad analüüse teha.
Rootsi ei ole kehtestanud rangeid reegleid nagu on teinud enamik Euroopa riikidest, selle asemel on kutsutud inimesi vastutustundlikult käituma ning järgima ametnike soovitusi.
Valitsus keelustas enam kui 50 inimesega avalikud kogunemised ning on keelanud hooldekodude külastamise.
Viimastel andmetel on Rootsis kinnitust saanud koroonaviiruse 13 216 nakkus- ja 1400 surmajuhtumit. | Rootsi hakkab tunduvalt enam viiruseproove võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teste hakatakse senisest enam tegema järkjärguliselt lähinädalatel ning prioriteediks on olulisemate ametite täitjaid, nagu politseinikud ja päästetöötajad, lisaks tõsiste sümptomitega haiged ja tervishoiutöötajad, kes on juba eelisjärjekorras, et nad saaksid pärast sümptomite ilmnemist võimalikult kiiresti tööle naasta.
"Me räägime siin testidest ja analüüsidest suurusjärgus 50 000, võib-olla isegi kuni 100 000 nädalas," ütles tervishoiuminister Lena Hallengren ajakirjanikele.
Seni on Rootsis kokku võetud umbes 75 000 proovi, lisas ta.
Eestis, mille rahvaarv on Rootsi omast ligi kaheksa korda väiksem, on reedese seisuga tehtud 37 600 koroonatesti.
Rootsi tervishoiuameti kohaselt on üle vaadatud kogu testimise ahel ning uute lülidena võetakse kasutusele näiteks tööandjad, kes koguvad proove koju kaasa võetavate testidega, ning erafirmad, kes aitavad analüüse teha.
Rootsi ei ole kehtestanud rangeid reegleid nagu on teinud enamik Euroopa riikidest, selle asemel on kutsutud inimesi vastutustundlikult käituma ning järgima ametnike soovitusi.
Valitsus keelustas enam kui 50 inimesega avalikud kogunemised ning on keelanud hooldekodude külastamise.
Viimastel andmetel on Rootsis kinnitust saanud koroonaviiruse 13 216 nakkus- ja 1400 surmajuhtumit.
### Response:
Rootsi hakkab tunduvalt enam viiruseproove võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühelgi kolmest sportlasest polnud värvide vahetamiseks kellegi luba, sest ükski neist pole varem Venemaa esinduskoosseisus kaasa löönud.
"Pavel Magazejev, Andrei Usov ja Alina Stremous said Moldova passid 15. veebruaril," sõnas Moldova laskesuusaliidu peasekretär Petru Bria agentuurile TASS.
"Koroonaviiruse pandeemia tõttu harjutavad sportlased hetkel kodudes ja esimese treeninglaagri algus on planeeritud 20. maile Chisinaus."
Kolmest laskesuusatajast seni edukaim on olnud 31-aastane Magazejev, kes on võitnud noorte tiitlivõistlustel paar medalit ja tuli lõppenud hooajal IBU karikaetapil Minskis viiendaks.
IBU karikasarjas on löönud kaasa ka 26-aastane Usov ja 25-aastane Stremous. | Kolm Venemaa laskesuusatajat hakkavad esindama Moldovat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühelgi kolmest sportlasest polnud värvide vahetamiseks kellegi luba, sest ükski neist pole varem Venemaa esinduskoosseisus kaasa löönud.
"Pavel Magazejev, Andrei Usov ja Alina Stremous said Moldova passid 15. veebruaril," sõnas Moldova laskesuusaliidu peasekretär Petru Bria agentuurile TASS.
"Koroonaviiruse pandeemia tõttu harjutavad sportlased hetkel kodudes ja esimese treeninglaagri algus on planeeritud 20. maile Chisinaus."
Kolmest laskesuusatajast seni edukaim on olnud 31-aastane Magazejev, kes on võitnud noorte tiitlivõistlustel paar medalit ja tuli lõppenud hooajal IBU karikaetapil Minskis viiendaks.
IBU karikasarjas on löönud kaasa ka 26-aastane Usov ja 25-aastane Stremous.
### Response:
Kolm Venemaa laskesuusatajat hakkavad esindama Moldovat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA välisministeeriumi koostatud ülevaate kohaselt korraldasid Hiina võimud riigi loodeosast Lop Nuri kõrbest laialdase evakuatsiooni koos samaaegse plahvatuskaitsekabiinide ehitusega. Sellega paralleelselt toimus ka radiatsioonitasemete ja seismilise olukorra vaatlusjaamade andmeedastuse blokeerimine, lisati raportis, mida vahendas The Times.
USA Riigidepartemangu väited on osa iga-aastasest ülevaatest, mida see koostab rahvusvahelistest relvastuskontrolli lepetest kinnipidamise kohta. Selles ei minda siiski nii kaugele, et süüdistada Hiinat otseselt üldise tuumakatsetuste keelustamise leppe rikkumises, kuid samas märgitakse: "Hiina võimalik valmistumine oma Lop Nuri polügooni aastaringseks opereerimiseks, plahvatuskaitsekabiinide kasutamine, laiaulatuslikud kaevetööd Lop Nur is ja läbipaistvuse puudumine tuumavaldkonna testimistegevuses ... põhjustab muret."
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian lükkas neljapäeval väited tuumaplahvatuste korraldamisest tagasi, öeldes, et need on "totaalne fabritseering, nii alusetud, et neid ei ole põhjust isegi ümber lükata".
Süüdistused lisavad uut teravust kahe suurvõimu niigi pingelistesse suhetesse, mis on kaubandussõja ning Hiina militariseerimispüüdluste tõttu Lõuna-Hiina meres juba ammu madalseisus. Hiinast alguse saanud koroonapandeemia on samuti olukorda halvendanud, kuna Washingtoni hinnangul on Hiina püüdnud viiruse leviku ulatust varjata ja põhjustanud sellega täiendavalt ohvreid USA-s ja mujal maailmas. | USA kahtlustab Hiinat salajaste tuumakatsetuste korraldamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA välisministeeriumi koostatud ülevaate kohaselt korraldasid Hiina võimud riigi loodeosast Lop Nuri kõrbest laialdase evakuatsiooni koos samaaegse plahvatuskaitsekabiinide ehitusega. Sellega paralleelselt toimus ka radiatsioonitasemete ja seismilise olukorra vaatlusjaamade andmeedastuse blokeerimine, lisati raportis, mida vahendas The Times.
USA Riigidepartemangu väited on osa iga-aastasest ülevaatest, mida see koostab rahvusvahelistest relvastuskontrolli lepetest kinnipidamise kohta. Selles ei minda siiski nii kaugele, et süüdistada Hiinat otseselt üldise tuumakatsetuste keelustamise leppe rikkumises, kuid samas märgitakse: "Hiina võimalik valmistumine oma Lop Nuri polügooni aastaringseks opereerimiseks, plahvatuskaitsekabiinide kasutamine, laiaulatuslikud kaevetööd Lop Nur is ja läbipaistvuse puudumine tuumavaldkonna testimistegevuses ... põhjustab muret."
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian lükkas neljapäeval väited tuumaplahvatuste korraldamisest tagasi, öeldes, et need on "totaalne fabritseering, nii alusetud, et neid ei ole põhjust isegi ümber lükata".
Süüdistused lisavad uut teravust kahe suurvõimu niigi pingelistesse suhetesse, mis on kaubandussõja ning Hiina militariseerimispüüdluste tõttu Lõuna-Hiina meres juba ammu madalseisus. Hiinast alguse saanud koroonapandeemia on samuti olukorda halvendanud, kuna Washingtoni hinnangul on Hiina püüdnud viiruse leviku ulatust varjata ja põhjustanud sellega täiendavalt ohvreid USA-s ja mujal maailmas.
### Response:
USA kahtlustab Hiinat salajaste tuumakatsetuste korraldamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme eriolukorras jõudnud pöördelisse punkti: esimest korda on Eestis uute nakatunute arv nädala vaates langenud. See tähendab, et kell on hakanud teistpidi tiksuma ja me oleme ületamas viiruse leviku küüru. Meil on võimalus hakata järgmisel nädalal rääkima piirangute järk-järgulisest leevendamisest," ütles Ratas sotsiaalmeedia vahendusel.
"Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab, et senised piirangud töötavad ja kõikide inimeste pingutused on olnud asja eest. Samas vajame veendumust, et see muutus on püsiv, mistõttu peame lähiajal edasi pingutama," lisas ta.
Ratas märkis, et reedesel valitsuskomisjoni koosolekul jõudsid valitsuse liikmed kokkuleppele, milliste mõõdikute alusel hakkavad nad hindama piirangute leevendamist.
Neid mõõdikuid on seitse: nakatunute arv, haiglaravil olijate arv, intensiivravikohtade hõlmatus, arstiabi kättesaadavus, ühiskonna valmisolek kehtestatud meetmeid järgida, majanduse üldine tervis ja usaldusmeetmete rakendamine. | Ratas: uuel nädalal saame rääkida piirangute leevendamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme eriolukorras jõudnud pöördelisse punkti: esimest korda on Eestis uute nakatunute arv nädala vaates langenud. See tähendab, et kell on hakanud teistpidi tiksuma ja me oleme ületamas viiruse leviku küüru. Meil on võimalus hakata järgmisel nädalal rääkima piirangute järk-järgulisest leevendamisest," ütles Ratas sotsiaalmeedia vahendusel.
"Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab, et senised piirangud töötavad ja kõikide inimeste pingutused on olnud asja eest. Samas vajame veendumust, et see muutus on püsiv, mistõttu peame lähiajal edasi pingutama," lisas ta.
Ratas märkis, et reedesel valitsuskomisjoni koosolekul jõudsid valitsuse liikmed kokkuleppele, milliste mõõdikute alusel hakkavad nad hindama piirangute leevendamist.
Neid mõõdikuid on seitse: nakatunute arv, haiglaravil olijate arv, intensiivravikohtade hõlmatus, arstiabi kättesaadavus, ühiskonna valmisolek kehtestatud meetmeid järgida, majanduse üldine tervis ja usaldusmeetmete rakendamine.
### Response:
Ratas: uuel nädalal saame rääkida piirangute leevendamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordses videos räägib oma loo Tartu linnakirjanik ja luuletaja Carolina Pihelgas. | Kevad 2020 video: vabanenud Carolina Pihelgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordses videos räägib oma loo Tartu linnakirjanik ja luuletaja Carolina Pihelgas.
### Response:
Kevad 2020 video: vabanenud Carolina Pihelgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi jooksulint on kõike muud, kui tüüpiline orienteerumismaastik, ei takistanud see Kyburzi läbimast 50 km ajaga kaks tundim 56 minutit ja 35 sekundit. Tegemist on sel aastal juba kolmanda rekordiga 50 km distantsil. Senine tipptulemus sündis veebruaris, mil Saksamaa jooksja Florian Neuschwander läbis 50 km tulemusega 2:57.25, vahendab Marathon100.com.
Kyburzi keskmiseks kiiruseks rekordit püstitades oli 3.30 min/km. Maratoni vaheajapunkti, kui nii võib jooksulindil läbitud distantsi kohta öelda, jõudis ta ajaga 2:29.10.
Šveitsi orienteeruja on varemgi jooksuradadel häid tulemusi kirja saanud. Rahvusvahelise kergejõustikuliidu andmetel on tema 5000 m rekordiks 14.45 ning poolmaratoni on ta jooksnud ajaga 1:08.25.
Põhjuseid, miks Kyburz 50 km jooksulindil läbis, pole vaja kaugelt otsida. Eriolukord kehtib sisuliselt kogu Euroopas, mistõttu on ka orienteerumisvõistlused järjest ära jäetud.
"Ma valmistusin kogu talve, et olla heas vormis," kommenteeris Kyburz rekordjooksu video vahendusel. "Nüüd on vorm hea, kuid ma ei saa seda kasutada." Kyburzil puudus varasem ultrajooksukogemus.
Rekordipüstitusega kogus Šveitsi orienteeruja raha koroonaviiruse vastaseks võitluseks. | Orienteerumistäht püstitas maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi jooksulint on kõike muud, kui tüüpiline orienteerumismaastik, ei takistanud see Kyburzi läbimast 50 km ajaga kaks tundim 56 minutit ja 35 sekundit. Tegemist on sel aastal juba kolmanda rekordiga 50 km distantsil. Senine tipptulemus sündis veebruaris, mil Saksamaa jooksja Florian Neuschwander läbis 50 km tulemusega 2:57.25, vahendab Marathon100.com.
Kyburzi keskmiseks kiiruseks rekordit püstitades oli 3.30 min/km. Maratoni vaheajapunkti, kui nii võib jooksulindil läbitud distantsi kohta öelda, jõudis ta ajaga 2:29.10.
Šveitsi orienteeruja on varemgi jooksuradadel häid tulemusi kirja saanud. Rahvusvahelise kergejõustikuliidu andmetel on tema 5000 m rekordiks 14.45 ning poolmaratoni on ta jooksnud ajaga 1:08.25.
Põhjuseid, miks Kyburz 50 km jooksulindil läbis, pole vaja kaugelt otsida. Eriolukord kehtib sisuliselt kogu Euroopas, mistõttu on ka orienteerumisvõistlused järjest ära jäetud.
"Ma valmistusin kogu talve, et olla heas vormis," kommenteeris Kyburz rekordjooksu video vahendusel. "Nüüd on vorm hea, kuid ma ei saa seda kasutada." Kyburzil puudus varasem ultrajooksukogemus.
Rekordipüstitusega kogus Šveitsi orienteeruja raha koroonaviiruse vastaseks võitluseks.
### Response:
Orienteerumistäht püstitas maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Monacos tohivad inimesed toast väljas trenni teha üksnes lühikest aega ja oma kodu lähistel. Belglane aga soovis sõita 11-kilomeetrisel ringil ca tund aega ja see polnud politseile meeltmööda.
"Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed," lausus 37-aastane jalgrattur intervjuus Monaco Infole. "Et ma võitsin eelmisel aastal Pariis - Roubaix' võidusõidu, ei anna mulle rohkem õigusi kui kellelegi teisele."
"Trahv oli sada eurot," jätkas ühepäevasõitude spetsialist. "Avaliku elu tegelastena peame olema eeskujuks. Panin ratta kõrvale ja treenin nüüd ainult trenažööril."
2012. aastal grupisõidu maailmameistriks kroonitud Gilbert on karjääri jooksul võitnud mitmeid mainekaid ühepäevasõite (lisaks Pariis - Roubaix'le ka Flandria velotuuri, Liege-Bastogne-Liege'i, Lombardia velotuuri) ning 11 etappi suurtuuridel. | Grupisõidu eksmaailmameister rikkus reegleid ja sai trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Monacos tohivad inimesed toast väljas trenni teha üksnes lühikest aega ja oma kodu lähistel. Belglane aga soovis sõita 11-kilomeetrisel ringil ca tund aega ja see polnud politseile meeltmööda.
"Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed," lausus 37-aastane jalgrattur intervjuus Monaco Infole. "Et ma võitsin eelmisel aastal Pariis - Roubaix' võidusõidu, ei anna mulle rohkem õigusi kui kellelegi teisele."
"Trahv oli sada eurot," jätkas ühepäevasõitude spetsialist. "Avaliku elu tegelastena peame olema eeskujuks. Panin ratta kõrvale ja treenin nüüd ainult trenažööril."
2012. aastal grupisõidu maailmameistriks kroonitud Gilbert on karjääri jooksul võitnud mitmeid mainekaid ühepäevasõite (lisaks Pariis - Roubaix'le ka Flandria velotuuri, Liege-Bastogne-Liege'i, Lombardia velotuuri) ning 11 etappi suurtuuridel.
### Response:
Grupisõidu eksmaailmameister rikkus reegleid ja sai trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meediaettevõtetel, kel eriolukorra tõttu on ajalehtede ja ajakirjade kojukanne vähenenud, saavad järgmise kolme kuu jooksul taotleda 450 000 eurot kompensatsiooni, mis aitab leevendada saamata jäänud tulu.
Toetust saavad meediaettevõtted igakuiselt üle kolme kuu 150 000 eurot, sellest edasi pole valitsus toetusi veel arutanud, ütles peaminister Jüri Ratas ERR-ile.
"Kojukande kulu osaline kompenseerimine eriolukorra ajal lähtub põhimõttest, et see tagab, et just maapiirkondades ei kuku lehe postkasti jõudmine ära," teatas rahandusminister Martin Helme reedel sotsiaalmeedias.
"Samuti leppisime kokku, et meedia toetus ei saa piirduda vaid ajalehtedega, vaid vaadata tuleb laiemalt, sest reklaamitulu on ära kukkunud näiteks ka raadiotel," kirjutas Helme.
Meedialiitude eelnevaid pöördumisi pole valitsus toetanud
Neljapäeval kirjutas ERR-i uudisteportaal, et valitsusele on saatnud ettepaneku Eesti Ringhäälingute Liit, kes pakub välja neli võimalust toetada kriisi ajal raadio- ja ringhäälinguorganisatsioone.
Võimaluste seas oli muuseas ka organisatsioonide vabastamine tööjõumaksudest ja/või käibemaksust perioodil märts - juuni 2020.
Sarnase ettpaneku on valitsusele teinud Eesti Meediaettevõtete Liit (EML). Kolmapäeval pakkus EML valitsusele, et Eestis võiks rakendada Euroopa Komisjoni direktiivi seadustada kõigi meediatoodete käibemaks 0 protsendini.
Samuti esitas EML ettepaneku, et riik võiks korraldada vähemalt aasta lõpuni kõikides erameedia kanalites laiaulatuslikud sotsiaalkampaaniad, et aidata leevendada eriolukorra tõttu vähenenud reklaamitulu.
Sellele eelnevalt on EML teinud märtsikuus valitsusele ettepaneku, et riik kompenseeriks juulikuu lõpuni ajakirjandusliku sisu tootmisega seotud töötajate palgakulud 40 protsendi ulatuses.
See ettepanek aga lükati 2. aprillil tagasi. Kultuuriministri Tõnis Lukase sõnul ei olnud sel hetkel kultuurivaldkonnale ette nähtud 25 miljoni euro lisaraha sees meediaettevõtete otsest toetust. | Valitsus toetab ajalehtede kojukannet 450 000 euro ulatuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meediaettevõtetel, kel eriolukorra tõttu on ajalehtede ja ajakirjade kojukanne vähenenud, saavad järgmise kolme kuu jooksul taotleda 450 000 eurot kompensatsiooni, mis aitab leevendada saamata jäänud tulu.
Toetust saavad meediaettevõtted igakuiselt üle kolme kuu 150 000 eurot, sellest edasi pole valitsus toetusi veel arutanud, ütles peaminister Jüri Ratas ERR-ile.
"Kojukande kulu osaline kompenseerimine eriolukorra ajal lähtub põhimõttest, et see tagab, et just maapiirkondades ei kuku lehe postkasti jõudmine ära," teatas rahandusminister Martin Helme reedel sotsiaalmeedias.
"Samuti leppisime kokku, et meedia toetus ei saa piirduda vaid ajalehtedega, vaid vaadata tuleb laiemalt, sest reklaamitulu on ära kukkunud näiteks ka raadiotel," kirjutas Helme.
Meedialiitude eelnevaid pöördumisi pole valitsus toetanud
Neljapäeval kirjutas ERR-i uudisteportaal, et valitsusele on saatnud ettepaneku Eesti Ringhäälingute Liit, kes pakub välja neli võimalust toetada kriisi ajal raadio- ja ringhäälinguorganisatsioone.
Võimaluste seas oli muuseas ka organisatsioonide vabastamine tööjõumaksudest ja/või käibemaksust perioodil märts - juuni 2020.
Sarnase ettpaneku on valitsusele teinud Eesti Meediaettevõtete Liit (EML). Kolmapäeval pakkus EML valitsusele, et Eestis võiks rakendada Euroopa Komisjoni direktiivi seadustada kõigi meediatoodete käibemaks 0 protsendini.
Samuti esitas EML ettepaneku, et riik võiks korraldada vähemalt aasta lõpuni kõikides erameedia kanalites laiaulatuslikud sotsiaalkampaaniad, et aidata leevendada eriolukorra tõttu vähenenud reklaamitulu.
Sellele eelnevalt on EML teinud märtsikuus valitsusele ettepaneku, et riik kompenseeriks juulikuu lõpuni ajakirjandusliku sisu tootmisega seotud töötajate palgakulud 40 protsendi ulatuses.
See ettepanek aga lükati 2. aprillil tagasi. Kultuuriministri Tõnis Lukase sõnul ei olnud sel hetkel kultuurivaldkonnale ette nähtud 25 miljoni euro lisaraha sees meediaettevõtete otsest toetust.
### Response:
Valitsus toetab ajalehtede kojukannet 450 000 euro ulatuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks Paavo Nõgene tuli üldse laenulepingu läbirääkimisi ühes telesaates avalikustama? Miks ta seda tegi?
See, et peaasjalikult LHV pensionifondid tegid investeerimispakkumise Tallinkile, on õige. Ja teatavasti LHV fondid sellepärast paistavadki silma, et me oleme hästi likviidsed ja varem kritiseerida saanud, et me võib-olla ei ole piisavalt investeerinud, aga see on teadlik tegevus. Ütleme ausalt, et kopeerisime natuke Warren Buffetit.
Ja sellistel rasketel aegadel, siis me teeme oste, samal ajal, kui enamus paanitsevad ja ei suuda oste teha.
Tallink on on hea firma ja jätkusuutlik firma ja tõenäoliselt tahaks sellest ka osa. Nüüd on kaks võimalust, aktsia hind on alla tulnud, et kas sa ostad seda turult... Aga turult ostmisega on see probleem, et see raha ei lähe ettevõttesse, vaid läheb hoopis olemasolevale aktsionärile, ehk see tegelikult ettevõtet ei aita.
Ja siis me jällegi tegelikult kopeerisime natuke Warren Buffeti metoodikat, et sa lähened ettevõttele otse ja teed pakkumise. Ja seda me tegime.
Milline see pakkumine siis täpsemalt oli?
See oli optsioonidega laen, mis tähendab, et esialgu oleks raha sisse tulnud laenuna. Tähtaeg oli piisavalt pikaajaline - kuni neli aastat, aga tegelikult tagasimakstav juba ka ühe aasta pärast. Ja teisest küljest ta oleks olnud konverteeritav aktsiateks, kui fondid oleks seda tahtnud.
Minu arvates igati mõistlik pakkumine. Esiteks see annab Tallinkile raha. Teiseks nad küsisid 150 miljonit, me ütlesime, et kuni 200 miljonit võime anda. See on tegelikult ju väike osa Tallinki bilansist. Selle teenindamine ja ei ole mingisugune probleem ettevõttele.
Nii, et me ausalt öeldes mõtlesime, et see on hea asi.
Ainuke vahe, et kas intress on natuke kõrgem või natuke madalam, et kas olemasolevad aktsionärid Tallinkis teenivad rohkem või vähem.
Selles mõttes ma olen isegi natukene üllatunud sellisest reaktsioonist. Kui mul on näiteks maja ja keegi ütleb, et sul on ilus maja, et selle väärtus on näiteks 100 000, kuigi ma ise arvan, et on 200 000, siis ma ikkagi ei solvu. Ma arvan, et on hea, kui keegi ütleb, et sul on hea ja ilus maja ja ma tahaks endale ja olen valmis ostma. Sellest reaktsioonist on mul ratsionaalselt raske aru saada.
Juhul, kui oleks see laen konverteeritud aktsiateks, kui suure osaluse LHV oleks Tallinkis siis saanud?
Igal juhul väiksema kui, kui suurim aktsionär Infortar. Eks see sõltub natukene aktsiahinnast. Ja kas üldse ja kui suures osas konverteeritud, nende ajsadega ei jõudnudki läbirääkimisteni.
Aga igal juhul, kui keegi ütleb, et see on ülevõtmiskatse, siis matemaatiliselt see ei anna kuidagi välja.
Milline oli see laenuprotsent, mida te pakkusite?
No ma võin öelda, et on samas suurusjärgus, kui Tallink on umbes dividende maksnud. Ta koosnes kahest osast, üks on jooksev protsent ja teine on kapitaliseeritav pluss siis lepingutasu või korraldamistasu. Kui see nelja aasta peale ära jagada, siis tegelikult see teeb alla ühe protsendi aasta kohta.
Kui ratsionaalselt vaadata, siis kõik need numbrid on sellised, et tegelikult Tallinki finantsnäitajatele olulist mõju ei avaldaks. Ma ütleks tegelikult tänasel päeval esimese kümne mure hulka tõenäoliselt ei kuuluks ettevõttel.
Oli see viis-kuus protsenti, oli see kümme protsenti, palju see oli?
Me ei ole veel kokku leppinud, kas me täpseid tingimusi avaldame. Aga ma võin niipidi öelda, et ta on seal teie pakutud vahemikku, viie ja kümne vahel.
Kas ta usute, et nad saavad Eesti riigilt parema laenupakkumise?
Eesti riik võib anda ka tasuta sotsiaalabi. Kui valitsus tahab, siis ta võib anda raha ka täiesti tasuta, isegi peale maksta.
Tegelikult peab aru saama, et mis instrumendist me räägime. Minu arvates see ei ole päris tavaline laen. Ma võin näiteks võrdluseks öelda, et paar nädalat tagasi LHV laenas ise riigile 200 miljonit eurot. See oli küll pank ja me laenasime umbes -0,3 protsendise intressiga. Aga need on täiesti erinevad asjad, ütleme tähtaja suhtes ja nii edasi.
Mitmed Eesti ettevõtjad on kurtnud, et me saame ju sellest aru, et kõik on hädas, et Eesti pangad ikkagi üritavad praegu seda olukorda selgelt ära kasutada. Intressid on läinud röövelikult kõrgeks, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on see nii?
Ma tahaks spetsiifiliselt kuulda, kes seda ütleb, mis see juhus on ja miks ta peaks nii olema. Ma sellega täielikult küll ei nõustu.
Ma ei saa välistada, et on mingeid juhuseid, kui neilt küsitakse tema arvates kõrget intressi, aga ma selle üldise diagnoosiga küll ei nõustu.
Tõsi on see, et ebamäärastes tingimustes intressid lähevad üles. Kui sa vaatad pankasid, et kui meie läheksime kapitali tõstma, siis meie intress on ka kõrgem. Selles ei ole midagi imelikku.
Kas riik oma laenupakkumistega mõneti solgib ka pangandusturgu?
Solkimine ei ole õige sõna. Ta mõjutab turgu. Minu absoluutne veendumus on see, et riik peaks toetama selliseid, kes ise hakkama ei saa. Et need, kes hakkama saavad, aga kellel on natuke halvem kui muidu nii eraisiku kui ka ettevõtete tasandil, siis las need saavad ise hakkama.
Kahjuks kõigi jaoks raha ei ole. Ja ma kardan, et see mitte hakkama saamine on suurem just väikeettevõtete hulgas.
Miks ma arvan, et riigipoolne Tallinki toetamine ei ole õige, on see, et seda raha ei ole päris piiramatult. Selline mulje jääb, et muudkui võtame ja anname absoluutselt kõigile soovijatele. Ma vean kihla, et see ei juhtu, et kõik soovijad saavad seda üheprotsendist raha. See tähendab seda, et kui me anname kellelegi midagi ära, siis teised, väiksemad saavad selle arvelt vähem.
Ja Tallinki puhul on vahe, et tema saab raha igal juhul, kas erasektorist või valitsuselt ja ainuke mõju sellel on olemasolevatele aktsionäridele täna. Ja kui keegi ütleb, et siin on ettevõtte päästmine või riigihuvi, siis tehke loogikat, ei ole.
Kas rahade liikumine Infortari ja Tallinki vahel on olnud täiesti läbipaistev? Kuidas on näiteks liikunud Tallinkist Infortari spaade ja hotellide renditulud, kas sellest on kõikidel olemas korralik ülevaade?
Mul on kerge südamega hea vastata, et ma ei tea. Aga ma arvan, et midagi firmat ohustavat seal ei ole. Muidu me ei oleks kindlasti pakkumist teinud.
Aga ütleme ausalt, et ma ei ole kunagi isiklikult ega ühegi firma nimel due diligence ´i (majandustegevuse detailne kontroll - toim.) Tallinkis teinud. | Lõhmus laenupakkumisest Tallinkile: ülevõtmine polekski võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks Paavo Nõgene tuli üldse laenulepingu läbirääkimisi ühes telesaates avalikustama? Miks ta seda tegi?
See, et peaasjalikult LHV pensionifondid tegid investeerimispakkumise Tallinkile, on õige. Ja teatavasti LHV fondid sellepärast paistavadki silma, et me oleme hästi likviidsed ja varem kritiseerida saanud, et me võib-olla ei ole piisavalt investeerinud, aga see on teadlik tegevus. Ütleme ausalt, et kopeerisime natuke Warren Buffetit.
Ja sellistel rasketel aegadel, siis me teeme oste, samal ajal, kui enamus paanitsevad ja ei suuda oste teha.
Tallink on on hea firma ja jätkusuutlik firma ja tõenäoliselt tahaks sellest ka osa. Nüüd on kaks võimalust, aktsia hind on alla tulnud, et kas sa ostad seda turult... Aga turult ostmisega on see probleem, et see raha ei lähe ettevõttesse, vaid läheb hoopis olemasolevale aktsionärile, ehk see tegelikult ettevõtet ei aita.
Ja siis me jällegi tegelikult kopeerisime natuke Warren Buffeti metoodikat, et sa lähened ettevõttele otse ja teed pakkumise. Ja seda me tegime.
Milline see pakkumine siis täpsemalt oli?
See oli optsioonidega laen, mis tähendab, et esialgu oleks raha sisse tulnud laenuna. Tähtaeg oli piisavalt pikaajaline - kuni neli aastat, aga tegelikult tagasimakstav juba ka ühe aasta pärast. Ja teisest küljest ta oleks olnud konverteeritav aktsiateks, kui fondid oleks seda tahtnud.
Minu arvates igati mõistlik pakkumine. Esiteks see annab Tallinkile raha. Teiseks nad küsisid 150 miljonit, me ütlesime, et kuni 200 miljonit võime anda. See on tegelikult ju väike osa Tallinki bilansist. Selle teenindamine ja ei ole mingisugune probleem ettevõttele.
Nii, et me ausalt öeldes mõtlesime, et see on hea asi.
Ainuke vahe, et kas intress on natuke kõrgem või natuke madalam, et kas olemasolevad aktsionärid Tallinkis teenivad rohkem või vähem.
Selles mõttes ma olen isegi natukene üllatunud sellisest reaktsioonist. Kui mul on näiteks maja ja keegi ütleb, et sul on ilus maja, et selle väärtus on näiteks 100 000, kuigi ma ise arvan, et on 200 000, siis ma ikkagi ei solvu. Ma arvan, et on hea, kui keegi ütleb, et sul on hea ja ilus maja ja ma tahaks endale ja olen valmis ostma. Sellest reaktsioonist on mul ratsionaalselt raske aru saada.
Juhul, kui oleks see laen konverteeritud aktsiateks, kui suure osaluse LHV oleks Tallinkis siis saanud?
Igal juhul väiksema kui, kui suurim aktsionär Infortar. Eks see sõltub natukene aktsiahinnast. Ja kas üldse ja kui suures osas konverteeritud, nende ajsadega ei jõudnudki läbirääkimisteni.
Aga igal juhul, kui keegi ütleb, et see on ülevõtmiskatse, siis matemaatiliselt see ei anna kuidagi välja.
Milline oli see laenuprotsent, mida te pakkusite?
No ma võin öelda, et on samas suurusjärgus, kui Tallink on umbes dividende maksnud. Ta koosnes kahest osast, üks on jooksev protsent ja teine on kapitaliseeritav pluss siis lepingutasu või korraldamistasu. Kui see nelja aasta peale ära jagada, siis tegelikult see teeb alla ühe protsendi aasta kohta.
Kui ratsionaalselt vaadata, siis kõik need numbrid on sellised, et tegelikult Tallinki finantsnäitajatele olulist mõju ei avaldaks. Ma ütleks tegelikult tänasel päeval esimese kümne mure hulka tõenäoliselt ei kuuluks ettevõttel.
Oli see viis-kuus protsenti, oli see kümme protsenti, palju see oli?
Me ei ole veel kokku leppinud, kas me täpseid tingimusi avaldame. Aga ma võin niipidi öelda, et ta on seal teie pakutud vahemikku, viie ja kümne vahel.
Kas ta usute, et nad saavad Eesti riigilt parema laenupakkumise?
Eesti riik võib anda ka tasuta sotsiaalabi. Kui valitsus tahab, siis ta võib anda raha ka täiesti tasuta, isegi peale maksta.
Tegelikult peab aru saama, et mis instrumendist me räägime. Minu arvates see ei ole päris tavaline laen. Ma võin näiteks võrdluseks öelda, et paar nädalat tagasi LHV laenas ise riigile 200 miljonit eurot. See oli küll pank ja me laenasime umbes -0,3 protsendise intressiga. Aga need on täiesti erinevad asjad, ütleme tähtaja suhtes ja nii edasi.
Mitmed Eesti ettevõtjad on kurtnud, et me saame ju sellest aru, et kõik on hädas, et Eesti pangad ikkagi üritavad praegu seda olukorda selgelt ära kasutada. Intressid on läinud röövelikult kõrgeks, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on see nii?
Ma tahaks spetsiifiliselt kuulda, kes seda ütleb, mis see juhus on ja miks ta peaks nii olema. Ma sellega täielikult küll ei nõustu.
Ma ei saa välistada, et on mingeid juhuseid, kui neilt küsitakse tema arvates kõrget intressi, aga ma selle üldise diagnoosiga küll ei nõustu.
Tõsi on see, et ebamäärastes tingimustes intressid lähevad üles. Kui sa vaatad pankasid, et kui meie läheksime kapitali tõstma, siis meie intress on ka kõrgem. Selles ei ole midagi imelikku.
Kas riik oma laenupakkumistega mõneti solgib ka pangandusturgu?
Solkimine ei ole õige sõna. Ta mõjutab turgu. Minu absoluutne veendumus on see, et riik peaks toetama selliseid, kes ise hakkama ei saa. Et need, kes hakkama saavad, aga kellel on natuke halvem kui muidu nii eraisiku kui ka ettevõtete tasandil, siis las need saavad ise hakkama.
Kahjuks kõigi jaoks raha ei ole. Ja ma kardan, et see mitte hakkama saamine on suurem just väikeettevõtete hulgas.
Miks ma arvan, et riigipoolne Tallinki toetamine ei ole õige, on see, et seda raha ei ole päris piiramatult. Selline mulje jääb, et muudkui võtame ja anname absoluutselt kõigile soovijatele. Ma vean kihla, et see ei juhtu, et kõik soovijad saavad seda üheprotsendist raha. See tähendab seda, et kui me anname kellelegi midagi ära, siis teised, väiksemad saavad selle arvelt vähem.
Ja Tallinki puhul on vahe, et tema saab raha igal juhul, kas erasektorist või valitsuselt ja ainuke mõju sellel on olemasolevatele aktsionäridele täna. Ja kui keegi ütleb, et siin on ettevõtte päästmine või riigihuvi, siis tehke loogikat, ei ole.
Kas rahade liikumine Infortari ja Tallinki vahel on olnud täiesti läbipaistev? Kuidas on näiteks liikunud Tallinkist Infortari spaade ja hotellide renditulud, kas sellest on kõikidel olemas korralik ülevaade?
Mul on kerge südamega hea vastata, et ma ei tea. Aga ma arvan, et midagi firmat ohustavat seal ei ole. Muidu me ei oleks kindlasti pakkumist teinud.
Aga ütleme ausalt, et ma ei ole kunagi isiklikult ega ühegi firma nimel due diligence ´i (majandustegevuse detailne kontroll - toim.) Tallinkis teinud.
### Response:
Lõhmus laenupakkumisest Tallinkile: ülevõtmine polekski võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt oli Jeremenko erinevalt oma õpilasest Julia Malujevast mõistetud RUSADA antidopingu distsiplinaarkomisjoni poolt õigeks, kuid juhtum jõudis edasi CAS-i, kes määras talle sarnaselt Malujevale nelja aasta pikkuse karistuse.
Asi algas 2017. aasta Venemaa kergejõustiku meistrivõistlustel, kui Malujeva teeskles ilmselt haigushoogu, et pääseda dopinguproovi andmisest. Ta küll hakkas uriiniproovi andma, aga kaebas seejärel nõrkushoo üle ja kukutas proovi koos anumaga tualettpotti.
Jeremenko helistas seepeale kiirabisse ja Malujeva toimetati haiglasse, aga kohtuniku hinnangul põhjuseta. Seejärel üritas treener vastavalt süüdistusele Venemaa antidopingu (RUSADA) ametnikku ära osta, et vahejuhtum kirja ei läheks. Selles väites pole kohtuniku sõnul põhjust kahelda.
Malujevale oli RUSADA juba varem määranud nelja aasta pikkuse võistluskeelu, mis lõppeb 2022. aasta 11. aprillil. | Ametnikule altkäemaksu pakkunud vene kergejõustikutreener sai karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt oli Jeremenko erinevalt oma õpilasest Julia Malujevast mõistetud RUSADA antidopingu distsiplinaarkomisjoni poolt õigeks, kuid juhtum jõudis edasi CAS-i, kes määras talle sarnaselt Malujevale nelja aasta pikkuse karistuse.
Asi algas 2017. aasta Venemaa kergejõustiku meistrivõistlustel, kui Malujeva teeskles ilmselt haigushoogu, et pääseda dopinguproovi andmisest. Ta küll hakkas uriiniproovi andma, aga kaebas seejärel nõrkushoo üle ja kukutas proovi koos anumaga tualettpotti.
Jeremenko helistas seepeale kiirabisse ja Malujeva toimetati haiglasse, aga kohtuniku hinnangul põhjuseta. Seejärel üritas treener vastavalt süüdistusele Venemaa antidopingu (RUSADA) ametnikku ära osta, et vahejuhtum kirja ei läheks. Selles väites pole kohtuniku sõnul põhjust kahelda.
Malujevale oli RUSADA juba varem määranud nelja aasta pikkuse võistluskeelu, mis lõppeb 2022. aasta 11. aprillil.
### Response:
Ametnikule altkäemaksu pakkunud vene kergejõustikutreener sai karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aafrika riike on pahandanud Hiina võimude käitumine seal elavate aafriklastega, keda on koroonakahtluste tõttu halvasti koheldud. Samuti põhjustab Musta mandri riikides arusaamatust Hiina soovimatus pikendada neile antud võlgade tagasimaksmise tähtaegasid kuni koroonapandeemia leevenemiseni, kirjutab Politico.
Hiina on ajast, kui temast on saanud maailmas suurvõim, Aafrika riikidesse investeerinud seniteadmata hulga miljardeid, et sealseid maavarasid ammutada, võimsaid taristuprojekte ehitada ning kohalikke liidreid meelitada. Sellega on kompartei juhitud riik saanud endale Aafrika riikide seast hulga toetajaid rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO või Maailma Terviseorganisatsioon ja kallutanud need maad kõrvale seniselt orientatsioonilt lääneriikidele, märkis Politico.
Aga senised suhted on saanud rängalt kahjustada, kui rühm Aafrika riikide pettunud suursaadikuid Pekingis esitas Hiina välisministrile Wang Yi' le kaebuse selle kohta, kuidas Lõuna-Hiinas Guangzhou linnas oli koheldud Togo, Benini ja Nigeeria kodanikke.
Koroonapandeemia lähteriigis kahtlustatakse nüüd välismaalasi viiruse levitamises ja see ajendas kohalikke võime aafriklasi oma kodudest välja ajama ning kohustuslikule testimisele saatma. "Mõnel juhul eraldatud mehed oma perekondadest ja saadeti hotellidesse karantiini," öeldakse välisministrile saadetud märgukirjas. Selle kohta sotsiaalmeedias levinud videod põhjustasid pahameelt nii Aafrika riikides kui aafriklaste diasporaa hulgas Hiinas.
Samuti on Aafrika riikides tekitanud pahameelt Hiina soovimatus ühineda G-20 riikide otsusega võimaldada Aafrika maadele antud laenude tagasimaksmiseks laenupuhkust kuni aasta lõpuni.
Ehkki keegi ei usu, et Hiina kaotab oma koha Aafrika riikide suurima laenuandjana ja kaubanduspartnerina, tunnistasid mitmed diplomaadid ja analüütikud, et praegustel juhtumitel on tõsine tõenäosus kahjustada suhteid pikemaks ajaks. | Koroonakriis kahjustab Hiina mõjuvõimu Aafrikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aafrika riike on pahandanud Hiina võimude käitumine seal elavate aafriklastega, keda on koroonakahtluste tõttu halvasti koheldud. Samuti põhjustab Musta mandri riikides arusaamatust Hiina soovimatus pikendada neile antud võlgade tagasimaksmise tähtaegasid kuni koroonapandeemia leevenemiseni, kirjutab Politico.
Hiina on ajast, kui temast on saanud maailmas suurvõim, Aafrika riikidesse investeerinud seniteadmata hulga miljardeid, et sealseid maavarasid ammutada, võimsaid taristuprojekte ehitada ning kohalikke liidreid meelitada. Sellega on kompartei juhitud riik saanud endale Aafrika riikide seast hulga toetajaid rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO või Maailma Terviseorganisatsioon ja kallutanud need maad kõrvale seniselt orientatsioonilt lääneriikidele, märkis Politico.
Aga senised suhted on saanud rängalt kahjustada, kui rühm Aafrika riikide pettunud suursaadikuid Pekingis esitas Hiina välisministrile Wang Yi' le kaebuse selle kohta, kuidas Lõuna-Hiinas Guangzhou linnas oli koheldud Togo, Benini ja Nigeeria kodanikke.
Koroonapandeemia lähteriigis kahtlustatakse nüüd välismaalasi viiruse levitamises ja see ajendas kohalikke võime aafriklasi oma kodudest välja ajama ning kohustuslikule testimisele saatma. "Mõnel juhul eraldatud mehed oma perekondadest ja saadeti hotellidesse karantiini," öeldakse välisministrile saadetud märgukirjas. Selle kohta sotsiaalmeedias levinud videod põhjustasid pahameelt nii Aafrika riikides kui aafriklaste diasporaa hulgas Hiinas.
Samuti on Aafrika riikides tekitanud pahameelt Hiina soovimatus ühineda G-20 riikide otsusega võimaldada Aafrika maadele antud laenude tagasimaksmiseks laenupuhkust kuni aasta lõpuni.
Ehkki keegi ei usu, et Hiina kaotab oma koha Aafrika riikide suurima laenuandjana ja kaubanduspartnerina, tunnistasid mitmed diplomaadid ja analüütikud, et praegustel juhtumitel on tõsine tõenäosus kahjustada suhteid pikemaks ajaks.
### Response:
Koroonakriis kahjustab Hiina mõjuvõimu Aafrikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti statistika kohaselt on 16. aprilli seisuga Harjumaal positiivse proovi andnutest 73,2 protsenti tallinlased ja 26,8 protsenti mujalt Harjumaalt.
Kokku on Tallinnas ja Harjumaal antud 481 positiivset koroonaproovi, millest 352 kuulub rahvastikuregistri järgi tallinlastele ja 129 ülejäänud Harjumaa elanikele.
Kui esimene positiivne koroonaproov võeti Tallinnas 26. veebruaril, mis oli kogu Eesti esimene juhtum, siis ülejäänud Harjumaal anti esimene positiivne proov 5. märtsil ehk nädal hiljem.
Kui pikalt oli vahe Tallinna ja Harjumaa positiivsetel proovidel enam-vähem kahekordne, siis nädal tagasi rebis Tallinn juba tugevamalt ette ja vahe kärises veelgi suuremaks, pea kolmekordseks.
Positiivsed koroonaproovide vastused Tallinnas ja ülejäänud Harjumaal. Autor/allikas: Terviseamet | Tallinn moodustab pea kolmveerandi kogu Harjumaa positiivsetest proovidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti statistika kohaselt on 16. aprilli seisuga Harjumaal positiivse proovi andnutest 73,2 protsenti tallinlased ja 26,8 protsenti mujalt Harjumaalt.
Kokku on Tallinnas ja Harjumaal antud 481 positiivset koroonaproovi, millest 352 kuulub rahvastikuregistri järgi tallinlastele ja 129 ülejäänud Harjumaa elanikele.
Kui esimene positiivne koroonaproov võeti Tallinnas 26. veebruaril, mis oli kogu Eesti esimene juhtum, siis ülejäänud Harjumaal anti esimene positiivne proov 5. märtsil ehk nädal hiljem.
Kui pikalt oli vahe Tallinna ja Harjumaa positiivsetel proovidel enam-vähem kahekordne, siis nädal tagasi rebis Tallinn juba tugevamalt ette ja vahe kärises veelgi suuremaks, pea kolmekordseks.
Positiivsed koroonaproovide vastused Tallinnas ja ülejäänud Harjumaal. Autor/allikas: Terviseamet
### Response:
Tallinn moodustab pea kolmveerandi kogu Harjumaa positiivsetest proovidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 76-aastane jalgpallur kirjutati pärast positiivse testi andmist haiglasse eelmise nädala reedel ja lahkus elavate kirjast seitse päeva hiljem.
Karmikoelise imagoga keskkaitsja tegi endale nime Leeds Unitedis ja pääses ka 1966. aastal maailmameistriks tulnud Inglismaa koosseisu, kuid finaalturniiril platsil ei käinud.
Leeds Unitedi juhtis ta aga kahel korral (1969, 1974) Inglismaa meistriks ja võitis korra (1972) ka Inglismaa karika. Lisaks jõuti 1975. aastal Euroopa Meistrite karikasarja finaali, kus tuli tunnistada Müncheni Bayerni paremust.
Hunter teenis ka mitu individuaalset autasu, millest märkimisväärseim ehk kaasmängijate poolt Inglismaa kõrgliiga hooaja 1973/1974 kõige parema mängija nimetus.
Medalid mulle palju ei tähenda," lausus Hunter 2013. aastal antud intervjuus. "Minu jaoks oli kogu asi Leeds Unitedisse kuulumuses ning koos nende pallurite ja taustajõududega koos mängimine. See oli maagiline." | Koroonaviirusesse nakatunud inglasest jalgpalli maailmameister suri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
76-aastane jalgpallur kirjutati pärast positiivse testi andmist haiglasse eelmise nädala reedel ja lahkus elavate kirjast seitse päeva hiljem.
Karmikoelise imagoga keskkaitsja tegi endale nime Leeds Unitedis ja pääses ka 1966. aastal maailmameistriks tulnud Inglismaa koosseisu, kuid finaalturniiril platsil ei käinud.
Leeds Unitedi juhtis ta aga kahel korral (1969, 1974) Inglismaa meistriks ja võitis korra (1972) ka Inglismaa karika. Lisaks jõuti 1975. aastal Euroopa Meistrite karikasarja finaali, kus tuli tunnistada Müncheni Bayerni paremust.
Hunter teenis ka mitu individuaalset autasu, millest märkimisväärseim ehk kaasmängijate poolt Inglismaa kõrgliiga hooaja 1973/1974 kõige parema mängija nimetus.
Medalid mulle palju ei tähenda," lausus Hunter 2013. aastal antud intervjuus. "Minu jaoks oli kogu asi Leeds Unitedisse kuulumuses ning koos nende pallurite ja taustajõududega koos mängimine. See oli maagiline."
### Response:
Koroonaviirusesse nakatunud inglasest jalgpalli maailmameister suri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Tingimused ravimahtude suurendamiseks seab terviseamet kooskõlastamisel raviasutustega.
Kavas on sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.
Juhul kui patsiendil on COVID-19 esinemise risk, peab temaga kokkupuutuv personal kandma isikukaitsevahendeid.
Statsionaarsele ravile määratud patsiendid peavad olema testitud 24 tundi enne ravi algust ning COVID-19 testimise tulemus peab olema negatiivne.
Samuti on plaaniline arstiabi kavas järk-järgult taastada Kuressaare haiglas vastavalt haigla ja hädaolukorra meditsiinijuhi poolt väljatöötatavale plaanile.
Reedese seisuga on Eestis tehtud 37 594 koroonaviiruse testi, positiivseks on osutunud neist 1459 ehk 3,9 protsenti. | Terviseamet arutab plaanilise ravi järk-järgulist avamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Tingimused ravimahtude suurendamiseks seab terviseamet kooskõlastamisel raviasutustega.
Kavas on sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.
Juhul kui patsiendil on COVID-19 esinemise risk, peab temaga kokkupuutuv personal kandma isikukaitsevahendeid.
Statsionaarsele ravile määratud patsiendid peavad olema testitud 24 tundi enne ravi algust ning COVID-19 testimise tulemus peab olema negatiivne.
Samuti on plaaniline arstiabi kavas järk-järgult taastada Kuressaare haiglas vastavalt haigla ja hädaolukorra meditsiinijuhi poolt väljatöötatavale plaanile.
Reedese seisuga on Eestis tehtud 37 594 koroonaviiruse testi, positiivseks on osutunud neist 1459 ehk 3,9 protsenti.
### Response:
Terviseamet arutab plaanilise ravi järk-järgulist avamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseamet teavitas nakatunuid proovide positiivsest vastusest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni.
Tartu Ülikooli teatel oli tegemist Raatuse tänav 22 ühiselamuga. Raatuse ühiselamus elavad valdavalt välistudengid.
Terviseameti lõuna regionaalosakond on praeguseks välja selgitatud, et 9. aprillil toimus ühiselamus üliõpilaste koosviibimine, kus osales 14 inimest, kellest mitmel olid haigustunnused. Koosviibimisel osalenutele lisaks teatasid veel kolm samas majas elavat üliõpilast, et nad on positiivse testitulemusega inimesega kokku puutunud, kuid nende testid osutusid negatiivseks.
Järgmises etapis asutakse kõiki ühiselamu elanikke korruste kaupa testima, kokku elab ühiselamus umbes 200 inimest.
"Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks," ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.
Terviseameti teatel korraldatakse elu ühiselamus ümber võimalikult nii, et terved ei peaks nakatunute ja nende lähikontaktsetega kokku puutuma. Selleks luuakse nö must ja puhas tsoon.
"Kogu ühiselamu on pingsa järelevalve all meie poolt," kinnitas terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik.
Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toimetulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks.
Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.
Terviseamet paneb kõigile südamele, et viiruse leviku kõrgajal ei ole lubatud korraldada seltskondlikke üritusi. On väga tähtis, et haigestunud inimesed püsiksid kodus ja ei kannaks nakkust edasi. | Tartu ülikooli ühiselamus osutus kuue tudengi koroonaproov positiivseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseamet teavitas nakatunuid proovide positiivsest vastusest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni.
Tartu Ülikooli teatel oli tegemist Raatuse tänav 22 ühiselamuga. Raatuse ühiselamus elavad valdavalt välistudengid.
Terviseameti lõuna regionaalosakond on praeguseks välja selgitatud, et 9. aprillil toimus ühiselamus üliõpilaste koosviibimine, kus osales 14 inimest, kellest mitmel olid haigustunnused. Koosviibimisel osalenutele lisaks teatasid veel kolm samas majas elavat üliõpilast, et nad on positiivse testitulemusega inimesega kokku puutunud, kuid nende testid osutusid negatiivseks.
Järgmises etapis asutakse kõiki ühiselamu elanikke korruste kaupa testima, kokku elab ühiselamus umbes 200 inimest.
"Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks," ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.
Terviseameti teatel korraldatakse elu ühiselamus ümber võimalikult nii, et terved ei peaks nakatunute ja nende lähikontaktsetega kokku puutuma. Selleks luuakse nö must ja puhas tsoon.
"Kogu ühiselamu on pingsa järelevalve all meie poolt," kinnitas terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik.
Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toimetulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks.
Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.
Terviseamet paneb kõigile südamele, et viiruse leviku kõrgajal ei ole lubatud korraldada seltskondlikke üritusi. On väga tähtis, et haigestunud inimesed püsiksid kodus ja ei kannaks nakkust edasi.
### Response:
Tartu ülikooli ühiselamus osutus kuue tudengi koroonaproov positiivseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video tegemiseks paluti inimestel jagada enda reisivideoid. Kokku laekus üle saja video.
"Oleme äärmiselt tänulikud, et inimesed tulid meie üleskutsega kaasa ning saatsid meile oma reisivideosid," ütles Púr Múddi liige Oliver Rõõmus.
"Videos on inimeste kindlasti palju äratundmisrõõmu ning loodame, et video viib mõtetes inimesi tagasi nende reisidele," rääkis Púr Múddi liige Joonatan Siiman. | Púr Múdd avaldas uue muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video tegemiseks paluti inimestel jagada enda reisivideoid. Kokku laekus üle saja video.
"Oleme äärmiselt tänulikud, et inimesed tulid meie üleskutsega kaasa ning saatsid meile oma reisivideosid," ütles Púr Múddi liige Oliver Rõõmus.
"Videos on inimeste kindlasti palju äratundmisrõõmu ning loodame, et video viib mõtetes inimesi tagasi nende reisidele," rääkis Púr Múddi liige Joonatan Siiman.
### Response:
Púr Múdd avaldas uue muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu korraldab professionaalse dartsi organisatsioon PDC turniiri, kus mängijad viskavad nooli kodus ja on üksteisega ühenduses videosilla vahendusel.
"Ma olin valmis osalema, aga kui nad testisid mu Wifit, siis see ei olnud piisavalt töökindel," lausus hüüdnime "Lendav Šotlane" kandev Anderson väljaandele The Sun.
"See ei üllatanud mind. Mul oli koduse internetiga arvete maksmisel probleeme, see on väga häiriv," lisas 2015. ja 2016. aasta maailma parimaks nooleviskajaks kroonitud mees. | Kahekordsel maailmameistril jääb kehva interneti tõttu turniiril osalemata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu korraldab professionaalse dartsi organisatsioon PDC turniiri, kus mängijad viskavad nooli kodus ja on üksteisega ühenduses videosilla vahendusel.
"Ma olin valmis osalema, aga kui nad testisid mu Wifit, siis see ei olnud piisavalt töökindel," lausus hüüdnime "Lendav Šotlane" kandev Anderson väljaandele The Sun.
"See ei üllatanud mind. Mul oli koduse internetiga arvete maksmisel probleeme, see on väga häiriv," lisas 2015. ja 2016. aasta maailma parimaks nooleviskajaks kroonitud mees.
### Response:
Kahekordsel maailmameistril jääb kehva interneti tõttu turniiril osalemata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt on Eesti Olümpiakomitee eriloal ja kehtestatud tingimustel neil võimalik treenida Audentese tennisehallis. "See oli tehtud suures plaanis selle eesmärgiga, et meie parematel säiliks võimalus treenida ka sisetingimustes. Ma tean, et nad kasutavad seda," lausus Hint Tennisnet.ee taskuhäälingus "Kiire lõppmäng".
"Tänaseks on küll olümpiamängud päevakorrast maas, siis see võimalus ikkagi säilitati," jätkas Hint. "Reeglid on neile peale loetud, mida nad selleks tegema peavad ja oluline on desinfitseerimise reeglitest kinni pidada." | Kontaveit ja Kanepi saavad eriloaga harjutada Audentese tennisehallis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Eesti Olümpiakomitee eriloal ja kehtestatud tingimustel neil võimalik treenida Audentese tennisehallis. "See oli tehtud suures plaanis selle eesmärgiga, et meie parematel säiliks võimalus treenida ka sisetingimustes. Ma tean, et nad kasutavad seda," lausus Hint Tennisnet.ee taskuhäälingus "Kiire lõppmäng".
"Tänaseks on küll olümpiamängud päevakorrast maas, siis see võimalus ikkagi säilitati," jätkas Hint. "Reeglid on neile peale loetud, mida nad selleks tegema peavad ja oluline on desinfitseerimise reeglitest kinni pidada."
### Response:
Kontaveit ja Kanepi saavad eriloaga harjutada Audentese tennisehallis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ärgem olgem naiivsed, öeldes, et Hiina on palju paremini toime tulnud," ütles Macron ajalehele Financial Times. "Seal on selgelt juhtunud asju, mille kohta meil info puudub," lisas ta.
Macroni avaldus järgnes sellele, kui kommunistliku Hiina ja demokraatlike lääneriikide vahel on kasvanud pinged seoses hinnangutega viirusega toimetuleku kohta. Hiina on püüdnud oma hakkamasaamist esitada positiivsemalt, tehes seda mõnikord lääneriikide, sealhulgas ka Prantsusmaa arvel, kirjutas Politico.
Macron hoiatas pandeemiaga võitlemisel inimeste põhivabaduste ohtuseadmise eest, mis mõnikord on tema hinnangul juhtunud ka Euroopa Liidus.
"Mõned riigid on ka Euroopas teinud sellise valiku," rääkis Prantsuse president viidates ilmselgelt Ungarile, mille autoritaarsusele kalduv peaminister Viktor Orbn sai parlamendilt tähtajatu õiguse juhtida riiki ainult oma dekreetidega. "Me ei saa sellega nõustuda. Ei saa hüljata oma fundamentaalset DNA-d tervishoiukriisile viidates," lisas Macron.
Prantsusmaa president tegi ka uue üleskutse Euroopa Liidu ühise laenu võtmiseks. "Kui me ei tee seda täna, siis võidavad populistid - täna, homme, ülehomme, Itaalias, Hispaanias, võib-olla Prantsusmaal ja mujal," hoiatas ta ning lisas, et sellest võib oleneda Euroopa Liidu ellujäämine. "Ma usun, et Euroopa Liit on poliitiline projekt, inimfaktor on esmane," lisas ta.
Seni on Euroopa Liidu põhjapoolsemad riigid eesotsas Saksamaa ja Hollandiga olnud vastu Euroopa Liidu ühise võla võtmisele, sealhulgas ka niinimetatud koroonavõlakirjade väljastamisele, mille abil saaks koroonapandeemiast räsitud majandust hakata taastama. | Macroni hinnangul ei räägi Hiina koroonaviiruse kohta kogu tõde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ärgem olgem naiivsed, öeldes, et Hiina on palju paremini toime tulnud," ütles Macron ajalehele Financial Times. "Seal on selgelt juhtunud asju, mille kohta meil info puudub," lisas ta.
Macroni avaldus järgnes sellele, kui kommunistliku Hiina ja demokraatlike lääneriikide vahel on kasvanud pinged seoses hinnangutega viirusega toimetuleku kohta. Hiina on püüdnud oma hakkamasaamist esitada positiivsemalt, tehes seda mõnikord lääneriikide, sealhulgas ka Prantsusmaa arvel, kirjutas Politico.
Macron hoiatas pandeemiaga võitlemisel inimeste põhivabaduste ohtuseadmise eest, mis mõnikord on tema hinnangul juhtunud ka Euroopa Liidus.
"Mõned riigid on ka Euroopas teinud sellise valiku," rääkis Prantsuse president viidates ilmselgelt Ungarile, mille autoritaarsusele kalduv peaminister Viktor Orbn sai parlamendilt tähtajatu õiguse juhtida riiki ainult oma dekreetidega. "Me ei saa sellega nõustuda. Ei saa hüljata oma fundamentaalset DNA-d tervishoiukriisile viidates," lisas Macron.
Prantsusmaa president tegi ka uue üleskutse Euroopa Liidu ühise laenu võtmiseks. "Kui me ei tee seda täna, siis võidavad populistid - täna, homme, ülehomme, Itaalias, Hispaanias, võib-olla Prantsusmaal ja mujal," hoiatas ta ning lisas, et sellest võib oleneda Euroopa Liidu ellujäämine. "Ma usun, et Euroopa Liit on poliitiline projekt, inimfaktor on esmane," lisas ta.
Seni on Euroopa Liidu põhjapoolsemad riigid eesotsas Saksamaa ja Hollandiga olnud vastu Euroopa Liidu ühise võla võtmisele, sealhulgas ka niinimetatud koroonavõlakirjade väljastamisele, mille abil saaks koroonapandeemiast räsitud majandust hakata taastama.
### Response:
Macroni hinnangul ei räägi Hiina koroonaviiruse kohta kogu tõde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pandeemiad mööduvad, aga hemofiiliaga tuleb hakkama saada terve elu. Eestis kuulub sellesse väikesesse kogukonda paarsada liiget ja need on valdavalt imelised inimesed, kes oskavad olla õnnelikud.
Elu raske haigusega tähendab samaaegselt positiivset ellusuhtumist ja musta huumori suurepärast valdamist. Ka praeguse koroonapandeemia aitab paremini üle elada nali, miks mitte ka koroona enda üle, mitte masendumine ja muretsemine. Oskus naerda on ellujäämisvõte ja rõõmu saame tunda üksnes sellest, mis meil on, mitte sellest, mida pole.
Minu poeg on, vanaisa oli ja ka mõlemad vennad on hemofiilikud, olen ka ise selle geenimutatsiooni kandja. Me isegi ei võta hemofiiliat niivõrd haigusena, kui teistsuguse elustiilina. Praeguseks on ka ravi oluliselt parem – vanaisa eluajal kasutati verejooksude peatamiseks üksnes vereülekannet inimestelt, kelle hüübimisfaktoriga oli kõik korras.
Esimene süstitav hüübimisfaktor jõudis Eestisse alles 1994. aastal, enne seda pidid paljud veritsushaiged noorelt surema. Tihedate ja pikaajaliste verejooksude tõttu liigestesse tekkisid püsivad kahjustused, mistõttu invaliidistusid veritsushaiged juba noores eas.
Vanaisa elas 50-aastaseks, mida võis pidada raske hemofiilia puhul kõrgeks eaks. Kolmel korral õnnestus Tartu arstidel sisemise verejooksuga vanaisa elu vereülekannete abil päästa, aga neljandal korral oli ta kodust kaugel Tallinnas ja seal ta paraku suri.
Hemofiiliaga inimeste igapäevane liikumisvõimetus oli läinud sajandil tavaline – see, et inimene ei suutnud ega saanud kord kuus paari nädala jooksul verejooksu tõttu kodust välja, oli normaalne elu osa. Kuna verejäägid kogunesid liigestesse, on need enamusel üle 30-aastastel sel määral deformeerunud, et hemofiiliaga kaasneb raske liikumispuue.
Verehüübimatust põhjustav geenimutatsioon võib tekkida ka inimestel, kelle suguvõsas pole hemofiiliat varem esinenud, ent tegu on siiski harvikhaigusega, mis esineb ühel inimesel kümnest tuhandest.
Sinivereliste haiguseks peetakse hemofiiliat seetõttu, et 19. sajandil hulkus see mööda Euroopa kõrgaadlit, kandjaks oli ka oma hiilguse tipus olnud Suurbritannia kuninganna Victoria, kellelt see pärandus omakorda Nikolai II pojale Alekseile. Sinivereliste haiguseks sai hemofiiliat küllap kutsuda ka seetõttu, et talupoja või töölise peres ei saanudki raskekujuline hemofiilik pikalt ellu jääda.
Müüdid ja tegelikkus
Laias laastus peetakse tõenäosuseks, et hemofiiliakandjast naisel sünnib veritsustõvega poeg, umbes 50 protsenti. Eestis on peresid, kus hemofiilia esineb kolmest lapsest ühel. Minu suguvõsas on aga kõik olnud sajaprotsendiliselt kas hemofiiliahaiged või -kandjad.
Hemofiiliat annavad edasi ka mehed, arvamus, nagu pärandaks seda järgmistele põlvkondadele üksnes naised, ei pea paika. Mees määrab lapse soo ja oma tütrele annab ta paratamatult edasi ka defektse X-kromosoomi. Tõsi on see, et ta ei saa pärandada haigust oma poegadele, kes saavad Y-kromosoomi. Naine võib aga oma pojale edasi anda terve või mutatsiooniga X-kromosoomi.
Paika ei pea ka väited, nagu ei esineks hemofiiliakandjatest naistel mingit veritsushaigust. Tõsi, tegu ei ole reeglina raske ja eluohtliku hemofiiliaga. Hemofiiliakandjad ja -haiged peavad paratamatult mõtlema sellele, kas ja palju lapsi nad soovivad saada. Minagi arutlesin pärast poja sündi tükk aega, kas saada veel lapsi, aga nüüd on mul neli last - poeg ja kolm tütart. Tundsin, et hemofiilia on see haigus, millega ma saan hakkama.
Soome hemofiiliahaiged elavad teistest meestest kauem
Soomes hakati hemofiilikutele hüübimisfaktoreid süstima varem kui Eestis ning seal on ka vanem põlvkond nende toel üles kasvanud. Hemofiilikutest meeste keskmine eluiga on naaberriigis juba kõrgem kui tervetel soome meestel. Hüübimisfaktori preparaat aitab elada tavapärast elu, aga nad käivad ka rohkem arsti juures end kontrollimas, mis aitab omakorda õigeaegselt avastada muid haigusi.
Mõistagi tuleb hemofiilikul sättida oma eripärade järgi ka elustiili, ehkki üldiselt saab elada nii nagu iga teine inimene. Minu poeg on nüüdseks täisealine sportlik mees, kes käib ülikoolis. Ta peab endale süstima profülaktiliselt vähemalt kaks korda nädalas hüübimisfaktorit. Kuna ta teeb palju sporti, siis peab ta arvestama traumade võimalusega ja enne spordiüritusi faktorit ka juurde süstima.
Kui poeg sündis, valitses meditsiinis arusaam, et hemofiilikutele peaks olema keelatud igasugune füüsiline tegevus. Kui ta läks arsti juurde, küsiti esimese asjana, kas vabastus kehalise kasvatuse tundidest veel kehtib ja kui ei kehti, siis kirjutame pooleks aastaks uue! Aga poiss väga tahtis kaasa lüüa ja mina teda ei keelanud.
Jah, vahepeal tulid traumad ja ta pidi end hoidma, aga peagi võis näha, et tema füüsiline tervis on parem kui teistel temavanustel hemofiilikutel, kes end hoolega säästsid. Elu ise on näidanud, et treenitud lihased toetavad omakorda liigeseid ja sportlikul hemofiilikul tekib ka vähem traumasid.
Ka meditsiini arusaamad on vahepeal muutunud ja hemofiiliahaigete füsioteraapiale pööratakse palju suuremat tähelepanu. Kui sünnib veritsustõvega laps, on vanema instinktiivne reaktsioon teda iga hinna eest kaitsta, panna laps vati sisse ja hoida teda traumadest eemal. Lapsel on aga arenguetapid – ta peab hakkama roomama, ronima trepile, ajama end tooli najal püsti ja õppima kõndima. Kui ta kukub, siis vähemalt mitte kõrgelt!
Kui lapse liikumist piirata ja tema loomulikud arenguetapid jäävad vahele, võib puberteedieas toimuda ohtlik plahvatus. Piltlikult öeldes võib ta nüüd teise korruse aknast alla hüpata ja väga-väga haiget saada. Tulemused võivad olla haiguse seisukohalt rängad.
Harva haigusega kaasnevad erilised probleemid
Kõigi harvikhaiguste põdejate suureks ja iseenesest arusaadavaks probleemiks on see, et leidub vähe arste, kes tunnevad nende tõbe. Seetõttu ongi väga oluline patsiendi roll enda haiguse teadvustamisel.
Ka hemofiiliaühingu oluline ülesanne on hankida uut informatsiooni mujal maailmas veritsustõbede uurimise vallas toimuvatest arengutest, et oskaksime omakorda soovida uusi ravimeid Eesti arstidelt ja haigekassalt. Selliste veritsushaiguste spetsialistidest arste on ehk viie ringis, võin kinnitada, et nad on toredad ja vastutulelikud.
Levinuma kaheksanda hüübimisfaktori puudulikkuse ehk A-hemofiilia raviks on Eestis saadaval ja haigekassa soodusnimekirjas maailma parimad ravimid. Harvema B-hemofiilia patsientidele on aga endiselt käepärast üksnes vereplasmast valmistatud preparaadid, millega kaasneb infektsioonioht.
"Maailmas uuritakse ka geeniteraapia võimalusi, see võib tulevikus tähendada hemofiiliast täieliku tervendamise võimalust."
Uusim, Eestis seni vaid A-hemofiilikutele kättesaadav rekombinantne hüübimisfaktor pole tehtud inimverest ja on seega ohutum. Maailmas uuritakse ka geeniteraapia võimalusi, see võib tulevikus tähendada hemofiiliast täieliku tervendamise võimalust.
Raske hemofiiliaga haiged peavad endale süstima hüübimisfaktorit kaks-kolm korda nädalas veeni. Laste harjutamine sellega on erakordselt raske, eriti väikeste põngerjate kinnihoidmiseks on vaja mõnikord tervet brigaadi.
Hemofiiliaravimid on väga kallid, ravimifirmad ei saa neid odavalt müüa ja haigekassa ei soovi neid kallilt osta. Mida vähem on patsiente, seda raskemad on läbirääkimised. Kui ka traumasid ja veritsust parajasti ei esine ja täiendavaid süste pole vaja, maksab hüübimisfaktori igakuine varu ühe inimese kohta ikkagi tuhandeid eurosid.
Meedikud ei tunne meie haigust
Veritsushaigeid oleks vaja abistada ka pikaajalise raviplaani koostamisel, et nad saaks oma liigeseid hoida ja neid ei oleks vaja hakata vahetama. Vaja oleks ka terviklikumat lähenemist, mis hõlmaks eri arstide koostööd, veel käesoleval kümnendil suri Eestis hemofiiliahaige selle puudumise tõttu ajuverejooksu kätte.
Perearst kirjutas inimesele külmetuse vastu rohud, mis soodustasid verejooksu. Paraku keeldusid kohale kutsutud kiirabimeedikud hoolimata kõigist palvetest haigele ka hüübimisfaktorit süstimast, nad ei konsulteerinud ka hematoloogiga.
Tegutseda olnuks vaja minutite jooksul, aga haiglas pidi ajuverejooksuga inimene ootama veel paar tundi magnetresonantstomograafi järjekorras. Oht, et verejooksuga hemofiiliahaige pannakse erakorralise meditsiini osakonnas samasse järjekorda kõigi teistega, pole kuhugi kadunud.
Oleme jaganud oma ühingu liikmetele veritsushaigete kaarte, kus on peal nii patsiendi andmed kui ka diagnoos, raviarsti nimi, kontakt ja vajamineva ravimi kogus, aga paraku ei ole sellest tihti kasu - kiirabimeedikute jaoks on tegu uue ja tundmatu ravimiga, nad ei taha süstida.
Oleme jõudnud nüüd koos hematoloogidega ühisele arusaamisele, et kiirabimeedik või mis iganes eriala arst peab nägema elektroonilisse tervise infosüsteemi sisenedes kohe punast alarmi, mis annab teada, millise patsiendiga tal on tegemist ning mida on vaja ette võtta. Loodetavasti viib riik meie plaani ellu. Seniks – head pandeemia möödumist ja rahvusvahelist hemofiiliapäeva.
* Eesti Hemofiiliaühing koondab mitte üksnes klassikalise A- ja B-hemofiilia (kaheksanda ja üheksanda hüübimisfaktori puudus) kandjaid, vaid ka kõiki teisi veritsushaigusi. Hemofiilia-A haigeid on Eestis 90, hemofiilia-B haigeid aga 11. Samuti on meil sadakond von Willebrandi haiget. Tegu on hüübimisfaktoreid siduva hüübimisvalgu puudusega, seda pärilikku tõbe esineb nii meestel kui naistel. Lisaks on Eestis poolsada teiste hüübimisfaktorite puudulikkusega inimest, olgu see siis seitsmes või kümnes faktor või mõni muu faktor. | Killu Kaare: pandeemia ajal õppige hemofiiliahaigetelt ellusuhtumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pandeemiad mööduvad, aga hemofiiliaga tuleb hakkama saada terve elu. Eestis kuulub sellesse väikesesse kogukonda paarsada liiget ja need on valdavalt imelised inimesed, kes oskavad olla õnnelikud.
Elu raske haigusega tähendab samaaegselt positiivset ellusuhtumist ja musta huumori suurepärast valdamist. Ka praeguse koroonapandeemia aitab paremini üle elada nali, miks mitte ka koroona enda üle, mitte masendumine ja muretsemine. Oskus naerda on ellujäämisvõte ja rõõmu saame tunda üksnes sellest, mis meil on, mitte sellest, mida pole.
Minu poeg on, vanaisa oli ja ka mõlemad vennad on hemofiilikud, olen ka ise selle geenimutatsiooni kandja. Me isegi ei võta hemofiiliat niivõrd haigusena, kui teistsuguse elustiilina. Praeguseks on ka ravi oluliselt parem – vanaisa eluajal kasutati verejooksude peatamiseks üksnes vereülekannet inimestelt, kelle hüübimisfaktoriga oli kõik korras.
Esimene süstitav hüübimisfaktor jõudis Eestisse alles 1994. aastal, enne seda pidid paljud veritsushaiged noorelt surema. Tihedate ja pikaajaliste verejooksude tõttu liigestesse tekkisid püsivad kahjustused, mistõttu invaliidistusid veritsushaiged juba noores eas.
Vanaisa elas 50-aastaseks, mida võis pidada raske hemofiilia puhul kõrgeks eaks. Kolmel korral õnnestus Tartu arstidel sisemise verejooksuga vanaisa elu vereülekannete abil päästa, aga neljandal korral oli ta kodust kaugel Tallinnas ja seal ta paraku suri.
Hemofiiliaga inimeste igapäevane liikumisvõimetus oli läinud sajandil tavaline – see, et inimene ei suutnud ega saanud kord kuus paari nädala jooksul verejooksu tõttu kodust välja, oli normaalne elu osa. Kuna verejäägid kogunesid liigestesse, on need enamusel üle 30-aastastel sel määral deformeerunud, et hemofiiliaga kaasneb raske liikumispuue.
Verehüübimatust põhjustav geenimutatsioon võib tekkida ka inimestel, kelle suguvõsas pole hemofiiliat varem esinenud, ent tegu on siiski harvikhaigusega, mis esineb ühel inimesel kümnest tuhandest.
Sinivereliste haiguseks peetakse hemofiiliat seetõttu, et 19. sajandil hulkus see mööda Euroopa kõrgaadlit, kandjaks oli ka oma hiilguse tipus olnud Suurbritannia kuninganna Victoria, kellelt see pärandus omakorda Nikolai II pojale Alekseile. Sinivereliste haiguseks sai hemofiiliat küllap kutsuda ka seetõttu, et talupoja või töölise peres ei saanudki raskekujuline hemofiilik pikalt ellu jääda.
Müüdid ja tegelikkus
Laias laastus peetakse tõenäosuseks, et hemofiiliakandjast naisel sünnib veritsustõvega poeg, umbes 50 protsenti. Eestis on peresid, kus hemofiilia esineb kolmest lapsest ühel. Minu suguvõsas on aga kõik olnud sajaprotsendiliselt kas hemofiiliahaiged või -kandjad.
Hemofiiliat annavad edasi ka mehed, arvamus, nagu pärandaks seda järgmistele põlvkondadele üksnes naised, ei pea paika. Mees määrab lapse soo ja oma tütrele annab ta paratamatult edasi ka defektse X-kromosoomi. Tõsi on see, et ta ei saa pärandada haigust oma poegadele, kes saavad Y-kromosoomi. Naine võib aga oma pojale edasi anda terve või mutatsiooniga X-kromosoomi.
Paika ei pea ka väited, nagu ei esineks hemofiiliakandjatest naistel mingit veritsushaigust. Tõsi, tegu ei ole reeglina raske ja eluohtliku hemofiiliaga. Hemofiiliakandjad ja -haiged peavad paratamatult mõtlema sellele, kas ja palju lapsi nad soovivad saada. Minagi arutlesin pärast poja sündi tükk aega, kas saada veel lapsi, aga nüüd on mul neli last - poeg ja kolm tütart. Tundsin, et hemofiilia on see haigus, millega ma saan hakkama.
Soome hemofiiliahaiged elavad teistest meestest kauem
Soomes hakati hemofiilikutele hüübimisfaktoreid süstima varem kui Eestis ning seal on ka vanem põlvkond nende toel üles kasvanud. Hemofiilikutest meeste keskmine eluiga on naaberriigis juba kõrgem kui tervetel soome meestel. Hüübimisfaktori preparaat aitab elada tavapärast elu, aga nad käivad ka rohkem arsti juures end kontrollimas, mis aitab omakorda õigeaegselt avastada muid haigusi.
Mõistagi tuleb hemofiilikul sättida oma eripärade järgi ka elustiili, ehkki üldiselt saab elada nii nagu iga teine inimene. Minu poeg on nüüdseks täisealine sportlik mees, kes käib ülikoolis. Ta peab endale süstima profülaktiliselt vähemalt kaks korda nädalas hüübimisfaktorit. Kuna ta teeb palju sporti, siis peab ta arvestama traumade võimalusega ja enne spordiüritusi faktorit ka juurde süstima.
Kui poeg sündis, valitses meditsiinis arusaam, et hemofiilikutele peaks olema keelatud igasugune füüsiline tegevus. Kui ta läks arsti juurde, küsiti esimese asjana, kas vabastus kehalise kasvatuse tundidest veel kehtib ja kui ei kehti, siis kirjutame pooleks aastaks uue! Aga poiss väga tahtis kaasa lüüa ja mina teda ei keelanud.
Jah, vahepeal tulid traumad ja ta pidi end hoidma, aga peagi võis näha, et tema füüsiline tervis on parem kui teistel temavanustel hemofiilikutel, kes end hoolega säästsid. Elu ise on näidanud, et treenitud lihased toetavad omakorda liigeseid ja sportlikul hemofiilikul tekib ka vähem traumasid.
Ka meditsiini arusaamad on vahepeal muutunud ja hemofiiliahaigete füsioteraapiale pööratakse palju suuremat tähelepanu. Kui sünnib veritsustõvega laps, on vanema instinktiivne reaktsioon teda iga hinna eest kaitsta, panna laps vati sisse ja hoida teda traumadest eemal. Lapsel on aga arenguetapid – ta peab hakkama roomama, ronima trepile, ajama end tooli najal püsti ja õppima kõndima. Kui ta kukub, siis vähemalt mitte kõrgelt!
Kui lapse liikumist piirata ja tema loomulikud arenguetapid jäävad vahele, võib puberteedieas toimuda ohtlik plahvatus. Piltlikult öeldes võib ta nüüd teise korruse aknast alla hüpata ja väga-väga haiget saada. Tulemused võivad olla haiguse seisukohalt rängad.
Harva haigusega kaasnevad erilised probleemid
Kõigi harvikhaiguste põdejate suureks ja iseenesest arusaadavaks probleemiks on see, et leidub vähe arste, kes tunnevad nende tõbe. Seetõttu ongi väga oluline patsiendi roll enda haiguse teadvustamisel.
Ka hemofiiliaühingu oluline ülesanne on hankida uut informatsiooni mujal maailmas veritsustõbede uurimise vallas toimuvatest arengutest, et oskaksime omakorda soovida uusi ravimeid Eesti arstidelt ja haigekassalt. Selliste veritsushaiguste spetsialistidest arste on ehk viie ringis, võin kinnitada, et nad on toredad ja vastutulelikud.
Levinuma kaheksanda hüübimisfaktori puudulikkuse ehk A-hemofiilia raviks on Eestis saadaval ja haigekassa soodusnimekirjas maailma parimad ravimid. Harvema B-hemofiilia patsientidele on aga endiselt käepärast üksnes vereplasmast valmistatud preparaadid, millega kaasneb infektsioonioht.
"Maailmas uuritakse ka geeniteraapia võimalusi, see võib tulevikus tähendada hemofiiliast täieliku tervendamise võimalust."
Uusim, Eestis seni vaid A-hemofiilikutele kättesaadav rekombinantne hüübimisfaktor pole tehtud inimverest ja on seega ohutum. Maailmas uuritakse ka geeniteraapia võimalusi, see võib tulevikus tähendada hemofiiliast täieliku tervendamise võimalust.
Raske hemofiiliaga haiged peavad endale süstima hüübimisfaktorit kaks-kolm korda nädalas veeni. Laste harjutamine sellega on erakordselt raske, eriti väikeste põngerjate kinnihoidmiseks on vaja mõnikord tervet brigaadi.
Hemofiiliaravimid on väga kallid, ravimifirmad ei saa neid odavalt müüa ja haigekassa ei soovi neid kallilt osta. Mida vähem on patsiente, seda raskemad on läbirääkimised. Kui ka traumasid ja veritsust parajasti ei esine ja täiendavaid süste pole vaja, maksab hüübimisfaktori igakuine varu ühe inimese kohta ikkagi tuhandeid eurosid.
Meedikud ei tunne meie haigust
Veritsushaigeid oleks vaja abistada ka pikaajalise raviplaani koostamisel, et nad saaks oma liigeseid hoida ja neid ei oleks vaja hakata vahetama. Vaja oleks ka terviklikumat lähenemist, mis hõlmaks eri arstide koostööd, veel käesoleval kümnendil suri Eestis hemofiiliahaige selle puudumise tõttu ajuverejooksu kätte.
Perearst kirjutas inimesele külmetuse vastu rohud, mis soodustasid verejooksu. Paraku keeldusid kohale kutsutud kiirabimeedikud hoolimata kõigist palvetest haigele ka hüübimisfaktorit süstimast, nad ei konsulteerinud ka hematoloogiga.
Tegutseda olnuks vaja minutite jooksul, aga haiglas pidi ajuverejooksuga inimene ootama veel paar tundi magnetresonantstomograafi järjekorras. Oht, et verejooksuga hemofiiliahaige pannakse erakorralise meditsiini osakonnas samasse järjekorda kõigi teistega, pole kuhugi kadunud.
Oleme jaganud oma ühingu liikmetele veritsushaigete kaarte, kus on peal nii patsiendi andmed kui ka diagnoos, raviarsti nimi, kontakt ja vajamineva ravimi kogus, aga paraku ei ole sellest tihti kasu - kiirabimeedikute jaoks on tegu uue ja tundmatu ravimiga, nad ei taha süstida.
Oleme jõudnud nüüd koos hematoloogidega ühisele arusaamisele, et kiirabimeedik või mis iganes eriala arst peab nägema elektroonilisse tervise infosüsteemi sisenedes kohe punast alarmi, mis annab teada, millise patsiendiga tal on tegemist ning mida on vaja ette võtta. Loodetavasti viib riik meie plaani ellu. Seniks – head pandeemia möödumist ja rahvusvahelist hemofiiliapäeva.
* Eesti Hemofiiliaühing koondab mitte üksnes klassikalise A- ja B-hemofiilia (kaheksanda ja üheksanda hüübimisfaktori puudus) kandjaid, vaid ka kõiki teisi veritsushaigusi. Hemofiilia-A haigeid on Eestis 90, hemofiilia-B haigeid aga 11. Samuti on meil sadakond von Willebrandi haiget. Tegu on hüübimisfaktoreid siduva hüübimisvalgu puudusega, seda pärilikku tõbe esineb nii meestel kui naistel. Lisaks on Eestis poolsada teiste hüübimisfaktorite puudulikkusega inimest, olgu see siis seitsmes või kümnes faktor või mõni muu faktor.
### Response:
Killu Kaare: pandeemia ajal õppige hemofiiliahaigetelt ellusuhtumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 81-aastane Ajan on organisatsiooni juhtimise juures viibinud aastakümneid, 1976. aastast 24 aastat peasekretärina ja seejärel viimased paarkümmend aastat presidendina.
"Ma ohverdasin meie armastatud spordialale oma elu parima osa," lausus Ajan. "Kui pandeemiast tingitud tervisega seonduv olukord lubab, siis saab uus generatsioon alustada niipea kui võimalik valimiste läbiviimisega, et kindlustada meie armastatud spordialale helge tulevik."
Tänavu jaanuaris üllitas saksa telekanal ARD dokumentaalfilmi tõstmise hämaratest telgitagustest ja kõige enam kogunesid mustad pilved just Ajani kohale. Teda süüdistati kahtlastes rahatehingutes ja korruptiivses dopingupoliitikas. Ungarlane ise on etteheited tagasi lükanud.
Sellest hoolimata peatas Ajan, kelle suhtes uurimine jätkub, jaanuari lõpus oma volitused presidendina 90 päevaks. Lõpliku tagasiastumise järel saab alaliidu ajutiseks juhiks ameeriklanna Ursula Papandrea. | Uurimise all olev tõsteliidu president loobus kohast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
81-aastane Ajan on organisatsiooni juhtimise juures viibinud aastakümneid, 1976. aastast 24 aastat peasekretärina ja seejärel viimased paarkümmend aastat presidendina.
"Ma ohverdasin meie armastatud spordialale oma elu parima osa," lausus Ajan. "Kui pandeemiast tingitud tervisega seonduv olukord lubab, siis saab uus generatsioon alustada niipea kui võimalik valimiste läbiviimisega, et kindlustada meie armastatud spordialale helge tulevik."
Tänavu jaanuaris üllitas saksa telekanal ARD dokumentaalfilmi tõstmise hämaratest telgitagustest ja kõige enam kogunesid mustad pilved just Ajani kohale. Teda süüdistati kahtlastes rahatehingutes ja korruptiivses dopingupoliitikas. Ungarlane ise on etteheited tagasi lükanud.
Sellest hoolimata peatas Ajan, kelle suhtes uurimine jätkub, jaanuari lõpus oma volitused presidendina 90 päevaks. Lõpliku tagasiastumise järel saab alaliidu ajutiseks juhiks ameeriklanna Ursula Papandrea.
### Response:
Uurimise all olev tõsteliidu president loobus kohast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurte pühade aegu oli taas põhjust hakata rääkima "kahest Eestist". Seekord läheb aga veelahe erasektori ja riigipalgaliste vahelt.
Neid kahte maailma, mida kriis tabas nii erinevalt (vt"Ardo Hansson: kaks maailma", Postimees 9.04.2020), on võimalik ühendada kahel erineval moel – ühise kannatuse või ühise riskide jagamisega. Jumalapoeg lunastas ristiinimese patud ette ära oma isikliku kannatuse kaudu juba paar tuhat aastat tagasi. Ilmalikul riigil on elanike heaolu kaitseks vajalikud vahendid olemas. Tuleb vaid vabaneda dogmadest.
Ardo Hansson on mures "uue ebavõrdsuse" pärast, mis Eestimaad viimastel nädalatel tabanud. Mina ka.
Eestimaalased võib tõesti jagada kaheks suureks grupiks, nagu Hansson seda teeb, ja kummaski on pool miljonit inimest. Ühte neist – erasektori töötajaid – on tabamas enneolematu ikaldus. Teised – kelle hulka võib lisaks arstidele-õpetajatele-politseinikele ja ametnikele lisada ka pensionärid ja vanemahüvitise saajad – aga ei tea tulu langusest esialgu midagi. Nad elavad edasi "väga erinevas paralleelmaailmas".
Seepärast on põhjust kõhedust tunda küll, sest avalikkus ootab ametnike verd. Aga kas vereohver on hädavajalik?
Moraalne ja majanduslik aspekt
Sündivat ebavõrdsust saab vaagida nii moraalsest kui ka majanduslikust aspektist. Ühest küljest võib öelda, et majanduskriis on meile seekord kaela sadanud selgest taevast selles mõttes, et oma maise tegevusega ei ole ükski Eesti elanik seda karistust välja teeninud rohkem kui keegi teine. Seetõttu võiks ka kriisi koorem kõigi õlgadele ühtlaselt laotuda.
Kuid on ka teine külg. Meie tarbimiskorv jaguneb suures plaanis nii, et kolmveerandi sellest moodustavad erasektori poolt pakutavad kaubad ja teenused ning veerandi avalikud teenused.
Sissetulekute languse põhjuseks erasektoris on asjaolu, et nõudlust teatud teenuste ja kaupade järele enam ei ole. Kas siis eriolukorra piirangute pärast või seetõttu, et ärevatel aegadel tarbitakse vaid hädapärast.
Seega käib sissetuleku langusega erafirmades kaasas ka töökoormuse vähenemine või sootuks tööta olek. Töötute toimetuleku tagamiseks on meil sotsiaalse kaitse süsteem, mis lähtub armastatud laulusalmis sõnastatud ühiskondlikust kokkuleppest: "kes ei tööta, see ei söö".
Riigi poolt pakutavate teenuste tarbimine pole aga eriolukorraga seoses enamasti kahanenud. Mitmes valdkonnas on see isegi kasvanud, kuigi on ka erandeid. Arstidel ja õpetajatel on tööd nii nüüd kui ka pärast piirangute kadumist tavapärasest pigem rohkem.
Ja vähemalt sama palju kui kaks kuud tagasi soovivad kodanikud ka praegu tarbida sise- ja välisjulgeolekut, seadusloomet, omandiõiguse kaitset ja muid demokraatliku õigusriigi teenuseid, mida maksumaksja raha eest pakutakse, aga mille tarbimise peale me iga päev ei mõtle. Õnneks pole nende teenuste pakkumine pärsitud, mistõttu võiks olla ka põhjendatud selle eest palga maksmine senises mahus.
Oluline rühm riigieelarvest tulu saavaid inimesi, keda Hansson esile tõstab, on pensionärid. Neid on tubli kolm korda rohkem kui kõiki riigipalgalisi kokku ja üle kümne korra rohkem kui ametnikke. Nende tulu kärpides võiks kokkuhoidu saavutada küll.
Eelmises kriisis seda siiski ei tehtud, mistõttu aitas see veidi pehmendada kogu elanikkonna sissetulekute ja sedakaudu ka majanduse langust, mis meile turujõudude ajel osaks sai.
"Kui riigilt tulu saavate inimeste sissetuleku kärpimise motivatsioon on sotsiaalne õiglus, siis meie pensionärid tuleks sellest mängust küll eemal hoida."
Samal ajal on hästi teada, et vastavalt meie sotsiaalsele kontraktile pole riiklikud pensionid Eestis just ülemäära helded – üle 65-aastaste keskmine (mediaan)sissetulek on alla 65-aastaste suhtes EL-i riikide võrdluses Eestis konkurentsitult madalaim. Kui riigilt tulu saavate inimeste sissetuleku kärpimise motivatsioon on sotsiaalne õiglus, siis meie pensionärid tuleks sellest mängust küll eemal hoida. Aga riigi maksutulu on ju määramata ajaks kokku kuivanud! Millest maksta riigipalgaliste palku ja pensione?
Hansson kirjutab, et "inimesed on valmis kannatama, kui enamik kaaskodanikke on nõus tegema sama."
Täiesti nõus. Ja see pool elanikest, kellel on õnn saada oma tulu riigieelarvest, oleks valmis ka solidaarsust üles näitama, sest nagu kirjutab Hansson: "ühiskonna kahe poole kogemuste nii suur erinevus pole tervislik ega jätkusuutlik". Kuid see ohver pole vajalik, sest venitaks majanduse taastumise ilmselt pikemaks kui vaja, kasvõi erasektori laenukoormuse (laen vs tulu) hüppelise kasvu kaudu.
Keskpankade roll on hoolitseda selle eest, et riigikassad erandolukorras tühjaks ei jääks. Valitsused aga hoolitsegu omalt poolt, et lisakulutused tegeleksid kriisimuredega.
Oluline on tagada inimeste tarbimisvõime
Õnneks on viimastel nädalatel ilmunud palju kõrgel analüütilisel tasemel arutlusi, millest lähtudes saavad kõhklevad valitsused oma kriisipoliitikat kujundada.
Lisaks ettevõtete-vaheliste sõbralike suhete säilitamisele kõigi rahaliste ja juriidiliste vahenditega soovitatakse tagada elanike senised sissetulekud võimalikult suures ulatuses. See võib isegi heaoluühiskondades tähendada sotsiaalse kaitse võrgustike tugevdamist, millest näitaks Rootsi alustaski.
Vähema sotsiaalse kaitsega riigid peavad rakendama radikaalsemaid meetmeid nagu rahatšekkide saatmine elanikkonnale (Hong Kong ja USA). Ja kaalutlused selle taga ei ole ainult humaansed, vaid ka majanduslikud. Oluline on tagada inimeste tarbimisvõime ja -julgus eelkõige pärast eriolukorra taandumist, et olemasolev majanduspotentsiaal taas kiiresti kasutusele võtta.
Maailmapank peab vajalikuks valitsusi lausa hoiatada riigipoolsete kulutuste kokkutõmbamise eest, sest see süvendaks majandusprobleeme veelgi. Riigi stabiliseeriv roll, mille osaks elanike sissetuleku hoidmine, on praeguses kriisis eriti oluline.
Hoiatuses mainitakse Lõuna- Ameerika ja Balkani riike, kus ahvatlus kärpepoliitikaks võib olla suurem, kui arenenud riikides. Kuid kiusatus selleks mikrotasemel intuitiivseks ja moraalselt ehk põhjendatud sammuks võib tekkida ka mujal. Raske on näha, kuidas riigireformi forsseerimine keset järsku majanduslangust saab olukorda parandada.
Kuid siiski, küsib skeptik, Jumal loob midagi mittemillestki, aga kuidas saab maapealne riik tagada sissetuleku olukorras, kus tööd ei tehta, kaupa ei toodeta ja tulu ei teenita? Keegi peab selle ju kinni maksma.
Maksabki, aga majanduse kiirema taastumise ja elanike heaolu huvides ei tee seda praegu riigipalgalised oma kõhu kõrvalt, vaid kõik vastavalt oma maksevõimele tulevikus. Lühikeses plaanis tuleb raha erasektori säästudest, mis erinevatel põhjustel seal rakendust ei leia.
Viimased viis aastat on erasektor riigile laenamise lõbu eest olnud valmis ka peale maksma. Tõsi, osaliselt keskpankade toetusel. Kokkuvõttes aga maksavad töötute asendussissetuleku kinni ikkagi need, kellel on olnud õnn säilitada oma töö ja palk. Aga seda pikkade aastate jooksul tagantjärele.
Suur finantskriis ei olnud piisav vapustus, et murda konservatiivseid tabusid ja anda poliitikute kätte tõhusad vahendid harva ette tulevate vapustuste leevendamiseks. Seekordne raputus teadvustab ilmselt paremini riigi positiivset rolli meie elu erinevate aspektide korraldamisel. Kui rahatrükk ja kodanikupalk tekitavad väljakannatamatut allergiat, siis võib nende asemel kasutada paremini seeditavaid eufemisme.
"Valitsused on viimase instantsi kindlustajad, laenajad, kulutajad ja teenusepakkujad," kirjutab W. Buiter. See roll langeb nende kaela siis, kui erasektori tegevus on häiritud. Ühel Euroopa riigil, mille rahandus on alati olnud arusaamatult korras, on kõik võimalused vältida mittevajalikke inimkannatusi ja aidata samaaegselt majandus võimalikult kiiresti taas järje peale. Selle mittekasutamine oleks poliitiline, mitte majanduslik valik.
Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti. | Madis Aben: kaks Eestit 18 aastat hiljem ehk kuidas kahte maailma ühendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurte pühade aegu oli taas põhjust hakata rääkima "kahest Eestist". Seekord läheb aga veelahe erasektori ja riigipalgaliste vahelt.
Neid kahte maailma, mida kriis tabas nii erinevalt (vt"Ardo Hansson: kaks maailma", Postimees 9.04.2020), on võimalik ühendada kahel erineval moel – ühise kannatuse või ühise riskide jagamisega. Jumalapoeg lunastas ristiinimese patud ette ära oma isikliku kannatuse kaudu juba paar tuhat aastat tagasi. Ilmalikul riigil on elanike heaolu kaitseks vajalikud vahendid olemas. Tuleb vaid vabaneda dogmadest.
Ardo Hansson on mures "uue ebavõrdsuse" pärast, mis Eestimaad viimastel nädalatel tabanud. Mina ka.
Eestimaalased võib tõesti jagada kaheks suureks grupiks, nagu Hansson seda teeb, ja kummaski on pool miljonit inimest. Ühte neist – erasektori töötajaid – on tabamas enneolematu ikaldus. Teised – kelle hulka võib lisaks arstidele-õpetajatele-politseinikele ja ametnikele lisada ka pensionärid ja vanemahüvitise saajad – aga ei tea tulu langusest esialgu midagi. Nad elavad edasi "väga erinevas paralleelmaailmas".
Seepärast on põhjust kõhedust tunda küll, sest avalikkus ootab ametnike verd. Aga kas vereohver on hädavajalik?
Moraalne ja majanduslik aspekt
Sündivat ebavõrdsust saab vaagida nii moraalsest kui ka majanduslikust aspektist. Ühest küljest võib öelda, et majanduskriis on meile seekord kaela sadanud selgest taevast selles mõttes, et oma maise tegevusega ei ole ükski Eesti elanik seda karistust välja teeninud rohkem kui keegi teine. Seetõttu võiks ka kriisi koorem kõigi õlgadele ühtlaselt laotuda.
Kuid on ka teine külg. Meie tarbimiskorv jaguneb suures plaanis nii, et kolmveerandi sellest moodustavad erasektori poolt pakutavad kaubad ja teenused ning veerandi avalikud teenused.
Sissetulekute languse põhjuseks erasektoris on asjaolu, et nõudlust teatud teenuste ja kaupade järele enam ei ole. Kas siis eriolukorra piirangute pärast või seetõttu, et ärevatel aegadel tarbitakse vaid hädapärast.
Seega käib sissetuleku langusega erafirmades kaasas ka töökoormuse vähenemine või sootuks tööta olek. Töötute toimetuleku tagamiseks on meil sotsiaalse kaitse süsteem, mis lähtub armastatud laulusalmis sõnastatud ühiskondlikust kokkuleppest: "kes ei tööta, see ei söö".
Riigi poolt pakutavate teenuste tarbimine pole aga eriolukorraga seoses enamasti kahanenud. Mitmes valdkonnas on see isegi kasvanud, kuigi on ka erandeid. Arstidel ja õpetajatel on tööd nii nüüd kui ka pärast piirangute kadumist tavapärasest pigem rohkem.
Ja vähemalt sama palju kui kaks kuud tagasi soovivad kodanikud ka praegu tarbida sise- ja välisjulgeolekut, seadusloomet, omandiõiguse kaitset ja muid demokraatliku õigusriigi teenuseid, mida maksumaksja raha eest pakutakse, aga mille tarbimise peale me iga päev ei mõtle. Õnneks pole nende teenuste pakkumine pärsitud, mistõttu võiks olla ka põhjendatud selle eest palga maksmine senises mahus.
Oluline rühm riigieelarvest tulu saavaid inimesi, keda Hansson esile tõstab, on pensionärid. Neid on tubli kolm korda rohkem kui kõiki riigipalgalisi kokku ja üle kümne korra rohkem kui ametnikke. Nende tulu kärpides võiks kokkuhoidu saavutada küll.
Eelmises kriisis seda siiski ei tehtud, mistõttu aitas see veidi pehmendada kogu elanikkonna sissetulekute ja sedakaudu ka majanduse langust, mis meile turujõudude ajel osaks sai.
"Kui riigilt tulu saavate inimeste sissetuleku kärpimise motivatsioon on sotsiaalne õiglus, siis meie pensionärid tuleks sellest mängust küll eemal hoida."
Samal ajal on hästi teada, et vastavalt meie sotsiaalsele kontraktile pole riiklikud pensionid Eestis just ülemäära helded – üle 65-aastaste keskmine (mediaan)sissetulek on alla 65-aastaste suhtes EL-i riikide võrdluses Eestis konkurentsitult madalaim. Kui riigilt tulu saavate inimeste sissetuleku kärpimise motivatsioon on sotsiaalne õiglus, siis meie pensionärid tuleks sellest mängust küll eemal hoida. Aga riigi maksutulu on ju määramata ajaks kokku kuivanud! Millest maksta riigipalgaliste palku ja pensione?
Hansson kirjutab, et "inimesed on valmis kannatama, kui enamik kaaskodanikke on nõus tegema sama."
Täiesti nõus. Ja see pool elanikest, kellel on õnn saada oma tulu riigieelarvest, oleks valmis ka solidaarsust üles näitama, sest nagu kirjutab Hansson: "ühiskonna kahe poole kogemuste nii suur erinevus pole tervislik ega jätkusuutlik". Kuid see ohver pole vajalik, sest venitaks majanduse taastumise ilmselt pikemaks kui vaja, kasvõi erasektori laenukoormuse (laen vs tulu) hüppelise kasvu kaudu.
Keskpankade roll on hoolitseda selle eest, et riigikassad erandolukorras tühjaks ei jääks. Valitsused aga hoolitsegu omalt poolt, et lisakulutused tegeleksid kriisimuredega.
Oluline on tagada inimeste tarbimisvõime
Õnneks on viimastel nädalatel ilmunud palju kõrgel analüütilisel tasemel arutlusi, millest lähtudes saavad kõhklevad valitsused oma kriisipoliitikat kujundada.
Lisaks ettevõtete-vaheliste sõbralike suhete säilitamisele kõigi rahaliste ja juriidiliste vahenditega soovitatakse tagada elanike senised sissetulekud võimalikult suures ulatuses. See võib isegi heaoluühiskondades tähendada sotsiaalse kaitse võrgustike tugevdamist, millest näitaks Rootsi alustaski.
Vähema sotsiaalse kaitsega riigid peavad rakendama radikaalsemaid meetmeid nagu rahatšekkide saatmine elanikkonnale (Hong Kong ja USA). Ja kaalutlused selle taga ei ole ainult humaansed, vaid ka majanduslikud. Oluline on tagada inimeste tarbimisvõime ja -julgus eelkõige pärast eriolukorra taandumist, et olemasolev majanduspotentsiaal taas kiiresti kasutusele võtta.
Maailmapank peab vajalikuks valitsusi lausa hoiatada riigipoolsete kulutuste kokkutõmbamise eest, sest see süvendaks majandusprobleeme veelgi. Riigi stabiliseeriv roll, mille osaks elanike sissetuleku hoidmine, on praeguses kriisis eriti oluline.
Hoiatuses mainitakse Lõuna- Ameerika ja Balkani riike, kus ahvatlus kärpepoliitikaks võib olla suurem, kui arenenud riikides. Kuid kiusatus selleks mikrotasemel intuitiivseks ja moraalselt ehk põhjendatud sammuks võib tekkida ka mujal. Raske on näha, kuidas riigireformi forsseerimine keset järsku majanduslangust saab olukorda parandada.
Kuid siiski, küsib skeptik, Jumal loob midagi mittemillestki, aga kuidas saab maapealne riik tagada sissetuleku olukorras, kus tööd ei tehta, kaupa ei toodeta ja tulu ei teenita? Keegi peab selle ju kinni maksma.
Maksabki, aga majanduse kiirema taastumise ja elanike heaolu huvides ei tee seda praegu riigipalgalised oma kõhu kõrvalt, vaid kõik vastavalt oma maksevõimele tulevikus. Lühikeses plaanis tuleb raha erasektori säästudest, mis erinevatel põhjustel seal rakendust ei leia.
Viimased viis aastat on erasektor riigile laenamise lõbu eest olnud valmis ka peale maksma. Tõsi, osaliselt keskpankade toetusel. Kokkuvõttes aga maksavad töötute asendussissetuleku kinni ikkagi need, kellel on olnud õnn säilitada oma töö ja palk. Aga seda pikkade aastate jooksul tagantjärele.
Suur finantskriis ei olnud piisav vapustus, et murda konservatiivseid tabusid ja anda poliitikute kätte tõhusad vahendid harva ette tulevate vapustuste leevendamiseks. Seekordne raputus teadvustab ilmselt paremini riigi positiivset rolli meie elu erinevate aspektide korraldamisel. Kui rahatrükk ja kodanikupalk tekitavad väljakannatamatut allergiat, siis võib nende asemel kasutada paremini seeditavaid eufemisme.
"Valitsused on viimase instantsi kindlustajad, laenajad, kulutajad ja teenusepakkujad," kirjutab W. Buiter. See roll langeb nende kaela siis, kui erasektori tegevus on häiritud. Ühel Euroopa riigil, mille rahandus on alati olnud arusaamatult korras, on kõik võimalused vältida mittevajalikke inimkannatusi ja aidata samaaegselt majandus võimalikult kiiresti taas järje peale. Selle mittekasutamine oleks poliitiline, mitte majanduslik valik.
Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti.
### Response:
Madis Aben: kaks Eestit 18 aastat hiljem ehk kuidas kahte maailma ühendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravil oli reede hommikul 129 inimest, mida on kaheksa võrra vähem kui neljapäeval ja 18 võrra vähem kui kolmapäeval.
Haiglatest on väljakirjutatud 145 inimest. Viimase ööpäeva jooksul suri Eestis COVID-19 tõttu Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 91-aastane naine ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil olnud 77-aastane mees. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 38 inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1576 COVID-19 viiruse testi, millest 1,6 protsenti ehk 25 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 37 594 uut testi, nendest 1459 ehk 3,9 protsenti on osutunud positiivseks.
Kõige rohkem positiivseid teste laekus rahvastikuregistri andmete järgi Harjumaal (üheksa) ja Saaremaal (kuus). Järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, milles oli neli uut positiivset testi.
Reede hommikuse seisuga on enim nakatunuid jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11 protsenti), järgnevad vanusegrupp 45-49 (10 protsenti) ja vanusegrupp 50-54 (10 protsenti).
Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt.
Terviseamet tuletab meelde, et SARS-cov-2 viirus levib ka neile, kes riskirühma ei kuulu. Ligi kolmandiku viimase ööpäeva positiivsetest testidest andsid inimesed vanuses 20-29, 16. aprillil moodustasid enam kui veerand positiivsetest vanuserühma 15-24 eluaastat kuuluvad testitud. Seega on kõigil inimestel väga oluline vältida kontakte ja jälgida hügieenireegleid.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande-asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise. | Haiglaravil olijate arv veidi langes, ööpäevaga suri kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravil oli reede hommikul 129 inimest, mida on kaheksa võrra vähem kui neljapäeval ja 18 võrra vähem kui kolmapäeval.
Haiglatest on väljakirjutatud 145 inimest. Viimase ööpäeva jooksul suri Eestis COVID-19 tõttu Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 91-aastane naine ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil olnud 77-aastane mees. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 38 inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1576 COVID-19 viiruse testi, millest 1,6 protsenti ehk 25 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 37 594 uut testi, nendest 1459 ehk 3,9 protsenti on osutunud positiivseks.
Kõige rohkem positiivseid teste laekus rahvastikuregistri andmete järgi Harjumaal (üheksa) ja Saaremaal (kuus). Järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, milles oli neli uut positiivset testi.
Reede hommikuse seisuga on enim nakatunuid jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11 protsenti), järgnevad vanusegrupp 45-49 (10 protsenti) ja vanusegrupp 50-54 (10 protsenti).
Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt.
Terviseamet tuletab meelde, et SARS-cov-2 viirus levib ka neile, kes riskirühma ei kuulu. Ligi kolmandiku viimase ööpäeva positiivsetest testidest andsid inimesed vanuses 20-29, 16. aprillil moodustasid enam kui veerand positiivsetest vanuserühma 15-24 eluaastat kuuluvad testitud. Seega on kõigil inimestel väga oluline vältida kontakte ja jälgida hügieenireegleid.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande-asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.
### Response:
Haiglaravil olijate arv veidi langes, ööpäevaga suri kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riik kuulutas AS-i Eesti Teed avaliku enampakkumise esmalt välja 9. märtsil. 16. aprillil edastas minister uue käskkirja, millega parandas algses dokumendis välja kuulutatud 16,9 miljardilise alghinna tuhat korda väiksemaks ehk 16,9 miljoniks euroks.
Aprilli alguses lükkas ministeerium Eesti Teede enampakkumise tähtaja Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu algselt planeeritud 1. juunilt edasi 1. oktoobrile.
Valitsus langetas otsuse Eesti Teed enampakkumisel müüa möödunud aasta mais. Enampakkumisel müüakse riigile kuuluvad 100 000 ettevõtte aktsiat ehk 100 protsenti ettevõtte aktsiatest. Ettevõtte põhiline tegevusvaldkond on teede ehitus, remont ja korrashoid üle Eesti.
AS Eesti Teed asutati 2012. aastal, varasemalt turul tegutsenud viie teehooldele spetsialiseerunud äriühingu AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa Teed, AS Virumaa Teed ja AS Saaremaa Teed liitmise tulemusel. | Minister parandas määrust, millega pani Eesti Teed müüki 16,9 miljardiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riik kuulutas AS-i Eesti Teed avaliku enampakkumise esmalt välja 9. märtsil. 16. aprillil edastas minister uue käskkirja, millega parandas algses dokumendis välja kuulutatud 16,9 miljardilise alghinna tuhat korda väiksemaks ehk 16,9 miljoniks euroks.
Aprilli alguses lükkas ministeerium Eesti Teede enampakkumise tähtaja Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu algselt planeeritud 1. juunilt edasi 1. oktoobrile.
Valitsus langetas otsuse Eesti Teed enampakkumisel müüa möödunud aasta mais. Enampakkumisel müüakse riigile kuuluvad 100 000 ettevõtte aktsiat ehk 100 protsenti ettevõtte aktsiatest. Ettevõtte põhiline tegevusvaldkond on teede ehitus, remont ja korrashoid üle Eesti.
AS Eesti Teed asutati 2012. aastal, varasemalt turul tegutsenud viie teehooldele spetsialiseerunud äriühingu AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa Teed, AS Virumaa Teed ja AS Saaremaa Teed liitmise tulemusel.
### Response:
Minister parandas määrust, millega pani Eesti Teed müüki 16,9 miljardiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üksikinimeste liikumisandmete kogumine konatktide jälgimiseks oleks suureks ohuks julgeolekule ja inimeste privaatsusele," öeldakse euobserver.com -i vahendatud liikmesriikide vahel kokku lepitud juhendis, millele on oma toetust avaldanud ka Euroopa Komisjon.
Samuti peavad kasutusse võetavad äpid olema ajutised ja inimeste jaoks vabatahtlikud ning nende kasutajatel ei tohiks olla võimalik tuvastada nakatunuid või nendega kokkupuutunuid. Lisaks tohib rakendustega kogutavat infot säilitada ainult lühikest aega, rõhutati kokkulepitud juhendis.
"Kuigi me peame olema innovatiivsed ning kasutama tehnoloogia pakutavaid võimalusi pandeemiaga võitluseks parimal moel, ei saa me teha kompromisse oma väärtuste ja inimeste privaatsuse tagamise osas," ütles Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton neljapäeval tehtud avalduses.
Eksperdid on siiski hoiatanud, et oleks keeruline kõiki neid äppe, mis liikmesriikides iga päev luuakse, sundida kokkulepitud nõuetest kinni pidama.
See on ka põhjus, miks EL-i andmekaitseamet kutsus üles looma riigipõhiste rakenduste asemel ühtset, Euroopa-ülest koroonaäppi.
Neljapäevane kokkulepe on osa Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal esitatud laiemast raamistikust, milles käsitletakse mobiilitehnoloogia ja andmetöötluse kasutamist koroonapandeemiaga võitlemiseks.
Riikide heakskiidetud põhimõtete kohaselt peab äppi kasutama hakkav inimene andma nõusoleku rakenduse iga eraldi funktsiooni käivitamiseks nagu näiteks kontaktide jälgimine või hoiatuste saamine.
Liikmesriikide terviseametid peaksid hindama rakenduste kasutamise mõtekust aprilli lõpuks ning nende põhjal peaks Euroopa Komisjon avaldama oma raporti juunis.
Google ja Apple on avanud oma operatsioonisüsteemid arendajatele selleks, et nende baasil luua koroonaäppe.
Kokku lepitud raamistiku põhjal saaks koroonaviiruse kandjatega kokkupuutumisi kindlaks teha bluetooth-tehnoloogia abil, mitte enam mobiilipositsioneerimist kasutades. | EL-i riigid leppisid kokku koroonaäppide põhimõtetes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üksikinimeste liikumisandmete kogumine konatktide jälgimiseks oleks suureks ohuks julgeolekule ja inimeste privaatsusele," öeldakse euobserver.com -i vahendatud liikmesriikide vahel kokku lepitud juhendis, millele on oma toetust avaldanud ka Euroopa Komisjon.
Samuti peavad kasutusse võetavad äpid olema ajutised ja inimeste jaoks vabatahtlikud ning nende kasutajatel ei tohiks olla võimalik tuvastada nakatunuid või nendega kokkupuutunuid. Lisaks tohib rakendustega kogutavat infot säilitada ainult lühikest aega, rõhutati kokkulepitud juhendis.
"Kuigi me peame olema innovatiivsed ning kasutama tehnoloogia pakutavaid võimalusi pandeemiaga võitluseks parimal moel, ei saa me teha kompromisse oma väärtuste ja inimeste privaatsuse tagamise osas," ütles Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton neljapäeval tehtud avalduses.
Eksperdid on siiski hoiatanud, et oleks keeruline kõiki neid äppe, mis liikmesriikides iga päev luuakse, sundida kokkulepitud nõuetest kinni pidama.
See on ka põhjus, miks EL-i andmekaitseamet kutsus üles looma riigipõhiste rakenduste asemel ühtset, Euroopa-ülest koroonaäppi.
Neljapäevane kokkulepe on osa Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal esitatud laiemast raamistikust, milles käsitletakse mobiilitehnoloogia ja andmetöötluse kasutamist koroonapandeemiaga võitlemiseks.
Riikide heakskiidetud põhimõtete kohaselt peab äppi kasutama hakkav inimene andma nõusoleku rakenduse iga eraldi funktsiooni käivitamiseks nagu näiteks kontaktide jälgimine või hoiatuste saamine.
Liikmesriikide terviseametid peaksid hindama rakenduste kasutamise mõtekust aprilli lõpuks ning nende põhjal peaks Euroopa Komisjon avaldama oma raporti juunis.
Google ja Apple on avanud oma operatsioonisüsteemid arendajatele selleks, et nende baasil luua koroonaäppe.
Kokku lepitud raamistiku põhjal saaks koroonaviiruse kandjatega kokkupuutumisi kindlaks teha bluetooth-tehnoloogia abil, mitte enam mobiilipositsioneerimist kasutades.
### Response:
EL-i riigid leppisid kokku koroonaäppide põhimõtetes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme veendunud, et Eesti majandus suudab kriisi järgselt kiiresti taastuda ning teeme omalt poolt pingutusi selleks, et see nii läheks," ütles Prisma Peremarketi tegevdirektori kohatäitja Teemu Kilpiä, lisades, et projektiga alustades tagatakse töökohti vajalikul hetkel ehitussektoris olevatele inimestele.
6000 ruutmeetri suurusesse hoonesse on planeeritud Prisma kauplus, apteek, restoran, parkla ja muud bürooruumid. Projekti raames rekonstrueeritakse ohutumaks ka kinnistu ees olev ristmik.
Kaubandushoone kerkib 2021. aasta sügisel aadressil Linnamäe tee 95, umbes poole kilomeetri kaugusel asub ka Maxima XXX, samuti on ehitatavast hoonest kilomeetri raadiuses Selveri ja Rimi kauplused.
Ehitusprojekti juhtivad Eventus Kinnisvara ja Hammerhead OÜ on teinud suuri investeeringuid lähedalasuvas Priisle Äripargis.
"Lasnamäe taga paiknev piirkond on viimastel aastatel jõudsasti arenenud. Seal on arenduses kaubandus-, lao- ja teeninduspindadega Priisle Äripark, samuti on juba valmis ja veel kerkimas mitmed uued korterelamud, mis näitab selle kasvavat populaarsust elurajoonina," märkis Hammerhead OÜ juhatuse esimees Allan Kool. | Lasnamäel alustati uue Prisma kaubanduskeskuse ehitusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme veendunud, et Eesti majandus suudab kriisi järgselt kiiresti taastuda ning teeme omalt poolt pingutusi selleks, et see nii läheks," ütles Prisma Peremarketi tegevdirektori kohatäitja Teemu Kilpiä, lisades, et projektiga alustades tagatakse töökohti vajalikul hetkel ehitussektoris olevatele inimestele.
6000 ruutmeetri suurusesse hoonesse on planeeritud Prisma kauplus, apteek, restoran, parkla ja muud bürooruumid. Projekti raames rekonstrueeritakse ohutumaks ka kinnistu ees olev ristmik.
Kaubandushoone kerkib 2021. aasta sügisel aadressil Linnamäe tee 95, umbes poole kilomeetri kaugusel asub ka Maxima XXX, samuti on ehitatavast hoonest kilomeetri raadiuses Selveri ja Rimi kauplused.
Ehitusprojekti juhtivad Eventus Kinnisvara ja Hammerhead OÜ on teinud suuri investeeringuid lähedalasuvas Priisle Äripargis.
"Lasnamäe taga paiknev piirkond on viimastel aastatel jõudsasti arenenud. Seal on arenduses kaubandus-, lao- ja teeninduspindadega Priisle Äripark, samuti on juba valmis ja veel kerkimas mitmed uued korterelamud, mis näitab selle kasvavat populaarsust elurajoonina," märkis Hammerhead OÜ juhatuse esimees Allan Kool.
### Response:
Lasnamäel alustati uue Prisma kaubanduskeskuse ehitusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestist on auhinnale nomineeritud:
Mudlum "Poola poisid" (väljaandja Strata, 2019)
Kaur Riismaa "Väike Ferdinand" (väljaandja Kakerdaja ja Vihmakass, 2019)
Mait Vaik "Kurvake sügis" (väljaandja Puiestee, 2018)
Euroopa Liidu kirjandusauhinda antakse välja 2009. aastast ja selle eesmärk on tõsta esile uusi autoreid ja suurendada Euroopas kirjandusalast koostööd ning tõlkimise vahendusel kaasaegse ilukirjanduse levikut.
Auhinnale saavad kandideerida Loov Euroopa projektiga liitunud 41 riigi autorid, kuid auhindade jagamine on jagatud kolme aasta peale ja igal aastal jagatakse auhindu 1/3 riikidest. Sel aastal saavad auhinnatud 13 riigi autorid. Lisaks Eesti autorile saavad auhinna veel autorid Belgiast, Bosnia ja Herzegovinast, Horvaatiast, Küproselt, Taanist, Saksamaalt, Kosovost, Luksemburgist, Montenegrost, Põhja-Makedooniast, Norrast ja Hispaaniast.
Auhinda annab välja Euroopa Komisjoni poolt loodud konsortsium, kuhu kuuluvad Euroopa ja Rahvusvaheline Raamatumüüjate Assotsiatsioon (EIBF), Euroopa Kirjanike Nõukogu (EWC) ja Euroopa Kirjastuste Liit (FEP).
Auhinnasaajate valikud teevad žüriid, kuhu kuuluvad esindajad eelpoolnimetatud kohalikest organisatsioonidest. Eestist osalevad sel aastal žürii töös Tiit Aleksejev (esimees), Ilvi Liive, Rebekka Lotman, Marju Kirsipuu ja Tauno Vahter. | Euroopa Liidu kirjandusauhinnale on nomineeritud Mudlum, Kaur Riismaa ja Mait Vaik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestist on auhinnale nomineeritud:
Mudlum "Poola poisid" (väljaandja Strata, 2019)
Kaur Riismaa "Väike Ferdinand" (väljaandja Kakerdaja ja Vihmakass, 2019)
Mait Vaik "Kurvake sügis" (väljaandja Puiestee, 2018)
Euroopa Liidu kirjandusauhinda antakse välja 2009. aastast ja selle eesmärk on tõsta esile uusi autoreid ja suurendada Euroopas kirjandusalast koostööd ning tõlkimise vahendusel kaasaegse ilukirjanduse levikut.
Auhinnale saavad kandideerida Loov Euroopa projektiga liitunud 41 riigi autorid, kuid auhindade jagamine on jagatud kolme aasta peale ja igal aastal jagatakse auhindu 1/3 riikidest. Sel aastal saavad auhinnatud 13 riigi autorid. Lisaks Eesti autorile saavad auhinna veel autorid Belgiast, Bosnia ja Herzegovinast, Horvaatiast, Küproselt, Taanist, Saksamaalt, Kosovost, Luksemburgist, Montenegrost, Põhja-Makedooniast, Norrast ja Hispaaniast.
Auhinda annab välja Euroopa Komisjoni poolt loodud konsortsium, kuhu kuuluvad Euroopa ja Rahvusvaheline Raamatumüüjate Assotsiatsioon (EIBF), Euroopa Kirjanike Nõukogu (EWC) ja Euroopa Kirjastuste Liit (FEP).
Auhinnasaajate valikud teevad žüriid, kuhu kuuluvad esindajad eelpoolnimetatud kohalikest organisatsioonidest. Eestist osalevad sel aastal žürii töös Tiit Aleksejev (esimees), Ilvi Liive, Rebekka Lotman, Marju Kirsipuu ja Tauno Vahter.
### Response:
Euroopa Liidu kirjandusauhinnale on nomineeritud Mudlum, Kaur Riismaa ja Mait Vaik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene plaan näeb ette traditsioonilisi kahest mängust koosnevaid veerand- ja poolfinaale, mis peetaks siis juulis ja augustis, vahendab BBC.
Teise variandina peetakse veerand- ja poolfinaalid ühemängulistena ehk sisuliselt oleks tegemist hooaega lõpetava kaheksa meeskonna vahelise miniturniiriga.
Euroopa liigaga on situatsioon pisut keerulisem, kuna pidamata on rohkem mänge, aga plaanide kohaselt peaks tugevuselt teise klubisarja finaal toimuma Meistrite liiga omast kolm päeva varem ehk 26. augustil Gdanskis.
UEFA hakkab asjaolusid järgmise nädala neljapäeval arutama ja eks palju sõltub ka sellest, kuidas situatsioon seoses koroonaviiruse pandeemiaga Euroopas kulgeb. | Meistrite liiga võib kulmineeruda kahel erineval moel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene plaan näeb ette traditsioonilisi kahest mängust koosnevaid veerand- ja poolfinaale, mis peetaks siis juulis ja augustis, vahendab BBC.
Teise variandina peetakse veerand- ja poolfinaalid ühemängulistena ehk sisuliselt oleks tegemist hooaega lõpetava kaheksa meeskonna vahelise miniturniiriga.
Euroopa liigaga on situatsioon pisut keerulisem, kuna pidamata on rohkem mänge, aga plaanide kohaselt peaks tugevuselt teise klubisarja finaal toimuma Meistrite liiga omast kolm päeva varem ehk 26. augustil Gdanskis.
UEFA hakkab asjaolusid järgmise nädala neljapäeval arutama ja eks palju sõltub ka sellest, kuidas situatsioon seoses koroonaviiruse pandeemiaga Euroopas kulgeb.
### Response:
Meistrite liiga võib kulmineeruda kahel erineval moel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööl vastu 16. aprilli täitus järjekordne – juba korra pikendatud – tähtaeg peaministri kohusetäitjale Benyamin Netanyahule ja opositsiooniliider Benny Gantzile ühtsusvalitsuse moodustamiseks, mis aga ei õnnestunud. Nüüd on kolmeks nädalaks sõna Iisraeli parlamendil Knessetil
Netanyahu juhitav parempoolne partei Likud on Iisraelis võimul alates 2009. aastast. Poliitikuna osav ja halastamatu Netanyahu tundus olevat võitmatu, kuni talle viskas kinda tsentristliku Sini-Valge erakonna liider Benny Gantz, kes on endine Iisraeli armee ülemjuhataja.
Riigis toimusid parlamendivalimised nii aprillis kui ka septembris 2019, kuid kumbki poliitik ei suutnud koguda Knessetis enamuse toetust. Nii mindi 2. märtsil uuesti valimistele, seekord juba koroonakriisi tingimustes.
Aastapikkuses poliitilises tupikseisus on juhtunud nii mõndagi: on mindud vastase poole üle, lastud käiku laimukampaaniaid ja kasutatud seninägematuid poliitilisi relvi. Viimastest üllatavaim oli märtsi lõpus Gantzi otsus lasta end Likudi toetusega Knesseti spiikriks valida. Sellega lõhkus ta küll oma partei ja solvas paljusid hingepõhjani, kuid samas sai hoova Likudi kontrollimiseks.
Ometi lõppes Netanyahule ja Gantzile antud aeg ühtsusvalitsuse moodustamiseks 15. aprilli südaööl tulemusteta. Nüüd saab 21 päeva jooksul võimaluse valitsust moodustada parlamendisaadik, kes suudab koguda Knessetis 61 toetushäält; kui see ei õnnestu, tulevad neljandad valimised.
Võimalikud stsenaariumid tõenäosuse järjekorras on Iisraeli päevalehe Haaretz hinnangul järgmised. Kõige tõenäolisem on, et Netanyahu ja Gantz jõuavad kolme nädala jooksul siiski kokkuleppele, moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus ja kolmeaastane peaministriaeg jaguneb Netanyahu ja Gantzi vahel kaheks võrdseks pooleks.
Teise võimalusena näeb Haaretz Knesseti laialisaatmist ja uusi valimisi; kolmas variant oleks mõnede Sini-Valge partei saadikute ärameelitamine Likudi poole ja parempoolse koalitsiooni moodustamine.
Titaanide heitlus
Mille nimel see titaanide heitlus käib? Loogika ütleb, et mida leppimatum võitlus, seda suuremad peaksid olema erinevused seisukohtades. Samas, maailm on muutunud ning ratsionaalne loogika ei anna inimeste – ehk ka riikide? – sammude prognoosimisel enam alati õigeid vastuseid.
Kui Likudi seisukohad on kümnendi jooksul tuttavaks saanud, siis Benny Gantz tuli poliitikasse üsna tundmatuna ja selgelt "anti-Netanyahu" kandidaadina. Tema parteigi meenutas pigem sõpruskonda, kuhu kuulusid raudse renomeega mehed nagu endine armeejuht Gabi Ashkenazi ja ekskaitseminister Moshe Ya'alon.
Algul oli Gantz Netanyahuga võrreldes napisõnaline ja mitte kuigi veenev. Tema platvormis pandi rõhku haridusele ja teadusele, samal ajal majandusosa polnud kuigi detailne; mainiti naiste jõustamist ja tehti paar ettepanekut Iisraeli ortodoksijuutide kogukonna kasvava mõju kärpimiseks, näiteks ühistranspordi lubamine sabati ajal ja tsiviilabielude seadustamine.
Kampaania algul ei olnud Gantz Palestiina, Iraani ja muudes julgeolekuküsimustes kuigi selgesõnaline. Seega võis talle väljastpoolt vaadates tekkida teatud "rahutuvi" oreool, kuid Iisraeli sees loeti märke teisiti.
Gantz kõnetab Iisraeli tsentrivalijat juba oma minevikuga: pärit holokaustis ellu jäänud ashkenazijuutide perest, moshavis 1 üles kasvanud ja yeshivas 2 õppinud sabra 3.
"Seega on Gantzi biograafias teravat terast omajagu: pehme olemisega mees Iisraeli poliitikas kaugele ei jõuagi ja vasakpoolse silt samuti edasi ei aita."
Erinevalt pikalt Ameerikas elanud Netanyahust on Gantz tõeline "maa sool", kelle terve elu on olnud seotud Iisraeli sõjaväega. Armee ülemjuhataja oli ta 2011-2015; sellesse aega langeb 2014. aasta Gaza sõda, milles hukkus 1364 terroristi, ja Hamasi sõjalise liidri Ahmed Jabari tapmine. Seega on Gantzi biograafias teravat terast omajagu: pehme olemisega mees Iisraeli poliitikas kaugele ei jõuagi ja vasakpoolse silt samuti edasi ei aita.
Gantzi elulugu ning tema lihtne olemus on aga omal kombel nostalgilised. Ta on ehitanud oma kampaania üles ideele, et Iisraeli riigi huvid peavad seisma kõrgemal isiklikest ambitsioonidest, usulistest ja sektantlikest huvidest ning parteipoliitikast.
Julgeoleku rindel oluliste muutusteta?
Gantzi seisukohad on valimismaratoni käigus nihkunud oluliselt Likudile lähemale; õigemini, ta on pidanud sõnastama oma seisukohad Iisraeli põhilistes julgeolekuteemades, ja need ei osutunud Netanyahu omadest kuigi erinevaks.
Palestiina küsimuses avaldas Gantz toetust jaanuaris avalikustatud Donald Trumpi rahuplaanile ning peab vajalikuks Läänekalda juudiasunduste territooriumi liitmist Iisraeliga; erinevalt Likudist on ta küll rõhutanud, et seda tuleb teha rahvusvahelise dialoogi käigus.
Samuti on Gantz kinnitanud, et Jordani jõe org on Iisraeli lahutamatu osa ning riigi idapoolne kaitsebarjäär mistahes konflikti korral, seega on selle ala kontrollimine julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ta tunnistab vajadust Palestiina-küsimus rahumeelselt lahendada ning ilmutab valmisolekut osast territooriumist loobuda, kuid enamasti hoidub mainimast Palestiina riiki.
Kui meenutada 2000. aastate keskpaika, siis just tollal, Ehud Olmerti ja Tzipi Livni ajal, hakkas Iisraeli poliitikute selleteemalisest retoorikast kaduma sõnapaar "Palestiina riik". Selle asemel mainiti eelkõige vajadust luua juutide ja palestiinlaste vahele eraldusjoon, kaitsmaks Iisraeli juudiriigina ja elanike julgeolekut.
Vähehaaval, kuid järjekindlalt on kahe riigi lahendus muutunud ebatõenäolisemaks. Trumpi rahuplaani tunnistas enamik rahvusvahelisest üldsusest teostamatuks, kuid reaktsioon sellele oli leige, sealhulgas juhtivate Araabia riikide poolt. Ka Gantz on just sellise pragmaatilise suhtumise esindaja.
Seega ei ole oodata, et võimalik võimuvahetus – või võimu jagamine opositsiooniga - tooks Iisraelis endaga kaasa väga suuri muudatusi. Iisraelis on poliitikutel selles teemas lihtsalt n-ö selg vastu seina.
Minister Litzmani juhtum
Gantzilt võiks oodata samme ortodoksiringkondade mõju ohjeldamiseks. Koroonakriis on toonud tähelepanu keskmesse hassiidi judaistlikku liikumisse kuuluva tervishoiuministri Yaakov Litzmani vastuolulise isiku.
Ma ei oska arvata, kui paljud Iisraeli külastanud eestlased on sattunud ortodoksi linnajagudesse Mea Shearimi Jeruusalemmas ja Bnei Braki Tel Avivis, aga ega sinna uudishimutsejaid eriti ei oodatagi. Sealne kogukondlik eluviis teeb sotsiaalse isoleerumise keeruliseks ning nakatunute arv neis on hirmutavalt suur.
Litzman algul eitas epideemia tõsidust, osales omaenda ministeeriumi juhiseid rikkudes ühispalvustes ja andis ka ise aprilli algul positiivse koroonatesti. Iisrael on tuntud arenenud tervishoiusüsteemi ja kõrge teaduspotentsiaali poolest ning sealsed meditsiiniringkonnad on korduvalt nõudnud Litzmani asendamist professionaaliga.
Samas pole põhjust arvata, et tsentristid võimule saades ortodokside osas väga järske samme teeksid, sest see lõhestaks ühiskonda liiga sügavalt. Sel põhjusel ei kaasata ilmselt valitsusse vene taustaga partei Yisrael Beiteinu liidrit Avigdor Libermani, kellel on Iisraeli poliitikas sageli kaalukeele roll olnud ning kes käesoleva kriisi ajalgi juba jõudnud mõlemasse leeri kuuluda.
Liberman on ortodokside suunal eriti sõjakalt meelestatud ja tema peamine nõudmine on olnud neile sõjaväekohustuse kehtestamine. Nii konfliktset meest praegu valitsusse võtta ilmselt ei saa, kuna kui ühtsusvalitsus ka teoks saab, siis niikuinii saab koosmeel ministrite vahel olema habras.
Igatsus riigimehelikkuse järgi
Kindlasti on praeguse vastasseisu üks põhjus Netanyahu ülbevõitu suhtlusstiil ja populistlik kõikelubatavuse tunne, mis lubab tal ka tõsiste kriminaalsüüdistuste all olles peaministritoolist kinni hoida.
Kuid ainult "stiiliküsimuste" pärast nii tõsist kriisi ei tekiks. Usun, et paljude iisraellaste jaoks on riivatud nende alateadlikku veendumust, et hoolimata tehtud vigadest ja võimalikust ülekohtust püsib ja toimib Iisraeli riik ajaloolise õigluse, seaduslikkuse ja moraalse üleoleku kindlal alusel. Kui see veendumus räsida saab, siis tekivad riigi raison d'etre 'i (olemasolu põhjuse) pinnale ohtlikud kriimud.
Iisraeli ajaloos tõuseb esile mitu poliitikut, kes on pöördelistel hetkedel teinud otsuseid, mida osa nende kaasmaalasi on pidanud lausa reetmiseks või igal juhul liigseks järeleandlikkuseks: Menachem Begin ja tema poolt 1979. aastal allkirjastatud rahuleping Egiptusega; Yitzhak Rabin, kes algatas Oslo rahuprotsessi ja maksis selle eest eluga; Ariel Sharon, kes 2005. aastal likvideeris juudi asundused Gazas. Koroonapandeemia ei ole küll seda mõõtu kriitiline hetk, kuid igatsus kogeda riigimehelikkuse puudutust on olemas praegugi.
"Praegu ei ole aeg vastandumiseks ja lõhestumiseks. On aeg riigi vastutustundlikuks, pühendunud ja patriootlikuks juhtimiseks," selgitas Benny Gantz oma otsust luua ühtsusvalitsus peaminister Benyamin Netanyahuga. Järgnevad kolm nädalat peavad näitama, kas see õnnestub või mitte.
Marin Mõttus on töötanud diplomaadina Madridi ja Tel Avivi Eesti saatkonnas ning esindanud Eestit suursaadikuna Portugalis ja Türgis. Ankarast oli Mõttus saadikuna akrediteeritud Iraani, Liibanoni ja Aserbaidžaani.
1 Moshav – Iisraeli riigi loomise aegne ja järgne põllumajandusühistu, erinevalt kibbutzist tunnistab eraomandit.
2 Yeshiva – traditsioonilise judaismi vaimus tegutsev õppeasutus
3 Sabra – 1930ndail kasutusele võetud termin märkimaks Iisraeli pinnal sündinud juuti. | Marin Mõttus: Iisrael kahe kriisi haardes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu 16. aprilli täitus järjekordne – juba korra pikendatud – tähtaeg peaministri kohusetäitjale Benyamin Netanyahule ja opositsiooniliider Benny Gantzile ühtsusvalitsuse moodustamiseks, mis aga ei õnnestunud. Nüüd on kolmeks nädalaks sõna Iisraeli parlamendil Knessetil
Netanyahu juhitav parempoolne partei Likud on Iisraelis võimul alates 2009. aastast. Poliitikuna osav ja halastamatu Netanyahu tundus olevat võitmatu, kuni talle viskas kinda tsentristliku Sini-Valge erakonna liider Benny Gantz, kes on endine Iisraeli armee ülemjuhataja.
Riigis toimusid parlamendivalimised nii aprillis kui ka septembris 2019, kuid kumbki poliitik ei suutnud koguda Knessetis enamuse toetust. Nii mindi 2. märtsil uuesti valimistele, seekord juba koroonakriisi tingimustes.
Aastapikkuses poliitilises tupikseisus on juhtunud nii mõndagi: on mindud vastase poole üle, lastud käiku laimukampaaniaid ja kasutatud seninägematuid poliitilisi relvi. Viimastest üllatavaim oli märtsi lõpus Gantzi otsus lasta end Likudi toetusega Knesseti spiikriks valida. Sellega lõhkus ta küll oma partei ja solvas paljusid hingepõhjani, kuid samas sai hoova Likudi kontrollimiseks.
Ometi lõppes Netanyahule ja Gantzile antud aeg ühtsusvalitsuse moodustamiseks 15. aprilli südaööl tulemusteta. Nüüd saab 21 päeva jooksul võimaluse valitsust moodustada parlamendisaadik, kes suudab koguda Knessetis 61 toetushäält; kui see ei õnnestu, tulevad neljandad valimised.
Võimalikud stsenaariumid tõenäosuse järjekorras on Iisraeli päevalehe Haaretz hinnangul järgmised. Kõige tõenäolisem on, et Netanyahu ja Gantz jõuavad kolme nädala jooksul siiski kokkuleppele, moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus ja kolmeaastane peaministriaeg jaguneb Netanyahu ja Gantzi vahel kaheks võrdseks pooleks.
Teise võimalusena näeb Haaretz Knesseti laialisaatmist ja uusi valimisi; kolmas variant oleks mõnede Sini-Valge partei saadikute ärameelitamine Likudi poole ja parempoolse koalitsiooni moodustamine.
Titaanide heitlus
Mille nimel see titaanide heitlus käib? Loogika ütleb, et mida leppimatum võitlus, seda suuremad peaksid olema erinevused seisukohtades. Samas, maailm on muutunud ning ratsionaalne loogika ei anna inimeste – ehk ka riikide? – sammude prognoosimisel enam alati õigeid vastuseid.
Kui Likudi seisukohad on kümnendi jooksul tuttavaks saanud, siis Benny Gantz tuli poliitikasse üsna tundmatuna ja selgelt "anti-Netanyahu" kandidaadina. Tema parteigi meenutas pigem sõpruskonda, kuhu kuulusid raudse renomeega mehed nagu endine armeejuht Gabi Ashkenazi ja ekskaitseminister Moshe Ya'alon.
Algul oli Gantz Netanyahuga võrreldes napisõnaline ja mitte kuigi veenev. Tema platvormis pandi rõhku haridusele ja teadusele, samal ajal majandusosa polnud kuigi detailne; mainiti naiste jõustamist ja tehti paar ettepanekut Iisraeli ortodoksijuutide kogukonna kasvava mõju kärpimiseks, näiteks ühistranspordi lubamine sabati ajal ja tsiviilabielude seadustamine.
Kampaania algul ei olnud Gantz Palestiina, Iraani ja muudes julgeolekuküsimustes kuigi selgesõnaline. Seega võis talle väljastpoolt vaadates tekkida teatud "rahutuvi" oreool, kuid Iisraeli sees loeti märke teisiti.
Gantz kõnetab Iisraeli tsentrivalijat juba oma minevikuga: pärit holokaustis ellu jäänud ashkenazijuutide perest, moshavis 1 üles kasvanud ja yeshivas 2 õppinud sabra 3.
"Seega on Gantzi biograafias teravat terast omajagu: pehme olemisega mees Iisraeli poliitikas kaugele ei jõuagi ja vasakpoolse silt samuti edasi ei aita."
Erinevalt pikalt Ameerikas elanud Netanyahust on Gantz tõeline "maa sool", kelle terve elu on olnud seotud Iisraeli sõjaväega. Armee ülemjuhataja oli ta 2011-2015; sellesse aega langeb 2014. aasta Gaza sõda, milles hukkus 1364 terroristi, ja Hamasi sõjalise liidri Ahmed Jabari tapmine. Seega on Gantzi biograafias teravat terast omajagu: pehme olemisega mees Iisraeli poliitikas kaugele ei jõuagi ja vasakpoolse silt samuti edasi ei aita.
Gantzi elulugu ning tema lihtne olemus on aga omal kombel nostalgilised. Ta on ehitanud oma kampaania üles ideele, et Iisraeli riigi huvid peavad seisma kõrgemal isiklikest ambitsioonidest, usulistest ja sektantlikest huvidest ning parteipoliitikast.
Julgeoleku rindel oluliste muutusteta?
Gantzi seisukohad on valimismaratoni käigus nihkunud oluliselt Likudile lähemale; õigemini, ta on pidanud sõnastama oma seisukohad Iisraeli põhilistes julgeolekuteemades, ja need ei osutunud Netanyahu omadest kuigi erinevaks.
Palestiina küsimuses avaldas Gantz toetust jaanuaris avalikustatud Donald Trumpi rahuplaanile ning peab vajalikuks Läänekalda juudiasunduste territooriumi liitmist Iisraeliga; erinevalt Likudist on ta küll rõhutanud, et seda tuleb teha rahvusvahelise dialoogi käigus.
Samuti on Gantz kinnitanud, et Jordani jõe org on Iisraeli lahutamatu osa ning riigi idapoolne kaitsebarjäär mistahes konflikti korral, seega on selle ala kontrollimine julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ta tunnistab vajadust Palestiina-küsimus rahumeelselt lahendada ning ilmutab valmisolekut osast territooriumist loobuda, kuid enamasti hoidub mainimast Palestiina riiki.
Kui meenutada 2000. aastate keskpaika, siis just tollal, Ehud Olmerti ja Tzipi Livni ajal, hakkas Iisraeli poliitikute selleteemalisest retoorikast kaduma sõnapaar "Palestiina riik". Selle asemel mainiti eelkõige vajadust luua juutide ja palestiinlaste vahele eraldusjoon, kaitsmaks Iisraeli juudiriigina ja elanike julgeolekut.
Vähehaaval, kuid järjekindlalt on kahe riigi lahendus muutunud ebatõenäolisemaks. Trumpi rahuplaani tunnistas enamik rahvusvahelisest üldsusest teostamatuks, kuid reaktsioon sellele oli leige, sealhulgas juhtivate Araabia riikide poolt. Ka Gantz on just sellise pragmaatilise suhtumise esindaja.
Seega ei ole oodata, et võimalik võimuvahetus – või võimu jagamine opositsiooniga - tooks Iisraelis endaga kaasa väga suuri muudatusi. Iisraelis on poliitikutel selles teemas lihtsalt n-ö selg vastu seina.
Minister Litzmani juhtum
Gantzilt võiks oodata samme ortodoksiringkondade mõju ohjeldamiseks. Koroonakriis on toonud tähelepanu keskmesse hassiidi judaistlikku liikumisse kuuluva tervishoiuministri Yaakov Litzmani vastuolulise isiku.
Ma ei oska arvata, kui paljud Iisraeli külastanud eestlased on sattunud ortodoksi linnajagudesse Mea Shearimi Jeruusalemmas ja Bnei Braki Tel Avivis, aga ega sinna uudishimutsejaid eriti ei oodatagi. Sealne kogukondlik eluviis teeb sotsiaalse isoleerumise keeruliseks ning nakatunute arv neis on hirmutavalt suur.
Litzman algul eitas epideemia tõsidust, osales omaenda ministeeriumi juhiseid rikkudes ühispalvustes ja andis ka ise aprilli algul positiivse koroonatesti. Iisrael on tuntud arenenud tervishoiusüsteemi ja kõrge teaduspotentsiaali poolest ning sealsed meditsiiniringkonnad on korduvalt nõudnud Litzmani asendamist professionaaliga.
Samas pole põhjust arvata, et tsentristid võimule saades ortodokside osas väga järske samme teeksid, sest see lõhestaks ühiskonda liiga sügavalt. Sel põhjusel ei kaasata ilmselt valitsusse vene taustaga partei Yisrael Beiteinu liidrit Avigdor Libermani, kellel on Iisraeli poliitikas sageli kaalukeele roll olnud ning kes käesoleva kriisi ajalgi juba jõudnud mõlemasse leeri kuuluda.
Liberman on ortodokside suunal eriti sõjakalt meelestatud ja tema peamine nõudmine on olnud neile sõjaväekohustuse kehtestamine. Nii konfliktset meest praegu valitsusse võtta ilmselt ei saa, kuna kui ühtsusvalitsus ka teoks saab, siis niikuinii saab koosmeel ministrite vahel olema habras.
Igatsus riigimehelikkuse järgi
Kindlasti on praeguse vastasseisu üks põhjus Netanyahu ülbevõitu suhtlusstiil ja populistlik kõikelubatavuse tunne, mis lubab tal ka tõsiste kriminaalsüüdistuste all olles peaministritoolist kinni hoida.
Kuid ainult "stiiliküsimuste" pärast nii tõsist kriisi ei tekiks. Usun, et paljude iisraellaste jaoks on riivatud nende alateadlikku veendumust, et hoolimata tehtud vigadest ja võimalikust ülekohtust püsib ja toimib Iisraeli riik ajaloolise õigluse, seaduslikkuse ja moraalse üleoleku kindlal alusel. Kui see veendumus räsida saab, siis tekivad riigi raison d'etre 'i (olemasolu põhjuse) pinnale ohtlikud kriimud.
Iisraeli ajaloos tõuseb esile mitu poliitikut, kes on pöördelistel hetkedel teinud otsuseid, mida osa nende kaasmaalasi on pidanud lausa reetmiseks või igal juhul liigseks järeleandlikkuseks: Menachem Begin ja tema poolt 1979. aastal allkirjastatud rahuleping Egiptusega; Yitzhak Rabin, kes algatas Oslo rahuprotsessi ja maksis selle eest eluga; Ariel Sharon, kes 2005. aastal likvideeris juudi asundused Gazas. Koroonapandeemia ei ole küll seda mõõtu kriitiline hetk, kuid igatsus kogeda riigimehelikkuse puudutust on olemas praegugi.
"Praegu ei ole aeg vastandumiseks ja lõhestumiseks. On aeg riigi vastutustundlikuks, pühendunud ja patriootlikuks juhtimiseks," selgitas Benny Gantz oma otsust luua ühtsusvalitsus peaminister Benyamin Netanyahuga. Järgnevad kolm nädalat peavad näitama, kas see õnnestub või mitte.
Marin Mõttus on töötanud diplomaadina Madridi ja Tel Avivi Eesti saatkonnas ning esindanud Eestit suursaadikuna Portugalis ja Türgis. Ankarast oli Mõttus saadikuna akrediteeritud Iraani, Liibanoni ja Aserbaidžaani.
1 Moshav – Iisraeli riigi loomise aegne ja järgne põllumajandusühistu, erinevalt kibbutzist tunnistab eraomandit.
2 Yeshiva – traditsioonilise judaismi vaimus tegutsev õppeasutus
3 Sabra – 1930ndail kasutusele võetud termin märkimaks Iisraeli pinnal sündinud juuti.
### Response:
Marin Mõttus: Iisrael kahe kriisi haardes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vajalikud usaldatavad levimusandmed.
"Seni on Eestis eriolukorra meetmete valikul lähtutud raskemate haigusjuhtude ja arstiabi vajavate inimeste nakatumise statistikast ning teiste riikide kogemusest. Kuna aga kõik koroonaviirusega nakatunud ei haigestu ja samas kõiki haigestunuid ei testita, ei ole meil andmeid viiruse tegeliku leviku kohta," rääkis Kalda.
Tartu Ülikooli teadlased selgitatavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastiku seas ning erinevates rahvastikurühmades ja regioonides.
"Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete efektiivsust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid," sõnas Ruth Kalda.
Seireuuringu töörühma kuuluv Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla rõhutas, et puuduliku teabe alusel ei saa epideemiat tulemuslikult ohjeldada. Selleks on vaja hinnata nii viiruse levikut kui ka seda, millised on enim ohustatud rahvastikurühmad ja piirkonnad Eestis.
"Lisaks epideemia kulule on vaja analüüsida ka riigi poolt rakendatud ennetusmeetmete ulatust ja mõju. Uuringust saadav teadmine on oluline nii edaspidiste nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise tegevuskavade väljatöötamiseks kui ka näiteks vaktsinatsioonikava suunamiseks," sõnas Uusküla.
Uuringu üks osa on läbilõikeline küsitlusuuring, mida hakkab tegema küsitlusfirma. Küsitluse juhuvalimisse kuuluvad vähemalt 18-aastased isikud, keda rühmitatakse soo, vanuse ja elukoha järgi, tuginedes rahvastikuregistri andmetele.
Küsitluses osalenud isikud kutsutakse kokkulepitud ajaks Medicumi olemasolevatesse drive-in -testimispunktidesse, kus testimine toimub läbi avatud autoakna. Vajadusel tagab Medicum proovide võtmise puudega inimestele ja eakatele nende kodus. Teste analüüsitakse Synlabi laborites, tulemused kantakse tervise infosüsteemi ning Medicum informeerib testitavaid nende testi tulemusest. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringus osalemine on valimisse sattunud inimeste jaoks vabatahtlik. Uuringus saavad osaleda nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad isikud. Selleks tõlgitakse küsimustikud ja infolehed vene keelde.
Uuringu ettevalmistamise ja läbiviimisega on seotud Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist. Seireuuring maksab 1,8 miljonit eurot.
Fookus Saaremaal ja Õismäel
Teiseks toetasid valitsuse liikmed seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST testuuringut Saaremaal ja Õismäel maksumusega 300 000 eurot. Uuringu eesmärk on määrata kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritavate arvuks on kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt.
"Tahtsime, et need kaks piirkonda oleks teineteisest mitmes mõttes erinevad. Saaremaal on rohkem väiksed majad, see on pigem nagu maapiirkond. Õismäe siis on suurlinna näidis. Saame ka teada, kuidas eri keeleruumid on haigusest aru saanud," selgitas Lutsar ERR-ile.
Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist viivad läbi perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab kas inimene on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Testuuringusse kutsutakse inimesi 1. maist 31. juulini. Testuuringus kogutud andmeid kasutatakse ka üle-eestilise koroonaviiruse seroepidemioloogilise uuringu ettevalmistamiseks.
KoroSero-EST uuringut juhib dr Piia Jõgi, kes on TÜ lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal. Uuringu meeskonda kuuluvad teadlased TÜ lastekliinikust, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist ja kliiniliste uuringute keskusest. | Koroonaviiruse levikut hakatakse kaardistama Eestis kahe uuringuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vajalikud usaldatavad levimusandmed.
"Seni on Eestis eriolukorra meetmete valikul lähtutud raskemate haigusjuhtude ja arstiabi vajavate inimeste nakatumise statistikast ning teiste riikide kogemusest. Kuna aga kõik koroonaviirusega nakatunud ei haigestu ja samas kõiki haigestunuid ei testita, ei ole meil andmeid viiruse tegeliku leviku kohta," rääkis Kalda.
Tartu Ülikooli teadlased selgitatavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastiku seas ning erinevates rahvastikurühmades ja regioonides.
"Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete efektiivsust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid," sõnas Ruth Kalda.
Seireuuringu töörühma kuuluv Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla rõhutas, et puuduliku teabe alusel ei saa epideemiat tulemuslikult ohjeldada. Selleks on vaja hinnata nii viiruse levikut kui ka seda, millised on enim ohustatud rahvastikurühmad ja piirkonnad Eestis.
"Lisaks epideemia kulule on vaja analüüsida ka riigi poolt rakendatud ennetusmeetmete ulatust ja mõju. Uuringust saadav teadmine on oluline nii edaspidiste nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise tegevuskavade väljatöötamiseks kui ka näiteks vaktsinatsioonikava suunamiseks," sõnas Uusküla.
Uuringu üks osa on läbilõikeline küsitlusuuring, mida hakkab tegema küsitlusfirma. Küsitluse juhuvalimisse kuuluvad vähemalt 18-aastased isikud, keda rühmitatakse soo, vanuse ja elukoha järgi, tuginedes rahvastikuregistri andmetele.
Küsitluses osalenud isikud kutsutakse kokkulepitud ajaks Medicumi olemasolevatesse drive-in -testimispunktidesse, kus testimine toimub läbi avatud autoakna. Vajadusel tagab Medicum proovide võtmise puudega inimestele ja eakatele nende kodus. Teste analüüsitakse Synlabi laborites, tulemused kantakse tervise infosüsteemi ning Medicum informeerib testitavaid nende testi tulemusest. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringus osalemine on valimisse sattunud inimeste jaoks vabatahtlik. Uuringus saavad osaleda nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad isikud. Selleks tõlgitakse küsimustikud ja infolehed vene keelde.
Uuringu ettevalmistamise ja läbiviimisega on seotud Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist. Seireuuring maksab 1,8 miljonit eurot.
Fookus Saaremaal ja Õismäel
Teiseks toetasid valitsuse liikmed seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST testuuringut Saaremaal ja Õismäel maksumusega 300 000 eurot. Uuringu eesmärk on määrata kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritavate arvuks on kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt.
"Tahtsime, et need kaks piirkonda oleks teineteisest mitmes mõttes erinevad. Saaremaal on rohkem väiksed majad, see on pigem nagu maapiirkond. Õismäe siis on suurlinna näidis. Saame ka teada, kuidas eri keeleruumid on haigusest aru saanud," selgitas Lutsar ERR-ile.
Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist viivad läbi perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab kas inimene on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Testuuringusse kutsutakse inimesi 1. maist 31. juulini. Testuuringus kogutud andmeid kasutatakse ka üle-eestilise koroonaviiruse seroepidemioloogilise uuringu ettevalmistamiseks.
KoroSero-EST uuringut juhib dr Piia Jõgi, kes on TÜ lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal. Uuringu meeskonda kuuluvad teadlased TÜ lastekliinikust, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist ja kliiniliste uuringute keskusest.
### Response:
Koroonaviiruse levikut hakatakse kaardistama Eestis kahe uuringuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me võiksime alustada kõige noorematest koolilastest," ütles haridusminister Li Andersson neljapäeval parlamendi infotunnis. Tema sõnul jäävad praeguste hinnangute kohaselt koolid suletuks kuni 13. maini.
Hiljem ütles Andersson siiski ajalehele Helsingin Sanomat, et koolide võimaliku avamise kohta pole veel otsust tehtud, rääkimata selle ajakavast. "Praegu on see rohkem minu enda mõtlemine. Otsused tehakse tervishoiuasutuste soovituste põhjal ning pidades silmas õpilaste ja õpetajate turvalisust," rääkis ta.
Eduskunnas esinedes ütles Andersson, et valitsus jälgib epideemiaolukorda tähelepanelikult ja teatab koolipiirangute kaotamisest praeguste piirangute lõppkuupäevale, 13. maile, lähemale jõudes.
"Tervise- ja hoolekandeametite modelleerimise põhjal anname hinnangu sellele, millises järjekorras piiranguid saab tühistada. Isiklikult loodan, et koolid võiksid olla esimeste seas," sõnas Andersson. Ministri sõnul on soovitav, et koolid teaksid ajakavast enne kuuvahetust ehk 1. maiks ning neil oleks ettevalmistamiseks piisavalt aega.
Tema sõnul võiks Soome järgida teiste riikide eeskuju ja lubada koolidesse ennekõike põhikooliõpilasi ja erivajadustega inimesed. Juba praegu on Soomes 1.-3. klasside õpilastel ja erivajadustega õpilastel soovi korral võimalus kontaktõppeks, kuid valitsuse tugeva kaugõppe soovituse tõttu on kooli läinud vaid väike osa, mis on Anderssoni sõnul mõistetav.
Andersson põhjendab kontaktõppe võimalikku laiendamist laste heaolu ja sotsiaalse võrdsuse alusel. "Lõpuks on kool ju palju enamat kui teadmiste omandamine - see hõlmab ka sotsiaalsete suhete ja oskuste õppimist. Ja just kõige nooremad lapsed tunnevad sulgemist kõige kauem ja eriti mõjub see neile, kes on muidu haavatavad."
Seepärast olekski Anderssoni sõnul kõige noorematel koolilastel hea võimalikult kiiresti kooli tagasi jõuda. "Vaja on etapiviisilist strateegiat ja tõenäoliselt ei naase kõige vanemate klasside lapsed sel kevadel kooli." | Soome võib koolid avada mai keskel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me võiksime alustada kõige noorematest koolilastest," ütles haridusminister Li Andersson neljapäeval parlamendi infotunnis. Tema sõnul jäävad praeguste hinnangute kohaselt koolid suletuks kuni 13. maini.
Hiljem ütles Andersson siiski ajalehele Helsingin Sanomat, et koolide võimaliku avamise kohta pole veel otsust tehtud, rääkimata selle ajakavast. "Praegu on see rohkem minu enda mõtlemine. Otsused tehakse tervishoiuasutuste soovituste põhjal ning pidades silmas õpilaste ja õpetajate turvalisust," rääkis ta.
Eduskunnas esinedes ütles Andersson, et valitsus jälgib epideemiaolukorda tähelepanelikult ja teatab koolipiirangute kaotamisest praeguste piirangute lõppkuupäevale, 13. maile, lähemale jõudes.
"Tervise- ja hoolekandeametite modelleerimise põhjal anname hinnangu sellele, millises järjekorras piiranguid saab tühistada. Isiklikult loodan, et koolid võiksid olla esimeste seas," sõnas Andersson. Ministri sõnul on soovitav, et koolid teaksid ajakavast enne kuuvahetust ehk 1. maiks ning neil oleks ettevalmistamiseks piisavalt aega.
Tema sõnul võiks Soome järgida teiste riikide eeskuju ja lubada koolidesse ennekõike põhikooliõpilasi ja erivajadustega inimesed. Juba praegu on Soomes 1.-3. klasside õpilastel ja erivajadustega õpilastel soovi korral võimalus kontaktõppeks, kuid valitsuse tugeva kaugõppe soovituse tõttu on kooli läinud vaid väike osa, mis on Anderssoni sõnul mõistetav.
Andersson põhjendab kontaktõppe võimalikku laiendamist laste heaolu ja sotsiaalse võrdsuse alusel. "Lõpuks on kool ju palju enamat kui teadmiste omandamine - see hõlmab ka sotsiaalsete suhete ja oskuste õppimist. Ja just kõige nooremad lapsed tunnevad sulgemist kõige kauem ja eriti mõjub see neile, kes on muidu haavatavad."
Seepärast olekski Anderssoni sõnul kõige noorematel koolilastel hea võimalikult kiiresti kooli tagasi jõuda. "Vaja on etapiviisilist strateegiat ja tõenäoliselt ei naase kõige vanemate klasside lapsed sel kevadel kooli."
### Response:
Soome võib koolid avada mai keskel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui algselt märtsi planeeritud tiitlivõistlused edasi lükati, ütles ISU, et mitte kaugemale kui oktoobrisse. Iluuisu MM-i pidi võõrustama Montreal ja lühirajauisu MM-i Soul.
Iluuisutamise MM jäi viimati ära 1961. aastal, kui võistlustele lennanud USA koondis lennuõnnetuses hukkus. Lisaks ei toimunud alates 1896. aastast peetavad võistlused ka Esimese ja Teise maailmasõja aegu.
Ülejärgmisel nädalal koguneb ISU juhatus virtuaalsele nõupidamisele, et arutada 2020/2021 hooajaga seonduvat. Ilu- ja kiiruisutamise GP-hooajad algavad tavaliselt oktoobri lõpus ja novembris. | Iluuisutamise MM jääbki pidamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui algselt märtsi planeeritud tiitlivõistlused edasi lükati, ütles ISU, et mitte kaugemale kui oktoobrisse. Iluuisu MM-i pidi võõrustama Montreal ja lühirajauisu MM-i Soul.
Iluuisutamise MM jäi viimati ära 1961. aastal, kui võistlustele lennanud USA koondis lennuõnnetuses hukkus. Lisaks ei toimunud alates 1896. aastast peetavad võistlused ka Esimese ja Teise maailmasõja aegu.
Ülejärgmisel nädalal koguneb ISU juhatus virtuaalsele nõupidamisele, et arutada 2020/2021 hooajaga seonduvat. Ilu- ja kiiruisutamise GP-hooajad algavad tavaliselt oktoobri lõpus ja novembris.
### Response:
Iluuisutamise MM jääbki pidamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmetel esitasid 2020. aasta esimese kvartali rahastamise aruanded õigeaegselt kõik erakonnad peale ühe – Elurikkuse erakonna.
"See jäi meil kahe silma vahele kõige muu seas, mis praegu toimub," ütles erakonna peaministrikandidaat Rainer Kuuba ERR-ile reedel, lisades, et aruanne on nüüd esitatud.
Eelmise kvartali aruande esitamine ERJK-le on kohustuslik järgneva kvartali esimese kuu 10. kuupäeval, pühade tõttu lubati erakondadel 2020. aasta esimese kvartali aruanne esitada 13. aprillil. | Elurikkuse erakonna rahastamise aruanne jäi esitamata hooletuse tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmetel esitasid 2020. aasta esimese kvartali rahastamise aruanded õigeaegselt kõik erakonnad peale ühe – Elurikkuse erakonna.
"See jäi meil kahe silma vahele kõige muu seas, mis praegu toimub," ütles erakonna peaministrikandidaat Rainer Kuuba ERR-ile reedel, lisades, et aruanne on nüüd esitatud.
Eelmise kvartali aruande esitamine ERJK-le on kohustuslik järgneva kvartali esimese kuu 10. kuupäeval, pühade tõttu lubati erakondadel 2020. aasta esimese kvartali aruanne esitada 13. aprillil.
### Response:
Elurikkuse erakonna rahastamise aruanne jäi esitamata hooletuse tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealkirjaga "Mu naine vihkab, kui kodus tööd teen" postitas kunstnik oma kodulehele ja Instagrami pildid oma vannitoast, mida kaunistavad nüüd närilised, kirjutab news.artnet.com.
Rotid on Banksy tänavakunstis kesksel kohal, kujutades allegooriat kunstniku kriitika suhtes liigse tarbimise ja kapitalismi vastu.
View this post on Instagram
. . My wife hates it when I work from home.
A post shared by Banksy (@banksy) on Apr 15, 2020 at 10:45am PDT | Tänavakunstnik Banksy tõi isolatsioonis olles kunsti oma vannituppa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealkirjaga "Mu naine vihkab, kui kodus tööd teen" postitas kunstnik oma kodulehele ja Instagrami pildid oma vannitoast, mida kaunistavad nüüd närilised, kirjutab news.artnet.com.
Rotid on Banksy tänavakunstis kesksel kohal, kujutades allegooriat kunstniku kriitika suhtes liigse tarbimise ja kapitalismi vastu.
View this post on Instagram
. . My wife hates it when I work from home.
A post shared by Banksy (@banksy) on Apr 15, 2020 at 10:45am PDT
### Response:
Tänavakunstnik Banksy tõi isolatsioonis olles kunsti oma vannituppa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olev Subbist oli kujunenud 1970. aastate lõpuks kunstnik, kelle maalilooming oli näitusesaalidesse oodatud. Tema küpsus autorina võimaldas toona pakkuda vaatajatele teostesse kätketud esteetilise sõnumi kõrvale ka ideaalsetes maailmades rändamise võimalust. Eristumine oma traditsioonilisusega paljudest moodsamate kunstisuundade esindajatest ei olnud talle probleem. Olev Subbi oli saavutanud oma veendumustele toetuva kindla kunstnikupositsiooni. Tema meisterlik oskus luua põnevat mõtisklemisele suunavat pildiruumi tõi talle tunnustust läbi järgnevate aastakümnete. Ühelt poolt sai iseloomulikuks artistlik-koloristlik mäng hõrkude värvitoonidega, ja teisalt koduselt tuttavate esemete ning maastikumotiivide talletamine kompositsioonidesse. Olev Subbi isikupärane kunstnikukäekiri lummab publikut ja veenab omas terviklikkuses tänapäevani. | Olev Subbi näituse taustalt. Kindel kunstnikupositsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olev Subbist oli kujunenud 1970. aastate lõpuks kunstnik, kelle maalilooming oli näitusesaalidesse oodatud. Tema küpsus autorina võimaldas toona pakkuda vaatajatele teostesse kätketud esteetilise sõnumi kõrvale ka ideaalsetes maailmades rändamise võimalust. Eristumine oma traditsioonilisusega paljudest moodsamate kunstisuundade esindajatest ei olnud talle probleem. Olev Subbi oli saavutanud oma veendumustele toetuva kindla kunstnikupositsiooni. Tema meisterlik oskus luua põnevat mõtisklemisele suunavat pildiruumi tõi talle tunnustust läbi järgnevate aastakümnete. Ühelt poolt sai iseloomulikuks artistlik-koloristlik mäng hõrkude värvitoonidega, ja teisalt koduselt tuttavate esemete ning maastikumotiivide talletamine kompositsioonidesse. Olev Subbi isikupärane kunstnikukäekiri lummab publikut ja veenab omas terviklikkuses tänapäevani.
### Response:
Olev Subbi näituse taustalt. Kindel kunstnikupositsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahan tunda, et elan" on omamoodi romaan novellides, mille lugudest joonistub ühiste läbivate tegelaste toel välja pilt ühe suguvõsa käekäigust 20. sajandi Soomes. Pöördelised ajaloosündmused jäävad taustaks, esiplaanile tõusevad sünnid ja surmad, pulmad ja matused – nendes lugudes elavad ja armastavad, kukuvad ja tõusevad jälle jalule tugevad soome naised.
Katkend novellist "Üksildane":
Tollal oli väike kamber Rauha riik, kus oli pikas seinas vedrupõhjaga säng ja akna all õmblusmasin, selle ees roheline tool ja õmblusmasina kõrval roheline korvtool, millel olid triibulised padjad Ja korvtooli kõrval jalaga lamp, mille tuhmi varju alt tuli kollast valgust. Voodi kohal seinal oli silmad sulgenud ja imelikult naeratava naise bareljeef. See on kipsist, see on surimask, see on tundmatu. Aga kes see on? Kust ma seda teadma pean, kui ta on tundmatu. Ta uppus Seine'i. Mis see on? See on jõgi Pariisis. Mis ta naerab? No kui ta üles tõsteti, siis tal oli niisugune ebamaine naeratus. Mis on ebamaine? See on just niisugune nagu ta naeratus, ja nii tehtigi sellest surimask. Mispärast ta sulle anti? Ega ei antud, ma ostsin selle rändavalt kunstikaupmehelt. Maksis päris palju, aga ta jutustas sellest nii ilusasti. Mis on surimask? Jäta nüüd juba see küsimine, ei sa sellest õndsaks saa. Ja ei saanudki. Kõik jäi ebaselgeks, ka pildikaupmehe ringirändamine. Kas ta käis kuidagi enese ümber, kui rändas? Klaasist laelambi küljes rippus värvilisi pärlikeesid. Põrandal sängi päitsis oli laastukorv täis mitut värvi villast lõnga ja selle peal pooleli käsitöö, beeži värvi või pruun või must, ja laastukorvi kõrval jalaga õmbluslaegas, mis avanes mõlemalt poolt hingede peal nagu lõõtspill. Rauha asju ei tohtinud puutuda. Lõõtspillikasti oleks olnud tore lahti tõmmata, aga seda ei tohtinud avada, sisse võis vaadata, kui Rauha ise avas. Sees oli nagu trepil ridades väikesed sahtlid, kus olid eri värvi niidirullid ja tillukesed läikivad niidivihid, nööpnõelad ja pisikestesse paberilehtedesse torgatud mitmes suuruses silmaga nõelad. Nööpnõelte erivärvilised tillukesed pallpead, ilusad. Need on teravad, ära puutu, et õnnetust ei juhtuks. Rauha andis sõrmkübara. Seda võid kanda, aga ära seda suhu pane. Toa tagumises otsas oli riidekapp ja seda küll avada ei tohtinud. Jäta selle luku logistamine. Sinna ei ole mitte kellelgi mitte midagi asja. Kapis olid Rauha riided, aarded ja saladused.
Veel praegugi läheb ta väikesesse kambrisse nagu Rauha tuppa ja ukse lahti teinud, jahmub silmapilguks, sest kamber on hoopis teistsugune. Vedrusäng on, ja laud ja tool, ja pärlsatsidega lamp, aga korvtooli, õmbluslaeka ja jalaga lambi on Rauha viinud suurde kambrisse, õmblusmasina kööki ning oma rõivad ja kingad, aarded ja saladused kandnud suure kambri kahe uksega riidekappi. Välja arvatud üks hall kingakarp, otsa peal naisekinga pilt ja number 36. Karp on ununenud või ei olnud siis üleviimist väärt. Võib-olla on see tühi. Vedruvoodi päevakatteks on vana tumepunane tekk, mille mõlemas otsas on kaks musta triipu. Selle tõmbab ta mõnikord üle sängi, mõnikord üle peagi, läheb peadpidi teki alla, et oleks väga soe ja täitsa pime.
Kui olime väikesed ja kõik olid koos, siis oli alati südasuvi, uksed ja aknad lahti, valgus ja soojus tulvasid sisse ja hääled, puude, põõsaste ja rohu sahinad ja kahinad, linnud ja hobuste kapjade klobin liivateel ja auto, nii harv, et mõni täiskasvanu tormas kohe akna alla vaatama, et kes seal massinaga sõidab. Õuel pehme muru, tugeva lõhnaga õuekummel, valgete õitega ristikhein, jahe vesihein. Ja sile, tohterdav teeleht, mida pandi haava peale. Haavu oli ühtelugu, ikka olid kellelgi põlved marraskil, ikka oli keegi oma varba vastu kivi ära löönud. Hirmus kisa, mis vaigistati teelehtedega mõne nuuksatuse ja tatinire sõõrmetesse tagasinuuskamise saatel. Või oli siis selge talv, õuel paksud pehmed hanged, nende vahel hoolikalt kühveldatud rajad väravasse, kuuri, sauna ja tagaõue. Pisikesed õues paksult riides, kõditavate sokkidega, märgade ja märjalt värvi andvate suusasaabastega, kukla tagant mineva heegeldatud paelaga teineteise küljes kinni olevate labakutega, kohmakate plüüsist kasukate või raskete tepitud jopedega, mitu korda ümber kaela mähitud villaste sallidega ja üle kõrvade läkiläkidega, mis sõlmiti lõua alt nii kõvasti kinni, et ei kuulnud peaaegu midagi. Talve lumivalge valgus. Talve uimastavalt puhas lõhn, otsekui äsja nöörilt tuppa toodud pesu. Lumemängud. Mõne palliveeretamise ja hangepatsutamisega saigi pisikese korteri, lastetuba, vann ja vesiklosett, kõik peen, mida kodus ei olnud. Kevade poole tilgutasid räästastest vett säravad jääpurikad, mida imesime, kuigi see oli keelatud. Sellest võib ükskõik mihukese surmatõve saada. Märja labakinda pöidla maitse. Oh sind, jälle oled selle puruks närinud. Ja tee peale ei minda, kas jäi meelde.
Tädi Estril olid Ekku ja Erika. Ekku isa oli surnud ja Erika isa kohta ei tohtinud küsida. Tädi Almal olid Martti, Matti ja Marja-Liisa. Nende isa oli sõjainvaliid, tal oli puujalg ja ta oli parema meelega kodus. Nii tädi Alma ütles: Ta on parema meelega kodus, kui tuleb eitede laterdamist kuulama, nii ta ütleb. Onu Aarrel ja tädi Sylvial olid Ilari, Inari ja Marketta. Lahja oli ema. Temal oli Paula. Onu Aarre oskas oma rüssa-juttudega naerutada, nii et tädi Rauhal piss püksi tuli, ja siis Rauha hüüdis, kui kole, kui kole, ja jooksis õue teise otsa. Jäta ükskord see lollitamine, kui sealt korra juba kopsu said. Seda ütles ema onu Aarrele. Aliinal ja Rauhal ei olnud lapsi, nemad olid vanatüdrukud, ja kas sellepärast neid ei täditatud?
Mina. See olin mina, Paula. | Loe katkendit Tuula-Liina Varise romaanist "Tahan tunda, et elan" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahan tunda, et elan" on omamoodi romaan novellides, mille lugudest joonistub ühiste läbivate tegelaste toel välja pilt ühe suguvõsa käekäigust 20. sajandi Soomes. Pöördelised ajaloosündmused jäävad taustaks, esiplaanile tõusevad sünnid ja surmad, pulmad ja matused – nendes lugudes elavad ja armastavad, kukuvad ja tõusevad jälle jalule tugevad soome naised.
Katkend novellist "Üksildane":
Tollal oli väike kamber Rauha riik, kus oli pikas seinas vedrupõhjaga säng ja akna all õmblusmasin, selle ees roheline tool ja õmblusmasina kõrval roheline korvtool, millel olid triibulised padjad Ja korvtooli kõrval jalaga lamp, mille tuhmi varju alt tuli kollast valgust. Voodi kohal seinal oli silmad sulgenud ja imelikult naeratava naise bareljeef. See on kipsist, see on surimask, see on tundmatu. Aga kes see on? Kust ma seda teadma pean, kui ta on tundmatu. Ta uppus Seine'i. Mis see on? See on jõgi Pariisis. Mis ta naerab? No kui ta üles tõsteti, siis tal oli niisugune ebamaine naeratus. Mis on ebamaine? See on just niisugune nagu ta naeratus, ja nii tehtigi sellest surimask. Mispärast ta sulle anti? Ega ei antud, ma ostsin selle rändavalt kunstikaupmehelt. Maksis päris palju, aga ta jutustas sellest nii ilusasti. Mis on surimask? Jäta nüüd juba see küsimine, ei sa sellest õndsaks saa. Ja ei saanudki. Kõik jäi ebaselgeks, ka pildikaupmehe ringirändamine. Kas ta käis kuidagi enese ümber, kui rändas? Klaasist laelambi küljes rippus värvilisi pärlikeesid. Põrandal sängi päitsis oli laastukorv täis mitut värvi villast lõnga ja selle peal pooleli käsitöö, beeži värvi või pruun või must, ja laastukorvi kõrval jalaga õmbluslaegas, mis avanes mõlemalt poolt hingede peal nagu lõõtspill. Rauha asju ei tohtinud puutuda. Lõõtspillikasti oleks olnud tore lahti tõmmata, aga seda ei tohtinud avada, sisse võis vaadata, kui Rauha ise avas. Sees oli nagu trepil ridades väikesed sahtlid, kus olid eri värvi niidirullid ja tillukesed läikivad niidivihid, nööpnõelad ja pisikestesse paberilehtedesse torgatud mitmes suuruses silmaga nõelad. Nööpnõelte erivärvilised tillukesed pallpead, ilusad. Need on teravad, ära puutu, et õnnetust ei juhtuks. Rauha andis sõrmkübara. Seda võid kanda, aga ära seda suhu pane. Toa tagumises otsas oli riidekapp ja seda küll avada ei tohtinud. Jäta selle luku logistamine. Sinna ei ole mitte kellelgi mitte midagi asja. Kapis olid Rauha riided, aarded ja saladused.
Veel praegugi läheb ta väikesesse kambrisse nagu Rauha tuppa ja ukse lahti teinud, jahmub silmapilguks, sest kamber on hoopis teistsugune. Vedrusäng on, ja laud ja tool, ja pärlsatsidega lamp, aga korvtooli, õmbluslaeka ja jalaga lambi on Rauha viinud suurde kambrisse, õmblusmasina kööki ning oma rõivad ja kingad, aarded ja saladused kandnud suure kambri kahe uksega riidekappi. Välja arvatud üks hall kingakarp, otsa peal naisekinga pilt ja number 36. Karp on ununenud või ei olnud siis üleviimist väärt. Võib-olla on see tühi. Vedruvoodi päevakatteks on vana tumepunane tekk, mille mõlemas otsas on kaks musta triipu. Selle tõmbab ta mõnikord üle sängi, mõnikord üle peagi, läheb peadpidi teki alla, et oleks väga soe ja täitsa pime.
Kui olime väikesed ja kõik olid koos, siis oli alati südasuvi, uksed ja aknad lahti, valgus ja soojus tulvasid sisse ja hääled, puude, põõsaste ja rohu sahinad ja kahinad, linnud ja hobuste kapjade klobin liivateel ja auto, nii harv, et mõni täiskasvanu tormas kohe akna alla vaatama, et kes seal massinaga sõidab. Õuel pehme muru, tugeva lõhnaga õuekummel, valgete õitega ristikhein, jahe vesihein. Ja sile, tohterdav teeleht, mida pandi haava peale. Haavu oli ühtelugu, ikka olid kellelgi põlved marraskil, ikka oli keegi oma varba vastu kivi ära löönud. Hirmus kisa, mis vaigistati teelehtedega mõne nuuksatuse ja tatinire sõõrmetesse tagasinuuskamise saatel. Või oli siis selge talv, õuel paksud pehmed hanged, nende vahel hoolikalt kühveldatud rajad väravasse, kuuri, sauna ja tagaõue. Pisikesed õues paksult riides, kõditavate sokkidega, märgade ja märjalt värvi andvate suusasaabastega, kukla tagant mineva heegeldatud paelaga teineteise küljes kinni olevate labakutega, kohmakate plüüsist kasukate või raskete tepitud jopedega, mitu korda ümber kaela mähitud villaste sallidega ja üle kõrvade läkiläkidega, mis sõlmiti lõua alt nii kõvasti kinni, et ei kuulnud peaaegu midagi. Talve lumivalge valgus. Talve uimastavalt puhas lõhn, otsekui äsja nöörilt tuppa toodud pesu. Lumemängud. Mõne palliveeretamise ja hangepatsutamisega saigi pisikese korteri, lastetuba, vann ja vesiklosett, kõik peen, mida kodus ei olnud. Kevade poole tilgutasid räästastest vett säravad jääpurikad, mida imesime, kuigi see oli keelatud. Sellest võib ükskõik mihukese surmatõve saada. Märja labakinda pöidla maitse. Oh sind, jälle oled selle puruks närinud. Ja tee peale ei minda, kas jäi meelde.
Tädi Estril olid Ekku ja Erika. Ekku isa oli surnud ja Erika isa kohta ei tohtinud küsida. Tädi Almal olid Martti, Matti ja Marja-Liisa. Nende isa oli sõjainvaliid, tal oli puujalg ja ta oli parema meelega kodus. Nii tädi Alma ütles: Ta on parema meelega kodus, kui tuleb eitede laterdamist kuulama, nii ta ütleb. Onu Aarrel ja tädi Sylvial olid Ilari, Inari ja Marketta. Lahja oli ema. Temal oli Paula. Onu Aarre oskas oma rüssa-juttudega naerutada, nii et tädi Rauhal piss püksi tuli, ja siis Rauha hüüdis, kui kole, kui kole, ja jooksis õue teise otsa. Jäta ükskord see lollitamine, kui sealt korra juba kopsu said. Seda ütles ema onu Aarrele. Aliinal ja Rauhal ei olnud lapsi, nemad olid vanatüdrukud, ja kas sellepärast neid ei täditatud?
Mina. See olin mina, Paula.
### Response:
Loe katkendit Tuula-Liina Varise romaanist "Tahan tunda, et elan" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riia-Stockholmi liinil sõitvad laevad Isabelle ja Romantika seisavad koroonaviiruse puhangust tingitud reisipiirangute tõttu märtsi keskpaigast Riia sadamas ja laevade opereerimine on määramata ajaks peatatud. Suurem osa koondatavatest on siiski kahe Riia-Stockholmi liinil opereerinud laeva teenindav personal.
Mõlemal laeval on merendusreeglitest lähtuvalt seisuajal pardal vaid minimaalne tehniline koosseis, ülejäänud laevapereliikmed on viimased kuu aega olnud kodus vähendatud palgaga.
"Tänane otsus on tehtud väga raske südamega. Oleme sunnitud selle sammu astuma, kuigi oleme pikki nädalaid tegutsenud sihikindlalt selle nimel, et me ei jõuaks punkti, kus meil ei ole muid valikuid, kui kaotada meile väga olulisi inimesi ja töökohti," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Nõgene lisas, et Läti lipu all opereerivad laevad on sadamas seisnud juba viimased kuu aega ning ettevõttel ei ole teadmist, millal olukord muutub ja laevad sõitma võivad saada. "Kindlasti ei toimu Riia-Stockholmi liini taastumine kahe laevaga üleöö või isegi lähikuude jooksul. Tõenäoliselt oma senises mahus isegi mitte selle aasta jooksul. Seega on tänaseks selge ka see, et meil ei ole Lätis varasemas mahus töötajatele tööd pakkuda."
Ettevõtte hinnangul on tõenäoline, et Riia-Stockholmi liin taaskäivitatakse esialgu pärast piirangute lõppemist vaid ühe laevaga, kuna oodatavad esmased reisijate mahud ei õigusta kahe laeva kohest liinile naasmist ning tõenäoliselt toodab iga reis esialgu ettevõttele kahjumit.
Tallinki juhatuse esimehe sõnul on ettevõte sarnaselt Eestile, Soomele ja Rootsile viimase kuu jooksul ka Lätist oodanud ametkondade võimalikke toetusmeetmeid laevandussektorile, tagamaks, et eriolukorra lõppedes oleks võimalik oluline meretransport Läti ja Rootsi vahel taastada kasvõi piiratud kujul. Läti pole seni aga erilahendusi pakkunud.
"Oleme lähetanud omalt poolt täiendava abipalve kirja Läti Vabariigi Valitsuse ministritele ning loodame, et Läti valitsus peab vajalikuks ning võimalikuks Riia-Stockholm laevaliini jätkamist ja leitakse võimalused rahvusvahelise reisilaevanduse toetamiseks," sõnas Nõgene.
"Reiside taastamise järel, olukorras kus laevas ei ole alguses piisavalt reisijaid, süvendaks iga alustav reis ilma toetusmeetmeta ettevõtte kahjumit," lisas Nõgene. | Tallink alustab Lätis 550 inimese koondamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riia-Stockholmi liinil sõitvad laevad Isabelle ja Romantika seisavad koroonaviiruse puhangust tingitud reisipiirangute tõttu märtsi keskpaigast Riia sadamas ja laevade opereerimine on määramata ajaks peatatud. Suurem osa koondatavatest on siiski kahe Riia-Stockholmi liinil opereerinud laeva teenindav personal.
Mõlemal laeval on merendusreeglitest lähtuvalt seisuajal pardal vaid minimaalne tehniline koosseis, ülejäänud laevapereliikmed on viimased kuu aega olnud kodus vähendatud palgaga.
"Tänane otsus on tehtud väga raske südamega. Oleme sunnitud selle sammu astuma, kuigi oleme pikki nädalaid tegutsenud sihikindlalt selle nimel, et me ei jõuaks punkti, kus meil ei ole muid valikuid, kui kaotada meile väga olulisi inimesi ja töökohti," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Nõgene lisas, et Läti lipu all opereerivad laevad on sadamas seisnud juba viimased kuu aega ning ettevõttel ei ole teadmist, millal olukord muutub ja laevad sõitma võivad saada. "Kindlasti ei toimu Riia-Stockholmi liini taastumine kahe laevaga üleöö või isegi lähikuude jooksul. Tõenäoliselt oma senises mahus isegi mitte selle aasta jooksul. Seega on tänaseks selge ka see, et meil ei ole Lätis varasemas mahus töötajatele tööd pakkuda."
Ettevõtte hinnangul on tõenäoline, et Riia-Stockholmi liin taaskäivitatakse esialgu pärast piirangute lõppemist vaid ühe laevaga, kuna oodatavad esmased reisijate mahud ei õigusta kahe laeva kohest liinile naasmist ning tõenäoliselt toodab iga reis esialgu ettevõttele kahjumit.
Tallinki juhatuse esimehe sõnul on ettevõte sarnaselt Eestile, Soomele ja Rootsile viimase kuu jooksul ka Lätist oodanud ametkondade võimalikke toetusmeetmeid laevandussektorile, tagamaks, et eriolukorra lõppedes oleks võimalik oluline meretransport Läti ja Rootsi vahel taastada kasvõi piiratud kujul. Läti pole seni aga erilahendusi pakkunud.
"Oleme lähetanud omalt poolt täiendava abipalve kirja Läti Vabariigi Valitsuse ministritele ning loodame, et Läti valitsus peab vajalikuks ning võimalikuks Riia-Stockholm laevaliini jätkamist ja leitakse võimalused rahvusvahelise reisilaevanduse toetamiseks," sõnas Nõgene.
"Reiside taastamise järel, olukorras kus laevas ei ole alguses piisavalt reisijaid, süvendaks iga alustav reis ilma toetusmeetmeta ettevõtte kahjumit," lisas Nõgene.
### Response:
Tallink alustab Lätis 550 inimese koondamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtetele pakutavaid toetusmeetmeid käsitletakse kahes projektis, millest esimene analüüsib laiemalt toetusmeetmete majanduslikku otstarbekust ja sihipärasust. Teine projekt käsitleb kitsamalt ettevõtetele suunatud toetusmeetmete eesmärgipärasust ja kasutegurit, teatas riigikontroll neljapäeval teavituskirjas ettevõtlustoetusi jagavatele asutustele.
Hindamise eesmärk on riigikontrolli sõnul anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori raha kasutatakse igas olukorras seaduslikult ning tulemuslikult.
Kriisimeetmetele ülevaate tegemine on oluline, et selgitada välja, kas planeeritud majanduslikud toetusmeetmed ja nende elluviimine on õiguspärane ja tulemuslik, et maksumaksja raha eest tehtavad valikud on mõistlikud ning tulemused on eesmärgipärased.
Samuti märkis riigikontroll teates, et mõistab eriolukorra tõttu asutuste suurenenud töökoormust ning üritab audititoimingud korraldada nii, et hindamisprotsess segaks võimalikult vähe asutuste igapäevast tööd. | Riigikontroll alustab ettevõtetele antavate toetuste hindamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtetele pakutavaid toetusmeetmeid käsitletakse kahes projektis, millest esimene analüüsib laiemalt toetusmeetmete majanduslikku otstarbekust ja sihipärasust. Teine projekt käsitleb kitsamalt ettevõtetele suunatud toetusmeetmete eesmärgipärasust ja kasutegurit, teatas riigikontroll neljapäeval teavituskirjas ettevõtlustoetusi jagavatele asutustele.
Hindamise eesmärk on riigikontrolli sõnul anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori raha kasutatakse igas olukorras seaduslikult ning tulemuslikult.
Kriisimeetmetele ülevaate tegemine on oluline, et selgitada välja, kas planeeritud majanduslikud toetusmeetmed ja nende elluviimine on õiguspärane ja tulemuslik, et maksumaksja raha eest tehtavad valikud on mõistlikud ning tulemused on eesmärgipärased.
Samuti märkis riigikontroll teates, et mõistab eriolukorra tõttu asutuste suurenenud töökoormust ning üritab audititoimingud korraldada nii, et hindamisprotsess segaks võimalikult vähe asutuste igapäevast tööd.
### Response:
Riigikontroll alustab ettevõtetele antavate toetuste hindamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaani järgi on kohal terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing ning politsei- ja piirivalveameti kogukonnateenuste juhtiv korrakaitseametnik Nurmely Mitrahovitš.
Teemad on hetkeolukord ja testimine, sõnumid nädalavahetuseks ja omavalitsuste kriisiga toimetulek ning PPA tegevused seoses koolivaheajaga. Osalejad võivad tulenevalt oludest muutuda viimase hetkeni. | Otse kell 12: terviseameti, päästeameti ja PPA ülevaade olukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaani järgi on kohal terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing ning politsei- ja piirivalveameti kogukonnateenuste juhtiv korrakaitseametnik Nurmely Mitrahovitš.
Teemad on hetkeolukord ja testimine, sõnumid nädalavahetuseks ja omavalitsuste kriisiga toimetulek ning PPA tegevused seoses koolivaheajaga. Osalejad võivad tulenevalt oludest muutuda viimase hetkeni.
### Response:
Otse kell 12: terviseameti, päästeameti ja PPA ülevaade olukorrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi toetas aprillis Reformierakonda 27, Keskerakonda 24, EKRE-t 17 protsenti. Parlamendivälise Eesti 200 toetus oli 11, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal kaheksa ja Isamaal seitse protsenti. | Otse kell 13: erakondade reitingute erisaade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi toetas aprillis Reformierakonda 27, Keskerakonda 24, EKRE-t 17 protsenti. Parlamendivälise Eesti 200 toetus oli 11, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal kaheksa ja Isamaal seitse protsenti.
### Response:
Otse kell 13: erakondade reitingute erisaade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes 17-minutilise looga "Murder Most Foul", on "I Contain Multitudes" kõigest neli ja pool minutit pikk. Loo nimi pärineb Walt Whitmani luuletusest "Song of Myself".
Dylan avaldas oma 17-minutilise, JFK atentaadist kõneleva üllatussingli "Murder Most Foul" 27. märtsil. 2. aprilli seisuga oli see müünud 10 000 digiühikut. See oli Dylani esimene uus lugu pärast oma 2012. aasta albumi "Tempest" ilmumist. | Bob Dylan avaldas uue loo "I Contain Multitudes" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes 17-minutilise looga "Murder Most Foul", on "I Contain Multitudes" kõigest neli ja pool minutit pikk. Loo nimi pärineb Walt Whitmani luuletusest "Song of Myself".
Dylan avaldas oma 17-minutilise, JFK atentaadist kõneleva üllatussingli "Murder Most Foul" 27. märtsil. 2. aprilli seisuga oli see müünud 10 000 digiühikut. See oli Dylani esimene uus lugu pärast oma 2012. aasta albumi "Tempest" ilmumist.
### Response:
Bob Dylan avaldas uue loo "I Contain Multitudes" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järjest enam on nii kodumaises kui üleilmses meedia-avaruses hakanud kõlama arvamusi, et võitluses koroonaviirusega ei tohi päris hulluks minna. Väidetakse, et inimesed surevad ju niikuinii kogu aeg ning kahju, mida karantiin teeb majandusele, hakkab tasapisi ületama seda kahju, mida mõõdavad surmanumbrid.
Oma artiklis (Eesti Päevaleht 13.04.) nõustuvad Peter Singer ja Michael Plant, kaks USA ülikooliprofessorit, koguni Donald Trumpiga, kelle meelest on praegu rakendatav ravi hullem kui haigus ise.
Üks varane Eesti sotsiaalmeediaruumis levinud üleskutse peatada koroonakarantiin väitis sedagi, et need, kes viirusesse surevad, ongi põhimõtteliselt ise süüdi, sest viirus tabab esmajoones riskigruppe, aga sinna satutakse kas ea või elustiili tõttu. Nii et miks peaksid terved ja tugevad kannatama mingite hädiste vanurite ja muidu eluheidikute turvalisuse pärast?
SKT hea tervis on muidugi pea kõigile Eesti valitsustele olnud olulisem inimeste hakkamasaamisest ja nõnda tundubki loogiline, et majandus peab muudkui edasi mürtsuma ka siis, kui inimesed selle tagajärjel surevad.
Vahel isegi tundub, et meie hümni teises salmis tuleks üks rida kirjutada nii, nagu pakutud siinse artikli pealkirjas: "jään sul truuiks, suur money". See, et karantiinimeetmed aitavad hoida elusid, on aga fakt: esimene koroonapatsient diagnoositi USA-s ja Lõuna-Koreas samal päeval, praeguseks on haigust kergelt võtnud USA-s ühe miljoni elaniku kohta surnud koroonasse 105, seda tõsiselt võtnud Lõuna-Koreas aga neli inimest. Vabama käiguga Rootsis on see arv 132, karmima poliitikaga Soomes 14.
Ka Eesti vastav arv (27) võiks olla madalam, kui valitsuse esindajad ei oleks oma esmareageeringutes seletanud, et tegemist on lihtsa gripiga, millest saab üle rahvalike vahenditega. See "tervemõistuslik" suhtumine viis aga peatselt Saaremaad laastava haiguskolde tekkeni.
"Küsimus on selles, kas mingi hulk elanikkonnast peab olema valmis majanduse nimel surema."
Küsimus ei ole niisiis selles, kas meetmed on eesmärgipärased või mitte — küsimus on selles, kas mingi hulk elanikkonnast peab olema valmis majanduse nimel surema. Ja see on otsus, mida ei tohi keegi teiste eest teha. Kui keegi arvab, et inimelud on põhimõtteliselt vähem väärt kui SKT, siis tuleks tal tuua algatuseks turule just enda oma.
Me piirame end kogu aeg
Me ei kujuta ju ette, et 163 päeva kestnud Stalingradi lahingu poole peal oleks mõni söökla teinud uksed lahti, et aitab küll, te võite ju seal tänaval edasi tulistada, aga saage aru, meil siin on vaja kotlette müüa.
On selge, et koroonakarantiin tekitab majandusele tõsiseid probleeme ning neist ülesaamine võib kujuneda raskeks katsumuseks, mis muuhulgas sunnibki paljusid meist piirama oma seniseid tarbimisharjumusi. Aga see ei tähenda, et peaksime sellepärast olema nõus piirama oma viibimist siin ilmas ülepea.
Muidugi on tõsi seegi, et inimesi hukkub ka autoõnnetustes ja sureb teiste haiguste kätte. Kuid millegipärast kehtivad meil maanteedel piirkiirused, milleta hukkuks inimesi tõenäoliselt palju rohkem, ning kohvikutes on keelatud suitsetamine, muuhulgas ka seetõttu, et vähendada sinna sattuvate mittesuitsetajate terviseriske.
Ja ehkki liberaalse turumajanduse üks isasid Ludwig von Mises kirjutas oma ka eesti keeles ilmunud raamatus "Liberalism", et kanged narkootikumid peaksid olema vabamüügil, ei ole ka kõige turumeelsemad valitsused seni ikkagi loobunud nendega kauplejate vangipanemisest. Mis sellest, et heroiinikaubanduselt saadav maksutulu võiks teoorias ju aidata rahastada veel suurema hulga keskkonnakahjulike tehaste ehitamist.
See tähendab, et ka tavaoludes on inimtegevusele kehtestatud teatavad piirangud, mille eesmärk on ära hoida tarbetuid riske teiste inimeste elule ja tervisele ning osalt ka kulusid, mis tekivad nende riskide realiseerumisel.
Juba praegu sisaldub alkoholi ja tubaka hinnas maks, mida kasutatakse muuhulgas ka nende leviku tõttu tekkivate terviseprobleemide ohjeldamiseks. Analoogiliselt võiks ju mõelda ka nii, et koroonakarantiinist lubatakse väljuda ainult neil ettevõtetel, mis nõustuvad maksma täiendavat ja tuntavat maksu oma tuludelt, et sellega rahastada tervishoiusüsteemile tekkiva lisapinge leevendamist?
Kaalul on teiste elud
Mis teeb majanduse avamise poolt agiteerimise mu silmis eriti küüniliseks, on asjaolu, et selle tagajärjel ei suurene elu ja tervist ohustavad riskid mitte neil, kes majanduse avaksid, vaid neil, kes peavad riskikeskkonda tööle minema. Vastava otsuse teevad ju juhid, kes võivad ka pärast seda toimetada ikkagi edasi suhteliselt turvalistes oludes, samas kui oma elu peavad kaalule panema inimesed, kellelt see võimalus võetakse.
See on mu meelest eetiliselt lubamatu. Nagu öeldud, kui keegi arvab, et majanduse nimel on vaja surra, siis olgu lahke ja surgu, meil on esialgu veel vaba maa, aga ärgu nõudku seda minult ja mu lähedastelt.
On vaid teatavad olud, kus riik võib nõuda oma kodanikelt eluga riskimist, näiteks sõjas, ja ka siis vastavalt riigikaitseseadusele. Samuti võib ühiskond oma valitud esindajate läbi otsustada suunata meie ühisraha, ehk riigieelarvet, hulga eluliselt vajalike süsteemide käigushoidmiseks, ja hättasattunud ettevõtlust ju toetataksegi kõikjal maailmas. Aga mida ei tohi unustada, on see, et majandus on olemas indiviidide jaoks, mitte vastupidi.
Senine majandusmudel ei väärigi kunstlikku hingamist
Hetkelised pingutused majandusliku status quo säilitamiseks on selles mõttes arusaadavad, et meid ootamatult tabanud kriisist on vaja välja tulla võimalikult terve nahaga. Õhus rikki läinud lennukit ju moodsamaks mudeliks ümber ei ehita.
Ent kui me tahame pikemas perspektiivis hakkama saada, oleks siiski vaja vähemalt üritada näha hoopis suuremat pilti.
"Kui meie praegune ühiselu on viiruse poolt nii kergesti halvatav, ehk peaks siis mõtlema, mida võiks edaspidi teha teisiti?"
Võib-olla on praegu käes hoopis see hetk, mil tuleks mõelda majanduse ja ühiskonna toimimise laiemale ümberkorraldamisele? Kui meie praegune ühiselu on viiruse poolt nii kergesti halvatav, ehk peaks siis mõtlema, mida võiks edaspidi teha teisiti? Miks mitte näiteks siduda ka riigiabi ettevõtetele nende panusega uute ja nutikate lahenduste juurutamisse?
Praegune majandusmudel on ju nii ehk naa jätkusuutmatu ja lähitulevikus on meil pigem oodata uusi väljakutseid, mida globaalne ökoloogiline katastroof kaasa toob. Meil tuleb harjuda mõttega, et mõned justkui igaveseks ja vankumatuks peetud asjad võivad mingil hetkel meie elust kaduda ja me ei saa sinna midagi parata — peale selle, et juba varakult muutusteks valmis olla ja hakata looma uut, enne kui vana on hävinenud.
Ma usun, et kriisist väljuvad tugevamatena just need ühiskonnad, mis suudavad olla selle ülesande kõrgusel. Varasematel aegadel innovaatiliselt mõelda suutnud Eestil on paljude teiste riikide ees ka teatav eelisseisund.
Ärgem niisiis kaotagem aega, eetilist selgroogu ja selget mõistust, vaid üritagem ette kujutada, mida meil tuleviku maailmas ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks üldse vaja võiks minna. | Rein Raud: jään sul truuiks, suurmoney? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järjest enam on nii kodumaises kui üleilmses meedia-avaruses hakanud kõlama arvamusi, et võitluses koroonaviirusega ei tohi päris hulluks minna. Väidetakse, et inimesed surevad ju niikuinii kogu aeg ning kahju, mida karantiin teeb majandusele, hakkab tasapisi ületama seda kahju, mida mõõdavad surmanumbrid.
Oma artiklis (Eesti Päevaleht 13.04.) nõustuvad Peter Singer ja Michael Plant, kaks USA ülikooliprofessorit, koguni Donald Trumpiga, kelle meelest on praegu rakendatav ravi hullem kui haigus ise.
Üks varane Eesti sotsiaalmeediaruumis levinud üleskutse peatada koroonakarantiin väitis sedagi, et need, kes viirusesse surevad, ongi põhimõtteliselt ise süüdi, sest viirus tabab esmajoones riskigruppe, aga sinna satutakse kas ea või elustiili tõttu. Nii et miks peaksid terved ja tugevad kannatama mingite hädiste vanurite ja muidu eluheidikute turvalisuse pärast?
SKT hea tervis on muidugi pea kõigile Eesti valitsustele olnud olulisem inimeste hakkamasaamisest ja nõnda tundubki loogiline, et majandus peab muudkui edasi mürtsuma ka siis, kui inimesed selle tagajärjel surevad.
Vahel isegi tundub, et meie hümni teises salmis tuleks üks rida kirjutada nii, nagu pakutud siinse artikli pealkirjas: "jään sul truuiks, suur money". See, et karantiinimeetmed aitavad hoida elusid, on aga fakt: esimene koroonapatsient diagnoositi USA-s ja Lõuna-Koreas samal päeval, praeguseks on haigust kergelt võtnud USA-s ühe miljoni elaniku kohta surnud koroonasse 105, seda tõsiselt võtnud Lõuna-Koreas aga neli inimest. Vabama käiguga Rootsis on see arv 132, karmima poliitikaga Soomes 14.
Ka Eesti vastav arv (27) võiks olla madalam, kui valitsuse esindajad ei oleks oma esmareageeringutes seletanud, et tegemist on lihtsa gripiga, millest saab üle rahvalike vahenditega. See "tervemõistuslik" suhtumine viis aga peatselt Saaremaad laastava haiguskolde tekkeni.
"Küsimus on selles, kas mingi hulk elanikkonnast peab olema valmis majanduse nimel surema."
Küsimus ei ole niisiis selles, kas meetmed on eesmärgipärased või mitte — küsimus on selles, kas mingi hulk elanikkonnast peab olema valmis majanduse nimel surema. Ja see on otsus, mida ei tohi keegi teiste eest teha. Kui keegi arvab, et inimelud on põhimõtteliselt vähem väärt kui SKT, siis tuleks tal tuua algatuseks turule just enda oma.
Me piirame end kogu aeg
Me ei kujuta ju ette, et 163 päeva kestnud Stalingradi lahingu poole peal oleks mõni söökla teinud uksed lahti, et aitab küll, te võite ju seal tänaval edasi tulistada, aga saage aru, meil siin on vaja kotlette müüa.
On selge, et koroonakarantiin tekitab majandusele tõsiseid probleeme ning neist ülesaamine võib kujuneda raskeks katsumuseks, mis muuhulgas sunnibki paljusid meist piirama oma seniseid tarbimisharjumusi. Aga see ei tähenda, et peaksime sellepärast olema nõus piirama oma viibimist siin ilmas ülepea.
Muidugi on tõsi seegi, et inimesi hukkub ka autoõnnetustes ja sureb teiste haiguste kätte. Kuid millegipärast kehtivad meil maanteedel piirkiirused, milleta hukkuks inimesi tõenäoliselt palju rohkem, ning kohvikutes on keelatud suitsetamine, muuhulgas ka seetõttu, et vähendada sinna sattuvate mittesuitsetajate terviseriske.
Ja ehkki liberaalse turumajanduse üks isasid Ludwig von Mises kirjutas oma ka eesti keeles ilmunud raamatus "Liberalism", et kanged narkootikumid peaksid olema vabamüügil, ei ole ka kõige turumeelsemad valitsused seni ikkagi loobunud nendega kauplejate vangipanemisest. Mis sellest, et heroiinikaubanduselt saadav maksutulu võiks teoorias ju aidata rahastada veel suurema hulga keskkonnakahjulike tehaste ehitamist.
See tähendab, et ka tavaoludes on inimtegevusele kehtestatud teatavad piirangud, mille eesmärk on ära hoida tarbetuid riske teiste inimeste elule ja tervisele ning osalt ka kulusid, mis tekivad nende riskide realiseerumisel.
Juba praegu sisaldub alkoholi ja tubaka hinnas maks, mida kasutatakse muuhulgas ka nende leviku tõttu tekkivate terviseprobleemide ohjeldamiseks. Analoogiliselt võiks ju mõelda ka nii, et koroonakarantiinist lubatakse väljuda ainult neil ettevõtetel, mis nõustuvad maksma täiendavat ja tuntavat maksu oma tuludelt, et sellega rahastada tervishoiusüsteemile tekkiva lisapinge leevendamist?
Kaalul on teiste elud
Mis teeb majanduse avamise poolt agiteerimise mu silmis eriti küüniliseks, on asjaolu, et selle tagajärjel ei suurene elu ja tervist ohustavad riskid mitte neil, kes majanduse avaksid, vaid neil, kes peavad riskikeskkonda tööle minema. Vastava otsuse teevad ju juhid, kes võivad ka pärast seda toimetada ikkagi edasi suhteliselt turvalistes oludes, samas kui oma elu peavad kaalule panema inimesed, kellelt see võimalus võetakse.
See on mu meelest eetiliselt lubamatu. Nagu öeldud, kui keegi arvab, et majanduse nimel on vaja surra, siis olgu lahke ja surgu, meil on esialgu veel vaba maa, aga ärgu nõudku seda minult ja mu lähedastelt.
On vaid teatavad olud, kus riik võib nõuda oma kodanikelt eluga riskimist, näiteks sõjas, ja ka siis vastavalt riigikaitseseadusele. Samuti võib ühiskond oma valitud esindajate läbi otsustada suunata meie ühisraha, ehk riigieelarvet, hulga eluliselt vajalike süsteemide käigushoidmiseks, ja hättasattunud ettevõtlust ju toetataksegi kõikjal maailmas. Aga mida ei tohi unustada, on see, et majandus on olemas indiviidide jaoks, mitte vastupidi.
Senine majandusmudel ei väärigi kunstlikku hingamist
Hetkelised pingutused majandusliku status quo säilitamiseks on selles mõttes arusaadavad, et meid ootamatult tabanud kriisist on vaja välja tulla võimalikult terve nahaga. Õhus rikki läinud lennukit ju moodsamaks mudeliks ümber ei ehita.
Ent kui me tahame pikemas perspektiivis hakkama saada, oleks siiski vaja vähemalt üritada näha hoopis suuremat pilti.
"Kui meie praegune ühiselu on viiruse poolt nii kergesti halvatav, ehk peaks siis mõtlema, mida võiks edaspidi teha teisiti?"
Võib-olla on praegu käes hoopis see hetk, mil tuleks mõelda majanduse ja ühiskonna toimimise laiemale ümberkorraldamisele? Kui meie praegune ühiselu on viiruse poolt nii kergesti halvatav, ehk peaks siis mõtlema, mida võiks edaspidi teha teisiti? Miks mitte näiteks siduda ka riigiabi ettevõtetele nende panusega uute ja nutikate lahenduste juurutamisse?
Praegune majandusmudel on ju nii ehk naa jätkusuutmatu ja lähitulevikus on meil pigem oodata uusi väljakutseid, mida globaalne ökoloogiline katastroof kaasa toob. Meil tuleb harjuda mõttega, et mõned justkui igaveseks ja vankumatuks peetud asjad võivad mingil hetkel meie elust kaduda ja me ei saa sinna midagi parata — peale selle, et juba varakult muutusteks valmis olla ja hakata looma uut, enne kui vana on hävinenud.
Ma usun, et kriisist väljuvad tugevamatena just need ühiskonnad, mis suudavad olla selle ülesande kõrgusel. Varasematel aegadel innovaatiliselt mõelda suutnud Eestil on paljude teiste riikide ees ka teatav eelisseisund.
Ärgem niisiis kaotagem aega, eetilist selgroogu ja selget mõistust, vaid üritagem ette kujutada, mida meil tuleviku maailmas ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks üldse vaja võiks minna.
### Response:
Rein Raud: jään sul truuiks, suurmoney? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumi produtseerisid Apple ise ja Amy Aileen Wood koos Sebastian Steinbergi ning David Garzaga. Ehkki ära märgitud on mitu asukohta, lindistati kõik lood osaliselt Apple'i kodus, vahendab Pitchfork.
Teiste hulgas teevad albumil kaasa näitleja ja modell Cara Delevingne ning ansambli Best Coast kitarrist Bobb Bruno.
Albumi pealkiri pärineb Briti politseidraama "The Fall" peategelase, seksuaalkuritegude uurijalt (Gillian Anderson) kuuldud jutukatkest.
Apple tunnistas väljaandele New Yorker, et läks albumi salvestamisel isegi nii kaugele, et kasutas löökpillistruktuuridega eksperimenteerimisel oma armsa, kuid manalateed läinud koera luid. | Ilmus Fiona Apple'i esimene album üle kaheksa aasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumi produtseerisid Apple ise ja Amy Aileen Wood koos Sebastian Steinbergi ning David Garzaga. Ehkki ära märgitud on mitu asukohta, lindistati kõik lood osaliselt Apple'i kodus, vahendab Pitchfork.
Teiste hulgas teevad albumil kaasa näitleja ja modell Cara Delevingne ning ansambli Best Coast kitarrist Bobb Bruno.
Albumi pealkiri pärineb Briti politseidraama "The Fall" peategelase, seksuaalkuritegude uurijalt (Gillian Anderson) kuuldud jutukatkest.
Apple tunnistas väljaandele New Yorker, et läks albumi salvestamisel isegi nii kaugele, et kasutas löökpillistruktuuridega eksperimenteerimisel oma armsa, kuid manalateed läinud koera luid.
### Response:
Ilmus Fiona Apple'i esimene album üle kaheksa aasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uued andmed, mille linnavalitsus sotsiaalmeediasse postitas, tõstsid Wuhani koroonaohvrite arvu 1290 võrra.
Wuhani uued andmed tõstavad kogu Hiina ametliku koroonasurmade arvu ligi 30 protsenti 4632 inimeseni.
Wuhani ja kogu Hiina võime oli juba varem kahtlustatud epideemia tegeliku ulatuse, sealhulgas ka ohvrite arvu varjamises. Selline andmete muutmine annab neile kahtlustele kinnitust.
Samas on kaudsed allikad viidanud pigem mitte tegelike surmade arvu kahekordsele, vaid palju suuremale vähendamisele ametlikus statistikas.
Hiina on korduvalt kinnitanud, et pandeemiaks kasvanud viirusepuhang sai alguse Wuhani turult, kus müüdi ka eksootilisi metsloomi toiduks. Washington aga kahtlustab, et viirus võis alguse saada Wuhani koroonaviiruste uurimisega tegelevast laborist.
Kommunistliku Hiina režiimi kogu ametlikku statistikat on aastakümneid saatnud moonutamise kahtlus. | Wuhan tõstis koroonasurmade arvu koguni 50 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uued andmed, mille linnavalitsus sotsiaalmeediasse postitas, tõstsid Wuhani koroonaohvrite arvu 1290 võrra.
Wuhani uued andmed tõstavad kogu Hiina ametliku koroonasurmade arvu ligi 30 protsenti 4632 inimeseni.
Wuhani ja kogu Hiina võime oli juba varem kahtlustatud epideemia tegeliku ulatuse, sealhulgas ka ohvrite arvu varjamises. Selline andmete muutmine annab neile kahtlustele kinnitust.
Samas on kaudsed allikad viidanud pigem mitte tegelike surmade arvu kahekordsele, vaid palju suuremale vähendamisele ametlikus statistikas.
Hiina on korduvalt kinnitanud, et pandeemiaks kasvanud viirusepuhang sai alguse Wuhani turult, kus müüdi ka eksootilisi metsloomi toiduks. Washington aga kahtlustab, et viirus võis alguse saada Wuhani koroonaviiruste uurimisega tegelevast laborist.
Kommunistliku Hiina režiimi kogu ametlikku statistikat on aastakümneid saatnud moonutamise kahtlus.
### Response:
Wuhan tõstis koroonasurmade arvu koguni 50 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle tundub, et riik võiks olla valmis võtma laenu riigieelarve mahus. See võiks aidata meil kriisist välja tulla. Riigieelarve tulud kukuvad nüüd ju ära," rääkis Käo pikemas usutluses ajalehele.
Ta lisas, et kui me endale praegu laenuvalmidust ei loo, siis võib-olla varsti ei viitsi meiega enam keegi tegeleda.
"Kui suured riigid hakkavad laenama, siis ei viitsi meie pisikese rahasummaga ükski jännata," sõnas ettevõtja.
Käo lisas ka, et ettevõtjad ei pea lootma ainult riigiabile, vaid pigem ise vaatama, mida teha, et ellu jääda. Samas lisas ta, et riik peab vaatama, et tema suured strateegilised ettevõtted, nagu Tallink, jääksid ellu.
Lisaks leidis Jüri Käo, et praegu pole aktuaalne enam rääkida neljapäevasest töönädalast, vaid kaaluda mingis ajavahemikus hoopis kuuepäevast.
Käo hoiatas ka selle eest, et praeguses kriisis võib osadel poliitikutel tekkida kiusatus hakata isikuvabadusi ja demokraatiat piirama. | Jüri Käo: riik võiks laenu võtta riigieelarve mahus ja kaaluda töönädala pikendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle tundub, et riik võiks olla valmis võtma laenu riigieelarve mahus. See võiks aidata meil kriisist välja tulla. Riigieelarve tulud kukuvad nüüd ju ära," rääkis Käo pikemas usutluses ajalehele.
Ta lisas, et kui me endale praegu laenuvalmidust ei loo, siis võib-olla varsti ei viitsi meiega enam keegi tegeleda.
"Kui suured riigid hakkavad laenama, siis ei viitsi meie pisikese rahasummaga ükski jännata," sõnas ettevõtja.
Käo lisas ka, et ettevõtjad ei pea lootma ainult riigiabile, vaid pigem ise vaatama, mida teha, et ellu jääda. Samas lisas ta, et riik peab vaatama, et tema suured strateegilised ettevõtted, nagu Tallink, jääksid ellu.
Lisaks leidis Jüri Käo, et praegu pole aktuaalne enam rääkida neljapäevasest töönädalast, vaid kaaluda mingis ajavahemikus hoopis kuuepäevast.
Käo hoiatas ka selle eest, et praeguses kriisis võib osadel poliitikutel tekkida kiusatus hakata isikuvabadusi ja demokraatiat piirama.
### Response:
Jüri Käo: riik võiks laenu võtta riigieelarve mahus ja kaaluda töönädala pikendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jätkuvalt on populaarseim erakond opositsiooniline Reformierakond, mida toetab 27 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. Märtsis oli Reformierakonna toetus 26 protsenti.
Palju ei jää Reformierakonnale alla Keskerakond, keda toetas aprillis 24 protsenti. Märtsis oli Keskerakonnal toetajaid 22 protsenti.
EKRE toetus langes aprillis neile üsna tavapärasele 17 protsendile, märtsis oli neil olnud toetajaid 20 protsenti, mis oli tavapärasest kõrgem näitaja.
Neljandal kohal on toetuselt endiselt parlamendiväline Eesti 200, keda toetas aprillis 11 protsenti valimisõiguslikest kodanikest (märtsis 12 protsenti).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli kaheksa ja Isamaal seitse protsenti. Kuu varem olid vastavad näitajad spotsiaaldemokraatidel üheksa ja Isamaal kuus protsenti.
Parlamendivälistest väikeparteidest kogusid Eestimaa Rohelised aprillis kaks ning Elurikkuse Erakond ja Vabaerakond mõlemad ühe protsendi toetust.
Valimiseelistust omavatest kodanikest kaks protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kokku toetas kolme parlamendi koalitsioonierakonda aprillis 49 protsenti ja kahte opositsiooniparteid 34 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. Kui viimasele lisada parlamendiväliste erakondade kogutoetus (15 protsenti), olid toetused võrdsed.
Tendentsid alates valimistest
Võttes aluseks pikemad muutused, kui üks kuu, siis hakkas riigikogu valimiste järgselt eelmisel kevadel ja suvel kasvama Reformierakonna ja kahanema Keskerakonna toetus. Sügistalvel pöördus see tendents aga vastupidiseks ning 2020. aasta esimestel kuudel oli Reformierakonna ja Keskerakonna toetus praktiliselt võrdne. Märtsis saavutas Reformierakond taas väikse edumaa, mis on jäänud püsima ka aprillis.
Võrreldes riigikogu valimistega on Isamaa toetusreiting kahanenud ligi poole võrra (12 protsendilt seitsmele), samas kui valitsusvälise Eesti 200 toetusreiting on sel perioodil kasvanud pea kolmekordseks (neljalt protsendilt 11-le).
Ülejäänud erakondade (sh Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja EKRE) toetus pole riigikogu valimiste järgse aasta jooksul selgesuunaliselt muutunud ehk on püsinud stabiilsena väikeste üles-alla kõikumistega.
Toetusnumbrid erinevates vastajagruppides
Sugu
Nii meeste kui ka naiste seas on aprillis kõige populaarsemad erakonnad Reformierakond (toetab 26 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest) ning Keskerakond (toetab 25 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest).
EKRE on populaarsuselt nii meeste ja naiste seas kolmandal kohal, kuid meeste seas on toetus EKRE-le oluliselt kõrgem kui naiste seas (meestest toetab EKRE-t 22 ja naistest 14 protsenti).
Naised seevastu toetavad meestest sagedamini SDE-d (naistest 11 protsenti ja meestest kolm protsenti). Ülejäänud erakondade toetajaid on naiste ja meeste seas võrdsel hulgal.
Vanus
Alla 50-aastaste valijate seas on konkurentsitult kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 32 protsenti selles vanuses küsitletutest. Keskmisest madalam on alla 50-aastaste seas toetus Keskerakonnale (18 protsenti).
Vanuserühmas 50-64 on Reformierakonna (25 protsenti), Keskerakonna (23 protsenti) ja EKRE (23 protsenti) toetus pea võrdne.
65-aastaste ja eakamate seas on populaarseim erakond Keskerakond (33 protsenti). Vanuserühmas 75+ on keskmisest kõrgem ka Isamaa toetus (15 protsenti).
Rahvus
Eestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (30 protsenti), kellele järgnevad pea võrdse toetusega EKRE (19 protsenti) ning Keskerakond (18 protsenti). Eesti 200-t toetab eestlastest 11, Isamaad kaheksa ja SDE-d seitse protsenti.
Muust rahvusest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (51 protsenti). Reformierakonda toetab 12, EKRE-t 10, Eesti 200-t samuti 10 ja SDE-d üheksa protsenti muust rahvusest valijatest.
Haridus
Kõrgharidusega vastajad toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (34 protsenti). Keskmisest madalam on kõrgharidusega vastajate seas toetus Keskerakonnale (19 protsenti).
Kesk-, kutse- või keskeriharidusega vastajate seas on üsna võrdselt kõige populaarsemad Keskerakond (27 protsenti) ja Reformierakond (24 protsenti).
Alg- või põhiharidusega vastajate seas on kõige enam EKRE (28 protsenti) ja Keskerakonna (27 protsenti) toetajaid.
Regioon
Keskerakond onkõige populaarsem erakond Ida-Virumaal (33 protsenti) ja Tallinnas (34 protsenti). Siiski ei jääTallinnas Keskerakonnast palju maha ka Reformierakond, mida toetab 29 protsenti küsitletutest.
Reformierakond on populaarseim erakond Harjumaal (33 protsenti) ning Lõuna-Eestis (30 protsenti).
Lääne-Eestis on populaarseim erakond EKRE (30 protsenti). Kesk-Eestis selget liidrit ei eristu: enam-vähem võrdsel positsioonil on nii EKRE ja Isamaa (kummagi toetus 23 protsenti), Reformierakond (21 protsenti) kui ka Keskerakond (20 protsenti).
Linn/maa
Keskerakonna ja SDE toetus on linnades pisut kõrgem kui maal: Keskerakonda toetab 27 protsenti linna- ja 20 protsenti maaelanikest, SDE-d vastavalt üheksa ja viis protsenti.
EKRE toetus seevastu on kõrgem just maa-asulates: linnaelanikest toetab EKRE-t 15 protsenti ja maaelanikest 22 protsenti. Ülejäänud erakondade toetus maal ja linnas oluliselt ei erine.
Sissetulek
Reformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas (inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 37 protsenti).
Keskerakonna toetus on kõrgeim aga madalaima sissetulekuga inimeste seas (inimestest, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus on kuni 500 eurot, toetab Keskerakonda 35 protsenti).
Ka EKRE ja SDE toetus on kõrgeim madalama sissetulekuga rühmades – kuni 500-eurose netosissetulekuga (leibkonnaliikme kohta) rühmas toetab EKRE-t 24 ja SDE-d 13 protsenti küsitletutest.
Kõrgema sissetulekuga rühmades aga toetab EKRE-t 15 ja SDE-d seitse protsenti küsitletutest. Ülejäänud erakondade toetus on sissetulekurühmade võrdluses ühtlane.
Uuringu metoodika
Tulenevalt koroonaviiruse puhangust aprillis silmast-silma andmekogumist läbi ei viidud. Küsitlusankeetidest 56 protsenti koguti veebis ning 44 protsenti SMS-telefoniküsitlusega. Veebiküsitluse valimi suurus oli aprillis 560 vastajat
SMS-telefoniküsitluses saadeti juhuvalikuga genereeritud telefoninumbritele SMS-kutsed küsitluses osalemiseks. SMS-is sisalduvale lingile klõpsates suunati vastaja küsitlusankeedile. SMS-telefoniküsitluse valimi suurus oli aprillis 440 vastajat.
1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, väiksemate protsent-väärtuste puhul on viga väiksem. Täpsemaid numbreid saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 13 kommenteerivad ERR.ee erisaates värskeid reitingunumbreid uuringu läbi viija poolt Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook. | Reitingud: Reformierakond liider, Keskerakond suurendas EKRE-ga vahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jätkuvalt on populaarseim erakond opositsiooniline Reformierakond, mida toetab 27 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. Märtsis oli Reformierakonna toetus 26 protsenti.
Palju ei jää Reformierakonnale alla Keskerakond, keda toetas aprillis 24 protsenti. Märtsis oli Keskerakonnal toetajaid 22 protsenti.
EKRE toetus langes aprillis neile üsna tavapärasele 17 protsendile, märtsis oli neil olnud toetajaid 20 protsenti, mis oli tavapärasest kõrgem näitaja.
Neljandal kohal on toetuselt endiselt parlamendiväline Eesti 200, keda toetas aprillis 11 protsenti valimisõiguslikest kodanikest (märtsis 12 protsenti).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli kaheksa ja Isamaal seitse protsenti. Kuu varem olid vastavad näitajad spotsiaaldemokraatidel üheksa ja Isamaal kuus protsenti.
Parlamendivälistest väikeparteidest kogusid Eestimaa Rohelised aprillis kaks ning Elurikkuse Erakond ja Vabaerakond mõlemad ühe protsendi toetust.
Valimiseelistust omavatest kodanikest kaks protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kokku toetas kolme parlamendi koalitsioonierakonda aprillis 49 protsenti ja kahte opositsiooniparteid 34 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest. Kui viimasele lisada parlamendiväliste erakondade kogutoetus (15 protsenti), olid toetused võrdsed.
Tendentsid alates valimistest
Võttes aluseks pikemad muutused, kui üks kuu, siis hakkas riigikogu valimiste järgselt eelmisel kevadel ja suvel kasvama Reformierakonna ja kahanema Keskerakonna toetus. Sügistalvel pöördus see tendents aga vastupidiseks ning 2020. aasta esimestel kuudel oli Reformierakonna ja Keskerakonna toetus praktiliselt võrdne. Märtsis saavutas Reformierakond taas väikse edumaa, mis on jäänud püsima ka aprillis.
Võrreldes riigikogu valimistega on Isamaa toetusreiting kahanenud ligi poole võrra (12 protsendilt seitsmele), samas kui valitsusvälise Eesti 200 toetusreiting on sel perioodil kasvanud pea kolmekordseks (neljalt protsendilt 11-le).
Ülejäänud erakondade (sh Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja EKRE) toetus pole riigikogu valimiste järgse aasta jooksul selgesuunaliselt muutunud ehk on püsinud stabiilsena väikeste üles-alla kõikumistega.
Toetusnumbrid erinevates vastajagruppides
Sugu
Nii meeste kui ka naiste seas on aprillis kõige populaarsemad erakonnad Reformierakond (toetab 26 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest) ning Keskerakond (toetab 25 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest).
EKRE on populaarsuselt nii meeste ja naiste seas kolmandal kohal, kuid meeste seas on toetus EKRE-le oluliselt kõrgem kui naiste seas (meestest toetab EKRE-t 22 ja naistest 14 protsenti).
Naised seevastu toetavad meestest sagedamini SDE-d (naistest 11 protsenti ja meestest kolm protsenti). Ülejäänud erakondade toetajaid on naiste ja meeste seas võrdsel hulgal.
Vanus
Alla 50-aastaste valijate seas on konkurentsitult kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 32 protsenti selles vanuses küsitletutest. Keskmisest madalam on alla 50-aastaste seas toetus Keskerakonnale (18 protsenti).
Vanuserühmas 50-64 on Reformierakonna (25 protsenti), Keskerakonna (23 protsenti) ja EKRE (23 protsenti) toetus pea võrdne.
65-aastaste ja eakamate seas on populaarseim erakond Keskerakond (33 protsenti). Vanuserühmas 75+ on keskmisest kõrgem ka Isamaa toetus (15 protsenti).
Rahvus
Eestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (30 protsenti), kellele järgnevad pea võrdse toetusega EKRE (19 protsenti) ning Keskerakond (18 protsenti). Eesti 200-t toetab eestlastest 11, Isamaad kaheksa ja SDE-d seitse protsenti.
Muust rahvusest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (51 protsenti). Reformierakonda toetab 12, EKRE-t 10, Eesti 200-t samuti 10 ja SDE-d üheksa protsenti muust rahvusest valijatest.
Haridus
Kõrgharidusega vastajad toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (34 protsenti). Keskmisest madalam on kõrgharidusega vastajate seas toetus Keskerakonnale (19 protsenti).
Kesk-, kutse- või keskeriharidusega vastajate seas on üsna võrdselt kõige populaarsemad Keskerakond (27 protsenti) ja Reformierakond (24 protsenti).
Alg- või põhiharidusega vastajate seas on kõige enam EKRE (28 protsenti) ja Keskerakonna (27 protsenti) toetajaid.
Regioon
Keskerakond onkõige populaarsem erakond Ida-Virumaal (33 protsenti) ja Tallinnas (34 protsenti). Siiski ei jääTallinnas Keskerakonnast palju maha ka Reformierakond, mida toetab 29 protsenti küsitletutest.
Reformierakond on populaarseim erakond Harjumaal (33 protsenti) ning Lõuna-Eestis (30 protsenti).
Lääne-Eestis on populaarseim erakond EKRE (30 protsenti). Kesk-Eestis selget liidrit ei eristu: enam-vähem võrdsel positsioonil on nii EKRE ja Isamaa (kummagi toetus 23 protsenti), Reformierakond (21 protsenti) kui ka Keskerakond (20 protsenti).
Linn/maa
Keskerakonna ja SDE toetus on linnades pisut kõrgem kui maal: Keskerakonda toetab 27 protsenti linna- ja 20 protsenti maaelanikest, SDE-d vastavalt üheksa ja viis protsenti.
EKRE toetus seevastu on kõrgem just maa-asulates: linnaelanikest toetab EKRE-t 15 protsenti ja maaelanikest 22 protsenti. Ülejäänud erakondade toetus maal ja linnas oluliselt ei erine.
Sissetulek
Reformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas (inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 37 protsenti).
Keskerakonna toetus on kõrgeim aga madalaima sissetulekuga inimeste seas (inimestest, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus on kuni 500 eurot, toetab Keskerakonda 35 protsenti).
Ka EKRE ja SDE toetus on kõrgeim madalama sissetulekuga rühmades – kuni 500-eurose netosissetulekuga (leibkonnaliikme kohta) rühmas toetab EKRE-t 24 ja SDE-d 13 protsenti küsitletutest.
Kõrgema sissetulekuga rühmades aga toetab EKRE-t 15 ja SDE-d seitse protsenti küsitletutest. Ülejäänud erakondade toetus on sissetulekurühmade võrdluses ühtlane.
Uuringu metoodika
Tulenevalt koroonaviiruse puhangust aprillis silmast-silma andmekogumist läbi ei viidud. Küsitlusankeetidest 56 protsenti koguti veebis ning 44 protsenti SMS-telefoniküsitlusega. Veebiküsitluse valimi suurus oli aprillis 560 vastajat
SMS-telefoniküsitluses saadeti juhuvalikuga genereeritud telefoninumbritele SMS-kutsed küsitluses osalemiseks. SMS-is sisalduvale lingile klõpsates suunati vastaja küsitlusankeedile. SMS-telefoniküsitluse valimi suurus oli aprillis 440 vastajat.
1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, väiksemate protsent-väärtuste puhul on viga väiksem. Täpsemaid numbreid saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 13 kommenteerivad ERR.ee erisaates värskeid reitingunumbreid uuringu läbi viija poolt Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
### Response:
Reitingud: Reformierakond liider, Keskerakond suurendas EKRE-ga vahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osariigid langetavad ise otsused, millal on õige aeg piiranguid leevendada.
Kava teeb soovitusi näiteks selles osas, millal avada taas restoranid, spordisaalid ja koolid.
Trump ütles neljapäeval, et hõredamini asustatud osariigid, kus koroonaviirusest pole probleemi saanud, võivad majanduse avada sisuliselt juba homme.
"Te räägite nendest osariikidest, mis on juba praegu suurepärases vormis? Nad saavad juba homme majanduse avada sõna otseses mõttes," sõnas president.
"Meie ekspertide rühm usub, et saame oma sõjas, mida me nimetame Ameerika taasavamiseks, järgmise rinde avada. Seda me teeme, me avame selle riigi," lubas Trump Valge Maja pressikonverentsil.
"Me ei ava kõike muidugi korraga, vaid hoolikalt samm-sammult ja ettevaatusega," jätkas president.
USA keskpanga hinnangul kulub riigi majandusel toibumiseks aega
USA keskpanga hinnangul kulub riigi majandusel toibumiseks aega aasta või paar.
"USA majanduse täielikuks taastumiseks kulub tõenäoliselt aasta või kaks, paar aastat," ütles neljapäeval New Yorgi föderaalreservi president John Williams.
"Kahjuks on see olukord, kus ma arvan, et majandus võib mõnda aega olla ebaefektiivne," ütles ta New Yorgi majandusklubi korraldatud videokonverentsil.
USA majandusaktiivsus tõmbus järsult ja kiiresti kokku kogu riigis seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu rakendatud piirangutega.
Föderaalreservi info kohaselt teatasid ärid ja ettevõtted kõigis piirkondades "äärmiselt ebakindlatest väljavaadetest, enamus ootab tingimuste halvenemist järgmiste kuude jooksul".
Valitsuse andmetel kaotas 4. aprillile eelnenud kolme nädala jooksul töö 17 miljonit inimest ning Föderaalreservi sõnul on lähikuudel oodata rohkem koondamisi.
Kanada hoiab USA piiri kinni veel mitu nädalat
Kanada peaminister Justin Trudeau teatas neljapäeval, et hoiab koroonaviiruse pandeemia leviku ohjeldamiseks USA piiri kinni veel mitu nädalat. Trudeau tõrjus sellega USA presidendi Donald Trumpi algatuse avada piir kiiremini.
Piiriülene kaubandus on jätkunud, kuid piir suleti eelmisel kuul kõigele mittehädavajalikule liikumisele.
Trudeau sõnul kulub veel nädalaid enne kui saab rääklima hakata meetmete leevendamisest.
Kanadas on viirusesse surnud 1200 inimest. Kõige rohkem on kannatanud Quebeci ja Ontario provintsid, mille lähedal on piiri taga asuv New Yorgi osariik.
New York pikendas liikumiskeeldu
New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo pikendas neljapäeval liikumiskeeldu 15. maini, viidates, et andmed näitavad küll olukorra paranemist, kuid seniste meetmetega tuleb siiski jätkata.
"Ma tahaksin näha, et nakkuste määr langeks veelgi," ütles Cuomo igapäevasel pressibriifingul.
Viimase ööpäeva jooksul suri New Yorgis COVID-19 haigusesse 606 inimest, mis on madalaim näitaja kümne päeva jooksul.
"Tahaksin näha, et nakatumise arv veelgi väheneks," ütles Cuomo oma igapäevasel briifingul.
Ühendriikides ületas uuest koroonaviirusest tingitud surmajuhtumite arv neljapäeval 30 000 piiri, ilmnes Johns Hopkinsi ülikooli statistikast. | USA president avaldas kolmeosalise plaani majanduse avamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osariigid langetavad ise otsused, millal on õige aeg piiranguid leevendada.
Kava teeb soovitusi näiteks selles osas, millal avada taas restoranid, spordisaalid ja koolid.
Trump ütles neljapäeval, et hõredamini asustatud osariigid, kus koroonaviirusest pole probleemi saanud, võivad majanduse avada sisuliselt juba homme.
"Te räägite nendest osariikidest, mis on juba praegu suurepärases vormis? Nad saavad juba homme majanduse avada sõna otseses mõttes," sõnas president.
"Meie ekspertide rühm usub, et saame oma sõjas, mida me nimetame Ameerika taasavamiseks, järgmise rinde avada. Seda me teeme, me avame selle riigi," lubas Trump Valge Maja pressikonverentsil.
"Me ei ava kõike muidugi korraga, vaid hoolikalt samm-sammult ja ettevaatusega," jätkas president.
USA keskpanga hinnangul kulub riigi majandusel toibumiseks aega
USA keskpanga hinnangul kulub riigi majandusel toibumiseks aega aasta või paar.
"USA majanduse täielikuks taastumiseks kulub tõenäoliselt aasta või kaks, paar aastat," ütles neljapäeval New Yorgi föderaalreservi president John Williams.
"Kahjuks on see olukord, kus ma arvan, et majandus võib mõnda aega olla ebaefektiivne," ütles ta New Yorgi majandusklubi korraldatud videokonverentsil.
USA majandusaktiivsus tõmbus järsult ja kiiresti kokku kogu riigis seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu rakendatud piirangutega.
Föderaalreservi info kohaselt teatasid ärid ja ettevõtted kõigis piirkondades "äärmiselt ebakindlatest väljavaadetest, enamus ootab tingimuste halvenemist järgmiste kuude jooksul".
Valitsuse andmetel kaotas 4. aprillile eelnenud kolme nädala jooksul töö 17 miljonit inimest ning Föderaalreservi sõnul on lähikuudel oodata rohkem koondamisi.
Kanada hoiab USA piiri kinni veel mitu nädalat
Kanada peaminister Justin Trudeau teatas neljapäeval, et hoiab koroonaviiruse pandeemia leviku ohjeldamiseks USA piiri kinni veel mitu nädalat. Trudeau tõrjus sellega USA presidendi Donald Trumpi algatuse avada piir kiiremini.
Piiriülene kaubandus on jätkunud, kuid piir suleti eelmisel kuul kõigele mittehädavajalikule liikumisele.
Trudeau sõnul kulub veel nädalaid enne kui saab rääklima hakata meetmete leevendamisest.
Kanadas on viirusesse surnud 1200 inimest. Kõige rohkem on kannatanud Quebeci ja Ontario provintsid, mille lähedal on piiri taga asuv New Yorgi osariik.
New York pikendas liikumiskeeldu
New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo pikendas neljapäeval liikumiskeeldu 15. maini, viidates, et andmed näitavad küll olukorra paranemist, kuid seniste meetmetega tuleb siiski jätkata.
"Ma tahaksin näha, et nakkuste määr langeks veelgi," ütles Cuomo igapäevasel pressibriifingul.
Viimase ööpäeva jooksul suri New Yorgis COVID-19 haigusesse 606 inimest, mis on madalaim näitaja kümne päeva jooksul.
"Tahaksin näha, et nakatumise arv veelgi väheneks," ütles Cuomo oma igapäevasel briifingul.
Ühendriikides ületas uuest koroonaviirusest tingitud surmajuhtumite arv neljapäeval 30 000 piiri, ilmnes Johns Hopkinsi ülikooli statistikast.
### Response:
USA president avaldas kolmeosalise plaani majanduse avamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Anier näitab ennast Eaglesile alates tänasest kuni neljapäevani, vahendab Soccernet.ee.
Sel kümnendil mitmel hooajal ka Hollandi kõrgliigas pallinud Eagles hoiab hetkel esiliigas viiendat kohta, samal positsioonil lõpetati ka eelmine hooaeg. Klubis on varasemalt mänginud ka Henrik Ojamaa ning Sander Post.
61-kordse Eesti koondislase jaoks oleks tegu juba karjääri kaheksanda välisriigiga. Eelmise hooaja pallis ta Lõuna-Korea esiliigas Suwonis.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Henri Anier püüab lepingut Hollandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Anier näitab ennast Eaglesile alates tänasest kuni neljapäevani, vahendab Soccernet.ee.
Sel kümnendil mitmel hooajal ka Hollandi kõrgliigas pallinud Eagles hoiab hetkel esiliigas viiendat kohta, samal positsioonil lõpetati ka eelmine hooaeg. Klubis on varasemalt mänginud ka Henrik Ojamaa ning Sander Post.
61-kordse Eesti koondislase jaoks oleks tegu juba karjääri kaheksanda välisriigiga. Eelmise hooaja pallis ta Lõuna-Korea esiliigas Suwonis.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Henri Anier püüab lepingut Hollandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Siim-Sander Vene sai 28 minutit mänguaega ja viskas oma meeskonna parimana 18 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 2/4, kolmesed 4/6). Veel võttis ta 4 lauapalli, tegi 3 vaheltlõiget, andis ühe korvisöödu ja tegi 5 isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Jason Clark lisas Varese poolelt 13 silma ja 11 lauapalli ning Jeremy Simmons ja Giancarlo Ferrero said mõlemad kirja 10 punkti. Võitjate eest tõi Pietro Aradori 21 punkti ja võttis 6 lauapalli.
Üheksa võitu ja kümme kaotust kogunud Varese asub turniiritabelis 11. kohal, Bologna (10-9) on kaheksas. Järgmise mängu peab Varese alles 27. veebruaril, kui võõrustatakse praegust liidrit Bologna Segafredo Virtust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Neli kaugviset tabanud Siim-Sander Vene tõusis Varese resultatiivseimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Siim-Sander Vene sai 28 minutit mänguaega ja viskas oma meeskonna parimana 18 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 2/4, kolmesed 4/6). Veel võttis ta 4 lauapalli, tegi 3 vaheltlõiget, andis ühe korvisöödu ja tegi 5 isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Jason Clark lisas Varese poolelt 13 silma ja 11 lauapalli ning Jeremy Simmons ja Giancarlo Ferrero said mõlemad kirja 10 punkti. Võitjate eest tõi Pietro Aradori 21 punkti ja võttis 6 lauapalli.
Üheksa võitu ja kümme kaotust kogunud Varese asub turniiritabelis 11. kohal, Bologna (10-9) on kaheksas. Järgmise mängu peab Varese alles 27. veebruaril, kui võõrustatakse praegust liidrit Bologna Segafredo Virtust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Neli kaugviset tabanud Siim-Sander Vene tõusis Varese resultatiivseimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et sellel võib olla võimalus," ütles ta Valges Majas, võttes vastu Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu.
Trump ütles ajakirjanikele, et plaan tehakse teatavaks teisipäeva keskpäeval (kell 19 Eesti aja järgi).
Ta prognoosis, et palestiinlased annavad ka plaanile toetuse. "Plaan on midagi, mida nad peaksid tahtma. See on neile väga hea," lisas ta.
Trump lisas, et ka paljud araabia riigid toetavad tema algatust.
Netanyahu tunnustas Trumpi, nimetades teda suurimaks sõbraks, kes Iisraelil on Valges Majas olnud ning taaskord nimetas rahuplaani sajandi kokkuleppeks.
Lisaks Netanyahule võtab Trump Valges Majas vastu ka tema suurima rivaali Benny Gantzi.
Palestiinlaste sõnul ei kavatse nad rahuplaani heaks kiita, kuna see on ilmselt kallutatud Iisraeli kasuks ning neid ei kaasatud selle väljatöötamisse.
Palestiina omavalitsuse allikate kohaselt on Trump korduvalt üritanud president Mahmoud Abbasi kaasata kõnelustesse rahuplaani üle. Abbas on siiski alati keeldunud.
Allikate kohaselt kavatsevad palestiinlased eirata igasuguseid kõnelusi, kuni Trumpi administratsioon tunnistab nõndanimetatud kahe riigi lahendust.
Palestiina peaminister Mohammed Shtayyeh kutsus esmaspäeval rahvusvahelist üldsust boikottima Trumpi rahuplaani.
"See on plaan kaitsta Trumpi tagandamise ja Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut vangla eest. See ei ole Lähis-Ida rahuplaan," ütles Shtayyeh valitsuse istungil.
"See plaan annab Iisraelile suveräänsuse Palestiina alade üle. Kutsume rahvusvahelist kogukonda seda boikottima, sest see on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Palestiina rahva õigused ei ole müügiks," lisas ta. | Trump: minu Iisraeli-Palestiina rahuplaanil võib olla võimalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et sellel võib olla võimalus," ütles ta Valges Majas, võttes vastu Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu.
Trump ütles ajakirjanikele, et plaan tehakse teatavaks teisipäeva keskpäeval (kell 19 Eesti aja järgi).
Ta prognoosis, et palestiinlased annavad ka plaanile toetuse. "Plaan on midagi, mida nad peaksid tahtma. See on neile väga hea," lisas ta.
Trump lisas, et ka paljud araabia riigid toetavad tema algatust.
Netanyahu tunnustas Trumpi, nimetades teda suurimaks sõbraks, kes Iisraelil on Valges Majas olnud ning taaskord nimetas rahuplaani sajandi kokkuleppeks.
Lisaks Netanyahule võtab Trump Valges Majas vastu ka tema suurima rivaali Benny Gantzi.
Palestiinlaste sõnul ei kavatse nad rahuplaani heaks kiita, kuna see on ilmselt kallutatud Iisraeli kasuks ning neid ei kaasatud selle väljatöötamisse.
Palestiina omavalitsuse allikate kohaselt on Trump korduvalt üritanud president Mahmoud Abbasi kaasata kõnelustesse rahuplaani üle. Abbas on siiski alati keeldunud.
Allikate kohaselt kavatsevad palestiinlased eirata igasuguseid kõnelusi, kuni Trumpi administratsioon tunnistab nõndanimetatud kahe riigi lahendust.
Palestiina peaminister Mohammed Shtayyeh kutsus esmaspäeval rahvusvahelist üldsust boikottima Trumpi rahuplaani.
"See on plaan kaitsta Trumpi tagandamise ja Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut vangla eest. See ei ole Lähis-Ida rahuplaan," ütles Shtayyeh valitsuse istungil.
"See plaan annab Iisraelile suveräänsuse Palestiina alade üle. Kutsume rahvusvahelist kogukonda seda boikottima, sest see on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Palestiina rahva õigused ei ole müügiks," lisas ta.
### Response:
Trump: minu Iisraeli-Palestiina rahuplaanil võib olla võimalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kella 20 ajal teate raskest liiklusõnnetusest Tallinnas Narva maanteel, kus hukkus teed ületanud ning sõiduautolt löögi saanud jalakäia.
Esialgsetel andmetel juhtus raske liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Smuuli tee ristmiku lähistel, kus ülekäigurada ületanud naine sai löögi sõiduautolt Mercedes. Paraku olid autolt löögi saanud keskealise naise vigastused sedavõrd rasked, et ta suri sündmuskohal. Hukkunu isik on veel tuvastamisel.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn kirjeldas, et õnnetus juhtus fooridega reguleeritud sirgel ja küllaltki hea nähtavusega teelõigul. Menetluses selgitatakse välja, kummale liiklejale õnnetuse hetkel lubav foorituli põles. "Praegu on teada, et auto roolis olnud 20-aastane naine oli kaine ja omab juhtimisõigust ning tema õnnetuses viga ei saanud," ütles operatiivjuht.
Pärn lisas, et kuigi tänav ja ülekäigurada oli valgustatud, oli ilm vihmane ja sombune, mis igal juhul piirab liiklejate harjumuspärast nägemisulatust. "Teed ületav naine oli tumedates riietes ja nii jäi ta sirgel teelõigul lähenenud autojuhile märkamata enne, kui selleks oli juba liiga hilja," nentis Pärn.
Operatiivjuht ütles, et praegusel pimedal ajal ongi sõidukijuhtide peamised ohud seotud valdavalt piiratud nähtavusega. "Selle õnnetuse täpsed asjaolud on uurimisel, kuid näiteks sajumärg aknaklaas, kulunud kojamehed ja määrdunud sõidukituled on selgelt iga autojuhi jaoks ohutegurid, mis nähtavust piiravad," selgitas ta ning kutsus kõiki liiklejaid üles tähelepanelikkusele.
Tallinnas juhtunud raske avarii kõigi täpsemate üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. | Tallinnas Narva maanteel hukkus liiklusõnnetuses jalakäija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kella 20 ajal teate raskest liiklusõnnetusest Tallinnas Narva maanteel, kus hukkus teed ületanud ning sõiduautolt löögi saanud jalakäia.
Esialgsetel andmetel juhtus raske liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Smuuli tee ristmiku lähistel, kus ülekäigurada ületanud naine sai löögi sõiduautolt Mercedes. Paraku olid autolt löögi saanud keskealise naise vigastused sedavõrd rasked, et ta suri sündmuskohal. Hukkunu isik on veel tuvastamisel.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn kirjeldas, et õnnetus juhtus fooridega reguleeritud sirgel ja küllaltki hea nähtavusega teelõigul. Menetluses selgitatakse välja, kummale liiklejale õnnetuse hetkel lubav foorituli põles. "Praegu on teada, et auto roolis olnud 20-aastane naine oli kaine ja omab juhtimisõigust ning tema õnnetuses viga ei saanud," ütles operatiivjuht.
Pärn lisas, et kuigi tänav ja ülekäigurada oli valgustatud, oli ilm vihmane ja sombune, mis igal juhul piirab liiklejate harjumuspärast nägemisulatust. "Teed ületav naine oli tumedates riietes ja nii jäi ta sirgel teelõigul lähenenud autojuhile märkamata enne, kui selleks oli juba liiga hilja," nentis Pärn.
Operatiivjuht ütles, et praegusel pimedal ajal ongi sõidukijuhtide peamised ohud seotud valdavalt piiratud nähtavusega. "Selle õnnetuse täpsed asjaolud on uurimisel, kuid näiteks sajumärg aknaklaas, kulunud kojamehed ja määrdunud sõidukituled on selgelt iga autojuhi jaoks ohutegurid, mis nähtavust piiravad," selgitas ta ning kutsus kõiki liiklejaid üles tähelepanelikkusele.
Tallinnas juhtunud raske avarii kõigi täpsemate üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.
### Response:
Tallinnas Narva maanteel hukkus liiklusõnnetuses jalakäija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad tunnistasid end "osaliselt süüdi" ja nõustusid üksmeelselt, et ilma dopinguta ei näinud nad võimalust saada maailma parimaks. Mitmel korral mainiti ülekuulamisel suusatreener Walter Mayeri nime, kelle prokutatuur kuulab üle 19. veebruaril.
Hiljem langetas Innsbrucki kõrgeim regionaalkohus otsuse määrata Dürrile 15 kuu pikkune tingimuse vanglakaristus. Heigl pääses kolme kuu võrra kergemalt.
Tunnistusi käis andmas ka endine murdmaasuusataja Emanuel Moser, kes ei vaidlustanud kohtus esitatud fakte austerlaste dopingu kasutamise kohta.
Detsembri keskel esitas Müncheni prokuratuur süüdistuse ka dopinguarst Mark Schmidtile, vastavalt süüdistusele tegeles Schmidt veredopingu vahendamisega juba alates 2011. aastast. | Dürr ja treener Heigl tunnistasid end kohtus "osaliselt süüdi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad tunnistasid end "osaliselt süüdi" ja nõustusid üksmeelselt, et ilma dopinguta ei näinud nad võimalust saada maailma parimaks. Mitmel korral mainiti ülekuulamisel suusatreener Walter Mayeri nime, kelle prokutatuur kuulab üle 19. veebruaril.
Hiljem langetas Innsbrucki kõrgeim regionaalkohus otsuse määrata Dürrile 15 kuu pikkune tingimuse vanglakaristus. Heigl pääses kolme kuu võrra kergemalt.
Tunnistusi käis andmas ka endine murdmaasuusataja Emanuel Moser, kes ei vaidlustanud kohtus esitatud fakte austerlaste dopingu kasutamise kohta.
Detsembri keskel esitas Müncheni prokuratuur süüdistuse ka dopinguarst Mark Schmidtile, vastavalt süüdistusele tegeles Schmidt veredopingu vahendamisega juba alates 2011. aastast.
### Response:
Dürr ja treener Heigl tunnistasid end kohtus "osaliselt süüdi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meestel jagus seekord pinget turniiri lõpuni, turniiri ajal vahetusid mitmedki medalinõudlejad ja ka viimases voorus ühtegi viiki ei tunnistatud.
Meestest võitis turniiri 13 punktiga Arno Uutma, kes võitis viimases voorus Raivo Risti, kes omakorda langes kaotusega medalikolmikust välja.
Teisele ja kolmandale kohale tõusid viimase vooru võitudega Andrus Tull ja Argo Unnuk, kes kogusid 11 punkti. Parem lisakriteerium andis hõbeda Tullile.
Vastupidiselt meestele sõudsid naised enamasti mööda viigisadamaid. Naistest tuli Eesti meistriks kuue punktiga Merilii Jalg, teine oli viie punktiga Kaari Vainonen, kolmas nelja punktiga Piret Viirma. | Vene kabes tulid Eesti meistriteks Arno Uutma ja Merilii Jalg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestel jagus seekord pinget turniiri lõpuni, turniiri ajal vahetusid mitmedki medalinõudlejad ja ka viimases voorus ühtegi viiki ei tunnistatud.
Meestest võitis turniiri 13 punktiga Arno Uutma, kes võitis viimases voorus Raivo Risti, kes omakorda langes kaotusega medalikolmikust välja.
Teisele ja kolmandale kohale tõusid viimase vooru võitudega Andrus Tull ja Argo Unnuk, kes kogusid 11 punkti. Parem lisakriteerium andis hõbeda Tullile.
Vastupidiselt meestele sõudsid naised enamasti mööda viigisadamaid. Naistest tuli Eesti meistriks kuue punktiga Merilii Jalg, teine oli viie punktiga Kaari Vainonen, kolmas nelja punktiga Piret Viirma.
### Response:
Vene kabes tulid Eesti meistriteks Arno Uutma ja Merilii Jalg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Genfis asuv ÜRO terviseagentuur ütles pühapäeval avaldatud olukorraraportis, et "riskitase on maailma mastaabis kõrge ning Hiina mastaabis väga kõrge".
Oma lisamärkuses tunnistas WHO, et oli oma varasemates neljapäeval, reedel ja laupäeval avaldatud aruannetes esitanud "valeväiteid", kui kinnitas, et ülemaailmne riskitase on "mõõdukas".
Ülemaailmse riskihinnangu muutmine ei tähenda aga seda, et rahvusvaheline tervisealane hädaolukord oleks välja kuulutatud.
WHO pressiesindaja Fadela Chaib tunnistas vaid, et sõnastuses on tehtud viga.
Vastates küsimusele, mida riskide kategoriseerimise tulem tähendab, ütles WHO, et tegemist on "riski üldhinnaguga, mis sisaldab endas selle tõsiduse, leviku ja toimetulekuvõimekuse analüüsi".
WHO hoidus neljapäeval uue koroonaviiruse kuulutamisest oluliste rahvusvaheliste tagajärgedega rahvusvaheliseks tervisealaseks hädaolukorraks.
Tegemist on haruldase liigitusega, mida kasutakse vaid kõige tõsisemate haiguspuhangute kirjeldamiseks ning selle kasutamine tooks endaga kaasa senisest kooskõlastatumad ülemaailmsed meetmed.
Sellel nädalal haiguspuhangu ohjeldamise küsimuse arutamiseks Hiinat külastav WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles neljapäeval, et "Hiinas on tegemist hädaolukorraga, aga asi pole veel muutunud ülemaailmseks tervisealaseks hädaolukorraks".
Samas sai WHO 2014. aastal karmi kriitika märklauaks, kui seda süüdistati kolme Lääne-Aafrika riiki laastanud Ebola-epideemia tõsiduse alahindamises ning aeglases reageerimises sellele. 2016. aastal oli haiguspuhangu lõppedes see nõudnud üle 11 300 inimelu. | WHO korrigeeris Hiina viirusepuhangu riskitaset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Genfis asuv ÜRO terviseagentuur ütles pühapäeval avaldatud olukorraraportis, et "riskitase on maailma mastaabis kõrge ning Hiina mastaabis väga kõrge".
Oma lisamärkuses tunnistas WHO, et oli oma varasemates neljapäeval, reedel ja laupäeval avaldatud aruannetes esitanud "valeväiteid", kui kinnitas, et ülemaailmne riskitase on "mõõdukas".
Ülemaailmse riskihinnangu muutmine ei tähenda aga seda, et rahvusvaheline tervisealane hädaolukord oleks välja kuulutatud.
WHO pressiesindaja Fadela Chaib tunnistas vaid, et sõnastuses on tehtud viga.
Vastates küsimusele, mida riskide kategoriseerimise tulem tähendab, ütles WHO, et tegemist on "riski üldhinnaguga, mis sisaldab endas selle tõsiduse, leviku ja toimetulekuvõimekuse analüüsi".
WHO hoidus neljapäeval uue koroonaviiruse kuulutamisest oluliste rahvusvaheliste tagajärgedega rahvusvaheliseks tervisealaseks hädaolukorraks.
Tegemist on haruldase liigitusega, mida kasutakse vaid kõige tõsisemate haiguspuhangute kirjeldamiseks ning selle kasutamine tooks endaga kaasa senisest kooskõlastatumad ülemaailmsed meetmed.
Sellel nädalal haiguspuhangu ohjeldamise küsimuse arutamiseks Hiinat külastav WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles neljapäeval, et "Hiinas on tegemist hädaolukorraga, aga asi pole veel muutunud ülemaailmseks tervisealaseks hädaolukorraks".
Samas sai WHO 2014. aastal karmi kriitika märklauaks, kui seda süüdistati kolme Lääne-Aafrika riiki laastanud Ebola-epideemia tõsiduse alahindamises ning aeglases reageerimises sellele. 2016. aastal oli haiguspuhangu lõppedes see nõudnud üle 11 300 inimelu.
### Response:
WHO korrigeeris Hiina viirusepuhangu riskitaset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41-aastase Bryanti isiklik helikopter kukkus kohaliku aja järgi veidi enne kella kümmet hommikul Los Angelesest umbes 65 km kaugusel oleva Calabasase lähistel alla ning süttis põlema.
Helikopteri piloodi ja Burbanki lennujaama vahelisele suhtluse salvestuse kuulamisel ilmnes, et lennuvahend teenis uduses ilmas õhkutõusmiseks eriloa.
Enne lennujuhtimiskeskuse ja helikopteri vahelise side kaotamist palus piloot lennujuhtidelt nende pidevat jälgimist ja kontaktis olemist. Esimene vastas seepeale, et selleks lendab helikopter hetkel liiga madalalt.
Kas eriloa andmine oli õige või vale otsus ning millised olid õnnetuse täpsemad asjaolud, selgitab loodetavasti uurimine.
Los Angelese maakonna šerifi Alex Villanueva sõnul kukkus helikopter alla väga raskesti ligipääsetavas kohas ja isegi päästjatel oli raske pühapäeval sinna saada. Rususid leidus allakukkumiskohast pea saja meetri kaugusel.
Praeguseks on teada kõigi üheksa helikopteris viibinud inimese nimed: lisaks Bryantile ja tema tütrele said surma ka pesapallitreener John Altobelli koos abikaasa Keri ja tütre Alyssaga, ema ja tütar Sarah ja Payton Chester, koos Bryanti tütrega töötanud korvpallitreener Christina Mauser ning piloot Ara Zobayan. | Bryanti kopter sai uduse ilma tõttu startimiseks eriloa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41-aastase Bryanti isiklik helikopter kukkus kohaliku aja järgi veidi enne kella kümmet hommikul Los Angelesest umbes 65 km kaugusel oleva Calabasase lähistel alla ning süttis põlema.
Helikopteri piloodi ja Burbanki lennujaama vahelisele suhtluse salvestuse kuulamisel ilmnes, et lennuvahend teenis uduses ilmas õhkutõusmiseks eriloa.
Enne lennujuhtimiskeskuse ja helikopteri vahelise side kaotamist palus piloot lennujuhtidelt nende pidevat jälgimist ja kontaktis olemist. Esimene vastas seepeale, et selleks lendab helikopter hetkel liiga madalalt.
Kas eriloa andmine oli õige või vale otsus ning millised olid õnnetuse täpsemad asjaolud, selgitab loodetavasti uurimine.
Los Angelese maakonna šerifi Alex Villanueva sõnul kukkus helikopter alla väga raskesti ligipääsetavas kohas ja isegi päästjatel oli raske pühapäeval sinna saada. Rususid leidus allakukkumiskohast pea saja meetri kaugusel.
Praeguseks on teada kõigi üheksa helikopteris viibinud inimese nimed: lisaks Bryantile ja tema tütrele said surma ka pesapallitreener John Altobelli koos abikaasa Keri ja tütre Alyssaga, ema ja tütar Sarah ja Payton Chester, koos Bryanti tütrega töötanud korvpallitreener Christina Mauser ning piloot Ara Zobayan.
### Response:
Bryanti kopter sai uduse ilma tõttu startimiseks eriloa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeva hommikul oli näha, et sünagoogi välisuksele, treppidele ja seintele on visatud punast värvi, kirjutab Yle.
Ajalehe Turun Sanomate väitel paistab nagu oleks hoone pihta visatud värvi täis õhupallid.
Soome juudikoguduse järelevalvenõukogu juht Harry Serlo ütles Ylele, et on vandalismist teadlik ning selle kohta tehakse politseisse avaldus.
Soome president Sauli Niinistö osaleb esmaspäeval Poolas mälestusüritusel, mida peetakse Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeval. Niinistö nimetas juhtunud väga häirivaks.
Ta ütles, et vandalism on viide laiemale rassismile. Ta lisas, et rassismi ja antisemitismi üha laiem levik on murettekitav.
1912. aastal ehitatud Turu sünagoog on üks kahest sünagoogist Soomes. Teine sünagoog asub Helsingis. Kokku kuulub Soomes juudikogukonda üle 1200 inimese.
Ajalehe News Now Finland andmetel uurib aga Tampere politsei juhtumit, kus kohalikku raudteejaama kogunenud neonatsid väidetavalt põletasid Iisraeli lippu ning nimetasid holokausti müüdiks. | Vandaalid sodisid holokausti mälestuspäeval Turu sünagoogi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeva hommikul oli näha, et sünagoogi välisuksele, treppidele ja seintele on visatud punast värvi, kirjutab Yle.
Ajalehe Turun Sanomate väitel paistab nagu oleks hoone pihta visatud värvi täis õhupallid.
Soome juudikoguduse järelevalvenõukogu juht Harry Serlo ütles Ylele, et on vandalismist teadlik ning selle kohta tehakse politseisse avaldus.
Soome president Sauli Niinistö osaleb esmaspäeval Poolas mälestusüritusel, mida peetakse Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeval. Niinistö nimetas juhtunud väga häirivaks.
Ta ütles, et vandalism on viide laiemale rassismile. Ta lisas, et rassismi ja antisemitismi üha laiem levik on murettekitav.
1912. aastal ehitatud Turu sünagoog on üks kahest sünagoogist Soomes. Teine sünagoog asub Helsingis. Kokku kuulub Soomes juudikogukonda üle 1200 inimese.
Ajalehe News Now Finland andmetel uurib aga Tampere politsei juhtumit, kus kohalikku raudteejaama kogunenud neonatsid väidetavalt põletasid Iisraeli lippu ning nimetasid holokausti müüdiks.
### Response:
Vandaalid sodisid holokausti mälestuspäeval Turu sünagoogi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeerium ootab pikisilmi, et kõigi õppeainete uued ainekavad valmis saaksid, mis võimaldaks uue õppekava koolides kasutusele võtta, sest vana on lootusetult aegunud. Seda, et kehaline kasvatus vajab hädasti uut ainekava, möönab haridusministeerium samuti.
"Kehaline kasvatus peab andma mitmekülgsed liikumisoskused. Need peavad andma õpilasele võimaluse selekteerida, millised alad talle meeldivad, milline on tema võimekus ühe või teise alaga tegeleda ja siis saab ta teha oma valikud tulevases elus. Kindlasti ei tohi kehaline kasvatus viia vastumeelsuseni füüsilise liigutamise suhtes, vaid andma rõõmu ja heaolu," võtab haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik uue ainekava mõtte kokku.
"See tööversioon on tõesti tulevikku vaatav ja lapsest lähtuv, soodustab liikumist ja huvi ja võiks ka vähendada nn kehalisest vabastamist. Liiga kergekäeliselt antakse kodust tunnist vabastamise tõendeid."
Kehaline kasvatus ei täida oma eesmärki
Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest - ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk.
Seejuures on koolilaste seas läbi viidud küsitlustulemuste põhjal motivatsioon seda madalam, mida vanemas vanuserühmas nad on: nii oli veel kaks kolmandikku küsitluses osalenud 4. klassi lastest nõus, et nad tahavad väljaspool kooli liikuda just tänu kehalise kasvatuse tundidele, ent 8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti.
Lisaks tõdetakse ülevaates, et laste kehalised võimed on hakanud vähenema, mis tuleneb eluviisist: vabal ajal liigutakse vähe. Nii ei ole kolmveerandi Eesti laste ja noorte igapäevane kehaline aktiivsus tervise tagamiseks piisav.
Poolte Eesti laste jaoks võib kool olla ainus koht, kus neil kokkupuude teadliku liikumisega tekib, sest spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis. Üksikud treeningud aga pole piisavad vähesest aktiivsusest tulenevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu peaks kool toetama ka trennis käivate laste aktiivsust ja oskusi.
Aastakümneid ühed ja samad alad
Kehalise kasvatuse tunnis õpetatavad spordialad on ka ajale jalgu jäänud, leiab analüüs. Aastakümneid on tundides õpetatud neidsamu kaheksat-üheksat spordiala, samal ajal kui ühiskonnas on toimunud olulised muutused ja juurde on tulnud palju uusi populaarseid spordimänge, nagu näiteks disc -golf, slackline, parkuur, rula, rattasõit jne, mida tundides ametlikult ei käsitleta. Uus ainekava peaks aga soodustama ajaga kaasas käimist.
Üle poole kehalise kasvatuse õpetajatest peab probleemiks ka suurt arsti või lapsevanema poolt vabastatud õpilaste hulka. Nende hinnangul antakse vabastusi liiga kergekäeliselt. Näiteks ühes koolis oli 40 protsenti 9. klassi õpilastest korraga vabastatud.
Uus ainekava soovib lastele anda universaalsed oskused. Uute ja kaasaegsemate spordialade lõimimine klassikaliste distsipliinide õpetamisse tagab tundide mitmekülgsuse.
Samuti peavad õpilased suutma oma vormisolekut koostöös õpetajaga hinnata, et näiteks jooksmisel õige koormus valida. Tervise ja heaolu peaks adekvaatse eneseanalüüsi kõrval tagama ka liikumispäeviku pidamine, mis aitab saavutada eduelamust ja pakub eneseteostust ka mittevõistluslikus olukorras.
Tunnist vabastamist aga enam ette ei nähta, sest "õppimisest ja targaks saamisest ei ole võimalik vabastada", nagu seisab uue ainekava ülevaates.
Samuti peaks õpilastele saama selgeks, mis vahe on sport- ja lõõgastaval massaažil ning kasvama huvi nii spordi kui ka saavutusspordi vastu, mis tõstaks trennis käivate noorte osakaalu.
Põhikooli õpilased omandavad uue ainekava alusel kehalises kasvatuses edasiliikumisoskused (jooksmine, roomamine, hüppamine, ujumine jne), oskuse liikuda spordivahendil, oskuse käsitseda spordivahendeid (visata, püüda, põrgatada, lüüa vahendit käe ja jalaga) ja oskuse kontrollida oma keha erinevates asendites ja liikumisel (ehk tasakaalu säilitamine nii paigal püsides kui liikumisel).
Esimeses kooliastmes ehk 1.-3. klassini peab õppeprotsess toetama laste loomulikku liikumissoovi erinevates keskkondades. Neile pakutavad liikumiskogemused on mängulised, tantsulised ja sportlikud.
Teises kooliastmes ehk 4.-6. klassini arendavad õpilased liikumisoskusi juba mõtestatult liikumismängudes ja lihtsamates sportmängudes, tantsudes ning spordialadel. Samuti loovad nad juhendaja käe all ka ise nii tantse kui ka liikumismänge.
Kolmandas kooliastmes ehk 7.-9. klassini arendavad ja kasutavad õpilased liikumisoskusi tantsudes, lihtsustatud sportmängudes ja spordialadel. Oluline on kõigi õpilaste aktiivne osalemine, kasutades teadlikult taktikat ja koostööd ning tegeldes eneseanalüüsiga. Samuti loovad nad juhendamisel ise nii tantse kui ka liikumismänge.
Mestimine teiste ainete ja oskustega
Liikumisõpetusse lõimitakse ka teisi õppeaineid - põhimõte, mis läbib kogu õppekava kõiki ainekavu.
Nii areneb keeleoskus liikumisterminoloogia omandamisega, võõrkeelte arendamiseks aga suheldakse liikumistegevuse käigus võõrkeeles ning omandatakse võõrkeelne terminoloogia, samuti kasutatakse võõrkeelseid infoallikaid liikumist puudutava info otsimiseks. Matemaatilised mõisted ja oskused aga seostatakse liikumise, mõõtmise ja analüüsiga. Loodusaineid puudutab toitumise ja liikumise seostamine ning tugi- ja liikumiselundkonna tundmaõppimisel. Sotsiaalaineid õpitakse läbi enesehinnangut kujundava minapildi ning liikumisharrastuse seostamisega füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervisega.
Tehnoloogiaõpetus tuleb esile spordivahendite loomisega ning kunst vaatleb liikumist kui kultuuri osa, kus seda saab muusikaga toetada.
Liikumisõpetuse ainekava peab toetama õpilasi elukestva õppe ja karjääri planeerimisel, kodanikualgatust ja ettevõtlikkust, kultuurilist identiteeti, aitama kaasa keskkonna jätkusuutlikule arengule, teabekeskkonna valdamisel, tehnoloogia ja innovatsiooni alal, tervise ja ohutuse tagamisel ning väärtuste ja kõlbluse arengus.
Nii teab ja rakendab õppur muu hulgas ausa mängu põhimõtteid, oskab nimetada rahvusvahelisi sportlasi ja liikumisüritusi, oskab seostada liikumist, sporti ja kultuuri isikliku kogemuse põhjal ja oskab looduses vastutustundlikult liikuda.
Lisaks motiveeritakse õpilast läbivalt õppeprotsessi jooksul ennast analüüsima ja koostama põhjalikuma eakohase eneseanalüüsi vähemalt kord õppeaasta jooksul, nagu seisab põhikooli ainekavas.
Ainekava jätab mulje, et kehalise kasvatuse maht kasvab praegusega võrreldes neljakordseks: kui praegu toimub põhikoolis kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas, siis ainekava räägib arvestuslikust kaheksast nädalatunnist esimeses (1.-3. klass) ja teises (4.-6. klass) kooliastmes ning kuuest nädalatunnist kolmandas (7.-9. klass) kooliastmes.
Ministeeriumi pressiesindaja Liisa Tagel selgitas tagantjärele tundide arvu erinemist nii, et tegelikult jääb tundide arv samaks, aga ainekavas arvutatakse tunde hoopis teise metoodika alusel: "Nädalatundide arv antakse õppekavas kooliastme peale ja see tuleb jagada kolme aasta peale. Siis saab teada, mitu tundi keskmiselt on ühes klassis ühes nädalas."
Õppekava valmimine venib
Kehalise kasvatuse ainekava tööversioon on valmis ja mõnes koolis isegi juba katsetamisel, õppeprotsessi kirjeldused viimistlemisel. Aga ainekava kasutuselevõtt on ikka veel õhus. Esmalt pidi see juhtuma möödunud aastal, ent on üha edasi lükkunud, sest kogu uue õppekava vastuvõtmise protsess on topanud.
"Ei ole võimalik ei kuu ega isegi aasta täpsusega öelda, millal see koolides rakendatakse. Ettepanekud uue õppekava kohta on oodatud selle aata lõpuks, aga pole väga kindel, et see niimoodi päriselt läheb. Kehaline kasvatus on ainult üks ainekava, aga uus õppekava on ju tervik. Kehaline kasvatus on ainekavadest liikunud kõige kiiremini, paljud koolid on juba võtnud uue õppekava tööversiooni kasutusele ja sobitanud kehtivasse õppekavasse," ütleb Liblik.
Kehalise kasvatuse ainekava mustand valmis juba kaks aastat tagasi, sestpeale on mõned koolid seda ka katsetanud.
Näidistunni kirjeldamisest on ministeerium teadlikult hoidunud - muidu hakkab mõni õpetaja seda üliagarusega täitma, pannes omalt poolt veel pool juurde, lõpuks põleb ta ülipüüdlikkusest ise läbi ja sellist tunni ülesehitust, mida õpetaja oma loomingulisusest ise pole kavandanud, ei taha ministeerium kuidagi julgustada.
Ka liikumisõpetuse õppeprotsessi kirjelduses on selgelt kirjas: kool koostab omale ise omanäolise ainekava, toetudes ainekava valdkondadele ja nende õpitulemustele.
Uus ainekava ei räägi ka rivistamise vajalikkusest tunni algul - komme, mida kehalise kasvatuse õpetajad on pikkuse alusel teinud nii kaua, kui inimpõlved mäletavad.
Numbriline hindamine jääb
Palju on räägitud sellest, et kehalises kasvatuses, nagu ka teistes oskusainetes - tööõpetuses, kunstiõpetuses, laulmises - on võimete numbriline hindamine küsitava väärtusega. Välja on pakutud nii "arvestatud"/"arvestamata" lahendust kui ka üksnes individuaalsest arengust lähtuvat hindamist praeguse ühe standardse mõõdupuuga mõõtmise asemel.
Pille Liblik ütleb siiski, et numbrilist hindamist uus ainekava ära ei kaota.
Uue ainekava kohaselt on õppimist toetav hindamine õppeprotsessi osa ja koosneb kujundavast ja kokkuvõtvast hindamisest, mis annab õpilasele, tema vanematele ja järgmisele haridustasemele informatsiooni selle kohta, kuidas on arenenud õpilase liikumisoskused. Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse riikliku õppekava üldosas hindamise kohta sätestatust ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendist. Erinevatele osapooltele on perioodi alguses selge, millise õpitulemuse poole, milliste õpiülesannetega liigutakse.
"Aga selle kõrvale on välja töötatud erinevad võimalused, kuidas anda lapsele sõnalist, kirjeldavat tagasisidet, mis toetaks tema arengut. See vähendab võimalusi hinnata kõiki ühe parameetri alusel," loodab Liblik. "Suurt diskussiooni pole olnud, et viiepalisüsteem päriselt ära kaotada."
Tema sõnul on kujundav hindamine olnud võimalusena Eestis kasutusel juba üle kümne aasta ning üha enam koole on sellele ka üle läinud.
"Et seda kiirendada, siis seda saab reguleerida õigusaktidega – riikliku õppekavaga. Ega siin muid hoobasid olegi," ütleb Liblik.
Ta ütleb, et tegelikult ei soodusta ka praegu kehtiv ainekava ühe puuga mõõtmist, aga see pole küllalt selgelt dokumendis väljendatud: "Millest meil on vajaka: peame õpilase individuaalsusega arvestamise rohkem lahti kirjutama."
Liblik leiab, et ühiskond pole veel valmis numbrilisest hindamisest päriselt loobuma.
"Numbrilise hindamise pooldamine on väga kõrge lapsevanemate hulgas. Nad on kasvanud ajal, mil "viis" tähendas väga tubli ja "kolm" - kehvakene, ja nii ta ootabki lapselt hindeid. Aga mida laps selles aines tegelikult oskab, mida on ta omandanud, seda nad ei tea," kirjeldab Liblik sellise hindamise varjukülge. | Kehalise kasvatuse uus ainekava jätab hindamise alles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeerium ootab pikisilmi, et kõigi õppeainete uued ainekavad valmis saaksid, mis võimaldaks uue õppekava koolides kasutusele võtta, sest vana on lootusetult aegunud. Seda, et kehaline kasvatus vajab hädasti uut ainekava, möönab haridusministeerium samuti.
"Kehaline kasvatus peab andma mitmekülgsed liikumisoskused. Need peavad andma õpilasele võimaluse selekteerida, millised alad talle meeldivad, milline on tema võimekus ühe või teise alaga tegeleda ja siis saab ta teha oma valikud tulevases elus. Kindlasti ei tohi kehaline kasvatus viia vastumeelsuseni füüsilise liigutamise suhtes, vaid andma rõõmu ja heaolu," võtab haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik uue ainekava mõtte kokku.
"See tööversioon on tõesti tulevikku vaatav ja lapsest lähtuv, soodustab liikumist ja huvi ja võiks ka vähendada nn kehalisest vabastamist. Liiga kergekäeliselt antakse kodust tunnist vabastamise tõendeid."
Kehaline kasvatus ei täida oma eesmärki
Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest - ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk.
Seejuures on koolilaste seas läbi viidud küsitlustulemuste põhjal motivatsioon seda madalam, mida vanemas vanuserühmas nad on: nii oli veel kaks kolmandikku küsitluses osalenud 4. klassi lastest nõus, et nad tahavad väljaspool kooli liikuda just tänu kehalise kasvatuse tundidele, ent 8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti.
Lisaks tõdetakse ülevaates, et laste kehalised võimed on hakanud vähenema, mis tuleneb eluviisist: vabal ajal liigutakse vähe. Nii ei ole kolmveerandi Eesti laste ja noorte igapäevane kehaline aktiivsus tervise tagamiseks piisav.
Poolte Eesti laste jaoks võib kool olla ainus koht, kus neil kokkupuude teadliku liikumisega tekib, sest spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis. Üksikud treeningud aga pole piisavad vähesest aktiivsusest tulenevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu peaks kool toetama ka trennis käivate laste aktiivsust ja oskusi.
Aastakümneid ühed ja samad alad
Kehalise kasvatuse tunnis õpetatavad spordialad on ka ajale jalgu jäänud, leiab analüüs. Aastakümneid on tundides õpetatud neidsamu kaheksat-üheksat spordiala, samal ajal kui ühiskonnas on toimunud olulised muutused ja juurde on tulnud palju uusi populaarseid spordimänge, nagu näiteks disc -golf, slackline, parkuur, rula, rattasõit jne, mida tundides ametlikult ei käsitleta. Uus ainekava peaks aga soodustama ajaga kaasas käimist.
Üle poole kehalise kasvatuse õpetajatest peab probleemiks ka suurt arsti või lapsevanema poolt vabastatud õpilaste hulka. Nende hinnangul antakse vabastusi liiga kergekäeliselt. Näiteks ühes koolis oli 40 protsenti 9. klassi õpilastest korraga vabastatud.
Uus ainekava soovib lastele anda universaalsed oskused. Uute ja kaasaegsemate spordialade lõimimine klassikaliste distsipliinide õpetamisse tagab tundide mitmekülgsuse.
Samuti peavad õpilased suutma oma vormisolekut koostöös õpetajaga hinnata, et näiteks jooksmisel õige koormus valida. Tervise ja heaolu peaks adekvaatse eneseanalüüsi kõrval tagama ka liikumispäeviku pidamine, mis aitab saavutada eduelamust ja pakub eneseteostust ka mittevõistluslikus olukorras.
Tunnist vabastamist aga enam ette ei nähta, sest "õppimisest ja targaks saamisest ei ole võimalik vabastada", nagu seisab uue ainekava ülevaates.
Samuti peaks õpilastele saama selgeks, mis vahe on sport- ja lõõgastaval massaažil ning kasvama huvi nii spordi kui ka saavutusspordi vastu, mis tõstaks trennis käivate noorte osakaalu.
Põhikooli õpilased omandavad uue ainekava alusel kehalises kasvatuses edasiliikumisoskused (jooksmine, roomamine, hüppamine, ujumine jne), oskuse liikuda spordivahendil, oskuse käsitseda spordivahendeid (visata, püüda, põrgatada, lüüa vahendit käe ja jalaga) ja oskuse kontrollida oma keha erinevates asendites ja liikumisel (ehk tasakaalu säilitamine nii paigal püsides kui liikumisel).
Esimeses kooliastmes ehk 1.-3. klassini peab õppeprotsess toetama laste loomulikku liikumissoovi erinevates keskkondades. Neile pakutavad liikumiskogemused on mängulised, tantsulised ja sportlikud.
Teises kooliastmes ehk 4.-6. klassini arendavad õpilased liikumisoskusi juba mõtestatult liikumismängudes ja lihtsamates sportmängudes, tantsudes ning spordialadel. Samuti loovad nad juhendaja käe all ka ise nii tantse kui ka liikumismänge.
Kolmandas kooliastmes ehk 7.-9. klassini arendavad ja kasutavad õpilased liikumisoskusi tantsudes, lihtsustatud sportmängudes ja spordialadel. Oluline on kõigi õpilaste aktiivne osalemine, kasutades teadlikult taktikat ja koostööd ning tegeldes eneseanalüüsiga. Samuti loovad nad juhendamisel ise nii tantse kui ka liikumismänge.
Mestimine teiste ainete ja oskustega
Liikumisõpetusse lõimitakse ka teisi õppeaineid - põhimõte, mis läbib kogu õppekava kõiki ainekavu.
Nii areneb keeleoskus liikumisterminoloogia omandamisega, võõrkeelte arendamiseks aga suheldakse liikumistegevuse käigus võõrkeeles ning omandatakse võõrkeelne terminoloogia, samuti kasutatakse võõrkeelseid infoallikaid liikumist puudutava info otsimiseks. Matemaatilised mõisted ja oskused aga seostatakse liikumise, mõõtmise ja analüüsiga. Loodusaineid puudutab toitumise ja liikumise seostamine ning tugi- ja liikumiselundkonna tundmaõppimisel. Sotsiaalaineid õpitakse läbi enesehinnangut kujundava minapildi ning liikumisharrastuse seostamisega füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervisega.
Tehnoloogiaõpetus tuleb esile spordivahendite loomisega ning kunst vaatleb liikumist kui kultuuri osa, kus seda saab muusikaga toetada.
Liikumisõpetuse ainekava peab toetama õpilasi elukestva õppe ja karjääri planeerimisel, kodanikualgatust ja ettevõtlikkust, kultuurilist identiteeti, aitama kaasa keskkonna jätkusuutlikule arengule, teabekeskkonna valdamisel, tehnoloogia ja innovatsiooni alal, tervise ja ohutuse tagamisel ning väärtuste ja kõlbluse arengus.
Nii teab ja rakendab õppur muu hulgas ausa mängu põhimõtteid, oskab nimetada rahvusvahelisi sportlasi ja liikumisüritusi, oskab seostada liikumist, sporti ja kultuuri isikliku kogemuse põhjal ja oskab looduses vastutustundlikult liikuda.
Lisaks motiveeritakse õpilast läbivalt õppeprotsessi jooksul ennast analüüsima ja koostama põhjalikuma eakohase eneseanalüüsi vähemalt kord õppeaasta jooksul, nagu seisab põhikooli ainekavas.
Ainekava jätab mulje, et kehalise kasvatuse maht kasvab praegusega võrreldes neljakordseks: kui praegu toimub põhikoolis kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas, siis ainekava räägib arvestuslikust kaheksast nädalatunnist esimeses (1.-3. klass) ja teises (4.-6. klass) kooliastmes ning kuuest nädalatunnist kolmandas (7.-9. klass) kooliastmes.
Ministeeriumi pressiesindaja Liisa Tagel selgitas tagantjärele tundide arvu erinemist nii, et tegelikult jääb tundide arv samaks, aga ainekavas arvutatakse tunde hoopis teise metoodika alusel: "Nädalatundide arv antakse õppekavas kooliastme peale ja see tuleb jagada kolme aasta peale. Siis saab teada, mitu tundi keskmiselt on ühes klassis ühes nädalas."
Õppekava valmimine venib
Kehalise kasvatuse ainekava tööversioon on valmis ja mõnes koolis isegi juba katsetamisel, õppeprotsessi kirjeldused viimistlemisel. Aga ainekava kasutuselevõtt on ikka veel õhus. Esmalt pidi see juhtuma möödunud aastal, ent on üha edasi lükkunud, sest kogu uue õppekava vastuvõtmise protsess on topanud.
"Ei ole võimalik ei kuu ega isegi aasta täpsusega öelda, millal see koolides rakendatakse. Ettepanekud uue õppekava kohta on oodatud selle aata lõpuks, aga pole väga kindel, et see niimoodi päriselt läheb. Kehaline kasvatus on ainult üks ainekava, aga uus õppekava on ju tervik. Kehaline kasvatus on ainekavadest liikunud kõige kiiremini, paljud koolid on juba võtnud uue õppekava tööversiooni kasutusele ja sobitanud kehtivasse õppekavasse," ütleb Liblik.
Kehalise kasvatuse ainekava mustand valmis juba kaks aastat tagasi, sestpeale on mõned koolid seda ka katsetanud.
Näidistunni kirjeldamisest on ministeerium teadlikult hoidunud - muidu hakkab mõni õpetaja seda üliagarusega täitma, pannes omalt poolt veel pool juurde, lõpuks põleb ta ülipüüdlikkusest ise läbi ja sellist tunni ülesehitust, mida õpetaja oma loomingulisusest ise pole kavandanud, ei taha ministeerium kuidagi julgustada.
Ka liikumisõpetuse õppeprotsessi kirjelduses on selgelt kirjas: kool koostab omale ise omanäolise ainekava, toetudes ainekava valdkondadele ja nende õpitulemustele.
Uus ainekava ei räägi ka rivistamise vajalikkusest tunni algul - komme, mida kehalise kasvatuse õpetajad on pikkuse alusel teinud nii kaua, kui inimpõlved mäletavad.
Numbriline hindamine jääb
Palju on räägitud sellest, et kehalises kasvatuses, nagu ka teistes oskusainetes - tööõpetuses, kunstiõpetuses, laulmises - on võimete numbriline hindamine küsitava väärtusega. Välja on pakutud nii "arvestatud"/"arvestamata" lahendust kui ka üksnes individuaalsest arengust lähtuvat hindamist praeguse ühe standardse mõõdupuuga mõõtmise asemel.
Pille Liblik ütleb siiski, et numbrilist hindamist uus ainekava ära ei kaota.
Uue ainekava kohaselt on õppimist toetav hindamine õppeprotsessi osa ja koosneb kujundavast ja kokkuvõtvast hindamisest, mis annab õpilasele, tema vanematele ja järgmisele haridustasemele informatsiooni selle kohta, kuidas on arenenud õpilase liikumisoskused. Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse riikliku õppekava üldosas hindamise kohta sätestatust ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendist. Erinevatele osapooltele on perioodi alguses selge, millise õpitulemuse poole, milliste õpiülesannetega liigutakse.
"Aga selle kõrvale on välja töötatud erinevad võimalused, kuidas anda lapsele sõnalist, kirjeldavat tagasisidet, mis toetaks tema arengut. See vähendab võimalusi hinnata kõiki ühe parameetri alusel," loodab Liblik. "Suurt diskussiooni pole olnud, et viiepalisüsteem päriselt ära kaotada."
Tema sõnul on kujundav hindamine olnud võimalusena Eestis kasutusel juba üle kümne aasta ning üha enam koole on sellele ka üle läinud.
"Et seda kiirendada, siis seda saab reguleerida õigusaktidega – riikliku õppekavaga. Ega siin muid hoobasid olegi," ütleb Liblik.
Ta ütleb, et tegelikult ei soodusta ka praegu kehtiv ainekava ühe puuga mõõtmist, aga see pole küllalt selgelt dokumendis väljendatud: "Millest meil on vajaka: peame õpilase individuaalsusega arvestamise rohkem lahti kirjutama."
Liblik leiab, et ühiskond pole veel valmis numbrilisest hindamisest päriselt loobuma.
"Numbrilise hindamise pooldamine on väga kõrge lapsevanemate hulgas. Nad on kasvanud ajal, mil "viis" tähendas väga tubli ja "kolm" - kehvakene, ja nii ta ootabki lapselt hindeid. Aga mida laps selles aines tegelikult oskab, mida on ta omandanud, seda nad ei tea," kirjeldab Liblik sellise hindamise varjukülge.
### Response:
Kehalise kasvatuse uus ainekava jätab hindamise alles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Venno aitas Istanbuli Galatasaray kahe võiduni ja mängis ise neis suurt rolli. 3:2 (20:25, 22:25, 25:19, 26:24, 15:12) alistati Halkbank, Venno tõi võitjate parimana 21 punkti (+5). Teises kohtumises panustas eestlasest diagonaalründaja 22 punkti (+20) ja aitas Galatasaray 3:0 (27:25, 25:13, 25:22) võiduni Tokati Plevne üle. Liigatabelis on Galatasaray 34 punktiga teisel positsioonil, vahendab Volley.ee.
Itaalia meistriliigas teenis Robert Tähe koduklubi Perugia 3:0 (30:28, 25:19, 27:25) võidu Milano üle, Täht sekkus servima ja skoori ei teinud. Liigatabelis on Perugia 39 punktiga teisel kohal. Naiste meistriliigas alistas Kertu Laagi tööandja Chieri 3:0 (25:16, 25:17, 25:10) Caserta naiskonna, mõnel korral servimas käinud Laak skoori ei avanud. Itaalia liigas hoiab Chieri 21 punktiga kaheksandat kohta.
Kreeka naiste meistriliigas jäi Kristiine Miileni koduklubi Pannaxiakos liider Piraeuse Olympiacosele alla 0:3 (18:25, 13:25, 18:25). Miilen panustas 7 punktiga (+1). Liigatabelis hoiab Pannaxiakos 24 punktiga viiendat positsiooni.
Prantsusmaa meeste meistrliigas peeti taas kahe vooru kohtumised. Kahe kaotusega pidi leppima Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley, jäädes esmalt 1:3 (21:25, 25:22, 19:25, 17:25) alla Cannes´ile, Kreegilt väga korralik esitus ja 15 punkti (+10). Teises mängus tunnistati Nantes Reze´i 3:1 (25:19, 18:25, 25:18, 25:18) paremust, selles mängus tõi Kreek 6 punkti (+1). Võidu ja kaotuse sai kirja Renee Teppani tööandja Poitiers, kui nädala esimeses mängus oldi 3:0 (25:21, 25:13, 25:19) üle Ajacciost, Teppan platsile ei pääsenud. Teises mängus kaotati 1:3 (20:25, 25:19, 22:25, 18:25) liidrile Rennes´le, Teppan tõi 10 punkti (+6). Timo Tammemaa aitas Tours´i esmalt 3:0 (26:24, 25:20, 25:22) võiduni Nice´i üle, Tammemaa panustas 10 punkti (+6). Seejärel kaotati 1:3 (16:25, 25:20, 23:25, 20:25) Hindrek Pulgale ja Chaumont´le, Tammemaalt 4 punkti (-4), Pulk sai mänguaega vähe, ent tõi siiski 3 silma (+1). Chaumont oli nädala teises matšis 3:0 (25:22, 25:13, 25:18) parem Sete´st, Pulk kaasa ei teinud. Liigatabelis on Tours 37 punktiga teisel kohal, Chaumont 31 punktiga neljas, Poitiers 22 punktiga üheksas ning Pariis 21 punktiga 10. kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase koduklubi Terville´i Florange 0:3 (21:25, 24:26, 24:26) Saint-Raphaelile, Bratuhhina-Pitou panustas 10 punkti (+4), Hollaselt 8 silma (+6). Eesti rahvusnaiskonna peatreener Lorenzo Micelli viis Le Cannet´ naiskonna 3:0 (25:14, 25:16, 25:15) võiduni Pariisi Saint-Cloudi üle. Liigatabelis on Terville 22 punktiga 10., Le Cannet asub 35 punktiga viiendal kohal. Meeste esiliigas sai Kevin Saare tööandja Saint-Quentin kirja 3:1 (25:20, 22:25, 25:21, 25:22) võidu France Avenir 2024 üle, eestlasest nurgaründaja panustas võitu 9 punkti (+2). Tabelis on eestlase koduklubi 23 punktiga kolmandal kohal.
Rumeenas pidas Kristo Kollo koduklubi Galati Arcada kahe vooru mängud ja teenis tabelisse kuus punkti. 3:0 (25:14, 25:20, 25:21) võideti Buzau Gloriat, Kollolt 9 punkti (+4). Teises kohtumises oldi samuti 3:0 (25:13, 25:13, 25:9) üle Timisoarast, eestlasest nurgaründaja selles mängus väljakul ei käinud. Liigatabelis on Galati 32 punktiga liidrikohal.
Belgias oli kahest eestlasest võidukas üks, kui Andri Aganits aitas Maaseiki Greenyardi 3:0 (25:22, 25:21, 25:14) võidule Acheli üle. Aganits tõi 8 silma (+7). Markkus Keel ja Aalsti Lindemans kaotasid 0:3 (18:25, 17:25, 24:26) lähijälitajale Roeselare Knackile, Keel sai kirja täismängu ja tõi lisaks mängu juhtimisele ka 2 punkti (+0). Liigas on Aalst 30 punktiga liidrikohal, Maaseik 27 punktiga kolmas. Naiste meistriliigas kaotas Hanna Pajula tööandja Michelbeke Saturnus 1:3 (25:19, 17:25, 22:25, 22:25) Gentile. Liigatabelis on eestlanna koduklubi 12 punktiga seitsmes.
Saksamaa meistriliigas sai Martti Juhkami koduklubi VfB Friedrichshafen kirja võidu ja kaotuse. 3:1 (25:16, 23:25, 25:17, 25:18) alistati Lüneburg, 2:3 (25:16, 19:25, 25:21, 23:25, 11:15) kaotati Eltmannile, vigastusest taastuv eestlane kummaski kohtumises kaasa ei teinud. Liigatabelis on eestlase tööandja 32 punktiga teine. Liidrikohal jätkab 41 punktiga Berliini Recycling Volleys, kelle peatreeneriks on Eesti rahvusmeeskonna juhendaja Cedric Enard. Berliin sai lõppenud nädalal kirja 3:1 (25:15, 21:25, 25:21, 25:20) võidu Hypo Tiroli üle.
Tšehhis sai võidurõõmu tunda sidemängija Robert Viiber, kes aitas Odolena Vodal 3:0 (25:21, 25:20, 27:25) alistada Beskydy meeskonna. Viiber sai kirja täismängu ja tõi ka 2 punkti (-3). Tabelis on Odolena 23 punktiga kuuendal real.
Šveitsis sai Taavi Nõmmistu tööandja Näfelsi Biogas 2:3 (25:22, 25:19, 16:25, 18:25, 10:15) kaotuse Lutry-Lavaux´ meeskonnalt, Nõmmistu arvele kogunes 29 punkti (+21). Tabelis on Näfels 20 punktiga kuues.
Soomes teenis Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa Volley kaotuse ja võidu. Esmalt jäädi 2:3 (18:25, 26:24, 23:25, 25:13, 12:15) alla Tampere Sastamalale, Mart Naaber tõi Akaa kasuks 16 punkti (+12). Teises mängus saadi 3:0 (29:27, 25:20, 25:15) jagu Kokkola Tiikeritest, Naabrilt 8 punkti (+6). Liigatabelis on Akaa meeskond 54 punktiga kolmas. Soome naiste meistriliigas Anu Ennoki ja Nette Peidi tööandja Salo LP Viesti eelmisel nädalal ei mänginud, sest osaleti Meistrite liigas. Salo kohtus Türgi tippklubi Istanbuli Eczacibasiga ja sai kindla 0:3 (16:25, 13:25, 13:25) kaotuse ning jätkab võiduta. Mõlemad eestlannad kuulusid algkoosseisu, Peit tõi 4 punkti (-1), Ennoki arvele jäi 2 punkti (-3). Salo edukaim oli 8 punktiga (+4) Katarina Pilepic, võitjatele tõid nii Natalia Pereira kui Tijana Boškovic 14 punkti.
Poola meistriliigas sai abitreener Rainer Vassiljevi koduklubi Lubini Cuprum ühe võidu ja õhe kaotuse. 0:3 (22:25, 20:25, 19:25) jäädi alla Belchatowi Skrale, 3:0 (25:20, 25:20, 25:14) alistati aga Resovia. Liigatabelis on Lubin 18 punktiga 12. kohal. | Oliver Venno vedas Galatasaray Türgis kahe võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Venno aitas Istanbuli Galatasaray kahe võiduni ja mängis ise neis suurt rolli. 3:2 (20:25, 22:25, 25:19, 26:24, 15:12) alistati Halkbank, Venno tõi võitjate parimana 21 punkti (+5). Teises kohtumises panustas eestlasest diagonaalründaja 22 punkti (+20) ja aitas Galatasaray 3:0 (27:25, 25:13, 25:22) võiduni Tokati Plevne üle. Liigatabelis on Galatasaray 34 punktiga teisel positsioonil, vahendab Volley.ee.
Itaalia meistriliigas teenis Robert Tähe koduklubi Perugia 3:0 (30:28, 25:19, 27:25) võidu Milano üle, Täht sekkus servima ja skoori ei teinud. Liigatabelis on Perugia 39 punktiga teisel kohal. Naiste meistriliigas alistas Kertu Laagi tööandja Chieri 3:0 (25:16, 25:17, 25:10) Caserta naiskonna, mõnel korral servimas käinud Laak skoori ei avanud. Itaalia liigas hoiab Chieri 21 punktiga kaheksandat kohta.
Kreeka naiste meistriliigas jäi Kristiine Miileni koduklubi Pannaxiakos liider Piraeuse Olympiacosele alla 0:3 (18:25, 13:25, 18:25). Miilen panustas 7 punktiga (+1). Liigatabelis hoiab Pannaxiakos 24 punktiga viiendat positsiooni.
Prantsusmaa meeste meistrliigas peeti taas kahe vooru kohtumised. Kahe kaotusega pidi leppima Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley, jäädes esmalt 1:3 (21:25, 25:22, 19:25, 17:25) alla Cannes´ile, Kreegilt väga korralik esitus ja 15 punkti (+10). Teises mängus tunnistati Nantes Reze´i 3:1 (25:19, 18:25, 25:18, 25:18) paremust, selles mängus tõi Kreek 6 punkti (+1). Võidu ja kaotuse sai kirja Renee Teppani tööandja Poitiers, kui nädala esimeses mängus oldi 3:0 (25:21, 25:13, 25:19) üle Ajacciost, Teppan platsile ei pääsenud. Teises mängus kaotati 1:3 (20:25, 25:19, 22:25, 18:25) liidrile Rennes´le, Teppan tõi 10 punkti (+6). Timo Tammemaa aitas Tours´i esmalt 3:0 (26:24, 25:20, 25:22) võiduni Nice´i üle, Tammemaa panustas 10 punkti (+6). Seejärel kaotati 1:3 (16:25, 25:20, 23:25, 20:25) Hindrek Pulgale ja Chaumont´le, Tammemaalt 4 punkti (-4), Pulk sai mänguaega vähe, ent tõi siiski 3 silma (+1). Chaumont oli nädala teises matšis 3:0 (25:22, 25:13, 25:18) parem Sete´st, Pulk kaasa ei teinud. Liigatabelis on Tours 37 punktiga teisel kohal, Chaumont 31 punktiga neljas, Poitiers 22 punktiga üheksas ning Pariis 21 punktiga 10. kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase koduklubi Terville´i Florange 0:3 (21:25, 24:26, 24:26) Saint-Raphaelile, Bratuhhina-Pitou panustas 10 punkti (+4), Hollaselt 8 silma (+6). Eesti rahvusnaiskonna peatreener Lorenzo Micelli viis Le Cannet´ naiskonna 3:0 (25:14, 25:16, 25:15) võiduni Pariisi Saint-Cloudi üle. Liigatabelis on Terville 22 punktiga 10., Le Cannet asub 35 punktiga viiendal kohal. Meeste esiliigas sai Kevin Saare tööandja Saint-Quentin kirja 3:1 (25:20, 22:25, 25:21, 25:22) võidu France Avenir 2024 üle, eestlasest nurgaründaja panustas võitu 9 punkti (+2). Tabelis on eestlase koduklubi 23 punktiga kolmandal kohal.
Rumeenas pidas Kristo Kollo koduklubi Galati Arcada kahe vooru mängud ja teenis tabelisse kuus punkti. 3:0 (25:14, 25:20, 25:21) võideti Buzau Gloriat, Kollolt 9 punkti (+4). Teises kohtumises oldi samuti 3:0 (25:13, 25:13, 25:9) üle Timisoarast, eestlasest nurgaründaja selles mängus väljakul ei käinud. Liigatabelis on Galati 32 punktiga liidrikohal.
Belgias oli kahest eestlasest võidukas üks, kui Andri Aganits aitas Maaseiki Greenyardi 3:0 (25:22, 25:21, 25:14) võidule Acheli üle. Aganits tõi 8 silma (+7). Markkus Keel ja Aalsti Lindemans kaotasid 0:3 (18:25, 17:25, 24:26) lähijälitajale Roeselare Knackile, Keel sai kirja täismängu ja tõi lisaks mängu juhtimisele ka 2 punkti (+0). Liigas on Aalst 30 punktiga liidrikohal, Maaseik 27 punktiga kolmas. Naiste meistriliigas kaotas Hanna Pajula tööandja Michelbeke Saturnus 1:3 (25:19, 17:25, 22:25, 22:25) Gentile. Liigatabelis on eestlanna koduklubi 12 punktiga seitsmes.
Saksamaa meistriliigas sai Martti Juhkami koduklubi VfB Friedrichshafen kirja võidu ja kaotuse. 3:1 (25:16, 23:25, 25:17, 25:18) alistati Lüneburg, 2:3 (25:16, 19:25, 25:21, 23:25, 11:15) kaotati Eltmannile, vigastusest taastuv eestlane kummaski kohtumises kaasa ei teinud. Liigatabelis on eestlase tööandja 32 punktiga teine. Liidrikohal jätkab 41 punktiga Berliini Recycling Volleys, kelle peatreeneriks on Eesti rahvusmeeskonna juhendaja Cedric Enard. Berliin sai lõppenud nädalal kirja 3:1 (25:15, 21:25, 25:21, 25:20) võidu Hypo Tiroli üle.
Tšehhis sai võidurõõmu tunda sidemängija Robert Viiber, kes aitas Odolena Vodal 3:0 (25:21, 25:20, 27:25) alistada Beskydy meeskonna. Viiber sai kirja täismängu ja tõi ka 2 punkti (-3). Tabelis on Odolena 23 punktiga kuuendal real.
Šveitsis sai Taavi Nõmmistu tööandja Näfelsi Biogas 2:3 (25:22, 25:19, 16:25, 18:25, 10:15) kaotuse Lutry-Lavaux´ meeskonnalt, Nõmmistu arvele kogunes 29 punkti (+21). Tabelis on Näfels 20 punktiga kuues.
Soomes teenis Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa Volley kaotuse ja võidu. Esmalt jäädi 2:3 (18:25, 26:24, 23:25, 25:13, 12:15) alla Tampere Sastamalale, Mart Naaber tõi Akaa kasuks 16 punkti (+12). Teises mängus saadi 3:0 (29:27, 25:20, 25:15) jagu Kokkola Tiikeritest, Naabrilt 8 punkti (+6). Liigatabelis on Akaa meeskond 54 punktiga kolmas. Soome naiste meistriliigas Anu Ennoki ja Nette Peidi tööandja Salo LP Viesti eelmisel nädalal ei mänginud, sest osaleti Meistrite liigas. Salo kohtus Türgi tippklubi Istanbuli Eczacibasiga ja sai kindla 0:3 (16:25, 13:25, 13:25) kaotuse ning jätkab võiduta. Mõlemad eestlannad kuulusid algkoosseisu, Peit tõi 4 punkti (-1), Ennoki arvele jäi 2 punkti (-3). Salo edukaim oli 8 punktiga (+4) Katarina Pilepic, võitjatele tõid nii Natalia Pereira kui Tijana Boškovic 14 punkti.
Poola meistriliigas sai abitreener Rainer Vassiljevi koduklubi Lubini Cuprum ühe võidu ja õhe kaotuse. 0:3 (22:25, 20:25, 19:25) jäädi alla Belchatowi Skrale, 3:0 (25:20, 25:20, 25:14) alistati aga Resovia. Liigatabelis on Lubin 18 punktiga 12. kohal.
### Response:
Oliver Venno vedas Galatasaray Türgis kahe võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettepanek tekitab Euroopas kindlasti ärevust. Kui USA toiduohutusnõuete Euroopasse levimine 2015. aastal teemaks tuli, tõi see kaasa massimeeleavaldusi, eriti Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal.
Läinud nädalal ähvardas USA president Donald Trump Euroopat Liitu karistava tollimaksuga autodele, juhul kui blokk läbirääkimistel oma positsioone ei muuda. Läbirääkimised on takerdunud põllumajanduse taha.
"Trump hoolib oma talunikest väga," ütle USA põllumajandusminister Sonny Perdue pärast kohtumist EL-i kaubandusvoliniku Phil Hoganiga.
Perdue sõnul vähendaks selles küsimuses järeleandmine USA kaubanduspuudujääki põllumajanduskaupade lõikes ja aitaks seega täita kaubandusleppe eesmärke.
Ta väitis ka, et tegelikult USA kanasid klooriga ei töödelda.
"Teate, mis see on? See on sisuliselt äädikas ja öelda, et see on ohtlik ja seda ei tohi kasutada, me ei leia, et sellel oleks teaduslikku alust," ütles ta.
Ka hormoonidega töödeldud loomaliha kohta ütles Perdue, et selle ohtlikkust ei ole teadus tõestanud.
Perdue lisas, et saab aru raskustest, mis EL-i liidridel on siseriiklikku vastumeele ületamisel.
"See on väljakutse. Nad peavad kommunikeerima, et me peame tegema otsuseid tuginedes õigele teadusele ja toiduohutusele, aga ka taskukohasusele," ütles ta. | USA tahab EL-ilt klooriga töödeldud kanaliha impordikeelu tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettepanek tekitab Euroopas kindlasti ärevust. Kui USA toiduohutusnõuete Euroopasse levimine 2015. aastal teemaks tuli, tõi see kaasa massimeeleavaldusi, eriti Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal.
Läinud nädalal ähvardas USA president Donald Trump Euroopat Liitu karistava tollimaksuga autodele, juhul kui blokk läbirääkimistel oma positsioone ei muuda. Läbirääkimised on takerdunud põllumajanduse taha.
"Trump hoolib oma talunikest väga," ütle USA põllumajandusminister Sonny Perdue pärast kohtumist EL-i kaubandusvoliniku Phil Hoganiga.
Perdue sõnul vähendaks selles küsimuses järeleandmine USA kaubanduspuudujääki põllumajanduskaupade lõikes ja aitaks seega täita kaubandusleppe eesmärke.
Ta väitis ka, et tegelikult USA kanasid klooriga ei töödelda.
"Teate, mis see on? See on sisuliselt äädikas ja öelda, et see on ohtlik ja seda ei tohi kasutada, me ei leia, et sellel oleks teaduslikku alust," ütles ta.
Ka hormoonidega töödeldud loomaliha kohta ütles Perdue, et selle ohtlikkust ei ole teadus tõestanud.
Perdue lisas, et saab aru raskustest, mis EL-i liidridel on siseriiklikku vastumeele ületamisel.
"See on väljakutse. Nad peavad kommunikeerima, et me peame tegema otsuseid tuginedes õigele teadusele ja toiduohutusele, aga ka taskukohasusele," ütles ta.
### Response:
USA tahab EL-ilt klooriga töödeldud kanaliha impordikeelu tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiguse leviku tõkestamiseks on kogu riigis kehtestatud ulatuslikke liikumispiiranguid, muu hulgas on katkestatud bussi- ja rongiliiklus, paljud vaatamisväärsused on suletud.
Tulenevalt kiiresti muutuvast olukorrast ja võimalikust täiendavate liikumispiirangute kehtestamisest soovitab ministeerium tungivalt kaaluda Hiinasse reisimise vajalikkust.
Hiinas viibides soovitab terviseamet regulaarselt käsi pesta, kanda näomaski, vältida ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
Välisministeerium tuletab meelde, et oma reisi võiks ka ministeeriumi veebilehel registreerida.
Lähemalt saab koroonaviirusest ja ennetamisest lugeda terviseameti lehelt: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/uus-koroonaviirus-levib-hiinast-valjapoole. | Välisministeerium soovitab vältida Hiinas Hubei provintsi reisimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiguse leviku tõkestamiseks on kogu riigis kehtestatud ulatuslikke liikumispiiranguid, muu hulgas on katkestatud bussi- ja rongiliiklus, paljud vaatamisväärsused on suletud.
Tulenevalt kiiresti muutuvast olukorrast ja võimalikust täiendavate liikumispiirangute kehtestamisest soovitab ministeerium tungivalt kaaluda Hiinasse reisimise vajalikkust.
Hiinas viibides soovitab terviseamet regulaarselt käsi pesta, kanda näomaski, vältida ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
Välisministeerium tuletab meelde, et oma reisi võiks ka ministeeriumi veebilehel registreerida.
Lähemalt saab koroonaviirusest ja ennetamisest lugeda terviseameti lehelt: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/uus-koroonaviirus-levib-hiinast-valjapoole.
### Response:
Välisministeerium soovitab vältida Hiinas Hubei provintsi reisimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sprinteri kalduvustega eestlane sõitis kuus päeva väldanud velotuuri lõpuni ja teenis üldarvestuses 110. koha. Lõpetajaid oli 132. Siledamatel etappidel oli Laas reeglina peagrupi eesotsas, parim koht etappidel kuues, vahendab Baltic Chaing Cycling pressiteate vahendusel.
"Eks ma velotuuri eel pisut pelgasin, kuidas hakkama saan," tunnistab 26-aastane tartlane. "Aga väga hull ei olnud. Eks kiirus vajab harjumist ja sõidu iseloom samuti. Tuuri eesmärki me ei täitnud. Kokkuvõttes loodeti TOP 6 kohta. Ent meie üldarvestuse mees, austraallane Jay McCarthy kolmandal etapil kukkus ja sellega lootused kõrgele kohale kadusid."
Enda vormi kohta sõnas Laas nii: "Väga heas minekus ma veel polnud, aga sõita kannatas. Järgmisi starte silmas pidades on lootus, et paari kilomeetri pikkused tõusud suudan esimestega koos ära kannatada. Selleks peaksin olema võimeline. Korra taheti ka Down Underi etapil minu peale mängida, aga olin eelnevalt kolm päeva teiste jaoks tööd rabanud ning jalad tundusid kohe hommikul valusad. Sel korral ei vedanud veel välja."
Laasi ootab Austraalias ees veel kaks starti, ühepäevasõidud Race Torquay (30.01) ja Cadel Evans Great Ocean Road Race (02.02). Täna lendasid Tour Down Under velotuuril osalenud meeskonnad Adelaide'ist Melbourne'i külje alla Geelongi. | Martin Laas World Touri debüüdist: äpardusi polnud, aga kiirus tahab harjumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sprinteri kalduvustega eestlane sõitis kuus päeva väldanud velotuuri lõpuni ja teenis üldarvestuses 110. koha. Lõpetajaid oli 132. Siledamatel etappidel oli Laas reeglina peagrupi eesotsas, parim koht etappidel kuues, vahendab Baltic Chaing Cycling pressiteate vahendusel.
"Eks ma velotuuri eel pisut pelgasin, kuidas hakkama saan," tunnistab 26-aastane tartlane. "Aga väga hull ei olnud. Eks kiirus vajab harjumist ja sõidu iseloom samuti. Tuuri eesmärki me ei täitnud. Kokkuvõttes loodeti TOP 6 kohta. Ent meie üldarvestuse mees, austraallane Jay McCarthy kolmandal etapil kukkus ja sellega lootused kõrgele kohale kadusid."
Enda vormi kohta sõnas Laas nii: "Väga heas minekus ma veel polnud, aga sõita kannatas. Järgmisi starte silmas pidades on lootus, et paari kilomeetri pikkused tõusud suudan esimestega koos ära kannatada. Selleks peaksin olema võimeline. Korra taheti ka Down Underi etapil minu peale mängida, aga olin eelnevalt kolm päeva teiste jaoks tööd rabanud ning jalad tundusid kohe hommikul valusad. Sel korral ei vedanud veel välja."
Laasi ootab Austraalias ees veel kaks starti, ühepäevasõidud Race Torquay (30.01) ja Cadel Evans Great Ocean Road Race (02.02). Täna lendasid Tour Down Under velotuuril osalenud meeskonnad Adelaide'ist Melbourne'i külje alla Geelongi.
### Response:
Martin Laas World Touri debüüdist: äpardusi polnud, aga kiirus tahab harjumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siimer eksis esimeses tiirus kaks korda, lasi kaks järgmist puhtalt ja tegi viimases tiirus veel ühe möödalasu. Kaotust maailmameistriks kroonitud sakslasele Max Barchewitzile (0; 40.15,8) kogunes 2.06,6.
Teistest eestlastest sai Robert Heldna 30. (2; +3.09,9) ja Mart Vsivtsev 49. (1; +4.27,1) koha.
Naisjuunioride 12,5 km distantsil tuli võitjaks venelanna Anastassija Haljullina (0; 41.32,6). Mari Uha oli 74. (9; +14.33,6) ja Alina Botstarjova 76. (9; +15.08,6). | Kristo Siimer tuli juunioride MM-il 20. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siimer eksis esimeses tiirus kaks korda, lasi kaks järgmist puhtalt ja tegi viimases tiirus veel ühe möödalasu. Kaotust maailmameistriks kroonitud sakslasele Max Barchewitzile (0; 40.15,8) kogunes 2.06,6.
Teistest eestlastest sai Robert Heldna 30. (2; +3.09,9) ja Mart Vsivtsev 49. (1; +4.27,1) koha.
Naisjuunioride 12,5 km distantsil tuli võitjaks venelanna Anastassija Haljullina (0; 41.32,6). Mari Uha oli 74. (9; +14.33,6) ja Alina Botstarjova 76. (9; +15.08,6).
### Response:
Kristo Siimer tuli juunioride MM-il 20. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on alles teise juhtumiga profisnuukri ajaloos, kus vähemalt kahest sessioonist koosneva reitinguturniiri finaalis jääb üks osapool täiesti nullile.
37-aastane Robertson sai ühtlasi jätkata oma ilusat seeriat - alates 2006. aastast on ta igal aastal vähemalt ühe reitinguturniiri võitnud.
Karjääri 17. reitinguturniiri võidu saanud Robertsoni karjääri tipphetk pärineb 2010. aastast, mil praegune maailma viies number krooniti maailmameistriks. | Austraalia snuukrimängija 2006. aastast kestev seeria sai jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on alles teise juhtumiga profisnuukri ajaloos, kus vähemalt kahest sessioonist koosneva reitinguturniiri finaalis jääb üks osapool täiesti nullile.
37-aastane Robertson sai ühtlasi jätkata oma ilusat seeriat - alates 2006. aastast on ta igal aastal vähemalt ühe reitinguturniiri võitnud.
Karjääri 17. reitinguturniiri võidu saanud Robertsoni karjääri tipphetk pärineb 2010. aastast, mil praegune maailma viies number krooniti maailmameistriks.
### Response:
Austraalia snuukrimängija 2006. aastast kestev seeria sai jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fitch langetas Soome väljavaate positiivselt stabiilsele. Reiting (IDR) näitab investoritele Soome riigi võlakirjadega seotud riskitaset, vahendas Yle.
Soome Panga rahandusosakonna juht Teppo Koivisto selgitas Ylele, et Fitch korrigeeris oma hinnangut kahel peamisel põhjusel.
Üks põhjus on Koivisto sõnul aeglustuv majanduskasv. Teine põhjus on tema sõnul see, et praegu ei ole kindlalt teada, kuidas ja millal läheb Soome edasi struktuurireformidega, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kapitaalremondiga. Viimase läbikukkumine viis eelmise aasta kevadel võimult peaminister Juha Sipilä valitsuse.
Fitch selgitas, et riigi keskpika perioodi riigivõla väljavaade on nõrgenenud valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika, nõrgema kasvuväljavaate tõttu, samuti on seda mõjutanud tagasilöögid sotsiaal- ja tervishoiureformide läbiviimisel, mis peaksid leevendama rahvastiku vananemisega seotud kulusurvet.
Fitch lisas, et Soome halvenev demograafiline trend süvendab majanduse riske veelgi. Agentuur märkis, et Soome vanadussõltuvuse määr ehk pensioniealiste osakaal tööealistega võrreldes on 39,2 protsenti, mis on maailmas Jaapani ja Itaalia järel kolmandal kohal. Fitchi prognoosi kohaselt 15-64aastaste inimeste hulk väheneb, mis tõstab vanadussõltuvuse määra kümne aastaga 47,5 protsendini.
Fitch tõi aga välja, et Soome uus, peaminister Sanna Marini valitsus on lubanud võidelda demograafiliste muutuste mõjuga majandusele ja riigirahandusele, samuti investeerida kolm miljardit eurot haridusse, tervishoidu ja tööturupoliitikasse.
Kolme suurema reitinguagentuuri - Fitchi, Moody'se ja S&P - reiting Soomele on samal tasemel. | Fitch langetas Soome majanduse väljavaadet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fitch langetas Soome väljavaate positiivselt stabiilsele. Reiting (IDR) näitab investoritele Soome riigi võlakirjadega seotud riskitaset, vahendas Yle.
Soome Panga rahandusosakonna juht Teppo Koivisto selgitas Ylele, et Fitch korrigeeris oma hinnangut kahel peamisel põhjusel.
Üks põhjus on Koivisto sõnul aeglustuv majanduskasv. Teine põhjus on tema sõnul see, et praegu ei ole kindlalt teada, kuidas ja millal läheb Soome edasi struktuurireformidega, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kapitaalremondiga. Viimase läbikukkumine viis eelmise aasta kevadel võimult peaminister Juha Sipilä valitsuse.
Fitch selgitas, et riigi keskpika perioodi riigivõla väljavaade on nõrgenenud valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika, nõrgema kasvuväljavaate tõttu, samuti on seda mõjutanud tagasilöögid sotsiaal- ja tervishoiureformide läbiviimisel, mis peaksid leevendama rahvastiku vananemisega seotud kulusurvet.
Fitch lisas, et Soome halvenev demograafiline trend süvendab majanduse riske veelgi. Agentuur märkis, et Soome vanadussõltuvuse määr ehk pensioniealiste osakaal tööealistega võrreldes on 39,2 protsenti, mis on maailmas Jaapani ja Itaalia järel kolmandal kohal. Fitchi prognoosi kohaselt 15-64aastaste inimeste hulk väheneb, mis tõstab vanadussõltuvuse määra kümne aastaga 47,5 protsendini.
Fitch tõi aga välja, et Soome uus, peaminister Sanna Marini valitsus on lubanud võidelda demograafiliste muutuste mõjuga majandusele ja riigirahandusele, samuti investeerida kolm miljardit eurot haridusse, tervishoidu ja tööturupoliitikasse.
Kolme suurema reitinguagentuuri - Fitchi, Moody'se ja S&P - reiting Soomele on samal tasemel.
### Response:
Fitch langetas Soome majanduse väljavaadet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varadkar väitis, et EL-il on oma suuruse tõttu eelseisvatel kõnelustel Londonist rohkem kaalu.
Varadkar, kellel on 8. veebruaril ees üldvalimised, seadis ühtlasi kahtluse alla vabakaubandusleppe sõlmimise sel aastal nagu on väitnud Briti peaminister Boris Johnson.
"Euroopa Liidu turg on 450 miljonit inimest, Suurbritannial umbes 60 miljonit," ütles Varadkar intervjuus BBC televisioonile. "Kui need kaks oleks vastamisi jalgpalliväljakul, kellel oleks siis tugevam meeskond."
Varadkar, kes etendas Briti ja EL-i lahutuskõneluste esimeses etapis otsustavat rolli, kohtus esmaspäeval Dublinis EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier'ga.
Iiri peaminister kinnitas usutluses, et Brüssel ei lepi millegi vähemaga kui täiemahuline vabakaubanduslepe.
Barnier: EL ja Ühendkuningriik peavad oma suhted täielikult ümber ehitama
Ühendkuningriik peab pärast Euroopa Liidust lahkumist oma suhted blokiga täielikult ümber ehitama, ütles EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier esmaspäeval.
Ühendkuningriigil pole aega kaotada, kuna Brexiti üleminekuperiood saab selle aasta lõpus ümber, ütles Barnier Dublinis, kus ta kohtus Iiri peaministri Leo Varadkariga.
"Esimene voor on läbi ja me peame kõik ümber ehitama," ütles ta. "Kui meil ei ole lepet, ei jätku asjad vanaviisi. Me peame seisma silmitsi kaljuservalt alla sõitmise ohuga, eriti kaubanduses."
"Meil ei ole poleemika peale aega raisata ja me peame kasutama seda aega, et taasehitada see sõprus, see suhe," ütles Barnier.
Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust reedel, kohaliku aja järgi kell 23:00. Sellele järgneb 11-kuune üleminekuperiood, mille vältel jätkuvad asjad vanaviisi ja peetakse kõnelusi tulevikusuhete üle.
Varadkari sõnul on Briti peaministri Boris Johnsoni eesmärk aasta lõpuks leppeni jõuda väga keeruline, ent ta rõhutas, et Euroopa Liit alustab kõnelusi ühtselt ja positiivse vaimuga.
Barnier ütles, et esitab liikmesriikidele järgmisel esmaspäeval läbirääkimismandaadi mustandi. Euroopa Liidu ministrid peaks mandaadi heaks kiitma 25. veebruaril, enne Euroopa Ülemkogu märtsis.
Varadkar hoiatas, et Brüssel ei nõustu millegi vähemaga kui kõikehõlmava vabakaubandusleppega Ühendkuningriigiga.
London vihjas sel kuul, et tahab läbirääkimistelt osalist lepet, mis lubab sel blokist lahkuda nõnda, et osa küsimusi jääks aasta lõpuks lahendamata.
"See ei ole miski, mis Euroopas läbi läheks," ütles Varadkar. | Varadkar: EL-il on kaubanduskõnelustel Londoniga tugevam positsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varadkar väitis, et EL-il on oma suuruse tõttu eelseisvatel kõnelustel Londonist rohkem kaalu.
Varadkar, kellel on 8. veebruaril ees üldvalimised, seadis ühtlasi kahtluse alla vabakaubandusleppe sõlmimise sel aastal nagu on väitnud Briti peaminister Boris Johnson.
"Euroopa Liidu turg on 450 miljonit inimest, Suurbritannial umbes 60 miljonit," ütles Varadkar intervjuus BBC televisioonile. "Kui need kaks oleks vastamisi jalgpalliväljakul, kellel oleks siis tugevam meeskond."
Varadkar, kes etendas Briti ja EL-i lahutuskõneluste esimeses etapis otsustavat rolli, kohtus esmaspäeval Dublinis EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier'ga.
Iiri peaminister kinnitas usutluses, et Brüssel ei lepi millegi vähemaga kui täiemahuline vabakaubanduslepe.
Barnier: EL ja Ühendkuningriik peavad oma suhted täielikult ümber ehitama
Ühendkuningriik peab pärast Euroopa Liidust lahkumist oma suhted blokiga täielikult ümber ehitama, ütles EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier esmaspäeval.
Ühendkuningriigil pole aega kaotada, kuna Brexiti üleminekuperiood saab selle aasta lõpus ümber, ütles Barnier Dublinis, kus ta kohtus Iiri peaministri Leo Varadkariga.
"Esimene voor on läbi ja me peame kõik ümber ehitama," ütles ta. "Kui meil ei ole lepet, ei jätku asjad vanaviisi. Me peame seisma silmitsi kaljuservalt alla sõitmise ohuga, eriti kaubanduses."
"Meil ei ole poleemika peale aega raisata ja me peame kasutama seda aega, et taasehitada see sõprus, see suhe," ütles Barnier.
Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust reedel, kohaliku aja järgi kell 23:00. Sellele järgneb 11-kuune üleminekuperiood, mille vältel jätkuvad asjad vanaviisi ja peetakse kõnelusi tulevikusuhete üle.
Varadkari sõnul on Briti peaministri Boris Johnsoni eesmärk aasta lõpuks leppeni jõuda väga keeruline, ent ta rõhutas, et Euroopa Liit alustab kõnelusi ühtselt ja positiivse vaimuga.
Barnier ütles, et esitab liikmesriikidele järgmisel esmaspäeval läbirääkimismandaadi mustandi. Euroopa Liidu ministrid peaks mandaadi heaks kiitma 25. veebruaril, enne Euroopa Ülemkogu märtsis.
Varadkar hoiatas, et Brüssel ei nõustu millegi vähemaga kui kõikehõlmava vabakaubandusleppega Ühendkuningriigiga.
London vihjas sel kuul, et tahab läbirääkimistelt osalist lepet, mis lubab sel blokist lahkuda nõnda, et osa küsimusi jääks aasta lõpuks lahendamata.
"See ei ole miski, mis Euroopas läbi läheks," ütles Varadkar.
### Response:
Varadkar: EL-il on kaubanduskõnelustel Londoniga tugevam positsioon |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.