instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fotografiska asukoha otsingud on alati väga teadlikud. "Fotografiska tulek Tallinnasse ja Telliskivisse ei olnud juhuslikm e tahtsime rikastada Fotografiskaga siinse regiooni kultuurimaastikku ja leidsime Loomelinnakus selle jaoks kõige sobivama asukoha, sellele aitas palju kaasa ka Loomelinnaku enda soov anda väärikale Punasele Majale uus elu," selgitas Fotografiska tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe.
Berliinis avatakse Fotografiska ajaloolises Kunsthaus Tachelesis, mille asutasid peale Berliini müüri lagunemist kunstnikud erinevate stuudiote, töötubade, kino ja ööklubiga. "See on igati märgiline, et Fotografiska avab Berliinis uksed just Tachelesis," ütles Telliskivi loomelinnaku asutaja Jaanus Juss ja lisas, et just seda maja külastades sai ta idee Telliskivi Loomelinnaku rajamiseks. "Jõuame nüüd justkui ringiga Tachelesisse tagasi, kuna Fotografiska laieneb pärast Telliskivi Loomelinnakut just sinna."
Fotografiskas Stockholmis, Tallinnas ja New Yorgis on üleval olnud enam kui 240 näitust, teiste seas Annie Leibovitzi, Zanele Muholi, Hassan Hajjaji, Ren Hangi, Sebastião Salgado, Bettina Rheimsi, Sally Manni, David LaChapelle'i, ja Robert Mapplethorpe'i tööd. Hetkel saab Fotografiska Tallinnas näha Bryan Adamsi, Alex Prageri ja Sebastião Salgado loomingut. | Berliinis avatakse 2022. aastal Fotografiska fotokunstikeskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fotografiska asukoha otsingud on alati väga teadlikud. "Fotografiska tulek Tallinnasse ja Telliskivisse ei olnud juhuslikm e tahtsime rikastada Fotografiskaga siinse regiooni kultuurimaastikku ja leidsime Loomelinnakus selle jaoks kõige sobivama asukoha, sellele aitas palju kaasa ka Loomelinnaku enda soov anda väärikale Punasele Majale uus elu," selgitas Fotografiska tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe.
Berliinis avatakse Fotografiska ajaloolises Kunsthaus Tachelesis, mille asutasid peale Berliini müüri lagunemist kunstnikud erinevate stuudiote, töötubade, kino ja ööklubiga. "See on igati märgiline, et Fotografiska avab Berliinis uksed just Tachelesis," ütles Telliskivi loomelinnaku asutaja Jaanus Juss ja lisas, et just seda maja külastades sai ta idee Telliskivi Loomelinnaku rajamiseks. "Jõuame nüüd justkui ringiga Tachelesisse tagasi, kuna Fotografiska laieneb pärast Telliskivi Loomelinnakut just sinna."
Fotografiskas Stockholmis, Tallinnas ja New Yorgis on üleval olnud enam kui 240 näitust, teiste seas Annie Leibovitzi, Zanele Muholi, Hassan Hajjaji, Ren Hangi, Sebastião Salgado, Bettina Rheimsi, Sally Manni, David LaChapelle'i, ja Robert Mapplethorpe'i tööd. Hetkel saab Fotografiska Tallinnas näha Bryan Adamsi, Alex Prageri ja Sebastião Salgado loomingut.
### Response:
Berliinis avatakse 2022. aastal Fotografiska fotokunstikeskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vallavalitsuse otsuse järgi tuleb alates kolmapäevast kuni septembri lõpuni ära jätta kõik vallas kavandatud avalikud üritused, nagu peod, laadad, spordivõistlused, ametlikud vastuvõtud, koosolekud jm kogunemised.
Samuti keelas vald septembri lõpuni Kallaste mänguväljaku ja staadioni kasutamise, sulges noortekeskuse ja Kallastel asuva näituse "Ajareis nõukogude argipäeva". Ajutiselt peavad uksed sulgema valla saunad ning raamatukogu peab hakkama lugejaid teenindama kontaktivabalt. Kallastel ei tohi paar nädalat ka tänaval ja turul kaubitseda.
Huvitegevuse korraldajatele teeb vald ettepaneku, et ajutiselt lubatakse trennidesse ja huviringidesse ainult kohaliku kogukonna või kohaliku kooli lapsi.
Kõikide Peipsiääre vallas asuvate teenindusasutuste klienditeenindajad on kohustatud alates 16. septembrist kuni 30. septembrini kandma maske.
Kõigil inimestel tuleb järgida Peipsiääre vallas 2+2 reeglit ehk kodust väljas liikuda kahekaupa või perega ning hoida 2-meetrist distantsi teiste inimestega.
Me ei taha korrata seda, mis juhtus kevadel Saaremaal, sõnas Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov Tartu Postimehele. Ta lisas, et järjekorrad testi tegemiseks on pikad ning terviseamet on saatnud testi tegema mitukümmend Peipsiääre vallakodanikku. "Paari päeva jooksul saame ilmselt tulemused teada," lisas Širokov.
Peipsiääre vallas elab ligi 5500 inimest, valla keskus on Alatskivi ning vallas asub ka üks linn – Kallaste. | Peipsiääre vald kehtestas eriolukorraga võrreldavad piirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vallavalitsuse otsuse järgi tuleb alates kolmapäevast kuni septembri lõpuni ära jätta kõik vallas kavandatud avalikud üritused, nagu peod, laadad, spordivõistlused, ametlikud vastuvõtud, koosolekud jm kogunemised.
Samuti keelas vald septembri lõpuni Kallaste mänguväljaku ja staadioni kasutamise, sulges noortekeskuse ja Kallastel asuva näituse "Ajareis nõukogude argipäeva". Ajutiselt peavad uksed sulgema valla saunad ning raamatukogu peab hakkama lugejaid teenindama kontaktivabalt. Kallastel ei tohi paar nädalat ka tänaval ja turul kaubitseda.
Huvitegevuse korraldajatele teeb vald ettepaneku, et ajutiselt lubatakse trennidesse ja huviringidesse ainult kohaliku kogukonna või kohaliku kooli lapsi.
Kõikide Peipsiääre vallas asuvate teenindusasutuste klienditeenindajad on kohustatud alates 16. septembrist kuni 30. septembrini kandma maske.
Kõigil inimestel tuleb järgida Peipsiääre vallas 2+2 reeglit ehk kodust väljas liikuda kahekaupa või perega ning hoida 2-meetrist distantsi teiste inimestega.
Me ei taha korrata seda, mis juhtus kevadel Saaremaal, sõnas Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov Tartu Postimehele. Ta lisas, et järjekorrad testi tegemiseks on pikad ning terviseamet on saatnud testi tegema mitukümmend Peipsiääre vallakodanikku. "Paari päeva jooksul saame ilmselt tulemused teada," lisas Širokov.
Peipsiääre vallas elab ligi 5500 inimest, valla keskus on Alatskivi ning vallas asub ka üks linn – Kallaste.
### Response:
Peipsiääre vald kehtestas eriolukorraga võrreldavad piirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Looduslikud pühapaigad on meie omanäolise pärimuse oluline osa, mida kohalikud elanikud veel tänapäevalgi peavad väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks. Sellistena on nende säilimine ülioluline, riik hakkab nende kaitsele nüüd jälle ka rohkem tähelepanu pöörama," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. "Paljud looduslikud pühapaigad Eestis ei ole säilinud või siis on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et neid paiku üles leida. Hiieotsa ohverdamiskoha puhul on säilinud nii suuline rahvapärimus kui ka pühaks peetud kivid, mis teeb sellest Nissi ja ülejäänud ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste taustal esindusliku pühapaiga," lisas ta.
Hiieotsa ohverdamiskohta kirjeldavad üheksa 20. sajandil kogutud pärimusteadet, millest neljas kajastub paiga pühadus. Sealne ohverdamistegevus on olnud seotud kividega ning kuna pärimusteadetes kirjeldatud paigas asub silmapaistev kivikülv, siis on alust seostada ohverdamiskohta just selle alaga. 1876. kuni 1901. aastani välja antud kaartidelt selgub, et ala on olnud kaetud metsaga, ka pärimusteated kirjeldavad metsa pühapaiga osana. Näiteks on ühes teates Hiieotsa suurkivi nimetatud ka Hiieotsa metsa kiviks ning teises teates on välja toodud, et suure kivi otsa sai ronida kuuskede otsast.
Kultuuriministeerium on koostanud looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks arengukava "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020". Arengukava üks eesmärke on pühapaikade inventeerimine, mis aitab säilitada praegustele ja järeltulevatele põlvedele Eesti looduslikke pühapaiku. | Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Looduslikud pühapaigad on meie omanäolise pärimuse oluline osa, mida kohalikud elanikud veel tänapäevalgi peavad väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks. Sellistena on nende säilimine ülioluline, riik hakkab nende kaitsele nüüd jälle ka rohkem tähelepanu pöörama," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. "Paljud looduslikud pühapaigad Eestis ei ole säilinud või siis on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et neid paiku üles leida. Hiieotsa ohverdamiskoha puhul on säilinud nii suuline rahvapärimus kui ka pühaks peetud kivid, mis teeb sellest Nissi ja ülejäänud ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste taustal esindusliku pühapaiga," lisas ta.
Hiieotsa ohverdamiskohta kirjeldavad üheksa 20. sajandil kogutud pärimusteadet, millest neljas kajastub paiga pühadus. Sealne ohverdamistegevus on olnud seotud kividega ning kuna pärimusteadetes kirjeldatud paigas asub silmapaistev kivikülv, siis on alust seostada ohverdamiskohta just selle alaga. 1876. kuni 1901. aastani välja antud kaartidelt selgub, et ala on olnud kaetud metsaga, ka pärimusteated kirjeldavad metsa pühapaiga osana. Näiteks on ühes teates Hiieotsa suurkivi nimetatud ka Hiieotsa metsa kiviks ning teises teates on välja toodud, et suure kivi otsa sai ronida kuuskede otsast.
Kultuuriministeerium on koostanud looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks arengukava "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020". Arengukava üks eesmärke on pühapaikade inventeerimine, mis aitab säilitada praegustele ja järeltulevatele põlvedele Eesti looduslikke pühapaiku.
### Response:
Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustikuu parimaks mängijaks valiti FC Flora keskkaitsja Märten Kuusk. 24-aastase mängija keskmine InStati näitaja oli möödunud kuul kogu liiga peale parim. Lisaks tegi Kuusk kaasa kõik mängud algusest lõpuni, aidates Floral augustis teenida maksimaalse arvu punkte. Kogu hooaja vältel on Kuusk enda nimele saanud viis väravat ning teinud kõigis 20 mängus kaasa 90 minutit.
Möödunud kuu parima treeneri auhind läks Vjatšeslav Zahovaikole. Tema juhendamisel võitis Paide Linnameeskond augustis kõik viis mängu ja seda muljetavaldava väravate vahega 17:2. Möödunud kuul võideti järjepanu TJK Legionit (3:0), Tallinna Kalevit (4:0), Viljandi Tulevikku (3:1), FC Kuressaaret (4:0) ning Tartu Tammekat (3:1). Võiduka seeria järel on Paide praegu 20 mängust kogutud 42 punktiga kerkinud teisele tabelireale.
Esiliiga möödunud kuu parimate auhinnad läksid FC Elva ja Tartu JK Tammeka U-21 ridadesse. Augustikuu parimaks mängijaks valiti FC Elva 20-aastane mängija Devid Lehter, kes lõi viis väravat. Lehteri väravate toel õnnestus Elval augustis koguda kolm võitu. Möödunud kuu parimaks treeneriks valiti Tartu Tammeka U-21 meeskonna juhendaja Marti Pähn. Tammeka U-21 pidas augustis kuus mängu, millest õnnestus võita koguni viis.
Esiliiga B augustikuu parimaks mängijaks valiti JK Tabasalu 20-aastane väravavaht Kaarel Rumberg, kes tegi kaasa viies kohtumises, hoidis kolmel juhul oma värava puutumatuna ja aitas meeskonnal kerkida tabelis neljandaks. Augusti parimaks treeneriks valiti Läänemaa JK juhendaja Theimo Tülp, kelle juhendamisel tõusis Läänemaa arvukate võitude toel tabeli kaheksandalt realt kuuendaks. | Premium liiga kuu parimateks valiti Kuusk ja Zahovaiko | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustikuu parimaks mängijaks valiti FC Flora keskkaitsja Märten Kuusk. 24-aastase mängija keskmine InStati näitaja oli möödunud kuul kogu liiga peale parim. Lisaks tegi Kuusk kaasa kõik mängud algusest lõpuni, aidates Floral augustis teenida maksimaalse arvu punkte. Kogu hooaja vältel on Kuusk enda nimele saanud viis väravat ning teinud kõigis 20 mängus kaasa 90 minutit.
Möödunud kuu parima treeneri auhind läks Vjatšeslav Zahovaikole. Tema juhendamisel võitis Paide Linnameeskond augustis kõik viis mängu ja seda muljetavaldava väravate vahega 17:2. Möödunud kuul võideti järjepanu TJK Legionit (3:0), Tallinna Kalevit (4:0), Viljandi Tulevikku (3:1), FC Kuressaaret (4:0) ning Tartu Tammekat (3:1). Võiduka seeria järel on Paide praegu 20 mängust kogutud 42 punktiga kerkinud teisele tabelireale.
Esiliiga möödunud kuu parimate auhinnad läksid FC Elva ja Tartu JK Tammeka U-21 ridadesse. Augustikuu parimaks mängijaks valiti FC Elva 20-aastane mängija Devid Lehter, kes lõi viis väravat. Lehteri väravate toel õnnestus Elval augustis koguda kolm võitu. Möödunud kuu parimaks treeneriks valiti Tartu Tammeka U-21 meeskonna juhendaja Marti Pähn. Tammeka U-21 pidas augustis kuus mängu, millest õnnestus võita koguni viis.
Esiliiga B augustikuu parimaks mängijaks valiti JK Tabasalu 20-aastane väravavaht Kaarel Rumberg, kes tegi kaasa viies kohtumises, hoidis kolmel juhul oma värava puutumatuna ja aitas meeskonnal kerkida tabelis neljandaks. Augusti parimaks treeneriks valiti Läänemaa JK juhendaja Theimo Tülp, kelle juhendamisel tõusis Läänemaa arvukate võitude toel tabeli kaheksandalt realt kuuendaks.
### Response:
Premium liiga kuu parimateks valiti Kuusk ja Zahovaiko |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul ei ole ambitsioone, et presidendiametisse kandideerida," ütles Reinsalu ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" Toomas Sildami küsimustele vastates. "Ma ei ole neid ambitsioone väljendanud ei varem, ega väljenda ka praegu siin saates."
Reinsalu võimaliku kandideerimise üle on spekuleeritud mõnda aega. On viidatud, et kui koalitsiooniparteidest kuulub Keskerakonnale peaministri ja EKRE-le riigikogu esimehe koht, võiks Isamaa saada presidenditooli.
Toomas Sildam viitas, et sellest räägiti ka parlamendi sügishooaja avaistungil poliitikute omavahelistes vestlustes.
Reinsalu ise ütles, et kindlasti teevad koalitsiooniparteid katse ühises kandidaadis kokku leppida. Samas ei piisa vaid koalitsioonisaadikute häältest, et riigikogus president ära valida. Selleks on vaja 68 saadikut.
"Põhiseaduse loogika on, et kandidaadile on suurem toetus kui üksnes mehaaniline parlamendienamus. See on olnud Põhiseaduse isade ja emade ootus. Seda ei ole õnnestunud parlamendis varem saavutada, aga selle poole on püüeldud." (Tegelikult on korra õnnestunud - 2011. aastal valiti Toomas Henrik Ilves 73 poolthäälega riigikogus presidendiks, tema vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält - toim)
Reformierakonnalt koalitsiooni ühiskandidaadile toetuse küsimise võimalikkuse või võimatuse kohta vastas Reinsalu: "Tuleb hea tuju, ausa meele ja avatud hoiakuga arutelusid alustada. Eks näis, kuhu need viivad. Kesksed valimised järgmisel aastal on kohalikud valimised, ehkki presidendi valimine on seotud isikutega ja pälvib seetõttu rohkem vaba ajakirjanduse tähelepanu."
Kaljulaidi loobumine pole ühemõtteliselt selge
President Kersti Kaljulaid ütles sel nädalal ERR-ile, et idee tema kandideerimisest OECD peasekretäri kohale tuli välisministeeriumist ja et tema kampaaniat veavad välisministeeriumi ametnikud.
EKRE portaal kirjutas selle peale, et see olevat "ka igati loogiline, kui arvestada seda, kes on välisminister ja millised ambitsioonid seoses Kadrioruga temal võiksid olla".
Seni on parlamendiparteidest vaid Reformierakonna esimees Kaja Kallas mitmel korral öelnud, et tema toetaks Kersti Kaljulaidi ka teisel ametiajal. Kuid Kaljulaidi kandideerimine OECD peasekretäriks on pannud küsima, kas ta loobub teisele ametiajale pürgimisest.
Vastates sel nädalal ERR-i sellekohasele küsimusele, jättis ta siiski kõik võimalused lahti: "See [OECD] kampaania kestab selle aasta ehk üks ei tulene mitte kuidagi teisest."
Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal ajavahemikul 10. august kuni 29. september. Kui riigikogu presidenti valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 poolthäält -, läheb valik valijameestekogusse, kus on enamvähem võrdselt esindatud riigikogu ja omavalitsustest tulevad inimesed.
Kui ka seal ei õnnestu presidenti valida, tuleb valik tagasi parlamenti. Taasiseseisvas Eestis on kõik need võimalused ka juba läbi proovitud. | Reinsalu: mul ei ole ambitsiooni presidendiks kandideerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul ei ole ambitsioone, et presidendiametisse kandideerida," ütles Reinsalu ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" Toomas Sildami küsimustele vastates. "Ma ei ole neid ambitsioone väljendanud ei varem, ega väljenda ka praegu siin saates."
Reinsalu võimaliku kandideerimise üle on spekuleeritud mõnda aega. On viidatud, et kui koalitsiooniparteidest kuulub Keskerakonnale peaministri ja EKRE-le riigikogu esimehe koht, võiks Isamaa saada presidenditooli.
Toomas Sildam viitas, et sellest räägiti ka parlamendi sügishooaja avaistungil poliitikute omavahelistes vestlustes.
Reinsalu ise ütles, et kindlasti teevad koalitsiooniparteid katse ühises kandidaadis kokku leppida. Samas ei piisa vaid koalitsioonisaadikute häältest, et riigikogus president ära valida. Selleks on vaja 68 saadikut.
"Põhiseaduse loogika on, et kandidaadile on suurem toetus kui üksnes mehaaniline parlamendienamus. See on olnud Põhiseaduse isade ja emade ootus. Seda ei ole õnnestunud parlamendis varem saavutada, aga selle poole on püüeldud." (Tegelikult on korra õnnestunud - 2011. aastal valiti Toomas Henrik Ilves 73 poolthäälega riigikogus presidendiks, tema vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält - toim)
Reformierakonnalt koalitsiooni ühiskandidaadile toetuse küsimise võimalikkuse või võimatuse kohta vastas Reinsalu: "Tuleb hea tuju, ausa meele ja avatud hoiakuga arutelusid alustada. Eks näis, kuhu need viivad. Kesksed valimised järgmisel aastal on kohalikud valimised, ehkki presidendi valimine on seotud isikutega ja pälvib seetõttu rohkem vaba ajakirjanduse tähelepanu."
Kaljulaidi loobumine pole ühemõtteliselt selge
President Kersti Kaljulaid ütles sel nädalal ERR-ile, et idee tema kandideerimisest OECD peasekretäri kohale tuli välisministeeriumist ja et tema kampaaniat veavad välisministeeriumi ametnikud.
EKRE portaal kirjutas selle peale, et see olevat "ka igati loogiline, kui arvestada seda, kes on välisminister ja millised ambitsioonid seoses Kadrioruga temal võiksid olla".
Seni on parlamendiparteidest vaid Reformierakonna esimees Kaja Kallas mitmel korral öelnud, et tema toetaks Kersti Kaljulaidi ka teisel ametiajal. Kuid Kaljulaidi kandideerimine OECD peasekretäriks on pannud küsima, kas ta loobub teisele ametiajale pürgimisest.
Vastates sel nädalal ERR-i sellekohasele küsimusele, jättis ta siiski kõik võimalused lahti: "See [OECD] kampaania kestab selle aasta ehk üks ei tulene mitte kuidagi teisest."
Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal ajavahemikul 10. august kuni 29. september. Kui riigikogu presidenti valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 poolthäält -, läheb valik valijameestekogusse, kus on enamvähem võrdselt esindatud riigikogu ja omavalitsustest tulevad inimesed.
Kui ka seal ei õnnestu presidenti valida, tuleb valik tagasi parlamenti. Taasiseseisvas Eestis on kõik need võimalused ka juba läbi proovitud.
### Response:
Reinsalu: mul ei ole ambitsiooni presidendiks kandideerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajate teatel sündis otsus rahvusvahelise autoliidu (FIA), WRC promootori, korraldustiimi ja kohaliku omavalitsuse koostöös.
Tänavu 8.-11. oktoobrini sõidetaval Sardiinia rallil võetakse tarvitusele kõikvõimalikud meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning kõikide osapoolte ühise arutelu käigus nenditi, et parem on pealtvaatajaid rallile mitte lubada.
"Sellisel kohutaval hooajal on oluline, et spordimaailm näitaks enda vastutustundlikkusega eeskuju. Meie eesmärk on, et ralli toimuks, et maailmale näidata – sõltumata pandeemiast ja selle tagajärgedest peab elu edasi minema, aga reegleid järgides," ütles Itaalia autoliidu president Angelo Sticchi Damiani. "Seetõttu palume rallifännidel meid mõista ja teha koostööd, et see ralli toimuks."
Korraldajate sõnul on rallifännidel võimalik võistlusele täies mahus internetis kaasa elada, need detailid avaldatakse lähiajal.
Autoralli MM-sari naasis ligi pooleaastaselt sunnitud võistluspausilt septembri alguses esimest korda MM-kalendrisse kuulunud Rally Estoniaga, kus triumfeerisid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai).
Järgmine ralli on kavas selle nädala lõpus Türgis. MM-sarja üldarvestuses on 79 punktiga liider Sebastien Ogier (Toyota), talle järgneb tiimikaaslane Elfyn Evans 70 punktiga ning Tänak on 66 punktiga kolmas. | Sardiinia rallile pealtvaatajaid ei lubata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajate teatel sündis otsus rahvusvahelise autoliidu (FIA), WRC promootori, korraldustiimi ja kohaliku omavalitsuse koostöös.
Tänavu 8.-11. oktoobrini sõidetaval Sardiinia rallil võetakse tarvitusele kõikvõimalikud meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning kõikide osapoolte ühise arutelu käigus nenditi, et parem on pealtvaatajaid rallile mitte lubada.
"Sellisel kohutaval hooajal on oluline, et spordimaailm näitaks enda vastutustundlikkusega eeskuju. Meie eesmärk on, et ralli toimuks, et maailmale näidata – sõltumata pandeemiast ja selle tagajärgedest peab elu edasi minema, aga reegleid järgides," ütles Itaalia autoliidu president Angelo Sticchi Damiani. "Seetõttu palume rallifännidel meid mõista ja teha koostööd, et see ralli toimuks."
Korraldajate sõnul on rallifännidel võimalik võistlusele täies mahus internetis kaasa elada, need detailid avaldatakse lähiajal.
Autoralli MM-sari naasis ligi pooleaastaselt sunnitud võistluspausilt septembri alguses esimest korda MM-kalendrisse kuulunud Rally Estoniaga, kus triumfeerisid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai).
Järgmine ralli on kavas selle nädala lõpus Türgis. MM-sarja üldarvestuses on 79 punktiga liider Sebastien Ogier (Toyota), talle järgneb tiimikaaslane Elfyn Evans 70 punktiga ning Tänak on 66 punktiga kolmas.
### Response:
Sardiinia rallile pealtvaatajaid ei lubata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 19 inimesel. Harjumaale laekus kümme uut positiivset testitulemust, Lääne-Virumaale kaks, Võrumaale üks, Tartumaale üks ja Saaremaale üks. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Harjumaa juhtumid lisandusid kõik Tallinnasse, siia ööpäevaga lisandunud kümnest haigusjuhust on kahel juhul tegemist varasemate haigete kontaktsetega ja ühel juhul andis positiivse testi haiglaravile saabunu. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.
Perioodil 14.-15. september lisandunud haigusjuhtudest oli kahel juhul tegemist Tuneesiast ja Prantsusmaalt sisse toodud juhtumitega, viiel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega ja ühel juhul toimus nakatumine lasteaias.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet
Kuues koldest Nõmme Kalju koldega on seotud 17, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega kümme, Gourmet Coffee koldega 23 ning muusika koldega seitse. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu. Tallinna Männi lasteaia koldes on nakatunuid kokku kaheksa.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 1139 inimest, kellest 190 on haigestunud.
Koroonaviirus avastati ka Tapa sõjaväelasel
Ida-Virumaale lisandunud 19 uue juhtumi puhul on 12 juhul tegemist lähikontaktsetega. Lääne-Virumaa ühe juhtumi puhul on tegemist Tapal resideeruva sõjaväelasega.
Ülejäänud juhtumite nakatumiste asjaolud on veel väljaselgitamisel. Kokku on ida regioonis seitse aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga Estonia kaevanduse kolle. Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 16, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu.
Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud üheksa inimest, Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on tänahommikuse seisuga 15 inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 348 inimest, kellest on haigestunud 90.
Lõuna regioonis on jälgimisel neli kollet
Tartumaale ja Võrumaale lisandunud kahe juhtumi puhul on tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega. Lõuna regioonis on tänahommikuse seisuga neli kollet – Võru sünnipäev (22 inimest), Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut), sõpruskonna kolle (viis inimest) ja Orava kolle (kuus inimest). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 315 inimest, kellest 46 on haigestunud.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus Saaremale üks positiivne testi tulemus, nakkusallikas on hetkel selgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 34 inimest, kelles üheksa on haigestunud.
Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi 20 inimest
16. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti üks inimene ning kolm inimest viidi Ida-Viru keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati viis.
Haiglates on lõpetatud 423 COVID-19 haigusjuhtumit 410 inimesega.
16. septembri seisuga on tervenenud 2318 inimest. Neist 1778 inimese ehk 76,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 540 inimese puhul ehk 23,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud üle 177 000 esmase testi, nendest 2756 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 36 nakatunut ja nakatumisnäitaja on nüüd 25,66 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 19 inimesel. Harjumaale laekus kümme uut positiivset testitulemust, Lääne-Virumaale kaks, Võrumaale üks, Tartumaale üks ja Saaremaale üks. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Harjumaa juhtumid lisandusid kõik Tallinnasse, siia ööpäevaga lisandunud kümnest haigusjuhust on kahel juhul tegemist varasemate haigete kontaktsetega ja ühel juhul andis positiivse testi haiglaravile saabunu. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.
Perioodil 14.-15. september lisandunud haigusjuhtudest oli kahel juhul tegemist Tuneesiast ja Prantsusmaalt sisse toodud juhtumitega, viiel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega ja ühel juhul toimus nakatumine lasteaias.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet
Kuues koldest Nõmme Kalju koldega on seotud 17, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega kümme, Gourmet Coffee koldega 23 ning muusika koldega seitse. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu. Tallinna Männi lasteaia koldes on nakatunuid kokku kaheksa.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 1139 inimest, kellest 190 on haigestunud.
Koroonaviirus avastati ka Tapa sõjaväelasel
Ida-Virumaale lisandunud 19 uue juhtumi puhul on 12 juhul tegemist lähikontaktsetega. Lääne-Virumaa ühe juhtumi puhul on tegemist Tapal resideeruva sõjaväelasega.
Ülejäänud juhtumite nakatumiste asjaolud on veel väljaselgitamisel. Kokku on ida regioonis seitse aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga Estonia kaevanduse kolle. Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 16, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu.
Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud üheksa inimest, Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on tänahommikuse seisuga 15 inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 348 inimest, kellest on haigestunud 90.
Lõuna regioonis on jälgimisel neli kollet
Tartumaale ja Võrumaale lisandunud kahe juhtumi puhul on tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega. Lõuna regioonis on tänahommikuse seisuga neli kollet – Võru sünnipäev (22 inimest), Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut), sõpruskonna kolle (viis inimest) ja Orava kolle (kuus inimest). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 315 inimest, kellest 46 on haigestunud.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus Saaremale üks positiivne testi tulemus, nakkusallikas on hetkel selgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 34 inimest, kelles üheksa on haigestunud.
Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi 20 inimest
16. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti üks inimene ning kolm inimest viidi Ida-Viru keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati viis.
Haiglates on lõpetatud 423 COVID-19 haigusjuhtumit 410 inimesega.
16. septembri seisuga on tervenenud 2318 inimest. Neist 1778 inimese ehk 76,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 540 inimese puhul ehk 23,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud üle 177 000 esmase testi, nendest 2756 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 36 nakatunut ja nakatumisnäitaja on nüüd 25,66 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel suvel ilmus Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes mitmeid uudiseid, kus kasutati sõna "loomapiinaja". Haapsalus peksti haamriga surnuks kass, Tallinnas Lasnamäe kooli juures oli kaks tapetud lindu spordiplatsi aia vahe torgatud, Sillamäel peksti vigaseks koer – pole üllatav, et inimesed reageerisid taolistele sõnumitele äärmiselt emotsionaalselt.
Augusti keskel postitas Rahvaalgatus.ee petitsiooni loomakaitseseaduse 33 muudatuste kohta ja kogus vaid viie päevaga riigikogule esitamiseks vajaliku hulga allkirju.
Vahepeal valas rahvas välja oma pahameele rebasekutsika tapnud Hiiumaa valla ametniku peale, kuigi väidetavalt oli tegemist enesekaitsega. Nüüd on mees otsustanud esitada kohtusse hagi nende vastu kes teda solvasid ja vägivallaga ähvardasid.
Loomi tuleb kahtlemata kaitsta, kuid kus on piir looma- ja inimõiguste vahel?
Saates on külas teema üle arutamas MTÜ Loomapäästegrupp asutaja ja juht Heiki Valner, riigikogu liige Oudekki Loone, Mupo peainspektor Šahrijar Abdullajev, advokaat Robert Sarv. Vestlust jälgivad MTÜ Nähtamatud Loomad esindaja Anna Kaplina ja Eesti Jahiseltsi tegevdirektor Tõnis Korts. Diskussiooni juhivad saatejuhid Andrei Titov ja Krista Lensin.
"Kes keda?" on ETV+ eetris kolmapäeviti kell 20.30. Saade on kakskeelne, nii eesti- kui ka venekeelsete subtiitritega. | "Kes keda?" uurib, kas loomakaitseseadust tuleks karmistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel suvel ilmus Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes mitmeid uudiseid, kus kasutati sõna "loomapiinaja". Haapsalus peksti haamriga surnuks kass, Tallinnas Lasnamäe kooli juures oli kaks tapetud lindu spordiplatsi aia vahe torgatud, Sillamäel peksti vigaseks koer – pole üllatav, et inimesed reageerisid taolistele sõnumitele äärmiselt emotsionaalselt.
Augusti keskel postitas Rahvaalgatus.ee petitsiooni loomakaitseseaduse 33 muudatuste kohta ja kogus vaid viie päevaga riigikogule esitamiseks vajaliku hulga allkirju.
Vahepeal valas rahvas välja oma pahameele rebasekutsika tapnud Hiiumaa valla ametniku peale, kuigi väidetavalt oli tegemist enesekaitsega. Nüüd on mees otsustanud esitada kohtusse hagi nende vastu kes teda solvasid ja vägivallaga ähvardasid.
Loomi tuleb kahtlemata kaitsta, kuid kus on piir looma- ja inimõiguste vahel?
Saates on külas teema üle arutamas MTÜ Loomapäästegrupp asutaja ja juht Heiki Valner, riigikogu liige Oudekki Loone, Mupo peainspektor Šahrijar Abdullajev, advokaat Robert Sarv. Vestlust jälgivad MTÜ Nähtamatud Loomad esindaja Anna Kaplina ja Eesti Jahiseltsi tegevdirektor Tõnis Korts. Diskussiooni juhivad saatejuhid Andrei Titov ja Krista Lensin.
"Kes keda?" on ETV+ eetris kolmapäeviti kell 20.30. Saade on kakskeelne, nii eesti- kui ka venekeelsete subtiitritega.
### Response:
"Kes keda?" uurib, kas loomakaitseseadust tuleks karmistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Van Niekerk, kelle nimel on maailmarekord 43,03, sai Bellinzonas esikoha ajaga 45,58. Tema järel lõpetas teisena hollandlane Jochem Dobber (45,78) ja kolmas oli poolakas Karol Zalewski (46,03).
Valitsev olümpiavõitja Van Niekerk polnud sisuliselt kolm aastat võistelnud. 2017. aastal tuli ta Londoni MM-il maailmameistriks, kuid sama aasta oktoobris vigastas ta heategevusliku ragbimängu käigus enda põlve.
Vigastus osutus nii tõsiseks, et Van Niekerk jäi mitmeks aastaks võistlustelt eemale. Tänavu talvel tegi ta küll paar starti Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid väljaspool kodumaad pole ta kolm aastat võistelnud. 28-aastane Van Niekerk plaanis algselt naasta augustis, aga siis andis ta positiivse koroonaproovi. | Pikalt pausilt naasnud maailmarekordimees võttis kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Van Niekerk, kelle nimel on maailmarekord 43,03, sai Bellinzonas esikoha ajaga 45,58. Tema järel lõpetas teisena hollandlane Jochem Dobber (45,78) ja kolmas oli poolakas Karol Zalewski (46,03).
Valitsev olümpiavõitja Van Niekerk polnud sisuliselt kolm aastat võistelnud. 2017. aastal tuli ta Londoni MM-il maailmameistriks, kuid sama aasta oktoobris vigastas ta heategevusliku ragbimängu käigus enda põlve.
Vigastus osutus nii tõsiseks, et Van Niekerk jäi mitmeks aastaks võistlustelt eemale. Tänavu talvel tegi ta küll paar starti Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid väljaspool kodumaad pole ta kolm aastat võistelnud. 28-aastane Van Niekerk plaanis algselt naasta augustis, aga siis andis ta positiivse koroonaproovi.
### Response:
Pikalt pausilt naasnud maailmarekordimees võttis kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suve alguses avastati Sillamäel Kesk tänava rekonstrueerimistööde käigus 17.-18. sajandist pärit kalmistu, millest kaevati välja 118 inimese säilmed. Ühe indiviidi väljakaevamiseks kulus 780 eurot ning linn küsis riigilt nende kulude hüvitamist.
Kõik arheoloogilised tööd läksid kokku maksma 92 040 eurot. Kultuuriministeerium tegi linnavalitsusele ettepaneku jagada kulud vahekorras 80:20 ehk valitsus tasuks 73 632 eurot ning linn ülejäänud 18 408 eurot.
Kuna Sillamäe kesklinn ei ole ei kultuurimälestis ega muinsuskaitseala, ei saanud linn raha taotleda muinsuskaitseametilt. Muinsuskaitseseaduse alusel kuuluvad väljakaevatud skeletid aga riigile.
Kalmistu asukoht ei olnud arheoloogidele varem teada, seega oli tegu ootamatu leiuga ning tänavaehitus tuli suvel ajutiselt peatada. | Sillamäe saab riigilt pea 74 000 eurot skelettide väljakaevamise hüvitist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suve alguses avastati Sillamäel Kesk tänava rekonstrueerimistööde käigus 17.-18. sajandist pärit kalmistu, millest kaevati välja 118 inimese säilmed. Ühe indiviidi väljakaevamiseks kulus 780 eurot ning linn küsis riigilt nende kulude hüvitamist.
Kõik arheoloogilised tööd läksid kokku maksma 92 040 eurot. Kultuuriministeerium tegi linnavalitsusele ettepaneku jagada kulud vahekorras 80:20 ehk valitsus tasuks 73 632 eurot ning linn ülejäänud 18 408 eurot.
Kuna Sillamäe kesklinn ei ole ei kultuurimälestis ega muinsuskaitseala, ei saanud linn raha taotleda muinsuskaitseametilt. Muinsuskaitseseaduse alusel kuuluvad väljakaevatud skeletid aga riigile.
Kalmistu asukoht ei olnud arheoloogidele varem teada, seega oli tegu ootamatu leiuga ning tänavaehitus tuli suvel ajutiselt peatada.
### Response:
Sillamäe saab riigilt pea 74 000 eurot skelettide väljakaevamise hüvitist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suve lõpp on Raadio 2 jaoks kujunenud igas mõttes sündmusterohkeks. Kuulajatele on vahendatud olulisi muusika- ja kultuurisündmuseid ning samas tempos jätkatakse ka sügisel – sel nädalal on R2 kohal Disainiööl, tuleval nädalal Tartu Tudengipäevadel ning oktoobris Etnokulpide jagamisel.
Septembri algusest saati on R2 järk-järgult üle läinud ka sügiskavale. Kavasse on lisandunud uusi muusikasaateid ning päevakajalisi põletavaid teemasid lahkavad värsked rubriigid. R2 muusikavaliku eest hoolitsevad sel sügisel teiste seas näiteks Hannaliisa Uusma ja Gameboy Tetris – neljapäevane saade "HU:MIX" jahutab meeli elektroonilise muusikaga ja laupäevane "Tetris" laseb kõlada uuel ja vanal vene muusikal.
Argipäeva hommikutel äratavad kuulajaid alates kell 6.30 Margus Kamlat, Bert Järvet ja Robin Juhkental, koos nendega Katrin Aarma ja Kaisa Potisepp. Raadioprogrammis on tagasi ka mitmed pikaajalised lemmikud, sealhulgas 25. sünnipäeva tähistav "Rahva oma kaitse" ning Ahto Lobjaka kommentaarid Lääne-Euroopa meediale saatesarjas "Värske Euroopa" (teisipäeval ja neljapäeval kell 13). Suvekavast kandub sügisesse populaarne jutusaade "Naistesaun", kuid nüüd lükkavad blogija Paljas Porgand ning muusik ja näitleja Kristel Aaslaid nädalavahetusele hoo sisse juba laupäeviti kell 10-12.
Uued saated R2 sügiskavas
FLOORSHOW
N kell 21 üle nädala
Üle nädala neljapäeviti kuuleb R2 eetris postpunki alates vanadest obskuursetest bändidest, kes salvestasid ajavahemikus 1978—1983 vaid ühe singli, kuni tuliuute lugudeni selles žanris. Sinna vahele muusikat, mis postpungiga hingesuguluses. Saadet juhib FS.
ERROR! ERROR!
N kell 22
Sveta Baari eestvedav DJ-duo (Madleen ja Luke Teetsov-Faulkner) sirvib läbi alternatiivse muusika maailma entsüklopeediat. Ükski muusikažanr pole kaardilt väljas, seega võib oodata huvitavat teekonda.
HU:MIX
N kell 23 üle nädala
Hannaliisa Uusma jahutab üle nädala meelt eksootilise elektroonilise muusikaga.
PRONTO!
N kell 23 üle nädala
Tunnike rütmilist eklektikat klubi HALL residendilt Micaela Saraceno. House, techno, acid, electro — saade ei jää kinni ainult ühe stiili piiresse.
R2 MAGNET
R kell 12.00
"R2 Magnet" võtab reedel luubi alla nädala kõige olulisema uudise. Eetris on asjaosaliste kommentaarid ning nurgataguseid valgustavad intervjuud. Otsime vastust küsimusele, kuidas edasi? Saatejuht Katrin Aarma
REEDENE DRAIV
R kell 15:00 – 18:00
Muusika, mis juhatab sisse elu parima nädalavahetuse. Saadet juhivad Marta Püssa ja Pille-Riin Karro.
NAISTESAUN
L kell 10.00
Suvel alustanud populaarne vestlussaade jätkub ka sügisel, kuid nüüd laupäeviti. Julgete väljaütlemiste poolt tuntud blogija Paljas Porgand ning suu-peale-mitte-kukkunud muusik ja näitleja Kristel Aaslaid lahkavad teemasid, millest paljud ei julge avalikult rääkida ja mõni isegi ei julgeks kuulata.
TETRIS
L kell 18:00 üle nädala
Pavel Pi ja Roma Pi mängivad uut ja vana vene ning post-ENSV muusikat.
RAIN TOLK SHOW
L kell 18 üle nädala
Rain Tolk mängib muusikat laisa laupäeva lämbeks pärastlõunaks – 40ndate aastate R&B-st sügava house-muusikani. Mõnikord koos külalistega, mõnikord ilma.
RÖSTER
P kell 14.00
Saade haarab eetrisse eestlastele tuntud inimesed ning röstib neid leebel kuumusel kuniks nende nooruspõlve tembud on avalikud ning muusikamaitse kõigile teada. Röster aga ainult ei rösti, vaid soojendab üles ka vanu mälestusi ning tundeid. Saatejuht on Brent Pere.
Vali enda lemmik suvehitt: | Raadio 2 läheb sügisele vastu suvehiti valimisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suve lõpp on Raadio 2 jaoks kujunenud igas mõttes sündmusterohkeks. Kuulajatele on vahendatud olulisi muusika- ja kultuurisündmuseid ning samas tempos jätkatakse ka sügisel – sel nädalal on R2 kohal Disainiööl, tuleval nädalal Tartu Tudengipäevadel ning oktoobris Etnokulpide jagamisel.
Septembri algusest saati on R2 järk-järgult üle läinud ka sügiskavale. Kavasse on lisandunud uusi muusikasaateid ning päevakajalisi põletavaid teemasid lahkavad värsked rubriigid. R2 muusikavaliku eest hoolitsevad sel sügisel teiste seas näiteks Hannaliisa Uusma ja Gameboy Tetris – neljapäevane saade "HU:MIX" jahutab meeli elektroonilise muusikaga ja laupäevane "Tetris" laseb kõlada uuel ja vanal vene muusikal.
Argipäeva hommikutel äratavad kuulajaid alates kell 6.30 Margus Kamlat, Bert Järvet ja Robin Juhkental, koos nendega Katrin Aarma ja Kaisa Potisepp. Raadioprogrammis on tagasi ka mitmed pikaajalised lemmikud, sealhulgas 25. sünnipäeva tähistav "Rahva oma kaitse" ning Ahto Lobjaka kommentaarid Lääne-Euroopa meediale saatesarjas "Värske Euroopa" (teisipäeval ja neljapäeval kell 13). Suvekavast kandub sügisesse populaarne jutusaade "Naistesaun", kuid nüüd lükkavad blogija Paljas Porgand ning muusik ja näitleja Kristel Aaslaid nädalavahetusele hoo sisse juba laupäeviti kell 10-12.
Uued saated R2 sügiskavas
FLOORSHOW
N kell 21 üle nädala
Üle nädala neljapäeviti kuuleb R2 eetris postpunki alates vanadest obskuursetest bändidest, kes salvestasid ajavahemikus 1978—1983 vaid ühe singli, kuni tuliuute lugudeni selles žanris. Sinna vahele muusikat, mis postpungiga hingesuguluses. Saadet juhib FS.
ERROR! ERROR!
N kell 22
Sveta Baari eestvedav DJ-duo (Madleen ja Luke Teetsov-Faulkner) sirvib läbi alternatiivse muusika maailma entsüklopeediat. Ükski muusikažanr pole kaardilt väljas, seega võib oodata huvitavat teekonda.
HU:MIX
N kell 23 üle nädala
Hannaliisa Uusma jahutab üle nädala meelt eksootilise elektroonilise muusikaga.
PRONTO!
N kell 23 üle nädala
Tunnike rütmilist eklektikat klubi HALL residendilt Micaela Saraceno. House, techno, acid, electro — saade ei jää kinni ainult ühe stiili piiresse.
R2 MAGNET
R kell 12.00
"R2 Magnet" võtab reedel luubi alla nädala kõige olulisema uudise. Eetris on asjaosaliste kommentaarid ning nurgataguseid valgustavad intervjuud. Otsime vastust küsimusele, kuidas edasi? Saatejuht Katrin Aarma
REEDENE DRAIV
R kell 15:00 – 18:00
Muusika, mis juhatab sisse elu parima nädalavahetuse. Saadet juhivad Marta Püssa ja Pille-Riin Karro.
NAISTESAUN
L kell 10.00
Suvel alustanud populaarne vestlussaade jätkub ka sügisel, kuid nüüd laupäeviti. Julgete väljaütlemiste poolt tuntud blogija Paljas Porgand ning suu-peale-mitte-kukkunud muusik ja näitleja Kristel Aaslaid lahkavad teemasid, millest paljud ei julge avalikult rääkida ja mõni isegi ei julgeks kuulata.
TETRIS
L kell 18:00 üle nädala
Pavel Pi ja Roma Pi mängivad uut ja vana vene ning post-ENSV muusikat.
RAIN TOLK SHOW
L kell 18 üle nädala
Rain Tolk mängib muusikat laisa laupäeva lämbeks pärastlõunaks – 40ndate aastate R&B-st sügava house-muusikani. Mõnikord koos külalistega, mõnikord ilma.
RÖSTER
P kell 14.00
Saade haarab eetrisse eestlastele tuntud inimesed ning röstib neid leebel kuumusel kuniks nende nooruspõlve tembud on avalikud ning muusikamaitse kõigile teada. Röster aga ainult ei rösti, vaid soojendab üles ka vanu mälestusi ning tundeid. Saatejuht on Brent Pere.
Vali enda lemmik suvehitt:
### Response:
Raadio 2 läheb sügisele vastu suvehiti valimisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine peetakse kolmapäeval, kui teine Vitoria-Gasteizis tehtav testide ring kõigi Elan Bearnais' mängijate ja taustajõudude hulgas toob negatiivsed tulemused, vahendas Korvpall24.ee.
21-aastane ja 204 cm pikkune Eesti koondise väike äär Raieste on Hispaania valitseva meistri särgis saanud ettevalmistusmatšides korralikult mänguaega ning juba on ta aidanud tiimil tõsta pea kohale Baskimaa karika ja saanud käe valgeks ka Šarunas Jasikeviciuse poolt juhendatava Barcelona vastu. | Raieste koduklubi mäng lükati positiivse koroonaproovi tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine peetakse kolmapäeval, kui teine Vitoria-Gasteizis tehtav testide ring kõigi Elan Bearnais' mängijate ja taustajõudude hulgas toob negatiivsed tulemused, vahendas Korvpall24.ee.
21-aastane ja 204 cm pikkune Eesti koondise väike äär Raieste on Hispaania valitseva meistri särgis saanud ettevalmistusmatšides korralikult mänguaega ning juba on ta aidanud tiimil tõsta pea kohale Baskimaa karika ja saanud käe valgeks ka Šarunas Jasikeviciuse poolt juhendatava Barcelona vastu.
### Response:
Raieste koduklubi mäng lükati positiivse koroonaproovi tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leszek Kolakowski (1927 - 2009) on Eestis tõlgete kaudu hästi tuntud religioonifilosoof ja publitsist. Oma essees "Amatöörlik jutlus kristlikest väärtustest" 1, analüüsib Kolakowski muu hulgas ka kristlike väärtuste ja põhiseaduse suhteid.
Eelkõige peatus mu mõte Kolakowski poolt öeldud väitel: "Aga "kristlike väärtuste" kui seaduse kehtestamine on paganlik ja ideoloogiline nõudmine." Ma ei saanud seda Kolakowski lauset peast välja, sest see seondus mulle otseselt Eestis plaanitava rahvahääletusega abielust kui mehe ja naise liidust ning otsustasin sellel teemal edasi mõtiskleda.
Mainin sissejuhatuseks, et ma ei hakanud arutlema pealkirjas ja Kolakowski tsitaadis nimetatud paganluse tähenduse üle, ajas on see muutunud. Antud arutluses tähendab paganlus eelkõige seda, et vastav ettevõtmine ei ole mingilgi kombel kristlik. Ehk nagu Kolakowski samas essees ütleb: "Põhiseadusse raiutud "kristlikud väärtused" ei ole head põhimõtteliselt."
Olgu ka öeldud, et jätan oma arutelust suuresti kõrvale kirikusisese diskussiooni abielu üle. Möönan vaid, et suure tõenäosusega mingite aastate jooksul see Eestis tekib.
Näiteks käib selline debatt intensiivselt soome luterlikus kirikus, kus hiljuti väljendasid piiskopid oma seisukohti abielu üle, valides kuuest mudelist ühe, mida nad pooldasid. Kõige kompromissitumaid seisukohti, et abielu on mehe ja naise vaheline liit ning samast soost inimeste liidule usulisi talitusi ei tehta ning teisalt, et kirik mõistab abielu sooliselt neutraalsena ja seda peavad samuti mõistma ka konservatiivsed vaimulikud, ei pooldanud ükski piiskop.
Kirikute sees on dialoogid ja arutelud abielu teemadel ülimalt loomulikud ja vajalikud. Erinevatel kirikutel on oma rõhuasetused, need võivad ajas muutuda ning elavad kirikud peavadki nendel teemadel teoloogiliselt arutlema, kas abielu on või ei ole sakrament, kuidas on lahutusega, kas ja millal vaimulik võib abielluda, kas abielu kõrval võib kirik õnnistada ka teisi kooselu vorme jne.
Seda kõike saab teha rahulikult ja kedagi solvamata, sest vastasseisukohti esitavad inimesed ei ole pahad, vaid neil on omad argumendid ja nad lihtsalt mõtlevad teisiti.
Kuidas siis ikkagi on lugu Eestis plaanitava rahvahääletusega, mida kavatsetakse teha koos kohalike omavalitsuste (KOV) valimistega ja millega soovitakse määratleda abielu mehe ja naise liiduna.
Alustan pisut kaugemalt, mulle tundub, et rahvahääletuse korraldajad pole selle hääletuse mõjust päris selgesti rääkinud. Vähemalt mina olen kohanud paljusid inimesi, kes on veendunud, et rahvahääletusega muudetakse põhiseadust. Tegelikkuses see nõnda ei ole, sest põhiseaduse muutmise rahvahääletusele panek eeldab vähemalt 61 parlamendiliikme toetust ja kui sellisel viisil esitatud eelnõu läbi ei lähe, peab parlament laiali minema.
Plaanitava rahvaküsitluse kohaselt toimuks põhiseaduse muutmine tavapärasel viisil ja selleks peab olema kahe järgmise riigikogu koosseisu heakskiit. Ühesõnaga, pooliku tõe esitamine pole kindlasti kristlik väärtus.
Teiseks pole kristlik väärtus ka diskussiooni kõrvale juhtimine KOV-i valimiste peamistest teemadest. KOV-i valimiste eel on enamasti kõige olulisemad teemad omavalitsuste koolid ja lasteaiad, perede toetamine, ettevõtlus, hoolekanne, teed ja tänavad ning kindlasti tõuseb ka küsimus kohaliku omavalitsuse ja usuliste kogukondade suhete kohta.
"Et rahvast suudetakse lõhestada, oli näha nüüdseks suuresti unustatud ränderaamistiku arutelu puhul."
Kolmanda mittekristliku aspektina tooksin välja rahvahääletuse lõhestava iseloomu. Eelmises lõigus loetletud keerulisi küsimusi suudavad osavad propagandistid asendada must-valge dilemma esile tõstmisega. Et rahvast suudetakse lõhestada, oli näha nüüdseks suuresti unustatud ränderaamistiku arutelu puhul. Tõsi, kirikul oli selles omapärane roll, sest nii luterlik kui ka katoliku kirik lubasid olla ränderaamistiku toetajateks ja eestkõnelejateks.
Neljandaks jõuan Kolakowski vähemalt minu arvates peamise mõtte juurde: kristlus kapituleerub, kui hakkab sõna jõu asemel usaldama juriidilisi keeldusid ehk siis piltlikult öeldes, pühakute asemel hakatakse toetuma bürokraatidele.
Kolakowski võtabki irooniliselt sellised põhiseaduse muutmisega seotud püüded kokku: "Aga kui keegi tahaks kristlikke väärtusi põhiseadusesse kirjutada, siis võiks sõnastus olla selline: riik peab kindlustama, et kodanikud armastavad Jumalat ja ligimest; nad peavad palvetama vaikuses, mitte väljanäituseks, nad ei tohi hoolida maisest varast ega himustada ligimese naist.
Aga see on ju seaduse kontekstis ilmvõimatu ja selliste nõudmiste esitaja teeks end naerualuseks ning seda rohkem kui ühel põhjusel."
Võib veel küsida, kas on teatud skepsis "kristlike väärtuste" põhiseadusesse viimisel on pelgalt Kolakowski tunnetus? Avastasin, et üsna sarnaselt mõtleb ka näiteks kirjanik, teoloog ja õppejõud Clive Staples Lewis (1898 - 1963) oma kuulsas raamatus "Lihtsalt kristlus". Analüüsides kristlikku abielu ja selle seost seadusandlusega ta kirjutab:
"..mil määral peaksid kristlastest parlamendiliikmed sundima oma abielualaseid vaateid peale ülejäänud ühiskonnale /../ Paljud kristlased arvavad, et järgides ise kristlikku õpetust abielu küsimuses, peaks tegema lahutuse raskeks ka kõigile mittekristlastele. Mina nii ei arva. Kindlasti paneksin väga pahaks kui muhamedlased püüaksid takistada meid näiteks veini joomast. Minu seisukoht on, et kirikud peaksid ausalt tunnistama, et enamik briti rahvast pole kristlased, ja sellepärast ei saa neilt oodata ka kristlikke eluviise. Abielu peaks olema kahte liiki: üks, mille üle valitseb riik kõigi kodanike kohta kehtivate seaduste abil: teine, mis allub kirikule ja mille üle valitseb kiriku seadus, millele alluvad kõik kiriku liikmed."
Lewise poolt näitena toodud abielu lahutamatus on vägagi tugevasti piibli poolt toetatud 2 ning kui keegi korraldaks rahvahääletust põhiseaduse täiendamiseks tekstiga, et "abielu on mehe ja naise vaheline liit, mis on lahutamatu", siis vaataksin ma selle korraldajaid lugupidavamalt tänasest populistlikust katsest, ehkki hääletaksin loomulikult vastu.
Kokkuvõtvalt võib aga Lewise tsitaadi mõtet julgesti laiendada: nii nagu pole õige seaduste kaudu keelata ühiskonnale abielu lahutamist, pole õige piirata ka samasooliste soovi abielluda.
Olen Kolakowskist inspireerituna nõus, et veel arutluse all olevate usuliste seisukohtade raiumine põhiseadusse on paganlik ja ideoloogiline nõudmine. Samal ajal mõistan ka religioossust, mis traditsioonilistest seisukohtadest ühiskonnas kõvasti kinni hoiab. Ning nii võimatu kui see ka ei tundu, kokkuvõttes usun, et mõlemad pooled võivad ka siin teineteist mõista.
1 Esseede kogumikus "Naeruvääristatud Jeesus", Hendrik Lindepuu kirjastus, 2017.
2 Matteuse evangeeliumi 19. peatükk. | Toomas Jürgenstein: abielureferendum on paganlik ettevõtmine?! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leszek Kolakowski (1927 - 2009) on Eestis tõlgete kaudu hästi tuntud religioonifilosoof ja publitsist. Oma essees "Amatöörlik jutlus kristlikest väärtustest" 1, analüüsib Kolakowski muu hulgas ka kristlike väärtuste ja põhiseaduse suhteid.
Eelkõige peatus mu mõte Kolakowski poolt öeldud väitel: "Aga "kristlike väärtuste" kui seaduse kehtestamine on paganlik ja ideoloogiline nõudmine." Ma ei saanud seda Kolakowski lauset peast välja, sest see seondus mulle otseselt Eestis plaanitava rahvahääletusega abielust kui mehe ja naise liidust ning otsustasin sellel teemal edasi mõtiskleda.
Mainin sissejuhatuseks, et ma ei hakanud arutlema pealkirjas ja Kolakowski tsitaadis nimetatud paganluse tähenduse üle, ajas on see muutunud. Antud arutluses tähendab paganlus eelkõige seda, et vastav ettevõtmine ei ole mingilgi kombel kristlik. Ehk nagu Kolakowski samas essees ütleb: "Põhiseadusse raiutud "kristlikud väärtused" ei ole head põhimõtteliselt."
Olgu ka öeldud, et jätan oma arutelust suuresti kõrvale kirikusisese diskussiooni abielu üle. Möönan vaid, et suure tõenäosusega mingite aastate jooksul see Eestis tekib.
Näiteks käib selline debatt intensiivselt soome luterlikus kirikus, kus hiljuti väljendasid piiskopid oma seisukohti abielu üle, valides kuuest mudelist ühe, mida nad pooldasid. Kõige kompromissitumaid seisukohti, et abielu on mehe ja naise vaheline liit ning samast soost inimeste liidule usulisi talitusi ei tehta ning teisalt, et kirik mõistab abielu sooliselt neutraalsena ja seda peavad samuti mõistma ka konservatiivsed vaimulikud, ei pooldanud ükski piiskop.
Kirikute sees on dialoogid ja arutelud abielu teemadel ülimalt loomulikud ja vajalikud. Erinevatel kirikutel on oma rõhuasetused, need võivad ajas muutuda ning elavad kirikud peavadki nendel teemadel teoloogiliselt arutlema, kas abielu on või ei ole sakrament, kuidas on lahutusega, kas ja millal vaimulik võib abielluda, kas abielu kõrval võib kirik õnnistada ka teisi kooselu vorme jne.
Seda kõike saab teha rahulikult ja kedagi solvamata, sest vastasseisukohti esitavad inimesed ei ole pahad, vaid neil on omad argumendid ja nad lihtsalt mõtlevad teisiti.
Kuidas siis ikkagi on lugu Eestis plaanitava rahvahääletusega, mida kavatsetakse teha koos kohalike omavalitsuste (KOV) valimistega ja millega soovitakse määratleda abielu mehe ja naise liiduna.
Alustan pisut kaugemalt, mulle tundub, et rahvahääletuse korraldajad pole selle hääletuse mõjust päris selgesti rääkinud. Vähemalt mina olen kohanud paljusid inimesi, kes on veendunud, et rahvahääletusega muudetakse põhiseadust. Tegelikkuses see nõnda ei ole, sest põhiseaduse muutmise rahvahääletusele panek eeldab vähemalt 61 parlamendiliikme toetust ja kui sellisel viisil esitatud eelnõu läbi ei lähe, peab parlament laiali minema.
Plaanitava rahvaküsitluse kohaselt toimuks põhiseaduse muutmine tavapärasel viisil ja selleks peab olema kahe järgmise riigikogu koosseisu heakskiit. Ühesõnaga, pooliku tõe esitamine pole kindlasti kristlik väärtus.
Teiseks pole kristlik väärtus ka diskussiooni kõrvale juhtimine KOV-i valimiste peamistest teemadest. KOV-i valimiste eel on enamasti kõige olulisemad teemad omavalitsuste koolid ja lasteaiad, perede toetamine, ettevõtlus, hoolekanne, teed ja tänavad ning kindlasti tõuseb ka küsimus kohaliku omavalitsuse ja usuliste kogukondade suhete kohta.
"Et rahvast suudetakse lõhestada, oli näha nüüdseks suuresti unustatud ränderaamistiku arutelu puhul."
Kolmanda mittekristliku aspektina tooksin välja rahvahääletuse lõhestava iseloomu. Eelmises lõigus loetletud keerulisi küsimusi suudavad osavad propagandistid asendada must-valge dilemma esile tõstmisega. Et rahvast suudetakse lõhestada, oli näha nüüdseks suuresti unustatud ränderaamistiku arutelu puhul. Tõsi, kirikul oli selles omapärane roll, sest nii luterlik kui ka katoliku kirik lubasid olla ränderaamistiku toetajateks ja eestkõnelejateks.
Neljandaks jõuan Kolakowski vähemalt minu arvates peamise mõtte juurde: kristlus kapituleerub, kui hakkab sõna jõu asemel usaldama juriidilisi keeldusid ehk siis piltlikult öeldes, pühakute asemel hakatakse toetuma bürokraatidele.
Kolakowski võtabki irooniliselt sellised põhiseaduse muutmisega seotud püüded kokku: "Aga kui keegi tahaks kristlikke väärtusi põhiseadusesse kirjutada, siis võiks sõnastus olla selline: riik peab kindlustama, et kodanikud armastavad Jumalat ja ligimest; nad peavad palvetama vaikuses, mitte väljanäituseks, nad ei tohi hoolida maisest varast ega himustada ligimese naist.
Aga see on ju seaduse kontekstis ilmvõimatu ja selliste nõudmiste esitaja teeks end naerualuseks ning seda rohkem kui ühel põhjusel."
Võib veel küsida, kas on teatud skepsis "kristlike väärtuste" põhiseadusesse viimisel on pelgalt Kolakowski tunnetus? Avastasin, et üsna sarnaselt mõtleb ka näiteks kirjanik, teoloog ja õppejõud Clive Staples Lewis (1898 - 1963) oma kuulsas raamatus "Lihtsalt kristlus". Analüüsides kristlikku abielu ja selle seost seadusandlusega ta kirjutab:
"..mil määral peaksid kristlastest parlamendiliikmed sundima oma abielualaseid vaateid peale ülejäänud ühiskonnale /../ Paljud kristlased arvavad, et järgides ise kristlikku õpetust abielu küsimuses, peaks tegema lahutuse raskeks ka kõigile mittekristlastele. Mina nii ei arva. Kindlasti paneksin väga pahaks kui muhamedlased püüaksid takistada meid näiteks veini joomast. Minu seisukoht on, et kirikud peaksid ausalt tunnistama, et enamik briti rahvast pole kristlased, ja sellepärast ei saa neilt oodata ka kristlikke eluviise. Abielu peaks olema kahte liiki: üks, mille üle valitseb riik kõigi kodanike kohta kehtivate seaduste abil: teine, mis allub kirikule ja mille üle valitseb kiriku seadus, millele alluvad kõik kiriku liikmed."
Lewise poolt näitena toodud abielu lahutamatus on vägagi tugevasti piibli poolt toetatud 2 ning kui keegi korraldaks rahvahääletust põhiseaduse täiendamiseks tekstiga, et "abielu on mehe ja naise vaheline liit, mis on lahutamatu", siis vaataksin ma selle korraldajaid lugupidavamalt tänasest populistlikust katsest, ehkki hääletaksin loomulikult vastu.
Kokkuvõtvalt võib aga Lewise tsitaadi mõtet julgesti laiendada: nii nagu pole õige seaduste kaudu keelata ühiskonnale abielu lahutamist, pole õige piirata ka samasooliste soovi abielluda.
Olen Kolakowskist inspireerituna nõus, et veel arutluse all olevate usuliste seisukohtade raiumine põhiseadusse on paganlik ja ideoloogiline nõudmine. Samal ajal mõistan ka religioossust, mis traditsioonilistest seisukohtadest ühiskonnas kõvasti kinni hoiab. Ning nii võimatu kui see ka ei tundu, kokkuvõttes usun, et mõlemad pooled võivad ka siin teineteist mõista.
1 Esseede kogumikus "Naeruvääristatud Jeesus", Hendrik Lindepuu kirjastus, 2017.
2 Matteuse evangeeliumi 19. peatükk.
### Response:
Toomas Jürgenstein: abielureferendum on paganlik ettevõtmine?! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elin Soomets lähtus oma töös suunisliikidest ehk muutustele väga tundlikest liikidest. Ta kasutas suunisliikidena kahepaikseid ning niidukahlajaid: näiteks kiivitajat, punajalg-tildrit, aga ka ohustatud niidurüdi, keda Eestis pesitseb vaid umbes 230 paari.
Ideaalis peaks suunisliik olema ühtaegu piisavalt arvukas, et teda oleks kerge uurida, kuid samas ka olema tundlik mitmete keskkonnatingimuste suhtes. Soometsa uuringud näitavad, et ohustatud kahepaiksed ja niidukahlajad sobivad suunisliikideks, kelle vajadusi arvestades kujundatud märgalad tagavad elu- ja sigimispaiga lisaks neile endile ka paljudele teistele liikidele.
"Tegelikult ei ole ühte niinimetatud supersuunisliiki," selgitas Soomets. Kuigi ühes piirkonnas võib olla suunisliik abiootilistele ja biootilistele teguritele väga tundlik ning selle vajaduste alusel saaks teha nende elukeskonna kohta otsuseid, võivad olla need levinud vaid piiratud alal. Seetõttu tuleb värske doktori sõnul igas uurimissüsteemis kasutada erinevaid suunisliike lähtuvalt elupaigale iseloomulikest liikidest. Elupaigatundlikku harivesilikku ei saa kasutada sugugi kõikjal.
Eesti erinevates piirkondades asuvatel uurimisaladel uuris Soomets, kuidas muutub ajas looduslike, inimtekkeliste ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogude liigiline koosseis. Ta sai teada, et kõige liigirikkamad on eelkõige harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesilikule veekogude taastamine ja rajamine loob sobivad olud ka paljudele teistele liikidele.
"Ideaalne kahepaiksete veekogu ehk konnalomp on päikesele avatud madalaveeline kaladeta seisuveekogu," lisab Soomets. Paraku on kuivendussüsteemide rajamise ning põllu- ja metsamajanduse intensiivistumise tõttu kahepaiksetele sobiv märgalade ja väikeveekogudega mosaiikne maastik Eestis suuresti kadunud.
Tulevikukonnad ehk fragment rohukonna kudupallist. Autor/allikas: E. Soomets
Rannaniitude elustikku uurides selgus, et ohustatud kahlajaliikidele, eriti niidurüdile, on sobivaim pesitsuspaik suurepindalaline ja laialt karjatatav rannaniit. Sobival niidul leidub ajutisi madalaveelisi lompe ning seal pole puid, mida pesi rüüstavad linnud, näiteks varesed, võivad vaatluspostidena kasutada. Sellistel niitudel on arvukamalt ka kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik.
Soometsa hinnangul sobivad niidukahlajatele pesitsemiseks vähem kui pooled Eesti rannaniidud. "Suured laiad madala murukattega ning paljude veesilmadega mõõdukalt niidetud või karjatatud niidualad on sobivad sigimispaigad kahlajatele, eelkõige niidurüdile," täpsustab ta. Siiski on tõenäoline, et eriti rannaniitudel ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud tiikide ümbruses on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega.
Soomets uuris doktoritöö käigus ka seda, kuidas mõjutab kuivendatud siirdesoometsade loodusliku olukorra taastamine sealset vee-elustikku. Metsa loodusliku seisundi taastamiseks tehti osalist raiet ning suleti kuivenduskraave. Pärast raiet olid kraavid päikesele rohkem avatud. Samuti kahekordistus neis varjulisuse vähenedes raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus ning kulleste arvukus kasvas kolm kuni neli korda.
Kraavide sulgemise järel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis muutusid järgnevatel aastatel pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks. "Tulemused näitavad, et kuivendatud ja metsastatud märgalal saab kombineeritud taastamismeetoditega, antud juhul võsaraiega kraavikallastelt ja kraavide sulgemisega, toetada looduslikele märgaladele tüüpiliste kahepaiksete populatsioone, kuna tekivad uued sobivaid sigimispaigad," nendib Soomets.
Konnateadlane tööhoos. Autor/allikas: erakogu
Kuigi Soometsa uuringud annavad mitmeid suuniseid, millised peaksid meie märgalad mitmekesise ja jätkusuutliku elustiku jaoks olema, on hetkel sealsete liikide käekäik pigem murettekitav. Soometsa sõnul kahaneb meil nii rannaniidu kahlajate kui ka kahepaiksete arvukus peamiselt elupaikade kadumise pärast.
"Eelkõige näen ma murekohana väikeveekogude kadumist ning rannaniitude kinnikasvamist ja roostumist," tõdeb Soomets. "Aidata võiks senisest suuremas mahus ressursside suunamine olemasolevate, kuid kehvas seisus väikeveekogude puhastamisse ja uute loomisesse, et tagada väikestele asurkondadele vajalik veekogude lähestikku paiknemine." See tagaks värske doktori sõnul kahepaiksetele suurema sigimisveekogude valikuvõimaluse. Samuti soovitab nii väikeveekogude ümbruse kui ka rannaniitude avatuna hoidmiseks märgaladel karjatamist laiendada, sest see tagab nii kahepaiksete kui lindude suurema sigimisedu ja liigirikkuse.
Elin Soomets kaitses Tartu Ülikoolis loomaökoloogia erialal doktoritööd"Focal species in wetland restoration" ("Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel") 11. septembril. | Doktoritöö: Konn ja lind annavad juhiseid elupaikade taastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elin Soomets lähtus oma töös suunisliikidest ehk muutustele väga tundlikest liikidest. Ta kasutas suunisliikidena kahepaikseid ning niidukahlajaid: näiteks kiivitajat, punajalg-tildrit, aga ka ohustatud niidurüdi, keda Eestis pesitseb vaid umbes 230 paari.
Ideaalis peaks suunisliik olema ühtaegu piisavalt arvukas, et teda oleks kerge uurida, kuid samas ka olema tundlik mitmete keskkonnatingimuste suhtes. Soometsa uuringud näitavad, et ohustatud kahepaiksed ja niidukahlajad sobivad suunisliikideks, kelle vajadusi arvestades kujundatud märgalad tagavad elu- ja sigimispaiga lisaks neile endile ka paljudele teistele liikidele.
"Tegelikult ei ole ühte niinimetatud supersuunisliiki," selgitas Soomets. Kuigi ühes piirkonnas võib olla suunisliik abiootilistele ja biootilistele teguritele väga tundlik ning selle vajaduste alusel saaks teha nende elukeskonna kohta otsuseid, võivad olla need levinud vaid piiratud alal. Seetõttu tuleb värske doktori sõnul igas uurimissüsteemis kasutada erinevaid suunisliike lähtuvalt elupaigale iseloomulikest liikidest. Elupaigatundlikku harivesilikku ei saa kasutada sugugi kõikjal.
Eesti erinevates piirkondades asuvatel uurimisaladel uuris Soomets, kuidas muutub ajas looduslike, inimtekkeliste ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogude liigiline koosseis. Ta sai teada, et kõige liigirikkamad on eelkõige harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesilikule veekogude taastamine ja rajamine loob sobivad olud ka paljudele teistele liikidele.
"Ideaalne kahepaiksete veekogu ehk konnalomp on päikesele avatud madalaveeline kaladeta seisuveekogu," lisab Soomets. Paraku on kuivendussüsteemide rajamise ning põllu- ja metsamajanduse intensiivistumise tõttu kahepaiksetele sobiv märgalade ja väikeveekogudega mosaiikne maastik Eestis suuresti kadunud.
Tulevikukonnad ehk fragment rohukonna kudupallist. Autor/allikas: E. Soomets
Rannaniitude elustikku uurides selgus, et ohustatud kahlajaliikidele, eriti niidurüdile, on sobivaim pesitsuspaik suurepindalaline ja laialt karjatatav rannaniit. Sobival niidul leidub ajutisi madalaveelisi lompe ning seal pole puid, mida pesi rüüstavad linnud, näiteks varesed, võivad vaatluspostidena kasutada. Sellistel niitudel on arvukamalt ka kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik.
Soometsa hinnangul sobivad niidukahlajatele pesitsemiseks vähem kui pooled Eesti rannaniidud. "Suured laiad madala murukattega ning paljude veesilmadega mõõdukalt niidetud või karjatatud niidualad on sobivad sigimispaigad kahlajatele, eelkõige niidurüdile," täpsustab ta. Siiski on tõenäoline, et eriti rannaniitudel ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud tiikide ümbruses on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega.
Soomets uuris doktoritöö käigus ka seda, kuidas mõjutab kuivendatud siirdesoometsade loodusliku olukorra taastamine sealset vee-elustikku. Metsa loodusliku seisundi taastamiseks tehti osalist raiet ning suleti kuivenduskraave. Pärast raiet olid kraavid päikesele rohkem avatud. Samuti kahekordistus neis varjulisuse vähenedes raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus ning kulleste arvukus kasvas kolm kuni neli korda.
Kraavide sulgemise järel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis muutusid järgnevatel aastatel pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks. "Tulemused näitavad, et kuivendatud ja metsastatud märgalal saab kombineeritud taastamismeetoditega, antud juhul võsaraiega kraavikallastelt ja kraavide sulgemisega, toetada looduslikele märgaladele tüüpiliste kahepaiksete populatsioone, kuna tekivad uued sobivaid sigimispaigad," nendib Soomets.
Konnateadlane tööhoos. Autor/allikas: erakogu
Kuigi Soometsa uuringud annavad mitmeid suuniseid, millised peaksid meie märgalad mitmekesise ja jätkusuutliku elustiku jaoks olema, on hetkel sealsete liikide käekäik pigem murettekitav. Soometsa sõnul kahaneb meil nii rannaniidu kahlajate kui ka kahepaiksete arvukus peamiselt elupaikade kadumise pärast.
"Eelkõige näen ma murekohana väikeveekogude kadumist ning rannaniitude kinnikasvamist ja roostumist," tõdeb Soomets. "Aidata võiks senisest suuremas mahus ressursside suunamine olemasolevate, kuid kehvas seisus väikeveekogude puhastamisse ja uute loomisesse, et tagada väikestele asurkondadele vajalik veekogude lähestikku paiknemine." See tagaks värske doktori sõnul kahepaiksetele suurema sigimisveekogude valikuvõimaluse. Samuti soovitab nii väikeveekogude ümbruse kui ka rannaniitude avatuna hoidmiseks märgaladel karjatamist laiendada, sest see tagab nii kahepaiksete kui lindude suurema sigimisedu ja liigirikkuse.
Elin Soomets kaitses Tartu Ülikoolis loomaökoloogia erialal doktoritööd"Focal species in wetland restoration" ("Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel") 11. septembril.
### Response:
Doktoritöö: Konn ja lind annavad juhiseid elupaikade taastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis pidas 20-aastane Kaul võitlusliku matši 16-aastase kohaliku mängija Raquel Gonzalez Vilariga, võites kaks tundi ja 35 minutit kestnud kohtumise lõpuks 6:3, 3:6, 7:5. Seejuures juhtis hispaanlanna otsustavas setis murdega 3:1, kuid Kaul võitis siis neli geimi järjest. Gonzalez Vilaril õnnestus seis taas 5:5 viigistada, aga Kaul sai veel ühe murde ja võitis seti 7:5.
Kaul servis mängu jooksul kaks ässa, mõlemad tegid kaheksa topeltviga. Kaul realiseeris 16 murdevõimalusest kaheksa, Gonzalez Vilaril õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada seitse. Mängitud punktidest võitis Kaul täpselt 100 ja Gonzalez Vilar 97.
Koos rumeenlanna Simona Ogescuga teeb Kaul kaasa ka paarismängus. | Maria Lota Kaul võitis Hispaanias võitlusliku mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis pidas 20-aastane Kaul võitlusliku matši 16-aastase kohaliku mängija Raquel Gonzalez Vilariga, võites kaks tundi ja 35 minutit kestnud kohtumise lõpuks 6:3, 3:6, 7:5. Seejuures juhtis hispaanlanna otsustavas setis murdega 3:1, kuid Kaul võitis siis neli geimi järjest. Gonzalez Vilaril õnnestus seis taas 5:5 viigistada, aga Kaul sai veel ühe murde ja võitis seti 7:5.
Kaul servis mängu jooksul kaks ässa, mõlemad tegid kaheksa topeltviga. Kaul realiseeris 16 murdevõimalusest kaheksa, Gonzalez Vilaril õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada seitse. Mängitud punktidest võitis Kaul täpselt 100 ja Gonzalez Vilar 97.
Koos rumeenlanna Simona Ogescuga teeb Kaul kaasa ka paarismängus.
### Response:
Maria Lota Kaul võitis Hispaanias võitlusliku mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Võrk ja Öpik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Võrk ja Öpik | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisalt lükati kuhugi kaugusse mõni oodatud uuslavastus, ilmselt kalkuleerides, et see ei too kassamenu.
Pelguses taas päriskohtumistest ilma jääda, ruttame õhinal teatrisse. Rõõm hinges intensiivsem, kokkusaamise tahe jõulisem, avalam.
Juuli algusest tänaseni olen vaadanud 28 etendust, erinevaid lavastusi neist 25, esmakordselt nähtuid 22. Pingereastada oleks absurdne: mille alusel saakski võrrelda näiteks Endla hämarpineva saladuseväljaga kammerdraamat "Jõgi" (autor Jez Butterworth, lavastaja Taago Tubin) VAT Teatri pöörase, ühiskonnatundliku, maskimängulise "Romeo ja Juliaga" (William Shakespeare'i dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka)?! Üks kriteerium muidugi on ja jääb: meisterlikkus.
Aga teatrisündmuseks, mis alles ootab väärilist interpretatsiooni, kujunes 9. septembril "Lehman Brothers'i" esietendus Eesti Draamateatri suurel laval. Stefano Massini mahukas triloogia Margus Alveri tõlkes, kolmest üheks tihendatud, siiski ligi neljatunnine teatriõhtu toimis vaimustavalt tõusujoones, pinge kulmineerus kolmandas vaatuses. Lavastaja Hendrik Toompere jr on sõnastanud eepilise ja isikliku kooskõla ses näidendis, nii toimib ka lavastus. Ühelt poolt üldistusjõuline kapitalismi fenomeni lahkamine, apokalüptiliseks paisuv sõnum, mille äratundmiseks ei pea olema pankur, ehkki neidki võis märgata teatrisaalis hoopis rohkem kui muidu.
Teisalt harvanähtav näitlejateatri tulevärk, kui kolm meest (Guido Kangur, Mait Malmsten, Priit Võigemast) sundimatu rütminõtkuse ja minimalistliku ümberkehastumislustiga loovad jumal-üksi-teab-mitmest-rollist koosneva galerii. Partneriteks samuti lakkamatult laval kolm muusikut (Joel Remmel – klaver, Heikko Remmel või Mihkel Mälgand – kontrabass, Ahto Abner – löökpillid) – see kõik mõjub kui rock-kontserdi energiaga laetud improvisatsioonitundlik džässifestival. Lisaks lavastajale on õhustikku loovaid kunstnikke sama palju kui nähtavaid osalisi (kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Alyona Movko, helikujundaja Lauri kaldoja, liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere). Mustvalge filmi esteetika, pöördlavatagi saavutatud õhulise kõrgusemõõtmega ruumidünaamika on tulvil virgutavat kujundlikkust.
Elamust avardab ja süvendab kaheksa aastat tagasi kirjutatud teksti teravdunud sihik nüüdisaega, mil eluväärtusi lahata, kriise vaagida, elutantsu rütmi ning hingetõmbeid korrastada möödapääsmatu. | Pille-Riin Purje: "Lehman Brothersi" teravik näitab tänastele sündmustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisalt lükati kuhugi kaugusse mõni oodatud uuslavastus, ilmselt kalkuleerides, et see ei too kassamenu.
Pelguses taas päriskohtumistest ilma jääda, ruttame õhinal teatrisse. Rõõm hinges intensiivsem, kokkusaamise tahe jõulisem, avalam.
Juuli algusest tänaseni olen vaadanud 28 etendust, erinevaid lavastusi neist 25, esmakordselt nähtuid 22. Pingereastada oleks absurdne: mille alusel saakski võrrelda näiteks Endla hämarpineva saladuseväljaga kammerdraamat "Jõgi" (autor Jez Butterworth, lavastaja Taago Tubin) VAT Teatri pöörase, ühiskonnatundliku, maskimängulise "Romeo ja Juliaga" (William Shakespeare'i dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka)?! Üks kriteerium muidugi on ja jääb: meisterlikkus.
Aga teatrisündmuseks, mis alles ootab väärilist interpretatsiooni, kujunes 9. septembril "Lehman Brothers'i" esietendus Eesti Draamateatri suurel laval. Stefano Massini mahukas triloogia Margus Alveri tõlkes, kolmest üheks tihendatud, siiski ligi neljatunnine teatriõhtu toimis vaimustavalt tõusujoones, pinge kulmineerus kolmandas vaatuses. Lavastaja Hendrik Toompere jr on sõnastanud eepilise ja isikliku kooskõla ses näidendis, nii toimib ka lavastus. Ühelt poolt üldistusjõuline kapitalismi fenomeni lahkamine, apokalüptiliseks paisuv sõnum, mille äratundmiseks ei pea olema pankur, ehkki neidki võis märgata teatrisaalis hoopis rohkem kui muidu.
Teisalt harvanähtav näitlejateatri tulevärk, kui kolm meest (Guido Kangur, Mait Malmsten, Priit Võigemast) sundimatu rütminõtkuse ja minimalistliku ümberkehastumislustiga loovad jumal-üksi-teab-mitmest-rollist koosneva galerii. Partneriteks samuti lakkamatult laval kolm muusikut (Joel Remmel – klaver, Heikko Remmel või Mihkel Mälgand – kontrabass, Ahto Abner – löökpillid) – see kõik mõjub kui rock-kontserdi energiaga laetud improvisatsioonitundlik džässifestival. Lisaks lavastajale on õhustikku loovaid kunstnikke sama palju kui nähtavaid osalisi (kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Alyona Movko, helikujundaja Lauri kaldoja, liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere). Mustvalge filmi esteetika, pöördlavatagi saavutatud õhulise kõrgusemõõtmega ruumidünaamika on tulvil virgutavat kujundlikkust.
Elamust avardab ja süvendab kaheksa aastat tagasi kirjutatud teksti teravdunud sihik nüüdisaega, mil eluväärtusi lahata, kriise vaagida, elutantsu rütmi ning hingetõmbeid korrastada möödapääsmatu.
### Response:
Pille-Riin Purje: "Lehman Brothersi" teravik näitab tänastele sündmustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järjestatud säga genoomi võimaldab teadlastel kiiremini üles leida just need geenivariandid, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega, haigusresistentsust ja teisi vesiviljeluses olulisi tunnuseid ning rakendada moodsa genoomselektsiooni meetodeid nende tunnuste parandamiseks," selgitas uuringut juhtinud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross.
Tema juhtimisel käivitati 2017. aastal maaülikooli vesiviljeluse õppetoolis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahastatud innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on arendada Eestis välja ja optimeerida säga kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia ning selgitada välja parimate kalakasvatuslike omadustega ja geneetiliste näitajatega populatsioonid.
Säga elab Euroopa suurtes jõgedes, järvedes, valides elupaigaks jõe või järve sügavamad paigad, kus ta sageli puurontide vahel saaki varitseb. Saaki püüab säga peamiselt öösel ning menüü suhtes pole ta pirtsakas: söögiks sobivad nii selgrootud, kalad, konnad, närilised kui ka veelinnud. On olnud isegi juhuseid, kus säga tohutute lõugade vahele on sattunud vees ujuv koer või laps.
Kui vesi on piisavalt soe ning toitu jagub, kasvab säga väga kiiresti – Lõuna-Euroopa veehoidlates võivad kümne aasta vanused sägad olla ligikaudu poolteist meetrit pikad. Arvestades, et säga võib elada kuni 80 aasta vanuseks, pole ime, et selline hiigelkala on õigustatult saanud nii kalameeste ihaldusobjektiks ning paljude pärimuste ja legendide peategelaseks.
Kiire kasvu, õrna ja rasvase liha tõttu on sägast saanud ka üha populaarsem püügi ja kasvatuse objekt. Kõige enam püütakse harilikku säga Venemaa, Kazahstani ja Türgi sisevetest, kalakasvandused toodavad aastas ligikaudu 2000 tonni. Samas on just geneetilise info vähesus seni pidurdanud aretustööd sägaga.
Säga genoomi järjestamise uuringus osalenud vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on säga genoomi suurus võrreldav teiste luukaladega (800 miljonit aluspaari) ning sisaldab natuke rohkem kui 21 tuhat geeni.
Vasemägi lisas, et järjestatud genoom on hüppelauaks edasistele uuringutele, mille eesmärk on juba otseselt lahendada säga vesiviljelusega seotud kitsaskohti.
Muudest käegakatsutavatest kasudest tõi Vasemägi välja ka panuse looduskaitsesse. "Eesti asub säga levila põhjapiiril ja säga kuulub meil kaitstavate liikide teise kaitsekategooriasse. Viimaste aastate leiud piirduvad enamjaolt Emajõe ja Peipsi-Pihkva järvega. Samas, säga asurkondade geneetilise mitmekesisuse kaitsmiseks on väga oluline mõista nende geneetilist tausta," lausus Vasemägi.
Ta lisas, et järjestatud genoom võimaldabki saada usaldusväärse vastuse, mille poolest Eesti säga on eriline ning kas genoomis leidub molekulaarse kohastumise jälgi.
Töö tulemusi kirjeldav teadusartikkel avaldati ajakirjas G3: Genes, Genomes, Genetics. Uuringuid toetas Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. | Eesti teadlased järjestasid maailma ühe suurima mageveekala genoomi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järjestatud säga genoomi võimaldab teadlastel kiiremini üles leida just need geenivariandid, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega, haigusresistentsust ja teisi vesiviljeluses olulisi tunnuseid ning rakendada moodsa genoomselektsiooni meetodeid nende tunnuste parandamiseks," selgitas uuringut juhtinud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross.
Tema juhtimisel käivitati 2017. aastal maaülikooli vesiviljeluse õppetoolis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahastatud innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on arendada Eestis välja ja optimeerida säga kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia ning selgitada välja parimate kalakasvatuslike omadustega ja geneetiliste näitajatega populatsioonid.
Säga elab Euroopa suurtes jõgedes, järvedes, valides elupaigaks jõe või järve sügavamad paigad, kus ta sageli puurontide vahel saaki varitseb. Saaki püüab säga peamiselt öösel ning menüü suhtes pole ta pirtsakas: söögiks sobivad nii selgrootud, kalad, konnad, närilised kui ka veelinnud. On olnud isegi juhuseid, kus säga tohutute lõugade vahele on sattunud vees ujuv koer või laps.
Kui vesi on piisavalt soe ning toitu jagub, kasvab säga väga kiiresti – Lõuna-Euroopa veehoidlates võivad kümne aasta vanused sägad olla ligikaudu poolteist meetrit pikad. Arvestades, et säga võib elada kuni 80 aasta vanuseks, pole ime, et selline hiigelkala on õigustatult saanud nii kalameeste ihaldusobjektiks ning paljude pärimuste ja legendide peategelaseks.
Kiire kasvu, õrna ja rasvase liha tõttu on sägast saanud ka üha populaarsem püügi ja kasvatuse objekt. Kõige enam püütakse harilikku säga Venemaa, Kazahstani ja Türgi sisevetest, kalakasvandused toodavad aastas ligikaudu 2000 tonni. Samas on just geneetilise info vähesus seni pidurdanud aretustööd sägaga.
Säga genoomi järjestamise uuringus osalenud vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on säga genoomi suurus võrreldav teiste luukaladega (800 miljonit aluspaari) ning sisaldab natuke rohkem kui 21 tuhat geeni.
Vasemägi lisas, et järjestatud genoom on hüppelauaks edasistele uuringutele, mille eesmärk on juba otseselt lahendada säga vesiviljelusega seotud kitsaskohti.
Muudest käegakatsutavatest kasudest tõi Vasemägi välja ka panuse looduskaitsesse. "Eesti asub säga levila põhjapiiril ja säga kuulub meil kaitstavate liikide teise kaitsekategooriasse. Viimaste aastate leiud piirduvad enamjaolt Emajõe ja Peipsi-Pihkva järvega. Samas, säga asurkondade geneetilise mitmekesisuse kaitsmiseks on väga oluline mõista nende geneetilist tausta," lausus Vasemägi.
Ta lisas, et järjestatud genoom võimaldabki saada usaldusväärse vastuse, mille poolest Eesti säga on eriline ning kas genoomis leidub molekulaarse kohastumise jälgi.
Töö tulemusi kirjeldav teadusartikkel avaldati ajakirjas G3: Genes, Genomes, Genetics. Uuringuid toetas Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
### Response:
Eesti teadlased järjestasid maailma ühe suurima mageveekala genoomi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna külje all Harku vallas elab aasta alguse seisuga 15 248 inimest. Valla selle aasta eelarve kogumaht on 34,7 miljonit eurot, millest kavatsetakse kulutada kõige rohkem haridusele ja sotsiaalvaldkonnale, muuhulgas uute koolikohtade loomisele, et mahutada ära valglinnastuvast Tallinnast valda sisse rändavate perede lapsed.
Eesti teises otsas Valga vallas elab 15 549 inimest ning valla eelarve kogumaht on tänavu 21,1 miljonit eurot. Selleski vallas neelab lõviosa kuludest sotsiaalteenuste pakkumine ja haridusvaldkond, kuid erinevalt Harkust on surve vastupidine – kui Tallinna ümbruse kadakastele karjamaadele kerkib järjepanu uusi koolimaju ja ikka veel jääb väheks, siis lõuna pool tühjenevad klassiruumid aasta-aastalt ning koole on järjest raskem üleval pidada.
Kuigi elanike arvult on vallad peaaegu võrdsed, siis Harku kasvab ja Valga kahaneb. Seejuures majandab Harku 13,6 miljonit eurot suurema eelarvega, ehkki teenuseid tuleb valdadel pakkuda samale hulgale elanikele. Harkus elava palgatöötaja keskmine brutotulu on 1708,6 eurot kuus, Valga elanik aga teenib igakuiselt keskmiselt 1035,7 eurot. Üks vald on rikas, teine vaene.
Raha ja rahulolu
Ilmselt pole mõtet hakata kõrvutama, kummas vallas on elu ilusam ja inimesed õnnelikumad. Kus pakutakse kvaliteetsemaid teenuseid, ehitatakse ja investeeritakse rohkem, on paremas seisus teed ja tänavad, ilusamad-uhkemad koolid ja lasteaiad, haridustöötajatel kõrgemad palgad jne. Milleks võrrelda võrreldamatut?
Näib, et rahandusministeerium on seda siiski vajalikuks pidanud, sest värske veebikeskkond "Minu omavalitsus" just sellise kõrvutamisega tegelebki. Põhjaliku metoodika alusel on hinnatud omavalitsuste põhitegevuse 16 eri valdkonda, uuritud elanikkonna rahulolu ning viimase suhet sissetulekutega. Tulemused ei üllata – tõesti, Harkus on elu parem kui Valgas.
Segadust ei tekita mitte põhjaliku uuringu tulemused, vaid eesmärk ja rakendus. "Minu omavalitsuse" kodulehel on kirjas, et ministeeriumi eesmärgiks on paremad kohalikud teenused üle Eesti ning selle saavutamiseks annab koduleht ülevaate iga omavalitsuse olukorrast ning võimaldab seda võrrelda teiste omavalitsustega. Kui ühe või teise omavalitsuse mahajäämuse põhjuseks oleks siiras teadmatus sellest, mis valdkond neil parasjagu lohiseb ja kuidas teistel paremini läheb, siis oleks rakendusest muidugi kasu.
Aga üldiselt teavad omavalitsused siiski päris hästi, milleks kõigeks neil raha ei jätku ja riiklike paremusjärjestuste koostamine alavääristab vaesemaid valdu. Eriti ääremaade valdu, mis vaatamata pealinna välja rändava elanikkonna tõttu aasta aastalt kahanevale eelarvele peavad siiski tagama allesjääjatele samaväärsed teenused.
Olukorra parandamine on riigi, mitte omavalitsuste kätes
Valikud, mida ühe eelarve raames teha ja mida tegemata jätta, lähevad aina raskemaks ning kraanide kinni keeramisel suureneb elanike rahulolematus nii vallajuhtimise kui ka elukeskkonnaga. Rahulolematus toob kaasa valdade poliitilise ebastabiilsuse, see omakorda vähese järjepidevuse olulistes otsustes.
Madalad palgad lisaks sellele – pole ime, et valgalane unistab Harku elustiilist ning rändab võimaluse tekkides põhja poole. Kes ei tahaks paremini elada! Hiljuti avaldatud Inimarengu aruanne 2019/2020 näitas üheselt, et kasvab ainult Tallinna ja Harjumaa elanikkond, kogu ülejäänud Eesti kahaneb, nii linnad kui ka maa. Inimestega koos liigub raha ning piirkonnast lahkuva rahaga kahanevad omavalitsuste võimalused pakkuda oma elanikele head elukeskkonda.
"Eesti regionaalpoliitikas piirkondlikele erisustele hea pilguga ei vaadata ning kohalikke ise otsustama ei usaldata."
Seejuures pole kahanevatel ja vaesuvatel valdadel mingeid erilisi võimalusi oma olukorra parandamiseks, sest Eesti regionaalpoliitikas piirkondlikele erisustele hea pilguga ei vaadata ning kohalikke ise otsustama ei usaldata. Nii on omavalitsuste võimalused tulu teenimiseks ja rahakoti kasvatamiseks üsna piiratud, ehkki leidliku lähenemise korral võiks kohalike maksude kehtestamine või investeeringute meelitamiseks eritingimuste loomine osutuda päästerõngaks.
Piirkondlikke erisusi ei maksa karta
Valgas visati nalja selle üle, kui kasumlik oleks kehtestada teemaks lühikesele piiriäärsele teelõigule, mida läbisid kõik Tartu ja Pärnu poolt tulevad autod, mis piirikaubanduse hiilgeajal Lätis alkoholi järel käisid.
Kehtiva maksusüsteemi kohaselt aga puudub omavalitsustel vabadus ise reguleerida, milliseid makse oleks kohapeal mõistlik koguda ning milliseid ettevõtluse ergutamiseks kogumata jätta või koguda riigi keskmisest määrast väiksemas mahus, et luua piirkonnale konkurentsieelis.
Kui aga kogu Eestit juhitakse Tallinna-keskselt, pole midagi imestada, et kõik hüved ja elanikud just sinna koonduvad. Poliitikaid kujundatakse tsentraliseeritult, lüües omavalitsusi ühe vitsaga, ehkki elu ning vajadused erinevad Harkus ja Valgas samavõrd, kui näiteks Ruhnus ja Jõhvis. Enesekorraldusõiguse puudumine tingibki selle, et ääremaade vallad jäävad oma olude ohvriks.
Suvel algatas riigihalduse minister Jaak Aab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise, kavas on seadus esimest korda ligi kolmekümne aasta jooksul koost lahti võtta ning kaasajastada.
Kuuldavasti ongi revisjoni üheks eesmärgiks anda haldusreformi järel suuremaks ja võimekamaks muutunud omavalitsustele rohkem võimalusi oma elu paremaks korraldamiseks. Siiski ei saa KOKS-i vaadata lahus teistest seadustest, mis kohalike omavalitsuste toimetulekut mõjutavad, näiteks maksusüsteemist.
Uut värsket vaadet vajab regionaalpoliitika tervikuna, sest Eestimaa eri piirkonnad vajavad suuremat paindlikkust ja vabadust kujundada ise oma tulevik. Alles seejärel on mõtet teha edetabeleid, kes ja kuidas sellega toime tuleb. | Põim Kama: rikas vald, vaene vald | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna külje all Harku vallas elab aasta alguse seisuga 15 248 inimest. Valla selle aasta eelarve kogumaht on 34,7 miljonit eurot, millest kavatsetakse kulutada kõige rohkem haridusele ja sotsiaalvaldkonnale, muuhulgas uute koolikohtade loomisele, et mahutada ära valglinnastuvast Tallinnast valda sisse rändavate perede lapsed.
Eesti teises otsas Valga vallas elab 15 549 inimest ning valla eelarve kogumaht on tänavu 21,1 miljonit eurot. Selleski vallas neelab lõviosa kuludest sotsiaalteenuste pakkumine ja haridusvaldkond, kuid erinevalt Harkust on surve vastupidine – kui Tallinna ümbruse kadakastele karjamaadele kerkib järjepanu uusi koolimaju ja ikka veel jääb väheks, siis lõuna pool tühjenevad klassiruumid aasta-aastalt ning koole on järjest raskem üleval pidada.
Kuigi elanike arvult on vallad peaaegu võrdsed, siis Harku kasvab ja Valga kahaneb. Seejuures majandab Harku 13,6 miljonit eurot suurema eelarvega, ehkki teenuseid tuleb valdadel pakkuda samale hulgale elanikele. Harkus elava palgatöötaja keskmine brutotulu on 1708,6 eurot kuus, Valga elanik aga teenib igakuiselt keskmiselt 1035,7 eurot. Üks vald on rikas, teine vaene.
Raha ja rahulolu
Ilmselt pole mõtet hakata kõrvutama, kummas vallas on elu ilusam ja inimesed õnnelikumad. Kus pakutakse kvaliteetsemaid teenuseid, ehitatakse ja investeeritakse rohkem, on paremas seisus teed ja tänavad, ilusamad-uhkemad koolid ja lasteaiad, haridustöötajatel kõrgemad palgad jne. Milleks võrrelda võrreldamatut?
Näib, et rahandusministeerium on seda siiski vajalikuks pidanud, sest värske veebikeskkond "Minu omavalitsus" just sellise kõrvutamisega tegelebki. Põhjaliku metoodika alusel on hinnatud omavalitsuste põhitegevuse 16 eri valdkonda, uuritud elanikkonna rahulolu ning viimase suhet sissetulekutega. Tulemused ei üllata – tõesti, Harkus on elu parem kui Valgas.
Segadust ei tekita mitte põhjaliku uuringu tulemused, vaid eesmärk ja rakendus. "Minu omavalitsuse" kodulehel on kirjas, et ministeeriumi eesmärgiks on paremad kohalikud teenused üle Eesti ning selle saavutamiseks annab koduleht ülevaate iga omavalitsuse olukorrast ning võimaldab seda võrrelda teiste omavalitsustega. Kui ühe või teise omavalitsuse mahajäämuse põhjuseks oleks siiras teadmatus sellest, mis valdkond neil parasjagu lohiseb ja kuidas teistel paremini läheb, siis oleks rakendusest muidugi kasu.
Aga üldiselt teavad omavalitsused siiski päris hästi, milleks kõigeks neil raha ei jätku ja riiklike paremusjärjestuste koostamine alavääristab vaesemaid valdu. Eriti ääremaade valdu, mis vaatamata pealinna välja rändava elanikkonna tõttu aasta aastalt kahanevale eelarvele peavad siiski tagama allesjääjatele samaväärsed teenused.
Olukorra parandamine on riigi, mitte omavalitsuste kätes
Valikud, mida ühe eelarve raames teha ja mida tegemata jätta, lähevad aina raskemaks ning kraanide kinni keeramisel suureneb elanike rahulolematus nii vallajuhtimise kui ka elukeskkonnaga. Rahulolematus toob kaasa valdade poliitilise ebastabiilsuse, see omakorda vähese järjepidevuse olulistes otsustes.
Madalad palgad lisaks sellele – pole ime, et valgalane unistab Harku elustiilist ning rändab võimaluse tekkides põhja poole. Kes ei tahaks paremini elada! Hiljuti avaldatud Inimarengu aruanne 2019/2020 näitas üheselt, et kasvab ainult Tallinna ja Harjumaa elanikkond, kogu ülejäänud Eesti kahaneb, nii linnad kui ka maa. Inimestega koos liigub raha ning piirkonnast lahkuva rahaga kahanevad omavalitsuste võimalused pakkuda oma elanikele head elukeskkonda.
"Eesti regionaalpoliitikas piirkondlikele erisustele hea pilguga ei vaadata ning kohalikke ise otsustama ei usaldata."
Seejuures pole kahanevatel ja vaesuvatel valdadel mingeid erilisi võimalusi oma olukorra parandamiseks, sest Eesti regionaalpoliitikas piirkondlikele erisustele hea pilguga ei vaadata ning kohalikke ise otsustama ei usaldata. Nii on omavalitsuste võimalused tulu teenimiseks ja rahakoti kasvatamiseks üsna piiratud, ehkki leidliku lähenemise korral võiks kohalike maksude kehtestamine või investeeringute meelitamiseks eritingimuste loomine osutuda päästerõngaks.
Piirkondlikke erisusi ei maksa karta
Valgas visati nalja selle üle, kui kasumlik oleks kehtestada teemaks lühikesele piiriäärsele teelõigule, mida läbisid kõik Tartu ja Pärnu poolt tulevad autod, mis piirikaubanduse hiilgeajal Lätis alkoholi järel käisid.
Kehtiva maksusüsteemi kohaselt aga puudub omavalitsustel vabadus ise reguleerida, milliseid makse oleks kohapeal mõistlik koguda ning milliseid ettevõtluse ergutamiseks kogumata jätta või koguda riigi keskmisest määrast väiksemas mahus, et luua piirkonnale konkurentsieelis.
Kui aga kogu Eestit juhitakse Tallinna-keskselt, pole midagi imestada, et kõik hüved ja elanikud just sinna koonduvad. Poliitikaid kujundatakse tsentraliseeritult, lüües omavalitsusi ühe vitsaga, ehkki elu ning vajadused erinevad Harkus ja Valgas samavõrd, kui näiteks Ruhnus ja Jõhvis. Enesekorraldusõiguse puudumine tingibki selle, et ääremaade vallad jäävad oma olude ohvriks.
Suvel algatas riigihalduse minister Jaak Aab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise, kavas on seadus esimest korda ligi kolmekümne aasta jooksul koost lahti võtta ning kaasajastada.
Kuuldavasti ongi revisjoni üheks eesmärgiks anda haldusreformi järel suuremaks ja võimekamaks muutunud omavalitsustele rohkem võimalusi oma elu paremaks korraldamiseks. Siiski ei saa KOKS-i vaadata lahus teistest seadustest, mis kohalike omavalitsuste toimetulekut mõjutavad, näiteks maksusüsteemist.
Uut värsket vaadet vajab regionaalpoliitika tervikuna, sest Eestimaa eri piirkonnad vajavad suuremat paindlikkust ja vabadust kujundada ise oma tulevik. Alles seejärel on mõtet teha edetabeleid, kes ja kuidas sellega toime tuleb.
### Response:
Põim Kama: rikas vald, vaene vald |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 etapi järel oli Bernal üldarvestuses 16. kohal, kaotades liidrile Primož Roglicile (Team Jumbo-Visma) juba enam kui 19 minutiga.
"23-aastane Bernal keskendub nüüd Tourist taastumisele ja seab endale ülejäänud hooajaks uued eesmärgid," teatas Ineos.
"Võtsime selle otsuse vastu Egani huvides. Ta on tõeline tšempion, kes armastab võistlemist, aga ta on alles noor rattur ja tal on veel mitmeid Toure ees, seetõttu tundus praegu mõistlikum tänavune võistlus pooleli jätta," kommenteeris Ineose tiimiboss Sir Dave Brailsford.
"Mõistagi ei tahtnud ma niimoodi enda Tour de France'i lõpetada, aga nõustun, et antud olukorras on see minu jaoks õige otsus," lisas Bernal. "Austan seda velotuuri väga ja ootan juba, et saaksin siin järgnevatel aastatel võistelda." | Mullune võitja jättis Tour de France'i pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 etapi järel oli Bernal üldarvestuses 16. kohal, kaotades liidrile Primož Roglicile (Team Jumbo-Visma) juba enam kui 19 minutiga.
"23-aastane Bernal keskendub nüüd Tourist taastumisele ja seab endale ülejäänud hooajaks uued eesmärgid," teatas Ineos.
"Võtsime selle otsuse vastu Egani huvides. Ta on tõeline tšempion, kes armastab võistlemist, aga ta on alles noor rattur ja tal on veel mitmeid Toure ees, seetõttu tundus praegu mõistlikum tänavune võistlus pooleli jätta," kommenteeris Ineose tiimiboss Sir Dave Brailsford.
"Mõistagi ei tahtnud ma niimoodi enda Tour de France'i lõpetada, aga nõustun, et antud olukorras on see minu jaoks õige otsus," lisas Bernal. "Austan seda velotuuri väga ja ootan juba, et saaksin siin järgnevatel aastatel võistelda."
### Response:
Mullune võitja jättis Tour de France'i pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film räägib Madonna tõusust New Yorgi slummidest rahvusvaheliseks superstaariks, vahendas BBC. Muusik kinnitas, et filmi fookuses on muusika. "Muusika ja kunst on mind elus hoidnud," sõnas ta.
Madonna tõi ka välja, et film uurib muuhulgas tema suhet kunstnik Jean-Michel Basquiat'ga, muusikali "Evita" valmimist ning loo "Like A Prayer" vastuolulist muusikavideot.
Värske linateos on Madonna kolmas lavastajatöö, varem on ta lavastanud filmid "Filth and Wisdom" (2008) ja "WE" (2011). Uus film valmib koos filmistuudioga Universal.
Hetkel ei ole veel teada, kes filmis näitlejatena kaasa löövad. | Madonna lavastab oma elust filmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film räägib Madonna tõusust New Yorgi slummidest rahvusvaheliseks superstaariks, vahendas BBC. Muusik kinnitas, et filmi fookuses on muusika. "Muusika ja kunst on mind elus hoidnud," sõnas ta.
Madonna tõi ka välja, et film uurib muuhulgas tema suhet kunstnik Jean-Michel Basquiat'ga, muusikali "Evita" valmimist ning loo "Like A Prayer" vastuolulist muusikavideot.
Värske linateos on Madonna kolmas lavastajatöö, varem on ta lavastanud filmid "Filth and Wisdom" (2008) ja "WE" (2011). Uus film valmib koos filmistuudioga Universal.
Hetkel ei ole veel teada, kes filmis näitlejatena kaasa löövad.
### Response:
Madonna lavastab oma elust filmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29. augustil Itaaliast naasnud perekond seisis kooliaasta algul silmitsi olukorraga, kus Ülenurme kool saatis pere kaks tervet last kodusesse karantiini, viidates Itaaliale kui kõrge nakatumisohuga riigile. Kool jättis tähelepanuta asjaolu, et välisministeerium lisas Itaalia "punasesse" nimekirja alles alates 31. augustist.
Pereema räägib, et 29. augustil Tallinna lennujaama jõudes oli neil vastas politsei, kes kontrollis kõigi pereliikmete dokumente ning lubas nad seejärel riiki. Koroonatestile ega kahenädalasse eneseisolatsiooni neid ei suunatud.
Pere kaks last läksid 1. septembril kooli ja jõudsid veel 2. septembril tundides käia ning oma reisist klassikaaslastele rääkida, kui 3. septembril lapsed pärast esimest tundi koolist koju saadeti. Nimelt oli üks vanema lapse klassikaaslane kodus nende Itaalia-reisist rääkinud, mispeale võttis paanikas lapsevanem ühendust kooliga ja nõudis laste karantiini suunamist. Koolis tehti erakorraline koosolek, mille protokollis seisab otsus, et need lapsed peavad 12. septembrini karantiinis püsima.
Pereema kirjutas seepeale terviseametisse, haridusministeeriumisse, välisministeeriumisse ja teadusnõukoja juhile viroloogiaprofessor Irja Lutsarile, et küsida, kas koolil oli alust tema lapsi distantsõppele suunata, ehkki nad naasid Itaaliast ajal, mil riigi kahe nädala nakkusnäitaja oli 11,6 inimest 100 000 kohta.
Irja Lutsar kinnitas mures vanemale, et Itaalia sel ajal tõesti ohtlike riikide nimekirja ei kuulunud, mistõttu võiksid lapsed õppetööd koolis jätkata. Ka haridusministeerium võttis Ülenurme kooliga ühendust ja selgitas neile, et karantiiniotsusega on üle reageeritud olukorras, kus lastel haigustunnused puudusid. Samas tõdes ministeerium lapsevanemale, et koolidel on vaba voli otsustada, millistel tingimustel kedagi karantiini suunatakse.
Ministeeriumi sekkumisest perele otsest abi ei sündinud. Lapsevanem saatis arupäriva kirja ka kooli, ent sealt talle vastust ei tulnud. Selle asemel pöördus kool Kambja valla juristi poole, kes teatas lapsevanemale, et kuna 29. augustil oli Itaalia nakkusnäitaja 19,4, oli koolil õigus sellist otsust langetada.
Et noorema lapse klassijuhataja oli toetav ja laps oli terve, läks 1. klassi laps kooli tagasi 7. septembrist. 7. klassi õpilane aga veetis veel nädala tervena kodus, võttes osa trennidest ja käies väljas. Kooli reaktsioonist oli teismeline aga šokis.
Ka Tallinna Reaalkooli juures tegutsev Tallinna Kesklinna Põhikool tahtis kehtestada oma, üldistest juhistest karmimaid tingimusi. Lapsevanemate nõudmisel pandi hääletusele nii variant, kus kahenädalasse karantiini pidanuks jääma ükskõik millises riigis käinud laps, sõltumata riigi ohutasemest (teoreetiliselt siis ka Eestist tunduvalt väiksema nakatumistasemega Lätis) kui ka variant, et kui lapsevanem on käinud kõrge nakatumistasemega riigis, pidanuks eneseisolatsiooni jääma ka kõik see aeg Eestis viibinud laps.
"Sellel oli toetajaid. Arvan, et saame ikkagi teha natuke rangemaid nõudeid, kui me lapsevanematega selles kokku lepime ja nad on nõus," põhjendab kooli direktriss Jaana Roht, tõdedes, et piisavalt hääli need rangemad variandid siiski ei saanud. "Lõppkokkuvõttes jäi ainult see, et karantiini jäävad riskipiirkonnast tulnud lapsed."
Ministeerium: ametlikust juhendist rangemaid reegleid teha ei tohi
Haridusministeerium on siiski seisukohal, et terviseameti ette antud juhendist rangemaid reegleid koolil välja töötada pole lubatud.
"Isolatsiooninõuete puhul tuleb lähtuda üldistest soovitustest ja nõuetest ning terviseameti juhendist. Täiendavaid ja karmimaid reegleid eneseisolatsiooniks ei ole koolil alust kehtestada," ütleb haridusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.
Terviseameti juhend ütleb, et isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
"Seega sellist õigust koolil ei ole," kommenteerib Hollo Tallinna Kesklinna Põhikooli algset plaani, mis piisavalt toetust ei leidnud.
"Õppekorraldust ei tohiks distantsõppele üle viia kergekäeliselt. Muidugi peavad jääma koju need õppijad, kel on olnud lähikontakt haigestunuga ning sellest tulenevalt võib ka mõni klass mõneks ajaks distantsõppele jääda. Igasugune õppetööst eemaldamine peab olema põhjendatud, kaalutud ja proportsionaalne, seda otsust ei saa teha kergekäeliselt," rõhutab Hollo. "Distantsõppe puhul on oluline, et oleks tagatud õpilaste juhendamine ja et reeglid oleks kõigile osapooltele selged."
Siiski on ministeeriumini jõudnud vaid üksikuid kaebusi.
"Nagu ka tavapäraselt, suhtleme me kaebuse laekudes eelkõige kooli ja pidajaga ja suuname leidma kompromisse, otsuseid ja tegevusi täiendavalt selgitama ja läbi rääkima. Hetkeseisuga ei ole olnud sellist kaebust, kus lahenduseni ei jõuta. Pigem on tegemist küsimustega, kuidas oleks mõistlik toimetada," ütleb Hollo.
Kui kooli tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega ja kooliga suhtlus ei anna tulemust, siis on võimalik sekkuda ka järelevalvega ning teha koolile või seda pidavale kohalikule omavalitsusele nõuete täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.
Lapsevanemate küsimused on puudutanud õppekorraldust, näiteks millised on nõuded distantsõppeks. Valdav osa pöördumistest leiab aga lahenduse suhtluse ja selgitamise tulemusel. | Lapsevanemad on hädas piirangutega üle pingutavate koolidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29. augustil Itaaliast naasnud perekond seisis kooliaasta algul silmitsi olukorraga, kus Ülenurme kool saatis pere kaks tervet last kodusesse karantiini, viidates Itaaliale kui kõrge nakatumisohuga riigile. Kool jättis tähelepanuta asjaolu, et välisministeerium lisas Itaalia "punasesse" nimekirja alles alates 31. augustist.
Pereema räägib, et 29. augustil Tallinna lennujaama jõudes oli neil vastas politsei, kes kontrollis kõigi pereliikmete dokumente ning lubas nad seejärel riiki. Koroonatestile ega kahenädalasse eneseisolatsiooni neid ei suunatud.
Pere kaks last läksid 1. septembril kooli ja jõudsid veel 2. septembril tundides käia ning oma reisist klassikaaslastele rääkida, kui 3. septembril lapsed pärast esimest tundi koolist koju saadeti. Nimelt oli üks vanema lapse klassikaaslane kodus nende Itaalia-reisist rääkinud, mispeale võttis paanikas lapsevanem ühendust kooliga ja nõudis laste karantiini suunamist. Koolis tehti erakorraline koosolek, mille protokollis seisab otsus, et need lapsed peavad 12. septembrini karantiinis püsima.
Pereema kirjutas seepeale terviseametisse, haridusministeeriumisse, välisministeeriumisse ja teadusnõukoja juhile viroloogiaprofessor Irja Lutsarile, et küsida, kas koolil oli alust tema lapsi distantsõppele suunata, ehkki nad naasid Itaaliast ajal, mil riigi kahe nädala nakkusnäitaja oli 11,6 inimest 100 000 kohta.
Irja Lutsar kinnitas mures vanemale, et Itaalia sel ajal tõesti ohtlike riikide nimekirja ei kuulunud, mistõttu võiksid lapsed õppetööd koolis jätkata. Ka haridusministeerium võttis Ülenurme kooliga ühendust ja selgitas neile, et karantiiniotsusega on üle reageeritud olukorras, kus lastel haigustunnused puudusid. Samas tõdes ministeerium lapsevanemale, et koolidel on vaba voli otsustada, millistel tingimustel kedagi karantiini suunatakse.
Ministeeriumi sekkumisest perele otsest abi ei sündinud. Lapsevanem saatis arupäriva kirja ka kooli, ent sealt talle vastust ei tulnud. Selle asemel pöördus kool Kambja valla juristi poole, kes teatas lapsevanemale, et kuna 29. augustil oli Itaalia nakkusnäitaja 19,4, oli koolil õigus sellist otsust langetada.
Et noorema lapse klassijuhataja oli toetav ja laps oli terve, läks 1. klassi laps kooli tagasi 7. septembrist. 7. klassi õpilane aga veetis veel nädala tervena kodus, võttes osa trennidest ja käies väljas. Kooli reaktsioonist oli teismeline aga šokis.
Ka Tallinna Reaalkooli juures tegutsev Tallinna Kesklinna Põhikool tahtis kehtestada oma, üldistest juhistest karmimaid tingimusi. Lapsevanemate nõudmisel pandi hääletusele nii variant, kus kahenädalasse karantiini pidanuks jääma ükskõik millises riigis käinud laps, sõltumata riigi ohutasemest (teoreetiliselt siis ka Eestist tunduvalt väiksema nakatumistasemega Lätis) kui ka variant, et kui lapsevanem on käinud kõrge nakatumistasemega riigis, pidanuks eneseisolatsiooni jääma ka kõik see aeg Eestis viibinud laps.
"Sellel oli toetajaid. Arvan, et saame ikkagi teha natuke rangemaid nõudeid, kui me lapsevanematega selles kokku lepime ja nad on nõus," põhjendab kooli direktriss Jaana Roht, tõdedes, et piisavalt hääli need rangemad variandid siiski ei saanud. "Lõppkokkuvõttes jäi ainult see, et karantiini jäävad riskipiirkonnast tulnud lapsed."
Ministeerium: ametlikust juhendist rangemaid reegleid teha ei tohi
Haridusministeerium on siiski seisukohal, et terviseameti ette antud juhendist rangemaid reegleid koolil välja töötada pole lubatud.
"Isolatsiooninõuete puhul tuleb lähtuda üldistest soovitustest ja nõuetest ning terviseameti juhendist. Täiendavaid ja karmimaid reegleid eneseisolatsiooniks ei ole koolil alust kehtestada," ütleb haridusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.
Terviseameti juhend ütleb, et isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
"Seega sellist õigust koolil ei ole," kommenteerib Hollo Tallinna Kesklinna Põhikooli algset plaani, mis piisavalt toetust ei leidnud.
"Õppekorraldust ei tohiks distantsõppele üle viia kergekäeliselt. Muidugi peavad jääma koju need õppijad, kel on olnud lähikontakt haigestunuga ning sellest tulenevalt võib ka mõni klass mõneks ajaks distantsõppele jääda. Igasugune õppetööst eemaldamine peab olema põhjendatud, kaalutud ja proportsionaalne, seda otsust ei saa teha kergekäeliselt," rõhutab Hollo. "Distantsõppe puhul on oluline, et oleks tagatud õpilaste juhendamine ja et reeglid oleks kõigile osapooltele selged."
Siiski on ministeeriumini jõudnud vaid üksikuid kaebusi.
"Nagu ka tavapäraselt, suhtleme me kaebuse laekudes eelkõige kooli ja pidajaga ja suuname leidma kompromisse, otsuseid ja tegevusi täiendavalt selgitama ja läbi rääkima. Hetkeseisuga ei ole olnud sellist kaebust, kus lahenduseni ei jõuta. Pigem on tegemist küsimustega, kuidas oleks mõistlik toimetada," ütleb Hollo.
Kui kooli tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega ja kooliga suhtlus ei anna tulemust, siis on võimalik sekkuda ka järelevalvega ning teha koolile või seda pidavale kohalikule omavalitsusele nõuete täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.
Lapsevanemate küsimused on puudutanud õppekorraldust, näiteks millised on nõuded distantsõppeks. Valdav osa pöördumistest leiab aga lahenduse suhtluse ja selgitamise tulemusel.
### Response:
Lapsevanemad on hädas piirangutega üle pingutavate koolidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nuggetsist sai NBA ajaloo esimene meeskond, kes on ühe hooaja play-off 'is tulnud kahel korral 1:3 kaotusseisust välja – avaringis jäi Nuggets Utah Jazzi vastu mängudega 1:3 taha ja poolfinaalis asus Clippers mängudega 3:1 juhtima.
"Me lihtsalt usume endisse," ütles Jamal Murray pärast mängu.
Otsustavas kohtumises oli Murray üleplatsimees, tuues Nuggetsile 40 punkti. Nikola Jokic sai kirja kolmikduubli, visates 16 punkti, võttes 22 lauapalli ning andes 13 korvisöötu. Jerami Grant ja Gary Harris lisasid kumbki 14 punkti.
Clippersi resultatiivseim oli Montrezl Harrell 20 punktiga, Kawhi Leonard tõi 14 silma. Kahekohalise punktisummani jõudis veel kolm meest – Patrick Beverly ja JaMychal Green viskasid kumbki 11 ja Paul George 10 punkti.
Clippers juhtis avapoolajal vahepeal 12 punktiga, kuid Nuggets haaras kontrolli kolmandal veerandajal, kus jäädi peale 28:18 – alguses jäid nad seitsme punktiga taha, kuid tegid siis 16:2 spurdi ja läksid lõpuks viimasele veerandile vastu kaheksapunktilises eduseisus. Viimast veerandit alustas Nuggets 7:0 spurdiga ja võttis lõpuks kindla võidu.
Kolmandana asetatud Nuggets läheb läänekonverentsi finaalseerias vastamisi kõrgeimat paigutust omava Los Angeles Lakersiga.
Idakonverentsi finaalseeria avamängus sai Miami Heat lisaajal Boston Celticsist jagu 117:114. Normaalaeg lõppes 106:106 viigiga. Lisaajal juhtis Celtics veel 114:113, kuid 12 sekundit enne lõpuvilet viis Jimmy Butler Heati punktiga juhtima ning tabas siis ka vabaviske. Lõppseisu vormistas Bam Adebayo, kes tabas kahest vabaviskest ühe.
Võitjate resultatiivseim oli Goran Dragic 29 punktiga, lisaks võttis ta seitse lauapalli. Jae Crowder lisas 22 punkti, Butler tõi 20 punkti, andis viis resultatiivset söötu ja võttis viis lauapalli.
Celticsi ridades tõi Jayson Tatum 30 punkti ja võttis 14 lauapalli, Marcus Smart lisas 26 ja Kemba Walker 19 punkti. | Murray 40 punkti viisid Nuggetsi otsustavas mängus Clippersi üle võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nuggetsist sai NBA ajaloo esimene meeskond, kes on ühe hooaja play-off 'is tulnud kahel korral 1:3 kaotusseisust välja – avaringis jäi Nuggets Utah Jazzi vastu mängudega 1:3 taha ja poolfinaalis asus Clippers mängudega 3:1 juhtima.
"Me lihtsalt usume endisse," ütles Jamal Murray pärast mängu.
Otsustavas kohtumises oli Murray üleplatsimees, tuues Nuggetsile 40 punkti. Nikola Jokic sai kirja kolmikduubli, visates 16 punkti, võttes 22 lauapalli ning andes 13 korvisöötu. Jerami Grant ja Gary Harris lisasid kumbki 14 punkti.
Clippersi resultatiivseim oli Montrezl Harrell 20 punktiga, Kawhi Leonard tõi 14 silma. Kahekohalise punktisummani jõudis veel kolm meest – Patrick Beverly ja JaMychal Green viskasid kumbki 11 ja Paul George 10 punkti.
Clippers juhtis avapoolajal vahepeal 12 punktiga, kuid Nuggets haaras kontrolli kolmandal veerandajal, kus jäädi peale 28:18 – alguses jäid nad seitsme punktiga taha, kuid tegid siis 16:2 spurdi ja läksid lõpuks viimasele veerandile vastu kaheksapunktilises eduseisus. Viimast veerandit alustas Nuggets 7:0 spurdiga ja võttis lõpuks kindla võidu.
Kolmandana asetatud Nuggets läheb läänekonverentsi finaalseerias vastamisi kõrgeimat paigutust omava Los Angeles Lakersiga.
Idakonverentsi finaalseeria avamängus sai Miami Heat lisaajal Boston Celticsist jagu 117:114. Normaalaeg lõppes 106:106 viigiga. Lisaajal juhtis Celtics veel 114:113, kuid 12 sekundit enne lõpuvilet viis Jimmy Butler Heati punktiga juhtima ning tabas siis ka vabaviske. Lõppseisu vormistas Bam Adebayo, kes tabas kahest vabaviskest ühe.
Võitjate resultatiivseim oli Goran Dragic 29 punktiga, lisaks võttis ta seitse lauapalli. Jae Crowder lisas 22 punkti, Butler tõi 20 punkti, andis viis resultatiivset söötu ja võttis viis lauapalli.
Celticsi ridades tõi Jayson Tatum 30 punkti ja võttis 14 lauapalli, Marcus Smart lisas 26 ja Kemba Walker 19 punkti.
### Response:
Murray 40 punkti viisid Nuggetsi otsustavas mängus Clippersi üle võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu esimees Henn Põlluaas märkis, et näitusel on väljas Eesti kunstimaastikul tegutseva silmapaistva kunstniku värviküllased ja dünaamilised maalid. "Huvitav on vaadata kunstniku oskust näidata maalidel elus oma kohta otsiva naise otsinguid, mida on kujutatud pidevas muutumises," ütles Põlluaas. Ta lisas, et kriitikud on nimetanud Peterseni üheks tugevama maalijanärviga Tartu kunstnikuks.
Petersen alustas kunstnikuteed 1980. aastal figuratiivsete ja abstraktsete maalidega. Nüüdseks on Petersenil olnud 59 personaalnäitust. 1992. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige, alates 1996. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Tema teosed kuuluvad paljude muuseumide kogudesse ja erakogudesse Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Belgias, Lichtensteinis, Saksamaal, Itaalias, Kasahstanis ja Abu Dhabi Araabia Ühendemiraadis.
Sirje Petersen on kunstnik ja õppejõud, kes alates 2000. aastast töötab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalikunsti dotsendina.
Näitus jääb avatuks kuni 16. oktoobrini. | Riigikogu kunstisaalis avati Sirje Peterseni isikunäitus "Taevane ja maine" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu esimees Henn Põlluaas märkis, et näitusel on väljas Eesti kunstimaastikul tegutseva silmapaistva kunstniku värviküllased ja dünaamilised maalid. "Huvitav on vaadata kunstniku oskust näidata maalidel elus oma kohta otsiva naise otsinguid, mida on kujutatud pidevas muutumises," ütles Põlluaas. Ta lisas, et kriitikud on nimetanud Peterseni üheks tugevama maalijanärviga Tartu kunstnikuks.
Petersen alustas kunstnikuteed 1980. aastal figuratiivsete ja abstraktsete maalidega. Nüüdseks on Petersenil olnud 59 personaalnäitust. 1992. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige, alates 1996. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Tema teosed kuuluvad paljude muuseumide kogudesse ja erakogudesse Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Belgias, Lichtensteinis, Saksamaal, Itaalias, Kasahstanis ja Abu Dhabi Araabia Ühendemiraadis.
Sirje Petersen on kunstnik ja õppejõud, kes alates 2000. aastast töötab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalikunsti dotsendina.
Näitus jääb avatuks kuni 16. oktoobrini.
### Response:
Riigikogu kunstisaalis avati Sirje Peterseni isikunäitus "Taevane ja maine" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti vanameistri Ken Loachi film ühendab autorile ainuomaselt lohutuks kippuva sotsiaalse realismi, Inglismaa töölisklassi elu ja inimliku soojuse. Pereisa Ricky rabeleb tühise palga eest juhutöödel. Kitsikustel ei paista lõppu ja see paneb proovile ka perekonna omavahelised suhted.
Viimaks otsib mees väljapääsu kulleriteenuse pakkujana. Inimlikud soovid võivad olla suured, sotsiaalse elu vormid ja neid määratlev süsteem toimivad aga omasoodu.
Ken Loachi "Kahjuks ei olnud teid kohal" on ETV2 eetris 16. septembril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Ken Loachi "Kahjuks ei olnud teid kohal" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti vanameistri Ken Loachi film ühendab autorile ainuomaselt lohutuks kippuva sotsiaalse realismi, Inglismaa töölisklassi elu ja inimliku soojuse. Pereisa Ricky rabeleb tühise palga eest juhutöödel. Kitsikustel ei paista lõppu ja see paneb proovile ka perekonna omavahelised suhted.
Viimaks otsib mees väljapääsu kulleriteenuse pakkujana. Inimlikud soovid võivad olla suured, sotsiaalse elu vormid ja neid määratlev süsteem toimivad aga omasoodu.
Ken Loachi "Kahjuks ei olnud teid kohal" on ETV2 eetris 16. septembril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Ken Loachi "Kahjuks ei olnud teid kohal" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu peakohtunik on Juri Frischer, äärekohtunikud Veiko Mõtsnik ja Aron Härsing ning neljas kohtunik Kristo Külljastinen. Moldova ja Serbia klubi lahing algab Chisinaus kell 20, kirjutab Soccernet.ee.
Viimati vilistas 36-aastane Frischer nii kõrge tasemega euromängu mullu 1. augustil, kui Grazi Sturm alistas Euroopa liiga teises eelringis koduväljakul Haugesundi. Frischer on karjääri jooksul kokku teenindanud vilemehena nelja Euroopa liiga ja kahte Meistrite liiga eelringi kohtumist. | Eesti kohtunikebrigaad teenindab Euroopa liiga kohtumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu peakohtunik on Juri Frischer, äärekohtunikud Veiko Mõtsnik ja Aron Härsing ning neljas kohtunik Kristo Külljastinen. Moldova ja Serbia klubi lahing algab Chisinaus kell 20, kirjutab Soccernet.ee.
Viimati vilistas 36-aastane Frischer nii kõrge tasemega euromängu mullu 1. augustil, kui Grazi Sturm alistas Euroopa liiga teises eelringis koduväljakul Haugesundi. Frischer on karjääri jooksul kokku teenindanud vilemehena nelja Euroopa liiga ja kahte Meistrite liiga eelringi kohtumist.
### Response:
Eesti kohtunikebrigaad teenindab Euroopa liiga kohtumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist turuosalistele kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga saab üks pilootprojektis osaleja küsida toetust vähemalt kaheksa madala põhjaga bussi ja sellega kaasneva taristu soetamiseks avalike liinide teenindamiseks. Toetatakse nii busside ostmist kui ka vajaliku taristu rajamist.
Muu hulgas tuleb rajada vähemalt kaks tava- ning kaks kiirlaadijat. Katsetatakse ka elektribusside akude kasutamist elektrivõrgu stabiliseerimiseks. Pilootprojektist saadud andmete abil loodab riik tulevikus teha paremaid otsuseid.
Bussid peavad reisijaid vedama vähemalt viis aastat ning busside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas. Bussides kasutatakse taastuvelektrit. Toetust saab plaanide kohaselt hakata küsima Keskkonnainvesteeringute Keskuselt alates 2021. aasta esimesest poolest. | Riik hakkab toetama elektribusside ostu ja laadimistaristu ehitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist turuosalistele kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga saab üks pilootprojektis osaleja küsida toetust vähemalt kaheksa madala põhjaga bussi ja sellega kaasneva taristu soetamiseks avalike liinide teenindamiseks. Toetatakse nii busside ostmist kui ka vajaliku taristu rajamist.
Muu hulgas tuleb rajada vähemalt kaks tava- ning kaks kiirlaadijat. Katsetatakse ka elektribusside akude kasutamist elektrivõrgu stabiliseerimiseks. Pilootprojektist saadud andmete abil loodab riik tulevikus teha paremaid otsuseid.
Bussid peavad reisijaid vedama vähemalt viis aastat ning busside keskmine läbisõit peab olema vähemalt 40 000 kilomeetrit aastas. Bussides kasutatakse taastuvelektrit. Toetust saab plaanide kohaselt hakata küsima Keskkonnainvesteeringute Keskuselt alates 2021. aasta esimesest poolest.
### Response:
Riik hakkab toetama elektribusside ostu ja laadimistaristu ehitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oregoni osariigis on põlengutes hävinud tuhandeid kodusid. Tuletõrjujad loodavad tuule raugemisele, kuid olukord on heitlik.
"See tekitab segadust ja hirmu. Tuleb lihtsalt peatuda ja mõelda, mis on kõige olulisem, ja mul olid mu lemmikloomad, inimesed ja käekott," rääkis Oregoni osariigi elanik Treisa Granstrom.
Lõuna-Californias möllab aga Bobcati-nimeline tulekahju, mis ohustab muu hulgas ajaloolist Mount Wilsoni observatooriumi. Ligi 300 majapidamist on Los Angelese maakonnas Arcadia ja Sierra Madre linnas evakuatsioonikäsu saanud. Charlie Leahy elab napilt ohupiirkonnast väljas.
"Ma olen Suurbritanniast pärit. Meil ei ole seal eriti sellised tulekahjusid ja ausalt öeldes on see olnud üsna hirmutav," rääkis Leahy.
Nii Leahy kui ka tema naabrid rõhutavad, et nad ei mäleta põlengut, mis oleks kestnud nõnda kaua ja tekitanud nii tohutuid suitsupilvi.
"Ma vaatasin veebist, et tulekahju on siit umbes nelja tänava kaugusel ja see ei tundu tõsi, sest kõik on nii ähmane ja seda pole näha," ütles Arcadia linna elanik Sarah Neal.
NASA satelliidipildi järgi on vingugaas levinud üle suure osa läänerannikust. Teadlaste kinnitusel on kõige hullemad osakesed atmosfääri ülaosas, kuid vaatamata sellele tekitab piirkonna õhukvaliteet muret, eriti kui mõelda tuletõrjujatele.
"Ma isegi ei kujuta ette, mis tööd nad teevad. Mul on raske siin lihtsalt seista. Nad on tulekahjudele nii lähedal, mis tähendab lisakuumust ja -suitsu. Ma olen nii tänulik kõige eest, mida nad teevad," rääkis Arcadia elanik Kim Crissey.
Crissey leiab, et viimaste aastate tohutute metsatulekahjude põhjus on kliimamuutus, kuid president Donald Trumpi hinnangul on peamiselt nende taga hoopis halb metsamajandamine.
"Kui lehtedel ja okstel, mis on purukuivad, lastakse metsa maapinnale koguneda, siis tekivad metsatulekahjud," on öelnud Trump.
Põlengute suits on jõudnud ka riigi idarannikule, muutes taeva ähmaseks ja tekitades erkroranže päikeseloojanguid. | USA lääneranniku maastikupõlengud on nõudnud 36 inimelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oregoni osariigis on põlengutes hävinud tuhandeid kodusid. Tuletõrjujad loodavad tuule raugemisele, kuid olukord on heitlik.
"See tekitab segadust ja hirmu. Tuleb lihtsalt peatuda ja mõelda, mis on kõige olulisem, ja mul olid mu lemmikloomad, inimesed ja käekott," rääkis Oregoni osariigi elanik Treisa Granstrom.
Lõuna-Californias möllab aga Bobcati-nimeline tulekahju, mis ohustab muu hulgas ajaloolist Mount Wilsoni observatooriumi. Ligi 300 majapidamist on Los Angelese maakonnas Arcadia ja Sierra Madre linnas evakuatsioonikäsu saanud. Charlie Leahy elab napilt ohupiirkonnast väljas.
"Ma olen Suurbritanniast pärit. Meil ei ole seal eriti sellised tulekahjusid ja ausalt öeldes on see olnud üsna hirmutav," rääkis Leahy.
Nii Leahy kui ka tema naabrid rõhutavad, et nad ei mäleta põlengut, mis oleks kestnud nõnda kaua ja tekitanud nii tohutuid suitsupilvi.
"Ma vaatasin veebist, et tulekahju on siit umbes nelja tänava kaugusel ja see ei tundu tõsi, sest kõik on nii ähmane ja seda pole näha," ütles Arcadia linna elanik Sarah Neal.
NASA satelliidipildi järgi on vingugaas levinud üle suure osa läänerannikust. Teadlaste kinnitusel on kõige hullemad osakesed atmosfääri ülaosas, kuid vaatamata sellele tekitab piirkonna õhukvaliteet muret, eriti kui mõelda tuletõrjujatele.
"Ma isegi ei kujuta ette, mis tööd nad teevad. Mul on raske siin lihtsalt seista. Nad on tulekahjudele nii lähedal, mis tähendab lisakuumust ja -suitsu. Ma olen nii tänulik kõige eest, mida nad teevad," rääkis Arcadia elanik Kim Crissey.
Crissey leiab, et viimaste aastate tohutute metsatulekahjude põhjus on kliimamuutus, kuid president Donald Trumpi hinnangul on peamiselt nende taga hoopis halb metsamajandamine.
"Kui lehtedel ja okstel, mis on purukuivad, lastakse metsa maapinnale koguneda, siis tekivad metsatulekahjud," on öelnud Trump.
Põlengute suits on jõudnud ka riigi idarannikule, muutes taeva ähmaseks ja tekitades erkroranže päikeseloojanguid.
### Response:
USA lääneranniku maastikupõlengud on nõudnud 36 inimelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigifirmade nõukogude nimetamise komitee loodi vähendamaks riigifirmade nõukogude politiseeritust ja suurendamaks kompetentsi. Selle tegevuse sisuks on leida riigifirmade vabadele nõukogukohtadele kandidaadid, keda minister siis võiks ametisse nimetada.
Riigifirmade taoliselt ametisse nimetatud nõukogud siis tegelevad ettevõtte strateegilise juhtimise ning omanike ootuste elluviimise ja ettevõtte tegevuse kontrollimisega. Samuti valib ja kontrollib nõukogu tegevjuhte.
Nimetamiskomitee juhi Kaido Padari sõnul on üldiselt Eestis kompetentseid inimesi nõukogudesse võimalik leida ja Eesti inimesed on üsna altid riigile appi tulema. Kuid ka lähtuvalt aja spetsiifikast on olnud pisut keerukam. "On olnud juhuseid, kus inimene ütleb, et ma tegelen praegu oma äri päästmisega, et ma seekord ei tule, aga helistage mulle näiteks aasta pärast," ütles Padar.
Samuti on kohati võimalikke nõukogukandidaate pelutanud sellise ametiposti vastuvõtmisega seonduvad riiklikud nõudmised. Näiteks peavad riigifirmade nõukogude liikmed esitama huvide deklaratsioonid, kus on kirjas kõik nende varad ja kohustused, mis on Padari sõnul mõned potentsiaalsed kandidaadid pannud kandideerimisest loobuma. Samas lisas ta, et kuskil 95 protsenti inimestest on olnud nõus nõukogudesse minemisega.
Poliitikutelt Padari sõnul ei ole survet tulnud, et keda ametisse nimetada või keda mitte. Ta rääkis, et küll on olnud kõnesid, et kui mõni minister on otsustanud lahkarvamuste tõttu mõne riigifirma nõukogu tagasi kutsuda, et eelhoiatusena nimetamiskomitee saaks võimalikult operatiivselt asenduse leida.
Riigifirmade nimetamiskomiteesse kuuluvad kuus inimest – kaks neist on ametikohajärgsed kantslerid ja neli nimetab valitsus kolmeks aastaks. Selle aasta algusest on valitsuse nimetatud komitee liikmeteks tööandjate ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude, justiitsministri ettepanekul Reet Roos ja majandusministri ettepanekul Kaido Padar, kes valiti ka komitee esimeheks.
Padari sõnul teeb nimetamiskomisjon otsuseid ühehäälselt ja kuigi erimeelsusi esineb, vaieldakse need laua taga selgeks. "Kõik need kuus inimest peavad nõus olema ühe või teise kandidaadiga," ütles Padar.
Valitsuse korraldusest tulenevalt on nõukogule ka ette nähtud tasu – esimehele kuni 750 eurot kuus ja liikmetele kuni 500 eurot kuus, sõltuvalt toimunud koosolekute arvust. Samas Padar märkis, et tööd on kõvasti olnud. Ta ise arvutas, et esimesel poolaastal lisandus tal sisuliselt üks täis tööpäev nädalas. Samuti pidid nõukogu liikmed ise intervjueerima kõiki võimalikke kandidaate. Seda siis pool kuni poolteist tundi ühe inimese kohta, kusjuures intervjuul oli kohal vähemalt kaks nõukogu liiget.
Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustati nimetamiskomitee valitsuse korraldusega 26. jaanuaril 2017. aastal. Uus komisjon on ametis selle aasta 27. jaanuarist. Ligi kaheksa kuu jooksul on toimunud 25 koosolekut ja kaks e-hääletust.
Nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks 24 äriühingus on osaluse valitsejatele ehk ministritele tehtud kokku 25 ettepanekut. Kõik ettepanekud vormistati osaluse valitsejate poolt ka otsusteks. Ettepanekud puudutasid 27 liikme tagasikutsumisest ja 42 liikme valimist. Vahe tuleneb erinevatel põhjustel vabanenud positsioonidest.
Kaks äriühingut on praegu veel töös ja kolme puhul nõukogu liikmete volituste lõpp pole lähiajal saabumas.
Riigil on osalus 29 äriühingus, sealhulgas on riik ainuomanik 24 äriühingus ning enamusosalus kuulub riigile neljas äriühingus. Riigi äriühingutel on vara kokku üle seitsme miljardi euro ja neis töötab 13 400 inimest. Riigi äriühingute käive oli 2018. aastal kokku 1,8 miljardit eurot. | Riigifirmade nimetamiskomitee juht: poliitilist survet ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigifirmade nõukogude nimetamise komitee loodi vähendamaks riigifirmade nõukogude politiseeritust ja suurendamaks kompetentsi. Selle tegevuse sisuks on leida riigifirmade vabadele nõukogukohtadele kandidaadid, keda minister siis võiks ametisse nimetada.
Riigifirmade taoliselt ametisse nimetatud nõukogud siis tegelevad ettevõtte strateegilise juhtimise ning omanike ootuste elluviimise ja ettevõtte tegevuse kontrollimisega. Samuti valib ja kontrollib nõukogu tegevjuhte.
Nimetamiskomitee juhi Kaido Padari sõnul on üldiselt Eestis kompetentseid inimesi nõukogudesse võimalik leida ja Eesti inimesed on üsna altid riigile appi tulema. Kuid ka lähtuvalt aja spetsiifikast on olnud pisut keerukam. "On olnud juhuseid, kus inimene ütleb, et ma tegelen praegu oma äri päästmisega, et ma seekord ei tule, aga helistage mulle näiteks aasta pärast," ütles Padar.
Samuti on kohati võimalikke nõukogukandidaate pelutanud sellise ametiposti vastuvõtmisega seonduvad riiklikud nõudmised. Näiteks peavad riigifirmade nõukogude liikmed esitama huvide deklaratsioonid, kus on kirjas kõik nende varad ja kohustused, mis on Padari sõnul mõned potentsiaalsed kandidaadid pannud kandideerimisest loobuma. Samas lisas ta, et kuskil 95 protsenti inimestest on olnud nõus nõukogudesse minemisega.
Poliitikutelt Padari sõnul ei ole survet tulnud, et keda ametisse nimetada või keda mitte. Ta rääkis, et küll on olnud kõnesid, et kui mõni minister on otsustanud lahkarvamuste tõttu mõne riigifirma nõukogu tagasi kutsuda, et eelhoiatusena nimetamiskomitee saaks võimalikult operatiivselt asenduse leida.
Riigifirmade nimetamiskomiteesse kuuluvad kuus inimest – kaks neist on ametikohajärgsed kantslerid ja neli nimetab valitsus kolmeks aastaks. Selle aasta algusest on valitsuse nimetatud komitee liikmeteks tööandjate ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude, justiitsministri ettepanekul Reet Roos ja majandusministri ettepanekul Kaido Padar, kes valiti ka komitee esimeheks.
Padari sõnul teeb nimetamiskomisjon otsuseid ühehäälselt ja kuigi erimeelsusi esineb, vaieldakse need laua taga selgeks. "Kõik need kuus inimest peavad nõus olema ühe või teise kandidaadiga," ütles Padar.
Valitsuse korraldusest tulenevalt on nõukogule ka ette nähtud tasu – esimehele kuni 750 eurot kuus ja liikmetele kuni 500 eurot kuus, sõltuvalt toimunud koosolekute arvust. Samas Padar märkis, et tööd on kõvasti olnud. Ta ise arvutas, et esimesel poolaastal lisandus tal sisuliselt üks täis tööpäev nädalas. Samuti pidid nõukogu liikmed ise intervjueerima kõiki võimalikke kandidaate. Seda siis pool kuni poolteist tundi ühe inimese kohta, kusjuures intervjuul oli kohal vähemalt kaks nõukogu liiget.
Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustati nimetamiskomitee valitsuse korraldusega 26. jaanuaril 2017. aastal. Uus komisjon on ametis selle aasta 27. jaanuarist. Ligi kaheksa kuu jooksul on toimunud 25 koosolekut ja kaks e-hääletust.
Nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks 24 äriühingus on osaluse valitsejatele ehk ministritele tehtud kokku 25 ettepanekut. Kõik ettepanekud vormistati osaluse valitsejate poolt ka otsusteks. Ettepanekud puudutasid 27 liikme tagasikutsumisest ja 42 liikme valimist. Vahe tuleneb erinevatel põhjustel vabanenud positsioonidest.
Kaks äriühingut on praegu veel töös ja kolme puhul nõukogu liikmete volituste lõpp pole lähiajal saabumas.
Riigil on osalus 29 äriühingus, sealhulgas on riik ainuomanik 24 äriühingus ning enamusosalus kuulub riigile neljas äriühingus. Riigi äriühingutel on vara kokku üle seitsme miljardi euro ja neis töötab 13 400 inimest. Riigi äriühingute käive oli 2018. aastal kokku 1,8 miljardit eurot.
### Response:
Riigifirmade nimetamiskomitee juht: poliitilist survet ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prisma Peremarketi tegevdirektor Ilkka Alarotu sõnul on Prismal lähitulevikus kavas avada uusi kauplusi üle Eesti. Seni on Prisma kauplused vaid Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ta märkis, et firmal on lähiaastatel ambitsioonikad plaanid kaupluste hulga kasvatamisel ning peamiselt laienetakse suurtest linnadest väljapoole.
Tallinnas avab Prisma tuleval aastal kauplused Linnamäe tee 95 ärihoones, Tiskres ja Porto Francos.
Lasnamäel Linnamäe teel asuv keskus avatakse 2021. aasta sügisel, Prismast saab keskuse ankurrentnik. Hoonesse tuleb peale Prisma kaupluse ka apteek ja restoran ning teisele korrusele bürooruumid ja parkla.
Tiskresse rajab aadressile Liiva tee 61 uue ühekorruselise kaubanduskeskuse Capital Mill. Keskus valmib samuti tuleva aasta sügisel.
Praegu on jaeketil kauplused Sikupilli keskuses, Kristiine keskuses, Mustamäe keskuses, Rocca al Mare keskuses, Mustakivis, Narvas, Tartus Jõe kaubanduskeskuses ja Annelinnas. Samuti avati augustis väikseformaadiline supermarket vanalinnas.
Mullu tegi Prisma Eestis käivet 166,5 miljonit eurot, mis on 2,5 protsenti vähem kui aasta varem.
Jaekett märkis möödunud aasta majandusaasta aruandes, et Eesti turul mõjutab kaupmeeste kasumlikkust ja marginaale kasvav konkurents, tööjõu nappus ja surve palkadele ning e-kaubanduse kiire areng. Eesti kaupmeeste e-kaubanduse mahud on kiirelt kasvanud, märkis Prisma.
Möödunud aastal investeeris poekett ligi 4 miljonit eurot, suurimad investeeringud olid Rocca al Mare kaupluse laiendus ja Vanalinna poe avamine. | Laienemisplaane pidav Prisma avab tuleval aastal Tallinnas kolm kauplust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prisma Peremarketi tegevdirektor Ilkka Alarotu sõnul on Prismal lähitulevikus kavas avada uusi kauplusi üle Eesti. Seni on Prisma kauplused vaid Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ta märkis, et firmal on lähiaastatel ambitsioonikad plaanid kaupluste hulga kasvatamisel ning peamiselt laienetakse suurtest linnadest väljapoole.
Tallinnas avab Prisma tuleval aastal kauplused Linnamäe tee 95 ärihoones, Tiskres ja Porto Francos.
Lasnamäel Linnamäe teel asuv keskus avatakse 2021. aasta sügisel, Prismast saab keskuse ankurrentnik. Hoonesse tuleb peale Prisma kaupluse ka apteek ja restoran ning teisele korrusele bürooruumid ja parkla.
Tiskresse rajab aadressile Liiva tee 61 uue ühekorruselise kaubanduskeskuse Capital Mill. Keskus valmib samuti tuleva aasta sügisel.
Praegu on jaeketil kauplused Sikupilli keskuses, Kristiine keskuses, Mustamäe keskuses, Rocca al Mare keskuses, Mustakivis, Narvas, Tartus Jõe kaubanduskeskuses ja Annelinnas. Samuti avati augustis väikseformaadiline supermarket vanalinnas.
Mullu tegi Prisma Eestis käivet 166,5 miljonit eurot, mis on 2,5 protsenti vähem kui aasta varem.
Jaekett märkis möödunud aasta majandusaasta aruandes, et Eesti turul mõjutab kaupmeeste kasumlikkust ja marginaale kasvav konkurents, tööjõu nappus ja surve palkadele ning e-kaubanduse kiire areng. Eesti kaupmeeste e-kaubanduse mahud on kiirelt kasvanud, märkis Prisma.
Möödunud aastal investeeris poekett ligi 4 miljonit eurot, suurimad investeeringud olid Rocca al Mare kaupluse laiendus ja Vanalinna poe avamine.
### Response:
Laienemisplaane pidav Prisma avab tuleval aastal Tallinnas kolm kauplust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaaldemokraate toetas 21 protsenti küsitlusele vastanud soomlastest, mis on sama võrreldes kuutaguse seisuga.
Teisel kohal jätkavad Põlissoomlased, kelle toetus on aga tõusnud 19,5 protsendile.
Kolmandal kohal olevat Koonderakonda (Kokoomus) pooldab 17, Rohelisi 11,8 ja Keskerakonda 10,8 protsenti vastanutest.
Küsitluses osales augustis-septembris 2490 inimest ja selle veamarginaal on 2,1 protsenti. | Soome peaministripartei SDP on endiselt populaarseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaaldemokraate toetas 21 protsenti küsitlusele vastanud soomlastest, mis on sama võrreldes kuutaguse seisuga.
Teisel kohal jätkavad Põlissoomlased, kelle toetus on aga tõusnud 19,5 protsendile.
Kolmandal kohal olevat Koonderakonda (Kokoomus) pooldab 17, Rohelisi 11,8 ja Keskerakonda 10,8 protsenti vastanutest.
Küsitluses osales augustis-septembris 2490 inimest ja selle veamarginaal on 2,1 protsenti.
### Response:
Soome peaministripartei SDP on endiselt populaarseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moemüüja täpsustas, et see ei tee enam koostööd ühegi Xinjiangi rõivatehasega ja ei hangi enam provintsist ka puuvilla.
Xinjiang on Hiina suurim puuvillakasvatuspiirkond.
USA teatas esmaspäeval, et kehtestab Hiinas asuva Xinjiangi regiooni osadele kaupadele piirangud, sest need on Ühendriikide võimuesindajate hinnangul toodetud sunnitööga. Toodete hulka kuuluvad piirkonna konkreetsete tootjate puuvill, rõivad ja elektroonika. | Rootsi rõivahiid H&M teatas koostöö katkestamisest Hiina partneriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moemüüja täpsustas, et see ei tee enam koostööd ühegi Xinjiangi rõivatehasega ja ei hangi enam provintsist ka puuvilla.
Xinjiang on Hiina suurim puuvillakasvatuspiirkond.
USA teatas esmaspäeval, et kehtestab Hiinas asuva Xinjiangi regiooni osadele kaupadele piirangud, sest need on Ühendriikide võimuesindajate hinnangul toodetud sunnitööga. Toodete hulka kuuluvad piirkonna konkreetsete tootjate puuvill, rõivad ja elektroonika.
### Response:
Rootsi rõivahiid H&M teatas koostöö katkestamisest Hiina partneriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskond tegi võimsa alguse, kui juba üheksandaks minutiks mindi kohtumist 2:0 juhtima. Mõlema värava autoriks märgiti Norra staar Erling Braut Haaland.
Bayern taastus nukrast algusest aga ruttu ning poolajale mindi juba 2:2 viigiseisul, esmalt oli Robert Lewandowski täpne 26. minutil ning realiseeris seejärel 44. minutil penalti. Võidu kindlustas tiitlikaitsja kohtumise viimastel minutitel, kui 88. minutil viis Leon Goretzka Bayerni juhtima ja 90. minutil vormistas Lewandowski oma kübaratriki.
Teise järjestikuse võidu saanud Bayern on kogunud 55 punkti ja jätkab tabeliliidrina, laupäeval oma võiduseeria kuuemänguliseks pikendanud Leipzigil on teisena 53 punkti. Dortmund on 39 punktiga kuues.
Teised tulemused:
Mönchengladbachi Borussia - Bayer 0:1
Frankfurt - Stuttgart 1:1
Freiburg - Leipzig 0:3
Hertha - Augsburg 2:1
Hoffenheim - Wolfsburg 2:1 | Haalandi kahest väravast Lewandowski kolme vastu ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskond tegi võimsa alguse, kui juba üheksandaks minutiks mindi kohtumist 2:0 juhtima. Mõlema värava autoriks märgiti Norra staar Erling Braut Haaland.
Bayern taastus nukrast algusest aga ruttu ning poolajale mindi juba 2:2 viigiseisul, esmalt oli Robert Lewandowski täpne 26. minutil ning realiseeris seejärel 44. minutil penalti. Võidu kindlustas tiitlikaitsja kohtumise viimastel minutitel, kui 88. minutil viis Leon Goretzka Bayerni juhtima ja 90. minutil vormistas Lewandowski oma kübaratriki.
Teise järjestikuse võidu saanud Bayern on kogunud 55 punkti ja jätkab tabeliliidrina, laupäeval oma võiduseeria kuuemänguliseks pikendanud Leipzigil on teisena 53 punkti. Dortmund on 39 punktiga kuues.
Teised tulemused:
Mönchengladbachi Borussia - Bayer 0:1
Frankfurt - Stuttgart 1:1
Freiburg - Leipzig 0:3
Hertha - Augsburg 2:1
Hoffenheim - Wolfsburg 2:1
### Response:
Haalandi kahest väravast Lewandowski kolme vastu ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme vooru järel hoidis 6.88-ga esikohta Doha maailmameister Malaika Mihambo, kaks aastat tagasi Glasgow's pronksiga leppima pidanud Behh-Romantšuk oli kahe vooru järel veel nullil, kuid hüppas siis 6.80.
Võistluse lõpp kujunes äärmiselt põnevaks. Mihambo ei suutnud kolme allesjäänud katsega oma tulemust parandada, ent ukrainlanna sai eelviimasel katsel kirja 6.86 ning hüppas viimase katsega EM-kulla toonud 6.92.
Mihambo ja Behh-Romantšuk pidasid ka tunamullu maha põneva võistluse. Siis oli viimasena pjedestaalile mahtunud ukrainlanna tulemuseks 6.84, vaid sentimeetri vähem hüpanud Mihambo jäi esimesena medalita.
Laupäeval teenis karjääri esimese tiitlivõistluste medali Rootsi kaugushüppaja Khaddi Sagnia, kellele tõi pronksi kolmandas voorus hüpatud 6.75. Sagnia treeneriks on juba aastaid olnud eestlanna Katrin Klaup. | Katrin Klaupi õpilane võitis EM-il pronksi, kullale käis põnev heitlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme vooru järel hoidis 6.88-ga esikohta Doha maailmameister Malaika Mihambo, kaks aastat tagasi Glasgow's pronksiga leppima pidanud Behh-Romantšuk oli kahe vooru järel veel nullil, kuid hüppas siis 6.80.
Võistluse lõpp kujunes äärmiselt põnevaks. Mihambo ei suutnud kolme allesjäänud katsega oma tulemust parandada, ent ukrainlanna sai eelviimasel katsel kirja 6.86 ning hüppas viimase katsega EM-kulla toonud 6.92.
Mihambo ja Behh-Romantšuk pidasid ka tunamullu maha põneva võistluse. Siis oli viimasena pjedestaalile mahtunud ukrainlanna tulemuseks 6.84, vaid sentimeetri vähem hüpanud Mihambo jäi esimesena medalita.
Laupäeval teenis karjääri esimese tiitlivõistluste medali Rootsi kaugushüppaja Khaddi Sagnia, kellele tõi pronksi kolmandas voorus hüpatud 6.75. Sagnia treeneriks on juba aastaid olnud eestlanna Katrin Klaup.
### Response:
Katrin Klaupi õpilane võitis EM-il pronksi, kullale käis põnev heitlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 20.14 teate, et Rakvere-Haljala maantee 6. kilomeetril Kisuvere külas on sõitnud kraavi Narva-Tallinna liinibuss Scania Touring ja vajunud paremale küljele nii, et inimesed ei pääse bussist välja.
Päästjad aitasid 17 reisijat ja bussijuhi läbi bussi esiklaasi välja. Õnnetuses sai viga neli inimest, kellest kolm – kaks reisijat ja bussijuhi – toimetas kiirabi Rakvere haiglasse. Reisijatest 12 jätkasid teekonda Tallinna poole asendusbussiga ja kolm reisijat lahkus iseseisvalt.
Rakvere politseijaoskonna välijuhi Tauno Vettiku sõnul juhtus õnnetus, kui bussijuht kaotas libeduse ja külgtuule tõttu bussi üle kontrolli.
"Teeolud on praegu taaskord rasked. Seetõttu tuleb liiklemisel olla väga ettevaatlik, vähendada kiirust ja suurendada pikivahet," lisas ta. | Rakvere lähedal sõitis kraavi liinibuss, neli inimest sai viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 20.14 teate, et Rakvere-Haljala maantee 6. kilomeetril Kisuvere külas on sõitnud kraavi Narva-Tallinna liinibuss Scania Touring ja vajunud paremale küljele nii, et inimesed ei pääse bussist välja.
Päästjad aitasid 17 reisijat ja bussijuhi läbi bussi esiklaasi välja. Õnnetuses sai viga neli inimest, kellest kolm – kaks reisijat ja bussijuhi – toimetas kiirabi Rakvere haiglasse. Reisijatest 12 jätkasid teekonda Tallinna poole asendusbussiga ja kolm reisijat lahkus iseseisvalt.
Rakvere politseijaoskonna välijuhi Tauno Vettiku sõnul juhtus õnnetus, kui bussijuht kaotas libeduse ja külgtuule tõttu bussi üle kontrolli.
"Teeolud on praegu taaskord rasked. Seetõttu tuleb liiklemisel olla väga ettevaatlik, vähendada kiirust ja suurendada pikivahet," lisas ta.
### Response:
Rakvere lähedal sõitis kraavi liinibuss, neli inimest sai viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks nädalat tagasi 21. sünnipäeva tähistanud Bol krooniti Euroopa meistriks ajaga 50,63, hõbeda võitis kohalik Justyna Swiety-Ersetic 51,41-ga ning pronksi teenis isikliku rekordi 51,73-ni viinud britt Jodie Williams.
Kaks aastat tagasi Glasgow's võitis naiste 400 meetri jooksu šveitslanna Lea Sprunger, toonastest finalistidest oli laupäeval ainsana võistlustules Swiety-Ersetic. | Noor hollandlanna jättis EM-il konkurendid kindlalt selja taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks nädalat tagasi 21. sünnipäeva tähistanud Bol krooniti Euroopa meistriks ajaga 50,63, hõbeda võitis kohalik Justyna Swiety-Ersetic 51,41-ga ning pronksi teenis isikliku rekordi 51,73-ni viinud britt Jodie Williams.
Kaks aastat tagasi Glasgow's võitis naiste 400 meetri jooksu šveitslanna Lea Sprunger, toonastest finalistidest oli laupäeval ainsana võistlustules Swiety-Ersetic.
### Response:
Noor hollandlanna jättis EM-il konkurendid kindlalt selja taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finišijoone ajaga 46,22 ületanud Husillose järel said teise-kolmanda koha hollandlased Tony van Diepen (46,25) ja Liemarvin Bonevacia (46,30). Esimesena jäeti medalita rootslane Carl Bengström, kes oleks pjedestaalile pääsemiseks pidanud jooksma 12 sajandikku nobedamalt.
Kaks aastat tagasi Glasgow's jäi Husillos ala staari Karsten Warholmi järel teiseks, kuigi püstitas ajaga 45,66 Hispaania rekordi. Aastal 2018 ületas Husillos Birminghamis toimunud sise-MM-il finišijoone esimesena, kuid diskvalifitseeriti hiljem liiga vara toimunud rajavahetuse tõttu. | Hispaanlane krooniti Warholmi puudumisel Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finišijoone ajaga 46,22 ületanud Husillose järel said teise-kolmanda koha hollandlased Tony van Diepen (46,25) ja Liemarvin Bonevacia (46,30). Esimesena jäeti medalita rootslane Carl Bengström, kes oleks pjedestaalile pääsemiseks pidanud jooksma 12 sajandikku nobedamalt.
Kaks aastat tagasi Glasgow's jäi Husillos ala staari Karsten Warholmi järel teiseks, kuigi püstitas ajaga 45,66 Hispaania rekordi. Aastal 2018 ületas Husillos Birminghamis toimunud sise-MM-il finišijoone esimesena, kuid diskvalifitseeriti hiljem liiga vara toimunud rajavahetuse tõttu.
### Response:
Hispaanlane krooniti Warholmi puudumisel Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslased koosseisus Pius Paschke, Severin Freund, Markus Eisenbichler ja Karl Geiger krooniti maailmameistriteks 1046,6 punktiga. Philipp Aschenwald, Jan Hörl, Daniel Huber ja Stefan Kraft tõid 1035,5 punktiga Austriale hõbeda ning pronksi teenis 1031,2 punkti kogunud Poola nelik (Piotr Zyla, Andrzej Stekala, Kamil Stoch, Dawid Kubacki).
Geiger ja Eisenbichler kuulusid Saksamaa võistkonda ka kaks aastat tagasi Seefeldis, kui sakslased võitsid Austria ees kulla koguni 57-punktilise eduga. Geiger võitis Oberstdorfis medali kõigil suusahüpete aladel, kui sai normaalmäel hõbeda ja suurel mäel pronksi. | Saksamaa mehed kaitsesid kodus MM-tiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslased koosseisus Pius Paschke, Severin Freund, Markus Eisenbichler ja Karl Geiger krooniti maailmameistriteks 1046,6 punktiga. Philipp Aschenwald, Jan Hörl, Daniel Huber ja Stefan Kraft tõid 1035,5 punktiga Austriale hõbeda ning pronksi teenis 1031,2 punkti kogunud Poola nelik (Piotr Zyla, Andrzej Stekala, Kamil Stoch, Dawid Kubacki).
Geiger ja Eisenbichler kuulusid Saksamaa võistkonda ka kaks aastat tagasi Seefeldis, kui sakslased võitsid Austria ees kulla koguni 57-punktilise eduga. Geiger võitis Oberstdorfis medali kõigil suusahüpete aladel, kui sai normaalmäel hõbeda ja suurel mäel pronksi.
### Response:
Saksamaa mehed kaitsesid kodus MM-tiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oberstdorfis lõppevad 42. suusaalade maailmameistrivõistlused. Koroonaviirusest need puutumata ei jäänud, teine märksõna oli palavus. Kuidas hinnata noortest sportlastest koosnenud Eesti koondise etteastet? Saate külaline on kogenud suusatreener Kalju Ojaste.
Erinevate kergejõustikualade tegijad kogunesid poolteise aasta järel taas rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks. Ka Torunis Eestit esindanud seltskonna parimad päevad peaksid olema ees.
Ja superkarikafinaaliga läks lahti kodune hooaeg tippjalgpallis. Enne meistrivõistluste algust on kohalikud eksperdid eeldatavate jõujoonte osas vägagi üksmeelsel arvamusel. Milline see arvamus on, selgitab jalgpalliportaali Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela.
"Spordipühapäev" alustab Vikerraadios pühapäeval, 7. märtsil kell 18.15. Saatejuht on Johannes Vedru. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu suusaalade MM-ist, kergejõustikust ja vutist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oberstdorfis lõppevad 42. suusaalade maailmameistrivõistlused. Koroonaviirusest need puutumata ei jäänud, teine märksõna oli palavus. Kuidas hinnata noortest sportlastest koosnenud Eesti koondise etteastet? Saate külaline on kogenud suusatreener Kalju Ojaste.
Erinevate kergejõustikualade tegijad kogunesid poolteise aasta järel taas rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks. Ka Torunis Eestit esindanud seltskonna parimad päevad peaksid olema ees.
Ja superkarikafinaaliga läks lahti kodune hooaeg tippjalgpallis. Enne meistrivõistluste algust on kohalikud eksperdid eeldatavate jõujoonte osas vägagi üksmeelsel arvamusel. Milline see arvamus on, selgitab jalgpalliportaali Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela.
"Spordipühapäev" alustab Vikerraadios pühapäeval, 7. märtsil kell 18.15. Saatejuht on Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäevas" tuleb juttu suusaalade MM-ist, kergejõustikust ja vutist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roose püstitas Eesti noorte rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.20,33 ja 50 m rinnuliujumises ajaga 28,87.
Nii noorte, juunioride kui ka open klassis noppisid eestlased hulgaliselt medaleid.
Eesti noorte medalid:
Mirtel Merimaa 1. koht 100 m rinnulis ajaga 1.14,76
Alan Smok 2. koht 100 m selilis ajaga 58,74
Remi Tammik 3. koht 100 m selilis ajaga 1.00,10
Violanta Gurjanova 2. koht 200 m selilis ajaga 2.28,49
Trevor Kägo 3. koht 200 m kompleksis ajaga 2.17,25
Violanta Gurjanova 1. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
Eesti poiste võistkond saavutas 3. koha 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.05,26. Koosseisus ujusid Alan Smok, Aleksei Silber, Nikita Ivanov ja Remi Tammik.
Eesti tüdrukute võistkond tuli 3. kohale 4 x 100 m vabalt teateujumises ajaga 4.07,46. Koosseisus ujusid Anette Teder, Kirke Madar, Ute Victoria Liu Yeung ja Marii Malva.
Eesti juunioride medalid:
Karolin Victoria Kotsar 1. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.09,57, 2. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,65 ja 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
Heleri Zirk 2. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.10,09 ja 3. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,81
Ralf Roose 2. koht 200 m rinnuliujumises ajaga 2.22,81 ja 1. koht 50 m rinnulis ajaga 28,87
Jekaterina Vorontsova 2. koht 100 m rinnulis ajaga 1.16,16
Laura-Liis Valdmaa 2. koht 200 m selilis ajaga 2.26,98
Aurelia Roos 1. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,48
Polina Timofejeva 2. koht 100 m liblikas ajaga 1.05,17
Erik Lihhats 1. koht 400 m vabaltujumises ajaga 4.12,61
Igor Shuvalov 1. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,94
Dmitri Astrelin 1. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89
Avatud ehk open klassi medalid:
Katriin Hansalu 3. koht 200 m selilis ajaga 2.22,15
Dmitri Astrelin 2. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89
Aurelia Roos 3. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,76
Ralf Roose 2. koht 50 m rinnulis ajaga 29,04
Igor Shuvalov 2. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,40
Violanta Gurjanova 2. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
Karolin Victoria Kotsar 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
Rain Rasmus Lõokene 2. koht 50 m liblikas ajaga 25,41
Eesti meeste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m kompleksujumises ajaga 3.51,69. Võistkonnas ujusid Armin Evert Lelle, Ralf Roose, Rain Rasmus Lõokene ja Erik Lihhats.
Eesti naiste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m vabalt teateujumises ajaga 4.03,56. Naiskonnas ujusid Heleri Zirk, Aurelia Roos, Anette Teder ja Karolin Victoria Kotsar. | Roose püstitas Baltimaade meistrivõistlustel kaks Eesti noorte rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roose püstitas Eesti noorte rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.20,33 ja 50 m rinnuliujumises ajaga 28,87.
Nii noorte, juunioride kui ka open klassis noppisid eestlased hulgaliselt medaleid.
Eesti noorte medalid:
Mirtel Merimaa 1. koht 100 m rinnulis ajaga 1.14,76
Alan Smok 2. koht 100 m selilis ajaga 58,74
Remi Tammik 3. koht 100 m selilis ajaga 1.00,10
Violanta Gurjanova 2. koht 200 m selilis ajaga 2.28,49
Trevor Kägo 3. koht 200 m kompleksis ajaga 2.17,25
Violanta Gurjanova 1. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
Eesti poiste võistkond saavutas 3. koha 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.05,26. Koosseisus ujusid Alan Smok, Aleksei Silber, Nikita Ivanov ja Remi Tammik.
Eesti tüdrukute võistkond tuli 3. kohale 4 x 100 m vabalt teateujumises ajaga 4.07,46. Koosseisus ujusid Anette Teder, Kirke Madar, Ute Victoria Liu Yeung ja Marii Malva.
Eesti juunioride medalid:
Karolin Victoria Kotsar 1. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.09,57, 2. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,65 ja 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
Heleri Zirk 2. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.10,09 ja 3. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,81
Ralf Roose 2. koht 200 m rinnuliujumises ajaga 2.22,81 ja 1. koht 50 m rinnulis ajaga 28,87
Jekaterina Vorontsova 2. koht 100 m rinnulis ajaga 1.16,16
Laura-Liis Valdmaa 2. koht 200 m selilis ajaga 2.26,98
Aurelia Roos 1. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,48
Polina Timofejeva 2. koht 100 m liblikas ajaga 1.05,17
Erik Lihhats 1. koht 400 m vabaltujumises ajaga 4.12,61
Igor Shuvalov 1. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,94
Dmitri Astrelin 1. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89
Avatud ehk open klassi medalid:
Katriin Hansalu 3. koht 200 m selilis ajaga 2.22,15
Dmitri Astrelin 2. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89
Aurelia Roos 3. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,76
Ralf Roose 2. koht 50 m rinnulis ajaga 29,04
Igor Shuvalov 2. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,40
Violanta Gurjanova 2. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
Karolin Victoria Kotsar 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
Rain Rasmus Lõokene 2. koht 50 m liblikas ajaga 25,41
Eesti meeste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m kompleksujumises ajaga 3.51,69. Võistkonnas ujusid Armin Evert Lelle, Ralf Roose, Rain Rasmus Lõokene ja Erik Lihhats.
Eesti naiste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m vabalt teateujumises ajaga 4.03,56. Naiskonnas ujusid Heleri Zirk, Aurelia Roos, Anette Teder ja Karolin Victoria Kotsar.
### Response:
Roose püstitas Baltimaade meistrivõistlustel kaks Eesti noorte rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pakett võeti vastu lihthäälteenamusega 50-49.
Esindajatekoda kiitis abipaketi heaks nädala eest.
Nüüd kaks teksti ühtlustatakse ja pannakse seejärel esindajatekojas lõpphääletusele.
President Joe Bideni abipaketist tõotab saada USA ajaloo suuruselt teine ergutusmeede. Eelmise aasta märtsis võeti toonase presidendi Donald Trumpi algatusel vastu 2 triljoni dollari suurune päästepakett.
Vabariiklased leiavad, et Bideni pakett on liiga suur ja liiga kallis. | USA senat kiitis heaks 1,9 triljoni dollarise abipaketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pakett võeti vastu lihthäälteenamusega 50-49.
Esindajatekoda kiitis abipaketi heaks nädala eest.
Nüüd kaks teksti ühtlustatakse ja pannakse seejärel esindajatekojas lõpphääletusele.
President Joe Bideni abipaketist tõotab saada USA ajaloo suuruselt teine ergutusmeede. Eelmise aasta märtsis võeti toonase presidendi Donald Trumpi algatusel vastu 2 triljoni dollari suurune päästepakett.
Vabariiklased leiavad, et Bideni pakett on liiga suur ja liiga kallis.
### Response:
USA senat kiitis heaks 1,9 triljoni dollarise abipaketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rivo Vesiku kutsel alates 14. veebruarist Dohas laagris olnud Tiisaar ja Korotkov on seal treeninud koos tugevate Venemaa, Läti ja Itaalia paaridega, kirjutab volley.ee.
Tiisaar ütles, et laager on sujunud suurepäraselt. "Laager läks hästi, saime palju trenni teha ja üksteist tundma õppida rohkem. Väga kõvad paarid olid ka kõik vastas, nii et väga mõnus oli nendega madistada," kinnitas Tiisaar, kelle tavaliseks paariliseks on Kusti Nõlvak. Korotkov mängib tavapäraselt koos Timo Lõhmusega.
"Alustame kvalifikatsioonist. Hetkeseis on selline, et oleme kvalifikatsiooni 13. asetus. Kui oleksime siin Kustiga, siis oleksime kvalifikatsioonis teise asetusega," kommenteeris Tiisaar. | Tiisaar ja Korotkov alustavad hooaja esimest MK-etappi kvalifikatsioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rivo Vesiku kutsel alates 14. veebruarist Dohas laagris olnud Tiisaar ja Korotkov on seal treeninud koos tugevate Venemaa, Läti ja Itaalia paaridega, kirjutab volley.ee.
Tiisaar ütles, et laager on sujunud suurepäraselt. "Laager läks hästi, saime palju trenni teha ja üksteist tundma õppida rohkem. Väga kõvad paarid olid ka kõik vastas, nii et väga mõnus oli nendega madistada," kinnitas Tiisaar, kelle tavaliseks paariliseks on Kusti Nõlvak. Korotkov mängib tavapäraselt koos Timo Lõhmusega.
"Alustame kvalifikatsioonist. Hetkeseis on selline, et oleme kvalifikatsiooni 13. asetus. Kui oleksime siin Kustiga, siis oleksime kvalifikatsioonis teise asetusega," kommenteeris Tiisaar.
### Response:
Tiisaar ja Korotkov alustavad hooaja esimest MK-etappi kvalifikatsioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalaskumise järel juhtis võistlust koduradadel võistelnud Petra Vlhova, kes edestas Shiffrinit 0,27 sekundiga. Teisel laskumisel oli kahekordne olümpiavõitja ja kuuekordne maailmameister aga omaette klassist ja võidutses Vlhova ees 0,34-sekundilise edumaaga.
Kolmandaks tuli šveitslanna Wendy Holdener (+0,52), neljandaks jäeti Vlhova ja Shiffrini järel slaalomi MK-arvestuses kolmandal kohal olev austerlanna Katharina Liensberger (+1,42).
MK-sarja üldarvestuses jätkab esikohal šveitslanna Lara Gut-Behrami, kes laupäeval ei võistelnud. Vlhova kaotab talle teisena 107 punktiga. | Shiffrin jättis Vlhova kodusel võistlusel teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalaskumise järel juhtis võistlust koduradadel võistelnud Petra Vlhova, kes edestas Shiffrinit 0,27 sekundiga. Teisel laskumisel oli kahekordne olümpiavõitja ja kuuekordne maailmameister aga omaette klassist ja võidutses Vlhova ees 0,34-sekundilise edumaaga.
Kolmandaks tuli šveitslanna Wendy Holdener (+0,52), neljandaks jäeti Vlhova ja Shiffrini järel slaalomi MK-arvestuses kolmandal kohal olev austerlanna Katharina Liensberger (+1,42).
MK-sarja üldarvestuses jätkab esikohal šveitslanna Lara Gut-Behrami, kes laupäeval ei võistelnud. Vlhova kaotab talle teisena 107 punktiga.
### Response:
Shiffrin jättis Vlhova kodusel võistlusel teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on kogu kõnealune kaup kontrollitud rangete ekspordipiirangutega.
EL-i siseturu volinik Thierry Breton, kes on pandud vastutama ka vaktsiinitootmise eest, asub läbi rääkima Valge Maja COVID-19 koordinaatori Jeffrey Zientsiga, ütles läbirääkimistele lähedalseisev allikas AFP-le.
EL ja USA soovivad "teha koordineeritud koosööd kitsaskohtade vältimiseks" Euroopa vaktsiinitootjate jaoks, kinnitas allikas.
Kõne all olevad piirangutega kaubad on tootjate tünnide külge kinnitatavad kotid, mida toodavad tihti kas USA ettevõtted EL-is või Euroopa ettevõtted USA-s, lisaks pudelikesed, süstlad ja niinimetatud "nanolipiidsed osakesed", mida kasutatakse mõnede RNA vaktsiinide osakeste pakendamiseks.
Kõigi vaktsiiniks vajalike materjalide ekspordiks on vaja Washingtoni eriluba.
"Mõte pole mitte reeglite üle vaielda", vaid "kergendada ja kiirendada administratiivseid protseduure", kinnitas EL-i allikas.
"Tegutseme ennetavalt. Kui tuleb aeg, mil vaktsiinitootmine Euroopas oluliselt suureneb, soovime olla kindlad, et kõik vajalikud materjalid on olemas," lisas ta.
EL-i oma ekspordikontrollisüsteem kehtib vaid valmis vaktsiinide osas ning seda kasutati hiljuti selleks, et blokeerida 250 000 doosi AstraZeneca vaktsiini tarne Austraaliasse.
Rootsi-Briti ettevõte teatas EL-i 27 liikmesriigile, et suudab liidule tarnida vaid kolmandiku esialgu lubatud vaktsiinidoosidest.
USA-ga esmaspäeval algavate kõneluste "eesmärk pole rääkida läbi dooside arvu" valmis vaktsiinide osas, ütles EL-i allikas, lisades, et sellega "tegelevad ettevõtted". | EL soovib saada USA-st materjali koroonavaktsiini tootmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on kogu kõnealune kaup kontrollitud rangete ekspordipiirangutega.
EL-i siseturu volinik Thierry Breton, kes on pandud vastutama ka vaktsiinitootmise eest, asub läbi rääkima Valge Maja COVID-19 koordinaatori Jeffrey Zientsiga, ütles läbirääkimistele lähedalseisev allikas AFP-le.
EL ja USA soovivad "teha koordineeritud koosööd kitsaskohtade vältimiseks" Euroopa vaktsiinitootjate jaoks, kinnitas allikas.
Kõne all olevad piirangutega kaubad on tootjate tünnide külge kinnitatavad kotid, mida toodavad tihti kas USA ettevõtted EL-is või Euroopa ettevõtted USA-s, lisaks pudelikesed, süstlad ja niinimetatud "nanolipiidsed osakesed", mida kasutatakse mõnede RNA vaktsiinide osakeste pakendamiseks.
Kõigi vaktsiiniks vajalike materjalide ekspordiks on vaja Washingtoni eriluba.
"Mõte pole mitte reeglite üle vaielda", vaid "kergendada ja kiirendada administratiivseid protseduure", kinnitas EL-i allikas.
"Tegutseme ennetavalt. Kui tuleb aeg, mil vaktsiinitootmine Euroopas oluliselt suureneb, soovime olla kindlad, et kõik vajalikud materjalid on olemas," lisas ta.
EL-i oma ekspordikontrollisüsteem kehtib vaid valmis vaktsiinide osas ning seda kasutati hiljuti selleks, et blokeerida 250 000 doosi AstraZeneca vaktsiini tarne Austraaliasse.
Rootsi-Briti ettevõte teatas EL-i 27 liikmesriigile, et suudab liidule tarnida vaid kolmandiku esialgu lubatud vaktsiinidoosidest.
USA-ga esmaspäeval algavate kõneluste "eesmärk pole rääkida läbi dooside arvu" valmis vaktsiinide osas, ütles EL-i allikas, lisades, et sellega "tegelevad ettevõtted".
### Response:
EL soovib saada USA-st materjali koroonavaktsiini tootmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad läksid Tartu Ülikoolil eest juba avapoolajal, kui esimene veerandaeg võideti 26:16 ja teine 24:12. Korraks juhiti ka 30 punktiga. Tartlased tabasid väljakult viskeid 38-protsendiliselt, lauavõitluses jäi Pärnu peale 42:32.
Pikale pingile palju mänguaega jaganud kodumeeskonna resultatiivseim oli 15 punkti visanud Lauris Blaus, 12 punktiga toetasid teda vähem kui 18 minutit mänginud meeskonna liider Edon Maxhuni ning Hugo Toom. Kauaaegse Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri arvele kogunes 20 minutiga seitse punkti, neli lauapalli ja kolm korvisöötu.
Tomas Balciunas viskas Tartu kasuks 12 punkti ja võttis viis lauapalli, nii Hendrik Eelmäe kui Emmanuel Wembi kogusid kümme silma. Viimane langes ka viie veaga pingile.
Pärnu on tabeli teise meeskonnana kogunud 18 võitu ja kaheksa kaotust, TÜ-l on üheksa võitu ja 17 kaotust. | Pärnu tegi Tartu Ülikooliga asjad selgeks juba avapoolajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad läksid Tartu Ülikoolil eest juba avapoolajal, kui esimene veerandaeg võideti 26:16 ja teine 24:12. Korraks juhiti ka 30 punktiga. Tartlased tabasid väljakult viskeid 38-protsendiliselt, lauavõitluses jäi Pärnu peale 42:32.
Pikale pingile palju mänguaega jaganud kodumeeskonna resultatiivseim oli 15 punkti visanud Lauris Blaus, 12 punktiga toetasid teda vähem kui 18 minutit mänginud meeskonna liider Edon Maxhuni ning Hugo Toom. Kauaaegse Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri arvele kogunes 20 minutiga seitse punkti, neli lauapalli ja kolm korvisöötu.
Tomas Balciunas viskas Tartu kasuks 12 punkti ja võttis viis lauapalli, nii Hendrik Eelmäe kui Emmanuel Wembi kogusid kümme silma. Viimane langes ka viie veaga pingile.
Pärnu on tabeli teise meeskonnana kogunud 18 võitu ja kaheksa kaotust, TÜ-l on üheksa võitu ja 17 kaotust.
### Response:
Pärnu tegi Tartu Ülikooliga asjad selgeks juba avapoolajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane Kvitova võitis laupäevases finaalis veidi enam kui tund aega kestnud kohtumise järel 6:2, 6:1 endist esireketit Garbine Muguruzat (WTA 16.). Sealjuures päästis tšehhitar seitsmest murdepallist kuus ja ainsal puhul, kui see ei õnnestunud, võitis teises setis teel võiduni kuus geimi järjest.
Kvitova mängis Doha turniiri finaalis ka mullu, kuid jäi siis 3:6, 3:6 alla valgevenelannale Arina Sabalenkale. Viimati võidutses tšehhitar WTA turniiril 2019. aastal Stuttgardis, kui alistas Kontaveidi 6:3, 7:6 (2).
Muguruza jätkab samas pikka tiitlipõuda, kahekordne slämmiturniiride võitja täiendas auhinnakappi viimati 2019. aasta aprillis Mehhikos Monterrey Openi tiitliga. | Kontaveidi alistanud Kvitova heastas Dohas mulluse finaalikaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane Kvitova võitis laupäevases finaalis veidi enam kui tund aega kestnud kohtumise järel 6:2, 6:1 endist esireketit Garbine Muguruzat (WTA 16.). Sealjuures päästis tšehhitar seitsmest murdepallist kuus ja ainsal puhul, kui see ei õnnestunud, võitis teises setis teel võiduni kuus geimi järjest.
Kvitova mängis Doha turniiri finaalis ka mullu, kuid jäi siis 3:6, 3:6 alla valgevenelannale Arina Sabalenkale. Viimati võidutses tšehhitar WTA turniiril 2019. aastal Stuttgardis, kui alistas Kontaveidi 6:3, 7:6 (2).
Muguruza jätkab samas pikka tiitlipõuda, kahekordne slämmiturniiride võitja täiendas auhinnakappi viimati 2019. aasta aprillis Mehhikos Monterrey Openi tiitliga.
### Response:
Kontaveidi alistanud Kvitova heastas Dohas mulluse finaalikaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paavo Järvi kavas tulevad ettekandele Beethoveni Klaverikontsert nr 5 Es-duur op 73, solistiks Igor Levit, ning Prokofjevi Sümfoonia nr 6. Kava tehakse teoks orkestri digitaalses kontserdisaalis täna algusega kell 19. Veerand tundi enne kontserdi algust toimub Paavo Järvi ja Igor Leviti vestlus õhtuse kava teemal, kontserdi vaheajal läheb eetrisse aga Paavo Järvi jutuajamine orkestri löökpillisolisti ning dirigendi Raphael Haegeriga.
Berliini Filharmoonikud, kelle dirigeerimine jääb vaid unistuseks väga paljudele dirigentidele, on Paavo käe all mänginud korduvalt. Veel selle kuu lõpul, 28. märtsil peaks Paavo Järvi juhatama orkestrit ka külaliskontserdil Baden Badeni Festivalimajas. Tänane kava kordub ka seal, Beethoveni solistiks tuleb aga Lars Vogt.
Piirangutest hoolimata kultuuriüritusi leiab siin-seal. Neil päevil algas Saksamaa pealinnas ka kuulus Berliini filmifestival, mis samuti peaaegu ülenisti toimub veebi keskkonnas, ning on sellest hoolimata pälvinud häid hinnanguid. Meil Saku suurhallis leiab täna õhtul aset Eesti Laulu finaal.
Paavo Järvi ja Frankfurti raadio sümfooniaorkester on nomineeritud BBC Music Magazine'i auhinnale orkestrimuusika kategoorias, hääletada saab kuni 18. märtsini ja võitjad selguvad aprillikuul. Tegemist on Franz Schmidti sümfooniate koguplaadistusega firmale Deutsche Grammophon. Sama töö on aegu püsinud ka Top 5 hulgas Mezzo TV klassikaportaalis. | Paavo Järvi alustab oma kevadkuu esinemisi Berliini Filhamoonikute ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paavo Järvi kavas tulevad ettekandele Beethoveni Klaverikontsert nr 5 Es-duur op 73, solistiks Igor Levit, ning Prokofjevi Sümfoonia nr 6. Kava tehakse teoks orkestri digitaalses kontserdisaalis täna algusega kell 19. Veerand tundi enne kontserdi algust toimub Paavo Järvi ja Igor Leviti vestlus õhtuse kava teemal, kontserdi vaheajal läheb eetrisse aga Paavo Järvi jutuajamine orkestri löökpillisolisti ning dirigendi Raphael Haegeriga.
Berliini Filharmoonikud, kelle dirigeerimine jääb vaid unistuseks väga paljudele dirigentidele, on Paavo käe all mänginud korduvalt. Veel selle kuu lõpul, 28. märtsil peaks Paavo Järvi juhatama orkestrit ka külaliskontserdil Baden Badeni Festivalimajas. Tänane kava kordub ka seal, Beethoveni solistiks tuleb aga Lars Vogt.
Piirangutest hoolimata kultuuriüritusi leiab siin-seal. Neil päevil algas Saksamaa pealinnas ka kuulus Berliini filmifestival, mis samuti peaaegu ülenisti toimub veebi keskkonnas, ning on sellest hoolimata pälvinud häid hinnanguid. Meil Saku suurhallis leiab täna õhtul aset Eesti Laulu finaal.
Paavo Järvi ja Frankfurti raadio sümfooniaorkester on nomineeritud BBC Music Magazine'i auhinnale orkestrimuusika kategoorias, hääletada saab kuni 18. märtsini ja võitjad selguvad aprillikuul. Tegemist on Franz Schmidti sümfooniate koguplaadistusega firmale Deutsche Grammophon. Sama töö on aegu püsinud ka Top 5 hulgas Mezzo TV klassikaportaalis.
### Response:
Paavo Järvi alustab oma kevadkuu esinemisi Berliini Filhamoonikute ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane prantslane oli finišis rootslasest Sebastian Samuelssonist 2,4 sekundit nobedam, kolmanda koha sai 4,4-sekundilise kaotusega sakslane Arnd Peiffer. Esikolmik läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega.
Desthieux on küll olümpiavõitja, maailmameister ning üheksakordne MK-etapivõitja, ent kõik need on tulnud Prantsusmaa teatemeeskonna osalisena. Individuaalsetel distantsidel on laupäevane võit tema MK-karjääri esimeseks, pjedestaalile on Desthieux varem jõudnud kuuel korral.
Rene Zahkna lasi samuti nulli, kuid kaotas finišis 1.55,4 ja pääses eelviimasena ehk 59. jälitussõitu. Raido Ränkel sai kahe möödalasu juures 77. koha (+2.30,3).
Pokljuka maailmameistrivõistlustel selle distantsi võitnud rootslane Martin Ponsiluoma sai ühe möödalasu juures 20. koha, kolm möödalasku teinud Johannes Thingnes Bö kaotas küll vaid 38,5 sekundit, kuid see ei andnud enamat 11. kohast. | Olümpiakuld sai viimaks esimese individuaalse MK-etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane prantslane oli finišis rootslasest Sebastian Samuelssonist 2,4 sekundit nobedam, kolmanda koha sai 4,4-sekundilise kaotusega sakslane Arnd Peiffer. Esikolmik läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega.
Desthieux on küll olümpiavõitja, maailmameister ning üheksakordne MK-etapivõitja, ent kõik need on tulnud Prantsusmaa teatemeeskonna osalisena. Individuaalsetel distantsidel on laupäevane võit tema MK-karjääri esimeseks, pjedestaalile on Desthieux varem jõudnud kuuel korral.
Rene Zahkna lasi samuti nulli, kuid kaotas finišis 1.55,4 ja pääses eelviimasena ehk 59. jälitussõitu. Raido Ränkel sai kahe möödalasu juures 77. koha (+2.30,3).
Pokljuka maailmameistrivõistlustel selle distantsi võitnud rootslane Martin Ponsiluoma sai ühe möödalasu juures 20. koha, kolm möödalasku teinud Johannes Thingnes Bö kaotas küll vaid 38,5 sekundit, kuid see ei andnud enamat 11. kohast.
### Response:
Olümpiakuld sai viimaks esimese individuaalse MK-etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KTP kaotas esimese mängu HIFK-ile 0:1, seejärel Lahtile 0:3 ja kolmanda mängu tiitlikaitsjale HJK-le koguni 1:6, mis tähendab, et KTP väravate vahe oli 1:10, vahendab Soccernet.ee.
KTP ei ole veel komplekteeritud ja lähiajal oodatakse uusi mängijaid. "Meil on palju probleeme olnud ja nüüd mängisime Soome parima meeskonna vastu, aga läheme paremaks, kui saame lepingud sõlmitud," kommenteeris Arbeiter pärast HJK-lt saadud kaotust Soome meediale. | Arbeiter ja KTP kaotasid Soome karikasarja alagrupis kõik mängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KTP kaotas esimese mängu HIFK-ile 0:1, seejärel Lahtile 0:3 ja kolmanda mängu tiitlikaitsjale HJK-le koguni 1:6, mis tähendab, et KTP väravate vahe oli 1:10, vahendab Soccernet.ee.
KTP ei ole veel komplekteeritud ja lähiajal oodatakse uusi mängijaid. "Meil on palju probleeme olnud ja nüüd mängisime Soome parima meeskonna vastu, aga läheme paremaks, kui saame lepingud sõlmitud," kommenteeris Arbeiter pärast HJK-lt saadud kaotust Soome meediale.
### Response:
Arbeiter ja KTP kaotasid Soome karikasarja alagrupis kõik mängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suuremates kettides müüdi kiirtestid läbi mõne tunniga. Järgmine tarne tuleb müüki järgmisel nädalal, vahendas Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD uudistesaade Tagesschau.
Aldi esindaja sõnul oli väga suur nõudlus testide järgi üllatav. Müüdavate testide arv kliendi kohta oli piiratud ja iga klient võis osta korraga ühe paki.
Lidl alustas kiirtestide müüki veebipoes, kuid ka neil oli mure liiga suure huviga. Suure külastajate arvu tõttu oli vahepeal ligipääs veebipoodi piiratud. Lidl müüs viie testiga pakki hinnaga 21.99 eurot.
Järgmisel nädalal alustavad kiirtestide müüki ka teised kaupluseketid.
Föderaalvalitsus pole endale kiirteste tellinud ja jätab kiirtestide ostmise liidumaade enda otsustada.
Samal ajal on saanud kriitikat riigi terviseminister Jens Spahn, kuna testid on tulnud müüki liiga hilja ja väikses koguses. Samuti pole riik tellinud kiirteste liidumaadele, et neid kasutada näiteks lasteaedades ja koolides, nüüd tulevad testid aga vabamüüki kauplustes.
Koduste kiirtestide tootjad on teatanud, et suudavad toota ligikaudu 20 miljonit testi nädalas. | Saksamaal jaemüüki tulnud kiirtestid müüdi tundidega läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suuremates kettides müüdi kiirtestid läbi mõne tunniga. Järgmine tarne tuleb müüki järgmisel nädalal, vahendas Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD uudistesaade Tagesschau.
Aldi esindaja sõnul oli väga suur nõudlus testide järgi üllatav. Müüdavate testide arv kliendi kohta oli piiratud ja iga klient võis osta korraga ühe paki.
Lidl alustas kiirtestide müüki veebipoes, kuid ka neil oli mure liiga suure huviga. Suure külastajate arvu tõttu oli vahepeal ligipääs veebipoodi piiratud. Lidl müüs viie testiga pakki hinnaga 21.99 eurot.
Järgmisel nädalal alustavad kiirtestide müüki ka teised kaupluseketid.
Föderaalvalitsus pole endale kiirteste tellinud ja jätab kiirtestide ostmise liidumaade enda otsustada.
Samal ajal on saanud kriitikat riigi terviseminister Jens Spahn, kuna testid on tulnud müüki liiga hilja ja väikses koguses. Samuti pole riik tellinud kiirteste liidumaadele, et neid kasutada näiteks lasteaedades ja koolides, nüüd tulevad testid aga vabamüüki kauplustes.
Koduste kiirtestide tootjad on teatanud, et suudavad toota ligikaudu 20 miljonit testi nädalas.
### Response:
Saksamaal jaemüüki tulnud kiirtestid müüdi tundidega läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves hüppas 124,5 meetrit ja teenis 127,2 punkti, mis oli esimese vooru paremuselt viies näitaja. Andreas Ilves hüppas 88 meetrit ja sai 54,5 punkti, mis oli 14 võistkonna konkurentsis 13. tulemus.
Hüppevooru järel asusid liidriteks jaapanlased Akito Watabe ja Ryota Yamamoto, kes teenisid 296,0 punkti. Vennad Ilvesed startisid kümnendatena neist 3.49 hiljem.
Suusasõiduga teenis esikoha teisena alustanud Austria (Johannes Lamparter - Lukas Greiderer), kes edestas hõbedale tulnud Norrat (Espen Andersen, Jarl Magnus Riiber) 39,6 sekundiga. Jaapanlased jäid võitlema pronksi eest, kuid Saksamaa (Eric Frenzel - Fabian Riessle) oli neist lõpusirgel nobedam, kaotas võitjatele 1.07 ja sai kolmanda koha.
Kristjan ja Andreas Ilves sõitsid välja kaheksanda koha, kaotust Austriale kogunes lõpuks 4.30,6. Pärast neid jõudis finišisse veel USA, ringiga kaotasid Kasahstan, Ukraina, Venemaa suusaliidu sportlased, Poola ja Sloveenia. | Vennad Ilvesed said MM-il kaheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves hüppas 124,5 meetrit ja teenis 127,2 punkti, mis oli esimese vooru paremuselt viies näitaja. Andreas Ilves hüppas 88 meetrit ja sai 54,5 punkti, mis oli 14 võistkonna konkurentsis 13. tulemus.
Hüppevooru järel asusid liidriteks jaapanlased Akito Watabe ja Ryota Yamamoto, kes teenisid 296,0 punkti. Vennad Ilvesed startisid kümnendatena neist 3.49 hiljem.
Suusasõiduga teenis esikoha teisena alustanud Austria (Johannes Lamparter - Lukas Greiderer), kes edestas hõbedale tulnud Norrat (Espen Andersen, Jarl Magnus Riiber) 39,6 sekundiga. Jaapanlased jäid võitlema pronksi eest, kuid Saksamaa (Eric Frenzel - Fabian Riessle) oli neist lõpusirgel nobedam, kaotas võitjatele 1.07 ja sai kolmanda koha.
Kristjan ja Andreas Ilves sõitsid välja kaheksanda koha, kaotust Austriale kogunes lõpuks 4.30,6. Pärast neid jõudis finišisse veel USA, ringiga kaotasid Kasahstan, Ukraina, Venemaa suusaliidu sportlased, Poola ja Sloveenia.
### Response:
Vennad Ilvesed said MM-il kaheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikuvusanalüüsi eesmärk on aidata hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele ning hinnata nakatumisohu arengut. Sama metoodikaga liikumisanalüüsi tegi statistikaamet eelmisel aastal kevadise eriolukorra ajal.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke sõnul algasid läbirääkimised mobiilioperaatoritega reedel ja amet loodab koostöö alustamises kokkuleppele jõuda järgmise nädala lõpuks.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul väga olulist langust ei ole, eelmise aastaga võrreldes 10-15 protsenti, aasta algusega võrreldes aga nii suuri muutusi ei ole. "Mida võib täheldada ühistranspordi puhul – just viimane nädal on pisut langenud tipptundide vaheline aeg ehk n-ö niisama transpordis sõitjaid on jäänud vähemaks. Need aga, kes peavad minema tööle või kusagile kindlaks ajaks, nende arv on jäänud samaks," sõnas ta.
Uute piirangute ajal on langus Novikovi sõnul olnud väga marginaalne, aga seda on tunda nii ühistranspordis liikujate kui autosõitjate seas. "Kui me vaatame parkimist eelmise aastaga võrrelduna, siis on parkimise tulu langenud umbes poole võrra, nii et ka seal on näha langust," rääkis ta.
"Kui me vaatame näiteks kesklinna asutusi või milleks liiguti kesklinna, siis ei ole vaja palju nuputada, nähtavasti on see teenindussfäär, mis on end viinud võimalusel distantsile. Sama on ka pangandusega, selleks, et saada panka peab aja ette broneerima ja kõik need võimalused on viidud digitaalseks," märkis ta.
Ka tipptund on abilinnapea sõnul nihkunud hilisemaks kui ta oli varasemalt ja on laialivalguvam. Kui varem läksid inimesed tööle või kooli täpselt kella kaheksaks või üheksaks, siis paistab, et tänavu on tööandjad andnud töötajatele vabamad käed.
Pühadel ja koolivaheajal on inimesed varasemast paiksemad
Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann rõhutas, et analüüsitavad andmed on anonüümsed ning neid ei saa siduda konkreetsete klientidega. Kodupaigana arvestatakse kohta, kus registreeritud seade veedab kõige rohkem aega. Samuti ei saa andmete järgi registreerida, kas inimene käis näiteks üksinda metsas jalutamas või suures kaubanduskeskuses.
"Arvutame välja sellise punkti, kus seade veedab suurema osa oma öödest. Me järeldame, et suurem osa inimesi magab kodudes ja sellepärast ütleme, et mõõdame seda osakaalu ajast, kui tundub, et inimene on kodus ja kui palju oma ajast ta viibib kusagil mujal," ütles ta.
Ploomanni sõnul oli aasta lõpus selgelt tunda, et inimesed olid pühade ajal paiksemad ja veetsid rohkem aega kodudes. "Pärast aasta lõppu jaanuaris kuni veebruari poolepeale inimesed hakkasid rohkem ringi käima ja tegelikult see kodus püsimine või paiksus läks ikkagi väga aastatagusele tasemele ehk tasemele, mis oli enne eelmise aasta eriolukorda. Nüüd on näha teatavat võnget, veebruari kolmandast nädalast."
"Saab öelda, et need sõnumid, mis ka valitsuse poolt on välja öeldud, et inimesed olge paiksemad, ärge liikuge nii palju ringi, tundub, et veidikene mõjub," nentis Ploomann. Tema sõnul on muudatust näha kõikides maakondades ja suuremates linnades.
Samuti on püsisid inimesed paiksemad tavapäraselt väga aktiivsel koolivaheaja perioodil. "Koolivaheaja nädal tavapäraselt on selline, kus liigutakse tavapäraselt palju ringi, aga selle aasta veebruari viimane pool näitab rohkem kodus püsimist ja pigem vähem kodudest välja minemist," märkis ta.
Telia kommunikatsioonijuhi Katrin Isotamme sõnul näitas talvise koolivaheaja nädala anonüümsete liikuvusandmete analüüs, et suuremates linnades langes koolivaheajal linnasisene liikumisaktiivsus kuni 20 protsenti.
"Samal ajal linnade ja maakondade vaheline liikumine – näiteks Tallinnast Lõuna-Eestisse ja saartele, Tartust saartele, Pärnu-Kihnu vahel – kasvas, ilmselt liiguti maakodudesse jne," lisas Isotamm. | Koroonapiirangute tõttu püsisid inimesed koolivaheajal paiksemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikuvusanalüüsi eesmärk on aidata hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele ning hinnata nakatumisohu arengut. Sama metoodikaga liikumisanalüüsi tegi statistikaamet eelmisel aastal kevadise eriolukorra ajal.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke sõnul algasid läbirääkimised mobiilioperaatoritega reedel ja amet loodab koostöö alustamises kokkuleppele jõuda järgmise nädala lõpuks.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul väga olulist langust ei ole, eelmise aastaga võrreldes 10-15 protsenti, aasta algusega võrreldes aga nii suuri muutusi ei ole. "Mida võib täheldada ühistranspordi puhul – just viimane nädal on pisut langenud tipptundide vaheline aeg ehk n-ö niisama transpordis sõitjaid on jäänud vähemaks. Need aga, kes peavad minema tööle või kusagile kindlaks ajaks, nende arv on jäänud samaks," sõnas ta.
Uute piirangute ajal on langus Novikovi sõnul olnud väga marginaalne, aga seda on tunda nii ühistranspordis liikujate kui autosõitjate seas. "Kui me vaatame parkimist eelmise aastaga võrrelduna, siis on parkimise tulu langenud umbes poole võrra, nii et ka seal on näha langust," rääkis ta.
"Kui me vaatame näiteks kesklinna asutusi või milleks liiguti kesklinna, siis ei ole vaja palju nuputada, nähtavasti on see teenindussfäär, mis on end viinud võimalusel distantsile. Sama on ka pangandusega, selleks, et saada panka peab aja ette broneerima ja kõik need võimalused on viidud digitaalseks," märkis ta.
Ka tipptund on abilinnapea sõnul nihkunud hilisemaks kui ta oli varasemalt ja on laialivalguvam. Kui varem läksid inimesed tööle või kooli täpselt kella kaheksaks või üheksaks, siis paistab, et tänavu on tööandjad andnud töötajatele vabamad käed.
Pühadel ja koolivaheajal on inimesed varasemast paiksemad
Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann rõhutas, et analüüsitavad andmed on anonüümsed ning neid ei saa siduda konkreetsete klientidega. Kodupaigana arvestatakse kohta, kus registreeritud seade veedab kõige rohkem aega. Samuti ei saa andmete järgi registreerida, kas inimene käis näiteks üksinda metsas jalutamas või suures kaubanduskeskuses.
"Arvutame välja sellise punkti, kus seade veedab suurema osa oma öödest. Me järeldame, et suurem osa inimesi magab kodudes ja sellepärast ütleme, et mõõdame seda osakaalu ajast, kui tundub, et inimene on kodus ja kui palju oma ajast ta viibib kusagil mujal," ütles ta.
Ploomanni sõnul oli aasta lõpus selgelt tunda, et inimesed olid pühade ajal paiksemad ja veetsid rohkem aega kodudes. "Pärast aasta lõppu jaanuaris kuni veebruari poolepeale inimesed hakkasid rohkem ringi käima ja tegelikult see kodus püsimine või paiksus läks ikkagi väga aastatagusele tasemele ehk tasemele, mis oli enne eelmise aasta eriolukorda. Nüüd on näha teatavat võnget, veebruari kolmandast nädalast."
"Saab öelda, et need sõnumid, mis ka valitsuse poolt on välja öeldud, et inimesed olge paiksemad, ärge liikuge nii palju ringi, tundub, et veidikene mõjub," nentis Ploomann. Tema sõnul on muudatust näha kõikides maakondades ja suuremates linnades.
Samuti on püsisid inimesed paiksemad tavapäraselt väga aktiivsel koolivaheaja perioodil. "Koolivaheaja nädal tavapäraselt on selline, kus liigutakse tavapäraselt palju ringi, aga selle aasta veebruari viimane pool näitab rohkem kodus püsimist ja pigem vähem kodudest välja minemist," märkis ta.
Telia kommunikatsioonijuhi Katrin Isotamme sõnul näitas talvise koolivaheaja nädala anonüümsete liikuvusandmete analüüs, et suuremates linnades langes koolivaheajal linnasisene liikumisaktiivsus kuni 20 protsenti.
"Samal ajal linnade ja maakondade vaheline liikumine – näiteks Tallinnast Lõuna-Eestisse ja saartele, Tartust saartele, Pärnu-Kihnu vahel – kasvas, ilmselt liiguti maakodudesse jne," lisas Isotamm.
### Response:
Koroonapiirangute tõttu püsisid inimesed koolivaheajal paiksemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii esimehe ja Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali sõnul on võidutöö "Laine" ilusa modernistliku vormiga ning mõjub elegantse ja esteetilisena. "Teos kasutab kenasti ära asukoha potentsiaali, mängides päikese valgusega ja tekitades võimaluse selle alt läbi käia või sellel mõõdukalt ronida. Objekt on ruumiline ja vaadeldav erinevatest kohtadest ning annab võimaluse igal külalisel nähtut erinevalt kogeda," kommenteeris ta.
Võidutöö autorit Argo Männikut inspireeris sadama ja laine sarnane olemus – sadam on koht, mida kas kiiresti läbitakse või kuhu saabudes võib öelda, et "olen jõudnud kohale". Laine füüsikas tähendab nii liikumist kui ka paigalseisu – energia liigub aines, kuigi aine osakesed ise lainega kaasa ei kandu. "Minu skulptuur "Laine" väljendab inimeste liikumist – nende kohtumisi ja lahkumisi. Ja sadamas toimub palju inimeste kohtumisi ja lahkumisi. Kohtumine metalse lainega on hetk, mis võib igaühele meelde jääda ja pildistama kutsuda," selgitas kunstnik.
Argo Männik on õppinud Eesti kunstiakadeemias ja lõpetanud seal metallikunsti eriala. Tema kaasautorlusel valminud suuremõõtmelisi skulpturaalseid objekte võib näha ka mujal avalikus ruumis: Viljandi Ugala teatri juures olev sõrestikuline metallsein "Eesriie", Tallinna Euroopa kooli katusel nähtav "Säde" ja PERH-i fuajee skulptuurikompositsioon "Avalon", samuti on Argo Männik võitnud Peterburis Faberge fondi ehtekonkursil esimese preemia.
Teise koha pälvis Arvi Anderson ja Sten Eltermaa mitmete tähendusvarjunditega teos "Valguskinees", kolmanda koha sai Jass Kaselaane tugevalt üldistava vormikäsitlusega figuratiivne skulptuurigrupp "Tere ja nägemist".
Žürii märkis ära veel kaks tööd. Oliver Soometsa skulptuuri "Elu puudutus" ning Raul Kalvo ja Lauri Läänelaiu teose "Räni Rähn".
Tallinna Vanasadamasse rajatav kruiisiterminal koos üle hoone katuse lookleva katusepromenaadiga valmib 2021. aasta juulikuus. Hoone arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekti on koostanud arhitektuuribüroo Salto AB OÜ arhitektid koos Stuudio Tallinnaga. | Vanasadama kruiisiterminali väliala hakkab ilmestama Argo Männiku skulptuur "Laine" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii esimehe ja Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali sõnul on võidutöö "Laine" ilusa modernistliku vormiga ning mõjub elegantse ja esteetilisena. "Teos kasutab kenasti ära asukoha potentsiaali, mängides päikese valgusega ja tekitades võimaluse selle alt läbi käia või sellel mõõdukalt ronida. Objekt on ruumiline ja vaadeldav erinevatest kohtadest ning annab võimaluse igal külalisel nähtut erinevalt kogeda," kommenteeris ta.
Võidutöö autorit Argo Männikut inspireeris sadama ja laine sarnane olemus – sadam on koht, mida kas kiiresti läbitakse või kuhu saabudes võib öelda, et "olen jõudnud kohale". Laine füüsikas tähendab nii liikumist kui ka paigalseisu – energia liigub aines, kuigi aine osakesed ise lainega kaasa ei kandu. "Minu skulptuur "Laine" väljendab inimeste liikumist – nende kohtumisi ja lahkumisi. Ja sadamas toimub palju inimeste kohtumisi ja lahkumisi. Kohtumine metalse lainega on hetk, mis võib igaühele meelde jääda ja pildistama kutsuda," selgitas kunstnik.
Argo Männik on õppinud Eesti kunstiakadeemias ja lõpetanud seal metallikunsti eriala. Tema kaasautorlusel valminud suuremõõtmelisi skulpturaalseid objekte võib näha ka mujal avalikus ruumis: Viljandi Ugala teatri juures olev sõrestikuline metallsein "Eesriie", Tallinna Euroopa kooli katusel nähtav "Säde" ja PERH-i fuajee skulptuurikompositsioon "Avalon", samuti on Argo Männik võitnud Peterburis Faberge fondi ehtekonkursil esimese preemia.
Teise koha pälvis Arvi Anderson ja Sten Eltermaa mitmete tähendusvarjunditega teos "Valguskinees", kolmanda koha sai Jass Kaselaane tugevalt üldistava vormikäsitlusega figuratiivne skulptuurigrupp "Tere ja nägemist".
Žürii märkis ära veel kaks tööd. Oliver Soometsa skulptuuri "Elu puudutus" ning Raul Kalvo ja Lauri Läänelaiu teose "Räni Rähn".
Tallinna Vanasadamasse rajatav kruiisiterminal koos üle hoone katuse lookleva katusepromenaadiga valmib 2021. aasta juulikuus. Hoone arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekti on koostanud arhitektuuribüroo Salto AB OÜ arhitektid koos Stuudio Tallinnaga.
### Response:
Vanasadama kruiisiterminali väliala hakkab ilmestama Argo Männiku skulptuur "Laine" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Johaug sõitis teistelt eest ära juba distantsi üsna alguses ja võitis oma neljanda kuldmedalit sellelt MM-ilt. Kokku on tal 14 maailmameistrivõistluste kulda. Sellega jõudis ta võrdsele pulgale Jelena Välbega, ettepoole jääb üksnes Marit Björgen 18 esikohaga.
Kaugel Johaugi seljataga said kahvatumad medalid norralanna Heidi Weng (+2.34,2) ja rootslanna Frida Karlsson (+2.34,8). Esimesena jäi ilma rootslanna Ebba Andersson (+2.36,3).
Seejuures oli Karlssoni finiš siiski õnnetu, kuna rootslanna oli vigastanud oma kätt, vajas arstiabi ega osalenud auhinnatseremoonial.
Kaheksa hulka sõitsid veel austerlanna Teresa Stadlober (+2.46,6), norralannad Anne Kjersti Kalvaa (+3.30,2) ja Tiril Udnes Weng (+3.33,5) ning soomlanna Krista Pärmäkoski (+3.41,7). | Johaug püüdis jõudemonstratsiooniga Välbe kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Johaug sõitis teistelt eest ära juba distantsi üsna alguses ja võitis oma neljanda kuldmedalit sellelt MM-ilt. Kokku on tal 14 maailmameistrivõistluste kulda. Sellega jõudis ta võrdsele pulgale Jelena Välbega, ettepoole jääb üksnes Marit Björgen 18 esikohaga.
Kaugel Johaugi seljataga said kahvatumad medalid norralanna Heidi Weng (+2.34,2) ja rootslanna Frida Karlsson (+2.34,8). Esimesena jäi ilma rootslanna Ebba Andersson (+2.36,3).
Seejuures oli Karlssoni finiš siiski õnnetu, kuna rootslanna oli vigastanud oma kätt, vajas arstiabi ega osalenud auhinnatseremoonial.
Kaheksa hulka sõitsid veel austerlanna Teresa Stadlober (+2.46,6), norralannad Anne Kjersti Kalvaa (+3.30,2) ja Tiril Udnes Weng (+3.33,5) ning soomlanna Krista Pärmäkoski (+3.41,7).
### Response:
Johaug püüdis jõudemonstratsiooniga Välbe kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merkel ja Saksa liidumaade juhid leppisid kokku, et sulgemismeetmeid pikendatakse 28. märtsini, kuid mõndasid reegleid võidakse madalama viiruselevikuga piirkondades leevendada.
Merkeli kantseleiülem Helge Braun ütles laupäeval avaldatud usutluses Funke meediagrupile, et on ülestõusmispühadega seotud reisimise osas äärmiselt skeptiline.
Tänavu on ülestõusmipühad aprilli esimesel nädalavahetusel. Braun lisas, et on palju optimistlikum 23. maile jäävate nelipühade osas.
Brauni sõnul peaks Saksamaa täielikult normaalsusesse tagasi pöörduma suvel, kui vaktsiinitootjad täidavad oma lubadused ja ei ilmu uusi viirusetüvesid, mis kogu vaktsineerimise küsimärgi alla panevad.
Siiani on Saksamaal vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 5,7 protsenti elanikest ning kaks vaktsiiniannust on manustatud 2,8 protsendile. Uute juhtumite vähenemist on pidurdanud uus, esmalt Suurbritannias avastatud viirusetüvi, mis on palju nakkavam.
Merkel: pandeemia võib naiste olukorda halvendada
Saksa kantsler Angela Merkel hoiatas laupäeval, et pandeemia võib anda tagasilöögi soolises võrdõiguslikkuses saavutatud edusammudele, kuna naiste osaks jääb sulgemismeetmete ajal enamasti lastehoid ja nende töökohad on suurema riskiga.
"Peame kindlustama, et pandeemia ei vii meid tagasi vanade soomudelite juurde, mida oleme juba ületatuiks pidanud," ütles Merkel rahvusvahelise naistepäeva eel videosõnumis.
Ta märkis, et naised kannatavad tervishoiukriisi tagajärjel ebaproportsionaalselt palju ja samal ajal on nad otsuste tegemisel alaesindatud.
Merkeli sõnul tuleb naistel end üha enam jagada koduõppe, lastehoiu ja kutsetöö vahel.
Samuti töötavad naised meestest enam hoolduse alal ning just seda tööd saadavad eriti suured väljakutsed.
Merkel tõi esile, et tervishoiusektori kõigist töötajatest moodustavad naised üle 75 protsendi, aga valdkonna juhtivatel kohtadel on neid napilt 30 protsenti.
Ta tervitas ka uusi seadusi, mis nõuavad Saksamaa ettevõtetelt rohkem naiste kaasamist juhtimisse.
Saksamaal on ka üks Euroopa Liidu suuremaid palgalõhesid, kuna 2019. aastal teenisid naised keskmiselt 19 protsenti vähem kui mehed. Osalt on selle põhjuseks asjaolu, et paljud Saksa naised töötavad osaajaga.
Meeste ja naiste ühesuguse töö korral on palgalõhe Saksamaal kuus protsenti.
Merkeli hoiatused ja tähelepanekud haakuvad varem sel nädalal avaldatud EL-i soolise võrdõiguslikkuse aastaraportiga, mis leidis, et pandeemia suurendab ebavõrdsust pea kõigil elualadel. | Saksamaa loodab taasavanemisele mai lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merkel ja Saksa liidumaade juhid leppisid kokku, et sulgemismeetmeid pikendatakse 28. märtsini, kuid mõndasid reegleid võidakse madalama viiruselevikuga piirkondades leevendada.
Merkeli kantseleiülem Helge Braun ütles laupäeval avaldatud usutluses Funke meediagrupile, et on ülestõusmispühadega seotud reisimise osas äärmiselt skeptiline.
Tänavu on ülestõusmipühad aprilli esimesel nädalavahetusel. Braun lisas, et on palju optimistlikum 23. maile jäävate nelipühade osas.
Brauni sõnul peaks Saksamaa täielikult normaalsusesse tagasi pöörduma suvel, kui vaktsiinitootjad täidavad oma lubadused ja ei ilmu uusi viirusetüvesid, mis kogu vaktsineerimise küsimärgi alla panevad.
Siiani on Saksamaal vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 5,7 protsenti elanikest ning kaks vaktsiiniannust on manustatud 2,8 protsendile. Uute juhtumite vähenemist on pidurdanud uus, esmalt Suurbritannias avastatud viirusetüvi, mis on palju nakkavam.
Merkel: pandeemia võib naiste olukorda halvendada
Saksa kantsler Angela Merkel hoiatas laupäeval, et pandeemia võib anda tagasilöögi soolises võrdõiguslikkuses saavutatud edusammudele, kuna naiste osaks jääb sulgemismeetmete ajal enamasti lastehoid ja nende töökohad on suurema riskiga.
"Peame kindlustama, et pandeemia ei vii meid tagasi vanade soomudelite juurde, mida oleme juba ületatuiks pidanud," ütles Merkel rahvusvahelise naistepäeva eel videosõnumis.
Ta märkis, et naised kannatavad tervishoiukriisi tagajärjel ebaproportsionaalselt palju ja samal ajal on nad otsuste tegemisel alaesindatud.
Merkeli sõnul tuleb naistel end üha enam jagada koduõppe, lastehoiu ja kutsetöö vahel.
Samuti töötavad naised meestest enam hoolduse alal ning just seda tööd saadavad eriti suured väljakutsed.
Merkel tõi esile, et tervishoiusektori kõigist töötajatest moodustavad naised üle 75 protsendi, aga valdkonna juhtivatel kohtadel on neid napilt 30 protsenti.
Ta tervitas ka uusi seadusi, mis nõuavad Saksamaa ettevõtetelt rohkem naiste kaasamist juhtimisse.
Saksamaal on ka üks Euroopa Liidu suuremaid palgalõhesid, kuna 2019. aastal teenisid naised keskmiselt 19 protsenti vähem kui mehed. Osalt on selle põhjuseks asjaolu, et paljud Saksa naised töötavad osaajaga.
Meeste ja naiste ühesuguse töö korral on palgalõhe Saksamaal kuus protsenti.
Merkeli hoiatused ja tähelepanekud haakuvad varem sel nädalal avaldatud EL-i soolise võrdõiguslikkuse aastaraportiga, mis leidis, et pandeemia suurendab ebavõrdsust pea kõigil elualadel.
### Response:
Saksamaa loodab taasavanemisele mai lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF-i juht Tiina Lokk on üks neist 50 naisest või naiskollektiivist, kelle Variety on lülitanud oma rahvusvahelisse naiste mõju aruandesse, mis ilmus traditsiooniliselt naistepäeva eel.
Kõik nimekirja kuuluvad naised on väljaande hinnangul avaldanud viimase aasta jooksul positiivset mõju globaalsele meelelahutustööstusele.
"Tiina Lokk on ainus naine maailmas, kes seisab A-kategooria filmifestivali eesotsas, tüürides nimekat Baltikumi festivali läbi selle pandeemilise aasta kõigi raskuste. Üritades eelmise aasta eduloo tuules suurendada veelgi festivali digitaalset jalajälge, usub ta ise, et kõik on võimalik," vahendas PÖFF Varietys kirjutatut.
Peale Loki leiab nimekirjast tuntud naisi kogu maailmast, näiteks Cate Blanchett, Dua Lipa, Sophia Loren ja Susanne Bier.
Rahvusvahelist naiste mõju aruannet koostab Variety alates 2018. aastast. | Variety tunnustas Tiina Lokki kui mõjukat naist ülemaailmses meelelahutustööstuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF-i juht Tiina Lokk on üks neist 50 naisest või naiskollektiivist, kelle Variety on lülitanud oma rahvusvahelisse naiste mõju aruandesse, mis ilmus traditsiooniliselt naistepäeva eel.
Kõik nimekirja kuuluvad naised on väljaande hinnangul avaldanud viimase aasta jooksul positiivset mõju globaalsele meelelahutustööstusele.
"Tiina Lokk on ainus naine maailmas, kes seisab A-kategooria filmifestivali eesotsas, tüürides nimekat Baltikumi festivali läbi selle pandeemilise aasta kõigi raskuste. Üritades eelmise aasta eduloo tuules suurendada veelgi festivali digitaalset jalajälge, usub ta ise, et kõik on võimalik," vahendas PÖFF Varietys kirjutatut.
Peale Loki leiab nimekirjast tuntud naisi kogu maailmast, näiteks Cate Blanchett, Dua Lipa, Sophia Loren ja Susanne Bier.
Rahvusvahelist naiste mõju aruannet koostab Variety alates 2018. aastast.
### Response:
Variety tunnustas Tiina Lokki kui mõjukat naist ülemaailmses meelelahutustööstuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Adlase sõnul pole kiirabiautodest tekkinud järjekorrad haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ees mingi haruldus. "Oleme juba viimased paar nädalat töötanud täisvõimsusel ja kasutusel on ka juba pool katastroofivarustusest," rääkis laupäeval Adlas BNS-ile.
Tema sõnul saab kiirabi Tallinnas ja Maardus iga 20 minuti tagant väljakutse arvatava koroonahaige juurde, kusjuures neist omakorda pooled vajavad kiiresti haiglaravi.
"Koormus on erakordselt suur. Järjekorrad EMO-de ees tekivad sellest, et patsiente, kes kiirabiga saabuvad, pole alati kohe võimalik haiglasse sisse võtta. Siis ootavadki nad kiirabiautos seni, kuni meditsiinistaabid leiavad neile mõnes Eesti haiglas ravikoha. Seni jätkub kiirabiautos patsiendile abi osutamine," ütles Adlas.
Tema sõnul pole haruldased olukorrad, kus näiteks Mustamäele EMO-sse viidud patsiendile leitakse haiglakoht hoopis mõnes teises linnas. Siis keerab kiirabiauto otsa ringi ja sõidab kuhu vaja, näiteks Tallinnast Raplasse, Haapsallu või Pärnusse. "Möödunud nädalal oli meil sellised sõite koguni 14," märkis Adlas.
Tema sõnul on käigus kõik kiirabijõud ning katastroofiplaanist on rakendatud pool. "Koormus on meeletu, kuid teatud ressursid meil veel on varuks," lisas Adlas.
Tema sõnul peab kiirabi hakkama saama, muud võimalust pole, küll aga rõhutab ta, et olukord koroonarindel on ülimalt kriitiline ja inimesed peaksid kõikidesse kehtestatud piirangutesse suhtuma ülimalt tõsiselt. | Kiirabi: iga 20 minuti tagant tuleb koroonaviiruse tõttu väljakutse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Adlase sõnul pole kiirabiautodest tekkinud järjekorrad haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ees mingi haruldus. "Oleme juba viimased paar nädalat töötanud täisvõimsusel ja kasutusel on ka juba pool katastroofivarustusest," rääkis laupäeval Adlas BNS-ile.
Tema sõnul saab kiirabi Tallinnas ja Maardus iga 20 minuti tagant väljakutse arvatava koroonahaige juurde, kusjuures neist omakorda pooled vajavad kiiresti haiglaravi.
"Koormus on erakordselt suur. Järjekorrad EMO-de ees tekivad sellest, et patsiente, kes kiirabiga saabuvad, pole alati kohe võimalik haiglasse sisse võtta. Siis ootavadki nad kiirabiautos seni, kuni meditsiinistaabid leiavad neile mõnes Eesti haiglas ravikoha. Seni jätkub kiirabiautos patsiendile abi osutamine," ütles Adlas.
Tema sõnul pole haruldased olukorrad, kus näiteks Mustamäele EMO-sse viidud patsiendile leitakse haiglakoht hoopis mõnes teises linnas. Siis keerab kiirabiauto otsa ringi ja sõidab kuhu vaja, näiteks Tallinnast Raplasse, Haapsallu või Pärnusse. "Möödunud nädalal oli meil sellised sõite koguni 14," märkis Adlas.
Tema sõnul on käigus kõik kiirabijõud ning katastroofiplaanist on rakendatud pool. "Koormus on meeletu, kuid teatud ressursid meil veel on varuks," lisas Adlas.
Tema sõnul peab kiirabi hakkama saama, muud võimalust pole, küll aga rõhutab ta, et olukord koroonarindel on ülimalt kriitiline ja inimesed peaksid kõikidesse kehtestatud piirangutesse suhtuma ülimalt tõsiselt.
### Response:
Kiirabi: iga 20 minuti tagant tuleb koroonaviiruse tõttu väljakutse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätis on saanud koroonadiagnoosi kokku 90 009 inimest, surnud on 1687 koroonasse nakatunut.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Lätis 466,5.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 450 uut koroonanakkuse juhtu ja suri kümme koroonahaiget, teatas laupäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 242,8.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud kokku 201 799 inimest.
Leedus on surnud koroona tõttu 3321 inimest. 6661 surmajuhtumit on otseselt või kaudselt seotud selle nakkushaigusega.
Praegu on Leedus haiglates ravil 879 koroonahaiget, neist 95 vajab intensiivravi. Juhitaval hingamisel on 48 patsienti.
Soomes lisandus ööpäevaga 648 uut koroonanakkuse juhtu, teatas laupäeval terviseamet (THL).
Viimase kahe nädalaga on Soomes kinnitust leidnud 8267 nakkusjuhtu, mida on 2244 võrra rohkem kui eelmisel kahenädalasel perioodil.
Kokku on Soomes epideemia algusest saadik tuvastatud 61 552 koroonanakkuse juhtu.
Lätis on esimese koroonakaitsesüsti saanud 3,3 protsenti elanikest
Lätis sai reedel COVID-19 vastu kaitsesüsti 4426 inimest, neist esimese süsti sai 4288 ja teise 138 inimest, kinnitavad riikliku terviseteenistuse andmed.
Sel nädalal on tehtud 18 190 koroonaviiruse vastast kaitsesüsti.
Kokku on Lätis esimese kaitsesüsti saanud 63 042 inimest ja neist 17 956 on saanud ka teise vaktsiiniannuse.
Statistika keskvalitsuse andmetel tähendab see, et umbes 3,3 protsenti elanikkonnast on saanud esimese koroonakaitse ja 0,95 protsendi puhul on vaktsineerimine lõpule viidud. | Lätis tuvastati ööpäevaga 595 uut koroonajuhtu, Leedus 450 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätis on saanud koroonadiagnoosi kokku 90 009 inimest, surnud on 1687 koroonasse nakatunut.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Lätis 466,5.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 450 uut koroonanakkuse juhtu ja suri kümme koroonahaiget, teatas laupäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 242,8.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud kokku 201 799 inimest.
Leedus on surnud koroona tõttu 3321 inimest. 6661 surmajuhtumit on otseselt või kaudselt seotud selle nakkushaigusega.
Praegu on Leedus haiglates ravil 879 koroonahaiget, neist 95 vajab intensiivravi. Juhitaval hingamisel on 48 patsienti.
Soomes lisandus ööpäevaga 648 uut koroonanakkuse juhtu, teatas laupäeval terviseamet (THL).
Viimase kahe nädalaga on Soomes kinnitust leidnud 8267 nakkusjuhtu, mida on 2244 võrra rohkem kui eelmisel kahenädalasel perioodil.
Kokku on Soomes epideemia algusest saadik tuvastatud 61 552 koroonanakkuse juhtu.
Lätis on esimese koroonakaitsesüsti saanud 3,3 protsenti elanikest
Lätis sai reedel COVID-19 vastu kaitsesüsti 4426 inimest, neist esimese süsti sai 4288 ja teise 138 inimest, kinnitavad riikliku terviseteenistuse andmed.
Sel nädalal on tehtud 18 190 koroonaviiruse vastast kaitsesüsti.
Kokku on Lätis esimese kaitsesüsti saanud 63 042 inimest ja neist 17 956 on saanud ka teise vaktsiiniannuse.
Statistika keskvalitsuse andmetel tähendab see, et umbes 3,3 protsenti elanikkonnast on saanud esimese koroonakaitse ja 0,95 protsendi puhul on vaktsineerimine lõpule viidud.
### Response:
Lätis tuvastati ööpäevaga 595 uut koroonajuhtu, Leedus 450 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakond kerkis Narva poliitilisele horisondile veerand sajandit tagasi. Hiljem üksi linna juhtinud poliitilise partei debüüt ei olnud eriti edukas: oma esimestel kohalikel valimistel 1996. aastal õnnestus neil Narva linnavolikogu 31 kohast saada kõigest kolm. Seejärel rehabiliteerisid keskerakondlased end kiiresti ja saavutasid absoluutse võimu, mille säilitasid linnas kuni 2018. aastani.
Savisaar tuli külla
Keskerakonna Narva piirkonna esimene juht Jelena Valme kuulus aastatel 1993-1996 linnavolikogu ametiühingute fraktsiooni. Valme meenutab, et 1996. aastal tuli fraktsiooni mitteametlikule kohtumisele Edgar Savisaar.
"Mäletan seda kuupäeva täiesti täpselt. See oli 1996. aasta 8. august. Mäletan seda seepärast, et 6. augustil olin saanud 30-aastaseks, mul oli juubel. Saadikud otsustasid mind õnnitleda ja täiesti ootamatult tuli fraktsiooni istungile Edgar Savisaar. Pärast jutuajamist temaga otsustas suurem osa fraktsioonist kandideerida juba Keskerakonna nimekirjas," jutustab Valme.
Oma esimestel valimistel sai Keskerakond Narva linnavolikogus kolm kohta. Kolme aastat pärast, 1999. aastal parandasid keskerakondlased oma tulemust pea viis korda, saades linnavolikogu 31 kohast endale 14. Sellest ajast peale on nad oma tulemusi kohalikel valimistel üksnes parandanud, saades Narva absoluutseteks valitsejateks.
Skandaal ja tapmine mängisid keskerakondlastele trumbid kätte
Keskerakondlastele mängisid trumbid kätte kaks märgilist sündmust: ekslinnapea Raivo Murdi skandaal ja linnavolikogu endise esimehe Anatoli Paali tapmine.
1996. aastal käendas tollane linnapea Raivo Murd linna nimel linnavolikogu teadmata üle 6 000 000 krooni suurust laenu. Eurodeks ümber arvestatuna on see pea 400 000 eurot. Kui Soome firma, keda linn käendas, jäi tasumisega hätta, võttis pank selle raha linna eelarvest. 1997. aastal anti Murd kohtu alla.
Valme sõnul tehti palju tööd ka Raivo Murdi sõlmitud lepinguga 090. "See oli tema Achilleuse kand."
Teine oluline sündmus oli linnavolikogu endise esimehe, Narva Elektrijaamade peadirektori Anatoli Paali tapmine 1999. aastal. Narva endine linnasekretär Ants Liimets, kes juhtis kümneid aastaid linna valimiskomisjoni, usub, et kui Paali poleks tapetud, oleks linna juhitud teistmoodi. "Nii palju kui mina teda mäletan, oli ta algusest peale demokraat," väidab Liimets.
Keskerakond jäi ainsaks tegelikuks jõuks
Liimets meenutab, et sel ajal lagunes Tööpartei, läksid laiali valimisliidud ja pooltühjal poliitilisel areenil kerkis esile Keskerakond. Liimetsa sõnul olid lagunenud poliitiliste liikumiste liikmed sunnitud valima endale uue erakonna ja enamik neist ühines just Keskerakonnaga.
Ent ehkki Keskerakond võitis 1999. aastal linnavolikogus 14 kohta, ei saanud ta veel ainuisikuliselt linna juhtida, seepärast sõlmiti koalitsioonikokkulepe Ühinenud Rahvaerakonna ja ametiühingutega.
Sel ajal Narva aselinnapeaks tõusnud Gennadi Afanasjev ütleb, et Keskerakond töötas inimestega väga osavalt. Kõik ametnikud püüti erakonda võtta ja teha nii, et kogu linna struktuur oleks tegelikult partei rakuke.
Hallide kardinalide ajajärk
Aastatuhande algul ilmus Narva poliitilisele malelauale ärimees Aleksandr Moissejev, kellest hiljem sai Keskerakonna Narva piirkonna juht. Tema ajal muutus linnajuhtimise stiil.
Erakonna juhtimisest selleks ajaks juba taandunud Jelena Valme sõnul kujunes just sel ajal välja tava otsustada linnaelu mõningaid küsimusi teatud kitsas ringis. "Selline suletus, kus puude taga ei nähta metsa ja kõik küsimused otsustatakse kitsas ringis - see ei olnud õige," räägib Valme.
Jelena Valme sõnul andis just tema Aleksandr Moissejevile soovituse erakonda astumiseks. "Ta pakkus vastutasuks välja, et tal on head, usaldusväärsed inimesed, kes saaksid meid majandusküsimustes aidata. See puudutas munitsipaalfirmasid Heakorrastus ja Narva Bussiveod. Ta tutvustas meile oma häid tuttavaid ja töötajaid. Need olid Tarmo Tammiste, kellest hiljem sai linnapea, ja Andrus Tamm, kes sai pärast Keskerakonna Narva piirkonna juhiks," jutustab Valme.
Majandusküsimuste spetsiifiline lahendamine
Need küsimused lahendati üsna spetsiifiliselt. Munitsipaalfirma Narva Bussiveod läks pankrotti ja firmale kesklinnas kuuluv krunt müüdi Leedu firmale kaubanduskeskuse ehitamiseks, mis jäigi ehitamata. Tänavakoristusega tegelev firma Heakorrastus müüdi Ida-Virumaal hästi tuntud Nikolai Ossipenkole.
Sellest ajast algas niinimetatud hallide kardinalide ajajärk, mida saatsid pidevad korruptsiooniskandaalid.
"Kes olid inimesed, keda nimetati hallideks kardinalideks? Tegelikkuses olid need kohaliku omavalitsuse saadikud. Nad töötasid juhtivatel kohtadel, mitte ei olnud inimesed kuskilt kõrvalt. Jah, neil oli autoriteeti. Aga igas ühiskonnas on inimesi, kellel on teatud autoriteet," ütleb Andrus Tamm, kelle arvates polnud tegelikult mingeid halle kardinale olemas.
Vahistamiste aeg
2008. aastal vahistas kaitsepolitsei Aleksandr Moissejevi majanduspolitsei uurijale altkäemaksu andmise eest. 2010. aastal mõistis kohus talle kümme kuud vabadusekaotust.
Tamme sõnul olid nii see kui ka teised vahistamised ootamatud kõigile, sealhulgas erakonna liikmetele. "Kust meie teame, kes millega tegeleb? Me ei ole õiguskaitseorganid ega saa jälgida, mida inimesed teevad."
Pärast Aleksandr Moissejevit sai kohalike keskerakondlaste liidriks linnavolikogu keskfraktsiooni juht Fjodor Ovsjannikov. Ta vahistati 2011. aastal ja mõisteti kuus aastat hiljem süüdi mõjuvõimuga kauplemises.
Tamme sõnul tegid need inimesed oma tööd. "See polnud otseselt poliitilise momendiga seotud. Keegi ju ei arva, et mõni juhatuse liige võib selliste asjadega tegeleda. Me ju ei jälgi inimesi."
Võim rikkuse nimel
Gennadi Afanasjevi arvates oli keskerakondlastel üks ühine huvi - võimule tulla ja rikkaks saada. "Paljude linnavolinike puhul on praegugi näha, et nende elu eesmärk on saada linna struktuurides tulus töökoht."
Andrus Tamm väidab, et töölevõtmisel ei lähtutud parteilisest kuuluvusest, vaid inimese erialastest oskustest.
2015. aastal tõusis kohalike keskerakondlaste etteotsa Aleksei Voronov, kes esmalt lõhkus linnavolikogu keskfraktsiooni, seejärel aga ehitas selle uuesti üles. Ent 2018. aasta augustis muutus olukord Narva poliitilisel areenil järsult. Prokuratuur esitas kaheksale keskfraktsiooni liikmele kahtlustuse korruptsioonivastase seaduse rikkumises.
Massiline väljaastumine Keskerakonnast
"Mäletan, et reede hommikul kell 7.45 helistas mulle Jüri Ratas (Keskerakonna juht ja toonane peaminister - toim.) ja küsis: Andrus, mis saab, kui me need inimesed erakonnast välja heidame? Ütlesin talle, et kahjuks ei jää nad sel juhul Narva volikogu keskfraktsiooni," meenutab Andrus Tamm 2018. aasta lõpu sündmusi.
Siiski kutsus Jüri Ratas oma erakonnakaaslasi avalikult üles peatama uurimise ajaks oma liikmesus volikogus. Oma süütuses veendunud keskerakondlased solvusid ja astusid erakonnast välja. Linnavolikogus loodi fraktsioon Kodulinn Narva eesotsas Aleksei Voronoviga.
Sel ajal juhtis Keskerakonna Narva piirkonda tuntud keskerakondlane Yana Toom.
"Arvan siiani, et erakonna juhatus tegi tollal suure vea, esitades inimestele ultimaatumi, et nad peavad lahkuma oma kohtadelt veel enne asja lahenemist," meenutab Toom linnavolinike väljaastumist erakonnast.
2019. aastal vahistati Aleksei Voronov süüdistatuna korruptsioonis ja mõisteti hiljem ka süüdi. Pärast tema vahistamist hakkas Kodulinn Narvat juhtima Irina Janovitš.
Janovitš meenutab, et kui Voronov veel fraktsiooni juhtis, tulid saadikud kokku, arutasid olukorda ja otsustasid erakonnast välja astuda.
"Mul oli kahju näha, kuidas lõhuti seda, mida oli aastaid ehitatud," kommenteerib Andrus Tamm narvalaste massilist väljaastumist erakonnast.
Hoolimata sellest, et kahtlustused esitati kõigest kaheksale linnavolinikule, lahkus erakonnast üle 100 inimese.
Yana Toomi väitel tehti seda Voronovi survel. "Näiteks kui erakonnast lahkub juurviljabaasi direktor ja nädala pärast lahkub veel 20 sama baasi töötajat, siis on täiesti selge, kuidas see toimub. Selline surve oli Narvas kahjuks olemas. See oli väga häiriv, sest minu ettekujutuses on erakond mõttekaaslaste ühendus, mitte hierarhiline püramiid."
Linnavolinike suhtes algatatud uurimine ei viinud sisuliselt kuhugi. Kahtlustatavad osutusid süütuks. 2019. aastal algasid pikaleveninud läbirääkimised Keskerakonna juhatuse ja parteitute linnavolinike vahel. Viimased soovisid kuulda Jüri Rataselt avalikke vabandusi ja taotlesid õigusabikulude hüvitamist.
Läbirääkimised venisid
"Kui meiega võttis ühendust Mihhail Korb (tollane Keskerakonna peasekretär - toim.), olime selle üle väga rõõmsad. Võib-olla olime algul veidi teravad, ent hiljem muutus suhtlus päris meeldivaks," meenutab Janovitš läbirääkimiste käiku.
Toomi sõnul on keskerakondlased oma endiste erakonnakaaslastega praegu kompromissile lähemal kui kaks kuud tagasi.
Uus poliitiline reaalsus või kõik läheb vanaviisi
Erakonnaliikmete massilisest lahkumisest hoolimata ei ole Keskerakond Narvast kuhugi kadunud. 2020. aasta lõpus toimus seal tõeliselt ajalooline sündmus: linnavolikokku jäänud keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin ja Tarmo Tammiste meelitasid oma poolele osa fraktsiooni Kodulinn Narva parteitutest poliitikutest, sõlmisid opositsiooniga kokkuleppe ning linnapea toolile tõusis esmakordselt Narva ajaloos naine - Katri Raik, kes juhtis linnavolikogus opositsioonilist fraktsiooni Meie Narva.
Janovitši arvates on iga võimupöörde juures peaküsimus muudatused võimus, muudatused juhtimisorganites. Võimupööre tehakse kohtade "õiglaseks" jaotamiseks.
Esimest korda 20 aasta jooksul juhib linna koalitsioon. Kuid probleemid Keskerakonna Narva piirkonnas ei ole siiani lahendatud. Pole välistatud, et tühjale poliitilisele malelauale ilmub uus hall kardinal.
Janovitš usub, et võimupöörde taga - just nii nimetab ta möödunudaastast umbusaldusavaldust nüüd juba endisele linnapeale Aleksei Jevgrafovile ja talle endale - seisab keegi kohalikest ettevõtjatest. | "Insight" | 25 aastat Keskerakonda Narvas - skandaalid ja fenomenaalne edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakond kerkis Narva poliitilisele horisondile veerand sajandit tagasi. Hiljem üksi linna juhtinud poliitilise partei debüüt ei olnud eriti edukas: oma esimestel kohalikel valimistel 1996. aastal õnnestus neil Narva linnavolikogu 31 kohast saada kõigest kolm. Seejärel rehabiliteerisid keskerakondlased end kiiresti ja saavutasid absoluutse võimu, mille säilitasid linnas kuni 2018. aastani.
Savisaar tuli külla
Keskerakonna Narva piirkonna esimene juht Jelena Valme kuulus aastatel 1993-1996 linnavolikogu ametiühingute fraktsiooni. Valme meenutab, et 1996. aastal tuli fraktsiooni mitteametlikule kohtumisele Edgar Savisaar.
"Mäletan seda kuupäeva täiesti täpselt. See oli 1996. aasta 8. august. Mäletan seda seepärast, et 6. augustil olin saanud 30-aastaseks, mul oli juubel. Saadikud otsustasid mind õnnitleda ja täiesti ootamatult tuli fraktsiooni istungile Edgar Savisaar. Pärast jutuajamist temaga otsustas suurem osa fraktsioonist kandideerida juba Keskerakonna nimekirjas," jutustab Valme.
Oma esimestel valimistel sai Keskerakond Narva linnavolikogus kolm kohta. Kolme aastat pärast, 1999. aastal parandasid keskerakondlased oma tulemust pea viis korda, saades linnavolikogu 31 kohast endale 14. Sellest ajast peale on nad oma tulemusi kohalikel valimistel üksnes parandanud, saades Narva absoluutseteks valitsejateks.
Skandaal ja tapmine mängisid keskerakondlastele trumbid kätte
Keskerakondlastele mängisid trumbid kätte kaks märgilist sündmust: ekslinnapea Raivo Murdi skandaal ja linnavolikogu endise esimehe Anatoli Paali tapmine.
1996. aastal käendas tollane linnapea Raivo Murd linna nimel linnavolikogu teadmata üle 6 000 000 krooni suurust laenu. Eurodeks ümber arvestatuna on see pea 400 000 eurot. Kui Soome firma, keda linn käendas, jäi tasumisega hätta, võttis pank selle raha linna eelarvest. 1997. aastal anti Murd kohtu alla.
Valme sõnul tehti palju tööd ka Raivo Murdi sõlmitud lepinguga 090. "See oli tema Achilleuse kand."
Teine oluline sündmus oli linnavolikogu endise esimehe, Narva Elektrijaamade peadirektori Anatoli Paali tapmine 1999. aastal. Narva endine linnasekretär Ants Liimets, kes juhtis kümneid aastaid linna valimiskomisjoni, usub, et kui Paali poleks tapetud, oleks linna juhitud teistmoodi. "Nii palju kui mina teda mäletan, oli ta algusest peale demokraat," väidab Liimets.
Keskerakond jäi ainsaks tegelikuks jõuks
Liimets meenutab, et sel ajal lagunes Tööpartei, läksid laiali valimisliidud ja pooltühjal poliitilisel areenil kerkis esile Keskerakond. Liimetsa sõnul olid lagunenud poliitiliste liikumiste liikmed sunnitud valima endale uue erakonna ja enamik neist ühines just Keskerakonnaga.
Ent ehkki Keskerakond võitis 1999. aastal linnavolikogus 14 kohta, ei saanud ta veel ainuisikuliselt linna juhtida, seepärast sõlmiti koalitsioonikokkulepe Ühinenud Rahvaerakonna ja ametiühingutega.
Sel ajal Narva aselinnapeaks tõusnud Gennadi Afanasjev ütleb, et Keskerakond töötas inimestega väga osavalt. Kõik ametnikud püüti erakonda võtta ja teha nii, et kogu linna struktuur oleks tegelikult partei rakuke.
Hallide kardinalide ajajärk
Aastatuhande algul ilmus Narva poliitilisele malelauale ärimees Aleksandr Moissejev, kellest hiljem sai Keskerakonna Narva piirkonna juht. Tema ajal muutus linnajuhtimise stiil.
Erakonna juhtimisest selleks ajaks juba taandunud Jelena Valme sõnul kujunes just sel ajal välja tava otsustada linnaelu mõningaid küsimusi teatud kitsas ringis. "Selline suletus, kus puude taga ei nähta metsa ja kõik küsimused otsustatakse kitsas ringis - see ei olnud õige," räägib Valme.
Jelena Valme sõnul andis just tema Aleksandr Moissejevile soovituse erakonda astumiseks. "Ta pakkus vastutasuks välja, et tal on head, usaldusväärsed inimesed, kes saaksid meid majandusküsimustes aidata. See puudutas munitsipaalfirmasid Heakorrastus ja Narva Bussiveod. Ta tutvustas meile oma häid tuttavaid ja töötajaid. Need olid Tarmo Tammiste, kellest hiljem sai linnapea, ja Andrus Tamm, kes sai pärast Keskerakonna Narva piirkonna juhiks," jutustab Valme.
Majandusküsimuste spetsiifiline lahendamine
Need küsimused lahendati üsna spetsiifiliselt. Munitsipaalfirma Narva Bussiveod läks pankrotti ja firmale kesklinnas kuuluv krunt müüdi Leedu firmale kaubanduskeskuse ehitamiseks, mis jäigi ehitamata. Tänavakoristusega tegelev firma Heakorrastus müüdi Ida-Virumaal hästi tuntud Nikolai Ossipenkole.
Sellest ajast algas niinimetatud hallide kardinalide ajajärk, mida saatsid pidevad korruptsiooniskandaalid.
"Kes olid inimesed, keda nimetati hallideks kardinalideks? Tegelikkuses olid need kohaliku omavalitsuse saadikud. Nad töötasid juhtivatel kohtadel, mitte ei olnud inimesed kuskilt kõrvalt. Jah, neil oli autoriteeti. Aga igas ühiskonnas on inimesi, kellel on teatud autoriteet," ütleb Andrus Tamm, kelle arvates polnud tegelikult mingeid halle kardinale olemas.
Vahistamiste aeg
2008. aastal vahistas kaitsepolitsei Aleksandr Moissejevi majanduspolitsei uurijale altkäemaksu andmise eest. 2010. aastal mõistis kohus talle kümme kuud vabadusekaotust.
Tamme sõnul olid nii see kui ka teised vahistamised ootamatud kõigile, sealhulgas erakonna liikmetele. "Kust meie teame, kes millega tegeleb? Me ei ole õiguskaitseorganid ega saa jälgida, mida inimesed teevad."
Pärast Aleksandr Moissejevit sai kohalike keskerakondlaste liidriks linnavolikogu keskfraktsiooni juht Fjodor Ovsjannikov. Ta vahistati 2011. aastal ja mõisteti kuus aastat hiljem süüdi mõjuvõimuga kauplemises.
Tamme sõnul tegid need inimesed oma tööd. "See polnud otseselt poliitilise momendiga seotud. Keegi ju ei arva, et mõni juhatuse liige võib selliste asjadega tegeleda. Me ju ei jälgi inimesi."
Võim rikkuse nimel
Gennadi Afanasjevi arvates oli keskerakondlastel üks ühine huvi - võimule tulla ja rikkaks saada. "Paljude linnavolinike puhul on praegugi näha, et nende elu eesmärk on saada linna struktuurides tulus töökoht."
Andrus Tamm väidab, et töölevõtmisel ei lähtutud parteilisest kuuluvusest, vaid inimese erialastest oskustest.
2015. aastal tõusis kohalike keskerakondlaste etteotsa Aleksei Voronov, kes esmalt lõhkus linnavolikogu keskfraktsiooni, seejärel aga ehitas selle uuesti üles. Ent 2018. aasta augustis muutus olukord Narva poliitilisel areenil järsult. Prokuratuur esitas kaheksale keskfraktsiooni liikmele kahtlustuse korruptsioonivastase seaduse rikkumises.
Massiline väljaastumine Keskerakonnast
"Mäletan, et reede hommikul kell 7.45 helistas mulle Jüri Ratas (Keskerakonna juht ja toonane peaminister - toim.) ja küsis: Andrus, mis saab, kui me need inimesed erakonnast välja heidame? Ütlesin talle, et kahjuks ei jää nad sel juhul Narva volikogu keskfraktsiooni," meenutab Andrus Tamm 2018. aasta lõpu sündmusi.
Siiski kutsus Jüri Ratas oma erakonnakaaslasi avalikult üles peatama uurimise ajaks oma liikmesus volikogus. Oma süütuses veendunud keskerakondlased solvusid ja astusid erakonnast välja. Linnavolikogus loodi fraktsioon Kodulinn Narva eesotsas Aleksei Voronoviga.
Sel ajal juhtis Keskerakonna Narva piirkonda tuntud keskerakondlane Yana Toom.
"Arvan siiani, et erakonna juhatus tegi tollal suure vea, esitades inimestele ultimaatumi, et nad peavad lahkuma oma kohtadelt veel enne asja lahenemist," meenutab Toom linnavolinike väljaastumist erakonnast.
2019. aastal vahistati Aleksei Voronov süüdistatuna korruptsioonis ja mõisteti hiljem ka süüdi. Pärast tema vahistamist hakkas Kodulinn Narvat juhtima Irina Janovitš.
Janovitš meenutab, et kui Voronov veel fraktsiooni juhtis, tulid saadikud kokku, arutasid olukorda ja otsustasid erakonnast välja astuda.
"Mul oli kahju näha, kuidas lõhuti seda, mida oli aastaid ehitatud," kommenteerib Andrus Tamm narvalaste massilist väljaastumist erakonnast.
Hoolimata sellest, et kahtlustused esitati kõigest kaheksale linnavolinikule, lahkus erakonnast üle 100 inimese.
Yana Toomi väitel tehti seda Voronovi survel. "Näiteks kui erakonnast lahkub juurviljabaasi direktor ja nädala pärast lahkub veel 20 sama baasi töötajat, siis on täiesti selge, kuidas see toimub. Selline surve oli Narvas kahjuks olemas. See oli väga häiriv, sest minu ettekujutuses on erakond mõttekaaslaste ühendus, mitte hierarhiline püramiid."
Linnavolinike suhtes algatatud uurimine ei viinud sisuliselt kuhugi. Kahtlustatavad osutusid süütuks. 2019. aastal algasid pikaleveninud läbirääkimised Keskerakonna juhatuse ja parteitute linnavolinike vahel. Viimased soovisid kuulda Jüri Rataselt avalikke vabandusi ja taotlesid õigusabikulude hüvitamist.
Läbirääkimised venisid
"Kui meiega võttis ühendust Mihhail Korb (tollane Keskerakonna peasekretär - toim.), olime selle üle väga rõõmsad. Võib-olla olime algul veidi teravad, ent hiljem muutus suhtlus päris meeldivaks," meenutab Janovitš läbirääkimiste käiku.
Toomi sõnul on keskerakondlased oma endiste erakonnakaaslastega praegu kompromissile lähemal kui kaks kuud tagasi.
Uus poliitiline reaalsus või kõik läheb vanaviisi
Erakonnaliikmete massilisest lahkumisest hoolimata ei ole Keskerakond Narvast kuhugi kadunud. 2020. aasta lõpus toimus seal tõeliselt ajalooline sündmus: linnavolikokku jäänud keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin ja Tarmo Tammiste meelitasid oma poolele osa fraktsiooni Kodulinn Narva parteitutest poliitikutest, sõlmisid opositsiooniga kokkuleppe ning linnapea toolile tõusis esmakordselt Narva ajaloos naine - Katri Raik, kes juhtis linnavolikogus opositsioonilist fraktsiooni Meie Narva.
Janovitši arvates on iga võimupöörde juures peaküsimus muudatused võimus, muudatused juhtimisorganites. Võimupööre tehakse kohtade "õiglaseks" jaotamiseks.
Esimest korda 20 aasta jooksul juhib linna koalitsioon. Kuid probleemid Keskerakonna Narva piirkonnas ei ole siiani lahendatud. Pole välistatud, et tühjale poliitilisele malelauale ilmub uus hall kardinal.
Janovitš usub, et võimupöörde taga - just nii nimetab ta möödunudaastast umbusaldusavaldust nüüd juba endisele linnapeale Aleksei Jevgrafovile ja talle endale - seisab keegi kohalikest ettevõtjatest.
### Response:
"Insight" | 25 aastat Keskerakonda Narvas - skandaalid ja fenomenaalne edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eckhoff eksis korra lamadestiirus, aga läbis püstitiiru puhtalt ja oli rajal mitmest kõik märgid tabanud konkurendist kiirem.
Norralannale oli see ühtlasi viiendaks sprindivõiduks järjest: eelnevalt triumfeeris ta Hochfilzenis, Oberhofis (2x), Pokljuka MM-il ja nüüd siis Nove Mestos.
Päris tihedaks kujunes heitlus kolmandale kohale: kõige õnnelikum oli itaallanna Lisa Vittozzi (0; +15,0), kellele järgnesid valgevenelanna Dzinara Alimbekava (0; +16,1), itaallanna Dorothea Wierer (1; +16,3) ning norralannad Ingrid Landmark Tandrevold (0; +17,4) ja Marte Olsbu Röiseland (2; +18,5).
Eestlased punktikohtadele ei jõudnud, kuid jälitussõitu pääsesid Regina Oja (47.; 1; +1.49,9) ja Johanna Talihärm (55.; 3; +1.56,1). Tuuli Tomingas oli 89. (2; +3.03,7) ja Kadri Lehtla 97. (4; +3.17,7).
Enne võistlust:
Kokku läheb rajale 106 sportlast, teiste seas ka eestlannad Johanna Talihärm (number 4), Tuuli Tomingas (38), Regina Oja (63) ja Kadri Lehtla (94).
Sel distantsil on tänavu valitsenud norralanna Tiril Eckhoff (31), kes võitis kolm eelmist MK-sarja sprinti ja tuli ka Pokljukas maailmameistriks. | Eckhoffi võiduseeria jätkus ka Nove Mestos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eckhoff eksis korra lamadestiirus, aga läbis püstitiiru puhtalt ja oli rajal mitmest kõik märgid tabanud konkurendist kiirem.
Norralannale oli see ühtlasi viiendaks sprindivõiduks järjest: eelnevalt triumfeeris ta Hochfilzenis, Oberhofis (2x), Pokljuka MM-il ja nüüd siis Nove Mestos.
Päris tihedaks kujunes heitlus kolmandale kohale: kõige õnnelikum oli itaallanna Lisa Vittozzi (0; +15,0), kellele järgnesid valgevenelanna Dzinara Alimbekava (0; +16,1), itaallanna Dorothea Wierer (1; +16,3) ning norralannad Ingrid Landmark Tandrevold (0; +17,4) ja Marte Olsbu Röiseland (2; +18,5).
Eestlased punktikohtadele ei jõudnud, kuid jälitussõitu pääsesid Regina Oja (47.; 1; +1.49,9) ja Johanna Talihärm (55.; 3; +1.56,1). Tuuli Tomingas oli 89. (2; +3.03,7) ja Kadri Lehtla 97. (4; +3.17,7).
Enne võistlust:
Kokku läheb rajale 106 sportlast, teiste seas ka eestlannad Johanna Talihärm (number 4), Tuuli Tomingas (38), Regina Oja (63) ja Kadri Lehtla (94).
Sel distantsil on tänavu valitsenud norralanna Tiril Eckhoff (31), kes võitis kolm eelmist MK-sarja sprinti ja tuli ka Pokljukas maailmameistriks.
### Response:
Eckhoffi võiduseeria jätkus ka Nove Mestos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus platsile jooksnud Jurkatamm viskas mängu esimesed kaks punkti, kuid sai paraku ka vigastada. 206 cm pikkune mängumees maandus õnnetult oma vasakule puusale ning oli sunnitud platsilt lahkuma, vahendab Korvpall24.ee.
Väga tasavägiselt kulgenud kohtumise kallutas Loyola Marymount lõplikult enda kasuks alles viimasel minutil. Selle mänguga sai läbi ka viimased neli hooaega San Francisco särgis pallinud Jurkatamme ülikoolikarjäär.
Kaotajate resultatiivseim oli 19 punktiga valgevenelane Dmitri Rjunõi. Üleplatsimeheks kerkis Eli Scott, kes viskas võitjate kasuks 24 punkti ja võttis 14 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Jurkatamm sai avaminutil viga ja San Francisco langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus platsile jooksnud Jurkatamm viskas mängu esimesed kaks punkti, kuid sai paraku ka vigastada. 206 cm pikkune mängumees maandus õnnetult oma vasakule puusale ning oli sunnitud platsilt lahkuma, vahendab Korvpall24.ee.
Väga tasavägiselt kulgenud kohtumise kallutas Loyola Marymount lõplikult enda kasuks alles viimasel minutil. Selle mänguga sai läbi ka viimased neli hooaega San Francisco särgis pallinud Jurkatamme ülikoolikarjäär.
Kaotajate resultatiivseim oli 19 punktiga valgevenelane Dmitri Rjunõi. Üleplatsimeheks kerkis Eli Scott, kes viskas võitjate kasuks 24 punkti ja võttis 14 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jurkatamm sai avaminutil viga ja San Francisco langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paavst kohtus suurajatolla Ali al-Sistaniga šiiade pühas linnas Najafis, vahendasid Reuters ja BBC. Kohtumine kestis 55 minutit.
Juba enne kohtumist prognoositi, et sellel kõneldakse religioonidevahelistest küsimustest, näiteks Iraagi kristlikust vähemusest, keda on tabanud vägivallalaine alates USA juhitud sissetungist Iraaki 2003. aastal
Iraagi šiiade juht suurajatolla Ali al-Sistani ütles paavst Franciscusele nende ajaloolisel kohtumisel, et kristlased peaksid riigis elama rahus.
Sistani "kinnitas oma muret, et kristlastest kodanikud peaksid elama rahus ja turvalisuses nagu kõik iraaklased, koos kõigi põhiseaduslike õigustega," teatas tema kantseleist saadetud sõnum.
Ta ütles samuti, et usujuhtidel on oma roll Iraagi kristlaste kaitsmisel.
Vatikani kinnitusel tänas Franciscus Sistanit ja šiiausulist rahvast, et nad on nõrgemate ja tagakiusatute kaitseks välja astunud.
Paavsti sõnul kinnitas Sistani öeldu "inimelu pühaduse ja Iraagi rahva ühtsuse tähtsust".
Vatikan märkis, et ajalooline visiit annab Franciscusele võimaluse rõhutada koostöö ja sõpruse vajadust erinevate usukogukondade vahel.
Pärast kohtumist suurajatollaga suundus paavst Franciscus iidsesse Uri linna, mida peetakse prohvet Aabrahami sünnipaigaks.
Paavst: terrorism ei tohi usku kuritarvitada
Paavst Franciscus mõistis laupäeval Iraagis iidses Uri linnas religioone ühendaval palvusel hukka usuäärmusluse.
"Me ei tohi usklikena vaikida, kui terrorism kuritarvitab usku," ütles ta kogunemisel, kus osalesid ka ISIS-e valitsemise ajal Põhja-Iraagis tagakiusatud vähemuste esindajad.
Ta rõhutas samuti, et südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiõigused, mida tuleb austada kõikjal.
Paavst Franciscus palvetas rahu eest, öeldes Lõuna-Iraagis religioonide vahelisele teenistusele kogunenutele, et loodab maailma teeleasumisele konfliktist ühtsusele.
"Palugem seda kogu Lähis-Ida eest palvetades. Siinkohal mõtlen ma eriti naabruses asuva sõjast laastatud Süüria peale," ütles ta teenistusel.
Visiit Iraaki on paavst Francsicuse esimene rahvusvaheline reis alates koroonapandeemia puhkemisest ning samas ka esimene paavsti visiit Iraaki.
Paavst saabus Iraaki reedel ning viibib seal neli päeva, mille käigus külastab erinevaid paiku.
Pühapäeval külastab paavst Franciscus Mosulit, kus ta peab eestpalve ISIS-e ohvrite mälestuseks. Hiljem peab ta Irbilis asuval jalgpalliväljakul missa, kuhu on oodata kuni 10 000 inimest.
Paavst külastab ka Qaraqoshi, kuhu kristlased on pärast ISIS-e lüüasaamist 2017. aastal naasnud. | Paavst kohtus Iraagis mõjuvõimsa šiiavaimulikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paavst kohtus suurajatolla Ali al-Sistaniga šiiade pühas linnas Najafis, vahendasid Reuters ja BBC. Kohtumine kestis 55 minutit.
Juba enne kohtumist prognoositi, et sellel kõneldakse religioonidevahelistest küsimustest, näiteks Iraagi kristlikust vähemusest, keda on tabanud vägivallalaine alates USA juhitud sissetungist Iraaki 2003. aastal
Iraagi šiiade juht suurajatolla Ali al-Sistani ütles paavst Franciscusele nende ajaloolisel kohtumisel, et kristlased peaksid riigis elama rahus.
Sistani "kinnitas oma muret, et kristlastest kodanikud peaksid elama rahus ja turvalisuses nagu kõik iraaklased, koos kõigi põhiseaduslike õigustega," teatas tema kantseleist saadetud sõnum.
Ta ütles samuti, et usujuhtidel on oma roll Iraagi kristlaste kaitsmisel.
Vatikani kinnitusel tänas Franciscus Sistanit ja šiiausulist rahvast, et nad on nõrgemate ja tagakiusatute kaitseks välja astunud.
Paavsti sõnul kinnitas Sistani öeldu "inimelu pühaduse ja Iraagi rahva ühtsuse tähtsust".
Vatikan märkis, et ajalooline visiit annab Franciscusele võimaluse rõhutada koostöö ja sõpruse vajadust erinevate usukogukondade vahel.
Pärast kohtumist suurajatollaga suundus paavst Franciscus iidsesse Uri linna, mida peetakse prohvet Aabrahami sünnipaigaks.
Paavst: terrorism ei tohi usku kuritarvitada
Paavst Franciscus mõistis laupäeval Iraagis iidses Uri linnas religioone ühendaval palvusel hukka usuäärmusluse.
"Me ei tohi usklikena vaikida, kui terrorism kuritarvitab usku," ütles ta kogunemisel, kus osalesid ka ISIS-e valitsemise ajal Põhja-Iraagis tagakiusatud vähemuste esindajad.
Ta rõhutas samuti, et südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiõigused, mida tuleb austada kõikjal.
Paavst Franciscus palvetas rahu eest, öeldes Lõuna-Iraagis religioonide vahelisele teenistusele kogunenutele, et loodab maailma teeleasumisele konfliktist ühtsusele.
"Palugem seda kogu Lähis-Ida eest palvetades. Siinkohal mõtlen ma eriti naabruses asuva sõjast laastatud Süüria peale," ütles ta teenistusel.
Visiit Iraaki on paavst Francsicuse esimene rahvusvaheline reis alates koroonapandeemia puhkemisest ning samas ka esimene paavsti visiit Iraaki.
Paavst saabus Iraaki reedel ning viibib seal neli päeva, mille käigus külastab erinevaid paiku.
Pühapäeval külastab paavst Franciscus Mosulit, kus ta peab eestpalve ISIS-e ohvrite mälestuseks. Hiljem peab ta Irbilis asuval jalgpalliväljakul missa, kuhu on oodata kuni 10 000 inimest.
Paavst külastab ka Qaraqoshi, kuhu kristlased on pärast ISIS-e lüüasaamist 2017. aastal naasnud.
### Response:
Paavst kohtus Iraagis mõjuvõimsa šiiavaimulikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva lõi Ajateater koostöös Tallinna linnamuuseumiga mäluinstallatsiooni "Mälupildid".
Kolmes osas esitatakse 36 inimese mälestusi märtsipommitamisest. Esituse jaoks on autorid kogunud üle 50 inimese mälestusi, sirvinud linnaarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi materjale.
Mälestusi esitavad Ajateatri näitlejad.
Installatsioon valmis 2019. aastal Vabaduse väljakul esitamiseks. Idee ja lavastuse autor on Anne Velt, tekstid valis Loone Ots.
Vaata installatsiooni muuseumi ajaveebis SIIT. | Linnamuusem meenutab Tallinna suurpommitamise aastapäeva Ajateatri installatsiooniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva lõi Ajateater koostöös Tallinna linnamuuseumiga mäluinstallatsiooni "Mälupildid".
Kolmes osas esitatakse 36 inimese mälestusi märtsipommitamisest. Esituse jaoks on autorid kogunud üle 50 inimese mälestusi, sirvinud linnaarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi materjale.
Mälestusi esitavad Ajateatri näitlejad.
Installatsioon valmis 2019. aastal Vabaduse väljakul esitamiseks. Idee ja lavastuse autor on Anne Velt, tekstid valis Loone Ots.
Vaata installatsiooni muuseumi ajaveebis SIIT.
### Response:
Linnamuusem meenutab Tallinna suurpommitamise aastapäeva Ajateatri installatsiooniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esimese seti võitis Kanepi vaid 27 minutiga, siis edaspidi läks tunduvalt tasavägisemaks. Teises setis ei suutnud kumbki mängija vastase pallingut murda ja kiires lõppmängus kaotas Kanepi 3:2 eduseisult viis pallivahetust järjest.
Otsustavas setis oli mõlemal mängijal raskusi oma servi hoidmisega, aga lõpuks suutis eestlanna murda Shibahara pallingu kolmel korral (jaapanlanna Kanepi oma kahel juhul) ja kohtumise teiselt matšpallilt võita.
Kvalifikatsiooni teises ringi ootab Kanepit teine kogenud tennisist ehk 36-aastane venelanna Vera Zvonarjova (WTA 145.), kes oli avaringis üle usbekitar Akgul Amanmuradovast (WTA 425.) 6:1, 6:1.
Kanepi ja Zvonarjova kohtusid viimati alles eelmise aasta sügisel Istanbulis toimunud väiksemal turniil, kus eestlanna sai 6:3, 6:3 võidu.
Põhitabelist alustav Anett Kontaveit (WTA 24.) kohtub avaringis ungarlanna Timea Babosega (WTA 105.), kellega ta varem pole vastamisi läinud. Kaheksandikfinaalis võib eestlannat oodata aga kolmanda paigutusega valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 8.). | Kanepi sai maailma 503. reketi üle raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esimese seti võitis Kanepi vaid 27 minutiga, siis edaspidi läks tunduvalt tasavägisemaks. Teises setis ei suutnud kumbki mängija vastase pallingut murda ja kiires lõppmängus kaotas Kanepi 3:2 eduseisult viis pallivahetust järjest.
Otsustavas setis oli mõlemal mängijal raskusi oma servi hoidmisega, aga lõpuks suutis eestlanna murda Shibahara pallingu kolmel korral (jaapanlanna Kanepi oma kahel juhul) ja kohtumise teiselt matšpallilt võita.
Kvalifikatsiooni teises ringi ootab Kanepit teine kogenud tennisist ehk 36-aastane venelanna Vera Zvonarjova (WTA 145.), kes oli avaringis üle usbekitar Akgul Amanmuradovast (WTA 425.) 6:1, 6:1.
Kanepi ja Zvonarjova kohtusid viimati alles eelmise aasta sügisel Istanbulis toimunud väiksemal turniil, kus eestlanna sai 6:3, 6:3 võidu.
Põhitabelist alustav Anett Kontaveit (WTA 24.) kohtub avaringis ungarlanna Timea Babosega (WTA 105.), kellega ta varem pole vastamisi läinud. Kaheksandikfinaalis võib eestlannat oodata aga kolmanda paigutusega valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 8.).
### Response:
Kanepi sai maailma 503. reketi üle raske võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunsti iseloomustab ideede ja arenguteede paljusus vaatamata sellele, et kunstitarvete poest müüakse kõigile samu tooteid. Sündivat loomingut kujundavad looja visioon koos looja oskuste ja teadmistega ning see kokteil on omakorda üle kallatud juhusega.
Sama olukord näib toimivat ka arstide igapäevatöös. Juhuslikkus arstide töös pole nii ilmne, kui tegemist on väga konkreetsete olukordadega, millel on selge põhjus ja ühene soovitud tulemus. Näiteks murdunud luu, mis tuleb fikseerida ja lasta loodusel see uuesti kokku kasvatada. Või bakteriaalne põletik, mille kõrvaldamiseks tuleb lihtsalt teatud arv päevi sobilikku antibiootikumi süüa.
Aga kuidas on olukord haigustega, kus arsti sekkumise tulemus ei ole sugugi kindel? Näiteks vähihaiguste puhul?
Pahaloomulise kasvajaga on keha ühes rakus asjad viltu läinud ning pärast lugematut paljunemistsüklit on haigus inimesele piisavalt märku andnud, et haige on pidanud murega arsti uksele koputama.
Algab töö selle nimel, et haigus kehast välja lõigata või, kui patsient liigalt hilja kohale jõudis, siis vähemalt võimalikult pikaks ajaks kontrolli alla saada. Arst, kui kunstnik kunagi, teeb olemasoleva info pealt ravimite ja teiste arsenalis olevate tööriistadega pintslitõmbeid patsiendi paranemise suunas. Kuid see ei ole soolo.
Loodus joonistab koos arstiga lõuendile omad mõtted juurde. Kui loodusel on sündivast pildist hoopis teine arusaam, võib patsiendi tulevik kujuneda ootamatult erinevaks sellest, mis algselt arstikabinetis planeeritud sai. Inimene ei tervene. Arst tegi küll parima, aga kuna me kõike veel ei mõista, jäi eesmärk saavutamata.
Kui poleks teadmatust, oleks vaid teadus - selge põhjuse, sekkumise ja tagajärje seos, kus kõrvalekaldeid soovitud tulemuste osas sisuliselt poleks. Kõik saaksid terveks. Või vähemalt sureksid tervena ehk teisisõnu elaksid täisväärtuslikku ning haigustest takistamata elu hetkeni, mil see lihtsalt läbi saab.
Teaduse osa arstimises on viimaste aastakümnetega määratult kasvanud. Seda jagub nii kaheteistkümneks kooliaastaks kui ka kuueks põhiõppe aastaks arstiteaduskonnast ja siis veel tegelikult kogu karjääriks.
Me teame palju ja oskame palju, kuid siiani on meie teadmistes veel väga suured lüngad ja arengus on endiselt väga palju juhust. Sama juhust, mis maalid erinevatel lõuenditel erinevaks muudab.
Olgu näiteks kasvõi miljoneid elusid päästnud penitsilliin, mille avastamine oli tööõnnetus. Või Viagra (sildenafiil), mida tegelikult arendati ravimaks kõrget vererõhku ja teatud südamehaigust, kuni selgus, et meestel ootamatult avaldunud ravimi kõrvalmõjul on suurem väärtus kui algsel eesmärgil.
Aga olgu. Me polnud nii targad, et ise juba ette öelda, milline molekul milliseid muresid lahendab, kuid tegelikult on siin veel üks sügav probleem - isegi kui oleme ära õppinud, et juhuslikult avastatud molekul töötab, ei mõista me täpselt, et miks ja kuidas ta töötab.
Teisisõnu, oskame loodusele vahele segada ja tellida talt meile soovitud tulemust, kuid me ei mõista, et kuidas ta seda ikkagi teeb. Või miks järgmisel patsiendil, kes näiliselt esimesega võrdne on, oodatud tulemus mitte üksnes ei puudu, vaid ta saab hoopis rasked kõrvalmõjud, mis jälle esimesel puudusid.
Selliseks näiteks on pseudoefedriin, mis eraldati esimest korda juba 19. sajandi lõpus ja mida kasutatakse praegugi laialdaselt nohu ja ninakinnisust leevendavates spreides. See looduslik aine on kasutust leidnud juba aastakümneid ja veel mitmete teistegi hädade korral, kuid siiani ei mõisteta selle toimemehhanismi tagamaid.
Tegelikult võib lisaks näitena tuua ka enamiku vähiravimitest, mida määratakse paljudele, kuid toimivad kahjuks vähestele. Miks täpselt? Ei tea.
"Alles nelja aastaga selgus, et tuhandetesse ulatunud rasked kaasasündinud puuded või surnult sünnid olid otseselt seotud selle ravimi kõrvaltoimetega."
Teises äärmuses on inimeste liigne enesekindlus. Taoliseks ajalooliseks tõsiasjaks on teiste hulgas kuulsamana talidomiid. Seda kasutatakse teatud raskete haiguste puhul senigi, kuid 1957. aastal tuli see apteeki müügile kui iiveldust vähendav vahend rasedatele naistele. Alles nelja aastaga selgus, et tuhandetesse ulatunud rasked kaasasündinud puuded või surnult sünnid olid otseselt seotud selle ravimi kõrvaltoimetega.
Talidomiidile tehti enne müügile lubamist küll kõik tol hetkel vajalikud uuringud, kuid taoline sügav möödalask muutis seejärel ravimite müügieelse kontrolli märgatavalt rangemaks ja põhjalikumaks.
Seega tegelikult me ei mõista lõpuni inimkeha olemust ja viisi, kuidas ja miks ravimid kehale mõju võivad avaldada. Et selles sügavamas ja keerukamas kihis selgust luua, on vaja saada meistriks. Ja mitte niisama, vaid meistriks rakkude sees üksikute molekulide tasemel, teadmaks täpselt, kuidas rakuaparaat töötab ja mida me ravimiga sekkumisega saavutame ja miks see kõikides ühtemoodi ei toimi.
Rakk, nagu on ühes oma publikatsioonis sõnastanud akadeemik Valdur Saks, ei ole vett täis kott, mille sisse on korralikult läbi loksutades segatud rasvu, valke ja toitaineid, vaid ütlemata keerukas arhitektuuriime.
Rakku täidab viskoosne vedelik, milles asuvad mitmed üksteisest eraldatud kambrid ning kogu raku sisemus on pungil miljarditest keemilistest reaktsioonidest. Seega ei piisa vaid raku eemalt vaatlemisest, vaid tuleb mõista ka rakusisest kambrite süsteemi ja nende omavahelisi askeldusi.
Lisaks tuleb osata pilt ka laiemaks teha ja mõista kogu kontserti, mida keha üksikud rakud ja organid omavahel mängivad. Kõige selle mõistmisest on tänapäeva teadus aga veel vähemalt aastakümnete kui mitte sadade kaugusel. Pealegi kehtib siin tõsiasi, et hetkest, kui teadlane on midagi uut avastanud, läheb veel aastaid aega, enne kui arst selle oma argitöös kasutusele saab võtta. Ja seepärast peabki arstimine seniks jääma suuresti loovaks kunstiks. Eriti just keerukate haiguste puhul.
Kunstis on teadupärast neid, kes loomingut teostavad keskpäraselt ja normi piires ja siis on suurkujud, need, kellest teadjad räägivad ja kelle poole alt üles vaadatakse. Sama loogika paneb ka vähidiagnoosi saanuid küsima teist arvamust järgmise arsti käest või järgmisest haiglast. Või küsitakse välismaa haiglast, sest seal tundub alati kõik parem olema.
Teine arvamus aitab mõista, kas olukord on tõesti nii hull, kas see diagnoos on ikka õige ja kas soovitatud raviviisid on kohased. Teise arvamuse küsimine juba eeldab, et kõik arstid ei saa ühtmoodi haigusest aru ja ei vali identseid raviviise. Ja see on laias laastus ka oodatav, eriti keeruliste juhtude puhul, kus teadmatus ongi väga suur.
Patsienti paneb teist arvamust otsima ühest küljest inimlik segadus, kuid teisalt ka teadmatus, kas arstid on ikka kõik vajaliku tema haiguse mõistmise jaoks teinud. Ja võib-olla ei olegi, sest haiglas ei kasutata kaasaegseid diagnostikavahendeid või ei saa kõik patsiendid täit analüüsipaketti, sest patsiente on nii palju ja analüüse on tehniliselt tüütu teha ja nii jäävadki mitmed haiged sellest kõrvale.
"Siinkohal ei ole küsimus arsti viitsimises, kompetentsuses või inimlikkuses, vaid ebaoptimaalselt toimivas laiemas süsteemis."
Alternatiivina, kuigi väheefektiivne, saab keemiaravi patsiendile määrata ka ilma põhjalikumaid analüüse tegemata. Siinkohal ei ole küsimus arsti viitsimises, kompetentsuses või inimlikkuses, vaid ebaoptimaalselt toimivas laiemas süsteemis.
Eelnev toetab tõdemust, et arstimine on kunst, milles teadmiste puudumise tõttu puuduvad selged lahendusteed ja seepärast tuleb neid teid alles igal korral uuesti luua. Mõnikord läheb hästi, mõnikord kehvemini. Nagu loominguga ikka.
Patsiendid ootavad enamasti suuniseid arstilt ning ei mõtle aktiivselt oma ravi puudutavates küsimustes kaasa. See on hoopis teine jutt. Arstid on seeläbi sagedasti olukorras, kus nende otsuse aluseks saavad olla kõhutunne ja erinevad halvasti komplekteeritavad vihjed. Ja mitte faktid.
Nende niidiotste kokkusidumiseks ongi vaja loovat pilku, julgust piiratud info tingimustes otsustada ning sisemist veendumust, et just see valitud tee on patsiendile parim. Selge ja süvitsi mõistetud teaduseni on siit veel pikk maa.
Praegused arstid ning ilmselt veel kümned lõpetavad arstiteaduse lennud ei pea selle pärast muretsema, et nende töö muutuks liialt masinlikuks, faktidest pungil elututeks protseduurideks või et arvutid nende töö lihtsalt üle võtaks - vajadust looduse ilmingute üle otsustamiseks ja seeläbi loovust jääb veel pikaks tarvis. | Andre Koit: teadmatus muudab arstimise kunstiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunsti iseloomustab ideede ja arenguteede paljusus vaatamata sellele, et kunstitarvete poest müüakse kõigile samu tooteid. Sündivat loomingut kujundavad looja visioon koos looja oskuste ja teadmistega ning see kokteil on omakorda üle kallatud juhusega.
Sama olukord näib toimivat ka arstide igapäevatöös. Juhuslikkus arstide töös pole nii ilmne, kui tegemist on väga konkreetsete olukordadega, millel on selge põhjus ja ühene soovitud tulemus. Näiteks murdunud luu, mis tuleb fikseerida ja lasta loodusel see uuesti kokku kasvatada. Või bakteriaalne põletik, mille kõrvaldamiseks tuleb lihtsalt teatud arv päevi sobilikku antibiootikumi süüa.
Aga kuidas on olukord haigustega, kus arsti sekkumise tulemus ei ole sugugi kindel? Näiteks vähihaiguste puhul?
Pahaloomulise kasvajaga on keha ühes rakus asjad viltu läinud ning pärast lugematut paljunemistsüklit on haigus inimesele piisavalt märku andnud, et haige on pidanud murega arsti uksele koputama.
Algab töö selle nimel, et haigus kehast välja lõigata või, kui patsient liigalt hilja kohale jõudis, siis vähemalt võimalikult pikaks ajaks kontrolli alla saada. Arst, kui kunstnik kunagi, teeb olemasoleva info pealt ravimite ja teiste arsenalis olevate tööriistadega pintslitõmbeid patsiendi paranemise suunas. Kuid see ei ole soolo.
Loodus joonistab koos arstiga lõuendile omad mõtted juurde. Kui loodusel on sündivast pildist hoopis teine arusaam, võib patsiendi tulevik kujuneda ootamatult erinevaks sellest, mis algselt arstikabinetis planeeritud sai. Inimene ei tervene. Arst tegi küll parima, aga kuna me kõike veel ei mõista, jäi eesmärk saavutamata.
Kui poleks teadmatust, oleks vaid teadus - selge põhjuse, sekkumise ja tagajärje seos, kus kõrvalekaldeid soovitud tulemuste osas sisuliselt poleks. Kõik saaksid terveks. Või vähemalt sureksid tervena ehk teisisõnu elaksid täisväärtuslikku ning haigustest takistamata elu hetkeni, mil see lihtsalt läbi saab.
Teaduse osa arstimises on viimaste aastakümnetega määratult kasvanud. Seda jagub nii kaheteistkümneks kooliaastaks kui ka kuueks põhiõppe aastaks arstiteaduskonnast ja siis veel tegelikult kogu karjääriks.
Me teame palju ja oskame palju, kuid siiani on meie teadmistes veel väga suured lüngad ja arengus on endiselt väga palju juhust. Sama juhust, mis maalid erinevatel lõuenditel erinevaks muudab.
Olgu näiteks kasvõi miljoneid elusid päästnud penitsilliin, mille avastamine oli tööõnnetus. Või Viagra (sildenafiil), mida tegelikult arendati ravimaks kõrget vererõhku ja teatud südamehaigust, kuni selgus, et meestel ootamatult avaldunud ravimi kõrvalmõjul on suurem väärtus kui algsel eesmärgil.
Aga olgu. Me polnud nii targad, et ise juba ette öelda, milline molekul milliseid muresid lahendab, kuid tegelikult on siin veel üks sügav probleem - isegi kui oleme ära õppinud, et juhuslikult avastatud molekul töötab, ei mõista me täpselt, et miks ja kuidas ta töötab.
Teisisõnu, oskame loodusele vahele segada ja tellida talt meile soovitud tulemust, kuid me ei mõista, et kuidas ta seda ikkagi teeb. Või miks järgmisel patsiendil, kes näiliselt esimesega võrdne on, oodatud tulemus mitte üksnes ei puudu, vaid ta saab hoopis rasked kõrvalmõjud, mis jälle esimesel puudusid.
Selliseks näiteks on pseudoefedriin, mis eraldati esimest korda juba 19. sajandi lõpus ja mida kasutatakse praegugi laialdaselt nohu ja ninakinnisust leevendavates spreides. See looduslik aine on kasutust leidnud juba aastakümneid ja veel mitmete teistegi hädade korral, kuid siiani ei mõisteta selle toimemehhanismi tagamaid.
Tegelikult võib lisaks näitena tuua ka enamiku vähiravimitest, mida määratakse paljudele, kuid toimivad kahjuks vähestele. Miks täpselt? Ei tea.
"Alles nelja aastaga selgus, et tuhandetesse ulatunud rasked kaasasündinud puuded või surnult sünnid olid otseselt seotud selle ravimi kõrvaltoimetega."
Teises äärmuses on inimeste liigne enesekindlus. Taoliseks ajalooliseks tõsiasjaks on teiste hulgas kuulsamana talidomiid. Seda kasutatakse teatud raskete haiguste puhul senigi, kuid 1957. aastal tuli see apteeki müügile kui iiveldust vähendav vahend rasedatele naistele. Alles nelja aastaga selgus, et tuhandetesse ulatunud rasked kaasasündinud puuded või surnult sünnid olid otseselt seotud selle ravimi kõrvaltoimetega.
Talidomiidile tehti enne müügile lubamist küll kõik tol hetkel vajalikud uuringud, kuid taoline sügav möödalask muutis seejärel ravimite müügieelse kontrolli märgatavalt rangemaks ja põhjalikumaks.
Seega tegelikult me ei mõista lõpuni inimkeha olemust ja viisi, kuidas ja miks ravimid kehale mõju võivad avaldada. Et selles sügavamas ja keerukamas kihis selgust luua, on vaja saada meistriks. Ja mitte niisama, vaid meistriks rakkude sees üksikute molekulide tasemel, teadmaks täpselt, kuidas rakuaparaat töötab ja mida me ravimiga sekkumisega saavutame ja miks see kõikides ühtemoodi ei toimi.
Rakk, nagu on ühes oma publikatsioonis sõnastanud akadeemik Valdur Saks, ei ole vett täis kott, mille sisse on korralikult läbi loksutades segatud rasvu, valke ja toitaineid, vaid ütlemata keerukas arhitektuuriime.
Rakku täidab viskoosne vedelik, milles asuvad mitmed üksteisest eraldatud kambrid ning kogu raku sisemus on pungil miljarditest keemilistest reaktsioonidest. Seega ei piisa vaid raku eemalt vaatlemisest, vaid tuleb mõista ka rakusisest kambrite süsteemi ja nende omavahelisi askeldusi.
Lisaks tuleb osata pilt ka laiemaks teha ja mõista kogu kontserti, mida keha üksikud rakud ja organid omavahel mängivad. Kõige selle mõistmisest on tänapäeva teadus aga veel vähemalt aastakümnete kui mitte sadade kaugusel. Pealegi kehtib siin tõsiasi, et hetkest, kui teadlane on midagi uut avastanud, läheb veel aastaid aega, enne kui arst selle oma argitöös kasutusele saab võtta. Ja seepärast peabki arstimine seniks jääma suuresti loovaks kunstiks. Eriti just keerukate haiguste puhul.
Kunstis on teadupärast neid, kes loomingut teostavad keskpäraselt ja normi piires ja siis on suurkujud, need, kellest teadjad räägivad ja kelle poole alt üles vaadatakse. Sama loogika paneb ka vähidiagnoosi saanuid küsima teist arvamust järgmise arsti käest või järgmisest haiglast. Või küsitakse välismaa haiglast, sest seal tundub alati kõik parem olema.
Teine arvamus aitab mõista, kas olukord on tõesti nii hull, kas see diagnoos on ikka õige ja kas soovitatud raviviisid on kohased. Teise arvamuse küsimine juba eeldab, et kõik arstid ei saa ühtmoodi haigusest aru ja ei vali identseid raviviise. Ja see on laias laastus ka oodatav, eriti keeruliste juhtude puhul, kus teadmatus ongi väga suur.
Patsienti paneb teist arvamust otsima ühest küljest inimlik segadus, kuid teisalt ka teadmatus, kas arstid on ikka kõik vajaliku tema haiguse mõistmise jaoks teinud. Ja võib-olla ei olegi, sest haiglas ei kasutata kaasaegseid diagnostikavahendeid või ei saa kõik patsiendid täit analüüsipaketti, sest patsiente on nii palju ja analüüse on tehniliselt tüütu teha ja nii jäävadki mitmed haiged sellest kõrvale.
"Siinkohal ei ole küsimus arsti viitsimises, kompetentsuses või inimlikkuses, vaid ebaoptimaalselt toimivas laiemas süsteemis."
Alternatiivina, kuigi väheefektiivne, saab keemiaravi patsiendile määrata ka ilma põhjalikumaid analüüse tegemata. Siinkohal ei ole küsimus arsti viitsimises, kompetentsuses või inimlikkuses, vaid ebaoptimaalselt toimivas laiemas süsteemis.
Eelnev toetab tõdemust, et arstimine on kunst, milles teadmiste puudumise tõttu puuduvad selged lahendusteed ja seepärast tuleb neid teid alles igal korral uuesti luua. Mõnikord läheb hästi, mõnikord kehvemini. Nagu loominguga ikka.
Patsiendid ootavad enamasti suuniseid arstilt ning ei mõtle aktiivselt oma ravi puudutavates küsimustes kaasa. See on hoopis teine jutt. Arstid on seeläbi sagedasti olukorras, kus nende otsuse aluseks saavad olla kõhutunne ja erinevad halvasti komplekteeritavad vihjed. Ja mitte faktid.
Nende niidiotste kokkusidumiseks ongi vaja loovat pilku, julgust piiratud info tingimustes otsustada ning sisemist veendumust, et just see valitud tee on patsiendile parim. Selge ja süvitsi mõistetud teaduseni on siit veel pikk maa.
Praegused arstid ning ilmselt veel kümned lõpetavad arstiteaduse lennud ei pea selle pärast muretsema, et nende töö muutuks liialt masinlikuks, faktidest pungil elututeks protseduurideks või et arvutid nende töö lihtsalt üle võtaks - vajadust looduse ilmingute üle otsustamiseks ja seeläbi loovust jääb veel pikaks tarvis.
### Response:
Andre Koit: teadmatus muudab arstimise kunstiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 90-aastane naine, 89-aastane mees, 87-aastane naine, 85-aastane mees, 83-aastane naine, 82-aastane mees ja 70-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 644 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 90, haiglaravi vajab 582 patsienti (päev varem 578). Intensiivravi vajab 56 nakatunut (päev varem samuti 56), juhitaval hingamisel on 35 patsienti (päev varem 30).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 926 inimesel. 727 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 195, Lääne-Virumaale 95, Tartumaale 76, Saaremaale 53, Pärnumaale 36 ja Võrumaale 24 uut positiivset testi. Läänemaale lisandus 22, Rapla- ja Viljandimaale 20, Järvamaale 12, Valgamaale 11, Jõgevamaale 9, Hiiumaale 4 ja Põlvamaale 2 uut nakkusjuhtu. 37 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1253,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 18,2 protsenti.
Laupäevaks on haiglates lõpetatud 3963 koroona haigusjuhtumit 3814 inimesega. Laupäeva seisuga on tervenenud 55 161 inimest, neist 39 259 inimese (71,2%) haigusjuhtum on lõpetatud, 15 902 inimese (28,8%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Ööpäeva jooksul manustati 7104 vaktsiinidoosi, millest 5612 olid esmased koroonavaktsiinid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 97 858 inimesele, kellest 43 745 on saanud mõlemad doosid. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 975 820 koroonaviiruse määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 73 684 (7,5% testide koguarvust). | Ööpäevaga lisandus 1542 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 90-aastane naine, 89-aastane mees, 87-aastane naine, 85-aastane mees, 83-aastane naine, 82-aastane mees ja 70-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 644 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 90, haiglaravi vajab 582 patsienti (päev varem 578). Intensiivravi vajab 56 nakatunut (päev varem samuti 56), juhitaval hingamisel on 35 patsienti (päev varem 30).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 926 inimesel. 727 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 195, Lääne-Virumaale 95, Tartumaale 76, Saaremaale 53, Pärnumaale 36 ja Võrumaale 24 uut positiivset testi. Läänemaale lisandus 22, Rapla- ja Viljandimaale 20, Järvamaale 12, Valgamaale 11, Jõgevamaale 9, Hiiumaale 4 ja Põlvamaale 2 uut nakkusjuhtu. 37 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1253,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 18,2 protsenti.
Laupäevaks on haiglates lõpetatud 3963 koroona haigusjuhtumit 3814 inimesega. Laupäeva seisuga on tervenenud 55 161 inimest, neist 39 259 inimese (71,2%) haigusjuhtum on lõpetatud, 15 902 inimese (28,8%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Ööpäeva jooksul manustati 7104 vaktsiinidoosi, millest 5612 olid esmased koroonavaktsiinid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 97 858 inimesele, kellest 43 745 on saanud mõlemad doosid. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 975 820 koroonaviiruse määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 73 684 (7,5% testide koguarvust).
### Response:
Ööpäevaga lisandus 1542 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva varahommikul olid põhi- ja tugimaanteed kuivad ning sademeid ei olnud.
Prognoosi järgi tuleb päeval pilves ilm. Mitmel pool sajab lund ning kohati tuiskab. Lääne-Eestis kandub lumesadu üle lörtsiks ja vihmaks, mis toob endaga kaasa jäiteohu. Õhutemperatuur jääb vahemikku -3 kuni +3 kraadi.
Tallinnas algab prognoosi järgi lörtsi- ja lumesadu keskpäeval ning öötundidel muutub ilm kiiresti külmemaks. Ka tuult on oodata kuni 20 meetrit sekundis, mis põhjustab tuisku ja tuisuvaalusid teedel. Võib esineda ka jäidet.
Libeduseohuga tuleb arvestada ka jalakäijatel ja kergliiklejatel.
Transpordiamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et kehvade teeolude tõttu tulev oma sõitudeks varuda aega.
Liiklejad saavad edastada infot teeolude kohta telefonil 1247. Lisainfot teeolude kohta vaata http://tarktee.ee. | Lörtsi- ja lumesadu toob laupäeval kaasa jäiteohu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva varahommikul olid põhi- ja tugimaanteed kuivad ning sademeid ei olnud.
Prognoosi järgi tuleb päeval pilves ilm. Mitmel pool sajab lund ning kohati tuiskab. Lääne-Eestis kandub lumesadu üle lörtsiks ja vihmaks, mis toob endaga kaasa jäiteohu. Õhutemperatuur jääb vahemikku -3 kuni +3 kraadi.
Tallinnas algab prognoosi järgi lörtsi- ja lumesadu keskpäeval ning öötundidel muutub ilm kiiresti külmemaks. Ka tuult on oodata kuni 20 meetrit sekundis, mis põhjustab tuisku ja tuisuvaalusid teedel. Võib esineda ka jäidet.
Libeduseohuga tuleb arvestada ka jalakäijatel ja kergliiklejatel.
Transpordiamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et kehvade teeolude tõttu tulev oma sõitudeks varuda aega.
Liiklejad saavad edastada infot teeolude kohta telefonil 1247. Lisainfot teeolude kohta vaata http://tarktee.ee.
### Response:
Lörtsi- ja lumesadu toob laupäeval kaasa jäiteohu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ökotoodete ostmiseks ei pea enam eraldi ökokauplusesse minema, sest mahekaup on jõudnud müügile ka tavaliste toidupoodide lettidele. Lahtiste puu- ja köögiviljade juures ei piisa aga ainult sõnade "mahe" või "öko" kasutamisest.
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Marge Thetloff ütles ERR-ile, et pakendamata puu- ja köögivilja puhul viitab mahesertifikaadile vastav kleebis hinnasildil.
Eestis on mahetoodetel aga kaht tüüpi mahemärgiseid. Üks on Eesti oma ümmargune ökokleebis ning teine on Euroopa Liidu mahetoote logo.
EL-i mahetoodete märk. Autor/allikas: Põllumajandus- ja toiduamet.
"See tähendab, et nad vastavad rangetele tootmis-, veo- ja ladustamistingimustele. Pakendatud mahetoidu müümisel on kohustuslik kasutada EL-i mahetoote logo, päritolutähist ja järelevalveasutuse koodi," selgitas Thetloff.
Samas võib poest või turult leida lahtisi puu- ja köögivilju, mille kõrvalt ökokleebist leida ei õnnestu, kuid toote kohal seisab silt kirjaga "mahe".
"Kui pakendamata mahetoote juurde on lisatud ökokleebis või EL-i mahelogo, siis on ettevõte kontrollsüsteemi kuuluv ja seal müüdavad tooted on kontrollitud ja mahedad," sõnas Thetloff ja lisas, et toote juures peab olema ka kontrollasutuse kood.
Sertifikaatidega naljalt skeemitada ei anna
Biomarketi tegevjuht Priit Mikelsaar selgitas ERR-ile, et nende kauplustes on hinnasildil alati märgitud puu- või köögivilja päritolumaa ning sertifikaadi kood, kleebist aga puu- ja köögiviljadele ei lisata.
"Kui meilt küsitakse mõne toote kohta sertifikaati, siis saame meie selle maaletooja käest. Ise eraldi me tooteid üle ei kontrolli," ütles Mikelsaar ja lisas, et maaletootjatel on sertifikaatidega skeemitada väga keeruline.
Seesugused valetamised ja rikkumised tulevad Mikelsaare sõnul välja, vahel läheb selleks lihtsalt natuke kauem aega.
"Enamasti need pettused tulevad välja. Mitte läbi testide, vaid näiteks keegi partner ütleb või naabertalunik annab teada, et nägi oma naabrit õunapuud taimekaitsevahendiga pritsimas," ütles Mikelsaar.
Ta tõi välja, et näiteks Saksamaal ja Rootsis oleks see üleriigiline skandaal, kui mõni ökokauplus või tootja sertifikaatide kohta valetaks.
"Ma puu- ja juurviljade puhul ei mäleta, et meil oleks sertifikaadiga mõni jama olnud. Küll aga on üle-Euroopalisi tagasikutsumisi olnud kuivainete ja teravilja osas, kus laboriproovid on näidanud pestitsiidide olemasolu," selgitas Mikelsaar.
Mikelsaar sõnas, et vahel on müügis ka kodumaine talutoodang, kuid siis sellele mahesilti juurde ei panda. Ta täpsustas, et iga suvalise tootja käest kaupa müügile ei võeta, sest toote pärisolus tahetakse alati kindlad olla.
Eesti tootjad on enamasti ausad
Eesti talukaupa müüvate Taluturu kaupluste tegevjuht Merle Vall selgitas ERR-ile, et Eesti tootjate puhul sertifikaatidega probleeme ei ole.
"Eesti mahetootjatel on sisemine tarkus nii suur puu- ja köögiviljade puhul, seal mitteminigisugust trikitamist küll ei ole," ütles Vall.
Ta selgitas, et 2010. aastal, kui Taluturg oma tegevust alustas, võisid üksikud kahtlused tootjate puhul olla, kuid praeguseks on kõik väga punktuaalsed ning peavad reeglitest kinni.
"Meil on kauplustes nii, et salatid ja porgandid ja muud köögiviljad laseme me tavaliselt eraldi pakendada. Siis põllumehed panevad ise sildid peale ja vastavad numbrid juurde ja neid on lihtne kontrollida," täpsustas Vall.
Küll aga vihjas ta, et sertifikaatidega võib probleeme olla välismaistel tootjatel, kuid Taluturu poodides on müügil ainult kodumaine toodang.
Mahetoote müügisilt ökotoote kleebisega. Autor/allikas: Grete-Liina Roosve/ERR
Kaubamaja AS-i toidukaubanduse juht Igor Grudkin ütles ERR-ile, et Kaubamaja ise mahetootjate sertifikaate ei kontrolli.
"Meie usaldame maaletoojatele ja ka kohalike tootjatele antud sertifikaate. Järelkontrolli teostab ja sertifikaate kontrollivad ning väljastavad Eestis maaeluministeeriumi allasutused," lisas ta.
Kolmandatest riikidest pärit kaupadel EL-i märgist olema ei pea, küll aga on vajalik samaväärne sertifikaat
Kui mõni eksootilisem puuvili võib küll päritolumaal olla täiesti aus mahekaup, siis ei tähenda see veel, et EL-is ja Eestis seda ökotootena tunnustada saaks.
Marge Thetloff selgitas, et kolmandast riigist pärit toodete puhul pole otseselt EL-i ökomärgist vaja, kuid päritolumaa mahepõllumajanduse tingimused ja kontrollimise kord peavad olema EL-iga samaväärsed.
"Tingimustele vastavust kinnitab iga imporditava mahesaadetisega kaasas olev kontrollsertifikaat, mille on välja andnud selleks õigust omav kolmanda riigi kontrollasutus. Sertifikaadi on omakorda kinnitanud pädev asutus selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu tooteid imporditakse," selgitas ta.
Seega piisab, kui mõne kolmandast riigist pärit puu- või köögivilja juures on kontrollsertifikaadi kood. Tavatarbijale koodi peal olevad numbrid küll midagi ei ütle, niisiis tuleb loota importija ja edasimüüja aususele.
Samas on Thetloffi sõnul EL-i ülesed kontrollsüsteemid niivõrd tugevad, et võltsitud sertifikaatidega kaup müügile ei jõuagi. Ta lisas, et importijate sertifikaate kontrollib PTA ning ettevõte peab end registreerima ka maksu- ja tolliametis.
Euroopa Liidu ametkondadel on aga mitu ühist infosüsteemi, mille kaudu toimub infovahetus ning kus ametnikud saavad kontrollida sertifikaate, täpsustas ta.
Ainult maheregistreeringuga ettevõtted tohivad mahekaupa müüa
Thetloff selgitas, et kõik Eesti ettevõtjad, kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusega, peavad olema kantud PTA registrisse.
Kaupmehed, kes tootjate kaupa edasi müüvad peaksid Thetloffi sõnul aga vastavat sertifikaati alati kontrollima.
"Kui kaupmees või edasimüüja ostab põllumehe käest maheköögivilju selleks, et neid mahedalt edasi müüa või kaupluses pakendamata kujul lõpptarbijale müüa, peab ta olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel ehk liitunud mahe kontrollsüsteemiga. Ainult kontrollsüsteemi kuuluv, ehk tunnustatud ettevõtja saab müüja tooteid mahemärkega," täpsustas ta.
Amet kontrollib spetsialisti sõnul ettevõtteid vähemalt kord aastas. "Kui ettevõtte kontrollimisel selgub, et mahekaubana müüdavad tooted ei olegi tegelikult mahedad, algatatakse ettevõtte suhtes menetlus ja tehakse vajadusel vastavad ettekirjutused, kui tegemist on tarbija petmisega," lisas ta.
Nõuded mahetootjaks saamisel on aga ranged, näiteks on üleminekuperiood tavatootmiselt mahetootmisele viljapuuaedade puhul koguni kolm aastat. | Iga mahetoode pole veel mahe: toote päritolu ausust saab juba poes kontrollida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ökotoodete ostmiseks ei pea enam eraldi ökokauplusesse minema, sest mahekaup on jõudnud müügile ka tavaliste toidupoodide lettidele. Lahtiste puu- ja köögiviljade juures ei piisa aga ainult sõnade "mahe" või "öko" kasutamisest.
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Marge Thetloff ütles ERR-ile, et pakendamata puu- ja köögivilja puhul viitab mahesertifikaadile vastav kleebis hinnasildil.
Eestis on mahetoodetel aga kaht tüüpi mahemärgiseid. Üks on Eesti oma ümmargune ökokleebis ning teine on Euroopa Liidu mahetoote logo.
EL-i mahetoodete märk. Autor/allikas: Põllumajandus- ja toiduamet.
"See tähendab, et nad vastavad rangetele tootmis-, veo- ja ladustamistingimustele. Pakendatud mahetoidu müümisel on kohustuslik kasutada EL-i mahetoote logo, päritolutähist ja järelevalveasutuse koodi," selgitas Thetloff.
Samas võib poest või turult leida lahtisi puu- ja köögivilju, mille kõrvalt ökokleebist leida ei õnnestu, kuid toote kohal seisab silt kirjaga "mahe".
"Kui pakendamata mahetoote juurde on lisatud ökokleebis või EL-i mahelogo, siis on ettevõte kontrollsüsteemi kuuluv ja seal müüdavad tooted on kontrollitud ja mahedad," sõnas Thetloff ja lisas, et toote juures peab olema ka kontrollasutuse kood.
Sertifikaatidega naljalt skeemitada ei anna
Biomarketi tegevjuht Priit Mikelsaar selgitas ERR-ile, et nende kauplustes on hinnasildil alati märgitud puu- või köögivilja päritolumaa ning sertifikaadi kood, kleebist aga puu- ja köögiviljadele ei lisata.
"Kui meilt küsitakse mõne toote kohta sertifikaati, siis saame meie selle maaletooja käest. Ise eraldi me tooteid üle ei kontrolli," ütles Mikelsaar ja lisas, et maaletootjatel on sertifikaatidega skeemitada väga keeruline.
Seesugused valetamised ja rikkumised tulevad Mikelsaare sõnul välja, vahel läheb selleks lihtsalt natuke kauem aega.
"Enamasti need pettused tulevad välja. Mitte läbi testide, vaid näiteks keegi partner ütleb või naabertalunik annab teada, et nägi oma naabrit õunapuud taimekaitsevahendiga pritsimas," ütles Mikelsaar.
Ta tõi välja, et näiteks Saksamaal ja Rootsis oleks see üleriigiline skandaal, kui mõni ökokauplus või tootja sertifikaatide kohta valetaks.
"Ma puu- ja juurviljade puhul ei mäleta, et meil oleks sertifikaadiga mõni jama olnud. Küll aga on üle-Euroopalisi tagasikutsumisi olnud kuivainete ja teravilja osas, kus laboriproovid on näidanud pestitsiidide olemasolu," selgitas Mikelsaar.
Mikelsaar sõnas, et vahel on müügis ka kodumaine talutoodang, kuid siis sellele mahesilti juurde ei panda. Ta täpsustas, et iga suvalise tootja käest kaupa müügile ei võeta, sest toote pärisolus tahetakse alati kindlad olla.
Eesti tootjad on enamasti ausad
Eesti talukaupa müüvate Taluturu kaupluste tegevjuht Merle Vall selgitas ERR-ile, et Eesti tootjate puhul sertifikaatidega probleeme ei ole.
"Eesti mahetootjatel on sisemine tarkus nii suur puu- ja köögiviljade puhul, seal mitteminigisugust trikitamist küll ei ole," ütles Vall.
Ta selgitas, et 2010. aastal, kui Taluturg oma tegevust alustas, võisid üksikud kahtlused tootjate puhul olla, kuid praeguseks on kõik väga punktuaalsed ning peavad reeglitest kinni.
"Meil on kauplustes nii, et salatid ja porgandid ja muud köögiviljad laseme me tavaliselt eraldi pakendada. Siis põllumehed panevad ise sildid peale ja vastavad numbrid juurde ja neid on lihtne kontrollida," täpsustas Vall.
Küll aga vihjas ta, et sertifikaatidega võib probleeme olla välismaistel tootjatel, kuid Taluturu poodides on müügil ainult kodumaine toodang.
Mahetoote müügisilt ökotoote kleebisega. Autor/allikas: Grete-Liina Roosve/ERR
Kaubamaja AS-i toidukaubanduse juht Igor Grudkin ütles ERR-ile, et Kaubamaja ise mahetootjate sertifikaate ei kontrolli.
"Meie usaldame maaletoojatele ja ka kohalike tootjatele antud sertifikaate. Järelkontrolli teostab ja sertifikaate kontrollivad ning väljastavad Eestis maaeluministeeriumi allasutused," lisas ta.
Kolmandatest riikidest pärit kaupadel EL-i märgist olema ei pea, küll aga on vajalik samaväärne sertifikaat
Kui mõni eksootilisem puuvili võib küll päritolumaal olla täiesti aus mahekaup, siis ei tähenda see veel, et EL-is ja Eestis seda ökotootena tunnustada saaks.
Marge Thetloff selgitas, et kolmandast riigist pärit toodete puhul pole otseselt EL-i ökomärgist vaja, kuid päritolumaa mahepõllumajanduse tingimused ja kontrollimise kord peavad olema EL-iga samaväärsed.
"Tingimustele vastavust kinnitab iga imporditava mahesaadetisega kaasas olev kontrollsertifikaat, mille on välja andnud selleks õigust omav kolmanda riigi kontrollasutus. Sertifikaadi on omakorda kinnitanud pädev asutus selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu tooteid imporditakse," selgitas ta.
Seega piisab, kui mõne kolmandast riigist pärit puu- või köögivilja juures on kontrollsertifikaadi kood. Tavatarbijale koodi peal olevad numbrid küll midagi ei ütle, niisiis tuleb loota importija ja edasimüüja aususele.
Samas on Thetloffi sõnul EL-i ülesed kontrollsüsteemid niivõrd tugevad, et võltsitud sertifikaatidega kaup müügile ei jõuagi. Ta lisas, et importijate sertifikaate kontrollib PTA ning ettevõte peab end registreerima ka maksu- ja tolliametis.
Euroopa Liidu ametkondadel on aga mitu ühist infosüsteemi, mille kaudu toimub infovahetus ning kus ametnikud saavad kontrollida sertifikaate, täpsustas ta.
Ainult maheregistreeringuga ettevõtted tohivad mahekaupa müüa
Thetloff selgitas, et kõik Eesti ettevõtjad, kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusega, peavad olema kantud PTA registrisse.
Kaupmehed, kes tootjate kaupa edasi müüvad peaksid Thetloffi sõnul aga vastavat sertifikaati alati kontrollima.
"Kui kaupmees või edasimüüja ostab põllumehe käest maheköögivilju selleks, et neid mahedalt edasi müüa või kaupluses pakendamata kujul lõpptarbijale müüa, peab ta olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel ehk liitunud mahe kontrollsüsteemiga. Ainult kontrollsüsteemi kuuluv, ehk tunnustatud ettevõtja saab müüja tooteid mahemärkega," täpsustas ta.
Amet kontrollib spetsialisti sõnul ettevõtteid vähemalt kord aastas. "Kui ettevõtte kontrollimisel selgub, et mahekaubana müüdavad tooted ei olegi tegelikult mahedad, algatatakse ettevõtte suhtes menetlus ja tehakse vajadusel vastavad ettekirjutused, kui tegemist on tarbija petmisega," lisas ta.
Nõuded mahetootjaks saamisel on aga ranged, näiteks on üleminekuperiood tavatootmiselt mahetootmisele viljapuuaedade puhul koguni kolm aastat.
### Response:
Iga mahetoode pole veel mahe: toote päritolu ausust saab juba poes kontrollida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et kindlustusjuhtumeid oli neli korda rohkem kui tavalisel päeval.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul oli tegemist viimase kaheksa aasta õnnetusterohkeima päevaga.
"23. veebruaril juhtus tavapärasest palju rohkem kokkupõrkeid, kus sõiduk kaotas juhitavuse ja libises tahtmatult vastassuunda või kõrvalritta. Samuti juhtus eesolevale sõidukile tagant otsasõite ning kokkupõrkeid ristmikel. Väga palju oli ka otsasõitmisi tänava ääres parkinud autodele, liiklusmärkidele, teepiiretele, aiapostidele ja isegi ehitistele," kirjeldas Reimets.
Ta rõhutas, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele. "Läbi aegade kõige rohkem õnnetusi on juhtunud päevadel, kui libedus, talvised teeolud ja sajust tingitud halb nähtavus tulevad autojuhtide jaoks ootamatult," märkis Reimets.
23. veebruarist veel rohkem õnnetusi on juhtunud vaid 26. oktoobril 2012, kui registreeriti 398 liikluskindlustusjuhtumit kogukahjuga 650 000 eurot.
Vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid on 23. veebruari kohta registreeritud 360, kogukahjuga ligi pool miljonit eurot. Enamasti kahjustati sõidukit teelt väljasõidul või libisemisel vastu teist autot, tee ääres asuvat aeda, seina, posti või teepiiret.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul tõusis veebruaris kahjude hulk nii jaanuari kui ka detsembriga võrreldes ligi 25 protsenti.
Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlusi on 23. veebruari kohta laekunud 50 ringis, enamik traumasid juhtus libedal tänaval kukkumise tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse, kui inimene saab õnnetuse või trauma tagajärjel vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks.
Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Kasko on auto, mootorratta, haagise või muu sõiduki vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju.
Liikluskindlustuse, kasko ja õnnetusjuhtumikindlustuse 23. veebruari juhtumite arv võib veel kasvada ligi 10 protsenti. | Tänavune jäine 23. veebruar oli kaheksa aasta õnnetusterohkeim päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et kindlustusjuhtumeid oli neli korda rohkem kui tavalisel päeval.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul oli tegemist viimase kaheksa aasta õnnetusterohkeima päevaga.
"23. veebruaril juhtus tavapärasest palju rohkem kokkupõrkeid, kus sõiduk kaotas juhitavuse ja libises tahtmatult vastassuunda või kõrvalritta. Samuti juhtus eesolevale sõidukile tagant otsasõite ning kokkupõrkeid ristmikel. Väga palju oli ka otsasõitmisi tänava ääres parkinud autodele, liiklusmärkidele, teepiiretele, aiapostidele ja isegi ehitistele," kirjeldas Reimets.
Ta rõhutas, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele. "Läbi aegade kõige rohkem õnnetusi on juhtunud päevadel, kui libedus, talvised teeolud ja sajust tingitud halb nähtavus tulevad autojuhtide jaoks ootamatult," märkis Reimets.
23. veebruarist veel rohkem õnnetusi on juhtunud vaid 26. oktoobril 2012, kui registreeriti 398 liikluskindlustusjuhtumit kogukahjuga 650 000 eurot.
Vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid on 23. veebruari kohta registreeritud 360, kogukahjuga ligi pool miljonit eurot. Enamasti kahjustati sõidukit teelt väljasõidul või libisemisel vastu teist autot, tee ääres asuvat aeda, seina, posti või teepiiret.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul tõusis veebruaris kahjude hulk nii jaanuari kui ka detsembriga võrreldes ligi 25 protsenti.
Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlusi on 23. veebruari kohta laekunud 50 ringis, enamik traumasid juhtus libedal tänaval kukkumise tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse, kui inimene saab õnnetuse või trauma tagajärjel vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks.
Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Kasko on auto, mootorratta, haagise või muu sõiduki vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju.
Liikluskindlustuse, kasko ja õnnetusjuhtumikindlustuse 23. veebruari juhtumite arv võib veel kasvada ligi 10 protsenti.
### Response:
Tänavune jäine 23. veebruar oli kaheksa aasta õnnetusterohkeim päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reitingut toetab Eesti majanduse suhteliselt hea vastupanuvõime COVID-19 pandeemia mõjudele ja head kasvuväljavaated pandeemia järgselt.
Eesti võlakoormuse ja laenuvõimekuse näitajad on Moody'se hinnatavate riikide seas ühed paremad, hoolimata pandeemia mõjudest eelarvele.
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et Eesti majandus tuleb koroonaviiruse mõjudega suhteliselt hästi toime ning majanduse jõuline kasv taastub sel ja järgnevatel aastatel. Eesti võlakoormus hakkab Moody'se ootuse kohaselt järkjärgult stabiliseeruma 2021. aastast alates.
Agentuur märgib, et Eesti mullune majanduslangus oli üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kuigi Eesti on väike ja avatud majandus, siis oli ka peamiste kaubanduspartnerite majanduslangus üsnagi mõõdukas ning Eesti kaupade eksport mullu teisel poolaastal aasta võrdluses kasvas. IKT- ja finantsteenuste sektorid jätkasid kasvamist pandeemiast hoolimata.
Kuna Eesti majandus pidas mullu pandeemia mõjudele suhteliselt hästi vastu, siis ei kärbi agentuur oluliselt Eesti kasvuväljavaateid järgnevatel aastatel.
Kuigi kriisi jätkumise tõttu on majanduse väljavaated ebakindlad, ennustab Moody's selle aasta lõpuks Eestile 2,7-protsendist majanduskasvu. Järgnevatel aastatel peaks see ulatuma keskmiselt 3,5 protsendini aastas.
Eesti majanduskasvu veab järgnevatel aastatel dünaamiline IKT-teenuste sektor. Kasvule aitab kaasa ka EL-i toetuste suurem kasutuselevõtt, eriti taaste- ja vastupidavusrahastu. Uue perioodi eurorahade kasutuselevõtt on fookusega tervishoiu, hariduse ning energia ja transporditaristu investeeringutele.
Moody'se hinnangul toetab tööjõu pakkumist ja kasvupotentsiaali sisseränne, mis on positiivne aastast 2015.
Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata geopoliitiliste riskide püsiv ja oluline vähenemine Balti regioonis. Lisaks ka suurema lisandväärtusega sektoritele tuginev majanduse struktuur, mis toetab tugevat majanduse ja sissetulekute kasvu. Ka valitsussektori võlakoormuse jõudmine pandeemiaeelsele tasandile mõjutaks reitingut positiivselt.
Reitingu langetamisele viiks geopoliitiliste või sisepoliitiliste riskide oluline suurenemine. Veel võib reitingule halvasti mõjuda riigi rahanduse halvenemine pandeemia mõjude tõttu, aga ka see, kui pandeemiast tingitud väljakutsete lahendamisega toime ei tulda. | Moody's kinnitas Eesti riigireitingu senisel A1 tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reitingut toetab Eesti majanduse suhteliselt hea vastupanuvõime COVID-19 pandeemia mõjudele ja head kasvuväljavaated pandeemia järgselt.
Eesti võlakoormuse ja laenuvõimekuse näitajad on Moody'se hinnatavate riikide seas ühed paremad, hoolimata pandeemia mõjudest eelarvele.
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et Eesti majandus tuleb koroonaviiruse mõjudega suhteliselt hästi toime ning majanduse jõuline kasv taastub sel ja järgnevatel aastatel. Eesti võlakoormus hakkab Moody'se ootuse kohaselt järkjärgult stabiliseeruma 2021. aastast alates.
Agentuur märgib, et Eesti mullune majanduslangus oli üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kuigi Eesti on väike ja avatud majandus, siis oli ka peamiste kaubanduspartnerite majanduslangus üsnagi mõõdukas ning Eesti kaupade eksport mullu teisel poolaastal aasta võrdluses kasvas. IKT- ja finantsteenuste sektorid jätkasid kasvamist pandeemiast hoolimata.
Kuna Eesti majandus pidas mullu pandeemia mõjudele suhteliselt hästi vastu, siis ei kärbi agentuur oluliselt Eesti kasvuväljavaateid järgnevatel aastatel.
Kuigi kriisi jätkumise tõttu on majanduse väljavaated ebakindlad, ennustab Moody's selle aasta lõpuks Eestile 2,7-protsendist majanduskasvu. Järgnevatel aastatel peaks see ulatuma keskmiselt 3,5 protsendini aastas.
Eesti majanduskasvu veab järgnevatel aastatel dünaamiline IKT-teenuste sektor. Kasvule aitab kaasa ka EL-i toetuste suurem kasutuselevõtt, eriti taaste- ja vastupidavusrahastu. Uue perioodi eurorahade kasutuselevõtt on fookusega tervishoiu, hariduse ning energia ja transporditaristu investeeringutele.
Moody'se hinnangul toetab tööjõu pakkumist ja kasvupotentsiaali sisseränne, mis on positiivne aastast 2015.
Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata geopoliitiliste riskide püsiv ja oluline vähenemine Balti regioonis. Lisaks ka suurema lisandväärtusega sektoritele tuginev majanduse struktuur, mis toetab tugevat majanduse ja sissetulekute kasvu. Ka valitsussektori võlakoormuse jõudmine pandeemiaeelsele tasandile mõjutaks reitingut positiivselt.
Reitingu langetamisele viiks geopoliitiliste või sisepoliitiliste riskide oluline suurenemine. Veel võib reitingule halvasti mõjuda riigi rahanduse halvenemine pandeemia mõjude tõttu, aga ka see, kui pandeemiast tingitud väljakutsete lahendamisega toime ei tulda.
### Response:
Moody's kinnitas Eesti riigireitingu senisel A1 tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis tõusis toornafta aprillitehingute hind 2,26 dollari ehk 3,5 protsendi võrra tasemele 66,09 dollarit barrelist.
Londonis tõusis Põhjamere brendi aprillitehingute hind 2,62 dollarit ehk 3,9 protsenti 69,36 dollarini barrelist. | Nafta hinnad kerkisid viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis tõusis toornafta aprillitehingute hind 2,26 dollari ehk 3,5 protsendi võrra tasemele 66,09 dollarit barrelist.
Londonis tõusis Põhjamere brendi aprillitehingute hind 2,62 dollarit ehk 3,9 protsenti 69,36 dollarini barrelist.
### Response:
Nafta hinnad kerkisid viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maccabi juhtis kolmandal veerandajal mitut puhku 16 punktiga, kuid külalised alustasid viimasel perioodil 10:0 spurdiga ja tulid mängu tagasi. Kuigi Arturas Milaknise neli tabavad kaugviset neljandal veerandil andsid Žalgirisele lootust, ei jõutud Tel Avivile päris järele siiski kordagi.
Norris Cole (Maccabi) viskas oma hooaja parimaks punktisummaks 26, tabades sealjuures kuuest kaugviskest neli. Kaotajate resultatiivseim oli 19 silmaga Milaknis.
Esimese meeskonnana jõudis kaheksa võiduni Pireuse Olympiakos (8-2), kes oli võõrsil 72:64 (20:13, 15:17, 19:15, 18:19) üle Valenciast (3-7).
Georgios Printezis panustas võitjate kontosse 12 punkti ja 14 lauapalli, aga resultatiivseim oli 13 silmaga Kostas Papanikolaou. Valenciat ei aidanud ka Erick Greeni 26 punkti.
Tulemused: Himki - Bamberg 82:73, Anadolu Efes - Milano Olimpia 73:68, Tel Avivi Maccabi - Kaunase Žalgiris 81:74, Baskonia - Fenerbahce 69:83, Valencia - Olympiakos 64:72. | Südika Žalgirise lõpuponnistus neid Euroliigas ei päästnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maccabi juhtis kolmandal veerandajal mitut puhku 16 punktiga, kuid külalised alustasid viimasel perioodil 10:0 spurdiga ja tulid mängu tagasi. Kuigi Arturas Milaknise neli tabavad kaugviset neljandal veerandil andsid Žalgirisele lootust, ei jõutud Tel Avivile päris järele siiski kordagi.
Norris Cole (Maccabi) viskas oma hooaja parimaks punktisummaks 26, tabades sealjuures kuuest kaugviskest neli. Kaotajate resultatiivseim oli 19 silmaga Milaknis.
Esimese meeskonnana jõudis kaheksa võiduni Pireuse Olympiakos (8-2), kes oli võõrsil 72:64 (20:13, 15:17, 19:15, 18:19) üle Valenciast (3-7).
Georgios Printezis panustas võitjate kontosse 12 punkti ja 14 lauapalli, aga resultatiivseim oli 13 silmaga Kostas Papanikolaou. Valenciat ei aidanud ka Erick Greeni 26 punkti.
Tulemused: Himki - Bamberg 82:73, Anadolu Efes - Milano Olimpia 73:68, Tel Avivi Maccabi - Kaunase Žalgiris 81:74, Baskonia - Fenerbahce 69:83, Valencia - Olympiakos 64:72.
### Response:
Südika Žalgirise lõpuponnistus neid Euroliigas ei päästnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ta võib aga oma poolehoidjate meeleheaks kuulutada, et Jeruusalemm on Iisraeli pealinn.
Trumpi teadet on oodata järgmisel nädalal pärast kuid kestnud arutlemist, mis ametnike sõnul on viimastel päevadel muutunud eriti intensiivseks.
Anonüümseks jäänud ametnike sõnul soovib president täita valimiskampaania ajal antud lubaduse saatkonna kolimisest, kuid on teadlik, et see annaks tagasilöögi plaanidele aidata kaasa rahuleppe sõlmimisele Iisraeli ja palestiinlaste vahel. | Ametnikud: Trump ei kavatse esialgu USA saatkonda Jeruusalemma kolida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ta võib aga oma poolehoidjate meeleheaks kuulutada, et Jeruusalemm on Iisraeli pealinn.
Trumpi teadet on oodata järgmisel nädalal pärast kuid kestnud arutlemist, mis ametnike sõnul on viimastel päevadel muutunud eriti intensiivseks.
Anonüümseks jäänud ametnike sõnul soovib president täita valimiskampaania ajal antud lubaduse saatkonna kolimisest, kuid on teadlik, et see annaks tagasilöögi plaanidele aidata kaasa rahuleppe sõlmimisele Iisraeli ja palestiinlaste vahel.
### Response:
Ametnikud: Trump ei kavatse esialgu USA saatkonda Jeruusalemma kolida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti – Soome 100" maavõistlusega soovivad korraldajad taastada vana traditsiooni Eesti ja Soome vahelistest jäähokikohtumistest, mis sai alguse 1937. aastal. Toona võitis Soome Eestit tulemusega 2:1. Jäähokimänge peeti ka 1938. ja 1939. aastal, mis lõppesid vastavalt 2:1 Eesti ja 9:1 Soome kasuks.
"Kuna tänapäeval on kahe naaberriigi jäähoki taseme niivõrd erinev ja riikide esindusmeeskonnad mängivad maailmameistrivõistlustel erinevates gruppides ning puudub igasugune võimalus, et naaberriigid omavahel MM-i tasemel jäähokis kohtuksid, siis otsustasime korraldada Eesti – Soome maavõistluse harrastajate liiga tasemel ja harrastusmängijatega," ütles Eesti – Soome 100 maavõistluse eestvedaja Kaido Kadak.
Kadaku sõnul pannakse Soome koondise koosseis kokku Eestis elavatest, töötavatest või õppivatest soomlastest, kes üldjuhul mängivad jäähokit Harrastajate Hokiliigas (HHL). Eesti meeskond koostatakse endistest hokimängijatest, kes mängivad praegu oma lõbuks HHL-is. "Lisaks vanade traditsioonide taastamisele soovime Eesti-Soome 100 maavõistlusega elavada Eesti jäähokit, tuua rohkem lapsi jäähoki juurde ja propageerida aktiivset liikumist ka täiskasvanute seas," ütles Kadak.
Eesti poolel tulevad jääle mitmed endised Eesti koondise ja meistriliiga mängijad Pelle Sildre, Kaupo Kaljuste, Marek Sorokin, Aivar Sikk, Argo Kungla, Leonid Filimonov, Eesti Jäähokiliidu juhatuse liige Tõnu Tuulas ning mitmed teised hokimehed.
Soomlaste poolel on jääle tulemas jalgpallikuulsus Jari Litmanen, aastaid Eesti meistriliigas mänginud väravavaht Petteri Kokki ja ründaja Jussi Nieminen ning mitmed teised kohalikest soomlastest harrastusmängijad.
Eesti: väravavahid Marek Leet, Jago Hommik, kaitsjad Marek Sorokin, Kaupo Kaljuste, Aare Hommik. Marko Leet, Aivar Urva, Pelle Sildre, ründajad Kevin Kadak, Sten Saliste, Tõnu Tuulas, Leonid Filimonov, Aivar Sikk, Siim Viisut, Ando Abreldaal, Argo Kungla, Erik Veveris, Sergei Sharov, Konstantin Arkhipov.
Soome: väravavahid Mikko Kauppi, Petteri Kokki, kaitsjad Mikko Miettinen, Tommi Pesonen, Jukka Patrikainen, Jarkko Niskala, Atte-Pekka Mikkola, Jussi “Nipa” Nieminen, ründajad Kalle Aura, Mikael Holmen, Seth Lackman, Mika-Erik Sucksdorff, Jyri Hiltunen, Rauli Juutila, Niko Miettinen, Jussi Nieminen, Eetu Teenoja, Valtteri Tuomisto, Niklas Mullo, Aleksi Haukijärvi, Jussi Säkö, Jari Litmanen.
Eesti-Soome 100 jäähoki maavõistlus on kõigile tasuta. | Laupäeval toimub Škoda jäähallis "Eesti - Soome 100" maavõistlus jäähokis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti – Soome 100" maavõistlusega soovivad korraldajad taastada vana traditsiooni Eesti ja Soome vahelistest jäähokikohtumistest, mis sai alguse 1937. aastal. Toona võitis Soome Eestit tulemusega 2:1. Jäähokimänge peeti ka 1938. ja 1939. aastal, mis lõppesid vastavalt 2:1 Eesti ja 9:1 Soome kasuks.
"Kuna tänapäeval on kahe naaberriigi jäähoki taseme niivõrd erinev ja riikide esindusmeeskonnad mängivad maailmameistrivõistlustel erinevates gruppides ning puudub igasugune võimalus, et naaberriigid omavahel MM-i tasemel jäähokis kohtuksid, siis otsustasime korraldada Eesti – Soome maavõistluse harrastajate liiga tasemel ja harrastusmängijatega," ütles Eesti – Soome 100 maavõistluse eestvedaja Kaido Kadak.
Kadaku sõnul pannakse Soome koondise koosseis kokku Eestis elavatest, töötavatest või õppivatest soomlastest, kes üldjuhul mängivad jäähokit Harrastajate Hokiliigas (HHL). Eesti meeskond koostatakse endistest hokimängijatest, kes mängivad praegu oma lõbuks HHL-is. "Lisaks vanade traditsioonide taastamisele soovime Eesti-Soome 100 maavõistlusega elavada Eesti jäähokit, tuua rohkem lapsi jäähoki juurde ja propageerida aktiivset liikumist ka täiskasvanute seas," ütles Kadak.
Eesti poolel tulevad jääle mitmed endised Eesti koondise ja meistriliiga mängijad Pelle Sildre, Kaupo Kaljuste, Marek Sorokin, Aivar Sikk, Argo Kungla, Leonid Filimonov, Eesti Jäähokiliidu juhatuse liige Tõnu Tuulas ning mitmed teised hokimehed.
Soomlaste poolel on jääle tulemas jalgpallikuulsus Jari Litmanen, aastaid Eesti meistriliigas mänginud väravavaht Petteri Kokki ja ründaja Jussi Nieminen ning mitmed teised kohalikest soomlastest harrastusmängijad.
Eesti: väravavahid Marek Leet, Jago Hommik, kaitsjad Marek Sorokin, Kaupo Kaljuste, Aare Hommik. Marko Leet, Aivar Urva, Pelle Sildre, ründajad Kevin Kadak, Sten Saliste, Tõnu Tuulas, Leonid Filimonov, Aivar Sikk, Siim Viisut, Ando Abreldaal, Argo Kungla, Erik Veveris, Sergei Sharov, Konstantin Arkhipov.
Soome: väravavahid Mikko Kauppi, Petteri Kokki, kaitsjad Mikko Miettinen, Tommi Pesonen, Jukka Patrikainen, Jarkko Niskala, Atte-Pekka Mikkola, Jussi “Nipa” Nieminen, ründajad Kalle Aura, Mikael Holmen, Seth Lackman, Mika-Erik Sucksdorff, Jyri Hiltunen, Rauli Juutila, Niko Miettinen, Jussi Nieminen, Eetu Teenoja, Valtteri Tuomisto, Niklas Mullo, Aleksi Haukijärvi, Jussi Säkö, Jari Litmanen.
Eesti-Soome 100 jäähoki maavõistlus on kõigile tasuta.
### Response:
Laupäeval toimub Škoda jäähallis "Eesti - Soome 100" maavõistlus jäähokis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudisteagentuuri Anadolu teatel kinnitasid Merkel ja Erdoğan tahet anda uut hoogu kahepoolsetele kontaktidele kõrgeimal tasemel pärast seda, kui Saksamaal moodustatakse uus valitsus.
Päev varem pidasid telefonivestluse Erdoğan ja Saksa president Frank-Walter Steinmeier.
Anadolu teatel arutasid Merkel ja Erdoğan eelmisel aastal Ankara ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud lepet, mis on vähendanud migrantidevoolu Euroopasse.
Ankara on süüdistanud Brüsselit, et see pole eraldanud leppes lubatud finantsabi piisavalt kiiresti.
Erdoğan teavitas Saksa kantslerit ka Türgi-Iraani-Venemaa Süüria-tippkohtumisest, mis korraldati eelmisel nädalal Sotšis. | Merkel ja Erdoğan pidasid üle mitme kuu telefonivestluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuuri Anadolu teatel kinnitasid Merkel ja Erdoğan tahet anda uut hoogu kahepoolsetele kontaktidele kõrgeimal tasemel pärast seda, kui Saksamaal moodustatakse uus valitsus.
Päev varem pidasid telefonivestluse Erdoğan ja Saksa president Frank-Walter Steinmeier.
Anadolu teatel arutasid Merkel ja Erdoğan eelmisel aastal Ankara ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud lepet, mis on vähendanud migrantidevoolu Euroopasse.
Ankara on süüdistanud Brüsselit, et see pole eraldanud leppes lubatud finantsabi piisavalt kiiresti.
Erdoğan teavitas Saksa kantslerit ka Türgi-Iraani-Venemaa Süüria-tippkohtumisest, mis korraldati eelmisel nädalal Sotšis.
### Response:
Merkel ja Erdoğan pidasid üle mitme kuu telefonivestluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IMF-i hinnangul on Zimbabwe suurtes majanduslikes raskustes ning peab majanduskasvu hoogustamiseks vähendama eelarvepuudujääki ja tegema struktuurireforme, lausus Gerry Rice.
"Me oleme valmis toetama võime seaduste loomisel, eesmärgiga taastada (Zimbabwe) stabiilsus ja kasv," lisas ta.
Siiski rõhutas ta, et "Zimbabwe majanduse taaselustamiseks ja -lõimimiseks on tarvis rahvusvahelist jõupingutust".
IMF saadab riiki detsembri alguses missiooni, mis hakkab koguma teavet riigi majanduse olukorrast.
Samas ei saa fond koostada Zimbabwele abipaketti, kuni riik pole tasunud maksuvõlga Maailmapangale ja teistele võlausaldajatele. Võlg ulatub umbes viie miljardi dollarini, ütles Rice.
Eelmisel nädalal Zimbabwe presidendiks tõusnud Emmerson Mnangagwa andis Zimbabwest ebaseaduslikult raha ära viinud inimestele kolm kuud aega, et need karistuseta tagasi tuua.
Riigipöörde käigus paljastati "juhtumeid, kus teatud isikud ja ettevõtted omastasid suuri rahasummasid ja muud vara", ütles Mnangagwa. | IMF on valmis aitama Zimbabwel taastada riigi majandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IMF-i hinnangul on Zimbabwe suurtes majanduslikes raskustes ning peab majanduskasvu hoogustamiseks vähendama eelarvepuudujääki ja tegema struktuurireforme, lausus Gerry Rice.
"Me oleme valmis toetama võime seaduste loomisel, eesmärgiga taastada (Zimbabwe) stabiilsus ja kasv," lisas ta.
Siiski rõhutas ta, et "Zimbabwe majanduse taaselustamiseks ja -lõimimiseks on tarvis rahvusvahelist jõupingutust".
IMF saadab riiki detsembri alguses missiooni, mis hakkab koguma teavet riigi majanduse olukorrast.
Samas ei saa fond koostada Zimbabwele abipaketti, kuni riik pole tasunud maksuvõlga Maailmapangale ja teistele võlausaldajatele. Võlg ulatub umbes viie miljardi dollarini, ütles Rice.
Eelmisel nädalal Zimbabwe presidendiks tõusnud Emmerson Mnangagwa andis Zimbabwest ebaseaduslikult raha ära viinud inimestele kolm kuud aega, et need karistuseta tagasi tuua.
Riigipöörde käigus paljastati "juhtumeid, kus teatud isikud ja ettevõtted omastasid suuri rahasummasid ja muud vara", ütles Mnangagwa.
### Response:
IMF on valmis aitama Zimbabwel taastada riigi majandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kinnitame meie ballistilise raketi edukat katset, see tabas sõjalist sihtmärki Saudi Araabias," edastas huthide telekanal Al-Masira.
Mässuliste liider Abdulmalik al-Huthi hoiatas Jeemenile 4. novembril raketirünnaku järel kehtestatud blokaadi pikendamise eest. | Jeemeni mässulised: ballistiline rakett tabas saudide sõjaväeobjekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kinnitame meie ballistilise raketi edukat katset, see tabas sõjalist sihtmärki Saudi Araabias," edastas huthide telekanal Al-Masira.
Mässuliste liider Abdulmalik al-Huthi hoiatas Jeemenile 4. novembril raketirünnaku järel kehtestatud blokaadi pikendamise eest.
### Response:
Jeemeni mässulised: ballistiline rakett tabas saudide sõjaväeobjekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CIA uueks direktoriks saaks esialgse plaani kohaselt Arkansase vabariiklane, senaator Tom Cotton, vahendas CNN allikate sõnu.
Allikate sõnul ei ole veel otsustatud Tillersoni ametist lahkumise aja kohta. Samas on Tillersoni lahkumisest räägitud juba kuid.
Mitme Valge Maja ja valitsuse allika sõnul on peamine kandidaat välisministri kohale Pompeo.
The New York Times teatas neljapäeva hommikul, et Tillersoni asendamise plaani on välja töötanud Valge Maja personaliülem John Kelly ning see viiakse käiku tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders ütles aga pressiteates, et praegu mingeid muudatusi ei toimu.
"Nagu president ütles: "Rex on siin". Praegu mingeid personalialaseid teateid ei tule. Välisminister Tillerson juhib edasi välisministeeriumit ning kogu kabinet on keskendunud president Trumpi administratsiooni uskumatult eduka esimese aasta lõpetamisele," sõnas Sanders.
Ka välisministeerium kinnitas, et Tillerson püsib ametis. Pressiesindaja sõnul helistas John Kelly ja kinnitas, et väited Tillersoni asendamisest pole õiged. Pressiesindaja tunnistas siiski, et Tillersonil ja Trumpil on olnud poliitikas erimeelsusi.
Tillersoni suhted president Donald Trumpiga on sel aastal aina teravnenud, samas Pompeo sidemed Trumpiga on aina tugevnenud.
Pompeo on endine Kansase vabariiklasest kongresmen, kes on saanud Trumpiga viimastel kuudel üha lähedasemaks. Nende side on tekkinud peamiselt presidendi igapäevaste luureülevaadete käigus, mille viib allika sõnul Pompeo isiklikult läbi kolm-neli korda nädalas. Pärast ülevaadete andmist palub Trump väidetavalt sageli Pompeol jääda tema juurde kauemaks, et rääkida silmast-silma.
Kahtlused Trumpi ja Tillersoni omavaheliste suhete asjus on tekkinud USA meedias näiteks seoses Põhja-Koreaga tehtud avalduste pärast.
Näiteks oktoobri alguses teatas Trump Twitteris, et Tillerson raiskab oma aega, kui üritab Põhja-Koreaga läbirääkimiste eesmärgil kontakti saada.
"Ma ütlesin Rex Tillersonile, meie suurepärasele välisministrile, et ta raiskab oma aega, kui üritab Väikese Raketimehega läbi rääkida," kirjutas USA riigipea Twitteris. "Säästa oma energiat, Rex, me teeme seda, mis tuleb teha!"
Tillerson oli varem teatanud, et Washingtonil on õnnestunud seada sisse kontakt Pyongyangiga uurimaks, kas sealne režiim on valmis alustama kõnelusi tuumaprogrammi teemal.
Mitmed analüütikud kritiseerisid Trumpi sellise avalduse eest ning leidsid, et sellisel viisil õõnestab president oma välisministri jalgealust. Väidetavatest pingetest Trumpi ja Tillersoni vahel on USA meedia teatanud ka varem.
Oktoobris kirjutas USA meedia korduvalt, et Tillerson võib ametist tagasi astuda, kuid Tillerson kinnitas siis, et ei ole seda kunagi kaalunud. | USA meedia: Valge Maja kaalub Tillersoni asendamist Pompeoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CIA uueks direktoriks saaks esialgse plaani kohaselt Arkansase vabariiklane, senaator Tom Cotton, vahendas CNN allikate sõnu.
Allikate sõnul ei ole veel otsustatud Tillersoni ametist lahkumise aja kohta. Samas on Tillersoni lahkumisest räägitud juba kuid.
Mitme Valge Maja ja valitsuse allika sõnul on peamine kandidaat välisministri kohale Pompeo.
The New York Times teatas neljapäeva hommikul, et Tillersoni asendamise plaani on välja töötanud Valge Maja personaliülem John Kelly ning see viiakse käiku tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders ütles aga pressiteates, et praegu mingeid muudatusi ei toimu.
"Nagu president ütles: "Rex on siin". Praegu mingeid personalialaseid teateid ei tule. Välisminister Tillerson juhib edasi välisministeeriumit ning kogu kabinet on keskendunud president Trumpi administratsiooni uskumatult eduka esimese aasta lõpetamisele," sõnas Sanders.
Ka välisministeerium kinnitas, et Tillerson püsib ametis. Pressiesindaja sõnul helistas John Kelly ja kinnitas, et väited Tillersoni asendamisest pole õiged. Pressiesindaja tunnistas siiski, et Tillersonil ja Trumpil on olnud poliitikas erimeelsusi.
Tillersoni suhted president Donald Trumpiga on sel aastal aina teravnenud, samas Pompeo sidemed Trumpiga on aina tugevnenud.
Pompeo on endine Kansase vabariiklasest kongresmen, kes on saanud Trumpiga viimastel kuudel üha lähedasemaks. Nende side on tekkinud peamiselt presidendi igapäevaste luureülevaadete käigus, mille viib allika sõnul Pompeo isiklikult läbi kolm-neli korda nädalas. Pärast ülevaadete andmist palub Trump väidetavalt sageli Pompeol jääda tema juurde kauemaks, et rääkida silmast-silma.
Kahtlused Trumpi ja Tillersoni omavaheliste suhete asjus on tekkinud USA meedias näiteks seoses Põhja-Koreaga tehtud avalduste pärast.
Näiteks oktoobri alguses teatas Trump Twitteris, et Tillerson raiskab oma aega, kui üritab Põhja-Koreaga läbirääkimiste eesmärgil kontakti saada.
"Ma ütlesin Rex Tillersonile, meie suurepärasele välisministrile, et ta raiskab oma aega, kui üritab Väikese Raketimehega läbi rääkida," kirjutas USA riigipea Twitteris. "Säästa oma energiat, Rex, me teeme seda, mis tuleb teha!"
Tillerson oli varem teatanud, et Washingtonil on õnnestunud seada sisse kontakt Pyongyangiga uurimaks, kas sealne režiim on valmis alustama kõnelusi tuumaprogrammi teemal.
Mitmed analüütikud kritiseerisid Trumpi sellise avalduse eest ning leidsid, et sellisel viisil õõnestab president oma välisministri jalgealust. Väidetavatest pingetest Trumpi ja Tillersoni vahel on USA meedia teatanud ka varem.
Oktoobris kirjutas USA meedia korduvalt, et Tillerson võib ametist tagasi astuda, kuid Tillerson kinnitas siis, et ei ole seda kunagi kaalunud.
### Response:
USA meedia: Valge Maja kaalub Tillersoni asendamist Pompeoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järvamaa jäi küll 0:2 kaotusseisu, ent suutis lõpuks võita 3:2 (24:26, 19:25, 25:19, 25:14, 15:10), vahendab Volley.ee.
Liigatabelis on meeskonnad lähirivaalid, Järvamaa on 12 kohtumisest võitnud neli ning hoiab 11 punktiga 11. kohta. Limbaži on 10 senipeetud kohtumisest võitnud ühe ja on tabelis 12. real. | Järvamaa sai Limbaži vastu hooaja neljanda võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järvamaa jäi küll 0:2 kaotusseisu, ent suutis lõpuks võita 3:2 (24:26, 19:25, 25:19, 25:14, 15:10), vahendab Volley.ee.
Liigatabelis on meeskonnad lähirivaalid, Järvamaa on 12 kohtumisest võitnud neli ning hoiab 11 punktiga 11. kohta. Limbaži on 10 senipeetud kohtumisest võitnud ühe ja on tabelis 12. real.
### Response:
Järvamaa sai Limbaži vastu hooaja neljanda võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bjorn Samstrom mõisteti süüdi veebipõhistes seksuaalrikkumistes 27 lapse vastu. Väärkohtlemine leidis aset 2015. aastast kuni 2017. aasta esimese pooleni.
Mees ähvardas postitada fotod oma ohvritest pornolehtedele või tappa nende sugulased, kui nad ei tee veebikaamera ees seksuaalakte. Süüdimõistetu vaatas ohvrite seksuaalakte Rootsis.
Rootsis pole varem mõistetud inimest süüdi vägistamises, kui tema toime pandud seksuaalne väärkohtlemine leidis aset läbi interneti.
Rootsi seaduse järgi ei pea vägistamine hõlmama füüsilist vahekorda, vaid selleks võidakse lugeda ka tegu, mida peetakse füüsilise vahekorraga võrdväärseks. | Rootsi mõistis vangi üle veebi seksuaalaktidele sundinud mehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bjorn Samstrom mõisteti süüdi veebipõhistes seksuaalrikkumistes 27 lapse vastu. Väärkohtlemine leidis aset 2015. aastast kuni 2017. aasta esimese pooleni.
Mees ähvardas postitada fotod oma ohvritest pornolehtedele või tappa nende sugulased, kui nad ei tee veebikaamera ees seksuaalakte. Süüdimõistetu vaatas ohvrite seksuaalakte Rootsis.
Rootsis pole varem mõistetud inimest süüdi vägistamises, kui tema toime pandud seksuaalne väärkohtlemine leidis aset läbi interneti.
Rootsi seaduse järgi ei pea vägistamine hõlmama füüsilist vahekorda, vaid selleks võidakse lugeda ka tegu, mida peetakse füüsilise vahekorraga võrdväärseks.
### Response:
Rootsi mõistis vangi üle veebi seksuaalaktidele sundinud mehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulemusega 34:25 (17:13) said kodusaalis kindla võidu põlvalased. Neljapäevaõhtu teises mängus alistas Viljandi HC 33:18 (20:7) SK Tapa.
Koduste meistri- ja karikasarjade peale juba 15. järjestikuse võidu võtnud Serviti alustas kiirete rünnakulahendustega ning kümnendaks minutiks oldi ees 9:4. Õigeaegne minutiline mõttepaus, mitu head tõrjet Mikola Naumilt ja viis minutit hiljem oli seis 9:8. Kodumeeskond vastas samaga – time-out ja viis vastuseta väravat!
Juba 22. minutil langes kehralastel rivist valgevenelasest joonemängija Anton Borovski, kes kolmanda kaheminutilise karistuse järel platsilt eemaldati. Et külalistel puudusid niigi Antti Rogenbaum, Uku-Tanel Laast ja Martin Nerut, siis jäi valikuvõimalusi vähemaks. Poolaja võitis Serviti 17:13, ehkki korraks oldi ka kuuega peal.
Võõrustajad kasvatasid teise poolaja algul eduseisu juba kaheksaväravaliseks. Kehrat üritas mängus hoida alžeerlane Abdel Djalil Machou, aga edukalt lülitusid ka noored pallurid. Nii viskas vaid 15aastane Sigmar Seermann kaks väravat järjest, tehes seisuks 22:17. Ent lähemale kui viis väravat kehralased ei jõudnud.
Nagu septembrikuiseski kohtumises, sai Serviti üheksaväravalise võidu – 34:25. Hendrik Varul, Roman Aizatullov ja Henri Sillaste viskasid võitjatele viis väravat, kaotajate ridades olid täpsemad Machou seitsme, Indrek Normak kuue ja Dmõtro Jankovski nelja tabamusega. Laupäeval kohtuvad samad meeskonnad karikavõistluste poolfinaalis juba Kehras.
Õhtu teine mäng kujunes vägagi ühepoolseks. Tapale ilma Kristo Järve ja vigastatud Vladimir Maslakita sõitnud Viljandi HC läks kiirelt eest – juba avapoolaja keskel oli vahe kümneväravaline. Poolaeg võideti 20:7 ja pooled Viljandi väravatest läks valgevenelaste arvele – Andrei Hapalilt kuus ja Sergei Rodjukovilt neli.
Teine poolaeg oli pigem mänguseisu vormistamine, mulgid said suureskoorilise 33:18 võidu. Hapal viskas kaheksa, Rodjukov ja Madis Parik kuus väravat, Tapal tabas Vahur Oolup viis, Mihkel Koppelmann ja Sten Reinvart kolm korda. Liigatabelis teiseks tõusnud Viljandit ootab nüüd laupäeval karikavõistluste poolfinaal HC Tallinna vastu.
Tabeliseis üheksanda vooru järel: 1. Põlva Serviti 18 punkti, 2. Viljandi HC 14, 3. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 12, 4. HC Tallinn 10, 5. Põlva Coop 8, 6. HC Viimsi/Tööriistamarket 8, 7. Aruküla/Audentes 1, 8. SK Tapa 1. | Põlva Serviti pikendas kehralaste arvel võiduseeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulemusega 34:25 (17:13) said kodusaalis kindla võidu põlvalased. Neljapäevaõhtu teises mängus alistas Viljandi HC 33:18 (20:7) SK Tapa.
Koduste meistri- ja karikasarjade peale juba 15. järjestikuse võidu võtnud Serviti alustas kiirete rünnakulahendustega ning kümnendaks minutiks oldi ees 9:4. Õigeaegne minutiline mõttepaus, mitu head tõrjet Mikola Naumilt ja viis minutit hiljem oli seis 9:8. Kodumeeskond vastas samaga – time-out ja viis vastuseta väravat!
Juba 22. minutil langes kehralastel rivist valgevenelasest joonemängija Anton Borovski, kes kolmanda kaheminutilise karistuse järel platsilt eemaldati. Et külalistel puudusid niigi Antti Rogenbaum, Uku-Tanel Laast ja Martin Nerut, siis jäi valikuvõimalusi vähemaks. Poolaja võitis Serviti 17:13, ehkki korraks oldi ka kuuega peal.
Võõrustajad kasvatasid teise poolaja algul eduseisu juba kaheksaväravaliseks. Kehrat üritas mängus hoida alžeerlane Abdel Djalil Machou, aga edukalt lülitusid ka noored pallurid. Nii viskas vaid 15aastane Sigmar Seermann kaks väravat järjest, tehes seisuks 22:17. Ent lähemale kui viis väravat kehralased ei jõudnud.
Nagu septembrikuiseski kohtumises, sai Serviti üheksaväravalise võidu – 34:25. Hendrik Varul, Roman Aizatullov ja Henri Sillaste viskasid võitjatele viis väravat, kaotajate ridades olid täpsemad Machou seitsme, Indrek Normak kuue ja Dmõtro Jankovski nelja tabamusega. Laupäeval kohtuvad samad meeskonnad karikavõistluste poolfinaalis juba Kehras.
Õhtu teine mäng kujunes vägagi ühepoolseks. Tapale ilma Kristo Järve ja vigastatud Vladimir Maslakita sõitnud Viljandi HC läks kiirelt eest – juba avapoolaja keskel oli vahe kümneväravaline. Poolaeg võideti 20:7 ja pooled Viljandi väravatest läks valgevenelaste arvele – Andrei Hapalilt kuus ja Sergei Rodjukovilt neli.
Teine poolaeg oli pigem mänguseisu vormistamine, mulgid said suureskoorilise 33:18 võidu. Hapal viskas kaheksa, Rodjukov ja Madis Parik kuus väravat, Tapal tabas Vahur Oolup viis, Mihkel Koppelmann ja Sten Reinvart kolm korda. Liigatabelis teiseks tõusnud Viljandit ootab nüüd laupäeval karikavõistluste poolfinaal HC Tallinna vastu.
Tabeliseis üheksanda vooru järel: 1. Põlva Serviti 18 punkti, 2. Viljandi HC 14, 3. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 12, 4. HC Tallinn 10, 5. Põlva Coop 8, 6. HC Viimsi/Tööriistamarket 8, 7. Aruküla/Audentes 1, 8. SK Tapa 1.
### Response:
Põlva Serviti pikendas kehralaste arvel võiduseeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mälestusmärk on 10 meetri kõrgune ja kaalub kuus tonni.
Mälestusmärgi püstitamisprotsess on kestnud üle 15 aasta.
Maakera peal seisvat sõdurit kujutava metallist mälestusmärgi "Valguse tooja" ("Valon tuoja") autor on skulptor Pekka Kauhanen.
Sõduri kuju on "tulistatud sõelapõhjaks" ning maakera külge on asetatud 105 temaatilist fotot, mis sümboliseerivad 105 päeva kestnud Talvesõda. Samuti on mälestusmärgil spetsiifiline valgustus.
Sõduri kuju tehti valmis Kuopio linnas, maakera Halikko vallas. Kokku pandi mälestusmärgi osad aga Järvenpää linnas.
Tegemist on Soome suurima terasskulptuuriga. | Helsingis avati Talvesõja mälestusmärk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mälestusmärk on 10 meetri kõrgune ja kaalub kuus tonni.
Mälestusmärgi püstitamisprotsess on kestnud üle 15 aasta.
Maakera peal seisvat sõdurit kujutava metallist mälestusmärgi "Valguse tooja" ("Valon tuoja") autor on skulptor Pekka Kauhanen.
Sõduri kuju on "tulistatud sõelapõhjaks" ning maakera külge on asetatud 105 temaatilist fotot, mis sümboliseerivad 105 päeva kestnud Talvesõda. Samuti on mälestusmärgil spetsiifiline valgustus.
Sõduri kuju tehti valmis Kuopio linnas, maakera Halikko vallas. Kokku pandi mälestusmärgi osad aga Järvenpää linnas.
Tegemist on Soome suurima terasskulptuuriga.
### Response:
Helsingis avati Talvesõja mälestusmärk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kella 17 ajal juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Tallinn–Tartu maantee 85. kilomeetril, kus sõiduauto Toyota sõitis tagant sisse sõiduautole Nissan, teatas siseministeerium BNS-ile.
Nissanit juhtinud 47-aastane naine sai viga ja toimetati haiglasse kontrolli. Mõlema auto juhid olid kained.
Kahes ülejäänud liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud ja osapooled pöörduvad kindlustusse.
Teekate oli õnnetuskohal märg ja suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. | Tallinna–Tartu maanteel Kükital juhtus järjest kolm avariid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kella 17 ajal juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Tallinn–Tartu maantee 85. kilomeetril, kus sõiduauto Toyota sõitis tagant sisse sõiduautole Nissan, teatas siseministeerium BNS-ile.
Nissanit juhtinud 47-aastane naine sai viga ja toimetati haiglasse kontrolli. Mõlema auto juhid olid kained.
Kahes ülejäänud liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud ja osapooled pöörduvad kindlustusse.
Teekate oli õnnetuskohal märg ja suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h.
### Response:
Tallinna–Tartu maanteel Kükital juhtus järjest kolm avariid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kudre sõnul näitas tulemus ühisstardist sõidetud 23 km pikkusel tavarajal, et tema treenitus on jõunud uuele tasemele ja ka orienteerumistehnilise polnud kurta.
"Sain kindlust, et suvine ettevalmistusperiood on tõstnud vastupidavuse uuele tasemele, kuna suutsin pea kahetunnise võistluse ühtlase tempo ja ilma suurema väsimiseta sõita. Raja algusosas kaotasin küll aega kehva teevaliku ja ühe väikse vea pärast, kuid üldjoontes olen ka tehnilise sooritusega rahul," kommenteeris Kudre võistlust.
Teist päeva järjest võitis rootslanna Tove Alexandersson, kes mitmeringilisel võistlusel heitles esikoha nimel pidevalt venelanna Maria Ketškinaga, edestades teda lõpuks 55 sekundiga. Alena Trapeznikova jäi enam kui poolteisetunnisel võistlusel maha juba ligi kuue minutiga.
18. koha saanud Doris Kudre väsis poolel rajal, kuid oli rahul, et suutis raja lõpuni olla keskendunud ja teha hea orienteerumissoorituse.
Meeste seas 26. koha saanud Mattis Jaama kommenteeris, et tundis 26 km pikkusel tavarajavõistlusel esimest korda, et jaksab sõita, kuid rahuolu jäi ühe orienteerumisvea taha.
"Loomulikult polnud kiirus veel teab mis hea, kuid enesetunne oli selgelt parem. Kui ma oleksin suutnud vältida ühte suurt kolmeminutilist viga, saaksin hetkeseisundit arvestades võistlusega isegi rahule jääda," ütles Jaama pärast võistlust.
Esmakordselt sel nädalal MK-sarjas võistelnud juuniorieas Kevin Hallop murdis raja keskel kepi, mille ta sai küll varustusalas asendada, kuid kadunud keskendumise ja väsimuse tõttu jäi noormees 35. kohale.
MK 2. ring toimub veebruaris Bulgaarias koos Euroopa meistrivõistlustega ning kolmas ring märtsis USA-s. Veebruaris toimuvad Tartus ka üliõpilaste maailmameistrivõistlused suusaorienteerumises. | Daisy Kudre teenis suusaorienteerumise MK-etapil 13. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kudre sõnul näitas tulemus ühisstardist sõidetud 23 km pikkusel tavarajal, et tema treenitus on jõunud uuele tasemele ja ka orienteerumistehnilise polnud kurta.
"Sain kindlust, et suvine ettevalmistusperiood on tõstnud vastupidavuse uuele tasemele, kuna suutsin pea kahetunnise võistluse ühtlase tempo ja ilma suurema väsimiseta sõita. Raja algusosas kaotasin küll aega kehva teevaliku ja ühe väikse vea pärast, kuid üldjoontes olen ka tehnilise sooritusega rahul," kommenteeris Kudre võistlust.
Teist päeva järjest võitis rootslanna Tove Alexandersson, kes mitmeringilisel võistlusel heitles esikoha nimel pidevalt venelanna Maria Ketškinaga, edestades teda lõpuks 55 sekundiga. Alena Trapeznikova jäi enam kui poolteisetunnisel võistlusel maha juba ligi kuue minutiga.
18. koha saanud Doris Kudre väsis poolel rajal, kuid oli rahul, et suutis raja lõpuni olla keskendunud ja teha hea orienteerumissoorituse.
Meeste seas 26. koha saanud Mattis Jaama kommenteeris, et tundis 26 km pikkusel tavarajavõistlusel esimest korda, et jaksab sõita, kuid rahuolu jäi ühe orienteerumisvea taha.
"Loomulikult polnud kiirus veel teab mis hea, kuid enesetunne oli selgelt parem. Kui ma oleksin suutnud vältida ühte suurt kolmeminutilist viga, saaksin hetkeseisundit arvestades võistlusega isegi rahule jääda," ütles Jaama pärast võistlust.
Esmakordselt sel nädalal MK-sarjas võistelnud juuniorieas Kevin Hallop murdis raja keskel kepi, mille ta sai küll varustusalas asendada, kuid kadunud keskendumise ja väsimuse tõttu jäi noormees 35. kohale.
MK 2. ring toimub veebruaris Bulgaarias koos Euroopa meistrivõistlustega ning kolmas ring märtsis USA-s. Veebruaris toimuvad Tartus ka üliõpilaste maailmameistrivõistlused suusaorienteerumises.
### Response:
Daisy Kudre teenis suusaorienteerumise MK-etapil 13. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolk kohtus neljapäeval Indias nii laevakaitsjatega kui ka Tamil Nadu politsei peadirektori, siseasjade riigisekretäri, välisasjade riigisekretäriga ja osariigi peasekretäriga. Samuti kohtus ta Tamil Nadu osariigi peaministriga, mis on Kolgi sõnul väga haruldane võimalus.
"Tõstatasime kõigil kohtumistel selle, et kõik väljasõiduks vajalikud protseduurid liiguksid võimalikult kiiresti, et mehed saaksid esimesel võimalusel koju pöörduda. Nii paljudel kohtumistel kui täna olime, siis kinnitati meile, et kõik teevad endast oleneva, et protsessid liiguksid kiiremini," rääkis Kolk ERR-ile.
Vastates küsimusele, kas on lootust, et India võimud ei kaeba kohtuotsust edasi, ütles Kolk, et ei julge ühestki kuupäevast rääkida, kuid on lootusrikas.
Peaprokuröri otsust, kas laevakaitsjad saavad tagasi kodumaale pöörduda, reedel veel ilmselt ei tule.
"Ma ei oska seda kommenteerida, aga ma kardan, et see ei tule homme, sest tõenäoliselt paberite liigutamine ei käi ka nii kiiresti," sõnas Kolk.
Asekantsleri sõnul on tema teada kõigil laevakaitsjatel võimalus võtta kodustega ühendust ning keegi neist ei ole ka palunud abi lähedastega suhtlemiseks.
"Nii palju kui mina tean, on kõigil olemas telefonid. Ma tean, et neil oli probleeme, kuna osal olid vanad telefonid, mis jäid 2016. aasta jaanuaris lattu hoiule ja nad ei saanud neid alguses tööle, sest akud olid tühjad. See oli põhiprobleem, miks kohe ei saadud lähedastega ühendust võtta. Samuti oli probleeme vist SIM-kaartide töölesaamisega, osad olid ka paroolid ära unustanud," selgitas Kolk.
"Aga minu teada on see praegu lahenenud. Vähemalt osad laevakaitsjad kinnitasid, et nad saavad suhelda lähedastega Facebookis ja ei ole probleemi," lisas ta.
Kolgi kinnitusel saavad laevakaitsjad linnas vabalt ringi liikuda. Kaheksa laevakaitsjat elab endiselt selles kohas, kuhu nad pärast vanglast vabanemist viidi, ülejäänud kuus on kolinud teise majutuskohta, kus nad on ka varem elanud.
Välisministeerium on meestele andnud ka raha igapäevasteks kulutusteks.
Reedel läheb Kolk välismaalaste ametisse, mis peaks lõpuks vormistama meestele väljasõiduviisa. Samuti võtab ta ühendust peaprokuröriga, kellega kohtus viimati kolmapäeva õhtul. | Kolk: reedel laevakaitsjate kojupöördumine ilmselt veel ei selgu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolk kohtus neljapäeval Indias nii laevakaitsjatega kui ka Tamil Nadu politsei peadirektori, siseasjade riigisekretäri, välisasjade riigisekretäriga ja osariigi peasekretäriga. Samuti kohtus ta Tamil Nadu osariigi peaministriga, mis on Kolgi sõnul väga haruldane võimalus.
"Tõstatasime kõigil kohtumistel selle, et kõik väljasõiduks vajalikud protseduurid liiguksid võimalikult kiiresti, et mehed saaksid esimesel võimalusel koju pöörduda. Nii paljudel kohtumistel kui täna olime, siis kinnitati meile, et kõik teevad endast oleneva, et protsessid liiguksid kiiremini," rääkis Kolk ERR-ile.
Vastates küsimusele, kas on lootust, et India võimud ei kaeba kohtuotsust edasi, ütles Kolk, et ei julge ühestki kuupäevast rääkida, kuid on lootusrikas.
Peaprokuröri otsust, kas laevakaitsjad saavad tagasi kodumaale pöörduda, reedel veel ilmselt ei tule.
"Ma ei oska seda kommenteerida, aga ma kardan, et see ei tule homme, sest tõenäoliselt paberite liigutamine ei käi ka nii kiiresti," sõnas Kolk.
Asekantsleri sõnul on tema teada kõigil laevakaitsjatel võimalus võtta kodustega ühendust ning keegi neist ei ole ka palunud abi lähedastega suhtlemiseks.
"Nii palju kui mina tean, on kõigil olemas telefonid. Ma tean, et neil oli probleeme, kuna osal olid vanad telefonid, mis jäid 2016. aasta jaanuaris lattu hoiule ja nad ei saanud neid alguses tööle, sest akud olid tühjad. See oli põhiprobleem, miks kohe ei saadud lähedastega ühendust võtta. Samuti oli probleeme vist SIM-kaartide töölesaamisega, osad olid ka paroolid ära unustanud," selgitas Kolk.
"Aga minu teada on see praegu lahenenud. Vähemalt osad laevakaitsjad kinnitasid, et nad saavad suhelda lähedastega Facebookis ja ei ole probleemi," lisas ta.
Kolgi kinnitusel saavad laevakaitsjad linnas vabalt ringi liikuda. Kaheksa laevakaitsjat elab endiselt selles kohas, kuhu nad pärast vanglast vabanemist viidi, ülejäänud kuus on kolinud teise majutuskohta, kus nad on ka varem elanud.
Välisministeerium on meestele andnud ka raha igapäevasteks kulutusteks.
Reedel läheb Kolk välismaalaste ametisse, mis peaks lõpuks vormistama meestele väljasõiduviisa. Samuti võtab ta ühendust peaprokuröriga, kellega kohtus viimati kolmapäeva õhtul.
### Response:
Kolk: reedel laevakaitsjate kojupöördumine ilmselt veel ei selgu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Walesis sõideti ühel päeval 140 km ja pikka aega [teeninduspausita] ning esimesel päeval polnud teenindust üldse," sõnas soomlane väljaandele Motorsport News. "Ma mõistan täielikult põhjust, selleks on raha, aga kas me omalt poolt peaks sellega leppima?"
"Me oleme andnud organiseerijatele vabaduse rõhuda oma tugevustele ja teha selliseid rallisid nagu neile meeldib, aga pean ütlema, et oleme selles ebaõnnestunud," jätkas Mahonen. "Mõnel juhul see töötab ja mõnel juhul mitte, aga me peame rallisid standardiseerima."
Tema sõnul peavad MM-rallid jõudma sagedamini teenindusalasse. Selleks ette nähtud ajutisi alasid keskusest eemal ta ei poolda. "Me peame meenutama, et meistrivõistlused on loodud tootjate jaoks ning tootjad investeerivad külalislahkusesse miljoneid, aga sa jõuad sinna vaid hommikul ja hilja õhtul. Mida külalistega teha?"
Mahoneni sõnul peavad tänapäevased rallid olema kompaktsed ja vajavad kindlat keskust, milleks oleks teenindusala ja millega peaks kaasnema meelelahutuslik pool. "Me tegime Soomes keskuse, sest teame linnainimesi - nad ei lähe metsa - ja ehitasime neile teenindusala, et nad saaksid ralliatmosfääri nautida."
Walesi ralli üks korraldajaid Andrew Kellitt oli Mahoneni etteheidetega kursis, aga tema sõnul on suureks teenindusalaks raske sobivaid kohti leida. "Me oleme püüdnud seda paigutada Builth Wellsi, mis on katsetele lähemal, aga seal ei ela väga palju inimesi ja võistkonnad ei soovi seal olla," põhjendas ta. | FIA rallidirektor kritiseeris Walesi rallit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Walesis sõideti ühel päeval 140 km ja pikka aega [teeninduspausita] ning esimesel päeval polnud teenindust üldse," sõnas soomlane väljaandele Motorsport News. "Ma mõistan täielikult põhjust, selleks on raha, aga kas me omalt poolt peaks sellega leppima?"
"Me oleme andnud organiseerijatele vabaduse rõhuda oma tugevustele ja teha selliseid rallisid nagu neile meeldib, aga pean ütlema, et oleme selles ebaõnnestunud," jätkas Mahonen. "Mõnel juhul see töötab ja mõnel juhul mitte, aga me peame rallisid standardiseerima."
Tema sõnul peavad MM-rallid jõudma sagedamini teenindusalasse. Selleks ette nähtud ajutisi alasid keskusest eemal ta ei poolda. "Me peame meenutama, et meistrivõistlused on loodud tootjate jaoks ning tootjad investeerivad külalislahkusesse miljoneid, aga sa jõuad sinna vaid hommikul ja hilja õhtul. Mida külalistega teha?"
Mahoneni sõnul peavad tänapäevased rallid olema kompaktsed ja vajavad kindlat keskust, milleks oleks teenindusala ja millega peaks kaasnema meelelahutuslik pool. "Me tegime Soomes keskuse, sest teame linnainimesi - nad ei lähe metsa - ja ehitasime neile teenindusala, et nad saaksid ralliatmosfääri nautida."
Walesi ralli üks korraldajaid Andrew Kellitt oli Mahoneni etteheidetega kursis, aga tema sõnul on suureks teenindusalaks raske sobivaid kohti leida. "Me oleme püüdnud seda paigutada Builth Wellsi, mis on katsetele lähemal, aga seal ei ela väga palju inimesi ja võistkonnad ei soovi seal olla," põhjendas ta.
### Response:
FIA rallidirektor kritiseeris Walesi rallit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks 34-aastane Guštšina oli aga autasust jäänud juba käimasoleva aasta alguses, kui selgus tema võistkonnakaaslase Antonina Krivošapka dopinguga vahelejäämine.
Lisaks oli ta juba varem jäänud ilma ka 2008. aasta Pekingi olümpia 4x100 meetri kullast ja 4x400 meetri hõbedast. Küll ei olnud kummalgi juhul põruja tema, vaid vastavalt võistkonnakaaslased Julia Tšermošanskaja ja Tatjana Firova.
Londoni mängude 4x400 meetri jooksu järel antud proovide uuesti kontrollimisel ilmnes Guštšina puhul aga dehüdrokloormetüültestosterooni ja stanosolooli tarvitamine.
Lisaks otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee järeltestimise tulemusel diskvalifitseerida ka naiste kaugushüppes viienda koha saanud Anna Nazarova. | Dopingupatune venelanna kaotas ka kolmanda olümpiamedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks 34-aastane Guštšina oli aga autasust jäänud juba käimasoleva aasta alguses, kui selgus tema võistkonnakaaslase Antonina Krivošapka dopinguga vahelejäämine.
Lisaks oli ta juba varem jäänud ilma ka 2008. aasta Pekingi olümpia 4x100 meetri kullast ja 4x400 meetri hõbedast. Küll ei olnud kummalgi juhul põruja tema, vaid vastavalt võistkonnakaaslased Julia Tšermošanskaja ja Tatjana Firova.
Londoni mängude 4x400 meetri jooksu järel antud proovide uuesti kontrollimisel ilmnes Guštšina puhul aga dehüdrokloormetüültestosterooni ja stanosolooli tarvitamine.
Lisaks otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee järeltestimise tulemusel diskvalifitseerida ka naiste kaugushüppes viienda koha saanud Anna Nazarova.
### Response:
Dopingupatune venelanna kaotas ka kolmanda olümpiamedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohus jättis RMK ja Eesti Energia määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu 5. novembri otsus muutmata. Halduskohtu varasema otsusega keelati esialgse õiguskaitse korras RMK-l Tootsi kinnisasja võõrandamiseks enampakkumist läbi viia, selgub ringkonnakohtu otsusest, öeldi kohtust BNS-ile.
Ringkonnakohtu otsus on lõplik ja seda edasi kaevata ei saa.
Ringkonnakohus nõustus kaebajate ja halduskohtu seisukohtadega, et antud vaidluses on esialgne õiguskaitse põhjendatud, kuna pärast enampakkumise toimumist ja Tootsi kinnisti võõrandamist ei ole enam võimalik rahuldada Eleon AS taotlust Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
Pärast enampakkumise toimumist ja kinnistu võõrandamist puuduvad mõistlikud õiguslikud vahendid, mille abil Tootsi kinnistu müügitehingut tagasi pöörata. Kahju hüvitamise võimalust ei saa pidada kohaseks õiguskaitsevahendiks, sest kahju hüvitamise nõue ei kõrvalda kõiki tagajärgi, samuti tekitab see kaebajatele täiendavat kulu, seisab kohtu põhjendustes.
Halduskohus oli seisukohal, et kaebusi ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituteks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Vaatamata asjaolule, et Eleon AS-il ei ole subjektiivset õigust nõuda Tootsi kinnistu koormamist tema kasuks hoonestusõigusega, on tal õigus nõuda, et tema taotlust menetletaks ja kaalutaks õiguspäraselt.
AS Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ on oma kaebustes seisukohal, et enampakkumise tingimustega on antud eelisseisund Eesti Energiale ja esitanud seoses sellega rea argumente, mille põhjendatust tuleb hinnata asja sisulise arutamise käigus.
Kohtu hinnangul on õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et AS-il Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ-l ei ole õigust nõuda enampakkumise korraldamist nende soovitud tingimustel, kuid vaidlust ei saa olla selles, et enampakkumine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajate seisukoht, et enampakkumise läbiviimise keelamisega esialgse õiguskaitse korras on RMK pandud kohtumenetluse ajaks olukorda, kus enampakkumise läbiviimine on välistatud ka uutel tingimustel.
Uue enampakkumise korraldamise eelduseks on praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ja uute haldusaktide andmine. Selle eelduse täitmisel kaob kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks praeguses haldusasjas.
Tallinna halduskohus võttis novembri alguses menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada RMK otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.
RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma 8. novembril.
Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.
Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus. | Kohus: RMK ei või Tootsi kinnistut enne otsust enampakkumisele panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohus jättis RMK ja Eesti Energia määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu 5. novembri otsus muutmata. Halduskohtu varasema otsusega keelati esialgse õiguskaitse korras RMK-l Tootsi kinnisasja võõrandamiseks enampakkumist läbi viia, selgub ringkonnakohtu otsusest, öeldi kohtust BNS-ile.
Ringkonnakohtu otsus on lõplik ja seda edasi kaevata ei saa.
Ringkonnakohus nõustus kaebajate ja halduskohtu seisukohtadega, et antud vaidluses on esialgne õiguskaitse põhjendatud, kuna pärast enampakkumise toimumist ja Tootsi kinnisti võõrandamist ei ole enam võimalik rahuldada Eleon AS taotlust Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
Pärast enampakkumise toimumist ja kinnistu võõrandamist puuduvad mõistlikud õiguslikud vahendid, mille abil Tootsi kinnistu müügitehingut tagasi pöörata. Kahju hüvitamise võimalust ei saa pidada kohaseks õiguskaitsevahendiks, sest kahju hüvitamise nõue ei kõrvalda kõiki tagajärgi, samuti tekitab see kaebajatele täiendavat kulu, seisab kohtu põhjendustes.
Halduskohus oli seisukohal, et kaebusi ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituteks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Vaatamata asjaolule, et Eleon AS-il ei ole subjektiivset õigust nõuda Tootsi kinnistu koormamist tema kasuks hoonestusõigusega, on tal õigus nõuda, et tema taotlust menetletaks ja kaalutaks õiguspäraselt.
AS Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ on oma kaebustes seisukohal, et enampakkumise tingimustega on antud eelisseisund Eesti Energiale ja esitanud seoses sellega rea argumente, mille põhjendatust tuleb hinnata asja sisulise arutamise käigus.
Kohtu hinnangul on õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et AS-il Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ-l ei ole õigust nõuda enampakkumise korraldamist nende soovitud tingimustel, kuid vaidlust ei saa olla selles, et enampakkumine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajate seisukoht, et enampakkumise läbiviimise keelamisega esialgse õiguskaitse korras on RMK pandud kohtumenetluse ajaks olukorda, kus enampakkumise läbiviimine on välistatud ka uutel tingimustel.
Uue enampakkumise korraldamise eelduseks on praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ja uute haldusaktide andmine. Selle eelduse täitmisel kaob kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks praeguses haldusasjas.
Tallinna halduskohus võttis novembri alguses menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada RMK otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.
RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma 8. novembril.
Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.
Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.
### Response:
Kohus: RMK ei või Tootsi kinnistut enne otsust enampakkumisele panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal Kanada õigusprofessori Richard McLareni juhitud komisjoni tehtud uurimine tuvastas Venemaal laialdase ja süstemaatilise riikliku dopingupoliitika olemasolu.
Kuigi Venemaa on ise süüdistusi eitanud, siis on riigi sportlased võetud senisest suurema luubi alla ja ühe võimaliku sanktsioonina ei pruugi koondis PyeongChangi mängudele pääseda.
"Kui nad ei jäta Venemaa olümpiakomiteed eemale, siis ma arvan, et see on väga suur viga ja raisatud võimalus," sõnas Hollandis Eindhonvenis spordikonverentsil viibiv de Pencier Reutersile.
"Mõistagi on see ROK-i jaoks kriitilise tähtsusega otsus. Kui ROK otsustab valesti, siis on see tagasilöök meie kõigi tööle," põhjendas antidopingu ametnik. "See seab kahtluse alla putha spordi võimalikkuse ja antidopingu suutlikkuse oma tööd teha."
"Kui nii läheb, siis peavad meie liikmed oma riikide valitsuste, ajakirjanduse ja avalikkusele vastama, kuidas nad suudavad uskuda puhta spordi olemasolusse," selgitas de Pancier.
INADO juht lisas, et võib leppida ka olukorraga, kus Venemaa sportlased saavad PyeongChangi olümpial võistelda neutraalse lipu all, aga pigem eelistaks ta täielikku keeldu, isegi, kui seetõttu kannataks ka süütud atleedid. | Antidopingujuht: Venemaa olümpiale lubamine oleks raisatud võimalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal Kanada õigusprofessori Richard McLareni juhitud komisjoni tehtud uurimine tuvastas Venemaal laialdase ja süstemaatilise riikliku dopingupoliitika olemasolu.
Kuigi Venemaa on ise süüdistusi eitanud, siis on riigi sportlased võetud senisest suurema luubi alla ja ühe võimaliku sanktsioonina ei pruugi koondis PyeongChangi mängudele pääseda.
"Kui nad ei jäta Venemaa olümpiakomiteed eemale, siis ma arvan, et see on väga suur viga ja raisatud võimalus," sõnas Hollandis Eindhonvenis spordikonverentsil viibiv de Pencier Reutersile.
"Mõistagi on see ROK-i jaoks kriitilise tähtsusega otsus. Kui ROK otsustab valesti, siis on see tagasilöök meie kõigi tööle," põhjendas antidopingu ametnik. "See seab kahtluse alla putha spordi võimalikkuse ja antidopingu suutlikkuse oma tööd teha."
"Kui nii läheb, siis peavad meie liikmed oma riikide valitsuste, ajakirjanduse ja avalikkusele vastama, kuidas nad suudavad uskuda puhta spordi olemasolusse," selgitas de Pancier.
INADO juht lisas, et võib leppida ka olukorraga, kus Venemaa sportlased saavad PyeongChangi olümpial võistelda neutraalse lipu all, aga pigem eelistaks ta täielikku keeldu, isegi, kui seetõttu kannataks ka süütud atleedid.
### Response:
Antidopingujuht: Venemaa olümpiale lubamine oleks raisatud võimalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Paola Randi linateos "Väike Tito" viib vaataja keset California tühju kõrbevälju, kus jõlguvad ringi tulnukaturistid, maavälist elu uurivad teadlased ja niisama veidrikud. Filmi fookuses on räämas treileris elav professor, kelle elu muutub täielikult, kui ühel päeval saab ta kirja oma Itaalias elavalt vennalt. Kirjast selgub, et vend on surnud ning saadab oma kaks last - Tito ja Anita - Ameerika tühermaale koos professoriga elama.
Temperamentsed lapsed ootavad kolimist väga, kuna uus elukoht asub Las Vegase külje all, kus nad loodavad elada ägedat elu ja kohata eri kuulsusi, eriti näiteks Lady Gaga't. Reaalsus on aga hoopis midagi muud, ning Tito ja Anita hakkavad elama täispuhutavas mullimajas keset tühjust. Lahti rullub lustlik lugu sellest, kuidas eraklik professor proovib harjuda laste kasvatamisega, mille tõttu tuleb ümber hinnata ka senised väärtushinnangud.
"Väike Tito" ei taotle intellektuaalsust, tegemist on selgelt noorte-, kui mitte isegi lastefilmiga, kus dialoog on lihtne (ingliskeelsete vestluste puhul on vahel isegi tunne, nagu need oleks kirjutatud kümne-aastase poolt), filmil on pedaal pidevalt põhjas ning üldine meeleolu on lõbus. Kerglase pinna all on aga lugu leinast ning sellest, kuidas lähedase lahkumine mõjutab inimese elu igal võimalikul moel.
Linalugu balansseerib täpselt huumori ja sentimentaalsuse piiri peal, kõigutades vaatajat õigel hetkel täpselt parasjagu ühele või teisele poole. "Väike Tito" küll matkib veidi Ameerika koguperefilmi stampe ning võib kohati näida naivistlik, kuid sellest moodustub soe tervik, mis pakub ruumi nii naermiseks, nutmiseks, kui ka põnevuseks.
Eriti kiidaks ka võttepaiga valikut. Ameerikast tuleb UFO-filme rohkem kui keegi eales vaadata jõuaks, kuid vähemalt mina pole näinud varem linalugu, kus tulnukakõrbi oleks sellisel moel ära kasutatud. Kui näiteks "Salatoimikud" näitas sellistes kohtades alati müstilist ja paranormaalset maailma, siis "Väike Tito" on vastupidi eriti maalähedane. Ma ei väida, et seal puuduks ulme- ja fantaasiafaktor, mitte seda, lihtsalt keskkond kui selline ei taotle ebamaisust, mõjudes pigem päikselise ranna kui hirmutava tühja väljana.
Linastub 30. novembril kell 17.15 Tallinnas ning 1. detsembril kell 17.00 Tartus.
Tahaks küll põhivõistlusprogrammi rohkem tunnustada, aga kahjuks peab kõrvale tooma ühe kehvema näite. Iisraeli filmitegija Eitan Gafny "Allakäigu lapsed" on vähemalt kirjelduste põhjal linalugu, mida oleks patt vahele jätta. Millal veel tekib võimalus vaadata Iisraeli õudusfilmi, mis teeb kummarduse selle žanri suurkujudele, alustades John Carpenterist ja lõpetades Wes Craveniga?
Juba mõne minutiga on mõista, et film võtab aluseks väga otsese õudusfilmiformaadi. Iisraeli kolhoosi (nemad kutsuvad seda kibbutziks) saabub Rachel, kes harjub kiiresti sealse töökorraldusega ning sobitub hästi ka kolleegidega, kuid järsku kõik muutub. Juutide lepituspäeval (või siis täpsemalt Yom Kippuril) hakkavad toimuma tapmised, mis lükkavad käima hüsteerilise tagaajamise. Pole teada, kes on halb ja kes hea, kedagi ei saa usaldada.
Seda sama slasher -mudelit on kasutatud õudusfilminduses tuhandeid kordi ning see töötab, sellest on kujunenud n-ö võidupilet, mis vaataja ikka ja jälle kinno toob. Nende filmide eesmärk ongi jääda lollakalt lihtsale tasemele, kus ainus šüzeeline faktor lisaks paarilauselisele sünopsisele on kamaluga eripäraseid tapmisi. Mida verisemad ja hullumeelsemad need surmad on, seda ägedam.
"Allakäigu lapsed" on aga ambitsioonikam, nad ei taha leppida lihtlabase meelelahutusega. Sinna ümber on ehitatud sotsiaal- ja poliitkriitiline kontekst, milles pööratakse tähelepanu Iisraeli ühiskonnas lokkavale ksenofoobiale. Võõraid sisse ei lasta ning isegi kui lastakse, siis neid mõnitatakse, sõimatakse ja trambitakse jalge alla. Sellest probleemist lähevad käima ka filmis toimuvad tapmised.
Kõik tundub seni hästi, kuid tegelikult lonkab "Allakäigu lapsed" mitut jalga korraga.
Stsenaarium, kuhu on üritatud põimida sisse Iisraeli ühiskonna lugu, jääb pinnapealseks ning venitab filmi täiesti põhjendamatult kahetunniseks. Lõbusalt veriste (jah, olen sadist!) mõrvade kõrval on igavad ja ebaolulised kaadrid, kus keegi jahub pikalt-laialt, mida ta arvab elust Iisraelis ja kuidas kõik on ikka väga pahasti. Misasja? Leidke tasakaal - kui teete slasher 'it, siis pange hullu ja hoidke tempo üleval, kui tahate oma riigi probleeme lahata, siis näidake pikki dialooge. Niiviisi neid kahte kärbest küll ühe hoobiga ei taba.
Samavõrd suur probleem on kehvades näitlejates. Jääb mulje, et peakangelannat Rachelit kehastav naine on oma rolli valitud vaid seetõttu, et ta sarnaneb kaudselt "Tomb Raideri" saagast tuntud Lara Croftiga. Ta annab dialoogi edasi puiselt, ilma igasuguste emotsioonideta, ning mõjub lihtsalt totralt. Halbu näitlejaid on veel, mis ei oleks slasher 'i puhul isegi nii suur probleem, aga torkab "Allakäigu laste" puhul eriti silma ja röövib filmilt usutavuse.
Paremate näitlejate ja pool tundi lühema kestvusega oleks saanud "Allakäigu lastest" väärt linaloo, sest tegelikult on režissöör Eitan Gafny'l hea arusaam sellest, mis ühe õudusfilmi juures toimib, lihtsalt nendest detailidest ei moodustunud kokku head filmi. Kahju.
Linastub 30. novembril kell 21:00 ja 2. detsembril kell 21:15 Tallinnas, 1. detsembril kell 21:15 aga Tartus. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: slasher Iisraelist, tulnukakomöödia Itaaliast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Paola Randi linateos "Väike Tito" viib vaataja keset California tühju kõrbevälju, kus jõlguvad ringi tulnukaturistid, maavälist elu uurivad teadlased ja niisama veidrikud. Filmi fookuses on räämas treileris elav professor, kelle elu muutub täielikult, kui ühel päeval saab ta kirja oma Itaalias elavalt vennalt. Kirjast selgub, et vend on surnud ning saadab oma kaks last - Tito ja Anita - Ameerika tühermaale koos professoriga elama.
Temperamentsed lapsed ootavad kolimist väga, kuna uus elukoht asub Las Vegase külje all, kus nad loodavad elada ägedat elu ja kohata eri kuulsusi, eriti näiteks Lady Gaga't. Reaalsus on aga hoopis midagi muud, ning Tito ja Anita hakkavad elama täispuhutavas mullimajas keset tühjust. Lahti rullub lustlik lugu sellest, kuidas eraklik professor proovib harjuda laste kasvatamisega, mille tõttu tuleb ümber hinnata ka senised väärtushinnangud.
"Väike Tito" ei taotle intellektuaalsust, tegemist on selgelt noorte-, kui mitte isegi lastefilmiga, kus dialoog on lihtne (ingliskeelsete vestluste puhul on vahel isegi tunne, nagu need oleks kirjutatud kümne-aastase poolt), filmil on pedaal pidevalt põhjas ning üldine meeleolu on lõbus. Kerglase pinna all on aga lugu leinast ning sellest, kuidas lähedase lahkumine mõjutab inimese elu igal võimalikul moel.
Linalugu balansseerib täpselt huumori ja sentimentaalsuse piiri peal, kõigutades vaatajat õigel hetkel täpselt parasjagu ühele või teisele poole. "Väike Tito" küll matkib veidi Ameerika koguperefilmi stampe ning võib kohati näida naivistlik, kuid sellest moodustub soe tervik, mis pakub ruumi nii naermiseks, nutmiseks, kui ka põnevuseks.
Eriti kiidaks ka võttepaiga valikut. Ameerikast tuleb UFO-filme rohkem kui keegi eales vaadata jõuaks, kuid vähemalt mina pole näinud varem linalugu, kus tulnukakõrbi oleks sellisel moel ära kasutatud. Kui näiteks "Salatoimikud" näitas sellistes kohtades alati müstilist ja paranormaalset maailma, siis "Väike Tito" on vastupidi eriti maalähedane. Ma ei väida, et seal puuduks ulme- ja fantaasiafaktor, mitte seda, lihtsalt keskkond kui selline ei taotle ebamaisust, mõjudes pigem päikselise ranna kui hirmutava tühja väljana.
Linastub 30. novembril kell 17.15 Tallinnas ning 1. detsembril kell 17.00 Tartus.
Tahaks küll põhivõistlusprogrammi rohkem tunnustada, aga kahjuks peab kõrvale tooma ühe kehvema näite. Iisraeli filmitegija Eitan Gafny "Allakäigu lapsed" on vähemalt kirjelduste põhjal linalugu, mida oleks patt vahele jätta. Millal veel tekib võimalus vaadata Iisraeli õudusfilmi, mis teeb kummarduse selle žanri suurkujudele, alustades John Carpenterist ja lõpetades Wes Craveniga?
Juba mõne minutiga on mõista, et film võtab aluseks väga otsese õudusfilmiformaadi. Iisraeli kolhoosi (nemad kutsuvad seda kibbutziks) saabub Rachel, kes harjub kiiresti sealse töökorraldusega ning sobitub hästi ka kolleegidega, kuid järsku kõik muutub. Juutide lepituspäeval (või siis täpsemalt Yom Kippuril) hakkavad toimuma tapmised, mis lükkavad käima hüsteerilise tagaajamise. Pole teada, kes on halb ja kes hea, kedagi ei saa usaldada.
Seda sama slasher -mudelit on kasutatud õudusfilminduses tuhandeid kordi ning see töötab, sellest on kujunenud n-ö võidupilet, mis vaataja ikka ja jälle kinno toob. Nende filmide eesmärk ongi jääda lollakalt lihtsale tasemele, kus ainus šüzeeline faktor lisaks paarilauselisele sünopsisele on kamaluga eripäraseid tapmisi. Mida verisemad ja hullumeelsemad need surmad on, seda ägedam.
"Allakäigu lapsed" on aga ambitsioonikam, nad ei taha leppida lihtlabase meelelahutusega. Sinna ümber on ehitatud sotsiaal- ja poliitkriitiline kontekst, milles pööratakse tähelepanu Iisraeli ühiskonnas lokkavale ksenofoobiale. Võõraid sisse ei lasta ning isegi kui lastakse, siis neid mõnitatakse, sõimatakse ja trambitakse jalge alla. Sellest probleemist lähevad käima ka filmis toimuvad tapmised.
Kõik tundub seni hästi, kuid tegelikult lonkab "Allakäigu lapsed" mitut jalga korraga.
Stsenaarium, kuhu on üritatud põimida sisse Iisraeli ühiskonna lugu, jääb pinnapealseks ning venitab filmi täiesti põhjendamatult kahetunniseks. Lõbusalt veriste (jah, olen sadist!) mõrvade kõrval on igavad ja ebaolulised kaadrid, kus keegi jahub pikalt-laialt, mida ta arvab elust Iisraelis ja kuidas kõik on ikka väga pahasti. Misasja? Leidke tasakaal - kui teete slasher 'it, siis pange hullu ja hoidke tempo üleval, kui tahate oma riigi probleeme lahata, siis näidake pikki dialooge. Niiviisi neid kahte kärbest küll ühe hoobiga ei taba.
Samavõrd suur probleem on kehvades näitlejates. Jääb mulje, et peakangelannat Rachelit kehastav naine on oma rolli valitud vaid seetõttu, et ta sarnaneb kaudselt "Tomb Raideri" saagast tuntud Lara Croftiga. Ta annab dialoogi edasi puiselt, ilma igasuguste emotsioonideta, ning mõjub lihtsalt totralt. Halbu näitlejaid on veel, mis ei oleks slasher 'i puhul isegi nii suur probleem, aga torkab "Allakäigu laste" puhul eriti silma ja röövib filmilt usutavuse.
Paremate näitlejate ja pool tundi lühema kestvusega oleks saanud "Allakäigu lastest" väärt linaloo, sest tegelikult on režissöör Eitan Gafny'l hea arusaam sellest, mis ühe õudusfilmi juures toimib, lihtsalt nendest detailidest ei moodustunud kokku head filmi. Kahju.
Linastub 30. novembril kell 21:00 ja 2. detsembril kell 21:15 Tallinnas, 1. detsembril kell 21:15 aga Tartus.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: slasher Iisraelist, tulnukakomöödia Itaaliast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IRL-i jagatavatest katuserahadest selgub, et erakond annab 20 000 eurot Inimõiguste Instituudile ja 10 000 eurot Jaan Tõnissoni Instituudile. Mõlemat on aastaid seostatud IRL-iga.
Näiteks kuuluvad Tõnissoni Instituudi nõukogusse IRL-ist Mart Nutt, Toivo Jürgenson ja Andrus Villem. Ka on Nutt Inimõiguste Instituudi nõukogu liige ning ka selle varasem juht ja tänavuse aastakonverentsi peakorraldaja. Mart Nutt huvide konflikti rahaeralduses ei näe.
"Mis moel ta seotud on? Minu teada inimõiguste instituudi juhatuse esimees on hoopis Sotsiaaldemokraatliku partei liige (Vootele Hansen - toim) ja teine juhatuse liige ei kuulu üldse erakonda (Timur Seifullen - toim). Tegevjuht ei ole üldse erakonna liige (Aet Kukk - toim). Nii, et ma seda seost eriti ei näe," ütles ta ERR-ile.
Nutt lisas, et kuna inimõiguste teema on tähtis ja inimõiguste organisatsioonide rahastamine on ebapiisav, siis on IRL-i 20 000 euro suurune tugi igati mõistlik.
Inimõiguste Instituut on organisatsioonile eraldatud summa suunanud kahte suuremasse hariduslikku projekti, teatas instituut ERR-ile. "Novembris korraldasime koostöös Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga VII ajalooõpetajate kongressi, kuhu said toetuse abil kohale tulla ning töötubasid läbi viima ajalooõpetajad muudest Euroopa riikidest. Lisaks sai toetuse abil virtuaalse ja kasutajasõbralikuma kuju meie rändnäitus "Inimõigustest nõukogude ühiskonnas"," seisis teates. | Nutt IRL-i katuseraha eralduses huvide konflikti ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IRL-i jagatavatest katuserahadest selgub, et erakond annab 20 000 eurot Inimõiguste Instituudile ja 10 000 eurot Jaan Tõnissoni Instituudile. Mõlemat on aastaid seostatud IRL-iga.
Näiteks kuuluvad Tõnissoni Instituudi nõukogusse IRL-ist Mart Nutt, Toivo Jürgenson ja Andrus Villem. Ka on Nutt Inimõiguste Instituudi nõukogu liige ning ka selle varasem juht ja tänavuse aastakonverentsi peakorraldaja. Mart Nutt huvide konflikti rahaeralduses ei näe.
"Mis moel ta seotud on? Minu teada inimõiguste instituudi juhatuse esimees on hoopis Sotsiaaldemokraatliku partei liige (Vootele Hansen - toim) ja teine juhatuse liige ei kuulu üldse erakonda (Timur Seifullen - toim). Tegevjuht ei ole üldse erakonna liige (Aet Kukk - toim). Nii, et ma seda seost eriti ei näe," ütles ta ERR-ile.
Nutt lisas, et kuna inimõiguste teema on tähtis ja inimõiguste organisatsioonide rahastamine on ebapiisav, siis on IRL-i 20 000 euro suurune tugi igati mõistlik.
Inimõiguste Instituut on organisatsioonile eraldatud summa suunanud kahte suuremasse hariduslikku projekti, teatas instituut ERR-ile. "Novembris korraldasime koostöös Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga VII ajalooõpetajate kongressi, kuhu said toetuse abil kohale tulla ning töötubasid läbi viima ajalooõpetajad muudest Euroopa riikidest. Lisaks sai toetuse abil virtuaalse ja kasutajasõbralikuma kuju meie rändnäitus "Inimõigustest nõukogude ühiskonnas"," seisis teates.
### Response:
Nutt IRL-i katuseraha eralduses huvide konflikti ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane viibis platsil kuus minutit, pealeviskeid ei teinud, aga haaras kaks lauapalli.
Forca Lleida on nüüd viimasest viiest mängust võitnud vaid ühe ja sedagi lisaajal tabeli viimase Ourense (1-10) üle. Järgmisena minnakse pühapäeval kodus vastamisi Araberriga (5-6). | Hermet koduklubi kaotusmängus skoori ei teinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane viibis platsil kuus minutit, pealeviskeid ei teinud, aga haaras kaks lauapalli.
Forca Lleida on nüüd viimasest viiest mängust võitnud vaid ühe ja sedagi lisaajal tabeli viimase Ourense (1-10) üle. Järgmisena minnakse pühapäeval kodus vastamisi Araberriga (5-6).
### Response:
Hermet koduklubi kaotusmängus skoori ei teinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania väljaande Marca teatel jääks mullune Saksamaa võiduga lõppenud turniir viimaseks ja alates järgmisest tsüklist eelneks koondise MM-finaalturniirile just klubide MM.
Esialgse plaani kohaselt osaleksid sellel klubid kõigist kuuest konföderatsioonist ning Euroopa saaks 24 kohast endale pooled. Koha tagaksid viimase nelja Meistrite liiga finaali mõlemad osapooled ja lisaks veel neli kontinendi kõrgema reitinguga meeskonda.
Kui turniiri meeskonnad peaksid moodustuma praegu, pääseksid Euroopast turniirile Barcelona, Juventus, Madridi Atletico, Müncheni Bayern, Pariisi Saint-Germain, Sevilla, Manchester City, Dortmundi Borussia, Benfica, Arsenal ja Porto.
Senist klubide MM-i on peetud hooaja detsembris ja osalenud on vaid kõigi maailmajagude parimad. Mulluse turniiri finaalis alistas hispaanlaste Madridi Real jaapanlaste Kashima Antlersi lisaajal 4:2. | Plaan: Maailmajagude karikaturniiri koha võtab üle klubide MM | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania väljaande Marca teatel jääks mullune Saksamaa võiduga lõppenud turniir viimaseks ja alates järgmisest tsüklist eelneks koondise MM-finaalturniirile just klubide MM.
Esialgse plaani kohaselt osaleksid sellel klubid kõigist kuuest konföderatsioonist ning Euroopa saaks 24 kohast endale pooled. Koha tagaksid viimase nelja Meistrite liiga finaali mõlemad osapooled ja lisaks veel neli kontinendi kõrgema reitinguga meeskonda.
Kui turniiri meeskonnad peaksid moodustuma praegu, pääseksid Euroopast turniirile Barcelona, Juventus, Madridi Atletico, Müncheni Bayern, Pariisi Saint-Germain, Sevilla, Manchester City, Dortmundi Borussia, Benfica, Arsenal ja Porto.
Senist klubide MM-i on peetud hooaja detsembris ja osalenud on vaid kõigi maailmajagude parimad. Mulluse turniiri finaalis alistas hispaanlaste Madridi Real jaapanlaste Kashima Antlersi lisaajal 4:2.
### Response:
Plaan: Maailmajagude karikaturniiri koha võtab üle klubide MM |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeeriumi hinnangul tagab hoone müük kiirema viisi mälestise kaitseks, kui selle avalikust huvist lähtuvalt kinnistu Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse jätmist, sest hoone renoveerimiseks puuduvad vajalikud vahendid, seisab Aabi ettepanekus.
Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu, kuid viimaste aastate jooksul on Kalamaja piirkond muutunud populaarsemaks, rajatud on Kalaranna tänav ja Kalamaja on muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks. Samuti on riik algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid.
Kinnistu renoveerimine läheks maksma ligikaudu 50-100 miljonit eurot. Kui renoveerida vaid muuseumipind, läheks ülejäänu konserveerimine maksma minimaalselt 8 miljonit eurot. Lisaks on ka merekindluse ülalpidamiskulud aastas ligikaudu 3-4 miljonit eurot.
Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve võimalusi arvestades mõistlik fikseeritud tingimustel avalik enampakkumine.
Seni ei ole õnnestunud leida Patareile kasutust riigi funktsioonide täitmisel, kuid osa pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut. Instituut on teinud ettepaneku kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamiseks Patarei kompleksi.
Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve võimalusi kaaludes mõistlik panna merekindlus fikseeritud tingimustel avalikule enampakkumisele ning tagada riigi vajadustele vastava üürilepingu sõlmimine tulevase kinnistu omanikuga.
Peaminister Jüri Ratas ütles novembri keskel riigikogu infotunnis, et Patarei merekindluse korda tegemine maksma umbes 100 miljonit eurot ning merekindluse konserveerimine maksaks 3-5 miljonit eurot ning RKAS saab aastas investeerida umbes 70 miljonit eurot.
"Oluline on, et merekindlus ei häviks ja võimalikult suur osa sellest jääks avalikku kasutusse," ütles Ratas. "Esimene võimalus otsuse langetamiseks on aasta lõpus valitsuskabinetis."
Peaminister lisas, et tema hinnangul oleks mõistlik korraldada ka rahvusvaheline ideekorje, et koguda merekindluse taastamislahenduste kohta häid näiteid üle maailma. Ratas ei välistanud, et hoone renoveerimisel võivad riik ja erasektor koostööd teha. | Aab teeb valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse müümiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeeriumi hinnangul tagab hoone müük kiirema viisi mälestise kaitseks, kui selle avalikust huvist lähtuvalt kinnistu Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse jätmist, sest hoone renoveerimiseks puuduvad vajalikud vahendid, seisab Aabi ettepanekus.
Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu, kuid viimaste aastate jooksul on Kalamaja piirkond muutunud populaarsemaks, rajatud on Kalaranna tänav ja Kalamaja on muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks. Samuti on riik algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid.
Kinnistu renoveerimine läheks maksma ligikaudu 50-100 miljonit eurot. Kui renoveerida vaid muuseumipind, läheks ülejäänu konserveerimine maksma minimaalselt 8 miljonit eurot. Lisaks on ka merekindluse ülalpidamiskulud aastas ligikaudu 3-4 miljonit eurot.
Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve võimalusi arvestades mõistlik fikseeritud tingimustel avalik enampakkumine.
Seni ei ole õnnestunud leida Patareile kasutust riigi funktsioonide täitmisel, kuid osa pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut. Instituut on teinud ettepaneku kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamiseks Patarei kompleksi.
Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve võimalusi kaaludes mõistlik panna merekindlus fikseeritud tingimustel avalikule enampakkumisele ning tagada riigi vajadustele vastava üürilepingu sõlmimine tulevase kinnistu omanikuga.
Peaminister Jüri Ratas ütles novembri keskel riigikogu infotunnis, et Patarei merekindluse korda tegemine maksma umbes 100 miljonit eurot ning merekindluse konserveerimine maksaks 3-5 miljonit eurot ning RKAS saab aastas investeerida umbes 70 miljonit eurot.
"Oluline on, et merekindlus ei häviks ja võimalikult suur osa sellest jääks avalikku kasutusse," ütles Ratas. "Esimene võimalus otsuse langetamiseks on aasta lõpus valitsuskabinetis."
Peaminister lisas, et tema hinnangul oleks mõistlik korraldada ka rahvusvaheline ideekorje, et koguda merekindluse taastamislahenduste kohta häid näiteid üle maailma. Ratas ei välistanud, et hoone renoveerimisel võivad riik ja erasektor koostööd teha.
### Response:
Aab teeb valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse müümiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistriteks said Ivo Lain, Mihkel Valge, Tambet Kajak, Kaupo Kokamägi, Taavi Vaigla, Mardo Männimägi, Maksim Trunov, Joonas Limberg, Liisi Vaht, Jane Soodla, Mari Rüütli ja Kadi Külasalu.
Avatud kaalude parimad olid Jane Soodla ja Mardo Männimägi, parima klubi tiitli viis ülekaalukalt koju 3D Treening.
Eesti meistrivõistlustel olid esindatud kuue klubi esindajad. | Selgusid Eesti meistrid lukumaadluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistriteks said Ivo Lain, Mihkel Valge, Tambet Kajak, Kaupo Kokamägi, Taavi Vaigla, Mardo Männimägi, Maksim Trunov, Joonas Limberg, Liisi Vaht, Jane Soodla, Mari Rüütli ja Kadi Külasalu.
Avatud kaalude parimad olid Jane Soodla ja Mardo Männimägi, parima klubi tiitli viis ülekaalukalt koju 3D Treening.
Eesti meistrivõistlustel olid esindatud kuue klubi esindajad.
### Response:
Selgusid Eesti meistrid lukumaadluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kutsume kõiki riike katkestama kõik sidemed Põhja-Koreaga," ütles Ühendriikide suursaadik Nikki Haley ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil.
Haley hoiatas, et sõja puhkemise korral hävitatakse Põhja-Korea täielikult.
"Põhja-Korea diktaator tegi eile valiku, mis toob maailma sõjale lähemale," märkis USA saadik.
"Kui sõda peaks puhkema, ärgu olgu siin kaksipidi mõistmist: Põhja-Korea režiim hävitatakse täielikult," lisas ta.
USA ärgitab Hiinat katkestama naftatarned Põhja-Koreale
USA president Donald Trump ärgitas Hiina liidrit Xi Jinpingi katkestama toornafta tarned Põhja-Koreale, ütles Nikki Haley.
Trump ütles kolmapäeval telefonivestluses Hiina presidendiga, et "me oleme jõudnud punkti, kus Hiina peab naftavoolu Põhja-Koreasse katkestama", ütles Haley.
Trump: Pekingi saadiku visiidil polnud mõju Kim Jong-uni käitumisele
Trump ütles neljapäeval Twitteris, et Hiina saadiku hiljutisel visiidil Põhja-Koreasse polnud mõju Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni käitumisele.
"Näib, et äsja Põhja-Koreast naasnud Hiina saadikul ei olnud Väikse Raketimehe üle mingit mõju," säutsus Trump pärast katsetust.
The Chinese Envoy, who just returned from North Korea, seems to have had no impact on Little Rocket Man. Hard to believe his people, and the military, put up with living in such horrible conditions. Russia and China condemned the launch.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 30, 2017
Uus raketikatsetus
Pyongyang teatas varem, et katsetas teisipäeval uut ja kogu USA-d tabada suutvat mandritevahelist ballistilist raketti Hwasong 15, edastas Lõuna-Korea meedia.
Sellega lõppes üle kahe kuu kestnud paus Põhja-Korea raketikatsetustes. Eelmine katsetus toimus 15. septembril ning kolmapäeval toimunud katsetusega lõppesid spekulatsioonid, et pausi tingis Põhja-Korea soov avada pingete lõdvendamiseks uks läbirääkimistele.
Põhja-Korea riigimeedia ütles, et kolmapäeval teele saadetud rakett on Pyongyangi seni välja arendatutest tehniliselt kõige keerulisem.
"Relvasüsteem Hwasong-15 on mandritevaheline ballistiline rakett, mille tipus on ülisuur ja raske lõhkepea, mis suudab tabada kogu Mandri-USA-d," ütles riiklik uudisteagentuur KCNA.
Pyongyangi sõnul jõudis rakett 4475 meetri kõrguseni ja kukkus vette laskeplatvormist 950 kilomeetri kaugusel.
Laskeulatus 13 000 kilomeetrit
Relvastuskontrolli ekspert David Wright ütles, et raketi trajektoori järgi otsustades on raketi tegelik laskeulatus 13 000 kilomeetrit. See oleks varasematest katsetustest suurim ning tähendaks, et rakett suudab tabada kõiki USA suurlinnu.
Pyongyang pole veel tõestanud, et on omandanud tehnilise oskuse tuua lõhkepea kosmosest Maale tagasi ühes tükis ja töötavana, kuid eksperdid arvavad, et Põhja-Korea on tuumaraketilöögi andmise võimekuse lävel.
Kreml nimetas Pyongyangi raketitesti provokatsiooniks ja Hiina väljendas selle üle "sügavat muret".
USA ametnik: praegu suudame Põhja-Korea raketirünnaku peatada
USA sõjavägi on endiselt veendunud, et vähemalt praegu suudetakse riiki igasuguse Põhja-Korea raketiohu eest kaitsta, ütles Ühendriikide ametiisik kolmapäeval pärast Pyongyangi uut tüüpi raketi katsetust.
USA kaitseminister Jim Mattis kinnitas, et rakett lendas kõrgemalt, kui ükskõik milline varasem Põhja-Koreast ning hoiatas, et Pyongyang võib peagi ohustada kogu maailma.
Anonüümsust palunud USA ametiisik ütles uudisteagentuurile AFP, et Ameerika ei ole muutnud oma hinnangut, mille kohaselt selle erinevad tõrjesüsteemid suudavad peatada võimaliku Põhja-Korea raketirünnaku, kuid see ei pruugi nii jääda.
"Ma ei usu, et nad võiksid praegu USA-le eduka tuumarünnaku korraldada," märkis ametnik.
"Üldise hinnangu kohaselt suudame peatada kõik, mis Põhja-Koreal praegu on. Tuleviku osas ma ei tea."
Soul: Põhja-Korea võib anda olümpiale surmahoobi
Põhja-Korea võib uue raketikatsetuse või mõne muu provokatsiooniga 2018. aasta taliolümpiamängudele surmahoobi anda, hoiatas Lõuna-Korea minister neljapäeval.
Ühinemisminister Cho Myoung-gyon esines hoiatusega teadete peale, et iga-aastased Lõuna-Korea ja USA sõjaväeõppused võidakse Pyeongchangi olümpiamängude tõttu edasi lükata.
"Kui Põhi vahetult enne olümpiamänge taas provotseerib, võib see anda olümpiale surmahoobi," ütles minister. "Seetõttu on tähtis korraldada Pyeongchangi taliolümpiamängud stabiilses õhkkonnas."
Taliolümpiamängud algavad 9. veebruaril ja kestavad 25.-ni. Pärast seda peetakse alates 9. märtsist paraolümpiamängud.
Mõlemad leiavad aset Põhja-Korea piirist 80 kilomeetri kaugusel Pyeongchangi mägikuurordis.
Iga-aastased sõjaväeõppused Key Resolve/Foal Eagle algavad harilikult veebruari lõpus või märtsi algul ja kestavad aprilli lõpuni.
Tavaliselt kaasneb õppustega pingetõus piirkonnas, sest Põhja-Korea väitel harjutatakse sissetungi. Pyongyangil on tavaks vastata oma õppustega, mille raames lennutatakse ka rakette.
Uudisteagentuur Yonhap teatas kaitseallikatele viidates, et Soul võib paluda õppuste edasilükkamist, et need ei langeks kokku olümpiamängudega. | USA ärgitas katkestama kõiki sidemeid Põhja-Koreaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kutsume kõiki riike katkestama kõik sidemed Põhja-Koreaga," ütles Ühendriikide suursaadik Nikki Haley ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil.
Haley hoiatas, et sõja puhkemise korral hävitatakse Põhja-Korea täielikult.
"Põhja-Korea diktaator tegi eile valiku, mis toob maailma sõjale lähemale," märkis USA saadik.
"Kui sõda peaks puhkema, ärgu olgu siin kaksipidi mõistmist: Põhja-Korea režiim hävitatakse täielikult," lisas ta.
USA ärgitab Hiinat katkestama naftatarned Põhja-Koreale
USA president Donald Trump ärgitas Hiina liidrit Xi Jinpingi katkestama toornafta tarned Põhja-Koreale, ütles Nikki Haley.
Trump ütles kolmapäeval telefonivestluses Hiina presidendiga, et "me oleme jõudnud punkti, kus Hiina peab naftavoolu Põhja-Koreasse katkestama", ütles Haley.
Trump: Pekingi saadiku visiidil polnud mõju Kim Jong-uni käitumisele
Trump ütles neljapäeval Twitteris, et Hiina saadiku hiljutisel visiidil Põhja-Koreasse polnud mõju Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni käitumisele.
"Näib, et äsja Põhja-Koreast naasnud Hiina saadikul ei olnud Väikse Raketimehe üle mingit mõju," säutsus Trump pärast katsetust.
The Chinese Envoy, who just returned from North Korea, seems to have had no impact on Little Rocket Man. Hard to believe his people, and the military, put up with living in such horrible conditions. Russia and China condemned the launch.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 30, 2017
Uus raketikatsetus
Pyongyang teatas varem, et katsetas teisipäeval uut ja kogu USA-d tabada suutvat mandritevahelist ballistilist raketti Hwasong 15, edastas Lõuna-Korea meedia.
Sellega lõppes üle kahe kuu kestnud paus Põhja-Korea raketikatsetustes. Eelmine katsetus toimus 15. septembril ning kolmapäeval toimunud katsetusega lõppesid spekulatsioonid, et pausi tingis Põhja-Korea soov avada pingete lõdvendamiseks uks läbirääkimistele.
Põhja-Korea riigimeedia ütles, et kolmapäeval teele saadetud rakett on Pyongyangi seni välja arendatutest tehniliselt kõige keerulisem.
"Relvasüsteem Hwasong-15 on mandritevaheline ballistiline rakett, mille tipus on ülisuur ja raske lõhkepea, mis suudab tabada kogu Mandri-USA-d," ütles riiklik uudisteagentuur KCNA.
Pyongyangi sõnul jõudis rakett 4475 meetri kõrguseni ja kukkus vette laskeplatvormist 950 kilomeetri kaugusel.
Laskeulatus 13 000 kilomeetrit
Relvastuskontrolli ekspert David Wright ütles, et raketi trajektoori järgi otsustades on raketi tegelik laskeulatus 13 000 kilomeetrit. See oleks varasematest katsetustest suurim ning tähendaks, et rakett suudab tabada kõiki USA suurlinnu.
Pyongyang pole veel tõestanud, et on omandanud tehnilise oskuse tuua lõhkepea kosmosest Maale tagasi ühes tükis ja töötavana, kuid eksperdid arvavad, et Põhja-Korea on tuumaraketilöögi andmise võimekuse lävel.
Kreml nimetas Pyongyangi raketitesti provokatsiooniks ja Hiina väljendas selle üle "sügavat muret".
USA ametnik: praegu suudame Põhja-Korea raketirünnaku peatada
USA sõjavägi on endiselt veendunud, et vähemalt praegu suudetakse riiki igasuguse Põhja-Korea raketiohu eest kaitsta, ütles Ühendriikide ametiisik kolmapäeval pärast Pyongyangi uut tüüpi raketi katsetust.
USA kaitseminister Jim Mattis kinnitas, et rakett lendas kõrgemalt, kui ükskõik milline varasem Põhja-Koreast ning hoiatas, et Pyongyang võib peagi ohustada kogu maailma.
Anonüümsust palunud USA ametiisik ütles uudisteagentuurile AFP, et Ameerika ei ole muutnud oma hinnangut, mille kohaselt selle erinevad tõrjesüsteemid suudavad peatada võimaliku Põhja-Korea raketirünnaku, kuid see ei pruugi nii jääda.
"Ma ei usu, et nad võiksid praegu USA-le eduka tuumarünnaku korraldada," märkis ametnik.
"Üldise hinnangu kohaselt suudame peatada kõik, mis Põhja-Koreal praegu on. Tuleviku osas ma ei tea."
Soul: Põhja-Korea võib anda olümpiale surmahoobi
Põhja-Korea võib uue raketikatsetuse või mõne muu provokatsiooniga 2018. aasta taliolümpiamängudele surmahoobi anda, hoiatas Lõuna-Korea minister neljapäeval.
Ühinemisminister Cho Myoung-gyon esines hoiatusega teadete peale, et iga-aastased Lõuna-Korea ja USA sõjaväeõppused võidakse Pyeongchangi olümpiamängude tõttu edasi lükata.
"Kui Põhi vahetult enne olümpiamänge taas provotseerib, võib see anda olümpiale surmahoobi," ütles minister. "Seetõttu on tähtis korraldada Pyeongchangi taliolümpiamängud stabiilses õhkkonnas."
Taliolümpiamängud algavad 9. veebruaril ja kestavad 25.-ni. Pärast seda peetakse alates 9. märtsist paraolümpiamängud.
Mõlemad leiavad aset Põhja-Korea piirist 80 kilomeetri kaugusel Pyeongchangi mägikuurordis.
Iga-aastased sõjaväeõppused Key Resolve/Foal Eagle algavad harilikult veebruari lõpus või märtsi algul ja kestavad aprilli lõpuni.
Tavaliselt kaasneb õppustega pingetõus piirkonnas, sest Põhja-Korea väitel harjutatakse sissetungi. Pyongyangil on tavaks vastata oma õppustega, mille raames lennutatakse ka rakette.
Uudisteagentuur Yonhap teatas kaitseallikatele viidates, et Soul võib paluda õppuste edasilükkamist, et need ei langeks kokku olümpiamängudega.
### Response:
USA ärgitas katkestama kõiki sidemeid Põhja-Koreaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hanketeade Nordic Combat Uniformi teemal avaldati kolmapäeval, vahendas Yle.
Nimetatud vorm peaks tulema kasutusele Põhjamaade kõigis väeliikides.
Hanke suurus on kokku 290-425 miljonit eurot, Soome osa sellest on umbes 50-65 miljonit eurot.
Tegemist on esimese korraga, kui neli Põhjala riiki ühiselt nii suure kaitsehanke korraldavad. | Põhjamaade kaitseväed korraldavad ühise vormihanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hanketeade Nordic Combat Uniformi teemal avaldati kolmapäeval, vahendas Yle.
Nimetatud vorm peaks tulema kasutusele Põhjamaade kõigis väeliikides.
Hanke suurus on kokku 290-425 miljonit eurot, Soome osa sellest on umbes 50-65 miljonit eurot.
Tegemist on esimese korraga, kui neli Põhjala riiki ühiselt nii suure kaitsehanke korraldavad.
### Response:
Põhjamaade kaitseväed korraldavad ühise vormihanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjon kaalub seda varianti selleks, et murda vastuseis praegu blokeeritud õigusaktidele, vahendas Reuters.
EL-i lepingu artikkel 116 lubab Euroopa Komisjonil läbi suruda 28 liikmesriigi enamuse otsused maksuküsimustes kui EL-i turul toimuvad konkurentsimoonutused.
Maksuküsimustes tuleb tavaliselt otsused vastu võtta ühehäälselt.
"Me ei välista selle kasutamist. Me töötame sellega. Me teeme ettepanekud. Kuid me peame olema väga kindlad, et meil on sellele lai toetus," ütles Moscovici Brüsselis pressikonverentsil. | EL kaalub riikidelt maksuküsimustes vetoõiguse võtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjon kaalub seda varianti selleks, et murda vastuseis praegu blokeeritud õigusaktidele, vahendas Reuters.
EL-i lepingu artikkel 116 lubab Euroopa Komisjonil läbi suruda 28 liikmesriigi enamuse otsused maksuküsimustes kui EL-i turul toimuvad konkurentsimoonutused.
Maksuküsimustes tuleb tavaliselt otsused vastu võtta ühehäälselt.
"Me ei välista selle kasutamist. Me töötame sellega. Me teeme ettepanekud. Kuid me peame olema väga kindlad, et meil on sellele lai toetus," ütles Moscovici Brüsselis pressikonverentsil.
### Response:
EL kaalub riikidelt maksuküsimustes vetoõiguse võtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „On lihtne unustada, et luu on elav kude. See reageerib vintsutustele, mida meie keha taluma peab. See muudab aja jooksul oma kuju, kumerust, paksust ja tihedust, et korduva pingeseisundiga paremini toime tulla,“ selgitas Cambridge'i ülikooli antropoloog Alison Macintosh.
Kokku uuris Macintosh kolleegidega kompuutertomograafiga kivi-, pronksi- ja keskajal elanud 94 naise luid. Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutas töörühm neid nüüdisajal elavate naisjooksjate, -sõudjate, -jalgpallurite ja ka istuva eluviisiga naiste sääre- ja õlavarreluudega. Märke igapäevaselt raske füüsilise töö tegemisest oli näha pea kõigi eelajaloolisel ajal elanud naiste luudel. Võrreldes tänapäevaga olid ebaharilikult tugevad ka pronksiajal elanud naised.
Hinnanguliselt oli naiste käed kiviajal 11–16 protsenti tugevamad kui tänapäeval aerutamisega tegelevatel tippsportlastel ja umbes 30 protsenti tugevamad kui spordivõõrastel naistel. Pronksiajal ületas näitaja sportlaste oma 9–13 protsenti. Keskajaks, 8–9. sajandiks oli see võrreldav juba nüüdisajal elavate naiste omaga. Jalgade keskmine tugevus pole aga analüüsi kohaselt viimase paari tuhande aastaga eriliselt muutunud.
„Uurides elavate inimeste luude omadusi, kelle füüsilist koormust me teame, ja võrreldes neid iidsete luude omadustega, saame hakata tuletama, mis sorti tööd meie esivanemad eelajaloolisel ajal tegid,“ sõnas Macintosh.
Ühe peamise selgitusena võib tema sõnul tuhandete aastate eest elanud naiste käte tugevust selgitada käsikividega jahu jahvatamine. Ühiskondades, kus on need tänagi kasutusel, võtab see naistel päevas kuni viis tundi. Samas ei piirdunud naiste tööd põllupidamise alguspäevil tõenäoliselt vaid sellega.
„Eelajaloolisel ajal elanud naiste luudes jäädvustunud pingetes erineb variatsioone, mis viitab väga mitmesugustele tegevustele,“ laiendas antropoloog. Selles peitub töörühma sõnul osaliselt põhjus, miks on täpsete naiste täidetud ülesannete leidmine sedavõrd. Tõenäoliselt harisid nad muu hulgas ka maad, hoolitsesid kariloomade eest ning valmistasid nahast ja villast riideid.
Macintosh nentis, et tema teada on tegu esimese tööga, mis võrdleb nüüdisajal ja tuhandete aastate eest elanud naiste luude tugevust. Varasemates uuringutes on keskendutud peamiselt päevavalgele tulnud skelettide väikese arvu tõttu meestele. Füüsiline aktiivsus jätab aga meeste luudele märgatavama jälje. Testosteroon soodustab luu kasvu selle pealispinnal, östrogeeni toel kasvab luu tihedus. See raskendab otseste võrdluste tegemist.
Möödunud aastal leidisega Macintosh kolleegidega, et vähemalt Kesk-Euroopas mõjus üleminek küttimiselt ja koriluselt põllupidamisele naistele rängemalt kui meestele. Muu hulgas halvenes sellega kaasnevalt nende tervis ja nende luudel võib näha rohkem traumasid.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances. | Muinasaja naised olid tugevamad kui tänapäeva tippsõudjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„On lihtne unustada, et luu on elav kude. See reageerib vintsutustele, mida meie keha taluma peab. See muudab aja jooksul oma kuju, kumerust, paksust ja tihedust, et korduva pingeseisundiga paremini toime tulla,“ selgitas Cambridge'i ülikooli antropoloog Alison Macintosh.
Kokku uuris Macintosh kolleegidega kompuutertomograafiga kivi-, pronksi- ja keskajal elanud 94 naise luid. Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutas töörühm neid nüüdisajal elavate naisjooksjate, -sõudjate, -jalgpallurite ja ka istuva eluviisiga naiste sääre- ja õlavarreluudega. Märke igapäevaselt raske füüsilise töö tegemisest oli näha pea kõigi eelajaloolisel ajal elanud naiste luudel. Võrreldes tänapäevaga olid ebaharilikult tugevad ka pronksiajal elanud naised.
Hinnanguliselt oli naiste käed kiviajal 11–16 protsenti tugevamad kui tänapäeval aerutamisega tegelevatel tippsportlastel ja umbes 30 protsenti tugevamad kui spordivõõrastel naistel. Pronksiajal ületas näitaja sportlaste oma 9–13 protsenti. Keskajaks, 8–9. sajandiks oli see võrreldav juba nüüdisajal elavate naiste omaga. Jalgade keskmine tugevus pole aga analüüsi kohaselt viimase paari tuhande aastaga eriliselt muutunud.
„Uurides elavate inimeste luude omadusi, kelle füüsilist koormust me teame, ja võrreldes neid iidsete luude omadustega, saame hakata tuletama, mis sorti tööd meie esivanemad eelajaloolisel ajal tegid,“ sõnas Macintosh.
Ühe peamise selgitusena võib tema sõnul tuhandete aastate eest elanud naiste käte tugevust selgitada käsikividega jahu jahvatamine. Ühiskondades, kus on need tänagi kasutusel, võtab see naistel päevas kuni viis tundi. Samas ei piirdunud naiste tööd põllupidamise alguspäevil tõenäoliselt vaid sellega.
„Eelajaloolisel ajal elanud naiste luudes jäädvustunud pingetes erineb variatsioone, mis viitab väga mitmesugustele tegevustele,“ laiendas antropoloog. Selles peitub töörühma sõnul osaliselt põhjus, miks on täpsete naiste täidetud ülesannete leidmine sedavõrd. Tõenäoliselt harisid nad muu hulgas ka maad, hoolitsesid kariloomade eest ning valmistasid nahast ja villast riideid.
Macintosh nentis, et tema teada on tegu esimese tööga, mis võrdleb nüüdisajal ja tuhandete aastate eest elanud naiste luude tugevust. Varasemates uuringutes on keskendutud peamiselt päevavalgele tulnud skelettide väikese arvu tõttu meestele. Füüsiline aktiivsus jätab aga meeste luudele märgatavama jälje. Testosteroon soodustab luu kasvu selle pealispinnal, östrogeeni toel kasvab luu tihedus. See raskendab otseste võrdluste tegemist.
Möödunud aastal leidisega Macintosh kolleegidega, et vähemalt Kesk-Euroopas mõjus üleminek küttimiselt ja koriluselt põllupidamisele naistele rängemalt kui meestele. Muu hulgas halvenes sellega kaasnevalt nende tervis ja nende luudel võib näha rohkem traumasid.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.
### Response:
Muinasaja naised olid tugevamad kui tänapäeva tippsõudjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võõrustab poolfinaalseeria korduskohtumises reedel kell 19 Tartu Ülikool/Eedenit, kes esimeses mängus geimi ei loovutanud. Möödunud kolmapäeval toimunud avamängu võitsid tartlannad 3:0 (15, 21, 21) tulemusega. Võitjate poolel kogusid kahekohalise punktisumma kaks pallurit, edukaim oli 14-ga Kerttu Lääne, kes jäi mängu parimana 11-ga plussi. Kertti Külm lisas 10 punkti. Kohilale tõi Anni-Ly Abel 10 punkti, teatas Volley.ee.
Sellel hooajal on naiskonnad vastamisi läinud ka Balti liiga raames, kui 8. oktoobril jäi 3:0 (11, 12, 18) tulemusega peale kodupubliku toetust nautinud Emajõelinna esindus. Kohila reedene 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda tartlannad. Teises poolfinaalis on vastamisi TTÜ/Tradehouse ja Tallinna Ülikool. Seeria avavaatus on kavas 6. detsembril TTÜ Spordihoones. | Tartu Ülikool/Eeden läheb kindlustama karikavõistluste finaalkohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võõrustab poolfinaalseeria korduskohtumises reedel kell 19 Tartu Ülikool/Eedenit, kes esimeses mängus geimi ei loovutanud. Möödunud kolmapäeval toimunud avamängu võitsid tartlannad 3:0 (15, 21, 21) tulemusega. Võitjate poolel kogusid kahekohalise punktisumma kaks pallurit, edukaim oli 14-ga Kerttu Lääne, kes jäi mängu parimana 11-ga plussi. Kertti Külm lisas 10 punkti. Kohilale tõi Anni-Ly Abel 10 punkti, teatas Volley.ee.
Sellel hooajal on naiskonnad vastamisi läinud ka Balti liiga raames, kui 8. oktoobril jäi 3:0 (11, 12, 18) tulemusega peale kodupubliku toetust nautinud Emajõelinna esindus. Kohila reedene 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda tartlannad. Teises poolfinaalis on vastamisi TTÜ/Tradehouse ja Tallinna Ülikool. Seeria avavaatus on kavas 6. detsembril TTÜ Spordihoones.
### Response:
Tartu Ülikool/Eeden läheb kindlustama karikavõistluste finaalkohta |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.